Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.46.0-wmf.26 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 194 7143961 7028604 2026-05-01T13:39:13Z Siimestonia2012 228429 7143961 wikitext text/x-wiki {{viita}}{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2010}} {{Infobox Poliitik | nimi = Boriss Jeltsin | pildinimi = Борис Николаевич Ельцин-1 (cropped) (cropped).jpg | pildisuurus = 200px | pildiallkiri = Boriss Jeltsin | sünniaeg = [[1. veebruar]] [[1931]] | sünnikoht =[[Butka]] küla [[Sverdlovski oblast]] | surmaaeg = [[23. aprill]] [[2007]] | erakond = [[NLKP]] | amet = [[Venemaa|Venemaa Föderatsioon]]i esimene [[president]] | haridus = | õppeasutus = | eriala = | kraad = | märkused = }} [[Pilt:Boris Yeltsin 1993.jpg|pisi|Boriss Jeltsin (1993)]] '''Boriss Nikolajevitš Jeltsin''' [bor'iss nikol'aajevitš j'eltsin] (vene keeles Борис Николаевич Ельцин) ([[1. veebruar]] [[1931]] [[Butka]] küla, [[Sverdlovski oblast]] – [[23. aprill]] [[2007]] [[Moskva]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Venemaa]] poliitik, [[Venemaa|Venemaa Föderatsioon]]i esimene [[president]] ([[1991]]–[[1999]]). ==Noorpõlv== {{vaata|Boriss Jeltsini noorpõlv}} Boriss Jeltsin sündis [[1. veebruar]]il 1931 [[Butka]] külas [[Sverdlovski oblast]]is [[Talitsa rajoon]]is. Samal aastal tehti tema vanaisa [[kulak]]uks ja küüditati. Vanemad asusid varsti elama [[Kaasan]]isse, kus isa töötas ehitusel. Isa mõisteti süüdi [[nõukogudevastane propaganda|nõukogudevastase propaganda]] eest ja viibis kolm aastat vangilaagris. Varsti pärast isa vabanemist asus perekond elama [[Berezniki]]sse [[Permi oblast]]is. Jeltsin lõpetas Bereznikis keskkooli ja astus seejärel [[Uurali Polütehniline Instituut|Uurali Polütehnilisse Instituuti]] [[Jekaterinburg|Sverdlovsk]]is. Pärast instituudi lõpetamist ehitusinsenerina töötas Jeltsin ehitusorganisatsioonides. Ta tegi kiiresti karjääri, saades 32-aastaselt suure elamuehituskombinaadi direktoriks. ==Boriss Jeltsini parteikarjäär== Astus 1961 [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse]] (astus välja juulis 1990) ning 1969 asus parteitööle. Kui Jeltsin oli saanud [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|NLKP]] [[Sverdlovski oblast]]ikomitee tööstussekretäriks, suunati ta 1976 [[Moskva]]sse [[NLKP Keskkomitee]] juures asuvasse [[Ühiskonnateaduste Akadeemia]]sse kuuajalistele kursustele. Kahe nädala pärast kutsuti ta vestlusele NLKP Keskkomiteesse ning 2. novembril 1976 määrati NLKP Sverdlovski Oblastikomitee esimeseks sekretäriks. Aastast 1977 oli ta Sverdlovski oblasti parteijuht, kellena ta muuhulgas käskis Nõukogude juhtkonna käsul lammutada [[Ipatjevi maja]], kus hukati [[tsaar]] [[Nikolai II]]. Maja lammutati üleöö koos vundamendiga ja viidi prügimäele, koht kaeti asfaldiga. [[3. aprill]]il 1985, pärast [[Mihhail Gorbatšov]]i võimuletulekut tehti Jeltsinile ettepanek asuda juhatama NLKP Keskkomitee ehitusosakonda. 12. aprillil asus ta sellel ametikohal tööle. NLKP Keskkomitee juunipleenumil 1985 valiti ta NLKP keskkomitee ehitussekretäriks. [[22. detsember|22. detsembril]] 1985 tegi Mihhail Gorbatšov Jeltsinile ettepaneku hakata [[Viktor Grišin]]i asemel [[Moskva]] parteijuhiks. [[24. detsember|24. detsembril]] 1985 vabastas NLKP Moskva Linnakomitee pleenum, millel võttis sõna Mihhail Gorbatšov, [[Viktor Grišin]]i tema kohalt "omal soovil ja seoses pensionile minekuga" ning valis ühehäälselt Jeltsini uueks esimeseks sekretäriks. Jeltsin jäi sellele kohale 1987. aastani. [[18. veebruar]]il 1986 valiti Jeltsin NLKP Keskkomitee pleenumil [[NLKP Keskkomitee Poliitbüroo]] liikmekandidaadiks ning jäi sellele kohale 1988. aasta kevadeni. Pärast Poliitbüroo liikmekandidaatide seast väljaarvamist jäi ta NLKP Keskkomitee liikmeks. Jeltsin tagandati Moskva parteijuhi kohalt, sest oli NLKP keskkomitee oktoobripleenumil kritiseerinud Jegor Ligatšovi, aga ka Mihhail Gorbatšovi ja NLKP Keskkomitee sekretariaati reformide aegluse pärast. Kuigi Jeltsin oli südameveaga haiglas, viisid [[KGB]] agendid ta Mihhail Gorbatšovi käsul vägisi NLKP Moskva Linnakomitee pleenumile, kus ta 11. novembril 1987 tagandati. Jeltsini ajal renoveeriti [[Arbat]]. Jeltsin püüdis asjatult saada [[1988]]. aasta juunis toimunud [[NLKP XIX üleliiduline konverents|NLKP XIX üleliidulise konverentsi]] delegaadiks Moskva või [[Jekaterinburg|Sverdlovsk]]i poolt. Lõpuks ta sai viimasel minutil konverentsi delegaadiks [[Karjala ANSV]]st. [[NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress]]i esitati Jeltsin kandidaadiks riigi suurimas valimisringkonnas Moskvas (rahvuslik-territoriaalses ringkonnas nr 1) ning ta valiti [[Nõukogude Liidu rahvasaadik]]uks. Jeltsini poolt hääletas 89,4% valijatest ning tema rivaali, Lihhatšovi-nimelise autotehase direktori [[Jevgeni Brakov]]i poolt 6,9% valijatest. Jeltsini valimisplatvormi kuulus muuhulgas üleskutse kärpida Nõukogude Liidu kosmoseuuringute programmi. Esimesel [[Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongress]]il esitas [[Gennadi Burbulis]] Jeltsini kandidatuuri [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] esimehe kohale alternatiivina Mihhail Gorbatšovile, kuid Jeltsin taandas oma kandidatuuri, viidates [[parteidistsipliin]]ile. [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] valimistel ei kogunud Jeltsin vajalikku arvu hääli, kuid [[Aleksei Kazannik]] loovutas talle oma koha ülemnõukogus. Jeltsin oli detsembrini 1990 NSV Liidu Ülemnõukogu liige ning juunini 1990 NSV Liidu Ülemnõukogu ehitus- ja arhitektuurikomitee liige. Jeltsinist sai ka inimõiguste ja demokraatlike reformide eest seisva regioonidevahelise saadikurühma üks juhtidest. Jeltsin kandideeris [[Vene NFSV]] Rahvasaadikute Kongressi [[Jekaterinburg|Sverdlovsk]]is ühenduse [[Demokraatlik Venemaa]] kandidaadina. Jeltsini usaldusisik ja tema [[valimiskampaania]] tegelik korraldaja oli [[Gennadi Burbulis]]. Selleks ajaks oli ta tuntud Gorbatšovi ja vanameelsete kommunistide karmi kriitikuna. Jeltsini arvates tuli reformide käiku kiirendada ning konservatiividega karmilt ümber käia. [[Liiduvabariik]]idele tuli rohkem võimu anda. ==Boriss Jeltsin Venemaa juhina== 29. mail 1990 valiti Jeltsin [[Vene NFSV]] esimesel [[Vene NFSV Rahvasaadikute Kongress]]il bloki "[[Demokraatlik Venemaa]]" aktiivsel toetusel Vene NFSV Ülemnõukogu esimeheks. Jeltsini põhiline konkurent sellele ametikohale oli [[Ivan Polozkov]], kellest hiljem sai Vene NFSV Kommunistliku Partei Keskkomitee esimene sekretär. Pärast kahte tulemusteta hääletusvooru, milles Jeltsin sai 531 vajalikust häälest vastavalt 497 ja 503 häält, esitas kommunistlik partei mõõdukama kandidaadi – Vene NFSV Ministrite Nõukogu esimehe [[Aleksandr Vlassov]]i. Saadikute ees esines Nõukogude Liidu president Mihhail Gorbatšov, kes oli Jeltsini valimise vastu. Pärast seda võitis Jeltsin kohe esimeses hääletusvoorus, kogudes 535 häält. [[12. juuni]]l 1990 kuulutas Vene NFSV Rahvasaadikute Kongress välja Vene NFSV suveräänsusdeklaratsiooni. [[12. juuni]]t tähistatakse praegu [[Venemaa iseseisvuspäev]]ana. 16. juunil 1990 loodi esimese Vene NFSV Rahvasaadikute Kongressi määrusega Konstitutsioonikomisjon, mille esimeheks valiti [[Venemaa Föderatsiooni Ülemnõukogu|Vene NFSV Ülemnõukogu]] esimees Jeltsin ning tema asetäitjaks ülemnõukogu esimehe esimene asetäitja [[Ruslan Hasbulatov]]. Juulis 1990 [[NLKP XXVIII kongress]]il astus Jeltsin NLKP-st välja. Ta põhjendas oma sammu sellega, et kui ta valiti [[Venemaa Föderatsiooni Ülemnõukogu|Vene NFSV Ülemnõukogu]] esimeheks, lubas ta astuda välja kõikidest parteidest ja poliitilistest liikumistest. Augustis 1990 kirjutasid Jeltsin ja Mihhail Gorbatšov alla dokumendile, mille kohaselt tuli koostada uus majandusprogramm ning kooskõlastada keskvalitsuse ja liiduvabariikide vahelised suhted. Majandusprogramm sai tuntuks [[500 päeva programm|500 päeva programmina]]. Selle autorid olis majandusteadlased eesotsas [[Grigori Javlinski]] ja [[Stanislav Šatalin]]iga. 1990. aasta sügisel loobus Mihhail Gorbatšov programmi toetamast ning seda ei viidudki ellu. [[File:Plaque in memory of Boris Yeltsin in Tallinn.jpg|pisi|Boriss Jeltsini bareljeef (2013), Tallinn, Nunne tänav, Patkuli trepi juures]] Jaanuaris 1991, kui sõjavägi hõivas [[Vilnius]]e telekeskuse, sõitis Jeltsin [[Tallinn]]a. Seal kirjutati 13. jaanuaril alla mitmele leppele [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]]ga. Tallinnas asusid Läti Vabariigi Ülemnõukogu esimees [[Anatolijs Gorbunovs]], Leedu Vabariigi Ülemnõukogu esimees [[Vytautas Landsbergis]]e volitatud esindaja. See aitas takistada Nõukogude Liidu juhtkonnal kukutada [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]] valitsust. Läti, Leedu, Venemaa ja Eesti juhid võtsid vastu ühisavalduse, milles tunnustati vastastikku ka Läti, Leedu, Venemaa ja Eesti riikliku suveräänsust, kutsudes samas kõiki maailma riike otsustavalt hukka mõistma Nõukogude Liidu relvastatud vägivalla akte Balti riikide iseseisvuse ja nende rahumeelse elanikkonna vastu. Mõnede Venemaa rahvasaadikute algatusel otsustati korraldada [[referendum]] Vene NFSV presidendi ametikoha sisseseadmise üle. Referendum määrati samale päevale üleliidulise referendumiga Nõukogude Liidu säilitamise üle. [[19. veebruar]]il 1991 kritiseeris Jeltsin teleesinemises teravalt Mihhail Gorbatšovi ning kutsus teda üles presidendi ametikohalt tagasi astuma ja andma võimu üle Föderatsiooninõukogule, mis koosneks liiduvabariikide juhtidest. [[17. märts]]il 1991 peetud referendumil hääletas enamik inimesi Nõukogude Liidu säilitamise poolt, ent ka Venemaa presidendi ametikoha sisseseadmise poolt. [[28. märts]]il 1991 avati kolmas Vene NFSV Rahvasaadikute Kongress. Mitme saadiku nõudmisel keelas Nõukogude Liidu valitsus ära Jeltsini pooldajate [[miiting]]u ja tõi Moskvasse täiendavaid väeüksusi "saadikute julgeoleku tagamiseks". Kongressil anti Jeltsinile täiendavaid volitusi. Mihhail Gorbatšov otsis kompromissi ning [[Novo-Ogarjovo]]s algasid läbirääkimised liidulepingu üle. [[23. aprill]]il 1991 kirjutas Jeltsin koos 8 endise liiduvabariigi esindajatega (välja jäid [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Moldova]], [[Gruusia]] ja [[Armeenia]]) ja Nõukogude Liidu president alla "9+1" leppele, mis pani aluse uue liidulepingu väljatöötamisele. See oleks andnud liiduvabariikidele Nõukogude Liidu raames suurema iseseisvuse. Venemaa demokraatlikel presidendivalimistel [[12. juuni]]l 1991 sai Jeltsin 57% häältest. Jeltsin kandideeris koos [[Aleksandr Rutskoi]]ga, kes kandideeris asepresidendi ametikohale, ja võitis esimeses voorus. Teised pretendendid [[Venemaa president|Venemaa presidendi]] ametikohale olid [[Nikolai Rõžkov]], [[Vladimir Žirinovski]], [[Vadim Bakatin]], [[Albert Makašov]] ja [[Aman Tulejev]]. Seoses Vene NFSV presidendiks valimisega loobus Jeltsin Nõukogude Liidu rahvasaadiku volitustest. Juunis 1991 moodustas Jeltsin oma seadlusega Vene NFSV juures asuva Riiginõukogu, mida konstitutsioon ette ei näinud. Selle tööd koordineeris riigisekretäriks määratud [[Gennadi Burbulis]]. [[20. juuli]]l andis Jeltsin välja seadluse, millega likvideeriti parteiorganisatsioonid riiklikes ettevõtetes ja riigiasutustes Venemaa territooriumil. Liidulepingu allakirjutamine oli määratud [[20. august]]ile 1991. [[29. juuni]]l oli Mihhail Gorbatšovil, Jeltsinil ja [[Kasahstan]]i presidendil [[Nursultan Nazarbajev]]il [[Novo-Ogarjovo]]s mitteametlik kohtumine, kus lepiti kokku, et pärast liidulepingu sõlmimist vahetatakse välja [[KGB]] juht [[Vladimir Krjutškov]], kaitseminister [[Dmitri Jazov]] ja peaminister [[Vladimir Pavlov]] ning [[Nursultan Nazarbajev|Nazarbajev]]ist saab Nõukogude Liidu peaminister. KGB lindistas selle jutuajamise. ===Augustiputš=== {{Vaata|Augustiputš}} [[18. august]]il 1991 isoleeriti Gorbatšov [[Vladimir Krjutškov]]i juhitud riigipöörajate käsul tema suveresidents [[Krimm]]is. Järgmisel päeval teatati, et Gorbatšovi volitused presidendina on läinud üle asepresident [[Gennadi Janajev]]ile. Jeltsin kihutas oma residentsist [[Arhangelskoje]]s [[Moskva Valge maja]] (Vene NFSV nõukogude maja) juurde, et riigipöördele vastu panna, ning viibis seal kuni [[augustiputš]]i lõpuni [[21. august]]il. Ta mõistis riigipöörde hukka ja kutsus üles vastupanule. Riigipöörde juhtide moodustatud Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee käsul oli Valge maja sõjaväe poolt ümber piiratud. Samas toimusid massilised rahvademonstratsioonid. Tuhanded relvastamata kodanikud kaitsesid Valget maja. Üks Tamani diviisi tankiüksus tuli Jeltsini poolele üle. Jeltsin pidas mälestusväärse kõne [[tank]]ilt nr 110. Ka [[Tula]] diviisi dessantväelased olid valmis Valget maja kaitsma. Nende komandör kindral [[Aleksandr Lebed]] andis Vene NFSV asepresidendile [[Aleksandr Rutskoi]]le ja kindral Kobetsile, kes oli [[Vene NFSV Ülemnõukogu]] sõjaväereformikomitee esimees, nõu, kuidas soomusmasinaid paigutada. Riigipöördekatse ajal andis Jeltsin välja mitmeid seadlusi, mis laiendasid Vene NFSV presidendi volitusi relvajõudude ja korrakaitseorganite üle ning tõid Vene NFSV alluvusse üle mitmed üleliidulised ministeeriumid ja ametkonnad. Riigipöördekatse ebaõnnestus. Rahva vastupanu, Jeltsini kiire tegutsemise ja [[hunta]] otsustusvõimetuse tõttu ei antudki käsku Valget maja rünnata. Kolm Valge maja kaitsjat hukkus, kui nad püüdsid [[20. august]]i ööl takistada soomusmasinate lähenemist hoonele. [[21. august]]i hommikul põgenes mitu riigipöörde juhti, sealhulgas [[Vladimir Krjutškov]], [[Krimm]]i, taotledes kohtumist Gorbatšoviga. Gorbatšov keeldus kohtumisest. Jeltsin saatis Gorbatšovile järele päästemeeskonna, mida juhtis [[Aleksandr Rutskoi]]. Enamik riigipöörde organiseerijatest arreteeriti [[riigireetmine|riigireetmise]] süüdistusega. Marssal [[Sergei Ahromejev|Ahromejev]], siseminister [[Boriss Pugo]] ja NLKP Keskkomitee asjadevalitseja [[Nikolai Krutšina]] sooritasid enesetapu. Liidulepingut ei kirjutatudki alla. [[22. august]]il 1991 peatas Jeltsin [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|NLKP]] tegevuse ning seejärel keelustas selle. NLKP vara konfiskeeriti. Oktoobris 1991 asus Jeltsin esimehena juhtima Venemaa uut valitsust. Samal ajal esitas Jeltsin radikaalsete reformide programmi, mille eesmärgiks oli üleminek turumajandusele. Viiendal Venemaa Rahvasaadikute Kongressil ([[28. oktoober]] – novembri algus 1991) anti Jeltsinile erakorralised volitused, sealhulgas õiguse reformivalitsuse juhina välja anda normatiivseid seadlusi. Septembris 1991 toetas Jeltsin Gorbatšovi ideed Nõukogude Liidu ümberkujundamisest Suveräänsete Vabariikide Liiduks ning oktoobris teatas, et "Venemaa ei esine kunagi Liidu lagundamise algatajana". ===Sõltumatute Riikide Ühendus ja reformipoliitika=== ''Vaata lähemalt: [[1992.-1993. aasta konstitutsioonikriis Venemaal]]'' Detsembri alguses toimus [[Ukraina]]s rahvahääletus, kus hääletati iseseisvuse poolt. 7.–8. detsembril 1991 rajasid Venemaa ja Ukraina president ning [[Valgevene]] Ülemnõukogu Presiidiumi esimees [[Białowieża laas|Belovežje]]s [[Sõltumatute Riikide Ühendus]]e. 24. detsembril võttis Venemaa üle Nõukogude Liidu koha [[ÜRO]]-s. Järgmisel päeval astus president Mihhail Gorbatšov tagasi ning Nõukogude Liit lakkas eksisteerimast. [[21. detsember|21. detsembril]] 1991 toimus [[Almatõ|Alma-Ata]]s mitme [[liiduvabariik|liiduvabariigi]] juhi kohtumine, millega [[Sõltumatute Riikide Ühendus]]e liikmete arv suurenes 11-le. [[2. jaanuar]]il 1992 liberaliseeriti valitsuse määrusega, millele eelnes analoogilise sisuga presidendi seadus, enamiku tarbekaupade hinnad. [[14. jaanuar]]il esines [[Ruslan Hasbulatov]] nõudmisega, et valitsus astuks tagasi. Sarnasele positsioonile asus ka [[Venemaa]] asepresident [[Aleksandr Rutskoi]]. Suurem osa Jeltsini valitsuse igapäevasest tööst 1992. aastal toimus asepeaministri [[Jegor Gaidar]]i juhtimisel. [[16. juuni]]l määras Jeltsin Gaidari peaministri kohusetäitjaks. Gaidari meeskond alustas suurt majandusreformi. Reform hõlmas hindade liberaliseerimise, eraäri ja maa eraomanduse legaliseerimise, vaba kaubanduse ja kommertspankade lubamise, riigiettevõtete massilise privatiseerimise ja sõjaliste kulutuste radikaalse kärpimise. Novembris 1992 määras Jeltsin kõige mõjukama inflatsiooni pooldaja, [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] Keskpanga endise juhi [[Viktor Geraštšenko]] [[Venemaa]] Keskpanga juhiks. Kui Venemaa Ülemnõukogu oli selle määramise heaks kiitnud, siis oli seda raske ära muuta. Keskpank oli ülemnõukogu kontrolli all ning Keskpank oli Jeltsini oponentide juhi [[Ruslan Hasbulatov]]i kontrolli all. Majanduse stimuleerimise ettekäändel andis Geraštšenko kommertspankadele odavaid laene, samal ajal kui reformimeelne valitsus kärpis eelarvet, püüdes inflatsiooni vähendada. Inflatsioon tegi väärtusetuks enamiku venelaste säästud. Impordimaksud olid väga madalad, kuid Venemaa tootjate maksud olid väga kõrged. Kodumaine tootmine langes järsult. Reformide esimest staadiumi hakati nimetama "šokiks ilma teraapiata". 1992. aasta jaanuari lõpus esines Jeltsin relvastuse vähendamise algatustega ning teatas, et nüüdsest peale ei sihita endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] relvi [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] linnadele. See avaldus oli üks põhilisi küsimusi, mida arutati Jeltsini visiitidel [[Ameerika Ühendriigid|USA-sse]], [[Kanada]]sse ja [[Prantsusmaa]]le [[30. jaanuar]]il kuni [[8. veebruar]]il. [[2. veebruar]]il 1992 teatasid Jeltsin ja [[Ameerika Ühendriigid|USA]] president [[Camp David]]is, et algab kvalitatiivselt uus etapp kahe maa suhetes. [[16. märts]]il 1992 kirjutas Jeltsin alla seadlusele [[Venemaa]] Kaitseministeeriumi loomisest. Kaitseministri ajutiseks kohusetäitjaks sai Jeltsin ise ([[7. mai]]l määrati sellele ametikohale [[Pavel Gratšov]]). [[31. märts]]il 1992 kirjutasid [[vabariik (Venemaa haldusüksus)|vabariikide]], [[krai]]de ja [[oblast (Venemaa)|oblastite]] ning [[autonoomne ringkond (Venemaa)|autonoomsete ringkondade]] ja föderaalse tähtsusega linnade esindajad alla Föderatsioonilepingule, mis sisaldas mitu dokumenti võimujaotuse kohta Venemaa Föderatsiooni ja selle subjektide vahel. [[1. detsember|1. detsembril]] 1992 algas [[Moskva]]s seitsmes [[Venemaa]] Rahvasaadikute Kongress. Kongress tunnistas valitsuse töö [[Jegor Gaidar]]i juhtimisel mitterahuldavaks. Valitsusvastase kõnega esines asepresident [[Aleksandr Rutskoi]]. Jeltsin pani kongressile ette kompromisslahenduse, mille kohaselt kolme jõuministri määramine oleks nõudnud kandidatuuride kooskõlastamist ülemnõukoguga. Sellega lootis Jeltsin, et saadikud kinnitavad [[Jegor Gaidar|Gaidar]]i peaministriks, kuid [[9. detsember|9. detsembril]] lükkas Kongress selle kandidatuuri tagasi ning võttis vastu mitu konstitutsiooniparandust, mis piirasid presidendi volitusi. [[10. detsember|10. detsembril]] 1992 esines Jeltsin Kongressil pöördumisega kaaskodanike poole, teatades, et edasine koostöö Rahvasaadikute Kongressiga ja [[spiiker]] [[Ruslan Hasbulatov|Hasbulatov]]iga on võimatu. Ta kuulutas 1993. aasta jaanuariks välja üldrahvaliku referendumi küsimusega: "Kellele Te usaldate riigi väljaviimise majanduslikust ja poliitilisest kriisist, Kongressi ja ülemnõukogu praegusele koosseisule või Venemaa presidendile?" Jeltsin tegi oma pooldajatele ettepaneku saalist lahkuda, lootes et Kongress kaotab [[kvoorum]]i. Ometi jäi saali üle 2/3 saadikutest. Paljud saadikud leidsid, et presidendi sammud tähendavad riigipöördekatset. 11.–12. detsembril 1992 kirjutati Konstitutsioonikohtu vahendatud läbirääkimistel alla Kongressi ja presidendi vahelisele leppele. Jeltsin pani Kongressile "pehmeks reitinguhääletamiseks" ette kolm kandidatuuri valitsuse esimehe ametikohale: [[Juri Skokov]]i, [[Viktor Tšernomõrdin]]i ja [[Jegor Gaidar]]i. Hääletuse tulemusel määras Jeltsin peaministriks [[Viktor Tšernomõrdin|Tšernomõrdin]]i. Kongressil kinnitati lõppenuks Venemaa presidendi täiendavad volitused majandusreformide läbiviimisel. [[15. detsember|15. detsembril]] 1992 sai [[Viktor Tšernomõrdin|Tšernomõrdin]] peaministriks. [[Jegor Gaidar]] lahkus valitsusest. 1993. aasta aprillile määrati referendum uue konstitutsiooni põhialuste kohta. Kongressi poolt vastu võetud konstitutsiooniparandused, mis puudutasid presidendi volitusi, külmutati kuni referendumini. [[7. märts]]il saatis Jeltsin Ülemnõukogusse referendumi küsimuste projekti (kahekojaline parlament; presidentaalne vabariik; projekt, et konstitutsioon võetakse vastu konstitutsiooninõupidamise poolt; õigus maa eraomandile). [[9. märts]]il teatas ta [[Venemaa|Venemaa Föderatsioon]]i vabariikide presidentide nõukogu istungil, et on valmis kompromissiks: ta loobub referendumist, kui uue konstitutsioonileppega laiendatakse presidendi volitusi. [[10. märts]]il võeti kaheksandal [[Venemaa|Venemaa Föderatsiooni]] Rahvasaadikute Kongressil vastu resolutsioon, mis detsembrileppe täielikult tühistas. [[20. märts]]il esines Jeltsin telepöördumisega rahva poole, milles ta teatas, et on alla kirjutanud seadlusele, mis nägi ette riigivalitsemise erikorra kuni konstitutsioonilise kriisi ületamiseni. Seadlus nägi ette, et [[25. aprill]]il toimub [[referendum]], mille teemadeks on usaldus presidendi ja asepresidendi vastu, uue konstitutsiooni projekt ja uue föderaalparlamendi uue valimisseaduse projekt. Peale selle kuulutas Jeltsin kehtetuks kõik ülemnõukogu ja Kongressi otsused presidendi seadlused tühistada või nende kehtimine peatada. [[21. märts]]il varsti pärast südaööd esinesid televisioonis asepresident [[Aleksandr Rutskoi]], Konstitutsioonikohtu esimees [[Valeri Zorkin]] ja peaprokurör [[Valentin Stepankov]], kes mõistsid presidendi otsused hukka, nimetades neid konstitutsioonivastasteks. Hasbulatov nimetas Jeltsini samme riigipöördekatseks. Kiiresti kutsuti kokku ülemnõukogu, mis kutsus [[26. märts]]iks kokku üheksanda Rahvasaadikute Kongressi. [[25. märts]]il avaldati oluliselt muudetud presidendi seadlus üldrahvaliku referendumi läbiviimisest [[25. aprill]]il. Selles ei mainitud valitsemise erikorda. Üheksandal Kongressil kritiseeriti Jeltsinit jälle teravalt. [[28. märts]]il esitas [[Ruslan Hasbulatov|Hasbulatov]] Kongressile öösel Jeltsini ja [[Ruslan Hasbulatov|Hasbulatov]]i poolt kooskõlastatud määruseprojekti, mis nägi ette üheaegsed ennetähtaegsed presidendi- ja kongressivalimised. Enamiku saadikufraktsioonide esindajad mõistsid hukka [[Ruslan Hasbulatov|Hasbulatov]]i tegevuse "kongressi selja taga", lükkasid tema ettepaneku kategooriliselt tagasi ja püstitasid küsimuse presidendi tagandamisest ja [[Ruslan Hasbulatov|Hasbulatov]]i tagasiastumisest ("avantüristliku poliitika eest"). Ent hääletamise tulemusena säilitasid mõlemad oma koha. Hääletamisel presidendi tagandamise kohta andis poolthääle 617 saadikut. Otsuse vastuvõtmiseks jäi puudu 72 häält. Kongress otsustas viia [[25. aprill]]il läbi üldrahvalik referendum, mille teemad olid: usaldus [[Venemaa Föderatsioon]]i presidendi vastu; presidendi ja valitsuse sotsiaal- ja majanduspoliitika heakskiitmine; ennetähtaegsete presidendivalimiste korraldamine; ennetähtaegsete rahvasaadikute valimiste korraldamine. Jeltsin kutsus valijaid üles hääletama jaatavalt kõigis neljas küsimuses. [[25. aprill]]il 1993 toimuski referendum. 58,5% hääletajaid avaldas usaldust presidendile ja 52,8% toetas tema sotsiaal- ja majanduspoliitikale. Ennetähtaegseid rahvasaadikute ja presidendivalimisi pooldas küll üle 50% hääletajaid, kuid alla poole valijate üldarvust. Seetõttu nendes konstitutsioonilistes küsimustes – vastavalt konstitutsioonikohtu määratlusele – otsust ei tehtud. Pärast [[referendum]]it kuulutas Jeltsin, et "reformipoliitika on nüüd rahva kaitse all". 1993. aasta augustis teatas Jeltsin kohtumisel telekompaniide juhtidega, et kavatseb võimuküsimuse lõplikult lahendada juba enne aasta lõppu. Samal ajal külastas ta mitut sõjaväeosa. Parlamendi juhtkond avaldas arvamust, et Jeltsin valmistub riigipöördeks. [[21. september|21. septembril]] 1993 andis Jeltsin välja seadluse nr 1400 "Venemaa Föderatsiooni etapiviisilisest konstitutsioonilisest reformist". Selle seadusega saadeti ülemnõukogu ja Rahvasaadikute Kongress laiali. Uued parlamendivalimised määrati 12. detsembrile 1993. 22. septembril arutas Jeltsin peaminister [[Viktor Tšernomõrdin|Tšernomõrdin]]iga võimalust asendada [[Viktor Geraštšenko]] Keskpanga kohal [[Boriss Fjodorov]]iga. [[Viktor Tšernomõrdin|Tšernomõrdin]] kaitses [[Viktor Geraštšenko|Geraštšenko]]t. Kohe pärast seadluse nr 1400 väljakuulutamist kokku tulnud Konstitutsioonikohus kuulutas seadluse ja Jeltsini pöördumise Venemaa kodanike poole konstitutsioonivastaseks ning juhtisid tähelepanu sellele, et nad annavad aluse Jeltsini tagandamiseks. Seejärel tagandati Kongressi erakorralisel istungil Jeltsin ametist ning tema kohustused läksid üle asepresident [[Aleksandr Rutskoi]]le. Ent ülemnõukogu saadikud ja nende pooldajad isoleeriti miilitsa ja sõjaväe poolt hoonesse ja selle juures olevale väljakule. Elutegevust tagavad kommunikatsioonid lõigati läbi. [[3. oktoober|3. oktoobril]] murdsid [[Aleksandr Rutskoi]] ja [[Ruslan Hasbulatov]]i relvastatud pooldajad piiramisrõngast läbi ning algasid ülemnõukogu pooldajate kokkupõrked miilitsa ja sõjaväega. Rutskoi kutsus ülemnõukogu rõdult miitingulisi üles moodustama salku ja vallutama "veel täna" tormijooksuga linnavalitsust ja Ostankinot; Hasbulatov kutsus üles "vallutama tormijooksuga Kremli usurpaatori ja [[kurjategija]] Jeltsiniga" ja vangistama "kogu tema müüdavat klikki maa alla". Seejärel hõivati Moskva linnapea büroo. Kommunist Albert Makašovi juhtimisel püüti tormijooksuga vallutada telekompanii Ostankino hooneid. Hukkus 32 inimest. [[Jegor Gaidar]] pöördus Jeltsini ja demokraatia pooldajate poole, kutsudes neid tulema oma relvadega kaitsma [[Moskva Kreml]]i ja Moskva nõukogu, et "riik ei muudetaks taaskord aastakümneteks tohutuks [[koonduslaager|koonduslaagriks]]"<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=lqPLUz1Mlfg Gaidari pöördumine]</ref>. Venemaa TV edastas saateid salajasest kohast Moskva lähedal, mis oli ette nähtud tuumasõja puhuks. 4. oktoobril sisenesid Moskvasse Jeltsinile lojaalsed väeüksused. Jeltsin märkis oma 4. oktoobri hommiku pöördumises Venemaa kodanike poole:<blockquote>Need, kes astusid üles rahumeelse linna vastu ja vallandasid veresauna, on kurjategijad. Kuid see ei ole ainult üksikute [[bandiit]]ide ja [[pogromm]]itegijate kuritegu. Kõik, mis toimus ja seni veel toimub Moskvas, on eelnevalt planeeritud relvastatud mäss. Selle organiseerisid kommunistlikud revanšistid, fašistlikud peamehed, osa endiseid saadikuid, nõukogude esindajaid.<br>Läbirääkimiste suitsukatte all kogusid nad jõude, kogusid bandiitlikke salku palgasõdureist, kes on harjunud mõrvade ja omavoliga. Tühine punt politikaane üritas jõuga sundida peale oma tahtmise kogu riigile. Vahendid, mille abil nad tahtsid valitseda Venemaad, on paljastatud kogu maailmale. Need on: [[künism|küüniline]] vale, äraostmine. Need on munakivid, teravdatud raudvardad, automaadid ja kuulipildujad.<br>Need, kes vehivad [[punalipp|punaste lippudega]], taaskord kastsid Venemaa verre. Nad lootsid ootamatuse peale, selle peale, et nende jultumus ja pretsedenditu julmus külvavad hirmu ja segadust.[...]<br>Ma pöördun Venemaa kodanike poole. Relvastatud fašistlik-kommunistlik mäss Moskvas surutakse maha võimalikult kiire aja jooksul. Venemaa riigil on selle jaoks vajalikud jõud.[...]<br>Sügav kummardus teile.<ref>[http://1993.sovnarkom.ru/KNIGI/PAVLOVSK/chron141-3.htm President Jeltsini pöördumise tekst]; [https://www.youtube.com/watch?v=GERxlYw5d2k katkend videopöördumisest]</ref></blockquote> Ülemnõukogu hoone ([[Moskva Valge Maja]]) piirati ümber, seda tulistati tankimürskudega ning hoone süttis. Hukkus üle 100 inimese. 6. oktoobril 1993 vallutati hoone tormijooksuga. Ülemnõukogu juhid eesotsas [[Aleksandr Rutskoi]] ja [[Ruslan Hasbulatov]]iga andsid alla ja arreteeriti. Venemaa Föderatsiooni Konstitutsioonikohtu esimees Zorkin sunniti tagasi astuma (Jeltsini administratsioon olevat vastasel korral ähvardanud avada tema vastu kriminaalasja "õigusliku aluse loomisest Hasbulatovi-Rutskoi ekstremistliku tegevuse jaoks"). Kogu täidesaatev ja seadusandlik võim koondus kuni uue parlamendi valimisteni Jeltsini ja Venemaa valitsuse kätte. Presidendi seadlusega keelati erakorralise seisukorra ajaks kõik organisatsioonid, mis olid osalenud relvastatud mässus, samuti opositsioonilised väljaanded. Hiljem alustas Jeltsin kõikide tasandite nõukogude laialisaatmist. [[12. detsember|12. detsembril]] 1993 hääletasid Venemaa kodanikud parlamendivalimistel ja referendumil uue konstitutsiooni kohta. Konstitutsioon läks läbi ja presidendi volitused suurenesid märgatavalt. [[Jegor Gaidar]]i Venemaa valik sai Riigiduuma kõige suuremaks fraktsiooniks. Siiski kontrollisid reformimeelsed uues parlamendis ainult ühte kolmandikku häältest. Ühega oma esimestest aktidest andis Riigiduuma amnestia 1991. ja 1993. aasta riigipöörete juhtidele. [[10. juuni]]l 1994 kirjutas Jeltsin alla kuuele majandusalasele seadlusele. Kõige keerulisemaks nimetas ta seadlust "Vene Föderatsiooni pangasüsteemi töö täiustamisest". Teised seadlused puudutasid eluasemelaene, eluasemesertifikaatide käibele laskmist, pooleli olevate elumajade lõpuni ehitamise tagamise meetmeid ning kodanike tarbijaõiguste kaitsmist. Kui [[Viktor Geraštšenko|Geraštšenko]] määrati 1992 Keskpanga juhiks, oli rubla vahetuskurss 400 rubla = 1 USA dollar. 10. oktoobril 1994 langes kurss 2896 rublalt 3081 rublale 1 USA dollarilt. [[11. oktoober]] 1994 sai tuntuks "musta teisipäevana". Rubla kaotas dollari suhtes ühe viiendiku oma väärtusest, langedes 3926 rublale dollarilt. Kolm päeva hiljem sundis Jeltsin [[Viktor Geraštšenko|Geraštšenko]] tagasi astuma. Oktoobris 1994 kaotas president ära regioonide täitevvõimu juhtide valimised. Presidendi arvates oli seda tarvis teha täitevvõimu vertikaali kindlustamiseks. ===I Tšetšeenia sõda=== {{Vaata|Esimene Tšetšeenia sõda}} [[9. detsember|9. detsembril]] 1994 andis Jeltsin välja seadluse "Meetmetest ebaseaduslike relvastatud formeeringute tegevuse lõpetamiseks [[Tšetšeenia|Tšetšeeni Vabariigi]] territooriumil ja osseedi-inguši konflikti tsoonis". [[11. detsember|11. detsembril]] sisenesid [[Tšetšeenia]] territooriumile [[Venemaa]] Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi väed. See oli katse teha lõpp [[Tšetšeenia]] kolme aasta pikkusele iseseisvustaotlusele. [[19. jaanuar]]il 1995 avaldati [[Venemaa]] presidendi avaldus, milles märgitakse, et "sõjaline etapp Venemaa Föderatsiooni konstitutsiooni kehtivuse taastamisel [[Tšetšeenia|Tšetšeeni Vabariigi]] territooriumil on praktiliselt lõpuni viidud. Edasine seaduslikkuse, korra ja elanikkonna kodanikuõiguste taastamise missioon läheb üle Siseministeeriumi kompetentsi." Kevadeks 1995 vallutasid föderaalväed [[Tšetšeenia]] pealinna [[Groznõi]]. Pommitamise tagajärjel hukkus tuhandeid [[Tšetšeenia]] tsiviilisikuid. [[Grigori Javlinski]], [[Jegor Gaidar]] ja paljud teised poliitikud mõistsid sõja hukka; paljud demokraadid loobusid Jeltsinit toetamast. Jeltsini populaarsus langes kõikide aegade kõige madalamale tasemele. Tema toetusprotsent stabiliseerus 6% tasemel. [[26. aprill]]il 1995 kirjutas Jeltsin alla seadlusele "Täiendavatest abinõudest olukorra normaliseerimiseks [[Tšetšeenia|Tšetšeeni Vabariigi]]s". [[4. juuli]]l 1995 kirjutas Jeltsin alla seadlusele [[Venemaa]] relvajõudude dislotseerimisest [[Tšetšeenia|Tšetšeeni Vabariigi]] territooriumil "eesmärgiga tagada sõjalis-poliitiline stabiilsus [[Tšetšeenia|Tšetšeeni Vabariigi]]s, Venemaa Föderatsiooni riikliku ja territoriaalse terviklikkuse kaitse". See seadlus andis ametliku kinnituse vägede dislotseerumisele [[Tšetšeenia]]s. [[18. september|18. septembril]] 1995 kirjutas Jeltsin alla seadlusele "Venemaa Föderatsiooni subjektide riigivõimuorganite ja kohaliku omavalitsuse organite valimistest". Selle seadluse alusel pidid Föderatsiooni subjektide haldusjuhtide valimised toimuma 1996. aasta detsembris. Oma seadlusega soovitas president ka riigivõimuorganitel, mille volituste tähtaeg ei ole kindlaks määratud, otsustada valimised üle viia 1997. aasta juunile. Neile tehti ülesandeks vormistada õiguslikud dokumendid vastavate Föderatsiooni subjektide haldusjuhtide ja kohaliku omavalitsuse organite valimiste läbiviimise reglementeerimiseks. [[6. detsember|6. detsembril]] 1995 kirjutas Jeltsin alla seadusele Föderatsiooninõukogu moodustamise korrast. Sellega hoiti ära konstitutsiooniline kriis, mis oleks niisuguse seaduse puudumise korral võinud tekkida pärast [[17. detsember|17. detsembri]] parlamendivalimisi. Seaduses öeldakse muuhulgas, et Venemaa Föderatsiooni subjektide täitevvõimuorganite juhtide valimised peavad olema lõpule viidud hiljemalt 1996. aasta detsembriks. Sealjuures määras enamiku kohalike administratsioonide juhte president. [[25. märts]]il 1996 esitas initsiatiivgrupp, kes oli Jeltsini kandidatuuri üles seadnud teiseks ametiajaks [[Venemaa]] presidendina, esitas 1 372 000 allkirja tema kandidatuuri registreerimise toetuseks. [[16. juuni]]l 1996 kogus Jeltsin presidendivalimiste esimeses voorus 35,28% häältest ja sai edasi teise vooru. [[3. juuli]]l 1996 valiti teiseks ametiajaks [[Venemaa|Venemaa Föderatsiooni]] presidendiks. Ta kogus 53,82% valijate häältest. [[5. november|5. novembril]] 1996 tehti Jeltsinile [[südameaort|südameaordi]] ja [[koronaararter]]ite [[šunt]]eerimise operatsioon. ===II Tšetšeenia sõda=== {{Vaata|Teine Tšetšeenia sõda}} ==Mabetexi korruptsiooniafäär== 1999. aastal algatas Venemaa prokuratuur kriminaalasja, milles kahtluste kohaselt said Jeltsin, ta tütred ja Kremli kinnisvara haldav [[Pavel Borodin]] [[Šveits]]i ehitusfirmalt Mabetex miljoneid dollareid. [[Mabetex]] Project Engineering ja Mercata Trading said omakorda sai tellimuse remontida 335 miljoni dollari eest [[Moskva Kreml]]it ja valitsushooneid. Jeltsinile olevat tehtud krediitkaart ja kantud tema arvele Ungarisse miljon dollarit<ref>[http://epl.delfi.ee/news/valismaa/vene-uurijad-asusid-toole?id=50776095 Vene uurijad asusid tööle], Eesti Päevaleht, 1. september 1999</ref>. Allhankijana teise restaureerimishanke saanud Šveitsi firmale Mercata tegi Moskvas Kremli restaureerimistöid teiste hulgas [[Eesti Ehitus]].<ref>[http://www.epl.ee/artikkel/129937 EE: Kremli kellade kaja Tallinnas], Eesti Päevaleht, 9. november 2000</ref> Remondi korraldamise eest hoolitses Jeltsini lähiringi kuuluv Kremli asjadevalitseja Pavel Borodin – mees, kelle hallata oli kogu valitsusaparaadi vara. Valitsushoonete remondi eest maksti Šveitsi firmadele 335 miljonit dollarit, peale Kremli palee osales Mabetex 1993. aasta oktoobris tankisuurtükkide tules kannatanud endise ülemnõukogu ja praeguse Venemaa valitsushoone ehk [[Valge Maja (Moskva)|Valge Maja]] remondis. {{vaata|Mabetexi altkäemaksuafäär}} ==Presidendi ametiaja lõpp== Jeltsin jäi [[Venemaa]] presidendiks [[31. detsember|31. detsembrini]] 1999, kuid tema tähetund jäi 1991. aastasse. Jeltsin astus tagasi 31. detsembril 1999, allkirjastades vastava seadluse ja esinedes viimast korda uue aasta soovidega venemaalastele. Ta teatas, et ei oleks tema moodi olla veel pool aastat presidendi ametis, kui riigil on inimene, kellega siduvat oma lootused tulevikule peaaegu igaüks. Seepärast ei soovivat ta olla takistuseks. Venemaal olevat vajalik minna uude millenniumisse uute, energiliste inimestega, vanadel aga, kes on võimul juba palju aastaid, seevastu lahkuda. Jeltsin palus venemaalastelt andestust selle eest, et ei täitnud paljusid endale pandud lootusi<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://histrf.ru/lichnosti/speeches/b/ia-prinial-rieshieniie-ia-ukhozhu |vaadatud=2019-06-01 |arhiivimisaeg=2019-09-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190904114630/https://histrf.ru/lichnosti/speeches/b/ia-prinial-rieshieniie-ia-ukhozhu |url-olek=ei tööta }}</ref>. Ta avaldas samas lootust, et oma elu peamise eesmärgi ta täitis: Venemaa suunduvat nüüd ainult edasi. Järgmiseks Venemaa presidendiks sai senine peaminister [[Vladimir Putin]]. ==Töökohad== *1955–1957 ehitustrusti Uraltjažtrubstroi ehitusvalitsuse meister *1957–1963 ehitustrusti Južgorstroi töödejuhataja, vanemtöödejuhataja, peainsener ja ehitusvalitsuse ülem [[Jekaterinburg|Sverdlovskis]] *1963–1965 [[Jekaterinburg|Sverdlovsk]]i Elamuehituskombinaadi peainsener *1965–1967 [[Jekaterinburg|Sverdlovsk]]i Elamuehituskombinaadi direktor *1968–1975 [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|NLKP]] [[Sverdlovski Oblastikomitee]] ehitusosakonna juhataja *1975–1976 [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|NLKP]] Sverdlovski Oblastikomitee tööstussekretär *1976–1985 [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|NLKP]] Sverdlovski Oblastikomitee esimene sekretär *1978–1989 [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] saadik (Liidunõukogu liige) *1979–1984 [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] transpordi- ja sidekomisjoni liige *1981–1990 [[NLKP Keskkomitee]] liige *aprill 1985–juuni 1985 [[NLKP Keskkomitee]] ehitusosakonna juhataja *1984–1985 ja 1986–1988 [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i liige *1985 (juuni–detsember) [[NLKP Keskkomitee]] ehitussekretär *detsember 1985–november 1987 [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|NLKP]] [[Moskva]] Linnakomitee esimene sekretär *[[NLKP Keskkomitee Poliitbüroo]] liikmekandidaat 1986–1988 *1988–1989 [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] Riikliku Ehituskomitee esimehe esimene asetäitja – [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] minister *Märtsis 1989 valiti [[NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress]]i saadikuks *juuni 1989–detsember 1990 [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] liige *Märtsis 1990 valiti [[Vene NFSV]] rahvasaadikuks *[[29. mai]] 1990 – [[12. juuni]] 1991 [[Vene NFSV Ülemnõukogu Presiidium]]i esimees *[[12. juuni]] 1991 – [[31. detsember]] 1999 [[Vene NFSV]], hiljem [[Venemaa|Venemaa Föderatsiooni]] president. ==Matused== [[Image:Grust elcin.jpg|pisi]] [[24. aprill]]il [[2007]] viidi Jeltsini surnukeha [[Lunastaja Kristuse Peakirik]]usse, kus rahvas sai temaga hüvasti jätta. [[25. aprill]]il [[2007]] toimus seal hingepalvus ning Boriss Jeltsin maeti [[Novodevitšje kalmistu]]le. Päev oli kuulutatud riiklikuks leinapäevaks. Matustel viibis ka [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]]. == Mälestuse jäädvustamine == 2002. nimetati Kõrgõzstanis tema järgi mäetipp. 2008. aastal avati Novodevitšje kalmistul Jeltsini hauamonument. Jeltsini kodulinnas Jekaterinburgis nimetati 2008. aastal tema järgi tänav ning tehnikaülikool.<ref>{{Netiviide |url=http://www.kommersant.com/p885739/r_530/First_President_of_Russia_Boris_Yeltsin/ |pealkiri=Remembering First Pres. Boris Yeltsin |vaadatud=2024-03-10 |arhiivimisaeg=2011-09-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110919235600/http://www.kommersant.com/p885739/r_530/First_President_of_Russia_Boris_Yeltsin/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 27. mail 2009 avati Peterburis [[Boriss Jeltsini nimeline presidendi raamatukogu]]. Kõrgõzstanis [[Biškek]]is anti Jeltsini nimi Kõrgõzstani-Venemaa slaavi ülikoolile. [[Fail:Yeltsin-center-day.JPG|pisi|Jeltsini monument Jeltsini keskuse ees Jekaterinburgis]] 2011. aastal avati tulevase Jeltsini keskuse juures Jeltsini monument. 22. augustil 2013 avati Tallinnas Nunne tänaval Patkuli trepi juures Boriss Jeltsini bareljeef. 2015. aastal avati Jekaterinburgis [[Jeltsini keskus]], mille osaks on ka Jeltsini muuseum. ==Raamatud== * "''Исповедь на заданную тему''" ("Pihtimus etteantud teemal"; 1990; antud välja [[eesti keel]]es) * "''Записки президента''" ("Presidendi märkmed") * "''Президентский марафон''" ("Presidendimaraton"; 2000, eesti keeles pealkirjaga "Kesköised päevikud") ==Tunnustus== *[[1981]] [[Lenini orden]] *Kaks [[Tööpunalipu orden]]it (1971, 1974) *Kaks [[Austuse märk|ordenit "Austuse märk"]] (1966, 1981) *Rahvusvaheline kirjanduspreemia "Capri-90" *[[12. november|1991]] sai demokraatiamedali, mille 1982 asutas Rahvusvaheline poliitikakonsultantide assotsiatsioon *[[Vürst Jaroslav Targa I järgu orden]] (2000) *Itaalia Suurristi kavaler *[[Malta ordu]] kavaler *[[Läti|Läti Vabariigi]] [[Kolme tähe orden]] (2000; anti üle [[2006]]) *[[Sverdlovski oblast]]i aukodanik (postuumselt [[2009]]) Sõjaväeline auaste: erupolkovnik. Polkovniku auastme sai ta mittesõjaväekohuslasena [[Jekaterinburg|Sverdlovsk]]is parteitööl. ==Isiklikku== Jeltsin abiellus [[1956]] Naina (Anastassija) Jossifovna Girinaga (sündinud [[1932]]). Naina on pärit talupoja perekonnast. Lõpetas 1955 [[Sergei Kirov|Kirov]]i-nimelise Uurali Polütehnilise Instituudi ehitusinseneri kvalifikatsiooniga ning töötas 1955–1985 [[Jekaterinburg|Sverdlovsk]]i instituudis Vodokanalprojekt insenerina, vaneminsenerina ja projekti peainsenerina. Tütar Jelena Okulova (sündinud [[1957]]) lõpetas [[Sergei Kirov|Kirov]]i-nimelise Uurali Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonna. Töötab Moskvas ehitusnäitusel. Tema abikaasa Valeri Okulov on elukutseline piloot. 1987. aastal pärast äia tagandamist [[Moskva]] parteijuhi kohalt võeti ta maha rahvusvahelistelt lendudelt. [[13. märts]]il 1997 määrati [[Aeroflot]]i direktori kohusetäitjaks, hiljem sai direktoriks. Sellel ametikohal oli enne teda [[marssal]] [[Jevgeni Šapošnikov]], kes määrati presidendi abiks kosmonautika ja lennunduse arendamise alal. [[Opositsioon]] nägi selles määramises [[onupojapoliitika]]t. Jelenal ja Valeril on tütred Jekaterina (sündinud [[1979]]) ja Maria (sündinud [[1983]]) ja poeg Ivan. Jekaterina on abielus ja tal on poeg. Teine tütar [[Tatjana Djatšenko]] sündis [[1960]]. Ta lõpetas [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riikliku Ülikooli]] arvutusmatemaatika- ja küberneetikateaduskonna. Töötas konstrueerimisbüroos Saljut ja selle [[Moskva]] filiaalis Zarja Urala. Kevadel 1996 oli Boriss Jeltsini riigipea kohale tagasivalimise kampaania koordinatsioonibüroo liige. 30. juunil 1997 määrati [[Venemaa|Venemaa Föderatsiooni]] presidendi nõunikuks mainekujunduse alal. Oli sellel ametikohal 1999. aastani. Tatjana esimene abikaasa oli ülikoolikaaslane [[baškiirid|baškiir]] Vilen Hairullin. Teine abikaasa Aleksei Djatšenko lõpetas Moskva lennundustehnika instituudi. On ettevõtte Interural (Uurali piirkonna metallurgiatööstuse eksportöör) suuraktsionär. Kolmas abikaasa [[Valentin Jumašov]] on endine presidendi administratsiooni juht. Tatjanal on esimesest abielust poeg Boriss Jeltsin (sündinud [[1981]]). Perekonnanimi anti talle vanaisa palvel, et nimi edasi kanduks. Õppis [[Moskva]]s [[inglise keel]]e kallakuga koolis, 1996. aastast [[Millfieldi kool]]is [[Suurbritannia]]s [[Somerset]]is. Teine poeg esimesest abielust Gleb Djatšenko sündis [[30. august]]il [[1995]]. Kolmandast abielust sündis tütar Marija. Jeltsin tegeles kooliajast peale spordiga, eriti [[võrkpall]]iga. Ta tuli mitmel spordialal linna õpilaste seas meistriks ja oli oblasti meister võrkpallis. Ülikoolis õppides kuulus [[Jekaterinburg|Sverdlovsk]]i võrkpallikoondisse, mis osales [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] meistrivõistluste kõrgemas liigas. Mängis kuni kolmel õhtul nädalas tennist, oli ka kirglik jahimees. Ehkki Jeltsin tegeles spordiga, oli tal kalduvus alkoholi kuritarvitada. Joomatuuride ajal oli ta korduvalt pikemat aega poliitiliselt areenilt lahkunud.<ref>{{Cite web|url=http://www.theweek.co.uk/people-news/19669/clinton-tapes-late-night-memories |title=The Clinton tapes: late-night memories |publisher=[[The Week]] |date=22. september 2009 |accessdate=1. detsember 2014}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat-tekstina}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Oleg Lobov]] | nimi=[[Venemaa peaminister]] | aeg=[[1991]]–[[1992]] | järgnev=[[Jegor Gaidar]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= — | nimi=[[Venemaa president]] | aeg= [[1991]]–[[31. detsember]] [[1999]] | järgnev=[[Vladimir Putin]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Jeltsin, Boriss}} [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Venemaa presidendid]] [[Kategooria:Uurali Riikliku Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Eesti lähiajalooga seotud isikud]] [[Kategooria:Novodevitšje kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1931]] [[Kategooria:Surnud 2007]] biwjvp3geey2xdjguemi9ss35jy9inc 0 314 7144026 7123695 2026-05-01T15:42:01Z ~2026-25994-88 228320 /* Praegused erakonnad */ 7144026 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud Eesti erakondi.'' {{EestiPoliitika}} == Praegused erakonnad == <div style="overflow-x:auto;"> {{joondatud veerud}} {| class="wikitable sortable col-2-right col-3-right col-4-right col-5-right" ! Erakond ! Liikmete arv<ref>{{Netiviide |pealkiri=E-äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py |vaadatud=2008-06-17 |arhiivimisaeg=2011-07-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110723014848/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py |url-olek=ei tööta }}</ref><br> (01.04.2026) ! KOV<br>volikogudes<br>[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025]]<br>([[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021]]){{efn|Erakonna nimekirjas kohalike omavalitsuste volikogudesse valitud liikmete arv.}}<ref>[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html VVK: Kandidaatide statistika KOV 2017]</ref> ! Riigikogus<br>[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]]<br>([[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]]) ! Euroopa<br>Parlamendis<br>([[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024]])<ref>[https://ep2024.valimised.ee/et/candidates Euroopa Parlamendi valimised 2024]</ref> ! Rahvusvaheline<br>liikmesus |- | [[Eesti Keskerakond]] || 11736 || 163 (247) || 16 (26) || 2 || [[Euroopa Konservatiivid ja Reformistid]], [[Uuenev Euroopa]] |- | [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]|| 9167 || 164 (245) || 17 (19) || || [[Identiteet ja Demokraatia]] |- | [[Eesti Vasakliit]] || 509 || 0 (0) || 0 || || |- | [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid ]] || 498 || 0 || || || |- | [[Eesti Reformierakond]] || 8967 || 122 (244) || 37 (34) || 1 || [[Liberaalne Internatsionaal]], [[Uuenev Euroopa]] |- | [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || 549 || || || || |- | [[Vabaerakond Aru Pähe]] || 546 || 0 || || || |- | [[Erakond Eesti 200]] || 608 || 3 (40) || 14 || || |- | [[Erakond Parempoolsed]] || 847 || 26 || 0 || || |- | [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 719 || 0 (2) || 0|| || [[Euroopa Roheline Partei]] |- | [[Isamaa Erakond]] || 7354 || 345 (139) || 8 (12) || 2 || [[Euroopa Rahvapartei]], [[Rahvusvaheline Demokraatlik Unioon]], [[Tsentristlik Demokraatlik Internatsionaal]] |- | [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele ]] || 741 || 3 || 0 || || |- | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] || 4527 || 91 (48) || 9 (10) || 2 ||[[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] |} </div> == Erakondade liikmete arvu ajalugu == Liikmete arv alates 2003. aastast iga konkreetse aasta kohta aasta alguse seisuga. Allikas: Äriregister. <div style="overflow-x:auto;"> {| class="wikitable sortable" ! Erakond !! Registrikood ! 2003 ! 2004 ! 2005 ! 2006 ! 2007 ! 2008 ! 2009 ! 2010 ! 2011 ! 2012 ! 2013 ! 2014 ! 2015 ! 2016 ! 2017 ! 2018 ! 2019 ! 2020 ! 2021 ! 2022 ! 2023 ! 2024 ! 2025 ! 2026 |- | [[Eesti Iseseisvuspartei]]{{efn|name=EIP|2022. aasta oktoobris lõpetas Eesti Iseseisvuspartei tegevuse.}} || 80051885 || 1012 || 1025 || 1039 || 1011 || 1015 || 1010 || 1087 || 1265 || 1201 || 1166 || 2181 || 2154 || 2116 || 2078 || 2045 || 2015 || 1948 || 1912 || 1879 || 1805 || || |- || [[Eesti Keskerakond]] || 80053370 || 7046 || 7335 || 7717 || 9000 || 9998 || 10 102 || 11 011 || 12 053 || 12 613 || 12 583 || 12 569 || 14 224 || 14 309 || 14 253 || 14 672 || 14 797 || 14 934 || 14 695 || 14 759 || 14 352 || 14 017 || 12 818 || 12 196 || 11 804 |- | [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]{{efn|name=EKRE|2012. aasta märtsis vahetas [[Eestimaa Rahvaliit]] nime, milleks sai "Eesti Konservatiivne Rahvaerakond".}} || 80040344 || 7571 || 8460 || 9013 || 9284 || 10 022 || 9903 || 9881 || 9684 || 8623 || 8303 || 7863 || 7740 || 7734 || 8086 || 8100 || 8230 || 8793 || 8848 || 8948 || 10 090 || 10 088 || 9969 || 8820 || 9262 |- || [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] || 80643657 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 506 || 524 || 525 |- | [[Eesti Reformierakond]] || 80043147 || 2999 || 3668 || 4363 || 5151 || 5788 || 6348 || 6737 || 7274 || 9347 || 10 216 || 11 518 || 12 982 || 12 844 || 12 611 || 12 446 || 12 295 || 12 152 || 11 782 || 11 298 || 10 928 || 10 735 || 10 173 || 9533 || 9073 |- | [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || 80051862 || 1558 || 1558 || 1552 || 1441 || 1437 || 1425 || 1421 || 1425 || 1039 || 1014 || 996 || 987 || 946 || 910 || 868 || 846 || 802 || 762 || 725 || 680 || 651 || 624 || 587 || 558 |- | [[Eesti Vabaerakond]]{{efn|name=TULE|2020. aasta augustis liitusid [[Eesti Vabaerakond]] ja [[Elurikkuse Erakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eesti Tulevikuerakond]].}} || 80366548 || || || || || || || || || || || || 720 || 649 || 639 || 685 || 638 || 578 || 523 || || || || || |- | [[Vabaerakond Aru Pähe]]{{efn|2024. aasta juunis vahetas [[Eesti Tulevikuerakond]] nime, milleks sai "Vabaerakond Aru Pähe".}} || 80589722 || || || || || || || || || || || || || || || || || || 997 || 939 || 798 || 720 || 669 || 611 || 558 |- | [[Elurikkuse Erakond]]{{efn|name=TULE}} || 80557923 || || || || || || || || || || || || || || || || 534 || 538 || 531 || || || || || |- | [[Erakond Eesti 200]] || 80551335 || || || || || || || || || || || || || || || || 550 || 586 || 603 || 702 || 834 || 907 || 916 || 772 || 646 |- | [[Erakond Rahva Tahe]]{{efn|name=ERT|2021. aasta aprillis lõpetas [[Erakond Rahva Tahe]] tegevuse.}} || 80557886 || || || || || || || || || || || || || || || || || 605 || 597 || 596 || || || |- | [[Eesti Vasakliit]]{{efn|name=EÜVP|2025. aasta veebruaris vahetas [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nime, milleks sai "Eesti Vasakliit".}} || 80060022 || 1131 || 1099 || 1078 || 1041 || 1039 || 1015 || 1000 || 2425 || 2148 || 2116 || 2089 || 2014 || 1978 || 1935 || 1858 || 1834 || 1741 || 1747 || 1697 || 1602 || 503 || 562 || 525 || 506 |- | [[Konstitutsioonierakond]]{{efn|name=EÜVP2|2010. aasta sügisel liitusid [[Eesti Vasakpartei]] ja [[Konstitutsioonierakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]].}} || 80022725 || 1608 || 1623 || 1602 || 1614 || 1600 || 1542 || 1522 || || || || || || || || || || || || || || || || || |- | [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]]{{efn|name=EEKD|2012. oktoobris lõpetas [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] tegevuse.}} || 80060832 || 2074 || 2073 || 2167 || 2125 || 2129 || 2108 || 2103 || 2079 || 1840 || 1806 || 1741 || 1682 || 1649 || 1616 || 1571 || || || || || || || |- | [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 80223139 || || || || 1227 || 1308 || 1469 || 1486 || 1478 || 1441 || 1329 || 1228 || 1173 || 1116 || 1091 || 1065 || 1056 || 965 || 952 || 921 || 896 || 849 || 810 || 766 || 724 |- | [[Erakond Parempoolsed]] || 80608655 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 545 || 536 || 632 || 708 || 835 |- | [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] || 80626222 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 511 || 792 || 768 || 748 |- | [[Isamaa Erakond]]{{efn|name=IRL|2006. aasta sügisel liitusid [[Erakond Isamaaliit]] ja [[Erakond Res Publica]]. Uue erakonna nimeks sai [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]]. 2.06.2018 otsustas IRLi suurkogu võtta erakonna uueks nimeks "Isamaa Erakond".}} || 80243584 || || || || || 8420 || 8823 || 8823 || 9139 || 9472 || 9718 || 9758 || 9778 || 9665 || 9508 || 9215 || 8817 || 8501 || 8072 || 7778 || 7683 || 7093 || 6959 || 7092 || 7265 |- | [[Erakond Isamaaliit]]{{efn|name=IRL}} || 80039766 || 2763 || 2836 || 2941 || 3191 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || |- | [[Erakond Res Publica]]{{efn|name=IRL}} || 80131035 || 3684 || 4489 || 5555 || 5338 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || |- | [[Rahva Ühtsuse Erakond]]{{efn|name=RÜE|2019. aasta novembris lõpetas [[Rahva Ühtsuse Erakond]] tegevuse.}} || 80374223 || || || || || || || || || || || || 541 || 553 || 551 || 550 || 526 || 507 || 502 || 487 || 463 || 453 || 425 || 415 || 394 |- | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]{{efn|name=SDE|2012. aasta jaanuaris liitusid [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Vene Erakond Eestis]]. Uue erakonna nimeks sai "Sotsiaaldemokraatlik Erakond".}} || 80052459 || 3104 || 2879 || 3000 || 3204 || 3278 || 3275 || 3324 || 3666 || 3781 || 4612 || 5993 || 6199 || 6186 || 6091 || 6014 || 5889 || 5680 || 5470 || 5348 || 5169 || 5085 || 4786 || 4679 || 4553 |- | [[Vene Erakond Eestis]]{{efn|name=SDE}} || 80057600 || 1279 || 1351 || 1214 || 1229 || 1213 || 1412 || 1404 || 1398 || 1235 || 1207 || || || || || || || || || || || || || |} </div> == Erakondade Riigikogus esindatuse ajalugu == Kuna 1992. aasta valimised olid praktiliselt vaid [[valimisliit]]ude valimised, siis on see aasta siit tabelist välja jäetud. Tabelis märgib number 0 seda, et [[erakond]] osales valimistel, kuid ei saanud kohti [[Riigikogu]]s. Tühi väli märgib, et [[erakond]] ei osalenud oma nimekirjaga valimistel. {| class="wikitable sortable" ! Erakond ! [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995]] ! [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999]] ! [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003]] ! [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007]] ! [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011]] ! [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015]] ! [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]] ! [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]] |- | [[Eesti Iseseisvuspartei]]{{efn|name=EIP}} || || || 0 || 0 || 0 || 0 || |- | [[Eesti Keskerakond]] || 16 || 28 || 28 || 29 || 26 || 27 || 26 || 16 |- | [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]{{efn|1999. aasta valimistel osales [[Eestimaa Rahvaliit]] nimega "Eesti Maarahva Erakond".}}{{efn|name=EKRE}} || || 7 || 13 || 6 || 0 || 7 || 19 || 17 |- | [[Eesti Reformierakond]] || 9 || 18 || 19 || 31 || 33 || 30 || 34 || 37 |- | [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || || 0 || || || || || || |- | [[Eesti Vabaerakond]]{{efn|name=TULE}} || || || || || || 8 || 0 || |- | [[Eesti Tulevikuerakond]]{{efn|name=TULE}} || || || || || || || || |- | [[Rahva Ühtsuse Erakond]]{{efn|name=RÜE}} || || || || || || 0 || || |- | [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]]{{efn|2003. aasta valimistel osales [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nimega "Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei".}}{{efn|name=EÜVP2}}{{efn|name=EÜVP}} || || || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 |- | [[Konstitutsioonierakond]]{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Konstitutsioonierakond]] nimega "Eestimaa Ühendatud Rahvapartei".}}{{efn|name=EÜVP2}} || || 6 || 0 || 0 || || || || |- | [[Elurikkuse Erakond]]{{efn|name=TULE}} || || || || || || || 0 || |- | [[Erakond Eesti 200]] || || || || || || || 0 || 14 |- | [[Erakond Parempoolsed]] || || || || || || || || 0 |- | [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] || || || || || || || || 0 |- | [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]]{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] nimega "Eesti Kristlik Rahvapartei".}} || || 0 || 0 || 0 || 0 || || || |- | [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || || || || 6 || 0 || 0 || 0 || 0 |- | [[ISAMAA_Erakond|Isamaa Erakond]]{{efn|name=IRL}} || || || || 19 || 23 || 14 || 12 || 8 |- | [[Erakond Isamaaliit]]{{efn|1995. aasta valimistel osales [[Erakond Isamaaliit]] valimisliiduna nimega "valimisliit Isamaa ja ERSP Liit", mis koosnes erakondadest [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]].}}{{efn|name=IRL}} || 8 || 18 || 7 || || || || || |- | [[Erakond Res Publica]]{{efn|name=IRL}} || || || 28 || || || || || |- | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]{{efn|1995. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] valimisliiduna nimega valimisliit "[[Mõõdukad]]", mis koosnes erakondadest [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]] ja [[Eesti Maa-Keskerakond]].}}{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] nimega "Rahvaerakond Mõõdukad".}}{{efn|name=SDE}} | 6 || 17 || 6 || 10 || 19 || 15 || 10 || 9 |- | [[Vene Erakond Eestis]]{{efn|name=SDE}} || || 0 || 0 || 0 || 0 || || || |- | [[Eesti Koonderakond]] || || 7 || || || || || || |- | [[Erakond Uus Eesti]]{{efn|1999. aasta valimistel osales [[Erakond Uus Eesti]] nimega "Arengupartei".}} || || 0 || || || || || || |- | [[Libertas Eesti Erakond]]{{efn|1995. ja 1999. aasta valimistel osales [[Libertas Eesti Erakond]] nimega "Eesti Sinine Erakond".}} || || 0 || || || || || || |- | [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]{{efn|2012. aasta jaanuaris liitusid [[Eesti Iseseisvuspartei]] ja [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]. Uue erakonna nimeks sai "Eesti Iseseisvuspartei".}} || || || || || || || || |- | valimisliit "[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]"{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit "[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]" koosnes erakondadest [[Eesti Koonderakond]], [[Eesti Maarahva Erakond]], [[Eesti Maaliit]], [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]] ja [[Põllumeeste Kogu]].}} || 41 || || || || || || || |- | valimisliit "[[Meie Kodu On Eestimaa!]]"{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit "[[Meie Kodu On Eestimaa!]]" koosnes erakondadest [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]] ja [[Vene Erakond Eestis]].}} || 6 || || || || || || || |- | valimisliit "[[Valimisliit Parempoolsed‎|Parempoolsed]]"{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit "[[Valimisliit Parempoolsed|Parempoolsed]]" koosnes erakonnast [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]].}} || 5 || || || || || || || |- |} == Erakondade noortekogud == * Pöördepunkt Eesti * [[Isamaa Noorteühendus]] * [[Keskerakonna Noortekogu]] * [[Noored Rohelised]] * [[Noored Sotsiaaldemokraadid]] * [[Reformierakonna Noortekogu]] * Noor Eesti 200 <!-- == Loomisel olevad erakonnad == * ... --> == Tegevuse lõpetanud erakonnad == * [[Arengupartei]] * [[Balti Konstitutsiooniline Partei]] * [[Demokraadid – Eesti Demokraatlik Partei]] * [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (EDE) * [[Eesti Demokraatlik Tööerakond]] * [[Eesti Demokraatlik Õigusliit]] * [[Eesti Ettevõtjate Erakond]] * [[Eestimaa Kommunistlik Partei]] (EKP) * [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (1990)]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa) * [[Eesti Koonderakond]] (EK) * [[Eesti Kristlik Demokraatlik Liit]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa) * [[Eesti Kristlik Liit]] * [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa) * [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei]] * [[Eesti Liberaalne Rahvapartei]] * [[Eesti Maa-Keskerakond]] * [[Eesti Maaliit]] * [[Eesti Maarahva Erakond]] * [[Eesti Maarahva Liit]] (EMRL) * [[Eesti Pensionäride Erakond]] (.. –2006) * [[Eesti Pensionäride ja Perede Erakond]] * [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]] * [[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei]] (1917–) / [[Eesti Tööerakond]] (−1932) * [[Eesti Rahva Jäägerpartei]] * [[Eesti Rahva-Keskerakond]] * [[Eesti Rahvaerakond]] (ER) (1919–1932) (alates 1932 [[Rahvuslik Keskerakond]]) * [[Eesti Rahvameelne Eduerakond]]/ [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (1917–) * [[Eesti Rahvuslaste Keskliit]] * [[Eesti Rahvuslik Eduerakond]] * [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (1988–1995) * [[Eesti Reformierakond-Liberaalid]] * [[Eesti Roheline Erakond]] * [[Eesti Roheline Partei]] * [[Eesti Rohelised]] * [[Eesti Rojalistlik Partei]] * [[Eesti Sinine Erakond]] * [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Iseseisvuspartei]] * [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]] * [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] (ESDTP) * [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus]] * [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei]] (ESTP) * [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] (1917–) * [[Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis]] * [[Eesti Talurahva Erakond]] * [[Eesti Talurahva Liit]] (1917–) * [[Eesti Tööerakond]] (ETE) * [[Eesti Tööliste Sotsiaaldemokraatlik Ühisus]] * [[Eesti Vabad Demokraadid]] * [[Eesti Vasakpartei]] * [[Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Ühendus]] (1917–) * [[Erakond Isamaaliit]] * [[Erakond Mõõdukad]] * [[Erakond Res Publica]] * [[Erakond Uus Eesti]] * [[Kindral Johan Laidoneri Riigivanemaks Valimist Korraldav Peatoimkond]] * [[Konstitutsioonierakond]] * [[Koonderakond]] * [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]] * [[Kristlik Rahvaerakond]] (KRE) * [[Libertas Eesti Erakond]] * [[Majandusline Rühm]] * [[Metsaerakond]] * [[Põhja-Eesti Kodanike Partei]] * [[Põllumeestekogud]] (PK) * [[Põllumeestekogude ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondis]] (PKK) * [[Radikaal-Demokraatlik Partei]] (1917–) * [[Rahvaerakond Mõõdukad]] * [[Rahvaerakond]] (1994–1999) (algselt Eesti Talurahva Erakond) * [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] (1992–1995) * [[Rootsi Rahvaliit]] (asutati 1917) * [[Saksa Erakond Eestimaal]] * [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Eesti Osakondade Keskkomitee]] (1917–) * [[Tuleviku Eesti Erakond]] * [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]] * [[Vabariiklaste Koonderakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa) * [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]] (on ühinenud Eesti Iseseisvusparteiga) * [[Vene Erakond Eestis]] (on ühinenud Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga) * [[Vene Balti Erakond Eestis]] (on ühinenud Vene Erakonnaga Eestis) * [[Vene Rahvuslik Liit Eestis]] * [[Vene Sotsiaaldemokraatlik Partei Eestis]] * [[Vene Ühtsuspartei]] * [[Õigusliku Tasakaalu Erakond]] == Vaata ka == * [[Eesti erakondade kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse]] * [[Ühingute ja nende liitude seadus]] == Märkused == {{märkused}} == Viited == {{viited}} {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti erakonnad| ]] [[Kategooria:Eesti poliitika loendid]] 7f5enbuxlscw18oh6b0dqdtwwdoupir 7144027 7144026 2026-05-01T15:42:48Z ~2026-25994-88 228320 /* Praegused erakonnad */ 7144027 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud Eesti erakondi.'' {{EestiPoliitika}} == Praegused erakonnad == <div style="overflow-x:auto;"> {{joondatud veerud}} {| class="wikitable sortable col-2-right col-3-right col-4-right col-5-right" ! Erakond ! Liikmete arv<ref>{{Netiviide |pealkiri=E-äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py |vaadatud=2008-06-17 |arhiivimisaeg=2011-07-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110723014848/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py |url-olek=ei tööta }}</ref><br> (01.05.2026) ! KOV<br>volikogudes<br>[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025]]<br>([[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021]]){{efn|Erakonna nimekirjas kohalike omavalitsuste volikogudesse valitud liikmete arv.}}<ref>[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html VVK: Kandidaatide statistika KOV 2017]</ref> ! Riigikogus<br>[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]]<br>([[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]]) ! Euroopa<br>Parlamendis<br>([[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024]])<ref>[https://ep2024.valimised.ee/et/candidates Euroopa Parlamendi valimised 2024]</ref> ! Rahvusvaheline<br>liikmesus |- | [[Eesti Keskerakond]] || 11736 || 163 (247) || 16 (26) || 2 || [[Euroopa Konservatiivid ja Reformistid]], [[Uuenev Euroopa]] |- | [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]|| 9167 || 164 (245) || 17 (19) || || [[Identiteet ja Demokraatia]] |- | [[Eesti Vasakliit]] || 509 || 0 (0) || 0 || || |- | [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid ]] || 498 || 0 || || || |- | [[Eesti Reformierakond]] || 8967 || 122 (244) || 37 (34) || 1 || [[Liberaalne Internatsionaal]], [[Uuenev Euroopa]] |- | [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || 549 || || || || |- | [[Vabaerakond Aru Pähe]] || 546 || 0 || || || |- | [[Erakond Eesti 200]] || 608 || 3 (40) || 14 || || |- | [[Erakond Parempoolsed]] || 847 || 26 || 0 || || |- | [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 719 || 0 (2) || 0|| || [[Euroopa Roheline Partei]] |- | [[Isamaa Erakond]] || 7354 || 345 (139) || 8 (12) || 2 || [[Euroopa Rahvapartei]], [[Rahvusvaheline Demokraatlik Unioon]], [[Tsentristlik Demokraatlik Internatsionaal]] |- | [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele ]] || 741 || 3 || 0 || || |- | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] || 4515 || 91 (48) || 9 (10) || 2 ||[[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] |} </div> == Erakondade liikmete arvu ajalugu == Liikmete arv alates 2003. aastast iga konkreetse aasta kohta aasta alguse seisuga. Allikas: Äriregister. <div style="overflow-x:auto;"> {| class="wikitable sortable" ! Erakond !! Registrikood ! 2003 ! 2004 ! 2005 ! 2006 ! 2007 ! 2008 ! 2009 ! 2010 ! 2011 ! 2012 ! 2013 ! 2014 ! 2015 ! 2016 ! 2017 ! 2018 ! 2019 ! 2020 ! 2021 ! 2022 ! 2023 ! 2024 ! 2025 ! 2026 |- | [[Eesti Iseseisvuspartei]]{{efn|name=EIP|2022. aasta oktoobris lõpetas Eesti Iseseisvuspartei tegevuse.}} || 80051885 || 1012 || 1025 || 1039 || 1011 || 1015 || 1010 || 1087 || 1265 || 1201 || 1166 || 2181 || 2154 || 2116 || 2078 || 2045 || 2015 || 1948 || 1912 || 1879 || 1805 || || |- || [[Eesti Keskerakond]] || 80053370 || 7046 || 7335 || 7717 || 9000 || 9998 || 10 102 || 11 011 || 12 053 || 12 613 || 12 583 || 12 569 || 14 224 || 14 309 || 14 253 || 14 672 || 14 797 || 14 934 || 14 695 || 14 759 || 14 352 || 14 017 || 12 818 || 12 196 || 11 804 |- | [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]{{efn|name=EKRE|2012. aasta märtsis vahetas [[Eestimaa Rahvaliit]] nime, milleks sai "Eesti Konservatiivne Rahvaerakond".}} || 80040344 || 7571 || 8460 || 9013 || 9284 || 10 022 || 9903 || 9881 || 9684 || 8623 || 8303 || 7863 || 7740 || 7734 || 8086 || 8100 || 8230 || 8793 || 8848 || 8948 || 10 090 || 10 088 || 9969 || 8820 || 9262 |- || [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] || 80643657 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 506 || 524 || 525 |- | [[Eesti Reformierakond]] || 80043147 || 2999 || 3668 || 4363 || 5151 || 5788 || 6348 || 6737 || 7274 || 9347 || 10 216 || 11 518 || 12 982 || 12 844 || 12 611 || 12 446 || 12 295 || 12 152 || 11 782 || 11 298 || 10 928 || 10 735 || 10 173 || 9533 || 9073 |- | [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || 80051862 || 1558 || 1558 || 1552 || 1441 || 1437 || 1425 || 1421 || 1425 || 1039 || 1014 || 996 || 987 || 946 || 910 || 868 || 846 || 802 || 762 || 725 || 680 || 651 || 624 || 587 || 558 |- | [[Eesti Vabaerakond]]{{efn|name=TULE|2020. aasta augustis liitusid [[Eesti Vabaerakond]] ja [[Elurikkuse Erakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eesti Tulevikuerakond]].}} || 80366548 || || || || || || || || || || || || 720 || 649 || 639 || 685 || 638 || 578 || 523 || || || || || |- | [[Vabaerakond Aru Pähe]]{{efn|2024. aasta juunis vahetas [[Eesti Tulevikuerakond]] nime, milleks sai "Vabaerakond Aru Pähe".}} || 80589722 || || || || || || || || || || || || || || || || || || 997 || 939 || 798 || 720 || 669 || 611 || 558 |- | [[Elurikkuse Erakond]]{{efn|name=TULE}} || 80557923 || || || || || || || || || || || || || || || || 534 || 538 || 531 || || || || || |- | [[Erakond Eesti 200]] || 80551335 || || || || || || || || || || || || || || || || 550 || 586 || 603 || 702 || 834 || 907 || 916 || 772 || 646 |- | [[Erakond Rahva Tahe]]{{efn|name=ERT|2021. aasta aprillis lõpetas [[Erakond Rahva Tahe]] tegevuse.}} || 80557886 || || || || || || || || || || || || || || || || || 605 || 597 || 596 || || || |- | [[Eesti Vasakliit]]{{efn|name=EÜVP|2025. aasta veebruaris vahetas [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nime, milleks sai "Eesti Vasakliit".}} || 80060022 || 1131 || 1099 || 1078 || 1041 || 1039 || 1015 || 1000 || 2425 || 2148 || 2116 || 2089 || 2014 || 1978 || 1935 || 1858 || 1834 || 1741 || 1747 || 1697 || 1602 || 503 || 562 || 525 || 506 |- | [[Konstitutsioonierakond]]{{efn|name=EÜVP2|2010. aasta sügisel liitusid [[Eesti Vasakpartei]] ja [[Konstitutsioonierakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]].}} || 80022725 || 1608 || 1623 || 1602 || 1614 || 1600 || 1542 || 1522 || || || || || || || || || || || || || || || || || |- | [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]]{{efn|name=EEKD|2012. oktoobris lõpetas [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] tegevuse.}} || 80060832 || 2074 || 2073 || 2167 || 2125 || 2129 || 2108 || 2103 || 2079 || 1840 || 1806 || 1741 || 1682 || 1649 || 1616 || 1571 || || || || || || || |- | [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 80223139 || || || || 1227 || 1308 || 1469 || 1486 || 1478 || 1441 || 1329 || 1228 || 1173 || 1116 || 1091 || 1065 || 1056 || 965 || 952 || 921 || 896 || 849 || 810 || 766 || 724 |- | [[Erakond Parempoolsed]] || 80608655 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 545 || 536 || 632 || 708 || 835 |- | [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] || 80626222 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 511 || 792 || 768 || 748 |- | [[Isamaa Erakond]]{{efn|name=IRL|2006. aasta sügisel liitusid [[Erakond Isamaaliit]] ja [[Erakond Res Publica]]. Uue erakonna nimeks sai [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]]. 2.06.2018 otsustas IRLi suurkogu võtta erakonna uueks nimeks "Isamaa Erakond".}} || 80243584 || || || || || 8420 || 8823 || 8823 || 9139 || 9472 || 9718 || 9758 || 9778 || 9665 || 9508 || 9215 || 8817 || 8501 || 8072 || 7778 || 7683 || 7093 || 6959 || 7092 || 7265 |- | [[Erakond Isamaaliit]]{{efn|name=IRL}} || 80039766 || 2763 || 2836 || 2941 || 3191 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || |- | [[Erakond Res Publica]]{{efn|name=IRL}} || 80131035 || 3684 || 4489 || 5555 || 5338 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || |- | [[Rahva Ühtsuse Erakond]]{{efn|name=RÜE|2019. aasta novembris lõpetas [[Rahva Ühtsuse Erakond]] tegevuse.}} || 80374223 || || || || || || || || || || || || 541 || 553 || 551 || 550 || 526 || 507 || 502 || 487 || 463 || 453 || 425 || 415 || 394 |- | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]{{efn|name=SDE|2012. aasta jaanuaris liitusid [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Vene Erakond Eestis]]. Uue erakonna nimeks sai "Sotsiaaldemokraatlik Erakond".}} || 80052459 || 3104 || 2879 || 3000 || 3204 || 3278 || 3275 || 3324 || 3666 || 3781 || 4612 || 5993 || 6199 || 6186 || 6091 || 6014 || 5889 || 5680 || 5470 || 5348 || 5169 || 5085 || 4786 || 4679 || 4553 |- | [[Vene Erakond Eestis]]{{efn|name=SDE}} || 80057600 || 1279 || 1351 || 1214 || 1229 || 1213 || 1412 || 1404 || 1398 || 1235 || 1207 || || || || || || || || || || || || || |} </div> == Erakondade Riigikogus esindatuse ajalugu == Kuna 1992. aasta valimised olid praktiliselt vaid [[valimisliit]]ude valimised, siis on see aasta siit tabelist välja jäetud. Tabelis märgib number 0 seda, et [[erakond]] osales valimistel, kuid ei saanud kohti [[Riigikogu]]s. Tühi väli märgib, et [[erakond]] ei osalenud oma nimekirjaga valimistel. {| class="wikitable sortable" ! Erakond ! [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995]] ! [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999]] ! [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003]] ! [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007]] ! [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011]] ! [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015]] ! [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]] ! [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]] |- | [[Eesti Iseseisvuspartei]]{{efn|name=EIP}} || || || 0 || 0 || 0 || 0 || |- | [[Eesti Keskerakond]] || 16 || 28 || 28 || 29 || 26 || 27 || 26 || 16 |- | [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]{{efn|1999. aasta valimistel osales [[Eestimaa Rahvaliit]] nimega "Eesti Maarahva Erakond".}}{{efn|name=EKRE}} || || 7 || 13 || 6 || 0 || 7 || 19 || 17 |- | [[Eesti Reformierakond]] || 9 || 18 || 19 || 31 || 33 || 30 || 34 || 37 |- | [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || || 0 || || || || || || |- | [[Eesti Vabaerakond]]{{efn|name=TULE}} || || || || || || 8 || 0 || |- | [[Eesti Tulevikuerakond]]{{efn|name=TULE}} || || || || || || || || |- | [[Rahva Ühtsuse Erakond]]{{efn|name=RÜE}} || || || || || || 0 || || |- | [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]]{{efn|2003. aasta valimistel osales [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nimega "Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei".}}{{efn|name=EÜVP2}}{{efn|name=EÜVP}} || || || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 |- | [[Konstitutsioonierakond]]{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Konstitutsioonierakond]] nimega "Eestimaa Ühendatud Rahvapartei".}}{{efn|name=EÜVP2}} || || 6 || 0 || 0 || || || || |- | [[Elurikkuse Erakond]]{{efn|name=TULE}} || || || || || || || 0 || |- | [[Erakond Eesti 200]] || || || || || || || 0 || 14 |- | [[Erakond Parempoolsed]] || || || || || || || || 0 |- | [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] || || || || || || || || 0 |- | [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]]{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] nimega "Eesti Kristlik Rahvapartei".}} || || 0 || 0 || 0 || 0 || || || |- | [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || || || || 6 || 0 || 0 || 0 || 0 |- | [[ISAMAA_Erakond|Isamaa Erakond]]{{efn|name=IRL}} || || || || 19 || 23 || 14 || 12 || 8 |- | [[Erakond Isamaaliit]]{{efn|1995. aasta valimistel osales [[Erakond Isamaaliit]] valimisliiduna nimega "valimisliit Isamaa ja ERSP Liit", mis koosnes erakondadest [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]].}}{{efn|name=IRL}} || 8 || 18 || 7 || || || || || |- | [[Erakond Res Publica]]{{efn|name=IRL}} || || || 28 || || || || || |- | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]{{efn|1995. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] valimisliiduna nimega valimisliit "[[Mõõdukad]]", mis koosnes erakondadest [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]] ja [[Eesti Maa-Keskerakond]].}}{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] nimega "Rahvaerakond Mõõdukad".}}{{efn|name=SDE}} | 6 || 17 || 6 || 10 || 19 || 15 || 10 || 9 |- | [[Vene Erakond Eestis]]{{efn|name=SDE}} || || 0 || 0 || 0 || 0 || || || |- | [[Eesti Koonderakond]] || || 7 || || || || || || |- | [[Erakond Uus Eesti]]{{efn|1999. aasta valimistel osales [[Erakond Uus Eesti]] nimega "Arengupartei".}} || || 0 || || || || || || |- | [[Libertas Eesti Erakond]]{{efn|1995. ja 1999. aasta valimistel osales [[Libertas Eesti Erakond]] nimega "Eesti Sinine Erakond".}} || || 0 || || || || || || |- | [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]{{efn|2012. aasta jaanuaris liitusid [[Eesti Iseseisvuspartei]] ja [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]. Uue erakonna nimeks sai "Eesti Iseseisvuspartei".}} || || || || || || || || |- | valimisliit "[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]"{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit "[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]" koosnes erakondadest [[Eesti Koonderakond]], [[Eesti Maarahva Erakond]], [[Eesti Maaliit]], [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]] ja [[Põllumeeste Kogu]].}} || 41 || || || || || || || |- | valimisliit "[[Meie Kodu On Eestimaa!]]"{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit "[[Meie Kodu On Eestimaa!]]" koosnes erakondadest [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]] ja [[Vene Erakond Eestis]].}} || 6 || || || || || || || |- | valimisliit "[[Valimisliit Parempoolsed‎|Parempoolsed]]"{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit "[[Valimisliit Parempoolsed|Parempoolsed]]" koosnes erakonnast [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]].}} || 5 || || || || || || || |- |} == Erakondade noortekogud == * Pöördepunkt Eesti * [[Isamaa Noorteühendus]] * [[Keskerakonna Noortekogu]] * [[Noored Rohelised]] * [[Noored Sotsiaaldemokraadid]] * [[Reformierakonna Noortekogu]] * Noor Eesti 200 <!-- == Loomisel olevad erakonnad == * ... --> == Tegevuse lõpetanud erakonnad == * [[Arengupartei]] * [[Balti Konstitutsiooniline Partei]] * [[Demokraadid – Eesti Demokraatlik Partei]] * [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (EDE) * [[Eesti Demokraatlik Tööerakond]] * [[Eesti Demokraatlik Õigusliit]] * [[Eesti Ettevõtjate Erakond]] * [[Eestimaa Kommunistlik Partei]] (EKP) * [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (1990)]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa) * [[Eesti Koonderakond]] (EK) * [[Eesti Kristlik Demokraatlik Liit]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa) * [[Eesti Kristlik Liit]] * [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa) * [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei]] * [[Eesti Liberaalne Rahvapartei]] * [[Eesti Maa-Keskerakond]] * [[Eesti Maaliit]] * [[Eesti Maarahva Erakond]] * [[Eesti Maarahva Liit]] (EMRL) * [[Eesti Pensionäride Erakond]] (.. –2006) * [[Eesti Pensionäride ja Perede Erakond]] * [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]] * [[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei]] (1917–) / [[Eesti Tööerakond]] (−1932) * [[Eesti Rahva Jäägerpartei]] * [[Eesti Rahva-Keskerakond]] * [[Eesti Rahvaerakond]] (ER) (1919–1932) (alates 1932 [[Rahvuslik Keskerakond]]) * [[Eesti Rahvameelne Eduerakond]]/ [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (1917–) * [[Eesti Rahvuslaste Keskliit]] * [[Eesti Rahvuslik Eduerakond]] * [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (1988–1995) * [[Eesti Reformierakond-Liberaalid]] * [[Eesti Roheline Erakond]] * [[Eesti Roheline Partei]] * [[Eesti Rohelised]] * [[Eesti Rojalistlik Partei]] * [[Eesti Sinine Erakond]] * [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Iseseisvuspartei]] * [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]] * [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] (ESDTP) * [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus]] * [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei]] (ESTP) * [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] (1917–) * [[Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis]] * [[Eesti Talurahva Erakond]] * [[Eesti Talurahva Liit]] (1917–) * [[Eesti Tööerakond]] (ETE) * [[Eesti Tööliste Sotsiaaldemokraatlik Ühisus]] * [[Eesti Vabad Demokraadid]] * [[Eesti Vasakpartei]] * [[Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Ühendus]] (1917–) * [[Erakond Isamaaliit]] * [[Erakond Mõõdukad]] * [[Erakond Res Publica]] * [[Erakond Uus Eesti]] * [[Kindral Johan Laidoneri Riigivanemaks Valimist Korraldav Peatoimkond]] * [[Konstitutsioonierakond]] * [[Koonderakond]] * [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]] * [[Kristlik Rahvaerakond]] (KRE) * [[Libertas Eesti Erakond]] * [[Majandusline Rühm]] * [[Metsaerakond]] * [[Põhja-Eesti Kodanike Partei]] * [[Põllumeestekogud]] (PK) * [[Põllumeestekogude ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondis]] (PKK) * [[Radikaal-Demokraatlik Partei]] (1917–) * [[Rahvaerakond Mõõdukad]] * [[Rahvaerakond]] (1994–1999) (algselt Eesti Talurahva Erakond) * [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] (1992–1995) * [[Rootsi Rahvaliit]] (asutati 1917) * [[Saksa Erakond Eestimaal]] * [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Eesti Osakondade Keskkomitee]] (1917–) * [[Tuleviku Eesti Erakond]] * [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]] * [[Vabariiklaste Koonderakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa) * [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]] (on ühinenud Eesti Iseseisvusparteiga) * [[Vene Erakond Eestis]] (on ühinenud Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga) * [[Vene Balti Erakond Eestis]] (on ühinenud Vene Erakonnaga Eestis) * [[Vene Rahvuslik Liit Eestis]] * [[Vene Sotsiaaldemokraatlik Partei Eestis]] * [[Vene Ühtsuspartei]] * [[Õigusliku Tasakaalu Erakond]] == Vaata ka == * [[Eesti erakondade kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse]] * [[Ühingute ja nende liitude seadus]] == Märkused == {{märkused}} == Viited == {{viited}} {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti erakonnad| ]] [[Kategooria:Eesti poliitika loendid]] 6fktv14qc81d4670bdgnkg83o68rqwe 7144574 7144027 2026-05-02T11:29:12Z ~2026-25994-88 228320 /* Praegused erakonnad */ 7144574 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud Eesti erakondi.'' {{EestiPoliitika}} == Praegused erakonnad == <div style="overflow-x:auto;"> {{joondatud veerud}} {| class="wikitable sortable col-2-right col-3-right col-4-right col-5-right" ! Erakond ! Liikmete arv<ref>{{Netiviide |pealkiri=E-äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py |vaadatud=2008-06-17 |arhiivimisaeg=2011-07-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110723014848/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py |url-olek=ei tööta }}</ref><br> (01.05.2026) ! KOV<br>volikogudes<br>[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025]]<br>([[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021]]){{efn|Erakonna nimekirjas kohalike omavalitsuste volikogudesse valitud liikmete arv.}}<ref>[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html VVK: Kandidaatide statistika KOV 2017]</ref> ! Riigikogus<br>[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]]<br>([[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]]) ! Euroopa<br>Parlamendis<br>([[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024]])<ref>[https://ep2024.valimised.ee/et/candidates Euroopa Parlamendi valimised 2024]</ref> ! Rahvusvaheline<br>liikmesus |- | [[Eesti Keskerakond]] || 11736 || 163 (247) || 16 (26) || 2 || [[Euroopa Konservatiivid ja Reformistid]], [[Uuenev Euroopa]] |- | [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]|| 9167 || 164 (245) || 17 (19) || || [[Identiteet ja Demokraatia]] |- | [[Eesti Vasakliit]] || 509 || 0 (0) || 0 || || |- | [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid ]] || 498 || 0 || || || |- | [[Eesti Reformierakond]] || 8966 || 122 (244) || 37 (34) || 1 || [[Liberaalne Internatsionaal]], [[Uuenev Euroopa]] |- | [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || 549 || || || || |- | [[Vabaerakond Aru Pähe]] || 546 || 0 || || || |- | [[Erakond Eesti 200]] || 608 || 3 (40) || 14 || || |- | [[Erakond Parempoolsed]] || 847 || 26 || 0 || || |- | [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 719 || 0 (2) || 0|| || [[Euroopa Roheline Partei]] |- | [[Isamaa Erakond]] || 7354 || 345 (139) || 8 (12) || 2 || [[Euroopa Rahvapartei]], [[Rahvusvaheline Demokraatlik Unioon]], [[Tsentristlik Demokraatlik Internatsionaal]] |- | [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele ]] || 741 || 3 || 0 || || |- | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] || 4515 || 91 (48) || 9 (10) || 2 ||[[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] |} </div> == Erakondade liikmete arvu ajalugu == Liikmete arv alates 2003. aastast iga konkreetse aasta kohta aasta alguse seisuga. Allikas: Äriregister. <div style="overflow-x:auto;"> {| class="wikitable sortable" ! Erakond !! Registrikood ! 2003 ! 2004 ! 2005 ! 2006 ! 2007 ! 2008 ! 2009 ! 2010 ! 2011 ! 2012 ! 2013 ! 2014 ! 2015 ! 2016 ! 2017 ! 2018 ! 2019 ! 2020 ! 2021 ! 2022 ! 2023 ! 2024 ! 2025 ! 2026 |- | [[Eesti Iseseisvuspartei]]{{efn|name=EIP|2022. aasta oktoobris lõpetas Eesti Iseseisvuspartei tegevuse.}} || 80051885 || 1012 || 1025 || 1039 || 1011 || 1015 || 1010 || 1087 || 1265 || 1201 || 1166 || 2181 || 2154 || 2116 || 2078 || 2045 || 2015 || 1948 || 1912 || 1879 || 1805 || || |- || [[Eesti Keskerakond]] || 80053370 || 7046 || 7335 || 7717 || 9000 || 9998 || 10 102 || 11 011 || 12 053 || 12 613 || 12 583 || 12 569 || 14 224 || 14 309 || 14 253 || 14 672 || 14 797 || 14 934 || 14 695 || 14 759 || 14 352 || 14 017 || 12 818 || 12 196 || 11 804 |- | [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]{{efn|name=EKRE|2012. aasta märtsis vahetas [[Eestimaa Rahvaliit]] nime, milleks sai "Eesti Konservatiivne Rahvaerakond".}} || 80040344 || 7571 || 8460 || 9013 || 9284 || 10 022 || 9903 || 9881 || 9684 || 8623 || 8303 || 7863 || 7740 || 7734 || 8086 || 8100 || 8230 || 8793 || 8848 || 8948 || 10 090 || 10 088 || 9969 || 8820 || 9262 |- || [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] || 80643657 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 506 || 524 || 525 |- | [[Eesti Reformierakond]] || 80043147 || 2999 || 3668 || 4363 || 5151 || 5788 || 6348 || 6737 || 7274 || 9347 || 10 216 || 11 518 || 12 982 || 12 844 || 12 611 || 12 446 || 12 295 || 12 152 || 11 782 || 11 298 || 10 928 || 10 735 || 10 173 || 9533 || 9073 |- | [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || 80051862 || 1558 || 1558 || 1552 || 1441 || 1437 || 1425 || 1421 || 1425 || 1039 || 1014 || 996 || 987 || 946 || 910 || 868 || 846 || 802 || 762 || 725 || 680 || 651 || 624 || 587 || 558 |- | [[Eesti Vabaerakond]]{{efn|name=TULE|2020. aasta augustis liitusid [[Eesti Vabaerakond]] ja [[Elurikkuse Erakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eesti Tulevikuerakond]].}} || 80366548 || || || || || || || || || || || || 720 || 649 || 639 || 685 || 638 || 578 || 523 || || || || || |- | [[Vabaerakond Aru Pähe]]{{efn|2024. aasta juunis vahetas [[Eesti Tulevikuerakond]] nime, milleks sai "Vabaerakond Aru Pähe".}} || 80589722 || || || || || || || || || || || || || || || || || || 997 || 939 || 798 || 720 || 669 || 611 || 558 |- | [[Elurikkuse Erakond]]{{efn|name=TULE}} || 80557923 || || || || || || || || || || || || || || || || 534 || 538 || 531 || || || || || |- | [[Erakond Eesti 200]] || 80551335 || || || || || || || || || || || || || || || || 550 || 586 || 603 || 702 || 834 || 907 || 916 || 772 || 646 |- | [[Erakond Rahva Tahe]]{{efn|name=ERT|2021. aasta aprillis lõpetas [[Erakond Rahva Tahe]] tegevuse.}} || 80557886 || || || || || || || || || || || || || || || || || 605 || 597 || 596 || || || |- | [[Eesti Vasakliit]]{{efn|name=EÜVP|2025. aasta veebruaris vahetas [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nime, milleks sai "Eesti Vasakliit".}} || 80060022 || 1131 || 1099 || 1078 || 1041 || 1039 || 1015 || 1000 || 2425 || 2148 || 2116 || 2089 || 2014 || 1978 || 1935 || 1858 || 1834 || 1741 || 1747 || 1697 || 1602 || 503 || 562 || 525 || 506 |- | [[Konstitutsioonierakond]]{{efn|name=EÜVP2|2010. aasta sügisel liitusid [[Eesti Vasakpartei]] ja [[Konstitutsioonierakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]].}} || 80022725 || 1608 || 1623 || 1602 || 1614 || 1600 || 1542 || 1522 || || || || || || || || || || || || || || || || || |- | [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]]{{efn|name=EEKD|2012. oktoobris lõpetas [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] tegevuse.}} || 80060832 || 2074 || 2073 || 2167 || 2125 || 2129 || 2108 || 2103 || 2079 || 1840 || 1806 || 1741 || 1682 || 1649 || 1616 || 1571 || || || || || || || |- | [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 80223139 || || || || 1227 || 1308 || 1469 || 1486 || 1478 || 1441 || 1329 || 1228 || 1173 || 1116 || 1091 || 1065 || 1056 || 965 || 952 || 921 || 896 || 849 || 810 || 766 || 724 |- | [[Erakond Parempoolsed]] || 80608655 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 545 || 536 || 632 || 708 || 835 |- | [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] || 80626222 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 511 || 792 || 768 || 748 |- | [[Isamaa Erakond]]{{efn|name=IRL|2006. aasta sügisel liitusid [[Erakond Isamaaliit]] ja [[Erakond Res Publica]]. Uue erakonna nimeks sai [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]]. 2.06.2018 otsustas IRLi suurkogu võtta erakonna uueks nimeks "Isamaa Erakond".}} || 80243584 || || || || || 8420 || 8823 || 8823 || 9139 || 9472 || 9718 || 9758 || 9778 || 9665 || 9508 || 9215 || 8817 || 8501 || 8072 || 7778 || 7683 || 7093 || 6959 || 7092 || 7265 |- | [[Erakond Isamaaliit]]{{efn|name=IRL}} || 80039766 || 2763 || 2836 || 2941 || 3191 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || |- | [[Erakond Res Publica]]{{efn|name=IRL}} || 80131035 || 3684 || 4489 || 5555 || 5338 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || |- | [[Rahva Ühtsuse Erakond]]{{efn|name=RÜE|2019. aasta novembris lõpetas [[Rahva Ühtsuse Erakond]] tegevuse.}} || 80374223 || || || || || || || || || || || || 541 || 553 || 551 || 550 || 526 || 507 || 502 || 487 || 463 || 453 || 425 || 415 || 394 |- | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]{{efn|name=SDE|2012. aasta jaanuaris liitusid [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Vene Erakond Eestis]]. Uue erakonna nimeks sai "Sotsiaaldemokraatlik Erakond".}} || 80052459 || 3104 || 2879 || 3000 || 3204 || 3278 || 3275 || 3324 || 3666 || 3781 || 4612 || 5993 || 6199 || 6186 || 6091 || 6014 || 5889 || 5680 || 5470 || 5348 || 5169 || 5085 || 4786 || 4679 || 4553 |- | [[Vene Erakond Eestis]]{{efn|name=SDE}} || 80057600 || 1279 || 1351 || 1214 || 1229 || 1213 || 1412 || 1404 || 1398 || 1235 || 1207 || || || || || || || || || || || || || |} </div> == Erakondade Riigikogus esindatuse ajalugu == Kuna 1992. aasta valimised olid praktiliselt vaid [[valimisliit]]ude valimised, siis on see aasta siit tabelist välja jäetud. Tabelis märgib number 0 seda, et [[erakond]] osales valimistel, kuid ei saanud kohti [[Riigikogu]]s. Tühi väli märgib, et [[erakond]] ei osalenud oma nimekirjaga valimistel. {| class="wikitable sortable" ! Erakond ! [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995]] ! [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999]] ! [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003]] ! [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007]] ! [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011]] ! [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015]] ! [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]] ! [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]] |- | [[Eesti Iseseisvuspartei]]{{efn|name=EIP}} || || || 0 || 0 || 0 || 0 || |- | [[Eesti Keskerakond]] || 16 || 28 || 28 || 29 || 26 || 27 || 26 || 16 |- | [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]{{efn|1999. aasta valimistel osales [[Eestimaa Rahvaliit]] nimega "Eesti Maarahva Erakond".}}{{efn|name=EKRE}} || || 7 || 13 || 6 || 0 || 7 || 19 || 17 |- | [[Eesti Reformierakond]] || 9 || 18 || 19 || 31 || 33 || 30 || 34 || 37 |- | [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || || 0 || || || || || || |- | [[Eesti Vabaerakond]]{{efn|name=TULE}} || || || || || || 8 || 0 || |- | [[Eesti Tulevikuerakond]]{{efn|name=TULE}} || || || || || || || || |- | [[Rahva Ühtsuse Erakond]]{{efn|name=RÜE}} || || || || || || 0 || || |- | [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]]{{efn|2003. aasta valimistel osales [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nimega "Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei".}}{{efn|name=EÜVP2}}{{efn|name=EÜVP}} || || || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 |- | [[Konstitutsioonierakond]]{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Konstitutsioonierakond]] nimega "Eestimaa Ühendatud Rahvapartei".}}{{efn|name=EÜVP2}} || || 6 || 0 || 0 || || || || |- | [[Elurikkuse Erakond]]{{efn|name=TULE}} || || || || || || || 0 || |- | [[Erakond Eesti 200]] || || || || || || || 0 || 14 |- | [[Erakond Parempoolsed]] || || || || || || || || 0 |- | [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] || || || || || || || || 0 |- | [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]]{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] nimega "Eesti Kristlik Rahvapartei".}} || || 0 || 0 || 0 || 0 || || || |- | [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || || || || 6 || 0 || 0 || 0 || 0 |- | [[ISAMAA_Erakond|Isamaa Erakond]]{{efn|name=IRL}} || || || || 19 || 23 || 14 || 12 || 8 |- | [[Erakond Isamaaliit]]{{efn|1995. aasta valimistel osales [[Erakond Isamaaliit]] valimisliiduna nimega "valimisliit Isamaa ja ERSP Liit", mis koosnes erakondadest [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]].}}{{efn|name=IRL}} || 8 || 18 || 7 || || || || || |- | [[Erakond Res Publica]]{{efn|name=IRL}} || || || 28 || || || || || |- | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]{{efn|1995. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] valimisliiduna nimega valimisliit "[[Mõõdukad]]", mis koosnes erakondadest [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]] ja [[Eesti Maa-Keskerakond]].}}{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] nimega "Rahvaerakond Mõõdukad".}}{{efn|name=SDE}} | 6 || 17 || 6 || 10 || 19 || 15 || 10 || 9 |- | [[Vene Erakond Eestis]]{{efn|name=SDE}} || || 0 || 0 || 0 || 0 || || || |- | [[Eesti Koonderakond]] || || 7 || || || || || || |- | [[Erakond Uus Eesti]]{{efn|1999. aasta valimistel osales [[Erakond Uus Eesti]] nimega "Arengupartei".}} || || 0 || || || || || || |- | [[Libertas Eesti Erakond]]{{efn|1995. ja 1999. aasta valimistel osales [[Libertas Eesti Erakond]] nimega "Eesti Sinine Erakond".}} || || 0 || || || || || || |- | [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]{{efn|2012. aasta jaanuaris liitusid [[Eesti Iseseisvuspartei]] ja [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]. Uue erakonna nimeks sai "Eesti Iseseisvuspartei".}} || || || || || || || || |- | valimisliit "[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]"{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit "[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]" koosnes erakondadest [[Eesti Koonderakond]], [[Eesti Maarahva Erakond]], [[Eesti Maaliit]], [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]] ja [[Põllumeeste Kogu]].}} || 41 || || || || || || || |- | valimisliit "[[Meie Kodu On Eestimaa!]]"{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit "[[Meie Kodu On Eestimaa!]]" koosnes erakondadest [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]] ja [[Vene Erakond Eestis]].}} || 6 || || || || || || || |- | valimisliit "[[Valimisliit Parempoolsed‎|Parempoolsed]]"{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit "[[Valimisliit Parempoolsed|Parempoolsed]]" koosnes erakonnast [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]].}} || 5 || || || || || || || |- |} == Erakondade noortekogud == * Pöördepunkt Eesti * [[Isamaa Noorteühendus]] * [[Keskerakonna Noortekogu]] * [[Noored Rohelised]] * [[Noored Sotsiaaldemokraadid]] * [[Reformierakonna Noortekogu]] * Noor Eesti 200 <!-- == Loomisel olevad erakonnad == * ... --> == Tegevuse lõpetanud erakonnad == * [[Arengupartei]] * [[Balti Konstitutsiooniline Partei]] * [[Demokraadid – Eesti Demokraatlik Partei]] * [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (EDE) * [[Eesti Demokraatlik Tööerakond]] * [[Eesti Demokraatlik Õigusliit]] * [[Eesti Ettevõtjate Erakond]] * [[Eestimaa Kommunistlik Partei]] (EKP) * [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (1990)]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa) * [[Eesti Koonderakond]] (EK) * [[Eesti Kristlik Demokraatlik Liit]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa) * [[Eesti Kristlik Liit]] * [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa) * [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei]] * [[Eesti Liberaalne Rahvapartei]] * [[Eesti Maa-Keskerakond]] * [[Eesti Maaliit]] * [[Eesti Maarahva Erakond]] * [[Eesti Maarahva Liit]] (EMRL) * [[Eesti Pensionäride Erakond]] (.. –2006) * [[Eesti Pensionäride ja Perede Erakond]] * [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]] * [[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei]] (1917–) / [[Eesti Tööerakond]] (−1932) * [[Eesti Rahva Jäägerpartei]] * [[Eesti Rahva-Keskerakond]] * [[Eesti Rahvaerakond]] (ER) (1919–1932) (alates 1932 [[Rahvuslik Keskerakond]]) * [[Eesti Rahvameelne Eduerakond]]/ [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (1917–) * [[Eesti Rahvuslaste Keskliit]] * [[Eesti Rahvuslik Eduerakond]] * [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (1988–1995) * [[Eesti Reformierakond-Liberaalid]] * [[Eesti Roheline Erakond]] * [[Eesti Roheline Partei]] * [[Eesti Rohelised]] * [[Eesti Rojalistlik Partei]] * [[Eesti Sinine Erakond]] * [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Iseseisvuspartei]] * [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]] * [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] (ESDTP) * [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus]] * [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei]] (ESTP) * [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] (1917–) * [[Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis]] * [[Eesti Talurahva Erakond]] * [[Eesti Talurahva Liit]] (1917–) * [[Eesti Tööerakond]] (ETE) * [[Eesti Tööliste Sotsiaaldemokraatlik Ühisus]] * [[Eesti Vabad Demokraadid]] * [[Eesti Vasakpartei]] * [[Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Ühendus]] (1917–) * [[Erakond Isamaaliit]] * [[Erakond Mõõdukad]] * [[Erakond Res Publica]] * [[Erakond Uus Eesti]] * [[Kindral Johan Laidoneri Riigivanemaks Valimist Korraldav Peatoimkond]] * [[Konstitutsioonierakond]] * [[Koonderakond]] * [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]] * [[Kristlik Rahvaerakond]] (KRE) * [[Libertas Eesti Erakond]] * [[Majandusline Rühm]] * [[Metsaerakond]] * [[Põhja-Eesti Kodanike Partei]] * [[Põllumeestekogud]] (PK) * [[Põllumeestekogude ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondis]] (PKK) * [[Radikaal-Demokraatlik Partei]] (1917–) * [[Rahvaerakond Mõõdukad]] * [[Rahvaerakond]] (1994–1999) (algselt Eesti Talurahva Erakond) * [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] (1992–1995) * [[Rootsi Rahvaliit]] (asutati 1917) * [[Saksa Erakond Eestimaal]] * [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Eesti Osakondade Keskkomitee]] (1917–) * [[Tuleviku Eesti Erakond]] * [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]] * [[Vabariiklaste Koonderakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa) * [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]] (on ühinenud Eesti Iseseisvusparteiga) * [[Vene Erakond Eestis]] (on ühinenud Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga) * [[Vene Balti Erakond Eestis]] (on ühinenud Vene Erakonnaga Eestis) * [[Vene Rahvuslik Liit Eestis]] * [[Vene Sotsiaaldemokraatlik Partei Eestis]] * [[Vene Ühtsuspartei]] * [[Õigusliku Tasakaalu Erakond]] == Vaata ka == * [[Eesti erakondade kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse]] * [[Ühingute ja nende liitude seadus]] == Märkused == {{märkused}} == Viited == {{viited}} {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti erakonnad| ]] [[Kategooria:Eesti poliitika loendid]] abl8o7kvdb65ls7ev78k109172vquv7 7144575 7144574 2026-05-02T11:29:38Z ~2026-25994-88 228320 /* Praegused erakonnad */ 7144575 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud Eesti erakondi.'' {{EestiPoliitika}} == Praegused erakonnad == <div style="overflow-x:auto;"> {{joondatud veerud}} {| class="wikitable sortable col-2-right col-3-right col-4-right col-5-right" ! Erakond ! Liikmete arv<ref>{{Netiviide |pealkiri=E-äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py |vaadatud=2008-06-17 |arhiivimisaeg=2011-07-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110723014848/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py |url-olek=ei tööta }}</ref><br> (01.05.2026) ! KOV<br>volikogudes<br>[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025]]<br>([[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021]]){{efn|Erakonna nimekirjas kohalike omavalitsuste volikogudesse valitud liikmete arv.}}<ref>[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html VVK: Kandidaatide statistika KOV 2017]</ref> ! Riigikogus<br>[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]]<br>([[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]]) ! Euroopa<br>Parlamendis<br>([[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024]])<ref>[https://ep2024.valimised.ee/et/candidates Euroopa Parlamendi valimised 2024]</ref> ! Rahvusvaheline<br>liikmesus |- | [[Eesti Keskerakond]] || 11736 || 163 (247) || 16 (26) || 2 || [[Euroopa Konservatiivid ja Reformistid]], [[Uuenev Euroopa]] |- | [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]|| 9167 || 164 (245) || 17 (19) || || [[Identiteet ja Demokraatia]] |- | [[Eesti Vasakliit]] || 509 || 0 (0) || 0 || || |- | [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid ]] || 498 || 0 || || || |- | [[Eesti Reformierakond]] || 8966 || 122 (244) || 37 (34) || 1 || [[Liberaalne Internatsionaal]], [[Uuenev Euroopa]] |- | [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || 549 || || || || |- | [[Vabaerakond Aru Pähe]] || 546 || 0 || || || |- | [[Erakond Eesti 200]] || 608 || 3 (40) || 14 || || |- | [[Erakond Parempoolsed]] || 847 || 26 || 0 || || |- | [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 719 || 0 (2) || 0|| || [[Euroopa Roheline Partei]] |- | [[Isamaa Erakond]] || 7374 || 345 (139) || 8 (12) || 2 || [[Euroopa Rahvapartei]], [[Rahvusvaheline Demokraatlik Unioon]], [[Tsentristlik Demokraatlik Internatsionaal]] |- | [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele ]] || 741 || 3 || 0 || || |- | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] || 4515 || 91 (48) || 9 (10) || 2 ||[[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] |} </div> == Erakondade liikmete arvu ajalugu == Liikmete arv alates 2003. aastast iga konkreetse aasta kohta aasta alguse seisuga. Allikas: Äriregister. <div style="overflow-x:auto;"> {| class="wikitable sortable" ! Erakond !! Registrikood ! 2003 ! 2004 ! 2005 ! 2006 ! 2007 ! 2008 ! 2009 ! 2010 ! 2011 ! 2012 ! 2013 ! 2014 ! 2015 ! 2016 ! 2017 ! 2018 ! 2019 ! 2020 ! 2021 ! 2022 ! 2023 ! 2024 ! 2025 ! 2026 |- | [[Eesti Iseseisvuspartei]]{{efn|name=EIP|2022. aasta oktoobris lõpetas Eesti Iseseisvuspartei tegevuse.}} || 80051885 || 1012 || 1025 || 1039 || 1011 || 1015 || 1010 || 1087 || 1265 || 1201 || 1166 || 2181 || 2154 || 2116 || 2078 || 2045 || 2015 || 1948 || 1912 || 1879 || 1805 || || |- || [[Eesti Keskerakond]] || 80053370 || 7046 || 7335 || 7717 || 9000 || 9998 || 10 102 || 11 011 || 12 053 || 12 613 || 12 583 || 12 569 || 14 224 || 14 309 || 14 253 || 14 672 || 14 797 || 14 934 || 14 695 || 14 759 || 14 352 || 14 017 || 12 818 || 12 196 || 11 804 |- | [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]{{efn|name=EKRE|2012. aasta märtsis vahetas [[Eestimaa Rahvaliit]] nime, milleks sai "Eesti Konservatiivne Rahvaerakond".}} || 80040344 || 7571 || 8460 || 9013 || 9284 || 10 022 || 9903 || 9881 || 9684 || 8623 || 8303 || 7863 || 7740 || 7734 || 8086 || 8100 || 8230 || 8793 || 8848 || 8948 || 10 090 || 10 088 || 9969 || 8820 || 9262 |- || [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] || 80643657 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 506 || 524 || 525 |- | [[Eesti Reformierakond]] || 80043147 || 2999 || 3668 || 4363 || 5151 || 5788 || 6348 || 6737 || 7274 || 9347 || 10 216 || 11 518 || 12 982 || 12 844 || 12 611 || 12 446 || 12 295 || 12 152 || 11 782 || 11 298 || 10 928 || 10 735 || 10 173 || 9533 || 9073 |- | [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || 80051862 || 1558 || 1558 || 1552 || 1441 || 1437 || 1425 || 1421 || 1425 || 1039 || 1014 || 996 || 987 || 946 || 910 || 868 || 846 || 802 || 762 || 725 || 680 || 651 || 624 || 587 || 558 |- | [[Eesti Vabaerakond]]{{efn|name=TULE|2020. aasta augustis liitusid [[Eesti Vabaerakond]] ja [[Elurikkuse Erakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eesti Tulevikuerakond]].}} || 80366548 || || || || || || || || || || || || 720 || 649 || 639 || 685 || 638 || 578 || 523 || || || || || |- | [[Vabaerakond Aru Pähe]]{{efn|2024. aasta juunis vahetas [[Eesti Tulevikuerakond]] nime, milleks sai "Vabaerakond Aru Pähe".}} || 80589722 || || || || || || || || || || || || || || || || || || 997 || 939 || 798 || 720 || 669 || 611 || 558 |- | [[Elurikkuse Erakond]]{{efn|name=TULE}} || 80557923 || || || || || || || || || || || || || || || || 534 || 538 || 531 || || || || || |- | [[Erakond Eesti 200]] || 80551335 || || || || || || || || || || || || || || || || 550 || 586 || 603 || 702 || 834 || 907 || 916 || 772 || 646 |- | [[Erakond Rahva Tahe]]{{efn|name=ERT|2021. aasta aprillis lõpetas [[Erakond Rahva Tahe]] tegevuse.}} || 80557886 || || || || || || || || || || || || || || || || || 605 || 597 || 596 || || || |- | [[Eesti Vasakliit]]{{efn|name=EÜVP|2025. aasta veebruaris vahetas [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nime, milleks sai "Eesti Vasakliit".}} || 80060022 || 1131 || 1099 || 1078 || 1041 || 1039 || 1015 || 1000 || 2425 || 2148 || 2116 || 2089 || 2014 || 1978 || 1935 || 1858 || 1834 || 1741 || 1747 || 1697 || 1602 || 503 || 562 || 525 || 506 |- | [[Konstitutsioonierakond]]{{efn|name=EÜVP2|2010. aasta sügisel liitusid [[Eesti Vasakpartei]] ja [[Konstitutsioonierakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]].}} || 80022725 || 1608 || 1623 || 1602 || 1614 || 1600 || 1542 || 1522 || || || || || || || || || || || || || || || || || |- | [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]]{{efn|name=EEKD|2012. oktoobris lõpetas [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] tegevuse.}} || 80060832 || 2074 || 2073 || 2167 || 2125 || 2129 || 2108 || 2103 || 2079 || 1840 || 1806 || 1741 || 1682 || 1649 || 1616 || 1571 || || || || || || || |- | [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 80223139 || || || || 1227 || 1308 || 1469 || 1486 || 1478 || 1441 || 1329 || 1228 || 1173 || 1116 || 1091 || 1065 || 1056 || 965 || 952 || 921 || 896 || 849 || 810 || 766 || 724 |- | [[Erakond Parempoolsed]] || 80608655 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 545 || 536 || 632 || 708 || 835 |- | [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] || 80626222 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 511 || 792 || 768 || 748 |- | [[Isamaa Erakond]]{{efn|name=IRL|2006. aasta sügisel liitusid [[Erakond Isamaaliit]] ja [[Erakond Res Publica]]. Uue erakonna nimeks sai [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]]. 2.06.2018 otsustas IRLi suurkogu võtta erakonna uueks nimeks "Isamaa Erakond".}} || 80243584 || || || || || 8420 || 8823 || 8823 || 9139 || 9472 || 9718 || 9758 || 9778 || 9665 || 9508 || 9215 || 8817 || 8501 || 8072 || 7778 || 7683 || 7093 || 6959 || 7092 || 7265 |- | [[Erakond Isamaaliit]]{{efn|name=IRL}} || 80039766 || 2763 || 2836 || 2941 || 3191 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || |- | [[Erakond Res Publica]]{{efn|name=IRL}} || 80131035 || 3684 || 4489 || 5555 || 5338 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || |- | [[Rahva Ühtsuse Erakond]]{{efn|name=RÜE|2019. aasta novembris lõpetas [[Rahva Ühtsuse Erakond]] tegevuse.}} || 80374223 || || || || || || || || || || || || 541 || 553 || 551 || 550 || 526 || 507 || 502 || 487 || 463 || 453 || 425 || 415 || 394 |- | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]{{efn|name=SDE|2012. aasta jaanuaris liitusid [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Vene Erakond Eestis]]. Uue erakonna nimeks sai "Sotsiaaldemokraatlik Erakond".}} || 80052459 || 3104 || 2879 || 3000 || 3204 || 3278 || 3275 || 3324 || 3666 || 3781 || 4612 || 5993 || 6199 || 6186 || 6091 || 6014 || 5889 || 5680 || 5470 || 5348 || 5169 || 5085 || 4786 || 4679 || 4553 |- | [[Vene Erakond Eestis]]{{efn|name=SDE}} || 80057600 || 1279 || 1351 || 1214 || 1229 || 1213 || 1412 || 1404 || 1398 || 1235 || 1207 || || || || || || || || || || || || || |} </div> == Erakondade Riigikogus esindatuse ajalugu == Kuna 1992. aasta valimised olid praktiliselt vaid [[valimisliit]]ude valimised, siis on see aasta siit tabelist välja jäetud. Tabelis märgib number 0 seda, et [[erakond]] osales valimistel, kuid ei saanud kohti [[Riigikogu]]s. Tühi väli märgib, et [[erakond]] ei osalenud oma nimekirjaga valimistel. {| class="wikitable sortable" ! Erakond ! [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995]] ! [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999]] ! [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003]] ! [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007]] ! [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011]] ! [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015]] ! [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]] ! [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]] |- | [[Eesti Iseseisvuspartei]]{{efn|name=EIP}} || || || 0 || 0 || 0 || 0 || |- | [[Eesti Keskerakond]] || 16 || 28 || 28 || 29 || 26 || 27 || 26 || 16 |- | [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]{{efn|1999. aasta valimistel osales [[Eestimaa Rahvaliit]] nimega "Eesti Maarahva Erakond".}}{{efn|name=EKRE}} || || 7 || 13 || 6 || 0 || 7 || 19 || 17 |- | [[Eesti Reformierakond]] || 9 || 18 || 19 || 31 || 33 || 30 || 34 || 37 |- | [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || || 0 || || || || || || |- | [[Eesti Vabaerakond]]{{efn|name=TULE}} || || || || || || 8 || 0 || |- | [[Eesti Tulevikuerakond]]{{efn|name=TULE}} || || || || || || || || |- | [[Rahva Ühtsuse Erakond]]{{efn|name=RÜE}} || || || || || || 0 || || |- | [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]]{{efn|2003. aasta valimistel osales [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nimega "Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei".}}{{efn|name=EÜVP2}}{{efn|name=EÜVP}} || || || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 |- | [[Konstitutsioonierakond]]{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Konstitutsioonierakond]] nimega "Eestimaa Ühendatud Rahvapartei".}}{{efn|name=EÜVP2}} || || 6 || 0 || 0 || || || || |- | [[Elurikkuse Erakond]]{{efn|name=TULE}} || || || || || || || 0 || |- | [[Erakond Eesti 200]] || || || || || || || 0 || 14 |- | [[Erakond Parempoolsed]] || || || || || || || || 0 |- | [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] || || || || || || || || 0 |- | [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]]{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] nimega "Eesti Kristlik Rahvapartei".}} || || 0 || 0 || 0 || 0 || || || |- | [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || || || || 6 || 0 || 0 || 0 || 0 |- | [[ISAMAA_Erakond|Isamaa Erakond]]{{efn|name=IRL}} || || || || 19 || 23 || 14 || 12 || 8 |- | [[Erakond Isamaaliit]]{{efn|1995. aasta valimistel osales [[Erakond Isamaaliit]] valimisliiduna nimega "valimisliit Isamaa ja ERSP Liit", mis koosnes erakondadest [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]].}}{{efn|name=IRL}} || 8 || 18 || 7 || || || || || |- | [[Erakond Res Publica]]{{efn|name=IRL}} || || || 28 || || || || || |- | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]{{efn|1995. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] valimisliiduna nimega valimisliit "[[Mõõdukad]]", mis koosnes erakondadest [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]] ja [[Eesti Maa-Keskerakond]].}}{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] nimega "Rahvaerakond Mõõdukad".}}{{efn|name=SDE}} | 6 || 17 || 6 || 10 || 19 || 15 || 10 || 9 |- | [[Vene Erakond Eestis]]{{efn|name=SDE}} || || 0 || 0 || 0 || 0 || || || |- | [[Eesti Koonderakond]] || || 7 || || || || || || |- | [[Erakond Uus Eesti]]{{efn|1999. aasta valimistel osales [[Erakond Uus Eesti]] nimega "Arengupartei".}} || || 0 || || || || || || |- | [[Libertas Eesti Erakond]]{{efn|1995. ja 1999. aasta valimistel osales [[Libertas Eesti Erakond]] nimega "Eesti Sinine Erakond".}} || || 0 || || || || || || |- | [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]{{efn|2012. aasta jaanuaris liitusid [[Eesti Iseseisvuspartei]] ja [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]. Uue erakonna nimeks sai "Eesti Iseseisvuspartei".}} || || || || || || || || |- | valimisliit "[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]"{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit "[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]" koosnes erakondadest [[Eesti Koonderakond]], [[Eesti Maarahva Erakond]], [[Eesti Maaliit]], [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]] ja [[Põllumeeste Kogu]].}} || 41 || || || || || || || |- | valimisliit "[[Meie Kodu On Eestimaa!]]"{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit "[[Meie Kodu On Eestimaa!]]" koosnes erakondadest [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]] ja [[Vene Erakond Eestis]].}} || 6 || || || || || || || |- | valimisliit "[[Valimisliit Parempoolsed‎|Parempoolsed]]"{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit "[[Valimisliit Parempoolsed|Parempoolsed]]" koosnes erakonnast [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]].}} || 5 || || || || || || || |- |} == Erakondade noortekogud == * Pöördepunkt Eesti * [[Isamaa Noorteühendus]] * [[Keskerakonna Noortekogu]] * [[Noored Rohelised]] * [[Noored Sotsiaaldemokraadid]] * [[Reformierakonna Noortekogu]] * Noor Eesti 200 <!-- == Loomisel olevad erakonnad == * ... --> == Tegevuse lõpetanud erakonnad == * [[Arengupartei]] * [[Balti Konstitutsiooniline Partei]] * [[Demokraadid – Eesti Demokraatlik Partei]] * [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (EDE) * [[Eesti Demokraatlik Tööerakond]] * [[Eesti Demokraatlik Õigusliit]] * [[Eesti Ettevõtjate Erakond]] * [[Eestimaa Kommunistlik Partei]] (EKP) * [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (1990)]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa) * [[Eesti Koonderakond]] (EK) * [[Eesti Kristlik Demokraatlik Liit]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa) * [[Eesti Kristlik Liit]] * [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa) * [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei]] * [[Eesti Liberaalne Rahvapartei]] * [[Eesti Maa-Keskerakond]] * [[Eesti Maaliit]] * [[Eesti Maarahva Erakond]] * [[Eesti Maarahva Liit]] (EMRL) * [[Eesti Pensionäride Erakond]] (.. –2006) * [[Eesti Pensionäride ja Perede Erakond]] * [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]] * [[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei]] (1917–) / [[Eesti Tööerakond]] (−1932) * [[Eesti Rahva Jäägerpartei]] * [[Eesti Rahva-Keskerakond]] * [[Eesti Rahvaerakond]] (ER) (1919–1932) (alates 1932 [[Rahvuslik Keskerakond]]) * [[Eesti Rahvameelne Eduerakond]]/ [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (1917–) * [[Eesti Rahvuslaste Keskliit]] * [[Eesti Rahvuslik Eduerakond]] * [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (1988–1995) * [[Eesti Reformierakond-Liberaalid]] * [[Eesti Roheline Erakond]] * [[Eesti Roheline Partei]] * [[Eesti Rohelised]] * [[Eesti Rojalistlik Partei]] * [[Eesti Sinine Erakond]] * [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Iseseisvuspartei]] * [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]] * [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] (ESDTP) * [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus]] * [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei]] (ESTP) * [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] (1917–) * [[Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis]] * [[Eesti Talurahva Erakond]] * [[Eesti Talurahva Liit]] (1917–) * [[Eesti Tööerakond]] (ETE) * [[Eesti Tööliste Sotsiaaldemokraatlik Ühisus]] * [[Eesti Vabad Demokraadid]] * [[Eesti Vasakpartei]] * [[Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Ühendus]] (1917–) * [[Erakond Isamaaliit]] * [[Erakond Mõõdukad]] * [[Erakond Res Publica]] * [[Erakond Uus Eesti]] * [[Kindral Johan Laidoneri Riigivanemaks Valimist Korraldav Peatoimkond]] * [[Konstitutsioonierakond]] * [[Koonderakond]] * [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]] * [[Kristlik Rahvaerakond]] (KRE) * [[Libertas Eesti Erakond]] * [[Majandusline Rühm]] * [[Metsaerakond]] * [[Põhja-Eesti Kodanike Partei]] * [[Põllumeestekogud]] (PK) * [[Põllumeestekogude ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondis]] (PKK) * [[Radikaal-Demokraatlik Partei]] (1917–) * [[Rahvaerakond Mõõdukad]] * [[Rahvaerakond]] (1994–1999) (algselt Eesti Talurahva Erakond) * [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] (1992–1995) * [[Rootsi Rahvaliit]] (asutati 1917) * [[Saksa Erakond Eestimaal]] * [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Eesti Osakondade Keskkomitee]] (1917–) * [[Tuleviku Eesti Erakond]] * [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]] * [[Vabariiklaste Koonderakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa) * [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]] (on ühinenud Eesti Iseseisvusparteiga) * [[Vene Erakond Eestis]] (on ühinenud Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga) * [[Vene Balti Erakond Eestis]] (on ühinenud Vene Erakonnaga Eestis) * [[Vene Rahvuslik Liit Eestis]] * [[Vene Sotsiaaldemokraatlik Partei Eestis]] * [[Vene Ühtsuspartei]] * [[Õigusliku Tasakaalu Erakond]] == Vaata ka == * [[Eesti erakondade kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse]] * [[Ühingute ja nende liitude seadus]] == Märkused == {{märkused}} == Viited == {{viited}} {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti erakonnad| ]] [[Kategooria:Eesti poliitika loendid]] gft76jkdr4el21he5172iyjrx1axi5v 7144578 7144575 2026-05-02T11:34:58Z ~2026-25994-88 228320 /* Praegused erakonnad */ 7144578 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud Eesti erakondi.'' {{EestiPoliitika}} == Praegused erakonnad == <div style="overflow-x:auto;"> {{joondatud veerud}} {| class="wikitable sortable col-2-right col-3-right col-4-right col-5-right" ! Erakond ! Liikmete arv<ref>{{Netiviide |pealkiri=E-äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py |vaadatud=2008-06-17 |arhiivimisaeg=2011-07-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110723014848/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py |url-olek=ei tööta }}</ref><br> (01.05.2026) ! KOV<br>volikogudes<br>[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025]]<br>([[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021]]){{efn|Erakonna nimekirjas kohalike omavalitsuste volikogudesse valitud liikmete arv.}}<ref>[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html VVK: Kandidaatide statistika KOV 2017]</ref> ! Riigikogus<br>[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]]<br>([[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]]) ! Euroopa<br>Parlamendis<br>([[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024]])<ref>[https://ep2024.valimised.ee/et/candidates Euroopa Parlamendi valimised 2024]</ref> ! Rahvusvaheline<br>liikmesus |- | [[Eesti Keskerakond]] || 11736 || 163 (247) || 16 (26) || 2 || [[Euroopa Konservatiivid ja Reformistid]], [[Uuenev Euroopa]] |- | [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]|| 9167 || 164 (245) || 17 (19) || || [[Identiteet ja Demokraatia]] |- | [[Eesti Vasakliit]] || 509 || 0 (0) || 0 || || |- | [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid ]] || 498 || 0 || || || |- | [[Eesti Reformierakond]] || 8966 || 122 (244) || 37 (34) || 1 || [[Liberaalne Internatsionaal]], [[Uuenev Euroopa]] |- | [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || 547 || || || || |- | [[Vabaerakond Aru Pähe]] || 546 || 0 || || || |- | [[Erakond Eesti 200]] || 608 || 3 (40) || 14 || || |- | [[Erakond Parempoolsed]] || 847 || 26 || 0 || || |- | [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 719 || 0 (2) || 0|| || [[Euroopa Roheline Partei]] |- | [[Isamaa Erakond]] || 7374 || 345 (139) || 8 (12) || 2 || [[Euroopa Rahvapartei]], [[Rahvusvaheline Demokraatlik Unioon]], [[Tsentristlik Demokraatlik Internatsionaal]] |- | [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele ]] || 741 || 3 || 0 || || |- | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] || 4515 || 91 (48) || 9 (10) || 2 ||[[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] |} </div> == Erakondade liikmete arvu ajalugu == Liikmete arv alates 2003. aastast iga konkreetse aasta kohta aasta alguse seisuga. Allikas: Äriregister. <div style="overflow-x:auto;"> {| class="wikitable sortable" ! Erakond !! Registrikood ! 2003 ! 2004 ! 2005 ! 2006 ! 2007 ! 2008 ! 2009 ! 2010 ! 2011 ! 2012 ! 2013 ! 2014 ! 2015 ! 2016 ! 2017 ! 2018 ! 2019 ! 2020 ! 2021 ! 2022 ! 2023 ! 2024 ! 2025 ! 2026 |- | [[Eesti Iseseisvuspartei]]{{efn|name=EIP|2022. aasta oktoobris lõpetas Eesti Iseseisvuspartei tegevuse.}} || 80051885 || 1012 || 1025 || 1039 || 1011 || 1015 || 1010 || 1087 || 1265 || 1201 || 1166 || 2181 || 2154 || 2116 || 2078 || 2045 || 2015 || 1948 || 1912 || 1879 || 1805 || || |- || [[Eesti Keskerakond]] || 80053370 || 7046 || 7335 || 7717 || 9000 || 9998 || 10 102 || 11 011 || 12 053 || 12 613 || 12 583 || 12 569 || 14 224 || 14 309 || 14 253 || 14 672 || 14 797 || 14 934 || 14 695 || 14 759 || 14 352 || 14 017 || 12 818 || 12 196 || 11 804 |- | [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]{{efn|name=EKRE|2012. aasta märtsis vahetas [[Eestimaa Rahvaliit]] nime, milleks sai "Eesti Konservatiivne Rahvaerakond".}} || 80040344 || 7571 || 8460 || 9013 || 9284 || 10 022 || 9903 || 9881 || 9684 || 8623 || 8303 || 7863 || 7740 || 7734 || 8086 || 8100 || 8230 || 8793 || 8848 || 8948 || 10 090 || 10 088 || 9969 || 8820 || 9262 |- || [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] || 80643657 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 506 || 524 || 525 |- | [[Eesti Reformierakond]] || 80043147 || 2999 || 3668 || 4363 || 5151 || 5788 || 6348 || 6737 || 7274 || 9347 || 10 216 || 11 518 || 12 982 || 12 844 || 12 611 || 12 446 || 12 295 || 12 152 || 11 782 || 11 298 || 10 928 || 10 735 || 10 173 || 9533 || 9073 |- | [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || 80051862 || 1558 || 1558 || 1552 || 1441 || 1437 || 1425 || 1421 || 1425 || 1039 || 1014 || 996 || 987 || 946 || 910 || 868 || 846 || 802 || 762 || 725 || 680 || 651 || 624 || 587 || 558 |- | [[Eesti Vabaerakond]]{{efn|name=TULE|2020. aasta augustis liitusid [[Eesti Vabaerakond]] ja [[Elurikkuse Erakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eesti Tulevikuerakond]].}} || 80366548 || || || || || || || || || || || || 720 || 649 || 639 || 685 || 638 || 578 || 523 || || || || || |- | [[Vabaerakond Aru Pähe]]{{efn|2024. aasta juunis vahetas [[Eesti Tulevikuerakond]] nime, milleks sai "Vabaerakond Aru Pähe".}} || 80589722 || || || || || || || || || || || || || || || || || || 997 || 939 || 798 || 720 || 669 || 611 || 558 |- | [[Elurikkuse Erakond]]{{efn|name=TULE}} || 80557923 || || || || || || || || || || || || || || || || 534 || 538 || 531 || || || || || |- | [[Erakond Eesti 200]] || 80551335 || || || || || || || || || || || || || || || || 550 || 586 || 603 || 702 || 834 || 907 || 916 || 772 || 646 |- | [[Erakond Rahva Tahe]]{{efn|name=ERT|2021. aasta aprillis lõpetas [[Erakond Rahva Tahe]] tegevuse.}} || 80557886 || || || || || || || || || || || || || || || || || 605 || 597 || 596 || || || |- | [[Eesti Vasakliit]]{{efn|name=EÜVP|2025. aasta veebruaris vahetas [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nime, milleks sai "Eesti Vasakliit".}} || 80060022 || 1131 || 1099 || 1078 || 1041 || 1039 || 1015 || 1000 || 2425 || 2148 || 2116 || 2089 || 2014 || 1978 || 1935 || 1858 || 1834 || 1741 || 1747 || 1697 || 1602 || 503 || 562 || 525 || 506 |- | [[Konstitutsioonierakond]]{{efn|name=EÜVP2|2010. aasta sügisel liitusid [[Eesti Vasakpartei]] ja [[Konstitutsioonierakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]].}} || 80022725 || 1608 || 1623 || 1602 || 1614 || 1600 || 1542 || 1522 || || || || || || || || || || || || || || || || || |- | [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]]{{efn|name=EEKD|2012. oktoobris lõpetas [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] tegevuse.}} || 80060832 || 2074 || 2073 || 2167 || 2125 || 2129 || 2108 || 2103 || 2079 || 1840 || 1806 || 1741 || 1682 || 1649 || 1616 || 1571 || || || || || || || |- | [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 80223139 || || || || 1227 || 1308 || 1469 || 1486 || 1478 || 1441 || 1329 || 1228 || 1173 || 1116 || 1091 || 1065 || 1056 || 965 || 952 || 921 || 896 || 849 || 810 || 766 || 724 |- | [[Erakond Parempoolsed]] || 80608655 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 545 || 536 || 632 || 708 || 835 |- | [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] || 80626222 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 511 || 792 || 768 || 748 |- | [[Isamaa Erakond]]{{efn|name=IRL|2006. aasta sügisel liitusid [[Erakond Isamaaliit]] ja [[Erakond Res Publica]]. Uue erakonna nimeks sai [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]]. 2.06.2018 otsustas IRLi suurkogu võtta erakonna uueks nimeks "Isamaa Erakond".}} || 80243584 || || || || || 8420 || 8823 || 8823 || 9139 || 9472 || 9718 || 9758 || 9778 || 9665 || 9508 || 9215 || 8817 || 8501 || 8072 || 7778 || 7683 || 7093 || 6959 || 7092 || 7265 |- | [[Erakond Isamaaliit]]{{efn|name=IRL}} || 80039766 || 2763 || 2836 || 2941 || 3191 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || |- | [[Erakond Res Publica]]{{efn|name=IRL}} || 80131035 || 3684 || 4489 || 5555 || 5338 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || |- | [[Rahva Ühtsuse Erakond]]{{efn|name=RÜE|2019. aasta novembris lõpetas [[Rahva Ühtsuse Erakond]] tegevuse.}} || 80374223 || || || || || || || || || || || || 541 || 553 || 551 || 550 || 526 || 507 || 502 || 487 || 463 || 453 || 425 || 415 || 394 |- | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]{{efn|name=SDE|2012. aasta jaanuaris liitusid [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Vene Erakond Eestis]]. Uue erakonna nimeks sai "Sotsiaaldemokraatlik Erakond".}} || 80052459 || 3104 || 2879 || 3000 || 3204 || 3278 || 3275 || 3324 || 3666 || 3781 || 4612 || 5993 || 6199 || 6186 || 6091 || 6014 || 5889 || 5680 || 5470 || 5348 || 5169 || 5085 || 4786 || 4679 || 4553 |- | [[Vene Erakond Eestis]]{{efn|name=SDE}} || 80057600 || 1279 || 1351 || 1214 || 1229 || 1213 || 1412 || 1404 || 1398 || 1235 || 1207 || || || || || || || || || || || || || |} </div> == Erakondade Riigikogus esindatuse ajalugu == Kuna 1992. aasta valimised olid praktiliselt vaid [[valimisliit]]ude valimised, siis on see aasta siit tabelist välja jäetud. Tabelis märgib number 0 seda, et [[erakond]] osales valimistel, kuid ei saanud kohti [[Riigikogu]]s. Tühi väli märgib, et [[erakond]] ei osalenud oma nimekirjaga valimistel. {| class="wikitable sortable" ! Erakond ! [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995]] ! [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999]] ! [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003]] ! [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007]] ! [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011]] ! [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015]] ! [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]] ! [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]] |- | [[Eesti Iseseisvuspartei]]{{efn|name=EIP}} || || || 0 || 0 || 0 || 0 || |- | [[Eesti Keskerakond]] || 16 || 28 || 28 || 29 || 26 || 27 || 26 || 16 |- | [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]{{efn|1999. aasta valimistel osales [[Eestimaa Rahvaliit]] nimega "Eesti Maarahva Erakond".}}{{efn|name=EKRE}} || || 7 || 13 || 6 || 0 || 7 || 19 || 17 |- | [[Eesti Reformierakond]] || 9 || 18 || 19 || 31 || 33 || 30 || 34 || 37 |- | [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || || 0 || || || || || || |- | [[Eesti Vabaerakond]]{{efn|name=TULE}} || || || || || || 8 || 0 || |- | [[Eesti Tulevikuerakond]]{{efn|name=TULE}} || || || || || || || || |- | [[Rahva Ühtsuse Erakond]]{{efn|name=RÜE}} || || || || || || 0 || || |- | [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]]{{efn|2003. aasta valimistel osales [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nimega "Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei".}}{{efn|name=EÜVP2}}{{efn|name=EÜVP}} || || || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 |- | [[Konstitutsioonierakond]]{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Konstitutsioonierakond]] nimega "Eestimaa Ühendatud Rahvapartei".}}{{efn|name=EÜVP2}} || || 6 || 0 || 0 || || || || |- | [[Elurikkuse Erakond]]{{efn|name=TULE}} || || || || || || || 0 || |- | [[Erakond Eesti 200]] || || || || || || || 0 || 14 |- | [[Erakond Parempoolsed]] || || || || || || || || 0 |- | [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] || || || || || || || || 0 |- | [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]]{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] nimega "Eesti Kristlik Rahvapartei".}} || || 0 || 0 || 0 || 0 || || || |- | [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || || || || 6 || 0 || 0 || 0 || 0 |- | [[ISAMAA_Erakond|Isamaa Erakond]]{{efn|name=IRL}} || || || || 19 || 23 || 14 || 12 || 8 |- | [[Erakond Isamaaliit]]{{efn|1995. aasta valimistel osales [[Erakond Isamaaliit]] valimisliiduna nimega "valimisliit Isamaa ja ERSP Liit", mis koosnes erakondadest [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]].}}{{efn|name=IRL}} || 8 || 18 || 7 || || || || || |- | [[Erakond Res Publica]]{{efn|name=IRL}} || || || 28 || || || || || |- | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]{{efn|1995. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] valimisliiduna nimega valimisliit "[[Mõõdukad]]", mis koosnes erakondadest [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]] ja [[Eesti Maa-Keskerakond]].}}{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] nimega "Rahvaerakond Mõõdukad".}}{{efn|name=SDE}} | 6 || 17 || 6 || 10 || 19 || 15 || 10 || 9 |- | [[Vene Erakond Eestis]]{{efn|name=SDE}} || || 0 || 0 || 0 || 0 || || || |- | [[Eesti Koonderakond]] || || 7 || || || || || || |- | [[Erakond Uus Eesti]]{{efn|1999. aasta valimistel osales [[Erakond Uus Eesti]] nimega "Arengupartei".}} || || 0 || || || || || || |- | [[Libertas Eesti Erakond]]{{efn|1995. ja 1999. aasta valimistel osales [[Libertas Eesti Erakond]] nimega "Eesti Sinine Erakond".}} || || 0 || || || || || || |- | [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]{{efn|2012. aasta jaanuaris liitusid [[Eesti Iseseisvuspartei]] ja [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]. Uue erakonna nimeks sai "Eesti Iseseisvuspartei".}} || || || || || || || || |- | valimisliit "[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]"{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit "[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]" koosnes erakondadest [[Eesti Koonderakond]], [[Eesti Maarahva Erakond]], [[Eesti Maaliit]], [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]] ja [[Põllumeeste Kogu]].}} || 41 || || || || || || || |- | valimisliit "[[Meie Kodu On Eestimaa!]]"{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit "[[Meie Kodu On Eestimaa!]]" koosnes erakondadest [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]] ja [[Vene Erakond Eestis]].}} || 6 || || || || || || || |- | valimisliit "[[Valimisliit Parempoolsed‎|Parempoolsed]]"{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit "[[Valimisliit Parempoolsed|Parempoolsed]]" koosnes erakonnast [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]].}} || 5 || || || || || || || |- |} == Erakondade noortekogud == * Pöördepunkt Eesti * [[Isamaa Noorteühendus]] * [[Keskerakonna Noortekogu]] * [[Noored Rohelised]] * [[Noored Sotsiaaldemokraadid]] * [[Reformierakonna Noortekogu]] * Noor Eesti 200 <!-- == Loomisel olevad erakonnad == * ... --> == Tegevuse lõpetanud erakonnad == * [[Arengupartei]] * [[Balti Konstitutsiooniline Partei]] * [[Demokraadid – Eesti Demokraatlik Partei]] * [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (EDE) * [[Eesti Demokraatlik Tööerakond]] * [[Eesti Demokraatlik Õigusliit]] * [[Eesti Ettevõtjate Erakond]] * [[Eestimaa Kommunistlik Partei]] (EKP) * [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (1990)]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa) * [[Eesti Koonderakond]] (EK) * [[Eesti Kristlik Demokraatlik Liit]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa) * [[Eesti Kristlik Liit]] * [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa) * [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei]] * [[Eesti Liberaalne Rahvapartei]] * [[Eesti Maa-Keskerakond]] * [[Eesti Maaliit]] * [[Eesti Maarahva Erakond]] * [[Eesti Maarahva Liit]] (EMRL) * [[Eesti Pensionäride Erakond]] (.. –2006) * [[Eesti Pensionäride ja Perede Erakond]] * [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]] * [[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei]] (1917–) / [[Eesti Tööerakond]] (−1932) * [[Eesti Rahva Jäägerpartei]] * [[Eesti Rahva-Keskerakond]] * [[Eesti Rahvaerakond]] (ER) (1919–1932) (alates 1932 [[Rahvuslik Keskerakond]]) * [[Eesti Rahvameelne Eduerakond]]/ [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (1917–) * [[Eesti Rahvuslaste Keskliit]] * [[Eesti Rahvuslik Eduerakond]] * [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (1988–1995) * [[Eesti Reformierakond-Liberaalid]] * [[Eesti Roheline Erakond]] * [[Eesti Roheline Partei]] * [[Eesti Rohelised]] * [[Eesti Rojalistlik Partei]] * [[Eesti Sinine Erakond]] * [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Iseseisvuspartei]] * [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]] * [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] (ESDTP) * [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus]] * [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei]] (ESTP) * [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] (1917–) * [[Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis]] * [[Eesti Talurahva Erakond]] * [[Eesti Talurahva Liit]] (1917–) * [[Eesti Tööerakond]] (ETE) * [[Eesti Tööliste Sotsiaaldemokraatlik Ühisus]] * [[Eesti Vabad Demokraadid]] * [[Eesti Vasakpartei]] * [[Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Ühendus]] (1917–) * [[Erakond Isamaaliit]] * [[Erakond Mõõdukad]] * [[Erakond Res Publica]] * [[Erakond Uus Eesti]] * [[Kindral Johan Laidoneri Riigivanemaks Valimist Korraldav Peatoimkond]] * [[Konstitutsioonierakond]] * [[Koonderakond]] * [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]] * [[Kristlik Rahvaerakond]] (KRE) * [[Libertas Eesti Erakond]] * [[Majandusline Rühm]] * [[Metsaerakond]] * [[Põhja-Eesti Kodanike Partei]] * [[Põllumeestekogud]] (PK) * [[Põllumeestekogude ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondis]] (PKK) * [[Radikaal-Demokraatlik Partei]] (1917–) * [[Rahvaerakond Mõõdukad]] * [[Rahvaerakond]] (1994–1999) (algselt Eesti Talurahva Erakond) * [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] (1992–1995) * [[Rootsi Rahvaliit]] (asutati 1917) * [[Saksa Erakond Eestimaal]] * [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Eesti Osakondade Keskkomitee]] (1917–) * [[Tuleviku Eesti Erakond]] * [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]] * [[Vabariiklaste Koonderakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa) * [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]] (on ühinenud Eesti Iseseisvusparteiga) * [[Vene Erakond Eestis]] (on ühinenud Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga) * [[Vene Balti Erakond Eestis]] (on ühinenud Vene Erakonnaga Eestis) * [[Vene Rahvuslik Liit Eestis]] * [[Vene Sotsiaaldemokraatlik Partei Eestis]] * [[Vene Ühtsuspartei]] * [[Õigusliku Tasakaalu Erakond]] == Vaata ka == * [[Eesti erakondade kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse]] * [[Ühingute ja nende liitude seadus]] == Märkused == {{märkused}} == Viited == {{viited}} {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti erakonnad| ]] [[Kategooria:Eesti poliitika loendid]] hjd5j4mu0nk90qn9xkoivio1lgg9erm 7144579 7144578 2026-05-02T11:35:23Z ~2026-25994-88 228320 /* Praegused erakonnad */ 7144579 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud Eesti erakondi.'' {{EestiPoliitika}} == Praegused erakonnad == <div style="overflow-x:auto;"> {{joondatud veerud}} {| class="wikitable sortable col-2-right col-3-right col-4-right col-5-right" ! Erakond ! Liikmete arv<ref>{{Netiviide |pealkiri=E-äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py |vaadatud=2008-06-17 |arhiivimisaeg=2011-07-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110723014848/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py |url-olek=ei tööta }}</ref><br> (01.05.2026) ! KOV<br>volikogudes<br>[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025]]<br>([[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021]]){{efn|Erakonna nimekirjas kohalike omavalitsuste volikogudesse valitud liikmete arv.}}<ref>[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html VVK: Kandidaatide statistika KOV 2017]</ref> ! Riigikogus<br>[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]]<br>([[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]]) ! Euroopa<br>Parlamendis<br>([[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024]])<ref>[https://ep2024.valimised.ee/et/candidates Euroopa Parlamendi valimised 2024]</ref> ! Rahvusvaheline<br>liikmesus |- | [[Eesti Keskerakond]] || 11736 || 163 (247) || 16 (26) || 2 || [[Euroopa Konservatiivid ja Reformistid]], [[Uuenev Euroopa]] |- | [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]|| 9167 || 164 (245) || 17 (19) || || [[Identiteet ja Demokraatia]] |- | [[Eesti Vasakliit]] || 509 || 0 (0) || 0 || || |- | [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid ]] || 497 || 0 || || || |- | [[Eesti Reformierakond]] || 8966 || 122 (244) || 37 (34) || 1 || [[Liberaalne Internatsionaal]], [[Uuenev Euroopa]] |- | [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || 547 || || || || |- | [[Vabaerakond Aru Pähe]] || 546 || 0 || || || |- | [[Erakond Eesti 200]] || 608 || 3 (40) || 14 || || |- | [[Erakond Parempoolsed]] || 847 || 26 || 0 || || |- | [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 719 || 0 (2) || 0|| || [[Euroopa Roheline Partei]] |- | [[Isamaa Erakond]] || 7374 || 345 (139) || 8 (12) || 2 || [[Euroopa Rahvapartei]], [[Rahvusvaheline Demokraatlik Unioon]], [[Tsentristlik Demokraatlik Internatsionaal]] |- | [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele ]] || 741 || 3 || 0 || || |- | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] || 4515 || 91 (48) || 9 (10) || 2 ||[[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] |} </div> == Erakondade liikmete arvu ajalugu == Liikmete arv alates 2003. aastast iga konkreetse aasta kohta aasta alguse seisuga. Allikas: Äriregister. <div style="overflow-x:auto;"> {| class="wikitable sortable" ! Erakond !! Registrikood ! 2003 ! 2004 ! 2005 ! 2006 ! 2007 ! 2008 ! 2009 ! 2010 ! 2011 ! 2012 ! 2013 ! 2014 ! 2015 ! 2016 ! 2017 ! 2018 ! 2019 ! 2020 ! 2021 ! 2022 ! 2023 ! 2024 ! 2025 ! 2026 |- | [[Eesti Iseseisvuspartei]]{{efn|name=EIP|2022. aasta oktoobris lõpetas Eesti Iseseisvuspartei tegevuse.}} || 80051885 || 1012 || 1025 || 1039 || 1011 || 1015 || 1010 || 1087 || 1265 || 1201 || 1166 || 2181 || 2154 || 2116 || 2078 || 2045 || 2015 || 1948 || 1912 || 1879 || 1805 || || |- || [[Eesti Keskerakond]] || 80053370 || 7046 || 7335 || 7717 || 9000 || 9998 || 10 102 || 11 011 || 12 053 || 12 613 || 12 583 || 12 569 || 14 224 || 14 309 || 14 253 || 14 672 || 14 797 || 14 934 || 14 695 || 14 759 || 14 352 || 14 017 || 12 818 || 12 196 || 11 804 |- | [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]{{efn|name=EKRE|2012. aasta märtsis vahetas [[Eestimaa Rahvaliit]] nime, milleks sai "Eesti Konservatiivne Rahvaerakond".}} || 80040344 || 7571 || 8460 || 9013 || 9284 || 10 022 || 9903 || 9881 || 9684 || 8623 || 8303 || 7863 || 7740 || 7734 || 8086 || 8100 || 8230 || 8793 || 8848 || 8948 || 10 090 || 10 088 || 9969 || 8820 || 9262 |- || [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] || 80643657 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 506 || 524 || 525 |- | [[Eesti Reformierakond]] || 80043147 || 2999 || 3668 || 4363 || 5151 || 5788 || 6348 || 6737 || 7274 || 9347 || 10 216 || 11 518 || 12 982 || 12 844 || 12 611 || 12 446 || 12 295 || 12 152 || 11 782 || 11 298 || 10 928 || 10 735 || 10 173 || 9533 || 9073 |- | [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || 80051862 || 1558 || 1558 || 1552 || 1441 || 1437 || 1425 || 1421 || 1425 || 1039 || 1014 || 996 || 987 || 946 || 910 || 868 || 846 || 802 || 762 || 725 || 680 || 651 || 624 || 587 || 558 |- | [[Eesti Vabaerakond]]{{efn|name=TULE|2020. aasta augustis liitusid [[Eesti Vabaerakond]] ja [[Elurikkuse Erakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eesti Tulevikuerakond]].}} || 80366548 || || || || || || || || || || || || 720 || 649 || 639 || 685 || 638 || 578 || 523 || || || || || |- | [[Vabaerakond Aru Pähe]]{{efn|2024. aasta juunis vahetas [[Eesti Tulevikuerakond]] nime, milleks sai "Vabaerakond Aru Pähe".}} || 80589722 || || || || || || || || || || || || || || || || || || 997 || 939 || 798 || 720 || 669 || 611 || 558 |- | [[Elurikkuse Erakond]]{{efn|name=TULE}} || 80557923 || || || || || || || || || || || || || || || || 534 || 538 || 531 || || || || || |- | [[Erakond Eesti 200]] || 80551335 || || || || || || || || || || || || || || || || 550 || 586 || 603 || 702 || 834 || 907 || 916 || 772 || 646 |- | [[Erakond Rahva Tahe]]{{efn|name=ERT|2021. aasta aprillis lõpetas [[Erakond Rahva Tahe]] tegevuse.}} || 80557886 || || || || || || || || || || || || || || || || || 605 || 597 || 596 || || || |- | [[Eesti Vasakliit]]{{efn|name=EÜVP|2025. aasta veebruaris vahetas [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nime, milleks sai "Eesti Vasakliit".}} || 80060022 || 1131 || 1099 || 1078 || 1041 || 1039 || 1015 || 1000 || 2425 || 2148 || 2116 || 2089 || 2014 || 1978 || 1935 || 1858 || 1834 || 1741 || 1747 || 1697 || 1602 || 503 || 562 || 525 || 506 |- | [[Konstitutsioonierakond]]{{efn|name=EÜVP2|2010. aasta sügisel liitusid [[Eesti Vasakpartei]] ja [[Konstitutsioonierakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]].}} || 80022725 || 1608 || 1623 || 1602 || 1614 || 1600 || 1542 || 1522 || || || || || || || || || || || || || || || || || |- | [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]]{{efn|name=EEKD|2012. oktoobris lõpetas [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] tegevuse.}} || 80060832 || 2074 || 2073 || 2167 || 2125 || 2129 || 2108 || 2103 || 2079 || 1840 || 1806 || 1741 || 1682 || 1649 || 1616 || 1571 || || || || || || || |- | [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 80223139 || || || || 1227 || 1308 || 1469 || 1486 || 1478 || 1441 || 1329 || 1228 || 1173 || 1116 || 1091 || 1065 || 1056 || 965 || 952 || 921 || 896 || 849 || 810 || 766 || 724 |- | [[Erakond Parempoolsed]] || 80608655 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 545 || 536 || 632 || 708 || 835 |- | [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] || 80626222 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 511 || 792 || 768 || 748 |- | [[Isamaa Erakond]]{{efn|name=IRL|2006. aasta sügisel liitusid [[Erakond Isamaaliit]] ja [[Erakond Res Publica]]. Uue erakonna nimeks sai [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]]. 2.06.2018 otsustas IRLi suurkogu võtta erakonna uueks nimeks "Isamaa Erakond".}} || 80243584 || || || || || 8420 || 8823 || 8823 || 9139 || 9472 || 9718 || 9758 || 9778 || 9665 || 9508 || 9215 || 8817 || 8501 || 8072 || 7778 || 7683 || 7093 || 6959 || 7092 || 7265 |- | [[Erakond Isamaaliit]]{{efn|name=IRL}} || 80039766 || 2763 || 2836 || 2941 || 3191 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || |- | [[Erakond Res Publica]]{{efn|name=IRL}} || 80131035 || 3684 || 4489 || 5555 || 5338 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || |- | [[Rahva Ühtsuse Erakond]]{{efn|name=RÜE|2019. aasta novembris lõpetas [[Rahva Ühtsuse Erakond]] tegevuse.}} || 80374223 || || || || || || || || || || || || 541 || 553 || 551 || 550 || 526 || 507 || 502 || 487 || 463 || 453 || 425 || 415 || 394 |- | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]{{efn|name=SDE|2012. aasta jaanuaris liitusid [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Vene Erakond Eestis]]. Uue erakonna nimeks sai "Sotsiaaldemokraatlik Erakond".}} || 80052459 || 3104 || 2879 || 3000 || 3204 || 3278 || 3275 || 3324 || 3666 || 3781 || 4612 || 5993 || 6199 || 6186 || 6091 || 6014 || 5889 || 5680 || 5470 || 5348 || 5169 || 5085 || 4786 || 4679 || 4553 |- | [[Vene Erakond Eestis]]{{efn|name=SDE}} || 80057600 || 1279 || 1351 || 1214 || 1229 || 1213 || 1412 || 1404 || 1398 || 1235 || 1207 || || || || || || || || || || || || || |} </div> == Erakondade Riigikogus esindatuse ajalugu == Kuna 1992. aasta valimised olid praktiliselt vaid [[valimisliit]]ude valimised, siis on see aasta siit tabelist välja jäetud. Tabelis märgib number 0 seda, et [[erakond]] osales valimistel, kuid ei saanud kohti [[Riigikogu]]s. Tühi väli märgib, et [[erakond]] ei osalenud oma nimekirjaga valimistel. {| class="wikitable sortable" ! Erakond ! [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995]] ! [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999]] ! [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003]] ! [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007]] ! [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011]] ! [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015]] ! [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]] ! [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]] |- | [[Eesti Iseseisvuspartei]]{{efn|name=EIP}} || || || 0 || 0 || 0 || 0 || |- | [[Eesti Keskerakond]] || 16 || 28 || 28 || 29 || 26 || 27 || 26 || 16 |- | [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]{{efn|1999. aasta valimistel osales [[Eestimaa Rahvaliit]] nimega "Eesti Maarahva Erakond".}}{{efn|name=EKRE}} || || 7 || 13 || 6 || 0 || 7 || 19 || 17 |- | [[Eesti Reformierakond]] || 9 || 18 || 19 || 31 || 33 || 30 || 34 || 37 |- | [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || || 0 || || || || || || |- | [[Eesti Vabaerakond]]{{efn|name=TULE}} || || || || || || 8 || 0 || |- | [[Eesti Tulevikuerakond]]{{efn|name=TULE}} || || || || || || || || |- | [[Rahva Ühtsuse Erakond]]{{efn|name=RÜE}} || || || || || || 0 || || |- | [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]]{{efn|2003. aasta valimistel osales [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nimega "Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei".}}{{efn|name=EÜVP2}}{{efn|name=EÜVP}} || || || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 |- | [[Konstitutsioonierakond]]{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Konstitutsioonierakond]] nimega "Eestimaa Ühendatud Rahvapartei".}}{{efn|name=EÜVP2}} || || 6 || 0 || 0 || || || || |- | [[Elurikkuse Erakond]]{{efn|name=TULE}} || || || || || || || 0 || |- | [[Erakond Eesti 200]] || || || || || || || 0 || 14 |- | [[Erakond Parempoolsed]] || || || || || || || || 0 |- | [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] || || || || || || || || 0 |- | [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]]{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] nimega "Eesti Kristlik Rahvapartei".}} || || 0 || 0 || 0 || 0 || || || |- | [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || || || || 6 || 0 || 0 || 0 || 0 |- | [[ISAMAA_Erakond|Isamaa Erakond]]{{efn|name=IRL}} || || || || 19 || 23 || 14 || 12 || 8 |- | [[Erakond Isamaaliit]]{{efn|1995. aasta valimistel osales [[Erakond Isamaaliit]] valimisliiduna nimega "valimisliit Isamaa ja ERSP Liit", mis koosnes erakondadest [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]].}}{{efn|name=IRL}} || 8 || 18 || 7 || || || || || |- | [[Erakond Res Publica]]{{efn|name=IRL}} || || || 28 || || || || || |- | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]{{efn|1995. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] valimisliiduna nimega valimisliit "[[Mõõdukad]]", mis koosnes erakondadest [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]] ja [[Eesti Maa-Keskerakond]].}}{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] nimega "Rahvaerakond Mõõdukad".}}{{efn|name=SDE}} | 6 || 17 || 6 || 10 || 19 || 15 || 10 || 9 |- | [[Vene Erakond Eestis]]{{efn|name=SDE}} || || 0 || 0 || 0 || 0 || || || |- | [[Eesti Koonderakond]] || || 7 || || || || || || |- | [[Erakond Uus Eesti]]{{efn|1999. aasta valimistel osales [[Erakond Uus Eesti]] nimega "Arengupartei".}} || || 0 || || || || || || |- | [[Libertas Eesti Erakond]]{{efn|1995. ja 1999. aasta valimistel osales [[Libertas Eesti Erakond]] nimega "Eesti Sinine Erakond".}} || || 0 || || || || || || |- | [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]{{efn|2012. aasta jaanuaris liitusid [[Eesti Iseseisvuspartei]] ja [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]. Uue erakonna nimeks sai "Eesti Iseseisvuspartei".}} || || || || || || || || |- | valimisliit "[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]"{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit "[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]" koosnes erakondadest [[Eesti Koonderakond]], [[Eesti Maarahva Erakond]], [[Eesti Maaliit]], [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]] ja [[Põllumeeste Kogu]].}} || 41 || || || || || || || |- | valimisliit "[[Meie Kodu On Eestimaa!]]"{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit "[[Meie Kodu On Eestimaa!]]" koosnes erakondadest [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]] ja [[Vene Erakond Eestis]].}} || 6 || || || || || || || |- | valimisliit "[[Valimisliit Parempoolsed‎|Parempoolsed]]"{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit "[[Valimisliit Parempoolsed|Parempoolsed]]" koosnes erakonnast [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]].}} || 5 || || || || || || || |- |} == Erakondade noortekogud == * Pöördepunkt Eesti * [[Isamaa Noorteühendus]] * [[Keskerakonna Noortekogu]] * [[Noored Rohelised]] * [[Noored Sotsiaaldemokraadid]] * [[Reformierakonna Noortekogu]] * Noor Eesti 200 <!-- == Loomisel olevad erakonnad == * ... --> == Tegevuse lõpetanud erakonnad == * [[Arengupartei]] * [[Balti Konstitutsiooniline Partei]] * [[Demokraadid – Eesti Demokraatlik Partei]] * [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (EDE) * [[Eesti Demokraatlik Tööerakond]] * [[Eesti Demokraatlik Õigusliit]] * [[Eesti Ettevõtjate Erakond]] * [[Eestimaa Kommunistlik Partei]] (EKP) * [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (1990)]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa) * [[Eesti Koonderakond]] (EK) * [[Eesti Kristlik Demokraatlik Liit]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa) * [[Eesti Kristlik Liit]] * [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa) * [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei]] * [[Eesti Liberaalne Rahvapartei]] * [[Eesti Maa-Keskerakond]] * [[Eesti Maaliit]] * [[Eesti Maarahva Erakond]] * [[Eesti Maarahva Liit]] (EMRL) * [[Eesti Pensionäride Erakond]] (.. –2006) * [[Eesti Pensionäride ja Perede Erakond]] * [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]] * [[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei]] (1917–) / [[Eesti Tööerakond]] (−1932) * [[Eesti Rahva Jäägerpartei]] * [[Eesti Rahva-Keskerakond]] * [[Eesti Rahvaerakond]] (ER) (1919–1932) (alates 1932 [[Rahvuslik Keskerakond]]) * [[Eesti Rahvameelne Eduerakond]]/ [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (1917–) * [[Eesti Rahvuslaste Keskliit]] * [[Eesti Rahvuslik Eduerakond]] * [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (1988–1995) * [[Eesti Reformierakond-Liberaalid]] * [[Eesti Roheline Erakond]] * [[Eesti Roheline Partei]] * [[Eesti Rohelised]] * [[Eesti Rojalistlik Partei]] * [[Eesti Sinine Erakond]] * [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Iseseisvuspartei]] * [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]] * [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] (ESDTP) * [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus]] * [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei]] (ESTP) * [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] (1917–) * [[Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis]] * [[Eesti Talurahva Erakond]] * [[Eesti Talurahva Liit]] (1917–) * [[Eesti Tööerakond]] (ETE) * [[Eesti Tööliste Sotsiaaldemokraatlik Ühisus]] * [[Eesti Vabad Demokraadid]] * [[Eesti Vasakpartei]] * [[Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Ühendus]] (1917–) * [[Erakond Isamaaliit]] * [[Erakond Mõõdukad]] * [[Erakond Res Publica]] * [[Erakond Uus Eesti]] * [[Kindral Johan Laidoneri Riigivanemaks Valimist Korraldav Peatoimkond]] * [[Konstitutsioonierakond]] * [[Koonderakond]] * [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]] * [[Kristlik Rahvaerakond]] (KRE) * [[Libertas Eesti Erakond]] * [[Majandusline Rühm]] * [[Metsaerakond]] * [[Põhja-Eesti Kodanike Partei]] * [[Põllumeestekogud]] (PK) * [[Põllumeestekogude ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondis]] (PKK) * [[Radikaal-Demokraatlik Partei]] (1917–) * [[Rahvaerakond Mõõdukad]] * [[Rahvaerakond]] (1994–1999) (algselt Eesti Talurahva Erakond) * [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] (1992–1995) * [[Rootsi Rahvaliit]] (asutati 1917) * [[Saksa Erakond Eestimaal]] * [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Eesti Osakondade Keskkomitee]] (1917–) * [[Tuleviku Eesti Erakond]] * [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]] * [[Vabariiklaste Koonderakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa) * [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]] (on ühinenud Eesti Iseseisvusparteiga) * [[Vene Erakond Eestis]] (on ühinenud Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga) * [[Vene Balti Erakond Eestis]] (on ühinenud Vene Erakonnaga Eestis) * [[Vene Rahvuslik Liit Eestis]] * [[Vene Sotsiaaldemokraatlik Partei Eestis]] * [[Vene Ühtsuspartei]] * [[Õigusliku Tasakaalu Erakond]] == Vaata ka == * [[Eesti erakondade kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse]] * [[Ühingute ja nende liitude seadus]] == Märkused == {{märkused}} == Viited == {{viited}} {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti erakonnad| ]] [[Kategooria:Eesti poliitika loendid]] d9u4yi48tpw19eqcywhx6ftu87ksou8 7144582 7144579 2026-05-02T11:37:45Z ~2026-25994-88 228320 /* Praegused erakonnad */ 7144582 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud Eesti erakondi.'' {{EestiPoliitika}} == Praegused erakonnad == <div style="overflow-x:auto;"> {{joondatud veerud}} {| class="wikitable sortable col-2-right col-3-right col-4-right col-5-right" ! Erakond ! Liikmete arv<ref>{{Netiviide |pealkiri=E-äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py |vaadatud=2008-06-17 |arhiivimisaeg=2011-07-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110723014848/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py |url-olek=ei tööta }}</ref><br> (01.05.2026) ! KOV<br>volikogudes<br>[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025]]<br>([[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021]]){{efn|Erakonna nimekirjas kohalike omavalitsuste volikogudesse valitud liikmete arv.}}<ref>[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html VVK: Kandidaatide statistika KOV 2017]</ref> ! Riigikogus<br>[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]]<br>([[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]]) ! Euroopa<br>Parlamendis<br>([[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024]])<ref>[https://ep2024.valimised.ee/et/candidates Euroopa Parlamendi valimised 2024]</ref> ! Rahvusvaheline<br>liikmesus |- | [[Eesti Keskerakond]] || 11736 || 163 (247) || 16 (26) || 2 || [[Euroopa Konservatiivid ja Reformistid]], [[Uuenev Euroopa]] |- | [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]|| 9167 || 164 (245) || 17 (19) || || [[Identiteet ja Demokraatia]] |- | [[Eesti Vasakliit]] || 509 || 0 (0) || 0 || || |- | [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid ]] || 497 || 0 || || || |- | [[Eesti Reformierakond]] || 8966 || 122 (244) || 37 (34) || 1 || [[Liberaalne Internatsionaal]], [[Uuenev Euroopa]] |- | [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || 547 || || || || |- | [[Vabaerakond Aru Pähe]] || 546 || 0 || || || |- | [[Erakond Eesti 200]] || 608 || 3 (40) || 14 || || |- | [[Erakond Parempoolsed]] || 847 || 26 || 0 || || |- | [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 719 || 0 (2) || 0|| || [[Euroopa Roheline Partei]] |- | [[Isamaa Erakond]] || 7374 || 345 (139) || 8 (12) || 2 || [[Euroopa Rahvapartei]], [[Rahvusvaheline Demokraatlik Unioon]], [[Tsentristlik Demokraatlik Internatsionaal]] |- | [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele ]] || 735 || 3 || 0 || || |- | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] || 4515 || 91 (48) || 9 (10) || 2 ||[[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] |} </div> == Erakondade liikmete arvu ajalugu == Liikmete arv alates 2003. aastast iga konkreetse aasta kohta aasta alguse seisuga. Allikas: Äriregister. <div style="overflow-x:auto;"> {| class="wikitable sortable" ! Erakond !! Registrikood ! 2003 ! 2004 ! 2005 ! 2006 ! 2007 ! 2008 ! 2009 ! 2010 ! 2011 ! 2012 ! 2013 ! 2014 ! 2015 ! 2016 ! 2017 ! 2018 ! 2019 ! 2020 ! 2021 ! 2022 ! 2023 ! 2024 ! 2025 ! 2026 |- | [[Eesti Iseseisvuspartei]]{{efn|name=EIP|2022. aasta oktoobris lõpetas Eesti Iseseisvuspartei tegevuse.}} || 80051885 || 1012 || 1025 || 1039 || 1011 || 1015 || 1010 || 1087 || 1265 || 1201 || 1166 || 2181 || 2154 || 2116 || 2078 || 2045 || 2015 || 1948 || 1912 || 1879 || 1805 || || |- || [[Eesti Keskerakond]] || 80053370 || 7046 || 7335 || 7717 || 9000 || 9998 || 10 102 || 11 011 || 12 053 || 12 613 || 12 583 || 12 569 || 14 224 || 14 309 || 14 253 || 14 672 || 14 797 || 14 934 || 14 695 || 14 759 || 14 352 || 14 017 || 12 818 || 12 196 || 11 804 |- | [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]{{efn|name=EKRE|2012. aasta märtsis vahetas [[Eestimaa Rahvaliit]] nime, milleks sai "Eesti Konservatiivne Rahvaerakond".}} || 80040344 || 7571 || 8460 || 9013 || 9284 || 10 022 || 9903 || 9881 || 9684 || 8623 || 8303 || 7863 || 7740 || 7734 || 8086 || 8100 || 8230 || 8793 || 8848 || 8948 || 10 090 || 10 088 || 9969 || 8820 || 9262 |- || [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] || 80643657 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 506 || 524 || 525 |- | [[Eesti Reformierakond]] || 80043147 || 2999 || 3668 || 4363 || 5151 || 5788 || 6348 || 6737 || 7274 || 9347 || 10 216 || 11 518 || 12 982 || 12 844 || 12 611 || 12 446 || 12 295 || 12 152 || 11 782 || 11 298 || 10 928 || 10 735 || 10 173 || 9533 || 9073 |- | [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || 80051862 || 1558 || 1558 || 1552 || 1441 || 1437 || 1425 || 1421 || 1425 || 1039 || 1014 || 996 || 987 || 946 || 910 || 868 || 846 || 802 || 762 || 725 || 680 || 651 || 624 || 587 || 558 |- | [[Eesti Vabaerakond]]{{efn|name=TULE|2020. aasta augustis liitusid [[Eesti Vabaerakond]] ja [[Elurikkuse Erakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eesti Tulevikuerakond]].}} || 80366548 || || || || || || || || || || || || 720 || 649 || 639 || 685 || 638 || 578 || 523 || || || || || |- | [[Vabaerakond Aru Pähe]]{{efn|2024. aasta juunis vahetas [[Eesti Tulevikuerakond]] nime, milleks sai "Vabaerakond Aru Pähe".}} || 80589722 || || || || || || || || || || || || || || || || || || 997 || 939 || 798 || 720 || 669 || 611 || 558 |- | [[Elurikkuse Erakond]]{{efn|name=TULE}} || 80557923 || || || || || || || || || || || || || || || || 534 || 538 || 531 || || || || || |- | [[Erakond Eesti 200]] || 80551335 || || || || || || || || || || || || || || || || 550 || 586 || 603 || 702 || 834 || 907 || 916 || 772 || 646 |- | [[Erakond Rahva Tahe]]{{efn|name=ERT|2021. aasta aprillis lõpetas [[Erakond Rahva Tahe]] tegevuse.}} || 80557886 || || || || || || || || || || || || || || || || || 605 || 597 || 596 || || || |- | [[Eesti Vasakliit]]{{efn|name=EÜVP|2025. aasta veebruaris vahetas [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nime, milleks sai "Eesti Vasakliit".}} || 80060022 || 1131 || 1099 || 1078 || 1041 || 1039 || 1015 || 1000 || 2425 || 2148 || 2116 || 2089 || 2014 || 1978 || 1935 || 1858 || 1834 || 1741 || 1747 || 1697 || 1602 || 503 || 562 || 525 || 506 |- | [[Konstitutsioonierakond]]{{efn|name=EÜVP2|2010. aasta sügisel liitusid [[Eesti Vasakpartei]] ja [[Konstitutsioonierakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]].}} || 80022725 || 1608 || 1623 || 1602 || 1614 || 1600 || 1542 || 1522 || || || || || || || || || || || || || || || || || |- | [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]]{{efn|name=EEKD|2012. oktoobris lõpetas [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] tegevuse.}} || 80060832 || 2074 || 2073 || 2167 || 2125 || 2129 || 2108 || 2103 || 2079 || 1840 || 1806 || 1741 || 1682 || 1649 || 1616 || 1571 || || || || || || || |- | [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 80223139 || || || || 1227 || 1308 || 1469 || 1486 || 1478 || 1441 || 1329 || 1228 || 1173 || 1116 || 1091 || 1065 || 1056 || 965 || 952 || 921 || 896 || 849 || 810 || 766 || 724 |- | [[Erakond Parempoolsed]] || 80608655 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 545 || 536 || 632 || 708 || 835 |- | [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] || 80626222 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 511 || 792 || 768 || 748 |- | [[Isamaa Erakond]]{{efn|name=IRL|2006. aasta sügisel liitusid [[Erakond Isamaaliit]] ja [[Erakond Res Publica]]. Uue erakonna nimeks sai [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]]. 2.06.2018 otsustas IRLi suurkogu võtta erakonna uueks nimeks "Isamaa Erakond".}} || 80243584 || || || || || 8420 || 8823 || 8823 || 9139 || 9472 || 9718 || 9758 || 9778 || 9665 || 9508 || 9215 || 8817 || 8501 || 8072 || 7778 || 7683 || 7093 || 6959 || 7092 || 7265 |- | [[Erakond Isamaaliit]]{{efn|name=IRL}} || 80039766 || 2763 || 2836 || 2941 || 3191 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || |- | [[Erakond Res Publica]]{{efn|name=IRL}} || 80131035 || 3684 || 4489 || 5555 || 5338 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || |- | [[Rahva Ühtsuse Erakond]]{{efn|name=RÜE|2019. aasta novembris lõpetas [[Rahva Ühtsuse Erakond]] tegevuse.}} || 80374223 || || || || || || || || || || || || 541 || 553 || 551 || 550 || 526 || 507 || 502 || 487 || 463 || 453 || 425 || 415 || 394 |- | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]{{efn|name=SDE|2012. aasta jaanuaris liitusid [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Vene Erakond Eestis]]. Uue erakonna nimeks sai "Sotsiaaldemokraatlik Erakond".}} || 80052459 || 3104 || 2879 || 3000 || 3204 || 3278 || 3275 || 3324 || 3666 || 3781 || 4612 || 5993 || 6199 || 6186 || 6091 || 6014 || 5889 || 5680 || 5470 || 5348 || 5169 || 5085 || 4786 || 4679 || 4553 |- | [[Vene Erakond Eestis]]{{efn|name=SDE}} || 80057600 || 1279 || 1351 || 1214 || 1229 || 1213 || 1412 || 1404 || 1398 || 1235 || 1207 || || || || || || || || || || || || || |} </div> == Erakondade Riigikogus esindatuse ajalugu == Kuna 1992. aasta valimised olid praktiliselt vaid [[valimisliit]]ude valimised, siis on see aasta siit tabelist välja jäetud. Tabelis märgib number 0 seda, et [[erakond]] osales valimistel, kuid ei saanud kohti [[Riigikogu]]s. Tühi väli märgib, et [[erakond]] ei osalenud oma nimekirjaga valimistel. {| class="wikitable sortable" ! Erakond ! [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995]] ! [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999]] ! [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003]] ! [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007]] ! [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011]] ! [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015]] ! [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]] ! [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]] |- | [[Eesti Iseseisvuspartei]]{{efn|name=EIP}} || || || 0 || 0 || 0 || 0 || |- | [[Eesti Keskerakond]] || 16 || 28 || 28 || 29 || 26 || 27 || 26 || 16 |- | [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]{{efn|1999. aasta valimistel osales [[Eestimaa Rahvaliit]] nimega "Eesti Maarahva Erakond".}}{{efn|name=EKRE}} || || 7 || 13 || 6 || 0 || 7 || 19 || 17 |- | [[Eesti Reformierakond]] || 9 || 18 || 19 || 31 || 33 || 30 || 34 || 37 |- | [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || || 0 || || || || || || |- | [[Eesti Vabaerakond]]{{efn|name=TULE}} || || || || || || 8 || 0 || |- | [[Eesti Tulevikuerakond]]{{efn|name=TULE}} || || || || || || || || |- | [[Rahva Ühtsuse Erakond]]{{efn|name=RÜE}} || || || || || || 0 || || |- | [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]]{{efn|2003. aasta valimistel osales [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nimega "Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei".}}{{efn|name=EÜVP2}}{{efn|name=EÜVP}} || || || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 |- | [[Konstitutsioonierakond]]{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Konstitutsioonierakond]] nimega "Eestimaa Ühendatud Rahvapartei".}}{{efn|name=EÜVP2}} || || 6 || 0 || 0 || || || || |- | [[Elurikkuse Erakond]]{{efn|name=TULE}} || || || || || || || 0 || |- | [[Erakond Eesti 200]] || || || || || || || 0 || 14 |- | [[Erakond Parempoolsed]] || || || || || || || || 0 |- | [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] || || || || || || || || 0 |- | [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]]{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] nimega "Eesti Kristlik Rahvapartei".}} || || 0 || 0 || 0 || 0 || || || |- | [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || || || || 6 || 0 || 0 || 0 || 0 |- | [[ISAMAA_Erakond|Isamaa Erakond]]{{efn|name=IRL}} || || || || 19 || 23 || 14 || 12 || 8 |- | [[Erakond Isamaaliit]]{{efn|1995. aasta valimistel osales [[Erakond Isamaaliit]] valimisliiduna nimega "valimisliit Isamaa ja ERSP Liit", mis koosnes erakondadest [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]].}}{{efn|name=IRL}} || 8 || 18 || 7 || || || || || |- | [[Erakond Res Publica]]{{efn|name=IRL}} || || || 28 || || || || || |- | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]{{efn|1995. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] valimisliiduna nimega valimisliit "[[Mõõdukad]]", mis koosnes erakondadest [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]] ja [[Eesti Maa-Keskerakond]].}}{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] nimega "Rahvaerakond Mõõdukad".}}{{efn|name=SDE}} | 6 || 17 || 6 || 10 || 19 || 15 || 10 || 9 |- | [[Vene Erakond Eestis]]{{efn|name=SDE}} || || 0 || 0 || 0 || 0 || || || |- | [[Eesti Koonderakond]] || || 7 || || || || || || |- | [[Erakond Uus Eesti]]{{efn|1999. aasta valimistel osales [[Erakond Uus Eesti]] nimega "Arengupartei".}} || || 0 || || || || || || |- | [[Libertas Eesti Erakond]]{{efn|1995. ja 1999. aasta valimistel osales [[Libertas Eesti Erakond]] nimega "Eesti Sinine Erakond".}} || || 0 || || || || || || |- | [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]{{efn|2012. aasta jaanuaris liitusid [[Eesti Iseseisvuspartei]] ja [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]. Uue erakonna nimeks sai "Eesti Iseseisvuspartei".}} || || || || || || || || |- | valimisliit "[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]"{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit "[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]" koosnes erakondadest [[Eesti Koonderakond]], [[Eesti Maarahva Erakond]], [[Eesti Maaliit]], [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]] ja [[Põllumeeste Kogu]].}} || 41 || || || || || || || |- | valimisliit "[[Meie Kodu On Eestimaa!]]"{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit "[[Meie Kodu On Eestimaa!]]" koosnes erakondadest [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]] ja [[Vene Erakond Eestis]].}} || 6 || || || || || || || |- | valimisliit "[[Valimisliit Parempoolsed‎|Parempoolsed]]"{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit "[[Valimisliit Parempoolsed|Parempoolsed]]" koosnes erakonnast [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]].}} || 5 || || || || || || || |- |} == Erakondade noortekogud == * Pöördepunkt Eesti * [[Isamaa Noorteühendus]] * [[Keskerakonna Noortekogu]] * [[Noored Rohelised]] * [[Noored Sotsiaaldemokraadid]] * [[Reformierakonna Noortekogu]] * Noor Eesti 200 <!-- == Loomisel olevad erakonnad == * ... --> == Tegevuse lõpetanud erakonnad == * [[Arengupartei]] * [[Balti Konstitutsiooniline Partei]] * [[Demokraadid – Eesti Demokraatlik Partei]] * [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (EDE) * [[Eesti Demokraatlik Tööerakond]] * [[Eesti Demokraatlik Õigusliit]] * [[Eesti Ettevõtjate Erakond]] * [[Eestimaa Kommunistlik Partei]] (EKP) * [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (1990)]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa) * [[Eesti Koonderakond]] (EK) * [[Eesti Kristlik Demokraatlik Liit]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa) * [[Eesti Kristlik Liit]] * [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa) * [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei]] * [[Eesti Liberaalne Rahvapartei]] * [[Eesti Maa-Keskerakond]] * [[Eesti Maaliit]] * [[Eesti Maarahva Erakond]] * [[Eesti Maarahva Liit]] (EMRL) * [[Eesti Pensionäride Erakond]] (.. –2006) * [[Eesti Pensionäride ja Perede Erakond]] * [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]] * [[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei]] (1917–) / [[Eesti Tööerakond]] (−1932) * [[Eesti Rahva Jäägerpartei]] * [[Eesti Rahva-Keskerakond]] * [[Eesti Rahvaerakond]] (ER) (1919–1932) (alates 1932 [[Rahvuslik Keskerakond]]) * [[Eesti Rahvameelne Eduerakond]]/ [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (1917–) * [[Eesti Rahvuslaste Keskliit]] * [[Eesti Rahvuslik Eduerakond]] * [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (1988–1995) * [[Eesti Reformierakond-Liberaalid]] * [[Eesti Roheline Erakond]] * [[Eesti Roheline Partei]] * [[Eesti Rohelised]] * [[Eesti Rojalistlik Partei]] * [[Eesti Sinine Erakond]] * [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Iseseisvuspartei]] * [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]] * [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] (ESDTP) * [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus]] * [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei]] (ESTP) * [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] (1917–) * [[Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis]] * [[Eesti Talurahva Erakond]] * [[Eesti Talurahva Liit]] (1917–) * [[Eesti Tööerakond]] (ETE) * [[Eesti Tööliste Sotsiaaldemokraatlik Ühisus]] * [[Eesti Vabad Demokraadid]] * [[Eesti Vasakpartei]] * [[Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Ühendus]] (1917–) * [[Erakond Isamaaliit]] * [[Erakond Mõõdukad]] * [[Erakond Res Publica]] * [[Erakond Uus Eesti]] * [[Kindral Johan Laidoneri Riigivanemaks Valimist Korraldav Peatoimkond]] * [[Konstitutsioonierakond]] * [[Koonderakond]] * [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]] * [[Kristlik Rahvaerakond]] (KRE) * [[Libertas Eesti Erakond]] * [[Majandusline Rühm]] * [[Metsaerakond]] * [[Põhja-Eesti Kodanike Partei]] * [[Põllumeestekogud]] (PK) * [[Põllumeestekogude ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondis]] (PKK) * [[Radikaal-Demokraatlik Partei]] (1917–) * [[Rahvaerakond Mõõdukad]] * [[Rahvaerakond]] (1994–1999) (algselt Eesti Talurahva Erakond) * [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] (1992–1995) * [[Rootsi Rahvaliit]] (asutati 1917) * [[Saksa Erakond Eestimaal]] * [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Eesti Osakondade Keskkomitee]] (1917–) * [[Tuleviku Eesti Erakond]] * [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]] * [[Vabariiklaste Koonderakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa) * [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]] (on ühinenud Eesti Iseseisvusparteiga) * [[Vene Erakond Eestis]] (on ühinenud Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga) * [[Vene Balti Erakond Eestis]] (on ühinenud Vene Erakonnaga Eestis) * [[Vene Rahvuslik Liit Eestis]] * [[Vene Sotsiaaldemokraatlik Partei Eestis]] * [[Vene Ühtsuspartei]] * [[Õigusliku Tasakaalu Erakond]] == Vaata ka == * [[Eesti erakondade kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse]] * [[Ühingute ja nende liitude seadus]] == Märkused == {{märkused}} == Viited == {{viited}} {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti erakonnad| ]] [[Kategooria:Eesti poliitika loendid]] dkrbtuizgi4g8ooszx4keh7cn83j8md 0 581 7144288 7143263 2026-05-02T06:09:26Z Andres 5 /* T */ 7144288 wikitext text/x-wiki Siin on loetletud välismaa [[jõgi|jõgesid]]. Eesti jõgesid on loetletud [[Eesti jõgede loend]]is. Vaata ka [[maailma jõgede loetelu vooluhulga järgi]]. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[Aa (jõgi Prantsusmaal)|Aa]] – Prantsusmaal, suubub Põhjamerre *[[Aabach]] ehk Aa – Šveitsis, Aare lisajõgi *[[Aari jõgi|Aar]] – Saksamaal, Lahni lisajõgi *[[Aare jõgi|Aare]] – Šveitsis, Reini lisajõgi *[[Aba jõgi (Nigeeria)|Aba]] – Nigeerias, Imo jätk *[[Abakani jõgi|Abakan]] – Venemaal, Jenissei lisajõgi *[[Abava]] – Lätis, Venta lisajõgi *[[Abe jõgi]] – Jaapanis, suubub Vaiksesse ookeani *[[Abza jõgi|Abza]] – Lätis, Mazā Jugla lisajõgi *[[Abukuma]] – Jaapanis, suubub Vaiksesse ookeani *[[Acheron]] – Kreekas, suubub Joonia merre *[[Adda jõgi|Adda]] – Itaalias, suubub Como järve *[[Adige jõgi|Adige]] – Itaalias, suubub Aadria merre *[[Adobe Creek (Santa Clara)|Adobe Creek]] – USA-s Californias, suubub San Francisco lahte *[[Adobe Creek (Sonoma)|Adobe Creek]] – USA-s Californias, Petaluma lisajõgi *[[Adõtša]] – Venemaal Sahhas, Jana lisajõgi *[[Aga jõgi (Venemaa)|Aga jõgi]] – Venemaal, Ononi lisajõgi *[[Aģe]] – Lätis, suubub Riia lahte *[[Agri]] – Itaalias, suubub Joonia mere Taranto lahte *[[Ağstafaçay jõgi|Ağstafaçay]] – Armeenias ja Aserbaidžaanis, Kura lisajõgi *[[Ahhurjani jõgi|Ahhurjan]] – Armeenias, Araksi lisajõgi *[[Aidar]] – Venemaal ja Ukrainas, Siverskõi Donetsi lisajõgi *[[Ai jõgi|Ai]] – Venemaal, Ufa lisajõgi *[[Ai He]] – Hiinas, Yalu lisajõgi *[[Aia jõgi|Aia]] – Itaalias, Tevere lisajõgi *[[Aini jõgi|Ain]] – Prantsusmaal, Rhône'i lisajõgi *[[Aire]] – Inglismaal, Ouse'i lisajõgi *[[Aisne'i jõgi|Aisne]] – Prantsusmaal, Oise'i lisajõgi *[[Aisne'i jõgi (Belgia)|Aisne]] – Belgias, Ourthe'i lisajõgi *[[Aiviekste]] – Lätis, Daugava lisajõgi *[[Ajan-Jurjahh]] – Venemaal, ühineb Kuluga Kolõmaks *[[Akanyaru]] – Rwanda ja Burundi piiril, Nyabarongo lisajõgi *[[Akerselva]] ehk Akerselven, Norras, suubub Oslo fjordi *[[Alam-Tunguska]], Venemaal, Jenissei lisajõgi *Alazani ehk [[Qanıx]], Gruusias ja Aserbaidžaanis, Kura lisajõgi *[[Alatõri jõgi|Alatõr]], Venemaal, Sura lisajõgi *[[Albegna]], Itaalias, suubub Türreeni merre *[[Alberti Niilus]], Ugandas, Niiluse lõik *[[Aldani jõgi|Aldan]], Venemaal, Leena lisajõgi *[[Aliákmonas]], Kreekas, suubub Egeuse merre Therme lahte *[[Allaihha]], Venemaal Sahhas, Indigirka lisajõgi *[[Aller]], Saksamaal, Weseri lisajõgi *[[Allier' jõgi|Allier]], Prantsusmaal, Loire'i lisajõgi *[[Alzette]], Prantsusmaal ja Luksemburgis, Saueri lisajõgi *[[Altaelva]], Norras, suubub Norra merre Altafjordenisse *[[Amazonas]], Peruus, Brasiilias ja Colombias, suubub Atlandi ookeani *[[Ambanizana jõgi|Ambanizana]], Madagaskaris, suubub Ambanizana lahte *[[Ambato jõgi|Ambato]], Ecuadoris, Pastaza lisajõgi *[[American River]], Ameerika Ühendriikides, Sacramento lisajõgi *[[Amga jõgi|Amga]], Venemaal, Aldani lisajõgi *[[Amguema]], Venemaal, suubub Tšuktši merre *[[Amgun]], Venemaal, Amuuri lisajõgi *[[Ampollino]], Itaalias, Neto lisajõgi *[[Amudarja]], Afganistanis, Tadžikistani piiril, enam-vähem Türkmenistani ja Usbekistani piiril, kuivab enne Araali järve riismeteni jõudmist *[[Amuur]], Hiina ja Venemaa piirijõgi, suubub Ohhoota ja Jaapani mere piirile *[[Anabari jõgi|Anabar]], Venemaal Sahhas, suubub Laptevite mere Anabari lahte *[[Andalién]], Tšiilis, suubub Vaikse ookeani Concepcióni lahte *[[Angara]], Venemaal, Jenissei lisajõgi *[[Apaščia]], Leedus, Mēmele lisajõgi *[[Apure jõgi|Apure]], Venezuelas, Orinoco lisajõgi * [[Apurímaci jõgi|Apurímac]], Peruus, Amazonase lähtejõgi - [[Aragóni jõgi|Aragón]] - [[Araks]] - [[Arda jõgi|Arda]] - [[Ardèche'i jõgi|Ardèche]] - [[Ardila jõgi|Ardila]] - [[Aressa]] - [[Arga]] - [[Arguni jõgi]] - [[Ariège'i jõgi|Ariège]] - [[Arinsali jõgi]] - [[Arkansas (jõgi)|Arkansas]] - [[Arno jõgi|Arno]] - [[Arpa]] - [[Aso jõgi|Aso]] - [[Ašmianka]] - [[‘Aţbarah' jõgi|‘Aţbarah]] - [[Aterno-Pescara jõgi]] - [[Athi-Galana jõgi]] - [[Áttánjohka]] - [[Atterti jõgi]] - [[Aube'i jõgi|Aube]] - [[Aude'i jõgi|Aude]] - [[Aura jõgi]] - [[Ausa]] - [[Avatša jõgi]] - [[Ave jõgi]] - [[Avoni jõgi (Warwickshire)]] - [[Avoni jõgi (Hampshire)]] - [[Avoni jõgi (Bristol)]] - [[Avoni jõgi (Ontario)]] - [[Avoni jõgi (Uus-Meremaa)]] - [[Awashi jõgi]] ==B== [[Badjarihha]] - [[Bafingi jõgi|Bafing]] - [[Baḩr al-Ghazāl]] - [[Bakoye jõgi]] - [[Balõgõtšan]] - [[Barduelva]] - [[Barguzini jõgi|Barguzin]] - [[Barle'i jõgi]] - [[Bârsa]] - [[Bārta]] - [[Bartang]] - [[Basento]] - [[Bečva]] - [[Begna jõgi]] - [[Beiro]] - [[Belaja jõgi (Kama)|Belaja (Kama)]] - [[Belaja jõgi (Kuban)|Belaja (Kuban)]] - [[Belka jõgi]] - [[Bemarivo]] - [[Beni jõgi]] - [[Benue jõgi|Benue]] - [[Bergi jõgi]] - [[Bermejo]] - [[Bernami jõgi]] - [[Berounka]] - [[Bērzaune jõgi]] - [[Besòs]] - [[Betsiboka]] - [[Bhagirathi]] - [[Bîc]] - [[Bidasoa jõgi]] - [[Biebrza]] - [[Bija]] - [[Bílina jõgi]] - [[Bío-Bío]] - [[Birvėta]] - [[Bisenzio]] - [[Bistrița jõgi (Siret)]] - [[Bitjug]] - [[Bjorjoljohh]] - [[Blusupīte]] - [[Bóbr]] - [[Bocholter Aa]] - [[Bode]] - [[Bodrog]] - [[Børselva]] - [[Bosna jõgi]] - [[Bosut]] - [[Bradano]] - [[Brahmaputra]] - [[Brasla jõgi]] - [[Brda jõgi|Brda]] - [[Breede jõgi]] - [[Bregalnica]] - [[Bzura]] - [[Bzõbi jõgi|Bzõb]] - [[Buffalo Bayou]] - [[Bug]] - [[Bunë jõgi|Bunë]] - [[Busento]] - [[Bussento]] - [[Buzuluki jõgi|Buzuluk]] - [[Bõtantai]] ==C== [[Candelaro]] - [[Carapelle jõgi|Carapelle]] - [[Caroni jõgi (Trinidad)|Caroni jõgi]] - [[Casiquiare jõgi]] - [[Cavally]] - [[Célé]] - [[Cesano]] - [[Česma]] - [[Chambal]] - [[Chao Phraya]] - [[Cheonggyecheon]] - [[Cheri jõgi|Cher]] - [[Chienti]] - [[Clarence (jõgi)|Clarence jõgi]] - [[Clyde'i jõgi]] - [[Colorado jõgi]] - [[Colorado jõgi (Texas)]] - [[Columbia jõgi]] - [[Comapedrosa jõgi]] - [[Conca jõgi]] - [[Connecticuti jõgi]] - [[Cooperi jõgi]] - [[Corno jõgi|Corno]] - [[Crati]] - [[Crystali jõgi]] - [[Czarna Hańcza]] - [[Cuiabá jõgi]] - [[Cunene jõgi]] - [[Cuyahoga jõgi]] ==D== [[Đà jõgi]] - [[Dabikinė jõgi]] - [[Dalälven]] - [[Daldõkan]] - [[Dambjupīte]] - [[Dangė]] - [[Darling]] - [[Darro]] - [[Daugava|Daugava (Väina)]] - [[Delaware'i jõgi]] - [[Dene]] - [[Desna]] - [[Detroiti jõgi|Detroit]] - [[Deûle]] - [[Dindari jõgi]] - [[Dirty Devili jõgi]] - [[Djoma]] - [[Dnepr]] - [[Dnestr]] - [[Dolorese jõgi]] - [[Donets]] - [[Doonau]] - [[Doubs]] - [[Douro]] - [[Dragor]] - [[Drammenselva]] - [[Drava]] - [[Drawa]] - [[Drin]] - [[Drina]] - [[Drino]] - [[Drôme'i jõgi]] - [[Đồng Nai jõgi]] - [[Drwęca]] - [[Drysa jõgi]] - [[Dzisna jõgi]] - [[Dzitva]] - [[Dzvinasa]] - [[Dubysa]] - [[Dulgalahh]] - [[Dunajec]] - [[Durance]] - [[Dvina]] - [[Dəmiraparançay]] ==E== [[Ebola jõgi]] - [[Ebro]] - [[Eider]] - [[Eisch]] - [[Elbe]] - [[Elblągi jõgi|Elbląg]] - [[Elgi]] - [[Emme jõgi|Emme]] - [[Ems]] - [[Emuri jõgi|Emur]] - [[Ene]] - [[Engure jõgi|Engure]] - [[Enguri]] - [[Erlauf]] - [[Esa]] - [[Escalante jõgi|Escalante]] - [[Esino jõgi|Esino]] - [[Essequibo jõgi|Essequibo]] - [[Estany Negre jõgi]] - [[Eufrat]] - [[Eure'i jõgi|Eure]] - [[Évinos]] ==F== [[Feather]] - [[Feimanka]] - [[Fimi]] - [[Fiora]] - [[Foglia]] - [[Fulda jõgi]] ==G== [[Ganges]] - [[Garonne]] - [[Gąsawka]] - [[Gaula (Sør-Trøndelag)|Gaula]] - [[Gdovka]] - [[Genil]] - [[Getiki jõgi]] - [[Gießgraben (Doonau)]] - [[Gila jõgi]] - [[Gilgiti jõgi|Gilgit]] - [[Gižiga jõgi]] - [[Glåma]] - [[Gorõn]] - [[Green River (Utah)]] - [[Guainia jõgi]] - [[Guadalquivir]] - [[Guadiana]] - [[Gudbrandsdalslågen]] - [[Gudenå]] - [[Gunnisoni jõgi]] - [[Guss]] - [[Gwda]] - [[Göta jõgi]] ==H== [[Halhõn gol]] - [[Hallingdalselva]] - [[Hamme jõgi]] - [[Hani jõgi (Hiina)]] - [[Hani jõgi]] - [[Hatanga jõgi]] - [[Havel]] - [[Helmandi jõgi]] - [[Hérault]] - [[Hồng Hà]] - [[Hopjor]] - [[Hrazdani jõgi]] - [[Hron]] - [[Hryŭda]] - [[Huang He]] - [[Hudson]] - [[Hugli]] - [[Huma jõgi|Huma]] ==I== [[Ialomița]] - [[Ibar]] - [[Içá]] - [[Iguaçu]] - [[Ihosy jõgi|Ihosy]] - [[IJssel]] - [[Ikopa]] - [[Ile]] - [[Ili]] - [[Ilija]] - [[Ilim]] - [[Ill (Austria)]] - [[Ill (Prantsusmaa)]] - [[Ilme jõgi|Ilme]] -[[Ilmenau jõgi|Ilmenau]] - [[Indigirka]] - [[Indre'i jõgi|Indre]] - [[Indus]] - [[Ingoda]] - [[Ingul]] - [[Inhulets]] - [[Inn]] - [[Iori]] - [[Ipoly]] - [[Irkut]] - [[Irrawaddy]] - [[Irtõš]] - [[Isar]] - [[Iskăr]] - [[Issel]] - [[Isseti jõgi|Isset]] - [[Išimi jõgi|Išim]] - [[Ižma jõgi|Ižma]] - [[Ižora jõgi|Ižora]] ==J== [[Jakobselva]] - [[Jana jõgi]] - [[Jangtse]] - [[Janj]] - [[Jantra jõgi|Jantra]] - [[Jamuna]] - [[Japurá jõgi|Japurá]] - [[Jasselda]] - [[Javari jõgi|Javari]] - [[Jauza]] - [[Jelovaja]] - [[Jelšanka]] - [[Jenissei]] - [[Jihlava jõgi]] - [[Jiu]] - [[Johannisbach]] - [[Jordani jõgi|Jordan]] - [[Jug]] - [[Jugla jõgi]] - [[Jumara jõgi]] - [[Jūra]] - [[Juribei (Gõda poolsaar)]] - [[Juribei (Jamali poolsaar)]] - [[Juruá jõgi|Juruá]] - [[Južna Morava]] - [[Jökulsá á Fjöllum]] ==K== [[Kabuli jõgi]] - [[Kafue jõgi]] - [[Kagera]] - [[Kainachi jõgi]] - [[Kalmius]] - [[Kama jõgi|Kama]] - [[Kamo jõgi]] - [[Kamtšatka jõgi]] - [[Kan]] - [[Kanab Creek]] - [[Kansase jõgi]] - [[Karadarja]] - [[Kasai jõgi]] - [[Kazõri jõgi|Kazõr]] - [[Katonga]] - [[Katun]] - [[Kébi jõgi]] - [[Kemijoki]] - [[Kemi jõgi]] - [[Ket]] - [[Khasagh]] - [[Khwae Yai jõgi]] -[[Kirenga]] - [[Kişi jõgi|Kiş]] - [[Klondike]] - [[Kljazma]] - [[Kobra jõgi]] - [[Kodori jõgi]] - [[Kodõma jõgi|Kodõma]] - [[Koiva]] - [[Kolõma jõgi]] - [[Kondoma]] - [[Kongeå]] - [[Kongo jõgi]] - [[Konka jõgi]] - [[Konnaoja]] - [[Korkodon]] - [[Koszarawa jõgi]] - [[Kostroma jõgi]] - [[Kotorosl]] - [[Kotra]] - [[Kotšetšum]] - [[Kowie jõgi]] - [[Kraichbach]] - [[Krka]] - [[Kuban]] - [[Kuisebi jõgi]] - [[Kullajõgi]] - [[Kulu jõgi]] - [[Kuma jõgi|Kuma (Kaukaasia)]] - [[Kuma jõgi (Jaapan)|Kuma (Jaapan)]] - [[Kupa]] - [[Kura]] - [[Kureika jõgi|Kureika]] - [[Kwango]] - [[Kõzõlsu]] - [[Könkämäeno]] - [[Kymijoki]] ==L== [[Laba jõgi|Laba]] - [[Lachlani jõgi|Lachlan]] - [[Lafnitzi jõgi]] - [[Lagani jõgi|Lagan]] - [[Lahn]] - [[Laja jõgi|Laja]] - [[Lao jõgi (Itaalia)]] - [[Lasnaja jõgi|Lasnaja]] - [[Łasosna]] - [[Lauga jõgi]] - [[Łeba jõgi|Łeba]] - [[Lebiada]] - [[Leena]] - [[Leie jõgi|Leie]] - [[Leine]] - [[Lek (jõgi)|Lek]] - [[Leki oja]] - [[Leoganger Ache]] - [[Lesse'i jõgi]] - [[Liardi jõgi|Liard]] - [[Lielupe]] - [[Liffey]] - [[Limmat]] - [[Limpopo]] - [[Lippe]] - [[Little Colorado]] - [[Llobregati jõgi]] - [[Loa jõgi|Loa]] - [[Loire]] - [[Loiret' jõgi|Loiret]] - [[Lonza jõgi]] - [[Łoša jõgi]] - [[Lozva]] - [[Loti jõgi|Lot]] - [[Loudías]] - [[Lovati jõgi|Lovat]] - [[Lualaba]] - [[Luapula jõgi]] - [[Ludza jõgi|Ludza]] - [[Lukuga jõgi|Lukuga]] - [[Luleälven]] - [[Luossajoki]] - [[Lužnice]] - [[Lõuna-Bug]] - [[Lõuna-Platte]] - [[Lätäseno]] - [[Lütschine]] - [[Lysi jõgi]] (Itaalia) ==M== [[Maas]] - [[Mackenzie jõgi|Mackenzie]] - [[Madeira jõgi|Madeira]] - [[Magdalena jõgi|Magdalena]] - [[‎Mahajamba]] - [[Main]] - [[Maja jõgi|Maja]] - [[Malaja Kokšaga]] - [[Małaryta jõgi]] - [[Målselva]] - [[Mamoré jõgi|Mamoré]] - [[Mananara]] - [[Mananjary jõgi|Mananjary]] [[Mandeli jõgi|Mandel]] - [[‎Mandrare]] - [[Mangoky]] - [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanares]] - [[Marañóni jõgi|Marañón]] - [[Mardøla]] - [[Marecchia]] - [[Maritsa]] - [[Marne'i jõgi|Marne]] - [[Mbagathi jõgi|Mbagathi]] - [[Meghna jõgi|Meghna]] - [[Mekong]] - [[Mēmele jõgi|Mēmele]] - [[Mertvovod]] - [[Mezeni jõgi|Mezen]] - [[Meža]] - [[Metauro]] - [[Mga jõgi|Mga]] - [[Miadziełka]] - [[Miassi jõgi]] - [[Miljacka jõgi|Miljacka]] - [[Mini jõgi (Fujian)|Min]] (Fujiani provintsis) - [[Mini jõgi (Jangtse)|Min]] (Jangtse lisajõgi) - [[Mincio]] - [[Minija]] - [[Misa jõgi]] - [[Mississippi]] - [[Missouri]] - [[Mohawki jõgi]] - [[Mokša jõgi|Mokša]] - [[Moldova jõgi]] - [[Mologa]] - [[Molonglo jõgi|Molonglo]] - [[Morava jõgi|Morava]] - [[Mosel]] - [[Moskva jõgi|Moskva]] - [[Motala ström|Motala jõgi]] - [[Motława]] - [[Moŭčadź]] - [[Mrass-Su]] - [[Msta]] - [[Muchaviec]] - [[Muda jõgi|Muda]] - [[Mudanjiangi jõgi]] - [[Muksu]] - [[Muna jõgi]] - [[Muonio jõgi]] - [[Mur]] - [[Murray]] - [[Murrumbidgee]] - [[Mūsa jõgi|Mūsa]] - [[Musone]] - [[Münstersche Aa]] - [[Mürz]] - [[Myšanka]] ==N== [[Nairobi jõgi]] - [[Nalón]] - [[Namsen]] - [[Napo jõgi|Napo]] - [[Narači jõgi]] - [[Narew]] - [[Narmada jõgi|Narmada]] - [[Narva jõgi (Nemunas)]] - [[Narõni jõgi (Sõrdarja)]] - [[Narõni jõgi (Ile)]] - [[Narõni jõgi (Irtõš)]] - [[Navisbach]] - [[Neckar]] - [[Nedvědička]] - [[Neeva]] - [[Neglinka]] - [[Neja jõgi|Neja]] - [[Nelsoni jõgi]] - [[Nemunas]] - [[Nen Jiang]] - [[Neprjadva]] - [[Nera jõgi (Doonau)|Nera jõgi]] (Doonau lisajõgi) - [[Nera jõgi (Indigirka)|Nera jõgi]] (Indigirka lisajõgi) - [[Nera jõgi (Tiber)|Nera jõgi]] (Tevere lisajõgi) - [[Neretva]] - [[Neris]] - [[Nerl]] (Kljazma lisajõgi) - [[Nerl (Volga)|Nerl]] (Volga lisajõgi) - [[Nežárka]] - [[Nete jõgi]] - [[Neto jõgi]] - [[Nevėžis]] - [[Ngadda]] - [[Nhật Lệ]] - [[Niagara jõgi|Niagara]] - [[Nida jõgi]] - [[Nidelva]] - [[Nidelva (Agder)]] - [[Nigeri jõgi|Niger]] - [[Niilus]] - [[Niobrara]] - [[Nitra jõgi]] - [[Nitsa]] - [[Njuja]] - [[Norrström]] - [[Noteć]] - [[Numedalslågen]] - [[Nyabarongo jõgi]] - [[Näätämöjoki]] ==O== [[Ob]] - [[Odra]] - [[Ofanto]] - [[Ogre jõgi]] - [[Ohio jõgi]] - [[Ohře]] - [[Ohhoota]] - [[Ohta jõgi]] (Neeva lisajõgi) - [[Oise'i jõgi|Oise]] - [[Ojat]] - [[Oka]] - [[Oka (Siber)]] - [[Okavango]] - [[Oker]] - [[Oldžo]] - [[Olenjoki jõgi]] - [[Oljokma]] - [[Olšava]] - [[Olti jõgi]] - [[Om (jõgi)|Om]] - [[Ombrone]] - [[Omo]] - [[Omolon]] - [[Onega jõgi]] - [[Onon]] - [[Oranje jõgi]] - [[Orava jõgi]] - [[Orba jõgi]] - [[Orco]] - [[Oredeži jõgi]] - [[Orkla jõgi]] - [[Orinoco]] - [[Orta jõgi]] - [[Ortoire jõgi]] - [[Ospo]] - [[Osteri jõgi]] - [[Otava jõgi]] - [[Otoro jõgi]] - [[Otra]] - [[Otrøelva]] - [[Ottawa jõgi]] - [[Oubangui]] - [[Oude Rijn]] - [[Oude Rijn (Gelderland)]] - [[Oulu jõgi]] - [[Ourthe]] ==P== [[Paatsjoki]] - [[Padma]] - [[Pahra]] - [[Pahtajoki (Kiruna)]] - [[Palli oja]] - [[Palmieti jõgi]] - [[Pandži jõgi|Pandž]] - [[Panjnad]] - [[Para jõgi]] - [[Paraguay jõgi]] - [[Paraná jõgi]] - [[Paranaíba jõgi]] - [[Paria jõgi]] - [[Parsęta]] - [[Pasig]] - [[Paša jõgi]] - [[Pčinja]] - [[Pedetsi jõgi]] - [[Pediaíos]] - [[Peene]] - [[Pena]] - [[Penžina jõgi]] - [[Peraki jõgi]] - [[Peza]] - [[Pétrusse]] - [[Petšora jõgi]] - [[Phambaki jõgi]] - [[Piave jõgi]] - [[Pihkva Emajõgi]] ([[Velikaja jõgi|Velikaja]]) - [[Pilcomayo]] - [[Pilica jõgi|Pilica]] - [[Pinega jõgi]] - [[Pineiós]] - [[Pit]] - [[Pitka jõgi]] - [[Pitteni jõgi]] - [[Pla de l'Estany jõgi]] - [[Platte]] - [[Plisa (Bobri lisajõgi)]] - [[Plisa (Biarezina lisajõgi)]] - [[Pljussa jõgi|Pljussa]] - [[Po]] - [[Podkamennaja Tunguska]] - [[Pomiri jõgi|Pomir]] - [[Popigai jõgi]] - [[Popovka jõgi (Kolõma)|Popovka jõgi]] - [[Potenza jõgi]] - [[Potomac]] - [[Pra]] - [[Pravaja Lasnaja]] - [[Pregolja]] - [[Prosna]] - [[Prut]] - [[Prõpjats]] - [[Pšiš]] - [[Ptsitš]] - [[Pulva]] - [[Punkva]] - [[Purusi jõgi|Purus]] - [[Putumayo jõgi|Putumayo]] - [[Dvina|Põhja-Dvina]] - [[Põhja-Sosva]] - [[Põšma jõgi]] ==Q== [[Qashqadaryo]] ==R== [[Rahad]] - [[Răut]] - [[Recknitz]] - [[Red River]] - [[Red River (Nelson)]] - [[Rein]] - [[Rega]] - [[Reka jõgi|Reka]] - [[Rena jõgi|Rena]]- [[Reno jõgi]] - [[Republican]] - [[Reussi jõgi]] - [[Rhône]] - [[Rideau]] - [[Rio Branco jõgi]] - [[Rio Grande (Paraná)|Rio Grande]] (Paraná lähtejõgi) - [[Rio Grande (Põhja-Ameerika)|Rio Grande]] (Mehhiko ja USA piirijõgi) - [[Río Grande de Santiago]] - [[Rio Negro jõgi]] - [[Rioni]] - [[Rītupe]] - [[Riu del Bancal Vedeller]] - [[River Winterborne]] - [[Roaring Fork]] - [[Rośi jõgi|Roś]] - [[Rossi jõgi|Ross]] - [[Ruhr]] - [[Ruhwa jõgi]] - [[Rumbiņa jõgi]] - [[Rusizi]] - [[Ruvuvu]] - [[Ruvyironza jõgi|Ruvyironza]] - [[Ryta]] ==S== [[Saale]] - [[Saba jõgi]] - [[Sacramento jõgi]] - [[Sagittario jõgi]] - [[Saigoni jõgi]] - [[Saint Clairi jõgi]] - [[Saint Lawrence'i jõgi]] - [[Saint Mary jõgi (Suur järvistu)]] - [[Salatsi jõgi]] - [[Salgir]] - [[Salza (Enns)]] - [[Salzach]] - [[Salween]] - [[Samara jõgi (Ukraina)|Samara (Ukraina)]] - [[Samara jõgi (Venemaa)|Samara (Venemaa)]] - [[Sambre]] - [[Sani jõgi|San]] - [[San Joaquini jõgi]] - [[San Juani jõgi]] - [[Sangro]] - [[Sankuru]] - [[Saône]] - [[Santa Eulària jõgi]] - [[Sarjanka]] - [[Sarmento]] - [[Sarner Aa]] - [[Sarno jõgi]] - [[Sartang]] - [[Sázava jõgi]] - [[Sava]] - [[Savala jõgi|Savala]] - [[Schelde]] - [[Schwarze Elster]] - [[Sededema]] - [[Seimi jõgi]] - [[Seine]] - [[Sele]]- [[Selenge]] - [[Selennjahh]] - [[Sella jõgi]] - [[Semani jõgi]] - [[Semliki]] - [[Semois]] - [[Senegali jõgi]] - [[Seret]] - [[Serio]] - [[Servač]] - [[Sessi]] - [[Severn]] - [[Shannoni jõgi|Shannon]] - [[Shaţţ al-‘Arab]] - [[Shire jõgi]] - [[Shyok]] - [[Sile]] - [[Silli jõgi]] - [[Singapuri jõgi]] - [[Sinine Niilus]] - [[Sinjuhha]] - [[Sinni]] - [[Sioule]] - [[Sireti jõgi|Siret]] - [[Sit]] - [[Sita jõgi]] - [[Sjass]] - [[Skawa jõgi]] - [[Skienselva]] - [[Skiensvassdraget]] - [[Skellefteälven]] - [[Slacki jõgi]] - [[Slimsi jõgi]] - [[Słupia]] - [[Smoky Hill]] - [[Snov]] - [[Sobat]] - [[Sofia jõgi|Sofia]] - [[Sok]] - [[Sokoto jõgi]] - [[Soła]] - [[Solimões]] - [[Someșul Mare]] - [[Someșul Mic]] - [[Somme]] - [[Songhua]] - [[Sosna]] - [[Sosva jõgi]] - [[Sož]] - [[Spokane'i jõgi]] - [[Spree]] - [[Szamos]] - [[Stella jõgi]] - [[Stohhid]] - [[Strača]] - [[Struma jõgi|Struma]] - [[Strõi jõgi|Strõi]] - [[Stõr]] - [[Suceava jõgi]] - [[Suda jõgi|Suda]] - [[Sudost]] - [[Sugoi]] - [[Suhhona]] - [[Suldalslågen]] - [[Sulm]] - [[Sumqayıtçayı]] - [[Sunža jõgi|Sunža]] - [[Sura]] - [[Surhob]] - [[Sutlej]] - [[Suur Anjui]] - [[Suur Karujõgi]] - [[Suur Kinel]] - [[Suur-Jenissei]] - [[Svētupe]] - [[Sviri jõgi|Svir]] - [[Svisłači jõgi]] - [[Svitava]] - [[Svratka jõgi]] - [[Sõrdarja]] - [[Säde jõgi]] - [[Söderström]] ==Š== [[Šarõn]] - [[Ščara]] - [[Šešupė]] - [[Šešuvis]] - [[Šilka jõgi|Šilka]] - [[Širvinta]] - [[Šožma jõgi|Šožma]] - [[Šventoji jõgi|Šventoji]] - [[Šventoji jõgi (Palanga)|Šventoji (Palanga)]] ==Z== [[Zai]] - [[Zambezi]] - [[Zamfara]] - [[Zapadna Morava]] - [[Zarafšon]] - [[Zelvianka]] - [[Zenne]] - [[Zilupe jõgi|Zilupe]] - [[Zújari jõgi|Zújar]] ==Ž== [[Želivka]] - [[Žem]] - [[Žizdra jõgi|Žizdra]] ==T== [[Tacina]] - [[Taff]] - [[Tagil]] - [[Tagliamento]] - [[Tana jõgi]] - [[Tanaro]] - [[Tapajósi jõgi|Tapajós]] - [[Tara jõgi (Irtõš)|Tara]] (Irtõši lisajõgi) - [[Tarni jõgi|Tarn]] - [[Tartass]] - [[Tassejeva]] - [[Tazi jõgi|Taz]] - [[Tavda jõgi|Tavda]] - [[Tejo]] - [[Tekes]] - [[Tenla]] - [[Tenna]] - [[Tennessee jõgi|Tennessee]] - [[Teno]] - [[Teplá jõgi|Teplá]] - [[Tereki jõgi|Terek]] - [[Ternoise]] - [[Tesino]] - [[Thames]] - [[Thaya]] - [[Þjórsá]] - [[Tiber]] - [[Ticino jõgi|Ticino]] - [[Tigris]] - [[Timok]] - [[Tipitapa jõgi|Tipitapa]] - [[Tirino jõgi]] - [[Tisza]] - [[Tobol]] - [[Tocantins]] - [[Toce jõgi|Toce]] - [[Tokke]] - [[Tomi jõgi]] - [[Tônlé Sabi jõgi]] - [[Tordera jõgi]] - [[Tordino]] - [[Tornio jõgi]] - [[Torrensi jõgi]] - [[Tosna]] - [[Traiseni jõgi]] - [[Trauni jõgi]] - [[Trebišnjica]] - [[Trotuș]] - [[Truckee jõgi]] - [[Trysilelva]] - [[Tshuapa]] - [[Tsna (Mokša)]] - [[Tsna (Neeva)]] - [[Tsna (Oka)]] - [[Tsna (Prõpjats)]] - [[Tšadobets]] - [[Tšeptsa]] - [[Tšulõmi jõgi|Tšulõm]] - [[Tšussovaja]] - [[Tšüj jõgi|Tšüj]] - [[Tuba jõgi|Tuba]] - [[Tugela jõgi|Tugela]] - [[Tuloma jõgi]] - [[Tuollujoki]] – [[Tura jõgi]] - [[Turuhhan]] - [[Tusciano]] - [[Tõm]] - [[Türyançay]] ==U== [[Ubagan]] - [[Ubort]] - [[Ucayali jõgi]] - [[Ufa jõgi]] - [[Ugra]] - [[Úhlava]] - [[Ui jõgi]] - [[Ujandina]] - [[Uła jõgi]] - [[Ulúa jõgi]] - [[Umgeni jõgi]] - [[Una jõgi]] - [[Unstrut]] - [[Unža]] - [[Úpa]] - [[Urubamba jõgi]] - [[Uruguay jõgi]] - [[Urupi jõgi|Urup]] - [[Usa jõgi]] - [[Uski jõgi|Usk]] - [[Úslava]] - [[Ussa (Ob)]] - [[Ussa (Petšora)]] - [[Ussa (Volga)]] - [[Uša (Nemunas)]] - [[Uša (Neris)]] - [[Už (Dnepr)]] - [[Už (Doonau)]] - [[Utšur]] - [[Uurali jõgi|Uural]] - [[Uvod]] ==V== [[Vaali jõgi]] - [[Vadakste jõgi]] - [[Váh]] - [[Vahh]] - [[Vahši jõgi]] - [[Vaikkojoki]] - [[Vākhān]] - [[Valge Drin]] - [[Valge Niilus]] - [[Vardar]] - [[Varduva]] - [[Vari jõgi]] - [[Vasjugan]] - [[Vaška]] - [[Vefsna]] - [[Veiviržas]] - [[Velika Morava]] - [[Velikaja jõgi|Velikaja]] - [[Velikaja (Siber)]] - [[Velino jõgi]] - [[Vena jõgi]] - [[Venta jõgi|Venta]] - [[Vere]] - [[Vetluga jõgi|Vetluga]] - [[Victoria Niilus]] - [[Viedźma]] - [[Viini jõgi]] - [[Vija jõgi]] - [[Viljui]] - [[Virgini jõgi|Virgin]] - [[Virvyčia]] - [[Višera jõgi (Kama)]] - [[Vitim]] - [[Vjatka jõgi|Vjatka]] - [[Vjosë]] - [[Vltava]] - [[Volga]] - [[Volhovi jõgi|Volhov]] - [[Vomano]] - [[Vorma]] - [[Vorona (Hopjor)]] - [[Vorona (Ugra)]] - [[Voroneži jõgi]] - [[Vorotan]] - [[Vrbase jõgi]] - [[Vuoksi jõgi|Vuoksi]] - [[Võtšegda]] - [[Väike-Jenissei]] - [[Västerdalälven]] ==W== [[Waikato jõgi|Waikato]] - [[Warta]] - [[Wda jõgi|Wda]] - [[Weari jõgi]] - [[Weiße Elster]] - [[Werra]] - [[Weser]] - [[Wieprz]] - [[Wieprza]] - [[Wisła]] - [[Wisłok]] - [[Wisłoka]] - [[Wkra]] - [[Wümme]] ==Ö== [[Österdalälven]] - [[Ötztaler Ache]] ==Ü== [[Ülem-Angara]] ==X== [[Xi Jiang]] - [[Xingu jõgi]] ==Y== [[Al-Yābis (Irbid)]] - [[Yadkin]] - [[Yalu]] - [[Yamuna]] - [[Yarmūk]] - [[Yellowstone'i jõgi]] - [[Yonne]] - [[Yser]] [[Kategooria:Jõgede loendid| Välismaa jõgede loend]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] mu1weyggf4y5bfwee6zts34q0le7ata 0 949 7144129 6959872 2026-05-01T19:13:22Z Mona 355 /* C */ 7144129 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud välismaa [[poolsaar]]i ja [[neem]]i; Eesti poolsaared ja neemed on loetletud [[Eesti poolsaarte loend]]is.'' {{tähed}} ==A== *[[Aafrika Sarv]] *[[Abşeroni poolsaar]] *[[Agrahhani poolsaar]] *[[Aija neem]] *[[Alaska poolsaar]] *[[Ambatoharana neem]] *[[Ampomatobe neem]] *[[Anatoolia poolsaar]] *[[Antarktika poolsaar]] *[[Apenniini poolsaar]] *[[Apóstolos Andréase neem]] *[[Araabia poolsaar]] *[[Arabati säär]] *[[Arktiline neem]] *[[Arnaoútise neem]] *[[Áthose poolsaar]] ==B== *[[Baba neem]] *[[Baldrisy neem]] *[[Balkani poolsaar]] *[[Banksi poolsaar]] *[[Barrow' neem]] *[[Blanc-Nez' neem]] *[[Blanco neem]] *[[Blossomi neem]] *[[Boothia poolsaar]] *[[Bōsō poolsaar]] *[[Bozaštšõ poolsaar]] *[[Bretagne'i poolsaar]] *[[Brunswicki poolsaar]] *[[Bəndovani neem]] *[[Byroni neem]] ==C== *[[Cà Mau neem]] *[[Calabria poolsaar]] *[[California poolsaar]] *[[Canaverali neem]] *[[Cap de la Nau]] *[[Cape Cod]] *[[Cape Yorki poolsaar]] *[[Capo Testa]] *[[Caseyri neem]] *[[Coney Island]] *[[Cornwalli poolsaar]] *[[Coromandeli poolsaar]] *[[Cumberlandi poolsaar]] ==D== *[[Dawei neem]] *[[Dežnjovi neem]] *[[Doberai poolsaar]] *[[Drépano neem]] ==E== *[[Edelaneem]] *[[Elaía neem]] *[[Eyre'i poolsaar]] ==F== *[[Fisterra neem]] *[[Fligely neem]] *[[Florida poolsaar]] *[[Frowardi neem]] ==G== *[[Gaspésie]] *[[Gáta neem]] *[[Gelibolu poolsaar]] *[[Giləzi Dili neem]] *[[Gkréko neem]] *[[Gris-Nezi neem]] *[[Guangdongi poolsaar]] *[[Gõda poolsaar]] ==H== *[[Hanko poolsaar]] *[[Harris]] *[[Hea Lootuse neem]] *[[Hel'i poolsaar]] *[[Hersonessi neem]] *[[Hindustani poolsaar]] *[[Hoorni neem]] ==I== *[[Idaneem]] *[[Indohiina poolsaar]] *[[Iraío neem]] *[[Istria poolsaar]] ==J== *[[Jaffna poolsaar]] *[[Jamali poolsaar]] *[[Javai poolsaar]] *[[Jelizaveta neem]] *[[Jevpatorija neem]] *[[Jugori poolsaar]] *[[Jüütimaa]] ehk Jüüti poolsaar ==K== *[[Kaguneem]] *[[Kalastaja poolsaar]] *[[Kamtšatka poolsaar]] *[[Kanin Noss]] *[[Kanini poolsaar]] *[[Karmeli neem]] *[[Kassándra poolsaar]] *[[Kazantipi neem]] *[[Kenai poolsaar]] *[[Kibergsneset]] *[[Kii poolsaar]] *[[Kíti neem]] *[[Knivskjellodden]] *[[Kolka nina]] *[[Koola poolsaar]] *[[Korea poolsaar]] *[[Kormakítise neem]] *[[Krasnõi Majaki neem]] *[[Krimmi poolsaar]] *[[Krusensterni neem]] *[[Kurgolovo poolsaar]] *[[Kura säär]] *[[Köhnə Bilgəhi neem]] ==L== *[[Labradori poolsaar]] *[[Lafonia]] *[[Långnäs]] *[[Leeuwini neem]] *[[Lewise poolsaar]] *[[Liaodongi poolsaar]] *[[Lindesnes]] *[[Lizardi neem]] *[[Loodeneem]] *[[Lopatka neem]] *[[Lääneneem]] ==M== *[[Mahia poolsaar]] *[[Malaka poolsaar]] *[[Maléa neem]] *[[Marroquí neem]] *[[Masoala neem]] *[[Masoala poolsaar]] *[[Meganomi neem]] *[[Melville'i poolsaar]] *[[Murchisoni neem]] ==N== *[[Nanshani poolsaar]] *[[Navarini neem]] *[[Ñeembucú]] *[[Nordkapp]] *[[Nordkinn]] *[[Nordkinni poolsaar]] *[[Noto poolsaar]] *[[Nunap Isua]] *[[Nõelaneem]] ==O== *[[Odden]] *[[Oluani neem]] *[[Onega poolsaar]] *[[Ortegali neem]] *[[Otto Šmidti neem]] ==P== *[[Palmeirinhasi neem]] *[[Palmisaared]] *[[Pelješac]] *[[Peloponnesos]] *[[Piai neem]] *[[Pirsaati neem]] *[[Pištšanõi neem]] *[[Podborovje neem]] *[[Pointe Rosée]] *[[Porkkala neem]] *[[Porsangeri poolsaar]] *[[Portlandi saar]] *[[Prints Alberti poolsaar]] *[[Prõbiinõi neem]] *[[Põhjaneem]] *[[Pürenee poolsaar]] ==R== *[[Ra's al-Abyaḑ]] *[[Rēinga neem]] *[[Roheneem]] ==S== *[[Sable'i neem]] *[[Salento poolsaar]] *[[Saint-Mathieu neem]] *[[Sambija poolsaar]] *[[San Lucase neem]] *[[São Roque neem]] *[[São Vicente neem]] *[[Sarõtši neem]] *[[Sevani poolsaar]] *[[Sewardi poolsaar]] *[[Síderose neem]] *[[Siinai poolsaar]] *[[Sithonía poolsaar]] *[[Skandinaavia poolsaar]] *[[Soikino poolsaar]] *[[Somaali poolsaar]] *[[Sorrento poolsaar]] *[[Souksu neem]] *[[Spánta neem]] *[[St Michael's Mount]] *[[Stilo neem]] *[[Suiti neem]] *[[Səngəçali neem]] ==Š== *[[Šelagski neem]] ==Z== *[[Zevgári neem]] *[[Zjuki neem]] ==Ž== *[[Želanije neem]] ==T== *[[Taigonossi poolsaar]] *[[Taimõri neem (Bolševiku saar)]] *[[Taimõri neem (Žohhovi saar)]] *[[Taimõri poolsaar]] *[[Takili neem]] *[[Tamani poolsaar]] *[[Tanjona Bobaomby]] *[[Tarhankuti poolsaar]] *[[Tazi poolsaar]] *[[Trafalgari neem]] *[[Trinity poolsaar]] *[[Tšauda neem]] *[[Tšeljuskini neem]] *[[Tšuktši poolsaar]] *[[Turi neem]] *[[Tüpkaragani poolsaar]] ==U== *[[Ugrevi neem]] *[[Ungava poolsaar]] ==V== *[[Van Diemeni neem]] *[[Varangeri poolsaar]] *[[Vestfirðiri poolsaar]] *[[Väike-Aasia|Väike-Aasia poolsaar]] ehk Anatoolia poolsaar ==W== *[[Walesi poolsaar]] *[[Walesi Printsi neem]] *[[Westerplatte poolsaar]] *[[Wilsoni neem]] ==X== *[[Xaafuuni neem]] *[[Xaafuuni poolsaar]] ==Y== *[[Yorke'i poolsaar]] *[[Yorki neem]] *[[Yucatáni poolsaar]] [[Kategooria:Geograafia loendid]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] 5rb3a6adh5re9dkwfeuzviwgp2lidn6 0 1040 7144332 7122297 2026-05-02T07:19:08Z Andres 5 /* A */ 7144332 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2007}} ''Siin on maailma [[rahvas]]te, [[hõim]]ude ja muude etniliste rühmade mittetäielik nimistu algul tähestiku järjekorras ja seejärel geograafiliste piirkondade kaupa. Vaata ka: [[Maailma rahvaste mitmekeelne loend]] <hr align=center size=4 width=75%>__NOTOC__ <center> [[#A|A]] [[#B|B]] [[#D|D]] [[#E|E]] [[#F|F]] [[#G|G]] [[#H|H]] [[#I|I]] [[#J|J]] [[#K|K]] [[#L|L]] [[#M|M]] [[#N|N]] [[#O|O]] [[#P|P]] [[#R|R]] [[#S|S]] [[#Š|Š]] [[#Z|Z]] [[#Ž|Ž]] [[#T|T]] [[#U|U]] [[#V|V]] [[#W|W]] [[#Õ|Õ]] [[#Ä|Ä]] [[#Ö|Ö]] [[#Ü|Ü]] [[#X|X]]<hr align=center size=4 width=75%> [[#Euroopa rahvad|Euroopa]] - [[#Vahemere maade – hommikumaade rahvad|Vahemere maad ja hommikumaad]] - [[#Siberi ja Sise-Aasia rahvad|Siber ja Sise-Aasia]] - [[#Ida-Aasia rahvad|Ida-Aasia]] - [[#Kagu-Aasia rahvad|Kagu-Aasia]] - [[#Lõuna-Aasia rahvad|Lõuna-Aasia]] - [[#Austraalia ja Okeaania rahvad|Austraalia ja Okeaania]] - [[#Musta Aafrika rahvad|Must Aafrika]] - [[#Põhja-Ameerika rahvad|Põhja-Ameerika]] - [[#Lõuna-Ameerika rahvad|Lõuna-Ameerika]]</center> <hr align=center size=4 width=75%> ===A=== [[Aafrika pügmeed]] - [[ababdad]] - [[abasiinid]] - [[abhaasid]] - [[adžaarid]] - [[adõgeed]] - [[afrikandrid|afrikandrid (buurid)]] - [[agulid]] - [[aimarad]] - [[ainud]] - [[akad (rahvas)|akad]] - [[akied]] - [[alakid]] - [[albaanlased]] - †[[alemannid]] - [[aleuudid (rahvas)|aleuudid]] - [[alžeerlased]] - [[altailased]] - [[ambelaud]] - [[ambod]] - [[ambulased]] - [[ameeriklased]] - [[amharid]] - [[ammonlased]] - [[andorralased]] - †[[andosiinid]] - †[[anglid]] - †[[anglosaksid]] - [[antaifasid]] - [[antaimorod]] - †[[antid]] - [[apatšid]] - [[araablased]] - [[arakanid]] - [[arapahod]] - [[aravakid]] - [[armeenlased]] - [[aromuunid]] - [[artšid]] - [[asanded]] - [[aserid]] - [[assüürlased]] - [[asteegid]] - [[Aškenazi juudid]] - [[attakordid]] - [[austerlased]] - [[austraallased]] - †[[Avaarid (Euraasia)|avaarid (Euraasia)]] - [[Avaarid|avaarid (Kaukaasia)]] ===B=== †[[babüloonlased]] - [[bahnarid]] - [[bakad]] - [[balilased]] - [[balkaarid]] - [[bamileked]] - [[bantud]] - [[baskid]] - [[baškiirid]] - †[[bataavid]] - [[batvad]] - [[beduiinid]] - [[belglased]] - [[belutšid]] - [[bengalid]] - †[[beotukid]] - [[berberid]] - [[betsimisarakad]] - [[bhilid]] - [[biatid]] - [[bihaarid]] - †[[boilased]] - [[bosnialased]] - [[brasiillased]] - [[bretoonid]] - [[bruud]] - [[budehid]] - [[bugid]] - †[[bulgaarid]] - [[bulgaarlased]] - [[bulod]] - [[burjaadid]] - [[burud]] - [[bušmanid]] - [[butonid]] ===D=== †[[daaklased]] - [[dakotad ja lakotad]] - [[dargid]] - [[dinkad]] - [[dolgaanid]] - [[dominikaanlased]] - [[džaggad]] - [[džehhid]] ===E=== [[edomlased]] - [[eenetsid]] - [[eestlased]] ([[väliseestlased]]) - [[egbad]] - [[ersad]] - †[[eteokreetalased]] - [[eved]] - [[eveenid]] - [[evengid]] ===F=== [[flaamid]] - [[foiniiklased]] - [[fonid]] - [[friisid]] - [[fulbed]] - [[furid]] - [[fäärlased]] ===G=== [[gagauusid]] - [[galeegid]] - [[giod]] - [[goahirod]] - [[gondid]] - [[grusiinid]] - [[guantšid]] - [[gudžaratid]] ===H=== [[haidad]] - [[handid]] - [[hazarad]] - †[[hatid]] - [[hatsad]] - [[hausad]] - †[[hellenid]] - †[[heruskid]] - [[hidatsad]] - [[hiinlased|hiinlased (hanid)]] - [[hindud]] - [[hindustanlased]] - [[hispaanlased]] - [[hollandlased]] - [[hood]] - [[horvaadid]] - [[hotentotid]] - [[hreed]] - [[hueid (dunganid)]] - [[hutud]] - †[[hüksoslased]] ===I=== [[ibanid]] - †[[ibeerid]] - [[ibod]] - †[[idagoodid]] - †[[idumealased]] - [[iirlased]] - [[iisraellased]] - [[ikid]] - †[[illüürlased]] - [[ilokod]] - [[Inari saamid]] - [[ingerisoomlased]] - [[inglased]] - [[ingušid]] - [[inuitid]] - [[Iraagi türkmeenid]] - [[islandlased]] - †[[insuberid]] - [[isurid]] - [[itaallased]] - [[itelmeenid]] ===J=== [[jaapanlased]] - [[jaavalased]] - [[jaganid]] - [[jagnoobid]] - [[jakuudid]] - [[jaod]] - †[[jatvingid]] - [[jorubad]] - [[jugoslaavlased (rahvas)|jugoslaavlased]] - [[jukagiirid]] - [[juudid]] ===K=== †[[kaketiod]] - †[[kaldealased]] - [[kalmõkid]] - †[[kamassid]] - [[kansad]] - [[Kapimaa malailased]] –[[karaiimid]] - [[karakalpakid]] - [[karatšaid]] - [[karjalased]] - †[[kartaagolased]] - †[[kasaarid]] - [[kasahhid]] - [[kasakad]] - [[kašuubid]] - [[katalaanid]] - [[katud]] - †[[kavaarid]] - [[kavetid]] - [[ketid]] - [[ketšuad]] - [[khmeerid]] - [[kikujud]] - †[[kimbrid]] - [[kirgiisid]] - [[kisid]] - [[kohod]] - [[koibalid]] - [[Koiva liivlased]] - [[koltasaamid]] - [[komid]] - [[koptid]] - [[korealased]] - [[korjakid]] - [[korkud]] - [[kornid]] - [[korsiklased]] - [[kosad]] - [[kpelled]] - [[kreeklased]] - †[[kreevinid]] - [[krimmitatarlased]] - †[[krivitšid ]] - [[krõngid]] - [[kuad]] - [[kuid]] - [[kumõkid]] - [[kungid]] - [[kurdid]] - †[[kurelased]] - [[kuubalased]] - [[kõmrid]] ===L=== [[ladiinid]] - †[[langobardid]] - [[laod]] - [[lazid]] - [[latgalid]] - [[latgalid (tänapäev)]] - [[laved]] - [[leedulased]] - †[[leivud]] - [[lendud]] - [[lesgid]] - [[liibanonlased]] - [[liid]] - [[liivlased]] - [[luod]] - †[[lutsid]] - [[lätlased]] ===M=== [[maiad]] - [[makedoonlased]] - [[malagassid]] - [[malailased]] - [[maltalased]] - [[mandanid]] - [[mandžud]] - [[mansid]] - [[maoorid]] - [[maputšed]] - [[marathid]] - [[marid]] - [[masaid]] - †[[matorid]] - [[megrelid]] - [[mehhiklased]] - †[[merjalased]] - [[Meshethi türklased]] - †[[meštšeralased]] - [[metsaneenetsid]] - [[metsasoomlased]] - [[meälased]] - [[miaod]] - [[mnongid]] - [[mokšad]] - [[monegaskid]] - [[mongolid]] - [[monid]] - [[montenegrolased|montenegrolased (tšernogoorlased)]] - [[mordvalased]] - [[morod]] - [[mursid]] - [[murunitjad]] - [[mustlased|mustlased (romad)]] - [[mägijuudid]] - [[mänksid]] ===N=== [[nahuad]] - [[namad]] - [[nanaid]] - [[neenetsid]] - [[nepallased]] - [[nganassaanid]] - [[ngekid]] - [[nivhid]] - [[njahöönid]] - [[njamveesid]] - [[njandžad]] - [[nogaid]] - †[[norid]] - [[norralased]] - [[nuubialased]] ===O=== [[oid]] - [[oiraadid]] - [[oriad]] - [[oromod]] - [[orotšid]] - [[oseidžid]] - [[osseedid]] - [[ovambod]] ===P=== [[paapuad]] - [[pakohid]] - †[[paleoeskimod]] - [[pamiirlased]] - [[pandžabid]] - [[pearid]] - †[[pelasgid]] - [[permikomid]] - [[peruulased]] - †[[petšeneegid]] - [[phuongid]] - †[[piktid]] - †[[polaabid]] - †[[polovetsid]] - [[pomakid]] - [[pomoorid]] - [[ponkad]] - [[poolakad]] - [[prantslased]] - †[[preislased]] - [[puertoriikolased]] - [[puštud]] - [[pärslased]] - [[pügmeed]] ===R=== [[radžastanlased]] - [[rapanuid]] - †[[reedid]] - [[rohingjad]] - [[rootsisoomlased]] - [[rootslased]] - [[ruandad]] - [[rumeenlased]] - [[rundid]] - [[russiinid]] - [[rutulid]] ===S=== [[saamid]] - †[[sakad]] - [[sakslased]] - [[Salatsi liivlased]] - [[samburud]] - [[samoalased]] - [[samojeedid]] - [[samred]] - [[saoutšid]] - [[sardid]] - [[savakod]] - [[sedangid]] - †[[seelid]] - [[Sefaradi juudid]] - †[[semgalid]] - [[sentinelid]] - [[serblased]] - [[setud]] - [[silotid]] - [[sindhid]] - [[singalid]] - †[[sitoonid]] - [[skotid]] - †[[sküüdid]] - [[slaavlased]] - [[slovakid]] - [[sloveenid]] - [[sojoodid]] - [[somaalid]] - [[somraid]] - [[soomerootslased]] - [[soomlased]] - [[sothod]] - [[sorbid]] - [[sreed]] - [[stiengid]] - [[suahiilid]] - [[suaavid]] - [[suitid]] - †[[sumerid]] - [[sunjid]] - [[suud]] - [[suulud]] - [[svaasid]] - [[svanid]] - †[[svealased]] - †[[svioonid]] - [[sölkupid]] - [[sürjakomid]] - [[Süüria türkmeenid]] - [[süürlased]] ===Š=== [[šoorid]] - [[šotlased]] - [[šugnid]] - [[šveitslased]] ===Z=== [[zazad]] ===Ž=== [[žemaidid]] ===T=== [[taanlased]] - [[taid]] - [[tailased]] - †[[tainod]] - [[tamilid]] - [[tampuanid]] - [[taoid]] - [[tatarlased]] - [[tausuugid]] - [[terjuhhaanid]] - [[theed]] - [[tiibetlased]] - [[tlingitid]] - [[tongalased]] - [[tsahhid]] - [[tsvanad]] - [[tšehhid]] - [[tšengid]] - [[tšerkessid]] - [[tšerkessogaid]] - [[tšetšeenid]] - [[tšiatšiad]] - [[tšiillased]] - [[tšraud]] - [[tšuangid]] - [[tšulõmid]] - [[tšuvašid]] - [[tuareegid]] - [[tubad]] - [[tulud]] - [[tutsid]] - [[batvad|tvaad]] - [[tõvalased]] - [[türklased]] - [[türkmeenid]] - †[[tüüringid]] ===U=== [[udehed]] - [[udmurdid]] - [[uiguurid]] - [[ukrainlased]] - †[[umbrid]] - [[ungarlased]] ===V=== [[vadjalased]] - [[vahhid]] - [[vajuud]] - [[valgevenelased]] - [[valloonid]] - †[[vandaalid]] - [[varaod]] - †[[vazimbad]] - [[venelased]] - [[vepslased]] - [[vietnamlased]] - †[[vilistid]] - [[volgasakslased]] - [[volofid]] - †[[võndlased]] - [[võrukesed]] - †[[Väina liivlased]] ===W=== ===Õ=== ===Ä=== *[[äyrämöised]] ===Ö=== ===Ü=== ===X=== ''[[xueyantuo'd|xueyantuo]]''<nowiki>'d</nowiki> <hr align=center size=4 width=75%> ===Euroopa rahvad=== [[Aškenazi juudid]] - †[[idagoodid]] - †[[langobardid]] - [[mustlased|mustlased (romad)]] ====Põhja-Euroopa==== [[eestlased]] - [[fäärlased]] - †[[idumealased]] - [[Inari saamid]] - [[ingerisoomlased]] - [[islandlased]] - [[isurid]] - [[karjalased]] - †[[kimbrid]] - †[[Koiva liivlased]] - [[koltasaamid]] - [[komid]] - †[[kreevinid]] - †[[kurelased]] - [[latgalid]] - [[latgalid (tänapäev)]] - †[[leivud]] - [[liivlased]] - †[[lutsid]] - [[lätlased]] - [[metsasoomlased]] - [[meälased]] - [[neenetsid]] - [[norralased]] - [[permikomid]] - [[pomoorid]] - [[rootsisoomlased]] - [[rootslased]] - [[saamid]] - [[Salatsi liivlased]] - [[savakod]] - †[[seelid]] - †[[semgalid]] - [[setud]] - †[[sitoonid]] - [[soomerootslased]] - [[soomlased]] - [[suitid]] - †[[svealased]] - †[[svioonid]] - [[sürjakomid]] - [[taanlased]] - [[vadjalased]] - [[vepslased]] - †[[võndlased]] - [[võrukesed]] - †[[Väina liivlased]] - [[äyrämöised]] ====Volga-Uurali alad==== [[baškiirid]] - †[[bulgaarid]] - [[ersad]] - [[kalmõkid]] - [[kasakad]] - [[marid]] - †[[merjalased]] - [[mokšad]] - [[slaavlased]] - [[tatarlased]] - [[terjuhhaanid]] [[tšuvašid]] - [[udmurdid]] - [[venelased]] - [[volgasakslased]] ====Vahe-Euroopa==== †[[bulgaarid]] - †[[daaklased]] - [[gagauusid]] - †[[jatvingid]] - [[karaiimid]] - [[kašuubid]] - [[krimmitatarlased]] - †[[krivitšid]] - †[[kurelased]] - [[leedulased]] - [[lätlased]] - †[[petšeneegid]] - †[[polovetsid]] - [[poolakad]] - †[[preislased]] - [[rumeenlased]] - [[russiinid]] - †[[sarmaadid]] - †[[seelid]] - †[[semgalid]] - †[[sküüdid]] - [[slaavlased]] - [[slovakid]] - †[[žemaidid]] - [[ukrainlased]] - [[ungarlased]] - [[valgevenelased]] ====Kagu-Euroopa==== [[aromuunid]] - [[bosnialased]] - [[bulgaarlased]] - †[[bulgaarid]] - [[bulgaarlased]] - [[horvaadid]] - [[jugoslaavlased (rahvas)|jugoslaavlased]] - [[kreeklased]] - [[makedoonlased]] - [[montenegrolased|montenegrolased (tšernogoorlased)]] - [[pomakid]] - [[rumeenlased]] - [[serblased]] - [[slaavlased]] ====Lääne- ja Kesk-Euroopa==== †[[alemannid]] - [[andorralased]] - †[[anglid]] - †[[anglosaksid]] - [[austerlased]] - [[baskid]] - [[belglased]] - †[[boilased]] - [[bretoonid]] - [[flaamid]] - [[friisid]] - †[[heruskid]] - [[hollandlased]] - †[[ibeerid]] - [[iirlased]] - [[inglased]] - [[kornid]] - [[kõmrid]] - [[mänksid]] - †[[norid]] - †[[piktid]] - †[[polaabid]] - [[prantslased]] - †[[reedid]] - [[sakslased]] - [[slaavlased]] - [[sloveenid]] - [[sorbid]] - [[šotlased]] - [[šveitslased]] - [[tšehhid]] - †[[tüüringid]] - [[valloonid]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Vahemere maade Vahemere maad > Vahemere maade – hommikumaade rahvad=== †[[hellenid]] - [[Sefaradi juudid]] - †[[vandaalid]] ====Lõuna-Euroopa==== [[albaanlased]] - [[andorralased]] - †[[andosiinid]] - †[[eteokreetalased]] - [[galeegid]] - [[hispaanlased]] - †[[illüürlased]] - [[itaallased]] - [[katalaanid]] - [[korsiklased]] - [[kreeklased]] - [[maltalased]] - [[monegaskid]] - †[[pelasgid]] - [[pomakid]] - [[sardid]] - †[[umbrid]] ====Põhja-Aafrika==== [[ababdad]] - [[alžeerlased]] - [[berberid]] - †[[kartaagolased]] (?) - [[koptid]] - [[nuubialased]] - [[oromod]] - [[suaavid]] - [[tuareegid]] ====Väike-Aasia ja Kaukaasia==== [[abasiinid]] - [[abhaasid]] - [[adžaarid]] - [[adõgeed]] - [[agulid]] - [[armeenlased]] - [[artšid]] - [[aserid]] - [[avaarid]] - [[balkaarid]] - †[[foiniiklased]] - [[grusiinid]] - †[[hatid]] - [[ingušid]] - [[kurdid]] - [[lazid]] - [[kumõkid]] - [[lesgid]] - [[megrelid]] - [[Meshethi türklased]] - [[mägijuudid]] - [[nogaid]] - [[osseedid]] - [[rutulid]] - [[svanid]] - [[zazad]] - [[tšerkessogaid]] - [[tšetšeenid]] - [[türklased]] ====Edela-Aasia==== †[[ammonlased]] - [[araablased]] - [[assüürlased]] - [[beduiinid]] - [[belutšid]] - †[[edomlased]] - [[Iraagi türkmeenid]] - [[juudid]] (sealhulgas [[iisraellased]]) - †[[kaldealased]] - [[kurdid]] - [[liibanonlased]] - [[pärslased]] - †[[sumerid]] - [[Süüria türkmeenid]] - [[süürlased]] ====Kesk-Aasia==== [[Buhhaara juudid]] - [[hazarad]] - [[jagnoobid]] - [[karakalpakid]] - [[kirgiisid]] - [[pamiirlased]] - [[puštud]] - [[šugnid]] - [[tadžikid]] - [[türkmeenid]] - [[usbekid]] - [[vahhid]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Siberi ja Sise-Aasia rahvad=== [[altailased]] - [[burjaadid]] - [[dolgaanid]] - [[eenetsid]] - [[eveenid]] - [[evengid]] - [[handid]] - [[itelmeenid]] - [[jukagiirid]] – †[[kamassid]] - [[kasahhid]] - [[ketid]] - [[kirgiisid]] - [[koibalid]] - [[korjakid]] - [[mansid]] - †[[matorid]] - [[metsaneenetsid]] - [[mongolid]] - [[neenetsid]] - [[nganassaanid]] - [[oiraadid]] - †[[sakad]] - [[samojeedid]] - [[sölkupid]] - [[šoorid]] - [[tiibetlased]] - [[tšulõmid]] - [[tubad]] - [[tõvalased]] - [[uiguurid]] - †''[[xueyantuo'd|xueyantuo]]''<nowiki>'d</nowiki> <hr align=center size=4 width=75%> ===Ida-Aasia rahvad=== [[ainud]] - [[avad]] - [[blangid]] - [[eskimod]] - [[hiinlased|hiinlased (hanid)]] - [[hueid (dunganid)]] - [[huud]] - [[jaapanlased]] - [[korealased]] - [[liid]] - [[mandžud]] - [[miaod]] - [[nanaid]] - [[nivhid]] - [[orotšid]] - †[[paleoeskimod]] - [[tšuangid]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Kagu-Aasia rahvad=== [[alakid]] - [[ambelaud]] - [[arakanid]] - [[badžaud]] - [[bahnarid]] - [[biatid]] - [[bitid]] - [[bruud]] - [[budehid]] - [[buhidid]] - [[bulod]] - [[burud]] - [[butonid]] - [[danaud]] - [[džehhid]] - [[halangid]] - [[hanunood]] - [[hreed]] - [[ilokod]] - [[jaavalased]] - [[katud]] - [[kavetid]] - [[khangid]] - [[khmeerid]] - [[kohod]] - [[krõngid]] - [[kuad]] - [[kuid]] - [[laod]] - [[laved]] - [[lumad]] - [[magindanaod]] - [[malailased]] - [[mangjanid]] - [[maranaod]] - [[mnongid]] - [[monid]] - [[morod]] - [[ngekid]] - [[njahöönid]] - [[oid]] - [[pakohid]] - [[pearid]] - [[phuongid]] - [[ratagnonid]] - [[rohingjad]] - [[samred]] - [[sangirid]] - [[saoutšid]] - [[sedangid]] - [[somraid]] - [[sreed]] - [[stiengid]] - [[suoid]] - [[suud]] - [[tadjavanid]] - [[taid]] - [[tailased]] - [[tampuanid]] - [[taoid]] - [[taubuidid]] - [[tausuugid]] - [[theed]] - [[tšengid]] - [[tšiatšiad]] - [[tšraud]] - [[vietnamlased]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Lõuna-Aasia rahvad=== [[belutšid]] - [[bengalid]] - [[bhilid]] - [[gudžaratid]] - [[hindud]] - [[hood]] - [[gondid]] - [[khasid]] - [[marathid]] - [[korkud]] - [[oriad]] - [[radžastanlased]] - [[sentinelid]] - [[silotid]] - [[singalid]] - [[tamilid]] - [[telugud]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Austraalia ja Okeaania rahvad=== [[ambulased]] - [[austraallased]] - [[maoorid]] - [[murunitjad]] - [[paapuad]] - [[samoalased]] - [[tongalased]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Musta Aafrika rahvad=== [[Aafrika pügmeed]] - [[bantud]] ====Saheli-Sudaani rahvad==== [[dinkad]] - [[fulbed]] - [[mursid]] ====Ida-Aafrika==== [[akied]] - [[batvad]] - [[hatsad]] - [[hutud]] - [[lugbarad]] - [[madid]] - [[masaid]] - [[morud]] - [[njamveesid]] - [[njandžad]] - [[ruandad]] - [[rundid]] - [[samburud]] - [[tutsid]] ====Lõuna-Aafrika==== [[afrikandrid|afrikandrid (buurid)]] - [[bušmanid]] - [[Kapimaa malailased]] - [[kungid]] - [[malagassid]] - [[namad]] - [[svaasid]] - †[[vazimbad]] ====Lääne-Aafrika==== [[fonid]] - [[jorubad]] (sealhulgas [[egbad]]) ====Kesk-Aafrika==== [[alurid]] - [[hemad]] - [[kojod]] - [[larid]] - [[lendud]] (sealhulgas [[ngitid]]) - [[logod]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Põhja-Ameerika rahvad=== ====Arktika==== [[aleuudid (rahvas)|aleuudid]] - †[[beotukid]] - [[eskimod]] - [[gröönlased]] - [[inuitid]] - †[[paleoeskimod]] ====Anglo-Ameerika==== [[ameeriklased]] - [[apatšid]] - [[dakotad ja lakotad]] - [[haidad]] - [[kansad]] - [[mandanid]] - [[oseidžid]] - [[ponkad]] - [[sunjid]] - [[tlingitid]] ====Kesk-Ameerika==== [[maiad]] - [[mehhiklased]] - [[nahuad]] ====Kariibia==== [[dominikaanlased]] - †[[kaketiod]] - [[kuubalased]] - [[puertoriikolased]] - †[[tainod]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Lõuna-Ameerika rahvad=== [[aimarad]] - [[aravakid]] - [[brasiillased]] - [[jaganid]] - [[ketšuad]] - [[maputšed]] - [[peruulased]] - [[tšiillased]] - [[vajuud]] (goahirod) - [[varaod]] - [[waricacad]] ---- [[Kategooria:Rahvad| Rahvad ja hõimud]] [[Kategooria:Geograafia loendid]] o9zeppzsj4reiqex4ct6iqrud29br86 7144334 7144332 2026-05-02T07:20:03Z Andres 5 /* Vahe-Euroopa */ 7144334 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2007}} ''Siin on maailma [[rahvas]]te, [[hõim]]ude ja muude etniliste rühmade mittetäielik nimistu algul tähestiku järjekorras ja seejärel geograafiliste piirkondade kaupa. Vaata ka: [[Maailma rahvaste mitmekeelne loend]] <hr align=center size=4 width=75%>__NOTOC__ <center> [[#A|A]] [[#B|B]] [[#D|D]] [[#E|E]] [[#F|F]] [[#G|G]] [[#H|H]] [[#I|I]] [[#J|J]] [[#K|K]] [[#L|L]] [[#M|M]] [[#N|N]] [[#O|O]] [[#P|P]] [[#R|R]] [[#S|S]] [[#Š|Š]] [[#Z|Z]] [[#Ž|Ž]] [[#T|T]] [[#U|U]] [[#V|V]] [[#W|W]] [[#Õ|Õ]] [[#Ä|Ä]] [[#Ö|Ö]] [[#Ü|Ü]] [[#X|X]]<hr align=center size=4 width=75%> [[#Euroopa rahvad|Euroopa]] - [[#Vahemere maade – hommikumaade rahvad|Vahemere maad ja hommikumaad]] - [[#Siberi ja Sise-Aasia rahvad|Siber ja Sise-Aasia]] - [[#Ida-Aasia rahvad|Ida-Aasia]] - [[#Kagu-Aasia rahvad|Kagu-Aasia]] - [[#Lõuna-Aasia rahvad|Lõuna-Aasia]] - [[#Austraalia ja Okeaania rahvad|Austraalia ja Okeaania]] - [[#Musta Aafrika rahvad|Must Aafrika]] - [[#Põhja-Ameerika rahvad|Põhja-Ameerika]] - [[#Lõuna-Ameerika rahvad|Lõuna-Ameerika]]</center> <hr align=center size=4 width=75%> ===A=== [[Aafrika pügmeed]] - [[ababdad]] - [[abasiinid]] - [[abhaasid]] - [[adžaarid]] - [[adõgeed]] - [[afrikandrid|afrikandrid (buurid)]] - [[agulid]] - [[aimarad]] - [[ainud]] - [[akad (rahvas)|akad]] - [[akied]] - [[alakid]] - [[albaanlased]] - †[[alemannid]] - [[aleuudid (rahvas)|aleuudid]] - [[alžeerlased]] - [[altailased]] - [[ambelaud]] - [[ambod]] - [[ambulased]] - [[ameeriklased]] - [[amharid]] - [[ammonlased]] - [[andorralased]] - †[[andosiinid]] - †[[anglid]] - †[[anglosaksid]] - [[antaifasid]] - [[antaimorod]] - †[[antid]] - [[apatšid]] - [[araablased]] - [[arakanid]] - [[arapahod]] - [[aravakid]] - [[armeenlased]] - [[aromuunid]] - [[artšid]] - [[asanded]] - [[aserid]] - [[assüürlased]] - [[asteegid]] - [[Aškenazi juudid]] - [[attakordid]] - [[austerlased]] - [[austraallased]] - †[[Avaarid (Euraasia)|avaarid (Euraasia)]] - [[Avaarid|avaarid (Kaukaasia)]] ===B=== †[[babüloonlased]] - [[bahnarid]] - [[bakad]] - [[balilased]] - [[balkaarid]] - [[bamileked]] - [[bantud]] - [[baskid]] - [[baškiirid]] - †[[bataavid]] - [[batvad]] - [[beduiinid]] - [[belglased]] - [[belutšid]] - [[bengalid]] - †[[beotukid]] - [[berberid]] - [[betsimisarakad]] - [[bhilid]] - [[biatid]] - [[bihaarid]] - †[[boilased]] - [[bosnialased]] - [[brasiillased]] - [[bretoonid]] - [[bruud]] - [[budehid]] - [[bugid]] - †[[bulgaarid]] - [[bulgaarlased]] - [[bulod]] - [[burjaadid]] - [[burud]] - [[bušmanid]] - [[butonid]] ===D=== †[[daaklased]] - [[dakotad ja lakotad]] - [[dargid]] - [[dinkad]] - [[dolgaanid]] - [[dominikaanlased]] - [[džaggad]] - [[džehhid]] ===E=== [[edomlased]] - [[eenetsid]] - [[eestlased]] ([[väliseestlased]]) - [[egbad]] - [[ersad]] - †[[eteokreetalased]] - [[eved]] - [[eveenid]] - [[evengid]] ===F=== [[flaamid]] - [[foiniiklased]] - [[fonid]] - [[friisid]] - [[fulbed]] - [[furid]] - [[fäärlased]] ===G=== [[gagauusid]] - [[galeegid]] - [[giod]] - [[goahirod]] - [[gondid]] - [[grusiinid]] - [[guantšid]] - [[gudžaratid]] ===H=== [[haidad]] - [[handid]] - [[hazarad]] - †[[hatid]] - [[hatsad]] - [[hausad]] - †[[hellenid]] - †[[heruskid]] - [[hidatsad]] - [[hiinlased|hiinlased (hanid)]] - [[hindud]] - [[hindustanlased]] - [[hispaanlased]] - [[hollandlased]] - [[hood]] - [[horvaadid]] - [[hotentotid]] - [[hreed]] - [[hueid (dunganid)]] - [[hutud]] - †[[hüksoslased]] ===I=== [[ibanid]] - †[[ibeerid]] - [[ibod]] - †[[idagoodid]] - †[[idumealased]] - [[iirlased]] - [[iisraellased]] - [[ikid]] - †[[illüürlased]] - [[ilokod]] - [[Inari saamid]] - [[ingerisoomlased]] - [[inglased]] - [[ingušid]] - [[inuitid]] - [[Iraagi türkmeenid]] - [[islandlased]] - †[[insuberid]] - [[isurid]] - [[itaallased]] - [[itelmeenid]] ===J=== [[jaapanlased]] - [[jaavalased]] - [[jaganid]] - [[jagnoobid]] - [[jakuudid]] - [[jaod]] - †[[jatvingid]] - [[jorubad]] - [[jugoslaavlased (rahvas)|jugoslaavlased]] - [[jukagiirid]] - [[juudid]] ===K=== †[[kaketiod]] - †[[kaldealased]] - [[kalmõkid]] - †[[kamassid]] - [[kansad]] - [[Kapimaa malailased]] –[[karaiimid]] - [[karakalpakid]] - [[karatšaid]] - [[karjalased]] - †[[kartaagolased]] - †[[kasaarid]] - [[kasahhid]] - [[kasakad]] - [[kašuubid]] - [[katalaanid]] - [[katud]] - †[[kavaarid]] - [[kavetid]] - [[ketid]] - [[ketšuad]] - [[khmeerid]] - [[kikujud]] - †[[kimbrid]] - [[kirgiisid]] - [[kisid]] - [[kohod]] - [[koibalid]] - [[Koiva liivlased]] - [[koltasaamid]] - [[komid]] - [[koptid]] - [[korealased]] - [[korjakid]] - [[korkud]] - [[kornid]] - [[korsiklased]] - [[kosad]] - [[kpelled]] - [[kreeklased]] - †[[kreevinid]] - [[krimmitatarlased]] - †[[krivitšid ]] - [[krõngid]] - [[kuad]] - [[kuid]] - [[kumõkid]] - [[kungid]] - [[kurdid]] - †[[kurelased]] - [[kuubalased]] - [[kõmrid]] ===L=== [[ladiinid]] - †[[langobardid]] - [[laod]] - [[lazid]] - [[latgalid]] - [[latgalid (tänapäev)]] - [[laved]] - [[leedulased]] - †[[leivud]] - [[lendud]] - [[lesgid]] - [[liibanonlased]] - [[liid]] - [[liivlased]] - [[luod]] - †[[lutsid]] - [[lätlased]] ===M=== [[maiad]] - [[makedoonlased]] - [[malagassid]] - [[malailased]] - [[maltalased]] - [[mandanid]] - [[mandžud]] - [[mansid]] - [[maoorid]] - [[maputšed]] - [[marathid]] - [[marid]] - [[masaid]] - †[[matorid]] - [[megrelid]] - [[mehhiklased]] - †[[merjalased]] - [[Meshethi türklased]] - †[[meštšeralased]] - [[metsaneenetsid]] - [[metsasoomlased]] - [[meälased]] - [[miaod]] - [[mnongid]] - [[mokšad]] - [[monegaskid]] - [[mongolid]] - [[monid]] - [[montenegrolased|montenegrolased (tšernogoorlased)]] - [[mordvalased]] - [[morod]] - [[mursid]] - [[murunitjad]] - [[mustlased|mustlased (romad)]] - [[mägijuudid]] - [[mänksid]] ===N=== [[nahuad]] - [[namad]] - [[nanaid]] - [[neenetsid]] - [[nepallased]] - [[nganassaanid]] - [[ngekid]] - [[nivhid]] - [[njahöönid]] - [[njamveesid]] - [[njandžad]] - [[nogaid]] - †[[norid]] - [[norralased]] - [[nuubialased]] ===O=== [[oid]] - [[oiraadid]] - [[oriad]] - [[oromod]] - [[orotšid]] - [[oseidžid]] - [[osseedid]] - [[ovambod]] ===P=== [[paapuad]] - [[pakohid]] - †[[paleoeskimod]] - [[pamiirlased]] - [[pandžabid]] - [[pearid]] - †[[pelasgid]] - [[permikomid]] - [[peruulased]] - †[[petšeneegid]] - [[phuongid]] - †[[piktid]] - †[[polaabid]] - †[[polovetsid]] - [[pomakid]] - [[pomoorid]] - [[ponkad]] - [[poolakad]] - [[prantslased]] - †[[preislased]] - [[puertoriikolased]] - [[puštud]] - [[pärslased]] - [[pügmeed]] ===R=== [[radžastanlased]] - [[rapanuid]] - †[[reedid]] - [[rohingjad]] - [[rootsisoomlased]] - [[rootslased]] - [[ruandad]] - [[rumeenlased]] - [[rundid]] - [[russiinid]] - [[rutulid]] ===S=== [[saamid]] - †[[sakad]] - [[sakslased]] - [[Salatsi liivlased]] - [[samburud]] - [[samoalased]] - [[samojeedid]] - [[samred]] - [[saoutšid]] - [[sardid]] - [[savakod]] - [[sedangid]] - †[[seelid]] - [[Sefaradi juudid]] - †[[semgalid]] - [[sentinelid]] - [[serblased]] - [[setud]] - [[silotid]] - [[sindhid]] - [[singalid]] - †[[sitoonid]] - [[skotid]] - †[[sküüdid]] - [[slaavlased]] - [[slovakid]] - [[sloveenid]] - [[sojoodid]] - [[somaalid]] - [[somraid]] - [[soomerootslased]] - [[soomlased]] - [[sothod]] - [[sorbid]] - [[sreed]] - [[stiengid]] - [[suahiilid]] - [[suaavid]] - [[suitid]] - †[[sumerid]] - [[sunjid]] - [[suud]] - [[suulud]] - [[svaasid]] - [[svanid]] - †[[svealased]] - †[[svioonid]] - [[sölkupid]] - [[sürjakomid]] - [[Süüria türkmeenid]] - [[süürlased]] ===Š=== [[šoorid]] - [[šotlased]] - [[šugnid]] - [[šveitslased]] ===Z=== [[zazad]] ===Ž=== [[žemaidid]] ===T=== [[taanlased]] - [[taid]] - [[tailased]] - †[[tainod]] - [[tamilid]] - [[tampuanid]] - [[taoid]] - [[tatarlased]] - [[tausuugid]] - [[terjuhhaanid]] - [[theed]] - [[tiibetlased]] - [[tlingitid]] - [[tongalased]] - [[tsahhid]] - [[tsvanad]] - [[tšehhid]] - [[tšengid]] - [[tšerkessid]] - [[tšerkessogaid]] - [[tšetšeenid]] - [[tšiatšiad]] - [[tšiillased]] - [[tšraud]] - [[tšuangid]] - [[tšulõmid]] - [[tšuvašid]] - [[tuareegid]] - [[tubad]] - [[tulud]] - [[tutsid]] - [[batvad|tvaad]] - [[tõvalased]] - [[türklased]] - [[türkmeenid]] - †[[tüüringid]] ===U=== [[udehed]] - [[udmurdid]] - [[uiguurid]] - [[ukrainlased]] - †[[umbrid]] - [[ungarlased]] ===V=== [[vadjalased]] - [[vahhid]] - [[vajuud]] - [[valgevenelased]] - [[valloonid]] - †[[vandaalid]] - [[varaod]] - †[[vazimbad]] - [[venelased]] - [[vepslased]] - [[vietnamlased]] - †[[vilistid]] - [[volgasakslased]] - [[volofid]] - †[[võndlased]] - [[võrukesed]] - †[[Väina liivlased]] ===W=== ===Õ=== ===Ä=== *[[äyrämöised]] ===Ö=== ===Ü=== ===X=== ''[[xueyantuo'd|xueyantuo]]''<nowiki>'d</nowiki> <hr align=center size=4 width=75%> ===Euroopa rahvad=== [[Aškenazi juudid]] - †[[idagoodid]] - †[[langobardid]] - [[mustlased|mustlased (romad)]] ====Põhja-Euroopa==== [[eestlased]] - [[fäärlased]] - †[[idumealased]] - [[Inari saamid]] - [[ingerisoomlased]] - [[islandlased]] - [[isurid]] - [[karjalased]] - †[[kimbrid]] - †[[Koiva liivlased]] - [[koltasaamid]] - [[komid]] - †[[kreevinid]] - †[[kurelased]] - [[latgalid]] - [[latgalid (tänapäev)]] - †[[leivud]] - [[liivlased]] - †[[lutsid]] - [[lätlased]] - [[metsasoomlased]] - [[meälased]] - [[neenetsid]] - [[norralased]] - [[permikomid]] - [[pomoorid]] - [[rootsisoomlased]] - [[rootslased]] - [[saamid]] - [[Salatsi liivlased]] - [[savakod]] - †[[seelid]] - †[[semgalid]] - [[setud]] - †[[sitoonid]] - [[soomerootslased]] - [[soomlased]] - [[suitid]] - †[[svealased]] - †[[svioonid]] - [[sürjakomid]] - [[taanlased]] - [[vadjalased]] - [[vepslased]] - †[[võndlased]] - [[võrukesed]] - †[[Väina liivlased]] - [[äyrämöised]] ====Volga-Uurali alad==== [[baškiirid]] - †[[bulgaarid]] - [[ersad]] - [[kalmõkid]] - [[kasakad]] - [[marid]] - †[[merjalased]] - [[mokšad]] - [[slaavlased]] - [[tatarlased]] - [[terjuhhaanid]] [[tšuvašid]] - [[udmurdid]] - [[venelased]] - [[volgasakslased]] ====Vahe-Euroopa==== †[[antid]] - †[[bulgaarid]] - †[[daaklased]] - [[gagauusid]] - †[[jatvingid]] - [[karaiimid]] - [[kašuubid]] - [[krimmitatarlased]] - †[[krivitšid]] - †[[kurelased]] - [[leedulased]] - [[lätlased]] - †[[petšeneegid]] - †[[polovetsid]] - [[poolakad]] - †[[preislased]] - [[rumeenlased]] - [[russiinid]] - †[[sarmaadid]] - †[[seelid]] - †[[semgalid]] - †[[sküüdid]] - [[slaavlased]] - [[slovakid]] - †[[žemaidid]] - [[ukrainlased]] - [[ungarlased]] - [[valgevenelased]] ====Kagu-Euroopa==== [[aromuunid]] - [[bosnialased]] - [[bulgaarlased]] - †[[bulgaarid]] - [[bulgaarlased]] - [[horvaadid]] - [[jugoslaavlased (rahvas)|jugoslaavlased]] - [[kreeklased]] - [[makedoonlased]] - [[montenegrolased|montenegrolased (tšernogoorlased)]] - [[pomakid]] - [[rumeenlased]] - [[serblased]] - [[slaavlased]] ====Lääne- ja Kesk-Euroopa==== †[[alemannid]] - [[andorralased]] - †[[anglid]] - †[[anglosaksid]] - [[austerlased]] - [[baskid]] - [[belglased]] - †[[boilased]] - [[bretoonid]] - [[flaamid]] - [[friisid]] - †[[heruskid]] - [[hollandlased]] - †[[ibeerid]] - [[iirlased]] - [[inglased]] - [[kornid]] - [[kõmrid]] - [[mänksid]] - †[[norid]] - †[[piktid]] - †[[polaabid]] - [[prantslased]] - †[[reedid]] - [[sakslased]] - [[slaavlased]] - [[sloveenid]] - [[sorbid]] - [[šotlased]] - [[šveitslased]] - [[tšehhid]] - †[[tüüringid]] - [[valloonid]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Vahemere maade Vahemere maad > Vahemere maade – hommikumaade rahvad=== †[[hellenid]] - [[Sefaradi juudid]] - †[[vandaalid]] ====Lõuna-Euroopa==== [[albaanlased]] - [[andorralased]] - †[[andosiinid]] - †[[eteokreetalased]] - [[galeegid]] - [[hispaanlased]] - †[[illüürlased]] - [[itaallased]] - [[katalaanid]] - [[korsiklased]] - [[kreeklased]] - [[maltalased]] - [[monegaskid]] - †[[pelasgid]] - [[pomakid]] - [[sardid]] - †[[umbrid]] ====Põhja-Aafrika==== [[ababdad]] - [[alžeerlased]] - [[berberid]] - †[[kartaagolased]] (?) - [[koptid]] - [[nuubialased]] - [[oromod]] - [[suaavid]] - [[tuareegid]] ====Väike-Aasia ja Kaukaasia==== [[abasiinid]] - [[abhaasid]] - [[adžaarid]] - [[adõgeed]] - [[agulid]] - [[armeenlased]] - [[artšid]] - [[aserid]] - [[avaarid]] - [[balkaarid]] - †[[foiniiklased]] - [[grusiinid]] - †[[hatid]] - [[ingušid]] - [[kurdid]] - [[lazid]] - [[kumõkid]] - [[lesgid]] - [[megrelid]] - [[Meshethi türklased]] - [[mägijuudid]] - [[nogaid]] - [[osseedid]] - [[rutulid]] - [[svanid]] - [[zazad]] - [[tšerkessogaid]] - [[tšetšeenid]] - [[türklased]] ====Edela-Aasia==== †[[ammonlased]] - [[araablased]] - [[assüürlased]] - [[beduiinid]] - [[belutšid]] - †[[edomlased]] - [[Iraagi türkmeenid]] - [[juudid]] (sealhulgas [[iisraellased]]) - †[[kaldealased]] - [[kurdid]] - [[liibanonlased]] - [[pärslased]] - †[[sumerid]] - [[Süüria türkmeenid]] - [[süürlased]] ====Kesk-Aasia==== [[Buhhaara juudid]] - [[hazarad]] - [[jagnoobid]] - [[karakalpakid]] - [[kirgiisid]] - [[pamiirlased]] - [[puštud]] - [[šugnid]] - [[tadžikid]] - [[türkmeenid]] - [[usbekid]] - [[vahhid]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Siberi ja Sise-Aasia rahvad=== [[altailased]] - [[burjaadid]] - [[dolgaanid]] - [[eenetsid]] - [[eveenid]] - [[evengid]] - [[handid]] - [[itelmeenid]] - [[jukagiirid]] – †[[kamassid]] - [[kasahhid]] - [[ketid]] - [[kirgiisid]] - [[koibalid]] - [[korjakid]] - [[mansid]] - †[[matorid]] - [[metsaneenetsid]] - [[mongolid]] - [[neenetsid]] - [[nganassaanid]] - [[oiraadid]] - †[[sakad]] - [[samojeedid]] - [[sölkupid]] - [[šoorid]] - [[tiibetlased]] - [[tšulõmid]] - [[tubad]] - [[tõvalased]] - [[uiguurid]] - †''[[xueyantuo'd|xueyantuo]]''<nowiki>'d</nowiki> <hr align=center size=4 width=75%> ===Ida-Aasia rahvad=== [[ainud]] - [[avad]] - [[blangid]] - [[eskimod]] - [[hiinlased|hiinlased (hanid)]] - [[hueid (dunganid)]] - [[huud]] - [[jaapanlased]] - [[korealased]] - [[liid]] - [[mandžud]] - [[miaod]] - [[nanaid]] - [[nivhid]] - [[orotšid]] - †[[paleoeskimod]] - [[tšuangid]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Kagu-Aasia rahvad=== [[alakid]] - [[ambelaud]] - [[arakanid]] - [[badžaud]] - [[bahnarid]] - [[biatid]] - [[bitid]] - [[bruud]] - [[budehid]] - [[buhidid]] - [[bulod]] - [[burud]] - [[butonid]] - [[danaud]] - [[džehhid]] - [[halangid]] - [[hanunood]] - [[hreed]] - [[ilokod]] - [[jaavalased]] - [[katud]] - [[kavetid]] - [[khangid]] - [[khmeerid]] - [[kohod]] - [[krõngid]] - [[kuad]] - [[kuid]] - [[laod]] - [[laved]] - [[lumad]] - [[magindanaod]] - [[malailased]] - [[mangjanid]] - [[maranaod]] - [[mnongid]] - [[monid]] - [[morod]] - [[ngekid]] - [[njahöönid]] - [[oid]] - [[pakohid]] - [[pearid]] - [[phuongid]] - [[ratagnonid]] - [[rohingjad]] - [[samred]] - [[sangirid]] - [[saoutšid]] - [[sedangid]] - [[somraid]] - [[sreed]] - [[stiengid]] - [[suoid]] - [[suud]] - [[tadjavanid]] - [[taid]] - [[tailased]] - [[tampuanid]] - [[taoid]] - [[taubuidid]] - [[tausuugid]] - [[theed]] - [[tšengid]] - [[tšiatšiad]] - [[tšraud]] - [[vietnamlased]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Lõuna-Aasia rahvad=== [[belutšid]] - [[bengalid]] - [[bhilid]] - [[gudžaratid]] - [[hindud]] - [[hood]] - [[gondid]] - [[khasid]] - [[marathid]] - [[korkud]] - [[oriad]] - [[radžastanlased]] - [[sentinelid]] - [[silotid]] - [[singalid]] - [[tamilid]] - [[telugud]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Austraalia ja Okeaania rahvad=== [[ambulased]] - [[austraallased]] - [[maoorid]] - [[murunitjad]] - [[paapuad]] - [[samoalased]] - [[tongalased]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Musta Aafrika rahvad=== [[Aafrika pügmeed]] - [[bantud]] ====Saheli-Sudaani rahvad==== [[dinkad]] - [[fulbed]] - [[mursid]] ====Ida-Aafrika==== [[akied]] - [[batvad]] - [[hatsad]] - [[hutud]] - [[lugbarad]] - [[madid]] - [[masaid]] - [[morud]] - [[njamveesid]] - [[njandžad]] - [[ruandad]] - [[rundid]] - [[samburud]] - [[tutsid]] ====Lõuna-Aafrika==== [[afrikandrid|afrikandrid (buurid)]] - [[bušmanid]] - [[Kapimaa malailased]] - [[kungid]] - [[malagassid]] - [[namad]] - [[svaasid]] - †[[vazimbad]] ====Lääne-Aafrika==== [[fonid]] - [[jorubad]] (sealhulgas [[egbad]]) ====Kesk-Aafrika==== [[alurid]] - [[hemad]] - [[kojod]] - [[larid]] - [[lendud]] (sealhulgas [[ngitid]]) - [[logod]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Põhja-Ameerika rahvad=== ====Arktika==== [[aleuudid (rahvas)|aleuudid]] - †[[beotukid]] - [[eskimod]] - [[gröönlased]] - [[inuitid]] - †[[paleoeskimod]] ====Anglo-Ameerika==== [[ameeriklased]] - [[apatšid]] - [[dakotad ja lakotad]] - [[haidad]] - [[kansad]] - [[mandanid]] - [[oseidžid]] - [[ponkad]] - [[sunjid]] - [[tlingitid]] ====Kesk-Ameerika==== [[maiad]] - [[mehhiklased]] - [[nahuad]] ====Kariibia==== [[dominikaanlased]] - †[[kaketiod]] - [[kuubalased]] - [[puertoriikolased]] - †[[tainod]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Lõuna-Ameerika rahvad=== [[aimarad]] - [[aravakid]] - [[brasiillased]] - [[jaganid]] - [[ketšuad]] - [[maputšed]] - [[peruulased]] - [[tšiillased]] - [[vajuud]] (goahirod) - [[varaod]] - [[waricacad]] ---- [[Kategooria:Rahvad| Rahvad ja hõimud]] [[Kategooria:Geograafia loendid]] 9lpjtuh7rvcv4gok0wfahzlxrmz4bvz 7144335 7144334 2026-05-02T07:20:36Z Andres 5 /* Kagu-Euroopa */ 7144335 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2007}} ''Siin on maailma [[rahvas]]te, [[hõim]]ude ja muude etniliste rühmade mittetäielik nimistu algul tähestiku järjekorras ja seejärel geograafiliste piirkondade kaupa. Vaata ka: [[Maailma rahvaste mitmekeelne loend]] <hr align=center size=4 width=75%>__NOTOC__ <center> [[#A|A]] [[#B|B]] [[#D|D]] [[#E|E]] [[#F|F]] [[#G|G]] [[#H|H]] [[#I|I]] [[#J|J]] [[#K|K]] [[#L|L]] [[#M|M]] [[#N|N]] [[#O|O]] [[#P|P]] [[#R|R]] [[#S|S]] [[#Š|Š]] [[#Z|Z]] [[#Ž|Ž]] [[#T|T]] [[#U|U]] [[#V|V]] [[#W|W]] [[#Õ|Õ]] [[#Ä|Ä]] [[#Ö|Ö]] [[#Ü|Ü]] [[#X|X]]<hr align=center size=4 width=75%> [[#Euroopa rahvad|Euroopa]] - [[#Vahemere maade – hommikumaade rahvad|Vahemere maad ja hommikumaad]] - [[#Siberi ja Sise-Aasia rahvad|Siber ja Sise-Aasia]] - [[#Ida-Aasia rahvad|Ida-Aasia]] - [[#Kagu-Aasia rahvad|Kagu-Aasia]] - [[#Lõuna-Aasia rahvad|Lõuna-Aasia]] - [[#Austraalia ja Okeaania rahvad|Austraalia ja Okeaania]] - [[#Musta Aafrika rahvad|Must Aafrika]] - [[#Põhja-Ameerika rahvad|Põhja-Ameerika]] - [[#Lõuna-Ameerika rahvad|Lõuna-Ameerika]]</center> <hr align=center size=4 width=75%> ===A=== [[Aafrika pügmeed]] - [[ababdad]] - [[abasiinid]] - [[abhaasid]] - [[adžaarid]] - [[adõgeed]] - [[afrikandrid|afrikandrid (buurid)]] - [[agulid]] - [[aimarad]] - [[ainud]] - [[akad (rahvas)|akad]] - [[akied]] - [[alakid]] - [[albaanlased]] - †[[alemannid]] - [[aleuudid (rahvas)|aleuudid]] - [[alžeerlased]] - [[altailased]] - [[ambelaud]] - [[ambod]] - [[ambulased]] - [[ameeriklased]] - [[amharid]] - [[ammonlased]] - [[andorralased]] - †[[andosiinid]] - †[[anglid]] - †[[anglosaksid]] - [[antaifasid]] - [[antaimorod]] - †[[antid]] - [[apatšid]] - [[araablased]] - [[arakanid]] - [[arapahod]] - [[aravakid]] - [[armeenlased]] - [[aromuunid]] - [[artšid]] - [[asanded]] - [[aserid]] - [[assüürlased]] - [[asteegid]] - [[Aškenazi juudid]] - [[attakordid]] - [[austerlased]] - [[austraallased]] - †[[Avaarid (Euraasia)|avaarid (Euraasia)]] - [[Avaarid|avaarid (Kaukaasia)]] ===B=== †[[babüloonlased]] - [[bahnarid]] - [[bakad]] - [[balilased]] - [[balkaarid]] - [[bamileked]] - [[bantud]] - [[baskid]] - [[baškiirid]] - †[[bataavid]] - [[batvad]] - [[beduiinid]] - [[belglased]] - [[belutšid]] - [[bengalid]] - †[[beotukid]] - [[berberid]] - [[betsimisarakad]] - [[bhilid]] - [[biatid]] - [[bihaarid]] - †[[boilased]] - [[bosnialased]] - [[brasiillased]] - [[bretoonid]] - [[bruud]] - [[budehid]] - [[bugid]] - †[[bulgaarid]] - [[bulgaarlased]] - [[bulod]] - [[burjaadid]] - [[burud]] - [[bušmanid]] - [[butonid]] ===D=== †[[daaklased]] - [[dakotad ja lakotad]] - [[dargid]] - [[dinkad]] - [[dolgaanid]] - [[dominikaanlased]] - [[džaggad]] - [[džehhid]] ===E=== [[edomlased]] - [[eenetsid]] - [[eestlased]] ([[väliseestlased]]) - [[egbad]] - [[ersad]] - †[[eteokreetalased]] - [[eved]] - [[eveenid]] - [[evengid]] ===F=== [[flaamid]] - [[foiniiklased]] - [[fonid]] - [[friisid]] - [[fulbed]] - [[furid]] - [[fäärlased]] ===G=== [[gagauusid]] - [[galeegid]] - [[giod]] - [[goahirod]] - [[gondid]] - [[grusiinid]] - [[guantšid]] - [[gudžaratid]] ===H=== [[haidad]] - [[handid]] - [[hazarad]] - †[[hatid]] - [[hatsad]] - [[hausad]] - †[[hellenid]] - †[[heruskid]] - [[hidatsad]] - [[hiinlased|hiinlased (hanid)]] - [[hindud]] - [[hindustanlased]] - [[hispaanlased]] - [[hollandlased]] - [[hood]] - [[horvaadid]] - [[hotentotid]] - [[hreed]] - [[hueid (dunganid)]] - [[hutud]] - †[[hüksoslased]] ===I=== [[ibanid]] - †[[ibeerid]] - [[ibod]] - †[[idagoodid]] - †[[idumealased]] - [[iirlased]] - [[iisraellased]] - [[ikid]] - †[[illüürlased]] - [[ilokod]] - [[Inari saamid]] - [[ingerisoomlased]] - [[inglased]] - [[ingušid]] - [[inuitid]] - [[Iraagi türkmeenid]] - [[islandlased]] - †[[insuberid]] - [[isurid]] - [[itaallased]] - [[itelmeenid]] ===J=== [[jaapanlased]] - [[jaavalased]] - [[jaganid]] - [[jagnoobid]] - [[jakuudid]] - [[jaod]] - †[[jatvingid]] - [[jorubad]] - [[jugoslaavlased (rahvas)|jugoslaavlased]] - [[jukagiirid]] - [[juudid]] ===K=== †[[kaketiod]] - †[[kaldealased]] - [[kalmõkid]] - †[[kamassid]] - [[kansad]] - [[Kapimaa malailased]] –[[karaiimid]] - [[karakalpakid]] - [[karatšaid]] - [[karjalased]] - †[[kartaagolased]] - †[[kasaarid]] - [[kasahhid]] - [[kasakad]] - [[kašuubid]] - [[katalaanid]] - [[katud]] - †[[kavaarid]] - [[kavetid]] - [[ketid]] - [[ketšuad]] - [[khmeerid]] - [[kikujud]] - †[[kimbrid]] - [[kirgiisid]] - [[kisid]] - [[kohod]] - [[koibalid]] - [[Koiva liivlased]] - [[koltasaamid]] - [[komid]] - [[koptid]] - [[korealased]] - [[korjakid]] - [[korkud]] - [[kornid]] - [[korsiklased]] - [[kosad]] - [[kpelled]] - [[kreeklased]] - †[[kreevinid]] - [[krimmitatarlased]] - †[[krivitšid ]] - [[krõngid]] - [[kuad]] - [[kuid]] - [[kumõkid]] - [[kungid]] - [[kurdid]] - †[[kurelased]] - [[kuubalased]] - [[kõmrid]] ===L=== [[ladiinid]] - †[[langobardid]] - [[laod]] - [[lazid]] - [[latgalid]] - [[latgalid (tänapäev)]] - [[laved]] - [[leedulased]] - †[[leivud]] - [[lendud]] - [[lesgid]] - [[liibanonlased]] - [[liid]] - [[liivlased]] - [[luod]] - †[[lutsid]] - [[lätlased]] ===M=== [[maiad]] - [[makedoonlased]] - [[malagassid]] - [[malailased]] - [[maltalased]] - [[mandanid]] - [[mandžud]] - [[mansid]] - [[maoorid]] - [[maputšed]] - [[marathid]] - [[marid]] - [[masaid]] - †[[matorid]] - [[megrelid]] - [[mehhiklased]] - †[[merjalased]] - [[Meshethi türklased]] - †[[meštšeralased]] - [[metsaneenetsid]] - [[metsasoomlased]] - [[meälased]] - [[miaod]] - [[mnongid]] - [[mokšad]] - [[monegaskid]] - [[mongolid]] - [[monid]] - [[montenegrolased|montenegrolased (tšernogoorlased)]] - [[mordvalased]] - [[morod]] - [[mursid]] - [[murunitjad]] - [[mustlased|mustlased (romad)]] - [[mägijuudid]] - [[mänksid]] ===N=== [[nahuad]] - [[namad]] - [[nanaid]] - [[neenetsid]] - [[nepallased]] - [[nganassaanid]] - [[ngekid]] - [[nivhid]] - [[njahöönid]] - [[njamveesid]] - [[njandžad]] - [[nogaid]] - †[[norid]] - [[norralased]] - [[nuubialased]] ===O=== [[oid]] - [[oiraadid]] - [[oriad]] - [[oromod]] - [[orotšid]] - [[oseidžid]] - [[osseedid]] - [[ovambod]] ===P=== [[paapuad]] - [[pakohid]] - †[[paleoeskimod]] - [[pamiirlased]] - [[pandžabid]] - [[pearid]] - †[[pelasgid]] - [[permikomid]] - [[peruulased]] - †[[petšeneegid]] - [[phuongid]] - †[[piktid]] - †[[polaabid]] - †[[polovetsid]] - [[pomakid]] - [[pomoorid]] - [[ponkad]] - [[poolakad]] - [[prantslased]] - †[[preislased]] - [[puertoriikolased]] - [[puštud]] - [[pärslased]] - [[pügmeed]] ===R=== [[radžastanlased]] - [[rapanuid]] - †[[reedid]] - [[rohingjad]] - [[rootsisoomlased]] - [[rootslased]] - [[ruandad]] - [[rumeenlased]] - [[rundid]] - [[russiinid]] - [[rutulid]] ===S=== [[saamid]] - †[[sakad]] - [[sakslased]] - [[Salatsi liivlased]] - [[samburud]] - [[samoalased]] - [[samojeedid]] - [[samred]] - [[saoutšid]] - [[sardid]] - [[savakod]] - [[sedangid]] - †[[seelid]] - [[Sefaradi juudid]] - †[[semgalid]] - [[sentinelid]] - [[serblased]] - [[setud]] - [[silotid]] - [[sindhid]] - [[singalid]] - †[[sitoonid]] - [[skotid]] - †[[sküüdid]] - [[slaavlased]] - [[slovakid]] - [[sloveenid]] - [[sojoodid]] - [[somaalid]] - [[somraid]] - [[soomerootslased]] - [[soomlased]] - [[sothod]] - [[sorbid]] - [[sreed]] - [[stiengid]] - [[suahiilid]] - [[suaavid]] - [[suitid]] - †[[sumerid]] - [[sunjid]] - [[suud]] - [[suulud]] - [[svaasid]] - [[svanid]] - †[[svealased]] - †[[svioonid]] - [[sölkupid]] - [[sürjakomid]] - [[Süüria türkmeenid]] - [[süürlased]] ===Š=== [[šoorid]] - [[šotlased]] - [[šugnid]] - [[šveitslased]] ===Z=== [[zazad]] ===Ž=== [[žemaidid]] ===T=== [[taanlased]] - [[taid]] - [[tailased]] - †[[tainod]] - [[tamilid]] - [[tampuanid]] - [[taoid]] - [[tatarlased]] - [[tausuugid]] - [[terjuhhaanid]] - [[theed]] - [[tiibetlased]] - [[tlingitid]] - [[tongalased]] - [[tsahhid]] - [[tsvanad]] - [[tšehhid]] - [[tšengid]] - [[tšerkessid]] - [[tšerkessogaid]] - [[tšetšeenid]] - [[tšiatšiad]] - [[tšiillased]] - [[tšraud]] - [[tšuangid]] - [[tšulõmid]] - [[tšuvašid]] - [[tuareegid]] - [[tubad]] - [[tulud]] - [[tutsid]] - [[batvad|tvaad]] - [[tõvalased]] - [[türklased]] - [[türkmeenid]] - †[[tüüringid]] ===U=== [[udehed]] - [[udmurdid]] - [[uiguurid]] - [[ukrainlased]] - †[[umbrid]] - [[ungarlased]] ===V=== [[vadjalased]] - [[vahhid]] - [[vajuud]] - [[valgevenelased]] - [[valloonid]] - †[[vandaalid]] - [[varaod]] - †[[vazimbad]] - [[venelased]] - [[vepslased]] - [[vietnamlased]] - †[[vilistid]] - [[volgasakslased]] - [[volofid]] - †[[võndlased]] - [[võrukesed]] - †[[Väina liivlased]] ===W=== ===Õ=== ===Ä=== *[[äyrämöised]] ===Ö=== ===Ü=== ===X=== ''[[xueyantuo'd|xueyantuo]]''<nowiki>'d</nowiki> <hr align=center size=4 width=75%> ===Euroopa rahvad=== [[Aškenazi juudid]] - †[[idagoodid]] - †[[langobardid]] - [[mustlased|mustlased (romad)]] ====Põhja-Euroopa==== [[eestlased]] - [[fäärlased]] - †[[idumealased]] - [[Inari saamid]] - [[ingerisoomlased]] - [[islandlased]] - [[isurid]] - [[karjalased]] - †[[kimbrid]] - †[[Koiva liivlased]] - [[koltasaamid]] - [[komid]] - †[[kreevinid]] - †[[kurelased]] - [[latgalid]] - [[latgalid (tänapäev)]] - †[[leivud]] - [[liivlased]] - †[[lutsid]] - [[lätlased]] - [[metsasoomlased]] - [[meälased]] - [[neenetsid]] - [[norralased]] - [[permikomid]] - [[pomoorid]] - [[rootsisoomlased]] - [[rootslased]] - [[saamid]] - [[Salatsi liivlased]] - [[savakod]] - †[[seelid]] - †[[semgalid]] - [[setud]] - †[[sitoonid]] - [[soomerootslased]] - [[soomlased]] - [[suitid]] - †[[svealased]] - †[[svioonid]] - [[sürjakomid]] - [[taanlased]] - [[vadjalased]] - [[vepslased]] - †[[võndlased]] - [[võrukesed]] - †[[Väina liivlased]] - [[äyrämöised]] ====Volga-Uurali alad==== [[baškiirid]] - †[[bulgaarid]] - [[ersad]] - [[kalmõkid]] - [[kasakad]] - [[marid]] - †[[merjalased]] - [[mokšad]] - [[slaavlased]] - [[tatarlased]] - [[terjuhhaanid]] [[tšuvašid]] - [[udmurdid]] - [[venelased]] - [[volgasakslased]] ====Vahe-Euroopa==== †[[antid]] - †[[bulgaarid]] - †[[daaklased]] - [[gagauusid]] - †[[jatvingid]] - [[karaiimid]] - [[kašuubid]] - [[krimmitatarlased]] - †[[krivitšid]] - †[[kurelased]] - [[leedulased]] - [[lätlased]] - †[[petšeneegid]] - †[[polovetsid]] - [[poolakad]] - †[[preislased]] - [[rumeenlased]] - [[russiinid]] - †[[sarmaadid]] - †[[seelid]] - †[[semgalid]] - †[[sküüdid]] - [[slaavlased]] - [[slovakid]] - †[[žemaidid]] - [[ukrainlased]] - [[ungarlased]] - [[valgevenelased]] ====Kagu-Euroopa==== [[aromuunid]] - [[bosnialased]] - †[[bulgaarid]] - [[bulgaarlased]] - [[horvaadid]] - [[jugoslaavlased (rahvas)|jugoslaavlased]] - [[kreeklased]] - [[makedoonlased]] - [[montenegrolased|montenegrolased (tšernogoorlased)]] - [[pomakid]] - [[rumeenlased]] - [[serblased]] - [[slaavlased]] ====Lääne- ja Kesk-Euroopa==== †[[alemannid]] - [[andorralased]] - †[[anglid]] - †[[anglosaksid]] - [[austerlased]] - [[baskid]] - [[belglased]] - †[[boilased]] - [[bretoonid]] - [[flaamid]] - [[friisid]] - †[[heruskid]] - [[hollandlased]] - †[[ibeerid]] - [[iirlased]] - [[inglased]] - [[kornid]] - [[kõmrid]] - [[mänksid]] - †[[norid]] - †[[piktid]] - †[[polaabid]] - [[prantslased]] - †[[reedid]] - [[sakslased]] - [[slaavlased]] - [[sloveenid]] - [[sorbid]] - [[šotlased]] - [[šveitslased]] - [[tšehhid]] - †[[tüüringid]] - [[valloonid]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Vahemere maade Vahemere maad > Vahemere maade – hommikumaade rahvad=== †[[hellenid]] - [[Sefaradi juudid]] - †[[vandaalid]] ====Lõuna-Euroopa==== [[albaanlased]] - [[andorralased]] - †[[andosiinid]] - †[[eteokreetalased]] - [[galeegid]] - [[hispaanlased]] - †[[illüürlased]] - [[itaallased]] - [[katalaanid]] - [[korsiklased]] - [[kreeklased]] - [[maltalased]] - [[monegaskid]] - †[[pelasgid]] - [[pomakid]] - [[sardid]] - †[[umbrid]] ====Põhja-Aafrika==== [[ababdad]] - [[alžeerlased]] - [[berberid]] - †[[kartaagolased]] (?) - [[koptid]] - [[nuubialased]] - [[oromod]] - [[suaavid]] - [[tuareegid]] ====Väike-Aasia ja Kaukaasia==== [[abasiinid]] - [[abhaasid]] - [[adžaarid]] - [[adõgeed]] - [[agulid]] - [[armeenlased]] - [[artšid]] - [[aserid]] - [[avaarid]] - [[balkaarid]] - †[[foiniiklased]] - [[grusiinid]] - †[[hatid]] - [[ingušid]] - [[kurdid]] - [[lazid]] - [[kumõkid]] - [[lesgid]] - [[megrelid]] - [[Meshethi türklased]] - [[mägijuudid]] - [[nogaid]] - [[osseedid]] - [[rutulid]] - [[svanid]] - [[zazad]] - [[tšerkessogaid]] - [[tšetšeenid]] - [[türklased]] ====Edela-Aasia==== †[[ammonlased]] - [[araablased]] - [[assüürlased]] - [[beduiinid]] - [[belutšid]] - †[[edomlased]] - [[Iraagi türkmeenid]] - [[juudid]] (sealhulgas [[iisraellased]]) - †[[kaldealased]] - [[kurdid]] - [[liibanonlased]] - [[pärslased]] - †[[sumerid]] - [[Süüria türkmeenid]] - [[süürlased]] ====Kesk-Aasia==== [[Buhhaara juudid]] - [[hazarad]] - [[jagnoobid]] - [[karakalpakid]] - [[kirgiisid]] - [[pamiirlased]] - [[puštud]] - [[šugnid]] - [[tadžikid]] - [[türkmeenid]] - [[usbekid]] - [[vahhid]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Siberi ja Sise-Aasia rahvad=== [[altailased]] - [[burjaadid]] - [[dolgaanid]] - [[eenetsid]] - [[eveenid]] - [[evengid]] - [[handid]] - [[itelmeenid]] - [[jukagiirid]] – †[[kamassid]] - [[kasahhid]] - [[ketid]] - [[kirgiisid]] - [[koibalid]] - [[korjakid]] - [[mansid]] - †[[matorid]] - [[metsaneenetsid]] - [[mongolid]] - [[neenetsid]] - [[nganassaanid]] - [[oiraadid]] - †[[sakad]] - [[samojeedid]] - [[sölkupid]] - [[šoorid]] - [[tiibetlased]] - [[tšulõmid]] - [[tubad]] - [[tõvalased]] - [[uiguurid]] - †''[[xueyantuo'd|xueyantuo]]''<nowiki>'d</nowiki> <hr align=center size=4 width=75%> ===Ida-Aasia rahvad=== [[ainud]] - [[avad]] - [[blangid]] - [[eskimod]] - [[hiinlased|hiinlased (hanid)]] - [[hueid (dunganid)]] - [[huud]] - [[jaapanlased]] - [[korealased]] - [[liid]] - [[mandžud]] - [[miaod]] - [[nanaid]] - [[nivhid]] - [[orotšid]] - †[[paleoeskimod]] - [[tšuangid]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Kagu-Aasia rahvad=== [[alakid]] - [[ambelaud]] - [[arakanid]] - [[badžaud]] - [[bahnarid]] - [[biatid]] - [[bitid]] - [[bruud]] - [[budehid]] - [[buhidid]] - [[bulod]] - [[burud]] - [[butonid]] - [[danaud]] - [[džehhid]] - [[halangid]] - [[hanunood]] - [[hreed]] - [[ilokod]] - [[jaavalased]] - [[katud]] - [[kavetid]] - [[khangid]] - [[khmeerid]] - [[kohod]] - [[krõngid]] - [[kuad]] - [[kuid]] - [[laod]] - [[laved]] - [[lumad]] - [[magindanaod]] - [[malailased]] - [[mangjanid]] - [[maranaod]] - [[mnongid]] - [[monid]] - [[morod]] - [[ngekid]] - [[njahöönid]] - [[oid]] - [[pakohid]] - [[pearid]] - [[phuongid]] - [[ratagnonid]] - [[rohingjad]] - [[samred]] - [[sangirid]] - [[saoutšid]] - [[sedangid]] - [[somraid]] - [[sreed]] - [[stiengid]] - [[suoid]] - [[suud]] - [[tadjavanid]] - [[taid]] - [[tailased]] - [[tampuanid]] - [[taoid]] - [[taubuidid]] - [[tausuugid]] - [[theed]] - [[tšengid]] - [[tšiatšiad]] - [[tšraud]] - [[vietnamlased]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Lõuna-Aasia rahvad=== [[belutšid]] - [[bengalid]] - [[bhilid]] - [[gudžaratid]] - [[hindud]] - [[hood]] - [[gondid]] - [[khasid]] - [[marathid]] - [[korkud]] - [[oriad]] - [[radžastanlased]] - [[sentinelid]] - [[silotid]] - [[singalid]] - [[tamilid]] - [[telugud]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Austraalia ja Okeaania rahvad=== [[ambulased]] - [[austraallased]] - [[maoorid]] - [[murunitjad]] - [[paapuad]] - [[samoalased]] - [[tongalased]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Musta Aafrika rahvad=== [[Aafrika pügmeed]] - [[bantud]] ====Saheli-Sudaani rahvad==== [[dinkad]] - [[fulbed]] - [[mursid]] ====Ida-Aafrika==== [[akied]] - [[batvad]] - [[hatsad]] - [[hutud]] - [[lugbarad]] - [[madid]] - [[masaid]] - [[morud]] - [[njamveesid]] - [[njandžad]] - [[ruandad]] - [[rundid]] - [[samburud]] - [[tutsid]] ====Lõuna-Aafrika==== [[afrikandrid|afrikandrid (buurid)]] - [[bušmanid]] - [[Kapimaa malailased]] - [[kungid]] - [[malagassid]] - [[namad]] - [[svaasid]] - †[[vazimbad]] ====Lääne-Aafrika==== [[fonid]] - [[jorubad]] (sealhulgas [[egbad]]) ====Kesk-Aafrika==== [[alurid]] - [[hemad]] - [[kojod]] - [[larid]] - [[lendud]] (sealhulgas [[ngitid]]) - [[logod]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Põhja-Ameerika rahvad=== ====Arktika==== [[aleuudid (rahvas)|aleuudid]] - †[[beotukid]] - [[eskimod]] - [[gröönlased]] - [[inuitid]] - †[[paleoeskimod]] ====Anglo-Ameerika==== [[ameeriklased]] - [[apatšid]] - [[dakotad ja lakotad]] - [[haidad]] - [[kansad]] - [[mandanid]] - [[oseidžid]] - [[ponkad]] - [[sunjid]] - [[tlingitid]] ====Kesk-Ameerika==== [[maiad]] - [[mehhiklased]] - [[nahuad]] ====Kariibia==== [[dominikaanlased]] - †[[kaketiod]] - [[kuubalased]] - [[puertoriikolased]] - †[[tainod]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Lõuna-Ameerika rahvad=== [[aimarad]] - [[aravakid]] - [[brasiillased]] - [[jaganid]] - [[ketšuad]] - [[maputšed]] - [[peruulased]] - [[tšiillased]] - [[vajuud]] (goahirod) - [[varaod]] - [[waricacad]] ---- [[Kategooria:Rahvad| Rahvad ja hõimud]] [[Kategooria:Geograafia loendid]] q8e8mxra0cs9ymu6zogce5p27wpqhti 7144337 7144335 2026-05-02T07:21:17Z Andres 5 /* Volga-Uurali alad */ 7144337 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2007}} ''Siin on maailma [[rahvas]]te, [[hõim]]ude ja muude etniliste rühmade mittetäielik nimistu algul tähestiku järjekorras ja seejärel geograafiliste piirkondade kaupa. Vaata ka: [[Maailma rahvaste mitmekeelne loend]] <hr align=center size=4 width=75%>__NOTOC__ <center> [[#A|A]] [[#B|B]] [[#D|D]] [[#E|E]] [[#F|F]] [[#G|G]] [[#H|H]] [[#I|I]] [[#J|J]] [[#K|K]] [[#L|L]] [[#M|M]] [[#N|N]] [[#O|O]] [[#P|P]] [[#R|R]] [[#S|S]] [[#Š|Š]] [[#Z|Z]] [[#Ž|Ž]] [[#T|T]] [[#U|U]] [[#V|V]] [[#W|W]] [[#Õ|Õ]] [[#Ä|Ä]] [[#Ö|Ö]] [[#Ü|Ü]] [[#X|X]]<hr align=center size=4 width=75%> [[#Euroopa rahvad|Euroopa]] - [[#Vahemere maade – hommikumaade rahvad|Vahemere maad ja hommikumaad]] - [[#Siberi ja Sise-Aasia rahvad|Siber ja Sise-Aasia]] - [[#Ida-Aasia rahvad|Ida-Aasia]] - [[#Kagu-Aasia rahvad|Kagu-Aasia]] - [[#Lõuna-Aasia rahvad|Lõuna-Aasia]] - [[#Austraalia ja Okeaania rahvad|Austraalia ja Okeaania]] - [[#Musta Aafrika rahvad|Must Aafrika]] - [[#Põhja-Ameerika rahvad|Põhja-Ameerika]] - [[#Lõuna-Ameerika rahvad|Lõuna-Ameerika]]</center> <hr align=center size=4 width=75%> ===A=== [[Aafrika pügmeed]] - [[ababdad]] - [[abasiinid]] - [[abhaasid]] - [[adžaarid]] - [[adõgeed]] - [[afrikandrid|afrikandrid (buurid)]] - [[agulid]] - [[aimarad]] - [[ainud]] - [[akad (rahvas)|akad]] - [[akied]] - [[alakid]] - [[albaanlased]] - †[[alemannid]] - [[aleuudid (rahvas)|aleuudid]] - [[alžeerlased]] - [[altailased]] - [[ambelaud]] - [[ambod]] - [[ambulased]] - [[ameeriklased]] - [[amharid]] - [[ammonlased]] - [[andorralased]] - †[[andosiinid]] - †[[anglid]] - †[[anglosaksid]] - [[antaifasid]] - [[antaimorod]] - †[[antid]] - [[apatšid]] - [[araablased]] - [[arakanid]] - [[arapahod]] - [[aravakid]] - [[armeenlased]] - [[aromuunid]] - [[artšid]] - [[asanded]] - [[aserid]] - [[assüürlased]] - [[asteegid]] - [[Aškenazi juudid]] - [[attakordid]] - [[austerlased]] - [[austraallased]] - †[[Avaarid (Euraasia)|avaarid (Euraasia)]] - [[Avaarid|avaarid (Kaukaasia)]] ===B=== †[[babüloonlased]] - [[bahnarid]] - [[bakad]] - [[balilased]] - [[balkaarid]] - [[bamileked]] - [[bantud]] - [[baskid]] - [[baškiirid]] - †[[bataavid]] - [[batvad]] - [[beduiinid]] - [[belglased]] - [[belutšid]] - [[bengalid]] - †[[beotukid]] - [[berberid]] - [[betsimisarakad]] - [[bhilid]] - [[biatid]] - [[bihaarid]] - †[[boilased]] - [[bosnialased]] - [[brasiillased]] - [[bretoonid]] - [[bruud]] - [[budehid]] - [[bugid]] - †[[bulgaarid]] - [[bulgaarlased]] - [[bulod]] - [[burjaadid]] - [[burud]] - [[bušmanid]] - [[butonid]] ===D=== †[[daaklased]] - [[dakotad ja lakotad]] - [[dargid]] - [[dinkad]] - [[dolgaanid]] - [[dominikaanlased]] - [[džaggad]] - [[džehhid]] ===E=== [[edomlased]] - [[eenetsid]] - [[eestlased]] ([[väliseestlased]]) - [[egbad]] - [[ersad]] - †[[eteokreetalased]] - [[eved]] - [[eveenid]] - [[evengid]] ===F=== [[flaamid]] - [[foiniiklased]] - [[fonid]] - [[friisid]] - [[fulbed]] - [[furid]] - [[fäärlased]] ===G=== [[gagauusid]] - [[galeegid]] - [[giod]] - [[goahirod]] - [[gondid]] - [[grusiinid]] - [[guantšid]] - [[gudžaratid]] ===H=== [[haidad]] - [[handid]] - [[hazarad]] - †[[hatid]] - [[hatsad]] - [[hausad]] - †[[hellenid]] - †[[heruskid]] - [[hidatsad]] - [[hiinlased|hiinlased (hanid)]] - [[hindud]] - [[hindustanlased]] - [[hispaanlased]] - [[hollandlased]] - [[hood]] - [[horvaadid]] - [[hotentotid]] - [[hreed]] - [[hueid (dunganid)]] - [[hutud]] - †[[hüksoslased]] ===I=== [[ibanid]] - †[[ibeerid]] - [[ibod]] - †[[idagoodid]] - †[[idumealased]] - [[iirlased]] - [[iisraellased]] - [[ikid]] - †[[illüürlased]] - [[ilokod]] - [[Inari saamid]] - [[ingerisoomlased]] - [[inglased]] - [[ingušid]] - [[inuitid]] - [[Iraagi türkmeenid]] - [[islandlased]] - †[[insuberid]] - [[isurid]] - [[itaallased]] - [[itelmeenid]] ===J=== [[jaapanlased]] - [[jaavalased]] - [[jaganid]] - [[jagnoobid]] - [[jakuudid]] - [[jaod]] - †[[jatvingid]] - [[jorubad]] - [[jugoslaavlased (rahvas)|jugoslaavlased]] - [[jukagiirid]] - [[juudid]] ===K=== †[[kaketiod]] - †[[kaldealased]] - [[kalmõkid]] - †[[kamassid]] - [[kansad]] - [[Kapimaa malailased]] –[[karaiimid]] - [[karakalpakid]] - [[karatšaid]] - [[karjalased]] - †[[kartaagolased]] - †[[kasaarid]] - [[kasahhid]] - [[kasakad]] - [[kašuubid]] - [[katalaanid]] - [[katud]] - †[[kavaarid]] - [[kavetid]] - [[ketid]] - [[ketšuad]] - [[khmeerid]] - [[kikujud]] - †[[kimbrid]] - [[kirgiisid]] - [[kisid]] - [[kohod]] - [[koibalid]] - [[Koiva liivlased]] - [[koltasaamid]] - [[komid]] - [[koptid]] - [[korealased]] - [[korjakid]] - [[korkud]] - [[kornid]] - [[korsiklased]] - [[kosad]] - [[kpelled]] - [[kreeklased]] - †[[kreevinid]] - [[krimmitatarlased]] - †[[krivitšid ]] - [[krõngid]] - [[kuad]] - [[kuid]] - [[kumõkid]] - [[kungid]] - [[kurdid]] - †[[kurelased]] - [[kuubalased]] - [[kõmrid]] ===L=== [[ladiinid]] - †[[langobardid]] - [[laod]] - [[lazid]] - [[latgalid]] - [[latgalid (tänapäev)]] - [[laved]] - [[leedulased]] - †[[leivud]] - [[lendud]] - [[lesgid]] - [[liibanonlased]] - [[liid]] - [[liivlased]] - [[luod]] - †[[lutsid]] - [[lätlased]] ===M=== [[maiad]] - [[makedoonlased]] - [[malagassid]] - [[malailased]] - [[maltalased]] - [[mandanid]] - [[mandžud]] - [[mansid]] - [[maoorid]] - [[maputšed]] - [[marathid]] - [[marid]] - [[masaid]] - †[[matorid]] - [[megrelid]] - [[mehhiklased]] - †[[merjalased]] - [[Meshethi türklased]] - †[[meštšeralased]] - [[metsaneenetsid]] - [[metsasoomlased]] - [[meälased]] - [[miaod]] - [[mnongid]] - [[mokšad]] - [[monegaskid]] - [[mongolid]] - [[monid]] - [[montenegrolased|montenegrolased (tšernogoorlased)]] - [[mordvalased]] - [[morod]] - [[mursid]] - [[murunitjad]] - [[mustlased|mustlased (romad)]] - [[mägijuudid]] - [[mänksid]] ===N=== [[nahuad]] - [[namad]] - [[nanaid]] - [[neenetsid]] - [[nepallased]] - [[nganassaanid]] - [[ngekid]] - [[nivhid]] - [[njahöönid]] - [[njamveesid]] - [[njandžad]] - [[nogaid]] - †[[norid]] - [[norralased]] - [[nuubialased]] ===O=== [[oid]] - [[oiraadid]] - [[oriad]] - [[oromod]] - [[orotšid]] - [[oseidžid]] - [[osseedid]] - [[ovambod]] ===P=== [[paapuad]] - [[pakohid]] - †[[paleoeskimod]] - [[pamiirlased]] - [[pandžabid]] - [[pearid]] - †[[pelasgid]] - [[permikomid]] - [[peruulased]] - †[[petšeneegid]] - [[phuongid]] - †[[piktid]] - †[[polaabid]] - †[[polovetsid]] - [[pomakid]] - [[pomoorid]] - [[ponkad]] - [[poolakad]] - [[prantslased]] - †[[preislased]] - [[puertoriikolased]] - [[puštud]] - [[pärslased]] - [[pügmeed]] ===R=== [[radžastanlased]] - [[rapanuid]] - †[[reedid]] - [[rohingjad]] - [[rootsisoomlased]] - [[rootslased]] - [[ruandad]] - [[rumeenlased]] - [[rundid]] - [[russiinid]] - [[rutulid]] ===S=== [[saamid]] - †[[sakad]] - [[sakslased]] - [[Salatsi liivlased]] - [[samburud]] - [[samoalased]] - [[samojeedid]] - [[samred]] - [[saoutšid]] - [[sardid]] - [[savakod]] - [[sedangid]] - †[[seelid]] - [[Sefaradi juudid]] - †[[semgalid]] - [[sentinelid]] - [[serblased]] - [[setud]] - [[silotid]] - [[sindhid]] - [[singalid]] - †[[sitoonid]] - [[skotid]] - †[[sküüdid]] - [[slaavlased]] - [[slovakid]] - [[sloveenid]] - [[sojoodid]] - [[somaalid]] - [[somraid]] - [[soomerootslased]] - [[soomlased]] - [[sothod]] - [[sorbid]] - [[sreed]] - [[stiengid]] - [[suahiilid]] - [[suaavid]] - [[suitid]] - †[[sumerid]] - [[sunjid]] - [[suud]] - [[suulud]] - [[svaasid]] - [[svanid]] - †[[svealased]] - †[[svioonid]] - [[sölkupid]] - [[sürjakomid]] - [[Süüria türkmeenid]] - [[süürlased]] ===Š=== [[šoorid]] - [[šotlased]] - [[šugnid]] - [[šveitslased]] ===Z=== [[zazad]] ===Ž=== [[žemaidid]] ===T=== [[taanlased]] - [[taid]] - [[tailased]] - †[[tainod]] - [[tamilid]] - [[tampuanid]] - [[taoid]] - [[tatarlased]] - [[tausuugid]] - [[terjuhhaanid]] - [[theed]] - [[tiibetlased]] - [[tlingitid]] - [[tongalased]] - [[tsahhid]] - [[tsvanad]] - [[tšehhid]] - [[tšengid]] - [[tšerkessid]] - [[tšerkessogaid]] - [[tšetšeenid]] - [[tšiatšiad]] - [[tšiillased]] - [[tšraud]] - [[tšuangid]] - [[tšulõmid]] - [[tšuvašid]] - [[tuareegid]] - [[tubad]] - [[tulud]] - [[tutsid]] - [[batvad|tvaad]] - [[tõvalased]] - [[türklased]] - [[türkmeenid]] - †[[tüüringid]] ===U=== [[udehed]] - [[udmurdid]] - [[uiguurid]] - [[ukrainlased]] - †[[umbrid]] - [[ungarlased]] ===V=== [[vadjalased]] - [[vahhid]] - [[vajuud]] - [[valgevenelased]] - [[valloonid]] - †[[vandaalid]] - [[varaod]] - †[[vazimbad]] - [[venelased]] - [[vepslased]] - [[vietnamlased]] - †[[vilistid]] - [[volgasakslased]] - [[volofid]] - †[[võndlased]] - [[võrukesed]] - †[[Väina liivlased]] ===W=== ===Õ=== ===Ä=== *[[äyrämöised]] ===Ö=== ===Ü=== ===X=== ''[[xueyantuo'd|xueyantuo]]''<nowiki>'d</nowiki> <hr align=center size=4 width=75%> ===Euroopa rahvad=== [[Aškenazi juudid]] - †[[idagoodid]] - †[[langobardid]] - [[mustlased|mustlased (romad)]] ====Põhja-Euroopa==== [[eestlased]] - [[fäärlased]] - †[[idumealased]] - [[Inari saamid]] - [[ingerisoomlased]] - [[islandlased]] - [[isurid]] - [[karjalased]] - †[[kimbrid]] - †[[Koiva liivlased]] - [[koltasaamid]] - [[komid]] - †[[kreevinid]] - †[[kurelased]] - [[latgalid]] - [[latgalid (tänapäev)]] - †[[leivud]] - [[liivlased]] - †[[lutsid]] - [[lätlased]] - [[metsasoomlased]] - [[meälased]] - [[neenetsid]] - [[norralased]] - [[permikomid]] - [[pomoorid]] - [[rootsisoomlased]] - [[rootslased]] - [[saamid]] - [[Salatsi liivlased]] - [[savakod]] - †[[seelid]] - †[[semgalid]] - [[setud]] - †[[sitoonid]] - [[soomerootslased]] - [[soomlased]] - [[suitid]] - †[[svealased]] - †[[svioonid]] - [[sürjakomid]] - [[taanlased]] - [[vadjalased]] - [[vepslased]] - †[[võndlased]] - [[võrukesed]] - †[[Väina liivlased]] - [[äyrämöised]] ====Volga-Uurali alad==== [[baškiirid]] - †[[bulgaarid]] - [[ersad]] - [[kalmõkid]] - [[kasakad]] - [[marid]] - †[[merjalased]] - [[mokšad]] - [[slaavlased]] - [[tatarlased]] - [[terjuhhaanid]] - [[tšuvašid]] - [[udmurdid]] - [[venelased]] - [[volgasakslased]] ====Vahe-Euroopa==== †[[antid]] - †[[bulgaarid]] - †[[daaklased]] - [[gagauusid]] - †[[jatvingid]] - [[karaiimid]] - [[kašuubid]] - [[krimmitatarlased]] - †[[krivitšid]] - †[[kurelased]] - [[leedulased]] - [[lätlased]] - †[[petšeneegid]] - †[[polovetsid]] - [[poolakad]] - †[[preislased]] - [[rumeenlased]] - [[russiinid]] - †[[sarmaadid]] - †[[seelid]] - †[[semgalid]] - †[[sküüdid]] - [[slaavlased]] - [[slovakid]] - †[[žemaidid]] - [[ukrainlased]] - [[ungarlased]] - [[valgevenelased]] ====Kagu-Euroopa==== [[aromuunid]] - [[bosnialased]] - †[[bulgaarid]] - [[bulgaarlased]] - [[horvaadid]] - [[jugoslaavlased (rahvas)|jugoslaavlased]] - [[kreeklased]] - [[makedoonlased]] - [[montenegrolased|montenegrolased (tšernogoorlased)]] - [[pomakid]] - [[rumeenlased]] - [[serblased]] - [[slaavlased]] ====Lääne- ja Kesk-Euroopa==== †[[alemannid]] - [[andorralased]] - †[[anglid]] - †[[anglosaksid]] - [[austerlased]] - [[baskid]] - [[belglased]] - †[[boilased]] - [[bretoonid]] - [[flaamid]] - [[friisid]] - †[[heruskid]] - [[hollandlased]] - †[[ibeerid]] - [[iirlased]] - [[inglased]] - [[kornid]] - [[kõmrid]] - [[mänksid]] - †[[norid]] - †[[piktid]] - †[[polaabid]] - [[prantslased]] - †[[reedid]] - [[sakslased]] - [[slaavlased]] - [[sloveenid]] - [[sorbid]] - [[šotlased]] - [[šveitslased]] - [[tšehhid]] - †[[tüüringid]] - [[valloonid]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Vahemere maade Vahemere maad > Vahemere maade – hommikumaade rahvad=== †[[hellenid]] - [[Sefaradi juudid]] - †[[vandaalid]] ====Lõuna-Euroopa==== [[albaanlased]] - [[andorralased]] - †[[andosiinid]] - †[[eteokreetalased]] - [[galeegid]] - [[hispaanlased]] - †[[illüürlased]] - [[itaallased]] - [[katalaanid]] - [[korsiklased]] - [[kreeklased]] - [[maltalased]] - [[monegaskid]] - †[[pelasgid]] - [[pomakid]] - [[sardid]] - †[[umbrid]] ====Põhja-Aafrika==== [[ababdad]] - [[alžeerlased]] - [[berberid]] - †[[kartaagolased]] (?) - [[koptid]] - [[nuubialased]] - [[oromod]] - [[suaavid]] - [[tuareegid]] ====Väike-Aasia ja Kaukaasia==== [[abasiinid]] - [[abhaasid]] - [[adžaarid]] - [[adõgeed]] - [[agulid]] - [[armeenlased]] - [[artšid]] - [[aserid]] - [[avaarid]] - [[balkaarid]] - †[[foiniiklased]] - [[grusiinid]] - †[[hatid]] - [[ingušid]] - [[kurdid]] - [[lazid]] - [[kumõkid]] - [[lesgid]] - [[megrelid]] - [[Meshethi türklased]] - [[mägijuudid]] - [[nogaid]] - [[osseedid]] - [[rutulid]] - [[svanid]] - [[zazad]] - [[tšerkessogaid]] - [[tšetšeenid]] - [[türklased]] ====Edela-Aasia==== †[[ammonlased]] - [[araablased]] - [[assüürlased]] - [[beduiinid]] - [[belutšid]] - †[[edomlased]] - [[Iraagi türkmeenid]] - [[juudid]] (sealhulgas [[iisraellased]]) - †[[kaldealased]] - [[kurdid]] - [[liibanonlased]] - [[pärslased]] - †[[sumerid]] - [[Süüria türkmeenid]] - [[süürlased]] ====Kesk-Aasia==== [[Buhhaara juudid]] - [[hazarad]] - [[jagnoobid]] - [[karakalpakid]] - [[kirgiisid]] - [[pamiirlased]] - [[puštud]] - [[šugnid]] - [[tadžikid]] - [[türkmeenid]] - [[usbekid]] - [[vahhid]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Siberi ja Sise-Aasia rahvad=== [[altailased]] - [[burjaadid]] - [[dolgaanid]] - [[eenetsid]] - [[eveenid]] - [[evengid]] - [[handid]] - [[itelmeenid]] - [[jukagiirid]] – †[[kamassid]] - [[kasahhid]] - [[ketid]] - [[kirgiisid]] - [[koibalid]] - [[korjakid]] - [[mansid]] - †[[matorid]] - [[metsaneenetsid]] - [[mongolid]] - [[neenetsid]] - [[nganassaanid]] - [[oiraadid]] - †[[sakad]] - [[samojeedid]] - [[sölkupid]] - [[šoorid]] - [[tiibetlased]] - [[tšulõmid]] - [[tubad]] - [[tõvalased]] - [[uiguurid]] - †''[[xueyantuo'd|xueyantuo]]''<nowiki>'d</nowiki> <hr align=center size=4 width=75%> ===Ida-Aasia rahvad=== [[ainud]] - [[avad]] - [[blangid]] - [[eskimod]] - [[hiinlased|hiinlased (hanid)]] - [[hueid (dunganid)]] - [[huud]] - [[jaapanlased]] - [[korealased]] - [[liid]] - [[mandžud]] - [[miaod]] - [[nanaid]] - [[nivhid]] - [[orotšid]] - †[[paleoeskimod]] - [[tšuangid]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Kagu-Aasia rahvad=== [[alakid]] - [[ambelaud]] - [[arakanid]] - [[badžaud]] - [[bahnarid]] - [[biatid]] - [[bitid]] - [[bruud]] - [[budehid]] - [[buhidid]] - [[bulod]] - [[burud]] - [[butonid]] - [[danaud]] - [[džehhid]] - [[halangid]] - [[hanunood]] - [[hreed]] - [[ilokod]] - [[jaavalased]] - [[katud]] - [[kavetid]] - [[khangid]] - [[khmeerid]] - [[kohod]] - [[krõngid]] - [[kuad]] - [[kuid]] - [[laod]] - [[laved]] - [[lumad]] - [[magindanaod]] - [[malailased]] - [[mangjanid]] - [[maranaod]] - [[mnongid]] - [[monid]] - [[morod]] - [[ngekid]] - [[njahöönid]] - [[oid]] - [[pakohid]] - [[pearid]] - [[phuongid]] - [[ratagnonid]] - [[rohingjad]] - [[samred]] - [[sangirid]] - [[saoutšid]] - [[sedangid]] - [[somraid]] - [[sreed]] - [[stiengid]] - [[suoid]] - [[suud]] - [[tadjavanid]] - [[taid]] - [[tailased]] - [[tampuanid]] - [[taoid]] - [[taubuidid]] - [[tausuugid]] - [[theed]] - [[tšengid]] - [[tšiatšiad]] - [[tšraud]] - [[vietnamlased]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Lõuna-Aasia rahvad=== [[belutšid]] - [[bengalid]] - [[bhilid]] - [[gudžaratid]] - [[hindud]] - [[hood]] - [[gondid]] - [[khasid]] - [[marathid]] - [[korkud]] - [[oriad]] - [[radžastanlased]] - [[sentinelid]] - [[silotid]] - [[singalid]] - [[tamilid]] - [[telugud]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Austraalia ja Okeaania rahvad=== [[ambulased]] - [[austraallased]] - [[maoorid]] - [[murunitjad]] - [[paapuad]] - [[samoalased]] - [[tongalased]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Musta Aafrika rahvad=== [[Aafrika pügmeed]] - [[bantud]] ====Saheli-Sudaani rahvad==== [[dinkad]] - [[fulbed]] - [[mursid]] ====Ida-Aafrika==== [[akied]] - [[batvad]] - [[hatsad]] - [[hutud]] - [[lugbarad]] - [[madid]] - [[masaid]] - [[morud]] - [[njamveesid]] - [[njandžad]] - [[ruandad]] - [[rundid]] - [[samburud]] - [[tutsid]] ====Lõuna-Aafrika==== [[afrikandrid|afrikandrid (buurid)]] - [[bušmanid]] - [[Kapimaa malailased]] - [[kungid]] - [[malagassid]] - [[namad]] - [[svaasid]] - †[[vazimbad]] ====Lääne-Aafrika==== [[fonid]] - [[jorubad]] (sealhulgas [[egbad]]) ====Kesk-Aafrika==== [[alurid]] - [[hemad]] - [[kojod]] - [[larid]] - [[lendud]] (sealhulgas [[ngitid]]) - [[logod]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Põhja-Ameerika rahvad=== ====Arktika==== [[aleuudid (rahvas)|aleuudid]] - †[[beotukid]] - [[eskimod]] - [[gröönlased]] - [[inuitid]] - †[[paleoeskimod]] ====Anglo-Ameerika==== [[ameeriklased]] - [[apatšid]] - [[dakotad ja lakotad]] - [[haidad]] - [[kansad]] - [[mandanid]] - [[oseidžid]] - [[ponkad]] - [[sunjid]] - [[tlingitid]] ====Kesk-Ameerika==== [[maiad]] - [[mehhiklased]] - [[nahuad]] ====Kariibia==== [[dominikaanlased]] - †[[kaketiod]] - [[kuubalased]] - [[puertoriikolased]] - †[[tainod]] <hr align=center size=4 width=75%> ===Lõuna-Ameerika rahvad=== [[aimarad]] - [[aravakid]] - [[brasiillased]] - [[jaganid]] - [[ketšuad]] - [[maputšed]] - [[peruulased]] - [[tšiillased]] - [[vajuud]] (goahirod) - [[varaod]] - [[waricacad]] ---- [[Kategooria:Rahvad| Rahvad ja hõimud]] [[Kategooria:Geograafia loendid]] 19fql22dlxncoveoxlc32q7wx8qwix4 0 1080 7144540 7039544 2026-05-02T10:07:07Z Andres 5 /* Vaata ka */ 7144540 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} {{keeled|nimi=Saksa keel|originaalnimi=Deutsch |keelkonnavärv=indo-euroopa |hääldus={{IPA|[dɔɪ̯tʃ]}} |riigid=[[Saksamaa]]l, [[Austria]]s, [[Šveits]]is ([[Saksa Šveits]]), [[Liechtenstein]]is, [[Luksemburg]]is, [[Itaalia]]s ([[Bolzano provints|Lõuna-Tirool]]), [[Belgia]]s ([[Belgia saksakeelne kogukond|Saksakeelne kogukond]]), [[Prantsusmaa]]l ([[Alsace|Elsass]] ja [[Lorraine|Lotring]]) ja mujal |piirkond=valdavalt [[Kesk-Euroopa]] |rääkijad=emakeelena 90–105 mln inimest<ref>Thomas Marten, Fritz Joachim Sauer (Hrsg.): ''Länderkunde Deutschland, Österreich und Schweiz (mit Liechtenstein) im Querschnitt.'' Inform-Verlag, Berlin 2005, ISBN 3-9805843-1-3, S.&nbsp;7.</ref> |keelkond=[[indoeuroopa keeled]]<br>&nbsp;[[germaani keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;[[läänegermaani keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;'''saksa keel''' |riik= {{PisiLipp|Saksamaa}}<br />{{PisiLipp|Austria}}<br />{{PisiLipp|Šveits}} (koos [[Prantsuse keel|prantsuse]], [[Itaalia keel|itaalia]] ja [[Romanši keel|romanši keelega]])<br />{{PisiLipp|Liechtenstein}}<br />{{PisiLipp|Luksemburg}} (koos [[Letseburgi keel|letseburgi]] ja prantsuse keelega)<br />{{PisiLipp|Belgia}} (koos [[Hollandi keel|hollandi]] ja prantsuse keelega)<br />{{PisiLipp|Euroopa Liit}} (koos veel 23 keelega) |keelehoole=ainult [[õigekiri]]: [[Saksa Õigekirjanõukogu]] |kood 1=de |kood 2=ger/deu |kaart=Legal status of German in the world.svg |kaardi legend= {{legend|#ffcc00|riigikeel ja rahvastiku enamuse emakeel}} {{legend|#d98575|riigikeel või ametlik keel, aga mitte enamuse emakeel}} {{legend|#7373d9|ametlik keel, kuid tavaliselt rahva teine ​​keel}} {{legend|#30efe3|vähemuse keel, ilma ametliku staatuseta}} }} '''Saksa keel''' (saksa keeles ''Deutsch'' <small>'''{{Audio|de-Deutsch.ogg|Kuula|}}'''</small>) on [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelkonna]] [[germaani keeled|germaani rühm]]a kuuluv [[keel (keeleteadus)|keel]], mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt [[Kesk-Euroopa]]s. Koos võõrkeelena kõnelejatega on saksa keele rääkijaid üle 120 miljoni. == Ajalugu == [[Keskaeg|Keskajal]] oli [[Põhja-Saksamaa]]l [[kirjakeel]]eks [[alamsaksa keel]], mis on praegu [[regionaalkeel]]. Nüüdiskirjakeel põhineb suuresti [[Kesksaksa keel|kesksaksa]] ja [[ülemsaksa murded|ülemsaksa murdeil]], mida kõneldi Saksamaa kesk- ja lõunaosas. Keskajal ja varauusajal oli Saksamaa jagunenud paljudeks riigikesteks ning sellepärast puudus tollal kirjakeelt ühtlustav ja reguleeriv organ. Kõige rohkem ühtlustas kirjakeelt kirjanike soov olla mõistetav võimalikult paljudele lugejatele. Suurim mõjutaja on [[ülemsaksi murre]]: kirjakeele tähtis arendaja [[Martin Luther]], kes tõlkis Piibli saksa keelde, tegutses [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] toonases pealinnas [[Wittenberg]]is, kus kõneldi ülemsaksi murret. Lutheri jaoks oli ülemsaksi murre, mida mõisteti laiemalt kui teisi murdeid ja mis kuulus kesksaksa murrete alla, "kuldseks keskteeks" alamsaksa ja ülemsaksa murrete vahel, piibli tõlkimisel tugines ta suuresti idapoolsematele kesk- ja ülemsaksa murretele. Kirjakeele kujunemisele aitas kaasa ka barokiajastu Saksimaa kuurvürstkonna prestiiž, kuna Saksimaal tegutses toona palju teadlasi ja kunstnikke, mistõttu peeti ülemsaksi kõrgklassi (kuid mitte lihtrahva) keelt saksa kõrgkeele eksemplariks. Kirjandusteoreetik [[Johann Christoph Gottsched]] (1700–1766), kes elas enamuse oma täiskasvanuelust [[Leipzig]]is, pidas saksi kõrgklassi kõnekeelt saksa keele juhtvormiks ja sellel baseerus ka tema 1748. aasta grammatikaraamat "Grundlegung einer deutschen Sprachkunst", mis oli võtmetähtsusega kirjakeele ja keele standardimise arengus. Ka [[Johann Christoph Adelung]] mainis oma kõrgsaksa keele sõnaraamatus (''Grammatisch-kritisches Wörterbuch der hochdeutschen Mundart'', 1774–1786), et tema jaoks tähendas mõiste "kõrgsaksa keel" haritud ülemsakside kõnepruuki, väites, et ülemsaksi murre on saksa keelele sama mis Toscana murre itaalia keelele ja attika murre kreeka keelele. Üheks põhjuseks, miks [[Frankfurt|Frankfurdist]] pärit [[Johann Wolfgang von Goethe]] isa saatis ta õppima [[Leipzigi Ülikool]]i oli, et ta õpiks väljapeetumat keelt. Kuid pärast [[seitsmeaastane sõda|seitsmeaastast sõda]], kui Saksimaa kuurvürstiriik hakkas prestiiži kaotama, kadus mõneti ka ülemsaksi murde prestiiž, ning saksa keele fonoloogia hakkas baseeruma rohkem idafrangi (Nürnberg/Würzburg) murretel. [[Baltimaad]]e [[baltisakslased|sakslaste]] [[kõnekeel|kõne-]] ja kirjakeel on mõjustatud [[eesti keel]]e [[sõnavara]]st ja [[lauseehitus]]est. Saksa keel on mõjutanud tugevasti eesti keele sõnavara, lauseehitust vähem. Tüüpiliselt on saksa keelest tulnud eesti keelde nende esemete ja nähtuste nimetused, mis mõisnikul oma kodus olid, aga talupojal mitte. [[19. sajand]]il ja [[20. sajand]]i esimesel poolel oli saksa keel ülemaailmselt oluline [[teaduskeel]].<ref>http://www.welt.de/politik/deutschland/article113150770/Warum-Deutsch-als-Forschungssprache-verschwindet.html</ref> == Levik == Tänapäeval on saksa keel [[riigikeel]] [[Saksamaa]]l, [[Austria]]s, [[Šveits]]is, [[Liechtenstein]]is ja [[Luksemburg]]is (esimese kolme järgi on tulnud saksakeelsete maade nimetus DACH (''Deutschland, Austria, Confoederatio Helvetica''), ning on [[ametlik keel]] veel [[Itaalia]]le kuuluvas [[Lõuna-Tirool]]is ja [[Belgia]]s Saksamaa piiri äärses [[Belgia saksakeelne kogukond|Belgia saksakeelses kogukonnas]]. Alates [[Namiibia]] iseseisvumisest [[1984]] kuni [[1990]]. aastani oli saksa keel üks Namiibia riigikeeltest. Lisaks on saksa keel ametlikult tunnustatud vähemuskeel mõnes [[Brasiilia]], Itaalia ([[Trentino]]), [[Kasahstan]]i, [[Poola]], [[Rumeenia]], [[Slovakkia]], [[Taani]], [[Tšehhi]], [[Ungari]], [[Venezuela]] ja [[Venemaa]] osas. Saksa keel on Vatikani korrakaitseüksuse [[Šveitsi kaardivägi|Šveitsi kaardiväe]] haldus- ja [[komandokeel]]. == Variandid == Saksa keele levila moodustab osa suuremast [[Läänegermaani keeled|läänegermaani]] mandrimurrete [[murdekontiinum|kontiinum]]ist, milles lähestikku paiknevad kohalikud murded on tavaliselt vastastikku mõistetavad ning erinevused on seda suuremad, mida kaugemal murded üksteisest geograafiliselt on. Murrete ühtlustamiseks on mõeldud [[saksa standardkeel]] (''Standardsprache''), millel on mitu piirkondlikku varianti. Standardkeele variantide erinevused on väga väikesed, murded aga võivad olla teiste murrete või standardkeele kõnelejate jaoks peaaegu arusaamatud. Saksa murrete liigitus põhineb [[19. sajand]]i uurimustel. Samal ajal hakkasid paljudes piirkondades tekkima standardkeele ja kohaliku murde segunemisel niinimetatud ''kõnekeeled'' (''Umgangssprachen''). [[20. sajand]]i keskpaigas, eriti pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]], lükkasid kõnekeeled vanad murded eemale. Seda protsessi on soodustanud sõjajärgsed [[Pagulane|põgenik]]e<nowiki></nowiki>lained, aga ka [[raadioside]] ja [[televisioon]]i lai levik ning kooliharidus. === Standardkeele variandid === [[Pilt:Standardvarietäten des Deutschen.png|pisi|püsti=1.2|Saksa standardkeele rahvuslikud ja regionaalsed variandid]] Polütsentrilise saksa standardkeele sees eristuvad selgelt Saksa norm (niinimetatud [[liidusaksa kõrgsaksakeel]], ''Bundesdeutsches Hochdeutsch''), [[Austria kõrgsaksa keel|Austria norm]] ja [[Šveitsi kõrgsaksakeel|Šveitsi norm]]. Tinglikult on võimalik eraldi rääkida ka [[Belgia saksakeelne kogukond|Belgia saksakeelse kogukonna]], [[Bolzano provints|Lõuna-Tirooli]], [[Luksemburg]]i ja [[Liechtenstein]]i standardkeele variatsioonidest. Saksamaal, Austrias, Lõuna-Tiroolis ja Belgia saksakeelses piirkonnas tarvitatakse standardkeelt aktiivselt kõigis elu valdkondades. Šveitsis piirdub standardkeele funktsioon põhimõtteliselt kirjapruugi keele omaga, samal ajal kui kõnepruugis valitsevad [[Šveitsisaksa keel|šveitsisaksa murded]]. Luksemburgis on saksa standardkeele kõrval ametlik staatus olemas ka [[letseburgi keel]]el, mis on tekkelt kohalikest saksa murretest välja kujunenud omaette standard. Sõnavara, mis on kõigis saksa standardkeele variantides identne, nimetatakse kuhjuvalt '''üldsaksa keeleks''' (''Gemeindeutsch''). Üldsaksa keele sõnavara ei või siiski omaette keelevarianti genereerida; tegemist on ainult kõigi standardi variantide ühise vundamendiga. === Dialektid === [[Pilt:German dialect continuum in 1900 (according to Wiesinger, Heeroma & König).png|pisi|püsti=1.2| {| |Saksa keele levila 1900. aastal (Peter Wiesingeri ja Werner Königi järgi<ref>Peter Wiesinger: ''Die Einteilung der deutschen Dialekte.'' In: Werner Besch, Ulrich Knoop, Wolfgang Putschke, Herbert Ernst Wiegand (Hrsg.): ''Dialektologie. Ein Handbuch zur deutschen und allgemeinen Dialektforschung,'' 2.&nbsp;Halbband. de Gruyter, Berlin / New York 1983, ISBN 3-11-009571-8, S. 807–900.</ref><ref>Werner König: ''dtv-Atlas Deutsche Sprache.'' 19. Auflage. dtv, München 2019, ISBN 978-3-423-03025-0, S. 230.</ref>).{{legend|#8c506e|[[Alamfrangi keel]]}} {{legend|#df772a|[[Friisi keel]]}}{{legend|#3e9abc|[[Alamsaksa keel]]}}{{legend|#f5ef47|[[Kesksaksa keel]]}}{{legend|#ecca09|[[Ülemsaksa keel]]}}{{legend|#cbaecf|Saksa [[keelesaar]]ed muukeelsetel aladel}} |}]] Saksa keele murdeid jagatakse tavaliselt ''maken/machen''-joone ehk [[Benrathi joon]]e ([[Düsseldorf]]i [[Benrath]]i linnaosa järgi) alusel alamsaksa murreteks (põhjas), mis jäid [[teine häälikunihe|teisest häälikunihkest]] puutumata, ja kõrgsaksa murreteks (lõunas), kus teine häälikunihe toimus. Kõrgsaksa murded jagunevad omakorda kesksaksa ja ülemsaksa murreteks. Varem tähistati kesksaksa ja ülemsaksa murrete piirina [[Karlsruhe joon]]t (''euch/enk''- ehk ''mähe/mähet''-liini). Tänapäeval eelistatakse sellisena vaadelda [[Speyeri joon|Speyeri]] (''Appel/Apfel'') ja [[Germersheimeri joon]]t (''Pund/Pfund''). Enamikus kesk- ja ülemsaksa murretes on häälikunihe toimunud vaid osaliselt, sealhulgas idakesksaksa murretes, millel põhineb suuresti ka saksa standardkeel. Kolm ainsat täielikku häälikunihet läbi teinud murret on [[ülaalemanni murre]], [[ülimalemanni murre]] ja [[Baieri Tirooli murre]]. Alamsaksa rühma kuuluvad need murded, kus teist häälikunihet ei toimunud või see väljendus vähe. Alamsaksa murded tulenevad vanaalamsaksi keelest ning on levinud Põhja-Saksamaal ja Kirde-Madalmaades. Kõnelejad peavad neid sageli iseseisvaks keeleks. [[Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte harta|Euroopa keelteharta]] raames tunnistati [[alamsaksa keel]] Saksamaal ja [[Madalmaad]]es ametlikult regionaalkeelena. [[Alamfrangi keel|Alamfrangi murde]] [[Alam-Reini murre|Alam-Reini variandid]] on samuti häälikunihkest eemale jäänud. [[Keeletüpoloogia]] vaatevinklist on need siiski tihedamalt seotud hollandi kui saksa murretega. Nende klassistamine alamsaksa murrete alarühmana on seega vaieldav.<ref>Jan Goossens: ''Niederdeutsche Sprache – Versuch einer Definition.'' In: Jan Goossens (Hrsg.): ''Niederdeutsch, Sprache und Literatur. Eine Einführung.'' 2. Auflage. Wachholtz, Neumünster 1983, S.&nbsp;13–15.</ref> Nagu ka [[hollandi keel]] tulenevad alamfrangi murded [[Vanahollandi keel|vanaalamfrangi (vanahollandi) keelest]]. [[Uerdingeri joon|Uerdingeri]] (''ik-/ich'') ja [[Benratheri joon]]e (''maken-/machen'') vahel ([[Düsseldorf]]is, [[Mönchengladbach]]is, [[Krefeld]]is, [[Neuss]]is) paiknevad murded näitavad nii alamfrangi kui ka [[Keskfrangi murre|keskfrangi]] jooni. Tegemist on kesksaksa-keskfrangi ja alamfrangi murrete vahelise üleminekutsooniga. Rahvasuus kutsutakse kõiki alamsaksa, vahel ka alamfrangi ja keskfrangi murdeid ''Plattdeutsch''’iks. Sõna ''Platt'', mis jõudis saksa keelde [[keskhollandi keel]]e kaudu [[vanaprantsuse keel]]est, pärineb [[Vulgaarladina keel|vulgaarladina]] sõnast ''*plattus'' (''tasane'', ''sile'') ja seal omakorda tõenäoliselt [[Kreeka keel|kreeka]] sõnast ''πλατύς'' (''tasane'', ''lai'').<ref>Marlies Philippa, Frans Debrabandere, Arend Quak, Tanneke Schoonheim en Nicoline van der Sijs (2003–2009) [http://www.etymologie.nl/ Etymologisch Woordenboek van het Nederlands], Amsterdam, märksõna ''plat''.</ref> Nimetus ei viita mitte geograafiale (kuigi alamsaksa murdeid kõneldakse tõepoolest [[tasandik]]el), vaid selle allikaks on eeldatavasti vana alamsaksa väljend ''platt spreken'' (''avalikult rääkima'', ''selgelt rääkima'').<ref>M. Jansen: ''Atlas van de Nederlandse taal. Editie Vlaanderen.'' Lannoo Meulenhoff, Tielt 2018, S.&nbsp;29–30.</ref><ref>M. Philippa, F. Debrabandere, A. Quak, T. Schoonheim en N. van der Sijs (2003–2009) Etymologisch Woordenboek van het Nederlands, Amsterdam.</ref><ref name="pfeifer">''Etymologisches Wörterbuch des Deutschen.'' Erarbeitet unter der Leitung von Wolfgang Pfeifer. Akademie, Berlin 1989 (und weitere Auflagen), Artikel [https://www.dwds.de/wb/platt#2 ''platt''].</ref><ref>''Kluge. Etymologisches Wörterbuch der deutschen Sprache.'' Bearbeitet von Elmar Seebold. 25., durchgesehene und erweiterte Auflage. De Gruyter, Berlin/Boston 2011, S.&nbsp;710.</ref> * [[Kõrgsaksa keel]] ** [[kesksaksa keel]] *** [[läänekesksaksa keel]] **** [[keskfrangi murre]] ([[ripuari murre]], [[Moseli frangi murre]], [[Lääne-Lotringi murre]] + iseseisev [[letseburgi keel]]) **** [[Reini frangi murre]] ([[Pfälzi murre]], [[Hesseni murre]], [[Nassau murre]], [[Saarimaa murre]], [[Ida-Lotringi murre]]) *** [[idakesksaksa keel]] **** [[Lõuna-Margi murre]] (siirdemurre [[idaalamsaksa keel]]ega) **** [[Üla-Preisi murre]] **** [[Sileesia murre (saksa keel)|Sileesia murre]] (mitte segi ajada [[sileesia keel]]ega) **** [[Tüüringi-Ülem-Saksi murre]] ** [[ülemsaksa keel]] *** [[alemanni keel]] **** [[alamalemanni murre]] **** [[keskalemanni murre]] **** [[ülalemanni murre]] **** [[ülimalemanni murre]] **** [[švaabi murre]] *** [[Baieri keel]] **** [[Põhja-Baieri murre]] **** [[Kesk-Baieri murre]] **** [[Lõuna-Baieri murre]] *** [[frangi keel]] (idafrangi keel) **** [[Ansbachi murre]] **** [[Maagimäestiku murre]] **** [[Hohenlohe murre]] **** [[Alam-Frangimaa murre]] **** [[Ülem-Frangimaa murre]] **** [[Vogtlandi murre]] **** [[Vorvogtlandi murre]] *** [[Lõuna-Reini frangi murre]] * [[Alamsaksa keel]] ** [[alamsaksi keel]] *** [[põhjaalamsaksi murre]] (põhjaalamsaksa keel) *** [[Ostfaleni murre]] *** [[Westfaleni murre]] ** [[idaalamsaksa keel]] *** [[Margi murre]] *** [[Mecklenburgisch-Vorpommerni murre]] *** [[Alam-Preisi murre]] *** [[Ida-Pommeri murre]] * [[Alamfrangi keel]] ** [[Alam-Reini murre]] === Segakeeled === Raskesti klassistatav on alamsaksa ja kõrgsaksa segakeel ''[[Missingsch]]'', samuti endas kõrgsaksa, alamsaksa, [[Taani keel|taani]] ja [[Lõunajüüti murre|lõunajüüti]] elemente ühendav ''[[Petuh]]''. Lõunajüüti keelt vaadeldakse alamsaksa mõjudest hoolimata üldjuhul taani keele murdena. Lisaks on saksa keele mõjutatud taani [[Lõuna-Slesvigi murre]]. Segakeeli on tekkinud samuti saksa keele kontaktidest mittegermaani keeltega. Heaks näiteks on saksa ja [[Alamsorbi keel|alamsorbi]] segakeel ''[[Ponaschemu]]''. [[Sileesia keel]]t (loomuselt saksa ja [[Poola keel|poola]] segakeelt) peetakse tavaliselt kas poola keele murdeks või iseseisvaks keeleks. [[Jidiši keel|Jidiš]] pärineb keskülemsaksa keelest, kuid on edaspidi [[Slaavi keeled|slaavi]] ja [[Heebrea keel|heebrea]] mõjude all iseseisvalt arenenud ning omaette kirjaliku normiga keeleks välja kujunenud. [[Kolonisatsioon|Koloniseerimise]] käigus tekkis [[Paapua Uus-Guinea]] [[Ida-Uus-Britannia provints]]i aladel ''[[Unserdeutsch]]'' ('meie-saksa keel'), [[kreoolkeel]] saksa keele alusel, samuti [[Namiibia]] [[pidžin]]keel ''[[Küchendeutsch]]'' ('köögisaksa keel'). Nii üks kui teine on nüüdseks praktiliselt välja surnud.<ref>{{netiviide|autor=Péter Maitz|url=https://www.germanistik.unibe.ch/forschung/projekte/unserdeutsch_rabaul_creole_german/was_ist_unserdeutsch/index_ger.html|pealkiri=Was ist Unserdeutsch|väljaandja=Universität Bern|aasta=2020|vaadatud=14. juuni 2022|arhiivimisaeg=2022-05-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220504145449/https://www.germanistik.unibe.ch/forschung/projekte/unserdeutsch_rabaul_creole_german/was_ist_unserdeutsch/index_ger.html|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>Susanne Mühleisen: [http://web.fu-berlin.de/phin/phin31/p31t3.htm ''Emil Schwörers Kolonial-Deutsch (1916). Sprachliche und historische Anmerkungen zu einem „geplanten“ Pidgin im kolonialen Deutsch Südwest Afrika.''] In: ''PhiN.'' 31/2005, S. 30–48, Absatz: ''2.3 Kolonialdeutsch und Küchendeutsch'' (S. 41 ff.)</ref> == Grammatika == {{Vaata|Saksa keele grammatika}} Saksa keel kuulub [[Läänegermaani keeled|mandriläänegermaani keelte]] alarühmasse, koos [[Hollandi keel|hollandi]], [[Friisi keel|friisi]] ja teiste keelega. Nendega jagab see teatud põhjapanevaid ühisjooni, ennekõike – keerulisi, [[pealause]]tel ja [[kõrvallause]]tel vahet tegevaid [[Sõnajärg|sõnajärje]] reegleid. Pealause puhul domineerib saksa keeles nimelt põhisõnajärje skeem [[SVO]] ([[Alus (keeleteadus)|alus]]-[[öeldis]]-[[sihitis]]), kusjuures öeldis [[Sõnajärg#V2-sõnajärg|jääb alati teisele kohale]]; kõrvallauses järgitakse see-eest rõhuvalt skeemi [[SOV]] (alus-sihitis-öeldis). Paljude teiste mandriliste germaani keeltega (või ka [[inglise keel]]ega) võrreldes on saksa keel säilitanud suhteliselt rikka [[fleksioon]]i. [[Käändsõna|Noomenite]] puhul eristatakse saksa keeles [[Grammatiline sugu|grammatilist sugu]] (mees-, nais- ja kesksugu), millega ühilduvad [[Artikkel (abisõna)|artiklid]] ja (välja arvatud [[Öeldistäide|öeldistäite]] positsioonis) [[omadussõna]]d, nelja [[kääne]]t ([[Nimetav kääne|nominatiiv]]i, [[Omastav kääne|genitiiv]]i, [[daativ]]i, [[Sihitav kääne|akusatiiv]]i) ja kahte [[Arv (keeleteadus)|arvu]]. Tegusõnade puhul eristatakse mitut [[Aeg|ajavormi]] (nende hulgas nii lihtsaid kui ka liitseid), [[isik]]uid, nelja [[kõneviis]]i ja kahte [[tegumood]]i. [[Abitegusõna|Abitegusõna]] funktsiooni kannavad verbid ''sein'' ('olema'), ''haben'' ('omama') ja ''werden'' ('saama'). Saksa keeles on silmapaistvalt produktiivne [[sõnamoodustus]]. Väga palju kasutatakse [[Prefiks|eesliiteid]] (tegusõnade puhul; võrreldav [[ühendverb]]idega [[eesti keel]]es) ja kompositsiooni ehk [[Liitsõna|liitsõnu]] (eesti keelega analoogselt: ''Haus+tür'' – 'maja+uks', ''Weihnacht-s+baum+verkäufer'' – 'jõulu+puu+müüja'). == Ortograafia == {{Vaata|Saksa keele ortograafia}} === Tähestik === {{Vaata|Saksa tähestik}} Saksa keeles kasutatakse [[ladina tähestik]]ku koos nelja lisatähega: [[Ä]], [[Ö]], [[Ü]] ja [[ẞ]] (enamasti väiketähena: [[ß]]). <big><center>'''A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z &nbsp; Ä Ö Ü &nbsp; ẞ'''</big></center> === Suur algustäht === Saksa keele ortograafiliseks eripäraks on, et kõik [[nimisõna]]d (sealhulgas [[Üldnimi|üldnimed]]) kirjutatakse ka lause sees [[Majuskel|suure algustähega]] (saksa k ''Großschreibung''), näiteks: ''der Hund'' (''koer''), ''das Brot'' (''leib''), ''die Zeitung'' (''ajakiri'') jne. Ainulaadne komme pärineb [[17. sajand]]ist, [[Barokk|baroki]] ajastust.<ref>„Das Barock hat in die deutsche Rechtschreibung die Majuskel eingebürgert.“ [[Walter Benjamin]]: ''Gesammelte Schriften.'' Frankfurt am Main 1980, Band 1, S. 382.</ref> Juba [[Hiliskeskaeg|hiliskeskajal]] tähistati saksakeelsetes tekstides suure algustähega või kahe suure algustähega neid sõnu (mitte ainult nimisõnu), mida taheti rõhutada.<ref>[http://decemsys.de/sonstig/gesch-rs.pdf Michael Schneider: ''Geschichte der deutschen Orthographie unter besonderer Berücksichtigung der Entwicklung seit 1994.'' Materialien zur (neuen) deutschen Orthographie, Universität Marburg, S. 1–30.]</ref> Saksamaalt kandus ''Großschreibung'' [[taani keel]]de ja sealt edasi [[Taani-Norra]] personaaluniooni kaudu [[norra keel]]de. 1867. aasta reformiga majusklid üldnimede puhul norra keeles siiski tühistati, 1948. aastal loobus sellest reeglist ka taani keel. Tänapäeval kasutavad sama süsteemi mis saksa keeles ainult [[Friisi keel|idafriisi]] ja [[letseburgi keel]]. === Peamised hääldusreeglid === (Transkriptsioonid [[IPA]] järgi.) Kaashäälikutähed: * H/h pärast täishäälikut ei hääldata, nt ''Kuh'' [kuː], ''sehen'' [ˈzeːən]. * R/r hääldatakse [ʁ], nt ''Problem'' [pʁoˈbleːm], ''rauchen'' [ˈʁaʊ̯xn̩]. Piirkonniti kohtab ka hääldust [r] või [ɾ]. * S/s hääldatakse [ʃ] (nagu eesti [[š]]) enne p’d ja t’d sõna või silbi alguses, nt ''Sport'' [ʃpɔʁt], ''streiten'' [ˈʃtʁaɪ̯tn̩]; [z] enne täishäälikut, nagu nt ''Bremse'' [ˈbʁɛmzə], ''sauber'' [ˈzaʊ̯bɐ]; muidu [s], nt ''Skizze'' ([ˈskɪt͡sə]. Ss ja ẞ/ß hääldatakse alati [s]: ''hassen'' [ˈhasn̩], ''süß'' [zyːs]. * Vähestes [[omasõna]]des, kus see esineb, hääldatakse V/v [f] (''viel'' [fiːl], ''Vogel'' [ˈfoːɡl̩]), [[võõrsõna]]des [v] (''Variante'' [vaˈʁi̯antə], ''Version'' [vɛʁˈzi̯oːn]). * W/w hääldatakse [v] (''Wagen'' [ˈvaːɡn̩], ''Werbung'' [ˈvɛʁbʊŋ]). * Z/z hääldatakse [t͡s] (''Zahn'' [t͡saːn], ''Zeuge'' [ˈt͡sɔɪ̯ɡə]). * Ka siis, kui kaashäälik kirjutatakse kahekordselt, hääldatakse seda siiski lühikesena, nt ''Begriff'' [bəˈɡʁɪf], ''Verwirrung'' [fɛɐ̯ˈvɪʁʊŋ], ''zusammen'' [t͡suˈzamən]. Ühendit ck hääldatakse samuti lihtsalt [k] (''Rock'' [ʁɔk], ''Schock'' [ʃɔk]), dt lihtsalt [t] (''Stadt'' [ʃtat], ''[[Vaud' kanton|Waadt]]'' [vaːt]), tz lihtsalt [t͡s] (''Satz'' [zat͡s], ''spritzen'' [ˈʃpʁɪt͡sn̩]). * -ig sõna lõpus hääldatakse paljudes piirkondades [iç] (ç – omapärane kaashäälik, lähedane vene palataliseerunud [[х]]’le sõnas ''хитрый''): ''gruselig'' [ˈɡʁuːzəlɪç], ''König'' [ˈkøːnɪç]. * Lisaks on kasutusel järgmisel kaashäälikutähtede ühendid: ** sch [ʃ] (nagu eesti [[š]]), nt ''schieben'' [ˈʃiːbn̩], ''Geschäft'' [ɡəˈʃɛft]; ** tsch [t͡ʃ] (nagu inglise ch), nt ''Kutsche'' [ˈkʊt͡ʃə], ''tschüss'' [t͡ʃʏs]; ** [[võõrsõna]]des: dsch [d͡ʒ] (nagu inglise [[j]]), nt ''Dschinn'' [d͡ʒɪn], ''Dschungel'' [ˈd͡ʒʊŋl̩]; ** ch [x] (nagu vene [[х]] sõnas ''хорошо'') pärast a’d, o’d ja u’d, nt ''Loch'' [lɔx], ''Buch'' [buːx]; [k] enne s’i, nt ''Fuchs'' [fʊks], ''sechs'' [zɛks]; muidu alati [ç]: ''Bücher'' [ˈbyːçɐ], ''riechen'' [ˈʁiːçn̩], ''weich'' [vaɪ̯ç]; ** ng [ŋ] (nagu eesti [[n]] sõnas ''kingad''), nt ''bringen'' [ˈbʁɪŋən], ''Ding'' [dɪŋ]; ** pf [p͡f] ([[afrikaat]]), nt ''Pferd'' [p͡feːɐ̯t], ''pfiffig'' [ˈp͡fɪfɪç]. Täishäälikutähed: * Ö/ö ja Ü/ü hääldus sarnaneb eesti keele omaga. Ö/ö hääldatakse [œ] (lühike) või [øː] (pikk), Ü/ü [ʏ] või [yː]. Ä/ä hääldus seevastu erineb eesti keele hääldusest, [ɛ] (lühike) ja [ɛː] (pikk). E/e hääldatakse lühikeselt samuti [ɛ], kuid pikalt [eː] (suletud häälik). * Täishääliku pikkus antakse kirjapildis edasi süsteemitult ja eri viisidega. Näiteks kasutatakse pika hääliku märgistamiseks tumma [[h]]’d (''Kuh'' [kuː]), [[ß]]’i (''süß'' [zyːs]) või kirjutatakse täishäälikut kahekordselt (''Haar'' [haːɐ̯], ''Boot'' [boːt]). Ka siis, kui kõik need tähised puuduvad, on pikk hääldus ikkagi võimalik (''gut'' [ɡuːt], ''Mond'' [moːnt], ''sagen'' [ˈzaːɡn̩]). * Kasutusel on järgmised täishäälikutähtede ühendid: ** ie [i:], nt ''Knie'' [kniː], ''sieben'' [ˈziːbn̩]; ** ei [aɪ̯], nt ''beide'' [ˈbaɪ̯də], ''weinen'' [ˈvaɪ̯nən]; ** eu [ɔɪ̯], nt ''treu'' [tʁɔɪ̯], ''Deutsch'' [dɔɪ̯t͡ʃ]; ** äu samuti [ɔɪ̯], nt ''äußern'' [ˈɔɪ̯sɐn], ''Mäuse'' [ˈmɔɪ̯zə]. * -er sõna lõpus hääldatakse täishäälikuna [ɐ] (a-[[švaa]]), nt ''Denkmäler'' [ˈdɛŋkˌmɛːlɐ], ''Lehrer'' [ˈleːʁɐ], ''schlechter'' [ˈʃlɛçtɐ]. Kuid -e sõna lõpus muutub [[Reduktsioon (keeleteadus)|reduktsiooni]] tõttu [ə]’ks (e-švaaks), nagu sõnas ''Mäuse'' [ˈmɔɪ̯zə]. == Vaata ka == * [[Saksakeelne kirjandus]] * [[Saksa laenud eesti keeles]] * [[Texasdeutsch]] * [[Saksa keel Namiibias]] * [[Saksa viipekeel]] * [[Baltisaksa keel]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commonscat|German language}} {{Vikitsitaadid}} *[http://www.101languages.net/german/ Ingliskeelne õppematerjal algajatele] *[http://www.visuellesynonyme.com/ Saksa tesaurus] *[https://eki.ee/teatmik/saksa-nimed/ Saksa nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus {{Vikipeedia/keel|de|Saksakeelne}} {{EuroopaLiiduAmetlikudKeeled}} [[Kategooria:Saksa keel| ]] ewutye31fcdhwxn6ol37mbechncgsmp 0 1337 7144415 6905225 2026-05-02T08:25:18Z Taivo 268 /* Maailmas */ 7144415 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on kuupäevast; samanimelise kolhoosi kohta vaata [[9. Mai (kolhoos)]]}} {{Maikalender}} '''9. mai''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 129. ([[liigaasta]]l 130.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 26. aprill (1901–2099). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== *[[1899]] – Tallinnas avati a/s [[Dvigatel]]i vagunitehas. *[[1906]] – [[Vene Talurahvapank|Vene Talurahvapanga]] tegevus laienes ka [[Balti kubermangud]]ele.<ref name="Kronoloogia, 2007: 169–171"/> *[[1907]] – [[Tartu]]s asutati [[üliõpilaskorporatsioon]] [[Fraternitas Estica]].<ref name="Kronoloogia, 2007:171" /> *[[1908]] – [[Rootsi kuningas]] [[Gustaf V]], kes oli 30. aprillil (ukj) sõitnud [[Tallinn]]a kaudu [[Peterburi]] [[Rootsi]] [[Wilhelm (Rootsi prints)|printsi Wilhelmi]] laulatusele, saabus hommikul taas [[Tallinn]]a ning veetis seal päeva, külastades [[Mustpeade maja]], [[Tallinna Toomkirik|toomkirik]]ut, [[Püha Aleksander Nevski katedraal|Aleksander Nevski peakirikut]] ja [[Russalka mälestussammas]]t. Lõppes ka 30. aprillist kestnud Rootsi sõjalaevastiku visiit Tallinna. *[[1934]] – [[sisekaitseülem]] sulges [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei|Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei]] Tallinna 1. ühingu riigivastase kihutustöö pärast. * [[2006]] – [[Riigikogu]] ratifitseeris häältega 73:1 [[Euroopa Liidu põhiseaduse leping|Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu]]. * [[2009]] – [[Saaremaa]]l [[Sõrve]]s avati nelja kilomeetri pikkune [[Läänemeri|Läänemerd]] ja [[Liivi laht]]e ühendav [[Salme jõgi|Salme jõe kanal]]. ===Maailmas=== *[[1386]] – [[Portugal]] ja [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] uuendasid [[Windsori leping]]uga oma 1275. aastast kehtinud liitu. See on vanimaid siiani kehtivaid sõpruslepinguid. *[[1671]] – [[Thomas Blood]] varastas [[Londoni Tower]]ist Briti kroonijuveelid. *[[1901]] – neli päeva pärast [[Austraalia Liit|Austraalia Liidu]] loomist kogunes [[Melbourne|Melbourne'is]] esimest korda [[Austraalia parlament]]. *[[1903]] – asutati [[Eesti Heategev Selts Helsingis]].<ref name="Kronoloogia 2015"/> *[[1926]] – [[Richard Byrd]] ja [[Floyd Bennet]] lendasid esimestena lennukiga üle [[põhjapoolus]]e. *[[1927]] – [[Austraalia]] pealinnaks sai [[Melbourne]]'i asemel [[Canberra]]. *[[1933]] – [[Berliin]]is toimus esimene [[raamatupõletamine]].{{lisa viide}} *[[1945]] – jõustus [[Kolmas riik|Saksamaa]] [[Saksa Riigi kapitulatsiooniakt|tingimusteta kapituleerumise akt]] [[Teine maailmasõda|teises maailmasõjas]]. *[[1950]] – Prantsusmaa välisminister [[Robert Schuman]] avaldas [[Schumani deklaratsioon|deklaratsiooni]], milles ta soovitas Euroopa riikide koostöö alusena luua Prantsuse-Saksa söe- ja terasetootmist ühitav [[Euroopa Söe- ja Teraseühendus|ülemamet]]. *[[1960]] – [[Ameerika Ühendriigid]] legaliseerisid esimese riigina [[rasestumisvastased tabletid]]. *[[2004]] – [[Rooma]]s asutati [[Euroopa Vasakpartei]]. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 9. mail}} * * [[1751]] – [[Jakob Friedrich von Abel]], saksa filosoof, psühholoog ja pedagoog * [[1837]] – [[Adam Opel]], saksa insener * [[1886]] – [[Johannes Käspert]], Eesti poliitik * [[1924]] – [[Bulat Okudžava]], vene luuletaja ja muusik * [[1925]] – [[Helga Jõerüüt]], eesti maalikunstnik * [[1925]] – [[Elga Leškin]], eesti moekunstnik * [[1926]] – [[Abel Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane * [[1928]] – [[Colin Chapman]], inglise insener, ettevõtte [[Lotus Cars]] asutaja * 1928 – [[Barbara Ann Scott]], kanada iluuisutaja * 1928 – [[Heino Kärblane]], eesti põllumajandusteadlane * [[1929]] – [[Valter Rummel]], eesti tõlkija * [[1933]] – [[Uno Kajak]], eesti suusasportlane * [[1939]] – [[Ralph Boston]], ameerika kergejõustiklane (kaugushüppaja) * [[1940]] – [[Jarmo Virmavirta]], soome ajakirjanik * [[1949]] – [[Billy Joel]], ameerika muusik * [[1950]] – [[Maire Liivamets]], eesti kirjandusteadlane * [[1953]] – [[Cardo Remmel]], eesti majandustegelane * 1953 – [[Sergei Pedersen]], eesti muusik * [[1956]] – [[Toomas Suumann]], eesti näitleja * [[1959]] – [[Maie Poomann]], eesti haridustegelane * [[1965]] – [[Steve Yzerman]], kanada jäähokimängija * [[1965]] – [[Margus Harak]], eesti bioloog * [[1968]] – [[Marie-José Perec]], prantsuse kergejõustiklane * [[1968]] – [[Maria Avdjuško-Taska]], eesti näitleja * [[1975]] – [[Ilomai Küttim]] (Electra), eesti diskor ja saatejuht * [[1976]] – [[Ott Kadarik]], eesti arhitekt * [[1977]] – [[Mari Laaniste]], eesti kirjanik * [[1992]] – [[Kadi Liis Saar]], eesti tennisist == Surnud == {{vaata|Surnud 9. mail}} * [[1749]] – [[Salomo Heinrich Vestring]], baltisaksa vaimulik ja kirjamees * [[1760]] – [[Nikolaus Ludwig von Zinzendorf]], [[vennastekogudus]]e rajaja * [[1805]] – [[Friedrich Schiller]], saksa luuletaja ja ajaloolane * [[1933]] – [[Karl Premet]], [[Nabala vald|Nabala]] vallavanem * [[1962]] – [[Mihhail Ridiger]], Eesti õigeusu vaimulik * [[1968]] – [[Juta Kaidla]], eesti luuletaja ja lastekirjanik * [[1978]] – [[Aldo Moro]], Itaalia poliitik * [[1980]] – [[Paul Krigul]], eesti muusikapedagoog, koorijuht ja organist * [[1986]] – [[Tenzing Norgay]], Tiibeti/Nepali šerpa, [[Džomolungma]] vallutaja koos [[Edmund Hillary]]ga * [[1995]] – [[Rein Teinberg]], eesti loomakasvatusteadlane ja geneetik * [[2004]] – [[Ahmat Kadõrov]], [[Venemaa]] [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeeni Vabariigi]] president * [[2007]] – [[Ester Roode]], eesti maalikunstnik * 2007 – [[Lea Veelma]], eesti ajakirjanik * [[2020]] – [[Little Richard]], USA laulja, laulukirjutaja ja pianist == Ilmarekordid == *[[Tallinn]]a soojarekord 26,2 kraadi (1969) *[[Tartu]] soojarekord 26,9 kraadi (1969) *[[Tallinn]]a külmarekord –2,9 kraadi (1953) *[[Tartu]] külmarekord –5 kraadi (1999) == Pühad == *[[Euroopa päev]] * [[Venemaa]]l, [[Ukraina]]s, [[Valgevene]]s, [[Moldova]]s ja [[Transnistria]]s, [[Serbia]]s, [[Armeenia]]s, [[Aserbaidžaan]]is, [[Kasahstan]]is, [[Kõrgõzstan]]is, [[Türkmenistan]]is, [[Tadžikistan]]is [[Võidupüha (NSV Liit)|võidupüha]], millega tähistatakse [[Suur Isamaasõda|suure isamaasõja]] lõppu. *[[Õigeusk|Õigeusu]] kirikus peapiiskop Nikolause säilmete toomise ja [[prohvet]] [[Jesaja]] mälestuspäev. *[[Eesti rahvakalender|Eesti rahvakalendris]] [[kevadine nigulapäev]], [[vadjalased|vadja]] rahvakalendris ja [[maausk|maausu]] kalendris [[ligupäev]]. *Rahvusvaheline [[kadunud soki päev]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rahvusvaheline kadunud sokkide mälestuspäev |url=https://rahvakalender.ee/rahvusvaheline-kadunud-sokkide-malestuspaev/ |vaadatud=2025-05-09 |väljaanne=Eesti rahvakalender |keel=et}}</ref> == Nimepäev == * Eestis – [[Kahru (eesnimi)|Kahru]], [[Ott (eesnimi)|Ott]], [[Otto (eesnimi)|Otto]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007:171">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 171</ref> <ref name="Kronoloogia, 2007: 169–171">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 169–171</ref> <ref name="Kronoloogia 2015">Eesti ajalugu : kronoloogia / Ain Mäesalu, Sulev Vahtre, Mati Laur ... Tallinn 2015</ref> }} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Mai 09]] ix2bbahn5vmkqvfm3fw9tbu27z59gbl 7144420 7144415 2026-05-02T08:27:28Z Taivo 268 väär väide välja 7144420 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on kuupäevast; samanimelise kolhoosi kohta vaata [[9. Mai (kolhoos)]]}} {{Maikalender}} '''9. mai''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 129. ([[liigaasta]]l 130.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 26. aprill (1901–2099). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== *[[1899]] – Tallinnas avati a/s [[Dvigatel]]i vagunitehas. *[[1906]] – [[Vene Talurahvapank|Vene Talurahvapanga]] tegevus laienes ka [[Balti kubermangud]]ele.<ref name="Kronoloogia, 2007: 169–171"/> *[[1907]] – [[Tartu]]s asutati [[üliõpilaskorporatsioon]] [[Fraternitas Estica]].<ref name="Kronoloogia, 2007:171" /> *[[1908]] – [[Rootsi kuningas]] [[Gustaf V]], kes oli 30. aprillil (ukj) sõitnud [[Tallinn]]a kaudu [[Peterburi]] [[Rootsi]] [[Wilhelm (Rootsi prints)|printsi Wilhelmi]] laulatusele, saabus hommikul taas [[Tallinn]]a ning veetis seal päeva, külastades [[Mustpeade maja]], [[Tallinna Toomkirik|toomkirik]]ut, [[Püha Aleksander Nevski katedraal|Aleksander Nevski peakirikut]] ja [[Russalka mälestussammas]]t. Lõppes ka 30. aprillist kestnud Rootsi sõjalaevastiku visiit Tallinna. *[[1934]] – [[sisekaitseülem]] sulges [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei|Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei]] Tallinna 1. ühingu riigivastase kihutustöö pärast. * [[2006]] – [[Riigikogu]] ratifitseeris häältega 73:1 [[Euroopa Liidu põhiseaduse leping|Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu]]. * [[2009]] – [[Saaremaa]]l [[Sõrve]]s avati nelja kilomeetri pikkune [[Läänemeri|Läänemerd]] ja [[Liivi laht]]e ühendav [[Salme jõgi|Salme jõe kanal]]. ===Maailmas=== *[[1386]] – [[Portugal]] ja [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] uuendasid [[Windsori leping]]uga oma 1275. aastast kehtinud liitu. See on vanimaid siiani kehtivaid sõpruslepinguid. *[[1671]] – [[Thomas Blood]] varastas [[Londoni Tower]]ist Briti kroonijuveelid. *[[1901]] – neli päeva pärast [[Austraalia Liit|Austraalia Liidu]] loomist kogunes [[Melbourne|Melbourne'is]] esimest korda [[Austraalia parlament]]. *[[1903]] – asutati [[Eesti Heategev Selts Helsingis]].<ref name="Kronoloogia 2015"/> *[[1926]] – [[Richard Byrd]] ja [[Floyd Bennet]] lendasid esimestena lennukiga üle [[põhjapoolus]]e. *[[1927]] – [[Austraalia]] pealinnaks sai [[Melbourne]]'i asemel [[Canberra]]. *[[1933]] – [[Berliin]]is toimus esimene [[raamatupõletamine]].{{lisa viide}} *[[1945]] – jõustus [[Kolmas riik|Saksamaa]] [[Saksa Riigi kapitulatsiooniakt|tingimusteta kapituleerumise akt]] [[Teine maailmasõda|teises maailmasõjas]]. *[[1950]] – Prantsusmaa välisminister [[Robert Schuman]] avaldas [[Schumani deklaratsioon|deklaratsiooni]], milles ta soovitas Euroopa riikide koostöö alusena luua Prantsuse-Saksa söe- ja terasetootmist ühitav [[Euroopa Söe- ja Teraseühendus|ülemamet]]. *[[1960]] – [[Ameerika Ühendriigid]] legaliseerisid esimese riigina [[rasestumisvastased tabletid]]. *[[2004]] – [[Rooma]]s asutati [[Euroopa Vasakpartei]]. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 9. mail}} * * [[1751]] – [[Jakob Friedrich von Abel]], saksa filosoof, psühholoog ja pedagoog * [[1837]] – [[Adam Opel]], saksa insener * [[1924]] – [[Bulat Okudžava]], vene luuletaja ja muusik * [[1925]] – [[Helga Jõerüüt]], eesti maalikunstnik * [[1925]] – [[Elga Leškin]], eesti moekunstnik * [[1926]] – [[Abel Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane * [[1928]] – [[Colin Chapman]], inglise insener, ettevõtte [[Lotus Cars]] asutaja * 1928 – [[Barbara Ann Scott]], kanada iluuisutaja * 1928 – [[Heino Kärblane]], eesti põllumajandusteadlane * [[1929]] – [[Valter Rummel]], eesti tõlkija * [[1933]] – [[Uno Kajak]], eesti suusasportlane * [[1939]] – [[Ralph Boston]], ameerika kergejõustiklane (kaugushüppaja) * [[1940]] – [[Jarmo Virmavirta]], soome ajakirjanik * [[1949]] – [[Billy Joel]], ameerika muusik * [[1950]] – [[Maire Liivamets]], eesti kirjandusteadlane * [[1953]] – [[Cardo Remmel]], eesti majandustegelane * 1953 – [[Sergei Pedersen]], eesti muusik * [[1956]] – [[Toomas Suumann]], eesti näitleja * [[1959]] – [[Maie Poomann]], eesti haridustegelane * [[1965]] – [[Steve Yzerman]], kanada jäähokimängija * [[1965]] – [[Margus Harak]], eesti bioloog * [[1968]] – [[Marie-José Perec]], prantsuse kergejõustiklane * [[1968]] – [[Maria Avdjuško-Taska]], eesti näitleja * [[1975]] – [[Ilomai Küttim]] (Electra), eesti diskor ja saatejuht * [[1976]] – [[Ott Kadarik]], eesti arhitekt * [[1977]] – [[Mari Laaniste]], eesti kirjanik * [[1992]] – [[Kadi Liis Saar]], eesti tennisist == Surnud == {{vaata|Surnud 9. mail}} * [[1749]] – [[Salomo Heinrich Vestring]], baltisaksa vaimulik ja kirjamees * [[1760]] – [[Nikolaus Ludwig von Zinzendorf]], [[vennastekogudus]]e rajaja * [[1805]] – [[Friedrich Schiller]], saksa luuletaja ja ajaloolane * [[1933]] – [[Karl Premet]], [[Nabala vald|Nabala]] vallavanem * [[1962]] – [[Mihhail Ridiger]], Eesti õigeusu vaimulik * [[1968]] – [[Juta Kaidla]], eesti luuletaja ja lastekirjanik * [[1978]] – [[Aldo Moro]], Itaalia poliitik * [[1980]] – [[Paul Krigul]], eesti muusikapedagoog, koorijuht ja organist * [[1986]] – [[Tenzing Norgay]], Tiibeti/Nepali šerpa, [[Džomolungma]] vallutaja koos [[Edmund Hillary]]ga * [[1995]] – [[Rein Teinberg]], eesti loomakasvatusteadlane ja geneetik * [[2004]] – [[Ahmat Kadõrov]], [[Venemaa]] [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeeni Vabariigi]] president * [[2007]] – [[Ester Roode]], eesti maalikunstnik * 2007 – [[Lea Veelma]], eesti ajakirjanik * [[2020]] – [[Little Richard]], USA laulja, laulukirjutaja ja pianist == Ilmarekordid == *[[Tallinn]]a soojarekord 26,2 kraadi (1969) *[[Tartu]] soojarekord 26,9 kraadi (1969) *[[Tallinn]]a külmarekord –2,9 kraadi (1953) *[[Tartu]] külmarekord –5 kraadi (1999) == Pühad == *[[Euroopa päev]] * [[Venemaa]]l, [[Ukraina]]s, [[Valgevene]]s, [[Moldova]]s ja [[Transnistria]]s, [[Serbia]]s, [[Armeenia]]s, [[Aserbaidžaan]]is, [[Kasahstan]]is, [[Kõrgõzstan]]is, [[Türkmenistan]]is, [[Tadžikistan]]is [[Võidupüha (NSV Liit)|võidupüha]], millega tähistatakse [[Suur Isamaasõda|suure isamaasõja]] lõppu. *[[Õigeusk|Õigeusu]] kirikus peapiiskop Nikolause säilmete toomise ja [[prohvet]] [[Jesaja]] mälestuspäev. *[[Eesti rahvakalender|Eesti rahvakalendris]] [[kevadine nigulapäev]], [[vadjalased|vadja]] rahvakalendris ja [[maausk|maausu]] kalendris [[ligupäev]]. *Rahvusvaheline [[kadunud soki päev]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rahvusvaheline kadunud sokkide mälestuspäev |url=https://rahvakalender.ee/rahvusvaheline-kadunud-sokkide-malestuspaev/ |vaadatud=2025-05-09 |väljaanne=Eesti rahvakalender |keel=et}}</ref> == Nimepäev == * Eestis – [[Kahru (eesnimi)|Kahru]], [[Ott (eesnimi)|Ott]], [[Otto (eesnimi)|Otto]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007:171">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 171</ref> <ref name="Kronoloogia, 2007: 169–171">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 169–171</ref> <ref name="Kronoloogia 2015">Eesti ajalugu : kronoloogia / Ain Mäesalu, Sulev Vahtre, Mati Laur ... Tallinn 2015</ref> }} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Mai 09]] eo027u4efy66a3mm0b4b8q5a8lz3z1z 7144447 7144420 2026-05-02T08:42:20Z Taivo 268 /* Sündinud */ 7144447 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on kuupäevast; samanimelise kolhoosi kohta vaata [[9. Mai (kolhoos)]]}} {{Maikalender}} '''9. mai''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 129. ([[liigaasta]]l 130.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 26. aprill (1901–2099). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== *[[1899]] – Tallinnas avati a/s [[Dvigatel]]i vagunitehas. *[[1906]] – [[Vene Talurahvapank|Vene Talurahvapanga]] tegevus laienes ka [[Balti kubermangud]]ele.<ref name="Kronoloogia, 2007: 169–171"/> *[[1907]] – [[Tartu]]s asutati [[üliõpilaskorporatsioon]] [[Fraternitas Estica]].<ref name="Kronoloogia, 2007:171" /> *[[1908]] – [[Rootsi kuningas]] [[Gustaf V]], kes oli 30. aprillil (ukj) sõitnud [[Tallinn]]a kaudu [[Peterburi]] [[Rootsi]] [[Wilhelm (Rootsi prints)|printsi Wilhelmi]] laulatusele, saabus hommikul taas [[Tallinn]]a ning veetis seal päeva, külastades [[Mustpeade maja]], [[Tallinna Toomkirik|toomkirik]]ut, [[Püha Aleksander Nevski katedraal|Aleksander Nevski peakirikut]] ja [[Russalka mälestussammas]]t. Lõppes ka 30. aprillist kestnud Rootsi sõjalaevastiku visiit Tallinna. *[[1934]] – [[sisekaitseülem]] sulges [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei|Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei]] Tallinna 1. ühingu riigivastase kihutustöö pärast. * [[2006]] – [[Riigikogu]] ratifitseeris häältega 73:1 [[Euroopa Liidu põhiseaduse leping|Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu]]. * [[2009]] – [[Saaremaa]]l [[Sõrve]]s avati nelja kilomeetri pikkune [[Läänemeri|Läänemerd]] ja [[Liivi laht]]e ühendav [[Salme jõgi|Salme jõe kanal]]. ===Maailmas=== *[[1386]] – [[Portugal]] ja [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] uuendasid [[Windsori leping]]uga oma 1275. aastast kehtinud liitu. See on vanimaid siiani kehtivaid sõpruslepinguid. *[[1671]] – [[Thomas Blood]] varastas [[Londoni Tower]]ist Briti kroonijuveelid. *[[1901]] – neli päeva pärast [[Austraalia Liit|Austraalia Liidu]] loomist kogunes [[Melbourne|Melbourne'is]] esimest korda [[Austraalia parlament]]. *[[1903]] – asutati [[Eesti Heategev Selts Helsingis]].<ref name="Kronoloogia 2015"/> *[[1926]] – [[Richard Byrd]] ja [[Floyd Bennet]] lendasid esimestena lennukiga üle [[põhjapoolus]]e. *[[1927]] – [[Austraalia]] pealinnaks sai [[Melbourne]]'i asemel [[Canberra]]. *[[1933]] – [[Berliin]]is toimus esimene [[raamatupõletamine]].{{lisa viide}} *[[1945]] – jõustus [[Kolmas riik|Saksamaa]] [[Saksa Riigi kapitulatsiooniakt|tingimusteta kapituleerumise akt]] [[Teine maailmasõda|teises maailmasõjas]]. *[[1950]] – Prantsusmaa välisminister [[Robert Schuman]] avaldas [[Schumani deklaratsioon|deklaratsiooni]], milles ta soovitas Euroopa riikide koostöö alusena luua Prantsuse-Saksa söe- ja terasetootmist ühitav [[Euroopa Söe- ja Teraseühendus|ülemamet]]. *[[1960]] – [[Ameerika Ühendriigid]] legaliseerisid esimese riigina [[rasestumisvastased tabletid]]. *[[2004]] – [[Rooma]]s asutati [[Euroopa Vasakpartei]]. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 9. mail}} * * [[1751]] – [[Jakob Friedrich von Abel]], saksa filosoof, psühholoog ja pedagoog * [[1837]] – [[Adam Opel]], saksa insener * [[1924]] – [[Bulat Okudžava]], vene luuletaja ja muusik * [[1925]] – [[Helga Jõerüüt]], eesti maalikunstnik * [[1925]] – [[Elga Leškin]], eesti moekunstnik * [[1926]] – [[Abel Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane * [[1928]] – [[Colin Chapman]], inglise insener, ettevõtte [[Lotus Cars]] asutaja * 1928 – [[Barbara Ann Scott]], kanada iluuisutaja * 1928 – [[Heino Kärblane]], eesti põllumajandusteadlane * [[1929]] – [[Valter Rummel]], eesti tõlkija * [[1933]] – [[Uno Kajak]], eesti suusasportlane * [[1939]] – [[Ralph Boston]], ameerika kergejõustiklane (kaugushüppaja) * [[1940]] – [[Jarmo Virmavirta]], soome ajakirjanik * [[1949]] – [[Billy Joel]], ameerika muusik * [[1950]] – [[Maire Liivamets]], eesti kirjandusteadlane * [[1953]] – [[Cardo Remmel]], eesti majandustegelane * 1953 – [[Sergei Pedersen]], eesti muusik * [[1956]] – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja * [[1959]] – [[Maie Poomann]], eesti haridustegelane * [[1965]] – [[Steve Yzerman]], kanada jäähokimängija * [[1965]] – [[Margus Harak]], eesti bioloog * [[1968]] – [[Marie-José Perec]], prantsuse kergejõustiklane * [[1968]] – [[Maria Avdjuško-Taska]], eesti näitleja * [[1975]] – [[Ilomai Küttim]] (Electra), eesti diskor ja saatejuht * [[1976]] – [[Ott Kadarik]], eesti arhitekt * [[1977]] – [[Mari Laaniste]], eesti kirjanik * [[1992]] – [[Kadi Liis Saar]], eesti tennisist == Surnud == {{vaata|Surnud 9. mail}} * [[1749]] – [[Salomo Heinrich Vestring]], baltisaksa vaimulik ja kirjamees * [[1760]] – [[Nikolaus Ludwig von Zinzendorf]], [[vennastekogudus]]e rajaja * [[1805]] – [[Friedrich Schiller]], saksa luuletaja ja ajaloolane * [[1933]] – [[Karl Premet]], [[Nabala vald|Nabala]] vallavanem * [[1962]] – [[Mihhail Ridiger]], Eesti õigeusu vaimulik * [[1968]] – [[Juta Kaidla]], eesti luuletaja ja lastekirjanik * [[1978]] – [[Aldo Moro]], Itaalia poliitik * [[1980]] – [[Paul Krigul]], eesti muusikapedagoog, koorijuht ja organist * [[1986]] – [[Tenzing Norgay]], Tiibeti/Nepali šerpa, [[Džomolungma]] vallutaja koos [[Edmund Hillary]]ga * [[1995]] – [[Rein Teinberg]], eesti loomakasvatusteadlane ja geneetik * [[2004]] – [[Ahmat Kadõrov]], [[Venemaa]] [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeeni Vabariigi]] president * [[2007]] – [[Ester Roode]], eesti maalikunstnik * 2007 – [[Lea Veelma]], eesti ajakirjanik * [[2020]] – [[Little Richard]], USA laulja, laulukirjutaja ja pianist == Ilmarekordid == *[[Tallinn]]a soojarekord 26,2 kraadi (1969) *[[Tartu]] soojarekord 26,9 kraadi (1969) *[[Tallinn]]a külmarekord –2,9 kraadi (1953) *[[Tartu]] külmarekord –5 kraadi (1999) == Pühad == *[[Euroopa päev]] * [[Venemaa]]l, [[Ukraina]]s, [[Valgevene]]s, [[Moldova]]s ja [[Transnistria]]s, [[Serbia]]s, [[Armeenia]]s, [[Aserbaidžaan]]is, [[Kasahstan]]is, [[Kõrgõzstan]]is, [[Türkmenistan]]is, [[Tadžikistan]]is [[Võidupüha (NSV Liit)|võidupüha]], millega tähistatakse [[Suur Isamaasõda|suure isamaasõja]] lõppu. *[[Õigeusk|Õigeusu]] kirikus peapiiskop Nikolause säilmete toomise ja [[prohvet]] [[Jesaja]] mälestuspäev. *[[Eesti rahvakalender|Eesti rahvakalendris]] [[kevadine nigulapäev]], [[vadjalased|vadja]] rahvakalendris ja [[maausk|maausu]] kalendris [[ligupäev]]. *Rahvusvaheline [[kadunud soki päev]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rahvusvaheline kadunud sokkide mälestuspäev |url=https://rahvakalender.ee/rahvusvaheline-kadunud-sokkide-malestuspaev/ |vaadatud=2025-05-09 |väljaanne=Eesti rahvakalender |keel=et}}</ref> == Nimepäev == * Eestis – [[Kahru (eesnimi)|Kahru]], [[Ott (eesnimi)|Ott]], [[Otto (eesnimi)|Otto]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007:171">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 171</ref> <ref name="Kronoloogia, 2007: 169–171">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 169–171</ref> <ref name="Kronoloogia 2015">Eesti ajalugu : kronoloogia / Ain Mäesalu, Sulev Vahtre, Mati Laur ... Tallinn 2015</ref> }} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Mai 09]] or4tu44k5jc8r075rg9w5a0sslunrim 0 4039 7144353 7143255 2026-05-02T07:38:16Z Velirand 67997 /* T */ 7144353 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud tuntud [[arst]]e. On olemas ka [[Eesti arstide loend (1940)]].'' ''Arstiteadlaste kohta vaata [[arstiteadlaste loend]]it''. {{tähed}} ==A== *[[Anders Aagaard]] *[[Andreas Leigh Aabel]] *[[Arno Aadamsoo]] *[[Otto Aagaard]] *[[Oivi Aakre]] *[[Emil Aarestrup]] *[[Anton Aarma]] *[[Richard Aavakivi]] *[[Jean Marie Charles Abadie]] *[[Abd-el-latif]] *[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]] *[[Abraham ibn Daud]], juudi õpetlane *[[Alar Abram]] *[[Helmut Ackermann]] *[[Leida Adamberg]] *[[Dmitri Adams]] *[[John Bodkin Adams]] *[[Martin Adamson]] *[[Rein Adamson]] *[[Edmund Arthur Wilhelm Adelheim]] *[[Raul Adlas]] *[[Minna Adoff]] *[[Pehr von Afzelius]] *[[Georgius Agricola]] *[[George Ainslie]] *[[Foma Akimov]] *[[Klaudia Akimov]] *[[Johann Friedrich Ernst Albrecht]] *[[Ivan Alfejev]] *[[Jēkabs Alksnis]] *[[Arnold Allik]] *[[Lembit Allikmets]] *[[Ralf Allikvee]] *[[Alan Altraja]] *[[Manuel Álvares]] *[[Andres Alver]] *[[Hans Alver]] *[[Arthur Amon]] *[[Gerhard Anderson]] *[[Claes Andersson]] *[[Johann Andreae]] *[[Georgs Andrejevs]] *[[Hendrik Andresson]] *[[Viljar Ansko]] *[[Konstantin Antropov]] *[[August Aoneem]] *[[Rui Maria de Araújo]] *[[Bartosz Arłukowicz]] *[[Tiiu Aro]] *[[Toomas Aro]] *[[Betti Aronstamm]] *[[August Arrak]] *[[Guido Arro]] *[[Jaak Aru]] *[[Alma Ast]] *[[Helga Ast]] *[[Jean Astruc]] *[[Theodor Asu]] *[[Ago Aunver]] *[[Adelaida Avagjan]] *[[Frank Ayd]] ==B== *[[Frederick Ballantyne]] *[[Juda Baran]] *[[Robert Bárány]] *[[Christiaan Barnard]] *[[Juris Bārzdiņš]] *[[Josiah Bartlett]] *[[Alberto Barton]] *[[Anton de Bary]] *[[Ernst Beckmann]] *[[Hanswilhelm Beil]] *[[Johann Below]] *[[Gottfried Benn]] *[[Hans Berger]] *[[Ernst Bergmann]] *[[Regina Birk]] *[[Friedrich Birkenfeldt]] *[[Elisabeth Birkenthal]] *[[Joseph Black]] *[[Ernst Blessig]] *[[Eugen Bleuler]] *[[Alain Bombard]] *[[Edward de Bono]] *[[Peter Bossman]] *[[Sergei Botkin]] *[[James Braid]] *[[Nadejda Brânzan]] *[[Jaan Brems]] *[[Maximilian Bresowsky]] *[[Pierre Paul Broca]] *[[Richard Brocklesby]] *[[Flora Brovina]] *[[Maximilian Theodor Buch]] *[[Rudolf Buchheim]] *[[Vladimir Bulgakov]] *[[Alexander Georg von Bunge]] *[[Ralph von Bunge]] *[[Johannes Burchart V]] *[[Johannes Burchart VI]] *[[Johannes Burchart VII]] *[[Johannes Burchart VIII]] *[[Nikolai Burdenko]] *[[Iván Böszörményi-Nagy]] *[[Gerda-Ludmilla Bürger]] ==C== *[[Milan Cabrnoch]] *[[Anda Čakša]] *[[Georges Canguilhem]] *[[Alexis Carrel]] *[[Carl Gustav Carus]] *[[Elsa Cayat]] *[[Meenakshi Chintapalli]] *[[Garry Conille]] *[[Géza Csáth]] *[[Katalin Cseh]] ==D== *[[Vladimir Dal]] *[[Edmund Dalton]] *[[Henry Dearborn]] *[[Irena Degutienė]] *[[Nikolai Desewè]] *[[Christian Friedrich von Deutsch]] *[[Aleksander Doilov]] *[[Vincent Dole]] *[[Franciscus Donders]] *[[Denzil Douglas]] *[[Karl von Dressler]] *[[Ernst Wilhelm Drümpelmann]] *[[Gottfried Dunkel]] *[[Ignaz Döllinger]] ==E== *[[Jaan Eha]] *[[Juhan Ehlvest]] *[[Maret Ehlvest]] *[[Karl Eduard von Eichwald]] *[[Konstantin Elbing]] *[[Andres Ellamaa]] *[[Rune Elmqvist]] *[[Empedokles]], vanakreeka õpetlane *[[Jüri Ennet]], eesti psühhiaater *[[August Erikson]] *[[Hilda Espenberg]] *[[Emil Ever]] *[[Hele Everaus]] ==F== *[[Giovanni Faber]] *[[Friedrich Robert Faehlmann]] *[[Anthony Fauci]] *[[Jules Favré]] *[[Selma Feldbach]] *[[Jean Fernel]] *[[Artur Fogel]] (1877–1948; Артур Иванович Фогель)[http://web.archive.org/web/20070822232450/http://www.sibmuseum.ru/german/BOOK/fogel.htm] *[[Federico Franco]] *[[Viktor Frankl]] *[[R. Austin Freeman]] *[[Eugen Frick]] *[[Satoshi Furukawa]] ==G== *[[Carleton Gajdusek]] *[[Franz Joseph Gall]] *[[Luigi Galvani]] *[[Aleksander Gavrilov]] *[[Atul Gawande]] *[[Galenos]] *[[Eduard Gens]] *[[Konrad Gesner]] *[[Erich Girgensohn]] *[[Abram Glikman]] *[[Rosa Glikman]] *[[Dominique Alexandre Godron]] *[[Camillo Golgi]] *[[Peeter Golubov]] *[[Ginés González García]] *[[Nikolai Goromulinsky vanem]] *[[Nikolai Goromulinsky noorem]] *[[Franz Grant]] *[[Edgar Arthur Greinert]] *[[Elmar Gross]] *[[Albrecht von Gräfe]] *[[Bernhard von Gudden]] *[[Allvar Gullstrand]] ==H== *[[Earle Haas]] *[[Ants Haavel]] *[[Roberto Jorge Haddock Lobo]] *[[Jaan Haho]] *[[Wilhelm Karl von Haidinger]] *[[Jüri Haldre]] *[[Lemme Haldre]] *[[Sulev Haldre]] *[[Gerhard Armauer Hansen]] *[[Peeter Hansen]] *[[Leonhard Hantsoo]] *[[Moritz von Harten]] *[[William Harvey]] *[[Arthur Hill Hassall]] *[[Hanskarl von Hasselbach]] *[[Eric Heiden]] *[[Aribert Heim]] *[[Marju Hein]] *[[Peeter Hellat]] *[[Hermann Ludwig Ferdinand von Helmholtz]] *[[Philip Hench]] *[[Juha Hernesniemi]] *[[Jaak Herodes]] *[[Veiko Herodes]] *[[Ernst Hertel]] *[[William Hertel]] *[[Carl Hermann Hesse]] *[[Alma Hiie]] *[[Anton Hindremäe]] *[[Hippokrates]] *[[Gustav Hirsch]] *[[Hugo Daniel Ernst Hoffmann]] *[[Clas Fredrik Hornstedt]] *[[Karl Abraham Hunnius]] *[[Malle Hämarik]] ==I== *[[Ibn Sīnā]] (Avicenna) *[[Louis Ide]] *[[Jakob Johann Ilisch]] *[[Johannes Imelik]] *[[Artur Osvald Indus]] *[[Diana Ingerainen]] *[[Seihaku Irako]] ==J== *[[Elmar Jakobson (arst)|Elmar Jakobson]] *[[Helene Jakobson]] *[[Hilja Jalviste]] *[[Eugen Friedrich Reinhold Jannsen]] *[[Karl Jaspers]] *[[Edward Jenner]] *[[Martin Jervan]] *[[Helgi Johanson]] *[[Arnold Juhans]] *[[Voldemar Juss]] *[[Tõnu Juul]] *[[Valdur Jänes]] *[[Johan Järv]] *[[Bernhard Jürgens]] *[[Mart Jürisoo]] *[[Helvi Jürisson]] *[[Verner Jürman]] *[[Helvi Jüssi]] ==K== *[[Ain Kaare]] *[[Alma Kadastik]] *[[Heiti Kadastik]] *[[Hubert Kahn]] *[[Jüri Kaik]] *[[Anna Kalamees]] *[[Nelli Kalikova]] *[[Irina Kalits]] *[[Alfred-Valdemar Kallikivi]] *[[Maie-Leena-Liisa Lõvi-Kalnin]] *[[Endel Kama]] *[[Norishige Kanai]] *[[Takaki Kanehiro]] *[[Helga Kangro]] *[[Hilja Kangro]] *[[Heljut Kapral]] *[[Philipp Jakob Karell]] *[[Ulrich Karell]] *[[Toomas Kariis]] *[[Juri Karjagin]] *[[Elmar Karu]] *[[Külliki Karu]] *[[Toomas Karu]] *[[Jaan Karusoo]] *[[Selma Kasik]] *[[Anu Kasmel]] *[[Ants Kass]] *[[Anatoli Kazmirtšuk]] *[[Tõnu Kauba]] *[[Jüri Kaude]] *[[Alfred Keerd (arst)|Alfred Keerd]] *[[Vahur Keldrima]] *[[Jaan Kerge (arst)|Jaan Kerge]] *[[Rein Kermes]] *[[’Omar Khayyām]] *[[Viktor Kibbermann]] *[[Olaf Kibe]] *[[Hermann Kienast]] *[[Endel Kirsimägi]] *[[Olga Kistler-Ritso]] *[[Maano Kivilo]] *[[Jüri Kivimäe (arst)|Jüri Kivimäe]] *[[Erwin Klausner]] *[[Reinhold Kleitsman]] *[[Heinrich Klose]] *[[Selma Kobla]] *[[Fahrettin Koca]] *[[Toomas Kokk]] *[[Konstantin Konik]] *[[August Kook (arst)|August Kook]] *[[Karl Kook]] *[[Leida Kook]] *[[Ewa Kopacz]] *[[Milvi Koplus]] *[[Janusz Korczak]] *[[Andres Kork]] *[[Gustav Kornel]] *[[Andres Kotsar]] *[[Bernard Kouchner]] *[[Hans Adolf Krebs]] *[[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] *[[Richard Kristjuhan]] *[[August Krogh|Schack August Steenberg Krogh]] *[[Endel Kroll]] *[[Gustav Kroll]] *[[Eugen Krooni]] *[[Vincas Kudirka]] *[[Lembit Kuhlberg]] *[[André Kuipers]] *[[Georg Kull]] *[[Mart Kull (1914)]] *[[Mart Kull (1956)]] *[[Nigul Kurdve]] *[[Ago Kõrgvee]] *[[Uno Kõrgvee]] *[[Argo Kõvamees]] *[[Vladimir Kärk (arst)|Vladimir Kärk]] *[[Haldja Kääri]] *[[Urmo Kööbi]] *[[Elizabeth Kübler-Ross]] *[[Silvia Künnapuu]] *[[Otto Küstner]] ==L== *[[Roman Laamann]] *[[Edward Laane]] *[[Elmut Laane]] *[[Jacques Lacan]], prantsuse psühhoanalüütik *[[Theodor Lackschewitz]] *[[Tanel Laisaar]] *[[Jaan Laos]] *[[Robert Lattik]] *[[Rein Laube]] *[[Josephus Nicolaus Laurenti]] *[[Feliks Leesik]] *[[Tõnis Leisner]] *[[Uno Leisner]] *[[Henno Lender]] *[[Artur Lepp]] *[[Rita Levi-Montalcini]] *[[Adik Levin]] *[[Oscar Levy]] *[[Hugo Karl Liepmann]] *[[Mare Liiger]] *[[Oskar Liik]] *[[Aloysius Lilius]] *[[Carl Albert Lindström]] *[[Artur Linkberg]] *[[Erik Linnolt]] *[[Elmar Loige]] *[[Andrus Loog]] *[[Ester Luiga]] *[[Juhan Luiga]] *[[Lilian Luik]] *[[Friedrich Luksep]] *[[Nikolai Lunin]] *[[Katrin Luts]] *[[Roman Luuk]] *[[Adele Luuk-Lik]] *[[Adalbert Lübek]] ==M== *[[Hans Madissoon]] *[[Gunnar Maehle]] *[[Margaret Mahler]] *[[Matti Maimets]] *[[Maimonides]], juudi õpetlane *[[Mati Majass]], eesti nahaarst *[[Marcello Malpighi]] *[[Roomelt Malviste]] *[[Külvar Mand]] *[[Sulev Maramaa]] *[[Adda Mardna]] *[[Leonhard Mardna]] *[[Mihkel Mardna]] *[[Peeter Mardna]] *[[Urve Mardna]] *[[Thomas Marshburn]] *[[Al-Munşif al-Marzūqī]] *[[Merike Martinson]] *[[Jaan Masing]] *[[Niccolò Massa]] *[[Lennart Maurer]] *[[John McCrae]] *[[Richard Mead]] *[[Artur Meerits]] *[[Lembit Mehilane]], eesti psühhiaater *[[Uno Meikas]] *[[Vootele Meipalu]], eesti akušöör ja günekoloog *[[Tiit Meren]] *[[Andres Merend]] *[[Helbe Merila-Lattik]] *[[Eero Merilind]] *[[Toomas Meritam (arst)|Toomas Meritam]] *[[Arvo Mesikepp]] *[[Franz Mesmer]] *[[Oskar Metsavaht]] *[[Hans Horst Meyer]] *[[Edgar Meywald]] *[[Eduard Michelson]] *[[Indrek Miidla]] *[[Hilda Milve]] *[[Jaan Miländer]] *[[George Richards Minot]] *[[Zweli Mkhize]] *[[Erich Moisar]] *[[Jacob Moleschott]] *[[Maria Montessori]] *[[Theodor Morell]] *[[Jacob Levy Moreno]] *[[Andrew Morgan]] *[[Henry Morgentaler]] *[[Samuel George Morton]] *[[Karen Muir]] *[[Heinrich Multer]] *[[Jaanus Mumma]] *[[Axel Munthe]] *[[Mihhail Muraško]] *[[William Parry Murphy]] *[[Johan Andreas Murray]] *[[Olev Mõistus]] *[[Hans Mõttus]] *[[Jüri Männiste]] *[[Johan Müllerson]] ==N== *[[Marje Nahkur]] *[[Marje Nelis]] *[[Virge Nemvalts]] *[[dr Nick|George Nichopoulos]] *[[Lembit Norviit]] *[[Jaan Novek]] *[[Ludmilla Nurmand]] *[[Mats Nõges]] *[[Enn Nõu]] *[[Marie Nyswander]] ==O== *[[Tõnis Ojakäär]] *[[Maie Ojamaa]] *[[August Okas]] *[[Amina Okujeva]] *[[Rein Ole]] *[[Juozas Olekas]] *[[Juta Olesk]] *[[Tiiu Olm]] *[[Marje Oona]] *[[Leo Edgar Oras]] *[[Aino Orgulas]] *[[Georgi Orlov]] *[[Vitālijs Orlovs]] *[[Anne Ormisson]] *[[Indrek Oro]] *[[Rein Oro]] *[[Kristi Ott]] *[[Juhan Ottas]] *[[Richard August Eduard Ottow]] *[[Filipp Ovsjannikov]] ==P== *[[Ann Paal]] *[[Peeter Padrik (arst)|Peeter Padrik]] *[[Vello Padrik]] *[[Ruth Paimre]] *[[Heiti Paldrok]] *[[Oskar Palu]] *[[Aleksei Panov]] *[[Maarja Panov]] *[[Paracelsus]] *[[Paul Parmakson]] *[[Ron Paul]] *[[Aígina Paulos]] *[[Dainius Pavalkis]] *[[Ülle Pechter]] *[[Konstantin Pedusaar]] *[[Paul Pedusaar]] *[[Margus Peeba]] *[[Rudolf Peets]] *[[Christiaan Hendrik Persoon]] *[[Leonid Peterson]] *[[Liia Peterson]] *[[Konrad Pfaff]] *[[Eduard Pihlak]] *[[Oskar Pihlak]] *[[Rudolf Piho]] *[[Ilme Pilv]] *[[Nikolai Pirogov]] *[[Ülle Planken]] *[[Tiit Pokk]] *[[Vladimir Poljanski]] *[[Alide-Emilie Poom]] *[[Tatjana Popova]] *[[Anatoli Poppen]] *[[Maie Potter]] *[[Peep Pree]] *[[Karel Bořivoj Presl]] *[[Tom Price]] *[[Carl Prima]] *[[Taimi Proos]] *[[Roman Prymula]] *[[Igor Pšenitšnikov]] *[[Olar Pullisaar]] *[[Margus Punab]] *[[Hilda Puusepp]] *[[Ludvig Puusepp]] *[[Peep Põdder]] *[[Airi Põder]] *[[Nikolai Põdramägi]] *[[Veinart Põkk]] *[[Arnold Põllumaa]] *[[Rein Põllumaa]] *[[Ilja Pähn]] *[[Jaan Pärnat]] *[[Veera Pärsimägi]] *[[Valter Pärtelpoeg (arst)|Valter Pärtelpoeg]] *[[Mait Püümets]] ==R== *[[Harri Raaga]] *[[Aleksandra Raatma]] *[[Imbi Rahumaa]] *[[Rein Raie]] *[[Gerhard Rall]] *[[Ivo Ramjalg]] *[[Aasa Randvere]] *[[Toomas Randvere]] *[[Feliks Raudkepp]] *[[Jüri Raudsepp]] *[[Riina Raudsik]] *[[James Raukas]] *[[Enn Rebane]] *[[Jaak Rebane]] *[[Katrin Rehemaa]] *[[Wilhelm Reich]] *[[Gustav Reimann]] *[[Karl Reinhold]] *[[Arved Reinvald]] *[[Loori Reinvald]] *[[Louise Reiss]] *[[Jürgen Renteln]] *[[Achille Richard]] *[[Riste Ridala]] *[[Johannes Carl Robert Riemschneider]] *[[Mall-Anne Riikjärv]] *[[Jaan Meinhard Riiv]] *[[Aime Rinne]] *[[Scipione Riva-Rocci]] *[[Alexandru Rogobete]] *[[Leo Theodor von Rohland]] *[[Gerhard Rooks]] *[[Ilse Rootsmäe]] *[[Lemming Rootsmäe]] *[[Hermann Rorschach]] *[[Mai Rosenberg]] *[[Arvo Rosenthal]] *[[Heinrich Rosenthal]] *[[Herman Rossmann]] *[[Jurgen Ruesch]] *[[Ruhakana Rugunda]] *[[Ants Rulli]] *[[Endel Rumma]] *[[Vladimir Rusnak]] *[[Paul Ruus]] *[[Tiit Rähn]] *[[Kaljo Rägo]] *[[Mauri Ryömä]] ==S== *[[Tähti Saar]] *[[Ernst Saareste]] *[[Ivo Saarma]] *[[Jüri Saarma]] *[[Apollon Saarne]] *[[Bernhard Saarsoo]] *[[Aet Saarts]] *[[Nils Bernhard Sachris]] *[[Elle-Mall Sadrak]] *[[Kai Saks]] *[[Toomas Savi]] *[[Leo Schotter]] *[[Anton Schulzenberg]] *[[Albert Schweitzer]] *[[Theodor Schönberg]] *[[Édouard Séguin]] *[[Ignaz Semmelweis]] *[[Alar Sepp]] *[[Henn Sepp]] *[[Arnold Seppo]] *[[Alfred Serreqi]] *[[Hiromi Shinya]] *[[Sheikh Muszaphar Shukor]] *[[Harold Shipman]] *[[Martin Sihle]] *[[Urmas Siigur]] *[[Elmar Siirde]] *[[Eugen Sild]] *[[John Snow]] *[[Meeli Solnik]] *[[Igors Solomatins]] *[[Pilleriin Soodla]] *[[Ilmar Soomere]] *[[August Friedrich Spindler]] *[[Johann Spurzheim]] *[[Wladislaw von Szeliga-Mierzeyewski]] *[[Ferenc Szirko]] *[[Gabor Szirko]] *[[Łukasz Szumowski]] *[[Joel Starkopf]] *[[Thomas Starzl]] *[[Ralph Steinman]] *[[Aleksander Stern]] *[[Pauls Stradiņš]] *[[Ludwig August Struve]] *[[Henry Stubbe]] *[[Vello Subi]] *[[Urmas Sukles]] *[[Urmas Sule]] *[[Hans Sulg]] *[[Toomas Sulling]] *[[Voldemar Sumberg]] *[[Diana Suumann]] *[[Vladimir Suursööt]] *[[Hans Sõber]] *[[Andrei Sõritsa]] *[[Leida Sõrmus]] *[[Ernst Säga]] *[[Ilmar Särg]] *[[Viktor Särgava]] *[[Edgar Sööt]] *[[Jaan Sütt]] *[[Franciscus Sylvius]] ==Š== ==Z== *[[Valdis Zatlers]] *[[Werner Zoege von Manteuffel]] *[[Rein Zupping]] ==T== *[[Eugen Tallmeister]] *[[Hendrik Tallo]] *[[Siegfried Talvik]] *[[Peep Talving]] *[[Ann Tamm]] *[[Rudolf Tamm (arst)|Rudolf Tamm]] *[[Tiina Tasmuth]] *[[Artur Tava]] *[[Salme Teemant]] *[[Rein Teesalu]] *[[Anders Tegnell]] *[[Nelson Teich]] *[[Toomas Tein]] *[[Georg Thal]] *[[Max Theiler]] *[[Ferdinand Thomson]] *[[Heino Tiik]] *[[Madis Tiik]] *[[Maks Tiitso]] *[[Albert Tilk]] *[[Ene Tomberg]] *[[Herbert Tomberg]] *[[Juta Tomingas (arst)|Juta Tomingas]] *[[Toomas Toomsoo]] *[[Arsen Torosjan]] *[[Ingeborg Trofimova]] *[[Jaan Troost]] *[[Aleksander Trusa]] *[[Rein Truupõld]] *[[Aleksandr Tšernjonok]] *[[Robert Tuisk]] *[[Emilie Tungal]] *[[Toomas Tuuling]] *[[Marina Tuutma]] *[[Endel Tünder]] ==U== *[[Uno Ugandi]] *[[Toomas Uibu]] *[[Margus Ulst]] *[[Carlo Urbani]] *[[Peeter Urm]] *[[Eduard Uuemaa]] *[[Hasso Uuetoa]] *[[Ruth Uustal]] *[[Uno Uustal]] *[[Hans Uustalu]] ==V== *[[Helgi Vadi]] *[[Rein Vahisalu]] *[[Oskar Vaikna]] *[[Johannes Valdmann]] *[[Le Vallikivi]] *[[Van Vai-Tšen]] *[[Alge Vare]] *[[Johannes Vares]] *[[Karin Varik]] *[[Olavi Vasar]] *[[Viktor Vassiljev]] *[[Aleksander Vastalu]] *[[Lembit Veeber]] *[[Theodoor Hendrik van de Velde]] *[[Toivo Velgre]] *[[Andreas Vesalius]] *[[Johannes Vibur]] *[[Terje Viidebaum]] *[[Margus Viigimaa]] *[[Luule Viilma]] *[[Hans Viinapuu]] *[[Agu Viirmaa]] *[[Juhan Vilms]] *[[Toomas Vilosius]] *[[Krista Vinkel]] *[[Vasile Voiculescu]] *[[Leonid Volmer]] *[[Boris Voogas]] *[[Salme Vooremaa]] *[[Adolphe Guillaume Vorderman]] *[[Marija Vorontsova]] *[[Airi Värnik]] ==W== *[[Hermann Walter]] *[[Wilhelm Walter]] *[[Ernst Walther]] *[[Ernst Heinrich Weber]] *[[Johannes Weyer]] *[[Robert Whytt]] *[[Bruno Wikszemski]] *[[Peter Ernst Wilde]] *[[J. C. P. Williams]] *[[Rodney Williams]] *[[William Woodville]] *[[Stephen Worobetz]] *[[Aldona Wos]] *[[Erich Wulff]] ==Õ== *[[Richard Õunap]] ==Ä== *[[Benno Äniline]] ==Ü== *[[Voldemar Üprus]] ==X== *[[Gaius Stertinius Xenophon]], antiikaja arst ==Y== *[[Rāmvaraṇ Yādav]] *[[Adolf Yllö]] *[[Arvo Ylppö]] ==Kirjandus== *[[Isidor Brennsohn]]: Die Aerzte Estlands vom Beginn der historischen Zeit bis zur Gegenwart : ein biografisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Estlands., Riga 1922, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000352/images/index.html Digitaalselt] *Isidor Brennsohn: Die Aerzte Kurlands vom Beginn der herzoglischen Zeit bis zur Gegenwart : ein biografisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Kurlands., Riga: Ernst Plate AG 1929, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000353/images/index.html Digitaalselt] *[[Helbe Merila-Lattik]]. Eesti arstid 1940–1960. Tallinn, 2000. [[Kategooria:Arstid| ]] [[Kategooria:Meditsiini loendid]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] pjgrk3rr89xvmls49y5thoasqasc4wb 0 4071 7144439 7134063 2026-05-02T08:34:35Z Kuriuss 38125 7144439 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Trinidadi ja Tobago Vabariik | omastav = Trinidadi ja Tobago | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Republic of Trinidad and Tobago | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Trinidad and Tobago (2025).svg | vapi_laius = 125px | asendikaart = Trinidad and Tobago in its region (special marker).svg | deviis = Together we aspire, together we achieve ('koos püüdleme, koos saavutame') | riigikeel = [[inglise keel|inglise]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Port of Spain]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Christine Kangaloo]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Kamla Persad-Bissessar]] | pindala = | rahvaarv = 1399490 | rahvaarv_seis = 2020<ref>[https://data.worldbank.org/indicator/SP.POP.TOTL Maailmapanga andmebaas], vaadatud 19.03.2022.</ref> | iseseisvus = 31. august 1962 | valuuta = [[Trinidadi ja Tobago dollar]] (TTD) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] −4 | hümn = "[[Forged from the Love of Liberty]]" | usund = | tippdomeen = [[.tt]] | telefonikood = 1–868 | riigikord = [[parlamentaarne vabariik]] | SKT = 42,78 mld [[USA dollar]]it {{väiksem|(2017)}}<ref name="CIA" /> | SKT_elaniku_kohta = 31 200 dollarit {{väiksem|(2017)}} <ref name="CIA" /> | rok-i_kood = TRI | märkused = }} '''Trinidad ja Tobago''' on [[saareriik]] [[Kariibi meri|Kariibi mere]] kaguosas [[Lõuna-Ameerika]] põhjarannikul [[Väikesed Antillid|Väikeste Antillide]] saarestikus. Riigi maa-ala koosneb 23 [[saar]]est, mille seas suurimad on [[Trinidad]] ja [[Tobago]]. Riigil on [[merepiir]] lõunas [[Venezuela]]ga, põhjas [[Grenada]]ga, kirdes [[Barbados]]ega ja kagus [[Guyana]]ga. Trinidadi saar oli [[Hispaania]] koloonia alates [[Christoph Kolumbus]]e saabumisest [[1498]]. aastal kuni Hispaania kuberneri Don [[José María Chacón]]i kapituleerumiseni 18 sõjalaevast koosnenud [[Suurbritannia]] laevastikule [[18. veebruar]]il [[1797]].<ref name="4k3CR" /> Samal ajal jõudis Tobago kuuluda Hispaaniale, Suurbritanniale, [[Prantsusmaa]]le, [[Holland]]ile ja [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigile]]. [[1802]]. aastal läks Trinidad ja [[1814]]. aastal Tobago ametlikult Suurbritannia võimu alla, kuid mõlemad saared jäid kuni [[1889]]. aastani administratiivselt eraldi kolooniateks.<ref name="scuul" /> Trinidad ja Tobago iseseisvus [[1962]]. aastal ja vabariik kuulutati välja [[1976]]. aastal. Iseseisvumisest saadik on saareriik kuulunud [[Rahvaste Ühendus]]se. Erinevalt enamikust [[inglise keel|ingliskeelsetest]] Kariibi riikidest on Trinidad ja Tobago tänapäeval arenenud tööstusriik, mille peamisteks tuluallikateks on [[rasketööstus]] (eelkõige [[energeetika]], [[keemiatööstus]] ja [[metallitööstus]]), [[toiduainetööstus]] ja [[turism]].<ref name="CIA" /> ==Loodus== Trinidad ja Tobago asub [[Kariibi meri|Kariibi meres]] paiknevas [[Väikesed Antillid|Väikeste Antillide]] saarestikus. Riigi territooriumi moodustavad 23 saart. Trinidadi ja Tobago pindala on 5128&nbsp;km².<ref name="CIA" /> Sellest 4827&nbsp;km² (94%) moodustab [[Trinidad]]i saar, kus asuvad riigi pikimad vahemaad maismaal: 143 kilomeetrit põhjast lõunasse ja laius 61 kilomeetrit idast läände. [[Tobago]] saare pindala on 303&nbsp;km², suurimad vahemaad 42 km põhjast lõunasse ja 12 km loodest kagusse.<ref>[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Slovenia-to-Zimbabwe-Cumulative-Index/Trinidad-and-Tobago.html Ülevaade Trinidadi ja Tobago loodusest.]</ref> Teistest saartest on tuntumad [[Chacachacare]], [[Monos]], [[Huevos]], [[Gaspar Grande]], [[Väike-Tobago]] ja [[Saint Gilesi saar|Saint Giles]]. [[Pilt:Td-map-et.png|Trinidadi ja Tobago kaart|pisi|300 px]] [[Pilt:Trinidad Topography.png|Trinidadi ja Tobago pinnareljeef|pisi|300 px]] Vaatamata sellele, et Trinidad ja Tobago kuuluvad Väikeste Antillide koosseisu, erineb nende saarte päritolu saarestiku muudest saartest. Trinidad moodustas algselt osa [[Lõuna-Ameerika]]st, Tobago on aga vulkaanilist päritolu. Mõlemad saared paiknevad Lõuna-Ameerika [[mandrilava]]l ja neil asuvad mäeahelikud on jätkuks [[Venezuela]] [[Andid]]ele.<ref name="motw" /> Saari eraldab mandrist [[Paria laht]], kaugus Venezuela rannikust on umbes 10,6&nbsp;km. ===Geoloogiline ehitus=== Trinidadi Põhjaahelik koosneb peamiselt [[Juura (geoloogia)|juura]] ja [[Kriit|kriidi]] ajastu [[moondekivim]]itest. Põhjaosa tasandike aluspinna moodustab õhuke kiht nooremaid merelist päritolu [[purdkivim]]eid. Lõuna poole jääv Trinidadi [[Keskahelik (Trinidad)|Keskahelik]] koosneb valdavalt kriidi ja [[eotseen]]i ajastute [[settekivim]]itest, aheliku lõuna- ja idanõlvadel esineb [[miotseen]]ist pärinevaid moodustisi. Selle lõunaküljele jäävad ka Naparima tasandik ja Nariva soo. Lõunatasandiku moodustavad miotseeni ja [[pliotseen]]i ajastutest pärinevad liiv, savi ja kruus. Nende all peituvad [[nafta]]- ja [[maagaas]]ivarud, mida on eriti rikkalikult Los Bajose murrangust põhja pool. Trinidadi [[Lõunaahelik (Trinidad)|Lõunaahelik]] kujutab endast kolmandat [[antiklinaal]]set [[kurd (geoloogia)|kurdu]]. See koosneb mitmetest künkaahelikest, millest tuntumad on Kolmainu künkad (inglise keeles ''Trinity Hills'', hispaania keeles ''Colinas de Trinidad''). Kivimitest domineerivad [[liivakivi]], [[savikilt]], [[aleuroliit]] ja savid, mis on välja kujunenud miotseeni ajastul ja kurdunud [[pleistotseen]]i ajastul. Selles piirkonnas on laialt levinud [[tõrvaliivad]] ja [[mudavulkaan]]id. ===Pinnamood=== Valdava osa Trinidadi saarest hõlmab madal [[tasandik]], kuid on ka kolm [[mäeahelik]]ku. Kaks neist kulgevad paralleelselt, kujutades endast pigem [[kõrgustik]]ke, sest ei ulatu kõrgemale 325 meetrist. Saare põhjaosas paiknevas [[Põhjaahelik]]us asub riigi kõrgeim punkt – [[Aripo mägi]] (940 m). Veidi madalam on [[El Tucuche]] mägi (936 m). Trinidadi lääneosas [[La Brea]] linna lähistel asub maailma suurim looduslik [[asfalt|asfaldi]][[järv]] [[Pitchi asfaldijärv|Pitch Lake]]. Tobago saare pinnamoodi kujundab mäeahelik, mis ulatub peaaegu üle kogu saare – selle pikkus on 29&nbsp;km ja kõrgus kuni 640 m. Mäeahelikust põhjas ja lõunas asuvad viljakad tasandikud. ===Veestik=== Trinidadi saare kaks suurimat jõge on [[Ortoire jõgi|Ortoire]] (pikkus 50&nbsp;km, suubub [[Atlandi ookean]]i) ja [[Caroni jõgi (Trinidad)|Caroni]] (pikkus 40&nbsp;km, suubub Paria lahte). Tobagol leidub arvukalt ojasid ja väikseid jõgesid, kuid vaatamata sellele pole Tobagol erinevalt Trinidadist probleeme üleujutuste ja pinnase uhtumisega. Trinidadi saarel leidub märgalasid. ===Taimestik=== 44,1% riigi pindalast on kaetud [[mets]]aga <ref>[https://rainforests.mongabay.com/deforestation/2000/Trinidad_and_Tobago.htm Ülevaade Trinidad ja Tobago metsadest.].</ref>. [[Taimestik]]us on ülekaalus [[igihaljus|igihaljad puud]], Trinidadi saare keskosas ja tuulealustel loodenõlvadel asuvad [[savann]]id ja [[hõrendik]]ud. Taimede hulgas kohtab nii Lõuna-Ameerikale kui ka [[Antillid|Antilli saartele]] omaseid liike. Metsades kasvab üle 50 [[väärispuit|väärispuude]] liigi, teiste seas [[hispaania seeder]], [[balsapuu]], [[sandlipuu]], [[küpress]] ja [[harilik vanill]].<ref name="krugosvet" /> Suured maa-alad on [[harilik kakaopuu|kakao]] ja teiste kultuurtaimede istanduste all. Saartel on levinud [[melonkaktus]]ed, Tobagol kasvab eriti rohkelt liiki ''[[Melocactus broadwayi]]''. Trinidadil leidub haruldane [[käpalised|käpaline]] – [[harilik liblikkäpp]], mille populatsioon on tööstuslik-kaubandusliku kasutuse tõttu vähenemas. Saarte mitmekesine taimestik on hästi kaardistatud, kokku on sealt leitud umbes 3300 eri taimeliiki, nende seas ka 59 [[endeem]]i.<ref name="BioDiv" /> Trinidadi ja Tobago [[seenestik]] ei ole lõpuni kaardistatud, kuid teada on vähemalt 1647 liiki, nende seas ka mitmed [[samblikud]].<ref name="MY3Ga" /><ref name="tHx69" /><ref name="Gncgb" /> Kindlasti on tegelik liikide arv oluliselt suurem, sest hinnanguliselt on maailma seeneliikidest avastatud vaid umbes 7%.<ref name="hofsI" /> Esimene katse kaardistada Trinidadi ja Tobago endeemseid seeneliike andis tulemuseks arvu 407.<ref name="FG2Zh" /> Informatsioon saartel leiduvate [[mikroorganismid]]e kohta on lünklik. Täpsemalt on teada vaid mere[[vetikad|vetikate]] kohta, mida on leitud umbes 200 liiki. ===Loomastik=== [[Pilt:Red-crowned woodpecker (Melanerpes rubricapillus rubricapillus) female.jpg|pisi|[[Yucatani leeträhn]] (''Melanerpes rubricapillus rubricapillus'') Tobago saarel]] Trinidadi ja Tobago [[loomastik]] sarnaneb Lõuna-Ameerika loomastikuga.<ref name="krugosvet" /> Kokku on saartel loendatud 467 linnuliiki (neist 1 endeemiline), üle 100 [[imetajad|imetaja]], umbes 90 [[roomajad|roomajat]] (neist 1 endeemiline), umbes 30 [[kahepaiksed|kahepaikset]] (neist 1 endeemiline), 50 mageveekala ja vähemalt 950 merekala. [[Selgrootud|Selgrootute]] kohta on andmed märksa puudulikumad. Siiski on teada umbes 650 liblika-, 672 mardika- (ainuüksi Tobago saarel) ja 40 koralliliiki.<ref name="BioDiv" /> Saartel võib kohata muuhulgas [[punane iibis|punast iibist]], mis on ka riigi rahvuslind, [[kaiman]]eid, [[otselot]]te, [[aguuti]]sid, [[leeguan]]e, [[Didelphis marsupialis|opossumeid]], [[kaputsiinahv]]e, üle 40 [[koolibri]] liigi (koolibri on kujutatud Trinidadi ja Tobago vapil). Tobago ja väiksemad saared on pesitsuspaigaks paljudele lindudele, kellest võib mainida näiteks [[antilli türkiispääsuke]]st ja [[valgesaba-öösorr]]i. Saartel elab suurel hulgal [[käsitiivalised|käsitiivalisi]] – leidub [[virviklased|virviklaste]], [[lehterkõrvlased|lehterkõrvlaste]], [[lehtninalased|lehtninalaste]] ja [[lõugnopslased|lõugnopslaste]] sugukonna esindajaid. ===Keskkonnakaitse=== [[Pilt:Buccoo1.jpg|pisi|vasakul|Tobago rannik]] Trinidadi ja Tobago elusloodus on saarte mandrilise päritolu tõttu naabersaartega võrreldes väga mitmekesine. [[1. august]]il [[1996]] ratifitseeris riik [[bioloogilise mitmekesisuse konventsioon]]i ja on välja töötanud tegevuskava bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks. Valitsus on esitanud neli aruannet, mis kirjeldavad elluviidud samme bioloogilise mitmekesisuse kaitsel, ja tunnistanud selle valdkonna olulisust ka riigi elanikkonna heaolu tagamisel.<ref name="5A84Y" /> Saartel on 17 looduskaitseala ja 40 metsakeeluala, mille kogupindala on 153 000 hektarit. Tobago edelarannikule on loodud merekaitseala.<ref name="krugosvet" /> ===Kliima=== Trinidadil ja Tobagol valitseb [[troopiline kliima]], mida mõjutavad saartel kirdetuuled. Trinidadi [[aasta keskmine õhutemperatuur]] on +26&nbsp;°C. Vihmaperiood kestab [[juuni]]st [[detsember|detsembrini]], sel ajal on keskmine [[õhuniiskus]] 55–87%. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on 2110&nbsp;mm. Tobago kliima on veidi jahedam, kuid suures osas Trinidadi kliimaga sarnane. Aasta keskmine sademete hulk on sellel saarel isegi suurem, umbes 2500&nbsp;mm. Aasta võib jagada kaheks: vihmaperiood kestab saartel juunist detsembrini ja kuivaperiood [[jaanuar]]ist [[mai]]ni. Trinidad ja Tobago asub [[orkaan|troopiliste tsüklonite]] piirkonnast lõunas ning seetõttu [[orkaan]]id saari enamasti ei ohusta. Kõrgeim Trinidadil ja Tobagol mõõdetud õhutemperatuur on +39&nbsp;°C, madalaim +12&nbsp;°C.<ref name="8RDIW" /><ref name="1xwVD" /> ==Riik== ===Riigikord=== {{Vaata ka|Trinidadi ja Tobago riigipeade loend}} {{Vaata ka|Trinidadi ja Tobago valitsusjuhtide loend}} [[Pilt:The President's House Trinidad.jpg|pisi|Trinidadi ja Tobago presidendi residents (2010)]] Riigi poliitiline süsteem rajaneb [[Suurbritannia]] [[parlamentarism|parlamentaarse demokraatia]] mudelil ehk niinimetatud [[Westminsteri süsteem]]il.<ref name="Parliament" /> Trinidad ja Tobago on [[parlamentaarne vabariik]]. Kehtib [[Trinidadi ja Tobago põhiseadus (1976)|1976. aasta põhiseadus]]. Vastavalt põhiseadusele on riigipea viieks aastaks valitav [[Trinidadi ja Tobago president|president]]. Presidendi valib parlamendi mõlema koja liikmetest koosnev valijameeste kogu. Üks inimene võib presidendi ametis olla maksimaalselt kaks järjestikust ametiaega. Alates 2023. aastast on riigi president [[Christine Kangaloo]], kes on esimene naine sellel ametikohal. Kuna parlamentaarse süsteemi tõttu on presidendi volitused piiratud, on täidesaatva võimu peamine teostaja [[Trinidadi ja Tobago peaminister|peaminister]] oma valitsuskabinetiga. President on kohustatud peaministriks nimetama selle erakonna esimehe, kellel on parlamendi alamkojas kõige suurem toetus. Tavaliselt on see valimised võitnud erakonna esimees. Alates [[2015]]. aastast on riigi peaminister [[Keith Rowley]]. Trinidadi ja Tobago valitsusse kuulub koos peaministriga 31 ministrit<ref name="LyNGt" />. [[Pilt:POS Redhouse.JPG|pisi|vasakul|Trinidadi ja Tobago parlamendi hoone (2008)]] [[Trinidadi ja Tobago parlament]] on kahekojaline. Alamkoda nimetatakse esindajatekojaks ja sinna kuulub alates [[2007. aasta Trinidadi ja Tobago parlamendivalimised|2007. aasta parlamendivalimistest]] 41 liiget. Varem oli alamkojas 36 liiget. Ülemkoda nimetatakse senatiks. Sinna kuulub 31 senaatorit, kellest 16 nimetab peaminister, 6 poliitilise opositsiooni juht ja 9 president. Ka valitsuse liikmed kuuluvad parlamenti ja osalevad selle istungitel<ref name="Parliament" />. Parlamendivalimised toimuvad iga viie aasta järel. Trinidadil ja Tobagol toimib [[kaheparteisüsteem]], kus poliitilisel maastikul domineerivad kaks suurt parteid. Tänapäeval on nendeks [[sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatlik]] [[Ühinenud Rahvuskongress]] (asutatud [[1989]]) ja [[sotsiaalliberalism|sotsiaalliberaalne]] [[Rahva Rahvusliikumine]] (asutatud 1955). Lisaks tegutseb riigis hulk väiksemaid erakondi. Alates 2015. aastast on võimul Rahva Rahvusliikumine. [[Tobago]] saarel on ka oma kohalik ühekojaline parlament. Sellesse kuulub 12 liiget, kes valitakse eraldi valimistel neljaks aastaks.<ref name="CIA" /> Riigi õigussüsteem põhineb [[Inglise tavaõigus]]el. Kõrgeim kohtuvõim kuulub Trinidadi ja Tobago ülemkohtule. Ülemkohtu esimehe määrab ametisse president peaministri ja opositsiooni juhiga peetud konsultatsioonide tulemusel, teised kohtunikud määrab ametisse president ekspertidest koosneva komisjoni ettepanekul. Põhiseaduse kohaselt on kohtuvõim oma tegevuses täidesaatvast võimust sõltumatu.<ref name="CIA" /><ref name="MVA0c" /> ===Rahvusvahelised suhted=== Trinidadi ja Tobago välispoliitika põhialustena on deklareeritud austus teiste riikide iseseisvuse suhtes, sekkumise vältimine teiste riikide siseasjadesse, kinnipidamine rahvusvahelisest õigusest ja lepingutest, sealhulgas [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i otsustest.<ref name="sWloK" /> Riik kuulub mitmetesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, olles üks [[Kariibi Ühendus]]e (CARICOM) juhtriikidest. Trinidad ja Tobago osaleb Kariibi ühisturus, riigi pealinnas [[Port of Spain]]is asub aga [[2005]]. aastal asutatud [[Kariibi Kohus]]. Teistest tähtsamatest rahvusvahelistest organisatsioonidest ja gruppidest kuulub Trinidad ja Tobago Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (liitus [[18. september|18. septembril]] 1962), [[Rahvaste Ühendus]]se, [[Ameerika Riikide Organisatsioon]]i, [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i, [[G-77]] ja [[AKV riigid|AKV riikide]] hulka. [[Mitteühinemisliikumine|Mitteühinemisliikumise]] liikmena ei kuulu Trinidad ja Tobago ühtegi sõjalise koostöö organisatsiooni. Trinidadis ja Tobagos asuvad 30 välisriigi ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] esindused.<ref name="YAhoy" /> Riigi enda diplomaatilised esindused paiknevad 14 välisriigis. Euroopas on Trinidadi ja Tobago esindused [[Brüssel]]is, [[Genf]]is ja [[London]]is.<ref name="tBEfo" /> [[Eesti]] kodanikud võivad Trinidadis ja Tobagos turismi eesmärkidel viibida kuni 30 päeva viisavabalt. Eesti diplomaatilist esindust ega aukonsulit riigis ei ole.<ref name="YBowz" /> ===Riigikaitse=== [[Pilt:Trinidad and Tobago Coast Guard.jpg|pisi|Trinidadi ja Tobago rannavalve õppused]] Riigikaitse eest vastutavad [[Trinidadi ja Tobago Kaitsejõud]], kuhu kuuluvad maaväerügement, rannavalve, õhukaitse ja reservüksus.<ref>{{Netiviide |url=http://www.nationalsecurity.gov.tt/Divisions/Trinidad-and-Tobago-Defence-Force-TTDF |pealkiri=Trinidad ja Tobago kaitsejõudude koduleht. |vaadatud=2018-04-28 |arhiivimisaeg=2018-04-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180418034356/http://www.nationalsecurity.gov.tt/Divisions/Trinidad-and-Tobago-Defence-Force-TTDF |url-olek=ei tööta }}</ref> Kaitsejõud asutati pärast riigi iseseisvumist 1962. aastal. Trinidadi ja Tobago kaitsevägi on osalenud nii kodumaistes konfliktides nagu [[1990]]. aasta islamiäärmuslaste riigipöördekatse mahasurumine kui ka rahvusvahelistel missioonidel nagu [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i rahukaitsemissioon [[Haiti]]l aastatel [[1993]]–1996. Relvajõudude ülemjuhataja on vastavalt põhiseadusele [[Trinidadi ja Tobago president]]. Tegevteenistuses on umbes 4000 meest, kellest 2800 teenib maaväes. [[2000]]. aasta rahvaloenduse andmetel oleks Trinidad ja Tobago mobilisatsiooni korral võimeline relvade alla panema enam kui 245 000 meest vanuses 18–49 eluaastat. ===Haldusjaotus=== [[Pilt:Regional corporations and municipalities of Trinidad and Tobago.svg|pisi|300px|Trinidadi ja Tobago haldusjaotus]] Trinidad ja Tobago on jagatud alates 1990. aastast 15 haldusüksuseks: 1 autonoomseks piirkonnaks, 9 piirkonnaks ja 5 omavalitsuseks. *Autonoomne piirkond **[[Tobago]] *Piirkonnad **[[Couva-Tabaquite-Talparo piirkond]] **[[Diego Martini piirkond]] **[[Penal-Debe piirkond]] **[[Princes Towni piirkond]] **[[Rio Claro-Mayaro piirkond]] **[[San Juani-Laventille'i piirkond]] **[[Sangre Grande piirkond]] **[[Siparia piirkond]] **[[Tunapuna-Piarco piirkond]] *(Linnalised) omavalitsused **[[Arima]] **[[Chaguanas]] **[[Point Fortin]] **[[Port of Spain]] **[[San Fernando]] ===Inimõigused=== Rahvusvahelise inimõigusorganisatsiooni [[Freedom House]] aruande kohaselt tõusis Trinidad ja Tobago [[2006]]. aastal osaliselt mittevabade riikide hulgast vabade riikide hulka. Seda tänu riigi sotsiaal- ja majanduspoliitilisele arengule, kuigi toodi välja ka raskeid probleeme: kuritegevuse kõrge tase, naiste diskrimineerimine, rahvustevaheline vaen, terrorism ja korruptsioon kohtusüsteemis.<ref name="29Rnq" /> Ka ajakirja [[The Economist]] eksperdid hindasid kõrgelt Trinidadi ja Tobago edusamme kodanikuvabaduste, [[Pluralism (poliitika)|pluralism]]i ja valimisprotsessi arendamisel, kuid leidsid samas, et poliitilise kultuuri tase tervikuna jätab veel soovida.<ref name="ZINvd" /> Kuritegevus on ka praegu üks riigi suuremaid probleeme. [[2011]]. aastal kuulutas peaminister [[Kamla Persad-Bissessar]] vägivaldsete kuritegude järsu kasvu tõttu välja erakorralise olukorra. Selle raames korraldati riigis suuri haaranguid: vahistati 4000 inimest ja konfiskeeriti 117 miljoni [[USA dollar]]i väärtuses narkootikume. Taoline massiivne võitlus kuritegevusega tõi kaasa ka kahtlusi inimõiguste rikkumises, kuid Freedom House'i reitinguga 2,0 on riik püsinud vabade riikide nimekirjas. Kõik põhiõigused on riigis tagatud. Probleeme on endiselt korruptsiooniga, [[Transparency International]]i 2011. aasta korruptsiooniindeksis oli Trinidad ja Tobago maailma 183 riigi seas 91. kohal. Väheefektiivne on võitlus võimu kuritarvitustega, eriti politseis ja teistes jõuametkondades.<ref name="Freedom 2012" /> Naiste osalus ühiskonnaelus näitab kasvu: 2010. aastal astus ametisse riigi esimene naispeaminister, esindajatekojas oli [[2012]]. aasta seisuga aga 12 naist ja senatis 8 naist. Samal ajal on aga koos muu kuritegevusega riigis kasvanud ka naiste vastane vägivald. Nende kuritegudega võitlemine on väheste tulemustega, 2009. aastal mõisteti seksuaalkuritegudes kahtlustatavatest süüdi vaid 3 protsenti.<ref name="Freedom 2012" /> Probleem on olnud [[homoseksuaalsus|homoseksuaalsete]] inimeste diskrimineerimine. Kriminaalseadustiku kohaselt on samasooliste seksuaalvahekord kuni aprillini 2018 kriminaalkorras karistatav.<ref name="XyqBy" /> Immigratsiooniseadus keelab homoseksuaalsetel mittekodanikel riigi territooriumile sisenemise.<ref name="iq5Ep" /> Kumbagi seadust praktikas siiski järjekindlalt ei rakendata. Detsembris 2012 Suurbritannia geiaktivistile Lance Price'ile saadetud erakirjas lubas peaminister Kamla Persad-Bissessar astuda samme homo- ja transsooliste inimeste diskrimineerimise lõpetamiseks.<ref name="xfLcQ" /> [[12. aprill]]il 2018 tunnistas Trinidadi ja Tobago kõrgema kohtu kohtunik seksuaalkuritegude seaduse 13. ja 16. artikli põhiseadusega vastuolus olevaks – need artiklid olid keelustanud meestevahelise seksuaalvahekorra ja näinud selle eest ette kuni 25-aastase vangistuse.<ref>[https://web.archive.org/web/20180413190337/http://www.xgay.ru/news/rainbow/2018/04/13-38125.htm Верховный суд Тринидада и Тобаго декриминализировал однополый секс] Gay.ru, 13.04.2018 (vaadatud 13.04.2018)</ref><ref>[https://www.metroweekly.com/2018/04/judge-strikes-sodomy-law-trinidad-tobago/ Judge strikes down sodomy law in Trinidad and Tobago] Metro Weekly, 12.04.2018 (vaadatud 13.04.2018)</ref> ===Sümbolid ja tähised=== {{vaata|Trinidadi ja Tobago lipp}} {{vaata|Trinidadi ja Tobago vapp}} {{vaata|Trinidadi ja Tobago hümn}} Trinidadi ja Tobago riiklikud sümbolid on lipp, vapp ja hümn. Kõik need pärinevad 1962. aastast, mil riik saavutas iseseisvuse. [[Trinidadi ja Tobago lipp|Trinidadi ja Tobago lipu]] värvid on punane, valge ja must. Punane sümboliseerib Trinidadi ja Tobago elujõudu, päikese valgust ja soojust ning saareriigi elanike vaprust ja sõbralikkust. Kahte punast välja eraldav valge triip on meri, mis ühendab Trinidadi ja Tobago saari, sümboliseerides ühtlasi rahva puhtaid püüdlusi ja inimeste võrdsust. Valgele triibule kantud kitsam must triip on side, mis ühendab Trinidadi ja Tobago rahvast. See väljendab tugevust, ühtsust ja jõukust. Ühtlasi kujutavad need kolm värvi kolme elementi – tuld, vett ja maad.<ref name="TZYz0" /> [[Trinidadi ja Tobago vapp|Trinidadi ja Tobago vapil]] on kujutatud kolme lindu. Need on [[punaiibis]], [[venetsueela tšatšalaka]] ja [[koolibrilased|koolibri]], kellest kaks esimest on ka Trinidadi ja Tobago [[rahvuslind|rahvuslinnud]]. Samuti on vapil kujutatud merd, maad, kolme mäetippu ja kolme laeva. Arvu kolm läbiv kasutamine sümboliseerib [[kolmainsus]]t, mille järgi on nime saanud [[Trinidad]]i saar. Kolm laeva Kastiilia ristidega purjedel meenutavad ühtlasi saarte avastaja [[Christoph Kolumbus]]e ekspeditsiooni, mis koosnes kolmest laevast. Vapil on ka riigi juhtlause – "Together we aspire, together we achieve" (eesti keeles 'koos püüdleme, koos saavutame').<ref name="9BHW0" /> [[Pilt:Chaconia UWI 2005b.jpg|pisi|Trinidadi tuppsaba – Trinidadi ja Tobago rahvuslill]] Riigi hümniks on [[Patrick Castagne]]'i kirjutatud laul "[[Forged from the Love of Liberty]]", millest pidi algselt saama [[Lääne-India Föderatsioon]]i hümn. Pärast föderatsiooni lagunemist valiti lugu Trinidadi ja Tobago riigihümniks. Muudest sümbolitest on Trinidadil ja Tobagol lisaks rahvuslindudele ka [[rahvuslill]] ja [[rahvuspill]]. Rahvuslilleks on [[trinidadi tuppsaba]], mille üks ingliskeelne nimi on ''Chaconia''. See nimi on taimele antud Trinidadi viimase [[Hispaania]] kuberneri [[José María Chacón]]i auks. Lille punane värv langeb kokku riigi lipul ja vapil domineeriva punasega.<ref name="lvzPZ" /> Riigi rahvuspill on 20. sajandi esimesel poolel Trinidadil ja Tobagol leiutatud terastrumm ehk ''[[steel pan]]''.<ref name="BNEf4" /> ===Riigipühad=== Trinidad ja Tobago on mitmekultuuriline riik, kus tähistatakse eri kultuuri- ja usutraditsioonide pühi. Riiklikeks tähtpäevadeks on tunnistatud järgmised pühad:<ref name="USJXZ" /> *[[uusaasta]] – [[1. jaanuar]]; *[[ülestõusmispühad]] – liikuv püha, riiklikud tähtpäevad on nii esimene kui ka teine püha, samuti neile eelnev [[suur reede]]; *[[spirituaalsete baptistide vabastamispäev]] – [[30. märts]], spetsiifiline püha, millega märgitakse aastatel [[1917]]–[[1951]] karismaatiliste ehk spirituaalsete [[baptism|baptistide]] liikumisele kehtinud tegevuskeelu tühistamist; *[[indialaste saabumise päev]] – [[30. mai]], tähistatakse [[India]]st pärit elanike jõudmist Trinidadile ja Tobagole; *[[Kristuse pühima ihu ja vere suurpüha]] – liikuv püha, oluline eelkõige [[katoliku kirik|katoliiklastele]]; *[[töörahvapüha]] – [[19. juuni]], samatähenduslik Euroopas 1. mail tähistatava töörahvapühaga; *[[emantsipatsiooni päev]] – 1. august, sümboliseerib neegerorjade vabastamist ja orjuse kaotamist; *[[‘Īd al-Fiţr]] – liikuv püha, muslimite iga-aastase paastu [[ramadaan]]i lõpp; *[[iseseisvuspäev]] – [[31. august]], Trinidadi ja Tobago iseseisvuse väljakuulutamise (1962) mälestuspäev; *[[vabariigi päev]] – [[24. september]], sel kuupäeval 1976. aastal valiti ametisse Trinidadi ja Tobago Vabariigi esimene president; *[[divali]] – liikuv püha, [[hinduism|hinduistlik]] usupüha, millega tähistatakse headuse võitu kurjuse üle; *[[jõulud]] – [[25. detsember|25.]]–[[26. detsember]]. ==Rahvastik== ===Demograafilised näitajad=== {{vaata ka|Trinidadi ja Tobago asulate loend}} [[Pilt:Trinidad and Tobago.png|pisi|Trinidadi ja Tobago elanikkonna kasv 20. sajandi teisel poolel]] Viimased rahvaloendused olid Trinidadis ja Tobagos 2000. ja 2011. aastal. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel elas riigis kokku 1 114 772 inimest, kellest 44 190 inimest Tobago saarel.<ref name="census2000" /> 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas riigis kokku 1 328 019 inimest, kellest 60 735 inimest Tobago saarel.<ref name="census2011" /> Hilisemad andmed on hinnangulised. Neist selgub, et kui 20. sajandi teisel poolel ja 21. sajandi esimesel kümnendil saarte elanikkond püsivalt kasvas, siis viimastel aastatel{{millal}} on see emigratsiooni tõttu püsivas languses. [[2017]]. aastal oli Trinidadil ja Tobagol 1 218 208 elanikku, kellest 96% elas [[Trinidad]]i saarel. Enamik ülejäänud 4% elanikest elas [[Tobago]] saarel, ülejäänud saared on valdavalt asustamata. Perioodil [[2013]]–2015 vähenes rahvaarv riigis 2862 inimese võrra, aastatel 2015–2017 veel 4155 inimese võrra. [[2016]]. ja 2017. aasta võrdluses oli vähenemine 0,2%.<ref name="CIA" /> 2010. aasta hinnangu kohaselt elas linnades 14% riigi rahvastikust. Riigi pealinn [[Port of Spain]] ei ole riigi suurim linn. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel elas seal 49 301 inimest, 2013. aastal hinnati linnaelanike arvuks 50 464. Pealinnast on rahvarohkemad [[Chaguanas]] (2000 – 67 433, 2013 – 80 386 elanikku), [[San Fernando (Trinidad ja Tobago)|San Fernando]] (2000 – 55 419, 2013 – 57 726 elanikku) ja [[San Juan (Trinidad ja Tobago)|San Juan]] (2000. aasta andmed puuduvad, 2013 – 56 696 elanikku).<ref name="E3RJz" /> ===Rahvastiku koosseis=== Trinidadi ja Tobago rahvuslik koosseis on väga mitmekesine, peegeldades saarte koloniaalset minevikku. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid 40% rahvastikust india päritolu rahvad (Hindustani poolsaarelt 19. sajandil sisserännanud istandustööliste järglased), 37% neegrid (Aafrikast toodud neegerorjade järglased) ja 20,5% segarassidest inimesed, peamiselt [[mulatt|mulatid]]. Segarassist inimeste seas moodustavad omaette põneva rühma alates [[16. sajand]]ist [[Venezuela]] aladelt sisse rännanud indiaanlaste ning Trinidadi ja Tobago neegrite järglased, keda tuntakse ''[[Cocoa Panyol]]i'' nime all. Ülejäänud 2% sisse mahtusid kõik muud rahvad, kelle seas moodustavad omakorra suurimad rühmad euroopa päritolu rahvad, [[hiinlased]] ja [[araablased]].<ref name="CIA" /><ref name="8VcSd" /> ===Keeled=== Trinidadi ja Tobago ainus riigikeel on [[inglise keel]], täpsemalt selle kohalik dialekt, mida nimetatakse mitteametlikult [[Trinidadi inglise keel]]eks ning ametlikult Trinidadi ja Tobago standardiseeritud inglise keeleks. Kõnekeelena kasutatakse peamiselt kahte [[kreoolkeel|inglise keelel põhinevat kreoolkeelt]], [[Trinidadi kreoolkeel]]t ja [[Tobago kreoolkeel]]t, milles on inglise keele kõrval märgata indiaani, hispaania, aafrika ja india keelte mõjusid. Trinidadi kreoolkeelt on olulisel määral mõjutanud ka [[prantsuse keel]].<ref name="LpPXA" /> [[Pilt:Presbyterian Church, Barrackpore area, Trinidad and Tobago.JPG|pisi|Presbüterlik kirik Barrackpores Trinidadi saarel]] Enamus india päritolu elanikke rääkis algselt [[bhodžpuri keel]]t, kuid selle kasutus on aja jooksul vähenenud ning praegu tehakse katseid seda keelt säilitada. [[Hispaania keel]]t kõneleb umbes 5% rahvastikust.<ref name="0e9hx" /> Aastatel 1498–1797 oli hispaania keel saartel ametlikuks keeleks, seejärel asendati see prantsuse keelega ja [[1870]]. aastal inglise keelega. 2005. aastal andis valitsus hispaania keelele esimese võõrkeele staatuse ja moodustas hispaania keele ellurakendamise sekretariaadi, mille ülesanne on propageerida selle keele õppimist. Programmi eesmärgid soovitakse saavutada [[2020]]. aastaks, selleks on hispaania keel viidud algkoolide õppekavasse ja kehtestatud osale riigiametnikest hispaania keele valdamise nõue.<ref name="x0ZGf" /> ===Religioon=== 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli saartel kõige enam [[kristlased|kristlasi]], sealhulgas [[katoliku kirik|katoliiklasi]] (21,6%), [[nelipühilased|nelipühilasi]] (12%), [[anglikaani kirik|anglikaane]] (5,7%), [[baptism|baptiste]] (6,9%) ja [[seitsmenda päeva adventistid|adventiste]] (4,1%).<ref name="CIA" /> Teistest usunditest olid suurima järgijaskonnaga [[hinduism]] (18,2%) ja [[islam]] (5%). Mitteusklikke oli 2,2% elanikest.<ref name="CIA" /> Aastatel 2000–2011 vähenes kõige enam katoliiklaste (~8%), anglikaanide (~3%) ja hinduistide (~3%) arvukus, kõige enam kasvas aga nelipühilaste (~4%) arvukus. Nelipühilased on sellega tõusnud kristlike usuliikumiste seas arvukuselt teisele kohale. Pidevalt on suurenenud ka inimeste hulk, kes ei soovi andmeid oma usulise kuuluvuse kohta avaldada või peavad ennast küll usklikuks, aga ei seosta ennast ühegi konkreetse usundiga – 2011. aastal oli selliseid inimesi vastavalt 11,1% ja 8,4%.<ref name="CIA" /> 1956 rajati katoliiklik Port of Spaini peapiiskopkond. 2016 seisuga tegutses riigis 62 katoliku kogudust, 46 ilmikpreestrit ja 60 regulaarvaimulikku.<ref>[http://www.catholic-hierarchy.org/diocese/dposp.html Ülevaade Port of Spaini peapiiksopkonnast. Catholic-Hierarchy.]</ref> ==Majandus== Trinidad ja Tobago on üks Kariibi mere piirkonna rikkamaid riike, mis kuulub maailma 70 suure sissetulekuga riigi hulka. Novembris 2011 kustutas [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon]] Trinidadi ja Tobago [[arengumaad]]e nimekirjast.<ref name="TeVOx" /> 2012. aastal oli Trinidadi ja Tobago [[sisemajanduse kogutoodang]] (SKT) 20 400 [[USA dollar]]it elaniku kohta, mis paigutas riigi maailma riikide edetabelis 62. kohale. [[2014]]. aastaks oli see kasvanud 32 200 dollarini elaniku kohta, tõstes Trinidadi ja Tobago maailma riikide seas 55. kohale.<ref name="xfcsl" /> Viimastel aastatel{{millal}} on riigi SKT hakanud taas langema, 2016. aastal oli langus 5,4% ja 2017. aastal 3,2%.<ref name="CIA" /> Riigi valitsused on valdavalt ajanud [[neoliberalism|neoliberaalset]] majanduspoliitikat. [[1995]]. aastal läbi viidud majandusreformid aitasid kaasa majanduskasvule ja väliskapitali sissevoolule.<ref name="krugosvet" /> Trinidadi ja Tobagot hinnatakse kui investoritele hõlpsalt ligipääsetavat ja soodsat riiki. [[Citibank]]i ekspertide hinnangul on tegemist Kariibi regiooni kõige tugevama ja dünaamilisema majandusruumiga.<ref name="Citibank" /> Kui ajalooliselt rajanes saarte majandus [[suhkruroog|suhkruroo]] kasvatamisel ja [[rumm]]i tootmisel, siis praegu on selle nurgakivid [[energeetika]], [[rasketööstus]], [[toiduainetööstus]] ja [[turism]]. ===Tööstus=== ====Energeetika ja keemiatööstus==== [[Pilt:PointaPierrerefinerySF.jpg|pisi|Naftarafineerimistehas Pointe-à-Pierre'is]] Trinidadi ja Tobago majanduse üks põhialuseid on [[energeetika]]sektor, mis andis 2010. aastal 44% riigi [[sisemajanduse kogutoodang]]ust, 83% eksporditulust ja 58% avaliku sektori tuludest. Energeetikasektorist moodustas 48% [[nafta]] ja [[maagaas]]i kaevandamine ning tootmine, 24% naftakeemiatoodete valmistamine, 15% kaevandatud toorme [[rafineerimine]] ja 13% energeetikateenused. Vaatamata energeetika olulisusele riigi majanduses töötas seal ainult 3% kogu tööjõust.<ref name="IMF" /> Energeetikasektoris leidub nii riiklikke kui ka erafirmasid, nii kodu- kui ka välismaist kapitali. Suurim riiklik nafta- ja gaasitööstusettevõte on [[Petrotrin]], mis andis 2010. aastal 40% riigi naftatoodangust. Ülejäänud 60% jagunes erafirmade vahel, millest kolm suurimat on välismaised ettevõtted [[BP|BP Trinidad and Tobago]], [[Repsol]] ja [[BHP Billiton]]. Alates 1980. aastatest on naftatoodang järjekindlalt vähenenud, kuid 2000. aastate algusest on kiiresti kasvanud maagaasi tootmine. 58% kaevandatud gaasist eksporditakse [[veeldatud maagaas]]ina. Gaasitööstuses domineerivad samuti kolm välismaist ettevõtet: BP Trinidad and Tobago, [[British Gas]] ja [[EOG Resources|EOG Resources Trinidad]]. Veeldatud maagaasi tootmises on monopoolne seisund ühisettevõttel [[Atlantic LNG]].<ref name="IMF" /> 2014. aastal tootis Trinidad ja Tobago hinnanguliselt päevas 81 260 [[barrel]]it naftat, olles sellega maailma riikide seas 48. kohal (2012. aastal olid vastavad näitajad 135 000 barrelit ja 46. koht). 2013. aasta seisuga ulatus riigi maagaasitoodang 42,8 miljardi m³, olles sellega maailma riikide seas 20. kohal (2010. aastal vastavalt 42,46 miljardit m³ ja 25. koht).<ref name="CIA" /> Nafta- ja gaasitööstuse kõrval on olulisel kohal ka loodusliku [[asfalt|asfaldi]] kaevandamine ja tootmine. Riigis asub [[Pitchi asfaldijärv|maailma suurim asfaldijärv]], mille pindala on umbes 40 hektarit. Asfaldi tootmisega tegeleb seal firma [[Lake Asphalt of Trinidad and Tobago]]. ===Põllumajandus=== Ajalooliselt oli Trinidad ja Tobago majanduse üks aluseid [[suhkruroog]], millest toodeti nii [[suhkur|suhkrut]] kui ka [[rumm]]i. Põllumajanduse osakaal riigi majandusest on olnud pidevas languses. 2014. aasta andmetel moodustas põllumajandussektor vaid 0,5% riigi sisemajanduse kogutoodangust ja selles oli hõivatud kõigest 3,8% tööjõust.<ref name="CIA" /> Peamiselt kasvatatakse endiselt suhkruroogu, [[harilik kakaopuu|kakaouba]] ja [[pomerantsvili|tsitrusvilju]], mida eksporditakse nii põllumajandustoodanguna kui ka ümbertöötatuna toiduainetööstuse saadusteks. Olulisel kohal on ka [[kohviuba|kohvioa-]], teravilja-, juurvilja- ja lillekasvatus. ===Väliskaubandus=== Trinidadi ja Tobago peamised [[eksport|ekspordiallikad]] on nafta, maagaas, nende kõrvalsaadused ja keemiatööstuse tooted. Maagaasi eksporditi 2013. aastal 19,8 miljardit m³ (2010. aastal 20,38 miljardit m³), valdav osa sellest veeldatud maagaasina, millega oldi maagaasi eksportivate riikide edetabelis 14. kohal. Toornaftat eksporditi 2012. aasta andmetel 30 800 barrelit (2009. aastal 55 240 barrelit) päevas, millega oldi riikide seas 51. kohal. Naftakeemiatooteid toodeti 2012. aasta andmetel 111 000 barrelit ([[2008]]. aastal 165 100 barrelit) päevas ja sellest eksporditi 109 000 barrelit (2008. aastal 148 600 barrelit) päevas, mis asetas Trinidadi ja Tobago maailma riikide seas 44. kohale.<ref name="CIA" /> Muude ekspordiallikate seas on olulisel kohal [[teras]]etooted, joogid, teraviljatooted, suhkur, kakao, kohv, juurviljad ja lilled. [[Import|Impordis]] domineerivad [[mineraalkütus]]ed, tehnilised [[määrdeaine]]d, masinad, transpordiseadmed, toidukaubad, kemikaalid ja elusloomad.<ref name="CIA" /> Trinidadi ja Tobago peamine kaubanduspartner on [[Ameerika Ühendriigid]], mille roll ekspordis on küll aja jooksul vähenenud. Kui 2011. aastal andsid Ameerika Ühendriigid 43,6% ekspordist ja 32,8% impordist, siis 2014. aastal andsid nad 29,1% ekspordist ja 34,6% impordist. Ekspordis on viimastel aastatel{{millal}} muutunud üha tähtsamaks Lõuna-Ameerika riigid: kui 2011. aastal järgnesid ekspordis Ameerika Ühendriikidele [[Hispaania]] (5,1%), [[Lõuna-Korea]] (4,8%) ja [[Jamaica]] (4,6%), siis 2014. aastal olid suuremad ekspordipartnerid Ameerika Ühendriikide järel [[Argentina]] (9,3%), [[Brasiilia]] (6,6%), [[Tšiili]] (5,9%) ja [[Peruu]] (4,5%). Impordis on tähtsamad partnerid lisaks Ameerika Ühendriikidele Brasiilia (2014 – 7,7%, 2011 – 10,7%), [[Gabon]] (2014 – 6,2%, 2011 – 5,7%), [[Hiina]] (2014 – 6,1%, 2011 – 4,2%), [[Venemaa]] (2014 – 5%, 2011 – 6,2%) ja [[Kanada]] (2014 – 4,1%, 2011 – 5,1%).<ref name="CIA" /> ===Turism=== Turism on üks Trinidadi ja Tobago majanduse aluseid, kuigi selle osakaal majandusest ei ole sama suur kui paljudes teistes Kariibi mere piirkonna riikides. Riiki külastanud inimeste arv oli aastaid pidevas kasvus, jõudes 2005. aastal 463 190 inimeseni aastas. Pärast seda on turistide arv hakanud vähehaaval, kuid järjekindlalt langema. 2010. aastal külastas riiki veel vaid 387 559 inimest.<ref name="5u2Kg" /> Viimasel kümnendil{{millal}} on üha olulisemaks muutunud [[ökoturism]], mille levikut soodustab saarte omapärane ja mitmekesine elusloodus. Trinidad ja Tobago on ka hinnatud piirkond rannapuhkuse veetmiseks, enamik kuurorte ja rannahotelle koos suurte liivarandadega asub [[Trinidad]]i saare põhjaosas. Kultuurituristid külastavad meelsasti [[paast]]uaja eel [[veebruar]]i lõpus või [[märts]]i alguses toimuvat karnevali. ===Rahandus=== Trinidadi ja Tobago rahaühik on [[Trinidadi ja Tobago dollar]] (TTD), mis võeti käibele [[1964]]. aastal. Kuni 1993. aastani oli dollari kurss riiklikult fikseeritud, pärast seda on vahetuskurss olnud ujuv.<ref name="Citibank" /> 7. aprillil 2013 võrdus 1 TTD 0,15577 [[USA dollar]]iga, 17. detsembril 2015 võrdus 1 TTD 0,15823 USA dollariga.<ref name="gW9Pw" /> Trinidadi ja Tobago aastane [[inflatsioon]] oli septembris 2015 4,84%. Perioodil [[1957]]–2015 oli riigi keskmine aastane inflatsioon 7,47%. Rekordilise taseme saavutas see mais [[1974]], jõudes 24,50%.<ref name="Jbvyi" /> Riigi avaliku sektori [[riigivõlg|võlakoorem]] ulatus 2012. aasta hinnangutel 46,6% [[sisemajanduse kogutoodang]]ust, kuid on viimastel aastatel{{millal}} vähenenud. 2013. ja 2014. aasta hinnangutel oli see 39,5% sisemajanduse kogutoodangust, mis paigutas Trinidadi ja Tobago maailma riikide seas 106. kohale. Riigi keskmine maksukoormus oli 2014. aastal 31,5% (2012 – 32,3%) sisemajanduse kogutoodangust. [[Riigieelarve]]t iseloomustab kerge puudujääk, mis moodustas 2014. aastal 1,5% (2012 – 2,7%) sisemajanduse kogutoodangust.<ref name="CIA" /> ====Pangandus==== 2010. aasta seisuga tegutses Trinidadis ja Tobagos 8 panka, millel oli kokku üle 100 kontori. Finantsasutuste varad moodustasid 41 miljardit [[USA dollar]]it, sealhulgas kommertspankade varad 16 miljardit USA dollarit.<ref name="Citibank" /> Riigi pangandussüsteemi üle teostab järelevalvet [[Trinidadi ja Tobago Keskpank]], mis tegutseb [[1986]]. aastal vastu võetud seaduse alusel. Sama seadus kehtestas riigis ka hoiuste tagamise süsteemi, mille kohaselt kuuluvad kommertspanga maksejõuetuse korral hüvitamisele hoiused kuni 75 000 [[Trinidadi ja Tobago dollar]]ini.<ref name="Citibank" /> ===Transport=== [[Pilt:Trinidad rail map 1925.jpg|pisi|Trinidadi raudteede kaart 1925. aastast]] Trinidadi ja Tobago transpordivõrk on samuti Kariibi mere maade üks arenenumaid. Maismaatranspordi aluseks on maanteedevõrk. 2000. aasta andmetel oli riigis 8320&nbsp;km autoteid, neist 4252&nbsp;km kõva kattega.<ref name="CIA" /> Ühistransport on Trinidadi ja Tobago saartel korraldatud busside, väikebusside ja taksodega. Saarte bussiliine haldab [[1. mai]]l [[1965]] asutatud riigiettevõte Public Transport Service Corporation.<ref name="PARNl" /> Riigis kehtib [[vasak- ja parempoolne liiklus|vasakpoolne liiklus]]. Trinidadi saare [[raudtee]]d ei ole enam kasutusel. Reisijatevedu raudteel lõppes [[1968]]. aastal, hiljem lõpetati ka kaubavedu. Aastal 2008 avaldati kava rajada liiklusummikute vähendamiseks kaks uut raudteeliini, kuid need ei realiseerunud ja kogu projekt tühistati septembris 2010.<ref name="PDcNR" /><ref name="WS7Tk" /> [[Pilt:Piarco International Airport, 2010.jpg|pisi|vasakul|Piarco rahvusvaheline lennujaam]] Õhutranspordi jaoks on riiki rajatud 5 lennujaama, neist 2 kõva kattega maandumisradadega.<ref name="CIA" /> Riigi tähtsaim lennujaam on Trinidadi saarel [[Piarco]] linnas asuv [[Piarco rahvusvaheline lennujaam]], mis avati [[8. jaanuar]]il [[1931]]. Lennujaamas on kaks terminali, lõuna- ja põhjaterminal. Uuem põhjaterminal rajati [[2001]]. aastal, vanem lõunaterminal renoveeriti tervikuna 2009. aastal. Lennujaama pindala on 680 hektarit ja selle maandumisraja pikkus on 3200 m.<ref name="Tt3cb" /> Lennujaama kasutab oma baasina 2006. aastal asutatud Trinidadi ja Tobago rahvuslik lennufirma [[Caribbean Airlines]], mille aktsiate enamuse kuulub Trinidadi ja Tobago valitsusele ning mis pakub ühendusi [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], [[Kanada]] ja mitmete [[Lõuna-Ameerika]] riikidega. 2010. aastal omandas Trinidadi ja Tobago valitsus ka [[Jamaica]] rahvusliku lennufirma [[Air Jamaica]], mille liine asus alates [[26. mai]]st 2011 teenindama samuti Caribbean Airlines.<ref name="uBzcN" /> Riigi suurimad sadamad on [[Point Fortin]], [[Point Lisas]], [[Port of Spain]] ja [[Scarborough]]. Kuigi saareriigina on Trinidadi ja Tobago jaoks oluline meretransport, kuulus riigi kaubalaevastikku 2010. aasta seisuga vaid 4 kodumaal registreeritud laeva; veel 2 laeva oli registreeritud välisriikides.<ref name="CIA" /> Regulaarne [[parvlaev]]aühendus toimib Trinidadi sadama Port of Spaini ja Tobago sadama Scarborough' vahel. Jaanuarist 2008 on võimalik Port of Spaini ja [[San Fernando]] vahel liikumiseks kasutada [[veetakso]]sid<ref name="vkN1D" />. Nafta ja maagaasi transpordiks Trinidadi ja Tobago sadamatesse kasutatakse torujuhtmeid. 2010. aastal oli riigis 671&nbsp;km gaasitorusid ja 334&nbsp;km naftatorusid.<ref name="CIA" /> ==Ajalugu== Vanimad jäljed inimtegevusest [[Trinidad]]il ulatuvad 7000 aasta taha, lubades seda saart pidada vanimaks inimasustusega piirkonnaks [[Antillid]]e saarestikus.<ref name="UfqT2" /> Enne eurooplaste tulekut asustasid saari [[indiaanlased]]: esmalt [[Lõuna-Ameerika]] maismaalt, [[Orinoco]] jõe suudmealalt umbes aastal [[250 eKr]] saartele saabunud [[keraamika]]t tundvad hõimud, kes sealt hiljem teistele saartele edasi liikusid; hiljem vahetusid kultuurid mõnesaja-aastaste intervallidega. Vahetult enne eurooplaste saabumist saari asustanud, [[aravakid|aravaki]] ja [[kariibid|kariibi]] keeli kõnelenud hõimud jõudsid sinna ilmselt [[14. sajand]]i alguses. Neist leidub saartel jälgi kuni [[18. sajand]]i lõpuni, kuid seejärel assimileerusid nad lõplikult muude elanikkonna rühmadega. Trinidadi ja Tobago hilisemat ajalugu on periodiseeritud enamasti Trinidadi saare poliitilis-administratiivse kuuluvuse põhjal: [[Hispaania]] periood (1498–1797), [[Suurbritannia]] periood (1797–1962) ja iseseisvuse aeg (alates 1962. aastast). ===Hispaania periood=== [[Pilt:CristobalColon.jpg|pisi|Saarte avastaja Christoph Kolumbus]] Trinidadi ja Tobago elanike esimene kokkupuude eurooplastega leidis aset 1498. aastal. [[31. juuli]]l jõudis Trinidadi vetesse oma kolmandal avastusretkel [[Christoph Kolumbus]]e laevastik, kuhu kuulusid kolm väikest laeva – [[karakk]] [[Santa María]] ning [[karavell]]id [[El Correo]] ja [[La Vaquenas]]. Kolumbus oli lubanud nimetada maa, kuhu ta jõuab, [[kolmainsus|Püha Kolmainsuse]] auks, ja nii saigi Trinidadi saar nime. Selle otsuse õigsust kinnitava märgina näis asjaolu, et esimene looduslik objekt, mida meremehed laevadelt märkasid, oli kolmetipuline künkaahelik saare lõunaosas. Nad randusid järgmise päeva, 1. augusti hommikul tänapäeva [[Point Erin]]i lähistel. Inimasustust märkasid hispaanlased alles [[2. august]]il piki lõunarannikut seilates. Kolumbuse ekspeditsioon viibis Trinidadi ümbruse vetes ja saartel kuni [[13. august]]ini. Kolonisaatorite andmetel olid saared sel ajal tiheda asustusega. Hispaanlased eristasid rahulikke indiaanlasi ehk aravakke ja sõjakaid indiaanlasi ehk kariibe. Kuigi [[1510]]. aasta andmetel oli Trinidad asustatud ainult või peamiselt aravakkidega, sundis orjade puudus piirkonnas kuulutama ka sealseid elanikke [[1511]]. aastal kariibideks, mis andis orjakaupmeestele vabad käed nende püüdmiseks. Hispaanlaste püsiasustust saartel sel ajal veel ei olnud. [[1530]]. aastal sai [[Antonio Sedeño]] õiguse Trinidadi ja Tobago koloniseerimiseks. Tema püüdis esimesena [[1532]]. aastal Trinidadile kolooniat rajada, kuid sai indiaanlastelt lüüa. Kuna tal ei õnnestunud uusi asunikke saartele meelitada, loobus ta [[1534]]. aastal talle neli aastat varem antud õigusest. [[1553]]. aastal sai saare asustamiseks õiguse [[Juan Sedeño]], kuid tema isegi ei kasutanud oma õigust. Esimese teadaoleva koloonia rajas [[1569]]. aastal [[Juan Troche Ponce de León]] ja see asus tõenäoliselt kaasaegse [[Laventille]]'i lähistel. See hüljati juba järgmisel aastal. Alaline asustus tekkis alles [[1592]]. aastal kui [[Antonio de Berrio]] rajas [[Saint Joseph|San José de Oruña]] koloonia. Tänapäeval kannab see [[Saint Joseph]]i nime ning on riigi vanim linn. [[Tobago]] jäi veel pikaks ajaks asustamata. Seegi saar sai oma tänapäevase nime hispaanlastelt, ilmselt seal rohkelt kasvanud [[vääristubakas|tubakataime]] järgi. Esimese tõsisema katse saare asustamiseks tegid hispaanlased [[1614]]. aastal, kuid see ebaõnnestus ja edaspidi haarasid initsiatiivi teiste riikide kolonistid<ref name="Ramerini" />. [[17. sajand]]il püüdsid Tobagot koloniseerida [[Holland]], [[Kuramaa]], [[Inglismaa]] ja [[Prantsusmaa]]. Esimesena ja kõige kauem suutsid saart enda valduses hoida hollandlased ([[1628]]–[[1637]], [[1654]]–[[1666]], [[1667]]–[[1672]], [[1674]]–[[1677]], [[1678]]–[[1684]]).<ref name="Worldstatesmen" /> Hollandlased nimetasid saart Nieuw Walchereniks. Nende esimese koloonia Fort Flushingi hävitasid 1637. aastal hispaanlased, hilisematel aastatel tuli neil võidelda inglaste rünnakutega.<ref name="Ramerini" /> Kuramaalased üritasid saart koloniseerida alates 1637. aastast, kuid esimese püsiva koloonia suutsid Tobagole rajada alles 1654. aastal. Kuramaalased saabusid 80 perekonna ja 149 sõduriga. Nad nimetasid saare ümber Uus-Kuramaaks ja rajasid Jakobstadti asunduse, mis sai koloonia keskuseks. Viis aastat jagasid nad kontrolli saare üle hollandlastega, kuid Euroopas toimuv sõjategevus takistas neil uusi koloniste juurde tuua ning [[1659]] loovutasid kuramaalased oma koloonia kiirelt kasvavale hollandlaste kolooniale.<ref name="Ramerini" /> Kuramaalased pöördusid saarele tagasi [[1680]]. aastal ja nende koloonia püsis 10 aastat. Isegi pärast Tobagolt lahkumist [[1690]] pidas Kuramaa hertsogiriik seda oma seaduslikuks valduseks ja nimetas kuni hertsogiriigi likvideerimiseni [[1795]]. aastal sinna ametisse titulaarseid kubernere.<ref name="Worldstatesmen" /> Inglismaa võimu all oli saar osaliselt või täielikult aastatel [[1639]]–[[1640]], 1666, 1672–1674 ja alates [[1762]]. aastast. Prantsusmaa hoidis Tobagot enda kontrolli all aastatel 1666–1667, 1677–1678 ja [[1748]]–[[1749]]. [[1732]]. aastal püüdsid saare põhjarannikul kanda kinnitada isegi [[Rootsi]] kolonistid, kuid said kohalikelt indiaanlastelt lüüa. 18. sajandi esimesel poolel oli 1684. aastal [[Aix-la-Chapelle'i rahu]]ga neutraalseks territooriumiks kuulutatud saar valdavalt eurooplaste poolt asustamata.<ref name="Worldstatesmen" /> Samal ajal püsis Trinidadil stabiilselt Hispaania võim. [[1717]]. aastal liideti saar [[Uus-Granada asekuningriik|Uus-Granada asekuningriigiga]]. Perioodil, mil Uus-Granada asekuningriik oli likvideeritud ([[1724]]–[[1739]]), allus Trinidad [[Santo Domingo]]s resideerinud kindralkubernerile. Trinidadi viimane kuberner [[José María Chacón]] meelitas saartele revolutsioonide eest põgenenud prantslasi ja haitilasi, pannes aluse prantsuse mõjudele Trinidadi ja Tobago kultuuris. Kristluse leviku seisukohalt oli oluline Hispaania katoliiklike ordude tegevus, kelle misjonärid saabusid saartele koos ilmalike kolonistidega. [[1687]]. aastast määrati saarte misjoni eest vastutama [[kaputsiinid]]e ordu, [[1713]]. aastal võtsid nende rolli üle ilmikvaimulikud. Kuna misjonäre nappis, siis oli saarte elanike pöördumine ristiusku aeglane ja nende vaimulike vajaduste rahuldamine viletsal tasemel. Misjonäride ja indiaanlaste vahel tekkis ka konflikte, nii on tuntud [[1. detsember|1. detsembril]] [[1699]] aset leidnud [[Arena veresaun]], kus indiaanlased tapsid oma preestrid, rüvetasid kiriku ja ründasid piirkonnas viibinud kuberneri. Kõige laastavamalt mõjus põliselanikkonnale hispaanlaste kehtestatud majanduslik-õiguslik süsteem ''[[encomienda]]'', mis muutis indiaanlased sisuliselt sunnitöölisteks. Rasketesse tingimustesse sunnitud indiaanlaste suremus oli suur, ellujäänud aga assimileerusid kasvavas tempos teiste etniliste rühmadega. 1777. aasta rahvaloenduse andmetel oli alles veel ainult 2000 aravaki indiaanlast, 1797. aastaks vähenes nende arv aga veel tuhande võrra. ===Suurbritannia periood=== Esimesena läks [[Suurbritannia]] võimu alla [[Tobago]] saar. Britid kuulutasid selle oma valduseks 1762. aastal ja [[10. november|10. novembril]] [[1763]] [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastase sõja]] lõpetanud [[Pariisi rahu 1763|Pariisi rahuga]] tunnistas [[Prantsusmaa]] ametlikult Tobago kuulumist Suurbritanniale. [[1764]]. aastal sai sellest uus Briti koloonia. [[Ameerika iseseisvussõda|Ameerika iseseisvussõja]] ja [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] ajal läks saar veel kahel korral Prantsusmaa valdusse ([[1781]]–[[1793]], [[1801]]–1803), kuid [[30. juuni]]l [[1803]] sai Tobagost taas Briti valdus, milleks see jäi kuni Trinidadi ja Tobago iseseisvumiseni 1962. aastal.<ref name="Worldstatesmen" /> Ametlikult kinnitati Tobago staatus Briti kolooniana 1814. aastal [[Pariisi rahu 1814|Pariisi rahuga]]. [[Trinidad]] püsis [[Hispaania]] valduses 1797. aastani. 18. veebruaril 1797 jõudis Trinidadi rannikule 18 laevast koosnenud Briti sõjalaevastik [[Ralph Abercromby]] juhtimisel. Hispaania viimane kuberner [[José María Chacón]] mõistis, et tema ressursid ei ole piisavad inglastele vastupanu osutamiseks ja alistus. Nii sai ka Trinidadist Briti koloonia. Prantsusmaa tunnistas Suurbritannia võimu Trinidadi üle ametlikult [[25. märts]]il 1802 sõlmitud [[Amiens'i rahu]]ga.<ref name="4k3CR" /> [[19. sajand]]il oli saarte valdav sissetulekuallikas [[suhkruroog|suhkruroo]] kasvatamine. Kui [[1807]] keelustas Suurbritannia parlament [[orjakaubandus]]e, tekkis saarte istandustes peatselt tõsine tööjõupuudus. Pärast [[orjus]]e kaotamist [[1833]]. aastal püüdsid Briti Kariibi mere kolooniad sellest seadusest mööda hiilida, kinnistades endised neegerorjad veel kuueks aastaks õpipoiste staatuses istanduste juurde, kus nad enne orjadena töötasid. See tõi kaasa neegrite rahumeelse protestiliikumise, survet taolise piirangu kaotamiseks avaldasid ka Suurbritannia [[abolitsionism|abolitsionistid]]. Lõplikult said Trinidadi ja Tobago orjad vabaduse 1. augustil [[1838]], mil kuue aasta õpipoisistaatuse nõue kaotati.<ref name="AUnpY" /> 1. augusti tähistatakse tänapäeval saartel riikliku tähtpäevana – emantsipatsiooni päevana. Orjanduse kaotamisest tingitud tööjõu nappust asusid plantaatorid leevendama odava tööjõu sisseveoga mujalt maailmast. Esialgu toodi sisse peamiselt [[hiinlased|hiinlasi]] ja [[Lääne-Aafrika]] neegreid. 19. sajandi keskel tulid nende asemele [[indialased]]. Esimesed india töölised saabusid saartele [[30. mai]]l [[1845]]. Lisaks emigreerus Trinidadile ja Tobagole mitmeid vabastatud neegerorje teistest [[Väikesed Antillid|Väikestes Antillides]] asunud koloniaalvaldustest. 19. sajandi teisel poolel muutus suhkruroo kasvatamise asemel üha olulisemaks [[kakaouba|kakao]] kasvatamine. Selle laiendamiseks soodustati kakaooa kasvatamises kogenud [[Venezuela]] talunike ja plantaatorite immigratsiooni, mis suurendas taas saarte kultuurilist ja keelelist mitmekesisust. Suhted etniliste gruppide vahel olid üsna pingelised, võimendudes eriti majanduslanguse perioodidel. Kõige verisem sündmus oli [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1884]] [[San Frenando (Trinidad)|San Fernando]] linnas aset leidnud [[Hosay veresaun]], kus Briti sõdurid avasid tule meelt avaldanud india tööliste pihta, tappes eri andmetel 9–22 inimest<ref name="MR4EY" />. [[Nafta]] puurimist alustasid edukalt [[1857]]. aastal Trinidadi saarel [[La Brea]] linna lähistel ameeriklased. Laialdasem nafta ammutamine algas alles 50 aastat hiljem, [[1907]]. aastal. Siis rajati ka puurkaevude haldamiseks ja tooraine transportimiseks vajalik taristu. [[1910]]. aastal oli saavutatud toodang 47 000 barrelit päevas ja edaspidi kasvas see aasta aastalt. 1. jaanuaril 1889 moodustati Trinidadi koloonia ja Tobago koloonia ühendamisel Trinidadi ja Tobago koloonia, mille esimeseks kuberneriks sai senine Trinidadi kuberner [[William Robinson]].<ref name="xYp6x" /> Oma esinduskogu ei olnud koloonial kuni [[1925]]. aastani. Sel aastal moodustati esimene seadusandlik nõukogu, mille 13 liikmest 7 valiti vabadel valimistel ja 6 nimetas ametisse kuberner. Valimistel kehtisid varanduslikud piirangud ja naiste valimisiga oli meeste valimiseast oluliselt kõrgem. Esimesed valimised, kus kõik kodanikud said osaleda võrdsetel alustel, toimusid [[1946]]. aastal. Saarte enesemääramisliikumise juured olid [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] eelses ametiühinguliikumises. [[1937]]. aasta töölisrahutusi juhtinud [[Tubal Uriah Butler]] moodustas [[1945]]. aastal esimese poliitilise partei, mis on tuntud asutaja nime järgi [[Butleri partei]]na. See võitis [[1950]]. aastal toimunud üldvalimised, mille järel nimetati ametisse ka koloonia esimene peaminister. Butlerit peeti liiga radikaalseks poliitikuks, seetõttu valiti esimeseks peaministriks [[Albert Gomes]]. [[1955]]. aastal asutas ajaloolane ja poliitik [[Eric Williams]] uue erakonna [[Rahva Rahvusliikumine]], mis on üks kahest Trinidadi ja Tobago põhilisest erakonnast tänapäevani. See erakond võitis [[1956. aasta Trinidadi ja Tobago parlamendivalimised|1956. aasta parlamendivalimised]], juhatades sisse Trinidadi ja Tobago iseseisvumisele viinud perioodi. ===Iseseisvus=== Suurbritannia püüdis [[1958]]. aastal moodustada oma [[Lääne-India]] kolooniatest iseseisva föderaalriigi [[Lääne-India Föderatsioon]]i nime all, kuid föderatsiooni täpses struktuuris ei suudetud kokku leppida ja peatselt lahkus föderatsioonist [[Jamaica]]. Trinidadi ja Tobago peaminister [[Eric Williams]] keeldus seejärel suurendamast oma riigi sissemakseid föderatsiooni eelarvesse ja mais 1962 saadeti föderatsioon laiali. [[31. august]]il 1962 kuulutas Trinidad ja Tobago ennast iseseisvaks eraldi riigina. Valitsusjuhina jätkas Eric Williams, riigipeaks jäi Suurbritannia kuninganna [[Elizabeth II]], keda kohapeal esindas kindralkuberner. 1. augustil 1976 kuulutati välja vabariik ja sama aasta [[24. september|24. septembril]] valiti riigi esimeseks presidendiks saarte viimane kindralkuberner [[Ellis Clarke]]. 1960.–1990. aastateni andsid saareriigi poliitilises elus tooni mitmed äärmusliikumised ja rahvustevahelised pinged. 1960. aastate lõpus kujunes väga tugevaks neegrite ülemvõimu taotlev [[Black Power]]i liikumine. Nende korraldatud marsid ja meeleavaldused sundisid valitsust [[1970]]. aastal välja kuulutama erakorralise seisukorra. Vahistati liikumise 15 juhti, kuid see tõi omakorda kaasa liikumist toetanud sõdurite mässu. Tänu rannavalve lojaalsusele õnnestus viis päeva kestnud mäss siiski maha suruda. [[1981]]. aastal suri 25 aastat peaministri ametis olnud Eric Williams, kuid tema [[Rahva Rahvusliikumine]] suutis veel viieks aastaks võimule jääda. [[1986. aasta Trinidadi ja Tobago parlamendivalimised|1986. aasta parlamendivalimised]] võitis [[Arthur Robinson]]i [[Taastamise Rahvusliit]], mis püüdis ühendada india ja aafrika päritolu trinidadlasi ühtseks poliitiliseks blokiks. Robinsoni peamiselt neegreid soosiv poliitika viis peatselt koalitsiooni lõhenemiseni ja indialaste esindajate lahkumiseni koalitsioonist [[1988]]. aastal. Indialasest ametiühingujuht [[Basdeo Panday]] asutas uue erakonna [[Ühinenud Rahvuskongress]], millest kujunes edaspidi Rahva Rahvusliikumise kõrval riigi teine peamine partei. Juulis 1990 viis äärmuslik neegermuslimite rühmitus [[Jamaat al Muslimeen]] läbi riigipöördekatse. Relvastatud isikud hõivasid parlamendihoone ning võtsid peaministri ja parlamendiliikmed pantvangi. Pärast viis päeva kestnud vastasseisu kaitsejõudude ja politseiga andsid mässulised alla. Valitsus amnesteeris hiljem kõik 114 riigipöördekatses osalenut ja valitsuse otsus sai ka kohtu heakskiidu. Kõik need sündmused viisid [[1991. aasta Trinidadi ja Tobago parlamendivalimised|1991. aasta parlamendivalimistel]] Taastamise Rahvusliidu lüüasaamiseni ja Rahva Rahvusliikumise võimule naasmiseni. Alates sellest ajast on vaheldumisi võimul olnud Rahva Rahvusliikumine ja Ühinenud Rahvuskongress; viimase esindaja [[Kamla Persad-Bissessar]] oli peaminister 2010–2015. Kuigi mõlemad erakonnad võib poliitilisel spektril liigitada vasaktsentristlikuks, on mõlemad ellu viinud liberaalset majanduspoliitikat ja püüdnud meelitada riiki välisinvesteeringuid. Riigis on tõsiseks probleemiks kuritegevus, eriti relvastatud kuritegevus (sh [[uimastikaubandus]]), mis sundis valitsust 2011. aastal taas välja kuulutama erakorralise seisukorra ja kaasama kaitsejõud võitlusse relvastatud kurjategijatega. Ka Jamaat al Muslimeen kujutab endiselt ohtu riigi poliitilisele stabiilsusele. ==Haridus== Trinidadi ja Tobago [[kirjaoskus]]e tase on 98,6%, mis on üks kõrgemaid maailmas.<ref name="Citibank" /> Riigi haridussüsteemi esimene aste on lasteaed ehk eelkool, kuhu lapsed pannakse tavaliselt 2,5 aasta vanuses. See haridusaste ei ole kohustuslik, kuid põhikooli minekuks peavad lapsed olema omandanud lugemis- ja kirjutamisoskuse. Viieaastaselt lähevad lapsed põhikooli, mis kestab seitse aastat. Põhikool on ainus kohustuslik haridusaste. Põhikooli lõpus toimub riiklik tasemeeksam, mille alusel määratakse õpilase tasemele vastav keskkool. Keskkool kestab viis aastat. Põhi- ja keskharidus riiklikes koolides on kõigile tasuta, kuid leidub ka tasulisi erakoole. [[1994]]. aastast tegutseb riigis ka kaks erakooli, mille õppekava vastab [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ja [[Kanada]] standarditele. Keskhariduses on hõivatud umbes 70% 12–15-aastastest lastest, enamik teisi selle vanuserühma lapsi õpib kutseõppeasutustes.<ref name="Citibank" /> Keskkooli lõpul sooritavad õpilased piirkondliku [[Kariibi Eksaminõukogu]] kinnitatud lõpueksamid, mille tulemusel väljastatakse neile ühtne Kariibi keskharidustunnistus. See võimaldab neil jätkata haridusteed teiste Kariibi mere riikide, Ameerika Ühendriikide, Kanada või [[Suurbritannia]] ülikoolides. Paremad õpilased võivad jääda keskkooli veel kaheks aastaks ja sooritada seejärel kõrgema taseme lõpueksamid.<ref name="Citibank" /> [[Bakalaureus]]eõpe Trinidadi ja Tobago kõrgkoolides on tasuta, valitsus rahastab ka teatud osa [[magister|magistriõppe]] programmidest. Riigis tegutsevad [[Lääne-India Ülikool]] (asutatud [[1948]], hõlmab 18 ingliskeelset Kariibi mere piirkonna riiki ja territooriumit), [[Trinidadi ja Tobago Ülikool]] (asutatud [[2004]]), [[Lõuna-Kariibi Ülikool]] (asutatud [[1927]], adventistidele kuuluv eraülikool) ning [[Trinidadi ja Tobago Teaduse, Tehnika ja Rakendusteaduste Kolledž]] (asutatud 2000), samuti mitmed väiksemad kohalikul tasandil akrediteeritud õppeasutused. ==Kultuur== [[Pilt:Nicki_Minaj_-_Live_Femme_Fatale_9.jpg|pisi|[[Nicki Minaj]] sündis Trinidadi ja Tobago pealinnas]] Nii nagu on kirev Trinidadi ja Tobago rahvastik, nii kujutab ka sealne kultuur endast mitmete kultuuride ja traditsioonide sünteesi. Kõige enam on viimasel kahel sajandil kohalikule kultuurile mõju avaldanud endine emamaa [[Suurbritannia]] ja peamine kaubanduspartner [[Ameerika Ühendriigid]], kus elab ka arvukas trinidadlaste kogukond. Varasemad mõjud pärinevad peamiselt Aafrika kultuuridest, mille tõid endaga kaasa neegerorjad, ja prantsuse plantaatoritega 18. sajandil saartele jõudnud katoliiklikust prantsuse koloniaalkultuurist. Oma jälje on jätnud ka india päritolu inimeste sissevool. ===Muusika=== [[Pilt:Theaterspektakel (2010) 2010-09-04 19-02-50.JPG|pisi|left|Kohalikku päritolu muusikainstrument, mis on tuntud kui ''[[steel pan]]'']] Trinidad ja Tobago on [[kalüpso]]muusika sünnimaa. Kalüpso on stiililt lähedane ''[[reggae]]''-muusikale ja põhineb aafriklastest orjade laulutraditsioonidel. Teine muusikastiil, mis saartelt pärineb, on ''[[soca]]''. ''Soca'' põhineb kalüpsomuusikal, kuid sellele on lisandunud tugevad india muusika mõjud, näiteks kasutatakse mitmeid india pille nagu [[dholak]], [[dhantal]] ja [[tabla]]. Mõlemad muusikastiilid kasutavad Trinidadi ja Tobago päritolu pilli, terastrummi, mida tuntakse ''[[steel pan]]i'' nime all. See instrument võeti algsel kujul kasutusele [[1930. aastad|1930. aastatel]] ning saarte elanikud ise väidavad uhkustundega, et see on ainus 20. sajandil leiutatud akustiline pill. Tänapäeval on need enamasti naftavaatidest valmistatud instrumendid, millel mängitakse [[bambus]]est pulkadega.<ref name="TEYiU" /><ref name="u2VYg" /> ''Steel panil'' musitseerivaid kollektiive nimetatakse terasbändideks (''[[steel band]]''). 1995. aastal moodustati [[Trinidadi ja Tobago Kaitsejõud]]ude terasorkester (''Trinidad and Tobago Defence Force Steel Orchestra''), mis on ainus ''steel pani'' kasutav sõjaväeorkester maailmas.<ref name="pDkOd" /> Riigi pealinnast [[Port of Spain]]is sündisid [[Suurbritannia]]s [[Ladina-Ameerika muusika]] viljelemisega kuulsust kogunud [[Edmundo Ros]] ja poplaulja [[Nicki Minaj]]. ===Kirjandus=== Trinidadi ja Tobago kirjanikud on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse, neist kahe – [[Vidiadhar Surajprasad Naipaul]]i ja [[Derek Walcott]]i – loomingut on hinnatud [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] vääriliseks. Naipaul, kes on nii [[Bookeri auhind|Bookeri auhinna]] ([[1971]]) kui ka Nobeli auhinna (2001) laureaat, on elanud palju aastaid [[Suurbritannia]]s, kuid tema teoste tegevus toimub valdavalt [[Trinidad]]il. Walcott, kes sai Nobeli auhinna [[1992]]. aastal, sündis küll [[Saint Lucia]]l, ent on alates [[1953]]. aastast elanud peamiselt Trinidadis ja Tobagos, olles ühtlasi teatri [[Trinidad Theatre Workshop]] asutaja ja juhatuse liige. Trinidadi ja Tobago kirjanikest väärib veel mainimist [[Cyril James]], eelkõige [[trotskism|trotskistlik]] teoreetik, kes avaldas poliitiliste tekstide kõrval ka jutustusi, näidendeid ja esseistikat. Tuntud kirjanik on ka Vidiadhar Naipauli noorem vend [[Shiva Naipaul]], kes samuti elas ja kirjutas peamiselt Suurbritannias. [[Daniel Defoe]] romaanikangelase [[Robinson Crusoe]] üksikuks saareks on peetud [[Tobago]] saart.<ref>Louis Rhead. [https://timesmachine.nytimes.com/timesmachine/1899/08/12/102131943.pdf LETTER TO THE EDITOR: "Tobago Robinson Crusoe's Island"] The New York Times, 5. august 1899</ref> Tegelaskuju loomiseks inspiratsiooni andnud [[Alexander Selkirk]] elas küll hoopis Vaikses ookeanis asunud Más a Tierra saarel, mis nimetati 1966. aastal [[Robinson Crusoe saar]]eks. ===Teatri- ja filmikunst=== [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] õppinud tantsija ja koreograaf [[Beryl McBurnie]] rajas 1948. aastal saareriigi esimese rahvatantsuteatri, mis sai nimeks Väike-Kariibi Teater. Teater asus riigi pealinnas [[Port of Spain]]is, selle esimesele hoonele pani nurgakivi ameerika laulja [[Paul Robeson]]. Mitmete kohalike ja lääne autorite loomingut on lavale toonud [[1959]]. aastal luuletaja [[Derek Walcott]]i algatusel asutatud [[Trinidad Theatre Workshop]]. Trinidadi päritolu teatriinimestest on rahvusvahelise tunnustuse pälvinud [[Geoffrey Holder]] ja [[Heather Headley]], kes on mõlemad võitnud [[Tony auhind|Tony auhinna]]. Holder on silma paistnud ka filminäitlejana, Headley aga lauljana. Mõlema karjäär on kulgenud peamiselt Ameerika Ühendriikides. ===Rahvakultuur=== [[Pilt:TrinidadCarinvalParade.jpg|pisi|Trinidadi karneval]] Riigi kultuurielu peamiseks sündmuseks võib pidada iga-aastast Trinidadi [[karneval]]i. Selle traditsiooni juured on [[Ida-Aafrika]] rituaalides, mille neegerorjad endaga Trinidadile ja Tobagole kaasa tõid, kuid sellele on tugevat mõju avaldanud 18. sajandi teisel poolel saarele jõudnud katoliiklik prantsuse koloniaalkultuur. Karneval toimub veebruari lõpus – märtsi alguses, enne [[Suur paast|suurt paastu]]. Sellega käivad kaasas maskeraad, tantsud, pidutsemine tänavatel ja kohalike ansamblite võistlused. Iga-aastane karneval on toimunud alates orjuse kaotamisest 1838. aastal. Vaid [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aastatel jäeti karneval julgeolekukaalutlustel korraldamata.<ref name="jZyRs" /><ref name="ExBrc" /> Ülestõusmispühade nädala teisipäeval korraldatakse [[Tobago]] saarel [[Buccoo]] külas [[kodukits]]ede võiduajamist. See on küllaltki uus traditsioon, mille algatas [[1925]]. aastal [[Barbados]]elt pärit Samuel Callender. Rikaste seas olid sel ajal populaarsed hobuste võiduajamised, mida vaesed ei saanud endale lubada ja nii pakkuski Callender välja vaesemale elanikkonnale võimaluse asendada hobused kitsedega. Hobuste võiduajamised toimusid lihavõttenädala [[esmaspäev]]al ja kitsede võistlus kohe järgmisel päeval. Tänapäeval kasutatakse võistlustel spetsiaalselt koolitatud ja treenitud võistluskitsi.<ref name="0BnO2" /> Riigi pealinnas [[Port of Spain]]is on lisaks Rahvusmuuseumile muidki muuseume ja kunstigaleriisid. ===Toidukultuur=== Trinidadi ja Tobago rahvusköök põhineb [[kreooli köök|kreooli]], [[india köök|India]] ja [[hiina köök|Hiina]] köögi traditsioonidel. Kreooli roogadest on rohkem levinud ''[[callaloo]]'', makaronitoidud ja punased oad; India köögist on üle võetud [[karri]]kaste. Vaatamata Hiina päritolu elanike vähesele osakaalule on Hiina köök saartel laialt levinud. Trinidadi ja Tobago [[rahvustoit]] on ''callaloo'' supp, mille peamine koostisosa on [[rebashein]], [[harilik taro]] või [[kollavõhk]] (kõiki neid taimi tuntakse kreooli köögis üldnimetusega ''callaloo'' või ''kallaloo''). Lisanditena kasutatakse selles roas sealiha, krabiliha ja teravat [[tšillipipar|tšillipipra]]<nowiki/>kastet. ==Sport== [[Fail:BrianLaraUkexpat.jpg|pisi|left|Riigi üks kuulsamaid kriketimängijaid [[Brian Lara]] 2002. aastal]] Trinidadi ja Tobago populaarseimad spordialad on [[kriket]], [[jalgpall]] ja ''[[netball]]''. Kriketit mängitakse kõikjal Kariibi regiooni riikides. Rahvusvahelistel [[Kriket|testkriketi]], [[Kriket#Ühe päeva kriket|ühe päeva kriketi]] ja [[Kriket#Twenty20 Cricket|Twenty20 kriketi]] võistlustel osalevad Trinidadi ja Tobago mängijad [[Lääne-India kriketikoondis]]e koosseisus. Sinna kuuluvad 15 inglise keelt kõneleva Kariibi riigi parimad mängijad. Saareriigil on olemas ka [[Trinidadi ja Tobago kriketikoondis|riigi kriketikoondis]], mis osaleb Kariibi regiooni sisestel kriketivõistlustel. [[2007]]. aastal korraldas Trinidad ja Tobago koos teiste Kariibi riikidega [[2007. aasta kriketi maailma karikavõistlused|kriketi maailma karikavõistlused]]. Saareriigi viimaste aastakümnete kuulsaim kriketimängija on [[Brian Lara]], kes lõpetas oma rahvusvahelise karjääri 2007. aastal. Kriketimaailmas tunti teda hüüdnimega "Port of Spaini prints". [[Pilt:HCStadium2013.jpg|pisi|Trinidadi ja Tobago suurim jalgpallistaadion, Hasley Crawfordi staadion Port of Spainis]] [[Trinidadi ja Tobago jalgpallikoondis]] pääses 2006. aastal esimest korda [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|jalgpalli maailmameistrivõistlustele]], olles võitnud [[16. november|16. novembril]] 2005 toimunud kvalifikatsioonimängu [[Bahreini jalgpallikoondis|Bahreini]] vastu. Selle saavutusega läks Trinidad ja Tobago jalgpalli ajalukku rahvaarvu poolest väikseima riigina, kes on maailmameistrivõistlustele kvalifitseerunud. Jalgpallikoondise treener oli sel ajal hollandlane [[Leo Beenhakker]] ja kapten [[Tobago]] saarelt pärit [[Dwight Yorke]]. Varem on Trinidad ja Tobago olnud maailmameistrivõistlustele kvalifitseerumisele lähedal 1974. aastal (kaotas [[Haiti jalgpallikoondis|Haitile]]) ja 1990. aastal (kaotas [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriikidele]]).<ref name="rFsJR" /> Trinidadi ja Tobago jalgpalli kõrgliiga kannab nime [[TT Pro League]] ning see asutati [[1999]]. aastal eesmärgiga tugevdada riigi jalgpallikoondist ja aidata kaasa klubijalgpalli arengule riigis. Liigasse kuulub kümme jalgpalliklubi. Viimaste kümnendite kuulsaim jalgpallur on Dwight Yorke, kes mängis aastatel [[1998]]–[[2002]] Inglismaa klubis [[Manchester United FC]] ja lõpetas tippspordis karjääri 2010. aastal. Rahvuskoondises mängis ta 20 aastat (1989–[[2009]]) ja lõi kokku 19 väravat. ''Netball''<nowiki/>'i populaarsus on viimastel aastatel vähenenud. [[1979]]. aastal toimusid [[Port of Spain]]is [[netballi maailmameistrivõistlused|''netball''<nowiki/>'i maailmameistrivõistlused]], kus Trinidadi ja Tobago naiskond jäi jagama esikohta Austraalia ja Uus-Meremaa naiskondadega. Muudest meeskondlikest spordialadest harrastatakse professionaalsel tasemel veel [[ragbi]]t, [[korvpall]]i ja [[pesapall]]i. ===Trinidad ja Tobago olümpiamängudel=== Kohalik olümpiakomitee asutati 1946. aastal. Trinidad ja Tobago osales esimest korda olümpiamängudel [[1948. aasta suveolümpiamängud|1948]]. aastal, veel enne riigi iseseisvumist Suurbritannia võimu alt. Neilt esimestelt suveolümpiamängudelt sai tõstja [[Rodney Wilkes]] hõbemedali. Esimese kuldmedali tõi riigile [[1976. aasta suveolümpiamängud|1976]]. aastal kergejõustiklane [[Hasley Crawford]], kes võitis meeste [[100 meetri jooks]]u. Kokku on Trinidadi ja Tobago sportlased aastatel 1948–2020 võitnud 3 kuld-, 5 hõbe- ja 11 pronksmedalit. Riigile seni edukaimatel, [[2012. aasta suveolümpiamängud]]el võitsid Trinidadi ja Tobago sportlased 1 kuld-, 1 hõbe- ja 2 pronksmedalit. Teise olümpiakulla tõi riigile [[odavise|odaviskaja]] [[Keshorn Walcott]], kes viskas oda 84,58 m.<ref name="sWMKR" /> [[2008. aasta suveolümpiamängud]]el 4×100 meetri teatejooksus algselt hõbemedali võitnud Trinidadi ja Tobago meeskond sai pärast Jamaica võistkonna diskvalifitseerimist üheksa aastat hiljem kuldmedali. [[Taliolümpiamängud]]el osalesid Trinidadi ja Tobago sportlased esimest korda [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994. aastal]]. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="CIA">[https://web.archive.org/web/20210109063840/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/trinidad-and-tobago Trinidad and Tobago] CIA: The World Factbook, 7.12.2015. Vaadatud 13.04.2018.</ref> <ref name="4k3CR">Carmichael, Gertrude. ''The History of the West Indian Islands of Trinidad and Tobago, 1498–1900.'' London, Alvin Redman, 1961, pp. 40–42.</ref> <ref name="scuul">Carmichael, Gertrude. ''The History of the West Indian Islands of Trinidad and Tobago, 1498–1900.'' London, Alvin Redman, 1961, p. 52.</ref> <ref name="motw">[http://www.mapsofworld.com/country-profile/trinidad-tobago-information-geography-history.html Trinidad and Tobago] Maps of the World. Vaadatud 1. aprillil 2013.</ref> <ref name="krugosvet">[http://www.krugosvet.ru/enc/strany_mira/TRINIDAD_I_TOBAGO.html Тринидад и Тобаго]{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Энциклопедия Кругосвет. Vaadatud 1. aprillil 2013.</ref> <ref name="BioDiv">[http://www.cbd.int/doc/world/tt/tt-nr-04-en.pdf Fourth National Report of Trinidad and Tobago to the Convention on Biological Diversity] Government of the Republic of Trinidad and Tobago, 2010. Vaadatud 1. aprillil 2013.</ref> <ref name="MY3Ga">Baker, R. E. D.; Dale, W. T. Fungi of Trinidad and Tobago. – ''Mycological Papers'', Vol. 33 (1951), pp. 1–121.</ref> <ref name="tHx69">Dennis, R.W.G. ''Fungus Flora of Venezuela and Adjacent Countries.'' London, Her Majesty's Stationery Office, 1970.</ref> <ref name="Gncgb">[http://www.cybertruffle.org.uk/robigalia/eng/index.htm Cybertruffle's Robigalia – Observations of fungi and their associated organisms] cybertruffle.org.uk. Vaadatud 1. aprillil 2013.</ref> <ref name="hofsI">Kirk, P. M.; Cannon, P. F.; Minter, D. W.; Stalpers, J. ''Dictionary of the Fungi''. Edn 10. CABI, 2008.</ref> <ref name="FG2Zh">[http://www.cybertruffle.org.uk/trinfung/eng/endelist.htm Fungi of Trinidad & Tobago – potential endemics] cybertruffle.org.uk. Vaadatud 1. aprillil 2013.</ref> <ref name="5A84Y">[http://www.cbd.int/countries/?country=tt Country Profile – Trinidad and Tobago] Convention on Biological Diversity. Vaadatud 1. aprillil 2013.</ref> <ref name="8RDIW">[http://www.myweather2.com/Holiday-Destinations/Trinidad-and-Tobago/Portofspain/climate-profile.aspx?month=8 August Climate History for Port of Spain] Myweather2.com. Vaadatud 2. aprillil 2013.</ref> <ref name="1xwVD">[http://www.myweather2.com/Holiday-Destinations/Trinidad-and-Tobago/Portofspain/climate-profile.aspx?month=1 January Climate History for Port of Spain] Myweather2.com. Vaadatud 2. aprillil 2013.</ref> <ref name="Parliament">[https://web.archive.org/web/20130205144336/http://www.ttparliament.org/about.php?mid=5 Trinidad and Tobago Parliament] Vaadatud 3. aprillil 2013.</ref> <ref name="LyNGt">[https://web.archive.org/web/20150925235017/http://www.ttconnect.gov.tt/gortt/portal/ttconnect/!ut/p/a1/04_Sj9CPykssy0xPLMnMz0vMAfGjzOK9A40MTD0tjQ38Aw0sDYyCPA1dDUy9jd2DDIEKIlEUBLm7ARW4mhp6eIcZGxgYEKffAAdwJKg_ODVPP1w_Cq8yLwMMBZjOBCvA446C3NCICs9MRwCWELx4/dl5/d5/L2dBISEvZ0FBIS9nQSEh/?WCM_GLOBAL_CONTEXT=%2Fgortt%2Fwcm%2Fconnect%2Fgortt+web+content%2FTTConnect%2FHome%2FGovernment+Ministries Government Ministries] The Government of Trinidad and Tobago. Vaadatud 20. septembril 2015.</ref> <ref name="MVA0c">[http://www.ttlawcourts.org/index.php/supreme-court-27/overview Supreme Court: Overview] The Judiciary of Trinidad and Tobago. Vaadatud 3. aprillil 2013.</ref> <ref name="sWloK">[http://www.foreign.gov.tt/foreign_policy/ Foreign Policy] Trinidad and Tobago Ministry of Foreign Affairs. Vaadatud 3. aprillil 2013.</ref> <ref name="YAhoy">[http://www.foreign.gov.tt/representatives/foreign/missions_in_tt/ Diplomatic Missions in Trinidad and Tobago] Trinidad and Tobago Ministry of Foreign Affairs. Vaadatud 3. aprillil 2013.</ref> <ref name="tBEfo">[http://www.foreign.gov.tt/representatives/tt/diplomatic_missions/ Trinidad and Tobago Diplomatic Missions] Trinidad and Tobago Ministry of Foreign Affairs. Vaadatud 3. aprillil 2013.</ref> <ref name="YBowz">[https://web.archive.org/web/20100104111837/http://www.vm.ee/?q=et%2Fnode%2F5959 Trinidad ja Tobago reisiinfo] Välisministeerium. Vaadatud 3. aprillil 2013.</ref> <ref name="29Rnq">[https://web.archive.org/web/20140116095807/http://www.freedomhouse.org/report/freedom-world/2006/trinidad-and-tobago?page=22&country=7075&year=2006 Freedom in the World 2006: Trinidad and Tobago] Freedom House. Vaadatud 4. aprillil 2013.</ref> <ref name="ZINvd">[http://www.economist.com/media/pdf/DEMOCRACY_INDEX_2007_v3.pdf The Economist Intelligence Unit’s index of democracy] The Economist, 2007. Vaadatud 3. aprillil 2013.</ref> <ref name="Freedom 2012">[https://web.archive.org/web/20121025075144/http://www.freedomhouse.org/report/freedom-world/2012/trinidad-and-tobago Freedom in the World 2012: Trinidad and Tobago] Freedom House. Vaadatud 4. aprillil 2013.</ref> <ref name="XyqBy">[http://rgd.legalaffairs.gov.tt/Laws2/Alphabetical_List/lawspdfs/11.28.pdf Sexual Offences Act] Laws of Trinidad and Tobago. Vaadatud 4. aprillil 2013.</ref> <ref name="iq5Ep">[http://www.oas.org/dil/Immigration_Act_Trinidad_and_Tobago.pdf Immigration Act] Laws of Trinidad and Tobago. Vaadatud 4. aprillil 2013.</ref> <ref name="xfLcQ">Jenkin, Matthew. [https://web.archive.org/web/20130520091211/http://www.gaystarnews.com/article/trinidad-and-tobago-pm-says-she-will-end-gay-hate181212 Trinidad and Tobago PM says she will end gay hate] Gay Star News, 18.12.2012. Vaadatud 4. aprillil 2013.</ref> <ref name="TZYz0">[https://web.archive.org/web/20130611024021/http://www.nalis.gov.tt/Research/SubjectGuide/NationalSymbols/tabid/215/Default.aspx National Symbols of Trinidad and Tobago: The National Flag] National Library of Trinidad and Tobago. Vaadatud 12. aprillil 2013.</ref> <ref name="9BHW0">[https://web.archive.org/web/20141208164427/http://www.nalis.gov.tt/Research/SubjectGuide/NationalSymbols/tabid/215/Default.aspx?PageContentID=280 National Symbols of Trinidad and Tobago: The Coat of Arms] National Library of Trinidad and Tobago. Vaadatud 12. aprillil 2013.</ref> <ref name="lvzPZ">[https://web.archive.org/web/20141208182147/http://www.nalis.gov.tt/Research/SubjectGuide/NationalSymbols/tabid/215/Default.aspx?PageContentID=282 National Symbols of Trinidad and Tobago: The National Flower] National Library of Trinidad and Tobago. Vaadatud 12. aprillil 2013.</ref> <ref name="BNEf4">[https://web.archive.org/web/20141208150941/http://www.nalis.gov.tt/Research/SubjectGuide/NationalSymbols/tabid/215/Default.aspx?PageContentID=286 National Symbols of Trinidad and Tobago: The National Instrument] National Library of Trinidad and Tobago. Vaadatud 12. aprillil 2013.</ref> <ref name="USJXZ">[https://web.archive.org/web/20130406191020/http://www.ttconnect.gov.tt/gortt/portal/ttconnect/CitizenDetail/?WCM_GLOBAL_CONTEXT=%2Fgortt%2Fwcm%2Fconnect%2FGorTT+Web+Content%2Fttconnect%2Fhome%2Fofficial+public+holidays Official Public Holidays 2012–2014] Government of the Republic of Trinidad and Tobago. Vaadatud 12. aprillil 2013.</ref> <ref name="census2000">[http://cso.gov.tt/census/2000-census-data/ Trinidad & Tobago 2000 Housing and Population Census] Central Statistical Office. Vaadatud 13. aprillil 2018.</ref> <ref name="census2011">[http://cso.gov.tt/census/2011-census-data/ Trinidad & Tobago 2011 Housing and Population Census] Central Statistical Office. Vaadatud 13. aprillil 2018.</ref> <ref name="E3RJz">{{Netiviide|URL=http://world-gazetteer.com/wg.php?x=&men=gcis&lng=en&des=wg&srt=npan&col=abcdefghinoq&msz=1500&geo=-216|Pealkiri=Trinidad and Tobago: largest cities and towns and statistics of their population|Arhiivimisurl=https://archive.today/20130630172141/http://world-gazetteer.com/wg.php?x=&men=gcis&lng=en&des=wg&srt=npan&col=abcdefghinoq&msz=1500&geo=-216|Arhiivimisaeg=2013-06-30|vaadatud=2013-04-02|url-olek=töötab}} World Gazetteer. Vaadatud 2. aprillil 2013.</ref> <ref name="8VcSd">Trinidad ja Tobago. – ''Eesti Entsüklopeedia, 9 : Sun–Türg.'' Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996, lk 524.</ref> <ref name="LpPXA">Ferreira, Jo-Anne Sharon. [https://web.archive.org/web/20110724162817/http://vsites.unb.br/il/liv/crioul/textos/ferreira.htm The Sociolinguistic Situation of Trinidad and Tobago] University of the West Indies. Arhiivikoopia. Vaadatud 2. aprillil 2013.</ref> <ref name="0e9hx">Perejoan, María Grau; Monera, María Pilar Gea. [http://cvc.cervantes.es/lengua/anuario/anuario_06-07/pdf/paises_41.pdf El Español en Trinidad y Tobago]. Centro Virtual Cervantes, 2007. Vaadatud 2. aprillil 2013.</ref> <ref name="x0ZGf">[https://web.archive.org/web/20130304112309/http://www.stte.gov.tt/Programmes/SIS/Overview.aspx Secretariat for the Implementation of Spanish] The Ministry of Tertiary Education and Skills Training. Vaadatud 2. aprillil 2013.</ref> <ref name="TeVOx">Gopie, Rajiv. [https://web.archive.org/web/20120106133126/http://www.trinidadexpress.com/commentaries/Are_we_developed_-133214738.html Are we developed?] Trinidad Express, 3.11.2011. Vaadatud 4. aprillil 2013.</ref> <ref name="xfcsl">[https://web.archive.org/web/20130424075526/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2004rank.html Country Comparison: GDP – Per Capita] CIA World Factbook. Vaadatud 13. detsembril 2015.</ref> <ref name="Citibank">[https://web.archive.org/web/20121224072137/http://www.latam.citibank.com/corporate/trinidad/common/pdf/CitibankInvestmentGuide.pdf Trinidad and Tobago Investment Guide 2011–2012] Citibank. Vaadatud 4. aprillil 2013.</ref> <ref name="IMF">[http://www.imf.org/external/pubs/ft/scr/2012/cr12128.pdf Trinidad and Tobago: Selected Issues] IMF Country Report No. 12/128, June 2012. International Monetary Fund. Vaadatud 5. aprillil 2013.</ref> <ref name="5u2Kg">[https://web.archive.org/web/20130120084455/http://www.tdc.co.tt/pdf/TnTStopoverMth1995toDec2010.pdf Stopover Arrivals To Each Destination By Months 2002 To December 2010] Trinidad and Tobago Tourism Development Company. Vaadatud 7. aprillil 2013.</ref> <ref name="gW9Pw">[http://www.xe.com/currency/ttd-trinidadian-dollar TTD – Trinidadian Dollar] XE.com. Vaadatud 13. detsembril 2015.</ref> <ref name="Jbvyi">[http://www.tradingeconomics.com/trinidad-and-tobago/inflation-cpi Trinidad and Tobago inflation rate] Trading Economics. Vaadatud 13. detsembril 2015.</ref> <ref name="PARNl">[https://web.archive.org/web/20130410075955/http://www.ptsc.co.tt/about-us.html About Us] Public Transport Service Corporation. Vaadatud 8. aprillil 2013.</ref> <ref name="PDcNR">[https://web.archive.org/web/20120806015707/http://www.railwaygazette.com/news/single-view/view/trinidad-rapid-rail-consortium-confirmed.html Trinidad rapid rail consortium confirmed] Railway Gazette International, 14.04.2008. Vaadatud 8. aprillil 2013.</ref> <ref name="WS7Tk">[https://web.archive.org/web/20121018194345/http://www.railwaygazette.com/news/single-view/view/news-in-brief-44.html News in Brief] Railway Gazette International, 13.11.2010. Vaadatud 8. aprillil 2013.</ref> <ref name="Tt3cb">[https://web.archive.org/web/20150627014741/http://www.tntairports.com/piarco/historyp.html History of Piarco International Airport] Airports Authority of Trinidad and Tobago. Vaadatud 8. aprillil 2013.</ref> <ref name="uBzcN">[https://web.archive.org/web/20130411090316/http://caribbean-airlines.com/index.php/about-us/history About us: History] Caribbean Airlines. Vaadatud 8. aprillil 2013.</ref> <ref name="vkN1D">[https://web.archive.org/web/20110510093631/http://www.news.gov.tt/index.php?news=863 Water taxis sail eight times tomorrow] Government of the Republic of Trinidad and Tobago, 30.12.2008. Vaadatud 8. aprillil 2013.</ref> <ref name="UfqT2">[https://web.archive.org/web/20120911025810/http://sta.uwi.edu/fhe/archaeology/ Banwari trace in Trinidad – the oldest site in the West Indies] The University of the West Indies. Vaadatud 12. aprillil 2013.</ref> <ref name="Ramerini">Ramerini, Marco. [https://web.archive.org/web/20120106173309/http://www.colonialvoyage.com/eng/america/tobago/dutch.html Dutch and Courlanders on Tobago: A History of the First Settlements, 1628–1677] Colonial Voyage. Vaadatud 13. aprillil 2013.</ref> <ref name="Worldstatesmen">[http://www.worldstatesmen.org/Trinidad.html#Tobago Trinidad and Tobago] World Statesmen.org. Vaadatud 12. aprillil 2013.</ref> <ref name="AUnpY">Dryden, John. "Pas de Six Ans!" – ''Seven Slaves & Slavery: Trinidad and Tobago 1777–1838.'' Port of Spain, 1992, pp. 371–379.</ref> <ref name="MR4EY">Mohapatra, P. P. "Following Custom"? Representations of Community among Indian Immigrant Labour in the West Indies, 1880–1920. – ''Coolies, Capital and Colonialism: Studies in Indian Labour History.'' Cambridge University Press, 2007, p. 182.</ref> <ref name="xYp6x">[http://www2.nalis.gov.tt/Research/SubjectGuide/GovernorsofTrinidadandTobago/GovernorsofTrinidadandTobago18661891/tabid/281/Default.aspx?PageContentID=466 Governors of Trinidad and Tobago: Sir William Robinson, 1885–1891]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} National Library of Trinida and Tobago. Vaadatud 13. aprillil 2013.</ref> <ref name="TEYiU">[https://web.archive.org/web/20130420232553/http://tonyguppy.com/steelpan-steeldrum.htm About steelpan] Tony Guppy. Vaadatud 9. aprillil 2013.</ref> <ref name="u2VYg">[http://www.h2g2.com/approved_entry/A1297721 Steel Pans – 20th Century Percussion] h2g2.com. Vaadatud 9. aprillil 2013.</ref> <ref name="pDkOd">[https://web.archive.org/web/20140830115716/http://www.ttdf.mil.tt/ttr/ Trinidad and Tobago Regiment] Government of the Republic of Trinidad and Tobago. Vaadatud 9. aprillil 2013.</ref> <ref name="jZyRs">[https://web.archive.org/web/20130423174614/http://www.gotrinidadandtobago.com/trinidad/carnival/ Trinidad Carnival] Trinidad and Tobago – The True Caribbean. Vaadatud 9. aprillil 2013.</ref> <ref name="ExBrc">[http://www.carnavalexhibit.org/tobago.php Carnival Around the World: Port of Spain, Trinidad and Tobago] Carnaval! Vaadatud 9. aprillil 2013.</ref> <ref name="0BnO2">[https://web.archive.org/web/20130501083204/http://www.visittobago.gov.tt/our-culture/goat-racing Goat Racing] History and Culture of Tobago. Vaadatud 9. aprillil 2013.</ref> <ref name="rFsJR">Blood, Peter Ray. [https://web.archive.org/web/20080421181109/http://www.guardian.co.tt/archives/2005-11-19/pulse.html Pulse] The Trinidad Guardian, 18.11.2005. Arhiivikoopia. Vaadatud 12. aprillil 2013.</ref> <ref name="sWMKR">[https://web.archive.org/web/20120824124840/http://www2.nalis.gov.tt/Research/SubjectGuide/Sport/Olympics/tabid/256/Default.aspx?PageContentID=386 The Olympic Games] National Library of Trindad and Tobago. Vaadatud 12. aprillil 2013.</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat|Trinidad and Tobago}} *[http://www.ttconnect.gov.tt Trinidadi ja Tobago valitsuse koduleht] *[http://gotrinidadandtobago.com/ Ametlik Trinidadi ja Tobago turismiveebileht] {{Rahvaste Ühendus}} {{Ameerikariigid}} {{koord |type=country |region=TT}} {{B-klassi artikkel}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Ameerika maad]] [[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]] [[Kategooria:Trinidad ja Tobago| ]] drx40lw4yt6rqh1vylyj2foolhj9war 0 4747 7144398 6468493 2026-05-02T08:17:41Z Kuriuss 38125 7144398 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on kondensaatorist elektrotehnikas; soojusvaheti kohta, milles aur või vedelik kondenseerub, vaata artiklit [[Kondensaator (soojustehnika)]].}} [[File:Capacitors (7189597135).jpg|pisi|Kondensaatorid]] '''Kondensaator''' on passiivne elektri- ja [[elektroonikakomponent]], mille põhiomadus on [[mahtuvus]], s.o võime salvestada (mahutada ja säilitada) [[elektrilaeng]]ut ning seega ühtlasi [[energia]]t. [[1745]]. aastal valmistasid [[Ewald Georg von Kleist]] ja [[Pieter van Musschenbroek]] teineteisest sõltumatult esimese kondensaatori, mida tuntakse kui [[leideni purk]]i või kleisti pudelit. {|class="wikitable floatright" |- |colspan=2|'''Kondensaatorite tingmärgid''' |- |[[Pilt:Capacitor symbol GOST.svg|1cm]] |Püsikondensaator |- |[[Pilt:Polarized capacitor symbol GOST.svg|1cm]] |Polaarne kondensaator<br/>(elektrolüütkondensaator) |- |[[Pilt:Trimmer capacitor symbol GOST.svg|1cm]] |Seadekondensaator |- |} ==Kondensaatori ehitus== [[Pilt:Capacitor.svg|pisi|Mitmekihilise kondensaatori ehitus:<br/>dielektrik on sinine, hallide kontaktpindadega ühendatud plaadirühmad tume- ja helehallid]] Kondensaator koosneb kahest lähestikku paiknevast elektroodist, nn plaadist ja neid eraldavast [[dielektrik]]ukihist. Elektroodide küljest lähtuvad kaks ühendusviiku või kontaktpinda ([[pindmontaažikomponent|pindliitekondensaatoreil]]). Plaatideks on õhukestest metall-lehtedest (fooliumist) ribad või metallitamise teel dielektrikule kantud juhtivad pinnad. Elektroodipaarid on kokku rullitud või kokku volditud; plaadid võivad paikneda ka vaheldumisi, moodustades kaks plaadirühma (nagu kõrvaloleval pildil). [[Pilt: Kondensaatori skeem.png|pisi|350px|Kondensaatori struktuuri skeem <br/>On näha laengute [[polarisatsioon|polariseerumine]] dielektrikus välise elektrivälja mõjul; tulemusena väli nõrgeneb ja mahtuvus suureneb]] ==Kondensaatori mahtuvus== Kondensaatori mahtuvus on seda suurem, mida suurem on kummagi plaadi pindala ''A'' ja mida väiksem on plaatide vahekaugus ''d'': :<math>C = \varepsilon \frac{A}{d},</math> kus ''ε'' on dielektriku [[dielektriline läbitavus]]. {{vaata|Mahtuvus}} ==Kondensaator elektriahelas== Kondensaatori ühendamisel [[elektriahel]]asse tekib plaatide vahel [[elektriväli]] ja elektroodidele kogunevad elektrilaengud, mille tulemusena üks elektrood saab positiivse laengu +''Q'' ja teine negatiivse laengu ‒''Q''. Sel puhul öeldakse, et kondensaator salvestab elektroodidele kogunenud laengu. Salvestatav laeng ''Q'' on võrdeline kondensaatorile rakendatud [[elektripinge|pingega]] ''U'': :<math>Q = C\,U,</math> kus võrdeteguriks ''C'' on kondensaatori mahtuvus. [[Pilt:Ladevorgang.svg|pisi|350px|Kondensaatori laadimis- ja tühjenduskõverad<br/>''τ'' = ''RC'' on [[ajakonstant]] (''R'' ‒ laadimisahela takistus)]] Pingestamise hetkel hakkab pinge kondensaatoril tõusma nullist, kuni saavutab toitepingega määratud väärtuse. Pinge muutumise kiirus sõltub kondensaatori mahtuvusest: mida suurem see on, seda rohkem laenguid on vaja selleks, et ületada plaatidevahelise välja põhjustatud vastumõju pinge muutumisele (samalaadselt aeglustab pooli induktiivsus voolu muutumist). Täiendavat vastumõju avaldavad elektriväljas polariseerunud (ühesuunaliselt nihkunud) dielektriku positiivsed ja negatiivsed elektrilaengud; see vastumõju on võrdeline dielektriku dielektrilise läbitavusega. Laadimisel pannakse niisiis pingeallika laengud liikuma kondensaatori sisemise elektrilise jõu vastu. Selle jõu ületamiseks tehtav töö salvestub kondensaatoris elektrivälja [[energia]]na: :<math>W = \frac{1}{2}\,C\, U^2.</math> Valemis on ''W'' energia [[džaul]]ides (J), ''C'' mahtuvus [[farad]]ites (F) ja ''U'' [[elektripinge|pinge]] [[volt]]ides (V). Alalisvooluahelas laadub kondensaatorit sisselülitamise järel kiiresti: esimese ajakonstandi jooksul kasvab pinge kondensaatoril väärtuseni 0,632''U''_max, vastavalt väheneb laadimisvool, kuni muutub nulliks. Vahelduvvooluahelas toimub kondensaatori perioodiline ümberlaadimine ja ahelat läbib pidevalt vool. Kondensaator avaldab vahelduvvoolule mahtuvuslikku [[reaktiivtakistus]]t :<math>X_C = -\frac1{\omega C} = -\frac1{2 \pi f C},</math> kus <math> \omega = 2 \pi f </math> on [[nurksagedus]] ([[radiaan]]i sekundis) ja <math> f</math> ‒ sagedus ([[herts]]ides). Kondensaatori plaatide vahele moodustunud elektriväli ja seega ka elektrilaeng jääb püsima ka pingeallika lahutamise järel, kuid hakkab pikkamööda vähenema läbi dielektriku; ka parimat dielektrikut läbib teatav lekkevool. ==Liigitus== Eristatakse püsikondensaatoreid, mille mahtuvus on teatud kindla väärtusega, ja muutkondensaatoreid, mille mahtuvust saab etteantud piires sujuvalt muuta. [[Pilt:Verschiedene Kondensatoren.JPG|pisi|400px|Mitmesuguseid püsikondensaatoreid<br />Ülemises reas radiaalviikudega keraamika-, metallpaber, plastkile- ja elektrolüütkondensaatorid.<br />Keskmises reas aksiaalviikudega polüpropüleen-, polüstürool-, keraamiline läbiviik- ja bipolaarne kondensaator. <br />Alumises reas viikudeta keraamika-, plastkile- ja elektrolüütkondensaatorid [[Pindmontaažikomponent|pindmontaažiks]] (SMD)]] Enamik kondensaatoreid on püsikondensaatorid. Neid liigitatakse elektroode eraldava dielektrikukihi järgi; levinuimad on keraamika-, plastkile- ja elektrolüütkondensaatorid. Dielektrikuna on olnud kasutusel ka immutatud paber, [[vilk]], klaas jm. Kondensaatorite eriliigi moodustavad [[superkondensaator]]id, mida kasutatakse peamiselt elektrilaengu akumuleerimiseks. Keraamika- ja plastkilekondensaatorite mahtuvuse suurusjärk ulatub 1 pikofaradist kuni 100 mikrofaradini, elektrolüütkondensaatoritel 1 mikrofaradist kuni 1 faradini ja superkondensaatoritel kilofaraditeni. <center> {| class="wikitable centered" |+ Kondensaatorite dielektriku põhiparameetrid |- ! Kondensaatori liik ! Dielektriku materjal ! Suhteline [[dielektriline läbitavus]] ! Dielektriline tugevus <br /> V/µm ! Vähim paksus<br /> µm |- |Keraamikakondensaatorid, klass 1 || [[Paraelektrik]] || 12–40 || < 100 || 1 |- | Keraamikakondensaatorid, klass 2 || [[Ferroelektrik]] <br/>([[senjettdielektrik]]) || 200–14 000 || < 35 || 0,5 |- |Plastkilekondensaatorid || [[Polüpropüleen]] ( PP) || 2,2 || 650/450 || 1,9–3,0 |- | Plastkilekondensaatorid || [[Polüester]] (PET) || 3,3 || 580/280 || 0,7–0,9 |- | Plastkilekondensaatorid || [[Polüfenüleensulfiid]] (PPS) || 3,0 || 470/220 || 1,2 |- | Plastkilekondensaatorid || [[Polüetüleennaftalaat]] (PEN) || 3,0 || 500/300 || 0,9–1,4 |- | Plastkilekondensaatorid || [[Polütetrafluoroetüleen]] (PTFE) || 2,0 || 450/250 || 5,5 |- | Paberkondensaatorid || Paber || 3,5–5,5 || 60 || 5–10 |- |Vilkkondensaator|| [[Vilgukivi]] || 5–8 || 118 || 4–50 |- | Alumiinium-elektrolüütkondensaatorid] || [[Alumiiniumoksiid]] (Al₂O₃) || 9,6|| 710 || < 0,01 (6,3 V)<br /> < 0,8 (450 V) |- | Tantaal-elektrolüütkonensaatorid|| [[Tantaalpentoksiid]] (Ta₂O₅) || 26|| 625 || < 0,01 (6,3 V)<br /> < 0,08 (40 V) |- | Nioobium-elektrolüütkondensaatorid|| [[Nioobiumpentoksiid]] (Nb₂O₅) || 42 || 455 || < 0.01 (6,3 V)<br /> < 0,10 (40 V) |- | [[Superkondensaatorid]] || [[Helmholtzi kaksikkiht]] || - || 5000 || < 0,001 (2,7 V) |} </center> ===Keraamikakondensaator=== {{vaata|Keraamikakondensaator}} Keraamikakondensaatorid jagunevad dielektriku omaduste järgi esimest liiki ja teist liiki kondensaatoreiks ([[inglise keel|ingl]] ''class 1 capacitor, class 2 capacitor''): *esimest liiki (klass 1) kondensaatorite dielektrik on väikese läbitavusega (kuni 100) kõrgsageduskeraamikast; neil on väikesed kaod kõrgete sagedusteni ja nõrk mahtuvuse temperatuurisõltuvus; *teist liiki (klass 2) kondensaatorite [[ferrelektrik|ferrelektrilisest]] materjalist dielektriku läbitavus võib ulatuda 14 000-ni, nii et väikeste mõõtmete juures on võimalik saada suuri mahtuvusi, kuid suhteliselt suur on ka energiakadu ning mahtuvus sõltub tugevasti ja mittelineaarselt temperatuurist. Traatviikudega ketta-, tableti- ja liistakukujulisi kondensaatoreil on plaatideks 0,1...1&nbsp;mm paksuse keraamilise aluse mõlemale küljele sadestatud hõbedakiht, mille külge on joodetud viigud ja mis on kaetud emailikihiga. Esimest liiki keraamikast valmistatakse tugi- ja läbiviikkondensaatoreid sagedustele üle 30&nbsp;MHz; nende üks viik joodetakse šassii külge. ===Kilekondensaator=== Kilekondensaatori dielektrikuks on õhuke sünteeskile (kasutatavad materjalid on tabelis). Elektroodid võivad olla [[foolium]]ist (õhukesest metall-lehest) või kilele pihustatud metallikihist. ===Elektrolüütkondensaator=== {{vaata|Elektrolüütkondensaator}} [[Elektrolüütkondensaator]]is ehk oksiidkondensaatoris toimib dielektrikuna [[oksiid]]ikiht, mis on elektrokeemiliselt formeeritud [[alumiinium]]ist või [[tantaal]]ist (harvemini [[nioobium]]ist) elektroodile. Kondensaatori teise elektroodi moodustab oksiidikihiga tihedalt kokkupuutuv elektrolüüt. Oksiidikiht püsib vajaliku paksusega selle hapniku arvel, mis eraldub elektrolüüdist kondensaatorit läbiva lekkevoolu mõjul. Elektrolüütkondensaator on polaarne seadis: anoodiks on metallelektrood ja katoodiks elektrolüüt; sellest tuleneb, et niisugune kondensaator on mõeldud kasutamiseks alalis- (ja pulseer-) voolu ahelais, kusjuures anood tuleb ühendada pingeallika plussiga. Alumiiniumelektrolüütkondensaatoris asetseb oksiidikiht alumiiniumfooliumist lindil; see on anoodplaat. Katoodina toimib vedel või sültjas elektrolüüt, millega on immutatud dielektriku vastu surutud kiudainest lint. Katoodiga loob kontakti teine, oksüdeerimata fooliumlint. Rulli keeratud sektsioon paikneb alumiiniumkestas. Mittepolaarseil kondensaatoreil on oksüdeeritud ka teine fooliumlint; nende mahtuvus on poole väiksem niisama suure polaarse kondensaatori mahtuvusest. Paremate omadustega ja väiksemad on söövitatud alumiiniumfooliumist mahtpoorse katoodiga elektrolüütkondensaatorid, samuti kokkupressitud oksüdeeritud tantaaliterakestest anoodiga kondensaatorid. Elektrolüüt on sõltuvalt tüübist märg või kuiv (näiteks [[polümeer]]sest materjalist). ===Superkondensaator=== {{vaata|Superkondensaator}} [[Pilt:Skeleton Technologies ultracapacitators.jpg|pisi|Superkondensaatorid]] Parima energia mahutamise võimega on [[Superkondensaator|super-]] ehk kaksikkihtkondensaator ‒ kahekihilise ioondielektrikuga kondensaator-akumulaator, mille mahtuvust mõõdetakse faradites ja kilofaradites. Superkondensaatoris moodustab elektrolüüt juhtiva ühendustee kahe elektroodi vahel. Sellega erineb ta elektrolüütkondensaatorist, milles elektrolüüt on ise üheks elektroodiks (negatiivseks "plaadiks"). Samas on superkondensaator nagu elektrolüütkondensaatorgi polaarne komponent. Ühe elemendi pinge jääb enamasti vahemikku 2‒3 V, sisetakistus 0,2‒20 mΩ. Elementide jadaühendusega saadakse kondensaatormooduli vajalik tööpinge ja mitme jadaahela rööbiti ühendamise teel vajalik võimsus. Energiatihedus (kondensaatori massi 1&nbsp;kg kohta) võib ulatuda väärtuseni 100 Wh/kg. Superkondensaatorid konkureerivad ühelt poolt elektrolüütkondensaatoritega ja teiselt poolt liitiumioonakudega. Toodetakse ka hübriidkondensaatorid, milles on lisaks kaksikkihile Li-ioon-struktuuriga [[redoksreaktsioon|redokselektrood]]. Võrdlustabelist on näha, et energiatiheduse poolest jäävad ka parimad superkodensaatorid akudest kaugele maha, ent on võimelised andma lühikest aega palju tugevamat voolu. {|class="wikitable" |+style="padding-bottom:10px" | Elektrolüütkondensaatorite, superkondensaatorite ja liitiumioonakude võrdlus |- class="hintergrundfarbe6" Superkondensaatorid!! !'''Parameetrid!! Elektrolüüt-<br />kondensaatorid !! Superkondensaatorid !! Hübriidkondensaatorid<br/> (liitiumioon-kondensaatorid) !! Liitiumioon-<br />akud''' |- |Talitlustemperatuur (°C)||−40…+125||−20…+70||−20…+70||−20…+60 |- |Elemendi nimipinge (V)||4...550||1,2…3,3||2,2…3,8||2,5…4,2 |- |Laadimistsüklite arv||piiramatu||10⁵…10⁶||2 • 10⁴…10⁵||500…10⁴ |- |Mahtuvus (F)||≤ 1||0,1…470*<br/>100…12000**||300…2200||‒ |- |Energiatihedus (Wh/kg)||0,01…0.3||1,5…9||10…25||100…265 |- |Võimsustihedus (kW/kg)||> 100||2…10||3…6||0,3…1,5 |- |Isetühjenemine||kiire<br />(päevades)|| keskmine<br />(nädalates)||keskmine<br />(nädalates)|| pikk<br />(kuudes) |- |Kasutegur (%)||99||95||90||90 |- |Kasutusiga (aastates)||> 20||5…10||5…10||3…5 |- |colspan="5"|*Kasutamiseks varutoiteallikana (mäluseadmes RAM, SRAM vm).<br/>**Kasutamiseks suure hetkvõimsusega energiaallikana. |} [[Pilt:Variable-capacitors.agr.jpg|pisi|Mitmesuguseid muutkondensaatoreid]] [[Pilt:Condensateur-variable-a-air 375x240.gif|pisi|[[Raadiovastuvõtja]] pöördkondensaator]] ===Muutkondensaator=== Muutkondensaatoreina on kasutusel seadekondensaatorid lülituse esmareguleerimiseks ja häälestuskondensaatorid võnkeringide häälestamiseks; viimased on olnud kasutusel põhiliselt raadioaparatuuris. Seadekondensaator ehk [[trimmerkondensaator]] koosneb paigalseisvast ja pööratavast osast, vastavalt staatorist ja rootorist. Põhiliselt kasutatakse keraamilise dielektrikuga seadekondensaatoreid, mille plaatideks on staatori ja rootori pinnale sadestatud hõbedasektorid. Rootori pööramisel muutub sektorite omavaheline asend ning seega ka mahtuvus. Kondensaatori mahtuvuse alg- ja lõppväärtuste nimiväärtused on näiteks 1,5/5, 2/7, 3/10, 4/27 pF. Häälestuskondensaatori ehk pöördkondensaatori staatori ja rootori plaadipakkide paar moodustab sektsiooni. Raadiovastuvõtjates on olnud kasutusel kahe- ja kolmesektsioonilised pöördkondensaatorid. Tänapäeva elektroonikalülitustes kasutatakse muudetavate mahtuvustena peamiselt liikumatute osadeta pooljuhtseadiseid ‒ [[mahtuvusdiood]]e. ==Tunnussuurused ja aseskeem== *Nimimahtuvus vastab enamasti [[E-rida|E-eelisarvurea]] E6, E12 või E24 väärtustele, peamiselt kõrgsageduskondensaatoreid toodetakse ka ridade E48, E96 ja E192 järgi. *Tolerants ehk mahtuvushälve näitab, mitu protsenti võib kondensaatori tegelik väärtus olla suurem või väiksem nimiväärtusest. Tolerants on enamasti +/‒ 20, 10 või 5%, kõrgsageduskondensaatoreil ka 2, 1 või 0,5%. Kuni 10-pikofaradiste kondensaatorite tolerants antakse absoluutväärtustes: +/‒ 0,1, 0,25, 0,5, 1 ja 2 pF. Elektrolüütkondensaatoreil võivad hälbed olla vahemikus ‒20% kuni +100%. *Nimipinge on suurim alalispinge, millega kondensaator võib kestvalt töötada. *Mahtuvuse temperatuuritegur näitab mahtuvuse suhtelist muutust temperatuuri muutumisel 1 K (kraadi) võrra. Kui mahtuvus temperatuuri tõustes suureneb, on see tegur positiivne, vastasel juhul negatiivne. Temperatuuritegur on normitud esimest liiki dielektrikuga keraamikakondensaatoreil. Teist liiki dielektrikuga kondensaatorite mahtuvus sõltub temperatuurist suures ulatuses. *Isolatsioonitakistus on kondensaatori alalisvoolutakistus etteantud pingel. Isolatsioonitakistus on teist liiki keraamika- ja paberkondensaatoreil vähemalt 100 MΩ, esimest liiki keraamikakondensaatoreil 1 GΩ ja kilekondensaatoreil 10 GΩ. Isolatsioonitakistus on seda väiksem, mida suurem on kondensaatori elektroodide pindala; seepärast iseloomustatakse suurema, mikrofaradites esitatava nimimahtuvuse korral dielektriku kvaliteeti isolatsioonitakistuse ja mahtuvuse korrutisega (MΩ×µF), s.o. ajakonstandiga sekundites. *Lekkevool on kondensaatorit nimipingel läbiv juhtivusvool; seda mõõdetakse mõni minut pärast pingestamist, et stabiilne vool jõuaks välja kujuneda. Lekkevooluga iseloomustatakse eelkõige elektrolüütkondensaatoreid. *Kaonurga ''δ'' [[tangens]] iseloomustab kondensaatori dielektrikus tekkivat energiakadu. Aktiivenergia kadu <math>P=Q\tan\delta</math>, kus ''Q'' on reaktiivvõimsus. [[Pilt:Elko-Ersatzschaltbild-Wiki-07-02-08.svg|pisi|300px|kondensaatori aseskeem]] Kondensaatori idealiseeritud [[aseskeem]] koosneb vastavalt [[IEC]] spetsifikatsioonile 60384-1 järgmistest komponentidest: * ''C'' – kondensaatori mahtuvus; * ''R''_isol – dielektriku isolatsioonitakistus, elektrolüütkondensaatoritel vastavalt ''R''_Leak – lekkevoolu kaudu avaldatud takistus; * ''ESR'' ([[inglise keel|ingl]] ''Equivalent Series Resistance'') – ekvivalentne jadatakistus, mis koosneb juhtmete takistusest ja muid energiakadusid väljendavast aktiivtakistusest; * ''ESL'' (ingl ''Equivalent Series Inductivity L'') – ekvivalentne jada[[induktiivsus]], mis võtab kokku kõik komponendi parasiitinduktiivsused. ==Markeering kondensaatoril== Nimimahtuvus esitatakse suuremail kondensaatoreil koos ühikutähisega, näiteks elektrolüütkondensaatoril 4700 µF . Väiksematel seadistel väljendatakse ühikut ühe tähega: p pikofarad, n nanofarad ja µ mikrofarad. See täht paikneb nimimahtuvust väljendava arvu järel, kui see on täisarv (nt. 47p tähendab 47 pF), koma asemel (5n6 tähendab 5,6 nF) või asendab nulli ja koma (µ68 tähendab 0,68 µF). Väikestel kondensaatoritel võib mahtuvus olla märgitud kolme numbriga: kaks esimest väljendavad mahtuvusväärtust pikofaradites ja kolmas 10 astendajat, nt 394 = 39 × 10⁴ = 390 000 pF = 390 nF. ==Kondensaatorite rööp- ja jadaühendus== [[Pilt:Capacitor par.svg|pisi|Kondensaatorite rööpühendus]] [[Pilt:Capacitor serial.svg|pisi|Kondensaatorite jadaühendus]] '''Rööpühenduse'''s ehk paralleelühenduses kondensaatoritele rakendub ühesuurune pinge. Sel juhul võrdub kogumahtuvus rööbiti ühendatud kondensaatorite mahtuvuste summaga: : <math> C_{\rm tot} = C_1 + C_2 + \cdots + C_n \,\!. </math> Koos mahtuvusega suureneb ka vahelduvvoolukoormus. Koguvool ''I''_tot jaguneb kondensaatorite vahel võrdeliselt nende mahtuvusele: <math> I_k=\frac{C_k}{C_{\rm tot}}\cdot I_{\rm tot}.</math> '''Jadaühenduses''' ehk järjestikühenduses kondensaatoreid läbib ühesuurune vool. Niisuguse ühenduse korral on kogumahtuvuse pöördväärtus võrdne eri kondensaatorite mahtuvuste pöördväärtuste summaga: :<math> \frac{1}{C_\mathrm{tot}} = \frac{1}{C_1} + \frac{1}{C_2} + \cdots + \frac{1}{C_n}.</math> Siit näiteks kahe jadaühenduses kondensaatori ''C''₁ ja ''C''₂ kogumahtuvus :<math> C_\text{tot} = {{C_1\cdot C_2}\over{C_1+C_2}}.</math> Vahelduvpinge jaguneb jadamisi ühendatud kondensaatorite vahel pöördvõrdeliselt nende mahtuvusele. Jadaühendust kasutatakse mahtuvuslikus pingejaguris (näiteks kõrgepinge mõõtmisel). ==Vaata ka== *[[Mahtuvus]] *[[Superkondensaator]] {{vikisõnaraamatus|kondensaator}} {{commonskat|Capacitors|Kondensaator}} {{Elektroonika}} [[Kategooria:Kondensaatorid| ]] 7jjxt1thfcrirzn2x4yxcghykpqejuv 0 5074 7144594 7138644 2026-05-02T11:49:01Z ~2026-26601-10 228486 7144594 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=veebruar}} {{Detsembrikalender}} '''21. detsember''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 355. päev ([[liigaasta]]l 356. päev). [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 8. detsember ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== *[[1918]] – [[Eesti Ajutine Valitsus]] otsustas asutada [[riigiraamatukogu]] – tänapäevase rahvusraamatukogu eelkäija. *[[1920]] – jõustus [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|Eesti Vabariigi esimene põhiseadus]]. *[[1931]] – Eesti kaudu asus Nõukogude Liitu 81 soome kommunisti. *[[1932]] – Vabariigi Valitsus nimetas [[Mihkel Juhkam]]i [[hindadekomissar]]iks. *[[1934]] – siseministri [[sundmäärus]]ega kehtestati perioodiliste trükiste [[eeltsensuur]].<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[1962]] – asutati [[Eesti Kinoliit|Eesti NSV Kinematograafiatöötajate Liit]].<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[1965]] – [[Tartu ülikooli peahoone tulekahju|põleng]] [[Tartu Ülikooli peahoone]]s.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[1977]] – kinnitati "[[Eesti NSV ajaloo- ja kultuurimälestiste kaitse ja kasutamise seadus]]"; kehtima hakkas see [[1. mai|1. mail]] [[1978]].<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[1993]] – [[Narva]]s võeti maha viimased [[Vladimir Lenin|Lenin]]i monumendid Eestis. ===Maailmas=== *[[69]] – [[Vespasianus]] tõusis [[Rooma keisririik|Rooma]] troonile. Ta oli viimane neljast 69. aasta keisrist ja lõpetas [[impeerium]]<nowiki/>i ebastabiilsuse perioodi. *[[1237]] – [[Mongolite invasioon Venemaale]]: Mongolite väed [[Batu-khaan]]i juhtimisel hävitasid pärast edukat piiramist peaaegu täielikult [[Rjazan]]i linna. *[[1816]] – [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] asutati [[orjus]]e probleemi lahendamiseks [[American Colonization Society]]. *[[1872]] – [[Portsmouth]]ist läks teele [[okeanograafia]]le aluse rajanud [[Challengeri ekspeditsioon]]. *[[1904]] – Pariisis asutati rahvusvaheline motospordiliit [[Fédération Internationale de Motocyclisme]]. *[[1913]] – ajalehe [[New York World]] nädalõpulisas ilmus esimene [[ristsõnad|ristsõnamõistatus]], selle autor oli [[Arthur Wynne]]. *[[1925]] – [[Moskva Suur Teater|Moskva Suures Teatris]] toimus [[Sergei Eisenstein]]i tummifilmi "[[Soomuslaev Potjomkin]]" esilinastus. *[[1936]] – toimus lahingulennuki [[Junkers Ju 88]] esimene lend. *[[1937]] – Hollywoodis esilinastus esimene täispikk [[joonisfilm]] – [[Walt Disney Company|Walt Disney]] "[[Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi]]". *1937 – [[London]]is kirjutati alla [[Eesti Vabariigi ja Hiina Vabariigi vaheline sõprusleping]]. *[[1941]] – Rumeenia okupatsioonitsoonis [[Bogdanovka koonduslaager|Bogdanovka koonduslaagris]] algas juutide massimõrv, mille käigus Rumeenia sõdurid, ukrainlastest politseinikud ning kohalikud sakslased tapsid üle 40 000 inimese. *[[1944]] – [[Mannerheimi rist|Mannerheimi Rist]]i kavaleriks määrati korraga 18 Soome sõdurit. *[[1946]] – [[Jaapan|Jaapanis]] [[Nankaidō]]s toimunud 8,1-[[magnituud]]ine [[maavärin]] ja sellele järgnenud [[tsunami]] tappis üle 1300 inimese ja hävitas üle 38 000 eluaseme. *[[1958]] – [[Charles de Gaulle]] valiti [[Prantsusmaa|Prantsuse Viienda Vabariigi]] esimeseks [[Prantsusmaa president|presidendiks]]. *[[1963]] – [[Küpros|Küprosel]] algasid "[[:en:Bloody_Christmas_(1963)|Verised jõulud]]", mille tulemuseks on 25 000 – 30 000 Küprose türklase ümberasustamine. *[[1968]] – [[Apollo programm]]: startis [[Apollo 8]]. See oli esimene [[Kuu]] [[orbiit|orbiidile]] jõudnud mehitatud kosmosesõiduk. *[[1970]] – toimus [[F-14 Tomcat]]i esimene lend. *[[1987]] – [[Filipiinid]]el Tablase väinas hukkus pärast kokkupõrget Vector 1 naftatankeriga reisiparvlaev [[Doña Paz]], hukkus 1565 inimest. *[[1988]] – toimus [[Lockerbie katastroof]]. *1988 – toimus NSV Liidu lennuki [[Antonov An-225]] esimene lend. *[[1991]] – [[SRÜ]]-ga liitusid [[Aserbaidžaan]], [[Armeenia]], [[Kasahstan]], [[Kõrgõzstan]], [[Moldova]], [[Tadžikistan]], [[Türkmenistan]] ja [[Usbekistan]]. *[[1992]] – [[Faro]] lennujaamas kukkus alla [[:en:Martinair_Flight_495|Martinairi MP 495]] lennul olnud Hollandi lennuk [[McDonnell Douglas DC-10|DC-10]], hukkus 56 inimest. *[[1995]] – [[Petlemm]] läks [[Palestiina Riik|Palestiina]] kontrolli alla. *[[1999]] – [[Hispaania]] tsiviilkaitse pidas kinni 950 kg lõhkeaine kogusega kaubiku, mida ETA kavatses kasutada [[Torre Picasso]] õhkimiseks [[Madrid|Madridis]]. *[[2005]] – [[Elton John]] ja [[David Furnish]] astusid koosellu. *[[2007]] – [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Poola]], [[Tšehhi]], [[Slovakkia]], [[Ungari]], [[Sloveenia]] ja [[Malta]] said [[Schengeni ruum]]i liikmeteks. *[[2012]] – [[Psy|PSY]] laul "[[Gangnam Style]]" ületab YouTube'is miljardi vaatamise lävendi. *[[2023]] – [[Tšehhi Vabariik|Tšehhi Vabariigis]] [[Praha|Prahas]] toimus [[Tulistamine Karli ülikoolis|massitulistamine]], milles hukkus 15 inimest, sealhulgas kurjategija ise. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 21. detsembril}} *[[1118]] – [[Thomas Becket]], Canterbury peapiiskop *[[1647]] – [[Jacob Johann Hastfer]], Rootsi riigitegelane *[[1773]] – [[Robert Brown]], šoti botaanik *[[1804]] – [[Benjamin Disraeli]], Briti poliitik *[[1877]] – [[Jaan Sarv]], eesti matemaatik ja haridustegelane *[[1879]] – [[Jossif Stalin]], [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] riigijuht (ametlik kuupäev; tegelikult sündis [[18. detsember|18. detsembril]] [[1878]]) *[[1917]] – [[Heinrich Böll]], saksa kirjanik *[[1918]] – [[Kurt Waldheim]], [[Austria]] poliitik *[[1925]] – [[Einari Koppel]], eesti näitleja *[[1930]] – [[Kalevi Sorsa]], [[Soome]] poliitik *[[1934]] – [[Hendrik Krumm]], eesti laulja *[[1937]] – [[Jane Fonda]], [[USA]] näitleja *[[1940]] – [[Frank Zappa]], USA muusik *[[1942]] – [[Hu Jintao]], Hiina poliitik *[[1945]] – [[Mari Lill]], eesti näitleja *[[1948]] – [[Samuel L. Jackson]], USA näitleja *[[1949]] – [[Thomas Sankara]], Ülem-Volta ja [[Burkina Faso]] poliitik *[[1954]] – [[Chris Evert]], USA tennisist *[[1956]] – [[Erik Boltowski]], eesti ajakirjanik *[[1959]] – [[Florence Griffith Joyner]], USA kergejõustiklane *[[1961]] – [[Rein Raud]], eesti luuletaja ja tõlkija *[[1965]] – [[Cem Özdemir]], Saksa poliitik *[[1966]] – [[Kiefer Sutherland]], Kanada näitleja *[[1967]] – [[Mihheil Saakašvili]], [[Gruusia]] poliitik * [[1970]] – [[Bart De Wever]], Belgia poliitik *[[1973]] – [[Tomasz Sikora]], poola laskesuusataja *[[1977]] – [[Emmanuel Macron]], Prantsusmaa poliitik *[[1981]] – [[Cristian Zaccardo]], itaalia jalgpallur *[[1983]] – [[Darja Tkatšenko]], ukraina kabetaja == Surnud == {{vaata|Surnud 21. detsembril}} *[[1375]] – [[Giovanni Boccaccio]], [[itaalia]] kirjanik *[[1824]] – [[James Parkinson]], inglise arst, geoloog, paleontoloog ja aktivist ([[Parkinsoni tõbi]]) *[[1933]] – [[Knud Rasmussen]], taani polaaruurija *[[1935]] – [[Kurt Tucholsky]], juudi rahvusest Saksa publitsist ja kirjanik *[[1937]] – [[Frank Billings Kellogg]], USA riigisekretär 1925–1929, [[Nobeli rahuauhind]] 1929 *[[1939]] – [[Helga Pärli-Sillaots]], eesti kirjanik *[[1940]] – [[Francis Scott Fitzgerald]], USA kirjanik *[[1945]] – [[George S. Patton]], USA sõjaväelane *[[1958]] – [[Lion Feuchtwanger]], [[Saksamaa|saksa]] kirjanik *[[1964]] – [[Carl Van Vechten]], USA kirjanik ja fotograaf *[[1966]] – [[Gustav Vahar]], eesti maadleja *[[1988]] – [[Nikolaas Tinbergen]], hollandi ornitoloog ja [[etoloogia|etoloog]], [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli auhind]] 1973 * [[1996]] – [[Harry Abel]], eesti humorist *[[2001]] – [[Dick Schaap]], USA spordiajakirjanik *[[2006]] – [[Saparmyrat Nyýazow]], Türkmenistani president *[[2024]] - [[Mati Õun]], eesti ajaloolane, kirjanik, õpetaja ja sporditegelane. == Pühad == * [[Toomapäev]] == Ilmarekordid == * Tallinna maksimumtemperatuur +10,0&nbsp;°C (2015) * Tallinna miinimumtemperatuur –27,3&nbsp;°C (1876) * Tartu maksimumtemperatuur +12,2&nbsp;°C (2015) * Tartu miinimumtemperatuur –32,5&nbsp;°C (1876) == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.</ref> }} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Detsember 21]] 64fiwu7zkqtb6n1srarmthfrymtyt6j 7144595 7144594 2026-05-02T11:51:56Z Velirand 67997 /* Surnud */ 7144595 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=veebruar}} {{Detsembrikalender}} '''21. detsember''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 355. päev ([[liigaasta]]l 356. päev). [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 8. detsember ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== *[[1918]] – [[Eesti Ajutine Valitsus]] otsustas asutada [[riigiraamatukogu]] – tänapäevase rahvusraamatukogu eelkäija. *[[1920]] – jõustus [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|Eesti Vabariigi esimene põhiseadus]]. *[[1931]] – Eesti kaudu asus Nõukogude Liitu 81 soome kommunisti. *[[1932]] – Vabariigi Valitsus nimetas [[Mihkel Juhkam]]i [[hindadekomissar]]iks. *[[1934]] – siseministri [[sundmäärus]]ega kehtestati perioodiliste trükiste [[eeltsensuur]].<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[1962]] – asutati [[Eesti Kinoliit|Eesti NSV Kinematograafiatöötajate Liit]].<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[1965]] – [[Tartu ülikooli peahoone tulekahju|põleng]] [[Tartu Ülikooli peahoone]]s.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[1977]] – kinnitati "[[Eesti NSV ajaloo- ja kultuurimälestiste kaitse ja kasutamise seadus]]"; kehtima hakkas see [[1. mai|1. mail]] [[1978]].<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[1993]] – [[Narva]]s võeti maha viimased [[Vladimir Lenin|Lenin]]i monumendid Eestis. ===Maailmas=== *[[69]] – [[Vespasianus]] tõusis [[Rooma keisririik|Rooma]] troonile. Ta oli viimane neljast 69. aasta keisrist ja lõpetas [[impeerium]]<nowiki/>i ebastabiilsuse perioodi. *[[1237]] – [[Mongolite invasioon Venemaale]]: Mongolite väed [[Batu-khaan]]i juhtimisel hävitasid pärast edukat piiramist peaaegu täielikult [[Rjazan]]i linna. *[[1816]] – [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] asutati [[orjus]]e probleemi lahendamiseks [[American Colonization Society]]. *[[1872]] – [[Portsmouth]]ist läks teele [[okeanograafia]]le aluse rajanud [[Challengeri ekspeditsioon]]. *[[1904]] – Pariisis asutati rahvusvaheline motospordiliit [[Fédération Internationale de Motocyclisme]]. *[[1913]] – ajalehe [[New York World]] nädalõpulisas ilmus esimene [[ristsõnad|ristsõnamõistatus]], selle autor oli [[Arthur Wynne]]. *[[1925]] – [[Moskva Suur Teater|Moskva Suures Teatris]] toimus [[Sergei Eisenstein]]i tummifilmi "[[Soomuslaev Potjomkin]]" esilinastus. *[[1936]] – toimus lahingulennuki [[Junkers Ju 88]] esimene lend. *[[1937]] – Hollywoodis esilinastus esimene täispikk [[joonisfilm]] – [[Walt Disney Company|Walt Disney]] "[[Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi]]". *1937 – [[London]]is kirjutati alla [[Eesti Vabariigi ja Hiina Vabariigi vaheline sõprusleping]]. *[[1941]] – Rumeenia okupatsioonitsoonis [[Bogdanovka koonduslaager|Bogdanovka koonduslaagris]] algas juutide massimõrv, mille käigus Rumeenia sõdurid, ukrainlastest politseinikud ning kohalikud sakslased tapsid üle 40 000 inimese. *[[1944]] – [[Mannerheimi rist|Mannerheimi Rist]]i kavaleriks määrati korraga 18 Soome sõdurit. *[[1946]] – [[Jaapan|Jaapanis]] [[Nankaidō]]s toimunud 8,1-[[magnituud]]ine [[maavärin]] ja sellele järgnenud [[tsunami]] tappis üle 1300 inimese ja hävitas üle 38 000 eluaseme. *[[1958]] – [[Charles de Gaulle]] valiti [[Prantsusmaa|Prantsuse Viienda Vabariigi]] esimeseks [[Prantsusmaa president|presidendiks]]. *[[1963]] – [[Küpros|Küprosel]] algasid "[[:en:Bloody_Christmas_(1963)|Verised jõulud]]", mille tulemuseks on 25 000 – 30 000 Küprose türklase ümberasustamine. *[[1968]] – [[Apollo programm]]: startis [[Apollo 8]]. See oli esimene [[Kuu]] [[orbiit|orbiidile]] jõudnud mehitatud kosmosesõiduk. *[[1970]] – toimus [[F-14 Tomcat]]i esimene lend. *[[1987]] – [[Filipiinid]]el Tablase väinas hukkus pärast kokkupõrget Vector 1 naftatankeriga reisiparvlaev [[Doña Paz]], hukkus 1565 inimest. *[[1988]] – toimus [[Lockerbie katastroof]]. *1988 – toimus NSV Liidu lennuki [[Antonov An-225]] esimene lend. *[[1991]] – [[SRÜ]]-ga liitusid [[Aserbaidžaan]], [[Armeenia]], [[Kasahstan]], [[Kõrgõzstan]], [[Moldova]], [[Tadžikistan]], [[Türkmenistan]] ja [[Usbekistan]]. *[[1992]] – [[Faro]] lennujaamas kukkus alla [[:en:Martinair_Flight_495|Martinairi MP 495]] lennul olnud Hollandi lennuk [[McDonnell Douglas DC-10|DC-10]], hukkus 56 inimest. *[[1995]] – [[Petlemm]] läks [[Palestiina Riik|Palestiina]] kontrolli alla. *[[1999]] – [[Hispaania]] tsiviilkaitse pidas kinni 950 kg lõhkeaine kogusega kaubiku, mida ETA kavatses kasutada [[Torre Picasso]] õhkimiseks [[Madrid|Madridis]]. *[[2005]] – [[Elton John]] ja [[David Furnish]] astusid koosellu. *[[2007]] – [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Poola]], [[Tšehhi]], [[Slovakkia]], [[Ungari]], [[Sloveenia]] ja [[Malta]] said [[Schengeni ruum]]i liikmeteks. *[[2012]] – [[Psy|PSY]] laul "[[Gangnam Style]]" ületab YouTube'is miljardi vaatamise lävendi. *[[2023]] – [[Tšehhi Vabariik|Tšehhi Vabariigis]] [[Praha|Prahas]] toimus [[Tulistamine Karli ülikoolis|massitulistamine]], milles hukkus 15 inimest, sealhulgas kurjategija ise. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 21. detsembril}} *[[1118]] – [[Thomas Becket]], Canterbury peapiiskop *[[1647]] – [[Jacob Johann Hastfer]], Rootsi riigitegelane *[[1773]] – [[Robert Brown]], šoti botaanik *[[1804]] – [[Benjamin Disraeli]], Briti poliitik *[[1877]] – [[Jaan Sarv]], eesti matemaatik ja haridustegelane *[[1879]] – [[Jossif Stalin]], [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] riigijuht (ametlik kuupäev; tegelikult sündis [[18. detsember|18. detsembril]] [[1878]]) *[[1917]] – [[Heinrich Böll]], saksa kirjanik *[[1918]] – [[Kurt Waldheim]], [[Austria]] poliitik *[[1925]] – [[Einari Koppel]], eesti näitleja *[[1930]] – [[Kalevi Sorsa]], [[Soome]] poliitik *[[1934]] – [[Hendrik Krumm]], eesti laulja *[[1937]] – [[Jane Fonda]], [[USA]] näitleja *[[1940]] – [[Frank Zappa]], USA muusik *[[1942]] – [[Hu Jintao]], Hiina poliitik *[[1945]] – [[Mari Lill]], eesti näitleja *[[1948]] – [[Samuel L. Jackson]], USA näitleja *[[1949]] – [[Thomas Sankara]], Ülem-Volta ja [[Burkina Faso]] poliitik *[[1954]] – [[Chris Evert]], USA tennisist *[[1956]] – [[Erik Boltowski]], eesti ajakirjanik *[[1959]] – [[Florence Griffith Joyner]], USA kergejõustiklane *[[1961]] – [[Rein Raud]], eesti luuletaja ja tõlkija *[[1965]] – [[Cem Özdemir]], Saksa poliitik *[[1966]] – [[Kiefer Sutherland]], Kanada näitleja *[[1967]] – [[Mihheil Saakašvili]], [[Gruusia]] poliitik * [[1970]] – [[Bart De Wever]], Belgia poliitik *[[1973]] – [[Tomasz Sikora]], poola laskesuusataja *[[1977]] – [[Emmanuel Macron]], Prantsusmaa poliitik *[[1981]] – [[Cristian Zaccardo]], itaalia jalgpallur *[[1983]] – [[Darja Tkatšenko]], ukraina kabetaja == Surnud == {{vaata|Surnud 21. detsembril}} *[[1375]] – [[Giovanni Boccaccio]], [[itaalia]] kirjanik *[[1824]] – [[James Parkinson]], inglise arst, geoloog, paleontoloog ja aktivist ([[Parkinsoni tõbi]]) *[[1933]] – [[Knud Rasmussen]], taani polaaruurija *[[1935]] – [[Kurt Tucholsky]], juudi rahvusest Saksa publitsist ja kirjanik *[[1937]] – [[Frank Billings Kellogg]], USA riigisekretär 1925–1929, [[Nobeli rahuauhind]] 1929 *[[1939]] – [[Helga Pärli-Sillaots]], eesti kirjanik *[[1940]] – [[Francis Scott Fitzgerald]], USA kirjanik *[[1945]] – [[George S. Patton]], USA sõjaväelane *[[1958]] – [[Lion Feuchtwanger]], [[Saksamaa|saksa]] kirjanik *[[1964]] – [[Carl Van Vechten]], USA kirjanik ja fotograaf *[[1966]] – [[Gustav Vahar]], eesti maadleja *[[1988]] – [[Nikolaas Tinbergen]], hollandi ornitoloog ja [[etoloogia|etoloog]], [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli auhind]] 1973 * [[1996]] – [[Harry Abel]], eesti humorist *[[2001]] – [[Dick Schaap]], USA spordiajakirjanik *[[2006]] – [[Saparmyrat Nyýazow]], Türkmenistani president *[[2024]] – [[Mati Õun]], eesti ajaloolane, kirjanik, õpetaja ja sporditegelane. == Pühad == * [[Toomapäev]] == Ilmarekordid == * Tallinna maksimumtemperatuur +10,0&nbsp;°C (2015) * Tallinna miinimumtemperatuur –27,3&nbsp;°C (1876) * Tartu maksimumtemperatuur +12,2&nbsp;°C (2015) * Tartu miinimumtemperatuur –32,5&nbsp;°C (1876) == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.</ref> }} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Detsember 21]] lqcgvszkh9qszsaa02v2ftlzodu53v1 0 6410 7144221 6656347 2026-05-02T00:20:34Z Kruusamägi 1530 7144221 wikitext text/x-wiki {{Aastakümne artikkel|199}} '''1980. aastad''' on ajavahemik 1980. aasta algusest kuni 1989. aasta lõpuni. Kümnendil domineeris [[konservatism]] ja [[vabaturumajandus]], tehnoloogia arengust tingitud sotsiaalmajanduslikud muutused ning võrreldes [[1970. aastad|1970. aastatega]] toimus ülemaailmne eemaldumine [[plaanimajandus]]est ''[[laissez-faire]]'' kapitalismi poole. [[Suurbritannia]] ja [[Ameerika Ühendriigid]] vedasid eest pakkumispoolse majanduspoliitika edendamist, mille sihiks on maksude langetamine, regulatsioonide vähendamine ja vaba kaubanduse võimaldamine, mis kogus veelgi rohkem hoogu [[1990. aastad|järgmisel kümnendil]]. Mitmed [[töötlev tööstus|töötleva tööstuse]] valdkonnas tegutsevad [[rahvusvaheline korporatsioon|rahvusvahelised korporatsioonid]] kolisid oma tootmise [[Tai]]sse, [[Mehhiko]]sse, [[Lõuna-Korea]]sse, [[Taiwan]]i ja [[Hiina]]sse, mis pani aluse läänemaailma [[deindustrialiseerumine|deindustrialiseerumise]] algusele. [[Jaapan]]is ja [[Lääne-Saksamaa]]l oli sel kümnendil suur majanduskasv. Esile tõusis [[HIV-epideemia]], mis on sellest ajast alates tapnud hinnanguliselt 40,4 miljonit inimest (2022. aasta seisuga). Teadus- ja poliitikaringkondades hakkas laiemalt levima arusaam [[globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]] ning inimmõjust [[kliimamuutus]]tele. 1986. aastal aset leidnud [[Tšornobõli katastroof]], mis on ajaloo suurim tuumakatastroof ja ühtlasi kulukaim katastroof, vähendas toetust [[tuumaenergia]] kasutamisele. [[India]]s leidis aset [[Bhopali avarii]], mida peetakse maailma suurimaks tööstuskatastroofiks. [[1985. aasta México maavärin]] tappis tuhandeid inimesi. Jätkus USA ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vastasseis, mis kujutas endast [[Külm sõda|Külma sõja]] viimast kümnendit. Suurriikide pinged eskaleerusid kiiresti, kui USA president [[Ronald Reagan]] loobus [[pingelõdvendus]]poliitikast ja võttis Nõukogude Liidu suhtes uue, palju agressiivsema hoiaku. Maailm oli esimest korda pärast 1962. aasta [[Kuuba kriis|Kuuba raketikriisi]] ohtlikult lähedal [[tuumasõda|tuumasõjale]], kuid kümnendi teisel poolel leevenesid suurriikide pinged dramaatiliselt ja lõpuks langes Nõukogude kommunism täielikult kokku. Arengumaad üle kogu maailma seisid silmitsi majanduslike ja sotsiaalsete raskustega, kuna nad kannatasid 1980. aastatel mitmete võlakriiside all, mis sundis paljusid neist riikidest taotlema rahalist abi [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvaheliselt Valuutafondilt]] (IMF) ja [[Maailmapank|Maailmapangalt]]. [[Etioopia]]t tabas 1980. aastate keskel [[Mengistu Haile Mariam]]i korrumpeerunud valitsemise ajal [[1983.–1985. aasta Etioopia näljahäda|laialdane näljahäda]], mille tulemusel pidi riik oma elanikkonna toiduga varustamisel sõltuma välisabist ja ülemaailmsetest pingutustest etiooplaste abistamiseks ja raha kogumiseks, näiteks toimus 1985. aastal [[Live Aid]]i kontsert. Esines suuri kodanikurahutusi ja vägivalda, sealhulgas [[Angola kodusõda]], [[Etioopia kodusõda]], [[Moro konflikt]], [[Salvadori kodusõda]], [[Uganda võsasõda]], ülestõus [[Laos]]es, [[Iraani-Iraagi sõda]], [[Nõukogude-Afganistani sõda]], [[1982. aasta Liibanoni sõda]], [[Falklandi sõda]], [[teine Sudaani kodusõda]], [[Issanda Vastupanuarmee]] ülestõus ja [[esimene Mägi-Karabahhi sõda]]. [[Islamism]]ist sai 1980. aastatel võimas poliitiline jõud ja moodustati palju džihaadiorganisatsioone, sealhulgas [[Al-Qā‘idah]]. 1986. aastaks oli natsionalism idablokis tugevnemas ning soov [[demokraatia]] järele [[sotsialistlik riik|sotsialistlikes riikides]] koos majanduslangusega Nõukogude Liidus viis [[Mihhail Gorbatšov]]i [[glasnost]]i ja [[perestroika]]ni, mis vähendas [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|kommunistliku partei]] võimu, legaliseeris teisitimõtlemise ja kiitis heaks piiratud [[kapitalism]]i vormid, näiteks ühisettevõtted kapitalistlike riikide ettevõtetega. Pärast suurema osa kümnendist kestnud pingeid olid kommunistliku ja kapitalistliku bloki vahelised suhted 1988. aastaks märkimisväärselt paranenud ning Nõukogude Liit ei olnud üha enam valmis kaitsma oma valitsusi satelliitriikides. 1989. aasta tõi kaasa [[1989. aasta Nõukogude režiimi vastased revolutsioonid|Nõukogude režiimi vastased revolutsioonid]], näiteks [[Ungari]]s, [[Tšehhoslovakkia]] [[sametrevolutsioon]]i, [[Erich Honecker]]i Ida-Saksamaa režiimi, Poola Nõukogude toetatud valitsuse ja [[Nicolae Ceaușescu]] režiimi vägivaldse kukutamise [[Rumeenia]]s. 155 km pikkuse [[Berliini müür]]i hävitamine kümnendi lõpus andis märku seismilisest geopoliitilisest nihkest. Külm sõda lõppes 1990. aastate alguses [[Saksamaa taasühinemine|Saksamaa eduka taasühinemisega]] ja [[Nõukogude Liidu lagunemine|NSV Liidu lagunemisega]] pärast 1991. aasta [[augustiputš]]i. Hiinas toimusid [[1989. aasta Tian'anmeni meeleavaldused]]. Ebaõnnestunud Falklandi sõda viis [[Argentina]] demokraatia taastamise teele. [[1988. aasta Tšiili rahvahääletus]]el hääletati vastu [[Augusto Pinochet]]i ametiaja pikendamisele, mis viis [[Tšiili sõjaväediktatuur]]i lõppemisele 1990. aastal. 1980. aastad olid tohutu rahvastiku kasvu ajastu kogu maailmas, ületades 1970. ja 1990. aastaid ning olles vaieldamatult inimkonna ajaloo suurim. 1980. aastatel kasvas maailma rahvaarv 4,4 miljardilt inimeselt 5,3 miljardile. Sündis ligikaudu 1,33 miljardit ja suri 480 miljonit inimest. Rahvastiku kasv oli sel kümnendil eriti kiire mitmes Aafrika, Lähis-Ida ja Lõuna-Aasia riigis, kus loomulik iive oli 4% lähedal aastas või isegi ületas seda. 1980. aastatel hakkas Hiinas ja Indias levima [[soopõhine abort|soopõhise abordi]] tava, kuna [[ultraheliuuring]]ud võimaldasid vanematel tuvastada veel sündimata lapse soo ja tüdrukuid valikuliselt [[abort]]ida. 1980. aastatel tehti suuri edusamme [[geenitehnoloogia]]s ja digitaalses tehnoloogias. 1985. aastast alates läbi viidud [[loomkatse]]d viisid 1989. aastal esimese geenide märgistamise eksperimendini inimestel, kui kümnele täiskasvanud inimesele tehti geneetiline modifikatsioon. See viis esimese tõelise [[geeniteraapia]] rakendamiseni 1990. aasta septembris. Esimesed "[[disainerbeebid]]", naissoost kaksikud, loodi laboris 1989. aasta lõpus ja nad sündisid 1990. aasta juulis pärast soo valimist vastuolulise [[viljatusravi]] protseduuri – [[preimplantatsiooniline geneetiline diagnoos|preimplantatsioonilise geneetilise diagnoosi]] – abil. [[Asendusemadus]] viisi esmakordselt läbi 1985. aastal ja esimene sünd toimus 1986. aastal, mis võimaldas naisel saada bioloogiliseks emaks ilma esimest korda ajaloos [[rasedus]]t kogemata. [[Internet|Globaalne internet]] võttis akadeemilises maailmas kuju 1980. aastate teiseks pooleks, nagu ka paljud teised nii akadeemiliseks kui ka äriliseks otstarbeks mõeldud [[arvutivõrk|arvutivõrgud]], näiteks [[USENET]], [[FidoNet]] ja [[teatetahvlisüsteem]]. 1989. aastaks oli internet ja sellega ühendatud võrgud globaalne süsteem ulatuslike transookeaniliste satelliitühenduste ja sõlmedega enamikus [[arenenud riik]]ides. Varasema töö põhjal vormistas [[Tim Berners-Lee]] alates 1980. aastast [[veeb]]i kontseptsiooni. [[Televisioon]]i vaatamine muutus [[kolmas maailm|kolmandas maailmas]] tavaliseks, kusjuures [[teler]]ite arv Hiinas ja Indias suurenes vastavalt 15 ja 10 korda. Videomängud muutusid üha populaarsemaks ja hakkasid levima uue subkultuurina. Atari videoarvutisüsteemi konsool [[Atari 2600]] levis kümnendi esimesel poolel laialdaselt. 1980. aasta mäng [[Space Invaders]] oli selle esimene suurrakendus. [[1983. aasta videomängude krahh]] lõpetas Atari süsteemi populaarsuse ja [[Nintendo Entertainment System]] mängukonsool võttis üle konsoolide turu Põhja-Ameerikas. Käeshoitav [[Game Boy]] toodi turule 1989. aastal. [[Super Mario Bros.]] ja [[Tetris]] olid kümnendi enimmüüdud mängud. [[Pac-Man]] oli enim teeninud [[arkaadmäng]]. [[Koduarvuti]]d muutusid tavaliseks. 1981. aastal müügile tulnud [[IBM PC]] lõi turu IBM PC-ga ühilduvatele arvutitele. 1984. aastal müüki tulnud esimene [[Macintosh]]i tooteliini arvuti [[Macintosh 128K]] populariseeris [[WIMP]]-stiili interaktsiooni. ==Tähtsaid inimesi== * [[François Mitterrand]], [[Prantsusmaa]] president * [[Helmut Kohl]], [[Saksamaa]] kantsler * [[Margaret Thatcher]], [[Suurbritannia]] peaminister * [[Ronald Reagan]], [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president * [[Mihhail Gorbatšov]], [[Nõukogude Liit]] * [[George H. W. Bush]], [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president * [[Leonid Brežnev]], [[Nõukogude Liit]] * [[Deng Xiaoping]], [[Hiina]] * [[Kim Il-sŏng]], [[Põhja-Korea]] * [[Indira Gandhi]], [[India]] * [[Mahathir Mohamad]], [[Malaisia]] * [[Fidel Castro]], [[Kuuba]] * [[Augusto Pinochet]], [[Tšiili]] * [[Şaddām Ḩusayn]], [[Iraak]] * [[Mu‘ammar al-Qadhdhāfī]], [[Liibüa]] * [[Menaẖem Begin]], [[Iisrael]] * [[Yits'ẖak Shamir]], [[Iisrael]] * [[Shim'on Peres]], [[Iisrael]] * [[Nicolae Ceaușescu]], [[Rumeenia]] * [[Wojciech Jaruzelski]], [[Poola]] * [[Yāsir ‘Arafāt]], [[Palestiina Riik|Palestiina]] * [[Johannes Paulus II]] ==Vaata ka== *Kogumikalbum "[[80 Hits of the 80s]]" [[Kategooria:1980. aastad|*1980. aastad]] arysetsh2tiuggb3wqzr0301pdq6v1g 7144230 7144221 2026-05-02T01:27:17Z Kruusamägi 1530 7144230 wikitext text/x-wiki {{Aastakümne artikkel|199}} [[Fail:Balti kett 08.jpg|pisi|1989. aastal toimus Balti riikides ühine poliitiline massimeeleavaldus, [[Balti kett]], mis näitas maailmale Baltimaade iseseisvustahet]] [[Fail:West and East Germans at the Brandenburg Gate in 1989.jpg|pisi|[[Berliini müür]]i langemine 1989. aastal oli osa [[1989. aasta Nõukogude režiimi vastased revolutsioonid|1989. aasta revolutsioonidest]] ja oluline samm Kesk- ja Ida-Euroopa vabanemisel kommunistliku ikke alt]] [[Pilt:Challenger explosion.jpg|pisi|1986. aastal leidis aset [[kosmosesüstiku Challenger katastroof]], mis tappi pardal olnud 7 meeskonnaliiget]] '''1980. aastad''' on ajavahemik 1980. aasta algusest kuni 1989. aasta lõpuni. Kümnendil domineeris [[konservatism]] ja [[vabaturumajandus]], tehnoloogia arengust tingitud sotsiaalmajanduslikud muutused ning võrreldes [[1970. aastad|1970. aastatega]] toimus ülemaailmne eemaldumine [[plaanimajandus]]est ''[[laissez-faire]]'' kapitalismi poole. [[Suurbritannia]] ja [[Ameerika Ühendriigid]] vedasid eest pakkumispoolse majanduspoliitika edendamist, mille sihiks on maksude langetamine, regulatsioonide vähendamine ja vaba kaubanduse võimaldamine, mis kogus veelgi rohkem hoogu [[1990. aastad|järgmisel kümnendil]]. Mitmed [[töötlev tööstus|töötleva tööstuse]] valdkonnas tegutsevad [[rahvusvaheline korporatsioon|rahvusvahelised korporatsioonid]] kolisid oma tootmise [[Tai]]sse, [[Mehhiko]]sse, [[Lõuna-Korea]]sse, [[Taiwan]]i ja [[Hiina]]sse, mis pani aluse läänemaailma [[deindustrialiseerumine|deindustrialiseerumise]] algusele. [[Jaapan]]is ja [[Lääne-Saksamaa]]l oli sel kümnendil suur majanduskasv. Esile tõusis [[HIV-epideemia]], mis on sellest ajast alates tapnud hinnanguliselt 40,4 miljonit inimest (2022. aasta seisuga). Teadus- ja poliitikaringkondades hakkas laiemalt levima arusaam [[globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]] ning inimmõjust [[kliimamuutus]]tele. 1986. aastal aset leidnud [[Tšornobõli katastroof]], mis on ajaloo suurim tuumakatastroof ja ühtlasi kulukaim katastroof, vähendas toetust [[tuumaenergia]] kasutamisele. [[India]]s leidis aset [[Bhopali avarii]], mida peetakse maailma suurimaks tööstuskatastroofiks. [[1985. aasta México maavärin]] tappis tuhandeid inimesi. Jätkus USA ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vastasseis, mis kujutas endast [[Külm sõda|Külma sõja]] viimast kümnendit. Suurriikide pinged eskaleerusid kiiresti, kui USA president [[Ronald Reagan]] loobus [[pingelõdvendus]]poliitikast ja võttis Nõukogude Liidu suhtes uue, palju agressiivsema hoiaku. Maailm oli esimest korda pärast 1962. aasta [[Kuuba kriis|Kuuba raketikriisi]] ohtlikult lähedal [[tuumasõda|tuumasõjale]], kuid kümnendi teisel poolel leevenesid suurriikide pinged dramaatiliselt ja lõpuks langes Nõukogude kommunism täielikult kokku. Arengumaad üle kogu maailma seisid silmitsi majanduslike ja sotsiaalsete raskustega, kuna nad kannatasid 1980. aastatel mitmete võlakriiside all, mis sundis paljusid neist riikidest taotlema rahalist abi [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvaheliselt Valuutafondilt]] (IMF) ja [[Maailmapank|Maailmapangalt]]. [[Etioopia]]t tabas 1980. aastate keskel [[Mengistu Haile Mariam]]i korrumpeerunud valitsemise ajal [[1983.–1985. aasta Etioopia näljahäda|laialdane näljahäda]], mille tulemusel pidi riik oma elanikkonna toiduga varustamisel sõltuma välisabist ja ülemaailmsetest pingutustest etiooplaste abistamiseks ja raha kogumiseks, näiteks toimus 1985. aastal [[Live Aid]]i kontsert. Esines suuri kodanikurahutusi ja vägivalda, sealhulgas [[Angola kodusõda]], [[Etioopia kodusõda]], [[Moro konflikt]], [[Salvadori kodusõda]], [[Uganda võsasõda]], ülestõus [[Laos]]es, [[Iraani-Iraagi sõda]], [[1982. aasta Liibanoni sõda]], [[Falklandi sõda]], [[teine Sudaani kodusõda]], [[Issanda Vastupanuarmee]] ülestõus ja [[esimene Mägi-Karabahhi sõda]]. Jätkusid [[Kambodža-Vietnami sõda]] ja [[Nõukogude-Afganistani sõda]]. [[Islamism]]ist sai 1980. aastatel võimas poliitiline jõud ja moodustati palju džihaadiorganisatsioone, sealhulgas [[Al-Qā‘idah]]. 1986. aastaks oli natsionalism idablokis tugevnemas ning soov [[demokraatia]] järele [[sotsialistlik riik|sotsialistlikes riikides]] koos majanduslangusega Nõukogude Liidus viis [[Mihhail Gorbatšov]]i [[glasnost]]i ja [[perestroika]]ni, mis vähendas [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|kommunistliku partei]] võimu, legaliseeris teisitimõtlemise ja kiitis heaks piiratud [[kapitalism]]i vormid, näiteks ühisettevõtted kapitalistlike riikide ettevõtetega. Pärast suurema osa kümnendist kestnud pingeid olid kommunistliku ja kapitalistliku bloki vahelised suhted 1988. aastaks märkimisväärselt paranenud ning Nõukogude Liit ei olnud üha enam valmis kaitsma oma valitsusi satelliitriikides. 1989. aasta tõi kaasa [[1989. aasta Nõukogude režiimi vastased revolutsioonid|Nõukogude režiimi vastased revolutsioonid]], näiteks [[Ungari]]s, [[Tšehhoslovakkia]] [[sametrevolutsioon]]i, [[Erich Honecker]]i Ida-Saksamaa režiimi, Poola Nõukogude toetatud valitsuse ja [[Nicolae Ceaușescu]] režiimi vägivaldse kukutamise [[Rumeenia]]s. 155 km pikkuse [[Berliini müür]]i langemine kümnendi lõpus andis märku seismilisest geopoliitilisest nihkest. Külm sõda lõppes 1990. aastate alguses [[Saksamaa taasühinemine|Saksamaa eduka taasühinemisega]] ja [[Nõukogude Liidu lagunemine|NSV Liidu lagunemisega]] pärast 1991. aasta [[augustiputš]]i. Hiinas toimusid [[1989. aasta Tian'anmeni meeleavaldused]]. Ebaõnnestunud Falklandi sõda viis [[Argentina]] demokraatia taastamise teele. [[1988. aasta Tšiili rahvahääletus]]el hääletati vastu [[Augusto Pinochet]]i ametiaja pikendamisele, mis viis [[Tšiili sõjaväediktatuur]]i lõppemisele 1990. aastal. 1980. aastad olid tohutu rahvastiku kasvu ajastu kogu maailmas, ületades 1970. ja 1990. aastaid ning olles vaieldamatult inimkonna ajaloo suurim. 1980. aastatel kasvas maailma rahvaarv 4,4 miljardilt inimeselt 5,3 miljardile. Sündis ligikaudu 1,33 miljardit ja suri 480 miljonit inimest. Rahvastiku kasv oli sel kümnendil eriti kiire mitmes Aafrika, Lähis-Ida ja Lõuna-Aasia riigis, kus loomulik iive oli 4% lähedal aastas või isegi ületas seda. 1980. aastatel hakkas Hiinas ja Indias levima [[soopõhine abort|soopõhise abordi]] tava, kuna [[ultraheliuuring]]ud võimaldasid vanematel tuvastada veel sündimata lapse soo ja tüdrukuid valikuliselt [[abort]]ida. 1980. aastatel tehti suuri edusamme [[geenitehnoloogia]]s ja digitaalses tehnoloogias. 1985. aastast alates läbi viidud [[loomkatse]]d viisid 1989. aastal esimese geenide märgistamise eksperimendini inimestel, kui kümnele täiskasvanud inimesele tehti geneetiline modifikatsioon. See viis esimese tõelise [[geeniteraapia]] rakendamiseni 1990. aasta septembris. Esimesed "[[disainerbeebid]]", naissoost kaksikud, loodi laboris 1989. aasta lõpus ja nad sündisid 1990. aasta juulis pärast soo valimist vastuolulise [[viljatusravi]] protseduuri – [[preimplantatsiooniline geneetiline diagnoos|preimplantatsioonilise geneetilise diagnoosi]] – abil. [[Asendusemadus]] viisi esmakordselt läbi 1985. aastal ja esimene sünd toimus 1986. aastal, mis võimaldas naisel saada bioloogiliseks emaks ilma esimest korda ajaloos [[rasedus]]t kogemata. [[Koduarvuti]]d muutusid tavaliseks, kuigi nende levik oli veel piiratud. 1981. aastal müügile tulnud [[IBM PC]] lõi turu IBM PC-ga ühilduvatele arvutitele. 1984. aastal müüki tulnud esimene [[Macintosh]]i tooteliini arvuti [[Macintosh 128K]] populariseeris [[WIMP]]-stiili interaktsiooni. [[Internet|Globaalne internet]] võttis akadeemilises maailmas kuju 1980. aastate teiseks pooleks, nagu ka paljud teised nii akadeemiliseks kui ka äriliseks otstarbeks mõeldud [[arvutivõrk|arvutivõrgud]], näiteks [[USENET]], [[FidoNet]] ja [[teatetahvlisüsteem]]. 1989. aastaks oli internet ja sellega ühendatud võrgud globaalne süsteem ulatuslike transookeaniliste satelliitühenduste ja sõlmedega enamikus [[arenenud riik]]ides. Varasema töö põhjal vormistas [[Tim Berners-Lee]] alates 1980. aastast [[veeb]]i kontseptsiooni. [[Televisioon]]i vaatamine muutus [[kolmas maailm|kolmandas maailmas]] tavaliseks, kusjuures [[teler]]ite arv Hiinas ja Indias suurenes vastavalt 15 ja 10 korda. [[Videomäng]]ud muutusid üha populaarsemaks ja hakkasid levima uue subkultuurina. Atari videoarvutisüsteemi konsool [[Atari 2600]] levis kümnendi esimesel poolel laialdaselt. 1980. aasta mäng [[Space Invaders]] oli selle esimene suurrakendus. [[1983. aasta videomängude krahh]] lõpetas Atari süsteemi populaarsuse ja [[Nintendo Entertainment System]] mängukonsool võttis üle konsoolide turu Põhja-Ameerikas. Käeshoitav [[Game Boy]] toodi turule 1989. aastal. [[Super Mario Bros.]] ja [[Tetris]] olid kümnendi enimmüüdud mängud. [[Pac-Man]] oli enim teeninud [[arkaadmäng]]. Füüsiliste mängude osas tõusis kümnendi algul hitiks [[Rubiku kuubik]]. 1980. aastal toimus Tallinnas ka [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|Moskva suveolümpiamängude purjeregatt]]. Seetõttu korrastati [[Tallinna vanalinn]]a ja rajati mitmeid ehitisi, sealhulgas [[Tallinna teletorn]], [[Tallinna Linnahall|linnahall]], [[hotell Olümpia]] ja [[Tallinna lennujaam]]a uus reisiterminal. Kümnendi jooksul jätkus võõrtööjõu sissetoomine, mille tulemusena vähenes eestlaste osakaal Eesti elanikkonnas 1989. aastaks 61,5%-ni. Toimus [[Fosforiidisõda|fosforiidisõjana]] tuntud protestilaine ning [[öölaulupidu]]dega pandi alus "[[Laulev revolutsioon|laulvale revolutsioonile]]". 1988. aastal võeti vastu [[deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest]] ning 1989. aastal toimus massimeeleavaldus [[Balti kett]]. ==Tähtsaid inimesi== * [[François Mitterrand]], [[Prantsusmaa]] president * [[Helmut Kohl]], [[Saksamaa]] kantsler * [[Margaret Thatcher]], [[Suurbritannia]] peaminister * [[Ronald Reagan]], [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president * [[Mihhail Gorbatšov]], [[Nõukogude Liit]] * [[George H. W. Bush]], [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president * [[Leonid Brežnev]], [[Nõukogude Liit]] * [[Deng Xiaoping]], [[Hiina]] * [[Kim Il-sŏng]], [[Põhja-Korea]] * [[Indira Gandhi]], [[India]] * [[Mahathir Mohamad]], [[Malaisia]] * [[Fidel Castro]], [[Kuuba]] * [[Augusto Pinochet]], [[Tšiili]] * [[Şaddām Ḩusayn]], [[Iraak]] * [[Mu‘ammar al-Qadhdhāfī]], [[Liibüa]] * [[Menaẖem Begin]], [[Iisrael]] * [[Yits'ẖak Shamir]], [[Iisrael]] * [[Shim'on Peres]], [[Iisrael]] * [[Nicolae Ceaușescu]], [[Rumeenia]] * [[Wojciech Jaruzelski]], [[Poola]] * [[Yāsir ‘Arafāt]], [[Palestiina Riik|Palestiina]] * [[Johannes Paulus II]] ==Vaata ka== *Kogumikalbum "[[80 Hits of the 80s]]" [[Kategooria:1980. aastad|*1980. aastad]] 5pjot6sniarghgs82dd20v9tg7qgjo5 7144236 7144230 2026-05-02T02:31:44Z Kruusamägi 1530 7144236 wikitext text/x-wiki {{Aastakümne artikkel|199}} [[Fail:Balti kett 08.jpg|pisi|1989. aastal toimus Balti riikides ühine poliitiline massimeeleavaldus, [[Balti kett]], mis näitas maailmale Baltimaade iseseisvustahet]] [[Fail:West and East Germans at the Brandenburg Gate in 1989.jpg|pisi|[[Berliini müür]]i langemine 1989. aastal oli osa [[1989. aasta Nõukogude režiimi vastased revolutsioonid|1989. aasta revolutsioonidest]] ja oluline samm Kesk- ja Ida-Euroopa vabanemisel kommunistliku ikke alt]] [[Pilt:Challenger explosion.jpg|pisi|1986. aastal leidis aset [[kosmosesüstiku Challenger katastroof]], mis tappi pardal olnud 7 meeskonnaliiget]] '''1980. aastad''' on ajavahemik 1980. aasta algusest kuni 1989. aasta lõpuni. Kümnendil domineeris [[konservatism]] ja [[vabaturumajandus]], tehnoloogia arengust tingitud sotsiaalmajanduslikud muutused ning võrreldes [[1970. aastad|1970. aastatega]] toimus ülemaailmne eemaldumine [[plaanimajandus]]est ''[[laissez-faire]]'' kapitalismi poole. [[Suurbritannia]] ja [[Ameerika Ühendriigid]] vedasid eest pakkumispoolse majanduspoliitika edendamist, mille sihiks on maksude langetamine, regulatsioonide vähendamine ja vaba kaubanduse võimaldamine, mis kogus veelgi rohkem hoogu [[1990. aastad|järgmisel kümnendil]]. Mitmed [[töötlev tööstus|töötleva tööstuse]] valdkonnas tegutsevad [[rahvusvaheline korporatsioon|rahvusvahelised korporatsioonid]] kolisid oma tootmise [[Tai]]sse, [[Mehhiko]]sse, [[Lõuna-Korea]]sse, [[Taiwan]]i ja [[Hiina]]sse, mis pani aluse läänemaailma [[deindustrialiseerumine|deindustrialiseerumise]] algusele. [[Jaapan]]is ja [[Lääne-Saksamaa]]l oli sel kümnendil suur majanduskasv. Esile tõusis [[HIV-epideemia]], mis on sellest ajast alates tapnud hinnanguliselt 40,4 miljonit inimest (2022. aasta seisuga). Teadus- ja poliitikaringkondades hakkas laiemalt levima arusaam [[globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]] ning inimmõjust [[kliimamuutus]]tele. 1986. aastal aset leidnud [[Tšornobõli katastroof]], mis on ajaloo suurim tuumakatastroof ja ühtlasi kulukaim katastroof, vähendas toetust [[tuumaenergia]] kasutamisele. [[India]]s leidis aset [[Bhopali avarii]], mida peetakse maailma suurimaks tööstuskatastroofiks. [[1985. aasta México maavärin]] tappis tuhandeid inimesi. Jätkus USA ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vastasseis, mis kujutas endast [[Külm sõda|Külma sõja]] viimast kümnendit. Suurriikide pinged eskaleerusid kiiresti, kui USA president [[Ronald Reagan]] loobus [[pingelõdvendus]]poliitikast ja võttis Nõukogude Liidu suhtes uue, palju agressiivsema hoiaku. Maailm oli esimest korda pärast 1962. aasta [[Kuuba kriis|Kuuba raketikriisi]] ohtlikult lähedal [[tuumasõda|tuumasõjale]], kuid kümnendi teisel poolel leevenesid suurriikide pinged dramaatiliselt ja lõpuks langes Nõukogude kommunism täielikult kokku. Arengumaad üle kogu maailma seisid silmitsi majanduslike ja sotsiaalsete raskustega, kuna nad kannatasid 1980. aastatel mitmete võlakriiside all, mis sundis paljusid neist riikidest taotlema rahalist abi [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvaheliselt Valuutafondilt]] (IMF) ja [[Maailmapank|Maailmapangalt]]. [[Etioopia]]t tabas 1980. aastate keskel [[Mengistu Haile Mariam]]i korrumpeerunud valitsemise ajal [[1983.–1985. aasta Etioopia näljahäda|laialdane näljahäda]], mille tulemusel pidi riik oma elanikkonna toiduga varustamisel sõltuma välisabist ja ülemaailmsetest pingutustest etiooplaste abistamiseks ja raha kogumiseks, näiteks toimus 1985. aastal [[Live Aid]]i kontsert. Esines suuri kodanikurahutusi ja vägivalda, sealhulgas [[Angola kodusõda]], [[Etioopia kodusõda]], [[Moro konflikt]], [[Salvadori kodusõda]], [[Uganda võsasõda]], ülestõus [[Laos]]es, [[Iraani-Iraagi sõda]], [[1982. aasta Liibanoni sõda]], [[Falklandi sõda]], [[teine Sudaani kodusõda]], [[Issanda Vastupanuarmee]] ülestõus ja [[esimene Mägi-Karabahhi sõda]]. Jätkusid [[Kambodža-Vietnami sõda]] ja [[Nõukogude-Afganistani sõda]]. [[Islamism]]ist sai 1980. aastatel võimas poliitiline jõud ja moodustati palju džihaadiorganisatsioone, sealhulgas [[Al-Qā‘idah]]. 1986. aastaks oli natsionalism idablokis tugevnemas ning soov [[demokraatia]] järele [[sotsialistlik riik|sotsialistlikes riikides]] koos majanduslangusega Nõukogude Liidus viis [[Mihhail Gorbatšov]]i [[glasnost]]i ja [[perestroika]]ni, mis vähendas [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|kommunistliku partei]] võimu, legaliseeris teisitimõtlemise ja kiitis heaks piiratud [[kapitalism]]i vormid, näiteks ühisettevõtted kapitalistlike riikide ettevõtetega. Pärast suurema osa kümnendist kestnud pingeid olid kommunistliku ja kapitalistliku bloki vahelised suhted 1988. aastaks märkimisväärselt paranenud ning Nõukogude Liit ei olnud üha enam valmis kaitsma oma valitsusi satelliitriikides. 1989. aasta tõi kaasa [[1989. aasta Nõukogude režiimi vastased revolutsioonid|Nõukogude režiimi vastased revolutsioonid]], näiteks [[Ungari]]s, [[Tšehhoslovakkia]] [[sametrevolutsioon]]i, [[Erich Honecker]]i Ida-Saksamaa režiimi, Poola Nõukogude toetatud valitsuse ja [[Nicolae Ceaușescu]] režiimi vägivaldse kukutamise [[Rumeenia]]s. 155 km pikkuse [[Berliini müür]]i langemine kümnendi lõpus andis märku seismilisest geopoliitilisest nihkest. Külm sõda lõppes 1990. aastate alguses [[Saksamaa taasühinemine|Saksamaa eduka taasühinemisega]] ja [[Nõukogude Liidu lagunemine|NSV Liidu lagunemisega]] pärast 1991. aasta [[augustiputš]]i. Hiinas toimusid [[1989. aasta Tian'anmeni meeleavaldused]]. Ebaõnnestunud Falklandi sõda viis [[Argentina]] demokraatia taastamise teele. [[1988. aasta Tšiili rahvahääletus]]el hääletati vastu [[Augusto Pinochet]]i ametiaja pikendamisele, mis viis [[Tšiili sõjaväediktatuur]]i lõppemisele 1990. aastal. 1980. aastad olid tohutu rahvastiku kasvu ajastu kogu maailmas, ületades 1970. ja 1990. aastaid ning olles vaieldamatult inimkonna ajaloo suurim. 1980. aastatel kasvas maailma rahvaarv 4,4 miljardilt inimeselt 5,3 miljardile. Sündis ligikaudu 1,33 miljardit ja suri 480 miljonit inimest. Rahvastiku kasv oli sel kümnendil eriti kiire mitmes Aafrika, Lähis-Ida ja Lõuna-Aasia riigis, kus loomulik iive oli 4% lähedal aastas või isegi ületas seda. 1980. aastatel hakkas Hiinas ja Indias levima [[soopõhine abort|soopõhise abordi]] tava, kuna [[ultraheliuuring]]ud võimaldasid vanematel tuvastada veel sündimata lapse soo ja tüdrukuid valikuliselt [[abort]]ida. 1980. aastatel tehti suuri edusamme [[geenitehnoloogia]]s ja digitaalses tehnoloogias. 1985. aastast alates läbi viidud [[loomkatse]]d viisid 1989. aastal esimese geenide märgistamise eksperimendini inimestel, kui kümnele täiskasvanud inimesele tehti geneetiline modifikatsioon. See viis esimese tõelise [[geeniteraapia]] rakendamiseni 1990. aasta septembris. Esimesed "[[disainerbeebid]]", naissoost kaksikud, loodi laboris 1989. aasta lõpus ja nad sündisid 1990. aasta juulis pärast soo valimist vastuolulise [[viljatusravi]] protseduuri – [[preimplantatsiooniline geneetiline diagnoos|preimplantatsioonilise geneetilise diagnoosi]] – abil. [[Asendusemadus]] viidi esmakordselt läbi 1985. aastal ja esimene sünd toimus 1986. aastal, mis võimaldas naisel saada bioloogiliseks emaks ilma [[rasedus]]t kogemata. [[Koduarvuti]]d muutusid tavaliseks, kuigi nende levik oli veel piiratud. 1981. aastal müügile tulnud [[IBM PC]] lõi turu IBM PC-ga ühilduvatele arvutitele. 1984. aastal müüki tulnud esimene [[Macintosh]]i tooteliini arvuti [[Macintosh 128K]] populariseeris [[WIMP]]-stiili interaktsiooni. [[Internet|Globaalne internet]] võttis akadeemilises maailmas kuju 1980. aastate teiseks pooleks, nagu ka paljud teised nii akadeemiliseks kui ka äriliseks otstarbeks mõeldud [[arvutivõrk|arvutivõrgud]], näiteks [[USENET]], [[FidoNet]] ja [[teatetahvlisüsteem]]. 1989. aastaks oli internet ja sellega ühendatud võrgud globaalne süsteem ulatuslike transookeaniliste satelliitühenduste ja sõlmedega enamikus [[arenenud riik]]ides. Varasema töö põhjal vormistas [[Tim Berners-Lee]] alates 1980. aastast [[veeb]]i kontseptsiooni. [[Televisioon]]i vaatamine muutus [[kolmas maailm|kolmandas maailmas]] tavaliseks, kusjuures [[teler]]ite arv Hiinas ja Indias suurenes vastavalt 15 ja 10 korda. [[Videomäng]]ud muutusid üha populaarsemaks ja hakkasid levima uue subkultuurina. Atari videoarvutisüsteemi konsool [[Atari 2600]] levis kümnendi esimesel poolel laialdaselt. 1980. aasta mäng [[Space Invaders]] oli selle esimene suurrakendus. [[1983. aasta videomängude krahh]] lõpetas Atari süsteemi populaarsuse ja [[Nintendo Entertainment System]] mängukonsool võttis üle konsoolide turu Põhja-Ameerikas. Käeshoitav [[Game Boy]] toodi turule 1989. aastal. [[Super Mario Bros.]] ja [[Tetris]] olid kümnendi enimmüüdud mängud. [[Pac-Man]] oli enim teeninud [[arkaadmäng]]. Füüsiliste mängude osas tõusis kümnendi algul hitiks [[Rubiku kuubik]]. 1980. aastal toimus Tallinnas ka [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|Moskva suveolümpiamängude purjeregatt]]. Seetõttu korrastati [[Tallinna vanalinn]]a ja rajati mitmeid ehitisi, sealhulgas [[Tallinna teletorn]], [[Tallinna Linnahall|linnahall]], [[hotell Olümpia]] ja [[Tallinna lennujaam]]a uus reisiterminal. Kümnendi jooksul jätkus võõrtööjõu sissetoomine, mille tulemusena vähenes eestlaste osakaal Eesti elanikkonnas 1989. aastaks 61,5%-ni. Toimus [[Fosforiidisõda|fosforiidisõjana]] tuntud protestilaine ning [[öölaulupidu]]dega pandi alus "[[Laulev revolutsioon|laulvale revolutsioonile]]". 1988. aastal võeti vastu [[deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest]] ning 1989. aastal toimus massimeeleavaldus [[Balti kett]]. ==Tähtsaid inimesi== * [[François Mitterrand]], [[Prantsusmaa]] president * [[Helmut Kohl]], [[Saksamaa]] kantsler * [[Margaret Thatcher]], [[Suurbritannia]] peaminister * [[Ronald Reagan]], [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president * [[Mihhail Gorbatšov]], [[Nõukogude Liit]] * [[George H. W. Bush]], [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president * [[Leonid Brežnev]], [[Nõukogude Liit]] * [[Deng Xiaoping]], [[Hiina]] * [[Kim Il-sŏng]], [[Põhja-Korea]] * [[Indira Gandhi]], [[India]] * [[Mahathir Mohamad]], [[Malaisia]] * [[Fidel Castro]], [[Kuuba]] * [[Augusto Pinochet]], [[Tšiili]] * [[Şaddām Ḩusayn]], [[Iraak]] * [[Mu‘ammar al-Qadhdhāfī]], [[Liibüa]] * [[Menaẖem Begin]], [[Iisrael]] * [[Yits'ẖak Shamir]], [[Iisrael]] * [[Shim'on Peres]], [[Iisrael]] * [[Nicolae Ceaușescu]], [[Rumeenia]] * [[Wojciech Jaruzelski]], [[Poola]] * [[Yāsir ‘Arafāt]], [[Palestiina Riik|Palestiina]] * [[Johannes Paulus II]] ==Vaata ka== *Kogumikalbum "[[80 Hits of the 80s]]" [[Kategooria:1980. aastad|*1980. aastad]] 2gfosg0nprf5b64m7wqtawt54vwb7ql 0 6653 7144136 6962070 2026-05-01T19:40:40Z Heakeel 122460 7144136 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib elemendist; molekulaarse broomi kohta vaata artiklit [[Dibroom]]}} {{KeemElem|35|Broom|Br|79,909|keMittemetall|2|8|18|7|||}} '''Broom''' on [[keemiline element]] [[järjenumber|järjenumbriga]] 35. Broomi esineb kahe [[stabiilne isotoop|stabiilse isotoobina]], millest ühe [[massiarv]] on 79 ja teise 81; looduses on neid vastavalt 50,69% ja 49,31%. [[Keemilised omadused|Keemilistelt omadustelt]] on broom [[halogeen]]. [[Metall]]idega [[keemiline reaktsioon|reageerides]] tekitab ta [[bromiid]]e. ==Molekulaarne broom== {{vaata|Dibroom}} [[Pilt:Bromine-ampoule.jpg|pisi|Broom]] Ta moodustab kahe[[aatom]]ilisi [[lihtaine]] [[molekul]]e ja on [[normaaltingimused|tavatingimustel]] pruun [[vedelik]] tihedusega 3,1 g/cm³, mis [[keemistemperatuur|keeb temperatuuril]] 58 °C ja [[sulamistemperatuur|külmub temperatuuril]] –7 °C. Broom on ainus mittemetall, mis on toatingimustes vedel. Broom on tugev [[oksüdeerija]], mis reageerib mitme liht- ja [[liitaine|liitainega]]. Seetõttu on broom nii vedeliku kui ka [[aur]]una inimesele (nii [[kopsud]]ele kui ka [[limaskest]]adele ja [[nahk|nahale]]) [[söövitus|söövitav]] ja [[ärritus|ärritav]]. Broom on tugeva [[lõhn|lõhnaga]]. == Avastuslugu == Broomi avastasid teineteisest eraldi [[Prantsusmaa]] keemik [[Antoine Jérôme Balard]] ja [[Saksamaa]] keemik [[Carl Jacob Löwig]]. Balard eraldas broomi [[1826|1826. aastal]]. Lähteainena kasutas ta [[Montpellier]]' lähedalt [[soolak]]utelt korjatud [[adru]]t. Tema eesmärk oli adrust eraldada [[jood]]i, aga adru sisaldas pisut ka broomi. Ta põletas adru [[tuhk|tuhaks]], lisas [[vesi|vett]] ning [[destilleerimine|destilleeris]] broomi küllastunud joodilahusest. Nii sai ta aine, mille omadused jäid joodi ja [[kloor]]i vahele. Balard oletas algul, et on saanud [[joodmonokloriid]]i, ja püüdis seda tõestada, aga see ei õnnestunud. Sellest järeldas ta, et on saanud uue elemendi. Esialgu nimetas ta selle '''muriidiks'''. Nimetus tuli [[ladina keel|ladinakeelsest]] sõnast ''muria'', mis tähendas soolvett. Löwig eraldas [[1825|1825. aastal]] broomi [[mineraalvesi|mineraalveest]], mis pärines tema kodulinna [[Bad Kreuznach]]i ühest [[allikas]]t. Selle mineraalvee [[soolad]] olid klooriga küllastunud. Broomi eraldamiseks kasutas ta [[dietüüleeter|dietüüleetrit]]. Pärast eetri aurustamist jäi järele pruunikas vedelik. Ta kasutas seda vedelikku oma võimete näitamiseks kandideerimisel töökohale [[Heidelberg]]is [[Leopold Gmelin]]i laboris. Avastuse avaldamine aga viibis, mistõttu jõudis Balard selle temast varem avaldada. Prantsuse keemikud [[Louis Nicolas Vauquelin]], [[Louis Jacques Thénard]] ja [[Joseph-Louis Gay-Lussac]] kordasid Balardi katseid ja jäid nendega rahule. Neid tulemusi esitleti [[Prantsuse Teaduste Akadeemia]] [[loeng]]ul ja avaldati aastaraamatus "Annales de Chimie et Physique". Aastaraamatus teatas Balard, et otsustas M. Anglada soovitusel muuta elemendi nimetuse broomiks. Teistel andmetel soovitas elemendi nimetust muuta Gay-Lussac, et rõhutada selle auru iseloomulikku lõhna. Broomi ei ole toodetud suures koguses enne [[1860]]. aastat. Broomi esimene äriline kasutus, kui välja jätta mõned meditsiinilised rakendused, oli [[dagerrotüüpia]]s. [[1840]]. aastal avastati, et broomil on teatud eeliseid varem kasutatud joodiauruga võrreldes, kui on tarvis moodustada valgustundlikku [[hõbehalogeniid]]ikihti. [[Kaaliumbromiid]]i ja [[naatriumbromiid]]i kasutati [[19. sajand]]i lõpul ja [[20. sajand]]i alguses [[antikonvulsant]]ide ja [[rahusti]]tena, kuni nende asemel võeti kasutusele [[2,2,2-trikloroetaan-1,1-diool]] ja [[barbituraadid]]. ==Vaata ka== *[[Broomimine]] *[[Debroomimine]] {{vikisõnastikus|broom}} {{keemElemMittemetallid}} [[Kategooria:Keemilised elemendid]] [[Kategooria:Lihtained]] [[Kategooria:Halogeenid]] [[Kategooria:Mittemetallid]] [[Kategooria:Broom| ]] 00819qdfmb7ycwcpdem9igk5xyoygh2 0 7003 7144260 4304729 2026-05-02T04:42:16Z Kruusamägi 1530 7144260 wikitext text/x-wiki {{Aastakümne artikkel|201}} [[Fail:WTC smoking on 9-11.jpeg|pisi|Kümnendi alguses toimunud [[11. septembri terrorirünnakud]] olid 2000. aastaid suunanud sündmus, mis käivitas [[Terrorismivastane sõda|terrorismivastase sõja]] ]] '''2000. aastad''' on ajavahemik 2000. aasta algusest kuni 2009. aasta lõpuni. Kümnendi jooksul kasvas maailma rahvaarv 6,1 miljardilt inimeselt 6,9 miljardile. Sündis ligikaudu 1,35 miljardit ja suri 550 miljonit inimest. Aasia majandushiiglased [[India]] ja [[Hiina]] jätkasid kiiret kasvu ning muutusid üha olulisemaks majandusjõuks. Nende majanduskasv oli peaaegu kogu kümnendi jooksul kahekohaline. Tärkavate majanduste kiire järelejõudmine arenenud riikidele tekitas sel perioodil [[protektsionism|protektsionistlikke]] pingeid ja oli osaliselt vastutav energia- ja toiduainete hindade tõusu eest kümnendi lõpus. Kümnendi lõpuosa majandusarengut domineeris [[Suur majandussurutis|ülemaailmne majanduslangus]], mis algas USA eluaseme- ja krediidikriisiga 2007. aastal ning viis suurte pankade ja teiste finantsasutuste pankrotti. [[2007.–2008. aasta finantskriis]] vallandas suure majanduslanguse, mis algas Ameerika Ühendriikidest ja mõjutas suuremat osa tööstusmaailmast. [[Internet]]i kasutajate hulk kasvas plahvatuslikult ja jõudis 7%-lt kümnendi algul 26%-le kümnendi lõpul. See aitas kaasa [[globaliseerumine|globaliseerumisele]] ja võimaldas kiiremat suhtlust inimeste vahel üle maailma. Esile kerkisid [[sotsiaalvõrgustik]]ud. Kuni 2009. aasta keskpaigani oli populaarseimaks sotsiaalvõrgustikuks [[Myspace]], mille järel võttis esikoha [[Facebook]]. [[E-post]] hakkas asendama kirjade saatmist. Populaarseimate veebisaitide hulka tõusid [[Google]], [[YouTube]], [[Ask.com]] ja [[Vikipeedia]]. [[Amazon]] edestas [[eBay]]t 2008. aastal enimkülastatud [[e-kaubandus]]e saidina. [[Yahoo!]] suutis populaarsust säilitada, kuid [[AOL]], [[Excite]], [[Lycos]] ja [[MSN]] minetasid populaarsust. [[11. septembri terrorirünnakud]] 2001. aastal viisid [[Terrorismivastane sõda|terrorismivastase sõja]] käivitamiseni ning USA [[Afganistani sõda (2001–2021)|sissetungini Afganistani]] ja [[Iraagi sõda|Iraaki]]. [[Al-Qā‘idah]] ja sellega seotud islamistlikud rühmitused panid kümnendi jooksul toime teisigi terroriakte. 2002. aastal alustas tegevust [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus]]. 2003. aastal lõppes [[teine Kongo sõda]]. Teised lõppenud sõjad olid [[Alžeeria kodusõda]], [[Angola kodusõda]], [[Sierra Leone kodusõda]], [[teine Libeeria kodusõda]], [[Nepali kodusõda]] ja [[Sri Lanka kodusõda]]. Alanud sõdade hulka kuulusid [[konflikt Nigeri delta piirkonnas]], [[Houthi mäss]] ja [[Mehhiko narkosõda]]. == Sündmused ja suundumused == ===Maailm=== *... ===Eesti=== *... == Tähtsad inimesed == * ... [[Kategooria:2000. aastad| 2000. aastad]] o9ny03m0lhvgauihgs6bst8j5guju6d 7144267 7144260 2026-05-02T05:07:38Z Kruusamägi 1530 7144267 wikitext text/x-wiki {{Aastakümne artikkel|201}} [[Fail:WTC smoking on 9-11.jpeg|pisi|Kümnendi alguses toimunud [[11. septembri terrorirünnakud]] olid 2000. aastaid suunanud sündmus, mis käivitas [[Terrorismivastane sõda|terrorismivastase sõja]] ]] [[Fail:2004-tsunami balanced.jpg|pisi|[[2004. aasta India ookeani maavärin]] põhjustas [[tsunami]], mis tappis umbes 230&nbsp;000 inimest]] '''2000. aastad''' on ajavahemik 2000. aasta algusest kuni 2009. aasta lõpuni. Kümnendi jooksul kasvas maailma rahvaarv 6,1 miljardilt inimeselt 6,9 miljardile. Sündis ligikaudu 1,35 miljardit ja suri 550 miljonit inimest. Aasia majandushiiglased [[India]] ja [[Hiina]] jätkasid kiiret kasvu ning muutusid üha olulisemaks majandusjõuks. Nende majanduskasv oli peaaegu kogu kümnendi jooksul kahekohaline. Tärkavate majanduste kiire järelejõudmine arenenud riikidele tekitas sel perioodil [[protektsionism|protektsionistlikke]] pingeid ja oli osaliselt vastutav energia- ja toiduainete hindade tõusu eest kümnendi lõpus. Kümnendi lõpuosa majandusarengut domineeris [[Suur majandussurutis|ülemaailmne majanduslangus]], mis algas USA eluaseme- ja krediidikriisiga 2007. aastal ning viis suurte pankade ja teiste finantsasutuste pankrotti. [[2007.–2008. aasta finantskriis]] vallandas suure majanduslanguse, mis algas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]] ja mõjutas suuremat osa tööstusmaailmast. [[Internet]]i kasutajate hulk kasvas plahvatuslikult ja jõudis 7%-lt kümnendi algul 26%-le kümnendi lõpul. See aitas kaasa [[globaliseerumine|globaliseerumisele]] ja võimaldas kiiremat suhtlust inimeste vahel üle maailma. Esile kerkisid [[sotsiaalvõrgustik]]ud. Kuni 2009. aasta keskpaigani oli populaarseimaks sotsiaalvõrgustikuks [[Myspace]], mille järel võttis esikoha [[Facebook]]. [[E-post]] hakkas asendama kirjade saatmist. Populaarseimate veebisaitide hulka tõusid [[Google]], [[YouTube]], [[Ask.com]] ja [[Vikipeedia]]. [[Amazon]] edestas [[eBay]]t 2008. aastal enimkülastatud [[e-kaubandus]]e saidina. [[Yahoo!]] suutis populaarsust säilitada, kuid [[AOL]], [[Excite]], [[Lycos]] ja [[MSN]] minetasid populaarsust. [[11. septembri terrorirünnakud]] 2001. aastal viisid [[Terrorismivastane sõda|terrorismivastase sõja]] käivitamiseni ning USA [[Afganistani sõda (2001–2021)|sissetungini Afganistani]] ja [[Iraagi sõda|Iraaki]]. [[Al-Qā‘idah]] ja sellega seotud islamistlikud rühmitused panid kümnendi jooksul toime teisigi terroriakte. 2002. aastal alustas tegevust [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus]]. 2003. aastal lõppes [[teine Kongo sõda]]. Teised lõppenud sõjad olid [[Alžeeria kodusõda]], [[Angola kodusõda]], [[Sierra Leone kodusõda]], [[teine Libeeria kodusõda]], [[Nepali kodusõda]] ja [[Sri Lanka kodusõda]]. Alanud sõdade hulka kuulusid [[konflikt Nigeri delta piirkonnas]], [[Houthi mäss]] ja [[Mehhiko narkosõda]]. [[Kliimamuutused]] ja [[globaalne soojenemine]] muutusid 2000. aastatel tavalisteks muredeks. Ennustamismudelid paranesid märkimisväärselt ning [[ÜRO]] toetatud organisatsioonid, nagu [[IPCC]], saavutasid laiema mõjuvõimu. Uuringud, näiteks [[Sterni ülevaade]], mõjutasid avalikkuse toetust kliimamuutuste vastase võitluse poliitiliste ja majanduslike kulude katmiseks. Globaalne temperatuur tõusis kümnendi jooksul pidevalt. 2009. aasta detsembris teatas [[Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon]] (WMO), et 2000. aastad võisid olla kõige soojem kümnend alates arvestuse algusest 1850. aastal, kusjuures neli viiest kõige soojemast aastast alates 1850. aastast on toimunud just sel kümnendil. WMO järeldusi kordasid hiljem ka [[NASA]] ja [[NOAA]]. Suuremate loodusõnnetuste hulka kuulusid [[tsüklon Nargis]] 2008. aastal ning maavärinad Pakistanis ja Hiinas vastavalt 2005. ja 2008. aastal. 21. sajandi surmavaim loodusõnnetus ja võimsaim maavärin toimus 2004. aastal, kui [[2004. aasta India ookeani maavärin|India ookeani maavärin]] ja sellele järgnenud tsunami tabasid mitmeid [[India ookean]]i äärseid riike, tappes umbes 230&nbsp;000 inimest. 2004. aastal võeti Eesti [[NATO]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmeks. 2007. aasta aprillis korraldasid [[Eesti venelased]] [[pronkssõdur]]i teisaldamise tõttu [[Pronksiöö|tänavarahutused]], pinged jõudsid riikidevahelisele tasandile. Eesti vastu korraldati [[2007. aasta küberrünnakud Eesti vastu|küberrünnakud]]. Sama aasta 21. detsembril liitus Eesti [[Schengeni viisaruum]]iga. == Tähtsad inimesed == * ... [[Kategooria:2000. aastad| 2000. aastad]] jimejf4zwlzrjodhtk1k0jlybjtp5au 7144280 7144267 2026-05-02T05:54:25Z Kruusamägi 1530 7144280 wikitext text/x-wiki {{Aastakümne artikkel|201}} [[Fail:WTC smoking on 9-11.jpeg|pisi|Kümnendi alguses toimunud [[11. septembri terrorirünnakud]] olid 2000. aastaid suunanud sündmus, mis käivitas [[Terrorismivastane sõda|terrorismivastase sõja]] ]] [[Fail:2004-tsunami balanced.jpg|pisi|[[2004. aasta India ookeani maavärin]] põhjustas [[tsunami]], mis tappis umbes 230&nbsp;000 inimest]] '''2000. aastad''' on ajavahemik 2000. aasta algusest kuni 2009. aasta lõpuni. Kümnendi jooksul kasvas maailma rahvaarv 6,1 miljardilt inimeselt 6,9 miljardile. Sündis ligikaudu 1,35 miljardit ja suri 550 miljonit inimest. Aasia majandushiiglased [[India]] ja [[Hiina]] jätkasid kiiret kasvu ning muutusid üha olulisemaks majandusjõuks. Nende majanduskasv oli peaaegu kogu kümnendi jooksul kahekohaline. Tärkavate majanduste kiire järelejõudmine arenenud riikidele tekitas sel perioodil [[protektsionism|protektsionistlikke]] pingeid ja oli osaliselt vastutav energia- ja toiduainete hindade tõusu eest kümnendi lõpus. Kümnendi lõpuosa majandusarengut domineeris [[Suur majandussurutis|ülemaailmne majanduslangus]], mis algas USA eluaseme- ja krediidikriisiga 2007. aastal ning viis suurte pankade ja teiste finantsasutuste pankrotti. [[2007.–2008. aasta finantskriis]] vallandas suure majanduslanguse, mis algas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]] ja mõjutas suuremat osa tööstusmaailmast. [[Internet]]i kasutajate hulk kasvas plahvatuslikult ja jõudis 7%-lt kümnendi algul 26%-le kümnendi lõpul. See aitas kaasa [[globaliseerumine|globaliseerumisele]] ja võimaldas kiiremat suhtlust inimeste vahel üle maailma. Esile kerkisid [[sotsiaalvõrgustik]]ud. Kuni 2009. aasta keskpaigani oli populaarseimaks sotsiaalvõrgustikuks [[Myspace]], mille järel võttis esikoha [[Facebook]]. [[E-post]] hakkas asendama kirjade saatmist. Populaarseimate veebisaitide hulka tõusid [[Google]], [[YouTube]], [[Ask.com]] ja [[Vikipeedia]]. [[Amazon]] edestas [[eBay]]t 2008. aastal enimkülastatud [[e-kaubandus]]e saidina. [[Yahoo!]] suutis populaarsust säilitada, kuid [[AOL]], [[Excite]], [[Lycos]] ja [[MSN]] minetasid populaarsust. [[11. septembri terrorirünnakud]] 2001. aastal viisid [[Terrorismivastane sõda|terrorismivastase sõja]] käivitamiseni ning USA [[Afganistani sõda (2001–2021)|sissetungini Afganistani]] ja [[Iraagi sõda|Iraaki]]. [[Al-Qā‘idah]] ja sellega seotud islamistlikud rühmitused panid kümnendi jooksul toime teisigi terroriakte. 2002. aastal alustas tegevust [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus]]. 2003. aastal lõppes [[teine Kongo sõda]]. Teised lõppenud sõjad olid [[Alžeeria kodusõda]], [[Angola kodusõda]], [[Sierra Leone kodusõda]], [[teine Libeeria kodusõda]], [[Nepali kodusõda]] ja [[Sri Lanka kodusõda]]. Alanud sõdade hulka kuulusid [[konflikt Nigeri delta piirkonnas]], [[Houthi mäss]] ja [[Mehhiko narkosõda]]. [[Kliimamuutused]] ja [[globaalne soojenemine]] muutusid 2000. aastatel tavalisteks muredeks. Ennustamismudelid paranesid märkimisväärselt ning [[ÜRO]] toetatud organisatsioonid, nagu [[IPCC]], saavutasid laiema mõju. Uuringud, näiteks [[Sterni ülevaade]], mõjutasid avalikkuse toetust kliimamuutuste vastase võitluse poliitiliste ja majanduslike kulude katmiseks. Globaalne temperatuur tõusis kümnendi jooksul pidevalt. 2009. aasta detsembris teatas [[Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon]] (WMO), et 2000. aastad võisid olla kõige soojem kümnend alates arvestuse algusest 1850. aastal, kusjuures neli viiest kõige soojemast aastast alates 1850. aastast olid just sel kümnendil. WMO järeldusi kordasid hiljem ka [[NASA]] ja [[NOAA]]. Suuremate loodusõnnetuste hulka kuulusid [[tsüklon Nargis]] 2008. aastal ning maavärinad Pakistanis ja Hiinas vastavalt 2005. ja 2008. aastal. 21. sajandi surmavaim loodusõnnetus ja võimsaim maavärin toimus 2004. aastal, kui [[2004. aasta India ookeani maavärin|India ookeani maavärin]] ja sellele järgnenud tsunami tabasid mitmeid [[India ookean]]i äärseid riike, tappes umbes 230&nbsp;000 inimest. Laienes [[arvutigraafika]] kasutamine, mis muutus 2000. aastatel filmides laialdasemalt levinuks, eriti tänu 2001. aasta filmi "[[Shrek]]" ja 2003. aasta filmi "[[Kalapoeg Nemo]]" edule, millest viimasest sai kõigi aegade enimmüüdud [[DVD]]. [[Anime]]filmid said [[Jaapan]]ist väljaspool rohkem tähelepanu pärast filmi "[[Vaimudest viidud]]" linastumist 2001. aastal. 2009. aasta ulmefilmist "[[Avatar]]" sai kõigi aegade enim teeninud film. [[Dokumentaalfilm|Dokumentaal-]] ja ''[[mockumentary]]''-filmid, nagu "[[Pingviinide marss]]", "[[Super Size Me]]", "[[Borat]]" ja "[[Metsikud lained]]", olid 2000. aastatel populaarsed. [[Michael Moore]]'i 2004. aasta film "[[Fahrenheit 9/11]]" tõusis kõigi aegade enim teeninud dokumentaalfilmiks. Populaarseks muutusid veebifilmid ja algas üleminek [[digitaalne kino|digitaalsele kinole]]. Fotograafias toimus üleminek [[digifotoaparaat]]idele. Sellel kümnendil ilmunud videomängukonsoolide hulka kuulusid [[PlayStation 2]], [[Xbox]], [[Nintendo GameCube]], [[Wii]], [[PlayStation 3]] ja [[Xbox 360]]; kaasaskantavate videomängukonsoolide hulka kuulusid [[Game Boy Advance]], [[Nintendo DS]] ja [[PlayStation Portable]]. [[Wii Sports]] oli kümnendi enimmüüdud konsoolimäng, samas kui [[New Super Mario Bros.]] oli kümnendi enimmüüdud kaasaskantav videomäng. [[J. K. Rowling]] oli enimmüüdud autor tänu [[Harry Potter (romaanisari)|Harry Potteri raamatusarjale]], kuigi ta ei kirjutanud enimmüüdud raamatut, milleks oli [[Dan Brown]]i "[[Da Vinci kood]]". Ajakiri [[Billboard]] nimetas [[Eminem]]i kümnendi muusikuks. 2004. aastal võeti Eesti [[NATO]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmeks. 2007. aasta aprillis korraldasid [[Eesti venelased]] [[pronkssõdur]]i teisaldamise tõttu [[Pronksiöö|tänavarahutused]], pinged jõudsid riikidevahelisele tasandile. Eesti vastu korraldati [[2007. aasta küberrünnakud Eesti vastu|küberrünnakud]]. Sama aasta 21. detsembril liitus Eesti [[Schengeni viisaruum]]iga. == Tähtsad inimesed == * ... [[Kategooria:2000. aastad| 2000. aastad]] d3z2nhp224d6m1x6iie0z0jvdrejg5a 0 7004 7144237 6843833 2026-05-02T02:39:20Z Kruusamägi 1530 7144237 wikitext text/x-wiki {{Aastakümne artikkel|200}} [[Fail:Toompea 15.05.90 (15) ENSV Ülemnõukogu.jpg|pisi|Eestis toimus 1990. aastal [[Interliikumine|Interliikumise]] organiseeritud meeleavaldus, millele järgnes lossi kaitsmiseks suure hulga eestlaste Toompeale saabumine]] [[Fail:Hubble Space Telescope (27946391011).jpg|pisi|[[Hubble'i kosmoseteleskoop]] saadeti kosmosesse 1990. aastal kosmosesüstikuga [[Kosmosesüstik Discovery|Discovery]] ]] '''1990. aastad''' on ajavahemik 1990. aasta algusest kuni 1999. aasta lõpuni. Seda tuntakse "[[külm sõda|külma sõja]] järgse kümnendina" ja kultuuriliselt paigutub see [[1989. aasta Nõukogude režiimi vastased revolutsioonid|1989. aasta Nõukogude režiimi vastaste revolutsioonide]] ja 2001. aasta [[11. septembri terrorirünnakud|11. septembri terrorirünnakute]] vahele. [[Nõukogude Liidu lagunemine]] tähistas [[Venemaa]] lõppu [[superriigid|superriigina]] ning sellega ka multipolaarse maailma lõppu. Samas saatis seda läänevastaste meeleolude tõusu. [[Hiina]] toibus endiselt poliitiliselt ja majanduslikult turbulentsest perioodist. See võimaldas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidel]] tõusta maailma ainsaks superriigiks, luues paljudele lääneriikidele suhtelise rahu ja õitsengu perioodi. Selle kümnendi jooksul kasvas maailma rahvaarv 5,3 miljardilt 6,1 miljardile. Kümnendi jooksul pöörati suuremat tähelepanu [[mitmekultuurilisus]]ele ja [[alternatiivmeedia]] arengule. Avalik haridus [[turvaseks]]i kohta ohjeldas [[HIV]]-i levikut arenenud riikides. [[X-põlvkond]] sidus end muusikamaitsega. [[Televisioon]]i ja [[film]]i huumorit iseloomustasid iroonilised eneseviited, mis olid segatud [[popkultuur]]i viidetega. Alternatiivsed muusikaliikumised nagu [[grunge]], [[reggaeton]], [[eurodance]], [[K-pop]] ja [[hiphop]] muutusid populaarseks tänu satelliit- ja [[kaabeltelevisioon]]i ning [[internet]]i levikule. Tekkisid uued muusikažanrid nagu ''[[drum and bass]]'', ''[[post-rock]]'', ''[[happy hardcore]]'', ''[[denpa]]'' ja ''[[trance]]''. [[Videomäng]]ude populaarsus plahvatas tänu [[CD-ROM]]-toega [[3D arvutigraafika]] arengule sellistel platvormidel nagu [[Sony]] [[PlayStation (konsool)|PlayStation]], [[Nintendo 64]] ja [[personaalarvuti]]d. Jätkus kiire tehnoloogia areng, mille tulemuseks oli [[veeb]]i ilmumine, [[Pentium]] mikroprotsessorite väljatöötamine, laetavad [[liitiumioonaku]]d, esimene [[geeniteraapia]] uuring ja [[kloonimine]]. [[Mobiiltelefon]]ide kasutamine jõudis massidesse. 1990. aastal käivitati [[Inimese genoomi projekt]] eesmärgiga sekveneerida kogu [[inimese genoom]]. Algas [[Suur hadronipõrguti|Suure hadronipõrguti]] ehitamine, mis on maailma suurim ja kõrgeima energiaga [[osakestekiirendi]]. Üha rohkem ettevõtteid hakkas kasutama [[infotehnoloogia]]t. [[NASDAQ]]ist sai esimene USA aktsiaturg, kus kaubeldi veebis. Kasvas [[digilõhe]], kuna internetile juurdepääs oli võimalik vaid neile, kes said seda endale lubada ja kes oskasid arvutit käsitseda. Tekkis [[e-kaubandus]] ja esile tõusid [[veebiportaal]]id. Aastatel 1997–2000 toimunud [[tehnoloogiamull]] (''dot-com bubble'') tõi mõnele ettevõtjale rikkust enne selle mulli kokkuvarisemist 2000. aastate alguses. Interneti levik ning võimalus ise [[veebileht]]i avaldada võimaldas luua sidemeid samadest teemadest huvitatud inimeste vahel üle maailma. Internet pakkus anonüümsust valitsuse suhtes skeptilistele isikutele. Traditsiooniline [[massimeedia]] toimis jätkuvalt edukalt. [[Keskkonnakaitse]]t ja säästlikku majandamist väärtustav [[roheline ideoloogia]] jätkas esiletõsu. 1992. aastal peeti [[ÜRO keskkonna- ja arengukonverents]], kus võeti vastu "[[Agenda 21]]" ning [[ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon]] ja [[bioloogilise mitmekesisuse konventsioon]]. 1997. aastal sõlmiti [[Kyōto protokoll]], millega ligikaudu kolmandik maailma riikidest nõustus vähendama või hoidma [[kasvuhoonegaas]]ide õhkupaiskamist 1990. aasta tasemel. Toimus majandusliku ja poliitilise võimu ümberkorraldamine ja konsolideerumine, näiteks kapitaliturgude jätkuv massiline mobiliseerimine [[neoliberalism]]i, [[globaliseerumine|globaliseerumise]] ja külma sõja lõpu tõttu. Majanduslikult jõukad riigid levitasid globaliseerumist, millest lõikasid kasud mitmed [[arengumaa]]d. Kõrge sissetulekuga riigid kogesid stabiilset majanduskasvu. Seevastu endiste Nõukogude Liidu riikide [[SKP]] vähenes neoliberaalse ümberkorraldamise tagajärjel. [[Rahvusvaheline kaubandus]] suurenes [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] loomisega 1993. aastal, [[NAFTA]] (Põhja-Ameerika vabakaubanduse lepingu) sõlmimimisega 1994. aastal ja [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i (WTO) loomisega 1995. aastal. Nelja [[Aasia tiigrid|Aasia tiigri]], [[ASEAN]]i, [[Austraalia]] ja [[Jaapan]]i majanduste arengut takistas [[1997. aasta Aasia finantskriis]] ja 1990. aastate alguse majanduslangus. 1991. aastal Nõukogude Liidus aset leinud [[augustiputš]]i läbikukkumine võimaldas Balti riikidel taastada oma iseseisvus (vaata [[Eesti taasiseseisvumine]]). Nõukogude Liit tunnustas Balti riikide iseseisvust 6. septembril, varsti pärast seda võeti Eesti, Läti ja Leedu ka [[ÜRO]]-sse. 1992. aasta suvel hakkas Eestis kehtima rahvahääletusel heaks kiidetud [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|uus põhiseadus]] ning võeti kasutusele oma rahaühik, [[Eesti kroon]]. 1994. aasta 31. augustil viis Venemaa vastavalt [[Lennart Meri]] ja [[Boriss Jeltsin]]i kokkuleppele ("[[juulilepped]]") oma väed Eestist välja, sellega sai läbi 55 aastat kestnud pidev võõrvägede asumine Eesti pinnal. 1994. aasta septembris leidis aset [[Estonia katastroof]], kui [[Estonia (laev 1980)|parvlaev Estonia]] uppus reisil Tallinnast Stockholmi. Eesti sai [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] kandidaatliikmeks ja asuti liikuma [[NATO]] liikmestaatuse suunas. == Sündmused ja suundumused == ===Maailm=== *[[Nõukogude Liidu lagunemine]] ja endiste liiduvabariikide [[Nõukogude Liidu lagunemisel tekkinud ja taastatud riigid|iseseisvumine]] (1991) *[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia]] lagunemine [[Jugoslaavia sõjad|Jugoslaavia sõdades]] (1990–1999) *[[Saksamaa taasühinemine]] (1990) *[[Hongkong|Hongkongi]] ja [[Macau]] [[Hiina|Hiinale]] tagastamine (1997/1999) *[[Namiibia]], [[Eritrea]], [[Belau]] ja [[Ida-Timor|Ida-Timori]] iseseisvumine (1990/1993/1994/1999) *[[Tšehhoslovakkia lagunemine]] (1993) *[[Transnistria sõda]] ja [[Karabahhi sõda]] *[[Rwanda genotsiid]] (1994) *[[Lahesõda]] (1990) *[[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo]] sõjad *[[Tšetšeenia]] kaks iseseisvussõda *[[Suure reede leping]] (1998) *[[Maastrichti leping]] (1991) paneb aluse tänapäevasele [[Euroopa Liit|Euroopa Liidule]] *[[Apartheid|Apartheidi]] lõpp [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] == Tähtsad inimesed == * [[Bill Clinton]] * [[Michael Jackson]] * [[Oprah Winfrey]] * [[Boriss Jeltsin]] * [[Mahathir Mohamad]] * [[Lennart Meri]] * [[Arnold Schwarzenegger]] [[Kategooria:1990. aastad]] 87idz2o2fmpkcqia5t02suhgh001kwf 7144247 7144237 2026-05-02T04:05:03Z Kruusamägi 1530 7144247 wikitext text/x-wiki {{Aastakümne artikkel|200}} [[Fail:Toompea 15.05.90 (15) ENSV Ülemnõukogu.jpg|pisi|Eestis toimus 1990. aastal [[Interliikumine|Interliikumise]] organiseeritud meeleavaldus, millele järgnes lossi kaitsmiseks suure hulga eestlaste Toompeale saabumine]] [[Fail:Hubble Space Telescope (27946391011).jpg|pisi|[[Hubble'i kosmoseteleskoop]] saadeti kosmosesse 1990. aastal kosmosesüstikuga [[Kosmosesüstik Discovery|Discovery]] ]] [[Fail:Dollyscotland (crop).jpg|pisi|1996. aastal sündis [[lammas]] [[Dolly (lammas)|Dolly]], esimene [[imetaja]], kes [[kloonimine|klooniti]] täiskasvanud isendi [[keharakk|keharaku]] [[rakutuum|tuum]]a baasil]] [[Fail:Bill Clinton, Yitzhak Rabin, Yasser Arafat at the White House 1993-09-13.jpg|pisi|Iisraeli peaminister [[Yits'ẖak Rabin]], USA president [[Bill Clinton]] ja [[Palestiina Vabastusorganisatsioon]]i juht [[Yāsir ‘Arafāt]] 1993. aastal [[Oslo lepped|Oslo leppeid]] sõlmimas]] '''1990. aastad''' on ajavahemik 1990. aasta algusest kuni 1999. aasta lõpuni. Seda tuntakse "[[külm sõda|külma sõja]] järgse kümnendina" ja kultuuriliselt paigutub see [[1989. aasta Nõukogude režiimi vastased revolutsioonid|1989. aasta Nõukogude režiimi vastaste revolutsioonide]] ja 2001. aasta [[11. septembri terrorirünnakud|11. septembri terrorirünnakute]] vahele. [[Nõukogude Liidu lagunemine]] tähistas [[Venemaa]] lõppu [[superriigid|superriigina]] ning sellega ka multipolaarse maailma lõppu. Samas saatis seda läänevastaste meeleolude tõusu. [[Hiina]] toibus endiselt poliitiliselt ja majanduslikult turbulentsest perioodist. See võimaldas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidel]] tõusta maailma ainsaks superriigiks, luues paljudele lääneriikidele suhtelise rahu ja õitsengu perioodi. Selle kümnendi jooksul kasvas maailma rahvaarv 5,3 miljardilt 6,1 miljardile. Kümnendi jooksul pöörati suuremat tähelepanu [[mitmekultuurilisus]]ele ja [[alternatiivmeedia]] arengule. Avalik haridus [[turvaseks]]i kohta ohjeldas [[HIV]]-i levikut arenenud riikides. [[X-põlvkond]] sidus end muusikamaitsega. [[Televisioon]]i ja [[film]]i huumorit iseloomustasid iroonilised eneseviited, mis olid segatud [[popkultuur]]i viidetega. Alternatiivsed muusikaliikumised nagu [[grunge]], [[reggaeton]], [[eurodance]], [[K-pop]] ja [[hiphop]] muutusid populaarseks tänu satelliit- ja [[kaabeltelevisioon]]i ning [[internet]]i levikule. Tekkisid uued muusikažanrid nagu ''[[drum and bass]]'', ''[[post-rock]]'', ''[[happy hardcore]]'', ''[[denpa]]'' ja ''[[trance]]''. [[Videomäng]]ude populaarsus plahvatas tänu [[CD-ROM]]-toega [[3D arvutigraafika]] arengule sellistel platvormidel nagu [[Sony]] [[PlayStation (konsool)|PlayStation]], [[Nintendo 64]] ja [[personaalarvuti]]d. Jätkus kiire tehnoloogia areng, mille tulemuseks oli [[veeb]]i ilmumine, [[Pentium]] mikroprotsessorite väljatöötamine, laetavad [[liitiumioonaku]]d, esimene [[geeniteraapia]] uuring ja [[kloonimine]]. [[Mobiiltelefon]]ide kasutamine jõudis massidesse. 1990. aastal käivitati [[Inimese genoomi projekt]] eesmärgiga sekveneerida kogu [[inimese genoom]]. Algas [[Suur hadronipõrguti|Suure hadronipõrguti]] ehitamine, mis on maailma suurim ja kõrgeima energiaga [[osakestekiirendi]]. Üha rohkem ettevõtteid hakkas kasutama [[infotehnoloogia]]t. [[NASDAQ]]ist sai esimene USA aktsiaturg, kus kaubeldi veebis. Kasvas [[digilõhe]], kuna internetile juurdepääs oli võimalik vaid neile, kes said seda endale lubada ja kes oskasid arvutit käsitseda. Tekkis [[e-kaubandus]] ja esile tõusid [[veebiportaal]]id. Aastatel 1997–2000 toimunud [[tehnoloogiamull]] (''dot-com bubble'') tõi mõnele ettevõtjale rikkust enne selle mulli kokkuvarisemist 2000. aastate alguses. Interneti levik ning võimalus ise [[veebileht]]i avaldada võimaldas luua sidemeid samadest teemadest huvitatud inimeste vahel üle maailma. Internet pakkus anonüümsust valitsuse suhtes skeptilistele isikutele. Traditsiooniline [[massimeedia]] toimis jätkuvalt edukalt. [[Keskkonnakaitse]]t ja säästlikku majandamist väärtustav [[roheline ideoloogia]] jätkas esiletõsu. 1992. aastal peeti [[ÜRO keskkonna- ja arengukonverents]], kus võeti vastu "[[Agenda 21]]" ning [[ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon]] ja [[bioloogilise mitmekesisuse konventsioon]]. 1997. aastal sõlmiti [[Kyōto protokoll]], millega ligikaudu kolmandik maailma riikidest nõustus vähendama või hoidma [[kasvuhoonegaas]]ide õhkupaiskamist 1990. aasta tasemel. Toimus majandusliku ja poliitilise võimu ümberkorraldamine ja konsolideerumine, näiteks kapitaliturgude jätkuv massiline mobiliseerimine [[neoliberalism]]i, [[globaliseerumine|globaliseerumise]] ja külma sõja lõpu tõttu. Majanduslikult jõukad riigid levitasid globaliseerumist, millest lõikasid kasud mitmed [[arengumaa]]d. Kõrge sissetulekuga riigid kogesid stabiilset majanduskasvu. Seevastu endiste Nõukogude Liidu riikide [[SKP]] vähenes neoliberaalse ümberkorraldamise tagajärjel. [[Rahvusvaheline kaubandus]] suurenes [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] loomisega selle tänapäevasel kujul 1993. aastal ([[Maastrichti leping]]), [[NAFTA]] vabakaubanduslepingu (Põhja-Ameerika vabakaubanduse lepingu) sõlmimimisega 1994. aastal ja [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i (WTO) moodustamisega 1995. aastal. Nelja [[Aasia tiigrid|Aasia tiigri]], [[ASEAN]]i, [[Austraalia]] ja [[Jaapan]]i majanduste arengut takistas [[1997. aasta Aasia finantskriis]] ja 1990. aastate alguse majanduslangus. Suuremate alanud sõdade hulka kuulusid [[Esimene Kongo sõda|esimene]] ja [[teine Kongo sõda]], [[Rwanda kodusõda]] ja [[Rwanda genotsiid|genotsiid]], [[Somaalia kodusõda]] ja [[Sierra Leone kodusõda]] Aafrikas; [[Jugoslaavia sõjad]] Kagu-Euroopas; [[Esimene Tšetšeenia sõda|esimene]] ja [[teine Tšetšeenia sõda]] Venemaal; ja [[Lahesõda]] Lähis-Idas. [[Sõda Afganistanis (1978–)|Afganistani konflikt]] ja [[Colombia konflikt]] jätkusid. [[Oslo lepped]] näisid kuulutavat [[Iisraeli-Palestiina konflikt]]i lõppu, kuid see lootus kujunes asjatuks. [[Põhja-Iirimaa]]l aga peatusid [[Põhja-Iirimaa konflikt|rahutused]] 1998. aastal [[suure reede leping]]uga, mis lõpetas 30 aastat kestnud vägivalla. [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] märkisid [[apartheid]]i lõppu esimesed rassilisest [[diskrimineerimine|diskrimineerimisest]] vabad valimised 1994. aastal. 1997. aastal läks [[Hongkong]] erihalduspiirkonnana Hiina Rahvavabariigi koosseisu ja seda sündmust peetakse [[Briti impeerium]]i lõpuks. 1999. aasta lõpul läks [[Macau]] [[Portugal]]i juhtimise alt Hiina koosseisu, säilitades sarnaselt Hongkongile ülejäänud riigist erineva poliitilise ja majandusliku süsteemi. See märkis [[Portugali koloniaalimpeerium]]i lõppu. [[Nõukogude Liidu lagunemine]] võimaldas endiste liiduvabariikide [[Nõukogude Liidu lagunemisel tekkinud ja taastatud riigid|iseseisvumist]] 1991. aastal. Samuti iseseisvusid [[Namiibia]] (1990), [[Eritrea]] (1993) ja [[Belau]] (1994). 1993. aastal leidis aset [[Tšehhoslovakkia lagunemine]] [[Tšehhi]]ks ja [[Slovakkia]]ks. ÜRO järelevalve all korraldati 1999. aasta augustis [[Ida-Timor]]is referendum, kus said ülekaalu Ida-Timori iseseisvuse pooldajad, mis viis riigi iseisvumiseni 2002. aastal. 1991. aastal Nõukogude Liidus aset leidnud [[augustiputš]]i läbikukkumine võimaldas Balti riikidel taastada oma iseseisvus (vaata [[Eesti taasiseseisvumine]]). Nõukogude Liit tunnustas Balti riikide iseseisvust 6. septembril, varsti pärast seda võeti Eesti, Läti ja Leedu ka [[ÜRO]]-sse. 1992. aasta suvel hakkas Eestis kehtima rahvahääletusel heaks kiidetud [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|uus põhiseadus]] ning võeti kasutusele oma rahaühik, [[Eesti kroon]]. 1994. aasta 31. augustil viis Venemaa vastavalt [[Lennart Meri]] ja [[Boriss Jeltsin]]i kokkuleppele ("[[juulilepped]]") oma väed Eestist välja, sellega sai läbi 55 aastat kestnud pidev võõrvägede asumine Eesti pinnal. 1994. aasta septembris leidis aset [[Estonia katastroof]], kui [[Estonia (laev 1980)|parvlaev Estonia]] uppus reisil Tallinnast Stockholmi. Eesti sai [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] kandidaatliikmeks ja asuti liikuma [[NATO]] liikmestaatuse suunas. == Tähtsad inimesed == * [[Bill Clinton]] * [[Michael Jackson]] * [[Oprah Winfrey]] * [[Boriss Jeltsin]] * [[Mahathir Mohamad]] * [[Lennart Meri]] * [[Arnold Schwarzenegger]] [[Kategooria:1990. aastad]] mif02huge7pn7o374aa924n8d65zh3h 7144250 7144247 2026-05-02T04:17:56Z Kruusamägi 1530 7144250 wikitext text/x-wiki {{Aastakümne artikkel|200}} [[Fail:Toompea 15.05.90 (15) ENSV Ülemnõukogu.jpg|pisi|Eestis toimus 1990. aastal [[Interliikumine|Interliikumise]] organiseeritud meeleavaldus, millele järgnes lossi kaitsmiseks suure hulga eestlaste Toompeale saabumine]] [[Fail:Hubble Space Telescope (27946391011).jpg|pisi|[[Hubble'i kosmoseteleskoop]] saadeti kosmosesse 1990. aastal kosmosesüstikuga [[Kosmosesüstik Discovery|Discovery]] ]] [[Fail:Dollyscotland (crop).jpg|pisi|1996. aastal sündis [[lammas]] [[Dolly (lammas)|Dolly]], esimene [[imetaja]], kes [[kloonimine|klooniti]] täiskasvanud isendi [[keharakk|keharaku]] [[rakutuum|tuum]]a baasil]] [[Fail:Bill Clinton, Yitzhak Rabin, Yasser Arafat at the White House 1993-09-13.jpg|pisi|Iisraeli peaminister [[Yits'ẖak Rabin]], USA president [[Bill Clinton]] ja [[Palestiina Vabastusorganisatsioon]]i juht [[Yāsir ‘Arafāt]] 1993. aastal [[Oslo lepped|Oslo leppeid]] sõlmimas]] [[Fail:Eurotunnel Class 9705 - Sortie Tunnel sous la Manche à Coquelles.jpg|pisi|1994. aastal avati [[Suurbritannia]]t ja [[Prantsusmaa]]d ühendav [[Eurotunnel]] ]] '''1990. aastad''' on ajavahemik 1990. aasta algusest kuni 1999. aasta lõpuni. Seda tuntakse "[[külm sõda|külma sõja]] järgse kümnendina" ja kultuuriliselt paigutub see [[1989. aasta Nõukogude režiimi vastased revolutsioonid|1989. aasta Nõukogude režiimi vastaste revolutsioonide]] ja 2001. aasta [[11. septembri terrorirünnakud|11. septembri terrorirünnakute]] vahele. [[Nõukogude Liidu lagunemine]] tähistas [[Venemaa]] lõppu [[superriigid|superriigina]] ning sellega ka multipolaarse maailma lõppu. Samas saatis seda läänevastaste meeleolude tõusu. [[Hiina]] toibus endiselt poliitiliselt ja majanduslikult turbulentsest perioodist. See võimaldas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidel]] tõusta maailma ainsaks superriigiks, luues paljudele lääneriikidele suhtelise rahu ja õitsengu perioodi. Selle kümnendi jooksul kasvas maailma rahvaarv 5,3 miljardilt 6,1 miljardile. Kümnendi jooksul pöörati suuremat tähelepanu [[mitmekultuurilisus]]ele ja [[alternatiivmeedia]] arengule. Avalik haridus [[turvaseks]]i kohta ohjeldas [[HIV]]-i levikut arenenud riikides. [[X-põlvkond]] sidus end muusikamaitsega. [[Televisioon]]i ja [[film]]i huumorit iseloomustasid iroonilised eneseviited, mis olid segatud [[popkultuur]]i viidetega. Alternatiivsed muusikaliikumised nagu [[grunge]], [[reggaeton]], [[eurodance]], [[K-pop]] ja [[hiphop]] muutusid populaarseks tänu satelliit- ja [[kaabeltelevisioon]]i ning [[internet]]i levikule. Tekkisid uued muusikažanrid nagu ''[[drum and bass]]'', ''[[post-rock]]'', ''[[happy hardcore]]'', ''[[denpa]]'' ja ''[[trance]]''. [[Videomäng]]ude populaarsus plahvatas tänu [[CD-ROM]]-toega [[3D arvutigraafika]] arengule sellistel platvormidel nagu [[Sony]] [[PlayStation (konsool)|PlayStation]], [[Nintendo 64]] ja [[personaalarvuti]]d. Jätkus kiire tehnoloogia areng, mille tulemuseks oli [[veeb]]i ilmumine, [[Pentium]] mikroprotsessorite väljatöötamine, laetavad [[liitiumioonaku]]d, esimene [[geeniteraapia]] uuring ja [[kloonimine]]. [[Mobiiltelefon]]ide kasutamine jõudis massidesse. 1990. aastal käivitati [[Inimese genoomi projekt]] eesmärgiga sekveneerida kogu [[inimese genoom]]. Algas [[Suur hadronipõrguti|Suure hadronipõrguti]] ehitamine, mis on maailma suurim ja kõrgeima energiaga [[osakestekiirendi]]. Üha rohkem ettevõtteid hakkas kasutama [[infotehnoloogia]]t. [[NASDAQ]]ist sai esimene USA aktsiaturg, kus kaubeldi veebis. Kasvas [[digilõhe]], kuna internetile juurdepääs oli võimalik vaid neile, kes said seda endale lubada ja kes oskasid arvutit käsitseda. Tekkis [[e-kaubandus]] ja esile tõusid [[veebiportaal]]id. Aastatel 1997–2000 toimunud [[tehnoloogiamull]] (''dot-com bubble'') tõi mõnele ettevõtjale rikkust enne selle mulli kokkuvarisemist 2000. aastate alguses. Interneti levik ning võimalus ise [[veebileht]]i avaldada võimaldas luua sidemeid samadest teemadest huvitatud inimeste vahel üle maailma. Internet pakkus anonüümsust valitsuse suhtes skeptilistele isikutele. Traditsiooniline [[massimeedia]] toimis jätkuvalt edukalt. [[Keskkonnakaitse]]t ja säästlikku majandamist väärtustav [[roheline ideoloogia]] jätkas esiletõsu. 1992. aastal peeti [[ÜRO keskkonna- ja arengukonverents]], kus võeti vastu "[[Agenda 21]]" ning [[ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon]] ja [[bioloogilise mitmekesisuse konventsioon]]. 1997. aastal sõlmiti [[Kyōto protokoll]], millega ligikaudu kolmandik maailma riikidest nõustus vähendama või hoidma [[kasvuhoonegaas]]ide õhkupaiskamist 1990. aasta tasemel. Toimus majandusliku ja poliitilise võimu ümberkorraldamine ja konsolideerumine, näiteks kapitaliturgude jätkuv massiline mobiliseerimine [[neoliberalism]]i, [[globaliseerumine|globaliseerumise]] ja külma sõja lõpu tõttu. Majanduslikult jõukad riigid levitasid globaliseerumist, millest lõikasid kasud mitmed [[arengumaa]]d. Kõrge sissetulekuga riigid kogesid stabiilset majanduskasvu. Seevastu endiste Nõukogude Liidu riikide [[SKP]] vähenes neoliberaalse ümberkorraldamise tagajärjel. [[Rahvusvaheline kaubandus]] suurenes [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] loomisega selle tänapäevasel kujul 1993. aastal ([[Maastrichti leping]]), [[NAFTA]] vabakaubanduslepingu (Põhja-Ameerika vabakaubanduse lepingu) sõlmimimisega 1994. aastal ja [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i (WTO) moodustamisega 1995. aastal. Nelja [[Aasia tiigrid|Aasia tiigri]], [[ASEAN]]i, [[Austraalia]] ja [[Jaapan]]i majanduste arengut takistas [[1997. aasta Aasia finantskriis]] ja 1990. aastate alguse majanduslangus. Suuremate alanud sõdade hulka kuulusid [[Esimene Kongo sõda|esimene]] ja [[teine Kongo sõda]], [[Rwanda kodusõda]] ja [[Rwanda genotsiid|genotsiid]], [[Somaalia kodusõda]] ja [[Sierra Leone kodusõda]] Aafrikas; [[Jugoslaavia sõjad]] Kagu-Euroopas; [[Esimene Tšetšeenia sõda|esimene]] ja [[teine Tšetšeenia sõda]] Venemaal; ja [[Lahesõda]] Lähis-Idas. [[Sõda Afganistanis (1978–)|Afganistani konflikt]] ja [[Colombia konflikt]] jätkusid. [[Oslo lepped]] näisid kuulutavat [[Iisraeli-Palestiina konflikt]]i lõppu, kuid see lootus kujunes asjatuks. [[Põhja-Iirimaa]]l aga peatusid [[Põhja-Iirimaa konflikt|rahutused]] 1998. aastal [[suure reede leping]]uga, mis lõpetas 30 aastat kestnud vägivalla. [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] märkisid [[apartheid]]i lõppu esimesed rassilisest [[diskrimineerimine|diskrimineerimisest]] vabad valimised 1994. aastal. 1997. aastal läks [[Hongkong]] erihalduspiirkonnana Hiina Rahvavabariigi koosseisu ja seda sündmust peetakse [[Briti impeerium]]i lõpuks. 1999. aasta lõpul läks [[Macau]] [[Portugal]]i juhtimise alt Hiina koosseisu, säilitades sarnaselt Hongkongile ülejäänud riigist erineva poliitilise ja majandusliku süsteemi. See märkis [[Portugali koloniaalimpeerium]]i lõppu. [[Nõukogude Liidu lagunemine]] võimaldas endiste liiduvabariikide [[Nõukogude Liidu lagunemisel tekkinud ja taastatud riigid|iseseisvumist]] 1991. aastal. Samuti iseseisvusid [[Namiibia]] (1990), [[Eritrea]] (1993) ja [[Belau]] (1994). 1993. aastal leidis aset [[Tšehhoslovakkia lagunemine]] [[Tšehhi]]ks ja [[Slovakkia]]ks. ÜRO järelevalve all korraldati 1999. aasta augustis [[Ida-Timor]]is referendum, kus said ülekaalu Ida-Timori iseseisvuse pooldajad, mis viis riigi iseisvumiseni 2002. aastal. 1991. aastal Nõukogude Liidus aset leidnud [[augustiputš]]i läbikukkumine võimaldas Balti riikidel taastada oma iseseisvus (vaata [[Eesti taasiseseisvumine]]). Nõukogude Liit tunnustas Balti riikide iseseisvust 6. septembril, varsti pärast seda võeti Eesti, Läti ja Leedu ka [[ÜRO]]-sse. 1992. aasta suvel hakkas Eestis kehtima rahvahääletusel heaks kiidetud [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|uus põhiseadus]] ning võeti kasutusele oma rahaühik, [[Eesti kroon]]. 1994. aasta 31. augustil viis Venemaa vastavalt [[Lennart Meri]] ja [[Boriss Jeltsin]]i kokkuleppele ("[[juulilepped]]") oma väed Eestist välja, sellega sai läbi 55 aastat kestnud pidev võõrvägede asumine Eesti pinnal. 1994. aasta septembris leidis aset [[Estonia katastroof]], kui [[Estonia (laev 1980)|parvlaev Estonia]] uppus reisil Tallinnast Stockholmi. Eesti sai [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] kandidaatliikmeks ja asuti liikuma [[NATO]] liikmestaatuse suunas. == Tähtsad inimesed == * [[Bill Clinton]] * [[Michael Jackson]] * [[Oprah Winfrey]] * [[Boriss Jeltsin]] * [[Mahathir Mohamad]] * [[Lennart Meri]] * [[Arnold Schwarzenegger]] [[Kategooria:1990. aastad]] 7kihv2qykwk7e1chntu0dlvk8ync1tl 0 7005 7144224 7139198 2026-05-02T00:36:57Z Kruusamägi 1530 7144224 wikitext text/x-wiki {{Aastakümne artikkel|198}} [[Fail:Cold War alliances mid-1975.png|pisi|Maailma jagunemine [[NATO]] ja selle liitlaste (sinine), [[Varssavi pakt]]i ja selle liitlaste (punane) ning [[Mitteühinemisliikumine|Mitteühinemisliikumise]] riikide (roheline) vahel]] '''1970. aastad''' on ajavahemik 1970. aasta algusest kuni 1979. aasta lõpuni. Seda kümnendit on iseäranis 21. sajandil kujutatud maailma ajaloo "muutuste pöördepunktina", keskendudes eriti sõjajärgse majandusbuumi lõppemisele järgnenud majanduslikele murrangutele. Globaalsel tasandil iseloomustasid seda sagedased riigipöörded, sisekonfliktid ja kodusõjad ning mitmesugused poliitilised murrangud ja relvastatud konfliktid, mis tekkisid dekoloniseerimisest või olid sellega seotud, ning globaalne võitlus [[NATO]], [[Varssavi pakt]]i ja [[Mitteühinemisliikumine|Mitteühinemisliikumise]] vahel. Paljudes piirkondades esines intensiivsete konfliktide perioode, eriti [[Kagu-Aasia]]s, [[Lähis-Ida]]s, [[Ladina-Ameerika]]s ja [[Aafrika]]s. Läänemaailmas jätkasid 1960. aastatel alguse saanud sotsiaalselt progressiivsete väärtuste, näiteks naiste poliitilise teadlikkuse ja majandusliku vabaduse suurendamise, kasvu. Ühendkuningriigis võitis 1979. aasta valimistel selle konservatiivist juht [[Margaret Thatcher]], kes oli esimene naispeaminister Suurbritannias. Tööstusriigid kogesid majanduslangust [[Naftat Eksportivate Araabia Riikide Organisatsioon]]i kehtestatud naftaembargode põhjustatud [[1973. aasta naftakriis|naftakriisi]] tõttu, mis oli vastuseks USA otsusele toetada [[Iisrael]]i sõjaväge [[Yom Kippuri sõda|Yom Kippuri sõjas]]. Kriis tõi kaasa esimese [[stagflatsioon]]i juhtumi, mis pani aluse poliitilisele ja majanduslikule trendile, kus [[keinsism]] asendati [[neoliberalism|neoliberaalse majandusteooriaga]], kusjuures esimene neoliberaalne valitsus tuli võimule [[1973. aasta Tšiili riigipööre|1973. aasta Tšiili riigipöördega]]. 1970. aastad olid ka suurte tehnoloogiliste ja teaduslike edusammude ajastu; alates esimese kommertsmikroprotsessori [[Intel 4004]] ilmumisest 1971. aastal iseloomustas seda kümnendit arvutite – tollal veel algeliste ja kobakate masinate – muutumine kaasaskantavateks ja kodus kasutatavateks. Kasvas [[kodumasin]]ate kasutuselevõtt, nagu [[mikrolaineahi|mikrolaineahjud]]. Levisid [[värviteleviisor]]id. 1979. aastal nägi ilmavalgust [[Sony]] [[Walkman]] – esimene kaasaskantav [[kassettmagnetofon]]. Suuri edusamme tehti ka sellistes valdkondades nagu [[füüsika]], kus [[kvantväljateooria]] kinnistus kümnendi lõpus, peamiselt tänu [[kvark]]ide olemasolu kinnitamisele ja esimeste [[vaheosakesed|vaheosakeste]] avastamisele lisaks [[footon]]ile, [[Z-boson]]ile ja [[gluuon]]ile, mis on osa sellest, mis 1975. aastal ristiti [[standardmudel]]iks. Aasias muutusid 1971. aastal [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] rahvusvahelised suhted märkimisväärselt pärast seda, kui [[ÜRO Peaassamblee]] kinnitas resolutsiooni 2758, millega Rahvavabariik asendas [[ÜRO]]s Hiina Vabariigi ehk [[Taiwan]]i. 1976. aastal suri ka [[Mao Zedong]] ja Mao järeltulijate algatasid turu liberaliseerimise. Vaatamata embargost tingitud naftakriisi koges [[Jaapani majandus]] sel perioodil suurt buumi, edestades [[Lääne-Saksamaa]] majandust ja saades maailma suuruselt teiseks. Ameerika Ühendriigid viisid oma sõjaväe välja [[Vietnami sõda|Vietnami sõjast]]. 1979. aastal tungis [[Nõukogude Liit]] [[Afganistan]]i, mis viis [[Nõukogude-Afganistani sõda|Nõukogude-Afganistani sõjani]]. Kümnendi algul kasvas vägivald Lähis-Idas, kui [[Egiptus]] ja [[Süüria]] kuulutasid [[Yom Kippuri sõda|sõja]] [[Iisrael]]ile. Kümnendi lõpul allkirjastas aga Egiptus [[Egiptuse-Iisraeli rahuleping]]u. Poliitilised pinged [[Iraan]]is plahvatasid aga 1979. aasta [[Iraani revolutsioon]]iga, mis kukutas [[Pahlavi dünastia]] ja [[Rūḩollāh Khomeynī|ajatolla Khomeynī]] rajas islamivabariigi. Aafrikat vaevasid sõjaväelised riigipöörded, kodusõjad ja nälg. Kukutati [[Etioopia]] kauaaegne keiser [[Haile Selassie I]]. Jätkus [[dekoloniseerimine]], kusjuures [[Angola]] ja [[Mosambiik]] saavutasid iseseisvuse 1975. aastal [[Portugali koloniaalimpeerium]]ist pärast [[Nelgirevolutsioon|Portugali nelgirevolutsioon]]i. Lisaks loobus [[Hispaania]] 1976. aastal oma nõudmistest [[Hispaania Sahara]] üle, mis tähistas [[Hispaania koloniaalimpeerium]]i ametlikku lõppu. 1977. aastal toimusid [[Hispaania]]s [[1977. aasta Hispaania parlamendivalimised|esimesed üldised, otsesed ja salajased valimised]] pärast 1936. aasta valimisi. Valimistulemused kindlustasid [[Konstitutsiooniline monarhia|konstitutsioonilise monarhia]] püsimajäämise riigis ning Hispaania oli [[Külm sõda|külma sõja]] üks esimesi maid maailmas, mis muutus ühepartei valitsuselt ilma suuremate raskusteta jälle demokraatlikuks vabariigiks. Suure osa [[arengumaad]]e majandused jätkasid 1970. aastate alguses kasvu tänu [[roheline revolutsioon|rohelisele revolutsioonile]]. Majanduskasvu aeglustas küll naftakriis, kuid pärast selle lõppu jätkus majandus kasvu. [[Narkootikumid]]e leviku kasv põhjustab tõsist sotsiaalset kahju, eriti [[heroiin]]i puhul. Kahjut süvendas narkokartellide tekkimine [[Colombia]]s ja [[Mehhiko]]s nagu [[Pablo Escobar]]i juhitud [[Medellíni kartell]], mis läks 1976. aastal salakaubaveolt üle kokaiinikaubandusele. 1970. aastatel kasvas [[maailma rahvaarv]] 3,7 miljardilt 4,4 miljardile, kusjuures kümnendi jooksul sündis ligikaudu 1,23 miljardit ja suri 475 miljonit inimest. [[Eesti]]s algas 1970. aastate lõpus uus tugevnev ideoloogiline surve, mis leidis väljundi eestkätt uues venestamislaines. Immigrantide vool Eestisse kasvas veelgi ning 1978. aastal sai parteijuhiks Moskva juhtnööre täht-tähelt täitev ja eesti keelt vaevu oskav [[Karl Vaino]]. Ideoloogilise surve tugevnemise tõttu hoogustus ka [[dissidentlus]] (teisitimõtlemine). == Olulised tegijad == === Maailmas === ==== Poliitika- ja riigitegelased ==== [[Menaẖem Begin]] – [[Willy Brandt]] – [[Leonid Brežnev]] – [[James Callaghan]] – [[Jimmy Carter]] – [[Elizabeth II]] – [[Valéry Giscard d'Estaing]] – [[Gerald Ford]] – [[Francisco Franco]] – [[Indira Gandhi]] – [[Edward Heath]] – [[Johannes Paulus I]] – [[Johannes Paulus II]] – [[Hirohito]] – [[Urho Kekkonen]] – [[Golda Me'ir]] – [[Richard Nixon]] – [[Paulus VI]] – [[Georges Pompidou]] – [[Yitzhak Rabin]] – [[Anwar Sadat]] – [[Helmut Schmidt]] – [[Suharto]] – [[Josip Broz Tito]] – [[Harold Wilson]] – [[Fidel Castro]] – [[Augusto Pinochet]] – [[Muammar al-Qaddafi]] – [[Yasser Arafat]] – [[Deng Xiaoping]] – [[Mao Zedong]] – [[Kim Il-sŏng]] ==== Kirjandus ==== [[Edward Albee]] – [[Saul Bellow]] – [[Anthony Burgess]] – [[John Gardner]] – [[William Golding]] – [[Arthur Miller]] – [[Iris Murdoch]] – [[Harold Pinter]] – [[Salman Rushdie]] – [[Tom Stoppard]] – [[Kurt Vonnegut]] ==== Sport ==== [[Muhammad Ali]] – [[Franz Beckenbauer]] – [[George Best]] – [[Larry Bird]] – [[Björn Borg]] – [[Nadia Comăneci]] – [[Jimmy Connors]] – [[Johan Cruijff]] – [[George Foreman]] – [[Joe Frazier]] – [[Bobby Hull]] – [[Kareem Abdul Jabbar]] – [[Billie Jean King]] – [[Olga Korbut]] – [[Niki Lauda]] – [[Eddie Merckx]] – [[Gerd Müller]] – [[Jack Nicklaus]] – [[Pelé]] – [[O. J. Simpson]] – [[Mark Spitz]] ==== Film ja meelelahutus ==== [[Woody Allen]] – [[Ingmar Bergman]] – [[Ingrid Bergman]] – [[Jean-Paul Belmondo]] – [[Humphrey Bogart]] – [[Kenneth Branagh]] – [[Richard Burton]] – [[Claudia Cardinale]] – [[Sean Connery]] – [[Francis Ford Coppola]] – [[Marlene Dietrich]] – [[Richard Dreyfuss]] – [[Clint Eastwood]] – [[Harrison Ford]] – [[Louis de Funès]] – [[Greta Garbo]] – [[Mel Gibson]] – [[Gene Hackman]] – [[Goldie Hawn]] – [[Audrey Hepburn]] – [[Katharine Hepburn]] – [[Dustin Hoffman]] – [[Diane Keaton]] – [[Jack Lemmon]] – [[George Lucas]] – [[Steve Martin]] – [[Jack Nicholson]] – [[Robert De Niro]] – [[Al Pacino]] – [[Peter O'Toole]] – [[Laurence Olivier]] – [[Gregory Peck]] – [[Anthony Quinn]] – [[Robert Redford]] – [[Vanessa Redgrave]] – [[Sylvester Stallone]] – [[Meryl Streep]] – [[Barbra Streisand]] – [[Elizabeth Taylor]] – [[John Travolta]] – [[Liv Ullmann]] – [[Peter Ustinov]] – [[John Wayne]] ==== Muusika ==== "[[ABBA]]" – "[[Aerosmith]]" – "[[Black Sabbath]]" – "[[Blue Öyster Cult]]" – [[David Bowie]] – [[Jackson Browne]] – "[[Carpenters]]" – [[Johnny Cash]] – [[Cher]] – "[[Chicago (bänd)|Chicago]]" – [[Eric Clapton]] – "[[The Clash]]" – [[Alice Cooper]] – [[Elvis Costello]] – "[[Deep Purple]]" – [[Neil Diamond]] – "[[The Eagles]]" – "[[Electric Light Orchestra]]" – "[[Emerson, Lake & Palmer]]" – "[[Fleetwood Mac]]" – [[Gloria Gaynor]] – "[[Genesis (bänd)|Genesis]]" – [[Gary Glitter]] – "[[Grateful Dead]]" – [[Billy Joel]] – [[Elton John]] – "[[Journey]]" – "[[Kiss]]" – "[[Led Zeppelin]]" – [[John Lennon]] – "[[Lynyrd Skynyrd]]" – [[Barry Manilow]] – [[Bob Marley]] – "[[Motörhead]]" – [[Willie Nelson]] – [[Chris Norman]] – "[[Pink Floyd]]" – [[Elvis Presley]] – "[[Queen]]" – [[Suzi Quatro]] – "[[Rainbow]]" – "[[Rush]]" – "[[Sex Pistols]]" – [[Bruce Springsteen]] – "[[Styx (bänd)|Styx]]" – [[Donna Summer]] – "[[T. Rex]]" – "[[Van Halen]]" – [[Neil Young]] - "[[Yes]]" * [http://www.jugi3.ch/homepage/topmusic.htm Top-Albums of the 70s] * [http://www.jugi3.ch/homepage/seventieshits.htm Hit-Singles of the 70s] ==== Teadus ==== ... === Eestis === ... [[Kategooria:1970. aastad| 1970. aastad]] dicv0xirxnk3afpk1kcbl3icql9t83a 0 7343 7144401 7086233 2026-05-02T08:19:38Z Kuriuss 38125 7144401 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib [[Venemaa keiser|Venemaa keisrist]]; samanimeliste valitsejate kohta vaata lehekülge [[Aleksander II (täpsustus)]].}} {{Infokast president | pilt = Alexander II of Russia photo.jpg | nimi = Aleksander II | amet = [[Venemaa keiser]] | ametiajaalgus = 2. märts 1855 | ametiajalõpp = 13. märts 1881 | eelmine = [[Nikolai I]] | järgmine = [[Aleksander III]] | sünniaeg = {{sünniaeg|29|04|1818}} | sünnikoht = [[Moskva]], [[Venemaa Keisririik]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|1881|3|13|1818|4|29}} | surmakoht = [[Peterburi]], [[Venemaa Keisririik]] | abikaasa = [[Marija Aleksandrovna]] <br/> [[Katariina Dolgorukova]] | lapsed = [[Nikolai Aleksandrovitš]] <br/> [[Aleksander III]] <br/> [[Vladimir Aleksandrovitš]] <br/> [[Aleksei Aleksandrovitš]] <br/> [[Sergei Aleksandrovitš]] <br/> [[Pavel Aleksandrovitš]] <br/> [[Aleksandra Aleksandrovna]] <br/> [[Marija Aleksandrovna (suurhertsoginna)|Marija Aleksandrovna]] <br/> [[Georgi Aleksandrovitš]] <br/> [[Boriss Aleksandrovitš]] <br/> [[Olga Aleksandrovna]] <br/> [[Katariina Aleksandrovna]] }} '''Aleksander II''' (Александр II Николаевич; [[29. aprill]] (17. aprill [[Juliuse kalender|vana kalendri järgi]]) [[1818]] [[Moskva]] – [[13. märts]] (1. märts) [[1881]] [[Peterburi]]) oli [[Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia]]st [[Venemaa keiser]] [[2. märts]]ist [[1855]] kuni [[1881]]. aastani, mil ta mõrvati. == Noorus == Aleksander II sai tolle aja heast perekonnast pärit noormehele tüüpilise hariduse: pealiskaudsed teadmised paljudest asjadest ja [[prantsuse keel]]e hea valdamine. [[Sõjandus]] huvitas isa pettumuseks teda vähe. Ta oli heasüdamlik ja õrna hingega; need omadused ei olnud sõjaväelisele [[isevalitseja]]le kohased. Tema koduõpetajateks olid [[Mihhail Speranski]], [[Vassili Žukovski]], [[Georg Ludwig Cancrin]] ja [[Konstantin Arsenjev]]. Ta sündis [[Nikolai I]] vanima pojana. Aleksander II varasem elu andis vähe märki tema potentsiaalist ja kuni tema troonileasumiseni [[1855]] aimasid vähesed, et temast saab suur reformaator. Ta paistis pigem läbiimbununa tema sünni aegse [[Euroopa]] reaktsioonilisest vaimust, mille mõju kestis Venemaal tema isa surmani. Neil 30 aastal, mis Aleksander II elas [[troonipärija]]na, oli [[Peterburi]] õhkkond originaalsele mõtlemisele ebasoodne. Riik surus alla igasugust mõttevabadust ja eraalgatust. [[Tsensuur]] oli laialdane. Võimude kritiseerimist peeti tõsiseks süüteoks. [[1841]] abiellus ta [[Hesseni suurhertsog]]i [[Ludwig II (Hessen-Darmstadt)|Ludwig II]] tütre Maximilienne Wilhelmine Mariega, keda hakati tundma [[Maria Aleksandrovna]] nime all. Neil oli kuus poega ja kaks tütart. Aleksander II asus troonile pärast oma isa surma aastal [[1855]]. Aleksander II valitsemise esimene aasta oli pühendatud [[Krimmi sõda|Krimmi sõja]] jätkamisele ning pärast [[Sevastopol]]i langemist rahuläbirääkimistele. == Sisepoliitika == Seejärel algas radikaalsete [[reform]]ide periood, milles mängis suurt rolli Aleksander II favoriit, [[Sinod]]i ülemprokurör [[Konstantin Petrovitš Pobedonostsev]]. [[Nikolai I]] ohverdas kõik muud huvid sellele, et teha Venemaast sõjaliselt võimas riik, kuid [[Krimmi sõda]] näitas selle plaani ebaõnnestumist. Seega oli tarvis rakendada uut süsteemi. Kõik vähegi valgustatusele pretendeerivad inimesed kuulutasid valjuhäälselt, et Venemaa on sõjast kurnatud ja alandatud ning ainuke viis taastada tema väärilist kohta Euroopas on hõlvata tema loodusressursse ning reformida põhjalikult kõiki [[haldus]]e harusid. Valitsus leidis seetõttu haritlaste näol liitlased, kes olid valmis aitama mistahes reforme ellu viia. Aleksander II oli inimene, keda ajavaim sügavalt mõjutas ning kellel oli piisavalt [[elutarkus]]t ja [[praktilisus]]t, et vältida [[utopism]]i. Erinevalt mõnest oma eelkäijast ei olnud tal kinnisideesid, mida ta oleks tahtnud alamatele jõuga peale suruda ning mis ei oleks lasknud tal kainelt asju näha. == Aleksander II-e reformid == {{vaata|Aleksander II-e reformid}}, ''[[Aleksander II-e finantsreform]] (1863), Aleksander II-e kõrgharidusreform (1863), [[Tsensuurireform]] 1865, linnavalitsusreform 1870, Aleksander II-e keskharidusreform (1871), Aleksander II-e sõjaväereformid (1874)'' ===Pärisorjade vabastamine Venemaal 1861. aastal === Pärast Krimmi sõja šokki, kui Aleksander II tõepoolest üritas süsteemi kõige läänelikemate mallide järgi reformeerida, kaotati 1861. aasta 19. veebruari keisri manifestiga [[pärisorjus]] kogu Venemaa keisririigis, sest Aleksander II oli seisukohal, et pärisorjuse edasikestmine pärsib majandust. Talupojad vabastati pärisorjusest ning osa haritavaid maid anti talupoegadele pika järelmaksuga väljaostmiseks. Kuid väljaostetud maa ei saanud mitte talupoegade isiklikuks omandiks vaid talupoegade [[Külakogukogukond|külakogukogukond]]ade ühisomandusse. Reformi elluviimine kujunes suhteliselt pikaajaliseks, kuna riigi poolt välja ostetud põllumaade järelmaksu aeg oli kuni 49 aastat, osa tasumata järelmakse kustutati riigi poolt alles [[1905]]. aastal. Pärisorjuse kaotamise reformi elluviimine puhastas teed kaasaegse, kapitalistliku omandisuhete tekkele Vene ühiskonnas. Ja seda palju soodsamatel tingimustel, kui [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]u talupoegadel [[Eestimaa talurahvaseadused|1816]]. ja [[Liivimaa talurahvaseadused|1819]]. aastal, sest Vene talupojad said ka maad. [[Venemaa sisekubermangud]]e talupoegade vabastamine võimaldas neil paigast paika liikuda ja elatusala vahetada. See oli aga eelduseks Venemaa tööstuse ja teiste majandusharude edasiarengule. {{vaata|Pärisorjuse likvideerimine Venemaal}} ''1861'' === Semstvoreform 1864. aastal=== Pärast pärisorjuse likvideerimist ning külakogukondadele suurema otsustusõiguse ning kohaliku piirkonna elutegevuses suurema vastutuse andmist, moodustati 1864. aasta 1. jaanuari "Määruse kubermangu- ja maakonnaomavalitsusasutuste korralduse kohta", alusel ka piirkonna talupoegade kogukondade ja piirkonna aadlike esindajatest kohalik esinduskogu [[semstvo]]. 1864. aastal rakendati [[omavalitsus]]korraldus ka linnades ning linnades moodustati valitavad ''[[Linnavolikogu|linnaduuma]]d'', kuhu valiti kolme seisuse esindajad. {{vaata|Semstvoreform}} ''1864'' === Kohtureform 1864. aastal=== Pärast Venemaal pärisorjuse likvideerimist oli järgmiseks muudatuseks 1863. aastal läbi viidud kohtureform, millega kehtestati uued kohtupidamist korraldavad seadustikud: uus kohtupidamise seadustik, uus kohtukorralduse seadustik, uus tsiviilkohtukorralduse seadustik, uus karistusseadustik, mida kasutasid [[rahukohtunik]]ud. Loodi uus kohtusüsteem: Senat (kõrgeima kohtuinstantsina), üldkohtud ja [[rahukohus|rahukohtud]]. {{vaata|1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis}} === Poola 1863. aasta Jaanuariülestõus === [[22. jaanuar]]il [[1863]] puhkes Venemaa poolt [[anneksioon|annekteeritud]] [[Poola]] Kuningriigis, nn [[Kongressi-Poola]]s, [[Jaanuariülestõus (1863)|Jaanuariülestõus]], mis hõlmas peale kuningriigi ka [[Leedu]] ja [[Valgevene]] alasid ning taastas lühikeseks ajaks Poola iseseisvuse. Kevadeks [[1864]] õnnestus Aleksander II-l mäss maha suruda (Vene vägesid juhtis [[Friedrich Wilhelm Rembert von Berg]]). See lõpetas Poola sõltumatuse 53 aastaks ([[Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik|Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriigi]] lühiajalise iseseisvumiseni [[26. juuli]]l [[1917]]). Poolas kehtestati karm sõjaväeline režiim, mille eesotsas oli krahv [[Mihhail Muravjov]], kes sai oma repressiivse tegevuse eest hüüdnime "Pooja". {{vaata|Jaanuariülestõus (1863)}} ==Välispoliitika== Aleksander II võimu ajal jätkus ka Venemaa lähenemine [[Ameerika]]ga ning Venemaa osutas tuge [[Ameerika Ühendriikide kodusõda|Ameerika Ühendriikide kodusõjas]] põhjaosariiklastele, saates jõudemonstratsioonina Ameerika ranniku lähedale kaks sõjalaevastiku eskaadrit [[New York|New Yorgi]] ja [[San Francisco]] reidile. Toetusena Ameerikale oli ka Venemaa poolt [[Põhja-Ameerika manner|Põhja-Ameerika mandril]] asuva ja Venemaale kuuluva ja [[Vene-Ameerika Kompanii]] poolt ekspuluateeritava [[Alaska]] müümine sümboolse hinna eest [[1867]]. aastal. Keiser Aleksander II jätkas Venemaa sõdu [[Osmani impeerium]]iga aastail 1877–1878, mille eesmärgiks oli [[õigeusk|õigeusku]] tunnistavate [[Lõunaslaavlased|lõunaslaavi rahvaste]] (peamiselt [[Bulgaaria]]) vabastamine islamiusulise Osmani võimu alt ning strateegilises plaanis [[Must meri|Musta mere]] väljapääsu kindlustamine. Selleks sõlmis ta eelnevalt 1877. aasta jaanuaris [[Austria-Ungari]] keisri [[Franz Joseph I]]-ga salajase [[Budapesti 1877. aasta kokkulepe|Budapesti konventsiooni]]. == Atentaadid == Enne saatuslikuks osutunud [[1881]]. aasta atentaati olid nii üksiküritajad kui ka terroristlike grupeeringute liikmed püüdnud Aleksander II vähemalt seitsmel korral tappa: kolm korda oli teda tulistatud (kaks korda Peterburis ning üks kord Prantsusmaal, kui ta külastas keiser [[Napoleon III]]-t), kaks korda püütud õhku lasta tema rongi ning üks kord tõlda, [[9. veebruar]]il [[1880]] üritati koguni õhku lasta [[Talvepalee]]d. Kõik need katsed lõppesid aga läbikukkumisega, tsaar ei saanud isegi kordagi vigastada. Nii hakkas ta arvama, et teda kaitseb Jumala käsi. === 1866 === 4. aprillil 1866 tungis [[Peterburi]]s [[Suveaed (Peterburi)|Suveaia]]s jalutavale keisrile ja tema kahele sugulasele kallale [[Dmitri Karakozov]], kes pani toime atentaadi püstoliga, kuid aias viibinud inimeste takistatuna see ebaõnnestus<ref name="wMo0F" />. ===1881=== [[1881]]. aasta alguses plaanis Aleksander II vastu võtta seadusi, mis avanuks tee [[konstitutsiooniline monarhia|konstitutsioonilisele monarhiale]]. Selle vastu olid nii reaktsioonilised jõud eesotsas [[Konstantin Pobedonostsev]]iga kui ka revolutsioonilised terroristid, kes kartsid, et olude paranemisega kaob Venemaal igaveseks revolutsiooni võimalus. Keisri tapmisega lootsid nad aga rahvarevolutsiooni esile kutsuda. Tagurlased lasid revolutsionääridel suhteliselt vabalt tegutseda, sest nad lootsid, et pärast keisri tapmist lähevad asjad taas vanaviisi ehk taastub Nikolai I aegne karm ja läänelikele reformidele vaenulik kord. [[13. märts]]il (1. märtsil vkj.) 1881 tappis poola revolutsionäär [[Ignacy Hryniewiecki]] “[[Narodnaja Volja]]” täidesaatva komitee otsuse kohaselt isevalmistatud [[nitroglütseriin]]iga täidetud [[pomm]]i abil Aleksander II, kes oli [[Talvepalee]] lähedal teel koju. Esimese pommi oli heitnud terrorist [[Nikolai Rõssakov]], kuid see tabas juhuslikke tänavalkõndijaid. Keiser ei saanud viga, kuid astus kalessist välja, et toimunut uurida. Ihukaitsjad keelitasid teda sündmuskohalt kiiresti lahkuma, sest taibati, et Rõssakov ei tegutsenud seal üksi. Kuid Aleksander II ei kiirustanud lahkuma ning Hrynewiecki heitis talle pommi otse jalge ette. Plahvatus vigastas raskelt keisrit ja tema kaaskondlasi, aga ka terroristi ennast. Aleksander II jalad said rängalt vigastada ning ta jooksis sisuliselt verest tühjaks, surres 80 minutit pärast atentaati Talvepalees. 8 tundi pärast atentaati suri ka Hryniewiecki. [[Krahv]]inna [[Maria Kleinmichel]] kirjutas Aleksander II atentaadist: "Lõpuks sain selguse asjade käigust. Keiser oli külastanud pärast paraadi maneežis suurvürstinna Jekaterinat ja tagasisõidul oli talle visatud [[Katariina kanal]]i ääres neli pommi. Keisrit ennast tabas viies pomm, mis rebis talt mõlemad jalad. Verest nõretav keiser viidi Talvepaleesse /---/. Toodi keisri sinel, see oli rebenenud, verine, pori ja luukildudega kaetud. Paljud põlvitasid, lõid risti ette ja kummardasid nuttes reliikvia kohale. Kammerteenrid tõid verise veega kausse keisri magamistoast ja läbisid koridori. Neid peatati, pisteti käsi õnnistatud verre ja niisutati selles taskurätikuid." Pärast atentaati vahistati "Narodnaja Volja" juhid. [[Nikolai Kibaltšitš]], [[Sofja Perovskaja]], [[Nikolai Rõssakov]], [[Timofei Mihhailov]] ja [[Andrei Željabov]] mõisteti surma ja hukati, [[Gesja Gelfman]] saadeti [[Siber]]isse. ==Perekond== [[File:Мария Александровна и Александр II 1866.jpg|thumb|Maria Aleksandrovna ja Aleksander II (1866)]] Aleksander II oli kaks korda abielus. Tema esimene abielu oli [[Maria Aleksandrovna]]ga ([[1824]]–[[1880]]), kellega ta sai kaheksa last: *[[suurvürstinna]] [[Aleksandra Aleksandrovna Romanova]] (1842–1849) *[[suurvürst]] [[Nikolai Aleksandrovitš Romanov]] ([[1843]]–[[1865]]) *keiser [[Aleksander III]] ([[1845]]–[[1894]]) *suurvürst [[Vladimir Aleksandrovitš Romanov]] ([[1847]]–[[1909]]) *suurvürst [[Aleksei Aleksandrovitš Romanov]] ([[1850]]–[[1908]]) *suurvürstinna [[Maria Aleksandrovna (suurvürstinna)|Maria Aleksandrovna]] ([[1853]]–[[1920]]) *suurvürst [[Sergei Aleksandrovitš Romanov]] ([[1857]]–[[1905]]) *suurvürst [[Pavel Aleksandrovitš Romanov]] ([[1860]]–[[1919]]) Aleksander II teine abikaasa oli tema kauaaegne armuke [[Jekaterina Mihhailovna Dolgorukova]], kes sai hiljem vürstinna Jurjevski tiitli. Neil sündis neli last: *Georgi Aleksandrovitš Romanov Jurjevski ([[1872]]–[[1913]]) *Olga Aleksandrovna Romanov Jurjevski ([[1873]]–[[1925]]) *Boriss Aleksandrovitš Jurjevski ([[1876]]) *Jekaterina Aleksandrovna Romanov Jurjevski ([[1878]]–[[1959]]) == Mälestuse jäädvustamine == Tema järgi sai nime 1868–1915 Riias tegutsenud [[Riia Aleksandri gümnaasium]]. 1894. aastal avati Aleksander II monument Helsingis [[Senati väljak]]ul. 1898 avati Aleksander II monument Moskvas [[Moskva Kreml|Kremlis]]. Monument lammutati bolševike poolt 1918–1928. aastatel. 1903. aastal avati Tsaar-Vabastaja ratsamonument Bulgaarias [[Sofia]]s. 2005. aastal avati Aleksander II mälestusmärk Moskvas [[Päästja Kristuse katedraal]]i lähistel. <gallery> File:11-07-29-helsinki-by-RalfR-149.jpg|Aleksander II monument Helsingis File:Царю освободителю признателна България - panoramio.jpg|Monument Tsaar-Vabastajale Sofias </gallery> == Seos Eestiga == 1852. aastal nimetati ta [[Tartu ülikooli auliikmete loend|Tartu Ülikooli auliikmeks.]] ==Kirjandust== *[[Edvard Radzinski]] "''Aleksander II: Venemaa lootuse ja terrori vahel''" [[Tallinn]]: Varrak, [[2005]]. == Viited == {{Commons|Alexander II of Russia}} {{viited|allikad= <ref name="wMo0F">[http://www.spbdnevnik.ru/?show=article&id=3137 «Не прикасайся к Помазаннику Моему!»], www.spbdnevnik.ru</ref> }} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Nikolai I]] | nimi=[[Venemaa keiser]] | aeg=[[1855]]–[[1881]] | järgnev=[[Aleksander III]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Venemaa monarhid]] [[Kategooria:Venemaa keisrid]] [[Kategooria:Holstein-Gottorp-Romanovid]] [[Kategooria:Venemaa kindralfeldmarssalid]] [[Kategooria:Tartu ülikooli auliikmed]] [[Kategooria:Tallinna Mustpeade vennaskonna liikmed]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi Riiginõukogu liikmed]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi senaatorid]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Musta Kotka ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Aleksander Nevski ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Georgi I klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Georgi IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Vladimiri I klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna I klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Stanislavi I klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1818]] [[Kategooria:Surnud 1881]] qk8jpoaxhszyqgqm0chfdzxbpt7dbp4 0 9685 7144396 7000676 2026-05-02T08:16:30Z Kuriuss 38125 7144396 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2011}} [[Fail:Lagoon_Nebula.jpg|pisi|Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula)]] '''Täht''' on [[astronoomia]]s valgust kiirgav [[plasma]]st koosnev [[taevakeha]], mille [[kiirgusenergia]] pärineb tema sisemuses aset leidvast [[tuumasüntees]]ist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks [[valge kääbus|valged kääbused]] ja [[neutrontäht|neutrontähed]]), mis kiirgavad [[jääksoojus]]e arvel. Tavalised tähed on sfäärilise kujuga, nende kuju ja suuruse määrab [[gravitatsioon]]ijõu, gaasi rõhu ning kiirguse rõhu hüdrostaatiline tasakaal. Teadusliku definitsiooni kohaselt on tähed [[Isegraviteeruv süsteem|isegraviteeruvad]] ja [[hüdrostaatiline tasakaal|hüdrostaatilises tasakaalus]] olevad [[plasma]]kerad, mis toodavad ise [[energia]]t tuumasünteesiprotsessi abil. Tähtede toodetav energia [[kiirgus|kiirgab]] [[kosmos]]esse nii [[elektromagnetkiirgus]]ena (peamiselt [[nähtav valgus|nähtava valgusena]]) kui ka [[tähetuul]]ena ja [[neutriino]]de voona. Tähe [[näiv heledus|näivat heledust]] mõõdetakse [[näiv tähesuurus|näiva tähesuurus]]ega. [[Stellaarastronoomia]] uurib tähti ja nende erinevate arengujärkudega kaasnevaid nähtusi. Paljud tähed on gravitatsiooniliselt seotud teiste tähtedega, moodustades [[kaksiktäht]]i või üldisemalt [[mitmiktäht]]i. Näiteks [[Kaksikud (tähtkuju)|Kaksikute tähtkuju]] heledaim täht [[Kastor (täht)|Kastor]] on kuuiktäht. Kastori süsteemi keskme moodustavad kaks kuumadest tähtedest koosnevat kaksiktähte, kaugemal tiirleb tihe jahedate kääbustähtede paar. Tähed tekivad reeglina gruppidena, mida nimetatakse [[täheparv]]edeks või -assotsiatsioonideks. Tähed ei jaotu universumis ühtlaselt, vaid on tavaliselt grupeerunud [[galaktika]]tesse. Tüüpilises galaktikas on sadu miljardeid tähti. ==Tähtede elutsükkel== {{Vaata|Tähtede areng}} Tähed tekivad [[tähtedevaheline keskkond|tähtedevahelises keskkonnas]] asuvates suurema tihedusega regioonides, kuigi tihedus neis on siiski väiksem kui Maal saavutatavates vaakumites. Vastavaid regioone nimetatakse molekulaarududeks ja nad koosnevad peamiselt vesinikust, lisaks umbes 23–28% ulatuses heeliumist ning mõne protsendi ulatuses raskematest elementidest. ===Prototähe teke=== {{vaata|Täheteke}} [[Pilt:Witness the Birth of a Star.jpg|pisi|300px|Kunstniku kujutlus prototähe tekkeprotsessist tihedas molekulaarudus. [[NASA]] pilt]] Täheteke algab molekulaarudus tekkinud gravitatsioonilisest ebastabiilsusest, mille põhjuseks võivad olla näiteks [[supernoova]]de lööklained või [[galaktika]]te ühinemisprotsessid. Kui piirkonna tihedus on saavutanud kriitilise väärtuse ja pilve siserõhk ei suuda enam tasakaalustada gravitatsioonijõude, algabki gravitatsiooniline kokkutõmbumine.<ref name="Woodward" /> Tiheduse kasvades muundub gravitatsiooniline [[energia]] [[soojus]]eks ja pilve temperatuur hakkab tõusma. Olles jõudnud hüdrostaatilise tasakaalu olekusse, tekib pilve südamikus prototäht ja selle tuumas süttivad termotuumareaktsioonid.<ref name="Seligman" /> Neid, peajada eelses faasis tähti, ümbritseb tihti gaasist ja tolmust koosnev akreatsiooniketas, milles võivad tekkida [[planeet|planeedid]]. Gravitatsioonilise koondumise protsess kestab umbkaudu 10–15 miljonit aastat. ===Peajada=== Tähed veedavad [[peajada]]l umbes 90% oma elueast. Seal viibimise ajal saab täht oma energiat [[vesinik]]u [[tuumasüntees]]ist [[heelium]]iks, mis toimub tema südamikus. Selliseid tähti nimetataksegi peajada tähtedeks. Aja jooksul heeliumi osakaal üha tõuseb. Pideva tuumasünteesi ja sellest tuleneva hüdrostaatilise tasakaalu tõttu tõuseb tähe temperatuur ja suureneb heledus<ref name="Mengel" />, näiteks [[Päike]]se heledus on pärast peajadale jõudmist 4,6 miljardit aastat tagasi suurenenud 40% võrra.<ref name="Sackmann" /> Iga täht tekitab [[tähetuul]]t, mis tähendab pidevat gaasi ilmaruumi paiskamist. Enamiku tähtede jaoks on sellega kaasnev massikaotus tühine. Päike kaotab aastas 10⁻¹⁴ osa oma massist<ref name="Wood" /> ehk ainult 0,01% kogu eluea jooksul. Väga massiivsete tähtede jaoks on tähetuule efekt aga suur. Nad võivad kaotada 10⁻⁷ kuni 10⁻⁵ Päikese massi aastas ja niivõrd ulatuslik massikadu mõjutab oluliselt nende evolutsiooni.<ref name="de_Loore" /> Tähed, mille mass tekkides ületab 50 Päikese massi, võivad peajadal viibimise aja jooksul kaotada üle poole oma massist.<ref name="Royal_Greenwich" /> Peajadal viibimise aeg sõltub tähe algmassist ja absoluutsest heledusest ehk sellest, kui palju kütust tähel kulutada on ja kui intensiivselt ta seda teeb. Päikese eluiga on hinnanguliselt 10¹⁰ aastat. Suured tähed kulutavad oma kütust kiiresti ja seetõttu on nende eluiga suhteliselt lühike. Väikesed tähed, eeskätt [[punane kääbus|punased kääbused]], "põletavad" vesinikku väga aeglaselt ja nende eluiga võib ulatuda kümnete kuni sadade miljardite aastateni. Oma eluea lõpus muutuvad sellised tähed aina tuhmimaks, ent kuna selliste tähtede eluiga ületab universumi praegust vanust, 13,7 miljardit aastat, pole selles arengujärgus tähti vaadeldud. Peale massi mõjutab tähe evolutsiooni oluliselt ka heeliumist raskemate elementide kontsentratsioon. Astronoomias nimetatakse kõiki heeliumist raskemaid elemente metallideks ning nende ainete keemilist kontsentratsiooni metallilisuseks. Metallilisus mõjutab tähe tuumasünteesi protsesside kiirust, [[magnetväli|magnetvälja]] kujunemist<ref name="Pizzolato" /> ja tähetuule tugevust.<ref name="UCL" /> Vanemad, teise populatsiooni tähed, on oluliselt madalama metallilisusega kui nooremad, esimese populatsiooni tähed. See tuleneb molekulaarudude koostisest, millest nad pärinevad. Aja jooksul vanemad tähed surevad ning heidavad osa oma ainest ilmaruumi, rikastades sedasi molekulaarudusid raskemate elementidega. ===Peajadajärgne aeg=== Vähemalt 0,4 Päikese massiga tähtede väliskihid hakkavad paisuma ja jahtuma, kui täht on ammendanud tuumas leiduva vesiniku, ning heeliumi süttimisel tekib punane hiid. Näiteks viie miljardi aasta pärast, kui Päike on arenenud punaseks hiiuks, paisub ta maksimumraadiuseni umbes 1 [[astronoomiline ühik]], 250 korda tema praegusest suuremaks. Hiiuna kaotab ta intensiivse tähetuulega umbes 30% oma massist.<ref name="Sackmann" /><ref name="Schroder" /> Kuni 2,25-kordse Päikese massiga punases hiius jätkub vesiniku põlemine tuuma ümbritsevas kihis.<ref name="Hinshaw" /> See protsess surub tuuma kokku ning lõpuks algab tuumas heeliumi põletamine. Sellest tulenevalt tõmbub täht aeglaselt kokku ning tema pinnatemperatuur kasvab. Raskemate tähtede puhul läheb tuum enam-vähem sujuvalt vesiniku põlemiselt üle heeliumi põlemisele, vesiniku põlemine toimub endiselt ka tuuma kohale jäävas kihis. Pärast heeliumi ammendumist tuumas jätkuvad termotuumareaktsioonid tuuma ümbritsevas kihis. Kõrge temperatuuriga tuum koosneb selleks ajaks peamiselt [[hapnik]]ust ja [[süsinik]]ust. Seejärel jätkub tähe evolutsioon sarnaselt punase hiiu evolutsiooniga, ent kõrgema pinnatemperatuuriga. ===Massiivsed tähed=== Väga suure massiga tähed paisuvad heeliumi põlemise faasis punasteks ülihiidudeks. Kui tuuma heeliumivarud on ammendunud, võivad nad jätkata heeliumist raskemate elementide sünteesi. Tuuma surutakse kokku, kuni temperatuur on piisav, et algaks süsiniku põlemine. See protsess jätkub, järgmistes faasides [[neoon]]i, hapniku, [[räni]] põlemisega. Tähe elu lõpufaasis toimub tähes sibulasarnase kihistumisega kihtpõlemine. Igas kihis toimub erinev termotuumaprotsess, välimises vesiniku põlemine, järgmises heeliumi põlemine jne.<ref name="Royal_Greenwich" /> Viimasesse faasi on täht jõudnud siis, kui sünteesiprotsessid jõuavad [[raud|raua]] tootmiseni. Raua [[eriseosenergia]] on maksimumilähedane, seega ei saa täht saada energiat raua edasisest sünteesimisest raskemateks elementideks ega raua lõhustamisest kergemateks elementideks. Vastavad protsessid hoopis neelaksid energiat. ===Kokkukukkumine=== Keskmise suurusega kaugele evolutsioneerunud täht heidab oma välimised kihid [[planetaarudu]]na ilmaruumi. Kui välimise atmosfääri eemaldumisest järele jäänud osa mass on väiksem kui 1,4 Päikese massist, tõmbub täht kokku suhteliseks väikeseks, umbes Maa mõõtu objektiks, mis ei ole piisavalt massiivne edasiseks kokkutõmbumiseks. Selliseid objekte nimetatakse [[valge kääbus|valgeteks kääbusteks]]<ref name="Liebert" />. [[Elektronkõdunud olek]]us aine valges kääbuses ei ole enam [[plasma]], kuigi tähti kirjeldatakse tavaliselt kui plasmakerasid. Valged kääbused jahtuvad ning väga pika aja jooksul saavad neist [[must kääbus|mustad kääbused]]. [[Pilt:Crab Nebula.jpg|pisi|[[Crab Nebula|Krabi udukogu]], supernoova jäänused – esimest korda vaadeldud 1050 AD]] Tuumasünteesiprotsessid suuremates tähtedes jätkuvad, kuni raudtuum on kasvanud nii suureks (rohkem kui 1,4 Päikese massi), et see ei suuda enam tasakaalustada omaenda massi. Sel hetkel kukub raudtuum kokku – [[elektron]]id langevad [[prooton]]itesse, moodustades elektronhaarde protsessis [[neutron]]eid ja [[neutriino]]sid. Tuuma kollapsile järgneva tähe ülejäänud massi tuumale kukkumisest tekkiv lööklaine põhjustab ülejäänud tähe plahvatamise supernoovana. Selle plahvatuse käigus heidetakse ilmaruumi valdav osa tähe gaasist. Supernoovad on niivõrd heledad, et võivad lühikest aega olla heledamad kui kogu nende kodugalaktika. Linnutees toimunud supernoovasid on ajalooliselt jälgitud kui taevasse tekkinud "uusi tähti".<ref name="Goddard" /> Enamik tähe materjali paisatakse supernoova plahvatuse käigus ilmaruumi, tekib helenduv gaasudu – supernoova jäänuk. Tähest jääb järele kas [[neutrontäht]], mis mõnikord käitub [[pulsar]]i või röntgenikiirteallikana, või, suurimate tähtede korral (piisavalt massiivsed, et tähejäänuki mass oleks suurem kui 4 Päikese massi), [[must auk]].<ref name="Fryer" /> Neutrontähes on aine neutron-kõdunud seisundis, võimalik, et tsentri ümbruses on aine eksootilisemas [[QCD]] (''quantum coupled degeneracy'' – kvantsidestus kõdumine) seisundis. Mustas augus on aine seisundis, mida hetkel ei mõisteta. Supernoova plahvatuse käigus eemale heidetud tähe väliskihid sisaldavad raskeid elemente, mis võivad minna ringlusse uutes tähetekkeprotsessides. Selle protsessi tõttu on planeetide teke võimalik. Supernoovadest ja massiivsetest tähtedest tulenev osakeste voog mängib suurt rolli tähtedevahelise ruumi keskkonna kujunemises. ==Vaata ka== *[[Kinnistäht]] *[[Tähe atmosfäär]] *[[Tähtede loend tähesuuruse järgi]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Woodward">{{cite journal| last=Woodward | first=P. R.| title=Theoretical models of star formation| journal=Annual review of astronomy and astrophysics| year=1978 | volume=16| issue=1 | pages=555–584 | doi = 10.1146/annurev.aa.16.090178.003011| bibcode=1978ARA A..16..555W | issn=0066-4146 }}</ref> <ref name="Seligman">{{Netiviide |autor=Seligman |first=Courtney |url=http://courtneyseligman.com/text/stars/starevol2.htm |arhiivi url=https://web.archive.org/web/20080623190408/http://courtneyseligman.com/text/stars/starevol2.htm |archivedate=23.06.2008 |pealkiri=Slow Contraction of Protostellar Cloud |work=Self-published |vaadatud=2006-09-05 |arhiivimisaeg=2008-06-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080623190408/http://courtneyseligman.com/text/stars/starevol2.htm |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="Mengel">{{cite journal| author= Mengel, J. G.; Demarque, P.; Sweigart, A. V.; Gross, P. G.| title=Stellar evolution from the zero-age main sequence| journal=Astrophysical Journal Supplement Series| year=1979 | volume=40 | pages=733–791| bibcode=1979ApJS...40..733M | doi = 10.1086/190603}}</ref> <ref name="Sackmann">{{cite journal | author=Sackmann, I. J.; Boothroyd, A. I.; Kraemer, K. E. | title=Our Sun. III. Present and Future | url=https://archive.org/details/sim_astrophysical-journal_1993-11-20_418_1/page/456 | page=457 | journal=Astrophysical Journal | year=1993 | volume=418 | bibcode=1993ApJ...418..457S | doi = 10.1086/173407}}</ref> <ref name="Wood">{{cite journal| author=Wood, B. E.; Müller, H.-R.; Zank, G. P.; Linsky, J. L.| title=Measured Mass-Loss Rates of Solar-like Stars as a Function of Age and Activity| journal=The Astrophysical Journal| year=2002| volume=574| issue=1| pages=412–425| url=http://www.journals.uchicago.edu/doi/full/10.1086/340797| doi=10.1086/340797| bibcode=2002ApJ...574..412W| arxiv=astro-ph/0203437}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="de_Loore">{{Cite journal |last=de Loore |first=C. |title=Evolution of massive stars with mass loss by stellar wind |journal=Astronomy and Astrophysics |year=1977 |volume=61 |issue=2 |pages=251–259 |bibcode=1977A&A....61..251D |last2=de Greve, J. P.; Lamers, H. J. G. L. M.}}</ref> <ref name="Royal_Greenwich">{{Netiviide |url=http://www.nmm.ac.uk/server/show/conWebDoc.727 |pealkiri=The evolution of stars between 50 and 100 times the mass of the Sun |väljaandja=Royal Greenwich Observatory |vaadatud=2006-09-07}}</ref> <ref name="Pizzolato">{{cite journal| author=Pizzolato, N.; Ventura, P.; D'Antona, F.; Maggio, A.; Micela, G.; Sciortino, S.| title=Subphotospheric convection and magnetic activity dependence on metallicity and age: Models and tests| journal=Astronomy & Astrophysics| year=2001 | volume=373| issue=2 | pages=597–607| url=http://www.edpsciences.org/articles/aa/abs/2001/26/aah2701/aah2701.html| doi=10.1051/0004-6361:20010626| bibcode=2001A&A...373..597P}}</ref> <ref name="UCL">{{Netiviide |date=18. juuni 2004 |url=http://www.star.ucl.ac.uk/groups/hotstar/research_massloss.html |arhiivi url=https://web.archive.org/web/20041122143115/http://www.star.ucl.ac.uk/groups/hotstar/research_massloss.html |archivedate=22.11.2004 |pealkiri=Mass loss and Evolution |väljaandja=UCL Astrophysics Group |vaadatud=2006-08-26 |arhiivimisaeg=2004-11-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20041122143115/http://www.star.ucl.ac.uk/groups/hotstar/research_massloss.html |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="Schroder">{{cite journal | first=K.-P. | last=Schröder | author2=Smith, Robert Connon| year=2008 | title=Distant future of the Sun and Earth revisited | doi=10.1111/j.1365-2966.2008.13022.x | journal=Monthly Notices of the Royal Astronomical Society | volume = 386 | issue=1 | page = 155 | bibcode=2008MNRAS.386..155S}} Vaata ka {{cite news| url=http://space.newscientist.com/article/dn13369-hope-dims-that-earth-will-survive-suns-death.html?feedId=online-news_rss20| title=Hope dims that Earth will survive Sun's death| date=22. veebruar 2008| work=NewScientist.com news service| first=Jason| last=Palmer| accessdate=24.03.2008| archive-date=17.03.2008| archive-url=https://web.archive.org/web/20080317001540/http://space.newscientist.com/article/dn13369-hope-dims-that-earth-will-survive-suns-death.html?feedId=online-news_rss20| url-status=dead}}</ref> <ref name="Hinshaw">{{Netiviide |autor=Hinshaw Gary |aeg=2006-08-23 |url=http://map.gsfc.nasa.gov/m_uni/uni_101stars.html |pealkiri=The Life and Death of Stars |väljaandja=NASA WMAP Mission |vaadatud=2006-09-01}}</ref> <ref name="Liebert">{{cite journal | author=Liebert, J. | title=White dwarf stars | journal=Annual review of astronomy and astrophysics | year=1980 | volume=18 | issue=2 | pages=363–398 | bibcode=1980ARA&A..18..363L | doi = 10.1146/annurev.aa.18.090180.002051}}</ref> <ref name="Goddard">{{Netiviide |date=6. aprill 2006 |url=http://heasarc.gsfc.nasa.gov/docs/objects/snrs/snrstext.html |pealkiri=Introduction to Supernova Remnants |väljaandja=Goddard Space Flight Center |vaadatud=2006-07-16 |arhiivimisaeg=2020-05-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200528205721/https://heasarc.gsfc.nasa.gov/docs/objects/snrs/snrstext.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Fryer">{{cite journal | author=Fryer, C. L. | title=Black-hole formation from stellar collapse | journal=Classical and Quantum Gravity | year=2003 | volume=20 | issue=10 | pages=S73–S80 | url=http://www.iop.org/EJ/abstract/0264-9381/20/10/309 | doi = 10.1088/0264-9381/20/10/309 | bibcode=2003CQGra..20S..73F}}</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Category:Stars}} {{Vikitsitaadid|Täht}} *[[Tõnu Viik (astronoom)|Tõnu Viik]]: [http://teadus.err.ee/salv?id=1895&saade=211 Teaduse helisõnastik: Täht] ERR Teadus, 15. aprill 2010 [[Kategooria:Tähed| ]] 8xh66i2ca6dz9s5in2c5wz041p2xy7e 0 10154 7144325 6860045 2026-05-02T07:05:55Z Andres 5 /* Vaata ka */ 7144325 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|äägib California osariigist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[California (täpsustus)]]}} {{Provints | nimi = California osariik | nimi1_keel = inglise | nimi1 = State of California | lipp = Flag of California.svg | lipu_link = [[California lipp]] | vapp = Seal of California.svg | vapi_link = [[California osariigi pitsat]] | pindala = | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimetus = [[Pealinn]] | keskuse_nimi = [[Sacramento]] | asendikaardi_pilt = California in United States.svg }} [[Fail:"I Love You, California", performed by the Prince's Orchestra in 1914 for Columbia Records.oga|pisi|California tunnuslaulu "I Love You, California" esitab Prince's Orchestra 1914. aastal]] '''California''' (mööndav ka ''Kalifornia'') on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[osariik (USA)|osariik]] riigi lääneosas [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] rannikul. Põhjas piirneb see [[Oregon]]i osariigiga, idas [[Nevada]]ga, kagus [[Arizona]]ga ja lõunas [[Mehhiko]] osariigiga [[Baja California]]. California on [[USA]] suurima [[elanike arv]]uga ning [[pindala]]lt kolmas osariik (suuremad on [[Alaska]] ja [[Texas]]). Osariigi pealinn on [[Sacramento]]. [[California kuberner]] on [[Gavin Newsom]]. Aastatel 2003–2011 oli kuberner [[Arnold Schwarzenegger]] ja 2011–2019 [[Jerry Brown]] == Nimi == Nimi ''California'' arvatakse tulenevat [[mustad amatsoonid|mustade amatsoonide]] fantastilisest paradiisist, mida valitses kuninganna [[Calafia]]. Sellest jutustab [[1510]]. aastal avaldatud "Esplandiani seiklused", mille Hispaania seikluskirjanik [[Garci Rodríguez de Montalvo]] kirjutas "[[Gallia Amadís]]e" järjena. Montalvo järgi oli Calafia kuningriik kauge kullarikas maa, kus elasid [[greif]]id ja muud kummalised koletised. Nimi ''California'' on tänini säilinud Euroopa päritolu nimedest USA-s vanuselt viies. [[California saar]]eks ristis maa Hispaania ekspeditsioon [[Diego de Becerra]] ja [[Fortun Ximenez]]e juhtimisel, kes maabusid [[1533]]. aastal [[Hernán Cortés]]i käsul California poolsaare lõunatipul. == Ajalugu == Kunagi tähistas nimi ''California'' [[Hispaania]]le kuulunud suurt maa-ala Põhja-Ameerikas. Sellesse kuulus suur osa nüüdsetest USA edelaosariikidest, samuti [[California poolsaar]]. [[18. sajand]]i lõpus koloniseeris Hispaania impeerium [[Alta California]] nime kandva ala, mis hõlmab California territooriumi põhja pool California poolsaart, osana [[Uus-Hispaania asekuningriik|Uus-Hispaania asekuningriigist]]. [[1821]] sai Alta California pärast [[Mehhiko iseseisvussõda]] osaks Mehhikost. Veidi pärast [[Mehhiko-Ameerika sõda|Mehhiko-Ameerika sõja]] algust [[1846]]. aastal kuulutas rühm Ameerika asunikke [[Sonoma]]s välja sõltumatu [[California Vabariik|California Vabariigi]], mis pidi hõlmama Alta California ala. Ehkki vabariigi eluiga jäi lühikeseks, sai selle lipust nüüdse [[California osariigi lipp|California osariigi lipu]] eelkäija. USA võidule sõjas järgnes [[Guadalupe Hidalgo rahu]]leping, millega Mehhiko loobus Alta Californiast USA kasuks. Alta California lääneosast sai California osariik, mis võeti Ameerika Ühendriikide koosseisu 31. osariigina [[9. september|9. septembril]] [[1850]]. [[California kullapalavik]]u puhkedes [[1848]]. aastal hakkas piirkonda saabuma tuhandeid sisserändajaid ja järgmise kümmekonna aastaga osariigi rahvaarv mitmekordistus. Esimene [[raudtee]] ehitati Californiasse [[1869]]. aastal. == Loodus == California maastik on mitmekesine. See laiub Vaikse ookeani rannikust läänes [[Sierra Nevada (USA)|Sierra Nevada]] mägedeni idas, [[Mojave kõrb]]est kagus [[Redwood-Douglas]]e okaspuumetsadeni loodes. Osariigi keskosas domineerib tähtis põllumajandusala [[Keskorg]] (Central Valley), mida poolitab [[Sacramento jõgi|Sacramento]] ja [[San Joaquini jõgi|San Joaquini]] jõgede delta. Oru põhjaosas, [[Sacramento org|Sacramento orus]], kulgeb Sacramento jõgi ning lõunaosas, [[San Joaquini org|San Joaquini orus]], San Joaquini jõgi. Keskorus kasvatatakse umbes kolmandik California põllumajandustoodangust. Kolmandikku osariigist katavad metsad, USA osariikidest on metsasem vaid Alaska. Californias kasvab kõige rohkem [[mänd|männiliike]] kogu USA osariikidest. Paljud [[Valgemäed (California)|Valgemägede]] (''White Mountains'') puudest on maailma vanimad; üks [[Balfouri mänd]] nimega Methuselah on üle 4800 aastat vana. [[Sierra Nevada (USA)|Sierra Nevada]] mägedes asub Ameerika Ühendriikide põhiosa kõrgeim punkt [[Whitney mägi]] (4421&nbsp;m), samuti on Californias USA madalaim punkt [[Surmaorg]] (''Death Valley''). Kuna osariik paikneb [[Vaikse ookeani tulerõngas]], on [[maavärin]]ad seal tavalised; aastas esineb neid umbes 37 000. <gallery mode="packed"> Redwood National Park, fog in the forest.jpg|[[Redwoodi rahvuspark]] Death Valley Mesquite Sand Dunes.jpg|[[Surmaorg]] [[Mojave kõrb]]es 1 yosemite valley tunnel view 2010.JPG|[[Yosemite rahvuspark]] Sherwin Range, Benton Crossing.jpg|Lumega kaetud Sierra Nevada mäed </gallery> === Kaitsealad === Californias asub üheksa rahvusparki: [[Channel Islandsi rahvuspark]], [[Joshua Tree rahvuspark]], [[Kings Canyoni rahvuspark]], [[Lasseni vulkaani rahvuspark]], [[Pinnaclesi rahvuspark]], [[Redwoodi rahvuspark]], [[Sekvoia rahvuspark]], [[Surmaoru rahvuspark]] ja [[Yosemite rahvuspark]]. Lisaks asub seal veel arvukalt teisi kaitsealasid. === Kliima === Californfia kliima on piirkonniti erinev. Suuremas osas osariigis valitseb kuumade ja kuivade suvede ning jahedate ja vihmaste talvedega [[vahemereline kliima]]. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Californias on 56,7&nbsp;°C, mis mõõdeti [[10. juuli]]l [[1913]] Surmaorus. See on ühtlasi ka maailma kõige kõrgeim registreeritud õhutemperatuur. Madalaim temperatuur mõõdeti [[Boca]]s [[20. jaanuar]]il [[1937]], mil oli −43&nbsp;°C külma. == Rahvastik == [[Pilt:LA Skyline Mountains2.jpg|pisi|[[Los Angeles]]]] [[Pilt:Panorama de San Diego.jpg|pisi|[[San Diego]]]] [[Pilt:USA-San Jose-Downtown-1.jpg|pisi|[[San Jose]]]] Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga 39 538 223. [[USA 2010. aasta rahvaloendus|2010. aasta rahvaloenduse]] kohaselt elas Californias 37 253 956 inimest.<ref name="W65pW" /> 2010. aasta rahvaloenduse järgi moodustasid 57,6% elanikest valged, 13,0% aasialased, 6,2% mustanahalised ja 1,0% [[põlisameeriklased]]. [[Ladinaameeriklased|Ladinaameeriklasi]] (sõltumata rassist) on 37,6%.<ref name="MFEiI" /> Keskmine [[asustustihedus]] on 95 in/km². === Suurimad linnad === {{pikemalt artiklis|California linnade loend}} Kokku on Californias 2011. aasta seisuga 482 linna. Seal asub ka kaheksa USA 50 kõige suurema elanike arvuga linnast. {| class=wikitable |- ! Koht ! Linn ! Elanike arv<br><small>(2015)</small> ! Maakond |- | align=center | 1. | [[Los Angeles]] | align=right | 3 971 883 | [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | align=center | 2. | [[San Diego]] | align=right | 1 394 928 | [[San Diego maakond|San Diego]] |- | align=center | 3. | [[San Jose]] | align=right | 1 026 908 | [[Santa Clara maakond|Santa Clara]] |- | align=center | 4. | [[San Francisco]] | align=right | 864 816 | [[San Francisco maakond|San Francisco]] |- | align=center | 5. | [[Fresno]] | align=right | 520 052 | [[Fresno maakond|Fresno]] |- | align=center | 6. | [[Sacramento]] | align=right | 490 712 | [[Sacramento maakond|Sacramento]] |- | align=center | 7. | [[Long Beach]] | align=right | 474 140 | [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | align=center | 8. | [[Oakland]] | align=right | 419 267 | [[Alameda maakond|Alameda]] |- | align=center | 9. | [[Bakersfield]] | align=right | 373 640 | [[Kerni maakond|Kern]] |- | align=center | 10. | [[Anaheim]] | align=right | 350 742 | [[Orange'i maakond (California)|Orange]] |} == Haldusjaotus == {{pikemalt artiklis|California maakondade loend}} Osariik jaguneb 58 maakonnaks. Pindalalt on suurim [[San Bernardino maakond]], rahvaarvult [[Los Angelese maakond]]. {{veergude loend|laius=15em| # [[Alameda maakond]] # [[Alpine'i maakond]] # [[Amadori maakond]] # [[Butte'i maakond]] # [[Calaverase maakond]] # [[Colusa maakond]] # [[Contra Costa maakond]] # [[Del Norte maakond]] # [[El Dorado maakond]] # [[Fresno maakond]] # [[Glenni maakond]] # [[Humboldti maakond (California)|Humboldti maakond]] # [[Imperiali maakond]] # [[Inyo maakond]] # [[Kerni maakond]] # [[Kingsi maakond (California)|Kingsi maakond]] # [[Lake'i maakond (California)|Lake'i maakond]] # [[Lasseni maakond]] # [[Los Angelese maakond]] # [[Madera maakond]] # [[Marini maakond]] # [[Mariposa maakond]] # [[Mendocino maakond]] # [[Mercedi maakond]] # [[Modoci maakond]] # [[Mono maakond]] # [[Monterey maakond]] # [[Napa maakond]] # [[Nevada maakond (California)|Nevada maakond]] # [[Orange'i maakond (California)|Orange'i maakond]] # [[Placeri maakond]] # [[Plumasi maakond]] # [[Riverside'i maakond]] # [[Sacramento maakond]] # [[San Benito maakond]] # [[San Bernardino maakond]] # [[San Diego maakond]] # [[San Francisco]] # [[San Joaquini maakond]] # [[San Luis Obispo maakond]] # [[San Mateo maakond]] # [[Santa Barbara maakond]] # [[Santa Clara maakond]] # [[Santa Cruzi maakond]] # [[Shasta maakond]] # [[Sierra maakond]] # [[Siskiyou maakond]] # [[Solano maakond]] # [[Sonoma maakond]] # [[Stanislause maakond]] # [[Sutteri maakond]] # [[Tehama maakond]] # [[Trinity maakond (California)|Trinity maakond]] # [[Tulare maakond]] # [[Tuolumne'i maakond]] # [[Ventura maakond]] # [[Yolo maakond]] # [[Yuba maakond]] }} == Majandus == California kullapalavik 1848. aastal tõi kaasa järsud muutused ühiskonnas ja rahvastikus. Californiasse rändas arvukalt immigrante USAst ja mujaltki, algas majandusbuum. [[20. sajand]]i alguse võtmearengud olid Los Angelese esiletõus Ameerika [[meelelahutustööstus]]e keskusena ning suure, kogu osariiki katva [[turism]]isektori areng. 20. sajandi teisel poolel arenesid tehnoloogia- ja [[Infotehnoloogia|IT]]-sektor, tipnedes [[Silicon Valley]] kasvuga. Lisaks õitsvale [[põllumajandus]]ele on California majanduses olulised ka lennuki- ja [[kosmosetööstus]], [[haridus]] ning [[tootmine]]. Kui California oleks iseseisev, oleks selle majandus suuruselt maailmas kaheksas, rahvaarvult 35. ja pindalalt 59. riik. 2024. aastal oli California [[SKP]] 4,08 triljonit [[USA dollar]]it, mis moodustas 14,1% USA 2024. aasta SKP-st.<ref name="GDPByState">{{cite web |title=GDP by State |url=https://www.bea.gov/data/gdp/gdp-state |website=GDP by State &#124; U.S. Bureau of Economic Analysis (BEA) |publisher=Bureau of Economic Analysis |access-date=10 April 2022}}</ref> 2024. aasta novembris oli Californias tööpuuduse määr 5,4%.<ref name="BN1zz" /> == Transport == [[Los Angelese rahvusvaheline lennujaam|Los Angeleses]] ja [[San Francisco rahvusvaheline lennujaam|San Franciscos]] asuvad maailma ühed suurimad rahvusvahelised lennujaamad. Samuti on nad mandrit läbivate raudteeliinide lõppjaamad. Tähtsamad meresadamad on Los Angeles, Long Beach, San Francisco, Oakland ja San Diego. [[Santa Monica]]s asus maantee [[Route 66]] lõpp-punkt. == Sport == [[Pilt:LA Coliseum gate.jpg|pisi|[[Los Angeles Memorial Coliseum]], staadion, millel on kaks korda peetud [[suveolümpiamängud]]]] California osariik on ainus USA osariikidest, kus toimusid nii [[Suveolümpiamängud|suve]]- kui ka [[taliolümpiamängud]]. [[1932. aasta suveolümpiamängud|1932.]] ja [[1984. aasta suveolümpiamängud]] toimusid [[Los Angeles]]es. [[Squaw Valley]]s peeti [[1960. aasta taliolümpiamängud]]. Osa [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994. aasta jalgpalli MM-i]] mänge toimus Californias. Staadionil [[Rose Bowl]] Los Angeleses mängiti 8 mängu, seehulgas ka finaalmäng. [[San Jose]]s asuval [[Stanford Stadium]]il toimus kuus mängu. NFL-i [[Super Bowl]]i mängu peeti Californias 11 korda neljal eri staadionil. Californias tegutseb 18 klubi, mis mängivad USA kõrgeimates liigades ([[NFL]], [[NBA]], [[NHL]], [[MLB]], [[MLS]]). Californias peetakse ka erinevaid motospordi võistlusi. [[Long Beach]]is toimuvad [[IndyCar Series]] ja [[American Le Mans Series]] etapid ja varem peeti seal ka [[Vormel 1]] etappi. [[Auto Club Speedway]]l [[Fontana]]s toimuvad NASCAR Sprint Cup Seriesi ja [[Champ Car|CART]] Indycari etapid. Tabelis on toodud Californias baseeruvad klubid. {| class="wikitable" |- ! Klubi ! Sport ! Liiga |- | [[Los Angeles Rams]] | [[Ameerika jalgpall]] | [[NFL]] |- | [[San Diego Chargers]] | Ameerika jalgpall | NFL |- | [[San Francisco 49ers]] | Ameerika jalgpall | NFL |- | [[Los Angeles Dodgers]] | [[pesapall]] | [[MLB]] |- | [[Los Angeles Angels]] | pesapall | MLB |- | [[Oakland Athletics]] | pesapall | MLB |- | [[San Diego Padres]] | pesapall | MLB |- | [[San Francisco Giants]] | pesapall | MLB |- | [[Golden State Warriors]] | [[korvpall]] | [[NBA]] |- | [[Los Angeles Clippers]] | korvpall | NBA |- | [[Los Angeles Lakers]] | korvpall | NBA |- | [[Sacramento Kings]] | korvpall | NBA |- | [[Anaheim Ducks]] | [[jäähoki]] | [[NHL]] |- | [[Los Angeles Kings]] | jäähoki | NHL |- | [[San Jose Sharks]] | jäähoki | NHL |- | [[Los Angeles Galaxy]] | [[jalgpall]] | [[MLS]] |- | [[San Jose Earthquakes]] | jalgpall | MLS |- | [[Los Angeles FC]] | jalgpall | MLS |- | [[Los Angeles Sparks]] | korvpall | [[WNBA]] |} == Sümboolika == [[Pilt:California 1.svg|pisi|püsti|Teetähis]] [[Pilt:2005 CA Proof.png|pisi|püsti|[[Veeranddollarine]]]] * Tunnuslill on [[kalifornia läänemagun]]. * Tunnuspuud on [[ranniksekvoia]] ja [[mammutipuu]]. * Tunnusloom on [[kalifornia grisli]]. * Tunnuslind on [[kalifornia tuttvutt]]. * Tunnuskala on [[vikerforell]]i alamliik ''[[Oncorhynchus mykiss aguabonita]]''. * Tunnuskahepaikne on [[Konlased|konlane]] ''[[Rana draytonii]]''. * Tunnusheintaim on [[Kõrrelised|kõrreline]] ''[[Nassella pulchra]]''. * Tunnusputukas on [[Põualibliklased|põualibliklane]] ''[[Zerene eurydice]]''. * Tunnusroomaja on [[kaevur-kilpkonn]]. * Tunnusfossiil on ''[[Smilodon]]''. * Tunnusvääriskivi on [[benitoiit]]. * Tunnuslaul on "[[I Love You, California]]". * Tunnustants on [[lääneranniku sving]]. == Vaata ka == * [[California Ülikool]] * [[California kummituslinnade loend]] * [[Legoland California]] * [[Lõuna-California]] * [[Põhja-California]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="W65pW">[http://www.census.gov/2010census/data/population.swf?init_year=2010&cache=1000] vaadatud 8.05.11</ref> <ref name="MFEiI">[https://www.census.gov/quickfacts/table/BZA010214/06 California]. census.gov. Vaadatud 5.3.2017</ref> <ref name="BN1zz">[https://www.bls.gov/lau/ "Local Area Unemployment Statistics"]. bbls.gov. Vaadatud 5.3.2017</ref> }} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://www.ca.gov/ California osariigi koduleht] {{Geograafiline asukoht |Keskel = California |Põhi = {{Pisilipp|Oregon}} |Kirre = |Ida = {{Pisilipp|Nevada}} {{Pisilipp|Arizona}} |Kagu = |Lõuna = {{Pisilipp|Baja California}} {{Pisilipp|Mehhiko}} |Edel = {{Pisilipp|Hawaii osariik}} / ''[[Vaikne ookean]]'' |Lääs = ''[[Vaikne ookean]]'' |Loe = ''[[Vaikne ookean]]'' }} {{Ameerika Ühendriikide poliitiline jaotus}} {{koord |NS=37.0 |EW=-120.0 |type=adm1st |region=US-CA}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide osariigid]] [[Kategooria:California| ]] baov3ncesh8sji4wcg0d64rrpy2ib7p 0 11112 7144150 6427264 2026-05-01T20:07:36Z Amherst99 15496 /* */ 7144150 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Alsace'i piirkond | nimi1_keel = prantsuse | nimi1 = Région Alsace | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Region Elsass | lipp = Flag of Alsace.svg | lipu_link = [[Alsace'i lipp]] | vapp = Blason région fr Alsace.svg | vapi_link = [[Alsace'i vapp]] | pindala = 8280 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Strasbourg]] | asendikaardi_pilt = Alsace in France.svg }} '''Alsace''' [alz'ass] (ka '''Elsass''') oli [[piirkond (Prantsusmaa)|piirkond]] ([[1. järgu haldusüksus]]) Prantsusmaa kirdeosas. Piirkond jagunes kaheks departemanguks: [[Bas-Rhini departemang|Bas-Rhin]] ja [[Haut-Rhini departemang|Haut-Rhin]]. 2016. aastal moodustati Alsace'i, [[Champagne-Ardenne]]'i ja [[Lorraine]]'i piirkonna alal [[Grand Est]]i piirkond. == Viited == {{viited}} {{koord |type=adm1st |region=FR-A}} [[Kategooria:Prantsusmaa endised piirkonnad]] lst4vm5a9wk6kmjgz1pbrzlh4dblfhv 0 11168 7144145 7143611 2026-05-01T19:56:35Z Andres 5 7144145 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib tänapäeva Hispaania haldusüksusest; ajaloolise piirkonna kohta vaata artiklit [[Astuuria (ajalooline piirkond)]]; kuningriigi kohta vaata artiklit [[Astuuria kuningriik]]}} {{Provints | nimi = Astuuria Vürstiriigi autonoomne piirkond | nimi1_keel = hispaania | nimi1 = Comunidad Autónoma del Principado de Asturias | nimi2_keel = astuuria | nimi2 = Comunidá Autónoma del Principáu d'Asturies | lipp = Flag of Asturias.svg | lipu_link = [[Astuuria lipp]] | vapp = Escudo de Asturias.svg | vapi_link = [[Astuuria vapp]] | pindala = | elanikke = | keskuse_nimetus = Pealinn | keskuse_nimi = [[Oviedo]] | asendikaardi_pilt = Asturias in Spain.svg | osm = pind }} '''Astuuria''' (ametlikult '''Astuuria Vürstiriik''', [[hispaania keel]]es ''Principado de Asturias'', [[astuuria keel]]es ''Principáu d'Asturies''; [[galeegi-astuuria keel]]es ''Principao d'Asturias'') on [[Hispaania]] [[autonoomne piirkond (Hispaania)|autonoomne piirkond]]. Piirkonna mandriosa asub Pürenee poolsaare loodeosas. Põhjast uhub seda [[Kantaabria meri]], läänes piirneb see [[Lugo provints]]iga ([[Galicia]]), lõunas [[Leóni provints]]iga ([[Castilla y León]]) ja idas [[Kantaabria]]ga. Astuuria ei jagune [[provints (Hispaania)|provintsideks]], vaid kattub '''Astuuria provintsi''' (varem '''Oviedo provintsi''') territooriumiga. [[Oviedo]] linn on vastavalt [[Astuuria Vürstiriigi autonoomiastatuut|Astuuria Vürstiriigi autonoomiastatuudi]]le Astuuria Vürstiriigi institutsioonide asukoht. [[vürstiriik|Vürstiriigiks]] nimetatakse seda ajaloolistel põhjustel: [[Kastiilia kroon]]i — ja hiljem [[Hispaania kroon]]i — pärija kandis [[Astuuria vürst]]i tiitlit, mille lõi Kastiilia kuningas [[Juan I]] aastal 1388. Astuuria pindala on 10 603,57 km², mis moodustab 2,1% Hispaania pindalast; Hispaania [[autonoomne piirkond (Hispaania)|autonoomsete piirkondade]] seas on Astuuria pindalalt 10. kohal. Astuuria rahvaarv on 1 015 128 elanikku ([[Instituto Nacional de Estadística|INE]] 2025)<ref>[https://www.ine.es/jaxiT3/Datos.htm?t=67988 Censo anual de población 2021-2025], ine.es.</ref> või 1 013 529 elanikku (1. jaanuar)<ref>[https://www.ine.es/jaxiT3/Datos.htm?t=2886 INE].</ref>. 2024. aastal oli elanikke 1 008 028 (1. jaanuar)<ref>[https://www.ine.es/jaxiT3/Datos.htm?t=2886 INE].</ref>. 2021. aastal oli elanike arv 1 011 792 (1. jaanuar)<ref>[https://www.ine.es/jaxiT3/Datos.htm?t=2886 INE].</ref>, mis moodustas 2,4% Hispaania rahvaarvust; autonoomsete piirkondade seas oli see 14. kohal. [[Rahvastiku tihedus]] on 95,4 in/km². Piirkonna rahvarohkeim linn on [[Gijón]]. Praegune Astuuria territoorium kattub põhijoontes endise [[Oviedo Astuuria]] alaga, mis piirnes [[Santillana Astuuria]]ga. [[Javier de Burgos]]e 1833. aasta haldusreformiga sai Oviedo Astuuria piirkonnast [[Oviedo provints]], mis sai endale ka osa Santillana Astuuria alast — [[Peñamellera Alta vald|Peñamellera Alta]], [[Peñamellera Baja vald|Peñamellera Baja]] ja [[Ribadedeva vald|Ribadedeva valla]]; ülejäänud osa Santillana Astuuriast liideti [[Santanderi provints]]iga, millest hiljem sai Kantaabria autonoomne piirkond. Astuuria Vürstiriigil on oma autonoomiastatuudi artikli 1 kohaselt ajaloolise piirkonna (''[[comunidad histórica]]'') staatus. Piirkonnal on seadusandlik kogu nimega [[Astuuria Vürstiriigi Üldkogu]] (''Junta General del Principado''). See sai nime keskaegse [[Astuuria vallad|Astuuria valdu]] krooni ees esindanud organi [[Junta General del Principado de Asturias]] järgi.<ref>[http://www.jgpa.es/recursos/doc/Archivos_adjuntos/837759750_155201313934.pdf Antecedentes de la Junta General], jgpa.es.</ref> Astuuria ala kattub osaliselt aastal 718 asutatud kunagise [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningriigi]] tuumikalaga. Piirkonnal on kaks mitteametlikku omakeelt: [[astuuria keel]], mis kuulub [[asturleoni keel]]e alla ning mille kasutamist ja edendamist reguleerib [[astuuria keele kasutamise ja edendamise seadus]], ning [[galeegi-astuuria keel]], mis pärineb [[galeegiportugali keel]]est ja mida kõneldakse Astuuria lääneserva valdades. Astuurias on 78 [[vald (Hispaania)|vald]]a. Astuuria hümn on alates 27. aprillist 1984 "[[Asturias, patria querida]]" ('Astuuria, armastatud isamaa'). See laul loodi astuuria [[kaevur]]ite seas ja oli populaarne [[Hispaania Vabariik|Hispaania Vabariigi]] ajal. [[Pilt:El angliru desde el Monsacro.jpg|pisi|Vaade [[L'Angliru]]le [[Monsacro]] poolt]] [[Pilt:Isla de deva.jpg|pisi|[[Isla de Deva]]]] [[Pilt:ErcinaLakeHorse.jpg|pisi|[[Ercina järv]]]] == Loodus == Kogu piirkonnas on [[mereline kliima]], mis erineb järsult Kesk- ja Lõuna-Hispaania palavast ja kuivast kliimast. [[Kantaabria mäed]] lahutavad Astuuriat kuiva kliimaga [[Meseta]]st. Astuuria taimkate on palju rohelisem kui Kesk-Hispaanias, mistõttu seda kutsutakse ka Roheliseks Hispaaniaks (''España Verde''). Astuuria rannik on [[Costa Verde]].<ref name="SMA" /> Kantaabria mäed moodustavad Astuuria loodusliku piiri [[Leóni provints]]iga.<ref name="SMA" /> Nende idaosas tõuseb aheliku [[Picos de Europa]] kõrgeim tipp [[Torre Cerredo]] 2648&nbsp;m kõrgusele.<ref name="SMA" /> Kahe provintsi piiri lääneosas on 2417&nbsp;m kõrgune [[Ubina]] mägi.<ref name="SMA" /> Need ongi Astuuria kõrgeimad tipud ning Torre Cerredo on ühtlasi Castilla y Leóni kõrgeim tipp.<ref name="SMA" /> Mägedes on mitu [[rahvuspark]]i. Kõige kõrgemad mäed on [[oktoober|oktoobrist]] [[mai]]ni [[lumi|lumega]] kaetud. Merepinna tasemel üldjuhul lund ei saja. Astuuria rannajoon on pikk. Seal on palju randu, mis tavaliselt on liivased, puhtad ja ääristatud kõrgete [[kalju]]dega. Pole haruldane, et nende kaljude otsas [[karjatamine|karjatatakse]] [[kariloom]]i. === Kliima === Astuuria aasta keskmine temperatuur on +12,7&nbsp;°C, [[jaanuar]]is +7,7&nbsp;°C, [[august]]is +18,4&nbsp;°C.<ref name="kämpingud" /> Aastas sajab keskmiselt 971&nbsp;mm, sealhulgas jaanuaris 92&nbsp;mm ja augustis 50&nbsp;mm sademeid. Aastas paistab päike keskmiselt 1686 tundi, sealhulgas jaanuaris 114 ja augustis 172 tundi.<ref name="kämpingud" /> == Ajalugu == Astuurias elasid juba ''[[Homo erectus]]'', [[neandertallased]] ja [[kromanjoonlased]]. Nooremast [[paleoliitikum]]ist pärineb Ida-Astuurias [[kaljujoonis]]eid. [[Pronksiaeg|Pronksiajal]] rajati [[megaliit]]e ja [[kääbas|kääpaid]]. [[Rauaaeg|Rauaajal]] elasid Astuurias [[keldid]], täpsemalt nende hulka kuuluvad [[astuurid]], kellelt pärinevad paljud Astuuria [[kohanimi|kohanimed]], eriti [[jõgi|jõgede]] ja [[mägi|mägede]] nimed. Astuurid rajasid kõikjal piirkonnas kindlustatud mägilinnu. [[Rooma riik]] vallutas Astuuria [[Augustus]]e ajal [[29 eKr|29]]–[[19 eKr]]. Sellest ajast pärinevad ka esimesed kirjalikud allikad Astuuria kohta. [[6. sajand]]il hõivasid selle piirkonna [[sueebid]] ja [[läänegoodid]]. [[8. sajand]]il lõppes Astuurias [[maurid]]e vallutus. Mägist Astuuriat ei olnud kerge vallutada ja Astuuria jäi araablaste valdusse rohkem nimeliselt kui sisuliselt. Põgenenud [[kristlased]] organiseerisid mägedes [[vastupanuliikumine|vastupanuliikumise]] ja [[722]] kuulutati välja [[Astuuria kuningriik]], millest sai alguse Hispaania tagasivallutus [[kristlus|kristlastele]] ehk [[rekonkista]]. [[10. sajand]]il asendas Astuuria kuningriigi [[Leóni kuningriik]], mis integreeriti hiljem Hispaania kuningriiki. Alates [[1388]] kannab Hispaania troonipärija Astuuria vürsti tiitlit. [[18. sajand]]il oli Astuuria Hispaania [[valgustusajastu|valgustusliikumise]] keskus. [[Tööstusrevolutsioon]] jõudis Astuuriasse pärast 1830. aastat, mil seal avastati [[kivisüsi|kivisöe]]- ja [[rauamaak|rauamaagimaardlad]] ning need võeti kasutusele. Samal ajal algas massiline [[emigratsioon]] Astuuriast. Kõige rohkem koliti [[Argentina]]sse, [[Uruguay]]sse, [[Puerto Rico]]sse, [[Kuuba]]le ja [[Mehhiko]]sse. Osa välismaal rikkaks saanud inimesi pöördus kodumaale tagasi ja neid hakati indiaanlasteks nimetama. Nende rajatud on paljud uhked [[villa]]d Astuurias ning nende rahaga on asutatud hulk kultuuriasutusi, näiteks tasuta [[kool]]e ja avalikke [[raamatukogu]]sid. Astuurial oli tähtis osa sündmustes, mis viisid [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjani]]. [[6. september|6.]]–[[22. september|22. septembril]] [[1937]] toimus Astuuria mägede üliraskel maastikul [[El Mazuco lahing]], milles 33 000-meheline natsionalistide vägi suutis võita ligi 5000-mehelise vabariiklaste väe. Astuuria oli vabariiklaste kants ning sellepärast laskis [[Franco]] võimule saades Astuuria ümber nimetada: see kandis alates [[1936]]. aastast kuni Franco surmani [[1975]] Oviedo provintsi nime. Nimi "Astuuria" taastati [[1977]]. aastal pärast demokraatliku riigikorra taastamist. [[30. detsember|30. detsembril]] [[1981]] sai Astuuria autonoomseks piirkonnaks. Autonoomsete piirkondade loomist võimaldas [[1978]] vastu võetud uus [[Hispaania põhiseadus]]. Juba 1978. aastal valiti esimene Astuuria piirkonnanõukogu president ja [[11. jaanuar]]il [[1982]] nimetati see ametikoht ümber [[Astuuria president|Astuuria presidendiks]]. == Haldus == Astuuria jaguneb 78 [[vald (Hispaania)|vallaks]] (hispaania keeles ''concejo'' 'nõukogu'). [[Astuuria autonoomiastatuut|Astuuria autonoomiastatuudi]] järgi võib need ühendada maakondadeks (hispaania keeles ''[[comarca]]'', astuuria keeles ''cotarru''), kuid seda protsessi pole veel lõpule viidud. Alles määrusega 11/91 [[24. jaanuar]]ist 1991 on kehtestatud 8 piirkonda ehk territoriaalse planeerimise ala,<ref name="pvtUY" /> mis ei ole rangelt ametlikud maakonnad, vaid üksnes süsteem valdade andmete ühtlustamiseks Astuuria statistikas.<ref name="ewoiL" /> [[Kohturingkond]]i on 18. === Maakonnad === {{brClear}} {| class="wikitable" | align=center colspan=3| [[Pilt:Mapa comarcal d'Astúries.svg|center|Astuuria maakondade kaart]] |- bgcolor=#efefef align=center | Maakond || Vallad |- |[[Avilési maakond]]|| [[Avilés]], [[Candamo vald]], [[Castrillóni vald]], [[Corvera vald]], [[Cudillero vald]], [[Gozóni vald]], [[Illase vald]], [[Muros de Nalóni vald]], [[Pravia vald]], [[Soto del Barco vald]] |- |[[Caudali maakond]]|| [[Alleri vald]], [[Lena vald]], [[Mierese vald]] |- |[[Eo-Navia maakond]]|| [[Boali vald]], [[Castropoli vald]], [[Coaña vald]], [[El Franco vald]], [[Grandas de Salime vald]], [[Illano vald]], [[Navia vald]], [[Pesozi vald]], [[San Martín de Oscose vald]], [[Santa Eulalia de Oscose vald]], [[San Tirso de Abrese vald]], [[Tapia de Casariego vald]], [[Taramundi vald]], [[Vegadeo vald]], [[Villanueva de Oscose vald]], [[Villayóni vald]] |- |[[Gijóni maakond]]|| [[Carreño vald]], [[Gijón]], [[Villaviciosa vald]] |- |[[Nalóni maakond]]|| [[Caso vald]], [[Langreo]], [[Laviana vald]], [[San Martín del Rey Aurelio vald]], [[Sobrescobio vald]] |- |[[Narcea maakond]]|| [[Allande vald]], [[Cangas del Narcea vald]], [[Degaña vald]], [[Ibiase vald]], [[Tineo vald]] |- |[[Oriente maakond]]|| [[Amieva vald]], [[Cabralese vald]], [[Cangas de Onísi vald]], [[Caravia vald]], [[Colunga vald]], [[Llanes]], [[Onísi vald]], [[Parrese vald]], [[Peñamellera Alta vald]], [[Peñamellera Baja vald]], [[Piloña vald]], [[Ponga vald]], [[Ribadesella vald]], [[Ribadedeva vald]] |- |[[Oviedo maakond]]|| [[Belmonte de Miranda vald]], [[Bimenese vald]], [[Cabranese vald]], [[Grado vald]], [[Llanera vald]], [[Morcíni vald]], [[Nava vald]], [[Noreña vald]], [[Oviedo]], [[Proaza vald]], [[Quirósi vald]], [[Las Reguerase vald]], [[Ribera de Arriba vald]], [[Riosa vald]], [[Sariego vald]], [[Santo Adriano vald]], [[Salase vald]], [[Siero vald]], [[Somiedo vald]], [[Teverga vald]], [[Yernes y Tameza vald]] |} ==== Vallad ==== [[Pilt:Mapa de Asturias con concejos.png|700px|center]] [[Pilt:Cotarros d'Asturies.png|pisi|300px|Vallad maakondade kaupa]] Astuuria provintsi kuuluvad järgmised 78 valda: ''Märkus: Tabelis on loetletud vallad nende artikleid arvestamata. Sulgudes on antud [[astuuria keel]]ne nimevariant, kui see on erinev. Seda nii valdade kui valla keskuste kohta'' ¹ Sulgudes on lisatud number, mis näitab valda kaardil, kui see on erinev {| class="wikitable sortable" style="text-align:right" ! Nr¹ ! INE<br>kood ! Vald ! Pindala<ref>{{netiviide |autor=Ministerio de política territorial y memoria democrática |aeg= |pealkiri=Datos del registro de Entidades Locales |url=https://registroentidadeslocales.mpt.es/REL/frontend/inicio/municipios/all/13396 |vaadatud=29. september 2025 |väljaanne= |väljaandja= Hispaania valitsus, Territoriaalse poliitika ja demokraatilise mälu ministeerium|koht= |täpsustus= |keel=es |failitüüp= excel|tsitaat=}}</ref><br>km² ! Elanikke</br>(2024) ! Vallakeskus |- | align="center" | 1 | align="center" | 33001 | align="left" | [[Allande]] (Ayande) | 339,37 | 1531 | align="left" | Pola de Allande (La Puela) |- | align="center" | 2 | align="center" | 33002 | align="left" | [[Aller (Astuurias)|Aller]] (Ayer) | 375,89 | 9990 | align="left" | Cabañaquinta (Cabanaquinta) |- | align="center" | 3 | align="center" | 33003 | align="left" | [[Amieva]] | 114,98 | 603 | align="left" | Sames |- | align="center" | 4 | align="center" | 33004 | align="left" | [[Avilés]] | 26,72 | 75663 | align="left" | |- | align="center" | 5 | align="center" | 33005 | align="left" | [[Belmonte de Miranda]] (Miranda) | 208,01 | 1395 | align="left" | Belmonte (Balmonte) |- | align="center" | 6 | align="center" | 33006 | align="left" | [[Biemenes]] | 33,10 | 1647 | align="left" | Martimporra |- | align="center" | 7 | align="center" | 33007 | align="left" | [[Boal]] (Bual) | 120,28 | 1380 | align="left" | |- | align="center" | 8 | align="center" | 33008 | align="left" | [[Cabrales]] | 238,83 | 1913 | align="left" | Carreña |- | align="center" | 9 | align="center" | 33009 | align="left" | [[Cabranes]] | 38,31 | 1095 | align="left" | Santolaya |- | align="center" | 10 | align="center" | 33010 | align="left" | [[Candamo]] (Candamu) | 71,97 | 1897 | align="left" | Grullos |- | align="center" | 11 (12) | align="center" | 33012 | align="left" | [[Cangas de Onís]] (Cangues d'Onís) | 213,24 | 6387 | |- | align="center" | 12 (11) | align="center" | 33011 | align="left" | [[Cangas del Narcea]] (Cangas) | 823,58 | 11439 | align="left" | |- | align="center" | 13 | align="center" | 33013 | align="left" | [[Caravia]] | 13,25 | 492 | align="left" | Caravia l'Alta ja Prado |- | align="center" | 14 | align="center" | 33014 | align="left" | [[Carreño]] | 66,59 | 10255 | align="left" | Candás |- | align="center" | 15 | align="center" | 33015 | align="left" | [[Caso]] (Casu) | 306,62 | 1423 | align="left" | El Campu |- | align="center" | 16 | align="center" | 33016 | align="left" | [[Castrillón]] | 55,46 | 22116 | align="left" | Piedrasblancas |- | align="center" | 17 | align="center" | 33017 | align="left" | [[Castropol]] | 125,44 | 3249 | align="left" | |- | align="center" | 18 | align="center" | 33018 | align="left" | [[Coaña]] (Cuaña) | 65,80 | 3317 | align="left" | |- | align="center" | 19 | align="center" | 33019 | align="left" | [[Colunga]] | 97,57 | 3162 | align="left" | |- | align="center" | 20 | align="center" | 33020 | align="left" | [[Corvera de Asturias]] (Corvera) | 46,01 | 15630 | align="left" | Nubledo (Nubleo) |- | align="center" | 21 | align="center" | 33021 | align="left" | [[Cudillero]] (Cuideiru) | 100,78 | 4922 | align="left" | |- | align="center" | 22 | align="center" | 33022 | align="left" | [[Degaña]] | 87,16 | 779 | align="left" | |- | align="center" | 23 | align="center" | 33023 | align="left" | [[El Franco|Franco, El]] | 78,03 | 3750 | align="left" | A Caridá |- | align="center" | 24 | align="center" | 33024 | align="left" | [[Gijón]] (Xixón) | 183,95 | 270219 | align="left" | |- | align="center" | 25 | align="center" | 33025 | align="left" | [[Gozón]] | 81,73 | 10394 | align="left" | Luanco (Lluanco) |- | align="center" | 26 | align="center" | 33026 | align="left" | [[Grado]] (Grau) | 216,71 | 9680 | align="left" | |- | align="center" | 27 | align="center" | 33027 | align="left" | [[Grandas de Salime]] | 114,50 | 782 | align="left" | |- | align="center" | 28 | align="center" | 33028 | align="left" | [[Ibias]] | 333,41 | 1101 | align="left" | San Antolín (Santantolín) |- | align="center" | 29 | align="center" | 33029 | align="left" | [[Illano]] (Eilao) | 102,46 | 289 | align="left" | |- | align="center" | 30 | align="center" | 33030 | align="left" | [[Illas]] | 25,51 | 1034 | align="left" | La Caizuela |- | align="center" | 31 | align="center" | 33031 | align="left" | [[Langreo]] (Llangréu) | 83,54 | 38265 | align="left" | |- | align="center" | 32 | align="center" | 33032 | align="left" | [[Laviana]] (Llaviana) | 130,59 | 12319 | align="left" | Pola de Laviana (La Pola Llaviana) |- | align="center" | 33 | align="center" | 33033 | align="left" | [[Lena]] (Ḷḷena) | 318,20 | 10292 | align="left" | Pola de Lena (La Pola) |- | align="center" | 34 | align="center" | 33035 | align="left" | [[Llanera]] | 106,69 | 13936 | align="left" | Posada |- | align="center" | 35 | align="center" | 33036 | align="left" | [[Llanes]] | 262,93 | 13598 | align="left" | |- | align="center" | 36 | align="center" | 33037 | align="left" | [[Mieres]] | 146,04 | 36118 | align="left" | Mieres del Camín |- | align="center" | 37 | align="center" | 33038 | align="left" | [[Morcín]] | 50,05 | 2536 | align="left" | Santolaya |- | align="center" | 38 | align="center" | 33039 | align="left" | [[Muros de Nalón]] (Muros) | 8,09 | 1942 | align="left" | |- | align="center" | 39 | align="center" | 33040 | align="left" | [[Nava (Astuurias)|Nava]] | 95,81 | 5221 | align="left" | |- | align="center" | 40 | align="center" | 33041 | align="left" | [[Navia]] | 63,11 | 8114 | align="left" | |- | align="center" | 41 | align="center" | 33042 | align="left" | [[Noreña]] | 5,66 | 5093 | align="left" | |- | align="center" | 42 | align="center" | 33043 | align="left" | [[Onís]] | 74,88 | 733 | align="left" | Benia |- | align="center" | 43 | align="center" | 33044 | align="left" | [[Oviedo]] (Uviéu) | 186,65 | 220027 | align="left" | |- | align="center" | 44 | align="center" | 33045 | align="left" | [[Parres]] | 126,24 | 5170 | align="left" | Arriondas (Les Arriondes) |- | align="center" | 45 | align="center" | 33046 | align="left" | [[Peñamellera Alta]] (El Valle Altu de Peñamellera) | 92,19 | 516 | align="left" | Alles |- | align="center" | 46 | align="center" | 33047 | align="left" | [[Peñamellera Baja]] (El Valle Baju de Peñamellera) | 84,06 | 1191 | align="left" | Panes |- | align="center" | 47 | align="center" | 33048 | align="left" | [[Pesoz]] (Pezós) | 38,98 | 136 | align="left" | |- | align="center" | 48 | align="center" | 33049 | align="left" | [[Piloña]] | 284,92 | 6747 | align="left" | L'Infiestu |- | align="center" | 49 | align="center" | 33050 | align="left" | [[Ponga]] | 206,36 | 577 | align="left" | San Juan de Beleño (San Xuan) |- | align="center" | 50 | align="center" | 33051 | align="left" | [[Pravia]] | 102,96 | 7789 | align="left" | |- | align="center" | 51 | align="center" | 33052 | align="left" | [[Proaza]] | 76,80 | 674 | align="left" | |- | align="center" | 52 | align="center" | 33053 | align="left" | [[Quirós]] | 203,21 | 1160 | align="left" | Bárzana |- | align="center" | 53 | align="center" | 33054 | align="left" | [[Las Regueras|Regueras, Las]] (Les Regueres) | 65,85 | 1876 | align="left" | Santuyanu |- | align="center" | 54 | align="center" | 33055 | align="left" | [[Ribadedeva]] (Ribedeva või Ribadeva) | 35,44 | 1702 | align="left" | Colombres |- | align="center" | 55 | align="center" | 33056 | align="left" | [[Ribadesella]] (Ribeseya) | 84,37 | 5595 | align="left" | |- | align="center" | 56 | align="center" | 33057 | align="left" | [[Ribera de Arriba]] (La Ribera) | 21,98 | 1854 | align="left" | Soto Ribera |- | align="center" | 57 | align="center" | 33058 | align="left" | [[Riosa]] | 46,49 | 1715 | align="left" | La Vega |- | align="center" | 58 | align="center" | 33059 | align="left" | [[Salas (Astuurias)|Salas]] | 227,11 | 4789 | align="left" | |- | align="center" | 59 | align="center" | 33061 | align="left" | [[San Martín de Oscos]] (Samartín d'Ozcos) | 67,72 | 336 | align="left" | Samartín |- | align="center" | 60 | align="center" | 33060 | align="left" | [[San Martín del Rey Aurelio]] (Samartín del Rei Aurelio) | 55,05 | 15395 | align="left" | |- | align="center" | 61 | align="center" | 33063 | align="left" | [[San Tirso de Abres]] (San Tiso d'Abres) | 31,10 | 398 | align="left" | O Chao |- | align="center" | 62 | align="center" | 33062 | align="left" | [[Santa Eulalia de Oscos]] (Santalla d'Ozcos) | 47,12 | 398 | align="left" | Santalla |- | align="center" | 63 | align="center" | 33064 | align="left" | [[Santo Adriano]] | 22,60 | 292 | align="left" | Villanueva |- | align="center" | 64 | align="center" | 33065 | align="left" | [[Sariego]] (Sariegu) | 25,72 | 1263 | align="left" | Vega |- | align="center" | 65 | align="center" | 33066 | align="left" | [[Siero]] | 211,23 | 52514 | align="left" | La Pola de Siero (La Pola Siero) |- | align="center" | 66 | align="center" | 33067 | align="left" | [[Sobrescobio]] (Sobrescobiu) | 69,42 | 847 | align="left" | Rioseco (Rusecu) |- | align="center" | 67 | align="center" | 33068 | align="left" | [[Somiedo]] | 290,12 | 1075 | align="left" | Pola de Somiedo (La Pola Somiedo) |- | align="center" | 68 | align="center" | 33069 | align="left" | [[Soto del Barco]] (Sotu'l Barcu) | 35,34 | 3813 | align="left" | Sotu |- | align="center" | 69 | align="center" | 33070 | align="left" | [[Tapia de Casariego]] (Tapia) | 65,99 | 3571 | align="left" | |- | align="center" | 70 | align="center" | 33071 | align="left" | [[Taramundi]] | 82,16 | 560 | align="left" | |- | align="center" | 71 | align="center" | 33072 | align="left" | [[Teverga]] (Teberga) | 176,06 | 1546 | align="left" | La Plaza |- | align="center" | 72 | align="center" | 33073 | align="left" | [[Tineo]] (Tinéu) | 540,83 | 8775 | align="left" | |- | align="center" | 73 | align="center" | 33034 | align="left" | [[Valdés]] | 353,52 | 10882 | align="left" | Luarca (Ḷḷuarca) |- | align="center" | 74 | align="center" | 33074 | align="left" | [[Vegadeo]] (A Veiga) | 83,25 | 3931 | align="left" | A Veiga |- | align="center" | 75 | align="center" | 33075 | align="left" | [[Villanueva de Oscos]] (Vilanova d'Ozcos) | 72,99 | 248 | align="left" | Vilanova |- | align="center" | 76 | align="center" | 33076 | align="left" | [[Villaviciosa vald|Villaviciosa]] | 276,23 | 15310 | align="left" | |- | align="center" | 77 | align="center" | 33077 | align="left" | [[Villayón]] | 132,46 | 1061 | align="left" | |- | align="center" | 78 | align="center" | 33078 | align="left" | [[Yernes y Tameza]] (Tameza) | 31,63 | 136 | align="left" | Villabre |- | align="center" | | align="center" | | align="left" | '''Kokku''' | ''' 10 605,00''' | '''1 009 599''' | |} [[Pilt:Gijon-playa san lorenzo y Cimadevilla.JPG|pisi|Mererand Gijóni lähedal]] [[Pilt:playa-de-toro02.JPG|pisi|[[Playa de Toró]] [[Llanes]]e lähedal]] [[Pilt:Asturian sheep.jpg|pisi|Lambad Astuurias]] == Rahvastik == Astuuria rahvastik on koondunud piirkonna keskosa orgudesse ja rannikule. Mäed on hõredalt asustatud. === Keeled === Ametlik keel on hispaania keel. Kohalik astuuria keel ei ole ametlik, kuid on Astuuria autonoomiastatuudi järgi erilise kaitse all. Piirkonna lääneserval Galicia piiri ääres kõneldakse [[galeegi keel]]t. === Linnad === Astuuria suurimad linnad on sadamalinn [[Gijón]] (astuuria keeles ''Xixón'') 274 037 elanikku; siin ja edaspidi 1. jaanuari 2007 seisuga, pealinn [[Oviedo]] (astuuria keeles ''Uviéu'', mõlemad ladina nimest ''Ovetum'') 216 607 elanikuga ja tööstuslinn [[Avilés]] 83 320 elanikuga. === Suurimad vallad === (1. jaanuar 2005) {| class="wikitable" |- class="hintergrundfarbe6" !Vald !! Elanike arv |- |[[Gijón]] | align="right" |273 931 |- |[[Oviedo]] | align="right" |212 174 |- |[[Avilés]] | align="right" |83 855 |- |[[Siero vald]] | align="right" |48 991 |- |[[Langreo]] | align="right" |46 558 |- |[[Mierese vald]] | align="right" |45 943 |- |[[Castrillóni vald]] | align="right" |22 932 |- |[[San Martín del Rey Aurelio vald]] | align="right" |19 698 |- |[[Corvera vald]] | align="right" |15 769 |- |[[Cangas del Narcea vald]] | align="right" |15 672 |- |[[Llanes]] | align="right" |12 982 |- |[[Ribadesella]] | align="right" |6205 |} == Majandus == [[Pilt:Aviles-2001 desde ermita de la luz 01.jpeg|pisi|Sadam ja tööstusettevõtted [[Avilés]]is]] Sajandeid olid peamised tegevusalad Astuurias [[põllumajandus]] ja [[kalapüük]]. Levinud oli [[piim]]a ja [[piimasaadused|piimasaaduste]] tootmine, mis elas [[1960. aastad|1960. aastatel]] läbi hüppelise tõusu. [[1830. aastad|1830. aastatel]] algas Astuurias kivisöe kaevandamine ja [[teras]]e tootmine. Astuuriast sai Hispaania terasetööstuse keskus. Tänapäeval on terasetööstus languses ja kivisöemaardlad ammendumas. Pärast Hispaania astumist [[Euroopa Liit]]u [[1986]] on liidu rahaga rajatud palju [[maantee|maanteid]] ja muid infrastruktuure. 2008. aastal oli Astuuria kogutoodang inimese kohta 22 640 eurot, mis on 90,2% Euroopa Liidu keskmisest (25 100 eurot). See andis Hispaania provintside seas 12. koha. See oli suur langus võrreldes paari-kolmekümne aasta taguse ajaga, mil Astuuria oli [[Lõuna-Euroopa]] üks rikkamaid piirkondi. [[Töötus]] oli 8,43%, mis oli nii Hispaania kui ka Euroopa Liidu keskmisest väiksem. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="SMA">[[Suur maailma atlas]], lk 60</ref> <ref name="kämpingud">Guía Oficial de Campings. TURESPAÑA. Secretaría de Estado de Comercio y Turismo, Ministerio de Economía. Madrid 2003</ref> <ref name="pvtUY">{{Netiviide |url=http://constitucion.rediris.es/oapa/codigaut/1991/TCD011-1991.html |pealkiri=Decreto 11/1991, de 24 de Enero, por el que se aprueban las Directrices Regionales de Ordenación del Territorio de Asturias. |vaadatud=2003-07-19 |arhiivimisaeg=2003-07-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20030719174339/http://constitucion.rediris.es/oapa/codigaut/1991/TCD011-1991.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="ewoiL">{{Netiviide |url=http://www.sadei.com/Definiciones/maindefiniciones.asp?id=84 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2008-04-14 |arhiivimisaeg=2011-07-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110715222556/http://www.sadei.com/Definiciones/maindefiniciones.asp?id=84 |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{ESP}} {{ESP2}} {{koord |NS=43.33333333 |EW=-6.0 |type=adm1st |region=ES-O}} [[Kategooria:Hispaania autonoomsed piirkonnad]] [[Kategooria:Astuuria| ]] 05soi60vrqrxq4p4gawq5q4l7jtf7ej 7144461 7144145 2026-05-02T08:55:27Z Andres 5 7144461 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib tänapäeva Hispaania haldusüksusest; ajaloolise piirkonna kohta vaata artiklit [[Astuuria (ajalooline piirkond)]]; kuningriigi kohta vaata artiklit [[Astuuria kuningriik]]}} {{Provints | nimi = Astuuria Vürstiriigi autonoomne piirkond | nimi1_keel = hispaania | nimi1 = Comunidad Autónoma del Principado de Asturias | nimi2_keel = astuuria | nimi2 = Comunidá Autónoma del Principáu d'Asturies | lipp = Flag of Asturias.svg | lipu_link = [[Astuuria lipp]] | vapp = Escudo de Asturias.svg | vapi_link = [[Astuuria vapp]] | pindala = | elanikke = | keskuse_nimetus = Pealinn | keskuse_nimi = [[Oviedo]] | asendikaardi_pilt = Asturias in Spain.svg | osm = pind }} '''Astuuria''' (ametlikult '''Astuuria Vürstiriik''', [[hispaania keel]]es ''Principado de Asturias'', [[astuuria keel]]es ''Principáu d'Asturies''; [[galeegi-astuuria keel]]es ''Principao d'Asturias'') on [[Hispaania]] [[autonoomne piirkond (Hispaania)|autonoomne piirkond]]. Piirkonna mandriosa asub Pürenee poolsaare loodeosas. Põhjast uhub seda [[Kantaabria meri]], läänes piirneb see [[Lugo provints]]iga ([[Galicia]]), lõunas [[Leóni provints]]iga ([[Castilla y León]]) ja idas [[Kantaabria]]ga. Astuuria ei jagune [[provints (Hispaania)|provintsideks]], vaid kattub '''Astuuria provintsi''' (varem '''Oviedo provintsi''') territooriumiga. [[Oviedo]] linn on vastavalt [[Astuuria Vürstiriigi autonoomiastatuut|Astuuria Vürstiriigi autonoomiastatuudi]]le Astuuria Vürstiriigi institutsioonide asukoht. [[vürstiriik|Vürstiriigiks]] nimetatakse seda ajaloolistel põhjustel: [[Kastiilia kroon]]i — ja hiljem [[Hispaania kroon]]i — pärija kandis [[Astuuria vürst]]i tiitlit, mille lõi Kastiilia kuningas [[Juan I]] aastal 1388. Astuuria pindala on 10 603,57 km², mis moodustab 2,1% Hispaania pindalast; Hispaania [[autonoomne piirkond (Hispaania)|autonoomsete piirkondade]] seas on Astuuria pindalalt 10. kohal. Astuuria rahvaarv 2025. aastal oli 1 015 128 elanikku ([[aastaloendus]], [[Instituto Nacional de Estadística|INE]])<ref>[https://www.ine.es/jaxiT3/Datos.htm?t=67988 Censo anual de población 2021-2025], ine.es.</ref> või 1 013 529 elanikku (rahvastikuregistris 1. jaanuari seisuga)<ref>[https://www.ine.es/jaxiT3/Datos.htm?t=2886 INE].</ref>. 2024. aastal oli elanikke 1 009 599 (aastaloendus)<ref>[https://www.ine.es/jaxiT3/Datos.htm?t=67988 Censo anual de población 2021-2025], ine.es.</ref> või 1 008 028 (rahvastikuregistris 1. jaanuari seisuga)<ref>[https://www.ine.es/jaxiT3/Datos.htm?t=2886 INE].</ref>. 2021. aastal oli elanike arv 1 012 117 (aastaloendus)<ref>[https://www.ine.es/jaxiT3/Datos.htm?t=67988 Censo anual de población 2021-2025], ine.es.</ref> või 1 011 792 (rahvastikuregistris 1. jaanuari seisuga)<ref>[https://www.ine.es/jaxiT3/Datos.htm?t=2886 INE].</ref>, mis moodustas 2,4% Hispaania rahvaarvust; autonoomsete piirkondade seas oli see 14. kohal. [[Rahvastiku tihedus]] on 95,4 in/km². Piirkonna rahvarohkeim linn on [[Gijón]]. Praegune Astuuria territoorium kattub põhijoontes endise [[Oviedo Astuuria]] alaga, mis piirnes [[Santillana Astuuria]]ga. [[Javier de Burgos]]e 1833. aasta haldusreformiga sai Oviedo Astuuria piirkonnast [[Oviedo provints]], mis sai endale ka osa Santillana Astuuria alast — [[Peñamellera Alta vald|Peñamellera Alta]], [[Peñamellera Baja vald|Peñamellera Baja]] ja [[Ribadedeva vald|Ribadedeva valla]]; ülejäänud osa Santillana Astuuriast liideti [[Santanderi provints]]iga, millest hiljem sai Kantaabria autonoomne piirkond. Astuuria Vürstiriigil on oma autonoomiastatuudi artikli 1 kohaselt ajaloolise piirkonna (''[[comunidad histórica]]'') staatus. Piirkonnal on seadusandlik kogu nimega [[Astuuria Vürstiriigi Üldkogu]] (''Junta General del Principado''). See sai nime keskaegse [[Astuuria vallad|Astuuria valdu]] krooni ees esindanud organi [[Junta General del Principado de Asturias]] järgi.<ref>[http://www.jgpa.es/recursos/doc/Archivos_adjuntos/837759750_155201313934.pdf Antecedentes de la Junta General], jgpa.es.</ref> Astuuria ala kattub osaliselt aastal 718 asutatud kunagise [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningriigi]] tuumikalaga. Piirkonnal on kaks mitteametlikku omakeelt: [[astuuria keel]], mis kuulub [[asturleoni keel]]e alla ning mille kasutamist ja edendamist reguleerib [[astuuria keele kasutamise ja edendamise seadus]], ning [[galeegi-astuuria keel]], mis pärineb [[galeegiportugali keel]]est ja mida kõneldakse Astuuria lääneserva valdades. Astuurias on 78 [[vald (Hispaania)|vald]]a. Astuuria hümn on alates 27. aprillist 1984 "[[Asturias, patria querida]]" ('Astuuria, armastatud isamaa'). See laul loodi astuuria [[kaevur]]ite seas ja oli populaarne [[Hispaania Vabariik|Hispaania Vabariigi]] ajal. [[Pilt:El angliru desde el Monsacro.jpg|pisi|Vaade [[L'Angliru]]le [[Monsacro]] poolt]] [[Pilt:Isla de deva.jpg|pisi|[[Isla de Deva]]]] [[Pilt:ErcinaLakeHorse.jpg|pisi|[[Ercina järv]]]] == Loodus == Kogu piirkonnas on [[mereline kliima]], mis erineb järsult Kesk- ja Lõuna-Hispaania palavast ja kuivast kliimast. [[Kantaabria mäed]] lahutavad Astuuriat kuiva kliimaga [[Meseta]]st. Astuuria taimkate on palju rohelisem kui Kesk-Hispaanias, mistõttu seda kutsutakse ka Roheliseks Hispaaniaks (''España Verde''). Astuuria rannik on [[Costa Verde]].<ref name="SMA" /> Kantaabria mäed moodustavad Astuuria loodusliku piiri [[Leóni provints]]iga.<ref name="SMA" /> Nende idaosas tõuseb aheliku [[Picos de Europa]] kõrgeim tipp [[Torre Cerredo]] 2648&nbsp;m kõrgusele.<ref name="SMA" /> Kahe provintsi piiri lääneosas on 2417&nbsp;m kõrgune [[Ubina]] mägi.<ref name="SMA" /> Need ongi Astuuria kõrgeimad tipud ning Torre Cerredo on ühtlasi Castilla y Leóni kõrgeim tipp.<ref name="SMA" /> Mägedes on mitu [[rahvuspark]]i. Kõige kõrgemad mäed on [[oktoober|oktoobrist]] [[mai]]ni [[lumi|lumega]] kaetud. Merepinna tasemel üldjuhul lund ei saja. Astuuria rannajoon on pikk. Seal on palju randu, mis tavaliselt on liivased, puhtad ja ääristatud kõrgete [[kalju]]dega. Pole haruldane, et nende kaljude otsas [[karjatamine|karjatatakse]] [[kariloom]]i. === Kliima === Astuuria aasta keskmine temperatuur on +12,7&nbsp;°C, [[jaanuar]]is +7,7&nbsp;°C, [[august]]is +18,4&nbsp;°C.<ref name="kämpingud" /> Aastas sajab keskmiselt 971&nbsp;mm, sealhulgas jaanuaris 92&nbsp;mm ja augustis 50&nbsp;mm sademeid. Aastas paistab päike keskmiselt 1686 tundi, sealhulgas jaanuaris 114 ja augustis 172 tundi.<ref name="kämpingud" /> == Ajalugu == Astuurias elasid juba ''[[Homo erectus]]'', [[neandertallased]] ja [[kromanjoonlased]]. Nooremast [[paleoliitikum]]ist pärineb Ida-Astuurias [[kaljujoonis]]eid. [[Pronksiaeg|Pronksiajal]] rajati [[megaliit]]e ja [[kääbas|kääpaid]]. [[Rauaaeg|Rauaajal]] elasid Astuurias [[keldid]], täpsemalt nende hulka kuuluvad [[astuurid]], kellelt pärinevad paljud Astuuria [[kohanimi|kohanimed]], eriti [[jõgi|jõgede]] ja [[mägi|mägede]] nimed. Astuurid rajasid kõikjal piirkonnas kindlustatud mägilinnu. [[Rooma riik]] vallutas Astuuria [[Augustus]]e ajal [[29 eKr|29]]–[[19 eKr]]. Sellest ajast pärinevad ka esimesed kirjalikud allikad Astuuria kohta. [[6. sajand]]il hõivasid selle piirkonna [[sueebid]] ja [[läänegoodid]]. [[8. sajand]]il lõppes Astuurias [[maurid]]e vallutus. Mägist Astuuriat ei olnud kerge vallutada ja Astuuria jäi araablaste valdusse rohkem nimeliselt kui sisuliselt. Põgenenud [[kristlased]] organiseerisid mägedes [[vastupanuliikumine|vastupanuliikumise]] ja [[722]] kuulutati välja [[Astuuria kuningriik]], millest sai alguse Hispaania tagasivallutus [[kristlus|kristlastele]] ehk [[rekonkista]]. [[10. sajand]]il asendas Astuuria kuningriigi [[Leóni kuningriik]], mis integreeriti hiljem Hispaania kuningriiki. Alates [[1388]] kannab Hispaania troonipärija Astuuria vürsti tiitlit. [[18. sajand]]il oli Astuuria Hispaania [[valgustusajastu|valgustusliikumise]] keskus. [[Tööstusrevolutsioon]] jõudis Astuuriasse pärast 1830. aastat, mil seal avastati [[kivisüsi|kivisöe]]- ja [[rauamaak|rauamaagimaardlad]] ning need võeti kasutusele. Samal ajal algas massiline [[emigratsioon]] Astuuriast. Kõige rohkem koliti [[Argentina]]sse, [[Uruguay]]sse, [[Puerto Rico]]sse, [[Kuuba]]le ja [[Mehhiko]]sse. Osa välismaal rikkaks saanud inimesi pöördus kodumaale tagasi ja neid hakati indiaanlasteks nimetama. Nende rajatud on paljud uhked [[villa]]d Astuurias ning nende rahaga on asutatud hulk kultuuriasutusi, näiteks tasuta [[kool]]e ja avalikke [[raamatukogu]]sid. Astuurial oli tähtis osa sündmustes, mis viisid [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjani]]. [[6. september|6.]]–[[22. september|22. septembril]] [[1937]] toimus Astuuria mägede üliraskel maastikul [[El Mazuco lahing]], milles 33 000-meheline natsionalistide vägi suutis võita ligi 5000-mehelise vabariiklaste väe. Astuuria oli vabariiklaste kants ning sellepärast laskis [[Franco]] võimule saades Astuuria ümber nimetada: see kandis alates [[1936]]. aastast kuni Franco surmani [[1975]] Oviedo provintsi nime. Nimi "Astuuria" taastati [[1977]]. aastal pärast demokraatliku riigikorra taastamist. [[30. detsember|30. detsembril]] [[1981]] sai Astuuria autonoomseks piirkonnaks. Autonoomsete piirkondade loomist võimaldas [[1978]] vastu võetud uus [[Hispaania põhiseadus]]. Juba 1978. aastal valiti esimene Astuuria piirkonnanõukogu president ja [[11. jaanuar]]il [[1982]] nimetati see ametikoht ümber [[Astuuria president|Astuuria presidendiks]]. == Haldus == Astuuria jaguneb 78 [[vald (Hispaania)|vallaks]] (hispaania keeles ''concejo'' 'nõukogu'). [[Astuuria autonoomiastatuut|Astuuria autonoomiastatuudi]] järgi võib need ühendada maakondadeks (hispaania keeles ''[[comarca]]'', astuuria keeles ''cotarru''), kuid seda protsessi pole veel lõpule viidud. Alles määrusega 11/91 [[24. jaanuar]]ist 1991 on kehtestatud 8 piirkonda ehk territoriaalse planeerimise ala,<ref name="pvtUY" /> mis ei ole rangelt ametlikud maakonnad, vaid üksnes süsteem valdade andmete ühtlustamiseks Astuuria statistikas.<ref name="ewoiL" /> [[Kohturingkond]]i on 18. === Maakonnad === {{brClear}} {| class="wikitable" | align=center colspan=3| [[Pilt:Mapa comarcal d'Astúries.svg|center|Astuuria maakondade kaart]] |- bgcolor=#efefef align=center | Maakond || Vallad |- |[[Avilési maakond]]|| [[Avilés]], [[Candamo vald]], [[Castrillóni vald]], [[Corvera vald]], [[Cudillero vald]], [[Gozóni vald]], [[Illase vald]], [[Muros de Nalóni vald]], [[Pravia vald]], [[Soto del Barco vald]] |- |[[Caudali maakond]]|| [[Alleri vald]], [[Lena vald]], [[Mierese vald]] |- |[[Eo-Navia maakond]]|| [[Boali vald]], [[Castropoli vald]], [[Coaña vald]], [[El Franco vald]], [[Grandas de Salime vald]], [[Illano vald]], [[Navia vald]], [[Pesozi vald]], [[San Martín de Oscose vald]], [[Santa Eulalia de Oscose vald]], [[San Tirso de Abrese vald]], [[Tapia de Casariego vald]], [[Taramundi vald]], [[Vegadeo vald]], [[Villanueva de Oscose vald]], [[Villayóni vald]] |- |[[Gijóni maakond]]|| [[Carreño vald]], [[Gijón]], [[Villaviciosa vald]] |- |[[Nalóni maakond]]|| [[Caso vald]], [[Langreo]], [[Laviana vald]], [[San Martín del Rey Aurelio vald]], [[Sobrescobio vald]] |- |[[Narcea maakond]]|| [[Allande vald]], [[Cangas del Narcea vald]], [[Degaña vald]], [[Ibiase vald]], [[Tineo vald]] |- |[[Oriente maakond]]|| [[Amieva vald]], [[Cabralese vald]], [[Cangas de Onísi vald]], [[Caravia vald]], [[Colunga vald]], [[Llanes]], [[Onísi vald]], [[Parrese vald]], [[Peñamellera Alta vald]], [[Peñamellera Baja vald]], [[Piloña vald]], [[Ponga vald]], [[Ribadesella vald]], [[Ribadedeva vald]] |- |[[Oviedo maakond]]|| [[Belmonte de Miranda vald]], [[Bimenese vald]], [[Cabranese vald]], [[Grado vald]], [[Llanera vald]], [[Morcíni vald]], [[Nava vald]], [[Noreña vald]], [[Oviedo]], [[Proaza vald]], [[Quirósi vald]], [[Las Reguerase vald]], [[Ribera de Arriba vald]], [[Riosa vald]], [[Sariego vald]], [[Santo Adriano vald]], [[Salase vald]], [[Siero vald]], [[Somiedo vald]], [[Teverga vald]], [[Yernes y Tameza vald]] |} ==== Vallad ==== [[Pilt:Mapa de Asturias con concejos.png|700px|center]] [[Pilt:Cotarros d'Asturies.png|pisi|300px|Vallad maakondade kaupa]] Astuuria provintsi kuuluvad järgmised 78 valda: ''Märkus: Tabelis on loetletud vallad nende artikleid arvestamata. Sulgudes on antud [[astuuria keel]]ne nimevariant, kui see on erinev. Seda nii valdade kui valla keskuste kohta'' ¹ Sulgudes on lisatud number, mis näitab valda kaardil, kui see on erinev {| class="wikitable sortable" style="text-align:right" ! Nr¹ ! INE<br>kood ! Vald ! Pindala<ref>{{netiviide |autor=Ministerio de política territorial y memoria democrática |aeg= |pealkiri=Datos del registro de Entidades Locales |url=https://registroentidadeslocales.mpt.es/REL/frontend/inicio/municipios/all/13396 |vaadatud=29. september 2025 |väljaanne= |väljaandja= Hispaania valitsus, Territoriaalse poliitika ja demokraatilise mälu ministeerium|koht= |täpsustus= |keel=es |failitüüp= excel|tsitaat=}}</ref><br>km² ! Elanikke</br>(2024) ! Vallakeskus |- | align="center" | 1 | align="center" | 33001 | align="left" | [[Allande]] (Ayande) | 339,37 | 1531 | align="left" | Pola de Allande (La Puela) |- | align="center" | 2 | align="center" | 33002 | align="left" | [[Aller (Astuurias)|Aller]] (Ayer) | 375,89 | 9990 | align="left" | Cabañaquinta (Cabanaquinta) |- | align="center" | 3 | align="center" | 33003 | align="left" | [[Amieva]] | 114,98 | 603 | align="left" | Sames |- | align="center" | 4 | align="center" | 33004 | align="left" | [[Avilés]] | 26,72 | 75663 | align="left" | |- | align="center" | 5 | align="center" | 33005 | align="left" | [[Belmonte de Miranda]] (Miranda) | 208,01 | 1395 | align="left" | Belmonte (Balmonte) |- | align="center" | 6 | align="center" | 33006 | align="left" | [[Biemenes]] | 33,10 | 1647 | align="left" | Martimporra |- | align="center" | 7 | align="center" | 33007 | align="left" | [[Boal]] (Bual) | 120,28 | 1380 | align="left" | |- | align="center" | 8 | align="center" | 33008 | align="left" | [[Cabrales]] | 238,83 | 1913 | align="left" | Carreña |- | align="center" | 9 | align="center" | 33009 | align="left" | [[Cabranes]] | 38,31 | 1095 | align="left" | Santolaya |- | align="center" | 10 | align="center" | 33010 | align="left" | [[Candamo]] (Candamu) | 71,97 | 1897 | align="left" | Grullos |- | align="center" | 11 (12) | align="center" | 33012 | align="left" | [[Cangas de Onís]] (Cangues d'Onís) | 213,24 | 6387 | |- | align="center" | 12 (11) | align="center" | 33011 | align="left" | [[Cangas del Narcea]] (Cangas) | 823,58 | 11439 | align="left" | |- | align="center" | 13 | align="center" | 33013 | align="left" | [[Caravia]] | 13,25 | 492 | align="left" | Caravia l'Alta ja Prado |- | align="center" | 14 | align="center" | 33014 | align="left" | [[Carreño]] | 66,59 | 10255 | align="left" | Candás |- | align="center" | 15 | align="center" | 33015 | align="left" | [[Caso]] (Casu) | 306,62 | 1423 | align="left" | El Campu |- | align="center" | 16 | align="center" | 33016 | align="left" | [[Castrillón]] | 55,46 | 22116 | align="left" | Piedrasblancas |- | align="center" | 17 | align="center" | 33017 | align="left" | [[Castropol]] | 125,44 | 3249 | align="left" | |- | align="center" | 18 | align="center" | 33018 | align="left" | [[Coaña]] (Cuaña) | 65,80 | 3317 | align="left" | |- | align="center" | 19 | align="center" | 33019 | align="left" | [[Colunga]] | 97,57 | 3162 | align="left" | |- | align="center" | 20 | align="center" | 33020 | align="left" | [[Corvera de Asturias]] (Corvera) | 46,01 | 15630 | align="left" | Nubledo (Nubleo) |- | align="center" | 21 | align="center" | 33021 | align="left" | [[Cudillero]] (Cuideiru) | 100,78 | 4922 | align="left" | |- | align="center" | 22 | align="center" | 33022 | align="left" | [[Degaña]] | 87,16 | 779 | align="left" | |- | align="center" | 23 | align="center" | 33023 | align="left" | [[El Franco|Franco, El]] | 78,03 | 3750 | align="left" | A Caridá |- | align="center" | 24 | align="center" | 33024 | align="left" | [[Gijón]] (Xixón) | 183,95 | 270219 | align="left" | |- | align="center" | 25 | align="center" | 33025 | align="left" | [[Gozón]] | 81,73 | 10394 | align="left" | Luanco (Lluanco) |- | align="center" | 26 | align="center" | 33026 | align="left" | [[Grado]] (Grau) | 216,71 | 9680 | align="left" | |- | align="center" | 27 | align="center" | 33027 | align="left" | [[Grandas de Salime]] | 114,50 | 782 | align="left" | |- | align="center" | 28 | align="center" | 33028 | align="left" | [[Ibias]] | 333,41 | 1101 | align="left" | San Antolín (Santantolín) |- | align="center" | 29 | align="center" | 33029 | align="left" | [[Illano]] (Eilao) | 102,46 | 289 | align="left" | |- | align="center" | 30 | align="center" | 33030 | align="left" | [[Illas]] | 25,51 | 1034 | align="left" | La Caizuela |- | align="center" | 31 | align="center" | 33031 | align="left" | [[Langreo]] (Llangréu) | 83,54 | 38265 | align="left" | |- | align="center" | 32 | align="center" | 33032 | align="left" | [[Laviana]] (Llaviana) | 130,59 | 12319 | align="left" | Pola de Laviana (La Pola Llaviana) |- | align="center" | 33 | align="center" | 33033 | align="left" | [[Lena]] (Ḷḷena) | 318,20 | 10292 | align="left" | Pola de Lena (La Pola) |- | align="center" | 34 | align="center" | 33035 | align="left" | [[Llanera]] | 106,69 | 13936 | align="left" | Posada |- | align="center" | 35 | align="center" | 33036 | align="left" | [[Llanes]] | 262,93 | 13598 | align="left" | |- | align="center" | 36 | align="center" | 33037 | align="left" | [[Mieres]] | 146,04 | 36118 | align="left" | Mieres del Camín |- | align="center" | 37 | align="center" | 33038 | align="left" | [[Morcín]] | 50,05 | 2536 | align="left" | Santolaya |- | align="center" | 38 | align="center" | 33039 | align="left" | [[Muros de Nalón]] (Muros) | 8,09 | 1942 | align="left" | |- | align="center" | 39 | align="center" | 33040 | align="left" | [[Nava (Astuurias)|Nava]] | 95,81 | 5221 | align="left" | |- | align="center" | 40 | align="center" | 33041 | align="left" | [[Navia]] | 63,11 | 8114 | align="left" | |- | align="center" | 41 | align="center" | 33042 | align="left" | [[Noreña]] | 5,66 | 5093 | align="left" | |- | align="center" | 42 | align="center" | 33043 | align="left" | [[Onís]] | 74,88 | 733 | align="left" | Benia |- | align="center" | 43 | align="center" | 33044 | align="left" | [[Oviedo]] (Uviéu) | 186,65 | 220027 | align="left" | |- | align="center" | 44 | align="center" | 33045 | align="left" | [[Parres]] | 126,24 | 5170 | align="left" | Arriondas (Les Arriondes) |- | align="center" | 45 | align="center" | 33046 | align="left" | [[Peñamellera Alta]] (El Valle Altu de Peñamellera) | 92,19 | 516 | align="left" | Alles |- | align="center" | 46 | align="center" | 33047 | align="left" | [[Peñamellera Baja]] (El Valle Baju de Peñamellera) | 84,06 | 1191 | align="left" | Panes |- | align="center" | 47 | align="center" | 33048 | align="left" | [[Pesoz]] (Pezós) | 38,98 | 136 | align="left" | |- | align="center" | 48 | align="center" | 33049 | align="left" | [[Piloña]] | 284,92 | 6747 | align="left" | L'Infiestu |- | align="center" | 49 | align="center" | 33050 | align="left" | [[Ponga]] | 206,36 | 577 | align="left" | San Juan de Beleño (San Xuan) |- | align="center" | 50 | align="center" | 33051 | align="left" | [[Pravia]] | 102,96 | 7789 | align="left" | |- | align="center" | 51 | align="center" | 33052 | align="left" | [[Proaza]] | 76,80 | 674 | align="left" | |- | align="center" | 52 | align="center" | 33053 | align="left" | [[Quirós]] | 203,21 | 1160 | align="left" | Bárzana |- | align="center" | 53 | align="center" | 33054 | align="left" | [[Las Regueras|Regueras, Las]] (Les Regueres) | 65,85 | 1876 | align="left" | Santuyanu |- | align="center" | 54 | align="center" | 33055 | align="left" | [[Ribadedeva]] (Ribedeva või Ribadeva) | 35,44 | 1702 | align="left" | Colombres |- | align="center" | 55 | align="center" | 33056 | align="left" | [[Ribadesella]] (Ribeseya) | 84,37 | 5595 | align="left" | |- | align="center" | 56 | align="center" | 33057 | align="left" | [[Ribera de Arriba]] (La Ribera) | 21,98 | 1854 | align="left" | Soto Ribera |- | align="center" | 57 | align="center" | 33058 | align="left" | [[Riosa]] | 46,49 | 1715 | align="left" | La Vega |- | align="center" | 58 | align="center" | 33059 | align="left" | [[Salas (Astuurias)|Salas]] | 227,11 | 4789 | align="left" | |- | align="center" | 59 | align="center" | 33061 | align="left" | [[San Martín de Oscos]] (Samartín d'Ozcos) | 67,72 | 336 | align="left" | Samartín |- | align="center" | 60 | align="center" | 33060 | align="left" | [[San Martín del Rey Aurelio]] (Samartín del Rei Aurelio) | 55,05 | 15395 | align="left" | |- | align="center" | 61 | align="center" | 33063 | align="left" | [[San Tirso de Abres]] (San Tiso d'Abres) | 31,10 | 398 | align="left" | O Chao |- | align="center" | 62 | align="center" | 33062 | align="left" | [[Santa Eulalia de Oscos]] (Santalla d'Ozcos) | 47,12 | 398 | align="left" | Santalla |- | align="center" | 63 | align="center" | 33064 | align="left" | [[Santo Adriano]] | 22,60 | 292 | align="left" | Villanueva |- | align="center" | 64 | align="center" | 33065 | align="left" | [[Sariego]] (Sariegu) | 25,72 | 1263 | align="left" | Vega |- | align="center" | 65 | align="center" | 33066 | align="left" | [[Siero]] | 211,23 | 52514 | align="left" | La Pola de Siero (La Pola Siero) |- | align="center" | 66 | align="center" | 33067 | align="left" | [[Sobrescobio]] (Sobrescobiu) | 69,42 | 847 | align="left" | Rioseco (Rusecu) |- | align="center" | 67 | align="center" | 33068 | align="left" | [[Somiedo]] | 290,12 | 1075 | align="left" | Pola de Somiedo (La Pola Somiedo) |- | align="center" | 68 | align="center" | 33069 | align="left" | [[Soto del Barco]] (Sotu'l Barcu) | 35,34 | 3813 | align="left" | Sotu |- | align="center" | 69 | align="center" | 33070 | align="left" | [[Tapia de Casariego]] (Tapia) | 65,99 | 3571 | align="left" | |- | align="center" | 70 | align="center" | 33071 | align="left" | [[Taramundi]] | 82,16 | 560 | align="left" | |- | align="center" | 71 | align="center" | 33072 | align="left" | [[Teverga]] (Teberga) | 176,06 | 1546 | align="left" | La Plaza |- | align="center" | 72 | align="center" | 33073 | align="left" | [[Tineo]] (Tinéu) | 540,83 | 8775 | align="left" | |- | align="center" | 73 | align="center" | 33034 | align="left" | [[Valdés]] | 353,52 | 10882 | align="left" | Luarca (Ḷḷuarca) |- | align="center" | 74 | align="center" | 33074 | align="left" | [[Vegadeo]] (A Veiga) | 83,25 | 3931 | align="left" | A Veiga |- | align="center" | 75 | align="center" | 33075 | align="left" | [[Villanueva de Oscos]] (Vilanova d'Ozcos) | 72,99 | 248 | align="left" | Vilanova |- | align="center" | 76 | align="center" | 33076 | align="left" | [[Villaviciosa vald|Villaviciosa]] | 276,23 | 15310 | align="left" | |- | align="center" | 77 | align="center" | 33077 | align="left" | [[Villayón]] | 132,46 | 1061 | align="left" | |- | align="center" | 78 | align="center" | 33078 | align="left" | [[Yernes y Tameza]] (Tameza) | 31,63 | 136 | align="left" | Villabre |- | align="center" | | align="center" | | align="left" | '''Kokku''' | ''' 10 605,00''' | '''1 009 599''' | |} [[Pilt:Gijon-playa san lorenzo y Cimadevilla.JPG|pisi|Mererand Gijóni lähedal]] [[Pilt:playa-de-toro02.JPG|pisi|[[Playa de Toró]] [[Llanes]]e lähedal]] [[Pilt:Asturian sheep.jpg|pisi|Lambad Astuurias]] == Rahvastik == Astuuria rahvastik on koondunud piirkonna keskosa orgudesse ja rannikule. Mäed on hõredalt asustatud. === Keeled === Ametlik keel on hispaania keel. Kohalik astuuria keel ei ole ametlik, kuid on Astuuria autonoomiastatuudi järgi erilise kaitse all. Piirkonna lääneserval Galicia piiri ääres kõneldakse [[galeegi keel]]t. === Linnad === Astuuria suurimad linnad on sadamalinn [[Gijón]] (astuuria keeles ''Xixón'') 274 037 elanikku; siin ja edaspidi 1. jaanuari 2007 seisuga, pealinn [[Oviedo]] (astuuria keeles ''Uviéu'', mõlemad ladina nimest ''Ovetum'') 216 607 elanikuga ja tööstuslinn [[Avilés]] 83 320 elanikuga. === Suurimad vallad === (1. jaanuar 2005) {| class="wikitable" |- class="hintergrundfarbe6" !Vald !! Elanike arv |- |[[Gijón]] | align="right" |273 931 |- |[[Oviedo]] | align="right" |212 174 |- |[[Avilés]] | align="right" |83 855 |- |[[Siero vald]] | align="right" |48 991 |- |[[Langreo]] | align="right" |46 558 |- |[[Mierese vald]] | align="right" |45 943 |- |[[Castrillóni vald]] | align="right" |22 932 |- |[[San Martín del Rey Aurelio vald]] | align="right" |19 698 |- |[[Corvera vald]] | align="right" |15 769 |- |[[Cangas del Narcea vald]] | align="right" |15 672 |- |[[Llanes]] | align="right" |12 982 |- |[[Ribadesella]] | align="right" |6205 |} == Majandus == [[Pilt:Aviles-2001 desde ermita de la luz 01.jpeg|pisi|Sadam ja tööstusettevõtted [[Avilés]]is]] Sajandeid olid peamised tegevusalad Astuurias [[põllumajandus]] ja [[kalapüük]]. Levinud oli [[piim]]a ja [[piimasaadused|piimasaaduste]] tootmine, mis elas [[1960. aastad|1960. aastatel]] läbi hüppelise tõusu. [[1830. aastad|1830. aastatel]] algas Astuurias kivisöe kaevandamine ja [[teras]]e tootmine. Astuuriast sai Hispaania terasetööstuse keskus. Tänapäeval on terasetööstus languses ja kivisöemaardlad ammendumas. Pärast Hispaania astumist [[Euroopa Liit]]u [[1986]] on liidu rahaga rajatud palju [[maantee|maanteid]] ja muid infrastruktuure. 2008. aastal oli Astuuria kogutoodang inimese kohta 22 640 eurot, mis on 90,2% Euroopa Liidu keskmisest (25 100 eurot). See andis Hispaania provintside seas 12. koha. See oli suur langus võrreldes paari-kolmekümne aasta taguse ajaga, mil Astuuria oli [[Lõuna-Euroopa]] üks rikkamaid piirkondi. [[Töötus]] oli 8,43%, mis oli nii Hispaania kui ka Euroopa Liidu keskmisest väiksem. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="SMA">[[Suur maailma atlas]], lk 60</ref> <ref name="kämpingud">Guía Oficial de Campings. TURESPAÑA. Secretaría de Estado de Comercio y Turismo, Ministerio de Economía. Madrid 2003</ref> <ref name="pvtUY">{{Netiviide |url=http://constitucion.rediris.es/oapa/codigaut/1991/TCD011-1991.html |pealkiri=Decreto 11/1991, de 24 de Enero, por el que se aprueban las Directrices Regionales de Ordenación del Territorio de Asturias. |vaadatud=2003-07-19 |arhiivimisaeg=2003-07-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20030719174339/http://constitucion.rediris.es/oapa/codigaut/1991/TCD011-1991.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="ewoiL">{{Netiviide |url=http://www.sadei.com/Definiciones/maindefiniciones.asp?id=84 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2008-04-14 |arhiivimisaeg=2011-07-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110715222556/http://www.sadei.com/Definiciones/maindefiniciones.asp?id=84 |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{ESP}} {{ESP2}} {{koord |NS=43.33333333 |EW=-6.0 |type=adm1st |region=ES-O}} [[Kategooria:Hispaania autonoomsed piirkonnad]] [[Kategooria:Astuuria| ]] e4cg4zld7xlbuk3tv12hdlqtqxhvh8w 0 13957 7144281 7130415 2026-05-02T05:55:45Z Andres 5 /* N */ 7144281 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud maailma [[ülikool]]e. {{tähed}} ==A== [[Aacheni Ülikool]] - [[Aberdeeni Ülikool]] - [[Abertay ülikool]] - [[Åbo Akademi]] - [[Adam Mickiewiczi ülikool]] - [[Adelaide'i Ülikool]] - [[Agderi Ülikool]] - [[Aix-Marseille Ülikool]] - [[Akroni Ülikool]] - [[Akureyri Ülikool]] - [[Alabama Ülikool]] - [[Alberta Ülikool]] - [[Ålborgi Ülikool]] - [[Aleksandras Stulginskise Ülikool]] - [[Alžiiri ülikool]] - [[Amsterdami Vaba Ülikool]] - [[Amsterdami Ülikool]] - [[Andhra Ülikool]] - [[Andongi Riiklik Ülikool]] - [[Ankara Ülikool]] - [[Århusi Ülikool]] - [[Arizona Osariigi Ülikool]] - [[Arizona Ülikool]] - [[Arkansase Ülikool]] - [[Armstrong State University]] (Savannah) - [[Asuncióni Ülikool]] - [[Ateena ülikool]] - [[Aucklandi Ülikool]] - [[Australian National University]] ==B== [[Bahia Föderaalülikool]] - [[Bakuu Riiklik Ülikool]] - [[Balti Ülikool]] - [[Bangori Ülikool]] - [[Banja Luka Ülikool]] - [[Barcelona Ülikool]] - [[Bari Ülikool]] - [[Baskimaa Ülikool]] - [[Bathi Ülikool]] - [[Baylori ülikool]] - [[Bayreuthi Ülikool]] - [[Beiruti Araabia Ülikool]] - [[Belgradi kunstiülikool]] - [[Belgradi ülikool]] - [[Ben-Guriyyoni ülikool]] - [[Bergeni Ülikool]] - [[Berliini Humboldti Ülikool]] - [[Berliini Tehnikaülikool]] - [[Berliini Vaba Ülikool]] - [[Berni Ülikool]] - [[Białystoki Ülikool]] - [[Bío-Bío Ülikool]] - [[Birminghami Ülikool]] - [[Biskra Ülikool]] - [[Bochumi Ruhri Ülikool]] - [[Boğaziçi Ülikool]] - [[Bologna Ülikool]] - [[Boltoni Ülikool]] - [[Bonni ülikool]] - [[Bordeaux' I Ülikool]] - [[Briti Columbia Ülikool]] - [[Browni Ülikool]] - [[Buenos Airese Ülikool]] - [[Burgundia Ülikool]] - [[Burundi Ülikool]] ==C== [[California Tehnoloogiainstituut]] - [[California Ülikool Irvine'is]] - [[California Ülikool Los Angeleses]] - [[California Ülikool San Diegos]] - [[California Ülikool San Franciscos]] - [[Cambridge'i Ülikool]] - [[Carletoni Ülikool]] - [[Chalmersi Tehnikaülikool]] - [[Chicago Ülikool]] - [[Chonnami Riiklik Ülikool]] - [[Clarki Ülikool]] - [[Clemsoni Ülikool]] - [[Cluj-Napoca Põllumajandusteaduse ja Veterinaariaülikool]] - [[Coimbra Ülikool]] - [[Colorado Osariigi Ülikool]] - [[Colorado Ülikool]] - [[Columbia ülikool]] - [[Comrati Riiklik Ülikool]] - [[Constanța Ovidiuse Ülikool]] - [[Córdoba ülikool]] - [[Cranfieldi Ülikool]] ==D== [[Đà Nẵngi Ülikool]] - [[Dalhousie Ülikool]] - [[Darmstadti Tehnikaülikool]] - [[Dartmouth College]] - [[Daugavpilsi ülikool]] - [[Delaware'i ülikool]] - [[De Montforti Ülikool]] - [[DePauli Ülikool]] - [[Deustu Ülikool]] - [[Dhamari Ülikool]] - [[Doonau Kremsi ülikool]] - [[Draperi ülikool]] - [[Dresdeni tehnikaülikool]] - [[Dublini Ülikool]] - [[Duke'i ülikool]] - [[Durhami ülikool]] ==E== [[EARTH Ülikool]] - [[East Anglia Ülikool]] - [[Ebonyi Osariigi Ülikool Abakalikis]] - [[École des Beaux-Arts]] - [[École nationale de l'aviation civile]] - [[École normale supérieure]] - [[Ecuadori Keskülikool]] - [[Eesti Kunstiakadeemia]] - [[Emily Carri Kunsti- ja Disainiülikool]] - [[Erasmuse Rotterdami ülikool]] - [[Estonian Business School]] - [[ETH Zürich]] - [[Euroakadeemia]] - [[Ewha Naisülikool]] ==F== [[Ferrara Ülikool]] - [[Firenze Ülikool]] - [[Flindersi Ülikool]] - [[Freibergi mäeakadeemia]] - [[Freiburgi Ülikool]] ==G== [[Gabèse Ülikool]] - [[Gaza Islamiülikool]] - [[Gazi Ülikool]] - [[Gaziantepi Ülikool]] - [[Gdański Ülikool]] - [[Genfi Ülikool]] - [[Genti Ülikool]] - [[George Washingtoni Ülikool]] - [[Georgia osariigi ülikool]] - [[Gießeni ülikool]] - [[Glasgow' Ülikool]] - [[Grazi Ülikool]] - [[Greifswaldi ülikool]] - [[Gröönimaa Ülikool]] - [[Guami Ülikool]] - [[Göteborgi Ülikool]] - [[Göttingeni ülikool]] ==H== [[Hageni ülikool]] - [[Halle ülikool]] - [[Halle-Wittenbergi Martin Lutheri Ülikool]] - [[Hamburgi Ülikool]] - [[Hanoi Rahvusülikool]] - [[Hanoi Teadus- ja Tehnikaülikool]] - [[Harkivi pedagoogikaülikool]] - [[Harkivi Polütehniline Instituut]] - [[Harkivi ülikool]] - [[Harvardi ülikool]] - [[Havanna Ülikool]] - [[Heidelbergi ülikool]] - [[Helmstedti Ülikool]] - [[Helsingi Kunstiülikool]] - [[Helsingi Tehnikaülikool]] - [[Helsingi Ülikool]] - [[Herioti-Watti ülikool]] - [[A. I. Herzeni nimeline Venemaa Pedagoogikaülikool]] - [[Hokkaidō Ülikool]] - [[Hongkongi Hiina Ülikool]] - [[Hongkongi Ülikool]] - [[Hradec Králové ülikool]] ==I== [[Ida-Hiina Pedagoogikaülikool]] - [[Ida-Soome Ülikool]] - [[Ideri Ülikool]] - [[Iirimaa Rahvusülikool]] - [[Illinoisi Ülikool]] - [[Imperial College]] - [[Indiana Ülikool]] - [[Indiana Ülikool (Bloomington)]] - [[Innsbrucki Ülikool]] - [[Ioánnina Ülikool]] - [[Islandi Kunstiakadeemia]] - [[Islandi Ülikool]] - [[İstanbuli Medipoli Ülikool]] - [[Itaalia Keele ja Kommunikatsiooni Ülikool]] ==J== [[Jagiełło ülikool]] - [[Jaroslav Targa nimeline õigusteaduste ülikool]] - [[Jaroslavli Riiklik Ülikool]] - [[Jena ülikool]] - [[Jerevani Riiklik Ülikool]] - [[Joensuu Ülikool]] - [[Johannes Gutenbergi Mainzi Ülikool]] - [[Johannes Kepleri Linzi Ülikool]] - [[Johns Hopkinsi Ülikool]] - [[Juba Ülikool]] - [[Juilliard School]] - [[Juraj Dobrila Ülikool Pulas]] - [[Jyväskylä Ülikool]] ==K== [[Kaasani ülikool]] - [[Kabuli Ülikool]] - [[Kaiserslauterni ülikool]] - [[Kansase Ülikool]] - [[Immanuel Kanti nimeline Balti Föderaalülikool]] - [[Kapadookia Ülikool]] - [[Karli ülikool]] - [[Karlsruhe Tehnoloogiainstituut]] - [[Karlstadi Ülikool]] - [[Karolinska Institutet]] - [[Karpenko-Karõi nimeline Kiievi Riiklik Teatri, Kino ja Televisiooni Ülikool]] - [[Kasseli Ülikool]] - [[Katari Ülikool]] - [[Kaug-Ida Riiklik Ülikool]] - [[Kaunase Tehnoloogiaülikool]] - [[Kemerovo Riiklik Ülikool]] - [[Kentucky Ülikool]] - [[Kesk-Euroopa Ülikool]] - [[Kesk-Florida Ülikool]] - [[Kesk-Lancashire'i Ülikool]] - [[Kesk-Queenslandi Ülikool]] - [[Kieli Christian Albrechti Ülikool]] - [[Kiievi Rahvuslik Kaubandus- ja Majandusülikool]] - [[Kiievi ülikool]] - [[Kim Il-sŏngi Ülikool]] - [[Kingstoni Ülikool]] - [[Kirde föderaalülikool]] - [[Klaipėda Ülikool]] - [[Konstanzi Ülikool]] - [[Kopenhaageni Majandusülikool]] - [[Kopenhaageni Ülikool]] - [[Kostroma Riiklik Ülikool]] - [[Kubani Riiklik Ülikool]] - [[Kuninglik Taani Kunstiakadeemia]] - [[Kuninglik Tehnikainstituut]] - [[Kuopio Ülikool]] - [[Kõrgem Majanduskool]] - [[Königsbergi ülikool]] - [[Kühne Logistics University]] - [[Kyōto Ülikool]] ==L== [[Lancasteri Ülikool]] - [[Lappeenranta tehnikaülikool]] - [[Lapimaa Ülikool]] - [[Lausanne'i Ülikool]] - [[Leedsi Ülikool]] - [[Leicesteri Ülikool]] - [[Leideni Ülikool]] - [[Leipzigi Ülikool]] - [[Leuveni vana ülikool]] - [[Leuveni Katoliiklik Ülikool]] (1835–1968) - [[Katholieke Universiteit Leuven]] - [[Université catholique de Louvain]] - [[Liège'i Ülikool]] - [[Liepāja Ülikool]] - [[Limericki Ülikool]] - [[Lille'i ülikool]] - [[Lille'i I ülikool]] - [[Lille'i II ülikool]] - [[Lille'i III ülikool]] - [[Linköpingi Ülikool]] - [[Linné Ülikool]] - [[Łódźi Ülikool]] - [[Londoni linnaülikool]] - [[Londoni Ülikool]] - [[London School of Economics]] - [[Loodeülikool]] (Xi'an) - [[Loránd Eötvösi ülikool]] - [[Lublini Katoliiklik Ülikool]] - [[Luhanski ülikool]] - [[Luleå Tehnikaülikool]] - [[Lundi Ülikool]] - [[Luzerni Ülikool]] - [[Lvivi meditsiiniülikool]] - [[Lvivi Polütehnikum]] - [[Lvivi Rahvuslik Muusikaakadeemia]] - [[Lvivi Ülikool]] - [[Lõuna-California Ülikool]] - [[Lõuna-Dakota ülikool]] - [[Lõuna-Taani Ülikool]] - [[Lõuna-Tšehhi ülikool České Budějovices]] - [[Lähis-Ida Tehnikaülikool]] - [[Läti Mereakadeemia]] - [[Läti Kultuuriakadeemia]] - [[Läti Kunstiakadeemia]] - [[Läti Muusikaakadeemia]] - [[Läti Põllumajandusülikool]] - [[Läti Spordipedagoogika Akadeemia]] - [[Läti Ülikool]] - [[Lääne-Ontario Ülikool]] - [[Lübecki Ülikool]] ==M== [[Maailma Merendusülikool]] - [[Maastrichti Ülikool]] - [[Madrase Ülikool]] - [[Madridi Autonoomne Ülikool]] - [[Madridi Complutense Ülikool]] - [[Mahachulalongkornrajavidyalaya Ülikool]] - [[Maiduguri Ülikool]] - [[Makedoonia Ülikool]] - [[Malmö ülikool]] - [[Malta Ülikool]] - [[Manchesteri Ülikool]] - [[Mannheimi Ülikool]] - [[Marburgi ülikool]] - [[Maribori ülikool]] - [[Masaryki ülikool]] - [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut]] - [[Massachusettsi Ülikool]] - [[Massachusettsi Ülikool Lowellis]] - [[Messina ülikool]] - [[McGilli Ülikool]] - [[McMasteri Ülikool]] - [[Miami Ülikool]] - [[Miami Ülikool (Ohio)]] - [[Michigani osariigi ülikool]] - [[Michigani Ülikool]] – [[Michoacáni Ülikool]] - [[Minnesota Ülikool]] - [[Miyazaki Linnaülikool]] - [[Modena ja Reggio Emilia Ülikool]] - [[Moldova Riiklik Ülikool]] - [[Mongoolia Rahvusvaheline Ülikool]] - [[Mongoolia riiklik ülikool]] - [[Montpellier' Ülikool]] - [[Moskva füüsika-tehnika instituut]] – [[Moskva riiklik transpordiülikool]] - [[P. I. Tšaikovski nimeline Moskva Riiklik Konservatoorium]] - [[Moskva Riiklik Ülikool]] - [[Mumbai Ülikool]] - [[Mälardaleni Ülikool]] - [[Müncheni Tehnikaülikool]] - [[Müncheni ülikool]] - [[Münsteri ülikool]] ==N== [[Nanjingi Ülikool]] - [[Nantesi Ülikool]] - [[Napoli ülikool]] - [[Natali Ülikool]] - [[Navarra ülikool]] - [[Nebraska-Lincolni ülikool]] - [[New Yorgi Osariigi Ülikool Cortlandis]] - [[New Yorgi Ülikool]] - [[Niccolò Cusano ülikool]] - [[Nižni Novgorodi Riiklik Ülikool]] - [[Mõkola Gogoli nimeline Nižõni Riiklik Ülikool]] - [[Norra maaülikool]] - [[Norra Muusikaakadeemia]] - [[Northwestern University]] - [[Notre Dame'i ülikool]] - [[Nottinghami Ülikool]] - [[Nova Gorica ülikool]] ==O== [[Odense Ülikool]] - [[Oklahoma Ülikool]] - [[Omar Bongo ülikool]] - [[Omski Riiklik Ülikool]] - [[Orani ülikool]] - [[Oregoni Ülikool]] - [[Orenburgi Riiklik Ülikool]] - [[Ōsaka Ülikool]] - [[Oslo Ülikool]] - [[Ottawa Ülikool]] - [[Oulu Ülikool]] - [[Oxfordi Ülikool]] ==P== [[Padova Ülikool]] - [[Palermo ülikool]] - [[Pariisi Ülikool]] - [[Pariisi 1. Ülikool]] - [[Passau Ülikool]] - [[Pavia ülikool]] - [[Pekingi Välisõpingute Ülikool]] - [[Pennsylvania Osariigi Ülikool]] - [[Pennsylvania Ülikool]] - [[Permi Riiklik Ülikool]] - [[Peterburi Elektrotehnika Ülikool]] - [[Peterburi Riiklik Agraarülikool]] - [[I. Pavlovi nimeline Peterburi Riiklik Meditsiiniülikool]] - [[Peterburi Riiklik Metsandusülikool]] - [[Peterburi Riiklik Mäeülikool]] - [[Peterburi Riiklik Polütehniline Instituut]] – [[Peterburi riiklik transpordiülikool]] - [[Peterburi Riiklik Ülikool]] - [[Petroskoi Riiklik Ülikool]] - [[Pittsburghi Ülikool]] - [[Pontifícia Universidade Católica de Minas Gerais]] - [[Porto Ülikool]] - [[Potsdami Ülikool]] - [[Princetoni Ülikool]] - [[Primorska ülikool]] - [[Provence'i ülikool]] - [[Purdue Ülikool]] - [[Põhja-Carolina Ülikool Chapel Hillis]] - [[Põhja-Dakota osariigi ülikool]] - [[Põhja-Dakota Ülikool]] - [[Põhjamaade Rahvaterviseteaduse Kõrgkool]] ==Q== [[Québeci Ülikool]] - [[Queen's University]] - [[Queenslandi Tehnikaülikool]] ==R== [[Readingi Ülikool]] - [[Recôncavo da Bahia Föderaalülikool]] - [[Renmini Ülikool]] - [[Rensselaeri Polütehniline Instituut]] - [[Reykjavíki Ülikool]] - [[Rice'i ülikool]] - [[Riia Tehnikaülikool]] - [[Riia Stradiņši Ülikool]] - [[Riiklik Taiwani Pedagoogikaülikool]] - [[Riiklik Tehnikaülikool]] (Buenos Aires) - [[Río Cuarto ülikool]] - [[Rockefelleri Ülikool]] - [[Rooma La Sapienza Ülikool]] - [[Roskilde Ülikool]] - [[Rostovi Riiklik Ülikool]] - [[Roueni ülikool]] – [[Ružomberoki Katoliiklik Ülikool]] - [[Rutgersi ülikool]] ==S== [[Saarimaa ülikool]] - [[Şafāqise ülikool]] - [[Saint Andrewsi Ülikool]] - [[Salamanca Ülikool]] - [[Salzburgi Ülikool]] - [[Salvadori Ülikool]] - [[Samarkandi Riiklik Ülikool]] - [[Sambia Ülikool]] - [[San Martíni ülikool]] - [[Sanaa Ülikool]] - [[Saratovi Riiklik Ülikool]] - [[Seouli Rahvusülikool]] - [[Sevilla Ülikool]] - [[Shandongi Ülikool]] - [[Sheffieldi Ülikool]] - [[Sibeliuse Akadeemia]] - [[Siberi Riiklik Lennundus- ja Kosmonautikaülikool]] - [[Siena ülikool]] - [[Sileesia Ülikool]] - [[Singapuri Riiklik Ülikool]] - [[Sise-Beira Ülikool]] - [[Sofia tehnikaülikool]] - [[Sofia ülikool]] - [[Sokoine Põllumajandusülikool]] - [[Sophia Antipolise Nice'i ülikool]] - [[Southamptoni Ülikool]] - [[Szczecini Ülikool]] - [[Szegedi Teadusülikool]] - [[St. Johni ülikool]] - [[St. Thomasi Ülikool (Houston)]] - [[Stanfordi ülikool]] - [[Stirlingi Ülikool]] - [[Stockholmi Ülikool]] - [[Strasbourgi Ülikool]] - [[Sussexi Ülikool]] - [[Swarthmore College]] - [[Sõktõvkari Riiklik Ülikool]] - [[Süleyman Demireli Ülikool]] - [[Sydney Tehnikaülikool]] - [[Sydney Ülikool]] - [[Syracuse'i Ülikool]] ==Z== [[Zielona Góra Ülikool]] - [[Zürichi Ülikool]] ==T== [[Taani Tehnikaülikool]] - [[Tallinna Tehnikaülikool]] - [[Tallinna Ülikool]] - [[Tampere Tehnikaülikool]] - [[Tampere Ülikool]] - [[Tartu Usuteadus-Filosoofiline Lutheri Erainstituut]] - [[Tartu Ülikool]] - [[Thbilisi Riiklik Ülikool]] - [[The New School for Social Research]] - [[Tirana ülikool]] - [[Toamasina Ülikool]] - [[Tōkyō Ülikool]] - [[Tomski ülikool]] - [[Tongji Ülikool]] - [[Toronto Ülikool]] - [[Toruńi Mikołaj Koperniku Ülikool]] - [[Toulouse'i ülikool]] - [[Tromsø Ülikool]] - [[Tsinghua Ülikool]] - [[Tšetšeeni Riiklik Ülikool]] - [[Turu Ülikool]] - [[Tübingeni ülikool]] ==U== [[Ukraina Riiklik Muusikaakadeemia]] - [[Ulsteri Ülikool]] - [[Umeå Ülikool]] - [[Umm al-Qurá Ülikool]] - [[Universidade Tecnológica Federal do Paraná]] - [[Universität der Bundeswehr München]] - [[Universität der Künste Berlin]] - [[Université Grenoble Alpes]] - [[University College London]] - [[University of East London]] - [[University of the Incarnate Word]] - [[Uppsala Ülikool]] - [[Utah' Ülikool]] - [[Utrechti Ülikool]] - [[B. Jeltsini nimeline Uurali Föderaalülikool]] - [[Uurali Riiklik Tehnikaülikool]] - [[Uurali Riiklik Ülikool]] - [[Uus-Lõuna-Walesi Ülikool]] ==V== [[Vaasa Ülikool]] - [[Valgevene Euroopa Humanitaarülikool]] - [[Valgevene Riiklik Ülikool]] - [[Valladolidi Ülikool]] - [[Vanderbilti Ülikool]] - [[Varssavi kardinal Stefan Wyszyński ülikool]] - [[Varssavi tehnikaülikool]] - [[Varssavi ülikool]] - [[Venemaa Rahvaste Sõpruse Ülikool]] - [[Venemaa Välisministeeriumi Moskva Riiklik Rahvusvaheliste Suhete Instituut]] - [[Ventspilsi Kõrgkool]] - [[Vidzeme Kõrgkool]] - [[Viini Kunstiakadeemia]] - [[Viini Tehnikaülikool]] - [[Viini Ülikool]] - [[Vilniuse Ülikool]] - [[Voroneži Riiklik Ülikool]] - [[Växjö Ülikool]] - [[Vytautas Suure Ülikool]] ==W== [[Washingtoni Ülikool]] - [[Waterloo Ülikool]] - [[Wittenbergi ülikool]] - [[Witwatersrandi Ülikool]] - [[Wrocławi Ülikool]] - [[Würzburgi ülikool]] ==Ö== [[Örebro Ülikool]] ==Y== [[Yale'i Ülikool]] - [[Yeshiva Ülikool]] - [[Yorki Ülikool]] [[Kategooria:Ülikoolid| ]] [[Kategooria:Hariduse loendid]] 4nsjooq0gg4xn9806u2y773329uxad2 0 15210 7144533 7131703 2026-05-02T09:47:13Z Siimestonia2012 228429 7144533 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Nõukogude Liidu juhist, laeva kohta vaata artiklit [[Jossif Stalin (reisilaev)]]}} {{Suunamine|Stalin}} {{viita}}{{toimeta}}{{keeletoimeta}} {{Infokast president | nimi = Jossif Stalin | pilt = Joseph Stalin in 1932 (4) (cropped)(2).jpg | pildiallkiri = Jossif Stalin (1932) | amet = [[NLKP KK peasekretär]] | ametiajaalgus = 3. aprill 1922 | ametiajalõpp = 16. oktoober 1952 | eelmine = [[Vjatšeslav Molotov]] <small>(vastutava sekretärina)</small> | järgmine = [[Nikita Hruštšov]] <small>(esimese sekretärina)</small> | amet2 = [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees|esimees]] | ametiajaalgus2 = 6. mai 1941 | ametiajalõpp2 = 5. märts 1953 | eelmine2 = [[Vjatšeslav Molotov]] | järgmine2 = [[Georgi Malenkov]] | sünninimi = Ioseb Besarionis dze Jughashvili | sünniaeg = 18. detsember 1878 | sünnikoht = [[Gori]], [[Tbilisi kubermang]], [[Venemaa Keisririik]] <small>(tänapäeva [[Gruusia]])</small> | surmaaeg = 5. märts 1953 (74-aastaselt) | surmakoht = [[Kuntsevo suvila]], [[Kuntsevo]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]] | rahvus = | partei = [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]] | abikaasa = [[Kato Svanidze]] <small>(1906-1907)</small> <br/> [[Nadežda Allilujeva]] <small>(1919-1932)</small> | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | autasud = | allkiri = Stalin Signature.svg | moodul = {{Infokast sõjaväelane |manusta=jah | Taustavärv = #EEDD82 | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Nimi = Karjäär sõjaväes | Täisnimi = | Hüüdnimi = Koba | Truudusvanded = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] [[Nõukogude Liit]] | Teenistused = [[NSV Liidu relvajõud]] | Teenistusaeg = 1943-1953 | Auaste = [[Pilt:RA-SA F10MarsSU 1955.png|25px]] [[Nõukogude Liidu generalissimus]] | Juhitud üksused = [[NSV Liidu relvajõud|Kõik NSV Liidu relvajõud]] | Sõjad/lahingud = [[Teine maailmasõda]] | Autasud = | Abikaasa(d) = | Allkiri = }} }} '''Jossif Stalin''' (sünninimi ''Ioseb Džugašvili''; [[18. detsember]] [[1878]] [[Gori]], [[Tiflisi kubermang]], [[Venemaa Keisririik]] – [[5. märts]] [[1953]] [[Volõnskoje]] küla [[Kuntsevo (linn)|Kuntsevo]] lähedal [[Moskva oblast]]is, tänapäeval [[Moskva]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] riigi- ja parteijuht aastatel 1924–1953. Stalini nime kasutas ta esimest korda [[1913]]. aastal. [[Vladimir Lenin]]i (1870–1924) surma järel haaras Stalin ainuvõimu [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|kommunistlikus parteis]] ja temast sai Nõukogude riigi [[diktaator]]. Tema loodud poliitika [[sotsialism]]i ülesehitamiseks ja [[Kommunism|kommunistliku ühiskonna]] väljaarendamiseks on tuntud kui [[stalinism]]. See inspireeris ka [[maoism]]i. Teda peetakse laialdaselt üheks 20. sajandi mõjukaimaks inimeseks. Alates 1920. aastate keskpaigast kuni 1956. aastani kultiveeriti [[Stalini isikukultus]]t ning viidi läbi [[stalinlikud repressioonid]]. Stalini läbi viidud reformid viisid [[Näljahäda Nõukogude Liidus 1932–1933|näljahädani Nõukogude Liidus]] ja tema tegevus aitas kaasa [[teine maailmasõda|teise maailmasõja]] vallapäästmisele. Teda peetakse vastutavaks [[genotsiid]]i ja arvukate [[Inimsusvastane kuritegu|inimsusvastaste kuritegude]] eest. == Nimi == Jossif Stalini ([[vene keel]]es Иосиф Виссарионович Сталин ehk ''Jossif Vissarionovitš Stalin'') tegelik nimi oli Ioseb Džugašvili ([[gruusia keel]]es იოსებ ჯუღაშვილი, vene keeles Иосиф Джугашвили). Nimest Ioseb tulenes ka tema esimene hüüdnimi Soso. Hiljem võttis ta Gruusia kirjaniku [[Alexander Kazbegi]] teose bandiidist peategelase järgi hüüdnimeks Koba. 1913. aastal avaldas ta [[Viin]]is elades [[pseudonüüm]]i K. Stalin all "[[Marksism ja rahvusküsimus]]", mis tegi ta [[bolševikud|bolševike]] seas tuntuks. Sealt alates kasutas Džugašvili nime Stalin. Tema hüüdnimede ja pseudonüümide hulka kuuluvad Soso, Soselo, Beso, Koba, Petrov, Ivanovitš, Koba Ivanovitš, Ivan Ivanovitš Vissarionovitš, Galiašvili, Simon Džvelaja, K. Kato, Gaios Besovitš Nižeradze, Organez Totomjants, Zahhar Melikjants, Pjotr Tšižikov, Vassili, Vassiljev, Vasja, Vaska, Veidrik Ossip, Ossip Koba, Ivanov, Rõugearmiline Oska, Kaukaaslane, Piimamees, Tšopura (rõugearmiline), Geza (lonkur), Kunkula (taaruja), David, Preester, Isa Koba, Giorgi Berdzenošvili, K. Stefin, Joska Korjavõi (rõugearmiline Joska), K. St, K. Safin, K. Solin, Koba Stalin, J. Džugasvili-Stalin,<ref name="noor_st_366"/> Peremees. == Elulugu == ===Sünd=== Ametlike andmete järgi sündis Stalin 18. detsembril [[1879]] ([[Juliuse kalender|vana kalendri]] järgi 6. detsembril 1879). [[Edvard Radzinski]] andmetel sündis Stalin tegelikult [[18. detsember|18. detsembril]] (6. detsembril) [[1878]]. Radzinski leidis väljavõtte ([[fotokoopia]] [[NLKP Keskarhiiv]]is) Gori katedraali [[Kirikuraamat|meetrikast]], kus Stalini sünnikande kohta seisab kirjas: 1878. aasta 6. detsember, ristiti 17. detsembril, vanemad – Gori linna elanikud talumees Vissarion Džugašvili ja tema seaduslik naine Jekaterina Georgijevna. Ristiisa – Gori linna elanik talumees Tsihitatrišvili. Sakramentaalse ristimise viis läbi ülempreester Hahalov köster Kvinikidze juuresolekul. Samas arhiivis on tõend selle kohta, et Jossif Džugašvili lõpetas Gori vaimuliku kooli, ja ka seal on kirjas: sündis 1878. aasta detsembrikuu 6. päeval. On säilinud ankeet, mille Stalin [[1920]]. aastal oma käega on täitnud. Seal on sünniaastana kirjas 1878. [[1922]]. aastal, kui Stalinist sai partei peasekretär, täitis Stalini sekretär Tovstuhha tema eest uue ankeedi, kus ta sünnidaatumiks kirjutas 21. detsember [[1879]]. Sellest ajast vältis Stalin ankeetide täitmist ja jättis selle sekretäride teha. Nii saigi valest sünnidaatumist ametlik sünniaeg. === Haridustee === Jossif Džugašvili lõpetas [[1894]]. aastal [[Gori]] kirikukooli (''Горийская церковно-приходская школа'') ning astus pärast seda [[Thbilisi|Tiflis]]i õigeusklikku vaimulikku seminari. Kuigi Stalin oli nooruses andekas laulja ja õppis koolis viitele, oli ta ka rusikavõitleja, maadleja ja riiukukk. Stalini lapsepõlvesõbra Ioseb Iremašvili sõnul oli Soso Džugašvili kõige parem, aga kõige üleannetum õpilane. Nimelt kasvas ta üles vägivaldses keskkonnas. Ta kannatas tihti oma alkohoolikust isa vägivalla all ning tänavakaklused Gori linnas olid tema lapsepõlve ajal tavalised. Ta oli teiste laste suhtes armutu ja näitas harva üles kaastunnet. === Revolutsiooniline tegevus kuni 1917. aastani === Jossif Džugašvili astus [[1898]]. aastal Gruusia sotsiaaldemokraatliku liikumise Kolmas grupp ridadesse, [[1899]]. aastal heideti ta vaimulikust seminarist välja (ühe versiooni kohaselt poliitilise tegevuse, teise versiooni kohaselt eksamitele mitteilmumise tõttu). Mõnda aega elatas Džugašvili ennast tundideandmisega. Seejärel asus tööle Tiflisi füüsikaobservatooriumis arvutaja-vaatlejana, kus töötas 1901. aasta märtsini, mil siirdus vangistusohu tõttu illegaalsele parteitööle. [[Pilt:Joseph Stalin, 1912.jpg|pisi|Jossif Stalin, 1912. aastal]] Aastail [[1901]]–[[1902]] oli [[VSDTP]] [[Tiflis]]i ja [[Batumi]] komitee liige. Pärast [[1903]]. aastal toiminud VSDTP lõhenemist [[menševikud|menševikeks]] ja [[bolševikud|bolševikeks]], toetas algselt menševike platvormi, kuid hiljem liitus bolševikega. Osales 41 saadikuga toimunud [[VSDT(b)P Tampere konverents]]il, mis toimus 25.–30. ([[vkj]] 12–17.) [[Detsember|detsembril]] [[1905]] [[Soome Suurvürstiriik|Soome Suurvürstiriigis]]. Aastail [[1906]]–[[1907]] osales/organiseeris varjunime Koba all VSDT(b)P finantseerimiseks vajalike finantsvahendite eksproprieerimist Kaukaasias, sealhulga omal ajal kuulsas [[1907. aasta Tiflisi postiraharööv]]is, juunis 1907. Oli samal ajal ka aastail [[1906]]–[[1907]] VSDTP Bakuu komitee liige ja [[VSDT(b)P IV kongress]]i saadik [[Stockholm]]is. Stalin oli [[1908]]. aastal [[Bakuu]] vanglas koos [[menševik]]u [[Andrei Võšinski]]ga. Pärast vabanemist oli [[Peterburi]]s bolševike ajalehe [[Pravda]] toimetaja, pärast vahistamist viibis administratiivkorras väljasaadetuna asumisel [[1911]]. aastal koos [[Jakov Sverdlov]]iga [[Narõmi krai]]s [[Tomski kubermang]]us, kust põgenes asumistelt augustis 1912. Pärast põgenemist elas Peterburis, kus [[1912]]. aastal koopteeriti [[Vladimir Lenin]]i toetusel [[VSDTP Keskkomitee]]sse ja [[VSDTP KK Vene büroo]]sse. Oma tegevuses parteisiseses poliitikas vastandus Vene büroo välismaal emigratsioonis elavatele sotsiaaldemokraatidele (Lenin jne), kes kavandasid [[maailmarevolutsioon]]i, samal ajal kui Venemaal tegutsevad sotsiaaldemokraadid keskendusid Venemaal toimuvale. [[1913]]. aastal püüti aga [[ohranka|Peterburi ohranka]] salajase kaastöölise [[Roman Malinovski]] info alusel põgenenud Stalin Peterburis kinni ja saadeti uuele asumisele [[Krasnojarski kubermang]]u [[Turuhansk]]isse, kus viibisid koos Sverdloviga kuni 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]ini. Tema osa [[Oktoobrirevolutsioon|Oktoobripöörde]] ettevalmistamises oli marginaalne, põhifiguurid olid [[Vladimir Lenin|Vladimir Uljanov]], [[Lev Trotski]] ja teised. === Tegevus pärast 1917. aasta oktoobripööret === Pärast 1917. aasta [[oktoobrirevolutsioon]]i järgset nõukogude võimuhaaramist määrati Jossif Stalin esialgsesse bolševike, [[vasakesseerid]]e ja menševike koalitsioonivalitsuses [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]]s Vene SFNV rahvusasjade rahvakomissariks ja hiljem ka [[riigikontroll]]i rahvakomissariks. Samuti osales ta bolševike häälekandja [[Pravda]] juhtimises, mille ta võttis üle oma hilisemalt välisministrilt, Stalinile elu lõpuni ustavaks jäänud [[Vjatšeslav Molotov]]ilt. === Venemaa Kodusõjas=== 1918. aastal alanud Venemaa kodusõjas osales Jossif Stalin [[Punaarmee]]sse sattunud vana keisririigi sõjaväelaste üle kontrolli teostavates rinnete revolutsioonilistes sõjanõukogudes põhjarindel: [[Petrograd]]i kaitsel 1918. aasta mais [[Loodearmee]] pealetungi ajal; [[Läänerinne (Vene kodusõda)|lääne]]- ja [[Lõunarinne (Vene kodusõda)|lõunarindel]] ning 1920. aastal [[Looderinne|looderin]]del [[Nõukogude-Poola sõda|Nõukogude-Poola sõja]]s [[Mihhail Tuhhatševski]] ebaõnnestunud maailmarevolutsiooni viimisel [[Poola]] ja [[Lääne-Euroopa]]sse. Kodusõja vältel konkureeris ta mõjuvõimu ja Lenini isikliku soosingu pärast sõja tegeliku juhi [[Lev Trotski]]ga, korraldades näiteks Trotski poolt Punaarmees rakendatud endiste tsaariarmee ohvitseride massilisi hukkamisi. Üks Stalini tuntumaid saavutusi oli Nõukogude Venemaad viljaga varustanud [[Tsaritsõn]]i (hilisema nimega Stalingradi) kaitse organiseerimine. ===1920.–1930. aastad=== 1920.–1930. aastatel töötas J. Stalin peamiselt [[VK(b)P KK]] aparaadiga ja esines avalikkuse ees harva. VK(b)P peasekretäri ametikoha rajas Lenin 1922. aastal spetsiaalselt Stalinit silmas pidades ning sellele ametikohale võlgnes Stalin hiljem oma kõigutamatu positsiooni NSV Liidu juhina. [[NLKP KK peasekretär|VK(b)P KK peasekretär]]ina ja [[VK(b)P KK Poliitbüroo|Poliitbüroo]] liikmena oli tema peamiseks vastutusalaks partei ametikohtadele inimeste määramine. Sellest punktist suutis ta oma võimu (partei nimel) laiendada ka riigiaparaadini. ====Võimuvõitlus==== [[1922]]. aastal alustas J. Stalin võimuvõitlust liidrikoha eest kommunistlikus parteis, tema põhiliseks vastaseks olid algetapis sõnaosav ja rahva hulgas populaarne [[Lev Trotski]], majandustegelane [[Nikolai Buhharin]], rahvusvahelise kommunistliku liikumise liider [[Grigori Zinovjev]]. Võimuvõitluseks L. Trotski vastu moodustas ta G. Zinovjevi ja [[Lev Kamenev]]iga [[VK(b)P KK Organiseerimisbüroo]]s juhtgrupi, kellega valmistas ette kõik NSV Liidu kõrgeima võimuorgani [[VK(b)P KK Poliitbüroo]] istungite päevakavad ja otsused. Aastakümnevahetusel toimunud võimuvõitluses saavutas edu Stalin, kes ajutiste poliitiliste liitudega oma potentsiaalsed konkurendid kõrvaldas (Lev Trotski, [[Lev Kamenev]], [[Grigori Zinovjev]], [[Nikolai Buhharin]]). VK(b)P KK Organiseerimisbüroo tegi otsuseid NSV Liidu kõrgemate parteiliste ja rahvamajanduse juhtkaadrite [[Nomenklatuur (eliit)|nomenklatuur]]i ametisse määramise kohta. Kõrgemasse nomenklatuuri kuuluvad ametnikud ja parteiorganisatsioonide liidrid olid ka traditsiooniliselt kommunistliku partei kongresside saadikud, mis kindlustas J. Stalinile nende toetuse kongressidel. Hilisemale ajalookujutuse muutmisele pööras Stalin ka hiljem suurt tähelepanu, lastes kommunistliku partei ametlikus ajaloos "[[ÜK(b)P ajaloo lühikursus]]" kujutada sündmusi talle vajalikul viisil sõltumata tegelikult toimunust. Levinud oli dokumentide hilisem muutmine, sealhulgas isegi fotode [[retušeerimine]], kust kaotati ebasoosingusse langenud ja kommunistliku partei tehtud "ebaõigetes" otsustes süüdistatud isikud. ====Industrialiseerimine ja kollektiviseerimine==== 1930. aastail pidas Stalin eri ametikohti, nagu Rahvuste rahvakomissar ja Tööliste ja talupoegade inspektsiooni rahvakomissar. "Uue Sotsialistliku Ofensiivi" (I viisaastak) ajal oli ta mõjuka Tööliste ja Kaitsenõukogu liige. Nendelt strateegilistelt ametikohtadelt kontrollis ta kas otseselt partei nimel või parteiorganite valitsemise kaudu peaaegu kõiki valdkondi, tehes ettepanekuid ja koostades poliitilisi juhtnööre kõige kohta alates tööstusest ja [[kollektiviseerimine|kollektiviseerimisest]] kuni ajalookirjutuseni. Kui marksistlikule tõlgendusele ja selle rakendusele Lenini valitsemisajal viidatakse kui leninismile, siis eriti I viisaastakut (1928–1932) ja II maailmasõja perioodi käsitletakse Nõukogude ajaloos tavaliselt stalinistlikuna. Jossif Stalin viis peasekretärina ellu [[Vladimir Lenin]]i poliitikat, mille eesmärk oli kehtestada [[sotsialism|sotsialistlik]] ühiskonnakord. Selleks arendas ta [[industrialiseerimine|industrialiseerimise]] loosungi all võimsa sõjatööstuskompleksi. Vahendeid selleks saadi NSV Liidu kodanike ekspluateerimisest [[kollektiviseerimine|kollektiviseerimise]], töönormide kehtestamise ja [[sotsialistlik võistlus|sotsialistliku võistluse]] arendamise ([[stahhanovlus]]), tööd saboteerivate kahjurite vastaste kampaaniate ning vangide tööjõu massilise rakendamise teel. Stalin muutis korduvalt poliitilist kurssi. Nii tühistas ta Lenini algatatud [[Uus majanduspoliitika|uue majanduspoliitika]] (NEP, novaja ekonomitšeskaja politika), mis lubas areneda kollektiivmajanduse kõrval ka eraettevõtetel, hiljem keelati [[eraettevõtlus]] Nõukogude Liidus sootuks. [[Kollektiviseerimine|Kollektiviseerimise]] käigus muutis Stalin korduvalt oma avalikke seisukohti selle suhtes, kas või mil määral tohib või peab talupoegade kollektiivmajanditesse sundimisel kasutada vägivalda. ====[[Stalinlikud repressioonid|Poliitilised repressioonid]]==== Talle olid iseloomulikud ulatuslikud näidiskohtuprotsessid, mida ta korraldas juba 1920. aastate lõpust (vt [[Esimene Moskva protsess]], [[Kolmas Moskva protsess]]). Avalikult olid protsessid suunatud kommunistliku partei ühtsuse tagamisele ja selle kildkondlike huvidega õõnestajate paljastamisele, tegelikult aga esitati neil kõrvuti nii tõepäraseid kui ka võltsitud tõendeid ja manipuleeriti pealtvaatajatega, et mõista hukka kõik, keda Stalin soovis. Kui algul oli protsesside tulemuseks peamiselt seniste riigi- ja parteijuhtide kõrvaldamine ametist, siis ajapikku lõppesid need süüdimõistetute pikaajaalise vabadusekaotuse ja surmaotsusteni. Nõukogude poliitiliste uurimisorganite [[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus|GPU]], [[OGPU]] ja [[NKVD]] siht oli uurimisalused täielikult murda. Nii tunnistas kommunismi üks peamisi ideolooge Buhharin, keda Lenini valitsusajal hüüti "partei lemmikuks", end vanglas süüdi kõigis süüdistuse punktides ja palus puhtsüdamlikku kahetsust ilmutades asjatult oma elu eest. Üksteise järel kõrvaldas Stalin parteis ja riigis nii tegeliku, näilise kui ka võimaliku opositsiooni. Stalini paranoia süvenes, ainuvõimu saavutanuna tabas Nõukogude Liitu repressioonide ehk küüditamiste lained, kus asustati ümber terveid rahvaid (tatarlased, tšetšeenid) ( Eestis 1941 ja 1949). Kõige enam aitab tema toimepandud [[Inimsusvastane kuritegu|kuritegudest]] ja õudustest aru saada [[Aleksandr Solženitsõn]]i suurteos "[[Gulagi arhipelaag]]". {{Vaata|Trotskism}}, ''[[Nõukogudevastane parempoolne trotskistlik blokk]]'', ''[[Trotskistlik-zinovjevlik vandenõu]]'', ''[[Suur terror]]'' ====Ainuvõim ja isikukultus==== [[File:1946. Да здравствует наш учитель, наш отец, наш вождь товарищ Сталин!.jpg|thumb|[[Stalini isikukultus]]ele tüüpiline propagandatrükis ([[NSV Liit]], 1946)]] 1930. aastatel muutus Stalini ülistamine "geniaalse juhina", "suure Stalinina" jne nii püsivaks, universaalseks ja täielikuks, et võib rääkida tema diktatuurist. [[Stalini isikukultus]] kestis kuni tema surmani. Teda peeti nii ületamatuks riigi- ja väejuhiks kui ka geniaalseks filosoofiks ja teadlaseks. Nii näiteks väideti, et tema teos "[[Marksism ja keeleteaduse küsimused]]" on muutnud kõigi teaduste suunda. Stalini järgi nimetati nii laevu ja asutusi kui ka terveid linnu (Stalingrad, Stalinabad) ja haldusüksusi (Stalingradi oblast). Tema nime kandsid nii riiklikud kui ka rahvusvahelised auhinnad, näiteks [[Rahvusvaheline Stalini rahupreemia]]. ====Välispoliitika==== Kui algselt olid bolševikud tulnud võimule [[maailmarevolutsioon]]i loosungi toel, mis lubas kapitalistliku korra kiiret kukutamist kogu maailmas, siis edaspidi sai maailmarevolutsioonist Stalini jaoks retooriline vahend, millega võidi õigustada naaberriikide vallutamist ja nukurežiimide püstitamist, kuid mis ei seganud vajaduse korral suhete sisseseadmist [[Saksa Riik|natsistliku Saksamaaga]] või kapitalistlike riikidega (liitlased Teises maailmasõjas) ning lahkhelisid sotsialismimaadega ([[Josip Broz Tito]] [[Jugoslaavia]], [[Mao Zedong]]i [[Hiina]]). [[Pilt:MolotovRibbentropStalin.jpg|pisi| Jossif Stalin, [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i allkirjutamisel 23. augustil 1939]] ===Teine maailmasõda=== Stalini algatusel sõlmiti [[23. august]]il [[1939]] Nõukogude Liidu ja [[Saksamaa]] vahel [[Molotovi-Ribbentropi pakt]], mida võib lugeda [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguseks ja seega Stalinit üheks Teise maailmasõja vallapäästjaks. Stalin plaanis oodata, kuni lääneriigid on üksteist maailmasõjas välja kurnanud, ja siis ise neid rünnata. Nimetatud plaan luhtus, sest Saksamaa sai lääneliitlastest [[välksõda|välksõjaga]] jagu ja pikka kurnamissõda ei järgnenud. Selle asemel jõudis Hitler Nõukogude Liitu enne rünnata: [[22. juuni]]l [[1941]]. Hitler ründas Nõukogude Liitu ajal, mil Nõukogude Liit oli osa autorite arvates ise suurrünnakuks valmistumas ning seega kaitsetu. Seetõttu kandis Nõukogude Liit alguses tohutuid kaotusi. Lisaks oli [[Punaarmee]] valmis ainult ründesõjaks, kuid mitte kaitsesõjaks. Stalini salajasi ettevalmistusi sõjaks on oma raamatutes põhjalikult käsitlenud endine Nõukogude luuraja [[Viktor Suvorov]], aga ka akadeemilised ajaloolased (nt [[Mihhail Meltjuhhov]]). [[Pilt:Yalta summit 1945 with Churchill, Roosevelt, Stalin.jpg|pisi|Jossif Stalin 1945. aastal [[Jalta konverents]]il Teise maailmasõja võitnud riikide juhtidega]] Stalin võttis endale ise kõrgeima sõjaväelise auastme, kuulutades end [[generalissimus]]eks. Sõja vältel vahetas ta korduvalt välja armee juhtkonna, otsustades põhiliste strateegiliste küsimuste üle isiklikult. == Surm == {{Vaata|Jossif Stalini surm}} 1953. aasta 28. veebruari õhtul kohtus Stalin oma [[Kuntsevo (linn)|Kuntsevo]] suvilas õhtusöögil [[Lavrenti Beria]], [[Georgi Malenkov|Georgi Malenkovi]], [[Nikolai Bulganin|Nikolai Bulganini]] ja [[Nikita Hruštšov|Nikita Hruštšoviga]]. Arutelu, mille lõpupoole Stalin pidas pika monoloogi, milles kritiseeris teravalt oma alluvaid, kestis 1. märtsi kella neljani hommikul. Pärast külaliste ärasaatmist sai Stalin oma toas [[Insult|insuldi]]. Kuna ta polnud sel hommikul välja ilmunud ega uksele koputustele vastanud, ei julgenud tema töötajad terve päeva tema tuppa siseneda, kartes, et neid võidakse süüdistada diktaatorivastases vandenõus. Alles õhtul kell 23.00 läks valveametnik M. Starostin Stalini tuppa, kus ta leidis mehe põrandalt pidžaamapükste ja alussärgi väel lamamas. Stalin oli teadvusel, kuid suutis vaevu liikuda ja rääkida. Teenrid asetasid ta diivanile, kus ta kaotas teadvuse ja kuhu ta jäi kolmeks päevaks, mille jooksul teda lusikaga toideti, ravimeid ja süste manustati.{{Sfn|Conquest|1991|p=312}} Esmalt ilmus kohale Malenkov, seejärel kell 3.00 2. märtsil hommikul Beria. Beria keelas ihukaitsjatel ja majapidamispersonalil telefoni kasutamise ning lahkus koos Malenkoviga. Kell 9.00 hommikul naasid Beria ja Malenkov koos Hruštšoviga. Veidi hiljem saabusid ka teised poliitbüroo liikmed ja arstid. Stalini seisund halvenes jätkuvalt ja ta suri 5. märtsil. Lahkamine näitas, et ta suri ajuverejooksu tagajärjel ja et tema aju veresooned olid [[ateroskleroos]]<nowiki/>i tõttu tugevalt kahjustatud.{{Sfn|Khlevniuk|2015|p=189}} Valitsuse teadaandes teatati, et Stalinil oli olnud ajuverejooks, mis mõjutas tema aju elutähtsaid osi. Stalin suri 5. märtsil 1953 kell 21.50 74-aastaselt.<ref>''[https://www.srf.ch/audio/zeitblende/der-seltsame-tod-des-josef-stalin?id=11272653 Der seltsame Tod des Josef Stalin.]'' In: ''Zeitblende.'' [[Schweizer Radio und Fernsehen|SRF]], 24.&nbsp;Februar 2018.</ref><ref>Aussage bei [[Dmitri Antonowitsch Wolkogonow|Dmitri Wolkogonow]]: ''Autopsy for an Empire. The Seven Leaders Who Built the Soviet Regime.'' Englische Übersetzung des russischen Originals, S.&nbsp;176–177<!-- Seitenangaben über andere bei Google verfügbare Ausgabe, die jedoch diese Seiten nicht anzeigt --> ({{Google Buch|BuchID=Q6ZNP5SvBdMC|SeitenID=PT258|Linktext=Digitalisat|KeinText=ja}} [Teilansicht] bei [[Google Books]];<!-- Hervorhebung mit Vorlage funktioniert nicht --> S.&nbsp;176: “On 5 March, despite the hopelessness of the situation, the doctors continued&nbsp;[…]”, S.&nbsp;177: “At 9.30 p.m.&nbsp;[…] but at 9.50 the doctors recorded that Stalin was dead.”).</ref> Stalini surm kuulutati välja 6. märtsil;{{Sfn|Service|2004|p=588}} tema surnukeha palsameeriti, ja pandi seejärel see kolmeks päevaks vaatamiseks välja Moskva Ametiühingute Majjas.{{Sfn|Khlevniuk|2015|p=317}} Surnukeha vaatama tulnud rahvahulk oli nii suur ja kontrollimatu, et nendest mitmed hukkusid. 9. märtsi matustel, kus osales sadu tuhandeid inimesi, maeti Stalin Punasel väljakul asuvasse [[Lenini mausoleum]]<nowiki/>i. Tema surmale eelnevate kuude jooksul süüdistati mitmeid NSV Liidu lugupeetumaid ja tuntumaid arste väidetavas arstide [[Vandenõu|vandenõus]] osalemises, mille eesmärk olevat mürgitada Nõukogude Liidu kõrgeimat poliitilist ja sõjalist juhtkonda. Need süüdistused olid [[Antisemitism|antisemiitliku]] kampaania keskmes, mida Stalin püüdis kasutada julgeolekuaparaadi puhastuse ja ümberkorraldamise [[Legitiimsus|legitimeerimiseks]].<ref>Matthias Vetter: ''Verschwörung der Kremlärzte.'' In: [[Wolfgang Benz]] (Hrsg.) ''[[Handbuch des Antisemitismus]], Band&nbsp;4: Ereignisse, Dekrete, Kontroversen.'' de Gruyter Saur, Berlin/New York 2011, ISBN 978-3-598-24076-8, S.&nbsp;417 (abgerufen über De Gruyter Online).</ref><ref>David R. Shearer, Vladimir Khaustov: ''Stalin and the Lubianka. A Documentary History of the Political Police and Security Organs in the Soviet Union, 1922–1953.'' Yale University Press, New Haven/London 2014, ISBN 978-0-300-21071-2, S.&nbsp;307 (englisch; abgerufen über De Gruyter Online).</ref> Mitmete uurijate sõnul oli kampaania eesmärk ka Nõukogude juutide Siberisse küüditamine.<ref>[[Edward Stanislawowitsch Radsinski|Edvard Radzinsky]]: ''Stalin. The First In-depth Biography Based on Explosive New Documents from Russia's Secret Archives.'' Doubleday, New York 1996, S.&nbsp;560 mit weiteren Belegen (englisch).</ref><ref>[[Timothy Snyder]]: ''Bloodlands: Europa zwischen Hitler und Stalin.'' C. H. Beck, München 2011, S.&nbsp;370.</ref> Pärast Stalini surma kampaania lõpetati ja arstid [[Rehabilitatsioon|rehabiliteeriti]]. Vjatšeslav Molotovi 1991. aastal avaldatud memuaaride kohaselt väitis Beria talle, et mürgitas Stalini.<ref>Felix Tschujew: {{lang|ru|Сто сорок бесед с Молотовым}} (russisch; deutsch: „Einhundertvierzig Gespräche mit Molotow“). Terra, Moskau 1991, ISBN 5-85255-042-6. Übersetzung ins Englische: Felix Chuev: ''Molotov Remembers: Inside Kremlin Politics.'' Herausgegeben von Albert Resis. Ivan R. Dee, Chicago 1993, ISBN 1-56663-027-4.</ref> ==Stalini pärand ja hilisem diskussioon== Eksisteerib selge erinevus Stalini diktatuuri ning nii-öelda puhta isikudiktatuuri vahel. Jossif Stalin, ehkki oma isikliku poliitilise masinavärgi ehitaja, kasvatas oma võimu peamiselt partei liinis ning tegutses NLKP raames, mis eksisteeris enne ning ka pärast Stalini surma, ehkki elas üle suured muudatused. Võimuvõitlust NSV Liidus pärast 1956. aastat eristab selle eelsest ajast peamiste poliitiliste konkurentide eksiili saatmine. Stalini-järgsed parteijuhid saavutasid kiirest konsensuse selles, et partei ja riigi ladviku suhtes enam surmanuhtlust ei rakendataks; üks viimaseid surmamõistetud juhte oli NKVD endine ülem [[Lavrenti Beria]]. Stalin oli nii NSV Liidu juht kui ka sümbol. Radzinski kirjeldab Stalini biograafias Jossif Stalini äkilist reaktsiooni, kui tema poeg Vassili kuulutas: "Ka mina olen Stalin!" Radzinski väitel karjunud Vassili isa, et isegi mitte tema ise ei ole Stalin, kuna Stalin on enamat kui inimene, Stalin on terve riik. Kui Stalini surma järel hakati tema tegevust ümber hindama, miljonite kaupa süüdi mõistetuid vangilaagritest vabastama ja tapetuid [[postuumne rehabiliteerimine|postuumselt rehabiliteerima]], loobuti ka Stalinist NSV Liidu sümbolina. Pärast Stalini surma pani NLKP Stalini võimu ajal toime pandud [[genotsiid]]i ja [[Inimsusvastane kuritegu|inimsusvastaste kuritegude]] eest vastutuse Jossif Stalinile isiklikult, vabastades vastutusest NLKP ja enamik teisi toonaseid juhte, kes olid võimule tulnud Stalini valitsusajal tema protežeedena ning seetõttu ka ise tema tegudes osalised. Stalini hukkamõistule [[Nikita Hruštšov]]i ajal järgnes tema osaline rehabiliteerimine [[Leonid Brežnev]]i võimul olles, mil ei tahetud rääkida Stalini-aegsetest kuritegudest. Stalini järglased peasekretäri ametikohal (Hruštšov, Brežnev) üritasid NSV Liidu sise- ja välispoliitikat muuta ning reformida, kasutades teadmisi ja kogemusi, mis olid omandatud Stalini ajal. Nii Venemaal kui ka Läänes leidub arvukalt inimesi, kes peavad Stalini tegevust eelkõige positiivseks ning kes õigustavad tema kuritegusid vajadustega rasketes poliitilistes tingimustes ja väiksemate korrumpeerunud võimukandjate kuritarvitustega. Stalini ülistajad nimetavad tema teeneks nii Nõukogude Venemaa arendamist tsaariaegsest agraarmajandusest moodsaks tööstusmaaks kui ka fašismi purustamist Teises maailmasõjas. Aastal [[2008]] telekanali [[Rossija (televisioonikompanii)|Rossija]] kõigi aegade tähtsaima venelase leidmiseks korraldatud rahvahääletusel sai Stalin [[Aleksander Nevski]] ja [[Pjotr Stolõpin]]i järel kolmanda koha, edestades napilt [[Aleksandr Puškin]]it. ==Perekond== Jossif Stalini perekond: *esimene abikaasa [[Kato Svanidze]] (Jekaterina Džugašvili; [[1885]]–[[1907]]) **poeg [[Jakov Džugašvili]] ([[1907]]–[[1943]]) ***esimene abikaasa ([[Zoja Džugašvili]]) (neiuna Gunina; [[1908]]–[[1957]]) ***teine abikaasa [[Julija Džugašvili]] (neiuna Judif Meltzer; surnud [[1967]] või 1968) ****tütar [[Galina Džugašvili|Galina Jakovlevna Džugašvili]] ([[1939]]–[[2007]]) *teine abikaasa [[Nadežda Allilujeva]]-Džugašvili [[1901]]–[[1932]]), töötas Rahvakomissaride Nõukogus sekretäri-masinakirjutajana, hiljem VK(b)P KK sekretäri Vladimir Uljanovi sekretariaadis, tegi kaastööd ajakirjadele [[Revolutsija i Kultura]], ajalehele Pravda, tegeles lastekodudega; aastatel 1929–1932 õppis Tööstusakadeemias. **poeg [[Vassili Stalin]] ([[1921]]–[[1962]]) ***esimene abikaasa [[Galina Stalina]] (neiuna Burdonovskaja; surnud [[1990]]) ****poeg [[Aleksandr Burdonski]] (endine perekonnanimi Stalin) ([[1941]]–[[2017]]) ****tütar [[Nadežda Stalina]] (sündis [[1943]]) ***teine abikaasa [[Jekaterina Stalina]] (neiuna Timošenko; surnud [[1983]]) ****poeg [[Vassili Vassiljevitš Stalin|Vassili Stalin]] ([[1949]]–[[1972]]), sõjaväelane (lendur) ****tütar [[Svetlana Vassiljevna Stalina|Svetlana Stalina]] ([[1947]]–[[1990]]) ***kolmas abikaasa ([[Kapitolina Stalina]]; neiuna Vassiljeva) **tütar [[Svetlana Allilujeva]] alias Lana Peters ([[1926]]–2011<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/usa-hooldekodus-suri-85-aasta-vanusena-vahki-stalini-tutar.d?id=62404176 USA hooldekodus suri 85 aasta vanusena vähki Stalini tütar]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, delfi.ee, 29. november 2011</ref>) ***esimene abikaasa [[Grigori Morozov]] ([[1921]]–[[2002]]) ****poeg [[Jossif Allilujev]] ([[1945]]–[[2008]]) ***teine abikaasa [[Juri Ždanov]] (1918–2006) ****tütar [[Jekaterina Ždanova]] (sündis [[1950]]) *tundmatu abikaasa<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Hebsgaard |eesnimi=Thomas |kuupäev=2025-02-25 |pealkiri=Diktaatorite laste õnnetu saatus |url=https://www.imelineajalugu.ee/diktaatorite-laste-onnetu-saatus/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Imeline Ajalugu |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> **poeg [[Konstantin Kuzakov]] (sündis [[1911]])<ref name=":0" /> *tundmatu abikaasa<ref name=":0" /> **poeg [[Aleksander Davõdov (Stalini laps)|Aleksander Davõdov]] (sündis [[1917]])<ref name=":0" /> ==Isiklikku== Stalin suitsetas piipu ning armastas juua Gruusia veine ([[Hvantškara|khvanchkara]] vein). Eraelus säilitas ta Nõukogude juhtide esimesele põlvkonnale omast lihtsat elustiili ja oli kohati koonerdamiseni kokkuhoidlik. Oma isikliku eluloo suhtes oli Stalin kiivas. Eluajal ilmus temast Nõukogude Liidus üksainus lühike ametlik biograafia, mille käsikirja ta ise hoolikalt üle vaatas ja tsenseeris. Ka kirjanikel ei lubanud Stalin tunda liigset huvi tema tegelikku elulugu kajastavate dokumentide vastu. ==Parteikarjäär== * [[VSDTP]] – [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] liige 1898. aastast * VSDT(b)P, Venemaa ja [[NLKP Keskkomitee|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei keskkomitee]] liige alates [[1919]]. aastast kuni surmani 1953. aastal, * VSDT(b)P, Venemaa ja [[NLKP Keskkomitee|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei keskkomitee]] poliitbüroo/presiidiumi liige alates 1917 kuni surmani 1953. aastal, * VSDT(b)P, Venemaa ja [[NLKP Keskkomitee|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei keskkomitee]] organiseerimisbüroo liige alates [[25. märts]]ist [[1919]] kuni [[16. oktoober|16. oktoobrini]] [[1952]], * Venemaa ja [[NLKP|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei]] [[NLKP KK Sekretariaat|Keskkomitee sekretariaadi]] liige alates [[10. aprill]]ist [[1922]] kuni surmani 1953. aastal. ==Karjäär NSV Liidu riigiametites== *[[1917]]–[[1922]], [[Vene SFNV Rahvuste Rahvakomissariaat|Vene SFNV Rahvuste Rahvakomissariaadi]] rahvakomissar *[[1919]]–[[1920]], [[Vene SFNV Riigikontrolli rahvakomissariaat|Vene SFNV Riigikontrolli rahvakomissariaadi]] rahvakomissar *[[1920]]–[[1922]], [[Vene SFNV Tööliste ja Talupoegade Inspektsioon]]i rahvakomissar *[[1920]]. aastal [[Vene SFNV|Vabariigi]] [[Sõja-Revolutsiooninõukogu]] liige *[[1922]]–[[1934]] VK(b)P/[[ÜK(b)P KK peasekretär]] *[[1934]]–[[1953]] [[ÜK(b)P KK sekretär]] *[[1941]]–[[1953]] [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] / [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimees *[[1941]]–[[1945]] [[NSV Liidu Riiklik Kaitsekomitee|NSV Liidu Riikliku Kaitsekomitee]] esimees ja [[NSV Liidu Relvajõud]]ude kõrgeim ülemjuhataja *[[1941]]–[[1946]] [[NSV Liidu kaitse rahvakomissar]] *[[1946]]–[[1947]] [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees|esimees]] ja [[NSV Liidu relvajõudude minister]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1946/03/23/7 NSVL valitsuse – NSVL Ministrite Nõukogu moodustamisest]{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Postimees, nr. 69, 23 märts 1946</ref> *[[1947]]–[[1953]] Eesti NSV [[Eesti NSV II Ülemnõukogu|II]] ja [[Eesti NSV III Ülemnõukogu|III Ülemnõukogu]] liige == Mälestuse jäädvustamine == {{vaata|Stalini mälestusmärkide loend|Jossif Stalini järgi nimetatud kohad}} 1957. aastal avati Stalini sünnilinnas Goris [[Jossif Stalini muuseum]]. ==Vaata ka== * [[Jossif Stalini järgi nimetatud kohad]] * [[Stalini mälestusmärkide loend]] * [[Stalinism]] * [[Punane terror]] * [[Suur terror]] * [[Molotovi-Ribbentropi pakt]] * [[Juuniküüditamine Eestis]] (1941) * [[Inimsusvastane kuritegu]] * [[Diktatuur]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="noor_st_366">Simon Sebag Montefiore, ''Noor Stalin'' (Tallinn: Varrak, 2008), lk 366.</ref> }} ==Kirjandus== ===Stalini teosed=== * Jossif Stalin "Riikliku Kaitsekomitee esimehe J. V. Stalini raadiokõne 3. juulil 1941", Poliitiline Kirjandus, 1941 * Jossif Stalin "Nõukogude Liidu Suurest Isamaasõjast", Poliitiline Kirjandus, 1944 (kordustrükid 1945 ja 1946) * Jossif Stalin "Oktoobrirevolutsioon ja vene kommunistide taktika", Poliitiline Kirjandus, 1947 * Jossif Stalin "Marksism ja keeleteaduse küsimused", Eesti Riiklik Kirjastus, 1951 * Jossif Stalin "Aruandekõne ÜK(b)P Keskkomitee tööst partei XVIII kongressil", Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 * Jossif Stalin "Dialektilisest ja ajaloolisest materialismist", Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 * Jossif Stalin "Leninismi küsimusi" Poliitiline Kirjandus, 1945 (kordustrükk 1952) * Jossif Stalin "Lühidalt lahkhelidest parteis", Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 * Jossif Stalin "Teosed", Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 ===Teosed Stalini kohta=== * J.V. Stalin. Lühike biograafia. RK "Poliitiline Kirjandus", Tallinn, 1944. (Marx-Engels-Lenini Instituut / Moskva) Trükiluba antud 14. XII 44, tiraaž 20 200. Trükikoda "Kommunist", Tallinn. * Jemeljan Jaroslavski "Seltsimees Stalin", Poliitiline Kirjandus, 1944 * "Stalinlik sugupõlv", Ilukirjandus ja Kunst, 1946 * "Taga-Kaukaasia vanade tööliste jutustusi Suurest Stalinist", Poliitiline Kirjandus, 1946 * "Jossif Vissarionovitš Stalin", Poliitiline Kirjandus, 1947 (kordustrükid 1951 ja 1953) * Georgi Aleksandrov "Meid kaitseb Lenini-Stalini suur lipp", Poliitiline Kirjandus, 1947 * Georgi Aleksandrov "J. V. Stalini teos «Marksism ja keeleteaduse küsimused» – loova marksismi suur eeskuju", Eesti Riiklik Kirjastus, 1951 * Aleksandr Oparin "Seltsimees J. V. Stalini keeleteaduse küsimusi käsitlevate tööde tähtsus nõukogude bioloogiateaduse arenemisele", Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 * Kaarel Haav ja [[Rein Ruutsoo]] "Eesti rahvas ja stalinlus", Olion, 1990 * "Stalinlik vägivallamasin", Olion, 1990 * Veikko Huovinen "Onu Joss", Koolibri, 1993 * Edvard Radzinski "Stalin", Varrak, 2000 * "Stalin", Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2001 * "Netinalju Stalinist", Eesti Kirjandusmuuseum, 2004 * Viktor Jerofejev "Hea Stalin", Tänapäev, 2005 * Simon Sebag Montefiore "Stalin", Varrak, 2005 * Solomon Volkov "Šostakovitš ja Stalin", Tänapäev, 2005 * Vladlen Sirotkin "Stalin", Olion, 2007 * Simon Sebag Montefiore "Noor Stalin", Varrak, 2008 * Rupert Butler "Stalini hirmuvalitsus", Pegasus, 2010 * Olev Remsu. Teine kiri sõbrale. Stalin. Kogumik Aja Kirju, Petrone Print, 2016 ===Teoseid Stalini perekonnast=== * Varvara Samsonova "Stalini tütar", Olion, 2002 * Boriss Sokolov "Vassili Stalin", Huma, 2004 ==Välislingid== {{Commons|Iósif Vissariónovich Stálin}} {{Vikitsitaat}} *[http://schvak.blogspot.com/p/jossif-stalin-dialektilisest-ja.html Stalini raamatu "Dialektilisest ja ajaloolisest materialismist" tõlge] (eesti keeles) *[http://schvak.blogspot.com.ee/p/stalin-2.html Referaat Stalini varastest seisukohtadest rahvusküsimuses] (eesti keeles) *[https://archive.today/20130701092208/www.postimees.ee/28217/diktaatori-portree-noore-mehena Diktaatori portree noore mehena] (Simon Sebag Montefiore biograafia eestikeelse väljaande arvustus) *[http://lib.misto.kiev.ua/HISTORY/FELSHTINSKY/stalin_3.txt Ю. ФЕЛЬШТИНСКИЙ Сборник статей, материалов и документов: Был ли Сталин агентом охранки?] * Amos Chapple. [https://www.rferl.org/a/stalin-funeral-death-70-year-anniversary/32297993.html The Death Of Stalin: 70 Years Ago&nbsp;// Photos made by Soviet photographers, and one American observer, show the funeral of the U.S.S.R's most infamous dictator as viewed from behind the scenes and in front of the official cameras.] [[RFE/RL]], 3. märts 2023 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste (bolševike) Partei]] Keskkomitee sekretär [[Vladimir Lenin]]|nimi=[[ÜK(b)P KK peasekretär]]/<br/> ja aastast 1952 [[NLKP KK I sekretär]]|aeg=[[1922]]–[[1952]] / [[1953]]|järgnev=[[NLKP KK I sekretär]] [[Nikita Hruštšov]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Semjon Timošenko]]|nimi=NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi rahvakomissar/<br/> NSV Liidu kaitseminister<br/>|aeg=[[1941]]–[[1947]]|järgnev=[[Nikolai Bulganin]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Vjatšeslav Molotov]]|nimi=NSVL Rahvakomissaride Nõukogu esimees/<br/> NSVL Ministrite Nõukogu esimees|aeg=[[1941]]–[[1953]]|järgnev=[[Georgi Malenkov]]}} {{lõpp}} {{Nõukogude Liidu marssalid}} {{DEFAULTSORT:Stalin, Jossif}} [[Kategooria:Revolutsionäärid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu poliitikud]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu marssalid]] [[Kategooria:NLKP KK Presiidiumi liikmed]] [[Kategooria:Ülevenemaalise Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV II Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV III Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kangelased]] [[Kategooria:Sotsialistliku töö kangelased]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Võidu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Jossif Stalin| ]] [[Kategooria:Kremli müüri äärde maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1878]] [[Kategooria:Surnud 1953]] p9yp00ajio7o91zvs38jbsbbm1p72sq 7144534 7144533 2026-05-02T09:50:17Z Siimestonia2012 228429 7144534 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Nõukogude Liidu juhist, laeva kohta vaata artiklit [[Jossif Stalin (reisilaev)]]}} {{Suunamine|Stalin}} {{viita}}{{toimeta}}{{keeletoimeta}} {{Infokast president | nimi = Jossif Stalin | pilt = Joseph Stalin in 1932 (4) (cropped)(2).jpg | pildiallkiri = Jossif Stalin (1932) | amet = [[NLKP KK peasekretär]] | ametiajaalgus = 3. aprill 1922 | ametiajalõpp = 16. oktoober 1952 | eelmine = [[Vjatšeslav Molotov]] <small>(vastutava sekretärina)</small> | järgmine = [[Nikita Hruštšov]] <small>(esimese sekretärina)</small> | amet2 = [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees|esimees]] | ametiajaalgus2 = 6. mai 1941 | ametiajalõpp2 = 5. märts 1953 | eelmine2 = [[Vjatšeslav Molotov]] | järgmine2 = [[Georgi Malenkov]] | sünninimi = Ioseb Besarionis dze Jughashvili | sünniaeg = 18. detsember 1878 | sünnikoht = [[Gori]], [[Tbilisi kubermang]], [[Venemaa Keisririik]] <small>(tänapäeva [[Gruusia]])</small> | surmaaeg = 5. märts 1953 (74-aastaselt) | surmakoht = [[Kuntsevo suvila]], [[Kuntsevo]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]] | rahvus = | partei = [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]] | abikaasa = [[Kato Svanidze]] <small>(1906-1907)</small> <br/> [[Nadežda Allilujeva]] <small>(1919-1932)</small> | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | autasud = | allkiri = Stalin Signature.svg | moodul = {{Infokast sõjaväelane |manusta=jah | Taustavärv = #EEDD82 | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Nimi = Karjäär sõjaväes | Täisnimi = | Hüüdnimi = Koba | Truudusvanded = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] [[Nõukogude Liit]] | Teenistused = [[NSV Liidu relvajõud]] | Teenistusaeg = 1943-1953 | Auaste = [[Pilt:RA-SA F10MarsSU 1955.png|25px]] [[Nõukogude Liidu generalissimus]] | Juhitud üksused = [[NSV Liidu relvajõud|Kõik NSV Liidu relvajõud]] | Sõjad/lahingud = [[Teine maailmasõda]] | Autasud = | Abikaasa(d) = | Allkiri = }} }} '''Jossif Stalin''' (sünninimi ''Ioseb Džugašvili''; [[18. detsember]] [[1878]] [[Gori]], [[Tiflisi kubermang]], [[Venemaa Keisririik]] – [[5. märts]] [[1953]] [[Volõnskoje]] küla [[Kuntsevo (linn)|Kuntsevo]] lähedal [[Moskva oblast]]is, tänapäeval [[Moskva]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] riigi- ja parteijuht aastatel 1924–1953. Stalini nime kasutas ta esimest korda [[1913]]. aastal. [[Vladimir Lenin]]i (1870–1924) surma järel haaras Stalin ainuvõimu [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|kommunistlikus parteis]] ja temast sai Nõukogude riigi [[diktaator]]. Tema loodud poliitika [[sotsialism]]i ülesehitamiseks ja [[Kommunism|kommunistliku ühiskonna]] väljaarendamiseks on tuntud kui [[stalinism]]. See inspireeris ka [[maoism]]i. Teda peetakse laialdaselt üheks 20. sajandi mõjukaimaks inimeseks. Alates 1920. aastate keskpaigast kuni 1956. aastani kultiveeriti [[Stalini isikukultus]]t ning viidi läbi [[stalinlikud repressioonid]]. Stalini läbi viidud reformid viisid [[Näljahäda Nõukogude Liidus 1932–1933|näljahädani Nõukogude Liidus]] ja tema tegevus aitas kaasa [[teine maailmasõda|teise maailmasõja]] vallapäästmisele. Teda peetakse vastutavaks [[genotsiid]]i ja arvukate [[Inimsusvastane kuritegu|inimsusvastaste kuritegude]] eest. == Nimi == Jossif Stalini ([[vene keel]]es Иосиф Виссарионович Сталин ehk ''Jossif Vissarionovitš Stalin'') tegelik nimi oli Ioseb Džugašvili ([[gruusia keel]]es იოსებ ჯუღაშვილი, vene keeles Иосиф Джугашвили). Nimest Ioseb tulenes ka tema esimene hüüdnimi Soso. Hiljem võttis ta Gruusia kirjaniku [[Alexander Kazbegi]] teose bandiidist peategelase järgi hüüdnimeks Koba. 1913. aastal avaldas ta [[Viin]]is elades [[pseudonüüm]]i K. Stalin all "[[Marksism ja rahvusküsimus]]", mis tegi ta [[bolševikud|bolševike]] seas tuntuks. Sealt alates kasutas Džugašvili nime Stalin. Tema hüüdnimede ja pseudonüümide hulka kuuluvad Soso, Soselo, Beso, Koba, Petrov, Ivanovitš, Koba Ivanovitš, Ivan Ivanovitš Vissarionovitš, Galiašvili, Simon Džvelaja, K. Kato, Gaios Besovitš Nižeradze, Organez Totomjants, Zahhar Melikjants, Pjotr Tšižikov, Vassili, Vassiljev, Vasja, Vaska, Veidrik Ossip, Ossip Koba, Ivanov, Rõugearmiline Oska, Kaukaaslane, Piimamees, Tšopura (rõugearmiline), Geza (lonkur), Kunkula (taaruja), David, Preester, Isa Koba, Giorgi Berdzenošvili, K. Stefin, Joska Korjavõi (rõugearmiline Joska), K. St, K. Safin, K. Solin, Koba Stalin, J. Džugasvili-Stalin,<ref name="noor_st_366"/> Peremees. == Elulugu == ===Sünd=== Ametlike andmete järgi sündis Stalin 18. detsembril [[1879]] ([[Juliuse kalender|vana kalendri]] järgi 6. detsembril 1879). [[Edvard Radzinski]] andmetel sündis Stalin tegelikult [[18. detsember|18. detsembril]] (6. detsembril) [[1878]]. Radzinski leidis väljavõtte ([[fotokoopia]] [[NLKP Keskarhiiv]]is) Gori katedraali [[Kirikuraamat|meetrikast]], kus Stalini sünnikande kohta seisab kirjas: 1878. aasta 6. detsember, ristiti 17. detsembril, vanemad – Gori linna elanikud talumees Vissarion Džugašvili ja tema seaduslik naine Jekaterina Georgijevna. Ristiisa – Gori linna elanik talumees Tsihitatrišvili. Sakramentaalse ristimise viis läbi ülempreester Hahalov köster Kvinikidze juuresolekul. Samas arhiivis on tõend selle kohta, et Jossif Džugašvili lõpetas Gori vaimuliku kooli, ja ka seal on kirjas: sündis 1878. aasta detsembrikuu 6. päeval. On säilinud ankeet, mille Stalin [[1920]]. aastal oma käega on täitnud. Seal on sünniaastana kirjas 1878. [[1922]]. aastal, kui Stalinist sai partei peasekretär, täitis Stalini sekretär Tovstuhha tema eest uue ankeedi, kus ta sünnidaatumiks kirjutas 21. detsember [[1879]]. Sellest ajast vältis Stalin ankeetide täitmist ja jättis selle sekretäride teha. Nii saigi valest sünnidaatumist ametlik sünniaeg. === Haridustee === Jossif Džugašvili lõpetas [[1894]]. aastal [[Gori]] kirikukooli (''Горийская церковно-приходская школа'') ning astus pärast seda [[Thbilisi|Tiflis]]i õigeusklikku vaimulikku seminari. Kuigi Stalin oli nooruses andekas laulja ja õppis koolis viitele, oli ta ka rusikavõitleja, maadleja ja riiukukk. Stalini lapsepõlvesõbra Ioseb Iremašvili sõnul oli Soso Džugašvili kõige parem, aga kõige üleannetum õpilane. Nimelt kasvas ta üles vägivaldses keskkonnas. Ta kannatas tihti oma alkohoolikust isa vägivalla all ning tänavakaklused Gori linnas olid tema lapsepõlve ajal tavalised. Ta oli teiste laste suhtes armutu ja näitas harva üles kaastunnet. === Revolutsiooniline tegevus kuni 1917. aastani === Jossif Džugašvili astus [[1898]]. aastal Gruusia sotsiaaldemokraatliku liikumise Kolmas grupp ridadesse, [[1899]]. aastal heideti ta vaimulikust seminarist välja (ühe versiooni kohaselt poliitilise tegevuse, teise versiooni kohaselt eksamitele mitteilmumise tõttu). Mõnda aega elatas Džugašvili ennast tundideandmisega. Seejärel asus tööle Tiflisi füüsikaobservatooriumis arvutaja-vaatlejana, kus töötas 1901. aasta märtsini, mil siirdus vangistusohu tõttu illegaalsele parteitööle. [[Pilt:Joseph Stalin, 1912.jpg|pisi|Jossif Stalin, 1912. aastal]] Aastail [[1901]]–[[1902]] oli [[VSDTP]] [[Tiflis]]i ja [[Batumi]] komitee liige. Pärast [[1903]]. aastal toiminud VSDTP lõhenemist [[menševikud|menševikeks]] ja [[bolševikud|bolševikeks]], toetas algselt menševike platvormi, kuid hiljem liitus bolševikega. Osales 41 saadikuga toimunud [[VSDT(b)P Tampere konverents]]il, mis toimus 25.–30. ([[vkj]] 12–17.) [[Detsember|detsembril]] [[1905]] [[Soome Suurvürstiriik|Soome Suurvürstiriigis]]. Aastail [[1906]]–[[1907]] osales/organiseeris varjunime Koba all VSDT(b)P finantseerimiseks vajalike finantsvahendite eksproprieerimist Kaukaasias, sealhulga omal ajal kuulsas [[1907. aasta Tiflisi postiraharööv]]is, juunis 1907. Oli samal ajal ka aastail [[1906]]–[[1907]] VSDTP Bakuu komitee liige ja [[VSDT(b)P IV kongress]]i saadik [[Stockholm]]is. Stalin oli [[1908]]. aastal [[Bakuu]] vanglas koos [[menševik]]u [[Andrei Võšinski]]ga. Pärast vabanemist oli [[Peterburi]]s bolševike ajalehe [[Pravda]] toimetaja, pärast vahistamist viibis administratiivkorras väljasaadetuna asumisel [[1911]]. aastal koos [[Jakov Sverdlov]]iga [[Narõmi krai]]s [[Tomski kubermang]]us, kust põgenes asumistelt augustis 1912. Pärast põgenemist elas Peterburis, kus [[1912]]. aastal koopteeriti [[Vladimir Lenin]]i toetusel [[VSDTP Keskkomitee]]sse ja [[VSDTP KK Vene büroo]]sse. Oma tegevuses parteisiseses poliitikas vastandus Vene büroo välismaal emigratsioonis elavatele sotsiaaldemokraatidele (Lenin jne), kes kavandasid [[maailmarevolutsioon]]i, samal ajal kui Venemaal tegutsevad sotsiaaldemokraadid keskendusid Venemaal toimuvale. [[1913]]. aastal püüti aga [[ohranka|Peterburi ohranka]] salajase kaastöölise [[Roman Malinovski]] info alusel põgenenud Stalin Peterburis kinni ja saadeti uuele asumisele [[Krasnojarski kubermang]]u [[Turuhansk]]isse, kus viibisid koos Sverdloviga kuni 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]ini. Tema osa [[Oktoobrirevolutsioon|Oktoobripöörde]] ettevalmistamises oli marginaalne, põhifiguurid olid [[Vladimir Lenin|Vladimir Uljanov]], [[Lev Trotski]] ja teised. === Tegevus pärast 1917. aasta oktoobripööret === Pärast 1917. aasta [[oktoobrirevolutsioon]]i järgset nõukogude võimuhaaramist määrati Jossif Stalin esialgsesse bolševike, [[vasakesseerid]]e ja menševike koalitsioonivalitsuses [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]]s Vene SFNV rahvusasjade rahvakomissariks ja hiljem ka [[riigikontroll]]i rahvakomissariks. Samuti osales ta bolševike häälekandja [[Pravda]] juhtimises, mille ta võttis üle oma hilisemalt välisministrilt, Stalinile elu lõpuni ustavaks jäänud [[Vjatšeslav Molotov]]ilt. === Venemaa Kodusõjas=== 1918. aastal alanud Venemaa kodusõjas osales Jossif Stalin [[Punaarmee]]sse sattunud vana keisririigi sõjaväelaste üle kontrolli teostavates rinnete revolutsioonilistes sõjanõukogudes põhjarindel: [[Petrograd]]i kaitsel 1918. aasta mais [[Loodearmee]] pealetungi ajal; [[Läänerinne (Vene kodusõda)|lääne]]- ja [[Lõunarinne (Vene kodusõda)|lõunarindel]] ning 1920. aastal [[Looderinne|looderin]]del [[Nõukogude-Poola sõda|Nõukogude-Poola sõja]]s [[Mihhail Tuhhatševski]] ebaõnnestunud maailmarevolutsiooni viimisel [[Poola]] ja [[Lääne-Euroopa]]sse. Kodusõja vältel konkureeris ta mõjuvõimu ja Lenini isikliku soosingu pärast sõja tegeliku juhi [[Lev Trotski]]ga, korraldades näiteks Trotski poolt Punaarmees rakendatud endiste tsaariarmee ohvitseride massilisi hukkamisi. Üks Stalini tuntumaid saavutusi oli Nõukogude Venemaad viljaga varustanud [[Tsaritsõn]]i (hilisema nimega Stalingradi) kaitse organiseerimine. ===1920.–1930. aastad=== 1920.–1930. aastatel töötas J. Stalin peamiselt [[VK(b)P KK]] aparaadiga ja esines avalikkuse ees harva. VK(b)P peasekretäri ametikoha rajas Lenin 1922. aastal spetsiaalselt Stalinit silmas pidades ning sellele ametikohale võlgnes Stalin hiljem oma kõigutamatu positsiooni NSV Liidu juhina. [[NLKP KK peasekretär|VK(b)P KK peasekretär]]ina ja [[VK(b)P KK Poliitbüroo|Poliitbüroo]] liikmena oli tema peamiseks vastutusalaks partei ametikohtadele inimeste määramine. Sellest punktist suutis ta oma võimu (partei nimel) laiendada ka riigiaparaadini. ====Võimuvõitlus==== [[1922]]. aastal alustas J. Stalin võimuvõitlust liidrikoha eest kommunistlikus parteis, tema põhiliseks vastaseks olid algetapis sõnaosav ja rahva hulgas populaarne [[Lev Trotski]], majandustegelane [[Nikolai Buhharin]], rahvusvahelise kommunistliku liikumise liider [[Grigori Zinovjev]]. Võimuvõitluseks L. Trotski vastu moodustas ta G. Zinovjevi ja [[Lev Kamenev]]iga [[VK(b)P KK Organiseerimisbüroo]]s juhtgrupi, kellega valmistas ette kõik NSV Liidu kõrgeima võimuorgani [[VK(b)P KK Poliitbüroo]] istungite päevakavad ja otsused. Aastakümnevahetusel toimunud võimuvõitluses saavutas edu Stalin, kes ajutiste poliitiliste liitudega oma potentsiaalsed konkurendid kõrvaldas (Lev Trotski, [[Lev Kamenev]], [[Grigori Zinovjev]], [[Nikolai Buhharin]]). VK(b)P KK Organiseerimisbüroo tegi otsuseid NSV Liidu kõrgemate parteiliste ja rahvamajanduse juhtide [[Nomenklatuur (eliit)|nomenklatuur]]i ametisse määramise kohta. Kõrgemasse nomenklatuuri kuuluvad ametnikud ja parteiorganisatsioonide liidrid olid ka traditsiooniliselt kommunistliku partei kongresside saadikud, mis kindlustas J. Stalinile nende toetuse kongressidel. Hilisemale ajalookujutuse muutmisele pööras Stalin ka hiljem suurt tähelepanu, lastes kommunistliku partei ametlikus ajaloos "[[ÜK(b)P ajaloo lühikursus]]" kujutada sündmusi talle vajalikul viisil sõltumata tegelikult toimunust. Levinud oli dokumentide hilisem muutmine, sealhulgas isegi fotode [[retušeerimine]], kust kaotati ebasoosingusse langenud ja kommunistliku partei tehtud "ebaõigetes" otsustes süüdistatud isikud. ====Industrialiseerimine ja kollektiviseerimine==== 1930. aastail pidas Stalin eri ametikohti, nagu Rahvuste rahvakomissar ja Tööliste ja talupoegade inspektsiooni rahvakomissar. "Uue Sotsialistliku Ofensiivi" (I viisaastak) ajal oli ta mõjuka Tööliste ja Kaitsenõukogu liige. Nendelt strateegilistelt ametikohtadelt kontrollis ta kas otseselt partei nimel või parteiorganite valitsemise kaudu peaaegu kõiki valdkondi, tehes ettepanekuid ja koostades poliitilisi juhtnööre kõige kohta alates tööstusest ja [[kollektiviseerimine|kollektiviseerimisest]] kuni ajalookirjutuseni. Kui marksistlikule tõlgendusele ja selle rakendusele Lenini valitsemisajal viidatakse kui leninismile, siis eriti I viisaastakut (1928–1932) ja II maailmasõja perioodi käsitletakse Nõukogude ajaloos tavaliselt stalinistlikuna. Jossif Stalin viis peasekretärina ellu [[Vladimir Lenin]]i poliitikat, mille eesmärk oli kehtestada [[sotsialism|sotsialistlik]] ühiskonnakord. Selleks arendas ta [[industrialiseerimine|industrialiseerimise]] loosungi all võimsa sõjatööstuskompleksi. Vahendeid selleks saadi NSV Liidu kodanike ekspluateerimisest [[kollektiviseerimine|kollektiviseerimise]], töönormide kehtestamise ja [[sotsialistlik võistlus|sotsialistliku võistluse]] arendamise ([[stahhanovlus]]), tööd saboteerivate kahjurite vastaste kampaaniate ning vangide tööjõu massilise rakendamise teel. Stalin muutis korduvalt poliitilist kurssi. Nii tühistas ta Lenini algatatud [[Uus majanduspoliitika|uue majanduspoliitika]] (NEP, novaja ekonomitšeskaja politika), mis lubas areneda kollektiivmajanduse kõrval ka eraettevõtetel, hiljem keelati [[eraettevõtlus]] Nõukogude Liidus sootuks. [[Kollektiviseerimine|Kollektiviseerimise]] käigus muutis Stalin korduvalt oma avalikke seisukohti selle suhtes, kas või mil määral tohib või peab talupoegade kollektiivmajanditesse sundimisel kasutada vägivalda. ====[[Stalinlikud repressioonid|Poliitilised repressioonid]]==== Talle olid iseloomulikud ulatuslikud näidiskohtuprotsessid, mida ta korraldas juba 1920. aastate lõpust (vt [[Esimene Moskva protsess]], [[Kolmas Moskva protsess]]). Avalikult olid protsessid suunatud kommunistliku partei ühtsuse tagamisele ja selle kildkondlike huvidega õõnestajate paljastamisele, tegelikult aga esitati neil kõrvuti nii tõepäraseid kui ka võltsitud tõendeid ja manipuleeriti pealtvaatajatega, et mõista hukka kõik, keda Stalin soovis. Kui algul oli protsesside tulemuseks peamiselt seniste riigi- ja parteijuhtide kõrvaldamine ametist, siis ajapikku lõppesid need süüdimõistetute pikaajaalise vabadusekaotuse ja surmaotsusteni. Nõukogude poliitiliste uurimisorganite [[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus|GPU]], [[OGPU]] ja [[NKVD]] siht oli uurimisalused täielikult murda. Nii tunnistas kommunismi üks peamisi ideolooge Buhharin, keda Lenini valitsusajal hüüti "partei lemmikuks", end vanglas süüdi kõigis süüdistuse punktides ja palus puhtsüdamlikku kahetsust ilmutades asjatult oma elu eest. Üksteise järel kõrvaldas Stalin parteis ja riigis nii tegeliku, näilise kui ka võimaliku opositsiooni. Stalini paranoia süvenes, ainuvõimu saavutanuna tabas Nõukogude Liitu repressioonide ehk küüditamiste lained, kus asustati ümber terveid rahvaid (tatarlased, tšetšeenid) ( Eestis 1941 ja 1949). Kõige enam aitab tema toimepandud [[Inimsusvastane kuritegu|kuritegudest]] ja õudustest aru saada [[Aleksandr Solženitsõn]]i suurteos "[[Gulagi arhipelaag]]". {{Vaata|Trotskism}}, ''[[Nõukogudevastane parempoolne trotskistlik blokk]]'', ''[[Trotskistlik-zinovjevlik vandenõu]]'', ''[[Suur terror]]'' ====Ainuvõim ja isikukultus==== [[File:1946. Да здравствует наш учитель, наш отец, наш вождь товарищ Сталин!.jpg|thumb|[[Stalini isikukultus]]ele tüüpiline propagandatrükis ([[NSV Liit]], 1946)]] 1930. aastatel muutus Stalini ülistamine "geniaalse juhina", "suure Stalinina" jne nii püsivaks, universaalseks ja täielikuks, et võib rääkida tema diktatuurist. [[Stalini isikukultus]] kestis kuni tema surmani. Teda peeti nii ületamatuks riigi- ja väejuhiks kui ka geniaalseks filosoofiks ja teadlaseks. Nii näiteks väideti, et tema teos "[[Marksism ja keeleteaduse küsimused]]" on muutnud kõigi teaduste suunda. Stalini järgi nimetati nii laevu ja asutusi kui ka terveid linnu (Stalingrad, Stalinabad) ja haldusüksusi (Stalingradi oblast). Tema nime kandsid nii riiklikud kui ka rahvusvahelised auhinnad, näiteks [[Rahvusvaheline Stalini rahupreemia]]. ====Välispoliitika==== Kui algselt olid bolševikud tulnud võimule [[maailmarevolutsioon]]i loosungi toel, mis lubas kapitalistliku korra kiiret kukutamist kogu maailmas, siis edaspidi sai maailmarevolutsioonist Stalini jaoks retooriline vahend, millega võidi õigustada naaberriikide vallutamist ja nukurežiimide püstitamist, kuid mis ei seganud vajaduse korral suhete sisseseadmist [[Saksa Riik|natsistliku Saksamaaga]] või kapitalistlike riikidega (liitlased Teises maailmasõjas) ning lahkhelisid sotsialismimaadega ([[Josip Broz Tito]] [[Jugoslaavia]], [[Mao Zedong]]i [[Hiina]]). [[Pilt:MolotovRibbentropStalin.jpg|pisi| Jossif Stalin, [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i allkirjutamisel 23. augustil 1939]] ===Teine maailmasõda=== Stalini algatusel sõlmiti [[23. august]]il [[1939]] Nõukogude Liidu ja [[Saksamaa]] vahel [[Molotovi-Ribbentropi pakt]], mida võib lugeda [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguseks ja seega Stalinit üheks Teise maailmasõja vallapäästjaks. Stalin plaanis oodata, kuni lääneriigid on üksteist maailmasõjas välja kurnanud, ja siis ise neid rünnata. Nimetatud plaan luhtus, sest Saksamaa sai lääneliitlastest [[välksõda|välksõjaga]] jagu ja pikka kurnamissõda ei järgnenud. Selle asemel jõudis Hitler Nõukogude Liitu enne rünnata: [[22. juuni]]l [[1941]]. Hitler ründas Nõukogude Liitu ajal, mil Nõukogude Liit oli osa autorite arvates ise suurrünnakuks valmistumas ning seega kaitsetu. Seetõttu kandis Nõukogude Liit alguses tohutuid kaotusi. Lisaks oli [[Punaarmee]] valmis ainult ründesõjaks, kuid mitte kaitsesõjaks. Stalini salajasi ettevalmistusi sõjaks on oma raamatutes põhjalikult käsitlenud endine Nõukogude luuraja [[Viktor Suvorov]], aga ka akadeemilised ajaloolased (nt [[Mihhail Meltjuhhov]]). [[Pilt:Yalta summit 1945 with Churchill, Roosevelt, Stalin.jpg|pisi|Jossif Stalin 1945. aastal [[Jalta konverents]]il Teise maailmasõja võitnud riikide juhtidega]] Stalin võttis endale ise kõrgeima sõjaväelise auastme, kuulutades end [[generalissimus]]eks. Sõja vältel vahetas ta korduvalt välja armee juhtkonna, otsustades põhiliste strateegiliste küsimuste üle isiklikult. == Surm == {{Vaata|Jossif Stalini surm}} 1953. aasta 28. veebruari õhtul kohtus Stalin oma [[Kuntsevo (linn)|Kuntsevo]] suvilas õhtusöögil [[Lavrenti Beria]], [[Georgi Malenkov|Georgi Malenkovi]], [[Nikolai Bulganin|Nikolai Bulganini]] ja [[Nikita Hruštšov|Nikita Hruštšoviga]]. Arutelu, mille lõpupoole Stalin pidas pika monoloogi, milles kritiseeris teravalt oma alluvaid, kestis 1. märtsi kella neljani hommikul. Pärast külaliste ärasaatmist sai Stalin oma toas [[Insult|insuldi]]. Kuna ta polnud sel hommikul välja ilmunud ega uksele koputustele vastanud, ei julgenud tema töötajad terve päeva tema tuppa siseneda, kartes, et neid võidakse süüdistada diktaatorivastases vandenõus. Alles õhtul kell 23.00 läks valveametnik M. Starostin Stalini tuppa, kus ta leidis mehe põrandalt pidžaamapükste ja alussärgi väel lamamas. Stalin oli teadvusel, kuid suutis vaevu liikuda ja rääkida. Teenrid asetasid ta diivanile, kus ta kaotas teadvuse ja kuhu ta jäi kolmeks päevaks, mille jooksul teda lusikaga toideti, ravimeid ja süste manustati.{{Sfn|Conquest|1991|p=312}} Esmalt ilmus kohale Malenkov, seejärel kell 3.00 2. märtsil hommikul Beria. Beria keelas ihukaitsjatel ja majapidamispersonalil telefoni kasutamise ning lahkus koos Malenkoviga. Kell 9.00 hommikul naasid Beria ja Malenkov koos Hruštšoviga. Veidi hiljem saabusid ka teised poliitbüroo liikmed ja arstid. Stalini seisund halvenes jätkuvalt ja ta suri 5. märtsil. Lahkamine näitas, et ta suri ajuverejooksu tagajärjel ja et tema aju veresooned olid [[ateroskleroos]]<nowiki/>i tõttu tugevalt kahjustatud.{{Sfn|Khlevniuk|2015|p=189}} Valitsuse teadaandes teatati, et Stalinil oli olnud ajuverejooks, mis mõjutas tema aju elutähtsaid osi. Stalin suri 5. märtsil 1953 kell 21.50 74-aastaselt.<ref>''[https://www.srf.ch/audio/zeitblende/der-seltsame-tod-des-josef-stalin?id=11272653 Der seltsame Tod des Josef Stalin.]'' In: ''Zeitblende.'' [[Schweizer Radio und Fernsehen|SRF]], 24.&nbsp;Februar 2018.</ref><ref>Aussage bei [[Dmitri Antonowitsch Wolkogonow|Dmitri Wolkogonow]]: ''Autopsy for an Empire. The Seven Leaders Who Built the Soviet Regime.'' Englische Übersetzung des russischen Originals, S.&nbsp;176–177<!-- Seitenangaben über andere bei Google verfügbare Ausgabe, die jedoch diese Seiten nicht anzeigt --> ({{Google Buch|BuchID=Q6ZNP5SvBdMC|SeitenID=PT258|Linktext=Digitalisat|KeinText=ja}} [Teilansicht] bei [[Google Books]];<!-- Hervorhebung mit Vorlage funktioniert nicht --> S.&nbsp;176: “On 5 March, despite the hopelessness of the situation, the doctors continued&nbsp;[…]”, S.&nbsp;177: “At 9.30 p.m.&nbsp;[…] but at 9.50 the doctors recorded that Stalin was dead.”).</ref> Stalini surm kuulutati välja 6. märtsil;{{Sfn|Service|2004|p=588}} tema surnukeha palsameeriti, ja pandi seejärel see kolmeks päevaks vaatamiseks välja Moskva Ametiühingute Majjas.{{Sfn|Khlevniuk|2015|p=317}} Surnukeha vaatama tulnud rahvahulk oli nii suur ja kontrollimatu, et nendest mitmed hukkusid. 9. märtsi matustel, kus osales sadu tuhandeid inimesi, maeti Stalin Punasel väljakul asuvasse [[Lenini mausoleum]]<nowiki/>i. Tema surmale eelnevate kuude jooksul süüdistati mitmeid NSV Liidu lugupeetumaid ja tuntumaid arste väidetavas arstide [[Vandenõu|vandenõus]] osalemises, mille eesmärk olevat mürgitada Nõukogude Liidu kõrgeimat poliitilist ja sõjalist juhtkonda. Need süüdistused olid [[Antisemitism|antisemiitliku]] kampaania keskmes, mida Stalin püüdis kasutada julgeolekuaparaadi puhastuse ja ümberkorraldamise [[Legitiimsus|legitimeerimiseks]].<ref>Matthias Vetter: ''Verschwörung der Kremlärzte.'' In: [[Wolfgang Benz]] (Hrsg.) ''[[Handbuch des Antisemitismus]], Band&nbsp;4: Ereignisse, Dekrete, Kontroversen.'' de Gruyter Saur, Berlin/New York 2011, ISBN 978-3-598-24076-8, S.&nbsp;417 (abgerufen über De Gruyter Online).</ref><ref>David R. Shearer, Vladimir Khaustov: ''Stalin and the Lubianka. A Documentary History of the Political Police and Security Organs in the Soviet Union, 1922–1953.'' Yale University Press, New Haven/London 2014, ISBN 978-0-300-21071-2, S.&nbsp;307 (englisch; abgerufen über De Gruyter Online).</ref> Mitmete uurijate sõnul oli kampaania eesmärk ka Nõukogude juutide Siberisse küüditamine.<ref>[[Edward Stanislawowitsch Radsinski|Edvard Radzinsky]]: ''Stalin. The First In-depth Biography Based on Explosive New Documents from Russia's Secret Archives.'' Doubleday, New York 1996, S.&nbsp;560 mit weiteren Belegen (englisch).</ref><ref>[[Timothy Snyder]]: ''Bloodlands: Europa zwischen Hitler und Stalin.'' C. H. Beck, München 2011, S.&nbsp;370.</ref> Pärast Stalini surma kampaania lõpetati ja arstid [[Rehabilitatsioon|rehabiliteeriti]]. Vjatšeslav Molotovi 1991. aastal avaldatud memuaaride kohaselt väitis Beria talle, et mürgitas Stalini.<ref>Felix Tschujew: {{lang|ru|Сто сорок бесед с Молотовым}} (russisch; deutsch: „Einhundertvierzig Gespräche mit Molotow“). Terra, Moskau 1991, ISBN 5-85255-042-6. Übersetzung ins Englische: Felix Chuev: ''Molotov Remembers: Inside Kremlin Politics.'' Herausgegeben von Albert Resis. Ivan R. Dee, Chicago 1993, ISBN 1-56663-027-4.</ref> ==Stalini pärand ja hilisem diskussioon== Eksisteerib selge erinevus Stalini diktatuuri ning nii-öelda puhta isikudiktatuuri vahel. Jossif Stalin, ehkki oma isikliku poliitilise masinavärgi ehitaja, kasvatas oma võimu peamiselt partei liinis ning tegutses NLKP raames, mis eksisteeris enne ning ka pärast Stalini surma, ehkki elas üle suured muudatused. Võimuvõitlust NSV Liidus pärast 1956. aastat eristab selle eelsest ajast peamiste poliitiliste konkurentide eksiili saatmine. Stalini-järgsed parteijuhid saavutasid kiirest konsensuse selles, et partei ja riigi ladviku suhtes enam surmanuhtlust ei rakendataks; üks viimaseid surmamõistetud juhte oli NKVD endine ülem [[Lavrenti Beria]]. Stalin oli nii NSV Liidu juht kui ka sümbol. Radzinski kirjeldab Stalini biograafias Jossif Stalini äkilist reaktsiooni, kui tema poeg Vassili kuulutas: "Ka mina olen Stalin!" Radzinski väitel karjunud Vassili isa, et isegi mitte tema ise ei ole Stalin, kuna Stalin on enamat kui inimene, Stalin on terve riik. Kui Stalini surma järel hakati tema tegevust ümber hindama, miljonite kaupa süüdi mõistetuid vangilaagritest vabastama ja tapetuid [[postuumne rehabiliteerimine|postuumselt rehabiliteerima]], loobuti ka Stalinist NSV Liidu sümbolina. Pärast Stalini surma pani NLKP Stalini võimu ajal toime pandud [[genotsiid]]i ja [[Inimsusvastane kuritegu|inimsusvastaste kuritegude]] eest vastutuse Jossif Stalinile isiklikult, vabastades vastutusest NLKP ja enamik teisi toonaseid juhte, kes olid võimule tulnud Stalini valitsusajal tema protežeedena ning seetõttu ka ise tema tegudes osalised. Stalini hukkamõistule [[Nikita Hruštšov]]i ajal järgnes tema osaline rehabiliteerimine [[Leonid Brežnev]]i võimul olles, mil ei tahetud rääkida Stalini-aegsetest kuritegudest. Stalini järglased peasekretäri ametikohal (Hruštšov, Brežnev) üritasid NSV Liidu sise- ja välispoliitikat muuta ning reformida, kasutades teadmisi ja kogemusi, mis olid omandatud Stalini ajal. Nii Venemaal kui ka Läänes leidub arvukalt inimesi, kes peavad Stalini tegevust eelkõige positiivseks ning kes õigustavad tema kuritegusid vajadustega rasketes poliitilistes tingimustes ja väiksemate korrumpeerunud võimukandjate kuritarvitustega. Stalini ülistajad nimetavad tema teeneks nii Nõukogude Venemaa arendamist tsaariaegsest agraarmajandusest moodsaks tööstusmaaks kui ka fašismi purustamist Teises maailmasõjas. Aastal [[2008]] telekanali [[Rossija (televisioonikompanii)|Rossija]] kõigi aegade tähtsaima venelase leidmiseks korraldatud rahvahääletusel sai Stalin [[Aleksander Nevski]] ja [[Pjotr Stolõpin]]i järel kolmanda koha, edestades napilt [[Aleksandr Puškin]]it. ==Perekond== Jossif Stalini perekond: *esimene abikaasa [[Kato Svanidze]] (Jekaterina Džugašvili; [[1885]]–[[1907]]) **poeg [[Jakov Džugašvili]] ([[1907]]–[[1943]]) ***esimene abikaasa ([[Zoja Džugašvili]]) (neiuna Gunina; [[1908]]–[[1957]]) ***teine abikaasa [[Julija Džugašvili]] (neiuna Judif Meltzer; surnud [[1967]] või 1968) ****tütar [[Galina Džugašvili|Galina Jakovlevna Džugašvili]] ([[1939]]–[[2007]]) *teine abikaasa [[Nadežda Allilujeva]]-Džugašvili [[1901]]–[[1932]]), töötas Rahvakomissaride Nõukogus sekretäri-masinakirjutajana, hiljem VK(b)P KK sekretäri Vladimir Uljanovi sekretariaadis, tegi kaastööd ajakirjadele [[Revolutsija i Kultura]], ajalehele Pravda, tegeles lastekodudega; aastatel 1929–1932 õppis Tööstusakadeemias. **poeg [[Vassili Stalin]] ([[1921]]–[[1962]]) ***esimene abikaasa [[Galina Stalina]] (neiuna Burdonovskaja; surnud [[1990]]) ****poeg [[Aleksandr Burdonski]] (endine perekonnanimi Stalin) ([[1941]]–[[2017]]) ****tütar [[Nadežda Stalina]] (sündis [[1943]]) ***teine abikaasa [[Jekaterina Stalina]] (neiuna Timošenko; surnud [[1983]]) ****poeg [[Vassili Vassiljevitš Stalin|Vassili Stalin]] ([[1949]]–[[1972]]), sõjaväelane (lendur) ****tütar [[Svetlana Vassiljevna Stalina|Svetlana Stalina]] ([[1947]]–[[1990]]) ***kolmas abikaasa ([[Kapitolina Stalina]]; neiuna Vassiljeva) **tütar [[Svetlana Allilujeva]] alias Lana Peters ([[1926]]–2011<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/usa-hooldekodus-suri-85-aasta-vanusena-vahki-stalini-tutar.d?id=62404176 USA hooldekodus suri 85 aasta vanusena vähki Stalini tütar]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, delfi.ee, 29. november 2011</ref>) ***esimene abikaasa [[Grigori Morozov]] ([[1921]]–[[2002]]) ****poeg [[Jossif Allilujev]] ([[1945]]–[[2008]]) ***teine abikaasa [[Juri Ždanov]] (1918–2006) ****tütar [[Jekaterina Ždanova]] (sündis [[1950]]) *tundmatu abikaasa<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Hebsgaard |eesnimi=Thomas |kuupäev=2025-02-25 |pealkiri=Diktaatorite laste õnnetu saatus |url=https://www.imelineajalugu.ee/diktaatorite-laste-onnetu-saatus/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Imeline Ajalugu |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> **poeg [[Konstantin Kuzakov]] (sündis [[1911]])<ref name=":0" /> *tundmatu abikaasa<ref name=":0" /> **poeg [[Aleksander Davõdov (Stalini laps)|Aleksander Davõdov]] (sündis [[1917]])<ref name=":0" /> ==Isiklikku== Stalin suitsetas piipu ning armastas juua Gruusia veine ([[Hvantškara|khvanchkara]] vein). Eraelus säilitas ta Nõukogude juhtide esimesele põlvkonnale omast lihtsat elustiili ja oli kohati koonerdamiseni kokkuhoidlik. Oma isikliku eluloo suhtes oli Stalin kiivas. Eluajal ilmus temast Nõukogude Liidus üksainus lühike ametlik biograafia, mille käsikirja ta ise hoolikalt üle vaatas ja tsenseeris. Ka kirjanikel ei lubanud Stalin tunda liigset huvi tema tegelikku elulugu kajastavate dokumentide vastu. ==Parteikarjäär== * [[VSDTP]] – [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] liige 1898. aastast * VSDT(b)P, Venemaa ja [[NLKP Keskkomitee|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei keskkomitee]] liige alates [[1919]]. aastast kuni surmani 1953. aastal, * VSDT(b)P, Venemaa ja [[NLKP Keskkomitee|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei keskkomitee]] poliitbüroo/presiidiumi liige alates 1917 kuni surmani 1953. aastal, * VSDT(b)P, Venemaa ja [[NLKP Keskkomitee|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei keskkomitee]] organiseerimisbüroo liige alates [[25. märts]]ist [[1919]] kuni [[16. oktoober|16. oktoobrini]] [[1952]], * Venemaa ja [[NLKP|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei]] [[NLKP KK Sekretariaat|Keskkomitee sekretariaadi]] liige alates [[10. aprill]]ist [[1922]] kuni surmani 1953. aastal. ==Karjäär NSV Liidu riigiametites== *[[1917]]–[[1922]], [[Vene SFNV Rahvuste Rahvakomissariaat|Vene SFNV Rahvuste Rahvakomissariaadi]] rahvakomissar *[[1919]]–[[1920]], [[Vene SFNV Riigikontrolli rahvakomissariaat|Vene SFNV Riigikontrolli rahvakomissariaadi]] rahvakomissar *[[1920]]–[[1922]], [[Vene SFNV Tööliste ja Talupoegade Inspektsioon]]i rahvakomissar *[[1920]]. aastal [[Vene SFNV|Vabariigi]] [[Sõja-Revolutsiooninõukogu]] liige *[[1922]]–[[1934]] VK(b)P/[[ÜK(b)P KK peasekretär]] *[[1934]]–[[1953]] [[ÜK(b)P KK sekretär]] *[[1941]]–[[1953]] [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] / [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimees *[[1941]]–[[1945]] [[NSV Liidu Riiklik Kaitsekomitee|NSV Liidu Riikliku Kaitsekomitee]] esimees ja [[NSV Liidu Relvajõud]]ude kõrgeim ülemjuhataja *[[1941]]–[[1946]] [[NSV Liidu kaitse rahvakomissar]] *[[1946]]–[[1947]] [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees|esimees]] ja [[NSV Liidu relvajõudude minister]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1946/03/23/7 NSVL valitsuse – NSVL Ministrite Nõukogu moodustamisest]{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Postimees, nr. 69, 23 märts 1946</ref> *[[1947]]–[[1953]] Eesti NSV [[Eesti NSV II Ülemnõukogu|II]] ja [[Eesti NSV III Ülemnõukogu|III Ülemnõukogu]] liige == Mälestuse jäädvustamine == {{vaata|Stalini mälestusmärkide loend|Jossif Stalini järgi nimetatud kohad}} 1957. aastal avati Stalini sünnilinnas Goris [[Jossif Stalini muuseum]]. ==Vaata ka== * [[Jossif Stalini järgi nimetatud kohad]] * [[Stalini mälestusmärkide loend]] * [[Stalinism]] * [[Punane terror]] * [[Suur terror]] * [[Molotovi-Ribbentropi pakt]] * [[Juuniküüditamine Eestis]] (1941) * [[Inimsusvastane kuritegu]] * [[Diktatuur]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="noor_st_366">Simon Sebag Montefiore, ''Noor Stalin'' (Tallinn: Varrak, 2008), lk 366.</ref> }} ==Kirjandus== ===Stalini teosed=== * Jossif Stalin "Riikliku Kaitsekomitee esimehe J. V. Stalini raadiokõne 3. juulil 1941", Poliitiline Kirjandus, 1941 * Jossif Stalin "Nõukogude Liidu Suurest Isamaasõjast", Poliitiline Kirjandus, 1944 (kordustrükid 1945 ja 1946) * Jossif Stalin "Oktoobrirevolutsioon ja vene kommunistide taktika", Poliitiline Kirjandus, 1947 * Jossif Stalin "Marksism ja keeleteaduse küsimused", Eesti Riiklik Kirjastus, 1951 * Jossif Stalin "Aruandekõne ÜK(b)P Keskkomitee tööst partei XVIII kongressil", Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 * Jossif Stalin "Dialektilisest ja ajaloolisest materialismist", Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 * Jossif Stalin "Leninismi küsimusi" Poliitiline Kirjandus, 1945 (kordustrükk 1952) * Jossif Stalin "Lühidalt lahkhelidest parteis", Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 * Jossif Stalin "Teosed", Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 ===Teosed Stalini kohta=== * J.V. Stalin. Lühike biograafia. RK "Poliitiline Kirjandus", Tallinn, 1944. (Marx-Engels-Lenini Instituut / Moskva) Trükiluba antud 14. XII 44, tiraaž 20 200. Trükikoda "Kommunist", Tallinn. * Jemeljan Jaroslavski "Seltsimees Stalin", Poliitiline Kirjandus, 1944 * "Stalinlik sugupõlv", Ilukirjandus ja Kunst, 1946 * "Taga-Kaukaasia vanade tööliste jutustusi Suurest Stalinist", Poliitiline Kirjandus, 1946 * "Jossif Vissarionovitš Stalin", Poliitiline Kirjandus, 1947 (kordustrükid 1951 ja 1953) * Georgi Aleksandrov "Meid kaitseb Lenini-Stalini suur lipp", Poliitiline Kirjandus, 1947 * Georgi Aleksandrov "J. V. Stalini teos «Marksism ja keeleteaduse küsimused» – loova marksismi suur eeskuju", Eesti Riiklik Kirjastus, 1951 * Aleksandr Oparin "Seltsimees J. V. Stalini keeleteaduse küsimusi käsitlevate tööde tähtsus nõukogude bioloogiateaduse arenemisele", Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 * Kaarel Haav ja [[Rein Ruutsoo]] "Eesti rahvas ja stalinlus", Olion, 1990 * "Stalinlik vägivallamasin", Olion, 1990 * Veikko Huovinen "Onu Joss", Koolibri, 1993 * Edvard Radzinski "Stalin", Varrak, 2000 * "Stalin", Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2001 * "Netinalju Stalinist", Eesti Kirjandusmuuseum, 2004 * Viktor Jerofejev "Hea Stalin", Tänapäev, 2005 * Simon Sebag Montefiore "Stalin", Varrak, 2005 * Solomon Volkov "Šostakovitš ja Stalin", Tänapäev, 2005 * Vladlen Sirotkin "Stalin", Olion, 2007 * Simon Sebag Montefiore "Noor Stalin", Varrak, 2008 * Rupert Butler "Stalini hirmuvalitsus", Pegasus, 2010 * Olev Remsu. Teine kiri sõbrale. Stalin. Kogumik Aja Kirju, Petrone Print, 2016 ===Teoseid Stalini perekonnast=== * Varvara Samsonova "Stalini tütar", Olion, 2002 * Boriss Sokolov "Vassili Stalin", Huma, 2004 ==Välislingid== {{Commons|Iósif Vissariónovich Stálin}} {{Vikitsitaat}} *[http://schvak.blogspot.com/p/jossif-stalin-dialektilisest-ja.html Stalini raamatu "Dialektilisest ja ajaloolisest materialismist" tõlge] (eesti keeles) *[http://schvak.blogspot.com.ee/p/stalin-2.html Referaat Stalini varastest seisukohtadest rahvusküsimuses] (eesti keeles) *[https://archive.today/20130701092208/www.postimees.ee/28217/diktaatori-portree-noore-mehena Diktaatori portree noore mehena] (Simon Sebag Montefiore biograafia eestikeelse väljaande arvustus) *[http://lib.misto.kiev.ua/HISTORY/FELSHTINSKY/stalin_3.txt Ю. ФЕЛЬШТИНСКИЙ Сборник статей, материалов и документов: Был ли Сталин агентом охранки?] * Amos Chapple. [https://www.rferl.org/a/stalin-funeral-death-70-year-anniversary/32297993.html The Death Of Stalin: 70 Years Ago&nbsp;// Photos made by Soviet photographers, and one American observer, show the funeral of the U.S.S.R's most infamous dictator as viewed from behind the scenes and in front of the official cameras.] [[RFE/RL]], 3. märts 2023 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste (bolševike) Partei]] Keskkomitee sekretär [[Vladimir Lenin]]|nimi=[[ÜK(b)P KK peasekretär]]/<br/> ja aastast 1952 [[NLKP KK I sekretär]]|aeg=[[1922]]–[[1952]] / [[1953]]|järgnev=[[NLKP KK I sekretär]] [[Nikita Hruštšov]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Semjon Timošenko]]|nimi=NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi rahvakomissar/<br/> NSV Liidu kaitseminister<br/>|aeg=[[1941]]–[[1947]]|järgnev=[[Nikolai Bulganin]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Vjatšeslav Molotov]]|nimi=NSVL Rahvakomissaride Nõukogu esimees/<br/> NSVL Ministrite Nõukogu esimees|aeg=[[1941]]–[[1953]]|järgnev=[[Georgi Malenkov]]}} {{lõpp}} {{Nõukogude Liidu marssalid}} {{DEFAULTSORT:Stalin, Jossif}} [[Kategooria:Revolutsionäärid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu poliitikud]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu marssalid]] [[Kategooria:NLKP KK Presiidiumi liikmed]] [[Kategooria:Ülevenemaalise Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV II Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV III Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kangelased]] [[Kategooria:Sotsialistliku töö kangelased]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Võidu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Jossif Stalin| ]] [[Kategooria:Kremli müüri äärde maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1878]] [[Kategooria:Surnud 1953]] fjw9wqi3s1rxtyze8mbz6tm9xic2b80 7144567 7144534 2026-05-02T11:14:26Z Neptuunium 58653 siin vaja veel hulgaliselt toimetada, aga veidi paremaks 7144567 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Nõukogude Liidu juhist, laeva kohta vaata artiklit [[Jossif Stalin (reisilaev)]]}} {{Suunamine|Stalin}} {{viita}}{{toimeta}}{{keeletoimeta}} {{Infokast president | nimi = Jossif Stalin | pilt = Joseph Stalin in 1932 (4) (cropped)(2).jpg | pildiallkiri = Jossif Stalin (1932) | amet = [[NLKP KK peasekretär]] | ametiajaalgus = 3. aprill 1922 | ametiajalõpp = 16. oktoober 1952 | eelmine = [[Vjatšeslav Molotov]] <small>(vastutava sekretärina)</small> | järgmine = [[Nikita Hruštšov]] <small>(esimese sekretärina)</small> | amet2 = [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees|esimees]] | ametiajaalgus2 = 6. mai 1941 | ametiajalõpp2 = 5. märts 1953 | eelmine2 = [[Vjatšeslav Molotov]] | järgmine2 = [[Georgi Malenkov]] | sünninimi = Ioseb Besarionis dze Jughashvili | sünniaeg = 18. detsember 1878 | sünnikoht = [[Gori]], [[Tbilisi kubermang]], [[Venemaa Keisririik]] <small>(tänapäeva [[Gruusia]])</small> | surmaaeg = 5. märts 1953 (74-aastaselt) | surmakoht = [[Kuntsevo suvila]], [[Kuntsevo]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]] | rahvus = | partei = [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]] | abikaasa = [[Kato Svanidze]] <small>(1906-1907)</small> <br/> [[Nadežda Allilujeva]] <small>(1919-1932)</small> | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | autasud = | allkiri = Stalin Signature.svg | moodul = {{Infokast sõjaväelane |manusta=jah | Taustavärv = #EEDD82 | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Nimi = Karjäär sõjaväes | Täisnimi = | Hüüdnimi = Koba | Truudusvanded = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] [[Nõukogude Liit]] | Teenistused = [[NSV Liidu relvajõud]] | Teenistusaeg = 1943-1953 | Auaste = [[Pilt:RA-SA F10MarsSU 1955.png|25px]] [[Nõukogude Liidu generalissimus]] | Juhitud üksused = [[NSV Liidu relvajõud|Kõik NSV Liidu relvajõud]] | Sõjad/lahingud = [[Teine maailmasõda]] | Autasud = | Abikaasa(d) = | Allkiri = }} }} '''Jossif Stalin''' (sünninimi ''Ioseb Džugašvili''; [[18. detsember]] [[1878]] [[Gori]], [[Tiflisi kubermang]], [[Venemaa Keisririik]] – [[5. märts]] [[1953]] [[Volõnskoje]] küla [[Kuntsevo (linn)|Kuntsevo]] lähedal [[Moskva oblast]]is, tänapäeval [[Moskva]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] riigi- ja parteijuht aastatel 1924–1953. Stalini nime kasutas ta esimest korda [[1913]]. aastal. [[Vladimir Lenin]]i (1870–1924) surma järel haaras Stalin ainuvõimu [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|kommunistlikus parteis]] ja temast sai Nõukogude riigi [[diktaator]]. Tema loodud poliitika [[sotsialism]]i ülesehitamiseks ja [[Kommunism|kommunistliku ühiskonna]] väljaarendamiseks on tuntud kui [[stalinism]]. See inspireeris ka [[maoism]]i. Teda peetakse laialdaselt üheks 20. sajandi mõjukaimaks inimeseks. Alates 1920. aastate keskpaigast kuni 1956. aastani kultiveeriti [[Stalini isikukultus]]t ning viidi läbi [[stalinlikud repressioonid]]. Stalini läbi viidud reformid viisid [[Näljahäda Nõukogude Liidus 1932–1933|näljahädani Nõukogude Liidus]] ja tema tegevus aitas kaasa [[teine maailmasõda|teise maailmasõja]] vallapäästmisele. Teda peetakse vastutavaks [[genotsiid]]i ja arvukate [[Inimsusvastane kuritegu|inimsusvastaste kuritegude]] eest. == Nimi == Jossif Stalini ([[vene keel]]es Иосиф Виссарионович Сталин ehk ''Jossif Vissarionovitš Stalin'') tegelik nimi oli Ioseb Džugašvili ([[gruusia keel]]es იოსებ ჯუღაშვილი, vene keeles Иосиф Джугашвили). Nimest Ioseb tulenes ka tema esimene hüüdnimi Soso. Hiljem võttis ta Gruusia kirjaniku [[Alexander Kazbegi]] teose bandiidist peategelase järgi hüüdnimeks Koba. 1913. aastal avaldas ta [[Viin]]is elades [[pseudonüüm]]i K. Stalin all "[[Marksism ja rahvusküsimus]]", mis tegi ta [[bolševikud|bolševike]] seas tuntuks. Sealt alates kasutas Džugašvili nime Stalin. Tema hüüdnimede ja pseudonüümide hulka kuuluvad Soso, Soselo, Beso, Koba, Petrov, Ivanovitš, Koba Ivanovitš, Ivan Ivanovitš Vissarionovitš, Galiašvili, Simon Džvelaja, K. Kato, Gaios Besovitš Nižeradze, Organez Totomjants, Zahhar Melikjants, Pjotr Tšižikov, Vassili, Vassiljev, Vasja, Vaska, Veidrik Ossip, Ossip Koba, Ivanov, Rõugearmiline Oska, Kaukaaslane, Piimamees, Tšopura (rõugearmiline), Geza (lonkur), Kunkula (taaruja), David, Preester, Isa Koba, Giorgi Berdzenošvili, K. Stefin, Joska Korjavõi (rõugearmiline Joska), K. St, K. Safin, K. Solin, Koba Stalin, J. Džugasvili-Stalin,<ref name="noor_st_366"/> Peremees. == Elulugu == ===Sünd=== Ametlike andmete järgi sündis Stalin 18. detsembril [[1879]] ([[Juliuse kalender|vana kalendri]] järgi 6. detsembril 1879). [[Edvard Radzinski]] andmetel sündis Stalin tegelikult [[18. detsember|18. detsembril]] (6. detsembril) [[1878]]. Radzinski leidis väljavõtte ([[fotokoopia]] [[NLKP Keskarhiiv]]is) Gori katedraali [[Kirikuraamat|meetrikast]], kus Stalini sünnikande kohta seisab kirjas: 1878. aasta 6. detsember, ristiti 17. detsembril, vanemad – Gori linna elanikud talumees Vissarion Džugašvili ja tema seaduslik naine Jekaterina Georgijevna. Ristiisa – Gori linna elanik talumees Tsihitatrišvili. Sakramentaalse ristimise viis läbi ülempreester Hahalov köster Kvinikidze juuresolekul. Samas arhiivis on tõend selle kohta, et Jossif Džugašvili lõpetas Gori vaimuliku kooli, ja ka seal on kirjas: sündis 1878. aasta detsembrikuu 6. päeval. On säilinud ankeet, mille Stalin [[1920]]. aastal oma käega on täitnud. Seal on sünniaastana kirjas 1878. [[1922]]. aastal, kui Stalinist sai partei peasekretär, täitis Stalini sekretär Tovstuhha tema eest uue ankeedi, kus ta sünnidaatumiks kirjutas 21. detsember [[1879]]. Sellest ajast vältis Stalin ankeetide täitmist ja jättis selle sekretäride teha. Nii saigi valest sünnidaatumist ametlik sünniaeg. === Haridustee === Jossif Džugašvili lõpetas [[1894]]. aastal [[Gori]] kirikukooli (''Горийская церковно-приходская школа'') ning astus pärast seda [[Thbilisi|Tiflis]]i õigeusklikku vaimulikku seminari. Kuigi Stalin oli nooruses andekas laulja ja õppis koolis viitele, oli ta ka rusikavõitleja, maadleja ja riiukukk. Stalini lapsepõlvesõbra Ioseb Iremašvili sõnul oli Soso Džugašvili kõige parem, aga kõige üleannetum õpilane. Nimelt kasvas ta üles vägivaldses keskkonnas. Ta kannatas tihti oma alkohoolikust isa vägivalla all ning tänavakaklused Gori linnas olid tema lapsepõlve ajal tavalised. Ta oli teiste laste suhtes armutu ja näitas harva üles kaastunnet. === Revolutsiooniline tegevus kuni 1917. aastani === Jossif Džugašvili astus [[1898]]. aastal Gruusia sotsiaaldemokraatliku liikumise Kolmas grupp ridadesse, [[1899]]. aastal heideti ta vaimulikust seminarist välja (ühe versiooni kohaselt poliitilise tegevuse, teise versiooni kohaselt eksamitele mitteilmumise tõttu). Mõnda aega elatas Džugašvili ennast tundideandmisega. Seejärel asus tööle Tiflisi füüsikaobservatooriumis arvutaja-vaatlejana, kus töötas 1901. aasta märtsini, mil siirdus vangistusohu tõttu illegaalsele parteitööle. [[Pilt:Joseph Stalin, 1912.jpg|pisi|Jossif Stalin, 1912. aastal]] Aastail [[1901]]–[[1902]] oli [[VSDTP]] [[Tiflis]]i ja [[Batumi]] komitee liige. Pärast [[1903]]. aastal toiminud VSDTP lõhenemist [[menševikud|menševikeks]] ja [[bolševikud|bolševikeks]], toetas algselt menševike platvormi, kuid hiljem liitus bolševikega. Osales 41 saadikuga toimunud [[VSDT(b)P Tampere konverents]]il, mis toimus 25.–30. ([[vkj]] 12–17.) [[Detsember|detsembril]] [[1905]] [[Soome Suurvürstiriik|Soome Suurvürstiriigis]]. Aastail [[1906]]–[[1907]] osales/organiseeris varjunime Koba all VSDT(b)P finantseerimiseks vajalike finantsvahendite eksproprieerimist Kaukaasias, sealhulga omal ajal kuulsas [[1907. aasta Tiflisi postiraharööv]]is, juunis 1907. Oli samal ajal ka aastail [[1906]]–[[1907]] VSDTP Bakuu komitee liige ja [[VSDT(b)P IV kongress]]i saadik [[Stockholm]]is. Stalin oli [[1908]]. aastal [[Bakuu]] vanglas koos [[menševik]]u [[Andrei Võšinski]]ga. Pärast vabanemist oli [[Peterburi]]s bolševike ajalehe [[Pravda]] toimetaja, pärast vahistamist viibis administratiivkorras väljasaadetuna asumisel [[1911]]. aastal koos [[Jakov Sverdlov]]iga [[Narõmi krai]]s [[Tomski kubermang]]us, kust põgenes asumistelt augustis 1912. Pärast põgenemist elas Peterburis, kus [[1912]]. aastal koopteeriti [[Vladimir Lenin]]i toetusel [[VSDTP Keskkomitee]]sse ja [[VSDTP KK Vene büroo]]sse. Oma tegevuses parteisiseses poliitikas vastandus Vene büroo välismaal emigratsioonis elavatele sotsiaaldemokraatidele (Lenin jne), kes kavandasid [[maailmarevolutsioon]]i, samal ajal kui Venemaal tegutsevad sotsiaaldemokraadid keskendusid Venemaal toimuvale. [[1913]]. aastal püüti aga [[ohranka|Peterburi ohranka]] salajase kaastöölise [[Roman Malinovski]] info alusel põgenenud Stalin Peterburis kinni ja saadeti uuele asumisele [[Krasnojarski kubermang]]u [[Turuhansk]]isse, kus viibisid koos Sverdloviga kuni 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]ini. Tema osa [[Oktoobrirevolutsioon|Oktoobripöörde]] ettevalmistamises oli marginaalne, põhifiguurid olid [[Vladimir Lenin|Vladimir Uljanov]], [[Lev Trotski]] ja teised. === Tegevus pärast 1917. aasta oktoobripööret === Pärast 1917. aasta [[oktoobrirevolutsioon]]i järgset nõukogude võimuhaaramist määrati Jossif Stalin esialgsesse bolševike, [[vasakesseerid]]e ja menševike koalitsioonivalitsuses [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]]s Vene SFNV rahvusasjade rahvakomissariks ja hiljem ka [[riigikontroll]]i rahvakomissariks. Samuti osales ta bolševike häälekandja [[Pravda]] juhtimises, mille ta võttis üle oma hilisemalt välisministrilt, Stalinile elu lõpuni ustavaks jäänud [[Vjatšeslav Molotov]]ilt. === Venemaa Kodusõjas=== 1918. aastal alanud Venemaa kodusõjas osales Jossif Stalin [[Punaarmee]]sse sattunud vana keisririigi sõjaväelaste üle kontrolli teostavates rinnete revolutsioonilistes sõjanõukogudes põhjarindel: [[Petrograd]]i kaitsel 1918. aasta mais [[Loodearmee]] pealetungi ajal; [[Läänerinne (Vene kodusõda)|lääne]]- ja [[Lõunarinne (Vene kodusõda)|lõunarindel]] ning 1920. aastal [[Looderinne|looderin]]del [[Nõukogude-Poola sõda|Nõukogude-Poola sõja]]s [[Mihhail Tuhhatševski]] ebaõnnestunud maailmarevolutsiooni viimisel [[Poola]] ja [[Lääne-Euroopa]]sse. Kodusõja vältel konkureeris ta mõjuvõimu ja Lenini isikliku soosingu pärast sõja tegeliku juhi [[Lev Trotski]]ga, korraldades näiteks Trotski poolt Punaarmees rakendatud endiste tsaariarmee ohvitseride massilisi hukkamisi. Üks Stalini tuntumaid saavutusi oli Nõukogude Venemaad viljaga varustanud [[Tsaritsõn]]i (hilisema nimega Stalingradi) kaitse organiseerimine. ===1920.–1930. aastad=== 1920.–1930. aastatel töötas J. Stalin peamiselt [[VK(b)P KK]] aparaadiga ja esines avalikkuse ees harva. VK(b)P peasekretäri ametikoha rajas Lenin 1922. aastal spetsiaalselt Stalinit silmas pidades ning sellele ametikohale võlgnes Stalin hiljem oma kõigutamatu positsiooni NSV Liidu juhina. [[NLKP KK peasekretär|VK(b)P KK peasekretär]]ina ja [[VK(b)P KK Poliitbüroo|Poliitbüroo]] liikmena oli tema peamiseks vastutusalaks partei ametikohtadele inimeste määramine. Sellest punktist suutis ta oma võimu (partei nimel) laiendada ka riigiaparaadini. ====Võimuvõitlus==== [[1922]]. aastal alustas J. Stalin võimuvõitlust liidrikoha eest kommunistlikus parteis, tema põhiliseks vastaseks olid algetapis sõnaosav ja rahva hulgas populaarne [[Lev Trotski]], majandustegelane [[Nikolai Buhharin]], rahvusvahelise kommunistliku liikumise liider [[Grigori Zinovjev]]. Võimuvõitluseks L. Trotski vastu moodustas ta G. Zinovjevi ja [[Lev Kamenev]]iga [[VK(b)P KK Organiseerimisbüroo]]s juhtgrupi, kellega valmistas ette kõik NSV Liidu kõrgeima võimuorgani [[VK(b)P KK Poliitbüroo]] istungite päevakavad ja otsused. Aastakümnevahetusel toimunud võimuvõitluses saavutas edu Stalin, kes ajutiste poliitiliste liitudega oma potentsiaalsed konkurendid kõrvaldas (Lev Trotski, [[Lev Kamenev]], [[Grigori Zinovjev]], [[Nikolai Buhharin]]). VK(b)P KK Organiseerimisbüroo tegi otsuseid NSV Liidu kõrgemate parteiliste ja rahvamajanduse juhtide [[Nomenklatuur (eliit)|nomenklatuur]]i ametisse määramise kohta. Kõrgemasse nomenklatuuri kuuluvad ametnikud ja parteiorganisatsioonide liidrid olid ka traditsiooniliselt kommunistliku partei kongresside saadikud, mis kindlustas J. Stalinile nende toetuse kongressidel. Hilisemale ajalookujutuse muutmisele pööras Stalin ka hiljem suurt tähelepanu, lastes kommunistliku partei ametlikus ajaloos "[[ÜK(b)P ajaloo lühikursus]]" kujutada sündmusi talle vajalikul viisil sõltumata tegelikult toimunust. Levinud oli dokumentide hilisem muutmine, sealhulgas isegi fotode [[retušeerimine]], kust kaotati ebasoosingusse langenud ja kommunistliku partei tehtud "ebaõigetes" otsustes süüdistatud isikud. ====Industrialiseerimine ja kollektiviseerimine==== 1930. aastail pidas Stalin eri ametikohti, nagu Rahvuste rahvakomissar ja Tööliste ja talupoegade inspektsiooni rahvakomissar. "Uue Sotsialistliku Ofensiivi" (I viisaastak) ajal oli ta mõjuka Tööliste ja Kaitsenõukogu liige. Nendelt strateegilistelt ametikohtadelt kontrollis ta kas otseselt partei nimel või parteiorganite valitsemise kaudu peaaegu kõiki valdkondi, tehes ettepanekuid ja koostades poliitilisi juhtnööre kõige kohta alates tööstusest ja [[kollektiviseerimine|kollektiviseerimisest]] kuni ajalookirjutuseni. Kui marksistlikule tõlgendusele ja selle rakendusele Lenini valitsemisajal viidatakse kui leninismile, siis eriti I viisaastakut (1928–1932) ja II maailmasõja perioodi käsitletakse Nõukogude ajaloos tavaliselt stalinistlikuna. Jossif Stalin viis peasekretärina ellu [[Vladimir Lenin]]i poliitikat, mille eesmärk oli kehtestada [[sotsialism|sotsialistlik]] ühiskonnakord. Selleks arendas ta [[industrialiseerimine|industrialiseerimise]] loosungi all võimsa sõjatööstuskompleksi. Vahendeid selleks saadi NSV Liidu kodanike ekspluateerimisest [[kollektiviseerimine|kollektiviseerimise]], töönormide kehtestamise ja [[sotsialistlik võistlus|sotsialistliku võistluse]] arendamise ([[stahhanovlus]]), tööd saboteerivate kahjurite vastaste kampaaniate ning vangide tööjõu massilise rakendamise teel. Stalin muutis korduvalt poliitilist kurssi. Nii tühistas ta Lenini algatatud [[Uus majanduspoliitika|uue majanduspoliitika]] (NEP, novaja ekonomitšeskaja politika), mis lubas areneda kollektiivmajanduse kõrval ka eraettevõtetel, hiljem keelati [[eraettevõtlus]] Nõukogude Liidus sootuks. [[Kollektiviseerimine|Kollektiviseerimise]] käigus muutis Stalin korduvalt oma avalikke seisukohti selle suhtes, kas või mil määral tohib või peab talupoegade kollektiivmajanditesse sundimisel kasutada vägivalda. ====[[Stalinlikud repressioonid|Poliitilised repressioonid]]==== Talle olid iseloomulikud ulatuslikud näidiskohtuprotsessid, mida ta korraldas juba 1920. aastate lõpust (vt [[Esimene Moskva protsess]], [[Kolmas Moskva protsess]]). Avalikult olid protsessid suunatud kommunistliku partei ühtsuse tagamisele ja selle kildkondlike huvidega õõnestajate paljastamisele, tegelikult aga esitati neil kõrvuti nii tõepäraseid kui ka võltsitud tõendeid ja manipuleeriti pealtvaatajatega, et mõista hukka kõik, keda Stalin soovis. Kui algul oli protsesside tulemuseks peamiselt seniste riigi- ja parteijuhtide kõrvaldamine ametist, siis ajapikku lõppesid need süüdimõistetute pikaajaalise vabadusekaotuse ja surmaotsusteni. Nõukogude poliitiliste uurimisorganite [[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus|GPU]], [[OGPU]] ja [[NKVD]] siht oli uurimisalused täielikult murda. Nii tunnistas kommunismi üks peamisi ideolooge Buhharin, keda Lenini valitsusajal hüüti "partei lemmikuks", end vanglas süüdi kõigis süüdistuse punktides ja palus puhtsüdamlikku kahetsust ilmutades asjatult oma elu eest. Üksteise järel kõrvaldas Stalin parteis ja riigis nii tegeliku, näilise kui ka võimaliku opositsiooni. Stalini paranoia süvenes, ainuvõimu saavutanuna tabas Nõukogude Liitu repressioonide ehk küüditamiste lained, kus asustati ümber terveid rahvaid (tatarlased, tšetšeenid) ( Eestis 1941 ja 1949). Kõige enam aitab tema toimepandud [[Inimsusvastane kuritegu|kuritegudest]] ja õudustest aru saada [[Aleksandr Solženitsõn]]i suurteos "[[Gulagi arhipelaag]]". {{Vaata|Trotskism}}, ''[[Nõukogudevastane parempoolne trotskistlik blokk]]'', ''[[Trotskistlik-zinovjevlik vandenõu]]'', ''[[Suur terror]]'' ====Ainuvõim ja isikukultus==== [[File:1946. Да здравствует наш учитель, наш отец, наш вождь товарищ Сталин!.jpg|thumb|[[Stalini isikukultus]]ele tüüpiline propagandatrükis ([[NSV Liit]], 1946)]] 1930. aastatel muutus Stalini ülistamine "geniaalse juhina", "suure Stalinina" jne nii püsivaks, universaalseks ja täielikuks, et võib rääkida tema diktatuurist. [[Stalini isikukultus]] kestis kuni tema surmani. Teda peeti nii ületamatuks riigi- ja väejuhiks kui ka geniaalseks filosoofiks ja teadlaseks. Nii näiteks väideti, et tema teos "[[Marksism ja keeleteaduse küsimused]]" on muutnud kõigi teaduste suunda. Stalini järgi nimetati nii laevu ja asutusi kui ka terveid linnu (Stalingrad, Stalinabad) ja haldusüksusi (Stalingradi oblast). Tema nime kandsid nii riiklikud kui ka rahvusvahelised auhinnad, näiteks [[Rahvusvaheline Stalini rahupreemia]]. ====Välispoliitika==== Kui algselt olid bolševikud tulnud võimule [[maailmarevolutsioon]]i loosungi toel, mis lubas kapitalistliku korra kiiret kukutamist kogu maailmas, siis edaspidi sai maailmarevolutsioonist Stalini jaoks retooriline vahend, millega võidi õigustada naaberriikide vallutamist ja nukurežiimide püstitamist, kuid mis ei seganud vajaduse korral suhete sisseseadmist [[Saksa Riik|natsistliku Saksamaaga]] või kapitalistlike riikidega (liitlased Teises maailmasõjas) ning lahkhelisid sotsialismimaadega ([[Josip Broz Tito]] [[Jugoslaavia]], [[Mao Zedong]]i [[Hiina]]). [[Pilt:MolotovRibbentropStalin.jpg|pisi| Jossif Stalin, [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i allkirjutamisel 23. augustil 1939]] ===Teine maailmasõda=== Stalini algatusel sõlmiti [[23. august]]il [[1939]] Nõukogude Liidu ja [[Saksamaa]] vahel [[Molotovi-Ribbentropi pakt]], mida võib lugeda [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguseks ja seega Stalinit üheks Teise maailmasõja vallapäästjaks. Stalin plaanis oodata, kuni lääneriigid on üksteist maailmasõjas välja kurnanud, ja siis ise neid rünnata. Nimetatud plaan luhtus, sest Saksamaa sai lääneliitlastest [[välksõda|välksõjaga]] jagu ja pikka kurnamissõda ei järgnenud. Selle asemel jõudis Hitler Nõukogude Liitu enne rünnata: [[22. juuni]]l [[1941]]. Hitler ründas Nõukogude Liitu ajal, mil Nõukogude Liit oli osa autorite arvates ise suurrünnakuks valmistumas ning seega kaitsetu. Seetõttu kandis Nõukogude Liit alguses tohutuid kaotusi. Lisaks oli [[Punaarmee]] valmis ainult ründesõjaks, kuid mitte kaitsesõjaks. Stalini salajasi ettevalmistusi sõjaks on oma raamatutes põhjalikult käsitlenud endine Nõukogude luuraja [[Viktor Suvorov]], aga ka akadeemilised ajaloolased (nt [[Mihhail Meltjuhhov]]). [[Pilt:Yalta summit 1945 with Churchill, Roosevelt, Stalin.jpg|pisi|Jossif Stalin 1945. aastal [[Jalta konverents]]il Teise maailmasõja võitnud riikide juhtidega]] Stalin võttis endale ise kõrgeima sõjaväelise auastme, kuulutades end [[generalissimus]]eks. Sõja vältel vahetas ta korduvalt välja armee juhtkonna, otsustades põhiliste strateegiliste küsimuste üle isiklikult. == Surm == {{Vaata|Jossif Stalini surm}} 1953. aasta 28. veebruari õhtul kohtus Stalin oma [[Kuntsevo (linn)|Kuntsevo]] suvilas õhtusöögil [[Lavrenti Beria]], [[Georgi Malenkov|Georgi Malenkovi]], [[Nikolai Bulganin|Nikolai Bulganini]] ja [[Nikita Hruštšov|Nikita Hruštšoviga]]. Arutelu, mille lõpupoole Stalin pidas pika monoloogi, milles kritiseeris teravalt oma alluvaid, kestis 1. märtsi kella neljani hommikul. Pärast külaliste ärasaatmist sai Stalin oma toas [[Insult|insuldi]]. Kuna ta polnud sel hommikul välja ilmunud ega uksele koputustele vastanud, ei julgenud tema töötajad terve päeva tema tuppa siseneda, kartes, et neid võidakse süüdistada diktaatorivastases vandenõus. Alles õhtul kell 23.00 läks valveametnik M. Starostin Stalini tuppa, kus ta leidis mehe põrandalt pidžaamapükste ja alussärgi väel lamamas. Stalin oli teadvusel, kuid suutis vaevu liikuda ja rääkida. Teenrid asetasid ta diivanile, kus ta kaotas teadvuse ja kuhu ta jäi kolmeks päevaks, mille jooksul teda lusikaga toideti, ravimeid ja süste manustati.{{Sfn|Conquest|1991|p=312}} Esmalt ilmus kohale Malenkov, seejärel kell 3.00 2. märtsil hommikul Beria. Beria keelas ihukaitsjatel ja majapidamispersonalil telefoni kasutamise ning lahkus koos Malenkoviga. Kell 9.00 hommikul naasid Beria ja Malenkov koos Hruštšoviga. Veidi hiljem saabusid ka teised poliitbüroo liikmed ja arstid. Stalini seisund halvenes jätkuvalt ja ta suri 5. märtsil. Lahkamine näitas, et ta suri ajuverejooksu tagajärjel ja et tema aju veresooned olid [[ateroskleroos]]<nowiki/>i tõttu tugevalt kahjustatud.{{Sfn|Khlevniuk|2015|p=189}} Valitsuse teadaandes teatati, et Stalinil oli olnud ajuverejooks, mis mõjutas tema aju elutähtsaid osi. Stalin suri 5. märtsil 1953 kell 21.50 74-aastaselt.<ref>''[https://www.srf.ch/audio/zeitblende/der-seltsame-tod-des-josef-stalin?id=11272653 Der seltsame Tod des Josef Stalin.]'' In: ''Zeitblende.'' [[Schweizer Radio und Fernsehen|SRF]], 24.&nbsp;Februar 2018.</ref><ref>Aussage bei [[Dmitri Antonowitsch Wolkogonow|Dmitri Wolkogonow]]: ''Autopsy for an Empire. The Seven Leaders Who Built the Soviet Regime.'' Englische Übersetzung des russischen Originals, S.&nbsp;176–177<!-- Seitenangaben über andere bei Google verfügbare Ausgabe, die jedoch diese Seiten nicht anzeigt --> ({{Google Buch|BuchID=Q6ZNP5SvBdMC|SeitenID=PT258|Linktext=Digitalisat|KeinText=ja}} [Teilansicht] bei [[Google Books]];<!-- Hervorhebung mit Vorlage funktioniert nicht --> S.&nbsp;176: “On 5 March, despite the hopelessness of the situation, the doctors continued&nbsp;[…]”, S.&nbsp;177: “At 9.30 p.m.&nbsp;[…] but at 9.50 the doctors recorded that Stalin was dead.”).</ref> Stalini surm kuulutati välja 6. märtsil;{{Sfn|Service|2004|p=588}} tema surnukeha palsameeriti, ja pandi seejärel see kolmeks päevaks vaatamiseks välja Moskva Ametiühingute Majjas.{{Sfn|Khlevniuk|2015|p=317}} Surnukeha vaatama tulnud rahvahulk oli nii suur ja kontrollimatu, et nendest mitmed hukkusid. 9. märtsi matustel, kus osales sadu tuhandeid inimesi, maeti Stalin Punasel väljakul asuvasse [[Lenini mausoleum]]<nowiki/>i. Tema surmale eelnevate kuude jooksul süüdistati mitmeid NSV Liidu lugupeetumaid ja tuntumaid arste väidetavas arstide [[Vandenõu|vandenõus]] osalemises, mille eesmärk olevat mürgitada Nõukogude Liidu kõrgeimat poliitilist ja sõjalist juhtkonda. Need süüdistused olid [[Antisemitism|antisemiitliku]] kampaania keskmes, mida Stalin püüdis kasutada julgeolekuaparaadi puhastuse ja ümberkorraldamise [[Legitiimsus|legitimeerimiseks]].<ref>Matthias Vetter: ''Verschwörung der Kremlärzte.'' In: [[Wolfgang Benz]] (Hrsg.) ''[[Handbuch des Antisemitismus]], Band&nbsp;4: Ereignisse, Dekrete, Kontroversen.'' de Gruyter Saur, Berlin/New York 2011, ISBN 978-3-598-24076-8, S.&nbsp;417 (abgerufen über De Gruyter Online).</ref><ref>David R. Shearer, Vladimir Khaustov: ''Stalin and the Lubianka. A Documentary History of the Political Police and Security Organs in the Soviet Union, 1922–1953.'' Yale University Press, New Haven/London 2014, ISBN 978-0-300-21071-2, S.&nbsp;307 (englisch; abgerufen über De Gruyter Online).</ref> Mitmete uurijate sõnul oli kampaania eesmärk ka Nõukogude juutide Siberisse küüditamine.<ref>[[Edward Stanislawowitsch Radsinski|Edvard Radzinsky]]: ''Stalin. The First In-depth Biography Based on Explosive New Documents from Russia's Secret Archives.'' Doubleday, New York 1996, S.&nbsp;560 mit weiteren Belegen (englisch).</ref><ref>[[Timothy Snyder]]: ''Bloodlands: Europa zwischen Hitler und Stalin.'' C. H. Beck, München 2011, S.&nbsp;370.</ref> Pärast Stalini surma kampaania lõpetati ja arstid [[Rehabilitatsioon|rehabiliteeriti]]. Vjatšeslav Molotovi 1991. aastal avaldatud memuaaride kohaselt väitis Beria talle, et mürgitas Stalini.<ref>Felix Tschujew: {{lang|ru|Сто сорок бесед с Молотовым}} (russisch; deutsch: „Einhundertvierzig Gespräche mit Molotow“). Terra, Moskau 1991, ISBN 5-85255-042-6. Übersetzung ins Englische: Felix Chuev: ''Molotov Remembers: Inside Kremlin Politics.'' Herausgegeben von Albert Resis. Ivan R. Dee, Chicago 1993, ISBN 1-56663-027-4.</ref> ==Pärand ja hilisem diskussioon== {{vaata|Stalini mälestusmärkide loend|Jossif Stalini järgi nimetatud kohad}} Eksisteerib selge erinevus Stalini diktatuuri ning nii-öelda puhta isikudiktatuuri vahel. Jossif Stalin, ehkki oma isikliku poliitilise masinavärgi ehitaja, kasvatas oma võimu peamiselt partei liinis ning tegutses NLKP raames, mis eksisteeris enne ning ka pärast Stalini surma, ehkki elas üle suured muudatused. Võimuvõitlust NSV Liidus pärast 1956. aastat eristab selle eelsest ajast peamiste poliitiliste konkurentide eksiili saatmine. Stalini-järgsed parteijuhid saavutasid kiirest konsensuse selles, et partei ja riigi ladviku suhtes enam surmanuhtlust ei rakendataks; üks viimaseid surmamõistetud juhte oli NKVD endine ülem [[Lavrenti Beria]]. Stalin oli nii NSV Liidu juht kui ka sümbol. Radzinski kirjeldab Stalini biograafias Jossif Stalini äkilist reaktsiooni, kui tema poeg Vassili kuulutas: "Ka mina olen Stalin!" Radzinski väitel karjunud Vassili isa, et isegi mitte tema ise ei ole Stalin, kuna Stalin on enamat kui inimene, Stalin on terve riik. Kui Stalini surma järel hakati tema tegevust ümber hindama, miljonite kaupa süüdi mõistetuid vangilaagritest vabastama ja tapetuid [[postuumne rehabiliteerimine|postuumselt rehabiliteerima]], loobuti ka Stalinist NSV Liidu sümbolina. Pärast Stalini surma pani NLKP Stalini võimu ajal toime pandud [[genotsiid]]i ja [[Inimsusvastane kuritegu|inimsusvastaste kuritegude]] eest vastutuse Jossif Stalinile isiklikult, vabastades vastutusest NLKP ja enamik teisi toonaseid juhte, kes olid võimule tulnud Stalini valitsusajal tema protežeedena ning seetõttu ka ise tema tegudes osalised. Stalini hukkamõistule [[Nikita Hruštšov]]i ajal järgnes tema osaline rehabiliteerimine [[Leonid Brežnev]]i võimul olles, mil ei tahetud rääkida Stalini-aegsetest kuritegudest. Stalini järglased peasekretäri ametikohal (Hruštšov, Brežnev) üritasid NSV Liidu sise- ja välispoliitikat muuta ning reformida, kasutades teadmisi ja kogemusi, mis olid omandatud Stalini ajal. Nii Venemaal kui ka Läänes leidub arvukalt inimesi, kes peavad Stalini tegevust eelkõige positiivseks ning kes õigustavad tema kuritegusid vajadustega rasketes poliitilistes tingimustes ja väiksemate korrumpeerunud võimukandjate kuritarvitustega. Stalini ülistajad nimetavad tema teeneks nii Nõukogude Venemaa arendamist tsaariaegsest agraarmajandusest moodsaks tööstusmaaks kui ka fašismi purustamist Teises maailmasõjas. Aastal [[2008]] telekanali [[Rossija (televisioonikompanii)|Rossija]] kõigi aegade tähtsaima venelase leidmiseks korraldatud rahvahääletusel sai Stalin [[Aleksander Nevski]] ja [[Pjotr Stolõpin]]i järel kolmanda koha, edestades napilt [[Aleksandr Puškin]]it. 1957. aastal avati Stalini sünnilinnas Goris [[Jossif Stalini muuseum]]. ==Perekond== Jossif Stalini perekond: *esimene abikaasa [[Kato Svanidze]] (Jekaterina Džugašvili; [[1885]]–[[1907]]) **poeg [[Jakov Džugašvili]] ([[1907]]–[[1943]]) ***esimene abikaasa ([[Zoja Džugašvili]]) (neiuna Gunina; [[1908]]–[[1957]]) ***teine abikaasa [[Julija Džugašvili]] (neiuna Judif Meltzer; surnud [[1967]] või 1968) ****tütar [[Galina Džugašvili|Galina Jakovlevna Džugašvili]] ([[1939]]–[[2007]]) *teine abikaasa [[Nadežda Allilujeva]]-Džugašvili [[1901]]–[[1932]]), töötas Rahvakomissaride Nõukogus sekretäri-masinakirjutajana, hiljem VK(b)P KK sekretäri Vladimir Uljanovi sekretariaadis, tegi kaastööd ajakirjadele [[Revolutsija i Kultura]], ajalehele Pravda, tegeles lastekodudega; aastatel 1929–1932 õppis Tööstusakadeemias. **poeg [[Vassili Stalin]] ([[1921]]–[[1962]]) ***esimene abikaasa [[Galina Stalina]] (neiuna Burdonovskaja; surnud [[1990]]) ****poeg [[Aleksandr Burdonski]] (endine perekonnanimi Stalin) ([[1941]]–[[2017]]) ****tütar [[Nadežda Stalina]] (sündis [[1943]]) ***teine abikaasa [[Jekaterina Stalina]] (neiuna Timošenko; surnud [[1983]]) ****poeg [[Vassili Vassiljevitš Stalin|Vassili Stalin]] ([[1949]]–[[1972]]), sõjaväelane (lendur) ****tütar [[Svetlana Vassiljevna Stalina|Svetlana Stalina]] ([[1947]]–[[1990]]) ***kolmas abikaasa ([[Kapitolina Stalina]]; neiuna Vassiljeva) **tütar [[Svetlana Allilujeva]] alias Lana Peters ([[1926]]–2011<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/usa-hooldekodus-suri-85-aasta-vanusena-vahki-stalini-tutar.d?id=62404176 USA hooldekodus suri 85 aasta vanusena vähki Stalini tütar]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, delfi.ee, 29. november 2011</ref>) ***esimene abikaasa [[Grigori Morozov]] ([[1921]]–[[2002]]) ****poeg [[Jossif Allilujev]] ([[1945]]–[[2008]]) ***teine abikaasa [[Juri Ždanov]] (1918–2006) ****tütar [[Jekaterina Ždanova]] (sündis [[1950]]) *tundmatu abikaasa<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Hebsgaard |eesnimi=Thomas |kuupäev=2025-02-25 |pealkiri=Diktaatorite laste õnnetu saatus |url=https://www.imelineajalugu.ee/diktaatorite-laste-onnetu-saatus/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Imeline Ajalugu |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> **poeg [[Konstantin Kuzakov]] (sündis [[1911]])<ref name=":0" /> *tundmatu abikaasa<ref name=":0" /> **poeg [[Aleksander Davõdov (Stalini laps)|Aleksander Davõdov]] (sündis [[1917]])<ref name=":0" /> ==Isiklikku== Stalin suitsetas piipu ning armastas juua Gruusia veine ([[Hvantškara|khvanchkara]] vein). Eraelus säilitas ta Nõukogude juhtide esimesele põlvkonnale omast lihtsat elustiili ja oli kohati koonerdamiseni kokkuhoidlik. Oma isikliku eluloo suhtes oli Stalin kiivas. Eluajal ilmus temast Nõukogude Liidus üksainus lühike ametlik biograafia, mille käsikirja ta ise hoolikalt üle vaatas ja tsenseeris. Ka kirjanikel ei lubanud Stalin tunda liigset huvi tema tegelikku elulugu kajastavate dokumentide vastu. ==Parteikarjäär== * [[VSDTP]] – [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] liige 1898. aastast * VSDT(b)P, Venemaa ja [[NLKP Keskkomitee|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei keskkomitee]] liige alates [[1919]]. aastast kuni surmani 1953. aastal, * VSDT(b)P, Venemaa ja [[NLKP Keskkomitee|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei keskkomitee]] poliitbüroo/presiidiumi liige alates 1917 kuni surmani 1953. aastal, * VSDT(b)P, Venemaa ja [[NLKP Keskkomitee|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei keskkomitee]] organiseerimisbüroo liige alates [[25. märts]]ist [[1919]] kuni [[16. oktoober|16. oktoobrini]] [[1952]], * Venemaa ja [[NLKP|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei]] [[NLKP KK Sekretariaat|Keskkomitee sekretariaadi]] liige alates [[10. aprill]]ist [[1922]] kuni surmani 1953. aastal. ==Karjäär NSV Liidu riigiametites== *[[1917]]–[[1922]], [[Vene SFNV Rahvuste Rahvakomissariaat|Vene SFNV Rahvuste Rahvakomissariaadi]] rahvakomissar *[[1919]]–[[1920]], [[Vene SFNV Riigikontrolli rahvakomissariaat|Vene SFNV Riigikontrolli rahvakomissariaadi]] rahvakomissar *[[1920]]–[[1922]], [[Vene SFNV Tööliste ja Talupoegade Inspektsioon]]i rahvakomissar *[[1920]]. aastal [[Vene SFNV|Vabariigi]] [[Sõja-Revolutsiooninõukogu]] liige *[[1922]]–[[1934]] VK(b)P/[[ÜK(b)P KK peasekretär]] *[[1934]]–[[1953]] [[ÜK(b)P KK sekretär]] *[[1941]]–[[1953]] [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] / [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimees *[[1941]]–[[1945]] [[NSV Liidu Riiklik Kaitsekomitee|NSV Liidu Riikliku Kaitsekomitee]] esimees ja [[NSV Liidu Relvajõud]]ude kõrgeim ülemjuhataja *[[1941]]–[[1946]] [[NSV Liidu kaitse rahvakomissar]] *[[1946]]–[[1947]] [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees|esimees]] ja [[NSV Liidu relvajõudude minister]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1946/03/23/7 NSVL valitsuse – NSVL Ministrite Nõukogu moodustamisest]{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Postimees, nr. 69, 23 märts 1946</ref> *[[1947]]–[[1953]] Eesti NSV [[Eesti NSV II Ülemnõukogu|II]] ja [[Eesti NSV III Ülemnõukogu|III Ülemnõukogu]] liige ==Vaata ka== * [[Stalinism]] * [[Punane terror]] * [[Suur terror]] * [[Molotovi-Ribbentropi pakt]] * [[Juuniküüditamine Eestis]] (1941) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="noor_st_366">Simon Sebag Montefiore, ''Noor Stalin'' (Tallinn: Varrak, 2008), lk 366.</ref> }} ==Kirjandus== ===Stalini teosed=== * Jossif Stalin "Riikliku Kaitsekomitee esimehe J. V. Stalini raadiokõne 3. juulil 1941", Poliitiline Kirjandus, 1941 * Jossif Stalin "Nõukogude Liidu Suurest Isamaasõjast", Poliitiline Kirjandus, 1944 (kordustrükid 1945 ja 1946) * Jossif Stalin "Oktoobrirevolutsioon ja vene kommunistide taktika", Poliitiline Kirjandus, 1947 * Jossif Stalin "Marksism ja keeleteaduse küsimused", Eesti Riiklik Kirjastus, 1951 * Jossif Stalin "Aruandekõne ÜK(b)P Keskkomitee tööst partei XVIII kongressil", Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 * Jossif Stalin "Dialektilisest ja ajaloolisest materialismist", Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 * Jossif Stalin "Leninismi küsimusi" Poliitiline Kirjandus, 1945 (kordustrükk 1952) * Jossif Stalin "Lühidalt lahkhelidest parteis", Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 * Jossif Stalin "Teosed", Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 ===Teosed Stalini kohta=== * J.V. Stalin. Lühike biograafia. RK "Poliitiline Kirjandus", Tallinn, 1944. (Marx-Engels-Lenini Instituut / Moskva) Trükiluba antud 14. XII 44, tiraaž 20 200. Trükikoda "Kommunist", Tallinn. * Jemeljan Jaroslavski "Seltsimees Stalin", Poliitiline Kirjandus, 1944 * "Stalinlik sugupõlv", Ilukirjandus ja Kunst, 1946 * "Taga-Kaukaasia vanade tööliste jutustusi Suurest Stalinist", Poliitiline Kirjandus, 1946 * "Jossif Vissarionovitš Stalin", Poliitiline Kirjandus, 1947 (kordustrükid 1951 ja 1953) * Georgi Aleksandrov "Meid kaitseb Lenini-Stalini suur lipp", Poliitiline Kirjandus, 1947 * Georgi Aleksandrov "J. V. Stalini teos «Marksism ja keeleteaduse küsimused» – loova marksismi suur eeskuju", Eesti Riiklik Kirjastus, 1951 * Aleksandr Oparin "Seltsimees J. V. Stalini keeleteaduse küsimusi käsitlevate tööde tähtsus nõukogude bioloogiateaduse arenemisele", Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 * Kaarel Haav ja [[Rein Ruutsoo]] "Eesti rahvas ja stalinlus", Olion, 1990 * "Stalinlik vägivallamasin", Olion, 1990 * Veikko Huovinen "Onu Joss", Koolibri, 1993 * Edvard Radzinski "Stalin", Varrak, 2000 * "Stalin", Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2001 * "Netinalju Stalinist", Eesti Kirjandusmuuseum, 2004 * Viktor Jerofejev "Hea Stalin", Tänapäev, 2005 * Simon Sebag Montefiore "Stalin", Varrak, 2005 * Solomon Volkov "Šostakovitš ja Stalin", Tänapäev, 2005 * Vladlen Sirotkin "Stalin", Olion, 2007 * Simon Sebag Montefiore "Noor Stalin", Varrak, 2008 * Rupert Butler "Stalini hirmuvalitsus", Pegasus, 2010 * Olev Remsu. Teine kiri sõbrale. Stalin. Kogumik Aja Kirju, Petrone Print, 2016 ===Teoseid Stalini perekonnast=== * Varvara Samsonova "Stalini tütar", Olion, 2002 * Boriss Sokolov "Vassili Stalin", Huma, 2004 ==Välislingid== {{Commons|Iósif Vissariónovich Stálin}} {{Vikitsitaat}} *[http://schvak.blogspot.com/p/jossif-stalin-dialektilisest-ja.html Stalini raamatu "Dialektilisest ja ajaloolisest materialismist" tõlge] (eesti keeles) *[http://schvak.blogspot.com.ee/p/stalin-2.html Referaat Stalini varastest seisukohtadest rahvusküsimuses] (eesti keeles) *[https://archive.today/20130701092208/www.postimees.ee/28217/diktaatori-portree-noore-mehena Diktaatori portree noore mehena] (Simon Sebag Montefiore biograafia eestikeelse väljaande arvustus) *[http://lib.misto.kiev.ua/HISTORY/FELSHTINSKY/stalin_3.txt Ю. ФЕЛЬШТИНСКИЙ Сборник статей, материалов и документов: Был ли Сталин агентом охранки?] * Amos Chapple. [https://www.rferl.org/a/stalin-funeral-death-70-year-anniversary/32297993.html The Death Of Stalin: 70 Years Ago&nbsp;// Photos made by Soviet photographers, and one American observer, show the funeral of the U.S.S.R's most infamous dictator as viewed from behind the scenes and in front of the official cameras.] [[RFE/RL]], 3. märts 2023 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste (bolševike) Partei]] Keskkomitee sekretär [[Vladimir Lenin]]|nimi=[[ÜK(b)P KK peasekretär]]/<br/> ja aastast 1952 [[NLKP KK I sekretär]]|aeg=[[1922]]–[[1952]] / [[1953]]|järgnev=[[NLKP KK I sekretär]] [[Nikita Hruštšov]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Semjon Timošenko]]|nimi=NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi rahvakomissar/<br/> NSV Liidu kaitseminister<br/>|aeg=[[1941]]–[[1947]]|järgnev=[[Nikolai Bulganin]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Vjatšeslav Molotov]]|nimi=NSVL Rahvakomissaride Nõukogu esimees/<br/> NSVL Ministrite Nõukogu esimees|aeg=[[1941]]–[[1953]]|järgnev=[[Georgi Malenkov]]}} {{lõpp}} {{Nõukogude Liidu marssalid}} {{DEFAULTSORT:Stalin, Jossif}} [[Kategooria:Revolutsionäärid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu poliitikud]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu marssalid]] [[Kategooria:NLKP KK Presiidiumi liikmed]] [[Kategooria:Ülevenemaalise Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV II Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV III Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kangelased]] [[Kategooria:Sotsialistliku töö kangelased]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Võidu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Jossif Stalin| ]] [[Kategooria:Kremli müüri äärde maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1878]] [[Kategooria:Surnud 1953]] ilaj3qckz8q1kq59vf2igwx2sy5x8dv 0 16420 7144291 7136638 2026-05-02T06:17:15Z Andres 5 /* S */ 7144291 wikitext text/x-wiki '''Mäestike loend''' loetleb [[mäestik]]ke ja [[mäeahelik]]ke. Sellesse loendisse ei kuulu üksikud mäed ja mäetipud (need tuleb kanda [[mägede loend]]isse). Artiklid mäestike kohta peaks kuuluma kategooriasse [[:Kategooria:mäestikud|mäestikud]]. {{tähed}} ==A== *[[Abakani ahelik]] *[[Abrutsid]] *[[Adamaoua mäed]] *[[Adelberti mäed]] *[[Adirondack]] *[[Akšatau ahelik]] *[[Alai ahelik]] *[[Alaska ahelik]] *[[Alborz]] *[[Alpid]] *[[Alpide peaahelik]] *[[Altai]] *[[Altun Shan]] *[[Andi ahelik]] *[[Andid]] *[[Andringitra]] *[[Angara mäestik]] *[[Ankaratra mäed]] *[[Annami mäestik]] *[[Antiliibanon]] *[[Antitaurus]] *[[Apalatšid]] *[[Apenniinid]] *[[Arakani mäed]] *[[Ardennid]] *[[Arkarlõ ahelik]] *[[Arlberg]] *[[Asnot-Taabor]] *[[Azutau ahelik]] *[[Atapuerca mäestik]] *[[Atlase mäed]] *[[Austraalia Alpid]] ==B== *[[Baieri Alpid]] *[[Baieri mets]] *[[Baikali ahelik]] *[[Bakony]] *[[Berni Alpid]] *[[Beskiidid]] *[[Bética]] *[[Bieszczady]] *[[Black Hills]] *[[Blue Mountains]] *[[Blue Ridge]] *[[Bogossi ahelik]] *[[Borštšovotšnõi ahelik]] *[[Brecon Beacons]] *[[Bucegi mäed]] *[[Bureja mäestik]] *[[Bükk]] ==C== *[[Cambria mäed]] *[[Colli Euganei]] *[[Cotti Alpid]] *[[Crockeri ahelik]] ==D== *[[Dângrêk]] *[[Darwini mäed]] *[[Dawna ahelik]] *[[Deister]] *[[Dinaari mäed]] *[[Dolomiidid]] *[[Dovrefjell]] *[[Draakonimäed]] *[[Durmitor]] *[[Džida ahelik]] *[[Džufudag]] *[[Džugdžur]] *[[Džungaaria Alatau]] ==E== *[[Elbsandsteingebirge]] *[[Elikónas]] *[[Emur Shan]] ==F== *[[Fichtelgebirge]] *[[Foja mäed]] *[[Frangi mets]] ==G== *[[Gan-gaw ahelik]] *[[Gimrõ ahelik]] *[[Gobi Altai]] *[[Golani kõrgendikud]] *[[Gorganõ]] *[[Grampiani mäed]] *[[Grampians]] *[[Gran Sasso]] ==H== *[[Han Šõnggõsi ahelik]] *[[Harz]] *[[Hentij]] *[[Hibiinid]] *[[Himaalaja]] *[[Hindukuš]] *[[Hisori ahelik]] *[[Hisori-Alai mäestik]] *[[Hman-gini ahelik]] ==I== *[[Ibeeria mäed]] *[[Ida-Beskiidid]] *[[Ida-Ghatid]] *[[Ida-Karpaadid]] *[[Ida-Sajaan]] *[[Ikati ahelik]] *[[Ivanovski ahelik]] ==J== *[[Jablonovõi ahelik]] *[[Jałowieci ahelik]] *[[Jotunheimen]] *[[Julia Alpid]] *[[Juura mäed]] ==K== *[[Kaiserstuhl]] *[[Kalba ahelik]] *[[Kaljuahelik]] *[[Kaljumäestik]] *[[Kantaabria mäed]] *[[Karabahhi ahelik]] *[[Karakoram]] *[[Karatau (Tian Shan)|Karatau]] *[[Karatjobe ahelik]] *[[Karni Alpid]] *[[Karpaadid]] *[[Kaskaadid]] *[[Katškalõki ahelik]] *[[Kaukasus]] *[[Keskahelik]] *[[Kesk-Kordiljeerid]] (Hispaania) *[[Kesk-Kordiljeerid (Colombia)]] *[[Kesk-Kordiljeerid (Haiti)]] *[[Kesk-Kordiljeerid (Kesk-Ameerika)]] *[[Kesk-Kordiljeerid (Peruu)]] *[[Keskmassiiv]] *[[Ketpeni ahelik]] *[[Kirgiisi ahelik]] *[[Kithairónas]] *[[Kitzbüheli Alpid]] *[[Koolau ahelik]] *[[Korabi mäed]] *[[Kordiljeerid]] *[[Krâvanhi mäed]] *[[Kremnica mäestik]] *[[Kristallmäed]] *[[Krndija]] *[[Kūh-e Bābā]] *[[Kumôni ahelik]] *[[Kunlun]] *[[Kuznetski Alatau]] *[[Kõrg-Atlas]] *[[Kõrg-Tatra]] *[[Kõrg-Tauern]] *[[Kõrvalahelik]] *[[Kölen]] *[[Köpetdag]] *[[Küngej ahelik]] *[[Küršimi ahelik]] ==L== *[[La Garita mäed]] *[[La Plata mäed]] *[[Ladakh]] *[[Lausitzi ahelik]] *[[Lechtali Alpid]] *[[Leponti Alpid]] *[[Lihhi ahelik]] *[[Listvjaga ahelik]] *[[Lõuna-Alpid]] *[[Lõuna-Altai ahelik]] *[[Lääne-Beskiidid]] *[[Lääne-Ghatid]] *[[Lääne-Karpaadid]] *[[Lääne-Sajaan]] *[[Lääne-Transilvaania mäed]] ==M== *[[Maagimäestik]] *[[MacDonnelli mäestik]] *[[Madal-Beskiidid]] *[[Madal-Tatra]] *[[Maladeta]] *[[Malajsarõ ahelik]] *[[Mala Kapela]] *[[Malhanski ahelik]] *[[Mangõraki ahelik]] *[[Mantiqueira mäed]] *[[Mátra]] *[[Mayu ahelik]] *[[Metsa-Karpaadid]] *[[Moma ahelik]] *[[Mongoolia Altai]] *[[Montagnes Noires]] *[[Murchisoni mäed]] *[[Murovdağ]] *[[Mweri ahelik]] ==N== *[[Nan Shan]] *[[Narõni ahelik]] *[[Narõni ahelik (Tian Shan)]] *[[Needle'i mäed]] *[[Niphates]] *[[Novohradské hory]] ==O== *[[Ouachita mäed]] ==P== *[[Pacaraima mäed]] *[[Pamiir]] *[[Pamiiri-Alai mäestik]] *[[Parima mäed]] *[[Patkai]] *[[Peaahelik]] *[[Peeter Esimese ahelik]] *[[Penniini Alpid]] *[[Penniinid]] *[[Píndos]] *[[Polaar-Uural]] *[[Poľana]] *[[Połonina Caryńska]] *[[Pontos]] *[[Prints Alexanderi mäed]] *[[Põhjaahelik (Haiti)|Põhjaahelik]] (Haiti) *[[Põhjaahelik]] (Trinidad) *[[Põhja-Ungari Keskmäestik]] *[[Püreneed]] ==Q== *[[Qinling]] ==R== *[[Rannikuahelik]] *[[Rannikuahelikud]] *[[Reetia Alpid]] *[[Reini Kiltkivimäestik]] *[[Retezati mäestik]] *[[Rhön]] *[[Rila mäed]] *[[Rodope mäed]] *[[Rosalia mäed]] *[[Ruwenzori mäestik]] ==S== *[[Safīd Kūh]] *[[Sahara Atlas]] *[[Sajaanid]] *[[Salair]] *[[Salatau ahelik]] *[[Salzburgi Alpid]] *[[Samnauni Alpid]] *[[Samuri ahelik]] *[[San Gabrieli mäed]] *[[San Juani mäed]] *[[Sarõmsaktõ ahelik]] *[[Satpura mäed]] *[[Sauõri ahelik]] *[[Schwarzwald]] *[[Serra da Estrela]] *[[Serra de Tramuntana]] *[[Serra do Mar]] *[[Sesvenna Alpid]] *[[Sevani ahelik]] *[[Sevennid]] *[[Sīāh Kūh]] *[[Siebengebirge]] *[[Sierra de Guadarrama]] *[[Sierra Morena]] *[[Sierra Nevada (Hispaania)]] *[[Sierra Nevada (USA)]] *[[Sierra Nevada de Santa Marta]] *[[Sihhote-Alin]] *[[Skandinaavia mäestik]] *[[Soolaahelik]] *[[Spiši-Gemeri karst]] *[[Stanovoi mäestik]] *[[Stara planina]] *[[Sudeedid]] *[[Sunža ahelik]] *[[Suntar-Hajata ahelik]] *[[Suur Veelahkmeahelik]] *[[Suur-Fatra]] *[[Suur-Hingan]] *[[Suur-Kaukasus]] *[[Svanethi ahelik]] ==Š== *[[Šar Planina]] *[[Šilka ahelik]] *[[Šõnggõstau ahelik]] ==Z== *[[Zangezuri ahelik]] *[[Z̄āgrose mäed]] *[[Zeravšani ahelik]] *[[Zulumarti ahelik]] ==T== *[[Taga-Alai]] *[[Talõši mäed]] *[[Tatrad]] *[[Taunus]] *[[Taurus]] *[[Taygetos]] *[[Teaduste Akadeemia ahelik]] *[[Tereki ahelik]] *[[Terskej-Ala-Too]] *[[Teutoburgi mets]] *[[Tjan-Šan]] *[[Toksanbaj ahelik]] *[[Transantarktika mäestik]] *[[Tróodos]] *[[Tšerski ahelik]] *[[Tšerski mäestik]] *[[Tšornohora]] *[[Turkestani ahelik]] *[[Türkmeeni-Khorāsāni mäestik]] *[[Tüüringi mets]] ==U== *[[Uba ahelik]] *[[Ugami ahelik]] *[[Ungari keskmäestik]] *[[Uural]] ==V== *[[Vegilam]] *[[Velika Kapela]] *[[Verhojanski mäestik]] *[[Verwall]] *[[Vindhya]] *[[Virunga mäed]] *[[Vogeesid]] *[[Väike-Hingan]] *[[Väike-Kaukasus]] *[[Välis-Himaalaja]] ==W== *[[Wicklow' mäed]] *[[Wiehen]] *[[Wrangelli mäed]] *[[Wuyi mäed]] ==Ü== *[[Ühendriikide ahelik]] *[[Ülbi ahelik]] ==X== *[[Xueshani ahelik]] ==Y== *[[Yilehuli Shan]] *[[Ymittós]] [[Kategooria:Geograafia loendid]] [[Kategooria:Mäestikud| Mäestike loend]] r799bzqibhpyhz2girdm0gsjwxibs5h 8 16706 7143957 7122171 2026-05-01T13:02:01Z Kruusamägi 1530 7143957 wikitext text/x-wiki <big>[[File:WLE Austria Logo (no text).svg|25px|link=Vikipeedia:Wiki Loves Earth]] Osale loodusfoto võistlusel [[Vikipeedia:Wiki Loves Earth|Wiki Loves Earth]]! [[File:WLE Austria Logo (no text).svg|25px|link=Vikipeedia:Wiki Loves Earth]]</big> a33vz5m3gfimv44qkudwuxtkjze60yp 0 17917 7144087 7101972 2026-05-01T17:23:06Z ~2026-26531-33 228442 Nime täpsemaks 7144087 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Pilt:Astrid Lindgren 1924.jpg|thumb|Astrid Lindgren, 1924]] '''Astrid Anna Merle Emilia Lindgren''' (kuni 1931 '''Astrid Ericsson'''; [[14. november]] [[1907]] [[Vimmerby]] – [[28. jaanuar]] [[2002]] [[Stockholm]]) oli [[Rootsi]] lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud 109 keelde ja avaldatud vähemalt sajas riigis. 2002. aastal loodi [[Riksdag|Rootsi parlamendi]] toetusel [[Astrid Lindgreni mälestusauhind]]. See on rahaliselt suurim lastekirjanduse auhind, selle väärtus küünib 5 miljoni [[Rootsi kroon]]ini. ==Elukäik== [[File:Barndomsbild på Astrid Lindgren.jpg|thumb|Astrid Lindgreni (vasakult kolmas) lapsepõlvefoto koos tema vanemate, õdede ja vennaga]] [[File:Astrid Lindgren SPA.jpg|thumb|Astrid Lindgren, 1953]] [[File:Astrid Lindgren and Tove Jansson in 1958.jpg|thumb|Astrid Lindgren ja Tove Jansson, 1958]] Astrid Lindgren sündis talunik Samuel August Ericssoni (1875–1969) ja tema abikaasa Hanna Ericssoni tütrena [[Smålandi maakond|Smålandi maakonnas]] Vimmerby väikelinna lähedal Näsis. Ta oli neljalapselise pere teine laps. Astridil oli vanem vend Gunnar (1906–1974) ning nooremad õed Stina (1911–2002) ja Ingegerd (1916–1997). Perekonda ja lapsepõlveseiklusi kajastab tema autobiograafia "Silmapiirilt kadunud maa". Pärast kooli lõpetamist [[1924]]. aastal oli ta veidi aega praktikant ajalehes Vimmerby Tidningen. Seal töötades jäi ta 18-aastaselt ja vallalisena lapseootele ning keeldunud lapse isaga, ajalehe peatoimetaja Reinhold Blombergiga (1877–1947) abiellumast, siirdus 19-aastaselt [[Stockholm]]i, et sekretäriks õppida. 4. detsembril [[1926]] sündis tal poeg Lars (suri 1986), kes oma esimesed eluaastad elas kasuvanemate juures [[Kopenhaagen]]is. [[1928]]. aastal asus Astrid sekretärina tööle Kuninglikus Autoklubis, kus tutvus Sture Lindgreniga (1898–1952), kellega ta [[1931]]. aastal abiellus. Seejärel sai ta lõpuks poja Larsi enda kasvatada. [[1934]]. aastal sündis tütar Karin. Just Karini haigevoodi ääres istudes mõtles Astrid Lindgren välja loo punapäisest tüdrukust, kellele ta tütar pani nimeks [[Pipi Pikksukk]]. Astrid Lindgreni tütar mõtles välja ka [[Segasumma suvila]]. Ta ütles emale, et raamat võiks olla üksikust tüdrukust, kes on tugev ja leiab kaks parimat sõpra, ning et raamatu alguses igav poleks, mõtles tütar, et tal võiks olla kaks looma (ahv ja hobune). Tütar tahtis ka, et Pipi oleks [[rikas]]. [[1986]]. aastal kirjutas Lindgren [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] saadikule Stockholmis [[Boriss Pankin]]ile, et juhtida tähelepanu olukorrale, et Nõukogude liit ei luba [[Leila Miller]]i ja [[Valdo Randpere]] tütart Kaisat oma vanematele Rootsi järgneda. Kirjas teatas Lindgren, et "võimsal Nõukogude Liidul ei ole nii palju halastust ja südamlikkust, et üht väikest tüdrukut oma vanemate juurde lasta."<ref>{{Netiviide|Autor=[[Pekka Erelt]]|URL=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hupe-labi-raudse-eesriide-ehk-sangarid-spioonid-ja-kameeleonid?id=77424744|Pealkiri=Hüpe läbi raudse eesriide ehk sangarid, spioonid ja kameeleonid|Väljaanne=Eesti Ekspress|Aeg=08.03.2017|Kasutatud=}}</ref> Astrid Lindgren suri Stockholmis 28. jaanuaril 2002. Matuserongkäiku olid tänavatele vaatama tulnud tuhanded inimesed. [[Stockholmi Toomkirik|Toomkirikus]] toimunud tseremoonial osalesid peale pereliikmete ja sugulaste ka Rootsi kuningakoja ning valitsuse esindajad, samuti välisajakirjanikud. Astrid Lindgreni põrm maeti tema kodukohta Vimmerbysse, perekonna hauaplatsile. ==Karjäär== 1944. aastal tuli Lindgren vastloodud kirjastuse [[Rabén & Sjögren]] konkursil looga "Britt-Mari puistab südant" teisele kohale. Aasta hiljem võitis ta sama konkursi lasteraamatuga "[[Pipi Pikksukk (raamat)|Pipi Pikksukk]]", mille avaldamisest kirjastus [[Bonniers]] oli varem loobunud. Nüüdseks on "Pipi Pikksukast" saanud maailma armastatumaid lasteraamatuid. Ehkki Lindgrenist oli sellega hinnatud kirjanik saanud, on ta tegelastele omane üleolev suhtumine täiskasvanute autoriteeti siiski aeg-ajalt ühiskonna pahameele osaliseks saanud. 1948. aastal saatis naisteajakiri Damernas Värld Lindgreni [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]] väljaandele lühikesi kirjatükke kirjutama. Ameerikasse jõudnult ütles Lindgren, et on häiritud [[afroameeriklased|afroameeriklaste]] diskrimineerimisest. Paar aastat hiljem avaldas ta reisist innustatud lühijuttude kogu "Kati Ameerikas". 1958. aastal sai temast [[Hans Christian Anderseni lastekirjanduspreemia]] teine laureaat. Lindgreni 90. sünnipäeval kuulutati ta aasta rootslaseks. 1976. aastal tuli Lindgrenil maksta 102 protsenti tulumaksu (ta pidi maksma nii tavalise tulumaksu ja ka tööandja tasu), protestiks kirjutas ta 3. märtsil 1976 Stockholmi õhtulehele Expressen satiirilise lühijutu "Pomperiposa Monismaanias". See tekitas Rootsis suure debati maksusüsteemi osas ja oli üks põhjuseid, miks [[Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei]] sama aasta septembris esimest korda pärast 1932. aastat valimised kaotas. Lindgren ise oli eluaegne sotsiaaldemokraat. Lõpuks lahenes maksuküsimus nii, et Lindgren pidi maksma vaid 80 protsenti tulumaksu.<ref>{{Netiviide|autor=Koppel, Peeter|url=https://arvamus.postimees.ee/4311633/peeter-koppel-vaariti-moistetud-muinasjutt-skandinaavia-eduloost|pealkiri=Peeter Koppel: vääriti mõistetud muinasjutt Skandinaavia eduloost|väljaanne=Postimees Online|aeg=16. november 2017|vaadatud=}}</ref> ==Teoseid== [[Pilt:StatueOfAstridLindgrenStockholm.jpg|thumb|Astrid Lindgreni kuju Stockholmis]] [[Pilt:Villa villekulla.jpg|thumb|Segasumma suvila [[Ojamaa]]l Kneippbynis]] {| |- | '''Aasta''' ||align="center"| '''Pealkiri''' || '''Tõlge''' |- | 1944 || [[Britt-Mari puistab südant]] (''Britt-Marie lättar sitt hjärta'')|| 2000 |- | 1945 || [[Kerstin ja mina]] (''Kerstin och jag'')|| 2001 |- | 1945 || [[Pipi Pikksukk (raamat)|Pipi Pikksukk]] (''Pippi Långstrump'')|| 1968 |- | 1946 || [[Pipi Pikksukk läheb laevale]] (''Pippi Långstrump går ombord'')|| 1968 |- | 1946 || [[Meisterdetektiiv Blomkvist]] (''Mästerdetektiven Blomkvist'')|| 1960 |- | 1947 || [[Bullerby lapsed|Meie, Bullerby lapsed]] (''Alla vi barn i Bullerbyn'')|| 1970 |- | 1948 || [[Pipi Pikksukk Lõunamerel]] (''Pippi Långstrump i Söderhavet'')|| 1968 |- | 1949 || [[Veel Bullerby lastest ]] (''Mer om oss barn i Bullerbyn'')|| 2000, 2006 |- | 1949 || [[Pöialpoiss Nils Karlsson]] (''Nils Karlsson Pyssling'')|| 1998 |- | 1950 || [[Hakkaja Kaisa]] (''Kajsa Kavat'')|| 2003, 2014 |- | 1950 || [[Kati Ameerikas]] (''Kati i Amerika'')|| 2000 |- | 1951 || [[Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu]] (''Mästerdetektiven Blomkvist lever farligt'')|| 1960 |- | 1952 || Bullerbys on alati lõbus (''Bara roligt i Bullerbyn'')|| 2000, 2005 |- | 1952 || [[Kati Itaalias]] (''Kati i Italien'') || 2001 |- | 1953 || [[Kalle Blomkvist ja Rasmus]] (''Kalle Blomkvist och Rasmus'')|| 1971 |- | 1954 || [[Mio, mu Mio]] (''Mio, min Mio'')|| 1993 |- | 1954 || [[Kati Pariisis]] (''Kati i Paris'')|| 2001 |- | 1955 || [[Väikevend ja Karlsson katuselt]] (''Lillebror och Karlsson på taket'')|| 1964 |- | 1956 || [[Hulkur Rasmus]] (''Rasmus på luffen'')|| 1965 |- | 1957 || [[Rasmus, Pontus ja Lontu]] (''Rasmus, Pontus och Toker'')|| 1967 |- | 1958 || [[Lärmisepa tänava lapsed]] (''Barnen på Bråkmakargatan'')|| 1995 |- | 1959 || [[Päevanurme]] (''Sunnanäng'')|| 1959, 1997 |- | 1960 || [[Madlike]] (''Madicken'')|| 1993 |- | 1961 || [[Lärmisepa tänava Lota]] (''Lotta på Bråkmakargatan'')|| 1995 |- | 1962 || [[Karlsson katuselt lendab jälle]] ('' Karlsson på taket flyger igen'')|| 1970 |- | 1963 || [[Vahtramäe Emil]] (''Emil i Lönneberga'')|| 1993 |- | 1964 || [[Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses]] (''Vi på Saltkråkan'')|| 1969 |- | 1965 || [[Kevad Kärakülas/Kevad Bullerbys]] (''Vår i Bullerbyn'')|| 1987 |- | 1966 || [[Vahtramäe Emili uued vembud]] (''Nya hyss av Emil i Lönneberga'')|| 1993 |- | 1968 || [[Karlsson katuselt hiilib jälle]] (''Karlsson på taket smyger igen'')|| 1970 |- | 1970 || [[Vahtramäe Emil on veel elus]] (''Än lever Emil i Lönneberga'')|| 1993 |- | 1970 || [[Minu väljamõeldised]] (''Mina påhitt'')|| |- | 1973 || [[Vennad Lõvisüdamed]] (''Bröderna Lejonhjärta'')|| 1987 |- | 1973 || [[Samuel August Sevedstorpist ja Hulti Hanna]] (''Samuel August från Sevedstorp och Hanna i Hult'')|| 2002 |- | 1976 || [[Madlike ja Jaanikingu põnn]] (''Madicken och Junibackens Pims'')|| 1994 |- | 1979 || [[Pipi Pikksuka jõulupuu]] (''Pippi Långstrump har julgransplundring'') || 1999 |- | 1981 || [[Röövlitütar Ronja]] (''Ronja rövardotter'')|| 1987 |- | 1984 || [[Kui väike Ida tahtis teha vempu]] (''När lilla Ida skulle göra hyss'') || 1985 |- | 1984 || [[Emili vemp nr. 325]] (''Emils hyss nr 325'') || 2003 |- | 1986 || [[Ei mingit koonerdamist, ütles Vahtramäe Emil]] (''Inget knussel, sa Emil i Lönneberga'')|| 2003 |- | 1987 || [[Assar Seebimull]] (''Assar Bubbla'')|| 1987 |- | 1991 || [[Kui Liisbet pistis herne ninna]] (''När Lisabet pillade in en ärta i näsan'')|| 2001 |} ==Päevikud== {| |- | 2015 || [[Sõjapäevikud 1939-1945]] (''Krigsdagböcker'')|| 2015 |} ==Koostöö Ilon Wiklandiga== *Enamiku Astrid Lindgreni raamatute [[illustraator]] oli [[Eesti]] päritolu [[Ilon Wikland]]. Nende esimene koostööraamat oli [[1954]]. aastal ilmunud "[[Mio, mu Mio]]". ==Tunnustus== *[[1977]] – [[Rootsi kriminaalkirjanduse auhind#Parim laste ja noorsooromaan|Rootsi kriminaalkirjanduse auhind]] parimale laste- ja noorsooromaanile *[[1986]] – [[Selma Lagerlöfi auhind]] *1989 – Haapsalu rajooni aukodanik<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=laaneelu20150912.2.9.2 Lääne Elu, 12. september 2015]</ref> ==Isiklikku== Tema venna [[Gunnar Ericsson]]i tütre Barbro tütar on stsenarist ja kriminaalromaanide autor [[Karin Alvtegen]]. ==Viited== {{viited| <ref name="ÕL, 2002">[https://archive.today/20030526015642/http://www.opleht.ee/Arhiiv/2002/15.03.02/paevateema/4.shtml/ Maeti Astrid Lindgren] Õpetajate Leht 15. märts, 2002</ref>}} ==Kirjandus == * Jens Andersen. ''Astrid Lindgren : päev nagu elu'', Tallinn: Koolibri, 2017. Tõlkinud [[Tiina Toomet]]. ISBN 978-9985-0-3873-4 * Margareta Strömstedt. ''Astrid Lindgren: elulugu'', Tallinn: [[Tänapäev]], [[2000]]. Tõlkinud [[Tõnis Arnover]]. ISBN 9985-9269-2-7 * Eva-Maria Metcalf. ''Astrid Lindgren'', Stockholm: Rootsi Instituut, 2000. Tõlkinud Tõnis Arnover. ISBN 91-520-0607-7 * ''Astrid Lindgren: Hans Christian Anderseni preemia laureaat'', Tallinn: Eesti Lasteraamatukogu, 1997. Tõlkinud: [[Anu Kehman]] ja [[Andres Jaaksoo]]. ISBN 9985901576 ==Välislingid== {{commons|Astrid Lindgren}} {{vikitsitaadid}} * {{IMDb|nm0511807|Astrid Lindgren}} * [http://astridlindgren.com The Astrid Lindgren Company (ingliskeelne)] {{JÄRJESTA:Lindgren, Astrid}} [[Kategooria:Rootsi kirjanikud]] [[Kategooria:Lastekirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1907]] [[Kategooria:Surnud 2002]] o6wa99o5qys9zr59idmcquzquwt5nu4 7144088 7144087 2026-05-01T17:24:52Z ~2026-26531-33 228442 Täpsustatud 7144088 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Pilt:Astrid Lindgren 1924.jpg|thumb|Astrid Lindgren, 1924]] '''Astrid Anna Emilia Lindgren''' (kuni 1931 '''Astrid Ericsson'''; [[14. november]] [[1907]] [[Vimmerby]] – [[28. jaanuar]] [[2002]] [[Stockholm]]) oli Soome lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud 109 keelde ja avaldatud vähemalt sajas riigis. 2002. aastal loodi [[Riksdag|Rootsi parlamendi]] toetusel [[Astrid Lindgreni mälestusauhind]]. See on rahaliselt suurim lastekirjanduse auhind, selle väärtus küünib 5 miljoni [[Rootsi kroon]]ini. ==Elukäik== [[File:Barndomsbild på Astrid Lindgren.jpg|thumb|Astrid Lindgreni (vasakult kolmas) lapsepõlvefoto koos tema vanemate, õdede ja vennaga]] [[File:Astrid Lindgren SPA.jpg|thumb|Astrid Lindgren, 1953]] [[File:Astrid Lindgren and Tove Jansson in 1958.jpg|thumb|Astrid Lindgren ja Tove Jansson, 1958]] Astrid Lindgren sündis talunik Samuel August Ericssoni (1875–1969) ja tema abikaasa Hanna Ericssoni tütrena [[Smålandi maakond|Smålandi maakonnas]] Vimmerby väikelinna lähedal Näsis. Ta oli neljalapselise pere teine laps. Astridil oli vanem vend Gunnar (1906–1974) ning nooremad õed Stina (1911–2002) ja Ingegerd (1916–1997). Perekonda ja lapsepõlveseiklusi kajastab tema autobiograafia "Silmapiirilt kadunud maa". Pärast kooli lõpetamist [[1924]]. aastal oli ta veidi aega praktikant ajalehes Vimmerby Tidningen. Seal töötades jäi ta 18-aastaselt ja vallalisena lapseootele ning keeldunud lapse isaga, ajalehe peatoimetaja Reinhold Blombergiga (1877–1947) abiellumast, siirdus 19-aastaselt [[Stockholm]]i, et sekretäriks õppida. 4. detsembril [[1926]] sündis tal poeg Lars (suri 1986), kes oma esimesed eluaastad elas kasuvanemate juures [[Kopenhaagen]]is. [[1928]]. aastal asus Astrid sekretärina tööle Kuninglikus Autoklubis, kus tutvus Sture Lindgreniga (1898–1952), kellega ta [[1931]]. aastal abiellus. Seejärel sai ta lõpuks poja Larsi enda kasvatada. [[1934]]. aastal sündis tütar Karin. Just Karini haigevoodi ääres istudes mõtles Astrid Lindgren välja loo punapäisest tüdrukust, kellele ta tütar pani nimeks [[Pipi Pikksukk]]. Astrid Lindgreni tütar mõtles välja ka [[Segasumma suvila]]. Ta ütles emale, et raamat võiks olla üksikust tüdrukust, kes on tugev ja leiab kaks parimat sõpra, ning et raamatu alguses igav poleks, mõtles tütar, et tal võiks olla kaks looma (ahv ja hobune). Tütar tahtis ka, et Pipi oleks [[rikas]]. [[1986]]. aastal kirjutas Lindgren [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] saadikule Stockholmis [[Boriss Pankin]]ile, et juhtida tähelepanu olukorrale, et Nõukogude liit ei luba [[Leila Miller]]i ja [[Valdo Randpere]] tütart Kaisat oma vanematele Rootsi järgneda. Kirjas teatas Lindgren, et "võimsal Nõukogude Liidul ei ole nii palju halastust ja südamlikkust, et üht väikest tüdrukut oma vanemate juurde lasta."<ref>{{Netiviide|Autor=[[Pekka Erelt]]|URL=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hupe-labi-raudse-eesriide-ehk-sangarid-spioonid-ja-kameeleonid?id=77424744|Pealkiri=Hüpe läbi raudse eesriide ehk sangarid, spioonid ja kameeleonid|Väljaanne=Eesti Ekspress|Aeg=08.03.2017|Kasutatud=}}</ref> Astrid Lindgren suri Stockholmis 28. jaanuaril 2002. Matuserongkäiku olid tänavatele vaatama tulnud tuhanded inimesed. [[Stockholmi Toomkirik|Toomkirikus]] toimunud tseremoonial osalesid peale pereliikmete ja sugulaste ka Rootsi kuningakoja ning valitsuse esindajad, samuti välisajakirjanikud. Astrid Lindgreni põrm maeti tema kodukohta Vimmerbysse, perekonna hauaplatsile. ==Karjäär== 1944. aastal tuli Lindgren vastloodud kirjastuse [[Rabén & Sjögren]] konkursil looga "Britt-Mari puistab südant" teisele kohale. Aasta hiljem võitis ta sama konkursi lasteraamatuga "[[Pipi Pikksukk (raamat)|Pipi Pikksukk]]", mille avaldamisest kirjastus [[Bonniers]] oli varem loobunud. Nüüdseks on "Pipi Pikksukast" saanud maailma armastatumaid lasteraamatuid. Ehkki Lindgrenist oli sellega hinnatud kirjanik saanud, on ta tegelastele omane üleolev suhtumine täiskasvanute autoriteeti siiski aeg-ajalt ühiskonna pahameele osaliseks saanud. 1948. aastal saatis naisteajakiri Damernas Värld Lindgreni [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]] väljaandele lühikesi kirjatükke kirjutama. Ameerikasse jõudnult ütles Lindgren, et on häiritud [[afroameeriklased|afroameeriklaste]] diskrimineerimisest. Paar aastat hiljem avaldas ta reisist innustatud lühijuttude kogu "Kati Ameerikas". 1958. aastal sai temast [[Hans Christian Anderseni lastekirjanduspreemia]] teine laureaat. Lindgreni 90. sünnipäeval kuulutati ta aasta rootslaseks. 1976. aastal tuli Lindgrenil maksta 102 protsenti tulumaksu (ta pidi maksma nii tavalise tulumaksu ja ka tööandja tasu), protestiks kirjutas ta 3. märtsil 1976 Stockholmi õhtulehele Expressen satiirilise lühijutu "Pomperiposa Monismaanias". See tekitas Rootsis suure debati maksusüsteemi osas ja oli üks põhjuseid, miks [[Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei]] sama aasta septembris esimest korda pärast 1932. aastat valimised kaotas. Lindgren ise oli eluaegne sotsiaaldemokraat. Lõpuks lahenes maksuküsimus nii, et Lindgren pidi maksma vaid 80 protsenti tulumaksu.<ref>{{Netiviide|autor=Koppel, Peeter|url=https://arvamus.postimees.ee/4311633/peeter-koppel-vaariti-moistetud-muinasjutt-skandinaavia-eduloost|pealkiri=Peeter Koppel: vääriti mõistetud muinasjutt Skandinaavia eduloost|väljaanne=Postimees Online|aeg=16. november 2017|vaadatud=}}</ref> ==Teoseid== [[Pilt:StatueOfAstridLindgrenStockholm.jpg|thumb|Astrid Lindgreni kuju Stockholmis]] [[Pilt:Villa villekulla.jpg|thumb|Segasumma suvila [[Ojamaa]]l Kneippbynis]] {| |- | '''Aasta''' ||align="center"| '''Pealkiri''' || '''Tõlge''' |- | 1944 || [[Britt-Mari puistab südant]] (''Britt-Marie lättar sitt hjärta'')|| 2000 |- | 1945 || [[Kerstin ja mina]] (''Kerstin och jag'')|| 2001 |- | 1945 || [[Pipi Pikksukk (raamat)|Pipi Pikksukk]] (''Pippi Långstrump'')|| 1968 |- | 1946 || [[Pipi Pikksukk läheb laevale]] (''Pippi Långstrump går ombord'')|| 1968 |- | 1946 || [[Meisterdetektiiv Blomkvist]] (''Mästerdetektiven Blomkvist'')|| 1960 |- | 1947 || [[Bullerby lapsed|Meie, Bullerby lapsed]] (''Alla vi barn i Bullerbyn'')|| 1970 |- | 1948 || [[Pipi Pikksukk Lõunamerel]] (''Pippi Långstrump i Söderhavet'')|| 1968 |- | 1949 || [[Veel Bullerby lastest ]] (''Mer om oss barn i Bullerbyn'')|| 2000, 2006 |- | 1949 || [[Pöialpoiss Nils Karlsson]] (''Nils Karlsson Pyssling'')|| 1998 |- | 1950 || [[Hakkaja Kaisa]] (''Kajsa Kavat'')|| 2003, 2014 |- | 1950 || [[Kati Ameerikas]] (''Kati i Amerika'')|| 2000 |- | 1951 || [[Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu]] (''Mästerdetektiven Blomkvist lever farligt'')|| 1960 |- | 1952 || Bullerbys on alati lõbus (''Bara roligt i Bullerbyn'')|| 2000, 2005 |- | 1952 || [[Kati Itaalias]] (''Kati i Italien'') || 2001 |- | 1953 || [[Kalle Blomkvist ja Rasmus]] (''Kalle Blomkvist och Rasmus'')|| 1971 |- | 1954 || [[Mio, mu Mio]] (''Mio, min Mio'')|| 1993 |- | 1954 || [[Kati Pariisis]] (''Kati i Paris'')|| 2001 |- | 1955 || [[Väikevend ja Karlsson katuselt]] (''Lillebror och Karlsson på taket'')|| 1964 |- | 1956 || [[Hulkur Rasmus]] (''Rasmus på luffen'')|| 1965 |- | 1957 || [[Rasmus, Pontus ja Lontu]] (''Rasmus, Pontus och Toker'')|| 1967 |- | 1958 || [[Lärmisepa tänava lapsed]] (''Barnen på Bråkmakargatan'')|| 1995 |- | 1959 || [[Päevanurme]] (''Sunnanäng'')|| 1959, 1997 |- | 1960 || [[Madlike]] (''Madicken'')|| 1993 |- | 1961 || [[Lärmisepa tänava Lota]] (''Lotta på Bråkmakargatan'')|| 1995 |- | 1962 || [[Karlsson katuselt lendab jälle]] ('' Karlsson på taket flyger igen'')|| 1970 |- | 1963 || [[Vahtramäe Emil]] (''Emil i Lönneberga'')|| 1993 |- | 1964 || [[Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses]] (''Vi på Saltkråkan'')|| 1969 |- | 1965 || [[Kevad Kärakülas/Kevad Bullerbys]] (''Vår i Bullerbyn'')|| 1987 |- | 1966 || [[Vahtramäe Emili uued vembud]] (''Nya hyss av Emil i Lönneberga'')|| 1993 |- | 1968 || [[Karlsson katuselt hiilib jälle]] (''Karlsson på taket smyger igen'')|| 1970 |- | 1970 || [[Vahtramäe Emil on veel elus]] (''Än lever Emil i Lönneberga'')|| 1993 |- | 1970 || [[Minu väljamõeldised]] (''Mina påhitt'')|| |- | 1973 || [[Vennad Lõvisüdamed]] (''Bröderna Lejonhjärta'')|| 1987 |- | 1973 || [[Samuel August Sevedstorpist ja Hulti Hanna]] (''Samuel August från Sevedstorp och Hanna i Hult'')|| 2002 |- | 1976 || [[Madlike ja Jaanikingu põnn]] (''Madicken och Junibackens Pims'')|| 1994 |- | 1979 || [[Pipi Pikksuka jõulupuu]] (''Pippi Långstrump har julgransplundring'') || 1999 |- | 1981 || [[Röövlitütar Ronja]] (''Ronja rövardotter'')|| 1987 |- | 1984 || [[Kui väike Ida tahtis teha vempu]] (''När lilla Ida skulle göra hyss'') || 1985 |- | 1984 || [[Emili vemp nr. 325]] (''Emils hyss nr 325'') || 2003 |- | 1986 || [[Ei mingit koonerdamist, ütles Vahtramäe Emil]] (''Inget knussel, sa Emil i Lönneberga'')|| 2003 |- | 1987 || [[Assar Seebimull]] (''Assar Bubbla'')|| 1987 |- | 1991 || [[Kui Liisbet pistis herne ninna]] (''När Lisabet pillade in en ärta i näsan'')|| 2001 |} ==Päevikud== {| |- | 2015 || [[Sõjapäevikud 1939-1945]] (''Krigsdagböcker'')|| 2015 |} ==Koostöö Ilon Wiklandiga== *Enamiku Astrid Lindgreni raamatute [[illustraator]] oli [[Eesti]] päritolu [[Ilon Wikland]]. Nende esimene koostööraamat oli [[1954]]. aastal ilmunud "[[Mio, mu Mio]]". ==Tunnustus== *[[1977]] – [[Rootsi kriminaalkirjanduse auhind#Parim laste ja noorsooromaan|Rootsi kriminaalkirjanduse auhind]] parimale laste- ja noorsooromaanile *[[1986]] – [[Selma Lagerlöfi auhind]] *1989 – Haapsalu rajooni aukodanik<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=laaneelu20150912.2.9.2 Lääne Elu, 12. september 2015]</ref> ==Isiklikku== Tema venna [[Gunnar Ericsson]]i tütre Barbro tütar on stsenarist ja kriminaalromaanide autor [[Karin Alvtegen]]. ==Viited== {{viited| <ref name="ÕL, 2002">[https://archive.today/20030526015642/http://www.opleht.ee/Arhiiv/2002/15.03.02/paevateema/4.shtml/ Maeti Astrid Lindgren] Õpetajate Leht 15. märts, 2002</ref>}} ==Kirjandus == * Jens Andersen. ''Astrid Lindgren : päev nagu elu'', Tallinn: Koolibri, 2017. Tõlkinud [[Tiina Toomet]]. ISBN 978-9985-0-3873-4 * Margareta Strömstedt. ''Astrid Lindgren: elulugu'', Tallinn: [[Tänapäev]], [[2000]]. Tõlkinud [[Tõnis Arnover]]. ISBN 9985-9269-2-7 * Eva-Maria Metcalf. ''Astrid Lindgren'', Stockholm: Rootsi Instituut, 2000. Tõlkinud Tõnis Arnover. ISBN 91-520-0607-7 * ''Astrid Lindgren: Hans Christian Anderseni preemia laureaat'', Tallinn: Eesti Lasteraamatukogu, 1997. Tõlkinud: [[Anu Kehman]] ja [[Andres Jaaksoo]]. ISBN 9985901576 ==Välislingid== {{commons|Astrid Lindgren}} {{vikitsitaadid}} * {{IMDb|nm0511807|Astrid Lindgren}} * [http://astridlindgren.com The Astrid Lindgren Company (ingliskeelne)] {{JÄRJESTA:Lindgren, Astrid}} [[Kategooria:Rootsi kirjanikud]] [[Kategooria:Lastekirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1907]] [[Kategooria:Surnud 2002]] pn9cl4hsxuuqi692cly70v6p4aeaajy 7144093 7144088 2026-05-01T17:56:05Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-26531-33|~2026-26531-33]] ([[User talk:~2026-26531-33|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Andres|Andres]]. 7101972 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Pilt:Astrid Lindgren 1924.jpg|thumb|Astrid Lindgren, 1924]] '''Astrid Anna Emilia Lindgren''' (kuni 1931 '''Astrid Ericsson'''; [[14. november]] [[1907]] [[Vimmerby]] – [[28. jaanuar]] [[2002]] [[Stockholm]]) oli [[Rootsi]] lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud 109 keelde ja avaldatud vähemalt sajas riigis. 2002. aastal loodi [[Riksdag|Rootsi parlamendi]] toetusel [[Astrid Lindgreni mälestusauhind]]. See on rahaliselt suurim lastekirjanduse auhind, selle väärtus küünib 5 miljoni [[Rootsi kroon]]ini. ==Elukäik== [[File:Barndomsbild på Astrid Lindgren.jpg|thumb|Astrid Lindgreni (vasakult kolmas) lapsepõlvefoto koos tema vanemate, õdede ja vennaga]] [[File:Astrid Lindgren SPA.jpg|thumb|Astrid Lindgren, 1953]] [[File:Astrid Lindgren and Tove Jansson in 1958.jpg|thumb|Astrid Lindgren ja Tove Jansson, 1958]] Astrid Lindgren sündis talunik Samuel August Ericssoni (1875–1969) ja tema abikaasa Hanna Ericssoni tütrena [[Smålandi maakond|Smålandi maakonnas]] Vimmerby väikelinna lähedal Näsis. Ta oli neljalapselise pere teine laps. Astridil oli vanem vend Gunnar (1906–1974) ning nooremad õed Stina (1911–2002) ja Ingegerd (1916–1997). Perekonda ja lapsepõlveseiklusi kajastab tema autobiograafia "Silmapiirilt kadunud maa". Pärast kooli lõpetamist [[1924]]. aastal oli ta veidi aega praktikant ajalehes Vimmerby Tidningen. Seal töötades jäi ta 18-aastaselt ja vallalisena lapseootele ning keeldunud lapse isaga, ajalehe peatoimetaja Reinhold Blombergiga (1877–1947) abiellumast, siirdus 19-aastaselt [[Stockholm]]i, et sekretäriks õppida. 4. detsembril [[1926]] sündis tal poeg Lars (suri 1986), kes oma esimesed eluaastad elas kasuvanemate juures [[Kopenhaagen]]is. [[1928]]. aastal asus Astrid sekretärina tööle Kuninglikus Autoklubis, kus tutvus Sture Lindgreniga (1898–1952), kellega ta [[1931]]. aastal abiellus. Seejärel sai ta lõpuks poja Larsi enda kasvatada. [[1934]]. aastal sündis tütar Karin. Just Karini haigevoodi ääres istudes mõtles Astrid Lindgren välja loo punapäisest tüdrukust, kellele ta tütar pani nimeks [[Pipi Pikksukk]]. Astrid Lindgreni tütar mõtles välja ka [[Segasumma suvila]]. Ta ütles emale, et raamat võiks olla üksikust tüdrukust, kes on tugev ja leiab kaks parimat sõpra, ning et raamatu alguses igav poleks, mõtles tütar, et tal võiks olla kaks looma (ahv ja hobune). Tütar tahtis ka, et Pipi oleks [[rikas]]. [[1986]]. aastal kirjutas Lindgren [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] saadikule Stockholmis [[Boriss Pankin]]ile, et juhtida tähelepanu olukorrale, et Nõukogude liit ei luba [[Leila Miller]]i ja [[Valdo Randpere]] tütart Kaisat oma vanematele Rootsi järgneda. Kirjas teatas Lindgren, et "võimsal Nõukogude Liidul ei ole nii palju halastust ja südamlikkust, et üht väikest tüdrukut oma vanemate juurde lasta."<ref>{{Netiviide|Autor=[[Pekka Erelt]]|URL=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hupe-labi-raudse-eesriide-ehk-sangarid-spioonid-ja-kameeleonid?id=77424744|Pealkiri=Hüpe läbi raudse eesriide ehk sangarid, spioonid ja kameeleonid|Väljaanne=Eesti Ekspress|Aeg=08.03.2017|Kasutatud=}}</ref> Astrid Lindgren suri Stockholmis 28. jaanuaril 2002. Matuserongkäiku olid tänavatele vaatama tulnud tuhanded inimesed. [[Stockholmi Toomkirik|Toomkirikus]] toimunud tseremoonial osalesid peale pereliikmete ja sugulaste ka Rootsi kuningakoja ning valitsuse esindajad, samuti välisajakirjanikud. Astrid Lindgreni põrm maeti tema kodukohta Vimmerbysse, perekonna hauaplatsile. ==Karjäär== 1944. aastal tuli Lindgren vastloodud kirjastuse [[Rabén & Sjögren]] konkursil looga "Britt-Mari puistab südant" teisele kohale. Aasta hiljem võitis ta sama konkursi lasteraamatuga "[[Pipi Pikksukk (raamat)|Pipi Pikksukk]]", mille avaldamisest kirjastus [[Bonniers]] oli varem loobunud. Nüüdseks on "Pipi Pikksukast" saanud maailma armastatumaid lasteraamatuid. Ehkki Lindgrenist oli sellega hinnatud kirjanik saanud, on ta tegelastele omane üleolev suhtumine täiskasvanute autoriteeti siiski aeg-ajalt ühiskonna pahameele osaliseks saanud. 1948. aastal saatis naisteajakiri Damernas Värld Lindgreni [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]] väljaandele lühikesi kirjatükke kirjutama. Ameerikasse jõudnult ütles Lindgren, et on häiritud [[afroameeriklased|afroameeriklaste]] diskrimineerimisest. Paar aastat hiljem avaldas ta reisist innustatud lühijuttude kogu "Kati Ameerikas". 1958. aastal sai temast [[Hans Christian Anderseni lastekirjanduspreemia]] teine laureaat. Lindgreni 90. sünnipäeval kuulutati ta aasta rootslaseks. 1976. aastal tuli Lindgrenil maksta 102 protsenti tulumaksu (ta pidi maksma nii tavalise tulumaksu ja ka tööandja tasu), protestiks kirjutas ta 3. märtsil 1976 Stockholmi õhtulehele Expressen satiirilise lühijutu "Pomperiposa Monismaanias". See tekitas Rootsis suure debati maksusüsteemi osas ja oli üks põhjuseid, miks [[Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei]] sama aasta septembris esimest korda pärast 1932. aastat valimised kaotas. Lindgren ise oli eluaegne sotsiaaldemokraat. Lõpuks lahenes maksuküsimus nii, et Lindgren pidi maksma vaid 80 protsenti tulumaksu.<ref>{{Netiviide|autor=Koppel, Peeter|url=https://arvamus.postimees.ee/4311633/peeter-koppel-vaariti-moistetud-muinasjutt-skandinaavia-eduloost|pealkiri=Peeter Koppel: vääriti mõistetud muinasjutt Skandinaavia eduloost|väljaanne=Postimees Online|aeg=16. november 2017|vaadatud=}}</ref> ==Teoseid== [[Pilt:StatueOfAstridLindgrenStockholm.jpg|thumb|Astrid Lindgreni kuju Stockholmis]] [[Pilt:Villa villekulla.jpg|thumb|Segasumma suvila [[Ojamaa]]l Kneippbynis]] {| |- | '''Aasta''' ||align="center"| '''Pealkiri''' || '''Tõlge''' |- | 1944 || [[Britt-Mari puistab südant]] (''Britt-Marie lättar sitt hjärta'')|| 2000 |- | 1945 || [[Kerstin ja mina]] (''Kerstin och jag'')|| 2001 |- | 1945 || [[Pipi Pikksukk (raamat)|Pipi Pikksukk]] (''Pippi Långstrump'')|| 1968 |- | 1946 || [[Pipi Pikksukk läheb laevale]] (''Pippi Långstrump går ombord'')|| 1968 |- | 1946 || [[Meisterdetektiiv Blomkvist]] (''Mästerdetektiven Blomkvist'')|| 1960 |- | 1947 || [[Bullerby lapsed|Meie, Bullerby lapsed]] (''Alla vi barn i Bullerbyn'')|| 1970 |- | 1948 || [[Pipi Pikksukk Lõunamerel]] (''Pippi Långstrump i Söderhavet'')|| 1968 |- | 1949 || [[Veel Bullerby lastest ]] (''Mer om oss barn i Bullerbyn'')|| 2000, 2006 |- | 1949 || [[Pöialpoiss Nils Karlsson]] (''Nils Karlsson Pyssling'')|| 1998 |- | 1950 || [[Hakkaja Kaisa]] (''Kajsa Kavat'')|| 2003, 2014 |- | 1950 || [[Kati Ameerikas]] (''Kati i Amerika'')|| 2000 |- | 1951 || [[Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu]] (''Mästerdetektiven Blomkvist lever farligt'')|| 1960 |- | 1952 || Bullerbys on alati lõbus (''Bara roligt i Bullerbyn'')|| 2000, 2005 |- | 1952 || [[Kati Itaalias]] (''Kati i Italien'') || 2001 |- | 1953 || [[Kalle Blomkvist ja Rasmus]] (''Kalle Blomkvist och Rasmus'')|| 1971 |- | 1954 || [[Mio, mu Mio]] (''Mio, min Mio'')|| 1993 |- | 1954 || [[Kati Pariisis]] (''Kati i Paris'')|| 2001 |- | 1955 || [[Väikevend ja Karlsson katuselt]] (''Lillebror och Karlsson på taket'')|| 1964 |- | 1956 || [[Hulkur Rasmus]] (''Rasmus på luffen'')|| 1965 |- | 1957 || [[Rasmus, Pontus ja Lontu]] (''Rasmus, Pontus och Toker'')|| 1967 |- | 1958 || [[Lärmisepa tänava lapsed]] (''Barnen på Bråkmakargatan'')|| 1995 |- | 1959 || [[Päevanurme]] (''Sunnanäng'')|| 1959, 1997 |- | 1960 || [[Madlike]] (''Madicken'')|| 1993 |- | 1961 || [[Lärmisepa tänava Lota]] (''Lotta på Bråkmakargatan'')|| 1995 |- | 1962 || [[Karlsson katuselt lendab jälle]] ('' Karlsson på taket flyger igen'')|| 1970 |- | 1963 || [[Vahtramäe Emil]] (''Emil i Lönneberga'')|| 1993 |- | 1964 || [[Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses]] (''Vi på Saltkråkan'')|| 1969 |- | 1965 || [[Kevad Kärakülas/Kevad Bullerbys]] (''Vår i Bullerbyn'')|| 1987 |- | 1966 || [[Vahtramäe Emili uued vembud]] (''Nya hyss av Emil i Lönneberga'')|| 1993 |- | 1968 || [[Karlsson katuselt hiilib jälle]] (''Karlsson på taket smyger igen'')|| 1970 |- | 1970 || [[Vahtramäe Emil on veel elus]] (''Än lever Emil i Lönneberga'')|| 1993 |- | 1970 || [[Minu väljamõeldised]] (''Mina påhitt'')|| |- | 1973 || [[Vennad Lõvisüdamed]] (''Bröderna Lejonhjärta'')|| 1987 |- | 1973 || [[Samuel August Sevedstorpist ja Hulti Hanna]] (''Samuel August från Sevedstorp och Hanna i Hult'')|| 2002 |- | 1976 || [[Madlike ja Jaanikingu põnn]] (''Madicken och Junibackens Pims'')|| 1994 |- | 1979 || [[Pipi Pikksuka jõulupuu]] (''Pippi Långstrump har julgransplundring'') || 1999 |- | 1981 || [[Röövlitütar Ronja]] (''Ronja rövardotter'')|| 1987 |- | 1984 || [[Kui väike Ida tahtis teha vempu]] (''När lilla Ida skulle göra hyss'') || 1985 |- | 1984 || [[Emili vemp nr. 325]] (''Emils hyss nr 325'') || 2003 |- | 1986 || [[Ei mingit koonerdamist, ütles Vahtramäe Emil]] (''Inget knussel, sa Emil i Lönneberga'')|| 2003 |- | 1987 || [[Assar Seebimull]] (''Assar Bubbla'')|| 1987 |- | 1991 || [[Kui Liisbet pistis herne ninna]] (''När Lisabet pillade in en ärta i näsan'')|| 2001 |} ==Päevikud== {| |- | 2015 || [[Sõjapäevikud 1939-1945]] (''Krigsdagböcker'')|| 2015 |} ==Koostöö Ilon Wiklandiga== *Enamiku Astrid Lindgreni raamatute [[illustraator]] oli [[Eesti]] päritolu [[Ilon Wikland]]. Nende esimene koostööraamat oli [[1954]]. aastal ilmunud "[[Mio, mu Mio]]". ==Tunnustus== *[[1977]] – [[Rootsi kriminaalkirjanduse auhind#Parim laste ja noorsooromaan|Rootsi kriminaalkirjanduse auhind]] parimale laste- ja noorsooromaanile *[[1986]] – [[Selma Lagerlöfi auhind]] *1989 – Haapsalu rajooni aukodanik<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=laaneelu20150912.2.9.2 Lääne Elu, 12. september 2015]</ref> ==Isiklikku== Tema venna [[Gunnar Ericsson]]i tütre Barbro tütar on stsenarist ja kriminaalromaanide autor [[Karin Alvtegen]]. ==Viited== {{viited| <ref name="ÕL, 2002">[https://archive.today/20030526015642/http://www.opleht.ee/Arhiiv/2002/15.03.02/paevateema/4.shtml/ Maeti Astrid Lindgren] Õpetajate Leht 15. märts, 2002</ref>}} ==Kirjandus == * Jens Andersen. ''Astrid Lindgren : päev nagu elu'', Tallinn: Koolibri, 2017. Tõlkinud [[Tiina Toomet]]. ISBN 978-9985-0-3873-4 * Margareta Strömstedt. ''Astrid Lindgren: elulugu'', Tallinn: [[Tänapäev]], [[2000]]. Tõlkinud [[Tõnis Arnover]]. ISBN 9985-9269-2-7 * Eva-Maria Metcalf. ''Astrid Lindgren'', Stockholm: Rootsi Instituut, 2000. Tõlkinud Tõnis Arnover. ISBN 91-520-0607-7 * ''Astrid Lindgren: Hans Christian Anderseni preemia laureaat'', Tallinn: Eesti Lasteraamatukogu, 1997. Tõlkinud: [[Anu Kehman]] ja [[Andres Jaaksoo]]. ISBN 9985901576 ==Välislingid== {{commons|Astrid Lindgren}} {{vikitsitaadid}} * {{IMDb|nm0511807|Astrid Lindgren}} * [http://astridlindgren.com The Astrid Lindgren Company (ingliskeelne)] {{JÄRJESTA:Lindgren, Astrid}} [[Kategooria:Rootsi kirjanikud]] [[Kategooria:Lastekirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1907]] [[Kategooria:Surnud 2002]] au6iluq854xryb4vivhihxiob7miwqf 0 17991 7144370 7048419 2026-05-02T08:00:15Z Kuriuss 38125 7144370 wikitext text/x-wiki '''Siiam''' ([[tai keel]]es สยาม (Sayam)) on [[Tai]] endine nimi, mida riik kasutas kuni [[24. juuni]]ni [[1939]] ning seejärel lühikest aega pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] kuni [[11. mai]]ni [[1949]], mil riigi ametlikuks nimeks sai Tai Kuningriik. Siiami järgi on saanud nimetused [[Siiami laht]], [[siiami kass]], [[Siiami kaksikud]], [[siiami tapluskala]]. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Tai ajalugu]] [[Kategooria:Tai]] [[Kategooria:Aasia ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Aasia uusima aja ajaloolised riigid]] mc1posgd3jw093gqeqjwltp7kgi3kdt 0 19623 7144423 7049991 2026-05-02T08:28:23Z Kuriuss 38125 7144423 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}} {{keeletoimeta}} {{Viitamata|kuu=aprill|aasta=2020}} {{Marksism}} {{Sotsialism}} '''Marksism''' on sotsiaalne [[teooria]], [[Poliitika|poliitiline]] praktika ja [[ideoloogia]], mille lähteks on [[Karl Marx]]i ja [[Friedrich Engels]]i kirjatööd. Marksism on avaldanud tugevat mõju [[19. sajand|19.]] ja [[20. sajand]]i [[sotsioloogia]]le, [[poliitika]]le ja kogu maailmale tervikuna. Marksismile tuginevad paljud [[ideoloogia]]d, [[partei]]d, grupeeringud, liikumised ja teooriad, ehkki nad omavahel võivad olla väga erinevad ja isegi vastandlikud. Marksismi rakendamine reaalses poliitikas avaldas tohutut mõju 20. sajandi maailmale. ==Taust== Marksism kujunes välja [[1850. aastad|1850]].–[[1880. aastad|1880. aastatel]] koos paljude teiste uute sotsiaalsete ja poliitiliste teooriatega. [[1789]]–[[1793]] toimunud [[Prantsuse revolutsioon]]i ning teiste mõjurite tulemusena oli kuni [[18. sajand]]ini valitsenud seisuslik ühiskonnakorraldus [[Euroopa]]s asendumas kõigi kodanike võrdsust ja vabadust tunnustava [[Demokraatia|demokraatliku]] korraldusega. Prantsuse revolutsioon ja tema järelmõjud andsid palju ainet teoretiseerimisteks ja tõlgendusteks. Samal ajal oli toimunud suur areng [[Loodusteadused|loodusteadustes]], mille üheks olulisemaks kokkuvõtteks oli [[1858]]. aastal ilmunud [[Charles Darwin]]i "[[Liikide tekkimine]]". Idee, et [[evolutsioon]]i põhjuseks võib olla [[olelusvõitlus]], esines juba [[Thomas Malthus]]e [[1798]]. aastal avaldatud töös ning selle tugines nii Darwin kui ka [[Herbert Spencer]], keda on peetud [[sotsiaaldarvinism]]i rajajaks. [[Georg Hegel]]i [[filosoofia]]s käsitletud vastuolude kaudu uuele kvaliteedile jõudmise õpetus ([[dialektika]]) avaldas samuti suurt mõju. Idee, et ka ühiskonnas toimuvaid protsesse võib käsitleda sellisel viisil; et riikide ja ühiskondade liikumapanevateks jõududeks ei pruugigi olla valitsejate tahe, vaid ühiskonna enda sees toimuvad seaduspärasused, konfliktid ja vastuolud, oli [[19. sajand]]i üldise mõtteviisiga hästi kooskõlas. [[Karl Marx|Marxi]] ja [[Friedrich Engels|Engelsi]] töödest sõltumatult jõudis [[dialektiline materialism|dialektilise materialismi]] sõnastamiseni näiteks [[Joseph Dietzgen]]. Koos evolutsiooni mõiste laialdase kasutamisega arenes ka idee [[revolutsioon]]ist kui järsust ja äkilisest muudatusest ühiskonnas, mis viib ühiskonna kvalitatiivselt uuele arengujärgule. Taas suuresti Prantsuse revolutsiooni näitel. Vana, seisuslikku ühiskonda käsitleti kui seisvat, stagneerunut ning uut, kodanikest koosnevat ühiskonda, kui dünaamilist ja edasipürgivat. Revolutsioonides hakati nägema seda uut ja edasiviivat impulssi, mida varasematel aegadel kõikvõimalike [[mäss]]ude, [[ülestõus]]ude jm puhul eitati. 19. sajandi [[etnoloogia]] ([[kultuuriantropoloogia]]) oli samal ajal kogunud suurel hulgal materjale erinevate ühiskondade, rahvaste ja hõimude kohta üle terve maailma. Üritati luua süsteemi ja terviklikku nägemust inimkonna arengust. Evolutsiooniliselt käsitleti teistsuguseid [[kultuur]]e ja ühiskondi enamasti kui primitiivseid ja vähearenenuid. Usuti, et kõik ühiskonnad läbivad oma arengus paratamatult samasuguseid arengujärke ning jõuavad sama teed läbides lõpuks kõrgeimale tasemele. Postuleerides inimkonna algset olekut, [[ürgühiskond]]a, oletati, et mingil ajal oli inimühiskond vaba sellistest fenomenidest nagu [[riik]], [[raha]], [[eraomand]], [[perekond]] jne. Koos [[bioloogia]], [[etnoloogia]] ja [[sotsioloogia]]ga arenes ka [[majandusteadus]]. [[1776]]. aastal ilmunud [[Adam Smith]]i töös käsitleti [[majandus]]t juba kui isereguleeruvat süsteemi. Tugevasti [[Thomas Malthus]]e tööst mõjutatuna ennustasid paljud teoreetikud selle süsteemi paratamatut kokkuvarisemist, katastroofe ja kriise. Arenev [[Kapitalism|kapitalistlik]] [[tööstus]] oli loonud juba suurearvulise tööliste kihi, kelles mitmed nägid ähvardavat ja käsiteldamatut jõudu. Polnud sugugi kindel, kas ja kuidas suudab kodanlik ühiskond ja majandus üldse püsida ja areneda. 1840. aastal ilmunud [[Pierre-Joseph Proudhon]]i teoses "Mis on eraomand?" seati kahtluse alla isegi juba eraomandi õiguspärasus. ("Eraomand on vargus!" väitis Proudhon.) Sellest poleemilisest raamatust sai lähtealus paljudele [[anarhism|anarhistlike]]le ja [[nihilism|nihilistlike]]le liikumistele. Ebamäärane ootus, ärevus, dramaatiline ebakindlus, ülepaisutatud tunded olid iseloomulikud [[19. sajand]]i [[kirjandus]]ele, [[kunst]]ile ja [[muusika]]le. [[Romantism]]ile oli sageli omane kaasajast eemale pöördumine: kaugesse minevikku või helgesse tulevikku. Sellises õhkkonnas olid väga teretulnud mitmesugused radikaalse sisuga sotsiaalsed teooriad. Marksism oli üks nendest. ==Marksistlikud liikumised, suunad, režiimid, ideoloogiad ja poliitikad== Marksismist otseselt või kaudselt lähtuvate liikumiste, suundade, režiimide ja ideoloogiate loetelu on väga pikk. Paljud nimetused on ajaloolised või taktikalistel kaalutlustel kasutusele võetud ning seetõttu lühikest aega käibel olnud; mitmed on teiste liikumiste antud nimed, mida ideoloogia(d) ise ei kasuta(nud) ning ka vastupidi, on nimetusi, mida teised liikumised ei tunnusta; palju on ka omavahel kattuvaid mõisteid ja grupimõisteid, mis hõlmavad mitmeid ideoloogiaid. Loetelusse ei ole võetud lugematute [[sissid]]e, [[geriljad]]e, [[terror]]istide jmt väiksemate grupeeringute nimetusi [[Peruu]]s, [[Filipiinid]]el, [[Nepal]]is, [[Kagu-Aasia]]s jm, kes samuti tegutsevad või tegutsesid marksismi ([[maoism]]i, [[kommunism]]i) ideede põhjal. *[[aafrika sotsialism]] *[[araabia sotsialism]] *[[albanianism]], [[Albaania]]s valitsenud režiim ja ideoloogia *[[autonoomne marksism]], [[1960. aastad|1960. aastatel]] [[Itaalia]]st alanud poliitiline liikumine *[[bernsteinism]], [[Eduard Bernstein]]i järgi *[[bolševism]], [[VSDTP]]-st eraldunud tiib, enamasti samastatav [[leninism]]iga *[[brežnevi doktriin]], [[1970. aastad|1970. aastate]] [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] poliitika ja ideoloogia [[Ida-Euroopa]]s *[[demokraatlik sotsialism]], peaaegu sama mis sotsiaaldemokraatia, aga laiem mõiste *[[eurokommunism]], [[Lääne-Euroopa]] kommunistlike parteide ideoloogia [[1970. aastad|1970. aastatel]] *[[evolutsiooniline sotsialism]], mitterevolutsiooniliste liikumiste üldnimetus *[[fabianism]], [[19. sajand]]i lõpul [[Inglismaa]]lt alanud sotsialistlik liikumine *[[inimnäoline sotsialism]], [[1968]]. aastal [[Tšehhoslovakkia]]s jm kujunenud variant *[[juche]], [[Põhja-Korea]]s valitseva režiimi ja ideoloogia ametlik nimetus *[[kastroism]], [[Kuuba]]s valitsev režiim ja ideoloogia, [[Fidel Castro]] järgi *[[kautskism]], [[Karl Kautsky]] järgi *[[kollane sotsialism]], üldnimetus sellele, mis erineb "punasest" sotsialismist *[[kommunism]], revolutsiooniline ideoloogia; ka režiim või ühiskonnakorraldus *[[kristlik sotsialism]], kristlust ja sotsialismi ühendavad liikumised ja ideoloogiad *[[leninism]], [[Vladimir Lenin]]i järgi *[[maoism]], [[Hiina]]s valitsenud režiim ja ideoloogia, [[Mao Zedong]]i järgi *[[marksism-leninism]], [[Karl Marx]]i ja [[Vladimir Lenin]]i järgi *[[marksistlik humanism]] *[[natsionaalsotsialism]], [[1933]]–[[1945]] [[Saksamaa]]l valitsenud režiim ja ideoloogia, mida enamasti sotsialismiks ei peeta *[[Uus majanduspoliitika|NEP]], uus majanduspoliitika 1920. aastatel Nõukogude Venemaal *[[nõukogude kommunism]], (1) 1920. aastatel [[Saksamaa]]l ja [[Holland]]is kujunenud liikumine; (2) kommunismi käsitlus NSV Liidu ideoloogias *[[nõukogude võim]], [[Nõukogude Liit|NSV Liidus]] valitsenud režiimi ametlik nimetus *[[revisionism]], üldnimetus marksismi ideoloogiat revideerivatele suundadele *[[situatsionalism]], [[1960. aastad|1960. aastatel]] [[Itaalia]]st alanud kunstivool ja poliitiline liikumine *[[sotsiaaldemokraatia]], ka: sotsialism, kõige laiemalt levinud marksistlik poliitiline ideoloogia *[[sotsialism või barbaarsus]], [[Prantsusmaa]]lt alguse saanud liikumine, [[1948]]–[[1965]] *[[stalinism]], [[Jossif Stalin]]i järgi, [[1928]]–[[1953]] [[Nõukogude Liit|NSV Liidus]] valitsenud režiim ja ideoloogia *[[sõjakommunism]], sõja ajal kehtestatav kommunismi variant *[[titoism]], [[Josip Broz Tito]] järgi, [[Jugoslaavia]]s valitsenud režiim ja ideoloogia *[[trotskism]], [[Lev Trotski]] järgi *[[sotsialistlik turumajandus]], turumajandust ja sotsialismi ühendav ideoloogia ja praktika *[[sotsialistlik turumajandus hieroglüüfidega]], [[Hiina]] sotsialismi ametlik nimetus praegusel ajal *[[vasakpoolne kommunism]] ==Marksismi edasiarendusi== Marksism andis paljudele rahulolematutele ja midagi teha üritavatele gruppidele ja üksikisikutele võimaluse oma tegevust teoreetiliselt põhjendada ja edasi arendada. Kuna marksismi põhisisu oli suhteliselt lihtsalt edastatav, siis hakati seda paljukordselt ümber jutustama vestlustel, kitsamates ringkondades, koosolekutel, lendlehtedes, ajalehtedes jm. Paljudele tundus, et kõige tähtsam on [[proletariaa]]t üles äratada ja tegutsema panna. Polnud ju raske tööliste koosolekul kihutuskõnega esineda ja teha neile selgeks, et paadunud kapitalist varastab nende tööjõudu ja -aega ning nemad, proletariaat, on see uus [[sotsiaalne klass|klass]], kes peab selle süsteemi hävitama. Õige pea kujunes marksismi edasiarendustest omamoodi [[usk|usu]] küsimus. Marksismi ideid võis selgitada kui rahulikku, evolutsioonilist teed, aga ka kui vägivaldset, revolutsioonilist. Mõisteid "sotsialism" ja "kommunism" võis tõlgendada erinevalt. Algasid vaidlused ja võitlused selle nimel, milline liikumine esindab kõige "õigemat" ja "puhtamat" marksismi. Juba [[1863]]. aastal loodi esimene marksismi [[ideoloogia]]le tuginev partei [[Saksamaa]]l (''Allgemeiner Deutscher Arbeiterverein''), mille rajamisest loeb oma algust praegune [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]]. Järgnevate aastakümnete jooksul tekkisid ja kujunesid üle terve [[Euroopa]] kümned ja sajad liikumised, grupeeringud, organisatsioonid ja parteid, kes kõik ühel või teisel määral olid innustust saanud marksismist. ===Marksismi edasiarendusi Venemaal=== ====Taust==== Hoolimata [[Peeter I]] reformidest [[17. sajand|17.]]–[[18. sajand]]il oli [[Venemaa]] kuni 19. sajandi alguseni küllaltki eemalseisev ja kauge [[Euroopa]] mõttevoolude ja arengute suhtes. Värsked ideed tulvasid Venemaale aga pärast [[1812]]. sõda [[Napoleon]]i [[Prantsusmaa]]ga, mille käigus Vene armee jõudis [[Euroopa]]sse ning koges seal vahetult [[revolutsioon]]i hingust. Nooremate [[aadlik]]e ja [[ohvitser]]ide hulgas kujunesid poolsalajased sõpruskonnad, kus arutati ja loeti revolutsioonilisi materjale. Oldi üksmeelel, et ka Venemaa vajab revolutsiooni või vähemalt uut [[Põhiseadus|konstitutsiooni]]. [[1825]]. aastal, pärast [[Aleksander I]] ootamatut surma, tekkis korraks troonijärgnevuse küsimuses segadus. Õigusjärgne troonipärija, Konstantin, loobus troonist ning uueks keisriks krooniti [[Nikolai I]]. Oma rahulolematust väljendades keeldusid mõned ohvitserid sama aasta detsembris truudusvande andmisest uuele keisrile. Järgnesid degradeerimised, asumiselesaatmised ja muud repressioonid ning neid ohvitsere hakati nimetama [[dekabristid]]eks. Ehkki tegemist ei olnud ülestõusu või revolutsiooniga, tekitasid need sündmused tugevat vastukaja paljudes ringkondades. Mõte revolutsioonist Venemaal kandus edasi ja laienes. "[[Revolutsioon]]" sai käibefraasiks kõigile rahulolematutele liikumistele ja üksikisikutele läbi terve [[19. sajand]]i. Kellelgi neist polnud kahtlust, et üksnes revolutsioon võib Venemaad ja vene rahvast päästa. Iseloomulikult Venemaale seostusid revolutsioonilised ideed sageli [[Usk|usuga]] [[venelased|vene rahva]] erilisse missiooni jmt. Sõnad "revolutsioon" ja "rahvas" seostusid mõistetega "püha", "paratamatu", tekitades aastakümneteks [[religioon|religioosse]] ootuse seisundi paljudes ühiskonnakihtides. Paljud marksistlikud grupeeringud hakkasid revolutsiooni mõistma kui omamoodi [[lunastus]]t, mis vabastab [[moraal]]i, [[pühitsus|pühitseb]] vägivalla ja nii edasi. Lugematute salajaste revolutsiooniliste organisatsioonide tekkimine ja nende tegevus [[19. sajand]]i teisel poolel tekitas probleeme ja muret nii Vene salapolitseile ([[ohranka]]le) kui ka paljudele teistele. Üks tähelepanuväärsemaid teoseid selles aspektis on [[Fjodor Dostojevski]] [[1872]]. aastal ilmunud romaan "Бесы" ([[eesti keel]]es "Sortsid" ja "Kurjad vaimud"). ====Põrandaalused organisatsioonid==== Sellises õhkkonnas oli Venemaa marksistlike ideede vastuvõtmiseks sobiv keskkond. Üks tuntumaid marksismist mõjutatud liikumisi oli [[narodnikud|narodnikute]] organisatsioon Земля и воля ("Maa ja vabadus"), asutatud [[1876]]. aastal. Tol ajal tundus paljudele, et marksistlikke ideid ei saa Venemaa oludes otseselt rakendada, kuna [[proletariaat|proletariaadi]] osatähtsus oli vähene. Usuti, et Venemaa saab [[feodalism|feodaalsest]] formatsioonist kohe edasi minna [[sotsialism]]i, [[kapitalism]]i etappi vahele jättes. Selle eesmärgi nimel läksid paljud intellektuaalid talurahva hulka selgitus- ja kihutustööd tegema. Neid hakatigi nimetama narodnikuteks, ''народники'' (rahvamehed). Teine tuntud liikumine oli organisatsioon [[Narodnaja Volja]] (Народная воля 'rahva tahe' või 'rahva vabadus' – [[vene keel]]es tähendab ''воля'' nii ''tahet'' kui ka ''vabadust''; kirjanduses enam tuntud nimetusega "[[narodnovooletsid]]"), kes soovisid [[revolutsioon]]i esile kutsuda [[terror]]iaktide ja [[atentaat]]idega. Narodnovooletsite mõjukaim saavutus oli keiser [[Aleksander II]] tapmine aastal [[1881]]. Need organisatsioonid olid vaid mõned üksikud kümnete teiste samalaadsete hulgas. ===Bolševikud=== [[Bolševikud]] ''(большевики)'' olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (''Российская социал-демократическая рабочая партия)'' vasakpoolne tiib, mis eraldus parteist [[1903]]. aastal ning hakkas kasutama nimetust ''Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste (bolševike) Partei'' – VSDT(b)P. Ülejäänud osa VSDTP-st pälvis nimetuse "[[menševikud]]". Eraldumise põhjustas peamiselt bolševike idee kujundada parteist uut tüüpi, kinnine, üksnes professionaalsetest revolutsionääridest koosnev salaorganisatsioon. [[Bolševism]] (hiljem [[leninism]], [[marksism-leninism]], [[stalinism]]) oli teooria, ideoloogia ja praktika, millega põhjendati [[oktoobrirevolutsioon]]i ja Nõukogude Venemaa ning Nõukogude Liidu poliitikat. Selle teooria kohaselt oli bolševike partei ainus tööliste huve esindav organisatsioon Venemaal ning [[oktoobrirevolutsioon]]iga toime pandud võimuhaaramine oli marksistliku ajalookäsitlusega kooskõlas olev ja seaduspärane [[revolutsioon]]. Praktikas oli ka [[maoism]] peaaegu identne stalinismile – kuna Mao vallutas Hiina paljuski Stalini punavägede toetusel, olid ka tema praktilised tegevused Stalini omadega sisuliselt identsed kerge ajalise nihkega. ==Marksismi poliitiline praktika== Marksismi kui praktikat, ideoloogiat ja filosoofiat hakati rakendama juba [[19. sajand]]i teisel poolel mitmesugustes marksismile tuginevates ringides, sõpruskondades, liikumistes ja organisatsioonides. Praktiseeriti [[ateism]]i, [[promiskuiteet]]i, [[anarhism]]i, [[nihilism]]i, [[internatsionalism]]i jmt. Konventsionaalses [[poliitika]]s on kõige suurema eduga olnud [[sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatlike]] [[partei]]de tegevus paljudes riikides. Ehkki sotsiaaldemokraatlikud parteid [[Saksamaa]]l, [[Inglismaa]]l, [[Rootsi]]s jm hoiavad distantsi marksismi radikaalsematest vooludest ja [[kommunistid]]est, seostavad nad end ometi marksistliku ideoloogia ja praktikaga. [[Sotsiaaldemokraatia]]le on iseloomulik suurem tähelepanu sotsiaalprobleemidele, ametiühingutele jne. Sotsiaaldemokraadid toetavad tasuta hariduse, arstiabi jpt sotsiaalprogrammide elluviimist ja arendamist, olles [[opositsioon]]is [[konservatiivid]]ega ning ajuti koalitsioonides [[liberaalid]]ega. Kõige suurema mõjuga oli marksismi vägivaldne rakendamine [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] ja tema satelliitriikides aastatel [[1917]]–[[1992]]. ===Marksismi poliitiline praktika Nõukogude Liidus=== On palju arutatud, kuivõrd olid bolševike tegevuse ajenditeks ideelised kaalutlused ja kuivõrd võimuiha. Teine küsimus on olnud, kuivõrd saab Nõukogude Liidus rakendatud süsteemi nimetada "marksistlikuks". Ametliku ideoloogia nimetusena oli kasutusel "marksism-leninism", mis pidi viitama sellele, et tegemist on marksismi edasiarendusega. Marksismi praktilise rakendamisega riiklikus süsteemis ilmnes terve rida iseärasusi. ====Otseseid rakendusi==== Marksismi rakendamisel Nõukogude Liidus võeti kasutusele suurel hulgal otseselt marksismist tulenevaid ideid. *'''Eraomandi likvideerimine''' oli üks marksismi olulisemaid ideid. Praktikas tähendas see kogu majanduse allutamist riigile. *'''Kodanluse kui klassi likvideerimine.''' Praktikas tähendas see varade konfiskeerimist ja riigistamist; majandusliku ja poliitilise eliidi füüsilist hävitamist ning ulatuslikku terrorit. *'''Kapitalistliku majandussüsteemi likvideerimine''' ja uue, sotsialistliku majandussüsteemi loomine. Praktiliselt tähendas see tsentraliseeritud majandussüsteemi loomist. *'''Internatsionalismi''' rõhutati marksismis vastukaaluks 19. sajandi rahvuslikele liikumistele. Klassivõitlus ja klassiteadlikkus pidi olema olulisem ja kõrgem väärtus kui rahvus ("proletaarlastel ei ole rahvust", "kõigi maade proletaarlased, ühinege" jne). Praktikas tähendas see Venemaa väikerahvaste allasurumist, küüditamist ja hävitamist. *'''Perekonna kaotamine''' – ka [[perekond]] pidi marksismi järgi olema üksnes eraomandist tingitud nähtus ning koos eraomandi kaotamisega pidi tähtsusetuks muutuma ka perekond. Selle praktiliseks ettevalmistuseks lõpetati [[abielu]]de sõlmimine ning hakati neid üksnes formaalselt registreerima. Lapsed eemaldati vanemate juurest ning paigutati eraldi lastekodudesse, -laagritesse jm kasvatusasutustesse. Propageeriti [[klassivõitlus]]t perekonna sees, vanemate ja laste vahelisi konflikte (legend [[Pavlik Morozov]]ist jmt [http://www.citycat.ru/historycentre/index.cgi?iday=20&imon=02&last.lang=ru]). *'''[[Ateism]]''' – üks marksismile iseloomulikke aspekte, leidis oma praktilise rakenduse kirikute ja kloostrite varade konfiskeerimisega ning [[vaimulik]]konna hävitamisega. [[Ikooninurk|Ikooninurgas]] (''красный уголок'' – otsetõlkes 'punanurk') olnud [[Ikoon|ikoonid]] asendati marksistliku sümboolikaga. *'''Töörahva võim''' pidi marksismi järgi olema uue ühiskonna aluseks. Praktikas võeti kasutusele enne [[oktoobrirevolutsioon]]i olemas olnud tööliste, talupoegade ja soldatite [[nõukogud]]. Sisuliselt toimus nende võimuorganite juhtimine bolševike (kommunistide) partei kaudu. *'''Maailmarevolutsioon''', ülemaailmne revolutsioon, oli marksistlikus ajalookäsitluses lõplik eesmärk, millega pidi kogu maailm jõudma uude, kommunistlikku arengujärku. Bolševike hulgas vaieldi kaua, kas on võimalik ühes riigis eraldi sotsialismi ehitada või peab ootama, kuni toimuvad [[revolutsioon]]id kõikjal maailmas. Marksismi teooria järgi pidid uude ühiskonda esimestena jõudma arenenud tööstusriigid ([[Inglismaa]] jt). [[Venemaa]] oli aga suhteliselt vähearenenud tööstusega. Lõpuks jäi püsima seisukoht, mille järgi ühes, eraldiseisvas riigis pidi olema siiski võimalik uue ühiskonna arendamine. Maailmarevolutsiooni kiirendamiseks kasutati aktiivselt luure- ja õõnestustööd teistes riikides, korraldati riigipöördeid (revolutsioone) jne. ====Kaudseid rakendusi==== Nõukogude liidus võeti kasutusele rida täiendavaid abinõusid, mida põhjendati marksistliku ideoloogiaga, retoorika ja demagoogiaga. *'''Terror''' kui proletariaadi diktatuur, [[klassivõitlus]], võitlus kontrrevolutsiooniga, rahvavaenlastega, rahvusvahelise [[imperialism]]iga jne. *'''Talumajapidamiste likvideerimine''' kui klassivõitlus [[kulak]]utega ja sotsialistlik [[kollektiviseerimine]]. *'''Inimõiguste ja kodanike õiguste piiramine''' kui [[sotsialistlik demokraatia]]. *'''Ühe partei võim''' kui töölisklassi, töötava rahva või kogu rahva huvide parim esindamine. *'''Käsumajandus''' kui [[sotsialistlik plaanimajandus]]. ====Uusi ilminguid==== Marksismi rakendamisel tekkis terve rida uusi ilmingud, mida ei põhjendatud, mis vaikiti maha või salastati. *'''Bürokraatia''', riigi ja valitsemisaparaadi vohamine. *'''Tsensuur''' riigisaladuste hoidmise ettekäändel. *'''Orjandus''' (sunnitöö) – vangilaagrite süsteem ([[GULAG]]), kus töötasid ilma igasuguste õigusteta miljonid inimesed. Kümnete miljonite sunnitööliste töö tulemuseks oli kogu maa kiire industrialiseerimine. Tuntumad rajatised: [[Belomorkanal]], [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riikliku Ülikooli]] peahoone, Moskva [[metroo]], kümned linnad, sajad tehased, kaevandused jne. *'''Nomenklatuur''' – uus klass, privilegeeritud parteiladvik (muuhulgas oma haiglate ja hästivarustatud kauplustega). *'''Majanduslangus''', mis väljendus nii tootmise, kaubanduse kui ka teeninduse efektiivsuse ja kvaliteedi languses, pidevates kriisides ning alalises kaubadefitsiidis. Ajuti leidsid aset ka suured näljahädad. ===Marksismi poliitiline praktika mujal maailmas=== Marksistliku maailmarevolutsiooni ideoloogiale tuginedes korraldati, relvastati, finantseeriti, nõustati või aidati kaasa [[riigipööre]]tele ja [[revolutsioon]]idele üle terve maailma. Enamasti oli tegemist Nõukogude Liidu relvajõudude või luureorganisatsioonide otsese sekkumisega; [[Aafrika]]s jm kasutati ka [[Kuuba]] vastavate jõudude aktiivset tegevust; [[Aasia]]s toimusid sündmused sageli [[Hiina]] kaasabil. Enamasti ilmnesid samasugused aspektid nagu [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] marksismi rakendamisel: ühe partei võim ja privilegeeritud nomenklatuur, terror, orjus, majanduslangus jne. ==Tuntud marksiste== {{veergude loend|laius=30em| *[[Salvador Allende]], Tšiili poliitik ja riigijuht (1908–1973) *[[E. Belfort Bax]], inglise sotsialist (1854–1925) *[[August Bebel]], saksa sotsialist (1840–1913) *[[Nikolai Berdjajev]], vene filosoof (1874–1948) *[[Willy Brandt]], saksa sotsialist, poliitik ja riigijuht (1913–1992) *[[Leonid Brežnev]], vene kommunist, poliitik ja riigijuht (1906–1982) *[[Louise Bryant]], ameerika revolutsionäär (1885–1936) *[[Nikolai Buhharin]], vene kommunist ja poliitik (1888–1938) *[[Fidel Castro]], kuuba revolutsionäär, poliitik ja riigijuht (1926–2016) *[[Christopher Caudwell]], inglise marksistlik kirjanik (1907–1937) *[[Nicolae Ceaușescu]], Rumeenia kommunist, poliitik ja riigijuht (1918–1989) *[[Ho Chi Minh]], vietnami poliitik ja riigijuht (1890–1969) *[[Horloogiyn Choybalsan]], mongoolia kommunist, poliitik ja riigijuht (1895–1952) *[[Tony Cliff]], palestiina kommunist (1917–2000) *[[James Connolly]], iiri sotsialist (1868–1916) *[[Eugene Debs]], ameerika sotsialist (1855–1926) *[[Joseph Dietzgen]], saksa filosoof, dialektiline materialist (1828–1888) *[[Hal Draper]], ameerika marksist (1914–1990) *[[Alexander Dubček]], slovaki kommunist, poliitik ja riigijuht (1921–1992) *[[Raya Dunayevskaya]], ameerika-vene kommunist ja teoreetik (1910–1987) *[[Max Eastman]], ameerika sotsialist (1883–1969) *[[Friedrich Engels]], marksismi rajaja (1820–1895) *[[Erich Fromm]], saksa-ameerika filosoof, marksist (1900–1980) *[[Edward Gierek]], poola kommunist, poliitik ja riigijuht (1913–2001) *[[Władysław Gomułka]], poola kommunist, poliitik ja riigijuht (1905–1982) *[[Maksim Gorki]], vene kommunistlik kirjanik (1868–1936) *[[Antonio Gramsci]], itaalia kommunist ja teoreetik (1891–1937) *[[Jules Guesde]], prantsuse sotsialist (1845–1922) *[[Che Guevara]], kuuba revolutsionäär (1928–1967) *[[Duncan Hallas]], inglise sotsialist (1925–2002) *[[Mansoor Hekmat]], iraani marksist (1951–2002) *[[Walter Held]], saksa kommunist (1910–1941) *[[Christopher Hill]], inglise marksistlik ajaloolane (1912–2003) *[[Enver Hoxha]], albaania kommunist, poliitik ja riigijuht (1908–1985) *[[Nikita Hruštšov]], vene kommunist, poliitik ja riigijuht (1894–1971) *[[Gustáv Husák]], slovaki kommunist, poliitik ja riigijuht (1913–1991) *[[Evald Iljenkov]], vene marksistlik filosoof (1924–1979) *[[Wojciech Jaruzelski]], poola kommunist, poliitik ja riigijuht (1923–) *[[János Kádár]], Ungari kommunist, poliitik ja riigijuht (1912–1989) *[[Lev Kamenev]], vene revolutsionäär ja poliitik (1883–1936) *[[Eugene Kamenka]], austraalia marksist (1928–1995) *[[Karl Kautsky]], saksa sotsialist (1854–1938) *[[Kim Il-sung]], korea kommunist ja riigijuht (1912–1994) *[[Kim Jong-il]], korea kommunist ja riigijuht (1942–2011) *[[Viktor Kingissepp]], eesti revolutsionäär, kommunist (1888–1922) *[[Aleksandra Kollontai]], vene revolutsionäär ja diplomaat (1872–1952) *[[David (Barta) Korner]], rumeenia kommunist (1914–1976) *[[Karl Korsch]], saksa kommunist ja teoreetik (1886–1961) *[[Antonio Labriola]], itaalia marksist (1843–1904) *[[Filemon Lagman]], filipiini kommunist (1953–2001) *[[Marju Lauristin]], eesti sotsialist ja poliitik (1940–) *[[Vladimir Lenin]], vene revolutsionäär, kommunist, poliitik ja riigijuht (1870–1924) *[[Wilhelm Liebknecht]], saksa revolutsionäär, kommunist (1826–1900) *[[Karl Liebknecht]], saksa kommunist (1871–1919) *[[György Lukács]], ungari sotsialist ja teoreetik (1885–1971) *[[Anatoli Lunatšarski]], vene revolutsionäär ja poliitik (1875–1933) *[[Rosa Luxemburg]], saksa kommunist (1871–1919) *[[Ernest Mandel]], belgia kommunist (1923–1995) *[[José Carlos Mariátegui]], peruu marksistlik ajaloolane (1894–1930) *[[Carlos Marighella]], brasiilia revolutsionäär, kommunist (1911–1969) *[[Julius Martov]], vene revolutsionäär (1873–1923) *[[Karl Marx]], marksismi rajaja (1818–1883) *[[Mao Zedong]], hiina revolutsionäär, poliitik ja riigijuht (1893–1976) *[[Paul Mattick]], saksa kommunist (1903–1942) *[[Franz Mehring]], saksa sotsialist ja kommunist (1846–1919) *[[Nahuel Moreno]], argentina kommunist (1924–1987) *[[William Morris]], inglise marksistlik kirjanik (1834–1896) *[[Felix Morrow]], ameerika kommunist (1906–1988) *[[Franz Müntefering]], saksa sotsialist, poliitik, riigijuht (1940) *[[Gamal Abdel Nasser]], egiptuse poliitik ja riigijuht (1918–1970) *[[Andreu Nin]], hispaania kommunist (1892–1937) *[[George Novack]], ameerika kommunist ja teoreetik (1905–1992) *[[August Palm (sotsialist)|August Palm]], rootsi sotsialist (1849–1922) *[[Olaf Palme]], rootsi sotsialist, poliitik ja riigijuht (1927–1986) *[[Anton Pannekoek]], hollandi sotsialist (1873–1960) *[[Georgi Plehhanov]], vene sotsialist (1856–1918) *[[Pol Pot]], kambodža kommunist ja riigijuht (1925–1998) *[[Muammar al-Qaddafi]], liibüa poliitik ja riigijuht (1942–2011) *[[Harry Quelch]], inglise sotsialist (1858–1913) *[[Karl Radek]], vene revolutsionäär ja poliitik (1885–1939) *[[Kristjan Rakovski]], ukraina poliitik ja riigijuht (1873–1941) *[[John Reed]], ameerika kommunist (1887–1920) *[[David Rjazanov]], vene marksistlik ajaloolane (1870–1938) *[[Otto Rühle]], saksa kommunist (1874–1943) *[[Arnold Rüütel]], eesti kommunist ja poliitik (1928) *[[Gerhard Schröder]], saksa sotsialist, poliitik ja riigijuht (1944–) *[[Viktor Serge]], vene anarhist ja kommunist (1890–1947) *[[Max Shachtman]], ameerika kommunist (1904–1972) *[[Aleksandr Shliapnikov]], vene revolutsionäär (1885–1937) *[[Khamtai Siphandon]], laose kommunist ja riigijuht (1924) *[[Jossif Stalin]], vene kommunist, poliitik ja riigijuht (1879–1953) *[[Otto Strandman]], eesti sotsialist ja poliitik (1875–1941) *[[Vera Zassulitš]], vene terrorist (1851–1919) *[[Clara Zetkin]], saksa sotsialist ja kommunist (1857–1933) *[[Gregor Zinovjev]], vene revolutsionäär ja poliitik (1883–1936) *[[Zhou Enlai]], hiina kommunist, poliitik ja riigijuht (1898–1976) *[[Todor Živkov]], bulgaaria kommunist, poliitik ja riigijuht (1911–1998) *[[August Thalheimer]], saksa kommunist ja teoreetik (1890–1960) *[[Lev Trotski]], vene revolutsionäär, poliitik ja teoreetik (1879–1940) *[[Walter Ulbricht]], saksa kommunist, poliitik ja riigijuht (1893–1973) *[[Vaino Väljas]], eesti kommunist ja poliitik (1931–2024) }} ==Teooriaid== Marksismi rakendamisel [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] ja mujal maailmas tekkisid uued teooriad, mis eri viisidel selgitasid ja analüüsisid kujunenud olukordi. Nõukogude Liidus rakendati taolised tööd ideoloogia ja propaganda teenistusse. Nende eesmärgiks oli õigustada ja põhjendada riigi [[poliitika]]t Marxi, [[Engels]]i ja [[Lenin]]i teoste abil. Lääne ajaloolaste ja sotsioloogide töödest on üks tuntumaid [[Coudenhove-Kalergi]] teos "Totaalne riik – totaalne inimene". Autor käsitleb [[oktoobrirevolutsioon]]i kui "võrdsuse revolutsiooni", mis pidigi paratamatult järgnema "vabaduse revolutsioonile". Coudenhove-Kalergi oletab, et sellele järgneb veel "vendluse revolutsioon", mis tasandab eelmiste revolutsioonidega tekitatud ebakõlad ühiskonnas. Vene ajaloolaste ja filosoofide hulgast on märkimisväärsemaid [[Nikolai Berdjajev]]i tööd. Autor võrdleb marksismi ja [[kristlus]]t ning arendab teooriat nende sarnaste põhiprintsiipide alustel. {|class=wikitable |+Kristliku ja marksistliku ajalookäsitluse võrdlus Nikolai Berdjajevi järgi |- !Kristlik ajalookäsitlus!!Marksistlik ajalookäsitlus |- |''Posse peccare (e non posse peccare)''.<br> "Võib patustada (ja võib mitte patustada)".<br> Olukord enne pattulangemist. |Ürgkogukondlik kord.<br> Puuduvad klassid ja klassivõitlus.<br> Puudub eraomand, riik, perekond. |- |''Non posse non peccare''.<br> "Ei või patustamata jätta".<br> Olukord pärast pattulangemist. |Orjandus, feodalism, kapitalism.<br> Antagonistlikud klassid ja klassivõitlus.<br> Eraomand, riik, perekond. |- |''Posse non peccare''.<br> "Võib mitte patustada".<br> Olukord alates Kristuse saabumisest. |Marksismi tekkimine.<br> Võib valida õige ideoloogia.<br> Revolutsiooniline võitlus uue ühiskonna nimel. |- |''Non posse peccare''.<br> "Ei saa patustada".<br> Olukord pärast viimset kohtupäeva. |Kommunism.<br> Puuduvad klassid ja klassivõitlus.<br> Puudub eraomand, riik, perekond. |} == Vaata ka == *[[marksism rahvusvahelistes suhetes]] *[[kommunistlik riik]] *[[kommunistlik partei]] *[[marksistlik arheoloogia]] *[[töö (marksism)]] ==Kirjandus== *Francis Wheen. Karl Marx. Kirjastus Varrak, 2002. ISBN 9985-3-0538-8 *Karl Marxi tarkuseraamat. Kirjastus Ersen, 2004. ISBN 9985-76-780-2 === Kirjandust marksismi poliitilise praktika kohta === *[[Nikolai Berdjajev]]. Vene kommunismi lätted ja tähendus. Akadeemia, nr 8, 1989 – nr 5, 1990. *[[Mauno Koivisto]]. Vene idee. Kirjastus Olion, 2002. ISBN 9985-66-303-9 *[[Richard Pipes]]. Kommunism. Lühiajalugu. Kirjastus Ilmamaa, 2005. ISBN 9985-77-073-0 *Kommunismi must raamat. Kuriteod, terror ja repressioonid. Kirjastus Varrak, 2000. ISBN 9985-3-0190-0 *Vilniuse tribunali kohtuotsus 2000. Eesti Represseeritute Registri Büroo, 2003. ISBN 9985-9096-6-6 *Poliitilised arreteerimised Eestis 1940–1988. 1. osa. Eesti Represseeritute Registri Büroo, 1996. ISBN 9985-9096-0-7 *Poliitilised arreteerimised Eestis 1940–1988. 2. osa. Eesti Represseeritute Registri Büroo, 1998. ISBN 9985-9096-1-5 *Tiiu Põld. Märgitud mees. NKVD kuritööd Eestis aastail 1940–1941. Kirjastus Tänapäev, 2000. ISBN 9985-9243-6-3 *Leonid Mletshin. KGB. Kirjastus Varrak, 2003. ISBN 9985-3-0667-8 *Christopher Andrew, Vassili Mitrohhin. Mitrohhini arhiiv. Kirjastus Sinisukk, 2002. ISBN 9985-73-502-1 *Robert Service. Lenin. Kirjastus Sinisukk, 2002. ISBN 9985-73-460-2 *[[Stalin]]. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2001. ISBN 9985-70-072-4 *Martin Amis. Kohutav Koba. Kirjastus Olion, 2004. ISBN 9985-66-352-7 *Harry Wilde. Trotski. Kirjastus Olion, 2003. ISBN 9985-66-315-2 *Shaun Breslin. Mao. Kirjastus Olion, 2001. *Sebastian Balfour. Castro. Kirjastus Olion, 2001. *[[Olaf Kuuli]]. Sotsialistid ja kommunistid Eestis 1917–1991. Kirjastus 60, 1999. == Välislingid == * [http://www.marxists.org Marksismi arhiiv] *https://arvamus.postimees.ee/4229153/peeter-espak-marksism-rassismi-absoluutne-vorm [[Kategooria:Marksism| ]] [[Kategooria:Ideoloogiad]] [[Kategooria:Politoloogia]] [[Kategooria:Kommunism]] cag1r17izg6ug6fht55gc7vn8z74blm 0 19812 7144480 6998082 2026-05-02T09:06:38Z Velirand 67997 + kategooria 7144480 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib kirjanikust; agronoomi kohta vaata artiklit [[Johannes Albert Semper]]}} [[Pilt:Johannes Semper, 1930.jpg|pisi|Johannes Semper, 1930]] '''Johannes Semper''' ([[22. märts]] <small>(10. märts [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1892]] [[Pahuvere]] küla, [[Tuhalaane vald (Paistu kihelkond)|Tuhalaane vald]], [[Paistu kihelkond]], [[Viljandimaa]] – [[21. veebruar]] [[1970]] [[Tallinn]]) oli [[eesti]] luuletaja, prosaist, kriitik, tõlkija, esseist ja poliitik. == Elukäik == Sündis õpetaja peres. * 1901–1905 [[Heine eraprogümnaasium]] Viljandis * [[1905]]–[[1910]] [[Pärnu gümnaasium]] * 1910–[[1914]] [[Peterburi ülikool]], romaani-germaani filoloogia eriala * [[1915]]–[[1916]] [[Riia Polütehniline Instituut]] arhitektuuri eriala * 1916–[[1917]] sõjakool Moskvas * [[1921]]–[[1925]] [[Berliini ülikool]] * [[1926]]–[[1927]] elas [[Pariis]]is * [[1928]] omandas [[Tartu ülikool|Tartu ülikoolis]] ''mag. philos.'' kraadi, väitekiri oli "[[André Gide]]’i stiili struktuur" 1916. aastal Semper mobiliseeriti ning ta lõpetas Moskvas lipnikukooli. 1917. aastal astus [[1. Eesti Polk|1. eesti polku]] ja oli [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee|Eesti sõjaväelaste ülemkomitee]] liige. Ta oli [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|Eesti sotsialistide-revolutsionääride partei]] keskkomitee liige ning 1919–1920 [[Asutav Kogu|asutava kogu]] liige. Vabadussõjas teenis suurtükiväe tagavara divisjonis, ülendati 12. veebruaril [[1920]]. aastal [[Eesti sõjavägi|Sõjavägede]] Ülemjuhataja kindralstaabi kindralmajor [[Johan Laidoner|Laidoneri]] käsuga Sõjavägedele nr. 387 leitnandiks 28. augustist [[1919]]. aastal. [[1930]]. aastatel töötas Semper [[Tartu ülikool]]is üldesteetika ja stilistika õppejõuna, oli [[Looming (ajakiri)|Loomingu]] toimetaja (1930–1940) ja [[Eesti PEN-klubi]] esimees (1928–1940). [[1940]]. aastal astus ta [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistlikku Parteisse]] ja kuulus haridusministrina ka [[Johannes Varese valitsus]]se. Kaasas kirjanikke nõukogude võimuga koostöö tegijate sekka. Hariduse rahvakomissarina algatas augustis 1940 nn kahjulike raamatute nimekirjade koostamise, luues selleks spetsiaalse komisjoni. Semper kirjutas [[1944]]. aastal sõnad [[Eesti NSV hümn]]ile, mille meloodia autor oli [[Gustav Ernesaks]]. 1940–[[1948]] oli [[Eesti NSV hariduse rahvakomissar]] ja minister, aastail [[1941]]–1948 [[Eesti NSV kunstide valitsus]]e (sisuliselt kultuuriministeeriumi) juhataja, [[1946]]–[[1950]] [[Eesti NSV Kirjanike Liit|Eesti NSV kirjanike liidu]] juhatuse esimees. Langes 1950. aastal [[EKP Keskkomitee 8. pleenum|EKP keskkomitee 8. pleenum]]i otsusega koos teiste tuntud haritlastega "[[Kodanlik natsionalist|kodanliku natsionalistina]]" põlu alla. Ta heideti kirjanike liidust välja, kuna oli [[Pablo Neruda]] värsse tõlkinud otse [[hispaania keel]]est, mitte [[vene keel]]est ja niiviisi ei kasutanud Neruda tõlkimisel kõiki vene keele rikkusi.<ref>Lehte Hainsalu. Õpetaja 12. Uluotsa maja. EKSA 2025, lk. 145.</ref> Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 22. aprilli 1950 otsusega võeti talt ära Eesti NSV teenelise kirjaniku aunimetus. Teenelise kirjaniku aunimetus taastati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 27. oktoobri 1956 seadlusega.<ref>Eesti NSV Teataja, 1956, 17, 177</ref> Alates [[1962]]. aastast alustati tema kogutud teoste (12 köite) väljaandmist. 1965 kirjutatud mälestustes möönab, et 1940. aasta riigipööre oli juriidiliselt ebaseaduslik, kuid õigustab seda väidetava rahva tahtega. == Looming == Johannes Semper debüteeris eesti kirjanduse ülevaatega läti ajakirjas Kahwi (1910), esimesed värsid avaldati [[Noor-Eesti]] väljaandeis ([[1911]]). Osales ka [[Tarapita (rühmitus)|Tarapita]] tegevuses. *"Pierrot" (esikluulekogu, 1917, 1919) *"Jäljed liival" (esikkogu järg, 1921) *"Maa ja mereveersed rytmid" (ajalaulude kogus, [[1922]]) *"Hiina kett" (novellikogu, [[1918]]) *"Ellinor" ja "Sillatalad" (novellikogud, 1927) *"Armukadedus" (romaan, [[1933]]) Esseistina on Semper suure eruditsiooniga käsitlenud kirjandust, [[teater|teatrit]], [[kujutav kunst|kujutavat kunsti]], muusikat jm, nt. kogumikud "Näokatted" (1919) ja "Meie kirjanduse teed" (1927). Johannes Semperi "Kalevipoja rahvaluule-motiivide analüüs" ([[1924]]) on ainulaadne, [[psühhoanalüüs]]il põhinev stiiliuurimus. Tõlketöö saavutusteks on [[Dante Alighieri]] teose "Uus elu" (1924) ja [[Victor Hugo]] romaani "Jumalaema kirik Pariisis" (1924) eestindusi. ===Artikleid=== * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=152 "Sümbolism ja Saksa romantism"], [[Noor-Eesti (ajakiri)|Noor-Eesti ajakiri]] nr 1910-1911 * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=712 "Noor-Eesti ja kunst"], "Kümme aastat. Noor-Eesti 1905–1915″, [[1918]] * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=159 "Läbilõige praegusest Saksamaa vaimuelust"], [[Kirjandus-kunst-teadus]], [[1921]], nr 24, 25, 26 * "[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=720 Kasimir Edschmid"], [[Looming (ajakiri)|Looming]], [[1923]], nr 7 * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=112 "Esteetika ja kunstiteaduse kongressilt"], Looming, [[1924]], nr 9 * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=433 "Paul Morand"], Looming, 1924, nr 10 * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=436 "Maurice Barrés"], Looming, [[1925]], nr 2 * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=147 "Itaalia uuemast kirjandusest"], Looming, 1925, nr 5 * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=499 "Romain Rolland’i puhul"], Looming, [[1926]], nr 3 * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=649 "Meie kirjanduse teed"], Looming, 1926, nr 7 * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=280 "Mõttesuundi tänapäeva prantsuse kirjanduses"], Looming, [[1927]], nr 4 * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=242 "Elulähedusest ja vaimulähedusest"], Looming, [[1931]], nr 4 * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=373 "Montaigne"], Looming, [[1933]], nr 3 * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=682 "Anna de Noailles"], Looming, 1933, nr 5 * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=117 "Prantsuse vaimulaad"], Looming, 1933, nr 8 * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=690 "Kilde Gustav Suitsu puhul"], Looming, 1933, nr 9 * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=448 "Andrei Belõi"], Looming, [[1934]], nr 3 * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=635 "André Malraux"], Looming, 1934, nr 5 * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=637 "Reaalsus ja illusioon"], Looming, 1934, nr 9 * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=366 "Mõttekilde K. A. Hindrey puhul"], Looming, [[1935]], nr 6 * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=326 "Pilk argentiina kirjandusse"], Looming, [[1937]], nr 8 * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=666 "Kultuuri päevaküsimusi"], [[Eesti Üliõpilaste Seltsi album]] nr 11, 1940 ===Kogutud teosed 12 köites=== Aastatel 1962–1978 avaldas Eesti Riiklik Kirjastus (hiljem [[Eesti Raamat]]) Johannes Semperi teosed 12 köites: * I köide. Luuletused (1962) * II köide. Romaan "Kivi kivi peale" ([[1963]]) * III köide. Romaan "Armukadedus", novellid "Õed" ja "Umbrohi"([[1964]]) * IV köide. Romaan "Punased nelgid" ([[1965]]) * V köide. Reisikirjad ([[1966]]) * VI köide. Novellid ja näidendid ([[1967]]) * VII köide. Mõtterännakuid (artikleid ja esseid) I ([[1969]]) * VIII köide. Mõtterännakuid II ([[1971]]) * IX köide. "Mõtterännakuid III" ([[1977]]); koostanud ja järelsõna "Johannes Semperi osast eesti kirjandusliku mõtte arengus" kirjutanud [[Erna Siirak]] * X köide. "Luulerännakuid (luuletõlkeid) I" ([[1975]]); koostanud [[Nigol Andresen]] * XI köide. "Luulerännakuid II" ([[1976]]); koostanud Nigol Andresen * XII köide. "Mälestused" ([[1978]]); koostanud ja järelsõna "Johannes Semper kui memuarist" kirjutanud Erna Siirak ==Tunnustus== * [[Riigivanema kirjandusauhind]] romaani "Armukadedus" eest (1935) * Riigivanema kirjandusauhind luulekogu "Tuuleratas" eest (1937) * [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] ([[1940|1940)]] * [[Eesti NSV teeneline kirjanik]] ([[1945|1945)]] * [[Nõukogude Eesti preemia]] (1947) * [[Lenini orden]] (1962) * [[Eesti NSV rahvakirjanik]] ([[1964|1964)]] * [[Juhan Smuuli nimeline kirjanduspreemia]] (1973, postuumselt ilmunud "Lehekülgi nagu lehti puult") == Mälestuse jäädvustamine == Johannes Semperi nime on kandnud [[Tartu 8. Keskkool]]. == Isiklikku == Johannes Semper abiellus 1920. aastal [[Aurora Adamson]]iga. Nende tütar oli [[Lilian Semper]]. Johannes Semper oli [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i liige. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *"Johannes Semper elus ja kirjanduses". Koostanud [[Ilmar Sikemäe]]. [[Eesti Raamat]]. [[Tallinn]] [[1967]] *[[Erna Siirak]]. "Johannes Semper". Sari [[Eesti kirjamehi|"Eesti kirjamehi"]]. Eesti Raamat. Tallinn [[1969]] *[[Sirje Olesk]]. "Ühe kohanemise lugu: Johannes Semper" – artiklikogumik "Tõdede vankuval müüril". [[Eesti Kirjandusmuuseum]]. Tartu [[2002]], lk 89–101 *[[Tanel Lepsoo]]. "Intellektuaal muutuvas ajas: [[Jean-Paul Sartre|Sartre]]'i ja Semperi peale mõeldes". // [[Õpetatud Eesti Selts]]i aastaraamat [[2002]]. [[Tartu]] [[2004]], lk 9–21 *Václav Jonáš. "''Na besedě s estonským spisovatelem J. Ch. Semperem''". Jiskra, 1957, 93, lk 5 == Välislingid == {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} *{{ISIK|3325}} *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=24715 Ohvitseride andmekogu] {{JÄRJESTA:Semper, Johannes}} [[Kategooria:Eesti esseistid]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV I Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV II Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti haridusministrid]] [[Kategooria:Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmed]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kirjanikud]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakirjanikud]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1892]] [[Kategooria:Surnud 1970]] q7dnd3f6f9wbp4vqqf0qmzn6d6bkeic 0 20261 7144213 7143875 2026-05-01T22:42:42Z Trebors 57925 /* Meedia ja meelelahutus */ 7144213 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib omavalitsusüksusest; linnastu kohta vaata artiklit [[Madridi linnastu]].}} {{Infokast asula | nimi = Madrid | hääldus = madr'iid | pilt_üldvaade = Gran Vía (Madrid) 1.jpg | pildiallkiri = [[Gran Vía]] | vapp = Escudo de Madrid.svg | vapi_link = Madridi vapp | lipu_pilt = Bandera de la ciudad de Madrid.svg | lipu_link = Madridi lipp | pindala = 605,77 | elanikke = 3477497 | laius = 40.4169 | pikkus = -3.7033 | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Hispaania | osm = pind }} '''Madrid''' on [[Hispaania]] pealinn, [[Madridi autonoomne piirkond|Madridi autonoomse piirkonna]] ja [[Madridi provints|Madridi provintsi]] keskus ning riigi rahvarohkeim linn. 3,5 miljoni elanikuga Madrid on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] (EL) [[Euroopa Liidu linnade loend elanike arvude järjekorras|suuruselt teine linn]] [[Berliin|Berliini]] järel<ref>{{Cite web|url=https://www.ine.es/dynt3/inebase/en/index.htm?padre=525|title=Instituto Nacional de Estadística. (National Statistics Institute)|website=www.ine.es|access-date=8 August 2025}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://worldpopulationreview.com/cities/spain/madrid|title=Madrid Population 2025|website=World Population Review|access-date=19 August 2025|language=en}}</ref> ja selle linnastu on EL-is suuruselt teine [[Pariis|Pariisi]] järel.<ref name="citypopulation.de">{{Cite web|url=http://www.citypopulation.de/world/Agglomerations.html|title=Major Agglomerations of the World|website=Population Statistics and Maps|date=1 January 2019|access-date=25 August 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20100704112702/http://www.citypopulation.de/world/Agglomerations.html|archive-date=4 July 2010}}</ref> Omavalitsusüksuse pindala on 605,77 km². Madrid asub [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanarese jõe]] ääres [[Pürenee poolsaar|Pürenee poolsaare]] keskosas umbes 650 meetri kõrgusel merepinnast. See on riigi poliitiline, majanduslik ja kultuuriline keskus. Madridi kindlustatud asula kujunes 9. sajandi lõpul [[Córdoba emiraat|Córdoba emiraadi]] sõjalise eelpostina. Kristlased vallutasid Madridi 1083. või 1085. aastal ja sellest sai hiliskeskajal märkimisväärne Kastiilia krooni linn. Madrid hakkas halduskeskusena arenema alates 1561. aastast, kui sellest sai Hispaania monarhia õukonna alaline asukoht. Järgnenud sajanditel tugevnes linna roll tsentraliseeritud riigi kujunemise käigus.{{Sfn|Valenzuela Rubio|1999|lk=68}} Madrid on üks Euroopa olulisemaid majanduskeskusi: sinna on koondunud enamik Hispaania pangandusest ning seal asuvad näiteks [[Telefónica]], [[Iberia]], [[Banco Bilbao Vizcaya Argentaria|BBVA]] ja FCC peakorterid.{{Sfn|Moreno-Fernández|2020|lk=45}} [[:en:Globalization_and_World_Cities_Research_Network|Globalization and World Cities Research Network]] liigitab Madridi [[Maailmalinn|alfataseme maailmalinnaks]].<ref name="GaWC">{{Cite web|last=Globalization and World Cities (GaWC) Study Group and Network, [[Loughborough University]]|url=http://www.lboro.ac.uk/gawc/world2010t.html|title=The World According to GaWC 2010|access-date=12 February 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20130202041320/http://www.lboro.ac.uk/gawc/world2010t.html|archive-date=2 February 2013}}</ref> Linnas asuvad [[Maailma Turismiorganisatsioon|Maailma Turismiorganisatsiooni]], Iberoameerika Peasekretariaadi (SEGIB), Iberoameerika Riikide Organisatsiooni (OEI) ja Avaliku Huvi Järelevalve Nõukogu (PIOB) peakorterid. Hispaania Kuningliku Akadeemia standardiseeriva rolli tõttu on Madrid hispaania keele normeerimise keskus.<ref>{{Cite journal|last=Lauria|first=Daniela|url=https://revistas.pucp.edu.pe/index.php/lexis/article/view/1754/1691|title=Instrumentos lingüísticos académicos y norma estándar del español: la nueva política lingüística panhispánica|publisher=[[Pontificia Universidad Católica del Perú]]|journal=Lexis|volume=33|issue=1|page=85|location=Lima|year=2009|last2=López García|first2=María|doi=10.18800/lexis.200901.003}}</ref> Madridis toimuvad messid nagu FITUR,<ref name="FITUR">{{Cite web|url=http://www.ifema.es/web/ferias/fitur/default.html|title=FITUR|access-date=17 June 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120620120435/http://www.ifema.es/web/ferias/fitur/default.html|archive-date=20 June 2012}}</ref> ARCO,<ref name="ARCO">{{Cite web|url=http://www.ifema.es/web/ferias/arco/default.html|title=Arte Contemporaneo en España – ARCOmadrid|publisher=Ifema.es|access-date=9 November 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20130424173948/http://www.ifema.es/web/ferias/arco/default.html|archive-date=24 April 2013}}</ref> SIMO TCI<ref>{{Cite web|url=http://www.ifema.es/simoeducacion_06|title=SIMO EDUCACIÓN – Learning Technology Exhibition – Home|website=www.ifema.es|access-date=12 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190101132051/http://www.ifema.es/simoeducacion_06|archive-date=1 January 2019}}</ref> ja Madridi moenädal.<ref>{{Cite web|url=http://www.mercedesbenzfashionweekmadrid.com/eng|title=Cibeles Madrid Fashion Week|access-date=27 March 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120411150907/http://mercedesbenzfashionweekmadrid.com/eng/|archive-date=11 April 2012}}</ref> Madrid on [[Jalgpall|jalgpalliklubide]] [[Madridi Real|Real Madrid]] ja [[Madridi Atlético|Atlético Madrid]] kodulinn. Linna vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Plaza Mayor, [[Madridi kuningapalee]], Teatro Real, 1631. aastal rajatud Buen Retiro park, 19. sajandist pärinev Hispaania Rahvusraamatukogu hoone, mitmed riiklikud muuseumid<ref>{{Cite web|url=http://www.mcu.es/museos/CE/MuseosEstatales/Arquitectura/ListadoMusEstMadrid.html|title=Arquitectura. Edificios de los Museos Estatales|publisher=Mcu.es|date=25 January 2012|access-date=7 August 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723095012/http://www.mcu.es/museos/CE/MuseosEstatales/Arquitectura/ListadoMusEstMadrid.html|archive-date=23 July 2013}}</ref> ning Paseo del Prado äärne Kunsti Kuldne Kolmnurk, kuhu kuuluvad [[Prado muuseum]], moodsa kunsti muuseum Reina Sofía ja Thyssen-Bornemisza muuseum.<ref name="Overview of Madrid">{{Cite news|url=http://www.easyexpat.com/madrid_en/overview_geography.htm|title=Geography of Madrid|publisher=Easy expat|date=11 August 2006|access-date=11 August 2006|archive-url=https://web.archive.org/web/20081026195311/http://www.easyexpat.com/madrid_en/overview_geography.htm|archive-date=26 October 2008}}</ref> Linnapea on [[Rahvapartei (Hispaania)|Rahvaparteisse]] kuuluv José Luis Martínez-Almeida.<ref>{{Cite web|url=https://www.themayor.eu/en/spain/madrid/mayors/jos-luis-mart-nez-almeida-navasq-s-217|title=José Luis Martínez-Almeida Navasqüés|website=www.themayor.eu|date=7 August 2023|access-date=9 August 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20210916190910/https://www.themayor.eu/en/spain/madrid/mayors/jos-luis-mart-nez-almeida-navasq-s-217|archive-date=16 September 2021}}</ref> == Etümoloogia == Nime päritolu on teadmata. Madridi kohanime päritolu kohta on esitatud mitmeid teooriaid, kuid ükski neist ei seleta nime häälikulist arengut täielikult:<ref name="Orozco">{{Cite journal|last=Pérez Orozco|first=Santiago|url=https://xn--institutoestudiosmadrileos-4rc.es/wp-content/uploads/2020/07/Tomo_XLVII_2007.pdf|title=El origen del topónimo Madrid|publisher=[[Consejo Superior de Investigaciones Científicas]]|journal=Anales del Instituto de Estudios Madrileños|volume=XLVII|pages=701–703|access-date=17 September 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210917163136/https://xn--institutoestudiosmadrileos-4rc.es/wp-content/uploads/2020/07/Tomo_XLVII_2007.pdf|archive-date=17 September 2021|location=Madrid|year=2007|issn=0584-6374}}</ref> * [[Keldi keeled|keldi]] päritolu (*Magetoritum,<ref name="Orozco701">{{Cite journal|last=Pérez Orozco|first=Santiago|url=https://xn--institutoestudiosmadrileos-4rc.es/wp-content/uploads/2020/07/Tomo_XLVII_2007.pdf|title=El origen del topónimo Madrid|publisher=[[Consejo Superior de Investigaciones Científicas]]|journal=Anales del Instituto de Estudios Madrileños|volume=XLVII|page=701|access-date=17 September 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210917163136/https://xn--institutoestudiosmadrileos-4rc.es/wp-content/uploads/2020/07/Tomo_XLVII_2007.pdf|archive-date=17 September 2021|location=Madrid|year=2007|issn=0584-6374}}</ref> mille tüvi -ritu tähendab "[[Koole|koolmekohta]]"); * [[Araabia keel|araabiakeelne]] sõna ''maǧrà''/''majrā'' ("veevool")<ref name="Orozco701" /> või araabiakeelne nimi مجريط (''majrīṭ'', "allikas" või "purskkaev");<ref name="Khayat">{{Cite web|last=Khayat|first=Ikram|url=https://ddd.uab.cat/pub/tfg/2016/tfg_45415/TFG_2015-16_FTI_Khayat.pdf|title=Algunos aspectos de la influencia del árabe en la lengua española|access-date=26 December 2021|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20220120195645/https://ddd.uab.cat/pub/tfg/2016/tfg_45415/TFG_2015-16_FTI_Khayat.pdf|archive-date=20 January 2022}}</ref> * ladinakeelse sõna ''matrix'', ''matricis'' ("veevool") mozaraabi vaste.<ref name="Orozco701" /> Madridi hüüdnimede hulka kuuluvad Los Madriles<ref name="CVC">{{Cite web|url=https://cvc.cervantes.es/ensenanza/biblioteca_ele/plan_curricular/niveles/02_gramatica_inventario_c1-c2.htm|title=CVC. Plan Curricular del Instituto Cervantes. 2. Gramática. Inventario. C1-C2.|publisher=CVC Centro Virtual Cervantes|website=cvc.cervantes.es|access-date=3 May 2024|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503164855/https://cvc.cervantes.es/ensenanza/biblioteca_ele/plan_curricular/niveles/02_gramatica_inventario_c1-c2.htm|archive-date=3 May 2024}}</ref> (mitmuses) ja {{Keel|es-ES|La Villa y Corte}} ("linn ja õukond"). == Ajalugu == Tänapäeva Madridi ala on olnud asustatud eelajaloolistest aegadest.<ref name="autogenerated4">{{Cite news|url=https://elpais.com/diario/2006/06/13/madrid/1150197854_850215.html|title=Los primeros madrileños llegaron hace 500.000 años|work=El País|date=13 June 2006|access-date=25 August 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190824133955/https://elpais.com/diario/2006/06/13/madrid/1150197854_850215.html|archive-date=24 August 2019|via=elpais.com}}</ref><ref>{{Cite book |last1=Santonja |first1=Manuel |last2=López Martínez |first2=Nieves |last3=Pérez-González |first3=Alfredo |title=Ocupaciones achelenses en el valle del Jarama (Arganda, Madrid) |publisher=Diputación Provincial de Madrid |year=1980 |isbn=84-500-3554-6 |language=es }}</ref> Sealt on leitud [[Keldid|keldi]] carpetanide asula, Rooma villade,<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/UnidadWeb/Contenidos/Publicaciones/TemaCulturaYOcio/SanIsidro/VillasRomana/VillasRomanas.pdf|title=Las villas romanas de Madrid. Madrid en época romana.|access-date=30 June 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20140202104506/http://www.madrid.es/UnidadWeb/Contenidos/Publicaciones/TemaCulturaYOcio/SanIsidro/VillasRomana/VillasRomanas.pdf|archive-date=2 February 2014}}</ref> Santa María de la Almudena kiriku lähedal asunud [[Läänegoodid|läänegooti]] basiilika ning Casa de Campo, Tetuáni ja Vicálvaro lähistel paiknenud kolme läänegooti nekropoli arheoloogilisi jäänuseid.<ref>{{Cite news|last=Álvarez|first=Pilar|url=https://elpais.com/ccaa/2013/06/20/madrid/1371756656_033167.html|title=Hallado un taller paleolítico de más de 200.000 años en Vicálvaro|work=El País|date=21 June 2013|access-date=25 August 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190825060515/https://elpais.com/ccaa/2013/06/20/madrid/1371756656_033167.html|archive-date=25 August 2019|last2=Sánchez|first2=Esther|via=elpais.com}}</ref> === Keskaeg === Esimene ajalooürik Madridi asula olemasolust pärineb [[Muslim|moslemiajast]]. 9. sajandi teisel poolel<ref>{{Cite web|url=http://www.nova.es/~jlb/mad_es08.htm|title=Madrid Islámico|publisher=Nova.es|access-date=7 August 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/19991002215943/http://www.nova.es/~jlb/mad_es08.htm|archive-date=2 October 1999}}</ref> lasi umaijaadide emiir Muhammad I ehitada [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanarese]] jõe lähedal asuvale neemele kindluse, mis oli üks paljudest [[Al-Ándalus|Al-Andalusi]] ning [[Leóni kuningriik|Leóni]] ja [[Kastiilia kuningriik|Kastiilia]] kuningriikide piirile rajatud kindlustest, et kaitsta [[Toledo|Toledot]] põhjast lähtuvate kristlaste rünnakute eest ning olla lähtepunktiks moslemite pealetungidele. Pärast Córdoba kalifaadi lagunemist 11. sajandi alguses liideti Madrid Toledo taifaga. 1079. aastal alanud laiema Toledo taifa vallutamise sõjakäigu käigus vallutas Leóni ja Kastiilia kuningas [[Alfonso VI]] Madridi 1083. aastal, soovides kasutada linna pealetungi tugipunktina Toledo linna vastu,{{Sfn|Bahamonde Magro|Otero Carvajal|1989|lk=9}} mis vallutati omakorda 1085. aastal. Pärast vallutust hõivasid kristlased linna keskosa, moslemid ja juudid tõrjuti äärealadele. Kuna Madrid asus 1118. aastani moslemite võimu all püsinud [[Alcalá de Henares|Alcalá]] lähedal, jäi see mõneks ajaks piirialaks, kannatades [[Almoraviidide dünastia|Almoraviidide]] ajal mitme rüüsteretke all, ning selle müürid hävitati 1110. aastal.{{Sfn|Bahamonde Magro|Otero Carvajal|1989|lk=9}} Madrid kinnitati 1123. aastal Alfonso VII valitsusajal ''villa de realengo''<nowiki/>'ks, mis tähendas otsest alluvust kroonile.{{Sfn|Cestero Mancera|Molina Martos|Paredes García|2015|lk=18}} 1123. aasta Otorgamiento hartaga määrati esimest korda sõnaselgelt kindlaks Madridi ja Segovia piirid, milleks olid Puerto de El Berrueco ja Puerto de Lozoya.{{Sfn|Cerrillo Torquemada|2009|lk=245}} Alates 1188. aastast oli Madridil õigus olla Kastiilia kortesides esindatud.<ref>{{Cite web|last=Cerda|first=José Manuel|url=https://www.parlements.org/publications/congres_CIHAE_2006_Jose_Manuel_Cerda.pdf|title=1188 and All That: An Intense Parliamentary Year in Europe|publisher=University of New South Wales|date=2020|access-date=8 June 2025|pages=569–580}}</ref> 1202. aastal andis Alfonso VIII Madridile esimese linnanõukogu tegevust reguleeriva harta,<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/Madrid-antiguo-y-medieval/El-Siglo-XIII?vgnextfmt=default&vgnextoid=51ac315b048b9010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD&vgnextchannel=56602c91497b9010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – El Siglo XIII|publisher=Madrid.es|access-date=7 August 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20121023002100/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/Madrid-antiguo-y-medieval/El-Siglo-XIII?vgnextfmt=default&vgnextoid=51ac315b048b9010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD&vgnextchannel=56602c91497b9010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD|archive-date=23 October 2012}}</ref> Ferdinand III laiendas seda 1222. aastal. 1346. aasta jaanuaris muutis Alfonso XI linna valitsemiskorda, kehtestades ''regimiento'' ehk 12 ''regidor''<nowiki/>'iga valitsemissüsteemi.{{Sfn|Suárez Fernández|2001|lk=137}} 13. sajandi keskpaigast kuni 14. sajandi lõpuni võistlesid Madrid ja Segovia Real de Manzanaresi ala kontrolli pärast. Segovia oli mõjukas edukalt taasasustatud loomakasvatusel põhineva majandusega linn Sierra de Guadarrama mäestikust põhjas, erinevalt põllumajanduslikust ja hõredamalt asustatud Madridist.{{Sfn|Bahamonde Magro|Otero Carvajal|1989|lkd=11–12}} Pärast mäestikust põhja pool asuva Sepúlveda allakäiku sai Segoviast peamine jõud Guadarrama mägedest lõunas, laienedes üle Lozoya ja [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanarese]] jõgede Madridist põhja pool ning mööda Guadarrama jõe kallast Madridist läände.{{Sfn|Bahamonde Magro|Otero Carvajal|1989|lkd=11–12}} Kastiilia kortesid tulid esimest korda Madridis kokku Ferdinand IV valitsusajal 1309. aastal; hiljem ka 1329., 1339., 1391., 1393. ja 1419. aastal ning kahel korral 1435. aastal. === Varauusaeg === Juan López de Padilla juhitud comunerode ülestõusu ajal ühines Madrid ülestõusuga Saksa-Rooma keisri [[Karl V]] vastu. Pärast Villalari lahingus lüüasaamist piirasid ja vallutasid Madridi keisriväed. Linnale anti siiski aunimetused ''Coronada'' ("kroonitud") ja ''Imperial'' ("keiserlik"). [[Fail:Dibujo_madrid_1562.JPG|keskel|pisi|750x750px|"Vaade Madridile läänest Puerta de la Vega suunas", Anton van den Wyngaerde joonistus (1562)]] [[Fail:Baños_en_el_Manzanares_en_el_paraje_de_Molino_Quemado._Museo_de_Historia_de_Madrid_(detalle).JPG|pisi|"Suplus Manzanareses Molino Quemado kohal" (detail), Félix Castello (u 1634–1637)]] Linnaelanike arv kasvas aastatel 1530–1594 4060-lt 37 500-ni. 1561. aasta juunis viis [[Felipe II]] oma õukonna Madridi, seades selle sisse vanas ''alcázar''<nowiki/>'is,<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-capital?vgnextfmt=default&vgnextoid=fbf2378305898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – Madrid capital|publisher=Madrid.es|access-date=7 August 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723101302/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-capital?vgnextfmt=default&vgnextoid=fbf2378305898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|archive-date=23 July 2013}}</ref> ja Madridist sai monarhia poliitiline keskus ja Hispaania pealinn, välja arvatud lühike ajavahemik aastatel 1601–1606, mil õukond viidi [[Valladolid|Valladolidi]] ja Madridi rahvaarv vähenes. Felipe II ülejäänud valitsemisajal kasvas rahvaarv kiiresti, tõustes aastatel 1561–1598 18 000-lt 80 000-ni.{{Sfn|Parsons|2003|lk=13}} [[Fail:Madrid_-_Calle_de_Alcalá_in_18th-century_by_Antonio_Joli.jpg|pisi|"Calle de Alcalá", Antonio Joli (1750)]] 17. sajandi alguses taastus Madrid pärast pealinnastaatuse kaotust tänu diplomaatide, aadlike ja jõukate inimeste naasmisele koos tuntud kirjanike ja kunstnikega, kuid äärmine vaesus oli endiselt laialt levinud.<ref>{{Cite journal|last=Domínguez Ortiz|first=Antonio|title=El reverso de la medalla. Pobreza extrema en el Madrid de Felipe IV|journal=Historia Social|issue=47|pages=127–130|year=2003|issn=0214-2570|jstor=40340884}}</ref> 17. sajand oli ka teatri õitseaeg, mida iseloomustasid nn [[Corral de comedias|''corrales de comedias'']].<ref>{{Cite journal|url=http://www.revistamadridhistorico.es/2019/07/dosier-el-barrio-de-las-letras-y-las-mujeres/|title=Dosier: El barrio de las letras y las mujeres|publisher=Ediciones La Librería|journal=Revista Madrid Histórico|issue=82|access-date=3 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200928001208/http://www.revistamadridhistorico.es/2019/07/dosier-el-barrio-de-las-letras-y-las-mujeres/|archive-date=28 September 2020|location=Madrid|year=2019}}</ref> Madrid läks [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõja]] ajal mitu korda käest kätte: 1706. aasta juuni lõpus läks see Bourbonide kontrolli alt Portugali ja Inglise vägedega Austria-meelsele liitlasarmeele,<ref>{{Cite journal|last=Martínez Pereira|first=Ana|url=https://ler.letras.up.pt/uploads/ficheiros/4714.pdf|title=La participación de Portugal en la Guerra de Sucesión Española. Una diatriba política en emblemas, símbolos y enigmas|publisher=[[University of Porto|Universidade do Porto]]|journal=Península. Revista de Estudos Ibéricos|issue=5|page=179|access-date=3 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20210422040139/https://ler.letras.up.pt/uploads/ficheiros/4714.pdf|archive-date=22 April 2021|location=Porto|year=2008|issn=1645-6971}}</ref> kuid vallutati 4. augustil tagasi.{{Sfn|Martínez Pereira|2008|lk=180}} [[Karl VI|Ertshertsog Karli]] juhitud Habsburgide armee sisenes linna teist korda 1710. aasta septembris,<ref>{{Cite journal|last=Quirós Rosado|first=Roberto|url=https://accedacris.ulpgc.es/bitstream/10553/19217/1/0234500_00016_0013.pdf|title=El coste del trono. Guerra defensiva y fiscalidad municipal en la estancia madrileña de Carlos III de Austria (1710)|journal=Vegueta: Anuario de la Facultad de Geografía e Historia|volume=16|page=290|access-date=3 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200818063910/https://accedacris.ulpgc.es/bitstream/10553/19217/1/0234500_00016_0013.pdf|archive-date=18 August 2020|location=Las Palmas de Gran Canaria: [[University of Las Palmas de Gran Canaria|Universidad de Las Palmas de Gran Canaria, Servicio de Publicaciones]]|year=2016|issn=1133-598X}}</ref> kuid lahkus vähem kui kolm kuud hiljem. [[Felipe V]] saabus pealinna 3. detsembril 1710.{{Sfn|Quirós Rosado|2016|lk=308}} Kasutades ära Madridi asukohta Hispaania geograafilises keskmes, rajati 18. sajandil avalike investeeringute abil riigile Madridi-keskset side- ja transpordivõrku.<ref>{{Cite journal|last=García Ruiz|first=José Luis|url=https://ojs.ehu.eus/index.php/HC/article/view/4709/4495|title=Madrid en la encrucijada del interior peninsular, c. 1850–2009|publisher=[[University of the Basque Country|UPV/EHU]]|journal=Historia Contemporánea|volume=42|page=191|access-date=2 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418092041/https://ojs.ehu.eus/index.php/HC/article/view/4709/4495|archive-date=18 April 2021|location=Bilbao|year=2011|issn=1130-2402}}</ref> Felipe V lasi ehitada kuningapalee, kuningliku gobeläänivabriku ja peamised kuninglikud akadeemiad.<ref>{{Cite web|url=http://ctb.dia.uned.es/academias/academias.html|title=Reales Academias|access-date=27 March 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20120121043422/http://ctb.dia.uned.es/academias/academias.html|archive-date=21 January 2012}}</ref> [[Carlos III]] valitsemisajal, mil teda hakati nimetama "Madridi parimaks linnapeaks", püüti muuta linn tõeliseks pealinnaks: rajati kanalisatsioon, tänavavalgustus, linnast välja kalmistud, mitu monumenti ja kultuuriasutust. Tema Sitsiiliast pärit ministri reformidele osutas rahvas siiski 1766. aastal vastupanu nn Esquilache'i mässus, kus nõuti kuritegevuse ohjeldamiseks kehtestatud traditsiooniliste mütside ja pikkade keepide kandmist keelava määruse tühistamist.<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-bajo-el-signo-del-reformismo-ilustrado?vgnextfmt=default&vgnextoid=b33ab4b0a6898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – Madrid bajo el signo del reformismo ilustrado|publisher=Madrid.es|access-date=7 August 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723121415/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-bajo-el-signo-del-reformismo-ilustrado?vgnextfmt=default&vgnextoid=b33ab4b0a6898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|archive-date=23 July 2013}}</ref> [[Fail:El_dos_de_mayo_de_1808_en_Madrid.jpg|vasakul|pisi|"Teine mai 1808", [[Francisco de Goya]]]] [[Poolsaare sõda|Poolsaare sõja]] ajal muutus olukord Prantsuse okupatsiooni all olnud Madridis pärast 1808. aasta märtsi üha pingelisemaks. 2. mail hakkas [[Madridi kuningapalee|kuningapalee]] lähedale kogunema rahvahulk, protesteerides prantslaste katse vastu viia Bourbonide kuningliku perekonna allesjäänud liikmed [[Bayonne|Bayonne'i]]. See vallandas Prantsuse keisrivägede vastase ülestõusu, mis kestis tunde ja levis üle linna, hõlmates ka kuulsat viimast vastupanu Monteleóni kasarmutes. Järgnenud repressioonid olid jõhkrad, paljud mässulised hispaanlased hukati kiirkorras.<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-y-la-Guerra-de-la-Independencia?vgnextfmt=default&vgnextoid=76e2b798e1e98110VgnVCM1000000b205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – Madrid y la Guerra de la Independencia|publisher=Madrid.es|access-date=7 August 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723103126/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-y-la-Guerra-de-la-Independencia?vgnextfmt=default&vgnextoid=76e2b798e1e98110VgnVCM1000000b205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|archive-date=23 July 2013}}</ref> Ülestõus viis sõjakuulutuseni, millega kutsuti kõiki hispaanlasi Prantsuse sissetungijate vastu võitlema. === Linna laienemine ja tööstusajastu === [[Fail:Plano_del_Ensanche_de_Madrid-1861.jpg|pisi|Madridi 1861. aasta linnalaienduse kaart]] Madridi tungis 24. mail 1823 Prantsuse armee – niinimetatud Püha Louis' sada tuhat poega –, mis oli kutsutud sekkuma, et taastada Ferdinand VII absolutism, millest ta oli 1820.–1823. aasta ''trienio liberal''<nowiki/>'i ajal ilma jäänud.<ref>{{Cite journal|last=Sánchez Martín|first=Víctor|title=Afrancesados, moderados, exaltados, masones y comuneros: periódicos y periodistas ante el conflicto político en la prensa de Madrid durante el Trienio Liberal (1820–1823)|journal=El Argonauta Español|volume=17|issue=17|year=2020|doi=10.4000/argonauta.4257|issn=1765-2901|doi-access=free}}</ref> Erinevalt teistest Euroopa pealinnadest olid 19. sajandi esimesel poolel tööstuslikus arengus mahajäänud Madridis ainsad märkimisväärsed kodanluse esindajad kaupmehed.{{Sfn|García Ruiz|2011|lk=192}} Alcalá de Henaresi ülikool viidi 1836. aastal Madridi ja sellest sai [[Madridi Complutense Ülikool|Keskülikool]].<ref>{{Cite web|url=https://www.madridiario.es/461562/efemeride-universida-complutense-alcala-madrid|title=Cuando la 'Complu' se mudó al centro|website=Madridiario|date=29 October 2018|access-date=3 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201201125429/https://www.madridiario.es/461562/efemeride-universida-complutense-alcala-madrid|archive-date=1 December 2020}}</ref> Madridi majandus moderniseerus 19. sajandi teisel poolel, kindlustades linna staatuse teenindus- ja finantskeskusena. Uued tööstusharud keskendusid peamiselt raamatukirjastamisele, ehitusele ja madaltehnoloogilisele tootmisele.{{Sfn|García Ruiz|2011|lk=193}} [[Raudteetransport|Raudteetranspordi]] kasutuselevõtt tugevdas oluliselt majandust ja tõi kaasa muutusi tarbimisharjumustes: näiteks asendus soolakala Hispaania rannikult pärit värske kalaga ja Madridi roll logistikasõlmena tugevnes.{{Sfn|García Ruiz|2011|lk=194}} Tänavavalgustus elektrifitseeriti 1890. aastatel.{{Sfn|García Ruiz|2011|lk=194}} 20. sajandi esimesel kolmandikul linna rahvaarv peaaegu kahekordistus, ulatudes enam kui 850 000-ni. Uutesse eeslinnadesse (Las Ventas, Tetuán, El Carmen) asusid elama töölised, Ensanchest sai keskklassi linnaosa.<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/El-Madrid-liberal?vgnextfmt=default&vgnextoid=311b9ad2a7898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – El Madrid liberal|publisher=Madrid.es|access-date=3 January 2013|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723111327/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/El-Madrid-liberal?vgnextfmt=default&vgnextoid=311b9ad2a7898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|archive-date=23 July 2013}}</ref> === Teine vabariik ja kodusõda === 1931. aasta Hispaania põhiseadus oli esimene, mis sätestas riigi pealinnana Madridi. 1930. aastatel oli Madridi elanikkond demograafiliselt noor ja linnast sai uute poliitiliste liikumiste keskus.<ref>{{Cite journal|last=Montero|first=Julio|url=https://dialnet.unirioja.es/descarga/articulo/2954677.pdf|title=Madrid en los años treinta: ambiente social, político, cultural y religioso|journal=Studia et Documenta: Rivista dell'Istituto Storico San Josemaría Escrivá|issue=3|page=15|date=2009|access-date=3 February 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20190607234843/https://dialnet.unirioja.es/descarga/articulo/2954677.pdf|archive-date=7 June 2019|last2=Cervera Gil|first2=Javier|issn=1970-4879}}</ref> Sel ajal viidi ellu suuri ehitusprojekte (sealhulgas ühe peamise tuiksoone Paseo de la Castellana põhjapoolne pikendus),{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=16}} kasvas teenindussektor (sealhulgas pangandus-, kindlustus- ja telefoniteenused),{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=20}} kirjaoskamatuse määr langes alla 20% ning kultuurielu elavnes nn Hispaania kultuuri hõbeajastul; suurenes ajalehtede müük.{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=21}} [[Fail:Children_during_the_Madrid_bombing.jpg|vasakul|pisi|Lapsed [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] ajal Madridile korraldatud Franco režiimi pommirünnakute (1936–1937) eest varjumas]] Vabariigi väljakuulutamine tekitas tõsise eluasemepuuduse. Rahvaarvu kiire kasvu ja vaeste sissevoolu tõttu laienesid slummid ja süvenes viletsus. Taskukohaste elamute ehitus ei suutnud nõudlusega sammu pidada ning kodusõjale eelnenud aastatel kasvanud poliitiline ebastabiilsus pärssis elamuehitusse tehtavaid investeeringuid.{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=17; 18}} Madridis eksisteerisid kirikuvastasus ja katoliiklus kõrvuti; pärast 1931. aasta mais linnas puhkenud rahutusi alanud kloostrite põletamine halvendas poliitilist õhkkonda.{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=25; 26}} 1934. aasta ülestõus jäi linnas siiski suuresti edutuks.{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=26}} Madrid oli üks [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjas]] (1936–1939) enim kannatada saanud linnu. See oli alates 1936. aasta juulist [[Hispaania Teine Vabariik|vabariiklaste]] tugipunkt, kujunedes sõja ajal [[Antifašism|antifašistliku]] võitluse rahvusvaheliseks sümboliks.<ref>{{Cite book|last=Heras|first=Beatriz de las|date=2018|title=Fotografía y patrimonio cultural: V, VI, y VII Encuentros en Castilla-La Mancha|publisher=Ediciones de la Universidad de Castilla La Mancha|isbn=978-84-9044-333-0|pages=505|language=es|access-date=13 September 2020|last2=Peláez|first2=José Manuel|chapter=Mujeres en y para una guerra. España, 1936–1939. La mirada del fotógrafo Santos Yubero, cronista gráfico de Madrid|chapter-url=https://books.google.com/books?id=W7d1DwAAQBAJ&pg=PA505|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418092034/https://books.google.com/books?id=W7d1DwAAQBAJ&pg=PA505|archive-date=18 April 2021}}</ref> Linn kannatas õhurünnakute all ja 1936. aasta novembris said selle läänepoolsed eeslinnad ägeda lahingu tallermaaks.<ref name="History of Madrid 2">{{Cite web|url=http://www.ucm.es/info/hcontemp/leoc/madrid%20I.htm#INDICE|title=Madrid, de territorio fronterizo a región metropolitana. Madrid, from being the "frontier" to become a Metropole.|publisher=Luis Enrique Otero Carvajal (Profesor Titular de Historia Contemporánea. Universidad Complutense. Madrid)|website=History of Madrid.|access-date=28 October 2007|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20071218223720/http://www.ucm.es/info/hcontemp/leoc/madrid%20I.htm|archive-date=18 December 2007}}</ref> Linn langes frankistide kätte 1939. aasta märtsis. === Franco diktatuur === [[Fail:Madrid,_Tetuán_1978_01.jpg|paremal|pisi|Calle de Bravo Murillo 1978. aastal]] Sõjajärgse Madridi (''Madrid de la posguerra'') üheks tunnusjooneks oli toidutalongide laialdane kasutamine.{{Sfn|García Ballesteros|Revilla González|2006|lk=16}} Liha ja kala tarbiti vähe, mistõttu oli alatoitumusest tingitud suremus kõrge.{{Sfn|García Ballesteros|Revilla González|2006|lkd=17–18}} Kuna Madridil oli vasakpoolse kantsi maine, kaalusid parempoolsed võitjad pealinna mujale (eriti [[Sevilla|Sevillasse]]) viimist, kuid seda ei viidud ellu. Franco režiim rõhutas hoopis linna ajalugu kunagise impeeriumi pealinnana.{{Sfn|Faraldo|Rodríguez-López|2019|lkd=107–124}} Madridi rahvaarvu kiire kasv Hispaania maapiirkondadest pärit massilise sisserände tõttu viis linna äärealadele rohkete elamute ehitamiseni, mis olid algul madala kvaliteediga ja süvendasid linna varanduslikku kihistumist;{{Sfn|López Simón|2018|lk=175}} 1956. aastaks oli linnas 50 000 [[Barakk|barakki.]]{{Sfn|López Simón|2018|lk=175; 178}} 1950. aastate keskpaigast hakati koordineeritud linnaplaneerimise raames hurtsikulinnade ajutiseks asendamiseks rajama niinimetatud ''poblados de absorción''<nowiki/>'e (näiteks Canillases, San Fermínis, Caño Rotos, Villaverdes, Pan Benditos, Zofíos ja Fuencarralis), mis olid omamoodi "paremad barakid", mille rajamises osalesid ka elanikud ise.{{Sfn|López Simón|2018|lkd=179–180}} Madrid kasvas naaberomavalitsuste liitmise teel, saavutades praeguse 605,77 km² suuruse pindala. Linna lõunaosa industrialiseerus tugevasti. 1960. aastate Hispaania majandusbuumi tulemusel tekkinud uus jõukam keskklass asus elama vastvalminud loodepiirkondadesse, samas kui kagupoolsest äärealast kujunes suur töölisklassi piirkond, millest sai aktiivsete kultuuri- ja poliitiliste liikumiste kandepind.<ref name="History of Madrid 2"/> === Lähiajalugu === Pärast Franco režiimi langemist kinnitati [[Hispaania põhiseadus|1978. aasta põhiseaduses]] Madridi Hispaania pealinnana. 1979. aasta kohalike valimiste tulemusel sai Madrid pärast Teist vabariiki esimest korda demokraatlikult valitud linnapea. Esimesed demokraatlikult valitud linnapead Enrique Tierno Galván ja Juan Barranco Gallardo kuulusid vasaktsentristlikku [[Hispaania Sotsialistlik Töölispartei|PSOE]]-sse. Madridis toimus mitu tolle aja tähtsündmust, sealhulgas [[1981. aasta Hispaania riigipöördekatse|1981. aasta ebaõnnestunud riigipöördekatse]] järgsed demokraatiameelsed meeleavaldused. 1980. aastatel kujunes Madridist ''la Movida'' kultuuriliikumise keskus, kuid [[Opioidiepideemia|heroiinikriis]] tekitas seevastu vaesemates linnaosades suurt kahju.<ref>{{Cite web|last=Carretero|first=Nacho|url=https://www.jotdown.es/2018/10/quinquis-un-vistazo-rapido-a-las-barriadas-espanolas-de-los-ochenta/|title=Quinquis: un vistazo rápido a las barriadas españolas de los 80|website=Jot Down|date=October 2018|access-date=6 February 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200523201018/https://www.jotdown.es/2018/10/quinquis-un-vistazo-rapido-a-las-barriadas-espanolas-de-los-ochenta/|archive-date=23 May 2020}}</ref> [[Fail:Puertadelsol2011.jpg|pisi|2011. aasta kokkuhoiuvastased protestid Puerta del Solil]] 1980. ja 1990. aastate kasvavast jõukusest kasu saanud Hispaania pealinn kindlustas oma positsiooni Euroopa olulise majandus-, kultuuri-, tööstus-, haridus- ja tehnoloogiakeskusena.<ref name="History of Madrid 2"/> José María Álvarez del Manzano linnapeaperioodil rajati linna alla palju liiklustunneleid.<ref>{{Cite web|url=https://www.elmundo.es/elmundo/2003/06/14/madrid/1055575350.html|title=Obras, túneles y casticismo|website=[[El Mundo (Spain)|El Mundo]]|access-date=6 February 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200803143237/https://www.elmundo.es/elmundo/2003/06/14/madrid/1055575350.html|archive-date=3 August 2020}}</ref> Järgnenud konservatiivsed linnavalitsused Alberto Ruiz-Gallardóni ja Ana Botella juhtimisel esitasid kolm edutut taotlust 2012., 2016. ja 2020. aasta suveolümpiamängude korraldamiseks.<ref>{{Cite web|last=Llamas|first=Manuel|url=https://www.libremercado.com/2013-09-09/el-sueno-olimpico-de-gallardon-y-botella-costo-2000-euros-a-cada-madrileno-1276498953/|title=El sueño olímpico costó 2.000 euros a cada contribuyente madrileño|website=Libre Mercado|date=9 September 2013|access-date=6 February 2020|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20200206045732/https://www.libremercado.com/2013-09-09/el-sueno-olimpico-de-gallardon-y-botella-costo-2000-euros-a-cada-madrileno-1276498953/|archive-date=6 February 2020}}</ref> 2005. aastal oli Madrid Euroopas peamine [[Arengumaa|arengumaadest]] pärit sisserändajate sihtkoht ja Hispaania suurim Euroopa-välise tööjõu rakendaja.{{Sfn|Masterson-Algar|2016|lk=30}} 21. sajandi algusaastatel süvenes Madridis sissetulekute ebavõrdsus ja sotsiaalmajanduslik segregatsioon.<ref>{{Cite journal|last=Kenyon|first=Gladys Elizabeth|title=Intra-urban house prices in Madrid following the financial crisis: an exploration of spatial inequality|journal=npj Urban Sustainability|volume=4|issue=1|page=26|year=2024|last2=Arribas-Bel|first2=Dani|last3=Robinson|first3=Caitlin|last4=Gkountouna|first4=Olga|last5=Arbués|first5=Pelayo|last6=Rey-Blanco|first6=David|bibcode=2024npjUS...4...26K|doi=10.1038/s42949-024-00161-0|doi-access=free}}</ref> Linn oli üks 2011. aastal Hispaanias puhkenud kokkuhoiuvastaste protestide keskusi.<ref>{{Cite news|url=https://www.economist.com/europe/2021/05/06/ten-years-after-spains-indignados-protests|title=Ten years after Spain's indignados protests|work=The Economist|access-date=9 August 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230810225140/https://www.economist.com/europe/2021/05/06/ten-years-after-spains-indignados-protests|archive-date=10 August 2023}}</ref> [[2007.–2008. aasta finantskriis|2008. aasta finantskriisi]] tagajärjel kasvas pankade omanduses olevate kasutatud eluruumide hulk ning kodudest väljatõstmised sagenesid.<ref>{{Cite journal|last=Jiménez Barrado|first=Víctor|url=https://rua.ua.es/dspace/bitstream/10045/61030/1/Investigaciones_Geograficas_66_03.pdf|title=Banca privada y vivienda usada en la ciudad de Madrid|journal=Investigaciones Geográficas|issue=66|pages=43–58|date=2016|access-date=6 February 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418092055/https://rua.ua.es/dspace/bitstream/10045/61030/1/Investigaciones_Geograficas_66_03.pdf|archive-date=18 April 2021|last2=Sánchez Martín|first2=José Manuel|doi=10.14198/INGEO2016.66.03|issn=0213-4691}}</ref> Vasakpoolse linnapea Manuela Carmena ametiajal (2015–2019) kujundati linna läbiv [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanarese]] jõelõik looduslähedasemaks. == Geograafia == [[Fail:Madrid,_Spain_ESA24382842.jpeg|vasakul|pisi|Madrid [[Sentinel-2]] satelliidipildil, juuli 2022]] Madrid asub Pürenee poolsaare keskosas Meseta Centrali lõunaosas, 60 km Guadarrama mäestikust lõunas, Jarama ja [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanarese]] jõe valgala piiril [[Tejo]] jõe vesikonnas. Keskmiselt 650 m kõrgusel merepinnast asuv Madrid on [[Euroopa]] kõrguselt teine pealinn [[Andorra la Vella]] järel.<ref>{{Cite book|last=López|first=Enrique Ávila|year=2015|title=Modern Spain|publisher=ABC-CLIO|isbn=978-1610696012|page=8|access-date=16 July 2022|url=https://books.google.com/books?id=zjkVCwAAQBAJ&q=%22second+highest+capital+city%22+madrid+europe|archive-url=https://web.archive.org/web/20230203045500/https://books.google.com/books?id=zjkVCwAAQBAJ&q=%22second+highest+capital+city%22+madrid+europe|archive-date=3 February 2023}}</ref> Linna piires ulatub kõrguste vahe põhjaosas asuva Plaza de Castilla ümbruse 700 meetrist kuni lõunaosas Manzanarese jõe kaldal La China reoveepuhastusjaama lähedal asuva 570 meetrini; seal suubub Manzanaresesse ka Fuente Castellana [[voolunõva]].<ref>{{Cite news|last=Fraguas|first=Rafael|url=https://elpais.com/diario/2007/03/04/madrid/1173011061_850215.html|title=Siete colinas bajo el asfalto|work=[[El País]]|date=3 March 2007|access-date=1 July 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200614141200/https://elpais.com/diario/2007/03/04/madrid/1173011061_850215.html|archive-date=14 June 2020}}</ref> Linna territooriumist enam kui veerandi hõlmav kaitsealune metsaala Monte de El Pardo saavutab oma kõrgeima punkti (843 m) El Pardo veehoidlat ümbritsevatel nõlvadel linna loodeosas Fuencarral-El Pardo linnaosas.<ref>{{Cite book|last=Gonzalo Muñoz|first=A.|date=14 September 2018|title=VII Congreso Forestal Español|publisher=Sociedad Española de Ciencias Forestales|location=Plasencia|isbn=978-84-941695-2-6|page=1|access-date=1 July 2020|last2=González Doncel|first2=I.|chapter=Estudio de la cartografía antigua de El Monte de El Pardo|chapter-url=http://secforestales.org/publicaciones/index.php/congresos_forestales/article/view/19237/18954|archive-url=https://web.archive.org/web/20200702193633/http://secforestales.org/publicaciones/index.php/congresos_forestales/article/view/19237/18954|archive-date=2 July 2020}}</ref> Vanim linnatuumik asub Manzanarese jõe vasakkalda kõrval asuvatel küngastel.<ref name="plangen" /> Madrid laienes ida suunas, jõudes Fuente Castellana ojani, mille kohal kulgeb nüüd Paseo de la Castellana, ja sealt edasi veelgi itta Abroñigali ojani, mille kohal kulgeb nüüd M-30.<ref name="plangen" /> Madrid kasvas ka naaberasulate liitmise teel,<ref name="plangen">{{Cite book|date=15 November 2013|title=Revisión del plan general. Memoria. Tomo III. Información urbanística. Diagnóstico de ciudad|publisher=[[Ayuntamiento de Madrid]]|page=166|volume=2|access-date=16 September 2019|url=https://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UrbanismoyVivienda/Urbanismo/PGOUM/Publicaciones/DocTexto/AV_DIAGNOSTICO_vol2.pdf|archive-url=https://web.archive.org/web/20200803130026/https://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UrbanismoyVivienda/Urbanismo/PGOUM/Publicaciones/DocTexto/AV_DIAGNOSTICO_vol2.pdf|archive-date=3 August 2020}}</ref> sealhulgas Manzanarese paremkaldal edela pool paiknenud asulate arvelt. === Pargid ja metsad === [[Fail:El_Retiro_abrirá_sus_puertas_a_las_14.00_horas_01.jpg|vasakul|pisi|[[Retiro park]]]] Madridis on Tokyo järel kõige rohkem alleepuid maailmas – 248 000. Alates 1997. aastast on haljasalade pindala kasvanud 16%, moodustades praegu 8,2% Madridi territooriumist ehk 16 m² roheala elaniku kohta. Suur osa Madridi tähtsamatest parkidest paikneb aladel, mis kuulusid algselt kuninglikku omandisse (sealhulgas El Pardo, Soto de Viñuelas, Casa de Campo, El Buen Retiro, La Florida, Príncipe Pío küngas ja Casino de la Reina).{{Sfn|Galiana Martín|1994|lkd=46; 50}} Teine peamine rohealade allikas on linnale kuuluvad nn ''bienes de propios'' (sealhulgas Dehesa de la Villa, Dehesa de Arganzuela ja Viveros de la Villa).{{Sfn|Galiana Martín|1994|lk=50}} Madridi kuningliku botaanikaaia kõrval asuv Retiro park on linna enimkülastatud paik.<ref>{{Cite web|url=https://www.cope.es/actualidad/mas-madrid/noticias/retiro-cumple-150-anos-manos-del-pueblo-madrid-20181106_288555|title=El Retiro cumple 150 años en manos del pueblo de Madrid|publisher=[[Cadena COPE]]|date=6 November 2018|access-date=17 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20181116003540/https://www.cope.es/actualidad/mas-madrid/noticias/retiro-cumple-150-anos-manos-del-pueblo-madrid-20181106_288555|archive-date=16 November 2018}}</ref> Selle pindala on üle 1,4 km², olles Almendra Centrali ehk M-30 sisse jääva linna osa suurim park. See rajati [[Felipe IV]] valitsemisajal 17. sajandil ja anti linnale üle pärast Hiilgavat revolutsiooni 1868. aastal.{{Sfn|Galiana Martín|1994|lk=48}}<ref>{{Cite journal|last=Fraser|first=Benjamin|title=Madrid's Retiro Park as publicly-private space and the spatial problems of spatial theory|publisher=[[Taylor & Francis]]|journal=Social & Cultural Geography|volume=8|issue=5|page=684|year=2007|citeseerx=10.1.1.917.6601|doi=10.1080/14649360701633212|issn=1464-9365}}</ref> [[Fail:Cuenca_del_río_Manzanares_Monte_del_Pardo_26.JPG|pisi|[[Manzanares (river)|Manzanares]] voolab läbi [[Monte de El Pardo]]]] Monte de El Pardo on Madridi suurim metsaala. Üle {{Number table sorting|16000}} hektari suurune igihaljas tammemets on üks Euroopa paremini säilinud vahemerelisi metsi.<ref name="foresta">{{Cite journal|last=Tomé|first=Francisco Javier|url=http://www.redforesta.com/wp-content/uploads/2012/03/ENP11-Monte-de-El-Pardo-un-monte-ligado-a-la-historia.pdf|title=Monte de El Pardo: Un monte ligado a la historia|journal=Foresta|issue=52|pages=312–314|access-date=17 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20200702033834/http://www.redforesta.com/wp-content/uploads/2012/03/ENP11-Monte-de-El-Pardo-un-monte-ligado-a-la-historia.pdf|archive-date=2 July 2020|year=2011|last2=Muñoz Rodríguez|first2=Ángel|issn=1575-2356}}</ref> Seda on mainitud juba Alfonso XI 14. sajandi keskpaigast pärinevas "Libro de la monterias"; seotus Hispaania monarhiaga aitas säilitada selle looduskeskkondlikku väärtust.<ref name="foresta" /> Fernando VII valitsemisajal läks mets tervikuna krooni omandisse ja kõik selle piires olnud valdused sundvõõrandati, millel olid tollastele elanikele rängad tagajärjed.{{Sfn|Galiana Martín|1994|lk=46}} Ala on määratud [[Linnuala|linnustiku erikaitsealaks]] ja kuulub ka Manzanarese ülemjooksu regionaalparki. Kesklinnast loodes asuv Parque del Oeste ("Läänepark") hõlmab osa endisest kuninglikust valdusest "Real Florida" ning pargis paikneb Manzanarese jõe suunas laskuv nõlv.<ref>{{Cite journal|last=Valenzuela Rubio|first=Manuel|url=http://www.uam.es/gruposinv/urbytur/documentos/Valenzuela/LOSESPACIOSVERDES_1977.pdf|title=Aportaciones a una geografía del esparcimiento en Madrid: Los espacios verdes|publisher=[[Autonomous University of Madrid|Universidad Autónoma de Madrid. Departamento de Geografía]]|journal=Rutas de Butano|issue=28|pages=39–40|archive-url=https://web.archive.org/web/20190916205039/http://www.uam.es/gruposinv/urbytur/documentos/Valenzuela/LOSESPACIOSVERDES_1977.pdf|archive-date=16 September 2019|location=Madrid|year=1977}}</ref> Pargi lõunaosas asub Egiptusest pärit Debodi tempel.<ref>{{Cite journal|last=Remón Menéndez|first=Juan F.|title=Nature and the city: the Parque del Oeste and the expansion of nineteenth-century Madrid|journal=[[Urban History]]|volume=25|issue=2|page=210|year=1998|doi=10.1017/s0963926800000808|issn=0963-9268}}</ref> === Kliima === [[Fail:(Castillejos)_Vista_de_Madrid_desde_Plaza_de_Castilla_03_(cropped).jpg|vasakul|pisi|Madrid kevadise [[Vihm|vihmasaju]] ajal]] Madridis on külm poolkuiv kliima ([[Köppeni kliimaklassifikatsioon|Köppeni kliimaklassifikatsioonis]] BSk), mis lääneosas läheb üle [[Lähistroopiline vahemereline kliima|vahemereliseks kliimaks]] (Csa).<ref>{{Cite web|last=Meteorología|first=Agencia Estatal de|url=https://www.aemet.es/es/conocermas/recursos_en_linea/publicaciones_y_estudios/publicaciones/detalles/NT_37_AEMET|title=Evolución de los climas de Köppen en España en el periodo 1951-2020 – Agencia Estatal de Meteorología – AEMET. Gobierno de España|website=www.aemet.es|access-date=29 September 2023|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20230906225847/https://www.aemet.es/es/conocermas/recursos_en_linea/publicaciones_y_estudios/publicaciones/detalles/NT_37_AEMET|archive-date=6 September 2023}}</ref> Linna kliimal on mandrilisi mõjutusi. Talved on jahedad, sest linn asub umbes 667 m kõrgusel merepinnast ning mere kliimat pehmendav mõju sinna ei ulatu. Kuigi ilm on enamasti päikeseline, võib detsembrist veebruarini esineda vihma, kohatist lumesadu ja sagedasi öökülmi; eriti jahedad on ööd ja hommikud, kui ümbritsevatest mägedest puhuvad Madridi külmad tuuled. Suved on kuumad ja päikeselised. Kõige soojemal kuul, juulis, jääb keskmine päevane temperatuur olenevalt asukohast vahemikku 32–34 °C, maksimumtemperatuur tõuseb sageli üle 35 °C ja aeg-ajalt kuumalainete ajal kuni 40&nbsp;°C. Madridi kõrguse ja kuiva kliima tõttu on õhuniiskus madal. [[Ööpäevane õhutemperatuuri amplituud|Ööpäevased temperatuurikõikumised]] on sageli suured, eriti päikeselistel talvepäevadel, mil temperatuur tõuseb pärastlõunal, kuid langeb pärast päikeseloojangut kiiresti. Madrid on üks Euroopa päikeselisemaid pealinnu. [[Fail:20210109_Royal_Palace_of_Madrid_after_snowstorm.jpg|pisi|[[Madridi kuningapalee]] lume all [[Filomena (torm)|Filomena lumetormi]] ajal]] Madridi kesklinnas asuvas Retiro pargis registreeriti kõrgeim temperatuur 14. augustil 2021, mil see oli 40,7 °C, ja madalaim temperatuur 16. jaanuaril 1945, mil see oli -10,1 °C.<ref>{{Cite web|last=Meteorología|first=Agencia Estatal de|url=http://www.aemet.es/en/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/efemerides_extremos*?w=0&k=mad&l=3195&datos=det&x=3195&m=13&v=todos|title=Extreme values. Madrid, Retiro|website=[[Agencia Estatal de Meteorología]]|access-date=4 February 2022|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20220204115322/http://www.aemet.es/en/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/efemerides_extremos*?w=0&k=mad&l=3195&datos=det&x=3195&m=13&v=todos|archive-date=4 February 2022}}</ref> Linna idaosas asuvas lennujaamas registreeriti kõrgeim temperatuur samuti 14. augustil 2021, mil see oli 42,7 °C, ja madalaim temperatuur samuti 16. jaanuaril 1945, mil see oli -15,2 °C.<ref>{{Cite web|last=Meteorología|first=Agencia Estatal de|url=http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/efemerides_extremos*?w=0&k=mad&l=3129&datos=det&x=3129&m=13&v=todos|title=Extreme values. Madrid Airport|website=Agencia Estatal de Meteorología|access-date=25 August 2019|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20200612062013/http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/efemerides_extremos*?w=0&k=mad&l=3129&datos=det&x=3129&m=13&v=todos|archive-date=12 June 2020}}</ref> [[Filomena (torm)|7.–9. jaanuarini 2021]] sadas Madridis alates 1904. aastast peetava arvestuse jooksul kõige rohkem lund; Hispaania riiklik ilmateenistus AEMET mõõtis linna [[Ilmajaam|ilmajaamades]] lumekatte paksuseks 50–60 cm.<ref name="Pereda">{{Cite web|last=Pereda|first=Olga|url=https://www.lavanguardia.com/vida/20210110/6179383/observatorios-madrid-registraron-espesores-nieve-50-60-cms.html|title=Observatorios de Madrid registraron espesores de nieve de entre 50 y 60 cms|website=[[La Vanguardia]]|date=10 January 2021|access-date=26 January 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210119101924/https://www.lavanguardia.com/vida/20210110/6179383/observatorios-madrid-registraron-espesores-nieve-50-60-cms.html|archive-date=19 January 2021|last2=Santos|first2=Pilar}}</ref> Madridis sajab kõige rohkem sügisel, talvel ja kevadel. Eriti vähe sajab suvel, mil esineb tavaliselt vaid umbes kaks vihmahoogu ja/või [[Äike|äikesevihma]]. Madridi aastane sademete hulk on [[Euroopa|Euroopa pealinnadest]] kõige väiksem.<ref>{{Cite web|last=Meteorología|first=Agencia Estatal de|url=https://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos|title=Valores climatológicos normales - Agencia Estatal de Meteorología - AEMET. Gobierno de España|website=www.aemet.es|access-date=20 January 2024|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20230326032223/https://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos|archive-date=26 March 2023}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d5/Koppen-Geiger_Map_Europe_present.svg|title=Koppen European Map|website=[[Köppen climate classification]]|access-date=20 January 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20230423074818/https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d5/Koppen-Geiger_Map_Europe_present.svg|archive-date=23 April 2023}}</ref> Suvisel ajal esineb Madridi linnastus võrreldes ümbruskonnaga nii märkimisväärne päevane jahedussaare kui ka [[Linna soojussaar|öine soojussaare]] efekt.<ref>{{Cite journal|last=Dialesandro|first=John M.|title=Urban heat island behaviors in dryland regions|journal=Environmental Research Communications|volume=1|issue=8|pages=5–6|year=2019|last2=Wheeler|first2=Stephen M.|last3=Abunnasr|first3=Yaser|bibcode=2019ERCom...1h1005D|doi=10.1088/2515-7620/ab37d0|doi-access=free}}</ref> === Veevarustus === Madrid saab ligi 73,5% oma [[Veevarustus|veevarustusest]] Lozoya jõele rajatud tammidest ja veehoidlatest, näiteks El Atazari tammist.<ref>{{Cite web|url=http://www.historialia.com/detalle/243/presa-de-el-atazar-madrid|title=HISTORIALIA – Presa de El Atazar. Madrid|website=historialia.com|access-date=2 January 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402110555/http://www.historialia.com/detalle/243/presa-de-el-atazar-madrid|archive-date=2 April 2015}}</ref> Taristut haldab 1851. aastal loodud avalik-õiguslik asutus Canal de Isabel II, mis tegeleb piirkonna veevarustuse, reovee puhastamise ja veekeskkonna kaitsega. == Demograafia == [[Fail:Community_of_Madrid_population_pyramid_in_2022.svg|pisi|[[Madridi autonoomne piirkond|Madridi autonoomse piirkonna]] rahvastikupüramiid 2022. aastal]] Madridi rahvaarv on alates sellest, kui linnast sai 16. sajandi keskpaigas Hispaania pealinn, kasvanud ning püsinud alates 1970. aastatest umbes 3 miljoni juures. 1970. aastast kuni 1990. aastate keskpaigani elanike arv vähenes. See nähtus, mis mõjutas ka teisi Euroopa linnu, oli osalt tingitud satelliitasumite kasvust linna keskosa arvelt. [[Rahvastiku kasv]] kiirenes 1990. aastate lõpus ja 21. sajandi esimesel kümnendil [[Immigratsioon|sisserände]] ning Hispaania [[Majanduskasv|majanduskasvu]] kiirenemise mõjul. Madridi autonoomne piirkond on EL-i piirkondade seas sünnihetkel oodatava eluea poolest esikohal. 2016. aastal oli meeste keskmine oodatav eluiga 82,2 ja naiste oma 87,8 aastat.<ref>{{Cite web|url=https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Population_statistics_at_regional_level|title=Population statistics at regional level – Statistics Explained|website=ec.europa.eu|access-date=18 December 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20181129012838/https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Population_statistics_at_regional_level|archive-date=29 November 2018}}</ref> Hispaania pealinnana on Madrid meelitanud ligi palju sisserändajaid kogu maailmast, neist suurem osa [[Ladina-Ameerika]] riikidest.<ref>{{Cite web|url=http://www.telemadrid.es/noticias/madrid/Crece-poblacion-extranjera-Madrid-llegar-0-2038596138--20180810061051.html|title=Crece un 6% la población extranjera en Madrid hasta llegar al 21,5%|publisher=[[Telemadrid]]|date=10 August 2018|access-date=7 July 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200707041807/http://www.telemadrid.es/noticias/madrid/Crece-poblacion-extranjera-Madrid-llegar-0-2038596138--20180810061051.html|archive-date=7 July 2020}}</ref> 2020. aastal oli umbes 76% registreeritud elanikest sündinud Hispaanias,<ref name="foreignborn" /> välismaal sündinute osakaal oli 24%;<ref name="foreignborn">{{Cite web|url=https://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCEstadistica/Nuevaweb/Demograf%C3%ADa%20y%20poblaci%C3%B3n/Poblaci%C3%B3n%20extranjera/Nacimiento/Poblaci%C3%B3n%20a%201%20de%20enero/C4120320.xlsx|title=Población por País de nacimiento|publisher=[[Ayuntamiento de Madrid]]|access-date=7 July 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200707083600/https://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCEstadistica/Nuevaweb/Demograf%C3%ADa%20y%20poblaci%C3%B3n/Poblaci%C3%B3n%20extranjera/Nacimiento/Poblaci%C3%B3n%20a%201%20de%20enero/C4120320.xlsx|archive-date=7 July 2020|format=[[xlsx]]}}</ref> neist suurem osa pärines [[Ameerika|Ameerikast]] (umbes 16% kogu elanikkonnast), väiksem osa aga teistest [[Euroopa]], [[Aasia]] ja [[Aafrika]] riikidest. 2019. aasta seisuga moodustasid kõige kiiremini kasvava sisserändajate rühma venezuelalased, keda elas ainuüksi Madridis 60 000. See tegi neist tollal ekuadorlaste järel suuruselt teise sisserändajate kogukonna; ekuadorlasi oli 88 000.<ref>{{Cite web|last=Cano|first=Luis|url=https://www.abc.es/espana/madrid/abci-exodo-venezolano-empuja-madrid-record-historico-poblacion-extranjera-201904170054_noticia.html|title=El éxodo venezolano empuja a Madrid a su récord histórico de población extranjera|website=[[ABC (Spain)|ABC]]|date=17 April 2019|access-date=7 July 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20210222023947/https://www.abc.es/espana/madrid/abci-exodo-venezolano-empuja-madrid-record-historico-poblacion-extranjera-201904170054_noticia.html|archive-date=22 February 2021}}</ref> Usuliste veendumuste kohta näitas 2019. aastal 469 vastajaga Centro de Investigaciones Sociológicas (CIS) küsitlus, et 20,7% Madridi vastanutest pidas end praktiseerivaks [[Katoliku kirik|katoliiklaseks]], 45,8% mittepraktiseerivaks katoliiklaseks, 3,8% mõne muu religiooni järgijaks, 11,1% [[Agnostitsism|agnostikuks]], 3,6% usu suhtes ükskõikseks ja 12,8% [[Ateism|ateistiks]]. Ülejäänud 2,1% ei avaldanud oma usulisi veendumusi.<ref>{{Cite web|last=CIS|url=http://datos.cis.es/pdf/Es3253marMT_MMadrid_A.pdf|title=Postelectoral Elecciones Autonómicas y municipales 2019. Madrid (Municipio de)|date=July 2019|access-date=14 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20200707021805/http://datos.cis.es/pdf/Es3253marMT_MMadrid_A.pdf|archive-date=7 July 2020}}</ref> Madridi linnastu hõlmab Madridi ja seda ümbritsevaid omavalitsusi. [[Eurostat|Eurostati]] andmetel elab Madridi linnastus veidi üle 6,27 miljoni inimese<ref name="Eurostat">{{Cite web|url=http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=table&init=1&language=en&pcode=tgs00080&plugin=1|title=Eurostat – Tables, Graphs and Maps Interface (TGM) table|publisher=Epp.eurostat.ec.europa.eu|date=2 April 2012|access-date=9 November 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120924142951/http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=table&init=1&language=en&pcode=tgs00080&plugin=1|archive-date=24 September 2012}}</ref> ning selle pindala on 4609,7 km². See on Hispaania suurim ja EL-i suuruselt teine linnastu.<ref name="citypopulation.de"/> == Valitsemine == === Kohalik omavalitsus ja haldus === [[Fail:El Ayuntamiento izará un estandarte a favor de la accesibilidad universal como símbolo de la reivindicación de este derecho 01.jpg|pisi|Ayuntamiento täiskogu istung]] Madridi linnavalitsus (Ayuntamiento de Madrid) on omavalitsuse valitsemise ja haldamise eest vastutav organ. Selle moodustavad täiskogu (Pleno), linnapea (alcalde) ja Madridi linnavalitsuse juhatus (Junta de Gobierno de la Ciudad de Madrid). Linnavalitsuse täiskogu on organ, mille kaudu on kodanikud [[Omavalitsus|linna valitsemises]] [[Esindamine (poliitika)|poliitiliselt esindatud]]. Selle 57 liiget valitakse neljaks aastaks. Täiskogu pädevusse kuuluvad muu hulgas maksuküsimused, linnapea valimine ja tagandamine, määruste ja eeskirjade heakskiitmine ja muutmine, eelarve vastuvõtmine, omavalitsuspiiride ja nende muutmisega seotud otsused, teenuste korraldamine ning osalemine omavalitsusteülestes organisatsioonides.<ref>{{Cite web|url=http://www.munimadrid.es/portal/site/munimadrid/menuitem.5fbdbaf471a1b0aa7d245f019fc08a0c/?vgnextoid=da51a5a66b2ce010VgnVCM1000000b205a0aRCRD&vgnextchannel=f4ea39b48936c010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD|title=Pleno de Madrid (Spanish Only)|publisher=Munimadrid.es|access-date=13 April 2010|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20100624043741/https://www.munimadrid.es/portal/site/munimadrid/menuitem.5fbdbaf471a1b0aa7d245f019fc08a0c/?vgnextoid=da51a5a66b2ce010VgnVCM1000000b205a0aRCRD&vgnextchannel=f4ea39b48936c010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD|archive-date=24 June 2010}}</ref> [[Fail: Palacio de Comunicaciones - 47.jpg|pisi|Madridi raekoda|vasakul]] Linna kõrgeima esindajana juhatab linnapea linnavalitsust. Tema ülesanne on suunata linnapoliitikat, koordineerida teiste organite tegevust ja juhtida linna täitevvõimu.<ref>{{Cite web|url=https://www.boe.es/buscar/pdf/2006/BOE-A-2006-12057-consolidado.pdf|title=Ley 22/2006, de 4 de julio, de Capitalidad y de Régimen Especial de Madrid|publisher=[[Boletín Oficial del Estado]]|access-date=28 August 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190828142801/https://www.boe.es/buscar/pdf/2006/BOE-A-2006-12057-consolidado.pdf|archive-date=28 August 2019|page=13}}</ref> Linnapea vastutab Pleno ees. Tal on ka õigus juhatada Pleno istungeid, kuigi selle ülesande võib delegeerida mõnele teisele linnavolinikule. [[Rahvapartei (Hispaania)|Rahvaparteisse]] kuuluv José Luis Martínez-Almeida on olnud linnapea alates 2019. aastast. Linnavalitsuse juhatusse kuuluvad linnapea, abilinnapead ja eri valdkondade eest vastutavad liikmed. Kõiki neid ametikohti peavad linnavolinikud.<ref>{{Cite web|url=http://www.munimadrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/El-Ayuntamiento/Gobierno-y-Administracion/Junta-de-Gobierno-de-la-Ciudad-de-Madrid/Junta-de-Gobierno-de-la-Ciudad-de-Madrid?vgnextfmt=especial3&vgnextoid=f22aad613938d010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD&vgnextchannel=18b9e3d5d3e07010VgnVCM100000dc0ca8c0RCRD|title=Local Government Organization (Spanish Only)|publisher=Munimadrid.es|access-date=13 April 2010|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20100105072638/http://www.munimadrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/El-Ayuntamiento/Gobierno-y-Administracion/Junta-de-Gobierno-de-la-Ciudad-de-Madrid/Junta-de-Gobierno-de-la-Ciudad-de-Madrid?vgnextfmt=especial3&vgnextoid=f22aad613938d010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD&vgnextchannel=18b9e3d5d3e07010VgnVCM100000dc0ca8c0RCRD|archive-date=5 January 2010}}</ref> Alates 2007. aastast asub [[raekoda]] Cibelesi palees ehk sidepalees. === Hispaania pealinn === [[Fail:Moncloa_011_(cropped).jpg|pisi|[[Moncloa palee]], [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] residents]] Madrid on Hispaania pealinn. [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]], riigipea, ametlik residents on Zarzuela palee. Hispaania valitsuse asukohana paiknevad Madridis [[Hispaania peaminister|valitsuse presidendi]] (peaministri) ametlik residents ja ministrite nõukogu tavapärane kogunemiskoht [[Moncloa palee]] ning ministeeriumide peahooned. Nii riigipea kui ka valitsusjuhi residentsid asuvad Madridi loodeosas. Madridis asuvad ka [[Hispaania parlament|Hispaania parlamendi]] [[Saadikute Kongress|alam]]- ja ülemkoja hooned (vastavalt Palacio de las Cortes ja Palacio del Senado). === Piirkonna pealinn === Madrid on Madridi autonoomse piirkonna pealinn. Piirkonnal on oma seadusandlik kogu ja ulatuslik pädevus muu hulgas sotsiaalkulutuste, tervishoiu ja hariduse valdkonnas. Piirkondlik parlament ehk Madridi assamblee asub Puente de Vallecase linnaosas. Piirkondliku valitsuse presidendi kantselei asub linna südames Puerta del Solil, endises postkontorihoones Real Casa de Correos. === Haldusjaotus === Madrid on halduslikult jaotatud 21 linnaosaks, mis omakorda jagunevad 131 asumiks (''barrio''): {| class="wikitable sortable" style="font-size:90%; float:right; margin:0 0 1em 1em;" !Piirkond ! Rahvaarv (1. jaanuar 2023)<ref>{{Cite web|url=https://portalestadistico.com/municipioencifras/?pn=madrid&pc=ZTV21&idp=35&idpl=1329&idioma=|title=El municipio en cifras|publisher=[[Ayuntamiento de Madrid]]|website=Nuestra ciudad en cifras|access-date=18 September 2024}}</ref> ! Pindala ([[Hektar|ha]]) |- | Centro | align="right" | {{Number table sorting|138204}} | align="right" | {{Number table sorting|522.82}} |- | Arganzuela | align="right" | {{Number table sorting|153304}} | align="right" | {{Number table sorting|646.22}} |- | Retiro | align="right" | {{Number table sorting|117918}} | align="right" | {{Number table sorting|546.62}} |- | Salamanca | align="right" | {{Number table sorting|145702}} | align="right" | {{Number table sorting|539.24}} |- | Chamartín | align="right" | {{Number table sorting|144796}} | align="right" | {{Number table sorting|917.55}} |- | Tetuán | align="right" | {{Number table sorting|160002}} | align="right" | {{Number table sorting|537.47}} |- | Chamberí | align="right" | {{Number table sorting|138204}} | align="right" | {{Number table sorting|467.92}} |- | Fuencarral-El Pardo | align="right" | {{Number table sorting|248443}} | align="right" | {{Number table sorting|23783.84}} |- | Moncloa-Aravaca | align="right" | {{Number table sorting|121757}} | align="right" | {{Number table sorting|4653.11}} |- | Latina | align="right" | {{Number table sorting|241672}} | align="right" | {{Number table sorting|2542.72}} |- | Carabanchel | align="right" | {{Number table sorting|262339}} | align="right" | {{Number table sorting|1404.83}} |- | Usera | align="right" | {{Number table sorting|142746}} | align="right" | {{Number table sorting|777.77}} |- | Puente de Vallecas | align="right" | {{Number table sorting|241603}} | align="right" | {{Number table sorting|1496.86}} |- | Moratalaz | align="right" | {{Number table sorting|92814}} | align="right" | {{Number table sorting|610.32}} |- | Ciudad Lineal | align="right" | {{Number table sorting|220345}} | align="right" | {{Number table sorting|1142.57}} |- | Hortaleza | align="right" | {{Number table sorting|198391}} | align="right" | {{Number table sorting|2741.98}} |- | Villaverde | align="right" | {{Number table sorting|159038}} | align="right" | {{Number table sorting|2018.76}} |- | Villa de Vallecas | align="right" | {{Number table sorting|117501}} | align="right" | {{Number table sorting|5146.72}} |- | Vicálvaro | align="right" | {{Number table sorting|83804}} | align="right" | {{Number table sorting|3526.67}} |- | San Blas-Canillejas | align="right" | {{Number table sorting|161219}} | align="right" | {{Number table sorting|2229.24}} |- | Barajas | align="right" | {{Number table sorting|48646}} | align="right" | {{Number table sorting|4192.28}} |- | '''Kokku''' | align="right" | {{Number table sorting|3339931}} | align="right" | {{Number table sorting|60445.51}} |} <div style="position: relative; font-size:85%"> {{Image label begin|image=Madrid. Distritos.svg|width=500|float=left}} {{Image label small|x=0.942|y=1.57|scale=250|text='''[[Centro (Madrid)|Centro]]'''}} {{Image label small|x=0.942|y=1.7|scale=250|text='''[[Arganzuela]]'''}} {{Image label small|x=1.1|y=1.61|scale=250|text='''[[Retiro (Madrid)|Retiro]]'''}} {{Image label small|x=1.05|y=1.48|scale=250|text='''[[Salamanca (Madrid)|Salamanca]]'''}} {{Image label small|x=1.05|y=1.26|scale=250|text='''[[Chamartín (Madrid)|Chamartín]]'''}} {{Image label small|x=0.95|y=1.30|scale=250|text='''[[Tetuán (Madrid)|Tetuán]]'''}} {{Image label small|x=0.93|y=1.42|scale=250|text='''[[Chamberí]]'''}} {{Image label small|x=0.60|y=0.77|scale=250|text='''[[Fuencarral-El Pardo]]'''}} {{Image label small|x=0.59|y=1.44|scale=250|text='''[[Moncloa-Aravaca]]'''}} {{Image label small|x=0.58|y=1.79|scale=250|text='''[[Latina (Madrid)|Latina]]'''}} {{Image label small|x=0.73|y=1.80|scale=250|text='''[[Carabanchel]]'''}} {{Image label small|x=0.96|y=1.85|scale=250|text='''[[Usera]]'''}} {{Image label small|x=1.11|y=1.79|scale=250|text='''[[Puente de Vallecas]]'''}} {{Image label small|x=1.25|y=1.63|scale=250|text='''[[Moratalaz]]'''}} {{Image label small|x=1.18|y=1.4|scale=250|text='''[[Ciudad Lineal]]'''}} {{Image label small|x=1.26|y=1.09|scale=250|text='''[[Hortaleza]]'''}} {{Image label small|x=0.95|y=2.07|scale=250|text='''[[Villaverde (Madrid)|Villaverde]]'''}} {{Image label small|x=1.32|y=2.02|scale=250|text='''[[Villa de Vallecas]]'''}} {{Image label small|x=1.61|y=1.72|scale=250|text='''[[Vicálvaro]]'''}} {{Image label small|x=1.37|y=1.48|scale=250|text='''[[San Blas (Madrid)|San Blas-Canillejas]]'''}} {{Image label small|x=1.63|y=1.15|scale=250|text='''[[Barajas]]'''}} {{Image label end}} </div> {{clear}} == Majandus == [[Fail:Interior_del_Palacio_de_la_Bolsa,_Madrid,_España,_2017_29.jpg|pisi|Madridi börs]] Pärast 16. sajandil Hispaania pealinnaks saamist oli Madrid pigem [[Tarbimine|tarbimis-]] kui tootmis- või kaubanduskeskus. Majandustegevus oli suunatud suuresti kiiresti kasvava linnaelanikkonna, sealhulgas kuningakoja ja riigivalitsuse varustamisele, samuti [[Pank|pangandusele]] ja [[Kirjastamine|kirjastamisele]]. Suur [[Sekundaarne sektor|tööstussektor]] kujunes välja alles 20. sajandil, mil tööstus laienes ja mitmekesistus, tehes Madridist Hispaania suuruselt teise tööstuslinna. Tänapäeval domineerib linna majanduses siiski üha enam [[Teenindus|teenindussektor]]. Madrid on üks Euroopa tähtsamaid finantskeskusi; selle börs on Euroopa suuruselt kolmas, peamine aktsiaindeks on IBEX 35 ning seal tegutseb ka [[Ladina-Ameerika]] ettevõtete väärtpaberitele suunatud Latibex.{{Sfn|Moreno-Fernández|2020|lk=45}} Madrid on Londoni, Pariisi, Frankfurdi ja Amsterdami järel Euroopa tähtsuselt viies kaubanduskeskus ning maailmas 11. kohal.<ref name="mastercard.com">{{Cite web|url=http://www.mastercard.com/us/company/en/insights/pdfs/2008/MCWW_WCoC-Report_2008.pdf|title=Worldwide Centers of Commerce Index|access-date=3 September 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120504014257/http://www.mastercard.com/us/company/en/insights/pdfs/2008/MCWW_WCoC-Report_2008.pdf|archive-date=4 May 2012}}</ref> === Majandusajalugu === Alates 1561. aastast [[Hispaania koloniaalimpeerium|Hispaania impeeriumi]] pealinnana kasvas Madridi rahvaarv kiiresti. Peamised tegevusalad olid õukonna ümber koondunud administratsioon, pangandus ja väiketootmine, kuid linn oli pigem tarbimis- kui tootmis- või kaubanduskeskus, sest enne raudteede rajamist oli see geograafiliselt isoleeritud.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Pablo-Martí |eesnimi=Federico |perekonnanimi2=Alañón-Pardo |eesnimi2=Ángel |perekonnanimi3=Myro |eesnimi3=Rafael |kuupäev=2022 |pealkiri=The choice of Madrid as the capital of Spain by Philip II in the light of the knowledge of his time: A transport network perspective |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC9200313/ |ajakiri=PloS One |aastakäik=17 |üksiknumber=6 |lehekülg=e0269419 |doi=10.1371/journal.pone.0269419 |issn=1932-6203 |pmc=9200313 |pmid=35704607}}</ref> Alcalá tänaval asuv Hispaania Pank on üks Euroopa vanimaid keskpanku. Asutamisel 1782. aastal kandis see nime San Carlose Pank, 1829. aastal sai sellest San Fernando Pank ja 1856. aastal Hispaania Pank.<ref>{{Cite journal|last=Martín-Aceña|first=Pablo|url=https://www.bde.es/f/webbde/SES/Secciones/Publicaciones/PublicacionesSeriadas/EstudiosHistoriaEconomica/Files/roja73e.pdf|title=The Banco de España, 1782–2017. The history of a central bank|journal=Estudios de Historia Económica|issue=73|page=1|access-date=13 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190605135655/https://www.bde.es/f/webbde/SES/Secciones/Publicaciones/PublicacionesSeriadas/EstudiosHistoriaEconomica/Files/roja73e.pdf|archive-date=5 June 2019|year=2017}}</ref> Madridi börs avati 20. oktoobril 1831.<ref>{{Cite news|url=https://www.eleconomista.es/mercados-cotizaciones/noticias/88939/10/06/Fechas-clave-en-la-historia-de-la-Bolsa-de-Madrid.html|title=Fechas clave en la historia de la Bolsa de Madrid|work=El Economista|date=20 October 2006|access-date=13 September 2019|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20200803164412/https://www.eleconomista.es/mercados-cotizaciones/noticias/88939/10/06/Fechas-clave-en-la-historia-de-la-Bolsa-de-Madrid.html|archive-date=3 August 2020|agency=[[EFE]]}}</ref> Selle peamine aktsiaindeks on IBEX 35. Suurtööstus hakkas arenema alles 20. sajandil, kuid kasvas seejärel kiiresti, eriti 1960. aastate paiku "Hispaania ime" ajal. Linna majandus tugines siis sellistele töötlevatele tööstusharudele nagu [[Mootorsõiduk|mootorsõidukite]], lennukite, kemikaalide, elektroonikaseadmete, ravimite, töödeldud toiduainete, trükiste ja nahktoodete tootmine.<ref name="Overview: Economy">{{Cite news|url=http://www.easyexpat.com/madrid_en/overview_economy.htm|title=Overview: Economy of Madrid|publisher=EasyExpat|date=16 August 2006|access-date=24 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20080830030152/http://www.easyexpat.com/madrid_en/overview_economy.htm|archive-date=30 August 2008}}</ref> Pärast demokraatia taastamist 1970. aastate lõpus on linn jätkanud laienemist. Selle majandus on nüüdseks üks EL-i dünaamilisemaid ja mitmekesisemaid.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reiser |eesnimi=Geoffroy |kuupäev=2025-05-13 |pealkiri=Madrid 2025: The New European Capital of Real Estate Investment |url=https://terretaspain.com/en/investissement-immobilier-madrid-2025/ |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=Terreta Spain |keel=en}}</ref> === Tänapäeva majandus === [[Fail:Distrito_Telefónica_(Madrid)_09.jpg|pisi|{{Keel|es|[[Telefónica]]}} peakorter]] Madrid koondab nii valitsemise (kesk- ja piirkondlik valitsemine, Hispaania ettevõtete peakorterid, [[Rahvusvaheline korporatsioon|rahvusvaheliste ettevõtete]] piirkondlikud peakorterid, [[Rahandus|finantsasutused]]) kui ka teaduse ja innovatsiooniga (17 ülikooli ja üle 30 teaduskeskuse) seotud asutusi. See on üks Euroopa suurimaid ja Hispaania suurim finantskeskus<ref name="Estructura52">{{Cite web|url=http://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCObservEconomico/EstructuraEconomica/ESTRUCTURAECONOMICADELACIUDADDEMADRID.pdf|title=Estructura Económica de la Ciudad de Madrid|publisher=Ayuntamiento de Madrid|access-date=25 January 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20210512033910/http://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCObservEconomico/EstructuraEconomica/ESTRUCTURAECONOMICADELACIUDADDEMADRID.pdf|archive-date=12 May 2021|page=52}}</ref> ning SKP-lt EL-i suuruselt kolmas linnastu.<ref name="Estructura69">{{Cite web|url=http://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCObservEconomico/EstructuraEconomica/ESTRUCTURAECONOMICADELACIUDADDEMADRID.pdf|title=Estructura Económica de la Ciudad de Madrid|publisher=Ayuntamiento de Madrid|access-date=25 January 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20210512033910/http://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCObservEconomico/EstructuraEconomica/ESTRUCTURAECONOMICADELACIUDADDEMADRID.pdf|archive-date=12 May 2021|page=69}}</ref> Suurimad tööandjad on {{Keel|es|[[Telefónica]]}}, [[Iberia]], Prosegur, [[Banco Bilbao Vizcaya Argentaria|BBVA]], Urbaser, Dragados ja FCC.<ref name="Estructura569">{{Cite web|url=http://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCObservEconomico/EstructuraEconomica/ESTRUCTURAECONOMICADELACIUDADDEMADRID.pdf|title=Estructura Económica de la Ciudad de Madrid|publisher=Ayuntamiento de Madrid|access-date=25 January 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20210512033910/http://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCObservEconomico/EstructuraEconomica/ESTRUCTURAECONOMICADELACIUDADDEMADRID.pdf|archive-date=12 May 2021|page=569}}</ref> Madridi majandus põhineb üha enam [[Teenindus|teenindussektoril]]. 2011. aastal moodustasid teenused 85,9%, [[Sekundaarne sektor|tööstus]] 7,9% ja [[Ehitamine|ehitus]] 6,1% lisandväärtusest.<ref name="Estructura51">{{Cite web|url=http://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCObservEconomico/EstructuraEconomica/ESTRUCTURAECONOMICADELACIUDADDEMADRID.pdf|title=Estructura Económica de la Ciudad de Madrid|publisher=Ayuntamiento de Madrid|access-date=25 January 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20210512033910/http://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCObservEconomico/EstructuraEconomica/ESTRUCTURAECONOMICADELACIUDADDEMADRID.pdf|archive-date=12 May 2021|page=51}}</ref> Sellest hoolimata on Madrid jätkuvalt Hispaania tähtsuselt teine tööstuskeskus Barcelona järel, spetsialiseerudes eelkõige kõrgtehnoloogilisele tootmisele. Pärast majanduslangust prognoositi, et teenused ja tööstus taastuvad 2014. aastal ning ehitus 2015. aastal.<ref name="Barometro32">{{Cite web|url=http://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCObservEconomico/BarometroEconomia/2014/tercer%20trimestre/BAROMETRO%20ECONOMIA%2041%20V4.pdf|title=Barómetro de Economía de la Ciudad de Madrid, No. 41|publisher=Madrid City Council|date=October 2014|access-date=25 January 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150128114508/http://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCObservEconomico/BarometroEconomia/2014/tercer%20trimestre/BAROMETRO%20ECONOMIA%2041%20V4.pdf|archive-date=28 January 2015|page=32}}</ref> ==== Teenused ==== [[Fail:Madrid 2012 16 (7250774262).jpg|pisi|Hispaania keskpanga peahoone|vasakul]] Teenused moodustavad linna majandusest 86%. Äriteenused, transport ja side, kinnisvara ning rahandus moodustavad kokku 52% kogu lisandväärtusest.<ref name="Estructura51" /> Praegu laienevad peamiselt kapitali, teabe, kaupade ja inimeste liikumist hõlbustavad teenused, [[teadus- ja arendustegevus]], [[infotehnoloogia]] ning raamatupidamis- ja finantsteenused.<ref name="Estructura242-243">{{Cite web|url=http://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCObservEconomico/EstructuraEconomica/ESTRUCTURAECONOMICADELACIUDADDEMADRID.pdf|title=Estructura Económica de la Ciudad de Madrid|publisher=Ayuntamiento de Madrid|access-date=25 January 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20210512033910/http://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCObservEconomico/EstructuraEconomica/ESTRUCTURAECONOMICADELACIUDADDEMADRID.pdf|archive-date=12 May 2021|pages=242–243}}</ref> Madridi ja selle ümbruse ametiasutused on pööranud suurt tähelepanu logistikataristu arendamisele. Linna tähtsamate logistikakeskuste hulka kuuluvad näiteks Mercamadrid, Madrid-Abroñigali logistikakeskus, Villaverde logistikakeskus ja Vicálvaro logistikakeskus.<ref>{{Cite journal|last=Orjuela Castro|first=Javier Arturo|url=https://revistas.udistrital.edu.co/index.php/Tecnura/article/view/6249/7771|title=Operadores y plataformas logísticas|publisher=[[Francisco José de Caldas District University|Universidad Distrital Francisco José de Caldas]]|journal=Tecnura|volume=8|issue=16|date=2005|access-date=21 June 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210624203220/https://revistas.udistrital.edu.co/index.php/Tecnura/article/view/6249/7771|archive-date=24 June 2021|location=Bogotá|last2=Castro Ocampo|first2=Óscar Fernando|last3=Suspes Bulla|first3=Edwin Andrés|doi=10.14483/22487638.6249|issn=0123-921X}}</ref> Madridis asuvad [[Pank|pangad]] moodustavad 72% Hispaania pangandustegevusest.<ref name="Estructura474">{{Cite web|url=http://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCObservEconomico/EstructuraEconomica/ESTRUCTURAECONOMICADELACIUDADDEMADRID.pdf|title=Estructura Económica de la Ciudad de Madrid|publisher=Ayuntamiento de Madrid|access-date=25 January 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20210512033910/http://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCObservEconomico/EstructuraEconomica/ESTRUCTURAECONOMICADELACIUDADDEMADRID.pdf|archive-date=12 May 2021|page=474}}</ref> Hispaania [[keskpank]] tegutseb Madridis alates 1782. aastast. Aktsia- ja väärtpaberiturud, [[Võlakiri|võlakirjaturud]], [[kindlustus]] ja [[Pensionifond|pensionifondid]] on samuti linna finantssektori olulised osad. === Meedia ja meelelahutus === [[Fail:El Piruli and neighbourhood.jpg|pisi|[[Televisión Española]] uudistetoimetus asub Torrespaña jalamil]] Madridi linnastu on oluline filmi- ja teletootmise keskus, mille sisu levitatakse kogu maailmas. Seda nähakse sageli [[Ladina-Ameerika]] meediaettevõtete väravana Euroopa turule ja samuti Euroopa ettevõtete väravana Ladina-Ameerika turule.<ref>{{Cite web|url=https://www.audiovisual451.com/la-productora-argentina-azteka-films-abrira-oficina-en-madrid-a-finales-de-ano/|title=La productora argentina Azteka Films abrirá oficina en Madrid a finales de año|publisher=Audiovisual451|date=10 September 2019|access-date=25 June 2020|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20200803193437/https://www.audiovisual451.com/la-productora-argentina-azteka-films-abrira-oficina-en-madrid-a-finales-de-ano/|archive-date=3 August 2020}}</ref> Madridis asuvad Radiotelevisión Española (RTVE), Atresmedia, Mediaset España ja Movistar+ peakorterid,<ref>{{Cite web|last=de Pablo|first=Emiliano|url=https://variety.com/2019/film/features/madrid-region-booms-as-an-international-production-hub-1203220657/|title=Madrid Region Booms as an International Production Hub|publisher=Variety|date=20 May 2019|access-date=25 June 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200607183320/https://variety.com/2019/film/features/madrid-region-booms-as-an-international-production-hub-1203220657/|archive-date=7 June 2020}}</ref> [[Netflix|Netflixi]] Madridi tootmiskeskus, [[Mediapro|Mediapro Studio]] ja Viacom International Studios.<ref>{{Cite news|last=Medina|first=Miguel Ángel|url=https://elpais.com/ccaa/2019/09/20/madrid/1568967359_528887.html|title=Cuando Clint Eastwood mataba forajidos en la sierra de Madrid|work=El País|date=21 September 2019|access-date=25 June 2020|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20201208003835/https://elpais.com/ccaa/2019/09/20/madrid/1568967359_528887.html|archive-date=8 December 2020}}</ref><ref>{{Cite web|last=Clover|first=Julian|url=https://www.broadbandtvnews.com/2018/12/05/amazon-chooses-madrid-for-european-production-hub/|title=Amazon chooses Madrid for European production hub|website=www.broadbandtvnews.com|date=5 December 2018|access-date=25 June 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200803123728/https://www.broadbandtvnews.com/2018/12/05/amazon-chooses-madrid-for-european-production-hub/|archive-date=3 August 2020}}</ref><ref>{{Cite web|last=Vicente|first=Adrien|url=https://www.thejakartapost.com/life/2019/07/17/madrid-emerges-as-tv-series-production-hub.html|title=Madrid emerges as TV series production hub|publisher=The Jakarta Post|date=18 July 2019|access-date=25 June 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200803140202/https://www.thejakartapost.com/life/2019/07/17/madrid-emerges-as-tv-series-production-hub.html|archive-date=3 August 2020}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.audiovisual451.com/dazn-abre-en-madrid-un-centro-de-produccion-virtual/|title=DAZN abre en Madrid un centro de producción virtual|publisher=Audiovisual451|date=19 September 2019|access-date=25 June 2020|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20200803161521/https://www.audiovisual451.com/dazn-abre-en-madrid-un-centro-de-produccion-virtual/|archive-date=3 August 2020}}</ref> 2019. aasta seisuga töötas kohalikus filmi- ja televaldkonnas 19 000 inimest, mis moodustas 44% selle valdkonna töötajatest Hispaanias.<ref>{{Cite web|last=Cortés|first=Helena|url=https://www.abc.es/play/series/noticias/abci-espana-nueva-meca-industrial-television-201904070100_noticia.html|title=España, la nueva meca industrial de la televisión|publisher=ABC|date=7 April 2019|access-date=25 June 2020|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20190409161259/https://www.abc.es/play/series/noticias/abci-espana-nueva-meca-industrial-television-201904070100_noticia.html|archive-date=9 April 2019}}</ref> Salamanca linnaosas asuv Torrespaña [[teletorn]] on Hispaania maapealse ringhäälinguvõrgu keskne ja peamine ülekandesõlm. Hispaania [[Rahvusringhääling|rahvusringhäälingu]] RTVE peakorter koos kõigi telekanalite ja veebiteenustega (La 1, La 2, Clan, Teledeporte, 24 Horas, TVE Internacional, Radio Nacional, Radio Exterior ja Radio Clásica) asub Pozuelo de Alarcónis. Atresmedia kontserni (Antena 3, La Sexta, Onda Cero) peakorter asub [[San Sebastián de los Reyes|San Sebastián de los Reyesis]]. Mediaset España (Telecinco, Cuatro) peakorter asub Fuencarral-El Pardo linnaosas. RTVE, Atresmedia ja Mediaseti kanalid moodustavad ligi 80% telekanalite vaadatavusest. Hispaania meediakontserni PRISA (Cadena SER, Los 40 Principales, M80 Radio, Cadena Dial) peakorter asub Madridi kesklinnas [[Gran Vía]] tänaval. 1969. aastal toimus [[Eurovisiooni lauluvõistlus]] Teatro Reali teatrimajas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eurovision 1969 Results: Voting & Points |url=https://eurovisionworld.com/eurovision/1969 |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=Eurovisionworld |keel=en-gb}}</ref> Eurovisiooni fännide seas on Madrid tuntud iga-aastase [[PrePartyES|PrePartyES-i]] poolest, mis on üks suuremaid kohalikke Eurovisiooni eelüritusi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eurovision Spain - PrePartyES 2025 |url=https://pre-party.es/ |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=Eurovision Spain - PrePartyES 2025 |keel=es-ES}}</ref> Esimest korda korraldati PrePartyES 2017. aastal ning ka [[koroonapandeemia]] ajal korraldati üritus digitaalselt. 2026. aastal jäeti üritus ära, tuues põhjuseks Hispaania vastuseisu Iisraeli osalemisele Eurovisiooni lauluvõistlusel.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Farren |eesnimi=Neil |kuupäev=2025-12-06 |pealkiri=🇪🇸 Spain: PreParty ES 2026 Cancelled |url=https://eurovoix.com/2025/12/06/spain-preparty-es-2026-cancelled/ |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> == Kultuur == === Arhitektuur === Madridis on säilinud vähe nii keskaegset (peamiselt Almendra Centralis, sealhulgas San Nicolási ja San Pedro el Viejo kirikutornid, San Jerónimo el Reali kirik ja piiskopi kabel) kui ka renessanssarhitektuuri (välja arvatud Segovia sild ja Las Descalzas Realesi klooster). [[Fail:Plaza_Mayor_de_Madrid_-_01.jpg|pisi|16. sajandil ehitatud Plaza Mayor]] Felipe II viis 1561. aastal oma õukonna Madridi ja muutis linna pealinnaks. Varasel Habsburgide perioodil jõudsid sinna Euroopa mõjud, mida on nimetatud "Austria stiiliks"; selles põimusid Austria, Itaalia, Hollandi ja Hispaania mõjud, peegeldades Habsburgide rahvusvahelist ülemvõimu.<ref>{{Cite book|last=Escobar|first=Jesús<!-- |pages=50–65-->|year=2007|title=Arquitectura y espacio urbano en Madrid en los siglos XVII y XVIII|publisher=[[Ayuntamiento de Madrid]]|page=54|access-date=5 February 2020|url=https://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/MuseosMunicipales/MuseoDeHistoriaDeMadrid/EspecialInformativo/05_Publicaciones/ConferenciasArquitectura/conferenciasarquitectura2.pdf|chapter=Arquitectura y urbanismo en el Madrid del siglo XVII: proceso, adorno y experiencia|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418092352/https://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/MuseosMunicipales/MuseoDeHistoriaDeMadrid/EspecialInformativo/05_Publicaciones/ConferenciasArquitectura/conferenciasarquitectura2.pdf|archive-date=18 April 2021}}</ref> 16. sajandi teisel poolel toodi Kesk-Euroopast Hispaaniasse teravatipuliste kiltkivist [[Tornikiiver|tornikiivrite]] kasutamine, millega krooniti näiteks kirikutorne,<ref>{{Cite book|last=Estepa Gómez|first=Raimundo|year=2015|title=Chapiteles del siglo XVI al XVIII en Madrid y su entorno: sus armaduras de madera|publisher=[[Universidad Politécnica de Madrid]]|location=Madrid|page=4|access-date=4 February 2020|url=http://oa.upm.es/43387/1/RAIMUNDO_ESTEPA_GOMEZ_01.pdf|archive-url=https://web.archive.org/web/20200204233859/http://oa.upm.es/43387/1/RAIMUNDO_ESTEPA_GOMEZ_01.pdf|archive-date=4 February 2020}}</ref> mistõttu said kiltkivist tornikiivrid ja katused tollasele Madridi arhitektuurile iseloomulikuks.<ref name="lib">{{Cite web|url=https://www.edicioneslalibreria.es/arquitectura-en-el-madrid-de-los-austrias/|title=Arquitectura en el Madrid de los Austrias|publisher=Ediciones La Librería|date=18 January 2016|access-date=4 February 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200204235404/https://www.edicioneslalibreria.es/arquitectura-en-el-madrid-de-los-austrias/|archive-date=4 February 2020}}</ref> 17. sajandi algul rajatud silmapaistvatest hoonetest (Uceda hertsogi palee (1610), La Encarnacióni klooster (1611–1616), Plaza Mayor (1617–1619) ja Santa Cruzi paleena tuntud Cárcel de Corte (1629–1641)) enamikku seostatakse Juan Gómez de Moraga.{{Sfn|Blasco Esquivias|2016|lk=280}} 17. sajandil ehitati ka endine raekoda Casa de la Villa.{{Sfn|Escobar|2007|lkd=60–63}} Madridi Colegio Imperiali kiriku kuplit jäljendati kogu Hispaanias. Pedro de Ribera tõi Madridi churrigueresque-arhitektuuri (Cuartel del Conde-Duque, Montserrati kirik ja [[Toledo sild]]). [[Fail:Palacio_Real_Jardines.jpg|vasakul|pisi|18. sajandil ehitatud [[Madridi kuningapalee]]]] Bourbonide valitsemisaeg 18. sajandil tähistas Madridis uut ajajärku. [[Felipe V]] püüdis ellu viia Felipe II visiooni Madridist, lastes ehitada prantsuse maitsele vastava palee ning San Migueli basiilika ja Santa Bárbara kiriku. [[Carlos III]] kaunistas linna ja püüdis muuta Madridi üheks Euroopa suureks pealinnaks. Tema eestvõttel rajati Prado muuseum (algselt kavandatud loodusmuuseumina), Puerta de Alcalá, kuninglik observatoorium, San Francisco el Grande basiilika, Puerta del Solis asuv Casa de Correos, Real Casa de la Aduana ja üldhaigla, kus nüüd asuvad Reina Sofía muuseum ja kuninglik konservatoorium. Aedadega ümbritsetud ja neoklassitsistlike kujudega ehitud Paseo del Prado ilmestab hästi tollast linnaplaneerimist. Berwicki hertsog lasi ehitada Liria palee. 19. sajandi alguses ehitati Kuninglik teater, [[Hispaania rahvusraamatukogu|Hispaania Rahvusraamatukogu]], senati palee ja kongressihoone; arhitektuurilist arengut pidurdasid [[poolsaare sõda]], asekuningriikide kaotus Ameerikas ja riigipöörded. Segovia viadukt ühendas kuningliku Alcázari linna lõunaosaga. [[Fail:Estatua_de_Atenea_-_Círculo_de_Bellas_Artes_(Madrid).jpg|pisi|Círculo de Bellas Artes]] 19. sajandi keskpaigast kuni kodusõjani Madrid moderniseerus, rajati uusi linnaosi ja monumente. Laienemine toimus Castro plaani alusel, mille tulemusel kujunesid Salamanca, Argüellese ja Chamberí linnaosad. Arturo Soria töötas välja lineaarlinna idee ja rajas esimesed kilomeetrid teest, mis nüüd kannab tema nime. [[Gran Vía]] ehitati eri stiilides (prantsuse, eklektiline, art deco ja ekspressionistlik). Juugendstiil ehk ''modernismo'' kujunes Madridis välja sajandivahetusel käsikäes selle levikuga mujal Euroopas, sealhulgas [[Barcelona|Barcelonas]] ja [[Valencia|Valencias]]. Antonio Palacios projekteeris mitmeid [[Viini Setsessioon|Viini setsessioonist]] inspireeritud hooneid nagu Cibelesi palee, Círculo de Bellas Artes ja Río de la Plata pank (praegu Instituto Cervantes). Tähelepanuväärsed on ka Hispaania Pank, neogooti stiilis [[Santa María la Real de la Almudena katedraal|Almudena katedraal]], Atocha jaam ja katalaani juugendstiilis Longoria palee. Rajati ka Las Ventase härjavõitlusareen ja San Migueli turg. [[Fail:Edificio_España_-_05.jpg|vasakul|pisi|[[Edificio España]]]] Pärast Hispaania kodusõja lõpu järel toimunud Franco võimuletulekut arhitektuur muutus: ratsionalism hüljati, eklektitsismist hoolimata naasti üldjoontes üsna "vanamoodsa" arhitektuurikeele juurde, et muuta Madrid "surematu Hispaania" vääriliseks pealinnaks.<ref name="torrus">{{Cite web|last=Torrús|first=Alejandro|url=https://www.publico.es/politica/huella-del-fascismo-patrio-arquitectura.html|title=La huella del fascismo patrio en la arquitectura de Madrid|website=[[Público (Spain)|Público]]|date=13 January 2017|access-date=6 February 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200206032108/https://www.publico.es/politica/huella-del-fascismo-patrio-arquitectura.html|archive-date=6 February 2020}}</ref> Selle perioodi tuntumad näited on õhuministeeriumi hoone (herreriaanliku taassünni näide) ja [[Edificio España]], mida esitleti selle avamisel 1953. aastal Euroopa kõrgeima hoonena.<ref>{{Cite web|last=Méndez|first=Julián|url=https://www.hoy.es/v/20110223/sociedad/simbolo-centro-madrid-20110223.html|title=Un símbolo en el centro de Madrid|website=Hoy|date=23 February 2011|access-date=6 February 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20220521054401/https://www.hoy.es/v/20110223/sociedad/simbolo-centro-madrid-20110223.html|archive-date=21 May 2022}}</ref><ref name="torrus" /> Paljudele selle aja hoonetele on iseloomulik tellise ja kivi ühendatud kasutus fassaadidel.<ref name="torrus" /> Casa Sindical tähistas murdepunkti, taastades esimese hoonena sideme ratsionalismiga, kuigi see modernsuse juurde naasmine toimus itaalia fašistlikku arhitektuuri jäljendades.<ref name="torrus" /> 20. sajandi lõpus, Hispaania majanduse arenedes, ehitati pilvelõhkujaid nagu Torre Picasso, Torres Blancas ja Torre BBVA ning Euroopa värav. 2000. aastatel ehitati Cuatro Torrese äripiirkonna moodustavad Hispaania neli kõrgeimat pilvelõhkujat.<ref>{{Cite news|url=https://elpais.com/diario/2007/08/12/negocio/1186923803_850215.html/|title=La altura sí importa|work=Architecture|access-date=18 September 2018|language=ES|archive-url=https://web.archive.org/web/20170417011639/http://elpais.com/diario/2007/08/12/negocio/1186923803_850215.html|archive-date=17 April 2017}}</ref> 2006. aastal avatud ja mitmeid arhitektuuriauhindu pälvinud [[Madridi Barajase Adolfo Suáreze lennujaam|Madridi-Barajase lennujaama]] 4. terminal on üks maailma suurimaid terminalialasid.<ref>{{Cite news|url=http://www.airport-technology.com/projects/madrid-barajas-airport/|title=Madrid Barajas International Airport (MAD/LEMD) – Airport Technology|work=Airport Technology|access-date=27 March 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180328041403/http://www.airport-technology.com/projects/madrid-barajas-airport/|archive-date=28 March 2018}}</ref> === Muuseumid ja kultuurikeskused === [[Fail:Las_Meninas,_by_Diego_Velázquez,_from_Prado_in_Google_Earth.jpg|pisi|[[Las Meninas|Õuedaamid]], [[Diego Velázquez]] (1656), [[Prado muuseum]]]] Madrid on üks Euroopa tähtsamaid muuseumilinnu. Tuntuim on Paseo del Prado äärne Kunsti Kuldne Kolmnurk, mis hõlmab kolme suurt kunstimuuseumi: [[Prado muuseum|Prado]], Reina Sofía ja Thyssen-Bornemisza. Prado muuseum (Museo del Prado) on muuseum ja kunstigalerii, kus asub üks maailma parimaid Euroopa kunsti kogusid, hõlmates ajavahemikku 12. sajandist 19. sajandi alguseni ning tuginedes endisele Hispaania kuninglikule kollektsioonile. Seal on parimad [[Francisco de Goya|Goya]], [[Diego Velázquez|Velázquezi]], [[El Greco]], [[Peter Paul Rubens|Rubensi]], [[Tizian|Titiani]], [[Hieronymus Bosch|Hieronymus Boschi]], [[Jusepe de Ribera|José de Ribera]] ja [[Joachim Patinir|Patiniri]] teoste kogud, samuti [[Rogier van der Weyden|Rogier van der Weydeni]], [[Raffael|Raffaeli]], [[Tintoretto]], [[Paolo Veronese|Veronese]], [[Michelangelo Caravaggio|Caravaggio]], [[Anthonis van Dyck|Van Dycki]], [[Albrecht Dürer|Albrecht Düreri]], [[Claude Lorrain|Claude Lorraini]], [[Bartolomé Esteban Murillo|Murillo]] ja [[Francisco de Zurbarán|Zurbaráni]] teoseid. Muuseumis eksponeeritud silmapaistvamad teosed on [[Las Meninas|"Õuedaamid"]], "Riietatud maja", [[Alasti maja|"Alasti maja"]], [[Maiste naudingute aed|"Maiste naudingute aed"]], "Immacolata Concezione" ja "Parise otsus".[[Fail:Edificio_Sabatini._Museo_Nacional_Centro_de_Arte_Reina_Sofía.jpg|vasakul|pisi|Reina Sofía kunstimuuseum]] Reina Sofía kunstimuuseum (Museo Nacional Centro de Arte Reina Sofía; MNCARS) on Madridi 20. sajandi kunsti rahvusmuuseum. Peamiselt Hispaania kunstile pühendatud muuseumis on tähelepanuväärsed [[Pablo Picasso]] 1937. aasta sõjavastane meistriteos "Guernica" ja Hispaania 20. sajandi suurimate kunstnike ([[Salvador Dalí]], [[Joan Miró]], Picasso, [[Juan Gris]] ja Julio González) teosed. Muuseumis on ka tasuta kunstiraamatukogu.<ref>{{Cite web|url=http://www.museoreinasofia.es/index_en.html|title=Museo Reina Sofía (MNCARS), official English webpage|publisher=Museoreinasofia.es|access-date=3 January 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20130101193754/http://www.museoreinasofia.es/index_en.html|archive-date=1 January 2013}}</ref> Thyssen-Bornemisza muuseum (Museo Thyssen-Bornemisza) täiendab teiste muuseumide kogudes olevaid ajaloolisi lünki: Prado puhul hõlmab see Itaalia vararenessansi teoseid ning inglise, hollandi ja saksa koolkondade teoseid, Reina Sofía puhul impressioniste, ekspressioniste ning 20. sajandi teise poole Euroopa ja Ameerika maalikunsti. Muuseumi kollektsiooni, mis oli kunagi Briti kuningliku kollektsiooni järel maailma suuruselt teine erakogu,<ref name="nyt-obit">{{Cite news|last=Kandell|first=Jonathan|url=https://www.nytimes.com/2002/04/28/nyregion/baron-thyssen-bornemisza-industrialist-who-built-fabled-art-collection-dies-81.html|title=Baron Thyssen-Bornemisza, Industrialist Who Built Fabled Art Collection, Dies at 81|work=The New York Times|date=28 April 2002|access-date=24 May 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20211008073342/https://www.nytimes.com/2002/04/28/nyregion/baron-thyssen-bornemisza-industrialist-who-built-fabled-art-collection-dies-81.html?pagewanted=all|archive-date=8 October 2021|issn=0362-4331}}</ref> kuulub üle 1600 maali.<ref>{{Cite web|url=http://www.museothyssen.org/en/thyssen/home|title=Thyssen-Bornemisza Museum (English)|website=Museo Nacional Thyssen-Bornemisza|access-date=21 April 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110425021304/http://www.museothyssen.org/en/thyssen/home|archive-date=25 April 2011}}</ref> Madridi arheoloogiamuuseum (Museo Arqueológico Nacional) eksponeerib kolmel korrusel [[Esiaeg|eelajaloost]] kuni 19. sajandini pärinevaid arheoloogilisi leide, sealhulgas Rooma mosaiike, Kreeka keraamikat, islami ja romaani kunsti. Muuseumi tuntuim eksponaat on 4. sajandist eKr pärinev Elche daam. Teised olulisemad eksponaadid on Baza daam, Cerro de los Santose daam, Ibiza daam, Balazote ''bicha'', Guarrazari aare, Zamora ''pyxis'', Pozo Moro mausoleum ja Napieri arvutuspulgad. Lisaks on muuseumis [[Altamira|Altamira koopa]] polükroomsete maalingute reproduktsioon. [[Madridi kuningapalee]] on luksuslike ruumidega hiiglaslik hoone, kus asuvad rikkalikud turviste ja relvade kollektsioonid ning maailma suurim [[Antonio Stradivari|Stradivariuste]] kogu.<ref>{{Cite web|url=http://www.patrimonionacional.es/Home/Palacios-Reales/Palacio-Real-de-Madrid.aspx|title=Patrimonio Nacional – Palacio Real de Madrid|access-date=26 February 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20130112062553/http://www.patrimonionacional.es/Home/Palacios-Reales/Palacio-Real-de-Madrid.aspx|archive-date=12 January 2013}}</ref> Kuninglike kogude galeriis (Museo de las Colecciones Reales) asuvad rahvusliku pärandi ameti (Patrimonio Nacional) kuninglike kogude silmapaistvaimad esemed.<ref>{{Cite journal|last=Riaño|first=Peio H.|url=https://elpais.com/cultura/2019/11/05/actualidad/1572958083_830062.html|title=Patrimonio Nacional invierte 900.000 euros en apuntalar las Colecciones Reales|journal=[[El País]]|date=5 November 2019|access-date=3 February 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200309142458/https://elpais.com/cultura/2019/11/05/actualidad/1572958083_830062.html|archive-date=9 March 2020}}</ref> [[Fail:Museo_de_América_(Madrid)_03.jpg|pisi|Ameerika muuseum]] Ameerika muuseum (Museo de América) on riiklik muuseum, kus hoitakse [[Ameerika|Ameerikast]] pärit kunsti-, arheoloogia- ja etnograafiakogusid [[Paleoliitikum|paleoliitikumist]] kuni tänapäevani.<ref name="museodeamerica1">{{Cite web|url=http://museodeamerica.mcu.es|title=Museo de América|publisher=Museodeamerica.mcu.es|access-date=1 June 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110527225221/http://museodeamerica.mcu.es/|archive-date=27 May 2011}}</ref> Teised tähelepanuväärsed muuseumid on Hispaania rahvuslik loodusloomuuseum,<ref name="autogenerated2">{{Cite web|url=http://www.mncn.csic.es/|title=Portada|publisher=MNCN|date=27 May 2011|access-date=2 June 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110702004618/http://www.mncn.csic.es/|archive-date=2 July 2011}}</ref> mereväemuuseum,<ref>{{Cite web|url=http://www.armada.mde.es/ArmadaPortal/page/Portal/ArmadaEspannola/ciencia_museo/prefLang_es/|title=INICIO MUSEO NAVAL MADRID – Museo Naval – Armada Española – Ministerio de Defensa – Gobierno de España|publisher=Armada.mde.es|access-date=3 January 2013|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20150422061454/http://www.armada.mde.es/ArmadaPortal/page/Portal/ArmadaEspannola/ciencia_museo/prefLang_es/|archive-date=22 April 2015}}</ref> Las Descalzas Realesi klooster (kus on palju renessansi- ja barokikunsti teoseid ning Rubensi maalidest inspireeritud Brüsseli gobelääne),<ref name="patrimonionacional1">{{Cite web|url=http://www.patrimonionacional.es/Home/Monasterios-y-Conventos/Monasterio-de-las-Descalzas-Reales.aspx|title=Patrimonio Nacional – Monasterio de las Descalzas Reales|publisher=Patrimonionacional.es|access-date=14 April 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110414211231/http://www.patrimonionacional.es/Home/Monasterios-y-Conventos/Monasterio-de-las-Descalzas-Reales.aspx|archive-date=14 April 2011}}</ref> Lázaro Galdiano muuseum (mille kogud keskenduvad tarbekunstile ja mille relvakollektsiooni kuulub paavst [[Innocentius VIII]] mõõk)<ref name="autogenerated3">{{Cite web|url=http://www.flg.es/museo/museo.htm|title=Fundación Lázaro Galdiano museum website|publisher=Flg.es|access-date=14 April 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110702090440/http://flg.es/museo/museo.htm|archive-date=2 July 2011}}</ref> ja riiklik tarbekunstimuuseum.<ref>{{Cite web|url=http://mnartesdecorativas.mcu.es|title=Museo de Artes Decorativas|publisher=Mnartesdecorativas.mcu.es|access-date=1 June 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20130425114741/http://mnartesdecorativas.mcu.es/|archive-date=25 April 2013}}</ref> === Kirjandus === [[Fail:BNE - panoramio.jpg|vasakul|pisi|Hispaania rahvusraamatukogu]] Madrid on olnud üks hispaania kirjanduse suuri keskusi. Linnas sündisid mõned Hispaania kuldajastu silmapaistvaimad kirjanikud, sealhulgas hispaania teatrit uuendanud [[Lope de Vega]] ("Fuenteovejuna" ja "Koer sõimes" autor) ja [[Pedro Calderón de la Barca|Calderón de la Barca]] ("[[Elu on unenägu]]" autor), omaaegset Hispaania ühiskonda kritiseerinud [[Francisco de Quevedo]] (romaani "El Buscón" autor) ning [[Don Juan|Don Juani]] tegelaskuju loonud Tirso de Molina. [[Miguel de Cervantes|Cervantes]] ja [[Luis de Góngora|Góngora]] elasid samuti Madridis, kuid ei sündinud seal. Lope de Vega, Quevedo, Góngora ja Cervantese Madridi kodud (kõik Barrio de las Letrasis ehk Kirjanduskvartalis) on endiselt alles. Hilisematel sajanditel Madridis sündinud kirjanike hulka kuuluvad Leandro Fernández de Moratín, Mariano José de Larra, [[José Echegaray y Eizaguirre]] ([[Nobeli kirjandusauhind]]), [[Ramón Gómez de la Serna]], Dámaso Alonso, Enrique Jardiel Poncela ja Pedro Salinas. Madridis asuv Hispaania Kuninglik Akadeemia ehk Hispaania Keele Kuninglik Akadeemia vastutab hispaania keele normimise eest<ref>{{Cite web|url=http://noticias.juridicas.com/base_datos/Admin/rd1109-1993.html|title=Real Decreto 1109/1993, de 9 de julio, por el que se aprueba los Estatutos de la Real Academia Española|publisher=Noticias.juridicas.com|website=Noticias Jurídicas|date=21 January 2011|access-date=14 April 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20120325091954/http://noticias.juridicas.com/base_datos/Admin/rd1109-1993.html|archive-date=25 March 2012}}</ref> ning koostab, avaldab ja ajakohastab vastavaid autoriteetseid teatmeteoseid. Akadeemia moto väljendab selle eesmärki: keelt puhastada, kinnistada ja kaunistada ("''Limpia, fija y da resplendor''"). Madridis asub ka Cervantese Instituut, mille ülesanne on [[Hispaania keel|hispaania keele]] edendamine ja õpetamine ning [[Hispaania]] ja hispaaniakeelse Ameerika kultuuri levitamine. [[Hispaania rahvusraamatukogu|Hispaania Rahvusraamatukogu]] on Hispaania suurim avalik raamatukogu. Selle kogus on üle 26 000 000 säiliku, sealhulgas 15 000 000 raamatut ja muud trükist, 30 000 käsikirja, 143 000 ajalehte ja perioodikaväljaannet, 4 500 000 graafilist materjali, 510 000 nooditrükist, 500 000 kaarti, 600 000 helisalvestist, 90 000 audiovisuaalteavikut, 90 000 elektroonilist dokumenti ja üle 500 000 mikroformaadi.<ref>{{Cite web|last=España|first=Biblioteca Nacional de|url=https://www.bne.es/es/Colecciones/|title=Colecciones|website=bne.es|date=21 May 2013|access-date=24 February 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110309041548/http://www.bne.es/es/Colecciones|archive-date=9 March 2011}}</ref>  === Ööelu === [[Fail:Madrid (28228858839).jpg|pisi|Ööelu Centro linnaosas]] Elava ööelu poolest tuntud Madrid on rahvusvaheline mitmekesise ööelu keskus, kus leidub tapase-, kokteili- ja tantsu[[Baar|baare]], [[Ööklubi|ööklubisid]], džassisalonge, elava muusika esinemispaiku ja flamenkoteatreid.<ref>{{Cite web|url=https://www.nationalgeographic.co.uk/travel/2020/02/real-city-never-sleeps-discovering-nightlife-madrid|title=The real city that never sleeps: discovering nightlife in Madrid|publisher=National Geographic|date=17 February 2021|access-date=14 February 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220206081239/https://www.nationalgeographic.co.uk/travel/2020/02/real-city-never-sleeps-discovering-nightlife-madrid|archive-date=6 February 2022}}</ref><ref name="cnn">{{Cite web|last=Benavides Canepa|first=Jessica|url=https://edition.cnn.com/travel/article/madrid-after-dark/index.html|title=Madrid after dark: How to go out like the locals|website=[[cnn.com]]|date=13 July 2017|access-date=4 February 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200204013703/https://edition.cnn.com/travel/article/madrid-after-dark/index.html|archive-date=4 February 2020}}</ref> Silmapaistvamad piirkonnad on Plaza de Santa Ana, Malasaña ja La Latina (eriti Cava Baja lähedal).<ref name="cnn" /> Enamik asutusi elavneb alates kella 1.30-st ja jääb avatuks vähemalt kella kuueni hommikul.<ref name="cnn" /> === Boheemlaskultuur === Madridi alternatiiv- ja etenduskunsti paigad asuvad enamasti kesklinnas, sealhulgas Ópera, Antón Martíni, Chueca ja Malasaña piirkonnas. Linnas toimub ka mitu festivali, nende hulgas alternatiivkunsti festival ja alternatiivse teatriskeene festival.<ref>{{Cite web|url=http://www.directline-citybreaks.co.uk/Madrid%20Things%20To%20Do|title=Things to do in Madrid – Popular sightseeing activities & things to do in Madrid|website=Directline-citybreaks.co.uk|access-date=14 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100608204736/http://www.directline-citybreaks.co.uk/Madrid%20Things%20To%20Do|archive-date=8 June 2010}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://escenacontemporanea.com/2011/|title=11 Festival Escena Contemporánea|publisher=Escenacontemporanea.com|access-date=14 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20101219150444/http://escenacontemporanea.com/2011/|archive-date=19 December 2010}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.nileguide.com/destination/madrid/things-to-do/festival-alternativo-de-las-artes-escenicas/369837|title=Festival Alternativo de las Artes Escénicas, Madrid, Spain – Things to Do Reviews|publisher=NileGuide.com|access-date=14 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20110714183225/http://www.nileguide.com/destination/madrid/things-to-do/festival-alternativo-de-las-artes-escenicas/369837|archive-date=14 July 2011}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.elmundo.es/elmundo/2009/02/14/cultura/1234614472.html|title=Art Madrid ¿Alternativo o complementario a ARCO?|website=El Mundo|access-date=27 August 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20141217063100/http://www.elmundo.es/elmundo/2009/02/14/cultura/1234614472.html|archive-date=17 December 2014}}</ref>[[Fail:Palco_TeatroReal.jpg|vasakul|pisi|Teatro Real]] === Klassikaline muusika ja ooper === [[Madridi Rahvuslik Muusikaauditoorium]] on peamine klassikalise muusika kontserdipaik Madridis. See on Hispaania Rahvusorkestri ja Chamartíni sümfooniaorkestri kodu,<ref name="Orquesta Sinfónica Chamartín-Historia (in Spanish)">{{Cite web|url=http://www.oschamartin.org/fosc/index.php?option=com_content&task=view&id=12&Itemid=35|title=Orquesta Sinfónica Chamartín-Historia (in Spanish)|publisher=Orquesta Sinfónica Chamartín|date=20 February 2008|access-date=28 August 2008|archive-url=https://web.archive.org/web/20130514071357/http://www.oschamartin.org/fosc/index.php?option=com_content&task=view&id=12&Itemid=35|archive-date=14 May 2013}}</ref> Madridi autonoomse piirkonna orkestri ja Madridi sümfooniaorkestri kontserdipaik ning peamine Madridis ringreisil esinevate orkestrite esinemispaik. [[Madridi Kuninglik Ooperiteater]] (Teatro Real) on Madridi peamine [[ooperimaja]]. See asub [[Madridi kuningapalee|kuningapalee]] vastas ja selle residentorkester on Madridi sümfooniaorkester.<ref>{{Cite web|url=http://www.timeout.com/madrid/music/venue/13686/teatro-real|title=Teatro Real (Timeout Madrid)|access-date=31 January 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20090905063729/http://www.timeout.com/madrid/music/venue/13686/teatro-real|archive-date=5 September 2009}}</ref> Teater toob aastas lavale umbes 17 ooperit (nii oma lavastusi kui ka koostöös teiste suurte Euroopa ooperiteatritega valminud produtsioone), samuti kaks või kolm suurt balletilavastust ja mitu soolo- ja kammerkontserti. Teiste oluliste kultuuripaikade seas on ka [[Teatro de la Zarzuela]], mis on spetsialiseerunud hispaania muusikateatrile [[zarzuela]]le. See ühendab ooperi, opereti ja rahvamuusika elemente ning on oluline keskus selle traditsioonilise žanri säilitamisel ja esitamisel. === Pidustused ja festivalid === ==== San Isidro ==== [[Fail:Madrid - Fiestas de San Isidro - 20070515-45.jpg|pisi|San Isidro pidustused ''pradera''<nowiki/>'l 2007. aastal]] Kohalikest pidustustest on tähtsaim 15. mail tähistatav Madridi kaitsepühaku Püha Isidori (San Isidro Labrador) päev, mis on [[riigipüha]]. Pärimuse kohaselt oli Isidor 11. sajandi lõpul Madridis sündinud põllutööline ja kaevukaevaja, kes elas vaga elu ja kelle surnukeha leiti väidetavalt 1212. aastal kõdunematuna. Kui Madridist sai pealinn, asus linnavalitsus edendama tema pühakuks kuulutamist; protsess algas 1562. aastal.<ref>{{Cite journal|last=Zozaya|first=Leonor|url=http://www.tiemposmodernos.org/tm3/index.php/tm/article/view/260|title=Construcciones para una canonización: reflexiones sobre los lugares de memoria y de culto en honor a San Isidro Labrador|journal=Revista electrónica de Historia Moderna|volume=7|issue=22|date=30 June 2011|access-date=3 February 2020|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20200203073438/http://www.tiemposmodernos.org/tm3/index.php/tm/article/view/260|archive-date=3 February 2020|issn=1699-7778}}</ref> Isidor kuulutati õndsaks 1619. aastal ja tema tähtpäevaks määrati 15. mai, pühakuks kuulutati ta lõplikult 1622. aastal.<ref>{{Cite web|url=https://www.lasexta.com/noticias/cultura/que-celebra-san-isidro-mayo-madrid_2017051559196c670cf2a1da4832e162.html|title=¿Por qué se celebra San Isidro el 15 de mayo?|website=[[La Sexta]]|date=15 May 2017|access-date=3 February 2020|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20200203071935/https://www.lasexta.com/noticias/cultura/que-celebra-san-isidro-mayo-madrid_2017051559196c670cf2a1da4832e162.html|archive-date=3 February 2020}}</ref> ==== Muu ==== Välismaalased on Madridi [[Karneval|karnevali]] sageli pidanud "traditsioonituks",<ref name="alpuente" /> kuid see oli Madridis populaarne juba 16. sajandil. Franco diktatuuri ajal oli karneval ametlikult keelatud ja pidustused said tugeva tagasilöögi,<ref name="alpuente">{{Cite news|last=Alpuente|first=Moncho|url=https://elpais.com/diario/2002/02/13/madrid/1013603055_850215.html|title=Tradición|work=[[El País]]|date=13 February 2002|access-date=3 February 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200203071936/https://elpais.com/diario/2002/02/13/madrid/1013603055_850215.html|archive-date=3 February 2020|author-link=Moncho Alpuente}}</ref><ref>{{Cite web|last=Cruz|first=Luis de la|url=https://somosmalasana.eldiario.es/pequena-historia-del-carnaval-madrileno/|title=Pequeña historia del carnaval madrileño {{!}} Somos Malasaña|website=somosmalasana.eldiario.es|date=6 March 2011|access-date=3 February 2020|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20200203071936/https://somosmalasana.eldiario.es/pequena-historia-del-carnaval-madrileno/|archive-date=3 February 2020}}</ref> kuid hiljem on see järk-järgult taastunud.[[Fail:Plaza_de_Toros_de_Las_Ventas_(Madrid)_04_modified.jpg|vasakul|pisi|Vaade Madridi Las Ventase härjavõitlusareenile [[:en:Calle_de_Alcalá|Alcalá]] tänavalt]] === Härjavõitlus === Madridis asub 1929. aastal avatud neomudéjari stiilis Hispaania suurim (ligi 25 000 istekohaga) härjavõitlusareen Las Ventas, mida peetakse üheks maailma [[Härjavõitlus|härjavõitluse]] keskuseks. San Isidro pidustuste ajal mai keskpaigast juuni alguseni toimuvad härjavõitlused iga päev, ülejäänud hooajal (märtsist oktoobrini) aga igal pühapäeval ja riigipühal. Väljaspool härjavõitlushooaega toimuvad Las Ventases ka kontserdid ja muud üritused. Härjavõitluse ümber käivad Madridis suured vaidlused.<ref>{{Cite web|url=http://www.theguardian.com/world/2016/sep/11/thousands-rally-in-madrid-to-demand-an-end-to-bullfighting|title=Thousands rally in Madrid to demand an end to bullfighting|website=the Guardian|date=11 September 2016|access-date=21 October 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20221021000516/https://www.theguardian.com/world/2016/sep/11/thousands-rally-in-madrid-to-demand-an-end-to-bullfighting|archive-date=21 October 2022}}</ref> === Sport === ==== Jalgpall ==== [[Fail:Torres_running_at_goal_-_CdR_-_RM_v_ATL.jpg|pisi|Madridi derbi [[Santiago Bernabéu staadion|Santiago Bernabéu staadionil]] 2015. aasta jaanuaris]] [[Santiago Bernabéu staadion|Santiago Bernabéu staadionil]] peab kodumänge 1902. aastal asutatud [[Madridi Real|Real Madrid]], mis on üks maailma toetatumaid jalgpallimeeskondi, maailma väärtuselt viies spordiklubi, Hispaania edukaim jalgpalliklubi (104 ametlikku tiitlit, sealhulgas rekordilised 15 [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite liiga]] karikat ja 36 [[Primera División|La Liga]] tiitlit) ja 20. sajandi parimaks klubiks valitud klubi. Klubi fänne nimetatakse ''madridista''<nowiki/>'deks või ''merengue''<nowiki/>'deks.<ref>{{Cite web|url=https://www.fourfourtwo.com/features/why-everything-you-know-about-madrid-derby-might-be-wrong|title=Why everything you know about the Madrid derby might be wrong|website=FourFourTwo|date=7 January 2015|access-date=13 April 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20150213232812/https://www.fourfourtwo.com/features/why-everything-you-know-about-madrid-derby-might-be-wrong|archive-date=13 February 2015}}</ref> Metropolitano staadionil peab kodumänge 1903. aastal asutatud [[Madridi Atlético|Atlético Madrid]], mis on üks Euroopa tippklubisid (kolm [[UEFA Euroopa Liiga|Euroopa liiga]] tiitlit, 11 La Liga tiitlit, 10 [[Copa del Rey]] karikat, kolm Meistrite liiga finaali). Klubil on Hispaania suuruselt kolmas toetajaskond ja selle fänne nimetatakse ''atlético''<nowiki/>'deks või ''colchonero''<nowiki/>'deks.<ref>{{Cite web|url=http://www.goal.com/en/news/722/la-liga/2016/05/24/23876092/madridista-or-colchonero-fans-discuss-support-of-real-madrid|title=Madridista or Colchonero?, reference to the team's jersey colours|website=goal.com|access-date=12 July 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20171015201929/http://www.goal.com/en/news/722/la-liga/2016/05/24/23876092/madridista-or-colchonero-fans-discuss-support-of-real-madrid|archive-date=15 October 2017}}</ref> Madridis on peetud viis Euroopa karika / Meistrite liiga finaali: neli Santiago Bernabéul ja 2019. aasta finaal Metropolitano staadionil. Santiago Bernabéul peeti ka 1964. aasta Euroopa meistrivõistluste finaal, mille [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] võitis, ja 1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste finaal. [[Fail:Final_del_Campeonato_del_Mundo_de_Baloncesto_2014_en_Madrid.jpg|vasakul|pisi|2014. aasta korvpalli MM-i finaal Madridi Spordipalees]] ==== Korvpall ==== 1931. aastal asutatud Madridi Real Baloncesto peab oma kodumänge Madridi Spordipalees (Palacio de Deportes), mängib [[Liga ACB|Liga ACB-s]] ja on sarnaselt jalgpallimeeskonnaga Euroopa edukaim, olles võitnud rekordilised 11 [[Euroliiga]] tiitlit ning kodumaal rekordilised 36 liigatiitlit ja 28 korda Copa del Rey. Madridis on peetud kuus Euroopa karika / Euroliiga finaali, neist kaks viimast Madridi Spordipalees. Seal peeti ka 1986. ja [[2014. aasta korvpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta]] [[Korvpalli maailmameistrivõistlused|korvpalli maailmameistrivõistluste]] finaalmängud ning [[2007. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|EuroBasket 2007]] finaal. ==== Üritused ==== Peamine iga-aastane jalgrattaspordisündmus Vuelta a España on üks kolmest mainekast kolmenädalasest suurtuurist maailmas ning selle viimane etapp toimub septembri esimesel pühapäeval Madridis. Tennises võõrustab linn mai esimesel nädalal Caja Mágicas saviliivaväljakutel peetavat Madrid Openit, mis kuulub ATP Masters 1000 ja WTA 1000 võistlussarja. Madrid on alates 2019. aastast võõrustanud meeste rahvuskoondiste tähtsaima tenniseturniiri [[Davise karikavõistlused|Davis Cupi]] finaale. == Haridus == Hispaanias on haridus tasuta ja 6–16-aastastele kohustuslik. [[Haridus|Haridussüsteemi]] reguleerib hariduse alusseadus LOE (Ley Orgánica de Educación).<ref>{{Cite web|url=http://www.mec.es/educa/sistema-educativo/loe/sistema-educativo-loe.html|title=Sistema Educativo LOE|publisher=Ministerio de Educación y Ciencia|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20070311104143/http://www.mec.es/educa/sistema-educativo/loe/sistema-educativo-loe.html|archive-date=11 March 2007}}</ref> === Ülikoolid === [[Fail:Rectorado_de_la_Universidad_Complutense_de_Madrid.jpg|pisi|[[Madridi Complutense Ülikool|Madridi Complutense Ülikooli]] rektoraat]] Madridis asub palju avalik-õiguslikke ja [[Eraülikool|eraülikoole]]. Mõned neist on maailma vanimate seas ja paljud Hispaania prestiižseimate ülikoolide hulgas. Riiklik kaugõppeülikool UNED (Universidad Nacional de Educación a Distancia) pakub kõrgharidust kaugõppe vormis. Rohkem kui 205 000 üliõpilasega (2015) on UNED Hispaania suurima üliõpilaste arvuga ülikool ja üks Euroopa suurimaid ülikoole. Alates 1972. aastast on UNED püüdnud ellu viia võrdsete võimaluste põhimõtet kõrgharidusele juurdepääsul, tuginedes üliõpilaste vajadustest lähtuvale metoodikale.<ref>{{cite web |url=https://www.uned.es/universidad/inicio/conocenos.html |title=Conócenos |website=UNED |language=es |archive-url=https://web.archive.org/web/20250908000000/https://www.uned.es/universidad/inicio/conocenos.html |archive-date=8 September 2025 |access-date=7 October 2025 }}</ref><ref>{{cite web |url=https://eadtu.eu/home/members-and-partners/ |title=UNED - EADTU Partners |website=European Association of Distance Teaching Universities |access-date=7 October 2025 }}</ref><ref>{{cite web |url=https://www.ciencia.gob.es/Universidades/Ficheros/Estadisticas/Datos_y_Cifras_2024_25.pdf |title=UNED - Ministerio de Ciencia e Innovación |website=Ministerio de Ciencia e Innovación |language=es |access-date=7 October 2025 }}</ref> [[Madridi Complutense Ülikool]] (UCM; Universidad Complutense de Madrid) on UNED-i järel Hispaania suuruselt teine ülikool (117 000 tudengit, 11 000 töötajat) ja üks maailma vanimaid ülikoole. Enamik õppejõude on hispaanlased. Ülikool tegutseb kahes linnakus: põhilinnak Ciudad Universitaria Moncloa-Aravaca linnaosas ja 1971. aastal rajatud Somosaguase linnak linnast väljas Pozuelo de Alarcónis.<ref>{{Cite journal|last=Morales Matos|first=Guillermo|url=https://dialnet.unirioja.es/descarga/articulo/3211759.pdf|title=Universidad y territorio en el área metropolitana de Madrid|publisher=[[University of Oviedo]]|journal=Ería|volume=80|page=190|access-date=19 December 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20181219182705/https://dialnet.unirioja.es/descarga/articulo/3211759.pdf|archive-date=19 December 2018|year=2009|last2=Marías Martínez|first2=Daniel|issn=0211-0563}}</ref><ref name="Universidad Complutense">{{Cite news|url=http://www.umsl.edu/services/abroad/universities/complutense.html|title=Universidad Complutense|publisher=Missouri-St. Louis University|date=10 July 2006|archive-url=https://web.archive.org/web/20060703182606/http://www.umsl.edu/services/abroad/universities/complutense.html|archive-date=3 July 2006}}</ref> UCM-i asutas 1499. aastal kardinal Cisneros [[Alcalá de Henares|Alcalá de Henareses]], endises Complutumis. Ülikooli tegelik päritolu ulatub 1293. aastasse, mil Kastiilia kuningas Sancho IV rajas Alcalá üldkoolid, millest hiljem kujunes Cisnerose Complutense Ülikool. Aastatel 1509–1510 tegutses seal juba viis teaduskonda: kunstid ja filosoofia, teoloogia, kanooniline õigus, vabad kunstid ja meditsiin. 1836. aastal viidi ülikool Madridi San Bernardo tänavale, kus see sai nimeks Keskülikool. [[Fail:Etsiminasmadrid.JPG|vasakul|pisi|Madridi Tehnikaülikooli mäenduskool]] Madridi Tehnikaülikool (UPM; Universidad Politécnica de Madrid) on Hispaania juhtiv tehnikaülikool, mis tekkis mitme insenertehnilise kõrgkooli ühinemisel. Ülikoolil on UCM-iga ühine linnak Ciudad Universitaria, mitu õppehoonet kesklinnas ning linnakud Puente de Vallecase linnaosas ja Boadilla del Monte omavalitsuses. === Ärikoolid === IE ärikooli (endise nimega Instituto de Empresa) pealinnak asub Madridi Chamartíni ja Salamanca linnaosa piiril. 2009. aastal paigutas The Wall Street Journal IE ärikooli alla kaheaastaste MBA-programmide edetabelis esikohale. Kuigi nii IESE ärikool kui ka ESADE ärikool asuvad [[Barcelona|Barcelonas]], on neil linnak ka Madridis.<ref>{{Cite news|last=Sánchez-Silva|first=Carmen|url=https://elpais.com/economia/2020/02/13/actualidad/1581615936_819890.html|title=Las escuelas de negocios expanden sus redes en Madrid|work=El País|date=16 February 2020|access-date=20 February 2020|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20200220113145/https://elpais.com/economia/2020/02/13/actualidad/1581615936_819890.html|archive-date=20 February 2020|issn=1134-6582}}</ref> == Transport == [[Fail:Red alta capacidad españa.svg|pisi|Madrid on Hispaania kiirteedevõrgu tähtsaim sõlmpunkt]]2018. aastal keelustas Madrid kesklinnas mitteresidentide sõidukite liikluse.<ref name="Jones-2018">{{Cite web|url=http://www.theguardian.com/cities/2018/nov/30/its-the-only-way-forward-madrid-bans-polluting-vehicles-from-city-centre|title='It's the only way forward': Madrid bans polluting vehicles from city centre|website=The Guardian|date=30 November 2018|access-date=7 June 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210607170301/https://www.theguardian.com/cities/2018/nov/30/its-the-only-way-forward-madrid-bans-polluting-vehicles-from-city-centre|archive-date=7 June 2021}}</ref><ref>{{Cite news|last=Wolfe|first=Jonathan|url=https://www.nytimes.com/2018/12/19/travel/oslo-restricts-cars-in-city-center.html|title=Oslo Puts Up a Stop Sign|work=The New York Times|date=19 December 2018|access-date=7 June 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210607154048/https://www.nytimes.com/2018/12/19/travel/oslo-restricts-cars-in-city-center.html|archive-date=7 June 2021|issn=0362-4331}}</ref> Madridi teenindab ulatuslik maanteevõrk, ühistransport ja kaks lennujaama. Pealinna koonduvad paljud olulised maantee-, raudtee- ja lennuühendused, mis tagavad head ühendused nii linnastu teiste osadega kui ka ülejäänud Hispaania ja Euroopaga. 1960. aastatel kujundati Madridi sarnaselt teistele Euroopa linnadele autosõbralikumaks (kaotati puiesteid, rajati viadukte), kuid avalikku arutelu piiras diktatuur, mis seadis linnaruumi ümberkujundamisel esikohale oma huvid ja jättis jalakäija tagaplaanile.<ref>{{Cite journal|last=Prados Martín|first=Marcos|url=|title=La modernización durante el franquismo: urbanismo, tráfico y descontento social en Madrid (1957-1973)|journal=Culture & History Digital Journal|volume=12|issue=1|year=2023|doi=10.3989/chdj.2023.01|issn=2253-797X}}</ref> === Maanteetransport === [[Fail:M-30_(Madrid,_Spain)_04.jpg|pisi|M-607 ühineb M-30-ga linna põhjaosas|vasakul]]2018. aastal keelati Madridi kesklinna madala heitkogusega tsoonis autoliiklus (välja arvatud hübriid- ja elektriautod, kohalikud ja külalised).<ref name="citylabcarban">{{Cite news|last=O'Sullivan|first=Feargus|url=https://www.citylab.com/transportation/2019/07/madrid-car-ban-street-map-city-politics-mayor-court-decision/594487/|title=In Madrid, a Car Ban Proves Stronger Than Partisan Politics|work=Bloomberg.com|date=24 July 2019|access-date=24 July 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190724151851/https://www.citylab.com/transportation/2019/07/madrid-car-ban-street-map-city-politics-mayor-court-decision/594487/|archive-date=24 July 2019}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.reuters.com/article/us-spain-environment-court-idUSKCN1UB1P6|title=Spanish judge blocks Madrid council bid to lift car ban|work=Reuters|date=16 July 2019|access-date=25 August 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190825060513/https://www.reuters.com/article/us-spain-environment-court-idUSKCN1UB1P6|archive-date=25 August 2019|via=www.reuters.com}}</ref> Pärast seda vähenes piirkonna saastetase.<ref>{{Cite web|last=Valverde|first=Brenda|url=https://www.newtral.es/explainer/los-efectos-de-madrid-central-disminuye-la-contaminacion-en-todas-las-estaciones/|title=Los efectos de Madrid Central: disminuye la contaminación en todas las estaciones|date=24 June 2019|access-date=24 July 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190724151852/https://www.newtral.es/explainer/los-efectos-de-madrid-central-disminuye-la-contaminacion-en-todas-las-estaciones/|archive-date=24 July 2019}}</ref><ref name="citylabcarban" /> 2016. aastal teatati, et Madrid kavatseb järgmise kümnendi jooksul lõpetada diiselautode ja -veokite kasutamise.<ref>{{Cite news|last=McGrath|first=Matt|url=https://www.bbc.com/news/science-environment-38170794|title=Four major cities move to ban diesel vehicles by 2025|work=BBC News|date=2 December 2016|access-date=2 December 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20161202072345/http://www.bbc.com/news/science-environment-38170794|archive-date=2 December 2016}}</ref> === Ühistransport === Ühistranspordil on neli peamist osa, mille vahel on palju ümberistumissõlmi. Madridi piirkondlik transpordikonsortsium CRTM koordineerib piirkonna [[Ühistransport|ühistransporti]], ühtlustades eri operaatorite osutatavate rongi-, metroo-, trammi- ja bussiliinide piletisüsteemi.<ref>{{Cite journal|last=Vassallo|first=José Manuel|title=Public Transport Funding Policy in Madrid: Is There Room for Improvement?|journal=Transport Reviews|volume=29|issue=2|page=265<!-- |pages=261–278-->|year=2009|last2=Pérez de Villar|first2=Pablo|last3=Muñoz-Raskin|first3=Ramón|last4=Serebrisky|first4=Tomás|doi=10.1080/01441640802383214|issn=0144-1647}}</ref><ref>{{Cite web|last=<!--Not applicable for public law-->|url=http://www.madrid.org/wleg/servlet/Servidor?opcion=VerHtml&idnorma=508&word=S&wordperfect=N&pdf=S|title=Ley de creación del Consorcio Regional de Transportes Públicos Regulares de Madrid|trans-title=Law for the Creation of the Regional Consortium of Regular Public Transport for Madrid|access-date=25 June 2015|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20150626135057/http://www.madrid.org/wleg/servlet/Servidor?opcion=VerHtml&idnorma=508&word=S&wordperfect=N&pdf=S|archive-date=26 June 2015}}</ref> ==== Metroo ==== [[Fail:Madrid Metro Map.svg|pisi|Madridi metroovõrgu kaart]] 1919. aastal rajatud Madridi piirkonda teenindavat [[Madridi metroo|metroosüsteemi]] laiendati 20. sajandi teisel poolel ulatuslikult.<ref name="transport" /> Oma 294 km pikkusega on see Euroopa pikkuselt kolmas metroosüsteem [[Moskva metroo|Moskva]] ja [[Londoni metroo|Londoni]] järel. 2019. aasta seisuga oli sellel 302 jaama, rohkem jaamu on üksnes Pariisi metrool.<ref>{{Cite journal|last=Pérez|first=Susana|url=https://www.madridiario.es/466625/metro-centenario-exposiciones|title=Cien años de la vida subterránea de Metro de Madrid|journal=Madridiario|date=2 April 2019|access-date=28 August 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190828133219/https://www.madridiario.es/466625/metro-centenario-exposiciones|archive-date=28 August 2019}}</ref> Metrool on 13 liini: neist 12 on värvikoodiga ja nummerdatud 1-st kuni 12-ni, ülejäänu aga on lühike haruliin Ramal (R), mis ühendab Óperat Príncipe Píoga.<ref name="transport">{{Cite book|last=Sultana|first=Selima|date=18 April 2016|title=Minicars, Maglevs, and Mopeds: Modern Modes of Transportation Around the World: Modern Modes of Transportation around the World|publisher=[[ABC-CLIO]]|isbn=9781440834950|page=179|access-date=13 September 2020|url=https://books.google.com/books?id=r8LWCwAAQBAJ&pg=PA179|last2=Weber|first2=Joe|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418073524/https://books.google.com/books?id=r8LWCwAAQBAJ&pg=PA179|archive-date=18 April 2021}}</ref>[[Fail:CercaniasMadrid2018.png|vasakul|pisi|Cercanías Madridi kaart]] ==== Rongid ==== Cercanías Madrid on Madridi piirkonna lähirongivõrk; sellel on üheksa liini kogupikkusega 578 km ja üle 90 jaama. Kuna kesklinnas on peatusi vähem, on see metroost kiirem, kuid rongid käivad harvemini. Süsteem on ühendatud metroo (praegu 22 jaamaga) ja kergmetrooga. ==== Bussid ==== Madridis on tihe [[Buss|bussiliini]]<nowiki/>võrk, mida haldab munitsipaalettevõte Empresa Municipal de Transportes (EMT Madrid) ja mis töötab ööpäev läbi; öösiti sõidavad eriteenustena "N-liinid". Lennujaama kesklinnaga ühendaval liinil kasutatakse iseloomulikke kollaseid busse. Lisaks EMT linnaliinidele ühendavad linna eeslinnadega rohelised bussid (''interurbanos''), mida reguleerib samuti CRTM, kuid teenindavad sageli eraettevõtted. ==== Taksod ==== Taksoteenust reguleerib Madridi linnavalitsuse taksoteenistuse allüksus. Tegevusluba hõlmab sõiduki tunnusmärgi ja juhiloa olemasolu juhil, kes peab olema vähemalt 18-aastane.<ref>{{Cite journal|last=Skok|first=Walter|url=http://eprints.kingston.ac.uk/15622/|title=An international taxi cab evaluation: Comparing Madrid with London, New York, and Paris|journal=Knowledge and Process Management|volume=17|issue=3|pages=145–153|access-date=5 May 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20130426101454/http://eprints.kingston.ac.uk/15622/|archive-date=26 April 2013|year=2010|last2=Martinez|first2=Juan Antonio|doi=10.1002/kpm.346|url-access=subscription}}</ref> Alates 1970. aastatest on taksode arv püsinud stabiilsena umbes {{Number table sorting|16000}} sõiduki juures.<ref>{{Cite news|url=https://www.eleconomista.es/emprendedores-pymes/noticias/6089760/09/14/Gastos-e-ingresos-de-los-taxistas-profesionales.html|title=Los gastos y los ingresos de los taxistas profesionales|work=El Economista|date=19 September 2014|access-date=16 September 2019|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20200803131131/https://www.eleconomista.es/emprendedores-pymes/noticias/6089760/09/14/Gastos-e-ingresos-de-los-taxistas-profesionales.html|archive-date=3 August 2020}}</ref> === Kaugtransport === [[Fail:Estación_de_Madrid_Puerta_de_Atocha,_tren_AVE_con_destino_Valencia,_España._Renfe_serie_112.JPG|pisi|AVE kiirrong Madridi Atocha jaamas|vasakul]] Madrid on ''autovía''<nowiki/>'de ja Hispaania kiirraudteevõrgu keskne sõlmpunkt, millel on kiired maanteeühendused enamiku Hispaaniaga ning Prantsusmaa ja Portugaliga. Suurema nõudlusega rongiliinid ühendavad Madridi [[Barcelona]], [[Valencia]], [[Sevilla]] ja [[Málaga|Málagaga]].<ref>{{Cite web|url=https://www.cnmc.es/sites/default/files/5690195.pdf|title=Informe trimestral. Transporte de viajeros por ferrocarril. Tercer trimestre 2024|publisher=[[Comisión Nacional de los Mercados y la Competencia]]|access-date=3 January 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20241225160342/https://www.cnmc.es/sites/default/files/5690195.pdf|archive-date=25 December 2024|year=2024|page=3}}</ref> Praegu on kasutusel 2900 km kiirraudteeliine, mis ühendavad Madridi 17 provintsikeskusega, täiendavad liinid on ehitamisel.<ref name="Estructura72-75">{{Cite web|url=http://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCObservEconomico/EstructuraEconomica/ESTRUCTURAECONOMICADELACIUDADDEMADRID.pdf|title=Estructura Económica de la Ciudad de Madrid|publisher=Ayuntamiento de Madrid|access-date=25 January 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20210512033910/http://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCObservEconomico/EstructuraEconomica/ESTRUCTURAECONOMICADELACIUDADDEMADRID.pdf|archive-date=12 May 2021|pages=72–75}}</ref> Lisaks kohalikele ja piirkondlikele bussiliinidele on Madrid ka riigisiseste kaugbussiliinide sõlmpunkt. Riigi suurima reisijate arvuga bussijaam Estación Sur de Autobuses Méndez Álvaros<ref name="ep">{{Cite news|last=García Gallo|first=Bruno|url=https://elpais.com/ccaa/2013/10/11/madrid/1381489286_757992.html|title=La estación Sur se moderniza|work=[[El País]]|date=11 October 2013|access-date=3 February 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200203231336/https://elpais.com/ccaa/2013/10/11/madrid/1381489286_757992.html|archive-date=3 February 2020}}</ref> pakub ka rahvusvahelisi bussiühendusi [[Maroko]] ja paljude Euroopa sihtkohtadega.<ref name="ep" /> === Lennujaam === [[Fail:Terminal_4_del_aeropuerto_de_Madrid-Barajas,_España,_2013-01-09,_DD_05.jpg|paremal|pisi|[[Madridi Barajase Adolfo Suáreze lennujaam|Madridi-Barajase lennujaama]] 4. terminal (T4)]] Madridis asuv Madridi-Barajase lennujaam on reisijate arvult Euroopa kuues (üle 60 miljoni reisija, kellest 70% on rahvusvahelised) ja seda läbib suurem osa Hispaania [[Lennukaup|lennukaubast]].<ref name="Estructura76-78">{{Cite web|url=http://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCObservEconomico/EstructuraEconomica/ESTRUCTURAECONOMICADELACIUDADDEMADRID.pdf|title=Estructura Económica de la Ciudad de Madrid|publisher=Ayuntamiento de Madrid|access-date=25 January 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20210512033910/http://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCObservEconomico/EstructuraEconomica/ESTRUCTURAECONOMICADELACIUDADDEMADRID.pdf|archive-date=12 May 2021|pages=76–78}}</ref> See on oluline Euroopa sõlmlennujaam, mis on suuresti suunatud läände ehk [[Ameerika]] suunas; ühendused Aasiaga on tagasihoidlikud.<ref>{{Cite web|url=https://www.flightconnections.com/flights-from-madrid-mad|title=Flights from Madrid (MAD)|website=www.flightconnections.com|date=6 August 2025|access-date=13 August 2025|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20250409113832/https://www.flightconnections.com/flights-from-madrid-mad|archive-date=9 April 2025}}</ref> Lennujaamal on neli terminali ja terminalist 4 umbes 2 km kaugusel asuv automaatrongiga ühendatud satelliitterminal 4S. Madridi asend [[Pürenee poolsaar|Pürenee poolsaare]] keskmes teeb sellest olulise [[Logistika|logistikakeskuse]].<ref name="Estructura79-80">{{Cite web|url=http://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCObservEconomico/EstructuraEconomica/ESTRUCTURAECONOMICADELACIUDADDEMADRID.pdf|title=Estructura Económica de la Ciudad de Madrid|publisher=Ayuntamiento de Madrid|access-date=25 January 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20210512033910/http://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCObservEconomico/EstructuraEconomica/ESTRUCTURAECONOMICADELACIUDADDEMADRID.pdf|archive-date=12 May 2021|pages=79–80}}</ref> Väiksemal ja vanemal Cuatro Vientose lennujaamal on nii sõjaline kui ka tsiviilkasutus ning seal tegutseb mitu lennunduskooli. Torrejóni õhuväebaasil naaberomavalitsuses Torrejón de Ardozis on lisaks sõjalisele otstarbele ka tsiviilkasutus. == Rahvusvahelised suhted == === Diplomaatia === Madridis asub 121 Hispaanias akrediteeritud välisriigi saatkonda<ref>{{Cite book|year=2019|title=Atlas nacional de España|publisher=[[Instituto Geográfico Nacional (Spain)|Instituto Geográfico Nacional]]|page=585|access-date=8 July 2020|chapter=Presencia de España en el mundo|chapter-url=https://www.ign.es/web/resources/docs/IGNCnig/ANE/Capitulos/24_PresenciadeEspanaenelmundo.pdf|archive-url=https://web.archive.org/web/20200711000829/https://www.ign.es/web/resources/docs/IGNCnig/ANE/Capitulos/24_PresenciadeEspanaenelmundo.pdf|archive-date=11 July 2020}}</ref> ehk kõik riigis asuvad residentsaatkonnad. Linnas asuvad ka Hispaania välisministeerium, Hispaania rahvusvahelise arengukoostöö amet ja diplomaatiline kool. === Rahvusvahelised organisatsioonid === Madridis asuvad ÜRO [[Maailma Turismiorganisatsioon|Maailma Turismiorganisatsiooni]] (UNWTO), Iberoameerika Peasekretariaadi (SEGIB), Iberoameerika Riikide Organisatsiooni (OEI), Iberoameerika Rahvusvahelise Noorteorganisatsiooni (OIJ), Iberoameerika Sotsiaalkindlustusorganisatsiooni (OISS), Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO), Madridi Klubi ja Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) peakorterid. === Sõsarlinnad ja sõpruslinnad === Madridil on sõpruslinnasuhted (''acuerdos'') järgmiste linnadega:<ref name="hermanadas">{{Cite web|url=http://www.madrid.es/vgn-ext-templating/v/index.jsp?vgnextoid=76957c275129a310VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=ce069e242ab26010VgnVCM100000dc0ca8c0RCRD&vgnextfmt=default&idCapitulo=7182437|title=Hermanamientos y Acuerdos con ciudades|publisher=Ayuntamiento de Madrid|access-date=1 March 2016|archive-url=https://archive.today/20160315202452/http://www.madrid.es/vgn-ext-templating/v/index.jsp?vgnextoid=76957c275129a310VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=ce069e242ab26010VgnVCM100000dc0ca8c0RCRD&vgnextfmt=default&idCapitulo=7182437|archive-date=15 March 2016}}</ref> {{div col|colwidth=22em}} * [[Tokyo]], Jaapan (1965)<ref name=hermanadas/> * [[Seoul]], Lõuna-Korea (1978)<ref name=hermanadas/> * [[Lissabon]], Portugal (1979)<ref name=hermanadas/> * [[Panamá]], Panama (1980)<ref name=hermanadas/> * [[New York City|New York]], Ameerika Ühendriigid (1982)<ref name=hermanadas/> * [[Malabo]], Ekvatoriaal-Guinea (1982)<ref name=hermanadas/> * [[Bordeaux]], Prantsusmaa (1984)<ref name=hermanadas/><ref name="Bordeaux twinnings">{{cite web |url=http://www.bordeaux.fr/p63778/europe%C2%A0et%C2%A0international |title=Bordeaux – Rayonnement européen et mondial |access-date=29 July 2013 |work=Mairie de Bordeaux |language=fr |archive-url=https://web.archive.org/web/20130207154903/http://www.bordeaux.fr/p63778/europe%C2%A0et%C2%A0international |archive-date=7 February 2013 |url-status=dead }}</ref> * [[Nouakchott]], Mauritaania (1986)<ref name=hermanadas/> * [[Berliin]], Saksamaa (1988)<ref name=hermanadas/> * [[Manila]], Filipiinid (2005)<ref name=hermanadas/> * [[Sarajevo]], Bosnia ja Hertsegoviina (2007)<ref name=hermanadas/> * [[Abu Dhabi]], Araabia Ühendemiraadid (2007)<ref name=hermanadas/> * [[Miami]], Ameerika Ühendriigid (2014)<ref name=hermanadas/>{{div col end}} === Iberoameerika Pealinnade Liit === Madrid on Iberoameerika Pealinnade Liidu<ref>{{Cite web|url=http://www.munimadrid.es/UnidadWeb/Contenidos/EspecialInformativo/RelacInternac/RRII/HermanamientosyAcuerdos/Files/hermanamiento_UCCI.pdf|title=Declaración de Hermanamiento múltiple y solidario de todas las Capitales de Iberoamérica (12–10–82)|date=12 October 1982|access-date=12 March 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20130510114810/http://www.munimadrid.es/UnidadWeb/Contenidos/EspecialInformativo/RelacInternac/RRII/HermanamientosyAcuerdos/Files/hermanamiento_UCCI.pdf|archive-date=10 May 2013}}</ref> liige ning sõlmis 1982. aasta oktoobris ühise avaldusega vennassidemed järgmiste linnadega: {{div col|colwidth=22em}} * [[Asunción]], Paraguay * [[Bogotá]], Colombia * [[Buenos Aires]], Argentina * [[Caracas]], Venezuela * [[Guatemala City]], Guatemala * [[Havana]], Kuuba * [[La Paz]], Boliivia * [[Lima]], Peruu * [[Lissabon]], Portugal * [[Managua]], Nicaragua * [[Mexico City]], Mehhiko * [[Montevideo]], Uruguay * [[Nassau]], Bahama * [[Panamá]], Panama * [[Port of Spain]], Trinidad ja Tobago * [[Quito]], Ecuador * [[Rio de Janeiro]], Brasiilia * [[San José]], Costa Rica * [[San Juan]], Puerto Rico * [[San Salvador]], El Salvador * [[Santiago]], Tšiili * [[Santo Domingo]], Dominikaani Vabariik * [[Tegucigalpa]], Honduras {{div col end}} === Muud partnerlinnad === {{div col|colwidth=22em}} * [[Ateena]], Kreeka<ref name=hermanadas/> * [[Peking]], Hiina<ref name=hermanadas/> * [[Belgrad]], Serbia<ref name=hermanadas/> * [[Brasília]], Brasiilia<ref name=hermanadas/> * [[Brüssel]], Belgia<ref name=hermanadas/> * [[Budapest]], Ungari<ref name=hermanadas/> * [[Casablanca]], Maroko<ref name=hermanadas/> * [[Cebu City]], Filipiinid<ref name=hermanadas/> * [[Chongqing]], Hiina<ref name=hermanadas/> * [[Davao City]], Filipiinid<ref name=hermanadas/> * [[Guadalajara]], Mehhiko<ref name=hermanadas/> * [[Katmandu]], Nepaal<ref name=hermanadas/> * [[Lumbini]], Nepaal<ref name=hermanadas/> * [[Moskva]], Venemaa<ref name=hermanadas/> * [[Pariis]], Prantsusmaa<ref name=hermanadas/> * [[Praha]], Tšehhi<ref name=hermanadas/> * [[Rooma]], Itaalia<ref name=hermanadas/> * [[Sofia]], Bulgaaria<ref name=hermanadas/> * [[Sucre]], Boliivia<ref name=hermanadas /> * [[Varssavi]], Poola<ref name=hermanadas/> * [[Zamboanga City]], Filipiinid<ref name=hermanadas/> {{div col end}} === Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega === * C40 Cities<ref name="hermanadas"/> * [[Rahvusvaheline Tööorganisatsioon]] (OIT)<ref name="hermanadas" /> * Iberoameerika Peasekretariaat (SEGIB)<ref name="hermanadas" /> * [[UNESCO|ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon]] (UNESCO)<ref name="hermanadas" /> * ÜRO inimasustuse programm (UN-Habitat)<ref name="hermanadas" /> ==Vaata ka== *[[Sala La Riviera]] == Viited == {{Viited}} === Kirjandus === * {{Cite book |last1=Bahamonde Magro |first1=Ángel |last2=Otero Carvajal |first2=Luis Enrique |year=1989 |chapter=Madrid, de territorio fronterizo a región metropolitana |chapter-url=https://geografiaehistoria.ucm.es/data/cont/media/www/pag-8167/Madrid,%20de%20territorio%20fronterizo%20a%20region%20metropolitana1.pdf |title=España. Autonomías |volume=V |location=Madrid |publisher=Espasa Calpe |isbn=84-239-6274-1 |language=es |access-date=10 March 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200310105840/https://geografiaehistoria.ucm.es/data/cont/media/www/pag-8167/Madrid,%20de%20territorio%20fronterizo%20a%20region%20metropolitana1.pdf |archive-date=10 March 2020}} * {{Cite journal |last=Blasco Esquivias |first=Beatriz |year=2016 |title=Invención, traza y proyecto. El proceso arquitectónico en las "Obras reales" de la Casa de Austria |journal=Artigrama: Revista del Departamento de Historia del Arte de la Universidad de Zaragoza |issue=31 |pages=279–306 |location=Zaragoza |publisher=Universidad de Zaragoza |issn=0213-1498 |url=https://www.unizar.es/artigrama/pdf/31/2monografico/09.pdf |access-date=4 February 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201204205800/https://www.unizar.es/artigrama/pdf/31/2monografico/09.pdf |archive-date=4 December 2020}} * {{Cite journal |last=Cerrillo Torquemada |first=Irene |year=2009 |title=Aproximación a la regulación del espacio rural madrileño en el tránsito de la Edad Media a la Moderna |journal=Cuadernos de Historia del Derecho |volume=16 |pages=217–273 |location=Madrid |publisher=Ediciones Complutense |issn=1133-7613 |url=https://revistas.ucm.es/index.php/CUHD/article/view/CUHD0909110217A/19051 |access-date=4 July 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200704213602/https://revistas.ucm.es/index.php/CUHD/article/view/CUHD0909110217A/19051 |archive-date=4 July 2020}} * {{Cite book |last1=Cestero Mancera |first1=Ana M. |last2=Molina Martos |first2=Isabel |last3=Paredes García |first3=Florentino |year=2015 |chapter=El estudio sociolingüístico de Madrid |title=Patrones sociolingüísticos de Madrid |volume=21 |pages=17–62 |editor-last1=Cestero Mancera |editor-first1=Ana M. |editor-last2=Molina Martos |editor-first2=Isabel |editor-last3=Paredes García |editor-first3=Florentino |location=Bern |publisher=Peter Lang |isbn=978-3-0343-1638-5}} * {{Cite book |last1=Ezquiaga |first1=José María |last2=Cimadevilla |first2=Eva |last3=Peribáñez |first3=Gemma |year=2000 |chapter=The Madrid Region |chapter-url=https://books.google.com/books?id=03d4APgh1y8C |title=Global City Regions: Their Emerging Forms |editor-last1=Simmonds |editor-first1=Roger |editor-last2=Hack |editor-first2=Gary |publisher=Taylor & Francis |isbn=0-419-23240-0}} * {{Cite book |last1=Faraldo |first1=José M. |last2=Rodríguez-López |first2=Carolina |year=2019 |chapter=La reconstrucción de Madrid y de Varsovia desde 1939/1945: diferencias estructurales y similitudes orgánicas |chapter-url=https://books.openedition.org/cvz/8470?lang=es |title=Huellas, reconstrucción, patrimonio (1939-años 2000) |series=Collection de la Casa de Velázquez |editor-last1=Michonneau |editor-first1=Stéphane |editor-last2=Rodríguez-López |editor-first2=Carolina |editor-last3=Vela Cossío |editor-first3=Fernando |location=Madrid |publisher=Casa de Velázquez; Ediciones Complutense |pages=107–124 |isbn=9788490962299 |access-date=23 June 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200618121312/https://books.openedition.org/cvz/8470?lang=es |archive-date=18 June 2020}} * {{Cite journal |last=Galiana Martín |first=Luis |year=1994 |title=Las propiedades territoriales de la Corona y su incidencia en el desarrollo urbano en Madrid |journal=CT: Catastro |issue=21 |publisher=Dirección General del Catastro |pages=45–56 |issn=1138-3488 |url=http://www.catastro.meh.es/documentos/publicaciones/ct/ct21/ct21_7.pdf |access-date=17 September 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200803125234/http://www.catastro.meh.es/documentos/publicaciones/ct/ct21/ct21_7.pdf |archive-date=3 August 2020 |language=es}} * {{Cite book |last1=García Ballesteros |first1=José Ángel |last2=Revilla González |first2=Fidel |year=2006 |title=El Madrid de la posguerra |location=Madrid |publisher=UMER |url=http://umer.es/wp-content/uploads/2015/05/n41.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20200623030555/http://umer.es/wp-content/uploads/2015/05/n41.pdf |archive-date=23 June 2020 |url-status=dead}} * {{Cite journal |last=López Simón |first=Iñigo |year=2018 |title=El chabolismo vertical: los movimientos migratorios y la política de vivienda franquista (1955–1975) |journal=Huarte de San Juan. Geografía e historia |issue=25 |pages=173–192 |location=Pamplona |publisher=Universidad Pública de Navarra |issn=1134-8259 |url=https://academica-e.unavarra.es/bitstream/handle/2454/32133/HSJ_geografia_25_2018.pdf |access-date=21 July 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230307080502/https://academica-e.unavarra.es/bitstream/handle/2454/32133/HSJ_geografia_25_2018.pdf |archive-date=7 March 2023}} * {{Cite book |last=Masterson-Algar |first=Araceli |year=2016 |title=Ecuadorians in Madrid: migrants' place in urban history |location=New York, NY |publisher=Palgrave Macmillan |isbn=978-1-137-53606-8}} * {{Cite book |last=Moreno-Fernández |first=Francisco |year=2020 |chapter=Local and global elements of Spanish in Madrid |title=The Routledge Handbook of Spanish in the Global City |editor-last=Lynch |editor-first=Andrew |location=Milton Park, Abingdon, Oxon; New York |publisher=Routledge |pages=43–72 |isbn=978-1-138-86066-7}} * {{Cite book |last=Parsons |first=Deborah L. |year=2003 |title=A cultural history of Madrid: modernism and the urban spectacle |url=https://archive.org/details/culturalhistoryo0000pars |location=Oxford; New York |publisher=Berg |isbn=1-85973-646-7}} * {{Cite book |last=Suárez Fernández |first=Luis |year=2001 |chapter=Madrid, de simple ciudadela a Villa real |chapter-url=https://books.google.com/books?id=D-ERcGl91JoC&pg=PA137 |title=Madrid desde la Academia |editor-last=López Gómez |editor-first=Antonio |location=Madrid |publisher=Real Academia de la Historia |pages=113–148 |isbn=84-89512-81-7 |access-date=13 September 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231122170813/https://books.google.com/books?id=D-ERcGl91JoC&pg=PA137#v=onepage&q&f=false |archive-date=22 November 2023}} * {{Cite journal |last=Valenzuela Rubio |first=Manuel |year=1999 |title=Madrid, una metrópoli nacional en la senda de la internacionalización |journal=Papeles de Economía Española |issue=18 |pages=68–83 |location=Madrid |publisher=Fundación de las Cajas de Ahorros Confederadas para la Investigación Económica y Social |issn=1136-4777}} == Välislingid == {{commonskat}} {{vikisõnaraamatus}} * [https://www.madrid.es/portal/site/munimadrid Ametlik veebileht] * [https://www.esmadrid.com/en/ Madridi ametlik turismi- ja äriportaal] * [https://www.spain.info/en/que-quieres/ciudades-pueblos/grandes-ciudades/madrid.html Madridi ametlik lehekülg Hispaania riiklikus turismiportaalis] * [https://www.postalcodigo.com/madrid Madridi sihtnumbrid] {{Euroopa kultuuripealinnad}} [[Kategooria:Hispaania linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Madrid| ]] mw6ju823ot8mqd1sievhnb1dt59poik 0 22704 7143949 7143902 2026-05-01T12:43:45Z Metsavend 738 /* Kirjandusinstituudi juhtimine ja struktuur */ 7143949 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Toimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} '''Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjandusinstituut''' (2025. aastani Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus) on [[Eesti Teaduste Akadeemia]] teadus- ja arendusasutus, mis asub [[Tallinn]]as [[Toompea allasum|Toompeal]] [[Kohtu tänav (Tallinn)|Kohtu tänav]] 6 [[Eesti Teaduste Akadeemia]] hoones. Kirjandusinstituudi ülesandeks on edendada eesti kirjanduse ja Eesti ala mitmekeelse kirjanduspärandi mõistmist ja väärtustamist; hoida alal ja arendada kõrgetasemelist eestikeelset humanitaarteaduslikku diskursust; algatada ja kujundada innovaatilist kirjakultuurialast teadus- ja arendustegevust nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Kirjandusinstituudis tehakse interdistsiplinaarseid ja innovatiivseid alusuuringuid eestikeelse ja Eesti ala mitmekeelse kirjanduse kohta keskajast kuni tänapäevani, paigutades selle Läänemereregiooni, Euroopa ja maailma kultuuri konteksti. Uurimistulemused avaldatakse kõrgetasemelistes erialastes väljaannetes. Kirjandusinstituut juhib Eesti ja rahvusvahelisi teadus- ja arendusprojekte, osaleb rahvusvahelistes teadusvõrgustikes, korraldab kohalikke ja rahvusvahelisi teadusüritusi. Kirjandusinstituut valdab ja kasutab instituudi muuseumihoonet ja aeda [[Nõmme linnaosa|Nõmmel]] [[Väikese Illimari tänav]] 12. Majas elasid aastail [[1933]]–[[1944]] [[Marie Under]] ja [[Artur Adson]] ning aastail [[1944]]–[[1971]] oli see [[Elo Tuglas|Elo]] ja [[Friedebert Tuglas]]e kodu. Muuseumis säilitatakse ja uuritakse kirjandusinstituudi kultuurikogusid ning tehakse need uurijatele ja avalikkusele kättesaadavaks. Muuseumitöö kaudu tutvustatakse avalikkusele nii eesti kirjanduspärandit ja selle tähenduslikke seoseid rahvusvahelise kultuurikontekstiga kui ka nüüdisaegseid humanitaaria põimimise võimalusi teiste teadusvaldkondadega. Alates [[1971]]. aastast kuulutab Eesti Kirjanike Liit siin koostöös kirjandusinstituudiga iga aasta [[2. märts]]il, Friedebert Tuglase sünniaastapäeval välja kaks [[Friedebert Tuglase novelliauhind|Friedebert Tuglase novelliauhinna]] laureaati. == Ajalugu == 1. jaanuaril 1947 alustas Eesti NSV Teaduste Akadeemia koosseisus tegevust Keele ja Kirjanduse Instituut. [[1970]]. aastal pärandas kirjanik ja akadeemik Friedebert Tuglas oma vara Teaduste Akadeemiale sooviga asutada tema elukohas uurimiskeskus-muuseum. Tuglas oli alates 1946. aastast olnud Teaduste Akadeemia korrespondentliige ning jäi selleks ka kõige karmimatel stalinistlikel aegadel, mil ta oli välja visatud nii tema enda asutatud Kirjanike Liidust kui ka mujalt organisatsioonidest ja kaotanud oma loomingu avaldamise võimaluse. [[1971]]. aastal asutatud '''Friedebert Tuglase Majamuuseum''' avati külastajaile [[2. märts]]il [[1976]]. [[1993]]. aastal nimetati majamuuseum ümber '''Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuseks'''. Sama aasta oktoobris ühinesid Keele ja Kirjanduse Instituudi kirjandusosakond ja Kirjanduskeskus uueks teadusasutuseks '''Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuseks'''. 2025. aastal nimetati see ümber '''Underi ja Tuglase Kirjandusinstituudiks'''. 1993-1996 juhtis kirjanduskeskust direktori kohusetäitjana [[Piret Kruuspere]], 1996-2001 [[Toomas Liiv]] ning 2000–2025 akadeemik [[Jaan Undusk]]. == Kirjandusinstituudi juhtimine ja struktuur == Kirjandusinstituuti juhib direktor ja teadusnõukogu; mõlemad valitakse kuni viieks aastaks. Lisaks on kirjandusinstituudil rahvusvaheline nõuandev kogu. Alates 2025. aasta 1. septembrist täidab kirjandusinstituudi direktori kohuseid [[Kristi Viiding]]. Kirjandusinstituut koosneb vanema kirjanduse osakonnast, milles uuritakse Eesti alal kuni 1860. aastani loodud mitmekeelset kirjandust (ladina, saksa, eesti jt keeltes loodud kirjandus), ning uuema kirjanduse osakonnast, mille põhiülesanne on eestikeelse ja Eesti alal alates 1860. aastast loodud kirjanduse alane teadustegevus ning Instituudi muuseumi ja kultuurikogude haldamine ja uurimine. Alates 2026. aastast juhib vanema kirjanduse osakonda [[Kaarel Vanamölder]], uuema kirjanduse osakonda [[Merlin Kirikal]]. == Fondid == Kirjandusinstituudis on üle 41 000 säiliku Tuglase pärandvara – raamatukogu, kunstiteoste, fotode ja ajalehelõigendite kogud, memoriaalesemed. [[1993]]. aastast alates asub seal ka Underi ja Adsoni raamatukogu. 2007. aastal annetas [[Eesti Kultuurifond Ameerika Ühendriikides|Eesti Kultuurfond Ameerika Ühendriikides]] oma haruldase pagulaskunsti kogu kirjandusinstituudile ning 2011. aastal kinkis [[Boston]]is elanud kunsti- ja kirjanduskriitik [[Paul Reets]] kirjandusinstiuudile oma kultuuriloolise kogu. == Väljaanded == Underi ja Tuglase Kirjandusinstituut annab välja uurimuste sarju "[https://www.instlit.ee/publication-category/baltische-literarische-kultur/ Baltische Literarische Kultur]" (LIT Verlag, allikapublikatsioonid, monograafiad ja artiklikogumikud kesk- ja varauusaegse Eesti-, Liivi- ja Kuramaa kirjanduse kohta); "[https://www.instlit.ee/publication-category/collegium-litterarum/ Collegium litterarum]" (kirjandusloolised uurimused), "[https://www.instlit.ee/publication-category/oxymora/ oxymora]" (teoreetilised uurimused), "[https://www.instlit.ee/publication-category/kultuuriloolised-kogud/ Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kultuuriloolised kogud]", "[https://www.instlit.ee/publication-category/moodsa-eesti-kirjanduse-seminar/ Moodsa eesti kirjanduse seminar]" (eesti kirjanduse võtmetekstide kommenteeritud kogu) ja Friedebert Tuglase "[https://www.utkk.ee/publication-category/friedebert-tuglase-kogutud-teosed/ Kogutud teosed"]. Vaata ka *[[Ahja valla Tuglase muuseum]] *[[Friedebert Tuglase novelliauhind]] == Kirjandus == * [[August Eelmäe]], "Friedebert Tuglase majamuuseum" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1976]], nr 4, lk 226–228 == Välislingid == * [http://www.utkk.ee/ Underi ja Tuglase Kirjandusinstituudi koduleht] * [https://www.utkk.ee/wp-content/uploads/2025/12/pohimaarus_koduleht.pdf Underi ja Tuglase Kirjandusinstituudi põhimäärus] === Artiklid === * [http://www.elukiri.ee/1109/uudised/10075890.php Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kunstikogu näitus.] Elukiri. * [http://www.epl.ee/artikkel/178564 Underi ja Tuglase kirjanduskeskus toob juubelinäituse kesklinna.] Eesti Päevaleht, 16. oktoober 2001 [[Kategooria:Eesti kirjandus]] [[Kategooria:Eesti teadusasutused]] [[Kategooria:Tallinna muuseumid]] jw16qoqopycn5lcvbb2yt7o3uz52sa1 0 23032 7143937 7115878 2026-05-01T12:16:13Z Metsavend 738 7143937 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Infokast organisatsioon | nimi = Föderaalne Juurdlusbüroo | omakeelne_nimi = Federal Bureau of Investigation | embleem = FBISeal.png | embleemiallkiri = Föderaalse Juurdlusbüroo pitser | pilt = Flag of the Federal Bureau of Investigation.svg | pildiallkiri = Föderaalse Juurdlusbüroo lipp | lühend = FBI | deviis = Fidelity, Bravery, Integrity (Truudus, vaprus, terviklikkus) | asutatud = {{Algusaeg ja vanus|1908|7|26}} | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = [[korrakaitseamet]] | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[J. Edgar Hoover Building]], [[Washington]] | asukoht = | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = [[Föderaalse Juurldusbüroo peadirektor|Peadirektor]] | juht_nimi = [[Kash Patel]] | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = [[Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium]] | allorg = | eelarve = 9,7 miljardit [[Ameerika Ühendriikide dollar|USD]] (2021) | töötajaid = ≈35 000 | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [https://www.fbi.gov/ fbi.gov] | märkused = }} [[Fail:FBI Marks 20 Years Of Training At 'Body Farm'.webm|pisi|[[Tennessee ülikool|Tennessee ülikooli]] antropoloogiliste uuringute keskuses 1980. aastal loodud maailma esimeses nn laibafarmis vaadeldakse laipade lagunemist ja FBI uurijad saavad siin harjutada kuriteopaikade uurimist.]] '''Föderaalne Juurdlusbüroo''' ('''FJB'''; [[inglise keel]]es ''Federal Bureau of Investigation'', '''FBI''' ['efbi'ai]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] valitsusasutus ning [[Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium]]i põhiline [[juurdlus]]organ. FBI [[moto]] on "''Fidelity, Bravery, Integrity''" ('ustavus, vaprus, terviklikkus'). Moto on valitud nii, et selle lühend oleks samasugune kui kogu organisatsioonil. FBI loomise aluseks olid [[USA justiitsminister|USA justiitsministri]] [[Ameerika Ühendriikide Koodeks]]iga ettenähtud õigus määrata ametnikke Ameerika Ühendriikide vastaste kuritegude avastamiseks ning teised seadused, mis annavad FBI-le õiguse ja kohustuse uurida kuritegusid. FBI asutas [[1908]] [[Charles Joseph Bonaparte]]. Esialgu kandis see nime Juurdlusbüroo (''Bureau of Investigation''). [[1936]] reorganiseeriti see Föderaalseks Juurdlusbürooks. Kõige kauem, 48 aastat, on FBI-d juhtinud [[Edgar Hoover]]. 2022. aasta seisuga on [[FBI peadirektor]] [[Christopher A. Wray]], kes astus ametisse 2. augustil 2017.<ref name="Director" /> Praegu on FBI-l kõikidest USA föderaalseadusi täideviivatest organitest kõige suuremad juurdlusvolitused. FBI uurib üle 200 liigi [[föderaalkuritegu]]sid. 31. augusti 2009 seisuga on FBI-l 13 249 koosseisulist ja 19 460 mittekoosseisulist töötajat. 2010. aastal oli FBI aasta[[eelarve]] umbes 7,9 miljonit [[USA dollar]]it. [[FBI peakorter]] asub [[Washington]]is spetsiaalselt selleks ehitatud hoones, mis kannab Edgar Hooveri nime – [[J. Edgar Hoover Building]]. Alates [[1949]]. aastast levitab FBI kõige raskemate kuritegude pärast taga otsitavate kurjategijate nimekirja ("[[Kümme FBI tipptagaotsitavat]]"). ==Ülesanded== FBI ülesanne on:<ref name="Priorities" /> * kaitsta Ameerika Ühendriike [[terrorism]]i eest; * kaitsta Ameerika Ühendriike [[välisluure]] ja küberrünnete eest; * tõkestada küberkuritegevust; * tõkestada korruptsiooni; * kaitsta kodanikuõigusi; == Juhid ja organisatsioon == === Juurdlusbüroo peadirektorid === *[[1908]]–1912 [[Stanley Finch]] *[[1912]]–1919 [[Bruce Bielaski]] *[[1919]] [[William Allen]] (kohusetäitja) *1919–1921 [[William Flynn]] *[[1921]]–1924 [[William Burns]] *[[1924]]–[[1935]] [[Edgar Hoover]] (1895–1972) === Föderaalse Juurdlusbüroo peadirektorid === {{Vaata|Föderaalse Juurldusbüroo peadirektor}} *[[1936]]–1972 [[Edgar Hoover]] *[[1972]]–1973 [[Patrick Gray]] (kohusetäitja) *[[1973]] [[William Ruckelshaus]] (kohusetäitja) *1973–1978 [[Clarence Kelley]] *[[1978]] [[James Adams]] (kohusetäitja) *[[1978]]–1987 [[William Webster]] *[[1987]] [[John Otto]] (kohusetäitja) *1987–1993 [[William Sessions]] *[[1993]] [[Floyd Clarke]] (kohusetäitja) *1993–2001 [[Louis Freeh]] *[[2001]] [[Thomas Pickard]] (kohusetäitja) *2001–2013 [[Robert Mueller]] *2013–2017 [[James Comey]] *2017–2017 [[Andrew McCabe]] (kohusetäitja) *2017–2025 [[Christopher Asher Wray]] *2025–… [[Kash Patel]] ===FBI sisejulgeolekualane tegevus=== ===FBI terrorismivastane tegevus=== ===FBI vastuluurealane tegevus=== * [[1994]]. aastal paljastati FBI poolt [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] ja [[Venemaa]] luureteenistuste [[Topeltagent|topeltagent]], [[Luure Keskagentuur]]i töötaja [[Aldrich Ames]]. * [[2002]]. aastal paljastati FBI poolt [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] ja [[Venemaa]] luureteenistuste [[Topeltagent|topeltagent]] FBI töötaja [[Robert Hanssen]]. * 2011. aastal paljastati FBI poolt [[Iisrael]]i kasuks [[teadus-tehniline luure|teadus-tehnilist luuret]] teostanud USA teadlane [[Stewart Nozette]]<ref>[http://www.postimees.ee/556976/spioonist-usa-teadlane-tunnistas-suud/ Spioonist USA teadlane tunnistas süüd], Postimees, 8. september 2011</ref>, kes soovis süüdistuse kohaselt müüa miljonite dollarite eest Iisraelile infot Ühendriikide [[satelliiditehnoloogia]] ja muude [[sõjasaladus]]te kohta. ==Vaata ka== *[[The Espionage Act 1917]] ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="Director">{{netiviide |pealkiri=Director Christopher Wray |väljaanne=FBI |url=https://www.fbi.gov/about/leadership-and-structure |vaadatud=9. juunil 2023}}</ref> <ref name="Priorities">{{netiviide |pealkiri=Our Priorities |väljaanne=FBI |url=https://www.fbi.gov/about/mission |vaadatud=9. juunil 2023}}</ref> }} == Välislingid == * [http://www.fbi.gov/ FBI koduleht] {{Ameerika Ühendriikide luurekogukond}} {{Coordinate |NS=38.894444 |EW=-77.024444 |type=landmark |region=US-DC}} [[Kategooria:Föderaalne Juurdlusbüroo| ]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide valitsusagentuurid]] [[Kategooria:Luureagentuurid]] [[Kategooria:1908]] k7hchumu36vjqv1qjiolv3utnex5t3s 7144006 7143937 2026-05-01T15:02:21Z Neptuunium 58653 7144006 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Infokast organisatsioon | nimi = Föderaalne Juurdlusbüroo | omakeelne_nimi = Federal Bureau of Investigation | embleem = FBISeal.png | embleemiallkiri = Föderaalse Juurdlusbüroo pitser | pilt = Flag of the Federal Bureau of Investigation.svg | pildiallkiri = Föderaalse Juurdlusbüroo lipp | lühend = FBI | deviis = Fidelity, Bravery, Integrity (Truudus, vaprus, terviklikkus) | asutatud = {{Algusaeg ja vanus|1908|7|26}} | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = [[korrakaitseamet]] | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[J. Edgar Hoover Building]], [[Washington]] | asukoht = | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = [[Föderaalse Juurldusbüroo peadirektor|Peadirektor]] | juht_nimi = [[Kash Patel]] | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = [[Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium]] | allorg = | eelarve = 9,7 miljardit [[Ameerika Ühendriikide dollar|USD]] (2021) | töötajaid = ≈35 000 | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [https://www.fbi.gov/ fbi.gov] | märkused = }} [[Fail:FBI Marks 20 Years Of Training At 'Body Farm'.webm|pisi|[[Tennessee ülikool|Tennessee ülikooli]] antropoloogiliste uuringute keskuses 1980. aastal loodud maailma esimeses nn laibafarmis vaadeldakse laipade lagunemist ja FBI uurijad saavad siin harjutada kuriteopaikade uurimist.]] '''Föderaalne Juurdlusbüroo''' ('''FJB'''; [[inglise keel]]es ''Federal Bureau of Investigation'', '''FBI''' ['efbi'ai]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] valitsusasutus ning [[Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium]]i põhiline [[juurdlus]]organ. FBI [[moto]] on "''Fidelity, Bravery, Integrity''" ('ustavus, vaprus, terviklikkus'). Moto on valitud nii, et selle lühend oleks samasugune kui kogu organisatsioonil. FBI loomise aluseks olid [[USA justiitsminister|USA justiitsministri]] [[Ameerika Ühendriikide Koodeks]]iga ettenähtud õigus määrata ametnikke Ameerika Ühendriikide vastaste kuritegude avastamiseks ning teised seadused, mis annavad FBI-le õiguse ja kohustuse uurida kuritegusid. FBI asutas [[1908]] [[Charles Joseph Bonaparte]]. Esialgu kandis see nime Juurdlusbüroo (''Bureau of Investigation''). [[1936]] reorganiseeriti see Föderaalseks Juurdlusbürooks. Kõige kauem, 48 aastat, on FBI-d juhtinud [[Edgar Hoover]]. Praegu on FBI-l kõikidest USA föderaalseadusi täideviivatest organitest kõige suuremad juurdlusvolitused. FBI uurib üle 200 liigi [[föderaalkuritegu]]sid. 31. augusti 2009 seisuga on FBI-l 13 249 koosseisulist ja 19 460 mittekoosseisulist töötajat. 2010. aastal oli FBI aasta[[eelarve]] umbes 7,9 miljonit [[USA dollar]]it. [[FBI peakorter]] asub [[Washington]]is spetsiaalselt selleks ehitatud hoones, mis kannab Edgar Hooveri nime – [[J. Edgar Hoover Building]]. Alates [[1949]]. aastast levitab FBI kõige raskemate kuritegude pärast taga otsitavate kurjategijate nimekirja ("[[Kümme FBI tipptagaotsitavat]]"). ==Ülesanded== FBI ülesanne on:<ref name="Priorities" /> * kaitsta Ameerika Ühendriike [[terrorism]]i eest; * kaitsta Ameerika Ühendriike [[välisluure]] ja küberrünnete eest; * tõkestada küberkuritegevust; * tõkestada korruptsiooni; * kaitsta kodanikuõigusi; == Juhid ja organisatsioon == === Juurdlusbüroo peadirektorid === *[[1908]]–1912 [[Stanley Finch]] *[[1912]]–1919 [[Bruce Bielaski]] *[[1919]] [[William Allen]] (kohusetäitja) *1919–1921 [[William Flynn]] *[[1921]]–1924 [[William Burns]] *[[1924]]–[[1935]] [[Edgar Hoover]] (1895–1972) === Föderaalse Juurdlusbüroo peadirektorid === {{Vaata|Föderaalse Juurldusbüroo peadirektor}} *[[1936]]–1972 [[Edgar Hoover]] *[[1972]]–1973 [[Patrick Gray]] (kohusetäitja) *[[1973]] [[William Ruckelshaus]] (kohusetäitja) *1973–1978 [[Clarence Kelley]] *[[1978]] [[James Adams]] (kohusetäitja) *[[1978]]–1987 [[William Webster]] *[[1987]] [[John Otto]] (kohusetäitja) *1987–1993 [[William Sessions]] *[[1993]] [[Floyd Clarke]] (kohusetäitja) *1993–2001 [[Louis Freeh]] *[[2001]] [[Thomas Pickard]] (kohusetäitja) *2001–2013 [[Robert Mueller]] *2013–2017 [[James Comey]] *2017–2017 [[Andrew McCabe]] (kohusetäitja) *2017–2025 [[Christopher Asher Wray]] *2025–… [[Kash Patel]] ===FBI sisejulgeolekualane tegevus=== ===FBI terrorismivastane tegevus=== ===FBI vastuluurealane tegevus=== * [[1994]]. aastal paljastati FBI poolt [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] ja [[Venemaa]] luureteenistuste [[Topeltagent|topeltagent]], [[Luure Keskagentuur]]i töötaja [[Aldrich Ames]]. * [[2002]]. aastal paljastati FBI poolt [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] ja [[Venemaa]] luureteenistuste [[Topeltagent|topeltagent]] FBI töötaja [[Robert Hanssen]]. * 2011. aastal paljastati FBI poolt [[Iisrael]]i kasuks [[teadus-tehniline luure|teadus-tehnilist luuret]] teostanud USA teadlane [[Stewart Nozette]]<ref>[http://www.postimees.ee/556976/spioonist-usa-teadlane-tunnistas-suud/ Spioonist USA teadlane tunnistas süüd], Postimees, 8. september 2011</ref>, kes soovis süüdistuse kohaselt müüa miljonite dollarite eest Iisraelile infot Ühendriikide [[satelliiditehnoloogia]] ja muude [[sõjasaladus]]te kohta. ==Vaata ka== *[[The Espionage Act 1917]] ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="Priorities">{{netiviide |pealkiri=Our Priorities |väljaanne=FBI |url=https://www.fbi.gov/about/mission |vaadatud=9. juunil 2023}}</ref> }} == Välislingid == * [http://www.fbi.gov/ FBI koduleht] {{Ameerika Ühendriikide luurekogukond}} {{Coordinate |NS=38.894444 |EW=-77.024444 |type=landmark |region=US-DC}} [[Kategooria:Föderaalne Juurdlusbüroo| ]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide valitsusagentuurid]] [[Kategooria:Luureagentuurid]] [[Kategooria:1908]] ff6pwrf0y8hth7om1d2fct507qoll6y 7144037 7144006 2026-05-01T15:54:47Z Neptuunium 58653 7144037 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Infokast organisatsioon | nimi = Föderaalne Juurdlusbüroo | omakeelne_nimi = Federal Bureau of Investigation | embleem = FBISeal.png | embleemiallkiri = Föderaalse Juurdlusbüroo pitser | pilt = Flag of the Federal Bureau of Investigation.svg | pildiallkiri = Föderaalse Juurdlusbüroo lipp | lühend = FBI | deviis = Fidelity, Bravery, Integrity (Truudus, vaprus, terviklikkus) | asutatud = {{Algusaeg ja vanus|1908|7|26}} | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = [[korrakaitseamet]] | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[J. Edgar Hoover Building]], [[Washington]] | asukoht = | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = [[Föderaalse Juurldusbüroo peadirektor|Peadirektor]] | juht_nimi = [[Kash Patel]] | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = [[Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium]] | allorg = | eelarve = 9,7 miljardit [[Ameerika Ühendriikide dollar|USD]] (2021) | töötajaid = ≈35 000 | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [https://www.fbi.gov/ fbi.gov] | märkused = }} [[Fail:FBI Marks 20 Years Of Training At 'Body Farm'.webm|pisi|[[Tennessee ülikool|Tennessee ülikooli]] antropoloogiliste uuringute keskuses 1980. aastal loodud maailma esimeses nn laibafarmis vaadeldakse laipade lagunemist ja FBI uurijad saavad siin harjutada kuriteopaikade uurimist.]] '''Föderaalne Juurdlusbüroo''' ('''FJB'''; [[inglise keel]]es ''Federal Bureau of Investigation'', '''FBI''' ['efbi'ai]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] julgeolekuasutus ning [[Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium]]i põhiline [[juurdlus]]organ. Büroo [[moto]] on "''Fidelity, Bravery, Integrity''" ('ustavus, vaprus, terviklikkus'). Moto on valitud nii, et selle lühend oleks samasugune kui kogu organisatsioonil. Praegu on FBI-l kõikidest USA föderaalseadusi täideviivatest organitest kõige suuremad juurdlusvolitused. FBI uurib üle 200 liigi [[föderaalkuritegu]]sid. 31. augusti 2009 seisuga on FBI-l 13 249 koosseisulist ja 19 460 mittekoosseisulist töötajat. 2010. aastal oli FBI aasta[[eelarve]] umbes 7,9 miljonit [[USA dollar]]it. [[FBI peakorter]] asub [[Washington]]is spetsiaalselt selleks ehitatud hoones, mis kannab Edgar Hooveri nime – [[J. Edgar Hoover Building]]. == Ajalugu == FBI loomise aluseks olid [[USA justiitsminister|USA justiitsministri]] [[Ameerika Ühendriikide Koodeks]]iga ettenähtud õigus määrata ametnikke Ameerika Ühendriikide vastaste kuritegude avastamiseks ning teised seadused, mis annavad FBI-le õiguse ja kohustuse uurida kuritegusid. FBI asutas [[1908]] [[Charles Joseph Bonaparte]]. Esialgu kandis see nime Juurdlusbüroo (''Bureau of Investigation''). [[1936]] reorganiseeriti see Föderaalseks Juurdlusbürooks. Kõige kauem, 48 aastat, on FBI-d juhtinud [[Edgar Hoover]]. Alates [[1949]]. aastast levitab FBI kõige raskemate kuritegude pärast taga otsitavate kurjategijate nimekirja ("[[Kümme FBI tipptagaotsitavat]]"). [[1994]]. aastal paljastati FBI poolt [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] ja [[Venemaa]] luureteenistuste [[Topeltagent|topeltagent]], [[Luure Keskagentuur]]i töötaja [[Aldrich Ames]]. [[2002]]. aastal paljastati FBI poolt [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] ja [[Venemaa]] luureteenistuste [[Topeltagent|topeltagent]] FBI töötaja [[Robert Hanssen]]. 2011. aastal paljastati FBI poolt [[Iisrael]]i kasuks [[teadus-tehniline luure|teadus-tehnilist luuret]] teostanud USA teadlane [[Stewart Nozette]]<ref>[http://www.postimees.ee/556976/spioonist-usa-teadlane-tunnistas-suud/ Spioonist USA teadlane tunnistas süüd], Postimees, 8. september 2011</ref>, kes soovis süüdistuse kohaselt müüa miljonite dollarite eest Iisraelile infot Ühendriikide [[satelliiditehnoloogia]] ja muude [[sõjasaladus]]te kohta. ==Ülesanded== FBI ülesanneteks on kaitsta Ameerika Ühendriike [[terrorism]]i, [[välisluure]] ja küberrünnete eest; tõkestada küberkuritegevust ja korruptsiooni ning kaitsta kodanikuõigusi.<ref name="Priorities" /> == Juhid ja organisatsioon == === Juurdlusbüroo peadirektorid === *[[1908]]–1912 [[Stanley Finch]] *[[1912]]–1919 [[Bruce Bielaski]] *[[1919]] [[William Allen]] (kohusetäitja) *1919–1921 [[William Flynn]] *[[1921]]–1924 [[William Burns]] *[[1924]]–[[1935]] [[Edgar Hoover]] (1895–1972) === Föderaalse Juurdlusbüroo peadirektorid === {{Vaata|Föderaalse Juurldusbüroo peadirektor}} *[[1936]]–1972 [[Edgar Hoover]] *[[1972]]–1973 [[Patrick Gray]] (kohusetäitja) *[[1973]] [[William Ruckelshaus]] (kohusetäitja) *1973–1978 [[Clarence Kelley]] *[[1978]] [[James Adams]] (kohusetäitja) *[[1978]]–1987 [[William Webster]] *[[1987]] [[John Otto]] (kohusetäitja) *1987–1993 [[William Sessions]] *[[1993]] [[Floyd Clarke]] (kohusetäitja) *1993–2001 [[Louis Freeh]] *[[2001]] [[Thomas Pickard]] (kohusetäitja) *2001–2013 [[Robert Mueller]] *2013–2017 [[James Comey]] *2017–2017 [[Andrew McCabe]] (kohusetäitja) *2017–2025 [[Christopher Asher Wray]] *2025–… [[Kash Patel]] == Vaata ka == * [[The Espionage Act 1917]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Priorities">{{netiviide |pealkiri=Our Priorities |väljaanne=FBI |url=https://www.fbi.gov/about/mission |vaadatud=9. juunil 2023}}</ref> }} == Välislingid == * [http://www.fbi.gov/ FBI ametlik koduleht] (inglise keeles) {{Ameerika Ühendriikide luurekogukond}} {{Coordinate |NS=38.894444 |EW=-77.024444 |type=landmark |region=US-DC}} [[Kategooria:Föderaalne Juurdlusbüroo| ]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide valitsusagentuurid]] [[Kategooria:Luureagentuurid]] [[Kategooria:1908]] 4gwb9j072iq007664hr7s744fehxlk0 0 23239 7144458 6983643 2026-05-02T08:52:59Z Kuriuss 38125 7144458 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:MisesLibrary.jpg|pisi|Ludwig von Mises]] '''Ludwig von Mises''' ([[29. september]] [[1881]] [[Lviv|Lemberg]] – [[10. oktoober]] [[1973]] [[New York]]) oli [[juudid|juudi]] rahvusest [[Austria]] majandusteadlane ja sotsiaalfilosoof. Mises oli [[20. sajand]]i majandusteadusele olulist mõju avaldanud [[Austria koolkond|Austria koolkonna]] üks rajajaid ja juhte. Tema ideed kujundasid ka [[klassikaline liberalism|klassikalise liberalismi]] ja [[libertarism]]i arengut 20. sajandil. [[Eesti keel]]de on Misese arvukatest teostest tõlgitud vaid "[[Liberalism (raamat)|Liberalism]]" ([[saksa keel]]es [[1927]], eesti keeles [[2007]]). == Elulugu == [[Pilt:Liberalism (2002 online edition) cover.jpg|pisi|"[[Liberalism (raamat)|Liberalism]]" on ainuke von Misese raamat, mis on tõlgitud eesti keelde]] === Noorus ja haridustee === Ludwig von Mises sündis [[Lemberg]]is [[Austria-Ungari]]s (praegu [[Lviv]], [[Ukraina]]). Tema isa oli raudteeinsener Arthur von Mises ning ema Adele von Mises, neiupõlvenimega Adele Landau, töötas riigiametis. Ta oli pere esimene laps, tema noorem vend [[Richard von Mises]] oli tuntud rakendusfüüsik. Ludwig oli veel üsna väike, kui ta perekond kolis [[Viin]]i. [[1892]] astus ta Akadeemilisse Gümnaasiumi, kus ta sõbrunes ka [[Hans Kelsen]]iga. Juba päris noorena tundis ta huvi ajaloo ja poliitika vastu. [[1900]]. aastal läks ta õppima [[Viini Ülikool]]i õiguse ja avaliku halduse osakonda. Ülikoolis õpetati niinimetatud klassikalist lähenemist avalikule haldusele. See tähendab, et oluline osa oli faktidel ja teoreetilisel analüüsil. Von Mises luges [[1903]]. aastal [[Carl Menger]]i "Principles of Economics" – teksti, mis rajas [[Austria koolkond|Austria koolkonna]]. See raamat pani aluse Misese uuele nägemusele riigist ja majandusest. === Töö ja eraelu === Von Mises lõpetas ülikooli veebruaris [[1906]] ning läks tööle Austria riigiametnikuks, kuid ta tüdines [[bürokraatia]]st mõne kuuga. Järgmised kaks aastat töötas ta Viini advokaadibüroodes ja hakkas andma majandusloenguid. [[Pilt:The Theory of Money and Credit (2009 ed) cover.jpg|pisi|"Raha ja valuuta teooria" ingliskeelse väljaande kaas]] Ta liitus [[1909]]. aastal Viini Kommerts- ja Tööstuskojaga, kus ta töötas järgmised 25 aastat. Sel ajal oli tööstuskoda pooleldi riiklik ja seeläbi omasid seal avaldatud uurimused ka olulist mõju Austria poliitikale. Samal ajal kirjutas Mises ka teadusliku uurimuse rahast ja pangandusest. "Theorie des Geldes und der Umlaufsmittel" ("Raha ja valuuta teooria") ([[1912]]). Tema kaks olulist panust majandusteooriasse on, et ta näitas, kuidas [[Carl Menger]]i väärtusteooriat saab kasutada ka raha puhul ning näitas ka uut kaubaringlusteooriat, mida andis tulemusi majanduskriisi ja [[inflatsioon]]i tingimustes. Ta näitas ka, et raha ei saa olla neutraalne ja rahakoguse tõstmine avaldab mõju vahetusprotsessidele. [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] teenis von Mises [[ohvitser]]ina Austria-Ungari [[Suurtükivägi|suurtükiväes]] ja majandusnõunikuna Sõja Osakonnas. Pärast sõda oli Mises lühikest aega ka vabariiklaste valitsuses Austrias. Tema praktilisemaks saavutuseks loetakse seda, et ta veenis oma ülikooliaegset sõpra ja sotsialistide liidrit Otto Bauerit, et too ei teeks bolševistlikku riigipööret. Ta avaldas ka raamatu, mis seletas multikultuurse Austria-Ungari kokku varisemist. "In Nation, Staat und Wirtschaft" ("Rahvus, riik ja majandus", [[1919]]). Oma kuulsaima esse, "Majanduskalkulatsioonid sotsialistlikus liidus", kus ta väidab, et sotsialistlik juhtimine ei tegele arvestusega, kuidas ressursse paremini juhtida ning ainult kapitalistlikus majanduses eksisteeriv raha hind on see, mis võimaldab võrrelda erinevaid investeeringuid, kirjutas von Mises 1919. aastal. Kaks aastat hiljem avaldab ta uurimuse sotsialismist ("Die Gemeinwirtschaft", [[1922]]), mis avaldas mõju tervele põlvkonnale ([[Friedrich Hayek]], [[Wilhelm Röpkeka]]) palju hiljem pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] ja paneb aluse [[neoliberalistlik]]ule liikumisele. Von Mises suutis edukalt võidelda inflatsiooniga Austrias [[1920. aastad|1920. aastatel]] ning mõjutas tugevalt raha- ja majandusreformi [[1922]]. aastal. Majanduse [[epistemoloogia|epistemoloogilise]] iseloomu kohta kirjutisi avaldama hakkas ta 1920. aastatel. Von Mises väitis, et majandusteaduses ei saa toetuda ainult erinevate andmete analüüsile. Majandusteadus on esmane teadus, nagu ka matemaatika, geomeetria või loogika. Majandusteadus on ühiskonnateaduse osa. Ta kutsuti [[1934]]. aastal Genfi Rahvusvahelisse Instituuti juhtima rahvusvahelisi majandussuhteid ning ta töötas seal kuni [[1940]]. aastani, mil avaldas ka uurimuse "Nationalökonomie" (ingliskeelne täiendatud versioon "[[Human Action]]", [[1949]]). Von Mises abiellus [[1938]]. aastal Margit Serényiga, kelle tütrest [[Gitta Serény|Gitta Serényist]] sai hiljem tuntud kirjanik. Ühiseid lapsi neil ei olnud. Von Mises lahkus [[1940]]. aasta juulis Genfist ja siirdus [[New York]]i, kus alustas uut elu ning sai [[USA]] kodanikuks [[1946]]. aastal. Tema esimene töökoht oli USA-s oli Majandusuuringute Rahvusliku Büroo nõunik. Seejärel töötas ta Tööstuse Rahvusliku Ühingu juures ning külalisprofessorina [[New Yorgi Ülikool]]is alates aastast [[1945]]. Ta õpetas New Yorgi Ülikoolis kuni [[1969]]. aastani. Ta suri St. Vincenti haiglas New Yorgis. Neli aastakümmet oli ta tuntud kui Austria koolkonna vaieldamatu juht. ==Mälestuse jäädvustamine== [[Lew Rockwell]] rajas [[1982]]. aastal Ameerika Ühendriikides [[Ludwig von Misese Instituut|Ludwig von Misese Instituudi]]. == Välislingid == {{commons|Ludwig von Mises}} * [http://www.vonmisesinstitute-europe.org/ The Ludwig von Mises Institute - Europe] {{JÄRJESTA:Mises, Ludwig von}} [[Kategooria:Austria majandusteadlased‎]] [[Kategooria:Austria filosoofid]] [[Kategooria:Viini Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1881]] [[Kategooria:Surnud 1973]] oee1awq94ha505ynxtfzgklwyfl8jhk 0 23277 7144324 7096478 2026-05-02T07:03:34Z Velirand 67997 + kategooria 7144324 wikitext text/x-wiki [[Fail:Leida Laius.jpg|pisi|Leida Laius, foto Tallinnfilmi arhiivist]] [[Pilt:Leida Laiuse haud.JPG|pisi|Leida Laiuse haud]] '''Leida Laius''' ([[26. märts]] [[1923]] [[Horoševo]] küla, [[Jamburgi maakond|Kingissepa maakond]], [[Vene NFSV|Venemaa]] – [[6. aprill]] [[1996]] [[Tallinn]]) oli eesti filmilavastaja. ==Elulugu== [[1950]]. aastal lõpetas Leida Laius [[Eesti NSV Riiklik Teatriinstituut|Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi]]. [[1951]]–[[1955]] oli ta [[Eesti Draamateater|V. Kingissepa nimelise RAT Draamateatri]] näitleja. Alates [[1960]]. aastast töötas ta stuudios [[Tallinnfilm]]. [[1962]]. aastal lõpetas Leida Laius [[Ülevenemaaline Riiklik Kinematograafia Ülikool|Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi]] (VGIK) režii alal.<ref>{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/inimesed/id/1409 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-08-22 |arhiivimisaeg=2015-09-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150923234853/http://www.efis.ee/et/inimesed/id/1409 |url-olek=ei tööta }}</ref> Diplomitööna esitas Laius lühifilmi "Õhtust hommikuni".<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Kiisler |eesnimi=Vilja |kuupäev=24. märts 2023 |pealkiri=Vabastage Leida Laius! |url=https://epl.delfi.ee/a/120161516 |vaadatud=2023-03-24 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> == Tunnustus == * 1995 [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] ==Mälestuse jäädvustamine== [[Jüri Sillart]] on teinud Leida Laiusest dokumentaalfilmi "Leida lugu" (OÜ Kairiin, [[2002]], 63 minutit). 2023. aasta 26. märtsil avati Tallinnas [[Lembitu park (Tallinn)|Lembitu pargis]] Leida Laiuse 100. sünniaastapäeva puhul tema mälestuspink .<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=26. märts 2023 |pealkiri=FOTOD {{!}} Lembitu pargis avati Leida Laiusele pühendatud pink |url=https://epl.delfi.ee/a/120163550 |vaadatud=2023-03-26 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> ==Filmograafia== === Mängufilmid === *"[[Õhtust hommikuni (film)|Õhtust hommikuni]]" ([[1962]]) (lühifilm) *"[[Mäed kui valged elevandid]]"<ref name=":0" /><ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/268/</ref> ([[1963]]) *"[[Mäeküla piimamees (film)|Mäeküla piimamees]]" ([[1965]]) *"Libahunt" ([[1968]]) *"[[Ukuaru (film)|Ukuaru]]" ([[1973]]) *"[[Kõrboja peremees (film)|Kõrboja peremees]]" ([[1979]]) *"[[Naerata ometi]]" ([[1985]]) (koos [[Arvo Iho]]ga) *"[[Varastatud kohtumine]]" ([[1988]]) === Dokumentaalfilmid === *"Sündis inimene" ([[1975]]) *"Lapsepõlv" ([[1976]]) *"Jäljed lumel" ([[1978]]) *"Kodulinna head vaimud" ([[1983]]) ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Olev Remsu]], "Aastad ja filmid. Essee Leida Laiusest" – [[Teater. Muusika. Kino]] [[1986]], nr. 11, lk 20–33. *Olev Remsu "Laps on püha. Teine essee Leida Laiusest", Teater. Muusika. Kino 2023, nr 7. ==Välislingid== * {{IMDb}} * [https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/1409 Leida Laius] Eesti filmi andmebaasis *[[Verni Leivak]] [http://www.ohtuleht.ee/137599 "Filmirežissöör Leida Laius pidanuks täna 80. sünnipäeva"] Õhtuleht, 26. märts 2003 *[[Andres Laasik]] [https://epl.delfi.ee/artikkel/51037030/ "Leida Laius Eduard Vilde abil eesti naist uurimas"] ( (filmi "Mäeküla piimamees" kohta) Eesti Päevaleht, 21. aprill 2006 {{JÄRJESTA:Laius, Leida}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:NSV Liidu riikliku preemia laureaadid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1923]] [[Kategooria:Surnud 1996]] 77ddfa8c5a61xxwxvfrzxsos047d2db 0 25713 7144254 7142140 2026-05-02T04:28:13Z Kuriuss 38125 7144254 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib ajakirjanikust; kergejõustiklase kohta vaata artiklit [[Marti Soosaar]]}} '''Martti Soosaar''' ([[11. juuni]] [[1933]] [[Tallinn]] – [[18. aprill]] [[2017]]) oli eesti ujuja, veepallur ja [[ajakirjanik]]. == Haridus== Ta lõpetas [[1953]]. aastal [[Tallinna 1. Keskkool]]i ning [[1958]]. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajakirjanduse alal. Diplomitöö kirjutas ta karikaturist [[Gori (karikaturist)|Gori]]st ("Gori karikatuurilooming kodanluse paljastamisel"). == Sportlastee == [[ujumine (spordiala)|Ujumistreeninguid]] alustas Soosaar 1946. aastal Tallinna Kalevis [[Friedel Raudsepp|Friedel Raudsepa]] õpilasena. Ta tuli 1951. aastal rinnuliujumises individuaalselt ja aastatel 1950–1952 (kokku kolm korda) [[veepall]]is Tallinna Kalevi meeskonna liikmena [[Eesti NSV]] meistriks. Kuulus aastatel 1950–1951 ujumises ja 1950–1956 veepallis Eesti NSV koondisse. 1950. aastal sai ta üleliidulistel noortevõistlustel 100 m rinnuliujumises esikoha. == Töö ajakirjanikuna == Soosaar töötas aastatel 1958–1963 ajalehe [[Noorte Hääl]] kirjandusliku kaastöölise, kultuuri- ja kooliosakonna juhatajana, 1963–1967 ajalehe [[Õhtuleht]] kultuuriosakonna juhatajana ja 1967–1990 [[Eesti Raadio]] soomekeelsete saadete toimetuse juhina. Pärast seda oli vabakutseline.<ref>''Academia Journalistica''. Tartu 1994.</ref> Läbi aastate huvitasid teda Soome ja Eesti kultuurisuhted. Ta tegi kaastööd ka Soome ajakirjandusväljaannetele, sealhulgas ajalehele [[Kymen Sanomat]].<ref>[https://tnp.ee/toode/lase-vareseid-raamat-eilse-eesti-elust/ Raamatu "Lase vareseid! Raamat eilse Eesti elust" tutvustus] Kirjastuse Tänapäev koduleht. Vaadatud 02.05.2026.</ref><ref>Martti Soosaar. "Lase vareseid! Raamat eilse Eesti elust". [[Tänapäev]], 2006.</ref> == Klooga koonduslaagri lood == Teise maailmasõja ajal elas Soosaarte pere [[Klooga]]l suvilas. Martti Soosaarel oli sellest ajast eredaid mälestusi, kuidas nende lähistel asunud [[Klooga koonduslaager]] toimis. Tema sõnul tundis nende pere vangidele kaasa: neile jäeti süüa ning kord olevat isa peitnud ühe põgenemisplaani hauduva vangi jaoks kase juurte vahele Eesti kaardi. 11-aastane Martti ja ta vend Peet Soosaar (1929–1994) olid tõenäoliselt esimesed, kes pärast sakslaste põgenemist nägid Kloogal toimunud massimõrva ohvreid. Poiste isa, fotograaf Hans Soosaar sai septembris 1944 tööülesande pildistada põlenud laibariitasid Klooga koonduslaagris. Kõik toona seal tehtud õõvastavad fotod, mis Nõukogude ajal siin-seal trükki jõudsid, olid Hans Soosaare tehtud. Need valusad mälestused jõudsid Martti Soosaare artiklite ning suulise jutustuse ja intervjuude kaudu ka välismaale – nii Soome ajakirjandusse kui ka USA holokausti muuseumi – ning neist on Soosaar kirjutanud ka oma mälestusteraamatus "Lase vareseid! Raamat eilse Eesti elust" (2006).<ref>Pekka Erelt. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69027335/pildireportaazi-peameister Pildireportaaži peameister] Eesti Ekspress, 05.02.2003.</ref><ref>[https://tnp.ee/toode/lase-vareseid-raamat-eilse-eesti-elust/ Raamatu "Lase vareseid! Raamat eilse Eesti elust" tutvustus] Kirjastuse Tänapäev koduleht. Vaadatud 02.05.2026.</ref><ref>Martti Soosaar. "Lase vareseid! Raamat eilse Eesti elust". [[Tänapäev]], 2006.</ref><ref>Jukka Rislakki. [https://www.hs.fi/feature/art-2000003745730.html Silminnäkijän tarina] Helsingin Sanomat. 20.09.1998.</ref><ref>[https://collections.ushmm.org/search/catalog/irn515041 Oral history interview with Martti Soosaar] US Holocaust Memorial Museum, 07.12.2002.</ref> ==Looming== ===Raamatud=== *"[[August Vomm]]". [[Kunst (kirjastus)|Kunst]], 1977 *"Kunstnik ja modell". Kunst, 1978 *"Ateljee-etüüde". Intervjuud kunstnikega. Kunst, 1983 *"Ateljee-etüüde 2". Intervjuud kunstnikega. Kunst, 1990 *"Eesti ex libris". [[Helsingi]], [[Eesti Instituut Soomes]], 1997 *"Tuntud ja tundmatu [[Gori (karikaturist)|Gori]]". [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], 2003 *"[[Heinz Valk]]. 200 nägu : teid ülistan nüüd ja igavesti". Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005 *"Lase vareseid! Raamat eilse Eesti elust". [[Tänapäev]], 2006 *"Neli armastajat elupöördes". [[Eesti Keele Sihtasutus]], 2014 ===Artikleid=== * "Kas sa tunned soomlast, põdranaljamees?" (Eesti Sõnumid, 1995) * "[[Alvar Aalto]] juubeliaasta piinad" (Sõnumileht, 1998) * "Helsingi-Tallinna tunnel ergutab endiselt meeli" (Sõnumileht, 1998) * "[[Martti Ahtisaari|Ahtisaari]] läks NATO-st mööda" (Sõnumileht, 1999) * "Eduskunna kõverpeegel" (Sõnumileht, 1999) * "Eesti kurjategijad Soomes ärevil : karistus tuleb kanda kodumaal" (SL Õhtuleht, 2000) * "Lastetoetus on Soomes püha : abita ei jää ükski lapsevanem" (Maaleht, 2001) * "[[Urho Kekkonen|Kekkonen]]. Eestlaste sõber või Kremli käsilane?" ([[Eesti Ekspress]], 2004) ===Telesaateid=== * "[[Günther Reindorff]]i meenutades" (ETV, 1984) – autor * "Malle Leis 1980, Võrumaa IX, serigraafia" (ETV, 1980) – stsenarist ===Raadiosaateid=== * "[[Õhtu kunstniku ateljees]]" (saatesari, [[Eesti Raadio]], 1974–1982) – autor * "Keskööprogramm" (intervjuud kunstnikega, Eesti Raadio, 1974) – autor * "Viimane kõnelus Günther Reindorffiga" (Eesti Raadio, 1974) – autor ===Dokumentaalfilmistsenaariumid=== * "Must ja valge" (1965) * "Malle Leis 1980, Võrumaa IX, serigraafia" (1980) * "Kivised oodid. Jaak Soans 1985" (1985) * "Olev Sooants-Soans. Eestimaa piltatlas" (1986) * "Lea Valter – eesti vaibakunstnik" (1997) * "Enn Põldroosi härrasmeeste seltskond" (1998) ===Karikatuure=== Tema [[karikatuur]]e ilmus aastatel 1958–1960 ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]].{{lisa viide}} ==Isiklikku== Tema isa oli fotograaf [[Hans Soosaar]] ja vend oli [[Peet Soosaar]]. Tema poeg Toomas Soosaar (1962–2014) oli ujuja ja spordipedagoog. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{ESBL|Martti_Soosaar}} * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/soomekeelne-saade-soomekeelne-saade-20-aastat-eesti-raadio-soomekeelseid-saateid Soomekeelne saade. 20 aastat Eesti Raadio soomekeelseid saateid] Eesti Raadio, 12. märts 1967 {{DEFAULTSORT:Soosaar, Martti}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti stsenaristid]] [[Kategooria:Eesti karikaturistid]] [[Kategooria:Eesti ujujad]] [[Kategooria:Eesti veepallurid]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 2017]] 4ldnvibpc6dk8catq643b5oqnibiqas 7144264 7144254 2026-05-02T04:54:43Z Kuriuss 38125 7144264 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib ajakirjanikust; kergejõustiklase kohta vaata artiklit [[Marti Soosaar]]}} '''Martti Soosaar''' ([[11. juuni]] [[1933]] [[Tallinn]] – [[18. aprill]] [[2017]]) oli eesti ujuja, veepallur ja [[ajakirjanik]]. == Haridus== Ta lõpetas [[1953]]. aastal [[Tallinna 1. Keskkool]]i ning [[1958]]. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajakirjanduse alal. Diplomitöö kirjutas ta karikaturist [[Gori (karikaturist)|Gori]]st ("Gori karikatuurilooming kodanluse paljastamisel"). == Sportlastee == [[ujumine (spordiala)|Ujumistreeninguid]] alustas Soosaar 1946. aastal Tallinna Kalevis [[Friedel Raudsepp|Friedel Raudsepa]] õpilasena. Ta tuli 1951. aastal rinnuliujumises individuaalselt ja aastatel 1950–1952 (kokku kolm korda) [[veepall]]is Tallinna Kalevi meeskonna liikmena [[Eesti NSV]] meistriks. Kuulus aastatel 1950–1951 ujumises ja 1950–1956 veepallis Eesti NSV koondisse. 1950. aastal sai ta üleliidulistel noortevõistlustel 100 m rinnuliujumises esikoha. == Töö ajakirjanikuna == Soosaar töötas aastatel 1958–1963 ajalehe [[Noorte Hääl]] kirjandusliku kaastöölise, kultuuri- ja kooliosakonna juhatajana, 1963–1967 ajalehe [[Õhtuleht]] kultuuriosakonna juhatajana ja 1967–1990 [[Eesti Raadio]] soomekeelsete saadete toimetuse juhina. Pärast seda oli vabakutseline.<ref>''Academia Journalistica''. Tartu 1994.</ref> Läbi aastate huvitasid teda Soome ja Eesti kultuurisuhted. Ta tegi kaastööd ka Soome ajakirjandusväljaannetele, sealhulgas ajalehele [[Kymen Sanomat]].<ref>[https://tnp.ee/toode/lase-vareseid-raamat-eilse-eesti-elust/ Raamatu "Lase vareseid! Raamat eilse Eesti elust" tutvustus] Kirjastuse Tänapäev koduleht. Vaadatud 02.05.2026.</ref><ref>Martti Soosaar. "Lase vareseid! Raamat eilse Eesti elust". [[Tänapäev]], 2006.</ref> == Klooga koonduslaagri lood == [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal elas Soosaarte pere [[Klooga]]l suvilas. Martti Soosaarel oli sellest ajast eredaid mälestusi, kuidas nende lähistel asunud [[Klooga koonduslaager]] toimis. Tema sõnul tundis nende pere vangidele kaasa: neile jäeti süüa ning kord olevat isa peitnud ühe põgenemisplaani hauduva vangi jaoks kase juurte vahele Eesti kaardi. Toona 11-aastane Martti ja ta 14-aastane vend Peet olid tõenäoliselt esimesed, kes pärast sakslaste põgenemist nägid Kloogal toimunud massimõrva ohvreid. Poiste isa, fotograaf Hans Soosaar sai septembris 1944 tööülesande pildistada põlenud laibariitasid Klooga koonduslaagris. Kõik toona seal tehtud õõvastavad fotod, mis Nõukogude ajal siin-seal trükki jõudsid, olid Hans Soosaare tehtud. Need valusad mälestused jõudsid Martti Soosaare artiklite ning suulise jutustuse ja intervjuude kaudu ka välismaale – nii [[Soome]] ja [[Kanada]] ajakirjandusse kui ka USA holokausti muuseumi – ning neist on Soosaar kirjutanud ka oma mälestusteraamatus "Lase vareseid! Raamat eilse Eesti elust" (2006).<ref>Pekka Erelt. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69027335/pildireportaazi-peameister Pildireportaaži peameister] Eesti Ekspress, 05.02.2003.</ref><ref>[https://tnp.ee/toode/lase-vareseid-raamat-eilse-eesti-elust/ Raamatu "Lase vareseid! Raamat eilse Eesti elust" tutvustus] Kirjastuse Tänapäev koduleht. Vaadatud 02.05.2026.</ref><ref>Martti Soosaar. "Lase vareseid! Raamat eilse Eesti elust". [[Tänapäev]], 2006.</ref><ref>Jukka Rislakki. [https://www.hs.fi/feature/art-2000003745730.html Silminnäkijän tarina] Helsingin Sanomat. 20.09.1998.</ref><ref>[https://collections.ushmm.org/search/catalog/irn515041 Oral history interview with Martti Soosaar] US Holocaust Memorial Museum, 07.12.2002.</ref><ref>Jukka Rislakki. Pealtnägija lugu. Meie Elu : [eestlaste ajaleht Kanadas] = Our Life : Estonian weekly, nr. 43, 28.10.1998.</ref> ==Looming== ===Raamatud=== *"[[August Vomm]]". [[Kunst (kirjastus)|Kunst]], 1977 *"Kunstnik ja modell". Kunst, 1978 *"Ateljee-etüüde". Intervjuud kunstnikega. Kunst, 1983 *"Ateljee-etüüde 2". Intervjuud kunstnikega. Kunst, 1990 *"Eesti ex libris". [[Helsingi]], [[Eesti Instituut Soomes]], 1997 *"Tuntud ja tundmatu [[Gori (karikaturist)|Gori]]". [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], 2003 *"[[Heinz Valk]]. 200 nägu : teid ülistan nüüd ja igavesti". Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005 *"Lase vareseid! Raamat eilse Eesti elust". [[Tänapäev]], 2006 *"Neli armastajat elupöördes". [[Eesti Keele Sihtasutus]], 2014 ===Artikleid=== * "Kas sa tunned soomlast, põdranaljamees?" (Eesti Sõnumid, 1995) * "[[Alvar Aalto]] juubeliaasta piinad" (Sõnumileht, 1998) * "Helsingi-Tallinna tunnel ergutab endiselt meeli" (Sõnumileht, 1998) * "[[Martti Ahtisaari|Ahtisaari]] läks NATO-st mööda" (Sõnumileht, 1999) * "Eduskunna kõverpeegel" (Sõnumileht, 1999) * "Eesti kurjategijad Soomes ärevil : karistus tuleb kanda kodumaal" (SL Õhtuleht, 2000) * "Lastetoetus on Soomes püha : abita ei jää ükski lapsevanem" (Maaleht, 2001) * "[[Urho Kekkonen|Kekkonen]]. Eestlaste sõber või Kremli käsilane?" ([[Eesti Ekspress]], 2004) ===Telesaateid=== * "[[Günther Reindorff]]i meenutades" (ETV, 1984) – autor * "Malle Leis 1980, Võrumaa IX, serigraafia" (ETV, 1980) – stsenarist ===Raadiosaateid=== * "[[Õhtu kunstniku ateljees]]" (saatesari, [[Eesti Raadio]], 1974–1982) – autor * "Keskööprogramm" (intervjuud kunstnikega, Eesti Raadio, 1974) – autor * "Viimane kõnelus Günther Reindorffiga" (Eesti Raadio, 1974) – autor ===Dokumentaalfilmistsenaariumid=== * "Must ja valge" (1965) * "Malle Leis 1980, Võrumaa IX, serigraafia" (1980) * "Kivised oodid. Jaak Soans 1985" (1985) * "Olev Sooants-Soans. Eestimaa piltatlas" (1986) * "Lea Valter – eesti vaibakunstnik" (1997) * "Enn Põldroosi härrasmeeste seltskond" (1998) ===Karikatuure=== Tema [[karikatuur]]e ilmus aastatel 1958–1960 ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]].{{lisa viide}} ==Isiklikku== Tema isa oli fotograaf [[Hans Soosaar]] ja vend oli [[Peet Soosaar]]. Tema poeg Toomas Soosaar (1962–2014) oli ujuja ja spordipedagoog. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{ESBL|Martti_Soosaar}} * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/soomekeelne-saade-soomekeelne-saade-20-aastat-eesti-raadio-soomekeelseid-saateid Soomekeelne saade. 20 aastat Eesti Raadio soomekeelseid saateid] Eesti Raadio, 12. märts 1967 {{DEFAULTSORT:Soosaar, Martti}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti stsenaristid]] [[Kategooria:Eesti karikaturistid]] [[Kategooria:Eesti ujujad]] [[Kategooria:Eesti veepallurid]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 2017]] 9ntlogbo50b19lfdrc4f7448682sljb 7144327 7144264 2026-05-02T07:08:52Z Kuriuss 38125 7144327 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib ajakirjanikust; kergejõustiklase kohta vaata artiklit [[Marti Soosaar]]}} '''Martti Soosaar''' ([[11. juuni]] [[1933]] [[Tallinn]] – [[18. aprill]] [[2017]]) oli eesti ujuja, veepallur ja [[ajakirjanik]]. == Haridus== Ta lõpetas [[1953]]. aastal [[Tallinna 1. Keskkool]]i ning [[1958]]. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajakirjanduse alal. Diplomitöö kirjutas ta karikaturist [[Gori (karikaturist)|Gori]]st ("Gori karikatuurilooming kodanluse paljastamisel"). == Sportlastee == [[ujumine (spordiala)|Ujumistreeninguid]] alustas Soosaar 1946. aastal Tallinna Kalevis [[Friedel Raudsepp|Friedel Raudsepa]] õpilasena. Ta tuli 1951. aastal rinnuliujumises individuaalselt ja aastatel 1950–1952 (kokku kolm korda) [[veepall]]is Tallinna Kalevi meeskonna liikmena [[Eesti NSV]] meistriks. Kuulus aastatel 1950–1951 ujumises ja 1950–1956 veepallis Eesti NSV koondisse. 1950. aastal sai ta üleliidulistel noortevõistlustel 100 m rinnuliujumises esikoha. == Töö ajakirjanikuna == Soosaar töötas aastatel 1958–1963 ajalehe [[Noorte Hääl]] kirjandusliku kaastöölise, kultuuri- ja kooliosakonna juhatajana, 1963–1967 ajalehe [[Õhtuleht]] kultuuriosakonna juhatajana ja 1967–1990 [[Eesti Raadio]] soomekeelsete saadete toimetuse juhina. Pärast seda oli vabakutseline.<ref>''Academia Journalistica''. Tartu 1994.</ref> Kui nooremas põlves käsitles ta ajakirjanikuna peamiselt kunsti ja kunstnikega seotud teemasid, siis läbi aastate huvitasid teda Soome ja Eesti kultuurisuhted. Ta tegi kaastööd ka Soome ajakirjandusväljaannetele, sealhulgas veel pensionipõlveski ajalehele [[Kymen Sanomat]].<ref>[https://tnp.ee/toode/lase-vareseid-raamat-eilse-eesti-elust/ Raamatu "Lase vareseid! Raamat eilse Eesti elust" tutvustus] Kirjastuse Tänapäev koduleht. Vaadatud 02.05.2026.</ref><ref>Martti Soosaar. "Lase vareseid! Raamat eilse Eesti elust". [[Tänapäev]], 2006.</ref> == Klooga koonduslaagri lood == [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal elas Soosaarte pere [[Klooga]]l suvilas. Martti Soosaarel oli sellest ajast eredaid mälestusi, kuidas nende lähistel asunud [[Klooga koonduslaager]] toimis. Tema sõnul tundis nende pere vangidele kaasa: neile jäeti süüa ning kord olevat isa peitnud ühe põgenemisplaani hauduva vangi jaoks kase juurte vahele Eesti kaardi. Toona 11-aastane Martti ja ta 14-aastane vend Peet olid tõenäoliselt esimesed, kes pärast sakslaste põgenemist nägid Kloogal toimunud massimõrva ohvreid. Poiste isa, fotograaf Hans Soosaar sai septembris 1944 tööülesande pildistada põlenud laibariitasid Klooga koonduslaagris. Kõik toona seal tehtud õõvastavad fotod, mida Nõukogude ajal siin-seal trükis ilmus, olevat väidetavalt Hans Soosaare tehtud. Need valusad mälestused jõudsid pärast Nõukogude aja lõppu Martti Soosaare artiklite ning suulise jutustuse ja intervjuude kaudu ka välismaale – nii [[Soome]] ja [[Kanada]] ajakirjandusse kui ka USA holokausti muuseumi. Neist on Soosaar kirjutanud ka oma mälestusteraamatus "Lase vareseid! Raamat eilse Eesti elust" (2006).<ref>Pekka Erelt. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69027335/pildireportaazi-peameister Pildireportaaži peameister] Eesti Ekspress, 05.02.2003.</ref><ref>[https://tnp.ee/toode/lase-vareseid-raamat-eilse-eesti-elust/ Raamatu "Lase vareseid! Raamat eilse Eesti elust" tutvustus] Kirjastuse Tänapäev koduleht. Vaadatud 02.05.2026.</ref><ref>Martti Soosaar. "Lase vareseid! Raamat eilse Eesti elust". [[Tänapäev]], 2006.</ref><ref>Jukka Rislakki. [https://www.hs.fi/feature/art-2000003745730.html Silminnäkijän tarina] Helsingin Sanomat. 20.09.1998.</ref><ref>[https://collections.ushmm.org/search/catalog/irn515041 Oral history interview with Martti Soosaar] US Holocaust Memorial Museum, 07.12.2002.</ref><ref>Jukka Rislakki. Pealtnägija lugu. Meie Elu : [eestlaste ajaleht Kanadas] = Our Life : Estonian weekly, nr. 43, 28.10.1998.</ref> ==Looming== ===Raamatud=== *"[[August Vomm]]". [[Kunst (kirjastus)|Kunst]], 1977 *"Kunstnik ja modell". Kunst, 1978 *"Ateljee-etüüde". Intervjuud kunstnikega. Kunst, 1983 *"Ateljee-etüüde 2". Intervjuud kunstnikega. Kunst, 1990 *"Eesti ex libris". [[Helsingi]], [[Eesti Instituut Soomes]], 1997 *"Tuntud ja tundmatu [[Gori (karikaturist)|Gori]]". [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], 2003 *"[[Heinz Valk]]. 200 nägu : teid ülistan nüüd ja igavesti". Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005 *"Lase vareseid! Raamat eilse Eesti elust". [[Tänapäev]], 2006 *"Neli armastajat elupöördes". [[Eesti Keele Sihtasutus]], 2014 ===Artikleid=== * "Kas sa tunned soomlast, põdranaljamees?" (Eesti Sõnumid, 1995) * "[[Alvar Aalto]] juubeliaasta piinad" (Sõnumileht, 1998) * "Helsingi-Tallinna tunnel ergutab endiselt meeli" (Sõnumileht, 1998) * "[[Martti Ahtisaari|Ahtisaari]] läks NATO-st mööda" (Sõnumileht, 1999) * "Eduskunna kõverpeegel" (Sõnumileht, 1999) * "Eesti kurjategijad Soomes ärevil : karistus tuleb kanda kodumaal" (SL Õhtuleht, 2000) * "Lastetoetus on Soomes püha : abita ei jää ükski lapsevanem" (Maaleht, 2001) * "[[Urho Kekkonen|Kekkonen]]. Eestlaste sõber või Kremli käsilane?" ([[Eesti Ekspress]], 2004) ===Telesaateid=== * "[[Günther Reindorff]]i meenutades" (ETV, 1984) – autor * "[[Malle Leis]] 1980, Võrumaa IX, serigraafia" (ETV, 1980) – stsenarist ===Raadiosaateid=== * "[[Õhtu kunstniku ateljees]]" (saatesari, [[Eesti Raadio]], 1974–1982) – autor * "Keskööprogramm" (intervjuud kunstnikega, Eesti Raadio, 1974) – autor * "Viimane kõnelus Günther Reindorffiga" (Eesti Raadio, 1974) – autor ===Dokumentaalfilmistsenaariumid=== * "Must ja valge" (1965) * "Malle Leis 1980, Võrumaa IX, serigraafia" (1980) * "Kivised oodid. [[Jaak Soans]] 1985" (1985) * "[[Olev Soans|Olev Sooants-Soans]]. Eestimaa piltatlas" (1986) * "[[Lea Valter]] – eesti vaibakunstnik" (1997) * "[[Enn Põldroos]]i härrasmeeste seltskond" (1998) ===Karikatuure=== Tema [[karikatuur]]e ilmus aastatel 1958–1960 ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]].{{lisa viide}} ==Isiklikku== Tema isa oli fotograaf [[Hans Soosaar]] ja vend oli [[Peet Soosaar]]. Tema poeg Toomas Soosaar (1962–2014) oli ujuja ja spordipedagoog. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{ESBL|Martti_Soosaar}} * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/soomekeelne-saade-soomekeelne-saade-20-aastat-eesti-raadio-soomekeelseid-saateid Soomekeelne saade. 20 aastat Eesti Raadio soomekeelseid saateid] Eesti Raadio, 12. märts 1967 {{DEFAULTSORT:Soosaar, Martti}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti stsenaristid]] [[Kategooria:Eesti karikaturistid]] [[Kategooria:Eesti ujujad]] [[Kategooria:Eesti veepallurid]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 2017]] 0zdyw5l3kwjmd0fhpj1wigge8i0e05o 0 27548 7144408 6956602 2026-05-02T08:22:25Z Kuriuss 38125 7144408 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Pilt:Kaugummis.jpg|thumb|Närimiskummid]] '''Närimiskumm''' ehk '''näts''' (varem ka ''närimiskummi'') on kergelt vormitav, sageli magus, vahepeal ka hapukas mass, mida saab mõnda aega [[hammas]]tega närida, enne kui see kõlbmatuks muutub. Tavaliselt on närimiskummis ka [[maitseaine]]id. ==Mõju tervisele== Närimiskummi ergutav toime ei tulene selles sisalduvatest ainetest, vaid pigem [[närimine|närimislihaste]] tööst, mis parandavad pea[[veresoon]]te (sealhulgas ka [[aju]]) paremat verega varustamist. [[Jaapan]]is tehtud uuringu järgi, suureneb närimiskummi närides aju verevarustus kuni 25%. Seetõttu aitab see ka vältida stressi ja ravida keskendumishäireid.<ref>[http://www.wrigley.de/presse/aktuell.htm?showid=18901 wrigley.de] 26.08.10</ref> Hambaid kahjustav toime, mis tuleneb eelkõige närimiskummis leiduvast [[suhkur|suhkrust]], kompenseeritakse osaliselt närimiskummi hambaid puhastava toimega. On olemas ka spetsiaalsed hambahooldusnärimiskummid, nagu näiteks suhkruvabad, mis hambaid puhastavad. ===Allaneelamine=== Liialdatud rahvalik arvamus, nagu võiks alla neelatud närimiskumm kuni seitsmeks aastaks soolestikku jääda, põhineb teatud määral tõsiasjadel. Tavaliselt toimub närimiskummi seedimine koos toiduga, kuid vahel võib seedumine ka aeglasemalt kulgeda.<ref>[http://www.scientificamerican.com/article.cfm?id=fact-or-fiction-chewing-gum-takes-seven-years-to-digest http://www.scientificamerican.com/article.cfm?id=fact-or-fiction-chewing-gum-takes-seven-years-to-digest] 26.08.10</ref> On esinenud juhtumeid, kus nätsu allaneelamine on nõudnud kirurgilist sekkumist.<ref>[http://www.nytimes.com/2007/08/28/health/28real.html?_r=3&em&ex=1188792000&en=fe53a408bba7e455&ei=5087%0A&oref=slogin Näts seedib kauem] 26.08.10</ref> == Tüübid == [[Pilt:Bubblegum.jpg|thumb|Nätsumull]] *Mullinäts (''bubble gum'') :See on eriti elastne ning see töötati välja spetsiaalselt selleks, et saaks suuri mulle teha. Puudus: kaotab kiirelt maitse. *Hambahooldusnärimiskummid :Neutraliseerib hammastele ohtlikud happed. Ideaalne kasutus on siis, kui parajasti hambaid pesta ei ole võimalik. *Närimiskumm halva [[hingeõhk|hingeõhu]] vastu :See närimiskumm ei võitle mitte halba hingeõhku tekitavate [[bakter]]ite vastu, vaid varjab halba lõhna tugevate [[aroom]]idega, tavaliselt siiski lühikest aega. *Närimiskumm [[nikotiini]]vajaduse vastu :Nikotiininätsud asendavad sigaretivajaduse nikotiini abil, mis on nätsus. Selle toimel peaks vajadus sigarettide vastu vähenema. *Närimiskumm hammaste valgendamiseks *Närimiskummid iivelduse vastu ==Kleepumine== Et närimiskumm kleepub kergesti enamikule pindadele, siis põhjustab see hulganisti probleeme närimiskummi jäänuste koristamisel. 2007. aastal leiutasid Suurbritannia teadlased mittekleepuva närimiskummi.<ref>{{netiviide | URL =http://www.epl.ee/artikkel/400120 | Pealkiri =Teadlased leiutasid mittekleepuva närimiskummi | Autor = Tuuli Aug | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =Eesti Päevaleht | Aeg =14. september 2007 | Koht = | Väljaandja = | online =15.09.2007 | Keel =eesti }}</ref> ==Vaata ka== *[[Gumofiilia]] ==Viited== <references/> == Välislingid == * [http://woman.delfi.ee/tervis/tervisliktoit/article.php?id=10803413 Delfi Naisteleht - Ksülitool toob kauni naeratuse ja terved hambad] [[Kategooria:Tervishoid]] [[Kategooria:Maiustused]] [[Kategooria:Suuhügieen]] [[Kategooria:Närimiskumm| ]] fsrl8rd1pg9u1nq0n8ruxgujibcq7xo 0 29641 7144434 7001743 2026-05-02T08:32:56Z Kuriuss 38125 7144434 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Flag of the Livonians.svg|pisi|Rohe-valge-sinine [[liivi lipp]] võeti kasutusele 1923. aastal, siis oli see [[Liivlaste Liit|Liivi Liidu]] lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd ]] '''Liivlased''' ([[liivi keel|liivi]] ''līvlizt'', ''rāndalizt'' [[läti keel|läti]] ''līvi'', ''lībieši'') on [[läänemeresoomlased|läänemeresoome]] rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva [[Läti]] Põhja-[[Kuramaa]]l ja Lääne-[[Vidzeme]]s ning Edela-[[Eesti]]s. Liivlasi on määratletud kui [[liivi keel]]t [[emakeel]]ena kõnelejaid, liivikeelsete vanemate järeltulijaid, liivi identiteediga inimesi, ajaloolistes allikates liivlasteks nimetatud inimesi või teatud [[arheoloogiline kultuur|arheoloogiliste kultuuride]] esindajaid. Liivlaste väljakujunemine paigutatakse [[noorem rauaaeg|noorema rauaaja]] algusse ning nende kultuuri ja arvukuse kõrgaeg 11.–12. sajandisse, millele on järgnenud assimileerumisperiood. 2011. aasta [[Läti]] rahvaloendusel nimetas end liivlasteks 250 inimest, sama aasta [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|Eesti rahvaloendusel]] 23 inimest. ==Etnonüüm== Üheselt selge ja tunnustatud [[etümoloogia]] liivlaste nimetusele puudub. Samuti on lahtine, kas rahvas andis nime [[Liivimaa]]le või vastupidi. Enim seostatakse liivlaste nimetuse algupära [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome]] sõnaga ''liiva'', mis on eri piirkondades tähendanud "liiv, liivarand" või "lima vees, pori, muda", või [[läti keel]]e murretes esineva arvatavasti läänemeresoome laensõnaga ''līvis'' "soine koht". Need sõnade tähendused võisid iseloomustada liivlaste jõgede kallastel paiknenud asualasid. Kuidas liivlased end algselt ise kutsusid ja kas oli olemas tervet rahvast hõlmav enesenimetus, on teadmata. Esimesed, alates 18. sajandist ülesmärgitud oma [[etnonüüm]]id, mis tulevad ''liivi'' tüvest nagu nt ''lībist'', ''līb raust'' (rahvas), ''līvõd'', ''līvlizt'' "liivlased" on üle võetud [[saksa keel|saksa]], läti või [[eesti keel|eesti]] keelest. Kuramaa liivlaste teiste enesenimetustena on üles märgitud ''kurāli'' 'kuralane, kuramaalane', ''rāndali'' 'randlane', ''rāndakurāli'' (vastandades end lätlastele, kes olid ''mōmi’ed'' "maamehed"), ''kurmānika''{{lisa viide}} ja ''kalāmi’ed'' 'kalamehed'.<ref>Koski, lk 55–61</ref><ref name=Halling /><ref>{{Netiviide |url=http://www.livones.net/44atbildes/?raksts=8682 |pealkiri=''Kas ir lībieši?'', livones.net |vaadatud=2014-06-27 |arhiivimisaeg=2014-10-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141006072637/http://www.livones.net/44atbildes/?raksts=8682 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Ajalugu== ===Etnogenees=== ====Liivimaa liivlased==== Arheoloogilistele leidudele toetudes nähakse hilisematest kirjalikest allikatest tuntud liivlastega asustatud alade elanikel ja kultuuril erinevaid algupärasid. [[Henriku Liivimaa kroonika]]s mainitud [[Metsepole]] piirkonna liivlasi peetakse kõige tõenäolisemalt juba pikemat aega [[Vidzeme]] loodeosa asustanud [[läänemeresoomlased|läänemeresoomlaste]] järeltulijaiks, kelle materiaalses kultuuris leidub ühisjooni [[Sakala]] alade ja [[latgalid|latgaliseerumise]]-eelse [[Vidzeme]] põhjaosa läänemeresoome rahvastikuga.<ref name=Halling>Halling, lk 55–57</ref><ref name="Tõn">Tõnisson</ref> Väina ([[Daugava]]) ja [[Koiva]] jõe alamjooksule ilmusid seniste [[semgalid|semgalipäraste]] [[kääbas]]te asemele liivlastega seostatavad kalmistutüübid ja hauapanused vastavalt alates 10. sajandi teisest poolest ja 11. sajandist.<ref name=Lang4950>Lang, lk 249–250</ref><ref name=Spir(ingl)>Spirģis 2006b</ref> Järsu kultuurimuutusega koos leidis aset ka rahvastiku plahvatuslik kasv, mis on enamuse uurijatest viinud seisukohani, et selle taga peab olema sisseränne. Läti ajaloolaste seas on levinud vaade, et Väina ja Koiva liivlastele panid aluse Põhja-[[Kuramaa]]lt sinna saabunud läänemeresoomlased või liivlased. [[Roberts Spirģis]], lähtudes märgatavatest skandinaaviapärasustest (lisaks arheoloogilistele leidudele oletatakse ka paljude Henriku Liivimaa kroonikas äratoodud liivlaste nimede [[Skandinaavia]] päritolu) nii Väina liivlaste kui varasemate Kuramaa elanike kultuuris, jõuab liivi naistele omaste ehtetüüpide levikut ja arengut analüüsides järeldusele, et migreerujateks olid pigem Kuramaa kunagiste Skandinaavia kolonistide järeltulijad, kelle materiaalne kultuur oli küll tugevalt läänemeresoome ja [[baltlased|balti]] naabritest mõjutatud. Spirģise kohaselt järgnes sellele uus ja ulatuslikum migratsioon 10/11. sajandi vahetusel Läänemere põhja- või kirdekaldalt, mille tagajärjel sai Daugava ja hiljem Koiva alamjooksul domineerivaks läänemeresoome element, mis seniste kohalike semgali, latgali, [[seelid|seeli]] ja skandinaavia kultuuridega sulandudes moodustas 11. sajandi keskpaigaks liivi etnose ja kultuuri. Mõned varasemadki uurijad, nt [[Rita Grāvere]] hambatüüpide uurimisele toetudes, on arvanud, et liivlastele panid aluse skandinaavlased koos [[Laadoga]] piirkonnast pärit inimestega, kusjuures skandinaavlased võisid viimaseid kasutada liitlastena Daugava kaubatee kontrollimisel.<ref name=Spir(ingl) /><ref name=Zem83>Zemītis 2011, lk 83</ref><ref>Spirģis 2006a, lk 338</ref> Erineval seisukohal on olnud mõned, eelkõige Eesti ajaloolased, kelle arvates arenes liivi kultuur kohalikult läänemeresoome baasilt, mis varem võis lihtsalt semgalite kultuurilise mõju all olla, välistamata siiski mõningast sisserännet.<ref name=Lang4950 /><ref>Spirģis 2006a, lk 337–338</ref> Selle arvamusega on kooskõlas piirkonna rohked läänemeresoome toponüümid, mille olemasolu on paremini seletatav pikemaajalise läänemeresoome-liivi asustusega.<ref name="Tõn" /> [[Jorma Koivulehto]] ja [[Petri Kallio]] on aga näidanud, et Koiva jõe nimi on [[keskläänemeresoome algkeel]]de laenatud [[balti algkeel|balti]] (''gaujā'') või [[baltoslaavi algkeel|baltoslaavi]] (''gouiaH'') algkeelest kõige hiljem 2. sajandil [[pKr]]. Kallio hinnangul seostuvad Põhja-Läti läänemeresoome päritolu kohanimed reeglina juba eraldiseisvate eesti ja liivi keeltega, mis näitab nende hilist teket. Ta järeldab, et Põhja-Lätis kõneldi enne läänemeresoomlaste sisserännet mingisugust balti murret.<ref>Kallio 2015</ref> Kuna 1. aastatuhande alguse ja keskpaiga Koiva jõgikonna ja Väina alamjooksu kalmetes leidub semgali- ja latgalipäraste leidude kõrval ka läänemeresoomlastele iseloomulikke esemeid, siis oli [[Valter Lang]]i arvates tegu segaasustusega (samale seisukohale on jõudnud ka [[Evald Tõnisson]]), mille juured ulatuvad juba [[hilispronksiaeg]]a.<ref>Lang 2018, lk 246</ref> Läti antropoloogi [[Raisa Denisova]] arvates saabusid kitsanäolised, pikapealised, kohalikest väiksemat kasvu liivlaste esivanemad kas [[Saksimaa]]lt või mujalt Kesk-Euroopast Kuramaale, Väinale ja Vidzeme lääneossa aastail 1300–1100 eKr ning säilitasid oma antropoloogilisi iseärasusi keskajani välja.<ref>Denisova</ref> ====Kuramaa liivlased==== Kuigi arheoloogilised leiud, dialektoloogia (liivipärase läti keele murde levikuala), kohanimed ja Rita Grāvere uuringud liivlastele iseloomuliku hambatüübi levikust viitavad läänemeresoome asustuse olemasolule suurel osal Kuramaal (algselt lõunas kuni Riia laiuskraadini) läbi kogu 1. aastatuhande ja 2. aastatuhande alguse, siis kirjalikes allikates mainitakse [[Kuramaa liivlased|Kuramaa liivlasi]] alles alates 14.–15. sajandist. Varasemate allikate kohaselt asustasid seda [[kuralased]] ([[ladina keel|ladina]] ''c(h)ori'', ''curones'') ja Henriku Liivimaa kroonika järgi ka [[võndlased]] (ladina ''wendi'').<ref>Zemītis 2011, lk 77–78</ref><ref name=Koski59>Koski, lk 59</ref><ref>Grāvere</ref><ref name=Valsts /> Kuni 19. sajandini oletasid mitmed autorid, nt [[Ferdinand Johann Wiedemann]], et Leedu loodeosani ulatunud asualaga kuralaste all mõeldi liivlasi. Hilisemate teaduslike avastuste valguses pole teised uurijad seda arvamust jaganud. Mitmed ajaloolased on jõudnud järelduseni, et kuralane oli ühisnimetus nii [[kurši keel]]t kõneleva rahvastiku kui nendega 9.–13. sajandi jooksul segunenud läänemeresoome keelega rahvastiku kohta, kuigi allikates on esmajoones ilmselt juttu ikkagi arvukamast ning sotsiaalselt ja majanduslikult arenenumast [[balti keeled|balti]] rahvast.<ref name=Halling /><ref>Zemītis 2009, lk 95–96</ref><ref>Žulkus, lk 63</ref> Teise oletuse järgi olid Kuramaa läänemeresoomlased vähemalt kuni 13. sajandini tuntud kui võndlased, kelle läänemeresoomelisust kinnitavad nende Henriku Liivimaa kroonikas äratoodud asupaikade ([[Cēsis]], [[Võnnu muinaslinnus]]) arheoloogilised leiud ja kes eristusid tolleaegsete inimeste jaoks selgelt ida pool asuva [[Liivimaa]] liivlastest.<ref name=Zem8082>Zemītis 2011, lk 80–82</ref> Lisaks on püstitatud hüpotees, et Põhja-Kuramaad asustasid hiljemalt alates 9.–10. sajandist Saaremaalt tulnud kolonistid ning et allikates märgitud saarlastest ja eestlastest piraatide all mõeldi ka Põhja-Kuramaalt lähtunud meresõitjaid.<ref>Švābe, lk 75</ref><ref>Žulkus, lk 60</ref> Võimalike põhjustena, miks hiljem neid liivlasteks hakati pidama, on välja pakutud kuralase nimetuse kinnistumist ainult kuršikeelsele elanikkonnale või [[Ventava]] kui võndlastele nime andnud riigi kadumist, mistõttu Kuramaa läänemeresoomlastele hakati edaspidi laiendama neile lähedase liivi rahva etnonüümi. Siiski käsitletakse tänapäeval üldiselt ka varasemaid Kuramaa asukaid liivi rahva osana hoolimata kunagisest nimetuste erinevusest.<ref name=Halling /><ref Name=Zem8082 /> ===Esmamainimine=== Mõnikord on liivlaste nime arvatud esinevat juba [[Plinius Vanem]]a (23–79 [[pKr]], ''Hilleviones''), [[Publius Cornelius Tacitus]]e (55–120, ''lemovii'' või ''levonii'') ja [[Klaudios Ptolemaios]]e (90–160, ''Leuonoi'') kirjutistes. Selliseid oletusi on siiski peetud kaheldavaks, kuna antiikautorite teadmised põhjaaladest olid väga ähmased ning esitatud napp ja kohati vastuoluline kirjeldus ei võimalda nimetatud rahvaid lokaliseerida või on nende asukohakirjeldus täiesti ebarealistlik. Selline ebakindel mainimine on ka Alfred Suure (9. sajand) ja [[Bremeni Adam]]a (11. sajand) teade sakside poolt ''Liubene'' (või ''Liobene'') rahvaks kutsutud inimeste kohta. Kuigi see sarnaneb Vene leetopisside nimega "любь", öeldakse nende elukoht olevat [[Don]]i jõest idas.<ref>Ernits 2014, lk 14</ref> Usutavamad teated liivlasteks kutsutavast rahvast ilmusid kirjalikesse allikatesse 11.–12. sajandil. Kahel 11. sajandi esimese poole [[Skandinaavia]] [[ruunikivi]]l on mainitud ilmselt Liivimaad (''lf. lanti'', ''liflainþi''), umbes 1113. aastal kirjutatud [[Kiievi-Vene]] kroonikas [[Jutustus möödunud aegadest]] nimetatakse Kiievile andamit maksvate rahvaste hulgas ka liivlasi (либь).<ref name=Zem75>Zemītis 2011, lk 75</ref><ref>Ernits 2014, lk 16–19</ref> Samuti on seal märgitud Kiievi-Vene ja kreeklaste vahelise rahuleppe (aastal 944 või 945) delegatsiooni liige (nimekujud eri tõlgendustes: ''Либиар Фастов'', ''Либи арьфастовъ'', ''Либиарфостов'', ''Либи Аръфастовъ'', ''Либи Арьфастов''), keda [[Jelena Melnikova]] on pidanud liivlaseks.<ref>Ernits 2014, lk 16–17</ref> Sama kroonika teises osas mainitakse [[Daugava]] suudmest kirde pool Riia lahe rannikul elavat rahvast nimega любь, mille tähendus on ilmselt sama.<ref name=Halling /> Üks [[Novgorod]]ist leitud [[tohtkiri]] (dateeritud 1140–1150) on saadetud ilmselt [[Pihkva]]s elavale liivlasest kaupmehele (''либиноу'').<ref>Ernits 2014, lk 19</ref> 1180. aastal olevat liivlased (''либь'') olnud [[Polotski vürstiriik|Polotski]] vürsti abiväes ja 1228. aastal suhelnud [[Pihkva vürstiriik|Pihkvaga]].<ref>Koski, lk 57</ref> 1185. aasta paiku lõpetatud [[Taani]] ajaloost kõneleva kogumiku [[Gesta Danorum]] järgi võis liivlasi (''Liui'') osaleda [[Bråvalla lahing]]us, mille toimumisaja või üldse asetleidmise kohta ajaloolastel küll ühtne seisukoht puudub.<ref name=Zem75 /><ref>Ernits 2014, lk 14–15</ref> 13. sajandil räägitakse liivlastest juba paljudes kroonikates, lepingutes ja dokumentides, millest põhjalikem on aastatel 1224–1227 kirjutatud ja aastatest 1184–1227 jutustav Henriku Liivimaa kroonika.<ref name=Zem75 /><ref name=Koski58>Koski, lk 58</ref> Kõik kuni 13. sajandi allikad, mis liivlaste asukohta täpsustavad, paigutavad nad Liivimaale ehk [[Riia]]st ida poole jäävale alale, märkides Kuramaa elanikena vaid kuralasi ja võndlasi. Kuramaa kohta käivates allikates on üksikuid liivlasi esmamainitud 14. sajandi keskpaigas, liivlaste külasid alates 15. sajandist.<ref name=Koski59 /><ref>Zemītis 2011, lk 78</ref> ===Muinasaeg=== ====Liivimaa liivlased==== [[Pilt:Daugavas Livi.jpg|pisi|[[Väina-liivlased|Väina-liivlaste]] asualad]] Aega liivlaste väljakujunemisest kuni rahva ristiusustamiseni, 11.–12. sajandit, on nähtud liivi kultuuri õitsenguajana, mida tugevalt soodustas nende ala läbiv oluline [[kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni]].<ref name=Halling /><ref name=Zem83 /> Soodsates tingimustes arenes kaubandus ja tekkisid käsitööle keskendunud asulad, millest tähelepanuväärseim oli [[Daugmale muinaslinnus]] koos lähedaste küladega.<ref>Zemītis 2011, lk 85, 90</ref> Väina-äärsed liivlaste keskused tekkisid juba varem teiste hõimude poolt kasutusel olnud aladele ja linnamägedele, mistõttu nende elanikkond oli mitmekesine, hõlmates paljusid lähiümbruse rahvaid nagu semgaleid, latgaleid, võndlasi, skandinaavlasi, saarlasi jt.<ref name=Zem85 /><ref>Spirģis 2006a, lk 312–337</ref> Koiva liivlased seevastu rajasid oma linnused ja keskused seni väheasustatud aladele.<ref name=Zem85>Zemītis 2011, lk 85</ref> Õitsenguaega jääb siiski ka langusperiood, mille põhjustas ilmselt suunamuutus Baltikumi kaubateedel. Alates 1070.–1080. aastatest lõppes arheoloogilisele leidudele põhjal Lääne-Euroopa müntide sissevool, ehted muutusid primitiivsemaks ja mõnede ehteliikide tootmine lõpetati. 12. sajandil liikus Daugava alamjooks ka Polotski vürstiriigi poliitilisse mõjusfääri.<ref>Zemītis 2011, lk 91</ref> Tekkinud materiaalse kultuuri kriisist väljuti 12. sajandi lõpus, mil Daugava alamjooksule saabusid Vene riikidega kaubitsemisest huvitatud Saksa kaupmehed<ref>Spirģis 2006a, lk 286</ref> Pärast Daugmale linnuse hävitamist 12. sajandi keskel liikus kaubanduslik ja käsitöönduslik keskus [[Mārtiņsala]] saarele. 13. sajandi alguseks oli esile tõusnud [[Riia jõgi|Riia jõe]] suubumiskoht Daugavasse, mis asus lähemal merele ja kuhu pääses suurema süvisega laevadelt kergemini ligi.<ref name=Lang4950 /><ref>Zemītis 2011, lk 88</ref> Sinna asutati 1201. aastal Riia linn. Erinevalt Daugava ja Koiva alamjooksust on Metsepole liivlaste piirkonda arheoloogiliselt vähem uuritud ja selle hilisema [[rauaaeg|rauaaja]] ajaloost on vähe teada.<ref name=Lang4950 /> [[Fail:Lívek a 12. században.png|pisi|Liivlaste asuala 12. sajandil]] 12. sajandi lõpus jagunes Liivimaa liivlaste asuala Henriku Liivimaa kroonika järgi kolmeks regiooniks: u 6000–9000 elanikuga Metsepoleks põhjas Riia lahe rannikul, u 5000–6000 elanikuga [[Turaida (ajalooline piirkond)|Turaidaks]] Koiva jõe alamjooksul 50 km ulatuses ja u 10 000–12 000 elanikuga [[Väina liivlased|Väina liivlaste]] alaks Daugava alamjooksul 100 km ulatuses. Eri autorid on selleaegseks liivlaste koguarvuks hinnanud 15 000–28 000. Turaidas oli omakorda neli eri keskusega piirkonda: [[Turaida muinaslinnus|Turaida linnus]]e ümbrus, [[Sattesele]], [[Krimulda (ajalooline piirkond)|Krimulda]] ja [[Lēdurga (ajalooline piirkond)|Lēdurga]]. Väina liivlaste ala jagunes viie suurema keskuse vahel, milleks olid Riia, [[Mārtiņsala]]-[[Salaspils]], Üksküla ehk [[Ikšķile]], [[Lielvārde]] ja [[Aizkraukle]]. Kui eeldada, et ka [[idumealased]] ja võndlased olid liivlased, siis ulatus liivi ala ka [[Idumea]]sse ja Cēsise ümbrusse.<ref name=Zem75 /><ref name=Koski58 /><ref>Grünthal, lk 196</ref> ====Kuramaa liivlased==== Kuramaa läänemeresoomlased – nimetatuna sel ajal kas liivlasteks, võndlasteks või kuralasteks – elasid seal nooremal rauaajal koos balti päritolu kuralaste ehk kuršidega ja teatud hulga skandinaavlastega, kes võivad olla [[Grobiņa]]s asunud kunagise Skandinaavia koloonia järeltulijad. Spirģise arvates hakkasid skandinaavlased 9. sajandi algul pärast koloonia kadumist liikuma kõigepealt põhja poole, asudes seejärel 10. sajandi keskel ümber Daugava alamjooksule. Ka kuršidele omaste põletusmatuste levik 9.–12. sajandi jooksul, eriti alates 11. sajandist, põhja suunas senisele kivikalmete alale, viitab nende liikumisele seni läänemeresoomlastega asustatud aladele. Kuršide pealetungiga on seostatud nii võimalikku Põhja-Kuramaalt lähtunud Daugava alamjooksu asustamist kui Henriku Liivimaa kroonikas mainitud võndlaste põgenemist [[Venta jõgi|Venta jõe]] äärest Cēsisesse. 11.–13. sajandi arheoloogilise ainese järgi koondus läänemeresoome asustus eelkõige Põhja-Kuramaa idaossa, olles samas tugevasti mõjutatud kuralaste kultuurist, samal ajal kui läänes levisid kuršipärased kalmed, mis nt Venta alamjooksule jõudsid 11. sajandil. Laiadel aladel tekkis segaasustus. Ühtlasi toimus Kuramaa läänemeresoomlaste kultuuri ka Saaremaa elementide sissetung. 11.–12. sajandil mindi Kuramaa põhjaosas põletusmatuste asemel üle laibamatuste traditsioonile, mida on seostatud [[Adam Bremenist|Bremeni Adami]] kroonikas mainitud Taani poolt Kuramaale rajatud kiriku ja misjonitöö tulemusega. 13. sajandil jäi Kuramaa läänemeresoome asustus kahe sealse tolleaegse piirkonna – Ventava (''Wynda'') ja [[Vanema]] (''Waneman'') – territooriumile, mille üle osaliselt või täielikult valitses [[Lammekin]]. Nende piirkondade nimed arvatakse olevat soome-ugri päritolu.<ref name="Tõn" /><ref>Zemītis 2011, lk 76–82, 100</ref><ref>Švābe, lk 66–69</ref> ===Liivimaa ristisõda=== [[Fail:Kaupo mälestusmärk.jpg|pisi|Mälestusmärk Turaida liivlaste vanemale [[Kaupo]]le]][[File:1202 Map of the Prussian and Baltic lands before the arrival of the knightly orders by Putzgers FW Historischer Atlas Bielefeld.jpg|thumb|300px|1202]] 1184. aasta paiku liivlaste hulgas misjonitööd läbi viima saabunud saksa vaimulik [[Meinhard]], kes kaks aastat hiljem ka [[Üksküla piiskopkond|Üksküla piiskopiks]] pühitseti, oma tegevuses kuigivõrd edukas ei olnud.<ref>HLK, I, lk 25–29</ref> Tema surma järel piiskopiks saanud [[Bertold (Liivimaa piiskop)|Bertold]] otsustas [[paavst]] [[Coelestinus III]] toetusel alustada agressiivsema poliitikaga, värvates Saksamaalt ristisõdijaid, kes 1198. aastal hilisema Riia linna juures sinna kogunenud liivlaste väge [[Riia lahing (1198)|lahingus]] võitsid.<ref>HLK, II, lk 29–33</ref> Kokkupõrkes langenud Bertoldi asemel järgmiseks piiskopiks saanud [[piiskop Albert|Albert]] pöördus 1200. aastal ristisõdijatega tagasi.<ref>HLK, III-IV, lk 33–37</ref> 1201. aastal rajati Riia linn, millest sai Üksküla piiskopkonna, mis nüüd Riia piiskopkonnaks ümber nimetati, keskus. Samuti asutati [[Mõõgavendade ordu]].<ref>HLK, V-VI, lk 37–39</ref> 1202.–1203. aastal Rooma ja paavsti vastuvõtule viidud Turaida vanemas [[Kaupo]]s leidis Albert omale jätkuvateks konfliktideks kindla liitlase.<ref>HLK, VII (3), lk 43</ref> Esialgu polnud piiskopil siiski piisavalt sõjalist jõudu, et liivlaste piirkondi kindlalt kontrollida, osaliselt suudeti valitseda vaid ala mööda Daugava jõge kuni Ükskülani.<ref>HLK, IV-VIII, lk 35–47</ref> 1205. aasta sõjakäiguga Lielvārdesse ja Aizkrauklesse suudeti saavutada võim, ehkki endiselt ebakindel, kogu Väina liivlaste ala üle.<ref>HLK, IX (6–13), lk 51–53</ref> 1206. aastal hõivasid Väina liivlased koos turaidalaste ja leedulastega [[Holmi linnus]]e. Piiskop Alberti saadetud vägi suutis linnuse kõrval toimunud [[1206. aasta esimene Holmi lahing|lahingus]] liivlasi võita, sh tappes ka ülestõusu peaorganisaatori [[Ako]], ja pärast seda piiramisega alistada ka need, kes linnusesse olid taganenud.<ref>HLK, X (1–9), lk 55–63</ref> Väinalasi aidanud turaidalaste vastu organiseeris Albert ühise sõjaretke koos semgalitega, mille käigus põletati Turaida muinaslinnus, kuid [[Sattesele piiramine (1206)|Sattesele linnuse piiramine]] edu ei toonud.<ref>HLK, X, (10), lk 63</ref> Võitluse jätkumisest huvitatud liivlased kutsusid appi Polotski vürsti, kes kogus väe ja asus turaidalaste abil taas Riia piiskopi kätte läinud [[1206. aasta teine Holmi lahing|Holmi linnust piirama]]. Hoolimata piiravate vägede ülekaalust suutsid seesolijad end edukalt kaitsta.<ref>HLK, X (12), lk 65–67</ref> Neile sündmustele järgnes üldine liivlaste (nii Väina, Turaida, Metsepole kui Idumea) alistumine ja kristlusse astumine.<ref>HLK, X (13–15), lk 67–71</ref> Alistumine tõi kaasa maksu- ja väeteenistuskohustuse uute isandate heaks, mis tähendas, et edaspidi võitlesid liivlased 13. sajandi lõpuni jätkunud [[Liivimaa ristisõda|Liivimaa ristisõjas]] teiste Baltikumi rahvaste vastu juba Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu poolel.<ref>Lätte</ref> Uue olukorraga leppimist soodustas asjaolu, et nüüd olid liivlastel tugevad liitlased, kelle abil kaitsta end vaenulike naaberhõimude vastu või isegi domineerida nende üle.<ref>Urban</ref> 1207. aastal sõlmitud kokkuleppega andis piiskop Albert Väina paremkalda alad, välja arvatud juba varem läänistatud Üksküla ja Lielvārde alad ning Riia ümbruse, Mõõgavendade ordule. Ordu sai ka Koiva vasakkalda. Piiskopi valdusse läksid Koiva paremkallas ja Metsepole.<ref>HLK, XI (3), lk 75</ref> Traditsiooniline Väina liivlaste maksukohustus Polotski vürsti suhtes lõpetati vastastikusel kokkuleppel piiskop Albertiga 1212. aastal.<ref>HLK, XVI (2), lk 133–135</ref> Samal aastal toimus ka liivlaste ülestõusukatse, mis mässu keskusteks plaanitud linnuste majapõletamise ja juhtide vangistamise abil enamjaolt nurjati. Ülestõus toimus vaid Satteseles, kus mässulised [[Sattesele piiramine (1212)|linnuse piiramise]] järel siiski alistuma sunniti. See jäi viimaseks suuremaks Vidzeme liivlaste ülestõusuks Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu vastu.<ref>HLK, XVI (3–5), lk 135–145</ref> 1230. ja 1231. aastal sõlmisid osad Kuramaa Vanema ja Ventava aladest eesotsas Lammekiniga alistumislepingud nii riialaste (Riia linnavõim, Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu) kui paavsti esindaja [[Balduin Alnast|Alna Balduin]]iga. Pärast riialaste 1231/1232. aasta talve sõjakäiku Kuramaale läks reaalne võim nende kätte. 1236. aastal [[Saule lahing]]us orduvägedele osaks saanud kaotuse järel ründasid leedulased järgmisel aastal Kuramaad, tapsid esimeseks [[Kuramaa piiskop]]iks nimetatud [[Engelbert]]i ja ilmselt ärgitasid või sundisid kuralasi kristlusest loobuma. Kuna riialaste tähelepanu oli sel ajal suunatud eelkõige Vene riikide vastasele tegevusele, siis kogusid nad alles 1245. aastal kogu Liivimaa oma võimu all olevatelt aladelt suure väe, tungisid Kuramaale ja alistasid suurema osa sealsetest piirkondadest. Vallutamine viidi lõpule 1252.–1253. aastal, mil sõlmiti ka kokkulepe, mille järgi 2/3 maast läks [[Liivi ordu]]le ja 1/3 Riia piiskopile. 1260. aastal järjekordses ordu organiseeritud sõjakäigus osaledes läksid kuralased nendega tülli ja keeldusid vastaseks olnud [[žemaidid|žemaitide]] väge ründamast, mistõttu orduvennad [[Durbe lahing]]us lüüa said. Ühe allika kohaselt kuralased isegi ründasid koos žemaitidega ordumehi. Sellele Liivi ordu jaoks suurele kaotusele järgnes ülestõus lõunapoolsete seni veel ristimata kuralaste hulgas, kes alustasid koos leedulastega sõda ordu ja vastristitud kuralaste vastu. Vastuhakk suudeti maha suruda ja kontroll kogu kuralaste asuala üle taastada 1267. aastaks, mil sõlmiti ka uued alistumislepingud.<ref name=Valsts>Valsts izglītības satura centrs</ref><ref>Švābe, lk 67–114</ref><ref>Latviešu konversācijas vārdnīca</ref><ref name=Dzenis /> ===Kesk- ja uusaeg=== Uues ühiskonnas jäi enamik liivlastest [[talupoeg|talupojaseisusse]] ja hauapanuse põhjal jätkus vanade tavade osaline järgimine. Nad säilitasid ka isikliku vabaduse kuni 16. sajandini. Senised ülikusuguvõsad hukkusid ristisõja käigus või sulandusid sakslastest koosnevasse rüütli- ja vaimulikuseisusse. Näiteks 1272. aastal on mainitud orduvenda nimega [[Ykemele]] ja 14.–15. sajandil mitmeid Kuramaa läänimehi, keda võib nime järgi pidada liivlasteks. Liivlasi leidus ka linnarahvastiku hulgas, eriti Riias, kus 16. sajandi allika kohaselt oli liivlastel kui esimesena ristitud rahval privileeg pääseda [[Riia gild]]i liikmeks. Etnilise ja sotsiaalse eneseteadvuse säilimisele viitab kroonikamärge liivlase kohta, kes 1345. aastal olevat end kogu liivi rahva poolt määratud kuningana esitlenud.<ref name=Dzenis>Dzenis</ref><ref name=Koski62>Koski, lk 62</ref><ref name=Zem103>Zemītis 2011, lk 103</ref> 14. sajandil olid Turaida liivlased siiski juba osaliselt [[assimileerumine|assimileerunud]] ja sel ajal asutatud uutele küladele pandi lätipärased nimed. Protsessi kiirendasid laastava mõjuga [[Liivi sõda]], [[Poola-Rootsi sõda|Poola-Rootsi sõjad]] ja [[Põhjasõda]] ning nendega kaasas käinud [[katk]]uepideemiad, mis mõjusid enim just suurte teede ääres elavatele liivlastele. Lätlaste suurema arvukuse tõttu taasasustasid tühjaksjäänud kohti pigem nemad. 16. sajandil alanud kirikukirjanduse tõlked tehti reeglina läti keelde ja 17. sajandist alates asutatud koolides õpetati läti keeles, mis oli liivlaste kui keelevähemuse aladel ''[[lingua franca]]''<nowiki/>'ks kujunenud. Ilmselt kasutati ka mõisatööl läti keelt. Kõik see soodustas liivi keele taandumist kodukeeleks ja keeleliste segaperekondade teket. 1622. aastal väitis [[Thomas Hiärn]], et liivlased elasid lätlaste seas, osalesid lätikeelsetel jumalateenistustel ja rääkisid igapäevaelus läti keelt. 18. sajandi teise poole allikate järgi elas Liivimaal liivlasi veel [[Salatsi]] ja Riia ümbruses ning Riia lahe rannikul. 19. sajandil mainitakse vaid Salatsi liivlaste olemasolu, keda [[Anders Johan Sjögren]]i järgi oli 1846. aastal 22, mis hilisemate hinnangute kohaselt on liiga väike arv, ja [[Ferdinand Johann Wiedemann]]i järgi 1861. aastal 8. Viimane Salatsi liivlane olevat surnud 1868. aastal.<ref name=Zem103 /><ref name=Koski62 /><ref>Blumberga, lk 127</ref><ref>Halling, lk 58</ref> [[Fail:Livonian loja.jpg|pisi|Loja, liivi paaditüüp]] Ka Kuramaal toimus assimileerumine. 17. sajandi keskpaiga allika järgi oskasid nt [[Engure]] ümbruse liivlased sel ajal läti keelt ja osalesid lätikeelsetel jumalateenistustel. 17. sajandil oli kõigi liivlaste koguarv tõenäoliselt juba alla 5000.<ref>Grünthal, lk 197</ref> Erandliku nähtusena toimus alates 17. sajandist Põhja-Kuramaa varem peamiselt läti asustusega rannakülades liivistumine.<ref name="Tõn" /> Sellel sõdadest ja migratsioonist vähem puudutatud alal, kus keelekeskkonda toetas ka läbikäimine keeleliselt lähedaste Saaremaa elanikega, säiliski lõpuks liivi elanikkond kõige kauem. Hiärn, rääkides arvatavasti just Kuramaa põhjaranniku liivlastest, väitis, et nad vältisid sel ajal keelelisi segaabielusid ja elasid lätlastest üsna eraldatult.<ref name=Zem103 /><ref>Grünthal, lk 197, 202</ref> 18. sajandi teisel poolel ja 19. sajandi alguses ulatus see ala [[Oviši]] külast [[Ģipka]] külani, hiljem [[Melnsils]]ist [[Lūžņa]]sse, hõlmates kokku 12 küla. Ala jagunes kaheks osaks (ida- ja lääneosa), kus räägiti ka erinevaid murdeid: idamurret ja läänemurret. Kumbki osa kuulus eraldi [[vald|valla]] ja [[kihelkond|kihelkonna]] alla. Erinevad tegurid tingisid siiski sealgi liivlaste arvu vähenemist ja assimileerumist: ülerahvastatud majade tõttu suur vastuvõtlikkus nakkushaigustele, suur uppumissurmade arv ja nt 1859. aasta vastuhakk [[Dundaga mõis]]nikule, mille karistusena 38 talust elanikud välja tõsteti ja uute inimestega, sh lätlastega asendati. 19. sajandi lõpus täheldasid uurijad, et liivlased peavad läti keelt prestiižikaks ja kohati õpetavad seda oma lastele esimese keelena ning et liivlaste etniline eneseteadvus on nõrk. Siiski liivlaste koguarv 19. sajandi jooksul tõusis. Erinevad allikad ja hinnangud pakuvad Kuramaa rannakülade liivi rahvastiku kohta välja erinevaid ja kohati ilmselt ebatäpseid arve: 1843.–1845. aastal kohalik kirikuõpetaja 2052, 1850. aasta rahvaloendus 2180, 1852. aastal Sjögren 2324, 1863. aasta rahvaloendus 2546, 1881. aasta rahvaloendus 2400, 1888. aastal [[Eemil Nestor Setälä]] 2929. Pärast pärisorjuse kaotamist ja liikumisvabaduse reforme asus osa liivlasi ilmselt elama ka teistesse piirkondadesse ja linnadesse.<ref>Blumberga, lk 127–131</ref> ===Sõdadevaheline aeg=== Esimese maailmasõja sündmuste tõttu pidid liivlased mitu aastat elama põgenikena Läti sisepiirkondades, Venemaal ja Eestis [[Haapsalu]]s, kust kõik enam tagasi ei pöördunud. [[Lauri Einari Kettunen]]i hinnangul oli pärast sõda kokku u 1500 liivikeelselt inimest. Rahvaloenduste andmetel elas Lätis 1920. aastal 831, 1925. aastal 1238, 1930. aastal 962 ja 1935. aastal 944 liivlast. [[Liivi Liit]] pakkus 1928. aastal liivlaste arvuks 1425 ja Edgar Vaalmaa 1935. aastal 1205, neist 820 keeleoskajat. End liivlaseks pidanud inimeste arvu tõusu 1925. aastal seostatakse põgenike tagasipöördumise ja seoses teadlaste nendesuunalise huviga tekkinud etnilise eneseteadvuse kasvuga, mis üldiselt püsis siiski väiksena. Rahvaloenduste ja uurimuste põhjal saab järeldada, et u 1/4 neist, keda päritolu järgi võiks liivlasteks pidada, ise seda ei teinud. Liivi enesemääratlusega inimestest umbes sama suur osa ei osanud liivi keelt, eriti nooremad, ja keeleoskajatest omakorda enamik seda kodus ei kasutanud. Eriti kiiresti kaotasid identiteedi ja keele Kuramaa rannaküladest lahkunud inimesed. 1930. aastatel pidas isegi Liivi Liit koosolekuid aina sagedamini läti keeles, et kõik liikmed toimuvast aru saaksid ja sel ajal sündinud lastele liivi keelt enam praktiliselt ei õpetatud.<ref>Blumberga, lk 136–139</ref><ref name=Blum147 /><ref name=Hint /> Siinkohal võiks vahemärkusena mainida, et 1934. aasta rahvaloenduse andmeil elas Eestis 13 liivlast, sealhulgas 7 meest ja 6 naist.<ref>Rahvastiku koostis ja korteriolud. 1. III 1934 ravaleonduse andmed. Vihk II. lk. 51. Tallinn, 1935.</ref> Jätkati tegutsemist traditsioonilistel elatusaladel: rannakalapüügil, maaharimises ja loomakasvatuses. Suurem muutus oli maareform, mis tunduvalt suurendas maad omavate liivlaste hulka. Üksikud liivlased olid ka kaupluseomanikud, turismitalupidajad ja tööl teenindussektoris. 1923. aastal asutati [[Mazirbe]]s esimene liivi ühiskondlik organisatsioon Liivi Liit, mis võttis eesmärgiks liivi keele elushoidmise, liivlastele teadmiste levitamise ning nende majandusliku ja sotsiaalse olukorra parandamise. Liivi Liidu sini-valge-roheline Läti riigilipu mõõtudes lipp kujunes hiljem liivi rahvuslipuks. Ühingu saavutusteks oli liivi keele kui valikaine õpetamine kuues traditsioonilise liivi ala seitsmest koolist, laulukooride loomine, laulupeo korraldamine ja [[Liivi rahvamaja]] ehitamine. 1932. aastal asutati [[Liivi Sõprade Selts Lätis]], mis andis välja kaks ainsat sõdadevahelisel ajal Lätis ilmunud liivikeelset raamatut. Aktiivsemad olid selles osas Eesti ja Soome hõimuliikumise aktivistid, kes andsid välja lugemikke, laulikuid, vaimulikku kirjandust ja ajakirja [[Līvli]].<ref>Blumberga, lk 140–143.</ref> ===Nõukogude aeg=== Teise maailmasõja ajal ja järel vähenes järsult liivlaste ametlik arv. Selle põhjused lisaks assimileerumisele olid väljaränne, küüditamine, kohati ametnike soovimatus tunnistada liivlasi rahvuseks ja kartus oma etnilist identiteeti avaldada. Rahvaloenduste järgi elas 1959. aastal Lätis 185 liivlast, 1970. aastal 48, 1979. aastal 107 ja 1989. aastal 135. Liivlaste senistele tegevusaladele andis löögi kollektiviseerimine ja Nõukogude Liidu piiritsooni režiimi sattumine. Rannakalapüük koondus suurematesse keskustesse ja võimalused traditsioonilistel aladel või teenindussfääris töötada ahenesid, mis põhjustas tööealise elanikkonna lahkumise paremaid töö- ja elutingimusi otsima.<ref name=Blum144>Blumberga, lk 144–146.</ref> Vahepeal katkenud kultuurialane ja ühiskondlik tegevus taastus 1970. aastatel seoses etnograafiliste ansamblite [[Līvlist]] ja [[Kāndla]] ning folkloorirühma [[Skandinieki]] tegevusega. 1978. aastal esitas rühm liivi ja läti haritlasi [[Läti NSV]] valitsusele kirjaliku palve liivlaste rahvuseks tunnistamiseks ja assimileerumisest päästmiseks, mis jäi ametliku positiivse vastuseta. Samal aastal avati [[Miķeļtornis]]e kalmistul mälestuskivi liivi luuletajatele ja Mazirbes liivi etnograafiliste esemete kogu Rāndali, mis kujunesid liivlaste ja liivi kultuuri huviliste jaoks olulisteks sündmusteks. 1988. aastal taastati Liivi Liit.<ref name=Blum1444650>Blumberga, lk 144–146, 150</ref> ===Taasiseseisvunud Läti=== Taasiseseisvunud Läti Vabariik tunnistas 1991. aastal liivlased Läti põlisrahvaks ja võttis vastutuse nende identiteedi ja kultuurilis-ajaloolise keskkonna säilitamise ning asuala sotsiaalmajandusliku arendamise eest. Samal ajal moodustati Kuramaa põhjaranniku liivi kultuurilis-ajaloolise ala pärandi eest hoolitsemiseks sinna piirkond "[[Liivi rand]]". 2000. aastal jõustunud riigikeele seadusega kohustus riik tagama liivi keele säilimise, kaitse ja arengu. Reaalsuses on võetud kohustusi vaid osaliselt täidetud.<ref name=Blum14653>Blumberga, lk 146–153</ref><ref>{{Netiviide |url=http://polsis.mk.gov.lv/view.do?id=2748 |pealkiri=Programma „Lībieši Latvijā 2008. – 2012. gads” |vaadatud=2014-06-24 |arhiivimisaeg=2014-12-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141224224635/http://polsis.mk.gov.lv/view.do?id=2748 |url-olek=ei tööta }}</ref> Viimane liivi emakeelega inimene [[Grizelda Kristiņ]] suri 2013. aastal [[Kanada]]s.<ref>[https://tartu.postimees.ee/1269634/viimane-emakeelne-liivlane-lahkus-jaadavalt Viimane emakeelne liivlane lahkus jäädavalt]. [[Tartu Postimees]], 14. juuni 2013</ref> Etniline enesemääramine pole enam seotud liivi keele oskuse ega kohati isegi mitte liivi päritoluga. Ametlikult end liivlastena määratlenud inimeste arv Lätis oli 1994. aastal 204, 1998. aastal 187, 1999. aastal 185, 2000. aastal 177, 2006.–2007. aastal 172, 2011. aastal 174 (sama aasta rahvaloenduse järgi aga 250), 2012. aastal 164 ja sealt edasi püsinud enam-vähem stabiilsena (2020. aasta seisuga 159). Enim elab neid Riias, [[Ventspils]]is ning Põhja-Kuramaa rannikuala hõlmavates [[Kolka piirkond|Kolka]] ja [[Tārgale piirkond|Tārgale]] piirkondades.<ref name=Blum14653 /><ref>[https://www.csb.gov.lv/lv/statistika/statistikas-temas/iedzivotaji/iedzivotaju-raditaji/tabulas/irg069/pastavigie-iedzivotaji-pec-tautibas-gada Pastāvīgie iedzīvotāji pēc tautības gada sākumā]. Läti Statistikaamet</ref> 2022. aastal teatas [[Läti Rahvusringhääling]], et liivi keele aktivistide Renāte ja Jānis Medņi tütar Kuldi (s. 2020) räägib liivi keelt emakeelena.<ref>{{Netiviide |url=https://www.lsm.lv/raksts/dzive--stils/vecaki-un-berni/kuldalaps-zeltaberns--izdota-libiesu-valodas-gramata-berniem-un-vecakiem.a478524/ |pealkiri=«Kūldaläpš. Zeltabērns» – izdota lībiešu valodas grāmata bērniem un vecākiem |aeg=18. oktoober 2022 |kasutatud=11. märts 2025 |väljaanne=[[Latvijas Sabiedriskais medijs]] |keel=läti}}</ref> Üksikuid liivlasi elab ka teistes riikides. [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus]]el nimetas end liivlaseks 23 inimest<ref>[[Ene-Margit Tiit]] (2014). [https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-07/Eesti_rahvastik._Hinnatud_ja_loendatud.pdf Eesti rahvastik. Hinnatud ja loendatud.] Kirjastanud [[Statistikaamet]], [[Tallinn]]</ref> ja [[Eesti 2021. aasta rahvaloendus|2021. aasta rahvaloendusel]] 15 inimest<ref>https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus</ref>. [[Venemaa]]l on registreeritud 7 liivlast.{{lisa viide}} ==Kultuur== ===Muinasaeg=== ====Matmiskombed==== Liivlaste muinasaegsest kultuurist on võimalik aimu saada eelkõige nende kalmete arheoloogilise uurimisega. Vähem on seda tehtud Metsepole ja Põhja-Kuramaa aladel, kus maeti [[kivikalme]]tesse, üsna põhjalikult on kaevatud aga Väina ja Koiva liivlaste maa-aluseid kalmistuid ja kääpaid. Väina liivlaste alal avastatud kalmistud koosnevad peamiselt maa-alustest haudadest, aga leiduvad ka mõned kääbastikud. 10.–11. sajandil on neis domineerinud põletusmatused, hiljem kasvas laibamatuste osakaal. Haudadest on mõnikord leitud kive või kivikonstruktsioone. Maa-alustesse haudadesse on surnud asetatud kirstudes ja peaga loodesse, hiljem põhja. Tüüpilised hauapanused, mida enne kalmesse asetamist reeglina ka põletati või muul moel rikuti, on olnud savinõu peatsis ja koer jalutsis, naistel mitmerealised rinnakeed koos nende külge kinnitatud ripatsite ja noaga, rinnanõelad, sõled ja käevõrud, meestel kirves, 1–2 oda, tuleraud tulekiviga, nuga ja tähtsamatel isikutel ka kaheteraline mõõk, pronksnaastudega vöö, kaalud koos vihtidega ja joogisarv. Omapäraseks kombeks oli hauda kaasa panna muna. Koiva liivlaste alal on leitud peamiselt kääpaid, kus matmiskombestik ja hauapanused sarnanevad Väina liivlaste omadega. Matuste orientatsioon on seal naiste puhul olnud kirde-edela, meestel loode-kagu suunas.<ref name=Lang4950 /><ref>Zemītis 2011, lk 89–90</ref> ====Ehted ja riietus==== Liivlased erinesid ümbritsevatest rahvastest selgelt oma riietuse ja ehetega. Algul Skandinaaviast sisse toodud ja hiljem kohapeal valmistatud paarikaupa kantavad [[Kilpkonnsõlg|kilpkonnsõled]] koos [[rinnakee]]dega olid liivi naiste ehtekomplekti iseloomulikuks osaks. Kee juurde kuulusid erinevad ripatsid, tihti ka nuga ja võtmed, mis võisid olla abielunaise tunnuseks. Ripatsitel ja amulettidel olid levinud [[zoomorfism|zoomorfsed]] motiivid. Naiste riietusse kuulusid särk, õlgadelt kilpkonnsõlgede või rinnanõeltega kinnitatav seelik, kuub ja sõba, põll, sääremähised, peakate (juuksepael või linik) ja vöö. Seelik oli pruun või sinine ja mõnikord kahevärviline, sõbad olid tumesinised. Riided, eriti sõbad kaunistati rikkalikult iluesemetega.<ref>Zemītis 2011, lk 83–84, 92–93</ref> Meeste riietusse kuulusid linane särk, kuub, püksid, mis allpool põlve sääremähisega mähiti, ja keep. Võrreldes naistega olid rõivad ja ehted tagasihoidlikud ning tema sotsiaalsele staatusele viitasid selle asemel relvad ja kaupmeheatribuutika.<ref name=Zem93>Zemītis 2011, lk 93</ref> Laste riietuseks oli pikkade varrukatega linane särk, mille peal kanti villast kuube. Võrreldes naaberrahvastega on laste riided olnud rohkemate kaunistustega.<ref name=Zem93 /> ====Religioon==== Seisukohad liivlaste muinasaegsete [[religioon|religioossete]] vaadete sisu osas on andmete vähesuse tõttu suuresti oletused. Arvestades liivlaste üsna erinevaid matmistraditsioone võib oletada, et ühtne uskumuste süsteem puudus ja oli palju lokaalseid iseärasusi. Liivlaste usulised kujutelmad meenutasid ilmselt enim traditsioonilist [[soomeugrilased|soomeugrilaste]] maailmamudelit, kuid neis oli ka tugev baltlaste, skandinaavlaste ja slaavlaste maailmavaate mõju. Personifitseeritud nimeliste [[jumal]]ate olemasolu kohta puuduvad usutavad andmed. Usuti vaime, keda võidi kutsuda ''jumalateks'' (liivi ''jumāl''), mis hiljem [[kristlus|kristlikule]] Jumalale üle kanti. Nad olid nähtamatud, kuid nende kohalolek oli tuntav. Jumalustest tehti kujusid, mida tajuti ja koheldi jumala endana – sellest on teateid ka Henriku Liivimaa kroonikas ja vihjeid arheoloogilistes leidudes. Sarnaselt paljude läänemeresoomlaste ja indoeurooplastega oli arvatavasti levinud ka emakultus. Jumalatele ja emakujudele toodi nende soosingu saavutamiseks vastutusrikastel hetkedel [[ohver|ohvreid]]: peamiselt loomi, kõige sagedamini koeri, aga mõnikord ka inimesi. Ohverdati nt ehitamise käigus majavaimule, sõjaõnne hüvanguks ja pandi ohvriloomi haudadesse kaasa.<ref name=Zem95100>Zemītis 2011, lk 95–100</ref> Hauapanusena kasutatud munad, millel on olnud oluline roll slaavlaste, baltlaste ja skandinaavlaste kevadrituaalides, võisid sümboliseerida taassündi. Pärast surma usuti arvatavasti elu jätkumist teises ilmas, mis kujutas endast sünget paika maa all või maailma põhjaserval, mis seletaks ka järjekindlalt peaga loode-põhja-kirde suunas tehtud matuseid. Põletusmatustega arvatakse kaasas käivat arusaama ihu ja [[hing]]e erinevusest: ihu põlemisel jääb hing alles. Hauapanustena kasutatavate esemete põletamine ja rikkumine viitab usule ka esemete hingestatusesse. Teise ilma liikumist võidi näha teekonnana – sellest toidu lisamine hauda, mis oli liivi matuste eripäraks. Matmistraditsioonidesse kuulusid tõenäoliselt mitmed tulega seotud riitused. Sarnaselt balti rahvastega kasutasid liivlased geomeetrilist mustrit, mida seostatakse solaarsümboolikaga, ja pidasid oluliseks [[pööripäev]]i, millest annab märku asjaolu, et nende päevade vanad ristiusust mõjutamata nimetused on säilinud. Kuigi [[kurat|kuradi]] (liivi ''kuŗē'') kuju levis liivi mütoloogias eelkõige kristlusega, oli midagi sarnast oletatavalt ka nende muinasusundis.<ref name=Zem95100 /> 11.–12. sajandil hakkas levima liivlaste hulgas – Väina aladel Vene aladelt pärinev [[õigeusk]]lik ja Kuramaal Taanist pärinev katoliiklik – ristiususümboolika, kuid esialgu oli see ilmselt tihedalt põimunud paganlike arusaamadega. On arvatud, et sel ajal Põhja-Kuramaal toimunud üleminek põletusmatuselt laibamatusele on just misjonitööga seotud. Domineerivaks sai ristiusk ja selle arusaamad 13. sajandil vägivaldse ristiusustamise käigus, kuigi mitmed vanad paganluse elemendid jäid veidi kohandatuna liivlaste maailmapilti alles.<ref name=Zem95100 /> ===Kesk- ja uusaeg=== [[Fail:Sodyba Jauncieme 1902.jpg|pisi|Liivlaste elamu [[Jaunciems]]is (1902)]] Üksikuid liivikeelseid sõnu ja väljendeid leidub juba Henriku Liivimaa kroonikas. Andmeid liivikeelsest raamatust (nagu ka eesti- ja lätikeelsest keelatud luterlikust kirjandusest) on juba [[1525]]. aastast.{{lisa viide}} Seni nii vana raamatut leitud ei ole. Esimene liivikeelne tekst avaldati (1770<ref>E. Piir, Petõr Damberg liivi omakultuuris, Keel ja Kirjandus, 1969, nr 4, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193406/142708/page/65 lk 255]</ref>) [[1789]], mis oli "[[Meieisapalve]]".<ref>Pajusalu, lk 220</ref> Liivlaste ja liivi keele teaduslik uurimine algas aastal [[1846]], mil [[Andreas Johan Sjögren]]i (1794–1855) juhatusel leidis aset esimene uurimisreis liivlaste juurde. [[1861]]. aastal valmis esimene liivi keele sõnaraamat (saksa-liivi) ja grammatika (tööd alustas Sjögren ja viis lõpule [[Ferdinand Johann Wiedemann]])<ref>Ernštreits, lk 240</ref>, [[1863]]. aastal anti esimeste liivi kultuuri- ja haridustegelaste eestvõttel [[Briti ja Väljamaa Piibliselts]]i poolt [[London]]is välja eraldi köidetena ida- ja lääneliivi murdes [[Matteuse evangeelium]], millest 1880 ilmus uus trükk.<ref>Blumberga, lk 131</ref> ===Sõdadevaheline aeg=== Liivlaste kultuurilise elavnemise perioodiks võib pidada ajavahemikku 1920–1940, mis algas [[Lauri Kettunen]]i ja [[Oskar Loorits]]a ekspeditsiooniga Kuramaa rannaküladesse. Sellest sai Eestis ja Soomes alguse liivlaste toetusliikumine, mis võttis eesmärgiks liivlastele emakeelse lugemisvara väljaandmise ja haridusevõimaluste loomise ning liivlaste ühiskondliku organisatsiooni loomise. Eestis oli aktiivseimaks organisatsiooniks [[Akadeemiline Emakeele Selts]], kes andis omal kulul välja liivikeelset kirjandust, toetas rahaliselt liivi keele õpetamist Liivi ranna koolides ja hüvitas [[Tartu Ülikool]]is õppivate mitmete liivi päritolu üliõpilaste õppe- ja elamiskulud. Soome hõimuliikumise seltsid tegelesid liivikeelse kirjanduse väljaandmise, liivlaste hariduseomandamise toetamisega, liivi rahvamaja ehitamise finantseerimise ja liivi lastele jõulukinkide saatmisega. 1931.–1938. tegutses Liivi ranna kirikutes Soomest saadetud liivikeelne pastor. 1931. aastal hakkas Soome hõimuliikumise toel ilmuma ajakiri [[Līvli]].<ref name=Blum2>Blumberga, lk 155–190</ref> Eestis ja Soomes ilmus sõdadevahelisel ajal kokku umbes 20 liivikeelset raamatut (laulikud, luulekogud, lugemikud, vaimulik kirjandus), mis moodustab põhilise osa olemasolevast liivikeelsest kirjandusest. See on peamiselt tarbekirjandus: viis liivi lugemikku, "Piški katkismus" (1936), "Ūž Testament. Evangeliumõd ja apostõld tüöd" (1937), "Līvlist vaimli loulrāntõz" (vaimulik lauluraamat, 1939). Vaimulik kirjandus anti välja Soomes ja Ūž Testament on oma 296 leheküljega suurim liivikeelne raamat. Soomes ilmunud liivikeelse ilmaliku kirjanduse näide on kooliõpetaja [[Pētõr Damberg]]i „Jemakiel lugdõbrāntõz skūol ja kuod pierast" I (1935), mis sisaldab oma 99 leheküljel palju rahvaehtsat lugemismaterjali ja luuletusi liivi autoritelt ([[Karl Stalte]], [[August Skadin]] jt.).<ref name=Hint>Hint</ref> [[Fail:Peletise nimega sõel (sõggõl), Irē kilā.jpg|pisi|[[Mardipäev|Mardisant]] "sõel" [[Mazirbe]]s (1928)]] Toetusliikumise tulemusel liivlaste kultuuri- ja seltsielu elavnes. 1922. aastal asutati liivi koor ja näitering. Aastal [[1923]] asutati ''Līvõd Īt'' ([[Liivi Liit]]), mis võttis eesmärgiks liivi keele elushoidmise, liivlastele teadmiste levitamise ning nende majandusliku ja sotsiaalse olukorra parandamise. Ehkki liivi kirjakeele loomine oli raskendatud ida- ja lääneliivi murrete rääkijate üksmeele puudumise pärast, saavutas Liit juba samal aastal liivi keele jõudmise valikainena mitmesse kooli. 1920. ja 1930. aastatel õppis liivi keelt igal aastal üle saja lapse. Peamiselt välismaiste annetuste toel valminud Liivi rahvamaja [[Mazirbe]]s avati 1939. aastal.<ref name=Blum2 /> Kaugemaid eesmärke – liivi keele säilitamine ning liivi rahvusliku eneseteadvuse loomine ja tugevdamine – ei õnnestunud liivlaste toetusliikumisel saavutada. 1930. aastatel Lätis võimule tulnud marurahvuslik valitsus, kel tekkis ka poliitiline vastasseis Eesti ja Soome valitsustega, ei soosinud nende riikide esindajate tegevust liivlaste juures. Soomes välja antud liivi lugemikku ei lubatud Lätis liivi keele õpetamiseks kasutada, tsensuurinõuete tõttu jäi ka Līvli väljaandmine ajutiselt toppama. Liivi randa saadetud Soome pastoril tekkisid probleemid tegutsemiseks tööloa saamisega.<ref name=Blum2 /> Teisalt ei osanud Eesti ja Soome hõimuliikumise aktivistid arvestada liivlaste endi leige ja kohati vastumeelse suhtumisega liivi keele elushoidmisse. Eesti ja Soome seltside ärgitusel ja kulul kõrgemat haridust omandama asunud liivlased, kelles nähti tulevasi liivi rahvusliku liikumise juhte, ei täitnud tihti ootusi. Mitmed Soomes, Eestis või mujal Lätis õppinud noored ei olnud enam huvitatud kodukohta tagasipöördumisest või ei leidnud seal tööd. Koolides liivi keelt õpetanud pedagoogi töömeetodid olid vähetulemuslikud ja ka vanemad ei soovinud oma laste osalemist liivi keele tundides – nad olid juba suuresti läti identiteediga ega huvitunud liivi keele säilitamise püüetest. 1930. aastatel kodudes liivi keelt enam praktiliselt ei õpetatud.<ref name=Blum147>Blumberga, lk 147</ref><ref name=Blum2 /> ===Nõukogude aeg=== Nõukogude võimu tuleku, millega kaasnes Liivi Liidu ja Mazirbe rahvamaja sulgemine, ning Teise maailmasõja sündmuste tõttu katkes Läti Vabariigi ajal alanud kultuuriline tegevus. See taastus 1970. aastatel, mil loodi liivi etnograafilised ansamblid [[Līvlist]] Riias ja [[Kāndla]] [[Ventspils]]is ning folkloorirühm [[Skandinieki]]. Kultuuriüritusteks võib pidada ka samal kümnendil toimunud liivi luuletaja [[Kōrli Stalte]] sajanda sünniaastapäeva tähistamist [[Lielupe]]s ja liivi luuletajatele mälestuskivi paigaldamist [[Miķeļtornis]]e kalmistule. Oluline kultuurisündmus oli ka liivi etnograafiliste esemete ekspositsiooni avamine Mazirbes. 1988. aastal taasalustas tööd Liivi Liit.<ref name=Blum1444650 /> ===Taasiseseisvunud Läti=== Taasiseseisvunud Läti riik võttis omale seadusliku kohustuse liivi kultuuri kaitsta ja edendada, mida ta täielikult täita pole suutnud. Riigipoolsed olulisemad sammud liivi kultuuri heaks on olnud Kuramaa rannikule kultuurilis-ajaloolise ala "[[Liivi rand]]" (liivi keeles ''Līvõd Rānda'') loomine, riikliku sihtprogrammi "Liivlased Lätis" (läti keeles ''Lībieši Latvijā'') asutamine, tänu millele on ilmunud mitmeid hariva ja teadusliku sisuga väljaandeid, ning endise liivi rahvamaja tagastamine Liivi Liidule. Algul eraalgatuse korras, aga alates 1995. aastast ka [[Läti Ülikool]]is, hakati korraldama liivi keele kursusi, mille hõlbustamiseks lepiti 2005. aastal kokku liivi [[kirjakeel]]e normis. Taas hakkas ilmuma ajakiri Līvli, mis tänapäeval on küll enamjaolt lätikeelne. Liivi Liidu kaudu on välja antud liivikeelseid materjale, sh liivi keele õpik. 1994. aastal loodud organisatsioon [[Liivi Kultuuri Keskus]] (liivi ''Līvõ Kultūr sidām'') on korraldanud liivi kunsti näituse, andnud lühikest aega välja liivikeelset kultuuriajakirja Õvā, üllitanud liivikeelse luulekogumiku ja liivi-läti sõnaraamatu ning toimetab liivi keele, kultuuri ja ajaloo portaali Livones.net. Asutatud on mitmeid lauluansambleid, korraldatud liivi laste ja noorte suvelaagreid. Alates [[1989]]. aastast peetakse igal aastal augusti esimesel nädalavahetusel Mazirbes Liivi Liidu organiseeritud liivi pühi, teine oluline tähtpäev on 18. november, mil tähistatakse liivi lipu esmaesitlemist.<ref name=Blum14653 /><ref>[https://web.archive.org/web/20160306173300/http://www.livones.net/valoda/?raksts=8698 ''Lībiešu valodas apguve'', livones.net]</ref> 2010. aastal sai liivikeelne laul "Rišti räšti" (viis: [[Raimonds Tiguls]], sõnad: [[Valts Ernštreits]]) [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]e Läti eelvooru finaali.<ref>Blumberga, lk 366</ref> ==Antropoloogiline iseloomustus== 1870. aastatel liivlaste füüsilisi omadusi mõõtnud [[Otto Gustav Friedrich Weber]] ja [[Ferdinand Waldhauer]] leidsid, et antropoloogiliselt on nad lähedased karjalastele: pikka kasvu, kuivetu kehaehitusega. Liivlastel leiti olevat kastanpruunid juuksed, hallid või pruunikirjud silmad, kitsas piklik nägu ja lühipealine kolju. Heledamad juuksed esinesid vaid lastel. Habemekasv ja kehakarvasus oli meestel tugev, habe oli tumepruun.<ref>Waldhauer</ref><ref>Grāvere 2008, lk 113–114</ref> Wilhelm Hillneri arvates meenutasid liivlased iseloomu poolest eestlasi, olles meremeestena ettevõtlikumad ja solidaarsemad kui põlluharijad lätlased.<ref>Hillner</ref> ==Sümbolid== [[Liivi lipp|Liivi rahvuslipuks]] on kujunenud Liivi Liidu lipp, mille kasutuselevõtupidu toimus 1923. aasta 18. novembril Mazirbes. Selle mõõdud ja värvide suhe sarnanevad Läti riigilipu omadega. Selle värvid – roheline, valge ja sinine – sümboliseerivad randa, nagu seda oma paadist näeb kalamees: roheline mets, valge liiv ja sinine meri.<ref>Blumberga, lk 142</ref> Lipu avamisüritusel kooriga esitamiseks kirjutas Kōrli Stalte<ref>{{Netiviide |pealkiri=LIIVLASED |url=http://www.suri.ee/r/liivi/liivlist.html |vaadatud=2024-07-01 |väljaanne=www.suri.ee}}</ref> [[Fredrik Pacius]]e viisile, mida kasutavad Soome ja Eesti hümnid, liivikeelsed sõnad. Laulu, mille pealkirjaks sai "[[Min izāmō]], min sindimō", hakati hiljem pidama liivlaste hümniks.<ref>Blumberga, lk 352–353</ref> *[[Salatsi liivlased]] == Viited == {{viited|3}} == Kirjandus == * [[Renāte Blumberga|Blumberga, Renāte]], ''Liivlased 19–21. sajandil'', lk 127–153 koguteoses ''Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur'', koostanud ja toimetanud Renāte Blumberga, Tapio Mäkeläinen ja Karl Pajusalu; Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2011. * Blumberga, Renāte, ''Liivlaste ärkamisaeg ja hõimuliikumine'', lk 155–190 koguteoses ''Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur'', koostanud ja toimetanud Renāte Blumberga, Tapio Mäkeläinen ja Karl Pajusalu; Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2011. * Blumberga, Renāte, ''Liivlaste muusikaelu'', lk 349–366 koguteoses ''Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur'', koostanud ja toimetanud Renāte Blumberga, Tapio Mäkeläinen ja Karl Pajusalu; Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2011. * Dzenis, Agris. [http://www.failiem.lv/down.php?i=vrqbmp&n=Viet%C4%93jas_izcelsmes_l%C4%93%C5%86av%C4%ABri_Rietumlatvij%C4%81_Livonijas_laik%C4%81.doc ''Vietējās izcelsmes lēņavīri Rietumlatvijā Livonijas laikā (1253. – 1561. g.) un viņu dienests'']. * Dzenis, Agris. ''Vietējās izcelsmes lēņavīri Rietumlatvijā''. * [[Enn Ernits|Ernits, Enn]]. [http://jeful.ut.ee/index.php/JEFUL/article/view/jeful.2014.5.1.01 ''Personal names and denomination of Livonians in early written sources'']. ''Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics'', 2014, 5 (1), lk 13–26 * Ernštreits, Valts. ''Liivi keele allikad'', lk 239–249 koguteoses ''Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur'', koostanud ja toimetanud Renāte Blumberga, Tapio Mäkeläinen ja Karl Pajusalu; Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2011. * Grāvere, Rita. ''Vācbaltu anatomu devums Latvijas antropoloģijā''. [http://www.lu.lv/materiali/apgads/raksti/716.pdf Zinātņu vēsture un muzejniecība, Latvijas Universitātes raksti (716), 2008], lk 110–121. * Grāvere, Rita. Über die rolle des ostseefinnischen substrats bei den Letten aufgrund den odontologischen angaben. * Grünthal, Riho, ''Liivi keel uue aja esimestel sajanditel'', lk 195–202 koguteoses ''Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur'', koostanud ja toimetanud Renāte Blumberga, Tapio Mäkeläinen ja Karl Pajusalu; Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2011. * Halling, Tiina. [http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/8434 ''Liivi keel läti keele mõjusfääris''.] Väljaandes ''Mitmõkeelisüs ja keelevaihtus Õdagumeresoomõ maiõ pääl : konvõrents Põlvan, 20.–22. rehekuu 2005 = Mitmekeelsus ja keelevahetus Läänemeresoome piirkonnas.'' Võro: Võro Instituut, 2006. (Võro Instituudi toimõtisõq ; 18), lk 55–70. * Henriku Liivimaa Kroonika, Tallinn, Eesti Raamat, 1982. * Hillner, Wilhelm. ''Bulletin hist.-phil, Die Liven der Nordküste von Kurland'', 1846. * [[Mati Hint|Hint, Mati]]. [http://www.suri.ee/r/liivi/hint.html ''Liivlased – veel mitte in memoriam'']. Noorus 1970, nr 7, lk 41–45. * [[Petri Kallio|Kallio, Petri]]. [https://www.academia.edu/20251927/The_Baltic_and_Finnic_Names_of_the_River_Gauja The ''Baltic and Finnic Names of the River Gauja'']. Kogumikus: [[Santeri Junttila]] (toimetaja), "Contacts between the Baltic and Finnic Languages", lk 38–48. ''Uralica Helsingiensia'' 7. Helsingi 2015 * Koski, Mauno, ''Mis on Liivimaa erinevatel aegadel olnud?'', lk 53–73 koguteoses ''Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur'', koostanud ja toimetanud Renāte Blumberga, Tapio Mäkeläinen ja Karl Pajusalu; Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2011. * Lätte, Mart, [http://www.esm.ee/public/aastaraamat/2011-9-38.pdf ''Eestlaste sõjalised kohustused keskajal'']. Tartu Ülikool 2009. * [[Valter Lang|Lang, Valter]]. ''Baltimaade pronksi- ja rauaaeg''. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007. * Lang, Valter. ''Läänemeresoome tulemised''. ''Muinasaja teadus 28''. [[Tartu]]: [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], 2018. * [[Karl Pajusalu|Pajusalu, Karl]]. ''Salatsi liivi keel'', lk 219–229 koguteoses ''Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur'', koostanud ja toimetanud Renāte Blumberga, Tapio Mäkeläinen ja Karl Pajusalu; Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2011. * [[Edgar V. Saks|Saks, Edgar V.]]. Koeksistents hävitas liivi rahva. Võitleja, september 1967, nr 9, lk 4. * [[Anders Johan Sjögren|Sjögren, Anders Johan]] ''Livisch-Deutsches und Deutsch-Livishes Wörterbuch'', St. Petersburg, 1861. * Spirģis, Roberts, ''[https://dspace.lu.lv/dspace/handle/7/276 Daugavas lībiešu 10.-13. gadsimta krūšu važiņrotas ar bruņrupuču saktām]'', Riia 2006a * Spirģis, Roberts, ''10th-13th Century Daugava Liv Pectoral Chain Ornaments with Tortoise Brooches'', Summary of Doctoral Thesis, Riga 2006b * Švābe, Arveds. [http://www.historia.lv/raksts/svabe-sena-kursa-gram-straumes-un-avoti-i-sejums-riga-agulbis-1938-408-lpp45-114lpp ''Senā Kursa'']. Straumes un avoti. Riia, 1938. * Zemītis, Guntis. ''Vendu jautājums un arheoloģijas avotu iespējas tā risinājumā'', Akadēmiskā Dzīve, nr 46, 2009, lk 92–101. * Zemītis, Guntis. ''Liivlased. Vanim ajalugu (10.–16. sajand)'', lk 75–104 koguteoses ''Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur'', koostanud ja toimetanud Renāte Blumberga, Tapio Mäkeläinen ja Karl Pajusalu; Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2011. * Žulkus, Vladas. ''Settlements and piracy on the eastern shore of the Baltic sea: The Middle ages to Modern times'', Archaeologia Baltica, 2011, vol 16. * [[Evald Tõnisson|Tõnisson, Evald]]. ''Muistsed liivlased ja Kuramaa liivlased'', Keel ja Kirjandus. 1970 (8). Lk. 461–466. * Urban, William. ''Victims of the Baltic Crusade'', Journal of Baltic Studies, 1998, vol 29 (3). * Waldhauer, Ferdinand. ''Zur Antropologie der Liven'', Dorpat, 1879. * Обзоръ прежней судьбы и нынешняго состояния ливовъ. Академика Ф.В.Видемана, Санктпетербургъ, 1870. * Р.Я.Денисова, väitekiri Антропология древних и современных балтов, 1973. * [http://visc.gov.lv/vispizglitiba/saturs/dokumenti/metmat/vesture_6_9/saturs.shtml Valsts izglītības satura centrs], kaardid. * [http://www.historia.lv/alfabets/L/la/lamekins/encik/lamekins_lkv.htm historia Latviešu konversācijas vārdnīca, Lamekins] == Välislingid == {{commonskat|Livs}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.livones.lv/ livones.lv] * [http://virtuallivonia.info/ Virtual Livonia] *[http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/liivi/ Liivlased. Valt Ernstreit] * [https://epl.delfi.ee/eesti/suri-viimane-vanema-polve-emakeelne-liivlane?id=51161040 "Suri viimane vanema põlve emakeelne liivlane"] Eesti Päevaleht, 4. märts 2009 * Valts Ernštreits: [https://blog.erm.ee/?p=10493 "Liivlaste väljasuremine"] Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb, 10. oktoober 2017 {{Uurali rahvad}} {{A-klassi artikkel}} [[Kategooria:Soome-ugri rahvad]] [[Kategooria:Liivlased| ]] kw9nsrejp84pai0novdseigbynkwau3 0 30373 7144544 7041788 2026-05-02T10:16:36Z Andres 5 /* Vaata ka */ 7144544 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametikoht | nimetus = Ameerika Ühendriikide president | omakeelne_nimetus = President of the United States of America | embleem = Seal Of The President Of The United States Of America.svg | embleemiallkiri = Presidendi pitsat | ametis = [[Donald Trump]] | ametisalates= 20. jaanuar 2025 | staatus= {{Lihtne loend| * [[Riigipea]] * [[Valitsusjuht]] }} | lühend=POTUS | residents=[[Valge Maja]] | pilt=January 2025 Official Presidential Portrait of Donald J. Trump.jpg | lipp=Flag of the President of the United States.svg | lipuallkiri=Presidendi lipp | ametiaeg=Neli aastat | esimene=[[George Washington]] | moodustatud=21. juuni 1788 | dokument=[[Ameerika Ühendriikide põhiseadus]] | liikmesus=[[Ameerika Ühendriikide valitsus]] }} '''Ameerika Ühendriikide president''' (inglise keeles ''President of The United States''; '''POTUS''') on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[riigipea]], [[Ameerika Ühendriikide valitsus]]e juht ja [[Ameerika Ühendriikide sõjaväe ülemjuhataja|sõjaväe ülemjuhataja]]. Ameerika Ühendriigid on ajaloos esimene riik, mille riigipeaks määrati [[president]]. Praegune president [[Donald Trump]] on Ameerika Ühendriikide 47. president. == Nõuded presidendikandidaatidele == Nõuded presidendikandidaatidele on sätestatud USA põhiseaduse teises artiklis, paragrahv 1, lõige 5: * kandidaat peab olema sünnijärgne USA kodanik; * kandidaat peab olema vähemalt 35 aastat vana; * kandidaat peab olema USAs elanud vähemalt 14 aastat. Põhiseaduse 12. parandusega kehtib see ka asepresidendikandidaatidele. Põhiseaduses on ka lisanõuded, mis nendele tingimustele vastava kandidaadi välistavad presidendiks kandideerimast: * 22. paranduse alusel ei saa sama presidenti valida rohkemaks kui kaheks ametiajaks. Ametis olev president ei saa kandideerida teiseks ametiajaks, kui ta on eelmise presidendi lõpetamata ametiajast ametis olnud rohkem kui kaks aastat. Näiteks pärast [[John Kennedy]] atentaati presidendiks saanud asepresident [[Lyndon Johnson]] oleks 1968. aastal saanud kandideerida teiseks ametiajaks, kuna atentaadi ajal oli Kennedy olnud president 2 aastat 10 kuud ja 2 päeva, ning Johnsoni lõpetatud ametiaeg kestis 1 aasta 1 kuu ja 29 päeva. Samas pärast [[Richard Nixon|Richard Nixoni]] tagasiastumist 1974. aastal ei oleks [[Gerald Ford]], kui ta oleks 1976. aasta presidendivalimised võitnud, saanud kandideerida 1980. aasta valimistel teiseks ametiajaks, kuna Nixoni teine ametiaeg oli kestnud 1 aasta 6 kuud ja 20 päeva ning Fordi lõpetatud ametiaeg kestis 2 aastat 5 kuud ja 11 päeva. * 1. artikli 3. paragrahvi 7. lõike alusel võib senat tagandatud presidendi süüdimõistmise korral keelata tal teenida föderaalsetel ametikohtadel (kaasa arvatud presidendina). * 14. paranduse 3. paragrahvi alusel ei saa isik, kes andis ametivande kaitsmaks põhiseadust ja teenis riigiametis; kuid pärast tõstis USA vastu mässu, korraldas ülestõusu või sooritas riigireetmise, teenida föderaalsel (või osariiklikul) ametikohal. Selle klausli saab tühistada, kui kongressi mõlemad kojad (senat ja esindajatekoda) hääletavad 2/3 hääleenamusega. Seda kasutati peamiselt Kodusõja järel Konföderatsiooni riigiametnike ja sõdurite riigiametitest eemale hoidmiseks. [[Pilt:Gilbert_Stuart_Williamstown_Portrait_of_George_Washington.jpg|thumb|[[George Washington]], esimene USA president ([[1789]]–[[1797]])]] == Vaata ka == * [[Ameerika Ühendriikide riigipeade loend]] * [[Ameerika Ühendriikide asepresident]] * [[2008. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised]] * [[2012. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised]] * [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised]] * [[2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised]] * [[2024. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised]] * [[Tippecanoe needus]] * [[Ameerika Ühendriikide presidendijärjekord]] * [[Ameerika Ühendriikide valitsus]] * [[Ameerika Ühendriikide presidendi täitevvõimu kantselei]] == Välislingid == * [[Pille Ivask]], [[Äripäev]]. [http://www.aripaev.ee/uudised/2016/11/05/kuidas-teenisid-oma-esimese-palga-usa-presidendid&template=printart "Kuidas teenisid oma esimese palga USA presidendid?"]. 5. november 2016 {{USApresident}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide poliitika]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide presidendid| Ameerika Ühendriikide president]] 9pcc9n36y32fblamgj2w2311n4o13t4 0 30408 7144181 7094749 2026-05-01T21:04:57Z Velirand 67997 + kategooria 7144181 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = Heiki Nabi.jpg | pildiallkiri = August Englas (vasakul) ja Heiki Nabi | pildisuurus = 250px | medalid = {{Võistlus|Maailmameistrivõistlused}} {{Medal|kuld|[[1953. aasta maailmameistrivõistlused maadluses|1953]]|[[poolraskekaal]]}} {{Medal|kuld|[[1954. aasta maailmameistrivõistlused maadluses|1954]]|poolraskekaal}} {{Võistlus|NSV Liidu meistrivõistlused}} {{Medal|kuld|[[1949. aasta NSV Liidu meistrivõistlused vabamaadluses|1949]]|poolraskekaal}} {{Medal|kuld|[[1950. aasta NSV Liidu meistrivõistlused vabamaadluses|1950]]|poolraskekaal}} {{Medal|kuld|[[1951. aasta NSV Liidu meistrivõistlused vabamaadluses|1951]]|poolraskekaal}} {{Medal|kuld|[[1951. aasta NSV Liidu meistrivõistlused klassikalises maadluses|1951]]|poolraskekaal}} {{Medal|kuld|[[1952. aasta NSV Liidu meistrivõistlused vabamaadluses|1952]]|poolraskekaal}} {{Medal|kuld|[[1953. aasta NSV Liidu meistrivõistlused klassikalises maadluses|1953]]|poolraskekaal}} {{Medal|kuld|[[1954. aasta NSV Liidu meistrivõistlused vabamaadluses|1954]]|poolraskekaal}} }} '''August Englas''' ([[15. jaanuar]] [[1926]] [[Pühajärve vald (Otepää kihelkond)|Pühajärve vald]], [[Otepää kihelkond]], [[Tartumaa]]<ref>EELK Otepää koguduse sündinute ja ristitute nimekirjad 1914–1935. Eesti Rahvusarhiiv, RA EAA.1260.1.166. Lk 438</ref><ref>EELK Otepää koguduse personaalraamat II. Palupera, Pühajärve; 1888–1937. Eesti Rahvusarhiiv, RA EAA.1260.1.172. Leht 69p</ref><ref>Otepää (endine Vana-Otepää II) vallavalitsuse perekonnaregister II, 1926–1949; Eesti Rahvusarhiiv, RA ERA.5253.4.1292. Lk 864</ref> – [[21. märts]] [[2017]] [[Tallinn]]) oli [[eestlased|eesti]] [[maadlus|maadleja]]. Ta oli maailmameister [[Kreeka-Rooma maadlus]]es [[1953]]. aastal ja [[vabamaadlus]]es [[1954]]. aastal ning oli kokku seitsmekordne Eesti NSV meister ja seitsmekordne NSV Liidu meister. Ta võistles [[poolraskekaal]]us, kui kaal on nimetamata. Ta oli 182&nbsp;cm pikk ja kaalus 90&nbsp;kg. ==Segadus sünniajaga== Ta on [[Otepää Maarja kogudus]]e ja Otepää ala vallavalitsuste dokumentide järgi sündinud 15. jaanuaril 1926. Miskipärast on ta hiljem muutunud ühe aasta võrra vanemaks ning hilisemates dokumentide järgi on ta sündinud 15. jaanuaril 1925, mis esineb üldiselt ka teatmeteoste tema kohta käivates artiklites. == Teine maailmasõda == [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] läbis ta [[Punaarmee]]s, osales [[kuulipildur]]ina [[Saaremaa]] ja [[Kuramaa kott|Kuramaa koti]] lahingutes, sai kaks korda haavata ja teenis [[vaprus]]e eest mitu sõjalist autasu.<ref name=lk244/> == 1947 == Englas alustas maadlustreeninguid Kalevis [[Edgar Puusepp|Edgar Puusepa]] ja [[Boris Sülluste]] juhendamisel.<ref name=lk244/> == 1948 == Englas tuli Eesti NSV meistriks mõlemas maadlusstiilis.<ref>Koik 1996: 323</ref> Ta paistis silma spordiühingutevahelisel raskejõustikumatšil, mille Kalev võitis, ja osales Balti NSV-de I spartakiaadil [[Riia]]s, kus Eesti NSV jäi kehva ettevalmistuse tõttu teiseks (Läti NSV 36 punkti, Eesti NSV 35). Englas kaotas napilt NSV Liidu meistrile A. Aboliņšile.<ref>Koik 1996: 205</ref> NSV Liidu meistrivõistlustel tuli Englas Kreeka-Rooma maadluses üheksandaks ([[Johannes Kotkas]] [[raskekaal]]us võitis) ja vabamaadluses neljandaks ([[Juhan Looaru]] kuld, Johannes Kotkas hõbe, [[Boris Meos]] pronks, lisaks said eestlased kolm neljandat ja ühe viienda koha).<ref>Koik 1996: 206</ref> == 1949 == NSV Liidu meistrivõistlused mõlemas maadlusstiilis peeti samal ajal. Englas valis vabamaadluse. Kindel favoriit oli [[Tbilisi]] maadleja [[Vladimir Matškaljan]], kes oli noorpõlves Kreeka-Rooma maadleja, kuid polnud suutnud tippu tõusta. Kui NSV Liidus hakati vabamaadlust harrastama, leidis Matškaljan endale õige ala. Ta oli juba neljakordne NSV Liidu meister. Ent Englas võitis 8 kohtumisest 5 seljaga ja 3 punktidega, sealhulgas sai Matškaljani üle viimases voorus suure punktivõidu, ning tuli NSV Liidu meistriks. Johannes Kotkas sai Kreeka-Rooma maadluses hõbeda ja Juhan Looaru vabamaadluses pronksi.<ref>Koik 1996: 206–207</ref> Suvel võitis Englas [[Budapest]]is ülemaailmse noorsoofestivali raames toimunud X rahvusvahelised üliõpilasmängud Kreeka-Rooma maadluses.<ref>Koik 1996: 207</ref> == 1950 == Maadlusaeg lühenes 20 minutilt 15 minutile.<ref name=lk209>Koik 1996: 209</ref> Englas tuli vabamaadluses taas NSV Liidu meistriks. Need olid üldse eestlastele õnnelikud meistrivõistlused: [[Kärbeskaal (maadlus)|kärbeskaal]]us said eestlased Juhan Looaru ja Boris Meos koguni kaksikvõidu, [[kergekaal]]us sai [[Elmar Runge]] hõbemedali. Kreeka-Rooma maadluses lisandusid Johannes Kotka kuld- ja [[Helmut Puur]]i pronksmedal.<ref name=lk209/> II Balti NSV-de spartakiaadil [[Vilnius]]es võitis Eesti NSV [[Leedu NSV]] 8:0 ja [[Läti NSV]] 6:2.<ref>Koik 1996: 327</ref> == 1951 == August Englasest sai ainus eesti maadleja, kes on tulnud NSV Liidu meistriks samal aastal mõlemas maadlusstiilis. Kreeka-Rooma maadluses tuli meistriks ka Johannes Kotkas; Helmut Puur sai pronksi. Vabamaadluses saavutas pronksi Boris Meos.<ref name=lk209/> NSV Liidu koondis koos Englase ja Kotkaga alistas kahel korral Budapestis [[Ungari]] 8:0. Samuti võitis Englas rahvusvahelised noorsoomängud [[Berliin]]is.<ref name=lk209/> Kolmanda Eesti maadlejana Johannes Kotka ja Edgar Puusepa järel sai August Englas NSV Liidu teenelise meistersportlase aunimetuse.<ref name=lk209/> == 1952 == Englas tuli Eesti NSV meistriks nii Kreeka-Rooma (poolraskekaalus) kui ka vabamaadluses (raskekaalus). Harukordne saavutus!<ref>Koik 1996: 324–325</ref> NSV Liidu koondis, kuhu kuulusid ka August Englas ja Elmar Runge, saavutas ülekaaluka võidu kolmikmaavõitlusel nii [[Ida-Saksamaa]] kui ka Ungari üle.<ref>Koik 1996: 209–210</ref> === Helsingi olümpiamängud === Erilisi küsimusi ei tekitanud Englase valimine koondisse mõlemas maadlusviisis.<ref name=lk210>Koik 1996: 210</ref> Selgus, et enam-vähem võrdsed on neli meest: rootslane [[Wiking Palm]], ameeriklane [[Henry Wittenberg]], türklane [[Adil Atan]] ja Englas.<ref name=lk210/> I ring. Englas–Atan 2:1, Palm–[[Kevin Coote]] ([[Austraalia]]) 3:0, Wittenberg–Padron ([[Venezuela]]) 1.30.<ref name=lk210/> II ring. Englas–Sayed Jadavi ([[India]]) 0.50, Palm–Padron 2.15, Wittenberg–[[Willy Lardon]] ([[Šveits]]) 0.50, Atan–[[Max Leichter]] ([[Saksamaa ÜV]]) 0.42.<ref name=lk210/> III ring. Englas–Leichter 3.47, Atan–[[Jacob Theron]] ([[Lõuna-Aafrika Liit]]) 11.55, Palm–Wittenberg 2:1.<ref name=lk210/> IV ringi jõudsid viis meest. Atan loositi vabaks. Englas–Wittenberg 1:2, Palm–[[Abbas Zandi]] ([[Iraan]]) 2:1.<ref name=lk210/> V ring. Englas–Palm 1:2, Wittenberg–Atan 9.14.<ref name=lk210/> VI ring. Palm–Atan 2:1.<ref name=lk210/> I Palm, II Wittenberg, III Atan, IV Englas, V Zandi, VI Theron. Englase halva esinemise tõttu maadles Kreeka-Rooma stiilis NSV Liidu varuvõistleja grusiin [[Šalva Tšihladze]], kes saigi hõbemedali.<ref>Teemägi 1997: 92</ref> === 1952 === [[Tallinn]]as toimunud III Balti NSV-de spartakiaadil võitis Eesti NSV nii Läti NSV kui ka Leedu NSV 8:0.<ref name=lk212>Koik 1996: 212</ref> NSV Liidu meistrivõistlustel vabamaadluses [[Bakuu]]s tuli Englas juba 4. korda järjest NSV Liidu meistriks. Kreeka-Rooma maadluses võitis [[Jerevan]]is Kotkas.<ref name=lk212/> == 1953 == Englas tuli NSV Liidu meistriks Kreeka-Rooma maadluses nagu Kotkaski. Mõlemad pääsesid maailmameistrivõistlustele [[Napoli]]sse. Tbilisis läks vabamaadluses ka väga hästi: Elmar Runge tuli meistriks, [[Arvo Mõttus]] hõbedale, [[Sergei Kaškin]] ja [[Endel Saar (maadleja)|Endel Saar]] pronksile, Helmut Puur neljandaks.<ref name=lk214>Koik 1996: 214</ref> Maailmameistrivõistlustel Napolis seljatas Englas avaringis [[Adelmo Bulgarelli]] ([[Itaalia]]), teises võitis punktidega olümpiavõitja [[Kelpo Gröndahl]]i ([[Soome]]), kolmandas kaotas punktidega [[Karl-Erik Nilsson]]ile ([[Rootsi]]) ja neljandas seljatas [[Kurt Rusterholz]]i (Šveits). Üllatuslikult polnudki vaja rohkem maadelda: kuna Nilsson kaotas Gröndahlile punktidega ja langes välja, oli Englas maailmameister soomlase ja šveitslase ees (hõbedakohtumise võitis Gröndahl punktidega). Kotkas sai Napolist hõbemedali.<ref>Koik 1996: 214–215</ref> Englas võitis ka I rahvusvahelised noorsoomängud [[Bukarest]]is. Elmar Runge tuli sealsamas teiseks.<ref name=lk216>Koik 1996: 216</ref> == 1954 == Englas esindas NSV Liitu vabamaadluse maailmameistrivõistlustel [[Tokio]]s. Nagu [[Helsingi]]s, oli ka siin esimene vastane Adil Atan ning Englas sai ka nüüd väikese punktivõidu. Edasi läks uutmoodi: teises ringis seljatas Englas N. Ito ([[Jaapan]]), kolmandas oli vaba ja neljandas võitis punktidega [[Gyula Kovács]]i (Ungari). Esikohamatšis saavutas Englas suure punktivõidu Helsingi olümpiavõitja Wiking Palmi üle ja tuli maailmameistriks. Palm sai hõbeda, Atan pronksi.<ref name=lk216/> Vähe on neid, kes tulnud maailmameistriks mõlemas maadlusstiilis. Kogu NSV Liidu ajaloos oli Englas ainuke. Ka eestlastest on ta ainuke.<ref name=lk216/> IV Balti NSV-de spartakiaadi finaalis võitis Eesti [[Valgevene NSV]] 4:4 seisul tänu suuremale seljavõitude arvule.<ref name=lk216/> NSV Liidu meistrivõistlustel vabamaadluses [[Leningrad]]is võitis Englas oma viimase, seitsmenda meistritiitli. Samas poolraskekaalus tõi Eesti NSV-le pronksi [[Vladimir Gorškov]], raskekaalus [[Valdeko Trisberg]]. Endel Saar oli 4. Kreeka-Rooma maadluse meistrivõistlustel Riias said hõbemedali Johannes Kotkas ja Helmut Puur.<ref name=lk217>Koik 1996: lk 217</ref> == 1955 == Englas tuli Eesti NSV meistriks Kreeka-Rooma maadluses.<ref name="Koik 1996: 324">Koik 1996: 324</ref> Eesti NSV koondise kokkutulekul nihestas Englas õla. See ei juhtunud treeningmatšil ega harjutamise ajal, vaid sportlaste omavahelisel naljategemisel. Õlg pandi kohe paika, kuid õlalihas hakkas paranemise asemel hoopis kärbuma. Englase karjäär tippsportlasena oligi sellega läbi.<ref name=lk217/> NSV Liidu meistriks tulid vabamaadluses Sergei Kaškin, Endel Saar ja Valdeko Trisberg. Koos Englasega oleks Eesti NSV võitnud pooled kullad! Arvo Mõttus sai hõbeda. Kreeka-Rooma maadluses sai kulla Kotkas.<ref>Koik 1996: 217-218</ref> == 1956 == Englas kinnitati Eesti NSV koondise pea[[treener]]iks Kreeka-Rooma maadluses. Johannes Kotkas ja Helmut Puur tulid samal aastal NSV Liidu meistriks. Võistkondlikult oli Eesti NSV 6. Sellega jäädi alla vabamaadlejatele (4 pronksi, 4., 5. ja 6. koht, kokku 3.), keda juhendas Edgar Puusepp.<ref>Koik 1996: 218</ref> Englas jätkas treenerina [[Tööjõureservid]]es.<ref>Koik 1996: 219</ref> == 1957 == Englase käsi oli pisut paranenud. Treeneri amet nõudis ka võtete ettenäitamist ja ta hakkas pisitasa harjutama.<ref>Koik 1996: 221</ref> Ta tuli Eesti NSV meistriks vabamaadluses.<ref name="Koik 1996: 324"/> == 1958 == NSV Liidu meistrivõistlustel oli ta vabamaadluses 8.<ref>Koik 1996: 222</ref> Sõpruskohtumisel soomlastega alistas Eesti NSV (koos Englasega) [[Turu]] koondise Tallinnas 8:0 ja Turus 6,5:1,5 ning Helsingi koondise Helsingis 7,5:0,5.<ref>Koik 1996: 228</ref> == 1959 == Englas tuli Eesti NSV meistriks vabamaadluse raskekaalus.<ref>Koik 1996: 325</ref> Nõnda on ta tulnud nii Eesti NSV kui ka NSV Liidu meistriks 7 korda. Eestlastest on ainult Johannes Kotkal rohkem NSV Liidu meistrivõistluste medaleid. ==Tunnustus== *1951 [[NSV Liidu rahvusvahelise klassi meistersportlane]] *1975 [[Eesti NSV teeneline sporditegelane]] *1996 [[Tallinna teenetemärk]] *1999 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3238}}</ref> *2002 [[Eesti Vabariigi spordipreemia]] ('''elutööpreemia''' – silmapaistvate saavutuste eest tippsportlasena ja pikaajalise tegevuse eest maadlusspordi arendamisel) *2008 [[Eesti Olümpiakomitee teenetemärk]] == Vaata ka == * [[Maadlus 1952. aasta suveolümpiamängudel]] * [[Englas]] == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == *[[Lembit Koik]]. "100 aastat Eesti raskejõustikku: 1888–1988". Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1996 *[[Erlend Teemägi]]. "Helsingi 1952: XV olümpiamängud". Olympia. Tallinn 1997 *[[Tiit Lääne]]. "August Englas". Sari "Spordikangelased". Tallinn 2010 == Välislingid == * {{ESBL|August_Englas}} *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/52DN2KyOmaxM Haud Tallinna Metsakalmistul] {{Eesti Spordiveteranide Liidu auliikmed}} {{JÄRJESTA:Englas, August}} [[Kategooria:Eesti maadlejad]] [[Kategooria:Eesti maadlustreenerid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu maadlejad]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised sporditegelased]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni I järgu kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Spordiveteranide Liidu auliikmed]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1926]] [[Kategooria:Surnud 2017]] di4lw8qkbzquvxuk87coyp6t9t9zsy6 0 31019 7144407 7014994 2026-05-02T08:21:56Z Velirand 67997 + kategooria 7144407 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib kirjanikust; töösturi kohta vaata artiklit [[Mart Raud (tööstur)]]}} '''Mart Raud''' (õieti '''Martin Raud'''; [[14. september]] [[1903]] [[Paistu kihelkond]], [[Viljandimaa]] – [[6. juuli]] [[1980]] [[Tallinn]]) oli [[eestlased|eesti]]<ref name="raud-mart">[http://admin.entsyklopeedia.ee/ENE%206.%20k%C3%B6ide.%20Pais%E2%80%93Rumo%20(1974)/NENE6_page_0469.jpg Raud, Mart], ENE 1. väljaanne, 6. köide, 1974, lk 429.</ref> [[luuletaja]] ning [[proosakirjanik|proosa-]] ja [[näitekirjanik]]. Ta tegi 1923. aastal [[ekstern]]ina gümnaasiumi lõpueksamid Tallinnas. Ta õppis aastatel 1923–1924 [[Tartu Kõrgem Muusikakool|Tartu Kõrgemas Muusikakoolis]] [[viiul]]it ning oli [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonnas [[vabakuulaja]]. ==Loominguline tegevus== Ta debüteeris luuletajana 1919. aastal. Esimesed värsikogud "Kangastused" (1924) ja "Äitsmik" (1925) sisaldavad murdekeelt ja esitlevad autorit romantiliselt igatseva luulelaadi viljelejana. Lüürikueeldusi tõendasid looduspiltide plastilisus ja sõnaleidlikkus. Kogus "Rusemed" (1927) leidub groteskseid pilte, on märgata autori liikumist sotsiaalsema luule suunas. 1920. aastatel alustas ta paralleelselt värsiloominguga ka lühiproosa avaldamist, järjejuttudena ajalehtedes ilmusid asunikuromaanid "Metsa Manni" (1924) ja "Uued inimesed" (1925), "Videvikust varavalgeni" (1927) ja "Tuulte teedel" (1928, pseud. Villem Sarapik). Samal perioodil katsetas arvustajana. 19. oktoobril 1931 mõisteti Mart Raud [[Tallinna-Haapsalu Rahukogu]]s [[Mart Raud (tööstur)|Mart Raua]], [[Ilmar Reimann]]i ja [[Nikolai Jürisson]]i allkirjade võltsimise eest vekslitel kolmeks aastaks [[vangirood]]u iseäraliste õiguste kaotamisega. Ta oli eelmisel aastal põgenenud Soome, kus ta Eesti võimude nõudel kinni võeti ja Tallinna toodi.<ref>"Roht ja Raud said 3 aastat". Rahvaleht nr 123, 20. oktoober 1931. Lk 1</ref> Enne Teist maailmasõda kirjutas Raud veel satiirilised romaanid "Kirves ja kuu" (1935) ja "Turg" (1937). Raud astus 1941. aastal [[hävituspataljonid Eestis|hävituspataljon]]i.<ref>{{Netiviide|Autor=Pekka Erelt|URL=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/kultuuritegelased-havituspataljonides-ehk-miks-ei-saa-jatta-ojasoole-andestamata?id=80862163|Pealkiri=Kultuuritegelased hävituspataljonides ehk miks ei saa jätta Ojasoole andestamata|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><ref name="raud-mart" /> Hilisemal perioodil kirjutas rohkem jutustusi, novelle, näidendeid ja publitsistikat, lisaks on tõlkinud eesti keelde [[Ivan Krõlov]]i valmid. [[1946]]. aastal [[Jüriöö ülestõus]]u 600. aastapäeval ilmus Mart Raua "Jüriöö tuled", mille illustratsioonid valmistas graafik [[Paul Luhtein]]. 16 [[linoollõige|linoollõiketehnikas]] illustratsiooniga kaunistatud raamatut trükiti vaid 1200 eksemplari.<ref>Ilmus kunstipärane raamat, Sirp ja Vasar, 12. oktoober 1946</ref> Ta on üks neist eesti luuletajatest, kes on oma loomingus [[Lenin]]it kiitnud.<ref>"Käsi kirjutab. Valik autograafe Eesti Kultuuriloolisest Arhiivist". Koostanud Piret Noorhani. Eesti Kirjandusmuuseum 2003</ref> ==Tunnustus== *[[1946]] – [[Eesti NSV teeneline kirjanik]] *[[1972]] – [[Eesti NSV rahvakirjanik]] *[[1979]] – [[Juhan Smuuli preemia]] (luulekogu "Ärateeline") ==Mälestuse jäädvustamine== Mart Raua kauaaegses elupaigas Raudna Kääriku talus Viljandi lähistel on tema abikaasa [[Valda Raud|Valda Raua]] eestvõttel loodud kirjaniku memoriaaltuba. ==Isiklikku== Mart Raud oli [[Eno Raud|Eno Raua]], Annus Raua ja [[Anu Raud|Anu Raua]] isa ning [[Rein Raud|Rein Raua]], Jaana Raua (Roth), Jaanus Raua, [[Piret Raud|Piret Raua]] ja [[Mihkel Raud|Mihkel Raua]] vanaisa. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *1995 [[August Eelmäe]]. "Raud, Mart". // [[Eesti kirjarahva leksikon]]. Tallinn 1995. Lk 449–451 ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{ISIK|2940}} {{JÄRJESTA:Raud, Mart}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Arbujad]] [[Kategooria:Eesti NSV hävituspataljonlased]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kirjanikud]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 1980]] eqbeso9f72ckrf3ks0wg2l7mgr8f5aj 7144409 7144407 2026-05-02T08:22:27Z Velirand 67997 + kategooria 7144409 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib kirjanikust; töösturi kohta vaata artiklit [[Mart Raud (tööstur)]]}} '''Mart Raud''' (õieti '''Martin Raud'''; [[14. september]] [[1903]] [[Paistu kihelkond]], [[Viljandimaa]] – [[6. juuli]] [[1980]] [[Tallinn]]) oli [[eestlased|eesti]]<ref name="raud-mart">[http://admin.entsyklopeedia.ee/ENE%206.%20k%C3%B6ide.%20Pais%E2%80%93Rumo%20(1974)/NENE6_page_0469.jpg Raud, Mart], ENE 1. väljaanne, 6. köide, 1974, lk 429.</ref> [[luuletaja]] ning [[proosakirjanik|proosa-]] ja [[näitekirjanik]]. Ta tegi 1923. aastal [[ekstern]]ina gümnaasiumi lõpueksamid Tallinnas. Ta õppis aastatel 1923–1924 [[Tartu Kõrgem Muusikakool|Tartu Kõrgemas Muusikakoolis]] [[viiul]]it ning oli [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonnas [[vabakuulaja]]. ==Loominguline tegevus== Ta debüteeris luuletajana 1919. aastal. Esimesed värsikogud "Kangastused" (1924) ja "Äitsmik" (1925) sisaldavad murdekeelt ja esitlevad autorit romantiliselt igatseva luulelaadi viljelejana. Lüürikueeldusi tõendasid looduspiltide plastilisus ja sõnaleidlikkus. Kogus "Rusemed" (1927) leidub groteskseid pilte, on märgata autori liikumist sotsiaalsema luule suunas. 1920. aastatel alustas ta paralleelselt värsiloominguga ka lühiproosa avaldamist, järjejuttudena ajalehtedes ilmusid asunikuromaanid "Metsa Manni" (1924) ja "Uued inimesed" (1925), "Videvikust varavalgeni" (1927) ja "Tuulte teedel" (1928, pseud. Villem Sarapik). Samal perioodil katsetas arvustajana. 19. oktoobril 1931 mõisteti Mart Raud [[Tallinna-Haapsalu Rahukogu]]s [[Mart Raud (tööstur)|Mart Raua]], [[Ilmar Reimann]]i ja [[Nikolai Jürisson]]i allkirjade võltsimise eest vekslitel kolmeks aastaks [[vangirood]]u iseäraliste õiguste kaotamisega. Ta oli eelmisel aastal põgenenud Soome, kus ta Eesti võimude nõudel kinni võeti ja Tallinna toodi.<ref>"Roht ja Raud said 3 aastat". Rahvaleht nr 123, 20. oktoober 1931. Lk 1</ref> Enne Teist maailmasõda kirjutas Raud veel satiirilised romaanid "Kirves ja kuu" (1935) ja "Turg" (1937). Raud astus 1941. aastal [[hävituspataljonid Eestis|hävituspataljon]]i.<ref>{{Netiviide|Autor=Pekka Erelt|URL=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/kultuuritegelased-havituspataljonides-ehk-miks-ei-saa-jatta-ojasoole-andestamata?id=80862163|Pealkiri=Kultuuritegelased hävituspataljonides ehk miks ei saa jätta Ojasoole andestamata|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><ref name="raud-mart" /> Hilisemal perioodil kirjutas rohkem jutustusi, novelle, näidendeid ja publitsistikat, lisaks on tõlkinud eesti keelde [[Ivan Krõlov]]i valmid. [[1946]]. aastal [[Jüriöö ülestõus]]u 600. aastapäeval ilmus Mart Raua "Jüriöö tuled", mille illustratsioonid valmistas graafik [[Paul Luhtein]]. 16 [[linoollõige|linoollõiketehnikas]] illustratsiooniga kaunistatud raamatut trükiti vaid 1200 eksemplari.<ref>Ilmus kunstipärane raamat, Sirp ja Vasar, 12. oktoober 1946</ref> Ta on üks neist eesti luuletajatest, kes on oma loomingus [[Lenin]]it kiitnud.<ref>"Käsi kirjutab. Valik autograafe Eesti Kultuuriloolisest Arhiivist". Koostanud Piret Noorhani. Eesti Kirjandusmuuseum 2003</ref> ==Tunnustus== *[[1946]] – [[Eesti NSV teeneline kirjanik]] *[[1972]] – [[Eesti NSV rahvakirjanik]] *[[1979]] – [[Juhan Smuuli preemia]] (luulekogu "Ärateeline") ==Mälestuse jäädvustamine== Mart Raua kauaaegses elupaigas Raudna Kääriku talus Viljandi lähistel on tema abikaasa [[Valda Raud|Valda Raua]] eestvõttel loodud kirjaniku memoriaaltuba. ==Isiklikku== Mart Raud oli [[Eno Raud|Eno Raua]], Annus Raua ja [[Anu Raud|Anu Raua]] isa ning [[Rein Raud|Rein Raua]], Jaana Raua (Roth), Jaanus Raua, [[Piret Raud|Piret Raua]] ja [[Mihkel Raud|Mihkel Raua]] vanaisa. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *1995 [[August Eelmäe]]. "Raud, Mart". // [[Eesti kirjarahva leksikon]]. Tallinn 1995. Lk 449–451 ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{ISIK|2940}} {{JÄRJESTA:Raud, Mart}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Arbujad]] [[Kategooria:Eesti NSV hävituspataljonlased]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kirjanikud]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 1980]] dc9trqw2grjpb3w850ld04q12im18ct 7144411 7144409 2026-05-02T08:23:12Z Velirand 67997 + kategooria 7144411 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib kirjanikust; töösturi kohta vaata artiklit [[Mart Raud (tööstur)]]}} '''Mart Raud''' (õieti '''Martin Raud'''; [[14. september]] [[1903]] [[Paistu kihelkond]], [[Viljandimaa]] – [[6. juuli]] [[1980]] [[Tallinn]]) oli [[eestlased|eesti]]<ref name="raud-mart">[http://admin.entsyklopeedia.ee/ENE%206.%20k%C3%B6ide.%20Pais%E2%80%93Rumo%20(1974)/NENE6_page_0469.jpg Raud, Mart], ENE 1. väljaanne, 6. köide, 1974, lk 429.</ref> [[luuletaja]] ning [[proosakirjanik|proosa-]] ja [[näitekirjanik]]. Ta tegi 1923. aastal [[ekstern]]ina gümnaasiumi lõpueksamid Tallinnas. Ta õppis aastatel 1923–1924 [[Tartu Kõrgem Muusikakool|Tartu Kõrgemas Muusikakoolis]] [[viiul]]it ning oli [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonnas [[vabakuulaja]]. ==Loominguline tegevus== Ta debüteeris luuletajana 1919. aastal. Esimesed värsikogud "Kangastused" (1924) ja "Äitsmik" (1925) sisaldavad murdekeelt ja esitlevad autorit romantiliselt igatseva luulelaadi viljelejana. Lüürikueeldusi tõendasid looduspiltide plastilisus ja sõnaleidlikkus. Kogus "Rusemed" (1927) leidub groteskseid pilte, on märgata autori liikumist sotsiaalsema luule suunas. 1920. aastatel alustas ta paralleelselt värsiloominguga ka lühiproosa avaldamist, järjejuttudena ajalehtedes ilmusid asunikuromaanid "Metsa Manni" (1924) ja "Uued inimesed" (1925), "Videvikust varavalgeni" (1927) ja "Tuulte teedel" (1928, pseud. Villem Sarapik). Samal perioodil katsetas arvustajana. 19. oktoobril 1931 mõisteti Mart Raud [[Tallinna-Haapsalu Rahukogu]]s [[Mart Raud (tööstur)|Mart Raua]], [[Ilmar Reimann]]i ja [[Nikolai Jürisson]]i allkirjade võltsimise eest vekslitel kolmeks aastaks [[vangirood]]u iseäraliste õiguste kaotamisega. Ta oli eelmisel aastal põgenenud Soome, kus ta Eesti võimude nõudel kinni võeti ja Tallinna toodi.<ref>"Roht ja Raud said 3 aastat". Rahvaleht nr 123, 20. oktoober 1931. Lk 1</ref> Enne Teist maailmasõda kirjutas Raud veel satiirilised romaanid "Kirves ja kuu" (1935) ja "Turg" (1937). Raud astus 1941. aastal [[hävituspataljonid Eestis|hävituspataljon]]i.<ref>{{Netiviide|Autor=Pekka Erelt|URL=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/kultuuritegelased-havituspataljonides-ehk-miks-ei-saa-jatta-ojasoole-andestamata?id=80862163|Pealkiri=Kultuuritegelased hävituspataljonides ehk miks ei saa jätta Ojasoole andestamata|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><ref name="raud-mart" /> Hilisemal perioodil kirjutas rohkem jutustusi, novelle, näidendeid ja publitsistikat, lisaks on tõlkinud eesti keelde [[Ivan Krõlov]]i valmid. [[1946]]. aastal [[Jüriöö ülestõus]]u 600. aastapäeval ilmus Mart Raua "Jüriöö tuled", mille illustratsioonid valmistas graafik [[Paul Luhtein]]. 16 [[linoollõige|linoollõiketehnikas]] illustratsiooniga kaunistatud raamatut trükiti vaid 1200 eksemplari.<ref>Ilmus kunstipärane raamat, Sirp ja Vasar, 12. oktoober 1946</ref> Ta on üks neist eesti luuletajatest, kes on oma loomingus [[Lenin]]it kiitnud.<ref>"Käsi kirjutab. Valik autograafe Eesti Kultuuriloolisest Arhiivist". Koostanud Piret Noorhani. Eesti Kirjandusmuuseum 2003</ref> ==Tunnustus== *[[1946]] – [[Eesti NSV teeneline kirjanik]] *[[1972]] – [[Eesti NSV rahvakirjanik]] *[[1979]] – [[Juhan Smuuli preemia]] (luulekogu "Ärateeline") ==Mälestuse jäädvustamine== Mart Raua kauaaegses elupaigas Raudna Kääriku talus Viljandi lähistel on tema abikaasa [[Valda Raud|Valda Raua]] eestvõttel loodud kirjaniku memoriaaltuba. ==Isiklikku== Mart Raud oli [[Eno Raud|Eno Raua]], Annus Raua ja [[Anu Raud|Anu Raua]] isa ning [[Rein Raud|Rein Raua]], Jaana Raua (Roth), Jaanus Raua, [[Piret Raud|Piret Raua]] ja [[Mihkel Raud|Mihkel Raua]] vanaisa. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *1995 [[August Eelmäe]]. "Raud, Mart". // [[Eesti kirjarahva leksikon]]. Tallinn 1995. Lk 449–451 ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{ISIK|2940}} {{JÄRJESTA:Raud, Mart}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Arbujad]] [[Kategooria:Eesti NSV hävituspataljonlased]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kirjanikud]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 1980]] 46m5xv2i1pd3ntpc2rgdi3a2ichvj7v 7144412 7144411 2026-05-02T08:23:44Z Velirand 67997 + kategooria 7144412 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib kirjanikust; töösturi kohta vaata artiklit [[Mart Raud (tööstur)]]}} '''Mart Raud''' (õieti '''Martin Raud'''; [[14. september]] [[1903]] [[Paistu kihelkond]], [[Viljandimaa]] – [[6. juuli]] [[1980]] [[Tallinn]]) oli [[eestlased|eesti]]<ref name="raud-mart">[http://admin.entsyklopeedia.ee/ENE%206.%20k%C3%B6ide.%20Pais%E2%80%93Rumo%20(1974)/NENE6_page_0469.jpg Raud, Mart], ENE 1. väljaanne, 6. köide, 1974, lk 429.</ref> [[luuletaja]] ning [[proosakirjanik|proosa-]] ja [[näitekirjanik]]. Ta tegi 1923. aastal [[ekstern]]ina gümnaasiumi lõpueksamid Tallinnas. Ta õppis aastatel 1923–1924 [[Tartu Kõrgem Muusikakool|Tartu Kõrgemas Muusikakoolis]] [[viiul]]it ning oli [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonnas [[vabakuulaja]]. ==Loominguline tegevus== Ta debüteeris luuletajana 1919. aastal. Esimesed värsikogud "Kangastused" (1924) ja "Äitsmik" (1925) sisaldavad murdekeelt ja esitlevad autorit romantiliselt igatseva luulelaadi viljelejana. Lüürikueeldusi tõendasid looduspiltide plastilisus ja sõnaleidlikkus. Kogus "Rusemed" (1927) leidub groteskseid pilte, on märgata autori liikumist sotsiaalsema luule suunas. 1920. aastatel alustas ta paralleelselt värsiloominguga ka lühiproosa avaldamist, järjejuttudena ajalehtedes ilmusid asunikuromaanid "Metsa Manni" (1924) ja "Uued inimesed" (1925), "Videvikust varavalgeni" (1927) ja "Tuulte teedel" (1928, pseud. Villem Sarapik). Samal perioodil katsetas arvustajana. 19. oktoobril 1931 mõisteti Mart Raud [[Tallinna-Haapsalu Rahukogu]]s [[Mart Raud (tööstur)|Mart Raua]], [[Ilmar Reimann]]i ja [[Nikolai Jürisson]]i allkirjade võltsimise eest vekslitel kolmeks aastaks [[vangirood]]u iseäraliste õiguste kaotamisega. Ta oli eelmisel aastal põgenenud Soome, kus ta Eesti võimude nõudel kinni võeti ja Tallinna toodi.<ref>"Roht ja Raud said 3 aastat". Rahvaleht nr 123, 20. oktoober 1931. Lk 1</ref> Enne Teist maailmasõda kirjutas Raud veel satiirilised romaanid "Kirves ja kuu" (1935) ja "Turg" (1937). Raud astus 1941. aastal [[hävituspataljonid Eestis|hävituspataljon]]i.<ref>{{Netiviide|Autor=Pekka Erelt|URL=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/kultuuritegelased-havituspataljonides-ehk-miks-ei-saa-jatta-ojasoole-andestamata?id=80862163|Pealkiri=Kultuuritegelased hävituspataljonides ehk miks ei saa jätta Ojasoole andestamata|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><ref name="raud-mart" /> Hilisemal perioodil kirjutas rohkem jutustusi, novelle, näidendeid ja publitsistikat, lisaks on tõlkinud eesti keelde [[Ivan Krõlov]]i valmid. [[1946]]. aastal [[Jüriöö ülestõus]]u 600. aastapäeval ilmus Mart Raua "Jüriöö tuled", mille illustratsioonid valmistas graafik [[Paul Luhtein]]. 16 [[linoollõige|linoollõiketehnikas]] illustratsiooniga kaunistatud raamatut trükiti vaid 1200 eksemplari.<ref>Ilmus kunstipärane raamat, Sirp ja Vasar, 12. oktoober 1946</ref> Ta on üks neist eesti luuletajatest, kes on oma loomingus [[Lenin]]it kiitnud.<ref>"Käsi kirjutab. Valik autograafe Eesti Kultuuriloolisest Arhiivist". Koostanud Piret Noorhani. Eesti Kirjandusmuuseum 2003</ref> ==Tunnustus== *[[1946]] – [[Eesti NSV teeneline kirjanik]] *[[1972]] – [[Eesti NSV rahvakirjanik]] *[[1979]] – [[Juhan Smuuli preemia]] (luulekogu "Ärateeline") ==Mälestuse jäädvustamine== Mart Raua kauaaegses elupaigas Raudna Kääriku talus Viljandi lähistel on tema abikaasa [[Valda Raud|Valda Raua]] eestvõttel loodud kirjaniku memoriaaltuba. ==Isiklikku== Mart Raud oli [[Eno Raud|Eno Raua]], Annus Raua ja [[Anu Raud|Anu Raua]] isa ning [[Rein Raud|Rein Raua]], Jaana Raua (Roth), Jaanus Raua, [[Piret Raud|Piret Raua]] ja [[Mihkel Raud|Mihkel Raua]] vanaisa. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *1995 [[August Eelmäe]]. "Raud, Mart". // [[Eesti kirjarahva leksikon]]. Tallinn 1995. Lk 449–451 ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{ISIK|2940}} {{JÄRJESTA:Raud, Mart}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Arbujad]] [[Kategooria:Eesti NSV hävituspataljonlased]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kirjanikud]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 1980]] 3wfun5uhqp9iodiz2no7nswbjauh1ey 0 35823 7144044 6537775 2026-05-01T16:01:42Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Ameerika Ühendriigid]] 7144044 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2006}} {{Infokast esinduskogu | nimi = Ameerika Ühendriikide Kongress | omakeelne_nimi = United States Congress | embleem = Seal of the United States Congress.svg | kooseis = 118. Ameerika Ühendriikide Kongress | tüüp = Kahekojaline [[parlament]] | kojad = [[Ameerika Ühendriikide Senat]] <br/> [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda]] | asutatud = 4. märts 1789 | eelnev = [[Konföderatsiooni Kongress]] | juht_nimetus = Senati president | juht_nimi = [[Kamala Harris]] | juht_partei = [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatlik Partei]] | juht_valimised = 20. jaanuarist 2021 | juht2_nimetus = Senati asepresident | juht2_nimi = [[Patty Murray]] | juht2_partei = [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatlik Partei]] | juht2_valimised = 3. jaanuarist 2023 | juht3_nimetus = Senati enamuse juht | juht3_nimi = [[Chuck Schumer]] | juht3_partei = [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatlik Partei]] | juht3_valimised = 20. jaanuarist 2021 | juht4_nimetus = Esindajatekoja spiiker | juht4_nimi = [[Mike Johnson]] | juht4_partei = [[Vabariiklik Partei]] | juht4_valimised = 25. oktoobrist 2023 | juht5_nimetus = Esindajatekoja enamuse juht | juht5_nimi = [[Steve Scalise]] | juht5_partei = [[Vabariiklik Partei]] | juht5_valimised = 7. jaanuarist 2023 | kohti = 535 hääleõigusliku liiget <br/> {{Tühikud|3}}{{Murdmata|100 senati liiget}} <br/> {{Tühikud|3}}{{Murdmata|435 esindajatekoja liiget}} <br/> 6 hääleõiguseta liiget | kohtade_jaotus1 = 118th United States Senate.svg | kohtade_jaotus2 = (118th) US House of Representatives.svg | fraktsioonid2 = {{Legend|#E81B23|[[Vabariiklik Partei]] (222)}} {{Legend|#3333FF|{{Murdmata|[[Demokraatlik Partei (USA) |Demokraatlik Partei]] (213)}}}} {{Legend|#DDDDDD|Vabad kohad (0)}} | fraktsioonid1 = {{Legend|#3333FF|{{Murdmata|[[Demokraatlik Partei (USA) |Demokraatlik Partei]] (48)}}}} {{Legend|#9999FF|Parteitud (3){{Ref|a|[a]}}}} {{Legend|#E81B23|[[Vabariiklik Partei]] (49)}} | fraktsioonid2_nimetus = Esindajatekoja fraktsioonid | fraktsioonid1_nimetus = Senati fraktsioonid | märkused = {{Märkus|a|[a]}} <small> Parteitud senaatorid teevad koostööd [[Demokraatlik Partei (USA) |Demokraatliku Parteiga]] </small> | veebileht = https://www.congress.gov/ | koosolekute_saal1 = United States Capitol west front edit2.jpg | kogunemispaik1 = [[Ameerika Ühendriikide Kapitoolium]], [[Washington]] | viimased_valimised = 8. november 2022 | järgmised_valimised = 3. november 2024 }} '''Ameerika Ühendriikide Kongress''' ([[inglise keel|inglise]] ''United States Congress'') on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[parlament]]. See koosneb kahest kojast: ülemkojast ehk [[Ameerika Ühendriikide Senat|senatist]] ja alamkojast ehk [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|esindajatekojast]] (''House of Representatives'', lühendatult ''House''). Mõlemad kojad peavad istungeid pealinnas [[Washington]]is asuvas [[Kapitoolium (Washington)|Kapitooliumis]] (''Capitol Building''). Kongressivalimised toimuvad iga kahe aasta tagant paarisaastatel novembri esimesel teisipäeval (kui 1. november on teisipäev, siis 8. novembril), kui valitakse kõik esindajatekoja liikmed ja kolmandik senaatoritest. Igal liigaastal toimuvad kongressivalimised koos presidendivalimistega. Esimene kongress kogunes 4. märtsil 1789. Praegune, 118. kongress kogunes 3. jaanuaril 2023. Iga kongress alustab tegevust valimistejärgsel aastal 3. jaanuaril ja kestab 2 aastat. Igal kongressil on kaks istungjärku, mis kestavad maksimaalselt aasta (erandiks 75. kongress (1937–1939) ja 76. kongress (1939–1941), millel oli kolm istungjärku. Esimene istungjärk algab paaritu aasta jaanuaris, teine istungjärk algab paarisaasta jaanuaris. Algselt kogunes Kongress (ja ka president astus ametisse) valimistejärgse aasta 4. märtsil, kuid 1933. aastal vastu võetud konstitutsiooni 20. paranduse kohaselt koguneb iga Kongress 3. jaanuaril. ==Kapitoolium== {{vaata|Kapitoolium (Washington)}} Kapitoolium ehk ''Capitol Building'' on eraldi hoone, kus käivad koos istungitel nii USA senat kui ka esindajatekoda. Selles hoones on töökabinet USA asepresidendil, kes juhib senati ja ka kongressi (mõlema koja ühisistungit) tööd. Samuti on seal kabinet enamuse liidril (''Majority Leader'') ehk isikul, kelle partei saab enamuse esindajatekojas ning kelle partei valib või määrab Esindajatekoja esimeheks. Hoone on ajaloolise väärtusega ja on ajaloomälestiste kaitse seaduse alusel kaitse all. Hoones asus kunagi kongressi raamatukogu, mis tänapäeval asub kolmes eraldi hoones Kapitooliumi idaosas. Kapitooliumi hoone on avatud külastajatele, kes võivad jälgida avatud istungeid ning tutvuda hoones olevate kunstiväärtustega. ==Senat== {{vaata|Ameerika Ühendriikide Senat}} Senat valitakse osariigiti avalikel valimistel, kaks [[senaator]]it igast osariigist. Praegu on USAs sada senaatorit, kelle ametiruumid asuvad Kapitooliumi hoone naabruses, selle põhjaküljes, kolmes hoones: Russell Senate Office Building, Dirksen Senat Office Building ja kõige uuem Hart Senat Office Building. Senaatorid on jagatud kolme klassi, iga kahe aasta tagant valitakse ühe klassi senaatorid. Viimane 1. klassi senaatorite valimine toimus 2018. aastal, järgmine toimub 2024. aastal. Viimane 2. klassi senaatorite valimine toimus 2020. aastal, järgmine toimub 2026. aastal. Viimane 3. klassi senaatorite valimine toimus 2022. aastal, järgmine toimub 2028. aastal. Algselt ei valitud senaatoreid otse, nad nimetati ametisse osariikide seadusandlike kogude poolt. 1913. aastal võeti vastu konstitutsiooni 17. parandus, mille kohaselt valitakse senaatorid otsevalimistel. Alates 1918. aastast on kõik senaatorid valitud otsevalimiste kaudu. == Esindajatekoda == {{vaata|Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda}} Esindajatekoda valitakse [[valimisringkond]]ades, mis on moodustatud elanike arvu järgi: iga teatud arv elanikke peab olema esindatud ühe saadikuga. Ajalooliselt on kujunenud valimispiirkonnad, mis tänapäeval enam eriti rangelt seda nõuet ei järgi. Valimisringkondi muudetakse vastavalt rahvaarvule pärast üleriigilisi [[rahvaloendus]]i. Praegu on Esindajatekojas 435 liiget. Esindajatekoda asub Kapitooliumi lõunaküljel kolmes hoones: Cannon House Office Building, Longworth House Office Building ja kõige uuemas Russell House Office Building. ==Kongressi Raamatukogu== {{vaata|Ameerika Ühendriikide Kongressi raamatukogu}} Kongressi raamatukogu asub kolmes hoones Kapitooliumi idaservas. Algselt oli raamatukogu mõeldud vaid kongressi otsuste ja dokumentide säilitamiseks. Üks ametist lahkunud presidentidest kinkis oma isikliku raamatukogu ja pärast seda muudeti statuuti ning Kongressi raamatukogust on saanud tänapäeval enamiku Ameerika Ühendriikides väljaantava kirjanduse, meedia ja ka digitaalmeedia kogumise ja säilitamise koht. Raamatukogu lugemisaalid on avatud kõigile soovijatele, kuid Kongressi liikmetele ja nende abilistele on eraldi ruumid ning üldjuhul ka prioriteet teenindamisel. ==Välislingid== *[https://www.congress.gov/ USA Kongress] {{koord |NS=38.88972222 |EW=-77.00888889 |type=landmark |region=US-DC}} [[Kategooria:Parlamendid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide poliitika]] nycdfmn2ibbrveqbuk1wc9vpq60w2mb 0 35991 7144090 6264980 2026-05-01T17:30:03Z Raudbetoon 183843 Lisatud aasta, Rooma number ja sajand. 7144090 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel|1373}} '''1373. aasta''' ('''MCCCLXXIII''') oli [[14. sajand]]i 73. aasta. == Sündmused maailmas == * ... == Sündmused [[Eesti]]s == * Mainiti esimest korda [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse kihelkonda]] (Lygenus) * Mainiti esimest korda [[Neitsitorn]]i * Paavst andis välja [[bulla]], mille järgi [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] [[toomkapiitel|toomkapiitlile]] kehtestati [[Augustinuse ordu]] reeglid<ref name="Eesti kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 49</ref>. Bullast tulenevalt suurenes [[toomhärra]]de poliitiline kaal<ref name="Eesti kronoloogia, 2007"/>. Tekkinud rõivastustüli (vaata ka [[rõivastustüli]]) piiskopkonna ja [[Liivi ordu]] vahel oli kahjulik ordule, kes seepeale okupeeris peapiiskopi ja toomhärrade [[mõis]]ad<ref name="Eesti kronoloogia, 2007"/>. * ... == Sündinud == *[[Niccolò Albergati]] * ... == Surnud == *[[23. juuli]] - [[Birgitta]] *[[25. juuli]] - [[Magnus II (Braunschweig-Lüneburg)]] * ... == Viited == {{viited}} [[Kategooria:1373| ]] 7mqw0jb3ozowme75r1e5plkf6hl9mbn 0 38006 7144047 6276792 2026-05-01T16:03:09Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Ameerika Ühendriigid]]; lisatud [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajalugu]] 7144047 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2006}} [[Fail:President Woodrow Wilson portrait December 2 1912.jpg|thumb|right|250px|[[President]] [[Woodrow Wilson]] esitas neliteist teesi kõnes [[Ameerika Ühendriikide Kongress|Ameerika Ühendriikide Kongressile]] 8. jaanuaril 1918.]] '''Neliteist teesi''' olid seisukohad Euroopa taasülesehitamise põhimõtete kohta, mis esitati [[Ameerika Ühendriikide president|president]] [[Woodrow Wilson]]i kõnes [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide Kongress|Kongressi]] ühisistungil [[8. jaanuar]]il [[1918]]. Oma kõnes esitas Wilson plaani õiglase ja püsiva rahu saavutamiseks [[Euroopa]]s pärast [[Esimene maailmasõda|esimest maailmasõda]]. See kõne peeti rohkem kui 10 kuud enne [[Compiègne'i vaherahu (1918)|Compiègne'i vaherahu]], mis tegi esimesele maailmasõjale lõpu, kuid neliteist teesi said aluseks Saksamaa alistumistingimustele, mille üle toimusid läbirääkimised [[Pariisi rahukonverents]]il [[1919]] ning mis kinnitati [[Versailles' rahu]]lepinguga. Samas rakendati Euroopa taasülesehitamisel täiel määral ainult nelja teesi terviklikult, mistõttu [[Ameerika Ühendriikide Senat]] keeldus Versailles' lepingut [[ratifitseerimine|ratifitseerimast]]. ==Taust== Ameerika Ühendriigid astusid Keskriikide vastu Antandi poolel sõtta 1917. aastal. 1918. aasta alguseks oli selge, et sõda on lõpule jõudmas. Kõnes esitatud neliteist teesi tuginesid rahukonverentsil võimalikult esitatavate teemade uuringul, mille viis läbi umbes 150 nõunikust koosnev rühm, mida juhtis Wilsoni välispoliitika nõunik [[kolonel]] [[Edward M. House]]. Wilsoni kõne tõi esile mitmeid [[progressivism|progressivismi]] põhimõtteid, mis olid Ameerika Ühendriikides ajendanud riigisiseseid reforme, ning kasutas neid välispoliitika ümberkohandamiseks, rõhutades [[vabakaubandus|vabakaubandust]], [[salakokkulepe|avalikke kokkuleppeid]], [[demokraatia]]t ja [[suveräänsus]]t. Neliteist teesi oli ainukeseks ametlikult välja toodud sõjaeesmärgiks; enamik osapooltest tunnistas ainult üldisi suundi ja ülejäänud keeldusid eesmärkide avalikustamisest, kuna soovisid saavutada territoriaalset kasu. Wilsoni kõne oli samas vastuseks [[Vladimir Lenin|Vladimir Lenini]] Izvestijas avaldatud [[rahudekreet|rahudekreedile]], mis kutsus [[Venemaa]]d otsekohe sõjast eemale tõmbuma, kutsudes üles õiglasele ning demokraatlikule rahule, mida ei ohustaks territooriumi annekteerimised. Selle tulemuseks oli [[Brest-Litovski rahuleping]], mis sõlmiti märtsis 1918. ==Neliteist teesi== Wilsoni neljateistkümnest teesist olid esimesed viis suhteliselt üldised: ===I. Salakokkulepete kaotamine=== [[Salakokkulepe|Salakokkulepped]] olid enne [[I maailmasõda|esimest maailmasõda]] levinud ning paljud pidasid neid konflikti õhutamises süüdlasteks. ===II. Merede vabadus=== Merede vabadus võimaldas vaba liiklust territoriaalvetest väljaspool nii sõja- kui ka rahuajal, kuid lubas samuti osalisi ja täisblokaade "rahvusvaheliste kokkulepete täideviimise eesmärgil". Selle ettepaneku vastu oli eriti [[Suurbritannia]]. ===III. Vabakaubandus=== [[Vabakaubandus]] põhines rahumeelsete riikide vaheliste majanduslike barjääride eemaldamisel ning kutsus samuti üles kaubandussuhetes võrdsele kohtlemisele. ===IV. Desarmeerumine=== [[Desarmeerumine]] "madalaimale tasemele, mis tagab riigikaitse". ===V. Koloniaalnõudmiste kohandamine=== Wilson kutsus riike üles [[dekolonisatsioon|dekolonisatsioonile]], andma rahvuslikku suveräänsust endistele koloniaalriikidele ning kutsus üles maailma rahvaid andma võrdselt kaalu nii koloniseeritud rahvaste kui ka koloniseerivate riikide arvamustele. Punktid 6–13 olid spetsiifilisemad, puudutades kindlate riikide situatsioone: ===VI. Venemaa=== [[Oktoobrirevolutsioon|Oktoobrirevolutsiooni]] ja edasikestva [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] kontekstis tuli Venemaale tagada iseseisva arengu võimalus. See kutsus ka välja tõmbuma okupeeritud Venemaa aladelt. ===VII. Belgia taastamine=== [[Belgia]]st tuleb lahkuda ning taastada sõjaeelne olukord. ===VIII. Alsace-Lorraine=== [[Prantsusmaa]] oli kaotanud [[Alsace-Lorraine]] [[Saksamaa|Saksamaale]] pärast aastatel 1870–1871 aset leidnud [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõjas]]; see tuli tagastada. ===IX. Itaalia=== [[Itaalia]] piirid tuli uuesti määrata, rahvusliku kuuluvuse järgi. Kuna see ignoreeris lubadusi, mis tehti salajases [[Londoni pakt|Londoni paktis]] aastal 1915, mille ajendina Itaalia liitlaste poolel sõtta astus, tekitas see Itaalias tugevaid vastuolusid. ===X. Austria-Ungari=== Autonoomne areng [[Austria-Ungari]] rahvastele (kuna Austria-Ungari keisririik lagundati).<ref> (CS) PRECLÍK Vratislav. Masaryk a legie (Масарик и Легии), Ваз. Книга, váz. kniha, 219 str., vydalo nakladatelství Paris Karviná-Mizerov, Žižkova 2379 (734 01 Karviná, CZ) ve spolupráci s Masarykovým demokratickým hnutím (изданная издательством «Пари Карвина», «Зишкова 2379» 734 01 Карвин, в сотрудничестве с демократическим движением Масаpика, Прага) , 2019, ISBN 978-80-87173-47-3, </ref> ===XI. Rumeenia, Serbia, Montenegro ja teised Balkani riigid=== [[Rumeenia]], [[Serbia]], [[Montenegro]] ning teiste [[Balkani poolsaar|Balkani]] riikide suveräänsust tuli kinnitada, nende territooriumide okupatsioon lõpetada ning Serbiale tuli tagada ligipääs [[Aadria meri|Aadria merele]]. ===XII. Osmanite Impeerium=== Suveräänsus [[Osmani Impeeriumi]] [[Türgi]] osale, autonoomne areng muudele rahvustele ning vaba ligipääs [[Dardanellid|Dardanellidele]]. ===XIII. Poola küsimus=== Iseseisva [[Poola]] loomine [[Poola koridor|ligipääsuga merele]]. ===XIV. Üldine rahvaste läbikäimine=== Wilsoni viimane tees oli ehk kõige ettenägelikum: see kutsus üles looma mitmepoolset rahvusvahelist riikide kooslust, et tagada rahu. See ennetas [[Rahvasteliit|Rahvasteliitu]] ning pärast [[II maailmasõda|teist maailmasõda]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni]]. ==Mõjud== Kõne sisaldas kõrgeimaid ideaale, reformides välispoliitikat moraalsel ja eetilisel põhjal, puhta omakasu asemel. Seda levitati laialdaselt [[propaganda|propagandana]], et ergutada liitlasi võidule. Koopiaid kukutati lennukitelt ka Saksa liinide taha, et ajendada Keskriike õiglase lahenduse ootuses alla andma. Oktoobris 1918 Badeni printsi Maximiliani poolt Wilsonile saadetud noot palus kohest vaherahu ja rahuläbirääkimisi, mis tugineksid 14 teesile. Kõne koostati ilma Euroopa riigipeadega koordineerimata või konsulteerimata. Ainsa avaliku sõjaeesmärkide avaldusena muutus see Saksamaa alistumise aluseks läbirääkimistel [[Pariisi Rahukonverents|Pariisi Rahukonverentsil]] aastal 1919 ning mis dokumenteeriti [[Versailles' rahu]]lepingus. Vastuseis 14 teesile Briti ja Prantsuse liidrite seas tuli ilmsiks pärast agressioonide lõppu: britid olid merede vabaduse vastu ja prantslased nõudsid [[reparatsioon|reparatsiooni]]. Wilson oli sunnitud mitme põhimõtte osas järeleandmisi tegema, et tema kõige olulisem tees, Rahvasteliidu loomine, viidaks läbi. Selle tulemuseks oli Saksamaal levinud kibestumine, mis oli üheks [[fašism|fašismi]] tõusu põhjuseks 1930. aastatel. Sellest hoolimata sai Wilson 1919. aastal [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]] laureaadiks tänuks tema teenetele rahu saavutamisel. Ta innustas ka iseseisvusliikumisi üle maailma, kaasa arvatud [[1. märtsi liikumine]] [[Korea]]s. Ajalugu on aga näidanud, et hoolimata idealismist kaasati Euroopa sõjajärgse rekonstruktsiooni plaanidesse täielikult vaid neli teesi. Samuti keeldus [[Ameerika Ühendriikide Kongress#Senat|Ameerika Ühendriikide Senat]] Versailles' lepingut ratifitseerimast, muutes selle Ameerika Ühendriikides kehtetuks ning kammitsedes vastloodud [[Rahvasteliit|Rahvasteliitu]]. Versailles' lepingu ratifitseerimise suurimaks takistuseks oli [[Henry Cabot Lodge]]'i vastuseis. Oluliseks takistuseks oli ka Wilson ise, kuna ta keeldus toetamast lepingut koos muudatustega, mille pakkus välja senat. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.lib.byu.edu/~rdh/wwi/1918/14points.html Tekst] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajalugu]] [[Kategooria:Esimene maailmasõda]] [[Kategooria:Euroopa uusim aeg]] q56og51w1bp7bwn66t3x1o6cp2rn4df 0 39424 7143946 6983972 2026-05-01T12:39:07Z NOSSER 8097 7143946 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Mõõgavendade ordu | pilt = {{Fotomontaaž | foto2a = Zakon Kawalerów Mieczowych COA.svg{{!}}Ordu vapp | foto2b = SwordBrothers.svg{{!}}Ordumeistri pitser | suurus = 250 | asend = center | vahed = 5 | värv = transparent | ääris = 0 | tekst = | teksti_taustavärv = transparent }} | pildiallkiri = Mõõgavendade ordu vapp ja ordumeistri pitser | algusaeg = [[1202]] | lõpuaeg = [[1237]] (35 aastat) | aeg = | riik = Tallinna linn, [[Harjumaa]], [[Järvamaa]], [[Virumaa]] alad | kuuluvus = | haru = | liik = [[sõjaline ordu]] | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = [[Riia]] | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | tähtpäevad = | lahingud = [[Liivimaa ristisõda]] * [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus]] [[Ristisõjad Venemaal]] | lahingusilt = Sõjad | autasud = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[Venno]] (1204–1209)<br>[[Wolquin]] (1209–1236) | praegune_ülem_silt = [[Ordumeister]] | tseremoniaalne_ülem = [[Arnold (maamarssal)|Arnold]] (1205–1211)<br>[[Rutger (maamarssal)|Rutger]] (1211–1236) | tseremoniaalne_ülem_silt = [[Maamarssal]] | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = }} '''Mõõgavendade ordu''' (saksa keeles ''Schwertbrüderorden''), täisnimega [[ladina keel]]es '''Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal''' (''Fratres militiæ Christi Livoniae'')<ref name="aUuAL" /> oli [[katoliiklus|katoliiklik]] [[sõjaline ordu|sõjaline]] [[ordu]], mille asutas 1202. aastal preester [[Theoderich (Eestimaa piiskop)|Theoderich]] või [[Riia piiskopkond|Riia piiskop]] [[Albert (Riia piiskop)|Albert]]. 13. sajandi [[Liivimaa ristisõda|ristisõja]] käigus võitles ordu [[Vana-Liivimaa]] aladel elanud [[baltlased|balti]] ja [[läänemeresoomlased|läänemeresoome]] hõimudega. 1236. aasta septembris praeguse Läti ja Leedu piirialadel toimunud [[Saule lahing]]us sai orduvägi [[žemaidid|žemaitidelt]] ja [[semgalid|semgalitelt]] hävitavalt lüüa – teiste hulgas langes mitukümmend [[rüütelvend]]a ja väejuhist [[ordumeister]] [[Wolquin]]. Järgnenud aastal liitusid Mõõgavendade ordu riismed [[Saksa ordu]]ga. == Ajalugu == === Asutamine === 1202. aastal asutas [[preester]] [[Theoderich (Eestimaa piiskop)|Theoderich]] (mõningatel andmetel hoopis [[Riia piiskopkond|Riia]] [[piiskop Albert]]) [[Palestiina]]s tegutseva [[Templiordu]] eeskujul [[Riia]]s [[vaimuliku rüütliordu]], et kaitsta Riia piiskopkonda ja selle kristlasi, kuid reaalselt hakati seda kasutama ka [[Liivimaa]]l elanud balti ja läänemeresoome hõimude alistamiseks, mis tavaliste ristisõdijate hooajaliste tulekute ja minekute tõttu oli olnud küllaltki vaevaline. [[Paavst]] [[Innocentius III]] kinnitas [[ordu]] reeglid [[1204]]. aastal ja ordu allutati piiskop Albertile.<ref name="XaYZR" /> Albertil oli [[Liivi ristisõda|ristisõjale]] ka [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend|keisri]] [[Philipp (Saksa kuningas)|Philippi]] toetus<ref>Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982, lk 25–33</ref><ref>Fonnesberg-Schmidt, Iben. [http://books.google.com/books?id=TKCAvDd2JHYC&pg=PA66 ''The popes and the Baltic crusades, 1147–1254''.] The Northern World 26. BRILL, 2007, lk 65–75</ref> ning teda toetasid ka [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa]] [[Kölni kuurvürstkond|Kölni]] [[Paderborni piiskopkond|Paderborni]], [[Verdeni piiskopkond|Verdeni]] ja [[Ratzeburgi piiskopkond|Ratzenburgi]] piiskopid<ref>Otto Schnettler, [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1734062f-bb58-4dd1-b0d8-cd7b5827124e/content Westfalen und Livland]. [[Münster]] (Westf.), 1916, s. 11 </ref>, ristisõdijate kaasamisel [[Vestfaal]]ist ja [[Reinimaa]]lt. Ametlikult oli ordu nimeks Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal ([[ladina keel]]es ''Fratres militiæ Christi Livoniae''), kuid ordu vapil ja orduvendade mantlil oleva mõõga kujutise järgi hakati seda kutsuma Mõõgavendade orduks (saksa keeles ''Schwertbrüderorden'').{{lisa viide}} === Osalus Liivimaa ristisõjas === {{Vaata|Liivimaa ristisõda}} ==== Eestimaa vallutamine ==== {{Vaata|Eestlaste muistne vabadusvõitlus}} Vastavalt [[1207]]. aastal piiskop Albertiga sõlmitud lepingule sai ordu 1/3 vallutatud maadest.<ref name="aI2jO" /> Olles sõjaliselt tugevaim jõud regioonis, muutus ordu aga sisuliselt sõltumatuks ning hakkas ajama iseseisvat poliitikat, alustades [[1208]]. aastal liidus [[latgalid|latgalitega]] eestlaste vastu sõda.{{lisa viide}} [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|Eestlaste muistse vabadusvõitluse]] lõpul, aastal [[1226]], kuulus ordule [[Sakala]], [[Alempois]], [[Nurmekund]], [[Mõhu]] ja [[Vaiga]] põhjaosa. [[1227]]. aastal saadi [[Taani]]lt juurde [[Revala]], [[Harjumaa|Harju-]], [[Järvamaa|Järva-]] ja [[Virumaa]]; [[1233]]. aastal Riia piiskopilt ja linnalt osa [[Saaremaa (maakond)|Saaremaad]]. Ordu valduste kaitseks ehitati mitut tüüpi kindlustusi ja 6 suurt konvendilinnust: [[Aizkraukle ordulinnus|Aizkraukle]], [[Võnnu ordulinnus|Võnnu]], [[Riia ordulinnus|Riia]], [[Sigulda ordulinnus|Sigulda]], [[Tallinna ordulinnus|Tallinn]], [[Viljandi ordulinnus|Viljandi]]. Ordu valdused jagati komtuur- ja foogtkondadeks.{{lisa viide}} === Sõjad vene vürstiriikidega === {{Vaata|Ristisõjad Venemaal}} Pärast Liivimaa vallutamist said Mõõgavendade ordu maavalduste piiriks idas [[Ingerimaa]], [[Peipsi järv]] ning [[Pihkva vürstiriik|Pihkva]] ja [[Novgorodi vabariik|Novgorodi]] vürstiriigid.{{lisa viide}} Esimene konflikt ordu ning Novgorodi ja Pihkva vahel võis tekkida [[1212]]. aastal, mil pihkvalased ajasid ära oma saksasõbraliku vürsti [[Vladimir Mstislavitš]]i. Sellega võib seotud olla samal aastal Novgorodi vürsti [[Mstislav Mstislavitš]]i poolt Eestimaale korraldatud sõjakäik. See lõppes küll harjulaste [[Varbola linnus]]e piiramisega, aga kuna [[Henriku Liivimaa kroonika]] kohaselt algatati see reaktsioonina Riia piiskopi ja ordu sõjaretkele Järvamaale ning Harjusse suunduti pärast seda, kui sakslasi eest ei leitud, siis on võimalikuks peetud, et algselt oli kavas piiskopi ja ordu väe ründamine. Mstislavi retkega on mõnikord samastatud Vene kroonikates kirjeldatud sõjakäiku, kus osalesid lisaks novgorodlastele ka Pihkvas pärast Vladimirit võimule saanud vürst [[Vsevolod Mstislavitš (Smolenski vürst)|Vsevolod Mstislavitš]] ja [[Toropetsi vürst]] [[David Mstislavitš]]. Vene kroonikad mainivad [[Varbola piiramine|Varbola piiramist]] ja mereni välja tungimist.<ref name="G0hD1" /><ref name="KGfgp" /><ref name="b0iGz" /> Otsene sõjategevus ordu ja Vene vürstide vahel algas pärast ugalaste alistumist Riia piiskopi ja ordu võimule 1216. aastal. [[Ugandi]]t oma mõjusfääri kuuluvaks lugenud Vene vürstides tekitas see sündmus pahameelt. Esimese vastukäiguna hõivas taas Pihkvas vürstiks saanud Vladimir Mstislavitš mõneks ajaks [[Otepää linnus]]e ja rüüstas maakonnas. Ordu liitlaste [[Tālava]] latgalite juurde saadeti maksukogujad, kes algselt ordu poolt vangistati, kuid peagi vabastati ja "auga" tagasi saadeti. 1217. aasta jaanuaris tegi ordu, piiskopi ja ugalaste vägi rüüsteretke Novgorodi maadele. Veebruaris-märtsis [[Otepää lahing|alistasid]] novgorodlased ja pihkvalased koos [[saarlased|saarlaste]], [[harjumaa|harjulaste]] ja [[sakala]]stega end Otepää linnuses kindlustanud orduvennad, piiskopimehed ja ugalased.<ref name="KaX14" /> [[1218]]. aastal tungisid Novgorodi väed uuesti Liivimaale, pidasid [[Väike Emajõgi|Väikese Emajõe]] lähistel piiskopi ja ordu vägedega lahingu ning piirasid edutult [[Cēsis|Võnnu]] [[Võnnu muinaslinnus|linnust]], mida [[võndlased|võndlaste]] kõrval kaitsesid ka orduväed.<ref name="Pw0rQ" /> [[1221]]. aastal tungisid Novgorodi ja [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali vürstiriigi]] [[suurvürst]]i [[Juri II Vsevolodovitš]]i väed koos 600 leedulasega jällegi Liivimaale, kuid ühtegi linnust vallutada ei suudetud ja piirduti rüüstamisega. Ordu koos oma liitlaste ja alamatega vastas sellele mitmete rüüsteretkedega Novgorodi aladele.<ref name="QhA7z" /> 1223. aasta alguses tõusid ugalased ja sakalased ordu võimu vastu üles ning kutsusid oma linnustesse Novgorodi ja Pihkva abiväed. Augustis alistas ordu ja piiskopi sõjavägi [[Viljandi piiramine (1223)|Viljandi]] ja [[Leole linnus]]ed ning taaskehtestas Sakalas oma ülemvõimu. Sügisel kavandas Pihkva ja Novgorodi 20&nbsp;000-meheline vägi vürst [[Jaroslav Vsesolod]]i (Suzdali vürsti vend) juhtimisel sõjakäiku Liivimaale. Saarlaste soovitusel otsustati koos eestlastega rünnata aga hoopis [[Taani Kuningriik|Taani]] tugipunkti Tallinnas, kuid Toompea linnust [[Tallinna piiramine (sügis 1223)|vallutada]] ei suudetud. Sõjakäiku on mainitud ka Novgorodi [[letopiss|leetopissis]], kus on seda kujutatud aga [[tšuudid]]e ründamisena. Selle andmetel Tallinna alistada ei suudetud, aga "vallutati kogu [[tšuudid]]e maa" (''«повоевало всю землю Чюдскую»'').<ref name="z2tWi" /> 1223. aasta lõpu poole saadeti Novgorodist [[Tartu]]sse endine [[Koknese vürstiriik|Koknese vürst]] [[Vjatško]] (Vetseke) koos 200-mehelise väeüksusega ja lubati talle anda võim kõigi maade üle, mida ta suudab endale alistada. 1224. aasta augustis [[Tartu lahing (1224)|vallutasid]] ordu ja piiskopi väed Tartu linnuse ning tapsid Vjatško. Endise Ugandi territooriumist moodustati [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopiriik]].<ref name="tV8RA" /> ja kujunes välja piir Pihkva vürstiriigi ja Tartu piiskopiriigi vahel, mis asus u 30 km kaugusel Pihkva linnast.{{lisa viide}} 1228. aastal asus Rooma paavst [[Gregorius IX]] vähendama Novgorodi ja vene vürstiriikide võimsust majandussanktsioonidega, keelates oma [[bulla]]ga [[Lübeck]]i, [[Riia]], [[Gotland]]i ja [[Dünamünde]] ning ka Rootsi [[Linköping]]i linnal Venemaaga kauplemise. Vaatamata paavsti keelule säilitasid Riia ja Gotland siiski kaubanduslepingud [[Smolensk]]i vürsti [[Mstislav Davõdovitš]]iga.{{lisa viide}} === Maaisandate omavahelised suhted === Pärast eestlaste vastupanu murdmist kujunes välja Vana-Liivimaal sümbioos ilmalike (Mõõgavendade ordu ja Taani kuningale kuulunud [[Eestimaa hertsogkond]]) ja otseste Rooma paavstile alluvate vaimulike (Tartu, Saare-Lääne ja Riia piiskopkonnad) riigivalitsusvormide vahel. Kuigi enne vallutuste alustamist oli kokku lepitud vallutatavate maa-alade jaotus, ei järgitud seda siiski reaalselt ja võimalusel vallutati nõrgematelt naabritelt valdusi kohaliku tähtsusega konfliktide raames.{{lisa viide}} [[1223]]. aastal võttis [[Schwerin]]i krahv Taani kuninga [[Valdemar II]] vangi ning kasutades ära Taani kuninga nõrkust, hõivasid sakslased [[1225]]. aastal kuninga vasallidelt Virumaa ja [[Järvamaa]]. Samal aastal oli Lübecki linn tülis Taaniga ja pöördus kirja teel abipalvega saarlaste poole. "Kirja kasutamine iseloomustab saarlaste diplomaatilise suhtlemise taset. Saarlastel pidi olema mingi võimukeskus, millega välisriik sai suhelda. Ja see keskus pidi olema üleeuroopalisel kultuuritasemel, suhtlemisvõimeline: tundma kirja ja rahvusvahelise suhtlemise keeli," (ajaloolane Enn Tarvel)<ref name="2SBJz" /> Taani kuninga vasallide ja sakslaste vahelise järgmise konflikti ärahoidmiseks moodustas paavsti Eestimaale saadetud [[legaat]] [[Modena Wilhelm]] Viru- ja Järvamaast talle alluva haldusüksuse. Modena Wilhelm lahkus ise Eestimaalt 1226. aastal Rooma, jättes enda asemikuks asevalitseja [[Magister Johannes]]e.{{lisa viide}} 1227. aastal sai Valdemar II sõjas Põhja-Saksamaa vürstiriikidega [[Bornhövedi lahing (1227)|Bornhövedi lahingus]] lüüa ja kohe alustasid pealetungi Taani kuninga aladele ka Mõõgavendade ordu väed, vallutades lõplikult kogu Põhja-Eesti, vallutades ka [[Tallinna linnus]]e seal asunud Taani kuninga vasallidelt ning muutes linnuse oma tugipunktiks.{{lisa viide}} [[1230]]. aastal saabus Eestisse paavsti [[Gregorius IX]] viitse-legaat [[Balduin Alnast|Alna Balduin]], kes saavutas paavstile allunud Põhja-Eesti maade (Virumaa ja [[Järvamaa]]) tagastamise, kuid pärast lahkumist hõivasid sakslased maakonnad uuesti ning [[1232]]. aastal, kui [[Balduin Alnast]] saabus Eestisse juba kui Paavsti [[legaat]], saavutas ta uute läbirääkimiste tulemusena maakondade ja kolmandiku [[Tallinna kindlus]]e paavsti võimu alla andmise. Seejärel määras paavst Balduini Põhja-Eesti, [[Zemgale piiskop|Zemgale]] ja [[Kuramaa piiskop]]iks. Paavstile allusid veel ka [[Tartu piiskopkond]], [[Saare-Lääne piiskopkond]] ja [[Riia piiskopkond]].{{lisa viide}} [[1233]]. aastal tungisid paavsti legaadiga järjekordselt tülli läinud orduväed kallale legaadi valdustes olevatele Rooma paavsti vasallidele (arvatavalt Taani valitsemisajast paikseks jäänud Taani päritolu vasallid) ning vallutasid nende valdused ja võtsid tagasi ka ajutiselt Rooma paavstile kuulunud Tallinna kindluse osa, hukates seal olnud paavsti sõjasalga liikmed.{{lisa viide}} [[1233]]. aastal lõpul alustas Taani kuningas Valdemar II mereblokaadi [[Lübeck]]i sadamale. Liivi ordu sai oma põhilise toetuse Põhja-Saksamaa linnadest ([[Lübeck]], [[Vestfaal]], [[Reinimaa]]) nii ristisõdijate kui ka sõjavarustusena. Blokaad lõpetati alles pärast Liivi ordu poolset abipalvet Rooma paavstile, [[Gregorius IX]] suutis lõpetada blokaadi alles siis, kui ähvardas Taani kuninga Valdemar II kirikuvande alla panna.{{lisa viide}} === Mõõgavendade ordu lõpp === [[1236]]. aasta septembris toimus praeguse Läti ja Leedu piirialadel rüüsteretkel olnud orduväe ning vürst [[Vykintas]]e juhitud kohalike [[žemaidid|žemaitide]] ja [[semgalid]]e ühismaleva vahel [[Saule lahing]]. Ordu sai lahingus hävitavalt lüüa: teiste hulgas langes mitukümmend orduvenda ja lisaks ka väge juhtinud ordumeister Wolquin.{{lisa viide}} Paavst [[Gregorius IX]] kinnitas samal aastal [[Viterbo]]s Mõõgavendade ordu riismete liitmise [[Saksa ordu]]ga, mis viidi ellu [[1237]]. aasta [[12. mai]]l. Selle juhiks määrati Preisi ja Liivimaa [[Liivi ordu maameister|ordu maameister]] [[Hermann von Balk]].{{lisa viide}} Liitumisega lootsid mõõgavennad oma juhtivat positsiooni Liivimaal tugevdada – mõjukas Saksa ordu aitaks neid paavsti ja [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] juures [[Riia piiskopkond|Riia piiskopiga]] konkureerimisel. See pidi aitama ka inimeste ja rahapuudusest üle saada. Mõõgavendade ordul endal oli raske uusi liikmeid värvata, kuna potentsiaalsed vennad eelistasid [[Preisimaa]]le minekut. Ühinemist taotleti juba 1230.–1231. aastal.<ref name="r9KPK" /> == Mõõgavendade ordu struktuur Vana-Liivimaal == [[Pilt:LivoniaKnight.jpg|pisi|Mõõgavendade ordu rüütelvennad kunstniku silme läbi]] Mõõgavendade ordu liikmeskond koosnes vendadest – ''fratres''. Peale tavaliste vendade ([[rüütelvend]], [[Teenijavend|teenijavend]]) olid ordul veel [[vaimulik]]ud vennad – [[preester|preestrid]]. Ordu kõrgem esindaja ja juht oli [[ordumeister]]. Tähtsamate küsimuste otsustajaks oli ordu [[kapiitel]], millest võtsid osa ka kõik orduvennad. Hiljem kogunesid otsustamiseks ainult kõrgemad võimukandjad, kes moodustasid [[üldkapiitel|üldkapiitli]].{{lisa viide}} [[1228]]. aastal sai ordu enda valdusse Põhja-Eesti alad. Maa-alad jaotati [[foogtkond]]adesse, mille eesotsas oli ''advocatus ordinis'', foogt. Foogti asukohaks oli tavaliselt senised linnad, mida hiljem hakati ümber ehitama kivi[[loss]]ideks.{{lisa viide}} === Liikmeskond === Saksa ordu Liivimaa haru komplekteerimine toimus enamasti Saksamaa elavjõu arvelt ning ordu ridadesse ei võetud kohalike [[Vana-Liivimaa]] [[vasall]]isuguvõsade ega [[linnakodanik]]e poegi.<ref name="96b2W" /> 1207. aasta paiku kuulus ordusse maksimaalselt 80–100 võitlejat,<ref name="3CFgu" /> [[1235]]. aastal oli ordus 110–180 [[Rüütelvend|rüütlit]], 30–45 [[preestervend]]a, kuni 500 [[teenervend]]a, umbes 700 palgasulast. Orduvendade tähtsaima osa moodustasid rüütelvennad, elukutselised sõjamehed, kelle vormirõivaks oli valge mantel punase [[Rist (heraldika)|risti]] ja [[mõõk (heraldika)|mõõgamärgiga]].{{lisa viide}} Mõõgavendade ordul oli ajaloo jooksul kaks [[Mõõgavendade ordu meister|ordumeistrit]]:{{lisa viide}} * [[Venno]] (''Vinno''; ametis 1204–[[1209]]) * [[Wolquin]] (''Volquin, Folkvin, Volkewin, Wolguinus, Wolgulin, Volkwinn'': 1209–[[1236]]) Samuti oli neil kaks [[maamarssal]]it:{{lisa viide}} * [[Arnold (maamarssal)|Arnold]] (ametis 1205–1211) * [[Rutger (maamarssal)|Rutger]] (1211–1236) <!-- === Valdused === [[Pilt:Deutscher Orden 1260.png|pisi|280px|Saksa ordu valdused [[Preisimaa]]l ja pärast [[Liivi ordu]] liitumist [[1237]]. aastal ordu valdused [[Kuramaa]]l ja Vana-Liivimaal. Joonisel on märgitud viirutatult [[1260]]. aastal vastupanupiirkonnad Preisimaal ja [[Žemaitija]]s]] [[Liivi ordu]]l asus Eesti alal 9 foogtkonda, mille juhtideks olid [[foogt|ordufoogtid]]. Eesti ala ordufoogtidest oli tähtsaim [[Järva foogt]], kes kuulus ka [[Liivi ordu]] määratud [[maaisand]]a – [[ordumeister|ordumeistri]] lähimasse nõukokku.{{lisa viide}} * [[Karksi foogtkond]] (liideti [[1534]] ordumeistri valdustega) * [[Pöide foogtkond]] (eksisteeris 14. sajandi keskel, hiljem asendati Maasilinna foogtkonnaga) * [[Maasilinna foogtkond]] (loodi umbes 1345; likvideeriti lõplikult 1570. aastatel) * [[Narva foogtkond]] (loodi 1347, likvideeriti 1558) * [[Järva foogtkond]] (loodi hiljemalt 1234, likvideeriti 1562) * [[Põltsamaa foogtkond]] (liidetud [[Viljandi komtuurkond|Viljandi]] [[komtuurkond|komtuurkonnaga]] [[1480]]) * [[Toolse foogtkond]] (asutatud [[1471]], likvideeriti 1558) * [[Vasknarva foogtkond]] (loodi 1349, likvideeriti 1558) * [[Rakvere foogtkond]] (loodi umbes 1346, likvideeriti 1561) Hiljem moodustati kuus [[komtuurkond]]a, mille juhtideks olid [[komtuur]]id.{{lisa viide}} * [[Viljandi komtuurkond]] (loodi hiljemalt 1234. aastal, likvideeriti 1560) * [[Tallinna komtuurkond]] (1227–1238; taasloodi 1346 & likvideeriti 1561) * [[Pärnu komtuurkond]] (loodi ilmselt 1265, likvideeriti 1562) * [[Kursi komtuurkond]] (loodi hiljemalt 1343, likvideeriti ilmselt 1558) * [[Lihula komtuurkond]] (loodi kas 1230. või 1240. aastatel, 1470. aastatel liideti Pärnu komtuurkonnaga) * [[Paide komtuurkond]] (loodi 14. sajandi esimesel poolel, liideti sajandi keskpaiku [[Järva foogtkond|Järva foogtkonnaga]].) --> === Orduvasallid === 13. sajandil Liivimaale asunud Saksa sisserändajad, said Mõõgavendade, hiljem [[Saksa ordu|Saksa Ordu]] [[Liivimaa ordu]]haru ja piiskoppide vasallideks, said [[maaisand]]a käest mõisad [[Vasalliteet|laenuks kohustusega tema teenistuses maakaitseks valmis olla]]. Neid nimetati siis [[vasall]]us, Mann jne. Et vasalliks saada, selleks oli nõndanimetatud [[Lääniõigus|lääni]]- ehk laenuõiguse järele tarvis [[Investituur|investituur]]i ehk vasalli õigustesse kinnitamist. Esialgu kordus isiklik investituur iga valitsuse, samuti ka iga vasalli isiku vahetuse puhul. Hiljemini astus selle asemele üldine [[rüütelkond]]ade truualamliste tunnete avaldamine ja sellele vastuseks nende eesõiguste maksvaks tunnistamine<ref>III Õigusteadlaste päev, Tartus, 23. ja 24. aprillil, Ajakiri [[Õigus (ajakiri)|Õigus]], 1924 a. Nr 4, 5. aastakäik, lk 83 </ref>. {{vaata|vasall|vasalliteet|vasallilinnus}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="XaYZR">Kleis & Tarvel 1982, ptk VI (4).</ref> <ref name="aI2jO">Kleis & Tarvel 1982, ptk XI (3).</ref> <ref name="96b2W">{{Cite journal |last=Raudkivi |first=Priit |url=http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2011/issue_2/acta-2011-17-16-36.pdf |title=SAKSA MIGRATSIOONIST LIIVIMAALE KESKAJAL KRIITILISI MÄRKMEID |publisher=[[Teaduste Akadeemia Kirjastus]] |journal=[[Acta Historica Tallinnensia]] |issue=17 |pages=16–36 |date=2011 |author-link=Priit Raudkivi (ajaloolane) |doi=10.3176/hist.2011.2.02| issn=1406-2925}}</ref> <ref name="3CFgu">Feldhūns & Mugurēvičs 1993, ptk XI, kommentaar 7.</ref> <ref name="G0hD1">Kleis & Tarvel 1982 ptk XV (8), kommentaar 41, lk 128–129.</ref> <ref name="KGfgp">Vahtre 1990, lk 89.</ref> <ref name="b0iGz">Feldhūns & Mugurēvičs 1993, ptk XV, kommentaar 48</ref> <ref name="KaX14">Vahtre 1990, lk 114–119.</ref> <ref name="Pw0rQ">Vahtre 1990, lk 131–133.</ref> <ref name="QhA7z">Vahtre 1990, lk 151–153.</ref> <ref name="z2tWi">Vahtre 1990, lk 156–161.</ref> <ref name="tV8RA">Vahtre 1990, lk 162–166.</ref> <ref name="2SBJz">{{Netiviide |url=http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/umera-lahing-koolitunnis-eile-tana-ja-homme?id=65639262 |autor=[[Pekka Erelt]] |aeg=8. veebruar 2013 |vaadatud=22. august 2019 |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |pealkiri=Ümera lahing koolitunnis eile, täna ja homme}}</ref> <ref name="aUuAL">Kasekamp 2017, [https://books.google.ee/books?id=QDA5DwAAQBAJ&pg=PA12 lk 12].</ref> <ref name="r9KPK">Eelmäe & Tarvel 2003, lk 207.</ref> }} {{commonskat|}} == Kirjandus == * [[Friedrich Benninghoven|Benninghoven, Friedrich]] (1965). ''Der Orden der Schwertbrüder: fratres milicie Christi de Livonia''. [[Köln]]; [[Graz]]: Böhlau, * [[Urmas Eelmäe|Eelmäe, Urmas]] (tõlk. & kommentaarid); [[Enn Tarvel|Tarvel, Enn]] (toim.) (2003). ''[[Liivimaa vanem riimkroonika]]''. [[Argo (kirjastus)|Argo]]. ISBN 9985-9407-4-1. * Feldhūns, Ā. (tõlk.); Mugurēviča, Ē. (kommentaarid). (1993). ''Indriķa hronika''. Rīga: Zinātne. * [[Andres Kasekamp|Kasekamp, Andres]] (2017). ''A History of the Baltic States''. Mcmillan International Higher Education. ISBN 9781137573667. * [[Richard Kleis|Kleis, Richard]] (tõlk.); [[Enn Tarvel|Tarvel, Enn]] (toim. & kommentaarid) (1982). ''[[Henriku Liivimaa kroonika]] = Heinrici chronicon Livoniae''. [[Eesti Raamat]]. * [[Sulev Vahtre|Vahtre, Sulev]] (1990). ''Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227''. Tallinn: [[Olion]]. {{Vana-Liivimaa}} [[Kategooria:Ordud]] [[Kategooria:Mõõgavendade ordu| ]] [[Kategooria:13. sajand Eestis]] [[Kategooria:Katoliku kirik]] d2chu1pr66wlhj3i1m40oxfgft8t530 0 40439 7144214 7143708 2026-05-01T22:44:17Z Trebors 57925 7144214 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Hispaania linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Barcelona (täpsustus)]].}} {{linn | nimi = Barcelona | hääldus = barssel'oona | nimi1_keel = katalaani, hispaania | nimi1 = Barcelona | pilt_üldvaade = Aerial view of La Sagrada Familia, Barcelona, Spain (51227006134).jpg | lipp = Flag of Barcelona.svg | lipu_link = [[Barcelona lipp]] | vapp = Escut de Barcelona.svg | vapi_link = [[Barcelona vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Hispaania }} '''Barcelona''' on linn [[Hispaania]] kirderannikul, [[Kataloonia]] [[Autonoomne piirkond (Hispaania)|autonoomse piirkonna]] pealinn ja suurim linn ning rahvaarvult teine linn Hispaanias. Linnas elab 1,7 miljonit<ref name="population">{{Cite web|url=https://www.ine.es/jaxiT3/Tabla.htm?t=68538&L=1|title=Annual population census 2021-2024|publisher=[[National Statistics Institute (Spain)|INE]]}}</ref> ja linnastus 5,7 miljonit inimest, mis teeb sellest [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] (EL) rahvaarvult viienda linnastu [[Pariis|Pariisi]], [[Ruhri linnastu|Ruhri]] piirkonna, [[Madrid|Madridi]] ja [[Milano]] järel.<ref name="demographia">{{Cite web |url=https://www.demographia.com/db-worldua.pdf |title=Demographia World Urban Areas |publisher=Demographia |access-date=30. aprill 2026 |language=en}}</ref> See on üks [[Vahemeri|Vahemere]] piirkonna suurimaid linnu, asudes [[Llobregati jõgi|Llobregati]] ja [[Besòs|Besòsi]] jõgede suudmete vahel ning Serra de Collserola mäestikust idas. Pärimuse kohaselt asutasid Barcelona kas [[Foiniikia|foiniiklased]] või kartaagolased, kel olid Kataloonia rannikul kaubanduspunktid.<ref name="britannica.com">{{Cite web|url=https://www.britannica.com/place/Barcelona/History|title=Barcelona - Catalan, Mediterranean, Architecture {{!}} Britannica|website=www.britannica.com|date=28 July 2024|access-date=29 July 2024|language=en}}</ref> Keskajal sai linnast [[Barcelona krahvkond|Barcelona krahvkonna]] pealinn. Pärast ühinemist [[Aragóni kuningriik|Aragóni kuningriigiga]] [[Aragóni kroon|Aragóni krooniks]] jäi Barcelona Kataloonia vürstiriigi pealinnaks ning sai Aragóni krooni tähtsaimaks linnaks, kuni [[Valencia]] selle varauusajal varju jättis. Linnast sai [[Kataloonia iseseisvusliikumine|Kataloonia separatismi]] keskus ning 17. sajandil [[Kataloonia ülestõus|Kataloonia ülestõusu]] ajal ja aastatel 1812–1814 [[Napoleon I|Napoleoni]] ajal kuulus see [[Prantsusmaa|Prantsusmaale]]. 19. sajandil ja 20. sajandi algul linn industrialiseerus ning kujunes [[Töölisliikumine|töölisliikumise]] oluliseks keskuseks. Barcelonast sai 1931. aastal autonoomse Kataloonia pealinn ning 1936. aasta Hispaania revolutsiooni ajal oli see Kataloonia revolutsiooniliste sündmuste keskus, kuni frankistid linna 1939. aastal vallutasid. Pärast [[Hispaania üleminekuperiood|Hispaania üleminekut demokraatiale]] 1970. aastatel sai Barcelonast taas autonoomse Kataloonia pealinn. Barcelona on rikkaliku kultuuripärandiga linn, oluline kultuurikeskus ja turismisihtkoht. Eriti tuntud on [[Antoni Gaudí]] ja Lluís Domènech i Montaneri [[UNESCO maailmapärand Hispaanias|UNESCO maailmapärandi nimistusse]] kuuluv arhitektuurilooming. Linnas asuvad kaks Hispaania mainekamat ülikooli ([[Barcelona Ülikool]] ja Pompeu Fabra Ülikool) ja [[Vahemere Liit|Vahemere Liidu]] peakorter. Linn on tuntud [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta suveolümpiamängude]] ning rahvusvaheliste konverentside, messide ja spordivõistluste korraldajana. Barcelona on [[Pürenee poolsaar|Pürenee poolsaare]] oluline kultuuri-, majandus- ja finantskeskus<ref>{{Cite web|url=http://www.atkearney.com/documents/10192/dfedfc4c-8a62-4162-90e5-2a3f14f0da3a|title=2012 Global Cities Index|access-date=30 March 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20131020223227/http://www.atkearney.com/documents/10192/dfedfc4c-8a62-4162-90e5-2a3f14f0da3a|archive-date=20 October 2013}}</ref> ning Hispaania peamine [[biotehnoloogia]]keskus.<ref>{{Cite book|year=2014|title=Effective Technology Transfer In Biotechnology: Best Practice Case Studies In Europe|publisher=[[Imperial College Press]]|isbn=9781783266821|page=198|access-date=13 September 2020|url=https://books.google.com/books?id=8Nq3CgAAQBAJ&pg=PA198|editor-last=Uecke|editor-first=Oliver|editor-last2=De Cock|editor-first2=Robin|editor-last3=Crispeels|editor-first3=Thomas|editor-last4=Clarysse|editor-first4=Bart|archive-url=https://web.archive.org/web/20230423065057/https://books.google.com/books?id=8Nq3CgAAQBAJ&pg=PA198|archive-date=23 April 2023}}</ref> Globalization and World Cities Research Network liigitab Barcelona Beta+ kategooria [[Maailmalinn|maailmalinnaks]].<ref name="gawc2020">{{Cite web|url=https://www.lboro.ac.uk/gawc/world2020t.html|title=The World According to GaWC 2020|publisher=Globalization and World Cities|website=GaWC - Research Network|access-date=31 August 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200824031341/https://www.lboro.ac.uk/gawc/world2020t.html|archive-date=24 August 2020}}</ref> Barcelona on oluline transpordisõlm: Barcelona sadam on üks Euroopa suurimaid meresadamaid ja reisijate arvult Euroopa suurim sadam,<ref name="StatServ2014">{{Cite web|url=http://content.portdebarcelona.cat/cntmng/d/d/workspace/SpacesStore/1c206b0a-4787-49d8-9c8c-0563aa71719f/PortBcnTrafic2013_12_en.pdf|title=Port of Barcelona traffic statistics Accumulated data December 2013|publisher=Statistics Service|access-date=14 June 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140614141353/http://content.portdebarcelona.cat/cntmng/d/d/workspace/SpacesStore/1c206b0a-4787-49d8-9c8c-0563aa71719f/PortBcnTrafic2013_12_en.pdf|archive-date=14 June 2014|page=6}}</ref> [[Barcelona El Prati lennujaam]] teenindab aastas üle 50 miljoni reisija,<ref name="AENA2018">{{Cite web|url=http://www.aena.es/csee/ccurl/463/358/12.Estadisticas_Diciembre_2018.pdf|title=AENA December 2018 Report|date=14 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190115023002/http://www.aena.es/csee/ccurl/463/358/12.Estadisticas_Diciembre_2018.pdf|archive-date=15 January 2019}}</ref> linnal on ulatuslik maanteevõrk ja kiirraudteeühendus Prantsusmaa ja muu Euroopaga.<ref>{{Cite web|url=http://www.europapress.es/economia/transportes-00343/noticia-economia-ave-reyes-inauguraran-ave-valencia-principes-conexion-albacete-20101210123611.html|title=First commercial trips|publisher=Europapress.es|date=10 December 2010|access-date=30 March 2014|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410223618/http://www.europapress.es/economia/transportes-00343/noticia-economia-ave-reyes-inauguraran-ave-valencia-principes-conexion-albacete-20101210123611.html|archive-date=10 April 2014}}</ref> == Nimed == Nimi Barcelona pärineb vanast ibeeriakeelsest nimest Baŕkeno, mis esineb ibeeria kirjas muistsel mündikirjal kujul [[Fail:Barkeno.png|34x34px|Barkeno in Levantine Iberian script|alt=Baŕkeno Levandi ibeeria kirjas]], [[Vanakreeka keel|vanakreeka]] allikates kujul {{Keel|grc|Βαρκινών}} (Barkinṓn)<ref name="Schütte1917">{{Cite book|last=Schütte|first=Gudmund|year=1917|title=Ptolemy's Maps of Northern Europe: A Reconstruction of the Prototypes|publisher=H. Hagerup|page=[https://archive.org/details/ptolemysmapsofno00schrich/page/n66 45]|access-date=6 November 2015|url=https://archive.org/details/ptolemysmapsofno00schrich}}</ref> ning [[Ladina keel|ladina]] keeles Barcino,<ref>{{Cite book|last=Smith|first=Sir William|year=1854|title=Dictionary of Greek and Roman Geography: Abacaenum-Hytanis|publisher=Little, Brown and Company|location=Boston, Massachusetts|page=378|url=https://archive.org/details/dictionarygreek16smitgoog}}</ref> Barcilonum ja Barcenona.<ref name="Parthey1848">{{Cite book|last=Parthey|first=Gustav|author-link=Gustav Parthey|year=1848|title=Itinerarium Antonini Avgvsti et Hierosolymitanvm: ex libris manvscriptis|publisher=F. Nicolai|page=[https://archive.org/details/bub_gb_s0oMAAAAYAAJ/page/n230 188]|access-date=6 November 2015|url=https://archive.org/details/bub_gb_s0oMAAAAYAAJ}}</ref><ref name="WesselingGrammarian1735">{{Cite book|last=Wesseling|first=Petrus|year=1735|title=Vetera Romanorum itineraria, /: sive Antonini Augusti Itinerarium|publisher=apud J. Wetstenium & G. Smith|page=390|access-date=6 November 2015|url=https://books.google.com/books?id=iIJBAAAAcAAJ&pg=PA390|last2=Hierocles (The Grammarian)|archive-url=https://web.archive.org/web/20151231210118/https://books.google.com/books?id=iIJBAAAAcAAJ&pg=PA390|archive-date=31 December 2015}}</ref><ref name="Cook1910">{{Cite book|last=Cook|first=Joel|year=1910|title=The Mediterranean and Its Borderlands|page=[https://archive.org/details/mediterraneanan01cookgoog/page/n412 334]|access-date=6 November 2015|url=https://archive.org/details/mediterraneanan01cookgoog}}</ref> Teiste allikate järgi võis linn saada nime [[Kartaago]] väejuhi Hamilkar Barkase järgi, kes olevat linna rajanud 3. sajandil eKr,<ref name="britannica.com" /><ref>{{Cite web|url=http://www.etymonline.com/index.php?term=Barcelona|title=Online Etymology Dictionary|publisher=Etymonline.com|access-date=14 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20140409161819/http://www.etymonline.com/index.php?term=Barcelona|archive-date=9 April 2014}}</ref> kuid puuduvad tõendid, et linna antiikaegne nimi Barcino oleks olnud seotud Hamilkari Barkidide suguvõsaga.<ref name="Corporation1957">{{Cite book|last=P.F. Collier & Son Corporation|year=1957|title=Collier's Encyclopedia|publisher=Collier|page=48|access-date=14 May 2016|url=https://books.google.com/books?id=UpQVAQAAMAAJ&q=%22Barcino%22|archive-url=https://web.archive.org/web/20160514053025/https://books.google.com/books?id=UpQVAQAAMAAJ&q=%22Barcino%22|archive-date=14 May 2016}}</ref> [[Keskaeg|Keskajal]] tunti linna mitme nimekuju all: Barchinona, Barçalona, Barchelonaa ja Barchenona. Kohalikud kasutavad linna kohta mõnikord lühendit Barna. Barça tähistab ainult kohalikku jalgpalliklubi [[FC Barcelona]], mitte linna. Teine levinud lühend on BCN, mis on ka [[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona El Prati lennujaama]] [[IATA lennujaamakood|IATA kood]]. == Ajalugu == === Pärimuslik rajamine === Praeguse Barcelona kohal asunud varaseima asula päritolu on ebaselge. Leitud on varajase asula jäänuseid, sealhulgas haudu ja elamuid, mis pärinevad ajast enne 5000. aastat eKr.<ref>{{Cite web|last=Servei d'Arqueologia of Institut de Cultura de Barcelona|url=http://cartaarqueologica.bcn.cat/989|title=Caserna de Sant Pau del Camp|publisher=Ajuntament de Barcelona|website=CartaArqueologica|access-date=2 May 2016|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20160303224118/http://cartaarqueologica.bcn.cat/989|archive-date=3 March 2016|page=Description and Historical Notes}}</ref> Kreeka mütoloogias omistatakse Barcelona rajamine Heraklesele. === Puunia-aegne Barcelona === Pärimuse kohaselt asutasid Barcelona puunia ehk [[foiniikia]] asukad, kellel olid Kataloonia rannikul kaubanduspunktid.<ref name="britannica.com" /><ref>{{Cite book|last=López-Ruiz|first=Carolina|date=2022|title=The Oxford Handbook of the Phoenician and Punic Mediterranean|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-765442-2|language=en|url=https://books.google.com/books?id=GOXgEAAAQBAJ&dq=phoenician+history+of+barcelona&pg=PP1|last2=Doak|first2=Brian R.}}</ref><ref>{{Cite book|last=Bierling|first=Marilyn R.|date=2002|title=The Phoenicians in Spain: An Archaeological Review of the Eighth-sixth Centuries B.C.E. : a Collection of Articles Translated from Spanish|publisher=Eisenbrauns|isbn=978-1-57506-056-9|language=en|url=https://books.google.com/books?id=VKISiDr6CnMC&q=barcelona&pg=PA155|last2=Gitin|first2=Seymour}}</ref> Osa ajaloolasi seostab linna rajamist otseselt [[Kartaago]] väejuhi Hamilkar Barkasega, [[Hannibal|Hannibali]] isaga, kes olevat 3. sajandil eKr nimetanud linna oma perekonna järgi Barcinoks,<ref name="britannica.com" /> kuid see teooria on vaidlustatud.<ref name="Corporation1957" /> Kartaago impeeriumi võimu all olnud Barcelona piirkond oli Puunia [[Eivissa|Ibiza]] läheduse tõttu oluline kaubanduskoht. Montjuïci jalamilt on leitud 3. sajandist eKr pärinevaid münte, millel on ibeeria keeles vanas kirjas nimi Bárkeno. Selle põhjal on oletatud, et laietaanid (praeguse Barcelona alal elanud rooma-eelne ibeeria rahvas) nimetasid seda piirkonda Bàrkenoks ("tasandike paik"; ''barrke'' tähendab "tasandikku" või "terrassi").<ref>{{Cite web|url=https://www.barcelonacheckin.com/en/r/barcelona_tourism_guide/photo-articles/barcino-barcelona.php|title=From Barcino to Barcelona|access-date=16 September 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20230401191847/https://www.barcelonacheckin.com/en/r/barcelona_tourism_guide/photo-articles/barcino-barcelona.php|archive-date=1 April 2023}}</ref> === Rooma-aegne Barcelona === [[Fail:Barcino_marble_barcelona.jpg|vasakul|pisi|Rooma kolooniale Barcinole pühendatud umbes aastast 110–130 pKr pärinev marmortahvel Barcelona ajaloomuuseumis]] Umbes 15. aastal eKr kujundasid [[Rooma keisririik|roomlased]] linna ümber ''castrum''<nowiki/>'iks (Rooma sõjaväelaagriks), mille keskmes oli Mons Taber, väike küngas Kataloonia valitsuspalee ja raekoja hoonete lähedal. Rooma foorum asus Cardo Maximuse ja Decumanus Maximuse ristumiskohas, praeguse Plaça de Sant Jaume kohal. Seega on linna ja [[Kataloonia]] poliitiline keskus püsinud samas kohas üle 2000 aasta. Rooma ajal oli see koloonia lisanimega Faventia ehk täisnimega Colonia Faventia Julia Augusta Pia Barcino või Colonia Julia Augusta Faventia Paterna Barcino. [[Pomponius Mela]] mainib seda piirkonna väikelinnade seas, ilmselt seetõttu, et naaberlinn ''Tarraco'' (tänapäeva [[Tarragona]]) jättis selle varju, kuid hilisemate autorite põhjal võib järeldada, et linn kasvas järk-järgult jõukamaks ja mõjukamaks tänu kaunile asukohale ja suurepärasele sadamale. Linn oli vabastatud riiklikest koormistest. Barcelonas vermiti oma münte; [[Galba]] ajast on osa neist säilinud. Barcelona ajaloomuuseumi (MUHBA) maa-aluses osas Plaça del Rei all on eksponeeritud olulised Rooma-aegsed säilmed; Rooma-aegne tänavavõrgustik on ajaloolise keskuse Barri Gòticu (gooti kvartali) planeeringus tänini nähtav. Osa säilinud Rooma linnamüüri fragmente on ehitatud katedraali müüridesse.<ref>{{Cite web|url=http://www.bluffton.edu/~sullivanm/spain/barcelona/walls/walls.html|title=Roman walls, Barcelona|publisher=Bluffton.edu|access-date=5 May 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723083724/http://www.bluffton.edu/~sullivanm/spain/barcelona/walls/walls.html|archive-date=23 July 2013}}</ref> Väidetavalt 343. aastal rajatud katedraali (Catedral Basílica Metropolitana de Barcelona) nimetatakse mõnikord ka La Seuks, mis tähendab katalaani keeles lihtsalt katedraali (ja muu hulgas ka piiskopitooli). === Keskaegne Barcelona === Linna vallutasid 5. sajandi alguses [[läänegoodid]] ja sellest sai mõneks aastaks kogu [[Hispania]] pealinn. Pärast linna vallutamist 8. sajandi alguses umaijaadide poolt vallutas selle 801. aastal [[Karl Suur|Karl Suure]] poeg [[Ludwig Vaga|Ludwig]], kes tegi Barcelonast [[Karolingide keisririik|Karolingide]] [[Hispaania mark|Hispaania margi]] (''Marca Hispanica'') ehk [[Barcelona krahv|Barcelona krahvi]] valitsetud [[Mark (territoorium)|puhvertsooni]] keskuse.<ref>{{Cite web|url=https://www.gsmbarcelona.eu/default/gsmb-campus/barcelona-history|title=GSM Barcelona - Barcelona History|website=GSM Barcelona|access-date=11 October 2022|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20230326033542/https://www.gsmbarcelona.eu/default/gsmb-campus/barcelona-history|archive-date=26 March 2023}}</ref> [[Fail:Muralla_Raval.JPG|pisi|Keskaegse linnamüüri säilinud osa]] Barcelona krahvid muutusid üha iseseisvamaks ja laiendasid oma valdusi suurele osale tänapäeva [[Kataloonia|Katalooniast]], kuigi 985. aastal rüüstas Almanzori armee linna nii rängalt, et enamik elanikest kas tapeti või orjastati. 1137. aastal ühinesid [[Aragóni kuningriik]] ja [[Barcelona krahvkond]] dünastilisse liitu<ref name="bisson_31">{{Cite book|last=Bisson|first=T. N.|year=1986|title=The medieval Crown of Aragon. A short story|isbn=978-0-19-820236-3|page=31|editor-last=Clarendon Press – Oxford|chapter=II. The age of the Early Count-Kings (1137–1213) (The Principate of Ramon Berenguer IV 1137–1162)}}</ref><ref>{{Cite book|last=Cateura Benàsser|first=Pau|year=2006|title=Els impostos indirectes en el regne de Mallorca.|publisher=Editorial El Tall|isbn=978-84-96019-28-7|access-date=24 April 2008|url=http://libro.uca.edu/aarhms/newsletters/AAHRMSFall07text.pdf|archive-url=https://wayback.archive-it.org/all/20081003182453/http://libro.uca.edu/aarhms/newsletters/aahrmsfall07text.pdf|archive-date=3 October 2008}}</ref> Ramon Berenguer IV ja Aragóni Petronilla abielu kaudu; nende tiitleid kandis hiljem üksnes nende 1162. aastal troonile tõusnud poeg Aragóni Alfonso II. Hiljem hakati tema valdusi nimetama [[Aragóni kroon|Aragóni krooniks]], mis vallutas hulga meretaguseid alasid ja valitses 13. sajandil [[Vahemeri|Vahemere]] lääneosa ning kaugemaid valdusi [[Napoli|Napolis]], Sitsiilias ja Ateenas. [[Fail:The_Call_Mayor-_Carrer_de_Marlet_y_Carrer_de_la_Fruita.jpg|vasakul|pisi|Üks 12.–14. sajandi Barcelona juudikvartali El Call Mayor sissepääse; kvartalis asus kogukonna peamine sünagoog, mida peetakse vanimaks Hispaaniast leitud sünagoogiks]] Sel ajal oli Barcelonas ka Aragóni krooni suurim juudi kogukond; nende kvartalit kutsuti kitsaste tänavate järgi Calliks ning hiljem piirati see ala müüridega. Montjuïc ehk Montjuich (keskaegses ladina ja katalaani keeles "juutide mägi") on keskaegse juudi kalmistu asukoht. Juudid elasid Barcelonas kuni 1391. aasta veresaunani, mis nende arvu tugevasti vähendas. [[Hispaania inkvisitsioon]] sundis allesjäänud juute ristiusku pöörduma; keeldujatel tuli tuleriidal põletamise ähvardusel oma vara müüa või lahkuda. Barcelona oli Aragóni krooni tähtsaim orjakaubanduskeskus kuni 15. sajandini, mil [[Valencia]] sellest mööda tõusis.<ref>{{Cite journal|last=González Arévalo|url=http://www.e-revistes.uji.es/index.php/millars/article/view/4038/3435|title=La esclavitud en la España Medieval. (siglos XIV-XV). Generalidades y rasgos diferenciales|publisher=[[Jaume I University|Universitat Jaime I]]|journal=Millars. Espai I Història|issue=47|pages=16–17|access-date=24 July 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200725082033/http://www.e-revistes.uji.es/index.php/millars/article/view/4038/3435|archive-date=25 July 2020|location=Castellón de la Plana|year=2019|issn=1132-9823}}</ref> Esialgu pärinesid sealsed orjad idast ja Balkanilt, hiljem aga [[Magrib|Magribist]] ning lõpuks [[Must Aafrika|Sahara-tagusest Aafrikast]].{{Sfn|González Arévalo|2019|lk=17}} 1401. aastal asutasid linna [[Magistraat|magistraadid]] Barcelona panga Taula de canvi de Barcelona, mida peetakse sageli Euroopa vanimaks avalikuks pangaks. Nagu ka Veneetsia pank (1402) ja Genova pank (1407), sündis see riigi vajadustest. === Barcelona Hispaania monarhia ajal === [[Fail:Wyngaerde_Barcelona_1563.jpg|pisi|Barcelona 1563. aastal, autor Anton van den Wyngaerde]] Uusaja algul kaotas Barcelona poliitilise esmatähtsuse, kuid majandus suutis saavutada tasakaalu tootmise ja impordi vahel.<ref>{{Cite journal|last=Arranz|first=Manuel|url=https://raco.cat/index.php/Recerques/article/view/137685/241497|title=L' economia urbana de Barcelona i la Guerra de Successió|journal=Recerques: Història, economia, cultura|volume=24|page=117|year=1991|last2=Grau|first2=Ramon|issn=0210-380X}}</ref> Kui Kataloonia hakkas 17. sajandi kriisist taastuma, elavnes alates 1675. aastast mereliiklus ning Barcelona sadama liiklus kahekordistus sajandi algusega võrreldes. 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses sai Barcelona korduvalt kannatada sõjategevuse tõttu: 1691. aasta pommitamine, 1697., 1704., 1705. ja 1706. aasta piiramised, 1713. aasta blokaad ning järgnenud 1714. aasta piiramine ja rünnak.{{Sfn|Arranz|Grau|1991|lk=135–136}} 18. sajandil kasvas rahvaarv 30 000-lt umbes 100 000-ni, kuna linnast sai üks Vahemere lääneosa peamisi kaubanduskeskusi, mille mõjuala ulatus sisemaal [[Zaragoza]] ja lõunas [[Alicante|Alicanteni]].<ref>{{Cite journal|last=Ringrose|first=David R.|url=https://hispania.revistas.csic.es/index.php/hispania/article/view/645/639|title=Historia urbana y urbanización en la España moderna|publisher=[[Consejo Superior de Investigaciones Científicas]]|journal=Hispania|volume=58|issue=1999|page=510|location=Madrid|year=1998|doi=10.3989/hispania.1998.v58.i199.645|issn=1988-8368|doi-access=free}}</ref> Montjuïcile rajati sadama kohal kõrguv kindlus. [[Poolsaare sõda|Napoleoni sõjad]] mõjutasid suurt osa Barcelonast negatiivselt, industrialiseerimise algus aga positiivselt. 19. sajandil hakkasid paljud Barcelonas asuvad Kataloonia ettevõtted üha enam osalema Atlandi-üleses orjakaubanduses, kasutades ära 1807. aastal Suurbritannia orjakaubanduse keelustamisest tekkinud tühimikku. Hispaania Ameerikasse rännanud katalaanid omasid ja juhtisid ka paljusid Kuuba ja Puerto Rico orjaistandusi. Kuigi Hispaania valitsus oli orjakaubanduse 1817. aastal keelanud, ei tõkestatud selle jätkumist. Aastatel 1817–1867 osalesid katalaanid 700 000 orja viimises Lääne-Aafrikast Kariibi mere piirkonda, mis "rahastas suure osa Kataloonia industrialiseerimisest ja 19. sajandi ehitusbuumist Barcelonas". Kui orjus Hispaania impeeriumis 1886. aastal kaotati, naasid paljud katalaanid Barcelonasse ja investeerisid oma äsja omandatud varanduse uhkete häärberite ehitamisse, näiteks La Rambla ümbrusse.<ref name="Burgen2023">{{Cite news|last=Burgen|first=Stephen|url=https://www.theguardian.com/world/2023/mar/13/catalonia-confronts-past-racism-after-slave-trade-documentary|title=Catalonia confronts past racism after slave trade documentary|work=The Guardian|date=13 March 2023}}</ref> === Linna ümberkujundamine === 1850. aastate keskpaigaks vaevas Barcelonat suur asustustihedus (856 in/ha, kaks korda suurem kui Pariisis), kuna sellest oli saanud tööstus- ja [[Sadam|sadamalinn]]. Suremus kasvas ja iga haiguspuhang võis elanikkonda laastada. Probleemi lahendamiseks pakkus ehitusinsener Ildefons Cerdà välja uue linnaosa (Eixample) rajamise plaani. Barcelona elanikud olid hakanud linna ümbritsevat ja selle kasvu piiranud keskaegset müüri lammutama. Cerdà pidas parimaks muuta müüridetagune ala piirkonnaks, mida iseloomustaks teaduslik lähenemine linnaplaneerimisele. Tema kava nägi ette tänavavõrgustiku, mis ühendaks vanalinna ümbritsevate küladega, laiad tänavad puhta õhu tagamiseks, aiad iga [[Kvartal|kvartali]] keskel, rikaste ja vaeste lõimimise samadele teenustele juurdepääsuks ning sujuva liikluse. Cerdà nägemuses olid võtmetähtsusega linnakeskkonna kvaliteet, egalitaarsus, hügieen, päikesevalgus ja tõhusus. Kõik tema kavandatu Eixamples ei teostunud, kuid ikoonilised kaheksanurksed, parema nähtavuse huvides äralõigatud nurkadega kvartalid on tema otsene looming ning suureks abiks ka 170 aastat hiljem. Linnaosa ja selle ideaale tollal ei hinnatud, linnavolikogu andis laiendusplaani kavandamise teisele arhitektile. Hispaania valitsus aga sekkus ja kehtestas Cerdà plaani, süvendades pingeid Hispaania ja Kataloonia võimude vahel. Sellest hoolimata vaimustus osa Barcelona jõukamast elanikkonnast uuest kavast ja linnaosas algas võidujooks "suurima, kõrgeima ja kauneima maja" ehitamiseks. Nende huvi ja raha soodustasid rikkalikku mitmekesisust, mida võib arhitektuuris näha ka tänapäeval. Cerdà ideed mõjutasid lõpuks Barcelona arengut jäädavalt ning tõid linnale rahvusvahelist tunnustust väga tõhusa linnaplaneerimise ja -kujunduse eest.<ref>{{Cite news|last=Bausells|first=Marta|url=https://www.theguardian.com/cities/2016/apr/01/story-cities-13-eixample-barcelona-ildefons-cerda-planner-urbanisation|title=Story of cities #13: Barcelona's unloved planner invents science of 'urbanisation'|work=The Guardian|date=1 April 2016|access-date=1 December 2023|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref><ref>{{Cite web|last=Roberts|first=David|url=https://www.vox.com/energy-and-environment/2019/4/8/18266760/barcelona-spain-urban-planning-history|title=Barcelona's remarkable history of rebirth and transformation|website=Vox|date=8 April 2019|access-date=1 December 2023|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20231204215206/https://www.vox.com/energy-and-environment/2019/4/8/18266760/barcelona-spain-urban-planning-history|archive-date=4 December 2023}}</ref>[[Fail:Government_of_the_Republican_Spain_in_Barcelona._2.jpg|pisi|[[Manuel Azaña|Azaña]] ja Negrín [[Hispaania Teine Vabariik|Hispaania Vabariigi]] pealinna Barcelona lähistel (1937)<ref>{{Cite book|author=Museu d'Història de Barcelona|year=2006|title=Juan Negrín 1892–1956. Barcelona, capital de la República|location=Barcelona|publisher=Ajuntament de Barcelona; Institut de Cultura; SECC|isbn=84-96411-13-3|access-date=17 April 2018|url=http://ajuntament.barcelona.cat/museuhistoria/es/publicaciones/juan-negrin-1892-1956-barcelona-capital-de-la-republica|archive-url=https://web.archive.org/web/20180418092952/http://ajuntament.barcelona.cat/museuhistoria/es/publicaciones/juan-negrin-1892-1956-barcelona-capital-de-la-republica|archive-date=18 April 2018}}</ref><ref>{{Cite book|last=Canal, Jordi|year=2015|title=Historia mínima de Cataluña|publisher=Turner Publicaciones S.L.|location=Madrid|isbn=978-84-16142-08-8}}</ref> |vasakul]][[Fail:RepublicanWoman1936GTaro.jpg|paremal|pisi|Naine vabariiklaste relvaõppusel, autor Gerda Taro, Somorrostro rand (1936)]] === Hispaania kodusõda ja Franco diktatuur === Varsti pärast [[Hispaania Teine Vabariik|Hispaania Teise Vabariigi]] väljakuulutamist 1931. aastal sai Barcelonast Kataloonia autonoomse piirkonna pealinn. [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] ajal olid linn ja Kataloonia tervikuna kindlalt vabariiklaste poolel. CNT ja UGT ametiühingud kollektiviseerisid paljud ettevõtted ja avalikud teenused. Kui vabariigi valitsuse ja Generalitati võim nõrgenes, läks suur osa linnast anarhistlike rühmituste kontrolli alla. Pärast Barcelona maipäevade tänavalahinguid kaotasid anarhistid linna üle kontrolli oma senistele liitlastele, kommunistidele ja valitsusvägedele. Linna langemine 26. jaanuaril 1939 põhjustas tsiviilelanike massilise väljarände Prantsusmaa piiri suunas. Barcelona vastupanul [[Francisco Franco|Franco]] riigipöördele olid pärast vabariiklaste valitsuse lüüasaamist linna jaoks pikaajalised tagajärjed. [[Kataloonia]] autonoomsed institutsioonid kaotati ja [[Katalaani keel|katalaani keele]] kasutamine avalikus elus suruti maha. Vaatamata kodusõja laastamistööle jäi Barcelona Hispaania suuruselt teiseks linnaks suhteliselt industrialiseeritud ja jõuka piirkonna südames, tuues kaasa ulatusliku sisserände riigi vaesematest piirkondadest (eriti [[Andaluusia|Andaluusiast]], [[Murcia|Murciast]] ja [[Galicia|Galiciast]]), mis omakorda kiirendas linnastumist.[[File:08.10.2017_Manifestació_"Prou!_Recuperem_el_seny"_-_Barcelona_17.jpg|pisi|Protest iseseisvuse vastu 2017. aasta oktoobris|vasakul]] === Lähiajalugu === [[Fail:Barcelona_city_center.jpg|pisi|Barcelona kesklinn]] Franco surm 1975. aastal tõi kaasa demokratiseerumise kogu Hispaanias. Surve muutusteks oli eriti tugev Barcelonas, kus peeti end ligi neljakümne frankismiaasta jooksul vabariiklaste toetamise eest karistatuks.<ref name="Mock2011">{{Cite book|last=Mock, Steven|date=29 December 2011|title=Symbols of Defeat in the Construction of National Identity|publisher=Cambridge University Press|isbn=978-1-139-50352-5|page=[https://archive.org/details/symbolsofdefeati0000mock/page/n285 274]|access-date=22 October 2017|url=https://archive.org/details/symbolsofdefeati0000mock|url-access=registration}}</ref> 11. septembril 1977 tõid suured, kuid rahumeelsed meeleavaldused Barcelona tänavatele üle miljoni inimese, et nõuda Kataloonia autonoomia taastamist; see taastati vähem kui kuu aega hiljem. Äärelinnadesse kolimine eluasemekulude tõusu tõttu tõi 20. sajandi kahel viimasel kümnendil kaasa rahvaarvu languse (−16,6%), mis aga pöördus alates 2001. aastast kasvuks uue sisserändelaine (eriti Ladina-Ameerikast ja [[Maroko|Marokost]]) tõttu.<ref>Väljaspool Hispaaniat sündinud elanike osakaal kasvas 3,9%-lt 2001. aastal 13,9%-ni 2006. aastal. {{Cite web|url=http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/inf/guies/bcn.pdf|title=Guies Estadístiques: Barcelona en Xifres|publisher=Ajuntament de Barcelona|date=November 2006|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20120220062823/http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/inf/guies/bcn.pdf|archive-date=20 February 2012}}</ref><ref name="Friend2012">{{Cite book|last=Friend, Julius W.|date=19 June 2012|title=Stateless Nations: Western European Regional Nationalisms and the Old Nations|publisher=Palgrave Macmillan|isbn=978-0-230-36179-9|page=97|access-date=22 October 2017|url=https://books.google.com/books?id=-SF4-ip95MoC&pg=PA97|archive-url=https://web.archive.org/web/20160506002356/https://books.google.com/books?id=-SF4-ip95MoC&pg=PA97|archive-date=6 May 2016}}</ref> [[File:26O_Llibertat_191026_60383_dc_2_(48979743792).jpg|pisi|[[Kataloonia iseseisvusliikumine|Kataloonia iseseisvuse]] toetajad 2019. aasta oktoobris|vasakul]] Barcelona arengule andsid 1986. aastal tõuke Hispaania ühinemine Euroopa Ühendusega ja eelkõige Barcelona valimine [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta suveolümpiamängude]] korraldajalinnaks.<ref name="ParkinSharma1999">{{Cite book|last=Parkin|first=James|date=1 January 1999|title=Infrastructure Planning|publisher=Thomas Telford|isbn=978-0-7277-2747-3|page=[https://archive.org/details/infrastructurepl0000park/page/n184 173]|access-date=22 October 2017|url=https://archive.org/details/infrastructurepl0000park|last2=D. Sharma|url-access=registration}}</ref><ref name="AbebeBolton2013">{{Cite book|last=Abebe, Ngiste|date=19 November 2013|title=Bidding for Development: How the Olympic Bid Process Can Accelerate Transportation Development|publisher=Springer|isbn=978-1-4614-8912-2|page=3|access-date=22 October 2017|url=https://books.google.com/books?id=Y-4VAgAAQBAJ&pg=PA3|last2=Mary Trina Bolton|last3=Maggie Pavelka|last4=Morgan Pierstorff|archive-url=https://web.archive.org/web/20160610011724/https://books.google.com/books?id=Y-4VAgAAQBAJ&pg=PA3|archive-date=10 June 2016}}</ref> Olümpiamängude järelmõjul toimusid seni valdavalt tööstuslinnas suured muutused: mängudeks valmistudes lammutati mereäärsed tööstushooned ja rajati 3 km randa, uusehitused suurendasid linna teede läbilaskevõimet 17%, reoveekäitlusvõimekust 27% ning uute haljasalade ja randade pindala 78%. Aastatel 1990–2004 kahekordistus hotellitubade arv. [[Linnauuendus]] kulges kiiresti ning linna rahvusvaheline maine turismisihtkohana paranes märgatavalt: 2012. aastaks oli Barcelona turismisihtkohana maailmas populaarsuselt 12. ja Euroopas 5. kohal.<ref>{{Cite news|last=Taylor|first=Adam|url=http://www.businessinsider.com/how-the-olympic-games-changed-barcelona-forever-2012-7?IR=T|title=How The Olympic Games Changed Barcelona Forever|work=[[Business Insider]]|date=26 July 2012|access-date=19 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170819191201/http://www.businessinsider.com/how-the-olympic-games-changed-barcelona-forever-2012-7?IR=T|archive-date=19 August 2017}}</ref><ref>{{Cite news|last=Usborne|first=Simon|url=https://www.independent.co.uk/sport/olympics/after-the-party-what-happens-when-the-olympics-leave-town-901629.html|title=After The Party: What happens when the Olympics leave town|work=[[The Independent]]|date=18 August 2008|access-date=19 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170814121808/http://www.independent.co.uk/sport/olympics/after-the-party-what-happens-when-the-olympics-leave-town-901629.html|archive-date=14 August 2017}}</ref><ref>{{Cite web|last=Brunet i Cid, Ferran|url=http://olympicstudies.uab.es/pdf/wp084_eng.pdf|title=The economic impact of the Barcelona Olympic Games|publisher=[[Universitat Autònoma de Barcelona]]|access-date=19 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20090419040527/http://olympicstudies.uab.es/pdf/wp084_eng.pdf|archive-date=19 April 2009|year=2002}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://stillmed.olympic.org/Documents/Reference_documents_Factsheets/Legacy.pdf|title=Legacies of the Games|publisher=[[International Olympic Committee]]|date=December 2013|access-date=19 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170829045917/https://stillmed.olympic.org/Documents/Reference_documents_Factsheets/Legacy.pdf|archive-date=29 August 2017}}</ref> 1987. aastal tappis [[Euskadi Ta Askatasuna|ETA]] autopommiplahvatus Hipercoris 21 inimest. 17. augustil 2017 sõitis kaubik La Ramblal jalakäijate sekka, tappes 14 ja vigastades vähemalt 100 inimest, kellest üks hiljem suri. Hispaania peaminister [[Mariano Rajoy]] nimetas seda džihadistide rünnakuks. [[‘Amāqi uudisteagentuur|Amaqi uudisteagentuur]] omistas rünnaku eest kaudse vastutuse [[Iraagi ja Levandi Islamiriik|Iraagi ja Levandi Islamiriigile]] (ISIL).<ref>{{Cite news|url=https://www.reuters.com/article/us-spain-barcelona-victims-idUSKCN1AX24P|title=At least 13 dead in van crash in Barcelona city center: media|work=Reuters|date=17 August 2017|access-date=19 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170820135534/http://www.reuters.com/article/us-spain-barcelona-victims-idUSKCN1AX24P|archive-date=20 August 2017}}</ref><ref>{{Cite web|last=Ward|first=Victoria|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2017/08/17/van-ploughs-crowd-barcelona1/|title=Barcelona scene|website=The Telegraph|access-date=17 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170817154958/http://www.telegraph.co.uk/news/2017/08/17/van-ploughs-crowd-barcelona1/|archive-date=17 August 2017}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-40975552|title=Barcelona and Cambrils: 'Bigger' attacks were prepared|work=BBC News|date=18 August 2017|access-date=20 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180711062317/https://www.bbc.com/news/world-europe-40975552|archive-date=11 July 2018}}</ref> 2010. aastatel kujunes Barcelonast [[Kataloonia iseseisvusliikumine|Kataloonia iseseisvusliikumise]], [[Kataloonia iseseisvusdeklaratsioon|piirkondliku ja keskvalitsuse vastasseisu]] ning [[2017. aasta Kataloonia üldstreik|hilisemate protestide]] keskus.<ref>{{Cite web|url=https://www.lavanguardia.com/politica/20210911/7713235/diez-anos-diada-mediatica.html|title=Diez años de Diada mediática|website=La Vanguardia|date=11 September 2021|access-date=11 September 2021|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20210911073315/https://www.lavanguardia.com/politica/20210911/7713235/diez-anos-diada-mediatica.html|archive-date=11 September 2021}}</ref> == Geograafia == {{Panoraam|Barcelona. View from Tibidabo.jpg|800px|Panoraamvaade Barcelonale}} === Asukoht === [[Fail:Barcelona_by_Sentinel-2,_2020-05-22.jpg|pisi|Barcelona [[Euroopa Kosmoseagentuur|Euroopa Kosmoseagentuuri]] [[Copernicus]] [[Sentinel-2]] missiooni vaates]] [[Fail:Area_metropolitana_Barcelona_primera_edicion_digital_MTN50_2004-2008.jpg|pisi|Barcelona linnastu kaart]] Barcelona asub [[Pürenee poolsaar|Pürenee poolsaare]] kirderannikul [[Vahemeri|Vahemere]] ääres 120 km [[Püreneed|Püreneedest]] lõuna pool umbes 5 km laiusel ja 170 km² suurusel tasandikul, mida piiravad Collserola mäestik, edelas [[Llobregati jõgi|Llobregati]] jõgi ja põhjas [[Besòs|Besòsi]] jõgi.<ref name="guies_estadistiques">{{Cite web|url=http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/inf/guies/bcn.pdf|title=Guies Estadístiques: Barcelona en Xifres|date=15 January 2001|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20120220062823/http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/inf/guies/bcn.pdf|archive-date=20 February 2012}}</ref> Tibidabo (512 m) pakub suurepäraseid vaateid linnale<ref>{{Cite web|url=http://www.panoramas.dk/fullscreen/fullscreen33.html|title=Barcelona Spain Tibidabo Sagrat Cor Church. Full Screen QTVR panoramic image|publisher=Panoramas.dk|access-date=5 May 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20090428050829/http://www.panoramas.dk/fullscreen/fullscreen33.html|archive-date=28 April 2009}}</ref> ning selle tipus on 288,4 m kõrgune enamikust linnast nähtav sidetorn Torre de Collserola. Linnas on palju väiksemaid, enamasti hoonestatud künkaid, mis on andnud nime neile rajatud asumitele, näiteks Carmel (267 m), Putxet (181 m) ja Rovira (261 m). Kagus asuv Montjuïci kõrgendik (173 m) kõrgub sadama kohal ja selle tipus paikneb Montjuïci kindlus, mis rajati 17.–18. sajandil linna kontrollimiseks Ciutadella asemele. Tänapäeval tegutseb kindluses muuseum ning Montjuïcil asuvad mitmed spordi- ja kultuurirajatised, samuti Barcelona suurim park ja aiad. Linn piirneb põhjas Santa Coloma de Grameneti ja Sant Adrià de Besòsiga, idas [[Vahemeri|Vahemerega]], lõunas El Prat de Llobregati ja [[L'Hospitalet de Llobregat|L'Hospitalet de Llobregatiga]] ning läänes Sant Feliu de Llobregati, Sant Just Desverni, Esplugues de Llobregati, Sant Cugat del Vallèsi ja Montcada i Reixaciga. Linnal on loodes kaks väikest hõredalt asustatud eksklaavi. === Kliima === [[Köppeni kliimaklassifikatsioon|Köppeni kliimaklassifikatsiooni]] järgi on Barcelonas kuuma suvega [[Lähistroopiline vahemereline kliima|vahemereline kliima]] (Csa), mida iseloomustavad pehmed talved ja soojad kuni kuumad suved;<ref>{{Cite book|last=Ahrens|first=C. Donald|date=2012|title=Meteorology Today: An Introduction to Weather, Climate, and the Environment, 10th Edition|publisher=Cengage Learning|isbn=978-0840054999|url=https://books.google.com/books?id=9cD6CAAAQBAJ&pg=PA504}}</ref> kõige vihmasemad on sügis ja kevad. Suvine kuivaperiood on lühike (3 kuud) ja talvelgi on sademeid vähem kui tüüpilises vahemerelises kliimas. Juuni ja august on aga sajusemad kui veebruar, mis on vahemerelise kliima puhul ebatavaline. Seda Vahemere loodeosas (nt [[Marseille|Marseilles]]) leiduvat alatüüpi, mille prantsuse geograaf George Viers nimetas Emmanuel de Martonne'i<ref>{{Cite book|last=Viers|first=Georges|date=1987|title=Climatología|publisher=Oikos-Tau|location=Barcelona|isbn=9788428102957|language=es|trans-title=Climatology}}</ref> kliimaklassifikatsiooni järgi "portugali kliimaks", võib pidada üleminekuliseks sisemaal esinevale niiskele lähistroopilisele kliimale (Cfa). Barcelona on tihedalt asustatud ja seetõttu mõjutab seda oluliselt [[Linna soojussaar|linna soojussaare efekt]]. Linnapiirkonnast väljaspool võib temperatuur olla aasta lõikes kuni 2&nbsp;°C madalam.<ref>{{Cite web|url=http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0076&k=cat|title=Valores Climatológicos Normales. Barcelona / Aeropuerto|access-date=6 April 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410153233/http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0076&k=cat|archive-date=10 April 2014}}</ref> Aasta keskmine temperatuur on päeval 21,2 °C ja öösel 15,1 °C. Mere keskmine aastane temperatuur on umbes 20 °C. Kõige külmemal kuul, jaanuaris, jääb temperatuur päeval tavaliselt vahemikku 12–18 °C ja öösel 6–12 °C; mere keskmine temperatuur on 13 °C.<ref name="weather2travel">{{Cite web|url=http://www.weather2travel.com/climate-guides/spain/barcelona.php|title=Weather2Travel.com: Barcelona Climate Guide|access-date=16 June 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110718005932/http://www.weather2travel.com/climate-guides/spain/barcelona.php|archive-date=18 July 2011}}</ref> Kõige soojemal kuul, augustis, on temperatuur päeval vahemikus 27–31 °C, öösel umbes 23 °C ja mere keskmine temperatuur 26 °C.<ref name="weather2travel" /> Üldiselt kestab suvi ehk puhkusehooaeg maist oktoobrini. Aprill ja november on üleminekukuud, mil keskmine temperatuur on päeval 18–19 °C ja öösel 11–13 °C. Detsember, jaanuar ja veebruar on kõige külmemad kuud, mil keskmine temperatuur on päeval umbes 15 °C ja öösel 9 °C. Suured temperatuurikõikumised on harvad, eriti suvekuudel. Sooja mere läheduse ja linna soojussaare mõju tõttu esineb Barcelonas öökülma väga harva. Ka lumi on linnas väga haruldane, kuid lähedal asuvas Collserola mäestikus (näiteks Fabra observatooriumi juures) võib kerget lund sadada igal aastal.<ref>{{Cite web|url=http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0200E&k=cat|title=Valores climatológicos normales. Barcelona, Fabra|access-date=6 April 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418001635/http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0200E&k=cat|archive-date=18 April 2021}}</ref> Barcelonas on aastas keskmiselt 78 sajupäeva (vähemalt 1&nbsp;mm) ja aasta keskmine suhteline õhuniiskus on 72%, ulatudes 69%-st juulis 75%-ni oktoobris. Sademeid on kõige rohkem sügisel (septembrist novembrini) ning kõige vähem suvel (juunist augustini); teine miinimum on veebruarist märtsini. Päikesepaistet on aastas 2524&nbsp;tundi, ulatudes 138 tunnist detsembris (keskmiselt 4,5&nbsp;tundi päevas) 310 tunnini juulis (keskmiselt 10&nbsp;tundi päevas).<ref name="Meteorología">{{Cite web|url=http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0076&k=cat|title=Valores Climatológicos Normales. Barcelona / Aeropuerto|access-date=16 June 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410153233/http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos?l=0076&k=cat|archive-date=10 April 2014}}</ref>{{Ilmakast |asukoht = Barcelona lennujaama |aeg = 1991–2020; rekordid alates 1924. aastast |laius = auto |jaan_absoluut_max = 23.8 |veebr_absoluut_max = 24.5 |märts_absoluut_max = 27.5 |aprill_absoluut_max = 26.5 |mai_absoluut_max = 32.0 |juuni_absoluut_max = 35.0 |juuli_absoluut_max = 36.0 |aug_absoluut_max = 37.4 |sept_absoluut_max = 34.0 |okt_absoluut_max = 30.4 |nov_absoluut_max = 27.0 |dets_absoluut_max = 27.0 |aasta_absoluut_max = 37.4 |jaan_max = 14.0 |veebr_max = 14.5 |märts_max = 16.4 |aprill_max = 18.5 |mai_max = 21.7 |juuni_max = 25.5 |juuli_max = 28.3 |aug_max = 28.9 |sept_max = 26.0 |okt_max = 22.3 |nov_max = 17.6 |dets_max = 14.5 |aasta_max = 20.7 |jaan_keskmine = 9.7 |veebr_keskmine = 10.2 |märts_keskmine = 12.3 |aprill_keskmine = 14.5 |mai_keskmine = 17.8 |juuni_keskmine = 21.7 |juuli_keskmine = 24.5 |aug_keskmine = 25.1 |sept_keskmine = 22.1 |okt_keskmine = 18.3 |nov_keskmine = 13.3 |dets_keskmine = 10.4 |aasta_keskmine = 16.7 |jaan_min = 5.5 |veebr_min = 5.9 |märts_min = 8.1 |aprill_min = 10.4 |mai_min = 13.8 |juuni_min = 17.9 |juuli_min = 20.8 |aug_min = 21.3 |sept_min = 18.0 |okt_min = 14.3 |nov_min = 9.1 |dets_min = 6.2 |aasta_min = 12.6 |jaan_absoluut_min = -7.2 |veebr_absoluut_min = -6.6 |märts_absoluut_min = -1.4 |aprill_absoluut_min = 0.1 |mai_absoluut_min = 3.0 |juuni_absoluut_min = 7.8 |juuli_absoluut_min = 11.4 |aug_absoluut_min = 9.5 |sept_absoluut_min = 7.6 |okt_absoluut_min = 3.8 |nov_absoluut_min = -1.4 |dets_absoluut_min = -8.0 |aasta_absoluut_min = -8.0 |jaan_sademed = 41.3 |veebr_sademed = 30.1 |märts_sademed = 41.7 |aprill_sademed = 47.3 |mai_sademed = 41.9 |juuni_sademed = 26.3 |juuli_sademed = 27.3 |aug_sademed = 51.2 |sept_sademed = 86.1 |okt_sademed = 82.1 |nov_sademed = 45.5 |dets_sademed = 37.3 |aasta_sademed = 558.1 |u_sajupäevi = 1 mm |jaan_sajupäevi = 4.2 |veebr_sajupäevi = 3.4 |märts_sajupäevi = 4.4 |aprill_sajupäevi = 5.6 |mai_sajupäevi = 4.6 |juuni_sajupäevi = 3.1 |juuli_sajupäevi = 2.1 |aug_sajupäevi = 4.2 |sept_sajupäevi = 6.0 |okt_sajupäevi = 6.4 |nov_sajupäevi = 4.6 |dets_sajupäevi = 3.9 |aasta_sajupäevi = 52.5 |u_lumepäevi = 1 mm |jaan_lumepäevi = 0 |veebr_lumepäevi = 0.2 |märts_lumepäevi = 0.1 |aprill_lumepäevi = 0 |mai_lumepäevi = 0 |juuni_lumepäevi = 0 |juuli_lumepäevi = 0 |aug_lumepäevi = 0 |sept_lumepäevi = 0 |okt_lumepäevi = 0 |nov_lumepäevi = 0.1 |dets_lumepäevi = 0 |aasta_lumepäevi = 0.4 |jaan_päikesetunnid = 136 |veebr_päikesetunnid = 164 |märts_päikesetunnid = 214 |aprill_päikesetunnid = 228 |mai_päikesetunnid = 257 |juuni_päikesetunnid = 267 |juuli_päikesetunnid = 298 |aug_päikesetunnid = 273 |sept_päikesetunnid = 222 |okt_päikesetunnid = 177 |nov_päikesetunnid = 135 |dets_päikesetunnid = 118 |aasta_päikesetunnid = 2489 |jaan_õhuniiskus = 68 |veebr_õhuniiskus = 67 |märts_õhuniiskus = 68 |aprill_õhuniiskus = 68 |mai_õhuniiskus = 67 |juuni_õhuniiskus = 65 |juuli_õhuniiskus = 65 |aug_õhuniiskus = 66 |sept_õhuniiskus = 68 |okt_õhuniiskus = 72 |nov_õhuniiskus = 69 |dets_õhuniiskus = 69 |aasta_õhuniiskus = 68 |allikas = [[Agencia Estatal de Meteorología]]<ref name="AEMET OpenData">{{cite web|title=AEMET OpenData|url=https://opendata.aemet.es/centrodedescargas/inicio|publisher=[[AEMET]]|access-date=6 April 2021}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/efemerides_extremos?w=0&k=cat&datos=det&l=0076|title=Valores Extremos|publisher=Agencia Estatal de Meteorologia|access-date=10 February 2025}}</ref> }} == Demograafia == [[Fail:Province_of_Barcelona_population_pyramid.svg|pisi|[[Barcelona provints|Barcelona provintsi]] rahvastikupüramiid 2022. aastal]] 2024. aasta seisuga elas Barcelonas 1 686 208 inimest ja linna pindala oli 101,4 km².<ref name="population" /> Barcelona suurlinnapiirkonnas elas 5 474 482 inimest. Barcelonas elas 1900. aastal 533 000 inimest. Rahvaarv kasvas püsivalt, kuid aeglaselt kuni 1950. aastani, kui linna hakkas saabuma palju inimesi Hispaania vähem industrialiseeritud piirkondadest, saavutades haripunkti 1979. aastal 1 906 998 inimesega. Seejärel rahvaarv langes parema [[Elukvaliteet|elukvaliteedi]] otsinguil äärelinnadesse kolimise tõttu 2000. aastaks 1 496 266 elanikuni. Pärast seda hakkas rahvaarv taas kasvama, sest nooremad inimesed hakkasid tagasi tulema; see tõi kaasa eluasemehindade tõusu.<ref>{{Cite web|url=http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/anuari/cap02/C0201010.htm|title=Ajuntament de Barcelona: Estadística: Evolució de la població. 1900–2005|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20071221131641/http://www.bcn.es/estadistica/catala/dades/anuari/cap02/C0201010.htm|archive-date=21 December 2007}}</ref> === Kõneldavad keeled === Katalaani keel on Kataloonia ja Barcelona põline keel,<ref>{{Cite web|url=http://portaljuridic.gencat.cat/ca/document-del-pjur/|title=Document|website=Portal Jurídic de Catalunya|access-date=2025-11-07|language=ca-ES}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://portaljuridic.gencat.cat/ca/normativa/dret-a-catalunya/lestatut/|title=Estatut d’autonomia de Catalunya|website=Portal Jurídic de Catalunya|access-date=2025-11-07|language=ca-ES}}</ref> linnavolikogu ja koolide peamine töökeel ning avalikus ruumis valdav keel; [[Toponüümika|kohanimed]] on üksnes [[Katalaani keel|katalaani keeles]]. Sellest hoolimata on Kataloonia valitsuse 2013. aasta keeleloenduse andmetel Barcelonas kõige kõneldum keel hispaania keel; seda mõistavad peaaegu kõik linnaelanikud. Ka katalaani keel on linnas väga levinud: seda mõistab 95% elanikest, rääkida oskab 72,3%, lugeda 79% ja kirjutada 53% elanikest.<ref>{{Cite web|last=Departament d'Estadística. Ajuntament de Barcelona|url=http://www.bcn.cat/estadistica/catala/dades/tpob/pad/evo/ev11.htm|title=Coneixement del català: Evolució de les característiques de la població de Barcelona (Knowledge of Catalan in Barcelona)|website=Ajuntament de Barcelona|date=2011|access-date=13 November 2015|language=ca|archive-url=https://web.archive.org/web/20151231210119/http://www.bcn.cat/estadistica/catala/dades/tpob/pad/evo/ev11.htm|archive-date=31 December 2015}}</ref> Katalaani keele oskus on viimastel aastakümnetel tänu [[Keelekümblus|keelekümblusõppele]] oluliselt paranenud. [[Barcelona Ülikool|Barcelona Ülikooli]] kogutud andmetel on Barcelona kõige kõneldumad keeled katalaani ja hispaania keele järel Põhja-Aafrika keeled (näiteks [[berberi keeled]] ja [[araabia keel]]) ning [[Bengali keel|bengali]], [[Urdu keel|urdu]], [[Pandžabi keel|pandžabi]], [[Mandariini keel|mandariinihiina]], [[Rumeenia keel|rumeenia]], inglise, vene ja [[ketšua keel]].<ref>{{Cite web|last=Barcelona Metròpolis|url=https://www.barcelona.cat/bcnmetropolis/2007-2017/en/dossier/el-potencial-de-la-ciutat-multilingue/|title=The potential of the multilingual city|date=March 2016|access-date=7 September 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230907104200/https://www.barcelona.cat/bcnmetropolis/2007-2017/en/dossier/el-potencial-de-la-ciutat-multilingue/|archive-date=7 September 2023}}</ref> === Rahvastikutihedus === [[Fail:Evening_light_over_Barcelona.jpg|pisi|Õhuvaade kesklinnale ja Eixamplele, taustal Serra de Collserola]] Barcelona on üks Euroopa tihedamini asustatud linnu. 2008. aastal elas 102,2 km² suurusel alal 1 621 090 inimest; rahvastikutihedus oli 15 926 in/km². Eixample oli kõige rahvarohkem linnaosa. Barcelona asustustihedus on äärmiselt ebaühtlane. Pool territooriumist ehk 50,2 km² paikneb linna servas ning hõlmab kümmet kõige hõredamalt asustatud asumit, kus elab alla 10% elanikest, samuti asustamata Zona Franca tööstuspiirkonda ja Montjuïci metsaparki. Ülejäänud 90% ehk veidi alla 1,5&nbsp;miljoni inimese elab ülejäänud 52 km² suurusel alal, kus rahvastikutihedus on ligi 28 500 in/km². Linna 73 asumist 45 rahvastikutihedus oli üle 20 000 in/km²; neis elas kokku 1 313 424 inimest 38,6 km² suurusel alal (keskmiselt 33 987 in/km²). 30 kõige tihedamalt asustatud asumis (keskmiselt 40 322 in/km²) elas 57,5% rahvastikust (936 406 inimest), kuigi need hõlmasid vaid 22,7% territooriumist. Suurim rahvastikutihedus on Sagrada Família asumis ja selle ümbruses, kus neli tihedaima asustusega asumit (üle 50 000 in/km²) asuvad kõrvuti. === Vanuseline jaotus === 1900. aastal oli pea kolmandik (28,9%) elanikest alla 14-aastased, 2017. aastal vaid 12,7%. 2017. aastal moodustasid 15–24-aastased 9%, 25–44-aastased 30,6% ja 45–64-aastased 26,2% elanikest. 1900. aastal moodustasid vähemalt 65-aastased vaid 6,5% elanikest, 2017. aastal aga 21,5%.<ref>{{Cite web|last=Fundación BBVA|url=https://w3.grupobbva.com/TLFU/dat/05_barcelona.pdf|title=La población de Barcelona|access-date=6 May 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20100106095806/http://w3.grupobbva.com/TLFU/dat/05_barcelona.pdf|archive-date=6 January 2010}}</ref> === Ränne === {| class="wikitable floatright" |+Barcelona suurimad välismaalaste rühmad<ref name="bcn2024">{{Cite web|url=https://ajuntament.barcelona.cat/premsa/wp-content/uploads/2025/02/informe_padro_estrangers_2024.pdf|title=La població de Barcelona segons lloc de naixement i nacionalitat a 01/01/2024: una Barcelona diversa|publisher=Ajuntament de Barcelona|date=February 2025|access-date=15 April 2025}}</ref> ! Päritolu ! Elanikke<br /> {{Small|(jaanuar 2024)}} |- | Itaalia | 50 052 |- | Kolumbia | 28 551 |- | Pakistan | 24 706 |- | Hiina | 21 876 |- | Peruu | 21 090 |- | Prantsusmaa | 18 723 |- | Maroko | 17 772 |- | Honduras | 17 715 |- | Venezuela | 17 410 |- | Argentina | 14 287 |} 2016. aastal oli umbes 59% Barcelona elanikest sündinud [[Kataloonia|Kataloonias]], 18,5% mujal Hispaanias ja 22,5% väljaspool Hispaaniat; see osakaal oli võrreldes 2001. aastaga enam kui kahekordistunud ja võrreldes 1996. aastaga viiekordistunud, olles vastavalt 8,6% ja 3,9%. Kõige rohkem sisserändajaid on pärit Euroopast, eriti Itaaliast (26 676) ja Prantsusmaalt (13 506), paljud ka Ladina-Ameerikast, näiteks [[Boliivia|Boliiviast]], [[Ecuador|Ecuadorist]] ja [[Colombia|Colombiast]]. Alates 1990. aastatest on ladinaameeriklased, nagu teisedki sisserändajad, asunud sageli elama linna põhjaossa.<ref>{{Cite book|last=Preece|first=Sian|year=2016|title=The Routledge Handbook of Language and Identity|publisher=Routledge|page=513}}</ref> Barcelonas, eelkõige Ciutat Vellas, elab umbes 20 000 Pakistani kodanikku; mehi on oluliselt rohkem kui naisi. Esimesed Pakistani sisserändajad saabusid 1970. aastatel ja nende arvu kasv kiirenes 1990. aastatel. Palju sisserändajaid on pärit ka Aasiast, näiteks Hiinast ja [[Filipiinid|Filipiinidelt]]. Jaapani kogukond on koondunud Bonanovasse, Les Tres Torresesse, Pedralbesisse ja teistesse põhjapoolsetesse asumitesse; seda teenindab Jaapani rahvusvaheline kool.[[Fail:Barcelona_4527.JPG|pisi|Temple Expiatori del Sagrat Cor|vasakul]] === Religioon === Barcelonas on 208 katoliku kirikut. 2007. aastal nimetas end [[Katoliku kirik|katoliiklaseks]] veel enamik elanikest,<ref name="LMBCN">{{Cite web|last=Barcelona|url=http://www.20minutos.es/noticia/242726/0/mitad/mezquitas/barcelona/|title=La mitad de las mezquitas de Catalunya están en Barcelona|publisher=20minutos.es|date=4 June 2007|access-date=8 October 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20151015205032/http://www.20minutos.es/noticia/242726/0/mitad/mezquitas/barcelona/|archive-date=15 October 2015}}</ref> kuid InfoCatólica 2011. aasta uuringu järgi oli katoliiklasi 49,5%,<ref name="cbn.com">{{Cite web|last=Digital|first=Protestante|url=http://www.cbn.com/mundocristiano/elmundo/2011/July/Espana-es-el-pais-europeo-en-el-que-mas-retrocede-el-catolicismo/|title=España experimenta retroceso en catolicismo – El Mundo – Mundo Cristiano|publisher=CBN.com|date=7 July 2011|access-date=8 October 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150717170821/http://www.cbn.com/mundocristiano/elmundo/2011/July/Espana-es-el-pais-europeo-en-el-que-mas-retrocede-el-catolicismo/|archive-date=17 July 2015}}</ref> mis oli esimene kord, kui enamik end katoliiklaseks ei pidanud.<ref name="cbn.com" /> See peegeldab laiemat katoliiklaste osakaalu languse suundumust Hispaanias.<ref name="cbn.com" /> Centro de Investigaciones Sociológicase 2019. aasta uuringu järgi pidas 53,2% elanikest end katoliiklaseks: 9,9% praktiseerivaks ja 43,3% mittepraktiseerivaks katoliiklaseks.<ref name="C-I-S">{{Cite web|last=CIS|url=http://datos.cis.es/pdf/Es3253marMT_MBarcelona_A.pdf|title=Postelectoral Elecciones Autonómicas y municipales 2019. Barcelona (Municipio de)|date=July 2019|access-date=27 September 2019|archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20221009/http://datos.cis.es/pdf/Es3253marMT_MBarcelona_A.pdf|archive-date=9 October 2022}}</ref> Barcelona provintsis on Hispaania suurim [[Muslim|moslemikogukond]] (322 698 inimest ehk 5,6% elanikest; 169 tegevuspaika). Paljud moslemid on Maroko päritolu.<ref name="LMBCN" /><ref name="observatorio.hispanomuslim.es">{{Cite web|url=http://observatorio.hispanomuslim.es/estademograf.pdf|title=Estudio demográfico de la población musulmana|publisher=Unión de Comunidades Islámicas de España|access-date=27 May 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150527070814/http://observatorio.hispanomuslim.es/estademograf.pdf|archive-date=27 May 2015}}</ref> Barcelonas on ka Hispaania suurim juudikogukond (umbes 3500 juuti).<ref>{{Cite web|url=https://www.jewishvirtuallibrary.org/jsource/vjw/barcelona.html|title=The Jewish Virtual History Tour: Barcelona|publisher=Jewishvirtuallibrary.org|access-date=27 August 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410232811/https://www.jewishvirtuallibrary.org/jsource/vjw/barcelona.html|archive-date=10 April 2014}}</ref> Esindatud on ka evangeelsed kristlased (peamiselt romad; 71 tegevuspaika), [[Jehoova tunnistajad]] (21&nbsp;[[Kuningriigisaal|kuningriigisaali]]), [[Budism|budistid]] (13&nbsp;tegevuspaika)<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/ab/asia/equipament/controller/0,2317,1653_71890_3,00.html?accio=llista_eq&primera_busqueda=true&temaOriginal=&tema=0040101011_Religion&que=&opcio2=&opcio=districte&districte=&zona=&carrer=&numero=&al=|title=Barcelona: Directory: Theme: Religion|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20091005011256/http://w3.bcn.es/ab/asia/equipament/controller/0%2C2317%2C1653_71890_3%2C00.html?accio=llista_eq&primera_busqueda=true&temaOriginal=&tema=0040101011_Religion&que=&opcio2=&opcio=districte&districte=&zona=&carrer=&numero=&al=|archive-date=5 October 2009}}</ref> ja [[Õigeusk|õigeusklikud]].<ref>{{Cite web|url=http://orthodoxengland.org.uk/oecatala.htm|title=Orthodox Church in Catalonia|publisher=Orthodoxengland.org.uk|access-date=30 March 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20120617014750/http://orthodoxengland.org.uk/oecatala.htm|archive-date=17 June 2012}}</ref> == Majandus == [[Fail:Torre_Glòries,_Barcelona_(51351746585).jpg|pisi|[[Torre Glòries]] ja 22@Barcelona äri- ja innovatsioonipiirkond]] 2009. aastal oli Barcelona suurlinnapiirkonna SKP 177 miljardit USA dollarit (34 821 $ elaniku kohta, 44% üle [[Euroopa Liidu majandus|EL-i keskmise]]), olles EL-is 4. ja maailmas 35. kohal. Kataloonia SKP elaniku kohta (28 400 €, 16% üle EL-i keskmise) oli Hispaania piirkondadest 4. kohal.<ref name="pricewater">{{Cite web|url=https://www.ukmediacenter.pwc.com/imagelibrary/downloadMedia.ashx?MediaDetailsID=1562|title=Global city GDP rankings 2008–2025|publisher=Pricewaterhouse Coopers|access-date=16 December 2009}}</ref> Elustiiliajakirja Monocle hinnangul oli Barcelona 2015. aastal elamisväärsuselt 24. linn maailmas.<ref>{{Cite news|url=https://monocle.com/film/affairs/the-monocle-quality-of-life-survey-2015/|title=The Monocle Quality of Life Survey 2015|work=Monocle|date=2015|access-date=25 November 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20171203045951/https://monocle.com/film/affairs/the-monocle-quality-of-life-survey-2015/|archive-date=3 December 2017}}</ref> Global Wealth and Lifestyle Report 2020 andmetel oli Barcelona üks maailma taskukohasemaid linnu luksusliku elustiili jaoks.<ref>{{Cite web|url=https://guaproperty.com/2020/01/28/a-luxury-lifestyle-is-more-affordable-in-spain-than-almost-anywhere-else-in-the-world-finds-new-report/|title=A Luxury Lifestyle Is More Affordable In Spain Than Almost Anywhere Else In The World, Finds New Report|publisher=Gua|access-date=23 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20210117033043/https://guaproperty.com/2020/01/28/a-luxury-lifestyle-is-more-affordable-in-spain-than-almost-anywhere-else-in-the-world-finds-new-report/|archive-date=17 January 2021}}</ref> Barcelonal on pikaajalised kaubandustraditsioonid. Linn industrialiseerus varakult: areng sai hoo sisse 1833. aastal, kui Kataloonia juba arenenud tekstiilitööstus hakkas kasutama aurujõudu. Barcelonast sai esimene ja tähtsaim tööstuslinn Vahemere piirkonnas. Sellest ajast alates on töötlev tööstus olnud linna ajaloos olulisel kohal. Borsa de Barcelona (Barcelona börs) on Pürenee poolsaare kirdeosa peamine väärtpaberibörs. [[Fail:World Trade Center Barcelona 2013 2.jpg|vasakul|pisi|World Trade Center Barcelona]] === Messid ja näitused === Barcelonas on mitu konverentsikeskust, neist tuntuim on Euroopa suuruselt teine (405 000 m² ilma Plaza de Europal asuva Gran Via keskuseta) messi- ja näitusekeskus Fira de Barcelona, kus toimub aastas üle 50 riikliku ja rahvusvahelise ürituse. [[Euroopa võlakriis|Euroala võlakriis]] ja ärireiside järsk vähenemine aga nõrgestasid Barcelonat konverentsilinnana. Barcelonas on toimunud mitu maailmatasemel konverentsi ja näitust, sealhulgas 1888. ja 1929. aasta Barcelona maailmanäitused, 2004. aasta rahvusvaheline kultuurifoorum ja 2004. aasta maailma linnafoorum. Port Velli sadamas asub oluline ärikeskus World Trade Center Barcelona.<ref>{{Cite web|url=http://mirror.unhabitat.org/categories.asp?catid=467|title=World Urban Forum 2004|access-date=1 September 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20150315031755/http://mirror.unhabitat.org/categories.asp?catid=467|archive-date=15 March 2015}}</ref> === Turism === [[Fail:Beaches_of_Barcelona,_Spain_(51226454918).jpg|pisi|Barcelona rannad]] [[Fail:14-08-05-barcelona-RalfR-022.jpg|vasakul|pisi|Rannapromenaad ja La Barceloneta rand Port Olímpicu suunas]] 2023. aastal oli Barcelona rahvusvaheliste külastajate arvult (umbes 9 miljonit) maailmas 9. ja Euroopas Pariisi, Madridi, Amsterdami ja Rooma järel 5. linn.<ref>{{Cite web|url=https://www.connectingtravel.com/news/dubai-ranks-among-euromonitor-internationals-top-5-destinations|title=Top 100 Cities Destination Ranking|publisher=connectingtravel.com|date=13 December 2023|access-date=5 June 2025}}</ref> Barcelona on rahvusvaheliselt tuntud turismisihtkoht, kus on palju puhkealasid, maailma ühed parimad rannad,<ref name="NationalGeographic">{{Cite web|url=http://travel.nationalgeographic.com/travel/top-10/beach-cities-photos/#/beach-barcelona-spain_21757_600x450.jpg|title=Top 10 Beach Cities|date=8 July 2010|access-date=30 July 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100721215624/http://travel.nationalgeographic.com/travel/top-10/beach-cities-photos/|archive-date=21 July 2010}}</ref> pehme ja soe kliima, ajaloomälestised (kaheksa UNESCO maailmapärandi objekti), 519 hotelli (35 viietärnihotelli) ja arenenud turismitaristu.[[Fail:Street_art_in_Barcelona_02.jpg|pisi|Turismivastane tänavakunst]] Barcelonas on turismilinnale omaselt palju taskuvargaid; sageli varastatakse rahakotte ja passe. Vaatamata taskuvarguste probleemile peetakse Barcelonat üheks turvalisemaks linnaks<ref>{{Cite news|url=http://www.businessinsider.com/the-20-safest-cities-in-the-world-2015-1|title=20 Of The Safest Cities In The World|work=Business Insider|access-date=12 December 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20161224161443/http://www.businessinsider.com/the-20-safest-cities-in-the-world-2015-1|archive-date=24 December 2016}}</ref> tänu läbimõeldud politseistrateegiale, mille tulemusel vähenes kuritegevus veidi enam kui kolme aastaga 32%; Business Insider pidas Barcelonat 2016. aastal turvalisuselt 15. linnaks maailmas.<ref>{{Cite news|url=https://www.businessinsider.com/the-15-safest-cities-in-the-world-2016-12|title=The 15 safest cities in the world|work=Business Insider|access-date=12 December 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20161208023104/http://uk.businessinsider.com/the-15-safest-cities-in-the-world-2016-12/#15-barcelona-7516-three-years-ago-the-barcelona-city-council-decided-to-increase-the-police-presence-on-the-streets-and-in-the-subway-the-strategy-has-yielded-results-with-crime-falling-by-32-1|archive-date=8 December 2016}}</ref> Kuigi turism toob majanduslikku kasu, on see tekitanud ka tugevat vastuseisu. 2017. aasta alguses avaldas üle 150 000 inimese meelt turismi vastu. Loosungite seas olid "Turistid koju", "Barcelona ei ole müügiks" ja "Meid ei aeta välja". Selleks ajaks oli külastajate arv kasvanud 1,7&nbsp;miljonilt 1990. aastal 32 miljonini, mis tõstis üürihindu ja muutis avalikud kohad ülerahvastatuks. Kuigi turistid kulutasid linnas 2017. aastal hinnanguliselt 30&nbsp;miljardit eurot, peavad mõned turiste ohuks Barcelona identiteedile.<ref>{{Cite news|last=Burgen|first=Stephen|url=https://www.theguardian.com/cities/2018/jun/25/tourists-go-home-refugees-welcome-why-barcelona-chose-migrants-over-visitors|title='Tourists go home, refugees welcome': why Barcelona chose migrants over visitors|work=The Guardian|date=25 June 2018|access-date=3 September 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180902145924/https://www.theguardian.com/cities/2018/jun/25/tourists-go-home-refugees-welcome-why-barcelona-chose-migrants-over-visitors|archive-date=2 September 2018|location=London}}</ref> === Töötlev tööstus === Tööstus annab 21% piirkonna SKP-st; energeetika-, keemia- ja metallitööstus moodustavad 47% tööstustoodangust. Barcelona on pikka aega olnud oluline Euroopa autotööstuskeskus, seal on tegutsenud Hispano-Suiza, Pegaso, Ebro, Elizalde, Biscúter, Abadal, David, Eucort, Ricart, Siata Española ja paljude teiste tootjate tehased.<ref>{{Cite book|last1=Linz|first1=Harald H.|last2=Schrader|first2=Halwart|title=Die große Automobil-Enzyklopädie|publisher=BLV|location=Munich|year=1986|isbn=978-3-405-12974-3|language=de}}</ref> Tänapäeval asub ühes Barcelona eeslinnas Hispaania suurima autotootja [[SEAT|SEAT-i]] peakorter ja tehas. Linna logistika- ja tööstuspiirkonnas asub ka [[Nissan|Nissani]] tehas.<ref>{{Cite web|url=http://www.nissan-global.com/EN/COMPANY/PROFILE/EN_ESTABLISHMENT/EUROPE/|title=NISSAN &#124;CORPORATE INFORMATION &#124;Outline of Company &#124;Facilities Overseas &#124;Europe|publisher=Nissan-global.com|access-date=30 March 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20100419053449/http://www.nissan-global.com/EN/COMPANY/PROFILE/EN_ESTABLISHMENT/EUROPE/|archive-date=19 April 2010}}</ref> Barcelona lähedal asub mootorrataste, motorollerite ja mopeedide tootja Derbi tehas.<ref>{{Cite web|url=http://www.derbi.com/index.php?option=com_content&task=view&id=25&Itemid=191|title=Cómo llegar|publisher=Derbi|access-date=30 March 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410223719/http://www.derbi.com/index.php?option=com_content&task=view&id=25&Itemid=191|archive-date=10 April 2014}}</ref> Nagu teisteski tänapäeva linnades, on teenindussektor [[Sekundaarne sektor|töötlevast tööstusest]] juba ammu möödunud, kuigi tööstus on endiselt olulisel kohal. Piirkonna tähtsamad tegevusalad on tekstiili-, keemia-, [[Ravim|ravimi-]], auto-, elektroonika-, trüki-, logistika- ja kirjastustööstus, samuti telekommunikatsioon, kultuur ja infotehnoloogiateenused. [[Fail:Pasarela_The_Brandery_2.jpg|pisi|The Brandery moeüritus 2011. aastal|vasakul]] === Mood === Tekstiilitööstuse traditsiooniline tähtsus kajastub Barcelona püüdlustes saada oluliseks moekeskuseks. Aastatel 2000–2009 toimus linnas linnamoe mess Bread & Butter<ref>{{Cite news|last=Blanco, Leticia|url=http://www.elmundo.es/elmundo/2009/01/19/barcelona/1232400722.html|title=La feria de moda urbana Bread and Butter deja Barcelona|work=[[El Mundo (Spain)|El Mundo]]|date=20 January 2009|access-date=22 July 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20131113115745/http://www.elmundo.es/elmundo/2009/01/19/barcelona/1232400722.html|archive-date=13 November 2013}}</ref><ref>{{Cite news|last=EFE|url=http://www.elperiodico.com/default.asp?idpublicacio_PK=46&idioma=CAS&idtipusrecurs_PK=7&idnoticia_PK=580966|title=El presidente del Bread&Butter confirma oficialmente que la feria abandona Barcelona|work=[[El Periódico de Catalunya|El Periódico]]|date=23 January 2009|access-date=22 July 2009|quote=[Karl Heinz Muller, the entrepreneur behind B&B in announcing the move in a press conference held on January 23, 2009 said] No llores Barcelona, levántate y haz algo [don't cry Barcelona, get up and do something about it] Barcelona in Europe is a metropolis of fashion.|author-link=EFE}}</ref> ning aastatel 2009–2012 kaks korda aastas moeüritus The Brandery. Global Language Monitori 2015. aasta edetabelis oli Barcelona maailma moepealinnade seas 7. kohal. === Tehnoloogiasektor === Barcelonas on kontorid mitmel tehnoloogiaettevõttel (Factorial, Glovo, TravelPerk, Wallapop, eDreams), enamik neist El Poblenou asumis. Linnas on kontor ka mitmel rahvusvahelisel tehnoloogiaettevõttel ([[Oracle Corporation|Oracle]], [[Amazon.com|Amazon]], King, Dynatrace, Smallpdf, [[Hewlett-Packard]]), mille peakorter asub mujal. == Valitsemine ja haldusjaotus == [[Fail:Κυβερνητικό_Μέγαρο_Καταλονίας_2563.jpg|paremal|pisi|Palau de la Generalitat de Catalunya ehk Kataloonia valitsuspalee]] [[Kataloonia]] autonoomse piirkonna pealinnana asuvad Barcelonas Kataloonia valitsus (''Generalitat de Catalunya''), [[Kataloonia parlament|parlament]] ja kõrgem kohus. Linn on ka [[Barcelona provints|Barcelona provintsi]] ja [[Barcelonèsi maakond|Barcelonèsi maakonna]] (''comarca'') pealinn. [[Fail:Ajuntament_de_Barcelona_(3400686886).jpg|vasakul|pisi|Barcelona raekoda]] Barcelonat juhib 41-liikmeline linnavolikogu, mis valitakse neljaks aastaks. Ühena Hispaania kahest suurimast linnast on Barcelonal munitsipaalhartal (''Carta Municipal'') põhinev eriseaduslik staatus. Selle esimene versioon võeti vastu 1960. aastal ja praegune versioon 2006. aastal.<ref name="ley 1/2006">{{Cite web|url=http://www.boe.es/g/es/bases_datos/doc.php?coleccion=iberlex&id=2006/04583|title=BOE – LEY 1/2006, de 13 de marzo, por la que se regula el Régimen Especial del municipio de Barcelona|publisher=Boe.es|date=14 March 2006|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20080430052956/http://www.boe.es/g/es/bases_datos/doc.php?coleccion=iberlex&id=2006%2F04583|archive-date=30 April 2008}}</ref> Seaduse kohaselt on Barcelona linnavalitsus korraldatud kahel tasandil: poliitilise tasandi moodustavad valitud linnavolinikud ning täidesaatev tasand haldab programme ja viib ellu poliitilisel tasandil tehtud otsuseid.<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0,2687,200713899_200720868_1,00.html|title=Ajuntament de Barcelona> Ajuntament> El Govern de la Ciutat|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100728231233/http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0%2C2687%2C200713899_200720868_1%2C00.html|archive-date=28 July 2010}}</ref> Seadus annab kohalikule omavalitsusele erisuhte keskvalitsusega (sealhulgas vetoõiguse teatud küsimustes), suurendab linnapea volitusi täitevkomisjonide kaudu,<ref>{{Cite web|url=http://www.bcn.cat/catala/laciutat/barcelona/organitzacio.htm|title=Ajuntament de Barcelona: Organització política|publisher=Bcn.cat|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723081931/http://www.bcn.cat/catala/laciutat/barcelona/organitzacio.htm|archive-date=23 July 2013}}</ref> laiendab volikogu pädevust muu hulgas telekommunikatsiooni, linnaliikluse, liiklusohutuse ja avaliku julgeoleku valdkonnas ning näeb linna rahandusele ette erikorra.<ref name="ley 1/2006" /> [[Fail:Salón_de_Ciento._Ayuntamiento_de_Barcelona.jpg|paremal|pisi|Saló de Cent Barcelona raekojas]] Linnavalitsuse komisjon (''Comissió de Govern'') on linnapea juhitav täidesaatev organ, kuhu kuulub 24 liiget. Komisjoni kuuluvad abilinnapead, eri valdkondade eest vastutavad linnavolinikud ja valimata liikmed.<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0,4358,200713899_200720894_3,00.html|title=Ajuntament de Barcelona> Council> The city government> Council Executive|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20110122052303/http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0%2C4358%2C200713899_200720894_3%2C00.html|archive-date=22 January 2011}}</ref> 41 linnavolikogu liikmest koosnev täiskogu täidab nõuandvaid, planeerimis-, õigusloome- ja eelarveülesandeid.<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0,4358,200713899_200720876_3,00.html|title=Ajuntament de Barcelona> Council> The city government> Plenary|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20110415090540/http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0%2C4358%2C200713899_200720876_3%2C00.html|archive-date=15 April 2011}}</ref> Kuuel volikogu komisjonil (''Comissions del Consell Municipal'') on oma pädevusvaldkonnas täidesaatvad ja järelevalveülesanded. Need koosnevad volinikest proportsionaalselt erakondade esindatusega täiskogus.<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0,4358,200713899_200720890_3,00.html|title=Ajuntament de Barcelona> Council> The city government> Committees of the Municipal Council|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20110415090118/http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0%2C4358%2C200713899_200720890_3%2C00.html|archive-date=15 April 2011}}</ref> Volikogu pädevusse kuuluvad [[linnaplaneerimine]], transport, kohalikud maksud, avaliku korra tagamine, heakord, pargid, keskkond, asutused (näiteks koolid, lasteaiad, spordikeskused ja raamatukogud), kultuur, sport, noorsootöö ja sotsiaalhoolekanne. Osa pädevustest on jagatud Kataloonia valitsuse või Hispaania keskvalitsusega; mõnes valdkonnas (näiteks rahvatervis, haridus ja sotsiaalteenused) kavandavad ja haldavad linn ning Kataloonia valitsus teenuseid ühise asutuse kaudu.<ref>{{Cite web|url=http://www.aspb.cat|title=Agència de Salut Pública de Barcelona|publisher=www.aspb.cat|access-date=9 October 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20141016194852/http://www.aspb.cat/|archive-date=16 October 2014}}</ref> Täidesaatev tasand, mida juhib linnapeale alluv omavalitsuse tegevjuht, koosneb õiguslikult linnavalitsuse koosseisu kuuluvatest osakondadest ja eraldi juriidilistest isikutest (autonoomsetest avalikest asutustest ja ettevõtetest).<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0,4358,200713899_200722250_3,00.html|title=Ajuntament de Barcelona> Council> The municipal administration|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100622011903/http://w3.bcn.es/V61/Home/V61HomeLinkPl/0%2C4358%2C200713899_200722250_3%2C00.html|archive-date=22 June 2010}}</ref> [[Fail:Mossos_BRIMO_i_Guardia_Urbana.jpg|pisi|234x234px|[[Mossos d'Esquadra]] ja Guardia Urbana (2010)|vasakul]] === Avalik kord === Barcelonas tagavad avalikku korda linnavolikogu ja Kataloonia valitsus vastavalt Guàrdia Urbana de Barcelona ja [[Mossos d'Esquadra]] kaudu. Enne 2008. aastat tegeles sellega ka [[Hispaania politsei|Hispaania riiklik politsei]], kuid nüüd piirduvad selle ülesanded dokumentide ja sisserändega seotud küsimustega.<ref>{{Cite news|last=Pons|first=Marc|url=https://www.elnacional.cat/es/efemerides/marc-pons-mossos-esquadra-policia-guardia-civil_208074_102.html|title=Los Mossos d'Esquadra sustituyen definitivamente Policía Nacional y Guardia Civil|work=El Nacional}}</ref> Kiirabi eest vastutab SEM (Sistema d'Emergències Mèdiques), tuletõrje- ja päästeteenuse eest Bombers de Barcelona ning merepääste eest Sociedad de Salvamento y Seguridad Marítima, [[Guardia Civil]] ja Mossos, suvel ka Guàrdia Urbana toel. === Linnaosad === [[Fail:Districtes_de_Barcelona.svg|paremal|pisi|Barcelona linnaosad]] Alates 1987. aastast jaguneb linn kümneks&nbsp;linnaosaks (katalaani keeles ''districtes'', hispaania keeles ''distritos''): * Ciutat Vella * Eixample * Sants-Montjuïc * Les Corts * Sarrià-Sant Gervasi * Gràcia * Horta-Guinardó * Nou Barris * Sant Andreu * Sant Martí Linnaosad põhinevad suuresti ajaloolisel jaotusel ning mitu neist on 18. ja 19. sajandil Barcelonaga liidetud endised asulad, mis on säilitanud omanäolise ilme. Igal linnaosal on oma volikogu, mida juhib linnavolinik. Iga linnaosakogu koosseis sõltub erakondade häälte arvust selles linnaosas, mistõttu võib linnaosa juhtida ka sellise erakonna volinik, mis ei kuulu linnavalitsuse komisjoni. == Haridus == [[Fail:Universidad_de_Barcelona,_Canciller_del_Ecuador_ofrece_conferencia_(11986731433).jpg|pisi|[[Barcelona Ülikool|Barcelona Ülikooli]] aula]] [[Fail:Universitat_Pompeu_Fabra_-_panoramio_(1).jpg|pisi|Roger de Llúria hoone Pompeu Fabra Ülikooli Ciutadella ülikoolilinnakus|vasakul]] Barcelonas on hästi arenenud [[Avaõiguslik ülikool|avalik-õiguslike ülikoolide]] kõrgharidussüsteem. Neist silmapaistvamad on [[Barcelona Ülikool]] (asutatud 1450) ja uuem Pompeu Fabra Ülikool.<ref>{{Cite web|url=https://www.timeshighereducation.com/student/best-universities/best-universities-spain|title=Best universities in Spain|website=[[Times Higher Education World University Rankings]]|date=4 September 2020|access-date=13 February 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210318152601/https://www.timeshighereducation.com/student/best-universities/best-universities-spain|archive-date=18 March 2021}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.usnews.com/education/best-global-universities/spain|title=Best Global Universities in Spain|website=[[U.S. News & World Report Best Colleges Ranking]]|access-date=13 February 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418013319/https://www.usnews.com/education/best-global-universities/spain|archive-date=18 April 2021}}</ref> Barcelonas asuvad ka Kataloonia Polütehniline Ülikool, [[Toulouse Business School]] ja internetipõhine Kataloonia Avatud Ülikool. Erasektoris tegutsevad EADA Business School (asutatud 1957; linna esimene juhtimiskoolitust pakkunud asutus), IESE Business School ja suurim eraülikool Ramon Llulli Ülikool, mille alla kuulub ka ESADE Business School. Teine avalik-õiguslik ülikool, Barcelona Autonoomne Ülikool, asub Bellaterras Barcelona suurlinnapiirkonnas. Linnas on lasteaiast gümnaasiumini ulatuv munitsipaalkoolivõrk, mille eest vastutab linnavolikogu juhitav konsortsium, kuid õppekava eest vastutab Kataloonia valitsus. Samuti on palju erakoole, millest enamik on avaliku toetusega erakoolid (''escoles concertades''): nad saavad toetust õpilaste arvu järgi, alluvad ametiasutuste järelevalvele ja peavad järgima samu õppekavu nagu munitsipaalkoolid. Need erinevad täielikult erarahastatavatest koolidest (''escoles privades''). Munitsipaalkoolides ja ''escoles concertades''<nowiki/>'is on õppekeel 2009. aasta Kataloonia haridusseaduse kohaselt katalaani keel. Hispaania keelt võivad õppekeelena kasutada hispaania kirjanduse ja keele õpetajad ning võõrkeeli vastavate keelte õpetajad. Mõnes koolis kasutatav eksperimentaalne osaline keelekümblusprogramm võimaldab õpetada osa õppekavast võõrkeeles (tavaliselt inglise keeles), kuid selle maht ei tohi ületada 30% koolipäevast. Ükski Barcelona munitsipaalkool ega ''escola concertada'' ei või pakkuda 50% ulatuses või täielikult võõrkeelset keelekümblusprogrammi, samuti ei paku ükski neist International Baccalaureate'i õpet. == Kultuur == Barcelona kultuurilised juured ulatuvad 2000 aasta taha. Pärast [[Hispaania üleminekuperiood|demokraatia taastamist]] on edendatud katalaani keelt, mida Franco diktatuuri ajal tugevalt alla suruti, nii mineviku teoste taasavastamise kui ka uue loomingu toetamise kaudu. Alates 2015. aastast kuulub Barcelona kirjanduslinnana [[UNESCO loovlinnade võrgustik|UNESCO loovlinnade võrgustikku]].<ref>{{Cite web|last=Prim|first=Sara|url=http://www.catalannews.com/culture/item/barcelona-becomes-a-unesco-city-of-literature|title=Barcelona becomes a UNESCO City of Literature|website=www.catalannews.com|date=11 December 2015|access-date=3 October 2018|language=en-gb|archive-url=https://web.archive.org/web/20181003221055/http://www.catalannews.com/culture/item/barcelona-becomes-a-unesco-city-of-literature|archive-date=3 October 2018}}</ref> === Meelelahutus ja etenduskunstid === [[Fail:Liceu_-_Interior.jpg|pisi|[[Gran Teatre del Liceu|Liceu]] ooperimaja]] Barcelonas on palju [[Kontsert|kontserdi-]] ja teatrisaale, sealhulgas maailmakuulus [[Gran Teatre del Liceu]] ooperiteater, Kataloonia Rahvusteater (Teatre Nacional de Catalunya), Teatre Lliure ja Palau de la Música Catalana kontserdisaal. Barcelonas tegutseb ka OBC ehk Barcelona Sümfooniaorkester ja Kataloonia Rahvusorkester (Orquestra Simfònica de Barcelona i Nacional de Catalunya), mis avas 1999. aastal oma uue kodusaali L'Auditoris ja annab hooajal umbes 75 kontserti.<ref>{{Cite web|url=http://www.auditori.org/seccions/auditori/oferta_musical/auditori_obc/index.aspx|title=L'Auditori: OBC|publisher=Auditori.org|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20110725024346/http://www.auditori.org/seccions/auditori/oferta_musical/auditori_obc/index.aspx|archive-date=25 July 2011}}</ref> Linnas tegutseb ka Sergi Vicente juhitav Barcelona Kitarriorkester. La Rambla peatänaval esinevad miimid ja tänavaartistid. Igal aastal toimub linnas kaks suurt popmuusikafestivali: Sónar ja Primavera Sound. Linnas on ka elav [[Alternatiivrokk|alternatiivmuusikaskeene]], rahvusvahelist tähelepanu on pälvinud näiteks ansambel The Pinker Tones.<ref>{{Cite web|last=Roberts|first=Nina|url=http://travel.nytimes.com/2006/08/06/arts/music/06rob.html|title=Catalan Musical Stew Keeps Barcelona Up All Night – New York Times|publisher=Travel.nytimes.com|date=6 August 2006|access-date=5 May 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20080110202608/http://travel.nytimes.com/2006/08/06/arts/music/06rob.html|archive-date=10 January 2008|location=Barcelona (Spain)}}</ref> Barcelona on rahvusvaheline aktiivse ja mitmekesise ööelu keskus, kus [[Baar|baarid]], tantsubaarid ja [[Ööklubi|ööklubid]] on avatud veel kaua pärast südaööd.<ref>{{Cite web|url=https://thehoya.com/barcelona-never-sleeps/|title=Barcelona Never Sleeps|publisher=The Hoya|date=23 March 2020|access-date=14 February 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220206081730/https://thehoya.com/barcelona-never-sleeps/|archive-date=6 February 2022}}</ref> === Meedia === Barcelona suurimad päevalehed on El Periódico de Catalunya, La Vanguardia ja Ara; kaks esimest ilmuvad katalaani ja hispaania keeles, Ara ainult katalaani keeles. Suurimad spordipäevalehed on hispaaniakeelsed Sport ja El Mundo Deportivo, mida annavad välja samad ettevõtted. Linnas ilmuvad ka katalaanikeelne El Punt Avui, üleriigiliste ajalehtede Barcelona eriväljaanded (näiteks hispaaniakeelne El País, mille veebiversioon on ka katalaani keeles), hispaaniakeelne El Mundo ja mitu tasuta ajalehte (näiteks kakskeelsed 20 minutos ja Què). Barcelona vanim ja tähtsaim veebiväljaanne VilaWeb on ühtlasi üks Euroopa vanimaid veebiajalehti; see ilmub katalaani ja inglise keeles.<ref>{{Cite web|last=Partal|first=Vicent|url=https://cirsd.org/horizon-article/catalan-independence/|title=Catalan Independence|publisher=Center for International Relations and Sustainable Development|website=Horizons|access-date=8 March 2026}}</ref> Suuremad FM-raadiojaamad on Catalunya Ràdio, RAC 1, RAC 105 ja Cadena SER. Barcelonal on ka linnavolikogule kuuluv kohalik [[Televisioonikanal|telekanal]] Betevé. Kataloonia avalik-õigusliku televisioonivõrgu Televisió de Catalunya peakorter asub Sant Joan Despís Barcelona suurlinnapiirkonnas. === Sport === [[Fail:Palau_Sant_Jordi_Barcelona_2013.jpg|pisi|Palau Sant Jordi spordihall ja Montjuïci teletorn|vasakul]][[Fail:Estadi_Olímpic_Lluís_Companys_-_Barcelona,_Spain_-_Jan_2007.jpg|pisi|1936. aasta rahvaolümpiaadiks ehitatud Estadi Olímpic de Montjuïc oli 1992. aasta suveolümpiamängude peastaadion]] Barcelonal on pikk sporditraditsioon. Linn võõrustas edukalt [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta suveolümpiamänge]] ja mitut [[1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] kohtumist kahel staadionil. [[FC Barcelona]] [[Jalgpall|jalgpalliklubi]] on üks maailma suurimaid ja rikkamaid. Klubil on 74 kodumaist karikat ja 17 kontinentaalset tiitlit, sealhulgas 5 [[UEFA Meistrite Liiga]] võitu 8 finaalist ja 3 [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused|FIFA klubide maailmameistritiitlit]] 4 finaalist. 2009. aastal võitis klubi esimesena meeste jalgpallimeeskonnana maailmas kalendriaasta jooksul kuus karikat. FC Barcelonal on profimeeskonnad ka teistel spordialadel (näiteks korvpall, käsipall, [[rullhoki]], jäähoki, saalijalgpall ja ragbi); kõik on mingil ajal võitnud kõrgeima riikliku või Euroopa võistluse. Klubi muuseum on Kataloonia külastatavuselt teine muuseum. [[Derbi barceloní|Erilist huvi]] pakuvad kohtumised linnasisese rivaali [[RCD Espanyol|RCD Espanyoliga]], kuid Barcelonas tegutseb ka madalamate liigade jalgpalliklubisid, näiteks CE Europa ja UE Sant Andreu. Korvpallimeeskonnal on [[Liga ACB]]-s tuntud vastasseis Badalona Joventutiga. [[Fail:El_Camp_Nou_en_un_partido_de_la_Uefa_Champions_League.jpg|pisi|[[Camp Nou]], Euroopa suurim staadion]] Barcelonas on kolm [[UEFA staadionikategooriad|UEFA eliitstaadionit]]: FC Barcelona [[Camp Nou]] (Euroopa suurim staadion 99 354 kohaga), linnale kuuluv Estadi Olímpic Lluís Companys (55 926 kohta), mida kasutati [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängudel]], ja Estadi Cornellà-El Prat (40 500 kohta). Linnas on mitu väiksemat staadionit, näiteks FC Barcelona Mini Estadi (15 000 kohta), Camp Municipal Narcís Sala (6563 kohta) ja Nou Sardenya (7000 kohta). Linnas on ka kolm multifunktsionaalset spordi- ja kontserdipaika: Palau Sant Jordi (12 000–24 000 kohta olenevalt kasutusest), Palau Blaugrana (7500 kohta) ja Palau dels Esports de Barcelona (3500 kohta).[[Fail:F1_Circuit_de_Catalunya_-_Tribuna.jpg|pisi|Circuit de Barcelona-Catalunya, Barcelona lähistel asuv [[vormel 1]] ja [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] ringrada|vasakul]] Barcelonas korraldatakse aastas mitu maanteejooksuvõistlust: märtsis Barcelona maraton (2010. aastal üle 10 000 osaleja), aprillis Cursa de Bombers, mais Cursa de El Corte Inglés (igal aastal umbes 60 000 osalejat), samuti Cursa de la Mercè, Cursa Jean Bouin, Milla Sagrada Família ja San Silvestre. Collserola metsas toimub 85 km pikkune Ultratrail Collserola. Üle 70 aasta toimunud [[Association of Tennis Professionals|ATP World Tour]] 500 tenniseturniiri Barcelona Open peetakse igal aastal Real Club de Tenis Barcelona väljakutel. Iga aasta 25. detsembril toimub Barcelona vanasadamas 200 meetri ujumisvõistlus.<ref>{{Cite web|url=https://www.timeout.com/barcelona/things-to-do/110th-christmas-cup-for-swimming|title=110th Christmas Cup for Swimming|publisher=Time Out|website=timeout.com/barcelona|date=12 December 2019|access-date=3 October 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211004035305/https://www.timeout.com/barcelona/things-to-do/110th-christmas-cup-for-swimming|archive-date=4 October 2021}}</ref> [[2013. aasta ujumise maailmameistrivõistlused]] toimusid Barcelonas Palau Sant Jordis.<ref>{{Cite web|url=http://www.bcn2013.com|title=Barcelona 2013 15th FINA World Championships|publisher=FINA|archive-url=https://web.archive.org/web/20131112195344/http://www.bcn2013.com/|archive-date=12 November 2013}}</ref> Barcelona lähedal Montmelós asuv 107 000-kohaline Circuit de Barcelona-Catalunya võõrustab [[vormel 1]] [[Hispaania grand prix|Hispaania grand prix'd]], Kataloonia mootorrataste grand prix'd, Hispaania GT-meistrivõistlusi ja GP2-sarja võidusõite. Linnas on väga populaarsed ka [[Rulasõit|rula-]] ja jalgrattasõit. == Transport == [[Fail:Airport_Barcelona_seen_from_air.jpg|pisi|[[Barcelona El Prati lennujaam]] õhust vaadatuna]] === Lennujaam === Umbes 17 km kesklinnast edelas asuv [[Barcelona El Prati lennujaam]] on Hispaania suuruselt teine ja [[Vahemeri|Vahemere]] ranniku suurim lennujaam (2018. aastal 50,17 miljonit reisijat),<ref name="AENA2018" /> [[Vueling Airlines|Vueling Airlinesi]] ja [[Ryanair|Ryanairi]] peamine sõlmjaam ning [[Iberia]] ja [[Air Europa]] oluline tugipunkt. Lennujaam teenindab peamiselt Hispaania-siseseid ja Euroopa sihtkohti, kuigi pakutakse ühendusi ka Ladina-Ameerika, Aasia ja USA-ga. Lennujaam on linnaga ühendatud kiirtee, metroo (Airport T1 ja T2 jaamad), lähirongi ja bussiliinidega. Uus terminal T1 avati 17. juunil 2009. === Sadam === [[Fail:Port_of_Barcelona.jpg|pisi|Barcelona sadam|vasakul]] 2000-aastase ajalooga Barcelona sadam on Euroopa suuruselt 9. [[Konteinerlogistika|konteinersadam]] (kaubamaht 2018. aastal 3,42&nbsp;miljonit [[TEU|TEU-d]]), Euroopa juhtiv kruiisisadam (2013. aastal 3,6 miljonit reisijat) ja oluline Vahemere kruiiside sõlmpunkt.<ref>{{Cite web|url=http://www.portdebarcelona.cat/en/web/port-del-ciudada/cruceros|title=Port Barcelona – Cruises|publisher=Portdebarcelona.cat|access-date=30 March 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140331005714/http://www.portdebarcelona.cat/en/web/port-del-ciudada/cruceros|archive-date=31 March 2014}}</ref> Seda haldab Barcelona Sadamaamet. Sadama 10 km² suurune ala on jagatud kolmeks: Port Vell (vanasadam), kaubasadam ja logistikasadam (Barcelona vabasadam).<ref>{{Cite web|url=http://www.apb.es/wps/portal/!ut/p/c1/04_SB8K8xLLM9MSSzPy8xBz9CP0os_hgz2DDIFNLYwMLfzcDAyNjQy9vLwNTV38LM_1wkA6zeH_nIEcnJ0NHAwNfUxegCh8XA2-nUCMDdzOIvAEO4Gig7-eRn5uqX5CdneboqKgIAAeNRE8!/dl2/d1/L2dJQSEvUUt3QS9ZQnB3LzZfU0lTMVI1OTMwOE9GMDAyMzFKS0owNUVPODY!/?WCM_GLOBAL_CONTEXT=/wps/wcm/connect/ExtranetAnglesLib/El%20Port%20de%20Barcelona/el+port/historia+del+port/cami+cap+el+futur/|title=Port de Barcelona|publisher=Apb.es|access-date=26 June 2010|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20091005031426/http://www.apb.es/wps/portal/!ut/p/c1/04_SB8K8xLLM9MSSzPy8xBz9CP0os_hgz2DDIFNLYwMLfzcDAyNjQy9vLwNTV38LM_1wkA6zeH_nIEcnJ0NHAwNfUxegCh8XA2-nUCMDdzOIvAEO4Gig7-eRn5uqX5CdneboqKgIAAeNRE8!/dl2/d1/L2dJQSEvUUt3QS9ZQnB3LzZfU0lTMVI1OTMwOE9GMDAyMzFKS0owNUVPODY!/?WCM_GLOBAL_CONTEXT=%2Fwps%2Fwcm%2Fconnect%2FExtranetAnglesLib%2FEl%20Port%20de%20Barcelona%2Fel+port%2Fhistoria+del+port%2Fcami+cap+el+futur%2F|archive-date=5 October 2009}}</ref> [[Fail:Port_Vell,_Barcelona,_Spain_-_Jan_2007.jpg|pisi|Port Vell talvel]]Port Velli piirkonnas asuvad ka kaubanduskeskus Maremagnum, kobarkino, [[IMAX]] Port Vell ja üks Euroopa suurimaid [[Akvaarium|akvaariume]] Aquarium Barcelona, kus elab 4 miljoni liitri mereveega täidetud 22 basseinis 8000 kala ja 11 haid. Maremagnum on linna ainus kaubanduskeskus, mis võib olla avatud ka pühapäeviti ja riigipühadel. === Raudteed ja metroo === [[Fail:LlefiàL10.JPG|pisi|Barcelona metroo|vasakul]] [[Fail:Barcelona_-_Estación_de_Sants_y_Hotel_Barceló_Sants_2.jpg|pisi|Barcelona pearaudteejaam Estació de Sants]] Barcelona on Hispaania raudteevõrgu oluline sõlmpunkt. Linna pearaudteejaam on [[Barcelona Santsi raudteejaam|Estació de Sants]]; lõppjaam Estació de França on teisejärguline, teenindades linnalähi-, piirkondlikke ja keskmaaliine. Kaubarongid teenindavad kohalikke tööstusettevõtteid ja Barcelona sadamat. 2008. aastal avati Madridi-Barcelona kiirraudteeliin projektkiirusega 310 km/h. 2013. aastal avati RENFE ja SNCF-i ühine Perpignani-Barcelona kiirraudteeliin, mis ühendab Barcelonat Pariisi, [[Marseille|Marseille']] ja [[Toulouse|Toulouse'iga]]. Mõlemad liinid teenindavad Estació de Santsi jaama.<ref>{{Cite web|url=http://www.avui.cat/noticia/article/2-societat/5-societat/252283-barcelona-estrena-tgv.html|title=Barcelona estrena TGV|publisher=[[Avui]]|date=9 February 2008|access-date=11 July 2011|language=ca|archive-url=https://web.archive.org/web/20230423065103/https://www.elpuntavui.cat/barcelona.html|archive-date=23 April 2023}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.catalannewsagency.com/politics/item/the-last-high-speed-railway-stretch-between-barcelona-and-france-has-finally-been-unveiled-after-years-of-delays|title=The last High Speed railway stretch between Barcelona and France has finally been unveiled after years of delays|publisher=Catalan News Agency|date=8 January 2013|access-date=27 January 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140410223210/http://www.catalannewsagency.com/politics/item/the-last-high-speed-railway-stretch-between-barcelona-and-france-has-finally-been-unveiled-after-years-of-delays|archive-date=10 April 2014}}</ref> Barcelona ulatuslik kohalik ühistranspordivõrk hõlmab [[Metroo|metrood]], bussivõrku, piirkondlikku raudteed, tramme, [[Köisraudtee|funikulööre]], köis- ja [[Ratasajamiga raudtee|ratasajamiga raudteid]]. Võrke ja liine haldavad mitu ettevõtet, kuid need on integreeritud koordineeritud piletisüsteemi, mida haldab Autoritat del Transport Metropolità (ATM). Süsteem on jagatud piletitsoonideks (1–6) ja saadaval on mitmesugused ühiskaardid.<ref>{{Cite web|url=http://www.tmb.cat/en/abonaments-integrats|title=Integrated travel cards – Transports Metropolitans de Barcelona|website=tmb.cat|access-date=19 December 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20160824054620/http://www.tmb.cat/en/abonaments-integrats|archive-date=24 August 2016}}</ref> Mägistele aladele viivad funikulöörid, köisraudteed ja ratasajamiga raudteed: Ferrocarrils de la Generalitat de Catalunya (FGC) käitab Tibidabo mäele viivat Funicular de Tibidabot ja Funicular de Vallvidrerat, Transports Metropolitans de Barcelona (TMB) aga Montjuïcile viivat Funicular de Montjuïci. Montjuïci kindlust teenindab Montjuïci köisraudtee ning üle sadama kulgeb Port Velli õhutramm. [[Barcelona metroo|Barcelona metroovõrk]] koosneb 12 liinist, mida tähistab L-täht koos liininumbri ja eraldi värviga: kaheksat liini käitab eraldi rööbasteel TMB, nelja liini FGC; osa neist jagab rööpaid RENFE linnalähiliinidega. Linna läbivad ka mitu RENFE Rodalies de Catalunya piirkondlikku raudteeliini. === Trammid === [[Fail:Clp_20060615_Tw_16_Carrer_d'Adolf_Florensa.jpg|pisi|Barcelona tramm|vasakul]] Linna kahte nüüdisaegset trammisüsteemi Trambaix ja Trambesòs käitab TRAMMET.<ref>{{Cite web|url=http://w3.bcn.es/V01/Serveis/Noticies/V01NoticiesLlistatNoticiesCtl/0,2138,1653_35144087_1_573780100,00.html?accio=detall&home=HomeBCN&nomtipusMCM=Noticia|title=News related with the council plans for the tram network union|publisher=W3.bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20091003195712/http://w3.bcn.es/V01/Serveis/Noticies/V01NoticiesLlistatNoticiesCtl/0%2C2138%2C1653_35144087_1_573780100%2C00.html?accio=detall&home=HomeBCN&nomtipusMCM=Noticia|archive-date=3 October 2009}}</ref> Ajalooline trammiliin Tramvia Blau sõidab metrooliini 7 ja Tibidabo funikulööri vahel.<ref>{{Cite web|url=http://www.tmb.net/en_US/barcelona/moute/planols/planotramviablau.jsp|title=Information of Tramvia Blau|publisher=Tmb.net|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20091224023817/http://www.tmb.net/en_US/barcelona/moute/planols/planotramviablau.jsp|archive-date=24 December 2009}}</ref> === Bussid === Barcelonas on ulatuslik kohalik, linnadevaheline ja ööbussivõrk. Enamikku kohalikke liine käitab TMB, osa liine aga eraettevõtted, mis tegutsevad siiski ATM-i piletisüsteemis. Ööbussid sõidavad 15–20-minutilise intervalliga kella 22.20 ja 6.00 vahel; liine on 21, neist 19 läbib Plaça de Catalunyat, kus saab teistele liinidele ümber istuda. Eraldi erabussiliin Aerobús ühendab lennujaama kesklinnaga ja kasutab oma piletisüsteemi. 1992. aasta olümpiamängudeks renoveeritud endine raudteejaam Estació del Nord (Põhjajaam) on nüüd kaug- ja piirkondlike bussiliinide lõppjaam.[[Fail:14-08-06-barcelona-RalfR-222.jpg|pisi|Kaks tüüpilist Barcelona taksot]] === Taksod === Barcelonas on enam kui 10 000 autoga [[Takso|taksopark]], mida reguleerib Institut Metropolità del Taxi (Suurlinnapiirkonna Taksoinstituut). Enamik tegevuslubadest kuulub füüsilisest isikust ettevõtjatest juhtidele. Musta-kollase värvilahenduse tõttu on taksod kergesti äratuntavad; neid saab võtta taksopeatustest, tänaval peatada, tellida telefoni teel või rakenduse kaudu.<ref>{{Cite web|url=http://www.barcelona.com/barcelona_city_guide/all_about/taxis_in_barcelona|title=Barcelona Taxi Information|website=Barcelona.com|access-date=28 January 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140202102147/http://www.barcelona.com/barcelona_city_guide/all_about/taxis_in_barcelona|archive-date=2 February 2014}}</ref> 22. märtsil 2007<ref>{{Cite web|url=http://www.bicing.com/noticias/detalle_noticia.php?TU5fTk9USUNJQVM%3D&Ng%3D%3D&MQ%3D%3D|title=Noticies: Data d'inici 22 de març a les 14:00 h. Pots realitzar l'alta al servei a partir del dia 16/03/07|publisher=Bicing|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20071029155839/http://www.bicing.com/noticias/detalle_noticia.php?TU5fTk9USUNJQVM=&Ng=%3D&MQ=%3D|archive-date=29 October 2007}}</ref> käivitas Barcelona linnavalitsus jalgrattateenuse Bicing, mida käsitatakse ühistranspordina ja millel on üle 400 jaama.<ref>{{Cite web|url=http://www.bicing.com/modulos/modulos.php?TU5fSU5GT1JNQUNJT04%3D&NA%3D%3D&Nw%3D%3D|title=Què és|publisher=Bicing|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100125090551/http://www.bicing.com/modulos/modulos.php?TU5fSU5GT1JNQUNJT04=&NA=%3D&Nw=%3D|archive-date=25 January 2010}}</ref> Teenus osutus edukaks: kolme kuuga liitus 50 000 kasutajat.<ref>{{Cite web|url=http://www.bicing.com/noticias/detalle_noticia.php?TU5fTk9USUNJQVM%3D&Ng%3D%3D&MzA%3D|title=Notícies: El Biking ja té més de 50.000 abonats|publisher=Biking|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20091003183507/http://www.bicing.com/noticias/detalle_noticia.php?TU5fTk9USUNJQVM=&Ng=%3D&MzA=|archive-date=3 October 2009}}</ref> [[Fail:085_Ronda_de_Dalt_(Barcelona),_des_del_pont_de_l'avinguda_del_Tibidabo.jpg|pisi|B-20 kiirtee Barcelonas|vasakul]] === Teed === Barcelonat läbivad kolm rahvusvahelist maanteed: Vahemere rannikul kulgev E15, Madridi ja Lissaboni suunduv E90 ning Pariisi suunduv E09. Linna ümbritsevad kolm poolringteed: mäepoolne Ronda de Dalt (B-20), rannikuäärne Ronda del Litoral (B-10) ja Ronda del Mig.<ref>{{Cite web|url=http://www.bcn.es/turisme/english/turisme/rutes/rondes_fr.htm|title=The covered Rondes (by-pass)|publisher=Bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20090516235933/http://www.bcn.es/turisme/english/turisme/rutes/rondes_fr.htm|archive-date=16 May 2009}}</ref> Linna peamised liiklussooned on diagonaalselt linna läbiv Avinguda Diagonal, Glòriesi juurde viiv ja Avinguda Diagonaliga ühenduv Avinguda Meridiana ning linna idast läände läbiv Gran Via de les Corts Catalanes. Kuulus La Rambla puiestee ei ole enam oluline sõidutee, kuid on endiselt tähtis jalakäijate tänav. {{-}} == Vaatamisväärsused == [[Fail:Sagrada_Familia,_Barcelona_(P1170666).jpg|pisi|[[Antoni Gaudí|Gaudí]] projekteeritud [[Sagrada Família]] kirik öösel]] [[Fail:Barcelona_Cathedral_(original).jpg|pisi|Barcelona katedraal|vasakul]] [[Fail:Casa_Milà_-_Barcelona,_Spain_-_Jan_2007.jpg|pisi|[[Casa Milà]]]] [[Fail:Palau_de_la_Música_Catalana-Palace_of_Catalan_Music_(Image_2).jpg|pisi|Palau de la Música Catalana kontserdisaal|vasakul]] Barri Gòtic (katalaani keeles "gooti kvartal") on vanalinna keskus. Paljud hooned pärinevad keskajast, mõned isegi Rooma-aegsest Barcelonast. Katalaani modernistlik arhitektuur ([[juugend]]) arenes aastatel 1885–1950 ja jättis linna olulise pärandi; mitu hoonet kuulub maailmapärandi nimistusse. Eriti tähelepanuväärne on arhitekt [[Antoni Gaudí]] looming, mida võib näha kogu linnas. Tema tuntuim teos on hiiglaslik [[Sagrada Família]] kirik, mida ehitatakse 1882. aastast ja rahastatakse eraannetustest. 2026. aastal valmis kiriku kesktorni välisosa, kuid ehitus- ja viimistlustööd jätkuvad. Barcelonas asus [[Ludwig Mies van der Rohe|Mies van der Rohe]] Saksamaa jaoks 1929. aasta maailmanäituseks projekteeritud Barcelona paviljon, millest sai modernistliku arhitektuuri sümbol ning van der Rohe aforismide "vähem on rohkem" ja "jumal on detailides" kehastus.<ref name="Rybczynski2001">{{Cite book|last=Witold Rybczynski|year=2001|title=The Look of Architecture|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-515633-1|pages=[https://archive.org/details/lookofarchitectu00rybc/page/n111 94]–|url=https://archive.org/details/lookofarchitectu00rybc|url-access=registration}}</ref> Paviljon oli mõeldud ajutise ehitisena ja lammutati vähem kui aasta pärast valmimist. 1986. aastal ehitati Barcelonasse Hispaania arhitektide projekteeritud nüüdisaegne rekonstruktsioon. 1999. aastal pälvis Barcelona oma arhitektuuri eest [[Briti Arhitektide Kuninglik Instituut|RIBA]] [[Kuninglik kuldmedal|kuningliku kuldmedali]]; see on ainus kord, kui auhinna on saanud linn, mitte arhitekt.<ref>{{Cite web|url=http://www.architecture.com/Files/RIBATrust/Awards/RoyalGoldMedal/Royal%20Gold%20Medallists%201848%20-%202008.pdf|title=RIBA Royal Gold Medallists|publisher=RIBA|access-date=28 January 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140202101307/http://www.architecture.com/Files/RIBATrust/Awards/RoyalGoldMedal/Royal%20Gold%20Medallists%201848%20-%202008.pdf|archive-date=2 February 2014}}</ref> Linnas asub mitu [[UNESCO]] maailmapärandi nimistusse kantud vaatamisväärsust. === Ajaloolised hooned ja monumendid === * [[Sagrada Família]] basiilika, Barcelona sümbol * Lluís Domènech i Montaneri projekteeritud Palau de la Música Catalana ja Hospital de Sant Pau * [[Antoni Gaudí]] teosed, sealhulgas [[Güelli park]], Palau Güell, [[Casa Milà]] (La Pedrera), Casa Vicens, Sagrada Família sünnifassaad ja krüpt, [[Casa Batlló]] ning Colònia Güelli kiriku krüpt * Barcelona katedraal ehk Püha Risti ja Püha Eulalia katedraal (gooti stiilis) * Gooti stiilis Santa Maria del Mari basiilika * Gooti stiilis Santa Maria del Pi basiilika * Romaani stiilis Sant Pau del Campi kirik * Palau Reial Major, [[Barcelona krahv|Barcelona krahvide]] ja hilisemate [[Aragóni kuningriik|Aragóni kuningate]] keskaegne residents * Kuninglik laevatehas (gooti stiilis) * Pedralbesi klooster (gooti stiilis) * Kolumbuse monument * [[Arc de Triomf]], 1888. aasta Barcelona maailmanäituse sissepääsuks ehitatud [[Võidukaar|triumfikaar]] * Tibidabo tipus asuv Jeesuse Pühima Südame lepituskirik * [[Barcelona Ülikool|Barcelona Ülikooli]] ajalooline hoone === Muuseumid === [[Fail:Palau_Nacional_Barcelona_Pano_2013.jpg|pisi|Kataloonia Riiklik Kunstimuuseum paistab silma oma [[Romaani kunst|romaani maalikunsti]] koguga]] [[Fail:Barcelona_-_Museu_d'Art_Contemporani_de_Barcelona_(MACBA).jpg|pisi|Barcelona Kaasaegse Kunsti Muuseum|vasakul]] Barcelonas on palju muuseume, mis käsitlevad eri valdkondi ja ajastuid. Kataloonia Riiklikul Kunstimuuseumil on tuntud [[Romaani kunst|romaani kunsti]] kogu, Barcelona Kaasaegse Kunsti Muuseum keskendub aga 1945. aasta järgsele Kataloonia ja Hispaania kunstile. Fundació Joan Mirós, Picasso muuseumis ja Fundació Antoni Tàpiesis on vastavalt [[Joan Miró]], [[Pablo Picasso]] ja [[Antoni Tàpies|Antoni Tàpiesi]] olulised teosed; Fundació Vila Casasele kuuluv Can Framisi Muuseum keskendub 1960. aasta järgsele Kataloonia kunstile. Ajalugu ja arheoloogiat käsitlevad näiteks Barcelona Ajaloomuuseum (MUHBA), Kataloonia Ajaloomuuseum, Kataloonia Arheoloogiamuuseum, Barcelona Meremuuseum, Barcelona Muusikamuuseum ja eraomandis Barcelona Egiptuse Muuseum. Barcelona Erootikamuuseum on üks omapärasemaid muuseume, [[CosmoCaixa Barcelona|CosmoCaixa]] aga teadusmuuseum, mis pälvis 2006. aastal [[Euroopa aasta muuseum|Euroopa aasta muuseumi]] auhinna.<ref>{{Cite web|url=https://www.europeanforum.museum/en/winners/the-emya/|title=The European Museum of the Year|website=European Forum|access-date=13 April 2023|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20230413051044/https://www.europeanforum.museum/en/winners/the-emya/|archive-date=13 April 2023}}</ref> Kataloonia Matemaatikamuuseumis käsitletakse matemaatikat praktilisest ja mängulisest vaatepunktist. 1882. aastal asutatud Barcelona Loodusteaduste Muuseumiga liideti 2011. aastal Martorelli Muuseum (aastatel 1924–2010 geoloogiamuuseum), Kolme Draakoni lossis asuv Laboratori de Natura (aastatel 1920–2010 zooloogiamuuseum), 1930. aastal asutatud Barcelona Ajalooline Botaanikaaed ja 1999. aastal asutatud Barcelona Botaanikaaed. Mõlemad botaanikaaiad kuuluvad Barcelona Botaanikainstituudi koosseisu. FC Barcelona Muuseum on Kataloonia populaarsuselt kolmas turismiobjekt, 2013. aastal külastas seda 1,51 miljonit inimest.<ref>{{Cite web|url=https://www.catalannews.com/culture/item/catalan-museums-received-21-5-million-visitors-in-2013|title=Catalan museums received 21.5 million visitors in 2013|website=www.catalannews.com|access-date=9 November 2021|language=en-gb}}</ref> [[Fail:Parc_guell_-_panoramio.jpg|pisi|[[Güelli park]]]] === Pargid === [[Fail:Parc_de_la_Ciutadella_Barcelona_Mai_2013.jpg|pisi|Parc de la Ciutadella La Barcelonetast põhja pool|vasakul]] Barcelonas on 60 munitsipaalparki, millest 12 on ajaloolised, 5 temaatilised ehk botaanilised, 45 linnapargid ja 6 metsapargid.<ref>{{Cite web|last=Parcs i Jardins, Institut Municipal|url=http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_mapa.htm|title=Parcs i Jardins> Els Parcs> Els Parcs de Barcelona|publisher=Bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100105064630/http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_mapa.htm|archive-date=5 January 2010}}</ref> Need ulatuvad väikestest taskuparkidest suurte puhkealadeni. Ainuüksi linnapargid katavad 10% linna territooriumist ehk 549,7 ha.<ref name="guies_estadistiques" /><ref>{{Cite web|last=Parcs i Jardins, Institut Municipal|url=http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_his_ciu.htm|title=Parcs i Jardins> Els Parcs> Història> La ciutat i el verd|publisher=Bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20091003183148/http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_his_ciu.htm|archive-date=3 October 2009}}</ref><ref>{{Cite web|last=Parcs i Jardins, Institut Municipal|url=http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_his_demo.htm|title=Parcs i Jardins> Els Parcs> Història> La democràcia|publisher=Bcn.es|access-date=26 June 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20090331111427/http://www.bcn.es/parcsijardins/cat/parcs/pa_his_demo.htm|archive-date=31 March 2009}}</ref> Barcelona parkidest suurim on Montjuïc, mis hõlmab samanimelisel mäel 203 ha ning kuhu kuuluvad muu hulgas Barcelona Botaanikaaed ja Mossèn Costa i Llobera aiad. Suuremad pargid on Parc de la Ciutadella (vana tsitadelli kohal; seal asuvad [[Kataloonia parlament|parlamendihoone]], loomaaed ja mitu muuseumi), Guinardó park, Gaudí projekteeritud [[Güelli park]], Oreneta lossipark, Diagonal Mari park, Nou Barrisi keskpark, Can Dragó spordipark, Poblenou park ja Labürindipark.<ref name="guies_estadistiques" /> Väiksemate parkide seas on Parc de les Aigües. Osa Collserola pargist jääb linna piiresse. Üks Euroopa suurimaid kuurorte PortAventura World asub linnast tunnise autosõidu kaugusel. Linnas asub ka Tibidabo mäel paiknev Tibidabo lõbustuspark. === Rannad === [[Fail:W_hotel_(7448603868).jpg|pisi|La Barceloneta]] Barcelona rannad olid [[National Geographic|National Geographicu]]<ref name="NationalGeographic" /> ja [[Discovery Channel|Discovery Channeli]]<ref name="DiscoveryChannel">''Worlds Best Beaches''. Discovery Channel, 2005. {{YouTube|8bdvj5gubnA}}</ref> koostatud maailma kümne parima linnaranna edetabelis esikohal. Barcelona liivarandade kogupikkus on 4,5 km. Sant Sebastià, Barceloneta ja Somorrostro rannad (igaüks 1100 m pikk)<ref name="guies_estadistiques" /> on Barcelona suurimad, vanimad ja külastatuimad rannad. Olümpiasadam eraldab neid teistest linnarandadest (Nova Icària, Bogatell, Mar Bella, Nova Mar Bella ja Llevant, pikkusega 400–640 m), mis avati linna ümberkujundamise tulemusel [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta suveolümpiamängudeks]], kui lammutati palju tööstushooneid. Tänapäeval tuuakse randadesse liiva juurde, sest tormid viivad seda minema. 2004. aasta ülemaailmsest kultuuride foorumist jäi linna rannajoone idapoolseimasse ossa suur betoonist ujumisala. Hiljem sai Llevantist esimene rand, kuhu lubati suvehooajal koeri. == Rahvusvahelised suhted == === Sõsarlinnad ja sõpruslinnad === Barcelona [[Sõpruslinn|sõpruslinnad]] on:<ref name="twins">{{Cite web|url=http://ajuntament.barcelona.cat/relacionsinternacionalsicooperacio/ca/barcelona-en-el-mon|title=Direcció de Relacions Internacionals|publisher=Barcelona|website=ajuntament.barcelona.cat|access-date=2 August 2020|language=ca|archive-url=https://web.archive.org/web/20160917092315/http://ajuntament.barcelona.cat/relacionsinternacionalsicooperacio/ca/barcelona-en-el-mon|archive-date=17 September 2016}}</ref> {{div col|colwidth=20em}} * [[Antwerpen]], Belgia (1997) * [[Ateena]], Kreeka (1999) * [[Boston]], USA (1983) * [[Busan]], Lõuna-Korea (1983) * [[Köln]], Saksamaa (1984) * [[Dublin]], Iirimaa (1998) * [[Gaza City]], Palestiina (1998) * [[Havana]], Kuuba (1993) * [[Istanbul]], Türgi (1997) * [[Kobe]], Jaapan (1993) * [[Monterrey]], Mehhiko (1977) * [[Montevideo]], Uruguay (1985) * [[Montpellier]], Prantsusmaa (1963) * [[Rio de Janeiro]], Brasiilia (1972) * [[San Francisco]], USA (2010) * [[São Paulo]], Brasiilia (1985) * [[Sarajevo]], Bosnia ja Hertsegoviina (2000) * [[Shanghai]], Hiina (2001) * [[Tunis]], Tuneesia (1969) * [[Valparaíso]], Tšiili (2001) {{div col end}} [[Peterburi]] ja [[Tel Aviv|Tel Aviviga]] on sõpruslinnasuhted peatatud.<ref>{{Cite web |url=https://metropoliabierta.elespanol.com/el-pulso-de-la-ciudad/barcelona-mantiene-hermanamiento-con-ciudades-emiratos-arabes-cuba-china_68390_102.html |website=Metrópoli Abierta |via=[[El Español]] |date=9 February 2023 |first=Alba |last=Carnicé |title=Barcelona mantiene el hermanamiento con ciudades de Emiratos Árabes, Cuba y China |access-date=11 April 2026 |archive-date=25 February 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230225134501/https://metropoliabierta.elespanol.com/el-pulso-de-la-ciudad/barcelona-mantiene-hermanamiento-con-ciudades-emiratos-arabes-cuba-china_68390_102.html |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web |title=Barcelona re-establishes twin city relations with Tel Aviv, suspended by Colau |url=https://www.elnacional.cat/en/politics/barcelona-re-establishes-twin-city-relations-tel-aviv-colau_1086444_102.html |website=ElNacional.cat |date=1 September 2023 |language=en |access-date=3 September 2023 |archive-date=3 September 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230903150038/https://www.elnacional.cat/en/politics/barcelona-re-establishes-twin-city-relations-tel-aviv-colau_1086444_102.html |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web |title=Barcelona vuelve a suspender las relaciones con Israel "hasta un alto el fuego definitivo" en Gaza |url=https://www.publico.es/politica/barcelona-vuelve-suspender-relaciones-israel-alto-fuego-definitivo-gaza.html |website=Publico |date=24 November 2023 |language=es |access-date=21 July 2024 }}</ref> === Muud partnerlinnad === Barcelona teeb koostööd ka järgmiste linnadega:<ref name="twins" /> {{div col|colwidth=20em}} * [[Amman]], Jordaania * [[Guangzhou]], Hiina * [[Isfahan]], Iraan * [[Kyoto]], Jaapan * [[Lampedusa]], Itaalia * [[Lesbos]], Kreeka * [[Maputo]], Mosambiik * [[New York City]], USA * [[Ningbo]], Hiina * [[Pariis]], Prantsusmaa * [[Rosario]], Argentina * [[Saïda]], Alžeeria * [[Seoul]], Lõuna-Korea * [[Tétouan]], Maroko * [[Torino]], Itaalia {{div col end}} == Kuulsaid barcelonalasi == * laulja [[Montserrat Caballé]] * laulja [[José Carreras]] * arhitekt [[Antoni Gaudí]] * kunstnik [[Joan Miró]] * ROK-i president [[Juan Antonio Samaranch]] * tennisist [[Arantxa Sánchez-Vicario]] == Vaata ka == * [[Torre Mapfre]] * [[Barcelona protsess]] * [[Barcelona mammutimuuseum]] * [[Massana kool]] * [[Montjuïci kalmistu]] == Viited == {{Viited|30em}} === Kirjandus === * Artikkel sisaldab teksti üldkasutatavast teosest: Smith, William, toim. (1854–1857). "Barcelona". ''Dictionary of Greek and Roman Geography''. London: John Murray. * "Barcelona". ''Gran Enciclopèdia Catalana''. Barcelona: Ed. Enciclopèdia Catalana S.A. * Busquets, Joan. ''Barcelona: The Urban Evolution of a Compact City''. Harvard University Press, 2006. 468 lk. * Marshall, Tim, toim. ''Transforming Barcelona''. Routledge, 2004. 267 lk. * Ramon Resina, Joan. ''Barcelona's Vocation of Modernity: Rise and Decline of an Urban Image''. Stanford University Press, 2008. 272 lk. == Välislingid == {{vikisõnastikus}} {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.barcelona.cat/en/ Barcelona ametlik veebileht] * [http://www.spain.info/en/que-quieres/ciudades-pueblos/grandes-ciudades/barcelona.html Barcelona Hispaania ametlikus turismiportaalis] [[Kategooria:Hispaania linnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] [[Kategooria:Barcelona| ]] cbme1rv5cbnhr5l25jf1vzwup2quuzo 0 43229 7144414 7143797 2026-05-02T08:24:21Z Neptuunium 58653 + holokaustieitaja 7144414 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} [[Pilt:tiit_madisson.jpg|pisi|Tiit Madisson (2008)]] '''Tiit Madisson''' ([[4. juuni]]<ref>[http://www.vvk.ee/varasemad/k99/kandidaadid/10267.html Kohalike omavalitsuste valimised]</ref> [[1950]] – [[21. juuni]] [[2021]]<ref>{{Netiviide|autor=Objektiiv|url=https://objektiiv.ee/lahkus-vabadusvoitleja-tiit-madisson/|pealkiri=Lahkus vabadusvõitleja Tiit Madisson|aeg=21.06.2021}}</ref>) oli [[Eesti]] vabadusvõitleja, kirjanik, holokaustieitaja ning poliitik. Ajakirjanduses (eriti [[Rootsi]]s elades) kasutas ta ka [[pseudonüüm]]i '''Silver Ronk'''. == Elukäik == 1970. aastate keskel oli ta [[hipid]]e liikumise organisaatoreid [[Eesti NSV]]-s.<ref>Tiit Madisson. Vastasseis. 1996. lk 9</ref> Madisson oli aastail [[1980]]–[[1986]] [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] [[poliitvang]]. Ta viibis neli aastat poliitilise vangina [[Perm]]i [[oblast|oblasti]] [[koonduslaager|vangilaagreis]] VS-389/37 ja VS-389/36 ning seejärel asumisel [[Jakuutia|Ida-Jakuutias]] ([[Kolõma]]l). Pärast vabanemist asutas [[15. august]]il [[1987]] rühmituse [[MRP-AEG]]. Oli [[Hirvepargi miiting]]u eestvedajaid. Saadeti pärast miitingut [[1987]]. aasta septembris NSV Liidust välja. Madisson elas aastail 1987–1990 [[Rootsi]]s, tegi kaastööd [[Raadio Vaba Euroopa]]le ja osales [[Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus]]e tegevuses. [[1990]]. aastal naasis [[Eesti NSV|Eestisse]], kus osales poliitilises tegevuses ning oli [[Eesti Kongress]]i ja [[Eesti Komitee]] esimese koosseisu liige. [[1995]]. aastal määrati EMEX-is töötanud Tiit Madissonile ametiseisundi kuritarvitamise eest üks aasta tingimisi vabadusekaotust kaheaastase katseajaga ja firmale tekitatud rahalise kahju (210 280 krooni) hüvitamine. Järgmine kohtuaste tühistas kahjunõude, kuid jättis muus osas algse kohtuotsuse jõusse.<ref>[https://www.postimees.ee/2469133/tiit-madissoni-ja-emexi-kohtuasi-on-loppenud-naise-tukeldanud-morvar-leiti-vingu-surnuna-haiglates-on-vajaharitud-koristajaid Tiit Madissoni ja EMEXi kohtuasi on lõppenud, Naise tükeldanud mõrvar leiti vingu surnuna, Haiglates on vaja haritud koristajaid]. [[Postimees]], 2. veebruar 1996</ref> [[1996]]. aastal mõistis kohus Madissoni "süüdi selles, et ta sama aasta. mais, olles rahulolematu kujunenud olukorraga Eestis, hakkas Kaitseliidu liikmena ette valmistama nn "sõjaväelist riigipööret ning asus selleks looma vastavaid tingimusi" ja "otsis kaasosalisi oma plaanide ja ideede elluviimiseks".<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/80159 3-1-1-5-97 Tiit Madissoni süüdistusasjas KrK § 15 lg. 1 ja § 62 järgi] Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus, 14. jaanuar 1997</ref><ref>[https://www.postimees.ee/2478351/kaitsepolitsei-suudistab-tiit-madissoni-riigireetmises-madisson-pakkus-johannes-kerdile-6-miljonit-krooni-sojavaelise-riigipoorde-korraldamise-eest-vene-valisministeerium-kiidab-siim-kallast Kaitsepolitsei süüdistab Tiit Madissoni riigireetmises, Madisson pakkus Johannes Kerdile 6 miljonit krooni sõjaväelise riigipöörde korraldamise eest, Vene välisministeerium kiidab Siim Kallast]. Postimees, 3. juuni 1996</ref> Madissoni karistati kaheaastase vabadusekaotusega, millele liideti veel kaks kuud, sest uus kuritegu oli toime pandud varasema tingimisi karistuse ajal. [[Riigikogu]] vabastas Madissoni 13. novembril [[1997]] vastu võetud [[amnestia]]seaduse alusel ennetähtaegselt.<ref>[https://www.postimees.ee/2526671/tiit-madissoni-karistuse-umber-jatkuvalt-juriidiline-segadus Tiit Madissoni karistuse ümber jätkuvalt juriidiline segadus]. Postimees, 17. november 1997</ref><ref>[http://www.ohtuleht.ee/12692/tiit-madisson-paases-vanglast Tiit Madisson pääses vanglast]. Õhtuleht, 15. november 1997</ref> Aastail [[2002]]–[[2005]] oli ta [[Lihula vald|Lihula]] vallavanem. Tema algatusel püstitati Lihulas [[20. august]]il [[2004]] monument "60 aastat Eesti kaitselahingutest", mis teisaldati [[2. september|2. septembril]] [[Juhan Parts]]i [[Eesti valitsus|valitsus]]e korraldusel kokkupõrgetega kohaliku elanikkonna ja politsei vahel. [[2010]]. aasta septembris asus Madisson koos abikaasaga elama [[Hispaania]]sse.<ref>[http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=63827710 "Eestisse tagasi? Jumala pärast mitte!"]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Eesti Ekspress, 26. jaanuar 2012</ref> 2016. aasta augustis naasis ta Eestisse.<ref>http://uudised.err.ee/v/eesti/7a05feae-6ebe-4605-a0b6-689b2e648f49/tiit-madisson-naasis-eestisse</ref> ==Poliitiline tegevus ja vaated== 1990. aastal Rootsist tagasi Eestisse pöördunult osales ta [[Eesti Kongress]]i, [[Eesti Komitee]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (ERSP) tegevuses. [[12. märts]]il [[1994]] peeti [[Estonia kontserdisaal]]is Madissoni juhtimisel [[Rahvuslaste Keskliit|Rahvuslaste Keskliidu]] asutamiskongress, loosungiks "Kord riigis majja!".<ref>[[Madis Jürgen]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/C38FEEAA3E5498D7C2256F09002E43B0 "Tiit Madisson-igavene dissident"]. Eesti Ekspress, 9. september 2004</ref> Aastail 2001–2002 oli Tiit Madisson [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige,<ref>Tiit Madisson. [https://web.archive.org/web/20141211133834/http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=1166 Avaldus]. Kesknädal, 27. veebruar 2002</ref> kuid astus sealt välja, kui Keskerakond astus valitsusse [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonnaga]]. 2006. aastal astus ta [[Eesti Rahvuslik Liikumine|Eesti Rahvuslikku Liikumisse]] ja [[Eesti Iseseisvuspartei]]sse. 10. augustil 2009 teatas ta koos [[Roman Ubakivi]] ja [[Robert Vill]]iga ERSP Taasasutava Kogu loomisest.<ref>[[Vello Helk]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestisona20091001.1.2 "Vastuoluline Tiit Madisson"]. Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word nr 38, 1. oktoober 2009. Lk 2</ref> === Rahvussotsialism ja holokaustieitamine === Ta oli maailmavaatelt, nagu ta teatas 2009. aastal [[ERSP]] kodulehel, [[rahvussotsialism|rahvussotsialist]].<ref>Tiit Madisson. [http://www.ersp.ee/failid/file/Kuidas%20minust%20sai%20rahvussotsialist.doc Miks minust sai rahvussotsialist]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} ERSP koduleht</ref><ref>{{Netiviide |url=http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/elu/tiit-madisson-kolhoose-poleks-pidanud-laiali-saatma.d?id=68178875 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-03-26 |arhiivimisaeg=2014-03-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140310010738/http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/elu/tiit-madisson-kolhoose-poleks-pidanud-laiali-saatma.d?id=68178875 |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta oli tuntud ka [[sionism]]ikriitikuna; tema raamatud "Maailma uus kord", "Holokaust" ja "Lihula õppetund" esindavad [[Holokaustirevisionism|holokaustieitajate]] väiteid.<ref>https://www.delfi.ee/artikkel/12622144/tiit-madisson-eitab-holokausti</ref><ref>https://www.delfi.ee/artikkel/93801721/suri-tiit-madisson-vabadusvoitleja-ja-holokausti-eitaja</ref> ==Teoseid== *"Vastasseis" (1996) *"Riigipööraja märkmik" (1999) *"Maailma uus kord" (2004) *"Lihula õppetund" (2005) *"Holokaust. XX sajandi masendavaim sionistlik vale" (2006) *"Aprillimässu lugu" (2007) *"Riiki tappev kuumalaine", [[romaan]] (2009) *"Minu võitlus" (2014) *"Vapsid. Vabadussõjalaste tõus ja häving 1929–1938" (2016) ==Mälestuse jäädvustamine== 2022. aasta 2. septembril avati Lihulas Tiit Madissoni mälestusmärk.<ref name="2022_08_23_PÄRNU_POSTIMEES">23. august 2022, 18:10, [[Silvia Paluoja]], [https://parnu.postimees.ee/7590032/ Lihula kesklinnas avatakse mälestusmärk Tiit Madissonile]</ref> ==Isiklikku== Ta oli kaks korda abielus ja tal on kolm last. Alates [[1983]]. aastast oli Madisson [[katoliiklus|katoliiklane]]<ref>Tiit Madisson. "Vastasseis". 1996. Lk 133</ref> ja ta maeti [[2. september|2. septembril]] 2021 [[Lihula kalmistu]]l katoliku matuseteenistusel.<ref>[https://online.le.ee/2021/09/03/galerii-tiit-madisson-maeti-lihula-kalmistule/] Kaie Ilves, Urmas Lauri: "Galerii: Tiit Madisson maeti Lihula kalmistule." Lääne Elu 3. september 2021</ref> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Jaak Valge]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/madisson-tiit-madisson/ "Madisson. Tiit Madisson"]. Sirp, 6. märts 2014 *[[Andres Kraas]]. [https://arvamus.postimees.ee/7287322/andres-kraas-revolutsioon-soob-oma-lapsed "Andres Kraas: revolutsioon sööb oma lapsed"]. Postimees, 7. juuli 2021 ==Välislingid== {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [https://vapsid.weebly.com/tiit-madisson.html Vabadusvõitleja Tiit Madisson (ülevaade elust, pildid ja videod)] * [https://www.dissidenten.eu/laender/estland/biografien/tiit-madisson Tiit Madisson on Dissident.eu] {{DEFAULTSORT:Madisson, Tiit}} [[Kategooria:Eesti dissidendid]] [[Kategooria:Eesti vabadusvõitlejad]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Eesti vallavanemad]] [[Kategooria:Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Iseseisvuspartei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Rahvuslaste Keskliidu poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu poliitikud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Pärnumaa maleva liikmed]] [[Kategooria:Vandenõuteoreetikud]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Eestlased Hispaanias]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] [[Kategooria:Surnud 2021]] 7crjgi5hcid1jp613glo173nlgnvrka 7144416 7144414 2026-05-02T08:25:38Z Neptuunium 58653 ta ei ole poliitik 7144416 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} [[Pilt:tiit_madisson.jpg|pisi|Tiit Madisson (2008)]] '''Tiit Madisson''' ([[4. juuni]]<ref>[http://www.vvk.ee/varasemad/k99/kandidaadid/10267.html Kohalike omavalitsuste valimised]</ref> [[1950]] – [[21. juuni]] [[2021]]<ref>{{Netiviide|autor=Objektiiv|url=https://objektiiv.ee/lahkus-vabadusvoitleja-tiit-madisson/|pealkiri=Lahkus vabadusvõitleja Tiit Madisson|aeg=21.06.2021}}</ref>) oli [[Eesti]] dissident, kirjanik ja holokaustieitaja. Ajakirjanduses (eriti [[Rootsi]]s elades) kasutas ta ka [[pseudonüüm]]i '''Silver Ronk'''. == Elukäik == 1970. aastate keskel oli ta [[hipid]]e liikumise organisaatoreid [[Eesti NSV]]-s.<ref>Tiit Madisson. Vastasseis. 1996. lk 9</ref> Madisson oli aastail [[1980]]–[[1986]] [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] [[poliitvang]]. Ta viibis neli aastat poliitilise vangina [[Perm]]i [[oblast|oblasti]] [[koonduslaager|vangilaagreis]] VS-389/37 ja VS-389/36 ning seejärel asumisel [[Jakuutia|Ida-Jakuutias]] ([[Kolõma]]l). Pärast vabanemist asutas [[15. august]]il [[1987]] rühmituse [[MRP-AEG]]. Oli [[Hirvepargi miiting]]u eestvedajaid. Saadeti pärast miitingut [[1987]]. aasta septembris NSV Liidust välja. Madisson elas aastail 1987–1990 [[Rootsi]]s, tegi kaastööd [[Raadio Vaba Euroopa]]le ja osales [[Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus]]e tegevuses. [[1990]]. aastal naasis [[Eesti NSV|Eestisse]], kus osales poliitilises tegevuses ning oli [[Eesti Kongress]]i ja [[Eesti Komitee]] esimese koosseisu liige. [[1995]]. aastal määrati EMEX-is töötanud Tiit Madissonile ametiseisundi kuritarvitamise eest üks aasta tingimisi vabadusekaotust kaheaastase katseajaga ja firmale tekitatud rahalise kahju (210 280 krooni) hüvitamine. Järgmine kohtuaste tühistas kahjunõude, kuid jättis muus osas algse kohtuotsuse jõusse.<ref>[https://www.postimees.ee/2469133/tiit-madissoni-ja-emexi-kohtuasi-on-loppenud-naise-tukeldanud-morvar-leiti-vingu-surnuna-haiglates-on-vajaharitud-koristajaid Tiit Madissoni ja EMEXi kohtuasi on lõppenud, Naise tükeldanud mõrvar leiti vingu surnuna, Haiglates on vaja haritud koristajaid]. [[Postimees]], 2. veebruar 1996</ref> [[1996]]. aastal mõistis kohus Madissoni "süüdi selles, et ta sama aasta. mais, olles rahulolematu kujunenud olukorraga Eestis, hakkas Kaitseliidu liikmena ette valmistama nn "sõjaväelist riigipööret ning asus selleks looma vastavaid tingimusi" ja "otsis kaasosalisi oma plaanide ja ideede elluviimiseks".<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/80159 3-1-1-5-97 Tiit Madissoni süüdistusasjas KrK § 15 lg. 1 ja § 62 järgi] Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus, 14. jaanuar 1997</ref><ref>[https://www.postimees.ee/2478351/kaitsepolitsei-suudistab-tiit-madissoni-riigireetmises-madisson-pakkus-johannes-kerdile-6-miljonit-krooni-sojavaelise-riigipoorde-korraldamise-eest-vene-valisministeerium-kiidab-siim-kallast Kaitsepolitsei süüdistab Tiit Madissoni riigireetmises, Madisson pakkus Johannes Kerdile 6 miljonit krooni sõjaväelise riigipöörde korraldamise eest, Vene välisministeerium kiidab Siim Kallast]. Postimees, 3. juuni 1996</ref> Madissoni karistati kaheaastase vabadusekaotusega, millele liideti veel kaks kuud, sest uus kuritegu oli toime pandud varasema tingimisi karistuse ajal. [[Riigikogu]] vabastas Madissoni 13. novembril [[1997]] vastu võetud [[amnestia]]seaduse alusel ennetähtaegselt.<ref>[https://www.postimees.ee/2526671/tiit-madissoni-karistuse-umber-jatkuvalt-juriidiline-segadus Tiit Madissoni karistuse ümber jätkuvalt juriidiline segadus]. Postimees, 17. november 1997</ref><ref>[http://www.ohtuleht.ee/12692/tiit-madisson-paases-vanglast Tiit Madisson pääses vanglast]. Õhtuleht, 15. november 1997</ref> Aastail [[2002]]–[[2005]] oli ta [[Lihula vald|Lihula]] vallavanem. Tema algatusel püstitati Lihulas [[20. august]]il [[2004]] monument "60 aastat Eesti kaitselahingutest", mis teisaldati [[2. september|2. septembril]] [[Juhan Parts]]i [[Eesti valitsus|valitsus]]e korraldusel kokkupõrgetega kohaliku elanikkonna ja politsei vahel. [[2010]]. aasta septembris asus Madisson koos abikaasaga elama [[Hispaania]]sse.<ref>[http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=63827710 "Eestisse tagasi? Jumala pärast mitte!"]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Eesti Ekspress, 26. jaanuar 2012</ref> 2016. aasta augustis naasis ta Eestisse.<ref>http://uudised.err.ee/v/eesti/7a05feae-6ebe-4605-a0b6-689b2e648f49/tiit-madisson-naasis-eestisse</ref> ==Poliitiline tegevus ja vaated== 1990. aastal Rootsist tagasi Eestisse pöördunult osales ta [[Eesti Kongress]]i, [[Eesti Komitee]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (ERSP) tegevuses. [[12. märts]]il [[1994]] peeti [[Estonia kontserdisaal]]is Madissoni juhtimisel [[Rahvuslaste Keskliit|Rahvuslaste Keskliidu]] asutamiskongress, loosungiks "Kord riigis majja!".<ref>[[Madis Jürgen]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/C38FEEAA3E5498D7C2256F09002E43B0 "Tiit Madisson-igavene dissident"]. Eesti Ekspress, 9. september 2004</ref> Aastail 2001–2002 oli Tiit Madisson [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige,<ref>Tiit Madisson. [https://web.archive.org/web/20141211133834/http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=1166 Avaldus]. Kesknädal, 27. veebruar 2002</ref> kuid astus sealt välja, kui Keskerakond astus valitsusse [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonnaga]]. 2006. aastal astus ta [[Eesti Rahvuslik Liikumine|Eesti Rahvuslikku Liikumisse]] ja [[Eesti Iseseisvuspartei]]sse. 10. augustil 2009 teatas ta koos [[Roman Ubakivi]] ja [[Robert Vill]]iga ERSP Taasasutava Kogu loomisest.<ref>[[Vello Helk]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestisona20091001.1.2 "Vastuoluline Tiit Madisson"]. Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word nr 38, 1. oktoober 2009. Lk 2</ref> === Rahvussotsialism ja holokaustieitamine === Ta oli maailmavaatelt, nagu ta teatas 2009. aastal [[ERSP]] kodulehel, [[rahvussotsialism|rahvussotsialist]].<ref>Tiit Madisson. [http://www.ersp.ee/failid/file/Kuidas%20minust%20sai%20rahvussotsialist.doc Miks minust sai rahvussotsialist]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} ERSP koduleht</ref><ref>{{Netiviide |url=http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/elu/tiit-madisson-kolhoose-poleks-pidanud-laiali-saatma.d?id=68178875 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-03-26 |arhiivimisaeg=2014-03-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140310010738/http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/elu/tiit-madisson-kolhoose-poleks-pidanud-laiali-saatma.d?id=68178875 |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta oli tuntud ka [[sionism]]ikriitikuna; tema raamatud "Maailma uus kord", "Holokaust" ja "Lihula õppetund" esindavad [[Holokaustirevisionism|holokaustieitajate]] väiteid.<ref>https://www.delfi.ee/artikkel/12622144/tiit-madisson-eitab-holokausti</ref><ref>https://www.delfi.ee/artikkel/93801721/suri-tiit-madisson-vabadusvoitleja-ja-holokausti-eitaja</ref> ==Teoseid== *"Vastasseis" (1996) *"Riigipööraja märkmik" (1999) *"Maailma uus kord" (2004) *"Lihula õppetund" (2005) *"Holokaust. XX sajandi masendavaim sionistlik vale" (2006) *"Aprillimässu lugu" (2007) *"Riiki tappev kuumalaine", [[romaan]] (2009) *"Minu võitlus" (2014) *"Vapsid. Vabadussõjalaste tõus ja häving 1929–1938" (2016) ==Mälestuse jäädvustamine== 2022. aasta 2. septembril avati Lihulas Tiit Madissoni mälestusmärk.<ref name="2022_08_23_PÄRNU_POSTIMEES">23. august 2022, 18:10, [[Silvia Paluoja]], [https://parnu.postimees.ee/7590032/ Lihula kesklinnas avatakse mälestusmärk Tiit Madissonile]</ref> ==Isiklikku== Ta oli kaks korda abielus ja tal on kolm last. Alates [[1983]]. aastast oli Madisson [[katoliiklus|katoliiklane]]<ref>Tiit Madisson. "Vastasseis". 1996. Lk 133</ref> ja ta maeti [[2. september|2. septembril]] 2021 [[Lihula kalmistu]]l katoliku matuseteenistusel.<ref>[https://online.le.ee/2021/09/03/galerii-tiit-madisson-maeti-lihula-kalmistule/] Kaie Ilves, Urmas Lauri: "Galerii: Tiit Madisson maeti Lihula kalmistule." Lääne Elu 3. september 2021</ref> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Jaak Valge]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/madisson-tiit-madisson/ "Madisson. Tiit Madisson"]. Sirp, 6. märts 2014 *[[Andres Kraas]]. [https://arvamus.postimees.ee/7287322/andres-kraas-revolutsioon-soob-oma-lapsed "Andres Kraas: revolutsioon sööb oma lapsed"]. Postimees, 7. juuli 2021 ==Välislingid== {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [https://vapsid.weebly.com/tiit-madisson.html Vabadusvõitleja Tiit Madisson (ülevaade elust, pildid ja videod)] * [https://www.dissidenten.eu/laender/estland/biografien/tiit-madisson Tiit Madisson on Dissident.eu] {{DEFAULTSORT:Madisson, Tiit}} [[Kategooria:Eesti dissidendid]] [[Kategooria:Eesti vabadusvõitlejad]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Eesti vallavanemad]] [[Kategooria:Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Iseseisvuspartei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Rahvuslaste Keskliidu poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu poliitikud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Pärnumaa maleva liikmed]] [[Kategooria:Vandenõuteoreetikud]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Eestlased Hispaanias]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] [[Kategooria:Surnud 2021]] 1gvbhcha6mx7urb71rwxdnycc54rx61 7144422 7144416 2026-05-02T08:27:59Z Neptuunium 58653 hyva, olgu siis vallavanema ameti tõttu poliitik 7144422 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} [[Pilt:tiit_madisson.jpg|pisi|Tiit Madisson (2008)]] '''Tiit Madisson''' ([[4. juuni]]<ref>[http://www.vvk.ee/varasemad/k99/kandidaadid/10267.html Kohalike omavalitsuste valimised]</ref> [[1950]] – [[21. juuni]] [[2021]]<ref>{{Netiviide|autor=Objektiiv|url=https://objektiiv.ee/lahkus-vabadusvoitleja-tiit-madisson/|pealkiri=Lahkus vabadusvõitleja Tiit Madisson|aeg=21.06.2021}}</ref>) oli [[Eesti]] dissident, kirjanik, holokaustieitaja ja poliitik. Ajakirjanduses (eriti [[Rootsi]]s elades) kasutas ta ka [[pseudonüüm]]i '''Silver Ronk'''. == Elukäik == 1970. aastate keskel oli ta [[hipid]]e liikumise organisaatoreid [[Eesti NSV]]-s.<ref>Tiit Madisson. Vastasseis. 1996. lk 9</ref> Madisson oli aastail [[1980]]–[[1986]] [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] [[poliitvang]]. Ta viibis neli aastat poliitilise vangina [[Perm]]i [[oblast|oblasti]] [[koonduslaager|vangilaagreis]] VS-389/37 ja VS-389/36 ning seejärel asumisel [[Jakuutia|Ida-Jakuutias]] ([[Kolõma]]l). Pärast vabanemist asutas [[15. august]]il [[1987]] rühmituse [[MRP-AEG]]. Oli [[Hirvepargi miiting]]u eestvedajaid. Saadeti pärast miitingut [[1987]]. aasta septembris NSV Liidust välja. Madisson elas aastail 1987–1990 [[Rootsi]]s, tegi kaastööd [[Raadio Vaba Euroopa]]le ja osales [[Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus]]e tegevuses. [[1990]]. aastal naasis [[Eesti NSV|Eestisse]], kus osales poliitilises tegevuses ning oli [[Eesti Kongress]]i ja [[Eesti Komitee]] esimese koosseisu liige. [[1995]]. aastal määrati EMEX-is töötanud Tiit Madissonile ametiseisundi kuritarvitamise eest üks aasta tingimisi vabadusekaotust kaheaastase katseajaga ja firmale tekitatud rahalise kahju (210 280 krooni) hüvitamine. Järgmine kohtuaste tühistas kahjunõude, kuid jättis muus osas algse kohtuotsuse jõusse.<ref>[https://www.postimees.ee/2469133/tiit-madissoni-ja-emexi-kohtuasi-on-loppenud-naise-tukeldanud-morvar-leiti-vingu-surnuna-haiglates-on-vajaharitud-koristajaid Tiit Madissoni ja EMEXi kohtuasi on lõppenud, Naise tükeldanud mõrvar leiti vingu surnuna, Haiglates on vaja haritud koristajaid]. [[Postimees]], 2. veebruar 1996</ref> [[1996]]. aastal mõistis kohus Madissoni "süüdi selles, et ta sama aasta. mais, olles rahulolematu kujunenud olukorraga Eestis, hakkas Kaitseliidu liikmena ette valmistama nn "sõjaväelist riigipööret ning asus selleks looma vastavaid tingimusi" ja "otsis kaasosalisi oma plaanide ja ideede elluviimiseks".<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/80159 3-1-1-5-97 Tiit Madissoni süüdistusasjas KrK § 15 lg. 1 ja § 62 järgi] Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus, 14. jaanuar 1997</ref><ref>[https://www.postimees.ee/2478351/kaitsepolitsei-suudistab-tiit-madissoni-riigireetmises-madisson-pakkus-johannes-kerdile-6-miljonit-krooni-sojavaelise-riigipoorde-korraldamise-eest-vene-valisministeerium-kiidab-siim-kallast Kaitsepolitsei süüdistab Tiit Madissoni riigireetmises, Madisson pakkus Johannes Kerdile 6 miljonit krooni sõjaväelise riigipöörde korraldamise eest, Vene välisministeerium kiidab Siim Kallast]. Postimees, 3. juuni 1996</ref> Madissoni karistati kaheaastase vabadusekaotusega, millele liideti veel kaks kuud, sest uus kuritegu oli toime pandud varasema tingimisi karistuse ajal. [[Riigikogu]] vabastas Madissoni 13. novembril [[1997]] vastu võetud [[amnestia]]seaduse alusel ennetähtaegselt.<ref>[https://www.postimees.ee/2526671/tiit-madissoni-karistuse-umber-jatkuvalt-juriidiline-segadus Tiit Madissoni karistuse ümber jätkuvalt juriidiline segadus]. Postimees, 17. november 1997</ref><ref>[http://www.ohtuleht.ee/12692/tiit-madisson-paases-vanglast Tiit Madisson pääses vanglast]. Õhtuleht, 15. november 1997</ref> Aastail [[2002]]–[[2005]] oli ta [[Lihula vald|Lihula]] vallavanem. Tema algatusel püstitati Lihulas [[20. august]]il [[2004]] monument "60 aastat Eesti kaitselahingutest", mis teisaldati [[2. september|2. septembril]] [[Juhan Parts]]i [[Eesti valitsus|valitsus]]e korraldusel kokkupõrgetega kohaliku elanikkonna ja politsei vahel. [[2010]]. aasta septembris asus Madisson koos abikaasaga elama [[Hispaania]]sse.<ref>[http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=63827710 "Eestisse tagasi? Jumala pärast mitte!"]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Eesti Ekspress, 26. jaanuar 2012</ref> 2016. aasta augustis naasis ta Eestisse.<ref>http://uudised.err.ee/v/eesti/7a05feae-6ebe-4605-a0b6-689b2e648f49/tiit-madisson-naasis-eestisse</ref> ==Poliitiline tegevus ja vaated== 1990. aastal Rootsist tagasi Eestisse pöördunult osales ta [[Eesti Kongress]]i, [[Eesti Komitee]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (ERSP) tegevuses. [[12. märts]]il [[1994]] peeti [[Estonia kontserdisaal]]is Madissoni juhtimisel [[Rahvuslaste Keskliit|Rahvuslaste Keskliidu]] asutamiskongress, loosungiks "Kord riigis majja!".<ref>[[Madis Jürgen]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/C38FEEAA3E5498D7C2256F09002E43B0 "Tiit Madisson-igavene dissident"]. Eesti Ekspress, 9. september 2004</ref> Aastail 2001–2002 oli Tiit Madisson [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige,<ref>Tiit Madisson. [https://web.archive.org/web/20141211133834/http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=1166 Avaldus]. Kesknädal, 27. veebruar 2002</ref> kuid astus sealt välja, kui Keskerakond astus valitsusse [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonnaga]]. 2006. aastal astus ta [[Eesti Rahvuslik Liikumine|Eesti Rahvuslikku Liikumisse]] ja [[Eesti Iseseisvuspartei]]sse. 10. augustil 2009 teatas ta koos [[Roman Ubakivi]] ja [[Robert Vill]]iga ERSP Taasasutava Kogu loomisest.<ref>[[Vello Helk]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestisona20091001.1.2 "Vastuoluline Tiit Madisson"]. Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word nr 38, 1. oktoober 2009. Lk 2</ref> === Rahvussotsialism ja holokaustieitamine === Ta oli maailmavaatelt, nagu ta teatas 2009. aastal [[ERSP]] kodulehel, [[rahvussotsialism|rahvussotsialist]].<ref>Tiit Madisson. [http://www.ersp.ee/failid/file/Kuidas%20minust%20sai%20rahvussotsialist.doc Miks minust sai rahvussotsialist]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} ERSP koduleht</ref><ref>{{Netiviide |url=http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/elu/tiit-madisson-kolhoose-poleks-pidanud-laiali-saatma.d?id=68178875 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-03-26 |arhiivimisaeg=2014-03-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140310010738/http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/elu/tiit-madisson-kolhoose-poleks-pidanud-laiali-saatma.d?id=68178875 |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta oli tuntud ka [[sionism]]ikriitikuna; tema raamatud "Maailma uus kord", "Holokaust" ja "Lihula õppetund" esindavad [[Holokaustirevisionism|holokaustieitajate]] väiteid.<ref>https://www.delfi.ee/artikkel/12622144/tiit-madisson-eitab-holokausti</ref><ref>https://www.delfi.ee/artikkel/93801721/suri-tiit-madisson-vabadusvoitleja-ja-holokausti-eitaja</ref> ==Teoseid== *"Vastasseis" (1996) *"Riigipööraja märkmik" (1999) *"Maailma uus kord" (2004) *"Lihula õppetund" (2005) *"Holokaust. XX sajandi masendavaim sionistlik vale" (2006) *"Aprillimässu lugu" (2007) *"Riiki tappev kuumalaine", [[romaan]] (2009) *"Minu võitlus" (2014) *"Vapsid. Vabadussõjalaste tõus ja häving 1929–1938" (2016) ==Mälestuse jäädvustamine== 2022. aasta 2. septembril avati Lihulas Tiit Madissoni mälestusmärk.<ref name="2022_08_23_PÄRNU_POSTIMEES">23. august 2022, 18:10, [[Silvia Paluoja]], [https://parnu.postimees.ee/7590032/ Lihula kesklinnas avatakse mälestusmärk Tiit Madissonile]</ref> ==Isiklikku== Ta oli kaks korda abielus ja tal on kolm last. Alates [[1983]]. aastast oli Madisson [[katoliiklus|katoliiklane]]<ref>Tiit Madisson. "Vastasseis". 1996. Lk 133</ref> ja ta maeti [[2. september|2. septembril]] 2021 [[Lihula kalmistu]]l katoliku matuseteenistusel.<ref>[https://online.le.ee/2021/09/03/galerii-tiit-madisson-maeti-lihula-kalmistule/] Kaie Ilves, Urmas Lauri: "Galerii: Tiit Madisson maeti Lihula kalmistule." Lääne Elu 3. september 2021</ref> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Jaak Valge]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/madisson-tiit-madisson/ "Madisson. Tiit Madisson"]. Sirp, 6. märts 2014 *[[Andres Kraas]]. [https://arvamus.postimees.ee/7287322/andres-kraas-revolutsioon-soob-oma-lapsed "Andres Kraas: revolutsioon sööb oma lapsed"]. Postimees, 7. juuli 2021 ==Välislingid== {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [https://vapsid.weebly.com/tiit-madisson.html Vabadusvõitleja Tiit Madisson (ülevaade elust, pildid ja videod)] * [https://www.dissidenten.eu/laender/estland/biografien/tiit-madisson Tiit Madisson on Dissident.eu] {{DEFAULTSORT:Madisson, Tiit}} [[Kategooria:Eesti dissidendid]] [[Kategooria:Eesti vabadusvõitlejad]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Eesti vallavanemad]] [[Kategooria:Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Iseseisvuspartei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Rahvuslaste Keskliidu poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu poliitikud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Pärnumaa maleva liikmed]] [[Kategooria:Vandenõuteoreetikud]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Eestlased Hispaanias]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] [[Kategooria:Surnud 2021]] q87hdntg232a0cr3swmioq2b6afv7c7 7144425 7144422 2026-05-02T08:29:06Z Neptuunium 58653 7144425 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} [[Pilt:tiit_madisson.jpg|pisi|Tiit Madisson (2008)]] '''Tiit Madisson''' ([[4. juuni]]<ref>[http://www.vvk.ee/varasemad/k99/kandidaadid/10267.html Kohalike omavalitsuste valimised]</ref> [[1950]] – [[21. juuni]] [[2021]]<ref>{{Netiviide|autor=Objektiiv|url=https://objektiiv.ee/lahkus-vabadusvoitleja-tiit-madisson/|pealkiri=Lahkus vabadusvõitleja Tiit Madisson|aeg=21.06.2021}}</ref>) oli [[Eesti]] dissident, kirjanik, holokaustieitaja ja poliitik. Ajakirjanduses (eriti [[Rootsi]]s elades) kasutas ta ka [[pseudonüüm]]i '''Silver Ronk'''. == Elukäik == 1970. aastate keskel oli ta [[hipid]]e liikumise organisaatoreid [[Eesti NSV]]-s.<ref>Tiit Madisson. Vastasseis. 1996. lk 9</ref> Madisson oli aastail [[1980]]–[[1986]] [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] [[poliitvang]]. Ta viibis neli aastat poliitilise vangina [[Perm]]i [[oblast|oblasti]] [[koonduslaager|vangilaagreis]] VS-389/37 ja VS-389/36 ning seejärel asumisel [[Jakuutia|Ida-Jakuutias]] ([[Kolõma]]l). Pärast vabanemist asutas [[15. august]]il [[1987]] rühmituse [[MRP-AEG]]. Oli [[Hirvepargi miiting]]u eestvedajaid. Saadeti pärast miitingut [[1987]]. aasta septembris NSV Liidust välja. Madisson elas aastail 1987–1990 [[Rootsi]]s, tegi kaastööd [[Raadio Vaba Euroopa]]le ja osales [[Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus]]e tegevuses. [[1990]]. aastal naasis [[Eesti NSV|Eestisse]], kus osales poliitilises tegevuses ning oli [[Eesti Kongress]]i ja [[Eesti Komitee]] esimese koosseisu liige. [[1995]]. aastal määrati EMEX-is töötanud Tiit Madissonile ametiseisundi kuritarvitamise eest üks aasta tingimisi vabadusekaotust kaheaastase katseajaga ja firmale tekitatud rahalise kahju (210 280 krooni) hüvitamine. Järgmine kohtuaste tühistas kahjunõude, kuid jättis muus osas algse kohtuotsuse jõusse.<ref>[https://www.postimees.ee/2469133/tiit-madissoni-ja-emexi-kohtuasi-on-loppenud-naise-tukeldanud-morvar-leiti-vingu-surnuna-haiglates-on-vajaharitud-koristajaid Tiit Madissoni ja EMEXi kohtuasi on lõppenud, Naise tükeldanud mõrvar leiti vingu surnuna, Haiglates on vaja haritud koristajaid]. [[Postimees]], 2. veebruar 1996</ref> [[1996]]. aastal mõistis kohus Madissoni "süüdi selles, et ta sama aasta. mais, olles rahulolematu kujunenud olukorraga Eestis, hakkas Kaitseliidu liikmena ette valmistama nn "sõjaväelist riigipööret ning asus selleks looma vastavaid tingimusi" ja "otsis kaasosalisi oma plaanide ja ideede elluviimiseks".<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/80159 3-1-1-5-97 Tiit Madissoni süüdistusasjas KrK § 15 lg. 1 ja § 62 järgi] Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus, 14. jaanuar 1997</ref><ref>[https://www.postimees.ee/2478351/kaitsepolitsei-suudistab-tiit-madissoni-riigireetmises-madisson-pakkus-johannes-kerdile-6-miljonit-krooni-sojavaelise-riigipoorde-korraldamise-eest-vene-valisministeerium-kiidab-siim-kallast Kaitsepolitsei süüdistab Tiit Madissoni riigireetmises, Madisson pakkus Johannes Kerdile 6 miljonit krooni sõjaväelise riigipöörde korraldamise eest, Vene välisministeerium kiidab Siim Kallast]. Postimees, 3. juuni 1996</ref> Madissoni karistati kaheaastase vabadusekaotusega, millele liideti veel kaks kuud, sest uus kuritegu oli toime pandud varasema tingimisi karistuse ajal. [[Riigikogu]] vabastas Madissoni 13. novembril [[1997]] vastu võetud [[amnestia]]seaduse alusel ennetähtaegselt.<ref>[https://www.postimees.ee/2526671/tiit-madissoni-karistuse-umber-jatkuvalt-juriidiline-segadus Tiit Madissoni karistuse ümber jätkuvalt juriidiline segadus]. Postimees, 17. november 1997</ref><ref>[http://www.ohtuleht.ee/12692/tiit-madisson-paases-vanglast Tiit Madisson pääses vanglast]. Õhtuleht, 15. november 1997</ref> [[2010]]. aasta septembris asus Madisson koos abikaasaga elama [[Hispaania]]sse.<ref>[http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=63827710 "Eestisse tagasi? Jumala pärast mitte!"]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Eesti Ekspress, 26. jaanuar 2012</ref> 2016. aasta augustis naasis ta Eestisse.<ref>http://uudised.err.ee/v/eesti/7a05feae-6ebe-4605-a0b6-689b2e648f49/tiit-madisson-naasis-eestisse</ref> ==Poliitiline tegevus ja vaated== 1990. aastal Rootsist tagasi Eestisse pöördunult osales ta [[Eesti Kongress]]i, [[Eesti Komitee]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (ERSP) tegevuses. [[12. märts]]il [[1994]] peeti [[Estonia kontserdisaal]]is Madissoni juhtimisel [[Rahvuslaste Keskliit|Rahvuslaste Keskliidu]] asutamiskongress, loosungiks "Kord riigis majja!".<ref>[[Madis Jürgen]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/C38FEEAA3E5498D7C2256F09002E43B0 "Tiit Madisson-igavene dissident"]. Eesti Ekspress, 9. september 2004</ref> Aastail 2001–2002 oli Tiit Madisson [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige,<ref>Tiit Madisson. [https://web.archive.org/web/20141211133834/http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=1166 Avaldus]. Kesknädal, 27. veebruar 2002</ref> kuid astus sealt välja, kui Keskerakond astus valitsusse [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonnaga]]. 2006. aastal astus ta [[Eesti Rahvuslik Liikumine|Eesti Rahvuslikku Liikumisse]] ja [[Eesti Iseseisvuspartei]]sse. 10. augustil 2009 teatas ta koos [[Roman Ubakivi]] ja [[Robert Vill]]iga ERSP Taasasutava Kogu loomisest.<ref>[[Vello Helk]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestisona20091001.1.2 "Vastuoluline Tiit Madisson"]. Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word nr 38, 1. oktoober 2009. Lk 2</ref> === Lihula vallavanemana === Aastail [[2002]]–[[2005]] oli ta [[Lihula vald|Lihula]] vallavanem. Tema algatusel püstitati Lihulas [[20. august]]il [[2004]] monument "60 aastat Eesti kaitselahingutest", mis teisaldati [[2. september|2. septembril]] [[Juhan Parts]]i [[Eesti valitsus|valitsus]]e korraldusel kokkupõrgetega kohaliku elanikkonna ja politsei vahel. === Rahvussotsialism ja holokaustieitamine === Ta oli maailmavaatelt, nagu ta teatas 2009. aastal [[ERSP]] kodulehel, [[rahvussotsialism|rahvussotsialist]].<ref>Tiit Madisson. [http://www.ersp.ee/failid/file/Kuidas%20minust%20sai%20rahvussotsialist.doc Miks minust sai rahvussotsialist]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} ERSP koduleht</ref><ref>{{Netiviide |url=http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/elu/tiit-madisson-kolhoose-poleks-pidanud-laiali-saatma.d?id=68178875 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-03-26 |arhiivimisaeg=2014-03-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140310010738/http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/elu/tiit-madisson-kolhoose-poleks-pidanud-laiali-saatma.d?id=68178875 |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta oli tuntud ka [[sionism]]ikriitikuna; tema raamatud "Maailma uus kord", "Holokaust" ja "Lihula õppetund" esindavad [[Holokaustirevisionism|holokaustieitajate]] väiteid.<ref>https://www.delfi.ee/artikkel/12622144/tiit-madisson-eitab-holokausti</ref><ref>https://www.delfi.ee/artikkel/93801721/suri-tiit-madisson-vabadusvoitleja-ja-holokausti-eitaja</ref> ==Teoseid== *"Vastasseis" (1996) *"Riigipööraja märkmik" (1999) *"Maailma uus kord" (2004) *"Lihula õppetund" (2005) *"Holokaust. XX sajandi masendavaim sionistlik vale" (2006) *"Aprillimässu lugu" (2007) *"Riiki tappev kuumalaine", [[romaan]] (2009) *"Minu võitlus" (2014) *"Vapsid. Vabadussõjalaste tõus ja häving 1929–1938" (2016) ==Mälestuse jäädvustamine== 2022. aasta 2. septembril avati Lihulas Tiit Madissoni mälestusmärk.<ref name="2022_08_23_PÄRNU_POSTIMEES">23. august 2022, 18:10, [[Silvia Paluoja]], [https://parnu.postimees.ee/7590032/ Lihula kesklinnas avatakse mälestusmärk Tiit Madissonile]</ref> ==Isiklikku== Ta oli kaks korda abielus ja tal on kolm last. Alates [[1983]]. aastast oli Madisson [[katoliiklus|katoliiklane]]<ref>Tiit Madisson. "Vastasseis". 1996. Lk 133</ref> ja ta maeti [[2. september|2. septembril]] 2021 [[Lihula kalmistu]]l katoliku matuseteenistusel.<ref>[https://online.le.ee/2021/09/03/galerii-tiit-madisson-maeti-lihula-kalmistule/] Kaie Ilves, Urmas Lauri: "Galerii: Tiit Madisson maeti Lihula kalmistule." Lääne Elu 3. september 2021</ref> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Jaak Valge]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/madisson-tiit-madisson/ "Madisson. Tiit Madisson"]. Sirp, 6. märts 2014 *[[Andres Kraas]]. [https://arvamus.postimees.ee/7287322/andres-kraas-revolutsioon-soob-oma-lapsed "Andres Kraas: revolutsioon sööb oma lapsed"]. Postimees, 7. juuli 2021 ==Välislingid== {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [https://vapsid.weebly.com/tiit-madisson.html Vabadusvõitleja Tiit Madisson (ülevaade elust, pildid ja videod)] * [https://www.dissidenten.eu/laender/estland/biografien/tiit-madisson Tiit Madisson on Dissident.eu] {{DEFAULTSORT:Madisson, Tiit}} [[Kategooria:Eesti dissidendid]] [[Kategooria:Eesti vabadusvõitlejad]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Eesti vallavanemad]] [[Kategooria:Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Iseseisvuspartei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Rahvuslaste Keskliidu poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu poliitikud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Pärnumaa maleva liikmed]] [[Kategooria:Vandenõuteoreetikud]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Eestlased Hispaanias]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] [[Kategooria:Surnud 2021]] j6evm4d0lruv5ffofb61mro9anmjzn6 0 46503 7144431 7133966 2026-05-02T08:32:32Z Kuriuss 38125 7144431 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Toimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} [[File:Spike-waves.png|thumb|EEG]] '''Epilepsia''' on krooniline [[Närvisüsteem|närvisüsteemi]] haigus, mida iseloomustab aju püsiv soodumus tekitada korduvaid epileptilisi hooge. Epileptilise hoo ajal tekib ajus närvirakkude järsk kontrollimatu elektriline aktiivsus, mis põhjustab lühiaegse ajutegevuse häire. Epileptiliste hoogude ajal võib esineda mitmesuguseid sümptomeid alates lühiajalisest teadvusekaotusest kuni väljendunud lihastõmblusteni. Epilepsia diagnoosimise eelduseks on tavaliselt vähemalt kahe provotseerimata epileptilise hoo esinemine enam kui 24-tunnise vahega.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Fisher |eesnimi=Robert S. |perekonnanimi2=Boas |eesnimi2=Walter van Emde |perekonnanimi3=Blume |eesnimi3=Warren |perekonnanimi4=Elger |eesnimi4=Christian |perekonnanimi5=Genton |eesnimi5=Pierre |perekonnanimi6=Lee |eesnimi6=Phillip |perekonnanimi7=Engel Jr. |eesnimi7=Jerome |kuupäev=2005 |pealkiri=Epileptic Seizures and Epilepsy: Definitions Proposed by the International League Against Epilepsy (ILAE) and the International Bureau for Epilepsy (IBE) |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/j.0013-9580.2005.66104.x |ajakiri=Epilepsia |keel=en |aastakäik=46 |üksiknumber=4 |lehekülg=470–472 |doi=10.1111/j.0013-9580.2005.66104.x |issn=1528-1167}}</ref> Kui uuringutel selgub viiteid epileptilise hoo kordumise kõrgele riskile (näiteks struktuurne muutus aju piltdiagnostikal või epileptilised avaldused elektroentsefalograafia uuringul), siis on võimalik diagnoos püstitada ka juba pärast ühte epileptilist hoogu. Epilepsia on üks levinumaid neuroloogilisi haigusi maailmas, esinedes ligikaudu 50 miljonil inimesel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Epilepsy |url=https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/epilepsy |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.who.int |keel=en}}</ref> Haigus võib avalduda igas vanuses, kuid sagedamini esineb seda varases lapseeas ning pärast 50. eluaastat. Epilepsia tekkepõhjuseid on mitmeid, sealhulgas struktuursed ajukahjustused, geneetilised häired ja infektsioonid.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Balestrini |eesnimi=Simona |perekonnanimi2=Arzimanoglou |eesnimi2=Alexis |perekonnanimi3=Blümcke |eesnimi3=Ingmar |perekonnanimi4=Scheffer |eesnimi4=Ingrid E. |perekonnanimi5=Wiebe |eesnimi5=Samuel |perekonnanimi6=Zelano |eesnimi6=Johan |perekonnanimi7=Walker |eesnimi7=Matthew C. |kuupäev=2021 |pealkiri=The aetiologies of epilepsy |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1684/epd.2021.1255 |ajakiri=Epileptic Disorders |keel=en |aastakäik=23 |üksiknumber=1 |lehekülg=1–16 |doi=10.1684/epd.2021.1255 |issn=1950-6945}}</ref> == Tekkepõhjused == '''Struktuursed epilepsiad''' Kõige sagedasem epilepsia põhjus on struktuurne; selle korral esineb ajus konkreetne anatoomiline muutus, mis tõstab epileptiliste hoogude riski. Enamasti on sellisel juhul muutus nähtav radioloogilistel uuringutel, kuigi muutus võib olla nii väike, et on raskesti identifitseeritav. Epileptiliste hoogude tüüp sõltub sellest, millises ajupiirkonnas kahjustus esineb. Aju struktuursed muutused võivad olla kaasasündinud või elu jooksul omandatud. Kaasasündinud muutused on tekkinud aju varase arengu käigus üsasiseselt ja need on olemas juba sündimise ajal ning tavaliselt püsivad ülejäänud elu jooksul muutumatuna. Sagedasemad kaasasündinud epilepsiat põhjustavad aju arenguhäired on fokaalsed kortikaalsed düsplaasiad ehk lokaalsed ajukoore anatoomilised muutused. Kaasasündinud aju struktuursete häirete korral võib epilepsia avalduda noores eas, kuid võib kujuneda ka täiskasvanu eas. Omandatud struktuursed häired tekivad elu jooksul ja nende risk tõuseb vanuse kasvuga. Sagedasemad põhjused on [[insult]], ajukasvajate, ajutrauma ja närvisüsteemi infektsioonid. Epilepsia võib esineda nii hea- kui ka halvaloomuliste ajukasvajate korral. Epilepsia kujuneb sageli kuid või aastaid pärast esmase ajukahjustuse (nt insuldi) tekkimist. '''Geneetilised epilepsiad''' Epilepsia on geneetiline, kui põhjuseks on teadaolev või oletatav geneetiline muutus. Arengutega geneetilises diagnostikas leitakse aina enam epilepsiaga seostatavaid geneetilisi muutusi, kuid paljudel epilepsiaga inimestel ei ole siiani konkreetne põhjus tuvastatav. Geneetiline epilepsia võib olla pärandatud vanematelt, kuid sageli on geneetiline muutus tekkinud inimese varase arengu käigus uue leiuna (''de novo'') ja seega ei ole päritud vanematelt. Geneetilised epilepsiad võivad olla väga erineva kliinilise pildiga: alates väga kergetest ja ravile hästi alluvatest epilepsiatest kuni raskelt ravitavate sündroomideni. Mida nooremas eas epilepsia avaldunud on, seda tõenäolisem on geneetiline põhjus. '''Muud epilepsia põhjused''' Epilepsia põhjuseks võivad veel olla kesknärvisüsteemi infektsioonid, ainevahetuslikud häired ja immuunvahendatud põhjused. Ajuinfektsioone võivad põhjustada bakterid, viirused, seened ja parasiidid. Kuigi Eestis on infektsioossed epilepsiad harvad, siis arenguriikides on tegemist ühe olulisima epilepsia põhjusega. Ainevahetuslikud epilepsia põhjused võivad olla omandatud (nt. toitumuslikud defitsiidid, alkoholi või narkootikumide kuritarvitamine) või geneetilised. Immuunvahendatud epilepsiad on samuti väga harv epilepsiate grupp, mis lisaks epilepsia ravimitele võib ägedas faasis vajada immuunsüsteemi mõjutavate ravimite kasutamist. Ka põhjalike uuringutega jääb epilepsia põhjus ebaselgeks 1/3 inimestest. == Sümptomid == Sõltuvalt sellest, mis ajupiirkonnas epileptiline hoog tekib, võib inimestel esineda eri tüüpi epileptilisi hooge. Epileptilisi hooge liigitatakse järgmiselt: '''Fokaalsed ehk lokaalse algusega epileptilised hood''', mille korral tekib epileptiline aktiivsus ühes ajupiirkonnas. Hoo sümptomid võivad olla väga erinevad ja sõltuvad sellest, mis ajupiirkonnas närvirakkude liigne aktiivsus tekib. Fokaalsete epileptiliste hoogude korral võib esineda ebatavaline käitumine, kummaline tundmus, ühe jäseme, keha- või näopoole tõmblused, tunde- või nägemishäire, lõhna- või maitseelamus. Võib kaasneda teadlikkuse häirumine nii, et inimesega ei saa kontakti. Fokaalsed epileptilised hood võivad üle minna generaliseerunud toonilis-klooniliseks hooks. Fokaalse epilepsia lähtekohaks on sageli oimusagar; sel juhul esineb hoo alguses sageli tunnetuslik aura (vaimne või kehaline), millele võib järgneda ebaadekvaatne käitumine, mittesihipärased liigutused jäsemetes ning eri määral häirunud teadlikkus. '''Generaliseerunud epileptiliste hoogude''' korral tekib epileptiline aktiivsus sünkroonselt mõlemas ajupoolkeras. Hoog võib seisneda lühiajalises kontakti kadumises (absaans), võpatuses (müokloonus), jäsemete toonuse tõusus või kaotuses (tooniline ja atooniline hoog) või toonuse tõusu ja rütmiliste tõmblustega üle kogu keha (toonilis-klooniline hoog). Epileptilised hood kestavad enamasti lühikest aega (mõni sekund kuni mõni minut). Pärast hoogu võib esineda segadusseisundit ja täielik toibumine võib võtta aega. Rohkem kui 5 minutit kestvat generaliseerunud epileptilist hoogu ja 10 minutit kestvat fokaalset epileptilist hoogu nimetatakse '''epileptiliseks staatuseks'''. ==Uuringud ja diagnoosimine== Epilepsia diagnoosimise ja raviga tegeleb neuroloog. Küsitluse abil selgitatakse välja, millistes tingimustes hoog tekkis ja kuidas hoog kulges, millise tegevuse peale hoog algas. Oluline on pöörata tähelepanu hoole eelnenud sümptomitele. Tähtis on ka hoo kirjeldus pealtnägijate poolt. Põhjalik küsitlus aitab välja selgitada (eriti esmakordse hoo korral), kas tegemist oli epileptilise hoo või mõne muu tervisehäirega. Aju elektriline uuring [[elektroentsefalograafia]] (EEG) võib aidata epilepsia diagnoosi kinnitada ning anda teavet epilepsia tüübi kohta. Epilepsia põhjuse hindamiseks on vajalik piltdiagnostika – peaaju [[Kompuutertomograaf|kompuutertomograafia]] või [[magnetresonantstomograafia]]. == Ravi == Epilepsia ravi peamised eesmärgid on epileptiliste hoogude kontrolli all hoidmine, ravist tulenevate kõrvaltoimete minimeerimine ning elukvaliteedi parandamine. Ravistrateegiaid kohandatakse individuaalselt, lähtudes epileptiliste hoogude või epileptilise sündroomi tüübist, teadaolevast haiguspõhjusest, inimese vanusest ja kaasuvatest haigustest ning tema eelistustest. Ravimitele allumatute epilepsia korral (nn ravimrefraktaarne epilepsia) saab kaaluda täiendavaid ravivõimalusi, sealhulgas ravidieete, kirurgilist ravi või neuromodulatsiooni. ===Medikamentoosne ravi=== Epilepsia peamine ravi on tablettravi epilepsiaravimitega, mille eesmärk on hoogude kontrolli alla saamine võimalikult väheste kõrvaltoimetega. Raviplaan peab olema individuaalne, arvestama hoogude tüüpi, epilepsia sündroomi, vanust ja sugu, kaasnevaid haigusi ja võimalikke koostoimeid teiste ravimitega. Epilepsiaravimid mõjutavad erinevate mehhanismide kaudu aju elektrilist aktiivsust eesmärgiga suruda alla epileptilisi hooge genereerivaid protsesse. Põhiliselt mõjuvad ravimid erinevatele ioonkanalitele. Ravi alustatakse tavaliselt ühe ravimiga (monoteraapia). Paljudel patsientidel saavutatakse ravimitega epileptiliste hoogude üle kontroll, kuid osadel on vajalik kombineeritud ravi mitme preparaadiga. Sagedamini kasutatavad epilepsia ravimid Eestis on karbamasepiin, okskarbasepiin, lamotrigiin, levetiratsetaam ja valproaat. Ravimite kõrvaltoimeid on esinenud 10–90 protsendil inimestest, sõltuvalt uurimismetoodikast.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Perucca |eesnimi=Piero |perekonnanimi2=Gilliam |eesnimi2=Frank G |kuupäev=2012-09 |pealkiri=Adverse effects of antiepileptic drugs |url=http://www.thelancet.com/journals/laneur/article/PIIS1474-4422(12)70153-9/abstract |ajakiri=The Lancet Neurology |keel=en |aastakäik=11 |üksiknumber=9 |lehekülg=792–802 |doi=10.1016/S1474-4422(12)70153-9 |issn=1474-4422}}</ref> Enamik kõrvaltoimeid on annusest sõltuvad ja kerged, mis ajaga sageli vähenevad. Sagedamad kõrvaltoimed on unisus, pearinglus, tasakaaluhäired, meeleolu muutused. ===Kirurgiline ravi=== Epilepsia kirurgiline ravi on oluline ravivõimalus ravimrefraktaarse epilepsiaga inimestele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Epilepsia kirurgiline ravi – alakasutatud võimalus ravimrefraktaarse epilepsia raviks - Eesti Arst - Eesti Arstide Liidu ajakiri |url=https://eestiarst.ee/epilepsia-kirurgiline-ravi-alakasutatud-voimalus-ravimrefraktaarse-epilepsia-raviks/ |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=eestiarst.ee}}</ref> Kirurgiline ravi on võimalik patsientidel, kellel on fokaalne epilepsia, uuringutega on võimalik hoogude lähtekohta täpselt määratleda ning vastavat aju piirkonda on võimalik ohutult eemaldada. Kirurgilise ravi planeerimise eelduseks on põhjalik preoperatiivne hindamine epilepsia keskuses. Levinumateks kirurgilisteks protseduurideks on oimusagara resektsioon mesiaalse oimusagara epilepsia korral ning lesiooni eemaldamine kasvajate või kortikaalsete arenguhäirete korral. === Neuromodulatsioon === Epilepsia ravi neuromodulatsiooni võimaluste hulka kuuluvad uitnärvi stimulatsioon (''vagal nerve stiumulation'', VNS) ja aju süvastimulatsioon (''deep brain stimulation,'' DBS).<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Edwards |eesnimi=Christine A. |perekonnanimi2=Kouzani |eesnimi2=Abbas |perekonnanimi3=Lee |eesnimi3=Kendall H. |perekonnanimi4=Ross |eesnimi4=Erika K. |kuupäev=2017-09 |pealkiri=Neurostimulation Devices for the Treatment of Neurologic Disorders |url=https://www.mayoclinicproceedings.org/article/S0025-6196(17)30325-7/fulltext |ajakiri=Mayo Clinic Proceedings |keel=English |aastakäik=92 |üksiknumber=9 |lehekülg=1427–1444 |doi=10.1016/j.mayocp.2017.05.005 |issn=0025-6196}}</ref> Meetodid on ravivõimaluseks ravimrefraktaarse epilepsiaga patsientidele, kes ei ole kirurgilise ravi kandidaadid või kellel kirurgiline ravi ei ole olnud efektiivne. Neuromodulatsioon mõjutab regulaarse elektrilise stimulatsiooni kaudu erinevaid närvivõrgustikke, seeläbi vähendades epileptiliste hoogude hulka. == Prognoos == Epilepsiat peetakse üldiselt krooniliseks neuroloogiliseks haiguseks, kuid selle pikaajaline kulg võib oluliselt varieeruda sõltuvalt epileptiliste hoogude tüübist ja sündroomist, ravivastusest. Epilepsia võib osadel inimestel elu jooksul taanduda. Rahvusvahelise Epilepsiavastase Liidu (''International League Against Epilepsy'', ILAE) määratluse kohaselt loetakse epilepsia taandunuks inimestel, kes on olnud hoogudeta vähemalt 10 aastat ning ei ole viimase 5 aasta jooksul kasutanud epilepsiavastaseid ravimeid.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Fisher |eesnimi=Robert S. |perekonnanimi2=Acevedo |eesnimi2=Carlos |perekonnanimi3=Arzimanoglou |eesnimi3=Alexis |perekonnanimi4=Bogacz |eesnimi4=Alicia |perekonnanimi5=Cross |eesnimi5=J. Helen |perekonnanimi6=Elger |eesnimi6=Christian E. |perekonnanimi7=Engel Jr |eesnimi7=Jerome |perekonnanimi8=Forsgren |eesnimi8=Lars |perekonnanimi9=French |eesnimi9=Jacqueline A. |perekonnanimi10=Glynn |eesnimi10=Mike |perekonnanimi11=Hesdorffer |eesnimi11=Dale C. |perekonnanimi12=Lee |eesnimi12=B.i. |perekonnanimi13=Mathern |eesnimi13=Gary W. |perekonnanimi14=Moshé |eesnimi14=Solomon L. |perekonnanimi15=Perucca |eesnimi15=Emilio |kuupäev=2014 |pealkiri=ILAE Official Report: A practical clinical definition of epilepsy |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/epi.12550 |ajakiri=Epilepsia |keel=en |aastakäik=55 |üksiknumber=4 |lehekülg=475–482 |doi=10.1111/epi.12550 |issn=1528-1167}}</ref> Kuni 70% epilepsiaga inimestest saavutab sobivate epilepsiavastaste ravimitega hea hoogude kontrolli ning paljudel neist püsib pikaajaline remissioon.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Eadie |eesnimi=Mervyn J |kuupäev=2012-12 |pealkiri=Shortcomings in the current treatment of epilepsy |url=https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1586/ern.12.129 |ajakiri=Expert Review of Neurotherapeutics |keel=EN |aastakäik=12 |üksiknumber=12 |lehekülg=1419–1427 |doi=10.1586/ern.12.129 |issn=1473-7175}}</ref> Siiski varieeruvad ravitulemused märkimisväärselt sõltuvalt epilepsia tüübist ja etioloogiast. Varajane ravivastus on üks tugevamaid pikaajalise prognoosi ennustajaid, kusjuures kehv varajane hoogude kontroll on seotud väiksema remissiooni tõenäosusega. Mitmeid tegureid – nagu aju struktuursed kõrvalekalded, kaasuvad arenguhäired või kõrge hoogude sagedus haiguse alguses – on seostatud ebasoodsama prognoosiga. Epilepsia mõjutab ebaproportsionaalselt madala ja keskmise sissetulekuga riike, kus elab ligikaudu 80% kogu maailma epilepsiaga inimestest<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Vergonjeanne |eesnimi=Marion |perekonnanimi2=Auditeau |eesnimi2=Emilie |perekonnanimi3=Erazo |eesnimi3=Daniells |perekonnanimi4=Luna |eesnimi4=Jaime |perekonnanimi5=Gelle |eesnimi5=Thibaut |perekonnanimi6=Gbessemehlan |eesnimi6=Antoine |perekonnanimi7=Boumediene |eesnimi7=Farid |perekonnanimi8=Preux |eesnimi8=Pierre-Marie |kuupäev=2021 |pealkiri=Epidemiology of Epilepsy in Low- and Middle-Income Countries: Experience of a Standardized Questionnaire over the Past Two Decades |url=https://karger.com/ned/article-abstract/55/5/369/825238/Epidemiology-of-Epilepsy-in-Low-and-Middle-Income?redirectedFrom=fulltext |ajakiri=Neuroepidemiology |keel=en |aastakäik=55 |üksiknumber=5 |lehekülg=369–380 |doi=10.1159/000517065 |issn=0251-5350}}</ref>. Nendes riikides ei saa kuni 75% epilepsiaga inimestest vajalikku ravi. Ravimata epilepsia on seotud suurenenud vigastuste, psühhiaatriliste kaasuvate haiguste ja enneaegse surma riskiga, sealhulgas epilepsia äkksurma (''sudden unexpected death in epilepsy,'' SUDEP) riskiga. == Kuidas käituda epileptilise hoo ajal? == Epileptilise hoo ajal tuleb jälgida, et inimene end ei vigastaks. Kui on kitsas kaelus või midagi takistab hingamist, siis proovida see vabastada. Püsida inimese kõrval, kuni hoog on lõppenud ja ta on tulnud teadvusele. Hoo lõppedes tuleb inimene pöörata turvalisse küliliasendisse, et kaitsta hingamisteid. Kindlasti ei tohi panna ühtegi eset suhu! Kiirabi on vaja kutsuda, kui: * epileptiline hoog kestab üle 5 minuti; * esineb mitu järjestikkust epileptilist hoogu; * hoo järgselt inimene ei taastu endiseks (näiteks kui inimene ei saa kontaktseks, ei hinga korralikult, jääb püsima kõnehäire); * epileptiline hoog esineb rasedal; * inimene on end epileptilise hoo käigus vigastanud; * esineb elus esmakordne epileptiline hoog Kui inimesel esineb oma tavaline hoog ja ta pärast hoo esinemist taastub, siis ei pea kiirabi kutsuma. ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *Infovoldik "Epilepsia" https://www.regionaalhaigla.ee/sites/default/files/documents/2024-10/Epilepsia_ja_elustiil_0.pdf *B-M. Nõmmik, J. Kõrv, A. Rakitin "Epileptiliste hoogude ja epilepsia käsitlus insuldi järel." Eesti Arst 2023; 102(1):18–22 *D. Poolamets, A. Rakitin "100 aastat elektroentsefalograafiat – objektiivne pilk aju töösse". Eesti Arst 2025; 104(11):593– 601 *Patsiendijuhend "Epilepsia käsitlus fertiilses eas naistel ja rasedatel" https://ravijuhend.ee/patsiendivarav/juhendid/223/epilepsia-kasitlus-fertiilses-eas-naistel-ja-rasedatel *K. Orav "Epilepsia kirurgiline ravi – alakasutatud võimalus ravimrefraktaarse epilepsia raviks." Eesti Arst 2022; 101(8):430–436 *A. Õun, S. Haldre "Aktiivne epilepsia Tartu täiskasvanutel: epidemioloogilised näitajad ja ravi." Eesti Arst 2004; 83(10): 652-658 ==Välislingid== {{Commonscat|Epilepsy}} {{Vikitsitaadid}} {{vikisõnaraamatus|langetõbi}} * [https://epilepsia.ee/ Epilepsia.ee] * [https://haiglateliit.ee/wp-content/uploads/2015/03/Epilepsia_ja_elustiil.pdf Epilepsia ja Elustiil] * [https://www.kliinikum.ee/narvikliinik/patsiendile/10-epilepsia Epilepsia teave] [[Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliinik]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteemihaigused]] j1cb502e02we1qj1jfms4nb0hdux03z 0 47908 7144387 6438087 2026-05-02T08:12:09Z Kuriuss 38125 7144387 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib masinaelemendist; liite osa kohta vaata artiklit [[Liite võll]]; muude mõistete kohta vaata lehekülge [[Võll (täpsustus)]].}} '''Võll''' on tehnikas piklik silindriline [[laager|laagritele]] toetuv pöörlev [[masinaelement]], mis kannab üle [[Pöördemoment|pöördemomendi]] (erinevalt [[telg|teljest]], mis pöördemomenti üle ei kanna) ning toetab sellele paigaldatud detaile (hammas-, rihma-, hoo-, jm rattaid). <ref>Eesti entsüklopeedia EE 10, Tallinn, 1998, lk 516.</ref> Töötav võll on koormatud põhiliselt [[paindemoment|painde-]] ja [[väändemoment|väändemomendiga]]. Tõmbe- ja survejõud piki võlli puuduvad või on suhteliselt väikesed. Võll võib esineda ka teiste [[masinaelement]]idega ühes tükis ([[äärikvõll]], [[võllhammasratas]]). ==Võllide liigitus== ===Võllide liigitus konstruktsiooni järgi=== *täisvõllid **siledad täisvõllid **astmelised täisvõllid **kujutäisvõllid (näiteks väntvõll) *õõnesvõllid **siledad õõnesvõllid **astmelised õõnesvõllid **kujuõõnesvõllid. Võllidele ja [[telg]]edele töödeldakse astmed neile detailide kinnitamiseks ning võllide ja telgede endi toetamiseks liikumatutele keredetailidele. Võllide ja telgede tugipindu nimetatakse tappideks. Kui viimased asuvad võlli või telje otstes, siis nimetatakse neid otstappideks, kui aga keskel, siis kaelteks. Teljesuunalisi koormusi vastuvõtvaid tappe (võlli otspind) nimetatakse aksiaaltappideks. Samaks otstarbeks kujundatud vahepealseid [[rõngaskõrgend]]eid nimetatakse tugiääristeks. Võllide ja telgede istamis- ja tugipinnad töödeldakse hoolikalt. Õõnsaks tehakse võllid nende massi vähendamiseks ja materjali kokkuhoiuks. ==Võllide arvutus== Võllide tugevusarvutusel peetakse silmas [[paindemoment|painde-]] ja [[väändemoment]]ide üheaegset mõjumist märkimuutva koormuse juures. Võlle koormavad ülekantavad [[pöördemoment|pöördemomendid]], võllile kinnitatud [[Detail (masinaehitus)|detailide]] [[mass]], võllide omakaal ja ülekannete töötamisel tekkivad [[jõud]]. Võlli arvutamiseks peab teadma selle konstruktsiooni, tugede paigutust, koormuste rakenduskohti jne. Kuid võlli konstruktsioon oleneb omakorda võlli läbimõõdust. Seepärast tehakse kõigepealt võlli esialgne arvutus. Esialgu arvestatakse ainult [[vääne]]t ning kasutatakse vähendatud lubatavaid pingeid. τ_max=<math>\begin{matrix}\frac{M_v}{0,2d^3}\end{matrix}</math>&le;[τ_v] , kus ... ==Töövõime kriteeriumid== Võllides ja telgedes on põhilisteks jõufaktoriteks [[paindemoment|painde-]] ja [[väändemoment|väändemomendid]]. Tõmbe ja survejõud on tavaliselt väikesed. Võllides ja pöörlevates telgedes toimivad [[tsükliline pinge|tsükliliselt]] muutuvad enamasti vahelduva märgiga pinged. Neile lisandub püsiv pingekomponent võlliga kaasapöörlevast koormusest. Põhiliseks töövõime kriteeriumiks võibki pidada [[väsimustugevus]]t ja seejärel [[jäikus]]t. Aeglaselt pöörlevate või lühikest aega töötavate võllide puhul saab määravaks [[staatiline tugevus]]. Seda aga juhul, kui pingetsüklite arv ei kujune [[väsimus (tugevusõpetus)|väsimus]]ohtlikuks ning [[väsimuspragu]] ei jõuagi tekkida kogu masina kasutusaja jooksul. Statistiliste andmete põhjal on selgunud, et rohkem kui 40% raudteevagunite telgedest praagitakse välja väsimuspragude ilmumise tõttu, 40% [[kael (masinaehitus)|kaelte]] kulumise tõttu. Siiski ei saa määrata üldmasinaehituses kahel kolmandikul juhtumitest võlli mõõtmeid tugevuskriteeriumitest lähtudes, vaid võetakse aluseks kaasdetailide mõõtmed, laagrite kulumiskindlus ja koostu jäikus. Jäikust hinnatakse tugevusõpetuse meetoditega arvutatud läbipainde suuruse järgi kohtades, kuhu on võllile istatud detail, aga ka ristlõike pöördenurga järgi tappide kohal. [[Väändejäikus]]t näitab [[väändenurk]] võlli pikkusühiku kohta. Isegi raskemasinaehituses, aga ka autotööstuses ja raudteeveeremite valmistamisel, kus koormus võllidele on suur, ei määrata pooltel juhtudel võllide mõõtmeid tugevuskriteeriumist lähtudes. Juhul kui määravaks saab [[jäikus]] või [[vibrokindlus]], on [[tugevus]]t enamasti piisavalt selleks, et võllide konstrueerimisel teha siirdmikud tehnoloogiliste [[lihvkäi]]a ja tera [[väljajooksusoon]]tega. ==Võllide ja telgede materjalid== Ilma [[termiline töötlemine|termilise töötlemiseta]] on võllide ja telgede materjalina [[Venemaa]] klassifikatsiooni järgi kasutusel terased Ct5 ja Ct6. Termiliselt töödeldud võllide jaoks kasutatakse teraseid 45, 40X jt. Vastutusrikaste masinate raskelt koormatud võllid tehakse legeerterasest 40XH (HN), 40XH2MA (40HN2MA), 30ΓT (GT), 30XΓCA (HGSA) koos kuluvate pindade vastava termilise töötlemisega, sageli kõrgsagedusväljas [[pinnakarastamine|pinnakarastamisega]], aga ka tsementeerimise või nitreerimisega. Kallid kõrgtugevad materjalid ei oma enamasti eeliseid, kui töövõime kriteeriumiks on vaid jäikus. [[Liugelaager|Liugelaagrites]] töötavad kiirekäigulised võllid valmistatakse [[teras]]est 20, 20X (H), 12XH3A (12HN3A) ning nende tapid tsementeeritakse ja karastatakse, et suurendada pinnakõvadust ja kulumiskindlust. Nitreerimiseks sobib teras 38X2HЮA (30HJuA). Autotööstuse andmetel suurendab [[väntvõll]]i kaelte [[kroomimine]] nende ressurssi 3–5 korda. Suuri võlle on otstarbekas teha torust koos [[keevitamine|keevitatud]] ääristega või [[lehtmaterjal]]ist koorikvõllidena. Metalli sääst on siis 20–40%. Võllid ja teljed töödeldakse treipinkidel järgneva tappide ja istupindade lihvimisega (pinnakaredus Ra=0,16–0,32 μm). Tugevalt koormatud võllid lihvitakse kogu ulatuses. Liugelaagrite tappide pinnakaredus Ra=0,1–0,16 μm. [[Malm]] ei ole tundlik väliste [[pingekontsentraator]]ite suhtes, sest malm on struktuurilt mulliline ja täis sisemisi pingekontsentraatoreid. Kujuvõlle ([[väntvõll]]id, [[nukkvõll]]id) tehakse kõrgtugevusega (kerakujulise [[grafiit|grafiidiga]]) ja modifitseeritud malmist [[valand]]itena. Malmi kasutatakse võllides ja telgedes siiski harva, näiteks [[automootor]]ite [[väntvõll]]id, kuigi malmi eeliseks on otstarbeka kuju saamise lihtsus. ==Vaata ka== * [[Toonvõll]] * [[Telg]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Mehhanismide ja masinate osad]] 00xlboyx2tvl9n9s3avwj7u24qe3d0h 0 48465 7144562 7052495 2026-05-02T11:02:36Z ~2026-26746-23 228477 Lisasin surma põhjuse ja mõned detailid ja lisasin artikli kust info sain. 7144562 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib heliloojast, keeleteadlasest ja entsüklopedistist; samanimelise kunstniku kohta vaata lehekülge [[Karl Herman]].}} {{infokast persoon | nimi = Karl August Hermann | pilt = Karl August Hermann.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Karl August Hermann | sünninimi = | sünniaeg = 23. september 1851 (ukj) | sünnikoht = Otsa talu, Võhmanõmme küla, Põltsamaa kihelkond | surmaaeg = 11. jaanuar 1909 (ukj) | surmakoht = Tartu | rahvus = eestlane | alma mater = Leipzigi ülikool | haridus = PhD | tegevusala = helilooja, keeleteadlane, kirjanik, kirjastaja, ajakirjanik ja entsüklopedist | töökoht = Postimees, Tartu Ülikool | organisatsioon = Eesti Kirjameeste Selts | erakond = | väärtus = | tunnustus = EÜSi auvilistlane (1901), Püha Anna ordeni III klass (1905) | abikaasa = Paula Hermann | lapsed = | sugulased = | autogramm = | moodul = }} [[Pilt:PF0024-007 Hermann.jpg|pisi|Karl August Hermann]] '''Karl August Hermann''' ([[23. september]] <small>(11. september [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1851]] otsa talu, [[Võhmanõmme]] küla, [[Põltsamaa kihelkond]] – [[11. jaanuar]] [[1909]] <small>(29. detsember 1908 [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[Tartu]]) oli eesti helilooja, keeleteadlane, kirjanik, kirjastaja, ajakirjanik ja entsüklopedist. Ta oli oluline rahvusliku liikumise tegelane. Ta andis välja [[Eesti Üleüldise teaduse raamat|esimest eestikeelset entsüklopeediat]], kuulus mitme [[üldlaulupidu|üldlaulupeo]] üldjuhtide sekka ning komponeeris mitusada muusikateost. Ta ostis [[Perno Postimees|Perno Postimehe]], viis väljaande toimetuse Tartusse ja kujundas senisest nädalalehest esimese eestikeelse päevalehe [[Postimees]]. Hermanni loodud sadadest [[uudissõna]]dest paljud on tänini käibel, sealhulgas kujundas ta olulise osa eestikeelsest keeleteaduslikust ja muusikaterminoloogiast. ==Elulugu== Sepa pojana sündinud Karl August Hermann õppis kodu lähedal [[Annikvere|Anikvere]] algkoolis, kus ta hiljem töötas koolmeistrina, [[Põltsamaa]] kihelkonnakoolis ja saksa elementaarkoolis. Gümnaasiumi lõpueksami sooritas Hermann [[ekstern]]ina [[Peterburi]]s, kus tegutses ka [[koduõpetaja]]na. Aastatel [[1874]]–[[1878]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]is usuteadust ja [[1878]]–[[1880]] [[Leipzigi ülikool]]is võrdlevat keeleteadust, milles kaitses väitekirja eesti keele kolmepikkuselise [[välde|vältesüsteem]]i teemal ("Der einfache Wortstamm und die drei Lautstufen in der estnischen Sprache"). Seejärel kolis ta [[Tartu]]sse ja sai [[1882]]. aastal [[Eesti Postimees|Eesti Postimehe]] toimetajaks.<ref>[[Sergei Issakov]], "К. A. Hermanni ajakirjanduslikust tegevusest", Keel ja Kirjandus, 1968, nr 8, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194535/142856/page/40 lk 486]-493</ref> Aastatel [[1885]]–[[1898]] andis ta välja ajakirja [[Laulu ja mängu-leht]], mis ilmus aastatel 1898–[[1899]] [[Rahva Lõbu-leht|Rahva Lõbu-lehe]] nime all.<ref>{{Netiviide|url=https://www.ester.ee/record=b1320558*est|pealkiri=Laulu ja mängu leht: kuukiri Eesti muusika edendamiseks / väljaandja ja vastutav toimetaja K. A. Hermann|väljaanne=Eesti rahvusbibliograafia}}</ref> [[1886]] ostis Hermann ära [[Perno Postimees|Perno Postimehe]], viis toimetuse Tartusse ja nimetas ajalehe ümber [[Postimees|Postimeheks]]. Ta tegutses mitmes eesti seltsis (sh oli lühikest aega [[Eesti Kirjameeste Selts]]i esimees), samuti [[Aleksandrikool]]i komiteedes ja toetas üldse rahvuslikku liikumist. [[1890. aastad|1890. aastate]] esimesel poolel oli tema toimetatud Postimees ainus rahvuslik eesti ajaleht. [[1891]]. aastal muutis ta Postimehe nädalalehest esimeseks eestikeelseks päevaleheks. Peale ajalehetöö oli Hermann [[1889]]. aastast [[Tartu Ülikool|Tartu ülikool]]is eesti keele lektor. [[Pilt:Eesti Üleüldise teaduse raamat 1900.jpg|pisi|Hermanni välja antud "[[Eesti Üleüldise teaduse raamat]]u" tiitelleht. Entsüklopeediast jõudis vihikutena ilmuda esimene osa ehk A-täht (1900–1904) ning teisest osast B-täht (1906)]] Hermann oli aktiivse ellusuhtumisega ning tal oli palju huvisid: ta tegeles näiteks muusika, ajaloo, keeleteaduse ja ajakirjandusega. Ta komponeeris laulelduse "[[Uku ja Vanemuine]]", mida on peetud ka esimeseks eesti [[ooper]]iks. Ta asus välja andma esimest eestikeelset [[entsüklopeedia]]t ("[[Eesti Üleüldise teaduse raamat]]", 1900–1906, katkes teise köite esimese vihiku järel) ning avaldas esimese [[eesti kirjandus]]e ajaloo ülevaate ("Eesti kirjanduse ajalugu esimesest algusest kuni meie ajani", [[1898]]). 1884. aastal avaldas ta "Eesti keele grammatika" ja 1896. aastal "Eesti keele Lause-õpetuse". Muu hulgas püüdis ta kindlaks teha eestlaste päritolu ja väitis, et eestlased on muistsete [[sumerid|sumerite]] järeltulijad ("Sumeri-akkadlased", 1. trükk 1896). Ta tõlkis ja kirjutas luulet ja näidendeid, vähemal määral ka proosat. Laialdaselt levisid Hermanni kirjutatud muusikaõpikud. Hermann kuulus nii [[II üldlaulupidu|II]], [[IV üldlaulupidu|IV]], [[V üldlaulupidu|V]] kui ka [[VI üldlaulupidu|VI üldlaulupeo]] üldjuhtide sekka. Ta lõi üle 300 muusikateose, millest enamik olid koorilaulud. Nendest tuntumad on "[[Kungla rahvas]]", "[[Mingem üles mägedele]]" ja "[[Oh laula ja hõiska]]". Hermann tõlkis saksa keelest eesti keelde arvukalt üliõpilaslaule, mida lauldakse tänapäevani. Lisaks kogus ta rahvaviise.<ref>[https://web.archive.org/web/20220314114900/http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/hermann/elu.htm "Karl August Hermann"], elulugu õppematerjalide portaalis, arhiveeritud Internet Archive's (vaadatud 09.11.2025)</ref> Nii mitme valdkonnaga tegeledes ei jäänud tal aega millelegi sügavamalt pühenduda, lisaks kurnas see ta tervist. "Dr. Hermannile sündis see, et kõik tema elu ajalehtedes ära laideti."<ref>"Aasta ning aastakümme mööda!" Postimees, 31. detsember 1890, nr 150, lk 2.</ref> [[1896]]. aastal müüs ta Postimehe noorema põlvkonna rahvuslastele ja ajalehe toimetajaks sai [[Jaan Tõnisson]]. Hermann oli aktiivne seltsitegelane. 1891. aastal valiti ta [[Tartu Eesti Käsitööliste Abiandmise Selts]]i esimeheks. Ta suri 29. detsembri õhtul 57-aastasena, abikaasa ja tütre juuresolekul, insuldi tagajärjel, mis tabas teda ootamatult. <ref>Postimees, 30. detsember 1908, nr 88, lk 2. DIGAR: https://dea.digar.ee/?a=d&d=postimeesew19081230.2.2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> Karl August Hermann on maetud Tartu [[Uus-Jaani kalmistu]]le (endine Vana-Saksa kalmistu). 1929. aastal püstitati talle sinna [[hauamonument]], mille autor on [[Voldemar Mellik]].<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKkultuurjaelu202006.2.17.1|pealkiri=Karl August Hermann Põltsamaa on selle suure kunstniku üles kasvatanud|väljaanne=Kultuur ja Elu|aeg=2. juuni 2020}}</ref> ==Isiklikku== Hermann oli abielus Paula (Pauline) Freybergiga ja neil oli neli last. Nende poja [[Ülo Kornelius Hermann]]i lapselapsed on Eesti kultuuriseltside ühenduse juhatuse liige [[Ilona Kolberg]], teatrikunstnik [[Lilja Blumenfeld]], ooperilaulja ja kultuuritegelane [[Pille Lill]] ning filmirežissöör [[Kersti Uibo]]. Paula Hermann oli üks esimese Eesti sinimustvalge lipu õmblejaid, mõne kirjelduse kohaselt ka selle valmistamise eestvedaja. Tema noorem poolvend [[Mihkel Hermann]] (Micha Hermann) oli tema raamatupoe ja trükikoja ärijuht. 1898. aastal läksid trükikoda ja raamatupood Mihkel Hermanni valdusse.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19341002.1.7|pealkiri=2. oktoobril saab 70-aastaseks Tartus Narva tänaval asuva raamatukaupluse ja trükikoja omanik Mihkel (Micha) Hermann|väljaanne=Postimees|aeg=2. oktoober 1934}}</ref> ==Tunnustus== * [[1901]] – [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i auvilistlane<ref>[https://web.archive.org/web/20180711004639/http://www.eys.ee/auvilistlased.htm Auvilistlased] EÜS.</ref> * [[1905]] – [[Püha Anna orden]]i III klass<ref>Heino Rannap, [https://web.archive.org/web/20151016180712/https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_kooli_ja_pedagoogika_kronoloogia.pdf "Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia"] Eesti Haridusministeerium, 2002 (täiendatud 2012).</ref> ==Mälestuse jäädvustamine== * Karl August Hermanni kunagisse elukohta Tartus [[Veski tänav (Tartu)|Veski tänaval]] (tollasel Piiri tänaval) on paigaldatud mälestustahvel. * Tartus [[Tähtvere]]s kannab tema nime [[Karl August Hermanni tänav]]. * [[Tallinn]]as [[Kesklinna linnaosa]]s [[Torupilli]] asumis on [[Karl August Hermanni tänav (Tallinn)|Karl August Hermanni tänav]]. * [[Põltsamaa]]l on [[Karl August Hermanni monument]] (skulptor [[Alfred Leius]]) ja [[Karl August Hermanni tänav (Põltsamaa)|Karl August Hermanni tänav]]. ==Pildid== <gallery> Karl August Hermanni sünnikoht 2024.jpg|Karl August Hermanni sünnikoht [[Võhmanõmme]] külas Veski 27 Tartus, 30. september 2011.jpg|Karl August Hermanni kunagine eluase Tartus Veski 27 Karl August Hermanni mälestustahvel hoonel Veski 27 Tartus, 30. september 2011.jpg|Mälestustahvel Hermanni majal Veski 27 Karl August Hermanni (1851-1909) haud.JPG|Hermann on maetud Tartu Uus-Jaani kalmistule </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Villem Reiman]], "Dr. phil. Karl August Hermann" – [[Eesti Kirjandus]] [[1909]], nr 2, lk 49–65 ja V. Reimani raamatus "Mis meist saab". Tartu: [[Ilmamaa]], [[2008]], lk 113–131. *"Eesti kirjanduse ajalugu", II köide. Tallinn: [[Eesti Raamat]], [[1966]], lk 558–561, autor [[Rudolf Põldmäe]]. *[[Artur Vahter]], "Karl August Hermanni päevik" (lk 17–42 tegelik päevik, edasi fiktiivne päevik). Eessõna: [[Ea Jansen]], "Karl August Hermanni ajast" (lk 9–16). Tallinn: Eesti Raamat, [[1990]]. *[[Urmas Sutrop]], koost., "Esimesest algusest meie ajani. Karl August Hermann 150". Tallinn: [[Eesti Keele Sihtasutus]], [[2001]]. Sisaldab Hermanni kirjatööd "Eesti keel enne kirjandust", "Eesti keele Grammatik", "Uurimused Eesti rahva muinas-ajast" ning mõned artiklid entsüklopeediast "Eesti Üleüldise teaduse raamat", samuti artikleid Hermanni kohta ja Hermanni valikbibliograafia. *[[Krista Aru]], "Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, [[Jaan Tõnisson|J. Tõnisson]], [[Kusta Toom|K. Toom]]". Seeria [[EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost]], nr 6, Tartu: [[Eesti Kirjandusmuuseum]] Teaduskirjastus, [[2008]], lk 43–106 ("Karl August Hermann toimetaja ja väljaandjana: kaotused Hermannile, võidud kõigile"), ka lk 334–339 ja mujal. ==Välislingid== {{vikitekstid|Autor:Karl August Hermann|Karl August Hermann}} {{Vikitsitaadid}} {{Commons|Category:Karl August Hermann}} *{{ISIK|621}} * [http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=25&table=Persons Karl August Hermanni elulugu ja fotod] Kirjandusmuuseumi andmebaasis "Kreutzwaldi sajand" * [[Krista Aru]], [http://www.postimees.ee/518082/krista-aru-inimene-on-minev-paevaleht-jaadav/ "Inimene on minev, päevaleht jäädav"] Postimees, 3. august 2011 * Karl August Hermann, [http://digar.nlib.ee/digar/show?id=14502 "Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvad"] DIGAR * Karl August Hermann, [http://digar.nlib.ee/digar/show?id=14383 "Eesti-Wene sõnaraamat"] DIGAR {{JÄRJESTA:Hermann, Karl August}} [[Kategooria:Eesti entsüklopedistid]] [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti toimetajad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Püha Anna III klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlased]] [[Kategooria:Eesti Kirjameeste Seltsi presidendid]] [[Kategooria:Uus-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1851]] [[Kategooria:Surnud 1909]] 52lbc0queuip3uj6xsikw96x88r2sy2 0 48629 7144376 7132100 2026-05-02T08:07:38Z Kuriuss 38125 7144376 wikitext text/x-wiki {{suunamine| Kolhoosnik| Ajalehe| Kolhoosnik (ajaleht)}} {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}} {{keeletoimeta}} {{allikad}} '''Kolhoos''' ([[vene keel]]es: ''колхоз'', lühend sõnadest ''коллективное хозяйство'', 'ühismajand', 'kollektiivmajand') oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] põhiliselt [[põllumajandus]]e või [[kalandus]]ega tegelev (ühis)majand. Ametliku versiooni järgi oli tegemist vabatahtlikul ühinemisel põhineva ühistuga, kus tootmisvahendid ja töö olid formaalselt ühiselt kolhoosnike omand ja ainult maa kuulus riigile. Sisuliselt määrati kolhoosi esimees ikka kõrgemalt poolt ja kõikvõimalike määruste abil juhiti kolhoosi samuti riiklikult, ehkki pisut vähem kui sovhoose – ja see pisut suurem iseseisvus võimaldas hilisemal perioodil kolhoosi liikmel paremini elada kui samasugust tööd tegeval sovhoositöötajal. Isiklikus majapidamises võis kasutada ühte lehma ja kuni 0,6 hektari suurust aiamaad või üürikorterit.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Põldmäe |eesnimi=Julius |url=https://www.ester.ee/record=b1599871*est |pealkiri=Nii mitu aega eluajas: mälestusi |kuupäev= |kirjastus=Maalehe Raamat |aasta=2002 |isbn=978-9985-64-155-2 |koht=Tallinn |lehekülg=146 |autor-link=Julius Põldmäe}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Alas |eesnimi=Andrus |pealkiri=Oli kord Orissaare rajoon |url=http://www.orissaareajalugu.ee/2015/02/oli-kord-orissaare-rajoon.html |vaadatud=2026-04-15}}</ref> Kõrvuti kolhoosidega eksisteerisid [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] ka [[sovhoos]]id ehk riigimajandid, kus kasutati ametlikult riigile kuuluvaid tootmisvahendeid, oli kindel palk ning töödistsipliin nagu töölistel. See tagas varasemal perioodil parema elu kui kolhoosnikul. Sovhoosniku aiamaa tohtis olla kuni 0,15 ha. == Kolhooside loomine == Kolhooside loomine toimus Nõukogude Liidus aastatel [[1929]]–[[1933]] [[kollektiviseerimine|kollektiviseerimise]] teel. Ametlikult oli kolhoosi minek vabatahtlik. Selle käigus hukkus nälja ja repressioonide tagajärjel ligikaudu 6 miljonit inimest. [[Küüditamine|Küüditati]] kümneid miljoneid. Küüditamise tagajärjel otsustasid paljud kolhoosi astuda. Kes küüditamistele ja repressioonidele vaatamata kolhoosidega ei ühinenud, ootasid ees repressioonid. Kolhoosid moodustati esialgu enamasti ühe või kahe [[küla]] territooriumide põhjal, kuid Eestis ei kulgenud [[kollektiviseerimine]] esialgu eriti nii kiiresti, kui loodeti, sest rahva seas levisid lood kolhoosikorra viletsuse kohta. Seda väidet illustreerib fakt, et 1949. aasta märtsis kuulus kolhoosidesse vaid 8% kõigist [[Talu|taludest]]. Protsessi kiirendamiseks kasutas [[Nõukogude võim]] [[Terror|terrorit]]: 1949. aasta 25.–29. märtsil [[Küüditamine|küüditati]] Eestist [[Siber|Siberisse]] kokku üle 20 000 inimese. [[Repressioon|Repressioonide]] hirmus suurenes kohe kolhoosidega vabatahtlikult liituda soovijate arv. Kui 1949. aasta 1. jaanuarist 20. märtsini liitus kolhoosidega keskmiselt 42 majapidamist päevas, siis sellele järgneval perioodil 20. märts kuni 5. aprill oli sama näitaja juba 1570 liitumist päevas ja 5. aprill kuni 9. aprill juba 4800 liitumist päevas<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Ats Remmelg|url=https://core.ac.uk/download/pdf/328848572.pdf|pealkiri=Majandinimed Eesti NSV-s|väljaanne=Tartu Ülikool|aeg=2020}}</ref>. Seega oli võimude terrorikampaania Eestis väga efektiivne: kuu ajaga ehk 1949. aasta 20. aprilliks oli 2753 kolhoosiks liitunud 64% kõigist taludest, 1949. aasta oktoobriks oli kolhoose 3003 ja nendega liitunud 78% taludest. 1951. aasta aprillis kuulus kolhoosidesse juba 92% üksikmajapidamistest ning kollektiviseerimine loeti sisuliselt lõpule viiduks. 1950. aastal hakati kolhoose ühendama, sest kolmandikul kolhoosidel oli alla 500 ha maad, mida peeti liialt väheseks ning väideti, et see ei võimalda kolhoosnikele järjest kasvavat heaolu. Liitmiste tulemusena jäi 1950. aastal alles 1014 kolhoosi, 1952. aastaks vähenes nende arv 917-ni. Muutustega koos uuendati 1954. aastal ka rajoonide ja külanõukogude piire, et need kolhooside piiridega ühtiksid. 1955. aastal hakati majanduslikult nõrgemaid kolhoose liitma sovhooside koosseisu. Kolhooside sovhoosidega ühendamine või sovhoosideks liitmine võeti juba üldiseks riiklikuks eesmärgiks.<ref name=":0" /> [[Eesti]]s loodi esimene kolhoos [[22. september|22. septembril]] [[1940]]. Pärast sõda ja [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] kolhoose kohe ei taastatud. Esimene kolhoos asutati 1947. aastal Saaremaal [[Sakla]] külas. Massiline kollektiviseerimine toimus pärast [[märtsiküüditamine|märtsiküüditamist]] aastatel [[1949]]–[[1952]]. == Kolhoosnike elu == Kolhoosi liikmetele – kolhoosnikele – varem kuulunud maa ja vara läks kolhoosi omandisse. Isiklikuks kasutamiseks tohtis jääda vaid osa hooneid, piiratud hulgal koduloomi ja väike (0,5 [[Hektar|ha]]) aiamaa. [[Veoauto]], [[Traktor|traktori]] ja teiste [[Põllumajandusmasin|põllumajandusmasinate]] omamine oli Eesti NSV-s keelatud, mujal Nõukogude Liidus võisid tingimused mõnevõrra erineda. Kolhoosnikele maksti töötasu [[normipäev]]ade eest. Algaastatel nad sagedasti mingit tasu ei saanudki või said tasu omatoodangus. Inimeste mälestuste järgi oli Venemaa kolhoosides päris algul isegi nii, et kuna kolhoos tervikuna oli kahjumis, siis jagati kahjum võrdeliselt normipäevadega ja kes rohkem normipäevi oli teeninud, see pidi rohkem juurde maksma. Elas kolhoosnik sellest, mis ta tootis oma kodumajapidamises ja mida kolhoosist õnnestus varastada. 1950. aastate lõpus, pärast [[Stalin|Stalini]] surma vahetati enamik ideoloogiliselt ustavaid, kuid majanduses saamatuid juhte paremate majandustegelaste vastu. Kolhooside esimeesteks õnnestus Eestis saada ka endistel taluperemeestel. Tulemusena paranes majandamine, paremates majandites hakati vähesel määral maksma ka rahapalka ning elatustase neis ületas [[Sovhoos|sovhooside]] oma. Sovhoosides säilis endiselt [[Bürokraat|bürokraatlik]] juhtimine. Suuremas osas Nõukogude Liidu maapiirkondades kehtis [[sunnismaisus]]: riigis liikumiseks nõuti [[Pass|passi]], neid aga maaelanikele ei väljastatud. [[Külanõukogu]] territooriumilt tohtis lahkuda vaid erilubadega (välja arvatud [[Baltimaad]]es ja [[Taga-Kaukaasia]]s). Kolhoosnike ülesanne oli täita ettenähtud normipäevad. Töö toimus [[brigaad]]ides, mille eesotsas olid juhtkonna poolt määratud [[brigadir]]id. [[Normipäev|Normipäevade]] eest saadav tasu oli enamasti tühine. Sageli olid algusaastail kolhoosnike ainsaks elatusallikaks napil õueaiamaal kasvatatavad saadused ja paremal juhul ka [[lehm]]. Häda sunnil toimus pidev [[Vargus|varastamine]], mille eest olid ette nähtud väga karmid karistused. Isegi koristatud põllult mahapudenenud viljapeade noppimise eest oli 1930. aastatel ette nähtud [[surmanuhtlus]]. == Kolhoosi juhtimine == Kolhoosi eesotsas oli kolhoosnike üldkoosoleku poolt valitav esimees. Need valimised olid samuti formaalsed nagu kõik valimised Nõukogude Liidus. Juhtkonda kuulusid veel aseesimehed ja peaspetsialistid: peaagronoom, peazootehnik, pearaamatupidaja jt. Kolhoosi juhtkonna liikmete töötasud olid märgatavalt suuremad kui kolhoosi lihtliikmete omad. Kehtis premeerimise süsteem, mis oli sõltuvuses riigiplaani täitmisest. Kolhoosi kui majandusüksuse peamine ülesanne oli täita riiklik plaan ning müüa riigile kehtestatud hindadega põllumajandustooteid. Plaani täitmise eest vastutas kolhoosi juhtkond eesotsas esimehega. Plaani korduva mittetäitmise puhul rakendati repressiivseid abinõusid (viidi lühikeseks ajaks üle madalamale ametikohale, veidi hiljem sai tavaliselt kõrgema ametikoha). Kolhooside juhtimine ja valitsemine oli vastava [[rajoon (NSVL)|rajooni]] ja/või [[oblast (NSVL)|oblasti]] [[Töörahva saadikute nõukogu|Töörahva Saadikute Nõukogu]] (hiljem [[Rahvasaadikute nõukogu|Rahvasaadikute Nõukogu]]) täitevkomitee põllumajandusosakonna või -valitsuse haldusalas. Neid valitsesid ja juhtisid omakorda [[liiduvabariik]]ide põllumajandusministeeriumid (varem [[Rahvakomissariaat|rahvakomissariaadid]]) ning neid omakorda valitses ja juhtis NSV Liidu Põllumajandusministeerium (varem Põllumajanduse Rahvakomissariaat). Samaaegselt toimus kolhooside juhtimine ja valitsemine ka ainuvalitseva [[Kommunistlik partei|kommunistliku partei]] kaudu. Igas kolhoosis oli oma parteiorganisatsioon, mille eesotsas oli kohalik parteisekretär. Reeglina pidid kõik kolhoosiesimehed ja kolhoosi juhtkond kuuluma parteisse. Kohalik parteisekretär oli kolhoosiesimehe jaoks partei liinis ülemus. Parteisekretär vastutas kolhoosiesimehe tegude ja ettevõtmiste eest ning andis aru vastavates partei rajoonikomiteede põllumajandusosakondades, kes omakorda vastutasid liiduvabariikide partei keskkomiteede põllumajandusosakondade ees, keda omakorda juhtis ja valitses [[NLKP]] (varem [[ÜK(b)P]]) Keskkomitee põllumajandusosakond. Selline mitmekordne ja mitmeastmeline juhtimine oli omane kogu Nõukogude Liidu majandusele. == Kolhoosid pärast stalinismi == Algul olid kolhoosid väikesed. Partei seisukoha muutudes pidi kolhooside ühinemine rikkuse tooma ja siis sunniti kolhoose vastavalt kõrgemalt poolt tulnud korraldusele ühinema. Kui toimusid päriskommunistide vahetamine uue põlvkonna vastu ja juhtideks pääsesid majanduslikult mõelda oskavad inimesed, siis muutusid kolhoosid rikkamaks. Osavamad esimehed organiseerisid kolhoosides abimajandite nime all ja seadusandluse aukude ning bürokraatia saamatuse vahel laveerides ning ka altkäemaksude abil sisuliselt tööstust. Eesti esimest arvutit [[Juku (arvuti)|Juku]] toodeti samuti ühes kolhoosis. Eestis elasid mõnede kolhooside kolhoosnikud nõukogude perioodi lõpupoole jõukamalt kui töölised linnades. == Vaata ka == * [[Kolhoosimaa]] * [[Kolhoositulumaks]] * [[Kolhoositurg]] * [[Kolhoosiõigus]] * [[Kalurikolhoos]] * [[Eesti kolhooside loend]] * [[Kollektiivmajand]] * [[Põllumajanduslik artell]] * [[Kibuts]] * [[Sovhoos]] * [[EKE|Eesti Kolhoosiehitus]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://leht.postimees.ee/7542114/ak-viguriga-kaardid-majandid-ja-nende-nimed Viguriga kaardid: majandid ja nende nimed] [[Postimees]], 11. juuni 2022 [[Kategooria:Kolhoosid| ]] o1t54gr5z8l3j5h0ixv5eeda17a1f0y 0 49729 7144372 1098620 2026-05-02T08:02:37Z Kuriuss 38125 7144372 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on masinate ja seadmete tõrkest. Sõna muude tähenduste kohta vaata [[tõrge (täpsustus)]].}} '''Tõrge''' on sündmus, mille tagajärjel [[masin]] kaotab [[töövõime (masinaehitus)|töövõime]]. Järsule tõrkele järgneb masina ühe või enama parameetri hüppeline muutus. Aeglasele tõrkele on iseloomulik ühe või enama parameetri järkjärguline muutus. [[Sõltuv tõrge]] on tingitud antud masina mõnest teisest tõrkest või [[masinaelement|elemendist]], [[sõltumatu tõrge]] aga mitte. [[Hetktõrge]] on isekõrvalduv, mis vaid lühikest aega kahjustab masina [[töövõime (masinaehitus)|töövõime]]t. ==Vaata ka== *[[Hiiliv tõrge]] *[[Töövõime (masinaehitus)|Töövõime]] *[[korrasolek]] *[[piirseisund]] *[[rikkisolek]] [[Kategooria:Masinaehitus]] ihtammfhyzo1rcdwmxkldepgyx5vwc2 0 50260 7144160 6752024 2026-05-01T20:36:08Z Heakeel 122460 /* Halogeeniühendid */ 7144160 wikitext text/x-wiki '''Halogeenid''' on [[VII A rühm]]a [[keemiline element|elemendid]]. Sellesse rühma kuuluvad [[lihtaine]]tena [[gaas]]ilised [[fluor]] ja [[kloor]], [[vedelik|vedel]] [[broom]] ning [[tahkis|tahked]] [[jood]] ja [[astaat]]. Halogeenid on tugevad [[oksüdeerija]]d, sest nende [[aatom]]ite välisel [[elektronkiht|elektronkihil]] on vaid üks [[elektron]] puudu [[stabiilne oktett|stabiilsest oktetist]]. See tähendab, et nende välisel elektronkihil on 7 elektroni ehk puudu on 1 elektron 4 paariga elektronkihist, mis esineb [[inertgaasid]]e väliskihil. Seda ühte elektroni on halogeenidel hädasti vaja ja seda pakuvad näiteks metallid, moodustades soolasid. Seda omadust on pandud ilmekalt kajastama nimetus "halogeenid", mis on tuletatud kreeka keele põhjal ja tähendab soola moodustajat. Kõik halogeenid on inimesele [[mürk|mürgised]]. == Halogeeniühendid == Enamik halogeeniühendeid on vedelikud või tahked ained, vähesed halogeeniühendid on [[toatemperatuur]]il gaasilised. Kuna halogeeniühenditel peaaegu puudub vastastikmõju [[vesi|veega]], sest nad ei saa moodustada [[vesinikside]]meid, on nad hüdrofoobsed ehk nad ei lahustu vees. Halogeeniühendite [[tihedus]] on suurem kui 1 gramm kuupsentimeetri kohta, st nad on veest raskemad. ===Kaheaatomiliste halogeenide molekulid=== {| class="wikitable" style="margin: 1em auto 1em auto" ! Halogeen || Molekul || Struktuur || Mudel || ''d''(X−X) / pm<br>(gaasi faas) || ''d''(X−X) / pm<br>(tahkise faas) |- | <center>Fluor</center> || <center>F₂</center> || <center>[[Image:Difluorine-2D-dimensions.png|45px]]</center> || <center>[[Image:Fluorine-3D-vdW.png|45px]]</center> || <center>143</center> || <center>149</center> |- | <center>Kloor</center> || <center>Cl₂</center> || <center>[[Image:Dichlorine-2D-dimensions.png|70px]]</center> || <center>[[Image:Chlorine-3D-vdW.png|63px]]</center> || <center>199</center> || <center>198</center> |- | <center>Broom</center> || <center>Br₂</center> || <center>[[Image:Dibromine-2D-dimensions.png|80px]]</center> || <center>[[Image:Bromine-3D-vdW.png|72px]]</center> || <center>228</center> || <center>227</center> |- | <center>Jood</center> || <center>I₂</center> || <center>[[Image:Diiodine-2D-dimensions.png|70px]]</center> || <center>[[Image:Iodine-3D-vdW.png|84px]]</center> || <center>266</center> || <center>272</center> |} ==Vaata ka== *[[Haliidid]] [[Kategooria:Halogeenid| ]] lclwo10h5kszg988lal7dbp2ng49nh2 0 50956 7144149 5385993 2026-05-01T20:06:57Z Amherst99 15496 /* */ 7144149 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib praegusest haldusüksusest; hertsogkonna kohta vaata artiklit [[Lotringi hertsogkond]]; Bulgaaria eurolaulu kohta vaata artiklit [[Lorraine (laul)]].}} {{Provints | nimi = Lorraine'i piirkond | nimi1_keel = prantsuse | nimi1 = Région Lorraine | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Region Lothringen | lipp = Flag of Lorraine.svg | lipu_link = [[Lorraine'i lipp]] | vapp = Blason Lorraine.svg | vapi_link = [[Lorraine'i vapp]] | pindala = 23547 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Metz]] | asendikaardi_pilt = Lorraine in France.svg }} '''Lorraine''' [lor'ään] (ka '''Lotring''') oli [[piirkond (Prantsusmaa)|piirkond]] ([[1. järgu haldusüksus]]) Prantsusmaa kirdeosas. Ta piirnes [[Belgia]], [[Luksemburg]]i ja [[Saksamaa]]ga. Piirkond jagunes neljaks departemanguks: [[Meurthe-et-Moselle'i departemang|Meurthe-et-Moselle]], [[Meuse departemang|Meuse]], [[Moselle'i departemang|Moselle]] ja [[Vosgesi departemang|Vosges]]. 2016. aastal liideti Lorraine'i, [[Alsace]]'i ja [[Champagne-Ardenne]]'i piirkond [[Grand Est]]i piirkonnaks. {{koord | type=adm1st |region=FR}} [[Kategooria:Prantsusmaa endised piirkonnad]] [[Kategooria:Saksamaa ajaloolised piirkonnad]] qpswz36if13va77xwc65jooqnrbrrol 0 52337 7144274 7134632 2026-05-02T05:40:55Z ~2026-26612-93 228463 7144274 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} {{Infokast ametiisik | nimi = Urmas Paet | pilt = Urmas Paet, 2011.jpg | pildiallkiri = Urmas Paet (2011) | amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus = [[3. november]] [[2014]] | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Eesti välisminister]] | ametiajaalgus2 = [[13. aprill]] [[2005]] | ametiajalõpp2 = [[3. november]] [[2014]] | eelmine2 = [[Rein Lang]] | järgmine2 = [[Anne Sulling]] (kt) | amet3 = [[Eesti kultuuriminister]] | ametiajaalgus3 = [[9. aprill]] [[2003]] | ametiajalõpp3 = [[13. aprill]] [[2005]] | eelmine3 = [[Margus Allikmaa]] | järgmine3 = [[Raivo Palmaru]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|4|20}} | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Reformierakond]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = Urmas Paet signature.png | moodul = }} '''Urmas Paet''' (sündinud [[20. aprill]]il [[1974]] [[Tallinn]]as) on Eesti ja Euroopa Liidu poliitik, [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] juhatuse liige.<ref>[https://reform.ee/erakond/juhtimine/erakonna-juhatus/#alamleht Juhatus.] Eesti Reformierakonna veebisait.</ref> ja alates 2014. aastast [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. == Haridus == *1992 [[Tallinna 42. Keskkool]] *1996 [[Tartu Ülikool]], magistriõpingud [[politoloogia]]s *1996 [[Tartu Ülikool]], [[politoloogia]] ===Täiendharidus=== *1994 [[Lund]]i Tehnikaülikool *1996 [[Oslo Ülikool]], magistrikursus "Rahvusvahelised suhted" == Töökäik == [[Pilt:Urmas Paet 2010 Tallinnas.jpg|pisi|Urmas Paet (2010)]] *mai 1991 – mai 1992 [[Eesti Raadio]], välisinfo peatoimetus, toimetaja *märts 1993 – september 1994 Eesti Raadio, uudistetoimetus, toimetaja *september 1994 – september 1998 AS [[Postimees]], uudistetoimetus, [[reporter]] *oktoober 1998 – august 1999 AS [[Postimees]], uudistetoimetus, vanemtoimetaja ja poliitikaajakirjanik *september 1999 – november 1999 [[Eesti Reformierakond]], nõunik *november 1999 – aprill 2003 [[Nõmme linnaosa]] vanem *aprill 2003 – aprill 2005 [[Eesti kultuuriminister]] [[Juhan Partsi valitsus]]es *aprill 2005 – november 2014 [[Eesti välisminister]] *alates november 2014 – [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige Ta on valitud [[XI Riigikogu|XI]], [[XII Riigikogu|XII]] ja [[XIII Riigikogu|XIII]], [[XIV Riigikogu|XIV]] ja [[XV Riigikogu|XV Riigikogusse]]. ==Poliitiline tegevus== [[13. aprill]]ist [[2005]] kuni [[5. aprill]]ini [[2007]] oli ta [[Eesti välisminister|välisminister]] [[Andrus Ansipi esimene valitsus|Andrus Ansipi esimeses valitsuses]], seejärel [[Andrus Ansipi teine valitsus|Andrus Ansipi teises valitsuses]] ning alates [[6. aprill]]ist [[2011]] kuni [[28. märts]]ini [[2014]] [[Andrus Ansipi kolmas valitsus|Andrus Ansipi kolmandas valitsuses]]. Seejärel oli ta kuni [[3. november|3. novembrini]] [[2014]] välisminister [[Taavi Rõivase esimene valitsus|Taavi Rõivase valitsuses]]. 20. mail 2014 intervjueeris Urmas Paetit Briti telesaates [[HARDtalk]] [[Zeinab Badawi]].<ref>[https://www.bbc.co.uk/programmes/n3csw9fs HARDtalk Urmas Paet, 20.05.2014.]</ref> [[3. november|3. novembril]] [[2014]] kinnitati Urmas Paet [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks. Temast sai [[Euroopa Komisjon]]i volinikuks siirdunud [[Andrus Ansip]]i asendusliige. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Nõmme linnaosa]]s, kogus 1486 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi (portaal)|Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 10. veebruar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> == Isiklikku == Urmas Paeti abikaasa Tiina Paet on hariduselt eesti filoloog. Neil on kolm tütart: Sylvia (sündinud 2001), Olivia (sündinud 2004) ja Emilia (sündinud 2013). Pere elab Tallinnas Nõmmel. Rahva hulgas kutsutakse Paeti sardelliks. ==Tunnustus== * [[Fail:Urmas Paet at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Urmas Paet 2022. aasta Arvamusfestivalil]]2009 – [[Kolme Tähe orden|Kolme Tähe II klassi orden]] * 2012 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]]<ref>[http://www.postimees.ee/723860/president-ilves-annab-teenetemargi-taas-99-inimesele/ "President Ilves annab teenetemärgi taas 99 inimesele" postimees.ee, 1. veebruar 2012]</ref> * 2020 – Välisministeeriumi teeneterist<ref>Sven Randlaid. [https://www.postimees.ee/6904974/galerii-valisministeerium-andis-esmakordselt-valja-teeneteristid Galerii ⟩ Välisministeerium andis esmakordselt välja teeneteristid] Postimees.ee, 20.02.2020.</ref> * 2022 – [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] MEP Awardi 2022 ehk auhinna julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas<ref>{{Netiviide |pealkiri="MEP 2022 AWARDS" mepawards.eu, 29. juuni 2022 |url=http://www.theparliamentmagazine.eu/mep-awards-2022.htm/ |vaadatud=2022-06-30 |arhiivimisaeg=2022-06-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220630143832/https://www.theparliamentmagazine.eu/mep-awards-2022.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat}} * [http://www.vm.ee/?q=node/7 Urmas Paet] välisministeeriumi kodulehel * {{ESBL|Urmas_Paet}} * Urmas Paet saates "[[Kukul külas]]", 29. juuni 2003, [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-29_13-05.wma 1. osa], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-29_14-05.wma 2 osa] * [http://www.postimees.ee/?id=73758 Urmas Paet: tšehhid lõhuvad eelarvamusi] Postimees, 26. jaanuar 2009 * [http://www.maaleht.ee/2009/05/21/arvamus/6988-afganistan-neli-pohjust-jaada Urmas Paet. Afganistan: neli põhjust jääda] Maaleht, 21. mai 2009 * [http://www.bbc.co.uk/programmes/p01z6f5r Foreign Minister, Estonia - Urmas Paet] – 2014. aasta 20. mail antud umbes 23 minutit kestnud intervjuu [[BBC World News]]i sarjale [[HARDTalk]] <small>(''inglise keeles'')</small> {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Vilja Savisaar]]| nimi=Nõmme linnaosa vanem | aeg=[[1999]]–[[2003]]| järgnev=[[Hanno Pevkur]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Margus Allikmaa]]| nimi=[[Eesti kultuuriminister]] | aeg=[[2003]]–[[2005]]| järgnev=[[Raivo Palmaru]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Rein Lang]] | nimi=[[Eesti välisminister]] | aeg=[[2005]]–[[2014]]| järgnev=[[Anne Sulling]] (kt)}} {{lõpp}} {{Eesti VM}} {{JÄRJESTA:Paet, Urmas}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Eesti kultuuriministrid]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti välisministrid]] [[Kategooria:Nõmme linnaosavanemad]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] 0pl082tvwd6kjbdkinvcbgcqwz2lsma 7144275 7144274 2026-05-02T05:41:27Z Quinlan83 152066 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-26612-93|~2026-26612-93]] ([[User talk:~2026-26612-93|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Kuriuss|Kuriuss]]. 7134632 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} {{Infokast ametiisik | nimi = Urmas Paet | pilt = Urmas Paet, 2011.jpg | pildiallkiri = Urmas Paet (2011) | amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus = [[3. november]] [[2014]] | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Eesti välisminister]] | ametiajaalgus2 = [[13. aprill]] [[2005]] | ametiajalõpp2 = [[3. november]] [[2014]] | eelmine2 = [[Rein Lang]] | järgmine2 = [[Anne Sulling]] (kt) | amet3 = [[Eesti kultuuriminister]] | ametiajaalgus3 = [[9. aprill]] [[2003]] | ametiajalõpp3 = [[13. aprill]] [[2005]] | eelmine3 = [[Margus Allikmaa]] | järgmine3 = [[Raivo Palmaru]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|4|20}} | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Reformierakond]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = Urmas Paet signature.png | moodul = }} '''Urmas Paet''' (sündinud [[20. aprill]]il [[1974]] [[Tallinn]]as) on Eesti ja Euroopa Liidu poliitik, [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] juhatuse liige.<ref>[https://reform.ee/erakond/juhtimine/erakonna-juhatus/#alamleht Juhatus.] Eesti Reformierakonna veebisait.</ref> ja alates 2014. aastast [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. == Haridus == *1992 [[Tallinna 42. Keskkool]] *1996 [[Tartu Ülikool]], magistriõpingud [[politoloogia]]s *1996 [[Tartu Ülikool]], [[politoloogia]] ===Täiendharidus=== *1994 [[Lund]]i Tehnikaülikool *1996 [[Oslo Ülikool]], magistrikursus "Rahvusvahelised suhted" == Töökäik == [[Pilt:Urmas Paet 2010 Tallinnas.jpg|pisi|Urmas Paet (2010)]] *mai 1991 – mai 1992 [[Eesti Raadio]], välisinfo peatoimetus, toimetaja *märts 1993 – september 1994 Eesti Raadio, uudistetoimetus, toimetaja *september 1994 – september 1998 AS [[Postimees]], uudistetoimetus, [[reporter]] *oktoober 1998 – august 1999 AS [[Postimees]], uudistetoimetus, vanemtoimetaja ja poliitikaajakirjanik *september 1999 – november 1999 [[Eesti Reformierakond]], nõunik *november 1999 – aprill 2003 [[Nõmme linnaosa]] vanem *aprill 2003 – aprill 2005 [[Eesti kultuuriminister]] [[Juhan Partsi valitsus]]es *aprill 2005 – november 2014 [[Eesti välisminister]] *alates november 2014 – [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige Ta on valitud [[XI Riigikogu|XI]], [[XII Riigikogu|XII]] ja [[XIII Riigikogu|XIII]], [[XIV Riigikogu|XIV]] ja [[XV Riigikogu|XV Riigikogusse]]. ==Poliitiline tegevus== [[13. aprill]]ist [[2005]] kuni [[5. aprill]]ini [[2007]] oli ta [[Eesti välisminister|välisminister]] [[Andrus Ansipi esimene valitsus|Andrus Ansipi esimeses valitsuses]], seejärel [[Andrus Ansipi teine valitsus|Andrus Ansipi teises valitsuses]] ning alates [[6. aprill]]ist [[2011]] kuni [[28. märts]]ini [[2014]] [[Andrus Ansipi kolmas valitsus|Andrus Ansipi kolmandas valitsuses]]. Seejärel oli ta kuni [[3. november|3. novembrini]] [[2014]] välisminister [[Taavi Rõivase esimene valitsus|Taavi Rõivase valitsuses]]. 20. mail 2014 intervjueeris Urmas Paetit Briti telesaates [[HARDtalk]] [[Zeinab Badawi]].<ref>[https://www.bbc.co.uk/programmes/n3csw9fs HARDtalk Urmas Paet, 20.05.2014.]</ref> [[3. november|3. novembril]] [[2014]] kinnitati Urmas Paet [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks. Temast sai [[Euroopa Komisjon]]i volinikuks siirdunud [[Andrus Ansip]]i asendusliige. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Nõmme linnaosa]]s, kogus 1486 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi (portaal)|Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 10. veebruar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> == Isiklikku == Urmas Paeti abikaasa Tiina Paet on hariduselt eesti filoloog. Neil on kolm tütart: Sylvia (sündinud 2001), Olivia (sündinud 2004) ja Emilia (sündinud 2013). Pere elab Tallinnas Nõmmel. ==Tunnustus== * [[Fail:Urmas Paet at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Urmas Paet 2022. aasta Arvamusfestivalil]]2009 – [[Kolme Tähe orden|Kolme Tähe II klassi orden]] * 2012 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]]<ref>[http://www.postimees.ee/723860/president-ilves-annab-teenetemargi-taas-99-inimesele/ "President Ilves annab teenetemärgi taas 99 inimesele" postimees.ee, 1. veebruar 2012]</ref> * 2020 – Välisministeeriumi teeneterist<ref>Sven Randlaid. [https://www.postimees.ee/6904974/galerii-valisministeerium-andis-esmakordselt-valja-teeneteristid Galerii ⟩ Välisministeerium andis esmakordselt välja teeneteristid] Postimees.ee, 20.02.2020.</ref> * 2022 – [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] MEP Awardi 2022 ehk auhinna julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas<ref>{{Netiviide |pealkiri="MEP 2022 AWARDS" mepawards.eu, 29. juuni 2022 |url=http://www.theparliamentmagazine.eu/mep-awards-2022.htm/ |vaadatud=2022-06-30 |arhiivimisaeg=2022-06-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220630143832/https://www.theparliamentmagazine.eu/mep-awards-2022.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat}} * [http://www.vm.ee/?q=node/7 Urmas Paet] välisministeeriumi kodulehel * {{ESBL|Urmas_Paet}} * Urmas Paet saates "[[Kukul külas]]", 29. juuni 2003, [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-29_13-05.wma 1. osa], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-29_14-05.wma 2 osa] * [http://www.postimees.ee/?id=73758 Urmas Paet: tšehhid lõhuvad eelarvamusi] Postimees, 26. jaanuar 2009 * [http://www.maaleht.ee/2009/05/21/arvamus/6988-afganistan-neli-pohjust-jaada Urmas Paet. Afganistan: neli põhjust jääda] Maaleht, 21. mai 2009 * [http://www.bbc.co.uk/programmes/p01z6f5r Foreign Minister, Estonia - Urmas Paet] – 2014. aasta 20. mail antud umbes 23 minutit kestnud intervjuu [[BBC World News]]i sarjale [[HARDTalk]] <small>(''inglise keeles'')</small> {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Vilja Savisaar]]| nimi=Nõmme linnaosa vanem | aeg=[[1999]]–[[2003]]| järgnev=[[Hanno Pevkur]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Margus Allikmaa]]| nimi=[[Eesti kultuuriminister]] | aeg=[[2003]]–[[2005]]| järgnev=[[Raivo Palmaru]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Rein Lang]] | nimi=[[Eesti välisminister]] | aeg=[[2005]]–[[2014]]| järgnev=[[Anne Sulling]] (kt)}} {{lõpp}} {{Eesti VM}} {{JÄRJESTA:Paet, Urmas}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Eesti kultuuriministrid]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti välisministrid]] [[Kategooria:Nõmme linnaosavanemad]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] k39w4m7l8gd3owtn27mzurg5h6xoi1t 0 53184 7143954 7143872 2026-05-01T12:54:34Z Mona 355 7143954 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Łódź | hääldus = udž | nimi1_keel = poola | nimi1 = Łódź | pilt = Lodz plac Wolnosci (dron 1) (cropped).jpg | lipp = POL_Łódź_flag.svg | lipu_link = [[Łódźi lipp]] | vapp = POL Łódź COA.svg | vapi_link = [[Łódźi vapp]] | pindala = 293,2 | elanikke = 642 590 (30.06.2025) | asendikaart = Poola | osm = pind }} '''Łódź''' on maakonnaõigustega linn [[Poola]]s, [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonna]] halduskeskus. Elanike arv on 2020. aasta seisuga 672 185. Łódź on rahvaarvult [[Varssavi]] järel Poola teine linn. [[Pilt:Muzeumwlokna.jpg|thumb|left|Ludwik Geyerile kuulunud tekstiilivabrik esindab varast tööstusarhitektuuri. "Valge vabrik" (ehitatud 1835–1839)]] [[Pilt:Pałac Izraela Poznańskiego Łódź front.JPG|thumb|left|Izrael Poznański palee]] [[File:Lodz Piotrkowska.jpg|thumb|left|Piotrkowska tänav Łódźis]] <!--[[File:Lodz manufaktura 01.jpg|thumb|left|Łódźi manufaktura]]--> Łódźi on kirjalikult esmamainitud [[1332]]. aastal, linnaõigused sai see [[1423]]. aastal. Kiire kasv toimus 19. sajandil, kui linnast kujunes üks Euroopa tähtsamaid [[tekstiilitööstus]]e keskusi. [[Poola Teises maailmasõjas|Teise maailmasõja]] ajal, [[Saksa okupatsioon Poolas (1939–1944)|Saksa okupatsioon]]i all aastatel [[1940]]–[[1945]] kandis linn nime [[Karl Litzmann|Litzmannstadt]]. Sõja ajal sai surma umbes 420 000 linnaelanikku, neist umbes 300 000 olid juudid{{lisa viide}}. Łódź jaguneb viieks linnaosaks: Bałuty, Górna, Polesie, Śródmieście ja Widzew. Linnas asub [[Muzeum Sztuki w Łodzi]], mida peetakse üheks olulisemaks moodsa kunsti muuseumiks Poolas ja Euroopas. Linnas tegutseb 1945. aastal asutatud [[Łódźi Ülikool]] ja 1948. aastal asutatud [[Łódźi riiklik filmikool]]. 2007. aastast kannab [[Władysław Reymonti nimeline Łódźi lennujaam|Łódźi lennujaam]] Poola nobelisti [[Władysław Reymont]]i nime. Łódźi tuntumad spordiklubid on [[ŁKS Łódź]] ja [[Łódźi Widzew]]. == Välislingid == {{vikisõnastikus}} {{commons|Łódź}} * [http://www.lodz.pl/ Łódźi koduleht] * [http://www.lodz-online.eu/ Lodz Online] * [http://www.transport-gabara.pl/ Lodz transport] {{Łódźi vojevoodkond}} [[Kategooria:Łódźi vojevoodkonna linnad|Lodz]] 2pvyms8dbsv4v09zfau85cey4fj2r57 0 54540 7143945 7115588 2026-05-01T12:29:33Z Metsavend 738 /* Ša */ 7143945 wikitext text/x-wiki {{Mall:AsuladIndeks}} {{sisukord paremale}} '''Asulad (Š)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad Š-tähega. ==Ša== *[[Šacak]], [[küla]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]i [[Puchavičy rajoon]]is *[[Šadrinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Kurgani oblast]]is *[[Šagonar]], linn [[Venemaa]]l [[Tõva]]s, [[Ulug-Hemi kožuun]]i halduskeskus *[[Šahhunja]], linn [[Venemaa]]l [[Nižni Novgorodi oblast]]is, [[Šahhunja rajoon]]i halduskeskus *[[Šahrtuz]], [[linn]] [[Tadžikistan]]is [[Hatloni vilajett|Hatloni vilajetis]] *[[Šahta Nomer 3]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Võskatka külaasundus]]es *[[Šahtarsk]], linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is, [[Šahtarski rajoon]]i keskus *[[Šahtõ]], linn Venemaal [[Rostovi oblast]]is *[[Šahy]], linn [[Slovakkia]]s [[Nitra maakond|Nitra maakonnas]] [[Levice ringkond|Levice ringkonnas]] *[[Šakaliai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Skuodase vald|Skuodase vallas]] *[[Šakiai]], linn [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is *[[Šakyna]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šiauliai rajoon]]is, [[Šakyna vald|Šakyna valla]] halduskeskus *[[Šaľa]], linn [[Slovakkia]]s [[Nitra maakond|Nitra maakonnas]] *[[Šalankõ]], küla [[Ukraina]]s [[Taga-Karpaadi oblast]]is [[Berehove rajoon]]is [[Võloki vald|Võloki vallas]] *[[Šalčininkai]], linn Leedus [[Vilniuse maakond|Vilniuse maakonnas]], Šalčininkai rajooni halduskeskus *[[Šalinskoje]], küla [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s, [[Manski rajoon]]i ja [[Šalinski külanõukogu]] keskus *[[Šalkas]], küla [[Läti]]s [[Strenči piirkond|Strenči piirkonnas]] [[Plāņi vald|Plāņi vallas]] *[[Šalkas (Kocēni vald)|Šalkas]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonna]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Šalkas (Burtnieki vald)|Šalkas]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]] *[[Šamino (Belgorodi oblast)|Šamino]], asula Venemaal [[Belgorodi oblast]]is [[Šebekino rajoon]]is *[[Šankol]], küla [[Kõrgõzstan]]is [[Oši oblast]]is [[Nookati rajoon]]is *[[Šamlugh]], linn [[Armeenia]]s [[Lori maakond|Lori maakonnas]] *[[Šapnagiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Kruopiai vald|Kruopiai vallas]] *[[Šarapanivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Krõžopili rajoon]]is *[[Šarašova]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Pružany rajoon]]is *[[Šarhorod]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Šarhorodi rajoon]]i halduskeskus *[[Šarja]], linn Venemaal Kostroma oblastis, Šarja rajooni ja Šarja linnaringkonna keskus *[[Šarkaŭščyna]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Šarkaŭščyna rajoon]]i keskus *[[Šarkė]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Aleksandrija vald|Aleksandrija vallas]] *[[Šarscin]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]i [[Vietka rajoon]]is, [[Šarscini külanõukogu]] halduskeskus *[[Šarõpovo]], linn Venemaal [[Krasnojarski krai]]s *[[Šaštín-Stráže]], linn [[Slovakkia]]s [[Trnava maakond|Trnava maakonnas]] [[Senica ringkond|Senica ringkonnas]] *[[Šateikiai]], küla [[Leedu]]s [[Plungė rajoon]]is, [[Šateikiai vald|Šateikiai valla]] halduskeskus *[[Šatės]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is, [[Šatėse vald|Šatėse valla]] halduskeskus *[[Šatili]], küla [[Gruusia]]s [[Mtshetha-Mthianethi]] piirkonnas [[Dušethi rajoon]]is *[[Šatraminiai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Mosėdise vald|Mosėdise vallas]] *[[Šatsk]], linn [[Venemaa]]l [[Rjazani oblast]]is, [[Šatski rajoon]]i keskus *[[Šatura]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Šatura rajoon]]i keskus *[[Šaučikiai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Mosėdise vald|Mosėdise vallas]] *[[Šaukėnai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is, [[Šaukėnai vald|Šaukėnai valla]] keskus *[[Šaukliai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Mosėdise vald|Mosėdise vallas]] *[[Šaukotas]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Radviliškise rajoon]]is, [[Šaukotase vald|Šaukotase valla]] halduskeskus *[[Šautines]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Šautuves]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Priekuļi vald|Priekuļi vallas]] *[[Šavnik]], asula [[Montenegro]]s, [[Šavniki vald|Šavniki valla]] keskus ==Šc== * [[Ščučyn]], linn [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is, [[Ščučyni rajoon]]i keskus ==Še== *[[Šebekino]], linn [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is, [[Šebekino rajoon]]i halduskeskus *[[Šeduva]], linn Leedus [[Radviliškise rajoon]]is *[[Šeiriai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Židikai vald|Židikai vallas]] *[[Šekai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Skuodase vald|Skuodase vallas]] *[[Šeksna]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Vologda oblast]]is, [[Šeksna rajoon]]i keskus *[[Šelehhov]], linn [[Venemaa]]l [[Irkutski oblast]]is, [[Šelehhovi rajoon]]i halduskeskus *[[Šeļehova]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *Šeltozero, vt '''Šoutjärvi''' *[[Šemetaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Papilė vald|Papilė vallas]] *[[Šenderiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tõvrivi rajoon]]is *[[Šenderivka (Lõpovetsi rajoon)|Šenderivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Šenderivka (Tšerkassõ oblast)|Šenderivka]], küla Ukrainas [[Tšerkassõ oblast]]is *[[Šenderivka (Tšernivtsi rajoon)|Šenderivka]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis [[Tšernivtsi rajoon]]is *[[Šengeida]], küla [[Läti]]s [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]] [[Skrudaliena vald|Skrudaliena valla]]s *[[Šenkursk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Arhangelski oblast]]is *[[Šenkvice]], asula [[Slovakkia]]s [[Bratislava maakond|Bratislava maakonnas]] [[Pezinoki ringkond|Pezinoki ringkonnas]] *[[Šenov]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Ostrava linnaringkond|Ostrava linnaringkonnas]] *[[Šepetivka]], linn [[Ukraina]]s [[Hmelnõtskõi oblast]] *[[Šerkšnėnai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is, [[Šerkšnėnai vald|Šerkšnėnai valla]] halduskeskus *[[Šerkšniai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Mosėdise vald|Mosėdise vallas]] *[[Šeštokai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Alytuse maakond|Alytuse maakonnas]] *[[Šešuoliai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is [[Šešuoliai vald|Šešuoliai vallas]] *[[Šėta]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is, [[Šėta vald|Šėta valla]] halduskeskus *[[Šeteniai]], küla [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is [[Vilainiai vald|Vilainiai vallas]] *[[Ševtšenkove]], alev [[Ukraina]] [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is ==Ši== *[[Šiaudinė]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Papilė vald|Papilė vallas]] *[[Šiauliai]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Šiauliai rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Šiaulėnai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Radviliškise rajoon]]is, [[Šiaulėnai vald|Šiaulėnai valla]] halduskeskus *[[Šibenik]], [[linn]] [[Horvaatia]]s, [[Šibeniki-Knini maakond|Šibeniki-Knini maakonna]] halduskeskus *[[Šihhanõ]], linn [[Venemaa]]l [[Saratovi oblast]]is *[[Šilai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Panevėžysi rajoon]]is [[Raguva vald|Raguva vallas]] *[[Šilai (Jonava)|Šilai]], küla [[Leedu]]s [[Jonava rajoon]]is, [[Šilai vald|Šilai valla]] halduskeskus *[[Šilalė]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Šilalė rajoon]]i halduskeskus *[[Šilalė (Mosėdise vald)|Šilalė]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Mosėdise vald|Mosėdise vallas]] *[[Šilavotas]], küla [[Leedu]]s [[Prienai rajoon]]is, [[Šilavotase vald|Šilavotase valla]] keskus *[[Šiliai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Židikai vald|Židikai vallas]] *[[Šilinė]], küla [[Leedu]]s [[Jurbarkase rajoon]]is [[Skirsnemunė vald|Skirsnemunė vallas]] *[[Šiliškiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Papilė vald|Papilė vallas]] *[[Šilka]], linn [[Venemaa]]l [[Taga-Baikali krai]]s, [[Šilka rajoon]]i halduskeskus *[[Šilutė]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Šilutė rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Šiluva]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Raseiniai rajoon]]is, [[Šiluva vald|Šiluva valla]] halduskeskus *[[Šimanovsk]], linn [[Venemaa]]l [[Amuuri oblast]]is, [[Šimanovski rajoon]]i halduskeskus *[[Šimkaičiai]], [[alev]] Leedus [[Jurbarkase rajoon]]is, [[Šimkaičiai vald|Šimkaičiai valla]] halduskeskus *[[Šimonys]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kupiškise rajoon]]is, [[Šimonysi vald|Šimonysi valla]] halduskeskus *[[Šimsk]], alev [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Šimski rajoon]]i keskus *[[Šiprage]], asula Bosnias ja Hertsegoviinas Serblaste Vabariigis Kotor Varoši vallas *[[Širmeļi]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Birzgale vald|Birzgale vallas]] *[[Široki Brijeg]], linn [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s [[Lääne-Hertsegoviina kanton]]is *[[Širvintos]], linn Leedus [[Vilniuse maakond|Vilniuse maakonnas]], [[Širvintosi rajoon]]i keskus *[[Šiupyliai]], küla [[Leedu]]s [[Šiauliai rajoon]]is [[Gruzdžiai vald|Gruzdžiai vallas]] *[[Šiurkiškės]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Papilė vald|Papilė vallas]] ==Šk== *[[Škaljari]], asula [[Montenegro]]s [[Kotori vald|Kotori vallas]] *[[Šķēde]], [[küla]] [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonna]] [[Šķēde vald|Šķēde vallas]] *[[Šķēde (Medze vald)]], [[küla]] [[Läti]]s [[Lõuna-Kuramaa piirkond|Lõuna-Kuramaa piirkonna]] [[Medze vald|Medze vallas]] *[[Šķēles]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Šķērsteni]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Ķeipene vald|Ķeipene vallas]] *[[Šķērsti]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]] *[[Šķētes]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Liezēre vald|Liezēre vallas]] *[[Šķibe]], küla [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonna]]s, [[Bērze vald|Bērze valla]] halduskeskus *[[Šķirbas]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonna]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]] *[[Šķīsterciems]], küla [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]] *[[Škłoŭ]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Škłoŭ rajoon]]i halduskeskus *[[Šķūri]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Arona vald|Arona vallas]] ==Šl== *[[Šļakāni]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]] [[Vestiena vald|Vestiena vallas]] *[[Šlapanice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Brno maaringkond|Brno maaringkonnas]] *[[Šlienava]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is [[Samylai vald|Samylai vallas]] *[[Šliktinė]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Notėnai vald|Notėnai vallas]] *[[Šlītere]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Šliupščiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Kruopiai vald|Kruopiai vallas]] *[[Šluknov]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Děčíni ringkond|Děčíni ringkonnas]] *[[Šļukumi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]] *[[Šļukums]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]] ==Šn== *[[Šniukščiai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Mosėdise vald|Mosėdise vallas]] ==Šo== *[[Šolomkõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is [[Ovrutši rajoon]]is *[[Šom]], küla [[Ukraina]]s [[Taga-Karpaatia|Taga-Karpaadi oblast]]is [[Beregove rajoon]]is *[[Šorunža]], vt [[Asulad (U)#Un|Untšo]] *[[Šostka]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is *[[Šožma]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Arhangelski oblast]]is [[Njandoma rajoon]]is *[[Šoutjärvi]], küla [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]] [[Äänisranna rajoon]]is, [[Šoutjärve Vepsa külaasundus]]e keskus *[[Šovītes]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Dzērbene vald|Dzērbene vallas]] ==Šp== *[[Špankovo]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Gattšina rajoon]]is [[Gattšina linnaasundus]]es *[[Špindlerův Mlýn]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Trutnovi ringkond|Trutnovi ringkonnas]] *[[Špola]], linn [[Ukraina]]s [[Tšerkassõ oblast]]is *[[Špõkivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tultšõni rajoon]]is ==Št== *[[Štakeldanga]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Laža vald|Laža vallas]] *[[Štěpánov]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Olomouci ringkond|Olomouci ringkonnas]] *[[Šternberk]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Olomouci ringkond|Olomouci ringkonnas]] *[[Štětí]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]] *[[Štip]], linn [[Põhja-Makedoonia]]s, [[Štipi omavalitsus]]e keskus *[[Štíty]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Šumperki ringkond|Šumperki ringkonnas]] *[[Štramberk]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Nový Jičíni ringkond|Nový Jičíni ringkonnas]] *[[Štrbské Pleso]], küla (''[[osada]]'') [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]] [[Štrba vald|Štrba vallas]] *[[Štšaslõva]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Štšaslõvtseve]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is [[Genitšeski rajoon]]is *[[Štšastja]], [[Luhanski linnanõukogu]]le allutatud [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is *[[Štšerbinka]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva]] haldusalas *[[Štšigrõ]], linn [[Venemaa]]l [[Kurski oblast]]is, [[Štšigrõ rajoon]]i keskus *[[Štšokino]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is, [[Štšokino rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Štšolkine]], linn [[Ukraina]]s, Venemaa annekteeritud [[Krimm]]is *[[Štšolkovo]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is *[[Štšutšje]], linn [[Venemaa]]l [[Kurgani oblast]]is, [[Štšutšje rajoon]]i halduskeskus *[[Štúrovo]], linn [[Slovakkia]]s [[Nitra maakond|Nitra maakonnas]] [[Nové Zámky ringkond|Nové Zámky ringkonnas]] ==Šu== *[[Šuahhevi]], alev [[Gruusia]]s [[Adžaaria]]s, [[Šuahhevi rajoon]]i keskus *[[Šuja]], linn [[Venemaa]]l [[Ivanovo oblast]]is *[[Šuķene]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]] *[[Šukteri]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Tadaiķi vald|Tadaiķi vallas]] *[[Šulpetriai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Ylakiai vald|Ylakiai vallas]] *[[Šumen]], [[linn]] [[Bulgaaria]]s, [[Šumeni oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Šumerlja]], linn [[Venemaa]] [[Tšuvaši Vabariik|Tšuvaši Vabariigis]], [[Šumerlja rajoon]]i keskus *[[Šumihha]], linn [[Venemaa]]l [[Kurgani oblast]]is, [[Šumihha rajoon]]i halduskeskus *[[Šumilina]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Šumilina rajoon]]i keskus *[[Šumperk]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]], [[Šumperki ringkond|Šumperki ringkonna]] halduskeskus *[[Šumsk]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is, [[Šumski rajoon]]i halduskeskus *[[Šumõ]], [[küla]] Ukrainas [[Donetski oblast]]is Toretski haldusalas *[[Šundorovo]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Lomonossovi rajoon]]is *[[Šunskai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Marijampolė omavalitsus]]es, [[Šunskai vald|Šunskai valla]] halduskeskus *[[Šura-Kopijivska]], küla Ukrainas [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tultšõni rajoon]]is *[[Šurany]], linn [[Slovakkia]]s [[Nitra maakond|Nitra maakonnas]] [[Nové Zámky ringkond|Nové Zámky ringkonnas]] *[[Šurob]], [[linn]] [[Tadžikistan]]is [[Sugdi vilajett|Sugdi vilajetis]] *[[Šušarõ]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas *[[Šuštalep]], asula [[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is ==Šv== *[[Šveicarija]], küla [[Leedu]]s [[Jonava rajoon]]is, [[Šveicarija vald|Šveicarija valla]] halduskeskus *[[Švėkšna]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šilutė rajoon]]is, [[Švėkšna vald|Švėkšna valla]] keskus *[[Švenčionys]], linn [[Leedu]]s, [[Švenčionyse rajoon]]i keskus *[[Švenčionėliai]], linn [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is *[[Šventa]], küla [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]i [[Švenčionysi vald|Švenčionysi vallas]] *[[Šventežeris]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Lazdijai rajoon]]is, [[Šventežerise vald|Šventežerise valla]] halduskeskus *[[Šventoji]], asula [[Leedu]]s [[Palanga]] linna koosseisus *[[Šventupiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Naujoji Akmenė maavald|Naujoji Akmenė maavallas]] *[[Šventupys]], küla Leedus [[Anykščiai rajoon]]is [[Debeikiai vald|Debeikiai vallas]] *[[Švihov]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Klatovy ringkond|Klatovy ringkonnas]] ==Šõ== *[[Šõmanivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Teplõki rajoon]]is *[[Šõmkent]], [[linn]] [[Kasahstan]]is *[[Šõpõnkõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is *[[Šõrmivka]], küla Ukrainas [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is *[[Šõrokõne]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Novoazovski rajoon]]is *[[Šõšakõ]], alev [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Šõšakõ rajoon]]i keskus [[Kategooria:Asulate loendid]] nseieypjz573jx1dl2ne494k7ewvq81 0 56507 7144225 7131871 2026-05-02T00:43:04Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144225 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Põgari-Sassi | 1 = | 2 = | 3 = | 4 = | pindala = 10,1 | elanikke = | maakond = Lääne }} '''Põgari-Sassi''' on küla [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]]. Küla asub [[Matsalu rahvuspark|Matsalu rahvuspargis]] ja hõlmab [[Puise poolsaar]]e põhjaosa, sealt eenduva [[Sassi poolsaar|Sassi poolsaare]] ning loodes asuvad saared. Küla on nimetatud ka lihtsalt Põgariks. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Ridala vald]]a. Küla territooriumile jäävad järgmised [[Väinameri|Väinamere]] [[laid|laiud]] ja [[rahu (saar)|rahud]]: [[Tauksi]], [[Liialaid]], [[Sõmeri]], [[Porgi]], [[Suurrahu (Põgari-Sassi)|Suurrahu]], [[Roograhu]], [[Kuivarahu (Tauksi saarterühm)|Kuivarahu]], [[Suur-Härjamaa]], [[Väike-Härjamaa]] ja veel mõned väiksemad. Nendest lõuna pool asuvad saared kuuluvad [[Puise]]le. Küla ei ulatu [[Matsalu laht|Matsalu lahe]] äärde. Põgari-Sassi naaberküladeks on edelas Puise, kirdes [[Tuuru]], idas [[Koidu (Haapsalu)|Koidu]] ja kagus [[Kiideva]]. [[Haapsalu]]-Kiideva-Puise liinibussil on külas kaks peatust: Tõnnu ja Põgari-Sassi. ==Ajalugu== Küla asus Sinalepa, alates 1. aprillist 1939 [[Ridala vald (1939)|Ridala vallas]] [[Läänemaa]]l. [[1944]]. aasta [[22. september|22. septembril]] toimus [[Tuuru–Puise tee]] ääres asuvas [[Põgari palvemaja]]s [[Otto Tiefi valitsus]]e viimane istung. Hiljem põgenes valitsuse riigisekretär [[Helmut Maandi]] [[Tauksi]]le, [[Liialaid|Liialaiule]] ja edasi [[Hiiumaa laiud|Hiiumaa laidude]] kaudu [[Rootsi]].<ref>{{Netiviide |url=http://www.cb.ttu.ee/~puise/vpinn/pogene.htm |pealkiri=Põgari külast ja sellest, mis seal 1944. aasta septembris juhtus |autor=Voldemar Pinn |vaadatud=2008-06-09 |arhiivimisaeg=2013-12-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131203122258/http://www.cb.ttu.ee/~puise/vpinn/pogene.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Loodus== Rannaniitudel on võimalik jälgida lindude läbirännet. [[Pilt:Lindude koloonia Matsalu lahes.jpg|pisi| Hanede ränd Sassi poolsaarel]] ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== *[http://www.estonia360.ee/pogari_rannaniit/ Põgari rannaniit kevadel 2012. 360° aeropanoraam / aerofoto.] *[http://www.cb.ttu.ee/~puise/ Puise poolsaar] – Kiideva, Puise ja Põgari küla *[http://www.estonia360.ee/pogari/ Põgari talvine aeropanoraam (aerofoto)] {{Haapsalu linn}} [[Kategooria:Haapsalu linn]] [[Kategooria:Lääne maakonna külad]] 00wabh4fj7krs88w4v0bvfgxoi3bf1z 0 58217 7144430 6961534 2026-05-02T08:32:01Z Kuriuss 38125 7144430 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Andres Oper | pilt = AOper1.jpg | täisnimi = Andres Oper | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1977|11|7}} | sünnilinn = [[Tallinn]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 185 cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = | särginumber = | noorteaastad1 = 1987–1993| noorteklubi1 = [[FC LSMK/Tallinna Pantrid]] | noorteaastad2 = 1994| noorteklubi2 = [[FC Flora]] | aastad1 = 1994–1999 | mänge1 =73| väravaid1 =44 | klubi1 = [[FC Flora]] | aastad2 = 1996 | mänge2 = 9 | väravaid2 = 3 | klubi2 = → [[Pärnu Tervis]] (laenul) | aastad3 = 1999–2003 | mänge3 =117| väravaid3 =27 | klubi3 = [[AaB Football|Aalborg BK]] | aastad4 = 2003–2005 | mänge4 =53 | väravaid4 = 8 | klubi4 = [[Moskva Torpedo]] | aastad5 = 2005–2009 | mänge5 =103| väravaid5 =32 | klubi5 = [[Roda JC]] | aastad6 = 2009 | mänge6 =6 | väravaid6 = 0 | klubi6 = [[Shanghai Shenhua]] | aastad7 = 2010 | mänge7 =12| väravaid7 = 1 | klubi7 = [[ADO Den Haag]] | aastad8 = 2010–2011 | mänge8 =21 | väravaid8 = 3 | klubi8 = [[AEK Larnaca]] | aastad9 = 2012–2013 | mänge9 =42 | väravaid9 = 8 | klubi9 = [[Néa Salamís Famagusta FC]] | aastad10 = 2017–2022 | mänge10 =27 | väravaid10 = 8 | klubi10 = [[Viimsi JK]] | aastad11 = 2024 | mänge11 =0 | väravaid11 = 0 | klubi11 = [[Viimsi JK]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | koondiseaastad1 = 1995–2014 | koondisemänge1 = 134 | koondiseväravaid1 = 38| koondis1 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Andres Oper''' (sündinud [[7. november|7. novembril]] [[1977]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on endine jalgpallur, [[Eesti jalgpallikoondis]]e edukaim ründaja, ja jalgpallitreener. ==Klubikarjäär== Ta alustas klubikarjääri 1994. aastal [[FC Flora]]s, oli 1996. aastal lühikest aega laenul [[Pärnu Tervis]]es. Sõlmis 1999. aastal esimese välislepingu [[Taani]] meistriliiga meeskonna [[Aalborg BK]]-ga, 2003. aastal siirdus mängima [[Moskva Torpedo]]sse ja 2005. aastal [[Roda JC]]-sse. ===Roda JC=== Rodas langes ta hooajal 2008/09 varumeheks ning klubi teatas, et ei kavatse eestlastega juunis 2009 aeguvat töölepingut pikendada.<ref name="Ue58r" /> Operi enda sõnul on talle tehtud mitu üleminekupakkumist, teiste seas [[Kreeka]] meistriliiga klubi [[Saloniki Iraklis]],<ref name="WIwJ5" /> ja hollandlaste [[ADO Den Haag]]<ref name="ydIi4" /> ja [[Hiina Superliiga|Hiina kõrgliiga]] meeskond [[Shanghai Shenhua]].<ref name="QsbR4" /> ===Shanghai Shenhua=== Oper ise ja tema agent kinnitasid [[16. juuli]]l [[2009]], et eestlane peab veel läbima arstliku kontrolli ja on sõlmimas Shanghaiga pooleaastase lepingu.<ref name="UEeaP" /><ref name="5glrY" /> Mõni päev hiljem kinnitasid hiinlased Operi palkamist.<ref name="LrEfo" /> Leping lõppes 2009. aasta lõpus,<ref name="hUOE8" /> Oper sai paari kuu jooksul väljakule kuues liigamängus, kuid ei löönud ühtegi väravat. ===ADO Den Haag=== Oper naasis 2010. aasta jaanuaris Hollandi kõrgliigasse, sõlmides esialgu pooleaastase lepingu [[ADO Den Haag]]ga.<ref name="HBzjw" /> ===AEK Larnaca FC=== 9. septembril 2010 sõlmis Andres Oper aastase lepingu Küprose kõrgliigaklubi [[AEK Larnaca]]ga.<ref name="dbI5k" /> Debüütmängus [[Ethnikos Achna]] vastu lõi ta värava. ===Néa Salamís Famagusta FC=== Jaanuaris 2012 liitus Oper teise Küprose kõrgliiga klubiga [[Néa Salamís Famagusta FC]].<ref name="oNehG" /> ===Statistika=== {| border=1 cellpadding=3 style="border-collapse: collapse;" |- align=center style=background:#efefefe |----- bgcolor="#F0E68C" align="center" !Hooaeg !Klubi !Riik !Tase !Mänge !Väravaid |- bgcolor=#dddddd |2012/13 |align=center|[[Néa Salamís Famagusta FC]] |align=center|{{riigi ikoon|Küpros}} |align=center|'''[[Küprose First Division|I]]''' |align=center|28 |align=center|5 |- |2011/12 |align=center|[[Néa Salamís Famagusta FC]] |align=center|{{riigi ikoon|Küpros}} |align=center|'''[[Küprose First Division|I]]''' |align=center|14 |align=center|3 |- bgcolor=#dddddd |2010/11 |align=center|[[AEK Larnaca]] |align=center|{{riigi ikoon|Küpros}} |align=center|'''[[Küprose First Division|I]]''' |align=center|21 |align=center|3 |- |2009/10 |align=center|[[ADO Den Haag]] |align=center|{{riigi ikoon|Holland}} |align=center|'''[[Eredivisie|I]]''' |align=center|12 |align=center|1 |- bgcolor=#dddddd |2009 |align=center|[[Shanghai Shenhua]] |align=center|{{riigi ikoon|Hiina}} |align=center|'''[[Hiina Super League|I]]''' |align=center|6 |align=center|0 |- |2008/09 |align=center|[[Roda JC]] |align=center|{{riigi ikoon|Holland}} |align=center|'''[[Eredivisie|I]]''' |align=center|27 |align=center|6 |- bgcolor=#dddddd |2007/08 |align=center|[[Roda JC]] |align=center|{{riigi ikoon|Holland}} |align=center|'''[[Eredivisie|I]]''' |align=center|20 |align=center|7 |- |2006/07 |align=center|[[Roda JC]] |align=center|{{riigi ikoon|Holland}} |align=center|'''[[Eredivisie|I]]''' |align=center|32 |align=center|11 |- bgcolor=#dddddd |2005/06 |align=center|[[Roda JC]] |align=center|{{riigi ikoon|Holland}} |align=center|'''[[Eredivisie|I]]''' |align=center|24 |align=center|8 |- |2005 |align=center|[[FC Moskva Torpedo]] |align=center|{{riigi ikoon|Venemaa}} |align=center|'''[[Premjer Liga|I]]''' |align=center|15 |align=center|1 |- bgcolor=#dddddd |2004 |align=center|[[FC Moskva Torpedo]] |align=center|{{riigi ikoon|Venemaa}} |align=center|'''[[Premjer Liga|I]]''' |align=center|24 |align=center|4 |- |2003 |align=center|[[FC Moskva Torpedo]] |align=center|{{riigi ikoon|Venemaa}} |align=center|'''[[Premjer Liga|I]]''' |align=center|14 |align=center|3 |- bgcolor=#dddddd |2002/03 |align=center|[[AaB Fodbold|Aalborg BK]] |align=center|{{riigi ikoon|Taani}} |align=center|'''[[Taani Superliga|I]]''' |align=center|27 |align=center|11 |- |2001/02 |align=center|[[AaB Fodbold|Aalborg BK]] |align=center|{{riigi ikoon|Taani}} |align=center|'''[[Taani Superliga|I]]''' |align=center|31 |align=center|4 |- bgcolor=#dddddd |2000/01 |align=center|[[AaB Fodbold|Aalborg BK]] |align=center|{{riigi ikoon|Taani}} |align=center|'''[[Taani Superliga|I]]''' |align=center|29 |align=center|6 |- |1999/00 |align=center|[[AaB Fodbold|Aalborg BK]] |align=center|{{riigi ikoon|Taani}} |align=center|'''[[Taani Superliga|I]]''' |align=center|30 |align=center|7 |- bgcolor=#dddddd |1998 |align=center|[[Tallinna FC Flora]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|13 |align=center|10 |- |1997 |align=center|[[Tallinna FC Flora]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|22 |align=center|15 |- bgcolor=#dddddd |1996 |align=center|[[Tallinna FC Flora]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|18 |align=center|10 |- |1995 |align=center|[[JK Tervis Pärnu]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[II liiga|III]]''' |align=center|9 |align=center|3 |- bgcolor=#dddddd |1995 |align=center|[[Tallinna FC Flora]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|9 |align=center|2 |- |1994 |align=center|[[Tallinna FC Flora]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|1 |align=center|0 |- bgcolor=#dddddd |} ==Koondisekarjäär== Debüteeris [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti koondis]]es [[19. mai]]l [[1995]] [[Balti turniir (jalgpall)|Balti turniiri]] mängus [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] vastu, olles sel ajal 17-aastane. Oma 100. kohtumise pidas ta [[2. september|2. septembril]] [[2006]] [[Iisraeli jalgpallikoondis|Iisraeli]] vastu. ===Koondis=== {| class=wikitable style="font-size:100%; text-align: center" |- !colspan=3|[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti rahvuskoondis]] |- !Aasta!!Mänge!!Väravaid |- |1995||3||0 |- |1996||5||0 |- |1997||14||2 |- |1998||13||2 |- |1999||13||5 |- |2000||9||6 |- |2001||11||2 |- |2002||8||4 |- |2003||6||2 |- |2004||7||2 |- |2005||9||5 |- |2006||4||2 |- |2007||6||1 |- |2008||4||2 |- |2009||2||0 |- |2010||4||1 |- |2011||2||0 |- |2012||10||2 |- |2013||3||0 |- |2014||1||0 |- !Kokku||134||38 |} ===Koondiseväravad=== {| class="wikitable plainrowheaders sortable" style="font-size:100%; text-align: center" ! # !! Toimumisaeg !! Mängupaik !! Mäng !! Vastane !! Värav !! Tulemus !! Võistlus |- | 1. ||align=left| [[8. juuni]] [[1997]] ||align=left| [[Kadrioru staadion]], [[Tallinn]] || 16. ||align=left| {{jp|Rootsi}} || '''1''' : 3 || 2 : 3 ||align=left| MM 1998 valikturniir |- | 2. ||align=left| [[22. juuni]] [[1997]] ||align=left| [[Kuressaare linnastaadion]], [[Kuressaare]] || 17. ||align=left| {{jp|Andorra}} || '''3''' : 0 || 4 : 1 ||align=left| Sõprusmäng |- | 3. ||align=left| [[4. juuli]] [[1998]] ||align=left| Kadrioru staadion, Tallinn || 25. ||align=left| {{jp|Fääri saared}} || '''4''' : 0 || 5 : 0 ||align=left| EM 2000 valikturniir |- | 4. ||align=left| [[22. juuni]] [[1998]] ||align=left| Kadrioru staadion, Tallinn || 26. ||align=left| {{jp|Andorra}} || '''2''' : 1 || 2 : 1 ||align=left| Sõprusmäng |- | 5. ||align=left| [[9. juuni]] [[1999]] ||align=left| Kadrioru staadion, Tallinn || 41. ||align=left| {{jp|Leedu}} || '''1''' : 0 || 1 : 2 ||align=left| MM 2000 valikmäng |- | 6. ||align=left| [[9. oktoober]] [[1998]] ||align=left| Kadrioru staadion, Tallinn || 44. ||align=left| {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} || '''1''' : 0 || 1 : 4 ||align=left| MM 2000 valikmäng |- | 7. ||align=left| [[1. november]] [[1999]] ||align=left| [[Mohammed bin Zayedi staadion|Moh. bin Zayedi staadion]], [[Abu Dhabi]] || 46. ||align=left| {{jp|Araabia Ühendemiraadid}} || '''1''' : 2 || 2 : 2 ||align=left| Sõprusmäng |- | 8. ||rowspan=2 align=left| [[18. detsember]] [[1999]] ||rowspan=2 align=left| [[Trikala linnastaadion]], [[Trikala]] ||rowspan=2| 48. ||rowspan=2 align=left| {{jp|Kreeka}} || '''1''' : 1 ||rowspan=2| 2 : 2 ||rowspan=2 align=left| Sõprusmäng |- | 9. || '''2''' : 1 |- | 10. ||align=left| [[23. veebruar]] [[2000]] ||align=left| [[Rajamangala staadion]], [[Bangkok]] || 49. ||align=left| {{jp|Soome}} || '''2''' : 4 || 2 : 4 ||align=left| Kings Cup 2000 |- | 11.||align=left| [[26. aprill]] [[2000]] ||align=left| [[Stade Josy Barthel]], [[Luxembourg]] || 51. ||align=left| {{jp|Luksemburg}} || '''1''' : 0 || 1 : 1 ||align=left| Sõprusmäng |- | 12.||rowspan=2 align=left| [[4. juuni]] [[2000]] ||rowspan=2 align=left| Kadrioru staadion, Tallinn ||rowspan=2| 52. ||rowspan=2 align=left| {{jp|Valgevene}} || '''1''' : 0 ||rowspan=2| 2 : 0 ||rowspan=2 align=left| Sõprusmäng |- | 13. || '''2''' : 0 |- | 14.||align=left| [[3. september]] [[2000]] ||align=left| Kadrioru staadion, Tallinn || 55. ||align=left| {{jp|Portugal}} || '''1''' : 3 || 1 : 3 ||align=left| MM 2002 valikmäng |- | 15.||align=left| [[7. oktoober]] [[2000]] ||align=left| [[Andorra la Vella linnastaadion|Linnastaadion]], [[Andorra la Vella]] || 56. ||align=left| {{jp|Andorra}} || '''2''' : 0 || 2 : 1 ||align=left| MM 2002 valikmäng |- | 16.||align=left| [[19. märts]] [[2001]] ||align=left| [[Kairo rahvusvaheline staadion]], [[Kairo]] || 58. ||align=left| {{jp|Egiptus}} || '''1''' : 1 || 3 : 3 ||align=left| Sõprusmäng |- | 17.||align=left| [[2. juuni]] [[2001]] ||align=left| [[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]] || 61. ||align=left| {{jp|Holland}} || '''1''' : 0 || 2 : 4 ||align=left| MM 2002 valikmäng |- | 18.||align=left| [[14. märts]] [[2002]] ||align=left| [[Enzo Mazotti staadion]], [[Itaalia]] || 69. ||align=left| {{jp|Saudi Araabia}} || '''2''' : 0 || 2 : 0 ||align=left| Sõprusmäng |- | 19.||rowspan=2 align=left| [[27. märts]] [[2002]] ||rowspan=2 align=left| A. Le Coq Arena, Tallinn ||rowspan=2| 70. ||rowspan=2 align=left| {{jp|Venemaa}} || '''1''' : 0 ||rowspan=2| 2 : 1 ||rowspan=2 align=left| Sõprusmäng |- | 20. || '''2''' : 1 |- | 21.||align=left| [[20. november]] [[2002]] ||align=left| A. Le Coq Arena, Tallinn || 76. ||align=left| {{jp|Island}} || '''2''' : 0 || 2 : 0 ||align=left| Sõprusmäng |- | 22.||rowspan=2 align=left| [[29. märts]] [[2003]] ||rowspan=2 align=left| A. Le Coq Arena, Tallinn ||rowspan=2| 78. ||rowspan=2 align=left| {{jp|Kanada}} || '''1''' : 1 ||rowspan=2| 2 : 0 ||rowspan=2 align=left| Sõprusmäng |- | 23. || '''2''' : 1 |- | 24.||align=left| [[4. september]] [[2004]] ||align=left| A. Le Coq Arena, Tallinn || 86. ||align=left| {{jp|Luksemburg}} || '''3''' : 0 || 4 : 0 ||align=left| MM 2006 valikmäng |- | 25.||align=left| [[13. oktoober]] [[2004]] ||align=left| [[Skonko staadion]], [[Riia]] || 88. ||align=left| {{jp|Läti}} || '''1''' : 1 || 2 : 2 ||align=left| MM 2006 valikmäng |- | 26.||align=left| [[26. märts]] [[2005]] ||align=left| A. Le Coq Arena, Tallinn || 91. ||align=left| {{jp|Slovakkia}} || '''1''' : 0 || 1 : 2 ||align=left| MM 2006 valikmäng |- | 27.||align=left| [[4. juuni]] [[2005]] ||align=left| A. Le Coq Arena, Tallinn || 93. ||align=left| {{jp|Liechtenstein}} || '''2''' : 0 || 2 : 0 ||align=left| MM 2006 valikmäng |- | 28.||align=left| [[3. september]] [[2005]] ||align=left| A. Le Coq Arena, Tallinn || 96. ||align=left| {{jp|Läti}} || '''1''' : 0 || 2 : 1 ||align=left| MM 2006 valikmäng |- | 29.||rowspan=2 align=left| [[12. oktoober]] [[2005]] ||rowspan=2 align=left| [[Stade Josy Barthel]], [[Luxembourg]]||rowspan=2| 98. ||rowspan=2 align=left| {{jp|Luksemburg}} || '''1''' : 0 ||rowspan=2| 2 : 0 ||rowspan=2 align=left| MM 2006 valikmäng |- | 30. || '''2''' : 0 |- | 31.||rowspan=2 align=left| [[15. november]] [[2006]] ||rowspan=2 align=left| A. Le Coq Arena, Tallinn ||rowspan=2| 102. ||rowspan=2 align=left| {{jp|Valgevene}} || '''1''' : 0 ||rowspan=2| 2 : 1 ||rowspan=2 align=left| Sõprusmäng |- | 32. || '''2''' : 1 |- | 33.||align=left| [[17. november]] [[2007]] ||align=left| [[Andorra la Vella linnastaadion|Linnastaadion]], [[Andorra la Vella]] || 108. ||align=left| {{jp|Andorra}} || '''1''' : 0 || 2 : 0 ||align=left| EM 2008 valikmäng |- | 34.||align=left| [[20. august]] [[2008]] ||align=left| A. Le Coq Arena, Tallinn || 109. ||align=left| {{jp|Malta}} || '''2''' : 1 || 2 : 1 ||align=left| Sõprusmäng |- | 35.||align=left| [[6. september]] [[2008]] ||align=left| [[Maurice Dufrasne'i staadion]], [[Liège]] || 110. ||align=left| {{jp|Belgia}} || '''2''' : 3 || 2 : 3 ||align=left| MM 2010 valikmäng |- | 36.||align=left| [[21. mai]] [[2010]] ||align=left| A. Le Coq Arena, Tallinn || 115. ||align=left| {{jp|Soome}} || '''1''' : 0 || 2 : 0 ||align=left| Sõprusmäng |- | 37.||align=left| [[1. juuni]] [[2012]] ||align=left| [[Tartu Tamme staadion]], [[Tartu]] || 123. ||align=left| {{jp|Soome}} || '''1''' : 2 || 1 : 2 ||align=left| [[Balti turniir 2012]] |- | 38.||align=left| [[16. oktoober]] [[2012]] ||align=left| [[Andorra la Vella linnastaadion|Linnastaadion]], [[Andorra la Vella]] || 129. ||align=left| {{jp|Andorra}} || '''1''' : 0 || 1 : 0 ||align=left| MM 2014 valikmäng |} ==Treenerikarjäär== Septembris 2016 asus Oper [[Eesti jalgpallikoondis]]e abitreeneriks.<ref>[http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/eesti/delfi-video-varske-koondise-abitreener-oper-kodus-oleme-suutelised-koiki-voitma-kui-vaid-manguroomu-ules-leiaksime?id=75616871 DELFI VIDEO: Värske koondise abitreener Oper: kodus oleme suutelised kõiki võitma, kui vaid mängurõõmu üles leiaksime] 14.09.2016</ref> Ta oli ametis kuni 2023. aasta aprillini, mil ta ametikohast loobus.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120174424/uue-valjakutse-leidnud-andres-oper-lahkub-rahvuskoondise-abitreeneri-kohalt Uue väljakutse leidnud Andres Oper lahkub rahvuskoondise abitreeneri kohalt] Delfi, 17. aprill 2023</ref> Aprillist 2023 on Oper [[Eesti U-16 jalgpallikoondis|Eesti U16 jalgpallikoondise]] peatreener.<ref>{{Netiviide |kuupäev=19. aprill 2023 |toimetaja-perekonnanimi=Kalvet|toimetaja-eesnimi=Madis |pealkiri=Peatreeneri ametisse asunud Andres Oper: arvestades edasisi plaane, tundus targem pakkumine vastu võtta |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120175322/peatreeneri-ametisse-asunud-andres-oper-arvestades-edasisi-plaane-tundus-targem-pakkumine-vastu-votta |vaadatud=2023-08-29 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref> ==Kotka tänava staadion ja poliitiline karjäär== [[4. september|4. septembril]] [[2006]] astus ta [[Eesti Keskerakond]]a ja annetas enne [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta riigikogu valimisi]] erakonnale 1,5 miljonit krooni. Hiljem on seda sammu seostatud sellega, et augustis [[2007]] andis Tallinna linn, mida valitses Keskerakond, [[hoonestusõigus]]e korras [[Lilleküla]]s asuva neljahektarilise maatüki 50 aastaks [[Andres Operi jalgpallikool]]i käsutusse. Selle eest tasub Oper linnale järgmise 50 aasta jooksul 2141 krooni kuus.<ref name="KMK?" /> [[Eesti Jalgpalli Liit]] teatas augustis 2009, et on omandanud kõik osakud osaühingus Oper FC, millele kuulub hoonestusõigus treeningkeskuse ehitamiseks [[Kotka tänav (Tallinn)|Kotka tänav]]al.<ref name="MX92D" /> Oper kandideeris 2007. aasta riigikogu valimistel ka ise ning kogus Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosas 308 häält, millega ta riigikokku ei pääsenud.<ref name="KMK?" /> Märtsis 2012 astus Oper Keskerakonnast välja.<ref name="lB5fC" /> ==Saavutused== ===Meeskondlikud=== * {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Meistriliiga]] ** Eesti meister [[Meistriliiga 1994/95|1994/95]], [[Meistriliiga 1997/98|1997/98]] ===Individuaalsed=== * {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti jalgpallikoondis]] ** [[Hõbepall]]i võitja 2001, 2005 ** [[Aasta parim jalgpallur]] 1999, 2002, 2005 * [[Eesti Jalgpalli Liidu aumärgid|Eesti Jalgpalli Liidu hõbemärk]] ==Isiklikku== Andres Oper abiellus 2011. aastal Merle Johnsoniga.<ref name="AzkAd" /> Tal on poeg Marcus ja tütar Emma.<ref>[https://sport.postimees.ee/3129721/oper-loodab-treenerina-koondisesse-naasta Oper loodab treenerina koondisesse naasta] Postimees, 21. märts 2015</ref> Operi koolitee jäi katki gümnaasiumis, kui ta juba Eesti meistriliigas tegusid tegi. 2024. aastal astus ta 46-aastaselt siiski [[Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium]]i ja 2025. aastal lõpetas selle. ==Pildiskandaal== {{Vaata|Karpini pildiskandaal}} 30. detsembril 2022 avaldas endine koondislane ja sel ajal jalgpalliagendina tegutsev [[Andrei Stepanov]] oma [[Instagram|sotsiaalmeedias]] foto, millel istuvad Venemaa koondise peatreeneri [[Valeri Karpin]]iga ühise laua taga nii Stepanov ise, toonased koondislased [[Konstantin Vassiljev]] ja [[Sergei Zenjov]], koondise treener Andres Oper ja veel mitmed varem [[Eesti jalgpallikoondis|Eestit]] esindanud jalgpallurid.<ref name="OttJ">[https://sport.err.ee/1608840607/jarvela-pildiskandaalist-see-on-probleem-tervele-eesti-jalgpallile Järvela pildiskandaalist: see on probleem tervele Eesti jalgpallile] ERR.ee, 5. jaanuar 2023</ref> Pilt pälvis sotsiaalmeedias ja internetiportaalides laialdast vastukaja ja paljude, teiste seas kultuuriminister [[Piret Hartman]]i arvates ei olnud [[Venemaa jalgpallikoondis|Venemaa koondise]] peatreeneriga koosistumine [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa Ukraina-vastase agressiooni]] valguses Eesti koondise jalgpalluritele sobilik.<ref name="OttJ"/> Peale skandaali avalikuks tulemist selgitas Oper, olles ise Eesti koondisega laagris, olukorda kirjalikult Delfile ja Eesti Päevalehele. Operi väitel ei olnud ta Karpini tulekust ega ka pildi avalikustamisest teadlik.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120124304/andres-oper-olen-labi-ja-lohki-eestimeelne-inimene-viimased-paevad-on-olnud-rasked Andres Oper: olen läbi ja lõhki eestimeelne inimene, viimased päevad on olnud rasked] Delfi Sport, 6. jaanuar 2023</ref> Enne seda olid Oper, Vassiljev ja Zenjov teinud ühisavalduse, kus nad vabandasid kõigi ees, kelle tundeid nad riivasid, samuti väitsid nad et on alati Eesti eest väljas ning et sõjale pole õigustust.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120123384/karpiniga-pildile-jaanud-eesti-koondislased-tegid-uhisavalduse Karpiniga pildile jäänud Eesti koondislased tegid ühisavalduse] Delfi Sport, 4. jaanuar 2023</ref> ==Vaata ka== * [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="KMK?">"[[Kes? Mis? Kus?]]" 2008, lk. 195</ref> <ref name="Ue58r">[https://www.ohtuleht.ee/317742 "Andres Oper: samm Inglismaale või Araabiale lähemale"] Õhtuleht, 25. veebruar 2009</ref> <ref name="WIwJ5">[https://www.ohtuleht.ee/326732 "Kas Oper kolib Kreekasse?"] Õhtuleht, 29. aprill 2009</ref> <ref name="ydIi4">[http://www.voetbalzone.nl/doc.asp?uid=80225 "ADO Den Haag toont interesse in Oper"] Voetbalzone.nl, 9. juuni 2009</ref> <ref name="QsbR4">[https://www.ohtuleht.ee/337281 "Jääger Itaaliasse, Oper Hiina, Novikov Inglismaale?"] Õhtuleht, 11. juuli 2009</ref> <ref name="UEeaP">[https://web.archive.org/web/20121106024006/http://www.fifa.com/worldfootball/clubfootball/news/newsid=1081545.html "Oper head to Shanghai"] Fifa.com, 16. juuli 2009</ref> <ref name="5glrY">[https://www.ohtuleht.ee/337928 "Andres Oper kinnitas, et siirdub Hiinasse!"] Õhtuleht, 16. juuli 2009</ref> <ref name="LrEfo">[http://www.the-afc.com/en/member-association-news/east-asia-news/24834-shanghai-sign-estonian-striker Shanghai sign Estonian striker] [[Aasia Jalgpalli Konföderatsioon|AFC]], 20. juuli 2009</ref> <ref name="hUOE8">[http://www.epl.ee/artikkel/484776 "Andres Oper: lõppeva aastaga ei saanud kahjuks rahule jääda"] EPL, 14. detsember 2009</ref> <ref name="HBzjw">{{Netiviide |url=http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/eesti/andres-oper-naaseb-hollandi-liigasse.d?id=28679653 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-08-03 |arhiivimisaeg=2010-01-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100127041654/http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/eesti/andres-oper-naaseb-hollandi-liigasse.d?id=28679653 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="dbI5k">http://www.soccernet.ee/andres-oper-siirdub-kuprosele</ref> <ref name="oNehG">http://sport.err.ee/jalgpall/749cc7c5-e4b4-4664-a959-a77316c70234</ref> <ref name="MX92D">[http://www.soccernet.ee/news.php?id=27419 Jalgpalliliit omandas Oper FC osakud] Soccernet.ee, 13. august 2009</ref> <ref name="lB5fC">[https://web.archive.org/web/20120325201534/http://sport.delfi.ee/news/melu/uudised/tuntud-sportlased-oper-balta-ja-metstak-lahkusid-keskerakonnast.d?id=64106931 Tuntud sportlased Oper, Balta ja Metstak lahkusid Keskerakonnast] Delfi.ee, 21. märts 2012</ref> <ref name="AzkAd">{{Netiviide |url=http://publik.delfi.ee/news/inimesed/palju-onne-andres-oper-abiellus-itaalias.d?id=47691775 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-08-03 |arhiivimisaeg=2014-10-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141027164327/http://publik.delfi.ee/news/inimesed/palju-onne-andres-oper-abiellus-itaalias.d?id=47691775 |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == * {{ESBL|Andres_Oper}} {{commonscat}} *[https://epl.delfi.ee/artikkel/51097316 "Keskerakond kinkis suursponsorile magusa maatüki"] [[SL Õhtuleht]] 15. august 2007 *[http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=11472 "Eesti „peatreener“ Andrus Ansip, võta vastutus või taanda end!"] Kesknädal 26. november 2008 *[[Andres Vaher]]: [http://www.ohtuleht.ee/306020" Raio Piiroja Operi poliitikalembusest: "Tegelgu igaüks ikka oma tööga.""] Õhtuleht, 27. november 2008 *[[Dannar Leitmaa]]: [http://www.epl.ee/artikkel/450921 "Käsi peseb kätt? Operi jalgpallikool naudib ainsana linna toetust"] EPL, 3. detsember 2008 *[[Risto Berendson]]: [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=116051 "Raskustes Oper tahab Pohlakut appi Kotka staadioni rajama"] Postimees, 7. mai 2009 *[https://epl.delfi.ee/artikkel/51271766 "Andres Oper: kindlasti ei ole Hiina liiga tase vilets!"] EPL, 16. juuli 2009 *[https://epl.delfi.ee/artikkel/51258705 "Oper: kompame hiinlastega üksteist"] EPL, 17. juuli 2009 *[http://www.soccernet.ee/news.php?id=27088 "Oper jääb Eesti-Brasiilia mängust kõrvale"] Soccernet.ee, 30. juuli 2009 *[https://epl.delfi.ee/artikkel/51272177 "Andres Oper: mängiksin Brasiiliaga, aga jäin hiljaks"] EPL, 31. juuli 2009 *[http://www.epl.ee/artikkel/484776 "Andres Oper: lõppeva aastaga ei saanud kahjuks rahule jääda"] EPL, 14. detsember 2009 {{Aasta parim jalgpallur}} {{Hõbepall}} {{JÄRJESTA:Oper, Andres}} [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Tallinna FC Flora jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid välismaal]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] [[Kategooria:Eesti jalgpallitreenerid]] lsdtnnqhasraew8o93odpff2t2u8s3o 0 59714 7144296 7142515 2026-05-02T06:33:34Z Juhan242 213253 /* Venemaa sissetung Ukrainasse */ 7144296 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Tuapse | hääldus = tuaps'ee | nimi1_keel = vene | nimi1 = Туапсе | nimi1_latin = ( Tuapse ) | nimi2_keel = adõgee | nimi2 = TIуапс | nimi2_latin = ( Tvaphs ) | lipp = Flag of Tuapse (Krasnodar krai).png | lipu_link = [[Tuapse lipp]] | vapp = Coat of Arms of Tuapse (Krasnodar krai).png | vapi_link = [[Tuapse vapp]] | pindala = | elanikke = 63 108 (2012)<ref>{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/wps/wcm/connect/rosstat_main/rosstat/ru/statistics/publications/catalog/afc8ea004d56a39ab251f2bafc3a6fce |pealkiri=Venemaa Statistikaamet |vaadatud=2015-01-07 |arhiivimisaeg=2019-05-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190513094050/http://www.gks.ru/wps/wcm/connect/rosstat_main/rosstat/ru/statistics/publications/catalog/afc8ea004d56a39ab251f2bafc3a6fce |url-olek=ei tööta }}</ref> | asendikaart = Venemaa/Krasnodari krai }} '''Tuapse''' (vene ''Туапсе'' < adõgee ''TIуапс'', 'kaks jõge') on kuurortlinn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Tuapse rajoon]]i halduskeskus. Asub [[Must meri|Musta mere]] rannikul. == Iseloomustus == Tuapse on lõuna suunas kuni [[Sotši]]ni ulatuva kuurordivööndi põhjapoolne keskus. Sotšist umbes 80 kilomeetri kaugusel asuv Tuapse rafineerimistehas on üks Venemaa kümnest suuremast ja ainus nii suur rajatis Musta mere rannikul. Tehase naftaümbertöötlemise võimsus on aastas umbes 12 miljonit tonni toornaftat. Tuapse sadama kaudu läheb Venemaa peamine nafta, kütteõli ja diislikütuse ekspordi suund üle Musta mere.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571671/uus-runnak-tuapsele-laiendas-keskkonnakatastroofi-mu-kaks-kassi-ja-koer-on-kutuseoliga-kaetud Uus rünnak Tuapsele laiendas keskkonnakatastroofi] Delfi, 28. aprill 2026</ref> == Ajaloost == [[Hiliskeskaeg|Hiliskeskajal]] rajasid [[Genova vabariik|genovalased]] Musta mere kirdeossa koloonialinnu, kus kaubeldi aktiivselt kohaliku elanikkonnaga. Pärast [[Bütsants]]i impeeriumi langemist 15. sajandi lõpus loovutasid genovalased kogu Musta mere põhjaosa [[Osmanite riik|Osmani impeerium]]ile, milline domineeris piirkonnas ligi neli sajandit. Enne alade Venemaa poolset vallutust asus Tuapse asukohal suur orjaturg.<ref>[https://roskav.ru/populyarno/torgovlya-nevolnitsami-na-chernomorskom-poberezhe-severo-zapadnogo-kavkaza-v-zhivopisnyh-i-pismennyh-istochnikah-xix-v-2/ Торговля невольниками на черноморском побережье Северо-Западного Кавказа] Российский Кавказ. Дата обращения: 20 января 2021</ref> 1829. aastal loovutas Osmani impeerium [[Adrianoopoli leping (1829)|Adrianoopoli rahulepinguga]] Musta mere kirdeosa Venemaa impeeriumile. [[Tšerkessid]]est kohalik elanikkond ei tunnustanud ei Osmani riigi ega [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] võimu ning osutas ka saabuvatele vene tsaarivägedele sõjalist vastupanu. 1938. aastal ehitati praeguse Tuapse kohale tsaarivõimu poolt kindlus, mis küll tšerkessid purustasid, kuid mis taastati hiljem. [[Krimmi sõda|Krimmi sõja]] ajal kuulus kindlustus Osmani vägedele, kuid 1864. aastal vallutasid Venemaa väed selle uuesti. 1864. aastal lõppes [[Kaukaasia sõda]]. 19. sajandi viimasel veerandil<ref>Yemelianova, Galina, Islam nationalism and state in the Muslim Caucasus. April 2014. pp. 3</ref> viidi [[Tšerkessia]]s, mis hõlmas suurema osa [[Põhja-Kaukaasia]]st ja Musta mere kagupiirkonna põhjaosast, Venemaa Keisririigi poolt läbi tšerkesside [[genotsiid]]. Selle käigus palju tšerkesse tapeti, aga ka sunniti emigreeruma, mis toimus peamiselt Tuapse piirkonna kaudu Osmanite riiki.<ref>Coverage of The tragedy public Thought (later half of the 19th century), Niko Javakhishvili, Tbilisi State University, 20 December 2012, retrieved 1 June 2015</ref> Hiljem hakkasid piirkonda ümber asuma venelased ja ukrainlased Venemaa impeeriumi keskprovintsidest. Osmani impeeriumist saabusid siia armeenlased, kreeklased ja grusiinlased. 1895. aastal ehitati asulani [[Novorossiisk]]i–[[Suhhumi]] ja [[Maikop]]i–Tuapse maanteed. 1896. aastal alustati sadamarajatiste ehitust. 1897. aastal nimetati asustatud punkt Tuapse asulaks, millest sai Musta mere kubermangu Tuapse rajooni keskus. 1916. aastal anti Tuapse asulale linna staatus. [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] ajal vahetus linnas mitu korda võim ning linn sai tugevalt kannatada. 1928. aastal valmis [[Groznõi]]-Tuapse naftatorustik ning sadama juurde ehitati naftatöötlemistehas ja naftakai. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, kui [[Sevastoopol]] langes 1942. aastal [[Wehrmacht]]i kätte, sai Tuapse sadamast [[Punaarmee]] Musta mere vägede grupi peamine sadam ja mereväebaas. Sõjas sai linn raskeid purustusi. 1996. aastal võttis Tuapse linna duuma vastu linna uue harta. Linna vapp ja lipp kinnitati linnavolikogu poolt 2005. aastal ning linna hümn 2006. aastal. [[Venemaa Föderatsiooni president|Venemaa Föderatsiooni presidendi]] 5. mai 2008. aasta määrusega omistati linnale Venemaa Föderatsiooni aunimetus "[[Sõjalise kuulsuse linn]]"<ref>Путин назвал пять новых «городов воинской славы». Дата обращения: 6 мая 2008. Архивировано 19 ноября 2017 года.</ref> === Venemaa sissetung Ukrainasse === * Peale [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]] ründasid [[Ukraina relvajõud]] 2023. aasta veebruaris [[droon]]idega Tuapse naftasadamat.<ref>[https://www.navalnews.com/naval-news/2023/03/no-russian-base-in-black-sea-is-safe-ukrainian-attack-shows/ Ukrainian Attack On Russian Port In Black Sea Shows No Base Is Safe]Naval News. Retrieved March 8, 2023</ref> * 16. aprillil 2026 ründasid Ukraina relvajõud Tuapse naftatöötlemistehast, mis tõi kaasa tulekahju suure suitsusamba ja mürgiste aurudega ning Mustas meres avastati naftalaik pindalaga 10 000 m².<ref name="nafta">[https://www.delfi.ee/artikkel/120571918/venemaal-tuapses-voolas-tanaval-polev-nafta Venemaal Tuapses voolas tänaval põlev nafta] Delfi, 29. aprill 2026</ref> * Teine rünnak tehase naftataristu vastu toimus 20. aprillil, vahepeal kontrolli alla saadud tulekahju sai uut hoogu ning sadama hakkas "naftavihma", mis kattis pinnad musta kihiga ja jättis maha tumedad lombid.<ref>[https://www.err.ee/1610008240/soja-1525-paev-ukraina-rundas-vene-naftahoidlaid-enne-eelmiste-polengute-kustutamist Ukraina ründas Vene naftahoidlaid enne eelmiste põlengute kustutamist] ERR, 28. aprill 2026</ref> * Kolmas rünnak teostati 28. aprillil naftahoidlatele ajal, mil eelmiste rünnakute tekitatud tulekahjusid polnud veel suudetud kustutada. Lisaks tulekahju jätkumisele voolas mahutitest põlevaid naftaprodukte Tuapse jõkke ja ka linna tänavale. Linna kuberner käskis elanikud evakueerida. Peale seda kommenteeris olukorda Tuapses esimest korda Venemaa president [[Vladimir Putin]].<ref name="nafta" /> Enne seda oli Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] öelnud, et igasugune informatsioon „Kiievi režiimi“ löökide tabamiskohtade ja tagajärgede kohta on kinnine. == Rahvastik == Ametlikel andmetel elas 2025. aastal Tuapses alaliselt 60 089 inimest. 1. jaanuari 2025. aasta seisuga oli Tuapse Venemaa Föderatsiooni 1124 linna (k.a. Krimmi linnad) seas rahvaarvult 265. kohal.<ref>Численность постоянного населения Российской Федерации по муниципальным образованиям на 1 января 2025 года — М.: Росстат, 2025</ref> {| class="wikitable" style="text-align:right" |+ Rahvuslik koosseis !rowspan="2"| !!colspan="2"| Venelasi!! colspan="2" | Armeenlasi!! colspan="2" | Ukrainlasi!! colspan="2" | Tšerkesse!! colspan="2" | Muid rahvusi!! rowspan="2" |Kokku |- !arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!% |- |2010 ||47 593 || 75,2 || 5367 || 8,5 || 1253 || 1,9 || 804 || 1,3 || 6453 || 10,2 || 63 292 |} == Majandus == Linna majanduse peamised sektorid on nafta rafineerimine ja naftatoodete transport ning toiduainete tööstus. Linnas tegutsevad järgmised tööstusettevõtted: *Zaretšje nafta ümberlaadimisdepoo, mis kuulub Transneft AS-le (riigiomanduses); *Tuapse nafta ümbertöötlemistehas, mis kuulub [[OAO]]-le [[Rosneft]]; *OAO Rosnefti omanduses olev nafta ümberlaadimistaristu mahutitega; *Tuapse Merekaubandussadam AS; *Põhja-Kaukaasia raudtee sorteerimisjaam; *lihatöötlemistehased; *pagariärid. Tuapse on üks Venemaa Musta mere ranniku peamisi transpordisõlmpunkte ning siin asuvad erinevad auto-, raudtee- ja meretranspordi ettevõtted. Linna majanduse naftatööstuslik ja transpordikeskne iseloom takistab turismitööstuse arengut vaatamata soodsatele kliima- ja loodustingimustele. Seetõttu on Tuapse peatuspaigaks turistidele, kes reisivad edasi Tuapse rajooni kuurortlinnadesse. == Tuntud inimesi == Tuapsest on pärit maletaja [[Vladimir Kramnik]] ([[Male maailmameistrivõistlused|FIDE maailmameister]] 2006), Natalja Glebova ([[Miss Universum]] 2005) ning Eesti võrkpallitreener [[Ivan Dratšov]]. [[Pilt:Tuapse (2003-07-051).jpg|tühi|pisi|Tuapse (2003)]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.tuapse.ru/ Tuapse koduleht] * [https://wallstreetjournal.postimees.ee/8461440/wsj-ukraina-rammib-vene-naftamasinat-aga-majandust-molkida-ei-onnestu WSJ: Ukraina rammib Vene naftamasinat, aga majandust mõlkida ei õnnestu] Delfi, 29. aprill 2026 [[Kategooria:Krasnodari krai linnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] hr9roy70rgr33kcyv7ijns1jom2anft 0 61212 7144227 7066487 2026-05-02T01:01:05Z Kruusamägi 1530 /* Välislingid */ 7144227 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib üldmõistest; Pawlikowski filmi kohta vaata artiklit [[Külm sõda (film)]].}} {{Lisaviiteid}} [[Pilt:Yalta summit 1945 with Churchill, Roosevelt, Stalin.jpg|pisi|[[Jossif Stalin]], [[Winston Churchill]] ja [[Franklin Delano Roosevelt]] 1945. aastal [[Jalta konverents]]il teise maailmasõja võitjariikide juhtidena]] [[Pilt:Churchill-in-quebec-1944-23-0201a.gif|thumb|Winston Churchill 1944 Kanadas]] '''Külm sõda''' ([[inglise keel|inglise]] ''Cold War'', [[vene keel|vene]] ''холодная война'') oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja Lääneriikide vaheline poliitiline ja majanduslik vastasseis, mis toimus [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses tähendab 'külm sõda' konflikti, kus välditakse otsest sõjalist kokkupõrget. Vastasseis väljendub peamiselt majanduslikus surves, poliitilises mõjutamises, propagandas ja luuretegevuses. == Mõiste ja ajalooline taust == Termin hakkas laiemalt levima [[1947]]. aastal, eelkõige ajakirjaniku [[Walter Lippmann]]i raamatu "[[Cold War]]" raamatu kaudu. [[File:HarryTruman.jpg|pisi|[[Harry Truman]]]] Külm sõda kujunes Ameerika Ühendriikide välispoliitika osaks [[Harry Truman|Trumani]] valitsemise ajal ja kestis vahelduvate pingestumise ja leevenemise perioodidega kuni 20. sajandi lõpuni. Ameerika Ühendriikide külma sõja poliitika olulisteks suunisteks oli [[Rahvusliku Julgeoleku Nõukogu|Riikliku Julgeoleku Nõukogu]] (NSC) direktiiv nr 20/1 (18. august 1948), mis rõhutas vajadust piirata Nõukogude Liidu poliitilist ja ideoloogilist mõju rahvusvahelistes suhetes. 1947. aasta septembris esitas Nõukogude Kommunistliku Partei sekretär [[Andrei Ždanov]] [[Moskva]]s toimunud välisriikide kommunistlike parteide esindajate nõupidamisel ideoloogilise käsitluse maailmast kahe vastandliku leerina, mida peetakse üheks külma sõja algperioodi ideoloogilise vastasseisu väljenduseks. Mõningaid ideoloogilise vastasseisu elemente oli näha ka varasemates Nõukogude poliitikates, kuid külma sõda käsitletakse ajalooliselt 1947–1991 toimunud rahvusvahelise süsteemi nähtusena. [[File:EasternBloc BorderChange38-48.svg|pisi|[[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] järgne piiride muutus [[Euroopa]]s ning idabloki moodustumine]] [[File:Czechoslovakia, bridge between East and West.png|pisi|]] == Ida-Lääne külma sõja algus == 1946. aasta alguses hakkasid Ida- ja Lääneriikide suhted pingestuma, osaliselt Nõukogude Liidu poliitika tõttu [[Iraan]]is, [[Kreeka]]s ja [[Itaalia]]s. Seda perioodi peetakse sageli külma sõja alguseks. Lääneliitlased reageerisid Nõukogude poliitikale, tugevdades oma majandus- ja kaitsemeetmeid ning jälgides ideoloogilist mõju Euroopas ja mujal maailmas. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpus kehtestas NSV Liit Ida- ja Kesk-Euroopa riikides oma mõjuvõimu, toetades vasakpoolseid valitsusi ja kommunistlike parteide juhtrolli. See kehtis [[Poola]]s, [[Ungar]]is, [[Tšehhoslovakkia]]s, [[Rumeenia]]s, [[Bulgaaria]]s ja [[Albaania]]s. Ainsana Ida-Euroopa kommunistlike riikide seas säilitas [[Jugoslaavia]] [[Josip Broz Tito]] juhtimisel teatud sõltumatuse NSV Liidust. 1948. aastal heitis [[Kominform]] [[Jugoslaavia Kommunistlik Partei|Jugoslaavia Kommunistliku Partei]] kommunistlikust blokist välja. Aastail 1945–1947 vähenes Ameerika Ühendriikide sõjaväe koosseis 12 miljonilt 1,4 miljonile. Nõukogude Liidus säilitas sõjavägi suurema koosseisu. Pärast 1949. aastat, kui NSV Liit saavutas tuumarelvavõimekuse, algas relvade võidurelvastumine, mis mõjutas külma sõja mõlemaid osapooli. == Võidurelvastumine külma sõja aastail == 1950. aastate alguses kujunes rahvusvaheliste suhete üheks peamiseks küsimuseks [[võidurelvastumine]]. Nii Nõukogude Liidus kui ka Ameerika Ühendriikides valitses kartus vastase võimalikust sõjalisest rünnakust. Külma sõja aastail täiustati [[massihävitusrelvad]]e arendamist ning uuriti uusi relvade liike. 1951. aastatel hakati Nõukogude Liidus tootma esimesi kontinendivahelisi [[Ballistiline rakett|ballistilisi rakette]], millel oli võime kanda tuumalõhkelaenguid kaugetesse sihtmärkidesse. Samal ajal alustati Ameerika Ühendriikides sarnaste rakettide arendamist. Lisaks tuumarelvastusele arenes kiiresti tavarelvastus, sealhulgas [[tank]]id, [[suurtükk|suurtükid]] ja [[lennuk]]id. Võisteldi ka õhu- ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. == Vastasseis Euroopas == [[1948]]. aasta [[Berliini blokaad]] oli esimene suurem kriis Ida- ja Lääneriikide suhetes Euroopa pinnal. Vastukaaluks Ameerika Ühendriikide poolt 1947. aastal algatatud [[Marshalli plaan]]ile moodustasid idabloki riigid 1949. aastal [[Vastastikuse Majandusabi Nõukogu]] (Comecon). Samal aastal, 1949, loodi [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriide]], [[Belgia]], [[Holland]]i, [[Island]]i, [[Itaalia]], [[Kanada]], [[Luksemburg]]i, [[Norra]], [[Portugal]]i, [[Prantsusmaa]], [[Suurbritannia]] ja [[Taani]] poolt sõjaväeline [[allianss]] [[NATO]]. [[1955]]. aastal asutati NSV Liidu, Bulgaaria, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tšehhoslovakkia ja Ungari poolt [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]], mis toimis vastukaaluna NATO-le. [[1960]]. aastate algul puhkes [[Ida-Saksamaa]]l kriis, mis oli seotud Lääne-Berliiniga. Paljud idasakslased ei olnud Saksa Demokraatliku Vabariigi kommunistliku valitsemisega ja riigist algas massiline väljaränne. [[1961]]. aastal ehitati [[Berliini müür]], mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Müürist sai jagatud Euroopa sümbol peaaegu 30 aastaks. Sarnaseid kriise kogeti ka teistes idablokki kuulunud Euroopa maades: *[[1956]]. aastal ajas Nõukogude Liidu sõjavägi laiali [[Ungari ülestõus (1956)|ungarlaste kommunismivastase ülestõusu]], *[[1968]]. aastal tungisid Nõukogude väed [[Tšehhoslovakkia]]sse, lõpetamaks [[Praha kevad]]e reformid == Külma sõja kriisid väljaspool Euroopat == * [[Korea sõda]] (1950–1953) – esimene suur sõjaline konflikt külma sõja kontekstis, kus USA ja Nõukogude Liit toetasid erinevaid pooli. * Vietnami ja Kagu-Aasia konfliktid – USA ja Nõukogude Liidu ideoloogiline ja sõjaline vastasseis Kagu-Aasias, sealhulgas [[Vietnam]]is. * Kuuba raketikriis (1962) – kriis, mille ajal paigutas Nõukogude Liit [[Kuuba]]le tuumarelvad, tuues maailma tuumasõja äärele. * Ladina-Ameerika sekkumised – USA ja Nõukogude Liidu toetus erinevatele valitsustele ja liikumistele, näiteks Guatemala (1954) ja Tšiili (1973). * Aafrika konfliktid – külma sõja ideoloogiline ja sõjaline mõju uutes Aafrika riikides, sealhulgas [[Kongo]]s ja [[Angola]]s. == Vaenupoolte erinevad tõlgendused == Kommunistlike riikide käsitluses peeti külma sõda perioodiks, mil lääneriigid püüdsid tugevdada oma positsioone ja piirata sotsialistlike ning kommunistlike liikumiste mõju. Samas Lääne analüütikud ja poliitikakujundajad nägid külma sõja perioodi vajadusena kaitsta oma riike ja liitlasi Nõukogude poliitiliste ja ideoloogiliste mõjutuste eest. Selleks rakendati erinevaid meetmeid, sealhulgas propagandat, sõjalist heidutust ning poliitilist ja majanduslikku tuge liitlasriikidele. [[Moskva raadio]] mitmes keeles Läände suunatud saadete algusele vastas Ameerika Ühendriigid veebruaris 1947 [[Ameerika Hääl]]e venekeelsete saadete alustamisega. Samuti esitati 1947. aasta juunis Euroopa Taastamise Programm ([[Marshalli plaan]]), mille eesmärk oli aidata sõjast räsitud Euroopa majandust ja stabiliseerida piirkonda. == Külma sõja komponendid == 1. Psühholoogiline sõda Psühholoogilise sõja all mõistetakse meetmeid, mille eesmärk oli mõjutada vastase poliitikat, meeleolu ja avalikku arvamust. Peamised meetodid olid: * avalik [[diplomaatia]] vastandina traditsioonilisele saladiplomaatiale; * meediaründed, sealhulgas [[propaganda]] ja [[agitatsioon]]; * vastasriigi sisepoliitiline õõnestamine, näiteks mõjuagentuuride kasutamine või toetus välisriigi opositsioonile. 2. Majanduslik sõda Majandusliku sõja kaudu rakendati meetmeid, millega avaldati survet vastasriikidele, et mõjutada nende majanduslikku ja poliitilist käitumist. Näiteks kehtestas Ameerika Ühendriigid 1974. aastal [[Jackson–Vaniki seaduseparandus]]e, millega piirati kaubandust mitteturumajandusega riikidega, kes rikkusid oma kodanike emigreerumisõigust. == Külma sõja lõpp == 1980. aastate keskel jõudsid Nõukogude Liidu juhid järeldusele, et riik ei suuda enam Ameerika Ühendriikidega relvastumises võistelda. NSV Liidus olid vajalikud reformid majanduses, välis- ja sisepoliitikas. 1980. aastate teisel poolel algasid reformiprotsessid, mille eesmärk oli riigi olukorra parandamine, kuid need ei andnud soovitud tulemusi. 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate alguses lagunesid NSV Liit ning kogu idablokk, mis tähistas külma sõja lõppu. == Vaata ka == *[[Uus külm sõda]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Walter Lippmann]], "The Cold War: A Study in U.S. Foreign Policy" ([[New York]] [[1947]]) * [[John Lewis Gaddis]], "Külm sõda". Inglise keelest tõlkinud [[Marek Laane]], [[Tänapäev]], [[Tallinn]] [[2007]], 360 lk (bibliograafia lk 325–347) * [[Kristjan Luts]], "Eesti ja külm sõda". Sari [[Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri Muuseumi toimetised]], kirjastus [[Eesti Päevaleht]], [[2007]], 302 lk == Välislingid == {{commonskat|Cold War}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.laidoner.ee/infoboks-1/ Näitus "Külm sõda" Laidoneri Muuseumi kodulehel] * [http://www.postimees.ee/?id=139363 Obama lubas külma sõja kaubanduspiirangud tühistada], 7. juuli 2009 * [http://online.wsj.com/article/SB10001424127887324445904578286410707586312.html? 1st March 2013, Andrew Roberts, Wrong But Not Forgotten, Archives opened in the 1990s prove that Stalin started the Cold War, Book Review: Stalin's Curse – WSJ.com] * [https://m.youtube.com/watch?v=qhTrKEAlokg&hl=et&gl=EE& Stolen or Captured Fighter Jets Mig 15 F 86 Mig 21 Mig 25], [[YouTube]] {{Külm sõda}} [[Kategooria:Külm sõda|*]] is411y0a7mxq9wb7pyv9545sdztvdt8 0 62028 7144183 7143019 2026-05-01T21:10:24Z Kuriuss 38125 7144183 wikitext text/x-wiki [[Fail:Arne Mikk, 2008.jpg|pisi|Arne Mikk 2008. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Arne Mikk''' (sündinud [[18. aprill]]il [[1934]] [[Viljandi]]s) on eesti lavastaja ja teatritegelane. == Elukäik == Arne Mikk sündis [[Mulgimaa]]l [[Tuhalaane]] külas suure Ritsu talu perepojana.<ref>[https://mulgimaa.ee/mulgi-keel-ja-meel/kuulsad-mulgid/list/kuulsad-mulgid/arne-mikk/ Kuulsad mulgid] Mulgi Kultuuri Instituudi koduleht. Vaadatud 30.04.2026.</ref> [[1952]]. aastal lõpetas ta [[Viljandi 2. Keskkool]]i ning alustas lauluõpinguid [[Tallinna Muusikakool (1949–1975)|Tallinna Muusikakoolis]] professor [[Aleksander Arder]]i klassis. Aastatel [[1956]]–[[1961]] õppis ta [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riiklikus Konservatooriumis]]. Aastatel [[1952]]–[[1955]] ja [[1961]]–[[1963]] laulis Mikk [[Rahvusooper Estonia|Estonia teatri]] ooperikooris. [[1963]]–[[1966]] oli ta teatri muusika- ja kirjandusala juhataja ning 1966–[[1970]] lavastaja assistent. Sel perioodil esines ta mitmes soolorollis, sealhulgas [[Wolfgang Amadeus Mozart|Mozarti]] "[[Võluflööt|Võluflöödis]]", [[Giacomo Puccini|Puccini]] "[[Boheem]]is" jm. Arne Mikk stažeeris lavastajana [[1972]]. aastal [[Komische Oper Berlin|Berliini Komische Operis]] Walter Felsensteini ja [[1974]]–[[1975]] [[Moskva]]s [[Moskva Suur Teater|Suures Teatris]] [[Boriss Pokrovski]] käe all. 1970. aastal sai Mikust Eesti NSV Riikliku Akadeemilise Ooperi- ja Balletiteatri Estonia ooperilavastaja, [[1977]]. aastal peanäitejuhi kohusetäitja ning aastatel [[1978]]–[[1995]] oli ta Estonia teatri peanäitejuht. [[2002]]. aasta sügishooajal sai temast Estonia loominguline juht. Aastatel 2016–2020 oli ta [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] nõukogu esimees.<ref>[https://www.err.ee/1108772/arne-mikk-taandub-estonia-noukogu-esimehe-kohalt Arne Mikk taandub Estonia nõukogu esimehe kohalt] ERR Uudised, 02.07.2020.</ref> Aastatel [[2008]]–2024 oli ta [[Saaremaa ooperipäevad]]e kunstiline juht.<ref name="kuressaare">[https://web.archive.org/web/20210423113804/https://arhiiv.saartehaal.ee/2017/06/16/kuressaare-pargas-arne-miku-aukodaniku-tiitliga/ Kuressaare pärgas Arne Miku aukodaniku tiitliga.] Saarte Hääl, 16.06.2017.</ref><ref>[https://kultuur.err.ee/1609409041/saaremaa-ooperipaevade-uus-kunstiline-juht-on-ain-anger Saaremaa ooperipäevade uus kunstiline juht on Ain Anger], err.ee, 27.07.2024.</ref> [[1976]]. aastast on ta töötanud ka [[Eesti Muusikaakadeemia]] ooperistuudio õppejõuna (1988. aastast dotsent, 1996–1999 stuudio juhataja, 2014. aastast emeriitdotsent).<ref>[https://eamt.ee/uldinfo/ulikoolist/emeriitprofessorid-ja-dotsendid/ Emeriitprofessorid ja -dotsendid] Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koduleht. Vaadatud 27.04.2026.</ref> Lavastajana on ta toonud lavale sadakond muusikalavastust. Külalisena on ta lavastanud Moskva [[Suur Teater|Suures Teatris]] ja Muusikalises Kammerteatris, [[Buenos Aires]]e Teatro Colónis, [[Schwerin]]is, [[Krasnojarsk]]is, [[Tampere]]s, [[Lahti]]s, [[Helsingi]]s ning [[Turu]]s. Ta on Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu liige ==Looming== === Lavastusi === *[[Giuseppe Verdi]] "[[Aida]]" (2007 Tampere Ooperimajas), "[[Attila (ooper)|Attila]]" (1976), "Luisa Miller" (1981), "[[Traviata]]" (1974), "[[Nabucco]]" (1996), "Macbeth" (2001) ja "[[Ernani]]" (2002) *[[Modest Mussorgski]] "Boriss Godunov" (1980) *[[Arrigo Boito]] "Mefistofeles" (1988) *[[Eduard Tubin]]a "Reigi õpetaja" (1988) ja "Barbara von Tisenhusen" (1990) *[[Giacomo Puccini]] "Boheem" (1993, Sibeliuse Akadeemias 1996) ja [[Georg Friedrich Händel]]i "Alcina" (1985) *[[Richard Wagner]]i "Lendav hollandlane" (1997 Tamperes) *[[Dmitri Šostakovitš]]i "Katerina Izmailova" (1977) *[[Benjamin Britten]]i "Me teeme ooperit" ja "Väike korstnapühkija" (1981) *[[Gaetano Donizetti]] "Rügemendi tütar" (1979) ja "Lucia di Lammermoor" (1984) ===Raamatuid=== * Malev Kits, Arne Mikk. "Aleksander Arder". Eesti Raamat, 1969 * Arne Mikk. "Katkenud laulukaar. Estoonlaste muusikalavastused Stockholmis 1946–1958 (kõrvalepõigetega ette- ja tahapoole)". [[Estonia (selts)|Estonia Selts]], 2000 * Arne Mikk. ""Estonia" tõusmine tuhast. Peatükk teatri ajaloost (1944–1956)". [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]], 2013 * "Üks mõtet kandev maja : sada aastat Estoniat". Koostaja Arne Mikk. Rahvusooper Estonia, 2014 * Arne Mikk, Mart Mikk. "Estonia Seltsile antud aeg". Helios, 2023 * Tiiu Randviir, Arne Mikk. "Dialoogid Tiiu Randviiruga". Varrak, 2025 ===Tõlkeid=== * "Vanatüdruk ja varas". Menotti ooper ühes vaatuses. Inglise keelest tõlkinud Arne Mikk. (DVD-l: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2010) ===Arne Miku juhitud telesaateid=== * "Kontsertpalad. Aleksander Arderit meenutades" (ETV, 1970) * "Laulab Mati Palm" (ETV, 1976) * "Kolleegid kolleegidest. Aleksander Arder" (ETV, 1984) * "Kui lõpeb suvepäev. Tiit Kuusik" (ETV, 1986) * "Eri Klas ja tema sõbrad" (2 osa, ETV, 1999) * "Ooperitund" (saatesari, ETV, 1999) – kaassaatejuht koos poeg Mart Mikuga * "Uusaastakontsert. ERSO, dirigent Eri Klas" (ETV, 2001) * "Nii laulis Georg Ots" (ETV, 2005) ===Reet ja Arne Miku fond=== Arne Mikk algatas 2011. aastal [[Eesti Rahvuskultuuri Fond]]i allfondina Reet ja Arne Miku fondi, mis toetab noori Eesti lauljaid. Fondi seniste stipendiaatide hulgas on [[Oliver Kuusik]], [[Kristel Pärtna]], [[Mehis Tiits]], [[Heldur Harry Põlda]], Kadri Kõrvek ja Kairis Trass.<ref>[https://www.erkf.ee/allfondid/reet-ja-arne-miku-fond Reet ja Arne Miku fondi tutvustus] Eesti Rahvuskultuuri Fondi koduleht. Vaadatud 28.04.2026.</ref> ==Tunnustus== * 1979 – [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] * 1985 – [[Eesti NSV rahvakunstnik]] * 1994 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] * 2001 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]] <ref>{{EVkavaler|3425}}</ref> * 2002 – [[Aasta isa]] * 2003 – Soome Lõvi Rüütelkonna I klassi rüütlirist * 2004 – Itaalia Vabariigi Solidaarsuse Tähe ordeni rüütlirist * 2006 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö auhind]] * 2007 – [[Tallinna teenetemärk]] * 2008 – [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[Meredivisjon]]i teenetemärk <ref>{{Netiviide |url=http://www.meredivisjon.ee/et/69/93/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-04-03 |arhiivimisaeg=2019-09-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190907141413/http://www.meredivisjon.ee/et/69/93/ |url-olek=ei tööta }}</ref> * 2010 – [[Harjumaa teatripreemia]] * 2013 – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali elutööpreemia]] (suurejooneline ja mitmekülgne tegevus Eesti muusikakultuuri edendamisel) * 2015 – [[Eesti Teatriliidu muusikaauhind]] * 2015 – [[Aadu Luukase missioonipreemia]] * 2017 – [[Kuressaare linna aukodanik]] <ref name="kuressaare" /> * 2024 – Hiiumaa saadik (Hiiumaa muusika-aasta suurürituse "Eesti muusika pidupäevad. Rudolf Tobias 150“ eest) * 2025 – [[Harju maakonna aukodanik]] ==Isiklikku== Ta oli abielus Reet Mikuga (1933–2011); nende pojad on Jaak Mikk, [[Mart Mikk]] ja Rein Mikk.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82298449/arne-mikk-leidis-uue-kaaslanna Arne Mikk leidis uue kaaslanna] Kroonika/Delfi, 05.09.2013.</ref> Tema pojatütar on Ingel Marlen Mikk, esinejanimega [[An-Marlen]]. [[Eesti Asenduskodu Töötajate Liit]] kuulutas mitme põlvkonna jooksul muusikaarmastust edasi kandnud Mikkude pere 2013. aastal aasta pereks ning andis toona nelja põlvkonda esindanud 22-liikmelisele Arne Miku perele üle tunnustusauhinna "Lastele ja lastega".<ref>[https://www.eatl.ee/lastega-ja-lastele/aasta-pere-perekond-mikk/ Aasta pere: perekond Mikk] Eesti Asenduskodu Töötajate Liidu koduleht. Vaadatud 27.04.2026.</ref> Raadioajakirjanik [[Vello Mikk]] (1938–2018) oli Arne Miku vend.<ref>[https://klassikaraadio.err.ee/902117/dunastia-estoonlased-ja-dzassimees-ehk-perekond-mikk Dünastia: Estoonlased ja džässimees ehk perekond Mikk] ERR Klassikaraadio, 27.01.2019.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commons|Category:Arne Mikk}} * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/mikkude-motisklusi "Mikkude mõtisklusi"]. Arne Miku 50. sünnipäeva puhul vestlevad Arne Mikk ja Mikk Mikiver. ETV, 19. aprill 1984 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/teatrimees-arne-mikk "Teatrimees Arne Mikk"]. Arne Miku 60. sünnipäeva puhul vestlevad Arne Mikk ja Vello Mikk. ETV, 16. aprill 1994 * [[Heili Vaus-Tamm]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/isalik-lavastaja-arne-mikk/ Isalik lavastaja Arne Mikk] Sirp, 16. aprill 2004 * [[Sakarias Leppik]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/maskide-langemise-aeg/ Maskide langemise aeg] Sirp, 12. veebruar 2009 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/arne-mikk-rahvuselt-estoonlane Portreesaade "Arne Mikk. Rahvuselt estoonlane"]. Autor Margit Kilumets. ETV, 14. jaanuar 2020 * [[Piret Kooli]]. [https://menu.err.ee/1609314573/arne-mikk-inimene-pole-nagu-hea-vein-mis-ajas-paremaks-laheb "Arne Mikk: inimene pole nagu hea vein, mis ajas paremaks läheb"] [[Vikerraadio]], 13. aprill 2024 {{JÄRJESTA:Mikk, Arne}} [[Kategooria:Eesti lavastajad]] [[Kategooria:Viljandi Maagümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Eesti vabamüürlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1934]] cvvqnk1p7vp2k6fzmeofexvvn7mon74 7144198 7144183 2026-05-01T22:02:55Z Kuriuss 38125 7144198 wikitext text/x-wiki [[Fail:Arne Mikk, 2008.jpg|pisi|Arne Mikk 2008. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Arne Mikk''' (sündinud [[18. aprill]]il [[1934]] [[Viljandi]]s) on eesti lavastaja ja teatritegelane. == Elukäik == Arne Mikk sündis [[Mulgimaa]]l [[Tuhalaane]] külas suure Ritsu talu perepojana.<ref>[https://mulgimaa.ee/mulgi-keel-ja-meel/kuulsad-mulgid/list/kuulsad-mulgid/arne-mikk/ Kuulsad mulgid] Mulgi Kultuuri Instituudi koduleht. Vaadatud 30.04.2026.</ref> [[1952]]. aastal lõpetas ta [[Viljandi 2. Keskkool]]i ning alustas lauluõpinguid [[Tallinna Muusikakool (1949–1975)|Tallinna Muusikakoolis]] professor [[Aleksander Arder]]i klassis. Aastatel [[1956]]–[[1961]] õppis ta [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riiklikus Konservatooriumis]]. Aastatel [[1952]]–[[1955]] ja [[1961]]–[[1963]] laulis Mikk [[Rahvusooper Estonia|Estonia teatri]] ooperikooris. [[1963]]–[[1966]] oli ta teatri muusika- ja kirjandusala juhataja ning 1966–[[1970]] lavastaja assistent. Sel perioodil esines ta mitmes soolorollis, sealhulgas [[Wolfgang Amadeus Mozart|Mozarti]] "[[Võluflööt|Võluflöödis]]", [[Giacomo Puccini|Puccini]] "[[Boheem]]is" jm. Arne Mikk stažeeris lavastajana [[1972]]. aastal [[Komische Oper Berlin|Berliini Komische Operis]] Walter Felsensteini ja [[1974]]–[[1975]] [[Moskva]]s [[Moskva Suur Teater|Suures Teatris]] [[Boriss Pokrovski]] käe all. 1970. aastal sai Mikust Eesti NSV Riikliku Akadeemilise Ooperi- ja Balletiteatri Estonia ooperilavastaja, [[1977]]. aastal peanäitejuhi kohusetäitja ning aastatel [[1978]]–[[1995]] oli ta Estonia teatri peanäitejuht. [[2002]]. aasta sügishooajal sai temast Estonia loominguline juht. Aastatel 2016–2020 oli ta [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] nõukogu esimees.<ref>[https://www.err.ee/1108772/arne-mikk-taandub-estonia-noukogu-esimehe-kohalt Arne Mikk taandub Estonia nõukogu esimehe kohalt] ERR Uudised, 02.07.2020.</ref> Aastatel [[2008]]–2024 oli ta [[Saaremaa ooperipäevad]]e kunstiline juht.<ref name="kuressaare">[https://web.archive.org/web/20210423113804/https://arhiiv.saartehaal.ee/2017/06/16/kuressaare-pargas-arne-miku-aukodaniku-tiitliga/ Kuressaare pärgas Arne Miku aukodaniku tiitliga.] Saarte Hääl, 16.06.2017.</ref><ref>[https://kultuur.err.ee/1609409041/saaremaa-ooperipaevade-uus-kunstiline-juht-on-ain-anger Saaremaa ooperipäevade uus kunstiline juht on Ain Anger], err.ee, 27.07.2024.</ref> [[1976]]. aastast on ta töötanud ka [[Eesti Muusikaakadeemia]] ooperistuudio õppejõuna (1988. aastast dotsent, 1996–1999 stuudio juhataja, 2014. aastast emeriitdotsent).<ref>[https://eamt.ee/uldinfo/ulikoolist/emeriitprofessorid-ja-dotsendid/ Emeriitprofessorid ja -dotsendid] Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koduleht. Vaadatud 27.04.2026.</ref> Lavastajana on ta toonud lavale sadakond muusikalavastust. Külalisena on ta lavastanud Moskva [[Suur Teater|Suures Teatris]] ja Kammermuusikateatris, [[Buenos Aires]]e Teatro Colónis, [[Schwerin]]is, [[Krasnojarsk]]is, [[Tampere]]s, [[Lahti]]s, [[Helsingi]]s ning [[Turu]]s. Ta on Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu liige ==Looming== === Lavastusi === *[[Giuseppe Verdi]] "[[Aida]]" (2007 Tampere Ooperimajas), "[[Attila (ooper)|Attila]]" (1976), "Luisa Miller" (1981), "[[Traviata]]" (1974), "[[Nabucco]]" (1996), "Macbeth" (2001) ja "[[Ernani]]" (2002) *[[Modest Mussorgski]] "Boriss Godunov" (1980) *[[Arrigo Boito]] "Mefistofeles" (1988) *[[Eduard Tubin]]a "Reigi õpetaja" (1988) ja "Barbara von Tisenhusen" (1990) *[[Giacomo Puccini]] "Boheem" (1993, Sibeliuse Akadeemias 1996) ja [[Georg Friedrich Händel]]i "Alcina" (1985) *[[Richard Wagner]]i "Lendav hollandlane" (1997 Tamperes) *[[Dmitri Šostakovitš]]i "Katerina Izmailova" (1977) *[[Benjamin Britten]]i "Me teeme ooperit" ja "Väike korstnapühkija" (1981) *[[Gaetano Donizetti]] "Rügemendi tütar" (1979) ja "Lucia di Lammermoor" (1984) ===Raamatuid=== * Malev Kits, Arne Mikk. "Aleksander Arder". Eesti Raamat, 1969 * Arne Mikk. "Katkenud laulukaar. Estoonlaste muusikalavastused Stockholmis 1946–1958 (kõrvalepõigetega ette- ja tahapoole)". [[Estonia (selts)|Estonia Selts]], 2000 * Arne Mikk. ""Estonia" tõusmine tuhast. Peatükk teatri ajaloost (1944–1956)". [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]], 2013 * "Üks mõtet kandev maja : sada aastat Estoniat". Koostaja Arne Mikk. Rahvusooper Estonia, 2014 * Arne Mikk, Mart Mikk. "Estonia Seltsile antud aeg". Helios, 2023 * Tiiu Randviir, Arne Mikk. "Dialoogid Tiiu Randviiruga". Varrak, 2025 ===Tõlkeid=== * "Vanatüdruk ja varas". Menotti ooper ühes vaatuses. Inglise keelest tõlkinud Arne Mikk. (DVD-l: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2010) ===Arne Miku juhitud telesaateid=== * "Kontsertpalad. Aleksander Arderit meenutades" (ETV, 1970) * "Laulab Mati Palm" (ETV, 1976) * "Kolleegid kolleegidest. Aleksander Arder" (ETV, 1984) * "Kui lõpeb suvepäev. Tiit Kuusik" (ETV, 1986) * "Eri Klas ja tema sõbrad" (2 osa, ETV, 1999) * "Ooperitund" (saatesari, ETV, 1999) – kaassaatejuht koos poeg Mart Mikuga * "Uusaastakontsert. ERSO, dirigent Eri Klas" (ETV, 2001) * "Nii laulis Georg Ots" (ETV, 2005) ===Reet ja Arne Miku fond=== Arne Mikk algatas 2011. aastal [[Eesti Rahvuskultuuri Fond]]i allfondina Reet ja Arne Miku fondi, mis toetab noori Eesti lauljaid. Fondi seniste stipendiaatide hulgas on [[Oliver Kuusik]], [[Kristel Pärtna]], [[Mehis Tiits]], [[Heldur Harry Põlda]], Kadri Kõrvek ja Kairis Trass.<ref>[https://www.erkf.ee/allfondid/reet-ja-arne-miku-fond Reet ja Arne Miku fondi tutvustus] Eesti Rahvuskultuuri Fondi koduleht. Vaadatud 28.04.2026.</ref> ==Tunnustus== * 1979 – [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] * 1985 – [[Eesti NSV rahvakunstnik]] * 1994 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] * 2001 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]] <ref>{{EVkavaler|3425}}</ref> * 2002 – [[Aasta isa]] * 2003 – Soome Lõvi Rüütelkonna I klassi rüütlirist * 2004 – Itaalia Vabariigi Solidaarsuse Tähe ordeni rüütlirist * 2006 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö auhind]] * 2007 – [[Tallinna teenetemärk]] * 2008 – [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[Meredivisjon]]i teenetemärk <ref>{{Netiviide |url=http://www.meredivisjon.ee/et/69/93/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-04-03 |arhiivimisaeg=2019-09-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190907141413/http://www.meredivisjon.ee/et/69/93/ |url-olek=ei tööta }}</ref> * 2010 – [[Harjumaa teatripreemia]] * 2013 – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali elutööpreemia]] (suurejooneline ja mitmekülgne tegevus Eesti muusikakultuuri edendamisel) * 2015 – [[Eesti Teatriliidu muusikaauhind]] * 2015 – [[Aadu Luukase missioonipreemia]] * 2016 – [[Estonia (selts)|Estonia Seltsi]] auliige * 2017 – [[Kuressaare linna aukodanik]] <ref name="kuressaare" /> * 2023 – Kultuurkapitali Hiiumaa ekspertgrupi aastapreemia [[Kultuuripärl]] (Eesti Muusika Pidupäevad Hiiumaal) * 2023 – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali tunnustuspreemia]] (Eesti Muusika Pidupäevad Hiiumaal) * 2024 – Hiiumaa saadik (Hiiumaa muusika-aasta suurürituse "Eesti muusika pidupäevad. Rudolf Tobias 150“ eest) * 2025 – [[Harju maakonna aukodanik]] * 2025 – [[Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia]] (erakordne panus eesti ooperikunsti arengusse) ==Isiklikku== Ta oli abielus Reet Mikuga (1933–2011); nende pojad on Jaak Mikk, [[Mart Mikk]] ja Rein Mikk.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82298449/arne-mikk-leidis-uue-kaaslanna Arne Mikk leidis uue kaaslanna] Kroonika/Delfi, 05.09.2013.</ref> Tema pojatütar on Ingel Marlen Mikk, esinejanimega [[An-Marlen]]. [[Eesti Asenduskodu Töötajate Liit]] kuulutas mitme põlvkonna jooksul muusikaarmastust edasi kandnud Mikkude pere 2013. aastal aasta pereks ning andis toona nelja põlvkonda esindanud 22-liikmelisele Arne Miku perele üle tunnustusauhinna "Lastele ja lastega".<ref>[https://www.eatl.ee/lastega-ja-lastele/aasta-pere-perekond-mikk/ Aasta pere: perekond Mikk] Eesti Asenduskodu Töötajate Liidu koduleht. Vaadatud 27.04.2026.</ref> Raadioajakirjanik [[Vello Mikk]] (1938–2018) oli Arne Miku vend.<ref>[https://klassikaraadio.err.ee/902117/dunastia-estoonlased-ja-dzassimees-ehk-perekond-mikk Dünastia: Estoonlased ja džässimees ehk perekond Mikk] ERR Klassikaraadio, 27.01.2019.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commons|Category:Arne Mikk}} * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/mikkude-motisklusi "Mikkude mõtisklusi"]. Arne Miku 50. sünnipäeva puhul vestlevad Arne Mikk ja Mikk Mikiver. ETV, 19. aprill 1984 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/teatrimees-arne-mikk "Teatrimees Arne Mikk"]. Arne Miku 60. sünnipäeva puhul vestlevad Arne Mikk ja Vello Mikk. ETV, 16. aprill 1994 * [[Heili Vaus-Tamm]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/isalik-lavastaja-arne-mikk/ Isalik lavastaja Arne Mikk] Sirp, 16. aprill 2004 * [[Sakarias Leppik]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/maskide-langemise-aeg/ Maskide langemise aeg] Sirp, 12. veebruar 2009 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/arne-mikk-rahvuselt-estoonlane Portreesaade "Arne Mikk. Rahvuselt estoonlane"]. Autor Margit Kilumets. ETV, 14. jaanuar 2020 * [[Piret Kooli]]. [https://menu.err.ee/1609314573/arne-mikk-inimene-pole-nagu-hea-vein-mis-ajas-paremaks-laheb "Arne Mikk: inimene pole nagu hea vein, mis ajas paremaks läheb"] [[Vikerraadio]], 13. aprill 2024 {{JÄRJESTA:Mikk, Arne}} [[Kategooria:Eesti lavastajad]] [[Kategooria:Viljandi Maagümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Eesti vabamüürlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1934]] ns04g550goa48z07m8az1qxe6zrriuh 7144200 7144198 2026-05-01T22:08:28Z Kuriuss 38125 /* Tunnustus */ 7144200 wikitext text/x-wiki [[Fail:Arne Mikk, 2008.jpg|pisi|Arne Mikk 2008. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Arne Mikk''' (sündinud [[18. aprill]]il [[1934]] [[Viljandi]]s) on eesti lavastaja ja teatritegelane. == Elukäik == Arne Mikk sündis [[Mulgimaa]]l [[Tuhalaane]] külas suure Ritsu talu perepojana.<ref>[https://mulgimaa.ee/mulgi-keel-ja-meel/kuulsad-mulgid/list/kuulsad-mulgid/arne-mikk/ Kuulsad mulgid] Mulgi Kultuuri Instituudi koduleht. Vaadatud 30.04.2026.</ref> [[1952]]. aastal lõpetas ta [[Viljandi 2. Keskkool]]i ning alustas lauluõpinguid [[Tallinna Muusikakool (1949–1975)|Tallinna Muusikakoolis]] professor [[Aleksander Arder]]i klassis. Aastatel [[1956]]–[[1961]] õppis ta [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riiklikus Konservatooriumis]]. Aastatel [[1952]]–[[1955]] ja [[1961]]–[[1963]] laulis Mikk [[Rahvusooper Estonia|Estonia teatri]] ooperikooris. [[1963]]–[[1966]] oli ta teatri muusika- ja kirjandusala juhataja ning 1966–[[1970]] lavastaja assistent. Sel perioodil esines ta mitmes soolorollis, sealhulgas [[Wolfgang Amadeus Mozart|Mozarti]] "[[Võluflööt|Võluflöödis]]", [[Giacomo Puccini|Puccini]] "[[Boheem]]is" jm. Arne Mikk stažeeris lavastajana [[1972]]. aastal [[Komische Oper Berlin|Berliini Komische Operis]] Walter Felsensteini ja [[1974]]–[[1975]] [[Moskva]]s [[Moskva Suur Teater|Suures Teatris]] [[Boriss Pokrovski]] käe all. 1970. aastal sai Mikust Eesti NSV Riikliku Akadeemilise Ooperi- ja Balletiteatri Estonia ooperilavastaja, [[1977]]. aastal peanäitejuhi kohusetäitja ning aastatel [[1978]]–[[1995]] oli ta Estonia teatri peanäitejuht. [[2002]]. aasta sügishooajal sai temast Estonia loominguline juht. Aastatel 2016–2020 oli ta [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] nõukogu esimees.<ref>[https://www.err.ee/1108772/arne-mikk-taandub-estonia-noukogu-esimehe-kohalt Arne Mikk taandub Estonia nõukogu esimehe kohalt] ERR Uudised, 02.07.2020.</ref> Aastatel [[2008]]–2024 oli ta [[Saaremaa ooperipäevad]]e kunstiline juht.<ref name="kuressaare">[https://web.archive.org/web/20210423113804/https://arhiiv.saartehaal.ee/2017/06/16/kuressaare-pargas-arne-miku-aukodaniku-tiitliga/ Kuressaare pärgas Arne Miku aukodaniku tiitliga.] Saarte Hääl, 16.06.2017.</ref><ref>[https://kultuur.err.ee/1609409041/saaremaa-ooperipaevade-uus-kunstiline-juht-on-ain-anger Saaremaa ooperipäevade uus kunstiline juht on Ain Anger], err.ee, 27.07.2024.</ref> [[1976]]. aastast on ta töötanud ka [[Eesti Muusikaakadeemia]] ooperistuudio õppejõuna (1988. aastast dotsent, 1996–1999 stuudio juhataja, 2014. aastast emeriitdotsent).<ref>[https://eamt.ee/uldinfo/ulikoolist/emeriitprofessorid-ja-dotsendid/ Emeriitprofessorid ja -dotsendid] Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koduleht. Vaadatud 27.04.2026.</ref> Lavastajana on ta toonud lavale sadakond muusikalavastust. Külalisena on ta lavastanud Moskva [[Suur Teater|Suures Teatris]] ja Kammermuusikateatris, [[Buenos Aires]]e Teatro Colónis, [[Schwerin]]is, [[Krasnojarsk]]is, [[Tampere]]s, [[Lahti]]s, [[Helsingi]]s ning [[Turu]]s. Ta on Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu liige ==Looming== === Lavastusi === *[[Giuseppe Verdi]] "[[Aida]]" (2007 Tampere Ooperimajas), "[[Attila (ooper)|Attila]]" (1976), "Luisa Miller" (1981), "[[Traviata]]" (1974), "[[Nabucco]]" (1996), "Macbeth" (2001) ja "[[Ernani]]" (2002) *[[Modest Mussorgski]] "Boriss Godunov" (1980) *[[Arrigo Boito]] "Mefistofeles" (1988) *[[Eduard Tubin]]a "Reigi õpetaja" (1988) ja "Barbara von Tisenhusen" (1990) *[[Giacomo Puccini]] "Boheem" (1993, Sibeliuse Akadeemias 1996) ja [[Georg Friedrich Händel]]i "Alcina" (1985) *[[Richard Wagner]]i "Lendav hollandlane" (1997 Tamperes) *[[Dmitri Šostakovitš]]i "Katerina Izmailova" (1977) *[[Benjamin Britten]]i "Me teeme ooperit" ja "Väike korstnapühkija" (1981) *[[Gaetano Donizetti]] "Rügemendi tütar" (1979) ja "Lucia di Lammermoor" (1984) ===Raamatuid=== * Malev Kits, Arne Mikk. "Aleksander Arder". Eesti Raamat, 1969 * Arne Mikk. "Katkenud laulukaar. Estoonlaste muusikalavastused Stockholmis 1946–1958 (kõrvalepõigetega ette- ja tahapoole)". [[Estonia (selts)|Estonia Selts]], 2000 * Arne Mikk. ""Estonia" tõusmine tuhast. Peatükk teatri ajaloost (1944–1956)". [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]], 2013 * "Üks mõtet kandev maja : sada aastat Estoniat". Koostaja Arne Mikk. Rahvusooper Estonia, 2014 * Arne Mikk, Mart Mikk. "Estonia Seltsile antud aeg". Helios, 2023 * Tiiu Randviir, Arne Mikk. "Dialoogid Tiiu Randviiruga". Varrak, 2025 ===Tõlkeid=== * "Vanatüdruk ja varas". Menotti ooper ühes vaatuses. Inglise keelest tõlkinud Arne Mikk. (DVD-l: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2010) ===Arne Miku juhitud telesaateid=== * "Kontsertpalad. Aleksander Arderit meenutades" (ETV, 1970) * "Laulab Mati Palm" (ETV, 1976) * "Kolleegid kolleegidest. Aleksander Arder" (ETV, 1984) * "Kui lõpeb suvepäev. Tiit Kuusik" (ETV, 1986) * "Eri Klas ja tema sõbrad" (2 osa, ETV, 1999) * "Ooperitund" (saatesari, ETV, 1999) – kaassaatejuht koos poeg Mart Mikuga * "Uusaastakontsert. ERSO, dirigent Eri Klas" (ETV, 2001) * "Nii laulis Georg Ots" (ETV, 2005) ===Reet ja Arne Miku fond=== Arne Mikk algatas 2011. aastal [[Eesti Rahvuskultuuri Fond]]i allfondina Reet ja Arne Miku fondi, mis toetab noori Eesti lauljaid. Fondi seniste stipendiaatide hulgas on [[Oliver Kuusik]], [[Kristel Pärtna]], [[Mehis Tiits]], [[Heldur Harry Põlda]], Kadri Kõrvek ja Kairis Trass.<ref>[https://www.erkf.ee/allfondid/reet-ja-arne-miku-fond Reet ja Arne Miku fondi tutvustus] Eesti Rahvuskultuuri Fondi koduleht. Vaadatud 28.04.2026.</ref> ==Tunnustus== * 1979 – [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] * 1985 – [[Eesti NSV rahvakunstnik]] * 1994 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] * 2001 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]] <ref>{{EVkavaler|3425}}</ref> * 2002 – [[Aasta isa]] * 2003 – Soome Lõvi Rüütelkonna I klassi rüütlirist * 2004 – Itaalia Vabariigi Solidaarsuse Tähe ordeni rüütlirist * 2006 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö auhind]] * 2007 – [[Tallinna teenetemärk]] * 2008 – [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[Meredivisjon]]i teenetemärk <ref>{{Netiviide |url=http://www.meredivisjon.ee/et/69/93/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-04-03 |arhiivimisaeg=2019-09-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190907141413/http://www.meredivisjon.ee/et/69/93/ |url-olek=ei tööta }}</ref> * 2010 – [[Harjumaa teatripreemia]] * 2013 – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali elutööpreemia]] (suurejoonelise ja mitmekülgse tegevuse eest Eesti muusikakultuuri edendamisel) * 2015 – [[Eesti Teatriliidu muusikaauhind]] * 2015 – [[Aadu Luukase missioonipreemia]] * 2016 – [[Estonia (selts)|Estonia Seltsi]] auliige * 2017 – [[Kuressaare linna aukodanik]] <ref name="kuressaare" /> * 2023 – Hiiumaa [[Kultuuripärl]] (Eesti muusika pidupäevad Hiiumaal) * 2023 – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali tunnustuspreemia]] (Eesti muusika pidupäevad Hiiumaal) * 2024 – Hiiumaa saadik (Hiiumaa muusika-aasta suurürituse "Eesti muusika pidupäevad. Rudolf Tobias 150" eest) * 2025 – [[Harju maakonna aukodanik]] * 2025 – [[Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia]] (erakordse panuse eest Eesti ooperikunsti arengusse) ==Isiklikku== Ta oli abielus Reet Mikuga (1933–2011); nende pojad on Jaak Mikk, [[Mart Mikk]] ja Rein Mikk.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82298449/arne-mikk-leidis-uue-kaaslanna Arne Mikk leidis uue kaaslanna] Kroonika/Delfi, 05.09.2013.</ref> Tema pojatütar on Ingel Marlen Mikk, esinejanimega [[An-Marlen]]. [[Eesti Asenduskodu Töötajate Liit]] kuulutas mitme põlvkonna jooksul muusikaarmastust edasi kandnud Mikkude pere 2013. aastal aasta pereks ning andis toona nelja põlvkonda esindanud 22-liikmelisele Arne Miku perele üle tunnustusauhinna "Lastele ja lastega".<ref>[https://www.eatl.ee/lastega-ja-lastele/aasta-pere-perekond-mikk/ Aasta pere: perekond Mikk] Eesti Asenduskodu Töötajate Liidu koduleht. Vaadatud 27.04.2026.</ref> Raadioajakirjanik [[Vello Mikk]] (1938–2018) oli Arne Miku vend.<ref>[https://klassikaraadio.err.ee/902117/dunastia-estoonlased-ja-dzassimees-ehk-perekond-mikk Dünastia: Estoonlased ja džässimees ehk perekond Mikk] ERR Klassikaraadio, 27.01.2019.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commons|Category:Arne Mikk}} * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/mikkude-motisklusi "Mikkude mõtisklusi"]. Arne Miku 50. sünnipäeva puhul vestlevad Arne Mikk ja Mikk Mikiver. ETV, 19. aprill 1984 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/teatrimees-arne-mikk "Teatrimees Arne Mikk"]. Arne Miku 60. sünnipäeva puhul vestlevad Arne Mikk ja Vello Mikk. ETV, 16. aprill 1994 * [[Heili Vaus-Tamm]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/isalik-lavastaja-arne-mikk/ Isalik lavastaja Arne Mikk] Sirp, 16. aprill 2004 * [[Sakarias Leppik]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/maskide-langemise-aeg/ Maskide langemise aeg] Sirp, 12. veebruar 2009 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/arne-mikk-rahvuselt-estoonlane Portreesaade "Arne Mikk. Rahvuselt estoonlane"]. Autor Margit Kilumets. ETV, 14. jaanuar 2020 * [[Piret Kooli]]. [https://menu.err.ee/1609314573/arne-mikk-inimene-pole-nagu-hea-vein-mis-ajas-paremaks-laheb "Arne Mikk: inimene pole nagu hea vein, mis ajas paremaks läheb"] [[Vikerraadio]], 13. aprill 2024 {{JÄRJESTA:Mikk, Arne}} [[Kategooria:Eesti lavastajad]] [[Kategooria:Viljandi Maagümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Eesti vabamüürlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1934]] 8vpo3ur33e6yqrrvyanvu9r4g4wjedw 0 63344 7144313 7132104 2026-05-02T06:50:32Z Velirand 67997 + kategooria 7144313 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fred_Kudu_ausammas.jpg|thumb|Fred Kudu ausammas [[Kääriku]]l]] '''Fred Kudu''' ([[4. jaanuar]] [[1917]] [[Pärnu]] – [[29. september]] [[1988]] [[Tartu]]) oli [[Eesti]] sportlane, spordipedagoog ja sporditegelane. Fred Kudu oli [[Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond|Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna]] asutaja ja kujundaja, tema juhtimisel ehitati paljud ülikooli spordibaasid. Teaduskonna [[dekaan]]<nowiki/>iks valiti ta kolmel ametiajal. Aastail 1964–1978 oli Kudu [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] mitmevõistlejate koondise vanemtreener. Kudu õpilaste hulka kuulusid olümpiavõitja [[Mõkola Avilov]], olümpiahõbe [[Rein Aun]], samuti [[Heino Lipp]], [[Valter Külvet]] jt. Kudu oli tuntud ka rahvusvahelisel areenil, ta käivitas mitmevõistluse maavõistluste korraldamise traditsiooni.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Antons, Voolaid |eesnimi=Kaarel, Kalle |pealkiri=Eesti spordi lugu |lehekülg=275}}</ref> [[Kääriku spordibaas]]i rajamisel on Kudu panus väga suur, ta tegi [[Tartu]]st ja Käärikust omal ajal rahvusvaheliselt arvestatava kergejõustikukeskuse.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kriisk |eesnimi=Jaanus |pealkiri=BOSS Mälestusi Fred Kudust |aasta=2008 |lehekülg=5–7}}</ref> Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna esimese dekaanina andis Kudu suure tõuke professionaalse kergejõustiku edendamisse. Paljudest Kudu õpilastest on saanud sporditeadlased, treenerid ning sportlased, kes Kudu pärandit edasi kannavad.<ref name=":0" /> Oma teadmistest ja kogemustest kirjutas Kudu raamatu "Mitmevõistlus", mis ilmus 1975. aastal ja osutus väga populaarseks.<ref name=":5">{{Netiviide |perekonnanimi=Voolaid |eesnimi=Kalle |kuupäev= |pealkiri=Fred Kudu – Kääriku suusabaasi esimene boss |url=https://sport.postimees.ee/7421784/kuulsuste-hall-fred-kudu-kaariku-suusabaasi-esimene-boss |vaadatud=16. aprill 2025}}</ref> Fred Kudu tõusis Eesti spordihariduse etteotsa poliitiliselt segastel aegadel, aga hea suhtleja ja organisaatorina suutis ta mitmed oma ideed teoks teha ja ülikooliharidust ning profisporti edasi arendada.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Oll |eesnimi=Sulev |pealkiri=Legendaarne Fred Kudu |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/76922612/legendaarne-fred-kudu |vaadatud=16. aprill 2025}}</ref> Kudu oli Tartu ja Eesti patrioot, teda kutsuti Saksamaale treeneriks, Moskvasse tööle, tehti pidevalt ettepanekuid Tartust lahkuda, aga tema keeldus alati. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kriisk |eesnimi=Jaanus |pealkiri=BOSS Mälestusi Fred Kudust |aasta=2008 |lehekülg=249}}</ref> == Lapsepõlv ja noorukiiga == Kudu väikelapseaastad möödusid [[Moskva]]s, hilisem lapsepõlv ja noorukiiga elati juba [[Tallinn]]as. Fredi isa töötas ehitusettevõtjana ja ema võõrkeelte õpetajana, nad tutvusid eestlaste kogukonnas liikudes ning mõni aeg hiljem abiellusid. Kudul oli vanem õde Elsa Kristina ja noorem õde Leida.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kriisk |eesnimi=Jaanus |pealkiri=BOSS mälestusi Fred Kudust |aasta=2008 |lehekülg=25–29}}</ref> Kudude perekond opteerus Eestisse 1920. aastal. Mõne aastaga ehitati [[Nõmme linnaosa|Nõmmele]] kahekorruseline maja. Kudu koolitee algas 1924. aastal [[Jakob Westholmi Eragümnaasium|Jakob Westholmi eragümnaasiumis]], lisaks panid vanemad ta [[Tallinna Konservatoorium]]i klaverimängu õppima. Westholmi gümnaasiumi lõpetas Kudu 1935. aastal ja oli heal tasemel omandanud mitu võõrkeelt.<ref name=":1" /> 1930. aastal suri ootamatult Fred Kudu ema. Isa koos kolme teismelisega kolis Tallinna üürikorterisse. Pärast gümnaasiumi lõpetamist tuli Kudul läbi teha aastane kohustuslik ajateenistus, mis toimus suurtükiväeosas [[Viljandi|Viljandis]].<ref name=":1" /> 1937. aastal alustas Kudu õpinguid [[Tartu Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituut|Tartu Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituud]]i<nowiki/>s ja lõpetas selle 1940. aastal. 1941. aastal töötas Kudu õppejõuna [[Narva-Jõesuu]]s kehakultuuritudengite suvelaagris ja mobiliseeriti sealt [[Punaarmee]]sse. 1944. aastal suri Kudu isa Otto. Eestist lahkus Kudu õde Leida, kes asus elama [[Austraalia]]sse, vanem õde jäi sõjakeerises kolme väikse tütrega üksi ja kolis Tartusse.<ref name=":1" /> == Isiklikku == [[Fail:Fred Kudu foto raamatust BOSS mälestusi Fred Kudust.jpg|pisi|243x243px|Foto elulooraamatust "Boss mälestusi Fred Kudust"]] Fred Kudu kutsuti bossiks, Fred Ottovitsiks või lihtsalt Kuduks. Kudu abiellus pärast ülikooli lõpetamist 1940. aastal kursusekaaslase [[Ella Lukiga]]. Saksa okupatsiooni perioodil oli Ella Lukk-Kudu Kehalise Kasvatuse Instituudi plastilise tantsu õpetajaks. Samal ajal tantsis ta [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] balletirühmas solistina. Ella Lukk põgenes punavõimu eest [[Rootsi]] ning hiljem [[Ameerika Ühendriigid|USA-sse]] ning abielu lahutati 1947. aastal.<ref name=":6" /> Samal aastal abiellus Kudu [[Ethel Bochmanniga]], kes oli ka lõpetanud kehakultuuriteaduskonna. Paaril sündis kaks last, poeg Peeter ja tütar [[Reet Kudu|Reet]].<ref name=":6" /> Fred Kudu harrastas kergejõustikku ja suusatamist, hiljem ka ratsutamist ja autorallit. Kudu äratas juba noorteklassis tähelepanu mitmekülgsusega, tulles 1934 ja 1935 TKSÜ kergejõustikuvõistlustel üldvõitjaks. Ta tuli 1939. aastal kaugushüppes Eesti meistriks ja püstitas 200 m tõkkejooksus Eesti rekordi 26,2. Kudu isiklikuks rekordiks 100 m jooksus jäi 11,0 (1939) ning kaugushüppes 7.25 (1940). Kudu võistles viiel korral Eesti koondises.<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Kudu, Fred |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Fred_Kudu |vaadatud=16. aprill 2025 |väljaanne=esbl.ee}}</ref> == Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond == Kui ülikool sai lõpetatud töötas Kudu ühe aasta Tartu Riiklikus Ülikoolis suusatamise ja kergejõustiku õpetajana. Kui Kudu mobiliseeriti Nõukogude armeesse täitis ta seal diviisi kehalise kasvatuse ülema ülesandeid. 1943. aasta sügisel kutsuti Kudu Moskvasse tööle, ta töötas seal Üleliidulises Kehakultuuri Instituudis.<ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kriisk |eesnimi=Jaanus |pealkiri=BOSS mälestusi Fred Kudust |aasta=2008 |lehekülg=47–56}}</ref> [[Arnold Kress]] kutsus Kudu tagasi Tartusse, et organiseerida Kehalise Kasvatuse Instituuti. Kudu sai asutatava instituudi tarvis sõiduauto, mis oli üldse TRÜ esimene sõiduauto 1944. aasta sügisel. Sama aasta sügisel loodi TRÜ kehakultuuriteaduskond ja Kudu kinnitati teaduskonna dekaaniks.<ref name=":2" /> Tingimused polnud kiita, raskusi oli vajaliku spordivarustuse hankimisega. Üliõpilastele korraldati talviseid ja suviseid õppelaagreid. Kudul hakkas otsima sobivat kohta, kuhu ehitada alaline spordibaas ja ta otsingud viisid ta Käärikule.<ref name=":2" /> 1940. aastate lõpul olid nii teaduskonna tegevus kui ka üldse ülikooli spordielu päris edukas, ministri käskkirjaga avaldati tänu ka dekaan Fred Kudule ja anti täiendavalt sporditöö tarvis 20 000 rubla. <ref name=":2" /> Lisaks dekaanitööle oli Kudu aastatel 1944–1950 ja 1952–1973 ka kergejõustikukateedri juhataja. 1956. aastal anti talle dotsendi kutse. <ref name=":6">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kriisk |eesnimi=Jaanus |pealkiri=BOSS Mälestusi Fred Kudust |aasta=2008 |lehekülg=lk 19–21}}</ref> Spordialase tegevuse laiendamiseks Tartu Ülikoolis ja spordiarsti kutse tähtsuse tõstmiseks tekkis Kudul mõte moodustada kehakultuuriteaduskonna juurde [[spordimeditsiin]]i osakond. Sellise osakonna loomine väljaspool arstiteaduskonda polnud lihtne ülesanne. Osakond oli kakskeelne, mis tõi ülikooli õppima mitmeid häid sportlasi ka väljastpoolt Eestit. Kogu asjaajamine käis läbi Eesti valitsuse ja NSV Liidu kõrghariduse ministeeriumi. Esialgu tundus ettevõtmine ebareaalse unistusena, kuid Kudu juhtimisel see osakond siiski sündis. <ref name=":7" /> == Tartu Ülikooli Kääriku spordibaas == 1960.–1970. aastail oli Kääriku spordikeskus nii Eestis kui ka Nõukogude Liidu mastaabis ainulaadne, Kääriku spordibaasi rajamist peetakse Fred Kudu elutööks.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Karuks |eesnimi=Tiit |pealkiri=101 Eesti spordilugu |aasta=2011 |lehekülg=112–113}}</ref> Kääriku õppe-spordibaasi rajamist alustati 1947. aastal. Siiani oli laagrite näol toimunud õppetöö toimunud puhkekodudes ja võõrastemajades, aga see oli rahaliselt kallis ning sportimistingimused ei vastanud soovitule. Käärikul leiti talu, mis oli 1941. aastast peremeheta. Hooned olid küll väga kesises olukorras, kuid plussideks loeti kaunist loodust ja nähti häid maastikulisi võimalusi spordibaaside väljaehitamiseks.<ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kriisk |eesnimi=Jaanus |pealkiri=BOSS Mälestusi Fred Kudust |aasta=2008 |lehekülg=73–77}}</ref> Esimene õppelaager peeti samuti 1947. aastal, just sellega algasidki Kääriku ehitustööd. Esimese paari nädala jooksul rajati ujumisbassein, mis rajati parvedele. Basseini äärest ei puudunud ka hüppetorn. Ümbruskonnas polnud tasast maad, aga oli vaja rajada 100 meetri pikkune jooksurada. Suure töö tulemusena ehitati siiski mitmesse kohta jooksurajad, heitesektorid, hüppepaigad. <ref name=":3" /> Kuna Kääriku tingimused olid niivõrd head hakati seal korraldama ka vabariigi esindusvõistkondade õppe-treeningkogunemisi. Kääriku muutus populaarseks ka kaugemal elavate sportlaste hulgas. Esimesteks väliskülalisteks olid Nõukogude Liidu kaasaegse viievõistluse esindusvõistkonna liikmed, kes harjutasid Käärikul enne 1955. aasta Stockholmi maailmameistrivõistlusi.<ref name=":3" /> 1959. aastal valmis uus ujumisbassein, staadion avati 1960. aastal. 1962. aastal võeti kasutusse peahoone, 1964. aastal sai majutuda hotelli tüüpi ühiselamusse.<ref name=":3" /> == Treeneritöö == [[Fail:Rein Aun, Willi Holdorf, Hans-Joachim Walde 1964b.jpg|pisi|196x196px|Vasakul Fred Kudu õpilane Rein Aun – 1964. aasta olümpiahõbe]] Kudu oli 1944. aastast Nõukogude Liidu koondise treener, 1964–1978 Liidu mitmevõistlejate koondise vanemtreener ja treenerite nõukogu esimees, 1960., 1964., 1968., 1972. ja 1976. aastal olümpiakoondise treener.<ref name=":4" /> Kudu juhtis treenerite nõukogu, see tegeles sihipäraselt mitmevõistluse arendamisega. Tema juhtimisel töötati välja üleliiduline mitmevõistluse võistluskalender, hakati korraldama rohkem rahvusvahelisi võistlusi. Ka treeneritele hakati korraldama rahvusvahelisi konverentse, näiteks eraldi konverents kergejõustiku mitmevõistluse treeneritele.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kriisk |eesnimi=Jaanus |pealkiri=BOSS Mälestusi Fred Kudust |aasta=2008 |lehekülg=270–271}}</ref> Fred Kudu edukamate õpilaste seas olid [[Aleksander Tšikin]], [[Alfred Pisuke]], [[Heino Lipp]], [[Rein Aun]], [[Lea Maremäe]], [[Vilve Nummert|Vilve Maremäe]], [[Linda Ojastu|Linda Kepp]], [[Paavo Kivine]], [[Valter Külvet]], [[Mõkola Avilov|Nikolai Avilov]], [[Henn Vallimäe]], [[Jaan Jürgenstein]], [[Heino Tiik]], [[Enno Akkel]]. <ref name=":4" /> Heino Lipp tuli Kudu näpunäidete järgi treenides 12-kordseks Nõukogude Liidu meistriks ja püstitas kuulitõukes Euroopa rekordi, Rein Aun võitis [[1964. aasta suveolümpiamängud|Tokio olümpiamängudel]] 1964. aastal hõbemedali, 1972. aasta [[1972. aasta suveolümpiamängud|Müncheni olümpiamängudel]] saavutas Nikolai Avilov olümpiavõidu maailmarekordilise tulemusega ja hõbeda võitis Leonid Litvinenko ning neli aastat hiljem [[1976. aasta suveolümpiamängud|Montrealis]] võitis Nikolai Avilov pronksi. Kudu oli tunnustatud treener kogu maailmas.<ref name=":6" /> Fred Kudu kuulus Kergejõustikuföderatsiooni presiidiumi (1959–1961 aseesimees) ja treenerite nõukokku (1963–1966 esimees), oli Eesti spartakiaadikoondise vanemtreener. 1964. aastal ja 1972. aastal võitis ta Nõukogude Liidu treenerite konkursi. Ta oli Nõukogude Liidus ja Euroopas üks mitmevõistluse maavõistluste algatajaid (1965 NSV Liit – Saksamaa LV, 1969 Eesti-Rootsi). Kudu esines treenerite foorumitel lektorina, avaldas kodu- ja välismaises ajakirjanduses artikleid, oli suurvõistlustel kaasatud [[Rahvusvaheline Kergejõustikuliit|Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu]] apellatsioonižüriidesse.<ref name=":4" /> Kudu oli pikemat aega spordivarustusfirma [[Adidas]] reklaamiagent NSV Liidus. Selle kaudu sai ta tasuta üpris palju spordivarustust, mida oma õpilastele jagada. Ta lahendas paljud sportlase eluprobleemid (stipendiumid, toidutalongid, spordivarustus, välisvõistlused jne).<ref name=":7">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kalmre |eesnimi=Vahur |pealkiri=Martin Kutman – kergejõustikus kogu elu |lehekülg=75–79}}</ref> == Kudu ja kolleegid == Just Fred Kudu kutsel kolis treener [[Martin Kutman]] Gruusiast Eestisse. Kutman oli nooruses hea teivashüppaja ning Kudu soovis, et ta tuleks Tartusse teaduskonda tööle, et ülikool saaks värsket verd ja teistsuguseid mõtteid. Martin Kutman tuligi ja töötas Tartu kehakultuuriteaduskonnas rohkem kui sada semestrit.<ref name=":7" /> Kutmanist jäänud mälestustes on ta kirjutanud, et Fred Kudu on pika aja jooksul organiseerinud, suunanud ja juhtinud Eesti sõjajärgse spordi ülesehitamist, seda eriti kehakultuurialase kaadri ettevalmistamisel. Ta suutis oma mõtteid ja ideid targalt ellu rakendada leida ka neid inimesi, kellest sõltus otseselt probleemi lahendamine. Kudu ja Kutmani suhete kohta on mitmed inimesed öelnud, et päris hea see läbisaamine ei olnud, kuigi nad töötasid aastaid edukalt koos. <ref name=":7" /> [[Neinar Seli]] lõpetas 1981. aastal ülikooli ja ta suunati kergejõustikukateedri õpetajaks; 21-aastaselt oli ta kõige noorem õppejõud ülikoolis. Vaatamata suurele vanusevahele Fred Kuduga tekkis neil kohe hea klapp. Tihti palus Kudu Selil mõned asjad korda ajada, kui laagris viibis. Mõnikord jättis isegi oma auto hooldada. Hiljem määras ta Seli treeneri kohale ja lõpuks 1987. aastal sai Neinar Selist ülikooli spordibaaside juhataja, just nagu Kudu soovis. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kriisk |eesnimi=Jaanus |pealkiri=BOSS Mälestusi Fred Kudust |aasta=2008 |lehekülg=262–263}}</ref> == Maavõistluste algataja == 1974. aasta suvel oli Eesti kergejõustikupublikul harukordne võimalus kaasa elada maailma parimate mitmevõistlejate mõõduvõtule.[[Kadrioru staadion]]il toimus kümnevõistluskohtumine USA, NSV Liidu, Saksamaa LV koondiste vahel. Fred Kudust oli saanud rahvusvahelises kergejõustikuelus hinnatud sporditegelane, see aitas tal käivitada mitmevõistluse maavõistluste korraldamise traditsiooni ning samas aitasid uued võimalused arendada jõuliselt Eesti kergejõustikku professionaalsemaks.<ref name=":5" /> == Fred Kudu initsiatiivil rajatud spordibaasid<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kriisk |eesnimi=Jaanus |pealkiri=BOSS Mälestusi Fred Kudust |aasta=2008 |lehekülg=21}}</ref> == [[Fail:UT Stadium1 2009-10-13.jpg|pisi|Ülikooli staadion, 2009]] * 1947 – Jakobi tänava võimla taastati, alustati Kääriku spordibaasi väljaehitamist. * 1949 – Tähtveres valmis ülikooli ratsabaas. * 1952 – Laial tänaval taastati võimla. * 1954 – valmis ülikooli spordihoone, ehitati Jakobi tänava võimla tiivale kolmas korrus. * 1957 – rekonstrueeriti staadioni nõlval Puiestee tänava äärne hoone, valmis kuue jooksurajaga staadion. * 1958 – [[Emajõgi|Emajõele]] rajati sõudebaas. * 1960 – valmis [[Kääriku]] spordibaas. * 1962 – Käärikul valmis põhikorpus. * 1964 – Käärikul võeti kasutusse kahekorruseline ühiselamu. * 1968 – valmisid mängudeväljakud Käärikul. * 1970 – valmis Kääriku spordihoone kahe saali ja 100 m jooksurajaga. * 1980 – Kääriku staadion sai tehiskatte. Avati Kääriku põhikorpuse tiib auditooriumide ja kinosaaliga, == Tunnustus == * 1963 [[Kalevi auliige]] * 1964 [[NSV Liidu teeneline treener]] * 1964 [[Eesti NSV teeneline sporditegelane]] * 1964 Kergejõustikuföderatsiooni auliige * 1973 NSV Liidu Spordikomitee kuldne teenetemärk * 1982 [[Saksamaa Liitvabariik|Saksamaa Liitvabariigi]] rahvusvaheliste treenerite auhind ===Mälestuse jäädvustamine === Eesti kergejõustikuelus hoitakse Kudu mälestust väärikalt. 1990. aastast korraldatakse Kudu nimelist memoriaalvõistlust mitmevõistluses. 1992. aastal püstitati Käärikule tema mälestussammas. 2007. aastal loodi Kudu nimeline stipendiumifond. 2020. aastal valiti Fred Kudu Eesti spordi kuulsuste halli ja Tartu Ülikooli teadushoones avati tema bareljeef. <ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Kudu, Fred |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Fred_Kudu |vaadatud=16. aprill 2025 |väljaanne=esbl.ee}}</ref> Fred Kudu [[bareljeef]] paikneb 2020. aastast temanimelise auditooriumi sissekäigu seinal, nagu ka kõrvalasuva professor [[Atko Viru|Atko-Meeme Viru]] nimelise auditooriumi seinal asub väljapaistva sporditeadlase ja [[Eesti Olümpiaakadeemia]] esimese presidendi professor Atko-Meeme Viru bareljeef. Ülikool hoidis järjepidevust ja ühtset stiili, sest nii Viru kui Kudu bareljeefi autor on skulptor [[Airike Taniloo-Bogatkin]]. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Fred Kufu bareljeefi avamine |url=https://olympiaharidus.eu/2020/09/26/fred-kudu-bareljeefi-avamine/ |vaadatud=16. aprill 2025}}</ref> Fred Kudust on tehtud elulooline [[dokumentaalfilm]] "Fred Kudu: elu nagu kümnevõistlus".<ref>https://jupiter.err.ee/1079519/fred-kudu-elu-nagu-kumnevoistlus</ref> == Fred Kudu stipendium == Fred Kudu nimelise stipendiumi eesmärgiks on anda kergejõustiku edendamises ning õppetöös väljapaistvaid tulemusi saavutanud Tartu Ülikooli üliõpilastele võimalus enda erialaseks täiendamiseks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=2024. aasta Fred Kudu stipendium |url=https://sihtasutus.ut.ee/stipendiumid/2024-aasta-fred-kudu-stipendium |vaadatud=16. aprill 2025}}</ref> [[Fail:Grit Sadeiko by Augustas Didzgalvis.jpg|pisi|Grit Šadeiko on Kudu stipendiumi pälvinud kolmel korral|136x136px]] 2007. aastast korp! Fraternitas Liviensis vilistlaskogu, K-Klubi ja [[Eesti Kergejõustikuliit|Eesti Kergejõustikuliidu]] poolt Tartu Ülikooli Kehakultuuriteaduskonna üliõpilasele väljaantava Fred Kudu stipendiumi on pälvinud kolmel aastal [[Grit Šadeiko]] ja [[Jaak-Heinrich Jagor]], kahel korral [[Aigar Kukk]] ja [[Marielle Kleemeier]] ning ühel korral [[Grete Udras]], [[Karel Tilga]], [[Liis Roose]], [[Liisa-Maria Lusti]]. <ref>https://sihtasutus.ut.ee/stipendiumid/2023-aasta-fred-kudu-stipendium</ref> == Viited == <references /> ==Välislingid== * {{ESBL|Fred_Kudu}} * [http://www.decathlon2000.com/eng/meetings/fred-kudu-memorial/ Fred Kudu memoriaal] * [http://www.liviensis.ee/wb/pages/arengufond/stipendiumid.php Fred Kudu stipendiumifond] {{JÄRJESTA:Kudu, Fred}} [[Kategooria:Eesti kergejõustikutreenerid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna dekaanid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:3. Suurtükiväegrupi koosseis]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Liviensise liikmed]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised sporditegelased]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1917]] [[Kategooria:Surnud 1988]] 3il633mlez3ufs56mvjew4rvlxjwt6y 7144314 7144313 2026-05-02T06:51:09Z Velirand 67997 + kategooria 7144314 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fred_Kudu_ausammas.jpg|thumb|Fred Kudu ausammas [[Kääriku]]l]] '''Fred Kudu''' ([[4. jaanuar]] [[1917]] [[Pärnu]] – [[29. september]] [[1988]] [[Tartu]]) oli [[Eesti]] sportlane, spordipedagoog ja sporditegelane. Fred Kudu oli [[Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond|Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna]] asutaja ja kujundaja, tema juhtimisel ehitati paljud ülikooli spordibaasid. Teaduskonna [[dekaan]]<nowiki/>iks valiti ta kolmel ametiajal. Aastail 1964–1978 oli Kudu [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] mitmevõistlejate koondise vanemtreener. Kudu õpilaste hulka kuulusid olümpiavõitja [[Mõkola Avilov]], olümpiahõbe [[Rein Aun]], samuti [[Heino Lipp]], [[Valter Külvet]] jt. Kudu oli tuntud ka rahvusvahelisel areenil, ta käivitas mitmevõistluse maavõistluste korraldamise traditsiooni.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Antons, Voolaid |eesnimi=Kaarel, Kalle |pealkiri=Eesti spordi lugu |lehekülg=275}}</ref> [[Kääriku spordibaas]]i rajamisel on Kudu panus väga suur, ta tegi [[Tartu]]st ja Käärikust omal ajal rahvusvaheliselt arvestatava kergejõustikukeskuse.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kriisk |eesnimi=Jaanus |pealkiri=BOSS Mälestusi Fred Kudust |aasta=2008 |lehekülg=5–7}}</ref> Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna esimese dekaanina andis Kudu suure tõuke professionaalse kergejõustiku edendamisse. Paljudest Kudu õpilastest on saanud sporditeadlased, treenerid ning sportlased, kes Kudu pärandit edasi kannavad.<ref name=":0" /> Oma teadmistest ja kogemustest kirjutas Kudu raamatu "Mitmevõistlus", mis ilmus 1975. aastal ja osutus väga populaarseks.<ref name=":5">{{Netiviide |perekonnanimi=Voolaid |eesnimi=Kalle |kuupäev= |pealkiri=Fred Kudu – Kääriku suusabaasi esimene boss |url=https://sport.postimees.ee/7421784/kuulsuste-hall-fred-kudu-kaariku-suusabaasi-esimene-boss |vaadatud=16. aprill 2025}}</ref> Fred Kudu tõusis Eesti spordihariduse etteotsa poliitiliselt segastel aegadel, aga hea suhtleja ja organisaatorina suutis ta mitmed oma ideed teoks teha ja ülikooliharidust ning profisporti edasi arendada.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Oll |eesnimi=Sulev |pealkiri=Legendaarne Fred Kudu |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/76922612/legendaarne-fred-kudu |vaadatud=16. aprill 2025}}</ref> Kudu oli Tartu ja Eesti patrioot, teda kutsuti Saksamaale treeneriks, Moskvasse tööle, tehti pidevalt ettepanekuid Tartust lahkuda, aga tema keeldus alati. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kriisk |eesnimi=Jaanus |pealkiri=BOSS Mälestusi Fred Kudust |aasta=2008 |lehekülg=249}}</ref> == Lapsepõlv ja noorukiiga == Kudu väikelapseaastad möödusid [[Moskva]]s, hilisem lapsepõlv ja noorukiiga elati juba [[Tallinn]]as. Fredi isa töötas ehitusettevõtjana ja ema võõrkeelte õpetajana, nad tutvusid eestlaste kogukonnas liikudes ning mõni aeg hiljem abiellusid. Kudul oli vanem õde Elsa Kristina ja noorem õde Leida.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kriisk |eesnimi=Jaanus |pealkiri=BOSS mälestusi Fred Kudust |aasta=2008 |lehekülg=25–29}}</ref> Kudude perekond opteerus Eestisse 1920. aastal. Mõne aastaga ehitati [[Nõmme linnaosa|Nõmmele]] kahekorruseline maja. Kudu koolitee algas 1924. aastal [[Jakob Westholmi Eragümnaasium|Jakob Westholmi eragümnaasiumis]], lisaks panid vanemad ta [[Tallinna Konservatoorium]]i klaverimängu õppima. Westholmi gümnaasiumi lõpetas Kudu 1935. aastal ja oli heal tasemel omandanud mitu võõrkeelt.<ref name=":1" /> 1930. aastal suri ootamatult Fred Kudu ema. Isa koos kolme teismelisega kolis Tallinna üürikorterisse. Pärast gümnaasiumi lõpetamist tuli Kudul läbi teha aastane kohustuslik ajateenistus, mis toimus suurtükiväeosas [[Viljandi|Viljandis]].<ref name=":1" /> 1937. aastal alustas Kudu õpinguid [[Tartu Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituut|Tartu Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituud]]i<nowiki/>s ja lõpetas selle 1940. aastal. 1941. aastal töötas Kudu õppejõuna [[Narva-Jõesuu]]s kehakultuuritudengite suvelaagris ja mobiliseeriti sealt [[Punaarmee]]sse. 1944. aastal suri Kudu isa Otto. Eestist lahkus Kudu õde Leida, kes asus elama [[Austraalia]]sse, vanem õde jäi sõjakeerises kolme väikse tütrega üksi ja kolis Tartusse.<ref name=":1" /> == Isiklikku == [[Fail:Fred Kudu foto raamatust BOSS mälestusi Fred Kudust.jpg|pisi|243x243px|Foto elulooraamatust "Boss mälestusi Fred Kudust"]] Fred Kudu kutsuti bossiks, Fred Ottovitsiks või lihtsalt Kuduks. Kudu abiellus pärast ülikooli lõpetamist 1940. aastal kursusekaaslase [[Ella Lukiga]]. Saksa okupatsiooni perioodil oli Ella Lukk-Kudu Kehalise Kasvatuse Instituudi plastilise tantsu õpetajaks. Samal ajal tantsis ta [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] balletirühmas solistina. Ella Lukk põgenes punavõimu eest [[Rootsi]] ning hiljem [[Ameerika Ühendriigid|USA-sse]] ning abielu lahutati 1947. aastal.<ref name=":6" /> Samal aastal abiellus Kudu [[Ethel Bochmanniga]], kes oli ka lõpetanud kehakultuuriteaduskonna. Paaril sündis kaks last, poeg Peeter ja tütar [[Reet Kudu|Reet]].<ref name=":6" /> Fred Kudu harrastas kergejõustikku ja suusatamist, hiljem ka ratsutamist ja autorallit. Kudu äratas juba noorteklassis tähelepanu mitmekülgsusega, tulles 1934 ja 1935 TKSÜ kergejõustikuvõistlustel üldvõitjaks. Ta tuli 1939. aastal kaugushüppes Eesti meistriks ja püstitas 200 m tõkkejooksus Eesti rekordi 26,2. Kudu isiklikuks rekordiks 100 m jooksus jäi 11,0 (1939) ning kaugushüppes 7.25 (1940). Kudu võistles viiel korral Eesti koondises.<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Kudu, Fred |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Fred_Kudu |vaadatud=16. aprill 2025 |väljaanne=esbl.ee}}</ref> == Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond == Kui ülikool sai lõpetatud töötas Kudu ühe aasta Tartu Riiklikus Ülikoolis suusatamise ja kergejõustiku õpetajana. Kui Kudu mobiliseeriti Nõukogude armeesse täitis ta seal diviisi kehalise kasvatuse ülema ülesandeid. 1943. aasta sügisel kutsuti Kudu Moskvasse tööle, ta töötas seal Üleliidulises Kehakultuuri Instituudis.<ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kriisk |eesnimi=Jaanus |pealkiri=BOSS mälestusi Fred Kudust |aasta=2008 |lehekülg=47–56}}</ref> [[Arnold Kress]] kutsus Kudu tagasi Tartusse, et organiseerida Kehalise Kasvatuse Instituuti. Kudu sai asutatava instituudi tarvis sõiduauto, mis oli üldse TRÜ esimene sõiduauto 1944. aasta sügisel. Sama aasta sügisel loodi TRÜ kehakultuuriteaduskond ja Kudu kinnitati teaduskonna dekaaniks.<ref name=":2" /> Tingimused polnud kiita, raskusi oli vajaliku spordivarustuse hankimisega. Üliõpilastele korraldati talviseid ja suviseid õppelaagreid. Kudul hakkas otsima sobivat kohta, kuhu ehitada alaline spordibaas ja ta otsingud viisid ta Käärikule.<ref name=":2" /> 1940. aastate lõpul olid nii teaduskonna tegevus kui ka üldse ülikooli spordielu päris edukas, ministri käskkirjaga avaldati tänu ka dekaan Fred Kudule ja anti täiendavalt sporditöö tarvis 20 000 rubla. <ref name=":2" /> Lisaks dekaanitööle oli Kudu aastatel 1944–1950 ja 1952–1973 ka kergejõustikukateedri juhataja. 1956. aastal anti talle dotsendi kutse. <ref name=":6">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kriisk |eesnimi=Jaanus |pealkiri=BOSS Mälestusi Fred Kudust |aasta=2008 |lehekülg=lk 19–21}}</ref> Spordialase tegevuse laiendamiseks Tartu Ülikoolis ja spordiarsti kutse tähtsuse tõstmiseks tekkis Kudul mõte moodustada kehakultuuriteaduskonna juurde [[spordimeditsiin]]i osakond. Sellise osakonna loomine väljaspool arstiteaduskonda polnud lihtne ülesanne. Osakond oli kakskeelne, mis tõi ülikooli õppima mitmeid häid sportlasi ka väljastpoolt Eestit. Kogu asjaajamine käis läbi Eesti valitsuse ja NSV Liidu kõrghariduse ministeeriumi. Esialgu tundus ettevõtmine ebareaalse unistusena, kuid Kudu juhtimisel see osakond siiski sündis. <ref name=":7" /> == Tartu Ülikooli Kääriku spordibaas == 1960.–1970. aastail oli Kääriku spordikeskus nii Eestis kui ka Nõukogude Liidu mastaabis ainulaadne, Kääriku spordibaasi rajamist peetakse Fred Kudu elutööks.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Karuks |eesnimi=Tiit |pealkiri=101 Eesti spordilugu |aasta=2011 |lehekülg=112–113}}</ref> Kääriku õppe-spordibaasi rajamist alustati 1947. aastal. Siiani oli laagrite näol toimunud õppetöö toimunud puhkekodudes ja võõrastemajades, aga see oli rahaliselt kallis ning sportimistingimused ei vastanud soovitule. Käärikul leiti talu, mis oli 1941. aastast peremeheta. Hooned olid küll väga kesises olukorras, kuid plussideks loeti kaunist loodust ja nähti häid maastikulisi võimalusi spordibaaside väljaehitamiseks.<ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kriisk |eesnimi=Jaanus |pealkiri=BOSS Mälestusi Fred Kudust |aasta=2008 |lehekülg=73–77}}</ref> Esimene õppelaager peeti samuti 1947. aastal, just sellega algasidki Kääriku ehitustööd. Esimese paari nädala jooksul rajati ujumisbassein, mis rajati parvedele. Basseini äärest ei puudunud ka hüppetorn. Ümbruskonnas polnud tasast maad, aga oli vaja rajada 100 meetri pikkune jooksurada. Suure töö tulemusena ehitati siiski mitmesse kohta jooksurajad, heitesektorid, hüppepaigad. <ref name=":3" /> Kuna Kääriku tingimused olid niivõrd head hakati seal korraldama ka vabariigi esindusvõistkondade õppe-treeningkogunemisi. Kääriku muutus populaarseks ka kaugemal elavate sportlaste hulgas. Esimesteks väliskülalisteks olid Nõukogude Liidu kaasaegse viievõistluse esindusvõistkonna liikmed, kes harjutasid Käärikul enne 1955. aasta Stockholmi maailmameistrivõistlusi.<ref name=":3" /> 1959. aastal valmis uus ujumisbassein, staadion avati 1960. aastal. 1962. aastal võeti kasutusse peahoone, 1964. aastal sai majutuda hotelli tüüpi ühiselamusse.<ref name=":3" /> == Treeneritöö == [[Fail:Rein Aun, Willi Holdorf, Hans-Joachim Walde 1964b.jpg|pisi|196x196px|Vasakul Fred Kudu õpilane Rein Aun – 1964. aasta olümpiahõbe]] Kudu oli 1944. aastast Nõukogude Liidu koondise treener, 1964–1978 Liidu mitmevõistlejate koondise vanemtreener ja treenerite nõukogu esimees, 1960., 1964., 1968., 1972. ja 1976. aastal olümpiakoondise treener.<ref name=":4" /> Kudu juhtis treenerite nõukogu, see tegeles sihipäraselt mitmevõistluse arendamisega. Tema juhtimisel töötati välja üleliiduline mitmevõistluse võistluskalender, hakati korraldama rohkem rahvusvahelisi võistlusi. Ka treeneritele hakati korraldama rahvusvahelisi konverentse, näiteks eraldi konverents kergejõustiku mitmevõistluse treeneritele.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kriisk |eesnimi=Jaanus |pealkiri=BOSS Mälestusi Fred Kudust |aasta=2008 |lehekülg=270–271}}</ref> Fred Kudu edukamate õpilaste seas olid [[Aleksander Tšikin]], [[Alfred Pisuke]], [[Heino Lipp]], [[Rein Aun]], [[Lea Maremäe]], [[Vilve Nummert|Vilve Maremäe]], [[Linda Ojastu|Linda Kepp]], [[Paavo Kivine]], [[Valter Külvet]], [[Mõkola Avilov|Nikolai Avilov]], [[Henn Vallimäe]], [[Jaan Jürgenstein]], [[Heino Tiik]], [[Enno Akkel]]. <ref name=":4" /> Heino Lipp tuli Kudu näpunäidete järgi treenides 12-kordseks Nõukogude Liidu meistriks ja püstitas kuulitõukes Euroopa rekordi, Rein Aun võitis [[1964. aasta suveolümpiamängud|Tokio olümpiamängudel]] 1964. aastal hõbemedali, 1972. aasta [[1972. aasta suveolümpiamängud|Müncheni olümpiamängudel]] saavutas Nikolai Avilov olümpiavõidu maailmarekordilise tulemusega ja hõbeda võitis Leonid Litvinenko ning neli aastat hiljem [[1976. aasta suveolümpiamängud|Montrealis]] võitis Nikolai Avilov pronksi. Kudu oli tunnustatud treener kogu maailmas.<ref name=":6" /> Fred Kudu kuulus Kergejõustikuföderatsiooni presiidiumi (1959–1961 aseesimees) ja treenerite nõukokku (1963–1966 esimees), oli Eesti spartakiaadikoondise vanemtreener. 1964. aastal ja 1972. aastal võitis ta Nõukogude Liidu treenerite konkursi. Ta oli Nõukogude Liidus ja Euroopas üks mitmevõistluse maavõistluste algatajaid (1965 NSV Liit – Saksamaa LV, 1969 Eesti-Rootsi). Kudu esines treenerite foorumitel lektorina, avaldas kodu- ja välismaises ajakirjanduses artikleid, oli suurvõistlustel kaasatud [[Rahvusvaheline Kergejõustikuliit|Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu]] apellatsioonižüriidesse.<ref name=":4" /> Kudu oli pikemat aega spordivarustusfirma [[Adidas]] reklaamiagent NSV Liidus. Selle kaudu sai ta tasuta üpris palju spordivarustust, mida oma õpilastele jagada. Ta lahendas paljud sportlase eluprobleemid (stipendiumid, toidutalongid, spordivarustus, välisvõistlused jne).<ref name=":7">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kalmre |eesnimi=Vahur |pealkiri=Martin Kutman – kergejõustikus kogu elu |lehekülg=75–79}}</ref> == Kudu ja kolleegid == Just Fred Kudu kutsel kolis treener [[Martin Kutman]] Gruusiast Eestisse. Kutman oli nooruses hea teivashüppaja ning Kudu soovis, et ta tuleks Tartusse teaduskonda tööle, et ülikool saaks värsket verd ja teistsuguseid mõtteid. Martin Kutman tuligi ja töötas Tartu kehakultuuriteaduskonnas rohkem kui sada semestrit.<ref name=":7" /> Kutmanist jäänud mälestustes on ta kirjutanud, et Fred Kudu on pika aja jooksul organiseerinud, suunanud ja juhtinud Eesti sõjajärgse spordi ülesehitamist, seda eriti kehakultuurialase kaadri ettevalmistamisel. Ta suutis oma mõtteid ja ideid targalt ellu rakendada leida ka neid inimesi, kellest sõltus otseselt probleemi lahendamine. Kudu ja Kutmani suhete kohta on mitmed inimesed öelnud, et päris hea see läbisaamine ei olnud, kuigi nad töötasid aastaid edukalt koos. <ref name=":7" /> [[Neinar Seli]] lõpetas 1981. aastal ülikooli ja ta suunati kergejõustikukateedri õpetajaks; 21-aastaselt oli ta kõige noorem õppejõud ülikoolis. Vaatamata suurele vanusevahele Fred Kuduga tekkis neil kohe hea klapp. Tihti palus Kudu Selil mõned asjad korda ajada, kui laagris viibis. Mõnikord jättis isegi oma auto hooldada. Hiljem määras ta Seli treeneri kohale ja lõpuks 1987. aastal sai Neinar Selist ülikooli spordibaaside juhataja, just nagu Kudu soovis. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kriisk |eesnimi=Jaanus |pealkiri=BOSS Mälestusi Fred Kudust |aasta=2008 |lehekülg=262–263}}</ref> == Maavõistluste algataja == 1974. aasta suvel oli Eesti kergejõustikupublikul harukordne võimalus kaasa elada maailma parimate mitmevõistlejate mõõduvõtule.[[Kadrioru staadion]]il toimus kümnevõistluskohtumine USA, NSV Liidu, Saksamaa LV koondiste vahel. Fred Kudust oli saanud rahvusvahelises kergejõustikuelus hinnatud sporditegelane, see aitas tal käivitada mitmevõistluse maavõistluste korraldamise traditsiooni ning samas aitasid uued võimalused arendada jõuliselt Eesti kergejõustikku professionaalsemaks.<ref name=":5" /> == Fred Kudu initsiatiivil rajatud spordibaasid<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kriisk |eesnimi=Jaanus |pealkiri=BOSS Mälestusi Fred Kudust |aasta=2008 |lehekülg=21}}</ref> == [[Fail:UT Stadium1 2009-10-13.jpg|pisi|Ülikooli staadion, 2009]] * 1947 – Jakobi tänava võimla taastati, alustati Kääriku spordibaasi väljaehitamist. * 1949 – Tähtveres valmis ülikooli ratsabaas. * 1952 – Laial tänaval taastati võimla. * 1954 – valmis ülikooli spordihoone, ehitati Jakobi tänava võimla tiivale kolmas korrus. * 1957 – rekonstrueeriti staadioni nõlval Puiestee tänava äärne hoone, valmis kuue jooksurajaga staadion. * 1958 – [[Emajõgi|Emajõele]] rajati sõudebaas. * 1960 – valmis [[Kääriku]] spordibaas. * 1962 – Käärikul valmis põhikorpus. * 1964 – Käärikul võeti kasutusse kahekorruseline ühiselamu. * 1968 – valmisid mängudeväljakud Käärikul. * 1970 – valmis Kääriku spordihoone kahe saali ja 100 m jooksurajaga. * 1980 – Kääriku staadion sai tehiskatte. Avati Kääriku põhikorpuse tiib auditooriumide ja kinosaaliga, == Tunnustus == * 1963 [[Kalevi auliige]] * 1964 [[NSV Liidu teeneline treener]] * 1964 [[Eesti NSV teeneline sporditegelane]] * 1964 Kergejõustikuföderatsiooni auliige * 1973 NSV Liidu Spordikomitee kuldne teenetemärk * 1982 [[Saksamaa Liitvabariik|Saksamaa Liitvabariigi]] rahvusvaheliste treenerite auhind ===Mälestuse jäädvustamine === Eesti kergejõustikuelus hoitakse Kudu mälestust väärikalt. 1990. aastast korraldatakse Kudu nimelist memoriaalvõistlust mitmevõistluses. 1992. aastal püstitati Käärikule tema mälestussammas. 2007. aastal loodi Kudu nimeline stipendiumifond. 2020. aastal valiti Fred Kudu Eesti spordi kuulsuste halli ja Tartu Ülikooli teadushoones avati tema bareljeef. <ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Kudu, Fred |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Fred_Kudu |vaadatud=16. aprill 2025 |väljaanne=esbl.ee}}</ref> Fred Kudu [[bareljeef]] paikneb 2020. aastast temanimelise auditooriumi sissekäigu seinal, nagu ka kõrvalasuva professor [[Atko Viru|Atko-Meeme Viru]] nimelise auditooriumi seinal asub väljapaistva sporditeadlase ja [[Eesti Olümpiaakadeemia]] esimese presidendi professor Atko-Meeme Viru bareljeef. Ülikool hoidis järjepidevust ja ühtset stiili, sest nii Viru kui Kudu bareljeefi autor on skulptor [[Airike Taniloo-Bogatkin]]. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Fred Kufu bareljeefi avamine |url=https://olympiaharidus.eu/2020/09/26/fred-kudu-bareljeefi-avamine/ |vaadatud=16. aprill 2025}}</ref> Fred Kudust on tehtud elulooline [[dokumentaalfilm]] "Fred Kudu: elu nagu kümnevõistlus".<ref>https://jupiter.err.ee/1079519/fred-kudu-elu-nagu-kumnevoistlus</ref> == Fred Kudu stipendium == Fred Kudu nimelise stipendiumi eesmärgiks on anda kergejõustiku edendamises ning õppetöös väljapaistvaid tulemusi saavutanud Tartu Ülikooli üliõpilastele võimalus enda erialaseks täiendamiseks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=2024. aasta Fred Kudu stipendium |url=https://sihtasutus.ut.ee/stipendiumid/2024-aasta-fred-kudu-stipendium |vaadatud=16. aprill 2025}}</ref> [[Fail:Grit Sadeiko by Augustas Didzgalvis.jpg|pisi|Grit Šadeiko on Kudu stipendiumi pälvinud kolmel korral|136x136px]] 2007. aastast korp! Fraternitas Liviensis vilistlaskogu, K-Klubi ja [[Eesti Kergejõustikuliit|Eesti Kergejõustikuliidu]] poolt Tartu Ülikooli Kehakultuuriteaduskonna üliõpilasele väljaantava Fred Kudu stipendiumi on pälvinud kolmel aastal [[Grit Šadeiko]] ja [[Jaak-Heinrich Jagor]], kahel korral [[Aigar Kukk]] ja [[Marielle Kleemeier]] ning ühel korral [[Grete Udras]], [[Karel Tilga]], [[Liis Roose]], [[Liisa-Maria Lusti]]. <ref>https://sihtasutus.ut.ee/stipendiumid/2023-aasta-fred-kudu-stipendium</ref> == Viited == <references /> ==Välislingid== * {{ESBL|Fred_Kudu}} * [http://www.decathlon2000.com/eng/meetings/fred-kudu-memorial/ Fred Kudu memoriaal] * [http://www.liviensis.ee/wb/pages/arengufond/stipendiumid.php Fred Kudu stipendiumifond] {{JÄRJESTA:Kudu, Fred}} [[Kategooria:Eesti kergejõustikutreenerid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna dekaanid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:3. Suurtükiväegrupi koosseis]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Liviensise liikmed]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised sporditegelased]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1917]] [[Kategooria:Surnud 1988]] ffo4rryugyx1jdnfg46wx7z592ufzre 0 64496 7144556 7142192 2026-05-02T10:43:06Z Velirand 67997 + kategooria 7144556 wikitext text/x-wiki {{allikad}} '''Aado Slutsk''' (kuni 04.03.1940 Abram; [[17. juuli]] [[1918]] [[Riia]] – [[28. september]] [[2006]] [[Tallinn]]) oli Eesti ajakirjanik ja tippjuht. ==Trükiajakirjandus== Ajakirjanikuna asus tööle juulis 1940 Tallinna ajalehes Trudovoj Put'. Septembris [[1944]] toimetas ta Tallinna ajalehte [[Päevauudised (ajaleht, 1944)|Päevauudised]]. ==Ringhääling== [[1955]]. aastast töötas ta ringhäälingus. Ta oli [[1964]]–[[1981]] [[Eesti NSV Raadio ja Televisiooni Komitee]] esimehe asetäitja, kellele allus [[Eesti Raadio]]. Aastatel [[1969]]–1981 oli ta lisaks sellele ka ametlikult Eesti Raadio direktor. Aado Slutski toel tehti Eesti Raadios palju uuendusi. [[1965]]. aastal loodi ühiskondliku arvamuse grupp kuulajatelt tagasiside saamiseks. Tööd alustas [[RAMETO]]. [[1967]]. aastal avati Eesti Raadio teine programm [[Vikerraadio]], mis loodi Moskva raadio segasaatekavaga Radio Majak eeskujul, konkureerimaks eeskätt Ameerika Häälega. Tema juhiks olles loodi raadio arvutuskeskus; hangiti moodne helibuss Škoda. Slutsk lõi raadio juurde Pressibüroo, kus analüüsiti maailma sündmusi. Üks uuendusi oli ka meelelahutuslike sarjade, nn järjejuttude alustamine oktoobris [[1966]]. Ta korraldas tehniliste uuenduste demonstratsioone [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP]] juhtidele, mis soodustas välisvaluuta hankimist uue tehnika soetamiseks. Raadiojuhina kaitses Slutsk oma alluvaid ülemuste ees ideoloogiliste süüdistuste eest. ==Ühiskondlik tegevus== Alates [[1989]]. aastast oli ta [[Eesti Olümpiakomitee]] liige. ==Raamatud== *[[Vladimir Raudsepp]], Aado Slutsk (koostajad). ''Eesti kunsti ja kirjanduse dekaad Moskvas 1956: album'', [[Tallinn]] [[1958]]. *Aado Slutsk (koostaja ja toimetaja). ''Back into the Olympic family'', Tallinn [[1991]], tõlkinud [[Anne Lange]]. *Aado Slutsk (toimetaja). ''Estonian olympic team, Albertville, France, 1992'', Tallinn 1992, tõlkinud E. Allepere. *Aado Slutsk (koostaja). ''Albertville ja nüüd Barcelona'', Tallinn [[1992]]. *Aado Slutsk (koostaja). ''Te ei eksinud, härra parun!'', Tallinn [[1995]]. ==Tunnustus== *1972 – [[Eesti NSV teeneline ajakirjanik]] *[[1996]] – Eesti Raadio elutööpreemia *[[2004]] – [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] auliige ==Isiklikku== Eesti Raadio järelehüüdes öeldakse: "Ta oli emotsionaalne, vahel ka subjektiivne ja ülekohtune. Juht, kellega vastuollu sattuda oli ohtlik. Ja sellest hoolimata oli ta särav isiksus. Ta oskas valida ja hinnata inimesi. Ta oli galantne ja vaimukas. Härrasmees, kes tervitades kaabut tõstis. Ta oli kirglik mägisuusataja ja efektne seltskonnategelane." [[Valdo Pant]] lahkus Eesti Raadiost Eesti Televisiooni konflikti tõttu Slutskiga. Ta kirjutas avalduse: "Raadio juhtkond teeb mulle takistusi ja ma ei saa nendega rohkem koos töötada. Raadio juhtkond on oinapäine. Ühesõnaga, kuna raadio juhtkond on loll, siis on nendega võimatu koos töötada." Slutsk viseeris selle avalduse: "Nõus. Luban."<ref>[[Krista Taim]]. [http://www.ohtuleht.ee/134447 Valdo Pandi vahakujule saab täna õnne soovida] ([[Esko Tasa]] meenutused), [[SL Õhtuleht]], 21. jaanuar 2003</ref> ==Viited== {{viited}} {{Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed}} {{JÄRJESTA:Slutsk, Aado}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni I järgu kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1918]] [[Kategooria:Surnud 2006]] 7u1n5jmiofbyq30rzpgubn90avf02jc 0 65994 7144179 6515333 2026-05-01T21:02:51Z Velirand 67997 + kategooria 7144179 wikitext text/x-wiki '''Pavel Bogovski''' ([[10. märts]] [[1919]] [[Tartu]] – [[8. märts]] [[2006]]) oli Eesti onkoloog-patomorfoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1993). == Elukäik == Bogovski isa oli [[arst]] ja ema [[halastajaõde]]. Tema lapsepõlv möödus [[Saaremaa]]l, kus ta käis saksakeelses lasteaias. Kaheksa-aastaselt rääkis ta nii [[eesti keel|eesti]], [[saksa keel|saksa]] kui ka [[vene keel]]t.<ref name=":0">Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond II : 1938-1998. Tallinn, 1998, lk 28-29</ref> Ta lõpetas aastal [[1937]] [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i<ref>http://www.htg.tartu.ee/?sub=lennud&aasta=1937</ref>. Aastatel [[1937]]–[[1941]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]i arstiteaduskonnas. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tõttu katkesid õpingud ja pere siirdus tagalasse [[Kasahstan|Kasahhi NSV]]-sse, kus [[1943]]. aastal lõpetas raviarsti kutsega [[Alma-Ata]] Meditsiiniinstituudi. Pärast lõpetamist mobiliseeriti ta sõjaväkke, kus teenis arstina [[Eesti Laskurkorpus|Eesti Laskurkorpuses]] sõja lõpuni.<ref name=":0" /> Hiljem jätkas tudeerimist Tartu Riikliku Ülikooli [[aspirantuur]]is [[Albert Valdes|A. Valdese]] juhendamisel. Tema erialaks oli patoloogiline anatoomia, mis päädis kandidaadiväitekirja kaitsmisega aastal 1949. Väitekirja teemaks oli "Vaegtoite ja glükoosisüstete mõjust haava organisatsioonilise protsessi morfoloogiale (maksale)". Aastal [[1949]] asus ta tööle [[Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut|Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudis]], algul teadussekretärina, hiljem laboratooriumi juhataja. Aastail [[1953]]–[[1991]] oli ta instituudi direktor. Aastal [[1961]] kaitses ta Leningradi Sanitaarhügieenelises Meditsiiniinstituudis [[doktorikraad]]i. Doktoritöö ühine nimi oli "Eesti põlevkivi töötlemise produktide kantserogeenne toime". Professori kutse patoloogilise anatoomia ja onkoloogia erialal anti talle 1962. aastal. Aastal 1965 valiti Pavel Bogovski NSV Liidu, hiljem Venemaa Arstiteaduse Akadeemia korrespondentliikmeks, 1993 Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks onkoloogia alal. Aastatel 1963–1967 oli ta [[Eesti NSV Ülemnõukogu VI koosseis]]u saadik. == Teadustegevus == Pavel Bogovski elutöö on seotud Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudiga (tänapäeval Tervise Arengu Instituut), kus ta oli ametis aspirandist direktorini. Bogovski tähtsamad saavutused on seotud [[onkoloogia]] ja [[kantserogeenid|kantserogeensete ainete]] uurimisega. Märkimisväärne on tema osa kantserogeenide ühe rühma – N-nitrosoühendite uurimise algatajana ja teostajana nii rahvusvahelises ulatuses kui ka Eestis. Teiseks Pavel Bogovski oluliseks tööks oli Maailma Tervishoiuorganisatsiooni süsteemi kuuluva Lyoni [[Rahvusvaheline Vähiuurimise Keskus|Rahvusvahelise Vähiuurimise Keskuse]] väliskeskkonna kantserogeenide osakonna organiseerimine ja juhatamine aastatel [[1968]]–[[1974]].<ref name=":1">[https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2020/02/bogovski.pdf Pavel Bogovski] Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel</ref> Oma elu viimastel aastakümnetel pühendus Pavel Bogovski meditsiiniterminoloogiale, mille tulemusel on Eesti keelde lisandunud rohkesti meditsiinilist oskussõnavara. Valmis sai soome keelst tõlgitud meditsiinisõnaraamat. Pavel Bogovski publitseeris üle 2000 teadusliku kirjutise. Ta juhendas ja konsulteeris seitset teaduste kandidaati ja kolme teadusdoktorit.<ref name=":1" /> == Raamatud == * ''Põlevate maavarade töötlemise toodete põhjustatud naha kutsekasvajad.'' Medgiz, Leningrad, 1960 (vene k.) * ''Eesti põlevkivitöötlemise toodete kantserogeenne toime''. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, 1961 (vene k.) * ''Vähk – põhjused, levik, profülaktika'' (kaasautorid M.Rahu, G.Loogna).Valgus, Tallinn, 1989 * ''Rahvusvahelise Haiguste Klassifikatsioon.'' 10. väljaande eestindamine ja ladinakeelsete vastetega varustamine ==Tunnustus== *1977 [[Eesti NSV teeneline teadlane]] *1994 [[Eesti Teaduste Akadeemia medal]] *1998 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] *1999 Riigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadustöö eest *1999 Eesti üldsuse poolt valitud 20. sajandi 100 suurkuju hulka == Viited == {{viited}} == Välislingid == http://kes-kus.ee/category/akadeemiline-keskus/page/8/ https://arhiiv.err.ee/vaata/maailmapilt-maailmapilt-akadeemikud-pavel-bogovski/similar-240087 {{JÄRJESTA:Bogovski, Pavel}} [[Kategooria:Eesti onkoloogid]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Eesti NSV VI Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Aeterna liikmed]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1919]] [[Kategooria:Surnud 2006]] 1oiqa10l3642c2sxiec6qaotkhpn60i 7144180 7144179 2026-05-01T21:03:26Z Velirand 67997 + kategooria 7144180 wikitext text/x-wiki '''Pavel Bogovski''' ([[10. märts]] [[1919]] [[Tartu]] – [[8. märts]] [[2006]]) oli Eesti onkoloog-patomorfoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1993). == Elukäik == Bogovski isa oli [[arst]] ja ema [[halastajaõde]]. Tema lapsepõlv möödus [[Saaremaa]]l, kus ta käis saksakeelses lasteaias. Kaheksa-aastaselt rääkis ta nii [[eesti keel|eesti]], [[saksa keel|saksa]] kui ka [[vene keel]]t.<ref name=":0">Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond II : 1938-1998. Tallinn, 1998, lk 28-29</ref> Ta lõpetas aastal [[1937]] [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i<ref>http://www.htg.tartu.ee/?sub=lennud&aasta=1937</ref>. Aastatel [[1937]]–[[1941]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]i arstiteaduskonnas. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tõttu katkesid õpingud ja pere siirdus tagalasse [[Kasahstan|Kasahhi NSV]]-sse, kus [[1943]]. aastal lõpetas raviarsti kutsega [[Alma-Ata]] Meditsiiniinstituudi. Pärast lõpetamist mobiliseeriti ta sõjaväkke, kus teenis arstina [[Eesti Laskurkorpus|Eesti Laskurkorpuses]] sõja lõpuni.<ref name=":0" /> Hiljem jätkas tudeerimist Tartu Riikliku Ülikooli [[aspirantuur]]is [[Albert Valdes|A. Valdese]] juhendamisel. Tema erialaks oli patoloogiline anatoomia, mis päädis kandidaadiväitekirja kaitsmisega aastal 1949. Väitekirja teemaks oli "Vaegtoite ja glükoosisüstete mõjust haava organisatsioonilise protsessi morfoloogiale (maksale)". Aastal [[1949]] asus ta tööle [[Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut|Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudis]], algul teadussekretärina, hiljem laboratooriumi juhataja. Aastail [[1953]]–[[1991]] oli ta instituudi direktor. Aastal [[1961]] kaitses ta Leningradi Sanitaarhügieenelises Meditsiiniinstituudis [[doktorikraad]]i. Doktoritöö ühine nimi oli "Eesti põlevkivi töötlemise produktide kantserogeenne toime". Professori kutse patoloogilise anatoomia ja onkoloogia erialal anti talle 1962. aastal. Aastal 1965 valiti Pavel Bogovski NSV Liidu, hiljem Venemaa Arstiteaduse Akadeemia korrespondentliikmeks, 1993 Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks onkoloogia alal. Aastatel 1963–1967 oli ta [[Eesti NSV Ülemnõukogu VI koosseis]]u saadik. == Teadustegevus == Pavel Bogovski elutöö on seotud Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudiga (tänapäeval Tervise Arengu Instituut), kus ta oli ametis aspirandist direktorini. Bogovski tähtsamad saavutused on seotud [[onkoloogia]] ja [[kantserogeenid|kantserogeensete ainete]] uurimisega. Märkimisväärne on tema osa kantserogeenide ühe rühma – N-nitrosoühendite uurimise algatajana ja teostajana nii rahvusvahelises ulatuses kui ka Eestis. Teiseks Pavel Bogovski oluliseks tööks oli Maailma Tervishoiuorganisatsiooni süsteemi kuuluva Lyoni [[Rahvusvaheline Vähiuurimise Keskus|Rahvusvahelise Vähiuurimise Keskuse]] väliskeskkonna kantserogeenide osakonna organiseerimine ja juhatamine aastatel [[1968]]–[[1974]].<ref name=":1">[https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2020/02/bogovski.pdf Pavel Bogovski] Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel</ref> Oma elu viimastel aastakümnetel pühendus Pavel Bogovski meditsiiniterminoloogiale, mille tulemusel on Eesti keelde lisandunud rohkesti meditsiinilist oskussõnavara. Valmis sai soome keelst tõlgitud meditsiinisõnaraamat. Pavel Bogovski publitseeris üle 2000 teadusliku kirjutise. Ta juhendas ja konsulteeris seitset teaduste kandidaati ja kolme teadusdoktorit.<ref name=":1" /> == Raamatud == * ''Põlevate maavarade töötlemise toodete põhjustatud naha kutsekasvajad.'' Medgiz, Leningrad, 1960 (vene k.) * ''Eesti põlevkivitöötlemise toodete kantserogeenne toime''. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, 1961 (vene k.) * ''Vähk – põhjused, levik, profülaktika'' (kaasautorid M.Rahu, G.Loogna).Valgus, Tallinn, 1989 * ''Rahvusvahelise Haiguste Klassifikatsioon.'' 10. väljaande eestindamine ja ladinakeelsete vastetega varustamine ==Tunnustus== *1977 [[Eesti NSV teeneline teadlane]] *1994 [[Eesti Teaduste Akadeemia medal]] *1998 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] *1999 Riigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadustöö eest *1999 Eesti üldsuse poolt valitud 20. sajandi 100 suurkuju hulka == Viited == {{viited}} == Välislingid == http://kes-kus.ee/category/akadeemiline-keskus/page/8/ https://arhiiv.err.ee/vaata/maailmapilt-maailmapilt-akadeemikud-pavel-bogovski/similar-240087 {{JÄRJESTA:Bogovski, Pavel}} [[Kategooria:Eesti onkoloogid]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Eesti NSV VI Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Aeterna liikmed]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1919]] [[Kategooria:Surnud 2006]] pza17hmscn6xhop955iytx0fyfphxh0 0 66121 7144361 7130310 2026-05-02T07:44:41Z Velirand 67997 /* T */ 7144361 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[arstiteadlane|arstiteadlasi]]'' ja [[farmakoloog]]e. ''[[Arst]]ide kohta vaata [[arstide loend]]it''. {{tähed}} == A == *[[Arno Aadamsoo]] *[[Otto Aagaard]] *[[Pirjo Aalto]] *[[Lauri A. Aaltonen]] *[[Tiiu Aareleid]] *[[Katrin Aasvee]] *[[Emil Abderhalden]] *[[John Jacob Abel]] *[[Katri Abel]] *[[Garri Abelev]] *[[Georg Adelmann]] *[[Bela Adojaan]] *[[Vjatšeslav Afanasjev]] *[[Pehr von Afzelius]] *[[Peep Algvere]] *[[Lembit Allikmets]] *[[Alan Altraja]] *[[Manuel Álvares]] *[[Adelbert Ames]] *[[Andres Arend]] *[[Bartosz Arłukowicz]] *[[Jaak Aru]] *[[Toomas Asser]] *[[Jean Astruc]] *[[Adelaida Avagjan]] == B == *[[Karl Ernst von Baer]] *[[Daniel Georg Balk]] *[[Alberto Barton]] *[[Emil Adolf von Behring]] *[[Johann Below]] *[[Gottfried Benn]] *[[Ernst Bergmann]] *[[Rudolf Bernakoff]] *[[Friedrich Bidder]] *[[Friedrich Ernst Bidder]] *[[Johan Björkegren]] *[[Ernst Blessig]] *[[Eugen Bleuler]] *[[Baruch Samuel Blumberg]] *[[Johann Friedrich Blumenbach]] *[[Pavel Bogovski]] *[[Lea Boston]] *[[Sydney Brenner]] *[[Maximilian Bresowsky]] *[[Alexander Georg von Bunge]] *[[Gustav von Bunge]] *[[Karl Friedrich Burdach]] == C == *[[Jean Martin Charcot]] *[[Heinrich Johann Nepomuk von Crantz]] == D == *[[Henry Dale]] *[[Henrik Dam]] *[[Jean Dausset]] *[[Karl Gottfried Constantin Dehio]] *[[Charles R. Drew]] *[[Ignaz Döllinger]] == E == *[[Karl Joseph Eberth]] *[[Robert Edwards]] *[[Jaan Eha]] *[[Juhan Ehlvest]] *[[Mats Estonius]] *[[Hele Everaus]] == F == *[[Vladimir Fainberg]] *[[Selma Feldbach]] *[[Niels Ryberg Finsen]] *[[Alexander Fleming]] == G == *[[Carleton Gajdusek]] *[[Franz Joseph Gall]] *[[Aleksander Gavrilov]] *[[Lawrence S. B. Goldstein]] *[[Franz Grant]] *[[Kadri Gross]] *[[Heli Grünberg]] *[[Jüri Grünthal]] *[[Allvar Gullstrand]] == H == *[[Gerhard Armauer Hansen]] *[[Maarike Harro]] *[[Arnold Hasselblatt (farmakoloog)|Arnold Hasselblatt]] *[[Knut-Olaf Haustein]] *[[Peeter Hellat]] *[[Hermann Ludwig Ferdinand von Helmholtz]] *[[Valter Hiie]] *[[Guido Samson von Himmelstiern]] *[[Woldemar Samson von Himmelstiern]] *[[Hippokrates]] *[[Jonathan C. Howard]] *[[Alexander Friedrich von Hueck]] *[[Charles Brenton Huggins]] *[[Andrew Huxley]] *[[Malle Hämarik]] *[[Krister Höckstedt]] == I == * [[Jürgen Innos]] == J == *[[Marija Jakubauskienė]] *[[Edward Jenner]] *[[Niels Kaj Jerne]] *[[Harri Jänes]] *[[Mari Järvelaid]] *[[Bernhard Jürgens]] == K == *[[Aulikki Kaakinen]] *[[Helje Kaarma]] *[[Ain-Elmar Kaasik]] *[[Allen Kaasik]] *[[Jon Kabat-Zinn]] *[[Hubert-Viktor Kahn]] *[[Anti Kalda]] *[[Ruth Kalda]] *[[Nicolae Kalinderu]] *[[Irina Kalits]] *[[Riina Kallikorm]] *[[Jaak Kals]] *[[Helle Karro]] *[[Elmar Karu]] *[[Külliki Karu]] *[[Laur Karu]] *[[Toomas Karu]] *[[Jaan Karusoo]] *[[Mihkel Kask]] *[[Anu Kasmel]] *[[Tõnu Kauba]] *[[Külli Kingo]] *[[Jana Kivastik]] *[[Toomas Kivastik]] *[[Maano Kivilo]] *[[Reinhold Kleitsman]] *[[Albert Kliiman]] *[[Robert Koch]] *[[Ela Kogerman-Lepp]] *[[Kersti Kokk]] *[[Ivo Kolts]] *[[Leida Kook]] *[[Henrik Koppel]] *[[Gustav Kornel]] *[[Harry Andreas Kull]] *[[Mart Kull (1914)]] *[[Mart Kull (1956)]] *[[Kristi Kultas-Ilinsky]] *[[Carl Wilhelm von Kupffer]] *[[Kuulo Kutsar]] *[[Jaak Kutti]] *[[Sulev Kõks]] *[[Ernst-Karl Kõo]] *[[Kuno Kõrge]] *[[Argo Kõvamees]] *[[Ilo Käbin]] *[[Elise Käer-Kingisepp]] *[[Valdur Küng]] == L == *[[Ilmar Laan]] *[[Elmut Laane]] *[[Peeter Laane]] *[[Eber Landau]] *[[Karl Landsteiner]] *[[Robert Lefkowitz]] *[[Margus Lember]] *[[Henno Lender]] *[[Urmas Lepner]] *[[Nikolai Leporski]] *[[Arne Lepp]] *[[Feliks Lepp]] *[[Rita Levi-Montalcini]] *[[Hugo Liepmann]] *[[Siim Lind]] *[[Hans Georg Link]] *[[Artur Linkberg]] *[[Carl Eduard von Liphardt]] *[[Aleksandr Ljukevitš]] *[[Aleksander Loit (arstiteadlane)|Aleksander Loit]] *[[Robert Looga]] *[[Georg Loogna]] *[[Nikolai Lunin]] *[[Irja Lutsar]] *[[Aadu Lüüs]] == M == *[[Heidi-Ingrid Maaroos]] *[[Matti Maimets]] *[[Karl Fredrik Mandelin]] *[[Georg Martinoff]] *[[Emil Carl Adolf Masing]] *[[Karl Ernst Alexander Masing]] *[[Ernest McCulloch]] *[[Vootele Meipalu]] *[[Tiit Meren]] *[[Hans Horst Meyer]] *[[Johannes Meyer]] *[[Sergei Mihnov]] *[[Aavo-Valdur Mikelsaar]] *[[Raik-Hiio Mikelsaar]] *[[Jaan Miländer]] *[[Johann Christian Moier]] *[[Alfred Molle]] *[[Samuel George Morton]] *[[Aleksandr Muratov]] *[[Jüri Männiste]] == N == *[[Paul Naaber]] *[[Gustav Bernhard Julius Naunyn]] *[[Malle Niit]] *[[Silvia Noodla]] *[[Heino Noor]] *[[Herbert Normann]] *[[Jaan Novek]] *[[Peeter-Roland Nuiamäe]] *[[Ants Nurk]] *[[Leo Nurmand]] *[[Ludmilla Nurmand]] *[[Helbe Nutt]] *[[Rita Nõmmela]] == O == *[[Georg Philipp von Oettingen]] *[[Maimu Ohanian]] *[[Maie Ojamaa]] *[[Rein Ole]] *[[Juta Olesk]] *[[Tiiu Olm]] *[[Marje Oona]] *[[Fjodor Openhovski]] (1854–1914) *[[Leo Edgar Oras]] *[[Ehte Orlova]] *[[Anne Ormisson]] *[[Indrek Oro]] *[[Rein Oro]] *[[Kersti Oselin]] *[[Aino Ostrat]] *[[Karin Otter]] *[[Margareete-Helge Otter]] *[[Benno Richard Ottow]] *[[Richard August Eduard Ottow]] *[[Filipp Ovsjannikov]] == P == *[[Ants Paapstel]] *[[Urve Paaver]] *[[Aili Paju]] *[[Kalju Paju]] *[[Aleksander Paldrok]] *[[Heiti Paldrok]] *[[Mari Järvelaid]] *[[Aleksei Panov]] *[[Hermann Paris]] *[[Paul Parmakson]] *[[Aleksandr Paškov]] *[[Dainius Pavalkis]] *[[Aino Paves]] *[[Ivan Pavlov]] *[[Ülle Pechter]] *[[Margus Peeba]] *[[Ants Peetsalu]] *[[Margot Peetsalu]] *[[Rita Peetso]] *[[Lea Pehme]] *[[Johann Diedrich Pezold]] *[[Eve Pihl]] *[[Hendrik Pihl]] (1915–1975) *[[Aleksander Pille]] *[[Ilme Pilv]] *[[Aivar Pintsaar]] *[[Nikolai Pirogov]] *[[Ülle Planken]] *[[Toomas Podar]] *[[Tiit Pokk]] *[[Pjotr Poljakov]] (1862–?) *[[Vladimir Poljanski]] *[[Hubert Poola]] *[[Aleksander Poomann]] *[[Aleksei Povarov]] *[[Lea Praks]] *[[Ljudmilla Priimägi]] *[[Giorgio Prodi]] *[[Chris Pruunsild]] *[[Tiina Prükk]] *[[Sirje Madli Puhvel]] *[[Giuseppe Antonio Pujatti]] *[[Leena Puksa]] *[[Andres Pulges]] *[[Riina Pulges]] *[[Rille Pullerits]] *[[Teet Pullerits]] *[[Olar Pullisaar]] *[[Margus Punab]] *[[Ludvig Puusepp]] *[[Ilme-Luule Puussaar]] *[[Bruno Põder]] *[[Heinu Põder]] *[[Kalju Põder]] *[[Elle Põldoja]] *[[Endel Põldvere]] *[[Jaak Põlluste]] *[[Kaido Põlluste]] *[[Kaja Põlluste]] *[[Svetlana Päi Hildebrand]] *[[Leo Päi]] *[[Tõnis Päi]] *[[Helga Pärn]] *[[Kersti Pärna]] *[[Nikolai Pärna]] *[[Jaan Pärnat]] *[[Valter Pärtelpoeg (arst)|Valter Pärtelpoeg]] *[[Aino Pürge]] == R == *[[Mati Rahu]] *[[Imbi Rahumaa]] *[[Johannes Raicus]] *[[Rein Raie]] *[[Olev Rais]] *[[Heli Rajangu]] *[[Eleonora Rajavee]] *[[Olaf Rajavee]] *[[Ivo Ramjalg]] *[[Hildegard Rand-Maricq]] *[[Aasa Randvere]] *[[Heino Raotma]] *[[Martin Heinrich Rathke]] *[[Sirli Raud]] *[[Ernst Raudam]] *[[Ljudmila Raudla]] *[[Jüri Raudsepp]] *[[Enn Rebane]] *[[Tiit Rebane]] *[[Aune Rehema]] *[[Carl Bogislaus Reichert]] *[[Tiia Reimand]] *[[Joosep Reinaru]] *[[Annika Reintam]] *[[Õie Reintam]] *[[Loori Reinvald]] *[[Louise Reiss]] *[[Carl Peter Christopher von Reyher]] *[[Gustav Ernst Victor Reyher]] *[[Riste Ridala]] *[[Mall-Anne Riikjärv]] *[[Jaan Meinhard Riiv]] *[[Giacomo Rizzolatti]] *[[Moritz Heinrich Romberg]] *[[Gerhard Rooks]] *[[Maarja Rooma]] *[[Mihkel Roosaare]] *[[Riho Roots]] *[[Lemming Rootsmäe]] *[[Alexander Rosenberg]] *[[Mai Rosenberg]] *[[Arvo Rosenthal]] *[[Gottfried Roth]] *[[Francis Peyton Rous]] *[[Kusta Rumma]] *[[Max Runge]] *[[Kaljo Rägo]] *[[Lembit Rägo]] *[[Tiit Rähn]] *[[Tõnu Rätsep]] *[[Väino Rätsep]] *[[Velda Aurora Rüütli]] == S == *[[Tähti Saar]] *[[Ernst Julius Saareste]] *[[Jüri Saarma]] *[[Valve Saarma]] *[[Astrid Saava]] *[[Merilaid Saava]] *[[Thomas Friedrich Sabler]] *[[Thomas Wilhelm Friedrich Sabler]] *[[Gustav Paul Johannes Sachsendahl]] *[[Džamilja Safiulina]] *[[Gottlieb Franz Emanuel Sahmen]] *[[Joseph August Heinrich Sahmen]] *[[Bert Sakmann]] *[[Kai Saks]] *[[Samuil Salzmann]] *[[Inna Salum]] *[[Olev Salum]] *[[Riina Salupere]] *[[Vello Salupere]] *[[Liina Salur]] *[[Liidia Saluste]] *[[Jaan Saluvere]] *[[Nikolai Aleksandrovitš Saveljev]] *[[Johann Robert Schindelmeiser]] *[[Bernhard Wilhelm Schmelzer]] *[[Alexander Schmidt]] *[[Carl Ernst Heinrich Schmidt]] *[[Victor Ferdinand Schmidt]] *[[Oswald Schmiedeberg]] *[[Friedrich Hermann Schneider]] *[[Friedrich Julius Schultze]] *[[Carl Ludwig Wilhelm Otto Schultzen]] *[[Karl von Seidlitz|Karl Johann von Seidlitz]] *[[Ignaz Semmelweis]] *[[Ludwig Eduard Senff]] *[[Alar Sepp]] *[[Ruth Sepper]] *[[Enn Seppet]] *[[Ilo Sibul]] *[[Salme Sibul]] *[[Urmas Siigur]] *[[Elmar Siirde]] *[[Heinart Sillastu]] *[[Aleksandr Nikolajevitš Solovjov]] *[[Bernard Spilsbury]] *[[Albert Szent-Györgyi]] *[[Łukasz Szumowski]] *[[Julius Alfons Nikolai Szymanowski]] *[[Ernst Stadelmann]] *[[Joel Starkopf]] *[[Ralph Steinman]] *[[Christian Hermann Ludwig Stieda]] *[[Ludwig August Struve]] *[[Martin Ernst von Styx]] *[[Virve Sui]] *[[Toomas Sulling|Toomas-Andres Sulling]] *[[Ernst Säga]] *[[Viktor Särgava]] *[[Ilmar August Sulg]] *[[Georgi Svirski]] *[[Nikolai Bernhard Sülk]] *[[Franciscus Sylvius]] == Š == *[[Leon Šabad]] *[[Jevgeni Šepilevski]] *[[Ivan Širokogorov]] ==Z== *[[‘Alī Muḩammad Zakī]] *[[Vassili Zavjalov]] *[[Otto August Hermann Zilchert]] *[[Rein Zupping]] == Ž == *[[Aleksander Žarkovski]] *[[Vassili Žukovski (arstiteadlane)|Vassili Žukovski]] == T == *[[Eugen Tallmeister]] *[[Raul Talvik]] *[[Siegfried Talvik]] *[[Tiina Talvik]] *[[Peep Talving]] *[[Agu Tamm]] *[[Saima Tamm]] *[[Evald Tammepõld]] *[[Tiina Tasmuth]] *[[Rein Teesalu]] *[[Selma Teesalu]] *[[Julius Tehver]] *[[Jüri Teras]] *[[Edgar Anton Terrepson]] *[[Richard Franz Karl Andreas Thoma]] *[[Harri Tihane]] *[[Maks Tiitso]] *[[Heino Tiivel]] *[[Vallo Tillmann]] *[[Fjodor Tjulpin]] *[[Ado Truupõld]] *[[Rando Truve]] *[[Nikolai Tšermak]] *[[Stanislav Tširvinski]] *[[Vladimir Tšiž]] *[[Endel Tünder]] == U == *[[Thure von Uexküll]] *[[Johann Paul Uhle]] *[[Aleksei Uhtomski]] *[[Raivo Uibo]] *[[Margus Ulst]] *[[Heinrich Hugo Karl Unverricht]] *[[Anneli Uusküla]] == V == *[[Helgi Vadi]] *[[Einar Vagane]] *[[Herman Vahter]] *[[Jossif Varvinski]] *[[Eero Vasar]] *[[Elmar Vasar]] *[[Stepan Vassiljev]] *[[Toivo Velgre]] *[[Alar Veraksitš]] *[[Peep Veski]] *[[Endel Veinpalu]] *[[Kaljo Villako]] *[[Rudolf Virchow]] *[[Alfred Wilhelm Volkmann]] *[[Bernhard Alfred Heinrich Adolph Vogel]] *[[Vassili Vorontsov]] *[[Nikolai Vvedenski]] *[[Airi Värnik]] == W == *[[Claus August Heinrich Adolph Wachsmuth]] *[[Johann Andreas Wagner (arstiteadlane)|Johann Andreas Wagner]] *[[Eduard Georg von Wahl]] *[[Piers Uso Friedrich Walter]] *[[Adolf Weil]] *[[Richard Jakob Weinberg]] *[[Gustav Ernst Wilhelm Weltz]] *[[Carl Wernicke]] *[[Nikolai Westenrieck]] *[[Carl Victor Rufus Weyrich]] *[[Bruno Wikszemski]] *[[J. C. P. Williams]] *[[Wilhelm Wundt]] == Õ == *[[Kai Õkva]] *[[Andre Õun]] *[[Katrin Õunap]] ==Ü== *[[Voldemar Üprus]] == Y == *[[Arvo Ylppö]] [[Kategooria:Arstiteadlased| ]] [[Kategooria:Meditsiini loendid]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] qmhp2sgrwptd8pkqrussthe3z8r4tvk 0 68423 7144581 7109834 2026-05-02T11:37:35Z Velirand 67997 + kategooria 7144581 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2025|kuu=juuni}}{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}} [[File:Debora Vaarandi portree, Kaarel Liimand, TKM TR 1714 M 353.jpg|thumb|Debora Vaarandi portree (Kaarel Liimand, 1940)]] '''Debora Vaarandi''' (sündinud '''Debora Trull''', alates 31. maist 1936<ref>https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.2100.1.2890:12</ref> '''Debora Hint''',<ref>{{Netiviide |pealkiri=Debora Vaarandi nautis 1940. aastal elu luksuskorteris, mille elanikud tõsteti välja ja küüditati |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120226686/debora-vaarandi-nautis-1940-aastal-elu-luksuskorteris-mille-elanikud-tosteti-valja-ja-kuuditati |vaadatud=2023-09-04 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> '''Debora Smuul'''; [[1. oktoober]] [[1916]] [[Võru]] – [[28. aprill]] [[2007]]) oli eesti luuletaja. ==Elukäik== Debora Vaarandi sündis Võrus, kuid tema lapsepõlv möödus [[Tallinn]]as ja [[Saaremaa]]l. Ta lõpetas [[Saaremaa Ühisgümnaasium]]i. Tulevase luuletaja esimene luuletus "Udus" ilmus Saaremaa ühisgümnaasiumi kooliajalehes Kume Rivi. Autori teadmata sattus see pala ajakirja [[Eesti Naine]] toimetusse ning avaldati 1936. aasta aprillinumbris <ref name=":0">{{Netiviide |url=http://epl.delfi.ee/news/kultuur/debora-vaarandi-malestusvaarsed-aastad.d?id=51046349 |pealkiri=Kaarel Kressa, Debora Vaarandi mälestusväärsed aastad, EPL, 05.08.2006 |vaadatud=21.11.2013 |arhiivimisaeg=26.08.2021 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210826103545/https://epl.delfi.ee/artikkel/51046349/debora-vaarandi-malestusvaarsed-aastad |url-olek=ei tööta }}</ref>. 1935. aasta sügisel tutvus Vaarandi kohalikul kirjandusõhtul [[Aadu Hint|Aadu (Adolf) Hindiga]], kes töötas toona algkooliõpetajana. Noored kihlusid peagi ja astusid järgmise aasta juunis abiellu. Abikaasa kaudu sattus Vaarandi [[Tartu]] kirjanike ja [[Boheemlane|boheemlaste]] ringkonda, kus sündisid tutvused [[August Sang]]a, [[Kaarel Ird]]i ja teistega. Aadu Hindi toetusel astus luuletaja [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond]]a. Ülikooli ajal avaldas Debora Hint arvustusi [[Eesti Kirjandus]]es ja [[Postimees|Postimehes]], tõlkis [[Alfred Adler]]i "Inimesetundmise". 1939. aastal suri paari ainus laps ning abielu Aadu Hindiga lagunes. Pärast [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Eesti okupeerimist Nõukogude vägede poolt 1940. aastal]] töötas noor naine [[Rahva Hääl]]e toimetuse kultuuriosakonnas, oli vastasutatud kultuurilehe [[Sirp (ajaleht)|Sirp ja Vasar]] peatoimetaja asetäitja ja hiljem peatoimetaja. Talle anti korter [[Gustav Sergo]]lt konfiskeeritud majas. Paljulubav tõlkija ja literaat abiellus Sirbi ja Vasara, hiljem Rahva Hääle peatoimetaja [[Anton Vaarandi]]ga, kelle õhutusel oli Debora Hint 1940. aastal astunud kommunistlikku parteisse. Debora Vaarandi oli [[NLKP]] liige aastatel [[1940]]–[[1990]]. Sõja-aastatel viibis Debora Vaarandi evakueerituna [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] Venemaal ja [[Kasahstan]]is. [[Moskva]]s ja [[Leningrad]]is Rahva Hääle toimetuses töötanud Debora Vaarandi naasis 1944. aastal Eestisse, kus asus tööle Sirbi ja Vasara vastutava toimetajana. 1949. aastal osales Debora Vaarandi Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu esindajana koos abikaasa kirjanike liidu juhi Juhan Smuuliga Virumaalt küüditatud perelt konfiskeeritud varanduse üleskirjutamisel. Ülikoolihariduse omandamine filosoofiateaduskonnas jäi pooleli, abielu Anton Vaarandiga katkes. Esimesel sõjajärgsel aastal tabas luuletajat [[tuberkuloos]], mis sundis teda toimetajaametist loobuma. Just [[Kivimäe (Tallinn)#Kivimäe Haigla (sanatoorium tiisikeridele, 1926)|Kivimäe haiglas]]<ref>[[Jaanus Kulli]]. [http://ohtuleht.ee/604971/valter-ojakaar-jumal-tanatud-et-mul-pole-mitte-uhtegi-laulu-puhendatud-stalinile-voi-leninile- Valter Ojakäär: "Jumal tänatud, et mul pole mitte ühtegi laulu pühendatud Stalinile või Leninile."] Õhtuleht, 22.11.2014.</ref> kirjutas ta luuletuse "Talgud [[Lööne]] soos", mille lõpuosa võttis [[Raimond Valgre]] oma laulu "[[Saaremaa valss]]" sõnadeks. [[1952]]. aastal abiellus ta luuletaja, prosaisti ja näitekirjaniku [[Juhan Smuul]]iga. [[Pilt:Debora Vaarandi haud.JPG|pisi|Debora Vaarandi haud]] Debora Vaarandi suri 28. aprillil 2007 ja maeti [[Pärnamäe kalmistu]]le. ==Looming== Vaarandi on kirjutanud rohkesti lüürilis-filosoofilisi luuletusi ja tundelüürikat. 1945. aastal ilmus Debora Vaarandi peamiselt võõrsil kirjutatud debüütkogu, mis sai sõjamõjude tõttu apokalüptilise pealkirja "Põleva laotuse all". Luulekogu oli kantud koduigatsuse vaimust, lisaks kohustuslikule [[Stalin]]i ülistamisele leidus selles palju ilmekaid looduskirjeldusi. Debüüt oli vabavärsis. Tänu sellele kogule ning Alfred Adleri psühholoogiaraamatu "Inimesetundmine" enne sõda ilmunud tõlkele võeti Vaarandi kirjanike liitu<ref name=":0" />. Luuletuse "Eesti mullad" eest määrati talle 1965. aastal esimene [[Juhan Liivi luuleauhind]]. 1960.–1970. aastatel küpses Vaarandi luuletajana, tema kasutatavad kujundid ja seosed muutusid järjest rikkalikumaks. Luuletusi kandev nukrameelsus jäi püsima. 1977. aastal ilmunud kogu "Tuule valgel" on poetessi viimane originaalkogu, edaspidi pühendus ta tõlgetele. Debora Vaarandi oli viljakas tõlkija. Ta on tõlkinud [[soome keel|soome]], [[saksa keel|saksa]] ja [[vene keel]]est, muuhulgas [[Bertolt Brecht]]i, Alfred Adleri, [[Aleksei Tolstoi]], [[Veera Inber]]i, [[Juri Nagibin]]i, [[Mihhail Prišvin]]i, [[Eduard Bagritski]], [[Viktor Nekrassov]]i, [[Maksim Gorki]], [[Olga Bergholz]]i, [[Anna Ahmatova]], [[Katri Vala]], [[Eino Leino]], [[Aleksis Kivi]], [[Georg Trakl]]i ja [[Laila Hirvisaari]] loomingut. == Teosed == * "Põleva laotuse all" (1945) * "Kohav rand" (1948) * "Selgel hommikul" (1950) * "Unistaja aknal" (1959) * "Rannalageda leib" (1965) * "Tuule valgel" (1977) * "See kauge hääl" (2000) * "Aastad ja päevad" (mälestused). Tallinn, Tänapäev 2006. ISBN 9985624165 ==Mitmesugust== * Teda kasutati modellina maalidel, mis kujutasid [[Lydia Koidula]]t.<ref>"Mälumäng" Postimees, 28.09.2011, lk 21</ref> * Just temale kuulub üleminekuajal tulevasele presidendile ja ammusele sõbrale [[Lennart Meri]]le sünnipäevapeol pahvatatud fraas: "Lennart, sa muutud iga aastaga üha rohkem [[Eduard Wiiralt|Viiralti]] kaameli nägu!"<ref name=":0" /> == Osalemine küüditamises == Debora Vaarandi osales koos kirjanik Juhan Smuuliga 1949. aasta märtsiküüditamises. Debora Vaarandi ja Juhan Smuuli osalemist küüditamisel kirjeldavad Roland Lääne mälestused "Murrangulised aastad", mis ilmus ajalehes Harju Elu veebruaris 1988.<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=harjueluensv19880211.2.15</ref> Samuti kannavad Debora Vaarandi ja Juhan Smuuli allkirju küüditamise ohvritelt konfiskeeritud vara nimestikud (LVMA.3HA, n 1, s 377).<ref>{{Netiviide |pealkiri=KÕUE VALD 1949. a toimunud õigusvastase massirepressiooni käigus võõrandatud vara aktid. Aktid nr 1-38 (LVMA.3HA.1.377) |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/search?q=LVMA.3HA.1.377 |vaadatud=2023-04-18 |väljaanne=Eesti arhiivinduse infosüsteem |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Dokument tõestab: Juhan Smuul osales küüditamisel |url=https://ekspress.delfi.ee/a/120174760 |vaadatud=2023-04-18 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> 2005. aasta intervjuus Jaak Urmetile ei soovinud Vaarandi küüditama värbamisest lähemalt kõneleda ja esitas omapoolse seisukoha: "kui 1949. aastal oli küüditamine, siis mitte üks metsasolija – seal oli ju inimesi palju, relvad olid käes – ei tulnud oma kodu kaitsma, mitte ühte ohvrit ei olnud minu teada."<ref>{{Netiviide |pealkiri=Debora Vaarandi: lootused olid suured ja ka teadmatus suur |url=https://epl.delfi.ee/a/51087484 |vaadatud=2023-04-19 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> Eesti Ekspress kirjutab et Rahvusarhiivis on säilinud Kõue vallas küüditamise ohvritelt konfiskeeritud vara nimestikud (LVMA.3HA, n 1, s 377), neist ühel, 25. märtsil koostatud nimestikul, seisab, et komisjon, kuhu kuulusid Debora Vaarandi ja Juhan Smuul == Tunnustus == * 1957 [[Eesti NSV teeneline kirjanik]] * 1965 [[Juhan Liivi luuleauhind]] ("Eesti mullad") * 1971 [[Eesti NSV rahvakirjanik]] * 1973 [[Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia]] (Eino Leino "Kaunimad laulud" ja E. Sinervo "Kolm naeru on minul" tõlked eesti keelde) * 1978 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Tuule valgel") * 1994 [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] * 1998 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3109}}</ref> * 2005 [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] elutöö eest ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [[Kalle Kurg]]. "Tuuletund. Portreevisand Debora Vaarandist." (Elutunnnetuse muutumisest ja motiividest D. Vaarandi luules 1959–1977). - Ajaleht Sirp ja Vasar nr 1, 4. jaanuar 1980, lk 6 ja 14, PDF [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19800104.1.10#] Ka raamatus: "[[Kirjanduse jaosmaa]] '78". Koostanud [[Endel Mallene]]. Tallinn, Eesti Raamat 1980, lk 129–136. * Maie Kalda. "Debora Vaarandi ja [[Walt Whitman]]." – Looming 2006, nr 10, lk 1533–1546. * [[Jaak Urmet]]. [http://www.epl.ee/artikkel/386328 Debora Vaarandi: lootused olid suured ja ka teadmatus suur] Eesti Päevaleht, 18. mai 2007 * Maie Kalda. "Debora Vaarandi kodumaa." – Keel ja Kirjandus 2007, nr 8, lk 638–649. * [[Elo Lindsalu]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10557:mis-on-debora-luule-eel-all-ja-uember&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3295 Mis on Debora luule eel, all ja ümber?] Sirp, 16. aprill 2010 * [[Maie Kalda]]. "Debora ja vennad". (Debora Vaarandi loomingust ja isiksusest.) Tartu, Eesti Kirjandusmuuseum 2010. 472 lk ISBN 9789949446513 == Välislingid == {{Vikitsitaat}} * Kalle Kurg. [https://kultuur.err.ee/313944/debora-vaarandi-100-aja-sugavusest-moeldes Aja sügavusest mõeldes. (Debora Vaarandi 100)], err.ee, 30. september 2016 {{JÄRJESTA:Vaarandi, Debora}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kirjanikud]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1916]] [[Kategooria:Surnud 2007]] 2ogwiczpf86rcgpgamkxr6a4sokphsf 0 68708 7143986 7143724 2026-05-01T14:30:25Z NOSSER 8097 /* Meeskond 2005/2006 */ 7143986 wikitext text/x-wiki {{infokast korvpalliklubi | nimi = BC Kalev/Cramo | liigad = [[Korvpalli Meistriliiga]]<br/>[[Eesti-Läti Korvpalliliiga]] | asutatud = 1998 | ajalugu = '''Canon ENM'''<br/>(1998–1999)<br/>'''Ehitustööriist'''<br/>(1999–2005) <br/>'''BC Kalev/Cramo''' <br /> (2005. aastast) | kodusaal = [[Unibet Arena]]<br> [[Kalevi Spordihall]] | asukoht = [[Tallinn]], Harjumaa | värvid = sinine ja valge <br/>{{värviruut|#052298}} {{värviruut|white}} | president = [[Toomas Linamäe]] | treener = [[Anton Mirolybov]]<br/>[[Indrek Reinbok]] (2025) <br/>[[Heiko Rannula]] (2022–2025)<br/>[[Roberts Štelmahers]] (2019–2022)<br/>Donaldas Kairys (2017–2019)<br/>[[Alar Varrak]] (2013–2017)<br/> [[Aivar Kuusmaa]] (2011–2012)<br/>[[Alar Varrak]] (2010)<br/> Nenad Vučinić (2008–2009)<br/>[[Aivar Kuusmaa]] (2005–2006) [[Allan Dorbek]] | abitreener = [[Kris Killing]] ja [[Kristjan Kangur]] | t1 = [[Korvpalli Meistriliiga|KML-i]] meistritiitleid | t1arv = 15 | t1aastad = 2005, 2006, 2009, 2011, 2012, 2013, 2014, 2016, 2017, 2018, 2019, 2021,2023, 2024, 2025 | t2 = [[Eesti karikavõistlused korvpallis|Eesti karikavõite]] | t2arv = 10 | t2aastad = 2006, 2007, 2008, 2009, 2015, 2016, 2017, 2021, 2023, 2024 |logo=}} '''BC Kalev/Cramo''' on Eesti elukutseliste korvpalliklubi, mis osaleb [[Eesti-Läti Korvpalliliiga]]s ja [[Korvpalli Meistriliiga]]s. Meeskonna koduhall on [[Kalevi Spordihall]] ning suuremaid mänge peetakse ka [[Unibet Arena]]l. Klubi loodi 1998. aastal nimega Canon ENM, aasta hiljem muudeti nimi Ehitustööriistaks. Pärast Meistriliiga võitmist 2005. aastal renditi [[AS Kalev]]ile kuuluv kaubamärk BC Kalev ning klubi nimeks sai BC Kalev/Cramo. ==Meeskond 2025/2026 == {{Korvpalliklubipäis|Meeskonna nimi=BC Kalev/Cramo 2025/2026<ref>[https://bckalev.ee/meeskond/ BC Kalev/Cramo meeskond], bckalev.ee (vaadatud 28.02.2026)</ref> | color1 = #FFFFFF| bg1 = #052298| color2 = #052298| bg2 = #FFCD35}} <!-- Mängijate nimistu algus --> {{Korvpallur2 | positsioon=1 | number= 0 | rahvus = Eesti | eesnimi = Erik | perekonnanimi = Makke | pikkus = 1,88&nbsp;m | sündinud= 05.04.2005 |eelmineklubi= [[Keila Coolbet]] }} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 1 | rahvus = Eesti | eesnimi = Märt | perekonnanimi = Rosenthal | pikkus = 1,91&nbsp;m | sündinud= 15.03.1999 |eelmineklubi= Tartu Ülikool Maks&Moorits}} {{Korvpallur2 | positsioon=4 | number= 3 | rahvus = USA | eesnimi = Stephon | perekonnanimi = Jelks | pikkus = 1,98&nbsp;m | sündinud= 04.07.1996 |eelmineklubi= Syntainics MBC (GER) }} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 5 | rahvus = USA | eesnimi = Tyson | perekonnanimi = Acuff | pikkus = 1,90&nbsp;m | sündinud= 16.09.2002 |eelmineklubi= Rutgers Scarlet Knights (USA) }} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 6 | rahvus = Eesti | eesnimi = Marten | perekonnanimi = Alles | pikkus = 1,95&nbsp;m | sündinud= 10.08.2007 |eelmineklubi= }} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 7 | rahvus = Eesti | eesnimi = Kristen | perekonnanimi = Kasemets | pikkus = 1,91&nbsp;m | sündinud= 08.05.2002 |eelmineklubi= Keila Coolbet}} {{Korvpallur2 | positsioon=3 | number= 8 | rahvus = Eesti | eesnimi = Tanel | perekonnanimi = Kurbas | pikkus = 1,98&nbsp;m | sündinud= 08.05.1988 |eelmineklubi= BC Kalev/Cramo}} {{Korvpallur2 | positsioon=1 | number= 9 | rahvus = Soome | eesnimi = Severi | perekonnanimi = Kaukiainen | pikkus = 1,86&nbsp;m | sündinud= 11.05.1998 |eelmineklubi= BC Kalev/Cramo }} {{Korvpallur2 | positsioon=3 | number= 10 | rahvus = Eesti | eesnimi = Hugo | perekonnanimi = Toom | pikkus = 2,00&nbsp;m | sündinud= 25.10.2002 |eelmineklubi= BC Kalev/Cramo}} {{Korvpallur2 | positsioon=4 | number= 11 | rahvus = Eesti | eesnimi = Gregor | perekonnanimi = Kuuba | pikkus = 2,01&nbsp;m | sündinud= 08.10.2003 |eelmineklubi= BC Kalev/Cramo}} {{Korvpallur2 | positsioon=4 | number= 15 | rahvus = Läti | eesnimi = Anrijs | perekonnanimi = Miška | pikkus = 2,08&nbsp;m | sündinud= 14.01.2000 |eelmineklubi= BC Kalev/Cramo}} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 22(C) | rahvus = Eesti | eesnimi = Martin | perekonnanimi = Dorbek | pikkus = 1,94&nbsp;m | sündinud= 21.01.1991 |eelmineklubi= BC Kalev/Cramo}} {{Korvpallur2 | positsioon=5 | number= 00 | rahvus = Läti | eesnimi = Ilja | perekonnanimi = Kurucs | pikkus = 2,05&nbsp;m | sündinud= 31.07.2007 |eelmineklubi= BK Liepāja}} <!-- Mängijate nimistu lõpp --> {{Korvpalliklubijalus | peatreener = [[Anton Mirolybov]],<br/> <small>[[Indrek Reinbok]] (2025)</small> | abitreener = [[Kris Killing]], Alessio Landra }} Hooaja jooksul lahkunud: [[Kregor Hermet]], [[Camaron Tongue]], [[Tommy Rutherford]]. [[Hugo Toom]] ja [[Erik Makke]] kuuluvad 2025/2026 aasta [[Eesti korvpallikoondis]]se. ==Ajalugu== === 1998–2003. Rasked algusaastad=== Canon ENM liitus juba esimesel hooajal Meistriliigaga.<ref name="9899meeskonnad" /> Meeskond koosnes kuni 18-aastastest mängijatest, peatreener oli Allan Dorbek.<ref name="9899canon" /> Avahooaeg ebaõnnestus, põhiturniiri jooksul ei saadud ühtegi võitu ning see lõpetati kindlalt viimastena, kogudes 25 mängust 25 kaotust <ref name="9899tabel" />. Väljalangemismängudes saadi esimene võit, kui alistati Puuviljaparadiis 61:46, kuid viimasest kohast see siiski neid ei päästnud <ref name="9899playoff" />. Hooaja lõppedes nimetati klubi ümber Ehitustööriistaks <ref name="cramoajalugu" />. Ka klubi teine hooaeg Meistriliigas ei läinud hästi. Kaotati järjest 28 kohtumist, vaid hooaja kaks viimast mängu võideti. Meistriliiga lõpetati viimase (seitsmenda) kohaga, lõpptulemusena saadi 30 mängust kaks võitu ja 28 kaotust. Lähim konkurent ning väljalangemismängude koht jäid kolme võidu kaugusele. Kahe esimese aasta Meistriliiga põhiturniiri mängude saldo Ehitustööriistal oli 55. mängust kaks võitu. [[Pilt:Rait Keerles, 2007.jpg|vasakul|püsti|pisi|[[Rait Keerles]] oli 2001/2002 hooajal meeskonnas eestlastest kõige resultatiivsem]] Järgmise hooaja algus oli klubile paljulubav. Esimesest kuuest mängust võideti kolm, sealhulgas kaks võõrsil. Kuid heale algusele järgnes allakäik. Järgnenud 14 mängust võideti vaid 2 ning hooaja lõppedes oli 35 mängust saadud 10 võitu, mis tähendas Meistriliiga eelviimast ehk seitsmendat kohta. Väljalangemismängudele pääsemisest lahutas meeskonda 5 võitu. 2001/2002 hooajal osaleti lisaks Meistriliigale ka karikavõistlustel, kus saadi 11. meeskonna hulgas viimane koht. Ka Meistriliiga ei alanud hästi, hooaja algul kaotati 12 mängu järjest, kuni viimaks võideti [[TTÜ KK|TTÜ – A Le Coq]]i. Hooaja teine pool ei läinud sugugi paremini, võitu maitsti vaid kahel korral, TTÜ ja [[BC Rakvere Tarvas|KK Rakvere]] vastu. Hooaeg lõppes kümne järjestikuse kaotusega. Põhiturniiril saadi seega kolm võitu ja 27 kaotust, millega jäädi viimasele kohale. Mängud ei olnud aga veel läbi, sest Meistriliigas pääsesid uuendusena väljalangemismängudele kõik meeskonnad. Veerandfinaalis mindi kokku põhiturniiril teise koha saanud [[Tallinna Kalev]]iga. Kahe võiduni mängitud seerias kaotas Ehitustööriist kindlalt mõlemad mängud. Järgmisena kohtuti TTÜ-ga ja [[BC Hortonic]]iga, et välja selgitada 5.–7. koht. Esimeses mängus alistas Ehitustööriist üllatusena Hortonicu, keda peeti hooaja algul meistritiitli suursoosikuks, skooriga 74:57. TTÜ-ga mäng aga nii kergelt ei läinud ja vastu tuli võtta 20-punktine kaotus lõppskooriga 99:79. Kuna TTÜ alistas ka Hortonicu, saavutas Ehitustööriist Meistriliigas kuuenda koha. 2002/2003 võeti taas osa nii karikavõistlustest kui ka Meistriliigast. Karikavõistlustel jäi meeskonna laeks veerandfinaal. Meistriliiga algas Ehitustööriistale raskelt. Esimesed kaks mängu kaotati rohkem kui 35 punktiga. Esimesest kaheksast mängust võideti kolm. Hooaja lõpp aga läks veel kehvemini. Viimasest 16 kohtumisest võideti ainult kolm, sealhulgas võideti üllatuslikult põhiturniiri võitjaks tulnud [[Tartu Ülikool/Rock|TÜ Rocki]]. Põhiturniiri lõppedes kogus Ehitustööriist 24. mängust kuus võitu ja 18 kaotust. Vahegrupis võitis klubi neli ja kaotas kaks mängu, kuid sellest ei piisanud, et jõuda väljalangemismängudele'','' ning kokkuvõttes saadi Meistriliigas taas seitsmes koht. ===2003–2004. Uus peatreener ja tõus=== Meeskonna peatreeneriks sai [[Maarten Van Gent]], kes juba klubi algusest saadik oli abitreeneriks. Karikavõistlused algasid meeskonnale hästi, kui kaheksandikfinaalis alistati Hesperid koguni 242:37. Kaotus tuli vastu võtta poolfinaalis Tallinna Kalevilt ning jäädi kokkuvõttes jagama kolmandat ja neljandat kohta. Meistriliigagi algas hästi, esimesest kümnest mängust võideti viis ning ka hooaja lõpp läks hästi. Põhiturniiri lõpuks oli Ehitustööriist võitnud 24 mängust 11 ja kaotanud 13, millega tuldi neljandale kohale. Vahegrupis, aga nii hästi ei läinud ning 6. mängust võideti vaid üks, kuid sellest piisas, et pääseda väljalangemismängudele. Veerandfinaalis, kus mängiti kahe võiduni, mindi vastamisi Pirita TOP Spaga. Väga pingelistes mängudes jäi Ehitustööriist siiski Piritale alla. 5.–6. koha mängus mindi vastamisi Tallinna Kaleviga, kellele varem oli kaotatud karikavõistluste poolfinaalis. Seekord võttis võidu Ehitustööriist lõppskooriga 89:68. Suurima panuse andis võitu [[Veljo Vares]], kes viskas 27 punkti. Kokkuvõttes saadi Meistriliigas viies koht, mis oli klubi ajaloo parim tulemus. === 2004–2006. Dünastia algus=== [[Pilt:Suurhall.jpg|pisi|2004. aastast on BC Kalev/Cramo kodusaaliks Eesti suurim sisehall [[Saku Suurhall]]]] 2004/2005 hooaja algul otsustas Maarten van Gent treeneri ametist loobuda ning selle võttis üle taas Allan Dorbek. Karikavõistlustel jõuti veerandfinaali, kus mindi taas kokku Tallinna Kaleviga. Lisaajal suutis Kalev mängu oma kasuks pöörata ja võita 114:111 ning Ehitustööriist ei suutnud oma eelmise aasta tulemust korrata. Meistriliiga algas aga hästi. Esimesest kaheksast mängust võideti viis, kuid hooaja teine pool läks veel paremini. Ülejäänud kaheksast mängust võideti koguni seitse ning põhiturniiri lõpuks koguti 16 mängust 12 võitu ja neli kaotust, millega jäädi teisele kohale. Vahegrupis mindi kokku TÜ/Rockiga ning mängiti kaks mängu, millest Ehitustööriist võitis mõlemad. Veerandfinaalis ja poolfinaalis võitis meeskond kõik kohtumised. Finaalseerias, mida mängiti nelja võiduni, mindi taas kokku TÜ/Rockiga. Väga võrdsetest mängudest väljus võitjana Ehitustööriist, kes võitis viimase mängu 66:55 ja kogu finaalseeria 4:3. Meeskond tuli esimest korda meistriks. Samal hooajal võeti osa ka Balti Liigast, kus võideti 18 mängust 8 ning jäädi põhiturniiril seitsmendaks. Järgmine hooaeg läks veelgi paremini. Klubi uueks nimeks sai BC Kalev/Cramo ja peatreeneriks [[Aivar Kuusmaa]] <ref name="kalevnimi" /><ref name="0506meeskond" />. Karikavõistlustel jõuti esmakordselt finaali, kus alistati eelmisel hooajal finaalseerias vastaseks olnud TÜ/Rock tulemusega 70:64 <ref name="0506karikas" />. Meistriliiga põhiturniiril tuldi kindlalt esimeseks, võites 24 mängust 21 <ref name="0506pohiturniir" />. Lähim konkurent TÜ/Rock kogus 18 võitu, kaotades kõik Kaleviga mängitud mängud. Põhiturniiri võitjana liitus Kalev väljalangemismängude turniiriga alles poolfinaalis, kus alistati kolme võiduni peetavas seerias [[Tallinna Kalev|Pirita BM]], mängudega 3:0 <ref name="0506playoff" />. Finaalseerias tuli vastaseks taas Tartu Ülikool/Rock. Finaalmängud algasid Kalevile kehvasti. Esimesed kaks mängu, mis peeti kodus, kaotati, kuid siis suudeti ennast koguda ja järgmised kaks mängu Tartus võita, mille tulemusena oli nelja mängu järel seeria viigis 2:2 <ref name="0506playoff" />. Viies mäng peeti taas Tallinnas Saku Suurhallis 4200 pealtvaataja ees.<ref name="0506viiesfinaal" /> Mäng oli ootuspäraselt väga tasavägine. Üheksa sekundit enne viimase veerandaja lõppu tabas Rocki leegionär [[J. S. Nash]] vabavisked ning viis Rocki ette 67:68. Kuid viimasel sekundil tabas Kalevi mängija [[Howard Frier]] keskpositsiooni viske ning Kalev võitis mängu 69:68 ja läks seeriat juhtima 3:2 <ref name="0506viiesfinaaleok" />. Järgmine kohtumine Tartus Kalevil ebaõnnestus ja tuli vastu võtta 17-punktine kaotus. Viimane mäng peeti Tallinnas 7200 pealtvaataja ees. Kohtumine oli taas tasavägine, kuid Kalev suutis mängu oma kasuks pöörata ja võita kohtumise tulemusega 69:68 <ref name="0506viimanefinaal" />. Sellega kindlustati teist aastat järjest meistritiitel. Välisliigades Kalevil nii suurt edu ei olnud. Balti liigas tuldi üheksandaks ning FIBA Eurocupil jäi laeks esimene ring. ===2006–2010. Välistreenerite ajastu=== [[Pilt:Jelic Meistriliiga finaalmängus.png|pisi|Dušan Jelic sekkumas mängu 2008. aasta viimases BC Kalev/Cramo ja Tartu Ülikool/Rocki vahel peetavas Meistriliiga finaalmängus]] Uueks peatreeneriks sai serblane Veselin Matic. Meistriliiga hooaeg möödus Kalevil suurema eduta. Põhiturniiri jooksul saadi 31 võitu ja 5 kaotust, nendest 3 tuli Rocki vastu. Selle tulemusena lõpetati põhiturniir teise kohaga. Kohamängudel, veerandfinaalis ja poolfinaalis võideti kõik kohtumised, kuid finaalis Rocki vastu ei võidetud rohkem kui 2 mängu. Karikamängud möödusid klubile edukamalt ja võideti endale teine järjestikune Eesti karikas. 2007/2008 hooaeg möödus sarnaselt eelmisega. Põhiturniiril saadi jälle teine koht ning jälle kaotati Rocki vastu 3 mängu. Ka seekord ei tekkinud probleeme veerand- ja poolfinaalides, kuid finaalis Rocki vastu klubi mängud ebaõnnestusid ning ei võidetud ühtegi mängu. Karikamängudel tegutseti kindlamana ja võideti kolmas Eesti karikas järjest. ==BC Kalev/Cramo ja Tartu Ülikool/Rocki rivaliteet== [[Pilt:Rock vs cramo 2008 viimane finaalmang.png|pisi|TÜ/Rock ja Kalev/Cramo, Korvpalli Meistriliiga otsustavas finaalmängus 2008. aastal]] Alates Kalevi esimesest meistritiitlist 2005. aastal on klubid omavahel kohtunud igal aastal Meistriliiga kohamängudel. Nendest üheksal korral finaalseerias ja ühel korral poolfinaalis. Üheksast finaalseeriast on Kalev/Cramo võitnud seitse, sh 46 kohtumisest on Kalev võitnud 30 ja kaotanud 16. Alates hooajast 2010/2011 on klubi võitnud 4 järjestikust finaalseeriat, kaotamata ühtegi mängu. Ainsa poolfinaalseeria, mis peeti kolme võiduni, Kalev/Cramo kaotas, jäädes Tartule otsustavas mängus alla koguni 39 punktiga. Karikavõistluste finaalmängudes on kohtutud omavahel viiel korral, millest Kalev on võitnud kolm. ===BC Kalev/Cramo ja Tartu Ülikool/Rocki vahel peetud mängud Meistriliigas=== {| class="wikitable" |- ! Hooaeg ! Põhiturniiri mängud ! BC Kalev/Cramo ! TÜ/Rock ! Väljalangemis- mängud ! BC Kalev/Cramo ! TÜ/Rock |- | 1998/1999 | 5 | 0 | 5 | 0 | 0 | 0 |- | 1999/2000 | 5 | 0 | 5 | 0 | 0 | 0 |- | 2000/2001 | 5 | 0 | 5 | 0 | 0 | 0 |- | 2001/2002 | 5 | 0 | 5 | 0 | 0 | 0 |- | 2002/2003 | 3 | 0 | 3 | 0 | 0 | 0 |- | 2003/2004 | 6 | 0 | 6 | 0 | 0 | 0 |- | 2004/2005 | 4 | 3 | 1 | 7 | 4 | 3 |- | 2005/2006 | 4 | 4 | 0 | 7 | 4 | 3 |- | 2006/2007 | 4 | 1 | 3 | 6 | 2 | 4 |- | 2007/2008 | 4 | 1 | 3 | 4 | 0 | 4 |- | 2008/2009 | 4 | 2 | 2 | 6 | 4 | 2 |- | 2009/2010 | 4 | 0 | 4 | 5 | 2 | 3 |- | 2010/2011 | 4 | 2 | 2 | 4 | 4 | 0 |- | 2011/2012 | 4 | 1 | 3 | 4 | 4 | 0 |- | 2012/2013 | 4 | 2 | 2 | 4 | 4 | 0 |- | 2013/2014 | 4 | 2 | 2 | 4 | 4 | 0 |- | style="background: #E0E0E0 "| '''Kokku''' | style="background: #E0E0E0 "| '''69''' | style="background: #E0E0E0 "| '''18''' | style="background: #E0E0E0 "| '''51''' | style="background: #E0E0E0 "| '''51''' | style="background: #E0E0E0 "| '''32''' | style="background: #E0E0E0 "| '''19''' |} ==BC Kalev/Cramo ja BC Rakvere Tarva rivaliteet== Alates 2009. aastast on [[BC Rakvere Tarvas|Tarvas]] igal hooajal võitnud Kalevi vastu vähemalt ühe mängu, mida ükski teine meeskond peale Rocki pole suutnud teha. Tänu sellele on sattunud mängud suurema meedia tähelepanu alla. Esimene kaotus Tarvale tuli [[Korvpalli Meistriliiga 2009/2010|2009/2010 hooajal]], kui Kalevil oli alates oma esimese meistritiitli võitmisest käimas halvim hooaeg. Mäng kaotati kodus tulemusega 80:87, mis tähendas, et turniiritabelisse läks tulemus kirja topelt ja langeti kolmandale kohale. [[Korvpalli Meistriliiga 2010/2011|Järgmisel hooajal]] võitis Tarvas Kalevit kahel korral. Üks võit tuli põhiturniirilt ja teine karikavõistluse poolfinaalist. Hooajal 2011/2012 jõudis Kalev Balti Liigas veerandfinaalidesse ja soovis KMLi mängu Tarvaga edasi lükata, aga Tarva peatreener [[Andres Sõber]] polnud sellega nõus ja Kalev andis Rakverele loobumisvõidu. Ka [[Korvpalli Meistriliiga 2012/2013|järgmisel hooajal]] oli mäng Tarvaga Kalevile olulise tähtsusega, sest hooaeg ei olnud möödunud hästi ja seega vajati võitu, kuid 22. novembril 2012 kaotati Tarvale kodus mängides mäng skooriga 69:95, mis on siiani Tarva suurim võit Kalevi vastu. Kaks päeva hiljem teatas Cramo juhatus, et Aivar Kuusmaa on peatreeneri kohustustest vabastatud ja tema asemel jätkab senine abitreener [[Alar Varrak]]. Kuu aega hiljem Tartus toimunud karikavõistluste poolfinaalis võitis jälle Tarvas, seekord skooriga 101:91. [[Korvpalli Meistriliiga 2013/2014|2013/2014]] hooajal võitis Tarvas Rakveres peetud põhiturniiri mängu tulemusega 83:73. [[Korvpalli Meistriliiga 2014/2015|Järgmisel hooajal]] peeti karikavõistlused Rakveres ning Tarvas võitis poolfinaalmängu Kalevi vastu võita viimase sekundi viskega ning lõppskooriks jäi 74:73. ==Meeskond 2005/2006 == *[[Erik Dorbek]], [[Gert Dorbek]], [[Karl-Peeter Dorbek]], [[Howard Frier]], [[Tanel Kaljula]], [[Rait Keerles]], Victor Ruben Mayo Gonzalez, [[Heiko Niidas]], [[Andre Pärn]], [[Reimo Tamm]], [[Joosep Toome]], [[Veljo Vares]], James Leon Williams, [[Ardo Ärmpalu]]. [[Aivar Kuusmaa]] (treener), [[Allan Dorbek]] (treener)<ref>[https://www.sport24.ee/index.php?ac=voistlus&bid=198&vid=68&tyyp=EMV EESTI MEESTE MEISTRIVÕISTLUSED. Nimed&võistkonnad], www.sport24.ee</ref> ==Meeskond 2006/2007 == *Gregor Arbet, Catalin Burlacu, Erik Dorbek, Kendrick Demond Johnson, Tanel Kaljula, Kristjan Kangur, Rait Keerles, Valmo Kriisa, Heiko Niidas, Travis Reed, Tanel Sokk, Joosep Toome. Veselin Matic (peatreener), Aivar Kuusmaa (treener), Märt Mäesalu (treener) ==Meeskond 2007/2008 == *Gregor Arbet, Howard Frier, Dušan Jelic, Kristjan Kangur, Mateo Kedžo, Rait Keerles, Valmo Kriisa, Bojan Pelkic, Travis Reed, Edward Scott, Tanel Sokk, Joosep Toome, Martin Viiask. Veselin Matic (peatreener), Priit Vene (treener), Märt Mäesalu (treener) ==Meeskond 2008/2009 == *Gregor Arbet, Nate Fox, Kristjan Kangur, Rait Keerles, Valmo Kriisa, Tanel Kurbas, John Linehan, Kevin Lyde, Josh Pace, Rain Raadik, Tanel Sokk, Viljar Veski. Nenad Vučinic (peatreener), Alar Varrak (treener), Märt Mäesalu (treener) ==Meeskond 2009/2010 == *Josh Akognon, Gregor Arbet, Erik Dorbek, Gert Dorbek, Martin Dorbek, Charron Fisher, Rait Keerles, Tanel Kurbas, Kevin Owens, Marko Riis, Tanel Sokk, Viljar Veski. Alar Varrak (peatreener (alates 09.01.2010), Tiit Sokk (treener (alates 20.01.2010), Nenad Vučinic (peatreener (kuni 30.12.2009) ==Meeskond 2010/2011 == *Gregor Arbet, Gert Dorbek, Michael Dunigan, Rait Keerles, Kristjan Kitsing, Kristo Orula, Jaan Puidet, Marko Riis, Kaido Saks, Mihkel Schleicher, Tanel Sokk, Reimo Tamm, Joosep Toome, Armands Škele. Aivar Kuusmaa (peatreener), Alar Varrak (treener), Martin Müürsepp (treener) ==Meeskond 2011/2012 == *Gregor Arbet, Gert Dorbek, Bamba Fall, Kristjan Kitsing, Anthony Nelson, Marko Riis, Kaido Saks, Tanel Sokk, Reimo Tamm, Joosep Toome, Pavel Uljanko, Armands Škele. Aivar Kuusmaa (peatreener), Martin Müürsepp (abitreener), Alar Varrak (abitreener) ==Meeskond 2012/2013 == *Tyshawn Abbott, Gert Dorbek, Frank Elegar, Bamba Fall, Indrek Kajupank, Rait Keerles, Kristo Mangelsoo, Keith McLeod, Toomas Raadik, Tanel Sokk, Gary Wilkinson, Armands Škele. Alar Varrak (peatreener (alates 24.11.2012), Aivar Kuusmaa (peatreener (kuni 24.11.2012), Martin Müürsepp (treener) ==Meeskond 2013/2014 == *Tyshawn Abbott, Gregor Arbet, Frank Elegar, Bamba Fall, Indrek Kajupank, Kristjan Kitsing, Kristjan Makke, Kristo Mangelsoo, Curtis Millage, Vlad Moldoveanu, Tanel Sokk, Rain Veideman. Alar Varrak (peatreener), Martin Müürsepp (treener), Rait Käbin (treener) ==Meeskond 2014/2015 == *Gregor Arbet, Keith Benson, Martin Dorbekc, Indrek Kajupank, Erik Keedus, Kristjan Kitsing, Mindaugas Kupšas, Scott Machado, Sten Olmre, Oleksi Petšerov, Edward J. Singler, Rain Veideman, Armands Škele. Alar Varrak (peatreener), Martin Müürsepp (treener), Rait Käbin (treener) ==Meeskond 2015/2016 == *Gregor Arbet, Morris Curry, Mario Delaš, Martin Dorbek, Rolands Freimanis, Silver Jurno, Erik Keedus, Shawn King, Sten Olmre, Sten Sokk, Janar Soo, [[Rain Veideman]]. Alar Varrak (peatreener), Martin Müürsepp (treener) ==Meeskond 2016/2017 == *Gregor Arbet, Martin Dorbek, Timo Eichfuss, Mickell Gladness, Egert Haller, Silver Jurno, Erik Keedus, Vitali Ljutõtš, Branko Mirkovic, Cedric Simmons, Sten Sokk, Matthias Tass, Mark Tollefsen. Alar Varrak (peatreener), Martin Müürsepp (treener), Indrek Reinbok (treener) ==Meeskond 2017/2018 == *Gregor Arbet, Isaiah Briscoe, Martin Dorbek, Janari Jõesaar, Kristjan Kangurc, Erik Keedus, Branko Mirkovic, Cedric Simmons, Sten Sokk, Madis Soodla, Bojan Subotic, Thomas van der Mars. Donaldas Kairys (peatreener), Indrek Reinbok (treener), Giedrius Zibenas (treener), Alar Varrak (peatreener kuni 22.11.2017), Martin Müürsepp (treener kuni 22.11.2017) ==Meeskond 2018/2019 == *Martin Dorbek, Kristjan Kangur, Erik Keedus, Kristjan Kitsing, Tanel Kurbas, Chavaughn Daniel Lewis, Reggie Lynch, Branko Mirkovic, Arnett Moultrie, Maksim Salaš, Tanel Sokk, Madis Soodla. Donaldas Kairys (peatreener), Indrek Reinbok (treener), Martin Rausberg (treener), Russell Bergman (treener) ==Meeskond 2020/2021 == *Martin Dorbek, Kregor Hermet, Janari Jõesaar, Georg Kask, Julius Erik Kastein, Janis Kaufmanis, Marcus Johnny Rashaan Keene, Maurice Leroy Kemp jun, Tanel Kurbas, Chavaughn Daniel Lewis, Rauno Nurger, Sten Sokk, Indrek Sunelik, Devin Robert Thomas, Marques R Townes, Arturs Žagars. Roberts Štelmahers (peatreener), Indrek Reinbok (treener), Akselis Vairogs (treener), Alar Varrak (treener) ==Meeskond 2021/2022 == *Martin Dorbek, Egert Haller, Kregor Hermet, Donovan Jackson, Kristjan Kangur, Georg Kask, Kristjan Kitsing, Tanel Kurbas, Silas Antony Melson, Kamari Michael Murphy, Rauno Nurger, Ojars Silinš, Marcis Vitols. Roberts Štelmahers (peatreener), Indrek Reinbok (treener), Akselis Vairogs (treener) ==Meeskond 2022/2023 == *Martin Dorbek, Alterique Lamont Gilbert, Kregor Hermet, Taavi Jurkatamm, Kaspar Kitsing, Kristjan Kitsing, Artur Konontšuk, Oleksandr Kovliar, Tanel Kurbas, Martinš Meiers, Zigmars Raimo, Hugo Toom, Wesley David van Beck. Heiko Rannula (peatreener), Indrek Reinbok (treener), Brett Nõmm (treener) ==Meeskond 2023/2024 == *Janis Berzinš, [[Leemet Böckler]], [[Martin Dorbek]], [[Kregor Hermet]], [[Mikk Jurkatamm]], [[Severi Kaukiainen|Severi Tino Kalevi Kaukiainen]], [[Mihkel Kirves]], [[Kaspar Kitsing]], [[Tanel Kurbas]], [[Manuel Alejandro Suarez Montero]], [[Rauno Nurger]], Grant Shephard, Benjamin Ruben Shungu, [[Hugo Toom]]. [[Heiko Rannula]] (peatreener), [[Indrek Reinbok]] (treener) ==Meeskond 2024/2025 == {{Korvpalliklubipäis|Meeskonna nimi=BC Kalev/Cramo 2024/2025<ref>[https://www.estlatbl.com/et/osalevad-voistkonnad/6885/bc-kalevcramo BC Kalev/Cramo.] basket.ee</ref> | color1 = #FFFFFF| bg1 = #052298| color2 = #052298| bg2 = #FFCD35}} <!-- Mängijate nimistu algus --> {{Korvpallur2 | positsioon=1 | number= 0 | rahvus = USA | eesnimi = Arik | perekonnanimi = Smith | pikkus = 1,85&nbsp;m | sündinud= 09.12.1993 |eelmineklubi= Twarde Torun (POL) }} {{Korvpallur2 | positsioon=1 | number= 2 | rahvus = Eesti | eesnimi = Kasper | perekonnanimi = Suurorg | pikkus = 2,00&nbsp;m | sündinud= 27.05.2002 |eelmineklubi= TalTech/ALEXELA}} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 3 | rahvus = Eesti| eesnimi = Kaspar | perekonnanimi = Kitsing | pikkus = 2,00&nbsp;m | sündinud= 25.07.2001 |eelmineklubi= TalTech/ALEXELA}} {{Korvpallur2 | positsioon=3 | number= 8 | rahvus = Eesti | eesnimi = Tanel | perekonnanimi = Kurbas | pikkus = 1,98&nbsp;m | sündinud= 08.05.1988 |eelmineklubi= BC Kalev/Cramo}} {{Korvpallur2 | positsioon=4 | number= 13 | rahvus = Eesti | eesnimi = Kregor | perekonnanimi = Hermet | pikkus = 2,05&nbsp;m | sündinud= 09.06.1997 |eelmineklubi= BC Kalev/Cramo}} {{Korvpallur2 | positsioon=3 | number= 10 | rahvus = Eesti | eesnimi = Hugo | perekonnanimi = Toom | pikkus = 2,00&nbsp;m | sündinud= 25.10.2002 |eelmineklubi= Pärnu Sadam}} {{Korvpallur2 | positsioon=5 | number= 4 | rahvus = Elevandiluurannik | eesnimi = Patrick | perekonnanimi = Tape | pikkus = 2,08&nbsp;m | sündinud= 08.06.1998 |eelmineklubi= BC Nokia (FIN)}} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 7 | rahvus = Eesti | eesnimi = Stefan | perekonnanimi = Vaaks | pikkus = 1,98&nbsp;m | sündinud= 08.05.2005 |eelmineklubi= KK Viimsi}} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 22 | rahvus = Eesti | eesnimi = Martin | perekonnanimi = Dorbek | pikkus = 1,94&nbsp;m | sündinud= 21.01.1991 |eelmineklubi= BC Kalev/Cramo}} {{Korvpallur2 | positsioon=1 | number= 9 | rahvus = Soome | eesnimi = Severi | perekonnanimi = Kaukiainen | pikkus = 1,86&nbsp;m | sündinud= 11.05.1998 |eelmineklubi= BC Patrioti Levice (SVK)}} {{Korvpallur2 | positsioon=4 | number= 12 | rahvus = Eesti | eesnimi = Gregor | perekonnanimi = Kuuba | pikkus = 2,01nbsp;m | sündinud= 08.10.2003 |eelmineklubi= TalTech/ALEXELA}} {{Korvpallur2 | positsioon=4 | number= 15 | rahvus = Läti | eesnimi = Anrijs | perekonnanimi = Miška | pikkus = 2,08&nbsp;m | sündinud= 14.01.2000 |eelmineklubi= Luiss Roma (ITA)}} {{Korvpallur2 | positsioon=5 | number= 33 | rahvus = Läti | eesnimi = Martins | perekonnanimi = Meiers | pikkus = 2,08&nbsp;m | sündinud= 30.03.1991 |eelmineklubi= BK Saldus (LAT)}} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 11 | rahvus = Eesti | eesnimi = Leemet | perekonnanimi = Böckler | pikkus = 1,98&nbsp;m | sündinud= 07.04.2001 |eelmineklubi= Tartu Ülikool Maks & Moorits}} <!-- Mängijate nimistu lõpp --> {{Korvpalliklubijalus | peatreener = [[Indrek Reinbok]] <br/> <small>[[Heiko Rannula]] (2024/2025<ref>[https://bckalev.ee/aitah-heiko-rannula/ Alates 22/23 hooajast Kalev/Cramo meeskonda juhendanud Heiko Rannula on klubist lahkumas], bckalev.ee </ref>)</small> | abitreener = [[Kris Killing]] [[Kristjan Kangur]] }} ==Meeskondlikud saavutused== * '''Eesti Meistriliiga võitja: 15''' ** 2005, 2006, 2009, 2011, 2012, 2013, 2014, 2016, 2017, 2018, 2019, 2021, 2023, 2024, 2025 * '''Eesti Karika võitja: 10''' ** 2006, 2007, 2008, 2009, 2015, 2016, 2017, 2021, 2023, 2024 * '''[[Eesti-Läti Korvpalliliiga]]: ** 2018/2019 – 3., 2019/2020 - 3., 2020/2021 – 1., 2021/2022 - 2., 2022/2023 - 2., 2023/2024 – 1., 2024/2025 - 2. 2025/2026 - ... ==Individuaalsed saavutused== '''Korvpalli Meistriliiga kõige väärtuslikum mängija''' * [[Howard Frier]] – 2005 * [[Travis Reed]] – 2007 '''Korvpalli Meistriliiga finaaliseeria kõige väärtuslikum mängija''' * [[James Williams]] – 2006 * [[Kristjan Kangur]] – 2009 * [[Armands Šķēle]] – 2011 * [[Tanel Sokk]] – 2012 * [[Tanel Sokk]] – 2013 * [[Vlad Moldoveanu]] – 2014 * [[Rolands Freimanis]] - 2016 * [[Branko Mirković]] – 2017 * [[Kristjan Kangur]] – 2018 * Branko Mirković – 2019 * [[Chavaughn Lewis]] – 2021 * [[Oleksandr Kovliar]] – 2023 * [[Ben Shungu]] – 2024 '''Korvpalli Meistriliiga aasta treener''' * [[Allan Dorbek]] – 2005 * [[Aivar Kuusmaa]] – 2006 * [[Veselin Matić]] – 2007 * [[Nenad Vučinić]] – 2009 * Aivar Kuusmaa – 2011 * Aivar Kuusmaa – 2012 * [[Alar Varrak]] – 2013 * Alar Varrak – 2014 * Alar Varrak – 2016 * [[Donaldas Kairys]] – 2018 * Donaldas Kairys – 2019 * [[Roberts Štelmahers]] – 2021 '''Balti liiga kõige väärtuslikum mängija''' * [[Travis Reed]] – 2007 '''Balti liiga kuu parim mängija''' * [[Nate Fox]] – detsember 2008 * [[Michael Dunigan]] – jaanuar 2011 '''Eesti-Läti Korvpalliliiga finaaliseeria kõige väärtuslikum mängija''' * [[Maurice Kemp]] – 2021 ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="9899meeskonnad">{{netiviide | URL =http://basket.ee/index.php?mid=2 | Pealkiri =1998/1999 G4S Korvpalli Meistriliiga meeskonnad | Autor =Eesti Korvpalliliit}}</ref> <ref name="9899canon">{{netiviide | URL =http://basket.ee/index.php?mid=2&section=team&tid=13 | Pealkiri =Võistkond Canon ENM | Autor =Eesti Korvpalliliit}}</ref> <ref name="9899tabel">{{netiviide | URL =http://basket.ee/index.php?mid=4 | Pealkiri =1998/1999 G4S Korvpalli Meistriliiga põhiturniir | Autor =Eesti Korvpalliliit}}</ref> <ref name="9899playoff">{{netiviide | URL =http://basket.ee/index.php?mid=6 | Pealkiri=1998/1999 G4S Korvpalli Meistriliiga play-off mängud | Autor =Eesti Korvpalliliit}}</ref> <ref name="cramoajalugu">{{netiviide | URL =http://www.eurobasket.com/team.asp?Cntry=Estonia&Team=2763&Page=5 | Pealkiri =BC KALEV/CRAMO TALLINN ajalugu | Autor =Eurobasket.com |Keel =inglise}}</ref> <ref name="kalevnimi">{{netiviide | URL =http://www.epl.ee/news/sport/kohmakat-nime-ehitustooriist-asendab-sarav-bc-kalev.d?id=51014189 | Pealkiri=Kohmakat nime Ehitustööriist asendab särav BC Kalev | Autor =Eesti Päevaleht |Täpsustus=}}</ref> <ref name="0506meeskond">{{netiviide | URL =http://basket.ee/index.php?mid=11&section=team&tid=907| Pealkiri=2005/2006 SEB Ühispanga Korvpalli Meistriliiga meeskond BC Kalev/Cramo | Autor =Eesti Korvpalliliit |Täpsustus= Valida vasakust rippmenüüst 2005/2006 hooaeg}}</ref> <ref name="0506karikas">{{netiviide|URL=http://www.basket.ee/uploads/docs/meeste_karikas.pdf|Pealkiri=2005/2006 Karikavõistlused|Autor=Eesti Korvpalliliit|Täpsustus=|vaadatud=2011-12-09|arhiivimisaeg=2006-03-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20060301172738/http://www.basket.ee/uploads/docs/meeste_karikas.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="0506pohiturniir">{{netiviide | URL =http://basket.ee/index.php?mid=14| Pealkiri=2005/2006 SEB Ühispanga Korvpalli Meistriliiga põhiturniir | Autor =Eesti Korvpalliliit |Täpsustus= Valida vasakust rippmenüüst 2005/2006 hooaeg}}</ref> <ref name="0506playoff">{{netiviide | URL =http://basket.ee/index.php?mid=13 | Pealkiri=2005/2006 SEB Ühispanga Korvpalli Meistriliiga play-off ajakava | Autor =Eesti Korvpalliliit |Täpsustus= Valida vasakust rippmenüüst 2005/2006 hooaeg}}</ref> <ref name="0506viiesfinaal">{{netiviide | URL =http://basket.ee/index.php?mid=13&section=boxscore&gid=2006001218 | Pealkiri=2005/2006 SEB Ühispanga Korvpalli Meistriliiga viies finaalmäng | Autor =Eesti Korvpalliliit |Täpsustus= Valida vasakust rippmenüüst 2005/2006 hooaeg}}</ref> <ref name="0506viiesfinaaleok">{{netiviide | URL =http://www.eok.ee/content/howard-frieri-tabamus-t%C3%B5i-kalevcramole-kolmanda-v%C3%B5idu | Pealkiri =2005/2006 SEB Ühispanga Korvpalli Meistriliiga viies finaalmäng | Autor =Eesti Olümpia Komitee | vaadatud =2011-12-09 | arhiivimisaeg =2012-05-24 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20120524182329/http://www.eok.ee/content/howard-frieri-tabamus-t%C3%B5i-kalevcramole-kolmanda-v%C3%B5idu | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="0506viimanefinaal">{{netiviide | URL =http://basket.ee/index.php?mid=13&section=boxscore&gid=2006001220 | Pealkiri=2005/2006 SEB Ühispanga Korvpalli Meistriliiga seitsmes finaalmäng | Autor =Eesti Korvpalliliit |Täpsustus= Valida vasakust rippmenüüst 2005/2006 hooaeg}}</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat|BC Kalev}} *[http://bckalev.ee Tallinna BC Kalev/Cramo koduleht] *[http://www.basket.ee Eesti korvpalliliidu koduleht] {{Korvpalli Meistriliiga}} [[Kategooria:Eesti korvpalliklubid]] [[Kategooria:Tallinna spordiklubid]] hi0is6g5gue3byxwlbifdqvfskyz9dl 7144081 7143986 2026-05-01T17:02:55Z NOSSER 8097 7144081 wikitext text/x-wiki {{infokast korvpalliklubi | nimi = BC Kalev/Cramo | liigad = [[Korvpalli Meistriliiga]]<br/>[[Eesti-Läti Korvpalliliiga]] | asutatud = 1998 | ajalugu = '''Canon ENM'''<br/>(1998–1999)<br/>'''Ehitustööriist'''<br/>(1999–2005) <br/>'''BC Kalev/Cramo''' <br /> (2005. aastast) | kodusaal = [[Unibet Arena]]<br> [[Kalevi Spordihall]] | asukoht = [[Tallinn]], Harjumaa | värvid = sinine ja valge <br/>{{värviruut|#052298}} {{värviruut|white}} | president = [[Toomas Linamäe]] | treener = [[Anton Mirolybov]]<br/>[[Indrek Reinbok]] (2025) <br/>[[Heiko Rannula]] (2022–2025)<br/>[[Roberts Štelmahers]] (2019–2022)<br/>Donaldas Kairys (2017–2019)<br/>[[Alar Varrak]] (2013–2017)<br/> [[Aivar Kuusmaa]] (2011–2012)<br/>[[Alar Varrak]] (2010)<br/> Nenad Vučinić (2008–2009)<br/>[[Aivar Kuusmaa]] (2005–2006) [[Allan Dorbek]] | abitreener = [[Kris Killing]] ja [[Kristjan Kangur]] | t1 = [[Korvpalli Meistriliiga|KML-i]] meistritiitleid | t1arv = 15 | t1aastad = 2005, 2006, 2009, 2011, 2012, 2013, 2014, 2016, 2017, 2018, 2019, 2021,2023, 2024, 2025 | t2 = [[Eesti karikavõistlused korvpallis|Eesti karikavõite]] | t2arv = 10 | t2aastad = 2006, 2007, 2008, 2009, 2015, 2016, 2017, 2021, 2023, 2024 |logo=}} '''BC Kalev/Cramo''' on Eesti elukutseliste korvpalliklubi, mis osaleb [[Eesti-Läti Korvpalliliiga]]s ja [[Korvpalli Meistriliiga]]s. Meeskonna koduhall on [[Kalevi Spordihall]] ning suuremaid mänge peetakse ka [[Unibet Arena]]l. Klubi loodi 1998. aastal nimega Canon ENM, aasta hiljem muudeti nimi Ehitustööriistaks. Pärast Meistriliiga võitmist 2005. aastal renditi [[AS Kalev]]ile kuuluv kaubamärk BC Kalev ning klubi nimeks sai BC Kalev/Cramo. ==Meeskond 2025/2026 == {{Korvpalliklubipäis|Meeskonna nimi=BC Kalev/Cramo 2025/2026<ref>[https://bckalev.ee/meeskond/ BC Kalev/Cramo meeskond], bckalev.ee (vaadatud 28.02.2026)</ref> | color1 = #FFFFFF| bg1 = #052298| color2 = #052298| bg2 = #FFCD35}} <!-- Mängijate nimistu algus --> {{Korvpallur2 | positsioon=1 | number= 0 | rahvus = Eesti | eesnimi = Erik | perekonnanimi = Makke | pikkus = 1,88&nbsp;m | sündinud= 05.04.2005 |eelmineklubi= [[Keila Coolbet]] }} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 1 | rahvus = Eesti | eesnimi = Märt | perekonnanimi = Rosenthal | pikkus = 1,91&nbsp;m | sündinud= 15.03.1999 |eelmineklubi= Tartu Ülikool Maks&Moorits}} {{Korvpallur2 | positsioon=4 | number= 3 | rahvus = USA | eesnimi = Stephon | perekonnanimi = Jelks | pikkus = 1,98&nbsp;m | sündinud= 04.07.1996 |eelmineklubi= Syntainics MBC (GER) }} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 5 | rahvus = USA | eesnimi = Tyson | perekonnanimi = Acuff | pikkus = 1,90&nbsp;m | sündinud= 16.09.2002 |eelmineklubi= Rutgers Scarlet Knights (USA) }} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 6 | rahvus = Eesti | eesnimi = Marten | perekonnanimi = Alles | pikkus = 1,95&nbsp;m | sündinud= 10.08.2007 |eelmineklubi= }} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 7 | rahvus = Eesti | eesnimi = Kristen | perekonnanimi = Kasemets | pikkus = 1,91&nbsp;m | sündinud= 08.05.2002 |eelmineklubi= Keila Coolbet}} {{Korvpallur2 | positsioon=3 | number= 8 | rahvus = Eesti | eesnimi = Tanel | perekonnanimi = Kurbas | pikkus = 1,98&nbsp;m | sündinud= 08.05.1988 |eelmineklubi= BC Kalev/Cramo}} {{Korvpallur2 | positsioon=1 | number= 9 | rahvus = Soome | eesnimi = Severi | perekonnanimi = Kaukiainen | pikkus = 1,86&nbsp;m | sündinud= 11.05.1998 |eelmineklubi= BC Kalev/Cramo }} {{Korvpallur2 | positsioon=3 | number= 10 | rahvus = Eesti | eesnimi = Hugo | perekonnanimi = Toom | pikkus = 2,00&nbsp;m | sündinud= 25.10.2002 |eelmineklubi= BC Kalev/Cramo}} {{Korvpallur2 | positsioon=4 | number= 11 | rahvus = Eesti | eesnimi = Gregor | perekonnanimi = Kuuba | pikkus = 2,01&nbsp;m | sündinud= 08.10.2003 |eelmineklubi= BC Kalev/Cramo}} {{Korvpallur2 | positsioon=4 | number= 15 | rahvus = Läti | eesnimi = Anrijs | perekonnanimi = Miška | pikkus = 2,08&nbsp;m | sündinud= 14.01.2000 |eelmineklubi= BC Kalev/Cramo}} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 22(C) | rahvus = Eesti | eesnimi = Martin | perekonnanimi = Dorbek | pikkus = 1,94&nbsp;m | sündinud= 21.01.1991 |eelmineklubi= BC Kalev/Cramo}} {{Korvpallur2 | positsioon=5 | number= 00 | rahvus = Läti | eesnimi = Ilja | perekonnanimi = Kurucs | pikkus = 2,05&nbsp;m | sündinud= 31.07.2007 |eelmineklubi= BK Liepāja}} <!-- Mängijate nimistu lõpp --> {{Korvpalliklubijalus | peatreener = [[Anton Mirolybov]],<br/> <small>[[Indrek Reinbok]] (2025)</small> | abitreener = [[Kris Killing]], Alessio Landra }} Hooaja jooksul lahkunud: [[Kregor Hermet]], [[Camaron Tongue]], [[Tommy Rutherford]]. [[Hugo Toom]] ja [[Erik Makke]] kuuluvad 2025/2026 aasta [[Eesti korvpallikoondis]]se. ==Ajalugu== === 1998–2003. Rasked algusaastad=== Canon ENM liitus juba esimesel hooajal Meistriliigaga.<ref name="9899meeskonnad" /> Meeskond koosnes kuni 18-aastastest mängijatest, peatreener oli Allan Dorbek.<ref name="9899canon" /> Avahooaeg ebaõnnestus, põhiturniiri jooksul ei saadud ühtegi võitu ning see lõpetati kindlalt viimastena, kogudes 25 mängust 25 kaotust <ref name="9899tabel" />. Väljalangemismängudes saadi esimene võit, kui alistati Puuviljaparadiis 61:46, kuid viimasest kohast see siiski neid ei päästnud <ref name="9899playoff" />. Hooaja lõppedes nimetati klubi ümber Ehitustööriistaks <ref name="cramoajalugu" />. Ka klubi teine hooaeg Meistriliigas ei läinud hästi. Kaotati järjest 28 kohtumist, vaid hooaja kaks viimast mängu võideti. Meistriliiga lõpetati viimase (seitsmenda) kohaga, lõpptulemusena saadi 30 mängust kaks võitu ja 28 kaotust. Lähim konkurent ning väljalangemismängude koht jäid kolme võidu kaugusele. Kahe esimese aasta Meistriliiga põhiturniiri mängude saldo Ehitustööriistal oli 55. mängust kaks võitu. [[Pilt:Rait Keerles, 2007.jpg|vasakul|püsti|pisi|[[Rait Keerles]] oli 2001/2002 hooajal meeskonnas eestlastest kõige resultatiivsem]] Järgmise hooaja algus oli klubile paljulubav. Esimesest kuuest mängust võideti kolm, sealhulgas kaks võõrsil. Kuid heale algusele järgnes allakäik. Järgnenud 14 mängust võideti vaid 2 ning hooaja lõppedes oli 35 mängust saadud 10 võitu, mis tähendas Meistriliiga eelviimast ehk seitsmendat kohta. Väljalangemismängudele pääsemisest lahutas meeskonda 5 võitu. 2001/2002 hooajal osaleti lisaks Meistriliigale ka karikavõistlustel, kus saadi 11. meeskonna hulgas viimane koht. Ka Meistriliiga ei alanud hästi, hooaja algul kaotati 12 mängu järjest, kuni viimaks võideti [[TTÜ KK|TTÜ – A Le Coq]]i. Hooaja teine pool ei läinud sugugi paremini, võitu maitsti vaid kahel korral, TTÜ ja [[BC Rakvere Tarvas|KK Rakvere]] vastu. Hooaeg lõppes kümne järjestikuse kaotusega. Põhiturniiril saadi seega kolm võitu ja 27 kaotust, millega jäädi viimasele kohale. Mängud ei olnud aga veel läbi, sest Meistriliigas pääsesid uuendusena väljalangemismängudele kõik meeskonnad. Veerandfinaalis mindi kokku põhiturniiril teise koha saanud [[Tallinna Kalev]]iga. Kahe võiduni mängitud seerias kaotas Ehitustööriist kindlalt mõlemad mängud. Järgmisena kohtuti TTÜ-ga ja [[BC Hortonic]]iga, et välja selgitada 5.–7. koht. Esimeses mängus alistas Ehitustööriist üllatusena Hortonicu, keda peeti hooaja algul meistritiitli suursoosikuks, skooriga 74:57. TTÜ-ga mäng aga nii kergelt ei läinud ja vastu tuli võtta 20-punktine kaotus lõppskooriga 99:79. Kuna TTÜ alistas ka Hortonicu, saavutas Ehitustööriist Meistriliigas kuuenda koha. 2002/2003 võeti taas osa nii karikavõistlustest kui ka Meistriliigast. Karikavõistlustel jäi meeskonna laeks veerandfinaal. Meistriliiga algas Ehitustööriistale raskelt. Esimesed kaks mängu kaotati rohkem kui 35 punktiga. Esimesest kaheksast mängust võideti kolm. Hooaja lõpp aga läks veel kehvemini. Viimasest 16 kohtumisest võideti ainult kolm, sealhulgas võideti üllatuslikult põhiturniiri võitjaks tulnud [[Tartu Ülikool/Rock|TÜ Rocki]]. Põhiturniiri lõppedes kogus Ehitustööriist 24. mängust kuus võitu ja 18 kaotust. Vahegrupis võitis klubi neli ja kaotas kaks mängu, kuid sellest ei piisanud, et jõuda väljalangemismängudele'','' ning kokkuvõttes saadi Meistriliigas taas seitsmes koht. ===2003–2004. Uus peatreener ja tõus=== Meeskonna peatreeneriks sai [[Maarten Van Gent]], kes juba klubi algusest saadik oli abitreeneriks. Karikavõistlused algasid meeskonnale hästi, kui kaheksandikfinaalis alistati Hesperid koguni 242:37. Kaotus tuli vastu võtta poolfinaalis Tallinna Kalevilt ning jäädi kokkuvõttes jagama kolmandat ja neljandat kohta. Meistriliigagi algas hästi, esimesest kümnest mängust võideti viis ning ka hooaja lõpp läks hästi. Põhiturniiri lõpuks oli Ehitustööriist võitnud 24 mängust 11 ja kaotanud 13, millega tuldi neljandale kohale. Vahegrupis, aga nii hästi ei läinud ning 6. mängust võideti vaid üks, kuid sellest piisas, et pääseda väljalangemismängudele. Veerandfinaalis, kus mängiti kahe võiduni, mindi vastamisi Pirita TOP Spaga. Väga pingelistes mängudes jäi Ehitustööriist siiski Piritale alla. 5.–6. koha mängus mindi vastamisi Tallinna Kaleviga, kellele varem oli kaotatud karikavõistluste poolfinaalis. Seekord võttis võidu Ehitustööriist lõppskooriga 89:68. Suurima panuse andis võitu [[Veljo Vares]], kes viskas 27 punkti. Kokkuvõttes saadi Meistriliigas viies koht, mis oli klubi ajaloo parim tulemus. === 2004–2006. Dünastia algus=== [[Pilt:Suurhall.jpg|pisi|2004. aastast on BC Kalev/Cramo kodusaaliks Eesti suurim sisehall [[Saku Suurhall]]]] 2004/2005 hooaja algul otsustas Maarten van Gent treeneri ametist loobuda ning selle võttis üle taas Allan Dorbek. Karikavõistlustel jõuti veerandfinaali, kus mindi taas kokku Tallinna Kaleviga. Lisaajal suutis Kalev mängu oma kasuks pöörata ja võita 114:111 ning Ehitustööriist ei suutnud oma eelmise aasta tulemust korrata. Meistriliiga algas aga hästi. Esimesest kaheksast mängust võideti viis, kuid hooaja teine pool läks veel paremini. Ülejäänud kaheksast mängust võideti koguni seitse ning põhiturniiri lõpuks koguti 16 mängust 12 võitu ja neli kaotust, millega jäädi teisele kohale. Vahegrupis mindi kokku TÜ/Rockiga ning mängiti kaks mängu, millest Ehitustööriist võitis mõlemad. Veerandfinaalis ja poolfinaalis võitis meeskond kõik kohtumised. Finaalseerias, mida mängiti nelja võiduni, mindi taas kokku TÜ/Rockiga. Väga võrdsetest mängudest väljus võitjana Ehitustööriist, kes võitis viimase mängu 66:55 ja kogu finaalseeria 4:3. Meeskond tuli esimest korda meistriks. Samal hooajal võeti osa ka Balti Liigast, kus võideti 18 mängust 8 ning jäädi põhiturniiril seitsmendaks. Järgmine hooaeg läks veelgi paremini. Klubi uueks nimeks sai BC Kalev/Cramo ja peatreeneriks [[Aivar Kuusmaa]] <ref name="kalevnimi" /><ref name="0506meeskond" />. Karikavõistlustel jõuti esmakordselt finaali, kus alistati eelmisel hooajal finaalseerias vastaseks olnud TÜ/Rock tulemusega 70:64 <ref name="0506karikas" />. Meistriliiga põhiturniiril tuldi kindlalt esimeseks, võites 24 mängust 21 <ref name="0506pohiturniir" />. Lähim konkurent TÜ/Rock kogus 18 võitu, kaotades kõik Kaleviga mängitud mängud. Põhiturniiri võitjana liitus Kalev väljalangemismängude turniiriga alles poolfinaalis, kus alistati kolme võiduni peetavas seerias [[Tallinna Kalev|Pirita BM]], mängudega 3:0 <ref name="0506playoff" />. Finaalseerias tuli vastaseks taas Tartu Ülikool/Rock. Finaalmängud algasid Kalevile kehvasti. Esimesed kaks mängu, mis peeti kodus, kaotati, kuid siis suudeti ennast koguda ja järgmised kaks mängu Tartus võita, mille tulemusena oli nelja mängu järel seeria viigis 2:2 <ref name="0506playoff" />. Viies mäng peeti taas Tallinnas Saku Suurhallis 4200 pealtvaataja ees.<ref name="0506viiesfinaal" /> Mäng oli ootuspäraselt väga tasavägine. Üheksa sekundit enne viimase veerandaja lõppu tabas Rocki leegionär [[J. S. Nash]] vabavisked ning viis Rocki ette 67:68. Kuid viimasel sekundil tabas Kalevi mängija [[Howard Frier]] keskpositsiooni viske ning Kalev võitis mängu 69:68 ja läks seeriat juhtima 3:2 <ref name="0506viiesfinaaleok" />. Järgmine kohtumine Tartus Kalevil ebaõnnestus ja tuli vastu võtta 17-punktine kaotus. Viimane mäng peeti Tallinnas 7200 pealtvaataja ees. Kohtumine oli taas tasavägine, kuid Kalev suutis mängu oma kasuks pöörata ja võita kohtumise tulemusega 69:68 <ref name="0506viimanefinaal" />. Sellega kindlustati teist aastat järjest meistritiitel. Välisliigades Kalevil nii suurt edu ei olnud. Balti liigas tuldi üheksandaks ning FIBA Eurocupil jäi laeks esimene ring. ===2006–2010. Välistreenerite ajastu=== [[Pilt:Jelic Meistriliiga finaalmängus.png|pisi|Dušan Jelic sekkumas mängu 2008. aasta viimases BC Kalev/Cramo ja Tartu Ülikool/Rocki vahel peetavas Meistriliiga finaalmängus]] Uueks peatreeneriks sai serblane Veselin Matic. Meistriliiga hooaeg möödus Kalevil suurema eduta. Põhiturniiri jooksul saadi 31 võitu ja 5 kaotust, nendest 3 tuli Rocki vastu. Selle tulemusena lõpetati põhiturniir teise kohaga. Kohamängudel, veerandfinaalis ja poolfinaalis võideti kõik kohtumised, kuid finaalis Rocki vastu ei võidetud rohkem kui 2 mängu. Karikamängud möödusid klubile edukamalt ja võideti endale teine järjestikune Eesti karikas. 2007/2008 hooaeg möödus sarnaselt eelmisega. Põhiturniiril saadi jälle teine koht ning jälle kaotati Rocki vastu 3 mängu. Ka seekord ei tekkinud probleeme veerand- ja poolfinaalides, kuid finaalis Rocki vastu klubi mängud ebaõnnestusid ning ei võidetud ühtegi mängu. Karikamängudel tegutseti kindlamana ja võideti kolmas Eesti karikas järjest. ==BC Kalev/Cramo ja Tartu Ülikool/Rocki rivaliteet== [[Pilt:Rock vs cramo 2008 viimane finaalmang.png|pisi|TÜ/Rock ja Kalev/Cramo, Korvpalli Meistriliiga otsustavas finaalmängus 2008. aastal]] Alates Kalevi esimesest meistritiitlist 2005. aastal on klubid omavahel kohtunud igal aastal Meistriliiga kohamängudel. Nendest üheksal korral finaalseerias ja ühel korral poolfinaalis. Üheksast finaalseeriast on Kalev/Cramo võitnud seitse, sh 46 kohtumisest on Kalev võitnud 30 ja kaotanud 16. Alates hooajast 2010/2011 on klubi võitnud 4 järjestikust finaalseeriat, kaotamata ühtegi mängu. Ainsa poolfinaalseeria, mis peeti kolme võiduni, Kalev/Cramo kaotas, jäädes Tartule otsustavas mängus alla koguni 39 punktiga. Karikavõistluste finaalmängudes on kohtutud omavahel viiel korral, millest Kalev on võitnud kolm. ===BC Kalev/Cramo ja Tartu Ülikool/Rocki vahel peetud mängud Meistriliigas=== {| class="wikitable" |- ! Hooaeg ! Põhiturniiri mängud ! BC Kalev/Cramo ! TÜ/Rock ! Väljalangemis- mängud ! BC Kalev/Cramo ! TÜ/Rock |- | 1998/1999 | 5 | 0 | 5 | 0 | 0 | 0 |- | 1999/2000 | 5 | 0 | 5 | 0 | 0 | 0 |- | 2000/2001 | 5 | 0 | 5 | 0 | 0 | 0 |- | 2001/2002 | 5 | 0 | 5 | 0 | 0 | 0 |- | 2002/2003 | 3 | 0 | 3 | 0 | 0 | 0 |- | 2003/2004 | 6 | 0 | 6 | 0 | 0 | 0 |- | 2004/2005 | 4 | 3 | 1 | 7 | 4 | 3 |- | 2005/2006 | 4 | 4 | 0 | 7 | 4 | 3 |- | 2006/2007 | 4 | 1 | 3 | 6 | 2 | 4 |- | 2007/2008 | 4 | 1 | 3 | 4 | 0 | 4 |- | 2008/2009 | 4 | 2 | 2 | 6 | 4 | 2 |- | 2009/2010 | 4 | 0 | 4 | 5 | 2 | 3 |- | 2010/2011 | 4 | 2 | 2 | 4 | 4 | 0 |- | 2011/2012 | 4 | 1 | 3 | 4 | 4 | 0 |- | 2012/2013 | 4 | 2 | 2 | 4 | 4 | 0 |- | 2013/2014 | 4 | 2 | 2 | 4 | 4 | 0 |- | style="background: #E0E0E0 "| '''Kokku''' | style="background: #E0E0E0 "| '''69''' | style="background: #E0E0E0 "| '''18''' | style="background: #E0E0E0 "| '''51''' | style="background: #E0E0E0 "| '''51''' | style="background: #E0E0E0 "| '''32''' | style="background: #E0E0E0 "| '''19''' |} ==BC Kalev/Cramo ja BC Rakvere Tarva rivaliteet== Alates 2009. aastast on [[BC Rakvere Tarvas|Tarvas]] igal hooajal võitnud Kalevi vastu vähemalt ühe mängu, mida ükski teine meeskond peale Rocki pole suutnud teha. Tänu sellele on sattunud mängud suurema meedia tähelepanu alla. Esimene kaotus Tarvale tuli [[Korvpalli Meistriliiga 2009/2010|2009/2010 hooajal]], kui Kalevil oli alates oma esimese meistritiitli võitmisest käimas halvim hooaeg. Mäng kaotati kodus tulemusega 80:87, mis tähendas, et turniiritabelisse läks tulemus kirja topelt ja langeti kolmandale kohale. [[Korvpalli Meistriliiga 2010/2011|Järgmisel hooajal]] võitis Tarvas Kalevit kahel korral. Üks võit tuli põhiturniirilt ja teine karikavõistluse poolfinaalist. Hooajal 2011/2012 jõudis Kalev Balti Liigas veerandfinaalidesse ja soovis KMLi mängu Tarvaga edasi lükata, aga Tarva peatreener [[Andres Sõber]] polnud sellega nõus ja Kalev andis Rakverele loobumisvõidu. Ka [[Korvpalli Meistriliiga 2012/2013|järgmisel hooajal]] oli mäng Tarvaga Kalevile olulise tähtsusega, sest hooaeg ei olnud möödunud hästi ja seega vajati võitu, kuid 22. novembril 2012 kaotati Tarvale kodus mängides mäng skooriga 69:95, mis on siiani Tarva suurim võit Kalevi vastu. Kaks päeva hiljem teatas Cramo juhatus, et Aivar Kuusmaa on peatreeneri kohustustest vabastatud ja tema asemel jätkab senine abitreener [[Alar Varrak]]. Kuu aega hiljem Tartus toimunud karikavõistluste poolfinaalis võitis jälle Tarvas, seekord skooriga 101:91. [[Korvpalli Meistriliiga 2013/2014|2013/2014]] hooajal võitis Tarvas Rakveres peetud põhiturniiri mängu tulemusega 83:73. [[Korvpalli Meistriliiga 2014/2015|Järgmisel hooajal]] peeti karikavõistlused Rakveres ning Tarvas võitis poolfinaalmängu Kalevi vastu võita viimase sekundi viskega ning lõppskooriks jäi 74:73. ==Meeskond 2005/2006 == *[[Erik Dorbek]], [[Gert Dorbek]], [[Karl-Peeter Dorbek]], [[Howard Frier]], [[Tanel Kaljula]], [[Rait Keerles]], Victor Ruben Mayo Gonzalez, [[Heiko Niidas]], [[Andre Pärn]], [[Reimo Tamm]], [[Joosep Toome]], [[Veljo Vares]], James Leon Williams, [[Ardo Ärmpalu]]. [[Aivar Kuusmaa]] (treener), [[Allan Dorbek]] (treener)<ref>[https://www.sport24.ee/index.php?ac=voistlus&bid=198&vid=68&tyyp=EMV EESTI MEESTE MEISTRIVÕISTLUSED. Nimed&võistkonnad], www.sport24.ee</ref> ==Meeskond 2006/2007 == *[[Gregor Arbet]], Catalin Burlacu, [[Erik Dorbek]], Kendrick Demond Johnson, [[Tanel Kaljula]], [[Kristjan Kangur]], [[Rait Keerles]], [[Valmo Kriisa]], [[Heiko Niidas]], Travis Reed, [[Tanel Sokk]], [[Joosep Toome]]. Veselin Matic (peatreener), Aivar Kuusmaa (treener), Märt Mäesalu (treener) ==Meeskond 2007/2008 == *Gregor Arbet, Howard Frier, Dušan Jelic, Kristjan Kangur, Mateo Kedžo, Rait Keerles, Valmo Kriisa, Bojan Pelkic, Travis Reed, Edward Scott, Tanel Sokk, Joosep Toome, Martin Viiask. Veselin Matic (peatreener), Priit Vene (treener), Märt Mäesalu (treener) ==Meeskond 2008/2009 == *Gregor Arbet, Nate Fox, Kristjan Kangur, Rait Keerles, Valmo Kriisa, [[Tanel Kurbas]], John Linehan, Kevin Lyde, Josh Pace, [[Rain Raadik]], Tanel Sokk, [[Viljar Veski]]. Nenad Vučinic (peatreener), Alar Varrak (treener), Märt Mäesalu (treener) ==Meeskond 2009/2010 == *Josh Akognon, Gregor Arbet, [[Erik Dorbek]], [[Gert Dorbek]], [[Martin Dorbek]], Charron Fisher, Rait Keerles, Tanel Kurbas, Kevin Owens, [[Marko Riis]], Tanel Sokk, Viljar Veski. Alar Varrak (peatreener (alates 09.01.2010), Tiit Sokk (treener (alates 20.01.2010), Nenad Vučinic (peatreener (kuni 30.12.2009) ==Meeskond 2010/2011 == *Gregor Arbet, Gert Dorbek, Michael Dunigan, Rait Keerles, [[Kristjan Kitsing]], [[Kristo Orula]], [[Jaan Puidet]], Marko Riis, [[Kaido Saks]], [[Mihkel Schleicher]], Tanel Sokk, [[Reimo Tamm]], Joosep Toome, [[Armands Škele]]. Aivar Kuusmaa (peatreener), Alar Varrak (treener), Martin Müürsepp (treener) ==Meeskond 2011/2012 == *Gregor Arbet, Gert Dorbek, Bamba Fall, Kristjan Kitsing, Anthony Nelson, Marko Riis, Kaido Saks, Tanel Sokk, Reimo Tamm, Joosep Toome, [[Pavel Uljanko]], Armands Škele. Aivar Kuusmaa (peatreener), [[Martin Müürsepp]] (abitreener), Alar Varrak (abitreener) ==Meeskond 2012/2013 == *Tyshawn Abbott, Gert Dorbek, Frank Elegar, Bamba Fall, [[Indrek Kajupank]], Rait Keerles, [[Kristo Mangelsoo]], Keith McLeod, [[Toomas Raadik]], Tanel Sokk, Gary Wilkinson, Armands Škele. Alar Varrak (peatreener (alates 24.11.2012), Aivar Kuusmaa (peatreener (kuni 24.11.2012), Martin Müürsepp (treener) ==Meeskond 2013/2014 == *Tyshawn Abbott, Gregor Arbet, Frank Elegar, Bamba Fall, Indrek Kajupank, Kristjan Kitsing, [[Kristjan Makke]], [[Kristo Mangelsoo]], Curtis Millage, Vlad Moldoveanu, Tanel Sokk, [[Rain Veideman]]. Alar Varrak (peatreener), Martin Müürsepp (treener), Rait Käbin (treener) ==Meeskond 2014/2015 == *Gregor Arbet, Keith Benson, Martin Dorbekc, Indrek Kajupank, [[Erik Keedus]], Kristjan Kitsing, Mindaugas Kupšas, Scott Machado, [[Sten Olmre]], Oleksi Petšerov, Edward J. Singler, Rain Veideman, Armands Škele. Alar Varrak (peatreener), Martin Müürsepp (treener), Rait Käbin (treener) ==Meeskond 2015/2016 == *Gregor Arbet, Morris Curry, Mario Delaš, Martin Dorbek, Rolands Freimanis, [[Silver Jurno]], [[Erik Keedus]], Shawn King, Sten Olmre, [[Sten Sokk]], [[Janar Soo]], [[Rain Veideman]]. Alar Varrak (peatreener), Martin Müürsepp (treener) ==Meeskond 2016/2017 == *Gregor Arbet, Martin Dorbek, Timo Eichfuss, Mickell Gladness, [[Egert Haller]], [[Silver Jurno]], Erik Keedus, Vitali Ljutõtš, Branko Mirkovic, Cedric Simmons, Sten Sokk, [[Matthias Tass]], Mark Tollefsen. Alar Varrak (peatreener), Martin Müürsepp (treener), Indrek Reinbok (treener) ==Meeskond 2017/2018 == *Gregor Arbet, Isaiah Briscoe, Martin Dorbek, [[Janari Jõesaar]], Kristjan Kangurc, Erik Keedus, Branko Mirkovic, Cedric Simmons, Sten Sokk, [[Madis Soodla]], Bojan Subotic, Thomas van der Mars. Donaldas Kairys (peatreener), Indrek Reinbok (treener), Giedrius Zibenas (treener), Alar Varrak (peatreener kuni 22.11.2017), Martin Müürsepp (treener kuni 22.11.2017) ==Meeskond 2018/2019 == *Martin Dorbek, Kristjan Kangur, Erik Keedus, Kristjan Kitsing, Tanel Kurbas, Chavaughn Daniel Lewis, Reggie Lynch, Branko Mirkovic, Arnett Moultrie, Maksim Salaš, Tanel Sokk, Madis Soodla. Donaldas Kairys (peatreener), Indrek Reinbok (treener), Martin Rausberg (treener), Russell Bergman (treener) ==Meeskond 2020/2021 == *Martin Dorbek, [[Kregor Hermet]], [[Janari Jõesaar]], [[Georg Kask]], [[Julius Erik Kastein]], Janis Kaufmanis, Marcus Johnny Rashaan Keene, Maurice Leroy Kemp jun, Tanel Kurbas, Chavaughn Daniel Lewis, [[Rauno Nurger]], Sten Sokk, [[Indrek Sunelik]], Devin Robert Thomas, Marques R Townes, Arturs Žagars. Roberts Štelmahers (peatreener), Indrek Reinbok (treener), Akselis Vairogs (treener), Alar Varrak (treener) ==Meeskond 2021/2022 == *Martin Dorbek, Egert Haller, Kregor Hermet, Donovan Jackson, Kristjan Kangur, Georg Kask, Kristjan Kitsing, Tanel Kurbas, Silas Antony Melson, Kamari Michael Murphy, Rauno Nurger, Ojars Silinš, Marcis Vitols. Roberts Štelmahers (peatreener), Indrek Reinbok (treener), Akselis Vairogs (treener) ==Meeskond 2022/2023 == *Martin Dorbek, Alterique Lamont Gilbert, Kregor Hermet, [[Taavi Jurkatamm]], [[Kaspar Kitsing]], [[Kristjan Kitsing]], [[Artur Konontšuk]], Oleksandr Kovliar, Tanel Kurbas, Martinš Meiers, Zigmars Raimo, [[Hugo Toom]], Wesley David van Beck. [[Heiko Rannula]] (peatreener), Indrek Reinbok (treener), Brett Nõmm (treener) ==Meeskond 2023/2024 == *Janis Berzinš, [[Leemet Böckler]], [[Martin Dorbek]], [[Kregor Hermet]], [[Mikk Jurkatamm]], [[Severi Kaukiainen|Severi Tino Kalevi Kaukiainen]], [[Mihkel Kirves]], [[Kaspar Kitsing]], [[Tanel Kurbas]], [[Manuel Alejandro Suarez Montero]], [[Rauno Nurger]], Grant Shephard, Benjamin Ruben Shungu, [[Hugo Toom]]. [[Heiko Rannula]] (peatreener), [[Indrek Reinbok]] (treener) ==Meeskond 2024/2025 == {{Korvpalliklubipäis|Meeskonna nimi=BC Kalev/Cramo 2024/2025<ref>[https://www.estlatbl.com/et/osalevad-voistkonnad/6885/bc-kalevcramo BC Kalev/Cramo.] basket.ee</ref> | color1 = #FFFFFF| bg1 = #052298| color2 = #052298| bg2 = #FFCD35}} <!-- Mängijate nimistu algus --> {{Korvpallur2 | positsioon=1 | number= 0 | rahvus = USA | eesnimi = Arik | perekonnanimi = Smith | pikkus = 1,85&nbsp;m | sündinud= 09.12.1993 |eelmineklubi= Twarde Torun (POL) }} {{Korvpallur2 | positsioon=1 | number= 2 | rahvus = Eesti | eesnimi = Kasper | perekonnanimi = Suurorg | pikkus = 2,00&nbsp;m | sündinud= 27.05.2002 |eelmineklubi= TalTech/ALEXELA}} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 3 | rahvus = Eesti| eesnimi = Kaspar | perekonnanimi = Kitsing | pikkus = 2,00&nbsp;m | sündinud= 25.07.2001 |eelmineklubi= TalTech/ALEXELA}} {{Korvpallur2 | positsioon=3 | number= 8 | rahvus = Eesti | eesnimi = Tanel | perekonnanimi = Kurbas | pikkus = 1,98&nbsp;m | sündinud= 08.05.1988 |eelmineklubi= BC Kalev/Cramo}} {{Korvpallur2 | positsioon=4 | number= 13 | rahvus = Eesti | eesnimi = Kregor | perekonnanimi = Hermet | pikkus = 2,05&nbsp;m | sündinud= 09.06.1997 |eelmineklubi= BC Kalev/Cramo}} {{Korvpallur2 | positsioon=3 | number= 10 | rahvus = Eesti | eesnimi = Hugo | perekonnanimi = Toom | pikkus = 2,00&nbsp;m | sündinud= 25.10.2002 |eelmineklubi= Pärnu Sadam}} {{Korvpallur2 | positsioon=5 | number= 4 | rahvus = Elevandiluurannik | eesnimi = Patrick | perekonnanimi = Tape | pikkus = 2,08&nbsp;m | sündinud= 08.06.1998 |eelmineklubi= BC Nokia (FIN)}} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 7 | rahvus = Eesti | eesnimi = Stefan | perekonnanimi = Vaaks | pikkus = 1,98&nbsp;m | sündinud= 08.05.2005 |eelmineklubi= KK Viimsi}} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 22 | rahvus = Eesti | eesnimi = Martin | perekonnanimi = Dorbek | pikkus = 1,94&nbsp;m | sündinud= 21.01.1991 |eelmineklubi= BC Kalev/Cramo}} {{Korvpallur2 | positsioon=1 | number= 9 | rahvus = Soome | eesnimi = Severi | perekonnanimi = Kaukiainen | pikkus = 1,86&nbsp;m | sündinud= 11.05.1998 |eelmineklubi= BC Patrioti Levice (SVK)}} {{Korvpallur2 | positsioon=4 | number= 12 | rahvus = Eesti | eesnimi = Gregor | perekonnanimi = Kuuba | pikkus = 2,01nbsp;m | sündinud= 08.10.2003 |eelmineklubi= TalTech/ALEXELA}} {{Korvpallur2 | positsioon=4 | number= 15 | rahvus = Läti | eesnimi = Anrijs | perekonnanimi = Miška | pikkus = 2,08&nbsp;m | sündinud= 14.01.2000 |eelmineklubi= Luiss Roma (ITA)}} {{Korvpallur2 | positsioon=5 | number= 33 | rahvus = Läti | eesnimi = Martins | perekonnanimi = Meiers | pikkus = 2,08&nbsp;m | sündinud= 30.03.1991 |eelmineklubi= BK Saldus (LAT)}} {{Korvpallur2 | positsioon=2 | number= 11 | rahvus = Eesti | eesnimi = Leemet | perekonnanimi = Böckler | pikkus = 1,98&nbsp;m | sündinud= 07.04.2001 |eelmineklubi= Tartu Ülikool Maks & Moorits}} <!-- Mängijate nimistu lõpp --> {{Korvpalliklubijalus | peatreener = [[Indrek Reinbok]] <br/> <small>[[Heiko Rannula]] (2024/2025<ref>[https://bckalev.ee/aitah-heiko-rannula/ Alates 22/23 hooajast Kalev/Cramo meeskonda juhendanud Heiko Rannula on klubist lahkumas], bckalev.ee </ref>)</small> | abitreener = [[Kris Killing]] [[Kristjan Kangur]] }} ==Meeskondlikud saavutused== * '''Eesti Meistriliiga võitja: 15''' ** 2005, 2006, 2009, 2011, 2012, 2013, 2014, 2016, 2017, 2018, 2019, 2021, 2023, 2024, 2025 * '''Eesti Karika võitja: 10''' ** 2006, 2007, 2008, 2009, 2015, 2016, 2017, 2021, 2023, 2024 * '''[[Eesti-Läti Korvpalliliiga]]: ** 2018/2019 – 3., 2019/2020 - 3., 2020/2021 – 1., 2021/2022 - 2., 2022/2023 - 2., 2023/2024 – 1., 2024/2025 - 2. 2025/2026 - ... ==Individuaalsed saavutused== '''Korvpalli Meistriliiga kõige väärtuslikum mängija''' * [[Howard Frier]] – 2005 * [[Travis Reed]] – 2007 '''Korvpalli Meistriliiga finaaliseeria kõige väärtuslikum mängija''' * [[James Williams]] – 2006 * [[Kristjan Kangur]] – 2009 * [[Armands Šķēle]] – 2011 * [[Tanel Sokk]] – 2012 * [[Tanel Sokk]] – 2013 * [[Vlad Moldoveanu]] – 2014 * [[Rolands Freimanis]] - 2016 * [[Branko Mirković]] – 2017 * [[Kristjan Kangur]] – 2018 * Branko Mirković – 2019 * [[Chavaughn Lewis]] – 2021 * [[Oleksandr Kovliar]] – 2023 * [[Ben Shungu]] – 2024 '''Korvpalli Meistriliiga aasta treener''' * [[Allan Dorbek]] – 2005 * [[Aivar Kuusmaa]] – 2006 * [[Veselin Matić]] – 2007 * [[Nenad Vučinić]] – 2009 * Aivar Kuusmaa – 2011 * Aivar Kuusmaa – 2012 * [[Alar Varrak]] – 2013 * Alar Varrak – 2014 * Alar Varrak – 2016 * [[Donaldas Kairys]] – 2018 * Donaldas Kairys – 2019 * [[Roberts Štelmahers]] – 2021 '''Balti liiga kõige väärtuslikum mängija''' * [[Travis Reed]] – 2007 '''Balti liiga kuu parim mängija''' * [[Nate Fox]] – detsember 2008 * [[Michael Dunigan]] – jaanuar 2011 '''Eesti-Läti Korvpalliliiga finaaliseeria kõige väärtuslikum mängija''' * [[Maurice Kemp]] – 2021 ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="9899meeskonnad">{{netiviide | URL =http://basket.ee/index.php?mid=2 | Pealkiri =1998/1999 G4S Korvpalli Meistriliiga meeskonnad | Autor =Eesti Korvpalliliit}}</ref> <ref name="9899canon">{{netiviide | URL =http://basket.ee/index.php?mid=2&section=team&tid=13 | Pealkiri =Võistkond Canon ENM | Autor =Eesti Korvpalliliit}}</ref> <ref name="9899tabel">{{netiviide | URL =http://basket.ee/index.php?mid=4 | Pealkiri =1998/1999 G4S Korvpalli Meistriliiga põhiturniir | Autor =Eesti Korvpalliliit}}</ref> <ref name="9899playoff">{{netiviide | URL =http://basket.ee/index.php?mid=6 | Pealkiri=1998/1999 G4S Korvpalli Meistriliiga play-off mängud | Autor =Eesti Korvpalliliit}}</ref> <ref name="cramoajalugu">{{netiviide | URL =http://www.eurobasket.com/team.asp?Cntry=Estonia&Team=2763&Page=5 | Pealkiri =BC KALEV/CRAMO TALLINN ajalugu | Autor =Eurobasket.com |Keel =inglise}}</ref> <ref name="kalevnimi">{{netiviide | URL =http://www.epl.ee/news/sport/kohmakat-nime-ehitustooriist-asendab-sarav-bc-kalev.d?id=51014189 | Pealkiri=Kohmakat nime Ehitustööriist asendab särav BC Kalev | Autor =Eesti Päevaleht |Täpsustus=}}</ref> <ref name="0506meeskond">{{netiviide | URL =http://basket.ee/index.php?mid=11&section=team&tid=907| Pealkiri=2005/2006 SEB Ühispanga Korvpalli Meistriliiga meeskond BC Kalev/Cramo | Autor =Eesti Korvpalliliit |Täpsustus= Valida vasakust rippmenüüst 2005/2006 hooaeg}}</ref> <ref name="0506karikas">{{netiviide|URL=http://www.basket.ee/uploads/docs/meeste_karikas.pdf|Pealkiri=2005/2006 Karikavõistlused|Autor=Eesti Korvpalliliit|Täpsustus=|vaadatud=2011-12-09|arhiivimisaeg=2006-03-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20060301172738/http://www.basket.ee/uploads/docs/meeste_karikas.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="0506pohiturniir">{{netiviide | URL =http://basket.ee/index.php?mid=14| Pealkiri=2005/2006 SEB Ühispanga Korvpalli Meistriliiga põhiturniir | Autor =Eesti Korvpalliliit |Täpsustus= Valida vasakust rippmenüüst 2005/2006 hooaeg}}</ref> <ref name="0506playoff">{{netiviide | URL =http://basket.ee/index.php?mid=13 | Pealkiri=2005/2006 SEB Ühispanga Korvpalli Meistriliiga play-off ajakava | Autor =Eesti Korvpalliliit |Täpsustus= Valida vasakust rippmenüüst 2005/2006 hooaeg}}</ref> <ref name="0506viiesfinaal">{{netiviide | URL =http://basket.ee/index.php?mid=13&section=boxscore&gid=2006001218 | Pealkiri=2005/2006 SEB Ühispanga Korvpalli Meistriliiga viies finaalmäng | Autor =Eesti Korvpalliliit |Täpsustus= Valida vasakust rippmenüüst 2005/2006 hooaeg}}</ref> <ref name="0506viiesfinaaleok">{{netiviide | URL =http://www.eok.ee/content/howard-frieri-tabamus-t%C3%B5i-kalevcramole-kolmanda-v%C3%B5idu | Pealkiri =2005/2006 SEB Ühispanga Korvpalli Meistriliiga viies finaalmäng | Autor =Eesti Olümpia Komitee | vaadatud =2011-12-09 | arhiivimisaeg =2012-05-24 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20120524182329/http://www.eok.ee/content/howard-frieri-tabamus-t%C3%B5i-kalevcramole-kolmanda-v%C3%B5idu | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="0506viimanefinaal">{{netiviide | URL =http://basket.ee/index.php?mid=13&section=boxscore&gid=2006001220 | Pealkiri=2005/2006 SEB Ühispanga Korvpalli Meistriliiga seitsmes finaalmäng | Autor =Eesti Korvpalliliit |Täpsustus= Valida vasakust rippmenüüst 2005/2006 hooaeg}}</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat|BC Kalev}} *[http://bckalev.ee Tallinna BC Kalev/Cramo koduleht] *[http://www.basket.ee Eesti korvpalliliidu koduleht] {{Korvpalli Meistriliiga}} [[Kategooria:Eesti korvpalliklubid]] [[Kategooria:Tallinna spordiklubid]] 67e85pkxhs9siqky85or0rvf2l7dqo6 0 69971 7143962 7130930 2026-05-01T13:43:12Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7143962 wikitext text/x-wiki {{Kool | nimi = Porkuni Kool | pilt = | pildiallkiri = | asutatud = 1925 | koolitüüp = põhikool | direktor = Kristi Aron | õpilaste arv = | klassikomplekte = | õpetajate arv = | koolipersonal = | asukoht = [[Porkuni]], Lääne-Virumaa | kooli ajaleht = | koduleht = [http://porkunikool.ee porkunikool.ee] | deviis = Kui oled võimeline mõistma, et Sul on veel arenguruumi, oled juba kõvasti arenenud. (D. Baird) | laiuskoord = 59.184088 | pikkuskoord = 26.191232 | logo = }} '''Porkuni Kool''' on riigi omanduses olev [[üldhariduskool]] [[hariduslike erivajadustega lapsed|hariduslike erivajadustega lastele]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]] [[Porkuni]]s. Kool asub aadressil Porkuni, Ilumäe tee 6. Kooli tegevuse eesmärk on kerge, mõõduka ning raske intellekti- ja liitpuuetega laste ja noorte ettevalmistus võimalikult iseseisvaks eluks. ==Ajalugu== * Porkuni Kooli eelkäijaks on [[1866]]. aastal asutatud [[Vändra kurttummade kool]], mis sai 1. jaanuaril 1920 Eesti Vabariigis riigikooli staatuse.<ref>[http://www.ead.ee/371289 Kurtide laste õpetamise ajaloost Eestis.]{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Kurtide Liidu veebisait.</ref> * 15. mail 1924 anti [[Porkuni mõis]] (hooned koos ligi 200 ha maaga) üle '''Riigi Kurttummade Koolile'''.<ref>[https://www.tapa.ee/documents/100755/20686628/2010_01.pdf/39abda41-0287-4af1-9233-244e3dfb0650 Tammiksaar, Tiiu. Porkuni kool 85.]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Tamsalu Ajaleht, nr 1, jaanuar 2010.</ref> * 11. jaanuar 1925 on tänase Porkuni Kooli sünnipäevaks: Porkunis toimus kooli pidulik avamine, millele oli eelnenud Porkuni mõisa hoonete ümberehitus ja kolimine Vändrast Porkunisse. * [[1968]]. aastal sai kooli nimeks Porkuni Eriinternaatkool. * [[1991]]. aastal sai kooli nimeks Porkuni Kurtide Kool. * [[2000]]. aastast alates on kooli nimi Porkuni Kool. * 1. septembril 2011 toimus avaaktus vastvalminud koolihoones, mille ehitamist alustati 24.04.2010. ==Vaata ka== *[[Vändra kurttummade kool]] *[[Tallinna Heleni Kool]] (Tallinna Kurtide Kool) *[[Tartu Hiie Kool]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://porkunikool.ee/ Kooli koduleht] * [[Margitta Otsmaa]]. [https://www.err.ee/408179 Porkuni kooli uuele hoonele pandi nurgakivi], err.ee, 4. august 2010 *[http://www.ead.ee/371289 Kurtide laste õpetamise ajaloost Eestis] [[Kategooria:Tapa vald]] [[Kategooria:Eesti erikoolid]] [[Kategooria:Porkuni]] leh92jq0mgf1kzj3tszrsvdktfvks1c 0 71474 7144282 6950940 2026-05-02T05:58:22Z Andres 5 /* Viited */ 7144282 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Girona | hääldus = žir'oona | nimi1_keel = katalaani | nimi1 = Girona | nimi2_keel = hispaania | nimi2 = Gerona | pilt = Girona des de l aire edited.jpg | lipp = Flag of Girona province (unofficial).svg | lipu_link = [[Girona lipp]] | vapp = Spain.Girona.Escut.Timbrat.svg | vapi_link = [[Girona vapp]] | pindala = 39,1 | elanikke = | asendikaart = Hispaania }} '''Girona''' on linn [[Hispaania]]s [[Kataloonia]]s, [[Girona provints]]i keskus. Asub [[Ter (jõgi)|Teri]] ja [[Onyar]]i jõe liitumiskohas. Girona on tähtis kaubanduse ja kultuuri keskus. Linn on tuntud oma vanalinna müüri ja Onyari-äärsete 19. sajandist pärinevate elumajade poolest. == Ajalugu == Linna kohale ehitasid oma [[kastell]]i roomlased, hiljem oli linn [[visigoodid|visigootide]] valduses. Gironale on oma jälje jätnud ka [[maurid]], kes valitsesid linna [[785]]. aastani, mil [[Karl Suur]] linna tagasi vallutas. [[12. sajand]]il elas linnas suur [[juudid|juudi]] kogukond ja Girona oli [[kabalistika]] keskus. [[1492]]. aastal aeti juudid Hispaaniast välja. 17. ja 18. sajandi jooksul peeti Girona kindluse pärast mitmeid lahinguid [[Prantsusmaa]]ga. [[1809]]. aastal vallutas [[Napoleon]] linna pärast 7-kuulist piiramist. [[Girona katedraal]] (Santa Maria katedraal) valmis aastatel [[1015]]–[[1036]], kuid seda on hiljem korduvalt ümber ehitatud. See on kõige laiema [[gooti stiil]]is [[lööv]]iga [[Kirik (pühakoda)|kirik]] (laius 22,98 m). Hilisgooti stiilis Sant Feliu kirik on ehitatud 14. sajandil. [[Pilt:Mapa de Girona.png|thumb|left|Girona linnaosad]] == Haldusjaotus == Girona jaguneb 9 linnaosaks ja 31 asumiks. == Transport == Gironast möödub autotee [[AP-7]] ([[E-15]]). Linnast 12&nbsp;km lõunas asub [[Girona Costa Brava rahvusvaheline lennujaam]]. Raudteeühendus on Barcelona ja Prantsusmaaga. [[Pilt:Girona8.JPG|thumb|Elumajad Onyari kaldal]] == Haridus == [[Girona ülikool]] on asutatud [[1992]]. aastal. == Sport == Linna jalgpalliklubi [[Girona FC]] mängib Hispaania kõrgliigas. ==Vaata ka== *[[Girona lennujaam]] ==Viited== {{Viited}} == Välislingid == {{commonscat}} *[http://www.ajuntament.gi/ Girona linnavalitsuse koduleht] [[Kategooria:Hispaania linnad]] [[Kategooria:Girona provints]] narg9ilw3931h2wpbgi5wqqdhxl3n3i 0 72347 7144495 6951336 2026-05-02T09:17:29Z Kuriuss 38125 7144495 wikitext text/x-wiki {{Infokast president | nimi= Mobutu Sese Seko | pilt= Mobutu.jpg | amet= [[Zaire'i Vabariik|Zaire]]'i [[Kongo DV riigipeade loend|president]] | ametiajaalgus= 24. november 1965 | ametiajalõpp= 5. august 1983 | eelmine= [[Joseph Kasa-Vubu]] | järgmine= [[Laurent-Désiré Kabila]] | sünniaeg= 14. oktoober 1930 | sünnikoht= [[Lisala]], [[Belgia Kongo]] <small>(tänapäeva [[Kongo DV]])</small> | surmaaeg= 7. september 1997 | surmakoht= [[Rabat]], [[Maroko]] | allkiri= | alma_mater= | partei= [[Mouvement populaire de la Révolution]] | abikaasa= [[Marie-Antoinette Mobutu]] <small>(suri)</small> <br/> [[Bobi Ladawa Mobutu]] }} '''Mobutu Sese Seko Nkuku Ngbendu wa za Banga''' ehk '''Mobutu Sese Seko''' (kuni 1972. aastani '''Joseph-Désiré Mobutu'''; [[14. oktoober]] [[1930]] – [[7. september]] [[1997]]) oli [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatliku Vabariigi]] sõjaväelane ja poliitik, aastatel [[1965]]–[[1997]] [[Kongo Demokraatliku Vabariigi president]]. Mobutu Sese Seko korraldas 1965. aastal sõjaväelise riigipöörde ja valitses seejärel riiki ainuisikuliselt kuni 1997. aastani, mil opositsiooni väed ta naaberriikide toel võimult kukutasid. Tema valitsemisaega iseloomustas äärmuslik [[kleptokraatia]]. ==Lapsepõlv ja noorus== Joseph-Desiré Mobutu oli päritolult [[ngbandid|ngbandi]].<ref name="krono" /> Ta sündis [[Belgia Kongo]]s [[Lisala]]s,<ref name="XlmvY" /> kuid tema suguvõsa oli tegelikult pärit riigi põhjapiiri äärest [[Gbadolite]]st.<ref name="mmAHk" /> Mobutu ema Marie Madeleine Yemo oli põgenenud kodukülast hõimuvanema [[haarem]]ist ja töötas Lisalas hotelliteenijana. Abielust hõimuvanemaga oli tal kaks last.<ref name="congo" /> Linnas tutvus ta [[Belgia]] kohtuniku koka Albéric Gbemaniga ja abiellus temaga.<ref name="NQrrY" /> Peagi sündis poeg, kellele tema onu soovitusel pandi nimeks Mobutu. Hiljem sündis veel kolm poega.<ref name="congo" /> Isa suri, kui Mobutu oli kaheksa-aastane. <ref name="XFQIv" /> Belgia kohtuniku naisele Mobutu meeldis ja ta asus poissi õpetama. Mobutu õppis [[prantsuse keel]]es vabalt rääkima, lugema ja kirjutama. Perekond elas vaesuses ning ema sai oma nelja lapse kasvatamisel abi sugulastelt, tihti koliti ühest kohast teise. Mobutu alustas kooliteed [[Kinshasa|Léopoldville'is]], seejärel aga saatis ema ta [[Mbandaka|Coquilhatville'i]] onu juurde, kus ta asus õppima katoliku misjoni [[internaatkool]]is. Mobutu oli suurt kasvu ja tugev ning paistis koolis silma sportlasena. Ta oli ka hea õpilane ja andis välja klassi ajalehte. Samas oli ta üleannetu laps, kes armastas vempe visata. Aastal [[1949]] põgenes ta koolist ning sõitis laevaga jänesena Léopoldville'i ühe tüdrukuga kohtuma. Preestrid said ta kätte mitu nädalat hiljem. Sõnakuulmatuse eest karistati õpilasi tollal karmilt.<ref name="CDQUU" /> Ta visati koolist välja.<ref name="indep" /> Teda oleks võinud oodata vanglakaristus, kuid sellest ta pääses ja ta saadeti hoopis seitsmeks aastaks koloniaalarmeesse [[Force Publique]]'i.<ref name="CDQUU" /> ==Sõjaväeteenistus== Väeteenistus mõjus Mobutule distsiplineerivalt. Seersant Joseph Bobozo võttis ta oma käe alla. Mobutu oli õpihimuline ja kasutas iga vaba momendi ja valvekorra lugemiseks. Ta laenas raamatuid ja sai Belgia ohvitseridelt Euroopa ajalehti. Tema lemmikuteks said [[Charles de Gaulle]]'i, [[Winston Churchill]]i ja [[Niccolò Machiavelli]] kirjutised. Ta lõpetas [[raamatupidamine|raamatupidamiskursused]] ja tegi seejärel esimesed katsetused [[ajakirjanik]]una. Armeeteenistuse aega jääb ka Mobutu abiellumine Marie-Antoinette'iga. Kooli preestritest oli tal niivõrd halb mälestus, et ta ei nõustunud isegi kirikus abielluma. Sõduripalga eest suutis ta pulmadeks osta vaid kasti õlut.<ref name="LWjui" /> Mobutu töötas sõjaväe raamatupidamisüksuses ametnikuna ja selles valdkonnas saadud teadmised panid tema tulevastele tehingutele tugeva aluse. Aafriklasi Belgia armees [[ohvitser]]iks ei ülendatud. Mobutu jõudis [[staabiveebel|staabiveebli]] auastmeni.<ref name="indep" /> Armees teenides kirjutas Mobutu pseudonüümi all kohalikku belglaste ajakirja [[Actualités Africaines]] poliitikateemalisi artikleid. Aastal [[1956]] lahkus ta sõjaväeteenistusest ja hakkas tööle kutselise ajakirjanikuna.<ref name="ThhWp" /> Ta tegi kaastööd Léopoldville'is ilmuvale päevalehele [[L'Avenir]].<ref name="jTmTI" /> Kaks aastat hiljem suundus ta Belgiasse, et kajastada maailmanäitust [[Expo 58]] ning täiendada end ajakirjanduse alal. Aastal [[1959]] õppis ta Brüsseli Sotsiaaluuringute Instituudis.<ref name="made" /> Mobutu suhtles paljude noorte haritud kongolastega, kes toetasid vastuhakku koloniaalvõimule ja riigi iseseisvumist. Ajakirjanikutöö viis ta kokku teiste seas [[Patrice Lumumba]]ga ja 1958. aastal astus Mobutu Lumumba algatatud [[Kongo Rahvuslik Liikumine|Kongo Rahvusliku Liikumise]] liikmeks.<ref name="made" /> Hiljem sai Mobutust Lumumba isiklik assistent. Oli ka vihjeid, et Mobutu oli tegelikult Belgia luure teenistuses.<ref name="JGAAi" /> Ta tegutses ajakirjanikuna kuni [[1960]]. aastani.<ref name="made" /> Kui 1960. aastal Brüsselis Kongo iseseisvumise üle kõnelusi peeti, osales Mobutu kõnelustel Lumumba sekretärina. Kuigi ta ei kuulunud ametlikku delegatsiooni, suutis ta lääne diplomaatidele muljet avaldada ja neile meelde jääda kui eriti intelligentne ja paljutõotav noormees.<ref name="sBnOd" /> ==Kongo iseseisvumine== Pärast seda, kui Kongo [[30. juuni]]l 1960 iseseisvaks sai, moodustati koalitsioonivalitsus, mille eesotsas olid president [[Joseph Kasa-Vubu]] ja marksistist peaminister Patrice Lumumba. Kohe pärast riigi iseseisvumist puhkes armees mäss Belgia ohvitseride vastu. Sellest sai alguse [[Kongo kriis]]. Lumumba nimetas Mobutu Kongo rahvusarmee kindralstaabi ülemaks ja Mobutu asus mööda maad ringi sõitma, et veenda sõdureid mässu lõpetama. Samal ajal tugevnesid riigi lõunaosas [[Katanga provints|Katanga]]s eraldumispüüdlused, sest taheti kontrolli oma rikkalike maavarade üle. Juuli keskel kuulutas [[Katanga Riik|Katanga]] peaminister [[Moise Tshombe]] piirkonna iseseisvaks. [[ÜRO]] saatis Kongosse oma rahuvalveväed, kuid need ei suutnud korda luua<ref name="made" /> ja Lumumba pöördus abi saamiseks [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poole. [[USA|Ameerika Ühendriikide]] ja Belgia toetusel kõrvaldas president Kasa-Vubu Lumumba peaministri ametist. Lumumba omakorda ei tunnistanud Kasa-Vubut presidendina. Mobutu oli kahe tule vahel, sest Kasa-Vubu ja Lumumba andsid kumbki talle korralduse oma vastane vahistada. Lääneriikide survel kaldus kaalukauss Nõukogude Liidu mõju tõrjumise kasuks. Ka Mobutu ise toetas Kasa-Vubut. 14. septembril 1960 kukutas Mobutu USA ja Belgia toel Lumumba valitsuse.<ref name="t0LaV" /><ref name="wM5XM" /> President Kasa-Vubu jäi ametisse.<ref name="hmLuk" /> Nõukogude Liidu nõustajad saadeti riigist välja. Lumumba moodustas [[Kisangani|Stanleyville]]'is Nõukogude Liidu toel keskvalitsusega võistleva valitsuse. Mobutu andis seepeale korralduse Lumumba vahistada. Lumumba toimetati Katangasse ning jaanuaris [[1961]] võtsid Tshombe palgaarmee valged ohvitserid ta kinni ja ta mõrvati.<ref name="made" /><ref name="fd8sh" /> 23. jaanuaril 1961 ülendas president Kasa-Vubu Mobutu kindralmajoriks<ref name="PcFcf" /> ja veebruaris nimetas ta kaitsejõudude juhatajaks. Rahutused jätkusid ja Mobutu asus armeed reorganiseerima.<ref name="brit" /> 1963. aastal suruti ÜRO vägede abiga maha Katanga iseseisvuspüüdlused ja [[1964]]. aastal võitsid Mobutu väed maoisti [[Pierre Mulele]] juhitud mässulisi. Mulele põgenes välismaale. Aastal [[1968]] meelitas Mobutu ta amnestiat lubades riiki tagasi ja laskis avalikult surnuks piinata.<ref name="turlN" /> Moise Tshombe pöördus juulis 1964 eksiilist tagasi ja sai peaministriks. Kongo kriis lõppes Mobutu võimuhaaramisega 25. novembril 1965, kui ta president Kasa-Vubu ja peaminister Tshombe vahelist võimuvõitlust ära kasutades sõjaväelise riigipöörde korraldas ja ennast presidendiks kuulutas.<ref name="brit" /> ==Valitsusaeg== Peagi pärast presidendiks saamist pidas Mobutu Léopoldville'i staadionil kõne, kus teatas erakorralise olukorra kehtestamisest viieks aastaks. See tähendas igasuguse poliitilise tegevuse keelustamist. Põhjenduseks tõi ta asjaolu, et just poliitikud olid eelnenud viie aasta jooksul riigi hukatuse äärele viinud.<ref name="Anatomy" /> [[Parlament]] kaotas suurema osa oma võimust ja hiljem saadeti see ka ajutiselt laiali. Aastal [[1967]] võeti rahvahääletusel vastu uus põhiseadus. Sellega loodi [[presidentaalne vabariik|presidentaalne]] [[unitaarriik]], kus presidendil oli piiramatu ametiaeg ja lubatud oli maksimaalselt kaks [[partei]]d. Naistele anti [[hääleõigus]].<ref name="eisa" /> [[17. aprill]]il 1967 asutas Mobutu [[Revolutsiooniline Rahvaliikumine|Revolutsioonilise Rahvaliikumise]] (Mouvement Populaire de la Révolution; MRP), mis jäi [[1990]]. aastani riigi ainsaks parteiks.<ref name="krono" /> Kõik kodanikud said automaatselt partei liikmeteks.<ref name="eisa" /> Partei põhikirjas rõhutati rahvuslikkust, revolutsioonilisust ja autentsust. Mobutu seadis eesmärgiks tõelise [[rahvuslus]]e, mis distantseerus nii [[kapitalism]]ist kui ka [[kommunism]]ist, ei olnud ei parem- ega vasakpoolne. Hiljem valis Revolutsiooniline Rahvaliikumine iga seitsme aasta järel esimehe, kellest sai automaatselt ainuke presidendikandidaat. Presidendi ametisse nimetamiseks korraldati rahvahääletus. Iga viie aasta tagant peeti parlamendivalimised, kandidaadid seadis üles ainupartei. Praktikas tähendas see Mobutu ainuvõimu. Kunagist vastasseisu Patrice Lumumbaga Mobutu ei tunnistanud, vaid kuulutas ennast Lumumba töö jätkajaks ja rõhutas seda, kui oluline on rahvuskangelase pärandi hoidmine. Keskvõimu tugevdamiseks vähendas Mobutu provintside arvu ja piiras nende [[autonoomia]]t. Ta oli riigi rahvusliku ühtsuse eestkõneleja ning pööras suurt tähelepanu hõimutülide mahasurumisele ja püüdis rahvuslikke eripärasid alla suruda. Ta püüdis lojaalsuse hõimuvanemate suhtes asendada lojaalsusega keskvalitsuse vastu. Samal ajal soosis ta oma hõimukaaslasi.<ref name="krono" /> Aastal 1967 ühendati kõik [[ametiühing]]ud üheks Sairi tööliste rahvuslikuks ühinguks, mis võeti valitsuse kontrolli alla. Sellest sai valitsuse käepikendus. Sõltumatud ametiühingud olid [[1991]]. aastani keelatud. Pooldajad hankis Mobutu eelkõige hüvede jagamise abil, kui talle ei allutud, kasutati jõudu. Aastal [[1966]] vahistati neli endist ministrit (peaminister [[Évariste Kimba]], kaitseminister [[Jérôme Anany]], rahandusminister [[Emmanuel Bamba]] ja energeetikaminister [[Alexandre Mahamba]]), keda süüdistati riigipöörde kavandamises. Sõjaväetribunal mõistis nad surma ja nad hukati avalikult staadionil 50 000 pealtvaataja silme all.<ref name="4uMKp" /><ref name="film" /> Maha suruti ka endiste Katanga sandarmite ülestõus ja 1967. aastal valgete palgasõdurite algatatud mäss. 1970. aastaks olid enam-vähem kõik potentsiaalsed vaenlased maha surutud. Aastal 1970 tegi [[belglaste kuningas]] [[Baudouin I]] visiidi Kinshasasse. Samal aastal peeti parlamendi- ja presidendivalimised. Põhiseaduse järgi oleks valimistel pidanud osalema kaks parteid, kuid kõik kandidaadid olid Revolutsioonilise Rahvaliikumise liikmed. Nende poolt hääletas ametlikel andmetel 98,33% valijatest. Presidendivalimised võitis Mobutu ainsa kandidaadina. Valimissedelil pakuti siiski kaks valikuvõimalust – sai anda rohelise poolthääle, mis tähistas lootust, ja punase vastuhääle, mis tähistas kaost. Mobutu poolt anti 10 131 699 ja vastu 157 häält.<ref name="nD4Xe" /> Isikliku julgeoleku tagamiseks asutas Mobutu mitu sõjaväelist üksust. Neist olulisim oli Presidendi eriüksus. Hiljem, kui rahapuuduse tõttu palgata jäänud sõdurid mässama hakkasid, ei jätnud Mobutu oma eriüksusele kunagi palku maksmata. Mobutu valitsusaega iseloomustasid algusest peale [[kleptokraatia]] ja kõikjal valitsev [[korruptsioon]], peagi ka tohutu [[inflatsioon]], [[riigivõlg]] ja raha täielik [[devalveerumine]]. Majanduse turgutamiseks riigistas ta Katanga vasekaevandused ja hiljem soodustas välisinvesteeringuid. [[Põllumajandus]] oli aga mahajäänud ja seetõttu suurenes pidevalt vajadus toiduaineid importida.<ref name="brit" /> Lääneriikide toel püüdis Mobutu [[turumajandus]]t edendada, rajas [[hüdroelektrijaam]]u ja suurendas vasetootmist.<ref name="made" /> Sellegipoolest majandus ei kasvanud ja inimeste elutingimused halvenesid. Massiline korruptsioon ja oskamatu juhtimine tõid kaasa kogu infrastruktuuri allakäigu.<ref name="brit" /> ===Autentsuskampaania=== [[Pilt:COLLECTIE TROPENMUSEUM Katoenen overhemd met portret van Mobutu TMnr 5829-1.jpg|pisi|Mobutu piltidega särk]] Peagi pärast võimuhaaramist käivitas Mobutu rahvuslust rõhutava autentsuskampaania. Kampaania raames muudeti kõik euroopalikud isiku- ja kohanimed Aafrika-päraseks.<ref name="krono" /> [[1. juuni]]l [[1966]] alustas ta linnade ümbernimetamist. Leopoldville'ist sai [[Kinshasa]], Elisabethville'ist [[Lubumbashi]], Stanleyville'ist [[Kisangani]], [[Katanga provints|Katangast]] Shaba. Kongolased said range korralduse kõik Euroopa nimed Aafrika nimedega asendada. Vaimulikke ähvardas Euroopa nimedega laste ristimise eest viieaastane vanglakaristus. [[Kongo frank|Kongo frangi]] asemel võeti [[rahaühik]]una kasutusele [[sair (rahaühik)|sair]]. Ka [[Kongo jõgi|Kongo jõe]] ametlikuks nimeks sai Sairi jõgi.<ref name="film" /> Oktoobris 1971 sai riigi nimeks [[Zaire'i Vabariik|Sair]]. Jaanuaris [[1972]] võttis Mobutu enda uueks nimeks '''Mobutu Sese Seko Koko Ngbendu Wa Za Banga''' ("Kõikvõimas sõdalane, kes tänu oma visadusele ja murdmatule võidujanule sammub võidult võidule, jättes oma teele tulesaba").<ref name="brit" /> Umbes samal ajal võttis ta omaks ka talle hiljem iseloomulikuks saanud stiili – lihtsa kuue, paksu raamiga prillid, jalutuskepi ja leopardinahast mütsi. Keelati läänepärane rõivastus, sealhulgas [[lips]]ud. Mehed kohustati kandma [[Mao Zedong]]i stiilis lihtsat kuube.<ref name="iLREd" /> Naised ei tohtinud kanda pikki pükse. ===1970. ja 1980. aastad=== [[Pilt:Prince Bernhard and Mobutu Sese Seko 1973.jpg|pisi|Mobutu Sese Seko ja [[Bernhard (Madalmaade ja Lippe-Biesterfeldi prints)|Madalmaade prints Bernhard]] (1973)]] [[Pilt:Mobutu Nixon.jpg|pisi|[[Valge Maja|Valges Majas]] kohtumisel president [[Richard Nixon]]iga (1973)]] Parlamendivalimised peeti aastatel 1970, 1975, 1977, 1982, 1987. Kõigil valimistel osales vaid üks partei. Augustis [[1974]] tehti põhiseaduses muudatus, mille järgi partei ja riigi juhtimist enam ei eristatud.<ref name="krono" /> Mobutu oli ainus kandidaat presidendivalimistel aastatel 1970, 1977 ja 1984 ning valiti ametisse tagasi.<ref name="brit" /> 30. oktoobril [[1974]] korraldas Mobutu Kinshasas 20. mai staadionil poksimatši "[[Rumble in the Jungle]]" [[Muhammad Ali]] ja [[George Foreman]]i vahel. [[Külm sõda|Külma sõja]] ajal oli Mobutul lääneriikide toetust lihtne saada. USA kasutas Sairi platvormina Angola nõukogudemeelse valitsuse vastu võitlevate [[UNITA]] mässuliste toetamisel. 1970. aastate alguses kujunesid Sairil ka sõbralikud suhtes Hiina RV-ga, mille huvides oli (nagu ka lääneriikidel) piirata ja vähendada nõukogude mõju regioonis. Mobutu potentsiaalne toetajaskond oli tegelikult väga napp. Ta oli pärit praeguse [[Ekvaatoriprovints]]i alal elavast väikesearvulisest [[ngbandid|ngbandi]] hõimust. Ta soosis oma hõimukaaslasi ka võimul olles, eriti hilisematel aastatel. Näiteks [[1990]]. aastal oli Ekvaatoriprovintsist pärit 46% tema armee [[ohvitser]]idest, 34% [[diplomaat]]idest ja 19% partei juhtkonnast. Sellegipoolest oli tal vähe toetajaid. Need olid peamiselt tema lähisugulased, hõimukaaslased ja muul viisil lähedalt seotud isikud, kes olid puutumatud ja kellel oli voli tegutseda seadusi täielikult eirates.<ref name="mit" /> Mobutu püüdis muljet sõjaväerežiimist leevendada sellega, et palkas riigiametitesse tsiviilisikuid. Mobutu vastasleeri moodustasid peamiselt eksiilis elavad kongolased, väikepõllumehed, üliõpilased ja rahvad, kelle esindajad olid varasemates valitsustes osalenud. Teda ohustasid ka [[Angola]]s elavate Katanga mässuliste rünnakud.<ref name="brit" /> Aastatel 1977–1978 leidsid Shabas aset relvastatud mässud, mis [[Maroko]] ja lääneriikide abijõudude toel maha suruti.<ref name="krono" /> Aastal 1977 oli Mobutu sunnitud katangalaste vastu Prantsusmaa sõjaväelist abi paluma.<ref name="brit" /> Kui sõdurid maksmata palkade tõttu protesteerisid, laskis Mobutu raha juurde trükkida või lihtsalt lubas sõduritel rüüstata.<ref name="bbc" /> 1970. aastatel läks 15–20% riigieelarve tuludest otse Mobutule. Näiteks 1977. aastal võttis tema perekond keskpangast isiklikeks kulutusteks välja 71 miljonit dollarit.<ref name="mit" /> Aastal [[1984]] hinnati Mobutu varandust viiele miljardile [[USA dollar|dollarile]],<ref name="mit" /><ref name="tzFjv" /><ref name="OAdY3" /> suurem osa sellest oli talletatud [[Šveits]]i pankadesse. Pärast tema võimult kõrvaldamist leiti Šveitsi pankadest siiski vaid umbes 3,4 miljonit dollarit. <ref name="kQUQk" />. Talle kuulus garaažitäis [[Mercedes-Benz]]e, millega ta oma paleede vahet sõitis. Oma esivanemate kodulinna Gbadolitesse laskis Mobutu ehitada villa ja selle lähedusse suure lennuvälja.<ref name="indep" /> Et [[Pariis]]i poodidesse lennata, tellis ta [[Air France]]'ilt [[Concorde]]'i.<ref name="5cekR" /> Mobutu võim põhines mitmel eri strateegial, nii rahalistel hüvedel, militaarsel jõul kui ka rahvuslikul ideoloogial, alates 1974. aastast niinimetatud [[mobutism]]il. Vajaduse korral jagas ta hüvesid ja karistas valikuliselt. Riigiametnikud sõltusid täielikult tema armust ning ta paigutas neid pidevalt ümber, et ebakindluse abil kuulekust ja lojaalsust tekitada ja mitte lasta tekkida opositsioonilistel võimukeskustel. Ka partei juhtkonda vahetati pidevalt. Viimasel kümnel valitsusaastal läks 212 kõrgemast ametnikust 29 oma kabinetist otse vangikongi, lisaks karistati 26 isikut, kes olid ebalojaalsuses või ebaaususes süüdistatuna vallandatud. Kõigi ametikohtade täitmine sõltus temast ja mingit opositsiooni riigi liidrite seas ei saanud tekkida.<ref name="mit" /> Hea näide on [[Nguza Karl-i-Bond]], kes oli 1960. aastatel Mobutu oponent, 1970. aastatel võttis Mobutu ta oma lähikonda ja nimetas välisministriks, 1977. aastal süüdistati teda aga riigireetmises ja mõisteti surma, 1979. aastal vabastati ja nimetati peaministriks. Aastal 1981 oli ta aga juba eksiilis ja kirjutas Mobutu valitsemisest raamatu. Aastal [[1985]] oli ta aga uuesti soosikute hulgas ja sai [[suursaadik]]uks Ameerika Ühendriikides. Umbes samasugune oli ka [[Kamitatu Massamba]] ja [[Mbujimayi Belshika]] saatus.<ref name="mit" /> Mobutu ainuvalitsemist lihtsustas asjaolu, et riik oli väga vaene, majandus nõrk ja produktiivsus väike, kõiki võimu ohustajaid oli lihtne ära osta. Mobutu käsutuses olid Kongo tohutud loodusrikkused, nende seas 15% maailma [[vasemaak|vasemaagist]], [[teemant|teemandi]]d, [[koobaltimaak]], [[tsingimaak]], [[kuld]], [[hõbe]], [[nafta]]. Ta kohtles neid kui oma isiklikku vara ja neist tuli talle pidev sissetulek. Rikkuste omastamine mõjus hävitavalt riigi majandusele. Välisfirmad riigistati ja need sattusid Mobutu lähikonna kätesse. Riigistamine oli osa novembris 1973 algatatud rahvuslikust programmist. Leidub arvutusi, mille põhjal oli Sairi (Kongo) [[rahvamajanduse kogutoodang]] ühe inimese kohta [[1992]]. aastal üle kahe korra väiksem kui 1960. aastal.<ref name="mit" /> Mobutu võimu kindlustas ka riigi suurus ja etniline mitmekesisus. Arvatakse, et Kongos elas umbes 200 eri rahvakildu. Koloniaalvõimud olid edendanud hõimuidentiteeti, et mitte lasta välja kujuneda hõimuülesel ühtsustundel, mis soodustaks organiseeritud vastuhakku. Seetõttu polnud suuri ühtseid gruppe, mis oleksid Mobutu võimu ohustanud.<ref name="mit" /> Uurijad peavad aga Mobutu võimulpüsimise kõige olulisemaks soodustajaks välisabi. Arenguabi läks otse Mobutu taskusse. Ta tegi üksikuid reforme vaid siis, kui olukord nii kriitiliseks muutus, et arenguabi ähvardas katkeda. Vägivalda kasutas ta siiski suhteliselt vähe. Arvatakse, et ta ei lasknud sihilikult sõjaväel liiga tugevaks muutuda, sest polnud kindel selle lojaalsuses.<ref name="mit" /> ===1990. aastad=== [[Pilt:Gbadolite mobutu palace site.jpg|pisi|Mobutu Gbadolite palee varemed (umbes 2010)]] Kui külm sõda lõppes, kaotas Mobutu ka suurema osa lääne toetusest.<ref name="brit" /> Aastal [[1990]] seadustati opositsioon ja Mobutu teatas, et pärast aastapikkust üleminekuperioodi korraldatakse mitmeparteilised valimised. Eelkõige Shabas hakkasid Mobutu vastased kohe organiseeruma. Nende liidrite seas olid [[Étienne Tshisekedi]], [[Jean Nguza Karl-i-Bond]] ja [[Gabriel Kyungu wa Kumwanza]]. Moodustati föderalistide ja sõltumatute vabariiklaste ühendus [[UFERI]]. Mobutu-vastast opositsiooni nimetati Pühaks Liiduks. Opositsioon seadis oma presidendikandidaadiks Étienne Tshisekedi.<ref name="krono" /> 11. mail 1990 [[Lumbumbashi ülikool]]is aset leidnud üliõpilaste valitsusvastane demonstratsioon suruti maha ja eri andmetel 50–150 üliõpilast tapeti.<ref name="krono" /><ref name="polikrono" /> Aastal 1991 nõustus Mobutu opositsiooni survel võimu jagama ja veebruaris 1991 tunnistas ta õiguspäraseks 66 parteid. Augustis moodustati ngbandidest eliitjulgeolekuüksus, et nuhkida opositsiooniliidrite järel.<ref name="krono" /> Mobutu moodustas opositsiooni kaasates üleminekuvalitsuse, kuid säilitas ikkagi suurema osa võimust. Septembris nimetas ta peaministriks Étienne Tshisekedi,<ref name="polikrono" /> kuid ei nõustunud Tshisekedi algatatud põhiseadusreformiga.<ref name="made" /> Juba oktoobris vahetas Mobutu peaministri välja ja ametisse astus [[Bernardin Mungul Diaka]].<ref name="polikrono" /> Novembris 1991 liitusid Mobutu leeriga seni opositsiooni juhtinud Karl-i-Bond ja Kyungu. Karl-i-Bond sai peaministriks ja Kyungu Shaba kuberneriks. Shabas puhkesid rahutused.<ref name="krono" /> Aastal [[1992]] loodi Étienne Tshisekedi eestvedamisel uus partei [[Demokraatia ja Sotsiaalse Arengu Liit]]. See keelustati.<ref name="krono" /> 15. augustil 1992 sai Karl-i-Bondi asemel peaministriks taas [[lubad|luba]] päritolu Étienne Tshisekedi. Shabas puhkes vägivald ja hakati kättemaksuks lubasid massiliselt välja saatma. Mobutu püüdis juba nädal hiljem peaministrist lahti saada. Palka nõudvate sõdurite seas puhkesid rahutused, mis paisusid veebruaris 1993 mässuks. DSP tappis mässu mahasurumise käigus umbes 1000 inimest.<ref name="krono" /> Jaanuaris 1993 lasksid mässu maha surunud Mobutu isiklikud väed kogemata maha Prantsusmaa suursaadiku. Prantsusmaa ja Belgia evakueerisid oma tsiviilisikud, loobusid abistamisest ja koostööst.<ref name="3Fhle" /> Märtsis 1993 vallandas Mobutu Tshisekedi ja nimetas [[Faustin Birindwa]] rahvusliku päästmise valitsuse peaministriks. Étienne Tshisekedi juhitav Demokraatia ja Sotsiaalse Arengu Liit moodustas alternatiivse opositsioonilise valitsuse.<ref name="krono" /> Detsembris 1993 kuulutasid Karl-i-Bond ja kuberner Kyungu välja Shaba piirkonna autonoomia.<ref name="krono" /> Aastal [[1994]] võeti vastu üleminekupõhiseadus.<ref name="made" /> Aprillis 1994 teatas opositsiooniparteide koalitsioon, et on loonud oma sõjaväe, mille eesmärk on Mobutu kukutada.<ref name="krono" /> Juunis 1994 nimetas Mobutu peaministriks [[Kengo Wa Dondo]]. Juulis 1994 püüdis presidendi eriüksus DSP kaks korda Tshisekedit tappa. 24. augustil 1996 sai Kengo wa Dondo kriisikabineti juhiks. Tema ülesandeks sai riigi idaosa tagasivallutamine mässulistelt.<ref name="krono" /> Sairi idaosas elas palju [[Rwanda]]st põgenenud [[hutud|hutu]] äärmuslasi, keda kodumaal süüdistati genotsiidis. Seal elas ka tutsisid, kes aga polnud Mobutu soosingus ja oktoobris 1996 anti neile korraldus maalt lahkuda.<ref name="krono" /> Pärast [[Rwanda genotsiid|genotsiidi]] Rwandas võimule tulnud [[tutsid]]e Rahvusliku Rinde valitsus kartis, et Sairi idaosas turvapaiga saanud genotsiidis osalenud [[hutud]] hakkavad organiseeruma. Rwanda tungis Sairi. Rwanda vägedega ühinesid Mobutu-vastased mässajad. Sairi korrumpeerunud ja distsiplineerimatu armee põgenes. Oktoobris ja novembris 1996 edenesid mässuliste väed suhteliselt takistamatult Kinshasa suunas. 17. detsembril 1996 pöördus Prantsusmaal vähiravil käinud Mobutu tagasi kodumaale. Ta nimetas ametisse uue vägede ülemjuhataja, et mässajatele vastu astuda. 20. jaanuaril 1997 alustasid Mobutu väed rünnakut.<ref name="krono" /> Mässulistel õnnestus sellegipoolest 16. mail 1997 Kinshasasse jõuda ja Mobutu oli sunnitud Kinshasast lahkuma. Ta suundus oma paleesse Gbadolites,<ref name="krono" /> peagi aga lahkus riigist. [[17. mai]]l [[1997]] kuulutas [[Laurent-Désiré Kabila]] ennast presidendiks. Ta astus ametisse 29. mail 1997 ja muutis riigi nime Kongo Demokraatlikuks Vabariigiks.<ref name="krono" /> ==Perekond== Mobutu Sese Seko oli kaks korda abielus. Arvatavasti 1955. aastal abiellus ta 14-aastase Marie-Antoinette'iga. Naisel oli Mobutu üle suur võim.<ref name="film" /> Marie-Antoinette suri südamehaiguse tagajärjel 36-aastaselt 22. oktoobril 1977 Šveitsis. 1. mail [[1980]] abiellus Mobutu vahetult enne paavst [[Johannes Paulus II]] visiiti õpetaja Bobi Ladawaga, kellega tal oli tolleks ajaks juba neli last.<ref name="film" /> Esimesest abielust Marie-Antoinette'iga oli Mobutul kaheksa last. Tütar Ngwali asus elama Pariisi, Gombo, Yongo ja Yakua Belgiasse.<ref name="canada" /> Neli esimesest abielust sündinud poega surid. Vanimast pojast Nyiwast kavatses Mobutu endale järeltulija kasvatada,<ref name="vEemZ" /> kuid poeg suri 16. septembril [[1994]] [[AIDS]]-i.<ref name="r1" /> Teine poeg Konga suri 1992. aastal, [[Kongulu Mobutu|Kongulu]] 24. septembril 1998 ja Manda 27. novembril 2004.<ref name="r1" /> Teisest abielust Bobi Ladawaga sündis neli last. Aastal 1999 elas poeg Nzanga Marokos, poeg Gyala ja tütar Toku elasid Londonis ning poeg Ndokula Brüsselis.<ref name="canada" /> Vanim poeg [[Nzanga Mobutu]] kandideeris 2006. aastal presidendivalimistel ja oli hiljem põllumajandusminister. Tütar Yakpwa oli lühikest aega abielus belglase Pierre Jansseniga, kes kirjutas hiljem Mobutust raamatu.<ref name="9ug0R" /> Mobutul oli kokku vähemalt 14 last.<ref name="Wd6Ih" /> Kõik tema lapsed ei ole teada. Sairis ringi sõites oli tal kombeks kohalike pealikute pakutud neitsitelt süütus võtta. Seda loeti neitsi perekonnale suureks auks. <ref name="dvr" /> ==Elu eksiilis ja surm== Pärast võimult kukutamist põgenes Mobutu esialgu [[Togo]]sse, elu lõpu aga veetis [[Maroko]]s. Ta suri 7. septembril 1997 [[Rabat]]is [[eesnäärmevähk]]i. Ta maeti Rabati kristlaste kalmistule<ref>[https://www.francetvinfo.fr/monde/afrique/societe-africaine/la-photo-a-rabat-la-depouille-de-mobutu-attend-toujours-son-retour-au-pays_3058969.html "LA PHOTO: à Rabat, la dépouille de Mobutu attend toujours son retour au pays"]. francetvinfo.fr. 6.9.2017. Vaadatud 28.2.2022</ref>. Detsembris [[2007]] tegi Kongo DV parlament ettepaneku Mobutu säilmed kodumaale tuua ja [[mausoleum]]i paigutada.<ref name="ZgHyv" /> Aastal [[2013]] teatas president [[Joseph Kabila]], et on tehtud otsus Mobutu säilmed kodumaale ümber matta.<ref name="7FTmL" /> Aastal 1999 valmis [[Thierry Michel]]i [[dokumentaalfilm]] "[[Mobutu, roi du Zaïre]]".<ref>[https://web.archive.org/web/20220228165634/https://europeanfilmawards.eu/en_EN/film/mobutu-king-of-zaire.5544 "Mobutu, King of Zaire"]. europeanfilmawards.eu. Vaadatud 28.2.2022</ref> ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="congo">{{Netiviide |pealkiri=Mobutu Sese Seko |url=http://www.congonline.com/Politiq/mobutu.htm |vaadatud=2015-04-18 |arhiivimisaeg=2008-03-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080322034733/http://www.congonline.com/Politiq/mobutu.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="indep">[http://www.independent.co.uk/news/people/obituary-mobutu-sese-seko-1238238.html Obituary: Mobutu Sese Seko], The Independent</ref> <ref name="made">Tiit Made. "Rahvusvahelised suhted", ISBN 9985-68-118-5</ref> <ref name="brit">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/386839/Mobutu-Sese-Seko Encyclopædia Britannica]</ref> <ref name="Anatomy">Howard W. French, [http://partners.nytimes.com/library/world/africa/051797zaire-mobutu.html "Anatomy of an Autocracy: Mobutu's 32-Year Reign"], The New York Times on the Web</ref> <ref name="eisa">{{Netiviide |url=http://www.content.eisa.org.za/old-page/drc-elections-under-second-republic |pealkiri=DRC: Elections under the Second Republic |vaadatud=2015-04-20 |arhiivimisaeg=2015-07-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150704021015/http://www.content.eisa.org.za/old-page/drc-elections-under-second-republic |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="krono">[http://www.refworld.org/cgi-bin/texis/vtx/rwmain?page=country&category=&publisher=&type=CHRON&coi=COD&rid=&docid=469f38813&skip=0 Chronology for Ngbandi in the Dem. Rep. of the Congo]</ref> <ref name="film">[https://www.youtube.com/watch?v=rs_Na1ju8Sk The rise and fall of President Mobutu Seseko Kuku Benda wa Zabanga of Zaire]</ref> <ref name="bbc">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1120825.stm DR Congo's troubled history]</ref> <ref name="mit">{{Netiviide |pealkiri=Kleptocracy and divide-and-rule: a model of personal rule |url=http://economics.mit.edu/files/4462 |vaadatud=2015-04-20 |arhiivimisaeg=2014-12-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141229032121/http://economics.mit.edu/files/4462 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="polikrono">[https://books.google.ee/books?id=ROR1xreEJTsC&pg=PA106&lpg=PA106&dq=mobutu+apolitical&source=bl&ots=CPQGMtLO6N&sig=WoLlTVq6v11FPTuQNByjM-Y0Duw&hl=et&sa=X&ei=gSQzVc65BIW3PKqbgIgH&ved=0CFIQ6AEwBw#v=onepage&q=mobutu%20apolitical&f=false A Political Chronology of Africa]</ref> <ref name="canada">{{Netiviide |url=https://www.ecoi.net/local_link/173019/274840_en.html |pealkiri=List of close relations of former president Mobutu |vaadatud=2015-04-20 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305005758/https://www.ecoi.net/local_link/173019/274840_en.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="r1">{{Netiviide |pealkiri=RDC : La mort prématurée de Manda Mobutu met un point final à l'histoire du "Zaïre" |url=http://www.lefaso.net/article.php3?id_article=5300 |vaadatud=2015-04-20 |arhiivimisaeg=2005-11-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20051101160935/http://www.lefaso.net/article.php3?id_article=5300 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="dvr">[[David van Reybrouck]]. "[[Congo: The Epic History of a People]]", [[HarperCollins]], 2012, lk 384, ISBN 978-0-06-220011-2</ref> <ref name="XlmvY">{{Netiviide |pealkiri=AFRICA AND DEMOCRACY Joseph Mobutu, Dictator of the DRC, and His Life-Saving Support from the US |url=http://sites.davidson.edu/cis485/?p=3164 |vaadatud=2015-04-18 |arhiivimisaeg=2014-03-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140303231049/http://sites.davidson.edu/cis485/?p=3164 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="mmAHk">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/from_our_own_correspondent/402027.stm Congo's most curious town]</ref> <ref name="NQrrY">Robert Edgerton. [http://books.google.com/books?id=k9n9aUHXtW4C&pg=PA198 "The Troubled Heart of Africa: A History of the Congo"], Macmillan, 2002, ISBN 978-0312304867</ref> <ref name="XFQIv">[[Michela Wrong|Wrong, Michela]] (2009) ''In the Footsteps of Mr Kurtz: Living on the Brink of Disaster in Mobutu's Congo''. HarperCollins. ISBN 0061863610, lk 70–72</ref> <ref name="CDQUU">Wrong, lk 72–74</ref> <ref name="LWjui">Wrong, lk 74–75</ref> <ref name="ThhWp">Wrong, lk 75</ref> <ref name="jTmTI">Crawford Young and Thomas Turner, ''The Rise and Decline of the Zairian State'', lk 175</ref> <ref name="JGAAi">Wrong, lk 76</ref> <ref name="sBnOd">Wrong, lk 67</ref> <ref name="t0LaV">Marchetti, Victor and John D. Marks. 1974. [http://www.goodreads.com/book/show/342587.The_CIA_And_The_Cult_Of_Intelligence "The CIA and the Cult of Intelligence."] New York, NY: Dell Publishing Co., Inc. (pp. 53)</ref> <ref name="wM5XM">Wrong, lk 68–70</ref> <ref name="hmLuk">[[Larry Devlin]]. ''Chief of Station, Congo: Fighting the Cold War in a Hot Zone.'' PublicAffairs. ISBN 1-58648-405-2. lk 87.</ref> <ref name="fd8sh">Elizabeth Schmidt. "Foreign Intervention in Africa", Cambridge UP, lk 62–65</ref> <ref name="PcFcf">Ludo de Witte, "The Assassination of Lumumba", Verso, 2001, 127.</ref> <ref name="turlN">Michela Wrong. "In The Footsteps of Mr. Kurtz: Living on the Brink of Disaster in Mobutu's Congo", lk 90</ref> <ref name="4uMKp">Young and Turner, lk 57</ref> <ref name="nD4Xe">Thomas M. Callaghy, ''The State-Society Struggle: Zaire in Comparative Perspective'', lk 164</ref> <ref name="iLREd">Shaw 2005, 63.</ref> <ref name="tzFjv">''Fortune'', 12, oktoober 1987, lk. 189</ref> <ref name="OAdY3">''[[60 Minutes]]'', 4. märts 1984</ref> <ref name="kQUQk">[http://www.cnn.com/WORLD/9706/03/mobutu/ "Swiss banks find only $3.4 million in Mobutu assets"]. CNN</ref> <ref name="5cekR">Shaw 2005, 47, 58</ref> <ref name="3Fhle">[https://news.google.com/newspapers?nid=2209&dat=19930129&id=uoJKAAAAIBAJ&sjid=2JMMAAAAIBAJ&pg=5388,5781032&hl=en Soldiers kill French Ambassador to Zaire]</ref> <ref name="vEemZ">[http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field(DOCID+zr0146) '&#39;Zaire: A Country Study'&#39;, "Establishment of a Personalistic Regime"]</ref> <ref name="9ug0R">Janssen, Pierre (1997). ''À la cour de Mobutu''. Michel Lafon. ISBN 2-84098-332-X</ref> <ref name="Wd6Ih">[http://www.unhcr.org/refworld/docid/3df4be990.html Democratic Republic of the Congo: List of close relations of former president Mobutu]. Unhcr.org. Retrieved on 23 April 2014.</ref> <ref name="ZgHyv">[https://archive.today/20120722042242/http://www.afriquenligne.fr/actualites/politique/rd-congo:-pour-le-rapatriement-des-restes-de-mobutu-2007121713559/ "RD Congo: Pour le rapatriement des restes de Mobutu"], Panapress, 17. detsember 2007</ref> <ref name="7FTmL">[http://www.bbc.com/news/world-africa-24651970 Mobutu Sese Seko's body to return to Congo, says Kabila]</ref> }} {{B-klassi artikkel}} [[Kategooria:Kongo Demokraatliku Vabariigi presidendid]] [[Kategooria:Sündinud 1930]] [[Kategooria:Surnud 1997]] 2krz6lstxhkijek9h288uj8x07zpt1h 0 72753 7144098 7137714 2026-05-01T18:10:04Z ~2026-20949-29 226471 Võtsin liigse ja ebatäpse maha. 7144098 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=detsember|aasta=2018}}[[Fail:Olev Remsu .jpg|pisi|Olev Remsu sotside valimiskampaania ajal]] '''Olev Remsu''' (sünninimi '''Olev Remsujev'''; sündinud [[1. november|1. novembril]] [[1947]] [[Tartu]]s) on eesti [[ajakirjanik]], [[Proosakirjanik|prosaist]] ja [[Essee|esseist.]] ==Elukäik== Ta õppis aastatel 1955–1966 [[Hugo Treffneri Gümnaasium|Tartu 1. Keskkoolis]]. Aastatel 1966–1972 õppis ta [[Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas]] eesti keele ja kirjanduse erialal, spetsialiseerudes [[Ajakirjandus|žurnalistikale]]. Hiljem täiendas ta end Moskvas kõrgematel stsenaristide ja režissööride kursustel, kus õppis aastatel 1979–1982. Remsu on töötanud mitmel eri ametikohal nii kultuuri- kui ka meediavaldkonnas. Ta on olnud [[Tallinnfilm|Tallinnfilmi]] toimetaja ning kultuurilehtede [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] ja Vasar ja Sirp publitsistikaosakonna toimetaja. Tema tööelu on olnud vaheldusrikas, hõlmates ka selliseid rolle nagu loomavedude korraldaja, [[RFE/RL|Vabadusraadio]] kommentaator ning poliitilise nädalalehe [[Nädalaleht]] peatoimetaja. Ta on juhtinud Eesti esimest erakultuurilehte [[Kultuurimaa]] ning tegutsenud rahvusvahelise vaatlejana konfliktikolletes ja valimistel koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega. Lisaks on ta olnud giid, [[Eesti Romaaniühing|Eesti Romaaniühingu]] direktor ning filmidramaturgia õppejõud [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti Kunstiakadeemias]], [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikoolis]] ja [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia|Viljandi Kultuuriakadeemias]]. Samuti on ta tegutsenud [[Eesti Karskusliit AVE|Eesti Karskusseltsi]] esimehena ja Haapsalu [[Rahvakohtunik|rahvakohtunikuna]]. Kirjanduslikult kuulus Remsu rühmitusse [[Wellesto]], olles üks selle asutajaid, ning osales omakirjastuslike almanahhide Marm ja Kolme mehe laulud toimetamises. Ta on kirjutanud ka anima- ja dokumentaalfilmide stsenaariume. Ta on kirjutanud filmi- ja kirjanduskriitikat ning kolumne ajalehtedele [[Postimees]] ja [[Eesti Päevaleht]]. Poliitikas kuulus Remsu [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteisse]] selle loomisest kuni partei liitumiseni [[Isamaa Erakond|Isamaaga]] 1995. aastal, mille järel ta erakonnast lahkus ja jäi parteituks. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Nõmme linnaosa]]s [[SDE|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] nimekirjas, kogus 31 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi (portaal)|Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 20. veebruar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> 1990. aastatel leidis meedias laialt kajastust Remsu hagi teleajakirjanik [[Urmas Ott|Urmas Oti]] vastu. Ott vastas intervjuus Nädalale ühe Remsu artikli kohta, milles kritiseeriti teravalt [[Toomas Uba]] , et tema "ei taha sellise s...peaga nagu Remsu üldse midagi tegemist teha." Kohus mõistis Urmas Oti solvamises süüdi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2001-04-10 |pealkiri=Urmas Ott peab maksma Olev Remsule 200.000 krooni valuraha |url=https://www.postimees.ee/1861139/urmas-ott-peab-maksma-olev-remsule-200-000-krooni-valuraha |vaadatud=2026-04-23 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> ==Isiklikku== Tema vanemad olid Antti Remsujev (1917–1972, [[karjalased|karjalane]], vedurijuht) ja Lilli Remsujev (1914–2004, eestlane, [[Tartu Ülikooli Botaanikaaed|Tartu Ülikooli Botaanikaaia]] aednik). ==Looming== [[Fail:Olev Remsu, kirjanik, režissöör ja filmidramaturgia õppejõud (1990).jpg|pisi|Olev Remsu 1990. aastal]] * "Minu Neenetsimaa" (audioraamat), Petrone Print, 2025 * Kolm püha õhtusöömaaega. Kuidas kõik tegelikult oli? Esiaja salaajalugu" Lääne Elu, 1.juuni-31.okt 2024 * "Tšingis-khaan on Ungern-Sternberg", LRi kordusväljaanne e-raamatuna, 2022 * "Džiinimusketärid." Üliõpilasromaan. Lääne Elu 14. X 2021 kuni 28. V 2022 * "Teekond maailm", (reisivesteid kogu maailmast), GO kirjastus, 2021 * "Homne karikakar", 2021 (1976. aasta faksiimiletrükk) * "Buraševo hullud". Romaan Konstantin Pätsist, Tänapäev, 2019 *"Tapjad". Romaan, Tänapäev, 2018 * "Okeaania, James Cook ja Uku Masing". Go kirjastus, 2017 * "Väikelinna baabad". Romaan, Tänapäev, 2017 * "Filmidraamatehnika. Filmide ülesehitusest". Tartu Ülikooli kirjastus, 2016 * "Aja kirju". Artiklid, Petrone Print, 2016 * "Ämblik ja kultuur". Romaan, Tänapäev, 2015 * "Inge ja Epp, kaks pruuti. Teekond Kamtšatka". Romaan, Tänapäev, 2014 * "Supilinna armastajad II". Romaan, Tänapäev, 2014 * "Supilinna armastajad I". Romaan, Tänapäev, 2013 * "Püha Baikal". Reisikiri, Go Group, 2013 * "Supilinna surmad". Romaan, Tänapäev, 2012 * "München. Hitler ja Dostojevski". Essee, Go Group, 2012 *"[[Supilinna poisid]]". Mälestusromaan, Tänapäev, 2012 * "Bussiga Poolas II". Juudi-Poola. Reisikiri, Go Group, 2011 * "Elitaarne mees Harry Männil". Essee, Tänapäev, 2011 * "Minu Neenetsimaa". Reisikiri, Petrone Print, 2010 * "Bussiga Poolas". Reisikiri, Go Group, 2010 * "Liiviküla ehk Lifljandia". Reisikiri, Eesti Raamat, 2010 * "Islam ja diktatuurid"; Venemaa ja Kesk-Aasia. Reisikiri, Go Group, 2010 * "Mälestused: Moskva. Tartu. Praha". Memuaarid, Eesti Keele Sihtasutus, 2009 * "Rongiga maailma lõppu: Tallinn-Moskva-Vladivostok". Reisikiri, Go Group, 2009 * "Musketäride muundumised". Romaan, Eesti Keele Sihtasutus, 2008 * "Kodunt kaugemal: reisikirjad laiast maailmast", Eesti Raamat, 2008 * "Toronto, New York, Los Angeles". Reisikiri, Go Group, 2008 * "Juuditar ja idasakslanna". Jutustus, Wellesto, 2007 * "Rudimoisi isa: Tartu-romaani esimene osa". Jutustus, Wellesto, 2006 * "Päästke mind, palun, päikese eest, päästke". Jutustus, Wellesto, 2004 * "Kalad kõnniteel". Jutustus, Wellesto, 2004 * "Kevad Hiinas. Valitud reisikirjad," Eesti Keele Sihtasutus, 2002 * "Valitud reisikirjad 1", Eesti Keele Sihtasutus, 2001 * "Valitud teosed 2". Jutustused, Wellesto, 2001 * "Paradiisisaared Tahiti ja Tonga". Reisikiri, Eesti Keele Sihtasutus, 2001 * "Margit Puusaag ja tema mehed". Romaan, Wellesto, 2001 * "Juhan Liivi armastuse valu". Romaan, Wellesto, 2001 * "Artur Magnussoni suur sõjasuvi ning Moskva ja Tartu mälestused", Eesti Keele Sihtasutus, 2000 * "Haapsalu tragöödia III". Romaan, Virgela, 2000 * "Haapsalu tragöödia II". Romaan, järjejutt ajalehes Lääne Elu, 2002 * "Haapsalu tragöödia I". Romaan, Virgela, 2000 * "Kindralleitnant Ungern-Sternberg". Romaan, Wellesto, 2000 * "Ungern-Sternberg – sõjajumal II". Romaan, Virgela, 1999 * "Ungern-Sternberg – sõjajumal I". Romaan, Virgela, 1999 * "Kindralleitnant Robert Roman Ungern-Sternberg: Hiiumaa parun, kellel oli maailma suurim varandus ning kes tahtis vallutada Euroopa". Biograafia, V. Pinn, 1999 * "Tšingis-khaan on Ungern-Sternberg". Näidend, Loomingu Raamatukogu, Perioodika, 1997 * "Artur Magnussoni suur sõjasuvi". Romaan, Eesti Raamat, 1997 * "Kuidas rikkuda piiri". Esseed, Virgela, 1997 * "Pariisi linnas Londonis, ehk, Euroeesti hääled". Romaan, Eesti Raamat, 1996 * "Poeet&Jeesus". Jutustused, UMARA 1994, Sankt-Peterburg * "Liikuja autoportree". Romaan, Kupar, 1995 * "Tartu- &Praha-mälestused", Wellesto, 1992 * "Elu Moskvas". Memuaarid, Wellesto 1991 (teine trükk 2009, Eesti Keele Sihtasutus) * "Armastusega Oxfordi". Jutustused, Eesti Raamat, 1991 * "Kurbmäng Paabelis". Romaan, Eesti Raamat, 1989 * "[[Lapsepõlvest Malleta]]". Romaan, Eesti Raamat 1981, teine trükk 2010, Pegasus * "[[Homne karikakar]]". Jutustus, Loomingu Raamatukogu, Perioodika, 1976 ===Režissöörina tehtud filmid=== *"Uuesti elus", 2001 *"Palja jalu mustal mullal", 2003 *"Nagu noor jumal", 2005 ===Artikleid=== *Olev Remsu. Enne ülikooli. Memuaarikatkend. Looming, nr 12 2019. *Olev Remsu. Ülo Parbus, Linda Eringson ja Boris London. Memuaarikatkend, Looming nr 1 2021 *UTLIB. Topeltpüha paik peahoones - seminarka. Tartu Postimees, 27. aprill, 2022 *Meenutusi kafedra’st ja podgotovka’st. Looming nr 6, 2022 *"Jälle Ivanov, jälle aktsendiga", mälestusi ülikooli sõjalisest õppest. Looming nr 1, 2024 *"Kristjan Jaak ja komsomol", mälestusi Kristjan Jaak Petersoni kirjanduspreemiast ja TRÜ komsomoliopositsioonist. Looming nr 3, 2025 ==Tunnustus== * 1991 – aasta parim teos "Moskva-mälestused" (taastrükk 2009) *1998 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Haapsalu tragöödia") *2001 – ajalehe Sirp laureaat rubriigi Euroopa esiIrndamata keeled ja muu publitsistika eest * 2011 – [[Eesti Genealoogia Selts]]i aasta teos (Olev Remsu koostatud ja osaliselt kirjutatud raamat Riiveste-Ve(e)berite-Klaoste hõimkonnast "Kõik, kes kunagi olid. Kõik, kes täna on") * 2013 – [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia]] ("Supilinna poisid") * 2013 - ajakirja [[Teater. Muusika. Kino]] laureaat ("Tõus Araratile 180 aastat hiljem"), nr 4 *2017 – [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus|Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistluse]] äramärgitud töö ("President") ==Kirjandus== * Astrid Reinla: „Põgenege Paabelist ja igaüks päästku oma hing …“ (Jeremija 51,6), in: Looming 4/1990, lk 569–570. * Voldemar Pinn: Orwelli Loomade farmi kõrval Remsu Paabel, Keel ja Kirjandus 7/1990, 436–438. * Maarius Mehu, Rein Tootmaa: Ikkagi, Vikerkaar 7/1990, lk 90–91. * Seileri poisid (Olev Remsu kui akadeemiline sõudja), Eesti Sõudja 1/1995 * Teet Kallas, Olev Remsu: Räägi endast, 50-aastane Remsu, in: Looming 11/1997, lk 1548–1560 * [[Raul Kalev]]. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/12/12e/ Literaat maailma avastamas], Postimees, 12. detsember 1998 * [[Mart Laar]]. [http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/99/02/05/kultuur.htm#kolmas Olev Remsu kirjutab Eesti tragöödiast], postimees.ee, 5. veebruar 1999 * [[Vaapo Vaher]]. [http://luup.postimees.ee/luup/99/04/kult3.htm Proosa ei põe], Luup, 1999, nr 4 * [[Jüri Pino]]. [https://www.ohtuleht.ee/95174 Olev Remsu: eestlased on küllaltki rassistlikud], ohtuleht.ee, 12. august 2000 * [[Peeter Künstler]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/DF65DED00DE546CB42256B570033CEA0 Realism a la Remsu], ekspress.ee, 6. veebruar 2002 * [[Jüri Aarma]]. [http://paber.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=10437 Olev Remsu: Iga rahvas ei ole oma valitsejat väärt] (intervjuu). [[Maaleht]], 1. november 2007 * [[Raimu Hanson]]. [http://www.tartupostimees.ee/?id=78280 Kirjanik rikastab tartlaste mälu] Postimees, 5. veebruar 2009 * Олев Ремсу: Я был хиппи и бродягой... / интервьюировала Вера Копти День за Днём, ISSN 1736-5201. (2013) 5-11 апр., с. 18-19 : фото.http://rus.postimees.ee/1209108/olev-remsu-ja-byl-hippi-i-brodjagoj * [[Teet Korsten]]. [http://pr.pohjarannik.ee/?p=7586 Rahutu rändaja viib lugejad maailma otsa], Põhjarannik, 27. aprill 2013 *Mullikatega, aidaa! Olev Remsu kui loomavedaja. GO reisiajakiri 6. 2014 * Aivo Paljasmaa. Demokraat jalgrattal. Lääne Elu, 22. mai 2016 * Alvar Loog. Tean, mida tähendab, et nostalgia võib tappa. Postimees, 1. november 2017 * Riina Tobias. Olev Remsu - Ma ei talu rutiini, Lääne Elu, 11. november 2017 *Tõnu Virve. Paraadpool ja töö. Intervjuu Olev Remsuga, TMK nr 12, 2018. *Anne Metsis. Iseendaga identne isane. Intervjuu Olev Remsuga. Eesti Naine, aprill, 2019. *Olev Remsu. Tänutunne. Juhan Peegli 100.juubeliks. [[Postimees]], [[18. mai]] [[2019]]. *Olev Remsu: targalt, vaeselt ja lõbusalt läbi sajandite. Hommage alma mater’ile. Kirjanik ja Tartu Ülikooli vilistlane Olev Remsu teeb läbilõike kõrgkooli aastasadadepikkusest ajaloost. https://leht.postimees.ee/6838462/olev-remsu-targalt-vaeselt-ja-lobusalt-labi-sajandite-hommage-alma-mater-ile. 30. november 2019. *Новые Витражи. Международный литературный журнал. Москва, нр 9 (15) 2019. Интервью. *Juhan Mellik. Nõukogude sõidujagamine: autostopiga Riiga, Jaltasse ja Moskvasse, Eesti Ajalugu, aprill, 2020 *. Krister Kivi. Kaldale uhutud, Arter (ajalehe Postimees lisa) Koduarestis maailmarändurid ihkavad teele. 5. IX 2020 *Juhan Mellik. Loomavedajana reisihimu rahuldamas. Eesti Ajalugu nr 5, 2021 *Juku-Kalle Raid. Raadio Kuku, Jukuraadio, 2. september 2021 *Juku-Kalle Raid. Mullikatest rongis ja Leninist, kes osutus Frank Sinatraks. Postimees. Arvamus, elu, 7. september, 2021 *Jürgen Rooste. Kirjutada ja avaldada võivad kõik... Maaleht, 9. september 2021 *Kalle Mälberg. Remsujev keelatud. KesKus, september, 2021 *Seitse küsimust. Olev Remsu: "Mitukümmend riiki on veel käimata", Reisile, Postimees, 3. dets 2021 *Tiia Kõnnussaar, "Õnnis tunne..." Suur intervjuu supilinlase Olev Remsuga. Supilinna Tirin, aprill, 2022 *Tiit Pruuli. Juubeliintervjuu. Olev Remsu reisidest ja reisimisest. GO reisiajakiri 5/2022 *Alvar Loog. Juubeliintervjuu. Vaikimine ei ole alati kuld. Postimees, 29. oktoober 2022 *Tiit Pruuli. Reisikirjanik Remsu tõde. Looming nr 11, 2022 == Viited == {{viited|allikad= <ref name="op8gu">[https://web.archive.org/web/20131220033303/http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=9155:kirjandusruehmitus-wellesto-21-aastat-tagasi&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3262 Kirjandusrühmitus Wellesto 21 aastat tagasi] – [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 14. august 2009 (vaadatud 29.03.2013)</ref> }}{{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Remsu, Olev}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]] [[Kategooria:Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] n9cnonp6mxp4ly2zhy0kmo1ess3imcs 0 73630 7144477 6254387 2026-05-02T09:05:20Z Kuriuss 38125 7144477 wikitext text/x-wiki '''Truuta linnamägi''' on järsunõlvaline mägi [[Truuta|Truuta küla]] [[Liinujärv]]e kirdekaldal [[Otepää vald|Otepää vallas]] [[Valga maakond|Valga maakonnas]]. [[Linnamägi]] paikneb Vidrike–Kooraste teest 700 m põhja pool ja Liinu-Kalda talust 350 m lääneedelas. ==Arheoloogilised uuringud== 2011. aastal toimunud proovikaevamistel (Tartu Ülikooli arheoloogia kabinet; [[Heiki Valk]] ja [[Pikne Kama]]) tehti mäel oleva allikakoha ümbrusse neli väikest [[kaevand]]it. Ilmnes, et [[kultuurikiht]] on kündmise ja [[erosioon]]i toimel segatud. Leitud savinõukillud pärinevad käsitsi tehtud nõudest, mis kuuluvad [[viikingiaeg]]a. Nahaliina nimetus ja pärimus Nahaliinas tegutsenud nahaparkalitest viitavad linnuse seostele viikingiaegse nahakaubandusega. Et kaevamistel ei leitud [[tulease]]meid, põlenud kive ega intensiivset kultuurikihti, on linnust kasutatud nähtavasti vaid lühikest aega ja ajuti. Hiliseim savinõukild pärineb joon- ja lainornamendiga Pihkva tüüpi kedranõust, mis näitab linnuse kasutamist veel [[11. sajand]]il. Võimalik, et linnus hävis 11. sajandi algupoolel, seoses Kagu-Eesti allutamisega [[Kiievi-Vene]] võimule ([[Jaroslav Tark|vürst Jaroslav]]i retk [[tšuudid]]e vastu [[1030]]. aasta paiku). ==Vaata ka== *[[Linnamägi]] *[[Eesti linnuste loend]] [[Kategooria:Eesti muinaslinnused]] 2cr4yg9ss0lh8almoyd5ditad1kx9sj 0 76511 7144371 7077368 2026-05-02T08:01:47Z Kuriuss 38125 7144371 wikitext text/x-wiki [[Pilt:S.danev.jpg|pisi|Stojan Danev]] '''Stojan Petrov Danev''' ([[bulgaaria keel]]es ''Стоян Петров Данев''; [[28. jaanuar]] [[1858]] – [[30. juuli]] [[1949]]) oli [[Bulgaaria]] [[Bulgaaria poliitik|poliitik]] ja riigitegelane. Ta oli [[Bulgaaria peaminister]] [[4. jaanuar]]ist [[1902]] kuni [[1903]]. aastani ja teist korda lühikest aega [[1913]]. aastal. Danev kuulus Bulgaaria poliitilisse eliiti 20. sajandi alguses ning osales aktiivselt riigi sise- ja välispoliitikas. Lisaks peaministri ametile tegutses ta ka diplomaadina ning oli seotud Bulgaaria välissuhete ja Balkani piirkonna poliitiliste küsimustega. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Petko Karavelov]]|nimi=[[Bulgaaria peaminister]]|aeg=[[4. jaanuar]] [[1902]] – [[1903]] |järgnev=[[Račo Petrov]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Ivan Gešov]]|nimi=[[Bulgaaria peaminister]]|aeg=[[1913]] |järgnev=[[Vasil Radoslavov]]}} {{lõpp}} {{Bulgaaria peaministrid}} {{JÄRJESTA:Danev, Stojan}} [[Kategooria:Bulgaaria peaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1858]] [[Kategooria:Surnud 1949]] lwu8st63xxvruadbhxyz9ktr1zblkx8 0 76545 7144374 6975232 2026-05-02T08:05:26Z Kuriuss 38125 7144374 wikitext text/x-wiki {{Infobox President | nimi = Konstantin Stoilov | pilt = Konstantin-Stoilov.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | amet = [[Bulgaaria peaminister]] | ametiajaalgus = [[10. juuli]] [[1887]] | ametiajalõpp = [[1. september]] [[1887]] | predecessor = [[Vasil Radoslavov]] | järgmine = [[Stefan Stambolov]] | amet2 = [[Bulgaaria peaminister]] | ametiajaalgus2= [[31. mai]] [[1894]] | ametiajalõpp2 = [[30. jaanuar]] [[1899]] | predecessor2 = [[Stefan Stambolov]] | järgmine2 = [[Dimitǎr Grekov]] | sünniaeg = [[5. oktoober]] [[1853]] | sünnikoht = [[Plovdiv]], [[Bulgaaria]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|1901|4|5|1853|10|5}} | surmakoht = [[Sofia]], [[Bulgaaria]] | partei = ''Konservativna Partiya'' }} '''Konstantin Stoilov''' ([[bulgaaria keel]]es ''Константин Стоилов''; [[5. oktoober]] <small>(23. september [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1853]] – [[5. aprill]] <small>(23. märts [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1901]]) oli [[Bulgaaria]] riigitegelane ja poliitik, [[Bulgaaria peaminister|peaminister]] lühikest aega [[1887]]. aastal ning uuesti aastatel [[1894]]–[[1899]]. Stoilov oli hariduselt jurist, õppinud [[Heidelberg]]is Saksamaal. Ta kuulus konstitutsioonilise partei juhtfiguuride hulka ning mängis olulist rolli Bulgaaria parlamentaarse süsteemi kujunemisel 19. sajandi lõpus. Tema valitsusaega iseloomustasid mõõdukas konservatiivsus, õigusreformid ja suhteline poliitiline stabiilsus. [[Pilt:Konstantin Stoilov - Dimitar Karastoyanov Foto.jpg|thumb|left|Konstantin Stoilov]] {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Vasil Radoslavov]]|nimi=[[Bulgaaria peaminister]]|aeg= [[1887]]|järgnev=[[Stefan Stambolov]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Stefan Stambolov]]|nimi=[[Bulgaaria peaminister]]|aeg= [[1894]]–[[1899]]|järgnev=[[Dimitǎr Grekov]]}} {{lõpp}} {{Bulgaaria peaministrid}} {{JÄRJESTA:Stoilov, Konstantin}} [[Kategooria:Bulgaaria peaministrid]] [[Kategooria:Heidelbergi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1853]] [[Kategooria:Surnud 1901]] oxihkqh1b7mvfb9wu0e7hkjhv2mu3wh 0 78253 7144405 7039605 2026-05-02T08:20:28Z Kuriuss 38125 7144405 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Panagiótis Kanellópoulos''' ([[kreeka keel]]es Παναγιώτης Κανελλόπουλος; [[13. detsember]] [[1902]] – [[11. september]] [[1986]]) oli [[Kreeka]] poliitik, filosoof ja kirjanik, kes oli kahel korral [[Kreeka peaminister|peaminister]]. Ta juhtis valitsust [[1. november|1. novembrist]] [[1945]] kuni [[22. november|22. novembrini]] [[1945]] ning teist korda [[3. aprill]]ist [[1967]] kuni [[21. aprill]]ini [[1967]]. Kanellópoulos oli oluline tegelane Kreeka poliitilises elus 20. sajandi keskpaigas. Teise maailmasõja ajal osales ta vastupanuliikumises ning pärast sõda mängis tähtsat rolli Kreeka demokraatliku riigikorra taastamisel. Tema teine peaministriaeg lõppes [[1967]]. aasta sõjaväelise riigipöördega, mille käigus võimule tuli nn [[Kolonelide diktatuur|kolonelide hunta]]. Lisaks poliitilisele tegevusele oli Kanellópoulos tuntud ka intellektuaali ja esseistina. Tema kirjutised käsitlesid filosoofiat, ajalugu ja poliitilist mõtet ning ta rõhutas Euroopa humanistlike väärtuste ja demokraatia tähtsust Kreeka ühiskonnas. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev= [[Damaskínos (Papandréou)]] |nimi=[[Kreeka peaminister]] |aeg= [[1. november]] [[1945]] – [[22. november]] [[1945]] |järgnev= [[Themistoklís Sofoúlis]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev= [[Ioánnis Paraskevópoulos]] |nimi=[[Kreeka peaminister]] |aeg= [[21. aprill]] [[1967]] – [[21. aprill]] [[1967]] |järgnev= [[Konstantínos Kóllias]]}} {{lõpp}} {{Kreeka valitsusjuhid}} {{JÄRJESTA:Kanellopoulos, Panagiotis}} [[Kategooria:Kreeka peaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1985]] 479z0qym6ijvo4iv5o9j7rqwe9jtvxq 0 80908 7144421 7067274 2026-05-02T08:27:50Z Kuriuss 38125 7144421 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=märts}} {{Emotsioonid}} {{See artikkel|räägib tundest; Mathieu Kassovitzi filmi kohta vaata artiklit [[Vihkamine (film 1995)]]}} '''Vihkamine''' on [[emotsionaalne seisund]], mis väljendub aktiivses vastumeelsuses, vaenulikkuses või [[antipaatia]]s isiku, asja või ilmingu vastu ning üldjuhul tekitab vajaduse seda objekti vältida, hävitada või piirata. Viha seostatakse tihti selliste intensiivsete tunnetega nagu raev, põlgamine ja tülgastus. Vihkamist peetakse [[armastus]]e ja [[sõprus]]e vastandiks. Vihkamist on inimesed mõistnud küllaltki mitut moodi. Filosoofid on püüdnud viha olemust mõista, samas kui mõned religioonid näevad seda positiivsena ning õhutavad usklikke kindlate sihtrühmade vastu viha üles näitama. Sotsiaalsed ja psühholoogilised teoreetikud on mõistnud vihkamist utilitaristlikus kontekstis. Teatud viha väljendavad demonstratsioonid on pluralistilistes sallivust väärtustavates kultuuriruumides seaduslikult keelatud. Emotsioonid ja viha väljendumine varieeruvad laiaulatuslikult, sõltudes nii kultuurilistest aspektidest kui ka olukorrast, mis teatud emotsionaalset või intellektuaalset reaktsiooni esile tõstavad. Inimesed võivad vihkamisele reageerida heakskiidu, hukkamõistu või ükskõiksusega, olenevalt sellest, kuidas viha väljendatakse ja kuidas ühiskond olukorda näeb. == Emotsioon == Emotsioonina võib viha tunda kas lühikest või pikka aega. See võib olla madala intensiivsusega – “ma vihkan Robloxit” – või suure intensiivsusega: “ma vihkan kogu maailma”. Mõnikord on viha puhul tegemist õpitud reaktsiooniga, mida on ajendanud välised mõjud, nagu kogemused seotud vägivalla, valelikkuse või manipulatsiooniga. Üldiselt on viha tundmine sügav psühholoogiline reaktsioon, kui tuntakse, et ollakse lõksus või teadmatuses, mis ei lase mingit kindlat sotsioloogilist fenomeni mõista. Robert Sternberg kirjeldas kolme vihkamise elementi: # intiimsuse eemale lükkamine, tekitades distantsi, kui varem on lähedus põhjustanud ohtu # kire, nagu kartlikkuse või raevu, sisendamine # otsus ümberhinnata eelnevalt väärtuslikuks peetud objekti Olulist ennast kaitsvat funktsiooni, mis on seotud vihkamisega, saab kirjeldada Steinbergi analüüsiga “mässulisest” vihkamisest, mille puhul eemaldutakse sõltuvussuhtest autonoomsuse taastamiseks. == Psühhoanalüüs == Sigmund Freud kirjeldas viha ego seisundina, mille eesmärgiks on oma ebaõnne põhjustajast vabaneda, järeldades sellest, et viha mängib olulist rolli enesealalhoiutungi ülal pidamises. Donald Winnicott tõi esile vihaga seotud arenguetapi koos selle välise objekti äratundmisega: "Võrreldes maagilise hävitamisega omandavad agressiivsed ideed ja käitumine positiivse väärtuse ning vihkamisest saab tsivilisatsiooni märk.” Tänu temale on objektisuhete teooria rõhutanud vihkamise äratundmise olulisust analüütilises keskkonnas: analüütik tunnistab oma isiklikku vihatunnet (nagu ilmneb rangetest ajapiirangutest ja tasust), mis omakorda võib võimaldada patsiendil tunnistada ja ohjeldada oma varem varjatud vihkamist analüütiku vastu. Adam Philips väitis lausa, et tõeline lahkus kahe inimese vahelises suhtes on võimatu ilma vihkamise ja vihatud olemiseta, nii et ainult otsekohene inimestevahelistele konfliktidele tähelepanu pööramine ning nendega kaasnevate vaenulike tunnete väljendamine lubaks tõelisel siirustundel esile kerkida. == Seaduslikkus == Juriidilises keeles on vaenukuriteod (eelarvamustest motiveeritud kuritegevus; ''hate crime'') kriminaalsed aktid, mis võivad olla motiveeritud vihkamisest. Selliste kuritegudega seotud kriminaalid võtavad sihtmärgiks ohvreid kindlate sotsiaalsete gruppide järgi, kes eristuvad teistest rassi, soo, religiooni, seksuaalse sättumuse, mentaalse seisundi, puude, klassi, rahvuse, vanuse või poliitilise kuuluvuse poolest. Vihakõne on kõne, millega tahetakse halvustada kindlat isikut või inimgruppi, sõltuvalt nende sotsiaalsest või etnilisest grupist. Selle alla lähevad nii suuliselt kui ka kirjalikult esitatud tekstid ning teatud ebasündsad käitumisaktid avalikus ruumis. Vahest kutsutakse eraldi terminiga sellist teatud verbaalset eelarvamuse väljendamist, mille puhul kaudselt mingit kindlat gruppi solvatakse (ing ''antilocution''). See on Allporti skaalal esimene punkt, millega ühiskonnas avalduvat eelarvamust hindama hakatakse. Paljudes riikides on tahtlikult esitatud vihakõne kriminaalkorras karistatav vaenu õhutamise seadusandluse all. Mõnedes riikides ei osata selgeid piire panna, sest vaieldakse selle üle, kas vaenukõnede keelamine piirab isikute sõnavabaduse õigust või mitte. Mõlemad eelnevaltmainitud klassifikatsioonid tekitavad vastukaja. On keeruline eristada kuritegude motiive ja kavatsetust, samamoodi ei ole kuhugi kadunud filosoofiline vaidlus sihitud vihkamise väärtustamise õigustatud rühmitamist suuremaks kuriteoks kui üldist misantroopiat ja inimeste põlgamist, mida on iseenesest potentsiaalselt võimalik võrdsete kuritegudena kaalutleda. == Neuroloogia == Vihkamise neuronaalseid korrelaate on uuritud fMRI meetodiga. Selles katses skaneeriti inimeste aju, kui nad vaatasid pilte inimestest, keda nad vihkasid. Tulemused näitasid suurenenud aktiivsust keskfrontraalkäärus, paremas putamenis, mõlemapoolselt premotoorses korteksis, frontaalses pooluses ja mõlemapoolselt inimese aju mediaalses insulaarkorteksis. Misofooniat (“helide vihkamist”) põdevatel inimestel on teadaolevalt esinenud vihkamise väljendamist vallandavate tegurite mõjul. == Etnolingvistika == Vihkamine, nagu ka armastus, esineb eri keeltes erinevatel kujudel. Teatud keeltes on selle emotsiooni väljendamiseks erinevaid sõnu, mida kasutatakse olenevalt sellest, millises kontekstis viha avaldub. Näiteks prantsuse keeles on kindel suhetest sõltumatu viha väljendatav fraasiga ''J'ai la haine'' (otsetõlkes “mul on viha”), mis tähendab, et vihatav objekt puudub ega ole seotud välise jõu, asja või inimesega. See näitab lihtsalt sihitud soovi hävitada. == Religioon == ÜRO eriraportöör usu- ja usuvabaduse alal viitas kollektiivse vihkamise mõistele religiooni alusel, mida ta kirjeldas kui inimtekkelist nähtust, mis on põhjustatud vihkajate tahtlikest tegudest ja tegematajätmistest.  Vihkamist võib ka religioon heaks kiita. Heebrea sõna, mis kirjeldab psalmisti „täiuslikku vihkamist“ (Ps. 139:22), tähendab, et see „viib protsessi lõpule“. Religioon võib kasutada äärmuslikku kõnet, et kaasata oma usku uusi järgijaid. Teiste religioonide või nende järgijate vastu suunatud äärmuslik kõne võib viia vastuoludeni, mis põhinevadki usulisel vihkamisel. == Filosoofia == Filosoofia on aegade algusest saati üritanud vihkamist kirjeldada. Näiteks Aristoteles nägi seda omaette nähtusena, mis on eraldiseisev raevust, ning mis tekitab hävitamistungi ega suuda ajaga leeveneda. David Hume pidas vihkamist taandamatuks tundeks, mida defineerida polegi võimalik. ==Vaata ka== * [[Viha]] * [[Vihakõne]] == Allikad == * https://en.wikipedia.org/wiki/Hatred ==Kirjandus== * [[Jeffrie Murphy|Jeffrie G. Murphy]], [[Jean Hampton]]. ''Forgiveness and Mercy'', Cambridge: Cambridge University Press [[1988]]. ** Jean Hampton. Forgiveness, Resentment and Hatred. Vt [[Jean Hampton#Andestus, pahameel ja vihkamine]]. [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Emotsioon]] 64eswu0mozz845nlaqea7jwnu35m2xz 0 82047 7144382 3876281 2026-05-02T08:10:42Z Kuriuss 38125 7144382 wikitext text/x-wiki '''Keevitustrafo''' on [[trafo]] [[kaarkeevitus]]eks vajaliku [[elektrivool]]u saamiseks elektrivõrgust. Trafo primaarpingeks võib olenevalt trafo tüübist olla faasipinge (ühe faasi ja maa vaheline pinge) 230 V või kahe faasi vaheline pinge 400 V. On ka kolme primaarmähisega keevitustrafosid, mis vajavad kolmefaasilist võrgutoitepinget 3×400 V. Sekundaarpinge on tavaliselt 18–70 [[Volt|V]] ja [[voolutugevus]] 20–600 [[Amper|A]], erandjuhtudel kuni 1200 A. Keevitustrafo talub lühikest aega [[lühis]]t, mis tekib elektroodide kokkupuutel. Maksimaalse keevitusvoolu reguleerimine toimub trafo mähistevahelise sidestuse muutmisega või sekundaarmähise keerdude arvu ümberlülitamise teel. Keevitustrafo juurde kuuluvad peale voolu reguleerimise vahendite enamasti ka lisaseadised, nagu jahutus[[ventilaator]], [[ampermeeter]] jms. Võrgupinget madaldavat trafot kasutatakse ka alalisvoolu-keevitusseadmes ehk [[keevitusalaldi]]s (seda trafot keevitustrafoks ei nimetata). Keevitusseadmeid toodavad näiteks ettevõtted Awelco, Cea, Daytona, Elektrosta, ESAB, EWM, Firmar, Fronius, Gys, Hobart, Kemppi, Lincoln, Migatronic, Miller, Rehm, Telwin-Pioner, Sip, Weco. == Vaata ka == * [[Keevitamine]] * [[Kaarkeevitus]] * [[Keevitusalaldi]] [[Kategooria:Elektrimasinad]] [[Kategooria:Keevitamine]] t57dy80g1qithpiqowlofv2p79b7jiv 0 84050 7144428 7078986 2026-05-02T08:30:49Z Velirand 67997 + kategooria 7144428 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib riigitegelasest ja majandusteadlasest; tema järgi nimetatud laeva kohta vaata artiklit [[Trossö (laev)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} [[Fail:Arnold Veimer.jpg|pisi|Arnold Veimer (1941)]] '''Arnold Veimer''' ([[vene keel]]es Арнольд Тынувич Веймер; {{VanaKalendriAeg|[[20. juuni]]|[[1903]]|7. juuni}}<ref name="SAAGA1"/> [[Nehatu vald]]<ref name="isik-db"/> –­ [[3. märts]] [[1977]]<ref name="isik-db"/> [[Tallinn]]) oli [[Eesti NSV]] riigitegelane ja majandusteadlane, [[Eesti NSV Teaduste akadeemia|Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] liige (1957), president 1968–1973. == Elulugu == Nooruses elas Lagedil, 1919. aastal kolisid perega Lasnamäele. Arnold Veimer õppis [[Vahastu]] koolis ja lõpetas 1922. aastal [[Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasium]]i. 1938 asus õppima Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas ja 1941. lõpetas Tallinna Polütehnilise Instituudi (kuhu majandusteaduskond oli üle toodud).<ref>Arnold Veimer : personaalnimestik. Tallinn, 1981</ref> === Poliitiline tegevus === Alates 1922. aastast oli Arnold Veimer [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP]] ja 1958–1976 [[EKP KK]] liige. Arnold Veimer tegutses partei ülesandel revolutsioonilisel tööl peamiselt Lõuna-Eesti [[Moonakas|moonameeste]] ning põllutööliste keskel, tegutsedes maatööliste ametiühingu Valga-Võru-Petserimaa organisaatorina. 1923. aasta novembris Arnold Veimer arreteeriti ja mõisteti 1924. aastal [[149 protsess]]il süüdi, karistuseks eluaegne [[sunnitöö]]. Ta vabanes [[1938. aasta amnestiaseadus]]e alusel. Vabanemise järel võeti A. Veimer sõjaväeteenistusse [[7. Jalaväerügement]]i, kus ta teenis oma aja ära reamehena. 1938. aastal astus [[Tartu Ülikooli majandusteaduskond]]a, mille lõpetas 1941. aastal. Õpingute ajal võttis ta osa Tartu tööliste revolutsioonilisest võitlusest Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Tartu komitee illegaalse liikmena.<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1946/01/13/5 ARNOLD VEIMER]{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Postimees (1886-1944), nr. 11, 13 jaanuar 1946</ref> [[1940. aasta juunipööre|1940. aasta juuni]]-, juuli- ja augustipäevad oli A. Veimer [[Rahva Omakaitse]] juht, 8. juulist ajalehe [[Rahva Hääl]] [[vastutav toimetaja]]. 1940. aasta augustis valiti A. Veimer [[Riigivolikogu]] esimeheks. Tema eesistumisel võttis Riigivolikogu vastu ajaloolised otsused tööstuse ja pankade [[Natsionaliseerimine|natsionaliseerimise]] kohta, maa kuulutamise kohta üldrahvalikuks omanduseks, Nõukogude korra kehtestamise ja Eesti astumise kohta Nõukogude Liidu koosseisu. A. Veimer oli ka natsionaliseerimiskomitee esimehe asetäitjaks. 1941. aastal valiti A. Veimer Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei IV kongressil [[EKP Keskkomitee|EK(b)P Keskkomitee]] liikmeks, sama aasta 12. jaanuaril aga [[NSV Liidu Ülemnõukogu|NSVL Ülemnõukogu]] saadikuks. === Majandustegevus === Aastatel 1940–1942 oli Arnold Veimer Eesti NSV kergetööstuse [[rahvakomissar]] ning vastutas 1941. aasta sügisel nõukogude vägede ja võimu evakueerimisel Eestist rahvamajandusettevõtete evakueerimise, Nõukogude tagalasse toimetamise ja "[[põletatud maa taktika]]" elluviimise eest.<ref>Tuudur Tamm, [http://kultuur.elu.ee/ke491_1941.htm Need teod süüdistavad. Kommunistid varandusi hävitamas], Kultuur ja Elu 2008</ref> A. Veimer oli viimsete seas, kes lahkusid Tallinnast. Nõukogude tagalas võttis ta EK(b)F Keskkomitee ja ENSV Rahvakomissaride Nõukogu volinikuna osa [[Punaarmee]] [[8. Eesti Laskurkorpus|Eesti rahvusväekoondiste]] formeerimisest. 1942. aasta juulist kuni 1944 oli A. Veimer [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] esimehe asetäitja ja pärast [[Tallinna vabastamine|Tallinna vallutamist]], 22. septembril 1944, määrati A. Veimer 1944–1951 Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees. 1946. aastast [[Eesti NSV Hävituspataljonide Keskstaap|Eesti NSV Hävituspataljonide Keskstaabi]] liige (vastutas [[Hävituspataljonid Eestis|hävituspataljonide]] materiaalse ja majandusliku varustamise eest), koos Keskstaabi ülema [[Nikolai Karotamm]]e ([[EK(b)P KK I sekretär]]), Keskstaabi operatiivosakonna ülema, [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] rahvakomissari [[Aleksander Resev]]i ja hävituspataljonides poliitilise kasvatustöö eest vastutava [[ELKNÜ Keskkomitee]] esimese sekretäri [[Arnold Meri]]ga<ref>DOKUMENTE METSAVENDLUSEST JA VASTUPANULIIKUMISEST EESTIS. [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:101274 nr 4 1992] lk 835, ENSV SARKi HÄVITUSPATALJONIDE KESKSTAABI KÄSKKIRI NR. 1</ref> 1946. aastast oli Arnold Veimer [[ENSV Ministrite Nõukogu|Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees|esimees]]. Eesti NSV MN esimehena kirjutas ta alla 1949. aasta [[küüditamine|küüditamiste]] nimekirjadele. 1951–1952 oli [[ENSV TA Majanduse Instituut|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudi]] direktor. 1954. aastast [[Eesti NSV Põllumajanduse ministeerium|Eesti NSV põllumajandusministri]] asetäitja. 1955–1968 oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja ja 1957–1965 [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]] esimees. 1968–1973 oli [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] president. 1940–1955 ja 1967–1977{{lisa viide}} oli Veimer [[ENSV Ülemnõukogu|Eesti NSV Ülemnõukogu]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis|I koosseisu]], [[Eesti NSV Ülemnõukogu II koosseis|II koosseisu]], [[Eesti NSV Ülemnõukogu III koosseis|III koosseisu]], [[Eesti NSV Ülemnõukogu VII koosseis|VII koosseisu]], [[Eesti NSV Ülemnõukogu VIII koosseis|VIII koosseisu]] saadik. == Teoseid == Arnold Veimer on avaldanud uurimusi [[Eesti NSV majandus]]e alalt. * Soomaade kuivendamise ja kasutuselevõtmise, suurte ja püsivate saakide saavutamiseks ning Eesti NSV loomakasvatusele kindla söödabaasi organiseerimiseks maaviljeluse heinaväljasüsteemi juurutamise plaanist. [[Rahva Hääl]], 4. august 1949 * Eesti NSV Sotsialistlik industrialiseerimine. 1958. ERK * Eesti tööstus aastail 1959–1965. 1959. ERK. * Eesti NSV tööstuse arenemine seitseaastakul. 1967. ERK * Koos rahvaga. Mälestuskatkeid. 1977. Tallinn. Eesti Raamat == Tunnustus == * 1963 – [[Tööpunalipu orden]] * 1965 – [[Lenini orden]] * 1970 – [[Eesti NSV teeneline teadlane]] * 1971 – [[Oktoobrirevolutsiooni orden]] * 1973 – [[sotsialistliku töö kangelane]] * 1976 – K.E.v. Baeri mälestusmedal == Isiklikku == Arnold Veimer oli Tõnu ja Anna Pauline Veimeri poeg. Tal on vennad Karl Johannes, [[Rudolf Veimer|Rudolf]] ja [[Bernhard Veimer|Bernhard]].<ref name="SAAGA1"/> Arnold Veimer maeti 9. märtsil 1977 [[Tallinna Metsakalmistu|Tallinnas Metsakalmistule]].<ref name="kalm-tln"/> Arnold Veimer oli 23. septembrist 1940 abielus Nadežda Tihhanova-Veimeriga, kes maeti 12. detsembril 1978 [[Tallinna Metsakalmistu|Tallinnas Metsakalmistule]] Arnold Veimeri kõrvale.<ref name="kalm-tln-2"/> Neil oli lapsendatud kaks poega ning tütar.{{lisa viide}} == Mälestuse jäädvustamine == [[ENSV TA Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituut|Eesti NSV TA Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituudi]] [[teaduslaev]]ale anti 1984. aastal [[Arnold Veimer (laev)|Arnold Veimeri]] nimi. Eesti taasiseseisvumise järel nimetati laev ümber Livoniaks. Aastatel 1981–1995 kandis [[Kivila tänav]] Tallinnas Arnold Veimeri tänava nime. [[Võru]]s asutati 1962. aastal [[Arnold Veimeri nimeline Võru gaasianalüsaatorite tehas]]. Tehas suleti 2009. aastal. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="SAAGA1">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.1358.2.18:185 Personal-Buch der Evangelisch-Lutherischen ...; TLA.1358.2.18; 1883–1917] – viide sünnile, sünnikohale, vanemate nimedele.</ref> <ref name="kalm-tln">{{Netiviide |url=http://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=Arnold&filter_maetud_perenimi=Veimer&action=maetud&popup=0&yldotsing=1&filter_maetud_kalmistu= |pealkiri=Tallinna kalmistute register: Veimer, Arnold |vaadatud=2010-04-04 |arhiivimisaeg=2011-12-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111203192336/http://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=Arnold&filter_maetud_perenimi=Veimer&action=maetud&popup=0&yldotsing=1&filter_maetud_kalmistu= |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="kalm-tln-2">[http://www.kalmistud.ee/g1/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=87583 Tallinna kalmistute register: Veimer, Nadezda]</ref> <ref name="isik-db">{{Netiviide |url=http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=4206 |pealkiri=Eesti biograafiline andmebaas; Veimer, Arnold |vaadatud=2010-04-04 |arhiivimisaeg=2011-12-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111203193935/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=4206 |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == * {{ISIK|4206}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees]] <br/> [[Oskar Sepre]] (1942–1944)|nimi=[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] ja <br/>[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees|Ministrite Nõukogu esimees]] <br/> Arnold Veimer|aeg=1944–1951|järgnev=Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees <br/> [[Aleksei Müürisepp]] (1951–1961)}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Veimer, Arnold}} [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Rahva Omakaitse koosseis]] [[Kategooria:Eesti NSV hävituspataljonlased]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadikud‎]] [[Kategooria:Eesti NSV I Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV II Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV III Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV VII Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV VIII Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Eesti töölisvanemad]] [[Kategooria:7. Jalaväerügemendi koosseis]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sotsialistliku töö kangelased Eesti NSV-s]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni I järgu kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 1977]] iims3n7qz43t1ukiyb240lsncp2t1ur 0 84341 7144406 7018384 2026-05-02T08:20:55Z Johanneskais 130365 /* Külaelu */ 7144406 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2009}}{{allikad}} {{EestiAsula | nimi = Rosma | pilt = Rosma, Põlva county.jpg | pildiallkiri = | pindala = 11,4 | elanikke = | maakond = Põlva }} '''Rosma''' on [[küla]] [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] [[Võru–Põlva maantee]] ääres. Küla territooriumi pindala on 11,4 km²{{lisa viide}}. Külas asuvad [[Rosma ristipuud|ristipuud]], [[Rosma ristimets]] ja [[Rosma Moorimäe ristipuud|Moorimäe ristipuud]]. == Ajalugu == {{vaata|Rosma linnus}} Rosma ajalugu ulatub tagasi [[muinasaeg]]a. Liivimaa kroonikas mainitud [[Valgatabalve]] ja [[Ugandi]] kagupoolse osa piirialal asuv küla oli tolleaegsete kaubateede üks sõlmpunkte. 13. sajandist on esimesed teated Põlva kihelkonna kohta. Esimesed teated Rosma küla kohta pärinevad aastast 1638 (''Rozma Kywi''), mil Liivi sõja järel jäi Rosma Rootsi Kuningriigile kuuluvale territooriumile. 1939. aastast kuulus Rosma küla Põlva valla koosseisu. [[Fail:Ajalooline Rosma.jpg|pisi]] == Vaatamisväärsused == [[Muinsuskaitseseadus]]e alusel on tunnistatud arhitektuurimälestiseks Rosma külas järgmised ehitised: * Rosma vesiveski<ref name="KRR_23789">{{kultuurimälestis|23789|Rosma vesiveski}} (vaadatud 19.06.2022)</ref> (19. sajand) * Rosma vesiveski pais<ref name="KRR_23790">{{kultuurimälestis|23790|Rosma vesiveski pais}} (vaadatud 19.06.2022)</ref> (20. sajandi I pool) * Rosma vesiveski elamu<ref name="KRR_23791">{{kultuurimälestis|23791|Rosma vesiveski elamu}} (vaadatud 19.06.2022)</ref> (19. sajand) * Rosma vesiveski laut<ref name="KRR_23792">{{kultuurimälestis|23792|Rosma vesiveski laut}} (vaadatud 19.06.2022)</ref> (19. sajand) * Rosma küla elamu I tiibhoonega<ref name="KRR_23793">{{kultuurimälestis|23793|Rosma küla elamu I tiibhoonega}} (vaadatud 19.06.2022)</ref> (1920. aastad) * Rosma küla elamu I kelder<ref name="KRR_23794">{{kultuurimälestis|23794|Rosma küla elamu I kelder}} (vaadatud 19.06.2022)</ref> (20. sajandi I pool) * Rosma küla elamu I kaev<ref name="KRR_23795">{{kultuurimälestis|23795|Rosma küla elamu I kaev}} (vaadatud 19.06.2022)</ref> (20. sajandi I pool) * Rosma küla kauplus-elamu II<ref name="KRR_23796">{{kultuurimälestis|23796|Rosma küla kauplus- elamu II}} (vaadatud 19.06.2022)</ref> (1920. aastad) * Rosma küla kauplus-elamu II<ref name="KRR_23797">{{kultuurimälestis|23797|Rosma küla kauplus- elamu II ait-kelder}} (vaadatud 19.06.2022)</ref> (ait-kelder 1920. aastad) * Rosma küla elamu III<ref name="KRR_23798">{{kultuurimälestis|23798|Rosma küla elamu III}} (vaadatud 19.06.2022)</ref> (1920. aastad) [[Fail:Veski 25.png|pisi|Rosma küla vaade öösel]] === Elanike arv === {| class="wikitable" |- ! 2003 !! 2006 !! 2009 !! 2013 !! 2014 !! 2017 !! 2018 !! 2020 !! 2022 |- | 427 || 424 || 405 || 398 || 383 || 374 || 365 || 377 || 394 |} == Hariduselu == [[Fail:Rosma koolimaja.jpg|pisi|Rosma koolimaja]] [[Rosma koolimaja]]s sündis 26. jaanuaril 1885 nimekas koolimees [[Johannes Käis]]. Johannes Käisi lapsepõlv möödus Põlvamaal Rosma külas. Põlva lähedal laias ja sügavas ürgorus lookleva [[Peri jõgi|Peri]] ja [[Ora jõgi|Ora]] jõe lähedal [[Päkamägi|Päkamäe]] idapoolse nõlva all seisab tänini Rosma küla koolitare – Johannes Käisi sünnipaik. 1872. aastal valminud koolimajas oli üks klassiruum, palvetuba ja kaks väikest elutuba, kus elas Johannes Käisi isa oma perega alates 1878. aastast. 1965. aastal pandi Rosma koolimajale mälestustahvel, kümme aastat hiljem aga istutasid endise [[Võru Õpetajate Seminar]]i kasvandikud ja [[Johannes Käisi nimeline Põlva Keskkool|Põlva Keskkooli]] esindajad mälestustammiku Päkamäe nõlvadele, kus oli Johannes Käisi esimene mängumaa. 1989. aastal asutati Rosmal kodanikualgatusena [[Waldorfi pedagoogika]] põhimõtetel tegutsev üldhariduskool ja lasteaed, [[Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal]]. 1999. aastal sai koolist põhikool. 2011/2012. õppeaastal õppis koolis 45 õpilast ja töötas 14 õpetajat. Koolis õppimine on tasuline. Kooli peab MTÜ [[Rosma Haridusselts]], mille liikmeteks on lapsevanemad. Kooli juures tegutseb ka lasteaed. == Külaelu == 17. märtsil 2008 asutatud [[Rosma Küla Selts]]i asutasid kakskümmend aktiivset külaelanikku. Seltsi eesmärgiks ja ülesandeks on arendada ja elavdada külaelu, tegeleda küla ajaloo uurimise ja kogumisega, traditsioonide taastamisega. 2012. aastal valmis seltsi eestvedamisel ja kaasfinantseerimisel Rosma [[mänguväljak]], küla teedele ja tänavatele paigaldati viidad ja sildid. Iga aasta 1. mail korraldab selts külakeskuseks kujunenud [[Rosma vesiveski]] kõrval külapäeva. 2020. aasta kaasava eelarve raames puhastati ja süvendati [[Rosma vesiveski]] paisutiik, korrastati kaldad ja eemaldati võsa. Traditsiooniks on saanud Jüripäeva koristustalgud, mille raames koristatakse küla piirdesse jäävad teed ja tänavad. Rosma külavanemad: * 2007-2008 Liia Roodes * 2008-2011 Tõnu Lõbu * 2011-2019 Heiti Hallap + * 2019-(2024) Tõnu Lõbu == Vaata ka == *[[Rosma kalmistu]] *[[Rosma linnamägi]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.polva.ee/documents/17842760/19054525/Rosma_arengukava2011.pdf Rosma küla arengukava (2011)] * [http://rosma.ee/wp-content/uploads/2012/11/2003_0907_rosma.jpg Rosma linnulennult] {{Põlva vald}} [[Kategooria:Põlva vald]] [[Kategooria:Põlva maakonna külad]] 8v2aftgsc8dv9q69ask0c3tws5lwl4z 0 85489 7144072 7057455 2026-05-01T16:44:40Z Velirand 67997 + kategooria 7144072 wikitext text/x-wiki '''Arnold Seppo''' ([[31. detsember]] [[1917]] [[Lapsino]], [[Petrogradi kubermang]] – [[19. aprill]] [[1980]] [[Tallinn]]) oli eesti [[kirurg]] ja [[traumatoloog]]. == Elulugu == Aastal [[1941]] lõpetas ta [[Pavlovi-nimeline Leningradi I Meditsiiniinstituut|Pavlovi-nimelise Leningradi I Meditsiiniinstituudi]]. [[meditsiinikandidaat|Meditsiinikandidaadiks]] sai 1950. aastal. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal oli [[Eesti laskurkorpus]]e [[kirurg]]. Aastatel 1947–1949 töötas ta [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]]s [[teadur|teadurina]], kuid praktiseeris selle kõrvalt ka [[AS Ida-Tallinna Keskhaigla|Tallinna Keskhaigla]] [[kirurg|kirurgina]]. Aastatel 1949–1956 töötas [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] õppejõuna ja oli samas [[Tartu Ülikooli Kliinikumi Kirurgiakliiniku üldkirurgia õppetool|üldkirurgiakateedri]] [[juhataja]]. Aastatel 1957–1977 oli [[Tallinna Tõnismäe haigla]] traumatoloogiaosakonna [[juhataja]]. 1977. aastast kuni surmani oli ta enda asutatud [[Metallostenosünteesi Teadusliku Uurimise Labor ja Kliinik|Metallostenosünteesi Teadusliku Uurimise Labori ja Kliiniku]] [[direktor]]. == Tunnustus == *[[1977]] – [[Eesti NSV teeneline leiutaja]] *[[1981]] – kuldmedal Leipzigi rahvusvaheliselt messilt (postuumselt) *[[1983]] – [[NSV Liidu riiklik preemia]] *[[1991]] – kuldmedal ja karikas [[Brüssel]]i väljapanekul, kus eksponeeriti tema töid ==Vaata ka== *[[Seppo kliinik]] {{JÄRJESTA:Seppo, Arnold}} [[Kategooria:Eesti traumatoloogid]] [[Kategooria:Eesti kirurgid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised leiutajad]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1917]] [[Kategooria:Surnud 1980]] rg3kjzwrrjxm3tiycfze1vs6evm3gau 0 86365 7144590 6409823 2026-05-02T11:43:33Z Makenzis 95198 7144590 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Roda JC | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Sportvereniging Roda Juliana Combinatie Kerkrade | hüüdnimi = | lühend = | asutatud = 27. juunil 1962 | lõpp = | väljak = [[Parkstad Limburg Stadion]] | mahutavus = | ametinimetus1 = | esimees = | omanik = | ametinimetus2 = | treener = [[Harm van Veldhoven]] | liiga = [[Eredivisie]] | hooaeg = 2025/26 | positsioon = 8. koht | muster_la1= |muster_b1= |muster_ra1= | vasakkäsi1= |kere1= |paremkäsi1= |püksid1= |sokid1= | muster_la2= |muster_b2= |muster_ra2= | vasakkäsi2= |kere2= |paremkäsi2= |püksid2= |sokid2= | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Roda JC''' (Eesti ajakirjanduses tihti '''Kerkrade Roda''') on [[Holland]]i linna [[Kerkrade]] [[jalgpalliklubi]], mis hooajal 2009/10 mängis riigi [[Eredivisie|kõrgliigas]]. == Eesti ja eestlased == === Eesti mängijad === *[[Andres Oper]] (2005–2009, 103 liigamängu ja 32 -väravat) == Välislingid == *[http://www.rodajc.nl/ Roda JC koduleht] [[Kategooria:Hollandi jalgpalliklubid]] p0wmijgs16j5cl8h2d15vjcy8v4pkd8 0 87834 7144209 7132003 2026-05-01T22:24:52Z Ollin Masa 227337 Defaultsort 7144209 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Luisa Värk | pilt = Luisavark.jpg | pildiallkiri = Luisa Värk võistluse "[[Eesti otsib superstaari]]" finaalis | taust = soolo_laulja | sünninimi = Luisa Värk | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1987|02|6}} | sünnikoht = [[Elva]], Eesti | stiil = [[popmuusika]], [[kantri]] | seotud_esitajad = | amet = laulja | tegev = 2007– | plaadifirma = RHS | url = [http://www.luisavark.ee/ Koduleht] }} '''Luisa Värk''' (aastatel 2017–2026 '''Luisa Rõivas'''; sündinud [[6. veebruar]]il [[1987]] [[Elva]]s)<ref>[https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/17d27ea5-b5e6-43e0-86db-ebc15bdd5788/Luisa-R%C3%B5ivas Saadik (Luisa Rõivas)]. Riigikogu. Vaadatud 25.09.2023.</ref> on [[eestlased|eesti]] [[laulja|poplaulja]] ja seltskonnategelane, aastast 2023 [[XV Riigikogu]] liige. == Haridustee == Ta õppis alates 1994. aastast [[Elva Huvikool|Elva Huvikoolis]] laulmist ja alates 1995. aastast [[Elva Lastemuusikakool]]is klaverit. Pärast Elva Huvikooli oli Luisa Värgi lauluõpetaja estraadilaulja [[Heidy Tamme]]. Luisa Värk õppis kuni 2002. aasta [[kevad]]eni [[Elva Gümnaasium|Elva Gümnaasiumis]] ja lõpetas 2006. aastal [[Tallinna Muusikakeskkool]]i dirigeerimise erialal. Aastatel 2006–2009 õppis ta [[Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool]]is filmi ja video õppetoolis filmi helirežii erialal.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/333618 "Luisa Värk sai ülikooliga maha"], Õhtuleht, 13. juuni 2009</ref> 2022. aastal lõpetas ta [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Tehnikaülikooli]] majandusosakonna magistrikraadiga ärikorralduse erialal.<ref>[https://www.tv3.ee/3-portaal/seltskond/palju-onne-luisa-roivas-lopetas-ulikoolis-poneva-eriala-olen-nii-tanulik-selle-teekonna-eest/ Luisa Rõivas lõpetas ülikoolis põneva eriala.] www.tv3.ee, 17. juuni 2022.</ref> == Muusikaline tegevus == Luisa Värgi bändi kuulusid 2015. aastal [[Tarvi Kull]] ([[klahvpillid]]), [[Laur Joamets]] ([[elektrikitarr]]), [[Kristjan Kallas]] ([[trumm]]id), [[Henno Kelp]] ([[basskitarr]]) ja [[Elmar Liitmaa]] (akustilised kitarrid).<ref>[https://prezi.com/nyvvyls4q72e/eesti-laul-2015-finalist-luisa-vark/ Eesti laul 2015 finalist Luisa Värk.] prezi.com </ref> === "Eesti otsib superstaari" === Luisa Värk sai 2007. aastal saates "[[Eesti otsib superstaari]]" teise koha [[Birgit Õigemeel]]e järel.<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" 2008, lk. 428</ref> Saate Jõhvi eelvooru kaudu jõudis ta stuudiovooru esimesse saatesse, kust pääsesid edasi kaks lauljat – [[Mariann Saar]] ja [[Birgit Õigemeel]]. Luisa jäi tihedas konkurentsis kaheksast lauljast neljandaks. Kohtunikud andsid Luisale aga võimaluse osaleda lohutusvoorus, kust ta televaatajate ülisuure toetusega finaali pääses. === Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor === Ta osales konkursil "[[Eurolaul 2008]]" koos [[Traffic|Trafficuga]], esitades loo "It's Never Too Late", mille demo laulis sisse [[Eda-Ines Etti]]. Veel laulis ta koos [[Margus Vaher (laulja)|Margus Vaheriga]] lugu "God Inside Your Soul", mille on kirjutanud [[Elmar Liitmaa]] ja [[Liis Lass]]. Margus Vaheriga esitatud lugu "God Inside Your Soul" sai võistlusel "[[Eurolaul 2008]]" 2399 punktiga 5. koha; Trafficuga esitatud lugu "It's Never Too Late" sai 866 punktiga 8. koha. {| class="wikitable" |+ ! colspan="5" |Eurolaul |- |'''Aasta''' |'''Laul''' |'''Punktid''' |'''Koht''' |'''Kaaslauljad''' |- |2008 |"It's Never Too Late" |866 |8. |[[Traffic]] |- |2008 |"God Inside Your Soul" |2399 |5. |[[Margus Vaher (laulja)|Margus Vaher]] |- |2015 |"Minu päike" |3 |10. | - |} === Muu tegevus televisioonis === * 2007. aasta sügisel osales Luisa Värk [[Kanal 2]] "[[Tantsud tähtedega]]" teise hooaja saates, kus tema tantsupartner oli [[Martin Parmas]].<ref>"Kes? Mis? Kus" 2008, lk. 430</ref> Nad saavutasid teise koha. * Luisa Värgi kirjutatud ja esitatud laul "Kodu" oli alates 2011. aastast [[Kanal 2]] eetris olnud heategevussaate "[[Kodutunne]]" tunnusmuusika. * Luisa Värk oli 2015. aastal [[TV3]] heategevusprojekti "Laste rõõm" patroon; projektiga otsiti häid mõtteid, kuidas parandada Eesti laste heaolu.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/68982401/luisa-vark-on-uue-lasteprojekti-ideekonkursi-esinaine-heategevus-on-alati-moes Luisa Värk on uue lasteprojekti ideekonkursi esinaine.] kroonika.delfi.ee, 1. juuli 2014.</ref> * Alates 2013. aasta sügisest juhtis Luisa Värk kokasaadet "Lemmikretseptid".<ref>"http://naine24.postimees.ee/1366442/luisa-vark-hakkab-juhtima-kokandussaadet. </ref> * 2020. aasta sügishooajal osales ta saates "[[Maskis laulja]]".<ref>[https://elu.ohtuleht.ee/1019111/blogi-ja-galerii-maskis-laulja-finaalis-on-fooniks-polaarhunt-ja-draakon-maski-vottis-maha-karbseseen "Maskis laulja" finaalis on Fööniks, Polaarhunt ja Draakon, maski võttis maha Kärbseseen!], Õhtuleht, 29. november 2020</ref> == Diskograafia == {{Muusikute diskograafia|Esitaja=Luisa Värgi|Stuudio link=|Singlid=14 +3|Stuudio=3}} === Albumid === * "[[Maalida võiks maailma (album)|Maalida võiks maailma]]" (2015) * "[[Tunnete allee]]" (2008) * "[[Progress (album)|Progress]]" (märts 2006) [[Pilt:Eesti otsib superstaari 2007- Birgit Oigemeel + Luisa Värk.jpg|thumb|[[Birgit Õigemeel]] ja Luisa Värk võistluse "Eesti otsib superstaari" finaalis, 2007]] === Singlid === * "Kus oled Sa" (2005) * "Lahkumise päev" (2008) * "Kui sa teaks" (2008) * "Võõras" (veebruar 2009) * "Tühjus toas ja südames" (september 2009) * "Kodu" (2011) * "[[Aastaring]]" (2011) * "Linnamuinasjutt" (koos [[Lauris Reiniks]]iga, 2011) * "Sind ootama jään" (2012) * "Keerleval kaljul" (koos [[Lauris Reiniks|Lauris Reiniksiga]], 2013) * "Palun pöördu tagasi" (2013) * "Koputa" (koos [[Artjom Savitski]]ga, 2014) * "Suudlus" (2015) * "Igihaljad mägiaasad" (2015) * "Sinuga" (koos [[Lauris Reiniks|Lauris Reiniksiga]], 2021) == Poliitiline tegevus == Luisa Värk on alates 2022. aastast [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] liige. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]], kogus [[valimisringkond nr 9|valimisringkonnas nr 9]] ([[Jõgeva maakond|Jõgeva]]- ja [[Tartu maakond|Tartumaa]], v.a [[Tartu linn]]) 2939 häält ja osutus valituks. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Haabersti linnaosa]]s, kogus 317 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi (portaal)|Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> == Isiklikku == Tal on vend [[Jason Max Värk]].<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120363713/fotod-erilised-hetked-koos-luisa-roivas-jagas-haruldasi-kaadreid-oma-vennast "FOTOD | Erilised hetked koos! Luisa Rõivas jagas haruldasi kaadreid oma vennast"]. Kroonika. Vaadatud 14. märtsil 2025.</ref> Luisa Värk ja [[Taavi Rõivas]] abiellusid 19. augustil 2017. Paaril on tütar Miina Rihanna (sündinud 2009)<ref>[https://web.archive.org/web/20140327233932/http://publik.delfi.ee/news/kino/fotod-luisa-vark-ja-taavi-roivas-viisid-tutre-tantsusaadet-vaatama.d?id=62746322 Luisa Värk ja Taavi Rõivas viisid tütre tantsusaadet vaatama], Delfi Publik, 5. detsember 2011</ref>, poeg Herman (sündinud 2016)<ref>[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/taavi-roivase-ja-luisa-vargi-pisipoeg-sai-auvaarse-nime?id=76826512 Taavi Rõivase ja Luisa Värgi pisipoeg sai auväärse nime], Delfi Publik, 6. jaanuar 2017</ref> ja tütar Uma (sündinud 2019). 2025. aasta lõpus teatasid Taavi ja Luisa Rõivas lahkuminekust.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120426739/aastalopu-pommuudis-luisa-ja-taavi-roivas-lahutavad-abielu "Aastalõpu pommuudis! Luisa ja Taavi Rõivas lahutavad abielu"] Kroonika/Delfi, 31. detsember 2025</ref> Luisa Värk on tegelenud [[triatlon]]iga. 2021. aastal sai ta Ironman 70.3 Tallinna võistlusel naiste arvestuses 175. koha.<ref>[https://elu24.postimees.ee/7310814/raudne-leedi-luisa-roivas-ruhkis-ironmani-finisisse Luisa Rõivas rühkis Ironmani finišisse!] elu24.postimees.ee, 8. august 2021.</ref> Luisa Värk on sihtasutuse Kiusamisvaba Kool ([[KiVa]]) kõneisik; KiVa tegeleb kiusuennetusega Eesti koolides.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/elu/1077361/ol-tv-luisa-roivas-pisarad-ei-pea-koik-avalikud-olema-neid-saab-uksi-kodus-ka-valada Luisa Rõivas: pisarad ei pea kõik avalikud olema ...] ohtuleht.ee, 8. jaanuar 2023.</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == {{Commonscat}} {{vikitsitaat}} * [http://www.myspace.com/gdtheband Luisa bändi GD Myspace] * [http://www.myspace.com/luisavark Luisa Myspace] * [https://www.ohtuleht.ee/elu/705736/luisa-vark-pereelu-minu-plaadi-tegemise-korvalt-kannatanud-pole Luisa Värk: pereelu minu plaadi tegemise kõrvalt kannatanud pole.] ohtuleht.ee, 27. november 2015. * [https://www.ohtuleht.ee/elu/738086/piltuudis-taavi-roivase-pere-jaadvustas-end-koos-queeniga Taavi Rõivase pere jäädvustas end koos Queeniga.] ohtuleht.ee, 6. juuni 2016. * [https://www.ohtuleht.ee/elu/823343/kumme-aastat-kaks-last-ja-lopuks-ometi-ka-abielu Kümme aastat, kaks last ja lõpuks ometi ka abielu!] ohtuleht.ee, 21. august 2017. * [https://elu24.postimees.ee/6973583/luisa-roivas-mina-ja-taavi-ei-ole-kindlasti-selline-harmooniline-paar-kes-ei-tulitse Luisa Rõivas: mina ja Taavi ei ole kindlasti selline harmooniline paar, kes ei tülitse.] elu24.postimees.ee, 14. mai 2020. {{Eesti otsib superstaari}} {{XV Riigikogu}} {{JÄRJESTA:Värk, Luisa}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti otsib superstaari]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] rf7dql4dsr00e1hh4uah9xphlsm7b5v 0 88295 7144468 6638982 2026-05-02T09:01:41Z Kuriuss 38125 7144468 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib ansamblist; laulu kohta vaata artiklit [[Motörhead (laul)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Motörhead | pilt = MotorheadWacken2009.JPG | pildiallkiri = Motörhead [[Wacken Open Air]] festivalil (juuli 2009) | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = | päritolu = [[Pilt:Flag_of_England.svg|border|20px]] [[Inglismaa]] | stiil = ''[[hard rock]]'' <br/> ''[[heavy metal]]'' <br/> ''[[rock'n'roll]]'' | tegev = [[1975]]–[[2015]] | plaadifirma = | seotud_esitajad = | URL = [http://www.imotorhead.com/ www.imotorhead.com] | koosseis = [[Lemmy Kilmister]] <br/> [[Phil Campbell]] <br/>[[Mikkey Dee]] | endised_liikmed = [[Larry Wallis]]<br />[[Eddie Clarke|"Fast" Eddie Clarke]]<br />[[Brian Robertson]]<br />[[Würzel]]<br />[[Lucas Fox]]<br />[[Phil Taylor|Phil "Philthy Animal" Taylor]]<br />[[Pete Gill]]<br />[[Tommy Aldridge]] }} '''Motörhead''' oli [[Inglismaa]] päritolu ''[[hard rock]]''<nowiki>'</nowiki>i [[bänd]], mis tegutses aastatel [[1975]]–[[2015]]. Päev pärast [[Lemmy Kilmister]]i surma 28. detsembril 2015 teatas trummar [[Mikkey Dee]], et Motörhead ei jätka enam bändina. Bändi asutas laulja ja bassimängija Lemmy Kilmister 1975. aastal pärast seda, kui oli juba aastaid tegutsenud mitmes rokkansamblis (näiteks [[Rockin' Vickers]] ja [[Hawkwind]]). Lemmy oli ka ainus Motörheadi liige, kes tegutses seal selle algusest lõpuni. Bänd sai tuntuks [[1980. aastad|1980. aastate]] alguses, samaaegselt mitmete teiste briti ''metal''-bändidega ([[Iron Maiden]], [[Def Leppard]], [[Saxon]] jt), keda loetakse ''[[New Wave of British Heavy Metal]]''<nowiki>'</nowiki>i (NWOBHM) alla kuuluvaks. Selle nähtusega oli seotud ka Motörhead, keda muuhulgas on peetud üheks alusepanijaks ka ''[[speed metal|speed]]'' ja ''[[thrash metal]]''<nowiki>'</nowiki>ile, kuid Motörheadi liider Lemmy väitis, et bänd mängib ''[[rock'n'roll]]''<nowiki>'</nowiki>i, aga mitte ''metal''<nowiki>'</nowiki>it. Tihti on Motörhead siiski ''heavy metal''<nowiki>'</nowiki>i alla liigitatud. Motörheadi ilmselt kõige kuulsam lugu on [[1980]]. aastast pärinev "[[Ace of Spades (laul)|Ace of Spades]]". Motörhead esines [[Eesti]]s kahel korral: [[1995]]. aasta 13. oktoobril<ref>http://www.setlist.fm/setlist/motorhead/1995/linnahalli-jaahall-tallinn-estonia-5bdbff64.html</ref> ning [[1999]]. aasta 30. novembril koos [[Dio (ansambel)|Dio]] ja [[Manowar]]iga; mõlemal korral [[Tallinna Linnahall]]is.<ref>http://www.setlist.fm/setlist/motorhead/1999/linnahall-tallinn-estonia-63dbf207.html</ref> Motörheadil on paljudes riikides tribuutbände, Eestis tegutses ansambel Lemmy's Beard. ==Ajalugu== Motörhead sai alguse 1975. aastal, kui Lemmy vallandati [[Hawkwind]]ist ning ta otsustas rajada oma bändi, mille nimeks sai esialgu Bastard. Peagi pidi bänd aga nime vahetama, sest ansambli produtsendile tundus, et Bastardina pole bändil võimalik edukat karjääri teha. Uueks nimeks sai Motörhead – viimase laulu pealkiri, mille Lemmy Hawkwindi jaoks kirjutas. Motorhead tähendab slängis [[amfetamiin]]itarbijat, o-tähe asendamine ö-ga oli tingitud sellest, et Lemmy tahtis täppide lisamisega anda sellele "kurjemat" ilmet. Motörheadi esimene kontsert toimus 1975. aasta 20. juulil [[London]]is. Bändi esialgses koosseisus olid lisaks vokalistist ja basskitarristist Lemmyle kitarrist [[Larry Wallis]] ning trummar [[Lucas Fox]], kelle peagi vahetas välja [[Phil Taylor|Phil "Philthy Animal" Taylor]]. Oma esimesel tegutsemisaastal salvestas bänd materjali, mida esialgu välja ei antud, kuid [[1979]]. aastal avaldati see kogumikuna "[[On Parole]]". [[1976]]. aastal sai Motörheadi uueks kitarristiks [[Eddie Clarke|"Fast" Eddie Clarke]]. Nõnda moodustus bändi niinimetatud klassikaline koosseis, mis püsis muutumatuna [[1982]]. aastani. Sel ajal sai Motörhead ülemaailmselt tuntuks ning välja anti bändi tõenäoliselt mõjukaimad ja tuntuimad albumid: "[[Overkill (Motörheadi album)|Overkill]]", "[[Bomber]]" (mõlemad 1979), "[[Ace of Spades (album)|Ace of Spades]]" (1980) ja "[[Iron Fist]]" (1982). Kui Eddie Clarke Motörheadist lahkus, asendas teda lühikest aega Šoti kitarrist [[Brian Robertson]], kellega salvestati album "Another Perfect Day" (1983). Seejärel, ehkki esialgu oli plaanis bändi võtta üks kitarrist, otsustati pärast proove [[Michael Burston]]i (hüüdnimi Würzel) ja [[Phil Campbell]]iga, et neist mõlemast saavad Motörheadi kitarristid. Ent 1984. aastal lahkus Motörheadist trummar Phil Taylor ning tema asemele tuli varem ''[[heavy metal]]''<nowiki>'</nowiki>i bändis [[Saxon]] mänginud [[Pete Gill]]. Samal aastal ilmus singlina Motörheadi üks tuntumaid lugusid "[[Killed by Death]]". [[1987]]. aastal naasis Motörheadi trummar Taylor, kes püsis seal [[1992]]. aastani. Sel aastal ilmunud albumi "[[March ör Die]]" salvestamisel osales koguni kolm trummarit, sest plaadi tegemist alustati Tayloriga, ent enamiku lugusid mängis sisse [[Tommy Aldridge]], samas kui Motörheadi uueks trummariks saanud [[Mikkey Dee]] mängis trumme loos "[[Hellraiser]]". [[1995]]. aastal lahkus ansamblist Würzel ning viimased 20 tegevusaastat oli Motörheadi koosseis kolmeliikmeline: Lemmy, Campbell ja Dee. Alates 1980. aastatest viibis Motörhead väga pikkadel ja intensiivsetel kontserditurneedel, tihti koos teiste tuntud roki- ja ''heavy''-bändidega (Saxon, [[Anthrax]], [[Metallica]] jt). Turneedel tekkis tagasilööke alles Motörheadi viimastel tegevusaastatel (alates [[2013]]) kui bänd pidi Lemmy terviseprobleemide tõttu mitu plaanitud kontserti ära jätma või neid lühendama. Motörheadi viimane ja kokkuvõttes 22. stuudioplaat "[[Bad Magic]]" ilmus [[2015]]. aasta [[28. august]]il, seejärel läks bänd oma viimaseks jäänud turneele, millega tähistati bändi 40. tegevusaastat. Motörheadi viimane kontsert anti [[11. detsember|11. detsembril]] Berliinis, mille järel läks bänd puhkusele, kuid turnee pidi jätkuma alates [[2016]]. aasta jaanuarist. Edasised plaanid katkestas Motörheadi liidri Lemmy surm 2015. aasta 28. detsembril. Päev pärast seda teatas Mikkey Dee, et Motörhead ei jätka, kuna ilma Lemmyta ansamblit ei ole, peagi kinnitas seda ka kitarrist Campbell. ==Sümboolika== [[Pilt:Motorhead Snaggletooth Belt Buckle.jpg|pisi|Motörheadi sümbol, ''War Pig'' ehk ''Snaggletooth'']] Motörheadi sümboliks on kunstnik [[Joe Petagno]] loodud gorilla, koera ja hundi koljust inspireeritud kujutis, mida on nimetatud erinevalt, enamasti tuntakse teda kas ''War Pig''<nowiki>'</nowiki>i või ''Snaggletooth''<nowiki>'</nowiki>ina. Kujutis esineb, muutuval kujul ja mõnikord raskesti märgatavana, Motörheadi kõigil albumitel, välja arvatud "On Parole" ja "Overnight Sensation". ==Muusikaline tähendus== See, millist muusikastiili Motörhead esindas, on pidevalt olnud vaieldav. Lemmy väitis, et Motörhead mängib ''rock'n'roll''<nowiki>'</nowiki>i, samas kui bändi on stiililiselt sageli paigutatud ''hard rock''<nowiki>'</nowiki>i ja ''heavy metal''<nowiki>'</nowiki>i alla. 1970. aastate lõpu Motörheadi stiili võib kirjeldada kui segu [[punk|pungist]] ja kiirest ''hard rock''<nowiki>'</nowiki>ist, mis mõjutas väga paljusid ansambleid, eelkõige ''heavy''-bände, ning Motörheadi on peetud ka ''[[speed metal]]''<nowiki>'</nowiki>ile ja ''[[thrash metal]]''<nowiki>'</nowiki>ile alusepanijaks. Suur osa silmapaistvaid bände, sealhulgas [[Metallica]], on Motörheadi pidanud oma üheks peamiseks muusikaliseks mõjutajaks. ==Koosseisud== {| class="wikitable" border="1" width=100% |- !width="75"|Pilt !width="175"|Nimi !width="100"|Bändis tegev aastail !width="150"|Instrumendid !Osalemine albumitel |- |[[File:Lemmy_Kilmister_Motorhead_in_NYC_by_John_Gullo.jpg|75px|Lemmy]] |[[Lemmy Kilmister]] |1975–2015 |[[Basskitarr]], [[vokaal]] |kõik Motörheadi albumid |- | |[[Larry Wallis]] |1975–1976 |[[kitarr]], taustavokaal |"[[On Parole]]" (1975, avaldatud 1979) |- | |[[Lucas Fox]] |1975 |[[trummid]] |"On Parole" (1975, avaldatud) – ainult loos "Lost Johnny" |- |[[File:Phil_Taylor_(1982).jpg|75px|Phil Taylor]] |[[Phil Taylor]] |1975–1984<br />1987–1992 |trummid |kõik Motörheadi albumid alates "On Parole" (1975) kuni "[[Another Perfect Day]]" (1983) ning alates "[[Rock 'n' Roll (Motörhead album)|Rock 'n' Roll]]" (1987) kuni "March ör Die" (1992) – viimases ainult loos "I Ain't No Nice Guy" |- |[[File:Fast Eddie Clarke Motorhead 1982.jpg|75px|Fast Eddie Clarke Motorhead 1982]] |[[Eddie Clarke|"Fast" Eddie Clarke]] |1976–1982 |kitarr, taustavokaal |kõik albumid alates "[[Motörhead (album)|Motörhead]]" (1977) kuni "[[Iron Fist]]" (1982) |- |[[File:Brian_Robertson_in_2011.jpg|75px|Brian "Robbo" Robertson]] |[[Brian Robertson|Brian "Robbo" Robertson]] |1982–1983 |kitarr |"Another Perfect Day" (1983) |- |[[File:Motorhead-johngullo-photograph-sofajockey-com.jpg|75px|Phil Campbell]] |[[Phil Campbell|Phil "Wizzö" Campbell]] |1984–2015 |kitarr, taustavokaal |kõik Motörheadi albumid alates "[[Orgasmatron (album)|Orgasmatron]]" (1986) |- | |[[Michael Burston|Michael "Würzel" Burston]] |1984–1995 |kitarr |kõik Motörheadi albumid alates "Orgasmatron" (1986) kuni "[[Sacrifice (Motörhead album)|Sacrifice]]" (1995) |- | |[[Pete Gill]] |1984–1987 |trummid |"Orgasmatron" (1986) |- |[[File:Mikkey-dee-01.jpg|75px|Mikkey Dee]] |[[Mikkey Dee]] |1992–2015 |trummid |kõik Motörheadi albumid alates "[[March ör Die]]" (1992) – seal ainult loos "Hellraiser" |} ==Albumid== * [[1977]] – "Motörhead" * [[1979]] – "Overkill" * [[1979]] – "Bomber" * [[1980]] – "Ace of Spades" * [[1982]] – "Iron Fist" * [[1983]] – "Another Perfect Day" * [[1986]] – "Orgasmatron" * [[1987]] – "Rock 'n' Roll" * [[1991]] – "1916" * [[1992]] – "March ör Die" * [[1993]] – "Bastards" * [[1995]] – "Sacrifice" * [[1996]] – "Overnight Sensation" * [[1998]] – "Snake Bite Love" * [[2000]] – "We Are Motörhead" * [[2002]] – "Hammered" * [[2004]] – "Inferno" * [[2006]] – "Kiss of Death" * [[2008]] – "Motörizer" * [[2010]] – "The Wörld is Yours" * [[2013]] – "Aftershock" * [[2015]] – "Bad Magic" ;Koostöö ansambliga [[Girlschool]], mis kandis nime [[Headgirl]] *1981 – "[[St. Valentine's Day Massacre]]" (EP) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonscat|Motörhead}} *[http://www.imotorhead.com Ametlik koduleht] *[http://www.motorheadbangers.ee Motörheadbangers Estonia] – Eesti Motörheadi fänniklubi [[Kategooria:Motörhead| ]] [[Kategooria:Suurbritannia ansamblid]] [[Kategooria:Heavy metal'i ansamblid]] [[Kategooria:Hard rock'i ansamblid]] ni8n3rh6o1nxbpyio6lphqwuiosdzgk 0 90332 7144476 7092518 2026-05-02T09:04:57Z Kuriuss 38125 7144476 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2007}} {{See artikkel| räägib Eesti sõjaväelasest; Saksa ordu kõrgmeistri kohta vaata artiklit [[Hermann von Salza (ordumeister)]].}} {{Sõjaväelane | Taustavärv = #B22222 | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Nimi = Hermann Salza | Hüüdnimi = | Sünniaeg = [[16. aprill]] [[1885]] | Sünnikoht = [[Haapsalu]] | Surmaaeg = [[23. jaanuar]] [[1946]] | Surmakoht = [[Butõrka vangla]], [[Moskva]] | Teenistused = [[Venemaa Keiserlik laevastik]]<br>[[Eesti merejõud]]<br>[[Loodearmee]]<br>[[Eesti merejõud]] | Auaste = | Juhitud üksused = | Sõjad/lahingud = [[Esimene maailmasõda]]<br>[[Eesti Vabadussõda]] | Autasud = [[Püha Stanislavi orden]]i III järk (1910)<br>[[Punase Kotka orden|Punase Kotka IV järgu orden]] (1910)<br>[[Vürst Danilo I ordu]] leitnant (1912)<br>[[Püha Anna orden]]i III järk mõõkadega (1916)<br>[[Vabadusrist]]i I liigi 3. järk (1920)<br>[[Soome Valge Roosi Rüütliordu|Valge Roosi Rüütliordu]] II klassi komandör (1922)<br>[[Polonia Restituta]] komandöririst (1923)<br>[[Auleegioni ordu]] ohvitser (1925)<br>[[Kolme Tähe orden]] (1927)<br>Soome Valge Roosi Rüütelkonna I klassi komandör (1931)<br>[[Kotkaristi II klassi teenetemärk]] (1934) }} '''Hermann Aleksander Eduard Salza'''<ref name="SBiI8" /><ref name="Rb5AF" /> [[VR I/3]] ([[vene keel]]es ''Герман Эдуардович Зальца'') (16. aprill [[1885]] [[Haapsalu]] – [[23. jaanuar]] [[1946]] [[Butõrka vangla]], [[Moskva]]) oli baltisaksa aadlikust Venemaa keisririigi ja [[Eesti]] sõjaväelane ([[kontradmiral]], 1928) Hermann Salza oli teine kahest Eesti Vabariigis II maailmasõja eel kontradmirali auastme saanud sõjaväelasest (esimene oli [[Johan Pitka]]). ==Teenistus Vene laevastikus== Aastatel 1903–1906 õppis Hermann Salza Mereväe kadettide korpuses [[Peterburi]]s, lõpetas selle [[veltveebel|veltveebli]] auastmes. Silmapaistvate tulemuste eest eksamitel määrati talle [[admiral Nahhimovi preemia]]. Teenis paljudel Venemaa laevadel (Bogatõr, Slava, [[Aurora (laev)|Aurora]], [[Lembit (suurtükipaat)|Bobr]], Okean jt). 1907. aastal ülendati Salza [[mitšman]]iks (nooremleitnant). [[Esimene maailmasõda|I maailmasõja]] ajal 1917. aasta jaanuaris määrati Hermann Salza lahingulaevale [[Marat (laev)|Petropavlovsk]]. Sellel laeval teenis Salza I maailmasõja lõpuni ja elas üle mõlemad revolutsioonid. Petropavlovskil oli Salza tõusnud laeva abikomandöriks ja 16. detsembrist 1917 oli ta juba laeva komandör. Sellel laeval ülendati ta II järgu kapteniks ([[kaptenleitnant]]) 28. juunil 1917. See jäi Hermann Salza viimaseks auastmeks Vene mereväes. Pärast seda, kui Salza võttis veebruaris 1918. osa [[Balti laevastiku Jääretk]]est, kus ta juhtis oma laeva Petropavlovsk [[Helsingist]] [[Kroonlinn]]a, vabastas Venemaal võimule tulnud [[Lenin]]i bolševike valitsus Salza teenistusest. ==Eesti Vabadussõda== Kui novembris 1918 algas [[Eesti Vabadussõda]], astus Salza esialgu [[Kaitseliit]]u. 3.–27. jaanuaril 1919 teenis Salza miiniristlejal [[Lennuk (miiniristleja)|Lennuk]] nooremtüürimehena. Lennuki peal tegi Salza kaasa [[Tsitre dessant|Tsitre]], [[Kunda dessant|Kunda]], [[Loksa dessant|Loksa]] ja muudes dessantides. [[29. jaanuar]]ist määras [[Eesti Merejõud]]ude juhataja Salza [[Eesti merejõudude staap|Eesti merejõudude staabi]] ülemaks. 18. juulil astus [[Loodearmee]]sse, kus ta oli kuni selle lagunemiseni. Teenete eest Vabadussõjas autasustati teda Vabadusristi I liigi 3. järguga. ==Teenistus Eesti Vabariigis== Kui Vabadussõda oli võidetud, asus Salza uuesti Eesti Merejõudude Staabi ülemaks. Merejõudude Staabi ülem oli Salza 1920–1925, sellel ametikohal tõusis ta [[mereväekapten]]iks (1922). Juba 1923. aastast peale täitis Hermann Salza lühikest aega [[Merejõudude juhataja]] kohuseid, kuna [[Johannes Herm]]i (Merejõudude juhataja 1919–1925) tervis halvenes kiiresti. 1925. aasta märtsis sai Salza Merejõudude juhatajaks ja 1928. aastal ülendati ta kontradmiraliks. Merejõudude juhataja oli ta 1925–1932. Merejõudude juhataja kohalt lahkus H. Salza enda soovil, tuues põhjenduseks nõrga tervise. Hermann Salza pidas samuti [[Kõrgem Sõjakool|Kõrgemas Sõjakoolis]] meresõja ja mereasjanduse loenguid. 1925. aastaks oli ta dotsent merenduse alal. Tema koostas ka esimese Eesti mereväe ohvitseride käsiraamatu. Avaldas uurimusi ja kirjutas artikleid meresõjandusest ("Meresõjakunsti ajalugu I ja II", Dardanellide operatsioon). Hermann Salzat on nimetatud üheks kõige andekamaks ohvitseriks, kes on kunagi olnud Eesti Vabariigi Merejõududes. Ta sai hästi läbi kõigi sõjaväelastega ja oli tuntud seltskonnategelane. Hermann Salza oli filatelist<ref name="l26jp" />. ==Eestist lahkumine ja II maailmasõda== 30. novembril 1939 vabastas Vabariigi Valitsus Hermann Salza Eesti kodakondsusest<ref name="QIX7k" />. 1939. aastal [[Umsiedlung|emigreeris]] Hermann Salza Eestist Saksamaale. Saksamaal anti talle samuti [[kontradmiral]]i auaste, aga tegelikku sõjaväeteenistusse ta [[Kriegsmarine]]sse ei läinud. Kui [[Teine maailmasõda|II maailmasõda]] hakkas lõppema, jäi Hermann Salza [[Punaarmee]] okupeeritud alale, sest ta ei tahtnud oma haiget ema maha jätta. Ta vahistati [[1945]]. aasta aprillis ja viidi [[NSV Liit]]u, kus ta ka suri Moskva vanglas 1946. aastal. ==Tunnustus== *[[Venemaa]] [[Püha Stanislavi orden]]i III järk (1910) *[[Preisimaa]] [[Punase Kotka orden|Punase Kotka IV järgu orden]] (1910) *[[Montenegro]] [[Vürst Danilo I ordu]] leitnant (1912) *Venemaa [[Püha Anna orden]]i III järk mõõkadega (1916) *[[Vabadusrist]]i I liigi 3. järk (1920) *[[Soome]] [[Soome Valge Roosi Rüütelkond|Valge Roosi Rüütelkonna]] II klassi komandör (1922) *[[Poola]] [[Polonia Restituta]] komandöririst (1923) *[[Prantsusmaa]] [[Auleegioni ordu]] ohvitser (1925) *[[Läti]] [[Kolme Tähe orden]] (1927) *Soome Valge Roosi Rüütliordu I klassi komandör (1931) *[[Kotkaristi II klassi teenetemärk]] (22. veebruar 1934) ==Sugupuu== {{Sugupuu |nimi=Hermann Aleksander Eduard Saltza |isa= [[Eduard Nikolai Saltza]] (1851–1913) |isaisa= [[Achilles Julius von Saltza]] (1810–1867) |isaisaisa=[[Philipp Leopold von Saltza]] (1773–1831) |isaisaema=[[Dorothea Elisabeth von Vietinghoff]] (1772– ) |isaema= [[Eveline von Renteln]] (1826–1899) |isaemaisa= [[Georg von Renteln]] (1776–1863) |isaemaema= [[Augusta Helena von Patkul]] (1790–1855) |ema= [[Sophie Marie von Staal]] (1851– ) |emaisa= [[Aleksander von Staal]] (1806–1889) |emaisaisa= [[Peter August von Staal]] (1773–1815) |emaisaema= [[Anna Katharina Helene von Mohrenschildt]] (1783–1846) |emaema= [[Marie Charlotte Hipolithe von Mohrenschildt]] (1819–1865) |emaemaisa= [[Reinhold Gideon von Mohrenschildt]] (1786–1827) |emaemaema= [[Marianne von Scharnhorst]] (1796–1858) }} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SBiI8">Patrick von Glasenapp. Baltisches Wappenbuch. Verlag Patrick von Glasenapp, Alling, 1980, S. XXI</ref> <ref name="Rb5AF">Die Baltischen Ritterschaften. Übersicht über die in den Matrikeln der Ritterschaften von Livland, Estland, Kurland und Oesel verzeichneten Geschlechter. Bearbeitet im Auftrage des Verbandes der Baltischen Ritterschaften von Ernst v. Mühlendahl und Baron Heiner v. Hoyningen gen. Huene. Limburg/Lahn, Starke, 1973, S. 2.</ref> <ref name="l26jp">Eesti postmark läheb jälle välismaale. [[Rahvaleht]], 20. aprill 1940, nr 93. lk. 6.</ref> <ref name="QIX7k">http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.2.814:287 Vabariigi Valitsuse otsus 30. novembrist 1939 nr 104-X-8.</ref> }} ==Välislingid== *[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=263 Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust, 1930] *[https://bbld.de/GND1196055939 Salza, Hermann* Alexander Eduard Bar. v. (1885-1946)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital {{JÄRJESTA:Salza, Hermann}} [[Kategooria:Eestimaa aadlikud]] [[Kategooria:Eesti kontradmiralid]] [[Kategooria:Merejõudude juhatajad]] [[Kategooria:Merejõudude Staabi koosseis]] [[Kategooria:Väeosaülemate aukohtu liikmed]] [[Kategooria:Vabadusristi I liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punase Kotka IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna III klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Stanislavi III klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Loodearmee koosseis]] [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eesti mereväelased]] [[Kategooria:Eesti filatelistid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1885]] [[Kategooria:Surnud 1946]] m1ed5ih7shifcoxpfbowyjzblonljcx 0 92464 7144073 7048256 2026-05-01T16:45:47Z Velirand 67997 + kategooria 7144073 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=oktoober}} {{Sõjaväelane | Taustavärv = #EEDD82 | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Nimi = Karl Aru | Hüüdnimi = | Sünniaeg = [[30. mai]] [[1902]] | Sünnikoht = [[Tarva (Koonga)|Tarva]] küla, [[Veltsa vald]] [[Läänemaa]] | Surmaaeg = [[28. veebruar]] [[1994]] | Surmakoht = [[Tallinn]] | Teenistused = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] NSV Liidu [[Punaarmee]] | Auaste = suurtükiväe[[kindralmajor]] | Juhitud üksused = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[249. Eesti Laskurdiviis]]i 779. suurtükipolgu ülem<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[7. Eesti Laskurdiviis]]i 23. suurtükipolgu ülem<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[Eesti Laskurkorpus]]e suurtükiväe ülem | Sõjad/lahingud = [[Vene kodusõda]]<br>[[Eesti Vabadussõda]]<br>[[Teine maailmasõda]] | Autasud =[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[Punalipu orden]] }} '''Konstantin Karl Aru-Kaušinski''' (venepäraselt ''Карл Иванович (Яанович) Ару'') ([[30. mai]] [[1902]] [[Tarva (Koonga)|Tarva]] küla, [[Veltsa vald]] [[Haapsalu kreis]] [[Eestimaa kubermang]] – [[28. veebruar]] [[1994]] [[Tallinn]]) oli [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[sõjaväelane]], [[suurtükivägi|suurtükiväe]] [[kindralmajor]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgses Eestis tunti teda '''Karl Aru''' nime all. Karl Aru oli [[Narva linna aukodanik]] (1974) ja [[Velikije Luki]] (1985) aukodanik. ==Elulugu== Karl Aru isa ja ema olid [[Aru mõis (Mihkli)|Aru mõisa]] [[mõisamoonakas|mõisamoonakad]]. 1914. aastal lõpetas Aru viieklassilise [[Tarva ministeeriumikool]]i ja läks [[Tallinn]]a [[juuksur]]iõpilaseks. Juuksuritöö kõrvalt õppis ta õhtukoolis ja kahe aasta pärast sooritas ta [[ekstern]]ina [[Linnakool 1873–1913|linnakool]]i eksamid. ==1917. aasta revolutsioon== Elades Tallinnas oma juuksurist tädimehe Jaan Jürmani juures, sattus Karl Aru 1917. aasta [[Märtsirevolutsioon|revolutsioon]]isündmuste ajal [[bolševism|bolševistlikult]] meelestatud seltskonda, liitus [[Punakaart|Punakaar]]diga ja [[1918]]. aastal [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i alates põgenes Venemaale: esialgu [[Petrograd]]i ja seejärel edasi [[Vjatka]]sse, kus teenis raudtee valveüksustes. Vjatkas astus Aru 16-aastaselt 5. juulil 1918 [[Punaarmee]]sse ning teenis [[Vjatka kubermang]]u [[Sõja-Revolutsioonikomitee]] [[käskjalg|käskjala]] ja [[ratsaluuraja]]na. ==Venemaa kodusõda== 27. augustist 1918 saadeti Aru [[Vene kodusõda|Vene kodusõjas]] [[Idarinne (Vene kodusõda)|idarindele]], [[Siber]]isse nõukogude võimu viima, kus osales [[Vene kodusõda|Vene kodusõjas]] [[nõukogude võim]]u vastaste Vene valgekaartlaste sõjajõudude vastu, [[Krasnoufimsk]]i ja [[Aktšinsk]]i lähedal [[Jekaterinburg]]i piirkonnas. ===Eesti Vabadussõjas=== 1918. aasta sügisel pärast Nõukogude vägede pealetungi Eestile ja [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] algust saadeti Aru detsembrikuus [[Narva]], kus ta määrati [[Eesti Töörahva Kommuun]]i [[Eestimaa Revolutsiooniline Kaitsepolk|Eestimaa Revolutsioonilisse Kaitsepolku]]. Nõukogude vägede koosseisus osales K. Aru lahingutes [[Viru rinne|Viru rindel]] ja Rakvere, [[Tapa vallutamine|Tapa]] all. Kuna Nõukogude Punaarmee väed Eesti sõjaväe poolt 1919. aasta veebruari alguseks Eestimaalt välja aeti, tuli Arulgi taganeda koos [[Eesti kütiväed|Eesti kütivägedega]] Narva ja Pihkva alt [[Võru]]sse, kus [[August Männioks]]a juhtimisel formeeriti [[5. Võru Eesti kommunistlik kütipolk|3. eesti kommunistliku kütipolk]] ja seejärel 1. veebruaril 1919 Põhja-Lätisse, [[Alūksne|Alūksne (Marienburg)]]i piirkonda. [[1. Eesti Kütidiviis]]i 5. Võru Eesti kommunistlik kütipolgu 3. [[pataljon]]i 1. [[rood]]u koosseisus osales K. Aru 1919. aasta veebruaris lahingutes [[Kagu-Eesti]]s [[Misso]] ja [[Suur Munamägi|Munamäe]] piirkonnas, kuni Punaarmee taganemiseni veebruarikuus. 1919. aasta 30. juulil sai K. Aru [[Ostrov]]i lähedal [[Mürsk|mürs]]ukilluga puusast haavata. Pärast paranemist astus K. Aru [[1. Eesti Kommunistlik Ratsapolk|1. Eesti Kommunistlikku Ratsapolku]], mis sõdis algul [[Looderinne (Vene kodusõda)|looderin]]del [[Peipsi]] taga, seejärel aga [[Lõunarinne (Vene kodusõda)|lõunarindel]] [[Ukraina]]s. Seal haigestus Karl Aru [[tüüfus|tüüfusse]], millest paranes 1920. aasta kevadeks. Kuna [[Tartu rahu]] kohaselt saadeti Eesti kommunistlik brigaad laiali, astus Aru Punaarmee 13. armee 3. Kaasani [[laskurdiviis]]i [[suurtükipatarei]]sse, millega osales 1919. aasta oktoobris [[Lõunarinne (Vene kodusõda)|lõunarindel]] võitlustes kindralleitnant [[Peter von Wrangell]]i vägede vastu ja [[Krimm]]i vallutamisel. ==Teenistus Punaarmees== Pärast Kodusõja lõppu jätkas Karl Aru teenistust Nõukogude suurtükiväes. Õppis aastatel 1925–1929 [[Odessa]] suurtükiväekoolis, teenis seejärel [[Leningradi oblast]]is ja [[Valgevene NSV|Valgevene]]s. Aastatel 1932–1937 õppis K. Aru Dzeržinski-nimelises Suurtükiväe-akadeemias ja suunati seejärel õhutõrje-suurtükiväe kooli [[Nižni Novgorod|Gorkis]]. 1. augustil 1938 Karl Aru arreteeriti, teda süüdistati "[[rahvavaenlane|rahvavaenla]]seks" olemises, kuid vabastati 1939. aasta oktoobris. Aru saadeti esialgu [[Sevastopol|Sevastopoli]] [[õhutõrje]]suurtükiväe kooli vanemõpetajaks; 1941. aasta mais aga [[Krasnodar]]is loodavasse õhutõrjesuurtükiväe kooli. ==II maailmasõjas== [[1942]]. aasta aprillis komandeeriti alampolkovnik K. Aru [[Uurali sõjaväeringkond]]a [[Jekaterinburg|Sverdlovsk]]isse, kus määrati [[249. Eesti Laskurdiviis]]i 779. suurtükipolgu ülemaks. Teel [[Kalinini rinne|Kalinini rindele]] viidi ta sama aasta 21. novembrist üle [[7. Eesti Laskurdiviis]]i 23. suurtükipolgu ülemaks; osales selle polguga [[Velikije Luki operatsioon|Velikije Luki lahinguis]]. 1943. aasta juulis edutati K. Aru [[7. Eesti Laskurdiviis]]i suurtükiväe ülemaks. 1944. aasta [[23. märts]]il pärast seda, kui senine [[Eesti Laskurkorpus]]e suurtükiväe ülem polkovnik [[Johann Mäe]] Narva jõe idakaldal miinikillust surma sai, määrati K. Aru Laskurkorpuse suurtükiväe ülemaks, kellena juhtis Eesti Laskurkorpuse suurtükiväeosi [[Narva lahing (1944)|Narva lahing]]us; sisenes 2. eelsalgaga, koos [[Lembit Pärn]]aga Tallinna 24. septembril. Juhtis kahe korpuse eelsalga rünnakut Läänemaale ja Muhule. Osales [[925. Laskurpolk|925. laskurpol]]guga Muhu vallutamisel. 1945. aasta 11. juulil edutati ta suurtükiväe [[kindralmajor]]iks. ==Tegevus pärast II maailmasõda== Aastatel 1946–1948 oli Aru armee suurtükiväe juhataja asetäitja [[Leningradi sõjaväeringkond|Leningradi sõjaväeringkonn]]as. 1948. aasta mais asus Aru õppima Vorošilovi-nimelisse Kõrgemasse Sõjaväeakadeemiasse. Lõpetas selle 1951, kuid juba 1949. aastast sai seal vanemõpetajaks, millist ametit pidas 1960. või 1961. aastani.<ref>"Korpusepoisid" : Eesti sõjamehed 22. Eesti territoriaalkorpuses ja 8. Eesti laskurkorpuses Teises maailmasõjas aastatel 1940–45 / Tiit Noormets, [[Toe Nõmm]], [[Hanno Ojalo]] ... jt. ; [koostas Hanno Ojalo ; kujundas Märt Kullo] Ilmunud Tallinn : Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts : Sentinel, 2007 lk 234</ref> Pensionil olles tegeles Aru nõukogude ja patriootliku kasvatustööga. Ta oli [[Nõukogude Sõjaveteranide Komitee]] Tallinna sektsiooni esimees, matka "Tunne oma kodumaad" staabiülem ja ENSV Kodusõja Veteranide Koondise esimees. 1967 ilmutas ta mälestusteraamatu "Suurtükiväelasena sõja-tandril" ning 1984 koos polkovnik Feodor Paulmaniga raamatu Lembit Pärnast "Meie kindral". Kindralmajor Aru suri 28. veebruaril 1994 Tallinnas ja maeti [[Metsakalmistu]]le. == Teosed == *Karl Aru. "Suurtükiväelasena sõjatandril", Eesti Raamat [[1967]], 233 lk. *"Meie kindral" (koos [[Fjodor Paulman]]iga), [[1984]] ([[Lembit Pärn]]ast) == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://arhiiv.err.ee/vaata/kirjutamata-memuaare-karl-aru Kirjutamata memuaare. Karl Aru], 2. oktoober 1977 {{JÄRJESTA:Aru, Karl}} [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Narva aukodanikud]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1994]] 66e35rdeuxl8vyq5oopf7jdbpqxayv9 7144075 7144073 2026-05-01T16:47:06Z Velirand 67997 + kategooria 7144075 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=oktoober}} {{Sõjaväelane | Taustavärv = #EEDD82 | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Nimi = Karl Aru | Hüüdnimi = | Sünniaeg = [[30. mai]] [[1902]] | Sünnikoht = [[Tarva (Koonga)|Tarva]] küla, [[Veltsa vald]] [[Läänemaa]] | Surmaaeg = [[28. veebruar]] [[1994]] | Surmakoht = [[Tallinn]] | Teenistused = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] NSV Liidu [[Punaarmee]] | Auaste = suurtükiväe[[kindralmajor]] | Juhitud üksused = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[249. Eesti Laskurdiviis]]i 779. suurtükipolgu ülem<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[7. Eesti Laskurdiviis]]i 23. suurtükipolgu ülem<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[Eesti Laskurkorpus]]e suurtükiväe ülem | Sõjad/lahingud = [[Vene kodusõda]]<br>[[Eesti Vabadussõda]]<br>[[Teine maailmasõda]] | Autasud =[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[Punalipu orden]] }} '''Konstantin Karl Aru-Kaušinski''' (venepäraselt ''Карл Иванович (Яанович) Ару'') ([[30. mai]] [[1902]] [[Tarva (Koonga)|Tarva]] küla, [[Veltsa vald]] [[Haapsalu kreis]] [[Eestimaa kubermang]] – [[28. veebruar]] [[1994]] [[Tallinn]]) oli [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[sõjaväelane]], [[suurtükivägi|suurtükiväe]] [[kindralmajor]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgses Eestis tunti teda '''Karl Aru''' nime all. Karl Aru oli [[Narva linna aukodanik]] (1974) ja [[Velikije Luki]] (1985) aukodanik. ==Elulugu== Karl Aru isa ja ema olid [[Aru mõis (Mihkli)|Aru mõisa]] [[mõisamoonakas|mõisamoonakad]]. 1914. aastal lõpetas Aru viieklassilise [[Tarva ministeeriumikool]]i ja läks [[Tallinn]]a [[juuksur]]iõpilaseks. Juuksuritöö kõrvalt õppis ta õhtukoolis ja kahe aasta pärast sooritas ta [[ekstern]]ina [[Linnakool 1873–1913|linnakool]]i eksamid. ==1917. aasta revolutsioon== Elades Tallinnas oma juuksurist tädimehe Jaan Jürmani juures, sattus Karl Aru 1917. aasta [[Märtsirevolutsioon|revolutsioon]]isündmuste ajal [[bolševism|bolševistlikult]] meelestatud seltskonda, liitus [[Punakaart|Punakaar]]diga ja [[1918]]. aastal [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i alates põgenes Venemaale: esialgu [[Petrograd]]i ja seejärel edasi [[Vjatka]]sse, kus teenis raudtee valveüksustes. Vjatkas astus Aru 16-aastaselt 5. juulil 1918 [[Punaarmee]]sse ning teenis [[Vjatka kubermang]]u [[Sõja-Revolutsioonikomitee]] [[käskjalg|käskjala]] ja [[ratsaluuraja]]na. ==Venemaa kodusõda== 27. augustist 1918 saadeti Aru [[Vene kodusõda|Vene kodusõjas]] [[Idarinne (Vene kodusõda)|idarindele]], [[Siber]]isse nõukogude võimu viima, kus osales [[Vene kodusõda|Vene kodusõjas]] [[nõukogude võim]]u vastaste Vene valgekaartlaste sõjajõudude vastu, [[Krasnoufimsk]]i ja [[Aktšinsk]]i lähedal [[Jekaterinburg]]i piirkonnas. ===Eesti Vabadussõjas=== 1918. aasta sügisel pärast Nõukogude vägede pealetungi Eestile ja [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] algust saadeti Aru detsembrikuus [[Narva]], kus ta määrati [[Eesti Töörahva Kommuun]]i [[Eestimaa Revolutsiooniline Kaitsepolk|Eestimaa Revolutsioonilisse Kaitsepolku]]. Nõukogude vägede koosseisus osales K. Aru lahingutes [[Viru rinne|Viru rindel]] ja Rakvere, [[Tapa vallutamine|Tapa]] all. Kuna Nõukogude Punaarmee väed Eesti sõjaväe poolt 1919. aasta veebruari alguseks Eestimaalt välja aeti, tuli Arulgi taganeda koos [[Eesti kütiväed|Eesti kütivägedega]] Narva ja Pihkva alt [[Võru]]sse, kus [[August Männioks]]a juhtimisel formeeriti [[5. Võru Eesti kommunistlik kütipolk|3. eesti kommunistliku kütipolk]] ja seejärel 1. veebruaril 1919 Põhja-Lätisse, [[Alūksne|Alūksne (Marienburg)]]i piirkonda. [[1. Eesti Kütidiviis]]i 5. Võru Eesti kommunistlik kütipolgu 3. [[pataljon]]i 1. [[rood]]u koosseisus osales K. Aru 1919. aasta veebruaris lahingutes [[Kagu-Eesti]]s [[Misso]] ja [[Suur Munamägi|Munamäe]] piirkonnas, kuni Punaarmee taganemiseni veebruarikuus. 1919. aasta 30. juulil sai K. Aru [[Ostrov]]i lähedal [[Mürsk|mürs]]ukilluga puusast haavata. Pärast paranemist astus K. Aru [[1. Eesti Kommunistlik Ratsapolk|1. Eesti Kommunistlikku Ratsapolku]], mis sõdis algul [[Looderinne (Vene kodusõda)|looderin]]del [[Peipsi]] taga, seejärel aga [[Lõunarinne (Vene kodusõda)|lõunarindel]] [[Ukraina]]s. Seal haigestus Karl Aru [[tüüfus|tüüfusse]], millest paranes 1920. aasta kevadeks. Kuna [[Tartu rahu]] kohaselt saadeti Eesti kommunistlik brigaad laiali, astus Aru Punaarmee 13. armee 3. Kaasani [[laskurdiviis]]i [[suurtükipatarei]]sse, millega osales 1919. aasta oktoobris [[Lõunarinne (Vene kodusõda)|lõunarindel]] võitlustes kindralleitnant [[Peter von Wrangell]]i vägede vastu ja [[Krimm]]i vallutamisel. ==Teenistus Punaarmees== Pärast Kodusõja lõppu jätkas Karl Aru teenistust Nõukogude suurtükiväes. Õppis aastatel 1925–1929 [[Odessa]] suurtükiväekoolis, teenis seejärel [[Leningradi oblast]]is ja [[Valgevene NSV|Valgevene]]s. Aastatel 1932–1937 õppis K. Aru Dzeržinski-nimelises Suurtükiväe-akadeemias ja suunati seejärel õhutõrje-suurtükiväe kooli [[Nižni Novgorod|Gorkis]]. 1. augustil 1938 Karl Aru arreteeriti, teda süüdistati "[[rahvavaenlane|rahvavaenla]]seks" olemises, kuid vabastati 1939. aasta oktoobris. Aru saadeti esialgu [[Sevastopol|Sevastopoli]] [[õhutõrje]]suurtükiväe kooli vanemõpetajaks; 1941. aasta mais aga [[Krasnodar]]is loodavasse õhutõrjesuurtükiväe kooli. ==II maailmasõjas== [[1942]]. aasta aprillis komandeeriti alampolkovnik K. Aru [[Uurali sõjaväeringkond]]a [[Jekaterinburg|Sverdlovsk]]isse, kus määrati [[249. Eesti Laskurdiviis]]i 779. suurtükipolgu ülemaks. Teel [[Kalinini rinne|Kalinini rindele]] viidi ta sama aasta 21. novembrist üle [[7. Eesti Laskurdiviis]]i 23. suurtükipolgu ülemaks; osales selle polguga [[Velikije Luki operatsioon|Velikije Luki lahinguis]]. 1943. aasta juulis edutati K. Aru [[7. Eesti Laskurdiviis]]i suurtükiväe ülemaks. 1944. aasta [[23. märts]]il pärast seda, kui senine [[Eesti Laskurkorpus]]e suurtükiväe ülem polkovnik [[Johann Mäe]] Narva jõe idakaldal miinikillust surma sai, määrati K. Aru Laskurkorpuse suurtükiväe ülemaks, kellena juhtis Eesti Laskurkorpuse suurtükiväeosi [[Narva lahing (1944)|Narva lahing]]us; sisenes 2. eelsalgaga, koos [[Lembit Pärn]]aga Tallinna 24. septembril. Juhtis kahe korpuse eelsalga rünnakut Läänemaale ja Muhule. Osales [[925. Laskurpolk|925. laskurpol]]guga Muhu vallutamisel. 1945. aasta 11. juulil edutati ta suurtükiväe [[kindralmajor]]iks. ==Tegevus pärast II maailmasõda== Aastatel 1946–1948 oli Aru armee suurtükiväe juhataja asetäitja [[Leningradi sõjaväeringkond|Leningradi sõjaväeringkonn]]as. 1948. aasta mais asus Aru õppima Vorošilovi-nimelisse Kõrgemasse Sõjaväeakadeemiasse. Lõpetas selle 1951, kuid juba 1949. aastast sai seal vanemõpetajaks, millist ametit pidas 1960. või 1961. aastani.<ref>"Korpusepoisid" : Eesti sõjamehed 22. Eesti territoriaalkorpuses ja 8. Eesti laskurkorpuses Teises maailmasõjas aastatel 1940–45 / Tiit Noormets, [[Toe Nõmm]], [[Hanno Ojalo]] ... jt. ; [koostas Hanno Ojalo ; kujundas Märt Kullo] Ilmunud Tallinn : Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts : Sentinel, 2007 lk 234</ref> Pensionil olles tegeles Aru nõukogude ja patriootliku kasvatustööga. Ta oli [[Nõukogude Sõjaveteranide Komitee]] Tallinna sektsiooni esimees, matka "Tunne oma kodumaad" staabiülem ja ENSV Kodusõja Veteranide Koondise esimees. 1967 ilmutas ta mälestusteraamatu "Suurtükiväelasena sõja-tandril" ning 1984 koos polkovnik Feodor Paulmaniga raamatu Lembit Pärnast "Meie kindral". Kindralmajor Aru suri 28. veebruaril 1994 Tallinnas ja maeti [[Metsakalmistu]]le. == Teosed == *Karl Aru. "Suurtükiväelasena sõjatandril", Eesti Raamat [[1967]], 233 lk. *"Meie kindral" (koos [[Fjodor Paulman]]iga), [[1984]] ([[Lembit Pärn]]ast) == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://arhiiv.err.ee/vaata/kirjutamata-memuaare-karl-aru Kirjutamata memuaare. Karl Aru], 2. oktoober 1977 {{JÄRJESTA:Aru, Karl}} [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Narva aukodanikud]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1994]] 39ub4pnd971y7zrjfycrx35lyn7oyh0 7144076 7144075 2026-05-01T16:47:47Z Velirand 67997 + kategooria 7144076 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=oktoober}} {{Sõjaväelane | Taustavärv = #EEDD82 | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Nimi = Karl Aru | Hüüdnimi = | Sünniaeg = [[30. mai]] [[1902]] | Sünnikoht = [[Tarva (Koonga)|Tarva]] küla, [[Veltsa vald]] [[Läänemaa]] | Surmaaeg = [[28. veebruar]] [[1994]] | Surmakoht = [[Tallinn]] | Teenistused = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] NSV Liidu [[Punaarmee]] | Auaste = suurtükiväe[[kindralmajor]] | Juhitud üksused = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[249. Eesti Laskurdiviis]]i 779. suurtükipolgu ülem<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[7. Eesti Laskurdiviis]]i 23. suurtükipolgu ülem<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[Eesti Laskurkorpus]]e suurtükiväe ülem | Sõjad/lahingud = [[Vene kodusõda]]<br>[[Eesti Vabadussõda]]<br>[[Teine maailmasõda]] | Autasud =[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[Punalipu orden]] }} '''Konstantin Karl Aru-Kaušinski''' (venepäraselt ''Карл Иванович (Яанович) Ару'') ([[30. mai]] [[1902]] [[Tarva (Koonga)|Tarva]] küla, [[Veltsa vald]] [[Haapsalu kreis]] [[Eestimaa kubermang]] – [[28. veebruar]] [[1994]] [[Tallinn]]) oli [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[sõjaväelane]], [[suurtükivägi|suurtükiväe]] [[kindralmajor]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgses Eestis tunti teda '''Karl Aru''' nime all. Karl Aru oli [[Narva linna aukodanik]] (1974) ja [[Velikije Luki]] (1985) aukodanik. ==Elulugu== Karl Aru isa ja ema olid [[Aru mõis (Mihkli)|Aru mõisa]] [[mõisamoonakas|mõisamoonakad]]. 1914. aastal lõpetas Aru viieklassilise [[Tarva ministeeriumikool]]i ja läks [[Tallinn]]a [[juuksur]]iõpilaseks. Juuksuritöö kõrvalt õppis ta õhtukoolis ja kahe aasta pärast sooritas ta [[ekstern]]ina [[Linnakool 1873–1913|linnakool]]i eksamid. ==1917. aasta revolutsioon== Elades Tallinnas oma juuksurist tädimehe Jaan Jürmani juures, sattus Karl Aru 1917. aasta [[Märtsirevolutsioon|revolutsioon]]isündmuste ajal [[bolševism|bolševistlikult]] meelestatud seltskonda, liitus [[Punakaart|Punakaar]]diga ja [[1918]]. aastal [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i alates põgenes Venemaale: esialgu [[Petrograd]]i ja seejärel edasi [[Vjatka]]sse, kus teenis raudtee valveüksustes. Vjatkas astus Aru 16-aastaselt 5. juulil 1918 [[Punaarmee]]sse ning teenis [[Vjatka kubermang]]u [[Sõja-Revolutsioonikomitee]] [[käskjalg|käskjala]] ja [[ratsaluuraja]]na. ==Venemaa kodusõda== 27. augustist 1918 saadeti Aru [[Vene kodusõda|Vene kodusõjas]] [[Idarinne (Vene kodusõda)|idarindele]], [[Siber]]isse nõukogude võimu viima, kus osales [[Vene kodusõda|Vene kodusõjas]] [[nõukogude võim]]u vastaste Vene valgekaartlaste sõjajõudude vastu, [[Krasnoufimsk]]i ja [[Aktšinsk]]i lähedal [[Jekaterinburg]]i piirkonnas. ===Eesti Vabadussõjas=== 1918. aasta sügisel pärast Nõukogude vägede pealetungi Eestile ja [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] algust saadeti Aru detsembrikuus [[Narva]], kus ta määrati [[Eesti Töörahva Kommuun]]i [[Eestimaa Revolutsiooniline Kaitsepolk|Eestimaa Revolutsioonilisse Kaitsepolku]]. Nõukogude vägede koosseisus osales K. Aru lahingutes [[Viru rinne|Viru rindel]] ja Rakvere, [[Tapa vallutamine|Tapa]] all. Kuna Nõukogude Punaarmee väed Eesti sõjaväe poolt 1919. aasta veebruari alguseks Eestimaalt välja aeti, tuli Arulgi taganeda koos [[Eesti kütiväed|Eesti kütivägedega]] Narva ja Pihkva alt [[Võru]]sse, kus [[August Männioks]]a juhtimisel formeeriti [[5. Võru Eesti kommunistlik kütipolk|3. eesti kommunistliku kütipolk]] ja seejärel 1. veebruaril 1919 Põhja-Lätisse, [[Alūksne|Alūksne (Marienburg)]]i piirkonda. [[1. Eesti Kütidiviis]]i 5. Võru Eesti kommunistlik kütipolgu 3. [[pataljon]]i 1. [[rood]]u koosseisus osales K. Aru 1919. aasta veebruaris lahingutes [[Kagu-Eesti]]s [[Misso]] ja [[Suur Munamägi|Munamäe]] piirkonnas, kuni Punaarmee taganemiseni veebruarikuus. 1919. aasta 30. juulil sai K. Aru [[Ostrov]]i lähedal [[Mürsk|mürs]]ukilluga puusast haavata. Pärast paranemist astus K. Aru [[1. Eesti Kommunistlik Ratsapolk|1. Eesti Kommunistlikku Ratsapolku]], mis sõdis algul [[Looderinne (Vene kodusõda)|looderin]]del [[Peipsi]] taga, seejärel aga [[Lõunarinne (Vene kodusõda)|lõunarindel]] [[Ukraina]]s. Seal haigestus Karl Aru [[tüüfus|tüüfusse]], millest paranes 1920. aasta kevadeks. Kuna [[Tartu rahu]] kohaselt saadeti Eesti kommunistlik brigaad laiali, astus Aru Punaarmee 13. armee 3. Kaasani [[laskurdiviis]]i [[suurtükipatarei]]sse, millega osales 1919. aasta oktoobris [[Lõunarinne (Vene kodusõda)|lõunarindel]] võitlustes kindralleitnant [[Peter von Wrangell]]i vägede vastu ja [[Krimm]]i vallutamisel. ==Teenistus Punaarmees== Pärast Kodusõja lõppu jätkas Karl Aru teenistust Nõukogude suurtükiväes. Õppis aastatel 1925–1929 [[Odessa]] suurtükiväekoolis, teenis seejärel [[Leningradi oblast]]is ja [[Valgevene NSV|Valgevene]]s. Aastatel 1932–1937 õppis K. Aru Dzeržinski-nimelises Suurtükiväe-akadeemias ja suunati seejärel õhutõrje-suurtükiväe kooli [[Nižni Novgorod|Gorkis]]. 1. augustil 1938 Karl Aru arreteeriti, teda süüdistati "[[rahvavaenlane|rahvavaenla]]seks" olemises, kuid vabastati 1939. aasta oktoobris. Aru saadeti esialgu [[Sevastopol|Sevastopoli]] [[õhutõrje]]suurtükiväe kooli vanemõpetajaks; 1941. aasta mais aga [[Krasnodar]]is loodavasse õhutõrjesuurtükiväe kooli. ==II maailmasõjas== [[1942]]. aasta aprillis komandeeriti alampolkovnik K. Aru [[Uurali sõjaväeringkond]]a [[Jekaterinburg|Sverdlovsk]]isse, kus määrati [[249. Eesti Laskurdiviis]]i 779. suurtükipolgu ülemaks. Teel [[Kalinini rinne|Kalinini rindele]] viidi ta sama aasta 21. novembrist üle [[7. Eesti Laskurdiviis]]i 23. suurtükipolgu ülemaks; osales selle polguga [[Velikije Luki operatsioon|Velikije Luki lahinguis]]. 1943. aasta juulis edutati K. Aru [[7. Eesti Laskurdiviis]]i suurtükiväe ülemaks. 1944. aasta [[23. märts]]il pärast seda, kui senine [[Eesti Laskurkorpus]]e suurtükiväe ülem polkovnik [[Johann Mäe]] Narva jõe idakaldal miinikillust surma sai, määrati K. Aru Laskurkorpuse suurtükiväe ülemaks, kellena juhtis Eesti Laskurkorpuse suurtükiväeosi [[Narva lahing (1944)|Narva lahing]]us; sisenes 2. eelsalgaga, koos [[Lembit Pärn]]aga Tallinna 24. septembril. Juhtis kahe korpuse eelsalga rünnakut Läänemaale ja Muhule. Osales [[925. Laskurpolk|925. laskurpol]]guga Muhu vallutamisel. 1945. aasta 11. juulil edutati ta suurtükiväe [[kindralmajor]]iks. ==Tegevus pärast II maailmasõda== Aastatel 1946–1948 oli Aru armee suurtükiväe juhataja asetäitja [[Leningradi sõjaväeringkond|Leningradi sõjaväeringkonn]]as. 1948. aasta mais asus Aru õppima Vorošilovi-nimelisse Kõrgemasse Sõjaväeakadeemiasse. Lõpetas selle 1951, kuid juba 1949. aastast sai seal vanemõpetajaks, millist ametit pidas 1960. või 1961. aastani.<ref>"Korpusepoisid" : Eesti sõjamehed 22. Eesti territoriaalkorpuses ja 8. Eesti laskurkorpuses Teises maailmasõjas aastatel 1940–45 / Tiit Noormets, [[Toe Nõmm]], [[Hanno Ojalo]] ... jt. ; [koostas Hanno Ojalo ; kujundas Märt Kullo] Ilmunud Tallinn : Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts : Sentinel, 2007 lk 234</ref> Pensionil olles tegeles Aru nõukogude ja patriootliku kasvatustööga. Ta oli [[Nõukogude Sõjaveteranide Komitee]] Tallinna sektsiooni esimees, matka "Tunne oma kodumaad" staabiülem ja ENSV Kodusõja Veteranide Koondise esimees. 1967 ilmutas ta mälestusteraamatu "Suurtükiväelasena sõja-tandril" ning 1984 koos polkovnik Feodor Paulmaniga raamatu Lembit Pärnast "Meie kindral". Kindralmajor Aru suri 28. veebruaril 1994 Tallinnas ja maeti [[Metsakalmistu]]le. == Teosed == *Karl Aru. "Suurtükiväelasena sõjatandril", Eesti Raamat [[1967]], 233 lk. *"Meie kindral" (koos [[Fjodor Paulman]]iga), [[1984]] ([[Lembit Pärn]]ast) == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://arhiiv.err.ee/vaata/kirjutamata-memuaare-karl-aru Kirjutamata memuaare. Karl Aru], 2. oktoober 1977 {{JÄRJESTA:Aru, Karl}} [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Narva aukodanikud]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Aleksander Nevski ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1994]] 2azakqgm4a51f6w2os9o11mheqrvixp 7144078 7144076 2026-05-01T16:48:27Z Velirand 67997 + kategooria 7144078 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=oktoober}} {{Sõjaväelane | Taustavärv = #EEDD82 | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Nimi = Karl Aru | Hüüdnimi = | Sünniaeg = [[30. mai]] [[1902]] | Sünnikoht = [[Tarva (Koonga)|Tarva]] küla, [[Veltsa vald]] [[Läänemaa]] | Surmaaeg = [[28. veebruar]] [[1994]] | Surmakoht = [[Tallinn]] | Teenistused = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] NSV Liidu [[Punaarmee]] | Auaste = suurtükiväe[[kindralmajor]] | Juhitud üksused = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[249. Eesti Laskurdiviis]]i 779. suurtükipolgu ülem<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[7. Eesti Laskurdiviis]]i 23. suurtükipolgu ülem<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[Eesti Laskurkorpus]]e suurtükiväe ülem | Sõjad/lahingud = [[Vene kodusõda]]<br>[[Eesti Vabadussõda]]<br>[[Teine maailmasõda]] | Autasud =[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[Punalipu orden]] }} '''Konstantin Karl Aru-Kaušinski''' (venepäraselt ''Карл Иванович (Яанович) Ару'') ([[30. mai]] [[1902]] [[Tarva (Koonga)|Tarva]] küla, [[Veltsa vald]] [[Haapsalu kreis]] [[Eestimaa kubermang]] – [[28. veebruar]] [[1994]] [[Tallinn]]) oli [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[sõjaväelane]], [[suurtükivägi|suurtükiväe]] [[kindralmajor]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgses Eestis tunti teda '''Karl Aru''' nime all. Karl Aru oli [[Narva linna aukodanik]] (1974) ja [[Velikije Luki]] (1985) aukodanik. ==Elulugu== Karl Aru isa ja ema olid [[Aru mõis (Mihkli)|Aru mõisa]] [[mõisamoonakas|mõisamoonakad]]. 1914. aastal lõpetas Aru viieklassilise [[Tarva ministeeriumikool]]i ja läks [[Tallinn]]a [[juuksur]]iõpilaseks. Juuksuritöö kõrvalt õppis ta õhtukoolis ja kahe aasta pärast sooritas ta [[ekstern]]ina [[Linnakool 1873–1913|linnakool]]i eksamid. ==1917. aasta revolutsioon== Elades Tallinnas oma juuksurist tädimehe Jaan Jürmani juures, sattus Karl Aru 1917. aasta [[Märtsirevolutsioon|revolutsioon]]isündmuste ajal [[bolševism|bolševistlikult]] meelestatud seltskonda, liitus [[Punakaart|Punakaar]]diga ja [[1918]]. aastal [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i alates põgenes Venemaale: esialgu [[Petrograd]]i ja seejärel edasi [[Vjatka]]sse, kus teenis raudtee valveüksustes. Vjatkas astus Aru 16-aastaselt 5. juulil 1918 [[Punaarmee]]sse ning teenis [[Vjatka kubermang]]u [[Sõja-Revolutsioonikomitee]] [[käskjalg|käskjala]] ja [[ratsaluuraja]]na. ==Venemaa kodusõda== 27. augustist 1918 saadeti Aru [[Vene kodusõda|Vene kodusõjas]] [[Idarinne (Vene kodusõda)|idarindele]], [[Siber]]isse nõukogude võimu viima, kus osales [[Vene kodusõda|Vene kodusõjas]] [[nõukogude võim]]u vastaste Vene valgekaartlaste sõjajõudude vastu, [[Krasnoufimsk]]i ja [[Aktšinsk]]i lähedal [[Jekaterinburg]]i piirkonnas. ===Eesti Vabadussõjas=== 1918. aasta sügisel pärast Nõukogude vägede pealetungi Eestile ja [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] algust saadeti Aru detsembrikuus [[Narva]], kus ta määrati [[Eesti Töörahva Kommuun]]i [[Eestimaa Revolutsiooniline Kaitsepolk|Eestimaa Revolutsioonilisse Kaitsepolku]]. Nõukogude vägede koosseisus osales K. Aru lahingutes [[Viru rinne|Viru rindel]] ja Rakvere, [[Tapa vallutamine|Tapa]] all. Kuna Nõukogude Punaarmee väed Eesti sõjaväe poolt 1919. aasta veebruari alguseks Eestimaalt välja aeti, tuli Arulgi taganeda koos [[Eesti kütiväed|Eesti kütivägedega]] Narva ja Pihkva alt [[Võru]]sse, kus [[August Männioks]]a juhtimisel formeeriti [[5. Võru Eesti kommunistlik kütipolk|3. eesti kommunistliku kütipolk]] ja seejärel 1. veebruaril 1919 Põhja-Lätisse, [[Alūksne|Alūksne (Marienburg)]]i piirkonda. [[1. Eesti Kütidiviis]]i 5. Võru Eesti kommunistlik kütipolgu 3. [[pataljon]]i 1. [[rood]]u koosseisus osales K. Aru 1919. aasta veebruaris lahingutes [[Kagu-Eesti]]s [[Misso]] ja [[Suur Munamägi|Munamäe]] piirkonnas, kuni Punaarmee taganemiseni veebruarikuus. 1919. aasta 30. juulil sai K. Aru [[Ostrov]]i lähedal [[Mürsk|mürs]]ukilluga puusast haavata. Pärast paranemist astus K. Aru [[1. Eesti Kommunistlik Ratsapolk|1. Eesti Kommunistlikku Ratsapolku]], mis sõdis algul [[Looderinne (Vene kodusõda)|looderin]]del [[Peipsi]] taga, seejärel aga [[Lõunarinne (Vene kodusõda)|lõunarindel]] [[Ukraina]]s. Seal haigestus Karl Aru [[tüüfus|tüüfusse]], millest paranes 1920. aasta kevadeks. Kuna [[Tartu rahu]] kohaselt saadeti Eesti kommunistlik brigaad laiali, astus Aru Punaarmee 13. armee 3. Kaasani [[laskurdiviis]]i [[suurtükipatarei]]sse, millega osales 1919. aasta oktoobris [[Lõunarinne (Vene kodusõda)|lõunarindel]] võitlustes kindralleitnant [[Peter von Wrangell]]i vägede vastu ja [[Krimm]]i vallutamisel. ==Teenistus Punaarmees== Pärast Kodusõja lõppu jätkas Karl Aru teenistust Nõukogude suurtükiväes. Õppis aastatel 1925–1929 [[Odessa]] suurtükiväekoolis, teenis seejärel [[Leningradi oblast]]is ja [[Valgevene NSV|Valgevene]]s. Aastatel 1932–1937 õppis K. Aru Dzeržinski-nimelises Suurtükiväe-akadeemias ja suunati seejärel õhutõrje-suurtükiväe kooli [[Nižni Novgorod|Gorkis]]. 1. augustil 1938 Karl Aru arreteeriti, teda süüdistati "[[rahvavaenlane|rahvavaenla]]seks" olemises, kuid vabastati 1939. aasta oktoobris. Aru saadeti esialgu [[Sevastopol|Sevastopoli]] [[õhutõrje]]suurtükiväe kooli vanemõpetajaks; 1941. aasta mais aga [[Krasnodar]]is loodavasse õhutõrjesuurtükiväe kooli. ==II maailmasõjas== [[1942]]. aasta aprillis komandeeriti alampolkovnik K. Aru [[Uurali sõjaväeringkond]]a [[Jekaterinburg|Sverdlovsk]]isse, kus määrati [[249. Eesti Laskurdiviis]]i 779. suurtükipolgu ülemaks. Teel [[Kalinini rinne|Kalinini rindele]] viidi ta sama aasta 21. novembrist üle [[7. Eesti Laskurdiviis]]i 23. suurtükipolgu ülemaks; osales selle polguga [[Velikije Luki operatsioon|Velikije Luki lahinguis]]. 1943. aasta juulis edutati K. Aru [[7. Eesti Laskurdiviis]]i suurtükiväe ülemaks. 1944. aasta [[23. märts]]il pärast seda, kui senine [[Eesti Laskurkorpus]]e suurtükiväe ülem polkovnik [[Johann Mäe]] Narva jõe idakaldal miinikillust surma sai, määrati K. Aru Laskurkorpuse suurtükiväe ülemaks, kellena juhtis Eesti Laskurkorpuse suurtükiväeosi [[Narva lahing (1944)|Narva lahing]]us; sisenes 2. eelsalgaga, koos [[Lembit Pärn]]aga Tallinna 24. septembril. Juhtis kahe korpuse eelsalga rünnakut Läänemaale ja Muhule. Osales [[925. Laskurpolk|925. laskurpol]]guga Muhu vallutamisel. 1945. aasta 11. juulil edutati ta suurtükiväe [[kindralmajor]]iks. ==Tegevus pärast II maailmasõda== Aastatel 1946–1948 oli Aru armee suurtükiväe juhataja asetäitja [[Leningradi sõjaväeringkond|Leningradi sõjaväeringkonn]]as. 1948. aasta mais asus Aru õppima Vorošilovi-nimelisse Kõrgemasse Sõjaväeakadeemiasse. Lõpetas selle 1951, kuid juba 1949. aastast sai seal vanemõpetajaks, millist ametit pidas 1960. või 1961. aastani.<ref>"Korpusepoisid" : Eesti sõjamehed 22. Eesti territoriaalkorpuses ja 8. Eesti laskurkorpuses Teises maailmasõjas aastatel 1940–45 / Tiit Noormets, [[Toe Nõmm]], [[Hanno Ojalo]] ... jt. ; [koostas Hanno Ojalo ; kujundas Märt Kullo] Ilmunud Tallinn : Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts : Sentinel, 2007 lk 234</ref> Pensionil olles tegeles Aru nõukogude ja patriootliku kasvatustööga. Ta oli [[Nõukogude Sõjaveteranide Komitee]] Tallinna sektsiooni esimees, matka "Tunne oma kodumaad" staabiülem ja ENSV Kodusõja Veteranide Koondise esimees. 1967 ilmutas ta mälestusteraamatu "Suurtükiväelasena sõja-tandril" ning 1984 koos polkovnik Feodor Paulmaniga raamatu Lembit Pärnast "Meie kindral". Kindralmajor Aru suri 28. veebruaril 1994 Tallinnas ja maeti [[Metsakalmistu]]le. == Teosed == *Karl Aru. "Suurtükiväelasena sõjatandril", Eesti Raamat [[1967]], 233 lk. *"Meie kindral" (koos [[Fjodor Paulman]]iga), [[1984]] ([[Lembit Pärn]]ast) == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://arhiiv.err.ee/vaata/kirjutamata-memuaare-karl-aru Kirjutamata memuaare. Karl Aru], 2. oktoober 1977 {{JÄRJESTA:Aru, Karl}} [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Narva aukodanikud]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Aleksander Nevski ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni I järgu kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1994]] sj1ex1u6on085lq63tjk50fb1gl6dtt 0 92706 7144377 6931505 2026-05-02T08:07:59Z Kuriuss 38125 7144377 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Lucjan Żeligowski''' ([[17. oktoober]] [[1865]] [[Njasviž]], Venemaa Keisririik – [[9. juuli]] [[1947]] [[London]]) oli Poola sõjaväelane, kindral ja poliitik, tuntud eelkõige [[Kesk-Leedu Vabariik|Kesk-Leedu Vabariigi]] ''[[de facto]]'' juht aastatel 1920–1922. Żeligowski teenis enne Esimest maailmasõda [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] armees, osaledes ka [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõjas]].<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Lucjan Zeligowski biography. Polish general and politician |url=https://biographs.org/lucjan-zeligowski |vaadatud=2025-07-13 |väljaanne=biographs.org}}</ref> Pärast [[Poola]] [[II Rzeczpospolita|iseseisvuse taastamist]] 1918. aastal astus ta Poola relvajõududesse ja tõusis kindrali auastmeni. 1920. aasta oktoobris korraldas ta nn [[Żeligowski mäss]]u, mille käigus vallutas Poola toetusel Vilniuse piirkonna Leedu käest ning kuulutas välja Kesk-Leedu Vabariigi, mille juht ta ise oli.<ref name=":0" /> Kuigi Kesk-Leedu oli formaalselt iseseisev, oli see sisuliselt Poola kontrolli all ning 1922. aastal annekteeriti piirkond Poola Vabariigi koosseisu.<ref name=":0" /> Żeligowski jätkas tegevust Poola sõjaväes ja poliitikas, olles muu hulgas lühikest aega ka sõjaminister.<ref name=":0" /> Teise maailmasõja ajal emigreerus ta esialgu [[Prantsusmaa|Prantsusmaale]], hiljem [[Suurbritannia]]sse, kus ta ka 1947. aastal suri.<ref name=":0" /> Żeligowski isik ja tegevus on jäänud vastuoluliseks, eriti Leedu-Poola suhetes, kuna tema tegevust Vilniuse piirkonnas peetakse Leedu poolel okupeerimiseks. [[Pilt:Zeligowski LOC 31862u.jpg|pisi|vasakul|Lucjan Żeligowski]] == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Zeligowski, Lucjan}} [[Kategooria:Poola kindralid]] [[Kategooria:Auleegioni komandörid]] [[Kategooria:Sündinud 1865]] [[Kategooria:Surnud 1947]] 76xf81y11ye2lsrpbq6tqtjlxce0pj5 0 92741 7144549 6865264 2026-05-02T10:23:21Z Velirand 67997 + kategooria 7144549 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} [[Fail:Krusten Erni.jpg|pisi|Erni Krusten]] '''Erni Krusten''' (õieti Ernst Krustein; [[30. aprill]] [[1900]] [[Muraste]] – [[16. juuni]] [[1984]] [[Tallinn]]) oli eesti kirjanik. == Elulugu == Õppis Tallinna progümnaasiumis. 1930. aastate alguses asus elama Lääne-Virumaale. Seal töötas ta algul aednikuna [[AS Rakvere Lihakombinaat|Rakvere lihakombinaadi]] taga [[Ussimäe]] talus ning kirjutas sealsest elust-olust kaks värvikat lugu: "Homo homini ..." ja "Härra Krusten, võtke saia!". 1935. aastal asus elama [[Viru-Jaagupi]] lähedale [[Voore (Vinni)|Voore]] külla Kruusimäe tallu, kus oli aednik ja tegeles metsatöödega. Seal kirjutas ta lood, mis avaldati ajakirjas [[Looming (ajakiri)|Looming]]. 1940. aastal töötas ta ajakirja [[Viisnurk (ajakiri)|Viisnurk]] toimetuses sekretärina. Sõja ajal elas ta jälle Voore küla metsatalus ja oli mingi aja ka [[Kullaaru mõis|Kullaaru riigimõisas]] aednikuks. Saksa okupatsiooni lõpus elas [[Rakvere]]s Kalinini 39 (nüüdne [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk tänav]]). Aastail 1944–1945 siirdus Krusten aednikutööle [[Roodevälja]]le ja seejärel [[Veltsi]], seal kirjutas oma autobiograafilise loo "Õnnestunud külv". 1945. aastal asus kirjanik elama Rakverre Gagarini pst 17 ([[Kastani puiestee]]) ja alustas tööd vabakirjanikuna. Valmis romaan "Noorte südamed". 1950. aastal sai Krusten kutseliseks kirjanikuks. 1956. aastast elas ta Tallinnas [[Nõmme]]l. ==Looming== Kirjandusse tuli Erni Krusten 1920. aastate algul luule ja lühiproosaga. Tugevasti isikupärases lüürilise käsitluslaadiga proosas on põhiline esteetiliste ja sotsiaal-eetiliste konfliktide psühholoogiliselt sügav eritlemine, hea ja kurja vastuolu jälgimine. Avaldanud ka 6 lasteraamatut ja 2 näidendit ning tõlkeid vene keelest. ==Teosed== ===Romaanid=== *"Mineviku jahil" ([[1929]]) *"Org Mägedi armastus" ([[1939]]) *"Pekside raamat" ([[1946]]). Oli esimene pärast II maailmasõda Eesti NSV-s ilmunud eesti algupärane romaan. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19461005&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------|pealkiri=Ilmub esimene eesti nõukogude algupärane romaan|väljaanne=Sirp ja Vasar lk 3|aeg=5. oktoober 1946|vaadatud=}}</ref> *"Nagu piisake meres" ([[1962]]) *"Noorte südamed" ===Lühiproosakogud=== *"Kanarbik" ([[1927]]) *"Pime armastus" ([[1941]]) *"Rahu nimel" ([[1951]]) *"Piitsa matused" ([[1957]]) *"Õnnetu armastus" ([[1957]]) *"Kevadet otsimas" ([[1960]]) *"Viis lugu" ([[1968]]) *"Rõõmunäljane" ([[1973]]) *"Vurriluu" ([[1980]]) *"Hull pääsuke" ([[1981]]) *"Metalliotsija" ([[1984]]) ===Miniatuuri- ja luulekogu=== *"Juka" ([[1963]]) ===Luulekogu=== *"Peegel tänaval" ([[1978]]) *"Hellus" (luulekogu, ilmus postuumselt 1985) ===Jutustused=== *"Vana võrukael" ([[1966]]) *"Väga halb hinne" ([[1967]]) *"Okupatsioon" ([[1969]]) ===Humoreskikogu=== *"Lemmiktoit" ([[1967]]) ===Novellikogumik=== == Tunnustus == *1959 [[Eesti NSV teeneline kirjanik]] * 1970 [[Eesti NSV kirjanduse aastapreemia]] ("Okupatsioon") *1972 [[Eesti NSV rahvakirjanik]] *1984 [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Rio Grande") == Isiklikku == Erni Krusten on [[Otto Krusten]]i ja [[Pedro Krusten]]i vend. Tema tütar oli [[Reet Krusten]]. == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Krusten, Erni}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti humoristid]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kirjanikud]] [[Kategooria:Rahvaste Sõpruse ordeni kavalerid]]~ [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1900]] [[Kategooria:Surnud 1984]] sqf3ilmhsj4s9mavu6581hdl79c8vkv 0 92868 7143935 5161545 2026-05-01T12:15:05Z Velirand 67997 7143935 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Zverevo | hääldus = zv'erevo | omakeelne_nimi_1 = vene | Зверево |( Zverevo ) | omakeelne_nimi_2 = soome | Mälkölä | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 34 (2021) | asendikaart = Venemaa/Leningradi oblast }} '''Zverevo''' on asula [[Venemaa]] [[Leningradi oblast]]i [[Viiburi rajoon]]is. [[Kategooria:Venemaa asulad]] [[Kategooria:Leningradi oblast]] 0m1xy9xpsk6667xfihw2ta5sgq3g1b3 0 92948 7144551 7026211 2026-05-02T10:31:47Z Velirand 67997 + kategooria 7144551 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Paul Rummo | Taustavärv = | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = [[14. juuli]] [[1909]] | sünnikoht = [[Kalbu]], [[Kehtna vald (Rapla kihelkond)|Kehtna vald]] | surmaaeg = [[28. märts]] [[1981]] | surmakoht = [[Tallinn]] | rahvus = | a1 = | a2 = | b1 = | b2 = | c1 = | c2 = }} '''Paul Rummo''' ([[14. juuli]] [[1909]] [[Kalbu]], [[Kehtna vald (Rapla kihelkond)|Kehtna vald]] – [[28. märts]] [[1981]] [[Tallinn]]) oli eesti kirjanik. ==Elulugu== Paul Rummo lõpetas [[1930]]. aastal [[Tallinna Õpetajate Seminar]]i. Ta oli 1937. aastani õpetaja ning toimetas 1938–1940 ajakirja [[Meie Noorus]]. 1941. aasta veebruaris määrati Rummo [[Rahvusooper Estonia|Estonia teatri]] direktoriks.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=sirpjavasar19410222&type=staticpdf|pealkiri=Paul Rummo "Estonia" direktoriks|väljaanne=Sirp ja Vasar}}</ref> Töötas ka ajakirja [[Teater ja Muusika]] vastutava toimetajana. Oli 1941 aasta augustis [[Hävituspataljonid_Eestis#Tallinna_Töölispolk|Tallinna töölispolgu]] liige. Aastatel 1941–1944 oli [[NSV Liit|NSV Liidu]] tagalas, tegutsedes peamiselt nn [[Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid|Jaroslavli kunstiansamblites]], seejärel töötas Eesti NSV juhtivais kultuuriameteis (Kunstide Valitsuses, hiljem peamiselt kirjastustes) ja vabakutselisena. ==Looming== Kirjutas 1930. aastatel laste- ja noorsoonäidendeid, hiljem luulet, ooperilibretosid, publitsistikateoseid ja kirjanduskäsitlusi. Koostanud [[antoloogia]] "Eesti luule" (1967). ==Teosed== ===Luulekogud=== *"Võitlev kodumaa" ([[1946]]) *"Rahva võim" ([[1950]]) *"Katkukülvajad" ([[1952]]) *"Veerev kivi" ([[1955]]) *"Proloog ja poeemid" ([[1961]]) *"Katkenud lõng" (valikkogu, [[1969]]) *"Matkalaul" ([[1979]]) *"Väike luuleraamat" ([[1985]], valikkogu, koostanud [[Paul-Eerik Rummo]]) ===Kirjanduskäsitluste kogumikud=== *"Turistina seitsmendas suurriigis" ([[1959]]) *"Mitme laulu lood" ([[1969]]) *"Kirjatähe kammitsais" ([[1977]]) ==Isiklikku== Paul Rummo oli [[Lea Tormis]]e, [[Paul-Eerik Rummo]] ja lastekirjanik [[Mall Johanson]]i isa. Tema vend oli õpetaja ja kirjanik [[Jaan Rummo]]. == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * [[Erna Siirak]], "Kultuurihoidja" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] 1979, nr 7, lk 1020–26 * [[Rudolf Põldmäe]], "Paul Rummo publitsistina ja uurijana" – aastaraamatus "Kirjanduse jaosmaa '77", [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] 1979, lk 185–190 * [[Jaan Kross]], "Paul Rummo" (nekroloog) – Looming 1981, nr 5, lk 750 ja Jaan Krossi raamatus "Vahelugemised" IV, Eesti Raamat, 1986, lk 91–93 * [[Ralf Parve]], "Muhelev Paul Rummo" – Looming 1984, nr 7, lk 972–978 * Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 1. raamat, Eesti Raamat, Tallinn 1987, lk 252–260 (ülevaate autor [[Ello Säärits]]) ja bibliograafia lk 278 * [[Endel Nirk]], "Põgusused. Meenutusi kirjanduslikest tutvustest" – Looming 1991, nr 1, lk 76–86 * [[Aksel Tamm]], "Aga see oli üks mees: eluvisandeid". [[Kuldsulg]], Tallinn 2003, lk 133–142 == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ISIK|3170}} {{JÄRJESTA:Rummo, Paul}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Eesti NSV töölispolgu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV I Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Rahvaste Sõpruse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1909]] [[Kategooria:Surnud 1981]] rjpsjxotydkqyovprobmfeticzxz3cs 7144552 7144551 2026-05-02T10:32:18Z Velirand 67997 + kategooria 7144552 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Paul Rummo | Taustavärv = | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = [[14. juuli]] [[1909]] | sünnikoht = [[Kalbu]], [[Kehtna vald (Rapla kihelkond)|Kehtna vald]] | surmaaeg = [[28. märts]] [[1981]] | surmakoht = [[Tallinn]] | rahvus = | a1 = | a2 = | b1 = | b2 = | c1 = | c2 = }} '''Paul Rummo''' ([[14. juuli]] [[1909]] [[Kalbu]], [[Kehtna vald (Rapla kihelkond)|Kehtna vald]] – [[28. märts]] [[1981]] [[Tallinn]]) oli eesti kirjanik. ==Elulugu== Paul Rummo lõpetas [[1930]]. aastal [[Tallinna Õpetajate Seminar]]i. Ta oli 1937. aastani õpetaja ning toimetas 1938–1940 ajakirja [[Meie Noorus]]. 1941. aasta veebruaris määrati Rummo [[Rahvusooper Estonia|Estonia teatri]] direktoriks.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=sirpjavasar19410222&type=staticpdf|pealkiri=Paul Rummo "Estonia" direktoriks|väljaanne=Sirp ja Vasar}}</ref> Töötas ka ajakirja [[Teater ja Muusika]] vastutava toimetajana. Oli 1941 aasta augustis [[Hävituspataljonid_Eestis#Tallinna_Töölispolk|Tallinna töölispolgu]] liige. Aastatel 1941–1944 oli [[NSV Liit|NSV Liidu]] tagalas, tegutsedes peamiselt nn [[Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid|Jaroslavli kunstiansamblites]], seejärel töötas Eesti NSV juhtivais kultuuriameteis (Kunstide Valitsuses, hiljem peamiselt kirjastustes) ja vabakutselisena. ==Looming== Kirjutas 1930. aastatel laste- ja noorsoonäidendeid, hiljem luulet, ooperilibretosid, publitsistikateoseid ja kirjanduskäsitlusi. Koostanud [[antoloogia]] "Eesti luule" (1967). ==Teosed== ===Luulekogud=== *"Võitlev kodumaa" ([[1946]]) *"Rahva võim" ([[1950]]) *"Katkukülvajad" ([[1952]]) *"Veerev kivi" ([[1955]]) *"Proloog ja poeemid" ([[1961]]) *"Katkenud lõng" (valikkogu, [[1969]]) *"Matkalaul" ([[1979]]) *"Väike luuleraamat" ([[1985]], valikkogu, koostanud [[Paul-Eerik Rummo]]) ===Kirjanduskäsitluste kogumikud=== *"Turistina seitsmendas suurriigis" ([[1959]]) *"Mitme laulu lood" ([[1969]]) *"Kirjatähe kammitsais" ([[1977]]) ==Isiklikku== Paul Rummo oli [[Lea Tormis]]e, [[Paul-Eerik Rummo]] ja lastekirjanik [[Mall Johanson]]i isa. Tema vend oli õpetaja ja kirjanik [[Jaan Rummo]]. == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * [[Erna Siirak]], "Kultuurihoidja" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] 1979, nr 7, lk 1020–26 * [[Rudolf Põldmäe]], "Paul Rummo publitsistina ja uurijana" – aastaraamatus "Kirjanduse jaosmaa '77", [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] 1979, lk 185–190 * [[Jaan Kross]], "Paul Rummo" (nekroloog) – Looming 1981, nr 5, lk 750 ja Jaan Krossi raamatus "Vahelugemised" IV, Eesti Raamat, 1986, lk 91–93 * [[Ralf Parve]], "Muhelev Paul Rummo" – Looming 1984, nr 7, lk 972–978 * Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 1. raamat, Eesti Raamat, Tallinn 1987, lk 252–260 (ülevaate autor [[Ello Säärits]]) ja bibliograafia lk 278 * [[Endel Nirk]], "Põgusused. Meenutusi kirjanduslikest tutvustest" – Looming 1991, nr 1, lk 76–86 * [[Aksel Tamm]], "Aga see oli üks mees: eluvisandeid". [[Kuldsulg]], Tallinn 2003, lk 133–142 == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ISIK|3170}} {{JÄRJESTA:Rummo, Paul}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Eesti NSV töölispolgu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV I Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Rahvaste Sõpruse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1909]] [[Kategooria:Surnud 1981]] b4ys08od183dfgxxx0nk3e6yn8o75qu 0 93743 7144531 7118016 2026-05-02T09:46:08Z Laur Eik Komissarov 226889 Ma liitsin selle artikliga artikli "Nutitelefonide arhitektuur" (nagu artikli alguses oli ära märgitud, et see on esitatud liitmiseks). Samuti tegin natuke organiseeriutmaks peatükke. 7144531 wikitext text/x-wiki {{liita|Nutitelefonide arhitektuur}} [[File:Hand holding (Unsplash).jpg|thumb|Nutitelefon kiirseadete vaatega (2017)]] [[File:Сожжение чучела зимы (2).jpg|thumb|Nutitelefoni kasutamine videokaamerana (2018)]] '''Nutitelefon''' (inglise keeles ''smartphone'') on [[mobiiltelefon]], millel on [[personaalarvuti]] võimekus. Teisisõnu on nutitelefon miniatuurne [[arvuti]], millel on lisaks ka [[telefon]]ifunktsioon. Samuti omab nutitelefon tavaliselt puutetundliku ekraani, interneti ühendust ning operatsiooni süsteemi, mis võimaldab rakendusi alla laadida ning käitada<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-29 |pealkiri=smartphone |url=https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/smartphone |vaadatud=2026-05-02 |väljaanne=dictionary.cambridge.org |keel=en}}</ref> == Definitsioon == [[Pilt:Neo 1973 smartphone.jpg|pisi|OpenMoko Neo1973 on [[vaba tarkvara]]ga nutitelefon]] Nutitelefon on [[mobiiltelefon]], mis pakub ka [[personaalarvuti]]le sarnaseid kasutusomadusi. Ei ole olemas kindlat nutitelefonide standardit.<ref name="2WjTd" /><ref name="autogenerated1" /> Nutitelefoniks peetakse mobiiltelefoni, millel on terviklik [[operatsioonisüsteem]]i tarkvara, mis võimaldab standardiseeritud kasutuskeskkonda ja platvormi erinevate [[tarkvararakendus]]te arendajate tarbeks.<ref name="zHdam" /> Nutitelefoniks nimetatakse sageli telefoni, mille omadused on telefoni müügile paiskamisel uudsed – näiteks 2000. aastate alguses oli selleks [[e-post]]i ja [[Internet]]i kasutamine mobiiltelefonis, tänapäeval nendest omadustest enam ei piisa, et telefoni pidada nutitelefoniks. Teiste määratluste järgi on nutitelefonil [[e-raamat]]u lugemise võimekus, [[Bluetooth]], [[Wi-Fi]] ja/või sisseehitatud täissuuruses [[Sõrmistik|klaviatuur]]. Mõnel juhul ka välise klaviatuuri lisamise võimalus ja [[VGA]]-liides. Seega, nutitelefon on miniatuurne arvuti, millel on lisaks ka telefonifunktsioon.<ref name="7kyVm" /><ref name="1scl7" /> == Ajalugu == [[Pilt:IBM Simon Personal Communicator.png|pisi|[[IBM Simon]] (mida tutvustati 1994. aastal) koos laadijaga]] Esimene nutitelefon oli Simon (''personal communicator''), mille konstrueeris [[IBM]] 1992. aastal ja esitles seda ideetootena<ref name="FeM3b" /> samal aastal arvutitööstuse messil [[COMDEX]] [[Las Vegas]]es. Telefon sai laiemale avalikkusele kättesaadavaks aastal 1993. Lisaks mobiiltelefoni võimekusele sisaldas see telefon ka kalendrit, aadressiraamatut, kella kasutamist vastavalt ajavöönditele, [[kalkulaator]]it, märkmikku, [[e-post]]i, [[faks]]i saatmise ja vastuvõtmise võimalust ning mänge. Sellel telefonil ei olnud nuppe: telefoninumbri valimiseks tuli kasutada [[puuteekraan]]i. Teksti sai sisestada erilise ekraanil kuvatava [[Sõrmistik|klaviatuuriga]]. Tänapäevaste standardite järgi oleks Simon madalama klassi toode, kuid omal ajal oli see uskumatult uuenduslik. [[Nokia (firma)|Nokia]] esimene nutitelefon oli [[Nokia Communicator]]i sarjas 1996. aastal turule toodud [[Nokia 9000]]. Nokia Communicatori sarja iseloomustavad avatava klapiga disain, füüsiline QWERTY-klaviatuur, suure [[lahutusvõime]]ga (vähemalt 640x200 pikslit) ekraan ja [[pihuarvuti]] [[kasutajaliides]]. Tarkvara põhines GEOS V3.0 operatsioonisüsteemil, millel oli nii [[e-post]]i funktsioon kui ka tekstipõhine [[veebibrauser]]. 1998. aastal tuli välja [[Nokia 9110]] ja 2000. aastal [[Nokia 9110i]], milles oli paranenud veebibrauseri võimekus. Aastal 1997 turule toodud [[Ericsson GS88]] oli esimene nutitelefon, mida reklaamiti kui nutitelefoni.<ref name="YbSAT" /><ref name="hLb0s" /><ref name="FUp7g" /> == Riistvara == === Nutitelefoni ehitus === Nutitelefoni riistvarale ligipääsemiseks tuleb esmalt eemaldada tagapaneel. Niiskus- ja veekindlates nutitelefondes võib tagapaneel olla seadme külge kleebitud, selle saab lahti kuumaõhupüstoli abil. Esimene komponent mida tavaliselt nutitelefonis näha on peale tagapaneeli eemaldamist on aku. Niiskus- ja veekindlates mudelites pole aku eemaldatav ning seda ülejäänud seadmega ühendavad ühendused jäävad nutitelefoni raami alla. Tagapaneelile järgnev raam võib olla jagatud kuni kolmeks tükiks, mida saab vastavalt vajadusele lahti kruvida. Ülemine raam või raami osa katab tavaliselt SIM-kaardi lugerit, kaamera katet, ülemist kõlarit, esikaamerat, vibreerivat mootorit ning mõningates nutitelefonide mudelites ka sõrmejäljelugerit ja kõrvaklappide porti. Raami keskosa taga on nutitelefonidel enamasti aku, mis võtab enda alla enamus seadme sees olevast ruumist. Raami alumises osas on harilikult kuvari ühendused, kõlar ja sõrmejäljeluger. === Puutetundlik ekraan === Puutetundlik ekraan on nutitelefonide äratuntavaim tunnus. Nutitelefonide ekraanid koosnevad tavaliselt kolmest kihist: karastatud klaas, puutetundlik ekraan ning kuvar. Enamus nutitelefone kasutavad elektrilisel laengul põhinevaid puutetundlikke ekraane. Elektrilisel laengul põhinevad puutetundlikud ekraanid koosnevad indiumdioksiidile prinditud positiivse ja negatiivse laenguga kihist, mida eraldab teineteistest isoleeriv kiht. Negatiivsel alumisel kihil olevad elektronid tekitavad ülemisele kihile positiivse laengu, kuid nende vahel olev isolaator takistab laengute liikumist. Kui ekraani puudutab laenguid juhtiv keha nn sõrm siis laeng muutub. Mõõtes negatiivsete laengute muutumist vertikaalselt ning positiivsete laengute muutumist horisontaalselt saab kindlaks määrata kokkupuutepunkti.<ref>{{Netiviide |kuupäev=27. august 2024 |pealkiri=Puutetundliku ekraani kirjeldus |url=https://www.hp.com/us-en/shop/tech-takes/how-do-touch-screens-work |vaadatud=2. mail 2026}}</ref> === Ühe kiibi süsteem === Piiratud ruumi ja kaalu tõttu on nutitelefonid ennekõike loodud töötamaks piiratud mahutavusega aku pealt, seega on vaja kasutada madala voolutarbega riistvara lahendust. Seda pakub SOC kiip <ref>{{Viide |pealkiri=System on a chip |kuupäev=2026-04-07 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=System_on_a_chip&oldid=1347486308 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-05-02}}</ref>(System on a Chip) milles on protsessor, graafikakaart, muutmälu ning vahel ka mälu. Lisaks aku säästmisele tagab piiratud voolutarve ka seadme madala töötemperatuuri – mida vähem voolu seade tarbib, seda vähem soojusenergiat selle töö käigus eraldub. Vaatamata piiratud võimsusele ei ole nutitelefonides leitavad SOC kiibid praktikas täissuuruses arvutikomponentidest kuidagi halvemad kuna nad põhinevad ARM arhitektuuril, mis arvestab riistvara piiratud võimekusega, pakkudes kasutajale sujuvat kasutamiskogemust. Nutitelefonide operatsioonisüsteemid nagu Android ja IOS loodud SOC kiipidel kasutamiseks, eriti hästi paistab taoline tarkvara optimeerimine välja Apple toodetega kuna nende SOC kiibid peavad töötama vaid IOS seadmetele ettenähtud tarkvaraga, seevastu Android OS peab töötama paljude erinevate riistvaraliste lahendustega. Kokkuvõttes pakuvad Apple Iphone'id sarnase sujuvusega kasutamiselamust nagu Android seadmed, kuigi nende riistvara on näitajatelt vähem võimsam<ref>{{Viide |pealkiri=Apple silicon |kuupäev=2026-05-01 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Apple_silicon&oldid=1351999080 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-05-02}}</ref>. === Veekindlus === Alates 2010. aastas on niiskus- ja veekindlus olnud nutitelefonide olulised omadused. Teoorias käib nutitelefoni või mistahes elektroonika niiskus või veekindlaks tegemine rohke liimi ning tihenditega kuid praktikas võib selline lähenemine tekitada pikaajalises vaates probleeme. Kõige olulisemad avad mida nutitelefonide veekindlaks tegemisel tuleb katta on ekraani ümbris, SIM-kaardi ava, kõlarid ning kõrvaklappide port. Seadme veekindlaks tegemisel saab ekraani kinnitamiseks kasutada rohkelt liimi ning SIM-kaardi kaitsmisel vee vastu tulevad abiks kummist tihendid. Raskusi valmistavad ennekõike pidevalt lahti olevate avade katmine nagu kõlarid, laadimisport ja kõrvaklapiport. Lahti olevate avade kaitseks on viimase kümmekonna aasta jooksul loodud erinevaid vett hülgavaid võrke ja kattekihte, mis kantakse erinevatele avadele takistamaks vee jõudmist nutitelefonide sisemusse. Vee ja ka tolmukindlust iseloomustab elektroonika juures IP hinnang<ref>{{Viide |pealkiri=IP code |kuupäev=2026-04-30 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=IP_code&oldid=1351845167 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-05-02}}</ref> (International Protection / Ingress Protection) mis loodi IEC <ref>{{Viide |pealkiri=International Electrotechnical Commission |kuupäev=2026-04-26 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=International_Electrotechnical_Commission&oldid=1351233947 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-05-02}}</ref>(International Electrotechnical Commission ehk Rahvusvaheline Elektrotehnika Komisjon) poolt 1980. aastatel. IP hinnangu esimene number määrab seadme kaitstust tahkete osakeste, näiteks tolmu vastu ning teine number tähistab seadme niiskus -ja veekindlust. Kui IP reitingus on numbri asemel „x“ siis seadmel kas pole antud testi sooritatud või pole selline test vajalik. Näiteks on [[IPhone X|iPhone]] [[IPhone X|X]] IP68 reiting, mille kohaselt peaks seade kannatama 100 kPa survega 12,5 mm läbimõõduga veejuga kuni 3 m kauguselt üle 3 minuti. Kuigi enamikul tänapäevastest nutitelefonidest on IP reiting, mille kohaselt on seadmed veekindlad kuni teatud piirini ette antud aja vahemikus, ei tähenda see, et seadmed oleks veekindlad igavesti. Nutitelefonid kaotavad oma veekindlad omadused paar kuud pärast kasutuselevõttu kuna igapäevase kasutamise käigus saadavad põrutused ning hõõrdumine mõjutavad kokkuvõttes nii kummist kui ka liimist isolatsiooni<ref>{{Netiviide |kuupäev=21. september 2016 |pealkiri=Veekindlus nutitelefonides |url=https://www.cnet.com/tech/mobile/how-does-waterproofing-work-apple-iphone-7-samsung-galaxy-s7-sony-xperia/ |vaadatud=2. mail 2026}}</ref>. == Operatsioonisüsteemid == === Symbian OS === [[Pilt:Nokia 9210.jpg|pisi|[[Nokia 9210 Communicator]] ([[Symbian]]il põhinev 2000. aastal välja tulnud nutitelefon)]] Aastal 2000 tuli turule puutetundliku ekraaniga [[Ericsson R380]] nutitelefon.<ref name="xqj2b" /> See oli esimene seade, mis kasutas avatud operatsioonisüsteemi – [[Symbian|Symbian OS]].<ref name="7rDeK" /> Ericsson R380 ühendas mobiiltelefoni ja pihuarvuti funktsioonid.<ref name="EBw15" /> 1999. aasta detsembris valis ajakiri [[Popular Science]] Ericsson R380 nutitelefoni üheks kõige tähtsamaks [[teadus]]- ja [[tehnoloogia]]saavutuseks.<ref name="PSsTb" /> Ericsson R380 oli murranguline seade, sest see oli niisama väike ja kerge nagu tavaline mobiiltelefon.<ref name="R8CpX" /> Aastal 2002 tuli Sony Ericssonilt välja uus nutitelefon – [[Sony Ericsson P800]].<ref name="jHhuV" /> Aastatel 1996–2011 oli Symbian kõige populaarsem operatsioonisüsteem nutitelefonides. 2011. aastal haaras juhtrolli enda kätte [[Google]] [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]]. 2011. aasta veebruaris teatas Nokia, et asendab Symbiani kõikides oma tuleviku nutitelefonides [[Windows Phone]] operatsioonisüsteemiga.<ref name="NokiaWinPho7" /> See üleminek sai teoks 2011. aasta oktoobris, kui Nokia avalikustas uued Windows Phone 7.5 operatsioonisüsteemiga nutitelefonid [[Nokia Lumia 710]] ning [[Nokia Lumia 800]].<ref name="XuCSF" /> === Palm, Windows ja BlackBerry === [[Pilt:Htc Touch Pro2 Georgy.JPG|pisi|The [[HTC Touch Pro2]] nutitelefon (mai 2009)]] 1990. aastate lõpus olid enamikul mobiiltelefonidel vaid põhilisemad funktsioonid ning paljud inimesed pidid lisaks mobiilile kaasas kandma ka [[pihuarvuti|pihuarvuteid]] või [[piipar]]eid, milles olid kasutusel sellised varajased operatsioonisüsteemid nagu [[Palm OS]], [[BlackBerry OS]] või [[Windows CE]]/[[Pocket PC]].<ref name="phonescoop-smartphone" /> Uuemad versioonid nendest süsteemidest integreerisid mobiiltelefoni võimalused pihuarvuti funktsioonidega (sõnumite saatmine, muude tootjate rakendused). === iOS (iPhone OS) === [[Pilt:Original iPhone docked.jpg|pisi|1. sarja iPhone (juuni 2007)]] 2007. aastal tutvustas [[Apple Inc.]] esimest [[iPhone|iPhone'i]] – [[Iphone 2G]].<ref name="Mnjlu" /> See oli esimene telefon, millel oli mitmikpuuteekaan ja -kasutajaliides (''multi-touch''), suur sõrmega töötamiseks mõeldud puutetundlik ekraan (kasutatav ilma [[stiilus]]eta), mistõttu puudus füüsiline klaviatuur. === Android === [[Pilt:Galaxy Nexus smartphone.jpg|pisi|[[Galaxy Nexus]]]] Nutiseadmetele mõeldud [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]] operatsioonisüsteem tuli välja 2008. aastal. Android on Google'i loodud [[avatud lähtekood]]iga operatsioonisüsteem. Suurimad [[tarkvara|tark-]] ja [[riistvara]] arendajad Androidile on [[Intel]], [[HTC]], [[ARM Holdings|ARM]], [[Motorola]] ja [[Samsung]], mis moodustavad alliansi [[Open Handset Alliance]].<ref name="LYHF8" /> Esimene telefon, mis kasutas Androidi operatsioonisüsteemi, oli [[HTC Dream]], mida müüs [[T-Mobile]] nime all G1. === Bada === 10. novembril 2009 kuulutas Samsung välja Bada operatsioonisüsteemi nutitelefonidele.<ref name="7PZmI" /><ref name="2vupZ" /> Esimene Bada operatsioonisüsteemiga nutitelefon oli [[Samsung Wave GT-S8500]], mis jõudis turule 1. juunil 2010.<ref name="GbcH3" /><ref name="cDIRy" /> Seda müüdi ainuüksi nelja nädalaga üle miljoni eksemplari.<ref name="ikTmd" /> Samsung müüs 2011. aasta 1. kvartalis 3,5 miljonit Badaga nutitelefoni, järgmises kvartalis koguni 4,5 miljonit seadet.<ref name="wIz6H" /><ref name="9JW7l" /> == Tarkvara == Kasutatavamad [[operatsioonisüsteem]]id nutitelefonides:<ref name="pz0nL" /> * [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]] * [[Symbian]] * [[iOS]] * [[BlackBerry OS]] * [[Bada]] * [[Windows Phone]] * [[Linux]]i distributsioonid [[Maemo]], [[MeeGo]] == Vaata ka == * [[Nutikell]] * [[Nutistu]] * [[Nutitelefonide markide loend]] * [[Tahvelarvuti]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="autogenerated1">{{Netiviide |url=http://networks.silicon.com/mobile/0,39024665,39156391,00.htm |pealkiri=Analysis: What is a smart phone? at ''Silicon.com'' |vaadatud=2010-03-24 |arhiivimisaeg=2009-08-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090831053902/http://networks.silicon.com/mobile/0,39024665,39156391,00.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="NokiaWinPho7">{{cite news |agency=Associated Press |url=http://www.cbc.ca/news/technology/story/2011/02/11/nokia-microsoft-smart-phone-apple-google.html |title=Nokia, Microsoft in pact to rival Apple, Google – Technology & Science |publisher=CBC.ca |date=11. veebruar 2011|accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="phonescoop-smartphone">{{cite web |url=http://www.phonescoop.com/glossary/term.php?gid=131 |title=Smartphone |date= |publisher=Phone Scoop |accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="fD8l6">{{netiviide | url = http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=46 | pealkiri = Uus sõna või väljend uue mõiste jaoks | täpsustus = 21. lõik | väljaanne = Eesti Keele Instituut}}</ref> <ref name="2WjTd">[http://www.wi-fiplanet.com/news/article.php/3551686 Smartphones Take Center Stage at ''Wi-Fi Planet'']</ref> <ref name="zHdam">[http://www.engadget.com/2007/01/09/the-iphone-is-not-a-smartphone/ The iPhone is not a smartphone at ''Engadget'']</ref> <ref name="7kyVm">{{Netiviide |pealkiri=CEVA Glossary of Terms |url=http://ceva-dsp.mediaroom.com/index.php?s=glossary |vaadatud=2010-03-24 |arhiivimisaeg=2009-08-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090827083657/http://ceva-dsp.mediaroom.com/index.php?s=glossary |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="1scl7">http://www.mytelus.com/ncp_news/article.en.do?pn=tech&articleID=2973940{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="FeM3b">Schneidawind, J: "Big Blue unveiling", ''USA Today'', November 23, 1992, page 2B</ref> <ref name="YbSAT">{{cite web |url=http://pws.prserv.net/Eri_no_moto/GS88_Preview.htm |title=Ericsson GS88 Preview |publisher=Eri-no-moto |accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="hLb0s">{{cite web |url=http://www.stockholmsmartphone.org/history/ |title=History |publisher=Stockholm Smartphone |accessdate=16. jaanuaril 2012 |archive-date=2011-07-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110728063725/http://www.stockholmsmartphone.org/history/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="FUp7g">{{cite web |url=http://www.stockholmsmartphone.org/wp-content/uploads/penelope-box.jpg |title=Ericsson GS88 box |accessdate=16. jaanuaril 2012 |archive-date=2012-02-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120203094307/http://www.stockholmsmartphone.org/wp-content/uploads/penelope-box.jpg |url-status=dead }}</ref> <ref name="xqj2b">{{cite web |url=http://www.geek.com/hwswrev/pda/ericr380/ |title=PDA Review: Ericsson R380 Smartphone |publisher=Geek.com |accessdate=16. jaanuaril 2012 |archive-date=2011-07-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110712081211/http://www.geek.com/hwswrev/pda/ericr380/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="7rDeK">{{cite web |url=http://www.i-symbian.com/wp-content/uploads/2009/11/Symbian_Evolution.pdf |format=PDF |title= Symbian Device – The OS Evolution |publisher=Independent Symbian Blog |accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="EBw15">{{cite web |url=http://www.pcmag.com/article2/0,2817,40827,00.asp |title=Ericsson R380 World, Review & Rating |publisher=PCMag.com |accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="PSsTb">{{cite book |url=http://books.google.com/books?id=8qSgh_Q-YOkC |title=Popular Science, December 1999 |publisher=Google Books |accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="R8CpX">{{cite web |url=http://www.cellular.co.za/ericsson_r380.htm |title=Ericsson R380 PDA & Phone |publisher=CellularOnline |accessdate=16. jaanuaril 2012 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304030000/http://www.cellular.co.za/ericsson_r380.htm |url-status=dead }}</ref> <ref name="jHhuV">{{cite web |url=http://www.allaboutsymbian.com/features/item/Sony_Ericsson_P800.php |title=Sony Ericsson P800 |publisher=All About Symbian |accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="XuCSF">{{cite web |url=http://techcrunch.com/2011/10/26/nokia-debuts-lumia-710-and-lumia-800/ |title=Nokia Debuts Their First Windows Phones: The Lumia 800 and Lumia 710 |last=Velazco |first=Chris |date=26. oktoober 2011 |work=TechCruch |accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="Mnjlu">{{cite news | url = http://www.macworld.com/article/54769/2007/01/iphone.html | title = Apple unveils iPhone | date = 9. jaanuar 2007 | accessdate = 16. jaanuaril 2012 | author = Honan, Mathew | publisher = [[Macworld]] | archive-date = 2008-04-15 | archive-url = https://web.archive.org/web/20080415223141/http://www.macworld.com/article/54769/2007/01/iphone.html | url-status = dead }}</ref> <ref name="LYHF8">{{cite web |url= http://www.openhandsetalliance.com/oha_members.html |title=Alliance Members |work=Open Handset Alliance |accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="7PZmI">{{cite news |title=Samsung Bailing on Windows Mobile |newspaper=[[InformationWeek]] |author=Ed Hansberry |date=11. november 2009 |url=http://www.informationweek.com/blog/main/archives/2009/11/samsung_bailing.html |access-date=2012-01-27 |archive-date=2012-03-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120326193805/http://www.informationweek.com/blog/main/archives/2009/11/samsung_bailing.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="2vupZ">{{cite news |title=Samsung to Discard Windows Phone |newspaper=Telecoms Korea |date=9. november 2009 |accessdate=16. jaanuaril 2012 |url=http://www.telecomskorea.com/market-8281.html}}</ref> <ref name="GbcH3">{{cite news |title=Samsung Wave, first Bada smartphone hits the market |author= |url=http://www.bada.com/samsung-wave-first-bada-smartphone-hits-the-market/ |work=Bada |date=24. mai 2010 |accessdate=16. jaanuaril 2012 |archive-date=2010-12-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20101223231522/http://www.bada.com/samsung-wave-first-bada-smartphone-hits-the-market/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="cDIRy">{{cite web |url=http://badawave.com/ |title=BadaWave |publisher=BadaWave |date= |accessdate=16. jaanuaril 2012 |archive-date=2010-02-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100218160905/http://badawave.com/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="ikTmd">{{cite web |url=http://www.theinquirer.net/inquirer/news/1722287/samsung-waves-away-million |title=Samsung Waves away a million |date=13. juuli 2010 |accessdate=16. jaanuaril 2012 |publisher=[[The Inquirer]] |archive-date=2010-07-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100716173325/http://www.theinquirer.net/inquirer/news/1722287/samsung-waves-away-million |url-status=dead }}</ref> <ref name="wIz6H">{{cite web |url=http://www.canalys.com/newsroom/android-increases-smart-phone-market-leadership-35-share |title=Android increases smart phone market leadership with 35% share |publisher=Canalys.com |date=4. mai 2011 |accessdate=7.09.2011}}</ref> <ref name="9JW7l">{{cite web |url=http://www.pocketgamer.co.uk/r/PG.Biz/asymco+news/news.asp?c=32049 |title=Samsung Bada shipments up 355% to 4.5 million units in Q2 2011 &#124; asymco news &#124; PG.Biz |publisher=Pocket Gamer |date= |accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="pz0nL">{{Cite web|url=http://www.gartner.com/it/page.jsp?id=1764714|title= Gartner Says Sales of Mobile Devices in Second Quarter of 2011 Grew 16.5 Percent Year-on-Year; Smartphone Sales Grew 74 Percent|publisher=Gartner |date=11. august 2011 |accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> }} [[Kategooria:Mobiiltelefonid]] [[Kategooria:Telefon]] [[Kategooria:Nutitelefonid| ]] {{commonskat|Smartphones}} mwe4pzy2x5v22it9lv452sni5a4d775 7144570 7144531 2026-05-02T11:16:19Z Laur Eik Komissarov 226889 Muudatused struktuurile, lisasin ehitusse informatiivse teksti nutitelefoni akudest. 7144570 wikitext text/x-wiki {{liita|Nutitelefonide arhitektuur}} [[File:Hand holding (Unsplash).jpg|thumb|Nutitelefon kiirseadete vaatega (2017)]] [[File:Сожжение чучела зимы (2).jpg|thumb|Nutitelefoni kasutamine videokaamerana (2018)]] '''Nutitelefon''' (inglise keeles ''smartphone'') on [[mobiiltelefon]], millel on [[personaalarvuti]] võimekus. Teisisõnu on nutitelefon miniatuurne [[arvuti]], millel on lisaks ka [[telefon]]ifunktsioon. Samuti omab nutitelefon tavaliselt puutetundliku ekraani, interneti ühendust ning operatsiooni süsteemi, mis võimaldab rakendusi alla laadida ning käitada<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-29 |pealkiri=smartphone |url=https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/smartphone |vaadatud=2026-05-02 |väljaanne=dictionary.cambridge.org |keel=en}}</ref> == Definitsioon == [[Pilt:Neo 1973 smartphone.jpg|pisi|OpenMoko Neo1973 on [[vaba tarkvara]]ga nutitelefon]] Nutitelefon on [[mobiiltelefon]], mis pakub ka [[personaalarvuti]]le sarnaseid kasutusomadusi. Ei ole olemas kindlat nutitelefonide standardit.<ref name="2WjTd" /><ref name="autogenerated1" /> Nutitelefoniks peetakse mobiiltelefoni, millel on terviklik [[operatsioonisüsteem]]i tarkvara, mis võimaldab standardiseeritud kasutuskeskkonda ja platvormi erinevate [[tarkvararakendus]]te arendajate tarbeks.<ref name="zHdam" /> Nutitelefoniks nimetatakse sageli telefoni, mille omadused on telefoni müügile paiskamisel uudsed – näiteks 2000. aastate alguses oli selleks [[e-post]]i ja [[Internet]]i kasutamine mobiiltelefonis, tänapäeval nendest omadustest enam ei piisa, et telefoni pidada nutitelefoniks. Teiste määratluste järgi on nutitelefonil [[e-raamat]]u lugemise võimekus, [[Bluetooth]], [[Wi-Fi]] ja/või sisseehitatud täissuuruses [[Sõrmistik|klaviatuur]]. Mõnel juhul ka välise klaviatuuri lisamise võimalus ja [[VGA]]-liides. Seega, nutitelefon on miniatuurne arvuti, millel on lisaks ka telefonifunktsioon.<ref name="7kyVm" /><ref name="1scl7" /> == Ajalugu == [[Pilt:IBM Simon Personal Communicator.png|pisi|[[IBM Simon]] (mida tutvustati 1994. aastal) koos laadijaga]] Esimene nutitelefon oli Simon (''personal communicator''), mille konstrueeris [[IBM]] 1992. aastal ja esitles seda ideetootena<ref name="FeM3b" /> samal aastal arvutitööstuse messil [[COMDEX]] [[Las Vegas]]es. Telefon sai laiemale avalikkusele kättesaadavaks aastal 1993. Lisaks mobiiltelefoni võimekusele sisaldas see telefon ka kalendrit, aadressiraamatut, kella kasutamist vastavalt ajavöönditele, [[kalkulaator]]it, märkmikku, [[e-post]]i, [[faks]]i saatmise ja vastuvõtmise võimalust ning mänge. Sellel telefonil ei olnud nuppe: telefoninumbri valimiseks tuli kasutada [[puuteekraan]]i. Teksti sai sisestada erilise ekraanil kuvatava [[Sõrmistik|klaviatuuriga]]. Tänapäevaste standardite järgi oleks Simon madalama klassi toode, kuid omal ajal oli see uskumatult uuenduslik. [[Nokia (firma)|Nokia]] esimene nutitelefon oli [[Nokia Communicator]]i sarjas 1996. aastal turule toodud [[Nokia 9000]]. Nokia Communicatori sarja iseloomustavad avatava klapiga disain, füüsiline QWERTY-klaviatuur, suure [[lahutusvõime]]ga (vähemalt 640x200 pikslit) ekraan ja [[pihuarvuti]] [[kasutajaliides]]. Tarkvara põhines GEOS V3.0 operatsioonisüsteemil, millel oli nii [[e-post]]i funktsioon kui ka tekstipõhine [[veebibrauser]]. 1998. aastal tuli välja [[Nokia 9110]] ja 2000. aastal [[Nokia 9110i]], milles oli paranenud veebibrauseri võimekus. Aastal 1997 turule toodud [[Ericsson GS88]] oli esimene nutitelefon, mida reklaamiti kui nutitelefoni.<ref name="YbSAT" /><ref name="hLb0s" /><ref name="FUp7g" /> == Hetkel aktiivsed telefonibrändid == ''See telefonifirmade nimekiri on dünaamiline ning võib kogu aeg muutuda. Samuti pole siin nimekirjas välja toodud kõik firmad, mis tegelevad nutitelefonide välja arendamisega. Tundke end vabalt siia korrektsete viidete abil firmasid lisada.'' * [[Apple Inc.|Apple]] * [[Samsung Electronics|Samsung]] * [[:en:Honor_(company)|HONOR]] * [[:en:Realme|Realme]] * [[OnePlus]] * [[Xiaomi]] * [[:en:Vivo_(technology_company)|Vivo]] * [[OPPO|Oppo]] * [[Huawei]] * [[Google]] * [[Motorola]] * [[HTC]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-28 |pealkiri=Top 10 Biggest Smartphone Brands in the World 2025 - All Top Everything |url=https://www.alltopeverything.com/biggest-smartphone-brands-in-the-world/ |vaadatud=2026-05-02 |keel=en-US}}</ref> == Riistvara == === Nutitelefoni ehitus === ==== Ekraan ==== Puutetundlik ekraan on nutitelefonide äratuntavaim tunnus. Puutetundlike ekraane on kahte erinevat tüüpi: resistiivne ja mahtuvuslik.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bucher |eesnimi=Steve |kuupäev=2023-08-28 |pealkiri=Touch Screens: How our devices moved beyond buttons – Illumin Magazine - USC Viterbi School of Engineering |url=https://illumin.usc.edu/touch-screens-how-our-devices-moved-beyond-buttons/ |vaadatud=2026-05-02 |keel=en-US}}</ref> Nutitelefonid kasutavad enamasti mahtuvuslike ekraane, mis põhinevad elektrilisel laengul. Seda tüüpi ekraanid koosnevad tavaliselt kolmest kihist: karastatud klaas, puutetundlik ekraan ning kuvar. Elektrilisel laengul põhinevad puutetundlikud ekraanid koosnevad indiumdioksiidile prinditud positiivse ja negatiivse laenguga kihist, mida eraldab teineteistest isoleeriv kiht. Negatiivsel alumisel kihil olevad elektronid tekitavad ülemisele kihile positiivse laengu, kuid nende vahel olev isolaator takistab laengute liikumist. Kui ekraani puudutab laenguid juhtiv keha nn sõrm siis laeng muutub. Mõõtes negatiivsete laengute muutumist vertikaalselt ning positiivsete laengute muutumist horisontaalselt saab kindlaks määrata kokkupuutepunkti.<ref>{{Netiviide |kuupäev=27. august 2024 |pealkiri=Kuidas puutetundlikud ekraanid töötavad |url=https://www.hp.com/us-en/shop/tech-takes/how-do-touch-screens-work |vaadatud=2. mai 2026}}</ref> ==== Ühe kiibi süsteem ==== Piiratud ruumi ja kaalu tõttu on nutitelefonid ennekõike loodud töötamaks piiratud mahutavusega aku pealt, seega on vaja kasutada madala voolutarbega riistvara lahendust. Seda pakub SOC kiip <ref>{{Viide |pealkiri=System on a chip |kuupäev=2026-04-07 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=System_on_a_chip&oldid=1347486308 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-05-02}}</ref>(System on a Chip) milles on protsessor, graafikakaart, muutmälu ning vahel ka mälu. Lisaks aku säästmisele tagab piiratud voolutarve ka seadme madala töötemperatuuri – mida vähem voolu seade tarbib, seda vähem soojusenergiat selle töö käigus eraldub. Vaatamata piiratud võimsusele ei ole nutitelefonides leitavad SOC kiibid praktikas täissuuruses arvutikomponentidest kuidagi halvemad kuna nad põhinevad ARM arhitektuuril, mis arvestab riistvara piiratud võimekusega, pakkudes kasutajale sujuvat kasutamiskogemust. Nutitelefonide operatsioonisüsteemid nagu Android ja IOS loodud SOC kiipidel kasutamiseks, eriti hästi paistab taoline tarkvara optimeerimine välja Apple toodetega kuna nende SOC kiibid peavad töötama vaid IOS seadmetele ettenähtud tarkvaraga, seevastu Android OS peab töötama paljude erinevate riistvaraliste lahendustega. Kokkuvõttes pakuvad Apple Iphone'id sarnase sujuvusega kasutamiselamust nagu Android seadmed, kuigi nende riistvara on näitajatelt vähem võimsam<ref>{{Viide |pealkiri=Apple silicon |kuupäev=2026-05-01 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Apple_silicon&oldid=1351999080 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-05-02}}</ref>. ==== Aku ==== Tänapäeval on nutitelefonides kasutusel kahte tüüpi akusid: [[Liitiumpolümeeraku|Liitium-Polümeer]] (LiPo) ja [[Liitiumioonaku|Liitiumioon]] (Li-ion). LiPo-akud on tänapäeval nutitelefonide seas rohkem populaarsust kogunud tänu sellele, et neid saab paigutada väga õhukeste telefonide sisse, kus võib esineda paindumist. LiPo-akusid valitakse seetõttu, kuna need kasutavad geelitaolist polümeerelektrolüüti, mis võimaldab paigutada aku paindlikku korpusesse. Selline-geelitaoline materjal võimaldab LiPo-akul samuti efektiivsemat kiirlaadimist (kuni 125W<ref>{{Netiviide |pealkiri=Motorola Edge 50 Ultra |url=https://www.gsmarena.com/motorola_edge_50_ultra-12919.php |vaadatud=2. mail 2026}}</ref>) Miinused on jällegi tootmise kõrge hind ning aku eluiga, mis jääb väiksemaks Li-ion-akudest. Li-ion-akudel on kõrgem energiatihedus kui LiPo-akudel ja neid on odavam toota. Li-ion-akud on ümbritsetud kõva metallist korpusega, mis teeb neid vastupidavamaks kuid samuti vähenegi vigastus akule võib tekitada suure õnnetuse. Tänapäeval ulatuvad aku mahutavused lipulaev-telefonidel juba 8500 mAh<ref>{{Netiviide |pealkiri=Xiaomi Poco X8 Pro Max |url=https://www.mi.com/global/product/poco-x8-pro-max/ |vaadatud=2. mai 2026}}</ref> ringi (tagades kuni 48 tunni pikkuse kasutusaja). Keskmine aku mahutavus jääb siiski 5000 mAh ringi (omades maksimaalselt kuni 20 tundi kasutusaega).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Artikkel nutitelefonide akudest |url=https://techserps.com/know-about-smartphone-batteries/ |vaadatud=2. mail 2026}}</ref> ==== Nutitelefoni lahti võtmine ==== Nutitelefoni riistvarale ligipääsemiseks tuleb esmalt eemaldada tagapaneel. Niiskus- ja veekindlates nutitelefondes võib tagapaneel olla seadme külge kleebitud, selle saab lahti kuumaõhupüstoli abil. Esimene komponent mida tavaliselt nutitelefonis näha on peale tagapaneeli eemaldamist on aku. Niiskus- ja veekindlates mudelites pole aku eemaldatav ning seda ülejäänud seadmega ühendavad ühendused jäävad nutitelefoni raami alla. Tagapaneelile järgnev raam võib olla jagatud kuni kolmeks tükiks, mida saab vastavalt vajadusele lahti kruvida. Ülemine raam või raami osa katab tavaliselt SIM-kaardi lugerit, kaamera katet, ülemist kõlarit, esikaamerat, vibreerivat mootorit ning mõningates nutitelefonide mudelites ka sõrmejäljelugerit ja kõrvaklappide porti. Raami keskosa taga on nutitelefonidel enamasti aku, mis võtab enda alla enamus seadme sees olevast ruumist. Raami alumises osas on harilikult kuvari ühendused, kõlar ja sõrmejäljeluger. === Veekindlus === Alates 2010. aastas on niiskus- ja veekindlus olnud nutitelefonide olulised omadused. Teoorias käib nutitelefoni või mistahes elektroonika niiskus või veekindlaks tegemine rohke liimi ning tihenditega kuid praktikas võib selline lähenemine tekitada pikaajalises vaates probleeme. Kõige olulisemad avad mida nutitelefonide veekindlaks tegemisel tuleb katta on ekraani ümbris, SIM-kaardi ava, kõlarid ning kõrvaklappide port. Seadme veekindlaks tegemisel saab ekraani kinnitamiseks kasutada rohkelt liimi ning SIM-kaardi kaitsmisel vee vastu tulevad abiks kummist tihendid. Raskusi valmistavad ennekõike pidevalt lahti olevate avade katmine nagu kõlarid, laadimisport ja kõrvaklapiport. Lahti olevate avade kaitseks on viimase kümmekonna aasta jooksul loodud erinevaid vett hülgavaid võrke ja kattekihte, mis kantakse erinevatele avadele takistamaks vee jõudmist nutitelefonide sisemusse. Vee ja ka tolmukindlust iseloomustab elektroonika juures IP hinnang<ref>{{Viide |pealkiri=IP code |kuupäev=2026-04-30 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=IP_code&oldid=1351845167 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-05-02}}</ref> (International Protection / Ingress Protection) mis loodi IEC <ref>{{Viide |pealkiri=International Electrotechnical Commission |kuupäev=2026-04-26 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=International_Electrotechnical_Commission&oldid=1351233947 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-05-02}}</ref>(International Electrotechnical Commission ehk Rahvusvaheline Elektrotehnika Komisjon) poolt 1980. aastatel. IP hinnangu esimene number määrab seadme kaitstust tahkete osakeste, näiteks tolmu vastu ning teine number tähistab seadme niiskus -ja veekindlust. Kui IP reitingus on numbri asemel „x“ siis seadmel kas pole antud testi sooritatud või pole selline test vajalik. Näiteks on [[IPhone X|iPhone]] [[IPhone X|X]] IP68 reiting, mille kohaselt peaks seade kannatama 100 kPa survega 12,5 mm läbimõõduga veejuga kuni 3 m kauguselt üle 3 minuti. Kuigi enamikul tänapäevastest nutitelefonidest on IP reiting, mille kohaselt on seadmed veekindlad kuni teatud piirini ette antud aja vahemikus, ei tähenda see, et seadmed oleks veekindlad igavesti. Nutitelefonid kaotavad oma veekindlad omadused paar kuud pärast kasutuselevõttu kuna igapäevase kasutamise käigus saadavad põrutused ning hõõrdumine mõjutavad kokkuvõttes nii kummist kui ka liimist isolatsiooni<ref>{{Netiviide |kuupäev=21. september 2016 |pealkiri=Veekindlus nutitelefonides |url=https://www.cnet.com/tech/mobile/how-does-waterproofing-work-apple-iphone-7-samsung-galaxy-s7-sony-xperia/ |vaadatud=2. mail 2026}}</ref>. == Operatsioonisüsteemid == === Symbian OS === [[Pilt:Nokia 9210.jpg|pisi|[[Nokia 9210 Communicator]] ([[Symbian]]il põhinev 2000. aastal välja tulnud nutitelefon)]] Aastal 2000 tuli turule puutetundliku ekraaniga [[Ericsson R380]] nutitelefon.<ref name="xqj2b" /> See oli esimene seade, mis kasutas avatud operatsioonisüsteemi – [[Symbian|Symbian OS]].<ref name="7rDeK" /> Ericsson R380 ühendas mobiiltelefoni ja pihuarvuti funktsioonid.<ref name="EBw15" /> 1999. aasta detsembris valis ajakiri [[Popular Science]] Ericsson R380 nutitelefoni üheks kõige tähtsamaks [[teadus]]- ja [[tehnoloogia]]saavutuseks.<ref name="PSsTb" /> Ericsson R380 oli murranguline seade, sest see oli niisama väike ja kerge nagu tavaline mobiiltelefon.<ref name="R8CpX" /> Aastal 2002 tuli Sony Ericssonilt välja uus nutitelefon – [[Sony Ericsson P800]].<ref name="jHhuV" /> Aastatel 1996–2011 oli Symbian kõige populaarsem operatsioonisüsteem nutitelefonides. 2011. aastal haaras juhtrolli enda kätte [[Google]] [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]]. 2011. aasta veebruaris teatas Nokia, et asendab Symbiani kõikides oma tuleviku nutitelefonides [[Windows Phone]] operatsioonisüsteemiga.<ref name="NokiaWinPho7" /> See üleminek sai teoks 2011. aasta oktoobris, kui Nokia avalikustas uued Windows Phone 7.5 operatsioonisüsteemiga nutitelefonid [[Nokia Lumia 710]] ning [[Nokia Lumia 800]].<ref name="XuCSF" /> === Palm, Windows ja BlackBerry === [[Pilt:Htc Touch Pro2 Georgy.JPG|pisi|The [[HTC Touch Pro2]] nutitelefon (mai 2009)]] 1990. aastate lõpus olid enamikul mobiiltelefonidel vaid põhilisemad funktsioonid ning paljud inimesed pidid lisaks mobiilile kaasas kandma ka [[pihuarvuti|pihuarvuteid]] või [[piipar]]eid, milles olid kasutusel sellised varajased operatsioonisüsteemid nagu [[Palm OS]], [[BlackBerry OS]] või [[Windows CE]]/[[Pocket PC]].<ref name="phonescoop-smartphone" /> Uuemad versioonid nendest süsteemidest integreerisid mobiiltelefoni võimalused pihuarvuti funktsioonidega (sõnumite saatmine, muude tootjate rakendused). === iOS (iPhone OS) === [[Pilt:Original iPhone docked.jpg|pisi|1. sarja iPhone (juuni 2007)]] 2007. aastal tutvustas [[Apple Inc.]] esimest [[iPhone|iPhone'i]] – [[Iphone 2G]].<ref name="Mnjlu" /> See oli esimene telefon, millel oli mitmikpuuteekaan ja -kasutajaliides (''multi-touch''), suur sõrmega töötamiseks mõeldud puutetundlik ekraan (kasutatav ilma [[stiilus]]eta), mistõttu puudus füüsiline klaviatuur. === Android === [[Pilt:Galaxy Nexus smartphone.jpg|pisi|[[Galaxy Nexus]]]] Nutiseadmetele mõeldud [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]] operatsioonisüsteem tuli välja 2008. aastal. Android on Google'i loodud [[avatud lähtekood]]iga operatsioonisüsteem. Suurimad [[tarkvara|tark-]] ja [[riistvara]] arendajad Androidile on [[Intel]], [[HTC]], [[ARM Holdings|ARM]], [[Motorola]] ja [[Samsung]], mis moodustavad alliansi [[Open Handset Alliance]].<ref name="LYHF8" /> Esimene telefon, mis kasutas Androidi operatsioonisüsteemi, oli [[HTC Dream]], mida müüs [[T-Mobile]] nime all G1. === Bada === 10. novembril 2009 kuulutas Samsung välja Bada operatsioonisüsteemi nutitelefonidele.<ref name="7PZmI" /><ref name="2vupZ" /> Esimene Bada operatsioonisüsteemiga nutitelefon oli [[Samsung Wave GT-S8500]], mis jõudis turule 1. juunil 2010.<ref name="GbcH3" /><ref name="cDIRy" /> Seda müüdi ainuüksi nelja nädalaga üle miljoni eksemplari.<ref name="ikTmd" /> Samsung müüs 2011. aasta 1. kvartalis 3,5 miljonit Badaga nutitelefoni, järgmises kvartalis koguni 4,5 miljonit seadet.<ref name="wIz6H" /><ref name="9JW7l" /> == Tarkvara == Kasutatavamad [[operatsioonisüsteem]]id nutitelefonides:<ref name="pz0nL" /> * [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]] * [[Symbian]] * [[iOS]] * [[BlackBerry OS]] * [[Bada]] * [[Windows Phone]] * [[Linux]]i distributsioonid [[Maemo]], [[MeeGo]] == Vaata ka == * [[Nutikell]] * [[Nutistu]] * [[Nutitelefonide markide loend]] * [[Tahvelarvuti]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="autogenerated1">{{Netiviide |url=http://networks.silicon.com/mobile/0,39024665,39156391,00.htm |pealkiri=Analysis: What is a smart phone? at ''Silicon.com'' |vaadatud=2010-03-24 |arhiivimisaeg=2009-08-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090831053902/http://networks.silicon.com/mobile/0,39024665,39156391,00.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="NokiaWinPho7">{{cite news |agency=Associated Press |url=http://www.cbc.ca/news/technology/story/2011/02/11/nokia-microsoft-smart-phone-apple-google.html |title=Nokia, Microsoft in pact to rival Apple, Google – Technology & Science |publisher=CBC.ca |date=11. veebruar 2011|accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="phonescoop-smartphone">{{cite web |url=http://www.phonescoop.com/glossary/term.php?gid=131 |title=Smartphone |date= |publisher=Phone Scoop |accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="fD8l6">{{netiviide | url = http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=46 | pealkiri = Uus sõna või väljend uue mõiste jaoks | täpsustus = 21. lõik | väljaanne = Eesti Keele Instituut}}</ref> <ref name="2WjTd">[http://www.wi-fiplanet.com/news/article.php/3551686 Smartphones Take Center Stage at ''Wi-Fi Planet'']</ref> <ref name="zHdam">[http://www.engadget.com/2007/01/09/the-iphone-is-not-a-smartphone/ The iPhone is not a smartphone at ''Engadget'']</ref> <ref name="7kyVm">{{Netiviide |pealkiri=CEVA Glossary of Terms |url=http://ceva-dsp.mediaroom.com/index.php?s=glossary |vaadatud=2010-03-24 |arhiivimisaeg=2009-08-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090827083657/http://ceva-dsp.mediaroom.com/index.php?s=glossary |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="1scl7">http://www.mytelus.com/ncp_news/article.en.do?pn=tech&articleID=2973940{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="FeM3b">Schneidawind, J: "Big Blue unveiling", ''USA Today'', November 23, 1992, page 2B</ref> <ref name="YbSAT">{{cite web |url=http://pws.prserv.net/Eri_no_moto/GS88_Preview.htm |title=Ericsson GS88 Preview |publisher=Eri-no-moto |accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="hLb0s">{{cite web |url=http://www.stockholmsmartphone.org/history/ |title=History |publisher=Stockholm Smartphone |accessdate=16. jaanuaril 2012 |archive-date=2011-07-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110728063725/http://www.stockholmsmartphone.org/history/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="FUp7g">{{cite web |url=http://www.stockholmsmartphone.org/wp-content/uploads/penelope-box.jpg |title=Ericsson GS88 box |accessdate=16. jaanuaril 2012 |archive-date=2012-02-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120203094307/http://www.stockholmsmartphone.org/wp-content/uploads/penelope-box.jpg |url-status=dead }}</ref> <ref name="xqj2b">{{cite web |url=http://www.geek.com/hwswrev/pda/ericr380/ |title=PDA Review: Ericsson R380 Smartphone |publisher=Geek.com |accessdate=16. jaanuaril 2012 |archive-date=2011-07-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110712081211/http://www.geek.com/hwswrev/pda/ericr380/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="7rDeK">{{cite web |url=http://www.i-symbian.com/wp-content/uploads/2009/11/Symbian_Evolution.pdf |format=PDF |title= Symbian Device – The OS Evolution |publisher=Independent Symbian Blog |accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="EBw15">{{cite web |url=http://www.pcmag.com/article2/0,2817,40827,00.asp |title=Ericsson R380 World, Review & Rating |publisher=PCMag.com |accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="PSsTb">{{cite book |url=http://books.google.com/books?id=8qSgh_Q-YOkC |title=Popular Science, December 1999 |publisher=Google Books |accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="R8CpX">{{cite web |url=http://www.cellular.co.za/ericsson_r380.htm |title=Ericsson R380 PDA & Phone |publisher=CellularOnline |accessdate=16. jaanuaril 2012 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304030000/http://www.cellular.co.za/ericsson_r380.htm |url-status=dead }}</ref> <ref name="jHhuV">{{cite web |url=http://www.allaboutsymbian.com/features/item/Sony_Ericsson_P800.php |title=Sony Ericsson P800 |publisher=All About Symbian |accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="XuCSF">{{cite web |url=http://techcrunch.com/2011/10/26/nokia-debuts-lumia-710-and-lumia-800/ |title=Nokia Debuts Their First Windows Phones: The Lumia 800 and Lumia 710 |last=Velazco |first=Chris |date=26. oktoober 2011 |work=TechCruch |accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="Mnjlu">{{cite news | url = http://www.macworld.com/article/54769/2007/01/iphone.html | title = Apple unveils iPhone | date = 9. jaanuar 2007 | accessdate = 16. jaanuaril 2012 | author = Honan, Mathew | publisher = [[Macworld]] | archive-date = 2008-04-15 | archive-url = https://web.archive.org/web/20080415223141/http://www.macworld.com/article/54769/2007/01/iphone.html | url-status = dead }}</ref> <ref name="LYHF8">{{cite web |url= http://www.openhandsetalliance.com/oha_members.html |title=Alliance Members |work=Open Handset Alliance |accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="7PZmI">{{cite news |title=Samsung Bailing on Windows Mobile |newspaper=[[InformationWeek]] |author=Ed Hansberry |date=11. november 2009 |url=http://www.informationweek.com/blog/main/archives/2009/11/samsung_bailing.html |access-date=2012-01-27 |archive-date=2012-03-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120326193805/http://www.informationweek.com/blog/main/archives/2009/11/samsung_bailing.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="2vupZ">{{cite news |title=Samsung to Discard Windows Phone |newspaper=Telecoms Korea |date=9. november 2009 |accessdate=16. jaanuaril 2012 |url=http://www.telecomskorea.com/market-8281.html}}</ref> <ref name="GbcH3">{{cite news |title=Samsung Wave, first Bada smartphone hits the market |author= |url=http://www.bada.com/samsung-wave-first-bada-smartphone-hits-the-market/ |work=Bada |date=24. mai 2010 |accessdate=16. jaanuaril 2012 |archive-date=2010-12-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20101223231522/http://www.bada.com/samsung-wave-first-bada-smartphone-hits-the-market/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="cDIRy">{{cite web |url=http://badawave.com/ |title=BadaWave |publisher=BadaWave |date= |accessdate=16. jaanuaril 2012 |archive-date=2010-02-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100218160905/http://badawave.com/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="ikTmd">{{cite web |url=http://www.theinquirer.net/inquirer/news/1722287/samsung-waves-away-million |title=Samsung Waves away a million |date=13. juuli 2010 |accessdate=16. jaanuaril 2012 |publisher=[[The Inquirer]] |archive-date=2010-07-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100716173325/http://www.theinquirer.net/inquirer/news/1722287/samsung-waves-away-million |url-status=dead }}</ref> <ref name="wIz6H">{{cite web |url=http://www.canalys.com/newsroom/android-increases-smart-phone-market-leadership-35-share |title=Android increases smart phone market leadership with 35% share |publisher=Canalys.com |date=4. mai 2011 |accessdate=7.09.2011}}</ref> <ref name="9JW7l">{{cite web |url=http://www.pocketgamer.co.uk/r/PG.Biz/asymco+news/news.asp?c=32049 |title=Samsung Bada shipments up 355% to 4.5 million units in Q2 2011 &#124; asymco news &#124; PG.Biz |publisher=Pocket Gamer |date= |accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> <ref name="pz0nL">{{Cite web|url=http://www.gartner.com/it/page.jsp?id=1764714|title= Gartner Says Sales of Mobile Devices in Second Quarter of 2011 Grew 16.5 Percent Year-on-Year; Smartphone Sales Grew 74 Percent|publisher=Gartner |date=11. august 2011 |accessdate=16. jaanuaril 2012}}</ref> }} [[Kategooria:Mobiiltelefonid]] [[Kategooria:Telefon]] [[Kategooria:Nutitelefonid| ]] {{commonskat|Smartphones}} e3m1i7gf5vrf9t527gpyhku508kf66u 0 94951 7144067 6924912 2026-05-01T16:37:28Z Velirand 67997 + kategooria 7144067 wikitext text/x-wiki {{Sõjaväelane | Taustavärv = #B22222 | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Nimi = Nikolai Trankmann | Hüüdnimi = | Sünniaeg = [[1. jaanuar]] [[1898]] | Sünnikoht = | Surmaaeg = [[16. veebruar]] [[1990]] | Surmakoht = | Teenistused = | Auaste = [[polkovnik]] | Juhitud üksused = [[Narva töölispolk]] <br> [[27. Laskurpolk]] | Sõjad/lahingud = [[Vabadussõda]]<br>[[Teine maailmasõda]] | Autasud =[[Vabadusrist]] II/3 }} ''' Nikolai Konstantin Trankmann''' ([[1. jaanuar]] [[1898|1896]] – [[16. veebruar]] [[1990]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kapten]]) ja hiljem [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväelane ([[polkovnik]]). [[Riigireetur]], kes müüs [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidule]] [[Laidoneri liin|Narva kaitseehitiste plaanid]]. ==Elulugu== ===Teenistus Eesti sõjaväes=== Nikolai Trankmann võttis osa [[Vabadussõda|Vabadussõjast]] ning teda autasustati [[Vabadusrist]]i II liigi 3. järguga. Auastmelt [[lipnik]], kuulus ta Vabadussõja ajal [[4. jalaväepolk]]u ja hiljem [[5. jalaväepolk]]u. [[Väejooks]]u eest alandati ta 1919. aastal reameheks ning määrati [[trahvirood]]u. ;Väejooks [[Sõjaväljakohus|Sõjaväljakohtu]] otsusega 17. veebruarist 1919 mõisteti Trankmann kümneks aastaks sunnitööle ühes ohvitseri aukraadi kaotusega (karistuse pidi ära kandma pärast sõda). Ülemjuhataja päevakäsu sõjavägedele nr. 89 järgi, sai ta oma süü eeskujuliku riviteenistuse eest andeks ja sai oma [[Auaste|auast]]me [[lipnik]] (1919) tagasi. <ref name="ERA_497_113"/> Ülendati 30. aprillil 1920 [[alamleitnant|alamleitnandiks]] ja 26.06.1920/26.03.1923<ref>[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=25862 EESTI SÕJAMUUSEUM - KINDRAL LAIDONERI MUUSEUM. EESTI OHVITSERID 1918-1940. Konstantin Nikolai Trankmann]</ref> [[leitnant|leitnandiks]]. Teenis 1923–1924 [[5. Üksik Jalaväepataljon|5. Üksikus Jalaväepataljon]] ja [[1. Jalaväerügement|1. Jalaväerügemendis]] ning viidi üle 01.09.1924 [[Pioneeripataljon]]i. ;Vabadusristiga autasustamine [[Vabadusrist|Vabadusristi]] (VR II/3, 18.02.1925) sai ta 16. augustil 1919 toimunud vaenlase ohtliku läbimurde likvideerimise eest. Ostrovi sihil 16. augustil oli vaenlane sügavalt haaranud [[5. Üksik jalaväepataljon|5. polgu]] paremat tiiba. Olukord oli tõsine, selle likvideerimiseks saadeti [[lipnik]] Nikolai Trankmann poole rooduga Lapina või [[Sabina mõis]]a ja [[Podmogilje]] küla tagasi võtma. Poolrood jäi vaenlase ägeda tule alla ja lipnik Trankmann ühes viie mehega tormas mõisa poole edasi. Oma teoga julgustas ta isikliku eeskujuga [[poolrood]]u endale järgnema ja mõis ja küla vallutati.<ref name="ERA_497_264"/> ;Piirikindlustustööd 19. veebruaril 1929 ülendati N. Trankmann teenistuse ajal [[Pioneeripataljon]]is [[kapten]]iks. Teenis [[Pioneeripataljon]]i 1. pioneerikompaniis Narvas. 1930. aastatel alustati Narva jõe läänekalda kindlustamist. Narva jõe kaldale kavandati nüüd [[raudbetoon]]ist [[Punker|punk]]riteliin. Kaldale ehitati betoontulepunktide rida, jõe ülemjooksule [[Permisküla]], [[Agusalu]] ja [[Kuningaküla]] rajooni rajati betoneeritud suurtükialused ja meeskonnapunkrid. 1939. aastaks jõuti valmis ehitada kindlustused põhja poole Narvat ja nn [[Narva sillapea]]le, Keldrimäele. Kokku ehitati ligi 50 tulepunkti. Piirikindlustustööde kohapealne juht oli kapten Nikolai Trankmann. {{vaata|Eesti Vabariigi kirdepiiri kindlusehitised 1934–1939}} ;Riigireetmine 1930. aastatel tekkisid tal suured kaardimänguvõlad, värvati 1935. aastal [[NSV Liidu SARK]]i Leningradi oblastivalitsuse eriosakonna poolt (agendinimi "Onegin"<ref>[http://metsavennad.esm.ee/2.osak55.html ARUANNE Eesti NSV MINISTRITE NÕUKOGU juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. vastuluureosakonna tööst 1955. aastal]</ref>), mistõttu ta müüs [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] luurele [[Laidoneri liin|Narva kaitseehitiste plaanid]]. [[26. aprill]]il [[1938]] mõisteti ta [[Kriminaalseadustik|KrS]] § 84 esimese lõike p. 2 (riigisaladuse reetmine), § 86 teise lõike 1 p. 3, [[Sõjaväe kriminaalseadustik|SvKrS]] § 211 järgi süüdi ning karistati 20 aasta sunnitööga<ref>[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1938/06/01/48 Kohtust. Salakuulajad sunnitööle.], [[Uus Eesti]], nr. 150, 1 juuni 1938</ref> ja ta naisevend Narva [[Narva linavabrik|Lina-]] ja [[Narva kalevivabrik|Kalevivabriku]] metsavaht [[Adolf Polisinski]] mõisteti KrS § 84 p 2 ja KKrS § 211 ja 214 järgi süüdi ning mõisteti 14-aastaks aastaks sunnitööle [[riigireetmine|riigireetmise]] eest. Vanglast vabanes [[1940]]. aastal pärast juunis toimunud [[juunipööre|riigipööre]]t. ===Nõukogude võimu teenistuses=== Nikolai Trankmann oli 1940. aasta juunist kuni juulini [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu NKVD]] informatsioonibüroo töötaja Eestis, kuni 1940. aasta oktoobrini oli ta Virumaa tööstus- ja kaubandusettevõtete [[natsionaliseerimine|natsionaliseerimis]]<nowiki/>komitee esimees Narvas ja 1941. aasta suvel [[Eesti NSV Kaubanduse Rahvakomissariaat|Eesti NSV Kaubanduse Rahvakomissariaadi]] [[Narva Segakaubastu]]<ref>Art.449. [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] määrus riiklike ettevõtete Kaubastute ja [[Tallinna Toitlustrust|Tallinna Toitlustrusti]] põhikirjade kinnitamise kohta. ENSV TEATAJA 4. novembril 1940 Nr. 39</ref> direktor. [[1941]]. aastal, pärast [[Saksamaa kallaletung Nõukogude Liidule|Saksamaa kallaletungi Nõukogude Liidule]], astus Trankmann vabatahtlikult [[Hävituspataljonid Eestis|Narva hävituspataljoni]] ning temast sai hiljem [[Narva töölispolk|Narva töölispolg]]u staabiülem. [[1942]]. aastal astus ta [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistlikku Parteisse]]. 1942–1943 oli ta [[8. Eesti Laskurkorpus]]e [[249. Eesti Laskurdiviis]]i [[staabiülem]], 1943–1944 [[8. Eesti Laskurkorpus]]e [[7. Eesti Laskurdiviis]]i [[27. Laskurpolk|27. Laskurpolgu]] ülem ja 1944–1946 [[8. Eesti Laskurkorpus]]e [[7. Eesti Laskurdiviis]]i 27. Laskurpolgu ülema asetäitja. Armeeteenistuse lõppedes oli tal [[polkovnik]]u auaste. Töötas 1950. aastatel [[Eesti NSV Toiduainetööstuse Ministeerium|ENSV Toiduainetööstuse Ministeerium]]i tootmisosakonna juhatajana. 30. detsembril 1980 autasustati [[Personaalpensionär|personaalpensionär]] Nikolai Trankmanni "ühiskondlikust elust aktiivse osavõtu eest ja seoses kaheksakümneviienda sünnipäevaga" [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri|aukirjaga]].<ref>Art. 869 Sm. Trankmanni autasustamise kohta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga, lk 1398 ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 31. detsember 1980 Nr. 45 (762). </ref> Nikolai Trankmann on maetud 20. veebruaril 1990 [[Tallinna Metsakalmistu]]le.<ref name="kalm_ee"/> == Isiklikku == Ta abiellus [[1925]]. aastal baleriin [[Nadežda Taarna|Nadežda Tsõgankovaga]]. * Laps: näitleja [[Inna Taarna]]-Järvet-Länts (20. VIII 1926 – 30. I 2015) Tallinnas; * Naisevend [[Adolf Polisinski]] töötas N. Trankmanni sidemehena Narva piiri lähedal ja Nõukogude Liidu luure heaks vähemalt 1936. aasta sügisest (agendinimi Tarassov). Olid koos Eesti Vabariigi Sõjaringkonnakohtu poolt süüdi mõistetud 26. IV 1938 KrS par. 84 lg. 1 p. 2 (riigisaladuse reetmine), par. 86 lg. 1 p. 3 SvKrS par. 211 järgi ning karistatud vastavalt: Nikolai Trankmann sai 20 aastat sunnitööd ja sidepidaja Adolf Polisinski 14 aastat sunnitööd. == Seotud arhivaale Eesti Riigiarhiivis == *Riigikohtu kriminaalasjade poliitiliste süüasjade kohtutoimikute hulgas: ERA.1356.4.187 Polisinski, Adolf ja Trankmann, Konstantin-Nikolai süüdistus luureandmete kogumises Nõukogude Liidu kasuks 1938 *Tallinna ringkonnakohtu fondis on ka toimik: ERA.1357.2.6781 Trankmann, Konstantin ja Nadežda 26.03.1938–16.07.1938 *Toimik kapten Trankmann, Konstantin-Nikolai Mihkli p. süüdistamise kohta 1938. a. veebruaris riigi raha omastamises. 1938–1938 *Toimik kapten Trankmann, Konstantin-Nikolai Mihkli p. süüdistamise kohta 1937. a. märtsis riigi vara omastamises. 1938–1938 *Toimik kapten Trankmann, Konstantin-Nikolai Mihkli p. süüdistamise kohta 1937. a. suvel riigi raha omastamises. 1939–1940 *Toimik kapten Trankmann, Konstantin-Nikolai Mihkli p. süüdistamise kohta 1937. a. suvel omastamises. 1938–1939 *Toimik kapten Trankmann, Nikolai Mihkli p. süüdistamise kohta 1929. a. mais alluva kaebuse edasi andmata jätmises. 1929–1931 ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="kalm_ee">[http://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=Nikolai&filter_maetud_perenimi=Trankmann&action=maetud&popup=0&yldotsing=1&filter_maetud_kalmistu= Tallinna kalmistute register: Trankmann, Nikolai]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}.</ref> <ref name="ERA_497_113">Eesti Riigiarhiiv: ERA.497.2.226 lk 113</ref> <ref name="ERA_497_264">Eesti Riigiarhiiv: ERA.497.1.58 lk 264–266</ref>}} ==Kirjandus== *Kärevere silla rusude kõrvaldamine. [[Vaba Maa]], 23. märts 1929, nr. 70, lk 3 *[[Heino Tõnismägi]]. Vabadusristi kavalerist Vene salakuulajaks. – [[Luup (ajakiri)|Luup]], 21. juuli 1997, nr 15, lk 51 ==Välislingid== *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=25862 Nikolai Trankman Eesti ohvitseride andmekogus] *[[Pekka Erelt]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/pokker-riigi-peale?id=68996195 Pokker riigi peale] [[Eesti Ekspress]], 25. jaanuar 2007 *[[Herbert Lindmäe]], [http://kultuur.elu.ee/ke519_Petserimaa.htm Petserimaa juunipöörises 1940] [[Kultuur ja Elu]] 1/2015 {{JÄRJESTA:Trankmann, Nikolai}} [[Kategooria:Eesti Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:1. Jalaväerügemendi koosseis]] [[Kategooria:4. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:5. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:Pioneerpataljoni koosseis]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Eesti NSV hävituspataljonlased]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu luurajad]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni I järgu kavalerid]] [[Kategooria:Punalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1990]] 4dksl5139bvztv5kx1xum9f0zcpdfay 0 97435 7144450 7141982 2026-05-02T08:45:04Z Kuriuss 38125 7144450 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Vikerforell | värvus = loomad | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Oncorhynchus mykiss.jpg | pildi_seletus = | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygil'' | selts = [[Lõhelised]] ''Salmoniformes'' | sugukond = [[Lõhelased]] ''Salmonidae'' | perekond = [[Idalõhe]] ''Oncorhynchus'' | liik = Vikerforell | binaarne = Oncorhynchus mykiss | binaarse_autor = ([[Johann Julius Walbaum|Walbaum]], 1792) | levikukaart = | levikukaardi_seletus = | sünonüümid = * ''Salmo mykiss'' Walbaum, 1792 * ''Parasalmo mykiss'' Walbaum, 1792 * ''Salmo purpuratus'' Pallas, 1814 * ''Salmo penshinensis'' Pallas, 1814 * ''Parasalmo penshinensis'' Pallas, 1814 * ''Salmo gairdnerii'' Richardson, 1836 * ''Fario gairdneri'' Richardson, 1836 * ''Oncorhynchus gairdnerii'' Richardson, 1836 * ''Salmo gairdnerii gairdnerii'' Richardson, 1836 * ''Salmo rivularis'' Ayres, 1855 * ''Salmo iridea'' Gibbons, 1855 * ''Salmo gairdnerii irideus'' Gibbons, 1855 * ''Salmo irideus'' Gibbons, 1855 * ''Trutta iridea'' Gibbons, 1855 * ''Salmo truncatus'' Suckley, 1859 * ''Salmo masoni'' Suckley, 1860 * ''Oncorhynchus kamloops'' Jordan, 1892 * ''Salmo kamloops'' Jordan, 1892 * ''Salmo rivularis kamloops'' Jordan, 1892 * ''Salmo gairdneri shasta'' Jordan, 1894 * ''Salmo gilberti'' Jordan, 1894 * ''Salmo nelsoni'' Evermann, 1908 }} '''Vikerforell''' ehk '''vikerhõrnas'''<ref name="bio2" /> (''Oncorhynchus mykiss'') on [[lõhelised|lõheliste]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[idalõhe]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[kalad|kala]]. Viimasel ajal on vikerforellide [[taksonoomia]] muutunud. Veel [[1971]]. aastal välja antud ja [[1979]]. aastal [[eesti keel]]de tõlgitud "[[Loomade elu]]" 4. köide kirjutab tänapäeval vikerforelliks nimetatava kala asemel neljast [[liik (bioloogia)|liigist]], kelleks olid '''kamtšatka lõhe''' (''Salmo penshinensis''), '''mükiss''' (''S. mykiss''), '''teraspea-lõhe''' (''S. gairdneri'') ja '''vikerforell''' (''S. irideus''). Sellegipoolest kirjutab juba "Loomade elu": «Valitseb seisukoht, et Kamtšatka lõhed (perekonnast ''Salmo'') on väga lähedased või isegi identsed selle perekonna Ameerikas elunevate liikidega.»<ref name="Loomade elu" /> Vikerforell elab [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] põhjaosas. Ta [[kudemine|koeb]] [[Aasia]] ja [[Põhja-Ameerika]] [[jõgi|jõgedes]], mis suubuvad Vaiksesse ookeani. Vikerforell ei ole [[Eesti]]s [[pärismaine liik]]. Ta jõudis Eestisse alles [[1897]]. Tänapäeval on ta Eesti arvukaim kunstlikult kasvatatav liik<ref name="bio2" />. Teda on püütud asustada ka looduslikesse veekogudesse, aga pidama on ta jäänud üksnes [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] [[ülemjooks]]ule<ref name="bio2" />.<ref name="bio" /> Eestis kasvab vikerforell keskmiselt 3–6 dm, maksimaalselt 9 dm pikaks. Keskmiselt kaalub ta 3–4 kg, Eesti rekord on 5,6 kg.<ref name="bio2" /> Vikerforell koeb [[jaanuar]]i lõpust [[juuni]] alguseni<ref name="bio" /> 700–7400 3,6–5,7 mm suurust [[marjatera]]. [[Kalamari|Mari]] langeb veekogu põhja ja areneb temperatuuril 1½–14 °C, kusjuures optimaalne on 6–8 °C. [[Vastne|Vastsed]] kooruvad 1½–2 kuud pärast [[viljastumine|viljastumist]] ja võivad soodsates oludes kasvada teistest lõhilastest tunduvalt kiiremini<ref name="bio" />. Vikerforell saab [[suguküpsus|suguküpseks]] 2–4 aasta vanuselt ja elab kuni 10 aastat vanaks<ref name="bio" />.<ref name="bio2" /> Vastsed sünnivad [[rebukott|rebukotiga]] ja toituvad selle sisust. Kui see on otsas, tõusevad vastsed veepinnale, et otsida toitu ja [[õhk]]u [[ujupõis|ujupõie]] esmakordseks täitmiseks.<ref name="vesiviljelus" /> Looduslikult tekib vikerforellil konkurents [[jõeforell]]iga, kellele jääb alla. Ta suudab jõeforelliga võistelda vaid sirgetes [[kanal]]iseeritud jõelõikudes, sest vikerforellile pole oluline kaldaurgude ja teiste varjepaikade olemasolu.<ref name="bio2" /> == Alamliigid == [[Pilt:SteelheadRainbowTrout.jpg|pisi|vasakul|Teraspea-lõhe]] [[Pilt:Steelhead2.jpg|pisi|vasakul|Teraspea-lõhe]] Kamtšatka lõhet ja mükissi ei peeta tänapäeval vikerforellist eraldi liigiks, vaid nad moodustavad kokku vikerforelli [[alamliik|alamliigi]] ''O. mykiss mykiss''. Omavahel on neid eristatud selle alusel, et kamtšatka lõhe elab meres ja tuleb kudema jõkke, aga mükiss merre ei lasku<ref name="Loomade elu" />. Tänapäeval pole see piisav põhjus isegi nende omavaheliseks alamliikidesse eristamiseks, sest lõhelised on väga [[plastiline liik|plastilised]] kalad. Mükissi teadsid juba [[Kamtšatka]] loomastiku esmakirjeldajad S. P. Krašennikov ja G. V. Steller, kes eristasid teda teistest idalõhedest. Nende andmete põhjal kirjeldas P. Pallas mükissi ka teaduslikult. Kuid seejärel ei kohanud ihtüoloogid kuni [[1930]]. aastani ühtki mükissi ja hakkasid kahtlema, kas selline kala üldse eksisteerib. Seejärel tehti tema olemasolu siiski kindlaks.<ref name="Loomade elu" /> Kamtšatka lõhe on põhitoonilt hõbedane. [[Lõpusekaas|Lõpusekaaned]] on [[roosa]]kad, külgedel on roosakas vööt ja [[küljejoon]]est ülalpool on mõned tumedad tähnid. Pulmarüüs muutuvad vöödid ere[[punane|punasteks]]. Kamtšatka lõhe tuleb jõkke [[september|septembrist]] [[november|novembrini]], veedab seal talve, koeb kevadel ja pärast seda laskub [[mai]]s-juunis merre. Kuidas kamtšatka lõhe meres elab, seda ei ole uuritud. Ta kasvab kuni 96 cm pikaks.<ref name="Loomade elu" /> Mükissi kehal ja [[uim]]edel on palju x-kujulisi ja ümmargusi tumedaid tähne. [[Kõhuuim]]ed on erepunased ja punane pikivööt keha külgedel säilib ka väljaspool kudemisaega. Ta kasvab kuni 90 cm pikaks.<ref name="Loomade elu" /> Teraspea-lõhe on vikerforelli Põhja-Ameerikas elav ja merre laskuv alamliik ''O. mykiss gairdneri''. Noorkalad laskuvad 1.–2. eluaastal Vaiksesse ookeani, elavad seal paar aastat ning võivad sooritada ulatuslikke rändeid, mille käigus nad toituvad [[koorikloomad]]est, [[kalmaar]]idest ja pisikaladest. 3.–5. eluaastal tuleb ta kudema Põhja-Ameerika lääneranniku jõgedesse ja koeb talve lõpul või kevadel. Ka teraspea-lõhe võib moodustada paikseid vorme. Need on sedavõrd mitmekesised, et mitut neist on kirjeldatud omaette liigi või alamliigina.<ref name="Loomade elu" /> Teraspea-lõhe kasvab kuni 115 cm pikaks. Tal on hõbedased küljed, [[selg]] on metall[[sinine]]. Küljejoonest kõrgemal on tal tumedad tähnid. Kudemisajal on isastel piki külgi punane vööt.<ref name="Loomade elu" /> Seda kala, keda minevikus nimetati vikerforelliks, peetakse tänapäeval teravpea-lõhe paikseks vormiks.<ref name="Loomade elu" /> == Kasvatamine == [[Pilt:Koorunud vikerforell (Oncorhynchus mykiss).tif|pisi|vasakul|Koorunud vikerforell]] Vikerforell on tähtsaim külmaveelise tiigi[[kalakasvatus]]e objekt, sest ta on maitsva liha ja kiire kasvuga<ref name="bio2" />. Tema liha süüakse peamiselt [[soolamine|soolatult]].<ref name="bio" /> [[Euroopa]]sse toodi vikerforellid [[USA]] läänerannikult [[19. sajand]]i lõpul.<ref name="vesiviljelus" /> Vikerforelli kasvatatakse [[sump]]ades nii [[merevesi|mere]]- kui ka [[magevesi|magevees]]<ref name="bio" />. Optimaalne veetemperatuur tema kasvatamiseks on 12–16 °C<ref name="bio" />. Kuumemat vett kui 22 °C ta ei talu. Hapnikuvaegust talub ta üksnes lühikest aega ja vee [[happesus]]e suhtes on ta tundlik.<ref name="bio2" /> Vikerforell sööb [[kirpvähilised|kirpvähilisi]], väikesi [[limus]]eid ja putukavastseid, röövvormid ka väikesi kalu. Kasvandustes antakse neile spetsiaalset kalasööta, kuid noorte isendite söötmisel on tähtsal kohal [[põrn]].<ref name="bio" /><ref name="bio2" /> [[Lõuna-Ameerika]] suurimas [[järv]]es, 3812 m kõrgusel üle merepinna asuvas [[Titicaca]]s praktiliselt puudusid [[töönduskala]]d kuni [[1939]]. aastani, mil sinna asustati mitut liiki paikseid lõhelisi. Need hakkasid seal kasvama enneolematult suureks, kusjuures vikerforell kasvas seal koguni 122 cm pikkuseks ja 22,7 kg raskuseks.<ref name="Loomade elu" /> Peamised vikerforellitootjad maailmas on [[Tšiili]], [[Norra]], [[Türgi]], [[Iraan]] ja USA, aga [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] [[Itaalia]], [[Prantsusmaa]], [[Taani]], [[Hispaania]] ja [[Saksamaa]]. 2007. aasta seisuga tootis Euroopa Liit 204 745 tonni vikerforelli, mis moodustas maailma kogutoodangust 31% ja maksis 539 miljonit [[euro]]t.<ref name="vesiviljelus" /> Vikerforelli looduslikku paljunemist raskendab see, et vikerforell ei suuda sügisel marja heita. Seetõttu säilitavad vesiviljelusmajandid marja defitsiidi vältimiseks suurt hulka sugukalu. Varem pidid Euroopa kasvandused marja ka importima. Emaskalu kasutatakse enne kolme- või nelja-aastaseks saamist paljunemiseks harva.<ref name="vesiviljelus" /> Tavaliselt kasutatakse kuivviljastamist. Mari ja [[niisk]] eraldatakse käsitsi pressides. Mitme isaskala niisk segatakse marjaga. Sel viisil viljastatud marja saab 20 minuti kuni 48 tunni jooksul pärast viljastamist transportida.<ref name="vesiviljelus" /> Vikerforelli vastseid kasvatatakse ümmargustes [[klaaskiud|klaaskiust]] või [[betoon]]ist paakides. Selline kuju tagab ühtlase veevoolu ja vastsete ühtlase jaotuse. Vastseid toidetakse väga peenikese [[sööt|söödaga]], mis koosneb [[valgud|valkudest]], [[vitamiin]]idest ja [[õli]]dest. Sööta antakse [[graanul]]itena seni, kuni kalad on kasvanud 8–10 cm pikkuseks ja 50 g raskuseks. Seejärel paigutatakse noorkalad kasvuüksusse, milleks võib olla järves asuv ujuvpuur või jõe ääres asuv [[bassein]].<ref name="vesiviljelus" /> == Viited== {{viited|allikad= <ref name="bio2">bio.edu.ee [http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ONCMYK.htm Vikerforell] Vaadatud 13. jaanuaril 2013</ref> <ref name="Loomade elu">"Loomade elu", 4. kd., lk. 130–131, joon. 75, tahvel 6.6</ref> <ref name="bio">bio.edu.ee [http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ONCMYK2.htm Vikerforell] Vaadatud 13. jaanuaril 2013</ref> <ref name="vesiviljelus">Põllumajandusministeerium. [https://web.archive.org/web/20120305203215/http://www.agri.ee/vesiviljelus/ Vesiviljelus] Vaadatud 13. jaanuaril 2013</ref> }} ==Välislingid== {{Commonscat|Oncorhynchus mykiss}} * {{Elurikkus}} *[http://ec.europa.eu/fisheries/marine_species/farmed_fish_and_shellfish/trout/index_et.htm Kalandus] *[http://www.kalateave.ee/et/mujalt-maailmast/733-world-fishing-haudejaamas-sundinud-kaladel-on-vabas-looduses-vaiksem-elulemus Vikerforellist kalanduse teabekeskuses] *[http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,49,1204 Vikerforellist ajakirjas Kalastaja] [[Kategooria:Eesti kalad]] [[Kategooria:Lõhelased]] n2d8xvq27b2tfxdkftatnheb30guol3 7144451 7144450 2026-05-02T08:45:58Z Kuriuss 38125 7144451 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Taksonitabel | nimi = Vikerforell | värvus = loomad | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Oncorhynchus mykiss.jpg | pildi_seletus = | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygil'' | selts = [[Lõhelised]] ''Salmoniformes'' | sugukond = [[Lõhelased]] ''Salmonidae'' | perekond = [[Idalõhe]] ''Oncorhynchus'' | liik = Vikerforell | binaarne = Oncorhynchus mykiss | binaarse_autor = ([[Johann Julius Walbaum|Walbaum]], 1792) | levikukaart = | levikukaardi_seletus = | sünonüümid = * ''Salmo mykiss'' Walbaum, 1792 * ''Parasalmo mykiss'' Walbaum, 1792 * ''Salmo purpuratus'' Pallas, 1814 * ''Salmo penshinensis'' Pallas, 1814 * ''Parasalmo penshinensis'' Pallas, 1814 * ''Salmo gairdnerii'' Richardson, 1836 * ''Fario gairdneri'' Richardson, 1836 * ''Oncorhynchus gairdnerii'' Richardson, 1836 * ''Salmo gairdnerii gairdnerii'' Richardson, 1836 * ''Salmo rivularis'' Ayres, 1855 * ''Salmo iridea'' Gibbons, 1855 * ''Salmo gairdnerii irideus'' Gibbons, 1855 * ''Salmo irideus'' Gibbons, 1855 * ''Trutta iridea'' Gibbons, 1855 * ''Salmo truncatus'' Suckley, 1859 * ''Salmo masoni'' Suckley, 1860 * ''Oncorhynchus kamloops'' Jordan, 1892 * ''Salmo kamloops'' Jordan, 1892 * ''Salmo rivularis kamloops'' Jordan, 1892 * ''Salmo gairdneri shasta'' Jordan, 1894 * ''Salmo gilberti'' Jordan, 1894 * ''Salmo nelsoni'' Evermann, 1908 }} '''Vikerforell''' ehk '''vikerhõrnas'''<ref name="bio2" /> (''Oncorhynchus mykiss'') on [[lõhelised|lõheliste]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[idalõhe]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[kalad|kala]]. Viimasel ajal on vikerforellide [[taksonoomia]] muutunud. Veel [[1971]]. aastal välja antud ja [[1979]]. aastal [[eesti keel]]de tõlgitud "[[Loomade elu]]" 4. köide kirjutab tänapäeval vikerforelliks nimetatava kala asemel neljast [[liik (bioloogia)|liigist]], kelleks olid '''kamtšatka lõhe''' (''Salmo penshinensis''), '''mükiss''' (''S. mykiss''), '''teraspea-lõhe''' (''S. gairdneri'') ja '''vikerforell''' (''S. irideus''). Sellegipoolest kirjutab juba "Loomade elu": «Valitseb seisukoht, et Kamtšatka lõhed (perekonnast ''Salmo'') on väga lähedased või isegi identsed selle perekonna Ameerikas elunevate liikidega.»<ref name="Loomade elu" /> Vikerforell elab [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] põhjaosas. Ta [[kudemine|koeb]] [[Aasia]] ja [[Põhja-Ameerika]] [[jõgi|jõgedes]], mis suubuvad Vaiksesse ookeani. Vikerforell ei ole [[Eesti]]s [[pärismaine liik]]. Ta jõudis Eestisse alles [[1897]]. Tänapäeval on ta Eesti arvukaim kunstlikult kasvatatav liik<ref name="bio2" />. Teda on püütud asustada ka looduslikesse veekogudesse, aga pidama on ta jäänud üksnes [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] [[ülemjooks]]ule<ref name="bio2" />.<ref name="bio" /> Eestis kasvab vikerforell keskmiselt 3–6 dm, maksimaalselt 9 dm pikaks. Keskmiselt kaalub ta 3–4 kg, Eesti rekord on 5,6 kg.<ref name="bio2" /> Vikerforell koeb [[jaanuar]]i lõpust [[juuni]] alguseni<ref name="bio" /> 700–7400 3,6–5,7 mm suurust [[marjatera]]. [[Kalamari|Mari]] langeb veekogu põhja ja areneb temperatuuril 1½–14 °C, kusjuures optimaalne on 6–8 °C. [[Vastne|Vastsed]] kooruvad 1½–2 kuud pärast [[viljastumine|viljastumist]] ja võivad soodsates oludes kasvada teistest lõhilastest tunduvalt kiiremini<ref name="bio" />. Vikerforell saab [[suguküpsus|suguküpseks]] 2–4 aasta vanuselt ja elab kuni 10 aastat vanaks<ref name="bio" />.<ref name="bio2" /> Vastsed sünnivad [[rebukott|rebukotiga]] ja toituvad selle sisust. Kui see on otsas, tõusevad vastsed veepinnale, et otsida toitu ja [[õhk]]u [[ujupõis|ujupõie]] esmakordseks täitmiseks.<ref name="vesiviljelus" /> Looduslikult tekib vikerforellil konkurents [[jõeforell]]iga, kellele jääb alla. Ta suudab jõeforelliga võistelda vaid sirgetes [[kanal]]iseeritud jõelõikudes, sest vikerforellile pole oluline kaldaurgude ja teiste varjepaikade olemasolu.<ref name="bio2" /> == Alamliigid == [[Pilt:SteelheadRainbowTrout.jpg|pisi|vasakul|Teraspea-lõhe]] [[Pilt:Steelhead2.jpg|pisi|vasakul|Teraspea-lõhe]] Kamtšatka lõhet ja mükissi ei peeta tänapäeval vikerforellist eraldi liigiks, vaid nad moodustavad kokku vikerforelli [[alamliik|alamliigi]] ''O. mykiss mykiss''. Omavahel on neid eristatud selle alusel, et kamtšatka lõhe elab meres ja tuleb kudema jõkke, aga mükiss merre ei lasku<ref name="Loomade elu" />. Tänapäeval pole see piisav põhjus isegi nende omavaheliseks alamliikidesse eristamiseks, sest lõhelised on väga [[plastiline liik|plastilised]] kalad. Mükissi teadsid juba [[Kamtšatka]] loomastiku esmakirjeldajad S. P. Krašennikov ja G. V. Steller, kes eristasid teda teistest idalõhedest. Nende andmete põhjal kirjeldas P. Pallas mükissi ka teaduslikult. Kuid seejärel ei kohanud ihtüoloogid kuni [[1930]]. aastani ühtki mükissi ja hakkasid kahtlema, kas selline kala üldse eksisteerib. Seejärel tehti tema olemasolu siiski kindlaks.<ref name="Loomade elu" /> Kamtšatka lõhe on põhitoonilt hõbedane. [[Lõpusekaas|Lõpusekaaned]] on [[roosa]]kad, külgedel on roosakas vööt ja [[küljejoon]]est ülalpool on mõned tumedad tähnid. Pulmarüüs muutuvad vöödid ere[[punane|punasteks]]. Kamtšatka lõhe tuleb jõkke [[september|septembrist]] [[november|novembrini]], veedab seal talve, koeb kevadel ja pärast seda laskub [[mai]]s-juunis merre. Kuidas kamtšatka lõhe meres elab, seda ei ole uuritud. Ta kasvab kuni 96 cm pikaks.<ref name="Loomade elu" /> Mükissi kehal ja [[uim]]edel on palju x-kujulisi ja ümmargusi tumedaid tähne. [[Kõhuuim]]ed on erepunased ja punane pikivööt keha külgedel säilib ka väljaspool kudemisaega. Ta kasvab kuni 90 cm pikaks.<ref name="Loomade elu" /> Teraspea-lõhe on vikerforelli Põhja-Ameerikas elav ja merre laskuv alamliik ''O. mykiss gairdneri''. Noorkalad laskuvad 1.–2. eluaastal Vaiksesse ookeani, elavad seal paar aastat ning võivad sooritada ulatuslikke rändeid, mille käigus nad toituvad [[koorikloomad]]est, [[kalmaar]]idest ja pisikaladest. 3.–5. eluaastal tuleb ta kudema Põhja-Ameerika lääneranniku jõgedesse ja koeb talve lõpul või kevadel. Ka teraspea-lõhe võib moodustada paikseid vorme. Need on sedavõrd mitmekesised, et mitut neist on kirjeldatud omaette liigi või alamliigina.<ref name="Loomade elu" /> Teraspea-lõhe kasvab kuni 115 cm pikaks. Tal on hõbedased küljed, [[selg]] on metall[[sinine]]. Küljejoonest kõrgemal on tal tumedad tähnid. Kudemisajal on isastel piki külgi punane vööt.<ref name="Loomade elu" /> Seda kala, keda minevikus nimetati vikerforelliks, peetakse tänapäeval teravpea-lõhe paikseks vormiks.<ref name="Loomade elu" /> == Kasvatamine == [[Pilt:Koorunud vikerforell (Oncorhynchus mykiss).tif|pisi|vasakul|Koorunud vikerforell]] Vikerforell on tähtsaim külmaveelise tiigi[[kalakasvatus]]e objekt, sest ta on maitsva liha ja kiire kasvuga<ref name="bio2" />. Tema liha süüakse peamiselt [[soolamine|soolatult]].<ref name="bio" /> [[Euroopa]]sse toodi vikerforellid [[USA]] läänerannikult [[19. sajand]]i lõpul.<ref name="vesiviljelus" /> Vikerforelli kasvatatakse [[sump]]ades nii [[merevesi|mere]]- kui ka [[magevesi|magevees]]<ref name="bio" />. Optimaalne veetemperatuur tema kasvatamiseks on 12–16 °C<ref name="bio" />. Kuumemat vett kui 22 °C ta ei talu. Hapnikuvaegust talub ta üksnes lühikest aega ja vee [[happesus]]e suhtes on ta tundlik.<ref name="bio2" /> Vikerforell sööb [[kirpvähilised|kirpvähilisi]], väikesi [[limus]]eid ja putukavastseid, röövvormid ka väikesi kalu. Kasvandustes antakse neile spetsiaalset kalasööta, kuid noorte isendite söötmisel on tähtsal kohal [[põrn]].<ref name="bio" /><ref name="bio2" /> [[Lõuna-Ameerika]] suurimas [[järv]]es, 3812 m kõrgusel üle merepinna asuvas [[Titicaca]]s praktiliselt puudusid [[töönduskala]]d kuni [[1939]]. aastani, mil sinna asustati mitut liiki paikseid lõhelisi. Need hakkasid seal kasvama enneolematult suureks, kusjuures vikerforell kasvas seal koguni 122 cm pikkuseks ja 22,7 kg raskuseks.<ref name="Loomade elu" /> Peamised vikerforellitootjad maailmas on [[Tšiili]], [[Norra]], [[Türgi]], [[Iraan]] ja USA, aga [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] [[Itaalia]], [[Prantsusmaa]], [[Taani]], [[Hispaania]] ja [[Saksamaa]]. 2007. aasta seisuga tootis Euroopa Liit 204 745 tonni vikerforelli, mis moodustas maailma kogutoodangust 31% ja maksis 539 miljonit [[euro]]t.<ref name="vesiviljelus" /> Vikerforelli looduslikku paljunemist raskendab see, et vikerforell ei suuda sügisel marja heita. Seetõttu säilitavad vesiviljelusmajandid marja defitsiidi vältimiseks suurt hulka sugukalu. Varem pidid Euroopa kasvandused marja ka importima. Emaskalu kasutatakse enne kolme- või nelja-aastaseks saamist paljunemiseks harva.<ref name="vesiviljelus" /> Tavaliselt kasutatakse kuivviljastamist. Mari ja [[niisk]] eraldatakse käsitsi pressides. Mitme isaskala niisk segatakse marjaga. Sel viisil viljastatud marja saab 20 minuti kuni 48 tunni jooksul pärast viljastamist transportida.<ref name="vesiviljelus" /> Vikerforelli vastseid kasvatatakse ümmargustes [[klaaskiud|klaaskiust]] või [[betoon]]ist paakides. Selline kuju tagab ühtlase veevoolu ja vastsete ühtlase jaotuse. Vastseid toidetakse väga peenikese [[sööt|söödaga]], mis koosneb [[valgud|valkudest]], [[vitamiin]]idest ja [[õli]]dest. Sööta antakse [[graanul]]itena seni, kuni kalad on kasvanud 8–10 cm pikkuseks ja 50 g raskuseks. Seejärel paigutatakse noorkalad kasvuüksusse, milleks võib olla järves asuv ujuvpuur või jõe ääres asuv [[bassein]].<ref name="vesiviljelus" /> == Viited== {{viited|allikad= <ref name="bio2">bio.edu.ee [http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ONCMYK.htm Vikerforell] Vaadatud 13. jaanuaril 2013</ref> <ref name="Loomade elu">"Loomade elu", 4. kd., lk. 130–131, joon. 75, tahvel 6.6</ref> <ref name="bio">bio.edu.ee [http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ONCMYK2.htm Vikerforell] Vaadatud 13. jaanuaril 2013</ref> <ref name="vesiviljelus">Põllumajandusministeerium. [https://web.archive.org/web/20120305203215/http://www.agri.ee/vesiviljelus/ Vesiviljelus] Vaadatud 13. jaanuaril 2013</ref> }} ==Välislingid== {{Commonscat|Oncorhynchus mykiss}} * {{Elurikkus}} *[http://ec.europa.eu/fisheries/marine_species/farmed_fish_and_shellfish/trout/index_et.htm Kalandus] *[http://www.kalateave.ee/et/mujalt-maailmast/733-world-fishing-haudejaamas-sundinud-kaladel-on-vabas-looduses-vaiksem-elulemus Vikerforellist kalanduse teabekeskuses] *[http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,49,1204 Vikerforellist ajakirjas Kalastaja] [[Kategooria:Eesti kalad]] [[Kategooria:Lõhelased]] gy6o1kb8dls7kpcemqyv7f1n6f22lot 7144473 7144451 2026-05-02T09:04:05Z Ojassaar 206682 7144473 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Taksonitabel | nimi = Vikerforell | värvus = loomad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Oncorhynchus mykiss | ID = 166481 | hindaja = Hammerson, G. A. & Bogutskaya, N. | aasta = 2020 | IUCN_aasta = 2024}}</ref> | pilt = Oncorhynchus mykiss.jpg | pildi_seletus = | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygil'' | selts = [[Lõhelised]] ''Salmoniformes'' | sugukond = [[Lõhelased]] ''Salmonidae'' | perekond = [[Idalõhe]] ''Oncorhynchus'' | liik = '''Vikerforell''' | binaarne = Oncorhynchus mykiss | binaarse_autor = ([[Johann Julius Walbaum|Walbaum]], 1792) | levikukaart = | levikukaardi_seletus = | sünonüümid = {{Peidetav loend | päis = Sünonüümid: | ''Salmo mykiss'' Walbaum, 1792 | ''Parasalmo mykiss'' Walbaum, 1792 | ''Salmo purpuratus'' Pallas, 1814 | ''Salmo penshinensis'' Pallas, 1814 | ''Parasalmo penshinensis'' Pallas, 1814 | ''Salmo gairdnerii'' Richardson, 1836 | ''Fario gairdneri'' Richardson, 1836 | ''Oncorhynchus gairdnerii'' Richardson, 1836 | ''Salmo gairdnerii gairdnerii'' Richardson, 1836 | ''Salmo rivularis'' Ayres, 1855 | ''Salmo iridea'' Gibbons, 1855 | ''Salmo gairdnerii irideus'' Gibbons, 1855 | ''Salmo irideus'' Gibbons, 1855 | ''Trutta iridea'' Gibbons, 1855 | ''Salmo truncatus'' Suckley, 1859 | ''Salmo masoni'' Suckley, 1860 | ''Oncorhynchus kamloops'' Jordan, 1892 | ''Salmo kamloops'' Jordan, 1892 | ''Salmo rivularis kamloops'' Jordan, 1892 | ''Salmo gairdneri shasta'' Jordan, 1894 | ''Salmo gilberti'' Jordan, 1894 | ''Salmo nelsoni'' Evermann, 1908}} }} '''Vikerforell''' ehk '''vikerhõrnas'''<ref name="bio2" /> (''Oncorhynchus mykiss'') on [[lõhelised|lõheliste]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[idalõhe]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[kalad|kala]]. Viimasel ajal on vikerforellide [[taksonoomia]] muutunud. Veel [[1971]]. aastal välja antud ja [[1979]]. aastal [[eesti keel]]de tõlgitud "[[Loomade elu]]" 4. köide kirjutab tänapäeval vikerforelliks nimetatava kala asemel neljast [[liik (bioloogia)|liigist]], kelleks olid '''kamtšatka lõhe''' (''Salmo penshinensis''), '''mükiss''' (''S. mykiss''), '''teraspea-lõhe''' (''S. gairdneri'') ja '''vikerforell''' (''S. irideus''). Sellegipoolest kirjutab juba "Loomade elu": «Valitseb seisukoht, et Kamtšatka lõhed (perekonnast ''Salmo'') on väga lähedased või isegi identsed selle perekonna Ameerikas elunevate liikidega.»<ref name="Loomade elu" /> Vikerforell elab [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] põhjaosas. Ta [[kudemine|koeb]] [[Aasia]] ja [[Põhja-Ameerika]] [[jõgi|jõgedes]], mis suubuvad Vaiksesse ookeani. Vikerforell ei ole [[Eesti]]s [[pärismaine liik]]. Ta jõudis Eestisse alles [[1897]]. Tänapäeval on ta Eesti arvukaim kunstlikult kasvatatav liik<ref name="bio2" />. Teda on püütud asustada ka looduslikesse veekogudesse, aga pidama on ta jäänud üksnes [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] [[ülemjooks]]ule<ref name="bio2" />.<ref name="bio" /> Eestis kasvab vikerforell keskmiselt 3–6 dm, maksimaalselt 9 dm pikaks. Keskmiselt kaalub ta 3–4 kg, Eesti rekord on 5,6 kg.<ref name="bio2" /> Vikerforell koeb [[jaanuar]]i lõpust [[juuni]] alguseni<ref name="bio" /> 700–7400 3,6–5,7 mm suurust [[marjatera]]. [[Kalamari|Mari]] langeb veekogu põhja ja areneb temperatuuril 1½–14 °C, kusjuures optimaalne on 6–8 °C. [[Vastne|Vastsed]] kooruvad 1½–2 kuud pärast [[viljastumine|viljastumist]] ja võivad soodsates oludes kasvada teistest lõhilastest tunduvalt kiiremini<ref name="bio" />. Vikerforell saab [[suguküpsus|suguküpseks]] 2–4 aasta vanuselt ja elab kuni 10 aastat vanaks<ref name="bio" />.<ref name="bio2" /> Vastsed sünnivad [[rebukott|rebukotiga]] ja toituvad selle sisust. Kui see on otsas, tõusevad vastsed veepinnale, et otsida toitu ja [[õhk]]u [[ujupõis|ujupõie]] esmakordseks täitmiseks.<ref name="vesiviljelus" /> Looduslikult tekib vikerforellil konkurents [[jõeforell]]iga, kellele jääb alla. Ta suudab jõeforelliga võistelda vaid sirgetes [[kanal]]iseeritud jõelõikudes, sest vikerforellile pole oluline kaldaurgude ja teiste varjepaikade olemasolu.<ref name="bio2" /> == Alamliigid == [[Pilt:SteelheadRainbowTrout.jpg|pisi|vasakul|Teraspea-lõhe]] [[Pilt:Steelhead2.jpg|pisi|vasakul|Teraspea-lõhe]] Kamtšatka lõhet ja mükissi ei peeta tänapäeval vikerforellist eraldi liigiks, vaid nad moodustavad kokku vikerforelli [[alamliik|alamliigi]] ''O. mykiss mykiss''. Omavahel on neid eristatud selle alusel, et kamtšatka lõhe elab meres ja tuleb kudema jõkke, aga mükiss merre ei lasku<ref name="Loomade elu" />. Tänapäeval pole see piisav põhjus isegi nende omavaheliseks alamliikidesse eristamiseks, sest lõhelised on väga [[plastiline liik|plastilised]] kalad. Mükissi teadsid juba [[Kamtšatka]] loomastiku esmakirjeldajad S. P. Krašennikov ja G. V. Steller, kes eristasid teda teistest idalõhedest. Nende andmete põhjal kirjeldas P. Pallas mükissi ka teaduslikult. Kuid seejärel ei kohanud ihtüoloogid kuni [[1930]]. aastani ühtki mükissi ja hakkasid kahtlema, kas selline kala üldse eksisteerib. Seejärel tehti tema olemasolu siiski kindlaks.<ref name="Loomade elu" /> Kamtšatka lõhe on põhitoonilt hõbedane. [[Lõpusekaas|Lõpusekaaned]] on [[roosa]]kad, külgedel on roosakas vööt ja [[küljejoon]]est ülalpool on mõned tumedad tähnid. Pulmarüüs muutuvad vöödid ere[[punane|punasteks]]. Kamtšatka lõhe tuleb jõkke [[september|septembrist]] [[november|novembrini]], veedab seal talve, koeb kevadel ja pärast seda laskub [[mai]]s-juunis merre. Kuidas kamtšatka lõhe meres elab, seda ei ole uuritud. Ta kasvab kuni 96 cm pikaks.<ref name="Loomade elu" /> Mükissi kehal ja [[uim]]edel on palju x-kujulisi ja ümmargusi tumedaid tähne. [[Kõhuuim]]ed on erepunased ja punane pikivööt keha külgedel säilib ka väljaspool kudemisaega. Ta kasvab kuni 90 cm pikaks.<ref name="Loomade elu" /> Teraspea-lõhe on vikerforelli Põhja-Ameerikas elav ja merre laskuv alamliik ''O. mykiss gairdneri''. Noorkalad laskuvad 1.–2. eluaastal Vaiksesse ookeani, elavad seal paar aastat ning võivad sooritada ulatuslikke rändeid, mille käigus nad toituvad [[koorikloomad]]est, [[kalmaar]]idest ja pisikaladest. 3.–5. eluaastal tuleb ta kudema Põhja-Ameerika lääneranniku jõgedesse ja koeb talve lõpul või kevadel. Ka teraspea-lõhe võib moodustada paikseid vorme. Need on sedavõrd mitmekesised, et mitut neist on kirjeldatud omaette liigi või alamliigina.<ref name="Loomade elu" /> Teraspea-lõhe kasvab kuni 115 cm pikaks. Tal on hõbedased küljed, [[selg]] on metall[[sinine]]. Küljejoonest kõrgemal on tal tumedad tähnid. Kudemisajal on isastel piki külgi punane vööt.<ref name="Loomade elu" /> Seda kala, keda minevikus nimetati vikerforelliks, peetakse tänapäeval teravpea-lõhe paikseks vormiks.<ref name="Loomade elu" /> == Kasvatamine == [[Pilt:Koorunud vikerforell (Oncorhynchus mykiss).tif|pisi|vasakul|Koorunud vikerforell]] Vikerforell on tähtsaim külmaveelise tiigi[[kalakasvatus]]e objekt, sest ta on maitsva liha ja kiire kasvuga<ref name="bio2" />. Tema liha süüakse peamiselt [[soolamine|soolatult]].<ref name="bio" /> [[Euroopa]]sse toodi vikerforellid [[USA]] läänerannikult [[19. sajand]]i lõpul.<ref name="vesiviljelus" /> Vikerforelli kasvatatakse [[sump]]ades nii [[merevesi|mere]]- kui ka [[magevesi|magevees]]<ref name="bio" />. Optimaalne veetemperatuur tema kasvatamiseks on 12–16 °C<ref name="bio" />. Kuumemat vett kui 22 °C ta ei talu. Hapnikuvaegust talub ta üksnes lühikest aega ja vee [[happesus]]e suhtes on ta tundlik.<ref name="bio2" /> Vikerforell sööb [[kirpvähilised|kirpvähilisi]], väikesi [[limus]]eid ja putukavastseid, röövvormid ka väikesi kalu. Kasvandustes antakse neile spetsiaalset kalasööta, kuid noorte isendite söötmisel on tähtsal kohal [[põrn]].<ref name="bio" /><ref name="bio2" /> [[Lõuna-Ameerika]] suurimas [[järv]]es, 3812 m kõrgusel üle merepinna asuvas [[Titicaca]]s praktiliselt puudusid [[töönduskala]]d kuni [[1939]]. aastani, mil sinna asustati mitut liiki paikseid lõhelisi. Need hakkasid seal kasvama enneolematult suureks, kusjuures vikerforell kasvas seal koguni 122 cm pikkuseks ja 22,7 kg raskuseks.<ref name="Loomade elu" /> Peamised vikerforellitootjad maailmas on [[Tšiili]], [[Norra]], [[Türgi]], [[Iraan]] ja USA, aga [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] [[Itaalia]], [[Prantsusmaa]], [[Taani]], [[Hispaania]] ja [[Saksamaa]]. 2007. aasta seisuga tootis Euroopa Liit 204 745 tonni vikerforelli, mis moodustas maailma kogutoodangust 31% ja maksis 539 miljonit [[euro]]t.<ref name="vesiviljelus" /> Vikerforelli looduslikku paljunemist raskendab see, et vikerforell ei suuda sügisel marja heita. Seetõttu säilitavad vesiviljelusmajandid marja defitsiidi vältimiseks suurt hulka sugukalu. Varem pidid Euroopa kasvandused marja ka importima. Emaskalu kasutatakse enne kolme- või nelja-aastaseks saamist paljunemiseks harva.<ref name="vesiviljelus" /> Tavaliselt kasutatakse kuivviljastamist. Mari ja [[niisk]] eraldatakse käsitsi pressides. Mitme isaskala niisk segatakse marjaga. Sel viisil viljastatud marja saab 20 minuti kuni 48 tunni jooksul pärast viljastamist transportida.<ref name="vesiviljelus" /> Vikerforelli vastseid kasvatatakse ümmargustes [[klaaskiud|klaaskiust]] või [[betoon]]ist paakides. Selline kuju tagab ühtlase veevoolu ja vastsete ühtlase jaotuse. Vastseid toidetakse väga peenikese [[sööt|söödaga]], mis koosneb [[valgud|valkudest]], [[vitamiin]]idest ja [[õli]]dest. Sööta antakse [[graanul]]itena seni, kuni kalad on kasvanud 8–10 cm pikkuseks ja 50 g raskuseks. Seejärel paigutatakse noorkalad kasvuüksusse, milleks võib olla järves asuv ujuvpuur või jõe ääres asuv [[bassein]].<ref name="vesiviljelus" /> == Viited== {{viited|allikad= <ref name="bio2">bio.edu.ee [http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ONCMYK.htm Vikerforell] Vaadatud 13. jaanuaril 2013</ref> <ref name="Loomade elu">"Loomade elu", 4. kd., lk. 130–131, joon. 75, tahvel 6.6</ref> <ref name="bio">bio.edu.ee [http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ONCMYK2.htm Vikerforell] Vaadatud 13. jaanuaril 2013</ref> <ref name="vesiviljelus">Põllumajandusministeerium. [https://web.archive.org/web/20120305203215/http://www.agri.ee/vesiviljelus/ Vesiviljelus] Vaadatud 13. jaanuaril 2013</ref> }} ==Välislingid== {{Commonscat|Oncorhynchus mykiss}} * {{Elurikkus}} *[http://ec.europa.eu/fisheries/marine_species/farmed_fish_and_shellfish/trout/index_et.htm Kalandus] *[http://www.kalateave.ee/et/mujalt-maailmast/733-world-fishing-haudejaamas-sundinud-kaladel-on-vabas-looduses-vaiksem-elulemus Vikerforellist kalanduse teabekeskuses] *[http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,49,1204 Vikerforellist ajakirjas Kalastaja] [[Kategooria:Eesti kalad]] [[Kategooria:Lõhelased]] bbrqu21ybvo8aziaqcnwwcbh5fpf5yg 0 101436 7144453 7077335 2026-05-02T08:46:54Z Kuriuss 38125 7144453 wikitext text/x-wiki {{allikad}}{{Toimeta|aasta=2023|kuu=jaanuar}} {{Taksonitabel | nimi = Jääkaru | värvus = loomad | seisund = VU | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | pilt = Ursus maritinus.jpg | pildi_seletus = Jääkaru (''Ursus maritimus'') | pildi_laius = 300px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora'' | sugukond = [[Karulased]] ''Ursidae'' | perekond = [[Karu (perekond)|Karu]] ''Ursus'' | liik = '''Jääkaru''' | binaarne = ''Ursus maritimus'' | binaarse_autor = [[Constantine Phipps|Phipps]], 1774 | levikukaart = Polar bear range map.png | levikukaardi_laius = 300px | levikukaardi_seletus = Jääkaru areaal | sünonüümid =* ''Thalarctos maritimus'' <small>(Phipps, 1774)</small> * ''Ursus marinus'' <small>Pallas, 1776</small> * ''Ursus polaris'' <small>Shaw, 1792</small> * ''Ursus jenaensis'' <small>(Knottnerus-Mayer, 1908)</small> * ''Ursus labradorensis'' <small>(Knottnerus-Meyer, 1908)</small> * ''Ursus eogroenlandicus'' <small>(Knottnerus-Meyer, 1908)</small> * ''Ursus groenlandicus'' <small>(Birula, 1932)</small> }} [[Fail:Play fight of polar bears edit 1.ogv|pisi|Video maadlevatest jääkarudest Kanadas]] '''Jääkaru''' (''Ursus maritimus'') on [[karulased|karulaste]] (''Ursidae'') sugukonna [[karu (perekond)|karu]] (''Ursus'') perekonna [[Imetajad|imetaja]][[liik (bioloogia)|liik]], kes elab eelkõige [[Arktika|Arktikas]] ning on maismaa suurim [[Kiskjalised|kiskjaline]] (''Carnivora''). Kuna jääkaru veedab suurema osa oma elust merejääl, siis võib teda nimetada ka merekaruks, sest selline on tema ladinakeelse nime otsene tõlge. == Välimus == Täiskasvanud isane jääkaru kaalub 300–800 kg ja kehapikkus ninast sabaotsani on 2–2,5 m. Emane jääkaru kaalub 150–300 kg ja kehapikkus ninast sabaotsani on 1,8–2 m. <ref name=":8">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=DeMaster |eesnimi=Douglas P. |perekonnanimi2=Stirling |eesnimi2=Ian |kuupäev=8. mai 1981 |pealkiri=Ursus maritimus |url=https://doi.org/10.2307/3503828 |ajakiri=MAMMALIAN SPECIES |üksiknumber=145 |lehekülg=1-7 |via=Oxford Academic}}</ref> Jääkarud on erinevates elupaikades erineva suurusega: kõige väiksemad on [[Teravmäed|Teravmägede]] jääkarud ja kõige suuremad [[Beringi väin|Beringi väina]] piirkonnas elavad karud. <ref name=":8" /> Jääkaru turjakõrgus neljal käpal olles on ligikaudu 1,5 m. {{lisa viide}} Jääkaru jalatalla suurus: 30 cm pikk ja 25 cm lai. {{lisa viide}} Jääkaru on hästi kohastunud eluks arktilises keskkonnas. Tema tihe karvkate koosneb kahest kihist: seest õhumullidega täidetud ca 15 cm pikkustest pealiskarvadest, mis on rasused, kaitsevad ka märgumise eest ja muudavad karvastiku säravvalgeks ning ca 5 cm pikkustest aluskarvadest, mis hoiavad hästi soojust.<ref name=":8" /><ref name=":9">{{Raamatuviide |pealkiri=Loomade elu. Imetajad |kirjastus=Valgus |aasta=1987 |köide=7 |koht=Tallinn |lehekülg=243}}</ref> Pealiskarvades olev õhk soodustab ka veepinnal püsimist. <ref name=":9" /> Jääkaru nahk on must. Naha all on 5-10 cm paksune rasvakiht, mis hoiab sooja, aga on ka hea energiavaru <ref name=":8" /><ref name=":9" />. Paksu rasvakihi ja karvastiku tõttu on soojakadu minimaalne.<ref name=":2">[https://polaarium.tallinnzoo.ee/kuidas-on-jaakaru-kohastunud-eluks-arktikas/ "Jääkaru kohastumine"] ''Tallinna loomaaia jääkarumaailm.'' Vaadatud 13.11.2022.</ref> ==Eluviis== Jääkarud on üldiselt üksiku eluviisiga. Erandiks on poegade eest hoolt kandev emakaru eest ning paaritumisperiood, mil isased ja emased lühikest aega koos viibivad. <ref name=":10">Gunderson, A. 2009. "Ursus maritimus" (On-line), Animal Diversity Web. Accessed August 1, 2025 at <nowiki>https://animaldiversity.org/accounts/Ursus_maritimus/</nowiki></ref> Looduses on jääkaru eluiga 25–30 aastat. Vangistuses on registreeritud vanim eluiga Detroiti loomaaias elanud emasel, kes suri 1991. aastal 43 aasta ja 10 kuu vanuses. <ref name=":10" /> Jääkarud veedavad suurema osa aastast rüsijää lahvanduste piirkonnas. Kõige meelsamini viibivad nad lahvanduspiirkonnas, kus lisaks jääle on avavett ja maapinda. Nad on harilikult aktiivsed kogu aasta vältel.{{lisa viide}} Toidu otsimisega tegelevad nii päeval kui ka öösel. Jääkaru on kohastunud ka eluks vees. Tal on esikäppade varvaste vahel ujunahad. Tugevad esikäpad on tal aerudeks ning tagakäpad lisavad ujudes hoogu ning töötavad tüürina. Loom on võimeline sukelduma kuni kolmeks minutiks, mil ta ninasõõrmed sulguvad ning korraga on ta võimeline ujuma mitu päeva.<ref name=":2" /> Kiirus võib ujumisel olla kuni 10 km tunnis.<ref name="Cf962" /> Jääkaru pikim teadaolev ujumissessioon kestis järjestikku 232 tundi (9,67 päeva), mille jooksul täiskasvanud emane karu läbis Beauforti mere külmades (vaid 2–6 °C) vetes ujudes 687 km <ref>{{Netiviide |pealkiri=Longest polar bear swim – duration |url=https://www.guinnessworldrecords.com/world-records/511269-longest-polar-bear-swim-%E2%80%93-duration |vaadatud=1. augustil 2025 |väljaanne=guinnessworldrecords.com}}</ref>. ==Toitumine ja jahipidamine== Jääkaru toitub kõige rohkem [[hülglased|hüljestest]]. Peamine toiduallikas on [[viigerhüljes]] (''Pusa hispida''), mis on suuruse poolest paras igas vanuses jääkarule. Teine oluline saakloom on [[habehüljes]] (''Erignathus barbatus''), keda õnnestub enamasti tabada eelkõige suuremal isakarul. [[Grööni hüljes]] (''Pagophilus groenlandicus'') on Arktika arvukaim hülgeliik. Kuna nad moodustavad pesitsusajal suuri kolooniaid, on nende pojad jääkarudele kerge saak. Teised hülgeliigid sattuvad jääkaru toidulauale harvem. Arktilistel aladel levinud hiiglaslik [[morsk]] (''Odobenus rosmarus'') oleks küll toiduna hea, kuid tema küttimine on jääkarule väga ohtlik, sest tal on kuni ühemeetrised hiiglaslikud kihvad. [[Vaalad|Vaal]] sattub jääkaru toidulauale harva ja enamasti vaid siis, kui ta on jäänud jääpankade vahele lõksu.<ref>[https://polaarium.tallinnzoo.ee/jaakaru-toit/ "Jääkaru toit"] ''Tallinna loomaaia jääkarumaailm''. Vaadatud 13.11.2022.</ref> Hüljestele peavad nad jahti jääaukude juures, kus hülged käivad õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde. Jääkarud tapavad hülge ainsa käpalöögiga. Hilissuvel ja varasügisel patrullivad jääkarud kaldal, otsides surnud [[vaalalised|vaalalisi]] ja [[morsalised|morski]]. Ühe loomakorjuse juurde võib koguneda 10–20 karu. Suvel, kui ligipääsetavad on suuremad piirkonnad, muutub jääkarude toidulaud palju mitmekesisemaks. Pisinärilised, [[polaarrebane|polaarrebased]], täiskasvanud [[part|pardid]] ja [[hahk|hahad]] ning nende munad on siis karude toiduahela oluliseks täienduseks. Jääkarud söövad – nagu ka nende sugulased – taimetoitu, näiteks marju, seeni, samblikke, rohtu, oblikaid jms.{{lisa viide}} ==Paljunemine== [[Pilt:Ursus maritimus Steve Amstrup.jpg|pisi|Emane jääkaru poegadega]] Jääkarude suguküpsus saabub 3–5-aastaselt. Jääkarude paaritumisaeg on varasuvel, aprilli keskpaigast kuni hilise juunini. Sel ajal läbivad isased emaste otsingul pikki vahemaid. Kuna jääkarud on üksikelulised, siis püsib sigimisperioodil paar koos vaid umbes nädala, mille järel isakaru lahkub ning läheb uutele jahimaadele või uue paarilise otsingule.<ref name=":3">[https://polaarium.tallinnzoo.ee/sigimine/ "Jääkaru sigimine"] ''Tallinna loomaaia jääkarumaailm''. Vaadatud 13.11.2022.</ref> Oktoobris-novembris hakkab emakaru pesa ehitama, milleks on lumealune suur koobas, pika suudme ja kahe kambriga. Suudme ta sulgeb ning jääb talveunne. Tiinus kestab emasloomal 195–265 päeva. Järglased sünnivad tavaliselt detsembris ning koopas püsitakse kuni kevadeni. Poegi sünnib korraga 1–3 (kõige sagedamini 2) ning pesakondi on emasloomal elu jooksul kuni viis, mis teeb temast ühe väiksema sündimusega imetaja. <ref name=":3" /> Esimestel kuudel sõltuvad järglased täielikult emast. Nad on sündides 30–36 cm pikad, pimedad, hammasteta ning kaetud vaid õhukese karvkattega. Nende kaal jääb 0,5 kg juurde. Tänu ema rammusale piimale kasvavad karupojad kiiresti. Poegade sünnist kuni esimese koopast väljumiseni emakaru ei söö ning elab kogutud rasvavarudest. <ref name=":3" /> Järglased püsivad emaga koos 2,5–3 aastat, mil nad õpivad küttimist, ujumist ja ellujäämist karmides oludes.<ref>[https://polarbearsinternational.org/polar-bears-changing-arctic/polar-bear-facts/life-cycle/ "Life cycle"] ''Polar Bears International''. Vaadatud 13.11.2022</ref> ==Liigiomaseid omadusi== * Jääkarudel on väga tundlik haistmismeel ning nad on võimelised tundma [[loomakorjus]]e lõhna isegi 30 km kauguselt. Nad suudavad leida üles ka peaaegu kahemeetrise lume- ja jääkihi varjus lebavaid hülgeid.{{lisa viide}} * Jääkaru toidujäätmetest on täielikus sõltuvuses hulgaliselt polaarrebaseid, kes karude puudumise korral nälga sureksid.{{lisa viide}} * Jääkarud võivad joosta kiirusega 40 km tunnis. Tavaline aeglane tempo on 3–6,5 km tunnis.{{lisa viide}} * Temperatuur jääkarude urgudes võib olla kuni 40 kraadi välistemperatuurist kõrgem.{{lisa viide}} * Jääkarud liiguvad täpses vastavuses [[jää]] tekke ja kadumisega.<ref name="alphagalileo" /> * Mida kauem peab jääkaru tulema toime [[maismaa]]l, seda pikemalt tuleb tal läbi ajada [[energia]]rohke toiduta ([[hüljes|hülged]]) ning elada eelmise merejääperioodi jooksul kogutud [[rasv]]ast.<ref name="alphagalileo" /> * [[27. veebruar|27. veebruaril]] peetakse [[Rahvusvaheline jääkarude päev|rahvusvahelist jääkarude päeva]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.wwf.org.uk/get-involved/schools/calendar/international-polar-bear-day|pealkiri=INTERNATIONAL POLAR BEAR DAY, 27 FEBRUARY|väljaanne=wwf.org|vaadatud=14.02.2022|arhiivimisaeg=22.11.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221122132755/https://www.wwf.org.uk/get-involved/schools/calendar/international-polar-bear-day|url-olek=ei tööta}}</ref> * Jääkaru hammustuse tugevus on 2400 njuutonit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Top 10: maailma tugevaimad hammustused|url=https://www.imelineteadus.ee/lood/2025/10/15/top-10-maailma-tugevaimad-hammustused|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251116065709/https://www.imelineteadus.ee/lood/2025/10/15/top-10-maailma-tugevaimad-hammustused|arhiivimisaeg=2025-11-16|vaadatud=2026-01-28|väljaanne=Imeline Teadus|keel=et-EE}}</ref> == Vaenlased == Kuna jääkaru on [[tippkiskja]] ehk ta asub toiduahela tipus, siis looduslikud vaenlased tal puuduvad. Küll aga ohustavad teda [[Salaküttimine|salakütid]], kes jahivad liha ja nahka. Samuti võivad nad hukkuda võideldes teiste jääkarudega. Pojad langevad saagiks teistele [[Karnivoor|karnivooridele]] nagu näiteks [[Hunt|hundid]] või [[Polaarrebane|polaarrebased]] ning vahel harva ka emaskarule, kui ta on alatoidetud ega ole võimeline hülgeid küttima.<ref>[https://zooologist.com/what-eats-polar-bear-polar-bear-predators/ "What eats polar bear – Polar bear predators"] ''Zooologist''. Vaadatud 13.11.2022.</ref> Jääkarud on eriti vastuvõtlikud [[trihhinelloos]]ile, mis on liha- ja kõigetoiduliste imetajate [[Nakkushaigused|nakkushaigus]] ning mille nad saavad toitumise teel haigelt hülgelt.<ref>[https://seaworld.org/animals/all-about/polar-bear/longevity/ "Longevity & causes of Death"] ''Seaworld parks & entertainment.'' Vaadatud 13.11.2022.</ref> == Levila == [[Arktika]], [[Gröönimaa]], [[Põhja-Ameerika]] ja [[Aasia]] põhjaalad. 2019. aasta oktoobris avaldas [[Rahvusvaheline Looduskaitseliit]] (IUCN) jääkarude spetsialistide rühm uue jääkaru populatsioonide hinnangu, mis näitab, et jääkarude alampopulatsioonidest neli alampopulatsiooni on tugevas languses, kusjuures kaheksa populatsiooni andmed on endiselt puudulikud. Hea uudis on see, et viis populatsiooni on püsinud stabiilsena ning kahel on näha isegi tõusutrendi.<ref>{{Netiviide|url=https://www.worldwildlife.org/species/polar-bear|pealkiri=Polar Bear|väljaanne=World Wild Life|vaadatud=13. novembril 2022}}</ref> == Jääkaru ökoloogiline roll == [[Fail:Polar Bear AdF.jpg|pisi|Jääkaru]] Jääkaru kui tippkiskja mängib Arktika ökoloogilises tasakaalus suurt rolli. Jääkarud on spetsialiseerunud jahtima jää pinnal [[Hüljes|hülgeid]], kust nad tarbivad eelisjärjekorras naha alt kaloririkast rasva. Jääkarud ja viigerhülged (''Phoca hispida'') on üksteise populatsioonide kontrollimisega seotud nii tugevalt, et teades ühe liigi populatsiooni, on võimalik eeldada ka teise arvukust.<ref>Amstrup, S.C., Marcot, B.G., Douglas, D.C. (2007) Forecasting the Range-wide Status of Polar Bears at Selected Times in the 21st Century. USGS Science Strategy to Support U.S. Fish and Wildlife Service Polar Bear Listing Decision, U. S. Department of the Interior. p. 1-126.</ref> [[Kliimasoojenemine|Kliimasoojenemise]] tagajärjel on merejää ulatus ja kestvus vähenemas ning jääkarud on sunnitud aina pikemat aega veetma maismaal. Kuna nad ei ole kohanenud maismaal hülgeid jahtima, siis peavad nad pikemat aega läbi ajama enda peamise söögita. Sellest tingituna on jääkarud sunnitud kohanema uute oludega ning maismaal langevad aina enam saagiks pesitsevate lindude munad. Jääkarud mõjutavad tugevalt lindude arvukust, jõudes pesadeni varakult võivad nad rohkem kui 90% pesadest rüüstata enne tibude koorumist.<ref>Prop J., Aars J., Bårdsen B.-J., Hanssen S.A., Bech C., Bourgeon S., Fouw J., Gabrielsen G.W., Lang J., Noreen E., Oudman T., Sittler B., Stempniewicz L., Tombre I., Wolters E. and Moe B. Climate change and the increasing impact of polar bears on bird populations. https://doi.org/10.3389/fevo.2015.00033. Vaadatud 13.11.2022.</ref> Kuigi jääkarud on tippkiskjad, siis aeg-ajalt langevad ka nemad teiste loomade saagiks. Haruldane, kuid dokumenteeritud on jääkarupoja murdmine [[Polaarhunt|polaarhuntide]] poolt<ref>Richardson, E.S., Andriashek, D. (2006) Wolf (''Canis lupus'') Predation of a Polar Bear (''Ursus maritimus'') Cub on the Sea Ice off Northwestern Banks Island, Northwest Territories, Canada. ''Arctic''. 59, 247–350. https://doi.org/10.14430/arctic318 (vaadatud 13.11.2022).</ref> ning ohuks võivad olla ka [[Mõõkvaal|mõõkvaalad (''Orcinus orca'')]].<ref>Peacock, E., Derocher, A.E., Thiemann, G.W., Stirling, I. (2011) Conservation and management of Canada’s polar bears (''Ursus maritimus'') in a changing Arctic. ''Canadian Journal of Zoology.'' 89(5): 371–385. https://doi.org/10.1139/z11-021 (vaadatud 13.11.22).</ref> Jääkarudest maha jäänud korjused on oluliseks toiduallikaks teisele loomadele, näiteks [[Jääkajakas|jääkajakale]] ja polaarrebasele.<ref>Stirling, Ian (1988). Polar Bears. ''University of Michigan Press, USA. Lk'' 122–123</ref> == Kliimamuutus == [[Fail:Endangered arctic - starving polar bear.jpg|pisi|Nälginud jääkaru, kel on merejää sulamise tagajärjel olnud raskusi toidu kättesaamisega]] Oma [[Evolutsioon|evolutsiooni]] ajaloo jooksul on jääkarud kogenud mitut soojenemis- ja jahenemisperioodi.<ref name=":4">Wiig Ø., Aars J., Born E.W. (2008). Effects of Climate Change on Polar Bears. ''Science Progress.'' 91(2):151–173. https://doi.org/10.3184/003685008X324506 Vaadatud 13.11.2022.</ref> Maa kliima on planeedi ajaloo vältel pidevalt muutunud ning see jätkub ka tulevikus. Kuigi viimase mõnesaja tuhande aasta jooksul on olnud praegusest ka soojemaid perioode, siis teist nii kiiret temperatuuritõusu lähiajaloost ei leia.<ref name=":5">"Kliimast" ''Tallinna loomaaia jääkarumaailm''. Vaadatud 13.11.2022.</ref> Kõige enam on soojenenud Arktika, kus temperatuur on tõusnud planeedi keskmisest enam kui kaks korda kiiremini. Viimase 40 aastaga on kadunud pea pool [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämere]] jääkattest. Merejää on aga Arktika [[Ökosüsteem|ökosüsteemis]] üks olulisem komponent. Kõige tundlikum jää vähenemise suhtes on toiduahela tipus olev jääkaru. Enim avaldab kliimamuutus mõju liigi ökoloogiale, levikule ja arvukusele.<ref name=":4" /> Kliimamuutustest tingitult on jääkarude peamine elupaik, merejää, meeletu kiirusega vähenenud. 2021. aasta seisuga on karude asetsemise tihedus merejää pinna kohta [[Barentsi meri|Barentsi meres]], kus on merejää pindala hulk veel kriitiliselt madalal tasemel, 0,001 karu kohta. See-eest [[Lõuna-Hudsoni laht|Lõuna-Hudsoni lahes]] ulatub karude esinemistihedus pindala kohta 0,02 karuni ning sõltuvalt aastaajast on merejää täielikult sulanud ja karud on sunnitud kolima maismaale<ref name=":6">Conn, P.B., Chernook, V.I., Moreland, E.E., Trukhanova, I.S., Regehr, E.V., Vasiliev, A.N., Wilson, R.R., Belikov, S.E., Boveng, P.L. (2021). Aerial survey estimates of polar bears and their tracks in the Chukchi Sea. ''PloS one.'' 16(5), e0251130. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0251130. Vaadatud 13.11.2012.</ref>. == Väljasuremise ohud == Jääkarule on kliimamuutustega seoses kõige kriitilisemaks ohuallikaks elupaikade ja jahimaade kadumisest tingitud toitainete puudus ja nälgimine. Jääkarud jahivad hülgeid avamere jääkihil, kuid kliimasoojenemisest tulenevalt sulab jää enne, kui karud jõuavad kasvatada piisava rasvakihi. Samuti peavad karud jääpankade vahel rohkem ujuma ja sellega rohkem energiat kulutama.<ref name=":4" /> Kliimasoojenemine põhjustab jääkarudele muidki ebameeldivusi: suureneb ülekuumenemise oht ja kaovad poegimisalad.<ref name=":5" /> Toitainete puudus raskendab paljunemist ja järglaste täiskasvanuikka jõudmist. Jää sulamine raskendab ka tiinetel jääkarudel talvitumiseks ja poegimiseks koobaste tegemist, sest liigses soojas on oht, et koopa lagi kukub kokku ning isolatsioon on kehvem.<ref name=":4" /> Jääkarud on küllaltki paindliku iseloomuga loomad, kes võivad hakkama saada muutustega ning leppida alternatiivse saagiga, kuid sellegipoolest on keeruline ette näha kui hästi nad saavad liigina hakkama tulevikus. Ilmne on see, et elupaikade kaotus avaldab suurt mõju nii levikule kui ka arvukusele.<ref name=":4" /> Teadlased on arvamusel, et senise soojenemise jätkudes võib käesoleva sajandi keskpaigaks kaduda 2/3 jääkarude [[Populatsioon|populatsioonist]].<ref name=":5" /> Alates 2008. aastast kuuluvad jääkarud [[USA]] ohustatud liikide hulka.<ref name=":6" /> 2019. aasta oktoobris avaldas [[Rahvusvaheline Looduskaitseliit]] (IUCN) jääkarude spetsialistide rühm uue jääkaru populatsioonide hinnangu, mis näitab, et jääkarude alampopulatsioonide arv on viimasel ajal vähenenud neli korda, kusjuures kaheksa populatsiooni andmed on endiselt puudulikud. Viis populatsiooni on siiski püsinud stabiilsena ning kahel on näha isegi tõusutrendi.<ref>[https://www.worldwildlife.org/species/polar-bear "Polar Bear"] ''Worldwildlife''. Vaadatud 13.11.2022.</ref> == Kaitse == Kõikides riikides, kus jääkaru elab, on ta kaitse all ning tema küttimist piiratakse. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] oli jääkarusid alles vaid 5000 isendit. Tänapäeval on jääkaru arvukust kogu maailmas hinnanguliselt kuni 40 000 isendit. Jääkaru tulevik sõltub arktilise keskkonna tõhusast kaitsest. == Jääkarude säilimise võimalused == === Loomapargid === Esimeseks võimaluseks jääkarusid säilitada on loomapargid. Suurte kiskjate pidamine loomaparkides annab avalikkusele võimaluse nende loomade kohta rohkem teada saada ning mõista, kuidas inimtegevus on nende ellujäämist mõjutab. Lisaks võimaldab loomapark kaitstud keskkonnas teadlastel uurida jääkarude bioloogilisi aspekte, mida on looduses raske uurida.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://seaworld.org/animals/all-about/polar-bear/conservation/|pealkiri=Conservation & Research|väljaanne=Seaworld parks & entertainment|vaadatud=13. novembril 2022}}</ref> === Müra vähendamine === Koobasaladel saab mõju emastele karudele minimeerida, vähendades karusid häirivat müra, asendades [[tööstus]]liku müra sobivamate helidega. Seejuures jätkates ka tööstust – selline oleks [[stsenaarium]], millest võidavad kõik ning see võib anda karudele parima võimaluse elus püsimiseks.<ref name=":1" /> === Energiatarbimise vähendamine === Peamiseks jääkarusid päästvaks teguriks oleks vähendada oma energiatarbimist<ref name=":1" />. Ameerika [[Zooloogia|zooloog]] [[Steven Amstrup]]i sõnul on jääkarude säilitamine suuresti temperatuuri tõusu minimeerimise küsimus. Optimeerides liikide majandamist, minimeerides küttimist ning [[nafta]]- ja gaasitootmise häireid, suureneks jääkarude populatsioon tõenäoliselt [[Kanada|Põhja-Kanadas]] ja [[Gröönimaa|Gröönimaal]]<ref>{{Netiviide|autor=Erik Stokstad|url=https://www.science.org/content/article/how-save-polar-bears|pealkiri=How to Save Polar Bears|väljaanne=Science|aeg=15. detsember 2010|vaadatud=13. novembril 2022}}</ref>. Kui põletame [[Fossiilkütus|fossiilkütuseid]] söe, nafta või gaasi saamiseks, eraldub Maa atmosfääri tavapärasest rohkem [[Süsinikdioksiid|süsinikdioksiidi]] (CO₂). Selle asemel, et soojus [[Atmosfäär|atmosfäärist]] välja pääseks, püüab CO₂ kogunemine soojust kinni. See toob kaasa õhutemperatuuri üldise soojenemise, mille tulemuseks on muud muutused, sealhulgas ookeanide soojenemine ja merejää kadu. Ilma juurdepääsuta merejääle on jääkarudel raskusi piisava toidu leidmisega, eriti [[Tiinus|tiinetel]] emastel, kes peavad poegade sünnitamise ja imetamise ajal oma rasvavarusid koguma. Sellise kiire kliimasoojenemise tulemusel paljud loomad hukkuvad.<ref name=":1" /> ==Jääkarud Tallinna loomaaias== [[Tallinna Loomaaed|Tallinna loomaaia]] avamise ajal 25. augustil 1939 olid jääkarud loomaaias esindatud. Nad olid pärit Saksa rändtsirkuste ja -loomaaedade omanike [[Hagenbeck|Hagenbeckide]] rändloomaaia koosseisust. Vahetult pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] Tallinna loomaaias jääkarusid ei olnud. <ref name=":7">{{Netiviide |kuupäev=2017 |pealkiri=Jääkarud Tallinna loomaaias |url=https://polaarium.tallinnzoo.ee/lood-meie-jaakarust/ |vaadatud=29. juuli 2025 |väljaanne=tallinnzoo.ee}}</ref> 1964. aastal saabusid Tallinna loodusest püütud jääkarupojad Kuubi ja Kara. Kuubi suri 1986, Kara elas siin 1997. aastani ja suri 34. eluaastal.<ref name=":7" /> 1987. aastal saabus Tallinna Kaasani loomaaias sündinud 2,5-aastane Uaidi, keda hakati siin kutsuma [[Vaida (jääkaru)|Vaidaks]]. 1988. aastal Tallinna ja Moskva loomaaedade ühisekspeditsiooni käigus Franz Josephi maale toodi Graham Belli saarelt loomaaeda kaks jääkarupoega [[Franz (jääkaru)|Franz]] ja Joosep. Joosep suri 1991. aastal. Franzul ja Vaidal sündis neli järglast: Jasper (1995), Marta (1996), Mart (1998) ja viimasena [[Frida (jääkaru)|Friida]] (2002). Franz suri 2007. aastal ja Vaida [[2014]]. aastal.<ref name=":7" /> [[10. aprill]]il [[2009]] saabus loomaaeda Venemaalt [[Volokolamsk]]ist isane jääkaru [[Nord (jääkaru)|Nord]]<ref name="3htj0" /> (suri 2019). 2013. aasta novembris sündis Friidal ja Nordil emane jääkaru Nora (suri 2022 Viini loomaaias) ning [[2016]]. aasta novembris isane jääkaru [[Aron (jääkaru)|Aron]].<ref name=":0">{{Netiviide|autor=[[Toomas Jüriado]], [[Katre Palo]]|url=http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-29-12-2017/|pealkiri=Uudistaja 29.12.2017|väljaanne=[[MTÜ Loodusajakiri]]|aeg=29. detsember 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171229104906/http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-29-12-2017/|arhiivimisaeg=2017-12-29}}</ref> 2020. aasta lõpust oli Friida paariliseks Moskva loomaaias sündinud isane jääkaru [[Rasputin (jääkaru)|Rasputin]],<ref>{{Netiviide |url=https://menu.err.ee/1161589/galerii-tallinna-loomaaeda-saabus-uus-asukas-jaakaru-rasputin |pealkiri=Tallinna loomaaeda saabus uus asukas – jääkaru Rasputin |aeg=20.11.2020 |vaadatud=16.01.2021}}</ref> kes 2024. aasta lõpus viidi üle Taani Aalborgi loomaaeda.<ref>[https://eeter.err.ee/1609525294/galerii-rasputin-kolib-taani-ning-emased-jaakarud-inuk-ja-imaq-eestisse Galerii: Rasputin kolib Taani ning emased jääkarud Inuk ja Imaq Eestisse] ERR Eeter, 19.11.2024.</ref> Samal ajal jõudsid Tallinna kaks 2019. aastal Aalborgis sündinud jääkaruõde Inukja Imaq.<ref>{{Netiviide |kuupäev=1. detsember 2024 |pealkiri=Uued noored jääkarud on nüüd õueaedikus |url=https://tallinnzoo.ee/uued-noored-jaakarud-on-nuud-oueaedikus/ |vaadatud=29. juulil 2025 |väljaanne=tallinnzoo.ee}}</ref> 2025. aasta aprillis viidi jääkaru Friida Tallinna loomaaiast Taani Scandinavian Wildlife Parki ning tema asemele toodi kaks 2021. aastal sündinud jääkaruõde – Skadi ja Kaja – Rostocki loomaaiast Saksamaalt <ref>{{Netiviide |kuupäev=3. aprill 2025 |pealkiri=Tallinna loomaaeda saabusid kaks noort jääkaru Rostockist |url=https://tallinnzoo.ee/tallinna-loomaaeda-saabusid-kaks-noort-jaakaru-rostockist/ |vaadatud=29. juulil 2025 |väljaanne=tallinnzoo.ee}}</ref>. == Eriotstarbelised saadused == {{Vaata|Maks (kulinaaria)}} Jääkarude maksa võidakse pidada inimorganismile [[toksiin|toksiliseks]] – loetakse, et 500 grammi jääkaru maksa söömine võib inimesele isegi eluohtlikuks saada. Eskimod ei söö jääkarude ja teatud [[hüljes]]te maksa.{{lisa viide}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Cf962">Striling, I. van Meurs, R. ,,[http://link.springer.com/article/10.1007/s00300-015-1684-1 Longest recorded underwater dive by a polar bear]" (2015)</ref> <ref name="alphagalileo">[https://web.archive.org/web/20130324105110/http://www.alphagalileo.org/ViewItem.aspx?ItemId=129432&CultureCode=en Jääkarudest jäävad ellu priskemad], vaadatud 14.04.2013.</ref> <ref name="3htj0">[http://uudised.err.ee/index.php?06161020 Kauaoodatud isane jääkaru jõudis täna Tallinna loomaaeda]</ref> }} == Välislingid == {{commons|Ursus maritimus}} {{vikitsitaadid}} * [http://animaldiversity.org/accounts/Ursus_maritimus/ Sissekanne ADW-s] * [http://www.itis.gov/servlet/SingleRpt/SingleRpt?search_topic=TSN&search_value=180542 Sissekanne ITIS-es] * [http://animals.nationalgeographic.com/animals/mammals/polar-bear/ Polar Bear Ursus maritimus] * [http://www.marinespecies.org/aphia.php?p=taxdetails&id=137085 Sissekanne WoRMS-is] * Schliebe, S., Wiig, Ø., Derocher, A. & Lunn, N. (IUCN SSC Polar Bear Specialist Group) 2008. [http://www.iucnredlist.org/details/22823/0 Ursus maritimus] The IUCN Red List of Threatened Species. Version 2014.3. <www.iucnredlist.org>, veebiversioon (vaadatud 03.01.2015.a.)<small>(''inglise keeles'')</small> *[http://www.novaator.ee/ET/loodus/jaakaru_esiema_oli_pruun/ "Jääkaru esiema oli pruun"] Novaator, 8. juuli 2011 * [http://www.bbc.com/earth/story/20141107-polar-bears-have-smelly-feet Jääkaru jalad haisevad] Matt Walker. ''[[BBC News Online]]''. <small>(''inglise keeles'')</small> * [http://www.bearsoftheworld.net/early_polar_bears.asp Ursus maritimus tyrannus] (vaadatud 03.01.2015)<small>(''inglise keeles'')</small> * [[Aleksei Turovski]], "[[Minu loomad]]. Aleksei Turovskiga loomaaias", JÄÄKARUEMA Vaida, [[AS Ajakirjade Kirjastus]], lk 89–91, 2008, ISBN 978 9949 443 24 6 *AZA Polar Bear Species Survival Plan®, AZA Bear Taxonomic Advisory Group, AZA Bear TAG 2009. [https://www.aza.org/uploadedFiles/Animal_Care_and_Management/Animal_Programs/Animal_Programs_Database/Animal_Care_Manuals/Polar%20Bear%20Care%20ManualR.pdf Polar Bear (Ursus maritimus) Care Manual. Association of Zoos and Aquariums], veebiversioon (vaadatud 03.01.2015)<small>(''inglise keeles'')</small> [[Kategooria:Karulased]] 32a4b6f8dc0j5i4powpoady71s9rn8n 7144483 7144453 2026-05-02T09:09:12Z Ojassaar 206682 7144483 wikitext text/x-wiki {{allikad}}{{Toimeta|aasta=2023|kuu=jaanuar}} {{Taksonitabel | nimi = Jääkaru | värvus = loomad | seisund = VU | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Ursus maritimus | ID = 22823 | hindaja = Wiig, Ø., Amstrup, S., Atwood, T., Laidre, K., Lunn, N., Obbard, M., Regehr, E. & Thiemann, G. | aasta = 2015 | IUCN_aasta = 2015}}</ref> | pilt = Ursus maritinus.jpg | pildi_seletus = Jääkaru (''Ursus maritimus'') | pildi_laius = 300px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora'' | sugukond = [[Karulased]] ''Ursidae'' | perekond = [[Karu (perekond)|Karu]] ''Ursus'' | liik = '''Jääkaru''' | binaarne = ''Ursus maritimus'' | binaarse_autor = [[Constantine Phipps|Phipps]], 1774 | levikukaart = Polar bear range map.png | levikukaardi_laius = 300px | levikukaardi_seletus = Jääkaru areaal | sünonüümid =* ''Thalarctos maritimus'' <small>(Phipps, 1774)</small> * ''Ursus marinus'' <small>Pallas, 1776</small> * ''Ursus polaris'' <small>Shaw, 1792</small> * ''Ursus jenaensis'' <small>(Knottnerus-Mayer, 1908)</small> * ''Ursus labradorensis'' <small>(Knottnerus-Meyer, 1908)</small> * ''Ursus eogroenlandicus'' <small>(Knottnerus-Meyer, 1908)</small> * ''Ursus groenlandicus'' <small>(Birula, 1932)</small> }} [[Fail:Play fight of polar bears edit 1.ogv|pisi|Video maadlevatest jääkarudest Kanadas]] '''Jääkaru''' (''Ursus maritimus'') on [[karulased|karulaste]] (''Ursidae'') sugukonna [[karu (perekond)|karu]] (''Ursus'') perekonna [[Imetajad|imetaja]][[liik (bioloogia)|liik]], kes elab eelkõige [[Arktika|Arktikas]] ning on maismaa suurim [[Kiskjalised|kiskjaline]] (''Carnivora''). Kuna jääkaru veedab suurema osa oma elust merejääl, siis võib teda nimetada ka merekaruks, sest selline on tema ladinakeelse nime otsene tõlge. == Välimus == Täiskasvanud isane jääkaru kaalub 300–800 kg ja kehapikkus ninast sabaotsani on 2–2,5 m. Emane jääkaru kaalub 150–300 kg ja kehapikkus ninast sabaotsani on 1,8–2 m. <ref name=":8">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=DeMaster |eesnimi=Douglas P. |perekonnanimi2=Stirling |eesnimi2=Ian |kuupäev=8. mai 1981 |pealkiri=Ursus maritimus |url=https://doi.org/10.2307/3503828 |ajakiri=MAMMALIAN SPECIES |üksiknumber=145 |lehekülg=1-7 |via=Oxford Academic}}</ref> Jääkarud on erinevates elupaikades erineva suurusega: kõige väiksemad on [[Teravmäed|Teravmägede]] jääkarud ja kõige suuremad [[Beringi väin|Beringi väina]] piirkonnas elavad karud. <ref name=":8" /> Jääkaru turjakõrgus neljal käpal olles on ligikaudu 1,5 m. {{lisa viide}} Jääkaru jalatalla suurus: 30 cm pikk ja 25 cm lai. {{lisa viide}} Jääkaru on hästi kohastunud eluks arktilises keskkonnas. Tema tihe karvkate koosneb kahest kihist: seest õhumullidega täidetud ca 15 cm pikkustest pealiskarvadest, mis on rasused, kaitsevad ka märgumise eest ja muudavad karvastiku säravvalgeks ning ca 5 cm pikkustest aluskarvadest, mis hoiavad hästi soojust.<ref name=":8" /><ref name=":9">{{Raamatuviide |pealkiri=Loomade elu. Imetajad |kirjastus=Valgus |aasta=1987 |köide=7 |koht=Tallinn |lehekülg=243}}</ref> Pealiskarvades olev õhk soodustab ka veepinnal püsimist. <ref name=":9" /> Jääkaru nahk on must. Naha all on 5-10 cm paksune rasvakiht, mis hoiab sooja, aga on ka hea energiavaru <ref name=":8" /><ref name=":9" />. Paksu rasvakihi ja karvastiku tõttu on soojakadu minimaalne.<ref name=":2">[https://polaarium.tallinnzoo.ee/kuidas-on-jaakaru-kohastunud-eluks-arktikas/ "Jääkaru kohastumine"] ''Tallinna loomaaia jääkarumaailm.'' Vaadatud 13.11.2022.</ref> ==Eluviis== Jääkarud on üldiselt üksiku eluviisiga. Erandiks on poegade eest hoolt kandev emakaru eest ning paaritumisperiood, mil isased ja emased lühikest aega koos viibivad. <ref name=":10">Gunderson, A. 2009. "Ursus maritimus" (On-line), Animal Diversity Web. Accessed August 1, 2025 at <nowiki>https://animaldiversity.org/accounts/Ursus_maritimus/</nowiki></ref> Looduses on jääkaru eluiga 25–30 aastat. Vangistuses on registreeritud vanim eluiga Detroiti loomaaias elanud emasel, kes suri 1991. aastal 43 aasta ja 10 kuu vanuses. <ref name=":10" /> Jääkarud veedavad suurema osa aastast rüsijää lahvanduste piirkonnas. Kõige meelsamini viibivad nad lahvanduspiirkonnas, kus lisaks jääle on avavett ja maapinda. Nad on harilikult aktiivsed kogu aasta vältel.{{lisa viide}} Toidu otsimisega tegelevad nii päeval kui ka öösel. Jääkaru on kohastunud ka eluks vees. Tal on esikäppade varvaste vahel ujunahad. Tugevad esikäpad on tal aerudeks ning tagakäpad lisavad ujudes hoogu ning töötavad tüürina. Loom on võimeline sukelduma kuni kolmeks minutiks, mil ta ninasõõrmed sulguvad ning korraga on ta võimeline ujuma mitu päeva.<ref name=":2" /> Kiirus võib ujumisel olla kuni 10 km tunnis.<ref name="Cf962" /> Jääkaru pikim teadaolev ujumissessioon kestis järjestikku 232 tundi (9,67 päeva), mille jooksul täiskasvanud emane karu läbis Beauforti mere külmades (vaid 2–6 °C) vetes ujudes 687 km <ref>{{Netiviide |pealkiri=Longest polar bear swim – duration |url=https://www.guinnessworldrecords.com/world-records/511269-longest-polar-bear-swim-%E2%80%93-duration |vaadatud=1. augustil 2025 |väljaanne=guinnessworldrecords.com}}</ref>. ==Toitumine ja jahipidamine== Jääkaru toitub kõige rohkem [[hülglased|hüljestest]]. Peamine toiduallikas on [[viigerhüljes]] (''Pusa hispida''), mis on suuruse poolest paras igas vanuses jääkarule. Teine oluline saakloom on [[habehüljes]] (''Erignathus barbatus''), keda õnnestub enamasti tabada eelkõige suuremal isakarul. [[Grööni hüljes]] (''Pagophilus groenlandicus'') on Arktika arvukaim hülgeliik. Kuna nad moodustavad pesitsusajal suuri kolooniaid, on nende pojad jääkarudele kerge saak. Teised hülgeliigid sattuvad jääkaru toidulauale harvem. Arktilistel aladel levinud hiiglaslik [[morsk]] (''Odobenus rosmarus'') oleks küll toiduna hea, kuid tema küttimine on jääkarule väga ohtlik, sest tal on kuni ühemeetrised hiiglaslikud kihvad. [[Vaalad|Vaal]] sattub jääkaru toidulauale harva ja enamasti vaid siis, kui ta on jäänud jääpankade vahele lõksu.<ref>[https://polaarium.tallinnzoo.ee/jaakaru-toit/ "Jääkaru toit"] ''Tallinna loomaaia jääkarumaailm''. Vaadatud 13.11.2022.</ref> Hüljestele peavad nad jahti jääaukude juures, kus hülged käivad õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde. Jääkarud tapavad hülge ainsa käpalöögiga. Hilissuvel ja varasügisel patrullivad jääkarud kaldal, otsides surnud [[vaalalised|vaalalisi]] ja [[morsalised|morski]]. Ühe loomakorjuse juurde võib koguneda 10–20 karu. Suvel, kui ligipääsetavad on suuremad piirkonnad, muutub jääkarude toidulaud palju mitmekesisemaks. Pisinärilised, [[polaarrebane|polaarrebased]], täiskasvanud [[part|pardid]] ja [[hahk|hahad]] ning nende munad on siis karude toiduahela oluliseks täienduseks. Jääkarud söövad – nagu ka nende sugulased – taimetoitu, näiteks marju, seeni, samblikke, rohtu, oblikaid jms.{{lisa viide}} ==Paljunemine== [[Pilt:Ursus maritimus Steve Amstrup.jpg|pisi|Emane jääkaru poegadega]] Jääkarude suguküpsus saabub 3–5-aastaselt. Jääkarude paaritumisaeg on varasuvel, aprilli keskpaigast kuni hilise juunini. Sel ajal läbivad isased emaste otsingul pikki vahemaid. Kuna jääkarud on üksikelulised, siis püsib sigimisperioodil paar koos vaid umbes nädala, mille järel isakaru lahkub ning läheb uutele jahimaadele või uue paarilise otsingule.<ref name=":3">[https://polaarium.tallinnzoo.ee/sigimine/ "Jääkaru sigimine"] ''Tallinna loomaaia jääkarumaailm''. Vaadatud 13.11.2022.</ref> Oktoobris-novembris hakkab emakaru pesa ehitama, milleks on lumealune suur koobas, pika suudme ja kahe kambriga. Suudme ta sulgeb ning jääb talveunne. Tiinus kestab emasloomal 195–265 päeva. Järglased sünnivad tavaliselt detsembris ning koopas püsitakse kuni kevadeni. Poegi sünnib korraga 1–3 (kõige sagedamini 2) ning pesakondi on emasloomal elu jooksul kuni viis, mis teeb temast ühe väiksema sündimusega imetaja. <ref name=":3" /> Esimestel kuudel sõltuvad järglased täielikult emast. Nad on sündides 30–36 cm pikad, pimedad, hammasteta ning kaetud vaid õhukese karvkattega. Nende kaal jääb 0,5 kg juurde. Tänu ema rammusale piimale kasvavad karupojad kiiresti. Poegade sünnist kuni esimese koopast väljumiseni emakaru ei söö ning elab kogutud rasvavarudest. <ref name=":3" /> Järglased püsivad emaga koos 2,5–3 aastat, mil nad õpivad küttimist, ujumist ja ellujäämist karmides oludes.<ref>[https://polarbearsinternational.org/polar-bears-changing-arctic/polar-bear-facts/life-cycle/ "Life cycle"] ''Polar Bears International''. Vaadatud 13.11.2022</ref> ==Liigiomaseid omadusi== * Jääkarudel on väga tundlik haistmismeel ning nad on võimelised tundma [[loomakorjus]]e lõhna isegi 30 km kauguselt. Nad suudavad leida üles ka peaaegu kahemeetrise lume- ja jääkihi varjus lebavaid hülgeid.{{lisa viide}} * Jääkaru toidujäätmetest on täielikus sõltuvuses hulgaliselt polaarrebaseid, kes karude puudumise korral nälga sureksid.{{lisa viide}} * Jääkarud võivad joosta kiirusega 40 km tunnis. Tavaline aeglane tempo on 3–6,5 km tunnis.{{lisa viide}} * Temperatuur jääkarude urgudes võib olla kuni 40 kraadi välistemperatuurist kõrgem.{{lisa viide}} * Jääkarud liiguvad täpses vastavuses [[jää]] tekke ja kadumisega.<ref name="alphagalileo" /> * Mida kauem peab jääkaru tulema toime [[maismaa]]l, seda pikemalt tuleb tal läbi ajada [[energia]]rohke toiduta ([[hüljes|hülged]]) ning elada eelmise merejääperioodi jooksul kogutud [[rasv]]ast.<ref name="alphagalileo" /> * [[27. veebruar|27. veebruaril]] peetakse [[Rahvusvaheline jääkarude päev|rahvusvahelist jääkarude päeva]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.wwf.org.uk/get-involved/schools/calendar/international-polar-bear-day|pealkiri=INTERNATIONAL POLAR BEAR DAY, 27 FEBRUARY|väljaanne=wwf.org|vaadatud=14.02.2022|arhiivimisaeg=22.11.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221122132755/https://www.wwf.org.uk/get-involved/schools/calendar/international-polar-bear-day|url-olek=ei tööta}}</ref> * Jääkaru hammustuse tugevus on 2400 njuutonit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Top 10: maailma tugevaimad hammustused|url=https://www.imelineteadus.ee/lood/2025/10/15/top-10-maailma-tugevaimad-hammustused|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251116065709/https://www.imelineteadus.ee/lood/2025/10/15/top-10-maailma-tugevaimad-hammustused|arhiivimisaeg=2025-11-16|vaadatud=2026-01-28|väljaanne=Imeline Teadus|keel=et-EE}}</ref> == Vaenlased == Kuna jääkaru on [[tippkiskja]] ehk ta asub toiduahela tipus, siis looduslikud vaenlased tal puuduvad. Küll aga ohustavad teda [[Salaküttimine|salakütid]], kes jahivad liha ja nahka. Samuti võivad nad hukkuda võideldes teiste jääkarudega. Pojad langevad saagiks teistele [[Karnivoor|karnivooridele]] nagu näiteks [[Hunt|hundid]] või [[Polaarrebane|polaarrebased]] ning vahel harva ka emaskarule, kui ta on alatoidetud ega ole võimeline hülgeid küttima.<ref>[https://zooologist.com/what-eats-polar-bear-polar-bear-predators/ "What eats polar bear – Polar bear predators"] ''Zooologist''. Vaadatud 13.11.2022.</ref> Jääkarud on eriti vastuvõtlikud [[trihhinelloos]]ile, mis on liha- ja kõigetoiduliste imetajate [[Nakkushaigused|nakkushaigus]] ning mille nad saavad toitumise teel haigelt hülgelt.<ref>[https://seaworld.org/animals/all-about/polar-bear/longevity/ "Longevity & causes of Death"] ''Seaworld parks & entertainment.'' Vaadatud 13.11.2022.</ref> == Levila == [[Arktika]], [[Gröönimaa]], [[Põhja-Ameerika]] ja [[Aasia]] põhjaalad. 2019. aasta oktoobris avaldas [[Rahvusvaheline Looduskaitseliit]] (IUCN) jääkarude spetsialistide rühm uue jääkaru populatsioonide hinnangu, mis näitab, et jääkarude alampopulatsioonidest neli alampopulatsiooni on tugevas languses, kusjuures kaheksa populatsiooni andmed on endiselt puudulikud. Hea uudis on see, et viis populatsiooni on püsinud stabiilsena ning kahel on näha isegi tõusutrendi.<ref>{{Netiviide|url=https://www.worldwildlife.org/species/polar-bear|pealkiri=Polar Bear|väljaanne=World Wild Life|vaadatud=13. novembril 2022}}</ref> == Jääkaru ökoloogiline roll == [[Fail:Polar Bear AdF.jpg|pisi|Jääkaru]] Jääkaru kui tippkiskja mängib Arktika ökoloogilises tasakaalus suurt rolli. Jääkarud on spetsialiseerunud jahtima jää pinnal [[Hüljes|hülgeid]], kust nad tarbivad eelisjärjekorras naha alt kaloririkast rasva. Jääkarud ja viigerhülged (''Phoca hispida'') on üksteise populatsioonide kontrollimisega seotud nii tugevalt, et teades ühe liigi populatsiooni, on võimalik eeldada ka teise arvukust.<ref>Amstrup, S.C., Marcot, B.G., Douglas, D.C. (2007) Forecasting the Range-wide Status of Polar Bears at Selected Times in the 21st Century. USGS Science Strategy to Support U.S. Fish and Wildlife Service Polar Bear Listing Decision, U. S. Department of the Interior. p. 1-126.</ref> [[Kliimasoojenemine|Kliimasoojenemise]] tagajärjel on merejää ulatus ja kestvus vähenemas ning jääkarud on sunnitud aina pikemat aega veetma maismaal. Kuna nad ei ole kohanenud maismaal hülgeid jahtima, siis peavad nad pikemat aega läbi ajama enda peamise söögita. Sellest tingituna on jääkarud sunnitud kohanema uute oludega ning maismaal langevad aina enam saagiks pesitsevate lindude munad. Jääkarud mõjutavad tugevalt lindude arvukust, jõudes pesadeni varakult võivad nad rohkem kui 90% pesadest rüüstata enne tibude koorumist.<ref>Prop J., Aars J., Bårdsen B.-J., Hanssen S.A., Bech C., Bourgeon S., Fouw J., Gabrielsen G.W., Lang J., Noreen E., Oudman T., Sittler B., Stempniewicz L., Tombre I., Wolters E. and Moe B. Climate change and the increasing impact of polar bears on bird populations. https://doi.org/10.3389/fevo.2015.00033. Vaadatud 13.11.2022.</ref> Kuigi jääkarud on tippkiskjad, siis aeg-ajalt langevad ka nemad teiste loomade saagiks. Haruldane, kuid dokumenteeritud on jääkarupoja murdmine [[Polaarhunt|polaarhuntide]] poolt<ref>Richardson, E.S., Andriashek, D. (2006) Wolf (''Canis lupus'') Predation of a Polar Bear (''Ursus maritimus'') Cub on the Sea Ice off Northwestern Banks Island, Northwest Territories, Canada. ''Arctic''. 59, 247–350. https://doi.org/10.14430/arctic318 (vaadatud 13.11.2022).</ref> ning ohuks võivad olla ka [[Mõõkvaal|mõõkvaalad (''Orcinus orca'')]].<ref>Peacock, E., Derocher, A.E., Thiemann, G.W., Stirling, I. (2011) Conservation and management of Canada’s polar bears (''Ursus maritimus'') in a changing Arctic. ''Canadian Journal of Zoology.'' 89(5): 371–385. https://doi.org/10.1139/z11-021 (vaadatud 13.11.22).</ref> Jääkarudest maha jäänud korjused on oluliseks toiduallikaks teisele loomadele, näiteks [[Jääkajakas|jääkajakale]] ja polaarrebasele.<ref>Stirling, Ian (1988). Polar Bears. ''University of Michigan Press, USA. Lk'' 122–123</ref> == Kliimamuutus == [[Fail:Endangered arctic - starving polar bear.jpg|pisi|Nälginud jääkaru, kel on merejää sulamise tagajärjel olnud raskusi toidu kättesaamisega]] Oma [[Evolutsioon|evolutsiooni]] ajaloo jooksul on jääkarud kogenud mitut soojenemis- ja jahenemisperioodi.<ref name=":4">Wiig Ø., Aars J., Born E.W. (2008). Effects of Climate Change on Polar Bears. ''Science Progress.'' 91(2):151–173. https://doi.org/10.3184/003685008X324506 Vaadatud 13.11.2022.</ref> Maa kliima on planeedi ajaloo vältel pidevalt muutunud ning see jätkub ka tulevikus. Kuigi viimase mõnesaja tuhande aasta jooksul on olnud praegusest ka soojemaid perioode, siis teist nii kiiret temperatuuritõusu lähiajaloost ei leia.<ref name=":5">"Kliimast" ''Tallinna loomaaia jääkarumaailm''. Vaadatud 13.11.2022.</ref> Kõige enam on soojenenud Arktika, kus temperatuur on tõusnud planeedi keskmisest enam kui kaks korda kiiremini. Viimase 40 aastaga on kadunud pea pool [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämere]] jääkattest. Merejää on aga Arktika [[Ökosüsteem|ökosüsteemis]] üks olulisem komponent. Kõige tundlikum jää vähenemise suhtes on toiduahela tipus olev jääkaru. Enim avaldab kliimamuutus mõju liigi ökoloogiale, levikule ja arvukusele.<ref name=":4" /> Kliimamuutustest tingitult on jääkarude peamine elupaik, merejää, meeletu kiirusega vähenenud. 2021. aasta seisuga on karude asetsemise tihedus merejää pinna kohta [[Barentsi meri|Barentsi meres]], kus on merejää pindala hulk veel kriitiliselt madalal tasemel, 0,001 karu kohta. See-eest [[Lõuna-Hudsoni laht|Lõuna-Hudsoni lahes]] ulatub karude esinemistihedus pindala kohta 0,02 karuni ning sõltuvalt aastaajast on merejää täielikult sulanud ja karud on sunnitud kolima maismaale<ref name=":6">Conn, P.B., Chernook, V.I., Moreland, E.E., Trukhanova, I.S., Regehr, E.V., Vasiliev, A.N., Wilson, R.R., Belikov, S.E., Boveng, P.L. (2021). Aerial survey estimates of polar bears and their tracks in the Chukchi Sea. ''PloS one.'' 16(5), e0251130. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0251130. Vaadatud 13.11.2012.</ref>. == Väljasuremise ohud == Jääkarule on kliimamuutustega seoses kõige kriitilisemaks ohuallikaks elupaikade ja jahimaade kadumisest tingitud toitainete puudus ja nälgimine. Jääkarud jahivad hülgeid avamere jääkihil, kuid kliimasoojenemisest tulenevalt sulab jää enne, kui karud jõuavad kasvatada piisava rasvakihi. Samuti peavad karud jääpankade vahel rohkem ujuma ja sellega rohkem energiat kulutama.<ref name=":4" /> Kliimasoojenemine põhjustab jääkarudele muidki ebameeldivusi: suureneb ülekuumenemise oht ja kaovad poegimisalad.<ref name=":5" /> Toitainete puudus raskendab paljunemist ja järglaste täiskasvanuikka jõudmist. Jää sulamine raskendab ka tiinetel jääkarudel talvitumiseks ja poegimiseks koobaste tegemist, sest liigses soojas on oht, et koopa lagi kukub kokku ning isolatsioon on kehvem.<ref name=":4" /> Jääkarud on küllaltki paindliku iseloomuga loomad, kes võivad hakkama saada muutustega ning leppida alternatiivse saagiga, kuid sellegipoolest on keeruline ette näha kui hästi nad saavad liigina hakkama tulevikus. Ilmne on see, et elupaikade kaotus avaldab suurt mõju nii levikule kui ka arvukusele.<ref name=":4" /> Teadlased on arvamusel, et senise soojenemise jätkudes võib käesoleva sajandi keskpaigaks kaduda 2/3 jääkarude [[Populatsioon|populatsioonist]].<ref name=":5" /> Alates 2008. aastast kuuluvad jääkarud [[USA]] ohustatud liikide hulka.<ref name=":6" /> 2019. aasta oktoobris avaldas [[Rahvusvaheline Looduskaitseliit]] (IUCN) jääkarude spetsialistide rühm uue jääkaru populatsioonide hinnangu, mis näitab, et jääkarude alampopulatsioonide arv on viimasel ajal vähenenud neli korda, kusjuures kaheksa populatsiooni andmed on endiselt puudulikud. Viis populatsiooni on siiski püsinud stabiilsena ning kahel on näha isegi tõusutrendi.<ref>[https://www.worldwildlife.org/species/polar-bear "Polar Bear"] ''Worldwildlife''. Vaadatud 13.11.2022.</ref> == Kaitse == Kõikides riikides, kus jääkaru elab, on ta kaitse all ning tema küttimist piiratakse. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] oli jääkarusid alles vaid 5000 isendit. Tänapäeval on jääkaru arvukust kogu maailmas hinnanguliselt kuni 40 000 isendit. Jääkaru tulevik sõltub arktilise keskkonna tõhusast kaitsest. == Jääkarude säilimise võimalused == === Loomapargid === Esimeseks võimaluseks jääkarusid säilitada on loomapargid. Suurte kiskjate pidamine loomaparkides annab avalikkusele võimaluse nende loomade kohta rohkem teada saada ning mõista, kuidas inimtegevus on nende ellujäämist mõjutab. Lisaks võimaldab loomapark kaitstud keskkonnas teadlastel uurida jääkarude bioloogilisi aspekte, mida on looduses raske uurida.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://seaworld.org/animals/all-about/polar-bear/conservation/|pealkiri=Conservation & Research|väljaanne=Seaworld parks & entertainment|vaadatud=13. novembril 2022}}</ref> === Müra vähendamine === Koobasaladel saab mõju emastele karudele minimeerida, vähendades karusid häirivat müra, asendades [[tööstus]]liku müra sobivamate helidega. Seejuures jätkates ka tööstust – selline oleks [[stsenaarium]], millest võidavad kõik ning see võib anda karudele parima võimaluse elus püsimiseks.<ref name=":1" /> === Energiatarbimise vähendamine === Peamiseks jääkarusid päästvaks teguriks oleks vähendada oma energiatarbimist<ref name=":1" />. Ameerika [[Zooloogia|zooloog]] [[Steven Amstrup]]i sõnul on jääkarude säilitamine suuresti temperatuuri tõusu minimeerimise küsimus. Optimeerides liikide majandamist, minimeerides küttimist ning [[nafta]]- ja gaasitootmise häireid, suureneks jääkarude populatsioon tõenäoliselt [[Kanada|Põhja-Kanadas]] ja [[Gröönimaa|Gröönimaal]]<ref>{{Netiviide|autor=Erik Stokstad|url=https://www.science.org/content/article/how-save-polar-bears|pealkiri=How to Save Polar Bears|väljaanne=Science|aeg=15. detsember 2010|vaadatud=13. novembril 2022}}</ref>. Kui põletame [[Fossiilkütus|fossiilkütuseid]] söe, nafta või gaasi saamiseks, eraldub Maa atmosfääri tavapärasest rohkem [[Süsinikdioksiid|süsinikdioksiidi]] (CO₂). Selle asemel, et soojus [[Atmosfäär|atmosfäärist]] välja pääseks, püüab CO₂ kogunemine soojust kinni. See toob kaasa õhutemperatuuri üldise soojenemise, mille tulemuseks on muud muutused, sealhulgas ookeanide soojenemine ja merejää kadu. Ilma juurdepääsuta merejääle on jääkarudel raskusi piisava toidu leidmisega, eriti [[Tiinus|tiinetel]] emastel, kes peavad poegade sünnitamise ja imetamise ajal oma rasvavarusid koguma. Sellise kiire kliimasoojenemise tulemusel paljud loomad hukkuvad.<ref name=":1" /> ==Jääkarud Tallinna loomaaias== [[Tallinna Loomaaed|Tallinna loomaaia]] avamise ajal 25. augustil 1939 olid jääkarud loomaaias esindatud. Nad olid pärit Saksa rändtsirkuste ja -loomaaedade omanike [[Hagenbeck|Hagenbeckide]] rändloomaaia koosseisust. Vahetult pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] Tallinna loomaaias jääkarusid ei olnud. <ref name=":7">{{Netiviide |kuupäev=2017 |pealkiri=Jääkarud Tallinna loomaaias |url=https://polaarium.tallinnzoo.ee/lood-meie-jaakarust/ |vaadatud=29. juuli 2025 |väljaanne=tallinnzoo.ee}}</ref> 1964. aastal saabusid Tallinna loodusest püütud jääkarupojad Kuubi ja Kara. Kuubi suri 1986, Kara elas siin 1997. aastani ja suri 34. eluaastal.<ref name=":7" /> 1987. aastal saabus Tallinna Kaasani loomaaias sündinud 2,5-aastane Uaidi, keda hakati siin kutsuma [[Vaida (jääkaru)|Vaidaks]]. 1988. aastal Tallinna ja Moskva loomaaedade ühisekspeditsiooni käigus Franz Josephi maale toodi Graham Belli saarelt loomaaeda kaks jääkarupoega [[Franz (jääkaru)|Franz]] ja Joosep. Joosep suri 1991. aastal. Franzul ja Vaidal sündis neli järglast: Jasper (1995), Marta (1996), Mart (1998) ja viimasena [[Frida (jääkaru)|Friida]] (2002). Franz suri 2007. aastal ja Vaida [[2014]]. aastal.<ref name=":7" /> [[10. aprill]]il [[2009]] saabus loomaaeda Venemaalt [[Volokolamsk]]ist isane jääkaru [[Nord (jääkaru)|Nord]]<ref name="3htj0" /> (suri 2019). 2013. aasta novembris sündis Friidal ja Nordil emane jääkaru Nora (suri 2022 Viini loomaaias) ning [[2016]]. aasta novembris isane jääkaru [[Aron (jääkaru)|Aron]].<ref name=":0">{{Netiviide|autor=[[Toomas Jüriado]], [[Katre Palo]]|url=http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-29-12-2017/|pealkiri=Uudistaja 29.12.2017|väljaanne=[[MTÜ Loodusajakiri]]|aeg=29. detsember 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171229104906/http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-29-12-2017/|arhiivimisaeg=2017-12-29}}</ref> 2020. aasta lõpust oli Friida paariliseks Moskva loomaaias sündinud isane jääkaru [[Rasputin (jääkaru)|Rasputin]],<ref>{{Netiviide |url=https://menu.err.ee/1161589/galerii-tallinna-loomaaeda-saabus-uus-asukas-jaakaru-rasputin |pealkiri=Tallinna loomaaeda saabus uus asukas – jääkaru Rasputin |aeg=20.11.2020 |vaadatud=16.01.2021}}</ref> kes 2024. aasta lõpus viidi üle Taani Aalborgi loomaaeda.<ref>[https://eeter.err.ee/1609525294/galerii-rasputin-kolib-taani-ning-emased-jaakarud-inuk-ja-imaq-eestisse Galerii: Rasputin kolib Taani ning emased jääkarud Inuk ja Imaq Eestisse] ERR Eeter, 19.11.2024.</ref> Samal ajal jõudsid Tallinna kaks 2019. aastal Aalborgis sündinud jääkaruõde Inukja Imaq.<ref>{{Netiviide |kuupäev=1. detsember 2024 |pealkiri=Uued noored jääkarud on nüüd õueaedikus |url=https://tallinnzoo.ee/uued-noored-jaakarud-on-nuud-oueaedikus/ |vaadatud=29. juulil 2025 |väljaanne=tallinnzoo.ee}}</ref> 2025. aasta aprillis viidi jääkaru Friida Tallinna loomaaiast Taani Scandinavian Wildlife Parki ning tema asemele toodi kaks 2021. aastal sündinud jääkaruõde – Skadi ja Kaja – Rostocki loomaaiast Saksamaalt <ref>{{Netiviide |kuupäev=3. aprill 2025 |pealkiri=Tallinna loomaaeda saabusid kaks noort jääkaru Rostockist |url=https://tallinnzoo.ee/tallinna-loomaaeda-saabusid-kaks-noort-jaakaru-rostockist/ |vaadatud=29. juulil 2025 |väljaanne=tallinnzoo.ee}}</ref>. == Eriotstarbelised saadused == {{Vaata|Maks (kulinaaria)}} Jääkarude maksa võidakse pidada inimorganismile [[toksiin|toksiliseks]] – loetakse, et 500 grammi jääkaru maksa söömine võib inimesele isegi eluohtlikuks saada. Eskimod ei söö jääkarude ja teatud [[hüljes]]te maksa.{{lisa viide}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Cf962">Striling, I. van Meurs, R. ,,[http://link.springer.com/article/10.1007/s00300-015-1684-1 Longest recorded underwater dive by a polar bear]" (2015)</ref> <ref name="alphagalileo">[https://web.archive.org/web/20130324105110/http://www.alphagalileo.org/ViewItem.aspx?ItemId=129432&CultureCode=en Jääkarudest jäävad ellu priskemad], vaadatud 14.04.2013.</ref> <ref name="3htj0">[http://uudised.err.ee/index.php?06161020 Kauaoodatud isane jääkaru jõudis täna Tallinna loomaaeda]</ref> }} == Välislingid == {{commons|Ursus maritimus}} {{vikitsitaadid}} * [http://animaldiversity.org/accounts/Ursus_maritimus/ Sissekanne ADW-s] * [http://www.itis.gov/servlet/SingleRpt/SingleRpt?search_topic=TSN&search_value=180542 Sissekanne ITIS-es] * [http://animals.nationalgeographic.com/animals/mammals/polar-bear/ Polar Bear Ursus maritimus] * [http://www.marinespecies.org/aphia.php?p=taxdetails&id=137085 Sissekanne WoRMS-is] * Schliebe, S., Wiig, Ø., Derocher, A. & Lunn, N. (IUCN SSC Polar Bear Specialist Group) 2008. [http://www.iucnredlist.org/details/22823/0 Ursus maritimus] The IUCN Red List of Threatened Species. Version 2014.3. <www.iucnredlist.org>, veebiversioon (vaadatud 03.01.2015.a.)<small>(''inglise keeles'')</small> *[http://www.novaator.ee/ET/loodus/jaakaru_esiema_oli_pruun/ "Jääkaru esiema oli pruun"] Novaator, 8. juuli 2011 * [http://www.bbc.com/earth/story/20141107-polar-bears-have-smelly-feet Jääkaru jalad haisevad] Matt Walker. ''[[BBC News Online]]''. <small>(''inglise keeles'')</small> * [http://www.bearsoftheworld.net/early_polar_bears.asp Ursus maritimus tyrannus] (vaadatud 03.01.2015)<small>(''inglise keeles'')</small> * [[Aleksei Turovski]], "[[Minu loomad]]. Aleksei Turovskiga loomaaias", JÄÄKARUEMA Vaida, [[AS Ajakirjade Kirjastus]], lk 89–91, 2008, ISBN 978 9949 443 24 6 *AZA Polar Bear Species Survival Plan®, AZA Bear Taxonomic Advisory Group, AZA Bear TAG 2009. [https://www.aza.org/uploadedFiles/Animal_Care_and_Management/Animal_Programs/Animal_Programs_Database/Animal_Care_Manuals/Polar%20Bear%20Care%20ManualR.pdf Polar Bear (Ursus maritimus) Care Manual. Association of Zoos and Aquariums], veebiversioon (vaadatud 03.01.2015)<small>(''inglise keeles'')</small> [[Kategooria:Karulased]] 4l89k4hxdeyqxd3kn3wxw4vk2yis1qg 0 101818 7144410 7082087 2026-05-02T08:22:50Z Kuriuss 38125 7144410 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2026|kuu=veebruar}} '''Hetktõrge''' on isekõrvalduv [[tõrge]], mis vaid lühikest aega kahjustab [[seade (tehnika)|seadme]] [[töövõime (masinaehitus)|töövõimet]]. [[Kategooria:Masinaehitus]] kaw7pibz0j6xrkt9c2xyuw9g30sox0h 0 106682 7144232 7111197 2026-05-02T01:57:13Z Kruusamägi 1530 link fix 7144232 wikitext text/x-wiki {{Infokast teadlane | pilt = James Watson.jpg | pildiallkiri = James Watson (2003) | sünniaeg = {{Sünniaeg|1928|04|06}} | sünnikoht = [[Chicago]], [[Illinois]], [[Ameerika Ühendriigid]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2025|11|06|1928|04|06}} | surmakoht = | elukoht = | kodakondsus = | rahvus = | tegevusala = [[geneetika]] | töökoht = [[Indiana Ülikool]]<br>[[Harvardi Ülikool]]<br>[[Cambridge'i Ülikool]]<br>[[Ameerika Ühendriikide Tervishoiuinstituut]] | haridus = | alma_mater = [[Chicago Ülikool]]<br>[[Indiana Ülikool]] | doktoritöö = | doktoritöö_juhendaja = | tuntumad_tööd = | tuntud_õpilased = | botaaniline_nimelühend = | zooloogiline_nimelühend = | tunnustus = [[Nobeli meditsiiniauhind]] (1962) | abikaasa = | lapsed = | allkiri = James D Watson signature.svg | veebileht = | märkused = | muu = | moodul = }} [[Pilt:DNA animation.gif|pisi|DNA kaksikheeliksikujuline struktuur]] '''James Dewey Watson''' ([[6. aprill]] [[1928]] [[Chicago]] – [[6. november]] [[2025]]) oli [[USA]] molekulaarbioloog ja geneetik, üks [[DNA]] struktuuri kindlakstegijatest. Ta astus [[Chicago ülikool]]i 15-aastaselt. Tema tõsine huvi kaldus [[ornitoloogia]]lt [[geneetika]]le [[1946]]. aastal pärast seda, kui ta oli lugenud [[Erwin Schrödingeri]] raamatut "Mis on elu?". Watson lõpetas Chicago Ülikooli [[1947]]. aastal ja jätkas teadustööd [[doktorantuur|doktorandina]] [[Salvador Luria]] töörühmas ([[1969]]. aastal pälvis Luria Nobeli meditsiiniauhinna). Watson kaitses [[Indiana Ülikool]]is [[1950]]. aastal väitekirja ja sai [[doktorikraad]]i. Samal aastal tutvus ta [[Napoli]]s [[zooloogia]]konverentsil [[Maurice Wilkins]]iga. [[1952]]. aastal siirdus ta Inglismaale [[Cambridge]]'i, kus ta koos [[Francis Crick]]iga (paljuski tänu [[Rosalind Franklin]]i uurimistulemustele [[röntgenstruktuuranalüüs]]is) avastas [[1953]]. aastal DNA [[kaksikheeliks]]mudeli. [[1962]]. aastal pälvis Watson selle avastuse eest koos Cricki ja Wilkinsiga [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli meditsiiniauhinna]]. Ametlikult anti see auhind "[[nukleiinhape]]te molekulstruktuuri ja selle tähtsust informatsiooni edastamisel elusaines puudutavate avastuste eest". [[1968]]. aastal kirjutas Watson DNA avastamisest raamatu "Kaksikheeliks", mis osutus väga menukaks. [[1956]]. aastal sai Watsonist [[Harvardi ülikool]]i bioloogialaborite nooremkaastööline. Aastatel [[1961]]–[[1976]] oli ta [[Harvardi Ülikool]]i professor ja juhtis [[molekulaarbioloogia]] teadusprojekte. 1976. aastast oli ta [[Long Island]]il asuva [[Cold Spring Harbor Laboratory]] juhataja, sel ajal suurendati oluliselt nii labori teadusprojektide mahtu kui ka rahastamist. Seal keskendus ta põhiliselt [[vähktõbi|vähiuuringutele]]. [[1994]]–[[2004]] oli ta Cold Spring Harbor Laboratory president ja seejärel kuni [[2007]]. aastani kantsler. Aastatel [[1988]]–[[1992]] töötas ta [[USA Riiklik Tervishoiuinstituut|USA Riiklikus Tervishoiuinstituudis]], kus aitas ette valmistada ja alustada [[Inimese genoomi projekt]]i. Ta lahkus sellelt kohalt konflikti tõttu instituudi uue direktori [[Bernardine Healy]]ga, kes püüdis teadlaste avastatud geenijärjestusi [[patent]]eerida. Watson oli vastu igasugusele omandiõigusele selles vallas, mida ta nimetas [[loodusseadus]]teks. Kaks aastat enne tagasiastumist väljendas ta oma seisukohta selles küsimuses, mida ta nägi ebaloogiliste takistustena teaduses: "Maailma rahvad peavad nägema, et inimese genoom kuulub maailma inimestele, mitte selle riikidele." Ta astus ametist tagasi mõni nädal pärast teadaannet, et riiklik tervishoiuinstituut hakkab geenijärjestustele patente taotlema. (Teema, kas geenijärjestused on üldse patenteeritavad, on 2011. aasta seisuga lahtine. Hulk vastavaid taotlusi on rahuldatud, aga neid on ka korduvalt tagasi lükatud.) [[2007]]. aastal sai Watsonist teine inimene maailmas, kes oma täielikult järjestatud genoomi [[internet]]is avaldas. Tema genoomi järjestamine lõpetati ametlikult [[31. mai]]l 2007 [[Connecticut]]is paikneva ettevõtte 454 Life Sciences ja [[Houston]]is asuva [[Baylori Meditsiinikolledž]]i inimgenoomi järjestamise keskuse koostöös. Watson teatas: "Ma panen oma genoomijärjestuse internetti selleks, et kiirendada personaalmeditsiini ajastu tulekut, milles meie geenides sisalduvat teavet saab kasutada haiguste avastamiseks ja vältimiseks ning individuaalse ravi loomiseks igale inimesele." Watsonit on tema avameelsete väljaütlemiste pärast sageli süüdistatud [[rassism]]is, [[seksism]]is ja [[homofoobia]]s. Ta pidi Cold Spring Harbor Laboratory kantsleri kohalt lahkuma, sest nimetas [[intervjuu]]s [[neeger|neegreid]] valgetest vähem [[intellekt|intelligentseteks]]. ==Tunnustus== *1957 – valiti [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] liikmeks *1962 – [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] *1962 – valiti USA [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Rahvusliku Teaduste Akadeemia]] liikmeks *1977 – USA [[Presidendi Vabadusmedal]] *1978 – [[Harvardi Ülikool]]i audoktor *1981 – valiti [[Londoni Kuninglik Selts|Londoni Kuningliku Seltsi]] välisliikmeks *1988 – valiti [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] välisliikmeks (1991. aastast [[Venemaa Teaduste Akadeemia]] välisliige) *1993 – [[Copley medal]] *1993 – [[Cambridge'i Ülikool]]i audoktor *1994 – [[Lomonossovi suur kuldmedal]] *1997 – [[National Medal of Science]] *1999 – valiti ta [[Ameerika Filosoofiaselts]]i liikmeks *2001 – [[Benjamin Franklini medal (APS)|Benjamin Franklini medal]] Ta on valitud ka [[Taani Kuninglik Teaduste Akadeemia|Taani Kuningliku Teaduste Akadeemia]] välisliikmeks. ==Isiklikku== Watson abiellus [[1968]]. aastal Elisabeth Lewisega. Neil on kaks poega. Vanem poeg kannatab [[skisofreenia]] all. Watsoni sõnul näitab see, et nii vanad inimesed (ta oli siis 42-aastane) ei tohiks lapsi saada, ja sel põhjusel on ta [[viagra]] kasutamise vastu. == Teoseid eesti keeles == *Kaksikspiraal: [pärilikkusaine DNA struktuuri avastamisest]; inglise keelest tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Tallinn. Perioodika, 1970. *Kaksikheeliks: isiklik jutustus DNA struktuuri avastamisest; [tõlkija [[Ain Raitviir]] ; eessõnad: [[Laurence Bragg]] ja [[Sylvia Nasar]]]. Tartu. Elmatar, 2003. ISBN 9949406137 == Välislingid == {{Commonscat|James D. Watson}} *[https://heureka.postimees.ee/6498810/geeniteaduse-suurkuju-kaotas-rassiteemaliste-utluste-parast-mitu-autiitlit Geeniteaduse suurkuju kaotas rassiteemaliste ütluste pärast mitu autiitlit], Postimees, 14. jaanuar 2019 *[http://www.postimees.ee/271007/esileht/ak/291867.php "Neegrid on rumalamad kui valged inimesed?"] {{Nobelmeditsiin}} {{JÄRJESTA:Watson, James}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloogid]] [[Kategooria:Chicago Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Briti impeeriumi ordu rüütelkomandörid]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2025]] p0tjwqlux2l38gfwimpl68jk626mrgw 0 108095 7144217 7107196 2026-05-01T23:30:47Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144217 wikitext text/x-wiki {{Staadion | nimi = Pärnu Rannastaadion | hüüdnimi =Rannastaadion | pilt =Aerial photo of Pärnu Beach Stadium.jpg | pildiallkiri = | täisnimi =Pärnu Rannastaadion | endised_nimed = Pärnu staadion (1929–?)<br>Pärnu Kalevi staadion (?–2016) | asukoht = Ranna puiestee 2, 80012 [[Pärnu]], [[Eesti]] | ehitati = | avati = 14. juuli 1929 | renoveeriti = 1961–1965 / 1982–1987 / 2015–2016 | laiendati = | suleti = | lammutati = | omanik = [[Pärnu Spordikool]] | operaator = | kate = muru (jalgpalliväljak)<br>rekortaan (staadionirada) | tabloo = | maksumus = | arhitekt =KAMP Arhitektid | projektijuht = | ehitusinsener = | peatöövõtja = | alltöövõtja = | mahutavus = 1501 | sviidid = | rekord_pealtvaatajaid = | staadioniraja_pikkus = 400 m | mõõtmed = 105 × 67 m | pindala = | meeskonnad = [[Pärnu JK Vaprus]]<br>[[Pärnu JK Vaprus naiskond]]<br>[[Pärnu JK]]<br>[[Pärnu JK naiskond]]<br>[[SK Altius]] | koduleht = [https://spordikeskus.parnu.ee/rannastaadion/ spordikeskus.parnu.ee/rannastaadion] }} '''Pärnu Rannastaadion''' on mitmeotstarbeline [[staadion|kergejõustiku- ja jalgpallistaadion]] [[Pärnu]]s. Staadion asub Pärnu [[Rannarajoon|rannarajoonis]] aadressil [[Ranna puiestee (Pärnu)|Ranna puiestee]] 2. Rannastaadion koosneb peaväljakust, harjutusväljakust, [[Hostel|hostelist]], saunast ja jõusaalist. Staadion vastab [[World Athletics|IAAF]]-i ja [[UEFA]] II kategooriale.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://parnuspordikool.ee/rannastaadion/|pealkiri=Avaleht|väljaanne=|aeg=|vaadatud=20.12.2020|arhiivimisaeg=29.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201129124544/https://parnuspordikool.ee/rannastaadion/|url-olek=ei tööta}}</ref> Staadioni tribüünil on 1501 istekohta. Lisaks on staadioni ümbruses umbes 1000 seisukohta.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://parnuspordikool.ee/rannastaadion/rannastaadion-staadion/|pealkiri=Staadion|väljaanne=|aeg=|vaadatud=20.12.2020|arhiivimisaeg=29.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201129132412/https://parnuspordikool.ee/rannastaadion/rannastaadion-staadion/|url-olek=ei tööta}}</ref> Staadioni põhikasutajad on [[Pärnu Spordikool]]i kergejõustiklased ja jalgpalliklubid [[Pärnu JK Vaprus]] ja [[Pärnu JK]]. ==Ajalugu== === Velodroom === [[19. sajand|19. sajandi]] lõpus soovisid sakslastest velosipedistid Pärnusse [[Velodroom|velodroomi]] rajada ja küsisid selle jaoks linnavalitsuselt maad. Linnavalitsus otsustaski [[1895]]. aastal anda nende käsutusse karjamaa [[Kaarli tänav (Pärnu)|Kaarli tänava]] ja mere vahel. Saksa rattasõitjate selts asus kohe territooriumi korrastama ning velodroom avati [[1896]]. aastal. Lisaks ehitati ringraja äärde ka klubihoone.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=[[Olaf Esna]]|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=parnupostimees20160722.2.8.1|pealkiri=Kui Rannastaadioni avati|väljaanne=Pärnu Postimees|aeg=22. juuli 2016|vaadatud=21.12.2020}}</ref> Rattasõidu kõrval kasutati velodroomi ka muudeks kultuuriüritusteks. [[Venemaa Keisririik|Vene]] sõjaväelased süütasid klubihoone [[1915]]. aastal põlema ja velodroomile kaevati sakslaste võimaliku [[Dessant|dessandi]] tõrjumiseks kaitsekraavid.<ref name=":0" /> === Tervise spordiväli ja staadionikomisjon === [[1921]]. aastal sõlmis äsja asutatud [[Pärnu SS Tervis]] linnavalitsusega lepingu velodroomi kasutamiseks viieks aastaks. [[1922]]. aastal ehitati platsile jooksurajad ja [[1923]]. aastal toimus staadionil laulupidu.<ref name=":0" /> [[1926]]. aastal lõppes rendileping Tervisega. Seltsi tolleaegne juht Eduard Oja kutsus sama aasta novembris kokku spordiorganisatsioonide esindajad, et pidada nõu edasise spordivälja korralduse asjus. Asutati seltsidevaheline platsikomisjon, mida hiljem hakati nimetama staadionikomisjoniks.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestispordileht19290720.2.2|pealkiri=Balti riikide kauneim staadion|väljaanne=Eesti Spordileht|aeg=20. juuli 1929|vaadatud=21.12.2020}}</ref> [[1928]]. aasta alguses koostati liidu põhikiri, kuhu kuulusid [[Pärnu Jalgpalli Klubi]] esimees [[Arvid Kristjanson]], [[Pärnu SS Vaprus]]e esimees [[Villiam Puust]] ja [[Pärnu Saksa Spordiselts]] volinik Stakelberg.<ref name=":1" /> [[Fail:Pärnu staadion 1929.jpg|vasakul|pisi|Pärnu staadion 1929. aastal]] === Pärnu staadion === Laulupeo toimkonna nime all tegutsenud komisjonid ehitasid platsile plankaia ning kaks laululava. Viimase laululava ümberehitamisest ja täiendamisest kerkis staadionile esimene tribüün. Tribüün läks maksma 15 000 krooni, millest 5500 krooni andis linnavalitsus ja ülejäänud ehituskulud kandis laulupeo toimkond. Tribüünil oli umbes 700 istekohta. <ref name=":1" /> Ehitise all asusid kohvik, riietusruumid koos pesemisvõimalustega nii meeste- kui naisterahvastele. Tribüüni esiküljel rõdu kohal oli nimetus "Staadion". Väljaspoosel küljel asus lipukiri "Tervis – Jõud – Ilu". Tribüüni paremas tiivas asus kaks kassat ja kaks pesemisruumi. Vasakus tiivas oli kohvik. Tribüünil oli neli sissepääsu. Ukse kaudu pääses tribüünilt tänavapoolsele rõdule, kust avanes kaunis vaade üle puiestiku rannale ja merele.<ref name=":1" /> Jalgpalliväljaku mõõtmed olid 101x65, mida ümbritses 367 meetri pikkune jooksurada. Ühte staadioni otsasegmenti olid veel loodud tingimused [[Kõrgushüpe|kõrgushüppeks]], [[Kuulitõuge|kuulitõukeks]] ja [[Odavise|odaviskeks]] ning rööbiti muruväljakuga oli ka [[Kaugushüpe|kaugus]]- ja [[Kolmikhüpe|kolmikhüppe]] jooksuala ning liivakast. Teise otsasegmenti ehitati võrkpalliplats.<ref name=":1" /> [[Fail:Pärnu staadioni tribüün.jpg|pisi|1933. aastal valminud tribüün]] [[14. juuli]] [[1929]] toimus Pärnu staadioni pidulik avamine, millest võttis osa kogu [[Eesti]] spordieliit. Pidustused algasid sportlaste rongkäiguga, mille järel peeti staadionil kergejõustikuvõistlused, kus [[Felix Beldsinski]] jooksis [[3000 meetri jooks|3000 meetri jooksus]] uue Eesti rekordi. Avamine lõppes Tallinn-Pärnu jalgpallimatšiga, mille võitis 2:1 Pärnu, kuid inetu skandaaliga.<ref name=":0" /> Staadioni tribüün süüdati 9. veebruaril [[1933]]. Politseil ei õnnestunud süüdlasi tabada. Kuna tribüün oli kindlustatud, siis projekteeris linnaarhitekt [[Olev Siinmaa]] koos insener N. Leydeniga uue ja veel uhkema tribüüni. Selle avamine toimus 9. juulil 1933. Jälle korraldati rongkäik ja kergejõustikuvõistlused, kus püstitati üks uus Eesti rekord ja parandati kolme Pärnumaa tippmarki.<ref name=":0" /> Staadioni tribüün elas üle [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ja sellel peeti kõik sõjajärgsed laulupeod. [[1965]]. aastal vahetati staadioni kate. Ajahambast puretud tribüün lammutati [[1981]]. aastal.<ref name=":0" /><ref name=":2">{{Netiviide|autor=Teet Roosaar|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=parnupostimees20150603.2.2#|pealkiri=Algas Pärnu Rannastaadioni uuendamine|väljaanne=Pärnu Postimees|aeg=3. juuni 2015|vaadatud=21.12.2020}}</ref>[[Pilt:Pärnu Kalevi Staadion.jpg|pisi|left|Pärnu Kalevi staadioni tribüünid 2007. aastal]] === Kalevi staadion === Uue tribüüni ehitus võttis aastaid ja see valmis alles [[1987]]. aastal. Vahepeal oli staadion läinud [[Eesti Spordiselts Kalev|spordiselts Kalevi]] käsutusse ja staadioni hakati kutsuma Pärnu Kalevi staadioniks.<ref name=":0" /> Eesti taasiseseisvumise järel jäi staadioni korrastamine unarusse. Eriti halvas seisundis olid tribüün ja jooksurajad. Seetõttu andis Pärnu linn [[2005]]. aastal spordiselts Kalevile staadioni [[Hoonestusõigus|hoonestusõiguse]] 99 aastaks. Lepingu järgi pidi Kalev kolme aasta jooksul staadioni renoveerima.<ref>{{Netiviide|autor=Eno-Gerrit Link|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=parnupostimees20070529.1.2|pealkiri=Pärnu Kalevi staadioni uuendusplaan venib uude aastasse|väljaanne=Pärnu Postimees|aeg=29. mai 2007|vaadatud=21.12.2020}}</ref> Kuna Kalev ei suutnud tähtajaks staadionit korda teha, siis võttis Pärnu linn [[2012]]. aastal hoonestusõiguse Kalevilt tagasi.<ref>{{Netiviide|autor=Eno-Gerrit Link|url=https://parnu.postimees.ee/795824/parnu-linn-votab-kalevilt-staadioni-hoonestusoiguse|pealkiri=Pärnu linn võtab Kalevilt staadioni hoonestusõiguse|väljaanne=Pärnu Postimees|aeg=3. aprill 2012|vaadatud=21.12.2020}}</ref> === Rannastaadion === [[Fail:Pärnu Rannastaadion 2016 4.jpg|pisi|Pärnu Rannastaadion 2016. aastal]] [[2013]]. aastal korraldas linnavalitsus staadioni ideekonkursi, mille võitis Kamp Arhitektid OÜ töö „Sprint“.<ref>{{Netiviide|autor=Raido Keskküla|url=https://parnu.postimees.ee/2671186/linn-otsib-parnu-staadionile-konkursiga-nime|pealkiri=Linn otsib Pärnu staadionile konkursiga nime|väljaanne=Pärnu Postimees|aeg=23. jaanuar 2014|vaadatud=21.12.2020}}</ref> [[2014]]. aasta veebruaris nimetati staadion ümber Pärnu Rannastaadioniks.<ref>{{Netiviide|autor=Raido Keskküla|url=https://parnu.postimees.ee/2688894/kunagine-kalevi-staadion-sai-nimeks-parnu-rannastaadion|pealkiri=Kunagine Kalevi staadion sai nimeks Pärnu Rannastaadion|väljaanne=Pärnu Postimees|aeg=7. veebruar 2014|vaadatud=21.12.2020}}</ref> Samal aastal kuulutas linn välja riigihanke staadioni ehitamiseks. Algselt loodeti, et staadion valmib [[2015]]. aastal, kuid ehitushanke tulemused vaidlustati kohtus.<ref>{{Netiviide|autor=Raido Keskküla|url=https://parnu.postimees.ee/2659050/parnu-uus-staadion-peaks-valmima-2015-aasta-suvel|pealkiri=Pärnu uus staadion peaks valmima 2015. aasta suvel|väljaanne=Pärnu Postimees|aeg=13. jaanuar 2014|vaadatud=21.12.2020}}</ref><ref name=":2" /> Staadioni renoveerimine algas 2015. aasta juulis pärast 11 kuud kestnud kohtuvaidluste lõppu.<ref name=":2" /> Staadion sai nurgakivi 21. oktoobril 2015 ja Pärnu Rannastaadion avati pidulikult 9. juulil [[2016]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.eventus.ee/est/uudised/64/parnu-rannastaadion-sai-nurgakivi|pealkiri=Pärnu Rannastaadion sai nurgakivi|väljaanne=|aeg=22. oktoober 2015|vaadatud=21.12.2020}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://parnu.ee/index.php/linnakodanikule/omavalitsus/uudised-ja-teated/649-homme-9-juulil-avatakse-renoveeritud-rannastaadion|pealkiri=9. juulil avatakse renoveeritud Rannastaadion|väljaanne=parnu.ee|aeg=8. juuli 2016|vaadatud=21.12.2020}}{{Kõdulink|aeg=detsember 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Rannastaadioni jooksuraja kate hakkas lagunema juba mõni kuu pärast jooksuraja avamist ja seetõttu vahetati kate välja [[2019]]. aastal, kuigi see oleks pidanud remondita säilima vähemalt 10 aastat.<ref>{{Netiviide|autor=Märt Pilme|url=https://parnu.postimees.ee/6549522/galerii-ja-video-parnu-linna-au-ja-uhkus-kooritakse-paljaks|pealkiri=Galerii ja video: Pärnu linna au ja uhkus kooritakse paljaks|väljaanne=Pärnu Postimees|aeg=20. märts 2019|vaadatud=21.12.2020}}</ref> ==Spordikompleks== 2016. aastal avatud Pärnu Rannastaadionil on iga päev avatud nii tavakülastajatele, harrastus- kui ja tippsportlastele. Rannastaadioni kompleksi kuulub lisaks peaväljakule ka harjutusväljak, hostel, merevaatega jõusaal, seminariruum ja kohvik Statka Resto. Peaväljakul leiavad aset nii jalgpallimängud kui ka kergejõustikuvõistlused. Peaväljakust idas asub 12 500 m²-ne muruga harjutusväljak.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://parnuspordikool.ee/rannastaadion/rannastaadion-harjutusvaljak/|pealkiri=HARJUTUSVÄLJAK|väljaanne=|aeg=|vaadatud=21.12.2020|arhiivimisaeg=27.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210127200719/https://parnuspordikool.ee/rannastaadion/rannastaadion-harjutusvaljak/|url-olek=ei tööta}}</ref> Rannastaadioni hostelis on kokku 25 tuba, millest 3 on kolmesed toad ning 22 kahesed toad.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://parnuspordikool.ee/rannastaadion/rannastaadion-hostel/|pealkiri=HOSTELIST|väljaanne=|aeg=|vaadatud=21.12.2020|arhiivimisaeg=29.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201129135859/https://parnuspordikool.ee/rannastaadion/rannastaadion-hostel/|url-olek=ei tööta}}</ref> == Spordiklubid == === Jalgpall === Rannastaadion on jalgpalliklubide Pärnu JK Vaprus ja Pärnu JK meeste ning naiste põhivõistkondade kodustaadioniks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://jalgpall.ee/voistlused/53/team/5387|pealkiri=Pärnu JK Vaprus|väljaanne=jalgpall.ee|aeg=|vaadatud=21.12.2020}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://jalgpall.ee/voistlused/53/team/3131|pealkiri=Pärnu Jalgpalliklubi|väljaanne=jalgpall.ee|aeg=|vaadatud=21.12.2020}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://jalgpall.ee/voistlused/63/team/5363|pealkiri=Pärnu JK Vaprus (N)|väljaanne=jalgpall.ee|aeg=|vaadatud=21.12.2020}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://jalgpall.ee/voistlused/63/team/49|pealkiri=Pärnu JK (N)|väljaanne=jalgpall.ee|aeg=|vaadatud=21.12.2020}}</ref> === Kergejõustik === Rannastaadioni kasutavad Pärnu Spordikooli, [[SK Altius|Spordiklubi Altius]] ja Niidupargi Kergejõustikuklubi kergejõustiklased.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.spordiregister.ee/et/ehitis/2574/parnu_rannastaadion|pealkiri=Pärnu Rannastaadion|väljaanne=Eesti Spordiregister|aeg=|vaadatud=21.12.2020}}</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commonscat}} *[https://spordikeskus.parnu.ee/rannastaadion/ Koduleht] {{Mall:Pärnu Maamärgid}} {{Coordinate |NS=58.374962 |EW=24.503083 |type=landmark |region=EE |dim=5000}} [[Kategooria:Pärnu sport]] [[Kategooria:Eesti staadionid]] [[Kategooria:Pärnu ehitised]] [[Kategooria:Eesti jalgpallistaadionid]] ni3iahflz0axhc4h1shzd875mj0bcrl 0 110777 7144161 7123022 2026-05-01T20:38:12Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144161 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=aprill}}{{Infokast muusik | nimi = Punkentsefaliit | taust = grupp_või_bänd | päritolu = [[Image:Flag of Estonia.svg|25px]] Eesti | stiil = ''[[punkrock]]'' | tegev = 2002 - | koosseis = Indrek Paas ([[vokaal)]]<br />[[Kurmet Kahju]] ([[kitarr)]]<br />[[Märt Jerve]] ([[basskitarr)]]<br />[[Priidu Peegel]] ([[trummid)]]<br /> | endised_liikmed = Siim Suurkivi<br />Marko Ots<br />Ardi Õispuu<br />Madis Merk<br />Kaisa Ling<br />Andre Nõu<br />Jüri Ge<br />Ando Õispuu | seotud_esitajad = Liha, [[Monstercöuq]], [[Maleva]] | url = https://www.facebook.com/punkentsefaliit | pilt = Punkentsefaliit 2022.jpg }} '''Punkentsefaliit''' on [[2002]]. aastal [[Saare maakond|Saaremaal]] loodud Eesti [[punk]]bänd. {{lisa viide}} ==Liikmed== * Indrek Paas – vokaal (alates 2002) * [[Kurmet Kahju]] – kitarr, taustavokaal (alates 2002) * Märt Jerve – basskitarr (alates 2016) * [[Priidu Peegel]] – trummid (alates 2007) '''Endised liikmed''' * Siim Suurkivi – kitarr (2002–2004) * Marko Ots – (2002–2004, 2009) * Ardi Õispuu – trummid (2005–2007), basskitarr (2004) * Madis Merk – basskitarr (2005), taustavokaal (2009–2010) * [[Kaisa Ling]] – viiul (2004–2006, 2009)<ref>{{Viide |pealkiri=Kaisa Ling |kuupäev=2022-10-12 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kaisa_Ling&oldid=6217251 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2023-01-09}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Andeka eestlanna kirge täis bluusiajamasin |url=https://maaleht.delfi.ee/a/90290189 |vaadatud=2023-01-09 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref> * Andre Nõu – basskitarr (2006–2010, 2016) * Jüri Ge – kitarr (2010–2012) * Ando Õispuu – basskitarr (2004–2015){{lisa viide}} == Bändi loomine == Bändi sünnipäevaks loetakse 1. aprilli 2002, kuna bändiliikmed arvasid ekslikult, et see kuupäev on [[Jean-Claude Van Damme]] sünnipäev ning seega hea põhjus bändi alustamiseks<ref name="punkentsef">{{Netiviide |pealkiri=Punkentsefaliit - arvatavasti Saaremaa skandaalseim punkbänd |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51192136/punkentsefaliit-arvatavasti-saaremaa-skandaalseim-punkband |vaadatud=2024-03-15 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref>. Algusaja looming koosnes peamiselt Indrek Paasi loodud lugudest, mida osaliselt kasutati ka tema varasemas bändis Organiseerimiskomitee. 2003. aastal salvestati [[Orissaare Gümnaasium|Orissaare Gümnaasiumi]] ruumides esimene demoalbum [[Nekrofiilia (Punkentsefaliidi demo)|Nekrofiilia]]. Demoalbumit esitleti suhteliselt ebaõnnestunult sama aasta aprillis [[Laimjala]] kultuurimajas, kus laulja joobe tõttu suudeti esitada vaid paar lugu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=„Oksendasin prügikasti ja ajasin püksid maha...” |url=https://www.nelli.ee/oksendasin-prugikasti-ja-ajasin-puksid-maha |vaadatud=2024-03-15 |väljaanne=Nelli Teataja}}</ref> 2004. aastal kutsuti bändi ühte lugu viiulil toetama Kaisa Ling, kes pärast seda vahelduva eduga kontsertidel ka muid lugusid viiulipartiidega vürtsitas. Samal aastal avaldati Punkentsefaliidi lood "5 väikest kutsupoega" ning "Talvel parmudel on külm" punkkogumikel "Punk on surn'd"<ref name="release">https://www.discogs.com/release/6910918-Various-Punk-On-Surnd-VI</ref> 5 ja Mätta Fondi 25 Kuldset lööklaulu 6 osa<ref name="ReferenceA">https://www.discogs.com/release/5886180-Various-M%C3%A4tta-Fondi-25-Kuldset-L%C3%B6%C3%B6klaulu-6-Osa</ref>. 2005. ja 2006. aastal salvestati stabiilseks muutunud koosseisuga Orissaare kultuurimaja prooviruumis demoalbumid [[Fuck You Pinocchio]] ning [[Maanteepervar]], mida levitati peamiselt CD-Ridel. 2006. aastal lahkus bändist Ardi Õispuu ning 2007. aastal ei toimunud ühtegi kontserti ning keskenduti vaid uute lugude kirjutamisele. Kuna plaaniti hakata salvestama oma esimest stuudioalbumit ning bändis trummarit ei olnud, paluti stuudio tarbeks trummipartiisid sisse mängima varem Muhu metal-bändides Imp ja [[Maleva (ansambel)|Maleva]] trumme mänginud Priidu Peegel, kes seejärel jäigi bändi. == Albumid == 2008. aasta jaanuaris läks Punkentsefaliit [[Alar Aigro]] stuudiosse salvestama oma esimest albumit. 2009. aasta sügisel ilmus 15 looga album [[Haigused farmis]], millele järgnesid kontserdid üle Eesti. Sama aasta lõpul avaldati raadiosinglina lugu "Jõulud on üks kord aastas"<ref>https://www.discogs.com/release/11197719-Punkentsefaliit-J%C3%B5ulud-On-%C3%9Cks-Kord-Aastas</ref> ning tehti punkaeroobikat Ühendatud Ürgmeeste DVD esitlusel<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-12-10 |pealkiri=Ürgmehed esitlesid DVDd punkaeroobika saatel |url=https://elu24.postimees.ee/199147/urgmehed-esitlesid-dvdd-punkaeroobika-saatel |vaadatud=2024-03-15 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref>. Meediakünnist ületati peamiselt veidrate esinemisriiete valikutega<ref> {{Netiviide |pealkiri=FOTOD: Jan Uuspõllu lemmikbänd esines aluspükstes |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/28419431/fotod-jan-uuspollu-lemmikband-esines-aluspukstes |vaadatud=2024-03-15 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref>, [[Jan Uuspõld|Jan Uuspõllu]] lemmikbändiks olemisega<ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa 5 veebruar 2014 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=meiemaa20140205.2.9.6 |vaadatud=2024-03-15 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> ning skandaalse intervjuuga<ref>{{Viide |pealkiri=Kadi Raadio intervjuu ans. Punkentsefaliit kuula lõpuni! |url=https://www.youtube.com/watch?v=_V7abUCAtOg |keel=et-EE |vaadatud=2024-03-15}}</ref>. 2010. salvestati lugu "Muldonni vanamees", mis ilmus [[Trash Can Dance]] välja antud kogumikul "Sügis"<ref name="ReferenceB">https://www.discogs.com/release/2754356-Various-S%C3%BCgis</ref>. Loos teeb esimest korda kaasa kitarrist Jüri Ge, kes värvati bändi pärast vägagi ebaõnnestunud kontserti [[Lelle|Lelles]], Veebruari Alternatiivil. 2011. aasta alguses hakati Aigro Stuudios uue albumi materjali salvestama. Kuna bänd tegevust jätkas kahe kitarristiga, muutusid nii lood kui helikeel tunduvalt keerukamaks. Bändi stiilinimetusteks hakati foorumites pakkuma nii läbucore'i kui kardaanipunki.<ref name="punkentsef" /> 2011. avaldati albumi esiksinglina lugu "Vajan sponsorit". 2012. aastal ilmus teine album [[Süsimustad mõtted]], kus esmakordselt kasutati lisaks meesvokaalile ka naisvokaali. Aasta lõpus lahkus Jüri Ge bändist. Järgneval paaril-kolmel aastal anti vaid paar kontserti aastas. 2013. aastal andis Trash Can Dance välja lugude kontsertversioonidest ning paarist demost koosneva kasseti "[[Laivi Laps (live)|Laivi Laps (live)"]], mida toodeti vaid 30 tk ning mis müüdi kiiresti läbi. Traditsiooniks muutus ansambli sünnipäevakontsertide korraldamine peamiselt Saaremaal. 2015. ja 2016. aastal salvestati omal käel lühialbum [[Spordimehe geenid]], mis sisaldas nii uuemaid kui varasematelt demoplaatidelt tuttavaid lugusid. Lindistamine toimus nii [[Tagavere (Saaremaa)|Tagavere]] seltsimajas, Orissaares Kuke stuudios, bändiliikmete elutubades kui ka [[Ruhnu]] saarel. Lisaks tavapärastele pillidele kasutati seekord nii [[Ksülofon|ksülofoni]] kui [[Süntesaator|süntesaatorit]]. Ando Õispuu oli selleks ajaks bändist lahkunud ning basskitarri mängisid vaheldumisi Andre Nõu ja Märt Jerve, kellest viimane jäigi püsiliikmena bändi. 2017. aastal avaldati Punkentsefaliidi 15. sünnipäeva puhul kogumikalbum "[[15 aastat haigusi]]", mis sisaldas seni ilmunud stuudioalbumite lugude paremikku ning kahte 2017. aastal Aigro Stuudios salvestatud uut lugu: "Kägistatud kääbus" ja "Skype Love". Saabus jälle loominguline paus, mõne aasta jooksul anti vaid paar kontserti ning tegeleti uue materjaliga. 2020. aastal kaverdas Tartu nu-punk ansambel Puberteet lugu "16 kilone põnn" oma kaverialbumil "Yo Me Ei Ole Puberteet"<ref>https://sky.ee/rockfm/puberteet-avaldab-sel-nadalal-cover-ep-yo-me-ei-ole-puberteet{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Koroonaajal kirjutatud materjaliga siirduti 2021. aastal [[Tallinna Linnahall|Linnahalli]] Walter Productionsi stuudiosse, kus asuti Karl Kortsu käe all uue albumi tarbeks trumme sisse mängima. Kitarride ja vokaalide salvestamine toimus [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia]] ruumides ning bändi 20. sünnipäevaks avaldati album "[[Nali on läbi]]". Albumi kujundas bändi ihukunstnikuks kujunenud Das Grauenkunstinstitut, kelle kujundatud on pea kõik seni ilmunud albumid, särgid ning promomaterjal. == Skandaalid == 16.01.2026 esitati [[Tartu|Tartus]] uut albumit: "[[Kehaline väärkohtlemine]]". Kui oldi umbes pool tundi lauldud, tekkis bändi vokalisti Indrek Paasi ja noore külastaja vahel vaidlus, kulmineerudes solisti poolt öelduga: "Keegi viige see alakas siit ära". Pärast seda lahkus külastaja siseruumidest, võttes kaasa endaga osa publikust. Väljas räägiti, et vokalist oli olnud [[Homofoobia|homofoobiline]], mis ajas antud kuulajad raevu. Kui solistiga vaielnud külastaja läks tagasi sisse, et uuesti vokalistiga rääkida, ähvardas vokalist noorele lõuga anda. 17.01.2026, läks bänd [[Viljandi|Viljandisse]] esitama nende uut albumit: "Kehaline väärkohtlemine". Laulja Indrek Paas oli teinud ka Viljandis homofoobseid kommentaare ning olles juba Tartus elavatelt sõpradelt kuulnud, et mees oli sama teinud ka eelneval esitlusel, hakkas publik kordama "elagu gei seks". Pärast esinemist kirjutasid paljud külastajad seda ka [[Instagram|Instagrami]], mis teavitas olukorrast veel rohkemaid inimesi, kes seda samuti tegid.{{Lisa viide}} ==Diskograafia== === Albumid === * Haigused farmis (2009)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-12-18 |pealkiri=Ansambel Punkentsefaliit hoiatab jõuluajaga kaasneva ajupesu eest |url=https://elu24.postimees.ee/202830/ansambel-punkentsefaliit-hoiatab-jouluajaga-kaasneva-ajupesu-eest |vaadatud=2023-01-09 |väljaanne=Muusika ja live |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Punkansambel Punkentsefaliit avaldas oma esimese stuudioalbumi |url=https://kroonika.delfi.ee/a/26663759 |vaadatud=2023-01-09 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Punkentsefaliit “Haigused farmis” |url=https://ekspress.delfi.ee/a/69250523 |vaadatud=2023-01-09 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> * Süsimustad mõtted (2012)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2012-03-18 |pealkiri=Punkentsefaliit avaldas oma süsimustad mõtted |url=https://elu24.postimees.ee/777962/punkentsefaliit-avaldas-oma-susimustad-motted |vaadatud=2023-01-09 |väljaanne=Muusika ja live |keel=et}}</ref> * Nali on läbi (2022)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nali läbi! Huumoribändina tuntud Punkentsefaliit lubab uuel albumil laulda vaid tõsistest teemadest |url=https://sky.ee/rockfm/nali-labi-huumoribandina-tuntud-punkentsefaliit-lubab-uuel-albumil-laulda-vaid-tosistest |vaadatud=2023-01-09 |väljaanne=Rock FM |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Punkentsefaliit – Nali on läbi (2022) {{!}} Müürileht |url=https://www.muurileht.ee/punkentsefaliit-nali-on-labi-2022/ |vaadatud=2023-01-09 |keel=et}}</ref> * Kehaline väärkohtlemine<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-31 |pealkiri=PUNKENTSEFALIIT AVALDAS 14. NOVEMBRIL ILMUVALT ALBUMILT SINGLI “KORINAD KÕHUS” |url=https://muusikaplaneet.ee/2025/10/31/korinadkohus/ |vaadatud=2025-10-31 |väljaanne=🎶 MuusikaPlaneet |keel=et}}</ref> (2025) === Lühialbumid === * "Spordimehe geenid" (2016) === Kogumikud === * "Laivi Laps (live)" (2013) * "15 aastat haigusi" (2017) === Demod === * "Nekrofiilia" (2003) * "Fuck You Pinocchio" (2005) * "Maanteepervar" (2006) ===Lood kogumikel=== * "Talvel parmudel on külm" kogumikus "Mätta fond 6" (Mätta Fond, 2004, CD)<ref name="ReferenceA" /> * "5 väikest kutsupoega" kogumikus "Punk on surn'd VI" (Fucking Cunt Records, 2004, CD/MC)<ref name="release" /> * "Muldonni vanamees" kogumikus Trash Can Dance "Sügis" (TCD, 2010, CD)<ref name="ReferenceB" /> == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== *[https://www.facebook.com/punkentsefaliit/ Facebook] *[https://www.instagram.com/punkentsefaliit/ Instagram] *[https://punkentsefaliit.bandcamp.com/ Bandcamp] *[https://soundcloud.com/punkentsefaliit1 Soundcloud] *[https://open.spotify.com/artist/5ZCAEtCbHCKdTHqaVRg3Ou Spotify] [[Kategooria:Eesti punkansamblid]] 51qlip1o1ve9e08l8o2ddcef9vne6ok 0 111159 7143976 7130298 2026-05-01T13:55:19Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Kanal 2 telesaated]] 7143976 wikitext text/x-wiki '''"Trikimees"''' oli produktsioonifirma [[Osakond (ettevõte)|Osakond]] aastatel 2007-2008 toodetud [[Kanal 2]]<ref>{{Netiviide |pealkiri="Trikimees" Kanal2 kodulehel |url=https://kanal2.ee/et/t/1/trikimees}}</ref> saade. 2026.aastal on saade eetris [[Eesti Kanal|Eesti Kanalis]]. Saatejuht ja illusionist [[Jürgen Veber]] käis lõbusate ja rabavate [[Mustkunst|illusioonidega]] rahva seas. Kõik toimus kohalviibijate valvsa pilgu all. [[Kategooria:Kanal 2 telesaated]] tqumwo27udz99vywjnu55wanlaj3t00 7144023 7143976 2026-05-01T15:38:18Z Kapsas123 209254 7144023 wikitext text/x-wiki '''"Trikimees"''' oli produktsioonifirma [[Osakond (ettevõte)|Osakond]] aastatel 2007-2008 toodetud [[Kanal 2]]<ref>{{Netiviide |pealkiri="Trikimees" Kanal2 kodulehel |url=https://kanal2.ee/et/t/1/trikimees}}</ref> saade. 2026.aastal on saade eetris [[Eesti Kanal|Eesti Kanalis]]. Saatejuht ja illusionist [[Jürgen Veber]] käis lõbusate ja rabavate [[Mustkunst|illusioonidega]] rahva seas. Kõik toimus kohalviibijate valvsa pilgu all. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Kanal 2 telesaated]] d9xcr4rrxvw1nxol9lo5qd00696ogok 7144024 7144023 2026-05-01T15:39:04Z Kapsas123 209254 7144024 wikitext text/x-wiki '''"Trikimees"''' oli produktsioonifirma [[Osakond (ettevõte)|Osakond]] aastatel 2007–2008 toodetud [[Kanal 2]]<ref>{{Netiviide |pealkiri="Trikimees" Kanal2 kodulehel |url=https://kanal2.ee/et/t/1/trikimees}}</ref> saade. 2026. aastal on saade eetris [[Eesti Kanal|Eesti Kanalis]]. Saatejuht ja illusionist [[Jürgen Veber]] käis lõbusate ja rabavate [[Mustkunst|illusioonidega]] rahva seas. Kõik toimus kohalviibijate valvsa pilgu all. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Kanal 2 telesaated]] 2ogbwrzvgkah876dwq4ehsrxfskk3p9 0 111721 7143943 6966127 2026-05-01T12:25:24Z Sillerkiil 58396 7143943 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{täienda}} {{taksonitabel | värvus = putukad | nimi = Ujurlased | pilt = Reitter Dytiscus u.a..jpg | pildi_laius = 200px | pildi_seletus = liike ''[[Dytiscus]]''<nowiki>'e</nowiki> perekonnast | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Mardikalised]] ''Coleoptera'' | sugukond = '''Ujurlased''' ''Dytiscidae'' | sugukonna_autor = [[William Elford Leach|Leach]], 1815 }} '''Ujurlased''' (''Dytiscidae'') on [[mardikalised|mardikaliste]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] kuuluv sugukond [[putukad|putukaid]]. Ujurlasi arvatakse olevat üle 160 [[perekond (bioloogia)|perekonna]] üle 4000 [[liik (bioloogia)|liigiga]]. Ujurlased on lähedaselt seotud [[jooksiklased|jooksiklastega]]. Ujurlastel on voolujooneline läikiv ja tugev keha. Nende tagajalad on lamenenud ja kohati kaetud pikkade karvadega, üldjuhul on need pikemad kui eesjalad. Paljude perekondade isastel on eesjalgade käppadel [[iminapp|iminapataolised]] moodustised, mis hõlbustavad paaritumisel emastest kinnihoidmist. Ujurlaste suurus jääb vahemikku 0,2..3,8 cm. Nii [[vastne|vastsed]] kui [[valmik]]ud on kiskjad, kelle peatoidus on kullesed, teod, limused jpt vee-elulised loomad. == Eestis leiduvaid ujurlasi == * [[ujur]] (''Dytiscus'') ** [[kollaserv-ujur]] (''Dytiscus marginalis'') ** [[laiujur]] (Dytiscus latissimus) * ''[[Deronectes]]'' ** [[ehisujur]] ''Deronectes latus'' * [[väleujur (perekond)|väleujur]] ''Agabus'' * ''[[Cybister]]'' ** [[pirnujur]] (''Cybister lateralimarginalis'') * ''[[Acilius]]'' ** [[väike-käbaujur]] (''Acilius canaliculatus'') ** [[kriimik-käbaujur]] (''Acilius sulcatus'') * [[saleujur]] (''Colymbetes'') ** [[tõmmu-saleujur]] (''Colymbetes fuscus'') * [[tõmmuujur]] (''[[Graphoderus]]'') ** [[lai-tõmmuujur]] (''Graphoderus bilineatus'') ** [[soo-tõmmuujur]] (''Graphoderus cinereus'') * [[ruugeujur]] (''Graptodytes'') ** ''[[Graptodytes granularis]]'' ** ''[[Graptodytes pictus]]'' * [[kerasujur (perekond)|kerasujur]]''[[Hyphydrus]]'' – ** [[harilik kerasujur]] (''Hyphydrus ovatus'') * [[Hydaticus]] ** [[lõunaujur]] (''Hydaticus transversalis'') * [[Hydroglyphus]] ** [[pisiujur]] (''Hydroglyphus hamulatus'') * [[kääbusujur]] (''Hydroporus'') * [[tängujur]] (''[[Hygrotus]]'') ** ''Hygrotus impressopunctatus'' ** ''Hygrotus inaequalis'' * ''[[Ilybius]]'' ** [[tähnik-mudaujur]] (''Ilybius fenestratus'') ** [[kollaserv-mudaujur]] (''Ilybius fuliginosus'') ** [[nõgi-mudaujur]] (''Ilybius quadriguttatus'') ** [[must-mudaujur]] (''Ilybius guttiger'') ** [[pronks-mudaujur]] (''Ilybius subaeneus'') ** [[suur-mudaujur]] (''Ilybius ater'') * ''[[Laccophilus]]'' ** [[harilik hiilaujur]] (''Laccophilus hyalinus'') * ''[[Nebrioporus]]'' ** [[harilik liivaujur]] (''Nebrioporus depressus'') * ''[[Platambus]]'' ** [[Voolu-ujur]] (''Platambus maculatus'') * ''[[Porhydrus]]'' ** [[pruunujur]] (''Porhydrus lineatus'') * [[kabeujur]] (''Rhantus'') ** [[kollakõht-kabeujur]] (''Rhantus exsoletus'') * ''[[Scarodytes]]'' * [[tiigiujur]] (''Scarodytes halensis'') == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ujurlased| ]] flna2ysxf2tozih0gdwoogws9mh2stx 0 113675 7144390 6797527 2026-05-02T08:14:13Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144390 wikitext text/x-wiki '''Rahvuseepos''' on ühe rahva [[ajalugu]], [[identiteet]]i või [[aade|aateid]] kajastav [[eepos]]. ==Rahvuseeposi== *[[ameeriklased|ameerika]] – "[[Laul Haiavatast]]" *[[argentiinlased|argentiina]] - "[[Martín Fierro]]" *[[armeenlased|armeenia]] – "[[Sassuuni Davith]]" *[[eestlased|eesti]] – "[[Kalevipoeg]]" *[[grusiinid|gruusia]] – [[Kangelane tiigrinahas|"Kangelane tiigrinahas"]] *[[hispaanlased|hispaania]] – "[[Laul minu Cidist]]" *[[india]] – [[Mahābhārata|"Mahābhārata"]], [[Rāmājana|"Rāmājana"]] *[[inglased|inglise]] – [[Beowulf|"Beowulf]]", "[[Kuningas Arthur]]i lood" *[[islandlased|islandi]] – [[Vanem Edda|"Vanem Edda"]], "[[Noorem Edda|Noorem Edda"]] *[[itaallased|itaalia]] – [[Jumalik komöödia|"Jumalik komöödia"]] *[[kirgiisid|kirgiisi]] – [[Manas|"Manas"]] *[[lätlased|läti]] – "[[Lāčplēsis|Lāčplēsis"]] *[[portugallased|portugali]] – [[Lusiaadid|"Lusiaadid"]]<ref name="WDL">{{cite web |url = http://www.wdl.org/en/item/11198/ |title = The Lusiads |publisher = [[World Digital Library]] |date = 1800–1882 |accessdate = 30.08.2013 |archive-date = 14.10.2017 |archive-url = https://web.archive.org/web/20171014103951/https://www.wdl.org/en/item/11198/ |url-status = dead }}</ref> *[[prantslased|prantsuse]] – "[[Rolandi laul]]" *[[sakslased|saksa]] – [[Nibelungide laul|"Nibelungide laul"]] *[[setod|seto]] - "[[Peko]]" *[[soomlased|soome]] – "[[Kalevala]]" *[[sumerid|sumeri]] – [[Gilgameši eepos|"Gilgameši eepos"]] *[[šotlased|šoti]] – [[Ossiani laulud|"Ossiani laulud"]] *[[ungarlased|ungari]] - "[[Szigeti piiramine]]" *[[Vana-Egiptus]]e – [[Sinuhe lugu|"Sinuhe lugu"]] *[[Vana-Kreeka]] – [[Ilias|"Ilias"]] ja [[Odüsseia|"Odüsseia"]] *[[Vana-Rooma]] – "[[Aeneis]]" *[[venelased|vene]] – "[[Lugu Igori sõjaretkest]]" *[[vepslased|vepsa]] – [[Virantanaz|"Virantanaz"]] *[[lao]] - "[[Phra Lak Phra Ram]]" == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eeposed| ]] 809gwbnl2hnlhw40t1ptwee55we2czz 0 114101 7144379 7014958 2026-05-02T08:09:28Z Kuriuss 38125 7144379 wikitext text/x-wiki {{lennuk |nimi = |logo = |logo suurus = |logo allkiri = |pilt = Right side view of a Soviet MiG-31 Foxhound 2.jpg |pildi allkiri = MiG-31 |pildi suurus = 220px |riik = |tüüp = püüdurhävitaja |tootja = Mikojan-Gurevitš |disainer = Mikojan |esmalend = 16. september 1975 (Е-155MP) |kasutusele = 1982 |kasutusest maha = kasutuses |hetkeseis = |põhikasutaja = {{PisiLipp|NSV Liit}} [[NSV Liidu õhuväed|õhuväed]]<br> {{PisiLipp|Venemaa}} [[Venemaa õhu- ja kosmosejõud|õhu- ja kosmosejõud]] |muud kasutajad = {{PisiLipp|Kasahstan}}<br> {{PisiLipp|Süüria}} |aasta = |programmi maksumus = |ühe maksumus = |arendatud = |variandid = |toodanguarv = 519 (1979–1994) |meeskond = 2 |reisijaid = 0 |pikkus = |tiivaulatus = |tiivapindala = |tühimass = |stardimass = |mootor = |kiirus = kuni 3000 km/h (mach 2,83) |reisikiirus = |lennulagi = ? |lennukaugus = |relvastus = }} '''MiG-31''' ([[vene keel]]es МиГ-31, [[NATO]] [[Kood|koodnimega]] ''Foxhound'') on [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]]s lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-25|MiG-25]] baasil konstrueeritud ja siiani [[Venemaa]] relvastuses olev ülehelikiirusel lendav [[püüdurhävitaja]], mis töötati välja 1970. aastatel ja mille [[prototüüp]] tõusis õhku [[1975]]. aastal. [[NSV Liidu õhuväed|NSV Liidu õhuvägede]] väeosadesse jõudsid esimesed lennukid 1981. aastal<ref>{{Netiviide|url=https://maailm.postimees.ee/7496809/leningradi-oblastis-kukkus-alla-vene-havituslennuk-mig-31|pealkiri=Leningradi oblastis kukkus alla Vene hävituslennuk Mig-31|väljaanne=Postimees|aeg=8. aprill 2022}}</ref>. Kokku on ehitatud 519 sellist lennukit.<ref>{{cite journal|last1=Mladenov|first1=Alexander|title=The Foxhound's New Tricks|journal=Air International|date=juuli 2015|volume=19|issue=1|page=28}}</ref> Hävitaja kaalub 40 tonni ning on konstrueeritud lendamiseks suurtes kõrgustes lühikest aega kiirusega kuni 3000 [[Kilomeeter tunnis|km/h]] ([[Mach|Machi arv]] 2,83). Relvastuseta lennukit kasutatakse luureülesannetel. MiG-31 on relvastatud [[Gatling]]-tüüpi GŠ-6-23 automaatkahuriga (260 mürsku) ja 2 õhk-õhk-tüüpi raketti R-40 (NATO koodnimi AA-6 Acrid) või 4 R-60 (NATO koodnimi AA-8 Aphid). Raketid kinnituvad [[Püloon (lennundus)|püloonidel]]e tiiva all, tavaliselt R-33 (NATO koodnimi AA-9 Amos). Lennukid MiG-31 on tänapäevalgi (2025. a) [[Venemaa]] ja oli [[Kasahstan]]i (kuni aastani 2020) relvastuses. ==Viited== [[Pilt:Mikoyan MiG-31 3-view.svg|pisi|400px|MiG-31]] {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.delfi.ee/artikkel/35272305/venemaa-peatas-lennud-alla-kukkunud-havitajaga-mig-31 Delfi: Venemaa peatas lennud alla kukkunud hävitajaga MiG-31] Delfi, 19. november 2010. Hävitaja kukkus alla plaanilisel treeninglennul 60 kilomeetri kaugusel Bolšoje Savino lennuväljast kirdes. * {{cite web |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120313581/venelased-kasutavad-seda-lennukit-lihtsalt-ragulkana-ekspert-selgitab-kas-f-16-l-on-voimalused-venelaste-parima-lennuki-vastu |title=„Venelased kasutavad seda lennukit lihtsalt ragulkana.“ Ekspert selgitab, kas F-16-l on võimalused venelaste parima lennuki vastu |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-09 |access-date=2025-02-20 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}} * {{cite web |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120358457/see-on-uhekordne-lennuk-venemaa-koige-ohtlikumad-lennukid-on-ukraina-rundamise-jarele-jatnud-mis-juhtus |title=„See on ühekordne lennuk.“ Venemaa kõige ohtlikumad lennukid on Ukraina ründamise järele jätnud. Mis juhtus? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-20 |access-date=2025-02-20 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}} [[Kategooria:Hävituslennukid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu sõjalennukid]] [[Kategooria:Venemaa sõjalennukid]] [[Kategooria:Mikojan]] jp2gdtrkbj14zbfuo2w39k3y3k3gm60 0 114538 7143939 5232942 2026-05-01T12:19:39Z Sillerkiil 58396 7143939 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{täienda}} {{Taksonitabel | värvus = putukad | nimi = Ujur | pilt = Dytiscus latissimus.jpg | pildi_allkiri = [[Laiujur]] (''Dytiscus latissimus'') | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Mardikalised|Mardikalised]] ''Coleoptera'' | sugukond = [[Ujurlased]] ''Dytiscidae'' | perekond = '''Ujur''' ''Dytiscus'' | perekonna_autor = [[Carl von Linné|L.]] 1758 }} '''Ujur''' (''Dytiscus'') on [[röövloom|röövtoiduliste]] [[mardikalised|mardikaliste]] [[perekond (bioloogia)|perekond]] [[ujurlased|ujurlaste]] sugukonnast. Ujureid on teada 26 [[liik (bioloogia)|liiki]], Eestist on leitud 7. Enamasti elavad nad [[märgala]]del ja [[tiik]]ides. Ujurlaste (''Dytiscidae'') seast on nad kõige suuremad – nende pikkus on 3...4 cm. Kõige suurem ujur on [[laiujur]] (''Dytiscus latissimus''), kes elab paiguti ka Eestis. Ujur toitub putukatest, aga suured ujurid võivad rünnata isegi väikseid kalu. Ujur on laia tumeda kehaga ja väga suur putukas, kes elab järve põhjas. [[File:Ujuri vastne.JPG|thumb|Ujuri vastne]] == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} [[Kategooria:Ujurlased]] qpxtjf03zbd3laj7c04sung5dagh1mj 0 116831 7144491 7017275 2026-05-02T09:13:36Z Robert Treufeldt 9117 7144491 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Villem Lüüs | pilt = Lüüs, Villem.IMG_9074.JPG | pildisuurus = | pildiallkiri = Villem Lüüs Eesti meeste 63. meistrivõistlustel [[Vene kabe]]s.<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 9. aprill 2011</small> | riik = {{pisiLipp|Eesti}} | sünniaeg = {{Sünniaeg|1971|3|29}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2020|11|12|1971|3|29}} | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiala = [[kabe]] | haridus = | spordiklubi = | treener = | isiklik_rekord = | märkus_silt = | märkus = | medalid = }} [[Pilt:Lüüs, Villem.IMG 20210528 170957.jpg|pisi|Villem Lüüsi haud [[Tallinna Rahumäe kalmistu]]l mais 2021]] '''Villem Lüüs''' ([[29. märts]] [[1971]] [[Tallinn]] – [[12. november]] [[2020]]) oli eesti [[kabetaja]], [[FMJD meister]] [[rahvusvaheline kabe|rahvusvahelises kabes]] ja rahvusvahelise kategooria kabekohtunik.<ref>[https://kabeuudised.wordpress.com/2020/11/14/lahkus-eesti-tippkabetaja-villem-luus/ Lahkus Eesti tippkabetaja Villem Lüüs]</ref> Lüüs lõpetas [[1989]]. aastal [[Tallinna 1. Keskkool]]i. Ta õppis [[Tartu Ülikool]]is füüsikat, kuid ei lõpetanud õpinguid. Lüüs tuli [[2000]]. aastal Eesti meistriks rahvusvahelises kabes. 2000. aastal saavutas ta ka kabeolümpial Eesti võistkonna koosseisus koos [[Urmo Ilves]]e ja [[Kaido Leesmann]]iga 6. koha. Lüüs tuli Eesti meistriks ka [[brasiilia kabe|Brasiilia]] ja [[Inglise kabe]]s. 2010. aastal sai ta [[FMJD]] arbiitriks ja 2018. aastal rahvusvahelise kategooria kohtunikuks.<ref name=o1 /> Lüüs oli "[[Eesti spordi aastaraamat]]u" kaasautor ning ta toimetas [[Eesti Spordileht (Eesti Olümpiakomitee)|Eesti Spordilehes]] kabenurka, avaldas artikleid Läti, Venemaa, Hollandi ja Ukraina kabeajakirjades. Koostas partiikogumikke.<ref>http://entsyklopeedia.ee/artikkel/l%C3%BC%C3%BCs_villem</ref> Ta oli [[Eesti Spordiajaloo Selts]]i liige. Lüüs oli 1998–2003 [[Tallinna Malekool]]i ja [[Paul Kerese Malekeskus]]e treener ja instruktor ning 2003–2011 [[Pirita Spordikeskus]]e instruktor. Ta oli aastatel [[2004]]–[[2020]] [[Eestikeelne Vikipeedia|eestikeelse Vikipeedia]] administraator. ==Isiklikku== Ta ema on sisearhitekt [[Karin Lüüs]],<ref name=o2 /> vanaema oli graafik [[Ella Lüüs]], vanaisa oli jurist ja Eesti NSV sotsiaalminister [[Lembit Lüüs]]. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=o1>{{cite web|url=https://www.fmjd.org/downloads/news/1130/CD-EN.pdf |title=Short report of the meeting of the FMJD Executive Council |trans-title= |publisher=FMJD |date=5.8.2018 |access-date= |website= |language=en |format=PDF |location=Vilnius }}</ref> <ref name=o2>{{cite web|url=https://sport.postimees.ee/7109933/lahkus-eesti-tippkabetaja-villem-luus |title=Lahkus Eesti tippkabetaja Villem Lüüs |publisher=Postimees |date=14.11.2020 |author=Brita-Maria Alas }}</ref> }} ==''Personalia''== *[http://sport.err.ee/index.php?0581865 Villem Lüüs jagas maailma mõttespordimängudel 14. kohta]. 2008 *[https://sport.err.ee/1159114/suri-eesti-tippkabetaja-villem-luus Suri Eesti tippkabetaja Villem Lüüs]. ERR, 14. november 2020 == Välislingid == *{{ESBL|id=Villem_Lüüs}} *[http://www.kabeliit.ee/index.php/Villem_L%C3%BC%C3%BCs Villem Lüüs Eesti Kabeliidu saidil] *[https://sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&id=12178&#tulemusedlist Sporditulemused. Villem Lüüs] *[https://www.geni.com/people/Villem-L%C3%BC%C3%BCs/6000000008120506322 Profiil]. Geni.com *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/meLa3Ve9NnRD Haud Tallinna Rahumäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Lüüs, Villem}} [[Kategooria:Eesti kabetajad]] [[Kategooria:Eesti vikipedistid]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] [[Kategooria:Surnud 2020]] bqpstfi03f0ahbsicil1tsma80hk4ku 0 118325 7144465 7043082 2026-05-02T08:59:12Z Kuriuss 38125 7144465 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Taksonitabel | nimi = Tuuletallaja | värvus = linnud | seisund = LC | seisundi_süsteem = iucn3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Falco tinnunculus | ID = 22696362 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2021 | IUCN_aasta = 2021}}</ref> | pilt = Common Kestrel 1.jpg | pildi_seletus = suguküps isane | pildi_laius = 250 px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Pistrikulised]] ''Falconiformes'' | sugukond = [[Pistriklased]] ''Falconidae'' | perekond = ''[[Falco (perekond)|Falco]]'' | liik = '''Tuuletallaja''' | binaarne = ''Falco tinnunculus'' | binaarse_autor = [[Carolus Linnaeus|Linnaeus]], [[1758]] | levikukaart = FalcoTinnunculusIUCNver2019-2.png | levikukaardi_seletus = Tuuletallaja levila<br/>{{värviruut|#00FF00}} – pesitsusala, {{värviruut|#008000}} – paigalind,<br/>{{värviruut|#00FFFF}} – läbirändel, {{värviruut|#007FFF}} – talvitusala }} [[File:Faucon crécerelle MHNT.jpg|thumb|Tuuletallaja [[muna]]]] [[Fail:Falco tinnunculus (Turmfalken) male brings food to female.webm|pisi|Isaslind toob emaslinnule süüa. Saksamaa, Reichshof-Eckenhageni kirikumüür, 2021. aasta]] '''Tuuletallaja''' (''Falco tinnunculus'') on [[pistriklased|pistriklaste]] sugukonda kuuluv [[röövlind]]. [[Euroopa]]s, [[Aasia]]s ja ka paljudes [[Aafrika]] piirkondades on tuuletallaja kõige tuntum [[Pistrikulised|pistrik]]. Rahvapäraselt nimetatud tallaja ja tuuleveskikull<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://bio.edu.ee/loomad/Linnud/FALTIN.htm|pealkiri=Tuuletallaja|väljaanne=bio.edu.ee|vaadatud=13.11.2022}}</ref>. Eestis on ta [[haudelind]], läbirändaja ning ebaregulaarne talvitaja. Tuuletallaja on [[III kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|Eestis III kategooria kaitsealune]] lind ja tema arvukust võib ohustada üksnes elupaikade hävimine<ref name="Õhtuleht">{{Netiviide|autor=Tiina Kangro|url=https://www.ohtuleht.ee/573448/tuuletallajad|pealkiri=Tuuletallajad|väljaanne=ohtuleht.ee|aeg=14. märts 2014|vaadatud=13.11.2022}}</ref>. Eluiga on neil 9–12 aastat, kuid mõnede isendite puhul on täheldatud eluiga isegi üle 24 aasta.<ref name="Õhtuleht" /> Nad sõtkuvad kiirete tiivaliigutustega ühe ja sama koha peal, jättes mulje näiliselt vilkast tegutsemisest. Tegelikult seiravad nad „tuult tallates” üksnes oma järgmist saaki. Kuna nende vaenlasteks on üksnes suuremad röövlinnud, mida siinsel levialal eriti ei ole, tunnevad nad end turvaliselt.<ref name="Õhtuleht" /> Tuuletallaja on enamikule inimestele tuttav kui avamaastikulind, kes teeb maantee ääres kestvat [[Rappelend|rappelendu]], justkui ripuks ta traadi otsas. Levila põhjaosas on niisugune raplemine üsna ainulaadne: kui teised röövlinnud teevadki paigallendu, siis mitte nii pikalt.{{lisa viide}} Raplev tuuletallaja on tavaliselt eksimatult äratuntav, eriti Põhja-Euroopas, kus stepi-tuuletallaja puudub. Aga tuuletallaja võib ka kõrgel tiirleda ning sageli püüab ta saaki (nt väikesi linde) varitsedes või ootamatute sööstudega nagu [[raudkull]].{{lisa viide}} Aastal 1961 nimetati tuuletallaja [[Belgia]] [[rahvuslind|rahvuslinnuks]], kuigi sealsed looduskaitseorganisatsioonid linnu sellist staatust ei tunnista.<ref>{{Raamatuviide|autor=Veedla, Peep|pealkiri=Rahvuslinnud ja sümbollinnud Euroopas ja kaugemal|aasta=2021|koht=Mõedaka|kirjastus=Pesapaik|lehekülg=11}}</ref> ==Välimus== Tuuletallaja on võrreldes teiste röövlindudega väiksem, kuid [[Laululind|laululindudest]] mõnevõrra suurem. Lindudel on pikad [[tiivad]], püstine kehahoiak ja iseäralikult pikk saba<ref>{{Netiviide|url=https://ossa.emu.ee/loomaliigid/pistrikulised/tuuletallaja/|pealkiri=Tuuletallaja|väljaanne=ossa.emu.ee|vaadatud=13.11.2022|arhiivimisaeg=13.11.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221113094220/https://ossa.emu.ee/loomaliigid/pistrikulised/tuuletallaja/|url-olek=ei tööta}}</ref>. Linnu [[sulestik]] on enamasti pruunikas või hall ja seda katavad tumedad täpid. Isasel hall pea, hall peenvöötideta saba ning hajusate tähnidega telliskivipunane selg. Emaslinnu keha aga on kogu ülapool pruun, südamekujuliste tähnidega ning neid tähne leidub ka keha külgedel<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Lars Jonsson|pealkiri=Euroopa linnud|aasta=2000|lehekülg=156, 157|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Entsüklopeediakirjastus}}</ref>. Mõlemal linnul on näha terav kontrast heledama [[Küünartiib|küünartiiva]] ja tumedama labaosa vahel ning nende selg ja küünartiivad on mustavöödilised<ref>{{Raamatuviide|autor=Jonathan Elphick, John Woodward|pealkiri=RSPB Linnud, fotodega varustatud Euroopa lindude välimääraja|aasta=2003|koht=London|kirjastus=A penguin Company|lehekülg=199}}</ref>. Alakeha ja “püksid” on neil heledad ja kaetud täppidega ning enamasti on neil silmast allpool tume triip.{{lisa viide}} Nende keha üldpikkus on 32–39 cm, tiibade [[siruulatus]] 65–80 cm. Kehamass isastel on 180–225 g ja emastel 200–235 g<ref name=":0" />. == Levik ja arvukus == === Asustuslugu ja arvukus === Tuuletallaja siinset arvukust hinnatakse 700–900 haudepaarini.<ref>Elts, J. jt. (2019). [https://www.eoy.ee/pics/757_Elts_et_al_2019-1.pdf Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017]. Aruanne.</ref> Suures osas hiiretoidulise ja seetõttu pidevalt kõikuva arvukusega tuuletallaja oli veel 20. sajandi keskel üks meie arvukamaid röövlinde, kelle arvukus on seejärel läbi teinud suure languse ja viimasel ajal mõningase taastumise. Liigi arvukuse muutused toimusid piirkonniti ebaühtlaselt. Tuuletallaja arvukuse kogutrend oli aastail 1994–2004 mõõdukalt vähenev, sealtpeale aga pöördus tõusule.{{lisa viide}} Aastatel 2003–2008 oli Eestis liigi arvukus hinnanguliselt 150–300 haudepaari<ref>Elts, J. jt. (2009). [https://www.eoy.ee/pics/339_Elts_etal.2009.pdf Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008]. Aruanne.</ref> ja aastatel 2008–2012 600–900 haudepaari<ref>Elts, J. jt. (2013). [https://www.eoy.ee/pics/335_Elts_et_al_2013_2.pdf Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008–2012]. Aruanne.</ref>. Meil võib tuuletallajat kohata märtsist oktoobrini.<ref name='Kumari'/> === Levik Eestis === Tuuletallaja on Eestis levinud ebaühtlaselt, asustades peamiselt Põhja-Eestit (eriti Lääne- ja Kirde-Virumaad ning Kesk-Harjumaad), aga ka Lääne-Eesti maakondi. Saartel leidub tuuletallujat Saaremaal, Hiiumaal, Vormsil, Vilsandil ja Osmussaarel; 1976.–1982. aasta atlase ajal pesitses ta ka Muhus, Ruhnul, Abrukal ja Pranglil<ref>{{Raamatuviide|autor=Jaanus Elts, Andrus Kuus, Eerik Leibak|pealkiri=Linnuatlas|aasta=2018|koht=Tartu|lehekülg=322, 323}}</ref>. === Olukord maailmas === Tuuletallaja on levinud Euroopas, Aafrikas ja Aasias. Eristatakse 11 alamliiki, neist [[nominaatvorm]] asustab Euroopat (v.a. [[Island]] ja [[Neenetsimaa]]), Põhja-Aafrikat ning suurt osa Aasiast. Aafrikas, Lõuna-Aasias ning Lääne- ja Kesk-Euroopas on tuuletallaja paiga- ja hulgulind, põhjapoolsed [[Asurkond|asurkonnad]] (sh. Eesti oma) on rändsed ning talvitavad Lõuna-Euroopast Aafrika lõunaosani.{{lisa viide}} Tuuletallaja arvukuseks maailmas hinnatakse üle 5 miljoni isendi. Arvukus oli 1970.-1990. aastail kogu Euroopas peamiselt keskkonnamürkide kasutamise tõttu mõõdukas languses. Sel sajandil on maailmajao asurkonna seisund kas stabiliseerunud või jätkub nõrk langus.{{lisa viide}} Lääne- ja Lõuna-Euroopas peamiselt paigalind, põhja- ja idapoolsemad asurkonnad rändsed. Eestis üldlevinud, kuid harvaks jäänud kultuurmaastiku-haudelind<ref name=":1" />. === Elupaik === Elab mitmesugustes elupaikades suurlinnadest mägialadeni kuid valib tavaliselt [[Lagendik|lagendikega]] vahelduvaid metsatukkasid, suuremaid metsade servu, samuti [[Talupuistutee|talupuistuid]], eriti kuusehekke. Pesakohana võib ta kasutada ka [[Pesakast|pesakaste]] ning ehitisi ja nende varemeid näiteks on XIX sajandi teisest poolest teada tuuletalluja pidev pesitsemine Tallinnas [[Pika Hermanni torn|Pika Hermanni tornis]] (aastani 1907).{{lisa viide}} == Pesitsemine == === Pesapaik === Pesapaigaks valivad tavaliselt mõne kõrgema männi, harvemini kuuse või [[Lehtpuud|lehtpuu]]. Tavaliselt pesa ise ei ehita, vaid valib mahajäetud pesa või puuõõnsusi. Tuuletallajad on pesitsenud ka varemeis, kivitornides, pesakastides, varesepesades, puuõõntes ja [[Kaljueend|kaljueenditel]]. {{lisa viide}} === Munad === Aprillist kuni juulini {{kas|[[hoonekarniis]] ajal}} haub 3–6 muna. Munade haudumise ajal hangib isane lind toidupoolist, emane kannab hoolt munade ja järglaste eest. Munad on neil määrdunud valged, tihedate punapruunide ja kollakate laikudega. Munad kooruvad juuni keskel ja pojad lennuvõimestuvad juuni lõpus või juulis. Pesakond püsib koos peaaegu kuni rände alguseni.{{lisa viide}} == Toitumine == Tuuletallajad hangivad oma saagi pesapaigast keskmiselt poole kilomeetri [[Raadius|raadiusest]]. Nad söövad pisiimetajaid (eriti [[uruhiir]]i, otsides neid õhus rapeledes), roomajaid, suuremaid putukaid, mardikaid, sisalikke, vihmausse ja väikeseid linde.{{lisa viide}} Kiirete tiivaliigutuste abil võib tuuletallaja püsida õhus peaaegu paigal ning saaki, hiirt või sisalikku märgates sööstab ta kiiresti nende suunas.{{lisa viide}} == Hääl == Pesapaigal on linnud häälekad, seal kuuldub kiirete jadadena  terav läbilõikav “kii-kii-kii…” või kimedam “kvikvikvi…” või ka üksikuid “kii” -hüüded. [[Mangumishäälitsus|Mangumishäälitsusena]] on venitatud värelev kiunumine “kr`r`iìi".{{lisa viide}} == Peamised ohud == Kultuur- ja avamaastikuliigina on tuuletallaja peamised ohutegurid seotud [[Põllumajandus|põllumajandusega]]. Ühest küljest mõjutab liigi seisundit toitumiseks kohase avamaastiku muutumine sobimatuks [[Pestitsiid|pestitsiidide]] kasutamise ja/või liiga intensiivse põllumajanduse tõttu. Teiselt poolt vähendab toidubaasi arvukust ja kättesaadavust maaharimise lakkamine ja sellega kaasnev [[võsastumine]]. Otsese saastamise suhtes ei näi tuuletallaja kuigi tundlik olevat, mida näitab suhteliselt kõrge asustustihedus [[Keemiakombinaat|keemiakombinaatide]] ümber jm. tööstusmaastikul Virumaal.{{lisa viide}} == Sarnased liigid == Tuuletallajal on mitmeid sarnaseid liike nagu [[stepi-tuuletallaja]], [[raudkull]], [[väikepistrik]] ja [[punajalg-pistrik]]. ==Viited== {{viited|allikad <ref name="hirundo">{{netiviide| url = http://www.eoy.ee/hirundo/sisukorrad/2009_1/Elts_etal.2009.pdf| pealkiri = Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008| autor = | failitüüp = PDF| täpsustus = | väljaanne = [[Hirundo]]| aeg = 2009| koht = | väljaandja = Eesti Ornitoloogiaühing| vaadatud = 2011-10-27| arhiivimisaeg = 2011-12-14| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20111214104226/http://www.eoy.ee/hirundo/sisukorrad/2009_1/Elts_etal.2009.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name='Kumari'>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kumari |eesnimi=Eerik |pealkiri=Eesti lindude välimääraja |kirjastus=Valgus |aasta=1984 |trükk=neljas |koht=Tallinn |lehekülg=70}}</ref> }} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{Elurikkus}} * [http://estonian-air.ee/et/ettevottest/uudised/pressiteated/estonian-airi-lennukite-nimed-on-selgunud/ 3. mai 2012, Estonian Airi lennukite nimed on selgunud]. Rahvahääletuse põhjal on Estonian Airi värvides Embraeri lennukite nimed Tuuletallaja, Sinirind, Suitsupääsuke ja Jäälind. * [https://bio.edu.ee/loomad/Linnud/FALTIN.htm Tuuletallaja] [[Kategooria:Eesti linnud]] [[Kategooria:Pistriklased]] hrzzdoyjtfp3dc8igaozdxqg6mlf155 0 123917 7143970 5258140 2026-05-01T13:53:24Z Kk 6201 7143970 wikitext text/x-wiki '''Modelleeriv süsteem''' on [[Tartu-Moskva koolkond|Tartu-Moskva semiootikakoolkonna]] mõiste. [[Modelleerimine|Modelleerivaid]] süsteeme kirjeldati kui primaarseid või sekundaarseid. '''Primaarseks modelleerivaks süsteemiks''' on algses käsitluses loomulik keel. '''Sekundaarseteks''' aga igasugused kahe- või paljukihilised keelepealsed süsteemid, mis on tõlgitavad loomulikku keelde (Ivanov et al. 1998: 80-81; Lotman 1990: 9). Artiklis "Kunst modelleerivate süsteemide reas" kirjeldab [[Juri Lotman]] modelleerivat tegevust ja modelleerivat süsteemi järgnevalt: ::"Modelleeriv tegevus on inimese tegevus [[mudel]]ite loomisel. Selleks et kõnesoleva tegevuse tulemusi võiks võtta objekti analoogidena, peavad need alluma teatavatele (intuitiivselt või teadlikult kehtestatud) analoogiareeglitele ja järelikult suhestuma selle või teise modelleeriva süsteemiga. ::Modelleeriv süsteem on elementide ja nende ühendamise reeglite struktuur, mis on tunnetamise, teadvustamise või korrastamise objekti koguvaldkonna suhtes fikseeritud analoogia seisundis. Seetõttu võib modelleerivat süsteemi vaadelda kui keelt." (Lotman 1990: 8-9) ; Seega on modelleeriva süsteemi kaks peamist joont: # selle väljendumine teatud keelena kui struktuur, mis põhineb mingitel elementidel ja reeglitel nende ühendamiseks. # modelleeriva süsteemi fikseeritud suhe enda objekti, mis väljendub kindlates analoogiareeglites. Algses primaarsete ja sekundaarsete modelleerivate süsteemide eristuses ei olnud absoluutsete kategooriate loomise taotlust. [[Winfried Nöth]] märgib artiklis "Yuri Lotman on metaphors and culture as self-referential semiospheres", et tegemist on suhteliste mõistetega. ::"Esmane vs. teisene pole kunagi kategooriline, vaid alati suhteline vastandus. Mis on primaarne kõrgemal tasandil, võib olla sekundaarne madalama tasandi perspektiivist ja isegi topelt sekundaarne veel madalama tasandi vaatepunktist." (Nöth 2006: 259) Püüdmata paika panna, milline oli absoluutselt esmane modelleeriv süsteem, defineeris Juri Lotman kultuurinähtusi teiseste modelleerivate süsteemidena kui selliseid, mida on vaja mingil etapil loomulikku keelde tõlkida (Lotman 1990: 9-10). Kuivõrd modelleerimisprotsess on ka keele-eelne, siis määratles [[Thomas Sebeok]] [[biosemiootika]] kujunedes organismide [[omailm]]a kui esmase modelleeriva süsteemi, misläbi keel on teisene ning kultuur kolmandane modelleeriv süsteem. ==Vaata ka== *[[Tartu semiootika suvekool]] == Viited== #[[Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivanov|Ivanov, Vjatšeslav]] ''et al''. 1998. ''Kultuurisemiootika teesid''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. #[[Juri Lotman|Lotman, Juri]] 1990. Kunst modelleerivate süsteemide reas. ''Kultuurisemiootika''. Tallinn: Olion, 8-31. #[[Winfried Nöth|Nöth, Winfried]] 2006. Yuri Lotman on metaphors and culture as self-referential semiospheres. ''[[Semiotica]]'' 161(1/4): 249-263. [[Kategooria:Semiootika]] 9wps7pjmcfzmow6b97y0v7sor6itywu 0 125681 7144344 6579037 2026-05-02T07:26:38Z Velirand 67997 + kategooria 7144344 wikitext text/x-wiki '''Isai Rozenfeld''' ([[1. september]] [[1920]] [[Tallinn]] – [[17. oktoober]] [[1990]] [[Tallinn]]) oli Eesti majandusteadlane ja maletaja, maleajakirjanik ning [[problemist]]. Rozenfeld lõpetas 1938. aastal [[Tallinna Juudi Gümnaasium]]i ja 1958. aastal [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] tööstusökonoomika erialal. Majandusteaduste kandidaadiks sai ta [[1965]]. aastal. Ta kuulus [[7. Eesti Laskurdiviis]]i, mis oli [[Eesti laskurkorpus]]e üks allüksustest. Oli tuntud ka kui kolmekordne kandidaat – majandusteaduste kandidaat ning [[meistrikandidaat]] nii [[male|tavamales]] kui ka [[kompositsioonmale]]s. ==Teoseid== *Majandusmatemaatika ABC. Tallinn: Valgus, 1969 *Rakenduslik majandusmatemaatika: mudelid, meetodid, algoritmid. Tallinn: Valgus, 1974 *Süsteemanalüüs. Tallinn: Eesti Raamat, 1975 *Mis on probleemmale? Tallinn: Eesti Raamat, 1976 *Maleetüüdid. Tallinn: Eesti Raamat, 1981 ==Välislingid== *{{ESBL|Isai_Rosenfeld}} {{JÄRJESTA:Rozenfeld, Isai}} [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti maletajad]] [[Kategooria:Eesti probleemmaletajad]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni I järgu kavalerid]] [[Kategooria:Eesti juudid]] [[Kategooria:Tallinna uuele juudi kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1920]] [[Kategooria:Surnud 1990]] 7e71yzs8y5riionqafe6755ug57ktnb 0 134544 7144380 6595256 2026-05-02T08:10:17Z NOSSER 8097 7144380 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2011}} '''Stür den Kerl''' ([[alamsaksa keel|alamsaksa]] 'tõrju vaenlast') oli [[torn]] [[Toompea linnus]]e kagunurgal<ref>Raimo Pullat, Jüri Selirand. Tallinna juht. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 20</ref>, [[Tallinna all-linn]]a poolsel küljel. Torn asus neljakandilisel soklil ja oli kaheksakandilise põhiplaaniga. Torn rajati arvatavasti 1371. aastal.<ref>Tallinn. Lühientsüklopeedia. Tallinn: Valgus, 1979, lk 300</ref> Kui [[Rootsi]] [[Claes Horn]]i saksa palgasõdurid [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal [[1561]]. aastalToompea ülevõtmisel, [[Caspar von Oldenbockum]]i valduses olnud Toompead ja Toompea Väikest linnust piirasid, sai torn pommitamisel tugevalt kannatada. Suurem osa tornist lammutati aastatel [[1767]]–[[1773]] [[Toompea loss]]i ehituse ajal; lõplikult lammutati see lossi lõunatiiva rajamise ajal [[1930. aastad|1930. aastate]] teisel poolel.<ref>Tallinn. Entsüklopeedia. N–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004, lk 184</ref> ==Vaata ka== *[[Landskrone]] *[[Pilsticker]] *[[Tallinna linnamüür]] *[[Tallinna tornistik]] ==Viited== {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Toompea]] [[Kategooria:Tallinna linnamüüri tornid]] 8l4y7nlxo10i2ltkj03dozj59yy1za4 0 138300 7144068 6918015 2026-05-01T16:38:40Z Velirand 67997 + kategooria 7144068 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on sõjaväelasest; samanimelise ajakirjaniku kohta vaata artiklit [[Jaan Lukas (ajakirjanik)]] ning poliitiku kohta [[Jaan Lukas (poliitik)]].}} {{Sõjaväelane | Taustavärv = #EEDD82 | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Nimi = Jaan Lukas | Hüüdnimi = | Sünniaeg = [[24. oktoober]] [[1892]] | Sünnikoht = [[Pärnumaa]], [[Karksi vald (Karksi kihelkond)|Karksi vald]] | Surmaaeg = [[8. mai]] [[1953]] | Surmakoht = [[Taišet]]i vangilaager, [[Irkutski oblast]], [[NSV Liit]] | Teenistused = [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa keisririik]]<br>[[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti Vabariik]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[NSV Liit]] | Auaste = [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[staabikapten]] <br>[[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväe]] [[kolonel]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[Punaarmee]] [[kindralmajor]] | Juhitud üksused = [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] [[Võru-Petseri kaitseringkond|Võru-Petseri kaitseringkonna]] staabiülem<br>[[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] [[2. Diviis]] staabiülem<br> [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväe]] [[1. Jalaväerügement]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[Punaarmee]] [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse]] [[182. Eesti laskurdiviis]]i [[232. laskurpolk]] <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[Punaarmee]] [[8. Eesti Laskurkorpus]]e [[7. Eesti Laskurdiviis]]i [[300. Laskurpolk]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[Punaarmee]] [[8. Eesti Laskurkorpus]]e staabiülem | Sõjad/lahingud =[[Esimene maailmasõda]]<br> [[Eesti Vabadussõda]]<br>[[Teine maailmasõda]] | Autasud =[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Püha Anna orden|Püha Anna III järgu orden]]<br>[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] Püha Anna IV järgu orden<br>[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Püha Stanislavi orden|Püha Stanislavi III järgu orden]]<br>[[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Vabadusrist|VR I/3]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[Punalipu orden]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[Punalipu orden]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[Punalipu orden]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[Isamaasõja orden|Isamaasõja I järgu orden]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[Võidu eest Saksamaa üle]] medal }} '''Jaan Lukas''' [[VR I/3]] ([[24. oktoober]] [[1892]] [[Pärnumaa]]<ref>"Korpusepoisid" : Eesti sõjamehed 22. Eesti territoriaalkorpuses ja 8. Eesti laskurkorpuses Teises maailmasõjas aastatel 1940–1945 / Tiit Noormets, [[Toe Nõmm]], [[Hanno Ojalo]] ... jt. ; [koostas Hanno Ojalo ; kujundas Märt Kullo] Ilmunud Tallinn : Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts : Sentinel, 2007 lk 230</ref> või [[Viljandi|Viljandimaa]] (praeguse haldusjaotusega) [[Karksi vald (Karksi kihelkond)|Karksi vald]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.sirp.ee/2002/27.09.02/Varia/varia1-3.html |pealkiri=Sirp(27.09.02) |vaadatud=2007-04-22 |arhiivimisaeg=2007-04-22 |arhiivimisurl=https://archive.today/20070422200300/http://www.sirp.ee/2002/27.09.02/Varia/varia1-3.html |url-olek=töötab }}</ref> – [[8. mai]] [[1953]] [[Taišet]]i vangilaager, [[Irkutski oblast]]) oli [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] (staabikapten), Eesti ([[kolonel]]) ja NSV Liidu ([[kindralmajor]]) sõjaväelane. ==Elulugu== Jaan Lukas lõpetas [[1906]]. aastal [[Nuia]] [[Vene Õigeusu Kirik|õigeusu]] [[kihelkonnakool]]i, 1911. aastal [[Pihkva Õpetajate Seminar]]i. Aastatel 1911–1913 oli [[Haapsalu algkool]]i õpetaja. Aastatel 1913–1915 oli [[Vene Keiserlik armee|Vene Keiserlikus armees]] ajateenistuses [[Mandžuuria]]s ja [[Omsk]]is, 1915. aasta detsembris saadeti [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] Daugava rindele 201. jalaväepolgu [[rood]]ukomandörina. 1916. aastal edelarindel, [[Kovel]]i ja Ukraina [[Volodõmõr-Volõnskõi]] piirkonnas. 1917–1918 teenis 408. jalaväepolgu polgusekretäri ja polgukomandöri kohusetäitjana. 1918. aasta sügisel töötas õpetajana<ref>Petserimaa Praost, Ülempreester [[Nikolai Raag]], [https://usuteadus.ee/wp-content/uploads/usuteadusline%20ajakiri/usuteadusline_ajakiri_1938_X_vihik_1.pdf Petserimaa kogudused], [[Usuteadusline Ajakiri]], X aastakäik, Aprill 1938, No 1, lk 29</ref> [[Obinitsa kool-kirik]]us. Jaan Lukas osales [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] [[staabikapten]]ina [[6. jalaväepolk|6. jalaväepolgus]] I pataljoni 4. [[rood]]u ülemana, majandusülemana ja kuulipildujaroodu ülemana ning teenis selle eest välja 1921. aastal [[Vabadusrist]]i I liigi 3. järgu. 19. veebruaril 1929 lühendas perekonnanime: Jaan Luukasest sai Jaan Lukas. Teenis kuni 1930. aastani [[6. Üksik Jalaväepataljon|6. jalaväerügemendis]] ja [[6. Üksik Jalaväepataljon|6. Üksikus Jalaväepataljonis]], [[kapten]]i ja [[major]]i auastmes. Aastatel 1930 – 1934 majori ja [[kolonelleitnant|kolonelleitnandina]] [[Kaitsevägede staap#Kaitsevägede Staap, 1929–1937|Kaitsevägede staabis]]. [[1936]]. aastast oli ta [[Võru-Petseri kaitseringkond|Võru-Petseri kaitseringkonna]] staabi ülema kohusetäitja, kolonelleitnandi auastmes. 7. oktoober 1936 nimetati ta [[2. Diviis|2. diviis]]i staabi ülema kohusetäitjaks ja hiljem [[staabiülem]]aks. 1939. aastal määrati Jaan Lukas [[1. Jalaväerügement|1. jalaväerügemendi]] ülemaks, 1940. aasta veebruaris kõrgendati [[kolonel]]iks, samal aastal lõpetas ta [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]]. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal, 1941. aasta juuni alul, viidi J. Lukas kursuste ettekäändel [[Nõukogude Liit]]u, kuid teda ei arreteeritud. 1942. aastal töötas J. Lukas õppejõuna Moskvas, Frunze-nimelises Sõjaväeakadeemias ja seejärel formeeritava [[Punaarmee]] [[7. Eesti Laskurdiviis]]i [[300. Laskurpolk|300. Laskurpolgu]] komandörina. 1942. aasta lõpul määrati J. Lukas [[8. Eesti laskurkorpus]]e staabiülemaks ning ülendati [[1943]]. aastal [[kindralmajor]]iks. J. Lukas teenis Laskurkorpuse staabiülemana [[1946]]. aastani, siis saadeti ta [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|okupeeritud Eestisse]] [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] [[sõjanduskateeder|sõjanduskateed]]ri juhatajaks. Aastatel 1947–1950 oli ta [[Eesti NSV Ülemnõukogu II koosseis]]u saadik. [[1950]]. aastal [[EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum|Eesti NSV parteilises juhtkonnas alanud võimuvõitluses]] Lukas arreteeriti ja viidi [[Taišeti vangilaager|Taišeti vangilaagrisse]] [[Irkutski oblast]]is, kus ta 8. mail 1953 suri. ==Isiklikku== Tema tütar oli advokaat ja poliitik [[Aino-Eevi Lukas]]. == Teosed == *Peatoimetaja ja kaasautor Jaan Lukas. ''Sõjaväelise ettevalmistuse kursus''. Tallinn, 1948. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *''Kindral. Professor. Vandeadvokaat.'' Tallinn: Faatum, 2008. (teised kaks pealkirjas nimetatud isikut on [[Ilmar Rebane]] ja [[Aino-Eevi Lukas]]) *[[Harri Jõgi]], “[https://www.etera.ee/zoom/10210/view?page=1&p=separate&tool=info&view=0,0,2225,3173 Eesti soost kindralid. Teatmik]”, Kirjastus [[Sisekaitseakadeemia]], 1999, lk 32 ==Välislingid== *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=21649 Ohvitseride andmekogu] *[http://www.tut.ee/public/r/raamatukogu/raamatukogust/naitused/lukas_120.pdf Jaan Lukas 120] *[https://pamyat-naroda.ru/heroes/pamyat-commander17184/ Лукас Иван Маркович], pamyat-naroda.ru {{JÄRJESTA:Lukas, Jaan}} [[Kategooria:Vabadusristi I liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:1. Jalaväerügemendi ülemad]] [[Kategooria:6. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:Eesti kolonelid]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Eesti NSV II Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni I järgu kavalerid]] [[Kategooria:Punalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1892]] [[Kategooria:Surnud 1953]] ndv0pt06nth705xrns49mgohhpx8mwi 0 139774 7144345 6884332 2026-05-02T07:27:37Z Velirand 67997 + kategooria 7144345 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib kirjanikust; purilenduri kohta vaata artiklit [[Ants Saar (purilendur)]]; sporditegelase kohta vaata artiklit [[Ants Saar (sporditegelane)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2009}} '''Ants Saar''' ([[12. november]] [[1920]] [[Tuhalaane vald (Paistu kihelkond)|Tuhalaane vald]] – [[10. november]] [[1989]]) oli eesti [[kirjanik]] ja [[EKP Keskkomitee]] funktsionäär. {{Sisukord paremale}} ==Elulugu== Ta sündis Tuhalaane vallas [[Pahuvere]] koolimajas [[õpetaja]] perekonnas, käis algkoolis [[Pahuvere]] ja [[Tuhalaane]] koolis ning õppis aastatel [[1935]]–[[1940]] [[Viljandi Maagümnaasium]]is. Hiljem õppis Saar aastatel [[1948]]–[[1950]] [[Moskva]]s [[Maksim Gorki]] nimelises Kirjandusinstituudis (kaugõppes) ja 1950–[[1953]] [[NLKP Keskkomitee]] Kõrgemas Parteikoolis. Saar astus [[15. august]]il [[1940]] [[Eestimaa Kommunistlik Noorsooühing|Eestimaa Kommunistlikku Noorsooühingusse]], oli [[Tuhalaane vald (1939)|Tuhalaane valla]] [[komsomolisekretär]]. 1940. aasta detsembris töötas ta [[Viljandi]] ajalehe [[Punane Täht]] toimetuses ja [[Paide]] ajalehe [[Töötav Järvalane]] vastutava toimetajana. 1941. aastal astus Saar [[hävituspataljon]]i, ta teenis [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[8. Eesti Laskurkorpus]]es ning pärast sõda [[Punaarmee]]s aastani [[1946]]. Saar oli [[NLKP]] liige [[1943]]. aastast kuni surmani 1989. aastal. A. Saar oli aastal 1946 Tallinnas [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] [[Kunstide Valitsus]]e inspektor ning töötas samast aastast aastani [[1948]] ajalehe [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] toimetajana, seejärel 1948–1950 ajalehe [[Noorus|Stalinlik Noorus]] toimetajana, [[1953]]–1961 ajalehe [[Sirp (ajaleht)|Sirp ja Vasar]] toimetajana, [[1961]]–[[1965]] [[Tallinnfilm]]i peatoimetajana. Seejärel oli ta mõnda aega vabakutseline kirjanik. Aastatel 1969–1978 töötas Ants Saar [[EKP Keskkomitee kultuuriosakond|EKP Keskkomitee kultuuriosakonna]] juhataja asetäitjana. Partei liikme ja funktsionäärina esindas jäika ortodoksset liini.<ref>"Veel Sirbi ja Vasara nime all ilmunud lehe toimetuses töötanud Andres Ehin kirjeldas, milliseid meetodeid selleks kasutati, kuidas EKP võimumasin toimis: "Jube oli kuulda tankidest Prahas, olles eelnevalt Tšehhi intellektuaalidega Tallinnas vennastunud. Siis kästi organiseerida kõigi kultuuriväljaannete veergudele materjalid, milles Eesti kultuuritöötajad kiidavad vene tankid heaks. Mina keeldusin seda tegemast. Ants Saar, EKP KK kultuuriosakonna juhataja asetäitja ütles: "Me võiksime su pooleteiseks aastaks vangi panna." Päris nii ikka ei juhtunud. ([[Rein Ruutsoo]]. "1968. aasta august: lootus ja kibedus.") [http://paber.ekspress.ee/arhiiv/Vanad/1998/36/areen/art_10.html]{{Kõdulink|aeg=mai 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Vaata ka: [[Andres Ehin]]. "Saatuslik 1968". [https://web.archive.org/web/20001001112033/http://www.postimees.ee/luup/98/17/kult1.htm]</ref> 1978–1981 töötas Saar ajakirja [[Tallinn (ajakiri)|Tallinn]] peatoimetajana. Ants Saar on maetud Tallinna [[Metsakalmistu]]le. ==Looming== Oma kirjanduslikus loomingus oli Ants Saar järjekindel kommunistlike ideaalide peegeldaja. Ta oli filmide "[[Pöördel]]" (1957), "[[Jäljed (film)|Jäljed]]" (1963) ja "[[Me olime kaheksateistkümneaastased]]" (1965) [[stsenarist]]. ==Isiklikku== Tema poeg oli sotsioloog [[Andrus Saar]]. ==Teoseid== *"Mõrvarid maskita" (koostaja, toimetaja; koonduslaagritest; 1961) *"Ebatavalised kohtumised" (reportaažid kohtuistungitest sõjakurjategijate üle; 1968) *"Nõiutud ring" (jutustuste kogu; 1969) *"Vaikne suvi vaikses linnas" (jutustused omakaitselaste inimsusvastastest kuritegudest Petserimaal 1941–1944), Tallinn: [[Eesti Raamat]] 1971) *"Selgus saabus enne südaööd" (jutustus koonduslaagrist; 1983) *"Killud suurest mosaiigist: ühe maakonna noorte lugu" (1986) *"Peatused teel" (1986) *"Sirgjoonel". Mälestusi Tallinna kommunistlike noorte tegevusest 1917–1986. Ants Saar. "Lugu tundmatust", Tallinn: Eesti Raamat 1988 ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Arnold Sepp]]. Politruk nuttis ja laulis "mu isamaa, mu õnn ja rõõm". [[Eesti Päevaleht (Rootsi)|Eesti Päevaleht]], 30. aprill 1971, nr. 34, lk. 4. == Välislingid == * {{ISIK|3230}} {{JÄRJESTA:Saar, Ants}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV hävituspataljonlased]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1920]] [[Kategooria:Surnud 1989]] fq2754cb2dypr5gbjndlw4uhblbxgjg 7144346 7144345 2026-05-02T07:28:16Z Velirand 67997 + kategooria 7144346 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib kirjanikust; purilenduri kohta vaata artiklit [[Ants Saar (purilendur)]]; sporditegelase kohta vaata artiklit [[Ants Saar (sporditegelane)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2009}} '''Ants Saar''' ([[12. november]] [[1920]] [[Tuhalaane vald (Paistu kihelkond)|Tuhalaane vald]] – [[10. november]] [[1989]]) oli eesti [[kirjanik]] ja [[EKP Keskkomitee]] funktsionäär. {{Sisukord paremale}} ==Elulugu== Ta sündis Tuhalaane vallas [[Pahuvere]] koolimajas [[õpetaja]] perekonnas, käis algkoolis [[Pahuvere]] ja [[Tuhalaane]] koolis ning õppis aastatel [[1935]]–[[1940]] [[Viljandi Maagümnaasium]]is. Hiljem õppis Saar aastatel [[1948]]–[[1950]] [[Moskva]]s [[Maksim Gorki]] nimelises Kirjandusinstituudis (kaugõppes) ja 1950–[[1953]] [[NLKP Keskkomitee]] Kõrgemas Parteikoolis. Saar astus [[15. august]]il [[1940]] [[Eestimaa Kommunistlik Noorsooühing|Eestimaa Kommunistlikku Noorsooühingusse]], oli [[Tuhalaane vald (1939)|Tuhalaane valla]] [[komsomolisekretär]]. 1940. aasta detsembris töötas ta [[Viljandi]] ajalehe [[Punane Täht]] toimetuses ja [[Paide]] ajalehe [[Töötav Järvalane]] vastutava toimetajana. 1941. aastal astus Saar [[hävituspataljon]]i, ta teenis [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[8. Eesti Laskurkorpus]]es ning pärast sõda [[Punaarmee]]s aastani [[1946]]. Saar oli [[NLKP]] liige [[1943]]. aastast kuni surmani 1989. aastal. A. Saar oli aastal 1946 Tallinnas [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] [[Kunstide Valitsus]]e inspektor ning töötas samast aastast aastani [[1948]] ajalehe [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] toimetajana, seejärel 1948–1950 ajalehe [[Noorus|Stalinlik Noorus]] toimetajana, [[1953]]–1961 ajalehe [[Sirp (ajaleht)|Sirp ja Vasar]] toimetajana, [[1961]]–[[1965]] [[Tallinnfilm]]i peatoimetajana. Seejärel oli ta mõnda aega vabakutseline kirjanik. Aastatel 1969–1978 töötas Ants Saar [[EKP Keskkomitee kultuuriosakond|EKP Keskkomitee kultuuriosakonna]] juhataja asetäitjana. Partei liikme ja funktsionäärina esindas jäika ortodoksset liini.<ref>"Veel Sirbi ja Vasara nime all ilmunud lehe toimetuses töötanud Andres Ehin kirjeldas, milliseid meetodeid selleks kasutati, kuidas EKP võimumasin toimis: "Jube oli kuulda tankidest Prahas, olles eelnevalt Tšehhi intellektuaalidega Tallinnas vennastunud. Siis kästi organiseerida kõigi kultuuriväljaannete veergudele materjalid, milles Eesti kultuuritöötajad kiidavad vene tankid heaks. Mina keeldusin seda tegemast. Ants Saar, EKP KK kultuuriosakonna juhataja asetäitja ütles: "Me võiksime su pooleteiseks aastaks vangi panna." Päris nii ikka ei juhtunud. ([[Rein Ruutsoo]]. "1968. aasta august: lootus ja kibedus.") [http://paber.ekspress.ee/arhiiv/Vanad/1998/36/areen/art_10.html]{{Kõdulink|aeg=mai 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Vaata ka: [[Andres Ehin]]. "Saatuslik 1968". [https://web.archive.org/web/20001001112033/http://www.postimees.ee/luup/98/17/kult1.htm]</ref> 1978–1981 töötas Saar ajakirja [[Tallinn (ajakiri)|Tallinn]] peatoimetajana. Ants Saar on maetud Tallinna [[Metsakalmistu]]le. ==Looming== Oma kirjanduslikus loomingus oli Ants Saar järjekindel kommunistlike ideaalide peegeldaja. Ta oli filmide "[[Pöördel]]" (1957), "[[Jäljed (film)|Jäljed]]" (1963) ja "[[Me olime kaheksateistkümneaastased]]" (1965) [[stsenarist]]. ==Isiklikku== Tema poeg oli sotsioloog [[Andrus Saar]]. ==Teoseid== *"Mõrvarid maskita" (koostaja, toimetaja; koonduslaagritest; 1961) *"Ebatavalised kohtumised" (reportaažid kohtuistungitest sõjakurjategijate üle; 1968) *"Nõiutud ring" (jutustuste kogu; 1969) *"Vaikne suvi vaikses linnas" (jutustused omakaitselaste inimsusvastastest kuritegudest Petserimaal 1941–1944), Tallinn: [[Eesti Raamat]] 1971) *"Selgus saabus enne südaööd" (jutustus koonduslaagrist; 1983) *"Killud suurest mosaiigist: ühe maakonna noorte lugu" (1986) *"Peatused teel" (1986) *"Sirgjoonel". Mälestusi Tallinna kommunistlike noorte tegevusest 1917–1986. Ants Saar. "Lugu tundmatust", Tallinn: Eesti Raamat 1988 ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Arnold Sepp]]. Politruk nuttis ja laulis "mu isamaa, mu õnn ja rõõm". [[Eesti Päevaleht (Rootsi)|Eesti Päevaleht]], 30. aprill 1971, nr. 34, lk. 4. == Välislingid == * {{ISIK|3230}} {{JÄRJESTA:Saar, Ants}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV hävituspataljonlased]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1920]] [[Kategooria:Surnud 1989]] 0ccnmkjrahmhrxf52pjs36jdhj30vlz 0 141585 7144173 6186250 2026-05-01T20:53:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144173 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Schempp-Hirth_Nimbus_4_D-KHXX.jpg|right|thumb|FAI vabaklassi purilennuk Nimbus 4]] '''Purilennuk''' on [[Õhk|õhust]] raskem, mootorita lauglendamiseks konstrueeritud [[lennuk]], mis püsib õhus jäiga [[Tiib (lennundus)|tiiva]] [[Liikumine|liikumisel]] tekitatud [[Tõstejõud|tõstejõu]] toimel ning mis võimaldab kestvaks lennuks väikese vajumise tõttu kasutada tõusvaid õhuvoole (termika, mäeveeru tuul, seisevlaine). Lendamiseks peab purilennuk oma kõrguse ([[potentsiaalne energia|potentsiaalse energia]]) edasiliikumiseks ([[kineetiline energia|kineetiliseks energiaks]]) muundama. Tõusvate õhuvoolude kasutamist lennuks nimetatakse '''[[purilend|purilennuks]]''' ehk '''purilendamiseks'''. Tänapäeval on purilennukite lauglemisväärtuse piiriks saavutatud umbes 1:70. Lauglemisväärtus näitab, kui kaugele on purilennuk võimeline vaikses [[õhk|õhus]] lauglema. Kui näiteks purilennuk 1 km kõrguse kaotuse järel on lauelnud 48 km kaugusele, siis on selle [[Aerodünaamika|aerodünaamiline]] väärtus (lauglemisväärtus) 48. Purilennuki aerodünaamiline väärtus ehk tõstejõu ja takistusjõu suhe (L/D) sõltub: tiiva külgsuhtest ehk tiiva saledusest (kitsas suure ulatusega tiib), [[tiivaprofiil]]ist, kere kujust ning ristlõike pindalast ja kõigi pindade siledusest. Purilennukiga on saavutatud: kõrgus 22 646 m <ref>https://www.fai.org/records?page=1{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>, suurim distantslend 3009 km, <ref>https://www.fai.org/records?page=76</ref> kiirus 500 km distantsil 307 km/h, kestuslend 57 tundi. ==Vajalikud lennuomadused== [[Pilt:Glider trailer.jpg|pisi|Auto järelkäru purilennuki veoks maanteel]] Et purilennuk oleks heade lennuomadustega, peab see ehituslikult vastama teatud kindlatele nõuetele. Purilennuki tiiva [[pinnakoormus]]t peab saama muuta võimalikult suures vahemikus (nüüdisajal 30–60 kg/m²). Väike kaal võimaldab väikesel lennukiirusel vähese vajumise tõttu ka nõrkades termiliste tõusudes kõrgust juurde võita. Suurim kaal aga võimaldab, kui tiivas asuvad ballastvee paagid on täidetud, sooritada ülelende suurendatud [[kiirus]]ega. Nobeda kuuleka juhitavusega purilennuk on vajalik, et tõusvas õhuvoolusambas ka kitsaid ringe tehes oleks [[piloot|piloodil]] võimalikult vähese viivitusega juhtida purilennuk õhusamba suurema tõusukiiruse ossa. Tänapäevased purilennukid peavad olema nii konstrueeritud, et oleks tagatud vastupidavus ja stabiilne lend võimalikult suures kiirustevahemikus, reeglina 80–250 km/h. Purilennuki väike [[õhutakistus]] on vajalik, et [[Hõõre|hõõrdumise]] tõttu tekkiv energiakaotus oleks võimalikult väike. Seetõttu on tänapäevastel purilennukitel sissetõmmatav [[telik]] juba põhivarustuses. Purilennuk ei pea mitte ainult suurte lennukiiruste pärast vastupidav olema, aga olema seda ka maandumisel väljaspool [[lennuväli|lennuvälja]], värskelt küntud põldudele, veel koristamata teraviljapõldudele jne. Alati peab purilennuki konstruktsioon vastu pidama ning parimal viisil pilooti kaitsma. Juhul kui maandumiseks valitud põllult pole võimalik abi[[mootor]]i varal või lennuki slepis õhku tõusta, võetakse purilennuk koost lahti ning paigutatakse lennuväljale viimiseks erilisesse transport-järelkärusse. Seetõttu peab purilennuk olema sellise ehitusega, et selle peamised osad <ref>[http://www.purilend.ee/node/4790#comment| Lennuki osad eesti keeles]</ref>, kere, [[stabilisaator]], [[tiivakonsool]]id, saaks mõne minuti jooksul lihtsalt eraldada, et siis uues kohas jälle kiiresti kokku ühendada. Tänapäevased purilennukid on ehitatud [[komposiit]]materjalidest, mis vaatamata oma kergusele on eriti tugevad. Komposiitmaterjalide kasutamine purilennukiehituses on võimaldanud teoks teha väga suure tiiva külgsuhtega (tiiva ulatuse ja keskmise geomeetrilise tiiva pealtvaates laiuse suhe, kuni 51) purilennukite põlvkonna ilmumise. ==Õhkutõusmise viisid== [[Pilt:Schempp-Hirth Ventus 2b glider being launched at Lasham Airfield in UK.jpg|right|thumb|18 meetri klassi purilennuki vintsimine]] Lennuks vajaliku algkõrguse saavutamiseks rakendatakse järgmisi viise: **kummiköie start – tänapäeval vähe levinud **[[auto]] järel sleppimine – [[Euroopa]]s vähe levinud **vintsimine (kasutades trossi või erilist köit) **sleppimine lennuki järel **abimootoriga start (mootorpurilennuk) ==Purilennuk kui võistluslennu vahend== Enamik purilennukeid on ehitatud nii, et need vastaksid[[Rahvusvaheline Lennuspordiföderatsioon| FAI]] reeglite järgi kehtestatud mingi võistlusklassi nõuetele: **13,5 m klass – tiivaulatus mitte üle 13,5 m **Standardklass – mittemuudetava tiivaprofiiliga (v.a. eleroonid), tiivaulatus mitte üle 15 m, telik võib olla sissetõmmatav, ratta läbimõõt vähemalt 300 mm ja laiusega 100 mm, pidurduslangevari on keelatud. **15 m klass – tiivaulatus mitte üle 15 meetri **18 m klass – tiivaulatus mitte üle 18 meetri **Vabaklass – piiranguteta **Kaheistmeliste klass – kaks pilooti, tiivaulatus mitte üle 20 meetri. **Klubiklass - varasemad tüübid FAI etteandmiskoefitsendiga, ballast pole lubatud **Ülikerge klass - lennukaal mitte üle 220 kg <ref>[https://www.fai.org/sites/default/files/sc3_2017a.pdf Chapter 5]</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Harry Habel]] 1936. ''Purilend''. Tallinna Õhuasjanduse Ühing. * [[Ülo Keedus]] 1962. ''Purilend''. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. ==Välislingid== * [http://www.purilend.ee/node/1588#comment| Lennukite liigitus väliskuju järgi] * [http://www.estonia.ca/koit/Kool/L%f5put%f6%f6/Muud%20materjalid/4-purilennuki-aerodunaamika.pdf Purilennuki aerodünaamika 1. Tiiva profiil] * [http://www.scribd.com/doc/2245677/2-eelteadmisi-purilennukist Eelteadmisi purilennukist] {{commonskat|Gliders|Purilennukid}} [[Kategooria:Lennundus]] [[Kategooria:Purilendamine]] <!-- interwiki --> t0htyomx9v9jodp1b0oqgf6el2be5oz 0 142970 7144038 7021018 2026-05-01T15:56:25Z Velirand 67997 7144038 wikitext text/x-wiki '''Murat Ismailovitš Nassõrov''' (Мурат Исмаилович Насыров; [[13. detsember]] [[1969]] [[Almatõ]] – [[19. jaanuar]] [[2007]] [[Moskva]]) oli [[uiguurid|uiguuri]] päritolu [[Venemaa]] [[laulja]] ja [[helilooja]]. == Albumid == * 1997 – "Кто-то простит" * 1998 – "Моя история" * 2000 – "Всё это было не со мной" * 2002 – "Разбуди меня" * 2004 – "Уйгурский альбом (Kaldim Yalguz)" == Välislingid== * [http://www.murat-memory.narod.ru/ Murat Nassõrovi mälestuseks loodud veebileht] * [http://www.muratnasyrov.narod.ru/ Murat Nassõrovi fänniklubi] {{JÄRJESTA:Nassõrov, Murat}} [[Kategooria:Venemaa lauljad]] [[Kategooria:Venemaa heliloojad]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] [[Kategooria:Surnud 2007]] d24p1e84915b7wchm1j0wx2066z87g4 0 146290 7144481 6771454 2026-05-02T09:07:23Z Kuriuss 38125 7144481 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib ainete segust; samanimelise ansambli kohta vaata artiklit [[DDT (ansambel)]].}} [[Pilt:DDT.svg|pisi|Diklorodifenüültrikloroetaan C₁₄H₉Cl₅]] [[Pilt:DDT-3D-vdW.png|pisi|DDT kolmemõõtmeline struktuur]] [[Pilt:DDT-3D-balls.png|pisi]] '''DDT''' ehk '''diklorodifenüültrikloroetaan''' (keemiline nimetus: '''1,1-bis(4-klorofenüül)-2,2,2-trikloroetaan''' või '''1,1,1-trikloro-2,2,-bis(4-klorofenüül)etaan''')<ref name="yfLAv" /> on värvitu, kristalliline, maitsetu ja peaaegu lõhnatu sünteetiline [[Halogeeniühendid|orgaaniline halogeenühend]]. See toksiliste omadustega aine on [[rasvlahustuv]], seega hästi [[bioakumulatsioon|bioakumuleeruv]].<ref name="inchem2" />. Tegemist on universaalse putukatõrjevahendiga (puutemürgiga). Kujutab endast ohtu keskkonnale, sest organismi sattudes akumuleerub kergesti ja võib põhjustada mitmesuguseid kahjustusi (näiteks inimese närvisüsteemis). Alates 1970. aastast on tööstusriikides (Eestis aastast 1968) DDT kasutamine keelatud.<ref name="EE" /> == Ajalugu == === Avastamine === DDT-d ei leidu looduses, seda sünteesis esimesena [[Othmar Zeidler]] 1874. Aastal 1939 avastas Šveitsi teadlane [[Paul Hermann Müller]] selle insektitsiidse toime, mille eest pälvis ta 1948. aastal [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna]]. Teise maailmasõja teisel poolel kasutati seda, et kontrollida [[malaaria]] ja [[tüüfus]]e levikut. Pärast teist maailmasõda võeti DDT laialdaselt insektitsiidina kasutusele.<ref name="inchem1" /> DDT on välistegevusega [[insektitsiid]], mis kokkupuutel ründab putuka närvisüsteemi ja põhjustab tema surma. Putukatele on see mürgine juba väga väikeses koguses. Kõrgele toksilisuse tasemele viitab see, et kärbsevastsed surevad juba vähem kui ühe miljondiku milligrammi DDT doosi mõjul. Oma insektitsiidse omaduse tõttu oli DDT 1940. aastatel väga levinud terves maailmas. Seda kasutati koduses majapidamises, kus seda puistati vooditesse, et lutikatest vabaneda või prussakate tõrjeks kööki. Eesti keeles nimetati seda "dust" (hääldati palataliseeritult).<ref name="lk" /> ===Kasutamine maailmas=== 1944. aasta jaanuaris peatati DDT abiga tüüfuse epideemia Napoli linnas Itaalias. DDT tundus olevat ohutu, sest miljonil inimesel, kes seda kasutanud oli, ei registreeritud ühtegi [[kõrvaltoime]]t. Edaspidi kasutati DDT-t tüüfuse vastu Egiptuses, Mehhikos, Columbias ja Guatemalas. 1948. aastal suri Indias malaariasse 3 miljonit inimest. 1965. aastal, pärast DDT kasutuselevõttu, langes malaariast põhjustatud surmade arv nulli. Vastavalt [[Maailma Terviseorganisatsioon|WHO]] andmetele päästsid DDT propageerimise kampaaniad malaariast hinnanguliselt 5 miljonit inimest. 1938. aastal oli Kreekas umbes miljon malaariasse haigestumise juhtumit. 1959. aastaks oli haigestunud vaid 1200 inimest. DDT kasutamine põllumajanduses suurendas oluliselt saagikust ja oli oluline tegur [[Roheline revolutsioon|rohelise revolutsiooni]] arengus. Saadud positiivsed kogemused viisid kiire DDT tootmise kasvule. Inimkonna silmis oli see ohutu ja tõhus vahend, mis tõi omakorda kaasa hooletuse ohutusstandardites ning kasutamises. DDT-d kasutati kõikjal, vaatamata kehtestatud nõuetele ja sanitaar-epidemioloogilistele standarditele. 1962. aastaks oli maailmas toodetud ligi 80 000 tonni DDT-d. Pärast Ameerika kirjaniku [[Rachel Carson]]i raamatu [[Hääletu kevad|"Hääletu kevad"]] ilmumist 1962. aastal hakkas DDT tootmine ja kasutamine vähenema, kuna raamat juhtis tähelepanu DDT keskkonnakahjulikule ja [[kantserogeenid|kantserogeensele]] toimele. Nii pandi alus keskkonnaliikumisele, tänu millele keelustati DDT 1972. aastal Ameerika Ühendriikides täielikult. Lisaks on 98 riiki liitunud 2001. aastal ratifitseeritud ja 2004. aastal jõustunud Stockholmi konventsiooniga. [[Stockholmi konventsiooni]] eesmärgiks on keelustada kõik püsivad orgaanilised saasteained. Veel aastal 2009 toodeti 3314 tonni DDT-d [[malaaria]] ärahoidmiseks. Tänapäeval on selle kõige suurem kasutaja India. Aastatel 1950–1980 oli DDT laialdaselt kasutuses põllumajanduses. Igal aastal kasutati rohkem kui 40 000 tonni üle maailma. Alates 1940. aastast on DDT-d toodetud rohkem kui 1,8 miljonit tonni.<ref name="lk" /> == Mõju keskkonnale == Nüüdseks on selgunud, et DDT on tugev [[mutageen]], mis laguneb aeglaselt ja selle kontsentratsioon suureneb toiduahelas [[bioakumulatsioon]]i teel. DDT on lagunemisele väga vastupidav. Kuumus, ensüümid ja valgus, mis osalevad võõrkehade neutraliseerimises, ei mõjuta DDT protsesse märgatavalt. DDT-d koguvad suurtes kontsentratsioonides esimestena taimed ja seejärel soojaverelised loomad, eriti inimkeha. DDT on väga vastupidav, selle [[poolestusaeg]] on hinnanguliselt '''2–15 aastat''', mullas võib poolestusaeg ulatuda '''kuni 30 aastani'''. === Vaheühendid === DDT [[intermediaat|vaheühendid]] on vees peaaegu lahustumatud ja vastupidavad keskkonnatingimustele nagu kuumus, valgus ja temperatuur. Eemaldades mehaaniliselt ühe klooridest, moodustub DDD, mis on küll toksilisem, kuid ta poolestusaeg keskkonnas on kõigest 2 nädalat. Pinnases on [[DDD]] ja [[DDE]] mõne hinnangu kohaselt isegi ohtlikumad kui DDT.<ref name="lk" /> [[Pilt:Reductive dechlorination DDT DDD.svg|pisi|DDD (C₁₄H₁₀Cl₄) on värvitu ja kristalne kloororgaaniline insektitsiid, millel on nahka ärritav toime. Keemilistelt omadustelt on DDD sarnane DDT-ga, kuid see arvatakse olevat vähem mürgine loomadele]] DDT vaheühend DDE muudab kaltsiumi ainevahetust ja põhjustab seeläbi röövlindude munakoorte õhenemist. [[Merikotkas|Valgepea-merikotka]] arvukus vähenes drastiliselt, kui Ameerika Ühendriikides võeti kasutusele [[Agent Orange]].<ref name="lk" /> Agent Orange näol on tegemist pritsitava herbitsiidiga, mis sisaldab [[dioksiinid|dioksiini]] ja mida kasutati Vietnami sõjas, et hävitada džungli lehestikku.<ref name="mIEVc" /> Uuringud on näidatud, et kuigi DDE sisaldus ökosüsteemides on vähenenud, on siiski osade lindude munakoored 10–12 protsenti õhemad kui enne DDT kasutamist. Nüüdseks on tõestatud, et DDT ülekasutamine põhjustas röövlindude munakoorte õhenemise, ohustades järeltulijate arvukust. Ameerika Ühendriikides oli see ajendiks, mis pööras tähelepanu armastatud rahvuslinnu, [[Merikotkas|valgepea-merikotka]] kaitsele, kes oli ootamatult sattunud väljasuremisohtu. Lisaks on DDT ohtlik ka paljudele vee-elukatele ja kahepaiksetele.<ref name="lk" /> [[Pilt:Elimination DDT DDE.svg|pisi|DDE (C₁₄H₈Cl₄) on põhiline DDT lagusaadus, mis tekib HCl eemaldumisel]] === Tõendid DDT bioakumulatsiooni kohta === 1973. aastal näitasid [[Damena]] ja [[Hayes]], et toiduahela igal etapil on DDT kogus suurenenud 10 korda *veekogu põhjamuda – 1x *taimed (kaasa arvatud vetikad) – 10x *väikesed organismid ([[zooplankton]] ja [[vesikirp]]) – 100x *kalad – 1000x *röövkalad – 10000x [[Suur järvistu]] on Kanada ja Ameerika Ühendriikide piiril asuv väinade ja jõgedega ühendatud järvede kompleks, mis on üheks suurimaks magevee reservuaariks maailmas. 1960. aastatel, kui hakkasid ilmnema erinevad probleemid elusloodusega, näiteks eelpool mainitud röövlindude munakoorte õhenemine, tingis see vajaduse sealsete järvede uuringuks. [[Joe Hickey]], eluslooduse professor [[Wisconsini ülikool]]ist, viis läbi uuringud Michigani järve põhjal, kus määrati erinevate pestitsiidide jääke järve ökosüsteemis. Eelnevalt oli teada DDT bioakumuleeruv mõju väiksemates veekogudes, kuid nüüd tõestati, et see toimub samamoodi ka suurtes.<ref name="d2smx" /> Michigani järve ökosüsteemi uuringus leiti *järve põhjamuda sisaldas 0014 mgDDT/kg, *vähid – 0,41 mgDDT/kg, *erinevad kalad – 3–6 mgDDT/kg, *kajakate rasvkude – >200 mgDDT/kg. == Mõju inimese tervisele == DDT ja tema vaheühendid satuvad inimese organismi läbi reostunud toidu. Inimorganismis akumuleeruva koguse suurus sõltub söödud toidu hulgast ja selles sisaldunud DDT kontsentratsioonist. Väikesed kogused võivad organismi sattuda ka läbi hingamisteede. Enamasti on DDT, DDE ja DDD kinnitunud osakesetele, mis on liiga suured, et jõuda kopsust kaugemale. Tõenäoliselt liiguvad need osakesed hoopis hingamisteede kaudu neeluni, kus nad alla neelatakse. DDT ja tema vaheühendid ei imendu läbi naha. Organismi jõudes akumuleeruvad need ained rasvkoes, kus nende kontsentratsioon muutub aja jooksul. Palju oleneb sellest, kas tegemist on ühekordse kokkupuutega – [[akuutne toksilisus]], või korduva kokkupuutega – [[krooniline toksilisus]]. DDT ja tema [[metaboliit]]e saab mõõta inimese rasvkoes, veres, uriinis, spermas ja rinnapiimas.<ref name="atsdr" /> === Akuutne toksilisus === Kui suure DDT kontsentratsiooniga toitu süüakse lühikest aega, mõjutab see tõenäoliselt inimese [[närvisüsteem]]i. Inimesed, kes manustasid suurtes kogustes DDT-d, muutusid ärevaks ning neil esines spasme ja üle keha värisemist. Lisaks kaasnes higistamist, peavalu, iiveldust, oksendamist ja pearinglust. Kõik sümptomid kadusid, kui lõppes kokkupuude DDT-ga.<ref name="atsdr" /> === Krooniline toksilisus === Ameerika Ühendriikide keskkonnaagentuur paigutab DDT oma süsteemis samasse kategooriasse kohvi ja bensiiniga, mis iseenesest jätab mulje, nagu tegemist oleks pigem ohutu ainega. Teiselt poolt on teadlased arvamusel, et kontakt DDT ja tema lagusaadustega kujutab ohtu rasedusele, põhjustades selle katkemist või enneaegset sünnitust. Lastel, kes on emaüsas kokku puutunud DDT-ga, on suurem tõenäosus arenguhäireteks. Lisaks võib DDT häirida ka [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]] talitlust ning närvisüsteemi. Tõenäoliselt põhjustab antud [[insektitsiid]] meestel sigivushäireid. Seoseid on leitud veel DDT ja südame-veresoonkonna haigusetega, vähiga, SARS-iga, {{kas|lastehalvatusega}}, hepatiidiga ja erinevate [[närvisüsteem|neuropsühhiaatriliste]] haigustega.<ref name="lk" /> DDT ja DDE, nagu ka teised [[kloororgaanilised ühendid]], kutsuvad loomades esile hormonaalse vastuse, kuna sarnanevad [[Östrogeenid|östrogeeniga]]. Seda [[endokriinsüsteem|endokriinset häiret]] on jälgitud nii hiirtel kui ka rottidel. California ülikool viis aastal 2014 läbi uuringu, kus hiirtele manustati sarnastes doosides DDT-d, millega puutuvad kokku [[malaaria]] leviku piirkonnas elavad inimesed. Uuring näitas, et kokkupuude DDT-ga enne sündi vähendas emaste hiirte metabolismi kiirust ja alandas märgatavalt nende külmataluvust. Lisaks leiti, et emastele ja isastele hiirtele mõjus DDT erinevalt. Emastel oli suurem risk rasvuda, teist tüüpi diabeeti haigestuda ja kolesteroolisisalduse suurenemise all kannatada. Isasetel tõusis ainult glükoositase veres.<ref name="sd" /> [[Epidemioloogia|Epidemioloogilised]] tõendid viitavad, et samasugune hormonaalne vastus võib ka inimeses tekkida pärast kokkupuudet DDT-ga. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="yfLAv">[[Agu-Tõnis Talvik]] 1996. ''Orgaaniline keemia''. Tartu: TÜ kirjastus, lk 237</ref> <ref name="inchem2">{{netiviide | url = http://www.inchem.org/documents/ehc/ehc/ehc009.htm| pealkiri = ''"DDT and its Derivatives''" | autor = World Health Organization | aeg = 1979| koht = Geneva| vaadatud = 28.10.2015| keel = inglise}}</ref> <ref name="EE">{{netiviide | url = http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ddt1| pealkiri = "''DDT''"| väljaanne = Eesti Entsüklopeedia| vaadatud = 28.10.2015}}</ref> <ref name="inchem1">{{netiviide | url =http://www.inchem.org/documents/ehc/ehc/ehc83.htm | pealkiri = DDT and its derivatives – environmental aspects| aeg =1989 | koht =Geneva | väljaandja =World Health Organization | vaadatud =28.10.2015 | keel =inglise}}</ref> <ref name="lk">{{netiviide | url = http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel1060_1031.html | pealkiri = DDT – kas ainult vaenlane? | autor = Toomas Jüriado| aeg = 2007/2| väljaandja = Loodusesõber | vaadatud = 28.10.2015}}</ref> <ref name="mIEVc">{{netiviide | url = http://novaator.err.ee/v/tervis/2f172ab2-9264-4f0d-8888-954299fca34e| pealkiri = Agent Orange`ga kokkupuutunud Vietnami sõja veteranidel on nahavähirisk kõrgem | autor = Katrin Sak | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = Novaator | aeg = 11.02.2014| vaadatud = 29.10.2015}}</ref> <ref name="d2smx">C.H. Walker, R.M. Sibly, S.P. Hopkin, D.B. Peakall. 2012. ''Principles of Ecotoxicology, Fourth Edition''. CRC Press, lk 300</ref> <ref name="atsdr">{{netiviide| url =http://www.atsdr.cdc.gov/phs/phs.asp?id=79&tid=20| pealkiri =Toxicological profile for DDT, DDE, and DDD| aeg =2002| koht =Atlanta| väljaandja =Agency for Toxic Substances and Disease Registry (ATSDR)| vaadatud =7.11.2015| keel =inglise| arhiivimisaeg =28.06.2016| arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20160628151349/http://www.atsdr.cdc.gov/PHS/PHS.asp?id=79&tid=20| url-olek =ei tööta}}</ref> <ref name="sd">{{netiviide | url =http://www.sciencedaily.com/releases/2014/07/140730151709.htm | pealkiri = Pesticide DDT linked to slow metabolism, obesity and diabetes, mouse study finds | autor = University of California – Davis| väljaanne = Science Daily| aeg = 30.07.2014| vaadatud = 7.11.2015 | keel = inglise}}</ref> }} [[Kategooria:Orgaanilised ühendid]] [[Kategooria:Mürgid]] [[Kategooria:Agrokemikaalid]] 9mlqtqcuxeoxv4buv700hkd19m2fjir 0 147898 7144565 6899856 2026-05-02T11:10:07Z Makenzis 95198 7144565 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Vitesse | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Stichting Betaald Voetbal Vitesse | hüüdnimi = Vitas | lühend = | asutatud = 14. mail 1892 | lõpp = | väljak = [[GelreDome]] | mahutavus = 25 000 | ametinimetus1 = | esimees = Bert Roetert | omanik = Aleksandr Chigirinski | ametinimetus2 = Treener | treener = [[Peter Bosz]] | liiga = [[Eerste Divisie]] | hooaeg = 2025/26 | positsioon = 15. | muster_la1=_sbvv1516h |muster_b1=_sbvv1516h |muster_ra1=_sbvv1516h|muster_sh1=_sbvv1516h|muster_so1=_sbvv1516h | vasakkäsi1=FFD700 |kere1=FFD700 |paremkäsi1=FFD700 |püksid1=FFFFFF |sokid1=FFFFFF | muster_la2=_sbvv1516a |muster_b2=_sbvv1516a |muster_ra2=_sbvv1516a|muster_sh2=_sbvv1516h|muster_so2=_sbvv1516h | vasakkäsi2=FFFFFF |kere2= FFFFFF|paremkäsi2=FFFFFF |püksid2=FFFFFF|sokid2=FFFFFF | veeb = http://www.vitesse.nl/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Vitesse''' on [[Holland]]i linna [[Arnhem]]i [[jalgpalliklubi]], mis mängib riigi kõrgliigas [[Eredivisie]]. Klubi asutati 14. mail [[1892]]. ==Eesti ja eestlased== *[[Marko Meerits]] (2011–2014) *[[Raio Piiroja]] (2011–2012) == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.vitesse.nl/ Klubi koduleht] [[Kategooria:SBV Vitesse| ]] [[Kategooria:Arnhem]] [[Kategooria:Hollandi jalgpalliklubid]] ou34jw10s7p74ik5vigu9dty65lz035 0 147908 7144347 7141072 2026-05-02T07:31:00Z Velirand 67997 7144347 wikitext text/x-wiki '''Heinrich Schultz''' (vales vormis ka '''Heinrich Schults'''; [[23. september]] [[1924]] [[Valga]] – [[1. oktoober]] [[2012]] [[Tallinn]]) oli Eesti kultuuritöötaja, [[džäss|džässifestivalide]] organiseerija. Heinrich Schultz sündis [[baltisaksa]] metsapraakeri peres. Teenis [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[8. Eesti Laskurkorpus]]es roodukirjutajana. Olles [[Tallinna Linna TSN Täitevkomitee]] kultuuriosakonna juhataja 1961-1967, organiseeris muuhulgas Tallinna rahvusvahelisi [[võistlustants|tantsuturniir]]e ja džässifestivale. Suurima rahvusvahelise ja riigisisese kõlapinna saavutas [[1967]]. aasta mais [[Kalevi Spordihall]]is toimunud džässifestival "[[Tallinn '67]]", mille tippesineja oli [[Charles Lloyd]]i kvartett USAst. Ürituse tohutu edu ehmatas tollaseid [[kommunism|kommunistlikke]] riigivõime sedavõrd, et džässifestivalid keelati ära. ”Ainusüüdlaseks” kuulutati peakorraldaja Heinrich Schultz ning teda karistati kultuuriosakonna juhataja kohalt vallandamise ja tavaametnikuks üleviimisega. 1967. aasta džässifestivali on Eestis isegi peetud esimeseks impulsiks Nõukogude Liidu lagunemisele. {{lisa viide}} Heinrich Schultz maeti [[6. oktoober|6. oktoobril]] [[2012]] [[Metsakalmistu]]le<ref>[https://www.kalmistud.ee/burial-place/RKEr7ZZpog72 kalmistud.ee]</ref>. ==Tunnustus== *[[Kuulsuse orden]]i III järk (1944)<ref name="heroes">https://pamyat-naroda.ru/heroes/person-hero92820931/</ref> *[[Isamaasõja orden]]i II järk (1985)<ref name="heroes" /> *[[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri]]<ref>Heinrich Schultz, [[Punane Täht]] nr 112, 22. september 1984</ref> *Mälestusmedal "25 aastat Nõukogude Leedut. Hea töö ja aktiivse ühiskondliku tegevuse eest" (1965) *NSV Liidu Kultuuriministeeriumi aukiri (1966) ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [[Valter Ojakäär]]. Sirp ja saksofon. Tallinn: Ilo, 2008, lk 348-369 (fotol lk 369: Charles Lloyd ja Heinrich Schultz 1967. a džässifestivali laval). * Heli Reimann. ''Tallinn '67 Jazz Festival: Myths and Memories.'' New York and London: Routledge, 2022. * [[Mati Brauer]]. "Džässipaanika 1967". [[Eesti Ekspress]], 5. oktoober 1990. ==Välislingid== *[https://books.google.com/books/about/Tallinn_67_Jazz_Festival.html?id=2h8-EAAAQBAJ Tallinn '67 Jazz Festival: Myths and Memories - Heli Reimann - Google Books] *[http://www.reocities.com/rstubenrauch/Lloyd/downbeat/rojac_lloyd_db_jul1367.html Ira Gitler. Charles Lloyd in Russia: Ovations and Frustrations, Down Beat, July 13, 1967, p. 15] (Inglise) *[http://www.jazz.ru/books/vermenich/5.htm Юрий Верменич. "Мои друзья - джазфэны"] (Vene) *[[Tallinnfilm]]i ringvaade "Eesti Kroonika" nr 21, 1990 (Heinrich Schultz pajatab mälestusi džässifestivalist "Tallinn '67"). *[https://arhiiv.err.ee/vaata/tuleb-tuttav-ette-jazz-67 "Tuleb tuttav ette 21"], [[Eesti Televisioon]]i saade, 22. jaanuar 2005 ([[Reet Linna]] intervjueerib Heinrich Schultzi, Valter Ojakääru jt seoses tagasivaatega džässifestivalile "Tallinn '67") *[[:en:Charles Lloyd in the Soviet Union|Charles Lloyd in the Soviet Union]]: Recorded at the Tallinn Jazz Festival. New York: Atlantic, 1970. ([[:en:Georg Avakian|George Avakian]]i tekstis on mainitud ainsa Eesti-poolse tegijana Heinrich Schultzi (=Henry Schults). Plaadiümbrise (kujundus: Stanislaw Zagorski) tagakaanel [[Moskva]]s [[Punane väljak|Punasel väljakul]] Lloydi kvartetist tehtud ümmargune foto on ümbritsetud [[Eesti lipp|sini-must-valge]] ringiga.) {{JÄRJESTA:Schultz, Heinrich}} [[Kategooria:Eesti kultuurikorraldajad]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1924]] [[Kategooria:Surnud 2012]] d3pozfgopxcu2dcx8qc7jy8u2zo1ii2 0 150810 7144321 7012696 2026-05-02T07:01:05Z Velirand 67997 + kategooria 7144321 wikitext text/x-wiki {{Sõjaväelane | Taustavärv = #EEDD82 | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Nimi = Vassili Külaots | Hüüdnimi = | Sünniaeg = [[2. november]] [[1889]] | Sünnikoht = [[Pärsamaa vald]], [[Saaremaa (maakond)|Saaremaa]] | Surmaaeg = [[17. oktoober]] [[1977]] | Surmakoht = [[Tallinn]] [[Eesti NSV]] | Teenistused = [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti Vabariik]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[NSV Liit]] | Auaste = [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] [[kolonel]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[Punaarmee]] [[polkovnik]] | Juhitud üksused = [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] [[7. Jalaväerügement]]<br>[[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] [[Viru-Järva Kaitseringkond|Viru-Järva kaitseringkonna]] staabi ülema kt. ja staabiülem<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[Punaarmee]] [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse]] [[180. Eesti laskurdiviis]]i [[42. laskurpolk]] <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[Punaarmee]] [[8. Eesti Laskurkorpus]]e staabi 1. (operatiiv)osakonna ülem | Sõjad/lahingud = [[Teine maailmasõda]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarinne]] | Autasud = }} '''Vassili Külaots''' ([[2. november]] [[1889]] [[Pärsamaa vald]], [[Saaremaa (maakond)|Saaremaa]] – [[17. oktoober]] [[1977]] [[Tallinn]] [[Eesti NSV]]) oli Eesti ([[kolonel]]) ja Nõukogude Liidu ([[polkovnik]]) sõjaväelane. Vassili Külaots teenis [[Eesti kaitsevägi|Eesti sõjaväes]] [[7. Jalaväerügement|7. Jalaväerügemendis]] [[kapten]]i ja [[major]]ina (ülendati 1923). 1927. aastal viidi üle teenistust jätkama Eesti [[Kaitseväe peastaap#Sõjavägede Staap, 1920–1926|Kindralstaapi]]. Kindralstaabis teenis ta käsutäitja-ohvitserina ja Kaitsevägede staabi VI osakonna (väljaõppe osakonna) A-jaoskonna ülemana, kus ta 1930. aastal ülendati [[kolonelleitnant|kolonelleitnandiks]]. 1932. aastal nimetati ta Kaitsevägede staabi IV osakonna (Kv kantselei) C-jaoskonna ülemaks. [[1934]]. aastal nimetati ta [[Viru-Järva Kaitseringkond|Viru-Järva kaitseringkonna]] staabi ülema kohusetäitjaks ja 1936. aastal Viru-Järva kaitseringkonna staabi ülemaks. 13. jaanuaril 1939 viidi ta üle [[Kõrgem Sõjakool|Kõrgema Sõjakool]]i alaliseks lektoriks. 16. veebruaril 1940 ülendati ta koloneliks, 1940. aasta [[Juunipööre|juunipöörde]] ajal Eesti [[Kaitseväe peastaap#Sõjavägede Staap, 1937–1940|Sõjavägede Staabi]] VI (väljaõppe)osakonna ülemaks. 1940. aastal Eesti okupeerimise ja inkorporeerimise järel NSV Liidu koosseisu mobiliseeriti ta Punaarmeesse, kus teenis [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse]] [[180. Eesti Laskurdiviis]]i [[42. laskurpolk|42. laskurpolgu]] ülemana. Sealt suunati ta Venemaale, kus teenis Moskvas Frunze-nimelises Sõjaväeakadeemias õppejõuna [[taktika]] alal<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestlane19690722.1.8 Kuidas loodi punaarmee eesti korpused Andmeid raamatust ..Uraalidest Kuramaani”], Vaba Eestlane = Free Estonian, 22 juuli 1969</ref>. 1942. aasta [[8. Eesti Laskurkorpus|8. eesti laskurkorpus]]e formeerimise ajal osales koos [[Jaan Lukas|Jaan Lukase]], [[Verner Trossi]], [[August Vassil|August Vassili]] ja [[Artur Saueselg|Artur Saueselj]]aga laskurkorpuse formeerimisel ning oli laskurkorpuse staabi 1. (operatiiv)osakonna ülem. ==Isiklikku== Tema poeg oli eesti õpetaja Vassili Külaots juunior (1929–2007), kes töötas Tallinna 27. 8-klassilise Kooli kehalise kasvatuse õpetajana ja pälvis 2005. aastal Tallinna Raemedali.<ref>[https://www.postimees.ee/1671453/in-memoriam-vassili-kulaots In memoriam Vassili Külaots 21.06.1929 – 10.06.2007], 14. juuni 2007</ref> ==Tunnustus== * 1935 – [[Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärk]] * 1936 – [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]] * Nõukogude Liidu Punatähe, Punalipu ja Suure Isamaasõja lahinguordenid. ==Teosed== *[[Eesti laskurkorpus|Eesti Tallinna Kaardiväe Laskurkorpuse]] võitlustee. Koostanud ja toimetanud Vassili Külaots. Kirjastus: Poliitiline Kirjandus 1945, 252 lk. *Vassili Külaots. Revolutsioonilisest liikumisest Vene armee Eestis asuvais väeosades aastail 1914–1917. Eesti Riiklik Kirjastus 1957, 95 lk. *Vassili Külaots. Uraalidest Kuramaani. Eesti Raamat 1969, 317 lk. *Vassili Külaots. [[Arnold Luks]] ja [[Otto Stein]], Eesti sotsialistliku rahvuse kujunemisest. Eesti Raamat 1970, 126 lk. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=20990 Ohvitseride andmekogu] * https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=d6PaX43bZaJO {{JÄRJESTA:Külaots, Vassili}} [[Kategooria:Eesti kolonelid]] [[Kategooria:7. Jalaväerügemendi koosseis]] [[Kategooria:Kalevi Üksiku Jalaväepataljoni ülemad]] [[Kategooria:Sõjavägede Staabi koosseis]] [[Kategooria:Viru-Järva Sõjaväeringkonna Staap]] [[Kategooria:Kõrgema Sõjakooli õppejõud]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1889]] [[Kategooria:Surnud 1977]] 6yalcyngarizk15v2l3kljlpheh8zsp 7144322 7144321 2026-05-02T07:01:40Z Velirand 67997 + kategooria 7144322 wikitext text/x-wiki {{Sõjaväelane | Taustavärv = #EEDD82 | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Nimi = Vassili Külaots | Hüüdnimi = | Sünniaeg = [[2. november]] [[1889]] | Sünnikoht = [[Pärsamaa vald]], [[Saaremaa (maakond)|Saaremaa]] | Surmaaeg = [[17. oktoober]] [[1977]] | Surmakoht = [[Tallinn]] [[Eesti NSV]] | Teenistused = [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti Vabariik]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[NSV Liit]] | Auaste = [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] [[kolonel]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[Punaarmee]] [[polkovnik]] | Juhitud üksused = [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] [[7. Jalaväerügement]]<br>[[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] [[Viru-Järva Kaitseringkond|Viru-Järva kaitseringkonna]] staabi ülema kt. ja staabiülem<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[Punaarmee]] [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse]] [[180. Eesti laskurdiviis]]i [[42. laskurpolk]] <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[Punaarmee]] [[8. Eesti Laskurkorpus]]e staabi 1. (operatiiv)osakonna ülem | Sõjad/lahingud = [[Teine maailmasõda]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarinne]] | Autasud = }} '''Vassili Külaots''' ([[2. november]] [[1889]] [[Pärsamaa vald]], [[Saaremaa (maakond)|Saaremaa]] – [[17. oktoober]] [[1977]] [[Tallinn]] [[Eesti NSV]]) oli Eesti ([[kolonel]]) ja Nõukogude Liidu ([[polkovnik]]) sõjaväelane. Vassili Külaots teenis [[Eesti kaitsevägi|Eesti sõjaväes]] [[7. Jalaväerügement|7. Jalaväerügemendis]] [[kapten]]i ja [[major]]ina (ülendati 1923). 1927. aastal viidi üle teenistust jätkama Eesti [[Kaitseväe peastaap#Sõjavägede Staap, 1920–1926|Kindralstaapi]]. Kindralstaabis teenis ta käsutäitja-ohvitserina ja Kaitsevägede staabi VI osakonna (väljaõppe osakonna) A-jaoskonna ülemana, kus ta 1930. aastal ülendati [[kolonelleitnant|kolonelleitnandiks]]. 1932. aastal nimetati ta Kaitsevägede staabi IV osakonna (Kv kantselei) C-jaoskonna ülemaks. [[1934]]. aastal nimetati ta [[Viru-Järva Kaitseringkond|Viru-Järva kaitseringkonna]] staabi ülema kohusetäitjaks ja 1936. aastal Viru-Järva kaitseringkonna staabi ülemaks. 13. jaanuaril 1939 viidi ta üle [[Kõrgem Sõjakool|Kõrgema Sõjakool]]i alaliseks lektoriks. 16. veebruaril 1940 ülendati ta koloneliks, 1940. aasta [[Juunipööre|juunipöörde]] ajal Eesti [[Kaitseväe peastaap#Sõjavägede Staap, 1937–1940|Sõjavägede Staabi]] VI (väljaõppe)osakonna ülemaks. 1940. aastal Eesti okupeerimise ja inkorporeerimise järel NSV Liidu koosseisu mobiliseeriti ta Punaarmeesse, kus teenis [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse]] [[180. Eesti Laskurdiviis]]i [[42. laskurpolk|42. laskurpolgu]] ülemana. Sealt suunati ta Venemaale, kus teenis Moskvas Frunze-nimelises Sõjaväeakadeemias õppejõuna [[taktika]] alal<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestlane19690722.1.8 Kuidas loodi punaarmee eesti korpused Andmeid raamatust ..Uraalidest Kuramaani”], Vaba Eestlane = Free Estonian, 22 juuli 1969</ref>. 1942. aasta [[8. Eesti Laskurkorpus|8. eesti laskurkorpus]]e formeerimise ajal osales koos [[Jaan Lukas|Jaan Lukase]], [[Verner Trossi]], [[August Vassil|August Vassili]] ja [[Artur Saueselg|Artur Saueselj]]aga laskurkorpuse formeerimisel ning oli laskurkorpuse staabi 1. (operatiiv)osakonna ülem. ==Isiklikku== Tema poeg oli eesti õpetaja Vassili Külaots juunior (1929–2007), kes töötas Tallinna 27. 8-klassilise Kooli kehalise kasvatuse õpetajana ja pälvis 2005. aastal Tallinna Raemedali.<ref>[https://www.postimees.ee/1671453/in-memoriam-vassili-kulaots In memoriam Vassili Külaots 21.06.1929 – 10.06.2007], 14. juuni 2007</ref> ==Tunnustus== * 1935 – [[Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärk]] * 1936 – [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]] * Nõukogude Liidu Punatähe, Punalipu ja Suure Isamaasõja lahinguordenid. ==Teosed== *[[Eesti laskurkorpus|Eesti Tallinna Kaardiväe Laskurkorpuse]] võitlustee. Koostanud ja toimetanud Vassili Külaots. Kirjastus: Poliitiline Kirjandus 1945, 252 lk. *Vassili Külaots. Revolutsioonilisest liikumisest Vene armee Eestis asuvais väeosades aastail 1914–1917. Eesti Riiklik Kirjastus 1957, 95 lk. *Vassili Külaots. Uraalidest Kuramaani. Eesti Raamat 1969, 317 lk. *Vassili Külaots. [[Arnold Luks]] ja [[Otto Stein]], Eesti sotsialistliku rahvuse kujunemisest. Eesti Raamat 1970, 126 lk. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=20990 Ohvitseride andmekogu] * https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=d6PaX43bZaJO {{JÄRJESTA:Külaots, Vassili}} [[Kategooria:Eesti kolonelid]] [[Kategooria:7. Jalaväerügemendi koosseis]] [[Kategooria:Kalevi Üksiku Jalaväepataljoni ülemad]] [[Kategooria:Sõjavägede Staabi koosseis]] [[Kategooria:Viru-Järva Sõjaväeringkonna Staap]] [[Kategooria:Kõrgema Sõjakooli õppejõud]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1889]] [[Kategooria:Surnud 1977]] 4q4rqu6n0bqq3yqtfyy7o49k3chub3s 0 151521 7144035 7124920 2026-05-01T15:51:17Z Neptuunium 58653 7144035 wikitext text/x-wiki {{taksonitabel | värvus = linnud | nimi = Kimalaskoolibri | pilt = Bee hummingbird (Mellisuga helenae) immature male.jpg | pildi_laius = 200px | pildi_seletus = | seisund = NT | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN |ID=22688214 |nimi=Mellisuga helenae |hindaja=BirdLife International |aasta=2016 |IUCN_aasta=2016 }}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Pikatiivalised]] ''Apodiformes'' | sugukond = [[Koolibrilased]] ''Trochilidae'' | perekond = ''[[Mellisuga]]'' | liik = '''Kimalaskoolibri''' | binaarne = ''Mellisuga helenae'' | binaarse_autor = ([[Juan Lembeye|Lembeye]], 1850) }} '''Kimalaskoolibri''' (''Mellisuga helenae'') on [[koolibrilased|koolibrilaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv maailma väikseim [[linnud|linnu]][[liik (bioloogia)|liik]]. == Välimus == Isaslind kaalub kõigest 1,6 grammi ja on 6,1 cm pikk. Ta on roheline, hallikasvalge kõhualusega, küütleva tulipunase pea ja särava kraega. Emaslinnud on pisut suuremad ja kaaluvad 2 grammi ja on 5,5 cm pikkused. Nende kael ja pea ei ole nii küütlevad. == Toitumine == Kimalaskoolibrid toituvad peamiselt [[nektar]]ist, koguvad seda horisontaalasendis ja torkavad oma lühikese sirge noka iga õie sisse. Ühe 2012. aasta uurimuse järgi toituvad kimalaskoolibrid kümne taimeliigi esindajatelt korjatud nektarist. Neist taimedest kaks kasvavad ainult [[Kuuba]]l.<ref>Dalsgaard, Bo, ''et al.'' [http://www.researchgate.net/publication/228075575_FLORAL_TRAITS_OF_PLANTS_VISITED_BY_THE_BEE_HUMMINGBIRD_(MELLISUGA_HELENAE) "Floral traits of plants visited by the bee hummingbird (Mellisuga helenae)."] Ornitologia Neotropical 23.1 (2012): 143–149.</ref> == Paljunemine == Munad on 6 mm pikkused, herneterast väiksemad. Emaslind muneb nad enda ehitatud umbes 2,5 cm läbimõõduga pessa. Järglaste kasvatamisel osaleb ainult emaslind. == Viited == {{Viited}} {{Commons|Category:Mellisuga helenae}} [[Kategooria:Koolibrilased]] chzlfxhd84sgtqqhhafxrwqr3e8y2h4 0 155713 7144426 6700216 2026-05-02T08:29:25Z Taivo 268 +1 7144426 wikitext text/x-wiki {{sündinud mais}} ''Siin loetletakse [[21. mai]]l sündinud tuntud inimesi. *[[1471]] – [[Albrecht Dürer]], saksa kunstnik ja matemaatik *[[1527]] – [[Felipe II]], Hispaania kuningas *[[1780]] – [[Elizabeth Fry]], inglise vanglareformija ja heategija *[[1843]] – [[Charles Albert Gobat]], Šveitsi poliitik ja jurist *[[1844]] – [[Henri Rousseau]], prantsuse maalikunstnik *[[1850]] – [[Giuseppe Mercalli]], itaalia geoloog *[[1851]] – [[Léon Bourgeois]], Prantsusmaa riigimees *[[1859]] – [[Otto Hupp]], saksa heraldik ja kunstnik *[[1861]] – [[Andres Saal]], eesti kirjanik, ajakirjanik, fotograaf, kartograaf ja etnoloog *[[1873]] – [[Hans Berger]], saksa neuroloog *[[1878]] – [[Hans Kuben]], Eesti politseinik *[[1884]] – [[Heinrich Multer]], eesti arst ja sõjaväelane *[[1886]] – [[Johannes Käspert]], Eesti poliitik ja ajakirjanik *[[1888]] – [[Karol Koźmiński]], poola kirjanik, ajakirjanik ja illustraator *[[1895]] – [[Lázaro Cárdenas]], Mehhiko poliitik * 1895 – [[Nigul Ermaste]], Eesti sõjaväelane *[[1897]] – [[Markus Feldmann]], Šveitsi president * 1897 – [[Pedro Krusten]], eesti kirjanik *[[1900]] – [[Erich Kõiv]], Eesti sõjaväelane *[[1904]] – [[Fats Waller]], USA muusik * 1904 – [[Robert Montgomery]], ameerika näitleja *[[1905]] – [[Jaak Taul]], eesti vaimulik ja teoloog * 1905 – [[Friedrich Kaasik]], eesti laulja ja muusik *[[1908]] – [[Arseni Poolgas]], eesti seltskonnatantsu ja võistlustantsu õpetaja *[[1913]] – [[Suzan Kahramaner]], türgi matemaatik *[[1915]] – [[Zinaida Saar]], Eesti pediaater ja infektsionist *[[1917]] – [[Bakula Rinpotše]], tiibeti laama *[[1918]] – [[Alfred Ots]], eesti rahvusest USA elektromehaanikainsener *[[1920]] – [[John Chadwick]], Briti keeleteadlane ja klassikaline filoloog *1920 – [[Paul Kilgas]], eesti näitleja, lavastaja ja draamakirjanik *[[1921]] – [[Karl Kivastik]], eesti treener *1921 – [[Andrei Sahharov]], vene füüsik ja ühiskonnategelane *[[1922]] – [[Erika Haggi]], eesti skulptor * 1922 – [[Evald Sagur]], eesti kunstnik *[[1923]] – [[Doris Akers]], Ameerika Ühendriikide gospelhelilooja, arranžeerija ja laulja *[[1925]] – [[Evi Krass]], eesti kergejõustiklane ja spordipedagoog *[[1926]] – [[Ira Lember]], eesti lastekirjanik *[[1931]] – [[Uno Maasikas]], eesti ajakirjanik *[[1932]] – [[Inese Jaunzeme]], läti odaviskaja *[[1933]] – [[Enn Põldroos]], eesti maalikunstnik ja ühiskonnategelane *[[1934]] – [[Bengt Samuelsson]], rootsi biokeemik *[[1937]] – [[Vello Padrik]], eesti onkokirurg ja raamatute autor *[[1938]] – [[Urs Widmer]], Šveitsi kirjanik ja tõlkija *[[1940]] – [[Ildikó Pécsi]], ungari näitleja *[[1942]] – [[John Konrads]], Austraalia ujuja *[[1943]] – [[Hilton Valentine]], inglise kitarrist *[[1944]] – [[Mary Robinson]], Iirimaa poliitik, president *[[1947]] – [[Siimu Loogma]], Eesti poliitik *[[1950]] – [[Maie Kais]], Eesti arhitekt *[[1951]] – [[Agu Laius]], majandus- ja ühiskonnategelane * 1951 – [[Indrek Hein]], eesti arvutuslingvist * 1951 – [[Toomas Pung]], eesti füüsik, museoloog ja teadusajaloolane *[[1952]] – [[Vjatšeslav Leedo]], eesti ettevõtja * 1952 – [[Dina Bitēna]], läti näitleja *[[1953]] – [[Ilmar Taska]], eesti filmiprodutsent ja -lavastaja *[[1956]] – [[Sergei Šoigu]], Venemaa poliitik * 1956 – [[Heli Tuksam]], eesti maalikunstnik *[[1960]] – [[Kalju Kertsmik]], Eesti omavalitsustegelane * 1960 – [[Zigurds Lanka]], läti maletaja * 1960 – [[Jeffrey Dahmer]], Ameerika Ühendriikide sarimõrvar, seksuaalkurjategija, nekrofiil ja kannibal *[[1968]] – [[Ilmar Raag]], eesti filmikriitik * 1968 – [[Kaido Kaasik]], Eesti poliitik *[[1969]] – [[Tulvi-Hanneli Turo]], eesti köite- ja nahakunstnik ning konservaator *[[1970]] – [[Rade Bogdanović]], Serbia endine jalgpallur *[[1971]] – [[Kristian Jensen]], Taani poliitik * 1971 – [[Daniel Wisser]], austria kirjanik ja muusik *[[1972]] – [[The Notorious B.I.G.]] *[[1973]] – [[Esko Oja]], eesti helilooja *[[1974]] – [[Aleksei Hotin]], Venemaa ettevõtja *[[1975]] – [[Kaileen Mägi]], eesti teleajakirjanik *[[1981]] – [[Zdeněk Hřib]], Tšehhi poliitik * 1981 – [[Craig Anderson]], USA jäähokimängija *[[1982]] – [[Revo Raudjärv]], eesti teleprodutsent ja saatejuht * 1982 – [[Tay Zonday]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja *[[1984]] – [[Maarja Torga]], eesti õigusteadlane *[[1985]] – [[Alexander Dale Oen]], Norra ujuja *[[1986]] – [[Mario Mandžukić]], Horvaatia jalgpallur * 1986 – [[Kati Ong]], eesti näitleja *[[1987]] – [[Katariina Krjutškova]], eesti ajakirjanik *[[1988]] – [[Kaire Leibak]], eesti kolmikhüppaja * 1988 – [[Lauri Väinsalu]], eesti purjesportlane *[[1989]] – [[Hal Robson-Kanu]], Walesi jalgpallur * 1989 – [[Devin Gibson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[1990]] – [[Tiril Eckhoff]], norra laskesuusataja * 1990 – [[Rene Krhin]], sloveeni jalgpallur *[[1991]] – [[Abdoulay Diaby]], Mali jalgpallur *[[1993]] – [[Grete Gaim]], eesti laskesuusataja *[[1994]] – [[Tom Daley]], Suurbritannia vettehüppaja * 1994 – [[Jazmin Sawyers]], Suurbritannia kaugushüppaja *[[1995]] – [[Danas Rapšys]], leedu ujuja * 1995 – [[Ryan Graves]], Kanada jäähokimängija *[[1996]] – [[Ivan Lobai]], Ukraina jalgpallur *[[1998]] – [[Ari Ólafsson]], islandi laulja [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Mai, 21.]] i2js7ostyqdj2tm3aiyph0mkdofkoun 0 157046 7144402 7039732 2026-05-02T08:19:43Z Velirand 67997 7144402 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=september}} {{Infobox Poliitik | nimi = Feodor Okk | pildinimi = Feodor Okk.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Feodor Okk (1941) | sünniaeg = [[16. november]] [[1898]] | sünnikoht = [[Piila]] küla, [[Loona vald]] | surmaaeg = 1941 | erakond = [[Eestimaa Kommunistlik Partei]] | amet = [[EK(b)P Tallinna Linnakomitee]] I sekretär<br>[[Balti sõjaväeringkond|Balti sõjaväeringkonna]] piirivalvevägede koosseisus loodud [[hävituspataljon]]ide operatiivgrupi staabi komissar | haridus = | õppeasutus = | eriala = | kraad = | märkused = }} '''Feodor Okk''' ([[vene keel]]es ''Фёдор Васильевич Окк''; [[28. november]] ([[vkj]] 16. november) [[1898]] [[Piila]] küla, [[Loona vald]], [[Saaremaa]]<ref name="Rg8Di" /> – [[23. august]] [[1941]]<ref name="qglJr" /> Tallinna lähistel)<ref name="bMfXf" /> oli 1941. aastal Eestis tegutsenud hävituspataljoni komissar ja kommunistliku partei liige, 1940. aastast [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]] Tallinna linnakomitee sekretär. Rahvuselt eestlane, valdas eesti ja vene keelt. [[VSDTP|VSDT(b)P]] liige 1920. aastast. ==Elutee== Ta sündis usuvahetusega kaasa läinud kehviktalupoja perekonnas. Ema suri 1917. ja isa 1922. aastal 13-aastaselt läks Piila apostliku õigeusu kihelkonnakooli, kus õppis kaks aastat. [[1913]]–[[1914]] töötas lihttöölisena [[Kuressaare nahavabrik]]us, [[1915]]–[[1916]] [[Kuressaare]]s ja [[Tallinn]]as pagarikodades. [[3. veebruar|3. veebruaril]] [[1917]] mobiliseeriti tsaariarmeesse, kus määrati [[Narva-Jõesuu]] tagavarapataljoni, hiljem teenis Riia rindel kuulipildurina. Juulis 1917 haigestus ja saadeti [[Petrograd]]i sõjaväehospidali. Augustis lubati kuuks ajaks puhkusele ja ta sõitis koju Saaremaale. Oktoobris vallutasid sakslased Saaremaa ja Okk võeti [[sõjavang]]i. Mais 1918 põgenes [[Nõukogude Venemaa]]le. Astus [[Jamburg]]is vabatahtlikuna [[Punaarmee]]sse. Eestlasena viidi üle [[3. Tartu kütipolk]]u, mille koosseisus võttis osa sõjategevusest Eesti vastu. [[VK(b)P]]-sse võeti 1920. aasta mais Punaarmee 46. kütidiviisi poliitosakonna poolt. Sõjaväes oli 1926. aasta juunini, sõdis [[Arhangelsk]]i all, oli Pihkva, [[Narva rinne|Narva]] ja Väina rindel ning [[Perekop]]is. Sõda lõppes tema jaoks [[Krimm]]is [[Wrangel]]i vastu sõdides. 1921. aastal komandeeriti ta [[Moskva Kõrgem Sidesõjakool|Moskvasse Kõrgemasse Sidesõjakooli]], mille lõpetas 1924. aastal ja määrati [[Leningrad]]is 2. sidepolgus rooduülemaks. Aprillis 1925 saadeti komandeeringusse [[Mongoolia]]sse. Töötas õppejõuna kõrgemas sõjaväelises õppeasutuses, oli NSV Liidu saatkonna juures asuvate ÜK(b)P rakukeste büroo liige ja NSV Liidu kodanike komitee liige [[Ulaanbaatar]]is. Mais 1926 demobiliseerus ja saadeti tööle [[Moskva kubermang]]u sotsiaalkindlustuse komisjoni. Hiljem töötas [[Serpuhhov]]i invaliidide maja nr 1 juhatajana. Aastatel [[1927]]–[[1931]] õppis [[J. Marchlewski nimeline Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlik Ülikool|J. Marchlewski nimelise Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikus Ülikoolis]] [[Leningrad]]is, kus valiti kui "õige leninlane" sama ülikooli kommunistliku organisatsiooni vastutavaks sekretäriks. Siis tegutses [[ÜK(b)P Leningradi oblastikomitee]]s linnasektori referendina ja masinaehitusühingu organiseerimis-instrueerimissektori juhatajana. ==Isiklikku== Tema isa oli Vassili Okk. Tal oli veel kaks venda Aleksei ja Mihhail ning õde Elisaveta. Abikaasa: Jelisaveta (Elsa) Külaots (1905–1981), ÜK(b)P liige 1928. aastast). Tütred Elli (sünd 1930) ja Margarita (sünd 1940). ==Illegaalne tegevus Eestis== 1932. aasta jaanuaris suunati Okk [[Komintern]]i Eesti sektsiooni käsutusse. Aprillis 1932 saabus Eestisse põranda alla. Juunis 1939 kirjutas Okk ise selle perioodi kohta järgmist: 1931. aasta lõpul käskis Käspert Okkil sõita Eestisse põrandaalusele tööle. 1932. aasta jaanuaris sõitis F. Okk Moskvasse, asus elama hotelli "Luks". Seal vestlesid temaga eelseisva töö suhtes nelja kuu jooksul Alas, Rästas ja kaks korda Looring. 1931. aasta sissekukkumiste tõttu pidi partei oma tegevust Eestis taas täiesti algusest peale organiseerima. F. Okk pidi sõitma Tallinna ja looma rakukesed ettevõtetes, Harjumaa külades ning hakkama organisatsiooni juhtima. Käspert andis talle passi <!-- Gustavi poeg!-->[[Aleksander Ersling]]i nimele ja mõned kontaktid. Eestisse jõudnuna proovis F. Okk valmistada ja levitada lendlehti. Õepoeg Vassili Okk, kelle korteris Feodor lendlehti paljundas, teatas aga politseisse. 1932. aasta 23. augustil Feodor Okk arreteeriti<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19320904.2.25 "Silmapaistev põrandaalune tabatud. Tuli Eestisse provokaatoreid hävitama. Sai töötada ainult aprillist augustini"]. Postimees nr 207, 4. september 1932. Lk 3</ref> ja talle mõisteti 12 aastat sunnitööd. Kohtus F. Okk end süüdi ei tunnistanud ning kohtuotsus langetati Vassili Okki ning politseinike Vartsi ja Kapsta tunnistuste alusel. [[Keskvangla]]s viibis ta kuni augustini 1938, 1935. aasta lõpuni istus üksikkongis. Hiljem, olles vahepeal lühikest aega üldkambris, kuulus kambri büroo koosseisu. 1938. aasta mai amnestiaga kuulus F. Okk küll vabastamisele, kuid Eesti riigile ohtliku välisriigi kodanikuna otsustati Eestist välja saata. Ta viidi koos viie [[poliitvang]]iga (Tuberik, Tuul, Kivisson, Veidenberg ja I. Jakobson) poliitilisse politseisse ülekuulamisele ja teatati, et kuulub [[NSV Liit]]u tagasisaatmisele. 6. augustil teatas poliitilise politsei assistent Pipar, et [[NSVL|NSV Liit]] keeldus neid vastu võtmast. [[14. august]]il [[1938]] viidi 8-liikmeline väljasaadetavate ([[Aleksander Elsa]], [[Eduard Kevato]], [[Alviine Kin-Puusep]], [[Osvald Kivisson]], Feodor Okk, [[Voldemar Tuberik]], [[Osvald Tuul]], [[Fromhold Veidenberg]]) grupp [[Narva-Jõesuu]]sse ja saadeti sealt kalapaadiga NSV Liidu poole. ==1940. aasta== [[14. august]] [[1939|1938]] – [[12. mai]] [[1940|1939]] oli F. Okk [[NKVD]] Leningradi oblasti sisevanglas. Juurdlus tema suhtes lõpetati ja ta vabastati. Samal ajal, 1939. aasta septembrist alates, oli F. Okk Punaarmee poliittöötaja [[Leningradi sõjaväeringkond|Leningradi sõjaväeringkonna]] Poliitvalitsuses. 1940. aasta maiks oli F. Okk ka teinud läbi parteilise kontrolli, vana parteipilet oli vahetatud uue vastu. Mais 1940 töötas F. Okk [[Pulkovo Peaobservatoorium]]is direktori asetäitjana administratiiv- ja majanduse alal. [[13. juuli]] [[1939]] kinnitas [[Georgi Dimitrov]] Okki kandidatuuri sidemete taastamiseks EKP-ga, st Eestis valitseva olukorra väljaselgitamiseks.<ref name="mP5KT" /> Koos Nõukogude vägedega 1939.a sügisel tuli F. Okk Eestisse ja pandi varsti [[EK(b)P Tallinna linnakomitee]] sekretäriks. Lisaks kõrgele kohale parteis oli F. Okk jaanuarist 19. juunini 1941 Tallinna linna TRSN Täitevkomitee liige. [[EK(b)P KK büroo]] otsusega kinnitati F. Okk 3. märtsil 1941 [[EK(b)P Keskkomitee|EK(b)P KK]] sekretäriks transpordi alal ja sellega seoses vabastati EK(b)P Tallinna LK sekretäri kohalt. ==Teises maailmasõjas== [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude-Saksa sõja]] algul määrati Okk [[Balti sõjaväeringkond|Balti sõjaväeringkonna]] piirivalvevägede koosseisus loodud [[hävituspataljon]]ide operatiivgrupi staabi komissariks. Lisaks sai Okk EK(b)P KK büroo otsusega ülesande organiseerida [[10. juuli]]ks 1941 700 inimesest koosnev partisanipolk. See suurejooneline ülesanne jäi täitmata. 23. juulil loodi [[Eesti NSV vabariiklik partisanisalkade staap]], kuhu kuulus ka Okk. Augusti teisel poolel, kui peamine strateegiline ülesanne oli Tallinna kaitse, koondati Punalipulise [[Balti Laevastik]]u Sõjanõukogu käsul kõik hävituspataljonid Tallinna lähiümbrusest 1. Eesti jalaväepolku (1. Eesti kütipolk). Polguülem oli kapten [[Mihhail Pasternak]], komissar Feodor Okk. Ametliku versiooni järgi langesid nii Pasternak (langes rünnates Looperede kodutalu koos kahe automaaturiga talu omaniku-peremehe Juhan Loopere enese- ja perekaitseks sooritatud täpsete laskute läbi revolvrist "Nagant" kaliibriga 5,6&nbsp;mm) kui ka Okk [[Peningi sovhoos]]i juures toimunud [[Kiviloo-Perila lahing]]us 23. augustil. [[Nikolai Karotamm]] kirjutas aruandes Eesti NSV ja [[Tallinna vallutamine (1941)|Tallinna linna kaitsmisest]] [[Andrei Ždanov]]ile (Leningradis [[14. september]] 1941), et juba esimeses lahingus polk purustati, ülem ja komissar kadusid jäljetult. ==Mälestuse jäädvustamine Nõukogude okupatsioonivõimu ajal== 24. septembril [[1968]] toimus Tallinnas [[Estonia (teater)|Estonia teatris]] Oki ja [[Mihhail Pasternak]]i põrmude pidulik mälestusaktus ning nende põrmud maeti ümber [[Tallinna Metsakalmistu]]le.<ref name="zfpkb" /> [[Loitsu tänav]] [[Tallinn]]as kandis aastatel [[1979]]–[[1994]] Feodor Oki nime. Tema auks nimetati [[2. veebruar]]il [[1978]] Balti sõjaväeringkonna parim piirivalvekordon nr 7.<ref name="uBu7r" /> Feodor Oki nime kandsid ka [[Tallinna 2. Keskkool]]i ning [[Kingissepa rajoon]]i Aste 8-klassilise kooli ja Kaarma 8-klassilise kooli pioneerimalev. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Rg8Di">{{netiviide | URL =http://www.okupatsioon.ee/vanaweb/images/stories/korgemad-voimu-vahendajad/9-92.pdf | Pealkiri =Kõrgemad võimu vahendajad ENSV-s: Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee sekretärid 1940–1990 | Autor = | Failitüüp =pdf | Täpsustus =Elulugu fotoga lk 42 | Väljaanne = | Aeg =2000 | Koht =Tallinn | Väljaandja =Okupatsioonide muuseum | online = | Keel = | arhiivimisaeg =2016-03-07 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20160307005709/http://www.okupatsioon.ee/vanaweb/images/stories/korgemad-voimu-vahendajad/9-92.pdf | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="qglJr">{{netiviide |URL =http://militera.lib.ru/prose/russian/sb_pogranichnaya_zastava/23.html| Pealkiri = Пограничная застава | Aeg =1980 | Koht = Moskva|Väljaandja =Politizdat| online = | Keel = vene}}</ref> <ref name="bMfXf">http://www.knowbysight.info/OOO/08245.asp</ref> <ref name="WsBFI">{{netiviide |URL =http://dea.nlib.ee/image.php?pid=s508795&con=0&bdragx=34&bdragy=68&edragx=94&edragy=151| Pealkiri = Silmapaistew põrandaalune tabatud| Aeg =04.09.1932 lk 3 | Koht = Tartu|Väljaandja =Postimees| online = | Keel =}}</ref> <ref name="mP5KT">(J. Ant, Eesti 1939–1941. Tallinn 1999, lk 69)</ref> <ref name="zfpkb">Sirgjoonel. Mälestusi Tallinna kommunistlike noorte tegevusest 1917–1986. Valentin Villemsoo. "Leegitseva suve mälestusi", lk 64, Tallinn: Eesti Raamat, 1988</ref> <ref name="uBu7r">Сост. Г. М. Игнаткович, В. А. Мельничук. [http://militera.lib.ru/prose/russian/sb_pogranichnaya_zastava/23.html Сборник Пограничная застава], М.: Политиздат, 1980. 304 lk</ref> }} {{JÄRJESTA:Okk, Feodor}} [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV hävituspataljonlased]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadikud‎]] [[Kategooria:J. Marchlewski nimelise Lääne Vähemusrahvuste Kommunistliku Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Metsakalmistule ümbermaetud]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1941]] peqh0jjzny7ud52d0c8rzd55n8znn4m 7144403 7144402 2026-05-02T08:20:10Z Velirand 67997 7144403 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=september}} {{Infobox Poliitik | nimi = Feodor Okk | pildinimi = Feodor Okk.jpg | pildisuurus = 250px | pildiallkiri = Feodor Okk (1941) | sünniaeg = [[16. november]] [[1898]] | sünnikoht = [[Piila]] küla, [[Loona vald]] | surmaaeg = 1941 | erakond = [[Eestimaa Kommunistlik Partei]] | amet = [[EK(b)P Tallinna Linnakomitee]] I sekretär<br>[[Balti sõjaväeringkond|Balti sõjaväeringkonna]] piirivalvevägede koosseisus loodud [[hävituspataljon]]ide operatiivgrupi staabi komissar | haridus = | õppeasutus = | eriala = | kraad = | märkused = }} '''Feodor Okk''' ([[vene keel]]es ''Фёдор Васильевич Окк''; [[28. november]] ([[vkj]] 16. november) [[1898]] [[Piila]] küla, [[Loona vald]], [[Saaremaa]]<ref name="Rg8Di" /> – [[23. august]] [[1941]]<ref name="qglJr" /> Tallinna lähistel)<ref name="bMfXf" /> oli 1941. aastal Eestis tegutsenud hävituspataljoni komissar ja kommunistliku partei liige, 1940. aastast [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]] Tallinna linnakomitee sekretär. Rahvuselt eestlane, valdas eesti ja vene keelt. [[VSDTP|VSDT(b)P]] liige 1920. aastast. ==Elutee== Ta sündis usuvahetusega kaasa läinud kehviktalupoja perekonnas. Ema suri 1917. ja isa 1922. aastal 13-aastaselt läks Piila apostliku õigeusu kihelkonnakooli, kus õppis kaks aastat. [[1913]]–[[1914]] töötas lihttöölisena [[Kuressaare nahavabrik]]us, [[1915]]–[[1916]] [[Kuressaare]]s ja [[Tallinn]]as pagarikodades. [[3. veebruar|3. veebruaril]] [[1917]] mobiliseeriti tsaariarmeesse, kus määrati [[Narva-Jõesuu]] tagavarapataljoni, hiljem teenis Riia rindel kuulipildurina. Juulis 1917 haigestus ja saadeti [[Petrograd]]i sõjaväehospidali. Augustis lubati kuuks ajaks puhkusele ja ta sõitis koju Saaremaale. Oktoobris vallutasid sakslased Saaremaa ja Okk võeti [[sõjavang]]i. Mais 1918 põgenes [[Nõukogude Venemaa]]le. Astus [[Jamburg]]is vabatahtlikuna [[Punaarmee]]sse. Eestlasena viidi üle [[3. Tartu kütipolk]]u, mille koosseisus võttis osa sõjategevusest Eesti vastu. [[VK(b)P]]-sse võeti 1920. aasta mais Punaarmee 46. kütidiviisi poliitosakonna poolt. Sõjaväes oli 1926. aasta juunini, sõdis [[Arhangelsk]]i all, oli Pihkva, [[Narva rinne|Narva]] ja Väina rindel ning [[Perekop]]is. Sõda lõppes tema jaoks [[Krimm]]is [[Wrangel]]i vastu sõdides. 1921. aastal komandeeriti ta [[Moskva Kõrgem Sidesõjakool|Moskvasse Kõrgemasse Sidesõjakooli]], mille lõpetas 1924. aastal ja määrati [[Leningrad]]is 2. sidepolgus rooduülemaks. Aprillis 1925 saadeti komandeeringusse [[Mongoolia]]sse. Töötas õppejõuna kõrgemas sõjaväelises õppeasutuses, oli NSV Liidu saatkonna juures asuvate ÜK(b)P rakukeste büroo liige ja NSV Liidu kodanike komitee liige [[Ulaanbaatar]]is. Mais 1926 demobiliseerus ja saadeti tööle [[Moskva kubermang]]u sotsiaalkindlustuse komisjoni. Hiljem töötas [[Serpuhhov]]i invaliidide maja nr 1 juhatajana. Aastatel [[1927]]–[[1931]] õppis [[J. Marchlewski nimeline Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlik Ülikool|J. Marchlewski nimelise Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikus Ülikoolis]] [[Leningrad]]is, kus valiti kui "õige leninlane" sama ülikooli kommunistliku organisatsiooni vastutavaks sekretäriks. Siis tegutses [[ÜK(b)P Leningradi oblastikomitee]]s linnasektori referendina ja masinaehitusühingu organiseerimis-instrueerimissektori juhatajana. ==Isiklikku== Tema isa oli Vassili Okk. Tal oli veel kaks venda Aleksei ja Mihhail ning õde Elisaveta. Abikaasa: Jelisaveta (Elsa) Külaots (1905–1981), ÜK(b)P liige 1928. aastast). Tütred Elli (sünd 1930) ja Margarita (sünd 1940). ==Illegaalne tegevus Eestis== 1932. aasta jaanuaris suunati Okk [[Komintern]]i Eesti sektsiooni käsutusse. Aprillis 1932 saabus Eestisse põranda alla. Juunis 1939 kirjutas Okk ise selle perioodi kohta järgmist: 1931. aasta lõpul käskis Käspert Okkil sõita Eestisse põrandaalusele tööle. 1932. aasta jaanuaris sõitis F. Okk Moskvasse, asus elama hotelli "Luks". Seal vestlesid temaga eelseisva töö suhtes nelja kuu jooksul Alas, Rästas ja kaks korda Looring. 1931. aasta sissekukkumiste tõttu pidi partei oma tegevust Eestis taas täiesti algusest peale organiseerima. F. Okk pidi sõitma Tallinna ja looma rakukesed ettevõtetes, Harjumaa külades ning hakkama organisatsiooni juhtima. Käspert andis talle passi <!-- Gustavi poeg!-->[[Aleksander Ersling]]i nimele ja mõned kontaktid. Eestisse jõudnuna proovis F. Okk valmistada ja levitada lendlehti. Õepoeg Vassili Okk, kelle korteris Feodor lendlehti paljundas, teatas aga politseisse. 1932. aasta 23. augustil Feodor Okk arreteeriti<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19320904.2.25 "Silmapaistev põrandaalune tabatud. Tuli Eestisse provokaatoreid hävitama. Sai töötada ainult aprillist augustini"]. Postimees nr 207, 4. september 1932. Lk 3</ref> ja talle mõisteti 12 aastat sunnitööd. Kohtus F. Okk end süüdi ei tunnistanud ning kohtuotsus langetati Vassili Okki ning politseinike Vartsi ja Kapsta tunnistuste alusel. [[Keskvangla]]s viibis ta kuni augustini 1938, 1935. aasta lõpuni istus üksikkongis. Hiljem, olles vahepeal lühikest aega üldkambris, kuulus kambri büroo koosseisu. 1938. aasta mai amnestiaga kuulus F. Okk küll vabastamisele, kuid Eesti riigile ohtliku välisriigi kodanikuna otsustati Eestist välja saata. Ta viidi koos viie [[poliitvang]]iga (Tuberik, Tuul, Kivisson, Veidenberg ja I. Jakobson) poliitilisse politseisse ülekuulamisele ja teatati, et kuulub [[NSV Liit]]u tagasisaatmisele. 6. augustil teatas poliitilise politsei assistent Pipar, et [[NSVL|NSV Liit]] keeldus neid vastu võtmast. [[14. august]]il [[1938]] viidi 8-liikmeline väljasaadetavate ([[Aleksander Elsa]], [[Eduard Kevato]], [[Alviine Kin-Puusep]], [[Osvald Kivisson]], Feodor Okk, [[Voldemar Tuberik]], [[Osvald Tuul]], [[Fromhold Veidenberg]]) grupp [[Narva-Jõesuu]]sse ja saadeti sealt kalapaadiga NSV Liidu poole. ==1940. aasta== [[14. august]] [[1939|1938]] – [[12. mai]] [[1940|1939]] oli F. Okk [[NKVD]] Leningradi oblasti sisevanglas. Juurdlus tema suhtes lõpetati ja ta vabastati. Samal ajal, 1939. aasta septembrist alates, oli F. Okk Punaarmee poliittöötaja [[Leningradi sõjaväeringkond|Leningradi sõjaväeringkonna]] Poliitvalitsuses. 1940. aasta maiks oli F. Okk ka teinud läbi parteilise kontrolli, vana parteipilet oli vahetatud uue vastu. Mais 1940 töötas F. Okk [[Pulkovo Peaobservatoorium]]is direktori asetäitjana administratiiv- ja majanduse alal. [[13. juuli]] [[1939]] kinnitas [[Georgi Dimitrov]] Okki kandidatuuri sidemete taastamiseks EKP-ga, st Eestis valitseva olukorra väljaselgitamiseks.<ref name="mP5KT" /> Koos Nõukogude vägedega 1939.a sügisel tuli F. Okk Eestisse ja pandi varsti [[EK(b)P Tallinna linnakomitee]] sekretäriks. Lisaks kõrgele kohale parteis oli F. Okk jaanuarist 19. juunini 1941 Tallinna linna TRSN Täitevkomitee liige. [[EK(b)P KK büroo]] otsusega kinnitati F. Okk 3. märtsil 1941 [[EK(b)P Keskkomitee|EK(b)P KK]] sekretäriks transpordi alal ja sellega seoses vabastati EK(b)P Tallinna LK sekretäri kohalt. ==Teises maailmasõjas== [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude-Saksa sõja]] algul määrati Okk [[Balti sõjaväeringkond|Balti sõjaväeringkonna]] piirivalvevägede koosseisus loodud [[hävituspataljon]]ide operatiivgrupi staabi komissariks. Lisaks sai Okk EK(b)P KK büroo otsusega ülesande organiseerida [[10. juuli]]ks 1941 700 inimesest koosnev partisanipolk. See suurejooneline ülesanne jäi täitmata. 23. juulil loodi [[Eesti NSV vabariiklik partisanisalkade staap]], kuhu kuulus ka Okk. Augusti teisel poolel, kui peamine strateegiline ülesanne oli Tallinna kaitse, koondati Punalipulise [[Balti Laevastik]]u Sõjanõukogu käsul kõik hävituspataljonid Tallinna lähiümbrusest 1. Eesti jalaväepolku (1. Eesti kütipolk). Polguülem oli kapten [[Mihhail Pasternak]], komissar Feodor Okk. Ametliku versiooni järgi langesid nii Pasternak (langes rünnates Looperede kodutalu koos kahe automaaturiga talu omaniku-peremehe Juhan Loopere enese- ja perekaitseks sooritatud täpsete laskute läbi revolvrist "Nagant" kaliibriga 5,6&nbsp;mm) kui ka Okk [[Peningi sovhoos]]i juures toimunud [[Kiviloo-Perila lahing]]us 23. augustil. [[Nikolai Karotamm]] kirjutas aruandes Eesti NSV ja [[Tallinna vallutamine (1941)|Tallinna linna kaitsmisest]] [[Andrei Ždanov]]ile (Leningradis [[14. september]] 1941), et juba esimeses lahingus polk purustati, ülem ja komissar kadusid jäljetult. ==Mälestuse jäädvustamine Nõukogude okupatsioonivõimu ajal== 24. septembril [[1968]] toimus Tallinnas [[Estonia (teater)|Estonia teatris]] Oki ja [[Mihhail Pasternak]]i põrmude pidulik mälestusaktus ning nende põrmud maeti ümber [[Tallinna Metsakalmistu]]le.<ref name="zfpkb" /> [[Loitsu tänav]] [[Tallinn]]as kandis aastatel [[1979]]–[[1994]] Feodor Oki nime. Tema auks nimetati [[2. veebruar]]il [[1978]] Balti sõjaväeringkonna parim piirivalvekordon nr 7.<ref name="uBu7r" /> Feodor Oki nime kandsid ka [[Tallinna 2. Keskkool]]i ning [[Kingissepa rajoon]]i Aste 8-klassilise kooli ja Kaarma 8-klassilise kooli pioneerimalev. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Rg8Di">{{netiviide | URL =http://www.okupatsioon.ee/vanaweb/images/stories/korgemad-voimu-vahendajad/9-92.pdf | Pealkiri =Kõrgemad võimu vahendajad ENSV-s: Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee sekretärid 1940–1990 | Autor = | Failitüüp =pdf | Täpsustus =Elulugu fotoga lk 42 | Väljaanne = | Aeg =2000 | Koht =Tallinn | Väljaandja =Okupatsioonide muuseum | online = | Keel = | arhiivimisaeg =2016-03-07 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20160307005709/http://www.okupatsioon.ee/vanaweb/images/stories/korgemad-voimu-vahendajad/9-92.pdf | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="qglJr">{{netiviide |URL =http://militera.lib.ru/prose/russian/sb_pogranichnaya_zastava/23.html| Pealkiri = Пограничная застава | Aeg =1980 | Koht = Moskva|Väljaandja =Politizdat| online = | Keel = vene}}</ref> <ref name="bMfXf">http://www.knowbysight.info/OOO/08245.asp</ref> <ref name="WsBFI">{{netiviide |URL =http://dea.nlib.ee/image.php?pid=s508795&con=0&bdragx=34&bdragy=68&edragx=94&edragy=151| Pealkiri = Silmapaistew põrandaalune tabatud| Aeg =04.09.1932 lk 3 | Koht = Tartu|Väljaandja =Postimees| online = | Keel =}}</ref> <ref name="mP5KT">(J. Ant, Eesti 1939–1941. Tallinn 1999, lk 69)</ref> <ref name="zfpkb">Sirgjoonel. Mälestusi Tallinna kommunistlike noorte tegevusest 1917–1986. Valentin Villemsoo. "Leegitseva suve mälestusi", lk 64, Tallinn: Eesti Raamat, 1988</ref> <ref name="uBu7r">Сост. Г. М. Игнаткович, В. А. Мельничук. [http://militera.lib.ru/prose/russian/sb_pogranichnaya_zastava/23.html Сборник Пограничная застава], М.: Политиздат, 1980. 304 lk</ref> }} {{JÄRJESTA:Okk, Feodor}} [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV hävituspataljonlased]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadikud‎]] [[Kategooria:J. Marchlewski nimelise Lääne Vähemusrahvuste Kommunistliku Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Metsakalmistule ümbermaetud]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1941]] 0fflj66iotmtl8q8qs583rcyp8nfsmo 7144404 7144403 2026-05-02T08:20:24Z Velirand 67997 7144404 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=september}} {{Infobox Poliitik | nimi = Feodor Okk | pildinimi = Feodor Okk.jpg | pildisuurus = 240px | pildiallkiri = Feodor Okk (1941) | sünniaeg = [[16. november]] [[1898]] | sünnikoht = [[Piila]] küla, [[Loona vald]] | surmaaeg = 1941 | erakond = [[Eestimaa Kommunistlik Partei]] | amet = [[EK(b)P Tallinna Linnakomitee]] I sekretär<br>[[Balti sõjaväeringkond|Balti sõjaväeringkonna]] piirivalvevägede koosseisus loodud [[hävituspataljon]]ide operatiivgrupi staabi komissar | haridus = | õppeasutus = | eriala = | kraad = | märkused = }} '''Feodor Okk''' ([[vene keel]]es ''Фёдор Васильевич Окк''; [[28. november]] ([[vkj]] 16. november) [[1898]] [[Piila]] küla, [[Loona vald]], [[Saaremaa]]<ref name="Rg8Di" /> – [[23. august]] [[1941]]<ref name="qglJr" /> Tallinna lähistel)<ref name="bMfXf" /> oli 1941. aastal Eestis tegutsenud hävituspataljoni komissar ja kommunistliku partei liige, 1940. aastast [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]] Tallinna linnakomitee sekretär. Rahvuselt eestlane, valdas eesti ja vene keelt. [[VSDTP|VSDT(b)P]] liige 1920. aastast. ==Elutee== Ta sündis usuvahetusega kaasa läinud kehviktalupoja perekonnas. Ema suri 1917. ja isa 1922. aastal 13-aastaselt läks Piila apostliku õigeusu kihelkonnakooli, kus õppis kaks aastat. [[1913]]–[[1914]] töötas lihttöölisena [[Kuressaare nahavabrik]]us, [[1915]]–[[1916]] [[Kuressaare]]s ja [[Tallinn]]as pagarikodades. [[3. veebruar|3. veebruaril]] [[1917]] mobiliseeriti tsaariarmeesse, kus määrati [[Narva-Jõesuu]] tagavarapataljoni, hiljem teenis Riia rindel kuulipildurina. Juulis 1917 haigestus ja saadeti [[Petrograd]]i sõjaväehospidali. Augustis lubati kuuks ajaks puhkusele ja ta sõitis koju Saaremaale. Oktoobris vallutasid sakslased Saaremaa ja Okk võeti [[sõjavang]]i. Mais 1918 põgenes [[Nõukogude Venemaa]]le. Astus [[Jamburg]]is vabatahtlikuna [[Punaarmee]]sse. Eestlasena viidi üle [[3. Tartu kütipolk]]u, mille koosseisus võttis osa sõjategevusest Eesti vastu. [[VK(b)P]]-sse võeti 1920. aasta mais Punaarmee 46. kütidiviisi poliitosakonna poolt. Sõjaväes oli 1926. aasta juunini, sõdis [[Arhangelsk]]i all, oli Pihkva, [[Narva rinne|Narva]] ja Väina rindel ning [[Perekop]]is. Sõda lõppes tema jaoks [[Krimm]]is [[Wrangel]]i vastu sõdides. 1921. aastal komandeeriti ta [[Moskva Kõrgem Sidesõjakool|Moskvasse Kõrgemasse Sidesõjakooli]], mille lõpetas 1924. aastal ja määrati [[Leningrad]]is 2. sidepolgus rooduülemaks. Aprillis 1925 saadeti komandeeringusse [[Mongoolia]]sse. Töötas õppejõuna kõrgemas sõjaväelises õppeasutuses, oli NSV Liidu saatkonna juures asuvate ÜK(b)P rakukeste büroo liige ja NSV Liidu kodanike komitee liige [[Ulaanbaatar]]is. Mais 1926 demobiliseerus ja saadeti tööle [[Moskva kubermang]]u sotsiaalkindlustuse komisjoni. Hiljem töötas [[Serpuhhov]]i invaliidide maja nr 1 juhatajana. Aastatel [[1927]]–[[1931]] õppis [[J. Marchlewski nimeline Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlik Ülikool|J. Marchlewski nimelise Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikus Ülikoolis]] [[Leningrad]]is, kus valiti kui "õige leninlane" sama ülikooli kommunistliku organisatsiooni vastutavaks sekretäriks. Siis tegutses [[ÜK(b)P Leningradi oblastikomitee]]s linnasektori referendina ja masinaehitusühingu organiseerimis-instrueerimissektori juhatajana. ==Isiklikku== Tema isa oli Vassili Okk. Tal oli veel kaks venda Aleksei ja Mihhail ning õde Elisaveta. Abikaasa: Jelisaveta (Elsa) Külaots (1905–1981), ÜK(b)P liige 1928. aastast). Tütred Elli (sünd 1930) ja Margarita (sünd 1940). ==Illegaalne tegevus Eestis== 1932. aasta jaanuaris suunati Okk [[Komintern]]i Eesti sektsiooni käsutusse. Aprillis 1932 saabus Eestisse põranda alla. Juunis 1939 kirjutas Okk ise selle perioodi kohta järgmist: 1931. aasta lõpul käskis Käspert Okkil sõita Eestisse põrandaalusele tööle. 1932. aasta jaanuaris sõitis F. Okk Moskvasse, asus elama hotelli "Luks". Seal vestlesid temaga eelseisva töö suhtes nelja kuu jooksul Alas, Rästas ja kaks korda Looring. 1931. aasta sissekukkumiste tõttu pidi partei oma tegevust Eestis taas täiesti algusest peale organiseerima. F. Okk pidi sõitma Tallinna ja looma rakukesed ettevõtetes, Harjumaa külades ning hakkama organisatsiooni juhtima. Käspert andis talle passi <!-- Gustavi poeg!-->[[Aleksander Ersling]]i nimele ja mõned kontaktid. Eestisse jõudnuna proovis F. Okk valmistada ja levitada lendlehti. Õepoeg Vassili Okk, kelle korteris Feodor lendlehti paljundas, teatas aga politseisse. 1932. aasta 23. augustil Feodor Okk arreteeriti<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19320904.2.25 "Silmapaistev põrandaalune tabatud. Tuli Eestisse provokaatoreid hävitama. Sai töötada ainult aprillist augustini"]. Postimees nr 207, 4. september 1932. Lk 3</ref> ja talle mõisteti 12 aastat sunnitööd. Kohtus F. Okk end süüdi ei tunnistanud ning kohtuotsus langetati Vassili Okki ning politseinike Vartsi ja Kapsta tunnistuste alusel. [[Keskvangla]]s viibis ta kuni augustini 1938, 1935. aasta lõpuni istus üksikkongis. Hiljem, olles vahepeal lühikest aega üldkambris, kuulus kambri büroo koosseisu. 1938. aasta mai amnestiaga kuulus F. Okk küll vabastamisele, kuid Eesti riigile ohtliku välisriigi kodanikuna otsustati Eestist välja saata. Ta viidi koos viie [[poliitvang]]iga (Tuberik, Tuul, Kivisson, Veidenberg ja I. Jakobson) poliitilisse politseisse ülekuulamisele ja teatati, et kuulub [[NSV Liit]]u tagasisaatmisele. 6. augustil teatas poliitilise politsei assistent Pipar, et [[NSVL|NSV Liit]] keeldus neid vastu võtmast. [[14. august]]il [[1938]] viidi 8-liikmeline väljasaadetavate ([[Aleksander Elsa]], [[Eduard Kevato]], [[Alviine Kin-Puusep]], [[Osvald Kivisson]], Feodor Okk, [[Voldemar Tuberik]], [[Osvald Tuul]], [[Fromhold Veidenberg]]) grupp [[Narva-Jõesuu]]sse ja saadeti sealt kalapaadiga NSV Liidu poole. ==1940. aasta== [[14. august]] [[1939|1938]] – [[12. mai]] [[1940|1939]] oli F. Okk [[NKVD]] Leningradi oblasti sisevanglas. Juurdlus tema suhtes lõpetati ja ta vabastati. Samal ajal, 1939. aasta septembrist alates, oli F. Okk Punaarmee poliittöötaja [[Leningradi sõjaväeringkond|Leningradi sõjaväeringkonna]] Poliitvalitsuses. 1940. aasta maiks oli F. Okk ka teinud läbi parteilise kontrolli, vana parteipilet oli vahetatud uue vastu. Mais 1940 töötas F. Okk [[Pulkovo Peaobservatoorium]]is direktori asetäitjana administratiiv- ja majanduse alal. [[13. juuli]] [[1939]] kinnitas [[Georgi Dimitrov]] Okki kandidatuuri sidemete taastamiseks EKP-ga, st Eestis valitseva olukorra väljaselgitamiseks.<ref name="mP5KT" /> Koos Nõukogude vägedega 1939.a sügisel tuli F. Okk Eestisse ja pandi varsti [[EK(b)P Tallinna linnakomitee]] sekretäriks. Lisaks kõrgele kohale parteis oli F. Okk jaanuarist 19. juunini 1941 Tallinna linna TRSN Täitevkomitee liige. [[EK(b)P KK büroo]] otsusega kinnitati F. Okk 3. märtsil 1941 [[EK(b)P Keskkomitee|EK(b)P KK]] sekretäriks transpordi alal ja sellega seoses vabastati EK(b)P Tallinna LK sekretäri kohalt. ==Teises maailmasõjas== [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude-Saksa sõja]] algul määrati Okk [[Balti sõjaväeringkond|Balti sõjaväeringkonna]] piirivalvevägede koosseisus loodud [[hävituspataljon]]ide operatiivgrupi staabi komissariks. Lisaks sai Okk EK(b)P KK büroo otsusega ülesande organiseerida [[10. juuli]]ks 1941 700 inimesest koosnev partisanipolk. See suurejooneline ülesanne jäi täitmata. 23. juulil loodi [[Eesti NSV vabariiklik partisanisalkade staap]], kuhu kuulus ka Okk. Augusti teisel poolel, kui peamine strateegiline ülesanne oli Tallinna kaitse, koondati Punalipulise [[Balti Laevastik]]u Sõjanõukogu käsul kõik hävituspataljonid Tallinna lähiümbrusest 1. Eesti jalaväepolku (1. Eesti kütipolk). Polguülem oli kapten [[Mihhail Pasternak]], komissar Feodor Okk. Ametliku versiooni järgi langesid nii Pasternak (langes rünnates Looperede kodutalu koos kahe automaaturiga talu omaniku-peremehe Juhan Loopere enese- ja perekaitseks sooritatud täpsete laskute läbi revolvrist "Nagant" kaliibriga 5,6&nbsp;mm) kui ka Okk [[Peningi sovhoos]]i juures toimunud [[Kiviloo-Perila lahing]]us 23. augustil. [[Nikolai Karotamm]] kirjutas aruandes Eesti NSV ja [[Tallinna vallutamine (1941)|Tallinna linna kaitsmisest]] [[Andrei Ždanov]]ile (Leningradis [[14. september]] 1941), et juba esimeses lahingus polk purustati, ülem ja komissar kadusid jäljetult. ==Mälestuse jäädvustamine Nõukogude okupatsioonivõimu ajal== 24. septembril [[1968]] toimus Tallinnas [[Estonia (teater)|Estonia teatris]] Oki ja [[Mihhail Pasternak]]i põrmude pidulik mälestusaktus ning nende põrmud maeti ümber [[Tallinna Metsakalmistu]]le.<ref name="zfpkb" /> [[Loitsu tänav]] [[Tallinn]]as kandis aastatel [[1979]]–[[1994]] Feodor Oki nime. Tema auks nimetati [[2. veebruar]]il [[1978]] Balti sõjaväeringkonna parim piirivalvekordon nr 7.<ref name="uBu7r" /> Feodor Oki nime kandsid ka [[Tallinna 2. Keskkool]]i ning [[Kingissepa rajoon]]i Aste 8-klassilise kooli ja Kaarma 8-klassilise kooli pioneerimalev. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Rg8Di">{{netiviide | URL =http://www.okupatsioon.ee/vanaweb/images/stories/korgemad-voimu-vahendajad/9-92.pdf | Pealkiri =Kõrgemad võimu vahendajad ENSV-s: Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee sekretärid 1940–1990 | Autor = | Failitüüp =pdf | Täpsustus =Elulugu fotoga lk 42 | Väljaanne = | Aeg =2000 | Koht =Tallinn | Väljaandja =Okupatsioonide muuseum | online = | Keel = | arhiivimisaeg =2016-03-07 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20160307005709/http://www.okupatsioon.ee/vanaweb/images/stories/korgemad-voimu-vahendajad/9-92.pdf | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="qglJr">{{netiviide |URL =http://militera.lib.ru/prose/russian/sb_pogranichnaya_zastava/23.html| Pealkiri = Пограничная застава | Aeg =1980 | Koht = Moskva|Väljaandja =Politizdat| online = | Keel = vene}}</ref> <ref name="bMfXf">http://www.knowbysight.info/OOO/08245.asp</ref> <ref name="WsBFI">{{netiviide |URL =http://dea.nlib.ee/image.php?pid=s508795&con=0&bdragx=34&bdragy=68&edragx=94&edragy=151| Pealkiri = Silmapaistew põrandaalune tabatud| Aeg =04.09.1932 lk 3 | Koht = Tartu|Väljaandja =Postimees| online = | Keel =}}</ref> <ref name="mP5KT">(J. Ant, Eesti 1939–1941. Tallinn 1999, lk 69)</ref> <ref name="zfpkb">Sirgjoonel. Mälestusi Tallinna kommunistlike noorte tegevusest 1917–1986. Valentin Villemsoo. "Leegitseva suve mälestusi", lk 64, Tallinn: Eesti Raamat, 1988</ref> <ref name="uBu7r">Сост. Г. М. Игнаткович, В. А. Мельничук. [http://militera.lib.ru/prose/russian/sb_pogranichnaya_zastava/23.html Сборник Пограничная застава], М.: Политиздат, 1980. 304 lk</ref> }} {{JÄRJESTA:Okk, Feodor}} [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV hävituspataljonlased]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadikud‎]] [[Kategooria:J. Marchlewski nimelise Lääne Vähemusrahvuste Kommunistliku Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Metsakalmistule ümbermaetud]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1941]] 7wh0yjl5o2k7skfldv2ym3n5lvyacnt 0 157076 7144488 7047692 2026-05-02T09:12:08Z Kuriuss 38125 7144488 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2010}} {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=juuni}} {{Muusikute info | nimi = Joe Jonas | pilt = Joe Jonas 2012 (Straighten Crop).jpg | taust = soolo_laulja | sünninimi = Joseph Adam Jonas | sünniaeg = {{süv|1989|8|15}}, [[Casa Grande|Casa Grande, Arizona]], [[Ameerika Ühendriigid|USA]] | päritolu = [[Wyckoff|Wyckoff, New Jersey]], USA | pill = [[vokaal]], [[kitarr]], [[klaver]] | stiil = ''teen pop'', ''pop rock'', kristlik rokk | amet = näitleja, laulja, laulukirjutaja | tegev = 2005. aastast | seotud_esitajad = [[Jonas Brothers]], [[Demi Lovato]], [[Taylor Swift]], [[Chelsea Staub]], [[Miley Cyrus]] | plaadifirma = [[Hollywood Records|Hollywood]], [[Columbia Records|Columbia]] }} '''Joe Jonas''' (kodanikunimega '''Joseph Adam Jonas'''; sündinud [[15. august]]il [[1989]]) on ameerika [[laulja]], [[muusik]] ja [[näitleja]]. Ta oli juhtlaulja koos oma noorema venna [[Nick Jonas|Nick]]iga ja [[Paul Kevin Jonas II|Kevin]]iga [[pop rock|pop-rokk]]ansamblis [[Jonas Brothers]]. Ta mängis Joseph Lucase rolli Disney Channeli originaalsarjas "[[Jonas (TV series)|Jonas]]". 2008. aastal osales bänd filmis "[[Rokilaager]]". 2013. aastal läks trio laiali. ==Taust== Joseph Adam Jonase sünnikoht on [[Casa Grande, Arizona|Casa Grande Arizonas]]. Tema ema Denise on endine viipekeeleõpetaja ja laulja ning isa Paul Kevin Jonas (seenior) laulukirjutaja ja muusik. Joel on Itaalia, Saksa, Briti, Iiri, Šoti, [[:en:Cherokee|Cherokee]] ja Kanada juuri. Joel on üks vanem vend Kevin ja kaks nooremat Nick ja [[:en:Frankie_Jonas|Frankie]]. Ta kasvas üles kristlikus peres. 2015 aastal liitus ta uue bändiga [[:en:DNCE|DNCE]]. ==Muusikakarjäär== ===Jonas Brothers=== 2005. aastal kuulas [[Columbia Records]]i uus president [[Steve Greenberg]] [[Nick Jonas|Nick]]i salvestist. Kuigi Greenbergile album ei meeldinud, meeldis talle Nicki hääl. Pärast laulu "Please Be Mine", mille autorid ja esitajad olid kõik vennad, kuulmist otsustas Greenberg [[Daylight Records|Daylight]]/Columbia Recordsi nimel poistega lepingu sõlmida. "[[It's About Time (Jonas Brothers'i album)|It's About Time]]", vendade esimene album, ilmus 8. augustil 2006. Bändi mänedžeri sõnul oli see vaid veidi üle 50 000 eksemplariga "limiteeritud väljaanne". Kuna [[Sony]] ei olnud bändi edasisest reklaamimisest huvitatud, kaalus Jonas Brothers plaadifirma vahetamist. Bändi ja Columbia Recordsi koostöö lõppes 2007. aasta alguses. Pärast lühikest aega ilma plaadifirmata, sõlmis Jonas Brothers 2007. aasta veebruaris lepingu [[Hollywood Records]]iga. Umbes samal ajal esinesid vennad GAP-i Baby Bottle Popside reklaamides, lauldes [[reklaamlaulu]]. Nende omanimeline teine album, "[[Jonas Brothers (album)|Jonas Brothers]]", ilmus 7. augustil 2007. See jõudis esimesel nädalal [[Billboard Hot 200]] edetabelis 5. kohale. Jonas Brothersite kolmas album, "[[A Little Bit Longer]]", anti Ameerika Ühendriikides välja 12. augustil 2008 ja see tõusis Billboard 200-s esikohale. 16. juunil 2009 ilmus Jonas Brothersite 4. (3. plaadifirma Hollywood Recordsi all ilmunud) stuudioalbum "[[Lines, Vines, and Trying Times]]". Album jõudis Billboard 200-s 247 000 müüdud eksemplariga esikohale. ===Sooloartist=== 19. mail 2010 teatati, et Joe Jonas plaanib ilmutada sooloalbumi. See on esimene Joe plaat ilma Jonas Brothersita. Albumist rääkides ütles Joe: "Jah, siin pole mingit saladust ... Me lihtsalt ootame õiget aega. Sel aastal on tulemas palju Jonase kraami, seega kui sellele albumile on koht, siis me selle ka välja anname." Jonas rääkis oma kogemust töötades produtsendi [[Frankmusik]]uga: "Frank on väga lahe ja andekas ... Me kohtusime mõni kuu tagasi ja kui me esimest korda kohtusime, ei läinud kõik plaanipäraselt. Me ei olnud kindlad, kas me hakkame koostööd tegema. Tal on tugev electropopi ja tantsumuusika taust, nüüd on see üsnagi meie suund." ==Näitlejakarjäär== 17. augustil 2007 oli Joe koos oma vendadega külalisesinejaks ühes telesarja "[[Hannah Montana]]" osas. Kõrvuti selle osaga linastus ka "[[High School Musical 2]]" ja Disney Channeli saate "[[Phineas and Ferb]]" tutvustusega. Osa saavutas rekordilise vaadatavuse 10,7 miljoni vaatajaga ja sellest sai kaabeltelevisiooni vaadatuim telesaade. Joe ja ta vennad olid osalised [[Disney Channel]]i filmis "[[Rokilaager]]", kus nad mängisid bändi Connect Three. Joe mängis meespeategelast ja juhtlauljat Shane Grayd; Nick oli kitarrist ja trummar Nate; Kevin oli kitarrist Jason. Filmi [[Camp Rock (soundtrack)|soundtrack]] lasti välja 17. juunil 2008. Film esilinastus 20. juunil 2008 USA-s [[Disney Channel]]il ja Kanadas [[Family (TV kanal)|Family]]s. Filmi järg "[[Rokilaager 2|Rokilaager 2: Viimane esitus]]" esilinastus 3. septembril 2009. Tõsielusari "[[Jonas Brothers: Living the Dream]]" esilinastus [[Disney Channel]]il 16. mail 2008. Esimene hooaeg, mis kestis kuni 5. septembrini 2008, kirjeldas vendade elu turnee "Look Me In The Eyes" ajal. Tuuri nimi oli inspireeritud bändi laulust "[[When You Look Me in the Eyes]]". Sarja teine hooaeg algas 21. märtsil 2010. Teine hooaeg jälgis bändi Euroopas nende maailmaturnee "World Tour 2009" ajal. Joe ning tema kolm venda Kevin, Nick ja Frankie osalesid oma Disney telesarjas "Jonas". Sarjas mängivad Jonase vennad popmuusikabändi, kes püüavad normaalselt elu elada. Esimene hooaeg esilinastus 2. mail 2009. Teise hooaja filmimine algas 2010. aastal. Joe Jonas oli telesaate "[[American Idol]]" külaliskohtunik [[Dallas]]es. 2010. aasta veebruaris mängis Joe Jonas tennisemängijat [[Vampire Weekend]]i loo "Giving Up the Gun" muusikavideos koos [[Jake Gyllenhaal]]i, [[Lil Jon]]i ja [[RZA]]-ga. ==Isiklikku== 2006. aastal oli Joe Jonas lühikest aega suhtes laulja ja näitleja [[Amanda Michalka|AJ Michalka]]ga, kes on tuntud ansamblist [[78violet]]. 2008. aastal alustas Jonas suhet poplaulja [[Taylor Swift]]iga. 11. novembril 2008 ütles Swift intervjuus [[Ellen DeGeneres|Ellenile]], et Jonas lõpetas suhte 27-sekundilise telefonikõnega. Swift kinnitas, et tema laul "[[Forever & Always]]" albumilt "[[Fearless]]" on inspireeritud nende suhtest. Pärast lahkuminekut Swiftiga alustas Jonas suhet näitleja [[Camilla Belle]]'iga, kellega tutvus ansambli Jonas Brothers muusikavideo "[[Lovebug]]" võtetel. Suhe kestis ligi aasta. 2010. aasta märtsis kinnitas näitleja ja laulja [[Demi Lovato]], Jonase kaasnäitleja filmides "[[Rokilaager]]" ja "[[Rokilaager 2]]", et nad on suhtes. Sama aasta 24. mail teatas Lovato [[Twitter]]is, et nad on otsustanud lahku minna, kuid jäävad headeks sõpradeks. Tutvumine näitleja [[Sophie Turner]]iga 2016. aastal viis pikaajalise suhteni. Paar kihlus 2017. aasta oktoobris ning abiellus 2019. aasta mais [[Las Vegas]]es peetud privaatsel tseremoonial. Teine, suurem pulmatseremoonia toimus sama aasta juunis Prantsusmaal. Neil on kaks tütart (sündinud 2020 ja 2022).<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Joe Jonas and Sophie Turner's Relationship Timeline |url=https://people.com/music/sophie-turner-joe-jonas-relationship-timeline/ |vaadatud=2025-08-17 |väljaanne=People.com |keel=en}}</ref> Perekondlikud pinged viisid abielulahutuseni, mille algatas Jonas 2023. aasta septembris. Oktoobris sõlmiti ajutine laste hoolduskokkulepe ning lahutus jõustus 2024. aastal.<ref name=":0" /> ==Diskograafia== ===Jonas Brothers=== *[[It's About Time]] (2006) *[[Jonas Brothers (album)]] (2007) *[[A Little Bit Longer]] (2008) *[[Music from The 3D Concert Experience]] (2009) *[[Lines, Vines, and Trying Times]] (2009) *[[Jonas Brothers: Live: Walmart Soundcheck CD+DVD]] (2009) ===Singlid=== {| class="wikitable" !rowspan="2"|Aasta !rowspan="2"|Pealkiri !colspan="1"|Edetabeli koht !rowspan="2"|Album |- !<small>[[Billboard Hot 100|USA]]</small> |- |align="center" rowspan="4"|2008 |align="left"|"[[This Is Me (Camp Rock song)|This Is Me]]" (koos [[Demi Lovato]]ga) |align="center"|9 |align="center" rowspan="4"|[[Camp Rock (soundtrack)|Camp Rock]] |- |align="left"|"Gotta Find You" |align="center"|20 |- |align="left"|"We Rock" (with the Cast of Camp Rock) |align="center"|30 |- |align="left"|"Play My Music" (featuring Kevin and Nick Jonas) |align="center"|18 |- |align="center" rowspan="2"|2009 |align="left"|"[[Send It On (song)|Send It On]]"(with [[Demi Lovato]], [[Selena Gomez]], [[Miley Cyrus]]) |align="center"|20 |align="center" rowspan="4"| Non Album Song |- |align="left"|"Bounce" (with [[Demi Lovato]] and "Big Rob") |align="center"| |- |align="center" rowspan="2"|2010 |align="left"|"[[We Are the World 25 for Haiti]]"(with Various Artists) |align="center"|2 |- |align="left"|"[[Make A Wave]]" (with [[Demi Lovato]]) |align="center"| |- |2010 |align="left"|"Make It Right" |align="center"| |} ===Jonas Brothersi väljaanded=== {| class="wikitable" !Aasta !! Artist !! Pealkiri |- | rowspan=1 | 2006 || rowspan=11 | Jonas Brothers || [[It's About Time (Jonas Brothers album)|It's About Time]] |- | rowspan=1 | 2007 || [[Jonas Brothers (album)|Jonas Brothers]] |- | rowspan=2 | 2008 || [[Camp Rock]] |- || [[A Little Bit Longer]] |- | rowspan=5 | 2009 || Be Mine (Jonas Brothers EP) |- || [[Jonas Brothers: The 3D Concert Experience]] |- || [[ITunes Live from SoHo (Jonas Brothers EP)]] |- || [[Lines, Vines and Trying Times]] |- || [[Jonas Brothers: Live: Walmart Soundcheck CD+DVD]] |- | rowspan=2 | 2010 || [[JONAS]] |- || [[Camp Rock 2: The Final Jam]] |} ==Filmid== {| border="2" cellpadding="4" cellspacing="0" style="margin: 1em 1em 1em 0; background: #f9f9f9; border: 1px #aaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 90%;" |- bgcolor="#CCCCCC" align="center" ! colspan="4" style="background: LightSteelBlue;" | Film |- bgcolor="#CCCCCC" align="center" ! Aasta ! Film ! Roll ! Märkmed |- | rowspan=3 | 2008 | ''[[Hannah Montana & Miley Cyrus: Best of Both Worlds Concert|Best of Both Worlds kontsert]]'' | Iseennast | 3D-kontsert-film |- | ''[[Rokilaager]]'' | [[Shane Gray]] | Tehtud televisioonile |- | ''[[Jonas Brothers: Elades unistusi]]'' | Iseennast | Tõsielusari |- | rowspan=4 | 2009 | ''[[Jonas Brothers: 3D Kontsertelamus]]'' | Iseennast | 3D-kontsert-film |- | ''[[Bänd bussis]]'' | Iseennast | Tõsielu-DVD |- | ''[[Öö muuseumis 2]]'' | Keerub | Film |- | ''[[JONAS]]'' | Joe Lucas | Telesari |- | rowspan=1 | 2010 |''[[Rokilaager 2]]'' |[[Shane Gray]] |Film |- |- bgcolor="#CCCCCC" align="center" ! colspan="4" style="background: LightSteelBlue;" | Külalisesinemised |- bgcolor="#CCCCCC" align="center" ! Aasta !! Nimi !! Roll !! Märkmed |- | 2007 | ''[[Hannah Montana]]'' | Iseennast | "[[Mina ja Mr. Jonas ja Mr. Jonas ja Mr. Jonas]]" (Hooaeg 2, osa 16) |- | rowspan=4 | 2008 | ''[[Disney Channel Mängud|Disney Channel Mängud 2008]]'' | Iseennast | Kolmas aasta |- | ''[[Stuudio DC: Peaagu elus|Stuudio DC: Peaaegu elus]]'' | Iseennast | Teine sõu |- |''[[Ekstreemne muutus: Kodu eri]]'' | Iseennast | "Akersite pere" (Hooaeg 6, osa 2) |- | ''[[Disney Channeli Täiesti Uus Aasta 2008]]'' | Iseennast | [[Disney Channel]] eri [[Uus Aasta]] üritus |- | 2009 | ''[[Saturday Night Live]]'' | Iseennast | 14. veebruari 2009 osa |- | 2010 | ''[[American Idol]]'' | Iseennast, kohtunik | 27. jaanuari 2010 osa |- align="center" ! colspan=4 style="background:#B0C4DE;" | Muusikavideo |- align="center" ! style="background: #CCCCCC;" | Aasta ! style="background: #CCCCCC;" | Nimi ! style="background: #CCCCCC;" | Artist ! style="background: #CCCCCC;" | Roll |- |2010 |''Giving Up the Gun'' |[[Vampire Weekend]] |Tennisemängija |} == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== {{commonskat-tekstina}} * {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Jonas, Joe}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] fsbuxqftt1fajpxp4k93fpokpelmwms 0 159976 7144336 6884136 2026-05-02T07:21:01Z Velirand 67997 + kategooria 7144336 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{allikad}} [[Pilt:Хелью Ребане.jpg|pisi|Helju Rebane (2019)]] '''Helju Rebane''' (sündinud [[18. juuli]]l [[1948]] [[Tallinn]]as) on [[eestlased|eesti]] [[proosa|prosaist]] ja tõlkija. Õppis Tartus, õpetas loogikat Tartu ülikoolis. Pärast aspirantuuri lõpetamist Moskvas töötas seal vaneminsenerina arvutuskeskuses. Aastast 1986 vabakutseline kirjanik. On avaldanud oma [[looming]]ut eesti, vene, inglise, saksa ja hispaania keeles. ==Elulugu.== Õppis aastatel 1955–1959 [[Tartu 1. Keskkool|Tartu 1.]] ja 1959–1966 [[Tartu 5. keskkool]]is ning 1966–1971 [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] matemaatikateaduskonnas, lõpetas teoreetilise [[matemaatika]] erialal<ref name="Kirjarahva leksikon"/>. Aastatel [[1973]]–[[1976]] oli ta [[Moskva ülikool|Moskva Riikliku Ülikooli]] [[aspirant]] loogika alal<ref name="Kirjarahva leksikon"/>. Töötas [[TÜ|TRÜ]] [[loogika]] ja [[psühholoogia]] kateedris [[1972]]–[[1973]], Moskvas õppejõuna NSV Liidu Teaduse- ja Tehnikakomitee Juhtimisprobleemide Instituudis [[1974]]–[[1980]] ja [[Vene NFSV]] Tervishoiuministeeriumi arvutuskeskuses vaneminsenerina [[1981]]–[[1983]]<ref name="Kirjarahva leksikon"/>. Hiljem oli ta vabakutseline literaat. ==Looming== [[Debüüt|Debüteeris]] jutustusega "Väike kohvik" ([[1981]]), mis sai preemia [[1983]] Nooruse jutuvõistlusel, avaldas novellikogu "Väike kohvik" ([[1986]])<ref name="Kirjarahva leksikon"/>. Tema loomingut on avaldatud ajakirjades [[Looming (ajakiri)|Looming]] ja Noorus{{lisa viide}}. Kirjutab peamiselt [[ulmekirjandus]]e žanris{{lisa viide}}. Suurima populaarsuse võitis fantastiline jutustus "Linn Altrusel" ([[1989]]){{lisa viide}}. Kirjutab lihtsalt, selgelt ja säravalt<ref>http://www.proza.ru/2009/02/06/23</ref>. Antoloogia Tuumahiid Triitium, (Kirjastus Fantaasia, 2017 Helju Rebase jutustused Taruaeg ja Minu pea) == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kirjarahva leksikon">1995. Eesti kirjarahva leksikon. Koostanud ja toimetanud [[Oskar Kruus]]. Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn. Lk 458</ref>}} ==Kirjandust== * "Väike kohvik", Tallinn [[Eesti Raamat]] 1986 *Novellikogu Kõik võidavad (v.k.) Moskva, MG 1989 * "Eesti kirjarahva leksikon", Tallinn [[Eesti Raamat]] 1995. Lk 458. ISBN 5-450-02357-X * Novellikogu "Aristarhos ja koduliblikas" (vene keeles) 2007 *Antoloogia Tuumahiid 3. Triitium, reaktori parimad lood aastaist 2014-2016 *Novellikogu "Õige valik", Tartu "Fantaasia", 2021 * Temast - Cornelius Hasselblatt "Ma armastasin eestlast" Tallinn, 2017 *Temast - Cornelius Hasselblatt "Eemalt vaadates", TÜ Kirjastu 2014+2016s, Tartu, 2015 *Temast - Olev Remsu. "Lühidus - suur väärtus", retsensioon Helju Rebase novellikogule "Õige valik", Postimees, 2. aprill 2021 *TÕLKED : 1.Loogika käsiraamat (1974) (rida artikleid vene keelest eesti keelde. "Кондаков "Логический словарь" 1970) ;2. Merle Veesalu-Rand "Pudelikorjaja käsiraamat" (2021: eesti keelest vene keelde "Руководство для собирающих бутылки"). 3. Nadezda Valk "Мой круг земной" rida luuletusi vene keelest eesti keelde) 2022 4. Helju Rebase lühijutud eesti keelest vene keelde. == Välislingid == * [http://www.proza.ru/2009/02/06/23 Foto] * http://www.proza.ru/2016/04/16/2124 {{JÄRJESTA:Rebane, Helju}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti matemaatikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] dr4j7kj8az11ln3arqbaqukyqaucx0p 0 162829 7144494 7142459 2026-05-02T09:16:05Z Kuriuss 38125 7144494 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=märts}} '''Toimetulek''' [[psühholoogia]]s tähendab teadlikku pingutust, et lahendada isiklikke või suhtlemisega seotud probleeme, eesmärgiga neid juhtida, vähendada või saada hakkama stressi ja konfliktidega.<ref name="Weiten" /><ref name="xJFTX" /><ref name="uV8A0" /><ref name="IykXU" /><ref name="RUnKd" /> Psühholoogilise toimetuleku mehhanisme nimetatakse tavaliselt toimetulekustrateegiateks või toimetulekuoskusteks. Mõiste "toimetulek" viitab üldiselt kohanduvatele (konstruktiivsetele) toimetulekustrateegiatele. Need on strateegiad, mis vähendavad stressi. Teised, vastupidised, toimetulekustrateegiaid võivad ebastabiilsust juurde tekitada, kui nad stressi suurendavad. Seetõttu kirjeldatakse ka ebapiisavat toimetulekustrateegiat kui mittetoimetulekut. Lisaks viitab mõiste "toimetulek" üldiselt reaktiivsele toimetulekule ehk vastureaktsioonile, kus inimene reageerib stressi tekitajale. See erineb ennetavast toimetulekustrateegiat, kus üritatakse neutraliseerida tulevane stressitegur. Alateadlikud või mitteteadlikud strateegiad (ehk [[kaitsemehhanismid]]) toimetulekustrateegiate all tavaliselt ei käsitleta. Toimetulekustrateegia tõhusus sõltub stressi tüübist, indiviidist ja asjaoludest. Toimetulekustrateegiate vastuseid kontrollib osaliselt [[isiksus]] (käitumismustrid), kuid osaliselt ka ümbritsev [[keskkond]].<ref name="Carver" /> ==Toimetulekustrateegiate tüübid== Kindlaks on tehtud sadu toimetulekustrateegiaid.<ref name="Carver" /> Tavaliselt eristatakse omavahel kontrastseid strateegiaid, nagu probleemikeskne ja emotsioonikeskne. Näiteks Weiten identifitseeris neli strateegiat:<ref name="Weiten" /> * '''Hinnangutele suunatud''' (adaptiivne kognitiivne) – suunatud inimese isiklike eelistuste vaidlustamisele. Seda kasutatakse siis, kui inimene muudab oma vaatenurka, näiteks eitab või distantseerub probleemist. Ta võib muuta ka oma eesmärke ja väärtushinnanguid ja näha keerulises olukorras huumorit. * '''Probleemile suunatud''' (adaptiivne käitumuslik) – stressitekitajate vähendamine või kõrvaldamine. Inimene üritab leida lisainformatsiooni ja õppida uusi oskuseid, et probleemi lahendada. Soovitakse vabaneda stressi tekkimise põhjusest. Folkman ja Lazarus määratlesid nende hulka kolm strateegiat: kontrolli võtmine, informatsiooni otsimine ning poolt- ja vastuargumentide kaalumine. * '''Emotsioonile suunatud''' – muudab inimese emotsionaalseid reaktsioone. Selle hulka kuuluvad kogunenud emotsioonide väljaelamine, enda vigastamine, mediteerimine, lõdvestusprotseduuride kasutamine. Folkman ja Lazarus<ref name="Robinson 2005 p438" /> leidsid viis strateegiat: loobumine, põgenemise vältimine, vastutuse või süütunde omaksvõtmine, enesekontrolli harjutamine, positiivne ümberhindamine. Emotsioonidele suunatud strateegiad leevendavad stressi<ref name="Brannon & Feist 2009 pp121-3" /> ja selle emotsioonidega seotud osasid.<ref name="Carver, C. S. 2011" /> Neid mehhanisme saab rakendada mitmetel viisidel: otsida teiste toetust, ümberhinnata stressitekitaja positiivseks, vastutuse aktsepteerimine, vältimine, enesekontrolli harjutamine ja eemaldumine.<ref name="Carver, C. S. 2011" /><ref name="ncbi.nlm.nih.gov" /> * '''Tegevusele suunatud''' – inimene tegeleb teise tegevusega, mis annab talle positiivset tagasisidet. Tavaliselt kasutavad inimesed eri tüüpi toimetulekustrateegiaid ja muudavad neid aja jooksul. Kõik meetodid võivad olla kasulikud, kuid arvatakse, et probleemile suunatud tehnikad sobivad ellu paremini.<ref name="Taylor2006" />. Probleemile keskendumine annab inimesele parema kontrolli oma probleemi üle, kuid emotsioonidele keskendumine võib viia kontrolli ja toimetuleku vähenemisele. === Positiivsed toimetulekutehnikad === Üks positiivsetest toimetulekustrateegiatest näeb probleemi juba ette ja on tuntud kui ennetav toimetulekustrateegia.<ref name="Brannon & Feist 2009 pp121-3" /> Ennetamine toimub siis, kui on teada, et tulemas on raske katsumus ja selleks valmistutakse ette mõeldes kuidas sellega paremini hakkama saada.<ref name="bdxvF" /> Sotsiaalsed toimetulekustrateegiad on samuti head, nagu näiteks teistelt toetuse küsimine ja tähendusele suunatud hakkamasaamine, kus inimene keskendub raske katsumuse tähendusele tema jaoks.<ref name="Brannon & Feist 2009 pp121-3" /> Huumorit saab samuti positiivse strateegiana kasutada, kuna ta mõjub kasulikult emotsioonidele ja vaimsele tervisele. Kui inimesel on elule huumoriga vürtsitatud vaade, võib stressirikas [[kogemus]] tunduda vähem probleemne. Sellist lähenemist peetakse vaimse tervise indikaatoriks.<ref name="lBimM" /> === Negatiivsed toimetulekutehnikad ja mittetoimetulemine === Kui positiivsed tehnikad parandavad inimese toimetulekut, siis negatiivsetega vähenevad sümptomid, kuid probleem võib isegi suureneda. Halbu strateegiaid saab kasutada lühikest aega, kuid pikaajaliselt on nad kasutud. Ebastabiilsed käitumisstrateegiad on näiteks [[dissotsiatsioon (psühholoogia)|dissotsiatsioon]] (olukorrast eemaldumine), [[sensibiliseerimine (psühholoogia)|sensibiliseerimine]], [[ohutuskäitumine]], ärevuse vältimine ja põgenemine (sh enesealgatuslik ravimite tarvitamine). Need toimetulekustrateegiad segavad inimese võimet teha vahet raskel olukorral ja sellega seotud ärevussümptomitel. Need on ebastabiilsed strateegiad, kuna süvendavad ärevust. Dissotsiatsioon on inimese vaimne võime eraldada ja jaotada mõtteid, mälestusi ja emotsioone. See on sageli seotud traumaatilise stressi sündroomiga. Sensibiliseerimine on siis, kui inimene püüab õppida ja harjutada end hirmsate sündmustega kontrollitud olukordades, et selliseid sündmusi tulevikus ei juhtuks. Ohutuskäitumine on siis, kui ärevushäiretega isikud tuginevad oma ülemäärase ärevusega toimetulemiseks mingitele asjadele või inimestele. Ärevuse vältimine on siis, kui inimene väldib ärevust tekitavaid olukordi erinevatel viisidel. See on kõige levinum strateegia. Põgenemine on tihedalt seotud vältimisega. Seda tehnikat kasutavad sageli inimesed, kel esinevad paanikahood või foobiad. Need inimesed tahavad põgeneda olukorrast esimese ärevuse ilmnemise ajal.<ref name="i5xW8" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Weiten">Weiten, W. & Lloyd, M.A. (2008) ''Psychology Applied to Modern Life (9th ed.)''. Wadsworth Cengage Learning.</ref> <ref name="Carver">{{cite journal |doi=10.1146/annurev.psych.093008.100352 |title=Personality and Coping |url=https://archive.org/details/sim_annual-review-of-psychology_2010_61/page/679 |year=2010 |last1=Carver |first1=Charles S. |last2=Connor-Smith |first2=Jennifer |journal=Annual Review of Psychology |volume=61 |pages=679–704 |pmid=19572784}}</ref> <ref name="Robinson 2005 p438">{{cite book |first=Jenefer |last=Robinson |title=Deeper Than Reason: Emotion and Its Role in Literature, Music, and Art |year=2005 |page=438 |isbn=978-0-19-926365-3}}</ref> <ref name="Brannon & Feist 2009 pp121-3">{{cite book |last1=Brannon |first1=Linda |last2=Feist |first2=Jess |chapter=Personal Coping Strategies |chapter-url=https://books.google.com/books?id=NfCDR_Yl7f0C&pg=PA121 |pages=121–3 |title=Health Psychology: An Introduction to Behavior and Health: An Introduction to Behavior and Health |edition=7th |year=2009 |publisher=Wadsworth Cengage Learning |isbn=978-0-495-60132-6}}</ref> <ref name="Carver, C. S. 2011">. (Carver, C. S. (2011), Coping. In R. J. Contrada & A. Baum (Eds.), The Handbook of Stress Science: Biology, Psychology, and Health. (220-229). New York: Springer Publishing Company.)</ref> <ref name="ncbi.nlm.nih.gov">{{cite journal |last1=Folkman |first1=S. |last2=Lazarus |first2=R. S. |year=1988 |title=Coping as a mediator of emotion |url=https://archive.org/details/sim_journal-of-personality-and-social-psychology_1988-03_54_3/page/466|journal=Journal of Personality and Social Psychology |volume=54 |issue=3 |pages=466–75 |pmid=3361419 |doi=10.1037/0022-3514.54.3.466}}</ref> <ref name="Taylor2006">Taylor, S.E. (2006). ''Health Psychology, international edition''. McGraw-Hill Education, pg. 193</ref> <ref name="xJFTX">Snyder, C.R. (ed.) (1999) ''Coping: The Psychology of What Works''. New York: Oxford University Press.</ref> <ref name="uV8A0">Zeidner, M. & Endler, N.S. (editors) (1996) ''Handbook of Coping: Theory, Research, Applications''. New York: John Wiley.</ref> <ref name="IykXU">{{cite book |editor1-first=E. Mark |editor1-last=Cummings |editor2-first=Anita L. |editor2-last=Greene |editor3-first=Katherine H. |editor3-last=Karraker |title=Life-span Developmental Psychology: Perspectives on Stress and Coping |url=https://archive.org/details/lifespandevelopm0000unse_x6c0 |year=1991 |isbn=978-0-8058-0371-6 |page=[https://archive.org/details/lifespandevelopm0000unse_x6c0/page/92 92]}}</ref> <ref name="RUnKd">R. S. Lazarus & S. Folkman, ''Stress, Appraisal, and Coping'' (1984) p.141. ISBN 0-8261-4191-9</ref> <ref name="bdxvF">{{cite book |first1=Robin |last1=Skynner |first2=John |last2=Cleese |title=Life and How to Survive It |location=London |year=1994 |page=55 |isbn=978-0-7493-1108-7}}</ref> <ref name="lBimM">{{cite journal|last1=Martin|first1=Rod. A|title=Humor, laughter, and physical health: methodological issues and research findings|url=https://archive.org/details/sim_psychological-bulletin_2001-07_127_4/page/504|journal=Psychological Bulletin|date=2001|volume=127 |issue=4|page=504}}</ref> <ref name="i5xW8">{{cite web|last=Jacofsky|first=Matthew|title=The Maintenance of Anxiety Disorders: Maladaptive Coping Strategies|url=http://www.seabhs.org/poc/view_doc.php?type=doc&id=38479|accessdate=25.07.2011|archive-date=28.03.2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120328041653/http://www.seabhs.org/poc/view_doc.php?type=doc&id=38479|url-status=dead}}</ref> }} [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Käitumine]] [[Kategooria:Emotsioon]] [[en:Adaptability]] jw4kvrs73yrv3lps781a69zey8yfcvr 0 163677 7144446 7113562 2026-05-02T08:41:20Z Kuriuss 38125 7144446 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Provints | nimi = Viiburi kubermang<br>''Вы́боргская губе́рния'' | lipp = | lipu_link = | vapp = Coat of Arms of Viipuri Province.svg | vapi_link = | pindala = | elanikke = | keskuse_nimi = [[Viiburi]] | asendikaardi_pilt = Viborgs län 1897.png }} '''Viiburi kubermang''' ([[soome keel]]es ''Viipurin lääni'', [[vene keel]]es ''Вы́боргская губе́рния'', [[rootsi keel]]es ''Viborgs län'') oli Soome ajalooline haldusüksus [[Karjala kannas]]el. Viiburi lään ehk kubermang oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] koosseisus aastast [[1721]] (''[[de facto]]'' [[1710]]) kuni [[1917]] (aastast [[1812]]. [[Soome Suurvürstiriik|Soome Suurvürstiriigi]] koosseisus) ja [[Soome Vabariik|Soome Vabariigi]] koosseisus 1917–1940 ning 1941–1944. == Asend == Venemaa keisririigi Viiburi kubermang piirnes põhjas [[Soome Suurvürstiriik|Soome Suurvürstiriigi]] ning idas [[Aunuse kubermang|Aunuse]] ja lõunas [[Peterburi kubermang]]uga. [[File:Coat of Arms of Priozersk (Kexholm) (Vyborg Governorate) (1788).png|pisi|100px|left|<small>Viiburi ja Käkisalmi provintsi vapp 1729–1744, Viiburi kubermangu vapp 1744–1788, [[Käkisalmi|Käkisalmi linn]]a vapp kuni aastani 1892.</small>]] [[File:Карта разграничения по Ништадтскому договору, 1722.jpg|pisi|250px|Uusikaupunki rahulepinguga sätestatud Rootsi ja Venemaa keisririigi piirialad [[Karjala]]s ja [[Ingerimaa]]l ]] [[File:Coat of arms of Vyborg Governorate 1797.jpg|pisi|100px|left|<small>Viiburi kubermangu vapp 1797.</small>]] [[Pilt:Map of Ingria and Karelia.jpg|pisi|250px|[[Viiburi]], [[Ingeri]] ja [[Karjala]], 1740ndail aastail]] [[File:Border changes in Finland 1812.jpg|pisi|100px|left|<small>1812. aastal Venemaa keisririigiga liidetud [[Soome Suurvürstiriik|Soome suurvürstiriik]] ja Viiburi alad</small>]] [[File:Kartta_vanha_suomi.png|pisi|nn. [[Vana-Soome]] alade kaart]] [[Suur Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal vallutas [[Venemaa tsaaririik|Venemaa]] 1710. aastal [[Rootsi Kuningriik|Rootsi Kuningriigi]] [[Vana–Soome]] ([[:fi:Vanha Suomi|fi]]) [[Viiburi ja Savonlinna lään]]i ja [[Käkisalmi lään]]ide alad ning [[Uusikaupunki rahu]]ga ([[1721]]) läksid [[Lään (Rootsi)|lään]]i alad ja Viiburi linn Venemaa keisririigi valdusse ning moodustati [[Viiburi provints]] (mis hõlmas [[Viiburi]] ja [[Käkisalmi]] ümbruse alasi) ja Viiburi komandatuurkond<ref>Raimo Ranta, Viipurin komendanttikunta 1710-1721: valtaus, hallinto ja oikeudenhoito. ZUSAMMENFASSUNG DIE KOMMANDATUR VIBORG 1710-1721 : EROBERUNG, VERWALTUNG UND RECHTSSPRECHUNG. ISSN 0073-2559.</ref>. Rootsi kiriku [[Viiburi piiskopkond]] jagati [[Porvoo piiskopkond|Porvoo]] ja [[Mikkeli piiskopkond|Mikkeli]] ajutisteks konsistooriumipiirkondadeks. [[1727]]. aasta haldusreformi ajal likvideeriti haldusüksustena distriktid ja moodustati [[Peterburi kubermang]], kuhu kuulusid: Peterburi provints ja [[Viiburi provints]] (1710–1743<ref name=":0" />), mida valitses ülemkomandant. [[Vene-Rootsi sõda (1741–1743)|Vene-Rootsi 1741–1743 sõja]] lõpetanud [[Turu rahu]] järgi loovutas Rootsi Venemaale osa Kagu-Soome territooriumi ([[Kymi lään]]i koos [[Hamina]], [[Lappeenranta|Lappeenranna]] ja [[Savonlinna]] linnaga), millest moodustati 1743 Kymenkartano provints, kuni 1744. aastal liideti [[Viiburi ja Käkisalmi provints]]iga Viiburi kubermanguks<ref name=":0" />. [[Pilt:Russian Empire 1745 (Map II HQ).jpg|pisi|Viiburi kubermang ja Peterburi kubermang 1745. aastal]] [[Pilt:Map of Saint Peterburg Governorate 1770.jpg|pisi|Viiburi kubermang ja Peterburi kubermang 1770. aastal]] [[File:Map of Vyborg Namestnichestvo 1792 (small atlas).jpg|pisi|[[Viiburi asehaldurkond]]]] == Viiburi asehaldurkond == 1780. aasta reformide tulemusel likvideeriti kubermangude koosseisudes provintsid, kui [[Venemaa keisrinna]] [[Katariina II]] poolt aastatel 1775–1795 [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigis]] teostatud haldusreformiga moodustati senise 23 [[kubermang]]u asemel 50 [[Asehalduskord|asehalduskond]]a ja moodustati ka [[Viiburi asehaldurkond]] (1783–1796), kus tähtsamad keskused olid [[Hamina]], [[Käkisalmi]], [[Lappeenranta linn|Lappeenranta]], [[Savonlinna linn|Savonlinna]], [[Sortavala]] ja Viiburi. [[Kindralkuberner]]idele allusid 2–4 kubermangu. [[Peterburi asehaldurkond|Peterburi asehaldurkonna]], Viiburi kubermangu ja [[Peterburi kubermang]]u kindralkuberner oli keisri puudumisel ülemjuhataja, keisri kohalolekul oli juhiks aga kuberner. Asehalduskord likvideeriti 1797. aastal. 1797. aastast loodi eraldi [[sõjakuberner|sõja-]] ja [[Tsiviilkuberner|tsiviilkuberner]]i ametikoht ja hakati kutsuma kohalikke elanikke [[nekrutikohustus]]e alusel Venemaa keisririigi sõjaväkke. == Soome kubermang == 1802. aastal nimetati Viiburi kubermang lühikeseks ajaks Soome kubermanguks<ref name=":0">[https://portti.kansallisarkisto.fi/fi/aineisto-oppaat/vanha-suomi Vanha Suomi], Arkistojen Portti</ref><ref>Месяцослов с росписью чиновных особ, или Общий штат Российской империи, на лето от Рождества Христова, Финляндская губерния: 1803. [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1803.pdf&page=285 стр. 544]-548</ref> (1802–1811). [[File:RussianEmpireMap1800-02-SankpeterburgskayaProvince.jpg|pisi|Venemaa keisririigi Viiburi kubermang ja [[Peterburi kubermang]], 1800]] [[File:St. Peterburg and Finland Governorate map (1808).jpg|pisi|Venemaa keisririigi Soome kubermang ja [[Peterburi kubermang]], 1808]] [[File:Map of Wyborg Governorate, 1913.gif|pisi|[[Soome Suurvürstiriik|Soome Suurvürstirii]]gi Viiburi kubermang, 1913]] [[Vene-Rootsi sõda (1808–1809)|Vene-Rootsi 1808–1809 sõjas]] vallutas Venemaa keisririik aastail [[1808]]–[[1809]] kogu Soome territooriumi, millest Rootsi loobus [[Hamina rahu]] tulemusena. Aastal [[1812]] liideti kõik aastatel 1721–1743 Venemaa poolt vallutatud Soome nn. [[Vana-Soome]]<ref>Friedrich Rühs, Finland och dess invånare. Stockholm, 1827, ''Gamla Finland'' [https://runeberg.org/finfolk/2/0134.html s. 132]</ref> alad (sealhulgas ka Viiburi) Vene keisriga [[personaalunioon]]is oleva [[Soome Suurvürstiriik|Soome Suurvürstiriigiga]], kus Viiburi oli [[Kubermangulinn|kubermangulinn]]. === Viiburi kubermangu läänid === Viiburi kubermangu kuulusid [[Lään (Soome)|lään]]id ehk maakonnad: *[[Viiburi maakond]] (soome k. [[:fi:Viipurin lääni|Viipurin lääni]]) (hiljem Ranna kihelkond ([[:fi:Rannan kihlakunta|Rannan kihlakunta]]) ja Äyräpää kihelkond ([[:fi:Rajajoen kihlakunta|Äyräpään/Rajajoen kihlakunta]])), *Kymi kihelkond ([[:fi:Kymin kihlakunta|Kymin kihlakunta]]), *Lappe kihelkond ([[:fi:Lappeen kihlakunta|Lappeen kihlakunta]]), *Jääski kihelkond ([[:fi:Jääsken kihlakunta|Jääsken kihlakunta]]), *Räisälä kihelkond, *Kurkijoe kihelkond ([[:fi:Kurkijoen kihlakunta|Kurkijoen kihlakunta]]), *Sortavala kihelkond ([[:fi:Sortavalan kihlakunta|Sortavalan kihlakunta]]). [[File:Suomenmaa - Viipurin lääni.jpg|pisi|Soome vabariigi Viiburi lääni ja Vene SFNV [[Petrogradi kubermang]]u alad 1922. aastal]] ===Kirikukorraldus=== Piirkonna [[Soome Evangeelne Luterlik Kirik|soome luteri kirik]]uorganisatsioon allus Rootsi [[Porvoo piiskopkond|Porvoo piiskopkon]]nale, kuna senise [[Viiburi piiskopkond|Viiburi piiskopkon]]na keskus viidi [[1724]]. aastal Venemaa valdusse läinud [[Viiburi]]st üle [[Porvoo]]sse ja Viiburisse moodustati [[Viiburi konsistoorium]] ([[:fi:Viipurin konsistori|Viipurin konsistori]]) (1720) ning [[Hamina konsistoorium]] ([[:fi:Viipurin ja Haminan konsistorit|Haminan konsistori]]) (1743). [[Vana-Soome]] konsistooriumiringkonnad kaotati 1812. aastal Viiburi alade liitmisel [[Soome Suurvürstiriik|Soome suurvürstiriigiga]]. Liivimaa, Eestimaa ja Vene-Soome õigus- ja kirikukorralduse küsimustega tegeles 1744–1812 [[Liivi-, Eesti- ja Soomemaa asjade justiitskolleegium|Liivi-, Eesti- ja Soomemaa Asjade Justiitskolleegium]] ning 1839. aastast [[Viiburi õuekohus]]. 19. sajandil II poolel rajati Viiburi arengut soodustanud [[Saimaa kanal]] (1856) ja valmis [[Peterburi-Riihimäe raudtee]] (1870) [[Soome vaksal]]iga Peterburis, mis muutsid Viiburi tähtsaks kaubanduskeskuseks ja liiklussõlmeks [[Viiburi vaksal]]iga. Saima veeteid kaudu parvetati [[Viiburi sadam]]asse kokku palju Soome metsamaterjale, mis töötati siin ümber ja saadeti välismaale. Peterburi-Riihimäki raudtee ühendas Venemaa ja [[Riihimäki]]lt, Soome [[Helsingi-Hämeenlinna raudtee]]ga raudteega. 1914. aastal oli Venemaa keisririigi [[Soome Suurvürstiriik|Soome Suurvürstirii]]gi Viiburi [[kubermang]]us (''Выборгская губернiя'') linnad: [[Viiburi]], [[Sortavala]], [[Käkisalmi]], [[Lappeenranta]], [[Hamina]] ja [[Kotka]] ning 9 [[Lään (Soome)|lään]]i: [[Lappeenranta linn|Ranna]], [[Äyräpää]], [[Käkisalmi]], [[Kurkijoki vald|Kurkijoki]], [[Kymi]], [[Lappeenranta]], [[Salmi]], [[Sortavala]] ja [[Jääski]]. Viiburi kubermangu kuulusid järgmised suuremad [[Soome laht|Soome lahe]] saared: [[Suursaar]], [[Suur Tütarsaar]], [[Väike Tütarsaar]], [[Lavassaar]], [[Seiskari]], [[Primorsk (Leningradi oblast)|Koivisto]]. 1930. aastate lõpus jagunes [[Soome Vabariik|Soome Vabariigi]] Viiburi lään 6 linnaks ([[Viiburi]], [[Kotka]], [[Lappeenranta]], [[Käkisalmi]], [[Sortavala]] ja [[Hamina]]) ja neljaks aleviks ([[Koivisto]], [[Kouvola]], [[Lahdenpohja]] ja [[Lauritsala]]). {{mitu pilti | kogulaius = 800 | joondus = tühi | pilt1 = Finnish counties 1635.jpg | pilt2 = Finnish counties 1812.jpg | pilt3 = Finnish counties 1831.jpg | pilt4 = Finnish counties 1921.jpg | pilt5 = Finland Administrative map 1942 1944.png | pilt6 = Finnish counties 1945.jpg | jalus = Viiburi lään ja kubermang '''1.''' aastatel 1635 (nr 20 - [[Rootsi Kuningriik|Rootsi Kuningriigi]] [[Viiburi ja Savonlinna lään]] 1634–1721) ja nr 21 [[Käkisalmi lään]], '''2.''' 1812 (nr 13 - Venemaa keisririigi [[Soome Suurvürstiriik|Soome Suurvürstiriigi]] Viiburi kubermang), '''3.''' 1831 (nr 13 - Venemaa keisririigi [[Soome Suurvürstiriik|Soome Suurvürstiriigi]] Viiburi kubermang), '''4.''' 1921 [[Soome Vabariik|Soome Vabariigi]] Viiburi lään), '''5.''' 1942–1944 [[Soome Vabariik|Soome Vabariigi]] läänid [[Jätkusõda|Jätkusõja]] ajal ja '''6.''' 1945 ([[Soome Vabariik]] ilma Viiburi läänita, mis liideti [[Leningradi oblast]]iga, [[Viiburi rajoon]]ina. }} NSV Liidu-Soome [[Talvesõda|Talvesõja]] lõpetanud Moskva rahulepinguga kaotas Soome Nõukogude Liidule üle 10% oma aladest, loobuda tuli [[Salla (Soome)|Salla]]st, enamikust [[Soome Karjala]]st koos Viiburi linnaga, [[Sortavala]], [[Petšenga rajoon|Petsamo]]st [[Kalastaja poolsaar]], 4 [[Soome laht|Soome lahe]] saarest ja kogu [[Laadoga järv]]e läänekaldast. [[Jätkusõda|Jätkusõja]] järel 1944. aastal võeti [[Karjala kannas]]e osad ning [[Viiburi]] ja [[Käkisalmi]] linn koos ümbrusega ära [[Karjala-Soome NSV]] koosseisust ning liideti [[Leningradi oblast]]iga. == Viiburi kubernerid == *1744, Juri Anikititš Repnin (1701–1744), Viiburi kuberner * 1745–1752, Afanasi Isakov *1752–1754, Johann Christopher von Keyserling (surn. 1754), Viiburi kuberner<ref>{{BBLD|GND138778086|Keyserling, Johann Christopher Frh. v. (-1754)}}</ref> * 1754–1766, Afanasi Isakov *1766–1778, Nikolai Heinrich von Engelhardt (1730–1778), Viiburi kuberner *1778–1780, Jevgeni Kaškin (1737–1796), Viiburi sõjakuberner *1780–1782, Pjotr Aleksejevitš Stupišin **1782–1785, Wilhelm Heinrich von Engelhardt (1726–1797), Viiburi kuberner ja Viiburi asehaldur [[Viiburi asehaldurkond|Viiburi asehaldurkonnas]] *1785, Alexander Magnus von Peutling (surn. 1801), Viiburi asehalduri kohustes *1784–1787, [[Friedrich I (Württembergi kuningas)|Württembergi Friedrich]] (1754–1816), kindralkuberner [[Viiburi asehaldurkond|Viiburi asehaldurkonnas]], sõjavägede ülemjuhataja *1786–1791, krahv Jacob Bruce (1732–1791), kindralkuberner Viiburi asehaldurkonnas, sõjavägede ülemjuhataja *1792, krahv [[Aleksandr Suvorov]], kindralkuberner Viiburi asehaldurkonnas, sõjavägede ülemjuhataja **1787–1793, [[Karl Johann Christian von Günzel]] (1741– ~1816), Viiburi asehaldur *1793–1797, Fjodor Štšerbatov (1749–1810), Viiburi asehaldur *1795–1796, krahv [[Mihhail Kutuzov]], kindralkuberner Viiburi asehaldurkonnas, sõjavägede ülemjuhataja *1796–1797, krahv Mihhail Kamenski (1738–1809), kindralkuberner Viiburi asehaldurkonnas, sõjavägede ülemjuhataja *1797–1799, [[Karl Magnus von Rüdinger]] (1753−1821), Viiburi [[Tsiviilkuberner|tsiviilkuberner]]<ref>{{BBLD|GND1194309380|Rüdinger, Karl Magnus v. (1753-1821)}}</ref> * 1799–1799, Pjotr Vasilievitš Želtuhin *1799–1804, Magnus von Orraeus (1742–1819), Viiburi tsiviilkuberner **1799–1801, Adam von Brandt (sünd. 1757), Viiburi viitsekuberner *1800–1801, krahv [[Peter Ludwig von der Pahlen]], Ingerimaa, Viiburi-, [[Liivimaa kubermang|Liivi]]-, [[Eestimaa kubermang|Eesti]]- ja [[Kuramaa kubermang|Kuramaa]] tsiviilülemjuhataja (kindralkuberner)<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1 {{BSB|00000600,00185|Peter Ludwig von der Pahlen}}</ref> *1801–1802, [[Mihhail Kutuzov]], Viiburi sõjakuberner **1801–1804, Henrik von Dannenberg (1735–1810), Viiburi viitsekuberner, [[Viiburi linnapea]] *1802–1803, krahv Pjotr Tolstoi (~1770–1844), Viiburi sõjakuberner *1803–1805, [[Gerhard Konrad Kasimir von Meyendorff]] (1749–1813), Viiburi tsiviilkuberner ja sõjakuberner *1804–1808, Nikolai Emin (1767–1814), Viiburi tsiviilkuberner **1804–1805, Kasimir von Asch (1766–1820), Viiburi viitsekuberner *1805–1810, Aleksandr Obreskov (1757–1812), Viiburi sõjakuberner *1808–1811, Ivan Buharin (1772–1858), Viiburi kuberner *1811–1812, Johan Winter *1812–1815, Carl Johan Stjernvall, Viiburi kuberner [[Soome Suurvürstiriik|Soome suurvürstiriigis]] *1816–1820, Carl Johan Walleen *1821–1825, Otto Wilhelm Klinckowström 1820–1821 (k. ülesannetes) *1827–1834, Carl August Ramsay 1825–1827 (k. ülesannetes) [[Image:Johan Erik Lindh - Portrait of Carl Gustaf Mannerheim (1797-1854).jpg|thumb|[[Carl Gustaf Mannerheim (1797–1854)|Carl Gustaf Mannerheim]] (1797–1854), Viiburi kuberner 1834–1839]] *1834–1839, [[Carl Gustaf Mannerheim (1797–1854)|Carl Gustaf Mannerheim]] (1797–1854), Viiburi kuberner *1839–1844, Fredrik Stewen (1797–1851), Viiburi kuberner *1844–1853, Casimir von Kothen (1807–1880), Viiburi kuberner *1853–1856, Aleksandr Teslev (1810–1856), Viiburi kuberner *1856–1866, Bernhard Indrenius (1812–1884), Viiburi kuberner *1866–1882, Christian Theodor Åker-Blom (1822–1900), Viiburi kuberner *1883–1885, Woldemar Carl von Daehn (1838–1900), Viiburi kuberner *1885–1889, Sten Carl Tudeer (1840–1904), Viiburi kuberner *1889–1899, Johan Axel Gripenberg (1833–1918), Viiburi kuberner *1900–1902, Nikolai von Rechenberg (1846–1908), Viiburi kuberner *1902–1905, Nikolai Mjasojedov (1850 – pärast 1917), Viiburi kuberner *1905, Konstantin Kazanski *1905–1906 Michael von Medem (k. ülesannetes) *1906–1907, Nikolai von Rechenberg (1846–1908), Viiburi kuberner *1907–1910, Birger Gustaf Samuel von Troil (1868–1926), Viiburi kuberner *1910–1917, Frans Carl Fredrik Josef von Pfaler (1865–1937), Viiburi kuberner *1917, Vilho Sarkanen (k. ülesannetes) *1917–1918, Valfrid Suhonen (k. ülesannetes) *1918–1920, Antti Verner Hackzell (1881–1946), Viiburi kuberner *1920–1925, [[Lauri Relander]], Viiburi kuberner *1925–1945, [[Arvo Manner]], Viiburi kuberner ==Vaata ka== *[[Karjala kannas]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *[[Frans Petter von Knorring]]. ''Gamla Finland, eller Det fordna Wiborgska Gouvernementet'', Åbo: Christian Ludwig Hjelt, 1833 [http://books.google.ee/books?id=QAYqAAAAYAAJ&hl Digitaalselt] {{commonskat|Wyborg Governorate|Viiburi kubermang}} {{pooleli}} [[Kategooria:Viiburi kubermang| ]] [[Kategooria:Soome ajalugu]] [[Kategooria:Karjala ajalugu]] [[Kategooria:Venemaa Keisririigi kubermangud]] [[Kategooria:Viiburi ajalugu]] 4840z9die5up6sko1b24ko63kqzpohp 0 164129 7144392 7069751 2026-05-02T08:14:55Z Velirand 67997 + kategooria 7144392 wikitext text/x-wiki {{mahakirjutatud|allikas=Eesti Ekspress}}{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2009}}{{keeletoimeta}} '''Eduard Tähe''' ([[vene keel]]es Тяхе Эдуард Юганович; [[29. märts]] [[1922]] [[Seli]] – [[18. juuli]] [[2004]] [[Kohila]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväelane, [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i töötaja ning [[Nõukogude Liidu kangelane]], kellelt aunimetus pärast tapmise eest süüdimõistmist ära võeti. [[29. september|29. septembril]] [[1944]] tegid [[Eesti laskurkorpus]]e väeosad [[Kuivastu dessant|dessandi Muhusse]], mille eest said Nõukogude Liidu kangelaseks [[Nikolai Matjašin]], [[Albert Repson]] ja Eduard Tähe. {{Tsitaat|"Seersant Eduard Tähe osutas paljudes lahingutes Nõukogude Eesti vabastamisel erakordset külmaverelisust ja kartmatust. Olles luuraja, sai ta Virtsu sadamas ülesande võtta osa dessandist ning püstitada Muhu saarel punane lipp. Ägedas lahingus dessandi maaletoomisel hävitas ta granaatidega vaenlase tähtsa tulistuspunkti ning püstitas saarel punase lipu."|[[Punaväelane]] 1945. aasta 17. aprill}} {{Tsitaat|Siis seersant Tähe tõmbas põuest punase riide, kinnitas selle kaseoksa külge, ronis pööningule ning püstitas lipu saare kohale. "See lipp, mis lehvis ägedas Balti mere tuules, kutsus võitlejaid uutele võitlustele ja uutele võitudele."|kirjeldab 1945. aasta 2. juuni [[Õhtuleht]] Muhu saare vallutamist.}} ''"Seersant Tähe vaatas teraselt öisesse pimedusse, kartmata kohtumist vaenlasega. Ta oli võitluses Tartu ja Tallinna all oma Leningradi tehases valmistatud automaadiga hävitanud üle kümmekonna vaenlase sõduri ja ohvitseri. Ta teadis, et tema on vaenlasest tugevam ja tasus kätte kalli Tallinna haavade ja Leningradi piinade eest," maalis leht värve säästmata heroilist portreed. Pärast rühma juhi langemist Tähe juhitud lahingus langes tollaste kroonikute andmetel 50 hitlerlast, saadi saagiks neli seniitkahurit, kaks isesõitvat suurtükki ja rasketanki. Teisel päeval oli saar täielikult Saksa röövvallutajatest puhastatud. Kangelasliku võitluse eest pandi 22aastasele laskurkorpuse võitlejale Eduard Tähele rinda 22 grammi kaaluv kullast viisnurk.'' Eduard Tähe asus pärast sõja lõppu tööle [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i Viljandi rajooniosakonda, vanemleitnandina, 31. detsembril 1950 naasis Tähe koos abikaasaga asutuse nääripeolt. Kodus puhkes neil tüli ja mees lasi naise revolvrist maha. "Ta oli muidu väga tore mees, aga purjus peaga läks täitsa hulluks kätte," ütleb ammune tuttav. Mõrva kohta trükiti ülevabariigilises lehes napp uudis. Kangelase aunimetus koos ordenitega võeti Tähelt ära juba enne kohtuprotsessi. Kriminaalasja arutas Põltsamaa kohus. Otsus tehti 13. aprillil 1951. Nõukogude Liidu kangelase kuldmedal võeti ära [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i määrusega 2. jaanuaril 1952. Ehkki Tähe kaebas edasi Ülemkohtusse, mõisteti degradeeritud kangelasele 11 aastat vangistust ning ta saadeti [[Sillamäe laager|Sillamäe laagrisse]], kus kinnipeetavad rajasid tollal [[uraanirikastamisvabrik]]ut ja kaevandusi. Et radiatsioonist saastatud keskkonnas läks üks karistuspäev kahe ette, pääses ta vabadusse tähtajast palju varem. Elu lõpupoole elas Eduard Tähe [[Kohila]]s, ta suri [[18. juuli]]l [[2004]] ja maeti [[23. juuli]]l [[2004]] [[Hageri]] kalmistule<ref>{{Netiviide |url=http://www.kohila.ee/index.php?option=com_wrapper&view=wrapper&Itemid=231&lang=et |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-11-30 |arhiivimisaeg=2010-05-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100503015304/http://www.kohila.ee/index.php?option=com_wrapper&view=wrapper&Itemid=231&lang=et |url-olek=ei tööta }}</ref>. == Variatsioonid autasustamise teemal == Mitme tunnistaja sõnul anti sõja päevil Nõukogude Liidu kangelase nimetus pahatihti pigem lähtudes poliitiliselt laitmatust taustast kui tegelikest sangaritegudest. "Eduard Tähele sangari nimetuse toonud [[Kuivastu dessant|Kuivastu dessandist]] on tänaseni [2001. a] teadaolevalt elus peale tema veel kolm meest, kes paraku tema kangelasteo kahtluse alla seavad. Tähega samas polgus teeninud esimese pataljoni rühmakomandöri Leonhard Korjuse andmetel oli Tähe pataljoni ülema asetäitja poliitalal ning viibis lahingu ajal hoopis paar-kolm kilomeetrit eemal tagalas." <ref>[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69027599/sojasangar-peidab-end-mineviku-eest Sõjasangar peidab end mineviku eest] 13. dets. 2001 [[Eesti Ekspress]] [[Mihkel Kärmas]]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.pseudology.org/Pobeda/LishitZvaniya.htm vene Тяхе Эдуард Юганович], www.pseudology.org *[https://www.meediateek.ee/photo/view?id=376031&l=0&sort=dating&page=36557 Eduard Tähe - Nõukogude Liidu kangelane. Teenis Teise maailmasõja ajal 249. eesti laskurdiviisi 925. laskurpolgu 1.pataljoni luurerühmas. Nõukogude Liidu kangelase nimetuse sai Suure väina forsseerimisel (29. 09. 1944) ülesnäidatud vapruse eest. Portree.], www.meediateek.ee {{DEFAULTSORT:Tähe, Eduard}} [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Eesti NSV militsionäärid]] [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kangelased]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Hageri kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 2004]] 5jisaglql2cpzihxjs4t43f82dv4pgb 0 165220 7143933 6208363 2026-05-01T12:13:42Z Velirand 67997 7143933 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Jamburg | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene | Ямбург | | omakeelne_nimi_2 = | | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 95 (2019) | asendikaart = Uurali FR }} [[Fail:Yamburg hram.JPG|pisi|Kirik Jamburgis]] '''Jamburg''' on asula [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] [[Nadõmi rajoon]]is 148,5 km polaarjoonest põhja pool. Paikneb [[Tazi poolsaar]]el [[Obi laht|Obi lahe]] rannikul. Raudtee kaudu on seotud [[Novõi Urengoi]] linnaga. Sadam Obi lahes. Asulas tegeletakse [[maagaas]]i tootmisega (Gazprom dobõtša Jamburg). 2015. aastast raudteeühendus enam ei toimi. 2016. aasta alguseks oli asula elanike arv langenud 92 inimeseni.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.gks.ru/free_doc/doc_2016/bul_dr/mun_obr2016.rar |vaadatud=2018-01-13 |arhiivimisaeg=2019-05-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190513150350/http://www.gks.ru/free_doc/doc_2016/bul_dr/mun_obr2016.rar |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Pilt:Jamburg Ansicht.JPG|pisi|tühi|Jamburg]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Venemaa asulad]] [[Kategooria:Jamali Neenetsi autonoomne ringkond]] b6sbtg9wjnbbn4m7uc39kep6szfsm88 0 165941 7144460 6804474 2026-05-02T08:55:10Z Kuriuss 38125 Liiga paljudes lausetes puudub alus. 7144460 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Fail:Victor (Viktor) Neggo.jpg|pisi|Valga Ühisgümnaasiumi direktor Viktor Neggo 1934. aastal]] '''Alexander Victor Woldemar Neggo''' (ka '''Viktor Neggo'''; [[24. detsember]] [[1890]] [[Kuressaare]], [[Saaremaa]] – [[15. juuni]] [[1942]] [[Ussollag]]i vangilaager, [[Solikamsk]], [[Permi oblast]]) oli Eesti [[poliitik]], pedagoog ja haridustegelane. ==Haridus== Kooliharidust hakkas omandama kodus, seejärel õppis [[Kuressaare]]s M. Eisenschmidti eraalgkoolis ning sealses kroonugümnaasiumis, mille lõpetas 1910. aastal. Pärast seda õppis [[Peterburi Ülikool|Peterburi ülikooli]] füüsika-matemaatika teaduskonnas.<ref name="PM1" /> [[Korp! Fraternitas Estica]] vilistlane. ==Elukäik== Töötas õppejõuna Kuressaares, Tartus, Tallinnas, sõjakoolis, Narvas ja Valgas. Neggo oli Tallinna omakaitse salgaülem. Võttis osa iseseisvusmanifesti väljakuulutamise eeltöödest ja põrandaalusest organiseerimistööst Saksa okupatsiooni ajal. Oli ''[[chargé d'affaires]]'' ja konsul [[Pihkva|Pihkvas]] Vene Loode valitsuse juures ja välisministeeriumi sekretariaadis konsulaar- ja passiosakonna juhataja kohusetäitja ning Berliini Eesti peakonsulaadi sekretär. 1917. aastal valiti ta Saaremaalt [[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei|Radikaal-Sotsialistliku Partei]] (hilisema [[Eesti Tööerakond|Tööerakonna]]) kandidaadina [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eesti Maanõukokku]]. Hiljem läks ta üle [[Maaliit]]u.<ref>[[Piret Hiie]] (2010). 1919. aasta mäss Muhu- ja Saaremaal. ''Saaremaa Muuseumi toimetised. 6''. [[Kuressaare]], lk 47</ref> 1919. aasta jaanuarist kuni augustini töötas ta [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] [[Saaremaa (maakond)|Saare maakonna]] komissarina, ülesandega kontrollida seaduste ning [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] määruste ja korralduste täitmist kohalike ametiasutuste poolt.<ref>Hiie 2010, lk 45</ref> Neggo ametiajal toimus [[Saaremaa mäss]] (juhtis selle likvideerimist<ref name="PM1" />), mille kohta ta avaldas hiljem mitu kirjutist.<ref>Hiie 2010, lk 8</ref> Võttis osa [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] tegevusest alates selle loomisest, olles mitme maleva propagandapealik ja vanem.<ref name="PM1" /> Oli [[Noored Kotkad|Noorte Kotkaste]] üks ellukutsujatest ja lühikest aega esimene peastaabi ülem. 1932–1934 oli [[Valga Ühisgümnaasium]]i ja 1934–1940 [[Tartu Poeglaste Gümnaasium]]i direktor.<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700257154&img=era0031_002_0000294_00703_t.jpg&tbn=1&pgn=36&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=5260ad8eddfc21610b04293ceb6fe21c</ref> Surmaotsus, hukati. ==Isiklikku== Tema abikaasa oli Lucia Neggo, kes oli tegev nais- ja noorsoo-organisatsioonides (oli nt Valgas kodutütarde ringkonnavanem, kuulus kodutütarde organisatsiooni ja naiskodukaitsesse). Victor Neggol oli kaks poega ja kaks tütart.<ref name="PM1">{{Netiviide |URL=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1939/07/22/30 |Pealkiri=Viktor ja Lucia Neggo hõbepulm |Väljaanne=Postimees (1886–1944) |Aeg=22.07.1939 |Kasutatud=26.07.2019}}</ref> ==Tunnustus== *1929 – [[Eesti Punase Risti II järgu II astme teenetemärk]] *1930 – [[Kotkaristi V klassi teenetemärk]] *1938 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ISIK|2404}} *[http://www.cfe.ee/album-esticum?show=1911 Korporatsioon Fraternitas Estica, ''coetus'' 1911/1912] {{JÄRJESTA:Neggo, Victor}} [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Rahvuskogu liikmed]] [[Kategooria:Konstantin Päts'i Riigivanemaks Valimist Korraldava Komitee poliitikud]] [[Kategooria:Õpetajate Koja nõukogu liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu peastaabi koosseis]] [[Kategooria:Kaitseliidu Narva maleva liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tartu maleva liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Valgamaa maleva liikmed]] [[Kategooria:Kotkajuhid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti II järgu II astme teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Hukatud Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1890]] [[Kategooria:Surnud 1942]] ld57oxoo9bf60letxuvlobg2n9x9pzz 0 169472 7143990 6902668 2026-05-01T14:38:38Z KarUnnn 228422 7143990 wikitext text/x-wiki [[Fail:Norges Bank Kirkegata.jpg|pisi|Norra Panga peahoone Oslos]] [[Fail:Ida Wolden Bache på Sentralbanksjefens årstale 2018 (174929).jpg|pisi|Norra Panga president Ida Wolden Bache]] '''Norra Pank''' ([[bokmål|raamatukeeles]] '''Norges Bank''', [[uusnorra keel]]es '''Noregs Bank''') on [[Norra]] [[keskpank]] [[Oslo|Oslos]], mis loodi aastal [[1816]].<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2006-03-29 |pealkiri=Contact Norges Bank |url=https://www.norges-bank.no/en/contact/ |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=www.norges-bank.no |keel=en}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2020-11-23 |pealkiri=History of Norges Bank |url=https://www.norges-bank.no/en/topics/about/history/history-of-norges-bank/ |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=www.norges-bank.no |keel=en}}</ref> Panga president on alates [[2022]]. aastast [[Ida Wolden Bache]].<ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=2008-02-13 |pealkiri=Governors of Norges Bank |url=https://www.norges-bank.no/en/topics/about/history/Chairs-of-Norges-Banks-Executive-Board-/ |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=www.norges-bank.no |keel=en}}</ref> == Ajalugu == [[14. juunil 1816]] loodi uute seaduste alusel Norra Pank ning käibele võeti ka uus rahaühik [[taaler]]. Norra Panga loomise eeltingimus oli, et pangal peab olema [[Hõbefond|hõbefondi]] [[Kapital|kapitali]] vähemalt kahe miljoni taaleri väärtuses. Kuna riigil puudusid [[ressursid]], määrati rahvale [[hõbedamaks]]. Vastutasuks sai rahvas [[Pangaaktsia|pangaaktsiaid]].<ref name=":1" /><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Eitrheim |eesnimi=Ø. |pealkiri=Tilbakeblikk på norsk pengehistorie |perekonnanimi2=Qvigstad |eesnimi2=J. F. |kirjastus=Norges Bank |aasta=2005 |koht=Oslo |keel=norra}}</ref> Norra Panga esimene pangahoone avati [[1817]]. aastal [[Trondheim|Trondheimis]]. [[1875]]. aastal võeti käibele [[Norra kroon|norra kroon (NOK)]].<ref name=":1" /> [[1892]]. aastal loodi juhatuse esimehe ametikoht ning esimeseks juhatuse esimeheks oli [[Karl Gether Bomhoff]] aastatel 1893–1920. <ref name=":1" /><ref name=":2" /> [[1897]]. aastal kolis pank üle [[Kristiania|Kristianiasse]], mis on tänapäeva Oslo.<ref name=":1" /> [[1906]]. aastal avati uus peahoone ja esimene [[rahatähtede trükikoda]] Oslos. Norra Pank läks [[1949]]. aastal täielikult Norra riigi kontrolli alla ja sellest sai [[riigiasutus]]. Hiljem, [[1985]]. aastal, muutus pank iseseisvaks riiklikuks [[Organisatsioon|organisatsiooniks]].<ref name=":1" /> [[1986]]. aastal kolis Oslo peakontor koos trükikojaga aadressile [[Bankplassen 2]], kus see asub ka tänapäeval.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=2017-08-17 |pealkiri=Norges Bank building |url=https://www.norges-bank.no/en/topics/about/the-building/ |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=www.norges-bank.no |keel=en}}</ref> [[1996]]. aastal sai Norra Pank endale [[Norra naftafond|naftafondi]].<ref name=":1" /> Seoses naftafondi suurenemisega laienes pank [[2000]]. aastal [[Suurbritannia|Suurbritanniasse]]. Alates [[2001]]. aastast asub Norra riigis Norra Panga kontor vaid Oslo peahoones. [[2007]]. aastal suleti Norra Panga trükitehas ning alates [[2008]]. aastast hakati tellima norra kroone (NOK) [[Prantsusmaa]] ja Suurbritannia trükikodadest. Mõned aastad hiljem, [[2010]]. aastal laienes pank veel ka omakorda [[Singapur|Singapuri]]. <ref name=":1" /> == Norges Bank Investment Management (NBIM) == Norra Pangas tegeleb naftafondi haldamisega üksus nimega [[Norges Bank Investment Management|Norges Bank Investment Management (NBIM)]]. Peale seda, kui [[1969]]. aastal avastati Norras suures koguses [[Nafta|naftat]], kasvas riigi majandus hüppeliselt. See pani aluse uuele seadusele, mis võeti vastu aastal [[1990]]. Seadusega loodi naftafond ning makseid hakati sinna fondi koguma alates [[1996]]. aastast. [[2024]]. aasta seisuga on selle fondi väärtus üle 20 000 miljardi norra krooni (NOK). Omakorda on Norra naftafondil ''ca'' 1,5% kõigist maailma [[Börsiettevõte|börsiettevõtete]] [[Aktsia|aktsiatest]], tehes sellest maailma kõige suurema [[Investeerimisfond|fondi]]. Norra riigis kehtib naftafondiga seotud [[eelarvereegel]]. Kui riigi [[Eelarve|eelarvest]] jääb raha üle, kantakse see naftafondi. Kui eelarvest jääb aga raha puudu, võtab riik fondist raha välja. Eelarvereegel seab ette selle, et kui riigil peaks jääma eelarvest raha puudu, siis ei kulutata rahalisi vahendeid tootlusest rohkem. <ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=2010-01-25 |pealkiri=About the fund |url=https://www.nbim.no/en/about-us/about-the-fund/ |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=Norges Bank Investment Management |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-09-27 |pealkiri=About Norges Bank Investment Management |url=https://www.nbim.no/en/about-us/norges-bank-investment-management/ |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=Norges Bank Investment Management |keel=en}}</ref> == Eesistujad == * Karl Gether Bomhoff (1893–1920) * [[Nicolai Rygg]] (1920–1946) * [[Arnold C. Ræstad]] (juhtis aastatel 1940–1945 Norra Panka Londonis) * [[Gunnar Jahn]] (1946–1954) * [[Erik Brofoss]] (1954–1970) * [[Knut Getz Wold]] (1970–1985) * [[Hermod Skånland]] (1985–1993) * [[Torstein Moland]] (1994–1995) * [[Kjell Storvik]] (1996–1998) * [[Svein Gjedrem]] (1999–2010) * [[Øystein Olsen]] (2011–2022) * Ida Wolden Bache (alates 2022) ==Viited== {{viited}} ==Märkused== {{Coordinate |NS=59.90863056 |EW=10.74351667 |type=landmark |region=None}} [[Kategooria:Norra majandus]] [[Kategooria:Keskpangad]] p452ly2kpjm6xrvv1mhndimrfmmafq8 7144010 7143990 2026-05-01T15:11:33Z KarUnnn 228422 7144010 wikitext text/x-wiki [[Fail:Norges Bank Kirkegata.jpg|pisi|Norra Panga peahoone Oslos]] [[Fail:Ida Wolden Bache på Sentralbanksjefens årstale 2018 (174929).jpg|pisi|Norra Panga president Ida Wolden Bache]] '''Norra Pank''' ([[bokmål|raamatukeeles]] '''Norges Bank''', [[uusnorra keel]]es '''Noregs Bank''') on [[Norra]] [[keskpank]] [[Oslo|Oslos]], mis loodi aastal [[1816]].<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2006-03-29 |pealkiri=Contact Norges Bank |url=https://www.norges-bank.no/en/contact/ |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=www.norges-bank.no |keel=en}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2020-11-23 |pealkiri=History of Norges Bank |url=https://www.norges-bank.no/en/topics/about/history/history-of-norges-bank/ |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=www.norges-bank.no |keel=en}}</ref> Panga president on alates [[2022]]. aastast [[Ida Wolden Bache]].<ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=2008-02-13 |pealkiri=Governors of Norges Bank |url=https://www.norges-bank.no/en/topics/about/history/Chairs-of-Norges-Banks-Executive-Board-/ |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=www.norges-bank.no |keel=en}}</ref> == Ajalugu == [[14. juunil 1816]] loodi uute seaduste alusel Norra Pank ning käibele võeti ka uus rahaühik [[taaler]]. Norra Panga loomise eeltingimus oli, et pangal peab olema [[Hõbefond|hõbefondi]] [[Kapital|kapitali]] vähemalt kahe miljoni taaleri väärtuses. Kuna riigil puudusid [[ressursid]], määrati rahvale [[hõbedamaks]]. Vastutasuks sai rahvas [[Pangaaktsia|pangaaktsiaid]].<ref name=":1" /><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Eitrheim |eesnimi=Ø. |pealkiri=Tilbakeblikk på norsk pengehistorie |perekonnanimi2=Qvigstad |eesnimi2=J. F. |kirjastus=Norges Bank |aasta=2005 |koht=Oslo |keel=norra}}</ref> Norra Panga esimene pangahoone avati [[1817]]. aastal [[Trondheim|Trondheimis]]. [[1875]]. aastal võeti käibele [[Norra kroon|norra kroon (NOK)]].<ref name=":1" /> [[1892]]. aastal loodi juhatuse esimehe ametikoht ning esimeseks juhatuse esimeheks oli [[Karl Gether Bomhoff]] aastatel 1893–1920. <ref name=":1" /><ref name=":2" /> [[1897]]. aastal kolis pank üle [[Kristiania|Kristianiasse]], mis on tänapäeva Oslo.<ref name=":1" /> [[1906]]. aastal avati uus peahoone ja esimene [[rahatähtede trükikoda]] Oslos. Norra Pank läks [[1949]]. aastal täielikult Norra riigi kontrolli alla ja sellest sai [[riigiasutus]].<ref name=":1" /> Hiljem, [[1985]]. aastal, muutus pank iseseisvaks riiklikuks [[Organisatsioon|organisatsiooniks]] ning juhatuse esimehe ametikoht muudeti Norra Panga presidendi ametikohaks. Esimeseks presidendiks oli [[Hermod Skånland]] aastatel 1985–1993.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> [[1986]]. aastal kolis Oslo peakontor koos trükikojaga aadressile [[Bankplassen 2]], kus see asub ka tänapäeval.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=2017-08-17 |pealkiri=Norges Bank building |url=https://www.norges-bank.no/en/topics/about/the-building/ |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=www.norges-bank.no |keel=en}}</ref> [[1996]]. aastal sai Norra Pank endale [[Norra naftafond|naftafondi]].<ref name=":1" /> Seoses naftafondi suurenemisega laienes pank [[2000]]. aastal [[Suurbritannia|Suurbritanniasse]]. Alates [[2001]]. aastast asub Norra riigis Norra Panga kontor vaid Oslo peahoones. [[2007]]. aastal suleti Norra Panga trükitehas ning alates [[2008]]. aastast hakati tellima norra kroone (NOK) [[Prantsusmaa]] ja Suurbritannia trükikodadest. Mõned aastad hiljem, [[2010]]. aastal laienes pank veel ka omakorda [[Singapur|Singapuri]]. <ref name=":1" /> == Norges Bank Investment Management (NBIM) == Norra Pangas tegeleb naftafondi haldamisega üksus nimega [[Norges Bank Investment Management|Norges Bank Investment Management (NBIM)]]. Peale seda, kui [[1969]]. aastal avastati Norras suures koguses [[Nafta|naftat]], kasvas riigi majandus hüppeliselt. See pani aluse uuele seadusele, mis võeti vastu aastal [[1990]]. Seadusega loodi naftafond ning makseid hakati sinna fondi koguma alates [[1996]]. aastast. [[2024]]. aasta seisuga on selle fondi väärtus üle 20 000 miljardi norra krooni (NOK). Omakorda on Norra naftafondil ''ca'' 1,5% kõigist maailma [[Börsiettevõte|börsiettevõtete]] [[Aktsia|aktsiatest]], tehes sellest maailma kõige suurema [[Investeerimisfond|fondi]]. Norra riigis kehtib naftafondiga seotud [[eelarvereegel]]. Kui riigi [[Eelarve|eelarvest]] jääb raha üle, kantakse see naftafondi. Kui eelarvest jääb aga raha puudu, võtab riik fondist raha välja. Eelarvereegel seab ette selle, et kui riigil peaks jääma eelarvest raha puudu, siis ei kulutata rahalisi vahendeid tootlusest rohkem. <ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=2010-01-25 |pealkiri=About the fund |url=https://www.nbim.no/en/about-us/about-the-fund/ |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=Norges Bank Investment Management |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-09-27 |pealkiri=About Norges Bank Investment Management |url=https://www.nbim.no/en/about-us/norges-bank-investment-management/ |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=Norges Bank Investment Management |keel=en}}</ref> == Norra Panga juhatuse esimehed ja presidendid == * Karl Gether Bomhoff (1893–1920) * [[Nicolai Rygg]] (1920–1946) * [[Arnold C. Ræstad]] (juhtis aastatel 1940–1945 Norra Panka Londonis) * [[Gunnar Jahn]] (1946–1954) * [[Erik Brofoss]] (1954–1970) * [[Knut Getz Wold]] (1970–1985) * Hermod Skånland (1985–1993) * [[Torstein Moland]] (1994–1995) * [[Kjell Storvik]] (1996–1998) * [[Svein Gjedrem]] (1999–2010) * [[Øystein Olsen]] (2011–2022) * Ida Wolden Bache (alates 2022) <ref name=":2" /> ==Viited== {{viited}} ==Märkused== {{Coordinate |NS=59.90863056 |EW=10.74351667 |type=landmark |region=None}} [[Kategooria:Norra majandus]] [[Kategooria:Keskpangad]] o6ssbbmv02m2wxx7u1g6zyq6u67cy85 0 172787 7144340 6946980 2026-05-02T07:24:13Z Velirand 67997 + kategooria 7144340 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}} '''Lembit Remmelgas''' ([[4. veebruar]] [[1921]] [[Jamburg]], [[Venemaa]] – [[25. juuli]] [[1992]] [[Tallinn]]) oli eesti [[kriitik]], [[tõlkija]] ja [[stsenarist]]. Ta lõpetas 1938. aastal [[Narva gümnaasiumi hoone|Narva gümnaasiumi]] ja 1955. aastal [[NLKP KK Kõrgem Parteikool|NLKP KK Kõrgema Parteikooli]] Moskvas. Oli teises maailmasõjas [[Punaarmee|Punaarmees]], seejärel 1944–1953 ajakirjanik. Aastatel 1953–1960 ja 1976–1981 oli Remmelgas [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] juhatuse sekretär, aastatel 1981–1983 Eesti Kirjanike Liidu juhatuse esimehe asetäitja. 1960. aastal kõrvaldati Remmelgas [[EKP Keskkomitee]] eestvõttel Eesti NSV Kirjanike Liidu juhatuse sekretäri ametikohalt.<ref>[http://kultuur.elu.ee/ke474_plass.htm Vana pläss.. EKP suunav käsi kirjanikke karistamas] – Kultuur ja Elu 2003 nr. 4; [http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$2936 Paul Kuusberg - kangelane punakuues] – [[Ülo Mattheus]]. Raadio Vaba Euroopa 27.01.2003</ref> Lembit Remmelgas pidi uuesti lahkuma Eesti NSV Kirjanike Liidu ühe juhi, juhatuse esimehe asetäitja kohalt siis, kui [[1983]]. aastal sunniti EKP Keskkomitee osavõtul [[Paul Kuusberg]] lahkuma esimehe kohalt.<ref>Vladimir Beekman. "Alles see oli..." (Mälestused.) Tänapäev, 2008, lk 161 ja 165.</ref> Lembit Remmelgas oli [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|NLKP]] liige aastatel [[1943]]–[[1991]]. ==Looming== Kirjanduskriitikuna, kes esindas marksistlikku vaadet, mõistis Lembit Remmelgas ühena esimestest 1950. aastate teisel poolel hukka nõukogude kirjanduses 1940.–1950. aastail võimutsenud vulgaarsotsioloogilise meetodi, nihilistliku suhtumise eesti kirjanduspärandisse, rahvuskultuuri mandunuks tunnistamise teesi ja kirjanike tagakiusamise kodanlikeks natsionalistideks tunnistamise alusel.{{lisa viide}} Lembit Remmelgas tõlkis ilukirjandust tšehhi, vene ja slovaki keelest. ==Looming== ===Raamatud=== * "Palun sõna!" (Päevakorras: sotsialistliku realismi ja marksistliku kirjandusuurimise probleemid.) Tallinn, [[Eesti Raamat]] 1964 * "Vastalised lood", [[Meelejahutaja kirjastus|Meelejahutaja]], 1992 ===Tõlked=== * "Kohtumine päikesega. Uusimaid vene nõukogude novelle", Vene keelest tõlkinud Lembit Remmelgas, [[Kiira Sipjagina]] (1958) * [[Karel Čapek]] – "Aedniku aasta", Tšehhi keelest tõlkinud Lembit Remmelgas, illustreerinud [[Josef Čapek]], Tallinn, [[Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus|Ajalehtede–Ajakirjade Kirjastus]], 1964 ([[Ühiselu]]) * [[Jaroslav Hašek]] – "[[Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil]]", Tšehhi keelest tõlkinud ja järelsõna: Lembit Remmelgas, värsid tõlkinud [[Uno Laht]]. Tallinn, [[Eesti Riiklik Kirjastus]] [[1960]]. Kordustrükid 1975, 1995 * [[Milan Kundera]] – "Naljakad armastuslood." Tšehhi keelest tõlkinud Lembit Remmelgas. Tallinn ([[Loomingu Raamatukogu]]), [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]] 1965 * [[Mihhail Zoštšenko]] – "Maga kiiremini." (Valik huumorit ja satiiri 1921–1956). Koostanud ja vene keelest tõlkinud Lembit Remmelgas. Tallinn, [[Eesti Raamat]] 1988 ===Koostatud teos=== * "Kirjanduse sirvilauad." Koostanud Lembit Remmelgas. Tallinn, [[Eesti Riiklik Kirjastus]] 1959 === Filmistsenaariumid<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.efis.ee/et/inimesed/id/2721/ylevaade|pealkiri=Eesti Filmi Andmebaas - Lembit Remmelgas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-10-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201022183048/https://www.efis.ee/et/inimesed/id/2721/ylevaade|url-olek=ei tööta}}</ref> === * 1968 – "[[Inimesed sõdurisinelis]]", [[mängufilm]], [[stsenarist]] * 1968 – "[[Libahunt (film)|Libahunt]]", mängufilm, Leida Laiuse kaasstsenarist * 1969 – "[[Uksed (film)|Uksed]]", [[muusikalfilm]], stsenarist, toimetaja * 1970 – "[[Varastati Vana Toomas]]", muusikalfilm, toimetaja * 1971 – "[[Tormi poeg]]", [[dokumentaalfilm]], stsenarist * 1971 – "[[Võitluse ja töö lipu all]]", dokumentaalfilm, teksti autor * 1972 – "[[Juhan Smuul (film)|Juhan Smuul]]", dokumentaalfilm, stsenarist * 1972 – "[[Verekivi]]", mängufilm, stsenarist * 1975 – "[[Jäise raamatu jälgedes]]", dokumentaalfilm, stsenarist * 1975 – "[[Indrek (film)|Indrek]]", mängufilm, stsenarist ==Tunnustus== * [[1980]] – [[Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia]] (K. Čapeki teoste "Ногdubal. Meteoor. Tavaline elu. Esimene päästesalk" eestindus) * [[1980]] – [[Eesti NSV teeneline kirjanik]] ==Isiklikku== * Lembit Remmelgal oli poeg, kelle nimi oli ka [[Lembit Remmelgas juunior|Lembit Remmelgas]] (5. juuli 1953 – 1. august 2011).<ref>[https://web.archive.org/web/20110806081650/http://www.maaleht.ee/news/uudised/elu/lembit-remmelgast-sai-malestus-5-vii-1953-1-viii-2011.d?id=50679859 Lembit Remmelgas jun nekroloog] – Maaleht. 04.08.2011</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://kultuur.elu.ee/ke474_plass.htm Vana pläss.. EKP suunav käsi kirjanikke karistamas (Lembit Remmelga parteilisest karistamisest EKP Keskkomitee bürool)] – Kultuur ja Elu 2003 nr. 4 * {{ISIK|3072}} {{JÄRJESTA:Remmelgas, Lembit}} [[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]] [[Kategooria:Eesti stsenaristid]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kirjanikud]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1921]] [[Kategooria:Surnud 1992]] oln49ob3tshmgp4ur0159ikouko8ssx 7144341 7144340 2026-05-02T07:24:47Z Velirand 67997 + kategooria 7144341 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}} '''Lembit Remmelgas''' ([[4. veebruar]] [[1921]] [[Jamburg]], [[Venemaa]] – [[25. juuli]] [[1992]] [[Tallinn]]) oli eesti [[kriitik]], [[tõlkija]] ja [[stsenarist]]. Ta lõpetas 1938. aastal [[Narva gümnaasiumi hoone|Narva gümnaasiumi]] ja 1955. aastal [[NLKP KK Kõrgem Parteikool|NLKP KK Kõrgema Parteikooli]] Moskvas. Oli teises maailmasõjas [[Punaarmee|Punaarmees]], seejärel 1944–1953 ajakirjanik. Aastatel 1953–1960 ja 1976–1981 oli Remmelgas [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] juhatuse sekretär, aastatel 1981–1983 Eesti Kirjanike Liidu juhatuse esimehe asetäitja. 1960. aastal kõrvaldati Remmelgas [[EKP Keskkomitee]] eestvõttel Eesti NSV Kirjanike Liidu juhatuse sekretäri ametikohalt.<ref>[http://kultuur.elu.ee/ke474_plass.htm Vana pläss.. EKP suunav käsi kirjanikke karistamas] – Kultuur ja Elu 2003 nr. 4; [http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$2936 Paul Kuusberg - kangelane punakuues] – [[Ülo Mattheus]]. Raadio Vaba Euroopa 27.01.2003</ref> Lembit Remmelgas pidi uuesti lahkuma Eesti NSV Kirjanike Liidu ühe juhi, juhatuse esimehe asetäitja kohalt siis, kui [[1983]]. aastal sunniti EKP Keskkomitee osavõtul [[Paul Kuusberg]] lahkuma esimehe kohalt.<ref>Vladimir Beekman. "Alles see oli..." (Mälestused.) Tänapäev, 2008, lk 161 ja 165.</ref> Lembit Remmelgas oli [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|NLKP]] liige aastatel [[1943]]–[[1991]]. ==Looming== Kirjanduskriitikuna, kes esindas marksistlikku vaadet, mõistis Lembit Remmelgas ühena esimestest 1950. aastate teisel poolel hukka nõukogude kirjanduses 1940.–1950. aastail võimutsenud vulgaarsotsioloogilise meetodi, nihilistliku suhtumise eesti kirjanduspärandisse, rahvuskultuuri mandunuks tunnistamise teesi ja kirjanike tagakiusamise kodanlikeks natsionalistideks tunnistamise alusel.{{lisa viide}} Lembit Remmelgas tõlkis ilukirjandust tšehhi, vene ja slovaki keelest. ==Looming== ===Raamatud=== * "Palun sõna!" (Päevakorras: sotsialistliku realismi ja marksistliku kirjandusuurimise probleemid.) Tallinn, [[Eesti Raamat]] 1964 * "Vastalised lood", [[Meelejahutaja kirjastus|Meelejahutaja]], 1992 ===Tõlked=== * "Kohtumine päikesega. Uusimaid vene nõukogude novelle", Vene keelest tõlkinud Lembit Remmelgas, [[Kiira Sipjagina]] (1958) * [[Karel Čapek]] – "Aedniku aasta", Tšehhi keelest tõlkinud Lembit Remmelgas, illustreerinud [[Josef Čapek]], Tallinn, [[Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus|Ajalehtede–Ajakirjade Kirjastus]], 1964 ([[Ühiselu]]) * [[Jaroslav Hašek]] – "[[Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil]]", Tšehhi keelest tõlkinud ja järelsõna: Lembit Remmelgas, värsid tõlkinud [[Uno Laht]]. Tallinn, [[Eesti Riiklik Kirjastus]] [[1960]]. Kordustrükid 1975, 1995 * [[Milan Kundera]] – "Naljakad armastuslood." Tšehhi keelest tõlkinud Lembit Remmelgas. Tallinn ([[Loomingu Raamatukogu]]), [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]] 1965 * [[Mihhail Zoštšenko]] – "Maga kiiremini." (Valik huumorit ja satiiri 1921–1956). Koostanud ja vene keelest tõlkinud Lembit Remmelgas. Tallinn, [[Eesti Raamat]] 1988 ===Koostatud teos=== * "Kirjanduse sirvilauad." Koostanud Lembit Remmelgas. Tallinn, [[Eesti Riiklik Kirjastus]] 1959 === Filmistsenaariumid<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.efis.ee/et/inimesed/id/2721/ylevaade|pealkiri=Eesti Filmi Andmebaas - Lembit Remmelgas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-10-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201022183048/https://www.efis.ee/et/inimesed/id/2721/ylevaade|url-olek=ei tööta}}</ref> === * 1968 – "[[Inimesed sõdurisinelis]]", [[mängufilm]], [[stsenarist]] * 1968 – "[[Libahunt (film)|Libahunt]]", mängufilm, Leida Laiuse kaasstsenarist * 1969 – "[[Uksed (film)|Uksed]]", [[muusikalfilm]], stsenarist, toimetaja * 1970 – "[[Varastati Vana Toomas]]", muusikalfilm, toimetaja * 1971 – "[[Tormi poeg]]", [[dokumentaalfilm]], stsenarist * 1971 – "[[Võitluse ja töö lipu all]]", dokumentaalfilm, teksti autor * 1972 – "[[Juhan Smuul (film)|Juhan Smuul]]", dokumentaalfilm, stsenarist * 1972 – "[[Verekivi]]", mängufilm, stsenarist * 1975 – "[[Jäise raamatu jälgedes]]", dokumentaalfilm, stsenarist * 1975 – "[[Indrek (film)|Indrek]]", mängufilm, stsenarist ==Tunnustus== * [[1980]] – [[Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia]] (K. Čapeki teoste "Ногdubal. Meteoor. Tavaline elu. Esimene päästesalk" eestindus) * [[1980]] – [[Eesti NSV teeneline kirjanik]] ==Isiklikku== * Lembit Remmelgal oli poeg, kelle nimi oli ka [[Lembit Remmelgas juunior|Lembit Remmelgas]] (5. juuli 1953 – 1. august 2011).<ref>[https://web.archive.org/web/20110806081650/http://www.maaleht.ee/news/uudised/elu/lembit-remmelgast-sai-malestus-5-vii-1953-1-viii-2011.d?id=50679859 Lembit Remmelgas jun nekroloog] – Maaleht. 04.08.2011</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://kultuur.elu.ee/ke474_plass.htm Vana pläss.. EKP suunav käsi kirjanikke karistamas (Lembit Remmelga parteilisest karistamisest EKP Keskkomitee bürool)] – Kultuur ja Elu 2003 nr. 4 * {{ISIK|3072}} {{JÄRJESTA:Remmelgas, Lembit}} [[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]] [[Kategooria:Eesti stsenaristid]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kirjanikud]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1921]] [[Kategooria:Surnud 1992]] ecw72cj6t6lguhcsolabcbf0en484l9 0 178409 7144338 7124827 2026-05-02T07:22:28Z Velirand 67997 + kategooria 7144338 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rebane, Karl. Eesti füüsik ja akadeemik.jpg|pisi|Karl Rebane]] '''Karl Rebane''' ([[11. aprill]] [[1926]] [[Pärnu]] – [[4. november]] [[2007]]) oli eesti füüsik, [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige (alates 1961).<ref>{{EE|14|417–418}}</ref> 1973–1990 oli Eesti Teaduste Akadeemia president.<ref name=":0">[https://akadeemia.ee/akadeemia Teaduste Akadeemia ajalugu]</ref> ==Haridustee== Karl Rebane sündis 11. aprillil 1926 Pärnus. Aastatel 1933–1941 õppis Pärnus, 1942–1943 jätkas õpinguid mittetäielikus keskkoolis Verhne-Uralskis ja 1947. aastal lõpetas [[Tallinna Reaalkool|Tallinna 2. Keskkooli]]. Aastatel 1946–1949 oli Rebane [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] ettevalmistusosakonna õpilane ja elektrotehnika teaduskonna üliõpilane, seejärel õppis [[Peterburi ülikool|Leningradi Riikliku Ülikoolis]] füüsikat, ülikooli lõpetas 1952. aastal. 1955 kaitses ta [[Peterburi ülikool|Leningradi Riiklikus Ülikoolis]] füüsika-matemaatika kandidaadi väitekirja teemal ”Электронные состояния в неупорядоченной конденсированной фазе (одномерная модель)”.<ref>{{Raamatuviide|autor=Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus|pealkiri=Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide, (M) N-Sap.|aasta=2013|koht=Veebiväljaanne|kirjastus=s.n|lehekülg=1077}}</ref> 1965 kaitses Valgevene Teaduste Akadeemia Füüsika Instituudis füüsika-matemaatikadoktori väitekirja teemal ”Метод моментов и колебательная структура спектров примесных металлов”. 1968. aastal anti talle professori kutse teoreetilise ja matemaatilise füüsika ning tahke keha füüsika alal (VAK). ==Töökäik== Aastatel 1941–1942 töötas Karl Rebane [[Tšeljabinski oblast]]i Verhneuralski rajooni kolhoosis põllutöölisena, 1943–1946 võttis sõdurina osa [[Punaarmee]] [[8. Eesti Laskurkorpus|8. Eesti Laskurkorpuse]] lahingutest ja sai haavata novembris 1944. Aastatel 1958–1968 töötas Karl Rebane [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] teoreetilise füüsika õppejõuna, eksperimentaalfüüsika kateedri organiseerija ja juhatajana. Aastatel 1976–1993 organiseeris ta koos Füüsika Instituudiga laseroptika ühiskateedri ja oli selle juhataja <ref name="fiajalugu">[https://web.archive.org/web/20140225075024/http://www.fi.ut.ee/et/ajalugu Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi ajalugu] (24.11.2012).</ref>. Alates 1994. aastast oli Karl Rebane Tartu Ülikooli emeriitprofessor. 2005–2007 Füüsika Instituudi erakorraline vanemteadur. [[Eesti NSV Teaduste akadeemia|Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] korrespondentliikmeks valiti ta 1961. aastal teoreetilise füüsika alal, akadeemikuks 1967. Eesti Teaduste Akadeemiaga oli Karl Rebase tegevus seotud alates 1956. aastast: 1956–1964 oli ta Füüsika ja Astronoomia Instituudi vanemteadur ja teadusala asedirektor, 1964–1968 Füüsika, Matemaatika ja Tehnikateaduste Osakonna akadeemiksekretär, 1968–1973 asepresident ja 1973–1990 Eesti NSV Teaduste Akadeemia president[<ref name=":0" />]. 1973–1976 oli Karl Rebane Füüsika Instituudi direktor, 1990–1992 laboratooriumijuhataja ja peateadur, 1993–1996 Kosmoseuuringute Keskuse ja Eesti Biokeskuse peateadur. Alates 1996 oli Karl Rebane Tartu Ülikooli emeriitprofessor. === Liikmesus === * 1961 valiti Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks * 1976 valiti NSV Liidu Teaduste Akadeemia (alates 1992 Venemaa Teaduste Akadeemia) kirjavahetaja-liikmeks ja 1987 akadeemikuks optika alal. * Euroopa Kunstide ja Teaduste Akadeemia (Salzburg) liige * Euroopa Akadeemia (London) liige * Eesti Füüsika Seltsi liige * Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudi (Tallinn) teadusnõukogu liige * New York Academy of Sciences liige * Ülemaailmse Teadlaste Föderatsiooni liige * Rahvusvahelise Teaduskultuuri Keskuse Maailma Laboratooriumi Eesti haru direktor * Itaalia Füüsika Seltsi liige * Eflore Majorana nim Rahvusvahelise Teaduskultuuri Keskuse (Erice, Itaalia) liige * Keskkonnaseisundi Simuleerimise Ühingu (Saksamaa) liige * A. F. Joffe nim. Füüsika-Tehnika Instituudi (Peterburi) auliige Karl Rebane oli mitme füüsikaajakirja toimetuskolleegiumi liige: "Optika i Spektroskopia" ning "Fizika Tverdogo Tela" (mõlemad [[Peterburi]]). ==Teadustöö== Akadeemik Karl Rebase pikaajalisest teadustööst moodustas olulise osa loodusteadustes ja tehnikas teoreetiline füüsika rakendatult optikas ja tahke keha füüsikas; optilised katted; lisanditsentrite sekundaarne kiirgus, foononvabad jooned kui Mössbaueri γ-resonantsjoone optiline analoog; spektrite püsisälkamine ja selle rakendusi; ühe lisandimolekuli spektroskoopia jt. Peale selle avaldas ta töid filosoofiat füüsikaga siduvate küsimuste kohta, milles käsitles entroopiaprobleeme keskkonnahoius, maaväliste tsivilisatsioonide otsinguis, põhjuslikkust ja vaba tahet füüsikas ning kõrgtehnoloogilise terrorismi ohtu kaasaegses maailmas. Karl Rebane oli enam kui 300 teadustöö ja koos kaasautoritega kuuma luminestsentsi avastuse autor. === Teaduskorralduslik tegevus === * 1958–1960 TRÜ eksperimentaalfüüsika kateedri organiseerija ja juhataja * 1973–1976 Füüsika Instituudi loomise organiseerija * 1976–1993 Füüsika Instituudi laseroptika ja TRÜ ühiskateedri organiseerija ja juhataja * 1979–1991 NSV Liidu TA Ühendatud Optikanõukogu esimees (ühendas spektroskoopia, luminestsentsi, laserite ja mittelineaarse optika ning holograafia) * 1976–1985 Euroopa Füüsikaühingu nõukogu ja täitevkomitee liige * 1989–1992 Rahvusvahelise Optikanõukogu liige ja asepresident ==Teoseid== *"Элементарная теория колебательной структуры спектров примесных центров кристаллов". Наука. Мoskva 1968 *"Impurity Spectra of Solids. Elementary Theory of Vibrational Structure". Springer-Verlag. USA 1970 *"Вторичное свечение примесного центра кристалла". Тарту 1970 *"Energia, entroopia, elukeskkond". Valgus. Tallinn 1980 (raamatu kordustrükk koos täiendustega 2021 a.) ==Tunnustus== Lahingus osalemise ja haavatasaamise eest [[22. november|22. novembril]] [[194]] [[Sõrve poolsaar]]el 45 mm otsesihtimisega suurtüki meeskonnas [[917. Laskurpolk|917. Laskurpolgus]] autasustati teda medaliga „[[Vapruse eest]]“. Sellele järgnesid kõik [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] endistele rindemeestele pärast sõda üldkorras ette nähtud ordenid ja umbes 10 medalit. * 1965 [[Eesti NSV riiklik preemia]] (kollektiivi koosseisus) tahkise lisanditsentrite spektrite teooria eest * 1981 NSV Liidu Teaduste Akadeemia Lebedevi nimeline kuldmedal saavutuste eest füüsikas * 1986 [[Sotsialistliku töö kangelane]], [[Tööpunalipu orden]], [[Lenini orden]] * 1986 [[Eesti Teaduste Akadeemia medal]] * 1993 Alexander v. Humboldti stipendium uurimistööks Saksamaal * 1996 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] täppisteadustes (kollektiivi koosseisus) ühe lisanditsentri spektroskoopia eest * 2000 Vene Föderatsiooni [[Sõpruse orden]] * 2001 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest * 2002 Norra kuninga II järgu rüütliorden * 2003 Cariplo stipendium uurimistööks Itaalias * 2006 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> * 2006 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] * A. F. Joffe nim Füüsika-Tehnika Instituudi (Vene TA, Peterburi) auliige === Mälestuse jäädvustamine === 2018. aastal asutati Špolski, Rebase ja Personovi nimeline rahvusvaheline teaduspreemia.{{lisa viide}} ==Isiklikku== Tema vennad olid [[Jaan Rebane]], [[Toomas Rebane]], [[Jüri Rebane]] ja õde oli Miina Rebane. Tema abikaasa oli [[Ljubov Rebane]], nende lapsed [[Inna Rebane]] ja [[Aleksander Rebane]]. Karl Rebane suri 4. novembril 2007 ja on maetud Pärnu Metsakalmistule. ==Vaata ka== *[[Eduard Špolski]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.etis.ee/portal/portaal/isikuPublikatsioonid.aspx?VID=140919&TextBoxName=karl+rebane+&PersonVID=5427&lang=et&FromUrl0=isikud.aspx Eesti Teadusinfosüsteemis] *[http://scitation.aip.org/content/aip/magazine/physicstoday/news/10.1063/PT.4.2165 Obituary of Karl Rebane April 11, 1926 - November 4, 2007. Joseph Birman, Anshel Gorokhovsky, Alexander Kaplyanskii and Alexei Maradudin], Physics Today Online (post-date 2-25-08) *[http://www.postimees.ee/1723401/suri-akadeemik-karl-rebane Suri akadeemik Karl Rebane] Postimees, 5. november 2007 *[http://www.postimees.ee/1520937/vastukaja K. Rebane. Terrorismist ja Teaduste Akadeemiast] Postimees, Vastukaja, 12. jaanuar 2006 *[http://www.postimees.ee/1508523/vastukaja K. Rebane. Õiglustunne avaramaks] Postimees, Vastukaja, 9. november 2005 *[http://www.postimees.ee/1475071/kirjad K. Rebane. Ahistav vanusepiir] Postimees, Kirjad, 11. mai 2005 *[http://www.postimees.ee/1434361/kirjad K. Rebane. Ajalugu muuta pole aus] Postimees, Kirjad, 17. september 2004 *[http://www.postimees.ee/1423817/kirjad K. Rebane. Paremat lahendust] Postimees, Kirjad, 16. juuli 2004 *[http://www.postimees.ee/1402227/kirjad K. Rebane. Õige on atra seada] Postimees, Kirjad, 8. märts 2004 *[http://www.postimees.ee/1401201/kirjad K. Rebane. Ühiskondlik lepe on aken] Postimees, Kirjad, 2. märts 2004 *[http://www.postimees.ee/1391217/kirjad K. Rebane. Intellektuaalide palk] Postimees, Kirjad 30. detsember 2003 *[http://www.postimees.ee/1389809/kirjad K. Rebane. Vene keel gümnaasiumisse] Postimees, Kirjad, 18. detsember 2003 *[http://www.postimees.ee/1885421/akadeemik-karl-rebane Akadeemik Karl Rebane] Postimees, 17. august 2001 *[http://www.postimees.ee/1852391/karl-rebane-esindab-fuusikuid-milanos Raimu Hanson. Karl Rebane esindab füüsikuid Milanos] Postimees, 21. veebruar 2001 *[http://www.postimees.ee/1852211/karl-rebane-sai-200-000-kroonise-teaduspreemia Karl Rebane sai 200 000 kroonise teaduspreemia] Postimees, 20. veebruar 2001 *[http://www.postimees.ee/2492255/oli-vahetades-jalgi-valmistaja-ettekirjutusi-autojuhist-soltub-rohkem-kui-jalakaijast-lapsest-raakimata-kas-mitteotsene-suu-ei-olegi-suu-meil-domineerib-moraalitu-liiklus-maanteede-viidamajanduses-on-lunki-viitade-susteem-naeb-ette-47-000-viita K. Rebane. Kahjuks ei sõltu laste liiklusohutus üksnes neist endist] Postimees, 19. november 1996 *[https://utlib.ut.ee/sundmused/akadeemik-karl-rebase-90-sunniaastapaevale-puhendatud-naitus Akadeemik Karl Rebase 90. sünniaastapäevale pühendatud näitus Tartus] {{JÄRJESTA:Rebane, Karl}} [[Kategooria:Eesti füüsikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Peterburi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadikud‎]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sotsialistliku töö kangelased Eesti NSV-s]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni I järgu kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Pärnu Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1926]] [[Kategooria:Surnud 2007]] 86g0987kjh3bynypmx74asbnpp7zbj5 0 184818 7144020 3545155 2026-05-01T15:34:32Z Vambola K 206766 Muutsin olemasolevat teksti selgemaks ning kõrvaldasin mõned ebakõlad olemasolevas variandis. Lisasin juurde selgituse, mis puudutab tümidiini ja metüüluridiini. 7144020 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2009}} '''Nukleosiid''' on [[keemiline ühend]], glükosüülamiin, mis koosneb [[lämmastikalus]]est ([[puriin]]i või [[pürimidiin]]i derivaat) ja 5-süsinikulisest suhkrust, [[pentoos]]ist ([[ribonukleosiid|riboos]] või [[desoksüribonukleosiid|2'-desoksüriboos]]). Nukleosiidis on suhkru anomeerne C1' süsinik seotud N-glükosiidse sidemega lämmastikaluse lämmastiku aatomiga, milleks on N9 puriini derivaatides või N1 pürimidiini derivaatides. Nukleosiidi võib käsitleda ka kui nukleotiidi, mis on kaotanud fosfaatrühma. Nukleotiidid on monomeerideks polümeersetes nukleiinhapetes. Nukleosiidid [[adenosiin]], [[guanosiin]], [[uridiin]] ja [[tsütidiin]] kuuluvad RNA koosseisu ning nendes on lämmastikalus seotud riboosiga. Nukleosiidid desoksüadenosiin, desoksüguanosiin, tümidiin ja desoksütsütidiin kuuluvad DNA koosseisu ning nendes on lämmastikalus seotud desoksüriboosiga. Ka tümidiin sisaldab desoksüriboosi ja mitte riboosi, kuid kokkuleppeliselt ei kasutata eesliidet desoksü-, sest tümidiini sisaldavaid nukleotiide on eelkõige ainult DNA koosseisus. Kui lämmastikalus tümiin esineb RNA koosseisus, siis käsitletakse teda kui metüleeritud uratsüüli ja vastavat nukleosiidi nimetatakse 5-metüüluridiiniks. {| border="1" cellpadding="2" cellspacing="0" align="right" style="margin-left:1em" |- align="center" valign="bottom" ! Lämmastikalus ! Nukleosiid |- align="center" valign="" | [[Pilt:Adenine.svg|58px|Chemical structure of adenine]]<br />[[Adeniin]]<br /> | [[Pilt:Adenosin.svg|95px|Chemical structure of adenosine]]<br />[[Adenosiin]]<br />A |- align="center" valign="" | [[Pilt:Guanine_chemical_structure.png|86px|Chemical structure of guanine]]<br />[[Guaniin]]<br /> | [[Pilt:G_chemical_structure.png|123px|Chemical structure of guanosine]]<br />[[Guanosiin]]<br />G |- align="center" valign="" | [[Pilt:Thymine_chemical_structure.png|63px|Chemical structure of thymine]]<br />[[Tümiin]]<br /> | [[Pilt:T_chemical_structure.png|87px|Chemical structure of 5-methyluridine]]<br />[[5-metüüluridiin]]<br />m<sup>5</sup>U |- align="center" valign="" | [[Pilt:Uracil_chemical_structure.png|51px|Chemical structure of uracil]]<br />[[Uratsüül]]<br /> | [[Pilt:U_chemical_structure.png|87px|Chemical structure of uridine]]<br />[[Uridiin]]<br />U |- align="center" valign="" | [[Pilt:Cytosine_chemical_structure.png|51px|Chemical structure of cytosine]]<br />[[Tsütosiin]]<br /> | [[Pilt:C_chemical_structure.png|87px|Chemical structure of cytidine]]<br />[[Tsütidiin]]<br />C |- |} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Keemia]] bg9oh1riusn2yt8uyft358w4k8h11zh 7144051 7144020 2026-05-01T16:05:26Z Vambola K 206766 7144051 wikitext text/x-wiki '''Nukleosiid''' on [[keemiline ühend]], glükosüülamiin, mis koosneb [[lämmastikalus]]est ([[puriin]]i või [[pürimidiin]]i derivaat) ja 5-süsinikulisest suhkrust, [[pentoos]]ist ([[ribonukleosiid|riboos]] või [[desoksüribonukleosiid|2'-desoksüriboos]]). Nukleosiidis on suhkru anomeerne C1' süsinik seotud N-glükosiidse sidemega lämmastikaluse lämmastiku aatomiga, milleks on N9 puriini derivaatides või N1 pürimidiini derivaatides. Nukleosiidi võib käsitleda ka kui nukleotiidi, mis on kaotanud fosfaatrühma. Nukleotiidid on monomeerideks polümeersetes nukleiinhapetes. Nukleosiidid [[adenosiin]], [[guanosiin]], [[uridiin]] ja [[tsütidiin]] kuuluvad RNA koosseisu ning nendes on lämmastikalus seotud riboosiga. Nukleosiidid desoksüadenosiin, desoksüguanosiin, tümidiin ja desoksütsütidiin kuuluvad DNA koosseisu ning nendes on lämmastikalus seotud desoksüriboosiga. Ka tümidiin sisaldab desoksüriboosi ja mitte riboosi, kuid kokkuleppeliselt ei kasutata eesliidet desoksü-, sest tümidiini sisaldavaid nukleotiide on eelkõige ainult DNA koosseisus. Kui lämmastikalus tümiin esineb RNA koosseisus, siis käsitletakse teda kui metüleeritud uratsüüli ja vastavat nukleosiidi nimetatakse 5-metüüluridiiniks. {| border="1" cellpadding="2" cellspacing="0" align="right" style="margin-left:1em" |- align="center" valign="bottom" ! Lämmastikalus ! Nukleosiid |- align="center" valign="" | [[Pilt:Adenine.svg|58px|Chemical structure of adenine]]<br />[[Adeniin]]<br /> | [[Pilt:Adenosin.svg|95px|Chemical structure of adenosine]]<br />[[Adenosiin]]<br />A |- align="center" valign="" | [[Pilt:Guanine_chemical_structure.png|86px|Chemical structure of guanine]]<br />[[Guaniin]]<br /> | [[Pilt:G_chemical_structure.png|123px|Chemical structure of guanosine]]<br />[[Guanosiin]]<br />G |- align="center" valign="" | [[Pilt:Thymine_chemical_structure.png|63px|Chemical structure of thymine]]<br />[[Tümiin]]<br /> | [[Pilt:T_chemical_structure.png|87px|Chemical structure of 5-methyluridine]]<br />[[5-metüüluridiin]]<br />m<sup>5</sup>U |- align="center" valign="" | [[Pilt:Uracil_chemical_structure.png|51px|Chemical structure of uracil]]<br />[[Uratsüül]]<br /> | [[Pilt:U_chemical_structure.png|87px|Chemical structure of uridine]]<br />[[Uridiin]]<br />U |- align="center" valign="" | [[Pilt:Cytosine_chemical_structure.png|51px|Chemical structure of cytosine]]<br />[[Tsütosiin]]<br /> | [[Pilt:C_chemical_structure.png|87px|Chemical structure of cytidine]]<br />[[Tsütidiin]]<br />C |- |} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Keemia]] ogc3x03eavepp271hawrl8m99zkah8e 7144063 7144051 2026-05-01T16:20:50Z Vambola K 206766 7144063 wikitext text/x-wiki '''Nukleosiid''' on [[keemiline ühend]], glükosüülamiin, mis koosneb [[lämmastikalus]]est ([[puriin]]i või [[pürimidiin]]i derivaat) ja 5-süsinikulisest suhkrust [[pentoos]]ist ([[ribonukleosiid|riboos]] või [[desoksüribonukleosiid|2'-desoksüriboos]]). Nukleosiidis on suhkru anomeerne C1' süsinik seotud N-glükosiidse sidemega lämmastikaluse lämmastiku aatomiga, milleks on N9 puriini derivaatides või N1 pürimidiini derivaatides. Nukleosiidi võib käsitleda ka kui nukleotiidi, mis on kaotanud fosfaatrühma. Nukleotiidid on monomeerideks polümeersetes nukleiinhapetes. Nukleosiidid [[adenosiin]], [[guanosiin]], [[uridiin]] ja [[tsütidiin]] kuuluvad RNA koosseisu ning nendes on lämmastikalus seotud riboosiga. Nukleosiidid desoksüadenosiin, desoksüguanosiin, tümidiin ja desoksütsütidiin kuuluvad DNA koosseisu ning nendes on lämmastikalus seotud desoksüriboosiga. Ka tümidiin sisaldab desoksüriboosi ja mitte riboosi, kuid kokkuleppeliselt ei kasutata eesliidet desoksü-, sest tümidiini sisaldavaid nukleotiide on eelkõige ainult DNA koosseisus. Kui lämmastikalus tümiin esineb RNA koosseisus, siis käsitletakse teda kui metüleeritud uratsüüli ja vastavat nukleosiidi nimetatakse 5-metüüluridiiniks. {| border="1" cellpadding="2" cellspacing="0" align="right" style="margin-left:1em" |- align="center" valign="bottom" ! Lämmastikalus ! Nukleosiid |- align="center" valign="" | [[Pilt:Adenine.svg|58px|Chemical structure of adenine]]<br />[[Adeniin]]<br /> | [[Pilt:Adenosin.svg|95px|Chemical structure of adenosine]]<br />[[Adenosiin]]<br />A |- align="center" valign="" | [[Pilt:Guanine_chemical_structure.png|86px|Chemical structure of guanine]]<br />[[Guaniin]]<br /> | [[Pilt:G_chemical_structure.png|123px|Chemical structure of guanosine]]<br />[[Guanosiin]]<br />G |- align="center" valign="" | [[Pilt:Thymine_chemical_structure.png|63px|Chemical structure of thymine]]<br />[[Tümiin]]<br /> | [[Pilt:T_chemical_structure.png|87px|Chemical structure of 5-methyluridine]]<br />[[5-metüüluridiin]]<br />m<sup>5</sup>U |- align="center" valign="" | [[Pilt:Uracil_chemical_structure.png|51px|Chemical structure of uracil]]<br />[[Uratsüül]]<br /> | [[Pilt:U_chemical_structure.png|87px|Chemical structure of uridine]]<br />[[Uridiin]]<br />U |- align="center" valign="" | [[Pilt:Cytosine_chemical_structure.png|51px|Chemical structure of cytosine]]<br />[[Tsütosiin]]<br /> | [[Pilt:C_chemical_structure.png|87px|Chemical structure of cytidine]]<br />[[Tsütidiin]]<br />C |- |} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Keemia]] 7snunbvswz4xi13osjgaipmfpkaeujo 0 186580 7144568 7104668 2026-05-02T11:14:36Z Velirand 67997 + kategooria 7144568 wikitext text/x-wiki '''Mihhail Bronštein''' ([[23. jaanuar]] [[1923]], [[Petrograd]] – [[9. aprill]] [[2022]] [[Genf]]) oli [[Eesti]] [[majandusteadlane]] ja [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige ([[1986]]). == Elukäik == Sündis Petrogradis vaeses [[Poola]] juutide perekonnas. [[1940]]. aastal lõpetas [[Leningrad]]i XI Keskkooli ning astus [[Leningradi Keemia- ja Tehnoloogiainstituut]]i. Õpingud katkestas [[Teine maailmasõda]]. 1941–1946 oli ta [[Nõukogude armee]]s, 1942–1945 rindel. Aastal 1946 jätkas Bronštein õpinguid [[Peterburi Riiklik Ülikool|Leningradi Riikliku Ülikooli]] majandusteaduskonnas, mille lõpetas 1949 [[poliitökonoomia]] erialal.<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond II. 1938-1998|aasta=1998|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Teaduste Akadeemia|lehekülg=30-31}}</ref> 1949. aastal asus Bronštein tööle [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikooli]]s, kus on läbinud ametiredeli kõik astmed kuni [[professor]]ini (1967–1993) ja poliitökonoomia kateedri juhatajani (1961–1989). Alates 1993 oli ta Tartu Ülikooli emeriitprofessor. 1954. aastal kaitses Bronštein majanduskandidaadi ja 1965. aastal majandusdoktori kraadi Leningradi Riikliku Ülikooli juures, 1967 anti talle professori kutse. [[24. juuni]]l [[1986]] valiti ta [[Eesti Teaduste Akadeemia]] [[akadeemik]]uks põllumajandusökonoomika alal, ta kuulus akadeemia humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda. Aastatel 1989–1991 oli ta [[NSV Liidu rahvasaadik]]. Osales Eesti taasiseseisvumisprotsessi esimeste majandusreformide ettevalmistamisel ja läbiviimisel ning Balti majandussilla kontseptsiooni loomisel. 1992–1995 töötas ta majandussuhete konsultandina Eesti Vabariigi [[Venemaa]] saatkonnas. Bronšteini hobid olid lugemine, teatris ja kontsertidel käimine, tervisekõnd, suusatamine.<ref>https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2020/03/bronstein_2019.pdf</ref> == Teadustöö == Tema peamised uurimissuunad olid makro- ja põllumajandusökonoomika, riikidevahelised majandussuhted ja ökoloogia. Ta on käsitlenud Eesti NSV põllumajanduse tööstuslikku arengut, looduskasutuse optimeerimist ning majandushinnangute süsteemi. Ta on loonud Eesti põllumajanduse stimuleerimise süsteemi (hinnakujundus, töö tasustamine, kooperatiivse ja eraomandi ühitamine), hinnanud Eesti põllumajanduse looduslikku potentsiaali ning kujundanud ebasoodsates oludes olevate piirkondade abistamise mehhanismi. Ta on kirjutanud üle 400 teadustöö, sh 12 monograafiat (autori ja toimetajana) ja hulgaliselt majandusanalüütilisi artikleid ajakirjanduses. 2007. aastal sai ta [[Tallinna sünagoog]]i ehituse toetajana Valgetähe IV klassi teenetemärgi. == Raamatud == * ''Väärtus, hind ja hinnapoliitika.'' Tallinn, 1964. (Kaasautor H. Metsa) * ''Природно-экономические различия и стимулирование колхозного производства.'' Mосква, 1968. * ''Земля и хозрасчетные отношения.'' Москва, 1978. * ''Экономическая оценка природных ресурсов.'' Таллин, 1981. * ''The Baltic Transit. Almanac.'' Tallinn, 1996. == Isiklikku == Tema poeg [[Aleksandr Bronštein]] (sündinud 15. juunil 1954 [[Leningrad]]is) on Tartu Riikliku Ülikooli lõpetanud rakendusmatemaatik, teaduste kandidaat, Venemaa alumiiniumigigandi SUAL Groupi kaasomanik, Tallinna sünagoogi ehitamise peasponsor. Tütar Yelena Kolesnikov (sündinud 1958) on ökonomist, lõpetas 1980 TRÜ. == Tunnustus == * 1965 Orden "Austuse märk" nr 268439 * 1982 Tööpunalipu orden nr 1160470 * 1985 Eesti NSV teeneline teadlane * 1989 Tartu Ülikooli medal<ref>TÜ nõukogus 29. detsembril : [Ülikooli medal Mihhail Bronšteinile] // Universitas Tartuensis : Tartu Ülikooli ajaleht, 1990, 12. jaanuar, nr 1 (1586), lk 2; <nowiki>https://dea.digar.ee/?a=d&d=universitas19900112.2.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA</nowiki></ref> * 1998 Eesti Teaduste Akadeemia medal * Rahvusvahelise N. Kondratjevi Ühingu medal{{lisa viide}} * 2006 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * ''Mihhail Bronštein : personaalnimestik = Михаил Лазаревич Бронштейн : персональный указатель литературы.'' Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Raamatukogu, Tartu Ülikooli Raamatukogu, 1993. * Колесников, Е. ''Михаил Бронштейн : путешествие из Петербурга в Таллинн.'' Таллинн : Е. Колесников, 2012. * Maidla, M. ''Teaduste akadeemia – Eesti kollektiivne aju : 75 aastat – 75 akadeemikut''. Tallinn: Incorp Holding OÜ, 2014. ISBN 9789949336623. Lk 63–72. == Välislingid == * [https://dea.digar.ee/article/kesknadal/2018/01/24/9.1 Nädala juubilar Mihhail Bronštein 95], [[Kesknädal]]: rahva poliitikaleht, nr. 3, 24. jaanuar 2018 {{JÄRJESTA:Bronštein, Mihhail}} [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli poliitilise ökonoomia kateedri õppejõud]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]] [[Kategooria:Peterburi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti juudid]] [[Kategooria:Tallinna uuele juudi kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1923]] [[Kategooria:Surnud 2022]] 5ng38n9dtan8qc5wnj9z267av3yv24s 0 187321 7144095 6979968 2026-05-01T18:02:37Z Trebors 57925 /* Aasta 1993 */ 7144095 wikitext text/x-wiki "'''Kukul külas'''" on [[Kuku raadio]] saatesari. Esimene saade jõudis eetrisse [[1993]]. aasta 17. jaanuaril, külas oli [[Hardo Aasmäe]]. Portreesaate looja on [[Erki Berends]]<ref>[http://www.epl.ee/artikkel/307890 Kuldmikrofoni sai Erki Berends], Eesti Päevaleht, 20. detsember 2005</ref>. 1993–2022 on saates kokku käinud 1476 külalist (2022. aasta lõpu seisuga). Saade lõppes mais 2023. Pärast seda on pühapäeviti eetris kordused. {{Infokast seriaal | nimi = | pilt = | pildi_suurus = | pildi_skaleering = | pildiallkiri = | alt_tekst = | nimi2 = | originaalnimi = <!-- --> | žanr = | autor = Külaline stuudios | põhineb = | kohandanud = | stsenarist = | lavastaja = | loominguline_juht = | saatejuht = | peaosades = | kohtunikud = | dubleerija = | jutustaja = | üldhelilooja = | tunnusmuusika = | algusmuusika = | lõpumuusika = | helilooja = | esitaja = | riik = | keel = | hooaegu = | jagusid = | jagude_loend = <!-- --> | peaprodutsent = | produtsent = | tegevprodutsent = | võttekoht = | kaamera = | kestus = | uudistetoimetaja = | operaator = | montaaž = | tootja = | levitaja = | eelarve = <!-- --> | kanal = | eesti_kanal = [[Kuku Raadio]] | pildiformaat = | heliformaat = | esmalinastuspaik = | originaal = | esmalinastus = 17. jaanuar 1993 | viimane_linastus = <!-- --> | eelnev = | järgnev = | seotud = <!-- --> | koduleht = | promoleht = https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas | kodulehe_pealkiri = | promolehe_pealkiri = arhiiv | imdb_id = | filmiveebi_id = }} ==Saatejuhid == * [[Erki Berends]] – 591 saadet – 592 külalist * [[Jüri Aarma]] – 258 saadet – 263 külalist * [[Liis Seljamaa]] – 259 saadet – 260 külalist * [[Tiit Karuks]] – 111 saadet – 112 külalist * [[Timo Tarve]] – 76 saadet * [[Janek Luts]] – 69 saadet * [[Ruth Tiidemann]] – 42 saadet * [[Kristel Kossar]] – 29 saadet * [[Mart Pukk]] – 23 saadet * [[Ave Marleen]] (Ave Marleen Rei) – 17 saadet * [[Mart Ummelas]] – 3 saadet – 4 külalist * [[Ainar Ruussaar]] – 3 saadet * [[Madis Kimmel]] – 2 saadet * [[Romi Hasa]] – 2 saadet * [[Hannes Astok]] – 1 saade * [[Kiur Aarma]] – 1 saade * [[Olaf Suuder]] – 1 saade * [[Raivo Järvi]] – 1 saade * [[Vello Rand]] – 1 saade * [[Asso Ladva]] – 1 saade * [[Ago Pärtelpoeg]] – 1 saade * [[Piret Salum]] – 1 saade * [[Raul Ranne]] – 1 saade Kokku 1480 saadet ja 1485 külalist (mõnes saates on külalisi olnud kaks) Saade kestab 2 tundi ja on eetris [[pühapäev]]iti kell 13–15. Saate tegijate poolt käidi välja reegel, et igat külalist saab saatesse kutsuda vaid korra. Samas on kolmel korral sellest reeglist ka kõrvale astutud ning [[Ago Markvardt]], [[Peeter Rebane]] ja [[Merit Kopli]] on Kukul külas käinud ka teisel korral. Saade on toimunud igal pühapäeval peale aasta esimese ja viimase, ainsaks erandiks on 12. juuni 2016, kus saade tehnilistel põhjustel vahele jäi. 6. mail 2018 oli tavapärase saate asemel kordussaade 90. juubelit tähistanud president [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütliga]]. 19. mail 2019 oli eetris kordussaade [[Juhan Peegel|Juhan Peegli]] 100. sünniaastapäeva auks. Alates juuni algusest 2023 on pühapäeviti eetris kordussaated. == Saatekülalised == Allpool on külalised ja saated loetletud kronoloogiliselt. Vaata ka [[Raadiosaate "Kukul külas" külaliste loend|tähestikulist loendit]]. === Aasta 1993 === * (1) Kukul oli külas [[Hardo Aasmäe]] – (eetris: 17.01.1993, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20150102.mp3 kuula] * (2) Kukul oli külas [[Tarmo Pihlap]] – (eetris: 24.01.1993, saatejuht oli Erki Berends) * (3) Kukul oli külas [[Tõnu Kark]] – (eetris: 7.02.1993, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Tonu_Kark_1ja2.mp3 kuula osa 1 ja 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Tonu_Kark_3ja4.mp3 kuula osa 3 ja 4] * (4) Kukul oli külas [[Mart Laar]] – (eetris: 14.02.1993, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Mart_Laar1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Mart_Laar2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Mart_Laar3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Mart_Laar4.mp3 kuula osa 4] * (5) Kukul oli külas [[Hardi Tiidus]] – (eetris: 21.02.1993, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/harditiidus1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/harditiidus2.mp3 kuula osa 2] * (6) Kukul oli külas [[Tiit Made]] – (eetris: 28.02.1993, saatejuht oli Erki Berends) * (7) Kukul oli külas [[Andres Raid]] – (eetris: 7.03.1993, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/andresraid1+2.mp3 kuula osa 1 ja 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/andresraid3+4.mp3 kuula osa 3 ja 4] * (8) Kukul oli külas [[Silvi Vrait]] – (eetris: 14.03.1993, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20130705.mp3 kuula] * (9) Kukul oli külas [[Arvo Haug]] – (eetris: 21.03.1993, saatejuht oli Jüri Aarma) * (10) Kukul oli külas [[Allar Levandi]] – (eetris: 28.03.1993, saatejuht oli Erki Berends) * (11) Kukul oli külas [[Endel Lippmaa]] – (eetris: 4.04.1993, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/EndelLippmaa1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/EndelLippmaa2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/EndelLippmaa3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/EndelLippmaa4.mp3 kuula osa 4] * (12) Kukul oli külas [[Aivar Kuusmaa]] – (eetris: 11.04.1993, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/aivarkuusmaa1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/aivarkuusmaa2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/aivarkuusmaa3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/aivarkuusmaa4.mp3 kuula osa 4] * (13) Kukul oli külas [[Maria Klenskaja]] – (eetris: 18.04.1993, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MariaKlenskaja1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MariaKlenskaja2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MariaKlenskaja3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MariaKlenskaja4.mp3 kuula osa 4] * (14) Kukul oli külas [[Tunne Kelam]] – (eetris: 25.04.1993, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/tunnekelam1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/tunnekelam2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/tunnekelam3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/tunnekelam4.mp3 kuula osa 4] * (15) Kukul oli külas [[Mari-Ann Rikken]] – (eetris: 25.04.1993, saatejuht oli Jüri Aarma) * (16) Kukul oli külas [[Siiri Sisask]] – (eetris: 2.05.1993, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/SiiriSisask1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/SiiriSisask2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/SiiriSisask3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/SiiriSisask4.mp3 kuula osa 4] * (17) Kukul oli külas [[Siim Kallas]] – (eetris: 9.05.1993, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/SiimKallas1ja2.mp3 kuula osa 1 ja 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/SiimKallas3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/SiimKallas4.mp3 kuula osa 4] * (18) Kukul oli külas [[Ago-Endrik Kerge]] – (eetris: 16.05.1993, saatejuht oli Erki Berends) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210430.mp3 kuula] * (19) Kukul oli külas [[Edgar Savisaar]] – (eetris: 23.05.1993, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/edgarsavisaar1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/edgarsavisaar2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/edgarsavisaar3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/edgarsavisaar4.mp3 kuula osa 4] * (20) Kukul oli külas [[Tõnu Kaljuste]] – (eetris: 30.05.1993, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/TonuKaljuste1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/TonuKaljuste2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/TonuKaljuste3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/TonuKaljuste4.mp3 kuula osa 4] * (21) Kukul oli külas [[Anti Liiv]] – (eetris: 6.06.1993, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AntiLiiv1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AntiLiiv2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AntiLiiv3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Antiliiv4.mp3 kuula osa 4] * (22) Kukul oli külas [[Peeter Lilje]] – (eetris: 13.06.1993, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/peeterlilje1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/peeterlilje2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/peeterlilje3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/peeterlilje4.mp3 kuula osa 4] * (23) Kukul oli külas [[Jüri Estam]] – (eetris: 20.06.1993, saatejuht oli Erki Berends) * (24) Kukul oli külas [[Venno Laul]] – (eetris: 27.06.1993, saatejuht oli Jüri Aarma) * (25) Kukul oli külas [[Igor Gräzin]] – (eetris: 4.07.1993, saatejuht oli Erki Berends) * (26) Kukul oli külas [[Inge Põder]] – (eetris: 11.07.1993, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ingepder1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ingepder2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ingepder3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ingepder4.mp3 kuula osa 4] * (27) Kukul oli külas [[Edda Paukson]] – (eetris: 18.07.1993, saatejuht oli Jüri Aarma) * (28) Kukul oli külas [[Eduard Paukson]] – (eetris: 18.07.1993, saatejuht oli Jüri Aarma) * (29) Kukul oli külas [[Peeter Volkonski]] – (eetris: 25.04.1993, saatejuht oli Hannes Astok) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/volk1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/volk2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/volk3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/volk4.mp3 kuula osa 4] * (30) Kukul oli külas [[Kristi Tammik]] – (eetris: 1.08.1993, saatejuht oli Erki Berends) * (31) Kukul oli külas [[Jaak Joala]] – (eetris: 8.08.1993, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140926.mp3 kuula] * (32) Kukul oli külas [[Toomas Soots]] – (eetris: 15.08.1993, saatejuht oli Jüri Aarma) * (33) Kukul oli külas [[Mati Talvik]] – (eetris: 22.08.1993, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/matitalvik1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/matitalvik2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/matitalvik3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/matitalvik4.mp3 kuula osa 4] * (34) Kukul oli külas [[Riivo Sinijärv]] – (eetris: 29.08.1993, saatejuht oli Erki Berends) * (35) Kukul oli külas [[Valeri Kirss]] – (eetris: 5.09.1993, saatejuht oli Jüri Aarma) * (36) Kukul oli külas [[Paul-Eerik Rummo]] – (eetris: 12.09.1993, saatejuht oli Jüri Aarma) * (37) Kukul oli külas [[Rene Eespere]] – (eetris: 19.09.1993, saatejuht oli Jüri Aarma) * (38) Kukul oli külas [[Andres Tarand]] – (eetris: 26.09.1993, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/andrestarand1+2.mp3 kuula osa 1 ja 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/andrestarand3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/andrestarand4.mp3 kuula osa 4] * (39) Kukul oli külas [[Mihkel Smeljanski]] – (eetris: 3.10.1993, saatejuht oli Erki Berends) * (40) Kukul oli külas [[Jüri Vlassov]] – (eetris: 3.10.1993, saatejuht oli Erki Berends) * (41) Kukul oli külas [[Heinz Valk]] – (eetris: 10.10.1993, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Heinz_Valk_01.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Heinz_Valk_02.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Heinz_Valk_03.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Heinz_Valk_04.mp3 kuula osa 4] * (42) Kukul oli külas [[Raul Rebane]] – (eetris: 17.10.1993, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/RaulRebane1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/RaulRebane2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/RaulRebane3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/RaulRebane4.mp3 kuula osa 4] * (43) Kukul oli külas [[Ivi Eenmaa]] – (eetris: 24.10.1993, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/IviEenmaa1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/IviEenmaa2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/IviEenmaa3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/IviEenmaa4.mp3 kuula osa 4] * (44) Kukul oli külas Hans Lepp – (eetris: 7.11.1993, saatejuht oli Jüri Aarma) * (45) Kukul oli külas [[Jaak Tamm]] – (eetris: 14.11.1993, saatejuht oli Erki Berends) * (46) Kukul oli külas [[Valve Kirsipuu]] – (eetris: 21.11.1993, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ValveKirsipuu1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ValveKirsipuu2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ValveKirsipuu3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ValveKirsipuu4.mp3 kuula osa 4] * (47) Kukul oli külas [[Jaan Ruus]] – (eetris: 28.11.1993, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JaanRuus1ja2.mp3 kuula osa 1 ja 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JaanRuus3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JaanRuus4.mp3 kuula osa 4] – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170203.mp3 kuula] * (48) Kukul oli külas [[Peeter Kopvillem]] – (eetris: 5.12.1993, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20160513.mp3 kuula] * (49) Kukul oli külas [[Lauri Leesi]] – (eetris: 12.12.1993, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/laurileesi1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/laurileesi2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/laurileesi3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/laurileesi4.mp3 kuula osa 4] * (50) Kukul oli külas [[Kalju Komissarov]] – (eetris: 19.12.1993, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/KaljuKomissarov1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/KaljuKomissarov2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/KaljuKomissarov3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/KaljuKomissarov4.mp3 kuula osa 4] – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170310.mp3 kuula] === Aasta 1994 === * (51) Kukul oli külas [[Lepo Sumera]] – (eetris: 2.01.1994, saatejuht oli Jüri Aarma) * (52) Kukul oli külas [[Kirill Teiter]] – (eetris: 16.01.1994, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/kirillteiter1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/kirillteiter2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/kirillteiter3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/kirillteiter4.mp3 kuula osa 4] * (53) Kukul oli külas [[Alo Mattiisen]] – (eetris: 23.01.1994, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/alomattiisen1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/alomattiisen2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/alomattiisen3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/alomattiisen4.mp3 kuula osa 4] * (54) Kukul oli külas [[Ilmar Taska]] – (eetris: 30.01.1994, saatejuht oli Jüri Aarma) * (55) Kukul oli külas [[Ants Antson]] – (eetris: 6.02.1994, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AntsAntson1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AntsAntson2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AntsAntson3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AntsAntson4.mp3 kuula osa 4] * (56) Kukul oli külas [[Ants Paju]] – (eetris: 13.02.1994, saatejuht oli Erki Berends) * (57) Kukul oli külas [[Andres Mustonen]] – (eetris: 20.02.1994, saatejuht oli Jüri Aarma) * (58) Kukul oli külas [[Henry Laks]] – (eetris: 27.02.1994, saatejuht oli Erki Berends) * (59) Kukul oli külas [[Marju Lauristin]] – (eetris: 6.03.1994, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/marjulauristin1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/marjulauristin2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/marjulauristin3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/marjulauristin4.mp3 kuula osa 4] * (60) Kukul oli külas [[Viktor Tõnissoo]] – (eetris: 13.03.1994, saatejuht oli Jüri Aarma) * (61) Kukul oli külas [[Elle Kull]] – (eetris: 20.03.1994, saatejuht oli Jüri Aarma) * (62) Kukul oli külas [[Andra Veidemann]] – (eetris: 27.03.1994, saatejuht oli Mart Ummelas) * (63) Kukul oli külas [[Rein Veidemann]] – (eetris: 27.03.1994, saatejuht oli Mart Ummelas) * (64) Kukul oli külas [[Olav Ehala]] – (eetris: 3.04.1994, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ehalaolav1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ehalaolav2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ehalaolav3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ehalaolav4.mp3 kuula osa 4] * (65) Kukul oli külas [[Toomas Sulling]] – (eetris: 10.04.1994, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Toomas_Sulling1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Toomas_Sulling2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Toomas_Sulling3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Toomas_Sulling4.mp3 kuula osa 4] * (66) Kukul oli külas [[Jaak Allik]] – (eetris: 17.04.1994, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JaakAllik1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JaakAllik2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JaakAllik3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JaakAllik4.mp3 kuula osa 4] * (67) Kukul oli külas [[Gunnar Aarma]] – (eetris: 24.04.1994, saatejuht oli Mart Ummelas) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Gunnar_Aarma_01ja02.mp3 kuula osa 1 ja 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Gunnar_Aarma_03.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Gunnar_Aarma_04.mp3 kuula osa 4] * (68) Kukul oli külas [[Vaino Väljas]] – (eetris: 1.05.1994, saatejuht oli Jüri Aarma) * (69) Kukul oli külas [[Hardi Volmer]] – (eetris: 15.05.1994, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/HardiVolmer1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/HardiVolmer2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/HardiVolmer3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/HardiVolmer4.mp3 kuula osa 4] * (70) Kukul oli külas [[Ülo Nugis]] – (eetris: 22.05.1994, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ylonugis1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ylonugis2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ylonugis3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ylonugis4.mp3 kuula osa 4] – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20111118.mp3 kuula] * (71) Kukul oli külas [[Mihkel Raud]] – (eetris: 29.05.1994, saatejuht oli Erki Berends) * (72) Kukul oli külas [[Merle Karusoo]] – (eetris: 5.06.1994, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/merlekarusoo1+2.mp3 kuula osa 1 ja 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/merlekarusoo3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/merlekarusoo4.mp3 kuula osa 4] * (73) Kukul oli külas [[Tiina Mägi]] – (eetris: 12.06.1994, saatejuht oli Erki Berends) * (74) Kukul oli külas [[Brian Low]] – (eetris: 19.06.1994, saatejuht oli Jüri Aarma) * (75) Kukul oli külas [[Enn Eesmaa]] – (eetris: 26.06.1994, saatejuht oli Erki Berends) * (76) Kukul oli külas [[Einar Laigna]] – (eetris: 10.07.1994, saatejuht oli Jüri Aarma) * (77) Kukul oli külas [[Hain Hiieaas]] – (eetris: 17.07.1994, saatejuht oli Mart Ummelas) * (78) Kukul oli külas [[Heino Enden]] – (eetris: 31.07.1994, saatejuht oli Erki Berends) * (79) Kukul oli külas [[Olavi Pihlamägi]] – (eetris: 7.08.1994, saatejuht oli Erki Berends) * (80) Kukul oli külas [[Arnold Rüütel]] – (eetris: 14.08.1994, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ArnoldRyytel1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ArnoldRyytel2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ArnoldRyytel3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ArnoldRyytel4.mp3 kuula osa 4] * (81) Kukul oli külas [[Peeter Olesk]] – (eetris: 21.08.1994, saatejuht oli Jüri Aarma) * (82) Kukul oli külas [[Jaak Salumets]] – (eetris: 28.08.1994, saatejuht oli Erki Berends) * (83) Kukul oli külas [[Mikk Mikiver]] – (eetris: 4.09.1994, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MikkMikiver1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MikkMikiver2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MikkMikiver3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MikkMikiver4.mp3 kuula osa 4] * (84) Kukul oli külas [[Jüri Toomepuu]] – (eetris: 11.09.1994, saatejuht oli Jüri Aarma) * (85) Kukul oli külas [[Andrus Öövel]] – (eetris: 18.09.1994, saatejuht oli Erki Berends) * (86) Kukul oli külas [[Klara Hallik]] – (eetris: 25.09.1994, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/klaarahallik1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/klaarahallik2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/klaarahallik3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/klaarahallik4.mp3 kuula osa 4] * (87) Kukul oli külas [[Jaan Jaani]] – (eetris: 2.10.1994, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Jaan_Jaani_01.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Jaan_Jaani_02.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Jaan_Jaani_03.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Jaan_Jaani_04.mp3 kuula osa 4] * (88) Kukul oli külas [[Aleksander Einseln]] – (eetris: 9.10.1994, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AEinseln1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AEinseln2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AEinseln3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AEinseln4.mp3 kuula osa 4] – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170407.mp3 kuula] * (89) Kukul oli külas [[Juhan Aare]] – (eetris: 16.10.1994, saatejuht oli Erki Berends) * (90) Kukul oli külas [[Peeter Sookruus]] – (eetris: 23.10.1994, saatejuht oli Jüri Aarma) * (91) Kukul oli külas [[Peeter Oja]] – (eetris: 30.10.1994, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/PeeterOja1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/PeeterOja2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/PeeterOja3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/PeeterOja4.mp3 kuula osa 4] * (92) Kukul oli külas [[Matti Klaar]] – (eetris: 6.11.1994, saatejuht oli Jüri Aarma) * (93) Kukul oli külas [[Ivo Linna]] – (eetris: 13.11.1994, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ivolinna1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ivolinna2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ivolinna3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ivolinna4.mp3 kuula osa 4] * (94) Kukul oli külas [[Marite Kallasma]] – (eetris: 20.11.1994, saatejuht oli Jüri Aarma) * (95) Kukul oli külas [[Sven Grünberg]] – (eetris: 27.11.1994, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/SvenGrnberg1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/SvenGrnberg2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/SvenGrnberg3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/SvenGrnberg4.mp3 kuula osa 4] * (96) Kukul oli külas [[Ülle Ulla]] – (eetris: 4.12.1994, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/lleulla1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/lleulla2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/lleulla3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/lleulla4.mp3 kuula osa 4] – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20160415.mp3 kuula] * (97) Kukul oli külas [[Urmas Põld]] – (eetris: 11.12.1994, saatejuht oli Erki Berends) * (98) Kukul oli külas [[Vello Orumets]] – (eetris: 18.12.1994, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120601.mp3 kuula] * (99) Kukul oli külas [[Eri Klas]] – (eetris: 25.12.1994, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20160227.mp3 kuula] === Aasta 1995 === * (100) Kukul oli külas [[Toomas Leito]] – (eetris: 8.01.1995, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20200306.mp3 kuula] * (101) Kukul oli külas [[Peeter Ernits]] – (eetris: 15.01.1995, saatejuht oli Jüri Aarma) * (102) Kukul oli külas [[Henno Käo]] – (eetris: 22.01.1995, saatejuht oli Erki Berends) * (103) Kukul oli külas [[Marika Valk]] – (eetris: 29.01.1995, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MarikaValk1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MarikaValk2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MarikaValk3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MarikaValk4.mp3 kuula osa 4] * (104) Kukul oli külas [[Fred Jüssi]] – (eetris: 5.02.1995, saatejuht oli Jüri Aarma) * (105) Kukul oli külas [[Raivo Palmaru]] – (eetris: 12.02.1995, saatejuht oli Erki Berends) * (106) Kukul oli külas [[Voldemar Kuslap]] – (eetris: 19.02.1995, saatejuht oli Jüri Aarma) * (107) Kukul oli külas [[Villu Tamme]] – (eetris: 26.02.1995, saatejuht oli Mart Pukk) * (108) Kukul oli külas [[Jaak Uudmäe]] – (eetris: 5.03.1995, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JaakUudmae1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JaakUudmae2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JaakUudmae3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JaakUudmae4.mp3 kuula osa 4] * (109) Kukul oli külas [[Toomas Sildam]] – (eetris: 12.03.1995, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Toomas_Sildam_01.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Toomas_Sildam_02.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Toomas_Sildam_03.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Toomas_Sildam_04.mp3 kuula osa 4] * (110) Kukul oli külas [[Toomas Tiivel]] – (eetris: 19.03.1995, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ToomasTiivel1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ToomasTiivel2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ToomasTiivel3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ToomasTiivel4.mp3 kuula osa 4] * (111) Kukul oli külas [[Raivo Järvi]] – (eetris: 26.03.1995, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120622.mp3 kuula] * (112) Kukul oli külas [[Hannes Walter]] – (eetris: 2.04.1995, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/HannesWalter1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/HannesWalter2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/HannesWalter3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/HannesWalter4.mp3 kuula osa 4] * (113) Kukul oli külas [[Peeter Jalakas]] – (eetris: 9.04.1995, saatejuht oli Erki Berends) * (114) Kukul oli külas [[Erkki-Sven Tüür]] – (eetris: 16.04.1995, saatejuht oli Jüri Aarma) * (115) Kukul oli külas [[Vahur Kersna]] – (eetris: 23.04.1995, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/vahurkersna1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/vahurkersna2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/vahurkersna3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/vahurkersna4.mp3 kuula osa 4] * (116) Kukul oli külas [[Mai Loog]] – (eetris: 30.04.1995, saatejuht oli Jüri Aarma) * (117) Kukul oli külas [[Ingrid Rüütel]] – (eetris: 7.05.1995, saatejuht oli Jüri Aarma) * (118) Kukul oli külas [[Reet Oja]] – (eetris: 14.05.1995, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/reetoja1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/reetoja2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/reetoja3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/reetoja4.mp3 kuula osa 4] * (119) Kukul oli külas [[Kalle Mälberg]] – (eetris: 21.05.1995, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/kallemalberg1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/kallemalberg2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/kallemalberg3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/kallemalberg4.mp3 kuula osa 4] * (120) Kukul oli külas [[Mart Ummelas]] – (eetris: 28.05.1995, saatejuht oli Mart Pukk) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20200313.mp3 kuula] * (121) Kukul oli külas [[Illar Hallaste]] – (eetris: 4.06.1995, saatejuht oli Jüri Aarma) * (122) Kukul oli külas [[Leonhard Lapin]] – (eetris: 11.06.1995, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/LeonhardLapin1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/LeonhardLapin2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/LeonhardLapin3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/LeonhardLapin4.mp3 kuula osa 4] * (123) Kukul oli külas [[Paap Kõlar]] – (eetris: 18.06.1995, saatejuht oli Erki Berends) * (124) Kukul oli külas [[Neeme Järvi]] – (eetris: 25.06.1995, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/neemejarvi1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/neemejarvi2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/neemejarvi3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/neemejarvi4.mp3 kuula osa 4] * (125) Kukul oli külas [[Tõnis Erilaid]] – (eetris: 2.07.1995, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/TnisErilaid1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/TnisErilaid2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/TnisErilaid3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/TnisErilaid4.mp3 kuula osa 4] * (126) Kukul oli külas [[Jüri Luik]] – (eetris: 9.07.1995, saatejuht oli Jüri Aarma) * (127) Kukul oli külas [[Valter Ojakäär]] – (eetris: 16.07.1995, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Valter_Ojakaar_01.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Valter_Ojakaar_02.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Valter_Ojakaar_03.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Valter_Ojakaar_04.mp3 kuula osa 4] – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20161028.mp3 kuula] * (128) Kukul oli külas [[Priit Hõbemägi]] – (eetris: 30.07.1995, saatejuht oli Jüri Aarma) * (129) Kukul oli külas [[Jüri Tamm]] – (eetris: 6.08.1995, saatejuht oli Tiit Karuks) * (130) Kukul oli külas [[Asso Kommer]] – (eetris: 13.08.1995, saatejuht oli Jüri Aarma) * (131) Kukul oli külas [[Hagi Šein]] – (eetris: 20.08.1995, saatejuht oli Jüri Aarma) * (132) Kukul oli külas [[Jüri Tikk]] – (eetris: 27.08.1995, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20130913.mp3 kuula] * (133) Kukul oli külas [[Märt Mikkov]] – (eetris: 3.09.1995, saatejuht oli Erki Berends) * (134) Kukul oli külas [[Marianne Mikko]] – (eetris: 10.09.1995, saatejuht oli Jüri Aarma) * (135) Kukul oli külas [[Madis Mikko]] – (eetris: 10.09.1995, saatejuht oli Jüri Aarma) * (136) Kukul oli külas [[Leo Normet]] – (eetris: 17.09.1995, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/leonormet1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/leonormet2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/leonormet3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/leonormet4.mp3 kuula osa 4] * (137) Kukul oli külas [[Raimo Kägu]] – (eetris: 24.09.1995, saatejuht oli Erki Berends) * (138) Kukul oli külas [[Jaak Saarniit]] – (eetris: 1.10.1995, saatejuht oli Erki Berends) * (139) Kukul oli külas [[Jüri Kuuskemaa]] – (eetris: 8.10.1995, saatejuht oli Jüri Aarma) * (140) Kukul oli külas [[Margot Visnap]] – (eetris: 15.10.1995, saatejuht oli Jüri Aarma) * (141) Kukul oli külas [[Erki Nool]] – (eetris: 22.10.1995, saatejuht oli Erki Berends) * (142) Kukul oli külas [[Tarmo Leinatamm]] – (eetris: 29.10.1995, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/tarmoleinatamm1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/tarmoleinatamm2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/tarmoleinatamm3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/tarmoleinatamm4.mp3 kuula osa 4] – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20141017.mp3 kuula] * (143) Kukul oli külas [[Indrek Toome]] – (eetris: 5.11.1995, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/IndrekToome1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/IndrekToome2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/IndrekToome3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/IndrekToome4.mp3 kuula osa 4] * (144) Kukul oli külas [[Eino Baskin]] – (eetris: 12.11.1995, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20150313.mp3 kuula] * (145) Kukul oli külas [[Toomas Vilosius]] – (eetris: 19.11.1995, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ToomasVilosius1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ToomasVilosius2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ToomasVilosius3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ToomasVilosius4.mp3 kuula osa 4] * (146) Kukul oli külas [[Indrek Sei]] – (eetris: 26.11.1995, saatejuht oli Erki Berends) * (147) Kukul oli külas [[Mati Unt]] – (eetris: 3.12.1995, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MatiUnt1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MatiUnt2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MatiUnt3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MatiUnt4.mp3 kuula osa 4] * (148) Kukul oli külas [[Toomas Savi]] – (eetris: 10.12.1995, saatejuht oli Jüri Aarma) * (149) Kukul oli külas [[Lembit Ulfsak]] – (eetris: 17.12.1995, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/lembitulfsak1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/lembitulfsak2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/lembitulfsak3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/lembitulfsak4.mp3 kuula osa 4] – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170324.mp3 kuula] * (150) Kukul oli külas [[Ott Arder]] – (eetris: 24.12.1995, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/OttArder1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/OttArder2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/OttArder3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/OttArder4.mp3 kuula osa 4] === Aasta 1996 === * (151) Kukul oli külas [[Vladimir Beekman]] – (eetris: 14.01.1996, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/vladimirbeekman.mp3 kuula osa n] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/vladimirbeekman2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/vladimirbeekman3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/vladimirbeekman4.mp3 kuula osa 4] * (152) Kukul oli külas [[Koit Pikaro]] – (eetris: 21.01.1996, saatejuht oli Jüri Aarma) * (153) Kukul oli külas [[Jaak Aaviksoo]] – (eetris: 28.01.1996, saatejuht oli Erki Berends) * (154) Kukul oli külas [[Kristiina Ojuland]] – (eetris: 4.02.1996, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/kristiinaojuland1+2.mp3 kuula osa 1 ja 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/kristiinaojuland3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/kristiinaojuland4.mp3 kuula osa 4] * (155) Kukul oli külas [[Priit Aimla]] – (eetris: 11.02.1996, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/priitaimla1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/priitaimla2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/priitaimla3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/priitaimla4.mp3 kuula osa 4] * (156) Kukul oli külas [[Ulla-Maija Määtänen]] – (eetris: 18.02.1996, saatejuht oli Erki Berends) * (157) Kukul oli külas [[Gabriel Hazak]] – (eetris: 25.02.1996, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/GabrielHazak1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/GabrielHazak2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/GabrielHazak3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/GabrielHazak4.mp3 kuula osa 4] * (158) Kukul oli külas [[Vello Loemaa]] – (eetris: 3.03.1996, saatejuht oli Jüri Aarma) * (159) Kukul oli külas [[Urmas Sõõrumaa]] – (eetris: 10.03.1996, saatejuht oli Jüri Aarma) * (160) Kukul oli külas [[Mati Kaal]] – (eetris: 17.03.1996, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/matikaal1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/matikaal2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/matikaal3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/matikaal4.mp3 kuula osa 4] * (161) Kukul oli külas [[Priit Pärn]] – (eetris: 24.03.1996, saatejuht oli Jüri Aarma) * (162) Kukul oli külas [[Margus Allikmaa]] – (eetris: 31.03.1996, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/margusallikmaa1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/margusallikmaa2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/margusallikmaa3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/margusallikmaa4.mp3 kuula osa 4] * (163) Kukul oli külas [[Peeter Simm]] – (eetris: 7.04.1996, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/PeeterSimm1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/PeeterSimm2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/PeeterSimm3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/PeeterSimm4.mp3 kuula osa 4] * (164) Kukul oli külas [[Enn Vetemaa]] – (eetris: 14.04.1996, saatejuht oli Jüri Aarma) * (165) Kukul oli külas [[Alar Volmer]] – (eetris: 21.04.1996, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AlarVolmer1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AlarVolmer2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AlarVolmer3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AlarVolmer4.mp3 kuula osa 4] * (166) Kukul oli külas [[Rein Karemäe]] – (eetris: 28.04.1996, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140711.mp3 kuula] * (167) Kukul oli külas [[Raido Rüütel]] – (eetris: 5.05.1996, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Raido_Ryytel_01.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Raido_Ryytel_02.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Raido_Ryytel_03.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Raido_Ryytel_04.mp3 kuula osa 4] * (168) Kukul oli külas [[Enn Tarto]] – (eetris: 12.05.1996, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/EnnTarto1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/EnnTarto2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/EnnTarto3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/EnnTarto4.mp3 kuula osa 4] – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210723.mp3 kuula] * (169) Kukul oli külas [[Linnar Priimägi]] – (eetris: 19.05.1996, saatejuht oli Jüri Aarma) * (170) Kukul oli külas [[Boris Tamm]] – (eetris: 26.05.1996, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/BorisTamm1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/BorisTamm2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/BorisTamm3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/BorisTamm4.mp3 kuula osa 4] * (171) Kukul oli külas [[Riina Aare]] – (eetris: 9.06.1996, saatejuht oli Jüri Aarma) * (172) Kukul oli külas [[Tõnu Aare]] – (eetris: 16.06.1996, saatejuht oli Erki Berends) * (173) Kukul oli külas [[Igor Volke]] – (eetris: 23.06.1996, saatejuht oli Erki Berends) * (174) Kukul oli külas [[Riho Rõõmus]] – (eetris: 30.06.1996, saatejuht oli Erki Berends) * (175) Kukul oli külas [[Mai Levin]] – (eetris: 7.07.1996, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Mai_Levin_01.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Mai_Levin_02.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Mai_Levin_03.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Mai_Levin_04.mp3 kuula osa 4] * (176) Kukul oli külas [[Tõnu Karu]] – (eetris: 14.07.1996, saatejuht oli Jüri Aarma) * (177) Kukul oli külas [[Karl-Martin Sinijärv]] – (eetris: 21.07.1996, saatejuht oli Kiur Aarma) * (178) Kukul oli külas [[Harri Tiido]] – (eetris: 28.07.1996, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/HarriTiido1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/HarriTiido2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/HarriTiido3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/HarriTiido4.mp3 kuula osa 4] * (179) Kukul oli külas [[Ülo Anson]] – (eetris: 11.08.1996, saatejuht oli Erki Berends) * (180) Kukul oli külas [[Mall Hellam]] – (eetris: 18.08.1996, saatejuht oli Erki Berends) * (181) Kukul oli külas [[Elmo Nüganen]] – (eetris: 25.08.1996, saatejuht oli Mart Pukk) * (182) Kukul oli külas [[Juhan Peegel]] – (eetris: 1.09.1996, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/juhanpeegel1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/juhanpeegel2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/juhanpeegel3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/juhanpeegel4.mp3 kuula osa 4] * (183) Kukul oli külas [[Neinar Seli]] – (eetris: 8.09.1996, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Neinar_Seli_2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Neinar_Seli_3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Neinar_Seli_4.mp3 kuula osa 4] * (184) Kukul oli külas [[Erki Aavik]] – (eetris: 15.09.1996, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ErkiAavik1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ErkiAavik2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ErkiAavik3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ErkiAavik4.mp3 kuula osa 4] * (185) Kukul oli külas [[Jaanus Pikani]] – (eetris: 22.09.1996, saatejuht oli Erki Berends) * (186) Kukul oli külas [[Tiina Jõgeda]] – (eetris: 29.09.1996, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Tiina_J6geda_01.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Tiina_J6geda_02.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Tiina_J6geda_03.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Tiina_J6geda_04.mp3 kuula osa 4] * (187) Kukul oli külas [[Mati Nuude]] – (eetris: 6.10.1996, saatejuht oli Mart Pukk) * (188) Kukul oli külas [[Henn Pärn]] – (eetris: 13.10.1996, saatejuht oli Erki Berends) * (189) Kukul oli külas [[Märt Rask]] – (eetris: 20.10.1996, saatejuht oli Erki Berends) * (190) Kukul oli külas [[Juhan Kivirähk]] – (eetris: 27.10.1996, saatejuht oli Erki Berends) * (191) Kukul oli külas [[Tiit Nuudi]] – (eetris: 3.11.1996, saatejuht oli Tiit Karuks) * (192) Kukul oli külas [[Henn Rebane]] – (eetris: 10.11.1996, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Henn_Rebane_01.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Henn_Rebane_02.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Henn_Rebane_03.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Henn_Rebane_04.mp3 kuula osa 4] * (193) Kukul oli külas [[Helgi Erilaid]] – (eetris: 17.11.1996, saatejuht oli Erki Berends) * (194) Kukul oli külas [[Toomas Niinemäe]] – (eetris: 24.11.1996, saatejuht oli Erki Berends) * (195) Kukul oli külas [[Indrek Pertelson]] – (eetris: 1.12.1996, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/pertelson1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/pertelson2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/pertelson3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/pertelson4.mp3 kuula osa 4] * (196) Kukul oli külas [[Toivo Tootsen]] – (eetris: 8.12.1996, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/toivotootsen1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/toivotootsen2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/toivotootsen3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/toivotootsen4.mp3 kuula osa 4] * (197) Kukul oli külas [[Andrus Vaarik]] – (eetris: 15.12.1996, saatejuht oli Piret Salum) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/andrusvaarik1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/andrusvaarik2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/andrusvaarik3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/andrusvaarik4.mp3 kuula osa 4] * (198) Kukul oli külas [[Tõnu Virve]] – (eetris: 22.12.1996, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Tonu_Virve_1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Tonu_Virve_2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Tonu_Virve_3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Tonu_Virve_4.mp3 kuula osa 4] === Aasta 1997 === * (199) Kukul oli külas [[Toivo Asmer]] – (eetris: 12.01.1997, saatejuht oli Erki Berends) * (200) Kukul oli külas [[Peeter Ristsoo]] – (eetris: 19.01.1997, saatejuht oli Erki Berends) * (201) Kukul oli külas [[Toomas Tõnise]] – (eetris: 26.01.1997, saatejuht oli Tiit Karuks) * (202) Kukul oli külas [[Eiki Nestor]] – (eetris: 2.02.1997, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/EikiNestor1ja2.mp3 kuula osa 1 ja 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/EikiNestor3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/EikiNestor4.mp3 kuula osa 4] * (203) Kukul oli külas [[Raivo Rüütel]] – (eetris: 9.02.1997, saatejuht oli Mart Pukk) * (204) Kukul oli külas [[Priit Vilba]] – (eetris: 16.02.1997, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/PriitVilba1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/PriitVilba2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/PriitVilba3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/PriitVilba4.mp3 kuula osa 4] * (205) Kukul oli külas [[Toomas-Hendrik Ilves]] – (eetris: 23.02.1997, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ilves1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ilves2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ilves3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ilves4.mp3 kuula osa 4] * (206) Kukul oli külas [[Rein Lang]] – (eetris: 2.03.1997, saatejuht oli Erki Berends) * (207) Kukul oli külas [[Peeter Mardna]] – (eetris: 9.03.1997, saatejuht oli Tiit Karuks) * (208) Kukul oli külas [[Paul Himma (muusik)|Paul Himma]] – (eetris: 23.03.1997, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/paulhimma1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/paulhimma2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/paulhimma3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/paulhimma4.mp3 kuula osa 4] * (209) Kukul oli külas [[Evald Hermaküla]] – (eetris: 30.03.1997, saatejuht oli Mart Pukk) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/E_Hermakyla1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/E_Hermakyla2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/E_Hermakyla3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/E_Hermakyla4.mp3 kuula osa 4] * (210) Kukul oli külas [[Kati Murutar]] – (eetris: 6.04.1997, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/katimurutar1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/katimurutar2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/katimurutar3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/katimurutar4.mp3 kuula osa 4] * (211) Kukul oli külas [[Heino Sild]] – (eetris: 13.04.1997, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/HeinoSild1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/HeinoSild2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/HeinoSild3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/HeinoSild4.mp3 kuula osa 4] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/HeinoSild5.mp3 kuula osa 5] * (212) Kukul oli külas [[Heiki Kranich]] – (eetris: 20.04.1997, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/heikikranich1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/heikikranich2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/heikikranich3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/heikikranich4.mp3 kuula osa 4] * (213) Kukul oli külas [[Anne Erm]] – (eetris: 27.04.1997, saatejuht oli Erki Berends) * (214) Kukul oli külas [[Neeme Brus]] – (eetris: 4.05.1997, saatejuht oli Mart Pukk) * (215) Kukul oli külas [[Meelis Milder]] – (eetris: 11.05.1997, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MeelisMilder1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MeelisMilder2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MeelisMilder3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MeelisMilder4.mp3 kuula osa 4] * (216) Kukul oli külas [[Toomas Lepp]] – (eetris: 18.05.1997, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/toomaslepp1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/toomaslepp2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/toomaslepp3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/toomaslepp4.mp3 kuula osa 4] * (217) Kukul oli külas [[Jüri Kaik]] – (eetris: 25.05.1997, saatejuht oli Tiit Karuks) * (218) Kukul oli külas [[Tarvo Krall]] – (eetris: 1.06.1997, saatejuht oli Mart Pukk) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/tarvokrall.mp3 kuula osa l] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/tarvokrall2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/tarvokrall3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/tarvokrall4.mp3 kuula osa 4] * (219) Kukul oli külas [[Ignar Fjuk]] – (eetris: 8.06.1997, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ignarfjuk1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ignarfjuk2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ignarfjuk3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ignarfjuk4.mp3 kuula osa 4] * (220) Kukul oli külas [[Tiina Toomet]] – (eetris: 15.06.1997, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Tiina_Toomet_01.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Tiina_Toomet_02.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Tiina_Toomet_03.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Tiina_Toomet_04.mp3 kuula osa 4] * (221) Kukul oli külas [[Mait Agu]] – (eetris: 22.06.1997, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MaitAgu1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MaitAgu2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MaitAgu3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MaitAgu4.mp3 kuula osa 4] * (222) Kukul oli külas [[Heino Lipp]] – (eetris: 29.06.1997, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/heinolipp1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/heinolipp2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/heinolipp3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/heinolipp4.mp3 kuula osa 4] * (223) Kukul oli külas [[Madis Jürgen]] – (eetris: 6.07.1997, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/madisjyrgen1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/madisjyrgen2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/madisjyrgen3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/madisjyrgen4.mp3 kuula osa 4] * (224) Kukul oli külas [[Jaan Künnap]] – (eetris: 13.07.1997, saatejuht oli Erki Berends) * (225) Kukul oli külas [[Viljar Loor]] – (eetris: 20.07.1997, saatejuht oli Tiit Karuks) * (226) Kukul oli külas [[Marek Strandberg]] – (eetris: 27.07.1997, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MarekStrandberg1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MarekStrandberg2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MarekStrandberg3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MarekStrandberg4.mp3 kuula osa 4] * (227) Kukul oli külas [[Robert Lepikson]] – (eetris: 3.08.1997, saatejuht oli Mart Pukk) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/robertlepikson1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/robertlepikson2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/robertlepikson3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/robertlepikson4.mp3 kuula osa 4] * (228) Kukul oli külas [[Heino Lill]] – (eetris: 10.08.1997, saatejuht oli Tiit Karuks) * (229) Kukul oli külas [[Tiit Sinissaar]] – (eetris: 17.08.1997, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/TiitSinissaar1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/TiitSinissaar2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/TiitSinissaar3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/TiitSinissaar4.mp3 kuula osa 4] * (230) Kukul oli külas [[Raivo Vare]] – (eetris: 24.08.1997, saatejuht oli Erki Berends) * (231) Kukul oli külas [[Raivo Trass]] – (eetris: 31.08.1997, saatejuht oli Mart Pukk) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/raivotrass1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/raivotrass2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/raivotrass3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/raivotrass4.mp3 kuula osa 4] * (232) Kukul oli külas [[Mark Soosaar]] – (eetris: 7.09.1997, saatejuht oli Erki Berends) * (233) Kukul oli külas [[Mati Raidma]] – (eetris: 21.09.1997, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/matiraidma1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/matiraidma2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/matiraidma3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/matiraidma4.mp3 kuula osa 4] * (234) Kukul oli külas [[Heiki Ahonen]] – (eetris: 28.09.1997, saatejuht oli Erki Berends) * (235) Kukul oli külas [[Tiiu Aro]] – (eetris: 5.10.1997, saatejuht oli Erki Berends) * (236) Kukul oli külas [[Tiit Madisson]] – (eetris: 12.10.1997, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/tiitmadisson1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/tiitmadisson2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/tiitmadisson3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/tiitmadisson4.mp3 kuula osa 4] * (237) Kukul oli külas [[Toomas Edur (j%C3%A4%C3%A4hokim%C3%A4ngija)|Toomas Edur]] – (eetris: 19.10.1997, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Toomas_Edur1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Toomas_Edur2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Toomas_Edur3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Toomas_Edur4.mp3 kuula osa 4] * (238) Kukul oli külas [[Raivo Kask]] – (eetris: 26.10.1997, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Raivo_Kask_01.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Raivo_Kask_02.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Raivo_Kask_03.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Raivo_Kask_04.mp3 kuula osa 4] * (239) Kukul oli külas [[Jüri Arrak]] – (eetris: 2.11.1997, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JriArrak1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JriArrak2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JriArrak3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JriArrak4.mp3 kuula osa 4] – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/141038 vt Kuku arhiivi] * (240) Kukul oli külas [[Rein Haljand]] – (eetris: 9.11.1997, saatejuht oli Tiit Karuks) * (241) Kukul oli külas [[Peep Mühls]] – (eetris: 16.11.1997, saatejuht oli Erki Berends) * (242) Kukul oli külas [[Malle Eenmaa]] – (eetris: 23.11.1997, saatejuht oli Erki Berends) * (243) Kukul oli külas [[Teet Kallas]] – (eetris: 30.11.1997, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/TeetKallas1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/TeetKallas2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/TeetKallas3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/TeetKallas4.mp3 kuula osa 4] * (244) Kukul oli külas [[Hallar Lind]] – (eetris: 7.12.1997, saatejuht oli Mart Pukk) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120406.mp3 kuula] * (245) Kukul oli külas [[Aivar Pohlak]] – (eetris: 14.12.1997, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AivarPohlak1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AivarPohlak2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AivarPohlak3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AivarPohlak4.mp3 kuula osa 4] * (246) Kukul oli külas [[Uno Mereste]] – (eetris: 21.12.1997, saatejuht oli Tiit Karuks) === Aasta 1998 === * (247) Kukul oli külas [[Heino Kreintal]] – (eetris: 11.01.1998, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/heinokreintal1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/heinokreintal2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/heinokreintal3+4.mp3 kuula osa 3 ja 4] * (248) Kukul oli külas [[Mart Siimann]] – (eetris: 18.01.1998, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/martsiiman1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/martsiiman2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/martsiiman3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/martsiiman4.mp3 kuula osa 4] * (249) Kukul oli külas [[Rein Jalak]] – (eetris: 25.01.1998, saatejuht oli Tiit Karuks) * (250) Kukul oli külas [[Andres Kollist]] – (eetris: 1.02.1998, saatejuht oli Erki Berends) * (251) Kukul oli külas [[Paul Mägi]] – (eetris: 8.02.1998, saatejuht oli Tiit Karuks) * (252) Kukul oli külas [[Liina Tõnisson]] – (eetris: 15.02.1998, saatejuht oli Jüri Aarma) * (253) Kukul oli külas [[Heikki Leesment]] – (eetris: 22.02.1998, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Heikki_Leesment_01.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Heikki_Leesment_02.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Heikki_Leesment_03.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Heikki_Leesment_04.mp3 kuula osa 4] – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140919.mp3 kuula] * (254) Kukul oli külas [[Arno Joala]] – (eetris: 1.03.1998, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ArnoJoala1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ArnoJoala2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ArnoJoala3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ArnoJoala4.mp3 kuula osa 4] * (255) Kukul oli külas [[Kalju Suur]] – (eetris: 8.03.1998, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Kalju_Suur1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Kalju_Suur2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Kalju_Suur3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Kalju_Suur4.mp3 kuula osa 4] – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20131115.mp3 kuula] * (256) Kukul oli külas [[Sirje Endre]] – (eetris: 15.03.1998, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/sirjeendre1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/sirjeendre2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/sirjeendre3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/sirjeendre4.mp3 kuula osa 4] * (257) Kukul oli külas [[Kalle Kurg]] – (eetris: 22.03.1998, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/kallekurg1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/kallekurg2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/kallekurg3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/kallekurg4.mp3 kuula osa 4] * (258) Kukul oli külas [[Riho Sibul]] – (eetris: 29.03.1998, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/rihosibul1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/rihosibul2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/rihosibul3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/rihosibul4.mp3 kuula osa 4] – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/142589 vt Kuku arhiivi] * (259) Kukul oli külas [[Raul Meel]] – (eetris: 5.04.1998, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Raul_Meel_01.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Raul_Meel_02.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Raul_Meel_03.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Raul_Meel_04.mp3 kuula osa 4] * (260) Kukul oli külas [[Rein Helme]] – (eetris: 12.04.1998, saatejuht oli Jüri Aarma) * (261) Kukul oli külas [[Tõnu Lume]] – (eetris: 19.04.1998, saatejuht oli Tiit Karuks) * (262) Kukul oli külas [[Ainar Ruussaar]] – (eetris: 26.04.1998, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Ainar_Ruussaar_1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Ainar_Ruussaar_2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Ainar_Ruussaar_3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Ainar_Ruussaar_4.mp3 kuula osa 4] * (263) Kukul oli külas [[Jüri Martin]] – (eetris: 3.05.1998, saatejuht oli Tiit Karuks) * (264) Kukul oli külas [[Jüri Pihel]] – (eetris: 10.05.1998, saatejuht oli Erki Berends) * (265) Kukul oli külas [[Feliks Undusk]] – (eetris: 17.05.1998, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/FeliksUndusk1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/FeliksUndusk2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/FeliksUndusk3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/FeliksUndusk4.mp3 kuula osa 4] * (266) Kukul oli külas [[Enn Soosaar]] – (eetris: 24.05.1998, saatejuht oli Jüri Aarma) * (267) Kukul oli külas [[Mart Poom]] – (eetris: 31.05.1998, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MartPoom1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MartPoom2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MartPoom3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MartPoom4.mp3 kuula osa 4] * (268) Kukul oli külas [[Mart Luik]] – (eetris: 7.06.1998, saatejuht oli Mart Pukk) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MartLuik1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MartLuik2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MartLuik3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MartLuik4.mp3 kuula osa 4] * (269) Kukul oli külas [[Mati Palm]] – (eetris: 14.06.1998, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MatiPalm1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MatiPalm2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MatiPalm3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MatiPalm4.mp3 kuula osa 4] * (270) Kukul oli külas [[Aivar Mäe]] – (eetris: 21.06.1998, saatejuht oli Vello Rand) * (271) Kukul oli külas [[Heli Lääts]] – (eetris: 28.06.1998, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20180217.mp3 kuula] * (272) Kukul oli külas [[Karin Jaani]] – (eetris: 5.07.1998, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/karinjaani1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/karinjaani2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/karinjaani3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/karinjaani4.mp3 kuula osa 4] * (273) Kukul oli külas [[Juhan Maiste]] – (eetris: 12.07.1998, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/juhanmaiste1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/juhanmaiste2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/juhanmaiste3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/juhanmaiste4.mp3 kuula osa 4] * (274) Kukul oli külas [[Viktor Kaasik]] – (eetris: 19.07.1998, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/viktorkaasik1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/viktorkaasik2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/viktorkaasik3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/viktorkaasik4.mp3 kuula osa 4] * (275) Kukul oli külas [[Oleg Sapožnin]] – (eetris: 26.07.1998, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/OlegSapoznin1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/OlegSapoznin2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/OlegSapoznin3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/OlegSapoznin4.mp3 kuula osa 4] * (276) Kukul oli külas [[Ilmar Raag]] – (eetris: 2.08.1998, saatejuht oli Erki Berends) * (277) Kukul oli külas [[Jüri Ennet]] – (eetris: 9.08.1998, saatejuht oli Olaf Suuder) * (278) Kukul oli külas [[Jaak Johanson]] – (eetris: 16.08.1998, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JaakJohanson1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JaakJohanson2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JaakJohanson3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JaakJohanson4.mp3 kuula osa 4] – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210219.mp3 kuula] * (279) Kukul oli külas [[Lii Lehtmets-Lukk]] – (eetris: 23.08.1998, saatejuht oli Jüri Aarma) * (280) Kukul oli külas [[Rein Hanson]] – (eetris: 30.08.1998, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20121214.mp3 kuula] * (281) Kukul oli külas [[Anu Kaljurand]] – (eetris: 13.09.1998, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/anukaljurand1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/anukaljurand2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/anukaljurand3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/anukaljurand4.mp3 kuula osa 4] * (282) Kukul oli külas [[Peeter Urbla]] – (eetris: 20.09.1998, saatejuht oli Erki Berends) * (283) Kukul oli külas [[Lauri Vahtre]] – (eetris: 27.09.1998, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/LauriVahtre1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/LauriVahtre2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/LauriVahtre3ja4.mp3 kuula osa 3 ja 4] * (284) Kukul oli külas [[Ando Keskküla]] – (eetris: 4.10.1998, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/andokeskkla1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/andokeskkla2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/andokeskkla3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/andokeskkla4.mp3 kuula osa 4] * (285) Kukul oli külas [[Signe Kivi]] – (eetris: 11.10.1998, saatejuht oli Jüri Aarma) * (286) Kukul oli külas [[Jaak Ahelik]] – (eetris: 18.10.1998, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/jaakahelik1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/jaakahelik2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/jaakahelik3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/jaakahelik4.mp3 kuula osa 4] * (287) Kukul oli külas [[Tarmo Kõuts]] – (eetris: 25.10.1998, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/TarmoKouts1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/TarmoKouts2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/TarmoKouts3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/TarmoKouts4.mp3 kuula osa 4] * (288) Kukul oli külas [[Jaanus Rohumaa]] – (eetris: 1.11.1998, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JaanusRohumaa1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JaanusRohumaa2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JaanusRohumaa3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JaanusRohumaa4.mp3 kuula osa 4] * (289) Kukul oli külas [[Kostel Gerndorf]] – (eetris: 8.11.1998, saatejuht oli Erki Berends) * (290) Kukul oli külas [[Toomas Uba]] – (eetris: 15.11.1998, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/uba1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/uba2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/uba3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/uba4.mp3 kuula osa 4] * (291) Kukul oli külas [[Lembit Saarsalu]] – (eetris: 22.11.1998, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/LembitSaarsalu1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/LembitSaarsalu2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/LembitSaarsalu3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/LembitSaarsalu4.mp3 kuula osa 4] * (292) Kukul oli külas [[Liis Klaar]] – (eetris: 29.11.1998, saatejuht oli Tiit Karuks) * (293) Kukul oli külas [[Trivimi Velliste]] – (eetris: 6.12.1998, saatejuht oli Jüri Aarma) * (294) Kukul oli külas [[Viktor Siilats]] – (eetris: 13.12.1998, saatejuht oli Erki Berends) * (295) Kukul oli külas [[Linnar Viik]] – (eetris: 20.12.1998, saatejuht oli Tiit Karuks) === Aasta 1999 === * (296) Kukul oli külas [[Joann Lõssov]] – (eetris: 17.01.1999, saatejuht oli Tiit Karuks) * (297) Kukul oli külas [[Indrek Stahl]] – (eetris: 24.01.1999, saatejuht oli Erki Berends) * (298) Kukul oli külas [[Tõnu Tepandi]] – (eetris: 31.01.1999, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/tnutepandi1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/tnutepandi2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/tnutepandi3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/tnutepandi4.mp3 kuula osa 4] * (299) Kukul oli külas [[Peeter Vähi]] – (eetris: 7.02.1999, saatejuht oli Erki Berends) * (300) Kukul oli külas [[Hannes Tamjärv]] – (eetris: 14.02.1999, saatejuht oli Tiit Karuks) * (301) Kukul oli külas [[Rain Pilve]] – (eetris: 21.02.1999, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/rainpilve1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/rainpilve2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/rainpilve3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/rainpilve4.mp3 kuula osa 4] * (302) Kukul oli külas [[Vitali Belobrovtsev]] – (eetris: 28.02.1999, saatejuht oli Jüri Aarma) * (303) Kukul oli külas [[Leelo Tungal]] – (eetris: 7.03.1999, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Leelo_Tungal_01.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Leelo_Tungal_02.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Leelo_Tungal_03.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Leelo_Tungal_04.mp3 kuula osa 4] * (304) Kukul oli külas [[Gunnar Graps]] – (eetris: 14.03.1999, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Gunnar_Graps_1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Gunnar_Graps_2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Gunnar_Graps_3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Gunnar_Graps_4.mp3 kuula osa 4] * (305) Kukul oli külas [[Vladislav Koržets]] – (eetris: 21.03.1999, saatejuht oli Jüri Aarma) * (306) Kukul oli külas [[Sulev Keedus]] – (eetris: 28.03.1999, saatejuht oli Tiit Karuks) * (307) Kukul oli külas [[Paul Luhtein]] – (eetris: 11.04.1999, saatejuht oli Jüri Aarma) * (308) Kukul oli külas [[Ago Markvardt]] – (eetris: 18.04.1999, saatejuht oli Tiit Karuks) * (309) Kukul oli külas [[Ike Volkov]] – (eetris: 25.04.1999, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ikevolkov1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ikevolkov2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ikevolkov3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ikevolkov4.mp3 kuula osa 4] * (310) Kukul oli külas [[Peep Aaviksoo]] – (eetris: 2.05.1999, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/peepaaviksoo1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/peepaaviksoo2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/peepaaviksoo3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/peepaaviksoo4.mp3 kuula osa 4] * (311) Kukul oli külas [[Olaf-Knut Utt]] – (eetris: 9.05.1999, saatejuht oli Jüri Aarma) * (312) Kukul oli külas [[Enn Sarap]] – (eetris: 16.05.1999, saatejuht oli Erki Berends) * (313) Kukul oli külas [[Mati Alaver]] – (eetris: 23.05.1999, saatejuht oli Tiit Karuks) * (314) Kukul oli külas [[Tiit Vähi]] – (eetris: 30.05.1999, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/tiitvahi1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/tiitvahi2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/tiitvahi3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/tiitvahi4.mp3 kuula osa 4] * (315) Kukul oli külas [[Aigar Vahemetsa]] – (eetris: 6.06.1999, saatejuht oli Jüri Aarma) * (316) Kukul oli külas [[Roman Bertelov]] – (eetris: 13.06.1999, saatejuht oli Tiit Karuks) * (317) Kukul oli külas [[Aleksandr Dormidontov]] – (eetris: 20.06.1999, saatejuht oli Jüri Aarma) * (318) Kukul oli külas [[Emil Rutiku]] – (eetris: 27.06.1999, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Emil_Rutiku1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Emil_Rutiku2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Emil_Rutiku3.mp3 kuula osa 3] * (319) Kukul oli külas [[Heino Aassalu]] – (eetris: 4.07.1999, saatejuht oli Jüri Aarma) * (320) Kukul oli külas [[Katrin Saks]] – (eetris: 11.07.1999, saatejuht oli Erki Berends) * (321) Kukul oli külas [[Rein Kirsipuu]] – (eetris: 18.07.1999, saatejuht oli Tiit Karuks) * (322) Kukul oli külas [[Andres Tolts]] – (eetris: 25.07.1999, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AndresTolts1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AndresTolts2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AndresTolts3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AndresTolts4.mp3 kuula osa 4] * (323) Kukul oli külas [[Enno Mattisen]] – (eetris: 1.08.1999, saatejuht oli Erki Berends) * (324) Kukul oli külas [[Kalmer Tennosaar]] – (eetris: 15.08.1999, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Kalmer_Tennosaar1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Kalmer_Tennosaar2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Kalmer_Tennosaar3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Kalmer_Tennosaar4.mp3 kuula osa 4] * (325) Kukul oli külas [[Mart Saarso]] – (eetris: 22.08.1999, saatejuht oli Tiit Karuks) * (326) Kukul oli külas [[Arvo Valton]] – (eetris: 29.08.1999, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Arvo_Valton1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Arvo_Valton2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Arvo_Valton34.mp3 kuula osa 3 ja 4] * (327) Kukul oli külas [[Urmas Sukles]] – (eetris: 5.09.1999, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Urmas_Sukles1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Urmas_Sukles2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Urmas_Sukles3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Urmas_Sukles4.mp3 kuula osa 4] * (328) Kukul oli külas [[Aino Lepik Von Wiren]] – (eetris: 12.09.1999, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ainolepik1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ainolepik2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ainolepik3+4.mp3 kuula osa 3 ja 4] * (329) Kukul oli külas [[Jaan Rääts]] – (eetris: 19.09.1999, saatejuht oli Jüri Aarma) * (330) Kukul oli külas [[Tõnis Mägi]] – (eetris: 26.09.1999, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/TonisMagi12.mp3 kuula osa 1 ja 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/TonisMagi34.mp3 kuula osa 3 ja 4] * (331) Kukul oli külas [[Toomas Sõmera]] – (eetris: 3.10.1999, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Toomas_Smera1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Toomas_Smera2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Toomas_Smera3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Toomas_Smera4.mp3 kuula osa 4] * (332) Kukul oli külas [[Ain Saarna]] – (eetris: 10.10.1999, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Ain_Saarna_01.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Ain_Saarna_02.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Ain_Saarna_03.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Ain_Saarna_04.mp3 kuula osa 4] * (333) Kukul oli külas [[Kuno Areng]] – (eetris: 17.10.1999, saatejuht oli Jüri Aarma) * (334) Kukul oli külas [[Talvi Märja]] – (eetris: 24.10.1999, saatejuht oli Erki Berends) * (335) Kukul oli külas [[Vello Lään]] – (eetris: 31.10.1999, saatejuht oli Tiit Karuks) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/130546 vt Kuku arhiivi] * (336) Kukul oli külas [[Jüri Mõis]] – (eetris: 7.11.1999, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JriMis12.mp3 kuula osa 1 ja 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JriMis34.mp3 kuula osa 3 ja 4] * (337) Kukul oli külas [[Teitur Thordarson]] – (eetris: 14.11.1999, saatejuht oli Tiit Karuks) * (338) Kukul oli külas [[Ivalo Randalu]] – (eetris: 21.11.1999, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/IvaloRandalo1ja2.mp3 kuula osa 1 ja 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/IvaloRandalo3ja4.mp3 kuula osa 3 ja 4] * (339) Kukul oli külas [[Mihhail Vladislavlev]] – (eetris: 28.11.1999, saatejuht oli Erki Berends) * (340) Kukul oli külas [[Üllar Kerde]] – (eetris: 5.12.1999, saatejuht oli Tiit Karuks) * (341) Kukul oli külas [[Jaanus Nõgisto]] – (eetris: 12.12.1999, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JaanusNgisto1+2.mp3 kuula osa 1 ja 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JaanusNgisto3+4.mp3 kuula osa 3 ja 4] * (342) Kukul oli külas [[Aksel Tamm]] – (eetris: 19.12.1999, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/akseltamm1+2.mp3 kuula osa 1 ja 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/akseltamm3+4.mp3 kuula osa 3 ja 4] – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210108.mp3 kuula] === Aasta 2000 === * (343) Kukul oli külas [[Antti Halinen]] – (eetris: 9.01.2000, saatejuht oli Erki Berends) * (344) Kukul oli külas [[Johannes Tõrs]] – (eetris: 16.01.2000, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/johannestors1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/johannestors2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/johannestors3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/johannestors4.mp3 kuula osa 4] * (345) Kukul oli külas [[Heino Kruus]] – (eetris: 23.01.2000, saatejuht oli Tiit Karuks) * (346) Kukul oli külas [[Kärt Karpa]] – (eetris: 30.01.2000, saatejuht oli Erki Berends) * (347) Kukul oli külas [[Alar Streimann]] – (eetris: 6.02.2000, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AlarStreimann1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AlarStreimann2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AlarStreimann3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AlarStreimann4.mp3 kuula osa 4] * (348) Kukul oli külas [[Adik Levin]] – (eetris: 13.02.2000, saatejuht oli Tiit Karuks) * (349) Kukul oli külas [[Rein Oja]] – (eetris: 20.02.2000, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Rein_Oja1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Rein_Oja2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Rein_Oja34.mp3 kuula osa 3 ja 4] * (350) Kukul oli külas [[Arvo Putmaker]] – (eetris: 5.03.2000, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ArvoPutmaker1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ArvoPutmaker2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ArvoPutmaker3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ArvoPutmaker4.mp3 kuula osa 4] * (351) Kukul oli külas [[Riina Eentalu]] – (eetris: 12.03.2000, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Riina_Eenpalu12.mp3 kuula osa 1 ja 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Riina_Eenpalu34.mp3 kuula osa 3 ja 4] * (352) Kukul oli külas [[Tõnu Aav]] – (eetris: 19.03.2000, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/TnuAav1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/TnuAav2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/TnuAav3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/TnuAav4.mp3 kuula osa 4] – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20190816.mp3 kuula] * (353) Kukul oli külas [[Rein Voog]] – (eetris: 26.03.2000, saatejuht oli Erki Berends) * (354) Kukul oli külas [[Uno Veenre]] – (eetris: 2.04.2000, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/UnoVeenre1ja2.mp3 kuula osa 1 ja 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/UnoVeenre3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/UnoVeenre4.mp3 kuula osa 4] * (355) Kukul oli külas [[Raul Olle]] – (eetris: 16.04.2000, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Raul_Olle12.mp3 kuula osa 1 ja 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Raul_Olle34.mp3 kuula osa 3 ja 4] * (356) Kukul oli külas [[Helju Tauk]] – (eetris: 23.04.2000, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/HeljuTauk1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/HeljuTauk2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/HeljuTauk3+4.mp3 kuula osa 3 ja 4] * (357) Kukul oli külas [[Tiit Matsulevitš]] – (eetris: 30.04.2000, saatejuht oli Erki Berends) * (358) Kukul oli külas [[Helbe Merila-Lattik]] – (eetris: 7.05.2000, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Helbe_Merila-Lattik_01.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Helbe_Merila-Lattik_02.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Helbe_Merila-Lattik_03.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Helbe_Merila-Lattik_04.mp3 kuula osa 4] * (359) Kukul oli külas [[Heiki Mätlik]] – (eetris: 14.05.2000, saatejuht oli Erki Berends) * (360) Kukul oli külas [[Kristina Šmigun]] – (eetris: 21.05.2000, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/KristinaSmigun1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/KristinaSmigun2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/KristinaSmigun3+4.mp3 kuula osa 3 ja 4] * (361) Kukul oli külas [[Andres Ehin]] – (eetris: 28.05.2000, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AndresEhin1+2.mp3 kuula osa 1 ja 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AndresEhin3+4.mp3 kuula osa 3 ja 4] * (362) Kukul oli külas [[Olav Aarna]] – (eetris: 4.06.2000, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/OlavAarna1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/OlavAarna2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/OlavAarna3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/OlavAarna4.mp3 kuula osa 4] * (363) Kukul oli külas [[Kalju Haan]] – (eetris: 18.06.2000, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/kaljuhaan1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/kaljuhaan2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/kaljuhaan3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/kaljuhaan4.mp3 kuula osa 4] * (364) Kukul oli külas [[Joel Steinfeldt]] – (eetris: 25.06.2000, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/joelsteinfeldt1ja2.mp3 kuula osa 1 ja 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/joelsteinfeldt3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/joelsteinfeldt4.mp3 kuula osa 4] * (365) Kukul oli külas [[Airi Värnik]] – (eetris: 2.07.2000, saatejuht oli Jüri Aarma) * (366) Kukul oli külas [[Uno Loop]] – (eetris: 9.07.2000, saatejuht oli Tiit Karuks) * (367) Kukul oli külas [[Kaido Kaaberma]] – (eetris: 16.07.2000, saatejuht oli Tiit Karuks) * (368) Kukul oli külas [[Priit Pihlap]] – (eetris: 23.07.2000, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/priitpihlap1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/priitpihlap2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/priitpihlap3+4.mp3 kuula osa 3 ja 4] * (369) Kukul oli külas [[Lagle Parek]] – (eetris: 30.07.2000, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/lagleparek1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/lagleparek2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/lagleparek3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/lagleparek4.mp3 kuula osa 4] * (370) Kukul oli külas [[Harry Shein|Harri Shein]] – (eetris: 6.08.2000, saatejuht oli Tiit Karuks) * (371) Kukul oli külas [[Boris Björn Bagger]] – (eetris: 13.08.2000, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Boris_Bjrn_Bagger1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Boris_Bjrn_Bagger2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Boris_Bjrn_Bagger34.mp3 kuula osa 3 ja 4] * (372) Kukul oli külas [[Andrus Ansip]] – (eetris: 27.08.2000, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AndrusAnsip1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AndrusAnsip2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AndrusAnsip3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AndrusAnsip4.mp3 kuula osa 4] * (373) Kukul oli külas [[Kalle Randalu]] – (eetris: 3.09.2000, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/kallerandalu1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/kallerandalu2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/kallerandalu3+4.mp3 kuula osa 3 ja 4] * (374) Kukul oli külas [[Sven Ise]] – (eetris: 10.09.2000, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Sven_Ise_01.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Sven_Ise_02.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Sven_Ise_03.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Sven_Ise_04.mp3 kuula osa 4] * (375) Kukul oli külas [[Arnold Green]] – (eetris: 17.09.2000, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ArnoldGreen1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ArnoldGreen2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ArnoldGreen3ja4.mp3 kuula osa 3 ja 4] * (376) Kukul oli külas [[Mati Õun]] – (eetris: 24.09.2000, saatejuht oli Jüri Aarma) * (377) Kukul oli külas [[Andres Lutsar]] – (eetris: 1.10.2000, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AndresLutsar1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AndresLutsar2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AndresLutsar3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AndresLutsar4.mp3 kuula osa 4] * (378) Kukul oli külas [[Jaanus Rahumägi]] – (eetris: 15.10.2000, saatejuht oli Erki Berends) * (379) Kukul oli külas [[Ilma Adamson]] – (eetris: 22.10.2000, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Ilma_Adamson_1ja2.mp3 kuula osa 1 ja 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Ilma_Adamson_3ja4.mp3 kuula osa 3 ja 4] * (380) Kukul oli külas [[Pavel Ivanov]] – (eetris: 29.10.2000, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/pavelivanov1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/pavelivanov2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/pavelivanov3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/pavelivanov4.mp3 kuula osa 4] * (381) Kukul oli külas [[Toomas Luman]] – (eetris: 5.11.2000, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ToomasLuman1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ToomasLuman2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ToomasLuman3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ToomasLuman4.mp3 kuula osa 4] * (382) Kukul oli külas [[Ants Sööt]] – (eetris: 12.11.2000, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/antsst1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/antsst2b.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/antsst3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/antsst4b.mp3 kuula osa 4] * (383) Kukul oli külas [[Linnart Mäll]] – (eetris: 19.11.2000, saatejuht oli Jüri Aarma) * (384) Kukul oli külas [[Andrus Saar]] – (eetris: 26.11.2000, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Andrus_Saar1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Andrus_Saar2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Andrus_Saar34.mp3 kuula osa 3 ja 4] – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20150529.mp3 kuula] * (385) Kukul oli külas [[Tõnis Lepp]] – (eetris: 3.12.2000, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/TnisLepp12.mp3 kuula osa 1 ja 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/TnisLepp34.mp3 kuula osa 3 ja 4] * (386) Kukul oli külas [[Hannes Võrno]] – (eetris: 10.12.2000, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/HannesV6rno1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/HannesV6rno2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/HannesV6rno3ja4.mp3 kuula osa 3 ja 4] * (387) Kukul oli külas [[Ilmar Petersen]] – (eetris: 17.12.2000, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/IlmarPetersen1+2.mp3 kuula osa 1 ja 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/IlmarPetersen3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/IlmarPetersen4.mp3 kuula osa 4] * (388) Kukul oli külas [[Kaari Sillamaa]] – (eetris: 24.12.2000, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/KaariSillamaa_1ja2.mp3 kuula osa 1 ja 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/KaariSillamaa_3ja4.mp3 kuula osa 3 ja 4] === Aasta 2001 === * (389) Kukul oli külas [[Johannes Pirita]] – (eetris: 14.01.2001, saatejuht oli Erki Berends) * (390) Kukul oli külas [[Ivar Raidam]] – (eetris: 21.01.2001, saatejuht oli Erki Berends) * (391) Kukul oli külas [[Even Tudeberg]] – (eetris: 28.01.2001, saatejuht oli Erki Berends) * (392) Kukul oli külas [[Arne Mikk]] – (eetris: 4.02.2001, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/arnemikk1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/arnemikk2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/arnemikk3.mp3 kuula osa 3] * (393) Kukul oli külas [[Tarmo Loodus]] – (eetris: 11.02.2001, saatejuht oli Erki Berends) * (394) Kukul oli külas [[Krista Kaer]] – (eetris: 25.02.2001, saatejuht oli Erki Berends) * (395) Kukul oli külas [[Tõnu Timm]] – (eetris: 4.03.2001, saatejuht oli Erki Berends) * (396) Kukul oli külas [[Margus Timmo]] – (eetris: 11.03.2001, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Margus_Timmo_1ja2.mp3 kuula osa 1 ja 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Margus_Timmo_3ja4.mp3 kuula osa 3 ja 4] * (397) Kukul oli külas [[Jaan Arder]] – (eetris: 25.03.2001, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/jaanarder1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/jaanarder2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/jaanarder3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/jaanarder4.mp3 kuula osa 4] – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140725.mp3 kuula] * (398) Kukul oli külas [[Aavo Põhjala]] – (eetris: 1.04.2001, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Aavo_Pohjala_01.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Aavo_Pohjala_02.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Aavo_Pohjala_03.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Aavo_Pohjala_04.mp3 kuula osa 4] * (399) Kukul oli külas [[Nelli Kalikova]] – (eetris: 8.04.2001, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Nelli_Kalikova.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Nelli_Kalikova2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Nelli_Kalikova34.mp3 kuula osa 3 ja 4] * (400) Kukul oli külas [[Kalle Muuli]] – (eetris: 15.04.2001, saatejuht oli Erki Berends) * (401) Kukul oli külas [[Alvar Sammal]] (Sämm) – (eetris: 22.04.2001, saatejuht oli Erki Berends) * (402) Kukul oli külas [[Erik Sakkov]] – (eetris: 29.04.2001, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ErikSakkov1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ErikSakkov2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ErikSakkov3+4.mp3 kuula osa 3 ja 4] * (403) Kukul oli külas [[Jakub Wolasiewizcs]] – (eetris: 6.05.2001, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JakubWolasiewicz1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JakubWolasiewicz2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JakubWolasiewicz3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JakubWolasiewicz4.mp3 kuula osa 4] * (404) Kukul oli külas [[Toivo Ninnas]] – (eetris: 13.05.2001, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Toivo_Ninnas1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Toivo_Ninnas2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Toivo_Ninnas3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Toivo_Ninnas4.mp3 kuula osa 4] * (405) Kukul oli külas [[Rein Toomla]] – (eetris: 20.05.2001, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ReinToomla1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ReinToomla2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ReinToomla3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ReinToomla4.mp3 kuula osa 4] * (406) Kukul oli külas [[Leida Sevruk]] – (eetris: 27.05.2001, saatejuht oli Erki Berends) * (407) Kukul oli külas [[Arno Köörna]] – (eetris: 3.06.2001, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/arnokrna1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/arnokrna2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/arnokrna3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/arnokrna4.mp3 kuula osa 4] * (408) Kukul oli külas [[Ants Leemets]] – (eetris: 10.06.2001, saatejuht oli Tiit Karuks) * (409) Kukul oli külas [[Mai Murdmaa]] – (eetris: 17.06.2001, saatejuht oli Raivo Järvi) * (410) Kukul oli külas [[Ada Lundver]] – (eetris: 24.06.2001, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AdaLundver1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AdaLundver2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AdaLundver3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AdaLundver4.mp3 kuula osa 4] * (411) Kukul oli külas [[Andres Valkonen]] – (eetris: 1.07.2001, saatejuht oli Erki Berends) * (412) Kukul oli külas [[Indrek Tarand]] – (eetris: 8.07.2001, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/IndrekTarand1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/IndrekTarand2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/IndrekTarand3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/IndrekTarand4.mp3 kuula osa 4] * (413) Kukul oli külas [[Andres Dvinjaninov]] – (eetris: 15.07.2001, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/A.DVINJANINOV1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/A.DVINJANINOV2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/A.DVINJANINOV3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/A.DVINJANINOV4.mp3 kuula osa 4] * (414) Kukul oli külas [[Ülo Vooglaid]] – (eetris: 22.07.2001, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Ylo_Vooglaid_1ja2.mp3 kuula osa 1 ja 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Ylo_Vooglaid_3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Ylo_Vooglaid_4.mp3 kuula osa 4] * (415) Kukul oli külas [[Tauno Kangro]] – (eetris: 29.07.2001, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/taunokangro1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/taunokangro2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/taunokangro3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/taunokangro4.mp3 kuula osa 4] * (416) Kukul oli külas [[Juhan Paadam]] – (eetris: 5.08.2001, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JuhanPaadam1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JuhanPaadam2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JuhanPaadam3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JuhanPaadam4.mp3 kuula osa 4] * (417) Kukul oli külas [[Imre Sooäär]] – (eetris: 12.08.2001, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ImreSooaar1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ImreSooaar2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ImreSooaar3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ImreSooaar4.mp3 kuula osa 4] * (418) Kukul oli külas [[Enn Kasak]] – (eetris: 19.08.2001, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/EnnKasak3ja4.mp3 kuula osa 3 ja 4] * (419) Kukul oli külas [[Jüri Järvet]] – (eetris: 26.08.2001, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Jyri_Jarvet_1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Jyri_Jarvet_2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Jyri_Jarvet_3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Jyri_Jarvet_4.mp3 kuula osa 4] * (420) Kukul oli külas [[Hubert Veldermann]] – (eetris: 2.09.2001, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Hubert_Veldermann_1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Hubert_Veldermann_2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Hubert_Veldermann_3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Hubert_Veldermann_4.mp3 kuula osa 4] – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120608.mp3 kuula] * (421) Kukul oli külas [[Cardo Remmel]] – (eetris: 9.09.2001, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/cardoremmel1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/cardoremmel2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/cardoremmel3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/cardoremmel4.mp3 kuula osa 4] * (422) Kukul oli külas [[Rein Maran]] – (eetris: 16.09.2001, saatejuht oli Erki Berends) * (423) Kukul oli külas [[Mart Mikk]] – (eetris: 23.09.2001, saatejuht oli Erki Berends) * (424) Kukul oli külas [[Dajan Ahmet]] – (eetris: 30.09.2001, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/dajanahmet1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/dajanahmet2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/dajanahmet3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/dajanahmet4.mp3 kuula osa 4] * (425) Kukul oli külas [[Vello Ilmoja]] – (eetris: 7.10.2001, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/velloilmoja1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/velloilmoja2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/velloilmoja3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/velloilmoja4.mp3 kuula osa 4] * (426) Kukul oli külas [[Ants Nuut]] – (eetris: 14.10.2001, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AntsNuut1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AntsNuut2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AntsNuut3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AntsNuut4.mp3 kuula osa 4] * (427) Kukul oli külas [[Ivari Padar]] – (eetris: 21.10.2001, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Ivari_Padar1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Ivari_Padar2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Ivari_Padar3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Ivari_Padar4.mp3 kuula osa 4] * (428) Kukul oli külas [[Tõnis Palts]] – (eetris: 28.10.2001, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/TonisPalts1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/TonisPalts2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/TonisPalts3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/TonisPalts4.mp3 kuula osa 4] * (429) Kukul oli külas [[Mart Sander]] – (eetris: 4.11.2001, saatejuht oli Erki Berends) * (430) Kukul oli külas [[Olaf Vaarma]] – (eetris: 11.11.2001, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/OlafVaarma1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/OlafVaarma2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/OlafVaarma3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/OlafVaarma4.mp3 kuula osa 4] * (431) Kukul oli külas [[August Alop]] – (eetris: 18.11.2001, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/August_Alop1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/August_Alop2.mp3 kuula osa 2] * (432) Kukul oli külas [[Jaagup Kreem]] – (eetris: 25.11.2001, saatejuht oli Erki Berends) * (433) Kukul oli külas [[Enn Põldroos]] – (eetris: 2.12.2001, saatejuht oli Erki Berends) * (434) Kukul oli külas [[Rein Taagepera]] – (eetris: 9.12.2001, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Rein_Taagepera_1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Rein_Taagepera_2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Rein_Taagepera_3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Rein_Taagepera_4.mp3 kuula osa 4] * (435) Kukul oli külas [[Kalju Aigro]] – (eetris: 16.12.2001, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/kaljuaigro1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/kaljuaigro2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/kaljuaigro3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/kaljuaigro4.mp3 kuula osa 4] – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20110703.mp3 kuula] * (436) Kukul oli külas [[Ivar Must]] – (eetris: 23.12.2001, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2001-12-23_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2001-12-23_14-05.wma kuula 2. tund] === Aasta 2002 === * (437) Kukul oli külas [[Leho Männiksoo]] – (eetris: 13.01.2002, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2002-01-13_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2002-01-13_14-05.wma kuula 2. tund] * (438) Kukul oli külas [[Aare Urm]] – (eetris: 20.01.2002, saatejuht oli Jüri Aarma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2002-01-20_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2002-01-20_14-05.wma kuula 2. tund] * (439) Kukul oli külas [[Margus Kappel]] – (eetris: 27.01.2002, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MargusKappel1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MargusKappel2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MargusKappel3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MargusKappel4.mp3 kuula osa 4] * (440) Kukul oli külas [[Mart Kalm]] – (eetris: 3.02.2002, saatejuht oli Jüri Aarma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2002-02-03_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2002-02-03_14-05.wma kuula 2. tund] * (441) Kukul oli külas [[Hillar Palamets]] – (eetris: 10.02.2002, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/hillarpalamets1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/hillarpalamets2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/hillarpalamets3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/hillarpalamets4.mp3 kuula osa 4] * (442) Kukul oli külas [[Kaarel Zilmer]] – (eetris: 17.02.2002, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/KaarelZilmer1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/KaarelZilmer2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/KaarelZilmer3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/KaarelZilmer4.mp3 kuula osa 4] * (443) Kukul oli külas [[Jaan Rõõmussaar]] – (eetris: 24.02.2002, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/jaanrmussaar1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/jaanrmussaar2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/jaanrmussaar3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/jaanrmussaar4.mp3 kuula osa 4] – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20201218.mp3 kuula] * (444) Kukul oli külas [[Riho Baumann]] – (eetris: 3.03.2002, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/RihoBaumann1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/RihoBaumann2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/RihoBaumann3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/RihoBaumann4.mp3 kuula osa 4] * (445) Kukul oli külas [[Rein Rannap]] – (eetris: 10.03.2002, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ReinRannap1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ReinRannap2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ReinRannap3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ReinRannap4.mp3 kuula osa 4] * (446) Kukul oli külas [[Henn Sarv]] – (eetris: 17.03.2002, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Henn_Sarv1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Henn_Sarv2.mp3 kuula osa 2] * (447) Kukul oli külas [[Erast Parmasto]] – (eetris: 24.03.2002, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/erastparmasto1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/erastparmasto2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/erastparmasto3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/erastparmasto4.mp3 kuula osa 4] – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120427.mp3 kuula] * (448) Kukul oli külas [[Allan Kiil]] – (eetris: 31.03.2002, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/allankiil1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/allankiil2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/allankiil3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/allankiil4.mp3 kuula osa 4] – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210618.mp3 kuula] * (449) Kukul oli külas [[Villu Astok]] – (eetris: 7.04.2002, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Villu_Astok_01.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Villu_Astok_02.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Villu_Astok_03.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Villu_Astok_04.mp3 kuula osa 4] * (450) Kukul oli külas [[Mart Kull (1956)|Mart Kull]] – (eetris: 14.04.2002, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Mart_Kull1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Mart_Kull2.mp3 kuula osa 2] * (451) Kukul oli külas [[David Vseviov]] – (eetris: 21.04.2002, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/DavidVseviov1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/DavidVseviov2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/DavidVseviov3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/DavidVseviov4.mp3 kuula osa 4] * (452) Kukul oli külas [[Indrek Kalda]] – (eetris: 28.04.2002, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Indrek_Kalda_01.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Indrek_Kalda_02.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Indrek_Kalda_03.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Indrek_Kalda_04.mp3 kuula osa 4] * (453) Kukul oli külas [[Jaak Mae]] – (eetris: 5.05.2002, saatejuht oli Tiit Karuks) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2002-05-05_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2002-05-05_14-05.wma kuula 2. tund] * (454) Kukul oli külas [[Maret Maripuu]] – (eetris: 12.05.2002, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2002-05-12_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2002-05-12_14-05.wma kuula 2. tund] * (455) Kukul oli külas [[Hannes Kaljujärv]] – (eetris: 19.05.2002, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2002-05-19_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2002-06-02_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2002-06-02_14-05.wma kuula 2. tund] * (456) Kukul oli külas [[Merike Pääro]] – (eetris: 26.05.2002, saatejuht oli Erki Berends) * (457) Kukul oli külas [[Andrus Veerpalu]] – (eetris: 2.06.2002, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Andrus_Veerpalu1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Andrus_Veerpalu2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Andrus_Veerpalu3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Andrus_Veerpalu4.mp3 kuula osa 4] * (458) Kukul oli külas [[Tiia-Ester Loitme]] – (eetris: 9.06.2002, saatejuht oli Jüri Aarma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2002-06-09_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2002-06-09_14-05.wma kuula 2. tund] * (459) Kukul oli külas [[Kersti Kreismann]] – (eetris: 16.06.2002, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Kersti_Kreismann1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Kersti_Kreismann2.mp3 kuula osa 2] * (460) Kukul oli külas [[Jaan Habicht]] – (eetris: 23.06.2002, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Jaan_Habicht1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Jaan_Habicht2.mp3 kuula osa 2] * (461) Kukul oli külas [[Raul Vaigla]] – (eetris: 30.06.2002, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Raul_Vaigla_1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Raul_Vaigla_2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Raul_Vaigla_3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Raul_Vaigla_4.mp3 kuula osa 4] * (462) Kukul oli külas [[Aleksei Turovski]] – (eetris: 7.07.2002, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AlekseiTurovski1+2.mp3 kuula osa 1 ja 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AlekseiTurovski3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AlekseiTurovski4.mp3 kuula osa 4] * (463) Kukul oli külas [[Siiri Oviir]] – (eetris: 14.07.2002, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/SiiriOviir1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/SiiriOviir2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/SiiriOviir3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/SiiriOviir4.mp3 kuula osa 4] * (464) Kukul oli külas [[Ando Kiviberg]] – (eetris: 21.07.2002, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AndoKiviberg1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AndoKiviberg2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AndoKiviberg3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AndoKiviberg4.mp3 kuula osa 4] * (465) Kukul oli külas [[Toivo Maimets]] – (eetris: 28.07.2002, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Toivo_Maimets1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Toivo_Maimets2.mp3 kuula osa 2] * (466) Kukul oli külas [[Vello Salo]] – (eetris: 4.08.2002, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Vello_Salo_1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Vello_Salo_2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Vello_Salo_3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Vello_Salo_4.mp3 kuula osa 4] – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20190426.mp3 kuula] * (467) Kukul oli külas [[Peeter Saul]] – (eetris: 11.08.2002, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/PeeterSaul1-1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/PeeterSaul1-2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/PeeterSaul1-3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/PeeterSaul2-1.mp3 kuula osa 4] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/PeeterSaul2-2.mp3 kuula osa 5] – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140704.mp3 kuula] * (468) Kukul oli külas [[Artur Raidmets]] – (eetris: 18.08.2002, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Artur_Raidmets_1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Artur_Raidmets_2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Artur_Raidmets_3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Artur_Raidmets_4.mp3 kuula osa 4] * (469) Kukul oli külas [[Raul Adlas]] – (eetris: 25.08.2002, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Raul_Adlas_1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Raul_Adlas_2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Raul_Adlas_3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Raul_Adlas_4.mp3 kuula osa 4] * (470) Kukul oli külas [[Aleksander Prikk]] – (eetris: 1.09.2002, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AleksanderPrikk1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AleksanderPrikk2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AleksanderPrikk3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AleksanderPrikk4.mp3 kuula osa 4] * (471) Kukul oli külas [[Ingo Normet]] – (eetris: 8.09.2002, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ingonormet1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ingonormet2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ingonormet3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ingonormet4.mp3 kuula osa 4] * (472) Kukul oli külas [[Kalle Laanet]] – (eetris: 15.09.2002, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/KalleLaanet1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/KalleLaanet2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/KalleLaanet3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/KalleLaanet4.mp3 kuula osa 4] * (473) Kukul oli külas [[Rein Raud]] – (eetris: 22.09.2002, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ReinRaud1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ReinRaud2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ReinRaud3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/ReinRaud4.mp3 kuula osa 4] * (474) Kukul oli külas [[Andres Jõesaar]] – (eetris: 29.09.2002, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2002-09-29_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2002-09-29_14-05.wma kuula 2. tund] * (475) Kukul oli külas [[Mart Kadastik]] – (eetris: 6.10.2002, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MartKadastik1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MartKadastik2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MartKadastik3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/MartKadastik4.mp3 kuula osa 4] * (476) Kukul oli külas [[Kalev Kesküla]] – (eetris: 13.10.2002, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/KalesKeskkyla1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/KalesKeskkyla2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/KalesKeskkyla3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/KalesKeskkyla4.mp3 kuula osa 4] * (477) Kukul oli külas [[Aino Järvesoo]] – (eetris: 20.10.2002, saatejuht oli Ago Pärtelpoeg) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2002-10-20_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2002-10-20_14-05.wma kuula 2. tund] * (478) Kukul oli külas [[Priit Pajusaar]] – (eetris: 27.10.2002, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2002-10-27_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2002-10-27_14-05.wma kuula 2. tund] * (479) Kukul oli külas [[Enn Anupõld]] – (eetris: 3.11.2002, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2002-11-03_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2002-11-03_14-05.wma kuula 2. tund] * (480) Kukul oli külas [[Ülo Tuulik]] – (eetris: 10.11.2002, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/YloTuulik1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/YloTuulik2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/YloTuulik3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/YloTuulik4.mp3 kuula osa 4] * (481) Kukul oli külas [[Kadri Liik]] – (eetris: 17.11.2002, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Kadri_Liik_1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Kadri_Liik_2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Kadri_Liik_3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Kadri_Liik_4.mp3 kuula osa 4] * (482) Kukul oli külas [[Jaan Kirsipuu]] – (eetris: 24.11.2002, saatejuht oli Tiit Karuks) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2002-11-24_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2002-11-24_14-05.wma kuula 2. tund] * (483) Kukul oli külas [[Olaf Leif]] – (eetris: 1.12.2002, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Olaf_Leif1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Olaf_Leif2.mp3 kuula osa 2] * (484) Kukul oli külas [[Erik Loide]] – (eetris: 8.12.2002, saatejuht oli Jüri Aarma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2002-12-08_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2002-12-08_14-05.wma kuula 2. tund] * (485) Kukul oli külas [[Anna Levandi]] – (eetris: 22.12.2002, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/annalevandi1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/annalevandi2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/annalevandi3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/annalevandi4.mp3 kuula osa 4] === Aasta 2003 === * (486) Kukul oli külas [[Andrus Kivirähk]] – (eetris: 19.01.2003, saatejuht oli Jüri Aarma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-01-19_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-01-19_14-05.wma kuula 2. tund] * (487) Kukul oli külas [[Juss Roden]] – (eetris: 26.01.2003, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-01-26_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-01-26_14-05.wma kuula 2. tund] * (488) Kukul oli külas [[Ilmar Kullam]] – (eetris: 2.02.2003, saatejuht oli Tiit Karuks) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-02-02_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-02-02_14-05.wma kuula 2. tund] * (489) Kukul oli külas [[Hirvo Surva]] – (eetris: 16.02.2003, saatejuht oli Jüri Aarma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-02-16_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-02-16_14-05.wma kuula 2. tund] * (490) Kukul oli külas [[Tiina Lokk]] – (eetris: 23.02.2003, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Tiina_Lokk_01.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Tiina_Lokk_02.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Tiina_Lokk_03.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Tiina_Lokk_04.mp3 kuula osa 4] * (491) Kukul oli külas [[Jüri Uppin]] – (eetris: 2.03.2003, saatejuht oli Jüri Aarma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-03-02_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-03-02_14-05.wma kuula 2. tund] * (492) Kukul oli külas [[Birute Klaas]] – (eetris: 9.03.2003, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-03-09_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-03-09_14-05.wma kuula 2. tund] * (493) Kukul oli külas [[Mart Helme]] – (eetris: 16.03.2003, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-03-16_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-03-16_14-05.wma kuula 2. tund] * (494) Kukul oli külas [[Andrei Hvostov]] – (eetris: 23.03.2003, saatejuht oli Jüri Aarma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-03-23_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-03-23_14-05.wma kuula 2. tund] * (495) Kukul oli külas [[Allar Jõks]] – (eetris: 30.03.2003, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-03-30_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-03-30_14-05.wma kuula 2. tund] * (496) Kukul oli külas [[Mai Vöörmann]] – (eetris: 6.04.2003, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-04-06_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-04-06_14-05.wma kuula 2. tund] * (497) Kukul oli külas [[Mart Mardisalu]] – (eetris: 13.04.2003, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-04-13_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-04-13_14-05.wma kuula 2. tund] * (498) Kukul oli külas [[Riho Rasman]] – (eetris: 20.04.2003, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-04-20_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-04-20_14-05.wma kuula 2. tund] * (499) Kukul oli külas [[Jaan Tätte]] – (eetris: 27.04.2003, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-04-27_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-04-27_14-05.wma kuula 2. tund] * (500) Kukul oli külas [[Uuno Aava]] – (eetris: 4.05.2003, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-05-04_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-05-04_14-05.wma kuula 2. tund] * (501) Kukul oli külas [[Urve Tiidus]] – (eetris: 11.05.2003, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-05-11_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-05-11_14-05.wma kuula 2. tund] * (502) Kukul oli külas [[Aleksander Rjabov]] – (eetris: 18.05.2003, saatejuht oli Jüri Aarma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-05-18_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-05-18_14-05.wma kuula 2. tund] * (503) Kukul oli külas [[Toomas Kümmel]] – (eetris: 25.05.2003, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-05-25_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-05-25_14-05.wma kuula 2. tund] * (504) Kukul oli külas [[Alar Karis]] – (eetris: 1.06.2003, saatejuht oli Liis Raidma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-01_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-01_14-05.wma kuula 2. tund] * (505) Kukul oli külas [[Tiina Tšatšua]] – (eetris: 8.06.2003, saatejuht oli Jüri Aarma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-08_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-08_14-05.wma kuula 2. tund] * (506) Kukul oli külas [[Tõivo Sarmet]] – (eetris: 15.06.2003, saatejuht oli Erki Berends) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20201120.mp3 kuula] * (507) Kukul oli külas [[Toomas Lunge]] – (eetris: 22.06.2003, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-22_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-22_14-05.wma kuula 2. tund] * (508) Kukul oli külas [[Urmas Paet]] – (eetris: 29.06.2003, saatejuht oli Jüri Aarma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-29_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-29_14-05.wma kuula 2. tund] * (509) Kukul oli külas [[Doris Kareva]] – (eetris: 6.07.2003, saatejuht oli Jüri Aarma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-07-06_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-07-06_14-05.wma kuula 2. tund] * (510) Kukul oli külas [[Andrei Sõritsa]] – (eetris: 20.07.2003, saatejuht oli Liis Raidma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-07-20_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-07-20_14-05.wma kuula 2. tund] * (511) Kukul oli külas [[Toomas Kirss]] – (eetris: 27.07.2003, saatejuht oli Erki Berends) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/132416 vt Kuku arhiivi] * (512) Kukul oli külas [[Maila Taimre]] – (eetris: 3.08.2003, saatejuht oli Jüri Aarma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-08-03_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-08-03_14-05.wma kuula 2. tund] * (513) Kukul oli külas [[Maimu Berg]] – (eetris: 10.08.2003, saatejuht oli Jüri Aarma) * (514) Kukul oli külas [[Peeter Tali]] – (eetris: 17.08.2003, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-08-17_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-08-17_14-05.wma kuula 2. tund] * (515) Kukul oli külas [[Ants Laaneots]] – (eetris: 24.08.2003, saatejuht oli Liis Raidma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-08-24_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-08-24_14-05.wma kuula 2. tund] * (516) Kukul oli külas [[Henrik Hololei]] – (eetris: 31.08.2003, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-08-31_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-08-31_14-05.wma kuula 2. tund] * (517) Kukul oli külas [[Margus Leivo]] – (eetris: 7.09.2003, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20190823.mp3 kuula] * (518) Kukul oli külas [[Ain Kallis]] – (eetris: 14.09.2003, saatejuht oli Liis Raidma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-09-14_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-09-14_14-05.wma kuula 2. tund] * (519) Kukul oli külas [[Toomas Uibo]] – (eetris: 21.09.2003, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-09-21_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-09-21_14-05.wma kuula 2. tund] * (520) Kukul oli külas [[Harri Kõrvits]] – (eetris: 28.09.2003, saatejuht oli Jüri Aarma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-09-28_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-09-28_14-05.wma kuula 2. tund] * (521) Kukul oli külas [[Edgar Valter]] – (eetris: 5.10.2003, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20031005.mp3 kuula] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-10-05_13-05.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-10-05_14-05.wma kuula 2. tund] * (522) Kukul oli külas [[Marko Pomerants]] – (eetris: 12.10.2003, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-10-12_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-10-12_14-04.wma kuula 2. tund] * (523) Kukul oli külas [[Mihkel Zilmer]] – (eetris: 19.10.2003, saatejuht oli Liis Raidma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-10-19_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-10-19_14-04.wma kuula 2. tund] * (524) Kukul oli külas [[Aivar Riisalu]] – (eetris: 26.10.2003, saatejuht oli Erki Berends) * (525) Kukul oli külas [[Kalev Vapper]] – (eetris: 2.11.2003, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-11-02_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-11-02_14-04.wma kuula 2. tund] * (526) Kukul oli külas [[Heimar Lenk]] – (eetris: 9.11.2003, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-11-09_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-11-09_14-04.wma kuula 2. tund] * (527) Kukul oli külas [[Jaan Kallas]] – (eetris: 16.11.2003, saatejuht oli Liis Raidma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-11-16_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-11-16_14-04.wma kuula 2. tund] * (528) Kukul oli külas [[Mati Heidmets]] – (eetris: 23.11.2003, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-11-23_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-11-23_14-04.wma kuula 2. tund] * (529) Kukul oli külas [[Toomas Tõniste]] – (eetris: 30.11.2003, saatejuht oli Tiit Karuks) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-11-30_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-11-30_14-04.wma kuula 2. tund] * (530) Kukul oli külas [[Tõnu Tõniste]] – (eetris: 30.11.2003, saatejuht oli Tiit Karuks) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-11-30_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-11-30_14-04.wma kuula 2. tund] * (531) Kukul oli külas [[Peeter Kreitzberg]] – (eetris: 7.12.2003, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20111104.mp3 kuula] * (532) Kukul oli külas [[Aimar Jugaste]] – (eetris: 14.12.2003, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-12-14_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-12-14_14-04.wma kuula 2. tund] * (533) Kukul oli külas [[Alar Sikk]] – (eetris: 21.12.2003, saatejuht oli Liis Raidma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-12-21_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-12-21_14-04.wma kuula 2. tund] === Aasta 2004 === * (534) Kukul oli külas [[Enrico Talvistu]] – (eetris: 11.01.2004, saatejuht oli Liis Raidma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-01-11_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-01-11_14-04.wma kuula 2. tund] * (535) Kukul oli külas [[Tiina Kaalep]] – (eetris: 18.01.2004, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/TiinaKaalep1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/TiinaKaalep2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/TiinaKaalep3.mp3 kuula osa 3] * (536) Kukul oli külas [[Indrek Kannik]] – (eetris: 25.01.2004, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/IndrekKannik1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/IndrekKannik2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/IndrekKannik3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/IndrekKannik4.mp3 kuula osa 4] * (537) Kukul oli külas [[Sulo Muldia]] – (eetris: 1.02.2004, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/SuloMuldja1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/SuloMuldja2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/SuloMuldja3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/SuloMuldja4.mp3 kuula osa 4] * (538) Kukul oli külas [[Kaalu Kirme]] – (eetris: 8.02.2004, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/KaaluKirme1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/KaaluKirme2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/KaaluKirme3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/KaaluKirme4.mp3 kuula osa 4] * (539) Kukul oli külas [[Peeter Tulviste]] – (eetris: 15.02.2004, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170317.mp3 kuula] * (540) Kukul oli külas [[Rauno Pehka]] – (eetris: 22.02.2004, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Rauno_Pehka_01.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Rauno_Pehka_02.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Rauno_Pehka_03.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Rauno_Pehka_04.mp3 kuula osa 4] * (541) Kukul oli külas [[Meelis Atonen]] – (eetris: 29.02.2004, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Meelis_Atonen_1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Meelis_Atonen_2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Meelis_Atonen_3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Meelis_Atonen_4.mp3 kuula osa 4] * (542) Kukul oli külas [[Hedvig Hanson]] – (eetris: 7.03.2004, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/HedvigHanson1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/HedvigHanson2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/HedvigHanson3+4.mp3 kuula osa 3 ja 4] * (543) Kukul oli külas [[Raul Kuutma]] – (eetris: 14.03.2004, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/RaulKuutma1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/RaulKuutma2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/RaulKuutma3+4.mp3 kuula osa 3 ja 4] * (544) Kukul oli külas [[Priit Vesilind]] – (eetris: 21.03.2004, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Priit_Vesilind_01.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Priit_Vesilind_02.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Priit_Vesilind_03.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Priit_Vesilind_04.mp3 kuula osa 4] * (545) Kukul oli külas [[Aadu Must]] – (eetris: 28.03.2004, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Aadu_Must_1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Aadu_Must_2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Aadu_Must_3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Aadu_Must_4.mp3 kuula osa 4] * (546) Kukul oli külas [[Raivo Tafenau]] – (eetris: 4.04.2004, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-04-04_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-04-04_14-04.wma kuula 2. tund] * (547) Kukul oli külas [[Ants Taul]] – (eetris: 11.04.2004, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AntsTaul1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AntsTaul2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AntsTaul3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/AntsTaul4.mp3 kuula osa 4] * (548) Kukul oli külas [[Külvar Mand]] – (eetris: 18.04.2004, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Kylvar_Mand_01.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Kylvar_Mand_02.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Kylvar_Mand_03.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Kylvar_Mand_04.mp3 kuula osa 4] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-04-18_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-04-18_14-04.wma kuula 2. tund] * (549) Kukul oli külas [[Martin Ehala]] – (eetris: 25.04.2004, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Martin_Ehala_1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Martin_Ehala_2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Martin_Ehala_3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Martin_Ehala_4.mp3 kuula osa 4] * (550) Kukul oli külas [[Tiiu Kirsipuu]] – (eetris: 2.05.2004, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-05-02_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-05-02_14-04.wma kuula 2. tund] * (551) Kukul oli külas [[Andres Raag]] – (eetris: 9.05.2004, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Andres_Raag_01.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Andres_Raag_02.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Andres_Raag_03.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Andres_Raag_04.mp3 kuula osa 4] * (552) Kukul oli külas [[Joel Luhamets]] – (eetris: 16.05.2004, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Joel_Luhamets_1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Joel_Luhamets_2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Joel_Luhamets_3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Joel_Luhamets_4.mp3 kuula osa 4] * (553) Kukul oli külas [[Ene Ergma]] – (eetris: 23.05.2004, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/EneErgma1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/EneErgma2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/EneErgma3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/EneErgma4.mp3 kuula osa 4] * (554) Kukul oli külas [[Tarmo Kruusimäe]] (Kojamees) – (eetris: 30.05.2004, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Kojamees_01.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Kojamees_02.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Kojamees_03.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Kojamees_04.mp3 kuula osa 4] * (555) Kukul oli külas [[Vaiko Eplik]] – (eetris: 6.06.2004, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/VaikoEplik1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/VaikoEplik2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/VaikoEplik3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/VaikoEplik4.mp3 kuula osa 4] * (556) Kukul oli külas [[Rain Lõhmus]] – (eetris: 13.06.2004, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Rain_Lohmus_1.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Rain_Lohmus_2.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Rain_Lohmus_3.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Rain_Lohmus_4.mp3 kuula osa 4] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Rain_Lohmus_5.mp3 kuula osa 5] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Rain_Lohmus_6.mp3 kuula osa 6] * (557) Kukul oli külas [[Ain Järve]] – (eetris: 20.06.2004, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-06-20_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-06-20_14-04.wma kuula 2. tund] * (558) Kukul oli külas [[Imre Rammul]] – (eetris: 27.06.2004, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Imre_Rammul_01.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Imre_Rammul_02.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Imre_Rammul_03.mp3 kuula osa 3] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Imre_Rammul_04.mp3 kuula osa 4] * (559) Kukul oli külas [[Urmas Kärner]] – (eetris: 4.07.2004, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-07-04_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-07-11_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-07-11_14-04.wma kuula 2. tund] * (560) Kukul oli külas [[Artur Talvik]] – (eetris: 11.07.2004, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Artur_Talvik_01.mp3 kuula osa 1] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Artur_Talvik_02.mp3 kuula osa 2] [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/Artur_Talvik_03_ja_04.mp3 kuula osa 3 ja 4] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-07-11_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-07-11_14-04.wma kuula 2. tund] * (561) Kukul oli külas [[Peeter Rebane]] – (eetris: 18.07.2004, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-07-18_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-07-18_14-04.wma kuula 2. tund] * (562) Kukul oli külas [[Tõnis Lukas]] – (eetris: 25.07.2004, saatejuht oli Liis Raidma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_25.07.2004_13.04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_25.07.2004_14.04.wma kuula 2. tund] * (563) Kukul oli külas [[Diana Klas]] – (eetris: 1.08.2004, saatejuht oli Janek Luts) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_01.08.2004_13.04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_01.08.2004_14.04.wma kuula 2. tund] * (564) Kukul oli külas [[Andrus Rootsmäe]] (InBoil) – (eetris: 8.08.2004, saatejuht oli Liis Raidma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_08.08.2004_13.04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_08.08.2004_14.04.wma kuula 2. tund] * (565) Kukul oli külas [[Sulev Vahtre]] – (eetris: 15.08.2004, saatejuht oli Liis Raidma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_15.08.2004_13.04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_15.08.2004_14.04.wma kuula 2. tund] * (566) Kukul oli külas [[Olaf Suuder]] – (eetris: 22.08.2004, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_22.08.2004_13.04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_22.08.2004_14.04.wma kuula 2. tund] * (567) Kukul oli külas [[Aarne Saluveer]] – (eetris: 29.08.2004, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_29.08.2004_13.04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_29.08.2004_14.04.wma kuula 2. tund] * (568) Kukul oli külas [[Hendrik Toompere]] – (eetris: 5.09.2004, saatejuht oli Janek Luts) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_05.09.2004_13.04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_05.09.2004_14.04.wma kuula 2. tund] * (569) Kukul oli külas [[Valdo Randpere]] – (eetris: 12.09.2004, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-09-12_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-09-12_14-04.wma kuula 2. tund] * (570) Kukul oli külas [[Mart Jürisoo]] – (eetris: 19.09.2004, saatejuht oli Janek Luts) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-09-19_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-09-19_14-04.wma kuula 2. tund] * (571) Kukul oli külas [[Mart Niklus]] – (eetris: 26.09.2004, saatejuht oli Liis Raidma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-09-26_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-09-26_14-04.wma kuula 2. tund] * (572) Kukul oli külas [[Martin Reim]] – (eetris: 10.10.2004, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-10-10_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-10-10_14-04.wma kuula 2. tund] * (573) Kukul oli külas [[Sirje Puura]] – (eetris: 17.10.2004, saatejuht oli Jüri Aarma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-10-17_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-10-17_14-04.wma kuula 2. tund] * (574) Kukul oli külas [[Väino Puura]] – (eetris: 17.10.2004, saatejuht oli Jüri Aarma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-10-17_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-10-17_14-04.wma kuula 2. tund] * (575) Kukul oli külas [[Peeter Jõgioja]] – (eetris: 24.10.2004, saatejuht oli Liis Raidma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-10-24_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-10-24_14-04.wma kuula 2. tund] * (576) Kukul oli külas [[Aavo Kokk]] – (eetris: 31.10.2004, saatejuht oli Janek Luts) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-10-31_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-10-31_14-04.wma kuula 2. tund] * (577) Kukul oli külas [[Mart Meri]] – (eetris: 7.11.2004, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-11-07_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-11-07_14-04.wma kuula 2. tund] * (578) Kukul oli külas [[Aleksander Tammert]] – (eetris: 14.11.2004, saatejuht oli Liis Raidma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-11-14_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-11-14_14-04.wma kuula 2. tund] * (579) Kukul oli külas [[Kadri Tali]] – (eetris: 21.11.2004, saatejuht oli Jüri Aarma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-11-21_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-11-21_14-04.wma kuula 2. tund] * (580) Kukul oli külas [[Anu Tali]] – (eetris: 21.11.2004, saatejuht oli Jüri Aarma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-11-21_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-11-21_14-04.wma kuula 2. tund] * (581) Kukul oli külas [[Urmas Reitelmann]] – (eetris: 28.11.2004, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-11-28_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-11-28_14-04.wma kuula 2. tund] * (582) Kukul oli külas [[Paavo Nõgene]] – (eetris: 12.12.2004, saatejuht oli Liis Raidma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-12-12_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-12-12_14-04.wma kuula 2. tund] * (583) Kukul oli külas [[Merike Martinson]] – (eetris: 19.12.2004, saatejuht oli Janek Luts) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-12-19_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2004-12-19_14-04.wma kuula 2. tund] === Aasta 2005 === * (584) Kukul oli külas [[Anto Raukas]] – (eetris: 9.01.2005, saatejuht oli Erki Berends) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210423.mp3 kuula] * (585) Kukul oli külas [[Vilja Savisaar]] – (eetris: 16.01.2005, saatejuht oli Janek Luts) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-01-16_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-01-16_14-04.wma kuula 2. tund] * (586) Kukul oli külas [[Tiia Toomet]] – (eetris: 23.01.2005, saatejuht oli Liis Raidma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-01-23_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-01-23_14-04.wma kuula 2. tund] * (587) Kukul oli külas [[Tiit Toomsalu]] – (eetris: 30.01.2005, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-01-30_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-01-30_14-04.wma kuula 2. tund] * (588) Kukul oli külas [[Laine Jänes]] – (eetris: 6.02.2005, saatejuht oli Liis Raidma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-02-06_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-02-06_14-04.wma kuula 2. tund] * (589) Kukul oli külas [[Juku-Kalle Raid]] – (eetris: 13.02.2005, saatejuht oli Janek Luts) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-02-13_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-02-13_14-04.wma kuula 2. tund] * (590) Kukul oli külas [[Valdo Kalm]] – (eetris: 20.02.2005, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-02-20_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-02-20_14-04.wma kuula 2. tund] * (591) Kukul oli külas [[Rao Heidmets]] – (eetris: 27.02.2005, saatejuht oli Jüri Aarma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-02-27_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-02-27_14-04.wma kuula 2. tund] * (592) Kukul oli külas [[Peep Ilmet]] – (eetris: 6.03.2005, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-02-06_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-02-06_14-04.wma kuula 2. tund] * (593) Kukul oli külas [[Krista Aru]] – (eetris: 13.03.2005, saatejuht oli Liis Raidma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-02-13_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-02-13_14-04.wma kuula 2. tund] * (594) Kukul oli külas [[Anzori Barkalaja]] – (eetris: 20.03.2005, saatejuht oli Janek Luts) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-02-20_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-02-20_14-04.wma kuula 2. tund] * (595) Kukul oli külas [[Lembitu Kuuse]] – (eetris: 27.03.2005, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170120.mp3 kuula] * (596) Kukul oli külas [[Märt Sults]] – (eetris: 3.04.2005, saatejuht oli Janek Luts) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-04-03_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-04-03_14-04.wma kuula 2. tund] * (597) Kukul oli külas [[Marica Lillemets]] – (eetris: 10.04.2005, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-04-10_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-04-10_14-04.wma kuula 2. tund] * (598) Kukul oli külas [[Tiit Veeber]] – (eetris: 17.04.2005, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120504.mp3 kuula] * (599) Kukul oli külas [[Mikk Targo]] – (eetris: 24.04.2005, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-04-24_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-04-24_14-04.wma kuula 2. tund] * (600) Kukul oli külas [[Juhan Parts]] – (eetris: 1.05.2005, saatejuht oli Janek Luts) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-05-01_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-05-01_14-04.wma kuula 2. tund] * (601) Kukul oli külas [[Küllo Arjakas]] – (eetris: 8.05.2005, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-05-08_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-05-08_14-04.wma kuula 2. tund] * (602) Kukul oli külas [[Eduard Toman]] – (eetris: 15.05.2005, saatejuht oli Jüri Aarma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-05-15_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-05-15_14-04.wma kuula 2. tund] * (603) Kukul oli külas [[Kaarel Tarand]] – (eetris: 22.05.2005, saatejuht oli Janek Luts) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-05-22_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-05-22_14-04.wma kuula 2. tund] * (604) Kukul oli külas [[Margus Konnula]] (Contra) – (eetris: 29.05.2005, saatejuht oli Liis Raidma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-05-29_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-05-29_14-04.wma kuula 2. tund] * (605) Kukul oli külas [[Andrus Kõre]] – (eetris: 5.06.2005, saatejuht oli Janek Luts) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-06-05_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-06-05_14-04.wma kuula 2. tund] * (606) Kukul oli külas [[Sirje Eesmaa]] – (eetris: 12.06.2005, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-06-12_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-06-12_14-04.wma kuula 2. tund] * (607) Kukul oli külas [[Keit Pentus]] – (eetris: 19.06.2005, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-06-19_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-06-19_14-04.wma kuula 2. tund] * (608) Kukul oli külas [[Raivo Adlas]] – (eetris: 26.06.2005, saatejuht oli Liis Raidma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-06-26_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-06-26_14-04.wma kuula 2. tund] * (609) Kukul oli külas [[Villu Reiljan]] – (eetris: 3.07.2005, saatejuht oli Janek Luts) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-07-03_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-07-03_14-04.wma kuula 2. tund] * (610) Kukul oli külas [[Urmas Lattikas]] – (eetris: 10.07.2005, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-07-10_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-07-10_14-04.wma kuula 2. tund] * (611) Kukul oli külas [[Tõnu Viik (astronoom)|Tõnu Viik]] – (eetris: 17.07.2005, saatejuht oli Liis Raidma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-07-17_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-07-17_14-04.wma kuula 2. tund] * (612) Kukul oli külas [[Rein Järlik]] – (eetris: 24.07.2005, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-07-24_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-07-24_14-04.wma kuula 2. tund] * (613) Kukul oli külas [[Kalle Klandorf]] – (eetris: 31.07.2005, saatejuht oli Janek Luts) * (614) Kukul oli külas [[Viido Polikarpus]] – (eetris: 7.08.2005, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-08-07_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-08-07_14-04.wma kuula 2. tund] * (615) Kukul oli külas [[Lehte Hainsalu]] – (eetris: 14.08.2005, saatejuht oli Liis Raidma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-08-14_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-08-14_14-04.wma kuula 2. tund] * (616) Kukul oli külas [[Igor Rõtov]] – (eetris: 21.08.2005, saatejuht oli Janek Luts) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-08-21_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-08-21_14-04.wma kuula 2. tund] * (617) Kukul oli külas [[Madis Salum]] – (eetris: 28.08.2005, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-08-28_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-08-28_14-04.wma kuula 2. tund] * (618) Kukul oli külas [[Merle Jääger]] – (eetris: 4.09.2005, saatejuht oli Liis Raidma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-09-04_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-09-04_14-04.wma kuula 2. tund] * (619) Kukul oli külas [[Krista Kilvet]] – (eetris: 11.09.2005, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-09-11_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-09-11_14-04.wma kuula 2. tund] * (620) Kukul oli külas [[Ilmar Palli]] – (eetris: 18.09.2005, saatejuht oli Jüri Aarma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-09-18_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-09-18_14-04.wma kuula 2. tund] * (621) Kukul oli külas [[Lauri Laubre]] – (eetris: 25.09.2005, saatejuht oli Erki Berends) * (622) Kukul oli külas [[Aivar Tommingas]] – (eetris: 2.10.2005, saatejuht oli Liis Raidma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-10-02_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-10-02_14-04.wma kuula 2. tund] * (623) Kukul oli külas [[Mihkel Oviir]] – (eetris: 9.10.2005, saatejuht oli Janek Luts) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-10-09_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-10-09_14-04.wma kuula 2. tund] * (624) Kukul oli külas [[Ene-Liis Semper]] – (eetris: 16.10.2005, saatejuht oli Jüri Aarma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-10-16_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-10-16_14-04.wma kuula 2. tund] * (625) Kukul oli külas [[Urmas Klaas]] – (eetris: 23.10.2005, saatejuht oli Liis Raidma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-10-23_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-10-23_14-04.wma kuula 2. tund] * (626) Kukul oli külas [[Jan Uuspõld]] – (eetris: 30.10.2005, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-10-30_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-10-30_14-04.wma kuula 2. tund] * (627) Kukul oli külas [[Jaan Mölder]] – (eetris: 6.11.2005, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-11-06_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-11-06_14-04.wma kuula 2. tund] * (628) Kukul oli külas [[Jaak Jõerüüt]] – (eetris: 13.11.2005, saatejuht oli Jüri Aarma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-11-13_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-11-13_14-04.wma kuula 2. tund] * (629) Kukul oli külas [[Nikolai Laanetu]] – (eetris: 20.11.2005, saatejuht oli Liis Raidma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-11-20_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-11-20_14-04.wma kuula 2. tund] * (630) Kukul oli külas [[Antti Kammiste]] – (eetris: 27.11.2005, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-11-27_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-11-27_14-04.wma kuula 2. tund] * (631) Kukul oli külas [[Mati Songisepp]] – (eetris: 4.12.2005, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-12-04_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-12-04_14-04.wma kuula 2. tund] * (632) Kukul oli külas [[Sulev Kõks]] – (eetris: 11.12.2005, saatejuht oli Asso Ladva) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-12-11_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-12-11_14-04.wma kuula 2. tund] * (633) Kukul oli külas [[Hendrik Toompere seenior]] – (eetris: 18.12.2005, saatejuht oli Janek Luts) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-12-18_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-12-18_14-04.wma kuula 2. tund] === Aasta 2006 === * (634) Kukul oli külas [[Alar Arukuusk]] – (eetris: 15.01.2006, saatejuht oli Liis Raidma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-01-15_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-01-15_14-04.wma kuula 2. tund] * (635) Kukul oli külas [[Jaan Riis]] – (eetris: 22.01.2006, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-01-22_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-01-22_14-04.wma kuula 2. tund] * (636) Kukul oli külas [[Tarmo Soomere]] – (eetris: 29.01.2006, saatejuht oli Janek Luts) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-01-29_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-01-29_14-04.wma kuula 2. tund] * (637) Kukul oli külas [[Katri Raik]] – (eetris: 5.02.2006, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20060205.mp3 kuula] * (638) Kukul oli külas [[Eva-Kaisa Zupping]] – (eetris: 12.02.2006, saatejuht oli Jüri Aarma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-02-12_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-02-12_14-04.wma kuula 2. tund] * (639) Kukul oli külas [[Voldemar Promet]] – (eetris: 19.02.2006, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-02-19_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-02-19_14-04.wma kuula 2. tund] * (640) Kukul oli külas [[Matti Päts]] – (eetris: 26.02.2006, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20060226.mp3 kuula] * (641) Kukul oli külas [[Maire Aunaste]] – (eetris: 5.03.2006, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20060305.mp3 kuula] * (642) Kukul oli külas [[Tõnis Arro]] – (eetris: 12.03.2006, saatejuht oli Janek Luts) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-03-12_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-03-12_14-04.wma kuula 2. tund] * (643) Kukul oli külas [[Margit Sutrop]] – (eetris: 19.03.2006, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20060319.mp3 kuula] * (644) Kukul oli külas [[Ain Mäeots]] – (eetris: 2.04.2006, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20060402.mp3 kuula] * (645) Kukul oli külas [[Riho-Bruno Bramanis]] – (eetris: 9.04.2006, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-04-09_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-04-09_14-04.wma kuula 2. tund] * (646) Kukul oli külas [[Mihkel Kärmas]] – (eetris: 16.04.2006, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20060416.mp3 kuula] * (647) Kukul oli külas [[Villu Veski]] – (eetris: 23.04.2006, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20060423.mp3 kuula] * (648) Kukul oli külas [[Aivar Kokk]] – (eetris: 30.04.2006, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20060430.mp3 kuula] * (649) Kukul oli külas [[Urmas Sisask]] – (eetris: 7.05.2006, saatejuht oli Jüri Aarma) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/143406 vt Kuku arhiivi] * (650) Kukul oli külas [[Vladimir Bogatkin]] – (eetris: 14.05.2006, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20060514.mp3 kuula] * (651) Kukul oli külas [[Toomas Asser]] – (eetris: 21.05.2006, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20060521.mp3 kuula] * (652) Kukul oli külas [[Priit Tomson]] – (eetris: 28.05.2006, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-05-28_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-05-28_14-04.wma kuula 2. tund] * (653) Kukul oli külas [[Tarmo Noop]] – (eetris: 4.06.2006, saatejuht oli Janek Luts) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-06-04_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-06-04_14-04.wma kuula 2. tund] * (654) Kukul oli külas [[Gerli Padar]] – (eetris: 11.06.2006, saatejuht oli Liis Raidma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-06-11_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-06-11_14-04.wma kuula 2. tund] * (655) Kukul oli külas [[Tiit Tamsaar]] – (eetris: 18.06.2006, saatejuht oli Jüri Aarma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-06-18_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-06-18_14-04.wma kuula 2. tund] * (656) Kukul oli külas [[Indrek Laul]] – (eetris: 25.06.2006, saatejuht oli Jüri Aarma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-06-25_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-06-25_14-04.wma kuula 2. tund] * (657) Kukul oli külas [[Raimo Kummer]] – (eetris: 2.07.2006, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-07-02_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-07-02_14-04.wma kuula 2. tund] * (658) Kukul oli külas [[Leo Kunnas]] – (eetris: 9.07.2006, saatejuht oli Janek Luts) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-07-09_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-07-09_14-04.wma kuula 2. tund] * (659) Kukul oli külas [[Gunnar Männik]] – (eetris: 16.07.2006, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-07-16_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-07-16_14-04.wma kuula 2. tund] * (660) Kukul oli külas [[Aleksander Müller]] (Mülleri Sass) – (eetris: 23.07.2006, saatejuht oli Jüri Aarma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-07-23_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-07-23_14-04.wma kuula 2. tund] * (661) Kukul oli külas [[Toomas Trapido]] – (eetris: 30.07.2006, saatejuht oli Liis Raidma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-07-30_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-07-30_14-04.wma kuula 2. tund] * (662) Kukul oli külas [[Mati Karmin]] – (eetris: 6.08.2006, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-08-06_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-08-06_14-04.wma kuula 2. tund] * (663) Kukul oli külas [[Tiit Paulus]] – (eetris: 13.08.2006, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-08-13_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-08-13_14-04.wma kuula 2. tund] * (664) Kukul oli külas [[Tullio Ilomets]] – (eetris: 20.08.2006, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20180824.mp3 kuula] * (665) Kukul oli külas [[Evar Riitsaar]] – (eetris: 27.08.2006, saatejuht oli Liis Raidma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-08-27_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-08-27_14-04.wma kuula 2. tund] * (666) Kukul oli külas [[Raivo Suviste]] – (eetris: 3.09.2006, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-09-03_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-09-03_14-04.wma kuula 2. tund] * (667) Kukul oli külas [[Lembit Eelmäe]] – (eetris: 10.09.2006, saatejuht oli Liis Raidma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-09-10_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-09-10_14-04.wma kuula 2. tund] * (668) Kukul oli külas [[Tarmo Urb]] – (eetris: 17.09.2006, saatejuht oli Jüri Aarma) * (669) Kukul oli külas [[Henrik Normann]] – (eetris: 24.09.2006, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20060924.mp3 kuula] * (670) Kukul oli külas [[Urmas Dresen]] – (eetris: 1.10.2006, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20061001.mp3 kuula] * (671) Kukul oli külas [[Andres Põder]] – (eetris: 8.10.2006, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20061008.mp3 kuula] * (672) Kukul oli külas [[Jaan Kaplinski]] – (eetris: 15.10.2006, saatejuht oli Liis Raidma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-10-15_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-10-15_14-04.wma kuula 2. tund] * (673) Kukul oli külas [[Urmo Aava]] – (eetris: 22.10.2006, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20061022.mp3 kuula] * (674) Kukul oli külas [[Kersti Kaljulaid]] – (eetris: 29.10.2006, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20061029.mp3 kuula] * (675) Kukul oli külas [[Mati Põldre]] – (eetris: 5.11.2006, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20061105.mp3 kuula] * (676) Kukul oli külas [[Tõnu Kõrvits]] – (eetris: 12.11.2006, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-11-12_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-11-12_14-04.wma kuula 2. tund] * (677) Kukul oli külas [[Marko Luhamaa]] – (eetris: 19.11.2006, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20061119.mp3 kuula] * (678) Kukul oli külas [[Priit Pullerits]] – (eetris: 26.11.2006, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20061126.mp3 kuula] * (679) Kukul oli külas [[Janika Mölder]] – (eetris: 3.12.2006, saatejuht oli Liis Raidma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-12-03_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-12-03_14-04.wma kuula 2. tund] * (680) Kukul oli külas [[Andres Metspalu]] – (eetris: 10.12.2006, saatejuht oli Liis Raidma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-12-10_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-12-10_14-04.wma kuula 2. tund] * (681) Kukul oli külas [[Hanno Tomberg]] – (eetris: 17.12.2006, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20061217.mp3 kuula] * (682) Kukul oli külas [[Tõnu Raadik]] – (eetris: 24.12.2006, saatejuht oli Jüri Aarma) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-12-24_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2006-12-24_14-04.wma kuula 2. tund] === Aasta 2007 === * (683) Kukul oli külas [[Heiki Ernits]] – (eetris: 14.01.2007, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20070114.mp3 kuula] * (684) Kukul oli külas [[Volli Kalm]] – (eetris: 21.01.2007, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20070121.mp3 kuula] * (685) Kukul oli külas [[Ivi-Els Schneider]] – (eetris: 28.01.2007, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20070128.mp3 kuula] * (686) Kukul oli külas [[Margus Punab]] – (eetris: 4.02.2007, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20070204.mp3 kuula] * (687) Kukul oli külas [[Peeter Marvet]] – (eetris: 11.02.2007, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20070211.mp3 kuula] * (688) Kukul oli külas [[Aune Past]] – (eetris: 18.02.2007, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20070218.mp3 kuula] * (689) Kukul oli külas [[Peeter Eek]] – (eetris: 25.02.2007, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20070225.mp3 kuula] * (690) Kukul oli külas [[Jaan Elgula]] – (eetris: 4.03.2007, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20070304.mp3 kuula] * (691) Kukul oli külas [[Tiit Niilo]] – (eetris: 11.03.2007, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20070311.mp3 kuula] * (692) Kukul oli külas [[Urmas Kõiv]] – (eetris: 18.03.2007, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20070318.mp3 kuula] * (693) Kukul oli külas [[Jüri Karindi]] – (eetris: 25.03.2007, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20070325.mp3 kuula] * (694) Kukul oli külas [[Peep Pree]] – (eetris: 1.04.2007, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20070401.mp3 kuula] * (695) Kukul oli külas [[Tiit Kõrvits]] – (eetris: 8.04.2007, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20070408.mp3 kuula] * (696) Kukul oli külas [[Tõnu Lehtsaar]] – (eetris: 15.04.2007, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20070415.mp3 kuula] * (697) Kukul oli külas [[Evelyn Sepp]] – (eetris: 22.04.2007, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20070422.mp3 kuula] * (698) Kukul oli külas [[Oliver Kruuda]] – (eetris: 29.04.2007, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20070429.mp3 kuula] * (699) Kukul oli külas [[Raivo Aeg]] – (eetris: 6.05.2007, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20070506.mp3 kuula] * (700) Kukul oli külas [[Aapo Ilves]] – (eetris: 13.05.2007, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20070513.mp3 kuula] * (701) Kukul oli külas [[Viktor Vassiljev]] – (eetris: 20.05.2007, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20070520.mp3 kuula] * (702) Kukul oli külas [[Viire Valdma]] – (eetris: 27.05.2007, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20070527.mp3 kuula] * (703) Kukul oli külas [[Riho Illak]] – (eetris: 3.06.2007, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20070603.mp3 kuula] * (704) Kukul oli külas [[Indrek Treufeldt]] – (eetris: 10.06.2007, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20070610.mp3 kuula] * (705) Kukul oli külas [[Heini Vaikmaa]] – (eetris: 17.06.2007, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20070617.mp3 kuula] * (706) Kukul oli külas [[Villu Vane]] – (eetris: 24.06.2007, saatejuht oli Erki Berends) -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2007-06-24_13-04.wma kuula 1. tund] -- [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2007-06-24_14-04.wma kuula 2. tund] * (707) Kukul oli külas [[Hele Everaus]] – (eetris: 1.07.2007, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20070701.mp3 kuula] * (708) Kukul oli külas [[Maarja Jakobson]] – (eetris: 8.07.2007, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20070708.mp3 kuula] * (709) Kukul oli külas [[Veikko Täär]] – (eetris: 15.07.2007, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20070715.mp3 kuula] * (710) Kukul oli külas [[Urmas Kruuse]] – (eetris: 22.07.2007, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20070722.mp3 kuula] * (711) Kukul oli külas [[Andres Keil]] – (eetris: 29.07.2007, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20070729.mp3 kuula] * (712) Kukul oli külas [[Kadri Kõusaar]] – (eetris: 5.08.2007, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20070805.mp3 kuula] * (713) Kukul oli külas [[Aivar Otsalt]] – (eetris: 12.08.2007, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20070812.mp3 kuula] * (714) Kukul oli külas [[Heiki Sibul]] – (eetris: 19.08.2007, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20070819.mp3 kuula] * (715) Kukul oli külas [[Enn Kreem]] – (eetris: 26.08.2007, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20070826.mp3 kuula] * (716) Kukul oli külas [[Margus Kasterpalu]] – (eetris: 2.09.2007, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20070902.mp3 kuula] * (717) Kukul oli külas [[Rein Kermes]] – (eetris: 9.09.2007, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20070909.mp3 kuula] * (718) Kukul oli külas [[Marju Länik]] – (eetris: 16.09.2007, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20070916.mp3 kuula] * (719) Kukul oli külas [[Heino Seljamaa]] (vanem) – (eetris: 23.09.2007, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20070923.mp3 kuula] * (720) Kukul oli külas [[Jaan Einasto]] – (eetris: 30.09.2007, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20070930.mp3 kuula] * (721) Kukul oli külas [[Margit Kilumets]] – (eetris: 7.10.2007, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20071007.mp3 kuula] * (722) Kukul oli külas [[Jürgen Ligi]] – (eetris: 14.10.2007, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20071014.mp3 kuula] * (723) Kukul oli külas [[Marika Mikelsaar]] – (eetris: 21.10.2007, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20071021.mp3 kuula] * (724) Kukul oli külas [[Toomas Leius]] – (eetris: 28.10.2007, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20071028.mp3 kuula] * (725) Kukul oli külas [[Jaan Sööt]] – (eetris: 4.11.2007, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20071104.mp3 kuula] * (726) Kukul oli külas [[Aadu Regi]] – (eetris: 11.11.2007, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20071111.mp3 kuula] * (727) Kukul oli külas [[Eerik-Niiles Kross]] – (eetris: 18.11.2007, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20071118.mp3 kuula] * (728) Kukul oli külas [[Owe Petersell]] – (eetris: 25.11.2007, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20071125.mp3 kuula] * (729) Kukul oli külas [[Aleksei Tammiste]] – (eetris: 2.12.2007, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20071202.mp3 kuula] * (730) Kukul oli külas [[Eero Raun]] – (eetris: 9.12.2007, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20071209.mp3 kuula] * (731) Kukul oli külas [[Endel Taniloo]] – (eetris: 16.12.2007, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20071216.mp3 kuula] * (732) Kukul oli külas [[Jaan Rekkor]] – (eetris: 23.12.2007, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20071223.mp3 kuula] === Aasta 2008 === * (733) Kukul oli külas [[Mait Klaassen]] – (eetris: 13.01.2008, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20080113.mp3 kuula] * (734) Kukul oli külas [[Jaan Toomik]] – (eetris: 20.01.2008, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20080120.mp3 kuula] * (735) Kukul oli külas [[Hendrik Agur]] – (eetris: 27.01.2008, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20080127.mp3 kuula] * (736) Kukul oli külas [[Toomas Tein]] – (eetris: 3.02.2008, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20080203.mp3 kuula] * (737) Kukul oli külas [[Barbi Pilvre]] – (eetris: 10.02.2008, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20080210.mp3 kuula] * (738) Kukul oli külas [[Sten Tamkivi]] – (eetris: 17.02.2008, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20080217.mp3 kuula] * (739) Kukul oli külas [[Virve Köster]] – (eetris: 24.02.2008, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20080224.mp3 kuula] * (740) Kukul oli külas [[Rasmus Kagge]] – (eetris: 2.03.2008, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20080302.mp3 kuula] * (741) Kukul oli külas [[Andres Maimik]] – (eetris: 9.03.2008, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20080309.mp3 kuula] * (742) Kukul oli külas [[Mati Hiis]] – (eetris: 16.03.2008, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20080316.mp3 kuula] * (743) Kukul oli külas [[Hans Hindpere]] – (eetris: 23.03.2008, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20080323.mp3 kuula] * (744) Kukul oli külas [[Mall Hiiemäe]] – (eetris: 30.03.2008, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20080330.mp3 kuula] * (745) Kukul oli külas [[Krista Kodres]] – (eetris: 6.04.2008, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20080406.mp3 kuula] * (746) Kukul oli külas [[Urmas Reinsalu]] – (eetris: 13.04.2008, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20080413.mp3 kuula] * (747) Kukul oli külas [[Jarek Kasar]] (Chalice) – (eetris: 20.04.2008, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20080420.mp3 kuula] * (748) Kukul oli külas [[Jaak Prozes]] – (eetris: 27.04.2008, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20080427.mp3 kuula] * (749) Kukul oli külas [[Rainer Nõlvak]] – (eetris: 4.05.2008, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20080504.mp3 kuula] * (750) Kukul oli külas [[Anne Ormisson]] – (eetris: 11.05.2008, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20080511.mp3 kuula] * (751) Kukul oli külas [[Ain Seppik]] – (eetris: 18.05.2008, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20080518.mp3 kuula] * (752) Kukul oli külas [[Üllar Luup]] – (eetris: 25.05.2008, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20080525.mp3 kuula] * (753) Kukul oli külas [[Gert Kullamäe]] – (eetris: 1.06.2008, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20080601.mp3 kuula] * (754) Kukul oli külas [[Tiit Kikas]] – (eetris: 8.06.2008, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20080608.mp3 kuula] * (755) Kukul oli külas [[Mart Kivastik]] – (eetris: 15.06.2008, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20080615.mp3 kuula] * (756) Kukul oli külas [[Johannes Kert]] – (eetris: 22.06.2008, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20080622.mp3 kuula] * (757) Kukul oli külas [[Priit Kuusk (ajakirjanik)|Priit Kuusk]] – (eetris: 29.06.2008, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20080629.mp3 kuula] * (758) Kukul oli külas [[Marje Josing]] – (eetris: 6.07.2008, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20080706.mp3 kuula] * (759) Kukul oli külas [[Jaak Ojakäär]] – (eetris: 13.07.2008, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20080713.mp3 kuula] * (760) Kukul oli külas [[Leida Rammo]] – (eetris: 20.07.2008, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20080720.mp3 kuula] * (761) Kukul oli külas [[Rein Pakk]] – (eetris: 27.07.2008, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20080727.mp3 kuula] * (762) Kukul oli külas [[Jaak Lippmaa]] – (eetris: 3.08.2008, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20080803.mp3 kuula] * (763) Kukul oli külas [[Jelena Skulskaja]] – (eetris: 10.08.2008, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20080810.mp3 kuula] * (764) Kukul oli külas [[Indrek Kaseorg]] – (eetris: 17.08.2008, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20080817.mp3 kuula] * (765) Kukul oli külas [[Tarmo Rüütli]] – (eetris: 24.08.2008, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20080824.mp3 kuula] * (766) Kukul oli külas [[Mihhail Lotman]] – (eetris: 31.08.2008, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20080831.mp3 kuula] * (767) Kukul oli külas [[Priit Võigemast]] – (eetris: 7.09.2008, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20080907.mp3 kuula] * (768) Kukul oli külas [[Tanel Talve]] – (eetris: 14.09.2008, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20080914.mp3 kuula] * (769) Kukul oli külas [[Leev Kuum]] – (eetris: 21.09.2008, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20080921.mp3 kuula] * (770) Kukul oli külas [[Toomas Vabamäe]] – (eetris: 28.09.2008, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20080928.mp3 kuula] * (771) Kukul oli külas [[Feliks Leet]] – (eetris: 5.10.2008, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20081005.mp3 kuula] * (772) Kukul oli külas [[Asko Künnap]] – (eetris: 12.10.2008, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20081012.mp3 kuula] * (773) Kukul oli külas [[Raivo Raidam]] – (eetris: 19.10.2008, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20081019.mp3 kuula] * (774) Kukul oli külas [[Vahur Kalmre]] – (eetris: 26.10.2008, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20081026.mp3 kuula] * (775) Kukul oli külas [[Karl Madis]] – (eetris: 2.11.2008, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20081102.mp3 kuula] * (776) Kukul oli külas [[Rein Kilk]] – (eetris: 9.11.2008, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20081109.mp3 kuula] * (777) Kukul oli külas [[Marina Kaljurand]] – (eetris: 16.11.2008, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20081116.mp3 kuula] * (778) Kukul oli külas [[Helvi Jürisson]] – (eetris: 23.11.2008, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20081123.mp3 kuula] * (779) Kukul oli külas [[Jüri Makarov]] – (eetris: 30.11.2008, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20081130.mp3 kuula] * (780) Kukul oli külas [[Harri Taliga]] – (eetris: 7.12.2008, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20081207.mp3 kuula] * (781) Kukul oli külas [[Madis Milling]] – (eetris: 14.12.2008, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20081214.mp3 kuula] * (782) Kukul oli külas [[Urmas Sutrop]] – (eetris: 21.12.2008, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20081221.mp3 kuula] === Aasta 2009 === * (783) Kukul oli külas [[Mare Tommingas]] – (eetris: 11.01.2009, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20090111.mp3 kuula] * (784) Kukul oli külas [[Margus Tsahkna]] – (eetris: 18.01.2009, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20090118.mp3 kuula] * (785) Kukul oli külas [[Lauri Nebel]] – (eetris: 25.01.2009, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20090125.mp3 kuula] * (786) Kukul oli külas [[Aivar Sirelpuu]] – (eetris: 1.02.2009, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20090201.mp3 kuula] * (787) Kukul oli külas [[Kadri Simson]] – (eetris: 8.02.2009, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20090208.mp3 kuula] * (788) Kukul oli külas [[Heiki Valner]] – (eetris: 15.02.2009, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20090215.mp3 kuula] * (789) Kukul oli külas [[Mari Tarand]] – (eetris: 22.02.2009, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20090222.mp3 kuula] * (790) Kukul oli külas [[Vahur Kraft]] – (eetris: 1.03.2009, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20090301.mp3 kuula] * (791) Kukul oli külas [[Rene Vilbre]] – (eetris: 8.03.2009, saatejuht oli Ave Marleen) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20090308.mp3 kuula] * (792) Kukul oli külas [[Helmut Piirimäe]] – (eetris: 15.03.2009, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20090315.mp3 kuula] * (793) Kukul oli külas [[Anu Raud]] – (eetris: 22.03.2009, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20090322.mp3 kuula] * (794) Kukul oli külas [[Andres Anvelt]] – (eetris: 29.03.2009, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20090329.mp3 kuula] * (795) Kukul oli külas [[Hendrik Relve]] – (eetris: 5.04.2009, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20090405.mp3 kuula] * (796) Kukul oli külas [[Are Eller]] – (eetris: 12.04.2009, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20090412.mp3 kuula] * (797) Kukul oli külas [[Alo Ritsing]] – (eetris: 19.04.2009, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20090419.mp3 kuula] * (798) Kukul oli külas [[Priit Kuulberg]] – (eetris: 26.04.2009, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20090426.mp3 kuula] * (799) Kukul oli külas [[Merit Kopli]] – (eetris: 3.05.2009, saatejuht oli Ave Marleen) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20090503.mp3 kuula] * (800) Kukul oli külas [[Reet Krieger]] – (eetris: 10.05.2009, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20090510.mp3 kuula] * (801) Kukul oli külas [[Tanel Tein]] – (eetris: 17.05.2009, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20090517.mp3 kuula] * (802) Kukul oli külas [[Andres Lember]] – (eetris: 24.05.2009, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20090524.mp3 kuula] * (803) Kukul oli külas [[Norman Aas]] – (eetris: 31.05.2009, saatejuht oli Ave Marleen) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20090531.mp3 kuula] * (804) Kukul oli külas [[Märten Ross]] – (eetris: 7.06.2009, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20090607.mp3 kuula] * (805) Kukul oli külas [[Sulev Valner]] – (eetris: 14.06.2009, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20090614.mp3 kuula] * (806) Kukul oli külas [[Aarne Üksküla]] – (eetris: 21.06.2009, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20090621.mp3 kuula] * (807) Kukul oli külas [[Jüri Lumiste]] – (eetris: 28.06.2009, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20090628.mp3 kuula] * (808) Kukul oli külas [[Voldemar Kolga]] – (eetris: 5.07.2009, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20090705.mp3 kuula] * (809) Kukul oli külas [[Laine Roht]] – (eetris: 12.07.2009, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20090712.mp3 kuula] * (810) Kukul oli külas [[Rain Kooli]] – (eetris: 19.07.2009, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20090719.mp3 kuula] * (811) Kukul oli külas [[Kärt Tomingas]] – (eetris: 26.07.2009, saatejuht oli Ave Marleen) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20090726.mp3 kuula] * (812) Kukul oli külas [[Hannes Astok]] – (eetris: 2.08.2009, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20090802.mp3 kuula] * (813) Kukul oli külas [[Taisto Noor]] – (eetris: 16.08.2009, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20090816.mp3 kuula] * (814) Kukul oli külas [[Jaak Leimann]] – (eetris: 23.08.2009, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20090823.mp3 kuula] * (815) Kukul oli külas [[Toomas Kiho]] – (eetris: 30.08.2009, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20090830.mp3 kuula] * (816) Kukul oli külas [[Silva Tomingas]] – (eetris: 6.09.2009, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20090906.mp3 kuula] * (817) Kukul oli külas [[Erik Lillo]] – (eetris: 13.09.2009, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20090913.mp3 kuula] * (818) Kukul oli külas [[Alo Murutar]] – (eetris: 20.09.2009, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20090920.mp3 kuula] * (819) Kukul oli külas [[Anne Veski]] – (eetris: 27.09.2009, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20090927.mp3 kuula] * (820) Kukul oli külas [[Ago Kõrgvee]] – (eetris: 4.10.2009, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20091004.mp3 kuula] * (821) Kukul oli külas [[Aare Toikka]] – (eetris: 11.10.2009, saatejuht oli Ave Marleen) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20091011.mp3 kuula] * (822) Kukul oli külas [[Veiko Õunpuu]] – (eetris: 18.10.2009, saatejuht oli Kristel Kossar) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20091018.mp3 kuula] * (823) Kukul oli külas [[Toivo Unt]] – (eetris: 25.10.2009, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20091025.mp3 kuula] * (824) Kukul oli külas [[Helga Nõu]] – (eetris: 1.11.2009, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20091101.mp3 kuula] * (825) Kukul oli külas [[Enn Nõu]] – (eetris: 1.11.2009, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20091101.mp3 kuula] * (826) Kukul oli külas [[Olav Osolin]] – (eetris: 8.11.2009, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20091108.mp3 kuula] * (827) Kukul oli külas [[Andres Noormets]] – (eetris: 15.11.2009, saatejuht oli Ave Marleen) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20091115.mp3 kuula] * (828) Kukul oli külas [[Gerd Kanter]] – (eetris: 22.11.2009, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20091122.mp3 kuula] * (829) Kukul oli külas [[Jüri Ratas]] – (eetris: 29.11.2009, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20091129.mp3 kuula] * (830) Kukul oli külas [[Jaanus Raidal]] – (eetris: 6.12.2009, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20091206.mp3 kuula] * (831) Kukul oli külas [[Jaan Tamm (arheoloog)|Jaan Tamm]] – (eetris: 13.12.2009, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20091213.mp3 kuula] * (832) Kukul oli külas [[Ain-Elmar Kaasik]] – (eetris: 20.12.2009, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20091220.mp3 kuula] === Aasta 2010 === * (833) Kukul oli külas [[Marko Mihkelson]] – (eetris: 10.01.2010, saatejuht oli Kristel Kossar) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100110.mp3 kuula] * (834) Kukul oli külas [[Andres Arrak]] – (eetris: 17.01.2010, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100117.mp3 kuula] * (835) Kukul oli külas [[Vello Salumets]] – (eetris: 24.01.2010, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100124.mp3 kuula] * (836) Kukul oli külas [[Eenok Haamer]] – (eetris: 31.01.2010, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100131.mp3 kuula] * (837) Kukul oli külas [[Jan Kaus]] – (eetris: 7.02.2010, saatejuht oli Ave Marleen) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100207.mp3 kuula] * (838) Kukul oli külas [[Ago Markvardt]] – (eetris: 14.02.2010, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100214.mp3 kuula] * (839) Kukul oli külas [[Eve Pärnaste]] – (eetris: 21.02.2010, saatejuht oli Kristel Kossar) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100221.mp3 kuula] * (840) Kukul oli külas [[Andres Sööt]] – (eetris: 28.02.2010, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100228.mp3 kuula] * (841) Kukul oli külas [[Aldo Järvsoo]] – (eetris: 7.03.2010, saatejuht oli Kristel Kossar) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100307.mp3 kuula] * (842) Kukul oli külas [[Mart Ustav]] – (eetris: 14.03.2010, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100314.mp3 kuula] * (843) Kukul oli külas [[Janek Mägi]] – (eetris: 21.03.2010, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100321.mp3 kuula] * (844) Kukul oli külas [[Enn Kunila]] – (eetris: 28.03.2010, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100328.mp3 kuula] * (845) Kukul oli külas [[Helgi Toomsalu]] – (eetris: 4.04.2010, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100404.mp3 kuula] * (846) Kukul oli külas [[Hendrik Sal-Saller]] – (eetris: 11.04.2010, saatejuht oli Ave Marleen) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100411.mp3 kuula] * (847) Kukul oli külas [[Mikko Fritze]] – (eetris: 18.04.2010, saatejuht oli Ave Marleen) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100418.mp3 kuula] * (848) Kukul oli külas [[Rutt Šmigun]] – (eetris: 25.04.2010, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100425.mp3 kuula] * (849) Kukul oli külas [[Andres Keevallik]] – (eetris: 2.05.2010, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100502.mp3 kuula] * (850) Kukul oli külas [[Evelin Ilves]] – (eetris: 9.05.2010, saatejuht oli Kristel Kossar) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100509.mp3 kuula] * (851) Kukul oli külas [[Käbi Laretei]] – (eetris: 16.05.2010, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100516.mp3 kuula] * (852) Kukul oli külas [[Tiit Haagma]] – (eetris: 23.05.2010, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100523.mp3 kuula] * (853) Kukul oli külas [[Taavi Veskimägi]] – (eetris: 30.05.2010, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100530.mp3 kuula] * (854) Kukul oli külas [[Ain Kaalep]] – (eetris: 6.06.2010, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100606.mp3 kuula] * (855) Kukul oli külas [[Indrek Kaselaan]] – (eetris: 13.06.2010, saatejuht oli Kristel Kossar) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100613.mp3 kuula] * (856) Kukul oli külas [[Mait Metspalu]] – (eetris: 20.06.2010, saatejuht oli Ave Marleen) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100620.mp3 kuula] * (857) Kukul oli külas [[Meelis Laido]] – (eetris: 27.06.2010, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100627.mp3 kuula] * (858) Kukul oli külas [[Kristen Michal]] – (eetris: 4.07.2010, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100704.mp3 kuula] * (859) Kukul oli külas [[Indrek Zelinski]] – (eetris: 11.07.2010, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100711.mp3 kuula] * (860) Kukul oli külas [[Märt Agu]] – (eetris: 18.07.2010, saatejuht oli Kristel Kossar) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100718.mp3 kuula] * (861) Kukul oli külas [[Sofia Joons]] – (eetris: 25.07.2010, saatejuht oli Ave Marleen) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100725.mp3 kuula] * (862) Kukul oli külas [[Heido Vitsur]] – (eetris: 1.08.2010, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100801.mp3 kuula] * (863) Kukul oli külas [[Urmas Tartes]] – (eetris: 8.08.2010, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100808.mp3 kuula] * (864) Kukul oli külas [[Allan Martinson]] – (eetris: 15.08.2010, saatejuht oli Kristel Kossar) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100815.mp3 kuula] * (865) Kukul oli külas [[Raul Talmar]] – (eetris: 22.08.2010, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100822.mp3 kuula] * (866) Kukul oli külas [[Jüri Adams]] – (eetris: 29.08.2010, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100829.mp3 kuula] * (867) Kukul oli külas [[Veikko Maripuu]] – (eetris: 5.09.2010, saatejuht oli Kristel Kossar) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100905.mp3 kuula] * (868) Kukul oli külas [[Üllar Saaremäe]] – (eetris: 12.09.2010, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100912.mp3 kuula] * (869) Kukul oli külas [[Ilmar Tomusk]] – (eetris: 19.09.2010, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100919.mp3 kuula] * (870) Kukul oli külas [[Indrek Visnapuu]] – (eetris: 26.09.2010, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100926.mp3 kuula] * (871) Kukul oli külas [[Olavi Sikka]] – (eetris: 3.10.2010, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20101003.mp3 kuula] * (872) Kukul oli külas [[Ken-Marti Vaher]] – (eetris: 10.10.2010, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20101010.mp3 kuula] * (873) Kukul oli külas [[Imbi Paju]] – (eetris: 17.10.2010, saatejuht oli Kristel Kossar) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20101017.mp3 kuula] * (874) Kukul oli külas [[Epp Petrone]] – (eetris: 24.10.2010, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20101024.mp3 kuula] * (875) Kukul oli külas [[Toomas Kall]] – (eetris: 31.10.2010, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20101031.mp3 kuula] * (876) Kukul oli külas [[Eino Tamberg]] – (eetris: 7.11.2010, saatejuht oli Kristel Kossar) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20101107.mp3 kuula] * (877) Kukul oli külas [[Laurits Leedjärv]] – (eetris: 14.11.2010, saatejuht oli Ave Marleen) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20101114.mp3 kuula] * (878) Kukul oli külas [[Riina Vändre]] – (eetris: 21.11.2010, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20101121.mp3 kuula] * (879) Kukul oli külas [[Aivar Viidik]] – (eetris: 28.11.2010, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20101128.mp3 kuula] * (880) Kukul oli külas [[Sándor Stern]] – (eetris: 5.12.2010, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20101205.mp3 kuula] * (881) Kukul oli külas [[Peeter Rebane]] – (eetris: 12.12.2010, saatejuht oli Kristel Kossar) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20101212.mp3 kuula] * (882) Kukul oli külas [[Ly Mikheim]] – (eetris: 19.12.2010, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20101219.mp3 kuula] === Aasta 2011 === * (883) Kukul oli külas [[Tanel Laisaar]] – (eetris: 9.01.2011, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20110109.mp3 kuula] * (884) Kukul oli külas [[Andres Sõber]] – (eetris: 16.01.2011, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20110116.mp3 kuula] * (885) Kukul oli külas [[Mart Juur]] – (eetris: 23.01.2011, saatejuht oli Kristel Kossar) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20110123.mp3 kuula] * (886) Kukul oli külas [[Mika Keränen]] – (eetris: 30.01.2011, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20110130.mp3 kuula] * (887) Kukul oli külas [[Andres Puustusmaa]] – (eetris: 6.02.2011, saatejuht oli Kristel Kossar) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20110206.mp3 kuula] * (888) Kukul oli külas [[Liia Hänni]] – (eetris: 13.02.2011, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20110213.mp3 kuula] * (889) Kukul oli külas [[Andrus Vaht]] – (eetris: 20.02.2011, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20110220.mp3 kuula] * (890) Kukul oli külas [[Evald Aavik]] – (eetris: 27.02.2011, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20110227.mp3 kuula] * (891) Kukul oli külas [[Jaan Tammsalu]] – (eetris: 6.03.2011, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20110306.mp3 kuula] * (892) Kukul oli külas [[Berk Vaher]] – (eetris: 13.03.2011, saatejuht oli Ave Marleen) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20110313.mp3 kuula] * (893) Kukul oli külas [[Urve Palo]] – (eetris: 20.03.2011, saatejuht oli Kristel Kossar) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20110320.mp3 kuula] * (894) Kukul oli külas [[Erik Puura]] – (eetris: 27.03.2011, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20110327.mp3 kuula] * (895) Kukul oli külas [[Ago Vilo]] – (eetris: 3.04.2011, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20110403.mp3 kuula] * (896) Kukul oli külas [[Viljar Arakas]] – (eetris: 10.04.2011, saatejuht oli Kristel Kossar) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20110410.mp3 kuula] * (897) Kukul oli külas [[Taavi Kotka]] – (eetris: 17.04.2011, saatejuht oli Kristel Kossar) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20110417.mp3 kuula] * (898) Kukul oli külas [[Ivar Põllu]] – (eetris: 24.04.2011, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20110424.mp3 kuula] * (899) Kukul oli külas [[Raivo Sersant]] – (eetris: 1.05.2011, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20110501.mp3 kuula] * (900) Kukul oli külas [[Tiiu Sild]] – (eetris: 8.05.2011, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20110508.mp3 kuula] * (901) Kukul oli külas [[Janika Sillamaa]] – (eetris: 15.05.2011, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20110515.mp3 kuula] * (902) Kukul oli külas [[Margus Hanson]] – (eetris: 22.05.2011, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20110522.mp3 kuula] * (903) Kukul oli külas [[Timo Steiner]] – (eetris: 29.05.2011, saatejuht oli Kristel Kossar) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20110529.mp3 kuula] * (904) Kukul oli külas [[Tuuli Koch]] – (eetris: 5.06.2011, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20110605.mp3 kuula] * (905) Kukul oli külas [[Andres Peets]] – (eetris: 12.06.2011, saatejuht oli Kristel Kossar) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20110612.mp3 kuula] * (906) Kukul oli külas [[Helir-Valdor Seeder]] – (eetris: 19.06.2011, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20110619.mp3 kuula] * (907) Kukul oli külas [[Maido Madisson]] – (eetris: 26.06.2011, saatejuht oli Ave Marleen) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20110626.mp3 kuula] * (908) Kukul oli külas [[Mart Kutsar]] – (eetris: 10.07.2011, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20110710.mp3 kuula] * (909) Kukul oli külas [[Igor Maasik]] (Onu Bella) – (eetris: 17.07.2011, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20110717.mp3 kuula] * (910) Kukul oli külas [[Ardo Ran Varres]] – (eetris: 24.07.2011, saatejuht oli Ave Marleen) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20110724.mp3 kuula] * (911) Kukul oli külas [[Tiina Park]] – (eetris: 31.07.2011, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20110731.mp3 kuula] * (912) Kukul oli külas [[Tarmo Kohv]] – (eetris: 7.08.2011, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20110807.mp3 kuula] * (913) Kukul oli külas [[Mai Maser]] – (eetris: 14.08.2011, saatejuht oli Ave Marleen) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20110814.mp3 kuula] * (914) Kukul oli külas [[Jaan Kolberg]] – (eetris: 21.08.2011, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20110821.mp3 kuula] * (915) Kukul oli külas [[Ants Veetõusme]] – (eetris: 28.08.2011, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20110828.mp3 kuula] * (916) Kukul oli külas [[Tiit Land]] – (eetris: 4.09.2011, saatejuht oli Kristel Kossar) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20110904.mp3 kuula] * (917) Kukul oli külas [[Mati Meos]] – (eetris: 11.09.2011, saatejuht oli Ave Marleen) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20110911.mp3 kuula] * (918) Kukul oli külas [[Endel Kiisa]] – (eetris: 18.09.2011, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20110918.mp3 kuula] * (919) Kukul oli külas [[Erkki Raasuke]] – (eetris: 25.09.2011, saatejuht oli Kristel Kossar) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20110925.mp3 kuula] * (920) Kukul oli külas [[Ott Ojaveer]] – (eetris: 2.10.2011, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20111002.mp3 kuula] * (921) Kukul oli külas [[Helena Tulve]] – (eetris: 9.10.2011, saatejuht oli Kristel Kossar) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20111009.mp3 kuula] * (922) Kukul oli külas [[Indrek Sammul]] – (eetris: 16.10.2011, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20111016.mp3 kuula] * (923) Kukul oli külas [[Roman Ubakivi]] – (eetris: 23.10.2011, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20111023.mp3 kuula] * (924) Kukul oli külas [[Tiit Meren]] – (eetris: 30.10.2011, saatejuht oli Kristel Kossar) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20111030.mp3 kuula] * (925) Kukul oli külas [[Rein Sikk]] – (eetris: 6.11.2011, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20111106.mp3 kuula] * (926) Kukul oli külas [[Arne Merilai]] – (eetris: 13.11.2011, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20111113.mp3 kuula] * (927) Kukul oli külas [[Dimitri Mironov]] – (eetris: 20.11.2011, saatejuht oli Kristel Kossar) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20111120.mp3 kuula] * (928) Kukul oli külas [[Tiina Talvik]] – (eetris: 27.11.2011, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20111127.mp3 kuula] * (929) Kukul oli külas [[Reet Roos]] – (eetris: 4.12.2011, saatejuht oli Kristel Kossar) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20111204.mp3 kuula] * (930) Kukul oli külas [[Olavi Ruitlane]] – (eetris: 11.12.2011, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20111211.mp3 kuula] * (931) Kukul oli külas [[Piet Boerefijn]] – (eetris: 18.12.2011, saatejuht oli Kristel Kossar) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20111218.mp3 kuula] === Aasta 2012 === * (932) Kukul oli külas [[Evelyn Mikomägi]] – (eetris: 8.01.2012, saatejuht oli Kristel Kossar) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120108.mp3 kuula] * (933) Kukul oli külas [[Erik Tohvri]] – (eetris: 15.01.2012, saatejuht oli Kristel Kossar) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120115.mp3 kuula] * (934) Kukul oli külas [[Iir Hermeliin]] – (eetris: 22.01.2012, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120122.mp3 kuula] * (935) Kukul oli külas [[Margus Murakas]] – (eetris: 29.01.2012, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120129.mp3 kuula] * (936) Kukul oli külas [[Helen Sildna]] – (eetris: 5.02.2012, saatejuht oli Kristel Kossar) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120205.mp3 kuula] * (937) Kukul oli külas [[Philippe Jourdan]] – (eetris: 12.02.2012, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120212.mp3 kuula] * (938) Kukul oli külas [[Ivan Makarov]] – (eetris: 19.02.2012, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120219.mp3 kuula] * (939) Kukul oli külas [[Riho Terras]] – (eetris: 26.02.2012, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120226.mp3 kuula] * (940) Kukul oli külas [[Erki Berends]] – (eetris: 4.03.2012, saatejuht oli Janek Luts) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120304.mp3 kuula] * (941) Kukul oli külas [[Indrek Hirv]] – (eetris: 11.03.2012, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120311.mp3 kuula] * (942) Kukul oli külas [[Valli Lember-Bogatkina]] – (eetris: 18.03.2012, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120318.mp3 kuula] * (943) Kukul oli külas [[Raul Eamets]] – (eetris: 25.03.2012, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120325.mp3 kuula] * (944) Kukul oli külas [[Riina Rõõmus]] – (eetris: 1.04.2012, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120401.mp3 kuula] * (945) Kukul oli külas [[Valter Lang]] – (eetris: 8.04.2012, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120408.mp3 kuula] * (946) Kukul oli külas [[Urmas Lennuk]] – (eetris: 15.04.2012, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120415.mp3 kuula] * (947) Kukul oli külas [[Aarne Rannamäe]] – (eetris: 22.04.2012, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120422.mp3 kuula] * (948) Kukul oli külas [[Jaak Lõhmus (režissöör)|Jaak Lõhmus]] – (eetris: 29.04.2012, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120429.mp3 kuula] * (949) Kukul oli külas [[Tõnu Naissoo]] – (eetris: 6.05.2012, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120506.mp3 kuula] * (950) Kukul oli külas [[Jüri Leesment]] – (eetris: 13.05.2012, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120513.mp3 kuula] * (951) Kukul oli külas [[Urmas Kõljalg]] – (eetris: 20.05.2012, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120520.mp3 kuula] * (952) Kukul oli külas [[Daniel Vaarik]] – (eetris: 27.05.2012, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120527.mp3 kuula] * (953) Kukul oli külas [[Mart Nutt]] – (eetris: 3.06.2012, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120603.mp3 kuula] * (954) Kukul oli külas [[Aigar Pindmaa]] – (eetris: 10.06.2012, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120610.mp3 kuula] * (955) Kukul oli külas [[Vello Mikk]] – (eetris: 17.06.2012, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120617.mp3 kuula] * (956) Kukul oli külas [[Yana Toom]] – (eetris: 24.06.2012, saatejuht oli Mart Pukk) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120624.mp3 kuula] * (957) Kukul oli külas [[Meelis Kiili]] – (eetris: 1.07.2012, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120701.mp3 kuula] * (958) Kukul oli külas [[Indrek Salis]] – (eetris: 8.07.2012, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120708.mp3 kuula] * (959) Kukul oli külas [[Tõnu Mikiver]] – (eetris: 15.07.2012, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120715.mp3 kuula] * (960) Kukul oli külas [[Celia Roose]] – (eetris: 22.07.2012, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120722.mp3 kuula] * (961) Kukul oli külas [[Igor Garšnek]] – (eetris: 29.07.2012, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120729.mp3 kuula] * (962) Kukul oli külas [[Arvo Veidenberg]] – (eetris: 5.08.2012, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120805.mp3 kuula] * (963) Kukul oli külas [[Jürgen Rooste]] – (eetris: 12.08.2012, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120812.mp3 kuula] * (964) Kukul oli külas [[Kuldar Leis]] – (eetris: 19.08.2012, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120819.mp3 kuula] * (965) Kukul oli külas [[Gunnar Polma]] – (eetris: 26.08.2012, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120827.mp3 kuula] * (966) Kukul oli külas [[Anu Lamp]] – (eetris: 2.09.2012, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120902.mp3 kuula] * (967) Kukul oli külas [[Indrek Kelk]] – (eetris: 9.09.2012, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120909.mp3 kuula] * (968) Kukul oli külas [[Raivo Hein]] – (eetris: 16.09.2012, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120916.mp3 kuula] * (969) Kukul oli külas [[Silver Meikar]] – (eetris: 23.09.2012, saatejuht oli Mart Pukk) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120923.mp3 kuula] * (970) Kukul oli külas [[Henn Põlluste]] – (eetris: 30.09.2012, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20120930.mp3 kuula] * (971) Kukul oli külas [[Hanno Pevkur]] – (eetris: 7.10.2012, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20121007.mp3 kuula] * (972) Kukul oli külas [[Sven Mikser]] – (eetris: 14.10.2012, saatejuht oli Mart Pukk) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20121014.mp3 kuula] * (973) Kukul oli külas [[Ülle Einberg]] – (eetris: 21.10.2012, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20121021.mp3 kuula] * (974) Kukul oli külas [[Margus Kastein]] – (eetris: 28.10.2012, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20121028.mp3 kuula] * (975) Kukul oli külas [[Urmas Vadi]] – (eetris: 4.11.2012, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20121104.mp3 kuula] * (976) Kukul oli külas [[Deniss Boroditš]] – (eetris: 11.11.2012, saatejuht oli Mart Pukk) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20121111.mp3 kuula] * (977) Kukul oli külas [[Raivo Külasepp]] – (eetris: 18.11.2012, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20121118.mp3 kuula] * (978) Kukul oli külas [[Raul Vaiksoo]] – (eetris: 25.11.2012, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20121125.mp3 kuula] * (979) Kukul oli külas [[Mari-Liis Sepper]] – (eetris: 2.12.2012, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20121202.mp3 kuula] * (980) Kukul oli külas [[Aleksei Lotman]] – (eetris: 9.12.2012, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20121209.mp3 kuula] * (981) Kukul oli külas [[Jüri Aarma]] – (eetris: 16.12.2012, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20121216.mp3 kuula] * (982) Kukul oli külas [[Ilon Wikland]] – (eetris: 23.12.2012, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20121223.mp3 kuula] === Aasta 2013 === * (983) Kukul oli külas [[Priit Laos]] – (eetris: 13.01.2013, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20130113.mp3 kuula] * (984) Kukul oli külas [[Jüri Kasesalu]] – (eetris: 20.01.2013, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20130120.mp3 kuula] * (985) Kukul oli külas [[Margus Lepa]] – (eetris: 27.01.2013, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20130127.mp3 kuula] * (986) Kukul oli külas [[Mart Noorma]] – (eetris: 3.02.2013, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20130203.mp3 kuula] * (987) Kukul oli külas [[Indrek Hargla]] – (eetris: 10.02.2013, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20130210.mp3 kuula] * (988) Kukul oli külas [[Avo Keel]] – (eetris: 17.02.2013, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20130217.mp3 kuula] * (989) Kukul oli külas [[Rait Maruste]] – (eetris: 24.02.2013, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20130224.mp3 kuula] * (990) Kukul oli külas [[Janek Luts]] – (eetris: 3.03.2013, saatejuht oli Mart Pukk) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20130303.mp3 kuula] * (991) Kukul oli külas [[Remo Savisaar]] – (eetris: 10.03.2013, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20130310.mp3 kuula] * (992) Kukul oli külas [[Erki Pehk]] – (eetris: 17.03.2013, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20130317.mp3 kuula] * (993) Kukul oli külas [[Triin Aljand]] – (eetris: 24.03.2013, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20130324.mp3 kuula] * (994) Kukul oli külas [[Tuve Kärner]] – (eetris: 31.03.2013, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20130331.mp3 kuula] * (995) Kukul oli külas [[Aivar Pilv]] – (eetris: 7.04.2013, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20130407.mp3 kuula] * (996) Kukul oli külas [[Meelis Mõttus]] – (eetris: 14.04.2013, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20130414.mp3 kuula] * (997) Kukul oli külas [[Heiki Nabi]] – (eetris: 21.04.2013, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20130421.mp3 kuula] * (998) Kukul oli külas [[Jaan Martinson]] – (eetris: 28.04.2013, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20130428.mp3 kuula] * (999) Kukul oli külas [[Tiina Kangro]] – (eetris: 5.05.2013, saatejuht oli Mart Pukk) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20130505.mp3 kuula] * (1000) Kukul oli külas [[Mihkel Mutt]] – (eetris: 12.05.2013, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20130512.mp3 kuula] * (1001) Kukul oli külas [[Ita Ever]] – (eetris: 19.05.2013, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20130519.mp3 kuula] * (1002) Kukul oli külas [[Marko Kristal]] – (eetris: 26.05.2013, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20130526.mp3 kuula] * (1003) Kukul oli külas [[Heidy Tamme]] – (eetris: 2.06.2013, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20130602.mp3 kuula] * (1004) Kukul oli külas [[Toomas Paul]] – (eetris: 9.06.2013, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20130609.mp3 kuula] * (1005) Kukul oli külas [[Marika Tuus]] – (eetris: 16.06.2013, saatejuht oli Mart Pukk) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20130616.mp3 kuula] * (1006) Kukul oli külas [[Jaan Tamm (lennundustegelane)|Jaan Tamm]] – (eetris: 23.06.2013, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20130623.mp3 kuula] * (1007) Kukul oli külas [[Tarmo Tiisler]] – (eetris: 30.06.2013, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20130630.mp3 kuula] * (1008) Kukul oli külas [[Elmar Liitmaa]] – (eetris: 7.07.2013, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20130708.mp3 kuula] * (1009) Kukul oli külas [[Sakarias Leppik]] – (eetris: 14.07.2013, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20130714.mp3 kuula] * (1010) Kukul oli külas [[Egon Nuter]] – (eetris: 21.07.2013, saatejuht oli Mart Pukk) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20130721.mp3 kuula] * (1011) Kukul oli külas [[Loone Ots]] – (eetris: 28.07.2013, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20130728.mp3 kuula] * (1012) Kukul oli külas [[Andres Ellamaa]] – (eetris: 4.08.2013, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20130804.mp3 kuula] * (1013) Kukul oli külas [[Aarne Ermus]] – (eetris: 11.08.2013, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20130811.mp3 kuula] * (1014) Kukul oli külas [[Igor Prins]] – (eetris: 18.08.2013, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20130818.mp3 kuula] * (1015) Kukul oli külas [[Meelis Kubits]] – (eetris: 25.08.2013, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20130825.mp3 kuula] * (1016) Kukul oli külas [[Viire Sepp]] – (eetris: 1.09.2013, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20130901.mp3 kuula] * (1017) Kukul oli külas [[Velvo Väli]] – (eetris: 8.09.2013, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20130908.mp3 kuula] * (1018) Kukul oli külas [[Ville Jehe]] – (eetris: 15.09.2013, saatejuht oli Mart Pukk) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20130915.mp3 kuula] * (1019) Kukul oli külas [[August Englas]] – (eetris: 22.09.2013, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20130922.mp3 kuula] * (1020) Kukul oli külas [[Eve Kivi]] – (eetris: 29.09.2013, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20130929.mp3 kuula] * (1021) Kukul oli külas [[Toomas Merila]] – (eetris: 6.10.2013, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20131006.mp3 kuula] * (1022) Kukul oli külas [[Marko Matvere]] – (eetris: 13.10.2013, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20131013.mp3 kuula] * (1023) Kukul oli külas [[Gunnar Press]] – (eetris: 20.10.2013, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20131020.mp3 kuula] * (1024) Kukul oli külas [[Sulev Oll]] – (eetris: 27.10.2013, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20131027.mp3 kuula] * (1025) Kukul oli külas [[Toomas Peterson]] – (eetris: 3.11.2013, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20131103.mp3 kuula] * (1026) Kukul oli külas [[Toomas Vitsut]] – (eetris: 10.11.2013, saatejuht oli Mart Pukk) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20131110.mp3 kuula] * (1027) Kukul oli külas [[Tiit Sokk]] – (eetris: 17.11.2013, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20131117.mp3 kuula] * (1028) Kukul oli külas [[Tõnis Rätsep]] – (eetris: 24.11.2013, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20131124.mp3 kuula] * (1029) Kukul oli külas [[Uno Uiga]] – (eetris: 1.12.2013, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20131201.mp3 kuula] * (1030) Kukul oli külas [[Val Rajasaar]] – (eetris: 8.12.2013, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20131208.mp3 kuula] * (1031) Kukul oli külas [[Marek Reinaas]] – (eetris: 15.12.2013, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20131215.mp3 kuula] * (1032) Kukul oli külas [[Indrek Schwede]] – (eetris: 22.12.2013, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20131222.mp3 kuula] === Aasta 2014 === * (1033) Kukul oli külas [[Urmas Vaino]] – (eetris: 12.01.2014, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140112.mp3 kuula] * (1034) Kukul oli külas [[Neeme Raud]] – (eetris: 19.01.2014, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140119.mp3 kuula] * (1035) Kukul oli külas [[Elmar Vaher]] – (eetris: 26.01.2014, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140126.mp3 kuula] * (1036) Kukul oli külas [[Raio Piiroja]] – (eetris: 2.02.2014, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140202.mp3 kuula] * (1037) Kukul oli külas [[Andres Herkel]] – (eetris: 9.02.2014, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140210.mp3 kuula] * (1038) Kukul oli külas [[Priit Pikamäe]] – (eetris: 16.02.2014, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140216.mp3 kuula] * (1039) Kukul oli külas [[Toomas Kivimägi]] – (eetris: 23.02.2014, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140223.mp3 kuula] * (1040) Kukul oli külas [[Tarmo Noormaa]] – (eetris: 2.03.2014, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140302.mp3 kuula] * (1041) Kukul oli külas [[Marju Kõivupuu]] – (eetris: 9.03.2014, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140309.mp3 kuula] * (1042) Kukul oli külas [[Margus Uba]] – (eetris: 16.03.2014, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140316.mp3 kuula] * (1043) Kukul oli külas [[Urmo Soonvald]] – (eetris: 23.03.2014, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140323.mp3 kuula] * (1044) Kukul oli külas [[Ruslan Trochynskyi]] – (eetris: 30.03.2014, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140330.mp3 kuula] * (1045) Kukul oli külas [[Kersti Heinloo]] – (eetris: 6.04.2014, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140406.mp3 kuula] * (1046) Kukul oli külas [[Härmo Saarm]] – (eetris: 13.04.2014, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140413.mp3 kuula] * (1047) Kukul oli külas [[Kaido Höövelson]] – (eetris: 20.04.2014, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140420.mp3 kuula] * (1048) Kukul oli külas [[Robert Nerman]] – (eetris: 27.04.2014, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140427.mp3 kuula] * (1049) Kukul oli külas [[Kristiina Ehin]] – (eetris: 4.05.2014, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140504.mp3 kuula] * (1050) Kukul oli külas [[Sirje Potisepp]] – (eetris: 11.05.2014, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140511.mp3 kuula] * (1051) Kukul oli külas [[Anu Reinart]] – (eetris: 18.05.2014, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140518.mp3 kuula] * (1052) Kukul oli külas [[Lauri Väinmaa]] – (eetris: 25.05.2014, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140525.mp3 kuula] * (1053) Kukul oli külas [[Ragnar Klavan]] – (eetris: 1.06.2014, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140601.mp3 kuula] * (1054) Kukul oli külas [[Boris Lehtlaan]] – (eetris: 8.06.2014, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140608.mp3 kuula] * (1055) Kukul oli külas [[Marko Kaljuveer]] – (eetris: 15.06.2014, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140615.mp3 kuula] * (1056) Kukul oli külas [[Peep Peterson]] – (eetris: 22.06.2014, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140622.mp3 kuula] * (1057) Kukul oli külas [[Peeter Saan]] – (eetris: 29.06.2014, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140629.mp3 kuula] * (1058) Kukul oli külas [[Taavo Virkhaus]] – (eetris: 6.07.2014, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140706.mp3 kuula] * (1059) Kukul oli külas [[Ülo Niinemets]] – (eetris: 13.07.2014, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140713.mp3 kuula] * (1060) Kukul oli külas [[Mait Schmidt]] – (eetris: 20.07.2014, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140720.mp3 kuula] * (1061) Kukul oli külas [[Tiit Madalvee]] – (eetris: 27.07.2014, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140727.mp3 kuula] * (1062) Kukul oli külas [[Erich Teigamägi]] – (eetris: 3.08.2014, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140803.mp3 kuula] * (1063) Kukul oli külas [[Kristi Liiva]] – (eetris: 10.08.2014, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140810.mp3 kuula] * (1064) Kukul oli külas [[Toomas Lõhmuste]] – (eetris: 17.08.2014, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140817.mp3 kuula] * (1065) Kukul oli külas [[Jüri Jaanson]] – (eetris: 24.08.2014, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140824.mp3 kuula] * (1066) Kukul oli külas [[Tõnu Õnnepalu]] – (eetris: 31.08.2014, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140831.mp3 kuula] * (1067) Kukul oli külas [[Indrek Taalmaa]] – (eetris: 7.09.2014, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140907.mp3 kuula] * (1068) Kukul oli külas [[Urmas Oru]] – (eetris: 14.09.2014, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140914.mp3 kuula] * (1069) Kukul oli külas [[Anu Säärits]] – (eetris: 21.09.2014, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140921.mp3 kuula] * (1070) Kukul oli külas [[Henn Karits]] – (eetris: 28.09.2014, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20140928.mp3 kuula] * (1071) Kukul oli külas [[Valdur Mikita]] – (eetris: 5.10.2014, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20141005.mp3 kuula] * (1072) Kukul oli külas [[Georg Aher]] – (eetris: 12.10.2014, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20141012.mp3 kuula] * (1073) Kukul oli külas [[Jaak Urmet]] – (eetris: 19.10.2014, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20141019.mp3 kuula] * (1074) Kukul oli külas [[Rasmus Mägi]] – (eetris: 26.10.2014, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20141026.mp3 kuula] * (1075) Kukul oli külas [[Hannes Hanso]] – (eetris: 2.11.2014, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20141102.mp3 kuula] * (1076) Kukul oli külas [[Andres Panksepp]] – (eetris: 9.11.2014, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20141109.mp3 kuula] * (1077) Kukul oli külas [[Tiit Pekk]] – (eetris: 16.11.2014, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20141116.mp3 kuula] * (1078) Kukul oli külas [[Rita Rätsepp]] – (eetris: 23.11.2014, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20141123.mp3 kuula] * (1079) Kukul oli külas [[Helmen Kütt]] – (eetris: 30.11.2014, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20141130.mp3 kuula] * (1080) Kukul oli külas [[Els Himma]] – (eetris: 7.12.2014, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20141207.mp3 kuula] * (1081) Kukul oli külas [[Mail Sildos]] – (eetris: 14.12.2014, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20141215.mp3 kuula] * (1082) Kukul oli külas [[Mihkel Mardna]] – (eetris: 21.12.2014, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20141221.mp3 kuula] === Aasta 2015 === * (1083) Kukul oli külas [[Märt-Matis Lill]] – (eetris: 11.01.2015, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20150111.mp3 kuula] * (1084) Kukul oli külas [[Andrus Loog]] – (eetris: 18.01.2015, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20150118.mp3 kuula] * (1085) Kukul oli külas [[Mall Kalve]] – (eetris: 25.01.2015, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20150125.mp3 kuula] * (1086) Kukul oli külas [[Merike Lang]] – (eetris: 1.02.2015, saatejuht oli Jüri Aarma) * (1087) Kukul oli külas [[Alo Põldmäe]] – (eetris: 8.02.2015, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20150208.mp3 kuula] * (1088) Kukul oli külas [[Toomas Lasmann]] – (eetris: 15.02.2015, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20150215.mp3 kuula] * (1089) Kukul oli külas [[Tõnu Endrekson]] – (eetris: 22.02.2015, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20150222.mp3 kuula] * (1090) Kukul oli külas [[Olev Remsu]] – (eetris: 1.03.2015, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20150301.mp3 kuula] * (1091) Kukul oli külas [[Annela Laaneots]] – (eetris: 8.03.2015, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20150308.mp3 kuula] * (1092) Kukul oli külas [[Andres Ots]] – (eetris: 15.03.2015, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20150315.mp3 kuula] * (1093) Kukul oli külas [[Martti Aljand]] – (eetris: 22.03.2015, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20150322.mp3 kuula] * (1094) Kukul oli külas [[Helle Laas]] – (eetris: 29.03.2015, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20150329.mp3 kuula] * (1095) Kukul oli külas [[Raivo E. Tamm]] – (eetris: 5.04.2015, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20150405.mp3 kuula] * (1096) Kukul oli külas [[Aivar Leito]] – (eetris: 12.04.2015, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20150412.mp3 kuula] * (1097) Kukul oli külas [[Ants Sild]] – (eetris: 19.04.2015, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20150419.mp3 kuula] * (1098) Kukul oli külas [[Joel Lindpere]] – (eetris: 26.04.2015, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20150426.mp3 kuula] * (1099) Kukul oli külas [[Peeter Lorents]] – (eetris: 3.05.2015, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20150503.mp3 kuula] * (1100) Kukul oli külas [[Viktoria Ladõnskaja]] – (eetris: 10.05.2015, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20150510.mp3 kuula] * (1101) Kukul oli külas [[Urmas Viilma]] – (eetris: 17.05.2015, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20150517.mp3 kuula] * (1102) Kukul oli külas [[Jüri Lepp]] – (eetris: 24.05.2015, saatejuht oli Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20150524.mp3 kuula] * (1103) Kukul oli külas [[Lavly Perling]] – (eetris: 31.05.2015, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20150601.mp3 kuula] * (1104) Kukul oli külas [[Neeme Kuningas]] – (eetris: 7.06.2015, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20150607.mp3 kuula] * (1105) Kukul oli külas [[Justin Petrone]] – (eetris: 14.06.2015, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20150614.mp3 kuula] * (1106) Kukul oli külas [[Rednar Annus]] – (eetris: 21.06.2015, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20150621.mp3 kuula] * (1107) Kukul oli külas [[Risto Vuorinen]] – (eetris: 28.06.2015, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20150628.mp3 kuula] * (1108) Kukul oli külas [[Tiit Naarits]] – (eetris: 5.07.2015, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20150705.mp3 kuula] * (1109) Kukul oli külas [[Enn Tobreluts]] – (eetris: 12.07.2015, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20150712.mp3 kuula] * (1110) Kukul oli külas [[Anu Saagim]] – (eetris: 19.07.2015, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20150719.mp3 kuula] * (1111) Kukul oli külas [[Mikk Sarv]] – (eetris: 26.07.2015, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20150726.mp3 kuula] * (1112) Kukul oli külas [[Ove Sander]] – (eetris: 2.08.2015, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20150802.mp3 kuula] * (1113) Kukul oli külas [[Rene Bürkland]] – (eetris: 9.08.2015, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20150809.mp3 kuula] * (1114) Kukul oli külas [[Ulla Preeden]] – (eetris: 16.08.2015, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20150816.mp3 kuula] * (1115) Kukul oli külas [[David O'Brock]] – (eetris: 23.08.2015, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20150823.mp3 kuula] * (1116) Kukul oli külas [[Margus Põldsepp]] – (eetris: 30.08.2015, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20150830.mp3 kuula] * (1117) Kukul oli külas [[Karmel Eikner]] – (eetris: 6.09.2015, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20150906.mp3 kuula] * (1118) Kukul oli külas [[Peeter Raudsepp (teatrilavastaja)|Peeter Raudsepp]] – (eetris: 13.09.2015, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20150913.mp3 kuula] * (1119) Kukul oli külas [[Indrek Saar]] – (eetris: 20.09.2015, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20150920.mp3 kuula] * (1120) Kukul oli külas [[Andrei Dvorjaninov]] – (eetris: 27.09.2015, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20150927.mp3 kuula] * (1121) Kukul oli külas [[Jüri Muttika]] – (eetris: 4.10.2015, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20151004.mp3 kuula] * (1122) Kukul oli külas [[Aapo Pukk]] – (eetris: 11.10.2015, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20151011.mp3 kuula] * (1123) Kukul oli külas [[Andres Ammas]] – (eetris: 18.10.2015, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20151018.mp3 kuula] * (1124) Kukul oli külas [[Mati Lilliallik]] – (eetris: 25.10.2015, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20151025.mp3 kuula] * (1125) Kukul oli külas [[Sulev Müürsepp]] – (eetris: 1.11.2015, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20151101.mp3 kuula] * (1126) Kukul oli külas [[Vello Vaher]] – (eetris: 8.11.2015, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20151108.mp3 kuula] * (1127) Kukul oli külas [[Enno Lend]] – (eetris: 15.11.2015, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20151115.mp3 kuula] * (1128) Kukul oli külas [[Juhan Särgava]] – (eetris: 22.11.2015, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20151122.mp3 kuula] * (1129) Kukul oli külas [[Ott Aardam]] – (eetris: 29.11.2015, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20151129.mp3 kuula] * (1130) Kukul oli külas [[Erki Vaikre]] – (eetris: 6.12.2015, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20151206.mp3 kuula] * (1131) Kukul oli külas [[Tiit Pruuli]] – (eetris: 13.12.2015, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20151213.mp3 kuula] * (1132) Kukul oli külas [[Heldur Meerits]] – (eetris: 20.12.2015, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20151220.mp3 kuula] === Aasta 2016 === * (1133) Kukul oli külas [[Ivo Felt]] – (eetris: 10.01.2016, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20160110.mp3 kuula] * (1134) Kukul oli külas [[Jaak Kikas]] – (eetris: 17.01.2016, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20160117.mp3 kuula] * (1135) Kukul oli külas [[Indrek Rohtmets]] – (eetris: 24.01.2016, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20160124.mp3 kuula] * (1136) Kukul oli külas [[Vello Mäss]] – (eetris: 31.01.2016, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20160131.mp3 kuula] * (1137) Kukul oli külas [[Jüri Teras]] – (eetris: 7.02.2016, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20160207.mp3 kuula] * (1138) Kukul oli külas [[Nora Kutti]] – (eetris: 14.02.2016, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20160214.mp3 kuula] * (1139) Kukul oli külas [[Avo-Rein Tereping]] – (eetris: 21.02.2016, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20160221.mp3 kuula] * (1140) Kukul oli külas [[Margus Mikomägi]] – (eetris: 28.02.2016, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20160228.mp3 kuula] * (1141) Kukul oli külas [[Lauri Saatpalu]] – (eetris: 6.03.2016, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20160306.mp3 kuula] * (1142) Kukul oli külas [[Merit Kopli]] – (eetris: 13.03.2016, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20160313.mp3 kuula] * (1143) Kukul oli külas [[Matti Maasikas]] – (eetris: 20.03.2016, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20160320.mp3 kuula] * (1144) Kukul oli külas [[Ivar Heinmaa]] – (eetris: 27.03.2016, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20160327.mp3 kuula] * (1145) Kukul oli külas [[Janika Kronberg]] – (eetris: 3.04.2016, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20160403.mp3 kuula] * (1146) Kukul oli külas [[Guido Kangur]] – (eetris: 10.04.2016, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20160410.mp3 kuula] * (1147) Kukul oli külas [[Siim Sukles]] – (eetris: 17.04.2016, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20160417.mp3 kuula] * (1148) Kukul oli külas [[Peeter Kaljumäe]] – (eetris: 24.04.2016, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20160424.mp3 kuula] * (1149) Kukul oli külas [[Ain-Alar Juhanson]] – (eetris: 1.05.2016, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20160501.mp3 kuula] * (1150) Kukul oli külas [[Helve Särgava]] – (eetris: 8.05.2016, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20160508.mp3 kuula] * (1151) Kukul oli külas [[Heljo Mänd]] – (eetris: 15.05.2016, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20160515.mp3 kuula] * (1152) Kukul oli külas [[Ave Kumpas]] – (eetris: 22.05.2016, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20160523.mp3 kuula] * (1153) Kukul oli külas [[Herbert Murd]] – (eetris: 29.05.2016, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20160529.mp3 kuula] * (1154) Kukul oli külas [[Marje Metsur]] – (eetris: 5.06.2016, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20160605.mp3 kuula] * (1155) Kukul oli külas [[Riho Ühtegi]] – (eetris: 19.06.2016, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20160619.mp3 kuula] * (1156) Kukul oli külas [[Ira Lember]] – (eetris: 26.06.2016, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20160626.mp3 kuula] * (1157) Kukul oli külas [[Heiki Hanso]] – (eetris: 3.07.2016, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20160703.mp3 kuula] * (1158) Kukul oli külas [[Kalev Kruus]] – (eetris: 10.07.2016, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20160710.mp3 kuula] * (1159) Kukul oli külas [[Anto Liivat]] – (eetris: 17.07.2016, saatejuht oli Mart Pukk) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20160717.mp3 kuula] * (1160) Kukul oli külas [[Thea Paluoja]] – (eetris: 24.07.2016, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20160724.mp3 kuula] * (1161) Kukul oli külas [[Kristiina Alliksaar]] – (eetris: 31.07.2016, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20160731.mp3 kuula] * (1162) Kukul oli külas [[Andres Eilart]] – (eetris: 7.08.2016, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20160807.mp3 kuula] * (1163) Kukul oli külas [[Aarne Leima]] – (eetris: 14.08.2016, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20160814.mp3 kuula] * (1164) Kukul oli külas [[Aadu Jõgiaas]] – (eetris: 21.08.2016, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20160821.mp3 kuula] * (1165) Kukul oli külas [[Matti Killing]] – (eetris: 28.08.2016, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20160828.mp3 kuula] * (1166) Kukul oli külas [[Roomet Leiger]] – (eetris: 4.09.2016, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20160904.mp3 kuula] * (1167) Kukul oli külas [[Madis Kolk (teatrikriitik)|Madis Kolk]] – (eetris: 11.09.2016, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20160911.mp3 kuula] * (1168) Kukul oli külas [[Helgi Sallo]] – (eetris: 18.09.2016, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20160918.mp3 kuula] * (1169) Kukul oli külas [[Peeter Vihalemm]] – (eetris: 25.09.2016, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20160925.mp3 kuula] * (1170) Kukul oli külas [[Jaanus Harro]] – (eetris: 2.10.2016, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20161002.mp3 kuula] * (1171) Kukul oli külas [[Hans Kaldoja]] – (eetris: 9.10.2016, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20161009.mp3 kuula] * (1172) Kukul oli külas [[Tiit Riisalo]] – (eetris: 16.10.2016, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20161016.mp3 kuula] * (1173) Kukul oli külas [[Taavi Aas]] – (eetris: 23.10.2016, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20161023.mp3 kuula] * (1174) Kukul oli külas [[Aivar Juhanson]] – (eetris: 30.10.2016, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20161030.mp3 kuula] * (1175) Kukul oli külas [[Lembit Paal]] – (eetris: 6.11.2016, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20161106.mp3 kuula] * (1176) Kukul oli külas [[Kristjan Pomm]] – (eetris: 13.11.2016, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20161113.mp3 kuula] * (1177) Kukul oli külas [[Harry Liivrand]] – (eetris: 20.11.2016, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20161120.mp3 kuula] * (1178) Kukul oli külas [[Heino Tiik]] – (eetris: 27.11.2016, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20161127.mp3 kuula] * (1179) Kukul oli külas [[Ain Agan]] – (eetris: 4.12.2016, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20161204.mp3 kuula] * (1180) Kukul oli külas [[Margus Viigimaa]] – (eetris: 11.12.2016, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20161211.mp3 kuula] * (1181) Kukul oli külas [[Ott Kiivikas]] – (eetris: 18.12.2016, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20161218.mp3 kuula] === Aasta 2017 === * (1182) Kukul oli külas [[Kati Tolmoff]] – (eetris: 8.01.2017, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170108.mp3 kuula] * (1183) Kukul oli külas [[Kaido Padar]] – (eetris: 15.01.2017, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170115.mp3 kuula] * (1184) Kukul oli külas [[Rein Agur]] – (eetris: 22.01.2017, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170122.mp3 kuula] * (1185) Kukul oli külas [[Paavo Kivine]] – (eetris: 29.01.2017, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170129.mp3 kuula] * (1186) Kukul oli külas [[Ene-Margit Tiit]] – (eetris: 5.02.2017, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170205.mp3 kuula] * (1187) Kukul oli külas [[Monika Haukanõmm]] – (eetris: 12.02.2017, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170212.mp3 kuula] * (1188) Kukul oli külas [[Juhan Sihver]] – (eetris: 19.02.2017, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170219.mp3 kuula] * (1189) Kukul oli külas [[Merlis Nõgene]] – (eetris: 26.02.2017, saatejuht oli Liis Raidma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170226.mp3 kuula] * (1190) Kukul oli külas [[Gaute Kivistik]] – (eetris: 5.03.2017, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170305.mp3 kuula] * (1191) Kukul oli külas [[Toomas Kõrvits]] – (eetris: 12.03.2017, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170312.mp3 kuula] * (1192) Kukul oli külas [[Ester Mägi]] – (eetris: 19.03.2017, saatejuht oli Liis Laidmets) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170319.mp3 kuula] * (1193) Kukul oli külas [[Kristel Pappel]] – (eetris: 26.03.2017, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170326.mp3 kuula] * (1194) Kukul oli külas [[Mall Mälberg]] – (eetris: 2.04.2017, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170402.mp3 kuula] * (1195) Kukul oli külas [[Mihhail Kõlvart]] – (eetris: 9.04.2017, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170409.mp3 kuula] * (1196) Kukul oli külas [[Priit Pirsko]] – (eetris: 16.04.2017, saatejuht oli Liis Laidmets) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170416.mp3 kuula] * (1197) Kukul oli külas [[Pille Lill]] – (eetris: 23.04.2017, saatejuht oli Jüri Aarma) * (1198) Kukul oli külas [[Dimitri Demjanov]] – (eetris: 30.04.2017, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170430.mp3 kuula] * (1199) Kukul oli külas [[Jüri Talvet]] – (eetris: 7.05.2017, saatejuht oli Liis Laidmets) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170507.mp3 kuula] * (1200) Kukul oli külas [[Kärt Hellerma]] – (eetris: 14.05.2017, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170514.mp3 kuula] * (1201) Kukul oli külas [[Lydia Rahula]] – (eetris: 21.05.2017, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170521.mp3 kuula] * (1202) Kukul oli külas [[Tarmo Mutso]] – (eetris: 28.05.2017, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170528.mp3 kuula] * (1203) Kukul oli külas [[Uku Randmaa]] – (eetris: 4.06.2017, saatejuht oli Liis Laidmets) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170604.mp3 kuula] * (1204) Kukul oli külas [[Tiit Terik]] – (eetris: 11.06.2017, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170611.mp3 kuula] * (1205) Kukul oli külas [[Jaak Elling]] – (eetris: 18.06.2017, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170618.mp3 kuula] * (1206) Kukul oli külas [[Märt Avandi]] – (eetris: 25.06.2017, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170625.mp3 kuula] * (1207) Kukul oli külas [[Sten Weidebaum]] – (eetris: 2.07.2017, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170702.mp3 kuula] * (1208) Kukul oli külas [[Ene Rämmeld]] – (eetris: 9.07.2017, saatejuht oli Liis Laidmets) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170709.mp3 kuula] * (1209) Kukul oli külas [[Toomas Sepp]] – (eetris: 16.07.2017, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170716.mp3 kuula] * (1210) Kukul oli külas [[Erki Aule]] – (eetris: 23.07.2017, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170723.mp3 kuula] * (1211) Kukul oli külas [[Kaido Külaots]] – (eetris: 30.07.2017, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170730.mp3 kuula] * (1212) Kukul oli külas [[Paavo Järvi]] – (eetris: 6.08.2017, saatejuht oli Liis Laidmets) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170806.mp3 kuula] * (1213) Kukul oli külas [[Ene Üleoja]] – (eetris: 13.08.2017, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170813.mp3 kuula] * (1214) Kukul oli külas [[Jaanus Piirsalu]] – (eetris: 20.08.2017, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170820.mp3 kuula] * (1215) Kukul oli külas [[Heinar Jahu]] – (eetris: 27.08.2017, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170827.mp3 kuula] * (1216) Kukul oli külas [[Kalle Kukk]] – (eetris: 3.09.2017, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170903.mp3 kuula] * (1217) Kukul oli külas [[Kristjan Jõekalda]] – (eetris: 10.09.2017, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170910.mp3 kuula] * (1218) Kukul oli külas [[Andres Uibo]] – (eetris: 17.09.2017, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170917.mp3 kuula] * (1219) Kukul oli külas [[Annely Peebo]] – (eetris: 24.09.2017, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20170924.mp3 kuula] * (1220) Kukul oli külas [[Virgo Veldi]] – (eetris: 1.10.2017, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20171001.mp3 kuula] * (1221) Kukul oli külas [[Siim Nestor]] – (eetris: 8.10.2017, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20171008.mp3 kuula] * (1222) Kukul oli külas [[Katrin Karisma]] – (eetris: 15.10.2017, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20171015.mp3 kuula] * (1223) Kukul oli külas [[Imre Kose]] – (eetris: 22.10.2017, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20171022.mp3 kuula] * (1224) Kukul oli külas [[Igor Taro]] – (eetris: 29.10.2017, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20171029.mp3 kuula] * (1225) Kukul oli külas [[Peep Talving]] – (eetris: 5.11.2017, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20171105.mp3 kuula] * (1226) Kukul oli külas [[Katrin Pärn]] – (eetris: 12.11.2017, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20171112.mp3 kuula] * (1227) Kukul oli külas [[Kulle Raig]] – (eetris: 19.11.2017, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20171119.mp3 kuula] * (1228) Kukul oli külas [[Siim Raie]] – (eetris: 26.11.2017, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20171127.mp3 kuula] * (1229) Kukul oli külas [[Lembit Peterson]] – (eetris: 3.12.2017, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20171203.mp3 kuula] * (1230) Kukul oli külas [[Lauri Hussar]] – (eetris: 10.12.2017, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20171210.mp3 kuula] * (1231) Kukul oli külas [[Mart Lepp]] – (eetris: 17.12.2017, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20171217.mp3 kuula] * (1232) Kukul oli külas [[Koit Toome]] – (eetris: 24.12.2017, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20171224.mp3 kuula] === Aasta 2018 === * (1233) Kukul oli külas [[Arno Sillat]] – (eetris: 14.01.2018, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20180114.mp3 kuula] * (1234) Kukul oli külas [[Mailis Reps]] – (eetris: 21.01.2018, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20180121.mp3 kuula] * (1235) Kukul oli külas [[Valdur Tiit]] – (eetris: 28.01.2018, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20180128.mp3 kuula] * (1236) Kukul oli külas [[Reigo Ahven]] – (eetris: 4.02.2018, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20180204.mp3 kuula] * (1237) Kukul oli külas [[Margus Hunt]] – (eetris: 11.02.2018, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20180211.mp3 kuula] * (1238) Kukul oli külas [[Asko Lõhmus]] – (eetris: 18.02.2018, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20180218.mp3 kuula] * (1239) Kukul oli külas [[Daniele Monticelli]] – (eetris: 25.02.2018, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20180225.mp3 kuula] * (1240) Kukul oli külas [[Priit Jürjens]] – (eetris: 4.03.2018, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20180304.mp3 kuula] * (1241) Kukul oli külas [[Raivo Riim]] – (eetris: 11.03.2018, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20180311.mp3 kuula] * (1242) Kukul oli külas [[Hille Hanso]] – (eetris: 18.03.2018, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20180318.mp3 kuula] * (1243) Kukul oli külas [[Sami Seppänen]] – (eetris: 25.03.2018, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20180325.mp3 kuula] * (1244) Kukul oli külas [[Rainer Sarnet]] – (eetris: 1.04.2018, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20180401.mp3 kuula] * (1245) Kukul oli külas [[Vaike Uibopuu]] – (eetris: 8.04.2018, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20180408.mp3 kuula] * (1246) Kukul oli külas [[Tõnu Altosaar]] – (eetris: 15.04.2018, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20180415.mp3 kuula] * (1247) Kukul oli külas [[Jaak Juske]] – (eetris: 22.04.2018, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20180422.mp3 kuula] * (1248) Kukul oli külas [[Jüri Saar]] – (eetris: 29.04.2018, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20180429.mp3 kuula] * (1249) Kukul oli külas [[Evelin Samuel]] – (eetris: 13.05.2018, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20180513.mp3 kuula] * (1250) Kukul oli külas [[Gert Kiiler]] – (eetris: 20.05.2018, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20180520.mp3 kuula] * (1251) Kukul oli külas [[Peeter Järvelaid]] – (eetris: 27.05.2018, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20180527.mp3 kuula] * (1252) Kukul oli külas [[Jevgeni Ossinovski]] – (eetris: 3.06.2018, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20180603.mp3 kuula] * (1253) Kukul oli külas [[Roald Johannson]] – (eetris: 10.06.2018, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20180610.mp3 kuula] * (1254) Kukul oli külas [[Karmen Joller]] – (eetris: 17.06.2018, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20180617.mp3 kuula] * (1255) Kukul oli külas [[Kuno Tammearu]] – (eetris: 24.06.2018, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20180624.mp3 kuula] * (1256) Kukul oli külas [[Kaie Tanner]] – (eetris: 1.07.2018, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20180701.mp3 kuula] * (1257) Kukul oli külas [[Arno Almann]] – (eetris: 8.07.2018, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20180708.mp3 kuula] * (1258) Kukul oli külas [[Katrin Saali Saul]] – (eetris: 15.07.2018, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20180715.mp3 kuula] * (1259) Kukul oli külas [[Rait Killandi]] – (eetris: 22.07.2018, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20180722.mp3 kuula] * (1260) Kukul oli külas [[Henn Põlluaas]] – (eetris: 29.07.2018, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20180729.mp3 kuula] * (1261) Kukul oli külas [[Heino Tartes]] – (eetris: 5.08.2018, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20180805.mp3 kuula] * (1262) Kukul oli külas [[Piret Krumm]] – (eetris: 12.08.2018, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20180812.mp3 kuula] * (1263) Kukul oli külas [[Ain Tähiste]] – (eetris: 19.08.2018, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20180819.mp3 kuula] * (1264) Kukul oli külas [[Taavi Tõnisson]] – (eetris: 26.08.2018, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20180826.mp3 kuula] * (1265) Kukul oli külas [[Aivar Jaeski]] – (eetris: 2.09.2018, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20180902.mp3 kuula] * (1266) Kukul oli külas [[Peeter Kross]] – (eetris: 9.09.2018, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20180909.mp3 kuula] * (1267) Kukul oli külas [[Margus Tabor]] – (eetris: 16.09.2018, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20180916.mp3 kuula] * (1268) Kukul oli külas [[Ken Saan]] – (eetris: 23.09.2018, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20180923.mp3 kuula] * (1269) Kukul oli külas [[Tiiu Peäske]] – (eetris: 30.09.2018, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20180930.mp3 kuula] * (1270) Kukul oli külas [[Ene Hion]] – (eetris: 7.10.2018, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20181007.mp3 kuula] * (1271) Kukul oli külas [[Krister Kivi]] – (eetris: 14.10.2018, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20181014.mp3 kuula] * (1272) Kukul oli külas [[Priit Eelmäe]] – (eetris: 21.10.2018, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20181021.mp3 kuula] * (1273) Kukul oli külas [[Romek Kosenkranius]] – (eetris: 28.10.2018, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20181028.mp3 kuula] * (1274) Kukul oli külas [[Ülle Toode]] – (eetris: 4.11.2018, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20181104.mp3 kuula] * (1275) Kukul oli külas [[Lembit Kolk]] – (eetris: 11.11.2018, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20181111.mp3 kuula] * (1276) Kukul oli külas [[Viive Ernesaks]] – (eetris: 18.11.2018, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20181118.mp3 kuula] * (1277) Kukul oli külas [[Vally Ojavere]] – (eetris: 25.11.2018, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20181125.mp3 kuula] * (1278) Kukul oli külas [[Erkki Koort]] – (eetris: 2.12.2018, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20181202.mp3 kuula] * (1279) Kukul oli külas [[Kalev Stoicescu]] – (eetris: 9.12.2018, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20181209.mp3 kuula] * (1280) Kukul oli külas [[Raivo Põldmaa]] – (eetris: 16.12.2018, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20181216.mp3 kuula] * (1281) Kukul oli külas [[Avo Üprus]] – (eetris: 23.12.2018, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20181223.mp3 kuula] === Aasta 2019 === * (1282) Kukul oli külas [[Arvi Karotam]] – (eetris: 13.01.2019, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20190113.mp3 kuula] * (1283) Kukul oli külas [[Heli Susi]] – (eetris: 20.01.2019, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20190120.mp3 kuula] * (1284) Kukul oli külas [[Kalle Vellevoog]] – (eetris: 27.01.2019, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20190127.mp3 kuula] * (1285) Kukul oli külas [[Hugo Hiibus]] – (eetris: 3.02.2019, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20190203.mp3 kuula] * (1286) Kukul oli külas [[Jaak Ungerson]] – (eetris: 10.02.2019, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20190210.mp3 kuula] * (1287) Kukul oli külas [[Aivar Alavere]] – (eetris: 17.02.2019, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20190217.mp3 kuula] * (1288) Kukul oli külas [[Eduard Kuuskor]] – (eetris: 24.02.2019, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20190224.mp3 kuula] * (1289) Kukul oli külas [[Liis Seljamaa]] – (eetris: 3.03.2019, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20190303.mp3 kuula] * (1290) Kukul oli külas [[Andres Lepik]] – (eetris: 10.03.2019, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20190310.mp3 kuula] * (1291) Kukul oli külas [[Fredi-Armand Tomps]] – (eetris: 17.03.2019, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20190317.mp3 kuula] * (1292) Kukul oli külas [[Jüri Raidla]] – (eetris: 24.03.2019, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20190324.mp3 kuula] * (1293) Kukul oli külas [[Reet Linna]] – (eetris: 31.03.2019, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20190331.mp3 kuula] * (1294) Kukul oli külas [[Eero Spriit]] – (eetris: 7.04.2019, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20190407.mp3 kuula] * (1295) Kukul oli külas [[Jaanus Murakas]] – (eetris: 14.04.2019, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20190414.mp3 kuula] * (1296) Kukul oli külas [[Marko Mäetamm]] – (eetris: 21.04.2019, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20190421.mp3 kuula] * (1297) Kukul oli külas [[Pearu Paulus]] – (eetris: 28.04.2019, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20190428.mp3 kuula] * (1298) Kukul oli külas [[Jüri Leiten]] – (eetris: 5.05.2019, saatejuht oli Jüri Aarma) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20190505.mp3 kuula] * (1299) Kukul oli külas [[Toomas Vint]] – (eetris: 12.05.2019, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20190512.mp3 kuula] * (1300) Kukul oli külas [[Kristjan Järvi]] – (eetris: 26.05.2019, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20190526.mp3 kuula] * (1301) Kukul oli külas [[Rait Roosve]] – (eetris: 2.06.2019, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20190602.mp3 kuula] * (1302) Kukul oli külas [[Elena Poznjak-Kõlar]] – (eetris: 9.06.2019, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20190609.mp3 kuula] * (1303) Kukul oli külas [[Liina Tennosaar]] – (eetris: 16.06.2019, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20190616.mp3 kuula] * (1304) Kukul oli külas [[Ene Tomberg]] – (eetris: 23.06.2019, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20190623.mp3 kuula] * (1305) Kukul oli külas [[Aet Maatee]] – (eetris: 30.06.2019, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20190630.mp3 kuula] * (1306) Kukul oli külas [[Riina Sikkut]] – (eetris: 7.07.2019, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20190707.mp3 kuula] * (1307) Kukul oli külas [[Lehti Merilo]] – (eetris: 14.07.2019, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20190714.mp3 kuula] * (1308) Kukul oli külas [[Piret Päär]] – (eetris: 21.07.2019, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20190721.mp3 kuula] * (1309) Kukul oli külas [[Anne Veesaar]] – (eetris: 28.07.2019, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20190728.mp3 kuula] * (1310) Kukul oli külas [[Risto Joost]] – (eetris: 4.08.2019, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20190804.mp3 kuula] * (1311) Kukul oli külas [[Hando Sutter]] – (eetris: 11.08.2019, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20190811.mp3 kuula] * (1312) Kukul oli külas [[Garmen Tabor]] – (eetris: 18.08.2019, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20190818.mp3 kuula] * (1313) Kukul oli külas [[Veiko Spolitis]] – (eetris: 25.08.2019, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20190825.mp3 kuula] * (1314) Kukul oli külas [[Enn Tegova]] – (eetris: 1.09.2019, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20190901.mp3 kuula] * (1315) Kukul oli külas [[Toivo Tänavsuu]] – (eetris: 8.09.2019, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20190908.mp3 kuula] * (1316) Kukul oli külas [[Margus Muld (p%C3%B5llumees)|Margus Muld]] – (eetris: 15.09.2019, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20190915.mp3 kuula] * (1317) Kukul oli külas [[Enn Kaup]] – (eetris: 22.09.2019, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20190922.mp3 kuula] * (1318) Kukul oli külas [[Peeter Veegen]] – (eetris: 29.09.2019, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20190929.mp3 kuula] * (1319) Kukul oli külas [[Tõnis Kõrvits]] – (eetris: 6.10.2019, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20191006.mp3 kuula] * (1320) Kukul oli külas [[Mait Summatavet]] – (eetris: 13.10.2019, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20191013.mp3 kuula] * (1321) Kukul oli külas [[Ülo Kalm]] – (eetris: 20.10.2019, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20191020.mp3 kuula] * (1322) Kukul oli külas [[Eva Truuverk]] – (eetris: 27.10.2019, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20191027.mp3 kuula] * (1323) Kukul oli külas [[Jaak Aus]] – (eetris: 3.11.2019, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20191103.mp3 kuula] * (1324) Kukul oli külas [[Piret Kooli]] – (eetris: 10.11.2019, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20191110.mp3 kuula] * (1325) Kukul oli külas [[Peeter Jürgens]] – (eetris: 17.11.2019, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20191117.mp3 kuula] * (1326) Kukul oli külas [[Dago Antov]] – (eetris: 24.11.2019, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20191124.mp3 kuula] * (1327) Kukul oli külas [[Ülle Kruus]] – (eetris: 1.12.2019, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20191201.mp3 kuula] * (1328) Kukul oli külas [[Aavo Pikkuus]] – (eetris: 8.12.2019, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20191208.mp3 kuula] * (1329) Kukul oli külas [[Enn Õunpuu]] – (eetris: 15.12.2019, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20191215.mp3 kuula] * (1330) Kukul oli külas [[Madis Rahu]] – (eetris: 22.12.2019, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20191222.mp3 kuula] === Aasta 2020 === * (1331) Kukul oli külas [[Raivo Vokk]] – (eetris: 12.01.2020, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20200112.mp3 kuula] * (1332) Kukul oli külas [[Aldo Kals]] – (eetris: 19.01.2020, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20200119.mp3 kuula] * (1333) Kukul oli külas [[Rein Porro]] – (eetris: 26.01.2020, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20200126.mp3 kuula] * (1334) Kukul oli külas [[Maarja Vaino]] – (eetris: 2.02.2020, saatejuht oli Timo Tarve) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20200202.mp3 kuula] * (1335) Kukul oli külas [[Enn Säde]] – (eetris: 9.02.2020, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20200209.mp3 kuula] * (1336) Kukul oli külas [[Peeter Perens]] – (eetris: 16.02.2020, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20200216.mp3 kuula] * (1337) Kukul oli külas [[Richard Villems]] – (eetris: 23.02.2020, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20200223.mp3 kuula] * (1338) Kukul oli külas [[Lauri Kaare]] – (eetris: 1.03.2020, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20200301.mp3 kuula] * (1339) Kukul oli külas [[Kaja Kärner]] – (eetris: 8.03.2020, saatejuht oli Erki Berends) – [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20200308.mp3 kuula] * (1340) Kukul oli külas [[Tiit Aleksejev]] – (eetris: 15.03.2020, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20200315.mp3 kuula] * (1341) Kukul oli külas [[Rasmus Rask]] – (eetris: 22.03.2020, saatejuht oli Timo Tarve) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20200322.mp3 kuula] * (1342) Kukul oli külas [[Aivar Toompere]] – (eetris: 29.03.2020, saatejuht oli Erki Berends) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20200329.mp3 kuula] * (1343) Kukul oli külas [[Karol Kuntsel]] – (eetris: 5.04.2020, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20200405.mp3 kuula] * (1344) Kukul oli külas [[Neeme Korv]] – (eetris: 12.04.2020, saatejuht oli Erki Berends) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20200412.mp3 kuula] * (1345) Kukul oli külas [[Kristiina Poska]] – (eetris: 19.04.2020, saatejuht oli Timo Tarve) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20200419.mp3 kuula] * (1346) Kukul oli külas [[Mart Kuurme]] – (eetris: 26.04.2020, saatejuht oli Erki Berends) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20200426.mp3 kuula] * (1347) Kukul oli külas [[Jaan Tootsen]] – (eetris: 3.05.2020, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20200503.mp3 kuula] * (1348) Kukul oli külas [[Mall Johanson]] – (eetris: 10.05.2020, saatejuht oli Erki Berends) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20200510.mp3 kuula] * (1349) Kukul oli külas [[Lada Mehikas]] – (eetris: 17.05.2020, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20200517.mp3 kuula] * (1350) Kukul oli külas [[Tiit Maran]] – (eetris: 24.05.2020, saatejuht oli Erki Berends) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20200524.mp3 kuula] * (1351) Kukul oli külas [[Arkadi Popov]] – (eetris: 31.05.2020, saatejuht oli Timo Tarve) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20200531.mp3 kuula] * (1352) Kukul oli külas [[Kristina Kallas]] – (eetris: 7.06.2020, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20200607.mp3 kuula] * (1353) Kukul oli külas [[Madis Kallas]] – (eetris: 14.06.2020, saatejuht oli Erki Berends) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20200614.mp3 kuula] * (1354) Kukul oli külas [[Rein Pajur]] – (eetris: 21.06.2020, saatejuht oli Timo Tarve) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20200621.mp3 kuula] * (1355) Kukul oli külas [[Toomas Voll]] – (eetris: 28.06.2020, saatejuht oli Erki Berends) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20200628.mp3 kuula] * (1356) Kukul oli külas [[Jüri Trei]] – (eetris: 5.07.2020, saatejuht oli Erki Berends) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20200705.mp3 kuula] * (1357) Kukul oli külas [[Mustafa Celik]] – (eetris: 12.07.2020, saatejuht oli Timo Tarve) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20200712.mp3 kuula] * (1358) Kukul oli külas [[Jüri Täht]] – (eetris: 19.07.2020, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20200719.mp3 kuula] * (1359) Kukul oli külas [[Ines Aru]] – (eetris: 26.07.2020, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20200726.mp3 kuula] * (1360) Kukul oli külas [[Katrin Viirpalu]] – (eetris: 2.08.2020, saatejuht oli Timo Tarve) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20200802.mp3 kuula] * (1361) Kukul oli külas [[Olavi Antons]] – (eetris: 9.08.2020, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20200809.mp3 kuula] * (1362) Kukul oli külas [[Mart Raik]] – (eetris: 16.08.2020, saatejuht oli Erki Berends) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20200816.mp3 kuula] * (1363) Kukul oli külas [[Rein Järvelill]] – (eetris: 23.08.2020, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20200823.mp3 kuula] * (1364) Kukul oli külas [[Arne Haasma]] – (eetris: 30.08.2020, saatejuht oli Erki Berends) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20200830.mp3 kuula] * (1365) Kukul oli külas [[Tõnu Lepik]] – (eetris: 6.09.2020, saatejuht oli Timo Tarve) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20200906.mp3 kuula] * (1366) Kukul oli külas [[Toomas Luhats]] – (eetris: 13.09.2020, saatejuht oli Erki Berends) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20200913.mp3 kuula] * (1367) Kukul oli külas [[Irja Lutsar]] – (eetris: 20.09.2020, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20200920.mp3 kuula] * (1368) Kukul oli külas [[Marju Heldema]] – (eetris: 27.09.2020, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20200928.mp3 kuula] * (1369) Kukul oli külas [[Ave Alavainu]] – (eetris: 4.10.2020, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20201004.mp3 kuula] * (1370) Kukul oli külas [[Olev Oja]] – (eetris: 11.10.2020, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20201011.mp3 kuula] * (1371) Kukul oli külas [[Väino Koorberg]] – (eetris: 18.10.2020, saatejuht oli Erki Berends) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20201018.mp3 kuula] * (1372) Kukul oli külas [[Leho Siimsen]] – (eetris: 25.10.2020, saatejuht oli Erki Berends) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20201025.mp3 kuula] * (1373) Kukul oli külas [[Manfred Vainokivi]] – (eetris: 1.11.2020, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20201101.mp3 kuula] * (1374) Kukul oli külas [[Martin Veinmann]] – (eetris: 8.11.2020, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20201108.mp3 kuula] * (1375) Kukul oli külas [[Janar Holm]] – (eetris: 15.11.2020, saatejuht oli Erki Berends) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20201115.mp3 kuula] * (1376) Kukul oli külas [[Vilja Kiisler]] – (eetris: 22.11.2020, saatejuht oli Timo Tarve) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20201122.mp3 kuula] * (1377) Kukul oli külas [[Piret Mürk-Dubout]] – (eetris: 29.11.2020, saatejuht oli Erki Berends) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20201129.mp3 kuula] * (1378) Kukul oli külas [[Olari Elts]] – (eetris: 6.12.2020, saatejuht oli Timo Tarve) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20201206.mp3 kuula] * (1379) Kukul oli külas [[Ly Seppel-Ehin]] – (eetris: 13.12.2020, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20201213.mp3 kuula] * (1380) Kukul oli külas [[Heino Maripuu]] – (eetris: 20.12.2020, saatejuht oli Erki Berends) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20201220.mp3 kuula] === Aasta 2021 === * (1381) Kukul oli külas [[Üllar Lanno]] – (eetris: 10.01.2021, saatejuht oli Erki Berends) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210110.mp3 kuula] * (1382) Kukul oli külas [[Reet Aus]] – (eetris: 17.01.2021, saatejuht oli Timo Tarve) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210117.mp3 kuula] * (1383) Kukul oli külas [[Vello Õunpuu]] – (eetris: 24.01.2021, saatejuht oli Erki Berends) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210124.mp3 kuula] * (1384) Kukul oli külas [[Tiit Pääsuke]] – (eetris: 31.01.2021, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210131.mp3 kuula] * (1385) Kukul oli külas [[Peeter Tooma]] – (eetris: 7.02.2021, saatejuht oli Erki Berends) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210207.mp3 kuula] * (1386) Kukul oli külas [[Karmo Tüür]] – (eetris: 14.02.2021, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210214.mp3 kuula] * (1387) Kukul oli külas [[Sepo Seeman]] – (eetris: 21.02.2021, saatejuht oli Erki Berends) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210221.mp3 kuula] * (1388) Kukul oli külas [[Henrik Roonemaa]] – (eetris: 28.02.2021, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210228.mp3 kuula] * (1389) Kukul oli külas [[Jiri Tintera]] – (eetris: 7.03.2021, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210307.mp3 kuula] * (1390) Kukul oli külas [[Villu Kõve]] – (eetris: 14.03.2021, saatejuht oli Erki Berends) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210314.mp3 kuula] * (1391) Kukul oli külas [[Volli Käro]] – (eetris: 21.03.2021, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210321.mp3 kuula] * (1392) Kukul oli külas [[Andres Lipstok]] – (eetris: 28.03.2021, saatejuht oli Erki Berends) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210328.mp3 kuula] * (1393) Kukul oli külas [[Annika Laats]] – (eetris: 4.04.2021, saatejuht oli Timo Tarve) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210404.mp3 kuula] * (1394) Kukul oli külas [[Tarmo Hõbe]] – (eetris: 11.04.2021, saatejuht oli Erki Berends) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210411.mp3 kuula] * (1395) Kukul oli külas [[Krista Fischer]] – (eetris: 18.04.2021, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210418.mp3 kuula] * (1396) Kukul oli külas [[Jaak Aru]] – (eetris: 25.04.2021, saatejuht oli Erki Berends) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210425.mp3 kuula] * (1397) Kukul oli külas [[Els Roode]] – (eetris: 2.05.2021, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210502.mp3 kuula] * (1398) Kukul oli külas [[Heidit Kaio]] – (eetris: 9.05.2021, saatejuht oli Erki Berends) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210509.mp3 kuula] * (1399) Kukul oli külas [[Tanel Kiik]] – (eetris: 16.05.2021, saatejuht oli Timo Tarve) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210516.mp3 kuula] * (1400) Kukul oli külas [[Glen Pilvre]] – (eetris: 23.05.2021, saatejuht oli Erki Berends) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210523.mp3 kuula] * (1401) Kukul oli külas [[Ave Nahkur]] – (eetris: 30.05.2021, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210530.mp3 kuula] * (1402) Kukul oli külas [[Rein Raamat]] – (eetris: 6.06.2021, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210606.mp3 kuula] * (1403) Kukul oli külas [[Georg Bogatkin]] – (eetris: 13.06.2021, saatejuht oli Erki Berends) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210613.mp3 kuula] * (1404) Kukul oli külas [[Marek Lemsalu]] – (eetris: 20.06.2021, saatejuht oli Erki Berends) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210620.mp3 kuula] * (1405) Kukul oli külas [[Margus Kasemaa]] – (eetris: 27.06.2021, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210627.mp3 kuula] * (1406) Kukul oli külas [[Villu Kangur]] – (eetris: 4.07.2021, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210704.mp3 kuula] * (1407) Kukul oli külas [[Koit Põld]] – (eetris: 11.07.2021, saatejuht oli Erki Berends) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210711.mp3 kuula] * (1408) Kukul oli külas [[Elmar Trink]] – (eetris: 18.07.2021, saatejuht oli Erki Berends) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210718.mp3 kuula] * (1409) Kukul oli külas [[Helene Vannari]] – (eetris: 25.07.2021, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210725.mp3 kuula] * (1410) Kukul oli külas [[Andres Merits]] – (eetris: 1.08.2021, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210801.mp3 kuula] * (1411) Kukul oli külas [[Margus Minn]] – (eetris: 8.08.2021, saatejuht oli Erki Berends) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210808.mp3 kuula] * (1412) Kukul oli külas [[Kalev Kuljus]] – (eetris: 15.08.2021, saatejuht oli Liis Seljamaa) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210815.mp3 kuula] * (1413) Kukul oli külas [[Maris Jesse]] – (eetris: 22.08.2021, saatejuht oli Timo Tarve) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210822.mp3 kuula] * (1414) Kukul oli külas [[Jüri Kraft]] – (eetris: 29.08.2021, saatejuht oli Erki Berends) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210829.mp3 kuula] * (1415) Kukul oli külas [[Olle Mirme]] – (eetris: 5.09.2021, saatejuht oli Erki Berends) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210905.mp3 kuula] * (1416) Kukul oli külas [[Paul Keres (advokaat)|Paul Keres]] – (eetris: 12.09.2021, saatejuht oli Timo Tarve) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210912.mp3 kuula] * (1417) Kukul oli külas [[Raivo Hellerma]] – (eetris: 19.09.2021, saatejuht oli Erki Berends) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210919.mp3 kuula] * (1418) Kukul oli külas [[Kadri Valner]] – (eetris: 26.09.2021, saatejuht oli Erki Berends) – [https://router.euddn.net/media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20210926.mp3 kuula] * (1419) Kukul oli külas [[Ain Käpp]] – (eetris: 3.10.2021, saatejuht oli Erki Berends) – [https://kuku.postimees.ee/podcast/kukul-kulas/106072 vt Kuku arhiivi] * (1420) Kukul oli külas [[Mauri Kiudsoo]] – (eetris: 10.10.2021, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [https://kuku.postimees.ee/podcast/kukul-kulas/106073 vt Kuku arhiivi] * (1421) Kukul oli külas [[Ari Dubin]] – (eetris: 17.10.2021, saatejuht oli Erki Berends) – [https://kuku.postimees.ee/podcast/kukul-kulas/106074 vt Kuku arhiivi] * (1422) Kukul oli külas [[Jonatan Vseviov]] – (eetris: 24.10.2021, saatejuht oli Timo Tarve) – [https://kuku.postimees.ee/podcast/kukul-kulas/106075 vt Kuku arhiivi] * (1423) Kukul oli külas [[Peeter Kaldre]] – (eetris: 31.10.2021, saatejuht oli Erki Berends) – [https://kuku.postimees.ee/podcast/kukul-kulas/106076 vt Kuku arhiivi] * (1424) Kukul oli külas [[Aldo Vaan]] – (eetris: 7.11.2021, saatejuht oli Madis Kimmel) – [https://kuku.postimees.ee/podcast/kukul-kulas/106077 vt Kuku arhiivi] * (1425) Kukul oli külas [[Mihkel Poll]] – (eetris: 14.11.2021, saatejuht oli Erki Berends) – [https://kuku.postimees.ee/podcast/kukul-kulas/106078 vt Kuku arhiivi] * (1426) Kukul oli külas [[Lembit Peegel]] – (eetris: 21.11.2021, saatejuht oli Timo Tarve) – [https://kuku.postimees.ee/podcast/kukul-kulas/106079 vt Kuku arhiivi] * (1427) Kukul oli külas [[Mart Raudsaar]] – (eetris: 28.11.2021, saatejuht oli Erki Berends) – [https://kuku.postimees.ee/podcast/kukul-kulas/106080 vt Kuku arhiivi] * (1428) Kukul oli külas [[Merike Anderson]] – (eetris: 5.12.2021, saatejuht oli Timo Tarve) – [https://kuku.postimees.ee/podcast/kukul-kulas/106081 vt Kuku arhiivi] * (1429) Kukul oli külas [[Anne Eenpalu]] – (eetris: 12.12.2021, saatejuht oli Erki Berends) – [https://kuku.postimees.ee/podcast/kukul-kulas/106082 vt Kuku arhiivi] * (1430) Kukul oli külas [[Le Vallikivi]] – (eetris: 19.12.2021, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [https://kuku.postimees.ee/podcast/kukul-kulas/106083 vt Kuku arhiivi] === Aasta 2022 === * (1431) Kukul oli külas [[Martin Herem]] – (eetris: 9.01.2022, saatejuht oli Ainar Ruussaar) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/119211 vt Kuku arhiivi] * (1432) Kukul oli külas [[Jaanika Merilo]] – (eetris: 16.01.2022, saatejuht oli Timo Tarve) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/119212 vt Kuku arhiivi] * (1433) Kukul oli külas [[Angelica Udeküll]] – (eetris: 23.01.2022, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/119213 vt Kuku arhiivi] * (1434) Kukul oli külas [[Peeter Langovits]] – (eetris: 30.01.2022, saatejuht oli Erki Berends) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/119214 vt Kuku arhiivi] * (1435) Kukul oli külas [[Urmas Laansoo]] – (eetris: 6.02.2022, saatejuht oli Erki Berends) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/119215 vt Kuku arhiivi] * (1436) Kukul oli külas Andres Veske – (eetris: 13.02.2022, saatejuht oli Madis Kimmel) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/119216 vt Kuku arhiivi] * (1437) Kukul oli külas [[Ott Maaten]] – (eetris: 20.02.2022, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/119217 vt Kuku arhiivi] * (1438) Kukul oli külas [[Ulla Länts]] – (eetris: 27.02.2022, saatejuht oli Erki Berends) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/119218 vt Kuku arhiivi] * (1439) Kukul oli külas [[Lauri Läänemets]] – (eetris: 6.03.2022, saatejuht oli Timo Tarve) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/119219 vt Kuku arhiivi] * (1440) Kukul oli külas [[Hanno Sepp]] – (eetris: 13.03.2022, saatejuht oli Erki Berends) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/119220 vt Kuku arhiivi] * (1441) Kukul oli külas [[Vahur Karus]] – (eetris: 20.03.2022, saatejuht oli Ainar Ruussaar) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/119221 vt Kuku arhiivi] * (1442) Kukul oli külas [[Erkki Bahovski]] – (eetris: 27.03.2022, saatejuht oli Erki Berends) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/119222 vt Kuku arhiivi] * (1443) Kukul oli külas [[Kaspar Velberg]] – (eetris: 3.04.2022, saatejuht oli Timo Tarve) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/119223 vt Kuku arhiivi] * (1444) Kukul oli külas [[Heli Jürgenson]] – (eetris: 10.04.2022, saatejuht oli Erki Berends) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/119224 vt Kuku arhiivi] * (1445) Kukul oli külas [[Aimar Altosaar]] – (eetris: 17.04.2022, saatejuht oli Erki Berends) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/119225 vt Kuku arhiivi] * (1446) Kukul oli külas [[Züleyxa Izmailova]] – (eetris: 24.04.2022, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/119226 vt Kuku arhiivi] * (1447) Kukul oli külas [[Heiti Hääl]] – (eetris: 1.05.2022, saatejuht oli Erki Berends) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/119227 vt Kuku arhiivi] * (1448) Kukul oli külas [[Igor Kopõtin]] – (eetris: 8.05.2022, saatejuht oli Erki Berends) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/119228 vt Kuku arhiivi] * (1449) Kukul oli külas [[Ferenc Szirko]] – (eetris: 15.05.2022, saatejuht oli Timo Tarve) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/119228 vt Kuku arhiivi] * (1450) Kukul oli külas [[Sulev Roosmaa]] – (eetris: 22.05.2022, saatejuht oli Erki Berends) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/119230 vt Kuku arhiivi] * (1451) Kukul oli külas [[Janno Põrldma]] – (eetris: 29.05.2022, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/119231 vt Kuku arhiivi] * (1452) Kukul oli külas [[Rainer Saks]] – (eetris: 5.06.2022, saatejuht oli Timo Tarve) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/119232 vt Kuku arhiivi] * (1453) Kukul oli külas [[Indrek Kivi]] – (eetris: 12.06.2022, saatejuht oli Erki Berends) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/119233 vt Kuku arhiivi] * (1454) Kukul oli külas [[Kristel Vilbaste]] – (eetris: 19.06.2022, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/119234 vt Kuku arhiivi] * (1455) Kukul oli külas [[Heigo Sahk]] – (eetris: 26.06.2022, saatejuht oli Erki Berends) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/119235 vt Kuku arhiivi] * (1456) Kukul oli külas [[Peeter Määrits]] – (eetris: 3.07.2022, saatejuht oli Erki Berends) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/131560 vt Kuku arhiivi] * (1457) Kukul oli külas [[Mart Erik]] – (eetris: 10.07.2022, saatejuht oli Erki Berends) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/131562 vt Kuku arhiivi] * (1458) Kukul oli külas [[Jaak Soans]] – (eetris: 17.07.2022, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/131564 vt Kuku arhiivi] * (1459) Kukul oli külas [[Henn Vallimäe]] – (eetris: 24.07.2022, saatejuht oli Erki Berends) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/131566 vt Kuku arhiivi] * (1460) Kukul oli külas [[Keiti Vilms]] – (eetris: 31.07.2022, saatejuht oli Timo Tarve) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/131568 vt Kuku arhiivi] * (1461) Kukul oli külas [[Ewert Sundja]] – (eetris: 7.08.2022, saatejuht oli Romi Hasa) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/131570 vt Kuku arhiivi] * (1462) Kukul oli külas [[Andras Kaasik]] – (eetris: 14.08.2022, saatejuht oli Timo Tarve) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/131572 vt Kuku arhiivi] * (1463) Kukul oli külas [[Martin Kruus]] – (eetris: 21.08.2022, saatejuht oli Erki Berends) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/131574 vt Kuku arhiivi] * (1464) Kukul oli külas [[Jaan Kirss]] – (eetris: 28.08.2022, saatejuht oli Erki Berends) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/131576 vt Kuku arhiivi] * (1465) Kukul oli külas [[Signe Aus]] – (eetris: 4.09.2022, saatejuht oli Timo Tarve) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/131578 vt Kuku arhiivi] * (1466) Kukul oli külas [[Aivar Ruukel]] – (eetris: 11.09.2022, saatejuht oli Erki Berends) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/131580 vt Kuku arhiivi] * (1467) Kukul oli külas [[Maarja-Liis Ilus]] – (eetris: 18.09.2022, saatejuht oli Romi Hasa) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/131582 vt Kuku arhiivi] * (1468) Kukul oli külas [[Argo Aadli]] – (eetris: 25.09.2022, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/131584 vt Kuku arhiivi] * (1469) Kukul oli külas [[Meelis Press]] – (eetris: 2.10.2022, saatejuht oli Erki Berends) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/131586 vt Kuku arhiivi] * (1470) Kukul oli külas [[Piret Hartman]] – (eetris: 9.10.2022, saatejuht oli Timo Tarve) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/131588 vt Kuku arhiivi] * (1471) Kukul oli külas [[Jukka Toijala]] – (eetris: 16.10.2022, saatejuht oli Timo Tarve) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/131590 vt Kuku arhiivi] * (1472) Kukul oli külas [[Mats Õun]] – (eetris: 23.10.2022, saatejuht oli Erki Berends) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/131592 vt Kuku arhiivi] * (1473) Kukul oli külas [[Grete Gross]] – (eetris: 30.10.2022, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/131594 vt Kuku arhiivi] * (1474) Kukul oli külas [[Tõnis Kipper]] – (eetris: 6.11.2022, saatejuht oli Erki Berends) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/131596 vt Kuku arhiivi] * (1475) Kukul oli külas [[Hilkka Hiiop]] – (eetris: 13.11.2022, saatejuht oli Timo Tarve) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/131598 vt Kuku arhiivi] * (1476) Kukul oli külas [[Valter Soosalu]] – (eetris: 20.11.2022, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/131600 vt Kuku arhiivi] * (1477) Kukul oli külas [[Kajar Lember]] – (eetris: 27.11.2022, saatejuht oli Erki Berends) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/131602 vt Kuku arhiivi] * (1478) Kukul oli külas [[Johanna-Maria Lehtme]] – (eetris: 4.12.2022, saatejuht oli Timo Tarve) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/131604 vt Kuku arhiivi] * (1479) Kukul oli külas [[Erik Moora]] – (eetris: 11.12.2022, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/131606 vt Kuku arhiivi] * (1480) Kukul oli külas [[Allan Roosileht]] – (eetris: 18.12.2022, saatejuht oli Erki Berends) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/131608 vt Kuku arhiivi] === Aasta 2023 === * (1481) Kukul oli külas [[Kaimo Kuusk]] – (eetris: 08.01.2023, saatejuht oli Timo Tarve) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/143058 vt Kuku arhiivi] * (1482) Kukul oli külas [[Raigo Pajula]] – (eetris: 15.01.2023, saatejuht oli Erki Berends) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/143061 vt Kuku arhiivi] * (1483) Kukul oli külas [[Jakob Rosin]] – (eetris: 22.01.2023, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/143064 vt Kuku arhiivi] * (1484) Kukul oli külas [[Indrek Sirk]] – (eetris: 29.01.2023, saatejuht oli Erki Berends) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/143067 vt Kuku arhiivi] * (1485) Kukul oli külas [[Andra Teede]] – (eetris: 05.02.2023, saatejuht oli Timo Tarve) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/143070 vt Kuku arhiivi] * (1486) Kukul oli külas [[Jassi Zahharov]] – (eetris: 12.02.2023, saatejuht oli Erki Berends) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/143073 vt Kuku arhiivi] * (1487) Kukul oli külas [[Ann Mari Anupõld]] – (eetris: 19.02.2023, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/143076 vt Kuku arhiivi] * (1488) Kukul oli külas [[Andrus Albrecht]] – (eetris: 26.02.2023, saatejuht oli Erki Berends) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/143079 vt Kuku arhiivi] * (1489) Kukul oli külas [[Mart Pukk]] – (eetris: 05.03.2023, saatejuht oli Timo Tarve) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/143082 vt Kuku arhiivi] * (1490) Kukul oli külas [[Liina Kersna]] – (eetris: 12.03.2023, saatejuht oli Erki Berends) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/143085 vt Kuku arhiivi] * (1491) Kukul oli külas [[Ants Uustalu]] – (eetris: 19.03.2023, saatejuht oli Erki Berends) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/143088 vt Kuku arhiivi] * (1492) Kukul oli külas [[Elo Liiv]] – (eetris: 26.03.2023, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/143091 vt Kuku arhiivi] * (1493) Kukul oli külas [[Tõnu Oja]] – (eetris: 02.04.2023, saatejuht oli Timo Tarve) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/143094 vt Kuku arhiivi] * (1494) Kukul oli külas [[Rasmus Puur]] – (eetris: 09.04.2023, saatejuht oli Erki Berends) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/143097 vt Kuku arhiivi] * (1495) Kukul oli külas [[Mihkel Tiks]] – (eetris: 16.04.2023, saatejuht oli Raul Ranne) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/143100 vt Kuku arhiivi] * (1496) Kukul oli külas [[Margo Orupõld]] – (eetris: 23.04.2023, saatejuht oli Ruth Tiidemann) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/143103 vt Kuku arhiivi] * (1497) Kukul oli külas [[Kaidi Klein]] – (eetris: 30.04.2023, saatejuht oli Erki Berends) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/143106 vt Kuku arhiivi] * (1498) Kukul oli külas [[Andres Parmas]] – (eetris: 07.05.2023, saatejuht oli Timo Tarve) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/143109 vt Kuku arhiivi] * (1499) Kukul oli külas [[Sven Sakkov]] – (eetris: 14.05.2023, saatejuht oli Erki Berends) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/143112 vt Kuku arhiivi] * (1500) Kukul oli külas [[Ivar Leimus]] – (eetris: 21.05.2023, saatejuht oli Ainar Ruussaar) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/143115 vt Kuku arhiivi] * (1501) Kukul oli külas [[Pärt Uusberg]] – (eetris: 28.05.2023, saatejuht oli Timo Tarve) – [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukul-kulas/143118 vt Kuku arhiivi] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://podcast.kuku.ee/saated/kukul-kulas/ Kuku raadio arhiiv] [[Kategooria:Eesti raadiosaated]] [[Kategooria:Kuku Raadio]] 2wxlrk2jmhuby8ogiqm61qo2j012tbm 0 188456 7144220 6932933 2026-05-02T00:18:22Z Mustleib 222127 Parandatud viitevead 7144220 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=oktoober}} {{See artikkel|räägib lauljast; albumi kohta vaata artiklit [[Ott Lepland (album)]]}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Ott Lepland | pilt = Ott Lepland photo.jpg | pildiallkiri = Ott Lepland Kultuurikatlas muusikavideo võtetel 2020. aastal. | pildi_suurus = 250px | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Ott Lepland | alias = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1987|05|17}} | surmaaeg = | päritolu = [[Tallinn]], [[Eesti]] | pill = [[klaver]] | hääleliik = | stiil = [[Popmuusika|popp]], [[Rokkmuusika|rokk]], [[džäss]] | amet = [[laulja]], [[helilooja]] | tegev = alates [[1995]] | plaadifirma = [[Full House Agency]] | seotud_esitajad = [[Vallatud Vestid]] | URL = | }} '''Ott Lepland''' (sündinud [[17. mai]]l [[1987]] [[Tallinn]]as) on eesti [[laulja|poplaulja]] ja [[laulukirjutaja]]. Ta esindas [[Eesti]]t [[2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el, kus tema enda kirjutatud ja esitatud laul "[[Kuula]]" saavutas 6. koha. == Lapsepõlv == Laulmisega on Ott tegelenud lapsest peale: väikese poisina ilmusid tema esitatud lauludega kassetid "[[Oti suvelaulud]]", "[[Oti jõululaulud]]", "[[Ott ja valged jänesed]]" ning "[[Ott ja sõbrad]]", millest viimased kaks on välja antud ka CD-na. Lepland võttis koos ansambliga Beergrass osa saatest "[[7 vaprat]]", kus esitas laulu "Lambarock". <ref name="W8IvP" /> Ott Lepland on lapsnäitlejana kaasa teinud [[Vanalinnastuudio]] lavastustes "Kommipoodi ära eksinud ...",<ref name="TYSJt" /> "12 tooli" ja "Tuhat klouni".<ref name="StqiT" /><ref name="wbSf3" /> == Elu enne saatesarja [[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)|"Eesti otsib superstaari"]] == Ott Lepland on õppinud [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]]'' pop-jazz''-laulu ja käinud laulukoolis [[WAF]]. Lisaks laulmisele on Lepland õppinud kümme aastat klaverit.<ref name="4LTNx" /> WAF-i laulukooriga osales Lepland ETV telesaates "[[Laululahing]]", kus oli koori solist lugudes "Sa haara kinni mu käest", "Vana vaksal" ja "On läinud aastad".<ref name="r1O7K" /> 2008. aastal mängis Ott Lepland [[Kaari Sillamaa]] Noorte Muusikateatri ja Otsa kooli ühislavastuses "Saladin ja Lõvisüda" Richard Lõvisüdame rolli.<ref name="a5U5r" /> Lisaks oli ta 2006. aastal etendunud muusikalis "Fame" taustalaulja. == "Eesti otsib superstaari" == Lepland võitis 2009. aastal saatesarja[[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg) | "Eesti otsib superstaari" (kolmanda hooaja)]]. Saate superfinaali vaatas ligi 363 000 inimest ning see hoiab siiani "Eesti otsib superstaari" vaatajarekordit. Superfinaalis hääletas ligi 100 000 inimest, kellest 63% olid Ott Leplandi ja 37% Birgit Varjuni poolt. Televaatajate lemmik Ott Lepland võitis ka raadiojaama Star FM kuulajate ennustusvõistluse: tema poolt hääletas ligi 90% vastanuist. Lepland võitis 100 000 krooni ja plaadilepingu Crunch Industryga. ;Saates esitatud laulud {|class="wikitable" |-cancer lololololololoololololollllol !Kuupäev !Voor !Pealkiri !Originaalesitaja !Tulemus |- |[[15. oktoober|15.10]] || [[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Stuudiovoorud|Noormeeste<br> I stuudiovoor]] || "Permanent" || [[David Cook]] ||style="background: lightgreen" | Edasipääs |- |[[18. oktoober|18.10]] || [[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Stuudiovoorud|Noormeeste<br> II stuudiovoor]] || "All by Myself" || [[Eric Carmen]] ||style="background: lightgreen" | Edasipääs |- |[[25. oktoober|25.10]]|| [[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Top 10: Popmuusika megahitid|I Finaal]] || "Everybody Hurts" || [[R.E.M.]] ||style="background: lightgreen" | Edasipääs |- |[[1. november|01.11]] || [[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Top 10:Eesti lemmiklaulud|II Finaal]] || "Eestlane olen ja eestlaseks jään" || [[Ivo Linna]] ||style="background: lightgreen" | Edasipääs |- |[[8. november|08.11]] || [[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Top 8: Laulud sünniaastast|III finaal]] || "Dude, Looks Like A Lady" || [[Aerosmith]] ||style="background: lightgreen" | Edasipääs |- |[[15. november|15.11]] || [[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Top 7: Armastuslaulud|IV finaal]] || "You Can Leave Your Hat On" || [[Randy Newman]] ||style="background: lightgreen" | Edasipääs |- |[[22. november|22.11]] || [[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Top6: Akustiline voor - laulud, mis iseloomustavad lauljat ennast|V finaal]] || "Hüvasti, kollane koer" || [[Urmas Alender]] ||style="background: lightgreen" | Edasipääs |- |rowspan="2" |[[29. november|29.11]] ||rowspan="2" |[[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Top 5: Kantri- ja tantsumuusika|VI finaal]] || "Angel" || [[Sarah McLachlan]] ||rowspan="2" style="background: lightgreen" | Edasipääs |- | "What's My Name?" || [[Snoop Dogg]] |- |rowspan="2" |[[6. detsember|06.12]] ||rowspan="2" |[[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Top 4:Ivo Linna laul & 2009. aasta hitid|VII finaal]] || "Kohtumistund" || [[Ivo Linna]] ||rowspan="2" style="background: lightgreen" | Edasipääs |- | "Light On" || [[David Cook]] |- |rowspan="2" |[[13. detsember|13.12]] ||rowspan="2" |[[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Top 3:Lugu ema-isa nooruspõlvest & Duett|VIII finaal]] || "One Vision" || [[Queen]] ||rowspan="2" style="background: lightgreen" | Edasipääs |- | "[[Rändajad]]"<br><small>duett [[Sandra Nurmsalu]]ga || [[Urban Symphony]] |- |rowspan="3" |[[20. detsember|20.12]] ||rowspan="3" |[[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Superfinaal: Laulja lemmik / jõululaul / võitja laul|Superfinaal]] || "The Little Drummer Boy" || ||rowspan="3" style="background: yellow" | <center>Võit</center> |- | "Kohtumistund" || [[Ivo Linna]] |- | "I Will Talk and Hollywood Will Listen" || [[Robbie Williams]] |} [[Pilt:Lepland.Ott.IMG_4572.JPG|pisi|Ott Lepland esinemas [[Õlletoober|Õlletoobril]] 10. juulil 2010]] == Albumid == === Debüütalbum "[[Ott Lepland (album)|Ott Lepland]]" === 2010. aasta aprillis ilmus Leplandi debüütalbum "[[Ott Lepland (album)|Ott Lepland]]". Plaadil on 12 lugu, kõik eestikeelsed, ning nende autorid on Ott Lepland, [[Tanel Padar]], [[Hendrik Sal-Saller]], Laur Joamets, [[Kaspar Kalluste]] ja Taavi Paomets. Album sisaldas selliseid lugusid, nagu näiteks "[[Otsides ma pean su jälle leidma]]", "[[Süte peal sulanud jää]]", "[[Läbi öise Tallinna]]", "[[Üheskoos on olla hea]]".<ref name="QG0Us" /> Albumit saatis suur müügiedu.<ref name="h0v8p" /> === Teine stuudioalbum "[[Laulan ma sind]]" === 2011. aasta lõpus ilmus stuudioalbum "[[Laulan ma sind]]". Plaadil on 11 lugu, mille seas ka näiteks "[[Sinuni]]", "[[Kohtume jälle]]", "[[Öö (singel)]]", "[[Tunnen elus end]]" ja "[[Kuula]]". Plaadi on produtseerinud Crunch Industry.<ref name="MEX8a" /> === Kolmas stuudioalbum [[Öö mu kannul käib|"Öö mu kannul käib"]] === Stuudioalbum "[[Öö mu kannul käib]]" ilmus 2012. aasta detsembris, plaadi produtseeris Crunch Industry. Albumil on 12 lugu, nende seas singlid "[[Kodu (Ott Leplandi singel)|Kodu]]", "[[Maagiline maa]]" ja "[[Planeet oma teel]]". === Neljas stuudioalbum "[[Siinpoolne]]" === Stuudioalbum "[[Siinpoolne]]" ilmus 2015. aasta mais, plaadi produtseeris Crunch Industry. Albumil on 11 lugu, nende seas singlid "[[Ajaga võidu]]", "[[Pool tundi veel]]" ja "[[Iga päev]]". === Viies stuudioalbum "[[Maailm mu ees]]" === Stuudioalbum "[[Maailm mu ees]]" ilmus 2016. aasta 17. novembril. Tegu on kunstilise kontsertalbumiga, mis sisaldab nii Ott Leplandi läbi aegade parimaid kui ka uuemaid lugusid. === Kuues stuudioalbum "[[Tagasirändur]]" === Stuudioalbum "[[Tagasirändur]]" ilmus 15. oktoobril 2018. Album sündis Ott Leplandi ja Rein Rannapi koostöös: Lepland laulab seal Rannapi kirjutatud lugusid. == Telesaated == === "Laulupealinn" === 30. augustil 2011 avalikustas telekanal [[TV3]], et Ott Lepland osaleb saatesarjas "Laulupealinn" ning esindab seal [[Kärdla]]t.<ref name="d1tH6" /> Igas saates tuli laulmiseks valida uus partner, kes on pärit [[Kärdla]]st või [[Hiiumaa]]lt. Lepland võitis saatesarja ning alates 2011. aasta 20. novembrist kannab [[Eesti laulupealinn]]a tiitlit [[Kärdla]].<ref name="yC7Ac" /> ;Saates esitatud laulud {|class="wikitable" style="text-align:center" |- !Saade !Pealkiri !Originaalesitaja !Tulemus |- |II saade ||"Minu isamajakene" <small>(koos vanaema Naima Leplandiga)</small> ||traditsionaal ||style="background: lightgreen" | Edasipääs |- |III saade ||"Hüvasti, Maria"; "Merepidu"; "Juulikuu lumi"<small>(koos [[Jaanus Kõrv|Küla-Karlaga]])</small> ||[[Vello Orumets]];[[Kukerpillid]]; [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]]|| style="background: lightgreen" | Edasipääs |- |IV saade ||"[[Insener Garini hüperboloid (laul)|Insener Garini hüperboloid]]" <small>(koos Triin Saliniga)</small> ||[[Vennaskond (ansambel)|Vennaskond]] ||style="background: lightgreen" | Edasipääs |- |V saade ||"Hallelujah" <small>(koos Kärdla Ühisgümnaasiumi segakooriga)</small> ||[[Leonard Cohen]] ||style="background: lightgreen" | Edasipääs |- |rowspan="2" |VI saade || "Laev tõstis purjed" <small>(koos Marek Rätsepaga)</small> ||[[Tarmo Pihlap]] ||style="background: lightgreen" rowspan="2" | Edasipääs |- |"[[Russian Roulette (Rihanna)|Russian Roulette]]" <small>(koos Karl-Erik Tammega)</small> ||[[Rihanna]] |- |rowspan="2" |VII saade || "Allikas" <small>(koos Hanna Ligega)</small> ||[[Koit Toome]] ||style="background: lightgreen" rowspan="2"| Edasipääs |- |"I-m Yours" <small>(koos Joanna Jürimäe ja Miili Tammeveskiga)</small> ||Jason Mraz |- |rowspan="3" |VII saade || "Enter Sandman" <small>(koos [[Riho Sibul]]a ja [[Jaanus Nõgisto]]ga)</small> ||[[Metallica]] ||style="background: yellow" rowspan="3"| VÕIT |- |"[[Russian Roulette (Rihanna)|Russian Roulette]]" <small>(koos Karl-Erik Tammega)</small> ||[[Rihanna]] |- |"Ärkamisaeg" <small>(koos Kärdla Ühisgümnaasiumi segakooriga)</small> ||[[Rene Eespere]] |} === "Su nägu kõlab tuttavalt" === 15. augustil 2013 avalikustas telekanal TV3 "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" teise hooaja esimese osalise – Ott Leplandi.<ref name="nFKBF" /> Saatesari algas oktoobris ja finaal toimus 8. detsembril [[Saku Suurhall]]is.<ref name="DkWyI" /><ref name="wrzyA" /> Igas saates tuleb jäljendada üht tuntud eesti või välismaa lauljat. Kuna saade kannab heategevuslikku eesmärki, siis keegi saatest välja ei lange, küll aga saadakse oma etteastete eest nii kohtunikelt kui ka kaasvõistlejatelt punkte. Ta võitis saatesarja kaheksanda saate, kus kehastas Stevie Wonderit. Auhinnaraha 1000 eurot annetas ta [[Maarja Päikesekodu]]le. Finaalsaates saavutas Lepland teise koha ja pälvis raadio Star FM-i preemia "Kuulajate lemmik". ;Jäljendatud artistid ja esitatud laulud {|class="wikitable" style="text-align:center" |- !Saade !Jäljendatav artist !Lugu !Punktid saates !Koht saates !Punktid kokku !Koht üldtabelis |- |I saade || [[Anne Veski]] ||"Troopikaöö" ||44 ||2.–3. || 44 || style="background: lightgreen" | 2.– 3. |- |II saade || [[Elton John]]|| "Candle In The Wind" || 35 <small>(sh 5 kolleegipunkti)</small> || 5. || 79||style="background: lightgreen" | 3. |- |III saade || [[Jüri Homenja]] || "Klaver" || 43 <small>(sh 10 kolleegipunkti)</small>|| 2. || 122 || style="background: lightgreen" | 2. |- |IV saade || [[Toomas Lunge]] || "Kaua sa kannatad" / "Vangile ei meeldi trellid"|| 41 || 3.–4. || 163 ||style="background: lightgreen" | 2. |- |V saade || [[Bobby McFerrin]] || "Don´t worry, be happy" || 47 <small>(sh 10 kolleegipunkti)</small>|| 2. || 210||style="background: lightgreen" | 2. |- |VI saade || [[Celine Dion]] || "My heart will go on" || 48 <small>(sh 5 kolleegipunkti)</small>|| 2. || 258 ||style="background: lightgreen" | 1. |- |VII saade || [[Jaagup Kreem]] || "Torm" || 38 <small>(sh 10 kolleegipunkti)</small> || 4. || 296 || style="background: lightgreen" | 1.– 2. |- |VIII saade || [[Stevie Wonder]] || "I just called to say I love you" || 53 <small>(sh 10 kolleegipunkti)</small>|| 1.|| 349 ||style="background: lightgreen" | 1. |- | Finaal || [[Tõnis Mägi]] || "[[Koit (Tõnis Mägi)|Koit]]" ||||||||style="background: yellow" | '''2.''' |- |} === "Laula mu laulu" === Ott Lepland osales 2014. aasta sügisel saatesarjas "[[Laula mu laulu]]".<ref name="LNRce" /> ;Saates esitatud laulud {|class="wikitable" style="text-align:center" |- !Saade !Saate persoon !Esitatud lugu |- |I saade || Ott Lepland || - |- |II saade || [[Eda-Ines Etti]] || "Iseendale" |- |III saade || [[Jaagup Kreem]] || "Ainult sina võid mu maailma muuta" |- |IV saade || [[Birgit Õigemeel]] || "365 Days" |- |V saade || [[Voldemar Kuslap]] || "Mustamäe valss" |- |VI saade || [[Jarek Kasar]] / [[Chalice]] || "Minu inimesed" |- |VII saade || [[Lea Liitmaa]] || "Ära piina mind" |- |VII saade || [[Tõnis Mägi]] || "Olen valind tee" |- |} === "Su nägu kõlab tuttavalt" kuldne hooaeg === 2018. aasta sügisel oli TV3 eetris "Su nägu kõlab tuttavalt" seitsmes ehk kuldne hooaeg, millest võtsid osa saates juba varem osalenud avaliku elu tegelased. Ott Lepland saavutas ka seitsmenda hooaja finaalis teise koha. <ref>https://tv3.ee/saade/su-nagu-kolab-tuttavalt/su-nagu-kolab-tuttavalt-kuldse-hooaja-osalejad-teada</ref> ;Jäljendatud artistid ja esitatud laulud {|class="wikitable" style="text-align:center" |- !Saade !Jäljendatav artist !Lugu !Punktid !Koht saates |- |I saade || [[Uudo Sepp]] ||"Võitmatu" ||54 ||2. |- |II saade || [[Panjabi MC]]|| "Mundian to beach Ke" || 47 ||1. |- |III saade || [[Michael Jackson]] || "You are not alone" || 54 || 1.-2. |- |IV saade || [[Shakira]] || "Underneath Your Clothes" || 32 || 3.-4. |- |V saade || [[Tanel Padar]] || "Võta aega" || 36 ||2. |- |VI saade || [[Ivo Linna]] || "Suur loterii" || 54 ||1. |- |VII saade || [[Anne Veski]] || "Eilne päev", "Jätke võtmed väljapoole" || 38 ||6. |- |VIII saade || [[Sarah Brightman]] || "Time to Say Goodbye" ||53||1. |- | Finaal || [[Luciano Pavarotti]] || "[[Caruso]]" || || style="background: yellow"| '''2.''' |- |} === "Tähtede täht" === 2024. aasta kevadel võitis Ott Lepland Kanal 2 saatesarja "Tähtede täht". Tegu on saatega, kus tuntud lauljad-muusikud panevad end proovile žanrites, millega nad oma igapäevatöös otseselt ei tegele. <ref>https://kanal2.ee/et/n/166149/muusikaline-voistlusaade-taehtede-taeht-pakub-erakordseid-elamusi-igal-puehapaeeval</ref> <ref>https://elu24.postimees.ee/8014403/blogi-ja-galerii-muts-maha-koikide-osaliste-ees-muusikalise-telesou-tahtede-taht-voitjaks-krooniti-ott-lepland</ref> ;Saates esitatud laulud {|class="wikitable" style="text-align:center" |- !Saade !Saate teema !Esitatud lugu |- |I saade || muusikal || "Jesus Christ Superstar" |- |II saade || eurodisco || Boney M – "Rasputin" |- |III saade || džäss || Egert Milder – "Georgia on my mind" |- |IV saade || punk || BaBah – "Tahan oma raha tagasi" |- |V saade || latiino || Luis Fonsi – "Despacito |- |VI saade || ooper || Toreadoori aaria "Votre Toast" G. Bizet' ooperist "Carmen" |- |Finaalsaade || staadionirokk|| Foo Fighters – "The Pretender" |- |} == Filmirollid ja näitlemine == === "Keskkoolimuusikal" === 2010. aasta kevadel etendus Eesti Nuku- ja Noorsooteatris [[Walt Disney]] muusikalfilmi "[[Keskkoolimuusikal]]" põhjal valminud [[Keskkoolimuusikal (muusikal)|"Keskkoolimuusikal"]], mille meespeaosa ehk Troy Boltonit mängis Ott Lepland. Lisaks Leplandile tegid muusikalis kaasa [[Mari Ronimois]], [[Silver Laas]], [[Getter Jaani]] jt.<ref name="Oneod" /> Ott Leplandi ja Mari Ronimois esitasid seal ka dueti "Teeb haiget tõelisus".<ref name="eKsU6" /> === "Vasaku jala reede" === 17. veebruaril 2012. aastal linastus Eesti kinodes film "[[Vasaku jala reede]]". Tegu on kriminaalkomöödiaga, kus Lepland mängis ühte peaosalist – Leemetit.<ref name="J88Ri" /> Veel teevad filmis kaasa [[Priit Võigemast]], [[Taavi Teplenkov]], [[Ivo Uukkivi]], [[Priit Loog]] jt. Sama aasta detsembris ilmus film ka DVD-na.<ref name="yOFJ4" /> == "[[Eesti Laul 2012]]" == 15. detsembril 2011. aastal avalikustati saates "[[Ringvaade (saade)|Ringvaade]]" [[Eesti Laul 2012]] konkursil võistlevad 20 poolfinalisti.<ref name="dHpFV" /> Kokku võistlusele esitatud 159 esitatud laulust olid kaks Ott Leplandi omad, millest poolfinaali pääses vaid "[[Kuula]]" (autorid Ott Lepland ja [[Aapo Ilves]]). Lepland astus looga "Kuula" üles 18. veebruaril toimunud esimeses poolfinaalis.<ref name="nOQxi" /> Lugu pääses 3. märtsil toimunud [[Eesti Laul 2012]] finaali<ref name="frQfJ" />. "Kuula" kogus superfinaalis 67% häältest ning võitis sellega 2012. aasta Eesti Laulu konkursi.<ref name="E59Zy" /><ref name="IqBCH" /> === 2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus === Ott Leplandi laul "[[Kuula]]" kõlas [[2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]e teises poolfinaalis neljateistkümnendana ning pääses edasi 26. mail toimunud finaalkontserdile, kus esineti üheteistkümnendana. Žürii ja televaatajate häälte tulemusena pääses [[Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel|Eesti]] 26. mail toimunud finaalkontserdile, kus astuti üles üheteistkümnendana.<ref name="LXyZi" /> Finaalis saavutati 120 punktiga 6. koht. Lepland pälvis ESC Radio auhinna 2012. aasta lauluvõistluse hääletuse kategoorias "Parim meesartist", kogudes 19,4% häältest.<ref name="O0zDo" /> 2013. aastast kuulub Ott Lepland ansambli [[Vallatud Vestid]] koosseisu. == Fänniraamat "Lubage mul olla" == 2010. aasta detsembris andis kirjastus "[[Pilgrim]]" välja Eesti esimese fänniraamatu "Lubage mul olla. Ott Lepland" alapealkirjaga "8 kuud superstaarina". Raamatu autor on Kirke Ert. Raamatusse on oma osa andnud ka [[Tõnis Mägi]], [[Mihkel Raud]], [[Kadri Koppel|Maiken]], [[Danel Pandre]] jt.<ref name="yYOk3" /> Osa raamatu müügitulust kanti stipendiumifondi, mis võimaldas kolmel lootustandval noorel WAF-i laulukoolis laulmist õppida. Noored valis Lepland välja ise.<ref name="0u1eg" /> == Tunnustus == '''2010''' * Auhinnavõistluse "[[Kuldne Plaat 2010]]" Eesti Koolimissi eriauhind "Aasta ilusaim artist".<ref name="8aDpF" /> * [[2010. aasta Raadio 2 Aastahitt|2010. aasta Raadio 2 Aastahiti]] teine koht lauluga "[[Süte peal sulanud jää]]". Samas edetabelis figureerisid ka lood "[[Sinuni]]", "[[Läbi öise Tallinna]]" ja "[[Kohtume jälle]]", mis said vastavalt 9., 10. ja 16. koha. '''2011''' * "[[2011. aasta Eesti Muusikaauhinnad|2011. aasta Eesti Muusikaauhindade]]" nominent kategoorias "Aasta debüütalbum" albumiga "[[Ott Lepland (album)|Ott Lepland]]". * Auhinnavõistluse "[[Kuldne Plaat 2011]]" auhinnad kategooriates "Aasta uustulnuk", "Aasta edukaim artist internetis" ning tema laul "[[Süte peal sulanud jää]]" kui "Aasta raadiohitt".<ref name="XO2yV" /> * Ott Lepland valiti rahvahääletusel [[Raadio 2 Aastahitt|Raadio 2 Aastahiti]] unistuste bändi koosseisul.<ref name="8aZys" /> Bänd esitas [[Ivo Linna]] laulu "Sülita vaid allatuult". * [[Raadio Uuno]] ja [[Raadio Elmar|Elmari]] rahvahääletustel valiti 2011. aasta parimaks lauluks "[[Tunnen elus end]]", [[2011. aasta Raadio 2 Aastahitt|Raadio 2 Aastahitt]] edetabelis saavutas kolmanda koha. Raadio 2 aastahiti edetabelis pälvis lugu "[[Sinuni]]" 25. ja "[[Kuula]]" 26. koha. '''2012''' * "[[2012. aasta Eesti Muusikaauhinnad|2012. aasta Eesti Muusikaauhindade]]" nominent kategooriates "Aasta meesartist", "Aasta album", "Aasta popalbum" albumiga "[[Laulan ma sind]]" ning "Aasta parim lugu" samalt albumilt pärinev "[[Tunnen elus end]]". Lepland võitis kategooria "Aasta meesartist". * "Kuula" sai [[Raadio Uuno]] ja [[Raadio Elmar|Elmari]] rahvahääletustel 2012. aasta parima laulu tiitli. Raadio 2 edetabelis figureerisid kolm Leplandi lugu: 3. kohal "Kuula", 8. kohal "[[Imede öö]]" ja 9. kohal "[[Kodu]]".<ref name="5v0mF" /> * "ESC Radio reward" kui 2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse parim meesartist.<ref name="O0zDo" /> * "2012. aasta keeleteo" nominent: eesti keeles esinemine 2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel<ref name="F71v6" /> ning saavutas hääletusel teise koha.<ref name="nD0tF" /> '''2013''' * "[[2013. aasta Eesti Muusikaauhinnad|2013. aasta Eesti muusikaauhindade]]" nominent kategooriates "Aasta meesartist", "Aasta album", "Aasta popalbum" albumiga "[[Öö mu kannul käib]]" ja samalt albumilt pärinev laul "[[Kuula]]" kui "Aasta parim lugu". Žürii otsusel pälvis Ott Lepland auhinnad "Aasta meesartist" ja "Aasta popalbum".<ref name="qaf14" /> * 2013. aastal osales Lepland [[Eesti Vabariigi aastapäev|vabariigiaastapäeva]] pidulikul vastuvõtul.<ref name="OXG2i" /> * 21. märtsil Solarise keskuses toimunud "[[Kuldne Plaat 2013]]" auhinnatseremoonial pälvis Ott Lepland lauluga "[[Kuula]]" auhinnad "Aasta esitaja" ja "Aasta Raadiohitt".<ref name="cz2x0" /> '''2014''' * Laul "[[Jäädagi nii]]" sai [[Raadio Elmar|Raadio Elmari]] auhinna "Aasta Hitt 2014", olnud edetabelis püsinud 20 nädalat. Sama lugu pälvis teise koha nii Raadio Elmari "Aasta Laulu" kui ka Raadio Uuno "Uuno Eesti Top 100" pingereas. "Eurovisiooni" fännide koostatud aastaedetabelis sai lugu esikoha.<ref name="Beq7H" /> == Diskograafia == {{Muusikute diskograafia | Esitaja = Ott Leplandi | pilt = | Pildiallkiri = | Stuudio = 6 | Stuudio link = Albumid | Kontsert = | Video = | Muusikavideod= | Tribuut = | EP = 1 | Singlid = 41 | Singlite link= Singlid | B-pooled = | Soundtrack = | Kassett = 4 | Kassettide link = Kassetid }} === Kassetid === * "[[Oti jõululaulud]]" (Seafarm Recs; 1995) * "[[Oti suvelaulud]]" (Seafarm Recs; 1996) * "[[Ott ja valged jänesed]]" (BG Muusik; 1996) * "[[Ott ja sõbrad]]" (BG Muusik; 1996) === Albumid === * "[[Ott Lepland (album)|Ott Lepland]]" (Crunch Industry; 2010) * "[[Laulan ma sind]]" (Crunch Industry; 2011) * "[[Kuula (EP)]]" (Crunch Industry; 2012) * "[[Öö mu kannul käib]]" (Crunch Industry; 2012) * "[[Siinpoolne]]" (Crunch Industry; 2015) * "[[Maailm mu ees]]" (Crunch Industry; 2016) * "[[Tagasirändur]]" (Koos [[Rein Rannap]]iga) (Full House Agency; 2018) === Singlid === * "[[Otsides ma pean su jälle leidma]]" (detsember 2009) * "[[Süte peal sulanud jää]]" (veebruar 2010) * "[[Läbi öise Tallinna]]" (aprill 2010) * "[[Üheskoos on olla hea]]" (juuni 2010) * "[[Kohtume jälle]]" (oktoober 2010) * "[[Sinuni]]" (koos [[Lenna Kuurmaa]]ga) (detsember 2010) * "[[Öö (Ott Leplandi singel)|Öö]]" (4. aprill 2011) * "[[Tunnen elus end]]" (4. oktoober 2011) * "[[Kuula]]" (jaanuar 2012) * "[[Imede öö]]" (mai 2012) * "[[Kodu (singel)|Kodu]]" (november 2012) * "[[Maagiline maa]]" (18. detsember 2012) * "[[Jõesäng (singel)|Jõesäng]]" (koos [[Tanel Padar]]i ja [[Jalmar Vabarna]]ga) (veebruar 2013) * "[[Planeet oma teel]]" (31. mai 2013) * "[[Lumisel teel]]" (koos [[Tanel Padar]]i ja [[Jalmar Vabarna]]ga) (detsember 2013) * "[[Pool tundi veel]]" (jaanuar 2014) * "[[Pea meeles head]]" (koos [[Birgit Õigemeel]]ega) (märts 2014) * "[[Jäädagi nii]]" (29. mai 2014) * "[[Värvid (Vallatute Vestide singel)|Värvid]]" (koos [[Tanel Padar]]i ja [[Jalmar Vabarna]]ga) (16. juuni 2014) * "[[Kiigu ja liugle]]" (koos [[Tanel Padar]]i, [[Jalmar Vabarna]] ja ansambliga [[Kõrsikud]]) (november 2014) * "[[Ajaga võidu]]" (15. jaanuar 2015) * "[[Iga päev]]" (4. mai 2015) * "[[Hingesugulane]]" (oktoober 2015) * "[[Sinine safiir]]" (mai 2016) * "[[Ärtukuningas]]" (oktoober 2016) * "[[Maailm mu ees (singel)|Maailm mu ees]]" (26. jaanuar 2017) * "[[Siin me kokku saime]]" (1. juuni 2017) * "[[Aeg (singel)|Aeg]]" (7. veebruar 2018) * "[[Uued ootused]]" (14. mai 2019) * "[[Kõik mis hea]]" (23. oktoober 2019) * "[[Lootuses]]" (11. mai 2020) * "[[Vaikida võib]]" (4. detsember 2020) * "[[Maailm me käes]]" (17. mai 2021) * "[[Mina veel Sind ei tea]]" (7. oktoober 2021) * "[[Jõulud rõõmsaks]]" (1. detsember 2021) * "[[Aovalguses]]" (11. detsember 2021) * "[[Hommikud]]" (15. juuni 2022) * "[[Lõpmatuses]]" (15. märts 2023) * "[[Kuuvalgus (singel) |Kuuvalgus]]" (12. veebruar 2024) * "[[Liiv tuule käes]]" (31. mai 2024) * "[[Mõistatus (singel)|Mõistatus]]" (30. mai 2025) === DVD === * "Ott Lepland – ETV Live. DVD" 14. novembril 2012 toimus Tallinnas Vene kultuurikeskuses Ott Leplandi kontserdi "[[ETV]] Live" avalik salvestus ning saade jõudis tele-eetrisse 26. detsembril 2012. Kontserdil esitas Lepland laule oma uuelt albumilt "[[Öö mu kannul käib]]", kuid kõlasid ka vanemad laulud. Kontsertsalvestisest valmis DVD, mis on poodides saadaval alates 19. detsembrist 2012.<ref name="Piv2Q" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="W8IvP">{{cite web |url=http://www.gossip.ee/articles/1902 |title=Kes on 12 poissi, kes astuvad homme "Eesti otsib superstaari" stuudiovoorus võistlusesse? |publisher=Gossip.ee |date= |accessdate=4.03.2012 |archive-date=19.10.2009 |archive-url=https://web.archive.org/web/20091019113537/http://www.gossip.ee/articles/1902 |url-status=dead }}</ref> <ref name="TYSJt">{{cite web |url=http://www.postimees.ee/leht/96/05/14/kultuur.htm#esimene |title=Kultuur 96/05/14 |publisher=Postimees.ee |date= |accessdate=4.03.2012 |archive-date=7.01.2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120107071947/http://www.postimees.ee/leht/96/05/14/kultuur.htm#esimene |url-status=dead }}</ref> <ref name="StqiT">{{cite web |url=http://www.sirp.ee/archive/1998/11.09.98/Uudis/uudis1-3.html |title=uudis1-2 |publisher=Sirp.ee |date= |accessdate=4.03.2012 |archive-date=2.12.2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131202222630/http://www.sirp.ee/archive/1998/11.09.98/Uudis/uudis1-3.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="wbSf3">{{cite web |url=http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/98/09/14/tln/kultuur.htm |title=Tallinna Postimees Kultuur $$d |publisher=Vana.www.postimees.ee:8080 |date= |accessdate=4.03.2012 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="4LTNx">{{cite web |url=http://www.tv3.ee/content/view/5111/549/ |title=Homses superstaarisaate stuudiovoorus võistlevad 12 poissi |publisher=Tv3.ee |date= |accessdate=4.03.2012 |archive-date=20.07.2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110720130416/http://www.tv3.ee/content/view/5111/549/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="r1O7K">{{cite web|author=Agnes Männiste 6. aprill 2009 |url=http://www.ohtuleht.ee/323348 |title=WAF-koor tähistas võitu hommikuni |publisher=Ohtuleht.ee |date= |accessdate=4.03.2012}}</ref> <ref name="a5U5r">{{cite web|url=http://www.tallinn.ee/est/lemmikloom/uudised?id=18741|title=Etendub noortemuusikal Saladin ja Lõvisüda |publisher=Tallinn.ee |date= 28. jaanuar 2008}}</ref> <ref name="Oneod">{{cite web|url=http://www.elu24.ee/203919/superstaar-ott-lepland-mangib-peaosa-keskkoolimuusikalis/ |title=Superstaar Ott Lepland mängib peaosa «Keskkoolimuusikalis» – Elu24 : Muusika |publisher=Elu24.ee |date= |accessdate=4.03.2012}}</ref> <ref name="eKsU6">{{cite web |url=http://www.elu24.ee/244550/kuula-siit-ott-leplandi-ja-mari-ronimoisa-muusikalilaulu/ |title=Kuula siit Ott Leplandi ja Mari Ronimoisa muusikalilaulu |publisher=Elu24.ee |date= |accessdate=1.04.2010}}</ref> <ref name="QG0Us">{{cite web|url=http://www.elu24.ee/247669/ott-lepland-sai-maha-debuutalbumiga |title=Ott Lepland sai maha debüütalbumiga&nbsp;– Elu24 : Muusika |publisher=Elu24.ee |date= |accessdate=4.03.2012}}</ref> <ref name="h0v8p">"https://web.archive.org/web/20100423212849/http://publik.delfi.ee/news/muusika/ott-leplandi-debuutalbum-purustab-muugirekordeid.d?id=30548823</ref> <ref name="yYOk3">{{cite web|url=http://www.elu24.ee/351684/eesti-esimene-fanniraamat-on-ott-leplandist |title=Eesti esimene fänniraamat on Ott Leplandist&nbsp;– Elu24 : Eesti staarid |publisher=Elu24.ee |date= |accessdate=4.03.2012}}</ref> <ref name="0u1eg">{{cite web|author=Toimetas Marge Sillaots 7. detsember 2010, 12:00 |url=http://www.ohtuleht.ee/405666 |title=Ott Leplandi fänniraamatu tulu aitab noortel lauljaks õppida |publisher=Ohtuleht.ee |date= |accessdate=4.03.2012}}</ref> <ref name="MEX8a">{{cite web|author=Toimetas Kristin Aasma 28. oktoober 2011, 18:10 |url=http://www.ohtuleht.ee/449710 |title=Ott Leplandi plaat "Laulan ma sind" on tänasest saadaval |publisher=Ohtuleht.ee |date=26. oktoober 2011 |accessdate=4.03.2012}}</ref> <ref name="d1tH6">{{cite web|url=http://www.elu24.ee/545922/laulupealinna-laulustaarid-ja-paigad-on-selgunud/ |title=«Laulupealinna» laulustaarid ja&nbsp;–paigad on selgunud! – Elu24 : Tele |publisher=Elu24.ee |date= |accessdate=4.03.2012}}</ref> <ref name="yC7Ac">{{cite web |author=DELFI |url=http://publik.delfi.ee/news/muusika/lopuks-selgunud-eesti-laulupealinn-on-kardla.d?id=61915322 |title=Lõpuks selgunud: Eesti laulupealinn on Kärdla! – Publik |publisher=Publik.delfi.ee |date= |accessdate=4.03.2012 }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="dHpFV">{{cite web|url=http://eestilaul.err.ee/Uudised/bf6b58bf-2a21-4fb5-bbb6-779fb2801e87 |title=Selgusid võistluse "Eesti laul 2012" poolfinalistid |publisher=Eestilaul.err.ee |date= |accessdate=4.03.2012}}</ref> <ref name="nOQxi">{{cite web|url=http://eestilaul.err.ee/uudised/4ada64fc-4e3d-4717-9fbd-1084dc022643 |title=Loositi võistluse "Eesti laul 2012" poolfinaalide koosseisud |publisher=Eestilaul.err.ee |date= |accessdate=4.03.2012}}</ref> <ref name="frQfJ">{{cite web|url=http://eurovisioon.elu24.ee/743976/selgusid-esimesed-eesti-laulu-finalistid |title=Selgusid esimesed Eesti Laulu finalistid&nbsp;– Eurovisioon&nbsp;– Eesti laul : Uudised |publisher=Eurovisioon.elu24.ee |date=18. veebruar 2012 |accessdate=4.03.2012}}</ref> <ref name="IqBCH">{{cite web|author=Toimetas Marge Sillaots 3. märts 2012, 23:39 |url=http://ohtuleht.ee/467177 |title="Eesti laulu" võitis Ott Lepland: tahaks loota, et see lugu erineb oluliselt teistest |publisher=Ohtuleht.ee |date= |accessdate=4.03.2012}}</ref> <ref name="E59Zy">{{cite web|url=http://eurovisioon.elu24.ee/853450/eesti-esineb-eurovisiooni-finaalis-uheteistkumnendana/ |title=Eesti esineb Eurovisiooni finaalis üheteistkümnendana |publisher=Elu24.ee |date= |accessdate=26.05.2012}}</ref> <ref name="LXyZi">{{cite web|url=http://eurovisioon.elu24.ee/781000/eesti-esineb-eurovisiooni-teises-poolfinaalis-14ndana |title=Eesti esineb Eurovisiooni teises poolfinaalis 14ndana |publisher=Elu24.ee |date= |accessdate=26.05.2012}}</ref> <ref name="O0zDo">{{cite web|url=http://www.escradio.com/2012/09/ott-lepland-receives-esc-radio-award-trophy/ |title=Ott Lepland receives ESC Radio Award trophy |publisher=escradio.com |date= |accessdate=19.09.2012}}</ref> <ref name="J88Ri">{{cite web|url=http://www.elu24.ee/491646/ott-lepland-sai-pearolli-uues-eestimaises-filmis/ |title=Ott Lepland sai pearolli uues eestimaises filmis&nbsp;– Elu24 : Film |publisher=Elu24.ee |date= |accessdate=4.03.2012}}</ref> <ref name="yOFJ4">{{cite web |url=http://publik.delfi.ee/news/paevapilt/fotod-vasaku-jala-reede-dvd-joudis-muugile.d?id=65346992 |title="Vasaku jala reede" DVD jõudis müügile! – Elu24 |publisher=Publik.ee |date= |accessdate=1.12.2012 |archive-date=6.12.2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121206040005/http://publik.delfi.ee/news/paevapilt/fotod-vasaku-jala-reede-dvd-joudis-muugile.d?id=65346992 |url-status=dead }}</ref> <ref name="nFKBF">{{cite web|url=http://www.elu24.ee/1350150/ott-lepland-on-su-nagu-kolab-tuttavalt-esimene-osaleja |title=Ott Lepland on «Su nägu kõlab tuttavalt» esimene osaleja – Elu24|publisher=Elu24.ee |date= |accessdate=15.08.2013}}</ref> <ref name="DkWyI">{{cite web |url=http://menu.err.ee/uudised/tele/d746b370-3f46-4460-acd4-856f8d6b7b68 |title=Hittsaate "Su nägu kõlab tuttavalt" teine hooaeg alustab juba oktoobris – Elu24 |publisher=Err.ee |date= |accessdate=5.07.2013 |archive-date=10.11.2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131110221053/http://menu.err.ee/uudised/tele/d746b370-3f46-4460-acd4-856f8d6b7b68 |url-status=dead }}</ref> <ref name="wrzyA">{{cite web |url=http://www.piletilevi.ee/eng/tickets/kogupere/show/?concert=133491 |title="Su nägu kõlab tuttavalt" finaal – Piletilevi |publisher=piletilevi.ee |date= |accessdate=7.10.2013 |archive-date=10.11.2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131110220928/http://www.piletilevi.ee/eng/tickets/kogupere/show/?concert=133491 |url-status=dead }}</ref> <ref name="LNRce">{{cite web|url=http://elu24.postimees.ee/2922917/video-ja-galerii-laula-mu-laulu-koik-osalejad-selgunud |title=Video ja galerii: «Laula mu laulu» kõik osalejad selgunud – Elu24|publisher=Elu24.ee |date= |accessdate=17.09.2014}}</ref> <ref name="8aDpF">{{cite web|author=Toimetas Nataly Koppel 6. aprill 2010, 14:47 |url=http://www.ohtuleht.ee/373380 |title=Kuldne Plaat: Kihnu Virve ja Toomas Anni on aasta müüduimad lauljad! |publisher=Ohtuleht.ee |date= |accessdate=4.03.2012}}</ref> <ref name="XO2yV">{{cite web|url=http://www.elu24.ee/404334/selgusid-kuldne-plaat-2011-voitjad |title=Selgusid Kuldne Plaat 2011 võitjad! – Elu24 : Muusika |publisher=Elu24.ee |date= |accessdate=4.03.2012}}</ref> <ref name="8aZys">{{cite web|url=http://www.elu24.ee/683318/selgus-r2-aastahiti-unistuste-bandi-koosseis |title=Selgus R2 Aastahiti «Unistuste Bändi» koosseis&nbsp;– Elu24 : Eesti staarid |publisher=Elu24.ee |date= |accessdate=4.03.2012}}</ref> <ref name="5v0mF">{{cite web|url=http://r2.err.ee/aastahitt/ajalugureg.php?aasta=2012|title=R2 Aastahitt 2012|publisher=r2.err.ee|date=|accessdate=9.02.2013|archive-date=24.12.2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20161224235509/http://r2.err.ee/aastahitt/ajalugureg.php?aasta=2012|url-status=dead}}</ref> <ref name="F71v6">{{cite web|url=http://www.hm.ee/index.php?0513172 |title= Keeletegu 2012. Kandidaadid ja hääletus |publisher=hm.ee|date= |accessdate=9.02.2013}}</ref> <ref name="nD0tF">{{cite web|url=http://online.le.ee/2013/03/14/aasta-keeletegu-on-sonaperede-sonaraamat/|title= Aasta keeletegu on sõnaperede sõnaraamat |publisher=Lääne Elu|date= |accessdate=15.03.2013}}</ref> <ref name="qaf14">{{cite web|url=http://www.ohtuleht.ee/510197 |title=Nokia Kontserdimajas jagati Eesti muusikaauhindu|publisher=ohtuleht.ee |date= |accessdate=14.02.2013}}</ref> <ref name="OXG2i">{{cite web|url=http://www.ohtuleht.ee/510352 |title=Ott Lepland viib presidendiballile vanaema |publisher=ohtuleht.ee |date= |accessdate=16.02.2013}}</ref> <ref name="cz2x0">{{cite web|url=http://kuldneplaat.ee/ |title=2013. aasta popmuusikaauhinnad on jagatud! |publisher=kuldneplaat.ee |date= |accessdate=21.03.2013}}</ref> <ref name="Beq7H">{{cite web |url=http://www.eurovisionontop.com/annualcharts.htm |publisher=www.eurovisionontop.com |date= |accessdate=3.01.2015 |title=Arhiivikoopia |archive-date=3.01.2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150103214341/http://www.eurovisionontop.com/annualcharts.htm |url-status=dead }}</ref> <ref name="Piv2Q">{{cite web|url=http://etv.err.ee/?0566107 |title= ETV Live: Ott Lepland |publisher=Etv.ee |date= |accessdate=19.12.2012}}</ref> }} == Välislingid == === Temaatilised netilehed === * [http://www.lepland.ee Ott Leplandi ametlik koduleht] * [http://www.facebook.com/ottlepland Ott Leplandi ametlik Facebooki leht] * [http://www.myspace.com/ottlepland Kuula Ott Leplandi MySpace'is] * [http://sasslantis.ee/lyrics.php?artist=212556 Ott Leplandi lüürika] * [http://www.ottleplandfans.ee Ott Leplandi fännide foorum] * {{MusicBrainz nimi|id=f4328b3c-375a-448d-a67b-3b46c8e9950c|nimi=Ott Lepland}} === Videod === * [http://publik.delfi.ee/news/superstaar/article.php?id=28024597 VIDEOD: Oti teekond võidule oli selline!] DelfiTV * [http://www.youtube.com/watch?v=sfP5luvE6co&gl=ee&hl=et&hd=1& Ott Lepland&nbsp;– Minu Isa Majakene.] 00:57 youtube.com * [http://www.youtube.com/watch?v=8cmJ5nHgLew&gl=ee&hl=et&hd=1& Ott Lepland – "She"], "Kaks takti ette" 2006. 03:11 youtube.com * [http://www.youtube.com/watch?v=aKmfBUabaMY Ott Lepland&nbsp;– Kaua veel] 3.55 youtube.com * [http://www.youtube.com/watch?v=hKnmxQNWsvc Ott Lepland – Imede öö] 3:18 youtube.com * [http://www.youtube.com/watch?v=yDNvQ-vaGYo Ott Lepland – "Jäädagi nii"] 3:56 youtube.com {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jana Kask]] | nimi=[[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)|"Eesti otsib superstaari"]] võitja | aeg=Kolmas hooaeg (2009) | järgnev=[[Liis Lemsalu]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Getter Jaani]] <br>lauluga "[[Rockefeller Street]]" | nimi=[[Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel]] | aeg=[[2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2012]] | järgnev=[[Birgit Õigemeel]] <br>lauluga "[[Et uus saaks alguse]]" }} {{lõpp}} {{Eesti esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}} {{Ott Lepland}} {{Eesti otsib superstaari}} {{JÄRJESTA:Lepland, Ott}} [[Kategooria:Ott Lepland| ]] [[Kategooria:Eesti otsib superstaari]] [[Kategooria:Eesti Popmuusika Aastaauhinnad]] [[Kategooria:Eesti esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] ouubrcfrj9liz77qfo0pao5rb0nbmbg 0 192072 7144241 7006984 2026-05-02T03:19:53Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144241 wikitext text/x-wiki {{Infokast raudteejaam | nimi = Põlva raudteejaam | pilt = Põlva jaama perroon ja jaamahoone.jpg | pildiallkiri = | teised_nimed = | asukoht = [[Jaama tänav (Põlva)|Jaama tänav]] 81, [[Põlva]] | tüüp = | omanik = AS [[Eesti Raudtee]] | käitaja = | liin = | platvormid = 1 | rööpapaare = 5 | avatud = 1931 | suletud = | ümber_ehitatud = | kaart = punkt }} '''Põlva raudteejaam''' ([[saksa keel]]es ''Pölwe'') on [[raudteejaam]] [[Põlvamaa]]l [[Põlva]]s. Põlva jaamas on alates [[2011]]. aastast uus 550&nbsp;mm kõrgune ja 100 m pikkune teedevaheline [[perroon]]. Raudteejaamas peatuvad [[Elron]]i [[reisirong]]id liinil [[Tartu–Koidula rongiliin|Tartu–Koidula]], kokku neli korda päevas. [[Rong]] sõidab [[Tartu]]st [[Põlva]]sse umbes 45 minutit. Jaamas asub 6 rööpapaari, 11 [[Pööre (raudtee)|pööre]]t (veel kuni 2008. aastani töötasid jaamas ka [[pöörmeseadja]]d), 11 [[foor]]i, kaks laadimisplatsi ning võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine.<ref>[https://web.archive.org/web/20211110175704/https://www.evr.ee/files/P--lva-jaama-TKA-08-03-2021-muud-1.xls Põlva jaama tehnokorraldusakt]; AS Eesti Raudtee</ref> ==Ajalugu== [[Pilt:Põlva raudteejaama hoone.jpg|pisi|vasakul|Põlva raudteejaama hoone 1930. aastatel]] [[Pilt:Põlva jaamahoone tänava poolt.jpg|pisi|vasakul|Põlva jaamahoone 2021. aastal]] Jaam avati [[1931]]. aastal seoses [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise]] [[Tartu–Petseri raudtee]] rajamisega.<ref>[https://web.archive.org/web/20160306224558/http://est-train.ertas.eu/ida/tartu-koidula.php?lng=est TARTU - PETSERI]; Eesti Raudteeajaloo Selts</ref> Toona jäi jaam [[Koiola vald]]a. Raudteejaama avamine oli tähtis [[Põlva]] majanduselu arengu seisukohalt. Põlva jaama kaks varasemat madalat [[perroon]]i pikkusega 103 m ja 294 m on lammutatud. 2020. aasta juunis avati Põlva raudteejaama esisel haljasalal [[küüditamine|küüditatute]] mälestusmärk, mille keskmes on kolm inimestega täidetud loomavagunit ning aastaarvud [[juuniküüditamine|1941]] ja [[märtsiküüditamine|1949]]. Mälestusmärgi autor on skulptor [[Jaak Soans]].<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/6996533/galerii-polva-raudteejaamas-meenutab-kuuditatuid-malestusmark GALERII ⟩ Põlva raudteejaamas meenutab küüditatuid mälestusmärk]; Lõuna-Eesti Postimees, 14.06.2020</ref> ==Jaamahoone== [[Pilt:Põlva veetorn.jpg|pisi|Veetorn]] Põlva [[jaamahoone]] ehitati tüüpprojekti järgi sarnaselt [[Märjamaa raudteejaam|Märjamaa]], [[Vigala raudteejaam|Vigala]], [[Kiidjärve raudteepeatus|Kiidjärve]] ja [[Ruusa raudteepeatus|Ruusa]] jaamahoonega. Tegemist on sümmeetrilise ristkülikukujulise põhiplaani ja madala [[kelpkatus]]ega kahekorruselise kivihoonega, mis ehitati tõenäoliselt [[Leon Johanson]]i projekti järgi ja avati 1932. aasta novembris. Ehitus kestis viis kuud ja läks maksma 3 250 000 senti. Kuni jaamahoone valmimiseni kasutati reisijate ootesaalina käigust maha võetud kolmanda klassi vagunit.<ref>[https://dea.digar.ee/article/lounaestpostimees/2019/11/29/7.4 Miljoneid maksnud jaamahoone küttis kirgi - Lõuna-Eesti Postimees, nr. 139, 29 november 2019]; DIGAR</ref> Põlva jaamahoone ja abihooned on säilinud, kuid algne [[veetorn]] hävis [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]].<ref>[[Leele Välja]]: [https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudteearhitektuur.pdf 20. sajandi Eesti raudteejaamad. lk. 60]; Tallinn 2012</ref><ref>[[Mehis Helme]]: "Eesti Raudteejaamad" ([[Tänapäev]] 2003)</ref> Hoone asub Põlva linna kirdeküljel aadressiga [[Jaama tänav (Põlva)|Jaama tänav]] 81.<ref>[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture&action=view&id=1857 Põlva raudteejaam • XX sajandi arhitektuur • Kultuurimälestiste riiklik register]</ref> 2019. aastal avaldatud nimekirja kohaselt kuulub Põlva jaamahoone ehitiste hulka, millest AS [[Eesti Raudtee]] soovib vabaneda.<ref>[https://www.err.ee/957427/selgusid-jaamahooned-millest-eesti-raudtee-soovib-vabaneda Selgusid jaamahooned, millest Eesti Raudtee soovib vabaneda]; ERR uudised, 01.07.2019</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Põlva railway station}} * [https://dea.digar.ee/article/koit/1988/01/16/5 Rongisõit] Koit, nr. 6, 16. jaanuar 1988 ([[DIGAR]]) * [https://dea.digar.ee/article/koit/1990/08/09/7 Kui Põlva raudtee sai] Koit, nr. 92, 9. august 1990 (DIGAR) * [https://lounaeestlane.ee/videolugu-paas-polva-raudteejaama-tehti-korda/ VIDEOLUGU: pääs Põlva raudteejaama tehti korda] Lõunaeestlane, 05.06.2017 * [https://eestiuudised.ee/polva-raudteejaamas-avati-kuuditatute-malestusmark/ Põlva raudteejaamas avati küüditatute mälestusmärk] Eesti uudised, 14.06.2020 * [http://railwayz.info/photolines/station/6183 Infot jaama kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'') {{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Taevaskoja raudteepeatus|Taevaskoja]] | päis=Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel | peatus=Põlva | järgnev=[[Holvandi raudteepeatus|Holvandi]]}} [[Kategooria:Eesti raudteejaamad]] [[Kategooria:Põlva ehitised]] 6u3uui1i6fifqndaiyotjqd3cdlo1js 0 194112 7144060 7101821 2026-05-01T16:15:24Z Trolluollu 228437 tabeli parandamine 7144060 wikitext text/x-wiki {{Infokast ühistransport | nimi = Tallinna trollibussiliiklus | tüüp = trollibuss | pilt = Tallinn trolejbus 450.jpg | pildi allkiri = Trollibuss [[Solaris Trollino 18]] | asum = {{PisiLipp|Eesti}}, [[Tallinn]] | avati = 1965 | peatati = 2024 | pikkus = 39 | peatused = | liinid = 0 | rööpmelaius = | elektrifitseeritud = | omanik = | operaator = [[Tallinna Linnatranspordi AS]] | skeem = | skeemi allkiri = }} '''Trollibussiliiklus''' [[Tallinn]]as algas [[1965]]. aastal. Kõige enam – üheksa – trolliliini on Tallinnas olnud aastatel [[1987]]–[[2000]]. ==Liikluse korraldaja== Trammi ja trolliliiklust Tallinnas korraldas aastatel 1944–1945 Tallinna Liiklustrust, 1945–1947 Tallinna Linna Trammi-Autobussi Trust, 1947–1962 Tallinna Linna Trammi ja Trollibussi Trust, 1962–1988 Tallinna Linna Trammide ja Trollibusside Valitsus. 1997–2012 korraldas trolliliiklust [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]].<ref name="J1JoO" /> 18. juulil 2012 ühendati koondis [[Tallinna Autobussikoondise AS]]-iga, mis 19. juulist 2012 kannab nime [[Tallinna Linnatranspordi AS]].<ref name="tSCod" /><ref name="EMyl3" /><ref name="vICfS" /> Alates [[2017]]. aastast töötas Tallinnas neli trolliliini. Alates 1. novembrist 2024 on trolliliiklus Tallinnas peatatud kuni uute akutrollide saabumiseni.<ref name="2AiuU" /> == Tallinna trollibussiliikluse ajaloost == Tallinnas hakati rääkima trollibussiliikluse kavandamisest juba 1946. aastal pärast Tallinna generaalplaani projekti valmimist. Linnatranspordi arengu ühe alternatiivina pakuti ulatusliku trollibussiliinide võrgu rajamist. Ettepanekuid liinide kulgemise kohta oli mitmeid, kuid peamiselt peeti silmas kaht liini: Pirita – Südalinn – Balti jaam ja Kopli – Balti jaam. 1948. aasta mais valmis trollibussiliini projektülesanne marsruudil Balti jaam – Pirita – Merivälja, kuid projekteerimist selle alusel ei alustatud. Põhjusteks olid selleks ette valmistamata tänavad, ettejäävad ja lammutamist nõudvad hooned, finantsvahendite puudumine jms probleemid. 1956. aastaks oli valminud mitmeid uusi projekte trolliliikluse käivitamiseks, kuid asja neist ei saanud ja projektidele kulutatud summad kanti kuluks. <ref name=":4">{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212}}</ref> Konkreetsemaks muutis trollibussiliinide rajamise Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus 1959. aasta detsembrist. Trolliliini marsruudiks kavandati Estonia pst – Toompuiestee – Paldiski mnt – Rocca al Mare. Lõpuks otsustati, et rajatakse mööda Paldiski maanteed kulgev trollibussiliin Estonia teatri juurest Hipodroomini. <ref name=":4" /> 1962. aastal alustati kontaktliini paigaldamist ja liin valmis lõpuks 1965. aasta juuniks. Veel samal kuul saabusid platvormvagunitel Kopli kaubajaama Saraatovi oblastis Engelsis valmistatud üheksa [[ZiU-5|ZIU-5]] trollibussi ja Pärnu maantee trammidepoos valmistati need liinile minekuks ette. Riias, kus oli trollibussiliiklus toiminud juba pikka aega, õpetati välja 27 trollibussijuhti. Liiklust Tallinna esimesel trollibussiliinil nr 1 alustati 1965. aasta juuli algul. <ref name=":4" /> Trollibussiliikluse alustamise ajaks liinil Estonia teater – Hipodroom, samuti järgmiste, Mustamäe ja Väike-Õismäe liinide avamise ajaks polnud ehitatud ühtki trollide dispetšerpunkti. Alustati ajutiste lahendustega, milleks oli enamasti liini lõppu paigaldatud vagunelamu. Trollibusside esimene lõppjaam valmis 1966. aasta lõpus Hipodroomi lähedal aadressil Paldiski mnt 50. <ref name=":4" /> Endla tänava raudteeviadukt valmis 1962. aastal. Selle projekteerimisel ei osatud arvestada võimaliku trammiliiklusega kesklinnast Mustamäele, kuna Mustamäe elurajooni rajamise kava viadukti projekteerimise ajal veel polnud. Tramm vajab auto- ja trollibussist vooluvõtja ja kontaktliini tõttu märksa kõrgemat viaduktiava ning uue viadukti rajamine vastvalminu kõrvale oleks olnud kallis ja ühtlasi ebaotstarbekas. Nii jäi kaalukausile võimalus käivitada kesklinna ja Mustamäe vahel trollibussiliiklus. <ref name=":4" /> Kui 1967. aasta aprillis lõpuks otsustati, et Mustamäele trammiliini ei ehitata, hakati kavandama kiirkorras trolliliini ehitamist Mustamäele mööda Sõpruse puiesteed. Kuna Endla tänav vajas laiendamist, ehitati kontaktliin Paldiski maanteelt mööda Tulika tänavat Sõpruse puiesteeni. Trollibusside seisuplats koos dispetšerpunktiga aadressil Akadeemia tee 29 valmis 1967. aasta detsembris. Aastatel 1977–1981. tehti seal juurdeehitus ja laiendati seisuplatsi. <ref name=":4" /> 1967. aastal saabusid esimesed Škoda trollibussid Tšehhoslovakkiast ja trolliliin nr 2 avati sama aasta oktoobri viimasel päeval. Endla tänav ja Akadeemia tee said trolliliikluseks valmis 1969. aasta suvel ja liinil nr 2 hakkasid trollibussid liikuma mööda Endla tänavat alates 26. juunist. Trollibussiliin nr 3 Estonia teatri juurest mööda Sõpruse puiesteed ja Akadeemia teed Mustamäele anti käiku 1969. aasta juulis. <ref name=":4" /> Balti jaama liinil hakkasid trollid tegema proovisõite 1970. aasta novembris. Trollibussipargi ehitamine Paldiski maanteel oli pooleli ja 79-st tellitud trollibussist oli jõudnud kohale vaid 56, mistõttu ei jätkunud neid liikluse alustamiseks Balti jaama ja Mustamäe vahelise liinil. Seetõttu alustati reisijate vedamist ajutisel liinil nr 4 Balti jaam – Estonia teater. 1973. aastaks oli Tallinna tänavatele püstitatud kokku ligi 40 km trollibussi kontaktliini. <ref name=":4" /> Trollibussipargi lõpuni ehitatud kompleks koos administratiivhoonega anti ehitajate poolt Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitsusele (TTTV) üle alles 1973. aasta algul. Senikaua asus depoo ajutiselt läheduses, Ädala tänav 7 asuvates laohoonetes. Vahepeal olid ka kõik tellitud Škoda trollibussid kohale jõudnud ja käiku lasti kaks Balti jaamast alguse saanud Mustamäe liini. Märtsis alustati liiklust liinil nr 4 mööda Sõpruse puisteed ja liinil nr 5 mööda Mustamäe teed Akadeemia tee lõpp-peatuseni. Ajutine liin Balti jaam – Estonia teater suleti, kuna see kattus täies ulatuses bussiliiniga nr 22 Balti jaam – Lennujaam. <ref name=":4" /> Esimene partii [[Škoda 9Tr|Škoda 9T]] trollibusse saabus Tallinna 1966. aasta oktoobris. Kümne ja kahekümne kaupa saabus neid trolle kuni 1971. aasta lõpuni ja Venemaal toodetud kesise kvaliteediga trollibussidest hakati loobuma. Viimane ZIU-5 sõitis viiendal liinil 1973. aasta kevadeni. <ref name=":4" /> Vahepeal oli hakanud kasvama Väike-Õismäe elamurajoon, mida ei suudetud ainult autobussliiklusega teenindada. 1978. aasta peeti linnavalitsuses kõige olulisemaks suurendada trollibusside arvu Mustamäe liinidel, et vabaneks autobusse Õismäe teenindamiseks. Seetõttu tehti Õismäe liini ehitamise otsus suhteliselt ootamatult 1979. aasta algul seoses Eesti Raudtee otsusega likvideerida Harku–Kopli raudtee, mis oli olnud pikka aega takistuseks Õismäele trolliliini rajamise teel. 1980. aasta juulis oli trolliliin Estonia teatri juurest mööda Toompuiesteed ja Paldiski maanteed Õismäele valmis ja Väike-Õismäe suunal hakkasid samal aastal tööle kaks trolliliini – liin nr 6 ja liin nr 7. <ref name=":4" /> Väike-Õismäe trolliliikluse lõppjaam valmis alles seitse aastat pärast liikluse avamist 1. juulil 1987. Vahepeal tuli saada hakkama vagunelamute ja korteripinnaga lähedalasuvas elumajas. Järgneva kahe aasta jooksul pandi Tallinnas tööle veel mitu uut trolliliini. <ref name=":4" /> Pärast 1973. aastat hakkasid Škoda tehasest ette tellitud trollibussid saabuma tehase seiskumise ärahoidmiseks mitu aastat varem kui seda nägid ette varem kokku lepitud tarnetähtajad. 56-st kaheukselisest trollist, mis jõudsid Tallinna aastatel 1974–1978 suunati pärast aasta kestnud seismist liine teenindama 36, ülejäänud 20 pidid ootama depoos liinidele saatmist veel mitu aastat. <ref name=":4" /> 1979. aasta sügisel saabusid esimesed kandilise kerega kolmeukselised trollibussid Škoda 9Tr. Õismäe liinile suunati kohe 25 uut kolmeukselist trollibussi. Seisma jäänud ja kasutamist ootavad kaheukselised sõidukid pandi tööle kaksiktrollidena. Kaksiktrollidega hakati katsetama 1981. aasta algul. 1984. aasta veebruariks oli ühendatud kokku 30 paaris sõitvat trollibussi, millest 12 olid oodanud konserveerituna kasutuselevõtmist 3–4 aastat. Trollijuhtidest tunti puudust ja sõitjad vajasid vedamist, mistõttu peeti kahest trollist koosneva veeremi kasutuselevõtmist olukorras sobivaks lahenduseks. <ref name=":4" /> 1983. aastast täienes Tallinna trollipark nelja uue põlvkonna Škoda 14Tr trollibussiga. Kuni 1989. aasta lõpuni ostis TTTV Tšehhoslovakkiast kokku 99 Škoda 14 Tr trolli. Aastatel 1988–1990. soetati lisaks 25 Škoda 15Tr lõõtsühendusega trollibussi, mis jäidki viimasteks Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitsusele soetatud Tšehhoslovakkia päritolu trollideks. <ref name=":4" /> 1987. aastal valmis lõpuks ka kontaktliin Marxi puisteel (Sõle tänaval) Koplisse ja sõitjaid hakkas teenindama liin nr 9 Mustamäe–Kopli. 1970. ja 1980. aastatel oli saanud trollibussist oluline ühistranspordivahend Mustamäe, Väike-Õismäe, Kristiine, Põhja-Tallinna ja Kesklinna elanikele. <ref name=":4" /> Trolliliikluse korraldajatele olid Eesti iseseisvumise algusaastad keerulised, sest Škoda tehas hakkas nõudma arveldamist trollibusside ja varuosade eest „kõvas valuutas“. Dollareid TTTV-l polnud ning seetõttu ei olnud võimalik hankida uusi trolle ega ka varuosi olemasolevate käigushoidmiseks. Kui trolliliikluse tippaastal 1988. oli liine teenindamas 160 trolli, siis 1991. aastal oli sõidukorras kõigest 108 trollibussi. <ref name=":4" /> == Tallinna trolliliinid == === Ideekavandid === Esimesi [[Balti jaam]]ast lähtuvaid trolliliine kavandati juba [[1940. aastad|1940. aastate]] teisel poolel, marsruutidel ''Pirita – Südalinn – Balti jaam'', ''Kopli – Balti jaam'' ja ''Balti jaam – Pirita – Merivälja''. [[1954]].&nbsp;aastal kavandati trolliliini ''Balti jaam – Stalini väljak''.<ref name="Troll" /> === Väljaehitatud trolliliinid === {| class="wikitable sortable" border="1" |- ! Nr !! 1. lõpp-peatus !! 2. lõpp-peatus !! class="unsortable" | Marsruut !! Käigus alates !! Praegusel kujul alates !! Suletud !! class="unsortable" | Märkused |- | [[1 (Tallinna trolliliin)|1]] || [[Mustamäe]] || [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] || E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) ||1965 || [[1977]] || [[2024]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates [[2002]].&nbsp;aastast Asendatud bussiliiniga 81 |- | |[[2 (Tallinna trolliliin)|2]] || Mustamäe || [[Estonia (teater)|Estonia]] || E. Vilde tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Teatri väljak ||[[1967]] || [[1969]] || [[2012]] || Asendatud bussiliinidega 24 ja 24A |- | [[3 (Tallinna trolliliin)|3]] || Mustamäe || Kaubamaja || Akadeemia tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) ||[[1969]] || 1977 || [[2024]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates 2002.&nbsp;aastast Asendatud bussiliiniga 83 |- | [[4 (Tallinna trolliliin)|4]] || [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] || [[Balti jaam]] || Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t (tagasisuunal Tehnika t), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t), Toompuiestee, Rannamäe tee ||[[1970]] || [[1992]] || [[2024]] || Asendatud bussiliiniga 84 |- | [[5 (Tallinna trolliliin)|5]] || Mustamäe || [[Balti jaam]] || E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee ||[[1971]] || [[1971]] || [[2024]] || Asendatud bussiliiniga 85 |- | [[6 (Tallinna trolliliin)|6]] || [[Väike-Õismäe]] || Kaubamaja || Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak) ||[[1980]] || [[1983]] || [[2016]] || Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates 2002. aastast. Asendatud bussiliiniga 42 |- | [[7 (Tallinna trolliliin)|7]] || Väike-Õismäe || [[Balti jaam]] || Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee || 1980 || [[1981]] || 2016 || Asendatud bussiliiniga 43 |- | [[8 (Tallinna trolliliin)|8]] || Väike-Õismäe || [[Vabaduse väljak]] || Õismäe tee (läänekaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Vabaduse väljak || [[1982]] || 1982 || 2000 ||Asendatud bussiliiniga 22 |- | [[9 (Tallinna trolliliin)|9]] || [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] || [[Kopli]] || Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t, Sõle t (tagasisuunal Pelguranna t, Sõle t), Kopli t ||1987 || 1992 || 2017 || Asendatud bussiliiniga 72 |- |} == Trollide lõppjaamad ja -peatused == [[Fail:Trolliliini lõppjaam. Männipark, Mustamäe.jpg|270px|pisi|Trollide lõppjaam Mustamäe linnaosas, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]] 5]] === Lõppjaamad === * '''Mustamäe lõppjaam''' (Mustamäe, [[Akadeemia tee]]). Valmis [[28. detsember|28. detsembril]] [[1967]]. Aastatel 1977–1981 lõppjaama laiendati.<ref name="4eSKN" /> * '''Väike-Õismäe lõppjaam''' '''(SULETUD)''' (Väike-Õismäe, [[Järveotsa tee]]). Avati 1980.&nbsp;aastal. Esialgu kasutati vagunelamut ja korterit lähedalasuvas elumajas.<ref name="4eSKN" /> Hoone ehitati välja 1987.&nbsp;aastaks.<ref name="ro6Qw" /> Asub [[Paldiski maantee (Tallinn)|Paldiski maantee]] ääres [[Harku järv]]e läheduses. * '''Keskuse tänava lõppjaam''' (Mustamäe, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]]). Avati [[18. detsember|18. detsembril]] 1987. Hoone anti käiku [[juuli]]s [[1991]].<ref name="lk 109" /> Asub [[Männipark|Männipargi]] naabruses. * '''Kopli lõppjaam''' '''(SULETUD)''' ([[Kopli]], [[Kopli tänav (Tallinn)|Kopli tänav]]). Trammide ja trollide ühine lõppjaam. Asub [[Süsta park|Süsta pargi]] ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i endise peahoone naabruses. === Lõpp-peatused === * '''Estonia''' ([[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]], [[Teatri väljak]]). Asub [[Estonia puiestee]] ja Teatri väljaku muruplatsi vahelisel alal, [[Estonia (teater)|Estonia teatri]] vastas. Koos nüüd vahepeatuse Hipodroomiga oli see esimene trollide lõpp-peatus Tallinnas. * '''Kaubamaja''' (Kesklinn, [[Kaubamaja tänav]]). Asub Tallinna Kaubamaja kõrval. * '''Balti jaam''' (Kesklinn, [[Toompuiestee]]). Asub [[Balti jaam]]a reisikeskuse ees. * '''Vabaduse väljak (SULETUD)''' (Kesklinn, Vabaduse väljak). Asus Vabaduse väljakul [[Tallinna Jaani kirik|Jaani kiriku]] ees. Seoses [[8 (Tallinna trolliliin)|8]].&nbsp;liini sulgemisega likvideeritud. == Trollidepood == * '''Paldiski maantee depoo''' [[1957]]. aastal eraldati trollipargi rajamiseks maa-ala [[Paldiski maantee]] 48A krundile. Et ehitustööd venisid, asuti ajutiselt [[Ädala tänav]] 7 ''Veevarustuse- ja Kanalisatsioonitrusti'' laohoonetes.<ref name="lk 102" /> Trollipargi töölised said Paldiski maantee hoonetesse kolida [[1970]]. aasta lõpus. Valminud depoos jätkus ruumi 100 trolli teenindamiseks. Administratiivhoone ja söökla Troll valmisid [[1973]]. aastaks.<ref name="lk 105" /> * '''Mustamäe tee depoo''' Depoo anti käiku [[30. detsember|30. detsembril]] 1982.<ref name="lk 109" /> [[Mustamäe tee (Tallinn)|Mustamäe tee]] ja [[Linnu tee (Tallinn)|Linnu tee]] nurgal asuv depoo rajati alale, kuhu algselt kavandati Mustamäe trammidepood.<ref name="lk 105" /> 2001. aastal trollidepoo suleti. == Veerem == Esimesed trollibussid &ndash; [[Saratovi oblast]]is [[Engels]]i linnas valmistatud üheksa [[ZiU-5]] &ndash; saabusid Tallinna [[10. juuni]]l 1965.<ref name="lk 102" /> Mõni aeg pärast seda asendati need juba Tšehhoslovakkias valmistatud Škoda 9Tr sõidukitega. '''Tallinnas varem ja praegu kasutatud trollitüüpe''' <gallery> Fail:ZiU-5 green trolley.jpg|[[ZiU-5|'''ZiU-5''']]<br/><small>(Pildil [[Peterburi]]s)</small>. Tallinnas kasutati neid 1965–1973. Lõpuks asendati need kõik tasapisi Škoda 9Tr trollidega Fail:Simferopol 04-14 img07 train station square.jpg|2-ukseline [[Škoda 9Tr|'''Škoda 9Tr''']]<br/><small>(pildil [[Simferopol]]is)</small>. Tallinnas kasutati neid 1966–1996 Fail:Skoda-Vilnius.jpg|3-ukseline [[Škoda 9Tr|'''Škoda 9Tr''']]<br/><small>(pildil [[Vilnius]]es)</small>. Tallinnas kasutati neid 1979–2000 Fail:Moscow trolleybus 742 2005-01 KTG-2.jpg|'''KTG-2''' oli nõukogude hooldustroll Fail:ŠkodaTr14inTallinn.jpg|Aastatel 1983–1989 võeti kasutusele 99 [[Škoda 14Tr|'''Škoda 14Tr''']] trolli (garaažinumbrid 210–308) olid kasutusel 1983–2017. Nüüd on neist alles 1, mis on muuseumi troll Fail:Škoda15trInTallinn.jpg|Aastatel 1989–1990 võeti kasutusele 25 [[Škoda 15Tr|'''Škoda 15Tr''']] trolli (garaažinumbrid 400–424) olid kasutusel 1989–2017. Fail:JuMZ-T1 (425) & Ikarus-Ganz 280T (427).jpg|[[JuMZ-T1|'''JuMZ-T1''']]. Troll numbriga 425 oli sõidus 1994–2001. 2002 anti üle Päästeametile tuletõrjeõppusteks Fail:Ikarus-Ganz280T.jpg|[[Ikarus 280T|'''Ikarus-Ganz 280T''']] – 6 sellist trolli (garaažinumbrid 426–431) olid kasutusel 1995–2004 Fail:Ikarus415Tdemolition.jpg|[[Ikarus 415T|'''Ikarus 415T''']] ehitati aastal 1992 prototüübina. Oli ainus seda tüüpi troll maailmas kuni 1997-2002, mil neid tehti kokku 200 tükki. Tallinnas võeti kasutusele koos Ikarus 412T-dega aastal 1999. Viimati sõitis 2005. aasta kevadel. Kandis garaažinumbrit 309 Fail:Ikarus412T@Tallinn.jpg|Aastal 1999 võeti kasutusele 5 [[Ikarus 412T|'''Ikarus 412T''']] trolli (garaažinumbrid 310–314) olid kasutusel 1999–2015 Fail:SolarisT12InTallinn.jpg|[[Solaris Trollino 12|'''Solaris Trollino 12T''']] 18 trolli garaažinumbritega 315–332 võeti kasutusele aastatel 2002 ja 2004. Nüüd on neist alles oksjonil 2, garaažinumbritega 329, 326 ja 330 Fail:SolarisT18InTallinn.jpg|[[Solaris Trollino 18|'''Solaris Trollino 18''']] 5 trolli võeti kasutusele aastal 2003 ja nad kannavad garaažinumbreid 432–436. Need kõik pole enam kasutusel Fail:SolarisT12ACTallinn.jpg|2007. aastal võeti kasutusele 7 [[Solaris Trollino 12|'''Solaris Trollino 12AC''']] trolli, garaažinumbritega 333–339. 2010. aastal on seni kasutusele võetud 7 trolli garaažinumbritega 340–346. Nüüd on neist alles 1, garaažinumbriga 345, mis on ümberehitatud akutrolliks Fail:SolarisT18ACInTallinn.jpg|Aastatel 2008–2009 võeti Tallinnas kasutusele 14 [[Solaris Trollino 18|'''Solaris Trollino 18AC''']] lõõtstrolli (437–450). Nüüd on neist alles 1, garaažinumbriga 446 Fail:Bogdan T701.15.jpg|Ukraina tehases valminud '''Bogdan T70115''', mida katsetati Tallinnas 2010. aasta septembris Fail:Solaris Trollino 24 MetroStyle (2).jpg|Akuga varustatud 2-lõõtsaline trollibuss '''Solaris Trollino IV 24 MetroStyle''', mida katsetati Tallinnas 2021. aasta novembris </gallery> == Trollibussiliikluse lühendamine == * 15. detsembril [[1999]] võttis tollane Tallinna linnapea [[Jüri Mõis]] korduvalt sõna [[ühistransport|ühistranspordi]] vastu, pooldades trollide kaotamist.<ref name="CVhRy" /><ref name="OYE72" /><ref name="cdCUO" /><ref name="VYF6j" /> * 1. aprillist 2000 lõpetati leping linnavalitsuse ja TTTK vahel 8. trolliliini teenindamisega ning see liin asendati bussiga number 22.<ref name="Olander" /> * 28. septembril 2000 – Jüri Mõisa linnavalitsus korraldas konkurssi trolliliinide 6 ja 7 teenindamisele, kus vaadati läbi ainult bussifirmade pakkumisi. Hiljem lepingud bussifirmadega siiski tühistati enne teenindamisajastu algamist.<ref name="Olander" /> * 1. detsembril 2012 – trolliliin 2 asendati bussiliinidega 24 ja 24A. Põhjuseks nimetati ühistranspordiliikluse puudumist Mäealuse ja Mäepealse tänaval. * 1. jaanuaril 2016 – trolliliinid 6 ja 7 asendati bussidega 42 ja 43. Põhjuseks nimetati trollibusside moraalset vananemist, Haabersti ristmiku rekonstrueerimist ning liiklusega seotud ebamugavusi kontaktvõrgust sõltuvuse tõttu. [[Enno Tamm]]e sõnul on hübriidbuss diiselmootoriga (mis vastab Euro-6 normidele) keskkonnasõbralikum võrreldes trollibussidega. * 2. mail 2017 – trolliliin 9 asendati bussiga 72. Põhjuseks nimetati Kopli trammitaristu renoveerimist ja osati soovi likvideerida Tallinnast Škoda-tüüpi trollibussid. Transpordianalüütik [[Hannes Luts]] nimetas elektritranspordi lühendamist kummaliseks. Tema sõnul on pärast Eesti iseseisvumise taastumist toimunud [[TAK|Tallinna Autobussikoondise]] lobi elektritranspordi vastu ning selle survel on linnavalitsus investeerinud rohkem bussiliiklusse ja elektritransport Tallinnas on jäänud investeeringuteta. Pärast TAK ja TTTK liitmist väitis transpordianalüütik Hannes Luts, et uus ettevõtte [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ei tegele trammitaristu hooldustöödega ning paar aastat tagasi renoveeritud trammirööpad [[Tartu maantee]]l on juba kaotanud oma tähtsuse, kuna suured investeeringud läksid ainult bussipargi uuendamiseks. Trollibusside asendamist hübriidbussidega nimetas Hannes Luts [[rohepesu]]ks, kuna hübriidbuss saastab õhku ainult 10% vähem diislibussist ning [[Elektriakumulaator|aku]] hooldusesse kulub võrreldes trollibussi hoolduskuludega rohkem ressurssi. Kriitika osaks said Enno Tamme väited Euro-6 normidest: transpordianalüütiku sõnul saastavad need mootorid ainult veidi vähem ning Euro-6 märgis ei tähenda saastevabadust.<ref name="Hannes" /><ref name="Luts" /><ref name="Valja" /><ref name="Muudid" /> * 25. jaanuaril 2022 alustasid esimesed TLT ümberehitatud autonoomsed trollid liinisõite.<ref name="NBWsU" /> * 7. veebruaril 2024 avaldas Tallinna linnavalitsus otsuse osta 40 uut akuga varustatud trollibussi, rekonstrueerida trollide võrgutaristu ning teha ka trolliliine juurde.<ref name="u6HOH" /> "Kuigi aastat viis tagasi oli Tallinnal plaan trollibussidest loobuda, siis nüüd on plaanid muutunud. Akutrollid võivad kohati sõita ilma sarvedeta, mis annab võimaluse kesklinnas võtta kontaktvõrk maha ja ehitada kontaktvõrk üles ainult sirgetel tänavatel, nagu Mustamäe tee, Sõpruse puiestee, aga ka Paldiski maantee ja Laagna tee. Akutrolli üks tugevusi on vastupidavus - see on üks vastupidavamaid veeremiliike rääkimata sellest, et arv inimesi, mida troll veab, on elektribussist suurem ja läheneb veomahtude osas trammile". - Tallinna abilinnapea Vladimir Svet<ref name="amnQQ" /> * 7. märtsil 2024 lõpetas AS Tallinna Linnatransport (TLT) ühissõidukitel välireklaami eksponeerimise.<ref name="OjwRI" /> * 1. novembril 2024 trolliliiklus peatati uute trollide saabumiseni 2026. aastal.<ref name=":3" /> == Statistika == 2024. aasta 1. novembril trolliliiklus peatati uute trollide saabumiseni 2026. aastal.<ref name=":3" /> Alles jäid 4 trolli muuseumisõidukitena.<ref name=":0" /> {| class="wikitable" |+ ! Aasta !Liine ! Trollibusse ! Liinikilomeetreid ! Sõitjaid |- | 2006<ref name="05mqb" /> |8 | 122 (+1 buss) | 6,5 mln | 34 mln |- | 2007<ref name="bzMaZ" /> |8 | 120 (+1 buss) | 6,2 mln | 34 mln |- | 2008<ref name="TGsdq" /> |8 | 119 (+1 buss) | 6,3 mln | 32,6 mln |- | 2009 |8 | 119 (+1 buss) | | |- | 2010 |8 | 112 (+1 buss) | | |- | 2011 |8 | 104 | | |- | 2012 |8 | 99 | | |- |2013 |7 | 91 | | |- |2014<ref name=":2" /> |7 |88 | 4,6 mln | |- |2015<ref name=":2" /> |7 |75 |4,4 mln | |- |2016<ref name=":1" /> |5 |63 |3,0 mln | |- |2017<ref name=":1" /> |5 |53 |2,4 mln | |- |2018<ref name=":1" /> |4 |53 |2,2 mln | |- |2019<ref name=":1" /> |4 |50 |2,2 mln | |- |2020<ref name=":1" /> |4 |45 |2,2 mln | |- |2021 |4 |45 |~2 mln | |- |2022 |4 |45 |~2 mln | |- |2023 |4 |45 |~2 mln |10,2 mln |- |2024<ref name=":0" /> |4 |44 |~2 mln | |- |2025<ref name=":3" /> |0 |4 |0 |0 |- |2026<ref name=":3" /> |5 |44 | | |} == Vaata ka == * [[Trollibuss]] * [[Trammiliiklus Tallinnas]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="J1JoO">[http://www.tttk.ee/index.php?page=63& Majandusaasta tegevusaruanne. Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}</ref> <ref name="tSCod">[https://web.archive.org/web/20120822171510/http://www.tak.ee/index.php?page=484& TAKi & TTTK koondumisteave], tak.ee</ref> <ref name="EMyl3">[https://web.archive.org/web/20120822171510/http://www.tak.ee/index.php?page=484&#koondumine "Mis on koondumine?"], tak.ee</ref> <ref name="vICfS">Tallinna abilinnapea [[Arvo Sarapuu]] väitel rahastatakse tallinlastele tasuta pakutavat ühistransporti just aktsiaseltside liitmisega säästetava summaga. – Kai Maran [http://www.pealinn.ee/?pid=119&nid=9774&lang=5 "Buss, troll ja tramm panevad leivad ühte kappi"] Pealinn, 30.04.2012</ref> <ref name="Troll">[http://www.tttk.ee/index.php?page=74& Troll. Ajalugu.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}} TTTK</ref> <ref name="4eSKN">[http://www.tttk.ee/index.php?page=74& TTTK / Ajalugu / Troll]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}</ref> <ref name="ro6Qw">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 110</ref> <ref name="lk 109">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 109</ref> <ref name="lk 102">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 102</ref> <ref name="lk 105">Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 105</ref> <ref name="CVhRy">[http://www.epl.ee/news/eesti/mois-propageerib-tallinna-uhistranspordi-erastamist.d?id=50817340 "Mõis propageerib Tallinna ühistranspordi erastamist"] Baltic News Service/EPL, 15. detsember 1999</ref> <ref name="OYE72">Kaido Tiits [http://www.ohtuleht.ee/68101 "Mõis pühib trollid tänavalt"] Õhtuleht, 22. detsember 1999</ref> <ref name="cdCUO">[http://www.elu24.ee/317370/juri-mois-nimetas-trammi-lobustusvahendiks/ "Jüri Mõis nimetas trammi lõbustusvahendiks"] Postimees, 24.09.2010</ref> <ref name="VYF6j">[[Toivo Tänavsuu]] [https://web.archive.org/web/20120703005636/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/juri-moisa-hairib-tosiselt-politseiriigi-tekkimine.d?id=64147217 "Jüri Mõisa häirib tõsiselt politseiriigi tekkimine"] Eesti Ekspress, 29. märts 2012</ref> <ref name="Olander">[http://arvamus.postimees.ee/3248877/aare-olander-sarvilise-elektribussi-poolsajand Aare Olander: sarvilise elektribussi poolsajand]</ref> <ref name="Hannes">[http://pluss.postimees.ee/2672166/hannes-luts-trollide-asemel-rohepesu Hannes Luts: trollide asemel rohepesu?]</ref> <ref name="Luts">[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-trollide-kadu-priisoidu-vili?id=65156252 Hannes Luts. Trollide kadu – priisõidu vili?]</ref> <ref name="Valja">[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-trollid-tallinnast-valja?id=64908048 Hannes Luts. Trollid Tallinnast välja?]</ref> <ref name="Muudid">[http://arvamus.postimees.ee/2702340/hannes-luts-linna-transpordi-muudid Hannes Luts: linna­transpordi müüdid]</ref> <ref name="Saluste">[https://web.archive.org/web/20081229233004/http://oxygen.pri.ee/index.php?cat=2 Trollid (Tallinna Trammi- ja trollibussikoondise AS)] Ühistranspordi galerii</ref> <ref name="05mqb">[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna linna 2006. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne – vt]</ref> <ref name="bzMaZ">[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2007. aasta aruanne – vt]</ref> <ref name="TGsdq">[https://oigusaktid.tallinn.ee/ Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2008. aasta aruanne – vt]</ref> <ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Tallinn, TLT Trollipark — Veeremi nimekiri |url=https://transphoto.org/list.php?did=46 |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=transphoto.org |keel=et}}</ref> <ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=2024-06-27 |pealkiri=1. novembrist asendatakse trolliliiklus ajutiselt bussiliiklusega uute trollibusside saabumiseni |url=https://www.tlt.ee/1-novembrist-asendatakse-trolliliiklus-ajutiselt-bussiliiklusega-uute-trollibusside-saabumiseni/ |vaadatud=2024-06-27 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et}}</ref> <ref name=":2">TLT-2018-majandusaasta-aruanne.pdf</ref> <ref name=":1">TLT Majandusaruanne 2020</ref> <ref name="2AiuU">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Merilin Pärli {{!}} |kuupäev=2024-10-31 |pealkiri=Trollid tegid Tallinnas senisel kujul oma viimased sõidud |url=https://www.err.ee/1609508053/trollid-tegid-tallinnas-senisel-kujul-oma-viimased-soidud |vaadatud=2024-10-31 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> <ref name="NBWsU">{{Netiviide |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=TLT ümberehitatud esimesed autonoomsed trollid alustavad liinisõitudega {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/tlt-umberehitatud-esimesed-autonoomsed-trollid-alustavad-liinisoitudega |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> <ref name="u6HOH">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Marko Tooming {{!}} |kuupäev=2024-02-07 |pealkiri=Tallinn ostab 40 uut trolli ja kaalub mõne kaotatud trolliliini taasavamist |url=https://www.err.ee/1609244946/tallinn-ostab-40-uut-trolli-ja-kaalub-mone-kaotatud-trolliliini-taasavamist |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> <ref name="amnQQ">https://www.err.ee/1609150435/tallinna-liikuvuskava-liiklussurmad-nulli-uhistransport-elektri-peale</ref> <ref name="OjwRI">{{Netiviide |kuupäev=2024-05-07 |pealkiri=TLT veerem muutub järk-järgult välireklaamivabaks |url=https://www.tlt.ee/tlt-veerem-muutub-jark-jargult-valireklaamivabaks/ |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et}}</ref> }} == Kirjandus == * Allar Viivik [https://www.ohtuleht.ee/177099 "Teaduste akadeemiast trolliga otse hullumajja"] Õhtuleht, 8. juuli 2005 * Aare Olander. ''Tramm, buss ja troll Tallinnas''. Tänapäev 2008 * Tallinna trolli 45. 2010 == Välislingid == {{commonscat|Trolleybuses in Tallinn}} * [http://www.tttk.ee/ Tallinna trolli- ja trammikoondise koduleht] * [http://www.tttk.ee/index.php?page=74& Tallinna trolli ajalugu] * [http://foorum.ytra.eu/index.php Ühistranspordihuviliste foorum] * Hannes Luts [https://epl.delfi.ee/artikkel/64908048 "Trollid Tallinnast välja?"] EPL, 3. september 2012 * [http://uudised.err.ee/index.php?06265683 Tallinn asendab trollibussi nr 2 bussidega] ERR, 12. november 2012 * [http://tallinncity.postimees.ee/3094539/tallinn-asendab-oismae-suunalised-trollid-hubriidbussidega Tallinn asendab Õismäe-suunalised trollid hübriidbussidega] Tallinn CITY, 17. veebruar 2015 * [http://www.tehnikamaailm.ee/tallinna-troll-50/] Tehnikamaailm, juuli 2015 {{Tallinna trolliliinid}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Trollibussiliiklus]] 7u6w6dfqr0grp2wtim44ln02j53y6xi 1 194251 7144315 1792673 2026-05-02T06:55:44Z Evlper 104506 /* Maakonnad */ uus alaosa 7144315 wikitext text/x-wiki Vana elanike arv: elanikke = 535 100 (2001) [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 14. detsember 2009, kell 18:59 (UTC) == Maakonnad == Maakonnad (''comarca'') on kaardil, aga artiklis millegipärast pole [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 09:55 (EEST) 3vpwujbegot6nuosy70cpmsarhljy9u 7144548 7144315 2026-05-02T10:22:18Z Andres 5 /* Maakonnad */ 7144548 wikitext text/x-wiki Vana elanike arv: elanikke = 535 100 (2001) [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 14. detsember 2009, kell 18:59 (UTC) == Maakonnad == Maakonnad (''comarca'') on kaardil, aga artiklis millegipärast pole [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 09:55 (EEST) :Mis siis muud kui tuleb lisada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 13:22 (EEST) d2cnwsmcd8rvwbitmeoojehz6tld2di 0 195828 7144029 6879013 2026-05-01T15:46:23Z Velirand 67997 + kategooria 7144029 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Veniamin Jefimovitš Basner''' (Вениамин Ефимович Баснер; [[1. jaanuar]] [[1925]] [[Jaroslavl]] – [[3. september]] [[1996]] [[Repino]], [[Peterburi]]) oli Venemaa helilooja, õppis Leningradi konservatooriumis [[viiul]]it. ==Looming== *operetid **"Põhjanael" **"Lõunarist" **"Astronaudid" *ballett "Kolm musketäri" *sümfoonia *laulud **"Millest saab alguse kodumaa" **"Nimetul kõrgendikul" {{JÄRJESTA:Basner, Veniamin}} [[Kategooria:Venemaa heliloojad]] [[Kategooria:Peterburi konservatooriumi vilistlased]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Komarovo kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1925]] [[Kategooria:Surnud 1996]] samw6xvbefhhk4ne2k7pei6lmsev9j3 0 196229 7144238 7070514 2026-05-02T02:39:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144238 wikitext text/x-wiki {{Infokast raudteejaam | nimi = Põllküla raudteepeatus | pilt = Põllküla raudteepeatus aastal 2022.jpg | pildiallkiri = Põllküla raudteepeatus ja [[Elron]]i reisirong | teised_nimed = | asukoht = | tüüp = | omanik = AS [[Eesti Raudtee]] | käitaja = | liin = | platvormid = 1 | rööpapaare = | avatud = 1925 <ref>[https://est-train.ertas.eu/laane/kei-pald.php?lng=est KEILA - PALDISKI / KLOOGARAND]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}; Eesti Raudteeajaloo Selts</ref> | suletud = | ümber_ehitatud = | kaart = punkt }} '''Põllküla raudteepeatus''' on [[raudteepeatus]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] [[Põllküla]]s. [[Pilt:Põllküla station.jpg|pisi|Põllküla peatus ja vana perroon aastal 2007]] Peatuskoht asub 1870. aastal avatud [[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise]] [[Keila–Paldiski raudtee]] ääres 41 km kaugusel [[Balti jaam]]ast. Peatus jääb [[Klooga-Aedlinna raudteepeatus|Klooga-Aedlinna]] ja [[Laoküla raudteepeatus]]e vahele<ref name="n7myn" />. Alates 2010. aasta märtsist on kasutusel uus 55 cm kõrgune [[perroon]] pikkusega 30 meetrit. Rongist väljumine toimub seetõttu ainult läbi rongi C-ala.<ref name="3thD6" />. Peatuses peatuvad AS [[Elron]]i [[Tallinna–Paldiski raudteeliin|Tallinnast Paldiskisse]] sõitvad [[elektrirong]]id. Piletihinnalt kuulub peatus IV tsooni.<ref name="vSDKH" /> Enne uue perrooni ehitust oli kasutusel umbes 200 meetri pikkune ja 110 cm kõrgune perroon, mis nüüdseks on lammutatud. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="n7myn">{{Netiviide |url=http://www.hot.ee/transportation/est/elektrirong/pollkyla.html |pealkiri=Tallinna ja Harjumaa elektriraudtee: Põllküla. |vaadatud=2010-01-04 |arhiivimisaeg=2005-03-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20050317221412/http://www.hot.ee/transportation/est/elektrirong/pollkyla.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="3thD6">[http://ec.europa.eu/transport/rail/countries/ee/doc/ee-ns-ee-annex-1.pdf AS Eesti Raudtee raudteerajatistel teostatavad operatsioonid]</ref> <ref name="vSDKH">http://elron.ee/wp-content/uploads/2016/01/elron_A2_hinnakiri_13012016.pdf</ref> }} ==Välislingid== * [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/67687461/minu-pollkula-varvikad-lood-aegade-hamarusest Minu Põllküla: Värvikad lood aegade hämarusest]; Maaleht, 27.01.2014 * [http://railwayz.info/photolines/station/6238 Infot peatuse kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'') {{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Klooga-Aedlinna raudteepeatus|Klooga-Aedlinna]] | päis=Raudteepeatus läänesuunalistel reisirongiliinidel | peatus=Põllküla | järgnev=[[Laoküla raudteepeatus|Laoküla]]}} [[Kategooria:Eesti raudteejaamad]] [[Kategooria:Lääne-Harju vald]] 65yr386057wt15a7pr42kjsmtay6f31 0 197042 7144564 7139371 2026-05-02T11:09:08Z Liipa 227994 7144564 wikitext text/x-wiki {{Koolitöö|5. mail 2026}} '''Mäluaadress''' ehk '''aadress''' (''memory address'', ''address'') on arv, mis omistatakse igale [[Mälupesa|mälupesale]] [[arvuti]] [[mälu (arvuti)|mälu]]s (tänapäeval tavaliselt igale [[bait|baidile]]). Niisugust mälu adresseerimise korraldust, kus iga mäluaadress viitab ühele baidile, nimetatakse baitadresseeritavaks mäluks (''byte-addressable memory''). Mäluaadressid on harilikult järjestikused arvud, mis algavad nullist.<ref name=":0">{{Raamatuviide |pealkiri=Computer organization and embedded systems |kuupäev=2012 |kirjastus=McGraw-Hill |isbn=978-0-07-108900-5 |toimetaja-perekonnanimi=Hamacher |toimetaja-eesnimi=Karl |trükk=6. ed |koht=New York, NY}}</ref> Tavaliselt esitatakse mäluaadresse [[Kuueteistkümnendsüsteem|kuueteistkümnendsüsteemis]]. == Info paiknemine mälus == === Sõnad === Infot loetakse mälust ja kirjutatakse mällu sõna kaupa. Sõna pikkuse ehk sõna bittide arvu määrab arvuti [[Operatsioonisüsteem|operatsioonisüsteemi]] bittide arv. Tänapäeval on enamik tavaarvuteid 64-bit operatsioonisüsteemiga ning sõna pikkuseks on 64 bitti ehk 8 baiti.<ref name=":0" /> Tavaliselt on sõnade aadressid mälus joondatud. Joondatud aadressid tähendavad, et sõnad algavad mäluaadressilt, mis on sõna baitide arvu kordne. Näiteks 64-bit operatsioonisüsteemi korral, milles sõna pikkus on 8 baiti, algab esimene sõna mäluaadressilt 0, teine sõna algab mäluaadressilt 8, kolmas sõna algab mäluaadressilt 16 ja nii edasi. Sõnad võiksid alata ka suvalistelt mäluaadressidelt, mis pole sõna baitide arvu kordsed, aga niisugune süsteem ei ole levinud. Sellisel juhul on sõnadel joondamata aadressid.<ref name=":0" /> === ''Little-endian'' ja ''big-endian'' järjestused === [[File:Big ja little endian.png|thumb|Big-endian järjestuse korral paiknevad tähtsamad baidid sõnas väiksematel aadressidel, kuid little-endian järjestuse korral paiknevad tähtsamad baidid sõnas suurematel aadressidel.]] Sõnades paiknevaid baite saab adresseerida kahel viisil: ''little-endian'' ja ''big-endian''. ''Little-endian'' järjestuse korral on sõna vähemtähtsamatel baitidel väiksemad mäluaadressid. ''Big-endian'' järjestuse puhul on sõna tähtsamatel baitidel väiksemad mäluaadressid.<ref name=":0" /> ==Tüübid== Mäluaadresse on mitut erinevat tüüpi. Eri tüüpi aadressid on eri [[aadressiruum]]ides. === Füüsiline aadressiruum === [[Arvuti]] [[põhimälu]] koosneb paljudest mälupesadest. Igal mälupesal on oma [[füüsiline aadress]], st kood, mille abil [[keskprotsessor]] (või muu) seade saab seda [[kasutamine|kasutada]]. Tavaliselt kasutavad [[füüsiline mälu|füüsilist mälu]] [[masinakood]]i [[aadressiväli (operand)|operand]]ide või [[register (arvutitehnika)|registrite]] abil [[baasvahetussüsteem]], [[operatsioonisüsteem]]id ja mõned spetsiaalsed [[utiliit|utiliidid]] (näiteks [[mälutester]]id). Operandid ja registrid käsivad keskprotsessorit suunata [[mälukontroller]]it täitma [[mälusiin]]i või [[süsteemisiin]]i või eraldi [[juhtsiin]]i, [[aadressisiin]]i ja [[andmesiin]]ide abil [[arvutiprogramm]]i [[käsk (informaatika)|käsk]]e. Mälukontrollerite [[siin]] koosneb mitmest rööpsest [[liin]]ist. Igaühele neist vastab üks [[bitt]]. Siini laius ning seega kasutatavate [[mäluühik]]ute arv ja bittide arv igas ühikus on eri arvutitel erinevad. Arvutiprogramm [[täitmine|täidab]] mäluaadresside abil [[masinakood]]i ning [[salvestamine|salvestab]] ja loeb [[andmed|andmeid]]. Enamik [[rakendusprogramm]]e ei tea füüsilisi aadresse, vaid kasutab arvuti [[mäluhaldusplokk|mäluhaldusploki]] ja [[operatsioonisüsteem]]i [[mälujaotus]]e abil [[loogiline aadress|loogilisi aadresse]], sealhulgas [[virtuaalaadress]]e. === Loogiline aadressiruum === ==Aadressiteisenduse ühikud== Enamik tänapäeva arvuteid kasutab [[baidiadresseerimine|baitadresseerimist]]: iga aadress identifitseerib ühe [[bait|baidi]] mälus. Andmed, mis ühte baiti ei mahu, võivad asuda mitme baidina mitme järjestikuse aadressi all. ==Vaata ka== *[[aadressiarvutus]] *[[aadressiregister]] *[[aadressiruum]] *[[aadressisiin]] *[[aadressiteisendus]] *[[aadressitu käsk]] *[[aadressiväli (operand)|aadressiväli]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{vikisõnastikus|aadress}} {{vikisõnastikus|mäluaadress}} [[Kategooria:Arvuti mälu]] [[el:Μνήμη υπολογιστή#Διευθύνσεις μνήμης και χώρος διευθύνσεων]] s8ypyg81r3maimxntbsv62hcon8vga4 7144569 7144564 2026-05-02T11:15:04Z Liipa 227994 7144569 wikitext text/x-wiki {{Koolitöö|5. mail 2026}} '''Mäluaadress''' ehk '''aadress''' (''memory address'', ''address'') on arv, mis omistatakse igale [[Mälupesa|mälupesale]] [[arvuti]] [[mälu (arvuti)|mälu]]s (tänapäeval tavaliselt igale [[bait|baidile]]). Niisugust mälu adresseerimise korraldust, kus iga mäluaadress viitab ühele baidile, nimetatakse baitadresseeritavaks mäluks (''byte-addressable memory''). Mäluaadressid on harilikult järjestikused arvud, mis algavad nullist.<ref name=":0">{{Raamatuviide |pealkiri=Computer organization and embedded systems |kuupäev=2012 |kirjastus=McGraw-Hill |isbn=978-0-07-108900-5 |toimetaja-perekonnanimi=Hamacher |toimetaja-eesnimi=Karl |trükk=6. ed |koht=New York, NY}}</ref> Tavaliselt esitatakse mäluaadresse [[Kuueteistkümnendsüsteem|kuueteistkümnendsüsteemis]]. == Info paiknemine mälus == === Sõnad === Infot loetakse mälust ja kirjutatakse mällu sõna kaupa. Sõna pikkuse ehk sõna bittide arvu määrab arvuti [[Operatsioonisüsteem|operatsioonisüsteemi]] bittide arv. Tänapäeval on enamik tavaarvuteid 64-bit operatsioonisüsteemiga ning sõna pikkuseks on 64 bitti ehk 8 baiti.<ref name=":0" /> Tavaliselt on sõnade aadressid mälus joondatud. Joondatud aadressid tähendavad, et sõnad algavad mäluaadressilt, mis on sõna baitide arvu kordne. Näiteks 64-bit operatsioonisüsteemi korral, milles sõna pikkus on 8 baiti, algab esimene sõna mäluaadressilt 0, teine sõna algab mäluaadressilt 8, kolmas sõna algab mäluaadressilt 16 ja nii edasi. Sõnad võiksid alata ka suvalistelt mäluaadressidelt, mis pole sõna baitide arvu kordsed, aga niisugune süsteem ei ole levinud. Sellisel juhul on sõnadel joondamata aadressid.<ref name=":0" /> === ''Little-endian'' ja ''big-endian'' järjestused === [[File:Big ja little endian.png|thumb|Big-endian järjestuse korral paiknevad tähtsamad baidid sõnas väiksematel aadressidel, kuid little-endian järjestuse korral paiknevad tähtsamad baidid sõnas suurematel aadressidel.]] Sõnades paiknevaid baite saab adresseerida kahel viisil: ''little-endian'' ja ''big-endian''. ''Little-endian'' järjestuse korral on sõna vähemtähtsamatel baitidel väiksemad mäluaadressid. ''Big-endian'' järjestuse puhul on sõna tähtsamatel baitidel väiksemad mäluaadressid.<ref name=":0" /> ''Little-endian'' järjestust kasutab suurem osa tänapäevaseid arvuteid ja ''big-endian'' järjestust kasutavad näiteks võrguprotokollid. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-07-16 |pealkiri=What is Endianness? Big-Endian & Little-Endian |url=https://www.geeksforgeeks.org/dsa/little-and-big-endian-mystery/ |vaadatud=2026-05-02 |väljaanne=GeeksforGeeks |keel=en}}</ref> ==Tüübid== Mäluaadresse on mitut erinevat tüüpi. Eri tüüpi aadressid on eri [[aadressiruum]]ides. === Füüsiline aadressiruum === [[Arvuti]] [[põhimälu]] koosneb paljudest mälupesadest. Igal mälupesal on oma [[füüsiline aadress]], st kood, mille abil [[keskprotsessor]] (või muu) seade saab seda [[kasutamine|kasutada]]. Tavaliselt kasutavad [[füüsiline mälu|füüsilist mälu]] [[masinakood]]i [[aadressiväli (operand)|operand]]ide või [[register (arvutitehnika)|registrite]] abil [[baasvahetussüsteem]], [[operatsioonisüsteem]]id ja mõned spetsiaalsed [[utiliit|utiliidid]] (näiteks [[mälutester]]id). Operandid ja registrid käsivad keskprotsessorit suunata [[mälukontroller]]it täitma [[mälusiin]]i või [[süsteemisiin]]i või eraldi [[juhtsiin]]i, [[aadressisiin]]i ja [[andmesiin]]ide abil [[arvutiprogramm]]i [[käsk (informaatika)|käsk]]e. Mälukontrollerite [[siin]] koosneb mitmest rööpsest [[liin]]ist. Igaühele neist vastab üks [[bitt]]. Siini laius ning seega kasutatavate [[mäluühik]]ute arv ja bittide arv igas ühikus on eri arvutitel erinevad. Arvutiprogramm [[täitmine|täidab]] mäluaadresside abil [[masinakood]]i ning [[salvestamine|salvestab]] ja loeb [[andmed|andmeid]]. Enamik [[rakendusprogramm]]e ei tea füüsilisi aadresse, vaid kasutab arvuti [[mäluhaldusplokk|mäluhaldusploki]] ja [[operatsioonisüsteem]]i [[mälujaotus]]e abil [[loogiline aadress|loogilisi aadresse]], sealhulgas [[virtuaalaadress]]e. === Loogiline aadressiruum === ==Aadressiteisenduse ühikud== Enamik tänapäeva arvuteid kasutab [[baidiadresseerimine|baitadresseerimist]]: iga aadress identifitseerib ühe [[bait|baidi]] mälus. Andmed, mis ühte baiti ei mahu, võivad asuda mitme baidina mitme järjestikuse aadressi all. ==Vaata ka== *[[aadressiarvutus]] *[[aadressiregister]] *[[aadressiruum]] *[[aadressisiin]] *[[aadressiteisendus]] *[[aadressitu käsk]] *[[aadressiväli (operand)|aadressiväli]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{vikisõnastikus|aadress}} {{vikisõnastikus|mäluaadress}} [[Kategooria:Arvuti mälu]] [[el:Μνήμη υπολογιστή#Διευθύνσεις μνήμης και χώρος διευθύνσεων]] 3uq1bnoi7yu1neo60fisufi9svn5xl6 0 197380 7144378 1832758 2026-05-02T08:08:53Z Kuriuss 38125 7144378 wikitext text/x-wiki '''Aasluharohumaa''' on lühikest aega üleujutatav [[luharohumaa]]. Selle [[saagikus]] on 10–30 [[tsentner hektarilt|tsentnerit hektarilt]].<ref name="ENE"/> ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="ENE">ENE 6. köide, Tallinn: Valgus 1974, lk 515 </ref>}} [[Kategooria:Kooslused]] 74qbwt692ytcqgv9q9pt10cg2gtpxk6 0 199034 7144319 6797507 2026-05-02T06:58:20Z Velirand 67997 7144319 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Richard Kuremaa | pilt = Richard Kuremaa.png | täisnimi = Richard Kuremaa | sünniaeg = {{sünniaeg|1912|12|01}} | sünnilinn = [[Tallinn]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|1991|10|01|1912|12|01}} | surmalinn = [[Tallinn]] | surmamaa = [[Eesti]] | pikkus = 180 cm | positsioon = | koduklubi = | särginumber = | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = | aastad1 = | mänge1 = | väravaid1 = | klubi1 = | aastad2 = | mänge2 = | väravaid2 = | klubi2 = | aastad3 = | mänge3 = | väravaid3 = | klubi3 = | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = | koondiseaastad1 = 1933–1940 | koondisemänge1 = 42 | koondiseväravaid1 = 19 | koondis1 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] | koondis_seisuga = | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Richard Kuremaa''' ([[1. detsember]] [[1912]] [[Tallinn]] – [[1. oktoober]] [[1991]] Tallinn) oli [[eestlased|eesti]] jalgpallur. == Vaata ka == * [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] == Välislingid == * {{ESBL|id=Richard_Kuremaa}} {{JÄRJESTA:Kuremaa, Richard}} [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Liiva kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1912]] [[Kategooria:Surnud 1991]] cvj3hqbb1bgibeytza0qt4u4nu1wzza 0 199078 7144589 6238918 2026-05-02T11:42:17Z Velirand 67997 + kategooria 7144589 wikitext text/x-wiki '''Linda Rannak''' (sündinud Sibul, hiljem Ritsland, [[12. jaanuar]] [[1909]] [[Veriora vald]], [[Viluste]] küla – [[28. oktoober]] [[1990]] [[Tallinn]]) oli eesti [[ihtüoloog]]. Linda Sibul lõpetas [[Räpina ühispõllumajandusgümnaasium]]i 1928. aastal. Seejärel õppis [[Tartu Ülikool]]is matemaatika-loodusteaduskonnas (lõpetas 1934 ''cum laude'') ja täiendas end 1937. aastal [[Helsingi Ülikool]]is. Kaitses 1938 Tartu Ülikoolis magistriväitekirja "Ahvenlaste luude peenehitusest".<ref>[http://www.ester.ee/record=b3604536*est E-kataloog ESTER. Rannak, Linda. Ahvenlaste luude peenehitusest. Tartu Ülikool, 1938].</ref> 1945. aastal atesteeriti ta bioloogiakandidaadiks. Töötas 1944. aastast Üleliidulise Merekalamajanduse ja Okeanograafia Teadusliku Uurimise Instituudi Eesti osakonna, 1973–1980 [[Läänemere Kalamajanduse Teadusliku Uurimise Instituudi Tallinna osakond|Läänemere Kalamajanduse Teadusliku Uurimise Instituudi Tallinna osakonna]] juhataja ja vanemteadurina. Kaitses Tartu Riiklikus Ülikoolis 1970. aastal doktoritöö "Салака Clupea harengus membras L. (биологические группировки, их изменчивость, микроэволюция и динамика численности)" [[räim]]e bioloogia ja varude dünaamika kohta.<ref>[http://www.ester.ee/record=b3784345*est E-kataloog ESTER. Раннак, Линда. Диссертация доктора биологических наук. Тартуский государственный университет, 1970].</ref> ==Tunnustus== *1975 [[Eesti NSV teeneline kalur]] ==Raamatud== * [[Johanna Arman]], [[Mart Kangur (bioloog)|Mart Kangur]], Linda Rannak. ''Lõhe ja meriforell''. Tallinn: Valgus, 1983. * Linda Rannak. ''Räim''. Tallinn: Valgus, 1988. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Rannak, Linda}} [[Kategooria:Eesti ihtüoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kalurid]] [[Kategooria:Sündinud 1909]] [[Kategooria:Surnud 1990]] lwl2x5nwn489c2mmr8y9jcl7g1z8coy 0 200652 7144131 7104784 2026-05-01T19:17:24Z Kuriuss 38125 7144131 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Pilt:Tiit-Rein Viitso2013.jpg|pisi|Viitso (2013)]] '''Tiit-Rein Viitso''' (kuni 30. septembrini 1940 '''Vitismann'''; [[4. märts]] [[1938]] [[Tallinn]] – [[2. detsember]] [[2022]]) oli eesti keeleteadlane, [[Tartu Ülikool]]i [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keelte]] professor. Kolleegid pidasid teda eesti keeleteadlaseks, kes on käsitlenud täie teadusliku eksaktsusega kõige suuremat arvu maailma keeli<ref>{{Netiviide |url=http://keeljakirjandus.ee/arhiiv/Viitso3.pdf |pealkiri=Keel ja Kirjandus 2008, nr 3, lk 219 |vaadatud=2018-10-13 |arhiivimisaeg=2018-10-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181013211606/http://keeljakirjandus.ee/arhiiv/Viitso3.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>. ==Haridus== 1961. aastal lõpetas Viitso Tartu Riikliku Ülikooli [[eesti filoloogia|eesti filoloogina]]. 1961–1964 oli ta [[Keele ja Kirjanduse Instituut|Keele ja Kirjanduse Instituudi]] [[aspirant]]. 1966. aastal kaitses Tartu Riiklikus Ülikoolis kandidaadiväitekirja filoloogias ("[[Äänisvepsa murre|Äänisvepsa murde]] väljendustasandi kirjeldus"), 1982. aastal sealsamas doktoriväitekirja ("Основные проблемы фонологической структуры прибалтийско-финских языков и ее истории" ehk "Läänemeresoome keelte fonoloogilise struktuuri ja selle ajaloo peamised probleemid").<ref name="Soosaar">[[Sven-Erik Soosaar]] [https://web.archive.org/web/20170205100617/http://www.ut.ee/Ural/hist.html Uurali keelte õpetamise ajaloost Tartu Ülikoolis] (vaadatud 18. novembril 2011)</ref> ==Teadustöö== [[Pilt:Tiit-Rein Viitso 2005.jpg|pisi|Tiit-Rein Viitso 2005. aastal kõnelemas [[Paul Ariste]] mälestuskonverentsil]] Aastatel 1965–1973 töötas Viitso [[TÜ arvutuskeskus|TRÜ arvutuskeskus]]es nooremteadurina, 1971–1986 KKI-s vanem- ja 1986–1993 juhtteadurina. 1989. aastal sai temast Tartu Ülikooli eesti keele kateedri professor, 1989–1991 oli ta [[Helsingi ülikool]]i külalisprofessor. 1991–1993 oli Tiit-Rein Viitso TÜ [[eesti keel]]e erakorraline professor ning 1993–2003 TÜ [[Läänemeresoome keeled|läänemeresoome keelte]] korraline professor.<ref name="Soosaar" /> 2003–2015 TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi vanemteadur. Aastatel 1971–1977 oli ta ajakirja [[Sovetskoje Finno-ugrovedenije]] asepeatoimetaja. [[1990]]. aastast oli ta ajakirja [[Keel ja Kirjandus]] toimetuskolleegiumi liige, [[1997]]–[[2006]] oli ta [[Linguistica Uralica]] toimetuskolleegiumi liige ja [[2007]]–[[2016]] peatoimetaja. [[Emakeele Seltsi aastaraamat]]u toimetuskolleegiumi liige oli alates [[1999]]. aastast.<ref name="Soosaar" /> Viitso on uurinud läänemeresoome keelte [[fonoloogia]]t, [[morfoloogia]]t ja murdeid (lähemalt [[Vepsa keel|vepsa]] ja [[liivi keel]]t), läänemeresoome jt [[Soome-ugri keeled|soome-ugri keelte]] ajaloolist [[foneetika]]t ja eelajaloolisi kontakte ning [[keelte geneetiline klassifitseerimine|keelte geneetilist klassifitseerimist]].<ref name="Soosaar" /> Samuti on ta aidanud kaasa liivi ja [[võru keel|võru kirjakeele]] [[keelekorraldus|korraldusele]].{{lisa viide}} ==Organisatsiooniline tegevus== 1989 ja 1993–1997 oli Viitso Tiit-Rein [[Emakeele Selts]]i esimees, [[2004]]–2006 keeletoimkonna vanem.<ref>[http://www.emakeeleselts.ee/yritused/Viitso70.htm Emakeele Seltsi XLI J. V. Veski päev]</ref> 1998. aastal sai temast [[Liivlaste Sõprade Ühing]]u asutajaliige.<ref>{{Netiviide |url=http://www.livones.lv/organizacijas/libdraugi/Eesti/?raksts=372 |pealkiri=Liivlaste Sõprade Ühing |vaadatud=2010-02-06 |arhiivimisaeg=2009-11-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091114072311/http://www.livones.lv/organizacijas/libdraugi/Eesti/?raksts=372 |url-olek=ei tööta }}</ref> 1988. aastal oli Tiit-Rein Viitso [[Õpetatud Eesti Selts]]i taasasutajaliige, hiljem sai temast seltsi auliige. 2011. aastal valmis [[Vahur Laiapea]]l liivikeelne dokumentaalfilm "Professor Viitso liivlased". == Publikatsioone == * Vadja keel [http://tartu.ester.ee/record=b1552337~S6*est Vadja keele Luutsa-Liivtšüla murraku fonoloogia. Tartu 1961] * Vepsa keel [http://tartu.ester.ee/record=b1557673~S6*est Äänisvepsa murde väljendustasandi kirjeldus. Tartu, 1966 (kandidaadiväitekiri)] * Läänemeresoome keelte võrdlev fonoloogia [http://tartu.ester.ee/record=b1135944~S6*est Läänemeresoome fonoloogia küsimusi. Tallinn, 1981 (doktoriväitekirja teema)] * Liivi keel [http://www.eksa.ee/Default.aspx?PageID=177&search=Tiit-Rein+Viitso Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tallinn, 2008] * Eesti keele morfoloogiline struktuur, Läänemeresoome keelte varaseim ajalugu, Uurali keeled, Ameerika põliskeeled<ref>{{ETIS}}</ref>. *[[Liivi-eesti-läti sõnaraamat]]. 2012, koos [[Valts Ernštreits]]iga * Ülevaated maailma keeltest ja keelerühmadest ning keeleteaduse mõistetest ja koolkondadest Eesti entsüklopeediais. * Läänemeresoome murdeliigenduse põhijooned. — Keel ja Kirjandus 1985, nr 6, lk 399–404. == Tunnustus == * 2001 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3751}}</ref> * 2003 [[Tartu Ülikooli suur medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=4.12.2022}}</ref> * 2003 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> * 2005 [[Eesti Teaduste Akadeemia]] [[Paul Ariste medal]] * 2006 [[Läti Ülikool]]i audoktor<ref>[http://www.ut.ee/193645 Tartu Ülikooli pressiteade]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * 2011 [[Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind]] * [[Emakeele Selts]]i auliige ==Isiklikku== Esimene eesti naisprofessor farmatseut [[Alma Tomingas]] oli tema tädi.{{lisa viide}} == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Tiit-Rein Viitso}} * {{ETIS}} * Sven-Erik Soosaar [http://www.ut.ee/Ural/hist.html Uurali keelte õpetamise ajaloost Tartu Ülikoolis] {{JÄRJESTA:Viitso, Tiit-Rein}} [[Kategooria:Eesti fennougristid]] [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi esimehed]] [[Kategooria:Keele ja Kirjanduse Instituudi koosseis]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Läti Ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Ülikooli kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] [[Kategooria:Surnud 2022]] a06ka3gofc2vef5oqejzphjvf3t4d9t 0 203030 7144492 6995089 2026-05-02T09:13:44Z Kuriuss 38125 7144492 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Üheksavägine | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Verbascum thapsus 3.jpg | pildi_seletus = Üheksavägine | pildi_laius = 250 px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Iminõgeselaadsed]] ''Lamiales'' | sugukond = [[Sealõuarohulised]] ''Scrophulariaceae'' | perekond = [[Vägihein]] ''Verbascum'' | liik = '''Üheksavägine''' | binaarne = '' Verbascum thapsus'' | binaarse_autor = [[Carolus Linnaeus|L.]] | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Üheksavägine''' (''Verbascum thapsus'') on [[Sealõuarohulised|Sealõuarohuliste]] sugukonda [[vägihein]]a perekonda kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[rohttaim]]e [[liik (bioloogia)|liik]]. ==Nimetus== Teaduslikku nimetust [[vägihein]]a jaoks ei ole muudetud pärast [[Carl von Linné]]d (1707–1778), kes tutvustas seda oma raamatus "[[Species plantarum]]" 1753. aastal. Nimetus (''Verbascum'') tuleb [[ladina keel]]est. Nimetus sarnaneb väga ladinakeelse nimetusega ''barbascum'' (tähendab 'habemega taim', ladinakeelsest sõnast ''barba'' 'habe'), viidates taime habemesarnasele välimusele.<ref name=WorldOfWeeds/> Rahvapäraseid nimetusi: üheksamehejõud, üheksatseltsi-imetlemisrohi, üheksahaava-lehed, üheksamatsu-suits,<ref name=elusloodus/> üheksaväeline, hunditubak, sajamehevõim, üheksamaõied.<ref name=bioedu/> ==Levik== Eestis kasvab kaks vägiheina perekonna [[liik (bioloogia)|liiki]] – üheksavägine (''Verbascum thapsus'') ja [[must vägihein]] (''Verbascum nigrum'') – ning harvemini nende [[hübriid]]. Kõik kolm liiki eelistavad [[liivmuld]]a.<ref name=ent>Raal, A. (2010) "[[Maailma ravimtaimede entsüklopeedia]]", Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus</ref> [[Põhja-Ameerika]]sse viidi üheksavägine sisse [[ravimtaim]]ena. [[18. sajand]]i algusaastatel levis ta kiiresti üle kogu [[Virginia osariik|Virginia osariigi]], kus teda tutvustati [[Kalamürgid (ihtüoloogia)|kalamürgina]]. Juba 1818. aastal kirjeldati teda kui looduslikku liiki.<ref name=pdf/> Praeguseks on tegu hulgaliselt [[naturalisatsioon (bioloogia)|naturaliseerunud]] [[umbrohi|umbrohuga]].<ref name=botanical/> ==Ökoloogia== Kasvab teeservadel, [[kruusakarjäär]]ides, kuival, kivisel ja [[kruus]]asel pinnasel. Paiguti tavalisem [[Põhja-Eesti|Põhja]]- ja [[Lääne-Eesti]]s.<ref name=maaraja/> Üheksavägise [[populatsioon]]id [[kolonisatsioon|koloniseerivad]] lühikest aega kindlat paika. Üheksavägine ei kasva tiheda [[taimestik]]uga aladel, pigem just häiringujärgsetes paikades, kus liike on vähe. Üheksavägine on [[kaheaastane taim]]. Populatsiooni püsimajäämine sõltub tema võimest ala taaskoloniseerida. Uuesti koloniseerimine sõltub kohalikust levikust ja vaba maa hulgast. Teistest [[taim]]edest vaba maapinna vähenemine viib selleni, et ainult üksikutel seemnetel õnnestub [[idanemine|idaneda]] ja populatsioon kaob.<ref name=pdf/> Populatsiooni püsimajäämine sõltub pika idanemisvõimega [[seeme|seemnetest]]. Seemnete pikk eluiga võimaldab üheksavägisel idaneda pärast suurt häiringut, kui taime arenguks on tekkinud sobivad tingimused. Stabiilsetes [[elupaik]]ades on üheksavägise populatsioon väga lühiealine.<ref name=pdf/> ==Botaanilised tunnused ja elutsükkel== Üheksavägine on kaheaastane 30–200&nbsp;cm kõrgune tihedalt viltjas rohttaim.<ref name=nps/> Õitega kaetud [[vars]] on silmatorkav.<ref name=maaraja/><ref name=nps/> Esimesel aastal kasvab madal kuni 60&nbsp;cm diameetriga [[lehekodarik]]. Järgmisel [[suvi|suvel]] kasvab lihav tihedalt villaste harunenud karvakestega kaetud [[õisikuvars]], millele kinnituvad krobelised [[leht|lehed]].<ref name=pdf/> ===Leht=== [[Pilt:Starr 040723-0260 Verbascum thapsus.jpg|pisi|Lehekodarik]] Lehed on piklik[[munajas leht|munajad]], varrel laskuvad.<ref name=ent/> Lehed on 10–40&nbsp;cm pikad koos [[leheroots]]uga.<ref name=pdf/> Varre alumises osas on lehed suuremad kui üleval pool.<ref name=nps/> Lehtede süsteem on niivõrd hästi korraldatud, et tipus olevatelt pisematelt lehtedelt voolab vesi suurematele lehtedele allpool, mis juhivad vee [[juur]]tele. See on oluline korraldus, kuna vägihein kasvab enamasti kuival pinnasel.<ref name=botanical/> Lehtedel tihedalt paiknevad kiirjad karvakesed on taimele mitmes mõttes kaitsekihiks. Need kontrollivad taime niiskustaset, muudavad keeruliseks [[putukas|putukate]] liikumise ning tekitavad [[rohusööja]]tel intensiivse [[limaskest]]a [[ärritus]]e, mistõttu jäetakse taim puutumata.<ref name=botanical/> Karvad ei paikne ainult lehtedel, vaid kogu taimevarrel, [[tuppleht]]edel, [[kroonleht]]edel, nii et kogu taim näeb välja valkjas või hall.<ref name=botanical/> Enne esimese [[talv]]e lõppu on oht hukkuda taimedel, mille lehekodariku läbimõõduks on vähem kui 15&nbsp;cm. Esimesel aastal ei õitse taimed, mille läbimõõt [[oktoober|oktoobriks]] on vähem kui 9&nbsp;cm. Järgmisel aastal puhkevad õide taimed, mille lehekodarik on saavutanud oktoobriks diameetri 41&nbsp;cm. Tõenäosus õitseda suureneb lehekodariku läbimõõdu suurenedes.<ref name=pdf/> ===Õis=== [[Pilt:Starr 040723-0267 Verbascum thapsus.jpg|pisi|Õis lähemalt]] Taim hakkab õitsema teisel aastal.<ref name=nps/> [[Õisik]] on odaja kujuga, [[tähk]]jas ja tihe. Õisiku pikkus 20–50&nbsp;cm ja diameeter umbes 3&nbsp;cm.<ref name=pdf/><ref name=maaraja/> Harva võib tipmine õis kasvada üle tipmistest lehtedest.<ref name=pdf/> Õied kinnituvad ümber varre korrapäratult ja ühekaupa, lühema kui 2&nbsp;mm [[õieraag|õierao]] abil<ref name=ent/>. Õie [[läbimõõt]] on 20–25&nbsp;mm.<ref name=pdf/> Õiekroon on helekollane, ratasjalt lehterjas, õieraod on tupest lühemad.<ref name=ent/> Õied, mis asuvad lopsakal varrel, koosnevad viiest kroonlehest.<ref name=nps/> Kroonlehed on nooljad või ovaalsed, pikkuseks 7–9&nbsp;mm, kinnitus kaasa arvatud.<ref name=pdf/> Õisiku keskel on viis [[tolmukas|tolmukat]], kolm neist on lühemad kui kaks ülejäänut. [[tolmukaniit|Tolmukaniidid]] on punakad ja need on kaetud tihedalt pisikeste valgete karvakestega. Karvakesed on täis mahla ja arvatakse, et need on lisapeibutiseks putukatest [[tolmeldaja]]tele.<ref name=botanical/> Õied valmivad varrel alt üles järjestikuses spiraalis. Mida ülespoole, seda vähem on kobaras selgelt eristatav spiraalmuster. Õisiku kasv on piiramatu. Varre pikkus on seotud õitsemisperioodi pikkusega. Pikemate õisikutega taimed õitsevad hilis[[september|septembrini]] ja varaoktoobrini.<ref name=pdf/> Õitsemine saab alguse teise aasta [[juuni]]s ja lõpeb [[august]]is. Kolmeaastaseid taimi leidub väga harva.<ref name=pdf/> Õite avanemine on juhuslik, avanedes siin ja seal varrel. Tegu ei ole regulaarse protsessiga alt üles. Õied sulguvad villastesse tupplehtedesse.<ref name=botanical/> Kuigi õisi külastavad erinevad putukad, on ainult teatud tüüpi mesilased efektiivsed tolmeldajad. Üheksavägine on [[autogaamsus|autogaamne]]: õied [[isetolmlemine|isetolmlevad]] juhul kui [[võõrtolmlemine|võõrtolmlemist]] ei toimunud. Pärast ainsat paljunemiskorda kogu taim hukkub.<ref name=pdf/> ===Vili ja seemned=== [[Pilt:Starr 040723-0130 Verbascum thapsus.jpg|pisi|Õievars valminud kupardega]] [[vili|Viljaks]] on munajas, tähkjas, karvane 3–6&nbsp;mm pikk [[kupar]], mis jaguneb küpsedes kaheks. Valmides kupar avaneb. Suured loomad ja tuul liigutavad taime sedavõrd, et seemned pudenevad kupardest. Üheksavägine produtseerib hulgaliselt pruune 0,5–1,0&nbsp;mm pikki [[seeme|seemneid]], mis on kuuekülgsed, krobelised, auguridadega.<ref name=pdf/> Üks taim võib toota 100 000 – 180 000 seemet. Iga seeme kaalub keskmiselt 0,067&nbsp;mg ja ei ole võimeline kaugele levima. Leviku kauguseks ei ole rohkem kui 11 m, enamik (93%) kukub 5 m kaugusele.<ref name=pdf/> Seemnete eluiga on pikk, üle saja aasta. Kasvukõlblikke seemneid on leitud [[mullaproov]]idest, mis [[arheoloogia|arheoloogiliselt]] määrati 1300. aastat eKr.<ref name=pdf/> ==Keemiline koostis== Lima (kuni 3%, selle [[hüdrolüüs]]il vabaneb 47% [[D-galaktoos]]i, 25% [[arabinoos]]i, 14% [[D-glükoos]]i, 6% [[D-ksüloos]]i, 4% [[L-ramnoos]]i, peale nende [[D-mannoos]]i, [[L-fukoos]]i ja [[uroonhape]]t), [[iridoid]]id ([[aukubiin]], [[6-β-ksülosüülaukubiin]], [[katalpool]], [[6-β-ksülosüülkatalpool]], [[metüülkatalpool]], [[isokatalpool]]), [[saponiin]]id ([[verbaskosaponiin]], hemolüütilise indeksiga u 350), [[flavonoid]]id (u 4%; [[apigeniin]] ja [[luteoliin]] ning nende 7-O-[[glükosiid]]id, [[kempferool]], [[rutiin]]), [[sahhariidid]] ([[sahharoos]]), [[karotenoid]]id, [[eeterlik õli]], [[orgaaniline hape|orgaanilised happed]], [[kumariin]]id, [[steroid]]id, [[pigmentained]] ([[β-krotsetiin]]).<ref name=ent/> ==Kasutamine== [[Droog]]ina kasutatakse ainult õite kroonlehti, mis eraldatakse tupplehtedest. Neid tuleb koguda kuiva ilmaga ning mitte muljuda, kuna see teeks kollased õied pruuniks. Samal põhjusel ei tohi koguda pudenenud kroonlehti. Õitsemine kestab ainult paar päeva, seepärast on tõhusam koguda droogi [[kultuurtaim|kultuuris kasvatatavatelt taimedelt]]. Droog kuivatatakse ühekordse kihina [[temperatuur]]il 40–50 °[[Celsiuse skaala|C]]. Droog koosneb kroonlehtedest ja tolmukatest, see on nõrga lõhnaga ja maitselt magusavõitu. Õisi ei tasu segi ajada musta vägiheina õitega (tolmukaniidid lillad).<ref name=ent/> ===Toimed ja näidustused=== Mähkiv, pehmendav ja [[röga]] lahtistav. Kasutatakse peamiselt ülemiste [[hingamistee]]de [[põletik]]u, eriti [[köha]] korral, välispidiselt [[limaskestapõletik]]u korral.<ref name=ent/> Kogu taim näib omavat rahustavat ja narkootilist toimet.<ref name=botanical/> Samatoimeliste taimedega võrreldes ([[harilik lina]], [[mets-kassinaeris]], [[harilik altee]], [[teeleht]], [[paiseleht]]) on üheksavägisel ülekaalus [[sekreet]]i veeldav ja röga lahtistav toime, limasisaldus on väiksem. Päevane annus 3–4 grammi droogi.<ref name=ent/> ===Muid kasutusvõimalusi=== Kasutatakse kollase värvi saamiseks: kui üheksavägist töödelda lahjendatud [[väävelhape|väävelhappega]], tekib hall värvaine, mis [[leelis]]e lisamisel muutub pruuniks. [[Vesitõmmis]]ega antakse heledatele [[juuksed|juustele]] kollakas toon. Vähesel määral tarvitusel [[putukamürk|putukamürgina]].<ref name=ent/> [[Aristoteles]] märkis taime üles kui [[kalamürk|kalamürgi]].<ref name=pdf/> Seemned on [[kala]]dele mürgised, kui neid [[vesi|vette]] visata. Seemneid kasutavad [[salakütt|salakütid]], kuna see mõjub kaladele uimastavalt.<ref name=botanical/> Tihti kasvatatakse taime ilu pärast.<ref name=pdf/> Rahvameditsiinis kasutatakse üheksavägist välispidiselt samamoodi nagu teelehte ja paiselehte. Seespidiselt tarvitatakse seda [[neer]]u- ja [[põis|põie]]haiguste korral.<ref name=ent/> ==Vanarahvatarkus== [[Eesti]]s on üheksavägiste abil ennustatud sõja kulgu: kummassegi kätte võeti taime tugev vars nagu mõõk ning löödi teineteisele vastu, kummal pea maha langes, oli kaotaja pool.<ref name=elusloodus/> Maagiline üheksavägine kordub paljudes rahvapärastes nimetustes. Üheksavägise imevõim avaldus eriti koduloomade ärategemise vastu, mille korral aitas üheksavägisega suitsutamine. [[Saksa keel]]es kannab taim tõlkes "kuninga küünla" nimetust, mis on kahtlemata tabav ka õitsva taime kohta, kuid võib-olla viitab ka kuivanud varte kasutamisviisile suitsutamistõrvikuna. [[Saksamaa]]l usuti, et talli ukse kohale kinnitatud üheksavägine kaitseb loomi nõiduste eest. Õite paiknemise järgi pikas õisikus võis ka eelolevat talve ennustada – kui rohkem õisi alumises otsas, siis oli oodata varajast talve. Õisikus olevate lehtede asetuse hulga järgi ennustati ka sulaperioode.<ref name=elusloodus/> ==Vaata ka== *[[kink-vägihein]] *[[must vägihein]] ==Viited== {{viited| <ref name=WorldOfWeeds>{{netiviide | url = http://wssa.net/Weeds/ID/WorldOfWeeds/mullein.html | pealkiri = Common Mullein – the Roadside Torch Parade | väljaanne = WorlOfWeeds|arhiivimisaeg=2012-02-07|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120207054507/http://wssa.net/Weeds/ID/WorldOfWeeds/mullein.html}}</ref> <ref name=elusloodus>Kuresoo, R., Relve, H., Rohtmets, I. (2005) Eesti elusloodus. Tallinn: Varrak.</ref> <ref name=bioedu>{{netiviide | url = http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/yhekasvag.htm | pealkiri = Üheksavägine | väljaanne = Tartu Ülikooli LO Loodusteadusliku hariduse keskuses valminud veebipõhised õpikeskkonnad}}</ref> <ref name=ent/> <ref name=pdf>{{netiviide | url = http://www.invasive.org/weedcd/pdfs/tncweeds/verbtha.pdf| pealkiri = The Nature Conservancy Element Stewardship Abstract for ''Verbascum thapsus''| autor = Marc C. Hoshovsky | failitüüp = PDF| täpsustus = ELEMENT STEWARDSHIP ABSTRACT| väljaanne = | aeg = (2001)| koht = 1815 North Lynn Street, Arlington, Virginia 22209| väljaandja = THE NATURE CONSERVANCY| vaadatud = | keel = inglise keel}}</ref> <ref name=botanical>{{netiviide | url = http://botanical.com/botanical/mgmh/m/mulgre63.html | pealkiri = Mullein, Great | väljaanne = A Modern Herbal}}</ref> <ref name=maaraja>Krall, H., Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Pihu, S., Reier, Ü., Zingel, H., Tuulik, T. (2010) Eesti taimede määraja. Tartu: Eesti Loodusfoto</ref><ref name=nps>{{netiviide | url = http://www.nps.gov/plants/alien/fact/veth1.htm | pealkiri = Common Mullein ''Verbascum thapsus L.'' Figwort family (''Scrophulariaceae'') | väljaanne = PCA Alien Plant Working Group}}</ref>}} ==Välislingid== {{Commonskat|Verbascum thapsus}} {{vikisõnastikus|üheksavägine}} {{vikitsitaadid}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Mailaselised]] [[Kategooria:Eesti taimed]] [[Kategooria:Ravimtaimed]] ac7j7fia2kdvwev3u8uyp0pfmajb8z1 0 205300 7144554 7129804 2026-05-02T10:38:15Z Metzzzz 226730 Parandasin kirjavea 7144554 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=juuli|aasta=2020}} [[Pilt:CPUbus.png|pisi|Mitmetuumalises protsessoris on tagasiin siseste, esisiin aga väliste andmete vahetamiseks]] '''Esisiin''' ('''FSB''', inglise keeles ''front-side bus'') on [[arvuti]] [[liides]] vanemates (1990–2000) [[Intel]]i [[protsessor]]itega arvutites. [[AMD]] vastavaks tehnoloogiaks on [[EV6]] liides. Mõlema ülesanne on edastada andmeid [[keskprotsessor]]i ja [[mälukontroller]]i vahel, mida kutsutakse ka [[põhjasiiniks]].<ref name="pcs">{{cite book |url=https://archive.org/details/upgradingrepair100muel |url-access=registration |title=Upgrading and repairing PCs |author=Scott Mueller |edition=15th |publisher=Que Publishing |year=2003 |isbn=978-0-7897-2974-3 |page=[https://archive.org/details/upgradingrepair100muel/page/314 314]}}</ref> Mõnedel arvutitel on ka keskprotsessorit [[vahemälu]]ga ühendav [[tagasiin]]. Niisuguse liidese ja sellega ühendatud vahemälu vaheline kiirus on suurem kui ühendus [[muutmälu]]ga läbi esisiini. Esisiini kiirust kasutatakse tavaliselt arvuti kiiruse kirjeldamiseks. Kaasaegsemates arvutites on esisiin asendatud [[HyperTransport]], [[Intel QuickPath Interconnect|Intel QuickPath InterConnect]] või [[Direct Media Interface]] liidesega. == Ajalugu == Termin tuli kasutusele, kui Intel kuulutas välja [[Pentium Pro]] ja [[Pentium II]] protsessorid 1990. aastal. "Esi" viitab siinpuhul protsessori välisele liidesele, mis ühendab protsessori kogu ülejäänud arvuti komponentidega. Tagasiin aga tagab ühenduse ainult vahemälu või teiste keskprotsessoritega.<ref name="NYzLy" /> Esisiini esineb põhiliselt [[personaalarvuti]]te [[emaplaat]]idel ja [[server]]ites. Nimetatud tehnoloogia tõi kaasa arvuti kiiruse kasvu, mida komplektse siini arhitektuuriga arvutid eelneval aastakümnel saavutada ei suutnud. Esisiinid ühendavad protsessori ja kogu ülejäänud riistvara tavaliselt [[kiibistik]]e abil, mida Intel implementeeris [[Põhjasild|põhjasilla]] ja [[Lõunasild|lõunasillana]]. Teised siinid nagu [[PCI siin|PCI]], [[kiirendatud graafikaport]] (AGP) ja mälusiinid on ühendatud samuti neisse kiibistikesse, et andmeid eri komponentide vahel edastada. Eespool nimetatud siinid töötavad tavaliselt esisiini [[taktsagedus]]el, kuid ei pruugi olla sellega [[Sünkroonsus|sünkroonitud]]. Vastuseks AMD [[Torrenza]] algatusele avas Intel protsessorite pesa esisiinid kolmandate osapoolte seadmetele.<ref name="liCG8" /> Intel hoidis hoolikalt silma peal kellele anda ligipääs esisiinile, lubades ainult Inteli protsessoreid keskprotsessori pesasse. Antud algatuse tulemusena tulid välja FPGA protsessorid, Intel-[http://www.xilinx.com/ Xilinx]-[http://www.nallatech.com/ Nallatech]<ref name="YBafQ" /> ja Intel-[https://www.altera.com/ Altera]-[https://www.xtremedata.com/ XtremeData] partnerlusest, mis anti välja 2008. aastal.<ref name="7cF5X" /><ref name="hwqhW" /><ref name="jeuq8" /> == Komponentide töökiirused == [[Pilt:Emaplaadi diagramm.png|pisi|461x461px|Tüüpiline kiibistiku asetus]] === Protsessor === Üldiselt määratakse protsessori töösagedus nii, et pannakse esisiini taktsagedusele protsessori taktsageduse kordaja. Protsessoril on sisese taktsageduse kordajaks 8 ja protsessor on seatud töötama kaheksa korda kiiremini kui esisiin. Näiteks kui protsessor töötab kiirusel 3200 [[Herts|MHz]], siis ta kasutab esisiini kiirusel 400&nbsp;MHz. Erinevad protsessori sagedused saavutatakse erinevate esisiinide sageduste ja protsessorite kordajatega. === Mälu === Esisiini kiiruse seadmine on otseselt seotud muutmälu kiirusega. Mälukontroller ühendab põhjasilda muutmäluga, samamoodi nagu ka esisiin ühendab protsessorit põhjasillaga. Vahel peavad need siinid töötama ühel kiirusel. Kui määrata esisiini taktsageduseks 450&nbsp;MHz, tuleb ka mälu taktsageduseks määrata 450&nbsp;MHz. Uuemates süsteemides võib kohata erinevate suhetega kiirusi (nt 4:5). Sellises olukorras jookseb mälu 5/4 esisiini kiirusest, mis tähendab, et esisiin saab töötada taktsagedusel 400&nbsp;MHz, kuid esisiin sagedusel 500&nbsp;MHz. Seda kutsutakse tavaliselt [[Asünkroonne|asünkroonseks]] süsteemiks. Erinevate arhitektuuridega komponentide puhul võib selline seadistus kaasa tuua ootamatuid tagajärgesid. Audio-, video-, pildi- ja graafikatöötluses mängib esisiini kiirus väga suurt rolli. Kuna eelnimetatud tegevused toetuvad raskelt mälule, siis aeglane esisiin võib andmete edastamisele väga palju aega kulutada ja kogu tööprotsessi aeglustada. Tagajärjeks on olukord, kus protsessor peab ootama esisiini järel enne kui ta midagi edasi saaks teha. Võib tekkida aga olukordi, kus andmete töötlemiseks kulub rohkem aega kui esisiinil nende kohaletoimetamiseks. Sel juhul jõuab esisiin oma töö alati õigeaegselt tehtud ega peata muid komponente. === Perifeersed siinid === Mälusiiniga sarnasteks siinideks on PCI ja AGP siinid. Ka nende tööprotsess on asünkroonne. Vanemates süsteemides töötavad need siinid mitu korda väiksema taktsagedusega kui esisiin. Selle määrab [[Baasvahetussüsteem|BIOS]]. Uuemates süsteemides võtavad PCI, AGP ja [[PCI Express|PCI-Expressi]] perifeersed siinid võtavad vastu privaatseid taktsignaale, mis tagab selle, et nad ei sõltu enam esisiini ajastusest. === Kiirendamine === Kiirendamine (''ingl overclock'') on nähtus, kus teatud arvuti komponente pannakse töötama suurematel taktsagedustel kui see on seatud töötama tehaseseadetega. Seda saavutatakse sageduse, sageduse kordajate ja voolu pingete muutmisega. Tänapäeval on kiirendamine tunduvalt kergemaks muutunud. Arvutikomponentide tootjad väljastavad tooteid, mis on juba ette valmistatud kiirendamiseks ja samuti on paljudesse emaplaatidesse sisse ehitatud paljud automatiseeritud võimalused komponentide kiirendamiseks. == Areng == Esisiini eelis oli suur paindlikkus ja madal hind, kui teda esimest korda kavandati. Mitmetuumalised protsessorid seavad oma tuumad esisiinile ja kasutavad sümmeetrilisusest tulenevaid eeliseid kiiremaks tööks. Ainukeseks piiranguks oligi esisiini andmeedastusvõime. Esisiini kasutati kõikides Intel [[Intel Atom|Atom]], [[Celeron]], [[Pentium]], [[Core 2]] ja [[Xeon]] protsessorite mudelites aastani 2008. Esialgu oli esisiin keskmiseks osaks kõikide süsteemi seadmete ühendamiseks protsessoriga. Selle tehnoloogia negatiivseks küljeks oli aga see, et liiga palju andmeid üritatakse saata läbi ühe siini. Aastate jooksul muutusid protsessorid aga võimekamateks ja enam ei suutnud esisiin andmete edastamisega hakkama saada. Siit tulidki välja uued tehnoloogiad: AMD HyperTRansport ja Inteli DMI 2.0 või QPI. Need seadmed ei kasuta enam põhjasilda, et suhelda sisend-väljundkontrolleriga, lõunasillaga ja muude komponentidega, vaid luuakse otseühendus. Nii kaotatakse koormus esisiinilt ja jaotatakse see laiali.<ref>{{cite web |title= AMD HyperTransport Bus: Transport Your Application to Hyper Performance |date= 29. september 2003 |author= Allan McNaughton |publisher= AMD |url= http://developer.amd.com/documentation/articles/Pages/929200370.aspx |access-date= 2020-02-23 |archive-date= 2012-03-25 |archive-url= https://web.archive.org/web/20120325070619/http://developer.amd.com/documentation/articles/Pages/929200370.aspx |url-status= dead }}</ref> Tänapäeval on protsessorid arenenud nii kaugele, et mälukontrollerid on protsessorisse sisse ehitatud, mille tõttu saab HyperTransport või QPI midagi muud efektiivsemalt teha.<ref name="QPI">{{cite web |title= An Introduction to the Intel QuickPath Interconnect |date= 30. jaanuar 2009 |publisher= Intel Corporation |url= http://www.intel.com/technology/quickpath/introduction.pdf |accessdate= 14. juuni 2011 }}</ref> == Andmeedastuskiirus == Esisiini maksimaalne andmeedastuskiirus saadakse tema andmeraja laiuse, taktsageduse ja andmehulga saatmise arvu (takti tsükli kohta) korrutisena. Näiteks 64 [[Bitt|biti]] laiune esisiin (8 [[bait]]i), mis töötab kiirusel 100&nbsp;MHz ja edastab 4 andmehulka ühe takti tsükliga, omab andmeedastuskiirust 3200 [[megabait]]i sekundis (MB/s). 8 B × 100&nbsp;MHz × 4/tsükkel = 3200 MB/s Andmehulga edastus ühe tsükli kohta sõltub kasutatavast tehnoloogiast. [[GTL+]] edastab ühe andmehulga ühe tsükli kohta, EV6 2 andmehulka tsükli kohta ja AGTL 4 andmehulka tsükli kohta. Paljud tootjad avaldavad esisiinide kiirust megahertsides, kuid turundusmaterjalid esitavad esisiini kiirust kui tõhusa signalisatsiooni määrana (MT/s). Näiteks kui emaplaadi või protsessori siin töötab kiirusel 200&nbsp;MHz ja teeb 4 andmeedastust tsükli kohta, siis esisiini määr on 800 MT/s. Esisiini [[ribalaius]] määratakse andmeedastuse hulgaga ühe tsükli jooksul, taktsageduse ja bittide arvuga igas edastuses. Järgnevas tabelis on näha erinevate protsessorite spetsifikatsioone. === Inteli protsessorid === {|class="wikitable" ! Protsessor !! Esisiini taktsagedus (MHz) !! Edastusi tsükli kohta !! Siini laius !! Andmeedastuse kiirus (MB/s) |- | [http://cpu-data.info/index.php?gr=135&lng=1 Pentium] || 50–66 || 1 || 64 bit || 400–528 |- | [http://www.cpu-collection.de/?tn=0&l0=co&l1=Intel&l2=Pentium+OverDrive Pentium Overdrive] || 25–66 || 1 || 64 bit || 200–528 |- | [http://ark.intel.com/products/family/2024 Pentium Pro] || 60 / 66 || 1 || 64 bit || 480–528 |- | [http://cpu-data.info/index.php?gr=135&lng=1 Pentium MMX] || 60 / 66 || 1 || 64 bit || 480–528 |- | [http://cpu-data.info/index.php?gr=137&lng=1 Pentium MMX Overdrive] || 50 / 60 / 66 || 1 || 64 bit || 400–528 |- | [http://ark.intel.com/products/family/583 Pentium II] || 66 / 100 || 1 || 64 bit || 528 / 800 |- | [http://ark.intel.com/products/family/2023 Pentium II Xeon] || 100 || 1 || 64 bit || 800 |- | [http://www.cpu-world.com/CPUs/Pentium-II/Intel-Pentium%20II%20Overdrive%20333%20-%20PODP66X333%20%28UBPODP66X333%29.html Pentium II Overdrive] || 60 / 66 || 1 || 64 bit || 480–528 |- | [http://ark.intel.com/products/family/590 Pentium III] || 100 / 133 || 1 || 64 bit || 800 / 1064 |- | [http://ark.intel.com/products/family/590 Pentium III Xeon] || 100 / 133 || 1 || 64 bit || 800 / 1064 |- | [http://cpu-data.info/index.php?gr=113&lng=1 Pentium III-M] || 100 / 133 || 1 || 64 bit || 800 / 1064 |- | [http://ark.intel.com/products/family/581 Pentium 4] || 100 / 133 || 4 || 64 bit || 3200–4256 |- | [http://cpu-data.info/index.php?gr=117&lng=1 Pentium 4-M] || 100 || 4 || 64 bit || 3200 |- | [http://ark.intel.com/products/family/581 Pentium 4 HT] || 133 / 200 || 4 || 64 bit || 4256 / 6400 |- | [http://ark.intel.com/products/family/581 Pentium 4 HT Extreme Edition] || 200 / 266 || 4 || 64 bit || 6400 / 8512 |- | [http://ark.intel.com/products/family/7944 Pentium D] || 133 / 200 || 4 || 64 bit || 4256–6400 |- | [http://cpu-data.info/index.php?gr=123&lng=1 Pentium Extreme Edition] || 200 / 266 || 4 || 64 bit || 6400 / 8512 |- | [http://cpu-data.info/index.php?gr=124&lng=1 Pentium M] || 100 / 133 || 4 || 64 bit || 3200 / 4256 |- | [http://cpu-data.info/index.php?gr=122&lng=1 Pentium Dual-Core] || 200 / 266 || 4 || 64 bit || 6400 / 8512 |- | [http://cpu-data.info/index.php?gr=140&lng=1 Pentium Dual-Core Mobile] || 133–200 || 4 || 64 bit || 6400–8512 |- | [http://ark.intel.com/products/family/288 Celeron] || 66–200 || 1–4 || 64 bit || 528–6400 |- | [http://ark.intel.com/products/family/43401 Celeron Mobile] || 133–200 || 1–4 || 64 bit || 4256–6400 |- | [http://ark.intel.com/products/family/5263 Celeron D] || 133 || 4 || 64 bit || 4256 |- | [http://ark.intel.com/products/family/3799 Celeron M] || 66–200 || 1–4 || 64 bit || 528–6400 |- | [http://cpu-data.info/index.php?gr=102&lng=1 Celeron Dual-Core] || 200 || 4 || 64 bit || 6400 |- | [http://cpu-data.info/index.php?gr=142&lng=1 Celeron Dual-Core Mobile] || 133–200 || 4 || 64 bit || 4256–6400 |- | [http://cpu-data.info/index.php?gr=150&lng=1 Itanium] || 100 / 133 || 1 || 64 bit || 800 / 1064 |- | [http://www.cpu-world.com/CPUs/Itanium_2/index.html Itanium 2] || 100–166 || 4 || 64 bit || 3200–5312 |- | [http://www.cpu-world.com/CPUs/Xeon/index.html Xeon] || 100–400 || 4 || 64 bit || 3200–12800 |- | [http://ark.intel.com/products/family/18995 Core Solo] || 133 / 166 || 4 || 64 bit || 4256 / 5312 |- | [http://ark.intel.com/products/family/22731 Core Duo] || 133 / 166 || 4 || 64 bit || 4256 / 5312 |- | [http://ark.intel.com/products/family/32257 Core 2 Solo] || 133–200 || 4 || 64 bit || 4256–6400 |- | [http://ark.intel.com/products/family/26547 Core 2 Duo] || 200–333 || 4 || 64 bit || 6400–10656 |- | [http://ark.intel.com/products/family/26548 Core 2 Duo Mobile] || 133–266 || 4 || 64 bit || 4256–8512 |- | [http://ark.intel.com/products/family/28398 Core 2 Quad] || 266 / 333 || 4 || 64 bit || 8512 / 10656 |- | [http://ark.intel.com/products/family/37361 Core 2 Quad Mobile] || 266 || 4 || 64 bit || 8512 |- | [http://ark.intel.com/products/family/34522 Core 2 Extreme] || 266–400 || 4 || 64 bit || 8512–12800 |- | [http://ark.intel.com/products/family/34520 Core 2 Extreme Mobile] || 200 / 266 || 4 || 64 bit || 6400 / 8512 |- | [http://ark.intel.com/products/family/29035 Atom] || 100–166 || 4 || 64 bit || 3200–5312 |} === AMD protsessorid === {|class="wikitable" ! Protsessor !! Esisiini taktsagedus (MHz) !! Edastusi tsükli kohta !! Siini laius !! Andmeedastuskiirus (MB/s) |- | [http://cpu-data.info/index.php?gr=13&lng=1 K5] || 50–66 || 1 || 64 bit || 400–528 |- | [http://cpu-data.info/index.php?gr=14&lng=1 K6] || 66 || 1 || 64 bit || 528 |- | [http://cpu-data.info/index.php?gr=15&lng=1 K6-II] || 66–100 || 1 || 64 bit || 528–800 |- | [http://cpu-data.info/index.php?gr=16&lng=1 K6-III] || 66 / 100 || 1 || 64 bit || 528–800 |- | [http://cpu-data.info/index.php?gr=1&lng=1 Athlon] || 100 / 133 || 2 || 64 bit || 1600–2128 |- | [http://cpu-data.info/index.php?gr=8&lng=1 Athlon XP] || 100 / 133 / 166 / 200 || 2 || 64 bit || 1600–3200 |- | [http://cpu-data.info/index.php?gr=7&lng=1 Athlon MP] || 100 / 133 || 2 || 64 bit || 1600–2128 |- | [http://www.cpu-world.com/CPUs/K7/TYPE-Mobile%20Athlon%204.html Mobile Athlon 4] || 100 || 2 || 64 bit || 1600 |- | [http://cpu-data.info/index.php?gr=9&lng=1 Athlon XP-M] || 100 / 133 || 2 || 64 bit || 1600–2128 |- | [http://cpu-data.info/index.php?gr=10&lng=1 Duron] || 100 / 133 || 2 || 64 bit || 1600–2128 |- | [http://cpu-data.info/index.php?gr=24&lng=1 Sempron] || 166 / 200 || 2 || 64 bit || 2656–3200 |} == Välislingid == {{viited|allikad= <ref name="NYzLy">{{cite web |title= Introduction to Intel Architecture: The Basics |author= Todd Langley and Rob Kowalczyk |date= Jaanuar 2009 |url= ftp://download.intel.com/design/intarch/PAPERS/321087.pdf |publisher= Intel Corporation |work= "White paper" |accessdate= 1. mai 2016}}</ref> <ref name="liCG8">{{cite news |title= Intel opens up its front side bus to the world+dog: IDF Spring 007 Xilinx heralds the bombshell |url= http://www.theinquirer.net/inquirer/news/1044635/intel-bus-world-dog |author= Charlie Demerjian |date= 17. aprill 2007 |work= The Inquirer |accessdate= 1. mai 2016 |archive-date= 2012-10-07 |archive-url= https://web.archive.org/web/20121007164914/http://www.theinquirer.net/inquirer/news/1044635/intel-bus-world-dog |url-status= dead }}</ref> <ref name="YBafQ">{{cite news |title= Nallatech™ Launches Early Access Program for the Industry’s First FSB-FPGA Module |date= 18. september 2007 |work= Business Wire news release |publisher= Nallatech |url= http://www.businesswire.com/news/home/20070918006506/en/Nallatech-TM-Launches-Early-Access-Program-Industrys |accessdate= 1. mai 2016}}</ref> <ref name="7cF5X">{{cite news |title= XtremeData Offers Stratix III FPGA-Based Intel FSB Module |date= 18. september 2007 |work= Business Wire news release |publisher= Chip Design magazine |url= http://chipdesignmag.com/display.php?articleId=2380 |accessdate= 1. mai 2016 |archive-date= 2011-07-23 |archive-url= https://web.archive.org/web/20110723190604/http://chipdesignmag.com/display.php?articleId=2380 |url-status= dead }}</ref> <ref name="hwqhW">{{cite news |title= High fiber diet gives Intel 'regularity' needed to beat AMD |url= http://www.theregister.co.uk/2007/04/17/intel_idf_serverstuff/ |author= Ashlee Vance |date= 17. aprill 2007 |work= The Register |accessdate= 1. mai 2016}}</ref> <ref name="jeuq8">{{cite news |title=XtremeData Begins Shipping 1066 MHz Altera Stratix III FPGA-Based Intel FSB Module |date= 17. juuni 2008 |work= Business Wire news release |publisher= XtremeData |url= http://www.businesswire.com/news/home/20080617005298/en/XtremeData-Begins-Shipping-1066-MHz-Altera-Stratix |accessdate= 1. mai 2016}}</ref> }} == Välislingid == * [http://vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=3628 Esisiin, vallaste.ee] {{Arvutisiinid}} [[Kategooria:Arvutisiinid]] [[Kategooria:Emaplaat]] tjepv4i1wna8rakfd4wdq3b6fon70ht 0 212019 7143992 6869452 2026-05-01T14:40:20Z Velirand 67997 + kategooria 7143992 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pv-sevastyanov-v-i-2002-face.jpg|pisi|Vitali Sevastjanov (2002)]] '''Vitali Ivanovitš Sevastjanov''' (vene Виталий Иванович Севастьянов; [[8. juuli]] [[1935]] [[Krasnouralsk]], [[Sverdlovski oblast]] – [[5. aprill]] [[2010]] [[Moskva]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[kosmonaut]]. Vitali Sevastjanov lõpetas [[1959]]. aastal [[Moskva lennundusinstituut|Moskva lennundusinstituudi]] ning töötas seejärel [[Sergei Koroljov]]i juhitavas konstrueerimisbüroos, kus osales [[kosmoselaev]]a [[Vostok (kosmoselaev)|Vostok]] arendamisel. Ta õpetas ka kosmonautide väljaõppekeskuses [[füüsika]]t. [[1967]]. aastal alustas ta kosmonauditreeninguid. Ta käis kahel kosmoselennul: [[1970]]. aastal [[Sojuz 9]]-ga ja [[1975]]. aastal [[Sojuz 18]]-ga. Ta viibis ka kaks kuud orbitaaljaamas [[Saljut 4]]. Kokku oli ta kosmoses 80 päeva 16 tundi ja 19 minutit. 1980. aastatel töötas ta [[kosmoselennuk]]i [[Buran]] kallal. Aastatel [[1977]]–[[1986]] ja [[1988]]–[[1989]] oli ta Nõukogude Liidu maleföderatsiooni esimees. Ta juhtis ka kosmoseuuringuid tutvustavat telesaadet. [[1994]]. aastal sai Vitali Sevastjanov kommunistliku partei nimekirjas [[Riigiduuma]] liikmeks. Ta valiti ka kolme järgmisse koosseisu. Ta oli kahekordne [[Nõukogude Liidu kangelane]]. Vitali Sevastjanov on maetud [[Ostankino kalmistu]]le. ==Tunnustus== *1986 – [[FIDE auliige]] {{NSV Liidu kosmoselendurid}} {{JÄRJESTA:Sevastjanov, Vitali}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu kosmonaudid]] [[Kategooria:NSV Liidu kosmoselendurid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu malefunktsionäärid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kangelased]] [[Kategooria:NSV Liidu riikliku preemia laureaadid]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ostankino kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1935]] [[Kategooria:Surnud 2010]] pxxhwll6z2frx2zxukt43yj19ducgqs 0 216242 7144034 6420497 2026-05-01T15:51:06Z Neptuunium 58653 7144034 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Pikatiivalised | värvus = linnud | pilt = Bee hummingbird (Mellisuga helenae) immature male.jpg | pildi_seletus = [[Kimalaskoolibri]], maailma väikseim linnuliik | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Piiritajalised]] ''Apodiformes'' | sugukond = | perekond = | liik = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Pikatiivalised''' ehk '''piiritajalised''' (''Apodiformes'') on [[lind]]ude klassi kuuluv [[selts (bioloogia)|selts]]. ==Sugukondi== *''Apodidae'' – [[piiritajalased]] *''Hemiprocnidae'' – [[puispiiritajalased]] *''Trochilidae'' – [[koolibrilased]] [[Kategooria:Pikatiivalised| ]] 5t19joex4dpngw72t8tbkig0wcw3xf4 0 220125 7144303 7143554 2026-05-02T06:39:39Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Khaled Hosseini]] pealkirja [[Khāled Ḩoseynī]] alla 7143554 wikitext text/x-wiki {{toimeta}}{{NPOV}} [[Pilt:George and Laura Bush with Khaled Hosseini in 2007 detail2.JPG|pisi|Khaled Hosseini (2007)]] '''Khaled Hosseini''' ([[dari keel]]es خالد حسینی [h'ooled hos'eini] ('''Khāled Ḩoseynī'''), daripäraselt [[IPA]] transkriptsioonis [ˈxɒled hoˈsejni]; sündinud [[4. märts]]il 1965) on [[Afganistan]]is sündinud [[kirjanik]] ja [[arst]]. Alates 15. eluaastast elab Hosseini [[USA]]s Põhja-Californias. Khaled Hosseini on üks maailma loetumaid ja armastatumaid kirjanikke, kelle teoseid "Lohejooksja" ja "Tuhat hiilgavat päikest" on ainuüksi Ameerika Ühendriikides müüdud üle 10 miljoni eksemplari ning enam kui 70 muus riigis üle 38 miljoni eksemplari. Ta on ÜRO pagulaste agentuuri UNHCR-i hea tahte saadik ja Afganistani inimestele humanitaarabi pakkuva mittetulundusorganisatsiooni Khaled Hosseini Fondi asutaja. Tema [[2003]]. aastal ilmunud esikromaan "[[Lohejooksja]]" ("''The Kite Runner''") sai 12 miljoni eksemplariga rahvusvaheliselt suurima läbimüügiga raamatuks.<ref>[http://www.achievement.org/autodoc/page/hos0bio-1 Academy of Achievement - Khaled Hosseini]</ref> Tema teine romaan "[[Tuhat hiilgavat päikest]]" ("''A Thousand Splendid Suns''") ilmus [[22. mai]]l [[2007]].<ref>[http://www.answers.com/topic/khaled-hosseini Khaled Hosseini: Information and Much More from Answers.com<!-- Bot generated title -->]</ref>. 21. mail 2013 ilmus kolmas romaan "And The Mountains Echoed" (ilmus eesti keeles juulis 2013 pealkirjaga "Ja mägedelt kajas vastu"). ==Eesti keeles ilmunud raamatud== * "Lohejooksja". Eesti Ekspressi Kirjastus. 2008. * "Tuhat hiilgavat päikest". Eesti Ajalehed. 2010. * "Ja mägedelt kajas vastu". Hea Lugu. 2013. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://The%20Khaled%20Hosseini%20Foundation http://www.khaledhosseinifoundation.org/] *[http://khaledhosseini.com/ Khaled Hosseini ametlik koduleht] {{vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Hosseini, Khaled}} [[Kategooria:Afganistani inimesed]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] cn25gz11oomd661oncxhgny7m2cr8kd 7144308 7144303 2026-05-02T06:41:05Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Khāled Ḩoseynī]] ümbersuunamise [[Khaled Hosseini]] asemele 7143554 wikitext text/x-wiki {{toimeta}}{{NPOV}} [[Pilt:George and Laura Bush with Khaled Hosseini in 2007 detail2.JPG|pisi|Khaled Hosseini (2007)]] '''Khaled Hosseini''' ([[dari keel]]es خالد حسینی [h'ooled hos'eini] ('''Khāled Ḩoseynī'''), daripäraselt [[IPA]] transkriptsioonis [ˈxɒled hoˈsejni]; sündinud [[4. märts]]il 1965) on [[Afganistan]]is sündinud [[kirjanik]] ja [[arst]]. Alates 15. eluaastast elab Hosseini [[USA]]s Põhja-Californias. Khaled Hosseini on üks maailma loetumaid ja armastatumaid kirjanikke, kelle teoseid "Lohejooksja" ja "Tuhat hiilgavat päikest" on ainuüksi Ameerika Ühendriikides müüdud üle 10 miljoni eksemplari ning enam kui 70 muus riigis üle 38 miljoni eksemplari. Ta on ÜRO pagulaste agentuuri UNHCR-i hea tahte saadik ja Afganistani inimestele humanitaarabi pakkuva mittetulundusorganisatsiooni Khaled Hosseini Fondi asutaja. Tema [[2003]]. aastal ilmunud esikromaan "[[Lohejooksja]]" ("''The Kite Runner''") sai 12 miljoni eksemplariga rahvusvaheliselt suurima läbimüügiga raamatuks.<ref>[http://www.achievement.org/autodoc/page/hos0bio-1 Academy of Achievement - Khaled Hosseini]</ref> Tema teine romaan "[[Tuhat hiilgavat päikest]]" ("''A Thousand Splendid Suns''") ilmus [[22. mai]]l [[2007]].<ref>[http://www.answers.com/topic/khaled-hosseini Khaled Hosseini: Information and Much More from Answers.com<!-- Bot generated title -->]</ref>. 21. mail 2013 ilmus kolmas romaan "And The Mountains Echoed" (ilmus eesti keeles juulis 2013 pealkirjaga "Ja mägedelt kajas vastu"). ==Eesti keeles ilmunud raamatud== * "Lohejooksja". Eesti Ekspressi Kirjastus. 2008. * "Tuhat hiilgavat päikest". Eesti Ajalehed. 2010. * "Ja mägedelt kajas vastu". Hea Lugu. 2013. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://The%20Khaled%20Hosseini%20Foundation http://www.khaledhosseinifoundation.org/] *[http://khaledhosseini.com/ Khaled Hosseini ametlik koduleht] {{vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Hosseini, Khaled}} [[Kategooria:Afganistani inimesed]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] cn25gz11oomd661oncxhgny7m2cr8kd 1 220130 7144305 3693663 2026-05-02T06:39:40Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Arutelu:Khaled Hosseini]] pealkirja [[Arutelu:Khāled Ḩoseynī]] alla 3693663 wikitext text/x-wiki Ma ei usu, et hääldus on "ˈxɒled hoˈsejni". Täpsemalt öeldes ma ei usu, et "Khaled" tuleb hääldada x abil. Ja õigupoolest võiks hääldust eestipärasemalt kirjutada. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 18. august 2010, kell 00:52 (EEST) : Daripärane hääldus on antud [[IPA]] transkriptsioonis (see tuleks juurde kirjutada) ning on võetud inglise vikis. Kindlasti peaks olema ka eestikeelne hääldus, vist [h'ooled hos'eini]. Peale selle, ingliskeelne hääldus on pisut teistsugune. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. august 2010, kell 09:45 (EEST) ::Siin on üleliigset kiitust.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 30. juuli 2013, kell 20:25 (EEST) ad9ku6w760bcq2a20vmyjjl8dt9x42h 7144310 7144305 2026-05-02T06:41:05Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Arutelu:Khāled Ḩoseynī]] ümbersuunamise [[Arutelu:Khaled Hosseini]] asemele 3693663 wikitext text/x-wiki Ma ei usu, et hääldus on "ˈxɒled hoˈsejni". Täpsemalt öeldes ma ei usu, et "Khaled" tuleb hääldada x abil. Ja õigupoolest võiks hääldust eestipärasemalt kirjutada. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 18. august 2010, kell 00:52 (EEST) : Daripärane hääldus on antud [[IPA]] transkriptsioonis (see tuleks juurde kirjutada) ning on võetud inglise vikis. Kindlasti peaks olema ka eestikeelne hääldus, vist [h'ooled hos'eini]. Peale selle, ingliskeelne hääldus on pisut teistsugune. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. august 2010, kell 09:45 (EEST) ::Siin on üleliigset kiitust.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 30. juuli 2013, kell 20:25 (EEST) ad9ku6w760bcq2a20vmyjjl8dt9x42h 0 221383 7144348 7068338 2026-05-02T07:33:03Z Velirand 67997 + kategooria 7144348 wikitext text/x-wiki '''Ilmar Sikemäe''' (sündinud '''Helmut-Hugond Bötker'''; [[18. detsember]] [[1914]] – [[25. juuli]] [[1998]]) oli eesti [[kirjanik]]. Eesti kultuurilukku on ta jäänud eelkõige olukirjelduste kogumikuga „Kirjad Vargamäelt“ (1962). Tema teoste hulgas on ka lühiproosakogumik "Sada lugu" (1979). Sikemäe õppis Tallinna 26. algkoolis ja lõpetas 1935. aastal [[Gustav Adolfi gümnaasium]]i. Seejärel töötas ta mõned aastad [[arveametnik]]una ning [[ajakirjanik]]una. 1941. aastal mobiliseeriti ta [[Punaarmee]]sse. Sõja-aastatest pärineb Sikemäelt rindeluuletusi. Ta oli aastatel 1945–1990 NLKP liige. Sõjajärgsetel aastakümnetel töötas Sikemäe mitmetel kirjanduslikel ametipostidel ajakirjandusväljaannete toimetustes. Ta oli ajakirja [[Looming (ajakiri)|Looming]] toimetaja ja [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] konsultant. Ta oli [[Anton Hansen Tammsaare]] suurromaani „[[Tõde ja õigus]]“ peamise antagonistist tegelase, [[Oru Pearu]] prototüübi Jakob Sikenbergi tütrepoeg. == Tunnustus == * 1980 – [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia]] ("Kirjad Vargamäelt") == Välislingid == * {{ISIK|3380}} *[https://www.kalmistud.ee/g60/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_kalmistu=25&filter_hauaplats_hauaplats=84212] {{JÄRJESTA:Sikemäe, Ilmar}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1914]] [[Kategooria:Surnud 1998]] k8p9rstaqlrjfbewi9grl9xqyrswm5s 0 226170 7144561 6952179 2026-05-02T10:51:16Z Velirand 67997 + kategooria 7144561 wikitext text/x-wiki '''Ilmar Öpik''' ([[17. juuni]] [[1917]] [[Tallinn]] – [[29. juuli]] [[2001]] [[Tallinn]]) oli [[eestlased|eesti]] energeetikateadlane, [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige (alates 1967). ==Haridus== Alghariduse omandas Ilmar Öpik kodus ning Tallinna praosti ja [[Tallinna Jaani kogudus|Jaani koguduse]] õpetaja [[Hans Kubu]] [[Hans Kubu eragümnaasium|eragümnaasiumi]] algkoolis, keskhariduse [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasiumis]] [[1929]]–[[1931]] ning lõpetas [[Gustav Adolfi Gümnaasium|Tallinna Linna Gustav Adolfi Gümnaasiumi]] [[1935]]. aastal kuldmedaliga. <ref name="prof"/> Õppis kahel semestril [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] tehnikateaduskonnas [[1935]]–[[1936]], lõpetas [[Tallinna Tehnikaülikool]]i ehitus- ja mehaanikateaduskonnas mehaanikainseneri erialal [[1940]] (''[[cum laude]]''), oli ka [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Tehnikaülikooli]] esimene aspirant [[1941]].<ref name="prof"/><ref name="leks"/> Dotsent [[1947]]; tehnikakandidaat [[1953]] ([[Tallinna Tehnikaülikool|TPI]], kinnitus [[1954]], "Lendtuhasadestiste paatumine põlevkivi-kukersiidi küttega agregaatide küttepindadel"); tehnikadoktor [[1963]] (Moskva Energeetikainstituut, "Влияние минеральной части сланцев на условия работы котлоагрегата"); professor [[1963]].<ref name="prof"/><ref name="leks"/> Ilmar Öpik oli [[üliõpilasselts Liivika|üliõpilasseltsi Liivika]] liige [[1935]]. aastast. <ref name="prof"/> ==Töökäik== Ilmar Öpik töötas õpingute kõrval [[AS Franz Krull|Franz Krulli Masinatehase]] konstrueerimisbüroos [[1937]]–[[1941]]. Mobiliseeriti [[1941]], oli [[Tööpataljon|tööpataljonis]] [[Sverdlovski oblast]]is, seejärel töötas kohalike soojuselektrijaamade projekteerimisel ja ehitusel; osales Eesti põlevkivitööstuse taastamisel ja uue elektrijaama rajamisel [[1944]]–[[1946]]. [[Tallinna Tehnikaülikool|TPI]] mehaanilise tehnoloogia laboratooriumi ajutine abijõud [[1940]]–[[1941]]; soojusenergeetika kateedri õppejõud tunnitasu alusel [[1944]]–[[1945]], dotsent [[1946]]–[[1963]], professor [[1963]]–[[1968]], kateedrijuhataja [[1958]]–[[1968]], professor kohakaasluse alusel [[1969]]–[[1975]]; soojustehnika instituudi soojusjõuseadmete õppetooli emeriitprofessor [[1997]]–[[2001]]. Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks valitud [[1967]]. aastal, [[1972]] valitud akadeemikuks. Oli aastatel [[1968]]–[[1977]] akadeemia füüsika-, matemaatika- ja tehnikateaduste osakonna akadeemik-sekretär, [[1987]]–[[1990]] akadeemia informaatika ja tehnilise füüsika osakonna büroo liige; [[1977]]–[[1987]] Teaduste Akadeemia asepresident.<ref name="prof" /><ref name="leks" /> ==Teadustöö== Tema teadustöö põhisuunad olid põlevkivi kasutamine, põlevkivienergeetika ja energiamajandus. Öpik oli kütuse mineraalosa protsesside põletusseadmetes uuringute käsitluse suuna rajaja, ta osales põlevkivikatelde loomises ja evitamises, tema teadustegevus selles valdkonnas saavutas rahvusvahelise tunnustuse ja leidis järgimist mitmes uurimiskeskuses. [[1980|1980. aastail]] osales ta ka mereuurimisekspeditsioonidel. Üle 150 teaduspublikatsiooni, sh raamatuid, monograafiaid (nt "Põlevkivi mineraalosa mõju aurukatla käitamisel", 1962) ja arvukalt päevakajalisi artikleid. Ilmar Öpiku juhendamisel kaitsti 6 kandidaadiväitekirja. Esines Maailma Energeetikanõukogu konverentsidel (WEC). <ref name="prof"/> ===Teaduskorralduslik tegevus=== Eesti soojusenergeetikateaduse rajajaid, põlevkiviküttel töötavate aurukatelde konstruktsioonide loojaid ja nende evitajaid elektrijaamades; [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] tööstusliku soojusenergeetika laboratooriumi asutajaid ja teaduslik juhendaja [[1960]]–[[1984]]; NSV Liidu Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumi teaduskraadide ja kutsete atesteerimise komisjoni liige; NSV Liidu Riiklike Preemiate Komitee liige teaduse ja tehnika alal; NSV Liidu kõrgkoolide ühisajakirja Энергетика toimetuskolleegiumi liige. TPI toimetiste soojusenergeetika sarja toimetaja [[1966]]–[[1971]]; [[Eesti Teaduste Akadeemia|Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] toimetiste sarja (füüsika, matemaatika) toimetuskolleegiumi liige [[1967]]–[[1989]]; [[Eesti nõukogude entsüklopeedia|ENE]] peatoimetuse liige [[1968]]–[[1978]], [[1985]]–[[1989]]; ajakirja Oil Shale asutaja (koos [[Agu Aarna]]ga) ja peatoimetaja [[1984]]–[[1995]], emeriitpeatoimetaja [[1996]]–[[2001]];[[Eesti Loodusuurijate Selts]]i liige [[1970]]–[[2001]]. Vabariigi Valitsuse energiamajanduse ja majandusministeeriumi ekspert, energiamajanduse riikliku arengukava koostajaid [[1991]]–[[2000]]. [[Tallinna Teadlaste Maja]] asutajaliige. ==Isiklikku== Ilmar Öpiku poeg oli keemik [[Andres Öpik]], [[Tallinna Tehnikaülikool]]i professor, Eesti Teaduste Akadeemia liige. Ilmar Öpiku isa oli eesti majandustegelane ja pankur [[Paul Öpik]]. Ilmar Öpik on maetud Tallinna [[Metsakalmistu]]le. ==Tunnustus== * [[1967]] – [[Eesti Teaduste Akadeemia|Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] akadeemik (soojusfüüsika) * [[1992]] – Soome Tehnikateaduste Akadeemia (Teknillisten tieteiden akatemia] välisliige ja teenetemedali omanik * [[1970]] – [[Nõukogude Eesti preemia]] * [[1980]] – [[NSV Liidu riiklik preemia]] * [[1982]] – [[Eesti NSV teeneline teadlane]] * [[1984]] – [[Karl Ernst von Baeri medal|Karl Ernst von Baeri mälestusmedal]] * [[1987]] – [[Eesti Teaduste Akadeemia medal]] * [[1991]] – [[Paul Kogermani mälestusmedal]] * [[1996]] – Eesti Vabariigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadustöö eest (energeetikaalased uuringud) * [[1996]] – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi III klassi teenetemärk]]<ref name="kotkas"/> * [[2001]] – [[Avatud Eesti Fond]]i tänupreemia * [[2002]] – Ilmar Öpiku nimelise auditooriumi avamine (VI-201) [[Tallinna Tehnikaülikool]]is * [[2003]] – Ilmar Öpiku büsti avamine [[Tallinna Tehnikaülikool|TTÜ]] õppejõudude-akadeemikute alleel * [[2006]] – Ilmar Öpiku nimeline nõupidamisteruum AS-is [[Eesti Energia]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="leks">Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 4. Tallinn, [2013], lk. 1445-1447</ref> <ref name="prof">Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk. 523-524</ref> <ref name="kotkas">[https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/877/ilmar-opik | Teenetemärkide kavalerid: Ilmar Öpik]</ref> }} == Välislingid == * [https://www.geni.com/people/Ilmar-%C3%96pik/6000000007533221204 Ilmar Öpik Geni.com-is] * [https://arhiiv.err.ee/vaata/juubelijuttu-akadeemik-ilmar-opikuga Juubelijuttu akadeemik Ilmar Öpikuga] Eesti Raadio, 1977 {{JÄRJESTA:Öpik, Ilmar}} [[Kategooria:Eesti energeetikateadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:üliõpilasselts Liivika liikmed]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Rahvaste Sõpruse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]] [[Kategooria:NSV Liidu riikliku preemia laureaadid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1917]] [[Kategooria:Surnud 2001]] eyhfbxosdj3ea2duc2rmfmqybv1gscs 0 226577 7144349 7124607 2026-05-02T07:35:31Z Velirand 67997 + kategooria 7144349 wikitext text/x-wiki '''Edgar Spriit''' ([[29. september]] [[1922]] – [[8. august]] [[1993]]) oli Eesti [[ajakirjanik]], satiirik ja [[poliitik]], [[VII Riigikogu]] liige ([[Maarahva Ühendus]]e fraktsiooni aseesimehena). Teise maailmasõja algul teenis [[hävituspataljon]]is, hiljem [[Eesti laskurkorpus]]es. Tegi kaastööd ajalehele Punaväelane. Aastatel [[1945]]–1946 oli ta Pärnu maakonna parteikomitee instruktor. [[1946]]–1948 õppis [[Leningrad]]i oblasti parteikoolis ja Leningradi ülikoolis. 1948–[[1950]] töötas Pärnu ajalehes [[Pärnu Postimees|Töörahva Hääl]] vastutava toimetajana. [[1951]]–[[1952]] teenis [[Punaarmee]]s algul poliitalal ja seejärel töötas ajalehe [[Punaväelane]] toimetuses. [[1956]]. aastal lõpetas Lenini-nimelise Sõjalis-Poliitilise Akadeemia ajakirjanduse alal. Aastatel 1956–[[1959]] oli ta [[Noorte Hääl]]e peatoimetaja ja 1959–[[1989]] ajakirja [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] peatoimetaja asetäitja. [[1991]]. aastast oli ta [[Eesti Demokraatlik Õigusliit|Eesti Demokraatliku Õigusliidu]] valimistoimkonna esimees. Olnud [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] satiirikomisjoni esimees, lisaks korraldanud [[karikatuurinäitus]]i ja karikatuurivõistlusi. ==Tunnustus== *[[1985]] [[Eesti NSV teeneline ajakirjanik]] == Isiklikku == Tema abikaasad olid ajakirjanik [[Ester Spriit]] (1923–2006) ja tantsija [[Elonna Spriit]] ning tema lapsed on [[Sirje Piho]], [[Eero Spriit]] ja [[Egon Spriit]]. == Trükised == * Edgar Spriit - "Millest mõtles Margret", (68 lk, [[Eesti Riiklik Kirjastus]] 1960), kujundanud: [[Hugo Hiibus]], fotod: [[Dmitri Bruns]] ja Edgar Spriit * "Marsi orjusest lahti!", (95 lk, EKP Keskkomitee Kirjastus 1966), koostanud: Edgar Spriit, kaanekujundus: [[Heinz Valk]], UDK 821.511.113-7 * "Karikatuure sõnadeta", (48 lk, 1967), koostanud: Edgar Spriit, kujundanud: [[Heinz Valk]], UDK 741.5 (474.2) * "Fatamorgaana", (95 lk, Kunst 1968), koostanud: Edgar Spriit, kujundanud: [[Heinz Valk]] * "Aeg, ideaalid, isiksus", (159 lk, [[Eesti Raamat]], 1968), koostanud: Edgar Spriit, eessõna: [[Arnold Koop]] ; illustreerinud [[Olimar Kallas]] * "Kuulsuse jahil" (valimik [[följeton]]e ja humoreske), (95 lk, 1974), koostanud: Edgar Spriit, illustreerinud: [[Edgar Valter]], UDK 821.511.113-7 * "И смех и грех" kogumik karikatuure (vene keeles) (125 lk, 1975), koostaja: Edgar Spriit, illustreerinud: [[Hugo Hiibus]] * "Balti karikatuur = Прибалтийская карикатура, выставка", (46 lk, EKP Keskkomitee Kirjastus 1976), koostaja: Edgar Spriit, kujundanud: [[Rein Lauks]], kaanekujundus: [[Laura Reiter]] * "Humoriina", (126 lk, 1978), koostanud: Edgar Spriit, illustreerinud: [[Hugo Hiibus]] * "Händikäp", (128 lk, Perioodika 1980), koostanud: Edgar Spriit, kujundanud: [[Rein Lauks]] * Balti mere maade rahvusvahelise spordikarikatuuride näituse "Võitjate üle ei naerda!" kataloog, (96 lk, EKP Keskkomitee Kirjastus 1980), koostanud: Edgar Spriit, kujundanud: [[Rein Lauks]] * Karikatuurinäituse «Mis siin naerda on?» kataloog, (96 lk, [[EKP Keskkomitee Kirjastus]] 1982), koostanud: Edgar Spriit, illustreerinud: [[Hugo Hiibus]] * "Eesti huumor '86", (192 lk, [[Kunst (kirjastus)|Kunst]] 1990), koostanud: [[Priit Aimla]], R. Hanson, [[Kalju Kass]], [[Vahur Kersna]], [[Silja Lättemäe]], Edgar Spriit ja [[Ilmar Trull]], kujundanud: [[Maie Ruljand]], kaanekujundus: [[Rein Lauks]] * "Homo novus", (160 lk, [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]] 1988), koostanud: Edgar Spriit, kujundanud: [[Rein Lauks]] * "Художники эстонского журнала сатиры и юмора «Пиккер»", (40 lk, 1989), kirjastuselt Sovetskij hudožnik, koostanud: Edgar Spriit, kaanekujundus: [[Hugo Hiibus]] ISBN 5269000407 == Välislingid == *[http://nuusi.tk/01567158 Elna Libe. Kohtumine Edgar Spriitiga 1992. a. suvel. Võitleja, märts/aprill 1993, nr 3, lk 3] {{JÄRJESTA:Spriit, Edgar}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:VII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV hävituspataljonlased]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised ajakirjanikud]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 1993]] phwltk7q4peidowa9c8f1a4oqw98t2x 7144350 7144349 2026-05-02T07:36:05Z Velirand 67997 + kategooria 7144350 wikitext text/x-wiki '''Edgar Spriit''' ([[29. september]] [[1922]] – [[8. august]] [[1993]]) oli Eesti [[ajakirjanik]], satiirik ja [[poliitik]], [[VII Riigikogu]] liige ([[Maarahva Ühendus]]e fraktsiooni aseesimehena). Teise maailmasõja algul teenis [[hävituspataljon]]is, hiljem [[Eesti laskurkorpus]]es. Tegi kaastööd ajalehele Punaväelane. Aastatel [[1945]]–1946 oli ta Pärnu maakonna parteikomitee instruktor. [[1946]]–1948 õppis [[Leningrad]]i oblasti parteikoolis ja Leningradi ülikoolis. 1948–[[1950]] töötas Pärnu ajalehes [[Pärnu Postimees|Töörahva Hääl]] vastutava toimetajana. [[1951]]–[[1952]] teenis [[Punaarmee]]s algul poliitalal ja seejärel töötas ajalehe [[Punaväelane]] toimetuses. [[1956]]. aastal lõpetas Lenini-nimelise Sõjalis-Poliitilise Akadeemia ajakirjanduse alal. Aastatel 1956–[[1959]] oli ta [[Noorte Hääl]]e peatoimetaja ja 1959–[[1989]] ajakirja [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] peatoimetaja asetäitja. [[1991]]. aastast oli ta [[Eesti Demokraatlik Õigusliit|Eesti Demokraatliku Õigusliidu]] valimistoimkonna esimees. Olnud [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] satiirikomisjoni esimees, lisaks korraldanud [[karikatuurinäitus]]i ja karikatuurivõistlusi. ==Tunnustus== *[[1985]] [[Eesti NSV teeneline ajakirjanik]] == Isiklikku == Tema abikaasad olid ajakirjanik [[Ester Spriit]] (1923–2006) ja tantsija [[Elonna Spriit]] ning tema lapsed on [[Sirje Piho]], [[Eero Spriit]] ja [[Egon Spriit]]. == Trükised == * Edgar Spriit - "Millest mõtles Margret", (68 lk, [[Eesti Riiklik Kirjastus]] 1960), kujundanud: [[Hugo Hiibus]], fotod: [[Dmitri Bruns]] ja Edgar Spriit * "Marsi orjusest lahti!", (95 lk, EKP Keskkomitee Kirjastus 1966), koostanud: Edgar Spriit, kaanekujundus: [[Heinz Valk]], UDK 821.511.113-7 * "Karikatuure sõnadeta", (48 lk, 1967), koostanud: Edgar Spriit, kujundanud: [[Heinz Valk]], UDK 741.5 (474.2) * "Fatamorgaana", (95 lk, Kunst 1968), koostanud: Edgar Spriit, kujundanud: [[Heinz Valk]] * "Aeg, ideaalid, isiksus", (159 lk, [[Eesti Raamat]], 1968), koostanud: Edgar Spriit, eessõna: [[Arnold Koop]] ; illustreerinud [[Olimar Kallas]] * "Kuulsuse jahil" (valimik [[följeton]]e ja humoreske), (95 lk, 1974), koostanud: Edgar Spriit, illustreerinud: [[Edgar Valter]], UDK 821.511.113-7 * "И смех и грех" kogumik karikatuure (vene keeles) (125 lk, 1975), koostaja: Edgar Spriit, illustreerinud: [[Hugo Hiibus]] * "Balti karikatuur = Прибалтийская карикатура, выставка", (46 lk, EKP Keskkomitee Kirjastus 1976), koostaja: Edgar Spriit, kujundanud: [[Rein Lauks]], kaanekujundus: [[Laura Reiter]] * "Humoriina", (126 lk, 1978), koostanud: Edgar Spriit, illustreerinud: [[Hugo Hiibus]] * "Händikäp", (128 lk, Perioodika 1980), koostanud: Edgar Spriit, kujundanud: [[Rein Lauks]] * Balti mere maade rahvusvahelise spordikarikatuuride näituse "Võitjate üle ei naerda!" kataloog, (96 lk, EKP Keskkomitee Kirjastus 1980), koostanud: Edgar Spriit, kujundanud: [[Rein Lauks]] * Karikatuurinäituse «Mis siin naerda on?» kataloog, (96 lk, [[EKP Keskkomitee Kirjastus]] 1982), koostanud: Edgar Spriit, illustreerinud: [[Hugo Hiibus]] * "Eesti huumor '86", (192 lk, [[Kunst (kirjastus)|Kunst]] 1990), koostanud: [[Priit Aimla]], R. Hanson, [[Kalju Kass]], [[Vahur Kersna]], [[Silja Lättemäe]], Edgar Spriit ja [[Ilmar Trull]], kujundanud: [[Maie Ruljand]], kaanekujundus: [[Rein Lauks]] * "Homo novus", (160 lk, [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]] 1988), koostanud: Edgar Spriit, kujundanud: [[Rein Lauks]] * "Художники эстонского журнала сатиры и юмора «Пиккер»", (40 lk, 1989), kirjastuselt Sovetskij hudožnik, koostanud: Edgar Spriit, kaanekujundus: [[Hugo Hiibus]] ISBN 5269000407 == Välislingid == *[http://nuusi.tk/01567158 Elna Libe. Kohtumine Edgar Spriitiga 1992. a. suvel. Võitleja, märts/aprill 1993, nr 3, lk 3] {{JÄRJESTA:Spriit, Edgar}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:VII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV hävituspataljonlased]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised ajakirjanikud]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 1993]] p94vogc2v0kbqpzrw10egd725gpl56k 0 233033 7144536 7088120 2026-05-02T09:54:03Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144536 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kalle Istvan Elleri ärasaatmine 22.01.2023 (52642286803).jpg|pisi|Rainer Kuuba 2023. aasta jaanuaris [[Kalle Istvan Eller]]i ärasaatmisel.]] '''Rainer Kuuba''' (sündinud [[10. detsember|10. detsembril]] [[1971]]) on [[Võrukesed|võro]] päritolu eesti looduskaitsja ja endine poliitik. Aastatel 2010–2024 oli ta [[Võru Instituut|Võru Instituudi]] direktor. == Haridus == Ta lõpetas 1994. aastal [[Eesti Põllumajandusülikool]]i metsamajanduse erialal ning kaitses 2003. aastal [[Tartu Ülikool]]is magistritöö "Metsade majandamine ja selle mõju metsaelustikule" (juhendaja [[Ülo Mander]]).<ref name="ETIS" /> == Töö == Ta on töötanud spetsialistina [[Eestimaa Looduse Fond]]is{{millal}},<ref name="natmuseum">[http://www.natmuseum.ut.ee/et/content/loodusõhtul-kuuleb-soovitusi-erametsa-majandamiseks Loodusõhtul kuuleb soovitusi erametsa majandamiseks] Tartu Ülikooli loodusmuuseum, 26. veebruar 2018 ([https://web.archive.org/web/20180311151716/http://www.natmuseum.ut.ee/et/content/loodusõhtul-kuuleb-soovitusi-erametsa-majandamiseks veebiarhiivis])</ref> [[Karula Rahvuspark|Karula Rahvuspargis]]{{millal}}<ref name="natmuseum" />, [[metsakorraldaja]]na [[Eesti Metsakorralduskeskus]]es{{millal}} ja audiitorina Riigikontrollis{{millal}}<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lõppenud auditid |url=https://www.riigikontroll.ee/Auditeeritavaile/Audititeplaan/L%C3%B5ppenudauditid/tabid/284/AuditId/152/language/et-EE/Default.aspx |vaadatud=2025-04-11 |väljaanne=www.riigikontroll.ee }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Kunagine riigikontrolli töötaja, erametsaomanik Rainer Kuuba: RMK teeb metsale karuteene |url=https://www.ohtuleht.ee/999990/kunagine-riigikontrolli-tootaja-erametsaomanik-rainer-kuuba-rmk-teeb-metsale-karuteene |vaadatud=2025-04-11 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref>. Aastatel 2010–2024 oli ta [[Võru Instituut|Võru Instituudi]] direktor.<ref name="ETIS">[https://www.etis.ee/CV/Rainer_Kuuba/est Rainer Kuuba] ETIS</ref> == Poliitika == Kuuba oli üks 2018. aastal loodud [[Elurikkuse Erakond|Elurikkuse Erakonna]] asutajaid. 25. jaanuaril 2020 Tartus toimunud erakonna üldkogul valiti ta erakonna kõige olulisemaks kõneisikuks ja peaministrikandidaadiks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/1028192/elurikkuse-erakond-alustab-labiraakimisi-roheliste-ja-vabaerakonnaga|pealkiri=Elurikkuse erakond alustab läbirääkimisi roheliste ja Vabaerakonnaga|väljaanne=ERR|aeg=25.01.2020|vaadatud=}}</ref> ==Varia== Kuuba on erametsaomanik, kelle jaoks on väga oluline looduslähedane ja kestlik metsamajandus.<ref>Viivika Veski. "Rainer Kuuba ujub vastuvoolu ise oma metsa kaitstes." Eesti Mets 4/2016</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Rainer Kuuba: kui metsas pole ühtegi kuivanud puud, siis ei ole see terve mets |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/83995852/rainer-kuuba-kui-metsas-pole-uhtegi-kuivanud-puud-siis-ei-ole-see-terve-mets |vaadatud=2025-04-11 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref> Kuuba ei kasuta [[Linnud|lindude]] pesitsemisaegadel oma 17-[[hektar]]ilises<ref>[[Katre Palo]]. [http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-28-02-2018/ Uudistaja 28.02.2018] MTÜ Loodusajakiri ([https://web.archive.org/web/20180311120535/http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-28-02-2018/ veebiarhiivis])</ref> metsas [[saag]]i ega [[Trimmer (tööriist)|trimmer]]it.<ref name="natmuseum" /> ==Viited== {{Commonscat}} {{Viited}} {{JÄRJESTA:Kuuba, Rainer}} [[Kategooria:Eesti metsandustegelased]] [[Kategooria:Eesti looduskaitsjad]] [[Kategooria:Elurikkuse Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli metsandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] [[Kategooria:Võrukesed]] fo15mwhsq4zool8xr2z0wucscngw0s0 0 236937 7144015 7134624 2026-05-01T15:26:33Z Kuriuss 38125 7144015 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2022|kuu=detsember}} [[Pilt:Meri, Mart.IMG_9931.JPG|pisi|Mart Meri esinemas IRL-i hariduskonverentsil 24. augustil 2012]] '''Mart Meri''' (sündinud [[15. veebruar]]il [[1959]]) on eesti [[filoloog]] ja poliitik; [[IX Riigikogu|IX]], [[X Riigikogu|X]] ja [[XI Riigikogu]] liige. ==Haridus== Meri on lõpetanud [[1977]]. aastal [[Tallinna 2. Keskkool]]i ja [[1982]]. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti filoloogina. Tema diplomitöö teema oli "Demonstratiivpronoomenid Tartu murdes" (juhendaja [[Valdek Pall]]). ==Töö keele ja kultuuri alal== Aastatel 1982–1988 töötas Mart Meri [[Eesti Keele ja Kirjanduse Instituut|TA Keele ja Kirjanduse Instituudi]] murdesektoris,<ref>[[Tiina Jõgeda]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69132037/mart-meri-seisus-kohustab Mart Meri – seisus kohustab] Eesti Ekspress, 06.09.2007.</ref> seejärel oli [[Emakeele Selts|TA Emakeele Seltsi]] teadussekretär. 1990. aastate algul oli ta ühtlasi Soome haridus- ja kultuurifondi [[Viro-säätiö]] esindaja Eestis. Aastatel 1996–2006 oli ta ajakirja [[Keel ja Kirjandus]] peatoimetaja. Aastatel 2007–2011 töötas ta [[Eesti Instituut|Eesti Instituudi]] tegevjuhina.<ref>[https://estinst.ee/mart-meri-asub-juhtima-eesti-instituudi-soome-esindust/ Mart Meri asub juhtima Eesti Instituudi Soome esindust] Eesti Instituudi koduleht. 25.05.2020.</ref> 2016. aastal sai temast [[Soome-Eesti kultuurifond]]i nõukogu esimees ning 2019. aastast Eestis tegutseva [[Soome Instituut|Soome Instituudi]] juhatuse liige. 2020. aastast töötab ta Eesti Instituudi Soome esinduse juhina.<ref>[https://estinst.ee/mart-meri-asub-juhtima-eesti-instituudi-soome-esindust/ Mart Meri asub juhtima Eesti Instituudi Soome esindust] Eesti Instituudi koduleht. 25.05.2020.</ref> ==Tegevus poliitikas== Poliitikaga on Mart Meri olnud tihedamalt seotud alates 1991. aastast, kui kuulus oma isa Lennart Mere presidendikampaania meeskonda.<ref>Tiina Jõgeda. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69132037/mart-meri-seisus-kohustab Mart Meri – seisus kohustab] Eesti Ekspress, 06.09.2007.</ref> [[1999]]. aastal astus ta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]] ning oli [[IX Riigikogu]] (1999–2003) ja [[X Riigikogu]] liige (2006–2011) liige. [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta taas SDE nimekirjas ning sai 1833 häält, kuid valituks ei osutunud. 4. novembril 2011 sai ta Riigikokku asendusliikmena.<ref name="RK_03112011"/> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 3|valimisringkonnas nr 3]] ([[Tallinn]]a [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] linnaosa) 191 häält ning ei osutunud valituks. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuste volikogude valimistel]] [[Mustamäe linnaosa]]s, sai 141 häält ning ei osutunud valituks. ==Looming== Ta on aastaid tegelnud oma isa Lennart Mere kui kirjaniku ja riigimehe pärandi korrastamisega<ref>Tiina Jõgeda. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69132037/mart-meri-seisus-kohustab Mart Meri – seisus kohustab] Eesti Ekspress, 06.09.2007.</ref> ning on mitme publitsistikateose ja artiklikogumiku koostaja ja toimetaja. ===Raamatud=== * "Muulaste integratsioon Eesti ühiskonda: sihiseadeid". Koostanud [[Klara Hallik]], Mart Meri, [[Rein Taagepera]], Jüri Tammaru, Urve Venesaar. Tallinn : ÜRO Arenguprogramm Eestis, 1997 * Lennart Meri. "Poliitiline testament". Koostanud [[Toomas Hiio]] ja Mart Meri. Tartu : Ilmamaa, 2007 * Lennart Meri. "Hõbevalge : reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest". Koostanud ja toimetanud [[Urmas Sutrop]] ja Mart Meri. Tallinn : Eesti Päevaleht, Akadeemia, 2008 (614 lk) * Lennart Meri. "Hõbevalge : reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest". Koostanud ja toimetanud Urmas Sutrop ja Mart Meri. 2. trükk Tallinn ; Tartu : Lennart Meri Euroopa Sihtasutus, 2008 (589 lk) * "A European mind : selected speeches by Lennart Meri, the late President of Estonia". Koostanud Mart Meri ja [[Edward Lucas]]. Tallinn : Lennart Meri Euroopa Sihtasutus, 2009 * "Eesti keel ja kultuur maailmas. III". Toimetanud Mart Meri, [[Katrin Maiste]] ja Raina Reiljan. Tallinn : Eesti Instituut, eesti keele ja kultuuri akadeemilise väljaõppe nõukogu sekretariaat, 2009 * Tapio A. M. Saarelainen. "Valge snaiper Simo Häyhä". Tõlkinud Andreas Ardus, toimetanud Mart Meri. Tallinn : Helios, 2017 * Per Olaf Fjeld ja Emily Randall Fjeld. "[[Louis Kahn|Louis I. Kahn]] : põhjamaised laotused". Tõlkinud Mart Meri, Siiri Sünd ja Valmar Kass; toimetanud Mart Meri. Tallinn : KAHN Louis Kahni Eesti SA, 2025 * Heini Saraste, Kalle Könkkölä. "Võin olla puudega : laste piltsõnastik puuetest". Tõlkinud Ann Tamme, toimetanud Mart Meri. Tallinn : Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei : Enn Soosaare Sihtasutus, 2025 ==Tunnustus== * 2020 – Välisministeeriumi teeneterist<ref>Sven Randlaid. [https://www.postimees.ee/6904974/galerii-valisministeerium-andis-esmakordselt-valja-teeneteristid Galerii ⟩ Välisministeerium andis esmakordselt välja teeneteristid] Postimees.ee, 20.02.2020.</ref> ==Isiklikku== Mart Meri on [[Regina Meri|Regina]] ja [[Lennart Meri|Lennart Mere]] poeg. [[Georg Meri]] oli tema vanaisa. Ta on abielus filoloog Kai-Riin Meriga (sündinud Kiisler), neil on tütar ja poeg.<ref>Tiina Jõgeda. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69132037/mart-meri-seisus-kohustab Mart Meri – seisus kohustab] Eesti Ekspress, 06.09.2007.</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="RK_03112011">[http://riigikogu.ee/index.php?id=171181 Riigikogu pressiteated. Mart Meri asub Riigikogu liikmeks. Vaadatud 04.11.2011.]</ref> }} ==Välislingid== *[[Alo Raun (ajakirjanik)|Alo Raun]]. [https://maailm.postimees.ee/1589091/mart-meri-eesti-andku-gruusiale-lisamiljoneid Mart Meri: Eesti andku Gruusiale lisamiljoneid], Postimees.ee, 17. oktoober 2006 *[[Ants Juske]]. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/51101564/mart-meri-eesti-instituut-soovib-luua-olg-ola-tunde Mart Meri: Eesti Instituut soovib luua õlg-õla-tunde], Eesti Päevaleht / Delfi, 19. september 2007 *[[Tiiu Laks]]. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/51142704/mart-meri-tegelikult-ei-lahkunud-lennart-meri-hobevalgetelt-radadelt-kunagi Mart Meri: tegelikult ei lahkunud Lennart Meri "hõbevalgetelt" radadelt kunagi], Eesti Päevaleht / Delfi, 20. september 2008 *[[Merike Tamm]]. [http://www.postimees.ee/?id=223255 Mart Meri: Soosaar tajus haruldaselt ühiskonna hoovusi], Postimees, 10. veebruar 2010 {{JÄRJESTA:Meri, Mart}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Eesti filoloogid]] [[Kategooria:Lennart Meri]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] 36mfw2a494ukelshek8geoi7k3py6vb 7144031 7144015 2026-05-01T15:47:43Z Kuriuss 38125 7144031 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Meri, Mart.IMG_9931.JPG|pisi|Mart Meri esinemas IRL-i hariduskonverentsil 24. augustil 2012]] '''Mart Meri''' (sündinud [[15. veebruar]]il [[1959]]) on eesti [[filoloog]] ja poliitik; [[IX Riigikogu|IX]], [[X Riigikogu|X]] ja [[XI Riigikogu]] liige. ==Haridus== Meri on lõpetanud [[1977]]. aastal [[Tallinna 2. Keskkool]]i ja [[1982]]. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti filoloogina. Tema diplomitöö teema oli "Demonstratiivpronoomenid Tartu murdes" (juhendaja [[Valdek Pall]]). ==Töö keele ja kultuuri alal== Aastatel 1982–1988 töötas Mart Meri [[Eesti Keele ja Kirjanduse Instituut|TA Keele ja Kirjanduse Instituudi]] murdesektoris,<ref>[[Tiina Jõgeda]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69132037/mart-meri-seisus-kohustab Mart Meri – seisus kohustab] Eesti Ekspress, 06.09.2007.</ref> seejärel oli [[Emakeele Selts|TA Emakeele Seltsi]] teadussekretär. 1990. aastate algul oli ta ühtlasi Soome haridus- ja kultuurifondi [[Viro-säätiö]] esindaja Eestis. Aastatel 1996–2006 oli ta ajakirja [[Keel ja Kirjandus]] peatoimetaja. Aastatel 2007–2011 töötas ta [[Eesti Instituut|Eesti Instituudi]] tegevjuhina.<ref>[https://estinst.ee/mart-meri-asub-juhtima-eesti-instituudi-soome-esindust/ Mart Meri asub juhtima Eesti Instituudi Soome esindust] Eesti Instituudi koduleht. 25.05.2020.</ref> 2016. aastal sai temast [[Soome-Eesti kultuurifond]]i nõukogu esimees ning 2019. aastast Eestis tegutseva [[Soome Instituut|Soome Instituudi]] juhatuse liige. 2020. aastast töötab ta Eesti Instituudi Soome esinduse juhina.<ref>[https://estinst.ee/mart-meri-asub-juhtima-eesti-instituudi-soome-esindust/ Mart Meri asub juhtima Eesti Instituudi Soome esindust] Eesti Instituudi koduleht. 25.05.2020.</ref> Lennart Mere pärandi hoidjana osaleb ta sageli temaatilistel kirjandus- ja ajalooüritustel. Ta esindab perekonda ka alates 2014. aastast Viimsi vallavalitsuse ja Meri perekonna koostöös välja antava Lennart Meri preemia žüriis.<ref>[https://viimsi.ee/lennart-meri-preemia Lennart Meri preemia] Viimsi valla koduleht. Vaadatud 01.05.2026.</ref><ref>Annika Koppel. [https://viimsi.ee/uudised/lennart-meri-preemia-said-johann-sander-puustusmaa-ja-mona-isolde-lassmann-0 Lennart Meri preemia said Johann Sander Puustusmaa ja Mona Isolde Lassmann] Viimsi Teataja / Viimsi valla koduleht. 10.04.2026.</ref> ==Tegevus poliitikas== Poliitikaga on Mart Meri olnud seotud alates 1991. aastast, kui ta kuulus oma isa Lennart Mere presidendikampaania meeskonda.<ref>Tiina Jõgeda. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69132037/mart-meri-seisus-kohustab Mart Meri – seisus kohustab] Eesti Ekspress, 06.09.2007.</ref> [[1999]]. aastal astus ta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]] ning oli [[IX Riigikogu]] (1999–2003) ja [[X Riigikogu]] liige (2006–2011) liige. [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta taas SDE nimekirjas ning sai 1833 häält, kuid valituks ei osutunud. 4. novembril 2011 sai ta Riigikokku asendusliikmena.<ref name="RK_03112011" /> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 3|valimisringkonnas nr 3]] ([[Tallinn]]a [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] linnaosa) 191 häält ning ei osutunud valituks. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuste volikogude valimistel]] [[Mustamäe linnaosa]]s, sai 141 häält ning ei osutunud valituks. ==Looming== Ta on aastaid tegelnud oma isa Lennart Mere kui kirjaniku, filmi- ja riigimehe pärandi korrastamisega<ref>Tiina Jõgeda. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69132037/mart-meri-seisus-kohustab Mart Meri – seisus kohustab] Eesti Ekspress, 06.09.2007.</ref> ning on mitme publitsistikateose ja artiklikogumiku koostaja ja toimetaja. ===Raamatud=== * "Muulaste integratsioon Eesti ühiskonda: sihiseadeid". Koostanud [[Klara Hallik]], Mart Meri, [[Rein Taagepera]], Jüri Tammaru, Urve Venesaar. Tallinn : ÜRO Arenguprogramm Eestis, 1997 * Lennart Meri. "Poliitiline testament". Koostanud [[Toomas Hiio]] ja Mart Meri. Tartu : Ilmamaa, 2007 * Lennart Meri. "Hõbevalge : reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest". Koostanud ja toimetanud [[Urmas Sutrop]] ja Mart Meri. Tallinn : Eesti Päevaleht, Akadeemia, 2008 (614 lk) * Lennart Meri. "Hõbevalge : reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest". Koostanud ja toimetanud Urmas Sutrop ja Mart Meri. 2. trükk Tallinn ; Tartu : Lennart Meri Euroopa Sihtasutus, 2008 (589 lk) * "A European mind : selected speeches by Lennart Meri, the late President of Estonia". Koostanud Mart Meri ja [[Edward Lucas]]. Tallinn : Lennart Meri Euroopa Sihtasutus, 2009 * "Eesti keel ja kultuur maailmas. III". Toimetanud Mart Meri, [[Katrin Maiste]] ja Raina Reiljan. Tallinn : Eesti Instituut, eesti keele ja kultuuri akadeemilise väljaõppe nõukogu sekretariaat, 2009 * Tapio A. M. Saarelainen. "Valge snaiper Simo Häyhä". Tõlkinud Andreas Ardus, toimetanud Mart Meri. Tallinn : Helios, 2017 * Per Olaf Fjeld ja Emily Randall Fjeld. "[[Louis Kahn|Louis I. Kahn]] : põhjamaised laotused". Tõlkinud Mart Meri, Siiri Sünd ja Valmar Kass; toimetanud Mart Meri. Tallinn : KAHN Louis Kahni Eesti SA, 2025 * Heini Saraste, Kalle Könkkölä. "Võin olla puudega : laste piltsõnastik puuetest". Tõlkinud Ann Tamme, toimetanud Mart Meri. Tallinn : Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei : Enn Soosaare Sihtasutus, 2025 ==Tunnustus== * 2020 – Välisministeeriumi teeneterist<ref>Sven Randlaid. [https://www.postimees.ee/6904974/galerii-valisministeerium-andis-esmakordselt-valja-teeneteristid Galerii ⟩ Välisministeerium andis esmakordselt välja teeneteristid] Postimees.ee, 20.02.2020.</ref> ==Isiklikku== Mart Meri on [[Regina Meri|Regina]] ja [[Lennart Meri|Lennart Mere]] poeg. [[Georg Meri]] oli tema vanaisa. Ta on abielus filoloog Kai-Riin Meriga (sündinud Kiisler), neil on tütar ja poeg.<ref>Tiina Jõgeda. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69132037/mart-meri-seisus-kohustab Mart Meri – seisus kohustab] Eesti Ekspress, 06.09.2007.</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="RK_03112011">[http://riigikogu.ee/index.php?id=171181 Riigikogu pressiteated. Mart Meri asub Riigikogu liikmeks. Vaadatud 04.11.2011.]</ref> }} ==Välislingid== *[[Alo Raun (ajakirjanik)|Alo Raun]]. [https://maailm.postimees.ee/1589091/mart-meri-eesti-andku-gruusiale-lisamiljoneid Mart Meri: Eesti andku Gruusiale lisamiljoneid], Postimees.ee, 17. oktoober 2006 *[[Ants Juske]]. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/51101564/mart-meri-eesti-instituut-soovib-luua-olg-ola-tunde Mart Meri: Eesti Instituut soovib luua õlg-õla-tunde], Eesti Päevaleht / Delfi, 19. september 2007 *[[Tiiu Laks]]. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/51142704/mart-meri-tegelikult-ei-lahkunud-lennart-meri-hobevalgetelt-radadelt-kunagi Mart Meri: tegelikult ei lahkunud Lennart Meri "hõbevalgetelt" radadelt kunagi], Eesti Päevaleht / Delfi, 20. september 2008 *[[Merike Tamm]]. [http://www.postimees.ee/?id=223255 Mart Meri: Soosaar tajus haruldaselt ühiskonna hoovusi], Postimees, 10. veebruar 2010 {{JÄRJESTA:Meri, Mart}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Eesti filoloogid]] [[Kategooria:Lennart Meri]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] ac74paew5o1xld8o5wpd89t4340dup4 7144059 7144031 2026-05-01T16:14:20Z Kuriuss 38125 7144059 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Meri, Mart.IMG_9931.JPG|pisi|Mart Meri esinemas IRL-i hariduskonverentsil 24. augustil 2012]] '''Mart Meri''' (sündinud [[15. veebruar]]il [[1959]]) on eesti [[filoloog]] ja poliitik; [[IX Riigikogu|IX]], [[X Riigikogu|X]] ja [[XI Riigikogu]] liige. ==Haridus== Meri on lõpetanud [[1977]]. aastal [[Tallinna 2. Keskkool]]i ja [[1982]]. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti filoloogina. Tema diplomitöö teema oli "Demonstratiivpronoomenid Tartu murdes" (juhendaja [[Valdek Pall]]). ==Töö keele ja kultuuri alal== Aastatel 1982–1988 töötas Mart Meri [[Eesti Keele ja Kirjanduse Instituut|TA Keele ja Kirjanduse Instituudi]] murdesektoris,<ref>[[Tiina Jõgeda]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69132037/mart-meri-seisus-kohustab Mart Meri – seisus kohustab] Eesti Ekspress, 06.09.2007.</ref> seejärel oli [[Emakeele Selts|TA Emakeele Seltsi]] teadussekretär. 1990. aastate algul oli ta ühtlasi Soome haridus- ja kultuurifondi [[Viro-säätiö]] esindaja Eestis. Aastatel 1996–2006 oli ta ajakirja [[Keel ja Kirjandus]] peatoimetaja. Aastatel 2007–2011 töötas ta [[Eesti Instituut|Eesti Instituudi]] tegevjuhina.<ref>[https://estinst.ee/mart-meri-asub-juhtima-eesti-instituudi-soome-esindust/ Mart Meri asub juhtima Eesti Instituudi Soome esindust] Eesti Instituudi koduleht. 25.05.2020.</ref> 2016. aastal sai temast [[Soome-Eesti kultuurifond]]i nõukogu esimees ning 2019. aastal Eestis tegutseva [[Soome Instituut|Soome Instituudi]] juhatuse liige. 2020. aastast töötab ta Eesti Instituudi Soome esinduse juhina.<ref>[https://estinst.ee/mart-meri-asub-juhtima-eesti-instituudi-soome-esindust/ Mart Meri asub juhtima Eesti Instituudi Soome esindust] Eesti Instituudi koduleht. 25.05.2020.</ref> Lennart Mere pärandi hoidjana osaleb ta sageli temaatilistel kirjandus- ja ajalooüritustel. Ta esindab perekonda ka alates 2014. aastast Viimsi vallavalitsuse ja Mere perekonna koostöös välja antava Lennart Meri preemia žüriis.<ref>[https://viimsi.ee/lennart-meri-preemia Lennart Meri preemia] Viimsi valla koduleht. Vaadatud 01.05.2026.</ref><ref>Annika Koppel. [https://viimsi.ee/uudised/lennart-meri-preemia-said-johann-sander-puustusmaa-ja-mona-isolde-lassmann-0 Lennart Meri preemia said Johann Sander Puustusmaa ja Mona Isolde Lassmann] Viimsi Teataja / Viimsi valla koduleht. 10.04.2026.</ref> ==Tegevus poliitikas== Poliitikaga on Mart Meri olnud seotud alates 1991. aastast, kui ta kuulus oma isa Lennart Mere presidendikampaania meeskonda.<ref>Tiina Jõgeda. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69132037/mart-meri-seisus-kohustab Mart Meri – seisus kohustab] Eesti Ekspress, 06.09.2007.</ref> [[1999]]. aastal astus ta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]] ning oli [[IX Riigikogu]] (1999–2003) ja [[X Riigikogu]] liige (2006–2011) liige. [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta taas SDE nimekirjas ning sai 1833 häält, kuid valituks ei osutunud. 4. novembril 2011 sai ta Riigikokku asendusliikmena.<ref name="RK_03112011" /> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 3|valimisringkonnas nr 3]] ([[Tallinn]]a [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] linnaosa) 191 häält ning ei osutunud valituks. Ta kandideeris ka [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuste volikogude valimistel]] [[Mustamäe linnaosa]]s, sai 141 häält ning ei osutunud valituks. ==Looming== Ta on aastaid tegelnud oma isa Lennart Mere kui kirjaniku, filmi- ja riigimehe pärandi korrastamisega<ref>Tiina Jõgeda. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69132037/mart-meri-seisus-kohustab Mart Meri – seisus kohustab] Eesti Ekspress, 06.09.2007.</ref> ning on mitme publitsistikateose ja artiklikogumiku koostaja ja toimetaja. ===Raamatud=== * "Muulaste integratsioon Eesti ühiskonda: sihiseadeid". Koostanud [[Klara Hallik]], Mart Meri, [[Rein Taagepera]], Jüri Tammaru, Urve Venesaar. Tallinn : ÜRO Arenguprogramm Eestis, 1997 * Lennart Meri. "Poliitiline testament". Koostanud [[Toomas Hiio]] ja Mart Meri. Tartu : Ilmamaa, 2007 * Lennart Meri. "Hõbevalge : reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest". Koostanud ja toimetanud [[Urmas Sutrop]] ja Mart Meri. Tallinn : Eesti Päevaleht, Akadeemia, 2008 (614 lk) * Lennart Meri. "Hõbevalge : reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest". Koostanud ja toimetanud Urmas Sutrop ja Mart Meri. 2. trükk Tallinn ; Tartu : Lennart Meri Euroopa Sihtasutus, 2008 (589 lk) * "A European mind : selected speeches by Lennart Meri, the late President of Estonia". Koostanud Mart Meri ja [[Edward Lucas]]. Tallinn : Lennart Meri Euroopa Sihtasutus, 2009 * "Eesti keel ja kultuur maailmas. III". Toimetanud Mart Meri, [[Katrin Maiste]] ja Raina Reiljan. Tallinn : Eesti Instituut, eesti keele ja kultuuri akadeemilise väljaõppe nõukogu sekretariaat, 2009 * Tapio A. M. Saarelainen. "Valge snaiper Simo Häyhä". Tõlkinud Andreas Ardus, toimetanud Mart Meri. Tallinn : Helios, 2017 * Per Olaf Fjeld ja Emily Randall Fjeld. "[[Louis Kahn|Louis I. Kahn]] : põhjamaised laotused". Tõlkinud Mart Meri, Siiri Sünd ja Valmar Kass; toimetanud Mart Meri. Tallinn : KAHN Louis Kahni Eesti SA, 2025 * Heini Saraste, Kalle Könkkölä. "Võin olla puudega : laste piltsõnastik puuetest". Tõlkinud Ann Tamme, toimetanud Mart Meri. Tallinn : Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei : Enn Soosaare Sihtasutus, 2025 ==Tunnustus== * 2020 – Välisministeeriumi teeneterist<ref>Sven Randlaid. [https://www.postimees.ee/6904974/galerii-valisministeerium-andis-esmakordselt-valja-teeneteristid Galerii ⟩ Välisministeerium andis esmakordselt välja teeneteristid] Postimees.ee, 20.02.2020.</ref> ==Isiklikku== Mart Meri on [[Regina Meri|Regina]] ja [[Lennart Meri|Lennart Mere]] poeg, tema noorem vend oli ettevõtja Kristjan-Aapo Meri (1966–2022)<ref>Aleksander Pihlak. [https://lp.delfi.ee/artikkel/120035994/varalahkunud-kristjan-meri-hoidis-avalikkuses-tagaplaanile Varalahkunud Kristjan Meri hoidis avalikkuses tagaplaanile] LP / Delfi, 15.07.2022.</ref>. [[Georg Meri]] oli tema vanaisa. Ta on abielus filoloog Kai-Riin Meriga (sündinud Kiisler), neil on tütar ja poeg.<ref>Tiina Jõgeda. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69132037/mart-meri-seisus-kohustab Mart Meri – seisus kohustab] Eesti Ekspress, 06.09.2007.</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="RK_03112011">[http://riigikogu.ee/index.php?id=171181 Riigikogu pressiteated. Mart Meri asub Riigikogu liikmeks. Vaadatud 04.11.2011.]</ref> }} ==Välislingid== *[[Alo Raun (ajakirjanik)|Alo Raun]]. [https://maailm.postimees.ee/1589091/mart-meri-eesti-andku-gruusiale-lisamiljoneid Mart Meri: Eesti andku Gruusiale lisamiljoneid], Postimees.ee, 17. oktoober 2006 *[[Ants Juske]]. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/51101564/mart-meri-eesti-instituut-soovib-luua-olg-ola-tunde Mart Meri: Eesti Instituut soovib luua õlg-õla-tunde], Eesti Päevaleht / Delfi, 19. september 2007 *[[Tiiu Laks]]. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/51142704/mart-meri-tegelikult-ei-lahkunud-lennart-meri-hobevalgetelt-radadelt-kunagi Mart Meri: tegelikult ei lahkunud Lennart Meri "hõbevalgetelt" radadelt kunagi], Eesti Päevaleht / Delfi, 20. september 2008 *[[Merike Tamm]]. [http://www.postimees.ee/?id=223255 Mart Meri: Soosaar tajus haruldaselt ühiskonna hoovusi], Postimees, 10. veebruar 2010 {{JÄRJESTA:Meri, Mart}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Eesti filoloogid]] [[Kategooria:Lennart Meri]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] kxs4wd8ewssgon1868q32u1v8lnatyu 7144077 7144059 2026-05-01T16:48:00Z Kuriuss 38125 7144077 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Meri, Mart.IMG_9931.JPG|pisi|Mart Meri esinemas IRL-i hariduskonverentsil 24. augustil 2012]] '''Mart Meri''' (sündinud [[15. veebruar]]il [[1959]]) on eesti [[filoloog]] ja poliitik; [[IX Riigikogu|IX]], [[X Riigikogu|X]] ja [[XII Riigikogu]] liige. ==Haridus== Meri on lõpetanud [[1977]]. aastal [[Tallinna 2. Keskkool]]i ja [[1982]]. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti filoloogina. Tema diplomitöö teema oli "Demonstratiivpronoomenid Tartu murdes" (juhendaja [[Valdek Pall]]). ==Töö keele ja kultuuri alal== Aastatel 1982–1988 töötas Mart Meri [[Eesti Keele ja Kirjanduse Instituut|TA Keele ja Kirjanduse Instituudi]] murdesektoris,<ref>[[Tiina Jõgeda]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69132037/mart-meri-seisus-kohustab Mart Meri – seisus kohustab] Eesti Ekspress, 06.09.2007.</ref> seejärel oli [[Emakeele Selts|TA Emakeele Seltsi]] teadussekretär. 1990. aastate algul oli ta ühtlasi Soome haridus- ja kultuurifondi [[Viro-säätiö]] esindaja Eestis. Aastatel 1996–2006 oli ta ajakirja [[Keel ja Kirjandus]] peatoimetaja. Aastatel 2007–2011 töötas ta [[Eesti Instituut|Eesti Instituudi]] tegevjuhina.<ref>[https://estinst.ee/mart-meri-asub-juhtima-eesti-instituudi-soome-esindust/ Mart Meri asub juhtima Eesti Instituudi Soome esindust] Eesti Instituudi koduleht. 25.05.2020.</ref> 2016. aastal sai temast [[Soome-Eesti kultuurifond]]i nõukogu esimees ning 2019. aastal Eestis tegutseva [[Soome Instituut|Soome Instituudi]] juhatuse liige. 2020. aastast töötab ta Eesti Instituudi Soome esinduse juhina.<ref>[https://estinst.ee/mart-meri-asub-juhtima-eesti-instituudi-soome-esindust/ Mart Meri asub juhtima Eesti Instituudi Soome esindust] Eesti Instituudi koduleht. 25.05.2020.</ref> Lennart Mere pärandi hoidjana osaleb ta sageli temaatilistel kirjandus- ja ajalooüritustel. Ta esindab perekonda ka alates 2014. aastast Viimsi vallavalitsuse ja Mere perekonna koostöös välja antava Lennart Meri preemia žüriis.<ref>[https://viimsi.ee/lennart-meri-preemia Lennart Meri preemia] Viimsi valla koduleht. Vaadatud 01.05.2026.</ref><ref>Annika Koppel. [https://viimsi.ee/uudised/lennart-meri-preemia-said-johann-sander-puustusmaa-ja-mona-isolde-lassmann-0 Lennart Meri preemia said Johann Sander Puustusmaa ja Mona Isolde Lassmann] Viimsi Teataja / Viimsi valla koduleht. 10.04.2026.</ref> ==Tegevus poliitikas== Poliitikaga on Mart Meri olnud seotud alates 1991. aastast, kui ta kuulus oma isa Lennart Mere presidendikampaania meeskonda.<ref>Tiina Jõgeda. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69132037/mart-meri-seisus-kohustab Mart Meri – seisus kohustab] Eesti Ekspress, 06.09.2007.</ref> [[1999]]. aastal astus ta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]] ning oli [[IX Riigikogu]] liige (1999–2003) ja asendusliikmena [[X Riigikogu]] liige (2006–2007). [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta taas SDE nimekirjas ning sai 1833 häält, kuid valituks ei osutunud. 4. novembril 2011 sai ta Riigikokku asendusliikmena.<ref name="RK_03112011" /> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 3|valimisringkonnas nr 3]] ([[Tallinn]]a [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] linnaosa) 191 häält ning ei osutunud valituks. Ta kandideeris ka [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuste volikogude valimistel]] [[Mustamäe linnaosa]]s, sai 141 häält ning ei osutunud valituks. ==Looming== Ta on aastaid tegelnud oma isa Lennart Mere kui kirjaniku, filmi- ja riigimehe pärandi korrastamisega<ref>Tiina Jõgeda. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69132037/mart-meri-seisus-kohustab Mart Meri – seisus kohustab] Eesti Ekspress, 06.09.2007.</ref> ning on mitme publitsistikateose ja artiklikogumiku koostaja ja toimetaja. ===Raamatud=== * "Muulaste integratsioon Eesti ühiskonda: sihiseadeid". Koostanud [[Klara Hallik]], Mart Meri, [[Rein Taagepera]], Jüri Tammaru, Urve Venesaar. Tallinn : ÜRO Arenguprogramm Eestis, 1997 * Lennart Meri. "Poliitiline testament". Koostanud [[Toomas Hiio]] ja Mart Meri. Tartu : Ilmamaa, 2007 * Lennart Meri. "Hõbevalge : reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest". Koostanud ja toimetanud [[Urmas Sutrop]] ja Mart Meri. Tallinn : Eesti Päevaleht, Akadeemia, 2008 (614 lk) * Lennart Meri. "Hõbevalge : reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest". Koostanud ja toimetanud Urmas Sutrop ja Mart Meri. 2. trükk Tallinn ; Tartu : Lennart Meri Euroopa Sihtasutus, 2008 (589 lk) * "A European mind : selected speeches by Lennart Meri, the late President of Estonia". Koostanud Mart Meri ja [[Edward Lucas]]. Tallinn : Lennart Meri Euroopa Sihtasutus, 2009 * "Eesti keel ja kultuur maailmas. III". Toimetanud Mart Meri, [[Katrin Maiste]] ja Raina Reiljan. Tallinn : Eesti Instituut, eesti keele ja kultuuri akadeemilise väljaõppe nõukogu sekretariaat, 2009 * Tapio A. M. Saarelainen. "Valge snaiper Simo Häyhä". Tõlkinud Andreas Ardus, toimetanud Mart Meri. Tallinn : Helios, 2017 * Per Olaf Fjeld ja Emily Randall Fjeld. "[[Louis Kahn|Louis I. Kahn]] : põhjamaised laotused". Tõlkinud Mart Meri, Siiri Sünd ja Valmar Kass; toimetanud Mart Meri. Tallinn : KAHN Louis Kahni Eesti SA, 2025 * Heini Saraste, Kalle Könkkölä. "Võin olla puudega : laste piltsõnastik puuetest". Tõlkinud Ann Tamme, toimetanud Mart Meri. Tallinn : Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei : Enn Soosaare Sihtasutus, 2025 ==Tunnustus== * 2020 – Välisministeeriumi teeneterist<ref>Sven Randlaid. [https://www.postimees.ee/6904974/galerii-valisministeerium-andis-esmakordselt-valja-teeneteristid Galerii ⟩ Välisministeerium andis esmakordselt välja teeneteristid] Postimees.ee, 20.02.2020.</ref> ==Isiklikku== Mart Meri on [[Regina Meri|Regina]] ja [[Lennart Meri|Lennart Mere]] poeg, tema noorem vend oli ettevõtja Kristjan-Aapo Meri (1966–2022)<ref>Aleksander Pihlak. [https://lp.delfi.ee/artikkel/120035994/varalahkunud-kristjan-meri-hoidis-avalikkuses-tagaplaanile Varalahkunud Kristjan Meri hoidis avalikkuses tagaplaanile] LP / Delfi, 15.07.2022.</ref>. [[Georg Meri]] oli tema vanaisa. Ta on abielus filoloog Kai-Riin Meriga (sündinud Kiisler), neil on tütar ja poeg.<ref>Tiina Jõgeda. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69132037/mart-meri-seisus-kohustab Mart Meri – seisus kohustab] Eesti Ekspress, 06.09.2007.</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="RK_03112011">[http://riigikogu.ee/index.php?id=171181 Riigikogu pressiteated. Mart Meri asub Riigikogu liikmeks. Vaadatud 04.11.2011.]</ref> }} ==Välislingid== *[[Alo Raun (ajakirjanik)|Alo Raun]]. [https://maailm.postimees.ee/1589091/mart-meri-eesti-andku-gruusiale-lisamiljoneid Mart Meri: Eesti andku Gruusiale lisamiljoneid], Postimees.ee, 17. oktoober 2006 *[[Ants Juske]]. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/51101564/mart-meri-eesti-instituut-soovib-luua-olg-ola-tunde Mart Meri: Eesti Instituut soovib luua õlg-õla-tunde], Eesti Päevaleht / Delfi, 19. september 2007 *[[Tiiu Laks]]. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/51142704/mart-meri-tegelikult-ei-lahkunud-lennart-meri-hobevalgetelt-radadelt-kunagi Mart Meri: tegelikult ei lahkunud Lennart Meri "hõbevalgetelt" radadelt kunagi], Eesti Päevaleht / Delfi, 20. september 2008 *[[Merike Tamm]]. [http://www.postimees.ee/?id=223255 Mart Meri: Soosaar tajus haruldaselt ühiskonna hoovusi], Postimees, 10. veebruar 2010 {{JÄRJESTA:Meri, Mart}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Eesti filoloogid]] [[Kategooria:Lennart Meri]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] 4yiphil9lvc9bt4e0jenhz1nhriorlj 7144101 7144077 2026-05-01T18:14:20Z Kuriuss 38125 7144101 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Meri, Mart.IMG_9931.JPG|pisi|Mart Meri esinemas IRL-i hariduskonverentsil 24. augustil 2012]] '''Mart Meri''' (sündinud [[15. veebruar]]il [[1959]]) on eesti [[filoloog]] ja poliitik; [[IX Riigikogu|IX]], [[X Riigikogu|X]] ja [[XII Riigikogu]] liige. ==Haridus== Meri on lõpetanud [[1977]]. aastal [[Tallinna 2. Keskkool]]i ja [[1982]]. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti filoloogina. Tema diplomitöö teema oli "Demonstratiivpronoomenid Tartu murdes" (juhendaja [[Valdek Pall]]). ==Töö keele ja kultuuri alal== Aastatel 1982–1988 töötas Mart Meri [[Eesti Keele ja Kirjanduse Instituut|TA Keele ja Kirjanduse Instituudi]] murdesektoris,<ref>[[Tiina Jõgeda]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69132037/mart-meri-seisus-kohustab Mart Meri – seisus kohustab] Eesti Ekspress, 06.09.2007.</ref> seejärel oli 1988–1997 [[Emakeele Selts|TA Emakeele Seltsi]] teadussekretär.<ref>[http://vana.emakeeleselts.ee/vaatmikud/emakeele_selts.pdf Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts] Emakeele Seltsi koduleht. Vaadatud 01.05.2026.</ref> 1990. aastate algul oli ta ühtlasi Soome haridus- ja kultuurifondi [[Viro-säätiö]] esindaja Eestis. Aastatel 1996–2006 oli ta ajakirja [[Keel ja Kirjandus]] peatoimetaja. Aastatel 2007–2011 töötas ta [[Eesti Instituut|Eesti Instituudi]] tegevjuhina.<ref>[https://estinst.ee/mart-meri-asub-juhtima-eesti-instituudi-soome-esindust/ Mart Meri asub juhtima Eesti Instituudi Soome esindust] Eesti Instituudi koduleht. 25.05.2020.</ref> 2016. aastal sai temast [[Soome-Eesti kultuurifond]]i nõukogu esimees. Aastatel 2019–2025 oli ta Eestis tegutseva [[Soome Instituut|Soome Instituudi]] juhatuse liige. 2020. aastast töötab ta Eesti Instituudi Soome esinduse juhina.<ref>[https://estinst.ee/mart-meri-asub-juhtima-eesti-instituudi-soome-esindust/ Mart Meri asub juhtima Eesti Instituudi Soome esindust] Eesti Instituudi koduleht. 25.05.2020.</ref> Lennart Mere pärandi hoidjana osaleb ta sageli temaatilistel kirjandus- ja ajalooüritustel. Ta esindab perekonda ka alates 2014. aastast Viimsi vallavalitsuse ja Mere perekonna koostöös välja antava Lennart Meri preemia žüriis.<ref>[https://viimsi.ee/lennart-meri-preemia Lennart Meri preemia] Viimsi valla koduleht. Vaadatud 01.05.2026.</ref><ref>Annika Koppel. [https://viimsi.ee/uudised/lennart-meri-preemia-said-johann-sander-puustusmaa-ja-mona-isolde-lassmann-0 Lennart Meri preemia said Johann Sander Puustusmaa ja Mona Isolde Lassmann] Viimsi Teataja / Viimsi valla koduleht. 10.04.2026.</ref> ==Tegevus poliitikas== Poliitikaga on Mart Meri olnud seotud alates 1991. aastast, mil ta kuulus oma isa Lennart Mere presidendikampaania meeskonda.<ref>Tiina Jõgeda. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69132037/mart-meri-seisus-kohustab Mart Meri – seisus kohustab] Eesti Ekspress, 06.09.2007.</ref> [[1999]]. aastal astus ta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]] ning oli [[IX Riigikogu]] liige (1999–2003) ja asendusliikmena [[X Riigikogu]] liige (2006–2007). [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta taas SDE nimekirjas ning sai 1833 häält, kuid valituks ei osutunud. 4. novembril 2011 sai ta Riigikokku asendusliikmena.<ref name="RK_03112011" /> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 3|valimisringkonnas nr 3]] ([[Tallinn]]a [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] linnaosa) 191 häält ning ei osutunud valituks. Ta kandideeris ka [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuste volikogude valimistel]] [[Mustamäe linnaosa]]s, sai 141 häält ning ei osutunud valituks. ==Looming== Ta on aastaid tegelnud oma isa Lennart Mere kui kirjaniku, filmi- ja riigimehe pärandi korrastamisega<ref>Tiina Jõgeda. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69132037/mart-meri-seisus-kohustab Mart Meri – seisus kohustab] Eesti Ekspress, 06.09.2007.</ref> ning on mitme publitsistikateose ja artiklikogumiku koostaja ja toimetaja. ===Raamatud=== * "Muulaste integratsioon Eesti ühiskonda: sihiseadeid". Koostanud [[Klara Hallik]], Mart Meri, [[Rein Taagepera]], Jüri Tammaru, Urve Venesaar. Tallinn : ÜRO Arenguprogramm Eestis, 1997 * Lennart Meri. "Poliitiline testament". Koostanud [[Toomas Hiio]] ja Mart Meri. Tartu : Ilmamaa, 2007 * Lennart Meri. "Hõbevalge : reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest". Koostanud ja toimetanud [[Urmas Sutrop]] ja Mart Meri. Tallinn : Eesti Päevaleht, Akadeemia, 2008 (614 lk) * Lennart Meri. "Hõbevalge : reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest". Koostanud ja toimetanud Urmas Sutrop ja Mart Meri. 2. trükk Tallinn ; Tartu : Lennart Meri Euroopa Sihtasutus, 2008 (589 lk) * "A European mind : selected speeches by Lennart Meri, the late President of Estonia". Koostanud Mart Meri ja [[Edward Lucas]]. Tallinn : Lennart Meri Euroopa Sihtasutus, 2009 * "Eesti keel ja kultuur maailmas. III". Toimetanud Mart Meri, [[Katrin Maiste]] ja Raina Reiljan. Tallinn : Eesti Instituut, eesti keele ja kultuuri akadeemilise väljaõppe nõukogu sekretariaat, 2009 * Tapio A. M. Saarelainen. "Valge snaiper Simo Häyhä". Tõlkinud Andreas Ardus, toimetanud Mart Meri. Tallinn : Helios, 2017 * Per Olaf Fjeld ja Emily Randall Fjeld. "[[Louis Kahn|Louis I. Kahn]] : põhjamaised laotused". Tõlkinud Mart Meri, Siiri Sünd ja Valmar Kass; toimetanud Mart Meri. Tallinn : KAHN / Louis Kahni Eesti SA, 2025 * Heini Saraste, Kalle Könkkölä. "Võin olla puudega : laste piltsõnastik puuetest". Tõlkinud Ann Tamme, toimetanud Mart Meri. Tallinn : Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei : Enn Soosaare Sihtasutus, 2025 ==Tunnustus== * 2020 – Välisministeeriumi teeneterist<ref>Sven Randlaid. [https://www.postimees.ee/6904974/galerii-valisministeerium-andis-esmakordselt-valja-teeneteristid Galerii ⟩ Välisministeerium andis esmakordselt välja teeneteristid] Postimees.ee, 20.02.2020.</ref> ==Isiklikku== Mart Meri on [[Regina Meri|Regina]] ja [[Lennart Meri|Lennart Mere]] poeg, tema noorem vend oli ettevõtja Kristjan-Aapo Meri (1966–2022)<ref>Aleksander Pihlak. [https://lp.delfi.ee/artikkel/120035994/varalahkunud-kristjan-meri-hoidis-avalikkuses-tagaplaanile Varalahkunud Kristjan Meri hoidis avalikkuses tagaplaanile] LP / Delfi, 15.07.2022.</ref>. [[Georg Meri]] oli tema vanaisa. Ta on abielus filoloog Kai-Riin Merega (sündinud Kiisler), neil on tütar ja poeg.<ref>Tiina Jõgeda. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69132037/mart-meri-seisus-kohustab Mart Meri – seisus kohustab] Eesti Ekspress, 06.09.2007.</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="RK_03112011">[http://riigikogu.ee/index.php?id=171181 Riigikogu pressiteated. Mart Meri asub Riigikogu liikmeks. Vaadatud 04.11.2011.]</ref> }} ==Välislingid== *[[Alo Raun (ajakirjanik)|Alo Raun]]. [https://maailm.postimees.ee/1589091/mart-meri-eesti-andku-gruusiale-lisamiljoneid Mart Meri: Eesti andku Gruusiale lisamiljoneid], Postimees.ee, 17. oktoober 2006 *[[Ants Juske]]. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/51101564/mart-meri-eesti-instituut-soovib-luua-olg-ola-tunde Mart Meri: Eesti Instituut soovib luua õlg-õla-tunde], Eesti Päevaleht / Delfi, 19. september 2007 *[[Tiiu Laks]]. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/51142704/mart-meri-tegelikult-ei-lahkunud-lennart-meri-hobevalgetelt-radadelt-kunagi Mart Meri: tegelikult ei lahkunud Lennart Meri "hõbevalgetelt" radadelt kunagi], Eesti Päevaleht / Delfi, 20. september 2008 *[[Merike Tamm]]. [http://www.postimees.ee/?id=223255 Mart Meri: Soosaar tajus haruldaselt ühiskonna hoovusi], Postimees, 10. veebruar 2010 {{JÄRJESTA:Meri, Mart}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Eesti filoloogid]] [[Kategooria:Lennart Meri]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] 2e3c7dm5huvcdurd3spqnumqld3t15x 0 239972 7144542 7134543 2026-05-02T10:11:40Z Kuriuss 38125 7144542 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=oktoober}} [[Fail:Jüri Trei 2020.jpg|pisi|püsti|Jüri Trei (2020)]] '''Jüri Trei''' (sündinud [[25. veebruar]]il [[1948]] [[Haapsalu]]s) on [[Eesti]] [[diplomaat]] ja [[laulja]]. Ta on lõpetanud [[1979]]. aastal [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riiklikus Konservatooriumi]] laulu alal. Alates 2002. aastast on ta [[Isamaa ja Res Publica Liit|erakonna Isamaa]] liige. ==Töökäik== * 1973–1986 [[Estonia (teater)|ooperi- ja balletiteater Estonia]], laulja * 1971–1980 [[Eesti Televisioon]], muusika- ja meelelahutussaadete assistent, režissöör * 1980–1994 [[Kultuuriministeerium]], Teatrite Valitsuse juhataja, muusika- ja teatriosakonna juhataja, muusika- ja teatrinõunik * 1994–1999 [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] [[Välisministeerium]], protokolliosakonna referent, III, II ja I sekretär * 1999–2002 Eesti Vabariigi konsul [[Peterburi]]s * 2002–2019 Välisministeerium, pressi- ja infoosakonna nõunik ==Ühiskondlikud ametid== * [[Eesti Muusikakultuuri Jäädvustamise Fond]]i esimees{{lisa viide}} * [[Peterburi Jaani kirik]]u Fondi esimees * ajalehe [[Peterburi Teataja]] taasasutaja ja toimetaja{{lisa viide}} * riikliku komisjoni “Eesti Lipp 120” esimees{{lisa viide}} * ametkondadevahelise rahvuskaaslaste programmi nõukogu liige{{lisa viide}} * riikliku pühakodade programmi juhtnõukogu liige{{lisa viide}} * [[EELK]] autasude komisjoni liige{{lisa viide}} * [[Eesti Lipu Selts]]i asutajaliige ja esimees{{lisa viide}} ==Tegevus poliitikas== Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], sai [[valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]] ([[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] linnaosad) 96 häält ning ei osutunud valituks. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Lasnamäe linnaosas, sai 265 häält ning ei osutunud valituks. ==Tunnustus== * 1998 – Läti Vabariigi [[Kolme Tähe orden|Kolme Tähe V klassi orden]] * 2001 – Eesti Vabariigi [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] * [[Norra]] Kuningriigi Rüütlirist{{lisa viide}} * Kaitsejõudude teenetemärk{{lisa viide}} * Kaitseliidu [[Valgerist]] * Kaitsejõudude medal * [[EELK teeneterist]] * Muinsuskaitse Seltsi teenetemedal * 2013 – [[Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind]] * 2018 – [[Tallinna teenetemärk]] * 2020 – Aino Järvesoo auhind<ref>{{Netiviide|url=https://www.postimees.ee/7120091/aino-jarvesoo-nimelise-auhinna-sai-neli-inimest|pealkiri=Aino Järvesoo nimelise auhinna sai neli inimest|väljaanne=Postimees Online|aeg=27.11.2020|vaadatud=18.02.2022}}</ref> * 2020 – [[Vabaduse Tammepärja aumärk]]<ref>[https://www.justdigi.ee/vabaduse-tammeparja-aumark#item-5 Vabaduse Tammepärja aumärgi kavalerid]</ref> * 2020 – Välisministeeriumi teeneterist<ref>Sven Randlaid. [https://www.postimees.ee/6904974/galerii-valisministeerium-andis-esmakordselt-valja-teeneteristid Galerii ⟩ Välisministeerium andis esmakordselt välja teeneteristid] Postimees.ee, 20.02.2020.</ref> * 2021 – [[Kodanikupäeva aumärk]] ==Isiklikku== Jüri Trei on abielus Aet Treiga (sündinud 1974), peres on kolm tütart: Hanna-Maria (sündinud 1996), Eeva-Liisa (1998) ja Gerda-Kristina (2004). Varem on Jüri Trei abielus olnud baleriin [[Kaie Kõrb]]iga.<ref>Kirsti Vainküla. [https://www.ohtuleht.ee/188045/kaie-korb-uus-elu-lapse-nimel Kaie Kõrb – uus elu lapse nimel]. Õhtuleht.ee, 17.12.2005.</ref> Jüri Trei hobid on sport, teater, muusika ja ajalugu.{{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://arhiiv.pohjarannik.ee/article.php?sid=4171 Jüri Trei aitas taastada võidupüha paraadide traditsiooni]. [[Põhjarannik]], 31. märts 2005 * [https://www.postimees.ee/1612151 Linnavolinik Trei kinkis linnapea Ratasele haamri]. Postimees, 21. detsember 2006 * [https://arhiiv.err.ee/vaata/pipi-pikksukk-1 Jüri Trei Tommy rollis muusikalis "Pipi Pikksukk"]. Estonia "Pipi Pikksuka" lavastuse video ERR-i arhviivis * [https://www.lipuselts.ee/archives/photogallery/kajalood-elav-ajalugu-juri-trei Kajalood. Elav ajalugu Jüri Trei], Eesti lipu seltsi veebileht * [https://kylauudis.ee/2017/10/31/juri-trei-mida-tahendavad-tutvused-ja-juhus/ Jüri Trei: mida tähendavad tutvused ja juhus], kylauudis.ee * [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-lipu-paeval-kulastas-pika-hermanni-torni-ligi-700-inimest?id=78451295 Eesti lipu päeval külastas Pika Hermanni torni ligi 700 inimest], Delfi, 4. juuni 2017 {{JÄRJESTA:Trei, Jüri}} [[Kategooria:Eesti diplomaadid]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] sstqaqr4nhxk4pnd7i5v3nbgmtdob0u 0 241080 7144239 7039156 2026-05-02T02:44:11Z Kruusamägi 1530 7144239 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}} [[Pilt:Jaapani maavärin.png|pisi|Maavärina epitsenter ja mõnede järeltõugete epitsentrid kaardil]] [[Pilt:SH-60B helicopter flies over Sendai.jpg|pisi|Vaade Sendaile 12. märtsil]] [[Pilt:2011despuesdeltsunami.jpg|pisi|Piirkond Sendai sadama lähedal 13. märtsil]] [[Pilt:JAPAN EARTHQUAKE 20110311.png|pisi|Tuumajaamade asukohad]] '''2011. aasta Sendai maavärin''' (ka '''Tōhoku maavärin''', jaapani keeles 東日本大震災 ''Higashi Nihon Daishinsai'' ehk "Suur Ida-Jaapani maavärin") oli maavärin magnituudiga 9,0<ref name="oSPP1" />, mis toimus reedel, [[11. märts]]il [[2011]] kell 14.46 kohaliku aja järgi (7.46 [[Eesti]] aja järgi) [[Jaapan|Jaapanis]].<ref name="uudised1" /> ==Maavärin== See oli viimase 140 aasta tugevaim Jaapanis registreeritud maavärin. Värina [[epitsenter]] oli 130 kilomeetrit [[Sendai]]st ida pool ja 373 km kaugusel Jaapani pealinnast [[Tōkyō]]st. Maavärina [[Hüpotsenter|hüpotsenter]] asus 29 km sügavusel.<ref name="BBC" /><ref name="USGS" /> Toimus vähemalt 160 järeltõuget, millest 60. magnituud oli üle kuue, mõned olid ka riigi teistes piirkondades. Maavärina tõttu tekkis umbes 30 meetri kõrgune [[tsunami]]. Kadunuid oli kinnitatud andmetel 784, hukkunuid rohkem kui 1627 ning 14. märtsil leiti veel 2000 surnukeha.<ref name="yKRSZ" /> [[Miyagi prefektuur]]is oli kadunute arv teadmata.<ref name="uudised1" /> Samuti lülitus automaatselt välja 11 tuumaelektrijaama ja Tōkyō lähedal [[Ichihara]] linnas põles Cosmo naftatöötlemistehas. ==Tsunami== Maavärin, mis toimus 24,4 km sügavusel Jaapani lähedal ookeanis koordinaatidel {{koord dm|38|19|N|142|22|E}}, tingis Jaapanis ja veel üle 20 riigi väga kõrge tsunamihoiatuse. Jaapani põhjaosa rannikut tabas kolme meetri kõrgune tsunami, [[Iwate prefektuur]]i tabas 38 meetri kõrgune laine ja Sendai lennuväljal nähti 15-meetrist lainet, mis võttis kaasa autosid ja lükkas eest majad. Suurim kõrgus registreeriti Iwate prefektuuris Miyako linnas – 40,5 meetrit. Sendais leiti tsunami järel kuni 300 surnukeha.<ref name="uudised1" /> Tsunamihoiatus anti peaaegu kõikides Vaikse ookeani äärsetes riikides ja saartel – [[Taiwan]]is, [[Filipiinid]]el, [[Indoneesia]]s, [[Hawaii saared|Hawaiil]] ja [[Venemaa]] Vaikse ookeani poolsel rannikul, samuti [[Paapua Uus-Guinea]]s, [[Austraalia]]s, [[Uus-Meremaa]]l, [[Fidži]]l, [[Mehhiko]]s, [[Guatemala]]s, [[El Salvador]]is, [[Costa Rica]]s, [[Nicaragua]]s, [[Panama]]s, [[Honduras]]es, [[Tšiili]]s, [[Ecuador]]is, [[Colombia]]s ja [[Peruu]]s. Venemaa [[Kuriilid]]e rannikualadelt evakueeriti 11 000 inimest. <ref name="uudised1" /> == Tagajärjed == Maavärina ja sellele järgnenud tsunami tõttu purunes täielikult üle 120 000 hoone ning ligi 1 000 000 hoonet kandsid osalisi purustusi. Otsene majanduslik kahju oli Jaapani valitsuse hinnangul 199 miljardit [[USA dollar|dollarit]] (umbes 16,9 triljonit [[jeen]]i).<ref name="livescience"/> Maavärina tagajärjel hukkus 15 894 inimest, teadmata kadunuks jäi 2546 ja vigastada sai 6156 inimest.<ref name="npa"/> Muud tagajärjed:<ref name="livescience"/> * Jaapanit tabas üle 5000 järeltõuke, tugevaim neist küündis magnituudini 7,9. * Honshu saare põhjarannik vajus 0,75–1,3 m võrra madalamale. * Maapinna tõuke tõttu nihkus Honshu saar 2,4 m võrra ida poole. * [[Vaikse ookeani laam]] nihkus maavärina epitsentri lähedal 24 m võrra lääne poole. * Maavärina tekitatud tsunami murdis lahti jäämägesid Sulzbergeri šelfiliustikust. * 1,5 meetri kõrgune tsunami tappis [[Midway atoll]]il üle 110 000 pesitseva merelinnu. * Tsunami ja maavärina purustatud hoonetest pääses atmosfääri tuhandeid tonne [[osoon]]i lagundavaid kemikaale ja [[Kasvuhoonegaasid|kasvuhoonegaase]]. === Minamisanriku === Kõige rohkem sai tsunami tõttu kannatada sadamalinn [[Minamisanriku]], mis on praktiliselt maa pealt minema pühitud. Püsti on jäänud vaid kõige suuremad hooned. Ligi 10 000 linnaelanikku hukkus, 7500 inimest õnnestus 25. varjendisse evakueerida.<ref name="abs-cbnnews1" /> === Tuumajaamad === Neli maavärina epitsentrile kõige lähemal asunud Jaapani tuumaelektrijaama – [[Fukushima I tuumaelektrijaam]], [[Fukushima II tuumaelektrijaam]], [[Onagawa tuumaelektrijaam]] ja [[Tōkai tuumaelektrijaam]] – suleti.<ref name="uudised1" /> ==== Fukushima I ==== {{vaata|Fukushima I AEJ tuumaõnnetus}} [[Fukushima I tuumajaam]]a kuuest reaktorist ühe jahutussüsteem ei toiminud ja seal toimus 12. märtsil vesinikuplahvatus. Plahvatuses purunes hoone ülaosa ning reaktor sulas.<ref name="uudised2" /> 13. märtsil ütles üles ka teise reaktori jahutussüsteem. Reaktori jahutamiseks pumbati sinna merevett, aga vesiniku tõttu lõi plahvatus lõhki kaitsekesta ja vabanes palju radioaktiivset ainet tseesium-137 suunaga Itate külasse. 2012. aasta jaanuaris tehtud endoskoopiline uuring näitas kiirgustasemeks 79 Sv/h surveanuma alaosas. Kokku on kahe Fukushima tuumajaama lähiümbrusest evakueeritud 210 000 inimest.<ref name="ABC1" /> 14. märtsil toimus jaamas teine vesinikuplahvatus, seekord kolmandas reaktoris. Plahvatuse põhjustas reaktorist eralduva [[vesinik]]u segunemine [[atmosfäär]]is sisalduva [[hapnik]]uga. Plahvatuse tagajärjel sai vigastada 11 inimest ning purunes reaktorit ümbritsev hoone, sulas välja südamik, mida robotid 2018. aasta alguses kinnitasid. Plahvatuse lööklainet oli tunda ligi 40 km kaugusel jaamast, kuid reaktorit opereeriva firma Tepco esindaja väitis, et [[radiatsioon]]i tase pärast plahvatust pole märkimisväärselt tõusnud. Tegelikult oli 3. reaktori juures õues kohe pärast tsunamit ja plahvatust 0,5–1 Sv/h. Surmav on 5Sv/h <ref name="newsyahoo1" /> 15. märtsil toimus jaamas kolmas plahvatus 2. reaktori juures, samuti oli 4. juures tulekahju, mis hiljem kustutati. Põlengu ajal vabanes märkimisväärne kogus radioaktiivset saastet. Jaama jäi ligi 50 spetsialisti, kes üritasid reaktorite jahutust kontrolli all hoida.<ref name="guardian1" /> Hiljem täpsustati, et põles neljanda reaktori kasutatud tuumakütuse hoidla, mille tagajärjel sattus radioaktiivsust otse atmosfääri.<ref name="ABC2" /> ==== Onagawa ==== Pärast maavärinat puhkes [[Onagawa tuumajaam]]a turbiinihoones tulekahju, mis hiljem kustutati.<ref name="theaustralian1" /> 13. märtsil kuulutati jaamas välja eriolukord, kuna jaama ümbruses tõusis [[radioaktiivne kiirgus|radioaktiivse kiirguse]] tase üle lubatud normi. Kiirgus pärines Fukushimast.<ref name="rfi" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="npa">[https://www.npa.go.jp/news/other/earthquake2011/pdf/higaijokyo_e.pdf National Police Agency of Japan. Damage Situation and Police Countermeasures associated with 2011 Tohoku district - off the Pacific Ocean Earthquake (September 8, 2017)] www.npa.go.jp</ref> <ref name="livescience">[https://www.livescience.com/39110-japan-2011-earthquake-tsunami-facts.html Japan Earthquake & Tsunami of 2011: Facts and Information] www.livescience.com</ref> <ref name="uudised1">[http://uudised.err.ee/index.php?06225470 Jaapanit tabas võimas maavärin ja hiidlaine]</ref> <ref name="uudised2">[http://uudised.err.ee/index.php?06225542 Jaapani tuumajaamas toimus plahvatus]</ref> <ref name="BBC">[http://www.bbc.co.uk/news/world-asia-pacific-12709598 Japan earthquake: Tsunami hits north-east]</ref> <ref name="USGS">[http://earthquake.usgs.gov/earthquakes/eqinthenews/2011/usc0001xgp/ Magnitude 8.9 - NEAR THE EAST COAST OF HONSHU, JAPAN]</ref> <ref name="theaustralian1">{{netiviide | URL = http://www.theaustralian.com.au/fire-at-nuclear-power-plant-others-shut-down/story-fn84naht-1226020092352| Pealkiri = "Fire at nuclear power plant extinguished".| Väljaanne = www.theaustralian.com.au| Kasutatud = 14.03.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="ABC1">{{netiviide | URL = http://www.abc.net.au/news/stories/2011/03/13/3162802.htm?section=justin| Pealkiri = "Japan battles nuclear crisis".| Väljaanne = ABC News| Kasutatud = 14.03.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="ABC2">{{netiviide | URL = http://abcnews.go.com/Business/wireStory?id=13137149| Pealkiri = "Agency Says Stored Nuclear Fuel Burned in Japan".| Väljaanne = ABC News| Kasutatud = 15.03.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="abs-cbnnews1">{{netiviide| URL = http://www.abs-cbnnews.com/global-filipino/world/03/12/11/10000-people-unaccounted-japan-port-minamisanriku-nhk| Pealkiri = "10,000 people unaccounted for in Japan port of Minamisanriku: NHK".| Väljaanne = ABS-CNB News| Kasutatud = 14.03.2011| Keel = inglise| arhiivimisaeg = 15.03.2011| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20110315170556/http://www.abs-cbnnews.com/global-filipino/world/03/12/11/10000-people-unaccounted-japan-port-minamisanriku-nhk| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="newsyahoo1">{{netiviide| URL = http://news.yahoo.com/s/nm/20110314/wl_nm/us_japan_quake/print| Pealkiri = "New explosion shakes stricken Japanese nuclear plant".| Väljaanne = Yahoo! News| Kasutatud = 14.03.2011| Keel = inglise| arhiivimisaeg = 17.03.2011| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20110317002638/http://news.yahoo.com/s/nm/20110314/wl_nm/us_japan_quake/print| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="rfi">{{netiviide | URL = http://www.english.rfi.fr/asia-pacific/20110313-fears-leak-second-japanese-nuclear-plant| Pealkiri = "Fears of leak at second Japanese nuclear plant".| Väljaanne = www.english.rfi.fr| Kasutatud = 14.03.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="guardian1">{{netiviide | URL = http://www.guardian.co.uk/world/2011/mar/14/japan-nuclear-fukushima-third-reactor| Pealkiri = "Japan rocked by fresh blast at Fukushima nuclear plant".| Väljaanne = www.guardian.co.uk| Kasutatud = 15.03.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="oSPP1">[http://earthquake.usgs.gov/earthquakes/eqinthenews/2011/usc0001xgp/neic_c0001xgp_wmt.php USGS andmed]</ref> <ref name="yKRSZ">[http://uudised.err.ee/index.php?06225594 Jaapani Miyagi prefektuuris leiti 2000 surnukeha]</ref> }} == Välislingid == * [http://www.abc.net.au/news/events/japan-quake-2011/beforeafter.htm Jaapani maastikud enne ja pärast tsunamit] * [http://www.nytimes.com/interactive/2011/03/13/world/asia/satellite-photos-japan-before-and-after-tsunami.html?ref=asia Jaapani maastikud enne ja pärast tsunamit] * [http://www.postimees.ee./index.php?id=405069&print=1 19. märts 2011, Maret Nukke, Jaapanis tuleb kevad seekord teisiti – «südametu lumega» ] – ''Praeguse suur­õnnetuse puhul, ­mida Jaapanis on ­hakatud ­nimetama «kolme­kordseks ­hädaks» (­'''sanjū-ku''')'' * [[5. aprill]] [[2012]]. [http://www.d17.uscgnews.com/go/doc/780/1357407/Multimedia-Release-Coast-Guard-monitors-derelict-tsunami-fishing-vessel USA rannavalve pidi uputama tühja kalalaeva RYOU-UN MARU], uscgnews.com [[Kategooria:Jaapani maavärinad]] [[Kategooria:2011]] [[Kategooria:21. sajand Jaapanis]] 9reoljxug83qx2ndhwn8phwmtxyq4rj 4 244576 7143984 7072264 2026-05-01T14:26:44Z Estopedist1 278 pilt 7143984 wikitext text/x-wiki {{Commonsi kategooria|Cultural heritage monuments in Tallinn}} {{KRR päis|maakond=Harju maakond|omavalitsus=Tallinn|region-iso=EE-37}} <!-- Loend loodi 2011-04-18 17:21:26. Lisati 743 kirjet. +37 kirjet. +151 kirjet. +1 kirjet. --> {{KRR rida | number=30245 | nimi=Liberty suvemõisa Daheimi maja | liik=ehitismälestis | aadress=Haabersti linnaosa, Vabaõhumuuseumi tee 10F1082 | NS=59.43353 | EW=24.64696 | pilt= Eesti Vabaõhumuuseum-Daheimi suvila 2007 a..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=30244 | nimi=Liberty suvemõisa Egbert Kochi suvila | liik=ehitismälestis | aadress=Haabersti linnaosa, Vabaõhumuuseumi tee 10 | NS=59.43237 | EW=24.64797 | pilt= Eesti Vabaõhumuuseum-Egbert Kohchi suvila 2013 a..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=30243 | nimi=Liberty suvemõisa Egon Kochi suvila | liik=ehitismälestis | aadress=Haabersti linnaosa, Vabaõhumuuseumi tee 10 | NS=59.4328 | EW=24.64696 | pilt= Eesti Vabaõhumuuseum-Egon Kochi villa 2013 a..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=30242 | nimi=Rocca al Mare suvemõisa Šveitsi maja | liik=ehitismälestis | aadress=Haabersti linnaosa, Vabaõhumuuseumi tee 12 | NS=59.43533 | EW=24.63912 | pilt=Rocca al Mare suvemõisa Šveitsi maja a*.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=28775 | nimi=Miinisadama katlamaja koos korstnaga | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Tööstuse tn 54a | NS=59.45228 | EW=24.72178 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28774 | nimi=Miinisadama aku- ja torpeedokoda | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Tööstuse tn 54a | NS=59.45286 | EW=24.72002 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=28773 | nimi=Miinisadama ladu | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Tööstuse tn 54a | NS=59.45324 | EW=24.72058 | pilt=Miinisadama ladu.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=28764 | nimi=Puitelamu | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Johann Köleri tänav|Johann Köleri tn]] 1 | NS=59.4384120713 | EW=24.7765204152 | pilt= Tallinn, puitelamu, Johann Köleri 1.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=28762 | nimi=[[Kalevi jahtklubi hoone]] | liik=ehitismälestis | aadress=[[Pirita linnaosa]], [[Pirita tee]] 17 | NS=59.4654651979 | EW=24.830134199 | pilt= Kalevi jahtklubi hoone.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=28353 | nimi=Puitelamu Paekivi tn 9 | liik=ehitismälestis | aadress=[[Lasnamäe linnaosa]], [[Paekivi tänav|Paekivi tn]] 9 | NS=59.4261790329 | EW=24.7895597725 | pilt=Paekivi 9.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=28352 | nimi=Puitelamu Kivimurru 30/Paekivi 3 | liik=ehitismälestis | aadress=[[Kivimurru tänav|Kivimurru tn]] 30 // Paekivi tn 3 | NS=59.4265910999 | EW=24.7895851485 | pilt=Paekivi 3.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=28351 | nimi=Puitelamu Paekivi tn 2 | liik=ehitismälestis | aadress=[[Lasnamäe linnaosa]], [[Paekivi tänav]] 2 | NS=59.4269538426 | EW=24.7887938378 | pilt=Paekivi 2.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=28350 | nimi=Elamu Raua tn 30 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Raua tänav|Raua tn]] 30 | NS=59.4374365583 | EW=24.773683756 | pilt= Tallinn, elamu Raua 30.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=28339 | nimi=[[Eesti Teaduste Akadeemia raamatukogu hoone]] | liik=ehitismälestis | aadress=[[Rävala puiestee]] 10 // [[Teatri väljak]] 5 | NS=59.4336765127 | EW=24.7537824054 | pilt= Teaduste Akadeemia Raamatukogu.IMG 0031.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=28338 | nimi=[[Teaduste Akadeemia Instituutide hoone]] | liik=ehitismälestis | aadress=[[Estonia puiestee|Estonia pst]] 7 // Teatri väljak 1 | NS=59.4344185601 | EW=24.7524128077 | pilt= Teaduste Akadeemia Hoone 20110930 by Ahsoous.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=28313 | nimi=Valli baari interjöörid | liik=ehitismälestis | aadress=[[Müürivahe tänav|Müürivahe tn]] 14 // 16 // [[Suur-Karja tänav|Suur-Karja tn]] 18 // [[Vabaduse väljak]] 2 | NS=59.4348965984 | EW=24.7455755231 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27919 | nimi=[[Tallinna Gaasijaam]]a vana gaasimahuti | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Põhja puiestee|Põhja pst]] 25 | NS=59.4446319506 | EW=24.7486249427 | pilt=Tallinna gaasijaama vana (II) gaasimahuti.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27918 | nimi=[[Tallinna Elektrijaam]]a suur estakaad | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Põhja pst postini nr 400 | NS=59.4447156544 | EW=24.7511406022 | pilt= Estakaad seest.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27917 | nimi=[[Tallinna Elektrijaam]]a katlamaja | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Põhja pst 27a | NS=59.4444108702 | EW=24.7505934527 | pilt=Katlad HR5.jpg | commons= Kultuurikatel }} {{KRR rida | number=27916 | nimi=Tallinna Elektrijaama korsten | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Põhja pst 27a | NS=59.4446734919 | EW=24.7509309684 | pilt= Tallinna Elektrijaama korsten.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27915 | nimi=Puithoone ([[diakonisside asutis]]e lasteaed) | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Pärnu maantee|Pärnu mnt]] 123 | NS=59.4139740376 | EW=24.740068306 | pilt= Tallinn, Pärnu mnt 123 (Diakonisside lasteaed) (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27914 | nimi=Puithoone Mardi tn 3 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Mardi tänav|Mardi tn]] 3 | NS=59.4305077479 | EW=24.762626625 | pilt= Mardi tänav, 3.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=27913 | nimi=Puithoone (endine suvemõis) | liik=ehitismälestis | aadress=Kristiine linnaosa, [[Kotka tänav|Kotka tn]] 44 | NS=59.4118106341 | EW=24.7326855703 | pilt= Tallinn, Kotka 44 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27852 | nimi=Puitelamu Tondi 3 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Tondi tänav|Tondi tn]] 3 | NS=59.4133252449 | EW=24.7371317079 | pilt= Tallinn, Tondi 3 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27851 | nimi=[[Tondi raudteejaam]]a peahoone Tondi tn 17A | liik=ehitismälestis | aadress=Kristiine linnaosa, [[Keila-Tallinn raudtee]] 99,7–100,7 km | NS=59.4114136885 | EW=24.7339721077 | pilt= Tondi trammi- ja elektrirongipeatus.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27515 | nimi=[[Kadrioru lossi teenijatemaja]] | liik=ehitismälestis | aadress=[[Roheline aas]] 1 // 5 // 11 | NS=59.436265482 | EW=24.7853377616 | pilt= Kadrioru lossi teenijatemaja.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27514 | nimi=[[Kadrioru lossi aednikumaja]] | liik=ehitismälestis | aadress=Roheline aas 1 // 5 // 11 | NS=59.4366156724 | EW=24.785713431 | pilt= Kadrioru lossi aednikumaja.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27513 | nimi=Kadrioru lossikompleksi lustla, A.Weizenbergi t. 33 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[August Weizenbergi tänav|August Weizenbergi tn]] 33 | NS=59.438863884 | EW=24.7858858632 | pilt= Kadrioru lossikompleksi lustla, A.Weizenbergi 33.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27512 | nimi=Kadrioru lossikompleksi köögihoone, A.Weizenbergi t. 28 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, August Weizenbergi tn 28 | NS=59.4375089164 | EW=24.7912526489 | pilt= Kadrioru lossikompleksi köögihoone, A.Weizenbergi 28 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27511 | nimi=Kadrioru lossi jääkelder, A.Weizenbergi t. 30 | liik=ehitismälestis | aadress=A. Weizenbergi t. 30 | NS=59.4373618837 | EW=24.7920426583 | pilt= Kadrioru lossi jääkelder, A.Weizenbergi 30.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27510 | nimi=Kadrioru lossikompleksi külalistemaja | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, August Weizenbergi tn 22 | NS=59.4385463389 | EW=24.7855755987 | pilt= Kadrioru lossikompleksi külalistemaja.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27444 | nimi=[[Tallinna vanausuliste palvela]] | liik=ehitismälestis | aadress=Kristiine linnaosa, [[Kibuvitsa tänav|Kibuvitsa tn]] 6 | NS=59.430767405 | EW=24.7159541015 | pilt= Tallinna vanausuliste palvela.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27430 | nimi=Tina t. 26 elumaja | liik=ehitismälestis | aadress=[[Kreutzwaldi tänav|F. R. Kreutzwaldi tn]] 9 // [[Tina tänav|Tina tn]] 26 | NS=59.4362935623 | EW=24.7699425945 | pilt= Tallinn, elamu Tina 26, 1913 (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27424 | nimi=Hoone Purje tn 4 | liik=ehitismälestis | aadress=[[Pirita linnaosa]], [[Purje tänav|Purje tn]] 4 | NS=59.4646805975 | EW=24.8273546239 | pilt=Hoone Purje tn 4.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=27354 | nimi=[[Lennusadam]]a staabihoone ja kasarmuhoone Küti tn 15a | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Küti tänav|Küti tn]] 15a | NS=59.4504331507 | EW=24.7383079743 | pilt= Tallinn, Lennusadama staabihoone ja kasarmuhoone Küti tn 15a (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27298 | nimi=Elamu J.Vilmsi tn 16/Tina tn 2 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Jüri Vilmsi tänav|Jüri Vilmsi tn]] 16 | NS=59.4368889557 | EW=24.7757614798 | pilt= Tallinn, elamu J.Vilmsi 16-Tina 2 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27297 | nimi=Elamu J.Vilmsi tn 18/Tina tn 1 | liik=ehitismälestis | aadress=J. Vilmsi tn 18 // Tina tn 1 | NS=59.4366753206 | EW=24.7760942896 | pilt= Tallinn, elamu J.Vilmsi 18-Tina 1 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27296 | nimi=Elamu J.Vilmsi tn 9 koos Vilmsi tänava poolse kaitseaiaga | liik=ehitismälestis | aadress=J. Vilmsi tn 9 // [[Vesivärava tänav|Vesivärava tn]] 10 | NS=59.4373902777 | EW=24.7759806447 | pilt= Tallinn, elamu J.Vilmsi 9.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27295 | nimi=Elamu J.Vilmsi tn 7 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Jüri Vilmsi tn 7 | NS=59.4376388924 | EW=24.7756833401 | pilt= Tallinn, elamu J.Vilmsi 7.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27272 | nimi=Elamu Maasika tn.4 | liik=ehitismälestis | aadress=Kristiine linnaosa, [[Maasika tänav|Maasika tn]] 4 | NS=59.4299124548 | EW=24.7098206274 | pilt= Tallinn, elamu Maasika 4.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27191 | nimi=Elamu Tallinnas Lennuki tn 26 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Lennuki tänav|Lennuki tn]] 26 | NS=59.4311796931 | EW=24.7596403518 | pilt= Lennuki tänav 26 in Tallinn Estonia.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27190 | nimi=Elamu Tallinnas Liivalaia tn 43 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Liivalaia tänav|Liivalaia tn]] 43 | NS=59.4308874401 | EW=24.7600546246 | pilt= Liivalaia tänav 43 Tallinn 2011.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27075 | nimi=Kadrioru Lastepargi paviljon | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Lydia Koidula tänav|Lydia Koidula tn]] 21c | NS=59.4366235457 | EW=24.7893951004 | pilt= Kadrioru Lastepargi paviljon.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27059 | nimi=[[Dünaburgi kasarmud|Dünaburgi kasarmute]] kagupoolse, keskmise ja loodepoolse hoone fassaadid ja ehitusmaht | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Filtri tee]] 12 | NS=59.4226789456 | EW=24.7685215258 | pilt= Dünaburgi kasarmud.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27058 | nimi=[[Tallinn-Väike raudteejaam]]a teetööliste riistakuuri fassaadid ja ehitusmaht | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Juurdeveo tänav|Juurdeveo tn]] 25 | NS=59.412522928 | EW=24.745427517 | pilt= Tallinn-Väike raudteejaama teetööliste riistakuur (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27057 | nimi=Tallinn-Väike raudteejaama pagasiaida fassaadid ja ehitusmaht | liik=ehitismälestis | aadress=Juurdeveo t. 25 | NS=59.4132339438 | EW=24.7460053391 | pilt= Tallinn-Väike raudteejaama pagasiaida fassaadid ja ehitusmaht (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27056 | nimi=Maja, kus aastatel 1886–1914 asus pimedate kool-varjupaik, fassaadid ja ehitusmaht | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Tõnismägi]] 8 | NS=59.4301915218 | EW=24.740640121 | pilt= Tõnismägi 8.08-2011 015.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27055 | nimi=[[Kawe kelder|Kawe keldri]] hoone kelder ja fassaadid | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Pärnu maantee|Pärnu mnt]] 22 | NS=59.4316333574 | EW=24.7452410727 | pilt= Tallinn, Kawe keldri hoone kelder ja fassaadid.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27054 | nimi=Elamu J. Poska tn. 15, II maja | liik=ehitismälestis | aadress=[[Jaan Poska tänav|J. Poska tn]] 15 // Vesivärava tn 23 | NS=59.4353268437 | EW=24.7803732448 | pilt= Tallinn, elamu J. Poska 15, II maja.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27053 | nimi=Elamu Allika tn. 6 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Allika tänav|Allika tn]] 6 | NS=59.4304617426 | EW=24.7493302995 | pilt= Tallinn, Allika 6 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27043 | nimi=Elamugrupi Viiralti 3-9/Gonsiori 14 tänavapoolsed fassaadid | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Eduard Viiralti tänav|Eduard Viiralti tn]] 3 | NS=59.4342065894 | EW=24.7631490236 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=27034 | nimi=Elamu, J. Poska tn. 33 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Jaan Poska tänav]] 33 | NS=59.4368722582 | EW=24.7833281986 | pilt= Tallinn, elamu, J. Poska 33.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27033 | nimi=Elamu, J. Poska tn. 24 | liik=ehitismälestis | aadress=J. Poska tn 24 // Roheline aas 6 | NS=59.4365467673 | EW=24.7838545415 | pilt= Tallinn, elamu, J. Poska 24.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27032 | nimi=Elamu, J. Poska tn. 20 (kivist peahoone) | liik=ehitismälestis | aadress=J. Poska tn 20 // Roheline aas 8a | NS=59.4362009989 | EW=24.7832779153 | pilt= Tallinn, elamu, J. Poska 20 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27031 | nimi=Elamu, J. Poska tn. 15, I maja | liik=ehitismälestis | aadress=J. Poska tn 15 // Vesivärava tn 23 | NS=59.4353268437 | EW=24.7803732448 | pilt= Tallinn, elamu, J. Poska 15, I maja (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27026 | nimi=Elamu, Tatari 34 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Tatari tänav|Tatari tn]] 34 | NS=59.4292066646 | EW=24.7495244297 | pilt= Tatari 34.IMG 0549.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27025 | nimi=Elamu, Tatari 32 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Tatari tn 32 | NS=59.4293563313 | EW=24.7493469378 | pilt= Tallinn, elamu Tatari 32.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27022 | nimi=Elamu, Tatari 28 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Tatari tn 28 | NS=59.4295922247 | EW=24.7488767372 | pilt= Tatari 28.IMG 0546.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27021 | nimi=Elamu, Tatari tn 26 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Tatari tn 26 | NS=59.4297007071 | EW=24.7486167598 | pilt= Tatari_26.IMG_0547.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27019 | nimi=Elamu Tatari tn 21A | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Tatari tn 21a | NS=59.4298756151 | EW=24.7489412684 | pilt= Tallinn, elamu Tatari 21A (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27018 | nimi=Elamu, Allika tn. 8 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Allika tn 8 | NS=59.4306233477 | EW=24.7496575226 | pilt= Tallinn, Allika 8 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27017 | nimi=Elamu, Allika tn. 4 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Allika tn 4 | NS=59.430287035 | EW=24.7489707243 | pilt= Tallinn, Allika 4 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27016 | nimi=Elamu, Süda tn. 8 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Peeter Süda tänav|Peeter Süda tn]] 8 | NS=59.4289890043 | EW=24.7465335617 | pilt= Süda tn. 8.08-2011 020.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=24649 | nimi=Sakraalehitise varemed piirdeaiaga | liik=ehitismälestis | aadress=[[Pirita linnaosa]], [[Kõrkja tee]] 24 | NS=59.4642602226 | EW=24.8402361266 | pilt=Kabeli koht Kõrkja tn.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=24256 | nimi=Hotell "Palace" Pärnu mnt ja Vabaduse väljaku poolsed fassaadid koos vertikaalse valgusreklaamiga katusenurgal | liik=ehitismälestis | aadress=Pärnu mnt 14 // [[Vabaduse väljak]] 3 | NS=59.4326806495 | EW=24.7452785393 | pilt=Tallinn, hotell Scandic Palace Vabaduse valjak 3 24256.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=24255 | nimi=Elamu Mere pst 4 fassaadid | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Mere puiestee|Mere pst]] 4 | NS=59.4377591796 | EW=24.7545952288 | pilt= Tallinn, elamu Mere pst 4 fassaadid (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=24254 | nimi=Rotermanni veskimasinate tööstushoone fassaadid | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Mere pst 4 | NS=59.4385052611 | EW=24.7546545342 | pilt= Tallinn, Rotermanni veskimasinate tööstushoone fassaadid (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=24253 | nimi=Rotermanni villatööstuse hoone fassaadid | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Mere pst 4 | NS=59.4385860065 | EW=24.7550227233 | pilt= Tallinn, Rotermanni villatööstuse hoone fassaadid.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=24252 | nimi=Rotermanni kontrollkäiguhoone fassaadid | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Rotermanni tänav|Rotermanni tn]] 2 | NS=59.4383712797 | EW=24.7578515672 | pilt= Tallinn, Rotermanni kontrollkäiguhoone fassaadid.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=24251 | nimi=Rotermanni kontorihoone fassaadid | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Rotermanni tn 6 | NS=59.4384460943 | EW=24.7575953868 | pilt= Tallinn, Rotermanni kontorihoone fassaadid.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=24250 | nimi=Rotermanni leivavabriku fassaadid | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Rotermanni tn 6 | NS=59.4386464506 | EW=24.7577212602 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=24249 | nimi=Rotermanni jahulao fassaadid | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Rotermanni tn 6 | NS=59.4386775699 | EW=24.7570085237 | pilt= Tallinn, Rotermanni tehaste leivaaida lõunafassaad, 1904.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=24248 | nimi=Rotermanni nisu- ja rukkiveski fassaadid | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Rotermanni tn 6 | NS=59.4390119833 | EW=24.7580025448 | pilt=Rotermanni nisu- ja rukkiveski fassaadid.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=24247 | nimi=[[Rotermanni jahuveski]] fassaadid | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Rotermanni tn 6 | NS=59.4390437177 | EW=24.7571986966 | pilt= Tallinn, Rotermanni jahuveski fassaadid.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=24246 | nimi=[[Rotermanni tehase jõujaam]]a fassaadid | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Ahtri tänav|Ahtri tn]] 4c | NS=59.4391623818 | EW=24.7580740883 | pilt= Tallinn, Rotermanni tehase jõujaama fassaadid.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=24245 | nimi=Piiritusevabriku suur telliskorsten | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Mere pst 6e | NS=59.439251809 | EW=24.7546167417 | pilt= Tallinn, piiritusevabriku suur ja väike telliskorsten.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=24244 | nimi=Piiritusevabriku väike telliskorsten | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Mere pst 6e | NS=59.439190695 | EW=24.7544255766 | pilt= Tallinn, piiritusevabriku suur ja väike telliskorsten.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=24243 | nimi=[[Rotermanni laudsepatöökoda]] abihoonega | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Roseni tänav|Roseni tn]] 7 | NS=59.4385297914 | EW=24.7554488652 | pilt=Rotermanni laudsepatöökoda abihoonega.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=24242 | nimi=[[Rotermanni külmhoone]] | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Rotermanni tn 12 | NS=59.4392528811 | EW=24.7571199687 | pilt= Tallinn, Rotermanni külmhoone.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=24241 | nimi=[[Rotermanni kruubiveski]] | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Rotermanni tn 12 | NS=59.4392850226 | EW=24.7569005512 | pilt= Rotermanni kruubiveski.IMG 6856.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=24240 | nimi=Elamu apteegiga Vana-Viru 15 välistrepi piirdega | liik=ehitismälestis | aadress=Mere pst 1 // [[Vana-Viru tänav|Vana-Viru tn]] 15 | NS=59.4376558581 | EW=24.7526499405 | pilt= Tallinn, elamu apteegiga Vana-Viru 15 välistrepi piirdega (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=24239 | nimi=Elamu Pikk tn. 68 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Pikk tänav|Pikk tn]] 68 | NS=59.4419567981 | EW=24.7492849231 | pilt= Tallinn, elamu Pikk 68.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=24238 | nimi=Elamu Pikk tn. 53 | liik=ehitismälestis | aadress=Pikk tn 53 // 55 | NS=59.4401645596 | EW=24.7472825508 | pilt= Tallinn, elamu Pikk 53.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=22254 | nimi=Hoone Vene 2 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Viru tänav|Viru tn]] 1/[[Vene tänav|Vene tn]] 2;4 | NS=59.4370223528 | EW=24.7470241971 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=22253 | nimi=Hoone Viru 1 / Vene 2 fassaadid koos raiddetailidega ja kolm interjööri II korrusel ( end. restorani "Kuning" saalid) | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Viru tn 1/Vene tn 2;4 | NS=59.4370223528 | EW=24.7470241971 | pilt= Hoone Viru 1, Vene 2 fassaadid.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=22252 | nimi=[[Tallinna Jaani Seegi kirik]], 14. saj., 1648. a., 18. saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Kivisilla tänav]]a ja [[Tornimäe tänav]]a vahel asuv [[Tartu maantee]] läbimurre | NS=59.4334331428 | EW=24.7605741668 | pilt= Tallinna Jaani Seegi kirik, 14. saj, 1648, 18. saj (1).jpg | commons= Church of St John's almshouse }} {{KRR rida | number=22251 | nimi=Elamu Raekoja plats 14 ja Vene tn 5 fassaadid, 18.–19. saj. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Apteegi tänav|Apteegi tn]] 6 // [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]] 14 // Vene tn 5 | NS=59.4374270104 | EW=24.7461404146 | pilt= Tallinn, Raekoja plats 14-Vene tn 5 fassaadid (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=22250 | nimi=[[Kadrioru park]] | liik=ehitismälestis | aadress=A. Weizenbergi tn 35a // [[Narva maantee|Narva mnt]] 102 | NS=59.4387400163 | EW=24.7874915835 | pilt= Kadrioru park (2).jpg | commons= Kadrioru park }} {{KRR rida | number=8852 | nimi=Suvila Õitse tn. 42, 1922. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], [[Õitse tänav|Õitse tn]] 42 | NS=59.3764092357 | EW=24.6308849566 | pilt=Suvila Õitse tn. 42, 1922. a..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8851 | nimi=Betoonaed Õie tn 42, 1935. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], [[Õie tänav (Tallinn)|Õie tn]] 42 | NS=59.3824757997 | EW=24.6997936892 | pilt= Betoonaed Õie 42 aed 1.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8850 | nimi=Elamu Õie tn 42, 1926. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], Õie tn 42 | NS=59.3824757997 | EW=24.6997936892 | pilt= Elamu Õie 42.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8849 | nimi=Nõmme Saksa Lunastaja koguduse õpetaja elamu, 1928. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], Õie tn 10 | NS=59.3850165284 | EW=24.6913446691 | pilt= Elamu Õie 10.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8848 | nimi=[[Nõmme Saksa Lunastaja koguduse palvela]], 1932, 1936. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], Õie tn 10 | NS=59.3850165284 | EW=24.6913446691 | pilt= Nõmme Lunastaja Kirik 2.jpg | commons= Nõmme Redeemer Church }} {{KRR rida | number=8847 | nimi=[[Peeter Suure Merekindluse raudtee Nõmme jaamahoone]], 1917. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], [[Vääna tänav|Vääna tn]] 17 | NS=59.3831865298 | EW=24.6585523368 | pilt= Vääna 17-2.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8846 | nimi=Elamu Vääna tn 9 koos kuuri ja raudteejaama jäätmekastiga, 1915–1930. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], Vääna tn 9 | NS=59.3831059335 | EW=24.6657145334 | pilt= Elamu Vääna 9-2.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8845 | nimi=Peeter Suure Merekindluse kasarmubarakk Vääna tn 5 koos kuuri, kuivkäimla ja krundi munakiviteedega, 1915–1916 | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], Vääna tn 5 | NS=59.3831625516 | EW=24.6662690081 | pilt= Vääna 5-1.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8843 | nimi=Elamu Wismari tn 12, 1910. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Wismari tänav|Wismari tn]] 12 | NS=59.4322571572 | EW=24.7304398063 | pilt= Tallinn, elamu Wismari 12, 1910. aastad.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8842 | nimi=Elamu Wismari tn 10, 1910. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Wismari tn 10 | NS=59.4323042875 | EW=24.7307791334 | pilt= Tallinn, elamu Wismari 10, 1910. aastad (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8841 | nimi=Elamu Veetorni tn 4, 1903. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Veetorni tänav|Veetorni tn]] 4 | NS=59.4297759508 | EW=24.7389688873 | pilt=Elamu Veetorni tn 4, 1903. a..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8840 | nimi=Elamu Vana-Pärnu mnt 18, 1955. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], [[Vana-Pärnu maantee|Vana-Pärnu mnt]] 18 | NS=59.3898435274 | EW=24.6893713516 | pilt= Elamu Vana-Pärnu mnt 18-1.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8839 | nimi=Elamu Vana-Pärnu mnt 17, 1950. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], Vana-Pärnu mnt 17 | NS=59.3894829882 | EW=24.6872844557 | pilt= Elamu Vana-Pärnu mnt 17-1.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8838 | nimi=Elamu Vana-Pärnu mnt 15, 1950. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], Vana-Pärnu mnt 15 | NS=59.3893847827 | EW=24.6870436701 | pilt= Elamu Vana-Pärnu mnt 15-1.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8837 | nimi=Peeter Suure Merekindluse Pääsküla kaitsepositsiooni tagalapatarei, 1913–1916 | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], [[Vana-Mustamäe tänav|Vana-Mustamäe tn]] 61 | NS=59.3876272407 | EW=24.6633122608 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8836 | nimi=Elamu Valgevase tn 3, 1931. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Valgevase tänav|Valgevase tn]] 3 | NS=59.4443970726 | EW=24.7349092743 | pilt= Tallinn, elamu Valgevase 3, 1931 (3).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8835 | nimi=Elamu Valgevase tn 11, 1932. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Valgevase tn 11 | NS=59.4434796546 | EW=24.7337166637 | pilt= Tallinn, elamu Valgevase 11, 1932 (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8834 | nimi=Elamu Valdeku tn 9, 1930. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], [[Valdeku tänav|Valdeku tn]] 9 | NS=59.3847269987 | EW=24.6912981723 | pilt= Elamu Valdeku 9-2.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8833 | nimi=Elamu Valdeku tn 3, 1910. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], Valdeku tn 3 | NS=59.3859259705 | EW=24.6907311419 | pilt= Valdeku 3-1.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8832 | nimi=Koolihoone Vabriku tn 18, 1913. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Vabriku tänav|Vabriku tn]] 18 | NS=59.4437614234 | EW=24.7284629017 | pilt= Tallinn, koolihoone Vabriku 18, 1913 (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8831 | nimi=Peeter Suure merekindluse Iru kaitsepositsiooni haubitsapatarei | liik=ehitismälestis | aadress=[[Vabaõhukooli tee]] 7 juures Pirita jõkke suubuva oja oru, Pirita jõe ja Vabaõhukooli tee vahelisel alal kaldaklindis | NS=59.4614274277 | EW=24.8722416022 | pilt=Iru kaitsepositsiooni haubitsapatarei.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8830 | nimi=Kose-Lükati vabaohukool, 1937. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Pirita linnaosa]], Vabaõhukooli tee 7 | NS=59.4631192376 | EW=24.8750007749 | pilt=Kose-Lükati vabaõhukooli sissepääs, 22. märts 2008.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8829 | nimi=Peeter Suure Merekindluse raudtee Pääsküla jaamahoone, 1917. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], [[Vabaduse puiestee|Vabaduse pst]] 183 | NS=59.3659224838 | EW=24.6438913721 | pilt= Pääsküla raudteejaam (kitsarööpmeline raudtee).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8828 | nimi=Elamu Tähetorni tn 6, 1937. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Kadaka puiestee|Kadaka pst]] 120 // [[Tähetorni tänav|Tähetorni tn]] 6 | NS=59.3877665278 | EW=24.6418121979 | pilt= Elamu Tähetorni 6-1.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8827 | nimi=Elamu Toom-Kuninga t. 18, 1920. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=[[Toom-Kuninga tänav|Toom-Kuninga t.]] 20a | NS= | EW= | pilt=Elamu Toom-Kuninga t. 18, 1920. aastad.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8826 | nimi=Abihoone Toom-Kuninga tn 14, 19. saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Toom-Kuninga tn 14 | NS=59.4293416811 | EW=24.7369299289 | pilt= Toom-Kuninga 14 abihoone 20110921 by Ahsoous.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8825 | nimi=Elamu Toom-Kuninga tn 14, 19. saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Toom-Kuninga tn 14 | NS=59.4293416811 | EW=24.7369299289 | pilt= Toom-Kuninga 14 elamu 20110921 by Ahsoous.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8824 | nimi=Elamu Toom-Kuninga tn 10, 1930. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=Endla tn 9 // Toom-Kuninga tn 10 | NS=59.4298266877 | EW=24.7373486329 | pilt= Toom-Kuninga 10 20110921 by Ahsoous.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8823 | nimi=Sprincktal'i suvemõis , 18.-20. saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kristiine linnaosa, [[Tondi tänav|Tondi tn]] 42 | NS=59.4090451245 | EW=24.7279156001 | pilt= Tallinn, Sprincktal'i suvemõis, 18.-20. saj (1).jpg | commons= Sprinckthal manor }} {{KRR rida | number=8822 | nimi=Elamu Telliskivi tn 52–54, 1931. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Telliskivi tänav|Telliskivi tn]] 52, Põhja-Tallinna linnaosa, Telliskivi tn 52, 54(2) | NS=59.438408812 | EW=24.7259832853 | pilt=Telliskivi 52-54,1931.a.Pelgulinn, Tallinn.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8821 | nimi=Elamu Tehnika tn 127, 1936. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Tehnika tänav|Tehnika tn]] 127 | NS=59.4218668712 | EW=24.7361740779 | pilt=Tehnika_127.IMG_8896.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8820 | nimi=Elamu Tehnika tn 19, 1910.–1920. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Tehnika tn 19 | NS=59.4358425282 | EW=24.7276756877 | pilt= Tallinn, elamu Tehnika 19, 1910.-1920.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8819 | nimi=Elamu Tehnika tn 17, 1910.–1920. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Tehnika tn 17 | NS=59.4360166087 | EW=24.7281752985 | pilt= Tallinn, elamu Tehnika 17, 1910.-1920.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8818 | nimi=Elamu Tehnika tn 14, 1910.–1920. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Tehnika tn 14 | NS=59.4366607355 | EW=24.7301776121 | pilt= Tallinn, elamu Tehnika 14, 1910.-1920 (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8817 | nimi=Elamu Tehnika tn 12, 1910.–1920. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Tehnika tn 12 | NS=59.4366732969 | EW=24.7306318507 | pilt= Tallinn, elamu Tehnika 12, 1910.-1920 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8816 | nimi=Elamu Tehnika tn 7, sajandivahetus | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Tehnika tn 7 | NS=59.4364702678 | EW=24.7310316035 | pilt= Tallinn, elamu Tehnika 7, sajandivahetus (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8814 | nimi=Elamu Tatari tn 20, 1899. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Tatari tn 18 // 20 // 22 | NS=59.4298310842 | EW=24.7473626346 | pilt= Tatari_20.IMG_0548.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8813 | nimi=Riigi viinavabriku peahoone Tartu mnt 76, 1900. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Masina tänav|Masina tn]] 11 // [[Tartu maantee|Tartu mnt]] 76 | NS=59.426958709 | EW=24.7774733682 | pilt= Liviko P1010773.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8812 | nimi=Koolihoone Tartu mnt 23, 1904. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Tartu maantee]] 23 | NS=59.4335626219 | EW=24.7627409755 | pilt= Tallinn, koolihoone Tartu mnt 23, 1904.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8811 | nimi=Elamu Saturni tn 13, 1930. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=[[Saturni tänav]] 13 // [[Tehnika tänav]] 87 | NS=59.4258209673 | EW=24.7288532145 | pilt=Saturni 13, Tallinn.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8810 | nimi=[[Peeter Suure Merekindluse raudtee vedurite ringdepoo]] hoone fassaadid, 1917. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], [[Salve tänav|Salve tn]] 6 | NS=59.3825210199 | EW=24.6564633221 | pilt= Nõmme Väikse ringdepoo tagakülg.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8809 | nimi=[[Poliitharidusmaja]], 1940–1947 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Sakala tänav|Sakala tn]] 1 | NS=59.4326264006 | EW=24.7506404923 | pilt= E.J.Kuusik - NO99 - 1938-1947.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8807 | nimi=[[Pirita Olümpiaspordikeskus]], 1976–1980 | liik=ehitismälestis | aadress=[[Regati puiestee|Regati pst]] 1 // 3 // 5 | NS=59.4641632306 | EW=24.8223256153 | pilt=Pirita yacht center beentree.jpg | commons= Tallinn Olympic Yachting Centre }} {{KRR rida | number=8806 | nimi=Elamu Ravi tn 10, 20. saj. algus | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Ravi tänav|Ravi tn]] 10 | NS=59.4269107671 | EW=24.7519612234 | pilt= Ravi 10.IMG 7611.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8804 | nimi=Elamu Raudtee tn 56, 20. saj. algus | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], [[Raudtee tänav|Raudtee tn]] 56 | NS=59.3863612877 | EW=24.6842015755 | pilt= Raudtee 56-1.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8803 | nimi=Rahumäe Juudi kalmistu kabel, 1910. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=[[Rahumäe tee]] 5 | NS=59.3932424009 | EW=24.708732393 | pilt= Rahumäe Juudi kalmistu kabel 1.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8802 | nimi=Peeter Suure Merekindluse kindlusraudtee [[Rahumäe viadukt]], 1914–1915, 1924. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], Rahumäe tee 10 | NS=59.3896860774 | EW=24.7011702629 | pilt= Rahumäe viadukt 2.jpg | commons= Rahumäe viaduct }} {{KRR rida | number=8801 | nimi=Elamu Pärnu mnt 322/ Vana-Pärnu mnt 2, 19. saj. lõpp | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], Pärnu mnt 322 | NS=59.3880600915 | EW=24.684646281 | pilt=Elamu Pärnu mnt 322 1.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8800 | nimi=Elamu Pärnu mnt 318/ Idakaare tn 1, 1910. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=[[Idakaare tänav|Idakaare tn]] 1 // Pärnu mnt 318 | NS=59.3878723105 | EW=24.6859007667 | pilt= Elamu Pärnu mnt 318- Idakaare 1-2.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8799 | nimi=Lastepäevakodu Pärna tn 2, 1930. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Jakob Pärna tänav|Jakob Pärna tn]] 2 | NS=59.4326132078 | EW=24.773454898 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8798 | nimi=Peeter Suure Merekindluse Pääsküla kaitsepositsiooni 12 tolline tagalapatarei, 1913–1916 | liik=ehitismälestis | aadress=[[Põllu tänav (Tallinn)|Põllu]], [[Olevi tänav (Tallinn)|Olevi]], Jannseni ja [[Künni tänav]]a vahelisel alal. | NS=59.3730326513 | EW=24.6571983308 | pilt= Olevi tagalapatarei 2.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8797 | nimi=Sanatooriumihoone Põllu tn 63, 1926, 1931. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põllu tn 63 // [[Sanatooriumi tänav|Sanatooriumi tn]] 2 | NS=59.37786904 | EW=24.6644830516 | pilt= Põllu 63-1.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8796 | nimi=Elamu Põllu tn 12, 1910. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], Põllu tn 12 | NS=59.3845994285 | EW=24.6841605409 | pilt= Elamu Põllu 12-2.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8795 | nimi=F. [[Wiegandi masinatehas]]e valukoja lõunafassaad , 1881–1883 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Põhja puiestee|Põhja pst]] 21 | NS=59.4451116434 | EW=24.7447182807 | pilt=F. Wiegandi masinatehase valukoja lõunafassaad.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8794 | nimi=[[Peeter Suure kindlusraudtee Rahumäe jaamahoone]] | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], [[Künka tänav|Künka tn]] 15 | NS=59.3909238946 | EW=24.6949652644 | pilt= Rahumäe sõjaväejaama hoone.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8793 | nimi=[[Katariina kai]], 1913–1916 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Pikakari supelrand]] | NS=59.4732069187 | EW=24.7250829701 | pilt=Paljassaare sadamasild ehk nn. Katariina muul , 1913-1916.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8792 | nimi=Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 12 kitsarööpmelise raudtee tamm, 1916. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Paljassaare põik]] 16 | NS=59.4737889184 | EW=24.703874963 | pilt=Peeter-Suure-Merekindluse-rannakaitsepatarei-nr.-12-kitsarööpmelise-raudtee-tamm,-1916.-a..jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8791 | nimi=[[Tallinna ülemine tuletorn]] ehk nn. [[Punane majakas]], 1896 .a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Lasnamäe linnaosa]], [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tn]] 16 | NS=59.4278674823 | EW=24.8056381641 | pilt= Tallinn rear lighthouse 30Apr2011 1.jpg | commons= Tallinn rear lighthouse }} {{KRR rida | number=8790 | nimi=Elamu Nõmme-Kase t. 30, 1930. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], [[Nõmme-Kase tänav|Nõmme-Kase tn]] 30 | NS=59.379219508 | EW=24.6766810319 | pilt= Nõmme-Kase 30.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8789 | nimi=[[Nurme tänava residents|Elamu Nurme t. 47–49]], 1932. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], [[Nurme tänav|Nurme tn]] 47, [[Nõmme linnaosa]], Nurme tn 47, 49(2) | NS=59.3806681961 | EW=24.6928130277 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8788 | nimi=Elamu Nurme t. 11/ Põllu t. 11, 1910. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=Nurme tn 11 // Põllu tn 11 | NS=59.3841372274 | EW=24.6842086626 | pilt= Nurme 11-1.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8787 | nimi=Peeter Suure Merekindluse laskemoona laotunnelid Narva mnt. ja Purde t. ristist u. 450 m idas paeklindis, 1914.a . | liik=ehitismälestis | aadress=Narva mnt. ja [[Purde tänav|Purde t]]. ristist u. 450 m idas paeklindis | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8786 | nimi=Peeter Suure Merekindluse raudtee Iru silla sambad, 1916–1917 | liik=ehitismälestis | aadress=[[Hooldekodu tee]] 23, 23A, 23B; Narva mnt. 156 krundi piiril kahel pool jõge | NS=59.4517894881 | EW=24.9107691262 | pilt= Iru raudteesilla sambad 181130.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8785 | nimi=Elamu Narva mnt. 22, 1923. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Narva mnt 22 | NS=59.4375903156 | EW=24.7674428242 | pilt= Tallinn, elamu Narva mnt 22, 1923 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8784 | nimi=Iru kaitsepopsitsiooni tunnel | liik=ehitismälestis | aadress=[[Narva maantee]]st ja [[Vana-Narva maantee]]st lõunasse jääv riba, Pirita jõest 2 km Maardu poole | NS=59.4600461597 | EW=24.9053001049 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8783 | nimi=Elamu Ristiku t. 17, 1927. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Ristiku tänav|Ristiku tn]] 17 | NS=59.4362960922 | EW=24.7193493869 | pilt= Tallinn, elamu Ristiku 17, 1927 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8782 | nimi=Elamu Mulla tn 2 , 1927. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Mulla tänav|Mulla tn]] 2 | NS=59.4358228024 | EW=24.7191092712 | pilt= Tallinn, elamu Mulla 2 , 1927 (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8781 | nimi=[[Tallinna Linnahall]], 1980–1981 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Mere pst 20 | NS=59.4465043081 | EW=24.7534925807 | pilt= Tallinna Linnahall, 1980-1981.jpg | commons= Linnahall }} {{KRR rida | number=8780 | nimi=Elamu Mai tn 11, 1910. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=[[Mai tänav|Mai tn]] 11 // [[Roheline tänav (Tallinn)|Roheline tn]] 17 | NS=59.3843237831 | EW=24.6885902734 | pilt= Mai 11-1.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8779 | nimi=Elamu Mai tn 2, 1880. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=Mai tn 2 // Raudtee tn 15 | NS=59.3856910324 | EW=24.6868093756 | pilt= Mai 2.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8778 | nimi=[[Tallinna Tiisikushaigla]] hoone, 1926. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Magasini tänav|Magasini tn]] 29a | NS=59.4223085294 | EW=24.7562052475 | pilt= Tallinna Tiisikushaigla hoone.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8777 | nimi=Elamu Lõuna tn 28, 1914. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], [[Lõuna tänav (Tallinn)|Lõuna tn]] 28 | NS=59.3823935094 | EW=24.6843727987 | pilt= Lõuna 28-1.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8776 | nimi=Elamu Lõuna tn 15, 1912. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], Lõuna tn 15 | NS=59.3832884776 | EW=24.6831354381 | pilt= Lõuna 15-1.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8775 | nimi=Elamu Luise tn 15, 1915. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Luise tänav]] 15 | NS=59.4303214148 | EW=24.7336179186 | pilt=Luise 15 2.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8774 | nimi=Torn Lossi tn 15, 1910.a . | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], [[Lossi tänav|Lossi tn]] 15 | NS=59.3928961131 | EW=24.6581654738 | pilt= Torn Lossi t. 15.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8773 | nimi=Elamu Loode 1A, 1920.-1930. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Loode tn 1a | NS=59.4340745936 | EW=24.7257978014 | pilt= Tallinn, elamu Loode 1A, 1920.-1930 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8772 | nimi=Peeter Suure Merekindluse raudtee Liiva jaama veetorn, 1917. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], [[Orava tänav|Orava tn]] 21b | NS=59.3885452435 | EW=24.7236145382 | pilt= Liiva raudteejaama veetorn,1917.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8771 | nimi=Peeter Suure Merekindluse raudtee Liiva jaamahoone, 1917. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], Orava tn 21b | NS=59.3880064066 | EW=24.7229856294 | pilt= Liiva railway station building 15May2009.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8770 | nimi=Elamu Laulupeo tn 14, 1910. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=[[J. Kunderi tänav|J. Kunderi tn]] 36 // [[Laulupeo tänav|Laulupeo tn]] 14 | NS=59.4311599495 | EW=24.7747518122 | pilt=Elamu Laulupeo tn 14, 1910. aastad.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8769 | nimi=Elamu Laulupeo tn 12, 1910. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Laulupeo tn 12 | NS=59.4310023972 | EW=24.7745091331 | pilt=Laulupeo 12.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8768 | nimi=Elamu Laulupeo tn 10, 1910. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Laulupeo tn 10 | NS=59.4308210802 | EW=24.774277547 | pilt=Laulupeo 10.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8767 | nimi=Elamu Laulupeo tn 8, 1910. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Laulupeo tn 8 | NS=59.4306860435 | EW=24.7739916846 | pilt=Laulupeo 8.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8766 | nimi=Elamu Laulupeo tn 6, 1912. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Laulupeo tn 6 | NS=59.4305202353 | EW=24.773885733 | pilt=Elamu Laulupeo tn 6, 1912. a..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8765 | nimi=Haiglahoone Laste tn 1, 1925. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Laste tänav|Laste tn]] 1 // Põllu tn 70 // Raudtee tn 75 // [[Valve tänav|Valve tn]] 3 | NS=59.3791747471 | EW=24.6654197341 | pilt= Haiglahoone Laste tänav 1-2.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8764 | nimi=[[Tallinna Põhja tuletorn]] ehk "Valge majakas", 1806, 1839. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Valge tänav|Valge tn]] 3 | NS=59.4373428001 | EW=24.7985763433 | pilt= Tallinna Põhja tuletorn ehk -Valge majakas-, 1806, 1839.jpg | commons= Tallinn front lighthouse }} {{KRR rida | number=8763 | nimi=[[Annenhofi suvemõis]]a peahoone, 20. saj. algus | liik=ehitismälestis | aadress=[[Pirita linnaosa]], Kose tee 66 | NS=59.4581184606 | EW=24.8530847812 | pilt=Annenhofi suvemõisa peahoone, 20. saj. algus.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8762 | nimi=Elamu Kose tee 57, 1939. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Pirita linnaosa]], [[Vabaõhukooli tee]] 3a | NS=59.4593460501 | EW=24.8616797935 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8761 | nimi=Elamu Kose tee 27, 20. saj. algus | liik=ehitismälestis | aadress=[[Kose tee (Tallinn)|Kose tee]] 27 // [[Lükati tee]] 1 | NS=59.4594567367 | EW=24.8512940339 | pilt=Elamu Kose tee 27, 20. saj. algus.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8759 | nimi=Eramu Kose tee 10, 1948.a . | liik=ehitismälestis | aadress=[[Pirita linnaosa]], Kose tee 10 | NS=59.4582725154 | EW=24.8208763217 | pilt=Eramu Kose tee 10, 1948.a ..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8758 | nimi=Kose suvemõisa paviljon, 20. saj. algus | liik=ehitismälestis | aadress=Kose tee 9 | NS=59.4618160983 | EW=24.8481666708 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8757 | nimi=Kose suvemõisa ait, 1790. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kose tee 9 | NS=59.4624428464 | EW=24.8479182199 | pilt= Kose suvemõisa ait, 1790. a.*.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8756 | nimi=[[Kose suvemõis]]a tall-tõllakuur, 1790. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kose tee 9 | NS=59.4627803029 | EW=24.8480133749 | pilt= Kose suvemõisa tall-tõllakuur, 1790. a.*.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8755 | nimi=Kose suvemõisa elumaja, 1790. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kose tee 9 (ka Kose põik 9) | NS=59.4626005905 | EW=24.8485286678 | pilt= Kose suvemõisa elumaja, 1790. a.*.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8754 | nimi=[[Kopli lastepäevakodu]], 1928. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Kopli tänav|Kopli tn]] 104 | NS=59.4569271878 | EW=24.6793031291 | pilt= Tallinn, Kopli lastepäevakodu, 1928 (1).jpg ‎ | commons= }} {{KRR rida | number=8753 | nimi=[[Kopli algkool]], 1940, 1949. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn 102a | NS=59.4563617177 | EW=24.680631289 | pilt= Tallinn, Kopli algkool, 1940, 1949 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8752 | nimi=[[Kopli Rahvamaja]], 1936. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn 93 | NS=59.4595364555 | EW=24.6710982932 | pilt=Kopli Rahvamaja, 1936. a..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8751 | nimi=Peeter Suure Merekindluse garnisoni üleajateenijate elamu Kopli tn 78a, 1915. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn 78a | NS=59.4488774772 | EW=24.7145261999 | pilt= Erika 2b, Tallinn.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8750 | nimi=Peeter Suure Merekindluse garnisoni üleajateenijate elamu Kopli tn 78, 1915. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn 78 | NS=59.4486618838 | EW=24.7128643681 | pilt=Peeter Suure Merekindluse garnisoni üleajateenijate elamu Kopli tn 78, 1915. a..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8749 | nimi=Elamu Koidu tn 78, 1924. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu tn]] 78 | NS=59.4247702766 | EW=24.7318544017 | pilt=Koidu 78.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8748 | nimi=Elamu Koidu tn 73, 1925. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Koidu tn 73 | NS=59.4241171607 | EW=24.733347693 | pilt=Elamu Koidu tn 73, 1925. a.Tallinn.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8745 | nimi=Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 4 komandopunkt, 1915. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Haabersti linnaosa, [[Kakumäe tee]] 250 | NS=59.4612151004 | EW=24.5737312426 | pilt=Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 4 komandopunkti fasaad.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8744 | nimi=Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 4, 1913–1914 | liik=ehitismälestis | aadress=Haabersti linnaosa, Kakumäe tee 250 | NS=59.4603763399 | EW=24.5705261139 | pilt= Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 4, 1913-1914*.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8743 | nimi=Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 4 helgiheitja varjend ja positsioon, 1916. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Haabersti linnaosa, Kakumäe tee 250 | NS=59.4618184806 | EW=24.5742096085 | pilt=Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 4 helgiheitja varjend.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8742 | nimi=Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 4 helgiheitja jõujaama varjend, 1916. a . | liik=ehitismälestis | aadress=Haabersti linnaosa, Kakumäe tee 250 | NS=59.4609087157 | EW=24.5752383103 | pilt=Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 4 jõujaama varjend..jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8741 | nimi=Tallinna Filterveevärk, 1925–1927 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Järvevana tee]] 3 | NS=59.4182457355 | EW=24.7740009957 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8740 | nimi=Järve laiarööpmelise raudtee jaamahoone, 1926. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kristiine linnaosa, [[Alajaama tänav|Alajaama tn]] 1 | NS=59.4000863366 | EW=24.7238886312 | pilt= Järve jaamahoone 2011-05-19.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8739 | nimi=Juhkentali sõjaväehospidali arstide elamu, 1772. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Juhkentali tänav|Juhkentali tn]] 58 | NS=59.4239446882 | EW=24.7733491062 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8738 | nimi=Juhkentali sõjaväehospidali peahoone, 1925. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Juhkentali tn 58 | NS=59.4239446882 | EW=24.7733491062 | pilt= Juhkentali_sõjaväehospidali_peahoone_8738.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8737 | nimi=Juhkentali Sõjaväehospidali park ja tiikide süsteem, 1772-20. saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Juhkentali tn 58 | NS=59.4239446882 | EW=24.7733491062 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8736 | nimi=[[Kalevi spordihall]], 1962. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Juhkentali tn 12 | NS=59.4273175129 | EW=24.7605546973 | pilt= Kalevi spordihall.08-2011 030.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8735 | nimi=[[Tiigiveski hoone]], 14.-19. saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Juhkentali tn 11 | NS=59.4286241438 | EW=24.7606857906 | pilt= Tiigiveski_hoone_8735.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8733 | nimi=Kaevuhoone Idakaare tn 6, 20. saj. algus | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], [[Idakaare tänav|Idakaare tn]] 6 | NS=59.3883043163 | EW=24.6890869278 | pilt= Idakaare 6 kaevuhoone.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8732 | nimi=Elamu Idakaare tn 6, 20. saj. algus | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], Idakaare tn 6 | NS=59.3883043163 | EW=24.6890869278 | pilt= Idakaare 6-4.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8731 | nimi=Elamu Idakaare tn 3, 1910. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], Idakaare tn 3 | NS=59.3880530701 | EW=24.6862859127 | pilt= Elamu Idakaare 3-2.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8730 | nimi=Äriruumidega elamu Hariduse tn 13, 1938. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Hariduse tänav|Hariduse tn]] 13 | NS=59.4295744156 | EW=24.7433707976 | pilt= Äriruumidega elamu Hariduse tn 13, 1938. a..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8729 | nimi=Elamu Graniidi tn 24, 1924. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Graniidi tänav|Graniidi tn]] 24 | NS=59.4437571029 | EW=24.7297784676 | pilt= Tallinn, elamu Graniidi 24, 1924.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8728 | nimi=Elamu Gonsiori tn 17, 1938. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Gonsiori tn 17 | NS=59.4348190129 | EW=24.7651402663 | pilt= Tallinn, elamu Gonsiori 17, 1938.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8724 | nimi=Peeter Suure Merekindluse garnisoni üleajateenijate elamu Erika tn 2, 1915. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Erika tänav|Erika tn]] 2 | NS=59.4492740057 | EW=24.7136766432 | pilt=Peeter Suure Merekindluse garnisoni üleajateenijate elamu Erika tn 2, 1915. a..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8723 | nimi=[[Tallinna Tehnikaülikool]]i peahoone, 1964–1971 | liik=ehitismälestis | aadress=[[Mustamäe|Mustamäe linnaosa]], [[Ehitajate tee]] 5 | NS=59.3952874751 | EW=24.6717954919 | pilt= Tallinna Tehnikaülikooli peahoone.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8722 | nimi=Peeter Suure Merekindluse raudtee jaamahoone Auru tn 1B, 1917. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Auru tänav|Auru tn]] 1 | NS=59.4133411499 | EW=24.7476463899 | pilt= Tallinn, Peeter Suure Merekindluse raudtee jaamahoone Auru 1B, 1917.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8721 | nimi=Peeter Suure Merekindluse laskemoonalaod, 1917.a . | liik=ehitismälestis | aadress=Haabersti linnaosa, [[Kadaka tee]] 98c | NS=59.3985294452 | EW=24.6202570091 | pilt=Peeter Suure Merekindluse laskemoonalaod, 1917.a.jpg | commons= Astangu ammunition depot }} {{KRR rida | number=8720 | nimi=Elamu [[Aedvilja tänav|Aedvilja tn]] 6/ Karu tn 18, 1932. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Karu tänav (Tallinn)|Karu tn]] 18 | NS=59.4387063365 | EW=24.7673157969 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8719 | nimi=Elamu Aasa tn 10/ Saturni tn 10, 1929. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Aasa tänav|Aasa t.]] 10/ [[Saturni tänav|Saturni t.]] 10 | NS=59.4262509216 | EW=24.7295563444 | pilt=Elamu Aasa tn 10, Saturni tn 10, 1929. a..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8717 | nimi=Elamu Aasa tn 6, 1929. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Aasa tänav|Aasa tn]] 6 | NS=59.4266193995 | EW=24.7295437735 | pilt=Elamu Aasa tn 6, 1929. a..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8716 | nimi=Elamu Aasa tn 3, 1929. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Aasa tn 3a | NS=59.4269533561 | EW=24.7298803599 | pilt=Elamu Aasa tn 3, 1929. a..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8715 | nimi=Elamu Aasa tn 2/ [[Komeedi tänav|Komeedi tn]] 11, 1929. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Aasa tn 2 | NS=59.4270606556 | EW=24.7292762362 | pilt=Elamu Aasa tn 2, 1929. a..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8714 | nimi=Elamu A.Weizenbergi tn 7, 1929. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, August Weizenbergi tn 7 | NS=59.4390523007 | EW=24.7782385447 | pilt= Tallinn, elamu A.Weizenbergi 7, 1929.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8713 | nimi=Elamu A.Adamsoni tn 24/ Ao tn 12, 1932. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[A. Adamsoni tänav|A. Adamsoni tn]] 24 // [[Ao tänav|Ao tn]] 10 // 12 | NS=59.4327719963 | EW=24.7268025501 | pilt=Elamu A.Adamsoni 24.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8712 | nimi=Aegna õhutõrje patarei positsioon, 1942–1944 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Aegna]] saar | NS=59.5827905279 | EW=24.7717754125 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8711 | nimi=Aegna uus õhutõrjepatarei, 1939, 1945–1950 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Aegna saar | NS=59.5845427793 | EW=24.74417949 | pilt=Aegna uus õhutõrjepatarei, 1939, 1945-1950 a*.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8710 | nimi=Merekindluste Aegna dessandi- ja õhutõrje patarei nr. 10(EV), 1927, 1936 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Aegna saar | NS=59.5793775723 | EW=24.7670057818 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8709 | nimi=Merekindluste Aegna dessanditõrje patarei nr. 14(EV) põhjapositsioon, 1936. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Aegna saar | NS=59.5841576048 | EW=24.7632702776 | pilt=Merekindluste Aegna dessanditõrje patarei nr. 14(EV) põhjapositsioon, 1936. a.*.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8708 | nimi=Aegna garnisoni söökla, 1914, 1930. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Tagamaa tee]] 14 | NS=59.5822675037 | EW=24.7521878597 | pilt=Aegna garnisoni söökla, 1914, 1930. aastad.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8707 | nimi=Aegna elektrijaam, 1930. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Kalavälja tee]] 2 | NS=59.5736312961 | EW=24.7543368144 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8706 | nimi=Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 14, 1915. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Aegna saar | NS=59.5839384674 | EW=24.7664877231 | pilt=Merekindluste Aegna dessandi- ja õhutõrje patarei nr. 10(EV), 1927, 1936 a*.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8705 | nimi=Tallinna rannakaitse keskkomandopunkt, 19127. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Aegna saar | NS=59.5886028008 | EW=24.7647675962 | pilt=Aegna-Tallinna rannakaitse keskkomandopunkt.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8704 | nimi=Merekindluste Aegna saare rannakaitsepatarei nr. 2(EV) helgiheitjapositsioon, 1924. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Aegna saar | NS=59.589050906 | EW=24.764097911 | pilt=Aegna -Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 2 helgiheitjapositsioon.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8703 | nimi=Merekindluste Aegna saare rannakaitsepatarei nr. 2(EV), 19124. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Aegna saar | NS=59.5872287517 | EW=24.7611508007 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8702 | nimi=Rannakaitsepatarei alused, 1918. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Aegna saar | NS=59.5850817825 | EW=24.7544500266 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8701 | nimi=Aegna kindlusraudtee tammid | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Aegna saar | NS=59.5800577952 | EW=24.7634536684 | pilt=Aegna kindlusraudtee tamm.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8700 | nimi=Peeter Suure Merekindluse Aegna laskemoonalaboratoorium, 1915. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Külaniidu tee]] 4 | NS=59.581615683 | EW=24.7531751661 | pilt=Aegna-Peeter Suure Merekindluse laskemoonalaboratoorium.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8699 | nimi=Peeter Suure Merekindluse Aegna garnisoni ohvitseride kasiino, 1914, 1930. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Kalavälja tee 12 | NS=59.5771613222 | EW=24.7459334407 | pilt=Aegna-Peeter Suure Merekindluse garnisoni ohvitseride kasiino, 1914, 1930. aastad.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8698 | nimi=Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 15 helgiheitja positsioon, 1915–1917 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Aegna saar | NS=59.585013269 | EW=24.7413423925 | pilt=Aegna-Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 15 helgiheitja positsioon, 1915-1917.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8697 | nimi=Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 15 helgiheitja varjend, 1915–1917 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Aegna saar | NS=59.584443322 | EW=24.7446898962 | pilt=Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 15 helgiheitja varjend, 1915-1917 a*.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8696 | nimi=Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 15 vare, 1915–1917, 1920–1936 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Aegna saar | NS=59.5836686759 | EW=24.7495356328 | pilt=Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 15 vare, 1915-1917, 1920-1936 a*.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8695 | nimi=Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 14 helgiheitja positsioon, 1915. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Aegna saar | NS=59.5734219566 | EW=24.7477811682 | pilt=Aegna-Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 14 helgiheitja positsioon, 1915. a..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8694 | nimi=Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 14, 1915. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Aegna saar | NS=59.5803920098 | EW=24.7425773236 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8693 | nimi=Peeter Suure Merekindluse Aegna ajutise patarei positsioon , 1914. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Aegna saar | NS=59.5804261914 | EW=24.740996262 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8692 | nimi=Elamu Raua tn 45–47, 1912. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Raua tänav|Raua tn]] 45, Kesklinna linnaosa, Raua tn 45, 47(2) | NS=59.437341303 | EW=24.7700560861 | pilt= Tallinn, elamu Raua 45-47, 1912.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8691 | nimi=Elamu Narva mnt. 32, 19./20. saj. vahetus | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Narva maantee|Narva mnt]] 32 | NS=59.4381894199 | EW=24.7707489665 | pilt= Tallinn elamu Narva mnt 32, 19.-20. saj vahetus (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8690 | nimi=Elamu Narva mnt. 30, 1912. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Narva mnt 30 | NS=59.4377736662 | EW=24.7704791082 | pilt= Tallinn, elamu Narva mnt 30, 1912.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8689 | nimi=Elamu Narva mnt. 28, 1903. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Narva mnt 28 | NS=59.4378587228 | EW=24.7696423101 | pilt= Tallinn, elamu Narva mnt 28, 1903 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8688 | nimi=Elamu Narva mnt. 26, 19. saj. lõpp | liik=ehitismälestis | aadress=F. R. Kreutzwaldi tn 1 // Narva mnt 26 | NS=59.4378448659 | EW=24.7687719118 | pilt= Tallinn, elamu Narva mnt 26, 19. saj lõpp (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8687 | nimi=Elamu Raua tn 41–43 , 1912. a. | liik=ehitismälestis | aadress=F. R. Kreutzwaldi tn 5a // Raua tn 41, Kesklinna linnaosa, Raua tn 41, 43(2) | NS=59.4369818375 | EW=24.7697853964 | pilt= Tallinn, elamu Raua 41-43, 1912.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8686 | nimi=Elamu F.R.Kreutzwaldi tn 5, 1910. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=Kreutzwaldi tn 5 | NS=59.4372654853 | EW=24.7695584524 | pilt= Tallinn, elamu F.R.Kreutzwaldi 5, 1910. aastad.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8685 | nimi=Elamu Aru tn 8/ Auna tn 5,1929. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Aru tänav|Aru tn]] 8 // [[Auna tänav|Auna tn]] 5 | NS=59.4417871083 | EW=24.7101976192 | pilt= Tallinn, elamu Aru 8-Auna 5,1929 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8684 | nimi=Elamu Aru tn 11/ Auna tn 7, 1929. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Aru tn 11 | NS=59.4416603898 | EW=24.709725263 | pilt= Põhja-Tallinna elamu, Aru 11 ehk Auna 7, Aru tänava suunalt.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8683 | nimi=Elamu Auna tn 3, 1929. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Auna tn 3 | NS=59.4419966059 | EW=24.7107503118 | pilt= Tallinn, elamu Auna 3, 1929 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8682 | nimi=Elamu Maisi tn 4, 1929. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Maisi tänav|Maisi tn]] 4 | NS=59.4415903595 | EW=24.711424497 | pilt= Tallinn, elamu Maisi 4, 1929 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8681 | nimi=Elamu Maisi tn 6 I, 1929. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Maisi tn 4a | NS=59.4418516194 | EW=24.7111849409 | pilt= Tallinn, elamu Maisi 6 I, 1929 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8680 | nimi=Elamu | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Maisi tn 4a | NS=59.4418472689 | EW=24.7111760375 | pilt= Tallinn, elamu Maisi 6 II, 1929.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8679 | nimi=Elamu | liik=ehitismälestis | aadress=Aru tn 6 // Maisi tn 8 | NS=59.4413750526 | EW=24.7105681758 | pilt= Tallinn, elamu Maisi 8 - Aru tn 6, 1929 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8678 | nimi=Elamu Tartu mnt 32, 1957. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Tartu maantee|Tartu mnt]] 32 | NS=59.4314129556 | EW=24.7670644509 | pilt=Elamu Tartu mnt 32, 1957. a..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8677 | nimi=Elamu Tartu mnt 30, 1957. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Tartu mnt 30 | NS=59.4315578274 | EW=24.7664349495 | pilt=Elamu Tartu mnt 30, 1957. a..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8676 | nimi=Elamu Tartu mnt 28, 1957. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Tartu mnt 28 | NS=59.4320469729 | EW=24.7650926448 | pilt=Elamu Tartu mnt 28, 1957. a..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8675 | nimi=Elamu Tartu mnt 24, 1957. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Lastekodu tn 1 // Tartu mnt 24 | NS=59.4323275722 | EW=24.7630691735 | pilt= Soviet Tartu mnt.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8674 | nimi=Elamu Lastekodu tn 5, 1957. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Lastekodu tänav|Lastekodu tn]] 5 | NS=59.4315137572 | EW=24.7653228119 | pilt=Elamu Lastekodu tn 5, 1957. a..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8673 | nimi=Elamu Lastekodu tn 3, 1957. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Lastekodu tn 3 | NS=59.4318037424 | EW=24.7639878462 | pilt=Elamu Lastekodu tn 3, 1957. a..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8672 | nimi=Tallinna Linna Keskhaigla sünnitusosakonna hoone, 1940–1949 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Ravi tn 18 | NS=59.4274260264 | EW=24.7546144341 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8671 | nimi=Priihospidali surnukuur, 1903. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Ravi tn 18 | NS=59.4274260264 | EW=24.7546144341 | pilt= Priihospidali surnukuur.IMG 1935.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8670 | nimi=[[Priihospidal]]i vaimuhaigete osakonna lõunapoolne hoone, 1897. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Ravi tn 18 | NS=59.4274260264 | EW=24.7546144341 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8669 | nimi=Priihospidali vaimuhaigete osakonna põhjapoolne hoone, 1897. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Ravi tn 18 | NS=59.4274260264 | EW=24.7546144341 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8666 | nimi=Priihospidali haigetebarakk, 18. saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Ravi tn 18 | NS=59.4274260264 | EW=24.7546144341 | pilt= Priihospidali haigetebarakk.IMG 1932.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8665 | nimi=Tallinna Linna Keskhaigla kirurgiaosakonna hoone, 1938–1940 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Ravi tn 18 | NS=59.4274260264 | EW=24.7546144341 | pilt= Ida-Tallinna Keskhaigla peahoone.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8664 | nimi=Tondi sõjaväelinnaku klubihoone [[Tondi tänav|Tondi tn]] 55B, 1915–1916 | liik=ehitismälestis | aadress=Kristiine linnaosa, [[Marsi tänav|Marsi tn]] 6 | NS=59.4039152206 | EW=24.7219495447 | pilt= Tondi sõjaväelinnaku klubihoone Tondi 55B, 1915-1916 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8663 | nimi=Tondi sõjaväelinnaku kasarm Tondi tn 55, 57, 1915–1916 | liik=ehitismälestis | aadress=Kristiine linnaosa, [[Sõjakooli tänav|Sõjakooli tn]] 3 | NS=59.4044548236 | EW=24.717699827 | pilt= Tondi sõjaväelinnaku kasarm Tondi 55, 57, 1915-1916 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8662 | nimi=Tondi sõjaväelinnaku tallihoone Tondi tn 53B/ Seebi tn 24A, 1915–1916 | liik=ehitismälestis | aadress=Kristiine linnaosa, Tondi tn 53b | NS=59.4042914433 | EW=24.7230443272 | pilt=Tondi_sõjaväelinnaku_tallihoone_Tondi_53B-Seebi_24A,_1915-1916.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8661 | nimi=Hoovipoolne hoone Tondi tn 53, 1915–1916 | liik=ehitismälestis | aadress=Kristiine linnaosa, Tondi tn 53 | NS=59.4050643502 | EW=24.7214750043 | pilt= Tallinn, hoovipoolne hoone Tondi 53, 1915-1916 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8660 | nimi=Tondi sõjaväelinnaku kasarm Tondi tn 53, 1915–1916 | liik=ehitismälestis | aadress=Kristiine linnaosa, Tondi tn 53 | NS=59.4061824259 | EW=24.7219974085 | pilt= Tondi sõjaväelinnaku kasarm Tondi 53, 1915-1916 (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8659 | nimi=Tondi sõjaväelinnaku kasarm Tondi tn 51, 1915–1916 | liik=ehitismälestis | aadress=Kristiine linnaosa, Tondi tn 51 | NS=59.4073247371 | EW=24.7246905353 | pilt= Tondi sõjaväelinnaku kasarm Tondi 51, 1915-1916 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8658 | nimi=Tondi sõjaväelinnaku abihoone Tondi tn 57A, 1915–1916 | liik=ehitismälestis | aadress=Kristiine linnaosa, Tondi tn 57 | NS=59.4035635146 | EW=24.7167275833 | pilt= Tondi sõjaväelinnaku abihoone Tondi 57A, 1915-1916.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8657 | nimi=Tondi sõjaväelinnaku sööklahoone Tammsaare tee 64, 1915–1916 | liik=ehitismälestis | aadress=Kristiine linnaosa, A. H. [[Tammsaare tee]] 60 | NS=59.4027822122 | EW=24.7167853293 | pilt= Tondi sõjaväelinnaku sööklahoone Tammsaare tee 64, 1915-1916 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8656 | nimi=Tondi sõjaväelinnaku sauna- ja vahtkonnahoone Tammsaare tee 56, 58, 1915–1916 | liik=ehitismälestis | aadress=A. H. Tammsaare tee 56 // 58, Kristiine linnaosa, A. H. Tammsaare tee 56, 58(2) | NS=59.4029843722 | EW=24.7182992524 | pilt= Tondi sõjaväelinnaku sauna- ja vahtkonnahoone Tammsaare tee 56, 58, 1915-1916 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8655 | nimi=Tondi sõjaväelinnaku staabihoone Tammsaare tee 25, 1915–1916 | liik=ehitismälestis | aadress=Kristiine linnaosa, [[Järve tänav|Järve tn]] 34a | NS=59.4018424832 | EW=24.7189949664 | pilt= Tondi sõjaväelinnaku staabihoone Tammsaare tee 25, 1915-1916 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8654 | nimi=[[Vene-Balti laevatehas]]e nooremteenistujate elamu Süsta tn 9, 1914. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Süsta tänav|Süsta tn]] 9 | NS=59.4591491356 | EW=24.6675066451 | pilt= Tallinn, Vene-Balti laevatehase nooremteenistujate elamu Süsta tn 9, 1914 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8653 | nimi=Vene-Balti laevatehase nooremteenistujate elamu Süsta tn 7, 1914. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Süsta tn 7 | NS=59.4592982796 | EW=24.6679765243 | pilt= Tallinn, Vene-Balti laevatehase nooremteenistujate elamu Süsta tn 7, 1914.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8652 | nimi=Vene-Balti laevatehase nooremteenistujate elamu Süsta tn 6, 1914. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Süsta tn 6 | NS=59.4595015555 | EW=24.6668510003 | pilt= Tallinn, Vene-Balti laevatehase nooremteenistujate elamu Süsta tn 6, 1914.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8651 | nimi=Vene-Balti laevatehase nooremteenistujate elamu Süsta tn 5, 1914. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Süsta tn 5 | NS=59.4595794574 | EW=24.6687845813 | pilt= Tallinn, Vene-Balti laevatehase nooremteenistujate elamu Süsta tn 5, 1914.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8650 | nimi=Vene-Balti laevatehase nooremteenistujate elamu Süsta tn 4, 1914. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Süsta tn 4 | NS=59.4597506429 | EW=24.6663568004 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8649 | nimi=Vene-Balti laevatehase nooremteenistujate elamu Süsta tn 3, 1914. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Süsta tn 3 | NS=59.4597799285 | EW=24.6693810381 | pilt= Tallinn, Vene-Balti laevatehase nooremteenistujate elamu Süsta tn 3, 1914 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8648 | nimi=Vene-Balti laevatehase tuletõrjujate maja, 1914. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Kopli tänav|Kopli t.]] 114 | NS=59.4613574262 | EW=24.6694440635 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8647 | nimi=Vene-Balti laevatehase politseijaoskond, 1914. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn 108 | NS=59.4594529992 | EW=24.6729061455 | pilt= Tallinn, Vene-Balti laevatehase politseijaoskond, 1914 (2).jpg | commons= Police station of baltic shipyard in Tallinn }} {{KRR rida | number=8646 | nimi=Vene-Balti laevatehase väikelaevatsehhi ja pressitsehhi hoone, 1912–1916 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn 103 | NS=59.4639197093 | EW=24.6583421139 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8645 | nimi=Vene-Balti laevatehase turbiinitsehh, 1912–1916 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn 103 | NS=59.4622289782 | EW=24.660063241 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8644 | nimi=Vene-Balti laevatehase katlatsehh, 1912–1916 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn 103 | NS=59.4618487567 | EW=24.6609533794 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8641 | nimi=Vene-Balti laevatehase nooremteenistujate elamu Kopli tn 99, 1914. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn 99 | NS=59.4603703139 | EW=24.6695589122 | pilt= Tallinn, Vene-Balti laevatehase nooremteenistujate elamu Kopli tn 99, 1914 (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8640 | nimi=Vene-Balti laevatehase nooremteenistujate elamu Kopli tn 97, 1914. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn 97 | NS=59.4600127727 | EW=24.6700539675 | pilt= Tallinn, Vene-Balti laevatehase nooremteenistujate elamu Kopli tn 97, 1914 (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8639 | nimi=Vene-Balti laevatehase nooremteenistujate elamu Kopli tn 95, 1914. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn 95 | NS=59.4598302168 | EW=24.6702955093 | pilt=Vene-Balti laevatehase nooremteenistujate elamu Kopli tn 95, 1914. a..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8638 | nimi=Vene-Balti laevatehase nooremteenistujate elamu Ketta tn 12, 1914. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Ketta tänav|Ketta tn]] 12 | NS=59.4588662436 | EW=24.6676206755 | pilt=Vene-Balti laevatehase nooremteenistujate elamu Ketta tn 12, 1914. a..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8637 | nimi=Vene-Balti laevatehase direktori elamu, 1914. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Kaluri tänav (Tallinn)|Kaluri tn]] 15 | NS=59.4596470291 | EW=24.6645306402 | pilt=Vene-Balti laevatehase direktori elamu, 1914. a..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8636 | nimi=Vene-Balti laevatehase vanemteenistujate elamu Kaluri tn 13, 1914. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Kaluri tn 13 | NS=59.4593435536 | EW=24.6651842673 | pilt= Tallinn, Vene-Balti laevatehase vanemteenistujate elamu Kaluri tn 13, 1914.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8634 | nimi=Vene-Balti laevatehase vanemteenistujate elamu Kaluri tn 7, 1914. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Kaluri tn 7 | NS=59.4582945665 | EW=24.6666902346 | pilt= Tallinn, Vene-Balti laevatehase vanemteenistujate elamu Kaluri tn 7, 1914 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8633 | nimi=Vene-Balti laevatehase vanemteenistujate elamu Kaluri tn 3, 1914. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Kaluri tn 3 | NS=59.4578399539 | EW=24.6672650375 | pilt= Tallinn, Vene-Balti laevatehase vanemteenistujate elamu Kaluri tn 3, 1914.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8632 | nimi=Vene-Balti laevatehase haigla, 1914. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Kaevuri tänav|Kaevuri tn]] 1 | NS=59.4608927504 | EW=24.6708300888 | pilt= Tallinn, Vene-Balti laevatehase haigla, 1914.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8631 | nimi=Tselluloosi- ja paberivabriku paekivimüür, 1915. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Tartu mnt 84c | NS=59.424980937 | EW=24.7829534792 | pilt=Tselluloosi- ja paberivabriku paekivimüür, 1915. a..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8629 | nimi=Tselluloosi- ja paberivabriku tselluloositsehh, 1926, 1930 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Tartu mnt 84a | NS=59.4249788103 | EW=24.7808330258 | pilt= Tselluloosi- ja paberivabriku tselluloositsehh 2.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8628 | nimi=Tselluloosi- ja paberivabriku II paberivabrik, 1913. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Tartu mnt 82 | NS=59.4257054337 | EW=24.7808727057 | pilt=Tselluloosi- ja paberivabriku II paberivabrik, 1913. a..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8627 | nimi=Tselluloosi- ja paberivabriku hoovipoolne tööstushoone korstnaga, 1910, 1937 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Tartu mnt 80k | NS=59.4250747398 | EW=24.7790963967 | pilt=Tselluloosi- ja paberivabriku hoovipoolne tööstushoone korstnaga, 1910, 1937.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8626 | nimi=Tselluloosi- ja paberivabriku I paberivabrik, 1910. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Tartu mnt 80b | NS=59.4264092787 | EW=24.7796514808 | pilt= Tselluloosi- ja paberivabriku I paberivabrik.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8625 | nimi=Tselluloosi- ja paberivabriku peakontor, 1915. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Masina tn 22 | NS=59.4265210873 | EW=24.7786122807 | pilt= Tselluloosi-_ja_paberivabriku_peakontor_8625.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8624 | nimi=Tselluloosi- ja paberivabriku tuletorjemaja, 1912. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Masina tn 20 | NS=59.4261063125 | EW=24.7779058728 | pilt= Tallinna tselluloosivabrik P1010774.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8623 | nimi=Bekkeri laevatehase veetorn | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn 89b | NS=59.4579565749 | EW=24.6744205022 | pilt= Tallinn, Kopli veetorn.jpg | commons= Bekker's water tower }} {{KRR rida | number=8622 | nimi=[[Bekkeri laevatehas]]e slipp, 1912–1914 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Marati tänav|Marati tn]] 14 | NS=59.4535994586 | EW=24.6717225012 | pilt=Bekkeri laevatehase slipp, 1912-1914 a*.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8621 | nimi=Bekkeri laevatehase mehaanika- ja turbiinitsehh, 1912–1914 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Marati tn 14 | NS=59.4566235989 | EW=24.6695877169 | pilt= Tallinn, Bekkeri laevatehase mehaanika- ja turbiinitsehh, 1912-1914 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8620 | nimi=Bekkeri laevatehase haldushoone, 1912–1914 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Marati tn 4 | NS=59.4571038092 | EW=24.6747159475 | pilt= Tallinn, Bekkeri laevatehase haldushoone, 1912-1914 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8619 | nimi=Bekkeri laevatehase tööliskasarmu, 1914. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Kopliranna tänav|Kopliranna tn]] 41 | NS=59.4525168168 | EW=24.6744925592 | pilt= EU-EE-Tallinn-PT-Kopli-Slum in Kopliranna street.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8618 | nimi=Bekkeri laevatehase politseijaoskond, 1912–1916 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Kopli tänav|Kopli tn]] 85 | NS=59.4574896175 | EW=24.6756632686 | pilt= Tallinn, Bekkeri laevatehase politseijaoskond, 1912-1916 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8617 | nimi=Bekkeri laevatehase direktori elamu, 1912–1914 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn 79 | NS=59.4565869059 | EW=24.6769966379 | pilt= Tallinn, Bekkeri laevatehase direktori elamu, 1912-1914 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8616 | nimi=Bekkeri laevatehase inseneride elamu, 1912–1914 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn 77 | NS=59.4562626832 | EW=24.677360856 | pilt= Tallinn, Bekkeri laevatehase inseneride elamu, 1912-1914.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8615 | nimi=Bekkeri laevatehase meistrite ja ametnike elamu, 1912–1914 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn 75 | NS=59.4561804479 | EW=24.6783223385 | pilt= Tallinn, Bekkeri laevatehase meistrite ja ametnike elamu, 1912-1914 (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8614 | nimi=Bekkeri laevatehase laevaehitustsehh, 1912–1916 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Marati tn 7 | NS=59.4552512592 | EW=24.6729517113 | pilt= Põhjala tehas.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8613 | nimi=Noblessneri laevatehase elling , 1914–1915 (2 tugiraami 6 rööbasteega, liikuv sild, slipp alusraamiga, slipi muulid, masinaruum ajami- ja ülekandemehhanismid | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Tööstuse tänav|Tööstuse tn]] 48 | NS=59.4528648039 | EW=24.7336094028 | pilt=Noblessner 3.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8612 | nimi=[[Noblessneri laevatehas]]e veetorn-elamu, 1914–1915 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Tööstuse tn 46 | NS=59.4490360416 | EW=24.7267606295 | pilt= Tallinn, Noblessneri laevatehase veetorn-elamu, 1914-1915 (1).jpg | commons= Noblessner Shipyard water tower (Tallinn) }} {{KRR rida | number=8611 | nimi=Noblessneri laevatehase administratiivhoone, 1914–1915 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Tööstuse tn 48 | NS=59.4492520659 | EW=24.7260200256 | pilt= Tallinn, Noblessneri laevatehase administratiivhoone, 1914-1915 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8610 | nimi=Noblessneri laevatehase Tööstuse tänava poolne metallaed koos väravatega, 1914–1915 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Tööstuse tn 48 | NS=59.4489923498 | EW=24.7262678393 | pilt= Noblessneri laevatehase Tööstuse tänava poolne metallaed koos väravatega.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8609 | nimi=Noblessneri laevatehase ladu, 1914–1915 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Tööstuse tn 48 | NS=59.4514160292 | EW=24.7288261095 | pilt= Tallinn, Noblessneri laevatehase ladu , 1914-1915.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8608 | nimi=Noblessneri laevatehase akumulaatoritsehh, 1914–1915 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Tööstuse tn 48 | NS=59.4498583441 | EW=24.7273886498 | pilt=Noblessner 5.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8607 | nimi=Noblessneri laevatehase elektrijaam koos korstnaga, 1914–1915 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Tööstuse tn 48 | NS=59.4506151671 | EW=24.7270317129 | pilt=Noblessneri laevatehase elektrijaam koos korstnaga.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8606 | nimi=Noblessneri laevatehase raudteeviadukt, 1914–1915 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Tööstuse tn 48 | NS=59.4509981629 | EW=24.7284041104 | pilt=Noblessneri laevatehase raudteeviadukt.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8605 | nimi=Noblessneri laevatehase värvilise metalli valukoja korsten, 1914–1915 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Tööstuse tn 48 | NS=59.4512258507 | EW=24.7309740385 | pilt=Noblessneri laevatehase värvilise metalli valukoja korsten.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8604 | nimi=Noblessneri laevatehase abi-remonditsehh, 1914–1915 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Tööstuse tn 48 | NS=59.450069842 | EW=24.725988046 | pilt= Noblessneri laevatehase abi-remonditsehhi sisevaade, 2022.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8603 | nimi=Noblessneri laevatehase koostetsehh, 1914–1915 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Tööstuse tn 48 | NS=59.4498230735 | EW=24.7265250943 | pilt= Noblessneri laevatehase koostetsehh tagaküljelt.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8602 | nimi=Noblessneri laevatehase laevaehitustsehh ja valukoda korstnaga, 1914–1915 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Tööstuse tn 48 | NS=59.4515735022 | EW=24.7306211071 | pilt= Noblessneri laevatehase laevaehitustsehh ja valukoda korstnaga, 1914–1915.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8601 | nimi=Noblessneri laevatehase laevasüsteemide tsehh, 1914–1915 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Tööstuse tn 48 | NS=59.4523227618 | EW=24.7306260293 | pilt=Noblessner 2.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8600 | nimi=Noblessneri laevatehase inseneride elamu, 1914–1915 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Tööstuse tn 52 | NS=59.4503667623 | EW=24.7234806561 | pilt= Tallinn, Noblessneri laevatehase inseneride elamu, 1914-1915.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8599 | nimi=Noblessneri laevatehase inseneride elamu kuur, 1914–1915 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Tööstuse tn 52 | NS=59.4500927533 | EW=24.7240760335 | pilt= Tallinn, Noblessneri laevatehase inseneride elamu kuur, 1914-1915.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8598 | nimi=Noblessneri laevatehase inseneride elamu jääkelder, 1914–1915 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Tööstuse tn 52 | NS=59.4504320007 | EW=24.7244647424 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8597 | nimi=Noblessneri laevatehase inseneride elamu pesuköök, 1914–1915 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Tööstuse tn 52 | NS=59.4505370173 | EW=24.7246462692 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8596 | nimi=Noblessneri laevatehase inseneride elamu tall-tõllakuur, 1914–1915 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Tööstuse tn 52 | NS=59.450635957 | EW=24.7248391279 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8595 | nimi=A/s A.M.[[Luther Vineeri- ja Mööblivabrik]]u tootmishoone uue vabrikuhoone hoovis, 1912. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna tn]] 39a | NS=59.4203452305 | EW=24.7446909424 | pilt= A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku tootmishoone uue vabrikuhoone hoovis, 1912. a.Vana-Lõuna39a.IMG 7664.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8594 | nimi=A/s A.M.Luther uus vabrikuhoone, 1912. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Vana-Lõuna tn 39 | NS=59.420699935 | EW=24.74554207 | pilt= Vana-Lõuna 39.IMG 7662.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8593 | nimi=A/s A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku töötajate elamu Vana-Lõuna tn 35, 1922. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Vana-Lõuna tn 35 | NS=59.421568571 | EW=24.7448380833 | pilt= Vana-Lõuna 35.IMG 7658.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8592 | nimi=A/s A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku töötajate elamu Vana-Lõuna tn 33, 1922. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Vana-Lõuna tn 33 | NS=59.4215931573 | EW=24.7452205195 | pilt= Vana-Lõuna 33.IMG 7665.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8591 | nimi=A/s A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku töötajate elamu Vana-Lõuna tn 31, 1922. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Vana-Lõuna tn 31 | NS=59.4217706823 | EW=24.7450843473 | pilt= A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku töötajate elamu Vana-Lõuna t. 31, 1922.IMG 7657.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8590 | nimi=A/s A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku töötajate elamu Vana-Lõuna tn 29, 1922. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Vana-Lõuna tn 29 | NS=59.42192215 | EW=24.7453647408 | pilt= Vana-Lõuna t. 29, 1922. a.IMG 7667.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8589 | nimi=A/s A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku inseneride elamu, 1927. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Vana-Lõuna tn 27 | NS=59.4217940515 | EW=24.7459508316 | pilt= Vana-Lõuna 27.IMG 7666.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8588 | nimi=A/s A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku töötajate elamu Vana-Lõuna tn 25, 1922. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Vana-Lõuna tn 25 | NS=59.4221943061 | EW=24.7455746647 | pilt= A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku töötajate elamu Vana-Lõuna t. 25, 1922.IMG 7656.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8587 | nimi=A/s A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku töötajate elamu Vana-Lõuna tn 23, 1922. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Vana-Lõuna tn 23 | NS=59.4225369595 | EW=24.7459378024 | pilt= A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku töötajate elamu Vana-Lõuna t. 23, 1922.IMG 7653.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8586 | nimi=A/s A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku töötajate elamu Vana-Lõuna tn 21, 1922. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Vana-Lõuna tn 21 | NS=59.4228840759 | EW=24.7462894183 | pilt= Vana-Lõuna 21, 1922.IMG 7650.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8585 | nimi=A/s A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku tuletõrjedepoo, 1912. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Vana-Lõuna tn 19 | NS=59.4231862411 | EW=24.746715985 | pilt= A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku tuletõrjedepoo.IMG 7649.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8584 | nimi=A/s A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku tööstushoone, 1896, 1897 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Vineeri tänav|Vineeri tn]] 8 | NS=59.4235335873 | EW=24.7462512795 | pilt= A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku tööstushoone 1.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8583 | nimi=A/s A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku tööstushoone, 1891, 1925 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Vineeri tn 6 | NS=59.4234605026 | EW=24.74525542 | pilt= Vineeri6.IMG 7651.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8582 | nimi=A/s A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku veetorn, 1910. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Tatari tänav|Tatari tn]] 51a | NS=59.4245130525 | EW=24.7449831125 | pilt= Lutheri Vineeri- ja Mööblivabriku veetorn, 1910. a.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8581 | nimi=A/s A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku elektrijaam, 1900. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Vana-Lõuna tn 4 | NS=59.4235644983 | EW=24.7437240084 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8580 | nimi=A/s A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku katlamaja, 1896–1909 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Vana-Lõuna tn 4 | NS=59.4235616591 | EW=24.744385088 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8579 | nimi=A/s A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku tööstushoone (I korrus), sajandivahetus | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Pärnu maantee|Pärnu mnt]] 69b | NS=59.4238658297 | EW=24.7437277466 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8578 | nimi=A/s A.M.Luther Vineeri- ja Mööblivabriku tööstushooned, 1897–1919 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 69 | NS=59.424183712 | EW=24.743201055 | pilt= Lutheri vabrik.IMG 5828.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8577 | nimi=Paviljon Kopli tn 70, 1931. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Kopli tänav]] 70 | NS=59.445041543 | EW=24.7208531459 | pilt= Tallinn, paviljon Kopli 70, 1931.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8576 | nimi=A/s [[Franz Krull masinatehas]]e malmaed, 1931. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn 70 | NS=59.4454420901 | EW=24.7199987299 | pilt= Tallinn, Franz Krulli masinatehase malmaed, 1931.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8575 | nimi=A/s Franz Krull masinatehase lukksepa-montaažitsehh, 1950. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Volta tänav|Volta tn]] 1c | NS=59.4467751344 | EW=24.7231939218 | pilt= Tallinn Krulli quarter 5.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8574 | nimi=A/s Franz Krull masinatehase ladu, 1930. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Volta tn 1d | NS=59.4473908016 | EW=24.7220078622 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8573 | nimi=A/s Franz Krull masinatehase koostetsehh , 1900. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn 70 | NS=59.4464552935 | EW=24.7216226569 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8572 | nimi=A/s Franz Krull masinatehase sepatsehh, 1900. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn 70a | NS=59.4470870183 | EW=24.7202061632 | pilt= AS Franz Krull masinatehase sepatsehh, 1900. a.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8569 | nimi=[[Tallinn-Väike raudteejaam]]a veetorn, 1901. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Juurdeveo tänav]] 25 | NS=59.410387898 | EW=24.7442166278 | pilt= Tallinn-Väike raudteejaama veetorn, 1901.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8567 | nimi=Tallinn-Väike raudteejaama teetööliste riistakuur, 1901. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Juurdeveo tn 25 | NS=59.4123690964 | EW=24.7452792281 | pilt= Tallinn-Väike raudteejaama teetööliste riistakuur (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8565 | nimi=Tallinn-Väike jaamahoone, 1901. a | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Juurdeveo tn 25 | NS=59.4126892329 | EW=24.7455766076 | pilt= Tallinn-Väike jaamahoone, 1901 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8564 | nimi=Tehase "Dvigatel" neljalööviline mehhaanika-montaasitsehh, 1899. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Lasnamäe linnaosa]], [[Keevise tänav]] 6 | NS=59.4216503182 | EW=24.7983029043 | pilt=Dvigateli tehasehoone.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8563 | nimi=Tehase "Dvigatel" valve-eraldusriba rajatised, 1950. -1980. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=[[Lasnamäe linnaosa]], Keevise tn 6 | NS=59.4216503182 | EW=24.7983029043 | pilt=Dvigateli valveeraldusriba rajatis1.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8562 | nimi=Tehase "Dvigatel" administratiivhoone, 1899. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Keevise tn 1 // [[Suur-Sõjamäe tänav]] 10a | NS=59.4225218822 | EW=24.8001075823 | pilt= Tehase "Dvigatel" administratiivhoone.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8561 | nimi=Tehase "Dvigatel" kesklabor, 1899. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Lasnamäe linnaosa]], [[Sepapaja tänav]] 6 | NS=59.4207458209 | EW=24.8032427108 | pilt=Dvigateli kesklabor.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8560 | nimi=Tehase "Dvigatel" raudbetoonist saagkatusega mehhaanika-montaasitsehh, 1920.- 1930. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=[[Lasnamäe linnaosa]], [[Sepise tänav]] 10 | NS=59.4197056557 | EW=24.8067515697 | pilt=Dvigatel tehasehoone 1.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8558 | nimi=Elamu Wismari tn 11, 1923. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Wismari tänav]] 11 | NS=59.4327021983 | EW=24.7353634709 | pilt= Building at Wismari 11, Tallinn.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8557 | nimi=Elamu Wismari tn 9, 1924. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Wismari tn 9 | NS=59.4327338867 | EW=24.7358133133 | pilt= Tallinn, elamu Wismari 9, 1924.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8555 | nimi=Ohvitseride kasarm Väike-Patarei tn 10, 19. saj. lõpp | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Väike-Patarei tänav|Väike-Patarei tn]] 10 | NS=59.4475371378 | EW=24.742990314 | pilt= Tallinn, ohvitseride kasarm Väike-Patarei tn 10, 19. saj. lõpp (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8554 | nimi=Kaupluse ja kinoga üürimaja Viru tn 4, 1914. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Viru tänav]] 4 | NS=59.4367052413 | EW=24.7471281131 | pilt= Tallinn, kaupluse ja kinoga üürimaja Viru 4, 1914.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8553 | nimi=Hohenhaupti lossi palmimaja, 1900–1910 | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], [[Vana-Mustamäe tänav]] 48 | NS=59.3879201816 | EW=24.6537533815 | pilt= Glehni palmimaja 11.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8552 | nimi=[[Hohenhaupti loss]] (nn. Glehni loss), 1886. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], Vana-Mustamäe tn 48 | NS=59.3879201816 | EW=24.6537533815 | pilt= Glehni loss 01.jpg | commons= Glehn's Castle }} {{KRR rida | number=8551 | nimi=Tallinna Meremeeste Kodu, 1926. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Uus-Sadama tänav]] 14 | NS=59.4406040832 | EW=24.7728190645 | pilt= Tallinna Meremeeste Kodu, 1926.IMG 1782.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8550 | nimi=Kalamaja kalmistu värav-kellatorn, 1780. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Kungla tänav]] 63 | NS=59.4496065695 | EW=24.7328104258 | pilt= Tallinn, Kalamaja kalmistu värav-kellatorn, 1780 (1).jpg | commons= Kalamaja cemetery gate }} {{KRR rida | number=8549 | nimi=Hohenhaupti lossi vaatetorn, 1910. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], [[Tähetorni tänav]] 2 | NS=59.3864892478 | EW=24.6510991609 | pilt= Glehni vaatetorn 1.jpg | commons= Tallinn Observatory }} {{KRR rida | number=8548 | nimi=Elamu Tähe 7, 1930. a.-d. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], [[Tähe tänav]] 7 | NS=59.3827984588 | EW=24.6784838706 | pilt= Tähe 7-2.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8547 | nimi=Eramu Sakala 23, 1903. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Sakala tänav]] 23 | NS=59.4305794836 | EW=24.7461595243 | pilt= Sakala 23, 08-2011 011.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8546 | nimi=Elamu ja kliinik Roosikrantsi tn 10, 10A, 1912. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Roosikrantsi tänav|Roosikrantsi tn]] 10, Kesklinna linnaosa, Roosikrantsi tn 10, 10A(2) | NS=59.4306241713 | EW=24.7429561294 | pilt= Tallinn, elamu ja kliinik Roosikrantsi 10, 10A, 1912.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8545 | nimi=Elu ja ärihoone Roosikrantsi tn 8, 8A, 1939. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Roosikrantsi tn 8, Kesklinna linnaosa, Roosikrantsi tn 8, 8A(2) | NS=59.4313576676 | EW=24.7432899483 | pilt= Tallinn, Roosikrantsi 8, 8A.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8544 | nimi=Elamu Roosikrantsi tn 3, 1878. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Roosikrantsi tn 3 | NS=59.4323405961 | EW=24.7436612798 | pilt= Tallinn, elamu Roosikrantsi 3, 1878 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8543 | nimi=Haiglahoone Roosikrantsi tn 2A fassaadid, 1904. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Roosikrantsi tn 2a | NS=59.4319905608 | EW=24.7427759755 | pilt= Tallinn, haiglahoone Roosikrantsi 2A fassaadid, 1904 (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8541 | nimi=End. "[[Hotel de France]]`i" teenijate elamu, 18.-19. saj. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Roheline aas]] 14 | NS=59.4356436564 | EW=24.7832878715 | pilt= Tallinn, endine -Hotel de France`i- teenijate elamu, 18.-19. saj (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8540 | nimi=Koolihoone Ristiku tn 69, 1929. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Ristiku tänav]] 69 | NS=59.4422033557 | EW=24.7126245414 | pilt= Tallinn north west.jpg | commons= Ei }} {{KRR rida | number=8539 | nimi=Koolihoone Raua tn 6, 1923. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Raua tänav]] 6 | NS=59.4353929388 | EW=24.7664767453 | pilt= Tallinn, koolihoone Raua 6, 1923 (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8538 | nimi=Elamu Raua tn 4, 1924. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Idakaare tänav]] 14 // K. Raua tn 4 | NS=59.388747147 | EW=24.6921802951 | pilt= Kristjan Raua 4-1.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8537 | nimi=Pühavaimu koguduse kabel | liik=ehitismälestis | aadress=[[Rahumäe tee]] 8D | NS=59.3917376471 | EW=24.6970179181 | pilt= Rahumäe kalmistu Pühavaimu koguduse kabel 1.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8536 | nimi=Kaarli koguduse kabel | liik=ehitismälestis | aadress=Rahumäe tee 8C | NS=59.3913031753 | EW=24.7029860699 | pilt= Rahumäe Kaarli kabel 1.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8535 | nimi=Elu- ja ärihoone Pärnu mnt 32, 1937. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 30 | NS=59.430561377 | EW=24.7448707577 | pilt= Tallinn, elu- ja ärihoone Pärnu mnt 30, 1936.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8534 | nimi=Elu- ja ärihoone Pärnu mnt 30, 1936. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 30 | NS=59.4306489799 | EW=24.7448726672 | pilt=Tallinn, elu- ja ärihoone Pärnu mnt 30, 1936.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8533 | nimi=Elu- ja ärihoone Pärnu mnt 28, 1937. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 28 | NS=59.4309006323 | EW=24.7450414913 | pilt= Tallinn, elu- ja ärihoone Pärnu mnt 28, 1937.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8532 | nimi=Elu- ja ärihoone Pärnu mnt 26, 1935. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Pärnu mnt. 26 | NS=59.4311438701 | EW=24.7451109323 | pilt= Tallinn, elu- ja ärihoone Pärnu mnt 26, 1935.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8531 | nimi=Elamu Pärnu mnt 23, 1934. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 23 | NS=59.4312797844 | EW=24.7457758916 | pilt=Elamu Pärnu mnt 23, 1934. a..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8530 | nimi=Elamu Pärnu mnt 20, 1938. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 20 | NS=59.4318633269 | EW=24.7453074079 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8529 | nimi=[[Maarjamäe suvemõis]]a tall, 19. saj. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Pirita tee]] 56 // 58 // 60 // 62 // 64 // 66 // 68 // 70 // 72 // 72a // 74 // 76 | NS=59.4539796163 | EW=24.8121118096 | pilt=Maarjamäe suvemõisa tall, 19. saj.*.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8528 | nimi=[[Maarjamäe suhkruvabrik]]u meistrite elamu (IV), 19. saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Pirita tee 56 // 58 // 60 // 62 // 64 // 66 // 68 // 70 // 72 // 72a // 74 // 76 | NS=59.4537036791 | EW=24.8102584615 | pilt=Maarjamäe suhkruvabriku meistrite elamu (IV), 19. saj..jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8527 | nimi=Maarjamäe suhkruvabriku meistrite elamu (III), 19. saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Pirita tee 56 // 58 // 60 // 62 // 64 // 66 // 68 // 70 // 72 // 72a // 74 // 76 | NS=59.4534878169 | EW=24.8100198923 | pilt=Maarjamäe suhkruvabriku meistrite elamu (III), 19.-saj..jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8526 | nimi=Maarjamäe suhkruvabriku meistrite elamu (II), 19. saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Pirita tee 56 // 58 // 60 // 62 // 64 // 66 // 68 // 70 // 72 // 72a // 74 // 76 | NS=59.4532093779 | EW=24.8096657642 | pilt=Maarjamäe suhkruvabriku meistrite elamu (II), 19. saj..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8525 | nimi=Maarjamäe suhkruvabriku meistrite elamu (I), 19. saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Pirita tee 56 // 58 // 60 // 62 // 64 // 66 // 68 // 70 // 72 // 72a // 74 // 76 | NS=59.453069132 | EW=24.8094073074 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8524 | nimi=Maarjamäe suvemõisa ait, 19. saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Pirita tee 56 // 58 // 60 // 62 // 64 // 66 // 68 // 70 // 72 // 72a // 74 // 76 | NS=59.454045832 | EW=24.8109367827 | pilt=Maarjamäe suvemõisa-ait,19.saj..jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8523 | nimi=Maarjamäe suvemõisa köök, 19. saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Pirita tee 56 // 58 // 60 // 62 // 64 // 66 // 68 // 70 // 72 // 72a // 74 // 76 | NS=59.4539037716 | EW=24.8105797072 | pilt=Maarjamäe suvemõisa köök, 19. saj..jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8522 | nimi=Maarjamäe suvemõisa jääkelder, 19. saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Pirita tee 56 // 58 // 60 // 62 // 64 // 66 // 68 // 70 // 72 // 72a // 74 // 76 | NS=59.4527721378 | EW=24.8093262153 | pilt=Maarjamäe suvemõisa jääkelder, 19. saj..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8521 | nimi=Maarjamäe suvemõisa loss, 1874. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Pirita tee 56 // 58 // 60 // 62 // 64 // 66 // 68 // 70 // 72 // 72a // 74 // 76 | NS=59.4524859876 | EW=24.8101535783 | pilt= Orlovi loss 2006.jpg | commons= Maarjamäe castle }} {{KRR rida | number=8520 | nimi=Elamu Pikk 30, 15.-19. saj. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Olevimägi]] 2 // [[Pikk tänav]] 30 | NS=59.4392384293 | EW=24.7472816798 | pilt= Tallinn, elamu Pikk 30, 15.-19. saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8519 | nimi=Tallinna [[Kanuti gildi hoone]], 1863. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Pikk tn 20 | NS=59.4385259743 | EW=24.7461201793 | pilt= Kanuti Gildi Saal1.JPG | commons= Canute Guild Hall (Tallinn) }} {{KRR rida | number=8518 | nimi=Elamu fassaad ja historitsistlikud interjöörid Pikk t. 16/ Pühavaimu t. 1, 1876. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Pikk tn 16 // [[Pühavaimu tänav]] 1 | NS=59.4382936678 | EW=24.7456900164 | pilt=Pikk tn 16 8518-1.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8517 | nimi=[[Valge torn]]i varemed, 1821–1824 | liik=ehitismälestis | aadress=[[Paljassaare]] idaneemel | NS=59.4801855128 | EW=24.7112916688 | pilt=Valge-torni-varemed,-1821-1824-a*.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8516 | nimi=[[Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 12]], 1915. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Paljassaare lääneneemel, loodetipust u. 100 m | NS=59.4844928212 | EW=24.6884446036 | pilt=8516 Rannakaitsepatarei nr. 12 g.jpg | commons= muu: vajaks paremat pilti }} {{KRR rida | number=8515 | nimi=[[Seewaldi vaimuhaigla]] ravikorpus Paldiski mnt. 52A, 1903. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Paldiski maantee]] 52 | NS=59.4310593299 | EW=24.7019002518 | pilt= Tallinn, Seewaldi vaimuhaigla ravikorpus Paldiski mnt 52A, 1903 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8514 | nimi=Seewaldi vaimuhaigla seltskondlik maja Paldiski mnt. 52/7, 1912. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Paldiski mnt 52 | NS=59.4299963933 | EW=24.7013947631 | pilt= Tallinn, Seewaldi vaimuhaigla seltskondlik maja Paldiski mnt 52-7, 1912 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8513 | nimi=Seewaldi vaimuhaigla arstimaja Paldiski mnt. 52/14, 1909. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Paldiski mnt 52 | NS=59.4323114144 | EW=24.699199515 | pilt= Tallinn, Seewaldi vaimuhaigla arstimaja Paldiski mnt 52-14, 1909 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8512 | nimi=Seewaldi vaimuhaigla arstimaja Paldiski mnt. 52/8, 1913. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Paldiski mnt 52 | NS=59.4294450948 | EW=24.702243444 | pilt= Tallinn, Seewaldi vaimuhaigla arstimaja Paldiski mnt 52-8, 1913.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8511 | nimi=Seewaldi vaimuhaigla ravikorpus Paldiski mnt. 52/5, 1909. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Paldiski mnt 52 | NS=59.4311970407 | EW=24.6996558055 | pilt= Tallinn, Seewaldi vaimuhaigla ravikorpus Paldiski mnt 52-5, 1909 (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8510 | nimi=Seewaldi vaimuhaigla ravikorpus Paldiski mnt. 52/4, 1909. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Paldiski mnt 52 | NS=59.4316659126 | EW=24.6978598438 | pilt= Tallinn, Seewaldi vaimuhaigla ravikorpus Paldiski mnt 52-4, 1909.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8509 | nimi=Seewaldi vaimuhaigla ravikorpus Paldiski mnt. 52/3, 1909. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Paldiski mnt 52 | NS=59.432346303 | EW=24.7008599271 | pilt= Tallinn, Seewaldi vaimuhaigla ravikorpus Paldiski mnt 52-3, 1909 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8508 | nimi=Seewaldi vaimuhaigla ravikorpus Paldiski mnt. 52/2, 1909. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Paldiski mnt 52 | NS=59.4315717071 | EW=24.7009090592 | pilt= Tallinn, Seewaldi vaimuhaigla ravikorpus Paldiski mnt 52-2, 1909.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8507 | nimi=Seewaldi vaimuhaigla ravikorpus Paldiski mnt. 52/1, 1903. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Paldiski mnt 52 | NS=59.4303731845 | EW=24.7004436309 | pilt= Tallinn, Seewaldi vaimuhaigla ravikorpus Paldiski mnt 52-1, 1903 (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8506 | nimi=Seewaldi vaimuhaigla majandushoone Paldiski mnt. 52/12, 1903. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Paldiski mnt 52 | NS=59.4304324484 | EW=24.701671005 | pilt= Tallinn, Seewaldi vaimuhaigla majandushoone Paldiski mnt 52-12, 1903.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8505 | nimi=Seewaldi vaimuhaigla katlamaja- elektrijaam Paldiski mnt. 52/13, 1903. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Paldiski mnt 52 | NS=59.4308132665 | EW=24.7010092659 | pilt= Tallinn, Seewaldi vaimuhaigla katlamaja-elektrijaam Paldiski mnt 52-13, 1903.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8504 | nimi=Seewaldi suvemõisa ait Paldiski mnt. 52/16, 19. saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Merimetsa tee]] 1 | NS=59.4304824739 | EW=24.7032814241 | pilt= Tallinn, Seewaldi suvemõisa ait Paldiski mnt 52-16, 19. saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8503 | nimi=Seewaldi suvemõisa tall, vaimuhaigla kontor Paldiski mnt. 52/11, 19. saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Paldiski mnt 52 | NS=59.4299168309 | EW=24.7042922432 | pilt= Tallinn, Seewaldi suvemõisa tall, vaimuhaigla kontor Paldiski mnt 52-11, 19. saj (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8502 | nimi=Seewaldi vaimuhaigla surnukuur-kabel Paldiski mnt. 52/11 korval, 1903. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Paldiski mnt 52 | NS=59.4299796452 | EW=24.7048836161 | pilt= Tallinn, Seewaldi vaimuhaigla surnukuur-kabel Paldiski mnt 52-11 korval, 1903 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8501 | nimi=Seewaldi vaimuhaigla valvurimaja Paldiski mnt. 52/10, 19. saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Paldiski mnt 52 | NS=59.4296965169 | EW=24.7050682418 | pilt= Tallinn, Seewaldi vaimuhaigla valvurimaja Paldiski mnt 52-10, 19. saj (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8500 | nimi=Seewaldi suvemõisa peahoone, hiljem peaarsti elamu Paldiski mnt. 52/9, 19. saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Paldiski mnt 52 | NS=59.4294923529 | EW=24.7040510966 | pilt= Tallinn, Seewaldi suvemõisa peahoone, hiljem peaarsti elamu Paldiski mnt 52-9, 19. saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8499 | nimi=Elamu P. Süda t. 9 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Peeter Süda tänav]] 9 | NS=59.4290299753 | EW=24.7472075091 | pilt= 8499 Elamu P.Süda t. 9, 20. saj.08-2011 021.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8498 | nimi=[[Georg Eggers]]i lubjaahju varemed | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Narva mnt 126 | NS=59.4424333202 | EW=24.8079066512 | pilt= Georg Eggersi lubjaahju varemed Tallinnas Narva maanteel.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8497 | nimi=Elamu Narva mnt. 55, 1928. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Narva maantee]] 55 | NS=59.4394913189 | EW=24.7779716621 | pilt= Tallinn, elamu Narva mnt 55, 1928 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8496 | nimi=Kadrioru apteegi kõrvalhoone, 19. saj. | liik=ehitismälestis | aadress=J. Vilmsi tn 2 // Narva mnt 50 | NS=59.4385091194 | EW=24.774415302 | pilt= Kadrioru apteegi kõrvalhoone, 19. saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8495 | nimi=Koolihoone Narva mnt. 25, 1939. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Narva mnt 25 // 27 // 29 | NS=59.43879829 | EW=24.7716121931 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8494 | nimi=E.[[Lenderi Gümnaasium]]i hoovipoolne hoone, 20. saj. algus | liik=ehitismälestis | aadress=[[Maakri tänav]] 28 | NS=59.4328195678 | EW=24.7586618293 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8493 | nimi=E.Lenderi Gümnaasiumi tänavapoolne hoone, 20. saj. algus | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Maakri tn 28a | NS=59.433063235 | EW=24.7587023057 | pilt= Lenderi Gümnaasiumi tänavapoolne hoone.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8492 | nimi=Nn. Uuslinna ("Novoi Gorodok") staabihoone, 18. saj. lõpp | liik=ehitismälestis | aadress=[[Lasnamäe linnaosa]], [[Valge tänav]] 6a | NS=59.43670819 | EW=24.8013895198 | pilt= Tallinn, nn Uuslinna staabihoone, 18. saj. lõpp.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8491 | nimi=Peeter Suure Merekindluse Pääsküla positsiooni komandandi elamu, 1913. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], [[Külvi tänav]] 14 | NS=59.3555320006 | EW=24.6352200164 | pilt= Piiri lasteaed.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8490 | nimi=[[Eestimaa Rüütelkonna hoone]], 18. saj. I pool, 1848. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Kiriku plats]] 1 // [[Kohtu tänav (Tallinn)|Kohtu tn]] 1 // [[Toom-Rüütli tänav|Toom-Rüütli tn]] 2 | NS=59.437123189 | EW=24.7402158641 | pilt= Tallinn, Eestimaa Rüütelkonna hoone, 18. saj. I pool, 1848.jpg | commons= House of the Knighthood, Tallinn }} {{KRR rida | number=8489 | nimi=Koolihoone Kevade tn 8, 1940. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Kevade tänav]] 8 | NS=59.4332943576 | EW=24.7311312363 | pilt= Tallinn, koolihoone Kevade 8, 1940 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8487 | nimi=Elamu Kaupmehe tn 5, 1913. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Kaupmehe tänav]] 5 | NS=59.4308883273 | EW=24.7537168496 | pilt= Kaupmehe 5.IMG 1092.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8486 | nimi=Kaitsekasarmu mortiirpatarei, 1838. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Kalaranna tänav|Kalaranna tn]] 2a | NS=59.4495002291 | EW=24.7408925964 | pilt= Tallinn, Kaitsekasarmu mortiirpatarei, 1838 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8485 | nimi=[[Kaitsekasarm]], 1829–1840 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Kalaranna tn 2 | NS=59.4499088539 | EW=24.7410356246 | pilt= Patarei Prison, Tallinn.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8484 | nimi=Elamu Poska 41, 18.-19. saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Jaan Poska tänav|Jaan Poska tn]] 41 | NS=59.4373528712 | EW=24.7837066694 | pilt= Tallinn, elamu Poska 41, 18.-19. saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8483 | nimi=Elamu J.Poska tn 35 tänavaäärne kõrvalhoone, 18. -19. saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Jaan Poska tn 35 | NS=59.4369818594 | EW=24.7834348656 | pilt= Tallinn, elamu J.Poska 35 tänavaäärne kõrvalhoone, 18. -19. saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8482 | nimi=Elamu J.Poska tn 35, 18. saj. -19. saj. lõpp | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Jaan Poska tn 35 | NS=59.4370259132 | EW=24.7834688316 | pilt= Tallinn, elamu J.Poska 35, 18. saj. -19. saj. lõpp.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8479 | nimi=Elamu J.Poska tn 20 (tänavaäärne puumaja), 18.-19. saj. | liik=ehitismälestis | aadress=J. Poska tn 20 // [[Roheline aas]] 8a | NS=59.4362009989 | EW=24.7832779153 | pilt=Elamu J.Poska tn 20 (tänavaäärne puumaja), 18.-19. saj..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8478 | nimi=Elamu J.Poska tn 19 (hoone C), 18.-19. saj. | liik=ehitismälestis | aadress=F. J. Wiedemanni tn 17 // J. Poska tn 19 // 19a | NS=59.4357653751 | EW=24.7813399997 | pilt=Elamu J.Poska tn 19 (hoone C), 18.-19. saj..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8477 | nimi=Elamu J.Poska tn 19 (hoone B), 18.-19. saj. | liik=ehitismälestis | aadress=F. J. Wiedemanni tn 17 // J. Poska tn 19 // 19a | NS=59.4357653751 | EW=24.7813399997 | pilt=Elamu J.Poska tn 19 (hoone B), 18.-19. saj..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8476 | nimi=Elamu J.Poska tn 19, (hoone A), 18.-19. saj. | liik=ehitismälestis | aadress=F. J. Wiedemanni tn 17 // J. Poska tn 19 // 19a | NS=59.4357653751 | EW=24.7813399997 | pilt= Tallinn, elamu J.Poska 19, (hoone A), 18.-19. saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8475 | nimi=Elamu J.Poska tn 14, 19. saj. lõpp | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Jaan Poska tn 14 | NS=59.4356009106 | EW=24.7822637195 | pilt= Tallinn, elamu J.Poska 14, 19. saj. lõpp.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8474 | nimi=Villa J.Poska tn 8, 19. saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Jaan Poska tn 8 | NS=59.4343861958 | EW=24.7796548099 | pilt= Tallinn, Villa J.Poska 8, 19. saj.jpg | commons= Poska House }} {{KRR rida | number=8473 | nimi=Koolihoone Hariduse tn 3, 1937. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Hariduse tänav]] 3 | NS=59.4310735297 | EW=24.7415108222 | pilt= Tallinn, koolihoone Hariduse 3, 1937.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8472 | nimi=Koolihoone F.R.Kreutzwaldi tn 25, 1935. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tn 25 | NS=59.4331325489 | EW=24.7684826288 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8470 | nimi=[[Püha Siimeoni kirik]], 1752–55, 1870 | liik=ehitismälestis | aadress=[[Ahtri tänav]] 5 | NS=59.4400793123 | EW=24.760464985 | pilt= Tallinn, Püha Siimeoni kirik, 1752-55, 1870 (1).jpg | commons= Church of St. Simeon and the Prophetess Hanna }} {{KRR rida | number=8469 | nimi=Elamu Kapi tn 8, 1935. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Artur Kapi tänav|Artur Kapi tn]] 8 | NS=59.4313945248 | EW=24.7311446821 | pilt= Tallinn, elamu A.Kapi 8, 1935.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8295 | nimi=[[Balti Puuvillavabrik]]u Tarvitajate Ühistu hoone, 1920–1930 .a.-d. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Sitsi tänav]] 16 | NS=59.4518167051 | EW=24.701652319 | pilt= Tallinn Sitsi tn 16.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8294 | nimi=Balti Puuvillavabriku asula saun, 1901–1905 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Sitsi tn 15b | NS=59.449452632 | EW=24.6997741537 | pilt= Balti Puuvillavabriku asula saun2.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8293 | nimi=Balti Puuvillavabriku asula kirik (Kõikide Kurbade Rõõmu Jumalaema kirik), 1913. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Sitsi tn 15b | NS=59.4494421115 | EW=24.6997943885 | pilt= Tallinn, Balti Puuvillavabriku asula kirik, 1913 (2).jpg | commons= Baltic Cotton Factory's church }} {{KRR rida | number=8292 | nimi=Balti Puuvillavabriku tööliselamu Sitsi tn 13, 1923. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Sitsi tn 13 | NS=59.4500596239 | EW=24.7004519427 | pilt= Tallinn, Balti Puuvillavabriku tööliselamu Sitsi tn 13, 1923 (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8291 | nimi=Balti Puuvillavabriku tööliselamu Sitsi tn 11, 1901–1905 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Sitsi tn 11 | NS=59.4503739538 | EW=24.7008464268 | pilt= Tallinn, Balti Puuvillavabriku tööliselamu Sitsi 11, 1901-1905 (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8290 | nimi=Balti Puuvillavabriku tööliselamu Sitsi tn 9, 1901–1905 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Sitsi tn 9 | NS=59.4508598859 | EW=24.7013816056 | pilt= Tallinn, Balti Puuvillavabriku tööliselamu Sitsi 9, 1901-1905 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8289 | nimi=Balti Puuvillavabriku tööliselamu Sitsi tn 7, 1901–1905 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Sitsi tn 7 | NS=59.4514538223 | EW=24.7019978282 | pilt= Tallinn, Balti Puuvillavabriku tööliselamu Sitsi 7, 1901-1905 (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8288 | nimi=Balti Puuvillavabriku tööliselamu Sitsi tn 5B, 1901–1905 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Sitsi tn 5b | NS=59.4509655222 | EW=24.7024634583 | pilt= Tallinn, Balti Puuvillavabriku tööliselamu Sitsi tn 5B, 1901-1905.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8287 | nimi=Balti Puuvillavabriku tööliselamu Sitsi tn 5A, 1901–1905 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Sitsi tn 5a | NS=59.4515208235 | EW=24.7028162097 | pilt= Tallinn, Balti Puuvillavabriku tööliselamu Sitsi 5A, 1901-1905 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8286 | nimi=Balti Puuvillavabriku ametnike elamu, 1900. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Sitsi tn 5 | NS=59.4519801821 | EW=24.7024755138 | pilt= Tallinn, Balti Puuvillavabriku ametnike elamu, 1900 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8285 | nimi=Balti Puuvillavabriku hobusetall, 1900. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Sitsi tn 3b | NS=59.4520570627 | EW=24.7031074008 | pilt= Tallinn, Balti Puuvillavabriku hobusetall, 1900.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8284 | nimi=Balti Puuvillavabriku asula pesuköök, 1900. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Sitsi tn 3a | NS=59.452202449 | EW=24.7034168209 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8283 | nimi=Balti Puuvillavabriku meistrite elamu, 1900. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Sitsi tn 3 | NS=59.4524771106 | EW=24.7031860446 | pilt= Tallinn, Balti Puuvillavabriku meistrite elamu, 1900 (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8282 | nimi=Balti Puuvillavabriku koolihoone, 1913. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Sitsi tn 1 | NS=59.4528354508 | EW=24.703960915 | pilt= Tallinn, Balti Puuvillavabriku koolihoone, 1913 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8281 | nimi=Balti Puuvillavabriku direktori elamu, 1899. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn 35a | NS=59.4519890981 | EW=24.7039667417 | pilt= Manufaktuuri tänav, Sitsi asum (Tallinn)-20190331. Direktori elamu.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8280 | nimi=Balti Puuvillavabriku tootmishoone peakorpus, 1900–1909 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn 35 | NS=59.4508849385 | EW=24.703787072 | pilt= Tallinn, Balti Puuvillavabriku tootmishoone peakorpus, 1900-1909 (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8274 | nimi=Rotermanni tehase elevaatorihoone fassaadid, 1904–1930 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Rotermanni tänav]] 4 | NS=59.4387208048 | EW=24.7582313675 | pilt= Tallinn, Rotermanni tehase elevaatorihoone fassaadid, 1904-1930 (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8273 | nimi=Rotermanni tehaste tööstushoone lõunafassaad aastaarvuga "1912", 1921. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Rotermanni tn 6 | NS=59.4384005528 | EW=24.7576160545 | pilt= Tallinn, Rotermanni tehaste tööstushoone lõunafassaad aastaarvuga -1912-, 1921.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8272 | nimi=Rotermanni tehaste leivaaida lõunafassaad aastaarvuga "1904", 1904. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Rotermanni tn 6 | NS=59.4387473108 | EW=24.757010069 | pilt= Tallinn, Rotermanni tehaste leivaaida lõunafassaad, 1904.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8271 | nimi=Rotermanni tehaste katlamaja korsten, 1910–1912 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Rotermanni tn 14 | NS=59.439304124 | EW=24.7576219927 | pilt= Tallinn, Rotermanni tehaste katlamaja korsten, 1910-1912 (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8270 | nimi=Rotermanni tehaste prooviveski fassaadid, 19. saj. lopp | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Roseni tänav]] 8 | NS=59.4390163899 | EW=24.7558928316 | pilt= Tallinn, Rotermanni tehaste prooviveski fassaadid, 19. saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8269 | nimi=Rotermanni tehase Mere puiesteega külgneva tööstushoone fassadid, 1879–1891 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Mere puiestee]] 4 | NS=59.4383743064 | EW=24.7542755451 | pilt= Tallinn, Rotermanni tehase elevaatorihoone fassaadid, 1904-1930 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8268 | nimi=Rotermanni tehase aurusaeveski-sepikoja korsten, 1879–1880, 1922 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Mere pst 4 | NS=59.4381712739 | EW=24.7547102504 | pilt= Tallinn, Rotermanni tehase aurusaeveski-sepikoja korsten, 1879-1880, 1922.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8267 | nimi=Rotermanni tehase direktori elamu-kontorihoone koos väravaga, 1910–1911 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Mere pst 4 | NS=59.43791646 | EW=24.7543590192 | pilt= Rotermanni tehase direktori elamu-kontorihoone koos väravaga, 1910-1911 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8266 | nimi=Piiritusevabriku rektifikatsoonihoone fassaadid, 1875–1876, 1924 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Mere pst 6e | NS=59.4395616329 | EW=24.7542816675 | pilt= Tallinn, piiritusevabriku rektifikatsoonihoone fassaadid, 1875-1876, 1924 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8265 | nimi=Piiritusevabriku administratiivhoone fassaadid, 1888. a., 1912. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Mere pst 8 | NS=59.4402887014 | EW=24.7541810431 | pilt= Tallinn, piiritusevabriku administratiivhoone fassaadid, 1888, 1912 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8264 | nimi=Elamu J.Poska tn 51B, 1909, 1937 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Jaan Poska tn 51b | NS=59.4391441942 | EW=24.7850341743 | pilt= Tallinn, elamu J.Poska 51B, 1909, 1937.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8263 | nimi=Aiamaja J.Poska tn 51, 1905. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Jaan Poska tn 51 | NS=59.4396266663 | EW=24.7848439864 | pilt= Tallinn, elamu J.Poska 51, 1905.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8262 | nimi=Elamu J.Poska tn 51, 1905. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Jaan Poska tn 51 | NS=59.4396266663 | EW=24.7848439864 | pilt=Tallinn, elamu J.Poska 51, 1905.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8261 | nimi=Elamu Õie tn 21, 1923. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], Õie tn 21 | NS=59.3844444951 | EW=24.69585882 | pilt= Elamu_Õie_21-4.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8260 | nimi=Elamu Väike- Karja tn 1/ Sauna tn 1, 1924. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Sauna tänav]] 1 // [[Väike-Karja tänav]] 1 | NS=59.4358360305 | EW=24.7472682389 | pilt=Elamu Väike-Karja tänaval, Tallinna vanalinnas.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8259 | nimi=[[Näituse tänava residents|Villa Näituse tn 25]], 1939. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Näituse tänav (Tallinn)|Näituse tn]] 23 // [[Võidu tänav (Tallinn)|Võidu tänav]] 8 | NS=59.3848872737 | EW=24.714133512 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8258 | nimi=Pangahoone Wismari tn 7, 1869, 1914 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Wismari tn 7 | NS=59.4327252906 | EW=24.7368046645 | pilt= Tallinn, pangahoone Wismari 7, 1869, 1914 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8256 | nimi=[[Kino "Sõprus"]], 1955. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Vana-Posti tänav]] 8 | NS=59.4351765985 | EW=24.7452718323 | pilt= Kino Sõprus 2009.jpg | commons= Cinema Sõprus }} {{KRR rida | number=8255 | nimi=Kalamaja saun, 1928. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Vana-Kalamaja tänav|Vana-Kalamaja tn]] 9a | NS=59.4439014167 | EW=24.737471596 | pilt= Tallinn,_Kalamaja_saun,_1928.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8254 | nimi=Elamu Vaikne tn 13, 1925. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Vaikne tänav (Tallinn)|Vaikne tänav]] 13 | NS=59.4223768091 | EW=24.753707081 | pilt= Vaikne_13.2011_021.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8253 | nimi=Elamu Vaikne tn 11, 1925. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Vaikne tn 11 | NS=59.4222100159 | EW=24.7537703427 | pilt= Vaikne_11.08-2011_024.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8252 | nimi=Elamu Vaikne tn 7–9, 1925. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Vaikne tn 7, Kesklinna linnaosa, Vaikne tn 7, 9(2) | NS=59.4220560842 | EW=24.7541897224 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8251 | nimi=Elamu Vaikne tn 5, 1925. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Vaikne tn 5 | NS=59.4222548811 | EW=24.7542437851 | pilt= Vaikne_5.08-2011_022.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8250 | nimi=Elamu Vaikne tn 3, 1925. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Vaikne tn 3 | NS=59.4224230945 | EW=24.7541833755 | pilt= Vaikne_3.08-2011_020.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8249 | nimi=Elamu Vaikne tn 1, 1925. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Magasini tn 28 // Vaikne tn 1 | NS=59.4225061414 | EW=24.7549957123 | pilt= Elamu Vaikne t. 1, 1925.magasini 005.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8247 | nimi=Elamu Vaarika tn 7, 9, 1931–1932 | liik=ehitismälestis | aadress=Kristiine linnaosa, [[Vaarika tänav (Tartu)|Vaarika tänav]] 7 | NS=59.4290974744 | EW=24.710266201 | pilt= Tallinn, elamu Vaarika 7-9, 1931-1932 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8246 | nimi=Elamu Vaarika tn 6/ Maasika 8, 1931–1932 | liik=ehitismälestis | aadress=Kristiine linnaosa, Vaarika tn 6/2 | NS=59.4295479798 | EW=24.7096574782 | pilt= Tallinn, elamu Vaarika 6-Maasika 8, 1931-1932 (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8245 | nimi=Elamu Vaarika tn 3, 5, 1931–1932 | liik=ehitismälestis | aadress=Kristiine linnaosa, Vaarika tn 3, Kristiine linnaosa, Vaarika tn 3, 5(2) | NS=59.429086086 | EW=24.7107296989 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8244 | nimi=Elamu Vaarika tn 11, 13, 1931–1932 | liik=ehitismälestis | aadress=Kristiine linnaosa, Vaarika tn 11, Kristiine linnaosa, Vaarika tn 11, 13(2) | NS=59.4291105752 | EW=24.7097678526 | pilt= Tallinn, elamu Vaarika 11-13, 1931-1932 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8243 | nimi=II maailmasõja aegne varjend Tööstuse tn 3, 1941– 1944 | liik=ehitismälestis | aadress=[[Tööstuse tänav]] 3 | NS=59.4443219938 | EW=24.7365864569 | pilt= Tallinn, II maailmasõja aegne varjend Tööstuse tn 3, 1941-1944.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8242 | nimi=Elamu Tööstuse tn 3A, 1922. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Tööstuse tn 3a | NS=59.4446586694 | EW=24.7362247797 | pilt= Tallinn, elamu Tööstuse 3A, 1922 (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8241 | nimi=Elamu Tööstuse tn 3, 1922. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Tööstuse tn 3 | NS=59.4446051511 | EW=24.7367575533 | pilt= Tallinn, elamu Tööstuse 3, 1922 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8240 | nimi=[[Nõmme Ristija Johannese kirik]], 1923. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Raudtee tn 49 // [[Tähe tänav (Tallinn)|Tähe tänav]] 2 | NS=59.3839071402 | EW=24.6766827575 | pilt= Ristija Johannese kirik.jpg | commons= Nõmme St. John the Forerunner Church }} {{KRR rida | number=8239 | nimi=Eramu Tõnismägi tn 7, 1882. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Tõnismägi]] 7 | NS=59.429940995 | EW=24.7415940797 | pilt= Tallinn, eramu Tõnismägi 7, 1882 (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8237 | nimi=Elamu Tõllu t.14/Kungla t.18 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Kungla tänav|Kungla tn]] 18 | NS=59.4453996911 | EW=24.7265917725 | pilt= Tallinn, elamu Tõllu 14-Kungla 18 (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8236 | nimi=Elamu Tõllu tn 12, 1920. -1930. a.-d | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Tõllu tänav]] 12 | NS=59.4452167489 | EW=24.726965285 | pilt= Tallinn, elamu Tõllu 12, 1920. -1930 (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8234 | nimi=Elamu Tõllu tn 10, 1920. -1930. a.-d | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Tõllu tn 10 | NS=59.4449972784 | EW=24.7274185726 | pilt= Tallinn, elamu Tõllu 10, 1920. -1930 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8233 | nimi=[[Nõmme turuhoone]], 1930. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], [[Turu plats (Nõmme)|Turu plats]] 6 | NS=59.3886921834 | EW=24.6836570624 | pilt= Nõmme turuhoone 2.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8232 | nimi=[[Nikolai Imetegija kirik Koplis]], 1936. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Treiali tänav]] 6 | NS=59.4614089123 | EW=24.6704053351 | pilt= Tallinn, Nikolai Imetegija kirik Koplis, 1936.jpg | commons= Orthodox Church of Saint Nicholas, Kopli }} {{KRR rida | number=8231 | nimi=Vana-Kaarli kalmistu väravaehitis- kabel, 1893. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Siselinna kalmistu]], Toonela tee 3, Kesklinna linnaosa, [[Toonela tee]] 3(2) | NS=59.4244105586 | EW=24.7664013408 | pilt= Vana-Kaarli kalmistu väravaehitis- kabel.IMG 9669.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8230 | nimi=Tallinna [[Balti jaam]]a lähirongide paviljon, 1962. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Toompuiestee]] 37 | NS=59.4406075418 | EW=24.7381019695 | pilt=Tallinna Balti jaama lähirongide paviljon.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8229 | nimi=Elamu Toompuiestee 21, 19. saj. II pool | liik=ehitismälestis | aadress=[[Kevade tänav]] 3 // Toompuiestee 21 | NS=59.4343062503 | EW=24.7330472372 | pilt= Tallinn, elamu Toompuiestee 21, 19. saj. II pool (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8228 | nimi=Elamu Toompuiestee 6, 1929. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Toompuiestee 6 | NS=59.4324862404 | EW=24.7359857757 | pilt= Tallinn, elamu Toompuiestee 6, 1929.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8227 | nimi=Elamu Tina tn 17, 1936. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Tina tänav]] 17 | NS=59.4361991266 | EW=24.772287842 | pilt= Tallinn, elamu Tina 17, 1936.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8226 | nimi=Elamu Tehnika tn 16, 1924. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Tehnika tn 16 | NS=59.4367756428 | EW=24.729804343 | pilt= Tallinn, elamu Tehnika 16, 1924 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8225 | nimi=Elamu Sõmera tn 5, 1927. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Sõmera tänav]] 5 | NS=59.4351735414 | EW=24.7229074786 | pilt= Tallinn, elamu Sõmera 5, 1927.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8224 | nimi=Elamu Sõmera tn 3, 1927. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Saue tänav]] 13 // Sõmera tn 3 | NS=59.4352247897 | EW=24.7225002543 | pilt= Tallinn, elamu Sõmera 3, 1927.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8223 | nimi=Elamu-ladu Suur- Patarei tn 18, 1881. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Suur-Patarei tänav]] 18 | NS=59.4475409179 | EW=24.7449434811 | pilt=Elamu-ladu Suur-Patarei 18.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8222 | nimi=Pangahoone Suur- Karja tn 7, 1912. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Suur-Karja tänav]] 7 | NS=59.4358824747 | EW=24.7465500721 | pilt=Pangahoone Suur-Karja tn 7 8222.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8221 | nimi=Eramu Seene tn 8, 1927. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Ravila tänav (Tallinn)|Ravila tänav]] 10 // [[Seene tänav]] 8 | NS=59.3822281453 | EW=24.6904351605 | pilt= Seene 8-2.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8220 | nimi=Elamu Salme tn 21, 1930. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Salme tänav (Tallinn)|Salme tänav]] 21 | NS=59.4453643333 | EW=24.728750923 | pilt= Tallinn, elamu Salme 21, 1930 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8219 | nimi=Elamu Salme tn 19, 1932. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Salme tn 19 | NS=59.445179934 | EW=24.7285106047 | pilt= Tallinn, elamu Salme 19, 1932 (2).jpg | commons= Salme 19 (Tallinn) }} {{KRR rida | number=8218 | nimi=Elamu Salme tn 17, 1932. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Salme tn 17 | NS=59.444974929 | EW=24.7282465817 | pilt= Tallinn, elamu Salme 17, 1932.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8217 | nimi=Elamu Salme t. 15, 1930. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Tõllu tänav|Tõllu]] 8 / Salme 15 | NS= | EW= | pilt= Tallinn, elamu Salme 15, 1930 (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8216 | nimi=Administratiivhoone Rävala pst 9, 1968. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Ants Lauteri tänav|A. Lauteri tn]] 2 // [[Islandi väljak]] 1 | NS=59.4326253615 | EW=24.7539331371 | pilt= Välisministeeriumi hoone, 2005.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8215 | nimi=Elamu Roosikrantsi tn 15, 1912. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Roosikrantsi tänav]] 15 | NS=59.4309558394 | EW=24.7439461926 | pilt= Tallinn, elamu Roosikrantsi 15, 1912 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8214 | nimi=Elamu Roosikrantsi tn 4b, 1931. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Roosikrantsi tn 4b | NS=59.4314009321 | EW=24.7419378203 | pilt= Tallinn, elamu Roosikrantsi 4b, 1931.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8213 | nimi=Elamu Raua tn 35, 1934. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Raua tänav]] 35 | NS=59.436486987 | EW=24.7677793144 | pilt= Tallinn, elamu Raua 35, 1934 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8212 | nimi=Elamu Raua tn 33, 1935. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Raua tn 33 | NS=59.4366543095 | EW=24.7676108961 | pilt= Tallinn, elamu Raua 33, 1935.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8211 | nimi=Elamu Raua tn 31, 1936. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Raua tn 31 | NS=59.436895465 | EW=24.767280943 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8210 | nimi=Elamu Raua tn 29, 1936. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Raua tn 29 | NS=59.4367605161 | EW=24.7669774366 | pilt= Tallinn, elamu Raua 29, 1936 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8209 | nimi=Elamu Raua tn 27, 1934. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Raua tn 27 | NS=59.4366103204 | EW=24.7672570925 | pilt= Tallinn, elamu Raua 27, 1934 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8208 | nimi=Elamu Raua tn 25, 1933. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Raua tn 25 | NS=59.4363617753 | EW=24.7673301097 | pilt= Tallinn, elamu Raua 25, 1933.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8207 | nimi=[[Rahumäe jaamahoone]] | liik=ehitismälestis | aadress=Rahumäe raudtejaam | NS=59.3887781784 | EW=24.7042565285 | pilt= Rahumäe jaama hoone.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8206 | nimi=Laiarööpmelise raudtee Pääsküla jaamahoone, 1916. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Pääsküla raudteejaam, [[Suvila tänav]] 1 | NS=59.3690194066 | EW=24.6397956845 | pilt= Tallinn, Pääsküla jaamahoone, 1916 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8205 | nimi=[[Peetri aedlinna kõrgemate ametnike elamu]] 1915. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], Pärnu mnt 492 | NS=59.3684495458 | EW=24.6353752713 | pilt=1-Peetri aedlinna kõrgemate ametnike elamu 1915. a.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8204 | nimi=Äri-, elu- ja kinohoone Pärnu mnt 326, 1933. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], Pärnu mnt 326 | NS=59.3880756641 | EW=24.683240168 | pilt= Los Angeles? No, Nõmme Center, Tallinn Estonia.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8203 | nimi=Kino "Kosmos", 1962. a | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 45 | NS=59.4280409326 | EW=24.7439380612 | pilt= Kino "Kosmos" 2023.aastal.jpg | commons= Cinema Kosmos }} {{KRR rida | number=8202 | nimi=[[Elamu Pärnu mnt 36 / Roosikrantsi 23 Tallinnas|Elamu Pärnu mnt 36/ Roosikrantsi tn 23]], 1935. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Pärnu mnt 36 // Roosikrantsi tn 23 | NS=59.4302112701 | EW=24.7442536584 | pilt= Tallinn, elamu Pärnu mnt 36-Roosikrantsi 23, 1935.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8201 | nimi=Elamu ja ärihoone Pärnu mnt 8/ Väike- Karja tn 9, 1937 a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Pärnu maantee]] 8 // [[Väike-Karja tänav]] 9 | NS=59.4353305375 | EW=24.7485184202 | pilt=Elamu ja ärihoone Pärnu mnt 8, Väike- Karja tn 9, 1937 a..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8200 | nimi=Tehasehoone Põhja pst 7, 1932. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Kotzebue tänav]] 1 // Põhja pst 7 | NS=59.4425307157 | EW=24.7408055954 | pilt= Tallinn, tehasehoone Põhja pst 7, 1932.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8199 | nimi=Tallinna Gaasijaama gaasimahuti Põhja pst 27, 1926. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Põhja pst 27a | NS=59.4446896183 | EW=24.7501016079 | pilt=Tallinna Elektrijaama ja gaasijaama 20110424 04.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8198 | nimi=Tallinna elektrijaama turbiinisaal, 1928. -1929 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Põhja pst 29 | NS=59.4441483476 | EW=24.7498915947 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8197 | nimi=Tallinna Elektrijaama administratiivhoone, 1910–1913 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Põhja pst 27 | NS=59.4441770575 | EW=24.7491213966 | pilt=Tallinna Elektrijaama administratiivhoone.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8196 | nimi=Stuarti reduudi säilinud fass, 17. saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Põhja pst 25 | NS=59.4445414668 | EW=24.7491771581 | pilt= Stuarti reduudi säilinud fass.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8195 | nimi=P. [[Wiegandi masinatehas]]e mehaanikatöökoda, 1912. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Põhja pst 23 | NS=59.444441007 | EW=24.7466495169 | pilt=P. Wiegandi masinatehase mehaanikatöökoda, 1912. a.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8194 | nimi=P. Wiegandi masinatehase administratiivhoone, 1881–1883 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Põhja pst 23 | NS=59.444441007 | EW=24.7466495169 | pilt=F. Wiegandi masinatehase administratiivhoone, 1881–1883.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8193 | nimi=P. Wiegandi masinatehase masinatsehh, 1881–1883 | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Põhja pst 21 | NS=59.4451116434 | EW=24.7447182807 | pilt=F. Wiegandi masinatehase masinatsehh, 1881–1883.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8192 | nimi=Kohvik "Tuljak", 1964. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Pirita tee]] 26e | NS=59.4484285639 | EW=24.8066980582 | pilt=Kohvik Carina..jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8191 | nimi=[[Lillepaviljon]] Pirita tee 26 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Pirita tee 26 | NS=59.4481749945 | EW=24.8063125118 | pilt=Lillepaviljon Pirita tee 26.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8190 | nimi=Paldiski mnt. 3 linnasaunaga elamu (nn [[Saarmanni saun]]) | liik=ehitismälestis | aadress=[[Paldiski maantee]] 3a | NS=59.4348327425 | EW=24.7312545562 | pilt= Tallinn, Paldiski mnt 3 linnasaunaga elamu (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8189 | nimi=Paldiski maantee raudteeviadukt, 1926. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kristiine linnaosa, Paldiski mnt lõik Tehnika tn ja Telliskivi tn vahel | NS=59.4341693798 | EW=24.723336117 | pilt= Tallinn, Paldiski maantee raudteeviadukt, 1926 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8188 | nimi=Elamu P. Süda t. 15 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Peeter Süda tänav|Peeter Süda tn]] 13 | NS=59.428779326 | EW=24.7481113476 | pilt= Rävala kultuurikeskus.08-2011 022.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8187 | nimi=Elamu P. Süda t. 7 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Peeter Süda tn 7 | NS=59.4292869242 | EW=24.7465372508 | pilt= 8187 Elamu P.Süda t. 7, 20. saj. algus.08-2011 018.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8186 | nimi=Elamu P. Süda t. 5 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Peeter Süda tn 5 | NS=59.4294636285 | EW=24.7462609627 | pilt= Elamu P.Süda t. 5, 20. saj. algus.08-2011 019.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8185 | nimi=Elamu P. Süda t. 3A | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Peeter Süda tn 3a | NS=59.4295122986 | EW=24.745973067 | pilt= 8185Peeter Süda tn 3a.08-2011 017.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8184 | nimi=Elamu P.Süda t. 3 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Peeter Süda tn 3 | NS=59.4297641038 | EW=24.7462097322 | pilt= P. Süda 3.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8183 | nimi=Elamu P. Süda t. 2 | liik=ehitismälestis | aadress=P. Süda tn 2 // 2a | NS=59.4299029839 | EW=24.7456061214 | pilt=Elamu P. Süda t. 2.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8182 | nimi=Nõmme jaamahoone, 1907–1930 | liik=ehitismälestis | aadress=Jaama 18, Tallinn; Nõmme raudteejaam | NS=59.3862743051 | EW=24.6860959112 | pilt= Nõmme jaamahoone.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8181 | nimi=Elamu Nurme t. 40, 1936. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nurme tänav]] 40 // [[Sihi tänav]] 92 | NS=59.3800061194 | EW=24.6913863166 | pilt= Noortemaja Nurme 40 1.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8179 | nimi=Elamu Niine t. 10, 1893. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Niine tänav]] 10 | NS=59.4442119394 | EW=24.7390381112 | pilt= Tallinn, elamu Niine 10, 1893.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8177 | nimi=Villa «Mon Repos» | liik=ehitismälestis | aadress=Narva mnt 90 // 92 // 94 | NS=59.4405231699 | EW=24.787552957 | pilt=Flickr - tm-tm - "Mon Repos".jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8176 | nimi=Georg Witte supelsalongi majandushoone, 1870. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Narva mnt 80 | NS=59.4395116073 | EW=24.7828340675 | pilt= Tallinn, Georg Witte supelsalongi majandushoone, 1870.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8175 | nimi=[[Georg Witte supelsalong]]i vannimaja, 1870. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Narva mnt 80 | NS=59.4396043258 | EW=24.7825189469 | pilt= Tallinn, Georg Witte supelsalongi vannimaja, 1870 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8174 | nimi=Elamu Narva mnt. 57, 1931. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Narva mnt 57 | NS=59.4398035481 | EW=24.7786070972 | pilt= Tallinn, elamu Narva mnt 57, 1931.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8173 | nimi=Suvila Mäekalda t. 11 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Mäekalda tänav]] 11 | NS=59.4356739339 | EW=24.7940447706 | pilt= Tallinn, suvila Mäekalda 11.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8172 | nimi=Suvila koos õuemajaga Mäekalda t. 9 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Mäekalda tn 9 | NS=59.4360184552 | EW=24.7945823461 | pilt= Tallinn, suvila koos õuemajaga Mäekalda 9.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8171 | nimi=[[Laevastiku Ohvitseride Maja]], 1954. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Mere pst 5 | NS=59.4385122948 | EW=24.7533163168 | pilt= Tallinn, laevastiku Ohvitseride Maja, 1954 (1).jpg | commons= Russian Cultural Centre, Tallinn }} {{KRR rida | number=8170 | nimi=Koolihoone Majaka tn 2, 1936. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Lasnamäe linnaosa]], [[Majaka tänav]] 2 | NS=59.4297114447 | EW=24.7857329983 | pilt=Koolihoone Majaka 2.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8169 | nimi=Elamu Maasika tn 9, 1931–1932 | liik=ehitismälestis | aadress=Kristiine linnaosa, [[Maasika tänav]] 9 | NS=59.4295586697 | EW=24.7107044651 | pilt= Tallinn, elamu Maasika 9, 1931-1932 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8168 | nimi=Elamu Maasika tn 7, 1931–1932 | liik=ehitismälestis | aadress=Kristiine linnaosa, Maasika tn 7 | NS=59.4297612172 | EW=24.7106154706 | pilt= Tallinn, elamu Maasika 7, 1931-1932.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8167 | nimi=Elamu Maasika tn 6, 1931–1932 | liik=ehitismälestis | aadress=Kristiine linnaosa, Maasika tn 6 | NS=59.4297641267 | EW=24.7097932316 | pilt= Tallinn, elamu Maasika 6, 1931-1932.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8166 | nimi=Elamu Maasika tn 5, 1931–1932 | liik=ehitismälestis | aadress=Kristiine linnaosa, Maasika tn 5 | NS=59.4299468154 | EW=24.7106397687 | pilt= Tallinn, elamu Maasika 5, 1931-1932.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8165 | nimi=Elamu Maasika tn 3, 1931–1932 | liik=ehitismälestis | aadress=Kristiine linnaosa, Maasika tn 3 | NS=59.4301582659 | EW=24.7105477864 | pilt= Tallinn, elamu Maasika 3, 1931-1932.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8164 | nimi=Keemilise puhastuse ja värvimistööstuse hoone Maakri tn 23, 20. saj. algus | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Maakri tänav]] 23a | NS=59.4326772749 | EW=24.760157696 | pilt= Keemilise puhastuse ja värvimistööstuse hooned Maakri tänaval Tallinnas.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8163 | nimi=Laohoone fassaad Lootsi tn 8 (end. kinnistu 304D hoone C), 19. saj. lõpp | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Lootsi tänav (Tallinn)|Lootsi tänav]] 10 | NS=59.4417974986 | EW=24.7646310205 | pilt= Laohoone fassaad Lootsi tn 8 2.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8162 | nimi=Laohoone fassaad Lootsi tn 8 (end. kinnistu 304D hoone A/B), 19. saj. lõpp | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Lootsi tn 8 | NS=59.4408332364 | EW=24.7653682075 | pilt= Lootsi 8.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8161 | nimi=Topeltpatarei vare, 19. saj. lõpp | liik=ehitismälestis | aadress=Linnahalli juures meres | NS=59.4508831504 | EW=24.7518471255 | pilt=Topeltpatarei vare, 19. saj. lõpp a*.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8160 | nimi=Elamu Linda tn 5, 1927. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Linda tänav (Tallinn)|Linda tänav]] 5 | NS=59.4435710419 | EW=24.7314403848 | pilt= Tallinn, elamu Linda 5, 1927.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8159 | nimi=Liiva kalmistu kabel | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], [[Kalmistu tee]] 34a | NS=59.3795440174 | EW=24.7288546729 | pilt= Liiva kalmistu kabel 3.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8158 | nimi=Elamu Leigeri tn 6, 1920.-1930. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Leigeri tänav]] 6 | NS=59.4453366946 | EW=24.7278400477 | pilt= Tallinn, elamu Leigeri 6, 1920.-1930.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8157 | nimi=Elamu Leigeri tn 5, 1920.-1930. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Leigeri tn 5 | NS=59.4455131299 | EW=24.7281734438 | pilt= Tallinn, elamu Leigeri 5, 1920.-1930.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8156 | nimi=Elamu Leigeri tn 4, 1932. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Leigeri tn 4 | NS=59.4454740757 | EW=24.7274433575 | pilt= Tallinn, elamu Leigeri 4, 1932 (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8155 | nimi=Elamu Leigeri tn 3, 1920.-1930. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Leigeri tn 3 | NS=59.4457066146 | EW=24.7278421131 | pilt= Tallinn, elamu Leigeri 3, 1920.-1930.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8154 | nimi=Elamu L.Koidula tn 10A, 1932 a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Lydia Koidula tänav|Lydia Koidula tn]] 10a | NS=59.4383079372 | EW=24.7782392127 | pilt= Tallinn, elamu L.Koidula 10A, 1932.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8153 | nimi=Elamu L.Koidula tn 10, 1915.a . | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Lydia Koidula tn 10 | NS=59.4383591847 | EW=24.77786111 | pilt= Tallinn, elamu L.Koidula 10, 1915.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8152 | nimi=Elamu L.Koidula tn 9 a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Lydia Koidula tn 9 | NS=59.4380586099 | EW=24.7817015694 | pilt= Tallinn, elamu L.Koidula 9a.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8151 | nimi=Elamu Kungla tn 22, 1932. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Kungla tänav]] 22 | NS=59.4458738347 | EW=24.727422609 | pilt= Tallinn, elamu Kungla 22, 1932 (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8150 | nimi=Elamu Kungla tn 20, 1920.- 1930. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Kungla tn 20 | NS=59.4457052657 | EW=24.7270135817 | pilt= Tallinn, elamu Kungla 20, 1920.- 1930 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8149 | nimi=Kivimäe jaamahoone, 1938. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Kivimäe raudteejaam]] | NS= | EW= | pilt= Kivimäe jaamahoone 1.jpg | commons= Ei }} {{KRR rida | number=8148 | nimi=Ehisseinaga portaal ja aknakonstruktsioon Kinga tn 7/ Pikk tn 4, 6, 8, 16. saj. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Pikk tänav]] 4 // 6 // 8 | NS=59.437715654 | EW=24.7437054912 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=8147 | nimi=Elamu Kalevi tn 33, 1920.-1930. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=[[Kalevi tänav (Tallinn)|Kalevi tänav]] 33 // Kungla tn 24 | NS=59.446062742 | EW=24.7279196845 | pilt= Tallinn, elamu Kalevi 33, 1920.-1930 (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8146 | nimi=Elamu Kalevi tn 31, 1920.-1930. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Kalevi tn 31 | NS=59.4459578047 | EW=24.7283579681 | pilt= Tallinn, elamu Kalevi 31, 1920.-1930.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8145 | nimi=Elamu Kalevi tn 29, 1920.-1930. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Kalevi tn 29 | NS=59.4458104927 | EW=24.7286670147 | pilt= Tallinn, elamu Kalevi 29, 1920.-1930 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8144 | nimi=Elamu Kalevi tn 27, 1920.-1930. aastad | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, [[Salme tänav (Tallinn)|Salme tänav]] 23 | NS=59.4456033571 | EW=24.7290477605 | pilt= Tallinn, elamu Kalevi 27, 1920.-1930.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8143 | nimi=Postkontor ja pangahoone Jaama tn 14, 1912. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], Jaama tn 14 | NS=59.3865492126 | EW=24.6854867558 | pilt= Jaama 14-1.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8142 | nimi=Elamu J. Poska tn 53, 1880–1923 | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Jaan Poska tn 53 | NS=59.4399725881 | EW=24.7851378099 | pilt= Tallinn, elamu J. Poska 53, 1880-1923 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8141 | nimi=Laiarööpmelise raudtee Hiiu jaamahoone, 1929. a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], Raudtee tn 57a | NS=59.3832394243 | EW=24.6717669495 | pilt= Hiiu jaamahoone.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8140 | nimi=[[Aleksandr Nevski kalmistu]] nn. punane kabel, 19.-20. saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Siselinna kalmistu]], Toonela tee 7, Kesklinna linnaosa, Toonela tee 7(2) | NS=59.4247498452 | EW=24.7567572948 | pilt=Aleksandr Nevski kalmistu nn. punane kabel 1.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8139 | nimi=Elamu Gonsiori tn 25, 1937. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Gonsiori tänav]] 25 | NS=59.434446624 | EW=24.7698886405 | pilt=8139 Elamu Gonsiori t. 25, 1937 - Front of Building.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8138 | nimi=Uus Raadiomaja Gonsiori tn 21, 1972. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Gonsiori tn 21 | NS=59.4346145919 | EW=24.7678420921 | pilt= Tallinn, uus Raadiomaja Gonsiori 21, 1972 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8137 | nimi=[[Kaitseväe kalmistu]] väravaehitis, 1938. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Filtri tee]] 14 | NS=59.4224996814 | EW=24.7663961926 | pilt= Kaitseväe kalmistu väravaehitis 2008-08-29.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8136 | nimi=Elamu F.R.Kreutzwaldi tn 19, 1932.a . | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tn 19 | NS=59.4347161757 | EW=24.7690169539 | pilt= Tallinn, elamu F.R.Kreutzwaldi 19, 1932.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8135 | nimi=Elamu F.R.Kreutzwaldi tn 15, 1938. a. | liik=ehitismälestis | aadress=F. R. Faehlmanni tn 1 // F. R. Kreutzwaldi tn 15 | NS=59.4352650495 | EW=24.7694113623 | pilt= Tallinn, elamu F.R.Kreutzwaldi 15, 1938.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8134 | nimi=Elamu F.R.Faehlmanni tn 4, 1925. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Friedrich Robert Faehlmanni tn 4 | NS=59.4347866876 | EW=24.7697315354 | pilt= Tallinn, elamu F.R.Faehlmanni 4, 1925.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8133 | nimi=Elamu F.R.Faehlmanni tn 2/ F.R.Kreutzwaldi tn 17, 1925, 1932 | liik=ehitismälestis | aadress=F. R. Faehlmanni tn 2 // F. R. Kreutzwaldi tn 17 | NS=59.4348893591 | EW=24.7692132868 | pilt= Kreutzwaldi_17.IMGP6202.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8132 | nimi=Eesti Panga uuem hoone, 1935. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Estonia pst 13 // Sakala tn 6 | NS=59.4327021372 | EW=24.7490060394 | pilt= Eesti Panga peahoone 20101103 Ahsoous.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8131 | nimi=[[Cederhilm'i suvemõis]]a peahoone ja park, 19. saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kristiine linnaosa, Endla tn 61 | NS=59.4273383166 | EW=24.7111103745 | pilt=Cederhilmí suvemõisa peajoone, Kristiine linnaosa, Endla 61, Tallinn.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=8130 | nimi=Haiglahoone Eha tn 8 ja 8a 1945–1946 | liik=ehitismälestis | aadress=[[Eha tänav (Tallinn)|Eha tänav]] 8 | NS=59.4337123065 | EW=24.7280225773 | pilt= Tallinn, haiglahoone Eha 8 ja 8a 1945-1946 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8129 | nimi=Klubihoone (peahoone ja tiibhoone) Aia tn 12, 1870. a. -d | liik=ehitismälestis | aadress=[[Aia tänav]] 12 | NS=59.4389215618 | EW=24.7518843793 | pilt= Tallinn, klubihoone (peahoone ja tiibhoone) Aia tn 12, 1870.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8128 | nimi=Rotermanni vabriku soolaladu, 1908. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Ahtri tn 2 | NS=59.4403221514 | EW=24.7563782115 | pilt= Tallinn, Rotermanni vabriku soolaladu, 1908 (2).jpg | commons= Rotermann’s Salt Storage }} {{KRR rida | number=8127 | nimi=Elamu A.Weizenbergi tn 14, 1913. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, August Weizenbergi tn 14 | NS=59.4385856055 | EW=24.7827351264 | pilt= Tallinn, elamu A.Weizenbergi 14, 1913.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8126 | nimi=Elamu A.Weizenbergi tn 12, 1912. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, August Weizenbergi tn 12 | NS=59.4386068752 | EW=24.7820258865 | pilt= Tallinn, elamu A.Weizenbergi 12, 1912.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8124 | nimi=Elamu A.Weizenbergi tn 10, 1911. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, August Weizenbergi tn 10 | NS=59.4386320299 | EW=24.781674859 | pilt= Tallinn, elamu A.Weizenbergi 10, 1911.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8123 | nimi=Elamu A.Weizenbergi tn 8, 1932. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, August Weizenbergi tn 8 | NS=59.4385828945 | EW=24.7812264325 | pilt= Tallinn, elamu A.Weizenbergi 8, 1932.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8122 | nimi=Elamu A.Kapi tn 6, 1935. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Artur Kapi tn 6 | NS=59.4315895559 | EW=24.7310700917 | pilt= Tallinn, elamu A.Kapi 6, 1935 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8121 | nimi=Elamu A.Kapi tn 5, 1937. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Artur Kapi tn 5 | NS=59.4315433945 | EW=24.7316232664 | pilt= Tallinn, elamu A.Kapi 5, 1935 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8120 | nimi=Elamu A.Kapi tn 4, 1935. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Artur Kapi tn 4 | NS=59.4318023674 | EW=24.7310105058 | pilt= Tallinn, elamu A.Kapi 4, 1935.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8119 | nimi=Elamu A.Kapi tn 3, 1935. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Artur Kapi tn 3 | NS=59.4318233586 | EW=24.7314979873 | pilt= Tallinn, elamu A.Kapi 3, 1935 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8118 | nimi=Elamu A.Kapi tn 2, 1935. a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Wismari tn 19 | NS=59.4320879635 | EW=24.730937851 | pilt= Tallinn, elamu A.Kapi 2, 1935 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=8117 | nimi=Elamu A.Kapi tn 1, 1935. a. | liik=ehitismälestis | aadress=A. Kapi tn 1 // Wismari tn 17 | NS=59.432101449 | EW=24.7314514307 | pilt= Tallinn, elamu A.Kapi 1, 1935 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3472 | nimi=Vene tn 5 fassaadid 18.-19.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Apteegi tn 6 // Raekoja plats 14 // Vene tn 5 | NS=59.4373941508 | EW=24.7468538005 | pilt=Vene tn 5 fassaadid 18.-19.saj..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=3134 | nimi=Elamu Dunkri tn9 portaal, 15.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Dunkri tänav]] 9 | NS=59.4367158877 | EW=24.7428186098 | pilt= Tallinn, elamu Dunkri 9 portaal, 15.-20.saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3133 | nimi=Pangahoone Estonia pst 11, 1902–1904.a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Estonia puiestee]] 11 | NS=59.4333454282 | EW=24.7498712543 | pilt= Estonia puiestee 11 endine Eestimaa Aadlike Krediidiühingu pangahoone 20101103 Ahsoous.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=3132 | nimi=[[Pääsküla kivisild]], 19.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Laagri, Vana-Pärnu maantee | NS=59.3519044346 | EW=24.6293248891 | pilt= Pääsküla kivisildIMGP5578.JPG | commons= Pääsküla stone bridge }} {{KRR rida | number=3131 | nimi=Lutheri vabriku rahvamaja fassaad, 1904–1905.a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Vana-Lõuna tn 37 | NS=59.4212158496 | EW=24.7449528226 | pilt= Lutheri_vabriku_rahvamaja_fassaad.IMG_7659.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3129 | nimi=Elamu Vabaduse väljak 7 äriruumidega, 1929–1932.a. | liik=ehitismälestis | aadress=Roosikrantsi tn 1 // Vabaduse väljak 7 | NS=59.4326236521 | EW=24.7440554548 | pilt= Tallinn, elamu Vabaduse väljak 7 äriruumidega, 1929-1932.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3128 | nimi=Elamu Vabaduse pst 127, 1928–1936.a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Nõmme linnaosa]], Vabaduse pst 127 | NS=59.3745411404 | EW=24.6726516965 | pilt= Elamu Vabaduse pst. 127 1928-1936 1.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3127 | nimi=Koolihoone veetorniga Tõnismägi 12, 14, 1882.a., 1935–1937.a., 1958.a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Tõnismägi 12, Kesklinna linnaosa, Tõnismägi 12, 14(2) | NS=59.4296392067 | EW=24.7410977094 | pilt= Tallinn, koolihoone veetorniga Tõnismägi 12, 14 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3126 | nimi=Raviasutuste kompleks Tõnismägi 5, 1909–1939.a. | liik=ehitismälestis | aadress=Hariduse tn 6 // Tõnismägi 5 | NS=59.4306193533 | EW=24.7409119312 | pilt= Tallinn, raviasutuste kompleks Tõnismägi 5, 1909-1939.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3125 | nimi=Elamu Tatari tn21b, 1912.a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Tatari tn 21b | NS=59.4296972828 | EW=24.7494710554 | pilt= Elamu Tatari tn21b, 1912.a..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=3124 | nimi=Elamu fassaad Roosikrantsi 8b, 1939–1940.a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Roosikrantsi tn 8b | NS=59.4308951278 | EW=24.7433790887 | pilt= Tallinn, Roosikrantsi 8B.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3123 | nimi=Kadrioru staadioni tribüün, 1936–1937.a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Roheline aas 24 | NS=59.4338336346 | EW=24.7836377578 | pilt= Kadrioru staadioni tribüün.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3122 | nimi=Elamud Ristiku tn52,54,56,58,60, 1930.a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Kolde puiestee|Kolde pst]] 4 // 6 // 8 // 10 // 12 // 14 // 16 // 18 // 20 // 22 // 24 // 26 // 28 // 30 // 32 // 34 // Kõrre tn 4 // 6 // 8 // 10 // [[Ristiku tänav|Ristiku tn]] 52 // 54 // 56 // 58 // 60, Põhja-Tallinna linnaosa, ...(2) | NS=59.4415061392 | EW=24.7143632066 | pilt= Tallinn, elamud Ristiku 52,54,56,58,60, 1930 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3121 | nimi=Elamu Raua tn 39, 1912–1913.a. | liik=ehitismälestis | aadress=F. R. Kreutzwaldi tn 6 // Raua tn 39 | NS=59.4367168645 | EW=24.7685981432 | pilt= Tallinn, elamu Raua 39, 1912-1913 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3120 | nimi=Tuletõrjehoone Raua tn 2, 1938–1939.a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Raua tn 2 | NS=59.4351893743 | EW=24.763783529 | pilt=Raua tn tuletõrjehoone.jpg | commons= Eesti Tuletõrjemuuseum }} {{KRR rida | number=3119 | nimi=Elamu Pärnu mnt 67, 1909–1910.a., 1945.a., 1982.a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 67 | NS=59.4255654528 | EW=24.7437208645 | pilt= Elamu Pärnu mnt.67, 1909-1910.a.,1945.a.,1982.a.A..jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3118 | nimi=Tallinna Saksa Teatri hoone, 1908–1910.a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Pärnu maantee]] 5 | NS=59.4347345065 | EW=24.7488290813 | pilt= Eesti Draamateater2.JPG | commons= Estonian Drama Theatre }} {{KRR rida | number=3117 | nimi=[[Tallinna laululava]] ansambel, 1960.a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Narva mnt 95 | NS=59.4446566404 | EW=24.806497396 | pilt= XXV laulupidu (3).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3116 | nimi=[[Tallinna Peeter I maja]] | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Mäekalda tn 2 | NS=59.4376430446 | EW=24.7963729886 | pilt= Tallinna Peeter I maja (1).jpg | commons= Peter the Great House, Tallinn }} {{KRR rida | number=3115 | nimi=[[Tallinna vesilennukite angaarid]], 1916–1917.a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Küti tn 17 | NS=59.4518150864 | EW=24.7383778725 | pilt= Tallinn airplane hangars2.JPG | commons= Seaplane Hangars in Tallinn }} {{KRR rida | number=3114 | nimi=Elamu Kolde pst28,30,32,34, 1925.a. | liik=ehitismälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Kolde pst 28, 30, 32, 34 | NS=59.4417513476 | EW=24.7154447321 | pilt= Tallinn, elamu Kolde 28,30,32,34, 1925 (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3113 | nimi=Elamu Kolde pst20,22,24,26, 1925.a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kolde pst 4 // 6 // 8 // 10 // 12 // 14 // 16 // 18 // 20 // 22 // 24 // 26 // 28 // 30 // 32 // 34 // Kõrre tn 4 // 6 // 8 // 10 // Ristiku tn 52 // 54 // 56 // 58 // 60, Põhja-Tallinna linnaosa, ...(2) | NS=59.4419386001 | EW=24.7159737246 | pilt= Tallinn, elamu Kolde 20,22,24,26, 1925 (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3112 | nimi=Elamu Kolde pst12,14,16,18, 1924.a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kolde pst 4 // 6 // 8 // 10 // 12 // 14 // 16 // 18 // 20 // 22 // 24 // 26 // 28 // 30 // 32 // 34 // Kõrre tn 4 // 6 // 8 // 10 // Ristiku tn 52 // 54 // 56 // 58 // 60, Põhja-Tallinna linnaosa, ...(2) | NS=59.4420841817 | EW=24.7165222948 | pilt= Tallinn, elamu Kolde 12,14,16,18, 1924 (3).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3111 | nimi=Elamu Kolde pst4,6,8,10, 1923.a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kolde pst 4 // 6 // 8 // 10 // 12 // 14 // 16 // 18 // 20 // 22 // 24 // 26 // 28 // 30 // 32 // 34 // Kõrre tn 4 // 6 // 8 // 10 // Ristiku tn 52 // 54 // 56 // 58 // 60, Põhja-Tallinna linnaosa, ...(2) | NS=59.4421950559 | EW=24.7171633821 | pilt= Tallinn, elamu Kolde 4,6,8,10, 1923 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3110 | nimi=Elamu Kolde pst 25a, 1925.a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kolde pst 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 13 // 15 // 17 // 19 // 21 // 23 // 25 // 25a // Õle tn 46 | NS=59.4415273555 | EW=24.715647141 | pilt= Tallinn, elamu Kolde 25a, 1925 (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3109 | nimi=Elamu Kolde pst19,21,23,25, 1925.a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kolde pst 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 13 // 15 // 17 // 19 // 21 // 23 // 25 // 25a // Õle tn 46, Põhja-Tallinna linnaosa, Kolde pst 19, 21, 23, 25(2) | NS=59.4416608212 | EW=24.7162449771 | pilt= Tallinn, elamu Kolde 19,21,23,25, 1925 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3108 | nimi=Elamu Kolde pst11,13,15,17, 1925.a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kolde pst 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 13 // 15 // 17 // 19 // 21 // 23 // 25 // 25a // Õle tn 46, Põhja-Tallinna linnaosa, Kolde pst 11, 13, 15, 17(2) | NS=59.4418020568 | EW=24.7167671906 | pilt= Tallinn, elamu Kolde 11,13,15,17.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3107 | nimi=Elamu Kolde pst3, 5, 7, 9, 1923.a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kolde pst 3 // 5 // 7 // 9 // 11 // 13 // 15 // 17 // 19 // 21 // 23 // 25 // 25a // Õle tn 46, Põhja-Tallinna linnaosa, Kolde pst 3, 5, 7, 9(2) | NS=59.4419935211 | EW=24.7173459843 | pilt= Tallinn, elamu Kolde 3, 5, 7, 9, 1923.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3106 | nimi=Tallinna [[Metsakalmistu kabel]], 1935–1936.a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Pirita linnaosa]], [[Kloostrimetsa tee]] 33 | NS=59.4695417671 | EW=24.8672988257 | pilt= 3106 Metsakalmistu kabel 1.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3105 | nimi=Elamu Vene tn27 hooviansambliga, 14.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Vene tn 27 | NS=59.4394466644 | EW=24.7481242819 | pilt= Tallinn, elamu Vene 27 hooviansambliga, 14.-20.saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3104 | nimi=Elamu Vene tn25 hooviansambliga, 14.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Vene tn 25 | NS=59.439272442 | EW=24.7484530402 | pilt= Tallinn, elamu Vene 25 hooviansambliga, 14.-20.saj (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3103 | nimi=Elamu Vene tn23 | liik=ehitismälestis | aadress=Vene tn 21 // 23 | NS=59.4391803846 | EW=24.7484452073 | pilt= Tallinn, elamu Vene 23 (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3102 | nimi=Elamud Vene tn17, 14.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Vene tn 17 | NS=59.4386900399 | EW=24.7481981252 | pilt= Tallinn, elamud Vene tn17, 14.-20.saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3101 | nimi=Elamu Vene tn12 hooviansambliga, 15.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Vene tn 12 | NS=59.4376057189 | EW=24.7479003323 | pilt= Tallinn, elamu Vene 12 hooviansambliga, 15.-20.saj (3).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3100 | nimi=Elamu Vene tn10 hooviansambliga, 14.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Vene tn 10 | NS=59.4374867887 | EW=24.7489563747 | pilt=Elamu Vene tn10 hooviansambliga, 14.-20.saj..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=3099 | nimi=Elamu Vene tn6 hooviansambliga, 14.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Vene tn 6 | NS=59.4372612896 | EW=24.7472343817 | pilt=Elamu Vene tn6 hooviansambliga, 14.-20.saj..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=3098 | nimi=Elamu Viru 20 hooviansambliga, 15.-19.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Viru tn 20 | NS=59.4365099101 | EW=24.749086695 | pilt= Tallinn, elamu Viru 20, 15.-19.saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3097 | nimi=Elamu ja ait Vana turg 6/ Viru tn2, 14.-15.saj.,19.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Viru tn 2 | NS=59.4366045922 | EW=24.7467991803 | pilt= Peppersack.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3096 | nimi=[[Tallinna pakkhoone]], 1655–1656.a., 20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Vana turg]] 1 // [[Vanaturu kael]] 12 | NS=59.4366802803 | EW=24.7459415316 | pilt=Tallinn Olde Hansa 01.jpg | commons= Packing House (Tallinn) }} {{KRR rida | number=3095 | nimi=Elamu-haldushoone Valli tn4, 1924–1925.a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Müürivahe tänav]] 34 // [[Valli tänav]] 4 | NS=59.4361550621 | EW=24.7495748222 | pilt= Tallinn, elamu-haldushoone Valli 4, 1924-1925.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3094 | nimi=Elamu Vabaduse väljak 10 äriruumidega, 1936.a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Harju tänav]] 13 // Müürivahe tn 2 // [[Vabaduse väljak]] 10 | NS=59.434324202 | EW=24.7441536339 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3093 | nimi=[[Tallinna kunstihoone]], 1934.a., 1961.a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Vabaduse väljak 8 | NS=59.4343298234 | EW=24.7447312259 | pilt=Edgar-johan kuusik - kunstihoone - pilt 1.jpg | commons= Tallinn Art Hall }} {{KRR rida | number=3092 | nimi=[[Tallinna püssirohuait]], 1747–1749.a., 20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Uus tänav (Tallinn)|Uus tänav]] 37 | NS=59.4418800961 | EW=24.7497178931 | pilt= TallinnaPussirohuait.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3091 | nimi=Elamu-sepikoda Uus tn27 ja Olevimägi 13, 19.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Olevimägi 13 // Uus tn 27 | NS=59.440685862 | EW=24.7494116203 | pilt= Tallinn, elamu-sepikoda Uus 27 ja Olevimägi 13, 19.saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3090 | nimi=Elamu-haldushoone Uus tn15, 1751.a., 20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Uus tn 15 | NS=59.4390645426 | EW=24.7497465191 | pilt= Tallinn, elamu-haldushoone Uus 15, 1751.a., 20.saj (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3089 | nimi=Elamu Uus tn10 fassaad, 1791.a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Uus tn 10 | NS=59.4384084422 | EW=24.7501697251 | pilt= Tallinn, elamu Uus 10 fassaad, 1791.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3088 | nimi=Elamu-ait Tolli tn6, 15.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Lai tn 54 // [[Tolli tänav]] 8 | NS=59.4419956108 | EW=24.7479525541 | pilt= Tallinn, elamu-ait Tolli 6, 15.-20.saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3087 | nimi=Elamu Tolli tn4 hooviansambliga, 15.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=All-linn (vanalinn), Tolli t.4 | NS=59.4419694283 | EW=24.748121189 | pilt= Tallinn, elamu Tolli 4, 15.-20.saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3086 | nimi=Elamu Tolli tn3, 17.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Tolli tn 3 | NS=59.4417188594 | EW=24.7480310981 | pilt= Tolli 3, 2011-05-21.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=3085 | nimi=Elamu Suur-Karja tn18 fassaad, 1923.a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Müürivahe tänav|Müürivahe tn]] 14 // 16 // [[Suur-Karja tänav|Suur-Karja tn]] 18 // [[Vabaduse väljak]] 2 | NS=59.4348262335 | EW=24.7462704153 | pilt= Tallinn, elamu Suur-Karja 18 fassaad, 1923.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3084 | nimi=Elamu Suur-Karja tn12 portaal, 15.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Suur-Karja tn 12 | NS=59.435475644 | EW=24.7462495307 | pilt= Tallinn, elamu Suur-Karja 12 portaal, 15.saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3083 | nimi=Elamu Suur-Karja tn 8, 15.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Suur-Karja tn 8 | NS=59.4357895045 | EW=24.7461806084 | pilt=Elamu Suur-Karja tn 8 3083.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3082 | nimi=Pangahoone Suur-Karja tn 1, 1904.a., 1924.a. | liik=ehitismälestis | aadress=Suur-Karja tn 1 // [[Vana turg]] 2 | NS=59.436466542 | EW=24.7465277645 | pilt= Tallinn, pangahoone Suur-Karja 1, 1904.a., 1924 (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3081 | nimi=Ait Sauna tn10, 15.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Sauna tänav]] 10 | NS=59.4362195138 | EW=24.7483599047 | pilt= Tallinn, ait Sauna 10, 15.-20. saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3080 | nimi=Elamu Sauna 8 hooviansambliga, 15.-19.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Müürivahe tn 21 // Sauna tn 8 | NS=59.4360947553 | EW=24.7481985667 | pilt= Tallinn, elamu Sauna 8, 15.-19.saj (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3079 | nimi=Elamu hooviansambliga Sauna 6 | liik=ehitismälestis | aadress=Müürivahe tn 19 // Sauna tn 6 | NS=59.436032326 | EW=24.7481267085 | pilt= Tallinn, elamu Sauna 6 (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3078 | nimi=Elamu-ait Sauna tn 4, 15.-18.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Müürivahe tn 17 // Sauna tn 4 // Väike-Karja tn 5 | NS=59.4359883485 | EW=24.7479671407 | pilt= Tallinn, elamu-ait Sauna 4, 15.-18.saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3077 | nimi=Kauplusehoone Saiakang 4, 1656.a.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Saiakang]] 4 | NS=59.4379438157 | EW=24.7456471329 | pilt=Kauplusehoone Saiakang 4, 1656.a.-20.saj..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=3076 | nimi=Elamu Rüütli tn 12a, 15.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Rüütli tänav]] 12a | NS=59.4355225074 | EW=24.7418960319 | pilt= Tallinn, elamu Rüütli 12a, 15.-20.saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3075 | nimi=Elamu Rüütli tn12, 15.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Rüütli tn 12 | NS=59.4354186512 | EW=24.7418791502 | pilt= Tallinn, elamu Rüütli 12, 15.-20.saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3074 | nimi=Elamu Rüütli tn 2, 15.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Lühike jalg]] 1 // 3 // Rüütli tn 2 | NS=59.4362111339 | EW=24.7420364595 | pilt= Tallinn, elamu Rüütli 2, 15.-20.saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3073 | nimi=Elamu Rataskaevu tn16 hooviansambliga , 14.-19.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Rataskaevu tänav]] 16 | NS=59.4369026294 | EW=24.7424481764 | pilt=Elamu Rataskaevu tn 16 3073.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3072 | nimi=Elamu Rataskaevu tn14 hooviansambliga, 15.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Rataskaevu tn 14 | NS=59.4370209419 | EW=24.7425439746 | pilt=Elamu Rataskaevu tn 14-1 3072.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3071 | nimi=Elamu Rataskaevu tn8, 15.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Rataskaevu tn 8 | NS=59.4372825897 | EW=24.7427713637 | pilt=Elamu Rataskaevu tn 8 3071.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3070 | nimi=Elamud Raekoja plats 18 ja Vanaturu kael 3, 14.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=All-linn (vanalinn), [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]] 18/ [[Vanaturu kael]] 3 | NS=59.436952368 | EW=24.7460047477 | pilt= Tallinn, elamud Raekoja plats 18 ja Vanaturu kael 3, 14.-20.saj (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3069 | nimi=Elamu Raekoja plats 17 fassaad, 18.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Raekoja plats 17 | NS=59.4371871321 | EW=24.746001062 | pilt= RaekojaPlats.17.Tallinn.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3068 | nimi=Elamu Raekoja plats 16 fassaad, 15.-19.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Raekoja plats 16 // Vene tn 3 | NS=59.4372671192 | EW=24.7460320634 | pilt= Tallinn, elamu Raekoja plats 16 fassaad, 15.-19.saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3067 | nimi=Linnakantselei hoone, 14.saj., 15.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Raekoja plats 15 | NS=59.4373232798 | EW=24.7460856314 | pilt= Tallinn, linnakantselei hoone, 14.saj., 15.-20.saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3066 | nimi=Elamu Raekoja plats 13 fassaad, 19.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Raekoja plats 13 | NS=59.4375547674 | EW=24.7461373889 | pilt= Tallinn, elamu Raekoja plats 13 fassaad, 19.saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3065 | nimi=Elamu Raekoja plats 12, 15.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Raekoja plats 12 | NS=59.4376557438 | EW=24.7461395942 | pilt= Tallinn, elamu Raekoja plats 12, 15.-20.saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3064 | nimi=Elamu Raekoja plats 10 fassaadid, 18.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Mündi tänav]] 2 // Raekoja plats 10 // Saiakang 1 | NS=59.4377322034 | EW=24.7454937709 | pilt= Tallinn, elamu Raekoja plats 10 fassaadid, 18.saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3063 | nimi=Elamu Raekoja plats 5 fassaadid, 1849.a. | liik=ehitismälestis | aadress=Raekoja plats 5 // [[Voorimehe tänav]] 1 | NS=59.4372603236 | EW=24.7443458834 | pilt= Tallinn, elamu Raekoja plats 5 fassaadid, 1849.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3062 | nimi=Elamu Raekoja plats 4 fassaadid, 15.-18.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Dunkri tänav]] 2 // [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]] 4 | NS=59.437148506 | EW=24.7444194039 | pilt= Tallinn, elamu Raekoja plats 4 fassaadid, 15.-18.saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3061 | nimi=[[Tallinna raevangla]] hoone, 15.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Raekoja tn 4 // 6 | NS=59.436796927 | EW=24.7453799606 | pilt= Tallinna raevangla hoone, 15.-20.saj.jpg | commons= Town Council's Prison, Tallinn }} {{KRR rida | number=3060 | nimi=Elamu Raekoja tn4, 15.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Raekoja tn 4 // 6 | NS=59.4368779706 | EW=24.7452243534 | pilt=Elamu Raekoja 4.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3059 | nimi=Elamu Pühavaimu tn15 hoovis, 15.-17.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Pühavaimu tänav]] 13 // 15 | NS=59.4386867334 | EW=24.7477371812 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=3058 | nimi=Ait Pühavaimu tn13, 14.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Pühavaimu tn 13 // 15 | NS=59.4386848969 | EW=24.7475388693 | pilt=Ait Pühavaimu tn13, 14.-20.saj..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=3057 | nimi=Tallinna Püha Vaimu seek, 14.–20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Pühavaimu tn 6 | NS=59.4383348987 | EW=24.7466357372 | pilt= EELK UI 2009.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=3056 | nimi=Elamu Pärnu mnt 10 äriruumide ja siseõuedega, 1911–1912.a. | liik=ehitismälestis | aadress=Müürivahe tn 22 // Pärnu mnt 10 // Suur-Karja tn 23 | NS=59.4350130208 | EW=24.7479193564 | pilt= Elamu Pärnu mnt 10 äriruumide ja siseõuedega, 1911-1912.a..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=3055 | nimi=Elamu Pärnu mnt.6 äriruumidega, 1932–1933.a. | liik=ehitismälestis | aadress=Müürivahe tn 28 // Pärnu mnt 6 | NS=59.4356318992 | EW=24.7490848917 | pilt= Tallinn, elamu Pärnu mnt 6, 1932-1933.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3054 | nimi=Elamud "[[Kolm Õde (hooned)|Kolm õde]]", 15.-19.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Pikk tänav]] 71 // [[Tolli tänav]] 2 | NS=59.4420092626 | EW=24.7486938446 | pilt= Three Sisters in Tallinn1.JPG | commons= Three Sisters in Tallinn }} {{KRR rida | number=3053 | nimi=Elamu Pikk tn 69, 15.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Pikk tn 69 // Tolli tn 1 | NS=59.4417972564 | EW=24.748610411 | pilt= Pikk tänav 69, Tolli tänav 1.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=3052 | nimi=Elamu Pikk tn 66, 14.-19.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Pikk tn 66 | NS=59.441887754 | EW=24.7491609093 | pilt= Tallinn, elamu Pikk 66, 14.-19.saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3051 | nimi=Elamu Pikk tn 60, 15.-19.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Pikk tn 60 | NS=59.4413109726 | EW=24.7489439808 | pilt=Elamu Pikk tn 60, 15.-19.saj..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=3050 | nimi=Elamu Pikk 55, 15.-20.saj | liik=ehitismälestis | aadress=Pikk tn 53 // 55 | NS=59.4402497039 | EW=24.747211446 | pilt= Tallinn, elamu Pikk 55, 15.-20.saj.jpg | commons=Pikk 55 (Tallinn) }} {{KRR rida | number=3049 | nimi=Elamu Pikk tn 51 hooviansambliga, 15.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Lai tn 36c // Pikk tn 51 | NS=59.4401395497 | EW=24.746975683 | pilt= Tallinn, elamu Pikk 51, 15.-20.saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3048 | nimi=Elamu Pikk tn 47 hooviansambliga, 15.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Pikk tn 47 | NS=59.4399259083 | EW=24.7469271259 | pilt= Tallinn, elamu Pikk 47 hooviansambliga, 15.-20.saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3047 | nimi=Elamu Pikk tn 46, 15.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Pikk tn 46 | NS=59.4405685127 | EW=24.7481051391 | pilt= Tallinn, elamu Pikk 46, 15.-20.saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3046 | nimi=Elamu Pikk tn 44, 15.-19.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Pikk tn 44 | NS=59.4404989803 | EW=24.7480510937 | pilt= Tallinn, elamu Pikk 44, 15.-19.saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3045 | nimi=Elamu Pikk tn 43, 14.saj., 15.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Pikk tn 43 | NS=59.4396753874 | EW=24.7468284142 | pilt= Tallinn, elamu Pikk 43, 14.saj., 15.-20.saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3044 | nimi=Elamu Pikk tn 34, 15.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Olevimägi 3 // Pikk tn 34 | NS=59.4396164652 | EW=24.7472617495 | pilt= Tallinn, elamu Pikk 34, 15.-20.saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3043 | nimi=Elamu Pikk tn 33 ja Lai tn 30 hooviansambliga, 15.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Pikk tn 33, Kesklinna linnaosa, Pikk tn 33, Lai tn 30a(2) | NS=59.4391075797 | EW=24.7463579445 | pilt= Tallinn, elamu Pikk 33, 15.-20.saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3042 | nimi=Elamu hooviansambliga Pikk tn 29a, 15.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=All-linn (vanalinn), Pikk t.29a | NS=59.4388899944 | EW=24.7462132544 | pilt= Tallinn, elamu Pikk 29a, 15.-20.saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3041 | nimi=[[Roseni palee|Elamu – administratiivhoone Pikk tn 28]], 1670.a., 19.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Pikk tn 28 | NS=59.4390487049 | EW=24.7470364289 | pilt= Swedish Embassy, Tallinn.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3040 | nimi=Tallinna Oleviste gildi ja Mustpeade vennaskonna hooned, 14.saj., 15.saj., 16.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=All-linn (vanalinn), Pikk t.24/ Pühavaimu t.9/ Pikk t.26 | NS=59.4386983616 | EW=24.7464628566 | pilt= MustpeadeVennaskonnaHooned.Tallinn.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3039 | nimi=Elamu Pikk tn 19, 18.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Hobusepea tn 3 // Lai tn 18 // Pikk tn 19 // 21 | NS=59.4384726794 | EW=24.7454020696 | pilt= Tallinn, elamu Pikk 19, 18.-20.saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3038 | nimi=Elamu Pikk tn 18 ja Pühavaimu tn3 fassaadid, 1909.a. | liik=ehitismälestis | aadress=Pikk tn 18 // Pühavaimu tn 3 | NS=59.438388153 | EW=24.7458873525 | pilt= Jacques rosenbaum - pikk 18 - pilt 1.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3037 | nimi=[[Tallinna Suurgildi hoone]] ja [[Börsi käik]], 15.-19.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Lai tn 14 // 16 // Pikk tn 17 | NS=59.4383943186 | EW=24.7450677951 | pilt= Suurgildi hoone.jpg | commons= Great Guild Hall, Tallinn }} {{KRR rida | number=3036 | nimi=Elamu Pikk tn15 hooviansambliga, 15.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Pikk tn 15 | NS=59.4382267704 | EW=24.7450116219 | pilt=Elamu Pikk tn15 hooviansambliga, 15.-20.saj..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=3035 | nimi=Elamu Pikk tn7 hooviansambliga, 15.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Pikk tn 7 | NS=59.4379552903 | EW=24.7441423136 | pilt= Tallinn, elamu Pikk 7, 15.-20.saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3034 | nimi=[[Tallinna hobuveski]], 14.-18.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Lai tn 47 | NS=59.4420391895 | EW=24.7473602211 | pilt= Hobuveski 2011-02-28.JPG | commons= Tallinn horse mill }} {{KRR rida | number=3033 | nimi=Elamu hooviansambliga Lai tn45, 15.-18.saj., 1924.a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Lai tn 45 | NS=59.4418139269 | EW=24.7472398441 | pilt=Elamu hooviansambliga Lai tn45, 15.-18.saj., 1924.a..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=3032 | nimi=Elamu Lai tn40 värava- ja hoovihoonega, 15.-19.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Lai tn 40 | NS=59.4404588439 | EW=24.7464866952 | pilt= Elamu Lai 40.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3031 | nimi=Elamu Lai tn37 hooviansambliga, 15.-19.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Lai tn 37 | NS=59.4410545683 | EW=24.7464822636 | pilt= Tallinn, elamu Lai 37 hooviansambliga, 15.-19.saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3030 | nimi=Elamu Lai tn35, 15.-19.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Lai tn 35 | NS=59.440911895 | EW=24.7464879586 | pilt= Tallinn, elamu Lai 35, 15.-19.saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3029 | nimi=Elamu Lai tn32 hooviansambliga, 15.-19.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Lai tn 32 | NS=59.4396192709 | EW=24.7457215944 | pilt= Tallinn, elamu Lai 32, 15.-19.saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3028 | nimi=Elamu Lai tn29 väravahoonega, 15.saj., 18.saj., 20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Lai tn 29 | NS=59.4406095997 | EW=24.7458308091 | pilt= PMN Tallinnas ja Restor.IMG 9036.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=3027 | nimi=Elamu Lai tn 23 hooviansambliga, 14.-20. saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Lai tn 23 | NS=59.4402735237 | EW=24.7453683953 | pilt= Tallinna linnateater.IMG 4008.jpg | commons=Lai 23 (Tallinn)‎ }} {{KRR rida | number=3026 | nimi=Elamu Lai tn21, 1772.a.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Lai tn 23 | NS=59.4401055229 | EW=24.7453763623 | pilt= Tallinn, elamu Lai 21, 1772.a.-20.saj (3026)2.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3025 | nimi=Elamu Lai tn17, 1680.a., 1887.a. | liik=ehitismälestis | aadress=All-linn (vanalinn), Lai t.17 | NS=59.439731296 | EW=24.7450881411 | pilt= Lai tn 17.IMG 4009.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3024 | nimi=Elamu Lai tn 5 hooviansambliga, 15.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Lai tn 5 | NS=59.4386340532 | EW=24.7439149426 | pilt=Elamu Lai tn5 3024-1.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3023 | nimi=Elamu Kuninga tn 6, 14.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Kuninga tänav]] 6 | NS=59.4365190726 | EW=24.7451143117 | pilt=Elamu Kuninga tn6, 14.-20.saj..JPG | commons= Kuninga 6 }} {{KRR rida | number=3022 | nimi=Elamu Kuninga tn 3 hooviansambliga, 14.-19.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Kuninga tn 3 | NS=59.4363325965 | EW=24.7455157486 | pilt= Tallinn, elamu Kuninga 3, 14.-19.saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3021 | nimi=Elamu Kuninga tn 1 hooviansambliga, 15., 19., 20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Kuninga tn 1 | NS=59.4363284792 | EW=24.7457197323 | pilt= Tallinn, elamu Kuninga 1, 15., 19., 20.saj.jpg | commons= Father and Son (Tallinn) }} {{KRR rida | number=3020 | nimi=Elamu Kinga tn 10 fassaad, 15.saj., 1923.a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kinga tn 10 // Pikk tn 10 | NS=59.437831017 | EW=24.7445772033 | pilt= Tallinn, elamu Kinga 10 fassaad, 15.saj., 1923.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3019 | nimi=Elamu Hobusepea tn12, 15.saj., 19.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Hobusepea tänav]] 12 | NS=59.4388336244 | EW=24.74515034 | pilt= Tallinn, elamu Hobusepea 12, 15.saj., 19.saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3018 | nimi=Elamu Dunkri tn6 väravahoonega, 15.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Dunkri tn 4 // Voorimehe tn 3 | NS=59.4370777639 | EW=24.7437848332 | pilt=Elamu Dunkri tn6 väravahoonega, 15.-20.saj..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=3017 | nimi=Ait Aida tn6, 15.saj.,1551.a., 1723.a., 1967.a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Lai tn 23 | NS=59.4401567815 | EW=24.7444556982 | pilt=Ait Aida tn6, 15.saj.,1551.a., 1723.a., 1967.a..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=3016 | nimi=Ait Aida tn3, 1692.a., 1823.a., 1974–1980.a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Aida tänav]] 3 // 5 // [[Suur-Kloostri tänav]] 8 | NS=59.439967122 | EW=24.7443727824 | pilt= Ait 2008-10-11.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=3015 | nimi=All-linna kindlustused – [[Tallinna linnamüür|linnamüür]], tornid, väravaehitised, [[Tallinna muldkindlustused|muldkindlustused]], vallikraav, 13.-18.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Harjumägi | NS=59.433878196 | EW=24.7415988243 | pilt= Vanalinna tornid.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=3014 | nimi=Elamu Rahukohtu 4 hooviansambliga, 17.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Rahukohtu tänav]] 4 | NS=59.4380691548 | EW=24.7408078997 | pilt= Nederlandse ambassade in estland.JPG | commons= Dutch Embassy, Tallinn }} {{KRR rida | number=3013 | nimi=Kohtuhoonete ansambel Rahukohtu tn3, 1787–1792.a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Rahukohtu tn 3 | NS=59.438094219 | EW=24.7405810958 | pilt= Tallinn, kohtuhoonete ansambel, Rahukohtu 3 (1).jpg | commons= Stenbock House }} {{KRR rida | number=3012 | nimi=Elamu Rahukohtu tn1, 17.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Rahukohtu tn 1 | NS=59.4376523639 | EW=24.7398975915 | pilt= Tallinn, elamu Rahukohtu 1, 17.-20.saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3011 | nimi=[[Toompea komandandi maja]], 17.-19.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Toompea tänav]] 1 | NS=59.4349513409 | EW=24.7393696461 | pilt= Kommandantboligen.jpg | commons= Commandant's House, Tallinn }} {{KRR rida | number=3010 | nimi=Elamu Toom-Kooli tn 21 hooviansambliga, 17.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Toom-Kooli tänav]] 21 | NS=59.4371978336 | EW=24.7385607091 | pilt= Tallinn, elamu Toom-Kooli 21, 17.-20.saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3009 | nimi=Elamu Toom-Kooli tn 7 hooviansambliga, 15.-18.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Toom-Kooli tn 7 | NS=59.4361779351 | EW=24.7384248191 | pilt= Tallinn, elamu Toom-Kooli 7, 15.-18.saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3008 | nimi=Elamu Toom-Kooli tn 3 hooviansambliga, 17.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Toom-Kooli tn 3 | NS=59.4359813744 | EW=24.7384993446 | pilt= Tallinn, elamu Toom-Kooli 3 hooviansambliga, 17.-20.saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3007 | nimi=Elamu Lossi plats 6, 18.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Lossi plats]] 6 | NS=59.4360880027 | EW=24.7396217537 | pilt= Tallinn, elamu Lossi plats 6, 18.saj (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3006 | nimi=Elamu Lossi plats 5, 17.-18.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Lossi plats 5 // [[Rutu tänav]] 1 | NS=59.43615428 | EW=24.739456829 | pilt= Tallinn, elamu Lossi plats 5, 17.-18.saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3005 | nimi=Elamu Lossi plats 4, 17.-19.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Lossi plats 4 // Rutu tn 3 | NS=59.436086479 | EW=24.739093742 | pilt= Tallinn post office.jpg | commons= Lossi plats 4 }} {{KRR rida | number=3004 | nimi=Elamu Lossi plats 3, 18.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Lossi plats 3 // Rutu tn 5 // Toom-Kooli tn 2 | NS=59.4360511606 | EW=24.7387808787 | pilt=Elamu Lossi plats 3-4 3004-3005.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3003 | nimi=Elamu Lossi plats 2, 17.saj.-1911.a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Toom-Kooli tn 1 | NS=59.4358625035 | EW=24.7385025907 | pilt=Elamu Lossi plats 2 3003.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3002 | nimi=Elamu Kohtu tn 12, 14.-19.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kohtu tn 12 // Toom-Rüütli tn 8 | NS=59.4378700515 | EW=24.7421308244 | pilt= Tallinn, elamu Kohtu 12, 14.-19.saj.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=3001 | nimi=Elamu Kohtu tn 8, 1809.a., 1927.a. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Kohtu tänav (Tallinn)|Kohtu tänav]] 8 | NS=59.4370072987 | EW=24.7409979411 | pilt= Tallinn, elamu Kohtu 8, 1809.a., 1927 (3).jpg | commons= Kaulbars Palace }} {{KRR rida | number=3000 | nimi=Elamu Kohtu tn 2, 1798.a. | liik=ehitismälestis | aadress=[[Kiriku plats]] 2 // Kohtu tn 2 // [[Piiskopi tänav]] 2 | NS=59.4367652307 | EW=24.7401934816 | pilt= Tallinn, elamu Kohtu 2, 1798.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=2999 | nimi=Elamu Kiriku tn 6 hooviansambliga, 17.-20.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Kiriku tn 6 | NS=59.4377372208 | EW=24.7388057062 | pilt= Tallinn, elamu Kiriku 6, 17.-20.saj (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=2998 | nimi=Elamu Kiriku tn 2 hooviansambliga, 18.-19.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Kiriku tänav]] 2 | NS=59.437367842 | EW=24.7395065337 | pilt= Tallinn, elamu Kiriku 2, 18.-19.saj (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=2997 | nimi=[[Toompea linnus]]e ringmüüri ja konsooltornide säilmed, 13.-16.saj. | liik=ehitismälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Toompea tn 1 | NS=59.4367947827 | EW=24.7371817966 | pilt= Toompea linnuse ringmüüri ja konsooltornide säilmed, 13.-16.saj (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1068 | nimi=Koolihoone, 1916. a. ja [[Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasium]]i hoone | liik=ajaloomälestis, ehitismälestis | aadress=Estonia pst 10 // Pärnu mnt 13 | NS=59.4334739342 | EW=24.7468620372 | pilt= Inglise Kolledž 2009.jpg | commons= Tallinn English College }} {{KRR rida | number=1248 | nimi=[[Tallinna Nikolai kirik]], 1820–1827.a. | liik=ehitismälestis, ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Vene tänav]] 24 | NS=59.4390543729 | EW=24.7489149554 | pilt= Nikolai Õnnistaja ja Imetegija kirik 20081212.jpg | commons= Orthodox Church of Saint Nicholas in Tallinn }} {{KRR rida | number=1245 | nimi=Tallinna dominiiklaste [[Püha Katariina klooster|Püha Katariina kloostri]] ehitised [[Peeter-Pauli katedraal]]iga, 1246. a.-20. saj. | liik=ehitismälestis, ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Vene tn 12 | NS=59.4377368552 | EW=24.7485032888 | pilt= Katariina kiriku lääneportaalid.JPG | commons= St. Catherine's Monastery (Tallinn) }} {{KRR rida | number=1237 | nimi=[[Tallinna Kaarli kirik]], 1862–1870.a. | liik=ehitismälestis, ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Toompea tänav]] 10 | NS=59.4319439784 | EW=24.7393137374 | pilt= Kaarlikirik.jpg | commons= Charles's Church, Tallinn }} {{KRR rida | number=1233 | nimi=Hoone, kus aastast 1880 asus [[Tallinna Raudtee-tehnikakool]] | liik=ehitismälestis, ajaloomälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Tehnika tn 18 | NS=59.4364835819 | EW=24.7278178122 | pilt= Tallinna Transpordikooli hooned.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1231 | nimi=Issanda Muutmise kirik | liik=ehitismälestis, ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Suur-Kloostri tänav]] 14 | NS=59.4396841625 | EW=24.7437074549 | pilt= Talinn, Issanda Muutmise kirik.jpg | commons= Cathedral of the Transfiguration (Tallinn) }} {{KRR rida | number=1230 | nimi=[[Tallinna Püha Miikaeli klooster|Tallinna tsistertslaste Mihkli kloostri]] ehitised koolihoonega, 13.-20. saj. | liik=ehitismälestis, ajaloomälestis | aadress=Suur-Kloostri tn 10 // 16 | NS=59.4396612065 | EW=24.7430670043 | pilt= Gustav_Adolfi_Gümnaasium_20110930_by_Ahsoous.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1217 | nimi=Elamu, 1905. a. ja [[Tallinna Linna Poeglaste Kaubanduskool]]i hoone | liik=ehitismälestis, ajaloomälestis | aadress=[[Sakala tänav]] 19 // [[Tatari tänav]] 10 | NS=59.4309028992 | EW=24.7467328974 | pilt=Tallinn,_elamu,_1905._a._ja_Tallinna_Linna_Poeglaste_Kaubanduskooli_hoone_(1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1216 | nimi=[[Tallinna Uus seek|Tallinna Uue seegi]] hooned, 16.-18. saj. | liik=ehitismälestis, ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Rüütli tänav]] 7, Kesklinna linnaosa, Rüütli tn 9(2) | NS=59.4349756609 | EW=24.742338459 | pilt= Tallinna Uue seegi hooned, 16.-18. saj (2).jpg | commons= St Michael's Church, Tallinn }} {{KRR rida | number=1215 | nimi=[[Tallinna Niguliste kirik]], 13.-20.saj. | liik=ehitismälestis, ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Niguliste tänav]] 3 | NS=59.4358856367 | EW=24.7425776323 | pilt= Niguliste kirik 2009.jpg | commons= St. Nicholas' Church, Tallinn‎ }} {{KRR rida | number=1199 | nimi=[[Tallinna raekoda]], 13.saj., 14.saj., 15.-20.saj. | liik=ehitismälestis, ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]] 1 | NS=59.4370053226 | EW=24.745308727 | pilt= Tallinn Town Hall.jpg | commons= Tallinn Town Hall }} {{KRR rida | number=1197 | nimi=[[Tallinna Raeapteek]], 14.-20.saj. | liik=ehitismälestis, ajaloomälestis | aadress=Apteegi tn 1 // [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]] 11 // [[Saiakang]] 2 | NS=59.4377525711 | EW=24.7458442213 | pilt= Raeapteek2008.jpg | commons= Raeapteek }} {{KRR rida | number=1196 | nimi=[[Tallinna Pühavaimu kirik]], 14.-17.saj. | liik=ehitismälestis, ajaloomälestis | aadress=All-linn (vanalinn), [[Pühavaimu tänav]] 2 | NS=59.4380740626 | EW=24.7457433819 | pilt= Helligåndskirken Tallinn Estland 1.JPG | commons= Church of Holy Spirit in Tallinn }} {{KRR rida | number=1195 | nimi=[[Tallinna Peeteli kirik]] | liik=ehitismälestis, ajaloomälestis | aadress=[[Preesi tänav]] 5 // 7 | NS=59.4375458269 | EW=24.7128803923 | pilt= PeeteliKirik2007.jpg | commons= Tallinn Bethel Church }} {{KRR rida | number=1193 | nimi=[[Koch'ide kabel]] ja perekonnakalmistu | liik=ehitismälestis, ajaloomälestis | aadress=[[Pirita linnaosa]], [[Rummu tee]] 3d | NS=59.4633077296 | EW=24.8336855306 | pilt=Koch'ide_kabeli_ja_perekonnakalmistu.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1192 | nimi=[[Pirita klooster|Pirita kloostri]] varemed kalmistuga, 1417–1577.a., 19.-20.saj. | liik=ehitismälestis, ajaloomälestis | aadress=[[Pirita linnaosa]], [[Kloostri tee]] 9 | NS=59.466788011 | EW=24.8360863447 | pilt= Püha Brigitta Klooster(Convent of St. Bridget).jpg | commons= Convent of Pirita }} {{KRR rida | number=1188 | nimi=Maja, kus alates 1873. aastast asub apteek | liik=ehitismälestis, ajaloomälestis | aadress=J. Vilmsi tn 2 // Narva mnt 50 | NS=59.438672381 | EW=24.7741756122 | pilt= Tallinn, maja, kus alates 1873. aastast asub apteek (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1109 | nimi=[[Tallinna adventkirik|Tallinna Seitsmenda päeva adventistide palvela]] | liik=ehitismälestis, ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Mere puiestee]] 3 | NS=59.4379529456 | EW=24.7529247194 | pilt= Tallinna Seitsmenda päeva adventistide palvela (2).jpg | commons= Tallinn Advent Church }} {{KRR rida | number=1105 | nimi=Nahavabriku tootmishoonete kompleks | liik=ehitismälestis, ajaloomälestis | aadress=[[Maakri tänav]] 19 // 21 | NS=59.4331259858 | EW=24.7598848561 | pilt=Maakri tänav 19-21 TLN April 2005.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1103 | nimi=Elamu 18.-20. saj., kus 1919–1929 asus Riigivanema residents | liik=ehitismälestis, ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Lossi plats 7 | NS=59.435883142 | EW=24.7401188606 | pilt= Tallinn, elamu 18.-20. saj., kus 1919-1929 asus Riigivanema residents (1).jpg | commons= German Ambassador's Residence (Tallinn) }} {{KRR rida | number=1101 | nimi=[[Toompea loss|Toompealinnuse, kubermanguvalitsuse hoone ja Riigikogu hoone kompleks]], 1230–1935. a. | liik=ehitismälestis, ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Lossi plats]] 1a | NS=59.4353501629 | EW=24.737323504 | pilt= Toompea ordulinnus 2005.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1097 | nimi=[[Tallinna Oleviste kirik]], 13.-19.saj. | liik=ehitismälestis, ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Lai tänav]] 50 | NS=59.4413215596 | EW=24.7478708191 | pilt= St Olaf's church, Tallinn, July 2008.jpg | commons= St Olaf's Church, Tallinn }} {{KRR rida | number=1094 | nimi=Elamu, 19. saj. lõpp, kus aastail 1931–1940 elas Anton Hansen-Tammsaare | liik=ehitismälestis, ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Lydia Koidula tn 12a | NS=59.4377752056 | EW=24.7786266087 | pilt= Tallinn, elamu, 19. saj lõpp, kus aastail 1931-1940 elas Anton Hansen-Tammsaare.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1090 | nimi=Vene-Balti laevatehase administratiivhoone, 1913/15. a., kus alustas tööd esimene tehnikakorgkool Eestis | liik=ehitismälestis, ajaloomälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn 101 | NS=59.4616526651 | EW=24.6662916359 | pilt= Tallinn, Vene-Balti laevatehase administratiivhoone, 1913-15.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1089 | nimi=Elamu ja [[Eestimaa Kirjanduse Ühing]]u ja [[Eestimaa Provintsiaalmuuseum]]i hoone | liik=ehitismälestis, ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Kohtu tänav (Tallinn)|Kohtu tänav]] 6 | NS=59.4368894362 | EW=24.7405666123 | pilt= Kohtu 6, Tallinn.IMGP6035.JPG | commons= Ungern-Sternberg palace }} {{KRR rida | number=1087 | nimi=[[Tallinna toomkirik]], 13.-19.saj. | liik=ehitismälestis, ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Toom-Kooli tn 6 | NS=59.437038694 | EW=24.7391173368 | pilt= St. Mary's cathedral.jpg | commons= Cathedral of Saint Mary, Tallinn }} {{KRR rida | number=1086 | nimi=Jakob Westholmi poeglaste erahumanitaar-gümnaasiumi hoone, II maja, 1913. a. | liik=ehitismälestis, ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Kevade tänav]] 4 | NS=59.4341303393 | EW=24.7315561869 | pilt= Tallinn, Jakob Westholmi poeglaste erahumanitaar-gümnaasiumi hoone, II maja, 1913 (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1083 | nimi=Elamu, 1912. a., kus 1934–1944 elas [[August Gailit]] | liik=ehitismälestis, ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Kaupmehe tänav]] 8 | NS=59.4298997836 | EW=24.7540800355 | pilt= Kaupmehe 8.IMG 1091.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=1079 | nimi=Elamu, 1906. a. ja kus 1920.-30. aastatel elas [[Jüri Jaakson]] | liik=ehitismälestis, ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Jaan Poska tn 51a | NS=59.4394081463 | EW=24.7851190217 | pilt= Tallinn, elamu, 1906 ja kus 1920.-30. aastatel elas Jüri Jaakson.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1078 | nimi=[[Tallinna Kaasani Jumalaema Sünni kirik]], 1721.a., 1749.a. | liik=ehitismälestis, ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Liivalaia tänav]] 38 | NS=59.4303792243 | EW=24.7600921282 | pilt= The Church of Our Lady of Kazan Tallinn 16 07 2009.jpg | commons= Our Lady of Kazan Church, Tallinn }} {{KRR rida | number=1073 | nimi=[[Tallinna vene seltskondliku kogu hoone]], 1895. a. | liik=ehitismälestis, ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Estonia puiestee]] 8 | NS=59.4331710761 | EW=24.7476020323 | pilt= Tallinna vene seltskondliku kogu hoone, 1895. a..JPG | commons= }} {{KRR rida | number=1072 | nimi=[[Tallinna Peetri Reaalkool]]i hoone, 1881–1884.a. | liik=ehitismälestis, ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Estonia pst 6 | NS=59.433874134 | EW=24.74911931 | pilt= Tallinna Reaalkool 30Sep2008.jpg | commons= Tallinna Reaalkool }} {{KRR rida | number=1071 | nimi=[[Estonia teatrihoone]], 1911–1913.a., 1946–1950.a. | liik=ehitismälestis, ajaloomälestis | aadress=Estonia pst 4 // G. Otsa tn 9 | NS=59.4345457416 | EW=24.7504028203 | pilt=Tallinn - Estonia teatrihoone.JPG | commons= Estonian National Opera }} {{KRR rida | number=1070 | nimi=Elamu, 1912. a., kus elas [[Joakim Puhk]] | liik=ehitismälestis, ajaloomälestis | aadress=Estonia pst. 15 | NS=59.4326616939 | EW=24.7478300052 | pilt= Estonia puiestee, 15.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=1069 | nimi=Eesti Panga vanem hoone, 1909. a., kus 24. veebruaril 1918.a . kuulutati välja Eesti Vabariik | liik=ehitismälestis, ajaloomälestis | aadress=Estonia pst 13 // Sakala tn 6 | NS=59.4331360025 | EW=24.7494449807 | pilt= Estonia puiestee 13 endine Vene Riigipanga Reveli kontor 20101103.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=1066 | nimi= [[Kadrioru administratiivhoone]], 1937–1939.a. | liik=ehitismälestis, ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, August Weizenbergi tn 39 | NS=59.438013214 | EW=24.7940154257 | pilt= Kadrioru administratiivhoone, 1937-1939.jpg | commons= Kadriorg Presidential Palace }} {{KRR rida | number=1065 | nimi=[[Kadrioru loss]] | liik=ehitismälestis, ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, August Weizenbergi tn 37 | NS=59.4385201544 | EW=24.7909995459 | pilt= Kadrioru loss 2005.jpg | commons= Kadriorg Palace }} {{KRR rida | number=1082 | nimi=[[Juudi era-humanitaargümnaasium]]i hoone | liik=ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa [[Karu tänav (Tallinn)|Karu tänav]] 16 | NS=59.4386642758 | EW=24.7658592697 | pilt= Tallinna_Juudi_Kool.JPG| | commons= }} {{KRR rida | number=1242 | nimi=[[Tallinna Jaani kirik|Jaani kirik]] | liik=ajaloomälestis | aadress=[[Vabaduse väljak]] | NS=59.4337301531 | EW=24.7454327113 | pilt= TallinnaJaaniKirikv.jpg | commons= St. John's Church, Tallinn }} {{KRR rida | number=28763 | nimi=Tallinna linnatapamaja kontorihoone | liik=ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Jüri Vilmsi tn 53a | NS=59.4306522005 | EW=24.7798635202 | pilt= Tallinna_linnatapamaja_kontorihoone_28763.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27436 | nimi=Hoone, kus on paiknenud Eesti riigikaitseasutused ja võõrvõimude julgeolekuorganid | liik=ajaloomälestis | aadress=Lai tn 44 // [[Pagari tänav|Pagari tn]] 1 // Pikk tn 59 | NS=59.4406026927 | EW=24.7471127109 | pilt= Tallinn, hoone, kus on paiknenud Eesti riigikaitseasutused ja võõrvõimude julgeolekuorganid (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27300 | nimi=[[Tallinna Kaitseväe kalmistu]] | liik=ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Filtri tee]] 14 | NS=59.4216441707 | EW=24.7660902317 | pilt= Kaitseväe kalmistu kabel1 2013-10-14.JPG | commons= Tallinn Defence Forces Cemetery }} {{KRR rida | number=27094 | nimi=Vabadussõjas võidelnud Balti pataljoni (''Balten Regiment'') mälestussammas | liik=ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Kohtu tn 6 | NS=59.4368894362 | EW=24.7405666123 | pilt= Vabadussõjas võidelnud Balti pataljoni mälestussammas.IMG 5746.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=27093 | nimi=[[Vabadusristi kavaleride mälestussammas]] | liik=ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Filtri tee 14 | NS=59.4215559915 | EW=24.7675431095 | pilt=Vabadusristi kavaleride mälestussammas.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=27092 | nimi=[[Vabadussõja juhtide mälestussammas]] | liik=ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Filtri tee 14 | NS=59.4223523901 | EW=24.7663928901 | pilt=Vabadussõja juhtide mälestussammas 2007.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=22267 | nimi=[[Suur Tõll (laev)|Jäämurdja "Suur Tõll"]] | liik=ajaloomälestis | aadress=[[Linnahalli sadam]] | NS= | EW= | pilt= Suur Toll.jpg | commons= Suur Tõll (ship, 1914) }} {{KRR rida | number=22266 | nimi=[[Lembit (allveelaev)|Allveelaev "Lembit"]] | liik=ajaloomälestis | aadress=[[Pirita|Pirita linnaosa]], [[Pirita sadam]] | NS= | EW= | pilt= Allveelaev Lembit 1999 1.jpg | commons= Lembit (submarine, 1937) }} {{KRR rida | number=1250 | nimi=Maja, kus aastatel 1867–1917 asus [[Toomvaestekool]] | liik=ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Wismari tn 15 | NS=59.4320796831 | EW=24.7324278564 | pilt= Tallinn, maja, kus aastatel 1867-1917 asus Toomvaestekool, Wismari 15.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1249 | nimi=[[Nõmme Rahu kirik]] | liik=ajaloomälestis | aadress=[[Nõmme|Nõmme linnaosa]], [[Võsu tänav]] 5 | NS=59.3854764657 | EW=24.6786184425 | pilt= N6mme rahu kirik 2007 veebruar.jpg | commons= Nõmme Peace Church }} {{KRR rida | number=1247 | nimi=[[Tallinna Kreiskool]]i (1832–87) ja [[Tallinna Linnakool]]i (1917.aastani) hoone | liik=ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Vene tänav]] 22 | NS=59.4385364585 | EW=24.748559404 | pilt= Tallinna Kreiskooli (1832-87) ja Tallinna Linnakooli (1917.aastani) hoone.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1246 | nimi=Katoliku [[Peeter-Pauli katedraal]] | liik=ajaloomälestis | aadress=[[Munga tänav (Tallinn)|Munga tänav]] 2 // 4 // 6 // Vene tn 16 // 18 // 20 | NS=59.4382158258 | EW=24.7482402593 | pilt=Katoliku_Peeter-Pauli_katedraal.JPG | commons= Church of St. Peter and St. Paul in Tallinn }} {{KRR rida | number=1244 | nimi=[[Pritsimaja]] | liik=ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Vana-Viru tänav]] 14 | NS=59.437085588 | EW=24.7526139388 | pilt= Tallinna pritsimaja (2).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1243 | nimi=Maja, kus elasid [[Marie Under]] ja [[Friedebert Tuglas]] | liik=ajaloomälestis | aadress=Vabaduse pst 12 // [[Väikese Illimari tänav|Väikese Illimari tn]] 12 | NS=59.387452074 | EW=24.7148598014 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1240 | nimi=Maja, kus 1922–1940 elas [[Johan Laidoner]] | liik=ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Tuvi tänav|Tuvi tn]] 14b | NS=59.4283969397 | EW=24.740341703 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1239 | nimi=[[Kalamaja kalmistupark]] | liik=ajaloomälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Kungla tn 63 | NS=59.4493162311 | EW=24.7293870528 | pilt= Tallinn, Kalamaja kalmistu.jpg | commons= Kalamaja cemetery }} {{KRR rida | number=1238 | nimi=[[Siselinna kalmistu]] | liik=ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Toonela tee 3, Kesklinna linnaosa, Toonela tee 7(2) | NS=59.4230559631 | EW=24.7618215984 | pilt=Siselinna kalmistu.jpg | commons= Siselinna cemetery }} {{KRR rida | number=1236 | nimi=Maja, kus aastatel 1845–1893 ja 1906–1939 asus [[Tallinna Toomkool|Toomkool]] | liik=ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Toom-Kooli tn 11 | NS=59.4365463137 | EW=24.738429961 | pilt=Tallinn,_maja,_kus_aastatel_1845-1893_ja_1906-1939_asus_Toomkool.jpg | commons= Tallinn Cathedral School }} {{KRR rida | number=1234 | nimi=II maailmasõjas hukkunute matmispaik | liik=ajaloomälestis | aadress=[[Tõnismägi|Tõnismäe t.]] haljasala | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1232 | nimi=[[Jaani seek|Jaani seegi]] territoorium koos säilinud hoonete ja endise kalmistuga | liik=ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Tartu mnt 16a, Kesklinna linnaosa, Tartu mnt 16a, Tartu mnt 16, Tornimäe tn 3a, Tartu mnt 16c, Tartu mnt 16b, Tartu mnt 14(2) | NS=59.4336552686 | EW=24.761545832 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1229 | nimi=[[Igor Severjanin]]i (1887–1941) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Toonela tee 7, Siselinna kalmistu | NS= | EW= | pilt= Grave of Igor Severyanin.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1228 | nimi=[[Jaan Raamot]]i (1873–1927) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=[[Toonela tee]] 7, [[Siselinna kalmistu]] | NS= | EW= | pilt= Raamot, Jaan.IMG 0942.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=1227 | nimi=[[Jaan Poska]] (1866–1920) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Toonela tee 7, Siselinna kalmistu | NS= | EW= | pilt= Poska,Jaan haud.IMG 0938.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=1226 | nimi=Jakob Kuke (1870–1933) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Toonela tee 7, Siselinna kalmistu | NS= | EW= | pilt= Kukk,Jakob.haud.IMG 0954.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=1225 | nimi=[[Karl Kark]]i (1883 – 01.12.1924) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Toonela tee 7, Siselinna kalmistu | NS= | EW= | pilt= Kark, Karl.IMG 9674.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1224 | nimi=9. märtsi 1944.a. pommitamise ohvrite matmispaik | liik=ajaloomälestis | aadress=Toonela tee 7, Siselinna kalmistu | NS= | EW= | pilt= Märtsipommitamise ohvrite mälestusmärk Siselinna kalmistul.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=1223 | nimi=Karl Jungholzi (1878–1925) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Toonela tee 7, Siselinna kalmistu | NS= | EW= | pilt= Jungholz.Altermann.IMG 0949.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=1222 | nimi=Theodor Altermanni (1885–1915) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Toonela tee 7, Siselinna kalmistu | NS= | EW= | pilt= Jungholz.Altermann.IMG 0949.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=1221 | nimi=Peeter Süda (1883–1920) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Toonela tee 7, Siselinna kalmistu | NS= | EW= | pilt= Süda, Peeter. IMG 9675.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1220 | nimi=II maailmasõjas hukkunute matmispaik | liik=ajaloomälestis | aadress=Toonela tee 7, Siselinna kalmistu | NS= | EW= | pilt= Defence Forces Cemetery May 10 2007.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1219 | nimi=II maailmasõjas hukkunute matmispaik | liik=ajaloomälestis | aadress=Toonela tee 7, Siselinna kalmistu | NS= | EW= | pilt= 2020 Victory day in Tallinn 003.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=1218 | nimi=II maailmasõjas hukkunute matmispaik | liik=ajaloomälestis | aadress=Siselinna kalmistu, Toonela tee 3 | NS= | EW= | pilt= Defence Forces Cemetery 2.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1214 | nimi=[[Pirita kalmistu]] | liik=ajaloomälestis | aadress=[[Pirita|Pirita linnaosa]], Rummu tee 7a | NS=59.4625632357 | EW=24.8334229048 | pilt= Pirita kalmistu1 2010-08-25.jpg | commons= Pirita Cemetery }} {{KRR rida | number=1213 | nimi=Maja, kus aastail 1927–1933 elas Eduard Vilde | liik=ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Roheline aas 3 | NS=59.4364216648 | EW=24.785400389 | pilt= Tallinn, maja, kus aastail 1927-1933 elas Eduard Vilde (1).jpg | commons= Kadriorg Castellan's House }} {{KRR rida | number=1212 | nimi=Maja, kus elas [[Michel Sittow]] | liik=ajaloomälestis | aadress=Lühike jalg 4 // Rataskaevu tn 22 | NS=59.43670179 | EW=24.7419595289 | pilt=Rataskaevu tn 22 1212.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1211 | nimi=[[Rahumäe kalmistu]] | liik=ajaloomälestis | aadress=[[Nõmme|Nõmme linnaosa]], Rahumäe tee 8 | NS=59.3921539223 | EW=24.7017073073 | pilt= Rahumäe kalmistu värav.jpg | commons= Rahumäe cemetery }} {{KRR rida | number=1210 | nimi=Jaan Koorti (1883–1935) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Rahumäe tee 8A, Rahumäe kalmistu | NS= | EW= | pilt=Jaan Koorti haud 1.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1209 | nimi=Jakob Westholmi (1877–1935) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Rahumäe tee 8A, Rahumäe kalmistu | NS= | EW= | pilt= Jakob Westholmi haud.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1208 | nimi=[[Konstantin Märska]] (1896–1951) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Rahumäe tee 8A, Rahumäe kalmistu | NS= | EW= | pilt= Konstantin Märska haud.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1207 | nimi=[[Teodor Lippmaa]] (1894–1943) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Rahumäe tee 8A, Rahumäe kalmistu | NS= | EW= | pilt= Teodor Lippmaa haud 20110930 by Ahsoous.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=1206 | nimi=Aleksander Klumberg-Kolmpere (1899–1958) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Rahumäe tee 8A, Rahumäe kalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1205 | nimi=Eduard Taska (1890–1942) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Rahumäe tee 8A, Rahumäe kalmistu | NS= | EW= | pilt= Eduard Taska haud.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1204 | nimi=Georg Johannes Parikase (1880–1958) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Rahumäe tee 8A, Rahumäe kalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1203 | nimi=[[Paul Raud|Paul Raua]] (1865–1930) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Rahumäe tee 8A, Rahumäe kalmistu | NS= | EW= | pilt= Paul Raua ja Kristian Raua haud 20110930 by Ahsoous.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=1202 | nimi=[[Kristian Raud|Kristian Raua]] (1865–1943) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Rahumäe tee 8A, Rahumäe kalmistu | NS= | EW= | pilt= Paul Raua ja Kristian Raua haud 20110930 by Ahsoous.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=1201 | nimi=Jaan Oksa (1884–1918) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Rahumäe tee 8A, Rahumäe kalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1200 | nimi=1905. a. terroriohvrite matusepaik (paika tähistab [[Juhan Raudsepp|Juhan Raudsepa]] poolt tehtud skulptuur, mis toodi sinna Estonia teatri tagant) | liik=ajaloomälestis | aadress=Rahumäe tee 8A, Rahumäe kalmistu | NS= | EW= | pilt= 1905. a. terroriohvrite matusepaik 2.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1198 | nimi=Maja, kus 1918.a . lõpul, 1919. a. algul asus Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus | liik=ajaloomälestis | aadress=[[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]] 14 // Apteegi tn 4 // [[Vene tänav]] 5 | NS=59.4374270104 | EW=24.7461404146 | pilt= Tallinn Raekoja plats 14.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1194 | nimi=[[Pirita sõjavangide kalmistu]] | liik=ajaloomälestis | aadress=[[Pirita linnaosa]], [[Metsavahi tee]] 51a | NS=59.4707499184 | EW=24.8509577403 | pilt= Pirita Saksa sõjavangide kalmistu 2010-08-25.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1190 | nimi=[[Pärnamäe kalmistu]] | liik=ajaloomälestis | aadress=[[Pirita linnaosa]], [[Pärnamäe tee]] 36 | NS=59.4760472483 | EW=24.9007602861 | pilt=Pärnamäe kalmistu.jpg | commons= Pärnamäe Cemetery }} {{KRR rida | number=1189 | nimi=Gustav Lokotari (1899–1969) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=[[Pirita linnaosa]], Pärnamäe tee 36 | NS=59.4730200183 | EW=24.9049854828 | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1187 | nimi=Hoone, kus 1872–1917 asus [[Tallinna Aleksandri Gümnaasium]] | liik=ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, [[Viru väljak]] 2 | NS=59.4373734324 | EW=24.7539707678 | pilt= Tallinn,hoone, kus 1872-1917 asus Tallinna Aleksandri Gümnaasium.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1186 | nimi=Maja, kus asus Eesti esimene muusikakõrgkool | liik=ajaloomälestis | aadress=Müürivahe tn 12 // Vabaduse väljak 4 | NS=59.4346778192 | EW=24.7452292333 | pilt= Maja, kus asus Eesti esimene muusikakõrgkool.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=1185 | nimi=[[Glehni rahula|Nikolai v. Glehni perekonnakalmistu]] | liik=ajaloomälestis | aadress=[[Nõmme|Nõmme linnaosa]], [[Lossi tänav]] 13a | NS=59.3927359534 | EW=24.6584012278 | pilt= Glehni rahula 2.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1184 | nimi=[[Mõigu kalmistu]] | liik=ajaloomälestis | aadress=Mõigu, Tartu mnt. ja Vana-Tartu mnt. vahel | NS=59.4088183748 | EW=24.8002269807 | pilt=Mõigu kalmistu2.JPG | commons= Mõigu Cemetery }} {{KRR rida | number=1183 | nimi=Andres Särevi (1902–1970) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=[[Kloostrimetsa tee]] 33, [[Metsakalmistu]] | NS= | EW= | pilt= Andres Särevi haud 2010-08-25.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1182 | nimi=Rasmus Kangro-Pooli (1890–1963) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1181 | nimi=Aleksander Arderi (1894–1966) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= Aleksander Arderi haud 2010-08-25.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1180 | nimi=Raimond Valgre (1913–1949) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1179 | nimi=Artur Lemba (1885–1963) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1178 | nimi=Heino Elleri (1887–1970) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1177 | nimi=Ferdinand (Ferdi) Sannamehe (1895–1963) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1176 | nimi=Erich Karl Adamsoni (Adamson-Ericu) (1902–1968) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1175 | nimi=Friedebert Tuglase (1886–1971) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= Friedebert Tuglase haud.IMGP7004.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1174 | nimi=Juhan Smuuli (1922–1971) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= Juhan Smuuli haud.IMGP7004.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1173 | nimi=Johannes Semperi (1892–1970) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1172 | nimi=Karl August Hindrey (1875–1949) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1171 | nimi=August Annisti (1899–1972) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1170 | nimi=Ottomar Maddisoni (1879–1959) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1169 | nimi=Alar Kotli (1904–1963) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1168 | nimi=Paul Kogermanni (1891–1951) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1167 | nimi=Karl Burmani (1882–1965) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1166 | nimi=Peeter Tarvase (1916–1987) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= Peeter Tarvase haud 2010-08-25.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1165 | nimi=Artur Rinne (1910–1984) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= Artur Rinne haud.IMGP6988.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1164 | nimi=Juhan Raudsepa (1896–1984) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1163 | nimi=Konstantin Pätsi (1874–1956) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= Konstantin Pätsi haud.IMGP7001.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1162 | nimi=Kristjan Palusalu (1908–1987) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= Kristjan Palusalu haud 20110906 by Ahsoous.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1161 | nimi=Mihkel Martna (1860–1934) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1160 | nimi=Voldemar Lenderi (1876–1939) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt=Voldemar Lenderi haud.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1159 | nimi=Laulja Tiit Kuusiku (1911–1990) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1158 | nimi=Konstantin Koniku (1873–1936) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt=Konstantin Koniku haud.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1157 | nimi=Albert Kivikase (1898–1978) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt=Albert Kivikase haud.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1156 | nimi=Arnold Akbergi (1894–1984) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1155 | nimi=Alfred Neulandi (1895–1966) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= Alfred Neulandi haud.IMGP6990.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1154 | nimi=Liina Reimani (1891–1961) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1153 | nimi=Kaarel Karmi (1906–1979) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1152 | nimi=Tuudur Vettiku (1898–1982) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= Tuudur Vettiku haud 20110906 by Ahsoous.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=1151 | nimi=Johannes Võerahansu (1902–1980) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt=Johannes Võerahansu haud.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1150 | nimi=Romulus Tiituse (1906–1982) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1149 | nimi=Lepo Mikko (1911–1978) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1148 | nimi=Aino Liimand-Bachi (1901–1980) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1147 | nimi=[[Aleksander Vladovsky]] (1876–1950) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1146 | nimi=Edgar Velbri (1902–1977) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= Edgar Velbri haud 2010-08-25.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1145 | nimi=Aleksander Niine (1910–1975) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1144 | nimi=[[Arnold Seppo]] (1917–1980) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1143 | nimi=Hugo Raudsepa (1900–1976) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt=Hugo Raudsepa haud.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1142 | nimi=Karl Orviku (1903–1981) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1141 | nimi=[[Paul Keres]]e (1916–1975) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= Paul Kerese haud 20110906 by Ahsoous.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=1140 | nimi=[[Riho Päts]]i (1899–1977) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1139 | nimi=Voldemar Panso (1920–1977) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1138 | nimi=Georg Otsa (1920–1975) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= Georg Otsa haud 20110906 by Ahsoous.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=1137 | nimi=Mari Möldre (1890–1974) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1136 | nimi=Ants Lauteri (1894–1973) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= Ants Lauteri haud 2010-08-25.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1135 | nimi=Hugo Lauri (1893–1977) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1134 | nimi=Vladimir Alumäe (1917–1979) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1133 | nimi=Anton Soansi (1885–1966) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1132 | nimi=Günther Reindorffi (1889–1974) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1131 | nimi=Edgar-Johan Kuusiku (1888–1974) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1130 | nimi=Felix Moori (1903–1955) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1129 | nimi=Paul Pinna (1884–1949) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt=Paul Pinna haud 2010-08-25.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1128 | nimi=Johannes Greenbergi (1887–1951) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1127 | nimi=Roman Nymani (1881–1951) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1126 | nimi=Gustav Ernesaksa (1908–1993) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= Gustav Ernesaksa haud 20110906 by Ahsoous.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=1125 | nimi=Voldemar Melliku (1887–1949) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1124 | nimi=Aino Tamme (1864–1945) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1123 | nimi=Adolf Vedro (1890–1944) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1122 | nimi=Raimund Kulli (1882–1942) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1121 | nimi=Evald Aava (1900–1939) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1120 | nimi=Jaan Tamme (1875–1933) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1119 | nimi=Konstantin Türnpu (1865–1927) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= Konstantin Türnpu haud 20110906 by Ahsoous.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=1118 | nimi=August Jakobsoni (1904–1963) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt=August Jakobsoni haud.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1117 | nimi=Ernst Peterson-Särgava (1868–1958) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt=Särgava haud.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1116 | nimi=Eduard Hubeli (Mait Metsanurga) (1879–1957) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1115 | nimi=August Alle (1890–1952) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt=August Alle haud.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1114 | nimi=Anton Hansen-Tammsaare (1878–1940) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt=Anton Hansen Tammsaare haud.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1113 | nimi=Eduard Vilde (1865–1933) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= Eduard Vilde haud.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1112 | nimi=Eduard Bornhöhe (1862–1923) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt=Bornhöhe haud.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1111 | nimi=Lydia Koidula (1843–1886) haud | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= Lydia Koidula haud.IMGP7005.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1110 | nimi=Terroriohvrite matmispaik | liik=ajaloomälestis | aadress=Kloostrimetsa tee 33, Metsakalmistu | NS= | EW= | pilt= Terroriohvrite matmispaik Metsakalmistul 20110906 by Ahsoous.JPG | commons= }} {{KRR rida | number=1108 | nimi=[[Nõmme Vana Apteek|Hoone, milles asub Nõmme vanim apteek]] | liik=ajaloomälestis | aadress=[[Nõmme|Nõmme linnaosa]], Mai tn 4 | NS=59.3851490605 | EW=24.6870226758 | pilt= Nõmme vanim apteek Mai 4 1.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1107 | nimi=Tallinna piirikivi | liik=ajaloomälestis | aadress=Mahtra t. 12 maja läänenurgast 35 m | NS=59.4409073375 | EW=24.8693558187 | pilt=Tallinna piirikivi Lasnamäel.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1106 | nimi=II ms. Saksa sõjaväe kalmistu | liik=ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Pirita tee 80 | NS=59.4548067727 | EW=24.8143464978 | pilt=Saksa sõjaväe kalmistu.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1102 | nimi=[[Aleksander Nevski peakirik]] | liik=ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Lossi plats 10 | NS=59.4357376797 | EW=24.7393107089 | pilt= Alexander Nevsky Cathedral.jpg | commons= Alexander Nevsky Cathedral, Tallinn }} {{KRR rida | number=1100 | nimi=Terroriohvrite matmispaik | liik=ajaloomälestis | aadress=[[Liiva kalmistu]] | NS= | EW= | pilt=Punase terrori ohvrite matmispaik 2.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1099 | nimi=Sõjavangide ühishaud | liik=ajaloomälestis | aadress=Liiva kalmistu | NS= | EW= | pilt= | commons= }} {{KRR rida | number=1098 | nimi=[[Hiiu baptistide kalmistu|Baptistide kalmistu]] | liik=ajaloomälestis | aadress=[[Nõmme|Nõmme linnaosa]], Leina tn 8 | NS=59.3847160018 | EW=24.6646188244 | pilt= Hiiu baptistide kalmistu 3.jpg | commons= Hiiu baptist cemetery }} {{KRR rida | number=1096 | nimi=Maja, kus 1870.aastatel tegutses laulu- ja mänguselts "Estonia" | liik=ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Lai tn 38 | NS=59.4404016711 | EW=24.7463425069 | pilt= Tallinn, maja, kus 1870.aastatel tegutses laulu- ja mänguselts -Estonia-.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1095 | nimi=Maja, kus 1809–1902 tegutses esimene kutseline teater Tallinnas | liik=ajaloomälestis | aadress=Lai tn 1 // Nunne tn 4 | NS=59.438328387 | EW=24.74332793 | pilt= Nukuteater.IMG 4012.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1093 | nimi=Maja, kus a. 1910–1949 tegutses vendade Parikaste fotoateljee | liik=ajaloomälestis | aadress=Kullassepa tn 13 // Kuninga tn 8 | NS=59.4365069191 | EW=24.7448983408 | pilt= Maja, kus a. 1910-1949 tegutses vendade Parikaste fotoateljee.JPG | commons= Kullassepa 13 }} {{KRR rida | number=1092 | nimi=Maja, kus elas aastail 1929–1934 Kristjan Raud | liik=ajaloomälestis | aadress=[[Nõmme|Nõmme linnaosa]], Kristjan Raua tn 8 | NS=59.3895379573 | EW=24.6918321771 | pilt= Kristjan Raua 8-2.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1091 | nimi=[[Kopli kalmistu]] | liik=ajaloomälestis | aadress=Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli kalmistupark | NS=59.4534750606 | EW=24.6843643731 | pilt= Tallinn, Kopli kalmistu.jpg | commons= Kopli cemetery }} {{KRR rida | number=1088 | nimi=[[Tallinna Metsakalmistu]] | liik=ajaloomälestis | aadress=[[Pirita|Pirita linnaosa]], Kloostrimetsa tee 33 | NS=59.4698054267 | EW=24.8704975927 | pilt=Tallinna Metsakalmistu.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1081 | nimi=[[Liiva kalmistu]] | liik=ajaloomälestis | aadress=[[Nõmme|Nõmme linnaosa]], Kalmistu tee 34a | NS=59.3767019156 | EW=24.7296623253 | pilt=Liiva kalmistu 2.jpg | commons= Liiva Cemetery }} {{KRR rida | number=1080 | nimi=[[Baptistide Kalju-koguduse palvela]] | liik=ajaloomälestis | aadress=Kalju tn 1 // Soo tn 29 | NS=59.4462277375 | EW=24.7359317768 | pilt= Tallinna Kalju baptistikoguduse kiriku peasissekäik.jpg | commons= Kalju Baptist Church }} {{KRR rida | number=1077 | nimi=[[Hiiu Rahu kalmistu]] | liik=ajaloomälestis | aadress=[[Nõmme|Nõmme linnaosa]], Hiiu-Suurtüki tn 1 | NS=59.3844220217 | EW=24.667522434 | pilt= Hiiu-Rahu kalmistu 1.jpg | commons= Hiiu-Rahu Cemetery }} {{KRR rida | number=1076 | nimi=Maja, kus aastail 1633–1828 asus Tallinna esimene trükikoda | liik=ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Kooli tn 2 | NS=59.4401901188 | EW=24.7432896551 | pilt= Kooli_t_2_20110930_by_Ahsoous.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1075 | nimi=[[Õppursõdurite monument Tallinnas|Vabadussõja mälestussammas]] | liik=ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Estonia pst 6b | NS=59.4340516033 | EW=24.7495140517 | pilt= Reaalipoiss2009.jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1074 | nimi=Maja, kus aastail 1938–1970 elas Andres Särev ja 1920 – 1930 Jaan Soots | liik=ajaloomälestis | aadress=F. R. Kreutzwaldi tn 11 // Tina tn 23 | NS=59.435925792 | EW=24.7697411611 | pilt= Tallinn, maja, kus aastail 1938-1970 elas Andres Särev ja 1920-1930 Jaan Soots (1).jpg | commons= }} {{KRR rida | number=1067 | nimi=Aegna kalmistu | liik=ajaloomälestis | aadress=Kesklinna linnaosa, Aegna saar | NS=59.5798188787 | EW=24.7736265677 | pilt= Rist Aegna kalmistu.jpg | commons= Aegna cemetery }} {{KRR jalus}} ibh061ajvkycs7bvjg84c052b881vox 0 247066 7144424 7011603 2026-05-02T08:29:05Z Kuriuss 38125 7144424 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} {{Endine riik |nimi = Ungari kuningriik |omakeelne-nimi = Magyar Királyság<br />Regnum Hungariae |lipp = Flag of Hungary (1867-1918).svg |lipp-tekst = Lipp |vapp = HUN Coa.svg |vapp-tekst = Kuninglik vapp |asendikaart = Kingdom of hungary europe.png |asendikaart-tekst = Ungari kuningriik 15. sajandi lõpul |algusaasta = 1000 |lõppaasta = 1946 |valitsusvorm = [[monarhia]] |osa = [[Austria-Ungari]]st |ajalugu1 = 1000 |sündmus1 = [[István Püha]] kroonimine |ajalugu2 = 1541 |sündmus2 = Osmanid okupeerivad [[Buda (Budapest)|Buda]] |ajalugu3 = 1848 |sündmus3 = [[1848. aasta revolutsioon Ungaris|Ungari revolutsioon]] |ajalugu4 = 1867 |sündmus4 = [[Austria-Ungari kompromiss]] |ajalugu5 = 1920 |sündmus5 = [[Trianoni rahuleping]] |riigikeel = [[ungari keel|ungari]], [[ladina keel|ladina]], [[saksa keel|saksa]] |peamised-keeled = |pealinn = [[Budapest]];<br>Pressburg (tänapäeva [[Bratislava]]);<br>[[Buda (Budapest)|Buda]];<br>[[Székesfehérvár]];<br>[[Debrecen]];<br>[[Esztergom]] |riigipea = |riigipea-nimi = |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |religioon = [[katoliku kirik]], hiljem [[kalvinism]], [[luterlus]] ja muud |pindala = 325411 |rahvaarv = 8000000 |rahvaarv-aasta = 1790 |rahvastikutihedus = |rahaühik = [[forint]] (1325),<br>[[taaler]]<br>[[Austria kulden]] (1754–1867),<br>[[Austria-Ungari kulden]] (1867–1892),<br>[[Austria-Ungari kroon]] (1892–1918),<br>[[Ungari kroon]] (1919–1926),<br>[[pengö]] (1927–1946),<br>[[adópengő]] (1946) |eelnes = [[Ungari vürstiriik]] |järgnes = [[Teine Ungari vabariik]] |hümn = }} '''Ungari kuningriik''' ([[ungari keel]]es ''Magyar Királyság'', [[ladina keel]]es ''Regnum Hungariae'') rajati 1000. aastal, kui 896. aastal loodud [[Ungari vürstiriik]] [[István I Püha]] juhtimisel kuningriigiks ülendati. Ungari sai [[monarhia]]st vabariigiks 1918. aastal ja taas 1946. aastal, kui likvideeriti kuningriik ja loodi [[Ungari|Ungari vabariik]]. Suurema osa oma ajaloost hõlmas kuningriigi territoorium peale Ungari pärusmaade ka [[Transilvaania]]t, [[Horvaatia-Slavoonia kuningriik|Horvaatiat-Slavooniat]] ja territooriumi, mida tunti kui [[sõjaväestatud piiritsoon]]. Ungari kuningriik koosnes tänapäeva [[Ungari]], [[Transilvaania]] (tänapäeval [[Rumeenia]]s), [[Slovakkia]], [[Vene|Ruteenia]] (tänapäeval [[Ukraina]]s), [[Vojvodina]] (tänapäeval [[Serbia]]s), [[Burgenland|Burgenlandi]] (tänapäeval [[Austria]]s), [[Slavoonia]], [[Horvaatia]], [[Dalmaatsia]] (tänapäeval [[Horvaatia]]s) ja mõnest väiksemast territooriumist ümber tänapäeva Ungari piiride. Vaatamata katkestusele, mille põhjustas mongolite invasioon 1241. aastal, arenes [[Transilvaania]] järgnevate sajandite kestel selgelt eristuvaks autonoomseks üksuseks Ungari kuningriigis, koos oma erilise vojevoodiga (või kuberneriga), oma ühtse, kuigi heterogeense juhtimisega (mis tulenes [[székely]], [[Transilvaania saksid|saksi]] ja [[ungarlased Rumeenias|ungari]] kolonistidest) ja oma seadustega kuni [[Mohácsi lahing|Mohácsi lahinguni]] 1526. aastal, mil Transilvaania iseseisvus (vt [[Ida-Ungari kuningriik]]). Horvaatia ja Slavoonia provintsid, pärast 1868. aastat [[Horvaatia-Slavoonia kuningriik|Horvaatia-Slavoonia]] autonoomne provints, olid Ungari kuningriigis autonoomsed aastatel 1091–1918. Samas pidas üks suurimaid 16. sajandi Ungari juriste ja riigimehi [[István Werbőczy]] oma töös "Tripartitum" Horvaatiat Ungarist eraldi kuningriigiks. == Nimed ja nimetused == [[Pilt:Gesta Hungarorum Anonymous.jpg|pisi|püsti|[[Gesta Hungarorum]]]] Hiliskeskajal kasutati ladinakeelseid nimetusi ''Natio Hungarica'' ja ''Hungarus'' kogu elanikkonna kohta, kuid [[István Werbőczy]] "[[Tripartitum]]i" järgi kasutati nimetust ''Natio Hungarica'' ainult privilegeeritud aadelkonna (olenemata rahvusest) kui [[Ungari Püha Kroon]]i subjektide kohta. [[Ladina keel|Ladina]] ''{{keel|la|Regnum Hungariae/Vngarie}}'' (''Regnum'' tähendas kuningriiki); ''[[Regnum Marianum]]'' ([[Maarja|Püha Maarja]] kuningriik); või lihtsalt Hungaria oli nimekuju, mida kasutati ametlikes dokumentides kuningriigi algusest kuni 1840. aastateni. [[Saksa keel|Saksakeelset]] nime (''{{keel|de|Königreich Ungarn}}'') kasutati 1849. aastast kuni 1860. aastateni ja [[Ungari keel|ungarikeelset]] nime (''{{keel|hu|Magyar Királyság}}'') kasutati 1840. aastatel ja siis 1860. aastatest kuni 1918. aastani. Kuningriigi nimed teistes keeltes: [[poola keel]]es ''Królestwo Węgier'', [[rumeenia keel]]es ''Regatul Ungariei'', [[horvaadi keel]]es ''Kraljevina Ugarska'', [[sloveeni keel]]es ''Kraljevina Ogrska'', [[tšehhi keel]]es ''Uherské království'', [[slovaki keel]]es ''Uhorské kráľovstvo''; [[itaalia keel]]es kasutati ([[Rijeka|Fiume]] linna kohta) nime ''Regno d'Ungheria''. [[Austria-Ungari]]s (1867–1918) kasutati mõnikord Ungari kuningriigi hõlmatud alade tähistamiseks mitteametlikku nime Transleitaania. Ametlikult kasutati Austria-Ungari keisririigi Ungari osa kohta nimetust [[István Püha krooni maad]], kuigi see oli kasutusel ka varem. == Ajalugu == {{vaata|Ungari ajalugu}} {{vaata|Avaari khaaniriik}} 560. aastatel asutasid [[avaarid (Euraasia)|avaarid]] [[Avaari khaaniriik|Avaari kaganaadi]], mida nõrgestasid pidevad sõjad ja väline surve. Avaaride 250-aastane võim lõppes, kui selle vallutasid [[Karl Suur]]e juhtimisel läänest [[frangid]] ja [[Krum]]i juhtimisel idast [[bulgaarid]]. Kumbki neist ega ka keegi muu ei suutnud luua piirkonnas [[Avaari mark|püsivat riiki]]. 895. aastal asustasid äsja ühinenud [[ungarlased]] [[Árpád]]i juhtimisel [[Karpaatia jõgikond|Karpaatia jõgikonna]]. Árpádi juhitud jõud oli hinnanguliselt umbes 400 000 inimest, koosnedes seitsmest ungari hõimust, ühest kabari hõimust ja mõnest väiksemast hõimust.{{Vaata|Ungari vürstiriik}}, ''895–1000'', ''[[Álmos]], [[Árpád]], [[Árpádi dünastia]], [[Ungarlaste suurvürst]]'' [[Pilt:Holy Roman Empire 11th century map-en.svg|pisi|[[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]], Ungari ja [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]] piirialad u 1000. aastal]] === Árpádi dünastia === [[Pilt:Istvan-ChroniconPictum.jpg|pisi|vasakul|[[Ungari kuningas|Kuningas]] (1000–1038) [[István Püha]]]] [[Pilt:South-Eastern Europe, ca. 1090, by User-Hxseek.png|pisi|[[Kagu-Euroopa]] alad aastal 1080]] [[Fail:Europe mediterranean 1097.jpg|pisi|Euroopa ja Vahemere maad, u 1097]] Kuningriigi esimesed kuningad olid [[Árpádi dünastia]]st ja esimene kristlik [[Ungari kuningas|kuningas]] (1001–1038) oli [[István I Püha]], kes kanoniseeriti [[Katoliku kirik|katoliku]] [[pühak]]uks. Ta võitles [[Koppany]] vastu ja aastal 998, [[Baieri hertsogkond|Baieri]] abiga, võitis teda [[Veszprém]]i lähedal. [[Pilt:Crown, Sword and Globus Cruciger of Hungary2.jpg|pisi|vasakul|[[Ungari püha kroon]] ja teised [[regaal]]id]] István viis lõpuni Ungari kuningriigi rajamise, ta krooniti 1001. aastal kuningaks. 1028. aastal kaotas ta hõimuvürstide võimu, jaotas riigi [[komitaat]]ideks, mille eesotsas seisid kuninga määratud [[išpan]]id ehk komitaadi ülemad. Jagas riigi maid alamatele ja kirikutele luues nii Ungaris feodaalkorra Võttis vastu ristiusu ja levitas seda oma rahva seas, selle eest pühitseti ta pühakuks. István I abiellus [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Welfid]]e dünastiast [[Saksa-Rooma keiser]] (1002–1024) [[Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich II]] õe Baieri Giselaga, mis tagas rahu Saksa-Rooma riigiga. [[Katoliku kirik|Rooma katoliku kirik]] sai tugevat toetust Istvánilt, kes koos kristlike [[ungarlased|ungarlastega]] ja Saksa rüütlitega soovis kristliku kuningriigi loomist [[Kesk-Euroopa]]s. See oli tema, kes lõi Ungari raske ratsaväe, nagu oli näiteks Lääne-Euroopa suurvõimudel. Pärast tema surma järgnes rahutuste periood ja konflikt ülemvõimu pärast kuningliku perekonna ja aadli vahel. Aastal 1051 püüdsid Saksa-Rooma riigi väed [[Ungari]]t vallutada, kuid said [[Vértesi mäed|Vértesi mägedes]] kaotuse osaliseks. Saksa-Rooma riigi väed jätkasid kaotustega; teine suur lahing toimus aastal 1052 [[Bratislava]] linna juures. Enne [[1052]]. aastat kukutati kuningas [[Samuel Aba]] poolt Saksa-Rooma riigi toetaja [[Péter Orseolo]]. See rahutuste aeg lõppes [[Béla I]] valitsusajal (1060–1063). Ungari kroonikud kiitsid [[Béla I]] uue valuuta [[hõbeteenar]]i kehtestamise eest ja tema heatahtlikkuse eest endisse kuninga järeltulijasse vennapoeg Solomoni. [[Pilt:Kálmán Thuróczy.jpg|pisi|vasakul|Ungari, Dalmaatsia ja Horvaatia kuningas [[Kálmán]] (1095/1097–1116)]] [[Pilt:Europe-1139.jpg|pisi|Kesk- ja [[Ida-Euroopa]] alad 1139. aastal]] [[Pilt:Hungary 11th cent.png|pisi|vasakul|Ungari kuningriik 11. sajandil]] Teine suur Ungari kuningas (1077–1095) ja [[Horvaatia kuningas]] (1091–1095), samuti Árpádi dünastiast, oli [[Laszlo I]], kes stabiliseeris ja tugevdas kuningriiki. Tema kanoniseeriti ka [[pühak]]uks. Tema valitsemisajal võitlesid [[ungarlased]] edukalt [[kumaanid]]e vastu ja vallutasid aastal 1091 [[Horvaatia kuningriik (keskaegne)|Horvaatia]], dünastilise kriisi tõttu Horvaatias. Ta suutis kiiresti haarata võimu Põhja-[[Horvaatia]]s, ta oli ka pretendent troonile asjaolu tõttu, et tema õde oli olnud abielus viimase Horvaatia kuninga [[Dmitar Zvonimir|Zvonimiriga]]. Kuigi seda ikka veel ajaloolaste hulgas arutatakse, võib julgelt öelda, et Laszlo lõi [[Horvaatia liidus Ungariga|mingit liiki kahe kuningriigi vahelise personaaluniooni]], kuigi kuninga võim kogu Horvaatia üle saavutati alles pärast tema järeltulija Ungari kuninga (1095–1116) ja Horvaatia kuninga (1097–1116) [[Kálmán]]i troonileasumist. ==== Ungari-Horvaatia ==== Kálmánit, nagu Lászlót enne teda, ei nähtud vallutajana, vaid Horvaatia troonipretendendina. Kálmán kogus suure armee, et oma trooninõue ellu viia, ja võitis aastal 1097 Horvaatia kuningas Petari väge [[Gvozdi mäe lahing]]us, viimane tapeti lahingus. Kuna horvaatidel ei olnud enam juhte ja Dalmaatsias oli mitu kindluslinna, mida oli raske kaitsta, algasid läbirääkimised Kálmáni ja Horvaadi feodaalisandate vahel. Võttis hea mitu aastat, enne kui Horvaadi aadel tunnistas Kálmáni kuningaks. Kálmán krooniti aastal 1102 [[Biograd na Moru|Biogradis]] ja Kálmáni uus tiitel oli "Ungari, Dalmaatsia ja Horvaatia kuningas". {{vaata|Horvaatia liidus Ungariga}} [[1104]]. aastal naitis Kálmán oma õe Irene [[Bütsantsi keiser|Bütsantsi keisri]] (1087–1143) [[Ioannes II]]-ga, kes sai 1118. aastal [[Bütsantsi ajalugu#Johannes II, Manuel I ja Teine ristisõda|Bütsantsi]] ainuvalitsejaks. Kálmán lõi Bütsantsiga liidusuhted. [[1136]]. aastal tungis Ungari [[Béla II]] esimest korda [[Bosnia]]sse ja asutas tiitli "Bosnia [[Ban (tiitel)|ban]]", esialgu vaid autiitlina oma täiskasvanud pojale [[László II]]-le. [[Bosnia banaat]] hõlmas enamuse sellest, mis nüüd on [[Bosnia ja Hertsegoviina]], samuti Dalmaatsia, [[Serbia]] ja [[Montenegro]] osi. [[Pilt:Bütsants 1180.png|pisi|Bütsantsi alad Komnenoste dünastia lõpus, u 1180]] [[12. sajand]]i kestel tegutsesid Bosnia valitsejad üha enam iseseisvamalt Ungarist ja/või Bütsantsist. Tegelikult omasid välisvõimud väikest kontrolli mägisel ja mõnevõrra ääremaal, millest Bosnia koosnes. Eriti [[ban Borić]] oli aastal 1154 tähtis isik, olles [[Ungari kuningas|Ungari kuninga]] liitlane. Ta osales liidus Ungari ja Serbiaga pealetungis bütsantslaste vastu, jõudes lõunas kuni [[Braničevo (piirkond)|Braničevoni]]. Bütsantsi keiser (1143–1180) [[Manuel I]] [[Komnenosed|Komnenos]] vallutas Bosnia ungarlastelt aastal 1166 ja nimetas Bosnia põliselaniku [[Ban Kulin|Kulini]] banaadi kuberneriks. 1167. aastal lõid [[Sirmiumi teema|bütsantslased Ungari kuningriigi vägesid]] [[Sirmium]]i linna lähistel toimunud [[Sirmiumi lahing|lahingus]]. Tänu sellele võidule sai Bütsants 1168. aastaks peaaegu kogu [[Aadria meri|Aadria mere]] idaranniku ([[Bosnia banaat]], [[Serbia kuningriik (keskaegne)|Serbia kuningriik]]) oma kontrolli alla. Kulin oli Bosnia teine ban ja tal õnnestus vabastada Bosnia Bütsantsi mõju alt liidu kaudu Ungari [[Béla III]], [[Miroslav Zavidović]]i ja [[Serbia tsaaririik|Serbia]] [[Stefan Nemanja]]ga, kellega koos sõdis ta aastal 1183 edukalt bütsantslaste vastu. Bosnia tagas rahu, kuigi jätkas Ungari vasallina. Kuigi nominaalselt Ungari kuningriigi [[vasall]], oli Bosnia banaat ''[[de facto]]'' sõltumatu riik. {{vaata|Bosnia banaat}} === Võitlus Venezia ja Bütsantsiga === Aastaks 1107 oli kuningas Kálmán saanud enda kontrolli alla enamiku endistest Bütsantsi rannikulinnadest Dalmaatsias. Kuna need linnad olid tähtsad, võitlesid [[ungarlased]] ja [[horvaadid]] sageli Venezia ja [[Bütsants]]iga piirkonna pärast. Aastal 1116, pärast kuningas [[Kálmán]]i surma, ründas Venezia Dalmaatsia rannikut, võitis [[Horvaatia baan]]i Klaudije armeed ning hõivas [[Belgrad|Biogradi]], [[Split]]i, [[Trogir]]i, [[Šibenik]]i, [[Zadar]]i ja mitu saart. Kálmáni järglane, kuningas [[István II]] püüdis aastal 1117 edutult kaotatud linnu tagasi saada, kuigi Venezia [[doodž]] [[Ordelaffo Falier]] tapeti lahingus [[Zadar]]i lähedal. Sõlmiti viieaastane vaherahu, mis kinnitas [[status quo]]. Aastal 1124 ründas István II taas Venezia valdusi ning sai tagasi [[Belgrad|Biogradi]], [[Split]]i, [[Šibenik]]i ja [[Trogir]]i, kuid Zadar ja saared jäid Venezia kontrolli alla. Kuid aastal 1125 vallutas doodž [[Domenico Michiel]] need linnad tagasi ja hävitas Biogradi. Aastal 1131 asus troonile [[Béla II]] ja aastal 1133 võitis ta kaotatud linnad peale Zadari. === Bosnia banaat ja Dalmaatsia === Aastal 1167 vallutasid bütsantslased osa Horvaatiast [[Krka (Horvaatia)|Krka jõest]] lõunas, samuti [[Bosnia banaat|Bosnia]], ja jäid nende kontrolli alla kuni keiser [[Manuel I]] Komnenose surmani aastal 1180, kui Bütsants nõustus maad loovutama. Pärast 1180. aastat kasvas [[Bosnia baan]]i haldusala, kuid tema domeeni ja tegevuse ulatust ei saa veel täielikult formuleerida. Bosnia põliselaniku [[Ban Kulin]]il õnnestus vabastada Bosnia Bütsantsi mõju alt liidu kaudu Ungari [[Béla III]], [[Miroslav Zavidović]]i ja [[Serbia suurvürstkond|Serbia]] [[Stefan Nemanja]]ga, kellega koos sõdis ta aastal 1183 edukalt bütsantslaste vastu. Bosnia tagas rahu, kuigi jätkas Ungari vasallina. [[Pilt:Europe mediterranean 1190 cropped.jpg|pisi|vasakul|Ungari aastal 1190, [[Béla III]] valitsemise (1172–1196) ajal (oranž)]] [[Pilt:Hungary, Croatia, Bosnia and Galicia in the 12th century.jpg|pisi|Ungari, Horvaatia ja [[Dalmaatsia]], [[Bosnia banaat|Bosnia]] ja [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia]] [[12. sajand]]i lõpul, [[Béla III]] valitsemisajal (1172–1196)]] Pärast keiser Manuel I Komnenose surma ei suutnud Bütsants oma võimu Dalmaatsias enam järjekindlalt säilitada. Varsti mässas Zadar Venezia vastu ja muutus pidevaks lahinguväljaks aastani 1202, kui [[Neljas ristisõda|Neljanda ristisõja]] ajal rüüstasid veneetslased doodž [[Enrico Dandolo]] juhtimisel ja ristisõdijad [[Zara piiramine|Zadarit (Zara)]], vaatamata tõsiasjale, et [[Ungari kuningas]] [[Imre I]] tõotas ristisõjaga ühineda. See oli ristisõdijate esimene rünnak katoliikliku linna vastu. Venezia nõudis seda kompensatsiooniks nende transportimise eest kaugemale itta Konstantinoopoli suunas, kus nad hiljem asutasid [[Ladina keisririik|Ladina keisririigi]]. Vaenutegevus Veneziaga jätkus aastani 1216 Ungari kuningas [[András II]] valitsemisajal, kes kasutas Venezia laevastikku [[Viies ristisõda|Viienda ristisõjaga]] ühinemiseks. === Galiitsia ja Volõõnia alad === [[Galiitsia]] ja [[Volõõnia]] aladel, pärast viimase [[Rostislavitšid|Rostislavitšite]] soost [[Galiitsia]] [[Galiitsia vürstiriik|vürstiriigi]] vürsti Vladimir Jaroslavitši surma toimunud võitluses ülemvõimu pärast, osalesid naabermaad, Poola ja Ungari kuningriik. [[1189]]. aastal toimunud sissetungi tulemusel kuulutas [[Ungari kuningas]] end ka lühikeseks ajaks [[Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik|Galiitsia ja Lodomeeria kuningaks]]. [[Teine Bulgaaria tsaaririik|Teise Bulgaaria tsaaririigi]] tsaari (1197–1207) [[Kalojan (Bulgaaria)|Kalojani]] sõja ajal bütsantslastega lõunas, annekteerisid Ungari kuningas [[András II]] ja tema Serbia vasall [[Vukan Nemanjić|Vukan]] [[Belgrad]]i, [[Braničevo (piirkond)|Braničevo]] ja Niši, aga pärast rahuläbirääkimisi bütsantslastega pööras Kalojan oma tähelepanu loodesse. Aastal 1203 ajasid bulgaarlased serblased Nišist välja, võitsid Ungari armeed mitmes lahingus piki [[Velika Morava|Morava jõe]] orgu ja vallutasid oma endise territooriumi tagasi. Aastal 1222 andis kuningas (1205–1235) [[András II]] välja [[1222. aasta kuldbulla|kuldbulla]] "Magna Carta Aurea Bulla", mis sätestas õiguspõhimõtted. [[1211]]. aastal kutsus [[Ungari kuningas]] [[András II]] [[Saksa ordu]] [[Transilvaania]]ssse, andes neile 12 000 m² [[Borca]] (''Burzenland'') piirkonna ([[:ro:Țara Bârsei|Țara Bârsei]]) [[Valahhia]] piiri ääres, tasuks võitluse eest [[polovetsid]]ega. Ordu püüdis sinna luua Ungarist sõltumatut võimu, mistõttu tal tekkisid vastuolud nii kuninga kui ka Ungari aadli ja vaimulikkonnaga ning [[1225]]. aastal pidi Saksa ordu Transilvaaniast lahkuma. ==== Mongolite invasioon ==== {{vaata|Mongolite invasioon Euroopasse}} Aastal 1241 tungisid pärast [[Vene]] [[Mongolite invasioon Venemaale|aladele vallutamist]] Ungarisse [[Batu-khaan]]i [[Kuldhord]]i ja vasallide väed sõjakäigul Euroopasse. [[Mongolite riik|Mongolite väed]] ründasid [[Béla IV]] valitsetud Ungarit kolme armeega, ühega neist läbi [[Poola]], et hoida ära võimalikku [[Poola ajalugu#Mongolite invasioon|Poola]] abi ja võitsid [[Sileesia hertsogkond|Sileesia]] [[Sileesia hertsog|hertsogi]] [[Henryk II Vaga]] armeed [[Legnica lahing]]us. Lõunapoolne armee ründas [[Transilvaania]]t, võites [[vojevood]]i ja hävitades [[Transilvaania]] ungarlaste armee. Peaarmee [[Batu-khaan]]i ja [[Subutai]] juhtimisel ründas Ungarit läbi kindlustatud [[Veretsky mäekuru]] ja hävitas [[palatiin (Ungari)|palatiini]] juhitud horvaatide ja Templiordu armee [[Mohi lahing]]us 11. aprillil 1241. Mohi ehk [[Sajó]] jõe lahingus purustas Batu-khaani peavägi täielikult Béla IV armee. Mongolid olid Ungarit juba ulatuslikult laastanud, kuni Béla oma armeed kogus. Ungari vägede [[Pest]]i kindlusemüüride tagant väljumise järel aga ei võtnud mongolid lahingut vastu, vaid neil õnnestuski kuninga leer Sajó jõe ääres ümber piirata, alanud umgari vägede taganemisel aga hävitati korratult taganevad ungari väed. Kuningas Béla vend [[Kálmán (Galiitsia)|Kálmán]] sai raskelt haavata ja viidi Horvaatiasse, kus ta haavadesse suri. Mongoli väed vallutasid Pesti 16. aprillil, kuningas pages [[Austria hertsogkond|Austriasse]]. [[Austria hertsog|Austria]] ja [[Steiermargi hertsog]] [[Friedrich II (Austria)|Friedrich II Riiakas]] kasutas juhust, et kuningas vangistada ja temalt nii tohutut [[lunaraha]] kui ka maaloovutusi läänepoolsest aladest nõuda. [[Pilt:Kk ivb.jpg|pisi|vasakul|[[Ungari kuningas]] (1235–1270) [[Béla IV]] vanemas eas]] [[1242]]. aasta alguses ületasid mongolid ka külmunud [[Doonau]] ning jõudsid peagi [[Aadria meri|Aadria mere]] äärde. Kuningas [[Béla IV]] põgenes [[Zagreb]]i ning seejärel rannikulinna [[Trigor|Trausse]], olles valmis maalt lahkuma. Béla palus abi [[paavst]]ilt, Püha Rooma keisrilt ja teistelt suurvõimudelt võitluses mongolitega, kuid keegi ei andnud talle otsest abi. Euroopas oli käimas [[Gvelfid ja gibelliinid|kaua küpsenud avalik sõda]] ühelt poolt [[Saksa-Rooma keiser]] [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] ning teiselt poolt paavsti ja [[Lombardia]] [[Lombardia Liiga|linnade liiga]] vahel. [[Batu-khaan]] saatis oma nõo [[Kadan]]i 10 000 – 20 000-mehelise armeega jälitama kuningas Bélat, kes põgenes [[Horvaatia]]sse. Aastal 1242 ületasid mongolid [[Drava]] jõe ning hakkasid rüüstama [[Slavoonia]]t. Nad rüüstasid [[Čazma]] ja [[Zagreb]]i linnu, mille [[Zagrebi toomkirik|toomkirikud]] põletati. Aadel liikus koos kuningas Bélaga lõunasse [[Klisi kindlus]]se, [[Split]]ti, [[Trogir]]i ja ümbritsevatele saartele. Märtsis 1242 olid mongolid Spliti lähedal ja hakkasid ründama [[Klis]]i, kuna arvasid, et kuningas Béla, kes oli sel ajal Trogiris, oli sinna varjunud, kuid ei suutnud kindlust vallutada. Mongolid tungisid pidurdamatult edasi [[Tšehhi kuningriik|Boheemiasse]], [[Serbia kuningriik (keskaegne)|Serbia kuningriiki]] ja eelsalgad tulid peaaegu Viinini, kuid kaugemale [[Austria hertsogkond|Austriasse]] ehk Saksa-Rooma riiki ei tunginud, kuid uudis [[Ugedei-khaan]]i surmast [[Karakorum]]is, peatas detsembris 1241 vallutusretke. Et võtta osa uue khaani valimisest, pöördusid mongolid tagasi. Pärast mongolite lahkumist oli maa laastatud ja puhkes suur nälg. Mongolite sissetung näitas, et vaid kindlustatud linnad pakuvad kaitset nende vastu. Kuna mongolid valdasid ikka veel enamust [[Ida-Euroopa]]st, algas töö kaitsesüsteemide ehitamisega, tehes uusi kindlusi ja tugevdades või parandades olemasolevaid. Aadlikel lubati oma maadele losse ehitada ja oma armeede suurust kasvatada, tehes nad veel sõltumatumaks. Vaatamata sellele, et mongolite invasioon näis olevat üllatusrünnak, teadsid [[ungarlased]] mitmest allikast, et [[mongolid]] on tulemas. Ettekäändeks Ungarisse tungimisel oli ka Ungari kuninga poolt mongolite poolt võidetud ja nende võimu alt põgenenud [[kumaanid]]ele varjupaiga andmine Ungari aladel. Peatse invasiooni tuntumaid kuulutajaid oli [[munk Julianus]]e seltskond, kes hoiatas kuningat eelseisva invasiooni kohta. Aastal 1242, pärast [[Mongolite invasioon Euroopasse|mongolite invasiooni]] lõppu, rajas [[Béla IV]] arvukalt kindlustusi kogu riigis kaitseks tulevaste [[invasioon]]ide vastu. Tänutäheks nimetasid [[ungarlased]] ta "teiseks kodumaa asutajaks" ja Ungari kuningriigist sai taas arvestatav jõud [[Euroopa keskaeg|keskaegses Euroopas]]. === Võimuvõitlus Böömimaaga === [[Pilt:Hungary 13th cent.png|pisi|Ungari kuningriigi alad [[13. sajand]]i lõpul]] [[Pilt:IV László és Rudolf.jpg|pisi|[[Lahing Moraavia väljal]]]] Järgnenud aastatel oli Béla IV peamiseks probleemiks [[Austria hertsogkond|Austria hertsog]], kellelt ta piirimaakonnad küll tagasi sai, kuid sealne hertsog [[Friedrich II (Austria)|Friedrich II Riiakas]] püüdis neid peagi tagasi saada. [[1246]]. aastal lõppes Ungari-[[Austria hertsogkond|Austria]] sõda aga Friedrichi hukkumisega. Béla IV nimetas poja [[Slavoonia]] hertsogi ja [[Transilvaania]] hertsogi [[István V|Istváni]], [[Steiermargi hertsogkond|Steiermargi hertsogiks]]. Et [[Babenbergide dünastia]] suri välja, siis algasid võitlused [[Austria hertsog]]i tiitli pärast. Nendes osales ka Béla IV, kuid ta sai lüüa Böömimaa kuninga [[Ottokar II Přemysl]]i käest. Aastal 1260 kaotas [[Béla IV]] [[Babenbergide pärilussõda|Babenbergide pärilussõja]], tema väed said [[Kressenbrunni lahing]]us ühendatud [[Böömimaa]] vägedelt lüüa. [[1260. aastad|1260. aastatel]] hakkas Béla IV-le probleeme valmistama ka tema poeg [[Istvàn V|Istvàn]], kes oli nimetatud [[1258]]. aastal [[Transilvaania]] vürstiks. Aastatel [[1262]]–[[1266]] oli nende vahel kaks kodusõda, mille tulemusena pidi Béla IV Doonau idakalda loovutama pojale. Nende suhted halvenesid üha, nii et kui Béla IV suri, siis usaldas ta oma naise ja tütre Anna perekonnad oma väimehe, [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]] kuninga (1253–1278) [[Ottokar II Přemysl]]i, mitte poja hoolde. Aastatel 1270–1272 valitses riiki lühikest aega [[István V]]. [[1278]]. aastal hävitasid kuningas (1272–1290) [[Laszlo IV]] ja [[Austria hertsogkond|Austria hertsogkonna]] väed Böömimaa kuningas [[Ottokar II Přemysl]]i lõpuks [[Marchfeldi lahing]]us [[Lahing Moraavia väljal|Moraavia väljal]] ja tema Austria valdused anti [[Rudolf I]] poegadele ja pärijatele, kes lisasid need oma laialdastele [[pärusvaldus]]tele [[Švaabimaa]]l. Aastal 1301, koos [[Andras III]] surmaga, Árpádi dünastia hääbus. === Anjou ajastu === [[Pilt:Chronicon Pictum I Karoly Robert.jpg|pisi|120px|Ungari kuningas (1308–1342) [[Károly I]]]] Kui [[Ungari kuningas|kuningas]] (1272–1290) [[László IV]] suri, nõudis trooni endale tema õe, [[Maria Ungarist (Naapoli kuninganna)|Ungari Maria]] (kuningas [[István V]] tütre) ja [[Anjou dünastia]]st [[Napoli kuningriik|Napoli kuningriigi]] [[Napoli kuningas|kuninga]] [[Carlo II (Napoli kuningas)|Carlo II]] poeg Charles Martel (ungaripäraselt Martell Károly) [[Anjou dünastia]]st. Kuid András III kindlustas võimu endale ja valitses (1290–1301) pärast titulaarkuninga Charles Marteli surma aastal 1295 ilma ebamugavusteta. András III oli Árpádi dünastiast Ungari kuninga [[András II]] poja, [[István Postuumne|István Postuumse]] järglane. András III oli Árpádi dünastia viimane kuningas. Kui András III aastal 1301 suri, nõudis kuninganna Maria, kes kasvatas Charles Marteli lapsi, Ungari trooni oma pojapojale [[Károly I|Carlo Robertole]], kes oli 13 aastat vana. Pärast segaduste aega, mil Ungarit valitses (1301–1305) [[Böömi kuningas]] [[Wenzel (Saksa kuningas)|Václav IV]] ning (1305–1308) [[Béla IV]] tütre Elizabethi ja [[Baieri valitsejate loend#Esimene jagunemine, 1253–1340|Baieri hertsogi]] [[Heinrich XIII (Baieri)|Heinrich XIII]] poeg [[Otto III (Baieri)|Otto III]] [[Béla V]] nime all, võttis Carlo Roberto kontrolli ja ta krooniti lõpuks kuningaks (1308–1342) [[Károly I]] (Károly Róbert) nime all. [[Károly I]] rakendas märkimisväärseid majanduslikke reforme ja võitis [[Maté Csak]]i juhitud kuningavõimule [[opositsioon]]ilist aadlit. Ungari kuningriik jõudis heaolu ja stabiilsuse ajastusse kuninga valitsemise all, kes teadis ka itaalia, ladina ja prantsuse keelt. Kuningriigi [[kullakaevandus]]ed olid ulatuslikult töötanud ja varsti jõudis Ungari tähtsale kohale Euroopa kullatootmises. [[Teenar]]ite asemel kehtestati valuutaks [[forint]] ja varsti pärast kuninga kehtestatud reforme läks kuningriigi majandus pärast selle katastroofilist olukorda 13. sajandil jälle õigele teele. [[Pilt:Oligarch domains 1301 1310.png|pisi|Ungari kuninga ja magnaatide ([[Maté Csak]]i, [[Amadé Aba]] ja [[Ladislaus Kán]]i) valitsetud alad 1301–1310]] Károly I õhutas kuningas [[László Püha]] kultust ja kasutas teda kui vapruse, õigluse, [[vagadus]]e sümbolit, mida oli ideaalne järgida. Károly I austas ka oma onu [[Püha Louis Toulouse'ist]] ja teiselt poolt tähtsustas ta printsess [[Püha Margaret Ungarist]] ja [[Püha Elisabeth Ungarist]] [[pühak]]u[[kultus]]t, mis said uue kuninga instrumentideks, lisades asjakohasust pärimissugupuule naiselike okste kaudu, seadustades sellega iseennast. Károly I taastas kuningavõimu, mis oli langenud feodaalisandate kätesse, ja siis sundis ta neid endale truudust vanduma, et nad oleksid tema poolt. Selle tarvis asutas ta aastal 1326 [[Püha Georgi ordu (Ungari kuningriik)|Püha Georgi ordu]], mis oli esimene ilmalik [[rüütliordu]] maailmas, ja ühendas kõige tähtsamad aadlikud kuningriigis. Pärast kolme korda abiellumist ja kõigi oma naiste üks teise järel kaotamist võttis Károly I neljandaks naiseks Poola kuninga [[Władysław I Lühike]]se tütre [[Elisabeth Poolast (Ungari kuninganna)|Elisabethi Poolast]]. Temaga sai ta palju lapsi, kellest enamus olid posid, mis tagas perekonna järjepidevuse võimul. [[Pilt:Polska 1333 - 1370.png|pisi|vasakul|Ungari alad ja Poola kuningriik, aastatel 1333–1370, Kazimierz III Suure valitsusajal]] === Katoliku kirik Ungari kuningriigis === 14. sajandil tegutsesid Ungari-[[Horvaatia liidus Ungariga|Horvaatia]] aladel [[katoliku kirik]]u: [[Kalocsa peapiiskopkond]] (Kalocsa-Kecskemét<ref>[https://www.catholic-hierarchy.org/diocese/dkalo.html Archdiocese of Kalocsa-Kecskemét], www.catholic-hierarchy.org</ref>), [[Diakovari piiskopkond|Diakovari]], [[Csanádi piiskopkond|Csanádi]], [[Kalocsa piiskopkond|Kalocsa]], [[Belgradi piiskopkond|Belgradi]], [[Mitrovicë piiskopkond|Mitrovicë]], [[Transilvaania piiskopkond|Transilvaania]], [[Nagyváradi piiskopkond|Nagyváradi]], [[Zagrebi piiskopkond]]adega; [[Esztergomi peapiiskopkond]]<ref>[https://www.catholic-hierarchy.org/diocese/dkalo.html Archdiocese of Esztergom-Budapest], www.catholic-hierarchy.org</ref>, [[Egeri piiskopkond|Egeri]] (Eger (saksa k. Erlau)), [[Györi piiskopkond|Györi]] (Györ (Raab)), [[Milkó piiskopkond|Milkó]] (Milkó (Milcow)), [[Nitra piiskopkond|Nitra]] (Nitra (Neutra)), [[Pécsi piiskopkond|Pécsi]] (Pécs (Fünfkirchen)), [[Váci piiskopkond|Váci]] (Vac (Waitzen)), [[Veszprémi piiskopkond]]adega (Veszprém (Wesprim)).<ref>Jörg Erdmann, Statistische Anhänge. In Ergänzung zur Monografie: Jörg Erdmann, "Quod est in actis, non est in mundo". [https://www.dhi-roma.it/erdmann.html Päpstliche Benefizialpolitik im sacrum imperium des 14. Jahrhundert] (Bibliothek des Deutschen Historischen Instituts in Rom 113), Rom 2006 [https://www.dhi-roma.it/fileadmin/user_upload/pdf-dateien/Online-Publikationen/Erdmann/A.3.1_Bischoefe_LOS__Eintraege_nach_Paepsten_und_Regionen_.pdf Europäische Bischöfe in den Libri obligationum et solutionum.] s. 25-26</ref> === Lajos I valitsusaeg === [[Pilt:Louis's kingdoms and his vassal territories.png|pisi|Lajosi valitsetud alad: Poola ja Ungari kuningriik (punasega) ja vasallriigid ja ajutiselt Lajosi kontrolli all olnud alad (roosaga)]] Kui Károly I aastal 1342 suri, asus troonile tema ja [[Poola kuningas|Poola kuninga]] (1320–1333) [[Władysław I]] tütre Elisabethi vanim poeg, kes krooniti [[Lajos I]] nime all kuningaks. Uus kuningas jätkas isa teed, saades sageli nõu emalt, tehes sellega leskkuninganna Elisabethi üheks kõige mõjukamaks isikuks kuningriigis. [[Pilt:Shepherd-c-077.jpg|pisi|Euroopa alad 1360. aastal]] Enne, kui Károly I suri, korraldas [[Elisabeth Poolast]] ka oma teise poja [[Andras (Napoli kuningas)|Andrase]] abielu [[Napoli kuningriik|Napoli]] kuninganna [[Giovanna I (Napoli)|Giovanna I-ga]]. Kuid kuninganna Giovanna I, kartes, et võõras võib võtta kontrolli tema trooni üle (tegelikult kuulusid mõlemad samale [[Anjou dünastia|Anjou]] kuninglikule perekonnale), algatas vandenõu Andrase mõrvamiseks. Prints tapeti aastal 1345 ja peaaegu kohe kuulutas kuningas Lajos [[Napoli kuningriik|Napolile]] sõja ja edendas esimest kampaaniat aastatel 1347–1348. Kuid sõja katkestas väga nakkava [[must surm|musta surma]] äge puhang ja Ungari väed läksid koju tagasi. Üllatuslikult kannatasid itaallased paljude surmade tõttu ja ungarlased olid vaevu mõjutatud (Lajos I naine suri sellesse). Rahulolematu Ungari kuningas jätkas sõda aastatel 1349–1350, vallutades [[Napoli kuningriik|Napoli kuningriigi]]. Nähes, et võimu hoidmine kahes riigis pole võimalik, sõlmis ta kuninganna Giovanna I-ga lepingu ja jättis talle sõltumatuse. Aastakümneid hiljem saatis Lajos I edu lahinguväljal, kui ta kaitses Ungari kuningriiki väheste mongoli vägede uute rünnakute eest 14. sajandi teisel poolel. [[Pilt:Louis I (Heroes Square).jpg|pisi|vasakul|Ungari kuningas (1342–1382) [[Lajos I]] Kangelaste väljakul [[Budapest]]is]] [[1358]]. aastal sõlmiti Lajos I ja [[Venezia vabariik|Venezia vabariigi]] vahel [[Zadari rahuleping]], millega lõppes Veneetsia võim Dalmaatsia ranniku üle ja Dubrovnik saavutas suhtelise sõltumatuse, jäädes Ungari [[vasall]]riigiks. Loodi Dubrovniki ehk [[Ragusa vabariik]], kuigi Ungari müüs osa sellest ([[Zadar]]i ja seda ümbritsevad alad) hiljem Veneetsiale tagasi. Lajos I emapoolne onu (Poola kuningas (1333–1370) [[Kazimierz III]] Suur) suri aastal 1370 ja pärast seda päris Ungari kuningas ka [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]], kuna monarhil ei olnud lapsi, kes oleksid talle troonil järgnenud. Algul ei tunnustatud Lajost Poola kuningana ja aadelkond protestis. Isegi leskkuninganna Elisabeth oli ohus, ja tema kaaskond hukati tema Poola-visiidi ajal, kuna teda ei peetud rahva poolt poolakaks. Kuid aadliga kokku leppides sai Lajos kahe riigi uueks kuningaks (Poola kuningana (1370–1382) [[Ludwik I]]). Kümmekond aastat hiljem toimus traagiline sündmus. Aastal 1382 Lajos suri, jätmata meessoost pärijaid kummalegi kuningriigile, ainult kaks tütart: [[Maria (Ungari kuninganna)|Maria]] ja [[Jadwiga (Poola kuninganna)|Jadwiga]]. === Sigismundi Saksa-Rooma ajastu === [[Pilt:Pisanello 024b.jpg|pisi|vasakul|Ungari kuningas (1387–1437) [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund]] ja Saksa-Rooma [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] (1410–1437)]] [[Ungari kuningas|Ungari]] (1342–1382) ja Poola kuningas (1370–1382) [[Lajos I]] hoidis alati häid ja tihedaid suhteid [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] (1346–1378) [[Karl IV]]-ga. Arvestades Karl IV poja [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismundiga]] kui järgmise Ungari kuningaga, nimetas ta selle oma pärijaks, ja korraldas abielu oma tütre [[Maria (Ungari kuninganna)|Mariaga]]. Sigismund elas Lajosi õukonnas, ja õppis varsti selgeks keele ja Ungari elustiili, kuid kuninganna [[Bosnia Elizabeth|Elizabethile]], Maria ja Jadwiga emale, ei meeldinud väga noore printsi kohalolek. Pärast Lajosi surma tegi leskkuninganna oma parima, et Sigismundi ei kroonitaks Ungari kuningaks. See tekitas kaootilise perioodi, kus [[Jadwiga]] sai Poola kuningannaks ja väike Maria Ungari kuningannaks, kuid tema ema ja aadel otsustasid tema eest. Sigismund abiellus Mariaga aastal 1385, kuid varsti saadeti ta minema. Ungari kõrg[[aadel]] kutsus [[Napoli kuningriik|Napoli]] kuninga [[Carlo III (Naapoli kuningas)|Carlo III]], kes oli ainus Lajos I elusolev meessoost sugulane, ja kroonis ta aastal 1385 kui Károly II. Kuid leskkuninganna ja tema nõunikud korraldasid jälle vandenõu ning Károly II mõrvati aastal 1386. Raevunud rahvas korraldas rahutusi ning leskkuninganna ja Maria kaotasid palju toetajaid ja lõpuks võeti nad kinni ning lukustati torni. Leskkuninganna kägistati aastal 1387 ja varsti näitas Maria end Sigismundiga, kes krooniti Ungari kuningaks, omades aadli täielikku toetust. [[Pilt:Map of the Grand Duchy of Lithuania (pink) and the Crown of the Kingdom of Poland (red) and its neighborhood in 1386 – 1434 (English version).png|pisi|Saksa-Rooma riigi [[Tšehhi kuningriik|Tšehhi kuningriigi]], Poola kuningriigi, [[Saksa ordu]], Ungari kuningriigi, [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]], [[Zaporižžja (ajalooline piirkond)|Zaporižžja]], [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] piirialad, 1386–1434]] Sigismundist sai tugev kuningas, kes tegi palju parandusi Ungari õigussüsteemis ning renoveeris paleesid [[Buda (Budapest)|Budas]] ja [[Visegrád|Visegrádis]], tuues materjale Austriast ja Tšehhiast, soovides luua kõige luksuslikumaid ehitisi kogu [[Kesk-Euroopa]]s. Tema seadustes võib näha varajase [[merkantilism]]i jälgi. Ta tegi ka kõva tööd, et hoida aadel oma kontrolli all. Suur osa tema valitsemisajast oli pühendatud võitlusele Osmanite riigiga, kes alustas oma piiride ja mõju laiendamist Euroopasse. Aastal 1396 võideldi [[Nikopolise lahing]]us Osmanite vastu, mille kaotasid Ungari-Prantsuse väed Sigismundi ja [[Philippe d'Artois|Philippe d'Artois']] juhtimisel. Aastatel 1395–1396 olid Osmanite väed jõudnud Ungari aladeni ja vallutasid Põhja-Bulgaaria, [[Dobrudža]] ja [[Vidin]]i. Kuna [[Timur]] lõi lahingus Ankara juures 1402. aastal Osmanite vägesid, siis mõneks ajaks oli Osmanite oht kadunud. Kuid Sigismund jätkas edukalt Osmanite vägede väljaspool kuningriiki hoidmist kogu oma ülejäänud elu. Kaotades Ungari aadli hulgas populaarsust, sai Sigismundist peagi tema võimu vastaste ohver. Kohale kutsuti [[Napoli kuningriik|Napoli]], [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma]] ja Sitsiilia ja Dalmaatsia kuningas [[Ladislao I|Ladislaus]] (mõrvatud kuninga Károly II poeg) ja krooniti. Kuid kuna tseremooniat ei teostatud Ungari Püha krooniga ja see viidi läbi [[Székesfehérvar]]is, peeti seda ebaseaduslikuks. Ladislaus püsis ainult mõned päevad Ungari territooriumil ja lahkus varsti, tekitamata Sigismundile ebamugavusi. Aastal 1408 asutas Sigismund [[Draakoniordu]], mille liikmeks olid selle Euroopa piirkonna kõige olulisemad monarhid ja aadlikud. See oli alles esimene samm. Aastal 1410 valiti Sigismund [[Roomlaste kuningas|Roomlaste kuningaks]], mis tegi temast kõrgeima monarhi Saksamaa territooriumil. [[1413]]. aastaks oli Osmanite riik pärast [[Osmanite interreegnum]]it jälle ühendatud ning aastatel 1416 ja 1418 tegid Osmanid jälle rüüsteretki Ungari aladele. Sigismund pidi tegelema [[Hussiidid|hussiitide]] liikumisega, religioosse reformistliku grupiga, mis tekkis Tšehhias. Ta kutsus kokku [[Konstanzi kirikukogu]], kus teoloogise grupi asutaja [[Jan Hus]]i üle kohut peeti. Aastal 1419 päris Sigismund pärast oma venna [[Wenzel (Saksa kuningas)|Wenzeli]] surma [[Tšehhi kroon]]i, saades ametliku kontrolli kolme keskaegse riigi üle, kuid ta võitles [[Tšehhi kuningriik|Tšehhi kuningriigi]] kontrolli üle [[Hussiitide sõjad|Hussiitide sõdades]] (1419–1437) kuni rahulepinguni hussiitidega ja kroonimiseni aastal 1436. Aastal 1433 krooniti Sigismund [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriks]] ja valitses kuni oma surmani aastal 1437. Temast jäi pärijana maha ainus tütar [[Luksemburgi Elisabeth|Elisabeth]], kelle abielu korraldati [[Austria hertsog]]i [[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albrechtiga]], kes hiljem samal aastal krooniti Ungari kuningaks nimega [[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albert I]]. === Albert I valitsusaeg === [[Habsburgid]]e dünastiast pärit Albert I oli [[Ungari kuningas|Ungari]] ja [[Böömimaa kuningas]] [[1437]]–1439 ning ta valiti ka [[Saksa kuningas|Saksa kuningaks]] [[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albrecht II]]-na, kuid juba 1439. aastal suri ta sõjakäigul Osmanite vastu ning tema tiitlid ja troonid päris tema [[1440]]. aastal sündinud poeg [[Ladislaus Postumus]], kelle eestkostjaks sai tolle onu [[Steiermargi hertsogkond|Steiermargi hertsog]] (järgmise Austria hertsogina Friedrich V, järgmise [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisrina]] [[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich III]]). [[Ladislaus Postumus]] (1440–1457) päris [[Saksa kuningas|Saksa kuninga]] [[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albrecht II]] poja ja pärijana sünniga kõik isa senised valdused: [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa kuningriigi]], Ungari kuningriigi ja [[Austria hertsogkond|Austria hertsogkonna]]. Ta sai kohe Austria hertsogiks ja Habsburgide suguvõsa peaks ja mõne aja pärast Böömimaa kuningaks. Tema ametlikud tiitlid olid Böömimaa kuningas ja kuurvürst, Ungari apostellik kuningas ja [[Horvaatia]], [[Sloveenia]] kuningas, Austria (erts)hertsog ja [[Sileesia]], [[Luksemburgi hertsog]], Määrimaa ja [[Lausitzi mark]]krahv. Kuigi Ladislaus oli sünnijärgselt Böömimaa ja Ungari kuningas ja tema ema Elisabeth võitles tema õiguste eest, valiti 1440. aastal Ungari kuningaks [[Jagelloonid]]e soost [[Poola]] kuningas [[Władysław III]] (Ulászló I nime all). [[10. november|10. novembril]] [[1444]] sai Władysław [[Osmanite riik|Osmanite]]-vastases sõjas surma, langedes [[Varna lahing]]us. {{vaata|Varna ristisõda}} ''(1443–1444)'' Ungari seisustekogu (kaugeltki mitte üksmeelselt) valis Ulászló I surma (1444) järel kuningaks Ladislaus Postumuse ja Ungaris sai kohapealseks regendiks [[János Hunyadi]], Böömimaal [[Jiří Poděbradyst]]. Aastal [[1456]], kui [[János Hunyadi]] suri, sai Ungari tegelikuks valitsejaks Ulrich [[Celje]]st, kelle Ladislaus Futtaki riigipäeval oktoobris 1456 määras ungari [[kuberner]]iks. Juba samal aastal, pärast [[Belgradi piiramine|Belgradi piiramist]], aga tappis Ulrichi [[9. november|9. novembril]] 1456 [[László Hunyadi]], makstes kätte katse eest teda ennast tappa. Ladislaus taotles Hunyadi hukkamist ning [[16. märts]]il [[1457]] raiuti tal pea maha. See tekitas aga sellise pahameeletormi, et noor kuningas Ladislaus Postumus pidi Ungarist [[Praha]]sse põgenema. Seal veetis ta oma elu viimase aasta, surres ootamatult 17-aastaselt 1457, veidi aega enne kavas olnud abiellumist. Et Ladislaus suri pärijateta, siis jagunesid tema valdused eri valitsejate vahel: Ungari kuningaks sai [[Mátyás I]], Böömimaa troonile valiti [[Jiří Poděbradyst]] ning Austria valdused päris tema sugulane ja keiser [[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich III]]. === Hunyadi perekond === [[Pilt:Matthias Corvinus.jpg|pisi|Ungari kuningas (1458–1490) [[Mátyás Hunyadi]], Böömimaa kuningas (1471–1490)]] [[Pilt:Hungary 1480.jpg|pisi|vasakul|Ungari alad 1480. aastal]] [[Pilt:Map of Hungary in 1490.png|pisi|vasakul|[[Mátyás I]] vallutused läänes, 1490. aastaks]] [[Fail:Buda 1493.jpg|pisi|[[Buda (Budapest)|Buda]] linn [[Mátyás Hunyadi]] ajal]] Osmanite esimese sissetungi ajal seisid ungarlased edukalt vallutamise vastu. [[Janos Hunyadi]] oli [[Pikk sõjakäik|Pika sõjakäigu]] juht, mille käigus püüdsid [[ungarlased]] osmaneid Balkanilt välja ajada; algul oli see edukas, kuid lõpuks pidid nad tagasi tõmbuma. Aastal 1456 põhjustas [[Janos Hunyadi]], Mátyás Hunyadi isa, [[Belgradi piiramine (1456)|Belgradi piiramise]] käigus, [[Türgi sultan]]i [[Mehmed II]] juhitud Osmanite vägede purustava lüüasaamise. Ungari kuningriigi kuldaeg oli [[Mátyás I|Mátyás Hunyadi]], [[Janos Hunyadi]] poja valitsemisajal (Ungari kuningas (1458–1490)), Böömimaa kuningas (1471–1490)). Tema hüüdnimi oli Mátyás Õiglane. Ta parandas veelgi Ungari majandust ja kasutas nutikat diplomaatiat sõjaliste toimingute asemel, kui vähegi võimalik. [[Pilt:Kenyérmezői csata.jpg|pisi|vasakul|[[Lahing Leivaväljal]], 1479]] 15. sajandil oli [[Ungari must armee]] muljetavaldav kaasaegne [[palgasõdur]]ite armee, kus [[husaar]]id olid kõige kogenumad sõdurid Ungari ratsaväes. Aastal 1479 hävitasid Ungari väed [[Pal Kinizsi]] juhtimisel Osmanite ja [[Valahhia]] väed [[Lahing Leivaväljal|Leivavälja lahingus]]. Ungari väed hävitasid oma vaenlase peaaegu iga kord, kui Mátyás kuningas oli. Mátyás ei alustanud sõda, kui see ei olnud vajalik. Aastal 1485, eesmärgiga piirata Saksa-Rooma riigi mõju ja [[Habsburgid]]e sekkumist Ungari asjadesse, vallutas ta [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisrilt]] [[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich III]]-lt ja okupeeris ta Viini 5 aastaks, kus asus tema residentsiks kuni surmani. Pärast tema surma sai Ungari troonile (1490–1516) [[Ulaszló II]] [[Jagelloonid]]e dünastiast. Ungari kuningas Ulászló II (Böömimaa kuningas Vladislav II) oli Poola kuninga ja [[Leedu suurvürst]]i [[Kazimierz IV]] (Kazimierase) poeg, kes valiti pärast Böömi kuninga (1458–1471) [[Jiří Poděbradyst]] surma Böömimaa troonile. Et Böömimaa trooni taotles ka Ungari kuningas [[Mátyás Corvin]], siis puhkes Ungari ja Böömimaa vahel sõda ning Mátyás okupeeris enamuse [[Määrimaa]]st. Ungari kuningas kandis sellest ajast Böömi kuninga tiitlit. [[1490]]. aastal surigi Mátyás pärijateta ning Vladislav sai Ulászló II nime all ka Ungari kuningaks. Ta valis oma põhiresidentsiks Buda ning oli sellest ajast alates pigem Ungari kui Böömi kuningas. Et Ungarit ähvardasid üha enam osmanid, siis otsustas ta sõlmida liidu [[Habsburgid]]ega. Ta leppis keiser [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilianiga]] kokku, et Lajosi pärijateta surma korral lähevad Ungari ja Böömimaa Habsburgidele, otsesemalt Maximiliani lapselapsele [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinandile]], kes abiellus Ulászló tütrega. Keisri teine lapselaps [[Austria Maria]] abiellus aga Lajosiga. Lajos surigi varsti pärijateta ning tema valdused läksid Ferdinandile. Aastal 1526 hävitasid Osmanite riigi väed [[Mohacsi lahing]]us Ungari armee, ja põgeneda püüdes uppus [[Lajos II]] Doonausse. Ka Ungari sõjaväe juht [[Pal Tomori]] sai lahingus surma. === Jagatud Ungari ajastu === [[Pilt:Ottoman empire.svg|pisi|Ungari alad Osmanite impeeriumis]] Osmanite surve tõttu keskvõim lagunes ja algas võimuvõitlus. Enamus Ungari valitsevast eliidist valis [[Janos I Zapolya|Janos Zapolya]] (10. novembril 1526). Riigisiseselt väike aristokraatide vähemus pooldas [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]], kes oli [[Austria ertshertsog]] ja oli Lajosiga abielu kaudu seotud. Seoses [[1526]]. aasta lepinguga [[Jagelloonid]]ega, et [[Habsburgid]] (Ferdinand I) saavad Ungari trooni ja [[Böömimaa]], kui Lajos sureb pärijateta, valiti Ferdinand detsembris 1526 jäänukparlamendi poolt kuningaks. 29. veebruaril 1528 saavutas kuningas [[Janos I Zapolya]] [[Türgi sultan]]ilt toetuse. Tekkis kolmepoolne konflikt, kui [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]] liikus kinnistama oma võimu üle nii suure osa Ungari kuningriigi kui võimalik. Aastal 1529 jagati kuningriik kaheks osaks: Habsburgide Ungari ja 1529–1570 "[[Ida-Ungari kuningriik]]". Sel ajal ei olnud Osmaneid Ungari territooriumil, välja arvatud tähtsas kindluses [[Srem]]is. Aastal 1532 kaitses [[Nikola Jurišić]] [[Köszeg]]i ja peatas võimsa Osmanite armee. [[Buda kindlus|Buda]] langemine aastal 1541 tähistas edasist Ungari jaotamist kolmeks osaks. Aastal 1542 mõisteti [[Petar Keglević]], [[Horvaatia]] ja [[Slavoonia]] [[baan (tiitel)|baan]] aastatel 1537–1542, parlamendi poolt [[Bratislava]]s uskmatuna süüdi oma kokkulepete tõttu Osmanite riigiga. Isegi pärast 1552. aasta otsustavat võitu Osmanite üle [[Egeri piiramine|Egeri piiramisel]], mis tõstis [[ungarlased|ungarlaste]] lootusi, jäi maa kuni 17. sajandi lõpuni jagatuks. Kuigi piire nihutati sel perioodil sageli, võib kolmest osast ära tunda enam-vähem järgmisi: * [[Kuninglik Ungari]] (1526–1700), mis koosnes põhja- ja läänepoolsetest aladest, kus [[Saksa-Rooma keiser]] [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]] tunnustati Ungari kuningana. Seda osa on vaadeldud kui Ungari kuningriigi järjepidevuse kandjat. See ala koos Osmanite Ungariga on suuresti kannatanud peaaegu pidevate sõdade tõttu. * [[Osmanite Ungari]], mis hõlmas [[Alföld]]i (st enamuse tänapäeva Ungarist, lisaks [[Doonau]]-taguste alade kaguosa ja [[Banaat|Banaadi]]), ilma osata tänapäeva Kirde-Ungarist. * [[Transilvaania vürstkond (1570–1711)|Transilvaania vürstkond]] [[Janos I Zapolya|Zapolya]] perekonna võimu all. Territoorium, sageli Osmanite mõjualune, erines päris [[Transilvaania]]st ja koosnes lisaks mitmetest muudest aladest, mida mõnikord kutsuti [[Partium]]. [[Pilt:Atlas Cosmographicae (Mercator) 100.jpg|pisi|300px|Ungari alad, Euroopa kaardil 1596. aastal. [[Gerardus Mercator]]i atlasest ''Atlas sive Cosmographicae Meditationes de Fabrica Mundi et Fabricati Fugura'']] == Habsburgide Ungari == 1556. aastast oli [[Kuninglik Ungari|Kuningliku Ungari]], mis koosnes põhja- ja läänepoolsetest alade ja Böömi kuningateks Saksa-Rooma keisrid (kuni 1740). 1740–1780 oli riikide kuningannaks [[Maria Theresia]], hiljem läksid tiitlid Habsburg-Lotringi dünastia kätte. [[16. sajand|16.]]–[[17. sajand]]il oli arvukalt püüdeid Osmanite väed tagasi suruda, nagu kristlike vägede koalitsiooni juhitud [[Kolmeteistkümneaastane sõda]] (''Pikk sõda'') (29. juuli 1593 – 1604 / 11. november 1606). [[Nikola Zrinski]] talvekampaania ajal 1644. aastal põletati oluline Suleimani sild [[Osijek]]is, [[Slavoonia]] idaosas, mis katkestades türklaste varustusliini [[Ungari]]sse. [[Sankt Gotthardi lahing (1664)|Sankt Gotthardi lahingus]] (1664) võitsid [[austerlased]] ja [[ungarlased]] Osmanite armeed. [[Pilt:Benczur-budavar.jpg|pisi|[[Buda lahing (1686)]]. Ungarlased ja [[Püha Liiga (1684)|Püha Liiga]] võtavad Buda tagasi]] Pärast Osmanite sissetungi ebaõnnestumist Austriasse aastal 1683 läksid [[Habsburgid]] türklaste vastu rünnakule. [[1683]]. aastal purustas [[Saksa-Rooma keiser|keiserlik]] sõjavägi Poola kuninga [[Jan Sobieski]] abiga [[Viini lahing (1683)|Viini all]] türklaste sõjaväe. [[Osmanite impeerium]] ei saanud enam Euroopas laieneda. 17. sajandi lõpuks õnnestus neil vabastada ülejäänud ajaloolise Ungari kuningriigi ja Transilvaania vürstiriigi osad. Aastaks 1686, pärast [[Buda lahing (1686)|Buda lahingut]], oli pealinn [[Buda (Budapest)|Buda]] Euroopa abiga jälle vaba. [[Karlowitzi rahu]]ga (1699) sai [[Habsburgide monarhia]] [[Osmanite riik|Osmanite riigilt]] territooriumid, millest moodustati [[Slavoonia kuningriik]]. Esialgu oli see eraldi Habsburgide maa ühises tsiviil-sõjaväelises halduses, mis kestis aastatel 1699–1745. Asukad olid maksudest vabastatud, kuid seotud sõjaväeteenistusega. Aastal 1745 kehtestati täielik tsiviilhaldus ja Slavoonia kuningriik, kui üks [[István Püha krooni maad]]est, arvati halduslikult nii Habsburgide [[Horvaatia kuningriik (Habsburgide)|Horvaatia kuningriiki]] kui ka Habsburgide Ungari kuningriiki. === Rakoczi iseseisvussõda === Rakoczi iseseisvussõda (1703–1711) oli esimene tähtis Ungari vabadusvõitlus Habsburgide absolutistliku valitsemise vastu. See oli grupi rikaste ja edumeelselt mõtlevate aadlike võitlus, kes tahtsid Ferenc II Rakoczi juhtimisel teha lõppu ebavõrdsetele võimusuhetele. Põhieesmärgiks oli kaitsta erinevate sotsiaalsete gruppide õigusi ning tagada maa majanduslik ja sotsiaalne areng. Negatiivse jõudude tasakaalu, Euroopa poliitilise olukorra ja sisekonfliktide tõttu suruti vabadusvõitlus lõpuks maha, kuid suutis ära hoida Ungari muutumise Habsburgide keisririigi lahutamatuks osaks, ning tema põhiseadus säilis, kuigi see oli ainult formaalsus. Pärast Osmanite lahkumist domineerisid Ungari kuningriigis Habsburgid. Ungarlaste kasvanud vabadusiha viis [[Rakoczi iseseisvussõda|Rakoczi iseseisvussõjani]]. Kõige tähtsam sõja põhjus oli uued ja kõrgemad maksud ning taaselustunud protestantlik liikumine. Rakoczi oli Ungari aadlik, legendaarse kangelanna ''[[Jelena Zrinski]]'', kes oli [[Transilvaania valitsejate loend|Transilvaania valitsejanna]] ja veetis osa noorusest Austrias vangistuses, poeg. ''Kurutsid'' olid Rakoczi sõdurid. Esialgu saavutas [[Kurutsid|kurutsite]] armee mitmed tähtsad võidud oma võimsa kergeratsaväe tõttu. Nende relvad olid enamasti püstolid, kerge saabel ja ''[[fokos]]'' (lamburikirves). [[Sankt Gotthardi lahing (1705)|Sankt Gotthardi lahingos]] (1705) võitis [[Janos Bottyan]] otsustavalt Austria armeed. Kuulus Ungari kolonel [[Adam Balogh]] peaaegu püüdis kinni [[Joseph I (Saksa-Rooma keiser)|Joseph I]], Ungari kuninga ja Austria keisri. Aastal 1708 võitsid Habsburgid lõpuks Ungari peaarmeed [[Trencséni lahing]]us, ja see vähendas veelgi kurutsite armee tõhusust. Kuna [[ungarlased]] olid oma võitlused ammendanud, võitsid [[austerlased]] Prantsuse armeed [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõjas]]. Nad said saata rohkem sõdureid [[Ungari]] rahutuste vastu. Transilvaaniast sai jälle [[Ungari]] osa alates 17. sajandi lõpust ja seda valitsesid nüüd kubernerid. [[Pilt:Kingdom of Hungary counties.svg|pisi|Ungari kuningriigi maakondade kaart 1880. aastatel]] [[Pilt:Hungarians in Hungary (1890).png|pisi|Ungarlaste osatähtsus Ungaris (1890)]] [[Pilt:Ethnographic map of hungary 1910 by teleki carte rouge.jpg|pisi|Ungari etnograafiline kaart ilma [[Horvaatia]]ta (1910). Piirkondade rahvastik alla 20 inimese/km² on arvatud lähipiirkondade hulka ja piirkond on jäetud tühjaks]] Aastal 1711 sai Saksa-Rooma keiser [[Karl VI]] järgmiseks Ungari valitsejaks. Siis loobuti nimetusest ''Kuninglik Ungari'' ja ala hakati uuesti nimetama ''Ungari kuningriigiks''. Kogu 18. sajandil oli Ungari kuningriigil oma esindajatekogu ([[parlament]]) ja [[põhiseadus]], kuid kuberneri nõukogu (''Helytartotanacs'', [[Palatiin (Ungari)|palatiini]] ametkond) liikmed nimetas Habsburgi [[monarh]] ja ülim majanduslik institutsioon [[Ungari kamber]] allus otse [[Õukonna kamber|Õukonna kambrile]] [[Viin]]is. [[Ungari keel]]e reform algas [[Joseph II]] valitsemise ajal. Ungari reformide ajastu algatas Ungari aadlik [[István Széchenyi]], kes ehitas ühe suurima silla Ungaris, [[Kettsild (Budapest)|Szechenyi kettsilla]]. Kuni aastani 1844 jäi [[riigikeel]]eks [[ladina keel]]. [[Ungari keel]] sai riigikeeleks ajavahemikul 1844–1849 ja lõplikult alates 1867. === 1848. aasta Ungari revolutsioon === {{vaata|1848. aasta Ungari revolutsioon}}, ''[[1848. aasta revolutsioonid]]'' [[1848]]. aasta Euroopa [[1848. aasta revolutsioonid|revolutsioon]] puhkes ka Ungaris. [[1848. aasta revolutsioon Ungaris]] püüdis leevendada kaua allasurutud soovi poliitilisele muutusele nimega iseseisvus. Noorte Ungari patriootide poolt loodi aastal 1848 [[Ungari Rahvuskaart]]. Ungari revolutsioonipäevil koostati ka rahvusprogramm, milles nõuti sõnavabadust, oma parlamenti, valitsust, sõjaväge ja rahvuspanka, poliitvangide vabastamist ja Transilvaania ühendamist Ungariga. Keiser Ferdinand I (Ferenc V) pidi nõustuma valitsuse moodustamisega, mis kaotas aadli eesõigused ja kehtestas demokraatlikud vabadused. Revolutsioon kasvas vabadussõjaks Austria keisririigist, kui Horvaatia baan [[Josip Jelačić]] ületas Habsburgide võimu taastamiseks piiri. Uus [[Lajos Kossuth]]i juhitud valitsus oli esialgu Habsburgide vägede vastu edukas. Kuigi Ungari võttis oma vabaduse suhtes rahvuslikult ühtse seisukoha, toetasid mõned Ungari kuningriigi vähemused, sealhulgas Vojvodina serblased, Transilvaania rumeenlased ja mõned [[Ülem-Ungari]] slovakid Habsburgist keisrit ja võitlesid Ungari revolutsioonilise armee vastu. Lõpuks, pärast poolteist aastat kestnud võitlust revolutsioon purustati, kui Vene tsaar [[Nikolai I]] marssis rohkem kui 300 000 sõduriga Ungarisse. Ungari pandi seega jõhkra sõjaseisukorra alla, Austria võim taastati. Juhtivad mässulised, nagu Kossuth, põgenesid pagendusse või hukati. 1848. aastal soovitud poliitilised muudatused suruti jälle alla kuni [[Austria-Ungari kompromiss]]ini. 1848. aasta Ungari revolutsioon saavutas lühiajalist edu, kuna see purustati aastal 1849 Austria ja Vene armeede poolt. Sellest hoolimata oli sel suur mõju pärisorjade vabastamisele. See algas 15. märtsil 1848, kui Ungari patrioodid organiseerisid [[Pest]]is ja [[Buda (Budapest)|Budas]] (nüüd Budapest) massidemonstratsioone, mis sundisid keiserlikku kuberneri nõustuma nende [[Ungari 1848. aasta revolutsionääride 12 punkti|12-punktilise nõudmisega]], mis sisaldasid nõudmisi ajakirjandusvabadusele, sõltumatule Ungari ministeeriumile Budas-Pestis, mis vastutab rahva valitud parlamendi ees, Rahvuskaardi moodustamisele, täielikule kodaniku- ja usuvõrdsusele, vandekohtule, riigipangale, Ungari armeele, võõrvägede (Austria vägede) väljaviimisele Ungarist, poliitiliste vangide vabastamisele ja Transilvaania ühendamisele. [[Lajos Kossuth]] ja mõned muud liberaalsed aadlikud, kes moodustasid [[Ungari Riigipäev|Riigipäeva]], pöördusid Habsburgide õukonna poole esindusvalitsuse ja kodanikuvabaduste nõuetega. Need sündmused tingisid [[Klemens Wenzel Lothar von Metternich]]i, Austria vürsti ja välisministri tagasiastumise. Keiser Ferdinand nõustus Riigipäeva nõudmistega pärast 18. märtsi. Isegi kui Ungari pidi jääma keisririigi osaks ''personaaluniooni'' kaudu keisriga, tuli luua põhiseaduslik valitsus. Riigipäev võttis siis vastu Aprilliseadused, mis rajasid võrdsuse seaduse ees, seadusandluse, päriliku konstitutsioonilise monarhia ja lõpetasid maakasutuse üleandmise ja piiramise. === Austria-Ungari kompromiss === [[Austria-Ungari kompromiss]]i järgselt sai Habsburgide keisririigist [[Austria-Ungari]] "kaksikmonarhia". Kompromissi järgi oli Austrial ja Ungaril kumalgi eraldi parlamendid, mis kogunesid vastavalt [[Viin]]is ja Budas (hiljem [[Budapest]]), ja võtsid vastu eraldi seadusi. Kummalgi poolel oli oma valitsus, mida juhtis oma peaminister. "Ühismonarhia" koosnes keiser-kuningast ning välisasjade, kaitse ja rahanduse ühisministritest Viinis. Kompromissi tingimused arutati iga kümne aasta tagant üle. Austria-Ungari majandus muutus kaksikmonarhia eksisteerimise ajal dramaatiliselt. Tehnoloogilised muutused kiirendasid industrialiseerimist ja linnastumist. Kapitalistlik tootmisviis levis kogu keisririigis tema viiekümneaastase eksisteerimise kestel ning iganenud keskaegsed institutsioonid jätkasid kadumist. 20. sajandi alguses koges enamus keisririigist kiiret majanduslikku kasvu. RKT inimese kohta kasvas aastatel 1870–1913 jämedalt 1,45% aastas. See taseme kasv oli väga soodne võrreldes teiste Euroopa riikide nagu Suurbritannia (1,00%), Prantsusmaa (1,06%) ja Saksamaa (1,51%). Ungari kuningriigile (millega Transilvaania oli täielikult ühendatud, samas Horvaatia-Slavoonia säilitas eristuva identiteedi ja teatud sisemise autonoomia Ungari kuningriigis) oli antud võrdne staatus ülejäänud Habsburgide monarhiaga. Kumbki kahest riigist, mis moodustasid Austria-Ungari, tegutsesid väga iseseisvalt, kuid teatud institutsioonid, eriti valitsev dünastia, kaitse, välisasjad ja rahandus ühiskulutustele, jäid ühisvalitsemise alla. See kokkulepe kehtis kuni aastani 1918, kui [[Keskriigid]] kaotasid [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]]. === Ungari Esimeses maailmasõjas === [[Pilt:Map Europe alliances 1914-en.svg|pisi|350px|Sõjalised liidud 1914. aastal]] Ungari osales Austria-Ungari ühisriigi osana koos teiste Austria-Ungari rahvastega [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]], [[Antant|Antandile]] sõja kaotanud sõjalises liidus. 1918. aasta 11. novembril lõppes [[Esimene maailmasõda]] Austria-Ungari jaoks täieliku sõjalise kaotusega (vaatamata sellele, et riigi kokkukukkumise ajal asusid kõik väed väljaspool 1914. aasta piire). Sõjaväe kokkuvarisemisega varises kokku ka Austria-Ungari riik. Ungari kuningriigi rahvusrühmad kutsusid üles sõltumatute [[rahvusriik]]ide loomisele. {{vaata|Ungari Esimeses maailmasõjas}} 29. oktoobril 1918 otsustas [[Horvaatia Sabor]] [[Zagreb]]is ühineda [[Jugoslaavia Kuningriik|Sloveenide, Horvaatide ja Serblaste kuningriigi]] rahvuskoguga. 31. oktoobril 1918 tühistati Budapestis [[Austria-Ungari kompromiss]] ning 16. novembril kuulutati välja [[Ungari Demokraatlik Vabariik]]. === 1920. aastal sõlmitud Trianoni rahuleping === [[Pilt:Austria hungary 1911 and post war borders.jpg|pisi|350px|[[Trianoni rahuleping]]: Ungari kaotas 72% oma territooriumist ning oma meresadamad Horvaatias. 3 425 000 etnilist ungarlast jäi väljapoole oma emamaad. Ungari kaotas 8 oma 10 suuremast linnast]] 1920. aastal [[Trianoni rahuleping]]uga seatud uued piirid andsid 72% ajalooliselt Ungari kuningriigile kuulunud territooriumist naaberriikidele. Kasusaajad olid [[Rumeenia kuningriik|Rumeenia]], uued riigid [[Tšehhoslovakkia vabariik (1918–1938)|Tšehhoslovakkia]] ja [[Jugoslaavia Kuningriik|Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik]]. Leping jättis rohkem kui 3,5 miljonit etnilist [[ungarlased|ungarlast]] väljapoole uusi piire, vastupidi tingimustele, mis sätestati Ameerika Ühendriikide presidendi [[Woodrow Wilson]]i [[Neliteist teesi|neljateistkümne teesiga]], mis olid mõeldud austama territooriumide etnilist kehtestamist. == Sõdadevaheline periood == Pärast [[Rumeenia kuningriik|Rumeenia]] okupatsioonivägede väljaajamist 1920. aastal läks riik kodusõtta, kus Ungari [[Antikommunism|antikommunistid]] ja [[Monarhism|monarhistid]] puhastasid rahvast kommunistidest, vasakpoolsetest ja teistest nende ohustajatest. Hiljem aastal 1920 parempoolsete poliitiliste jõudude koalitsioon ühines ja taastas Ungari staatuse konstitutsioonilise monarhiana. Uue kuninga valimine lükati erimeelsuste tõttu edasi ja monarhia esindajaks nimetati regent. [[Pilt:Horthy the regent.jpg|pisi|vasakul|[[Miklós Horthy]] oli [[Ungari]] regent (1920–1944)]] Selleks [[regent|regendiks]] sai endise Austria-Ungari laevastiku admiral [[Miklós Horthy]]. Uued rahvusvahelised piirid eraldasid ungari tööstuse tooraineallikatest ning põllumajandus- ja tööstustoodete endistest turgudest. Ungari kaotas 84% oma puiduressurssidest, 43% oma põllumaast ja 83% oma rauamaagist. Veelgi enam, Trianoni-järgne Ungari valdas 90% kuningriigi tehnika- ja trükitööstusest, samas oli säilinud ainult 11% puidust ja 16% rauast. Lisaks jäi 61% sõjaeelse Ungari kuningriigi põllumaast, 74% maanteedest, 65% kanalitest, 62% raudteedest, 64% kõvakattega teedest, 83% malmist, 55% tööstusettevõtetest, 100% kulla-, hõbeda-, vase-, elavhõbeda- ja soolakaevandustest ning 67% krediidi- ja pangaasutustest Ungari naabrite territooriumile. [[Pilt:Bundesarchiv Bild 102-10737, Graf István Bethlen.jpg|pisi|vasakul|[[István Bethlen]], Ungari peaminister (1921–1931)]] Kuna enamus riigi sõjaeelsest tööstusest oli koondunud Budapesti ümbrusse, säilitas Ungari umbes 51% oma tööstustöölistest, 56% oma tööstusest. Horthy nimetas krahv [[Pal Teleki]] juulis 1920 peaministriks. Tema valitsus kehtestas ''[[numerus clausus]]'' seaduse, mis piiras "poliitiliselt ebaturvaliste elementide" (sageli olid need juudid) vastuvõttu ülikoolidesse ja, maapiirkondade rahulolematuse vaigistamiseks, astus esimesi samme suure maareformi lubaduse täitmise suunas umbes 3850 km² suurmaavalduse väikevaldusteks jagamisega. Teleki valitsus lahkus siiski pärast [[Karl I (Austria-Ungari)|Károly IV]] ebaedukat püüet Ungari troon märtsis 1921 tagasi võtta. Kuningas Károly naasmine tekitas lõhe konservatiivide, kes toetasid Habsburgide taastamist, ja rahvuslike parempoolsete äärmuslaste, kes toetasid Ungari kuninga valimist, vahel. Krahv [[István Bethlen]], sõltumatu parempoolne parlamendi liige, võttis selle lõhe ära, moodustades uue Ühtsuspartei tema juhtimisel. Horthy nimetas siis Bethleni peaministriks. Károly IV suri varsti pärast teist ebaõnnestunud püüet oktoobris 1921 troon tagasi saada. Peaministrina domineeris Bethlen Ungari poliitikas aastatel 1921–1931. Ta moderniseeris poliitilist maasinavärki, muutes valimisseadust, pakkudes tööd laienevale teda toetavale bürokraatiale ja manipuleerides valimisi maapiirkondades. Bethlen taastas korra riigis, andes äärmuslikele kontrrevolutsionääridele tulusid ja riigiameteid nende juutide ja vasakpoolsete vastase terrorikampaania lõpetamise eest. Aastal 1921 leppis ta kokku sotsiaaldemokraatide ja ametiühingutega (Bethleni-Peyeri pakt), nõustudes muu hulgas legaliseerima nende toimingud ja vabastama poliitvangid nende lubaduse eest hoiduda Ungari-vastase propaganda levitamisest, poliitiliste streikide korraldamisest ja maarahva organiseerimisest. Bethlen viis Ungari aastal 1922 [[Rahvasteliit]]u ja aastal 1927 välja rahvusvahelisest isolatsioonist, sõlmides sõpruslepingu [[Itaalia]]ga. Trianoni rahulepingu ümbervaatamine tõusis Ungari poliitilise päevakorra tippu ja Bethleni kasutatud strateegia koosnes majanduse tugevdamisest ja suhete loomisest tugevamate riikidega. Lepingu muutmisele oli Ungaris nii lai toetus, et Bethlen kasutas seda, vähemalt osaliselt, kriitika kõrvalejuhtimiseks tema majandus-, sotsiaal- ja poliitiliselt poliitikalt. [[Ülemaailmne majanduslangus]] põhjustas elustandardi langust ja riigi poliitiline suundumus nihkus veelgi paremale. Aastal 1932 nimetas Horthy uueks peaministriks [[Gyula Gömbös]]i, kes muutis Ungari poliitilist kurssi tihedama koostöö poole Saksamaaga. Gömbös allkirjastas kaubanduskokkuleppe Saksamaaga, mis juhtis Ungari majanduse depressioonist välja, kuid tegi Ungari sõltuvaks Saksa majandusest nii tooraine kui ka turgude osas. [[Müncheni konverents]]ile järgnenud 2. novembril 1938 andis [[Viini arbitraažid|esimene Viini arbitraaž]] osa Tšehhoslovakkia [[Ülem-Ungari|Lõuna-Slovakkiast]] ning [[Taga-Karpaatia|Ruteenia]], pindalaga 11 927 km² ja rahvaarvuga 869 299 (kellest 86,5% olid vastavalt 1941. aasta loendusele ungarlased), üle Ungarile. 5.–10. novembrini okupeerisid Ungari sõjajõud rahulikult uued territooriumid. Hitler lubas hiljem kogu [[Slovakkia]] Ungarile üle anda vastutasuks sõjalise liidu eest, kuid see pakkumine lükati tagasi. Selle asemel otsustas Horthy tegeleda territooriumide revideerimisega piki rahvuspiire. [[Pilt:Czechoslovakia 1939.SVG|pisi|Tšehhia ja [[Slovaki Vabariik (1939–1945)|Slovakkia]] 1938. ja 1939. aastal]] Märtsis 1939 saadeti [[Tšehhoslovakkia]] vabariik laiali, [[Saksa okupatsioon Tšehhoslovakkias|Saksamaa vallutas selle]] ja moodustas [[Böömi- ja Määrimaa Protektoraat|Böömi- ja Määrimaa protektoraadi]]. 14. märtsil kuulutas [[Slovakkia vabariik (1939-1945)|Slovakkia vabariik]] end iseseisvaks riigiks. 15. märtsil kuulutas [[Karpaatide-Ukraina Vabariik|Karpaatide Ukraina]] end iseseisvaks riigiks. Ungari lükkas Karpaatide Ukraina iseseisvuse tagasi ning 14.–18. märtsini okupeerisid Ungari sõjajõud Karpaatide Ukraina ja tagandasid [[Avgustin Vološin]]i valitsuse. Seevastu tunnustas Ungari natside [[nukuriik]]i, [[vaimulik fašism|vaimuliku fašisti]] [[Jozef Tiso]] juhitud [[Slovakkia vabariik (1939-1945)|Slovakkia vabariiki]]. [[Pilt:Northern Transylvania yellow.png|pisi|Rumeenia 1940. aastal, [[Põhja-Transilvaania]] kollasega]] [[23. märts]]il 1939, ründas Ungari äsjaloodud [[Slovaki Vabariik (1939–1945)|Slovakkia riiki]], vallutades 12 päeva kestnud sõja järel Slovakkia lõunaosa, sh seal asunud suure [[Košice]] (saksapäraselt Kassa) linna. Need alad olid [[Austria-Ungari keisririik|Austria-Ungari keisririigis]] varem olnud osake Ungari kuningriigist. 1919. aasta märtsis Ungaris võimu enda kätte haaranud kommunistlik [[Béla Kun]]i valitsuse oli sama aasta suvel puruks [[Rumeenia Kuningriik|Rumeenia]] armee ja Slovakkia oli võtnud sega-asustusega alad enda kontrolli alla. Septembris 1940, kui väed olid kogunenud mõlemale poole Ungari-Rumeenia piiri, jäi sõda ära seoses [[Viini arbitraažid|teise Viini arbitraažiga]]. See arbitraaž andis [[Põhja-Transilvaania]] osa Ungarile, pindalaga 43 492 km² ja rahvastikuga 2 578 100 (kellest 53,5% olid vastavalt 1941. aasta loendusele ungarlased). Transilvaania jagamisega Rumeenia ja Ungari vahel suutis Hitler leevendada pingeid Ungaris. Oktoobris 1940 algatasid sakslased Rumeenia ja Ungari vahelise vastastikuse poliitika, mis jätkus kuni Teise maailmasõja lõpuni. [[Taga-Karpaatia|Ruteenia]] piirkonnale anti eriline autonoomne staatus kavatsusega, et (lõpuks) oleks ta russiinide omavalitsus. === Ungari Teises maailmasõjas === [[File:TeritorialGainsHungary1920-41 de.svg|pisi|Ungari alade laienemine, 1938, 1939, 1940, 1941]] {{vaata|Ungari Teises maailmasõjas}} ==== Suhted Tšehhoslovakkiaga ==== {{vaata|Viini arbitraažid|Slovakkia-Ungari sõda}} [[Pilt:Partition of Czechoslovakia (1938).png|pisi|left|[[Tšehhoslovakkia]] jagamine 1938. aastal]] [[File:Slovakia borderHungary.png|pisi|1939. aasta Slovakkia-Ungari sõja tulemusel Ungariga liidetud alad]] [[File:Carpatho Ukraine March 1939.png|pisi|left|Karpaatia Ukraina Vabariik 1939. aasta märtsis]] Ungari sai Lõuna-[[Slovakkia]] ja [[Taga-Karpaatia]] osad sakslaste ja itaallaste vahendusel [[Viini arbitraažid|esimese Viini arbitraažiga]] aastal 1938, siis [[Põhja-Transilvaania]] [[Viini arbitraažid|teise Viini arbitraažiga]] aastal 1940. [[Müncheni kokkulepe]]te järel oli [[Taga-Karpaatia]] piirkonnal 1938–1939 [[autonoomia]]. 15. märtsil 1939 kuulutasid [[russiinid]] Taga-Karpaatia iseseisevaks [[Karpaatia Ukraina|Karpaatia Ukraina Vabariigiks]], kuid Ungari väed sisenesid regiooni ja vallutasid kogu Taga-Karpaatia paari päevaga (aastani 1944). [[Slovakkia-Ungari sõda|Slovakkia-Ungari sõja]] tulemusel liideti äsjaloodud [[Slovaki Vabariik (1939–1945)|Slovaki Vabariigilt]] 12 päeva kestnud sõja järel Slovakkia lõunaosa, sh seal asunud suure [[Košice]] (saksapäraselt Kassa) linna. Need alad olid [[Austria-Ungari keisririik|Austria-Ungari keisririigis]] varem olnud osake Ungari kuningriigist. 1919. aasta märtsis Ungaris võimu enda kätte haaranud kommunistlik [[Béla Kun]]i valitsuse oli sama aasta suvel puruks löönud [[Rumeenia Kuningriik|Rumeenia]] armee ja Slovakkia oli võtnud segaasustusega alad enda kontrolli alla. ==== Jugoslaavia invasioon ==== [[File:Hungarian Occupied Yugoslavia 1941 44.png|pisi|Ungariga liidetud Jugoslaavia alad]] {{vaata|Itaalia-Kreeka sõda}} Ungari osales oma esimestel [[Teljeriigid|teljeriikide]] sõjaväemanöövritel aastal 1941. Ungari armee oli osaline [[Jugoslaavia invasioon]]is, saades juurde territooriume ja ühinedes nii [[Berliini-Rooma telg|teljeriikidega]]. 6. aprillil 1941 alanud [[Itaalia-Kreeka sõda|Saksa vägede rünnakuga Kreekale]] alustasid Saksamaa, [[Ungari kuningriik#Ungari Teises maailmasõjas|Ungari]], Rumeenia, Bulgaaria ja [[Itaalia kuningriik (1861–1946)#Balkani kampaania|Itaalia]] väed ka Jugoslaavia alistamist. 11. aprillil alustasid pealetungi Ungari väed ning Itaalia väed vallutasid [[Ljubljana]] ja Saksa väed vallutasid [[Sarajevo]]. Jugoslaavia jagati 22. ja 23. aprillil Viinis Saksa ja Itaalia välisministrite kohtumisel Saksamaa, [[Itaalia Teises maailmasõjas|Itaalia]], [[Ungari Teises maailmasõjas|Ungari]], [[Bulgaaria Teises maailmasõjas|Bulgaaria]] ja [[Rumeenia Teises maailmasõjas|Rumeenia]] vahel, ülejäänud aladel loodi [[Iseseisev Horvaatia riik]], [[Serbia]] aladel moodustati Saksamaa sõjaväe võimu all olev piirkond ja [[Montenegro]] aladel [[Itaalia kuningriik (1861–1946)#Balkani kampaania|Itaaliast]] sõltuv [[Montenegro kuningriik]]. [[Pilt:Hungary in 1941 with territories annexed in 1938-1941.png|pisi|Ungari alad 1941. aastal]] [[File:KingdomOfHungary1941.png|pisi|Ungari alad 1941. aastal]] ==== Saksa-Nõukogude sõda idarindel ==== 22. juunil 1941 tungis koos Saksamaa vägedega [[Barbarossa plaan]]i kohaselt [[Nõukogude Liit]]u. Ungari ühines Saksamaaga ja kuulutas Nõukogude Liidule 26. juunil sõja, sisenedes [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõtta]] teljeriikide poolel. Ungari relvajõudude [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarinde]] [[väegrupp Süd]] väekontingent, "Karpaatide [[väegrupp]]" koosnes 1. [[mägikütt|mägikütibrigaadist]], 8. piirivalvebrigaadist ning mehhaniseeritud korpusest. Ungari üksused tegutsesid [[Galiitsia]]s, ületasid Dnepri ning Ukraina territooriumil võitlesid Wehrmachti [[17. armee (Saksamaa)|17. armee]] koosseisus. 1941. aasta lõpul saavutasid Ungari väed [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindel]] [[Umani lahing]]us edu. Kurnavate pealetungilahingute tulemusel kurnatud ja suurema osa lahingutehnikat kaotanud mehhaniseeritud [[korpus]] saadeti Ungarisse tagasi. 1941. aasta 1. oktoobril vahetati 1. mägi­küti brigaad ja 8. piirivalvebrigaad Galiitsias välja moodustatud 102., 105., 108., 121. ja 124. [[Julgestusgrupp|julgestusjõudude]] diviisi vastu. Hiljem koondati nimetatud üksused Ungari 8. armeekorpuseks okupeeritud Kiievis ning tegeles kommunikatsioonide valvega poolakatest, nõukogude ja ­ukrainlastest partisanide diversioonide ja rünnakute eest. 1942. aastal moodustas Ungari [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindel]] Wehrmachti kantud kaotuste katmiseks ja uute pealetungioperatsioonide toetuseks oma 2. [[armee]], kuhu kuulus 200 000 meest. [[2. armee (Ungari)|2. armee]] koosseisu kuulus kolm [[armeekorpus]]t. 3. [[korpus]] – 6. [[diviis]] (22. ja 52. jalaväe[[rügement]]); 7. diviis (4. ja 35. jalaväerügement); 9. diviis (17. ja 47. jalaväerügement). 4. korpus – 10. diviis (6. ja 36. jalaväerügement), 12. diviis (18. ja 48. jalaväerügement); 13. diviis (7. ja 37. jalaväerügement). 7. korpus – 19. diviis (13. ja 43. jalaväerügement); 20. diviis (14. ja 23. jalaväerügement); 23. diviis (21. ja 51. jalaväerügement).<ref>[[Jüri Kotšinev]], [http://kultuur.elu.ee/ke512_Wehrmacht.htm Wehrmachti liitlased Idarindel], Kultuur ja Elu 2/2013</ref> 2. armee asus 1942. aasta juunis Kurski alla positsioonidele piki [[Don]]i jõge [[Voronež]]ist lõuna poole. 1943. aasta jaanuaris murdis Punaarmee läbi rindest 7. ja 12. diviisi liitumiskohas. Ungari vägede taganemise käigus kaotas Ungari 2. armee 30 000 sõdurit ja ohvitseri ning peaaegu kõik oma tankid ja kahurväe. 1943. aasta kevadel asus 8. korpus Valgevenes ja 7. korpus Ukrainas. 1943. aasta märtsis suundus Ungari 2. armee tagasi Ungarisse. Pärast 2. armee väga suuri kaotusi Doni jõel, püüdis Ungari valitsus liitlastega [[vaherahu]] osas läbi rääkida. [[File:OperaciónMargarethe.svg|pisi|Ungari okupeerimine Saksa vägede poolt [[operatsioon Margarethe|operatsiooni Margarethe]] käigus]] 19. märtsil 1944 okupeerisid Saksa väed selle kahepalgelisuse tulemusena Ungari, mis sai tuntuks kui [[operatsioon Margarethe]]. Selleks ajaks oli selge, et Ungari poliitikat tuli survestada vastavalt Hitleri kavale hoida riik sõjas [[Kolmas riik|Kolmanda Riigi]] poolel oma strateegilise asendi tõttu. Ungaris viidi läbi esimene täielik mobilisatsioon. 1944. aasta maikuus asus Ungari 1. armee Galiitsiasse, 1. armeega liideti 2. armee koosseisus olnud 7. armeekorpus ja augustis liideti 1. armeega veel 6., 10. ja 13. diviis. Vaatamata tugevale koosseisule pidi 1. armee taganema [[Hunyadi liin]]ile Ungari riigipiiri äärde [[Karpaadid|Karpaatide]] põhjaosas. 1944. aasta sügisel lähenes Punaarmee Ungari süda-aladele, [[Iași-Chișinău operatsioon|Iași-Chișinău pealetungioperatsiooni]] tulemusel jõudis Punaarmee [[Transilvaania]]s Ungari piirideni. 15. oktoobril 1944 tegi Horthy sümboolse püüde eemaldada Ungari sõjast. Sakslased käivitasid [[Operatsioon Panzerfaust|operatsiooni Panzerfaust]] ja Horthy režiim asendati [[Ungari Riik|fašistliku nukuvalitsusega]] eesotsas saksameelse [[Noolristlaste partei|Noolristlaste]] juhi [[Ferenc Szalasi]]ga. Saksamaa tugevdas oma [[väegrupp Süd|väegrupi Süd]] sõjajõude Ungaris. Ida-Ungaris paikneva 1. armee ülemjuhataja [[Béla Dálnoki-Miklós]] jätkas aga läbirääkimisi NSV Liiduga, moodustas [[Debrecen]]is vastuvalitsuse ja kuulutas 31. detsembril Saksamaale sõja. Ungari pealetungioperatsioonis osalenud Punaarmee väekoondised jagunesid kolme rinde juhtimise alla: põhja pool [[Karpaadid|Karpaate]] tungis peale [[4. Ukraina rinne]], Ungaris [[2. Ukraina rinne]] ning Lõuna-Ungaris ja Horvaatias [[3. Ukraina rinne]]. 29. oktoobrist 1944 kuni 13. veebruarini 1945 peeti [[Budapesti lahing|Lahing Budapesti pärast]] linn vallutati pärast veriseid tänavalahinguid. 6.–16. märtsini 1945 toimus sakslaste Balatoni-pealetung, mille järel 1945. aasta märtsi lõpuks jõudis Punaarmee Austria piirile. {{Vaata|Operatsioon Konrad}}, ''[[Operatsioon Paula]], [[Margiti liin]], [[Árpádi liin]], [[Székesfehérvári lahing]], [[Budapesti lahing]]'' === Üleminek vabariigile === Pärast Ungari okupeerimist aastal 1944 kehtestas [[Nõukogude Liit]] karmid tingimused, mis võimaldas tal konfiskeerida tähtsaid materiaalseid väärtusi ning kontrollida siseasju. Pärast seda, kui [[Nõukogude armee|Punaarmee]] püstitas politseiorganid klassivaenlaste tagakiusamiseks, eeldasid nõukogulased, et vaesunud Ungari rahvas toetab tulevatel valimistel kommuniste. Kommunistidel läks halvasti, nad said vaid 17% häältest, tulemuseks oli koalitsioonivalitsus peaminister [[Zoltan Tildy]] juhtimisel. Nõukogude sekkumine tekitas siiski valitsuse, kes eiras Tildyt, pani tähtsatele ministrikohtadele kommunistid ning kehtestas piiravad ja repressiivsed meetmed, kaasa arvatud võitnud [[Sõltumatu väikemaaomanike, maatööliste ja kodanike partei]] keelustamine. Aastal 1945 sundis [[Nõukogude Liidu marssal|marssal]] [[Kliment Vorošilov]] vabalt valitud Ungari valitsust andma siseministeeriumi [[Ungari Kommunistlik Partei|Ungari Kommunistliku Partei]] valitseda. Kommunistlik siseminister [[Laszlo Rajk]] asutas [[Riigi Kaitse Amet|AVH salapolitsei]], mis surus poliitilise opositsiooni läbi hirmutamise, valesüüdistuste, vangistamise ja piinamise maha. Aastal 1946 muudeti valitsusvorm vabariigiks. Varsti pärast monarhia lõplikku likvideerimist sundis Nõukogude Liit Ungari juhti [[Mátyás Rákosi]]t võtma "palju intensiivsemat klassivõitluse joont". Tulemuseks oli kommunistlik riik, mis kestis kuni oktoobrini 1989, kui kommunistid nõustusid ära andma oma võimumonopoli, sillutades teed [[Ungari parlamendivalimised, 1990|vabadele valimistele märtsis 1990]]. Tänapäeva vabas vabariigis peetakse kuningriiki üheks pikaks etapiks riigi arengus. See järjepidevuse mõte kajastub ka vabariigi rahvuslikes sümbolites nagu [[Ungari Püha Kroon]] ja [[Ungari vapp]], mis on samad kui monarhia ajal. Mitmed pühad, [[ungari keel]] ametliku keelena ja pealinn [[Budapest]] on ka samad kui monarhia ajal, ja riigi nime ungarikeelne lühivorm (''Magyarorszag'') on sama kui monarhia ajal. Aastal 2000 tähistati Ungari riikluse aastatuhandet. == Riigivapid == Näiteid sajandite jooksul kasutatud vappidest: {| cellspacing="0" cellpadding="5px" border="0" |- | width="160px" | [[Pilt:Coat of arms of Béla III of Hungary (used 1172–1196).svg|center|90px]] | Vapi kõige iidsem element on kahekordne rist. Pikka aega arvati, et see oli apostelliku Ungari kuningriigi sümbol. Kõige vastuvõetavam teooria on, et see tuleneb [[Bütsants]]i mõjust, kuna rist ilmus umbes 1190. aasta paiku kuningas [[Béla III]] valitsusajal, kes oli kasvanud Bütsantsi õukonnas. |- | [[Pilt:Coa Hungary Country History Imre (1196-1204).svg|center|90px]] | Punased ja valged triibud olid Árpádi dünastia sümbol ja neid kasutati vapil esimest korda aastal 1202 kuningas [[Imre]] [[pitsat]]il. Sellel pitsatil ei olnud kahekordset risti, ainult triibud, ja punastel triipudel oli üheksa [[Lõvi (heraldika)|lõvi]]. |- | [[Pilt:Coa Hungary Country History (19th Century).svg|center|75px]] | Vapp, kus triibud vasakul ja rist mägedel paremal, ilmus [[Lajos I]] valitsemisajal (1342–1382). Kroon ilmus vapi kohale [[Władysław III|Ulászló I]] valitsemisajal (1440–1444). Algul oli see ainult lihtne diadeem, kuid 1464. aasta [[Mátyás I]] pitsatil oli see rohkem [[Ungari Püha Kroon]]i moodi. |- | [[Pilt:Great coat of arms of Hungary (1849).svg|center|150px]] | [[1848. aasta revolutsioon Ungaris|1848. aasta Ungari revolutsiooni]] ajal pärast Habsburgide dünastia troonilt tõukamist 14. aprillil 1849 eemaldati Püha Kroon vapilt. Järele jäänud väikest vappi kutsutakse tavaliselt Ungari regent-presidendi [[Lajos Kossuth]]i järgi "Kossuthi vapiks". |- | [[Pilt:Coat of Arms of Hungary.svg|center|75px]] | Tänapäevase Ungari vabariigi vapil, kuigi tegu on vabariigiga, on vapil kujutatud [[Ungari Püha Kroon]]i, Ungari võtmesümbolit. [[Ungari]] kehtiv vapp kinnitati 3. juulil 1990, pärast kommunistliku režiimi lõppu. Vappi on kasutatud nii koos kui ka ilma Ungari Püha Kroonita, mõnikord osana suuremast, palju keerukamast vapist, ja paljud selle elemendid ulatuvad tagasi [[keskaeg]]a. |} == Vaata ka == * [[Ungari valitsejate loend]] * [[Ungari ajalugu]] * [[Horvaatia kuningriik (Habsburgid)]]; [[Horvaatia-Slavoonia kuningriik]] * [[Transilvaania]] * [[Vojvodina]] * [[Taga-Karpaatia]] * [[Prekmurje]] * [[Horvaatia ajalugu]] * "[[Chronicon Pictum]]" == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ungari kuningriik| ]] [[Kategooria:Ungari ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Euroopa uusaja riigid]] [[Kategooria:Euroopa uusima aja ajaloolised riigid]] gycqf5qbdp588q91h3h88bxrdlto29n 0 249482 7144399 6624931 2026-05-02T08:18:46Z Kuriuss 38125 7144399 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Paula Järv.jpg|pisi|Paula Järv]] '''Paula Järv''' (neiupõlvenimega '''Paula Kaubi'''; [[1898]] [[Harku vald (Keila kihelkond)|Harku vald]], [[Harjumaa]] – ? [[Nõukogude Liit]]) oli Eesti tööline ja [[kommunism|kommunist]], kes kuulus lühikest aega asendusliikmena [[I Riigikogu]] koosseisu. Ta elas lapsepõlves Harjumaal [[Vääna]]s ja [[Riisipere]]s. Tallinna kolis perekond 1919. aastal. Paula töötas 1919. aastast kangruna Tallinnas Balti Puuvillavabrikus (Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik). Alates 1917. aastast oli ta Eesti Kiutööliste Ametiühisuse liige, 1919. aastast enamlaste (bolševike) partei liige. 1920. aasta märtsist oli ta Tallinna Ametiühisuste Kesknõukogu liige ja Kiutööliste Ametiühisuse juhatuse liige. Ta oli ka karskusseltsi Valvaja juhatuse liige. 1921. aastal valiti ta Tallinna Linnavolikokku, kus ta tegutses nn kommunistliku töölisterühma liikmena.<ref name="nlib">{{Netiviide|Autor = Eesti Rahvusraamatukogu|URL = https://www.nlib.ee/index.php?id=15259|Pealkiri = Paula Järv|Väljaanne =|Aeg =|Kasutatud =}}</ref> 1921. aasta aprillis ta arreteeriti, misjärel vabastati, kuid võeti sama aasta mais uuesti riigivastase tegevuse eest vahi alla (streigile õhutamine ja riigivastases salaorganisatsioonis osalemine).<ref name="nlib"/> Riigikokku pääses Paula Järv 10. märtsil 1922, asendades [[Karl Ellis]]t. Ta astus tagasi sama aasta 25. aprillil ning teda asendas [[Karl Tammik]]. 1922. aasta aprillis vabastati ta lühikeseks ajaks vangistusest kui Riigikogu liige, pärast Riigikogust lahkumist vahistati aga uuesti. Talle määrati 115 protsessis riigivastase tegevuse eest kolm aastat vangistust. Vangis olles sünnitas ta tütre Endla. Palvekirja peale vabastati Paula Järv veebruaris 1923 ennetähtaegselt. Pärast tema vabanemist arreteeriti ta abikaasa August Järv. <ref name="nlib"/> 1927. aasta augustis võeti Paula Järv uuesti vahi alla ning saadeti Eestist välja. Ta sõitis koos tütrega [[Nõukogude Liit]]u, kus ta kümne päeva pärast arreteeriti, süüdistatuna spionaažis ja koostöös Eesti kaitsepolitseiga. Veebruaris 1928 mõisteti ta karistuseks 10 aastaks [[GULAG|vangilaagrisse]]. Tema süüasja vaadati mitu korda üle ning küsiti ka teiste Eestist pärit kommunistide arvamust, kuid otsus jäeti jõusse.<ref name="nlib"/> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Järv, Paula}} [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Eesti töölisvanemad]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surmaaeg puudub]] 77bw3dgteuybte2njerbm633zamoriq 0 255034 7144523 7070515 2026-05-02T09:34:54Z Kuriuss 38125 7144523 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=september|aasta=2021}} {{vikinda}} [[Fail:Urantia three-concentric-blue-circles-on-white symbol.svg|pisi|Urantia tunnusmärk, mis pärineb Melkisedekilt]] '''"Urantia raamat"''' (vahel ka '''"Viies epohhiline ilmutus"''') on [[vaimsus|vaimne]], [[religioon|religioosne]] ja [[esoteerika|esoteeriline]] raamat, mis räägib [[Jumal]]ast, [[Jeesus]]est, [[kosmoloogia]]st, [[religioon]]ist, [[ajalugu|ajaloost]] ja [[saatus]]est<ref name="Urantia"/> ning mis on väidetavalt loodud [[kanaldamine|kanaldamise]] teel aastatel 1924–1955 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Chicago]]s. Raamatu avaldamine on seotud paljude spekulatsioonidega.<ref name="Lewis"/> Sõna "Urantia" on raamatus kasutatud [[Maa (planeet)|planeedi Maa]] nimetusena ja raamatu eesmärgiks on "esitada laiemaid arusaamu ja kõrgemaid tõdesid" ning "püüda laiendada kosmilist taipamist ja vaimset tajumisvõimet". Paljude teemade hulgas seletatakse lahti elu tähendus ja päritolu, inimkonna koht universumis, suhted Jumala ja inimkonna vahel ning samuti Jeesuse elu. Esimesena avaldas Urantia raamatu inglise keeles 1955. aastal USAs asuv mittetulundusühing Urantia Sihtasutus.<ref name="From"/> Urantia Sihtasutus on tõlkinud Urantia raamatu juba{{millal}} 15 keelde ning see protsess jätkub. Eesti keeles ilmus raamat 2010. aasta sügisel. ==Ülevaade== [[Fail:The Urantia Book.png|pisi|Urantia raamatu esimese väljaande (aastast 1955) kaas]] Urantia raamat väidab, et selles sisalduv on meie planeedi inimestele uue tõe ilmutus, mille on edastanud ja raamatuks kirjutanud paljud erinevad üleinimlikud taevased olendid, kelle ülesandeks oli anda inimkonnale uus "epohhiline" ilmutus. Pea 2000-leheküljeline raamat sisaldab eessõna ja 196 "kirja", mis on jaotatud neljaks osaks: * Eessõna * I osa. Keskne universum ja superuniversumid * II osa. Kohalik universum * III osa. Urantia ajalugu * IV osa. Jeesuse elu ja õpetused Jutustus algab ülimast loodust ning seejärel keskendub kolmes järgnevas osas arutelule meie kohalikust universumist, planeedist Maa (Urantia) ja erilise isiksuse, Jeesus Naatsaretlase elule ning õpetustele. See temaatiline struktuur on kooskõlas ühe lõigu õpetusega: "Nii näiteks ihaldab inimmeel läheneda käesolevates ilmutustes esitatud kosmilisele filosoofiale nõnda, et ta liigub lihtsalt ja piiritletult keerulise ja lõpmatu suunas, inimese põlvnemisprobleemide juurest jumalike saatuste poole. Ent see tee ei vii ''vaimsele tarkusele''. Selline lähenemine on kõige kergem viis teatud liiki geneetiliste teadmiste saavutamiseks, ent parimal juhul võib see selgitada vaid inimese päritolu, aga kõneleb vähe või ei kõnele üldse mitte midagi tema jumalikust saatusest". Eessõnas tutvustatakse raamatus kasutatud terminoloogiat ning detailsemalt jätkatakse samaga ka I osas. Samuti pakutakse eessõnas selgitusi mõistetele ja sõnadele "millega tähistatakse Jumalust ning mõningaid Jumalusega seostuvaid kõikse reaalsuse ilminguid, tähendusi ja väärtusi". "Et me peame oma kosmilise teadvuse avardamise ja vaimse vastuvõtlikkuse tõstmise püüetes piirduma üksnes selle maailma vähejõulise keelega, siis on äärmiselt raske esitada laiendatud arusaamu ja kõrgemaid tõdesid. Ent meie ülesanne seab meile kohuseks teha kõik mis võimalik, andmaks oma sõnum edasi inglise keele sõnasümbolite kaudu. Meil on lubatud uusi termineid sisse tuua ainult siis, kui kirjeldatavale mõistele ei leidu ingliskeelset vastet, mida võiks kasutada sellise uue mõiste sisu osalisekski avamiseks, kusjuures lubatud võiksid olla ka suuremad või väiksemad moonutused." I osa koosneb 31 kirjast, mis käsitlevad kogu loomise algust teemadena nagu "kõikide asjade ja olendite Esimene Allikas ja Kese", igavene ja lõpmatu "Kõikne Isa", tema Kolmsus-suhted Igavese Poja, Lõpmatu Vaimu ning lõputu reaalsuse keskmes oleva Paradiisisaarega. II osa koosneb 25 kirjast, mis puudutavad "kohalike universumite" päritolu, haldamist ja isiksusi, eriti üksikasjalikult käsitletakse kohalikku universumit, mis on meie planeedi koduks. II osas jutustatakse kohaliku universumi elanikest ja nende tööst, mis on koordineeritud olendite, sealhulgas ka inimeste, vaimse tõusu ja arengu plaaniga. Välja tuuakse veel teemad nagu "elukandjad, taevased kunstimeistrid, seitse eluasemeilma, planeetide surelike epohhid, Luciferi mäss". III osa sisaldab 48 kirja, mis jutustavad laiahaardeliselt Maa ajaloost. Muuhulgas pakutakse laiendatud seletusi meie Maa ja selle elanike päritolust, eesmärgist, evolutsioonist ja saatusest. Viimased 15 kirja räägivad mitmesugustel teemadel nagu "religioon inimkogemuses, seeravite valitsus planeedil, ilmutus, kui kingitus, Ülim Jumal, Jumalus ja reaalsus", samuti esitavad kontseptsiooni inimeses elavast Jumalast Mõttekohandaja näol, "Kohandaja ja hing, isiksuse ellujäämine" ja "Kristus Miikaeli annetumised". IV osas on 77 kirja, mis jutustavad "Jeesuse elust ja õpetustest". Need kirjeldavad Jeesuse lapsepõlve, teismeiga, pereelu, tema tööd puusepa ja kalurina enne, kui ta alustas avalikku teenimist. Antakse ka ammendav ülevaade Jeesuse avalikust teenimisest, sündmustest, mis viisid tema ristilöömiseni, surmast ja ülestõusmisest. Järgnevates kirjades räägitakse Jeesuse ilmumistest pärast ülestõusmist, nelipühast ja viimaks "Jeesuse usust". Jeesuse elu käsitlev IV osa illustreerib paljusid kontseptsioone, millest räägiti ka esimeses kolmes osas. Selle osa koostaja kinnitab järgmist: "Täites oma ülesannet Jeesus Naatsaretlase õpetuste ja tegude uuestiesitamiseks, olen kasutanud ohtrasti kõiki kirjalikke allikaid ja planeedi kohta eksisteerivat informatsiooni. Olen püüdnud eelkõige valmistada dokumenti, mis valgustaks mitte ainult praegu elavat inimpõlve, vaid võiks olla abiks ka kõigile tulevastele põlvedele. Olen valinud mulle esitatud tohutust informatsioonihulgast neid fakte, mis selle eesmärgi täitmiseks kõige paremini sobisid. Ning ma olen püüdnud hankida nii palju teavet kui võimalik just puhtinimlikest allikatest. Alles siis, kui need allikad puudulikeks osutusid, pöördusin üleinimlike ürikute poole. Kui inimmeel oli ideid ja arusaamu Jeesuse elust ja õpetustest vastuvõetaval viisil väljendanud, eelistasin alati neid tüüpilisi inimlikke mõttemustreid." Autorid väidavad, et inimmeele vaimse arengu tagamiseks edastatakse tõe uusi epohhilisi ilmutusi maailma elanikele regulaarselt: "Tõde on alati ilmutus…" Urantia raamat on meie maailmale antud viiest epohhilise tähendusega ilmutusest viimane. Samas kinnitavad raamatu autorid eessõna lõpus, et nad on kasutanud raamatu koostamisel teatud kaalutlustel ka inimallikaid: "Koostades järgnevaid esitusi, mille sisuks on Kõikse Isa iseloomu ja tema Paradiisi-kaaslaste olemuse kujutamine koos katsega kirjeldada täiuslikku keskset universumit ning selle ümber tiirlevat seitset superuniversumit, peame lähtuma superuniversumite valitsejate juhendist; see näeb ette, et meil tuleb eelistada parimaid olemasolevaid inimarusaamu vaadeldavast teemast, kui püüame tõde ilmutada ja põhiteadmisi kooskõlla viia. Puhtakujulist ilmutust võime kasutada ainult siis, kui inimmõistus pole meie esitatavat kontseptsiooni varem eales piisavalt õigesti adunud. Üksteisele järgnevad jumaliku tõe ilmutused planeedil sisaldavad vältimatult vaimsete väärtuste kõrgemaid olemasolevaid käsitusi kui osakest planetaarse teadmise uuest ja laiemast kooskõlast. Sellest lähtudes oleme neid Jumalat ja tema universumikaaslasi käsitlevaid esitusi ette valmistades kirjade aluseks valinud rohkem kui tuhat inimkontseptsiooni, mis esindavad planeedil kõrgeimat ja arenenuimat teadmist vaimsetest väärtustest ja universumi tähendustest. Kui need, mineviku ja oleviku Jumalat tundvatelt surelikelt kogutud inimomased käsitused pole piisavad kirjeldamaks tõde nii, nagu meile on ülesandeks tehtud seda avada, ei kõhkle me neid täiustamast; selleks kasutame oma sügavamaid teadmisi Paradiisi Jumaluste ja nende transtsendentse asukoha universumi tõelisusest ja jumalikkusest." Sellele autorite väitele tuginedes on avastatud mitmeid 20. sajandi esimese poole inimmõtlejate tekste, mis on paralleelsed mõnede Urantia raamatu õpetustega. ==Autorsus== Urantia raamatu täpse päritoluga seotud asjaolud on teadmata. Raamat ise ning samuti kirjastaja ei maini ühtegi inimautorit: selle asemel esitletakse rohkearvulist väidetavalt taevaste olendite seltskonda, kelle ülesandeks oli pakkuda inimkonnale "epohhilist" vaimset ilmutust. Iga kirja lõpus on taevase olendi või olendite grupi nimi, kes on antud kirja koostanud ja esitanud.<ref name="Gardner"/><ref name="Notes"/><ref name="How"/> 1911. aasta alguses külastas kohalikus kogukonnas hästi tuntud Chicago arsti William S. Sadlerit ja tema naist Lena Sadlerit naaber, kes oli mures oma abikaasa pärast. Nimelt märkas naaber, et ta abikaasa viibis aeg-ajalt sügavas unes ja hingas tavatult.<ref name="Lewis"/><ref name="Gardner"/> Naaber ütles, et ei suutnud oma abikaasat neil hetkedel äratada. Mõne aja pärast, kui Sadlerid neid juhtumeid uurisid, hakkas nimetatud isik verbaalselt suhtlema ning väitis end olevat vaimset päritolu "külalisõpilane".<ref name="Lewis"/> 1925. aasta alguses suhtlemine muutus, kui edastati "mahukas käsikirjaline dokument", ning edaspidi suheldi regulaarselt läbi paberkandjal edastatud käsikirjade.2 Mõlemad Sadlerid olid austatud arstid ning William Sadlerit teati kui paranormaalsete väidete paljastajat ja tunti kui inimest, kes ei usu üleloomulikesse nähtustesse. Aastal 1929 avaldas ta raamatu "The Mind at Mischief " ("Üleannetu meel"), kus ta selgitas meediumide petturlikke meetodeid ning kuidas enesepettus viib psüühiliste kõrvalekalleteni. Raamatu lisas kirjutas ta, et ta ei ole suutnud seletada vaid kahte juhtumit.<ref name="Appendix"/> Teise erandi puhul on pigem tegemist kummalise psüühilise fenomeni juhtumiga, üks, mida ma ei ole olnud suuteline klassifitseerima ja millest ma väga sooviksin pikemalt jutustada; ometi ei saa ma seda siin teha, sest tunnen end olevat pühalikult kohustatud seda saladust hoidma. Teiste sõnadega – ma olen lubanud seda juhtumit asjaosalise eluajal mitte avaldada. Kunagi ma loodan on võimalik seda lubadust muuta ning rääkida rohkem sellest huvitavast juhtumist. Alustasin antud juhtumiga 1911. aasta suvel ning ma olen seda uurinud vähemal või enamal määral sellest ajast saadik, olles olnud kohal umbes 250 öisel sessioonil, paljudel sessioonidel on osalenud ka stenografist ja teinud rohkelt märkmeid. ''Antud juhtumi põhjalik uuring veenis mind, et tegemist ei ole tavalise transiga. Samal ajal, kui uni paistis olevat üsna tavalist laadi, oli see väga sügav ning kirjeldatud seisundis ei ole me nimetatud subjekti suutnud senini äratada. Samas ei ole keha kunagi jäik ning südamerütm ei muutu, kuigi hingamine on vahel märkimisväärselt häiritud. See mees on täiesti teadvuseta ja tal puuduvad igasugused mälestused juhtunust ning kui just talle seda pärast ei räägitaks, ei teaks ta kunagi, et teda on kasutatud justkui mingi arvelduskojana, kuhu on väidetavalt sisenenud ja väljunud planeedivälised olendid. Tegelikult on ta üsna ükskõikne kogu toimuva suhtes ning ilmutab üllatavalt mõõdukat huvi kogu temaga toimuva afääri vastu.'' ''Kaheksateist aastat uuringuid ja hoolikat juurdlust ei ole andnud niidiotsa, et paljastada teadete psüühilist algupära. Antud hetkel leian ma end täpselt sealt samast, kust alustasin. Ei psühhoanalüüs, hüpnoos ega pingeline võrdlemine pole tõendanud, et antud indiviidi kirjutatud või räägitud teated pärineksid tema enda meelest. Enamus läbi antud subjekti vastu võetud materjalist, on üsna vastupidine sellele mõtteviisile ja filosoofiale, mida subjekt ärkvel olekul väljendab. Tegelikult suurt osa sellest, mis me vastu võtame ei suuda me seostada tema loomuga. Sõnumi filosoofiline sisu on täiesti uudne ja väga paljut sellest ei suuda me kusagil inimeste poolt väljendatuna leida.'' 1924. aastal alustas Sadleri endistest patsientidest, sõpradest ja kolleegidest koosnev grupp pühapäevaste kogunemistega, et vestelda intellektuaalsetel teemadel. Samas hakkas neile huvi pakkuma ka Sadleri mainitud juhtum, kui ta sellest üles kirjutatud tekstide näiteid nende palvel ette luges. Mõne aja pärast võeti vastu suuline teade, et nimetatud grupil võiks lasta välja mõelda küsimusi, millele siis taevased olendid läbi "kontaktisiku" ka vastata lubasid. Sadler pakkus selle võimaluse oma grupile ning seejärel genereeritigi poolenisti naljatledes sadu küsimusi. Nende endi sõnade järgi ilmusidki esitatud küsimustele vastused, kirjalikus vormis, täis kirjutatud paberilehtedel. Vastuste kvaliteet oli aga muljetavaldav ning see ajendas neid küsimuste esitamist jätkama. Kõik need kokku kogutud vastused moodustavadki nüüd Urantia raamatu. Seda gruppi nimetati Foorumiks. Väiksemat rühma, kuhu koos Sadleriga kuulus viis liiget, nimetati Kontaktikomisjoniks. Nende ülesandeks oli Foorumilt küsimuste kogumine, käsitsi kirjutatud vastus-käsikirjade hooldamine ning materjali korrektuurlugemine ja trükkimine.<ref name="Gardner"/> Sadlerid ja teised kaasatud, nüüdseks kõik siit ilmast lahkunud, väitsid,<ref name="Affidavit"/> et raamatu kirjad materialiseeriti aastatel 1925–1935 sellisel moel, mis ei olnud mõistetav isegi neile. Esimesed kolm osa lõpetati aastaks 1934 ja neljas osa aastaks 1935. Viimast korda kogunes Foorum aastal 1942. Sadler eitas kõiki tuntud vastuvõtu meetodeid, kuidas kirjade tekst võidi vastu võtta.<ref name="Notes"/> Mõnda aega pärast 1935. aastat, kui kogu materjal oli vastu võetud, esitati autoritele soov kirjutada raamatule selgitusteks eessõna. Selle esitas Sadler ja tema poja William (Bill) Sadler Jr. Neile öeldi, et nad ei tohiks seda raamatule lisada, sest "päikesevalguses linna ei saa küünlaga valgustada".<ref name="http"/><ref name="http:"/> Seejärel "võeti vastu" Eessõna. Bill Sadler koostas avaldatud raamatule sisukorra.<ref name="Ernest"/> Suhtlus jätkus arvatavasti veel järgnevad kaks dekaadi, samal ajal kui Foorumi liikmed uurisid raamatut sügavuti. Sadleri jutu järgi said nad loa raamatu avaldamiseks aastal 1955. Urantia Sihtasutus moodustati 1950. aastal Illinois’s,<ref name="Mather"/> kui maksuvaba hariduslik mittetulundusühing ning eraannetuste toel avaldati 12. oktoobril 1955 rahvusvaheliste autoriõigustega kaitstud raamat. Vaid Kontaktikomisjoni liikmed olid magava isiku tegemiste tunnistajateks ning ainult nemad teadsid, kes ta oli.<ref name="Lewis"/> Nõuti, et antud isik jääks anonüümseks, et ennetada tema soovimatut jumaldamist või sügavat austamist tulevikus. Martin Gardner aga peab märksa usutavamaks seda, et raamat pärineb pigem Kontaktikomisjonilt, eriti William Sadlerilt, kui taevastelt olenditelt. Gardner ütleb lõpetuseks, et tegelikult on magavaks autoriks Wilfred Kellogg, mees, kes edastas selle töö oma alateadvusest ning William Sadler redigeeris seda, olles samas kaasautoriks.<ref name="Gardner"/> Kuid statistilise analüüsi Mostelleri ja Wallace’i stülomeetriameetod osutab vähemalt üheksale kaasatud autorile ning võrdlev analüüs Sadleri raamatuga "The Mind at Mischief" (Üleannetu meel) ei viita Sadleri autorsusele üldse või temapoolsele ulatuslikule toimetamisele. Välistada ei saa siiski mõningaid redigeeringuid.<ref name="Lewis"/> ==Õpetused== ===Jumala olemus=== Urantia raamatus on Jumal reaalsuse looja ja alalhoidja – kõiketeadev, kõikjalolev, kõikvõimas, lõputu ja igavikuline vaimne isiksus; armastav isa, kellega kõigil võib olla isiklik suhe. „Ja Lõpmatuse nägu, mille ta kõigi universumi isiksuste poole pöörab, on Isa, armastuse Kõikse Isa nägu."<ref name="Paper"/> Oma olemuselt on Jumal lahke, loomu poolest kaastundlik ja igavesti armuline. Ning eales ei ole Isale vaja mingit survet avaldada, et tema armu ja halastust esile tuua. Loodud-olendi vajadusest piisab, et täiel määral kindlustada Isa õrna armu ja päästvat halastust. Et Jumal teab oma lastest kõike, on tal lihtne andestada. Mida paremini inimene oma ligimest tunneb, seda kergem on talle andeks anda ning teda koguni armastada.<ref name="Paper 2"/> Jumal on nii paljudele olendirühmadele kättesaamatu ainult seepärast, et ta "elab ligipääsmatus valguses, millele ükski aineline loodud-olend ei saa läheneda". Jumaliku isiksuse hiiglaslikkus ja aulisus ületab arenguteel olevate surelike ebatäiusliku meele piirid.<ref name="Paper 1"/> Raamatu järgi on Jumal üks ja ainus Jumalus, kes funktsioneerib erinevatel reaalsustasanditel nii isikulise kui ka ebaisikulisena. Õpetatakse, et Jumal eksisteerib Kolmsusena – kolme täiusliku individuaalse isiksusena, kes on kõiges võrdsed: Jumal Isa, Jumal Poeg ja Jumal Vaim. Neid isiksusi nimetatakse raamatus veel ka teiste tiitlitega, millest peamised on "Kõikne Isa", "Igavene Poeg" ja "Lõpmatu Vaim". Samal ajal, kui väidetakse, et ühe Jumala kontseptsiooni kolmes isiksuses on keeruline täielikult mõista, ütleb raamat, et "Paradiisi-Kolmsuse fakt ei eira mingil moel jumaliku ühtsuse tõde. Paradiisi Jumaluse kolm isiksust on kõikides oma reageeringutes universumi reaalsusele ja kõikides oma suhetes loodud-olenditega otsekui üks". Isa, Poega ja Vaimu peetakse eksisteerivat lõputust minevikust lõputu tulevikuni. Lisaks Jumaluse kolmele isiksusele kirjeldatakse "kogemuslikke" või mittetäielikke tegelikustumise protsessis olevaid Jumalaid: Ülimat Jumalat, Viimast Jumalat ja Absoluutset Jumalat. Neist kolmest, Ülimat Jumalat või "Ülimat Olendit", on kõige enam kirjeldatud kui Jumaluse arenevat isiksust ajas ja ruumis, lõpliku ja lõpmatu ühendajana. Viimasest Jumalast ja Absoluutsest Jumalast arusaamist peetakse liiga kaugeks ja keeruliseks ning seetõttu on neist kirjutatud vähem. Raamatus on loetletud palju erinevate taevaste olendite gruppe. Üks eriline neist on Kõikse Isa ja Igavese Poja "ühisjärglaste" grupp "Loojad Pojad". Mainitakse, et Jumalik Looja Poeg kätkeb endas maksimaalset esindatust Kõiksest Isast ja Igavesest Pojast, mida inimene suudab mõista. Jeesus Naatsaretlast kirjeldatakse kui Loojat Poega, kes kehastus Maale ja kelle elu ning õpetusi on kujutatud kui täielikemat ilmutust Jumala isiksusest ja suhtumisest, mis eales inimkonnale antud. Raamat väidab Jeesuse kohta järgmist:<ref name="Paper 196"/> "Jeesuse järgimine" tähendab tema religioosse usu isiklikku omaksvõttu ja süüvimist Meistri elu olemusse, milleks on inimese isetu teenimine. Üks tähtsamaid asju inimese elus on aru saada, millesse Jeesus uskus, avastada tema ideaalid ja püüda saavutada tema kõrget elueesmärki. Kõigist inimteadmistest kõige väärtuslikum on tunda Jeesuse usuelu ja teada, kuidas ta seda elas. ===Inimene ja Jumal=== Jumalat kirjeldatakse kui iga inimese Isa ning läbi Jumala otsese kingituse – lõpmatu vaimu fragmendi – olevat tal võimalik juhtida inimest üha arenevale mõistmisele iseendast. Seda fragmenti kutsutakse "Mõttekohandajaks", "Saladuslikuks Järelevaatajaks", "sisemiseks hääleks", "jumalikuks sädemeks" ja "teednäitavaks valguseks". See kontseptsioon on mõnes mõttes võrreldav hindu ''aatman''<nowiki/>'iga. Kohandaja on jumalikkuse märk, Jumala kohalolek. "Jumala nägu" ei viita füüsilisele sarnasusele ega ainelise loodud-olendi piiratusele, vaid pigem Kõikse Isa vaimsele kohalolekule tänu Mõttekohandajate taevalikule annetumisele universumite väljapaistmatutele loodud-olenditele.<ref name="Paper 108"/> Iga inimene saab endale sellise fragmendi ajal, kui ta teeb oma esimese moraalse otsuse, keskmiselt umbes viie aasta ja kümne kuu vanuselt. Seejärel teenib Kohandaja inimest vabatahtlikult, jumaliku partnerina, kuni elu lõpuni. Ta teeb seda vaba tahte ulatuses, mille raames inimene soostub jumalat otsima, juhtides teda üha enam täiskasvanuliku/küpse, vaimsustatud mõtlemise poole. Erinevad praktikad aitavad meil tundma õppida, kuidas järgida meie Kohandaja sisemist juhtimist – valida "Jumala tahe" – samuti arendab Kohandaja järgimine meie paremat jumalateadlikkust ning vaimset kasvu. Inimese Mõttekohandajat kirjeldatakse eraldiseisvana nii hingest kui ka südametunnistusest. Urantia raamatu õpetuste järgi võib öelda, et mida enam inimese meel valib Mõttekohandaja juhiste järgimise, seda enam "kasvab" tema hing ning võimalus pärast surma ellu jääda. Hing on vaimse arengu embrüonaalne staadium, mille üheks vanemaks, isaks, on Mõttekohandaja ja emaks inimese vabatahteline meel. Palju kordi viidatakse Uue Testamendi õpetustele, kus öeldakse, et inimene peaks saavutama oma suhtumises Jumalasse sellise siiruse ja usalduse nagu väike laps. Öeldakse veel, et avatud suhtumine uutesse õpetustesse aitab kaasa vaimsele kasvule ning koostööle Mõttekohandajaga, mis omakorda juhib inimest teisi armastama ja teenima. Ning veel, "kuid te ise ei ole sellest sisemisest hoolekandest eriti teadlikud. Te olete üsna võimetud eristama omaenda ainelise intellekti produkti oma hinge ja Kohandaja ühise tegevuse tulemusest". Raamat on ka tugevalt fideistlik ja õpetab, et ei teadus ega loogika ole eales võimelised tõestama või ümber lükkama Jumala olemasolu, väites, et on vaja vaid usku, mis aitab meil teadlikuks saada Jumala kohalolust Mõttekohandaja näol. Kirjast 101, "Religiooni tõeline olemus": 5:5:6 Et usukogemus on ennekõike vaimne, ei saa aineline meel seda ealeski täielikult aduda; siit ka teoloogia kui religioonipsühholoogia ülesanne. Põhidoktriin Jumala äratundmisest inimese poolt sünnitab piiritletud mõistmise jaoks paradoksi. Inimese loogikal ja piiritletud meelel on peaaegu võimatu omavahel kooskõlla viia arusaama jumalikust immanentsusest – sellest, et Jumal on igas üksikisikus – ja seisukohta Jumala transtsendentsusest, tema jumalikust valitsemisest universumite universumi üle. Et õigustada arukat palveldamist ja kinnitada isiksuse ellujäämise lootust, tuleb need kaks ülaltoodud Jumaluse põhikontseptsiooni omavahel usuliseks arusaamaks siduda. Selleks on tarvis arusaama isikulise Jumala transtsendentsusest ning samuti äratundmist, et sellesama Jumala fragmendi kohalolek on inimese sisimas. Religiooni raskused ja paradoksid saavad alguse tõigast, et selle reaalsused on kaugel väljaspool sureliku mõistmisvõime piire. Patu püsiv soosimine on sama, mis Kohandaja juhendamise tagasilükkamine. See on omakorda aga Jumala tahte tagasilükkamine. Pidev isekuse ja patususe valik viib lõpuks kurjusse ning täieliku samastumiseni ebaõiglusega. Kuna ebaõiglus on ebareaalne, viib see lõpuks inimese identiteedi hävinguni. Sellised isiksused lihtsalt kaovad nagu neid polekski olemas olnud. Raamatus öeldakse: "Lõppkokkuvõttes on sellised patuga samastunud isikud ennast ise hävitanud, kurjusele andumine muudab nad täiesti olematuks". Põrgu ja reinkarnatsiooni kontseptsioonid on välistatud. Kirjast 5, "Jumala suhe üksikisikuga" Suur Jumal astub sureliku inimesega otsesesse kontakti ja annab talle osa oma lõpmatust, igavesest ning mõistetamatust minast, et see elaks ja asuks temas. Jumal on inimesega koos ette võtnud igavese avastusretke. Kui allute vaimsete jõudude juhtimisele endas ja enda ümber, ei saa teil jääda saavutamata see suur saatus, mille armastav Jumal on kindlaks määranud kui oma kosmose evolutsioonimaailmadest pärit tõusuolendite eesmärgi universumis. Raamatu väitel on lõpuks isiksuse saatuseks oma jumaliku fragmendiga ühtesulamine ning sellega lahutamatuks olevuseks saamine. Seda muidugi juhul, kui see isik otsustab järgida Kohandaja juhendamist ning soovib temaga üheks saada. Sulandumine toimub hetkel, kui inimisiksus on edukalt ja pöördumatult võitnud igavese elu. Tavaliselt juhtuvat see pärast maapealset elu, kuid võimalikud on ka maapealsed sulandumised. Sulandumist eluajal märgib "ühtesulamissähvatus", kui materiaalne keha tulevalguses hävineb ja hing "siirdatakse" teispoolsusse. Heebrea prohvet Eelija, on üks ajaloo vähestest kirjeldatud isiknäidetest, kes saavutas maapealse sulandumise ja viidi taevasse "tulistes vankrites", ilma, et ta tavapärast surma oleks kogenud. Kord oma Jumala fragmendiga ühte sulanud, jätkab isik universumis tõusukodanikuna ning rändab kaua läbi arvutute maailmade, see tähendab seiklusrikast kasvu ja õppimise palverännakut, mis lõpuks juhatab Jumalani ja Paradiisi. Surelikke, kes jõuavad sellele tasemele, nimetatakse "lõpetanuteks". Raamat läheb ka edasi, et jutustada nende "auliste surelike" potentsiaalsest saatusest. Urantia raamat rõhutab ideed, et kõigil inimestel on võrdne võimalus õppida tundma Jumalat, samuti öeldakse, et inimese vaimset arengut ei saa miski takistada, kui ta laseb end siiralt vaimust juhtida. Me olevat siin selleks, et teha aktiivset tööd teineteise mõistmise nimel, et otsida võimalust elamiseks armastuses ja rahus, et aidata üksteist. "Jeesuse religiooni" praktiseerimine tähendab kogu südamest Jumala, kui Isa armastamist, õppides seeläbi armastama iga inimest nagu Jeesus inimesi armastas. See tähendab teiste inimeste tundmist vendade ja õdedena, olles nendega isetus teineteise teenimises. ===Kosmoloogia=== Urantia raamat annab ka universumist kosmoloogilise vaate ning inimkonna suhtest sellesse, samas märgitakse, et antud osa vajab peagi, uute avastuste ilmnemisel, korrektsioone. Samuti lisatakse, et esitletu ei ole teaduse aseaine, sest "inimlik tarkus peab ise välja arenema". Seal õpetatakse, et universum on tunduvalt vanem, kui teaduslik teooria hetkel väidab ning et ta on intelligentse ja eesmärgistatud organisatsiooni loodu. Samuti väidetakse, et Päikesesüsteemis on praegu aktsepteeritud kaheksa planeedi asemel kaksteist planeeti. Erinevalt tänapäeval tunnustatud teaduslikust kosmoloogiast kirjeldab Urantia raamat universumit anisotroopsena, sellel on keskus ja see välistab üldiselt aktsepteeritud kosmoloogilise printsiibi. Mõistet "universum" kasutatakse raamatus paljude erineva kaalukuse ja suurusega kosmose osade kohta arvatavasti selle pärast, et raamatu kirjutamise ajal kutsuti Linnuteest välja jäävaid galaktikaid endiselt "universumisaarekesteks". Raamatu mõiste "superuniversum" on reaalsuses umbkaudu galaktika või galaktikaparve suuruses. "Kohalik universum" on üks allühik, mis hõlmab täielikult välja arenenuna umbes 10 miljonit asustatud maailma ning selle suurus moodustab ligemale 0,001% "superuniversumi" suurusest. Mõistega "tervikuniversum" viidatakse tänapäevases mõistes universumile – kogu eksisteerivale mateeriale ja ruumile. Kui mõistet "universum" on kasutatud eraldiseisvana, tuleb tema tüüp tuletada kontekstist lähtuvalt. Raamat õpetab, et universum on tunduvalt vanem, kui väidavad praegused teadusteooriad ning et universum on intelligentse ja suunatud organisatsiooni looming.<ref name="Gardner"/><ref name="Gooch"/> Esitatud kosmose visualiseering tulles kosmose keskelt väljapoole: * Paradiisisaar, "kosmilise reaalsuse gigantseim korraldatud keha kogu suuruniversumis"; * Paradiisi pühad sfäärid, need kakskümmend üks tohutut maailma tiirlevad ümber Paradiisi kolmes ringis. Igas ringis seitse maailma – Isa seitse püha maailma, Igavese Poja seitse püha maailma ja Lõpmatu Vaimu pühad maailmad; * Havona, miljard (1 000 000 000) täiuslikku maailma seitsmes ringis ümber Paradiisi. Kõige sisemises ringis on kolmkümmend viis miljonit maailma ja igas järgnevas proportsionaalselt, paradiisist eemaldudes, kolmkümmend viis miljonit enam. Kõige viimases seitsmendas on kakssada nelikümmend viis miljonit maailma; * Neid ümbritsevad "tumedad gravitatsioonikehad", mis varjavad Havona täielikult. "Tumedate gravitatsioonikehade ulatusliku vööndi jagab kaheks võrdseks ellipsitaoliseks ringluseks eriline kosmose sekkumine". Paradiisisaart, kahtekümmend ühte püha sfääri, miljardit Havona maailma ja orbitaalseid tumedaid gravitatsioonikehasid koos on nimetatud ka "keskseks universumiks", "jumalikuks universumiks" ning "Paradiisi-Havona süsteemiks"; * Keskne universum on ümbritsetud "suhteliselt liikumatute keskruumi tsoonidega", mille diameetrit ei ole avalikustatud; * Väljaspool keskkosmose tsooni tiirlevad ümber keskse universumi seitse superuniversumit, mille ligikaudne diameeter on 400 000 – 500 000 valgusaastat. Need sisaldavad ka arengulisi aja- ja ruumimaailmasid. Seitse superuniversumit on taas ümbritsetud suhtelise vaikuse tsooniga, mille laius kõigub, kuid keskmiselt on see 400 000 valgusaastat. Väidetavalt on kosmose üheks eksisteerimise põhjuseks, et oleks koht kuhu luua mõistuslik elu või kus see võiks primitiivsusest areneda. Igas superuniversumis, selle täielikult välja arenedes, on umbkaudu triljon asustatud maailma. Igal kosmose jaotusüksusel on omad "arhitektuurilised maailmad", milles sisalduvad ka keskusmaailmad. Need sfäärid on taevasele ja muule elule tellimuse järgi tehtud maailmad, millel on autonoomne valgustus- ja soojustussüsteem. Arhitektuurilised maailmad on loodud olema administratiivseteks ning õppemaailmadeks, olles samas ka väidetavalt ligikaudsed või täpsed gravitatsioonikeskused oma taevaste üksuste asustatud maailmadele ning füüsilistele süsteemidele. Detailselt on kirjeldatud ka superuniversumite ülesehitust. Lühidalt on seal järgmised tasandid: ** Asustatud maailmad nagu Urantia (Maa); ** Kohalikud süsteemid 1000 asustatud maailmaga; ** Tähtkujud, 100 kohalikku süsteemi; ** Kohalik universum, 100 tähtkuju; ** Väikesektor, 100 kohalikku universumit; ** Suursektor, 100 väikesektorit; ** Superuniversum, 10 suursektorit. * Sellest väljapoole jäävad tohutud "väliskosmose tasandid", kus ei ole asustatud maailmu. Esimese väliskosmose tasandi hinnanguliseks läbimõõduks on viiskümmend tuhat valgusaastat ning see on taas ümbritsetud suhtelise vaikuse tsooniga, mille läbimõõt on samuti umbes viiskümmend tuhat valgusaastat; * Teine, kolmas ja neljas väliskosmose tasand ümbritseb üha suuremana eelnevat tasandit. Samuti on nad taas eraldatud ja ka ümbritsetud sama suurte suhtelise vaikuse tsoonidega; Pakutakse ka alternatiivseid selgitusi, raamatu ilmumise aegsetele, teaduslikele hüpoteesidele universumi päritolust ning viidatakse ühele tolleaegsele astronoomilise vaatluse veale. Näiteks "ruumihingamise" kontseptsioon – et kogu kosmos teeb läbi regulaarselt "kaks aastamiljardit kestva paisumis- ja kokkutõmbumistsükli". See olevat ka osaliseks seletuseks astronoomilisele punanihkele. Urantia raamat väidab veel, et hetkel oleme me paisumistsükli poolel teel. ===Maailma ajalugu ja tulevik=== Urantia on üks asustatud sfääridest Universumis miljonite teiste seas. Raamatu ulatuslikud kirjeldused maailma ajaloost hõlmavad selle füüsilist arengut alates 4,5 miljardit aastat tagasi, elu arengut võimaldavaid järkjärgulisi muutusi ning pikka orgaanilise arengu ajajärku, mis algas mikroskoopilise mereeluga ning lõppes taimse ja loomse eluga meres ning hiljem maapeal. Inimene arenes raamatu järgi välja miljon aastat tagasi ühest kõrgelt arenenud primaatide harust, kellel omakorda olid leemuritest eellased. Urantia raamat ütleb "Kogu see arengu lugu on graafiliselt kirjas maailma kroonikate hiiglasliku "kivist raamatu" fossiilsetel lehekülgedel, ning et selle tohutu biogeoloogilise kroonika leheküljed räägivad eksimatult tõtt, kui te vaid omandate oskuse neid lugeda". Erinevalt kehtivast teaduslikust arusaamast, toimub evolutsioon korrapäraselt ja kontrollitult. Spontaanse ilmumise asemel olevat varajane elu "Elukandjate" poolt targalt planeeritud, siirdatud ning hooldatud. Raamat ütleb, et "surelik inimene ei ole välja arenenud juhuse läbi", ning evolutsiooni otstarve sellisel planeedil nagu Urantia on "väärika tahtega" olendite loomine, kes saaksid areneda vaimsuses, ellu jääda materiaalsest elujärgust ja minna edasi oma lõputu vaimse karjääriga. Urantia raamat ei räägi ainult bioloogilisest evolutsioonist, ka inimühiskonnal ja vaimsetel arusaamadel on mõõdukas edasiminek, nii kiireid edenemise perioode kui ka võimalusi tagasiminekuks. Progress järgivat jumalikku plaani, mis tähendab perioodilisi kingitusi ilmutuste näol ning taevaste õpetajate juhendusi, et kusagil kauges tulevikus saavutada täiusliku maailma seisund, mida kutsutakse "valguse ja elu" ajajärguks. Kuigi on olemas ideaalne jumalik plaan, edendavat ja haldavat maailma mitmesugused erinevad taevased olendid, kes ei ole alati täiuslikud. Läbi eksimuste või tahtlike mässude võib plaan kahjustuda, seejärel on vaja pikki ajavahemikke, et korvata kaotatud edu. Kui võrrelda teiste tüüpilisemate maailmadega, kus pole olnud ebatavaliselt mässulist ning juhtide eksimusterikast ajalugu, olevat Urantia eriti "pime ja segaduses" planeet "ning kõigis intellektuaalse edasimineku ja vaimsete saavutuste faasides suuresti maha jäänud". ===Meel=== ^0:5.8 ''Meel.'' Inimorganismi [[Mõtlemine|mõtlev]], [[Taju|tajuv]] ja [[Tunne|tundev]] mehhanism. Kogu [[Teadvus|teadvustatud]] ja [[Teadvustamatus|alateadvuslik]] kogemus. [[Tundeelu|Tundeeluga]] ühendatud [[intellekt]], mis tõuseb palveldamise ja tarkuse kaudu vaimsele tasandile. ... Inimese meeles elab jumalik [[vaim]] - Mõttekohandaja. [[Fail:Urantia-kirja.gif|pisi|Urantia raamat on enam kui 2000 leheküljeline teos, mis kirjeldab inimese olemust, universumi ülesehitust, planeet Maa ajalugu ja Jeesus Kristuse elukäiku]] ^0:6.8 ''Meel'' on nähtus, mis viitab tõigale, et lisaks erisugustele [[Energiasüsteem|energiasüsteemidele]] on olemas ja toimib ''elav abi,'' see kehtib intellekti kõikidel tasanditel. [[Isiksus|Isiksuses]] astub meel alati [[Vaim|vaimu]] ja [[mateeria]] vahele, seetõttu valgustab [[Universum|universumit]] kolmesugune valgus: aineline valgus, intellektuaalne taip ja vaimne helendus. ^9:4.6 Meel teisendab vaimuomased väärtused intellektuaalseteks tähendusteks, ent tahe suudab panna mõistuslikud tähendused vilja kandma nii ainelises kui ka vaimses maailmas. Paradiisi poole tõusmine sisaldab nii vaimu, meele kui ka energia suhtelist ja erilist kasvu. Isiksus on see, mis ühendab neid kogemusliku individuaalsuse osiseid. ^111:1.3 Aineline meel on tegevusväli, milles inimisiksused elavad, tunnetavad ennast, teevad otsuseid, valivad või hülgavad Jumala, igavikustavad või hävitavad ennast. ^111:1.4 Aineline evolutsioon on andnud teile elumasina, teie keha; Isa ise on kinkinud teile puhtaima vaimureaalsuse kogu universumis, teie Mõttekohandaja. Ent meel on antud teie kätesse, teie enda otsustada, ja olenevalt meelest te kas elate või surete. Just selles meeles ja selle meelega teete need kõlbelised otsused, mis võimaldavad teil saada Kohandaja sarnaseks, mis tähendab sarnanemist Jumalaga. ^9:4.5 [[Kosmos|Kosmiline]] jõud reageerib meelele samamoodi nagu kosmiline meel vaimule. Vaim on jumalik siht ning vaimumeel on tegutsev jumalik siht. Energia on asi, meel on tähendus, vaim on väärtus. Isegi ajas ja ruumis kehtestab meel need suhteseosed energia ja vaimu vahel, mis viitavad nende vastastikusele sugulusele igavikus. ^9:5.6 Urantial kujutab meel endast kompromissi mõttetäiuse tuuma ja ebaküpse inimloomuse areneva vaimulaadi vahel. Teie intellektuaalse evolutsiooni kava on tõepoolest ülimalt täiuslik, ent lihalikus kehas tegutsedes jääb teil sellest jumalikust eesmärgist paljugi puudu. On tõsi, et meel on jumalikku päritolu ning et tal on oma jumalik saatus, kuid teie surelik meel ei ole veel jumalikult väärikas. ^36:5.17 Mittevaimne meel on kas vaimuenergia avaldumine või füüsilise [[energia]] nähtus. Isegi inimmeelel, isikulisel meelel, ei ole ellujäämisomadusi ilma vaimuga samastumata. Meel on jumalik annetus, kuid see pole surematu, kui see tegutseb vaimse taipamiseta ja kui sellel puudub võime palveldada ja ihaldada ellujäämist. ^111:1.5 Surelik meel on ajutine intellektisüsteem, mis laenatakse inimolenditele ainelise elu ajal kasutamiseks, ja seda meelt kasutades nad kas võtavad igavese eksistentsi potentsiaali vastu või lükkavad selle tagasi. Meel on peaaegu kõik see, mis universumi reaalsusest allub teie tahtele, ja hing – morontiamina – kirjeldab tõetruult sureliku mina tehtavate ajalike otsuste vilju. Inimteadvusele on pehmeks aluseks selle alla jääv elektrokeemiline mehhanism ja ta puudutab õrnalt vaimu-morontia energiasüsteemi enda kohal. Inimolend ei ole kummastki neist kahest süsteemist oma surelikus elus kunagi päriselt teadlik, seepärast peab ta töötama meeles, millest ta on teadlik. Ja ellujäämise kindlustab mitte niivõrd see, millest meel aru saab, vaid see, millest meel soovib aru saada; vaimne samastumine ei seisne niivõrd selles, missugune meel on, kuivõrd selles, milliseks saamise poole ta püüdleb. Tõusu universumis ei kindlusta niivõrd inimese teadlikkus Jumalast, kuivõrd inimese Jumala-igatsus. See, mis te olete täna, pole nii tähtis kui see, milleks te päev-päevalt ja igavikus saate. ^111:1.6 Meel on kosmiline instrument, millel inimtahe võib mängida hävituse ebakõlasid või tuua kuuldavale oivalisi meloodiaid Jumala leidmisest ja sellele järgnevast igavesest ellujäämisest. Inimesele annetatud Kohandaja on täiesti kurt pahele ja võimetu patuks, kuid surelikku meelt saab tegelikult loomuvastase ja omakasupüüdliku inimtahte patuste mahhinatsioonide tulemusena väänata, moonutada ning paheliseks ja inetuks muuta. Samamoodi saab meelt muuta üllaks, kauniks, ustavaks ja heaks – tõeliselt suureks – vastavalt Jumalat tundva inimese vaimust valgustatud tahtele. ^111:1.7 Arenev meel on täiesti stabiilne ja usaldusväärne vaid siis, kui avaldub kosmilise intellektuaalsuse kahes äärmuslikus vormis – täiesti mehaanilisena ja täiesti vaimsustatuna. Puhtmehaanilise juhtimise ja tõelise vaimse olemuse intellektuaalsete äärmuste vahele jääb tohutu rühm arenevaid ja tõusvaid meeli, kelle stabiilsus ja rahulikkus sõltuvad isiksuse valikust ja vaimsest samastumisest. ^111:1.8 Ent inimene ei alluta oma tahet Kohandajale passiivselt ja orjalikult. Pigem otsustab ta aktiivselt, positiivselt ja koostöövalmilt järgida Kohandaja juhiseid, kui need on loomuliku sureliku meele soovidest ja ajedest teadvustatult erinevad. Kohandajad käsitsevad inimmeelt, kuid ei valitse seda kunagi inimese tahte vastaselt: inimtahe on Kohandajate jaoks ülim. Ja nii peavad nad seda silmas ja respekteerivad, püüdes samal ajal saavutada areneva inimintellekti peaaegu piiritul tegevusväljal mõtete õigeksseadmises ja iseloomu muundamises vaimseid sihte. ^111:1.9 Meel on teie laev, Kohandaja teie loots, inimtahe kapten. Sureliku laeva kaptenil peaks olema tarkust usaldada jumalikku lootsi, kes juhib tõusuhinge igavese ellujäämise morontiasadamasse. Inimtahe saab vaid isekuse, laiskuse ja patususega lükata tagasi nii armastava lootsi juhtimise ja lõppkokkuvõttes ajada oma sureliku elu tagasilükatud halastuse hävituslikele madalikele ja patu karidele. Teie nõusolekul kannab see ustav loots teid ohutult üle ajatõkete ja ruumitakistuste jumaliku meele allikani ja veel kaugemale, Kohandajate Paradiisi-Isa eneseni.<ref>Urantia raamat. Urantia Sihtasutus. 1950. e-raamat.[https://www.urantia.org/et/urantia-raamat/loe]</ref> === Vaim === Urantia raamatu järgi on olemas kolm üksteisest eristatud reaalsust: meie materiaalne reaalsus, mis olemuslikult on energeetiline fenomen; vaimureaalsus ja neid üksteisest eristav morontia reaalsus. Igas nimetatud reaalsuses elavaid olendeid nimetatakse vastavalt nende liigile. Järgnevalt mõned väljavõtted Urantia raamatust: <ref>Urantia raamat. Urantia Raamatu Assotsiatsioon. [https://www.urantia.org/et/urantia-raamat/loe]</ref> ^6:6.2 Vaim on pidevalt teadvuslik, [[Meel|meelt]] omav ja tal on mitmesugused identiteedi [[Faas|faasid]]. Kui ükskõik missuguses faasis meel puuduks, ei oleks vaimolendite vendluses vaimset teadvust. Jumalustele on omane meele ekvivalent ehk võime tunda ja olla tuntud. Jumalus võib olla kas isikuline, eelisikuline, üleisikuline või mitteisikuline, ent Jumalus pole ealeski ilma meeleta, see tähendab – tal ei puudu kunagi võime vähemalt suhelda endasarnaste olemusvormide, olendite või isiksustega. ^0:5.9 V''aim.'' Inimese meeles elab jumalik vaim – Mõttekohandaja. See surematu vaim on eelisikuline – ta pole isiksus, ehkki tema saatuseks on muutuda ellujääva sureliku loodud-olendi isiksuse osaks. ^9:4.5 Vaim on jumalik siht ning vaimumeel on tegutsev jumalik siht. Energia on asi, meel on tähendus, vaim on väärtus. Isegi ajas ja ruumis kehtestab meel need suhteseosed energia ja vaimu vahel, mis viitavad nende vastastikusele sugulusele igavikus. ^12:8.12 V''aim.'' Kõrgeim isikuline reaalsus. Tõeline vaim ei allu füüsilisele gravitatsioonile ning lõpuks saab temast kõikide isiksuse nime väärivate, arenevate energiasüsteemide motiveeriv mõju ^12:8.13 Kõikide isiksuste eksistentsi eesmärk on vaim, ainelised ilmingud on suhtelised ning nende kahe universaalse vastandi vahele sekkub kosmiline meel. Meele annetamine ning vaimu hoolekanne on Jumaluse kaas-isikute – Lõpmatu Vaimu ja Igavese Poja ülesanne. Täielik Jumaluse reaalsus ei ole mitte meel, vaid vaim-meel – meelvaim, mida ühendab isiksus. Siiski koonduvad nii vaimu kui ka aine absoluudid Kõikse Isa isikus. Kokkuvõttes võib väita, et inimene puutub oma lihaliku elu jooksul kokku erinevate otseste vaimmõjudega: # Vaim-Mõttekohandaja – eelisikuline vaim inimese meeles. Jumala fragment inimeses, kelle tööks on toetada inimest vaimsete otsuste tegemisel. Vaimu ja inimese koostööst sünnib inimese ellujääv hing, kelle isaks on vaim ja emaks inimese vaimsed otsused. Läbi Vaimu-Mõttekohandaja on inimene otseses kontaktis Jumalaga. Eelisikuline Vaim inimmeeles soovib sulanduda inimesega, et avalduda läbi inimese isiksuse isikuliselt. # Tõe Vaim – Jeesuse ehk Miikaeli vaimuannetus inimestele. Tõe Vaim ei ole eraldiseisev vaimolend. See on pigem vaimuringlus, vaimmõju või vaimuväli. Tõe Vaim aitab inimesel tema lihaliku elu jooksul tõde ära tunda. # Püha Vaim – Paradiisi Lõpmatu Vaimu (kolmainsuse kolmas liige) Loova Tütre (Miikaeli kaaslane kohalikus universumis) vaimuringlus. Püha Vaim aitab tõsta inimese vaimse mõistmise taset ja hinge tarkust. # Seitse meeleabivaimu – viis esimest meeleabivaimu aitavad funktsioneerida loomsel tasandil. Siia kuulub ka inimese keha. Kuues ja seitsmes meeleabivaim soodustavad vaimse tasandi poole pürgimist ja tarkuse kasvu. Seitsme meeleabivaimu mõju lakkab pärast keha surma ja inimese hinge siirdumist järgmisele tasandile (morontiatasandile). Meeleabivaimud ei ole eraldiseisvad vaimolendid. Urantia raamatu järgi on inimese eesmärgiks teha üha tõhusamat koostööd oma meeles elava Vaimuga ja seeläbi vaimsustuda. Jõuda Taevasele Isale üha lähemale, saada Tema sarnaseks ja muutuda ka ise vaimuks. === Isiksus === Urantia raamatu järgi pole sureliku inimese isiksus ei [[keha]], [[meel]], [[vaim]] ega [[hing]]. Isiksus on lakkamatus muutumises oleva loodud-olendi kogemuse ainus muutumatu reaalsus, mis ühendab kõiki teisi individuaalsusega seotud tegureid. Isiksus on Kõikse Isa ainulaadne annetus elavatele ning nendega seostuvatele mateeria-, meele ja vaimuenergiatele, mis jääb ellu koos morontia (materiaalse ja vaimse reaalsuse vaheline ala) hingega. Isiksuslik alge võib sureliku surmas ellu jääda koos identiteediga, mis säilib seejuures ellujäävas hinges. Isiksus on ainulaadselt teadlik ajast ja see on midagi muud kui meele või vaimu ajataju.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Urantia raamat|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=0:5.11; 0:1.18|url=https://www.urantia.org/et/urantia-raamat/loe}}</ref> Urantia raamat eristab inimese isiksuslikus arenguprotsessis kolme etappi: * ''Inimene, kes alustab isiksusliku arengu teed, hakkab esmalt rääkima võimust, seejärel suveräänsusest ning lõpuks õiglusest.'' * ''Isiksuslikule arengutasemele tõusnud inimese tähelepanu keskendub esmalt armastuse teemale (Urantia raamatu tõlgenduses: soov teha teisele head), seejärel kaaskondsete teenimisele ning lõpuks halastusele.'' * ''Tervikisiksuse arengutaseme saavutamise tunnuseks on see, et ta hakkab nägema ja mõistma universumis valitsevat tõde, ilu ja headust.''<ref name=":1" /> Isiksuse reaalsust selgitab see teos järgmiselt: ^0:5.1 Isiksus on üks jumalustatud reaalsuse tasandeid, ta ulatub surelike ja keskteeliste tasandist – kus palveldamise ja tarkuse kaudu on saavutatud meele kõrgem aktiviseerumine – läbi morontia- ja vaimse tasandi isiksuse staatuse lõplikkuse saavutamiseni. See on surelike ja nendetaoliste olendite arenev tõusmine, kuid universumis kohtab arvukalt ka muid isiksuste klasse. ^0:5.2 Reaalsus allub üldisele avardumisele, isiksus lõputule mitmekesistumisele ning nad mõlemad on suutelised peaaegu piiramatuks Jumalusega kooskõlastumiseks ja igaveseks stabiliseerumiseks. Kui mitteisikulise reaalsuse ümberkujunemise ulatus on täpselt piiritletud, siis isiksuse reaalsuse üha edeneval evolutsioonil pole meie teada mingeid piire. ^0:5.3 Saavutatud kogemuslikel tasanditel on kõik isiksuste klassid või väärtused tihedalt seotud ja isegi kaasloovad. Koguni Jumal ja inimene võivad elada koos ühe ühinenud isiksusena, nagu seda nii hästi tõestab Inimese Poja ja Jumala Poja Kristus Miikaeli praegune staatus. ^0:5.4 Kõik lõpmatusest alamad isiksuste liigid ja -faasid on assotsiatiivselt kättesaadavad ja potentsiaalselt kaasloovad. Eelisikulist, isikulist ja üliisikulist seob koordineeritud saavutuste, järk-järgult kasvavate edusammude ja kaasloomevõime ühine potentsiaal. Mitteisikuline ei muutu aga mitte kunagi vahetult isikuliseks. Isiksus pole ealeski spontaanne – see on Paradiisi-Isa kingitus. Isiksus lisatakse energiale ja ta seostub ainult elavate energiasüsteemidega, identiteet võib seostuda elutute energiavormidega. ^0:5.5 Kõikne Isa on isiksuse reaalsuse, isiksuse annetamise ja isiksuse saatuse saladus. Igavene Poeg on absoluutne isiksus, vaimse energia, morontia vaimude ja täiustunud vaimude saladus. Ühine Toimija on vaim-meele isiksus, intellekti ja arukuse allikas ning kõikehõlmav meel. Paradiisisaar aga on mitteisikuline ja ekstravaimne; ta on universaalse keha olemus, füüsilise aine allikas ja kese ning universaalse ainelise reaalsuse absoluutne näidis-algkuju. ==Võrdlused== ===Kristlus=== Religioonidest on kristlus Urantia raamatu õpetustega kõige sarnasem, aga on ka märkimisväärseid erinevusi. Peamiselt need, kes kinnitavad, et piibel on eksimatu jumalasõna, ei saa Urantia raamatuga leppida, sest viimane eitab mõningaid kristluse alusõpetusi. Jeesusest on Urantia raamatus juttu palju. Üle kolmandiku raamatu sisust (IV osa) on pühendatud tema elu ja õpetuste kirjeldamisele. IV osa olevat taasesitus, mis tugineb pärast Jeesust elanud üle kahe tuhandelt isikult kokku kogutud "kõrgemate arusaamade" ka "üleinimlikele" allikatele ning "planeedist kõrgematele infoallikatele". Just nagu piiblis oli Jeesus Maarjale sündinud Jumala Poja kehastus; nii inimlik, kui ka jumalik; elas ideaalset elu; sillaks inimese ja jumala vahel "tee, tõde ja elu"; saatis korda imesid, õpetas, löödi risti, tõusis surnuist üles ning tuleb meie maailma ühel päeval tagasi. Jumal on kogu reaalsuse looja; kõiketeadev, kõikjalolev, kõikvõimas, lõputu ja igavene; armastav isiksus; ainus jumalus, mis eksisteerib kolme isikuna Kolmsuses. Mõnede kristluse konfessioonidega on ühine ka see, et need, kes usuvad Jumalasse, jäävad pärast surma ellu ning et inglid ja jumalikud olendid on reaalsed, nad on saadetud inimesi kaitsma ning vaimselt juhatama läbi nende elude. Erinevused võrreldes kristlusega on järgmised:<ref name="Gardner"/><ref name="Gooch"/><ref name="House"/> * Jeesuse ristisurma ei käsitleta kui inimkonna pattude lunastust. Õpetatakse hoopis, et ristisurm oli ajastu usujuhtide hirmude tagajärg. Nad nägid Jeesuse õpetustes ohtu oma autoriteedile. * Jumal ei ole kunagi raevukas ega kuri. Ta on isiksus, kes on jäägitult ajendatud isalikust armastusest. * Jeesus on "Nebadoni Miikaeli" inimkehastus, kes on üks enam kui 700 000 Jumala "Paradiisi Pojast" või "Loovast Pojast". Jeesust ei käsitleta Kolmsuse (Kolmainsuse) teise isikuna nagu kristluses. Kolmsuse teiseks isikuks nimetab raamat Igavest Poega. * Jeesus sündis maale täiesti tavalisel moel, mitte neitsist. * Jeesus ei käinud vee peal ega teinud ka kõiki talle piiblis omistatud imesid. * Jeesus värbas religioosseteks õpetajateks kaksteist naist (hiljem ka enam), kes reisisid koos tema ja ta apostlitega jutlustusmissioonidel. * Jeesus tõusis surnuist "aulisemas vormis", peegeldades materiaalse ja vaimse vahelist üleminekustaadiumi, mida nimetatakse "morontiaks". Nii nagu kõigil surelikel pidi ka tema füüsiline keha lagunema tavapäraselt, kuid taevased olendid eemaldasid ta keha hauakambrist ning lagundasid selle aja kiirendatud protsessi kasutades. * Raamat väidab, et Jeesus võib tulla meie maailma veel mitu korda. See vastandub traditsionaalse kristliku maailmalõpu-õpetusele, kus Jeesus naaseb vaid korra. ===Budism=== Urantia raamat peab budismi üheks "suureks rahvusvaheliseks, erinevaid rasse hõlmavaks usuks" ja ütleb, et "see on suutnud kohanduda paljude rahvaste kommetega ning olnud võrreldav vaid ristiusuga". Gautama Siddharthat nimetatakse tõeliseks prohvetiks, kelle doktriinid olid sellel ajal "revolutsioonilised ja hämmastavad". Ta on üks seitsmest tunnustatud ja väljapaistvast õpetajast meie ajaloos, sest ühendas selleaegsed religiooni ja eetika õpetused ühtseks süsteemiks. Sinna gruppi kuulusid ka Mooses, Laozi ja apostel Paulus. Õpetust, et jumalik olemus – Buddha olemus – elab kõigis inimestes ning et läbi isiklike pingutuste on võimalik temaga üha kõrgem kontakt saavutada, peetakse raamatus üheks selgemaks näiteks Mõttekohandaja kontseptsioonist, mis on leitud mitteilmutuslikust religioonist. Raamatus kirjutatakse, et Gautama kogemused olid traagilised ja et ta oli kui "vaeslapsest prohvet", kes kaotas varakult silmist oma vaimse Isa, taevase Isa. Sellele vaatamata lisatakse raamatus: "Budism on tänapäeval elav ja kasvav usund, sest sel on õnnestunud säilitada paljud oma poolehoidjate kõrgeimad kõlbelised väärtused. See soodustab hingerahu ja enesekontrolli, lisab meelekindlust ja õnnetunnet ning aitab leevendada kurbust ja leina. Sellesse filosoofiasse uskujad elavad paremat elu kui paljud need, kes sellesse ei usu". ===Maailma religioonid=== Raamatus on käsitletud ka teiste maailma religioonide tahkusid, kaasaarvatud islam, taoism, judaism, hinduism, šinto ja konfutsianism. Näiteks kirjas 131, "Maailmausundid", kajastataksegi sügavamalt erinevate religioonide ühiseid aspekte õpetusega, mida raamat väidab olevat "Jeesuse religiooni". Arvukalt viiteid maailma peamiste religioonide kohta tehakse "Urantia ajalugu" käsitlevas III osas, kus religiooni osa algab kirjaga 86, "Religiooni varane areng". Urantia raamatu vaatenurk on, et uurima peaks kõiki religioone, et neist siis parim võtta. ==Võttes seda kui kirjandust== Mõned on tundnud Urantia raamatust rõõmu kui teadus-ulmelisest, ajaloo-ulmelisest või fantaasiakirjandusest. Urantia raamatu puhul on märgitud selle kõrgetasemelist sisemist terviklikust ning arenenud kirjutusstiili. Skeptik Martin Gardner, kes vastupidi mõnedele on Urantia raamatu puhul väga kriitiline, kirjutab, et see on "kõrgelt loominguline" ja et "kosmoloogia ületab oma fantaasias mistahes mulle tuntud ulmekirjanduse kosmoloogia".<ref name="Gardner"/> I, II ja III osa on kirjutatud peamiselt kirjeldavas kõneviisis. Sealsed kirjad on informatiivsed, asjalikud ja õpetlikud. Raamatu IV osa on kirjutatud justkui Jeesuse biograafiana ning mõned peavad seda hästi arendatud tegelaskujudega rikkalikuks jutustuseks, kus pööratakse suurt tähelepanu detailidele ning kuhu on kootud alamsüžeed ja realistlik dialoog. IV osa on võrreldud ka teiste Jeesuse elust jutustavate teostega nagu José Saramago "The Gospel According to Jesus Christ" ("Pühakiri vastavalt Jeesus Kristusele") ja Michael Moorcocki "Behold the Man" ("Ennäe inimest"). Martin Gardner peab IV osa eriti "hästi kirjutatud ja muljet avaldavaks tööks" ja ütleb, "kas see on täpne oma loo väidetes, tulles otse kõrgematelt olenditelt või on see kirjutatud mõne viljaka fantaasiaga inimese poolt, kes teab läbi ja lõhki Uut Testamenti ning samas orienteerub ka hästi ajas, mil Jeesus elas." ==Kriitilised vaated== ===Kriitika väitele, et tegemist on ilmutusega=== Kirjas 92, "Religiooni hilisem areng", väidavad autorid raamatu kohta, et see on viies "epohhilise tähtsusega" ilmutus inimkonnale ning et neljas epohhiline ilmutus olevat olnud Jeesuse elu ja õpetused. Seda, et Urantia raamat on ilmutuslik, on kritiseeritud mitmel põhjusel. Skeptikud, nagu Martin Gardner, ütlevad, et pigem on see inimpingutuste vili kui ilmutus, sest osa teose teadusosast on vigane ning raamatus ei toetata kristluse teatud alusõpetusi. Samal ajal aga kirjeldatakse mitmeid Jeesuse elu puudutavaid osi, mis piiblis puuduvad ning sel põhjusel ei ole raamat mõnede kristlaste vaatenurgast ehtne. Teiste arvates on see gnostiline, kuid tegelikult ei ole Urantia raamat gnostitsismiga seotud.<ref name="Larson"/><ref name="House"/> Mõnedele kriitikutele jälle tundub, et üle 2000 lehekülje (inglise keeles), kaks korda enam, kui kuningas Jamesi piibli versioon, on liiga pikk, keeruline ja bürokraatlik.<ref name="Mather"/><ref name="Gooch"/><ref name="Clergy"/> ===Vastuväited ja kriitika teadusosale=== Mõned uskujad väidavad, et raamat on prohvetlikult ennustanud teaduslike avastuste saabumist. Nad usuvad, et kui mitte kõik, siis paljugi raamatu teaduslikest väidetest tõestatakse tulevikus korrektselt. Ometi teeb teaduslike väidete tõlgendamise keerukaks asjaolu, et esimesed lugesid "õpetusi" juba 1935, avaldati need aga 1955. Nende kahe vahepealse dekaadi jooksul tehtud teaduslikud avastused võivad olla uskujatele tajutavad prohvetlikena ning skeptikud võivad jälle väita, et need on lisatud vahetult enne teose avaldamist. Näiteks, raamatus on kirjeldatud süsiniku katalüütilist rolli Päikese tuumareaktsioonide tekkimisel. Sellest avastusest teatas Hans Bethe aastal 1938, mis oli enne avaldamist. Seda, kas see avastus oli olemas ka "algõpetustes", ei ole võimalik enam kontrollida. Teised, näiteks teoloog Meredith Sprunger, kes peab end vabameelseks uskujaks, kirjutab, "uurimine on näidanud, et peaaegu kogu Urantia raamatus käsitletud teaduslik materjal oli raamatu kirjutamise ajal teadlastele teada ja aktsepteeritud. Mõned avastused aga kas tehti samal ajal või tunnustati olemasolevaid teooriaid". Ta vaidleb ka raamatu fundamentaalsuse ja eksimatu tooni vastu, see olevat "just nagu piibli alusetu fundamentalism". Näib, et autoreil endilgi ei ole eriti usku kirjeldatud teadusväidete kestvusse, sest nad kirjutavad: "Me teame väga hästi, et kuigi ilmutuslike tekstide seeria ajaloolised faktid ja usutõed jäävad ka eelolevate aegade ürikutesse kirja, vajavad paljud meie väited füüsiliste teaduste vallas juba mõne aasta pärast ümberhindamist teaduse edusammude ning uute avastuste valguses. Me näeme neid uusi arenguid praegugi ette, kuid meil pole lubatud neid inimeste poolt veel avastamata fakte ilmutuslikesse ürikutesse lisada. Tuleb aru saada, et ilmutused ei tarvitse olla taevaliku juhatuse all kirja pandud. Nende ilmutuste kosmoloogia ei ole taevalik." Skeptikud, nagu Martin Gardner, peavad tundmatute teadusavastuste mitteavaldamist autorite kavalaks nipiks, sest vigade ilmnemisel ei saaks neid hiljem eitada. Seda, et on enamasti välditud 1955. aasta järgsete teadussaavutuste avaldamist on võetud kui tõendit, et tegemist on inimloominguga, mitte taevaste olendite loominguga, kellel on üleloomulikud teadmised. Teaduslike väidete näited ja kriitilised vasted neile:<ref name="Gardner"/> * Päikesesüsteemi moodustumise kirjeldus on kooskõlas Chamberlin-Moultoni planetesimal- hüpoteesiga.[1] Kuigi see hüpotees oli populaarne 20. sajandi algusaastatel, lükkas Henry Russell selle 1940. aastate algul ümber väitega, et see ei sobi planeetide, näiteks Jupiteri, nurgamomendiga.2 Tänapäeval aktsepteeritud teaduslik seletus Päikesesüsteemi moodustumisest toetub aga nebulaarhüpoteesile. * Universumi vanuseks pakutakse rohkem kui 1 000 000 000 000 (biljon) aastat ning väidetakse, et see laieneb ja tõmbub perioodiliselt kokku intervalliga 2 miljardit aastat. Tänapäevased vaatlused pakuvad siiski universumi vanuseks ligikaudu 13,7 miljardit aastat. Suure Paugu teooriat ei toetata. * Aine väikseimaks algosakeseks nimetatakse "ultimaatonit". 100 ultimaatonit moodustavat ühe elektroni. Ei ole teada, et seda osakest oleks kusagil mujal kirjeldatud, samuti ei toeta antud kontseptsiooni tänapäeva elementaarosakeste füüsika. * Öeldakse, et mõned liigid on arenenud äkki, läbi ainsa muteerumise, omamata üleminekuvorme. Antud teooria pärineb hollandi botaanikult Hugo De Vriesilt, kuid sellesse usuti väga lühikest aega ning enam seda ei toetata. * Urantia raamatu järgi ilmusid erinevat värvi inimrassid äkki, sündides ühe põlvkonna jooksul ja ühes perekonnas. Vendade ja õdede paljas nahk kaldus päikese käes peegeldama erinevaid värvuseid: sinist, kollast, punast, oranži, rohelist ja indigod. Nende järeltulijad omandasid sama nahavärvi, kui nende vanemail. Aadamast ja Eevast sündis hiljem veel violetne rass. Raamatu järgi on sinine, kollane ja punane "esmased" rassid ning roheline, oranž ja indigo "teisesed" rassid. Roheline ja oranž rass on välja surnud ning ülejäänud on omavahel teatud määral segunenud. Nüüdisaegne evolutsiooniteooria seda ei toeta. * Raamat ütleb, et indiaanlaste prohvet Tenskwatawa ennustas ette 1808. aastaks päikesevarjutusi. Tegelikkuses ennustati päikesevarjutust aprilli lõpuks 1806. Ilmnes see aga hoopis 16. juunil 1806. Raamatu redigeerimiskomisjon muutis siiski 2008. aastal nimetatud ennustusaasta 1806-ks, sest arvati, et tegemist on ümberkirjutamisel tekkinud näpuveaga. Raamatust võib leida inimrasside kohta tehtud vastuolulisi seisukohti, mida toetajad jälle siluda püüavad, väites, et arusaamatused tekivad vaid siis, kui lugeda konteksti väliseid tekstilõike. Gardner usub, et nimetatud rassiideed lisas raamatusse William S. Sadler, kes oli kirjutanud mõned tööd eugeenika teemadel ning seetõttu võimeline antud teemal kirjutama või kirjutatut toimetama. Samuti võib leida pisut vastuolulisi seisukohti sugude kohta. Samal ajal, kui raamat toetab mehe ning naise vahelist sotsiaalset ja vaimset võrdsust, öeldakse seal ometi, et bioloogilise erinevuse tõttu jäävad neid alatiseks ühiskonnas saatma teatud erisused. Väidet, et orientatsioonimeel, mis esineb kirjatuvil, ei puudu ka teadliku meelena inimkonnal, on Gardneri arvates raamatu ainus täppi läinud teaduslik ennustus. 1980. aastal avaldas Briti zooloog Robin Baker tõendi, et inimesel on tõepoolest piiratud orientatsioonimeel. Geoloogia professor Mark McMenamin tsiteerib raamatu osa, kus kirjeldatakse miljard aastat tagasi eksisteerinud supermannert, mis jagunes aegamisi osadeks moodustades ookeanibasseinid, kus varajane mereelu sai arenema hakata. Ta ütleb "See hämmastav, 1930. aastal kirjutatud lõik, nägi ette teadusarenguid, mida tegelikkuses kirjeldati teaduslikus kirjanduses alles mitu kümnendikku hiljem." McMenamin lisab samas, "Jah, ma olen olnud selle väljavõttega valikuline, sest Urantia raamatus on ka tänapäeva teadusele mittevastavat materjali".<ref name="McMenamin"/> Urantia raamat kirjutab ka Tarim Basini (tänapäeval Xinjang, Hiina) tuhandeid aastaid eksisteerinud punaste ning valgete juustega valgenahaliste kultuurikeskustest. Tarimi regioonist on leitud muumiaid alates 1920. aastatest, kuid alles 1980. aastatel avastati nende valgenahalisuse päritolu ning alles hiljem tõestati see veel DNA testiga. Kiri 79, "Andiitide siirdumine hommikumaadesse". Raamatus kirjutatakse veel, et Ameerika indiaanlased avastati Euroopa valgete rasside poolt esimese kristliku aastatuhande lõpul. See avaldus jäi tõestuseta kuni 1960. aastani, kui leiti Kanadast umbes aastasse 1000 pKr jäävad Norse küla jäänused. L’Anse aux Meadows, Kiri 79, "Andiitide siirdumine hommikumaadesse". ===Teiste allikate kasutus=== Urantia raamatu autorid teatavad eessõnas, et nad on "valinud järgnevate kirjade koostamise aluseks rohkem kui tuhat inimkontseptsiooni, mis kajastavad planeedi kõrgeimaid ja arenenumaid teadmisi vaimsetest väärtustest ja universumi tähendustest". Nad lisavad veel, et me "peame lähtuma superuniversumite valitsejate juhendist, mis näeb ette, et meil tuleb eelistada parimaid olemasolevaid inimarusaamu vaadeldavast teemast, kui püüame tõde ilmutada ja põhiteadmisi kooskõlla viia. Puhtakujulist ilmutust võime kasutada ainult siis, kui inimmõistus pole kontseptsiooni, mida tutvustame, siiani kunagi piisavalt õigesti adunud." Raamatu lugejad on viimastel aastatel leidnud, et raamatu koostamisel on tõepoolest kasutatud erinevaid allikaid.<ref name="Gardner"/><ref name="Gooch"/> Samas ei ole mitte ükski väidetav muu allika kasutus raamatus otseselt tsiteeritud ega viidatud. Võttes aluseks tänapäevaseid teadustööde koostamise reegleid võiks seega antud teose "plagiaadiks" liigitada. Urantia raamatu lugeja, Matthew Block kirjastas 1992. aastal raamatu, kus toob välja üheksateistkümne varem avaldatud materjali näited, mida on arvatavasti kasutatud Urantia raamatu koostamisel.<ref name="Some"/> Block kirjeldab oma leide, kui tol ajal leiduva teabe sünteesi, mitte kui otsest plagiaati (vaata allpool). Kõigi Blocki tuvastatud autorite teosed on kirjastatud inglise keeles vahemikus 1905–1943 USA kirjastajate poolt; need on tüüpilised teaduslikud või akadeemilised tööd, sisaldades just neid kontseptsioone ja sõnastust, mida leiame ka Urantia raamatust. Block kinnitab, et on pärast oma raamatu ilmumist leidnud veel üle 125 raamatust ja artiklist allika, mis on kirjutatud üle 90 autori poolt, ning mida raamatu koostamisel on kasutatud.<ref name="Gardner"/> Gardner ja Gooch uurisid teineteisest sõltumatult välismaterjalide kasutamist ning järeldasid, et raamatus on tõepoolest kasutatud Blocki nimetatud materjale. Gardner leidis, et vähemalt üks allikana kasutatud teos oli Sadleri enda varajane töö. Samuti arvavad nad, et enamus allikteostest võisid olla Chicagos enne 1955. aastat Sadlerile või foorumi liikmetele kättesaadavad. Gardner ja Block märgivad näiteks, et kiri 85 tundub olevat võetud 1923 Yale University Pressis kirjastatud Washburn Hopkinsi töö "Origin and Evolution of Religion" (Religiooni päritolu ja areng) esimesest kaheksast peatükist. Raamatu peatükkide mitmed lõigud vastavad kirjas kasutatud osadega ja kohati üks-ühele. Samuti paljud Urantia raamatu inimkonna evolutsiooni kajastavad materjalid tunduvad olevat võetud otseselt Henry Fairfieldi teosest "Man Rises to Parnassus: Critical Epochs in the Prehistory of Man" ("Inimese tõus parnassile: eelajaloolise inimese kriitilised epohhid"), mille andis 1928. aastal välja kirjastus Princeton University Press. Ühes Blocki näites arutleb originaalteose autor keemiliste elementide perioodilisuse üle ja järeldab, et aatomite ehituse korrapära eeldab mingit ebamäärast ülesehitusplaani. Urantia raamat kinnitab seevastu, et see kooskõla tõendab universumi intelligentset kavandamist. W. F. G. Swann kirjutab lk 64 The Architecture of the Universe (kaldkiri viitab toimetamisele võrreldes Urantia raamatuga, paksus kirjas on välja jäetud osa): '''Alustades neist ühega''' ['''keemilistest''' elementidest], ja võtta aluseks mingi omadus '''näiteks sulamispunkt''', omadus muutub, kui me liigume piki rida, aga kui me liigume jätkuvalt edasi, jõuame olukorda, mis sarnaneb meie alguspunktiga... Kaheksas element oli paljus sarnane esimesega, üheksas teisega, '''kümnes kolmandaga''', jne. Selline a asjade kihilisus märgib '''mitte ainult''' erinevat siseehitust, vaid ka teatud kooskõla aatomiehituses. Võrdluseks Urantia raamatu versioon: Kui alustada suvalisest elemendist ja võtta aluseks mingi üks omadus, siis kuues järgmises elemendis on see teistsugune, kuid kaldub kaheksandani jõudes taasilmuma, mis tähendab, et kaheksas keemiliselt aktiivne element sarnaneb esimesega, üheksas teisega jne. Niisugune fakt viitab vaieldamatult algenergia seitsmesele koosseisule ning näitab aja ja ruumi loodute seitsmese mitmekesisuse aluseks olevat reaalsust. Block ja paljud raamatusse uskujad ei arva, et inimeste avaldatu kasutamine oleks plagiaat. Block kirjutab: ''Üks põhjus, miks inimallikate kirjutatu on jäetud varjamata, võiks olla see, et sooviti lasta tulevastel uurijatel läbi võrdleva analüüsi tajuda, kuidas planetaarsest teadmisest on kogutud selline teos. Ülal välja toodud esmased analüüsid ongi selles suhtes väga valgustavad. Teise põhjusena võiks välja tuua selle, et meid soovitakse hoida teadlikud raamatu kirjutamise ajast ja kohast, sest samal ajal, kui suur osa raamatust on ajatu väärtusega ning alati sobilik, siis osa selles kirjutatust viitab otseselt ning vastab 20. sajandi algusaastate olukorrale. Seega peab iga tulevane põlvkond määratlema uuesti raamatu teatud õpetuste asjakohasuse ning sobivuse nende endi eluoluga.'' ''Kõigist neist avastustest jääb siiski vaid nauditavaks arusaam, et Urantia raamat on täpselt see, milleks autorid väidavad ta olevat.'' ==Teadusennustused== Teaduslikuma taustaga Urantia raamatu lugejad<ref name="Bain"/><ref name="Glasziou"/><ref name="Glasziou,"/> on liigitanud Urantia raamatu teadusinfot põhiliselt kolmeks: # vastuolus olevaks tänapäeva teadmistega; # vastuolus olevaks raamatu koostamisaegsete teadmistega, kuid kooskõlas olevaks tänapäevaste teadmistega (nn teadusennustused); # infoks, mille kohta tänapäeval teadusandmed puuduvad. Teadusennustusteks peetakse näiteks järgmisi väiteid: a) ''Osakestefüüsika – kaks märkimisväärset ennustust: elektroni ja prootoni raadius'' "Kui aine massi suurendada seni, kuni elektroni mass võrduks 2,83 grammiga, ja suurendada proportsionaalselt ka mõõtmeid, oleks niisuguse elektroni ruumala võrdne maakera ruumalaga." Urantia kirjade vastuvõtmise ajal kuni 1990. aastateni polnud sel väitel mingit mõtet. Paljud füüsikud pidasid elektroni mõõtmeteta punktiks, nii et parimal juhul võis ta raadius olla pool Plancki pikkusest 10⁻³⁵ m. Teised, lähtudes kaudsetest aruteludest, määrasid selle raadiuseks 5 × 10⁻¹⁵ m. Väide jäi absurdseks kuni 1990. aastateni, millal Nobeli auhinna laureaat Hans Dehmelt leidis viisi, kuidas vangistada üksikut elektroni. See saavutus lubas sooritada tegelikke mõõtmisi, mis näitasid, et elektroni raadius jääb vahemikku 10⁻¹⁹ kuni 10⁻²² m. Mõni aasta hiljem suutis Dehmelti laboratoorium oma tehnikat täiustades määrata elektroni raadiuse suurusjärguks 10⁻²², seega veelgi lähemale väärtusele 2 × 10⁻²¹, mis on arvutatud Urantia raamatu võrdlusest. "Kui prootoni ruumala – prooton on 1800 korda elektronist raskem – suurendada nööpnõelapea suuruseks, siis suureneks nööpnõelapea läbimõõt Maa ümber Päikese tiirlemise orbiidi läbimõõduni." Klassikaline raadius prootoni jaoks oli 0,85 × 10⁻¹⁵ m ja seega taas näis Urantia kirjades toodud väärtus olevat mõttetu. Hilisematel aastatel saadi aru, et prooton koosneb kolmest allühikust, mida nimetati kvarkideks. Praegune väärtus, millest nüüd räägitakse kui Bohri raadiusest, prootoni "reaalse" osa mõõtmise tulemused toodi ära "Physics Today" 1993. aasta novembrinumbris ja see on 7,7 × 10⁻¹⁸ m, s.t. samas suurusjärgus nagu Urantia kirjades esitatu.<ref name="W. D."/> b) ''Astrofüüsika – veel ennustusi: neutriinod, neutrontähed ja mustad augud'' "Kui suurtes päikestes on vesinik ammendunud ja gravitatsiooniline kokkutõmbumine alanud ning kui see taevakeha ei ole piisavalt läbipaistmatu, et säiliks välimisi gaasipiirkondi toetav rõhk, vajub see päike äkki kokku. Gravitatsioonilis-elektrilised muutused tekitavad suurel hulgal pisikesi elektripotentsiaalita osakesi, mis pääsevad päikese sisemusest kergesti välja, põhjustades hiiglasliku päikese kokkulangemise mõne päeva jooksul." [41. kiri 8. peatükk.] Urantia kirjade vastuvõtmise ajal (1935) usuti üldiselt, et tähti, mis on suuremad kui meie Päike, ootab saatus, kus täht paiskab plahvatuste seerias ära väliskihid, kuni saavutab tasakaalu valge kääbusena, sama saatust ennustati ka meie Päikesele. Nimetusi neutrontähed, neutriinod ja mustad augud polnud veel isegi leiutatud ja kõik olid parimal juhul vaid kujutluse viljad. Ei saa vastu vaielda, et Urantia kirjades esitatu (vt eespool) on täpne supernoova kirjeldus. Juhus kinnitada, et supernoova plahvatusel vabaneb neutriinode voog, tuli 1987, kui palja silmaga nähtavat supernoovat jälgiti, mis on meie Linnutee naabruses olevas Suures Magalhãesi Pilves. Arvutused näitasid, et see supernoova, mis ristiti SN 1987A, peaks andma neutriinopurske tihedusega 50 miljardit osakest ruutsentimeetrile, kui see voog lõpuks maa peale jõuab. Seda neutriinopurset, mis kestis 12 sekundit, jälgiti hiiglasuurte neutriinodetektoritega Kamiokandes Jaapanis ja samuti Fairportis Ohios. ''c) Mandrite triivi teooria'' "Umbes 750 miljonit aastat tagasi hakkas suur maamassiiv, mida nimetati Rodiniaks, lagunema. 250 miljoni aasta eest ühinesid mandrid taas ja moodustasid Pangea, mis samuti lagunes, et moodustada praegune maailm. Paremal: mäed tekivad siis, kui triivivad laamad põrkavad kokku ja ookeaniline laam sukeldub mandri alla ning moodustab rannikuäärse mäestikuahela." Mandrite rände idee üle vaieldi 19. sajandil ja esmakordselt esitas selle laiaulatusliku teooriana A. Wegener 1912. Seda ei võetud hästi vastu, vaid liigitati pseudoteaduse hulka. Näiteks juhtiv ameerika geoloog Rollin T. Chamberlin kirjutas 1928, kuus aastat enne Urantia kirjade vastuvõtmist: "Wegeneri teooria on üldiselt aluseta teooria tüüpi … See mängib mängu, milles on vähe piiravaid reegleid …" Seejärel luges Chamberlin üles 18 punkti, mis tema arust pidid mandrite rände hüpoteesi hävitama, ja alustas oma raamatut sõnadega: "Kas me saame geoloogiat nimetada teaduseks, kui põhiküsimustes on selline arvamuste lahknevus, mis teeb võimalikuks niisugusel teoorial pööraselt levida?" Sellise opositsiooni valguses tuleb imestada, mis sundis Urantia kirjade autoreid rajama kogu oma aruande mandrite evolutsioonist ja elust sellel planeedil mandrite rändele – kui neil polnud just juurdepääsu mingile erilisele teadmiste allikale. Vähe sellest et nad järgisid Wegeneri rändehüpoteesi. Wegener algas oma lugu ühestainsast mandrist, mida nimetas Pangeae ja mis hakkas lagunema umbes 200 miljonit aastat tagasi. Kirjades esitatud lugu algab ainsast mandrist, mis hakkas lagunema 750 miljonit aastat tagasi. Wegeneri vaated prevaleerisid kuni umbes 1970. aastateni, kui mõned geoloogid hakkasid väljendama arvamust, millest on juttu 1982. aastal ilmunud raamatus "Genesis".<ref name="J.Gribbin"/> Selles esitati oletus, et umbes 600 miljoni aasta eest on võinud eksisteerida ürgmanner Pangeae 1, mis umbes 450 miljonit aastat tagasi, Ordoviitsiumi lõpus lagunes. Ligi 250 miljoni aasta eest arvatakse need mandrid olevat taas liitunud ja moodustanud Pangeae 2, mis jälle kiiresti purunes, nagu oli arvanud ka Wegener. Variatsioone sel teemal on pidevalt ilmunud ja need võeti kokku 1995. aastal ilmunud ülevaateartiklis<ref name="W. D."/>, kus esitati seisukoht, et eel-Kambriumi superkontinent Rodinia lagunes umbes 750 miljonit aastat tagasi – see aeg langeb täpselt kokku ajaga, mis on toodud Urantia kirjades. ==Lugejad== Ei ole võimalik hinnata, kui palju on Urantia raamatul pidevaid lugejaid, sest puudub keskne organisatsioon, mis neid loendaks. Sõltumatuid õpperühmi "ikka tekib, millest mõned hääbuvad või jagunevad" ning seetõttu on nende usaldusväärset arvu raske öelda.<ref name="Gooch"/> Vahel liituvad lugejad õpperühmadega, pärast aastaid või dekaade raamatu lugemist, teised liituvad kohe pärast huvi tärkamist raamatu vastu. Mõned aga jäävadki omaette lugemist nautima.<ref name="Gooch"/> Probleemid raamatu autoriõiguse ning ilmutuse vastuvõtu tõlgenduse ümber on viinud mõningate pingeteni, kuigi näib, et need vastuolud ei heiduta enamikku lugejaid.<ref name="Partridge"/> Liikumise üldine põhimõte ei ole sektantlik, see tähendab, et erineva religioosse taustaga inimesed saavad võtta raamatu õpetusi oma usku rikastavana, mitte vastuolulisena oma usule.<ref name="Melton"/> Raamatut on trükitud alates 1955. aastast, kuid võrreldes teiste religioossete või pühade raamatutega, mis on hiljuti ilmunud ja väidavad end olevat ilmutuslikud, nagu Mormoonide raamat, ei ole Urantia raamatu populaarsus nii kiiresti kasvanud. Väikses, Urantia raamatust inspireeritud liikumises, ei ole välja arenenud vaimulikkonda ega institutsioone nagu kirik, pühapäevakool/leerikool, templid ning ei ole ka kindlat liikmeskonda, mille järgi lugejate arvu saaks loendada.<ref name="Gooch"/><ref name="Partridge"/> Näiteks aastal 2006 oli Urantia Sihtasutusel Chicagos vaid üks viie töötajaga kontor.<ref name="From"/> Sarah Lewis märgib, et "Urantia ilmutus ei ürita mingilgi määral saavutada suuremat populaarsust läbi varasemas ajaloos tuntud ja aktsepteeritud tähenduste kasutamise, ka raamatu keelekasutus ei ole kuigi tavapärane, mis samuti ei soodusta sellest arusaamist ning vastuvõtumäära. Raamat tutvustab uusi mõisteid läbi uue keele ning ka see ei tee mõistmist kuidagi kergemaks." Lewis hindab, et Urantia liikumine tekitab vähem vastuolusid võrreldes teiste liikumistega, "puudub teisi gruppe iseloomustav innukas oma usku pööramine" ning seetõttu ongi jäänud see väikseks ja vastandlikest arvamustest sõltumatuks.<ref name="Lewis"/> Urantia Sihtasutus on toetanud "aeglase kasvu" poliitikat ning ei ole raamatut märkimisväärselt turundanud. Urantia Sihtasutuse müüdud raamatute hulk aastas on tõusnud 7000lt 1990. aastal 24 700ni aastaks 1997. Aastal 2000 müüdi aga juba ligemale 38 000 raamatut. Tundus, et see tõusutrend on stabiilne ja jääv,<ref name="Gooch"/> ometi müüdi aastal 2006 üle maailma vaid 13 380 eksemplari.3 Umbes pooled Urantia Sihtasutuse müüdud raamatud ei ole ingliskeelsed, vaid peamiselt hispaania- ja venekeelsed.<ref name="From"/> Pärast seda, kui 2001. aastal otsustati, et raamat peab olema üldrahvalikus omandis, on ka teised organisatsioonid, nagu näiteks Urantia Book Fellowship (Urantia Raamatu Vennaskond), kirjastanud ingliskeelseid Urantia raamatuid nime Uversa Press all. Alates aastast 2002 on nad müünud üle 15 000 raamatu. Samuti on nende hinnangul Urantia kodulehtedelt mõne viimase aasta jooksul laaditud alla üle poole miljoni helisalvestise. Rahvusvahelisel Urantia Assotsiatsioonil (Urantia Association International) oli 2002. aastaks 26 lugejaorganisatsiooni üle maailma. Urantia Raamatu Vennaskonnal (Urantia Book Fellowship) (varem Urantia Vennaskond (Urantia Brotherhood), asutatud 1955 Urantia Sihtasutuse poolt lugejate esimeseks vennalikuks lugejaorganisatsiooniks) on väidetavalt aga umbes 1200 ametlikku liiget, kes asuvad põhiliselt USA lääneosas ning nn päikesevööl, eriti California, Colorado, Florida ja Texase osariigis.<ref name="Gooch"/> Paistab, et üha enam inimesi liitub õpperühmadega ja osaleb veebifoorumites.<ref name="Gooch"/> Korraldatakse konverentse üle kogu maailma.<ref name="Urantia Book"/> ==Sümbolid== [[Pilt:Urantia three-concentric-blue-circles-on-white symbol.svg|left|80px|Paradise Trinity]] Üks Urantia raamatus kirjeldatud sümbolitest koosneb kolmest taevasinisest kontsentrilisest ringist valgel taustal. Ringid sümboliseerivat mitmeid kolmsus-/kolmainsus-ühendusi inimkonna ajaloos. Urantia raamatu autorid osutavad selle tähendusele kui "Paradiisi Kolmsuse lõpmatu, igavikuline ja kõikne jumalik hooldus ning juhendamine". Urantia Sihtasutus (Urantia Foundation), algupärane kirjastaja, pani kontsentrilised ringid Urantia raamatu kaanele ning omab ka USA-s registreeritud kaubamärki. Samuti kasutavad teised organisatsioonid ringe viitamaks seotusele Sihtasutusega. Urantia Rahvusvaheline Assotsiatsioon (Urantia Association International), üks liikumise peamistest lugejate organisatsioonidest, on saanud Urantia Sihtasutuselt litsentsi kasutada kolme taevasinist kontsentrilist ringi valgel taustal. [[Pilt:Wiki-Urantia-BF-logo.jpg|right|80px|Urantia Book Fellowshipi logo]] Mõned teised grupid kasutavad sümbolit muudetud kujul. Urantia Raamatu Vennaskond (Urantia Book Fellowship), sõltumatu lugejate organisatsioon, mis asutati 1955, kasutab sarnast sümbolit, kus taevasinise asemel on sinine värv. ==Popkultuur== * Stevie Ray Vaughan (1954–1990), ameerika bluusi-rokikitarrist: "Stevie tõi tihti kaasa Urantia raamatu ja luges lõike sellest kummalisest kirjatükist."<ref name="Stevie"/> * Robert Venosa, ameerika kunstnik, kelle tööd on olnud näitustel üle maailma, esindatud paljudes kogudes, sealhulgas märgitud muuseumides, rokitähtede ja Euroopa aristokraatia: "Nagu on näha minu töödest, on Urantia raamat peamine inspiratsiooniallikas. Pärast esimest raamatu lugemist 1968. aastal sain ma mitmeid nägemusi, et olles kunstnik, võin ma end väljendada läbi maalimise."<ref name="Theoquest"/> * Kerry Livgren – Urantia raamatu õpetuste mõjutusi on tunda tema laulu "Kansas" (1979. aasta albumil "Monolith") sõnades. * Raamatus "Kuus jalga allpool: parem elu läbi surma" (''Six Feet Under: Better Living through Death''), millel põhineb teleseriaal "Six Feet Under", tõstetakse Urantia raamatut esile ühe põhiosalise kirjavahetuses. * Karlheinz Stockhauseni seitsmest ooperist koosnev tsükkel "Licht" baseerub Urantia raamatu kosmoloogial. * Pato Banton, Birminghamist pärit ''reggae''-muusik sai 2005. aastal mediteerides vaimselt juhilt Yahe Bodalt juhiseid Ameerika turneeks. Selle tulemusena valmis kaksikplaat "Kristuse sõnad", mis põhineb Urantia raamatu õpetustel. 2009. aastal moodustas ta uue ansambli Now Generation, kellega ta rändab üle maailma, pühendudes Urantia raamatu õpetuste levitamisele.<ref name="Wikipedia"/> == Viited == {{Viited |allikad= <ref name="Urantia">[[Urantia Foundation]] (1955). ''The Urantia Book''. Urantia Foundation. ISBN 0-911560-02-5</ref> <ref name="Lewis">Lewis, James R. and Hammer, Olav (2007). ''The Invention of Sacred Tradition''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-86479-8</ref> <ref name="From">From the 2006 Urantia Foundation annual report (PDF): "[The Italian translation] is the ninth translation to be printed, joining French, Finnish, Spanish, Dutch, Russian, Korean, Lithuanian, and German. The Rumanian and Portuguese translations are available on CD-ROM while undergoing final revision."</ref> <ref name="Gardner">Gardner, Martin (1995). Urantia: The Great Cult Mystery. Prometheus Books. ISBN 0-87975-955-0</ref> <ref name="Notes">"Notes For A History of The Urantia Movement"</ref> <ref name="How">"How The Urantia Book Came Into Existence" by William S. Sadler, Jr., February 18, 1962.</ref> <ref name="Appendix">Appendix to The Mind at Mischief.</ref> <ref name="Affidavit">Affidavit of Dr. Meredith Sprunger on October 24, 1998 regarding the origin of The Urantia Book.</ref> <ref name="http">{{Netiviide |url=http://urantiabook.org/archive/history/h_timlin_3.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-08-31 |arhiivimisaeg=2011-09-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110928191639/http://urantiabook.org/archive/history/h_timlin_3.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="http:">https://web.archive.org/web/20111002031302/http://www.freeurantia.org/Chapter6.htm Alternatively: "A candle cannot light the way to the sun."</ref> <ref name="Ernest">Ernest P. Moyer (February 16, 2000). "22". The Birth of a Divine Revelation : The Origin of the Urantia Papers. Moyer Pub. p. 312. ISBN 9780967826400.</ref> <ref name="Mather">Mather, George A. and Nichols, Larry A. (1993). Dictionary of Cults, Sects, Religions and the Occult. Zondervan Publishing House. ISBN 0-310-53100-4.</ref> <ref name="Paper">Paper 105, "Deity and Reality".</ref> <ref name="Paper 2">Paper 2, "The Nature of God".</ref> <ref name="Paper 1">Paper 1, "The Universal Father".</ref> <ref name="Paper 196">Paper 196, "The Faith of Jesus".</ref> <ref name="Paper 108">Paper 108, "Mission and Ministry of Thought Adjusters".</ref> <ref name="Gooch">Gooch, Brad (2002). Godtalk: Travels in Spiritual America. Alfred A. Knopf. ISBN 0-679-44709-1.</ref> <ref name="House">House, Dr. H. Wayne (2000). Charts of Cults, Sects, and Religious Movements. Zondervan. ISBN 0-310-38551-2.</ref> <ref name="Larson">Larson, Bob (2004). Larson's Book of World Religions and Alternative Spirituality. Tyndale House Publishers, Inc. ISBN 084236417X.</ref> <ref name="Clergy">"Clergy Evaluate The Urantia Book – I" by Meredith Sprunger, January 1986.</ref> <ref name="McMenamin">McMenamin, Mark A. S. The Garden of Ediacara: Discovering the Earliest Complex Life Columbia. University Press. New Ed edition (October 15, 2000) ISBN 0-231-10559-2.</ref> <ref name="Some">"Some Human Sources of The Urantia Book" by Matthew Block, originally published in 1992. Describes suspected parallels Block found between The Urantia Book and possible human sources of material.</ref> <ref name="Partridge">Partridge, Christopher (2004). New Religions: A Guide (2nd Edition). Oxford University Press. ISBN 0-19-522042-0.</ref> <ref name="Melton">Melton, J. Gordon. 1990. New Age Encyclopedia (First Edition). Gale Research Inc.</ref> <ref name="Urantia Book">Urantia Book related Calendar of Events.</ref> <ref name="Stevie">Stevie Ray Vaughan: Caught in the Crossfire ISBN 978-0-316-16069-8.</ref> <ref name="Theoquest">Theoquest | Vision Quest.</ref> <ref name="Wikipedia">Wikipedia http://en.wikipedia.org/wiki/Pato_Banton.</ref> <ref name="J.Gribbin">J. Gribbin "Genesis" (1982).</ref> <ref name="W. D.">W. D. Dalziel "Earth before Pangea" (Scientific American 272 (1) 28, 1995).</ref> <ref name="Bain">Bain, R., Glasziou, K., Neibaur, M. And Wright, F. (1991) The Science Content of the Urantia Book. (BOML, Mason City, Iowa).</ref> <ref name="Glasziou">Glasziou, K. (1987) Science, Anthropology, and Archaeology in the Urantia Book. (BOML; Iowa).</ref> <ref name="Glasziou,">Glasziou, K. An Update of Science, Anthropology, and Archaeology in the Urantia Book. Innerface International Vol. 5, No. 7 (1998).</ref> }} ==Välislingid== * Urantia Foundation [http://www.urantia.org/ UF] (Urantia Sihtasutus) – raamatu esmakirjastaja * Eesti Urantia Assotsiatsioon: [http://www.urantia.ee/ EUA] – lugejate organisatsioon Eestis * Urantia raamatu tekst [https://www.urantia.org/et/urantia-raamat/loe eesti keeles] * Urantia raamatu tekst [http://urantia.ee/audio/ audioraamatuna] [[Kategooria:Raamatud]] [[Kategooria:Esoteerika]] [[Kategooria:New Age]] mfoymapfxni6chjugq2euo6q55ujqzn 0 255962 7144583 7078959 2026-05-02T11:39:08Z Velirand 67997 + kategooria 7144583 wikitext text/x-wiki '''Oskar Kuul''' ([[6. november]] [[1924]] Omski maakond, [[Omski kubermang]], [[Vene NFSV]], [[NSV Liit]] – [[10. detsember]] [[1992]])<ref>{{Netiviide |url=http://my.tele2.ee/kaidoko/synnipee/esynov/esy06nov.htm |pealkiri=Tuntud eestlaste sünnipäevad |vaadatud=2011-09-04 |arhiivimisaeg=2001-05-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20010507083402/http://my.tele2.ee/kaidoko/synnipee/esynov/esy06nov.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> oli eesti majandijuht, [[S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos|Kirovi kalurikolhoosi]] esimees (1955–1990). Ta sündis [[Siber]]is [[Omsk]]i lähedal eesti külas, teenis [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude–Saksa sõja]] ajal [[Punaarmee]]s. [[1945]]. aastal oli [[NKGB]] vägedes [[Narva]]s. Töötas [[1946]]–[[1949]] [[komsomol]]ijuhina [[Lihula]]s ja [[Haapsalu]]s. Aastatel [[1949]]–[[1951]] õppis ta [[Vilnius]]e [[KGB]] ohvitseride koolis, seejärel töötas [[Eesti NSV]] KGB-s, kust saadeti [[1955]]. aastal aktiivsesse reservi [[Vanemleitnant|vanemleitnandi]] auastmes.<ref>{{Netiviide |url=http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/PihlauJaak_Eestlaste_pogenemised_III_TUNA2003_3.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-11-25 |arhiivimisaeg=2016-11-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161126003434/http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/PihlauJaak_Eestlaste_pogenemised_III_TUNA2003_3.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Alates 1955. aasta 22. detsembrist kuni 1990. aasta 20. juulini oli ta [[S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos|S. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi]] esimees.<ref>http://ekspress.delfi.ee/kuum/kolhoosijuhi-skulptuuri-tegi-seakula-simson?id=69199851</ref> Kuuli järgi on saanud nime [[Miiduranna]] lähedal [[Tallinna laht|Tallinna lahes]] asuv laevade tankimisehitis [[Kuuli Muna]] ehk Reidikai. Kuul sai palju NSV Liidu autasusid, millest tähtsamad olid [[Sotsialistliku töö kangelane|sotsialistliku töö kangela]]se kuldtäht (1980) ning kaks [[Lenini orden]]it. 1987. aastal anti talle NSV Liidu riiklik preemia. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=meLa31wYlrnR Haud Tallinna Metsakalmistul] *[https://dea.digar.ee/article/randlaneuus/1992/12/23/24 Oskar Kuul 6. XI 1924-10. XII 1992], [[Randlane (ajaleht)|Randlane]]: aktsiaseltsi [[Esmar]] ajaleht, nr. 21/22, 23. detsember 1992 {{JÄRJESTA:Kuul, Oskar}} [[Kategooria:KGB töötajad Eestis]] [[Kategooria:Eesti majandustegelased]] [[Kategooria:Eesti NSV kalurikolhooside esimehed]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadikud‎]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sotsialistliku töö kangelased Eesti NSV-s]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kalurid]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1924]] [[Kategooria:Surnud 1992]] 1187dtroj28tgkrmhnbnhec91rrq0rl 7144584 7144583 2026-05-02T11:39:41Z Velirand 67997 + kategooria 7144584 wikitext text/x-wiki '''Oskar Kuul''' ([[6. november]] [[1924]] Omski maakond, [[Omski kubermang]], [[Vene NFSV]], [[NSV Liit]] – [[10. detsember]] [[1992]])<ref>{{Netiviide |url=http://my.tele2.ee/kaidoko/synnipee/esynov/esy06nov.htm |pealkiri=Tuntud eestlaste sünnipäevad |vaadatud=2011-09-04 |arhiivimisaeg=2001-05-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20010507083402/http://my.tele2.ee/kaidoko/synnipee/esynov/esy06nov.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> oli eesti majandijuht, [[S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos|Kirovi kalurikolhoosi]] esimees (1955–1990). Ta sündis [[Siber]]is [[Omsk]]i lähedal eesti külas, teenis [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude–Saksa sõja]] ajal [[Punaarmee]]s. [[1945]]. aastal oli [[NKGB]] vägedes [[Narva]]s. Töötas [[1946]]–[[1949]] [[komsomol]]ijuhina [[Lihula]]s ja [[Haapsalu]]s. Aastatel [[1949]]–[[1951]] õppis ta [[Vilnius]]e [[KGB]] ohvitseride koolis, seejärel töötas [[Eesti NSV]] KGB-s, kust saadeti [[1955]]. aastal aktiivsesse reservi [[Vanemleitnant|vanemleitnandi]] auastmes.<ref>{{Netiviide |url=http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/PihlauJaak_Eestlaste_pogenemised_III_TUNA2003_3.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-11-25 |arhiivimisaeg=2016-11-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161126003434/http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/PihlauJaak_Eestlaste_pogenemised_III_TUNA2003_3.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Alates 1955. aasta 22. detsembrist kuni 1990. aasta 20. juulini oli ta [[S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos|S. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi]] esimees.<ref>http://ekspress.delfi.ee/kuum/kolhoosijuhi-skulptuuri-tegi-seakula-simson?id=69199851</ref> Kuuli järgi on saanud nime [[Miiduranna]] lähedal [[Tallinna laht|Tallinna lahes]] asuv laevade tankimisehitis [[Kuuli Muna]] ehk Reidikai. Kuul sai palju NSV Liidu autasusid, millest tähtsamad olid [[Sotsialistliku töö kangelane|sotsialistliku töö kangela]]se kuldtäht (1980) ning kaks [[Lenini orden]]it. 1987. aastal anti talle NSV Liidu riiklik preemia. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=meLa31wYlrnR Haud Tallinna Metsakalmistul] *[https://dea.digar.ee/article/randlaneuus/1992/12/23/24 Oskar Kuul 6. XI 1924-10. XII 1992], [[Randlane (ajaleht)|Randlane]]: aktsiaseltsi [[Esmar]] ajaleht, nr. 21/22, 23. detsember 1992 {{JÄRJESTA:Kuul, Oskar}} [[Kategooria:KGB töötajad Eestis]] [[Kategooria:Eesti majandustegelased]] [[Kategooria:Eesti NSV kalurikolhooside esimehed]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadikud‎]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sotsialistliku töö kangelased Eesti NSV-s]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kalurid]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1924]] [[Kategooria:Surnud 1992]] 354jpw0d5ia98egmh366pgdk11m96km 7144586 7144584 2026-05-02T11:40:18Z Velirand 67997 + kategooria 7144586 wikitext text/x-wiki '''Oskar Kuul''' ([[6. november]] [[1924]] Omski maakond, [[Omski kubermang]], [[Vene NFSV]], [[NSV Liit]] – [[10. detsember]] [[1992]])<ref>{{Netiviide |url=http://my.tele2.ee/kaidoko/synnipee/esynov/esy06nov.htm |pealkiri=Tuntud eestlaste sünnipäevad |vaadatud=2011-09-04 |arhiivimisaeg=2001-05-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20010507083402/http://my.tele2.ee/kaidoko/synnipee/esynov/esy06nov.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> oli eesti majandijuht, [[S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos|Kirovi kalurikolhoosi]] esimees (1955–1990). Ta sündis [[Siber]]is [[Omsk]]i lähedal eesti külas, teenis [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude–Saksa sõja]] ajal [[Punaarmee]]s. [[1945]]. aastal oli [[NKGB]] vägedes [[Narva]]s. Töötas [[1946]]–[[1949]] [[komsomol]]ijuhina [[Lihula]]s ja [[Haapsalu]]s. Aastatel [[1949]]–[[1951]] õppis ta [[Vilnius]]e [[KGB]] ohvitseride koolis, seejärel töötas [[Eesti NSV]] KGB-s, kust saadeti [[1955]]. aastal aktiivsesse reservi [[Vanemleitnant|vanemleitnandi]] auastmes.<ref>{{Netiviide |url=http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/PihlauJaak_Eestlaste_pogenemised_III_TUNA2003_3.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-11-25 |arhiivimisaeg=2016-11-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161126003434/http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/PihlauJaak_Eestlaste_pogenemised_III_TUNA2003_3.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Alates 1955. aasta 22. detsembrist kuni 1990. aasta 20. juulini oli ta [[S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos|S. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi]] esimees.<ref>http://ekspress.delfi.ee/kuum/kolhoosijuhi-skulptuuri-tegi-seakula-simson?id=69199851</ref> Kuuli järgi on saanud nime [[Miiduranna]] lähedal [[Tallinna laht|Tallinna lahes]] asuv laevade tankimisehitis [[Kuuli Muna]] ehk Reidikai. Kuul sai palju NSV Liidu autasusid, millest tähtsamad olid [[Sotsialistliku töö kangelane|sotsialistliku töö kangela]]se kuldtäht (1980) ning kaks [[Lenini orden]]it. 1987. aastal anti talle NSV Liidu riiklik preemia. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=meLa31wYlrnR Haud Tallinna Metsakalmistul] *[https://dea.digar.ee/article/randlaneuus/1992/12/23/24 Oskar Kuul 6. XI 1924-10. XII 1992], [[Randlane (ajaleht)|Randlane]]: aktsiaseltsi [[Esmar]] ajaleht, nr. 21/22, 23. detsember 1992 {{JÄRJESTA:Kuul, Oskar}} [[Kategooria:KGB töötajad Eestis]] [[Kategooria:Eesti majandustegelased]] [[Kategooria:Eesti NSV kalurikolhooside esimehed]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadikud‎]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Rahvaste Sõpruse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sotsialistliku töö kangelased Eesti NSV-s]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kalurid]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1924]] [[Kategooria:Surnud 1992]] eshy2yj34nf8tg0teay13z3ufvo47p9 7144588 7144586 2026-05-02T11:40:59Z Velirand 67997 + kategooria 7144588 wikitext text/x-wiki '''Oskar Kuul''' ([[6. november]] [[1924]] Omski maakond, [[Omski kubermang]], [[Vene NFSV]], [[NSV Liit]] – [[10. detsember]] [[1992]])<ref>{{Netiviide |url=http://my.tele2.ee/kaidoko/synnipee/esynov/esy06nov.htm |pealkiri=Tuntud eestlaste sünnipäevad |vaadatud=2011-09-04 |arhiivimisaeg=2001-05-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20010507083402/http://my.tele2.ee/kaidoko/synnipee/esynov/esy06nov.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> oli eesti majandijuht, [[S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos|Kirovi kalurikolhoosi]] esimees (1955–1990). Ta sündis [[Siber]]is [[Omsk]]i lähedal eesti külas, teenis [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude–Saksa sõja]] ajal [[Punaarmee]]s. [[1945]]. aastal oli [[NKGB]] vägedes [[Narva]]s. Töötas [[1946]]–[[1949]] [[komsomol]]ijuhina [[Lihula]]s ja [[Haapsalu]]s. Aastatel [[1949]]–[[1951]] õppis ta [[Vilnius]]e [[KGB]] ohvitseride koolis, seejärel töötas [[Eesti NSV]] KGB-s, kust saadeti [[1955]]. aastal aktiivsesse reservi [[Vanemleitnant|vanemleitnandi]] auastmes.<ref>{{Netiviide |url=http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/PihlauJaak_Eestlaste_pogenemised_III_TUNA2003_3.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-11-25 |arhiivimisaeg=2016-11-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161126003434/http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/PihlauJaak_Eestlaste_pogenemised_III_TUNA2003_3.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Alates 1955. aasta 22. detsembrist kuni 1990. aasta 20. juulini oli ta [[S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos|S. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi]] esimees.<ref>http://ekspress.delfi.ee/kuum/kolhoosijuhi-skulptuuri-tegi-seakula-simson?id=69199851</ref> Kuuli järgi on saanud nime [[Miiduranna]] lähedal [[Tallinna laht|Tallinna lahes]] asuv laevade tankimisehitis [[Kuuli Muna]] ehk Reidikai. Kuul sai palju NSV Liidu autasusid, millest tähtsamad olid [[Sotsialistliku töö kangelane|sotsialistliku töö kangela]]se kuldtäht (1980) ning kaks [[Lenini orden]]it. 1987. aastal anti talle NSV Liidu riiklik preemia. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=meLa31wYlrnR Haud Tallinna Metsakalmistul] *[https://dea.digar.ee/article/randlaneuus/1992/12/23/24 Oskar Kuul 6. XI 1924-10. XII 1992], [[Randlane (ajaleht)|Randlane]]: aktsiaseltsi [[Esmar]] ajaleht, nr. 21/22, 23. detsember 1992 {{JÄRJESTA:Kuul, Oskar}} [[Kategooria:KGB töötajad Eestis]] [[Kategooria:Eesti majandustegelased]] [[Kategooria:Eesti NSV kalurikolhooside esimehed]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadikud‎]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Rahvaste Sõpruse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:NSV Liidu riikliku preemia laureaadid]] [[Kategooria:Sotsialistliku töö kangelased Eesti NSV-s]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kalurid]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1924]] [[Kategooria:Surnud 1992]] cfxhk1lj07jfnl4js1n42guwciv4qm0 0 258138 7144504 7117095 2026-05-02T09:24:10Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144504 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=märts}}{{Toimeta|kuu=märts|aasta=2026}} {{Raudteeliinid | nimi = Rail Baltic | pilt = RBINFO (cropped).png | pildiallkiri = | tüüp = | asukoht = Eesti, Läti, Leedu, Poola | algpunkt =[[Tallinn]] | lõpp-punkt =[[Varssavi]] | rööpapaaride arv= 2 | liiklushaldus = ERTMS L2 | liini pikkus= | raudtee pikkus=870 km | rööpmelaius =1435 mm | elektrifitseeritud=2 × 25&nbsp;kV AC | kiirus =reisirongidel 249 km/h, regionaalreisirongidel 200 km/h, kaubarongidel 120 km/h | peatused =[[Tallinn]], [[Pärnu]], [[Riia]], [[Riia lennujaam]], [[Panevėžys]], [[Kaunas]]/[[Vilnius]], [[Varssavi]] }} '''Rail Baltic'''<ref name="FJuvZ" /> on ehitusjärgus [[taristu]]projekt, mille eesmärgiks on ühendada [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]] ja [[Poola]] kiire [[Standardrööpmeline raudtee|standardrööpmelise]] raudteega ning integreerida riigid [[Euroopa raudteevõrk]]u. Rail Baltic (teistes riikides peale Eesti kasutatakse rahvusvahelist nimekuju ''Rail Baltica'')<ref name="p3Xgz" /><ref name="OI4UO" /><ref name="l6nfh" /> kulgeb [[Tallinn]]ast [[Varssavi]]sse, tagades ühenduse ka [[Riia]] ja [[Vilnius]]ega. Kaudselt hõlmab projekt ka [[Soome]]t, luues eeldused [[Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel|Tallinna ja Helsingi vahelise raudteetunneli]] rajamiseks. Raudtee Balti riike läbiva osa kogupikkus on 870 km ning kavandatud maksimaalne kiirus on 249 km/h. Rail Balticu trassi valmimine on planeeritud 2030. aastaks. Tegemist on viimase saja aasta kõige ulatuslikuma taristuprojektiga Balti regioonis.<ref name="td4IE" /> Rail Baltic on täielikult elektrifitseeritud raudtee, millest tulenevalt on võimalik transpordisektoris vähendada [[süsihappegaas]]i eraldumist keskkonda. Sealjuures on raudteeliini projekteerimisel arvestatud [[Natura 2000]] ja teiste looduskaitsealade hoidmisega. Raudteeliini jaoks rajatakse Balti regiooni kolm peamist kaubaterminali: [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] Eestis, [[Salaspils]] Lätis ja [[Kaunas]] Leedus ning seitse rahvusvahelist reisiterminali: [[Tallinn]], [[Pärnu]], [[Riia]], [[Riia lennujaam]], [[Panevežys]], [[Kaunas]] ja [[Vilnius]].<ref name="td4IE" /> Rail Baltic kuulub [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] kavandatud üle-euroopalisse [[TEN-võrgustikud|TEN-T transpordivõrgustikku]], mistõttu on Euroopa Liit lubanud projekti rahastada kuni 85 protsendi ulatuses. 2017. aastal prognoositi Tallinnast Poola-Leedu piirile kulgeva raudtee kogumaksumuseks hinnanguliselt 5,8 miljardit eurot ning Eesti osa maksumuseks 1,35 miljardit eurot.<ref name="VPOyZ" /> Projekteerimise venimise ning vahepealse kiire hinnatõusu tõttu on Rail Balticu projekt tunduvalt kallinenud. 2023. aasta lõpus prognoositi Rail Balticu Eesti osa maksumuseks vähemalt 3 miljardit eurot.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pott |eesnimi=Toomas |kuupäev=8. detsember 2023 |pealkiri=Rail Balticu Eesti osa ehitus läheb maksma ligikaudu kolm miljardit eurot |url=https://www.err.ee/1609189660/rail-balticu-eesti-osa-ehitus-laheb-maksma-ligikaudu-kolm-miljardit-eurot |vaadatud=14.03.2024 |väljaanne=ERR}}</ref> Projekti on arvukalt kritiseeritud, eelkõige Eestis. Kahtluse alla on seatud projekti tasuvus, trassivalik ja väidetav mõju looduskeskkonnale. Projekti vastased on moodustanud kodanikuühenduse [[Avalikult Rail Balticust]] ning raudtee rajamise vastu on kirjutatud mitu avalikku kirja ([[400 kiri]], [[500 kiri]] jt). == Eellugu == Balti riike läbiv transpordikoridor lepiti esmakordselt rahvusvahelisel tasandil kokku Läänemere riikide planeerimisalase koostööprogrammi [[VASAB 2010]] raames 1994. aastal.<ref name="vrLwH" /> Juba siis määrati trass Eestis kulgema [[Pärnu]] kaudu. Üleriigiline planeering [[Eesti 2010]] määras VASAB 2010 kokkulepete alusel võimaliku trassi kulgema Riia suunalt Pärnu kaudu Tallinna. Raudteetrass on kajastatud ka Harju [[maakonnaplaneering]]u I etapis (kehtestatud 19.04.1999) järgmiselt: "Üleeuroopalise tähtsusega transpordikoridoridest läbib Eestit põhja-lõunasuunaline koridor, mis esialgu sisaldab [[E67|VIA BALTICA]] nime all tuntud maanteeühenduse parendamise meetmeid ja kaugemas tulevikus RAIL BALTICA nime kandva kiirraudtee toomist läbi Varssavi, Kaunase ja Riia Tallinnani. Selle projekti loomulikuks jätkuks oleks [[Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel|Soome lahe aluse raudteetunneli]] rajamine Helsingini". Samuti olid vihjed trassile olemas nii Rapla maakonnaplaneeringus kui ka kehtivas Pärnu maakonna planeeringus. Maapealse Euroopa riike ühendava [[Raudteetransport|raudteetranspordi]] magistraalide väljaarendamist kiirendas mingil määral ka 2010. aasta kevadel [[Island]]i [[Eyjafjallajökull]]i [[vulkaan]]i purskamise ja selle tulemusel tekkinud tuhapilved, mis halvasid senise lennuliikluse Euroopas ning avaldasid mõju Euroopa-sisesele transporditaristule. Balti riikide ja Soome puhul ilmnes nende selge eraldatus muust Euroopast. Väidetakse, et Rail Balticu vajadusele on pikka aega osutanud ka Soome, sest see avardaks oluliselt Soome ekspordivõimalusi maad mööda Euroopa suunal. Eesti geotehnikaeksperdi [[Ago Vilo]] osalusel on tehtud ka eeltöö[[Rail Baltic#cite note-yBvic-8|^[8]]], mis näitas [[Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel|Soome ja Eesti vahelise tunneliühenduse]] realistlikkust. Samuti viis Viimsi vallavalitsus läbi uuringu[[Rail Baltic#cite note-fh3ZZ-9|^[9]]], mille tulemusel sai kinnitust Harju maakonnaplaneeringus määratud tunneli asukoha säilitamise vajalikkus. Rail Balticu raudteetunnelit Eesti valitsusel lähima paarikümne aasta perspektiivis veel kavas projekteerida ei ole, kuid selle jaoks vajalik maa-ala [[Viimsi vald|Viimsi]] vallas on tagatud valla [[üldplaneering]]u kaudu, kajastudes vägagi täpselt Äigrumäe küla, Laiaküla, Metsakasti küla ja osaliselt Muuga küla üldplaneeringu kaartidel ja tekstis. Tunneli teemal on ilmunud ka Läänemere raudteeühenduste võimalikkust kirjeldav põhjalik artikkel.[[Rail Baltic#cite note-L1j4y-10|^[10]]] 2017. aastal vastas [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikme [[Urmas Paet]]i tunneliteemalisele arupärimisele [[Euroopa Komisjon]]i liige [[Violeta Bulc]], kelle sõnul on Rail Balticu projekti lõpuleviimine vajalik eeltingimus, et Tallinna ja Helsingi püsiühendus majanduslikult elujõuline oleks.[[Rail Baltic#cite note-N60bq-11|^[11]]] Esimese tasuvusuuringu Rail Balticu teostatavuse kohta koostas [[Euroopa Komisjon]]i regionaalpoliitika peadirektoraadi tellimusel [[COWI A/S]]. Uuringu<ref name="peec1" /> põhjal oli parimate majandusnäitajatega, säästlikuim loodusele ja elukeskkonnale ning suurima mõjuga reisiliiklusele olemasoleva [[Tapa]], [[Tartu]] ja [[Valga]] kaudu kulgeva raudtee renoveerimine ja kiiruste tõstmine kuni 160&nbsp;km/h. Nüüdispuhasväärtuse osas osutus uuringu järgi kõige kasulikumaks läbi Pärnu kulgeva raudtee ehitamine. Projekt kinnitati [[TEN-võrgustikud|TEN-T]] prioriteetprojektiks ja EL-i toetuse abil alustati ehitust.<ref name="gn4rL" /> === Nimi === Algselt kasutati Eesti ametlikus asjaajamises ning meedias valdavalt nime ''Rail Baltica''. Pärast Emakeele Seltsi keeletoimkonna pöördumist ning Eesti Keele Instituudi keelenõuande avaldamist võeti Eestis kasutusele ingliskeelne nimekuju ''Rail Baltic''.<ref name="Emakeele Selts 2012" /><ref name="EKI 2011" /> Kõigis teistes Euroopa Liidu riikides on kasutusel siiski selle rahvusvahelise projekti rahvusvaheline nimekuju ''Rail Baltica''. Viimastel aastatel on ka projektis Eesti riigi huve esindav valdusettevõte OÜ Rail Baltic Estonia oma ametlikes eestikeelsetes materjalides ja kodulehel loobunud EKI keeletoimkonna soovitatud nimekujust ja võtnud uuesti kasutusele algse nimekuju ''Rail Baltica''.<ref name="Rail Baltic Estonia" /> === AECOM-i uuring === Pärnu kaudu kulgeva standardrööpmelise otsetee teostatavuse uurimiseks tellisid Balti riigid 2007. aastal ühiselt Briti konsultatsioonifirmalt [[AECOM]] Rail Balticu [[tasuvusuuringu]],<ref name="dDSHZ" /> mis kinnitas, et [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] 2 miljardi eurose planeeritud investeeringutoetusega võib prognoosida projekti kasumlikkust. Projekti võiks toetada ka Euroopa Liidu aastate 2014–2020 eelarveperioodi uue toetusfond [[Euroopa Ühendamise Rahastu]] (''Connecting Europe Facility''), mille tingimusi rahvusvaheline Rail Balticu rajamise projekt täidaks.<ref name="poom" /> [[Fail:Rail Balticu reisijaamad.png|pisi|400px|Rail Balticu planeeritavad reisijaamad]] AECOM-i uuringu järgi oleks kõige tasuvam marsruut [[Tallinn]]–[[Pärnu]]–[[Riia]]–[[Panevėžys]]–[[Kaunas]]. Eestis asuks [[üleriigiline planeering|üleriigilise planeeringu]] [[Eesti 2030+]] kohase otsetrassi korral ''umbes'' 229 kilomeetrit raudteed.<ref name="bns" /> AECOM uuringus kaaluti kokku nelja võimalikku teevarianti, sealhulgas kahte olemasoleva rongiliini koridoris: Poola ja Leedu piirilt liinil Kaunas–[[Jelgava]]–Riia–[[Valmiera]]–Tartu–Tallinn ja liinil Kaunas–Jelgava–Riia–Pärnu–Tallinn ning võimalikku uut liini Leedu piir–Kaunas–Panevėžys–Riia–Valmiera–Tartu–Tallinn.<ref name="bns" /> Uuringu eesmärk oli tuvastada, milline lahendus neist saaks olla tasuv ja optimaalne sõiduaegade poolest. AECOM-i aruandes võrreldi omavahel kolme tehnilist lahendust: * sõltumatu rööbastee väljaehitamine laiusega 1435&nbsp;mm; * 1435&nbsp;mm rööbastee paigutamine olemasoleva 1520&nbsp;mm rööbastee kõrvale; * topeltlaiusega rööbastee 1435&nbsp;mm / 1520&nbsp;mm. Uuringus nenditakse, et see on seotud kõige keerukamate tehniliste piirangutega ja et seda võiks kasutada ainult erandjuhul nendel lõikudel, kus eraldi 1435&nbsp;mm rööbastee tegemine on võimatu. Uued lõigud soovitatakse elektrifitseerida 25&nbsp;kV vahelduvpingel. Uuringus nenditakse, et kuna mitmel olemasoleval lõigul (Poolas, Eestis ja Lätis) kasutatakse 3&nbsp;kV alalispinget, siis võib mõnedel lõikudel osutuda vajalikuks kasutada kahe toitepingega veeremit. Ühtlasi on Poolas kavas viia suuremad liinid üle 25&nbsp;kV toitepingele. AECOM-i aruandes on toodud näide, et [[kiirrong TGV]] kasutab 25&nbsp;kV vahelduvvoolu ja [[Eurotunnel]]is 750 V alalisvoolu kolmandast rööpast (võimalik lahendus perspektiivses Helsingi–Tallinna tunnelis). === Ernst & Youngi analüüs === 2017. aasta aprillis avalikustati [[Ernst & Young]]i tehtud Rail Balticu projekti tasuvusanalüüs.<ref name="Ck1PF" /><ref name="KbMTe" /> Tasuvusanalüüs sedastab, et Rail Balticu projekti eeldatav kogumaksumus on 5,8 miljardit eurot kolme riigi peale (Eesti – 1,346 miljardit (riigi osalus 268–1154 miljonit), Läti – 1,968 miljardit (riigi osalus 393–1575 miljonit), Leedu – 2,473 miljardit (riigi osalus 493–2149 miljonit)).<ref name="RM4pb" /> [[Fail:Rail_Baltica_kasutegurid.pdf|alt=|pisi|400x400px|Rail Balticu kasutegurid]] Analüüsis leiti, et: * Projekti mõõdetav sotsiaalmajanduslik tulu – hinnanguliselt 16,2 miljardit eurot – kaalub kaugelt üles siseriiklikud investeeringud. Lisaks sellele on projektil hinnanguliselt täiendav SKT-d suurendav mõju väärtuses kaks miljardit eurot. Seega on projektist saadav kasu on selle eluajal üle 18 miljardi euro.<ref name="wCkDp" /> * Keskmiselt toob Rail Baltic kolme Balti riigi majanduskeskkonnale mõõdetavat netotulu kuus eurot iga riigieelarvetest investeeritud euro kohta. * Rail Balticu projekt loob ehitusetapi jooksul 13 000 täistööajale taandatud ehitusvaldkonna töökohta ja 24 000 täistööajale taandatud kaudset ja projekti tulemusel tekkinud töökohta projektiga seotud tööstusharudes. * Kasutuse jooksul loob Rail Baltic tingimused 400 inimelu päästmiseks. CO₂ heitkoguste vähenemisest tekib tulu 2,0 miljardi euro väärtuses ja õhusaaste vähenemisest 3,3 miljardi euro väärtuses, millega panustatakse suurel määral ELi ülemaailmsesse juhtpositsiooni keskkonnasäästlikkuses. * 2030. aastal on raudteerööbaste, sildade, tunnelite, terminalide, jaamade jm hoolduskulud hinnanguliselt 58,9 miljonit eurot kogu trassi ulatuses kõigis kolmes riigis. * Uuring kinnitab, et pärast esialgset viie aasta pikkust siseriikliku finantsabi perioodi (28,6 miljonit eurot kolme Balti riigi peale) projekti kasutuselevõtu etapis, mil Rail Baltic saavutab oma kavandatud potentsiaali, on taristu haldaja pikas perspektiivis rahaliselt jätkusuutlik. == Tehnilised näitajad == Rail Baltic on kaasaegne elektrifitseeritud kahe 1435 millimeetri laiuse rööpapaariga raudteetrass. Raudtee varustatakse Euroopa ühise liiklusjuhtimissüsteemiga ERTMS, mis tagab ühilduvuse ülejäänud Euroopa raudteevõrgustikuga. Raudtee maksimaalne projektkiirus on 249&nbsp;km/h, mis tähendab, et Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt ei ole Rail Baltic kiirraudtee.<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Korduma kippuvad küsimused |url=https://www.rbestonia.ee/kkk/ |vaadatud=14.03.2024 |väljaanne=Rail Baltic Estonia}}</ref> Euroopa Liidu definitsiooni järgi on kiirraudtee maksimaalne sõidukiirus vähemalt 250&nbsp;km/h. === Põhiparameetrid === 2018. aasta aprillis kinnitasid Balti riikide transpordivaldkonna eest vastutavad ministeeriumid Rail Balticu projekteerimisjuhised,<ref>[http://www.railbaltica.org/et/oluline-tahis-rail-baltica-edasisel-planeerimisel-kinnitati-projekteerimisjuhised/ Oluline tähis Rail Baltica edasisel planeerimisel: kinnitati projekteerimisjuhised]</ref> mille oli koostanud Prantsusmaa konsultatsiooni- ja tehnoloogiaettevõte [[SYSTRA S.A.]]. Projekteerimisjuhistes on määratud peamised nõuded ja standardid Rail Balticu raudtee loomiseks. Põhiparameetrid: * Maksimaalne projektkiirus on reisirongidele 249&nbsp;km/h (opereerimiskiirus 234&nbsp;km/h) ja kaubarongidele 120&nbsp;km/h. Planeeringu varasemas faasis arvestati reisirongide maksimaalseks projektkiiruseks 240&nbsp;km/h<ref>[[Andres Reimer]]. [https://majandus24.postimees.ee/4492502/loe-miks-rail-balticu-rongid-hakkavad-nii-aeglaselt-soitma Loe, miks Rail Balticu rongid hakkavad nii aeglaselt sõitma?]. [[Postimees]], 22. mai 2018</ref> * Maksimaalne pikkus reisirongidele on 400 meetrit ja kaubarongidele 1050 meetrit * Maksimaalne teljekoormus: 25 tonni * Rail Balticu raudteel ei tule samatasandilisi ristumiskohti maanteede ega laiarööpmeliste raudteedega (1520/1524&nbsp;mm), välja arvatud juhul, kui ei ole võimalik kasutada muid lahendusi * Raudtee elektrifitseerimisel kasutatakse 2 × 25&nbsp;kV vahelduvvoolusüsteemi * Liiklushalduseks kasutatakse kõige uuema põlvkonna Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS – Level 2) == Peatused == Rail Balticu rahvusvahelised kiirrongid peatuvad kava kohaselt järgmistes peatustes: [[Tallinn]], [[Pärnu]], [[Riia]], [[Riia lennujaam]], [[Panevėžys]], [[Kaunas]], [[Vilnius]], [[Białystok]] ja [[Varssavi]]. Rail Balticu opereerimisplaani järgi on öörongide lõpp-peatus [[Berliin|Berliinis]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=12. märts 2019 |pealkiri=Rail Baltica liiklusgraafikust: ülevaade rahvusvaheliste, siseriiklike ning kaubarongide projektsõiduplaanist perioodil 2026-2056 |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltica-liiklusgraafikust-ulevaade-rahvusvaheliste-siseriiklike-ning-kaubarongide-projektsoiduplaanist-perioodil-2026-2056/ |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}</ref> === Kohalikud peatused === Et anda rahvusvahelisele raudteele laiem kasutusvõimalus, rajatakse trassile peatused ka kohalikele reisirongidele. Kuna kohalik rong ei tohi rahvusvahelist rongiliiklust aeglustada, siis ehitatakse osade regionaalsete peatuste juurde lisarööpapaarid. Nii mahuvad kiired rongid ja regionaalrongid üksteist segamata ühele teele.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Lee |eesnimi=Rauno |kuupäev=14. jaanuar 2021 |pealkiri=Kuhu tulevad Rail Balticu kohalikud peatused? |url=https://www.postimees.ee/7155466/kuhu-tulevad-rail-balticu-kohalikud-peatused |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=Postimees}}</ref> Rail Balticu Eesti trassiosale tuleb Ülemiste ja Pärnu rahvusvaheliste jaamade kõrvale 12 kohalikku peatust: [[Assaku]], [[Luige (Kiili)|Luige]], [[Saku raudteepeatus|Saku]], [[Kurtna (Saku)|Kurtna]], [[Kohila raudteejaam|Kohila]], [[Rapla raudteejaam|Rapla]], [[Järvakandi]], [[Kaisma]], [[Tootsi raudteejaam|Tootsi]], [[Urge (Tori)|Urge]], [[Surju]] ja [[Häädemeeste]].<ref name=":0" /> Rail Balticu Läti osale kavandatakse lisaks [[Riia keskraudteejaam|Riia keskraudteejaama]] ja Riia lennujaama rahvusvahelistele peatustele veel 16 regionaalset peatust: [[Salacgriva]], [[Tūja]], [[Skulte]], [[Vangaži]], [[Saurieši]], [[Slāvu tilts]], [[Torņakalns]], [[Zasulauks]], [[Imanta (Riia)|Imanta]], [[Jaunmārupe]], [[Olaine]], [[Ķekava]], [[Salaspils]], [[Baldone]], [[Iecava]] ja [[Bauska]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=8. november 2022 |pealkiri=Rail Baltica līnijā Latvijā būs 16 reģionālie mobilitātes punkti |url=https://a4d.lv/editorial_cpt/rail-baltica-linija-latvija-bus-16-regionalie-mobilitates-punkti/ |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=a4d.lv |keel=lv}}</ref> Leedus on Rail Balticu Läti piir – Kaunas lõigule kavandatud lisaks [[Panevėžys|Panevėžyse]] rahvusvahelisele jaamale veel seitse regionaalset peatust: [[Vaškai]], [[Joniškėlis]], [[Ramygala]], [[Pasraučiai]], [[Jonava]], [[Kaunase lennujaam]] ja [[Palemonas]]. Kaunase ja Vilniuse vahele tuleb 3 kohalikku peatust: [[Kaišiadorys]], [[Vievis]] ja [[Lentvaris]]. Lõigul Kaunas – Poola piir on neli kohalikku peatust: [[Kazlų Rūda]], [[Marijampolė]], [[Šeštokai]] ja [[Mockava]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=6. aprill 2021 |pealkiri=„Rail Baltica“ postūmis regionams – milžiniškas: skelbiamas stočių sąrašas |url=https://www.15min.lt/verslas/naujiena/bendroves/rail-baltica-postumis-regionams-milziniskas-skelbiamas-stociu-sarasas-663-1480286 |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=15min.lt |keel=lt}}</ref> == Projekti teostajad == 2014. aastal asutati Rail Balticu projekti koordineerimiseks Eesti valdusettevõte Rail Baltic Estonia OÜ, mille kaudu oleks võimalik omandada 1/3 suurune osalus Rail Balticu rahvusvahelises ühisettevõttes. 28. oktoobril 2014 allkirjastasid Eesti, Läti ja Leedu esindajad Rail Balticu ühisettevõtte RB Rail AS asutamisdokumendid. Rail Balticu projekti raames on toetuse saajateks kolme Balti riigi ministeeriumid: Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Läti Transpordiministeerium ning Leedu Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeerium. 2014. aastal asutasid ministeeriumid ühisettevõtte RB Rail AS, mis on põhikoordinaator raudtee ehitamisel ja Rail Balticu projekti arendamisel. RB Rail ASi aktsiad on jaotatud võrdselt Eesti OÜ Rail Baltic Estonia, Läti SIA Eiropas Dzelzceļa Līnijas ja Leedu UAB Rail Baltica Statyba vahel. Rail Balticu projekti ellu viivad riiklikud asutused Eestis, Lätis ja Leedus vastutavad projekti teostamise eest oma koduriigis ning on ühtlasi ka RB Rail ASi aktsionärid. Need on Rail Baltic Estonia OÜ ja Tehnilise Järelevalve Amet ja Tallinna Linnatranspordi AS Eestist, Eiropas Dzelzceļa līnijas SIA Lätist ning Rail Baltica Statyba UAB ja Lietuvos Geležinkeliai JSC Leedust. Rail Baltic Estonia OÜ (RBE) on Eesti valdusettevõte, mis on loodud selleks, et esindada Eesti riigi huvisid ühisettevõttes (RB Rail AS) ja täita projekti administratiivseid kui ka tehnilisi ülesandeid Eestis. Eelkõige seisneb Rail Baltic Estonia tegevus Eestis alljärgnevas: * Uuringute ja analüüside läbiviimine, mis on vajalikud projekti teostamiseks Eestis. * Reisi- ja kaubaterminalide, depoode jms kohtobjektide tehnilise projekteerimise hangete läbiviimine. * Raudtee muldkeha jm raudtee infrastruktuuri, sildade-viaduktide, teede, terminalide, depoode jms ehitushangete läbiviimine. == Projekti realiseerimine == [[Pilt:Rail Baltic route in Estonia.svg|thumb|Rail Balticu trass Eestis]] === Planeerimine === ==== Eesti ==== 2011. aasta septembris võttis [[Eesti Vabariigi Valitsus|Eesti valitsus]] esimesena [[Põhja-Euroopa]] riikidest vastu strateegilise otsuse uue kiirraudteetaristu väljaarendamise kohta, fikseerides, et Eestist algav, ligikaudu 240&nbsp;km/h kiiruse jaoks kavandatav raudteeliin algab Eestis [[Tallinn|Tallinnast]] ja kulgeb [[Pärnu]] kaudu [[Riia]] poole.<ref name="poom" /> 2012. aasta aprillis algatati Vabariigi Valitsuse korraldusega [[Harju maakond|Harju]], [[Rapla maakond|Rapla]] ja [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] maakonnaplaneeringud Rail Balticu trassi koridori asukoha määramiseks. Samasse aastasse jääb ka Vabariigi Valitsuse poolt üleriigilise planeeringu "[[Eesti 2030+]]" kehtestamine. Üleriigilise planeeringu koostamise raames toimusid [[Avalik arutelu|avalikud arutelud]] ja konsultatsioonid,<ref name="rVRa6" /> kuhu olid kaasatud ja millest oli võimalik osa võtta erinevatel osapooltel – ekspertidel, ametkondadel ja laiemal avalikkusel. 2013. aasta 3. mail allkirjastati hankeleping Eesti territooriumil Rail Balticu [[Maakonnaplaneering|maakonnaplaneeringute]], keskkonnauuringute ja eelprojekti koostamiseks.<ref name="cHrnf" /> Planeeringute ja [[Keskkonnamõju strateegiline hindamine|keskkonnamõjude strateegilise hindamise]] (KSH) protsessis lubati huvitatud osapooltel esitada oma arvamust ja seisukohti kirjalikult või käies kohal avalikel aruteludel. Avalikke arutelusid korraldati seadusega nõutud miinimumist rohkem ja osalus nendel oli kõrge. Üldjoontes oli aruteludel tehtud ettepanekutega arvestamine ja mittearvestamine tasakaalus, mõlemaid vastavalt 28%. Peaaegu võrdsele tasemele jäi ka pigem arvestamine ja pigem mittearvestamine, vastavalt 17% ja 15%, mille puhul vastav muudatus kas niikuinii tehti või niikuinii ei tehtud. 12% ehk 20 ettepanekut olid sellised, millele hinnangut ei saanud anda, kuna tegemist on hetkel veel koostamisel oleva planeeringuga ning paljud asjad pole veel selged.<ref name="RaHXJ" /> 2013. aasta 11. detsembril vastu võetud [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] ja [[Euroopa Nõukogu|Nõukogu]] otsekohalduv määrus üle-euroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta (nn TEN-T määrus). Määruse lisaks olevas kaardimaterjalis on Rail Baltic märgitud TEN-T põhivõrgu osana trassil Tallinn-Pärnu-Riia-Kaunas-Varssavi. Määruse lisad on Euroopa Liidu liikmesriikidele (sh Balti riigid) õiguslikult siduvad. Rail Balticu trassivariandid avalikustati 2013. aasta augustis, mille järel toimusid sama aasta septembris ja oktoobris avalikud koosolekud, et kohalikud elanikud saaksid esitada enda ettepanekud väljapakutud variantide osas.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ammas |eesnimi=Anneli |kuupäev=19. august 2013 |pealkiri=Rail Balticu trassivariandid avalikustamiseks valmis |url=https://www.postimees.ee/1353676/rail-balticu-trassivariandid-avalikustamiseks-valmis |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=postimees.ee}}</ref> Enim põhjustas vaidlusi Rail Balticu trasskoridori kulgemine Harju maakonnas. Esialgu eelistati Rail Balticu kulgemist läbi [[Nabala-Tuhala looduskaitseala]], kuid hiljem osutus siiski valituks Tallinnast lähedamalt mööduv trassivariant, mida ei soovinud paljud kohalikud elanikud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Parksepp |eesnimi=Anette |kuupäev=9. juuni 2014 |pealkiri=Vaata, millist Rail Balticu trassi eelistab ministeerium |url=https://majandus.postimees.ee/2821990/vaata-millist-rail-balticu-trassi-eelistab-ministeerium |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=majandus.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jaagant |eesnimi=Urmas |perekonnanimi2=Tammeorg |eesnimi2=Teele |kuupäev=12. mai 2014 |pealkiri=Valitsuse valik: Rail Baltic üle looduse või üle elanike |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/68650839/valitsuse-valik-rail-baltic-ule-looduse-voi-ule-elanike |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=epl.delfi.ee}}</ref> 2016. aastal proovisid 16 Harju- ja Raplamaa elanikku ja kaks külaseltsi Rail Balticu trassivariandi kohtus vaidlustada, kuid kohus ei võtnud nende kaebust arutusele.<ref>{{Netiviide |kuupäev=18. märts 2016 |pealkiri=Kohus lükkas seltside Rail Balticu kaebuse tagasi |url=https://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2016/03/18/kohus-lukkas-seltside-rail-balticu-kaebuse-tagasi?channels=kinnisvara |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=www.kinnisvarauudised.ee}}</ref> Arutelud Rail Balticu trassivariantide üle lõppesid 2015. aastal ning kõik maakonnaplaneeringud kehtestati 2018. aasta veebruariks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Gnadenteich |eesnimi=Uwe |kuupäev=2. november 2015 |pealkiri=Michal ei soovi Rail Balticu trassiarutelusid uuesti alustada |url=https://www.postimees.ee/3384065/michal-ei-soovi-rail-balticu-trassiarutelusid-uuesti-alustada |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Link |eesnimi=Eno-Gerrit |kuupäev=14. veebruar 2018 |pealkiri=Minister Aab kehtestas Pärnumaal Rail Balticu maakonnaplaneeringu |url=https://parnu.postimees.ee/4409743/minister-aab-kehtestas-parnumaal-rail-balticu-maakonnaplaneeringu |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=parnu.postimees.ee}}</ref> Maakonnaplaneeringute ja KSH koostamise käigus viidi läbi mitmeid avalikustamise etappe ning avalikke arutelusid on toimus enam kui 80 (kokku üle 4000 osaleja), lisaks toimus eelnevalt ka hulgaliselt koosolekuid/arutelusid erinevate ametkondade ja huvipooltega. [[Keskkonnaministeerium]] kiitis Rail Balticu keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) aruande heaks 11. augustil 2017.<ref name="JadAd" /> Üheks KSH osaks on uuring, mis püüab leida võimalusi Rail Balticu trass osaliselt tarastamata jätta, mis võimaldaks suurulukite parema liikumise üle kavandatava raudteetrassi.<ref name="mosLN" /> 31. jaanuaril 2017 allkirjastasid kolme Balti riigi peaministrid Rail Balticu riikidevahelise kokkuleppe, millega fikseeriti õigusjõuga dokumendis riikide kohustused, mis on vajalikud Balti riikide kaudu Kesk-Euroopaga raudteeühenduse rajamiseks. Kokkulepe on üks Rail Balticu raudteeühenduse rajamise eeldus. Selle eesmärgiks on muu hulgas suurendada Rail Balticu osalisriikide vastastikust usaldust raudteeühenduse rajamisel. Kokkuleppega määratleti nii Rail Balticu üldised tehnilised parameetrid kui ka marsruut ning rajamise tähtaeg.<ref name="C9b98" /> 19. juunil 2017 ratifitseeris Riigikogu 63 poolthäälega Rail Balticu rahvusvahelise kokkuleppe,<ref name="WAcKx" /> mille president [[Kersti Kaljulaid]] 29. juunil ka välja kuulutas.<ref name="mB89l" /> Esimene Rail Balticu põhiliini projekteerimisleping sõlmiti 29. märtsil 2019. 71-kilomeetrist lõiku Harju-Rapla maakonnapiirist [[Tootsi|Tootsini]] hakkas projekteerima [[Hispaania]] insenerifirma IDOM koos Eesti ettevõttega Skepast & Puhkim OÜ. Lepingu maksumuseks kujunes 6,8 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Koppel |eesnimi=Karin |kuupäev=29. märts 2019 |pealkiri=Algab Rail Balticu põhiliini projekteerimine Pärnu-Rapla lõigul |url=https://www.err.ee/925147/algab-rail-balticu-pohiliini-projekteerimine-parnu-rapla-loigul |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=err.ee}}</ref> IDOM võitis ka projekteerimishanke lõigul Tallinn – Harju-Rapla maakonna piir. 2019. aasta mais sõlmitud lepingu maksumuseks oli 11,36 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |kuupäev=22. mai 2019 |pealkiri=Rail Balticu Tallinna-Rapla lõigu projekteerib Hispaania firma |url=https://majandus.postimees.ee/6689088/rail-balticu-tallinna-rapla-loigu-projekteerib-hispaania-firma |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=majandus.postimees.ee}}</ref> Viimane projekteerimisleping lõigul Tootsist Läti piirini sõlmiti 12. veebruaril 2020 [[Saksamaa]] ettevõtete Obermeyer Planen + Beraten GmbH ja Prointeci konsortsiumiga. Lepingu maksumuseks oli 10,8 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |kuupäev=12. veebruar 2020 |pealkiri=Pärnust Lätti viiva Rail Balticu lõigu projekteerimisleping sai allkirjad |url=https://parnu.postimees.ee/6898213/parnust-latti-viiva-rail-balticu-loigu-projekteerimisleping-sai-allkirjad |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=parnu.postimees.ee}}</ref> 2014. aastal toimunud Pärnu reisiterminali arhitektuurivõistluse võitis [[Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ|arhitektuuribüroo Pluss]] võistlustööga "Water Strider". 2019. aastal sõlmiti võistluse võitjaga leping Pärnu reisiterminali projekteerimiseks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=29. november 2019 |pealkiri=Algab Rail Baltica Pärnu rahvusvahelise reisiterminali projekteerimine |url=https://www.rbestonia.ee/algab-rail-baltica-parnu-rahvusvahelise-reisiterminali-projekteerimine/ |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}</ref> Rail Balticu [[Ülemiste raudteejaam|Ülemiste terminali]] esimene arhitektuurivõistlus toimus 2014. aastal, kui võitjaks kuulutati võistlustöö "Tagasi", mille autorid olid [[3+1 arhitektid|3+1 Arhitektid]]. 2019. aasta mai kuulutati välja uus Ülemiste terminali arhitektuurivõistlus, sest 2014. aastal viidi läbi ainult riigisisene võistlus, kuigi maksumuse poolest oleks pidanud toimuma rahvusvaheline võistlus. Uue konkurssi võitjaks kuulutati [[Suurbritannia]] arhitektuuribüroo [[Zaha Hadid Architects]] ja Eesti osaühing Esplan ühistöö "Light Stream". 16. jaanuaril 2020 sõlmiti uue arhitektuurivõistluse võitjatega Ülemiste terminali projekteerimisleping maksumusega 2,6 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mets |eesnimi=Mari |perekonnanimi2=Gnadenteich |eesnimi2=Uwe |kuupäev=6. november 2019 |pealkiri=Selgusid Rail Balticu ühisterminali korduskonkursi võitjad |url=https://www.postimees.ee/6819217/selgusid-rail-balticu-uhisterminali-korduskonkursi-voitjad |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Karro-Kalberg |eesnimi=Merle |kuupäev=2. veebruar 2020 |pealkiri=Kabinetis sündinud Ülemiste terminal |url=https://kultuur.err.ee/1030762/merle-karro-kalberg-kabinetis-sundinud-ulemiste-terminal |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=kultuur.err.ee}}</ref> 23. septembril 2020 sõlmiti 2,175 miljoni suurune leping ettevõttega [[Sweco Projekt|SWECO Projekt AS]] [[Muuga kaubajaam|Muuga kaubajaama]] projekteerimiseks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=23. september 2020 |pealkiri=Rail Baltica Muuga kaubajaama projekteerib SWECO Projekt AS |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltica-muuga-kaubajaama-projekteerib-sweco-projekt-as/ |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}</ref> 16. detsembril 2020 sõlmiti leping Rail Balticu veeremidepoo projekteerimiseks ettevõtetega OÜ Reaalprojekt ja [[Nord Projekt AS|NORD PROJEKT AS]]. [[Rae vald|Rae valda]] kavandatud veeremidepoo projekteerimise lepingu maksumus oli 1,86 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |kuupäev=16. detsember 2020 |pealkiri=Selgus Rail Baltica veeremidepoo projekteerija |url=https://www.rbestonia.ee/selgus-rail-baltica-veeremidepoo-projekteerija/ |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}</ref> 2020. aasta mais tühistas [[riigikohus]] Rail Balticu Lõuna-Pärnumaa trassi maakonnaplaneeringu, kuna trassi kõrval olev Luitemaa linnuala [[Natura 2000|Natura]] hindamine oli jäänud õigusvastaselt tegemata. Luitemaa linnualale oli tehtud ainult Natura eelhindamine. Kaebajad [[Avalikult Rail Balticust]] ja [[Eesti Looduskaitse Selts]] leidsid, et maakonnaplaneeringu koostamise käigus ei selgitatud piisava põhjalikkusega välja trassi asukoha keskkonnaseisundit ja raudtee mõju looduskeskkonnale, sealhulgas kaitstavatele linnuliikidele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kallaste |eesnimi=Kristjan |kuupäev=19. mai 2020 |pealkiri=Riigikohus tühistas osaliselt Rail Balticu trassi planeeringu Pärnus |url=https://www.err.ee/1091698/riigikohus-tuhistas-osaliselt-rail-balticu-trassi-planeeringu-parnus |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=err.ee}}</ref> 2022. aastal selgus, et formaalsuseks peetud uus Natura hindamine näitas [[Metsis|metsistele]] oodatud suuremat keskkonnamõju ning seetõttu tuleb valitsuselt küsida Natura erandit. Natura erand eeldas ka kompenseeriva meetmena metsise elupaikade taastamise teistes Eesti piirkondades.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hindre |eesnimi=Madis |kuupäev=18. oktoober 2022 |pealkiri=Formaalsuseks peetud suvetöö näitab RB oodatust suuremat keskkonnamõju |url=https://www.err.ee/1608754996/formaalsuseks-peetud-suvetoo-naitab-rb-oodatust-suuremat-keskkonnamoju |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=err.ee}}</ref> Lõuna-Pärnumaa uus trassikoridor selgus 2023. aasta oktoobriks, kui kuue erineva trassivariandi hulgast valiti analüüside põhjal välja väikseima keskkonnamõjuga variant.<ref>{{Netiviide |kuupäev=24. oktoober 2023 |pealkiri=Eksperdid valisid Rail Baltica Lõuna-Pärnumaa lõigus välja vähimate mõjudega trassi |url=https://www.rbestonia.ee/eksperdid-valisid-rail-baltica-louna-parnumaa-loigus-valja-vahimate-mojudega-trassi/ |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}</ref> 2021. aastal lükati raudtee valmimistähtaeg 2026. aastalt 2030. aastale, kuna planeerimismenetlused olid võtnud oluliselt kauem aega ning ka projekti rahastamine ei olnud lõpuni selge. 2022. aastal hindas [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]], et Hispaania projekteerija IDOM ei olnud teinud oma tööd korralikult ning seetõttu oli trassi projekteerimine poolteist aastat graafikust maas. Ministeerium tegi etteheiteid ka Rail Balticu ühisettevõtte RB Rail juhtkonnale, kuna projekteerijat oleks pidanud paremini kontrollima ning vajadusel hilinemiste eest ka trahvima.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Aaspõllu |eesnimi=Huko |kuupäev=10. oktoober 2022 |pealkiri=MKM: Rail Balticu rajamine viibib kehva projekteerimise ja juhtimise tõttu |url=https://www.err.ee/1608745420/mkm-rail-balticu-rajamine-viibib-kehva-projekteerimise-ja-juhtimise-tottu |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=err.ee}}</ref> 2023. lõpus selgus, et vahepealse kiire hinnatõusu tõttu läheb Rail Balticu Eesti osa maksma ligikaudu 3 miljardit eurot. Seetõttu peeti tõenäoliseks, et 2030. aastaks ehitatakse välja ainult üks rööpapaar ning teine rajatakse lõikude kaupa hiljem.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pott |eesnimi=Toomas |kuupäev=8. detsember 2023 |pealkiri=Rail Balticu Eesti osa ehitus läheb maksma ligikaudu kolm miljardit eurot |url=https://www.err.ee/1609189660/rail-balticu-eesti-osa-ehitus-laheb-maksma-ligikaudu-kolm-miljardit-eurot |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=err.ee}}</ref> ==== Läti ==== 30. aprillil 2014 sõlmisid Läti Transpordiministeerium ja ettevõtete SIA Konstruktionsgruppe Bauen Latvia, SIA Grupa93 ja EPG Eisenbahn-und Bauplanungsgesellscaft mbH Erfurt loodud ühisfirma RB Latvija lepingu Rail Balticu Läti osa detailplaneeringu koostamiseks ja keskkonnamõjude hindamiseks. Lepingu maksumuseks kujunes 3,993 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |kuupäev=30. aprill 2014 |pealkiri=Parakstīts līgums par 'Rail Baltica' Latvijas posma tehnisko izpēti |url=https://www.delfi.lv/bizness/37264250/biznesa_vide/44445820/parakstits-ligums-par-rail-baltica-latvijas-posma-tehnisko-izpeti |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=delfi.lv |keel=lv}}</ref> 2015. aasta alguses avaldati Rail Balticu Läti osa trassivariandid ning esmased avalikud arutelud toimusid veebruaris ja märtsis 2015.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Skaidrojošā vārdnīca |url=https://edzl.lv/par-rail-baltica/skaidrojosa-vardnica |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=edzl.lv |keel=lv}}</ref> Sama aasta detsembris valmis Läti Rail Balticu keskkonnamõju hindamise aruanne, kus analüüsiti erinevate trassivariante mõju müratasemele, õhukvaliteedile, pinnase- ja põhjavee kvaliteedile, geoloogilistele tingimustele, looduskaitsealadele, maastikule ning kaitstavatele liikidele.<ref>{{Netiviide |kuupäev=18. detsember 2015 |pealkiri=Läti avalikustas Rail Balticuga seotud keskkonnamõju hindamise aruande |url=https://www.rbestonia.ee/lati-avalikustas-rail-balticuga-seotud-keskkonnamoju-hindamise-aruande/ |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}</ref> 2016. aasta augustis kiitis [[Läti valitsus]] eelistatud trassivariandi heaks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=9. august 2016 |pealkiri=Valdība apstiprina Rail Baltica trases novietojumu Latvijā |url=https://edzl.lv/jaunumi/zinu-arhivs/zinas/valdiba-apstiprina-rail-baltica-trases-novietojumu-latvija |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=edzl.lv |keel=lv}}</ref> [[Läti parlament]] ratifitseeris 22. juunil 2017 Rail Balticu ehitamise rahvusvahelise kokkuleppe.<ref>{{Netiviide |kuupäev=22. juuni 2017 |pealkiri=Rail Baltica ratified by Saeima |url=https://eng.lsm.lv/article/economy/transport/rail-baltica-ratified-by-saeima.a240912/ |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=eng.lsm.lv}}</ref> 29. mail 2019 sõlmiti Riia keskraudeejaama projekteerimis- ja ehitusleping ettevõttega BESIX RERE GROUP. Leping sisaldas uue raudteesilla ehitust üle [[Daugava|Daugava jõe]], Riia keskraudeejaama täielikku renoveerimist ning muldkeha ja pealisehituse rajamist kogumaksumusega 430 miljonit eurot.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Rail Baltica tapšanas vēsture |url=https://edzl.lv/par-rail-baltica/rail-baltica-tapsanas-vesture |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=edzl.lv |keel=lv}}</ref> 5. juulil 2019 sõlmiti kaks esimest Läti Rail Balticu põhitrassi projekteerimise lepingut. Lõigu Upeslejas – Riia – Misa projekti koostamise leping sõlmiti [[Hispaania]] konsortsiumiga, kuhu kuulusid IDOM Consulting, Engineering, Architecture (IDOM) ja Ingeniería y Economía del Transporte (INECO). Lepingu maksumus oli 12,99 miljonit eurot. Teine leping sõlmiti Vangaži – Salaspils – Misa lõigu projekteerimiseks ettevõtetega Egis Rail S.A., DB Engineering & Consulting GmbH ja Olimps SIA. Teise lepingu maksumuseks kujunes 12,02 miljonit eurot.<ref name=":1" /> 6. aprillil 2020 sõlmiti viimased kaks Lati Rail Balticu põhitrassi projekteerimise lepingut. Lõigu Vangaži – Eesti piir projekteerimise leping sõlmiti konsortsiumiga INECO-ARDANUY. Lepingu maksumus oli 12,95 miljonit eurot. Lõigule Misa – Leedu piir koostab projekti IDOM maksumusega 6,9 miljonit eurot.<ref name=":1" /> ==== Leedu ==== 2013. aasta juunis sõlmiti leping ettevõttega UAB Sweco Lietuva Rail Balticu trassi [[Keskkonnamõju strateegiline hindamine|keskkonnamõju strateegililiseks hindamiseks]] (KSH) lõigul Kaunas – Läti piir. Muuhulgas tuli hindamise käigus võrrelda [[Šiauliai|Šiauliaid]] ja [[Panevėžys|Panevėžyst]] läbivat trassivarianti.<ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=11. oktoober 2013 |pealkiri=Išvada – „Rail Baltica“ racionaliausia pro Panevėžį |url=https://www.tv3.lt/naujiena/verslas/isvada-rail-baltica-racionaliausia-pro-panevezi-n757029 |vaadatud=11.07.2024 |väljaanne=tv3.lt |keel=lt}}</ref> Sama aasta oktoobris valminud KSH lõppraportis eelistati, et Rail Baltic hakkaks läbima [[Panevėžys|Panevėžyst]].<ref name=":2" /> 2014. aasta juunis kinnitas Leedu valitsus trassivariandi läbi [[Panevėžys|Panevėžyse]] ning ka rahvusvahelise ühisettevõte loomise koos Läti ja Eestiga.<ref name=":3">{{Uudiseviide |kuupäev=11. jaanuar 2017 |pealkiri=Prasideda vienas svarbiausių „Rail Baltica“ įgyvendinimo Lietuvoje etapų |keel=lt |väljaanne=lrt.lt |url=https://www.lrt.lt/naujienos/verslas/4/159988/prasideda-vienas-svarbiausiu-rail-baltica-igyvendinimo-lietuvoje-etapu |vaadatud=11.07.2024}}</ref> 2017. aasta jaanuaris kiitis Leedu valitsus heaks Rail Balticu ruumiplaneeringu lõigul Kaunas – Läti piir, mis võimaldas alustada maade omandamist.<ref name=":3" /> Oktoobris 2017 ratifitseeris [[Seim (Leedu)|Leedu parlament]] Rail Balticu ehitamise rahvusvahelise kokkuleppe.<ref>{{Netiviide |kuupäev=10. oktoober 2017 |pealkiri=Seimas ratified the Agreement on the Development of the Rail Baltic/Rail Baltica Railway Connection |url=https://www.lrs.lt/sip/portal.show?p_r=35403&p_k=2&p_t=251279 |vaadatud=11.07.2024 |väljaanne=lrs.lt |keel=en}}</ref> 2019. aastal sõlmiti kaks lepingut Rail Balticu lõigu Kaunas – Läti piir projekteerimiseks Hispaania firmaga IDOM Consulting, Engineering, Architecture. Kaunase ja [[Ramygala]] vahelise lõigu maksumuseks kujunes 8,4 miljonit eurot ning [[Ramygala|Ramygalast]] Läti piirinini kulgeva lõigu projekteerimine maksis 8 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaunas – Lietuvos ir Latvijos valstybių siena / Projektavimas |url=https://rail-baltica.lt/projekto-igyvendinimas/kaunas-lietuvos-ir-latvijos-valstybiu-siena/projektavimas/ |vaadatud=11.07.2024 |väljaanne=rail-baltica.lt |keel=lt }}{{Kõdulink|aeg=august 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> === Ehitus === ==== Eesti ==== [[Fail:Construction of Rail Baltica Ülemiste terminal in Tallinn - May 2024 (8).jpg|pisi|Rail Baltica [[Linda reisiterminal|Ülemiste reisiterminali]] ehitus 2024. aasta mais]] [[Fail:Rail Baltica future tracks at Ülemiste.jpg|pisi|1520 mm raudtee ümbertõstmine Ülemistel, et teha ruumi Rail Baltica rööbastele]] Rail Balticu ehitus algas Eestis 2019. aastal, kui alustati Saustinõmme viadukti rajamist, et ehitada see välja [[Tallinna ringtee]] [[Luige (Kiili)|Luige]] ja [[Saku]] vahelise lõigu neljarealiseks ehitamisega samal ajal. 29. novembril 2019 pandi Saustinõmme viaduktile nurgakivi, millega tähistati ametlikult Rail Balticu ehituse algust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=29. november 2019 |pealkiri=Rail Baltica sai Eestis nurgakivi |url=https://www.railbaltica.org/et/rail-baltica-sai-eestis-nurgakivi/ |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=railbaltica.org}}</ref> Ürituse raames kirjutasid [[Maanteeamet]] ja ühisettevõtte RB Rail alla koostöölepingule, millega alustati Rail Baltica projektiga seotud maanteeviaduktide rajamist.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Saarmann |eesnimi=Tanel |kuupäev=29. november 2019 |pealkiri=FOTO {{!}} Eilse Rail Balticu nurgakivi asetamise varju jäi üks oluline kokkulepe |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/88224545/foto-eilse-rail-balticu-nurgakivi-asetamise-varju-jai-uks-oluline-kokkulepe |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=arileht.delfi.ee}}</ref> Saustinõmme viadukt valmis 2021. aasta alguses.<ref>{{Netiviide |kuupäev=28. jaanuar 2021 |pealkiri=Tallinna ringtee Saustinõmme viadukt sai valmis |url=https://www.err.ee/1608088783/tallinna-ringtee-saustinomme-viadukt-sai-valmis |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=err.ee}}</ref> 2021. aastal augustis alustati järgmiste Rail Balticu ristumiste rajamist, kui ehitusse läksid Tagadi ja Künka tee viaduktid ning Loone [[ökodukt]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=30.06.2021 |pealkiri=Juba tänavu suvekuudel alustatakse mitmete Rail Baltica raudteed ületavate viaduktide ja ökoduktide ehitamisega. |url=https://www.rbestonia.ee/suvel-algab-rb-viaduktide-ja-okoduktide-ehitus/ |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}</ref> 2022. aasta aprillis alustati Rail Balticu Assaku viadukti ehitamist [[Tallinna–Tartu maantee|Tallinna–Tartu maanteele]]. Viadukt valmis sama aasta novembris.<ref>{{Netiviide |kuupäev=11. november 2022 |pealkiri=Valmis Rail Baltica raudtee ja Tallinn-Tartu maantee ristumine |url=https://www.rbestonia.ee/valmis-rail-baltica-raudtee-ja-tallinn-tartu-maantee-ristumine/ |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}</ref> 2023. aastaks oli valminud on viis viadukti ja neli ökodukti ning ehituses oli üle kümne rajatise.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaua veel? |url=https://www.rbestonia.ee/kaua-veel/ |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}</ref> 2022. aasta augustis selgus, et Rail Balticu [[Linda reisiterminal|Ülemiste terminali]] ehitushange ebaõnnestus, sest hankele tuli vaid üks pakkumus, mille hind ületas eeldatava ehitusmaksumuse pea kahekordselt. Rail Baltic Estonia otsustas seejärel jagada terminali ehituse väiksemateks osadeks, et vähendada hinnatõusust tulenevaid riske kohalikele töövõtjatele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Linnar |eesnimi=Mart |kuupäev=22. august 2022 |pealkiri=Rail Balticu Ülemiste terminali hange kukkus läbi |url=https://www.err.ee/1608692071/rail-balticu-ulemiste-terminali-hange-kukkus-labi |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=err.ee}}</ref> 12. aprillil 2023 sõlmis Rail Baltic Estonia 44,8 miljonit eurot maksva ehituslepingu Ülemiste terminali nullkorruse ehitamiseks ettevõtetega [[Merko Ehitus Eesti]] ja [[KMG Infra]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ots |eesnimi=Mait |kuupäev=12. aprill 2023 |pealkiri=Rail Baltic Estonia sõlmis seni suurima ehituslepingu |url=https://www.err.ee/1608945647/rail-baltic-estonia-solmis-seni-suurima-ehituslepingu |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=err.ee}}</ref> Terminali ehitust alustati sama aasta oktoobris.<ref>{{Netiviide |kuupäev=31. oktoober 2023 |pealkiri=Rail Baltica Ülemiste ühisterminali ehitus läks käima |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltica-ulemiste-uhisterminali-ehitus-laks-kaima/ |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}</ref> 2023. aasta lõpus sõlmisid Rail Baltic Estonia ja KMG Infra koostööleppe [[Soodevahe (Rae)|Soodevahesse]] raudteetrassi ehitamiseks vajaliku ehitusbaasi rajamiseks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-09-26 |pealkiri=Soodevahesse kerkib Rail Balticu ehitusbaas, hanke võitis KMG |url=https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2023/09/26/soodevahesse-kerkib-rail-balticu-ehitusbaas-hanke-voitis-kmg |vaadatud=2023-09-29 |väljaanne=Ehitusuudised |keel=et}}</ref> 5. jaanuaril 2024 sõlmis Rail Baltic Estonia esimese raudtee põhitrassi lõigu ehituslepingu ettevõtetega [[TREV-2 Grupp|AS TREV-2 Grupp]] ja AllSpark OÜ. Ülemistelt Soodevahesse kulgeva 4,8-kilomeetrise trassi ehitusmaksumuseks kujunes 34,2 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |kuupäev=5. jaanuar 2024 |pealkiri=Rail Baltic Estonia sõlmis põhitrassi esimese lõigu ehituslepingu |url=https://www.err.ee/1609213258/rail-baltic-estonia-solmis-pohitrassi-esimese-loigu-ehituslepingu |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=err.ee}}</ref> 21. veebruaril 2024 sõlmiti järgmise kahe põhitrassi lõigu ehituslepingud maksumusega 107 miljonit eurot. Kahte Rapla maakonnas asuvat lõiku kogupikkusega 17 km hakkas ehitama ettevõte [[Verston]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Linnart |eesnimi=Mart |kuupäev=21. veebruar 2024 |pealkiri=Rail Baltic Estonia sõlmis esimesed lepingud trassi ehitamiseks Raplamaal |url=https://www.err.ee/1609260156/rail-baltic-estonia-solmis-esimesed-lepingud-trassi-ehitamiseks-raplamaal |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=err.ee}}</ref> Neljas põhitrassi ehitusleping sõlmiti 9. juulil 2024 ettevõttega Tariston AS. Ligi seitsmekilomeetrise Hagudi-Alu trassilõigu maksumuseks kujunes 30,59 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |kuupäev=9. juuli 2024 |pealkiri=Rail Baltic Estonia ja Tariston sõlmisid lepingu 7 km pikkuse põhitrassilõigu ehituseks Raplamaal |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltic-estonia-ja-tariston-solmisid-lepingu-7-km-pikkuse-pohitrassiloigu-ehituseks-raplamaal/ |vaadatud=11.07.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}</ref> Põhitrassi viies ehitusleping sõlmiti 26. augustil 2024 ettevõtetega [[AS Merko Ehitus|Merko Ehitus Eesti AS]] ja [[GRK Eesti AS]]. [[Saku]] asulast kuni Harju-Rapla maakonna piirini kulgeva 10,5 km lõigu maksumuseks kujunes 59,87 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |kuupäev=26. august 2024 |pealkiri=Rail Baltic Estonia sõlmis järjekordse lepingu Rail Baltica põhitrassi ehitamiseks |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltic-estonia-solmis-jarjekordse-lepingu-rail-baltica-pohitrassi-ehitamiseks/ |vaadatud=23.09.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}</ref> Järgmine põhitrassi ehitusleping sõlmiti ettevõtetega OÜ Verston ja OÜ Järelpinge Inseneribüroo 3. septembril 2024 17,2 km pikkuse lõigu ehitamiseks [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]], [[Rapla vald|Rapla]] ja [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]. Senimaani sõlmitud põhitrassi lepingutest rahaliselt kõige mahukamaks kujunenud lepingu maksumus oli ligikaudu 87,8 miljoni eurot.<ref>{{Netiviide |kuupäev=3. september 2024 |pealkiri=Rail Baltic Estonia sõlmis seni suurima lepingu Rail Baltica põhitrassi ehitamiseks |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltic-estonia-solmis-seni-suurima-lepingu-rail-baltica-pohitrassi-ehitamiseks/ |vaadatud=23.09.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}</ref> Seitsmenda põhitrassi ehitushanke [[Soodevahe (Rae)|Soodevahe]] ja [[Kangru (Kiili)|Kangru]] vahelise 9,2 km pikkuse lõigu ehitamiseks võitsid samuti OÜ Verston ja OÜ Järelpinge Inseneribüroo. 11. septembril 2024 allkirjastatud ehituslepingu maksumus oli 70,8 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |kuupäev=11. september 2024 |pealkiri=Rail Baltic Estonia sõlmis lepingu trassi ühe eripärase lõigu ehitamiseks, kus rongid hakkavad sõitma sügaval paekivikanalis |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltic-estonia-solmis-lepingu-trassi-uhe-eriparase-loigu-ehitamiseks-kus-rongid-hakkavad-soitma-sugaval-paekivikanalis/ |vaadatud=23.09.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}</ref> Viimane Harjumaa põhitrassi ehitusleping sõlmiti 11. novembril 2024 ettevõttega INF Infra. Kangru ja [[Saku]] vahelise 8,65-kilomeetrise lõigu maksumuseks kujunes 67,2 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |kuupäev=11. november 2024 |pealkiri=Rail Baltica kogu põhitrass Harjumaal jõudis ehitusse – Rail Baltic Estonia ja INF Infra sõlmisid lepingu Kangru-Saku lõigu ehitamiseks |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltica-kogu-pohitrass-harjumaal-joudis-ehitusse-rail-baltic-estonia-ja-inf-infra-solmisid-lepingu-kangru-saku-loigu-ehitamiseks/ |vaadatud=23.11.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}</ref> Esimene [[Pärnu maakond|Pärnumaa]] põhitrassi lõigu ehitusleping sõlmiti 28. veebruaril 2025. 15,8-kilomeetrist Selja-[[Tootsi]] lõiku hakkas ehitama [[AS Tariston]]. Lepingu maht oli 62,3 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-02-28 |pealkiri=Rail Baltica ehitus jõudis Pärnumaale - Rail Baltic Estonia |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltica-ehitus-joudis-parnumaale/ |vaadatud=2025-08-17 |keel=et}}</ref> Pool Eesti Rail Balticu põhitrassist sai ehituslepingutega kaetud 7. märtsil 2025, kui allkirjastati ettevõttega AS TREV-2 Grupp leping Kärpla-Selja lõigu ehitamiseks Raplamaal. 14-kilomeetrise lõigu maksumus oli 67,6 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-07 |pealkiri=Rail Baltica ehitus hoogustub: Eesti osa põhitrassist pool on nüüd ehituslepingutega kaetud - Rail Baltic Estonia |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltica-ehitus-hoogustub-eesti-osa-pohitrassist-pool-on-nuud-ehituslepingutega-kaetud/ |vaadatud=2025-08-17 |keel=et}}</ref> 16. mail 2025 allkirjastati Eesti ajaloo suurim taristuleping kahe rahvusvahelise konsortsiumiga. Sellega sai kogu Eesti põhitrass ehituslepingutega kaetud. Ehitajate leidmiseks kasutati uut hankemudelit – alliansshanget. Hange oli jaotatud kaheks osaks: * Esimene osa hõlmas Ülemiste–[[Pärnu]] lõigu raudtee pealisehitust ning Tootsi–Pärnu lõigu alus- ja pealisehitust. Esimese hanke osa võitis konsortium, kuhu kuulusid GRK Eesti AS, GRK Suomi Oy, Aktsiaselts Merko Ehitus Eesti, NGE CONTRACTING, Sweco Finland Oy, Sweco Sverige AB ja TSO SAS. Ehituslepingu maksumuseks kujunes 394 miljonit eurot.<ref name=":6">{{Netiviide |kuupäev=2025-05-16 |pealkiri=Rail Baltic Estonia sõlmis Rail Baltica põhitrassi ehituseks rekordilised lepingud rahvusvaheliste konsortsiumitega - Rail Baltic Estonia |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltic-estonia-solmis-rail-baltica-pohitrassi-ehituseks-rekordilised-lepingud-rahvusvaheliste-konsortsiumitega/ |vaadatud=2025-08-17 |keel=et}}</ref> * Teine osa hõlmas Pärnu–[[Ikla]] lõigu täieliku projekteerimist ja ehitamist ning selle maksumus oli 332 miljonit eurot. Teise hanke osa võitnud konsortiumisse kuulusid Bouygues Travaux Public, Budimex S.A., INGEROP Conseil et Ingenierie (ICI), KMG Infra OÜ ja WSP Finland Oy.<ref name=":6" /> Kahe alliansslepingu maht kokku oli hinnanguliselt 726 miljonit eurot, kuid strateegiliste materjalide (nt rööpad, liiprid, pöörangud ja ballast) hankimise lisavõimalusega võis kogumaksumus ulatuda 932 miljoni euroni.<ref name=":6" /> Leping Ülemiste terminali maapealse osa ehitamiseks sõlmiti Merko Ehitusega 21. mail 2025. [[Zaha Hadid|Zaha Hadidi]] arhitektuuribüroo loodud terminalihoone maksumuseks kujunes 85 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-21 |pealkiri=Rail Baltic Estonia sõlmis lepingu Tallinna Ülemiste rahvusvahelise reisiterminali ehitamiseks - Rail Baltic Estonia |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltic-estonia-solmis-lepingu-tallinna-ulemiste-rahvusvahelise-reisiterminali-ehitamiseks/ |vaadatud=2025-08-17 |keel=et}}</ref> Esimene osa Ülemiste terminalist avati 12. juunil 2025, kui Elroni rongid hakkasid kasutama uut 230 meetri pikkust ja 9,3 meetri laiust platvormi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-06-12 |pealkiri=Esimene osa Ülemiste Linda terminalist sai valmis – reisijad kasutavad tänasest uut ooteplatvormi - Rail Baltic Estonia |url=https://www.rbestonia.ee/esimene-osa-ulemiste-linda-terminalist-sai-valmis-reisijad-kasutavad-tanasest-uut-ooteplatvormi/ |vaadatud=2025-08-17 |keel=et}}</ref> 31. juulil 2025 sõlmiti leping Soodevahe liiklussõlme rajamiseks. 38,8 miljoni euro suurune leping sõlmiti aktsiaseltsiga TREF Nord ning hõlmas mitmetasandilist ristumiskohta, kus ristuvad standardlaiusega (1435 mm) ja Vene laiusega (1520 mm) raudteed ning Lagedi tee viadukt. Lepingu alla kuulus ka Soodevahe raudteetunneli osaline rajamine ligikaudu 330 meetri ulatuses, mille kaudu jõuab Rail Balticu raudteeharu [[Muuga sadam|Muuga sadamasse]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-07-31 |pealkiri=Rail Baltic Estonia sõlmis lepingu Soodevahe liiklussõlme rajamiseks – algab ühe keerukaima taristulõigu ehitus Eestis - Rail Baltic Estonia |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltic-estonia-solmis-lepingu-soodevahe-liiklussolme-rajamiseks-algab-uhe-keerukaima-taristuloigu-ehitus-eestis/ |vaadatud=2025-08-17 |keel=et}}</ref> ==== Läti ==== 23. novembril 2020 algas Lätis Rail Balticu ehitus, kui ehitusfirma BERERIX hakkas [[Riia keskraudteejaam|Riia keskraudteejaama]] ümber ehitama.<ref name=":1" /> 2. märtsil 2021 sõlmiti 237 miljonit eurot maksev leping konsortsiumiga B.S.L. Infra Riia lennujaama peatuse ehitamiseks. Lepingu järgi on ehitus jagatud viieks etapiks ja selle valmimistähtaeg on 2025. aasta lõpp.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2. märts 2021 |pealkiri=Rail Baltica airport station construction to begin in May |url=https://eng.lsm.lv/article/economy/transport/rail-baltica-airport-station-construction-to-begin-in-may.a394985/ |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=eng.lsm.lv}}</ref> Riia lennujaama peatust hakati ehitama 30. juunil 2021.<ref name=":1" /> 2023. aasta septembris lõppenud Läti Rail Balticu põhitrassi ehituse hanke võitis Prantsuse, Poola ja Itaalia ühisfirma E.R.B. Rail Baltica JV. Kahe Türgi ehitusfirma ühispakkumus osutus küll odavamaks, kuid Läti julgeolekuteenistuse nõudmisel lükati see tagasi. Hanke võitnud pakkumuse maksumuseks kujunenud 3,7 miljardit eurot tähendas Rail Balticu projekti tunduvat kallinemist võrreldes 2016. aastal eeldatud 1,9 miljardiga. Siiski kiitis Läti valitsus 2023. aasta detsembris põhitrassi ehituslepingu sõlmimise heaks ja eraldas esimese lõigu ehituseks 165 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |kuupäev=18. september 2023 |pealkiri=Turkish builders see Rail Baltica bid excluded over security concerns: LTV's De Facto |url=https://eng.lsm.lv/article/economy/transport/18.09.2023-turkish-builders-see-rail-baltica-bid-excluded-over-security-concerns-ltvs-de-facto.a524280/ |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=eng.lsm.lv}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=20. detsember 2023 |pealkiri=Latvian government okays Rail Baltica main line expenses |url=https://eng.lsm.lv/article/economy/transport/20.12.2023-latvian-government-okays-rail-baltica-main-line-expenses.a536087/ |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=eng.lsm.lv}}</ref> ==== Leedu ==== 2022. aasta kevadel sõlmis Leedu riiklik raudteetaristu ettevõte [[LTG Infra]] 64 miljoni eurose lepingu 1,5 km pikkuse Rail Baltica silla ehitamiseks üle [[Neris|Nerise]] jõe. Itaalia ettevõtte Rizzani de Eccher poolt ehitatavast raudteesillast peaks saama Baltimaade pikim sild.<ref>{{Netiviide |kuupäev=1. aprill 2022 |pealkiri=Ilgiausią Baltijos šalyse geležinkelio tiltą per Nerį statys Italijos kompanija |url=https://rail-baltica.lt/ilgiausia-baltijos-salyse-gelezinkelio-tilta-per-neri-statys-italijos-kompanija-2/ |vaadatud=28.09.2024 |väljaanne=rail-baltica.lt |keel=lt }}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 2022. aasta lõpus sõlmiti lepingud kahe esimese Leedu Rail Baltica põhitrassi lõigu ehitamiseks. [[Šveicarija]] – [[Žeimiai]] 10 km pikkuse lõigu ja Žeimiai – [[Šėta]] 17,7 km pikkuse lõigu maksumuseks kujunes 165,54 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |kuupäev=12.12.2022 |pealkiri=„Rail Baltica“: naują geležinkelio sankasą dvikeliui statys Lietuvos įmonės |url=https://www.railbaltica.org/lt/rail-baltica-nauja-gelezinkelio-sankasa-dvikeliui-statys-lietuvos-imones/ |vaadatud=28.09.2024 |väljaanne=railbaltica.org |keel=lt}}</ref> 2024. aasta novembris sõlmiti 98 miljoni euro suurune ehitusleping Šėta – [[Ramygala]] 17,1 km pikkuse põhitrassi lõigu ehitamiseks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=8. oktoober 2024 |pealkiri=„Rail Baltica“ statybose – naujas 17,1 km ruožas: pasirašyta 98 mln. Eur vertės rangos darbų sutartis |url=https://www.railbaltica.org/lt/rail-baltica-statybose-naujas-171-km-ruozas-pasirasyta-98-mln-eur-vertes-rangos-darbu-sutartis/ |vaadatud=23.11.2024 |väljaanne=railbaltica.org |keel=lt}}</ref> 2025. aasta suvel allkirjastati kolm Rail Baltica ehitustööde lepingut kogumaksumusega 235 miljonit eurot. Üks leping hõlmas pealisehitus Šveicarija ja Žeimiai vahel ning ülejäänud kaks hõlamisd raudtee alusehitust lõigul [[Kaunas]] – Šveicarija.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-08-05 |pealkiri=„Rail Baltica“ darbai – 77 km ruože: pasirašytos naujos net 235 mln. Eur vertės sutartys dėl bėgių tiesimo ir sankasos statybos |url=https://rail-baltica.lt/rail-baltica-darbai-77-km-ruoze-pasirasytos-naujos-net-235-mln-eur-vertes-sutartys-del-begiu-tiesimo-ir-sankasos-statybos/ |vaadatud=2025-08-17 |väljaanne=Rail Baltica |keel=lt-LT}}</ref> == Rail Baltica veerem ja opereerijad == 18. märtsil 2026 kuulutas [[Elron]] koostöös Läti riiklikurongioperaatori [[Vivi]] ja Leedu riiklikurongioperaatori [[:en:LTG_Link|LTG Link]] ühiselt Rail Baltica regionaalsete rongide raamhanke. Hankima minnakse ühtkokku kuni 20 uut elektrirongi [[Standardrööpmeline raudtee|standardrööpmelisele raudteele (1435mm)]]. Uued regionaalsed rongid on ette nähtud teenindama kiirustel 200km/h. Rongidesse tulevad tava- ja äriklass; toitlustus koos kohviautomaadiga; vaikne ala; pereala; lemmiklooma ala; kiire internetiühendus ([[5G]]); vähemalt 2 WC; vähemalt 20 jalgrattahoidikut, ning 4 ratastoolikohta. Rongid peavad mahutama vähemalt 200 istekohta.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kuulutasime välja Rail Baltica regionaalrongide hanke {{!}} Elron |url=https://elron.ee/elronist/uudised/kuulutasime-valja-rail-baltica-regionaalrongide-hanke |vaadatud=2026-03-23 |väljaanne=elron.ee |keel=et}}</ref> == Projekti maksumus ja rahastamine == Konsultatsiooniettevõtte [[Ernst & Young|Ernst & Youngi]] 2017. aastal avaldatud tasuvusanalüüsi järgi oli projekti ehituse hinnanguline kogumaksumus umbes 5,8 miljardit eurot, kuid muudatused tehhnilistes nõuetes, [[inflatsioon]] ja regionaalsete peatuste lisamine olid 2024. aastaks muutnud projekti üle nelja korra kallimaks.<ref>{{Netiviide|url=https://rbestonia.ee/wp-content/uploads/2017/07/EY-i-Rail-Baltica-tasuvusanl%C3%BC%C3%BCsi-kokkuv%C3%B5te_Final.pdf|pealkiri=Rail Balticu tasuvusanalüüs|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201035328/https://rbestonia.ee/wp-content/uploads/2017/07/EY-i-Rail-Baltica-tasuvusanl%C3%BC%C3%BCsi-kokkuv%C3%B5te_Final.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> 2024. aastal avaldatud Rail Balticu uuendatud tasuvusavalüüsi järgi oli projekti kogumaksumus tõusnud 23,8 miljardi euroni. Samas oli projekt ka uuendatud tasuvusanalüüsi järgi endiselt sotsiaalmajanduslikult tasuv, suurendades Balti riikide SKP kasvu 0,5–0,7 protsendipunkti võrra aastas.<ref name=":5">Rail Baltica (veebruar 2024). Economic Appraisal and Cost-Benefit Analysis.</ref> {| class="wikitable" | |2017. a hinnatud maksumus |Esimese etapi maksumus |Projekti kogumaksumus |- |EE |1,35 miljardit eurot |3,1 miljardit eurot |4,03 miljardit eurot |- |LV |1,97 miljardit eurot |6,4 miljardit eurot |9,59 miljardit eurot |- |LT |2,47 miljardit eurot |5,4 miljardit eurot |10,23 miljardit eurot |- |'''KOKKU''' |'''5,79 miljardit eurot''' |'''14,9 miljardit eurot''' |'''23,85 miljardit eurot''' |- | colspan="4" |Allikas: Baltimaade riigikontrollide ühisaruanne<ref>Janar Holm, Edgars Korčagins, Mindaugas Macijauskas (11. juuli 2024). Review on the Rail Baltica project.</ref> |} Rail Balticu projekt on saanud 2023. aasta oktoobri seisuga 2,237 miljardit eurot toetust Euroopa ühendamise rahastult (CEF). Balti riikide kaasfinantseeringu maht on samal ajal olnud 454,2 miljonit eurot.<ref name=":5" /> 2018. aasta 13. juulil allkirjastasid Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet (INEA), kolme Balti riigi ühisettevõte RB Rail AS, Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Läti Transpordiministeerium ning Leedu Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) toetuslepingu Rail Balticu raudteetaristu ehitamiseks, mille koguväärtus on 130 miljonit eurot. CEFi toetus moodustab kuni 85% abikõlblikest kuludest, toetades projekti elluviimist maksimaalselt 110 miljoni euroga. Eelnevalt on kolm Balti riiki ja RB Rail AS allkirjastanud Rail Balticu ehitamiseks Euroopa Ühendamise Rahastuga kaks toetuslepingut. Koos 2018. aasta 13. juulil sõlmitud kolmanda lepinguga on Euroopa Liidu abikõlbulike kulude koguväärtus Rail Balticu projekti raames olnud ligikaudu 824 miljonit eurot. CEF panus tulevaste tegevuste majanduslikuks toetuseks on seejuures maksimaalselt 683 miljonit eurot, mis moodustab 85% kõigist abikõlbulikest kuludest. 2020. aastal allkirjastasid Rail Baltica ja [[Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet]] (INEA) täiendava Euroopa Ühendamise Rahastuse (CEF) lepingu, et arendada Rail Balticat kui piirideülest raudteeprojekti. Lepingu kogumaksumus oli selle järgi 214,3 miljonit eurot, millest CEF toetus on maksimaalselt 182,2 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide|autor=Rail Baltica|url=https://www.railbaltica.org/et/rail-baltica-allkirjastas-innovatsiooni-ja-vorkude-rakendusametiga-kaks-toetuslepingut-koguvaartuses-2143-miljonit-eurot/|pealkiri=Rail Baltica allkirjastas Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusametiga kaks toetuslepingut koguväärtuses 214,3 miljonit eurot|väljaanne=Rail Baltica|aeg=9. detsember 2020|vaadatud=}}</ref> 2022. aastal eraldati Rail Baltica projektile Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF) uue 2021–2027 rahastusperioodi esimese taotlusvooru raames 350 miljonit eurot, mis koos kolme Balti riigi riikliku kaasfinantseeringuga teeb kokku üle 400 miljoni euro. 2023. aastal eraldati CEF-i rahastust 2021–2027 rahastusperioodi teise taotlusvooru raames 928 miljonit eurot, mis koos kaasfinantseeringuga teeb kokku üle 1,1 miljardi euro.<ref name=":4" /> 2024. aastal eraldas CEF Rail Balticu ehituseks veel ligi 1,2 miljardit eurot.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=17. juuli 2024 |pealkiri=Selgus, kui palju Rail Balticu ehitamiseks Euroopa CEFi viimasest voorust raha antakse |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://majandus.postimees.ee/8060853/selgus-kui-palju-rail-balticu-ehitamiseks-euroopa-cefi-viimasest-voorust-raha-antakse |vaadatud=19.10.2024}}</ref> 2025. aastal eraldas CEF Rail Balticule lisaks 295 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rail Baltica sai Brüsselist kätte väiksema rahapaki, kui taotleti |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120388492/rail-baltica-sai-brusselist-katte-vaiksema-rahapaki-kui-taotleti |vaadatud=2025-08-17 |väljaanne=Ärileht |keel=et}}</ref> == Kriitika == * 29. septembril 2016 ilmus [[101 kiri]] "Eesti rahva ja maa tuleviku nimel tuleb peatada Rail Balticu rajamine kavandatud kujul" ajalehes [[Postimees]].<ref name="yU2XJ" /> Selles tuuakse esile vajadus ja võimalus projekti oluliselt paremaks muuta. * 26. jaanuaril 2017 ilmus [[152 kiri]] "Eesti vajab raudteed Euroopasse, kuid mitte praegu planeeritud kujul" ajalehes [[Postimees]].<ref name="TBY6D" /> Selles ollakse seisukohal, et Rail Balticu rajamine praegusel kujul tuleb peatada ja asuda kavandama Eesti vajadustest lähtuvat raudteed. * Ajakirjanduses on avaldatud kahtlusi uuringus välja pakutud raudteetrassi paiknemise kohta Riia linna ümbruses ja leitud, et uus standardrööpmega raudtee peaks mööduma lennuvälja lähedalt.<ref name="SFZkM" /> * Eesti omaosaluseks on praegu planeeritud 250 miljonit eurot, samas ei ole see summa lõplik. Projekti käigus suurenevad kulud tuleb tasuda toetuse saajal ning hinnang kuludeks on planeerimise perioodil mitmekordistunud.<ref name="N9S3p" /> * Projekti kriitiline analüüs on esitatud väljaandes "[[Avalik Eesti]]".{{lisa viide}} * Karli Lambot esines kriitilise analüüsiga riigikogu majanduskomisjonis 21. veebruaril 2017.<ref>[https://medium.com/@priithumal/karli-lambot-210217-633eb696b2dc]</ref> * [[Eesti Rooma Klubi]] avaldus Rail Balticu kohta "Rail Balticu rajamine uuele otsetrassile on läbi mõtlemata otsus". Eesti Rooma Klubi märgib, et kui Riigikogu ratifitseerib ülalnimetatud kokkuleppe, kasutab Eesti Rooma Klubi [[Århusi konventsioon]]iga antud õigust pöörduda kohtusse sundimaks riiki täitma talle seadustega pandud kohustusi.<ref name="d10Eq" /> * Rail Balticu kehtiva projekti ja selle läbisurumise meetodite vastu on korraldatud mitu meeleavaldusmiitingut: 26. jaanuaril 2017 Tallinnas majandusministeeriumi ees (umbes 300 inimest),<ref name="MznDO" /> samuti 22. aprillil 2017 Tallinnas [[Vabaduse väljak]]ul ning Tartus [[Raekoja plats (Tartu)|Raekoja platsil]] ja 17. mail 2017 Riigikogu hoone ees. * Kriitilisi artikleid on projektist kui ''Fail Baltic''<nowiki>'</nowiki>ust kirjutanud [[Kati Vatmann]],<ref name="v9OZk" /> aga ka [[Mihkel Mutt]],<ref>{{Netiviide|autor=Mihkel Mutt|url=https://arvamus.postimees.ee/4082505/mihkel-mutt-mitte-ainult-rb-raudteest|pealkiri=Mihkel Mutt: mitte ainult RB – raudteest|väljaanne=Postimees|aeg=18. aprill 2017|vaadatud=13. novembril 2018}}</ref> [[Indrek Neivelt]]<ref>{{Netiviide|autor=Indrek Neivelt|pealkiri=Vahetan kasumliku firma kahjumliku vastu|url=http://www.indrekneivelt.eu/2017/05/17/vahetan-kasumliku-firma-kahjumliku-vastu/|väljaanne=Indrek Neivelti Blogi|aeg=17. mai 2017|vaadatud=13. novembril 2018}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Indrek Neivelt|pealkiri=Mis vahe on Rail Balticul ja Estonian Airil?|url=http://www.indrekneivelt.eu/2017/05/01/mis-vahe-on-rail-balticul-ja-estonian-airil/|väljaanne=Indrek Neivelti Blogi|aeg=1. mai 2017|vaadatud=13. novembril 2018}}</ref> jt. * Riigikontrolli 24. mai 2017 ülevaade Rail Balticu kohta näitab, et Rail Balticu kokkuleppes on mõningaid nõrkusi.<ref>[http://www.riigikontroll.ee/tabid/168/amid/557/ItemId/957/language/et-EE/Default.aspx]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Riigikontrolör [[Alar Karis]] kommenteeris toona esitatud ülevaadet järgmiselt: "Kes Riigikontrolli raportit süvenenult loeb, saab aru, et selles pole eesmärki ega ootust kedagi Rail Balticu asjus ümber veenda, kedagi kritiseerida. Pole seal ka ilmvõimatuid soove sendi pealt kindaks teha, kui palju raudtee ehitamine maksma läheb, ega arusaama, et Euroopa Liidult tuleks nõuda mingeid garantiisid rahastamise asjus. Riigikontroll mõistab ka, et Rail Balticu puhul on algusest peale otsuste tegemisel olnud määraval positsioonil geopoliitilised kaalutlused, ning hüpoteetilised, tasuvust puudutavad arvutused parima hetketeadmise põhjalt saavad olla projekti asjus otsuste langetamisel pigem toetavas, abistavas ja taustinfot andvas rollis."<ref name="jZKQo" /><!-- Kuidas see kommentaar kriitikaks kvalifitseerub? Täiesti neutraalne seisukohavõtt, mis avab lihtsalt neid eeldusi, millest Riigikontroll lähtus. --> * Rail Balticu vastased: Projekt ei ole EL-i reeglite järgi abikõlblik.<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/rail-balticu-vastased-projekt-ei-ole-el-i-reeglite-jargi-abikolblik?id=78495247]</ref> Euroopa taristuprojektide puhul peavad diskonteeritud ehk tänasesse arvestatud tulud ületama kulusid, et taristuprojekti oleks mõttekas ette võtta. Rail Balticu kriitikud väidavad, et ettevõtte Ernst & Young koostatud tasuvusanalüüsis on kasutatud õhusaaste arvestuses eelmisel sajandil toodetud sõidukite (EURO II) normide alusel tehtud arvutusi 3,3 miljardi euro ulatuses.[[Pilt:A 3 billion euro mistake in Rail Baltica Cost-Benefit Analysis.svg|pisi|400px|Kodanikuühenduse Avalikult Rail Balticust väidetav 3 miljardi euro suurune viga EY tehtud Rail Balticu tasuvusanalüüsis]] Projekti kriitikud väidavad, et tasuvusanalüüs on vastuolus EL juhendiga, kuna pole avaldatud analüüsi kõiki lähteandmeid ja arvutuskäike .<ref name="dkD3l" /> Kriitikud väidavad, et põhilise osa sotsiaal-majanduslikust kasust annavad nende hinnangul utoopilised numbrid reisijate- ja kaubavedudes, ülejäänu moodustavad teoreetiline keskkonnasääst (nt müra vähenemine ja lennuliikluse ning [[maanteetransport|maanteetranspordi]] vähenemisest tingitud CO₂).<ref name="Gssjm" /> Rail Balticu meeskonna väitel on kõnealune kriitika veenvalt ümber lükatud tasuvusanalüüsi teostanud ning sellega seotud (anonüümsete) ekspertide poolt, kelle kinnitusel on arvutused õiged ning Rail Balticu kriitikud pole aru saanud analüüsis kasutatud metoodikatest, mistõttu arvavad kriitikud tasuvusanalüüsi põhjal, et Rail Baltic hakkabki põhiliselt konkureerima eelmisel sajandil toodetud kaugsõiduveokitega. Vastuses seati tugevalt küsimuse alla ka Rail Balticu vastaste pädevus tasuvusanalüüsi koostamise osas.<ref name="m9ggJ" /> * <ref>[http://www.logistikauudised.ee/uudised/2017/06/08/ey-rail-balticu-tasuvusuuring-valas-oli-tulle E&Y Rail Balticu tasuvusuuring valas õli tulle]. Logistikauudised, 8. juuni 2017 </ref> * <ref>[http://arvamus.postimees.ee/4143855/222-kodaniku-kiri-rail-balticu-kohta 222 kodaniku kiri Rail Balticu kohta,] Postimees, 12. juuni 2017</ref> * Rail Balticu oponendid: Suuremad vead Rail Balticu tasuvusanalüüsis koos RB Raili ja EY kommentaaridega<ref>[http://avalikultrailbalticust.ee/index.php?id=879]</ref> Priit Humala, Karli Lamboti, Illimar Pauli ja Raul Vibo sõnul on Rail Balticu (RB) tasuvusuuringus mitu olulist viga, mille arvesse võtmisel vähenevad RB kogutulud 4,1 miljardi euro võrra ning seetõttu ei ole RB isegi sotsiaalmajanduslikult tasuv, vaid on Balti riikidele kahjulik ega vasta ELi kaasrahastamise nõuetele. Priit Humal esitles 16. jaanuaril 2018 Tallinna Keskraamatukogus toimunud pressikonverentsil avalikkusele 73 lehekülje pikkust dokumenti, kus väidetakse, et heitenormide ja veoautode kütusetarbimisega manipuleerides on kunstlikult suurendatud RB sotsiaalmajanduslikku kasu. Samuti toovad kriitikud välja, et EY tasuvusuuringus ei käsitleta raudtee ehitamise ajal tekkivate keskkonnamõjude ega raudtee talumisega seotud väliskulusid. Ühtlasi rõhutavad nad, et tasuvusuuringu juhendi kohaselt tuleb "kõik (tasuvusuuringus kasutatud) andmed ja allikad teha hõlpsasti kättesaadavaks", kuid hoolimata sagedastest taotlustest ei ole avalikustatud ühtegi EY uuringus kasutatud arvutuskäiku ning hulk seal viidatud allikaid ei ole endiselt avalikud. * Avalik kiri 400 mõjuka inimese allkirjaga, mis nõuab Rail Balticu seaduse tühistamist.<ref>[https://arvamus.postimees.ee/4464987/400-avalik-kiri-valeinfo-pohjal-vastu-voetud-rail-balticu-seadus-tuleb-tuhistada?_ga=2]. Postimees, 10. aprill 2018</ref> * 6. veebruaril 2026 läks rahvaalgatusena Riigikokku petitsioon, mis nõuab Rail Balticu ehituse peatamist.<ref>[https://rahvaalgatus.ee/initiatives/1675-rail-balticu-ehitus-tuleb-peatada-et-säästa-eesti-loodust-ja-vältida-uusi-maksutõuse Rail Balticu ehtius tuleb peatada]</ref> == Vaata ka == * [[101 kiri]] * [[152 kiri]] * [[222 kiri]] * [[400 kiri]] * [[E67]] * [[Avalikult Rail Balticust]] * ''[[hyperloop]]'' == Viited == {{viited|allikad= <ref name="FJuvZ">{{Netiviide |url=http://www.railbaltic.info/et/ |pealkiri=Rail Baltic (Eesti koduleht) |vaadatud=2013-09-16 |arhiivimisaeg=2013-08-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130831074320/http://www.railbaltic.info/et/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="p3Xgz">{{Netiviide |url=http://www.rbgc.eu/frontpage.html |pealkiri=Rail Baltica Growth Corridor |vaadatud=2014-01-24 |arhiivimisaeg=2014-02-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140220075312/http://www.rbgc.eu/frontpage.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="OI4UO">{{Netiviide |pealkiri=Läti Rail Baltica projekti kirjeldus |url=http://www.rail-baltica.com/pub/ |vaadatud=2014-01-24 |arhiivimisaeg=2011-10-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111022233657/http://www.rail-baltica.com/pub/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="l6nfh">{{Netiviide |url=http://www.rail-baltica.lt/content/index.php?lang_id=1&cat_id=1 |pealkiri=Rail Baltica Leedu koduleht |vaadatud=2014-01-24 |arhiivimisaeg=2014-02-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140202150843/http://www.rail-baltica.lt/content/index.php?lang_id=1&cat_id=1 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="td4IE">[https://web.archive.org/web/20171201030755/http://www.railbaltica.org/et/rail-baltica-sajandi-projekt/ Rail Baltica – sajandi projekt] RB Rail</ref> <ref name="VPOyZ">{{Netiviide|autor=Ernst & Young Baltic AS|url=https://rbestonia.ee/wp-content/uploads/2017/07/EY-i-Rail-Baltica-tasuvusanl%C3%BC%C3%BCsi-kokkuv%C3%B5te_Final.pdf|pealkiri=Rail Baltica tasuvusanalüüsi kokkuvõte|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201035328/https://rbestonia.ee/wp-content/uploads/2017/07/EY-i-Rail-Baltica-tasuvusanl%C3%BC%C3%BCsi-kokkuv%C3%B5te_Final.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="vrLwH">"Vision and Strategies around the Baltic Sea 2010 – Towards a Framework for Spatial Development in the Baltic Sea Region". Denmark 1994. Vaata ka selle alusel koostatud paar aastat hilisem eestikeelne aruanne "Läänemeremaade visioon ja strateegiad 2010. Nägemuselt tegudele". Läänemere Regiooni Ruumilise Arengu Komitee, Poola, 1997</ref> <ref name="peec1">[http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/evaluation/railbaltica/report.PDF Feasibility Study on Rail Baltica Railways (COWI)]</ref> <ref name="gn4rL">http://ec.europa.eu/transport/media/publications/doc/2008_brochure_tent_t_implementation_priority_projects_progress_report.pdf (lk 48)</ref> <ref name="Emakeele Selts 2012">[http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2012_2/OK_2012-2_09.pdf Emakeele Selts], 2012</ref> <ref name="EKI 2011">[https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=187 EKI: Rail Baltic], 31. mai 2011</ref> <ref name="Rail Baltic Estonia">[https://www.rbestonia.ee/rail-baltica-lugu/</ref> <ref name="dDSHZ">[https://web.archive.org/web/20140116190625/http://www.mkm.ee/public/Rail_Baltica_Interim_Report_Volume_I_06_12_10.pdf Rail Baltica Interim Report VOLUME I], AECOM transportation, November 2010</ref> <ref name="poom">Raimo Poom. [http://www.epl.ee/news/eesti/rail-baltic-eesti-vottis-julge-otsusega-initsiatiivi.d?id=58426472 Rail Baltic: Eesti võttis julge otsusega initsiatiivi], [[Eesti Päevaleht]], 26. september 2011</ref> <ref name="bns">Uuring: Eesti peaks investeerima Rail Balticusse 440 miljonit eurot. [[BNS]]-i uudis, 29.06.2011</ref> <ref name="Ck1PF">{{Netiviide|url=http://www.railbaltica.org/wp-content/uploads/2017/04/RB_CBA_FINAL_REPORT_0405.pdf|pealkiri=Rail Baltica Global Project Cost Benefit Analysis Final Report|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2023-01-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230124122841/https://www.railbaltica.org/wp-content/uploads/2017/04/RB_CBA_FINAL_REPORT_0405.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="RM4pb">{{Netiviide |url=http://www.railbaltica.org/wp-content/uploads/2017/04/RB_CBA_FINAL_REPORT_0405.pdf#page=158 |pealkiri=Rail Baltica Global Project Cost Benefit Analysis Final Report tebelid 61–72 |vaadatud=2017-12-16 |arhiivimisaeg=2023-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230124122841/https://www.railbaltica.org/wp-content/uploads/2017/04/RB_CBA_FINAL_REPORT_0405.pdf#page=158 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="rVRa6">{{Netiviide|url=http://railbaltic.info/et/avalikud-arutelud|pealkiri=Avalikud arutelud|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201043013/http://railbaltic.info/et/avalikud-arutelud|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="cHrnf">{{Netiviide|url=https://riigihanked.riik.ee/register/hange/140345|pealkiri=Rail Baltic 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute teemaplaneeringute tehniline koostamine, asjakohaste detailplaneeringute, keskkonnamõju strateegilise hindamise ja keskkonnamõju hindamise ning raudtee eelprojekti ja raudteega seotud ehitiste eelprojektide koostamine|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="RaHXJ">{{Netiviide|autor=Egle Heero|url=https://digi.lib.ttu.ee/i/?3885|pealkiri=Avalikkuse kaasamise ulatus planeeringute koostamisel: suuliste ettepanekutega arvestamine Rail Balticu maakonnaplaneeringutes.|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="JadAd">{{Netiviide|url=http://www.envir.ee/et/uudised/keskkonnaministeerium-kiitis-heaks-rail-balticu-keskkonnamoju-strateegilise-hindamise|pealkiri=Keskkonnaministeerium kiitis heaks Rail Balticu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="mosLN">{{Netiviide|autor=Nils Niitra|url=https://pluss.postimees.ee/4253993/suur-osa-rail-balticust-jaab-ilmselt-tarastamata|pealkiri=Suur osa Rail Balticust jääb ilmselt tarastamata|väljaanne=Postimees|vaadatud=}}</ref> <ref name="C9b98">{{Netiviide|url=https://www.valitsus.ee/et/uudised/peaminister-juri-ratas-balti-kolleegidele-rail-balticust-peab-saama-meie-koostoo-uus-mootor|pealkiri=Peaminister Jüri Ratas Balti kolleegidele: Rail Balticust peab saama meie koostöö uus mootor|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201034618/https://www.valitsus.ee/et/uudised/peaminister-juri-ratas-balti-kolleegidele-rail-balticust-peab-saama-meie-koostoo-uus-mootor|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="WAcKx">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2cdaf9eb-cc2c-4f8b-92c1-e02242fa94a4/ |pealkiri=Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seadus 449 SE|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="mB89l">{{Netiviide|url=https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/13402-2017-06-29-10-25-31/|pealkiri=Riigipea kuulutas välja 8 seadust|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="KbMTe">{{Netiviide|url=https://rbestonia.ee/wp-content/uploads/2017/07/EY-i-Rail-Baltica-tasuvusanl%C3%BC%C3%BCsi-kokkuv%C3%B5te_Final.pdf|pealkiri=Rail Baltica tasuvusanalüüs kokkuvõte|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201035328/https://rbestonia.ee/wp-content/uploads/2017/07/EY-i-Rail-Baltica-tasuvusanl%C3%BC%C3%BCsi-kokkuv%C3%B5te_Final.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="wCkDp">{{Netiviide|url=http://www.railbaltica.org/et/rail-baltica-sajandi-projekt/rahastamine/|pealkiri=Rail Baltica rahastamine|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-11-29|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171129164147/http://www.railbaltica.org/et/rail-baltica-sajandi-projekt/rahastamine/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="yU2XJ">[http://arvamus.postimees.ee/3854903/avaliku-elu-tegelaste-poordumine-eesti-rahva-ja-maa-tuleviku-nimel-tuleb-peatada-rail-balticu-rajamine-kavandatud-kujul Avaliku elu tegelaste pöördumine: Eesti rahva ja maa tuleviku nimel tuleb peatada Rail Balticu rajamine kavandatud kujul e. 101 kiri.]</ref> <ref name="TBY6D">{{Netiviide|url=https://arvamus.postimees.ee/3991809/avaliku-elu-tegelaste-poordumine-eesti-vajab-raudteed-euroopasse-kuid-mitte-praegu-planeeritud-kujul|pealkiri=Eesti vajab raudteed Euroopasse, kuid mitte praegu planeeritud kujul|väljaanne=Postimees|aeg=26. jaanuar 2017|vaadatud=25. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="SFZkM">[https://majandus24.postimees.ee/610728/simmermann-latis-asub-rail-balticu-trass-taiesti-mottetus-kohas Simmermann: Lätis asub Rail Balticu trass täiesti mõttetus kohas, 25.10.2011]</ref> <ref name="N9S3p">{{Netiviide |url=http://www.avalikeesti.ee/Avalik-Eesti-3.pdf |pealkiri=Avalik Eesti |vaadatud=2017-04-19 |arhiivimisaeg=2017-04-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170419202307/http://www.avalikeesti.ee/Avalik-Eesti-3.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="d10Eq">[https://roomaklubi.wordpress.com/2017/04/11/eesti-rooma-klubi-avaldus-rail-balticu-kohta/ Eesti Rooma Klubi avaldus Rail Balticu kohta]</ref> <ref name="MznDO">[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/fotod-mitusada-inimest-kogunes-ministeeriumi-ette-rail-balticu-vastu-protestima?id=77036524 Ärileht miitingust.]</ref> <ref name="v9OZk">[http://www.aabramihobulausujad.ee/web/?p=5844 Fail Baltic]</ref> <ref name="jZKQo">{{Netiviide|autor=Alar Karis|url=http://www.alarkaris.ee/kategooria/ei-midagi-uut-toesti/|pealkiri=Ei midagi uut. Tõesti.|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-11-28|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171128044506/http://www.alarkaris.ee/kategooria/ei-midagi-uut-toesti/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="dkD3l">[http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/studies/pdf/cba_guide.pdf#page=20 Guide to Cost-Benefit Analysis of Investment Projects (page 18)]</ref> <ref name="Gssjm">{{Netiviide|autor=Priit Humal, Karli Lambot, Illimar Paul, Raul Vibo|url=http://avalikultrailbalticust.ee/index.php?id=854|pealkiri=EY sotsiaalmajandusliku mõju arvestusvead|aeg=8. juuni 2017|vaadatud=}}</ref> <ref name="m9ggJ">{{Netiviide|url=http://www.railbaltica.org/wp-content/uploads/2017/10/20171013_MTUARB.pdf|pealkiri=RB Rail AS vastused MTÜ-le ARB|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201042541/http://www.railbaltica.org/wp-content/uploads/2017/10/20171013_MTUARB.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> }} == Kirjandus == * Järvet, Arvo. [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:295940/275326/page/14 Millist raudteed vajab Eesti?]. [[Eesti Loodus (ajakiri)|Eesti Loodus]] nr 12 / 2016, lk 14–16. == Välislingid == {{commonskat|Rail Baltica}} * [https://www.railbaltica.org/et/ Rail Balticu koduleht] * [https://rbestonia.ee/ Rail Baltic Estonia koduleht] * [https://rahvaalgatus.ee/initiatives/1206-peatame-rail-balticu-ja-loome-uurimiskomisjoni-analoogselt-lätiga Rahvaalgatus Peatame Rail Balticu] [[Kategooria:Rail Baltic| ]] [[Kategooria:Raudteed]] [[Kategooria:Baltimaad]] [[Kategooria:Eesti raudteed]] [[Kategooria:Tallinna transporditaristu]] 5x6n4toucgpzqns4ix52isbh9p7gylk 0 265542 7144512 6947428 2026-05-02T09:31:02Z Kuriuss 38125 7144512 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:Tenori-on & Guide.jpg|pisi|Tenori-on & Guide]] '''Tenori-on''' on [[21. sajand]]il leiutatud digitaalne muusikainstrument, mis valmis [[Jaapan]]i artisti [[Toshio Iwai]] ja [[Yamaha]] koostöös. Taolise lähenemisega muusikariistu leidus ka enne Tenori-oni ([[Audio Pad]], [[Block Jam]]), kuid Tenori-oni kasutajaliides on ainulaadne: käeshoitav ekraan, 16x16 ruudustik koosneb [[valgusdiood]]<nowiki/>lülititest, mida vajutades saab helisid tekitada ja ekraanile kuvada, mis võimaldab kergesti [[muusika]]t luua ka mittemuusikutel. [[Lüliti]]d on [[magneesium]]- või [[plast]]raamistikus, ülaosas on kaks sisseehitatud [[kõlar]]it ja nupud, mis võimaldavad valida heli tüüpi ja kiirust. Režiime kombineerides ja improviseerides saab luua huvitavaid helisid.<ref name="conf" /> ==Toote esitlus== [[Pilt:Tenori-on 2 LOMO Frankfurt 2009.jpg|pisi|Tenori-on 2 LOMO Frankfurt 2009]] Tenori-oni esitleti [[2005]]. aasta augustis [[SIGGRAPH]]il [[Los Angeles]]es. Tenori-oni looja artist Toshio Iwai on kasutanud Tenori-oni kontsertidel. Iwai soov oli luua ilus elektrooniline instrument. Tema sõnul oli varem muusikainstrumendi ilu sama oluline kui heli, mille ta tekitas. Ta soovis suhet kuju ja heli vahel tagasi tuua ja ehitada digitaalajale vastavat instrumenti. Tenori-oni esitleti avalikult [[London]]is [[4. september|4. septembril]] [[2007]] soovitatava jaehinnaga 1200 [[USA dollar]]it. Selleks esitluseks oli kohale kutsutud demolugusid tegema prominentsed elektroonika- ja eksperimentaalmuusikud [[Jim O'Rourke]], [[Atom Heart]] ja [[Robert Lippok]]. Nende demoversioonid on üleval [http://www.global.yamaha.com/tenori-on/ Tenori-oni koduleehl]. Tenori-oni tutvustamise maailmaturnee sai alguse [[Frankfurt|Frankfurdist]] [[12. märts]]il ja lõppes [[Tōkyō]]s [[25. aprill]]il [[2008]]. Sellel turneel osalesid Jim O'Rourke, Atom Heart, [[To Rococo Rot]], [[Pole]], Robert Lippok, [[Sutekh]], [[The Books]], [[Krikor]], [[Safety Scissors]], [[I Am Robot and Proud]] ja [[Nathan Michel]]. ==Ehitus== '''Esipoolel''' on raamil kaks [[kõlar]]it. Nende vahel on üks lüliti [[ekraan]]i tühjendamiseks. Raami külgedel, vasakul ja paremal on 5 funktsioonilülitit. Raami allosas on häälestusnupp, vedelkristallnäidik, samuti saab kõrvaklappe ühendada ja helitugevust reguleerida. Raami sees on on 16×16 ruudustik valgustatud nupukesi.<ref name="conf" /> '''Tagapoolel''' on samuti 16×16 ruudustik valgustatud nuppe, kuid nende vajutamisel ei teki heli. <ref name="conf" /> ==Kasutamine== '''Menüü''', kust saab valikuid teha, ilmub raami all olevale [[Vedelkristallkuvar|LCD-ekraanile]]. Näiteks saab menüüst valida järgnevaid: * Play Mode * Remote Mode: saab Tenori-oni juhtida mõne muu [[MIDI]]-seadmega või [[Personaalarvuti|PC]]-ga. * Save/Load Mode '''Mängimiseks''' vajutada 16x16 paneelil nuppu. Olenevalt vajutuse pikkusest reageerib Tenori-on erinevalt. Põhilisemad on: * Lühiajaline vajutus: toob kuuldavale lühiajalise tooni (LED tekitab valgust) * Pikaajaline vajutus: saab seada kohad, mis toovad heli igas režiimis esile (LED tekitab valgust luues erinevaid animatsioone) * Vajutades mitut nuppu samal ajal: käitub samamoodi nagu pikaajalise vajutuse korral Tenori-oni on võimalik kasutada teiste MIDI-instrumentide või PC-de juhtimiseks. <ref name="conf" /> ===Kihid ja plokid=== Tenori-onil on kokku 16 kihti. Neid võib pidada esitusosadeks või salvestiteks. Igale kihile saab anda oma noodid ja helid ning kõiki kihte saab panna koos samaaegselt mängima. 16 kihti on jagatud kuueks esitusrežiimiks. Režiimidel on erinevad heli esitamise viisid. Esitamise viise kombineerides saab erinevaid huvitavaid muusikalisi tükke luua. <ref name="viis" /> Seadistatud 16 kihti on kokku plokk. Tenori-on suudab salvestada kokku 16 seadistatud plokki. Esituse ajal saab plokke vahetada. Näiteks saab kopeerida ühe ploki seadistused teise plokki ning teha originaalvariandis [[Variatsioonivorm|variatsioone]] või kombineerida erinevaid eelsalvestatud plokke. <ref name="viis" /> ===Funktsiooninupud=== Ühte kümnest funktsiooninupust vajutades ja LED-lüliteid kombineerides saab muuta heli ja [[oktav|oktave]] ning lisada mitmesuguseid efekte ja variatsioone <ref name="kolm" />. * '''Hääle muutmiseks''' on võimalik valida 256 tooni seast. Hoides nuppu [L1] all, vertikaalsed ja horisontaalsed jooned ilmuvad ruudustikule ning esile tuleb vajutatud nupu heli. Kui vajutada veel mingit nuppu, liiguvad valgustatud jooned selle nupu juurde ja tekib heli. *'''Helikestuse''' muutmiseks hoidke all [L2] nuppu ja samal ajal vedage sõrmega mööda horisontaaljoont soovitud sätteni. Sõrme mööda joont paremale vedades muutub heli esitamise kestus. * '''Oktavi muutmiseks''' hoida alla klahvi [L3] ja libistada mööda vertikaaljoont, et sättida soovitud oktav. * '''Taasesituse''' ulatuse muutmiseks Score Mode'is tuleb hoida all [L4] nuppu ning samal ajal ruudustiku ülesmises pooles libistada sõrme horisontaalsuunas, et seada viisi alguspunkt soovitud uude kohta, ning libistada sõrme alaosas samuti horisontaalselt, et seada viisi lõpp-punkt. Random-Mode'is seab selline tegevus viisi suuna ning kiiruse. Draw, Bounce, Push ja Solo Mode'is ei ole see funktsioon saadaval. * '''Taasesituse kiiruse''' muutmiseks on neli sätet. Hoides all [L5], teha valik kõige vasakpoolsematest neljast reast: veerandnoodid, kaheksandiknoodid, kuueteistkümnendiknoodid ja kolmekümnekahendiknoodid. Ei ole saadaval Push Mode'is. * '''Kihtide vahetamiseks''' tuleb all hoida [R1] nuppu ning samal ajal sõrme vertikaalsuunas libistada horisontaaljoont soovitud kihi seadmiseks. Kõige viimasele reale seades saab valituks kiht 1, järgmine on kiht 2 ning nii edasi kuni 16. kihini. *'''Esituse tempo seadmiseks''' tuleb hoida all [R2] nuppu ning libistada sõrme ruudustikul horisontaalselt, et seada vertikaaljoont soovitud kohta. Paremale sõrme libistades muudab kiiruse suuremaks. *'''Helikõrguse muutmiseks''' hoida all [R3] ja libistada sõrme vertikaalselt, et liigutada horisontaaljoont soovitud kõrguseni. *'''Kihi helitugevuse muutmiseks''' tuleb all hoida [R4] klahvi. Iga kihi jaoks on võimalik määrata oma helitugevus. Valige rida, mille helitugevust soovite seadistada. Seadistamiseks libistage sõrmega horisontaalselt. Paremale liikumise korral helitugevus suureneb. * '''Plokkide muutmiseks''' tuleb kasutada nuppu [R5]. Hoides seda nuppu all, libistada sõrme horisontaalselt, et liigutada vertikaaljoont soovitud plokini. Vasakpoolseim on plokk üks ja parempoolseim plokk kuusteist. ==Mudelid== * '''TNR-W''' ehk '''Tenori-on White''' on varustatud valgete LED-tuledega mõlemalt poolt. Nii on seda hea kasutada esinemistel. Sel mudelil on magneesiumraam. * '''TNR-O''' ehk '''Tenori-on Orange''' on oranžide LED-tuledega ainult ühelt poolt. Raam on kergest plastist. Täpsemaid mudelite spetsifikatsioone ning Tenori-oni omadusi ja ühilduvust vaadata [http://www.global.yamaha.com/tenori-on/specification/#a01%20 Tenori-oni kodulehelt]. ==Režiimid== Järgnevat kuut režiimi ühendades ja varieerides loob Tenori-on keerukamat ja huvitavamat muusikat. * '''Score Mode''': paneeli horisontaaltelg kujutab aega ja vertikaaltelg helikõrgust. Vajutades lühidalt LED-nuppu, mängitakse lülitile omandatud toon. Samaaegselt liigub valgus vajutatud nupust eemale. Hoides lülitit kauem all, jääb noot aktiivseks, korduvalt mängima ning valgustatuks. Uuesti vajutades lakkab lüliti töötamast. Kui vasakult paremale liikudes ning ükshaaval lüliteid kontrollides jõuab [[skanner]] sellise lülitini, mida on vajutatud, siis tuuakse selles punktis heli esile. Samaaegselt kuvab see lüliti valgust ning valgusanimatsioon hakkab mängima. Kui skanner jõuab parema servani ehk kuueteistkümnenda lülitini, siis liigub ta vasakule tagasi ning kordab skaneerimist parema servani. <ref name="modes" /> *'''Random Mode''': kui vajutada paneelil ükshaaval mitut lülitit nende aktiveerimiseks, jätab Tenori-on meelde, millises järjekorras neid vajutati. Ainult ühe lüliti aktiveerimisel esitab see korduvalt selle lüliti tooni. Mitme aktiveeritud nupu puhul valgus liigub vajutatud punktist järgmisena vajutatud punkti ning heli tekib, kui valgus jõuab sellesse konkreetsesse vajutatud punkti. Pärast viimasesse lülitisse jõudmist liigub valgus tagasi esimesse vajutatud lülitisse. Selles režiimis saab seega luua erinevaid kujundeid. Hoides [L4] nuppu ning tehes ruudustikul sõrmega soovitud suunas ning kiirusel ringi, saab tekkinud kujutise suunda muuta. Pöörlemise peatamiseks tuleb hoida all seda LED-nuppu või vajutada sama LED-nuppu kaks korda samal ajal hoides all [L4] lülitit. <ref name="modes" /> *'''Draw Mode''': siin saab vajutada üksikuid LED-nuppe või joonistada sirgjooni või kaari ning tehtud kujundeid esitatakse korduvalt. Esituse ajal saab tehtule lisada. Draw Mode'is ei saa üksikuid osi kustutada, nupp [CLEAR] puhastab kogu pinna. <ref name="modes" /> *'''Bounce Mode''': selles režiimis on helikõrgused seatud suurenema nagu klaveril vasakult paremale. Vajutades LED-nuppu, liigub valgus sellest lülitist alla ning põrkab siis raami alumiselt äärelt tagasi ja kordab. Heli tekib, kui valgus põrkub vastu alumist rida. Mida kõrgemal vajutatud nupp asub, seda pikem on aeg kahe heli vahel. <ref name="modes" /> * '''Push Mode''': vajutamisel tekib vajutatud lüliti ümber vilkumine ning tekkiv toon kõlab kui kaja. Kui vajutada nuppu lühikest aega, lõpevad vilkumine ja heli kohe pärast nupu lahtilaskmist. Nupu pikemal hoidmisel jäävad heli ja vilkumine kestma. Üksikuid helisid saab kustutada, vajutades uuesti helitekitavale lülitile. <ref name="modes" /> *'''Solo Mode''': siin on helikõrgused seatud horisontaalselt. Korduskiirusi saab muuta, vajutades vertikaalselt kõrgemal või madalamal asuvat nuppu. Nii kaua kuni lülitit all hoitakse, kestab ka heli, aga kui vajutada veeru kõige alumist nuppu, esitatakse heli ilma kordusteta. <ref name="modes" /> ==Tuntud kasutajaid== [[File:Little Boots iTunes Live 2.jpg|thumb|Little Boots iTunes Live 2|right]] * Jim O'Rourke * Atom Heart * Robert Lippok * [[Kieran Hebden]] * [[Mark Barrott]] * [[Damian Taylor]] * [[Bill Bailey]] * [[Little Boots]] * [[Björk]] * [[Jon Hume]] * [[Gotan Project]] * [[Nortec Collective Presents Bostich]] + [[Fussible]] * [[Jonathan Coulton]] * [[Jean-Jacques Birgé]] <ref name="kuus" /><ref name="neli" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="conf">{{Netiviide |url=http://www.nime.org/2006/proc/nime2006_172.pdf |pealkiri="Proceedings of the 2006 International Conference on New Interfaces for Musical Expression (NIME06), Paris, France" |vaadatud=2011-11-26 |arhiivimisaeg=2011-07-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110727124021/http://www.nime.org/2006/proc/nime2006_172.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="viis">[http://tenori-on.yamaha-europe.com/uk/whatis/ "What is Tenori-on?"]</ref> <ref name="kolm">{{Netiviide |url=http://www.global.yamaha.com/tenori-on/features/index.html#score |pealkiri="Features" |vaadatud=2011-11-27 |arhiivimisaeg=2011-11-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111105084441/http://www.global.yamaha.com/tenori-on/features/index.html#score |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="modes">{{Netiviide |url=http://www.global.yamaha.com/tenori-on/features/index.html#score |pealkiri="Tenori-on Modes" |vaadatud=2011-11-27 |arhiivimisaeg=2011-11-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111105084441/http://www.global.yamaha.com/tenori-on/features/index.html#score |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="kuus">[http://tenori-on.yamaha-europe.com/uk/artists/ "Artists"]</ref> <ref name="neli">[http://en.wikipedia.org/wiki/Tenori-on "Tenori-on"]</ref> }} ==Välislingid== * [http://www.global.yamaha.com/tenori-on/ This gadget rocks! The world's newest musical instrument] * [http://www.global.yamaha.com/tenori-on/what/ Tenori-on - Yamaha Global Gateway] [[Kategooria:Elektrofonid]] bvellowqhbae5fiub04y4hcnkla9eyq 0 268951 7144069 7075307 2026-05-01T16:39:57Z Velirand 67997 + kategooria 7144069 wikitext text/x-wiki {{Korvpallur | nimi = Joann Lõssov | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | hüüdnimi = | rahvus = | sünniaeg = {{Sünniaeg|1921|09|10}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2000|08|03|1921|09|21}} | surmakoht = Tallinn | pikkus = | kaal = | positsioon = | karjäär = | liiga = | klubi = | number = | endised_klubid = | koondis = | autasud = | agent = | treeneriklubid = | medalid = }} '''Joann Lõssov''' ([[10. september]] [[1921]] [[Tallinn]] – [[3. august]] [[2000]] Tallinn) oli [[Eesti]] [[korvpallur]], treener ja spordipedagoog. Joann Lõssov oli 1944, 1945, 1946, 1947. aastal, [[Eesti meistrivõistlused korvpallis|Eesti meistrivõistlustel korvpallis]] Tallinna [[Korvpalliklubi Kalev|Kalev]]iga, Eesti meister korvpallis. Seejärel oli ta Tallinna Kalevi naiskonna treener ja Tallinna Kalevi juunioride (U20) meeskonna treener<ref>[https://www.sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&id=68287 Joann Lõssov], sport24.ee, Sporditulemused</ref> Ta oli 1947–1952 [[Nõukogude Liidu korvpallikoondis]]e kapten ja mängujuht. 1947. ja 1951. aastal tuli ta Nõukogude Liidu korvpallikoondisega [[Euroopa meistrivõistlused korvpallis|Euroopa meistri]]ks ning [[1952. aasta suveolümpiamängud]]el võitis Nõukogude Liidu korvpallikoondisega hõbemedali. 1951–1957 oli ta [[Nõukogude Liidu Olümpiakomitee]] liige. Lõssov oli 1944–1953 [[Tallinna Kalev]]i treener ning 1953–1958 [[Nõukogude Liidu naiste korvpallikoondis]]e vanemtreener. == Tunnustus == * 1964 – [[Kalevi auliige]] * 1998 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] * 2000 – [[Avatud Eesti Fondi preemia]] * 2010 – valiti [[Eesti korvpalli kuulsuste hall]]i == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Tiit Lääne]], Eesti olümpiamedalivõitjad 1912–2006. Tallinn 2006 (ISBN 9949-427-25-8) * Joann Lõssov, [[Paavo Kivine]], Elu on mäng. Tallinn 1998 (ISBN 998581827X) == Välislingid == * {{ESBL|Joann_Lõssov}} * Joann Lõssov saates "[[Kukul külas]]" (eetris: 17. jaanuaril 1999, saatejuht Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JoanLõssov1.mp3 1. osa], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JoanLõssov2.mp3 2. osa], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JoanLõssov3.mp3 3. osa], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JoanLõssov4.mp3 4. osa] {{JÄRJESTA:Lõssov, Joann}} [[Kategooria:Eesti korvpallurid]] [[Kategooria:Eesti korvpallitreenerid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Lesgafti-nimelise Riikliku Kehakultuuri Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1921]] [[Kategooria:Surnud 2000]] q6ly9hey9lsnsf3zfdvvroogxfva245 7144070 7144069 2026-05-01T16:40:29Z Velirand 67997 + kategooria 7144070 wikitext text/x-wiki {{Korvpallur | nimi = Joann Lõssov | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | hüüdnimi = | rahvus = | sünniaeg = {{Sünniaeg|1921|09|10}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2000|08|03|1921|09|21}} | surmakoht = Tallinn | pikkus = | kaal = | positsioon = | karjäär = | liiga = | klubi = | number = | endised_klubid = | koondis = | autasud = | agent = | treeneriklubid = | medalid = }} '''Joann Lõssov''' ([[10. september]] [[1921]] [[Tallinn]] – [[3. august]] [[2000]] Tallinn) oli [[Eesti]] [[korvpallur]], treener ja spordipedagoog. Joann Lõssov oli 1944, 1945, 1946, 1947. aastal, [[Eesti meistrivõistlused korvpallis|Eesti meistrivõistlustel korvpallis]] Tallinna [[Korvpalliklubi Kalev|Kalev]]iga, Eesti meister korvpallis. Seejärel oli ta Tallinna Kalevi naiskonna treener ja Tallinna Kalevi juunioride (U20) meeskonna treener<ref>[https://www.sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&id=68287 Joann Lõssov], sport24.ee, Sporditulemused</ref> Ta oli 1947–1952 [[Nõukogude Liidu korvpallikoondis]]e kapten ja mängujuht. 1947. ja 1951. aastal tuli ta Nõukogude Liidu korvpallikoondisega [[Euroopa meistrivõistlused korvpallis|Euroopa meistri]]ks ning [[1952. aasta suveolümpiamängud]]el võitis Nõukogude Liidu korvpallikoondisega hõbemedali. 1951–1957 oli ta [[Nõukogude Liidu Olümpiakomitee]] liige. Lõssov oli 1944–1953 [[Tallinna Kalev]]i treener ning 1953–1958 [[Nõukogude Liidu naiste korvpallikoondis]]e vanemtreener. == Tunnustus == * 1964 – [[Kalevi auliige]] * 1998 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] * 2000 – [[Avatud Eesti Fondi preemia]] * 2010 – valiti [[Eesti korvpalli kuulsuste hall]]i == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Tiit Lääne]], Eesti olümpiamedalivõitjad 1912–2006. Tallinn 2006 (ISBN 9949-427-25-8) * Joann Lõssov, [[Paavo Kivine]], Elu on mäng. Tallinn 1998 (ISBN 998581827X) == Välislingid == * {{ESBL|Joann_Lõssov}} * Joann Lõssov saates "[[Kukul külas]]" (eetris: 17. jaanuaril 1999, saatejuht Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JoanLõssov1.mp3 1. osa], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JoanLõssov2.mp3 2. osa], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JoanLõssov3.mp3 3. osa], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JoanLõssov4.mp3 4. osa] {{JÄRJESTA:Lõssov, Joann}} [[Kategooria:Eesti korvpallurid]] [[Kategooria:Eesti korvpallitreenerid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Lesgafti-nimelise Riikliku Kehakultuuri Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1921]] [[Kategooria:Surnud 2000]] j286gnvhth5fevdidc8p4w0dnkr2xpv 7144071 7144070 2026-05-01T16:41:07Z Velirand 67997 + kategooria 7144071 wikitext text/x-wiki {{Korvpallur | nimi = Joann Lõssov | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | hüüdnimi = | rahvus = | sünniaeg = {{Sünniaeg|1921|09|10}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2000|08|03|1921|09|21}} | surmakoht = Tallinn | pikkus = | kaal = | positsioon = | karjäär = | liiga = | klubi = | number = | endised_klubid = | koondis = | autasud = | agent = | treeneriklubid = | medalid = }} '''Joann Lõssov''' ([[10. september]] [[1921]] [[Tallinn]] – [[3. august]] [[2000]] Tallinn) oli [[Eesti]] [[korvpallur]], treener ja spordipedagoog. Joann Lõssov oli 1944, 1945, 1946, 1947. aastal, [[Eesti meistrivõistlused korvpallis|Eesti meistrivõistlustel korvpallis]] Tallinna [[Korvpalliklubi Kalev|Kalev]]iga, Eesti meister korvpallis. Seejärel oli ta Tallinna Kalevi naiskonna treener ja Tallinna Kalevi juunioride (U20) meeskonna treener<ref>[https://www.sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&id=68287 Joann Lõssov], sport24.ee, Sporditulemused</ref> Ta oli 1947–1952 [[Nõukogude Liidu korvpallikoondis]]e kapten ja mängujuht. 1947. ja 1951. aastal tuli ta Nõukogude Liidu korvpallikoondisega [[Euroopa meistrivõistlused korvpallis|Euroopa meistri]]ks ning [[1952. aasta suveolümpiamängud]]el võitis Nõukogude Liidu korvpallikoondisega hõbemedali. 1951–1957 oli ta [[Nõukogude Liidu Olümpiakomitee]] liige. Lõssov oli 1944–1953 [[Tallinna Kalev]]i treener ning 1953–1958 [[Nõukogude Liidu naiste korvpallikoondis]]e vanemtreener. == Tunnustus == * 1964 – [[Kalevi auliige]] * 1998 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] * 2000 – [[Avatud Eesti Fondi preemia]] * 2010 – valiti [[Eesti korvpalli kuulsuste hall]]i == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Tiit Lääne]], Eesti olümpiamedalivõitjad 1912–2006. Tallinn 2006 (ISBN 9949-427-25-8) * Joann Lõssov, [[Paavo Kivine]], Elu on mäng. Tallinn 1998 (ISBN 998581827X) == Välislingid == * {{ESBL|Joann_Lõssov}} * Joann Lõssov saates "[[Kukul külas]]" (eetris: 17. jaanuaril 1999, saatejuht Tiit Karuks) – [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JoanLõssov1.mp3 1. osa], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JoanLõssov2.mp3 2. osa], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JoanLõssov3.mp3 3. osa], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylasarhiiv/JoanLõssov4.mp3 4. osa] {{JÄRJESTA:Lõssov, Joann}} [[Kategooria:Eesti korvpallurid]] [[Kategooria:Eesti korvpallitreenerid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Lesgafti-nimelise Riikliku Kehakultuuri Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1921]] [[Kategooria:Surnud 2000]] 1bg7t5jdmi9zsfqoj1wt4mt72k26ji2 0 270955 7144484 7134101 2026-05-02T09:09:55Z Kuriuss 38125 7144484 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=september}}{{Viitamata|aasta=2023|kuu=september}} {{linn | nimi = Calais | hääldus = kalɛ | nimi1_keel = prantsuse | nimi1 = Calais | nimi2_keel = pikardi | nimi2 = Calés | nimi3_keel = lääneflaami | nimi3 = Kales | lipp = Flag of Calais.svg | lipu_link = [[Calais' lipp]] | vapp = Blason ville fr Calais (Pas-de-Calais).svg | vapi_link = [[Calais' vapp]] | pilt = Calais vue phare eglise beffroi.jpg | pindala = | elanikke = | asendikaart = Prantsusmaa }} '''Calais''' on sadamalinn [[Pas-de-Calais' departemang]]us, mille [[Alamprefektuur (Prantsusmaa)|alamprefektuur]] ta on. Kuigi Calais on suurim linn Pas-de-Calais' departemangus, on departemangu [[Prefektuur (Prantsusmaa)|prefektuur]] selle suuruselt kolmas linn [[Arras]]. Calais'st avaneb vaade [[Calais' väin]]ale, [[La Manche]]'i kitsaimale osale, mis on seal vaid 34 km lai ja mis on [[Inglismaa]]le lähim Prantsusmaa linn. [[Doveri valged kaljud]] on selgel päeval Calais'st hõlpsasti näha. Calais on Prantsusmaa ja Inglismaa vaheliste parvlaevade peamine sadam ning alates 1994. aastast ühendab [[Eurotunnel]] lähedalasuvat [[Coquelles]]i raudteed pidi [[Folkestone]]'iga. Tänu oma asukohale on Calais alates [[Keskaeg|keskajast]] olnud suur sadam ning väga oluline transpordi- ja kaubanduskeskus Inglismaaga. Calais läks Inglise kontrolli alla pärast seda, kui Inglismaa kuningas [[Edward III]] 1347. aastal [[Calais' piiramine (1346–1347)|linna vallutas]], millele järgnes 1360. aastal leping, mis määras Calais' ametlikult [[Pale of Calais|Inglise võimu alla]]. Calais kasvas õitsvaks villatootmise keskuseks ja seda hakati kutsuma "Inglise krooni säravaimaks juveeliks" tänu oma suurele tähtsusele [[tina]]-, [[plii]]-, [[pits]]i- ja villakaubanduse väravana. Calais jäi inglaste kontrolli alla kuni [[Calais' piiramine (1558)|selle vallutamiseni]] Prantsusmaa poolt 1558. aastal. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal tehti linn praktiliselt maatasa: 1940. aasta mais oli see pealetungivate Saksa vägede strateegilise pommitamise sihtmärk, kes vallutasid selle [[Calais' piiramine (1940)|Calais' piiramise]] ajal. Sakslased ehitasid rannikule tohutuid punkreid, et valmistuda rakettide väljalaskmiseks Inglismaale. Calais' linna vanem osa (tuntud kui ''Calais-Nord'') asub [[tehissaar]]el, mida ümbritsevad kanalid ja sadamad. Linna uuem osa St-Pierre asub lõunas ja kagus. Vanalinna keskel asub Place d'Armes, kus seisab Tour du Guet ehk vahitorn, 13. sajandil ehitatud rajatis, mida kasutati majakana kuni 1848. aastani, mil sadamasse ehitati uus [[tuletorn]]. Place'ist kagus on [[Notre-Dame'i kirik (Calais)|Notre-Dame'i kirik]], mis ehitati Calais' Inglise okupatsiooni ajal. Väidetavalt on see ainus Inglise [[perpendikulaarstiil]]is ehitatud kirik kogu Prantsusmaal. Selles kirikus abiellus endine Prantsusmaa president [[Charles de Gaulle]] [[Yvonne de Gaulle|Yvonne Vendroux'ga]]. Place'ist lõunas ja Parc St Pierre'i vastas on [[Calais' raekoda|Hôtel-de-ville]] (raekoda) ja 20. sajandi algusest pärit [[Belgia ja Prantsusmaa linnakellatornid|kellatorn]]. Tänapäeval külastab Calais'd üle 10 miljoni inimese aastas. Peale selle, et Calais on oluline transpordisõlm, on see ka märkimisväärne kalasadam ja kalaturunduse keskus ning umbes 3000 inimest töötab endiselt [[pits]]itööstuses, mille poolest linn samuti kuulus on. <gallery> Zone portuaire calais phare.jpg|Calais' sadam 62193-Calais-Sols.png </gallery> == Ajalugu == === Varajane ajalugu === Allikad piirkonna varase asustusajaloo kohta on piiratud. Mõnikord väidetakse, et [[Rooma riik|roomlased]] nimetasid asulat ''Caletumiks'' ja et see oli [[Julius Caesar]]i Britanniasse tungimise lähtekoht. Caeseri sissetungi aruannetes aga nime ''Caletum'' ei esine. Caesar kirjeldab oma lähtekohta kui ''Portus Itiust'', mis arvatakse olevat olnud [[Boulogne-sur-Mer|Boulogne'i]] lähedal. Sel ajal oli Calais saar Põhjameres. Calais oli sajandeid Inglismaa eelpost, kui see oli saar, mida ümbritsesid sood ja mida oli mandrilt raske rünnata. Mingil ajal enne 10. sajandit võis see olla [[Hollandi keel|hollandikeelne]] kaluriküla liivarannal, mida toetavad kivikesed ja oja ning mille [[Aa jõgi (Prantsusmaa)|Aa jõe]] varakeskaegse suudmeala lääneservas asus looduslik sadam. Kui kivi- ja liivaseljandik ulatus Calais'st itta, arenes selle taga asuv sadam sooks, kui estuaar järk-järgult muda ja turbaga täitus. Seejärel kaevati kanalid [[Saint-Omer]]i, varem estuaari tipus asunud kaubanduskeskuse ja kolme lääne-, kesk- ja idapoolse vastloodud rannikukoha vahele: vastavalt Calais, [[Gravelines]] ja [[Dunkerque]]. [[Flandria krahv]] täiustas Calais'd 997. aastal ja [[Boulogne'i krahv]] kindlustas seda 1224. aastal. Esimene dokument, mis mainib selle kogukonna olemasolu, on linnaharta, mille [[Boulogne'i krahv]] [[Mathieu d'Alsace]] andis 1181. aastal [[Gerard I (Geldern)|Gérard de Gueldre'ile]]; Calais'st sai seega Boulogne'i krahvkonna osa. 1189. aastal randus [[Richard I]] Lõvisüda dokumentide kohaselt Calais's oma reisil [[Kolmas ristisõda|Kolmandasse ristisõtta]]. === 14.–15. sajand; ''Pale of Calais'' === {{vaata|Pale of Calais}} [[Pilt:LeDevouementDesBourgeoisDeCalais.jpg|thumb|upright|"Le Devouement des Bourgeois de Calais 1347", "Calais' kodanike pühendumus". [[Hainault' Philippa]] anub kuningas Edward III-t, et see säästaks kuue vabatahtliku elud märtrisurma eest. 19. sajandi seinamaaling nõukogu saalis, Hôtel de Ville, Calais]] Inglise villakaubanduse huvid ja Inglismaa kuninga [[Edward III]] väited olla Prantsusmaa kuningriigi pärija viisid 1346. aastal Inglismaa ja Prantsusmaa vahelise [[Crécy lahing]]uni, millele järgnes 1347. aastal Calais' piiramine ja vallutamine Edwardi poolt. Vihane Inglise kuningas nõudis linnakodanikele kättemaksu selle eest, et nad nii kaua vastu pidasid ("kangekaelne kaitse"), ja käskis linna elanikkonda ''en masse'' tappa. Ta nõustus aga neid säästma tingimusel, et kuus peamist kodanikku tulevad tema juurde, paljapäi ja paljajalu ning köied kaelas, ning annavad end surma. Nende saabumisel andis ta käsu nende hukkamiseks, kuid andis neile armu, kui tema kuninganna [[Hainault' Philippa]] anus teda nende elusid säästa. Seda sündmust meenutab 1895. aastal linna püstitatud üks [[Auguste Rodin]]i kuulsaim skulptuur "[[Calais' kodanikud]]" (''Les Bourgeois de Calais''). Kuigi kuningas Edward säästis delegatsiooni liikmete elu, tõrjus ta välja enamiku prantslastest ja asustas linna inglastega. Edward kinnitas samal aastal (1347) uuesti Calais' linnaharta, mille oli varem andnud [[Artois' krahv]]inna. [[Pilt:VlaanderenArtesie1477.png|left|thumb|220x220px|Kaardil 1477. aasta olukord koos Calais', Inglise ''Pale'i'' ja naaberkrahvkondadega]] 1360. aasta [[Brétigny leping]]uga määrati [[Guînes]], [[Marck]] ja Calais – ühiselt "[[Pale of Calais]]" – igaveseks Inglise võimu alla, kuid see ülesanne viidi ellu mitteametlikult ja ainult osaliselt. 9. veebruaril 1363 muudeti linn põhisadamaks. See jäi 1379. aastast [[Thérouanne'i diötsees]]i osaks, säilitades kirikliku sideme Prantsusmaaga. Linna hakati kutsuma "Inglise krooni säravaimaks juveeliks", kuna see on [[tina]]-, [[plii]]-, [[Tekstiil|riide]]- ja [[vill]]akaubanduse värav. Selle tollitulud ulatusid kohati kolmandikuni Inglise valitsuse tuludest, kusjuures kõige olulisem element oli vill. Selle umbes 12 000-lisest elanikkonnast oli kuni 5400 seotud villakaubandusega. Calais' kuberner või kapten oli tulus ja kõrgelt hinnatud avalik amet; kuulus [[Richard Whittington]] oli 1407. aastal samaaegselt nii [[Londoni ülemlinnapea]] kui ka Calais' linnapea. [[Pilt:MarchesOfCalaisTempHenryVIII.jpg|thumb|220x220px|Calais' sood ''temp.'' Henry VIII. (ülal: lõuna, all: põhi): "Cales Market" tsitadellis, näidatud all, ülal "[[Guînes|Gyenes Castel]]", all vasakul "[[Gravelines|Graveling]]", all paremal "[[Sangatte|Sand Gat]]"]] Calais'd peeti aastaid [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa kuningriigi]] lahutamatuks osaks ja selle esindajad istusid Inglise [[Inglismaa parlament|parlamendis]]. Inglaste jätkuv valdus Calais's sõltus aga kallilt hooldatud kindlustustest, kuna linnal puudus igasugune looduslik kaitse. Calais' ülalpidamine oli kulukas äri, mida Prantsusmaa ja [[Burgundia hertsogkond|Burgundia]] väed sageli proovile panid, ning lähedal kulges Prantsusmaa-Burgundia piir. Briti ajaloolane [[Geoffrey Elton]] märkis kord: "Calais – kallis ja kasutu – oli parem see kaotada kui hoida". Inglise võimu kestus Calais' üle oli suures osas Burgundia ja Prantsusmaa vahelise vaenu tagajärg: mõlemad pooled ihaldasid linna, kuid eelistasid näha, et kodumaise rivaali asemel kontrollib seda Inglismaa. Patiseisu murdis Prantsuse krooni võit Burgundia üle, millele järgnes [[Jeanne d'Arc]]i viimane lahing [[Compiègne'i piiramine]] 1430. aastal ning hertsogkonna hilisem liitmine Prantsusmaaga. === 16. sajand === 1532. aastal külastas Calais'd Inglise kuningas [[Henry VIII]] ja tema mehed arvutasid välja, et linnas on umbes 2400 voodikohta ja talle umbes 2000 hobuse pidamiseks. Pärast kuninglikku visiiti reformiti 1536. aastal linna juhtimist, eesmärgiga tugevdada sidemeid Inglismaaga. Selle sammu osana sai Calais'st parlamendipiirkond, kes saatis [[burgess (tiitel)|burgesse]] [[Inglismaa parlament|Inglismaa parlamendi]] [[House of Commons|alamkotta]]. 1552. aasta septembris reetis inglise seikleja [[Thomas Stukley]], kes oli mõnda aega prantslaste teenistuses olnud, Londoni võimudele mõned prantslaste plaanid vallutada Calais, millele järgnenuks randumine Inglismaale. Stukley ise võis olla nende plaanide autor. 7. jaanuaril 1558 saatis Prantsusmaa kuningas [[Henri II (Prantsusmaa)|Henri II]] [[François, Guise'i hertsog|Guise'i hertsogi François]] juhitud väed, kes [[Calais' piiramine (1558)|piirasid Calais'd]]. Kui prantslased ründasid, suutsid nad inglasi üllatada kriitilises tugevuspunktis Fort Nieulay ja lüüsiväravad, mis võinuks ründajad üle ujutada, jäid avamata. Inglismaa kuninganna [[Mary I]] pidas kaotust kohutavaks õnnetuseks. Kui ta uudist kuulis, ütles ta väidetavalt: "Kui ma olen surnud ja avatud, leiate '[[Felipe II|Philipi]]' [tema abikaasa] ja 'Calais' mu südames lebamas". Calais' ümbruse piirkond, mida tollal tunti ''Calaisis'' nime all, nimetati prantslaste poolt selle taastamise mälestuseks ümber ''Pays Reconquis'iks'' ("Tagasivallutatud riik"). Mõiste kasutamine meenutab Hispaania [[rekonkista]]t, millega prantslased olid kindlasti tuttavad – ja kuna see toimus Hispaaniaga peetava sõja kontekstis ([[Felipe II]] oli sel ajal kuninganna Mary kaasa), võis see olla mõeldud tahtliku tögamisena. [[Calais' piiramine (1596)|Hispaanlased vallutasid]] linna 24. aprillil 1596 Austria ertshertsogi [[Albrecht VII von Habsburg|Albrechti]] sissetungi käigus lähedalasuvast [[Hispaania Madalmaad]]est, kuid 1598. aasta mais tagastati see [[Vervinsi rahu]]ga Prantsusmaale. === 17. sajandist Esimese maailmasõjani === [[Pilt:The Official Visits To the Western Front, 1914-1918 Q9825.jpg|thumb|Ühendkuningriigi [[George V]] kohtub 1918. aastal Calais's Prantsuse ja Belgia ohvitseridega]] Calais jäi oluliseks merelinnaks ja salakaubaveo keskuseks kogu 17. sajandi vältel. Järgmise sajandi jooksul hakkas Calais' sadam aga järk-järgult seisma jääma, kuna lähedalasuvad [[Boulogne-sur-Mer]]i ja [[Dunkerque]]'i sadamad hakkasid tõusma ja konkureerima. Prantsuse revolutsioon 18. sajandi lõpus ei häirinud Calais'd ja hukkamisi ei toimunud. 1805. aastal võõrustas Calais osa Napoleoni armeest ja sissetungilaevastikust mitu kuud enne [[Napoleoni kavandatud sissetung Ühendkuningriiki|sissetungi katkestamist Britanniasse]]. 1818. aasta oktoobrist detsembrini kasutas Briti armee Calais'd oma väljasõidusadamana, et pärast Waterloo-järgse Prantsusmaa okupeerimist koju naasta. [[George Murray (Briti sõjaväelane)|Kindral Murray]] määras [[Manley Power]]i jälgima Briti vägede evakueerimist Prantsusmaalt. Südamlikud suhted olid selleks ajaks taastatud ja 3. detsembril kirjutas Calais' linnapea Powerile kirja, et avaldada tänu tema "prantslaste ja Calais' linna kaalutletud kohtlemise eest pardalemineku ajal". Rahvaarv oli 1847. aastal 12 580, paljud neist inglased. See oli üks peamisi sadamaid Briti reisijatele Euroopasse. [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] saabusid [[Briti ekspeditsiooniväed (Esimene maailmasõda)|Briti ekspeditsiooniväed]] Calais'sse teel lähedalasuvale rindejoonele, lõigates läbi [[Nord-Pas-de-Calais]] ja [[Flandria]]. Calais oli [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)|Läänerindele]] relvade ja tugevduste tarnimise võtmesadam. 1930. aastatel oli linn tuntud kui poliitiliselt sotsialistlik tugipunkt. === Teine maailmasõda === [[Pilt:Monument to Charles de Gaulle and Winston Churchill in Calais.jpg|thumb|Charles de Gaulle'i ja Winston Churchilli monument Calais's]] [[Pilt:Old bunkers at Calais 1 (Piotr Kuczynski).jpg|thumb|right|Teise maailmasõja aegsed punkrid Calais's]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 101I-383-0337-19, Frankreich, Calais, zerstörte Fahrzeuge.jpg|thumb|right|Calais' piiramise praht]] Calais tehti [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal praktiliselt maatasa. 1940. aasta mais oli see pealetungivate [[Saksamaa|Saksa]] vägede põhieesmärk ja sai viimase kaitse – [[Calais' piiramine (1940)|Calais' piiramise]] – sündmuspaigaks, mis tõmbas suure hulga Saksa vägesid mitmeks päevaks vahetult enne [[Dunkerque'i lahing]]ut eemale. Kokku 3000 Briti ja 800 Prantsuse sõdurit, keda abistasid [[Suurbritannia kuninglik merevägi|kuningliku mereväe]] sõjalaevad, tõrjusid 22.–27. maini 1940 [[10. tankidiviis (Wehrmacht)|10. tankidiviis]]i rünnakuid. Linna tegid maatasa suurtükivägi ja sööstpommitamine ning 3800-mehelisest kaitseväest evakueeriti enne linna langemist vaid 30 inimest. See võis aidata kaasa [[Operatsioon Dynamo|operatsioonile Dynamo]], liitlasvägede evakueerimisele Dunkerque'ist, kuna 10. tankidiviis oleks osalenud Dunkerque'i perimeetril, kui ta poleks olnud Calais's hõivatud. 1940. aasta 26. mai ja 4. juuni vahel põgenes Dunkerque'is sakslaste eest u. 330 000 liitlasväelast. Järgnenud Saksa okupatsiooni ajal sai sellest Saksa vägede komandopunkt Pas-de-Calais/Flandria piirkonnas ja see oli väga tugevalt kindlustatud, kuna sakslased uskusid üldiselt, et liitlased tungivad sealt peale. Seda kasutati ka lendavate [[V1]] pommide stardipaigana ja suurema osa sõjast kasutasid sakslased seda piirkonda [[Raudteesuurtükk|raudteesuurtükkide]] kohana, et pommitada Inglismaa kagunurka. 1943. aastal ehitasid nad rannikule tohutuid punkreid, et valmistuda rakettide väljalaskmiseks Kagu-Inglismaale. Hoolimata suurtest ettevalmistustest kaitseks dessantrünnaku vastu, toimus liitlaste sissetung [[Normandia dessant|D-päev]]al [[Normandia]]s kaugel läänes. Calais'd pommitati tugevalt, püüdes katkestada Saksa sidet ja veenda neid, et liitlased võtavad sissetungil sihikule Pas-de-Calais (mitte Normandia). Linna, mis oli selleks ajaks suures osas varemeis, [[Operatsioon Undergo|piiras]] 1944. aasta 25. septembri ja 1. oktoobri vahel ja vabastas kindral [[Daniel Spry]] [[3. Kanada jalaväediviis]]. 27. veebruaril 1945 koges Calais oma viimast pommirünnakut – seekord [[Suurbritannia kuninglik õhuvägi|kuningliku õhuväe]] pommitajate poolt, kes pidasid linna Dunkerque'iks, mis oli tol ajal veel Saksa vägede poolt okupeeritud. Pärast sõda ehitati ajaloolist linna vähe üles ja enamik hooneid on tänapäevased. === 21. sajand – rändeprobleemid === {{vaata|Migrandid Calais' ümbruses}} Alates 1999. aastast või varem hakkas Calais' lähiümbrusse saabuma üha suurem hulk [[Ebaseaduslik sisseränne|illegaalseid immigrante]] ja [[varjupaigataotleja]]id, kes elavad [[Calais' džungel|Calais' džunglis]], milline hüüdnimi on antud mitmele ajutisele laagrile. Inimesed elasid seal, kui nad üritasid siseneda [[Suurbritannia]]sse, pugedes salaja veoautodele, parvlaevadele, autodele või rongidele, mis sõidavad läbi [[Calais' sadam]]a või [[Eurotunneli Calais' terminal]]i, või oodates oma [[Varjupaik Prantsusmaal|Prantsusmaa varjupaiga]]taotluste menetlemist. Inimesed olid segu [[Varjupaigataotleja]]test ja [[Majandusmigrant|majandusmigrantidest]] [[Darfur]]ist, [[Afganistan]]ist, [[Süüria]]st, [[Iraak|Iraagist]], [[Eritrea]]st ja teistest [[Vähim arenenud riigid|vähearenenud]] või konfliktidest räsitud Aafrika ja Aasia riikidest. [[Migrandid Calais' ümbruses|Calais' rändekriis]] tõi 2015. aasta suvel kaasa pingete suurenemise Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa vahel. Ühendkuningriik süüdistas Prantsusmaad selles, et too ei teinud piisavalt, et takistada migrantide sisenemist Eurotunnelisse, ega püüdnud laiendada piiri äärde ehitatud tarasid. [[Suurbritannia peaminister]] [[David Cameron]] tegi avalduse, milles ütles, et illegaalsed immigrandid saadetakse Ühendkuningriigist välja isegi siis, kui nad saarele jõuavad. Et heidutada migrante ja pagulasi Calais' rongibussidele hüppamast, rajas Ühendkuningriigi valitsus tara ümber Eurotunneli kompleksi, kus sõidukeid Calais' rongibussidele laetakse. 26. oktoobril 2016 teatasid Prantsuse ametivõimud, et laager on puhastatud. 2017. aasta jaanuariks oli naasnud 500–1000 migranti, enamasti [[Saatjata alaealine|saatjata alaealised]], kes elasid Calais's [[Kodutus|karmilt]] ning on sellest ajast alates seal viibinud. == Geograafia ja kliima == [[Pilt:LondonCalaisParis.png|thumb|right|upright=1.25|Kaart, mis näitab Calais'd seoses Londoni ja Pariisiga]] [[Pilt:Map of Calais.png|thumb|right|upright=1.25|Calais' kaart]] Calais asub [[Calais' väin]]a ääres, mis tähistab [[La Manche]]'i ja [[Põhjameri|Põhjamere]] vahelist piiri, ning paikneb [[Eurotunnel]]i vastasotsas, 40 km [[Dover]]ist. Selgel päeval saab üle väina vaadata [[Doveri valged kaljud|Doveri valgeid kaljusid]]. Peale selle, et see on oluline sadam ning pardaleminek Prantsusmaa ja Inglismaa vahel, on see paljude suurte raudtee- ja maanteevõrkude tuum ning ühendatud maanteede kaudu [[Arras]]i, [[Lens]]i, [[Béthune]]'i ja [[Saint-Omer (Pas-de-Calais)|Saint-Omeriga]]. [[Dunkerque]] asub u 37 km ida pool. Calais asub Prantsusmaa pealinnast [[Pariis]]ist 236 km põhja pool ehk u 295 km autoga sõites. Calais' vald külgneb põhja pool La Manche'iga, lääne pool [[Sangatte]]'i ja [[Coquelles]]'iga, lõuna pool [[Coulogne]]'iga ning ida pool [[Marck]]iga. Linna tuumikala jaguneb müüride vahele jäävaks vanalinnaks ja St. Pierre'i nooremaks eeslinnadeks, mida ühendab puiestee. Calais on osa [[Côte d'Opale]]'ist (Opaalrannik), mis on kaljudega ääristatud osa Põhja-Prantsusmaa rannikul, mis on paralleelne Briti ranniku [[Doveri valged kaljud|valgete kaljudega]] ja on osa samast [[Kihistu|geoloogilisest moodustisest]]. See on tuntud oma maaliliste [[Pank (geoloogia)|kaljude]], nagu [[Blanc-Nez' neem]] ja [[Gris-Nezi neem]], ning laiade luidete poolest. Sellest maastikust on olnud inspireeritud paljud kunstnikud, nende hulgas helilooja [[Henri Dutilleux]], kirjanikud [[Victor Hugo]] ja [[Charles Dickens]] ning maalikunstnikud [[J. M. W. Turner]], [[Carolus-Duran]], [[Maurice Boitel]] ja [[Eugène Boudin]]. Sellele piirkonnale andis 1911. aastal nime maalikunstnik [[Édouard Lévêque]], et kirjeldada selle valguse eripära. Calais's on parasvöötme [[mereline kliima]] (Cfb [[Köppeni kliimaklassifikatsioon]]is). Temperatuurivahemikud on mõõdukad ja talved on jahedad, ebastabiilse ilmaga. Aastas sajab keskmiselt umbes 700-800 mm. Calais' vald jaguneb 13 kvartaliks: * [[Quartier du Beau Marais (Calais)|Beau Marais]] * [[Quartier du Cailloux (Calais)|Cailloux]] * [[Quartier du Calais-Nord (Calais)|Calais-nord]] * {{Interlanguage link|Quartier du Courgain Maritime|fr}} * [[Quartier des Fontinettes (Calais)|Fontinettes]] * [[Quartier du Fort-Nieulay (Calais)|Fort-Nieulay]] * [[Quartier Gambetta (Calais)|Gambetta]] * [[Quartier de Nouvelle-France (Calais)|Nouvelle-France]] * [[Quartier de la Mi-Voix (Calais)|Mi-voix]] * [[Quartier du Petit-Courgain (Calais)|Petit Courgain]] * [[Quartier Plage (Calais)|Plage]] * [[Quartier du Pont-du-Leu (Calais)|Pont-du-Leu]] * [[Quartier Saint-Pierre (Calais)|Saint-Pierre]] == Majandus == [[Pilt:Calaiscentreville.jpg|thumb|upright|Kesklinn]] Linna lähedus Inglismaale on teinud sellest sajandeid suure sadama. See on peamine parvlaevaületuskoht Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, kusjuures valdav enamus La Manche'i ristumisi tehakse [[Dover]]i ja Calais' vahel. Calais'st tegutsevate ettevõtete hulka kuuluvad [[SeaFrance]] (praegu likvideerimisel), [[DFDS Seaways]] ja [[P&O Ferries]]. [[Eurotunnel]]i Prantsusmaa-poolne ots asub Calais' lähedal [[Coquelles]]'is u 6,4 km kaugusel linnast läänes. Calais'l on otseühendus 238 km lõuna pool asuva Pariisiga. Calais'd külastab aastas üle 10 miljoni inimese. Alates keskajast õitsesid Calais's inglise ettevõtted. Calais oli eriti oluline villa ja riide tootmise ja kaubanduse keskus, mis kaalus üles Inglismaa osaks oleva linna ülalpidamiskulud. 1830. aastal asus Calais's ja St Pierre'i eeslinnas umbes 113 tootjat, kellest enamik olid inglased. Calais's on endiselt kaks suurt pitsivabrikut, kus on umbes 700 kangastelge ja 3000 töötajat. 20. sajandi alguses eksporditi linnast pitsi, kemikaale, paberit, veine, eriti šampanjat, kangeid alkohoolseid jooke, heina, põhku, villa, kartulit, kootud kaupu, puuvilju, klaasnõusid, pitsi ja metallnõusid. 20. sajandi alguses imporditi peamiselt puuvilla- ja siiditooteid, kivisütt, rauda ja terast, naftat, puitu, toorvilla, puuvillast lõnga ja korki. Viie aasta jooksul (1901–1905) oli ekspordi keskmine aastane väärtus 8 388 000 naela (aastatel 1896–1900 6 363 000 naela), impordi keskmine aastane väärtus oli 4 145 000 naela (aastatel 1896–1900 3 759 000 naela). Kalasadamana on Calais'l mitu märkimisväärset kalaturgu, sealhulgas Les Délices de la Mer ja Huîtrière Calaisenne La Fayette'i bulvaril, millest viimane on tuntud oma Bretagne'ist pärit [[Austrid|austrite]], [[homaar]]ide ja [[krabid]]e poolest. Mouroni tänaval asuv Emile Fournier et Filsi turul müüakse peamiselt suitsukala, sealhulgas [[lõhe]]t, [[forell]]i, [[Heeringas|heeringat]] ja [[hiidlest]]a. == Märkimisväärsed maamärgid == === Place d'Armes === Place d'Armes on üks suuremaid väljakuid Calais' linnas. See külgneb vaatetorniga ja oli keskajal kunagi linna süda. Kui Calais oli Inglismaa territoorium (1347–1558), sai see nimeks Market Square (place du Marché). Alles Inglise valitsemisaja lõpus sai see nime Place d'Armes. Pärast Calais' tagasivallutamist 1558. aastal andis François II Calais'le õiguse pidada kaks korda aastas laata väljakul, mis on tänini alles, aga ka hoogsat kolmapäevast ja laupäevast turgu. === Hôtel de Ville === [[Pilt:Calais_hotel_de_ville_face.jpg|thumb|[[Calais' raekoda|Hôtel de Ville]]]] Kesklinnas, mis on viimase kümnendi{{millal}} jooksul märkimisväärselt taastunud, domineerib selle eripärane raekoda ([[Calais' raekoda|Hôtel de Ville]]) Place du Soldat Inconnul. See ehitati flaami [[Renessanssarhitektuur|renessanss-stiilis]] aastatel 1911–1925, et tähistada Calais' ja Saint Pierre'i linnade ühinemine 1885. aastal. Eelmine raekoda püstitati 1818. aastal. Üks linna elegantsemaid vaatamisväärsusi, selle 74 m kõrget kaunistatud kellatorni saab näha merelt ja see heliseb kogu päeva ning on 2005. aastast alates [[UNESCO]] kaitse all [[Belgia ja Prantsusmaa linnakellatornid|kogu piirkonnas asuvate kellatornide sarja]] raames. Samuti on valitsuse 26. juuni 2003. aasta määrusega kantud ajaloomälestiste hulka hooneosad, sealhulgas selle katused ja kellatorn, peasaal, klaaskatus, trepp, esimest korrust teenindav koridor, esimese korruse ruumid (sealhulgas dekoratsioon): pulmatuba, VIP-salong, volikogu salong ja kabinetiruum. Saalil on vitraažaknad ning seal on arvukalt maale ja peent sisekujundust. Seal asuvad politseiasutused. === Notre-Dame'i kirik === [[Pilt:Église_Notre-Dame_de_Calais_2012_1.jpg|thumb|right|Notre-Dame'i kirik]] [[Notre-Dame'i kirik (Calais)|Notre-Dame'i kirik]] on suurepärane kirik, mis ehitati algselt 13. sajandi lõpus ning selle torn lisati 14. sajandi lõpus või 15. sajandi alguses. Nagu raekoda, on ka see üks linna silmapaistvamaid vaatamisväärsusi. See oli vaieldamatult ainus inglise perpendikulaarstiilis kirik Prantsusmaal. Suur osa praegusest 1400-kohalisest kirikust pärineb aastatest 1631–1635. See sisaldab flaami, gooti, anglonormanni ja tudori arhitektuuri elemente. 1691. aastal lisati kirikule [[Sébastien Le Prestre de Vauban|Vaubani]] tellimusel 1800 m³ [[tsistern]]. Kirik on pühitsetud neitsi Maarjale ja on ehitatud ristikujulisena, mis koosneb löövist ja neljast külglöövist. Vana suuraltar pärineb 1628. aastast ja ehitati rannikul purunenud Carrara marmorist, selle transpordil [[Genova]]st [[Antwerpen]]isse. See sisaldas 18 kuju, kaks seismas kummalgi pool altarit – kujutamas [[Louis IX|Püha Louis'd]] ja [[Karl Suur]]t. Sügava ja maheda tooniga orel, mida kaunistavad reljeefsed figuurid, ehitati [[Canterbury]]s millalgi 1700. aasta paiku. Tammepuust rikkalikult kaunistatud kantsel ja lugemislaud on veel üks hästiteostatud [[Saint-Omer (Pas-de-Calais)|Saint-Omeri]] kiriklik töö. Altarimaal "Taevaminemine" on omistatud sageli [[Anthonis van Dyck]]ile, kuigi tegelikult oli selle autor [[Gerard Seghers]]; samas kui külgaltari maal, mis kunagi arvati olevat [[Peter Paul Rubens]]i tehtud, on tegelikult [[Pieter Van Mol]]i teos. Kõrge ja tugevalt ehitatud müür, olles rohkem osa kindlusest kui toomkirikust, külgneb hoonega ja kaitseb seda tänava poolt, kus varem voolas vana jõgi, mis kulges Calais' kaudu mereni. Ruudukujulise plaaniga massiivsel Normani tornil on mõlemal küljel kolmekaarelised kellatorni aknad, mida katavad nurgatornid, ja kaheksanurksete proportsioonidega koonilise kujuga torn, mille tipus on jällegi lühike torn. Torn oli [[Inglise-Prantsuse uuring (1784–1790)|Inglise-Prantsuse uuringu (1784–1790)]] peamine vaatepunkt, mis ühendas [[trigonomeetria]] abil [[Pariisi observatoorium]]i [[Greenwichi observatoorium]]iga. Väinaülesed vaatlused tehti märgutuledega [[Doveri loss]]is ja [[Fairlight (Ida-Sussex)|Fairlightis]]. Kirik määrati 10. septembri 1913. aasta dekreediga ajaloomälestiseks, kuid selle vitraaž purunes 15. jaanuaril 1915 tsepeliinipommitamise ajal, kukkudes läbi katuse. Kindral de Gaulle abiellus Yvonne Vendroux'ga toomkirikus 6. aprillil 1921. Teise maailmasõja ajal sai ehitis tugevalt kahjustada ja ehitati osaliselt uuesti üles, kuigi suurt osa vanast altarist ja sisustusest ei asendatud. === Tornid === [[Pilt:Tour du Guet, Calais.jpg|thumb|right|[[Tour du Guet]]]] [[Tour du Guet]] (Vahitorn), mis asub Calais Nordis Places d'Armes'il, on üks väheseid säilinud sõjaeelseid ehitisi. Aastast 1229, kui Boulogne'i krahv [[Philippe Hurepel de Clermont|Philippe I]] ehitas Calais' kindlustused, on see üks vanemaid Calais' mälestusmärke, kuigi vanimad säilinud jäljed pärinevad aastast 1302. Selle kõrgus on 35–39 m (erinevad allikad). [[1580. aasta Calais' väina maavärin|1580. aasta maavärin]] poolitas torni kaheks ja korraga ähvardas see täielikult kokku variseda. Torn remonditi 1606. aastal ja see oli mõeldud Calais' kaupmeeste majutamiseks. See sai 1658. aastal kahjustada, kui noor tallipoiss selle põlema süütas, kui seda kuningas [[Louis XIV]] visiidi ajal ajutiselt kuningliku tallina kasutati. Seda ei remonditud umbes 30 aastat. 1770. aastal valati 1348. aasta algse kellaga identne kell. Oma kõrguse tõttu sai sellest 17. sajandi lõpust linna oluline valvepost sajanditeks kuni 1905. aastani; viimane tornihoidja oli sunnitud lahkuma 1926. aastal. [[Abraham Chappe]] ([[Ignace Chappe]]'i vend) paigaldas 1816. aastal torni telegraafikontori ja töötas 32 aastat. Just see kontor teatas 1821. aastal Prantsuse avalikkusele Napoleon I surmast. Sellel oli ka kahekordne funktsioon tuletornina, millel oli 1818. aastast kütusena töötav pöörlev tuletorn. 15. oktoobril 1848 asendati latern lõpuks uue tuletorniga. Esimese maailmasõja ajal oli see sõjaväe vaatluspost ja Teise maailmasõja ajal jäi selle hävingust napilt puudu. See torn on alates 6. novembrist 1931 klassifitseeritud ajaloomälestiseks. [[Calais tuletorn]] (Le phare de Calais) ehitati 1848. aastal, asendades vana vaatetorni sadama tuletornina. 55 m kõrgune torn elektrifitseeriti 1883. aastal ja automatiseeriti 1992. aastal. 271 astmega trepp viib laternani. Päeval on see teistest ranniku tuletornidest kergesti eristatav valge värvi ja musta laterna järgi. Tuletorn liigitati 22. novembril 2010 ajaloomälestiseks. === Kindlused === [[Pilt:Citadelle de Calais - La Porte de Neptune.JPG|thumb|right|Calais' tsitadell]] [[Calais' tsitadell|Tsitadell]], mis asub Pierre Coubertini avenüül, ehitati aastatel 1560–1571 endise keskaegse linnuse asukohta, mille 1229. aastal ehitas Philippe de Hureprel. Selle ehitamise eesmärk oli tõrjuda võimalikke sissetungijaid, kuid ei läinud kaua, kui Austria ertshertsog Albrecht vallutas 24. aprillil 1596 edukalt linna. Nii [[Louis XIII]] kui ka [[kardinal Richelieu]] kaalusid omal ajal tsitadelli ja Calais' laiendamist suureks müüriga ümbritsetud linnaks sõjasadama eesmärgil, kuid ettepanekutest ei saanud asja. [[Fort Risban]]i, mis asub rannikul Raymond Poincaré avenüül sadama sissepääsu juures, ehitasid inglased 1346. aasta novembri piiramise ajal, et takistada varude meritsi Calais'sse jõudmist, ning see oli nende poolt hõivatud 1558. aastani, mil Calais tagastati Prantsusmaale. 1596. aastal vallutati kindlus Hispaania Madalmaade poolt 1598. aasta maini, mil see [[Vervinsi rahu]] järel Prantsusmaale tagastati. 1640. aastal ehitati see ümber. Vauban, kes külastas kindlust mõnda aega 1680. aastatel, kirjeldas seda pigem kui "öökullide kodu ja hingamispäeva pidamise paika", mitte kui kindlust. Teise maailmasõja ajal oli see õhurünnakute varjupaik. See sisaldab Lancasteri torni, mille nime antakse sageli kindlusele endale. Fort Nieulay, mis asub Roger Salengro avenüü ääres, pärineb algselt 12. või 13. sajandist. Inglaste sissetungi ajal 1346. aastal lisati veetõkkeks lüüsiväravad ja 1525. aastal rajati selle ümber kindlus põhimõttel, et linnuserahvas saaks linna kaitsta seda üle ujutades. 1677. aasta aprillis ja mais külastasid [[Louis XIV]] ja Vauban Calais'd ning tellisid Fort Nieulay täieliku ümberehituse. See valmis 1679. aastal eesmärgiga kaitsta [[Hames'i jõgi|Hames'i jõge]] ületavat Nieulay silda. 1815. aastaks oli kindlus varemeis ja alles 1903. aastal see müüdi ja parandati talunikest üürnike poolt. 1940. aasta mais peeti kindluses sakslastega maha tagasihoidlik kaklus. === Muuseumid, teatrid ja kultuurikeskused === [[Pilt:Calais theatre.jpg|thumb|right|Calais teater]] Calais's on mitu muuseumi, sealhulgas ''[[Musée des Beaux-Arts et de la Dentelle de Calais]]'', ''[[Cité internationale de la Dentelle et de la Mode de Calais]]'' ja ''Musée de la Seconde Guerre Mondiale'' (Teise maailmasõja muuseum). ''Cité internationale de la Dentelle et de la Mode de Calais'' on pitsi- ja moemuuseum, mis asub vanas Boularti tehases kanali kaldal ja sisaldab töökodasid, raamatukogu ja restorani ning korraldab regulaarselt moeetendusi. Teise maailmasõja muuseum asub Parc St Pierre'is raekoja vastas ja rongijaamast lõunas. Hoone on endine natside punker ja sõjaaegne sõjaväe peakorter, mille ehitas 1941. aastal [[Organisation Todt]]. 194 m pikkuses ehitises on 20 ruumi, kus on Teisest maailmasõjast pärit esemeid ja fotosid ning üks Esimese maailmasõja teemaline ruum. Teatrid ja kultuurikeskused on ''Le théâtre municipal'', ''Le Centre Culturel Gérard Philipe'', ''Le Conservatoire à rayonnement départemental'' (CRD), ''L'auditorium Didier Lockwood'', ''L'École d'Art de Calais'', ''Le Channel'', ''Le Cinéma Alhambra'' ja ''La Médiathèque municipale''. ''Le théâtre municipal'' ehk Calais teater asub Lafayette'i bulvaril ja ehitati 1903. aastal krundile, mida aastatel 1811–1871 kalmistuna kasutati. Teater avati 1905. aastal. Fassaadi esimesel korrusel on kujud, mis esindavad luule, komöödia, tantsu ja muusika etenduskunsti teemasid. === Monumendid ja mälestusmärgid === [[Pilt:Calais statue bourgeois.jpg|thumb|right|"[[Calais' kodanikud]]"]] [[Pilt:Calais colonne louis XVIII.JPG|thumb|right|Louis XVIII sammas]] Otse raekoja ees on pronksist "[[Calais' kodanikud]]" (''Les Bourgeois de Calais''), [[Auguste Rodin]]i skulptuur, mis mälestab kuut meest, kelle Edward III pidi 1347. aastal hukkama. Valu püstitati 1895. aastal ja seda rahastati 10 000-frangise riikliku toetusega. Rodin (kes võttis oma kujunduse aluseks [[Jean Froissart]]i 14. sajandi jutustuse) kavatses äratada vaatajas kaastunnet, rõhutades kuue hukatava mehe valusaid näoilmeid. "Päästjate monument" (''Monument des Sauveteurs'') paigaldati 1899. aastal Boulevard des Alliésile ja viidi 1960. aastal Courgaini kvartalisse. See on pronksskulptuur, mille autoriks on peetud [[Edward Lormier]]'d. ''Monument Le Pluviôse'' on 620 kg kaaluv pronksist monument, mille [[Émile Oscar Guillaume]] ehitas 1912. aastal Calais' ranna lähedale ringristmiku keskele, mälestamaks allveelaeva [[Prantsuse allveelaev Pluviôse|Pluviôse]] tahtmatut uputamist 1910. aasta mais ranna lähedal auriku Pas de Calais poolt. Vabariigi president [[Armand Fallières]] ja tema valitsus tulid Calais'sse 27 ohvri riiklikule matusele. Üks neist ohvritest, Delpierre Auguste (1889–1910), uppus 21-aastaselt enne Calais' randa jõudmist; tema järgi on nimetatud dokk linnas. Monument pühitseti 22. juunil 1913. Monument "Jacquard" püstitati väljakule 1910. aastal, Calais' teatri sissepääsu vastu. See mälestab [[Joseph Marie Jacquard]]i, kes on Calais's populaarne tänu tema panusele žakaarkangaste leiutamise kaudu pitsi arendamisse. Kõrge [[Louis XVIII sammas|sammas]] linna Courgaini piirkonnas mälestab [[Louis XVIII]] visiiti. Sõjamälestise taga asuv aed Parc Richelieu ehitati 1862. aastal vanale linnavallile ja kujundati 1956. aastal ümber. Sellel on [[Yves de Coëtlogon]]i 1962. aastal loodud kuju, mis meenutab mõlemat maailmasõda koos allegoorilise kujuga, mis kujutab Rahu, mis hoiab oliivioksa tema rinnal. Teine monument Parc Richelieu's, mis püstitati 23. aprillil 1994, tähistab [[Emma Hamilton]]i viimse puhkepaiga ligikaudset asukohta. Ta suri Calais's 15. jaanuaril 1815. === Hotellid ja ööklubid === Paljude aastate jooksul oli Calais' kuulsaim hotell Hôtel d'Angleterre, mida sageli kutsuti ''Dessin's'' või ''Dessein's'' perekonna järgi, kes seda peaaegu sada aastat omas. Selle populaarsus kasvas pärast seda, kui [[Laurence Sterne]] seadis sinna oma 1768. aasta romaani ''[[Sentimentaalne teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia]]'' esimesed peatükid. Raudtee saabudes peatus Calais's vähem Briti külastajaid ja Dessin's suleti 1860. aastal. ''[[Hôtel Meurice de Calais]]'' on hotell, mille asutas 1771. aastal ''Le Chariot Royali'' nime all Prantsuse postimeister [[Charles-Augustin Meurice]], kes rajas hiljem viietärnihotelli ''[[Hôtel Meurice]]'', ühe Pariisi kuulsaima luksushotelli. See oli üks varasemaid hotelle Euroopa mandril, mis oli mõeldud spetsiaalselt Briti eliidile. Hotell ehitati aastatel 1954–55 ümber. Hotellis on 41 ''en-suite'' tuba. Peamine ööelukeskus Calais's on Casino Le Touquet Royale'i tänaval ja 555 Club. Igal kuul toimub Casino Le Touquet's õhtusöök ja tantsukabaree. Kasiinos on mänguautomaadid, ''blackjack'', rulett ja pokkerivõimalus. == Haridus == Calais's on mitmeid koole, sealhulgas ''[[Groupe Scolaire Coubertin]]'', ''[[Eglise Saint-Pierre]]'', ''[[Universite du Littoral]]'', ''[[Centre Universitaire]]'', ''Lycée HQE Léonard de Vinci'' Pasteur Martin Luther-Kingi tänaval, ''École d'Art de Calais'' Soupirantsi tänaval ja ''Centre Scolaire Saint-Pierre'' Four à Chaux' tänaval, mis pakuvad haridust algklassides, keskkoolis ja kutsekoolis. Linnas on vähemalt 7 kolledžit, nagu ''Collège Martin Luther-King'' Martin Luther-Kingi tänaval, ''Collège Nationalisé Lucien Vadez'' Yervant Toumaniantzi avenüül, ''Collège Les Dentelliers'' Gaillardi tänaval, ''College Jean Mace on Rue Maréchaux'', ''Collège République'' Place République'il, ''Collège Vauban'' Orléansville'i tänaval ja ''Collège Privé Mixte Jeanne d'Arc'' Champailler' tänaval. == Sport == Calais'd esindas [[jalgpall]]is [[Calais RUFC]], kes võistles ''[[Championnat National]]is''. Klubi asutati 1902. aastal nimega ''Racing Club de Calais'' ja nimetati 1974. aastal ümber kui ''Calais Racing Union Football Club''. ''Calais RUFC-l'' oli Prantsusmaa karikavõistlustel hea maine ja ta jõudis [[2000. aasta ''Coupe de France'i'' finaal|1999./2000. aasta hooaja finaali]], kaotades lõpuks [[FC Nantes|Nantes'ile]]. 2008. aastast on nad mänginud ''[[Stade de l'Épopée]]'' staadionil, mis mahutab umbes 12 000 pealtvaatajat. ''Calais Racing Union'' likvideeriti 2017. aasta septembris. Calais' ragbiklubi on ''[[Amicale Rugby Calaisien]]''. Korvpall on Calais's populaarne võistkondadega ''[[Calais Basket]]'' (mehed) ja ''[[COB Calais]]'' (naised), nagu ka võrkpall ''[[Lis Calais]]'' (mehed) ja ''[[Stella Calais]]'' (naised) võistkondadega. Seal on ka [[SOC (spordiklubi)|SOC]] klubi, mis tegeleb erinevate spordialadega, sealhulgas kergejõustiku, käsipalli ja jalgpalliga, ning jahtklubi ''[[Yacht Club de Calais]]''. Calais'l on ka Ameerika jalgpalli meeskond ''[[Les Seagulls]]''. == Transport == [[Pilt:Calais Port.JPG|right|thumb|Kraanad Calais' parvlaevaterminalis]] [[Pilt:Calais, rue Royale (France, August 2011).jpg|thumb|right|Jacquard'i bulvar]] === Merel === {{vaata|Calais' sadam}} [[Calais' sadam]] oli esimene kaablilaevasadam Euroopas ning on Prantsusmaa suuruselt neljas sadam ja suurim reisijateveo sadam. Sadam moodustab enam kui kolmandiku Calais' linna majandustegevusest. Kaubavedu on viimase kahe aastakümne{{millal}} jooksul kolmekordistunud. 2007. aastal läbis Calais'd rohkem kui 41,5 miljonit tonni liiklust, kus oli umbes 11,52 miljonit reisijat, 1,4 miljonit veoautot ja haagist, 2249 miljonit autot ja 4700 ülesõitu aastas. Doveri ja Calais' liini reisijate arv oli 2018. aastal 9 168 000. Keskmiselt väljuvad laevad sadamast iga 30 minuti järel. Sadamas on käimas{{millal}} uus 400 miljoni euro suurune projekt 700 m pikkuse akvatooriumit kaitsva lainemurdja loomiseks, mis võimaldab Calais's peatuda praktiliselt igat tüüpi laevadel.{{lisa viide}} === Rööbastel === Lisaks suurele sadamale teenindavad linna kolm raudteejaama: [[Gare de Calais-Fréthun]], [[Gare de Calais-Ville]] ja [[Gare des Fontinettes]], millest esimene on [[Eurostar]]i liini esimene peatus Mandri-Euroopas. [[Gare de Calais-Ville]] on sadamale lähim jaam, kust rongid sõidavad [[Gare de Boulogne-Ville]]'i ja kas [[Gare de Lille Flandres]]'i või [[Gare de Lille Europe]]'i. === Maanteel === Kohalikke bussiteenuseid pakub STCE. Calais' parvlaevaterminali ees on tasuta parkimisvõimalused ja maksimaalne peatumisaeg on kolm päeva. === Õhus === Calais'd teenindavad lennujaam ja lennuväli. [[Calais–Dunkerque'i lennujaam]] asub [[Marck]]is, 7 km Calais'st idakirdes. [[Saint-Ingleverti lennuväli]] asub [[Saint-Inglevert]]is, 13 km Calais'st edelas. == Sõpruslinnad == * [[Bardejov]], [[Slovakkia]] * [[Brăila]], [[Rumeenia]] * [[Duisburg]], [[Saksamaa]] * [[Dover]], [[Kent]], [[Suurbritannia]] * [[Wismar]], Saksamaa * [[Xiangtan Shi]], Hiina * [[Riia]], [[Läti]] ([[1976]]) * [[Fanga]], [[Mali]] == Vaata ka == * "[[Calais' kodanikud]]" == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [http://www.mairie-calais.fr/ Calais' koduleht] {{Calais' ringkonna vallad}} [[Kategooria:Prantsusmaa linnad]] [[Kategooria:Pas-de-Calais' departemangu vallad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] 11mxirh70kxch77gvlzbll6e8583mk8 0 272989 7144083 7028614 2026-05-01T17:13:08Z Velirand 67997 + kategooria 7144083 wikitext text/x-wiki '''August Allik''' ([[18. märts]] [[1920]] [[Loodi]] – [[21. august]] [[1962]] [[Tallinn]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväelane, [[Eesti laskurkorpus]]e 300. laskurpolgu rühmakomandör. Ta nimetati [[Väike väin|Väikese väina]] forsseerimise eest [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude Liidu kangelaseks]] 24. märtsil 1945. Ta maeti 23. augustil 1962 [[Rahumäe kalmistu]]le.<ref>http://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=August&filter_maetud_perenimi=Allik&action=maetud&popup=0&yldotsing=1&filter_maetud_kalmistu={{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=7581 Аллик Август Августович (vene keeles)] {{JÄRJESTA:Allik, August}} [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kangelased]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1920]] [[Kategooria:Surnud 1962]] a44azv2bbyho9cswyyqypymvbq67mg7 7144084 7144083 2026-05-01T17:13:44Z Velirand 67997 + kategooria 7144084 wikitext text/x-wiki '''August Allik''' ([[18. märts]] [[1920]] [[Loodi]] – [[21. august]] [[1962]] [[Tallinn]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväelane, [[Eesti laskurkorpus]]e 300. laskurpolgu rühmakomandör. Ta nimetati [[Väike väin|Väikese väina]] forsseerimise eest [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude Liidu kangelaseks]] 24. märtsil 1945. Ta maeti 23. augustil 1962 [[Rahumäe kalmistu]]le.<ref>http://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=August&filter_maetud_perenimi=Allik&action=maetud&popup=0&yldotsing=1&filter_maetud_kalmistu={{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=7581 Аллик Август Августович (vene keeles)] {{JÄRJESTA:Allik, August}} [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kangelased]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni I järgu kavalerid]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1920]] [[Kategooria:Surnud 1962]] 2cfaxbffgpolgtvdmwaunzrrvu374wh 7144085 7144084 2026-05-01T17:14:19Z Velirand 67997 + kategooria 7144085 wikitext text/x-wiki '''August Allik''' ([[18. märts]] [[1920]] [[Loodi]] – [[21. august]] [[1962]] [[Tallinn]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväelane, [[Eesti laskurkorpus]]e 300. laskurpolgu rühmakomandör. Ta nimetati [[Väike väin|Väikese väina]] forsseerimise eest [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude Liidu kangelaseks]] 24. märtsil 1945. Ta maeti 23. augustil 1962 [[Rahumäe kalmistu]]le.<ref>http://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=August&filter_maetud_perenimi=Allik&action=maetud&popup=0&yldotsing=1&filter_maetud_kalmistu={{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=7581 Аллик Август Августович (vene keeles)] {{JÄRJESTA:Allik, August}} [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kangelased]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni I järgu kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1920]] [[Kategooria:Surnud 1962]] g3k58ygxzt21ai10aaoiwkhcdibgsyg 0 274630 7144178 6847412 2026-05-01T21:01:51Z Velirand 67997 + kategooria 7144178 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Boris Meos | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Eesti | sünniaeg = [[27. märts]] [[1916]] | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | surmaaeg = [[10. märts]] [[1992]] | surmakoht = [[Tallinn]], Eesti | pikkus = | kaal = | spordiklubi= Tallinna ''Spartak'' | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalVõistlus|NSVL meistrivõistlused}} {{Hõbemedal|[[1950. aasta NSV Liidu meistrivõistlused vabamaadluses|1950]] [[Tula]]|[[Vabamaadlus]]}} {{Pronksmedal|[[1948. aasta NSV Liidu meistrivõistlused vabamaadluses|1948]] [[Moskva]]|[[Vabamaadlus]]}} {{Pronksmedal|[[1951. aasta NSV Liidu meistrivõistlused vabamaadluses|1951]] [[Tbilisi]]|[[Vabamaadlus]]}} {{MedalVõistlus|NSVL meeskondlikud meistrivõistlused}} {{Pronksmedal|[[1947. aasta NSV Liidu meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses|1947]] {{Riigi ikoon|Nõukogude Liit}}|[[Kreeka-Rooma maadlus]]}} }} '''Boris Meos''' ([[27. märts]] [[1916]] [[Tartu]] – [[10. märts]] [[1992]] [[Tallinn]]) oli [[eesti]] [[maadleja]] ja maadlustreener. ==Saavutused== Eesti meister [[Kreeka-Rooma maadlus]]es (1947, 1949, 1952); [[NSVL]] ''[[Spartak (spordiühing)|Spartaki]]'' meister Kreeka-Rooma maadluses – 1947, 1949, 1952); NSVL ''Spartak''i meister [[vabamaadlus]]es – 1948, 1950, 1952, 1954); NSVL meistersportlane vabamaadluses – 1949 Eesti Spordiselts [[Kalevi auliige]] – 1964; Vabariikliku kategooria kohtunik – 1950. Parimad õpilased – [[Tiit Madalvee]], [[Jaan Grünmann]] == Välislingid == *{{ESBL|Boris_Meos}} {{JÄRJESTA:Meos, Boris}} [[Kategooria:Eesti maadlejad]] [[Kategooria:Eesti maadlustreenerid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu maadlejad]] [[Kategooria:Eesti spordikohtunikud]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Kalevi auliikmed]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1916]] [[Kategooria:Surnud 1992]] m36xpenqgbd0vcz1fm1jl20y4y8d4uq 0 274912 7144212 6934635 2026-05-01T22:32:46Z Ollin Masa 227337 7144212 wikitext text/x-wiki {| align=right border=1 |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Boxing pictogram.svg|middle|36px|]] '''[[Poks]]''' |- align=center |bgcolor="EEE9BF"| Riik || [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|middle|60px|]] ||bgcolor="EEE9BF"| [[Ukraina]] |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]] |- align=center |bgcolor="FFE4C4"| Veerandfinaal || [[Poks 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] || [[Raskekaal (poks)|Raskekaal]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[Poks 2012. aasta suveolümpiamängudel|2012]] || Raskekaal |- align=center |colspan=4 align=center| [[Pilt:Continents.svg|80px|]] |- align=center |bgcolor="cc9966"| Pronks || [[15. maailmameistrivõistlused poksis|2009]] || Raskekaal |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[16. maailmameistrivõistlused poksis|2011]] || Raskekaal |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Europe continents black.svg|80px|]] |- align=center |bgcolor="cc9966"| Pronks || [[36. Euroopa meistrivõistlused poksis|2006]] || [[Keskkaal (poks)|Keskkaal]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[37. Euroopa meistrivõistlused poksis|2008]] || [[Poolraskekaal (poks)|Poolraskekaal]] |} [[Fail:Oleksandr Usyk in Kyiv, Ukraine on 31 December 2024 (cropped).jpg|vasakul|pisi|240x240px|Ussok (2024)]][[File:Українські боксери олімпійці - Шелестюк, Усик, Берінчик (позаду), Ломаченко, Гвоздик.JPG|thumb|Ukraina olümpiapoksijad. Ussõk on vasakult teine. Foto: 4. oktoober 2012]] '''Oleksandr Oleksandrovõtš Ussõk''' ([[ukraina keel]]es '''Олександр Олександрович Усик'''; sündinud [[17. jaanuar]]il [[1987]] [[Simferopol]]is) on [[Ukraina]] [[poks]]ija. Ussõk on kokku neljakordne Ukraina meister – [[Keskaal (poks)|keskkaalus]] (kuni 75 kg) 2006. aastal ning [[Raskekaal (poks)|raskekaalus]] (kuni 91 kg) aastatel 2009<ref>[http://amateur-boxing.strefa.pl/Nationalchamps/Ukraine2009.html 18. Ukraina meistrivõistlused poksis. Krõvõi Rig 2009. Tulemused inglise keeles]</ref>, 2010<ref>[http://amateur-boxing.strefa.pl/Nationalchamps/Ukraine2010.html 19. Ukraina meistrivõistlused poksis. Sumõ 2010. Tulemused inglise keeles]</ref> ja 2011.<ref>[http://amateur-boxing.strefa.pl/Nationalchamps/Ukraine2011.pdf 20. Ukraina meistrivõistlused poksis. Harkiv 2011. Tulemused inglise keeles]</ref> Ussõk võitis raskekaalus (kuni 91 kg) [[Poks 2012. aasta suveolümpiamängudel|2012. aasta Londoni olümpiamängude poksivõistlustel]] kuldmedali ning tuli olümpiavõitjaks. Ta võitis finaalis [[Clemente Russo]]t ([[Itaalia]]) ning sai sellega revanši eelmiste olümpiamängude kaotuse eest.<ref>[http://amateur-boxing.strefa.pl/Championships/OlympicGames2012.html 30. suveolümpiamängude poksivõistlus. London 2012. Tulemused inglise keeles]</ref> Ta osales raskekaalus (kuni 91 kg) [[Poks 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008. aasta Pekingi olümpiamängude poksivõistlustel]], kuid kaotas veerandfinaalis oma kohtumise hilisemale hõbemedalivõitjale Clemente Russole (Itaalia) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.<ref>[http://amateur-boxing.strefa.pl/Championships/OlympicGames2008.html 29. suveolümpiamängude poksivõistlus. Peking 2008. Tulemused inglise keeles]</ref> Ussõk võitis raskekaalus (kuni 91 kg) [[16. maailmameistrivõistlused poksis|16. maailmameistrivõistlustel]] ([[Bakuu]], 2011) kuldmedali ja tuli maailmameistriks.<ref>[http://amateur-boxing.strefa.pl/Championships/WorldChamps2011.pdf 16. maailmameistrivõistlused poksis. Bakuu 2011. Tulemused inglise keeles]</ref> Ta sai raskekaalus (kuni 91 kg) [[15. maailmameistrivõistlused poksis|15. maailmameistrivõistlustel]] ([[Milano]], 2009) pronksmedali, kaotades poolfinaalis hilisemale kuldmedalivõitjale ja maailmameistrile [[Jegor Mehhontsev]]ile ([[Venemaa]]).<ref>[http://amateur-boxing.strefa.pl/Championships/WorldChamps2009.html 15. maailmameistrivõistlused poksis. Milano 2009. Tulemused inglise keeles]</ref> Ussõk võitis [[Poolraskekaal (poks)|poolraskekaalus]] (kuni 81 kg) [[37. Euroopa meistrivõistlused poksis|37. Euroopa meistrivõistlustel]] ([[Liverpool]], 2008) kuldmedali ja tuli Euroopa meistriks.<ref>[http://amateur-boxing.strefa.pl/Championships/EuropeanChampionships2008.html 37. Euroopa meistrivõistlused poksis. Liverpool 2008. Tulemused inglise keeles]</ref> Ta sai [[Keskkaal (poks)|keskkaalus]] (kuni 75 kg) [[36. Euroopa meistrivõistlused poksis|36. Euroopa meistrivõistlustel]] ([[Plovdiv]], 2006) pronksmedali, kaotades poolfinaalis hilisemale kuldmedalivõitjale ja Euroopa meistrile [[Matvei Korobov]]ile ([[Venemaa]]).<ref>[http://amateur-boxing.strefa.pl/Championships/EuropeanChampionships2006.html 36. Euroopa meistrivõistlused poksis. Plovdiv 2006. Tulemused inglise keeles]</ref> ==Elukutselisena== [[File:Usyk - Knyazev - 0412.jpg|thumb|Foto: Andri Makuhha, 18. aprill 2015]] Ussõk jätkas novembris 2013 poksimist elukutselisena. Ta on seni (seisuga 19. juuli 2025) pidanud 24 kohtumist ning on võitnud need kõik (neist 15 [[Nokaut (poks)|nokaudiga]]). Ta on alates 18. maist 2024 kõigi viie elukutselise poksiorganisatiooni ([[International Boxing Federation|IBF]], [[International Boxing Organization|IBO]], [[World Boxing Association|WBA]], [[World Boxing Council|WBC]], [[World Boxing Organization|WBO]]) maailmameister kehakaalus üle 200 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 90,7 [[Kilogramm|kg]]. Viimati oli elukutseliste kõige raskemas kaalus absoluutne maailmameister 1999. aastal. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Olympedia}} *[http://boxrec.com/boxer/659772 Oleksandr Ussõk lehel ''BoxRec''. Inglise keeles] {{commonscat|Oleksandr Usyk}} {{JÄRJESTA:Ussõk, Oleksandr}} [[Kategooria:Ukraina poksijad]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] nwx9htjsdgb5ea04tvc6gby4a6v02fh 0 276440 7144469 7000619 2026-05-02T09:02:30Z Kuriuss 38125 7144469 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Möiraahv | värvus = loomad | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Alouatta-caraya ppia-m01b.jpg | pildi_seletus = Möiraahv loomaaias | pildi_laius = 220px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Esikloomalised]] ''Primates'' | sugukond = [[Ämmalahvlased]] ''Atelidae'' | alamsugukond = ''[[Alouattinae]]'' | perekond = '''Möiraahv''' ''Alouatta'' | perekonna_autor = [[Lacépède]], 1799 | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} [[Fail:Alouatta seniculus Global.jpg|pisi|''Alouatta seniculus''<nowiki/>'e kolju]] '''Möiraahv''' (''Alouatta'') on [[Lõuna-Ameerika|Lõuna-]] ja [[Kesk-Ameerika]] metsades elutsev ahvide perekond, kuhu kuulub 12 liiki.<ref name=":0">{{Netiviide |autor= |url=http://www.catalogueoflife.org/col/browse/tree/id/2b310dea7542f56dd6e0b77fb5b88ea1 |pealkiri=Genus Alouatta |väljaanne=Catalogue of Life |aeg= |vaadatud=2018-03-06 |arhiivimisaeg=2018-03-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180307151116/http://www.catalogueoflife.org/col/browse/tree/id/2b310dea7542f56dd6e0b77fb5b88ea1 |url-olek=ei tööta}}</ref> == Klassifikatsioon == Möiraahvi perekonda kuulub 12 liiki<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |autor= |url=https://www.itis.gov/servlet/SingleRpt/SingleRpt?search_topic=TSN&search_value=572810#null |pealkiri=Alouatta |väljaanne=ITIS |aeg= |vaadatud=2018-03-06}}</ref>: * ''[[Alouatta arctoidea]]'' * ''[[Alouatta belzebul]]'' * ''[[Alouatta caraya]]'' * ''[[Alouatta discolor]]'' * ''[[Alouatta guariba]]'' * ''[[Alouatta macconnelli]]'' * ''[[Alouatta nigerrima]]'' * [[Mantel-möiraahv]], ''Alouatta palliata'' * [[Guatemala möiraahv]], ''Alouatta pigra'' * ''[[Alouatta sara]]'' * ''[[Alouatta seniculus]]'' * ''[[Alouatta ululata]]'' ==Anatoomia== [[Pilt:Howler_monkey20020316_cropped.jpg|pisi|Möiraahvil on tugev haardsaba]] Möiraahvidel on lühike ja lai nina ning ümmargused ninasõõrmed. Neil on paljudele Uue Maailma ahvidele omaselt tugev haardevõimeline saba, mis jaksab kanda kogu keharaskust. Nende kehapikkus on sõltuvalt liigist ja soost 56–92 cm, saba pikkus on 58–91 cm.<ref name=":1">{{Netiviide |autor= |url=https://www.nationalgeographic.com/animals/mammals/group/howler-monkeys/ |pealkiri=Howler Monkeys |väljaanne=National Geographic |aeg= |vaadatud=2018-03-06}}</ref> Möiraahvidel on alalõua all iseloomulikud puhendid ja nende [[Keeleluu|keeleluukeha]] on pneumatiseeritud, moodustades omamoodi kõlakambri. Selline anatoomiline iseärasus lubab loomadel tekitada väga valju, kilomeetrite kaugusele kostvat heli.<ref>{{Raamatuviide|autor=D. Youlatos ''et al''|pealkiri=Howler Monkeys: Adaptive Radiation, Systematics, and Morphology|aasta=2014|koht=|kirjastus=Springer|lehekülg=144}}</ref> Möiraahvidel on [[Trikromaasia|trikromaatiline]] nägemine.<ref>{{Cite journal |last=Jacobs |first=G. H. |year=1996 |title=Trichromatic colour vision in New World monkeys |url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_1996-07-11_382_6587/page/156 |journal=Nature |issue=6587 |pages=156–158 |doi=10.1038/382156a0 |volume=382 |pmid=8700203 |last2=Neitz, M., Deegan, J. F., & Neitz, J.}}</ref> ==Toitumine== Need suured ja aeglaselt liikuvad ahvid on peamiselt [[Folivoor|folivoorsed]] ning toituvad lehtedest, õitest, pungadest ja viljadest. On teada, et mõnikord rüüstavad nad linnupesi ja söövad ka mune.<ref>{{Netiviide |autor=Matt Walker |url=http://news.bbc.co.uk/earth/hi/earth_news/newsid_8270000/8270801.stm |pealkiri=Monkeys 'reject vegetarianism' |väljaanne=[[BBC]] Earth News |aeg=2009-09-30 |vaadatud=2018-03-06}}</ref> ==Eluviis== [[Pilt:Howler monkey.ogg|pisi|Möiraahvi möire]] Möiraahvid veedavad puude otsas peaaegu kogu elu. Nad elavad enamasti 10–15-liikmeliste karjadena, kuhu kuulub 1–3 isast, emased ja noorloomad. Suguküpsed isendid lahkuvad karjast ja karja moodustavad mittesugulased. Möiraahvide eluiga ulatub 15–20 aastani.<ref name=":1" /> Nagu liigi nimigi viitab, on möiraahvide üheks iseloomulikumaks tunnuseks isasloomade vali möire, mis [[Guinnessi rekordite raamat]]u andmeil on kõige valjem maismaalooma häälitsus. See võib kosta kuni 4,8 km kaugusele.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Guinness World Records 2017|aasta=2016|koht=|kirjastus=Jim Pattison Group|lehekülg=58|url=}}</ref> Selliste häälitsuste abil ahvid suhtlevad omavahel, kaitsevad ja märgistavad oma territooriumi. Füüsilist võitlust esineb loomade vahel harva ja lühikest aega. ==Paljunemine== Enamasti sünnib möiraahvidel üks poeg, kes kohe pärast sündimist ema karvadesse klammerdub. == Viited == {{Viited }} ==Välislingid== {{Commonskat|Alouatta}} *[http://leht.aripaev.ee/?PublicationId=464dc490-fb94-4024-9b75-258ddc8543a9&articleid=49899&paperid=B513F1A4-E85D-494B-A17C-2540B3B94273| Turisti äratab Costa Ricas möiraahvi möiratus] * [http://pin.primate.wisc.edu/factsheets/entry/red_howler Primate Info Net] * [http://pin.primate.wisc.edu/factsheets/links/alouatta Primate Info Net ''Alouatta'' Factsheets] * [http://www.monteverdeinfo.com/sounds/howler_monkey.mp3 Howler monkey audio recording] * [http://www.belizezoo.org/zoo/zoo/mammals/how/how1.html Information about howler monkeys from Belize Zoo (photos, video and audio included)] * [http://nationalzoo.si.edu/Animals/SmallMammals/Exhibits/HowlerMonkeys/LoudestAnimal/default.cfm "The Loudest Animal in the New World," Smithsonian National Zoological Park] * [http://www.tierenzyklopaedie.de/tiere/brllaffe.html| Tierenzyklopaedie.de] * [https://novaator.err.ee/883662/costa-rica-mustad-moiraahvid-on-inimtegevuse-tottu-kollaseks-muutumas "Costa Rica mustad möiraahvid on inimtegevuse tõttu kollaseks muutumas"] ERR Novaator, 10. detsember 2018 [[Kategooria:Esikloomalised]] 40dlar2ikqt304ky23avm92hcw5aaqw 0 277702 7144046 6750032 2026-05-01T16:02:48Z Velirand 67997 + kategooria 7144046 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Nikolai Rakov''' ([[vene keel]]es Николай Петрович Раков; [[14. märts]] <small>(1. märts [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1908]] [[Kaluga]] – [[3. november]] [[1990]] [[Moskva]]) oli vene helilooja ja pianist. Nikolai Rakov õppis aastatel 1926–1931 [[Moskva konservatoorium]]is kompositsiooni [[Reinhold Glière]]'i ja [[Sergei Vasilenko]] käe all. Aastast 1932 töötas samas õppejõuna ning 1943. aastast oli ta Moskva konservatooriumi professor. Suved veetis Rakov Eestis [[Käsmu]]s.<ref name="käsmu" /> == Tunnustus == *[[Stalini preemia]] (1946) *[[Vene NFSV rahvakunstnik]] (1975) *[[NSV Liidu rahvakunstnik]] (1989) == Viited == {{viited|allikad= <ref name="käsmu">{{netiviide | URL = http://kasmu.eu/?page_id=2| Pealkiri = Käsmu| Väljaanne = Käsmu koduleht| Kasutatud = 17.03.2012| Keel = eesti }}</ref> }} {{JÄRJESTA:Rakov, Nikolai}} [[Kategooria:Venemaa heliloojad]] [[Kategooria:Venemaa pianistid]] [[Kategooria:Moskva konservatooriumi vilistlased]] [[Kategooria:Stalini preemia laureaadid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Novoje Donskoje kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1908]] [[Kategooria:Surnud 1990]] lknwv8jkrgl29g0okmxdcifkykgvbsm 0 280529 7144012 2994640 2026-05-01T15:16:59Z ~2026-12043-12 223441 /* Viited */ Allika pealkiri õigeks. 7144012 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib aianduse mõistest; majanduse mõiste kohta vaata artiklit [[Ajatamine (majandus)]]}} '''Ajatamine''' on [[taim]]e (või selle osa) tema [[puhkeperiood]]il [[lehtimine|lehtima]] või [[õitsemine|õitsele]] ajama<ref name="EKSS"/>. Mitmeid [[sibullill]]i (nt [[tulp|tulbid]] ja [[hüatsint|hüatsindid]]) saab ajatada<ref name="EKSS"/>. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EKSS">[[Eesti keele seletav sõnaraamat]], 2009. [http://www.eki.ee/dict/ekss/]</ref> }} [[Kategooria:Aiandus]] [[Kategooria:Botaanika]] pu5l2j1gug5a02drwu48kr9rici7h4r 0 284209 7144219 6916802 2026-05-02T00:10:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144219 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Persian Cat.jpg|pisi|Pärsia kass]] '''Pärsia kass''' on [[kass]]itõug, keda iseloomustab ümar nägu ja lühike koon. Pärsia kasside eelkäijad jõudsid Prantsusmaale ja Itaaliasse 17. sajandi alguses, kui neid toodi sinna Iraanist (ajalooliselt tuntud kui [[Pärsia]]).<ref name=Pärsia>{{netiviide |url= https://www.purina.ee/cats/cat-breeds/library/persian-long-hair |pealkiri= Pikakarvaline Pärsia Kass |autor= |keel= |failitüüp= |täpsustus= |väljaanne= |väljaandja= |koht= |aeg= |vaadatud= 03.11.2020 |tsitaat= |arhiivimisaeg= 27.10.2020 |arhiivimisurl= https://web.archive.org/web/20201027112353/https://www.purina.ee/cats/cat-breeds/library/persian-long-hair |url-olek= ei tööta }}</ref> Osa Pärsia kassi aretajatest arvab, et [[Himaalaja kass]] ja [[lühikarvaline eksootiline kass]] on Pärsia kassi alamliigid, kuid osa inimestest peab neid eraldi tõugudeks. Mõlemad tõud on aga aretatud Pärsia kassist.<ref>{{netiviide |autor= Shaun |url=https://persiancatcorner.com/persian-cat-vs-exotic-shorthair-what-are-the-differences/ |pealkiri= Persian Cat vs. Exotic Shorthair- What are the differences? |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne= |väljaandja= |koht= |aeg= 05.10.2019 |vaadatud=03.11.2020 }}</ref><ref>{{netiviide |autor= |url=https://persiancatcorner.com/persian-cat-vs-exotic-shorthair-what-are-the-differences/ |pealkiri= Persian vs Himalayan Cat: What’s the Difference? (With Pictures) |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne= |väljaandja= |koht= |aeg=11.10.2020 |vaadatud=03.11.2020 }}</ref> Tänu selektiivsele aretusele on Pärsia kasside kasukas paljudes erinevates variatsioonides. Aretuse tulemusena saadakse aina lühema koonuga ning lamedama näoga kasse. Lühenenud koon toob endaga kaasa aga palju terviseprobleeme.<ref>{{netiviide |url=https://link.springer.com/article/10.1007/s00335-016-9623-1#citeas |pealkiri=Evidence of selection signatures that shape the Persian cat breed |autor= Bertolini, F., Gandolfi, B., Kim, E. S., Haase, B., Lyons, L. A. & M. F. Rothschild |keel= |failitüüp= |täpsustus= |väljaanne= Mammalian Genome. Volume 27 |väljaandja= Springer publishers |koht= New York City |aeg= 2019 |vaadatud=03.11.2020 |tsitaat= }}</ref> Pärsia kassidel on suurim polütsüstilise neeruhaiguse esinemissagedus kõigi kassitõugude seas.<ref>{{netiviide |url= https://vcahospitals.com/know-your-pet/kidney-disease-polycystic-kidney-disease-in-cats |pealkiri= Polycystic Kidney Disease in Cats |autor= Ward, E. & M. Weir|keel= |failitüüp= |täpsustus= |väljaanne= |väljaandja= |koht= |aeg= |vaadatud= 03.11.2020 |tsitaat= }}</ref> Pärsia kass oli The Cat Fanciers' Organizationi järgi 2019. aastal maailma populaarsuselt neljas kassitõug, USA-s oli see tõug populaarsuselt esikohal.<ref>{{netiviide |autor= |url=https://cfa.org/cfa-news-releases/top-breeds-2019/ |pealkiri=The Cat Fanciers’ Association Announces Most Popular Breeds for 2019 |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne= |väljaandja= |koht= |aeg=09.02.2020 |vaadatud=03.11.2020 |arhiivimisaeg=20.10.2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201020003950/https://cfa.org/cfa-news-releases/top-breeds-2019/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == Päritolu == Pärsia kassi päritolu ei ole päris täpselt teada. Arvatakse, et pikakarvaline Pärsia kass on saadud [[Euroopa metskass]]i ja [[manul]]i paaritamisel. Pikakarvalisi kasse on esmamainitud Türgis ja Pärsias juba 17. sajandi alguses ja nad levisid sealt kiiresti edasi Itaaliasse ja Prantsusmaale. Prantsusmaalt jõudis Pärsia kass üsna varsti Inglismaale. Inglismaal kogus Pärsia kass kiiresti populaarsust 19. sajandil, kui kuninganna [[Victoria]] võttis endale Pärsia kassi.<ref>{{netiviide |autor= Vocelle, L. A. |url= https://www.thegreatcat.org/cats-19th-century-part-5-famous-cat-lovers/ |pealkiri= Cats in the 19th Century (part 5 - Famous Cat Lovers) |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne= |väljaandja= |koht= |aeg= 28.02.2014 |vaadatud= 03.11.2020}}</ref> Tänapäeva Pärsia kass on pika aretustöö tulemus ning paljude erinevate tõugude segunemisest tekkinud tõug.<ref>{{netiviide |url= https://www.royalcanin.com/ee/cats/breeds/breed-library/persian |pealkiri= Pärsia kass |autor= |keel= |failitüüp= |täpsustus= |väljaanne= |väljaandja= |koht= |aeg= |vaadatud= 03.11.2020 |tsitaat= |arhiivimisaeg= 23.01.2021 |arhiivimisurl= https://web.archive.org/web/20210123014059/https://www.royalcanin.com/ee/cats/breeds/breed-library/persian |url-olek= ei tööta }}</ref> Hiljutine geneetiline uuring näitab, et tänapäevane Pärsia kass ei ole enam pärit Lähis-Idast vaid hoopis Lääne-Euroopast.<ref>{{netiviide |url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2267438/ |pealkiri= The Ascent of Cat Breeds: Genetic Evaluations of Breeds and Worldwide Random Bred Populations |autor= Lipinski, M. J., Froenicke, L., Baysac, K. C., Billings, N., C., Leutenegger, C. M., Levy, A. M., Longeri, M., Niini, T., Ozpinar, H., Slater, M. R., Pedersen, N. C. & L. A. Lyons |keel= |failitüüp= |täpsustus= |väljaanne= Genomics |väljaandja= Elsevier |koht= Amsterdam |aeg= 2007 |vaadatud= 03.11.2020 |tsitaat= }}</ref> == Välimus ja iseloom == Pärsia kass on keskmise suurusega jässakas loom. Neil on pikk karv, mille all on tihe aluskarv, mille eest peaks inimene hoolt kandma, kuna kass ise ei suuda seda teha. Pärsia kassi karvkate võib olla väga paljudes erinevates värvides ning variatsioonides. Pärsia kass on lameda, ümmarguse näoga. Nende koonuosa on lühenenud ning kõrvad on väikesed ja asuvad teineteisest kaugel.<ref name=Pärsia/> Pärsia kassid on iseloomult leebed kassid. Neile meeldib mängida, aga samas ei ole nad liiga lärmakad. Pärsia kassid sobivad hästi pere ainsaks loomaks kuid nad saavad tavaliselt hästi läbi ka pere teiste loomadega. Nad on väga truud oma omanikule ja neile meeldib tähelepanu pereliikmetelt.<ref>{{netiviide |autor= |url=http://kassid.ee/parsia-kass/ |pealkiri= Pärsia kass |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne= |väljaandja= |koht= |aeg= |vaadatud=03.11.2020 }}</ref> == Eluiga == Pärsia kassi eluiga on keskmiselt 12–17 aastat. Nende mediaanvanus on 14,1 aastat. Rootsis tehti uuring, kust selgus, et uuringugrupis olevatest Pärsia kassidest 76% elas vanemaks kui 10 aastat ja 52% elas vanemaks kui 12,5 aastat.<ref>{{netiviide |autor=Shaun |url=https://persiancatcorner.com/persian-cat-life-expectancy-how-long-do-they-live/ |pealkiri= Persian Cat Life Expectancy- How Long Do They Live?|keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne= |väljaandja= |koht= |aeg=04.11.2019 |vaadatud=03.11.2020 }}</ref> == Tervis == Kuna pärsia kass on [[brahhütsefaalne]] kassitõug, siis esineb neil palju terviseprobleeme. Neil on hingamisraskused, silma ja naha probleemid ning poegimisraskused.<ref>{{netiviide |autor= |url=https://www.rvc.ac.uk/vetcompass/news/persian-cats-at-high-risk-of-health-problems-study-shows |pealkiri= Persian cats at high risk of health problems, study shows |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne= |väljaandja= |koht= |aeg=17.09.2019 |vaadatud=03.11.2020 }}</ref> Kuna nende pisarakanalid on deformeerunud, on Pärsia kassidel tavaliselt pisarate ülevool. [[Entropioon]] on haigusseisund, kus silmalaug keerdub sissepoole ja ripsmed hõõruvad silma. See põhjustab valu, põletikku ja suurenenud pisaravoolu.<ref>{{netiviide |autor= |url=https://et.drderamus.com/17223-entropion-symptoms |pealkiri=Entropioon - sümptomid, põhjused ja ravivõimalused |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne= |väljaandja= |koht= |aeg=2020 |vaadatud=03.11.2020 }}</ref> Pärsia kassidel esineb ka [[trihhiaas]]i. Sellisel juhul puutuvad silmade ümber normaalsest kohast kasvavad karvad kokku silma sarvkestaga.<ref>{{netiviide |autor= |url=https://et.docktorpet.com/2210609-trichiasis-in-dogs |pealkiri=Trihhiaas Koertel |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne= |väljaandja= |koht= |aeg=november 2020 |vaadatud=03.11.2020 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Düstookia]]ks nimetatakse poegimisraskuseid. Pärsia kassidel on sageli poegimisraskused, kuna lootel on suur pea ning laiad õlad.<ref>{{netiviide |autor= Gunn-Moore, D. A. & M. V. Thrusfield |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/7610538/ |pealkiri=Feline dystocia: prevalence, and association with cranial conformation and breed |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne= Vet Record |väljaandja= BMJ Group |koht= London |aeg=1995 |vaadatud=03.11.2020 }}</ref> BBC saate "Pedigree Dogs Exposed" mõjul on veterinaarid ja loomade heaolu nimel võitlevad organisatsioonid võtnud tähelepanu alla Pärsia kassid, kuna nende aretamine aina lamedama näo poole põhjustab kassidele terviseprobleeme. Loomade heaolude nimel võitlejad soovivad muuta tõustandardeid, et kassidel esineks vähem hingamisraskuseid. Saksamaal keelati brahhütsefaalsete kasside aretamine, kelle ninatipp on kürgemal kui alumised silmalaud.<ref>{{netiviide |autor= |url=https://www.europetnet.org/pet-resources/cat-breeds/item/1949-persian.html |pealkiri=Persian |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne= |väljaandja= |koht= |aeg= |vaadatud=03.11.2020 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Polütsüstiline neeruhaigus]] (AD-PKD) on pärilik haigus, mille korral kassi neerudes tekivad [[tsüst]]id. See on progresseeruv haigus. Tsüstid on kassi neerudes juba sünnist alates, kuid hakkavad elu jooksul suurenema. Tsüstide suurenedes hakkavad tekkima neeruprobleemid ning lõpuks tekib neerupuudulikkus. Tavalislt kujuneb haigus välja seitsmendaks elusaastaks. Haiguse esinemissagedus on Pärsia kassidel 35-57%. Haigust on võimalik kindlaks teha geenitestiga ning antud geeniga kasse on tänu sellele võimalik aretuses mitte kasutada.<ref>{{netiviide |autor= Noori, Z., Moosavian, H. R., Esmaeilzadeh, H., Vali, Y. & M. Fazli |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/31531040/ |pealkiri= Prevalence of polycystic kidney disease in Persian and Persian related-cats referred to Small Animal Hospital, University of Tehran, Iran |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne=Iranian Journal of Veterinary Research. Volume 20 |väljaandja=Shiraz University publishers |koht=Shiraz |aeg=2019 |vaadatud=03.11.2020 }}</ref><ref name=Pärsia2 >{{netiviide |autor= |url=https://est.battlepetsonline.com/autosomal-dominant-polycystic-kidney-disease-cats-39707 |pealkiri=Autosomaalne dominantne polütsüstiline neeruhaigus (ad-pkd) kassidele |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne= |väljaandja= |koht= |aeg= |vaadatud=03.11.2020 }}{{Kõdulink|aeg=november 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Polütsüstilise neeruhaiguse sümptomid: *Kaalukaotus *Depressioon *[[Letargia]] *Suurenenud janu *Liigne urineerimine *Oksendamine *Söögiisu vähenemine *Suurenenud neerud<ref name=Pärsia2 /> [[Hüpertroofiline kardiomüopaatia]] (HCM) on levinuim südamehaigus kasside seas. HCM põhjustab kassidel vasaku [[südamevatsake]]se paksenemist ja seetõttu on südametöö vähem efektiivne. Kuna hapnik ei liigu kehas piisavalt hästi ringi, siis põhjustab see rakkude suremist ning südametöö omakorda halveneb. Süda hakkab ebaregulaarselt lööma ja tekivad südamerütmihäired. Arvatakse, et hüpertroofiline kardiomüopaatia on pärilik haigus. Haigus võib põhjustada kassi äkksurma.<ref name=Pärsia3 > {{netiviide |autor= |url= https://www.vet.cornell.edu/departments-centers-and-institutes/cornell-feline-health-center/health-information/feline-health-topics/hypertrophic-cardiomyopathy |pealkiri=Hypertrophic Cardiomyopathy |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne= |väljaandja= |koht= |aeg= jaanuar 2014 |vaadatud=03.11.2020 }}</ref> Hüpertroofilise kardiomüopaatia sümptomid: *Hingeldamine *Lahtise suuga hingmine *Letargia<ref name=Pärsia3 /> [[Progresseeruv võrkkesta atroofia]] (PRA) on haigus, mis mõjutab foto-retseptorrakke. Rakkude töö halveneb ning aja jooksul põhjustab see kassi pimedaks jäämist. Tavaliselt kaob kassidel PRA tagajärjel esimesena öösel nägemise võime ning seejärel päeval nägemise võime.<ref>{{netiviide |autor=Llera, R. & C. Yuill |url= https://vcahospitals.com/know-your-pet/progressive-retinal-atrophy-in-the-cat |pealkiri=Progressive Retinal Atrophy in Cats |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne= |väljaandja= |koht= |aeg= |vaadatud=03.11.2020 }}</ref> [[Basaalrakuline nahakartsinoom]] on kasvaja, mis tuleneb [[basaalrakk]]ude kontrollimatust jagunemisest. Vähk avaldub tavaliselt peal, seljal või rinnal. See kasvaja on aga Pärsia kassidel pigem haruldane.<ref>{{netiviide |autor= Stoewen, D & C. Pinard |url=https://vcahospitals.com/know-your-pet/skin-basal-cell-tumors |pealkiri=Basal Cell Tumors |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne= |väljaandja= |koht= |aeg= |vaadatud=03.11.2020 }}</ref> Valget värvi kassidel, kaasa arvatud valget värvi Pärsia kassidel, on suurem tõenäosus kaasasündinud [[kurtus]]ele. Kurtus tekib sisekõrva väärarengu tõttu. Umbes 50% valget värvi kassidel esineb kurtus.<ref>{{netiviide |autor= Strain, G. M. |url=https://www.lsu.edu/deafness/catbreeds.htm |pealkiri=Cat Breeds With Congenital Deafness |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne= |väljaandja= |koht= |aeg=05.11.2009 |vaadatud=03.11.2020 }}</ref> Pärsia kassidel on eelsoodumus [[maloklusioon]]i tekkeks. See on hambumushäire ja seetõttu on kassidel häiritud söömine, söögi ning asjade haaramine ning närimine. Pärsia kassidel on söömine raskendatud ka lameda näokuju ja lühikese koonu tõttu.<ref>{{netiviide |autor= Hiscox, L. & J. Bellows |url=https://vcahospitals.com/know-your-pet/malocclusions-in-cats-when-teeth-dont-align |pealkiri=Malocclusions in Cats - When Teeth Are Misaligned |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne= |väljaandja= |koht= |aeg= |vaadatud=03.11.2020 }}</ref> Terviseprobleemid, mis esinevad Pärsia kassidel harvemini: *[[Düsplaasia]] *[[Dermatofütoos]] ehk kassihaigus *[[Kasside nakkuslik peritoniit]] *[[Krüptorhhidism]]<ref>{{netiviide |autor= |url=https://www.pdsa.org.uk/taking-care-of-your-pet/looking-after-your-pet/kittens-cats/persian |pealkiri= Persian |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne= |väljaandja= |koht= |aeg= |vaadatud=03.11.2020 }}</ref> *[[Neerukivitõbi]] *[[Põiekivid]] *[[Vastsündinu isoerütrolüüs]] *[[Lüsosomaalse ladustamise haigus]] *[[Porto-süsteemne šunt]] *Nahavähk *Nina-neelu polüübid *Igemepõletik<ref>{{netiviide |autor= |url=https://www.prestigeanimalhospital.com/services/cats/breeds/persian |pealkiri=Persian |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne= |väljaandja= |koht= |aeg= |vaadatud=03.11.2020 |arhiivimisaeg=24.10.2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201024010340/https://www.prestigeanimalhospital.com/services/cats/breeds/persian |url-olek=ei tööta }}</ref> == Hooldus == Pärsia kassi kasukas vajab igapäevast kammimist, kuna tihe aluskarv pulstub kergesti ja kass ei saa selle hoolitsemisega ise hakkama. Kui lasta kassi karval pulstuda siis tekitab see talle valu ja nahaärritust. Lisaks vajavad hoolitsemist ka Pärsia kassi silmad. Kuna neil on suur pisaravool, siis tuleb nende silmi sageli puhastada.<ref>{{netiviide |autor= |url=https://allaboutcats.com/grooming-persian-cat |pealkiri=Persian Cat Grooming Guide |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne= |väljaandja= |koht= |aeg=04.10.2020 |vaadatud=03.11.2020 }}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Kassitõud]] 8pas71lnfvgctv0kazlqpcp4xef6q2q 0 286550 7144257 6042158 2026-05-02T04:36:10Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144257 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Pāvilosta piirkond | nimi1_keel = läti | nimi1 = Pāvilostas novads | lipp = | lipu_link = | vapp = Pāvilostas novads COA.png | vapi_link = | pindala = 515,2 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Pāvilosta]] | asendikaardi_pilt = Pāvilostas novada karte.png }} '''Pāvilosta piirkond''' ([[läti keel|läti]] ''Pāvilostas novads'') oli [[1. järgu haldusüksus]] [[Läti]]s [[Kurzeme]]s. 2011. aastal moodustasid piirkonna elanikest [[lätlased]] 91,7%, [[venelased]] 3,3%, [[ukrainlased]] 1,1% ja [[leedulased]] 2,7%.<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-02 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Piirkond moodustati 2009. aastal [[Pāvilosta]] linnast ning [[Saka vald (Läti)|Saka]] ja [[Vērgale vald|Vērgale vallast]]. 2021. aastal liideti Pāvilosta piirkond [[Lõuna-Kuramaa piirkond|Lõuna-Kuramaa piirkonnaga]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.pavilosta.lv/ Piirkonna koduleht] {{LAT2}} [[Kategooria:Läti endised piirkonnad]] 65hzvg1g631m6zoinhfve55zcxi47d9 0 287316 7144127 7104828 2026-05-01T19:09:31Z Kuriuss 38125 7144127 wikitext text/x-wiki '''Valdek Pall''' ([[30. juuni]] [[1927]] [[Laius-Tähkvere vald]], [[Tartumaa]] – [[17. aprill]] [[2013]]) oli eesti keeleteadlane.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Valdek Pall oli talupidaja poeg.<ref name="ETBL" /> Ta lõpetas 1947. aastal [[Tartu Õpetajate Seminar]]i, 1952. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] (TRÜ) ajaloo-keeleteaduskonna, 1955. aastal aspirantuuri soome-ugri keelte alal, filoloogiakandidaat (1955, TRÜ), väitekiri "Ajad ja kõneviisid mordva keeltes", filoloogiadoktor (1975, TA), väitekiri "Põhja-Tartumaa toponüümika". Ta oli 1955–1957 [[TPedI|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] vanemõpetaja, 1957–1976 [[Keele ja Kirjanduse Instituut|Keele ja Kirjanduse Instituudi]] (KKI) murdesektori vanemteadur, 1976–1990 murdesektori juhataja, 1990–1993 KKI peateadur, ühtlasi 1955–1956 ka TPedI õppejõud ja 1978–1992 (osalise koormusega) professor, 1993–1996 TPÜ põhjamaade filoloogia osakonna professor ja aastast 1997 emeriitprofessor, 1998–2000 EKI soome-eesti sõnaraamatu töörühma liige-peatoimetaja.<ref name="ETBL" /> Ta korraldas eesti [[murdeuurimine|murrete uurimist]] ning sõnastas "[[Eesti murrete sõnaraamat]]u" koostamispõhimõtted. "Eesti murrete sõnaraamatu" koostaja ja toimetaja, väljaande "[[Soome-eesti suur sõnaraamat]]. I–II" (Tallinn, 2003) peatoimetaja, ajakirjade [[Keel ja Kirjandus]] ja [[Linguistica Uralica]] toimetuskolleegiumi liige. Olnud ka [[Emakeele Seltsi aastaraamat]]u ja [[Kodumurre|Kodumurde]] toimetuskolleegiumi liige. ==Teadustöö== Uurimisvaldkonnad: [[toponüümika]], eriti [[Põhja-Tartumaa]] kohanimed, samuti [[eesti keele ajalugu]] ja [[mordva keeled|mordva keelte]] [[ajalooline grammatika]]. ==Teoseid== Üle 130 teaduspublikatsiooni.<ref name="ETBL" /> *Konditsionaal mordva keeltes. // Töid läänemeresoome ja volga keelte alalt. Tallinn 1964 *Põhja-Tartumaa kohanimed I, II. Tallinn 1969, 1977 *Toponüümide leviku vaatlusi. // Keel ja Kirjandus (1972) 2, 3 *Väike murdesõnastik I–II (toim). Tallinn 1982, 1989 *Idamurde vahekorrast naabermurretega ja vadja keelega. // Keel ja Kirjandus (1982) 5 *''Die Toponymie im Rahmen der Sprachgeographie''. // Сов. финно-угроведение (1988) 4 *Maastikuesemete nimed ja nimetused. // Keel ja Kirjandus (1992) 9 *Idamurde sõnastik. Tallinn 1994 *Ersa keel. Õpiku konspekt ja sõnaloend. Tallinn 1996 *L'em't'ne. Tallinn 1997 *Saaremaa, Ösel ja Ojamaa. // Keel ja Kirjandus (1999) 1 *Torma kohanimedest. // Torma album (2000) 3 ==Liikmesus== [[Soome TA|Soome Teaduste Akadeemia]] välisliige (1990), [[Soome-Ugri Selts]]i (SUS), [[Soome Kirjanduse Selts]]i (SKS) ja [[Kalevala Selts]]i välisliige. ==Tunnustus== *2001 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3542}}</ref> *2002 – [[Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind]] * [[Emakeele Selts]]i auliige ==Isiklikku== Tema poeg on [[Imre Pall]]. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Kokla, P. Valdek Pall 60. // Keel ja Kirjandus (1987) 6 *Paul Ariste. ''Zum 60 Geburtstag von Valdek Pall''. // Сов. финно-угроведение (1987) 3 *Eesti entsüklopeedia 7. Tallinn 1994. Lk 161 *Kallasma, M. Üks tahk Valdek Pallist. // Keel ja Kirjandus (1997) 6 *Niit, E., Õispuu, J. Kiriusutelu Valdek Palliga. // Keel ja Kirjandus (1997) 6 *Rein Virkus. Tallinna Pedagoogikaülikool läbi aegade. Tallinn 1998, 68, 78, 97 *Eesti entsüklopeedia 14. Tallinn 2000. Lk 354 *Ross, E. Valdek Pall. // Keel ja Kirjandus (2002) 2 *Erelt, T. Kiriusutelu Valdek Palliga. // Keel ja Kirjandus (2002) 6 *[http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2002_2/Pall.pdf Valdek Pall, intervjuu] *Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002 (koos bibliogr-ga). // EKI Toim 11 (2002) *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp20130503.2.16.3 "VALDEK PALL 30. VI 1927 – 17. IV 2013"]. Sirp nr 18, 3. mai 2013. Lk 28 ==Välislingid== *{{ETBL|3}} *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=46BNM3WOgEjx Haud Tallinna Rahumäe kalmistul] {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Pall, Valdek}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Eesti fennougristid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Keele ja Kirjanduse Instituudi koosseis]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1927]] [[Kategooria:Surnud 2013]] o7vxzyy268htgjpu46rx2rxch8td53b 0 292999 7144418 6733478 2026-05-02T08:26:53Z Kuriuss 38125 7144418 wikitext text/x-wiki '''Maakohus''' on [[Eesti kohtusüsteem]]i regionaalne [[esimese astme kohus]], kus arutatakse kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. [[Fail:Lubja Street.jpg|pisi|Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja]] [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] [[Eesti kohtusüsteem|kohtusüsteem]]is on neli maakohust, vastavalt: [[Harju Maakohus|Harju]], [[Pärnu Maakohus|Pärnu]], [[Tartu Maakohus|Tartu]] ja [[Viru Maakohus|Viru maakohtud]]. [[File:Viru maakohus.jpg|pisi|Viru Maakohtu [[Rakvere kohtumaja]] hoone]] Eesti Vabariigi maakohtud arutavad [[Esimese astme kohus|esimese astme koh]]tuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab [[Apellatsioon|edasi kaevata]] ringkonnakohtusse. Menetlust eesti maakohtus reguleerivad tsiviilasjades [[Tsiviilkohtumenetluse seadustik|tsiviilkohtumenetluse seadustik]], kriminaalasjades [[Kriminaalmenetluse seadustik|kriminaalmenetluse seadustik]] ning väärteoasjades [[Väärteomenetluse seadustik|väärteomenetluse seadustik]]. [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] [[Eesti kohtusüsteem|kohtusüsteem]]i maakohtud jagunevad kohtumajadeks: Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja; Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja, Haapsalu kohtumaja, Kuressaare kohtumaja, Rapla kohtumaja, Paide kohtumaja; Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Jõgeva kohtumaja, Viljandi kohtumaja, Valga kohtumaja, Võru kohtumaja; Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja, Narva kohtumaja, Rakvere kohtumaja. == Ajalugu == Ajalooliselt oli maakohus (rootsi k. ''häradsrätten'', saksa k. ''Landgericht'') 17. sajandil [[Rootsi aeg|Rootsi ajal]] [[Läänemereprovintsid]]e [[Liivimaa kindralkubermang|Liivimaa]]l asutatud esimese astme kohtuasutus ja 18.–19. sajandil maaelanike (v.a talupojad) kohtuasutus<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=306&lid=737 5.2.2. Maakohtud], www.eha.ee</ref>. Maakohtud seati Liivimaal püsivalt sisse Rootsi riigivõimu poolt, [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Gustav II Adolf]]i ja [[Liivimaa kindralkuberner]]i (1629–1634) [[Johan Skytte]] poolt kohtureformi käigus (''Landgerichtsordinanz'', 1630; ''Verbesserte Landgerichtsordinanz'', 1632; ''Hofgerichtsordnung'', 1632<ref>Heikki Pihlajamäki, [https://library.oapen.org/bitstream/handle/20.500.12657/37847/9789004331532%20webready%20content%20text.pdf;jsessionid=D49A4FD8A6380F5C38A95869172B5D85?sequence=1 Conquest and the Law in Swedish Livonia (ca. 1630–1710)], The Northern World. North Europe and the Baltic c. 400–1700 ad. Peoples, Economics and Cultures lk 105</ref> [[Ordonants|ordonants]]idega 20.05.1630 ja 1.02.1632. aastal. 1631. aastal oli Rootsi [[Liivimaa]] aladel 5 maakohust (rootsi k. ''lanträtten'') (Riia, Tartu, Pärnu, Koknese ja (1634–1638 tegutsenud Võnnu). 1632. aasta ordonantsiga allutati maakohtutele otseselt kõik Rootsi kuninga alamad, olenemata sellest, kas nad olid [[aadlik]]ud, mitteaadlikud, [[vaimulik]]ud või ilmalikud, ratsanikud või sõdurid kindluslaagrites. Maakohtute kompetentsi hakkasid kuuluma [[Kriminaalasi|kriminaal]]- ja tsiviilasjad, mis ei olnud [[Tartu õuekohus|Tartu õuekoh]]tu otseses alluvuses, lisaks ka [[halduskaristus]]ed. === Kohtu koosseis === Esimese astme kohtutes, maakohtus oli ametis kohtunik, kaks assessorit ja notar (sekretär). Kohtunikeks olid rüütelkonda kuuluvad [[Pärusmõisnik|pärusmõisnik]]ud, Eestimaa [[meeskohus|meeskohtus]] olid mõlemad assessorid mõisnike hulgast, Liivimaa osas aga oli teine [[assessor]] tavaliselt õpetatud [[jurist]], mitteaadlik, kes pidas ühtlasi ka [[notar]]iametit<ref>Arvo Tering. Tartu ülikooli osa Eesti- ja Liivimaa haritlaskonna kujunemises XVII sajandil ja XVIII sajandi algul, "Keel ja Kirjandus" 1982, nr. 11, lk 592</ref>. 1694. aasta [[Reglement|reglemen]]diga, kui kaotati maa[[Vaeslastekohus|vaeslastekoh]]tud ja [[Sillakohus|sillakoh]]tud, pandi nende kohtulikud funktsioonid maakohtutele. 1703. aasta [[Reskript|reskript]]iga omistati maakohtuile nii Liivimaal kui teistes provintsides õigus langetada otsuseid aadlike kriminaalasjus, kuid säilitati kohtualusele seejuures apellatsiooniõigus Tartu õuekohtus. Maakohtud ehk kreisikohtud püsisid Liivimaal seisuslikus [[Kohtusüsteem|kohtusüsteem]]is kuni 1889. aastal teostatud Balti kubermangude kohtureformini, millega nad kaotati. [[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõda järel Eesti alal]] 1710. aasta [[kapitulatsioon]]idega ning [[Uusikaupunki rahuleping]]uga 1721. aastal taastati suures osas 1632. aasta kohtureformide eelne kohtukorraldus. 1740. aastast jagati [[Riia kubermang]]u Riiamaa, Võnnumaa, [[Tartumaa]] ja [[Pärnumaa]] maakohtu ja [[Praostkond|praostkon]]na osadeks (saksa k. ''Theil'')<ref>[[Carl Eduard Napiersky|Karl E. Napiersky]], [https://books.google.ee/books?id=7yNBAAAAcAAJ&lpg=PA103&ots=UMZdA9qBJU&dq=andreas%20choringius&hl=et&pg=PA12#v=onepage&q&f=false "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel"], 1843 seite 12-13 </ref>. [[Asehalduskord|Asehalduskor]]ra ajal (1783–1797) täitsid ajutiselt maakohtute funktsioone [[Kreisikohus|kreisikoh]]tud ja [[Alamkorrakohus|alamkorrakoh]]tud. === Kohtukorraldus === Maakohtu istungjärgud (maakohtu päevad) toimusid 2 korda aastas, maikuu algul ning [[mihklipäev]]a järel ning maakohtu koosseisu kuulus üks [[Maakohtunik|maakohtunik]], kes igaks kohtupidamiseks valis oma maakonna ametimeeste ja mõisarentnike seast 4–5 (hiljem 2) [[assessor]]it. Maakohtu otsuse peale võis [[Apellatsioonkaebus|apellatsioonikaebus]]e edastada [[asehaldur]]ile või [[kindralkuberner |kindralkuberner]]ile Riiga. Maakohtute otsused kuulusid kontrollimisele ning lõplikule kinnitamisele [[Tartu õuekohus|Tartu Õuekoh]]tus. Maakohtu pädevusse kuulusid, tsiviilalal: vastastikuste võlaküsimuste, hagide, pruuniks ja siniseks löömiste, piirivaidluste, kalastuskohtade vaatluste jm üle otsustamine; haldusalal: kantseleiametnike ja [[kohtupristav]]ite ametisse määramine; järelevalve osas: järelevalve advokaatide tegevuse üle; kriminaalalal: tapmiste, teedel ja tänavatel toimunud avaliku vägivalla, röövimiste, nõidumise, abielurikkumiste, kergemate õigusrikkumiste jm üle otsustamine. === Kreisikohus === Venemaa keisririigi [[Liivimaa kubermang]]us oli igas [[kreis]]is oma maakohus ehk [[kreisikohus]]. Kreisikohtud rajati [[Liivimaa kubermang]]us 1819. aastal mandril ja 1821. aastal [[Saaremaa kreis|Saaremaa]]l. Liivimaa kubermangu Eesti alal asutati kolm kreisikohtut: [[Tartu-Võru kreisikohus]] Tartus, [[Pärnu-Viljandi kreisikohus]] Viljandis ja [[Saaremaa kreisikohus]] [[Kuressaare]]s. [[Eestimaa kubermang]]us asutati kreisikohtud 1816. aasta [[Eestimaa talurahvaseadus]]e alusel alates 1817. aastast: [[Harju kreis|Harju]]-[[Järva kreis|Järva]] kreiside kreisikohus (asukohaga Tallinnas), [[Lääne kreis]]is (Haapsalus) ja [[Viru kreis]]is (Rakveres). == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.kohus.ee/2032 Maakohtud] [[Kategooria:Kohtud]] [[Kategooria:Tsiviilõigus]] [[Kategooria:Eesti kohtusüsteem]] aup1f56gzmcdkuvf50a0seai7rthd33 0 297730 7144400 7143864 2026-05-02T08:19:20Z Andres 5 7144400 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib asulast; valla kohta vaata artiklit [[Durbuy vald]].}} {{linn |pilt = Durbuy - Le château vu du sommet de l'Anticlinal.jpg }} [[Pilt:Durbvil.JPG|pisi|]] '''Durbuy''' [dürbü'ii] (prantsuse hääldus [dyʁ.bɥi]; vallooni keeles ''Derbu'') on linn [[Belgia]]s [[Valloonia]] piirkonnas [[Luxembourgi provints|Luxembourgi provintsis]], [[Durbuy vald|Durbuy valla]] keskus. [[Kategooria:Belgia linnad]] [[Kategooria:Luxembourgi provints]] q79fw9gau3plzgogabd5bfxp7jiet2o 0 298246 7144527 7109043 2026-05-02T09:37:59Z Kuriuss 38125 7144527 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2012}} [[Pilt:Map congress of vienna.jpg|thumb|right|380px|Euroopa kaart pärast Viini kongressi, 1815]] [[Pilt:Europa_12_kwietnia_1918.png|thumb|333px|Uued riigid ("piiririigid") [[12. aprill]]il [[1918]]]] See artikkel annab detailse loendi kõigist riikidest (sealhulgas nukuriigid), mis on eksisteerinud Euroopas alates [[Viini kongress]]ist aastal 1815 kuni tänapäevani. Iga riigi kohta on informatsioon eraldi veergudes: endise riigi nimi, selle riigi eluiga, tänapäeva riik või riigid, mille territooriumil see riik täielikult või osaliselt kord oli, ja rohkem informatsiooni selle riigi kohta. == Suveräänsed riigid == See on loend kõigist sõltumatutest riikidest või nukuriikidest, mis on eksisteerinud ajavahemikul 1815. aastast tänapäevani, kuid mida enam ei eksisteeri. (Iga riigi eluiga põhineb selle riigi sõltumatusel. See tähendab, et need riigid võisid eksisteerida ka väljaspool nimetatud aega, kuid mitte täielikult sõltumatuna.) {{Staatilised rea numbrid}} {| class="wikitable sortable static-row-numbers" |- ! Endised riigid !Riigi algus !Riigi lõpp ! Tänapäeva riikide piires ! Märkused |- | [[Albaania vürstkond|Albaania (vürstkond)]] |1912 |1925 | [[Albaania]] | Saavutas sõltumatuse [[Osmanite riik|Osmanite riigist]] selle languse lõpuaastatel; valitseti vürsti poolt tegelikult ainult kuni Esimese maailmasõja puhkemiseni ja muudeti vabariigiks varsti pärast sõda vürsti saksa päritolu tõttu. |- | [[Albaania vabariik]] |1925 |1928 | [[Albaania]] | [[Albaania kuningriik|Albaania kuningriigi]] eelkäija |- | [[Albaania kuningriik|Albaania (kuningriik)]] |1928 |1939 | [[Albaania]] | [[Albaania vabariik|Albaania vabariigi]] president 1920. aastatel otsustas taastada monarhia, kuid eelmise dünastia taastamise asemel hakkas ta ise uueks monarhiks, eirates dünastia nõudeid, kes valitses Albaaniat keskajal; riik ja tema võim kukutati aastal 1939 [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|fašistliku Itaalia]] poolt. |- | [[Albaania kuningriik (1939–1943)|Albaania (sõjaline okupatsioon)]] |1939 |1943 | [[Albaania]], [[Serbia]], [[Põhja-Makedoonia]] | Albaania okupeeriti Teise maailmasõja ajal teljeriikide poolt, algul [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|fašistliku Itaalia]] ja 1943 [[Kolmas Riik|natsi-Saksamaa]] poolt. |- |[[Albaania kuningriik (1943–1944)|Albaania (sõjaline okupatsioon)]] |1943 |1944 |[[Albaania]], [[Serbia]], [[Põhja-Makedoonia]] |Albaania okupeeriti Teise maailmasõja ajal teljeriikide poolt, algul [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|fašistliku Itaalia]] ja 1943 [[Kolmas Riik|natsi-Saksamaa]] poolt. |- | [[Albaania Demokraatlik Valitsus|Albaania (demokraatlik valitsus)]] |1944 |1946 | [[Albaania]] | Albaania demokraatlik valitsus pärast Teist maailmasõda. |- | [[Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik|Albaania (rahvavabariik)]] |1946 |1992 | [[Albaania]] | Albaania kommunistlik valitsus pärast Teist maailmasõda. |- | [[Anhalti hertsogiriik|Anhalt (hertsogkond)]] |1863 |1867 | [[Saksamaa]] | Sai [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liidu]] liikmeks. |- | [[Armeenia Demokraatlik Vabariik|Armeenia (demokraatlik vabariik)]] |1918 |1920 | [[Armeenia]] | [[Taga-Kaukaasia Demokraatlik Föderatiivne Vabariik]] lagunes ajutiselt ja Armeenia Demokraatlik Vabariik loodi ühena selle järglasriikidest, kuid taasühendati aastal 1922 koos kahe teisega [[Taga-Kaukaasia SFNV]] loomiseks. |- | [[Austria keisririik]] |1804 |1867 | [[Austria]], [[Ungari]], [[Tšehhi]], [[Slovakkia]], [[Galiitsia|Poola, Ukraina]], [[Transilvaania|Rumeenia]], [[Vojvodina|Serbia]], [[Itaalia]], [[Sloveenia]], [[Horvaatia]] | Esimene ühtne keisririik [[Habsburgide monarhia]] võimu all kuni Ungari ülestõusudeni 1848. aastal ja Ungari kompromissini aastal 1867. |- | [[Austria-Ungari]] |1867 |1918 | [[Austria]], [[Ungari]], [[Tšehhi]], [[Slovakkia]], [[Galiitsia|Poola, Ukraina]], [[Transilvaania|Rumeenia]], [[Vojvodina|Serbia]], [[Trentino-Alto Adige|Itaalia]], [[Sloveenia]], [[Horvaatia]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]] | [[Austria keisririik|Austria keisririigi]] järglasriik koos Ungari omavalitsusega Habsburgide keisririigis. |- |[[Saksa-Austria]] |1918 |1919 |[[Austria]], [[Tšehhi]], [[Itaalia]] |Katse luua pärast [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõppu [[Austria-Ungari]] saksakeelsetele aladele sakslaste riik. |- |[[Esimene Austria vabariik]] |1919 |1934 |[[Austria]] |Demokraatlik riik tänapäeva [[Austria|Austrias]]. |- |[[Austria Liitriik]] |1934 |1938 |[[Austria]] |Üheparteiline diktatuur ("Korporatiivne Riik") tänapäeva [[Austria|Austrias]]. |- | [[Avaari khaaniriik (Dagestan)|Avaari khaaniriik]] |1200. aastad |1864 | [[Venemaa]] | See koosnes [[Tšerkessia]]st ja [[Dagestan]]ist; see oli viimane riik Kaukaasias, mille annekteeris [[Venemaa Keisririik]]: Dagestani 1859. ja Tšerkessia 1864. aastal. |- | [[Aserbaidžaani Demokraatlik Vabariik|Aserbaidžaan (demokraatlik vabariik)]] |1918 |1920 | [[Aserbaidžaan]] | [[Taga-Kaukaasia Demokraatlik Föderatiivne Vabariik]] lagunes ajutiselt ja Aserbaidžaani Demokraatlik Vabariik loodi ühena selle järglasriikidest, kuid taasühendati aastal 1922 koos kahe teisega [[Taga-Kaukaasia SFNV]] loomiseks. |- | [[Badeni suurhertsogiriik|Baden (suurhertsogkond)]] |1806 |1871 | [[Saksamaa]] | Ühines [[Saksa keisririik]]i ja sai üheks selle liikmeks. |- | [[Baieri kuningriik|Baieri (kuningriik)]] |1806 |1871 | [[Saksamaa]] | Ühines [[Saksa keisririik]]i ja sai üheks selle liikmeks. |- | [[Valgevene Rahvavabariik|Valgevene (rahvavabariik)]] |1918 |1919 | [[Valgevene]] | Saavutas iseseisvuse Vene SFNV-lt ja neelati kiirelt Nõukogude Venemaa poolt alla. |- | [[Vaba Hansalinn Bremen|Bremen (vabalinn)]] |1813 |1867 | [[Saksamaa]] | Sai [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liidu]] liikmeks. |- | [[Braunschweigi hertsogkond|Braunschweig (hertsogkond)]] |1815 |1867 | [[Saksamaa]] | Sai [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liidu]] liikmeks. |- | [[Bulgaaria kuningriik|Bulgaaria (kuningriik)]] |1908 |1946 | [[Bulgaaria]], [[Serbia]], [[Põhja-Makedoonia]], [[Kreeka]] | Üks viimastest riikidest, mis sai [[Osmanite riik|Osmanite riigist]] sõltumatuks; riik kannatas kõvasti pärast Esimest maailmasõda sõdimise tõttu [[Keskriigid|Keskriikide]] poolel ja kaotas osa oma territooriumist; riik püüdis tagasi saada kõiki oma territooriume ja vallutada lisa Teise maailmasõja ajal. |- | [[Bulgaaria Rahvavabariik|Bulgaaria (rahvavabariik)]] |1946 |1990 | [[Bulgaaria]] | Bulgaaria kommunistlik valitsus pärast Teist maailmasõda [[Raudne eesriie|Raudse eesriide]] taga. |- | [[Cospaia]] |1440 |1826 | [[Itaalia]] | Vea tõttu jäi väike maariba müügilepingus mainimata ning selle asukad kuulutasid kohe välja sõltumatuse; ligi 400 aastat hiljem jagati see võrdselt Kirikuriigi ja Toscana vahel. |- | [[Couto Mixto]] |1200. aastad |1864 | [[Hispaania]] | Neutraalne territoorium [[Portugal]]i ja [[Hispaania]] vahel, mis läks aastal 1864 täielikult Hispaaniale. |- | [[Kreeta Riik]] |1898 |1913 | [[Kreeka]] | Saavutas sõltumatuse pärast mitut mässu [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vastu ja ühines [[Kreeka kuningriik|Kreeka kuningriigiga]] alles pärast 15 aastat sõltumatust. |- | [[Horvaatia Iseseisev Riik|Horvaatia (natsi-Saksamaa nukuriik)]] |1941 |1945 | [[Horvaatia]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Serbia]] | [[Kolmas Riik|Natsi-Saksamaa]] nukuriik Teise maailmasõja ajal. |- | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia (demokraatlik vabariik)]] |1918 |1992 | [[Tšehhi]], [[Slovakkia]], [[Taga-Karpaatia|Ukraina]] | Tšehhide ja slovakkide demokraatlik ühtsusvalitsus pärast Esimest maailmasõda 1918–1938, pärast Sudeedimaa liitmist Saksamaaga 1938–1939, pärast Teist maailmasõda 1945–1948 ja pärast [[Sametrevolutsioon|Sametrevolutsiooni]] 1990–1992 |- | [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkia (rahvavabariik)]] |1948 |1990 | [[Tšehhi]], [[Slovakkia]] | Tšehhide ja slovakkide kommunistlik valitsus pärast Teist maailmasõda [[Raudne eesriie|Raudse eesriide]] taga. |- | [[Danzigi vabalinn|Danzig (Rahvasteliit)]] |1920 |1939 | [[Poola]] | [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] protektoraat; annekteeriti [[Kolmas Riik|natsi-Saksamaa]] poolt seoses sissetungiga [[II Rzeczpospolita|Poolasse]] Teises maailmasõjas. |- | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] |1949 |1990 | [[Saksamaa]] | Saksamaa nõukogude valitsus pärast Teist maailmasõda. |- |[[Soome Kuningriik]] |1918 |1918 |[[Soome]] |67 päeva kestnud katse kehtestada Soomes kuningavõimu pärast Soome [[Soome kodusõda|kodusõja]] lõppu. |- | [[Soome Demokraatlik Vabariik]] |1939 |1940 | [[Venemaa]] | Lõuna-Soomes loodud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] nukuriik Teise maailmasõja ajal, mis annekteeriti kiiresti [[Nõukogude Liit]]u. |- | [[Bourbonide restauratsioon|Prantsusmaa (kuningriik)]] |1815 |1848 | [[Prantsusmaa]] | Kuigi [[Prantsuse revolutsioon]] oli Prantsuse monarhia lõpp aastal 1792, olid Prantsuse monarhiad aastatel 1800 kuni 1870 veel pikka aega võimul. |- |[[Prantsusmaa Teine Vabariik]] |1848 |1852 |[[Prantsusmaa]] |[[Prantsuse 1848. aasta revolutsioon|1848. aasta revolutsiooni]] tulemusena tekkinud riik. |- | [[Prantsuse teine keisririik|Prantsusmaa (keisririik)]] |1852 |1870 | [[Prantsusmaa]] | [[Prantsusmaa Teine Vabariik|Prantsusmaa Teise Vabariigi]] president kuulutas end 1852 keisriks, kuid sai 1870 [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõjas]] lüüa; lisaks kaotas Prantsusmaa [[Elsass-Lotring]]i ja see tagastati Saksa maade hulka, mida nüüd ühendas esimene rahvusriik [[Saksa keisririik|Saksa Keisririik]]. |- |[[Prantsuse kolmas vabariik]] |1870 |1840 |[[Prantsusmaa]] |Valitsussüsteem [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] alates 1870. aastast, kui [[Prantsuse teine keisririik]] [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõja]] ajal kokku varises, kuni 10. juulini 1940 pärast [[Lahing Prantsusmaa pärast|Prantsusmaa kaotust]] [[Natsi-Saksamaa|Natsi-Saksamaale]] [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]], mis viis [[Vichy valitsus|Vichy valitsuse]] moodustamiseni. |- | [[Prantsuse Riik]] |1940/1942 |1944 | [[Prantsusmaa]], [[Belgia]] | Aastal 1940 okupeeris natsi-Saksamaa Prantsusmaa ja Belgia, ühendades [[Sõjaline administratsioon Belgias ja Põhja-Prantsusmaal|Belgia Põhja- ja Lääne-Prantsusmaaga]], ning lõunas loodi neutraalne nukuriik [[Vichy Prantsusmaa]], kuni see natsi-Saksamaa ja fašistliku Itaalia poolt kaks aastat hiljem (1942) samuti okupeeriti. |- |[[Vichy valitsus]] |1940 |1945 |[[Prantsusmaa]] |[[Kolmas Riik|Natsi-Saksamaa]] nukuriik Teise maailmasõja ajal. |- | [[Vabalinn Frankfurt|Frankfurt (vabalinn)]] |1816 |1866 | [[Saksamaa]] | Annekteeriti [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] poolt aastal 1866. |- |[[Flaschenhalsi vabariik]] |1919 |1923 |[[Saksamaa]] |Lühiealine riiklik moodustis [[Saksamaa|Saksamaal]], [[Prantsusmaa]] ja [[USA]] okupatsioonitsoonide vahelisel pudelikaela kujuga alal, mis oli Saksamaa ülejäänud territooriumist ära lõigatud. |- | [[Saksa keisririik]] |1871 |1918 | [[Saksamaa]], [[Poola]], [[Lõuna-Jüütimaa maakond|Taani]], [[Kaliningradi oblast|Venemaa]], [[Elsass-Lotring|Prantsusmaa]], [[Leedu]] | Saksamaa selle suurimas ulatuses. |- | [[Gruusia Demokraatlik Vabariik|Gruusia (demokraatlik vabariik)]] |1918 |1921 | [[Gruusia]] | [[Taga-Kaukaasia Demokraatlik Föderatiivne Vabariik]] lagunes ajutiselt ja Gruusia Demokraatlik Vabariik loodi ühena selle järglasriikidest, kuid taasühendati aastal 1922 koos kahe teisega [[Taga-Kaukaasia SFNV]] loomiseks. |- | [[Kreeka kuningriik|Kreeka (kuningriik)]] |1832 |1974 | [[Kreeka]], [[Türgi]] | Kõheldes monarhia ja diktatuuri vahel eksisteeris Kreeka kuningriik kolm korda ajaloos(1832–1924, 1935–1941, 1944–1974), alati kivisel pinnal. |- |[[Esimene Kreeka Vabariik]] |1822 |1832 |[[Kreeka]] |[[Kreeka]] riik [[Osmanite riik|Osmanite riigist]] eraldumiseks peetud [[Kreeka iseseisvussõda|Kreeka iseseisvussõja]] ajal. |- |[[Teine Kreeka Vabariik]] |1924 |1935 |[[Kreeka]] |Vabariik Kreekas [[Hellenite kuningriik|kuningriikide]] vahelisel ajal. |- | [[Hamburg|Hamburg (vabalinn)]] |1813 |1867 | [[Saksamaa]] | Sai [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liidu]] liikmeks. |- | [[Hannoveri kuningriik|Hannover (kuningriik)]] |1814 |1866 | [[Saksamaa]] | Aastani 1837 personaalunioonis [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Ühendkuningriigiga]]; annekteeriti [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] poolt aastal 1866. |- | [[Hesseni suurhertsogkond|Hessen (suurhertsogkond)]] |1806 |1867/1871 | [[Saksamaa]] | Põhjaosa sai 1867 [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liidu]] ja siis [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] liikmeks. Lõunaosa ühines 1871 samuti [[Saksa keisririik|Saksa keisririigiga]]. |- | [[Hessen-Homburg]] |1622 |1866 | [[Saksamaa]] | Annekteeriti [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] poolt aastal 1866. |- | [[Hessen-Kassel]] |1813 |1866 | [[Saksamaa]] | Annekteeriti [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] poolt aastal 1866. |- | [[Hohenzollern-Hechingen]] |1576 |1850 | [[Saksamaa]] | Annekteeriti [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] poolt aastal 1850. |- | [[Hohenzollern-Sigmaringen]] |1576 |1850 | [[Saksamaa]] | Annekteeriti [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] poolt aastal 1850. |- | [[Baieri Nõukogude Vabariik]] |1919 |1919 | [[Saksamaa]] | Lühiajaline katse kehtestada nõukogude võimu Saksamaal [[Baier]]is pärast [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] langust. |- | [[Bremeni Nõukogude Vabariik]] |1919 |1919 | [[Saksamaa]] | Lühiajaline katse kehtestada nõukogude võimu Saksamaal [[Bremen]]is pärast [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] langust. |- |[[Slovakkia Nõukogude Vabariik]] |1919 |1919 |[[Slovakkia]] |Lühiajaline katse kehtestada nõukogude võimu [[Slovakkia|Slovakkias]] pärast [[Habsburgide keisririik|Habsburgide keisririigi]] langust. |- | [[Ungari Demokraatlik Vabariik]] |1918 |1919 | [[Ungari]] | Lühiajaline demokraatia ‘proovimine’ Ungaris pärast [[Habsburgide keisririik|Habsburgide keisririigi]] langust. |- | [[Ungari Nõukogude Vabariik]] |1919 |1919 | [[Ungari]] | Lühiajaline katse kehtestada nõukogude võimu [[Ungari|Ungaris]] pärast [[Habsburgide keisririik|Habsburgide keisririigi]] langust. |- | [[Ungari kuningriik#Sõdadevaheline periood|Ungari (regentvalitsus)]] |1920 |1946 | [[Ungari]], [[Slovakkia]], [[Rumeenia]], [[Taga-Karpaatia|Ukraina]] | Ungari püüdis monarhiat taastada, mis viis vaid regendi kehtestamiseni; oli [[Kolmas Riik|natsi-Saksamaa]] nukuriik Teise maailmasõja ajal (1944–1945). |- |[[Teine Ungari vabariik]] |1946 |1949 |[[Ungari]] |Demokraatlik riik Ungaris pärast [[Teine maailmasõda|IIMS]]. Praeguse [[Ungari|Ungari Vabariigi]] eelkäija. |- | [[Ungari Rahvavabariik|Ungari (rahvavabariik)]] |1949 |1989 | [[Ungari]] | Ungari kommunistlik valitsus pärast Teist maailmasõda [[Raudne eesriie|Raudse eesriide]] taga. |- | [[Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik]] |1918 |1920 | [[Läti]] | Katse kehtestada nõukogude võimu Lätis pärast [[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõja]] lõppu. |- | [[Leedu Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]] |1918 |1919 | [[Leedu]] | Katse kehtestada nõukogude võimu Leedus pärast [[Esimene maailmasõda]] lõppu. |- | [[Leedu-Valgevene NSV]] |1919 |1920 | [[Leedu]], [[Valgevene]] | [[Nõukogude Venemaa]] katse luua nõukogude riiki Leedus ja Valgevenes [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] ajal. |- |[[Kesk-Leedu Vabariik]] |1920 |1922 |[[Leedu]], [[Valgevene]] |[[Leedu]] ja [[Poola]] vahel [[Vilnius|Vilniuse]] piirkonnas eksisteerunud puhverriik. 1922 annekteeritud Poola poolt. |- | [[Islandi kuningriik|Island (kuningriik)]] |1918 |1944 | [[Island]] | Personaalunioonis [[Taani]] kuningriigiga; enne seda Taani koloonia aastast 1380. |- |[[Rootsi-Norra]] |1814 |1905 |[[Rootsi]], [[Norra]] |Rootsi ja Norra [[personaalunioon]], mida juhtis [[Rootsi kuningas]]. |- | [[Itaalia Sotsiaalne Vabariik]] (Salò vabariik) |1943 |1945 | [[Itaalia|Põhja-Itaalia]] | [[Kolmas Riik|Natsi-Saksamaa]] nukuriik Teise maailmasõja ajal. |- | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia (ühendatud kuningriik)]] |1861 |1946 | [[Itaalia]], [[Sloveenia]], [[Horvaatia]] | Itaalia ühendamine kulges aastatel 1861–1870, mil [[Sardiinia kuningriik|Sardiiniaga]] liideti [[Kesk-Itaalia ühendatud provintsid|Kesk-Itaalia]] ja [[Mõlema Sitsiilia kuningriik|Mõlema Sitsiilia]] territooriumid, samuti annekteeritud [[Lombardia–Venezia kuningriik|Austria Itaalia]] ja [[Kirikuriik]]; aastatel 1922–1943 oli fašistliku diktatuuri periood Itaalias [[Benito Mussolini]] juhtimisel. |- | [[Iiri Vaba Riik]] |1922 |1937 | [[Iirimaa]] | [[Briti impeerium]]i dominioon 20. sajandi alguses pärast iseseisvusliikumist endisest [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Ühendkuningriigist]]. |- | [[Iiri vabariik]] |1919 |1922 | [[Põhja-Iirimaa|Ühendkuningriik]], [[Iirimaa]] | Osaliselt tunnustatud revolutsiooniline riik. Kuulutas iseseisvust Ühendkuningriigist pärast [[Iirimaa üldvalimised, 1918|Iirimaa üldvalimisi]] [[Iiri vabadussõda|Iiri vabadussõja]] ajal aastal 1918. Jagunes 1921. aastal pärast [[Inglise-Iiri leping]]ut [[Iiri Vaba Riik|Iiri Vabaks Riigiks]] ning [[Suurbritannia|Põhja-Iirimaaks]]. |- | [[Krakówi Vabariik|Kraków (vabalinn)]] |1815 |1846 | [[Poola]] | Preisimaa kuningriigi, Venemaa keisririigi ja Austria keisririigi protektoraat, hiljem annekteeriti Austria keisririiki. |- | [[Kubani Rahvavabariik]] |1917 |1920 | [[Venemaa]] | [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] langemisest aastal 1917 kuni selle annekteerimiseni [[Vene SFNV]] poolt eksisteeris see väike lühiealine riik Põhja-Kaukaasias. |- | [[Lichtenbergi vürstkond|Lichtenberg (vürstkond)]] |1815 |1834 | [[Saksamaa]] | Saksi-Coburgi omanduses; müüdi [[Preisimaa kuningriik|Preisimaale]] aastal 1834. |- | [[Lippe vürstkond|Lippe (vürstkond)]] |1123 |1867 | [[Saksamaa]] | Sai [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liidu]] liikmeks. |- | [[Vabalinn Lübeck|Lübeck (vabalinn)]] |1815 |1867 | [[Saksamaa]] | Sai [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liidu]] liikmeks. |- | [[Lucca hertsogkond|Lucca (hertsogkond)]] |1815 |1847 | [[Itaalia]] | Annekteeriti [[Toscana suurhertsogkond|Toscana]] poolt aastal 1847. |- | [[Massa ja Carrara hertsogkond|Massa ja Carrara (hertsogkond)]] |1473 |1829 | [[Itaalia]] | Annekteeriti [[Modena ja Reggio hertsogkond|Modena ja Reggio]] poolt aastal 1829. |- | [[Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond|Mecklenburg-Schwerin]] |1352 |1867 | [[Saksamaa]] | Sai [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liidu]] liikmeks. |- | [[Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogkond|Mecklenburg-Strelitz]] |1701 |1867 | [[Saksamaa]] | Sai [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liidu]] liikmeks. |- | [[Modena ja Reggio hertsogkond|Modena ja Reggio (hertsogkond)]] |1814 |1859 | [[Itaalia]] | Ühines [[Kesk-Itaalia ühendatud provintsid]]ega, (üks [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriigi]] eelkäijatest). |- | [[Moldaavia Demokraatlik Vabariik]] |1918 |1918 | [[Moldova]] | [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] langemisest 1917. aastal kuni 1918. aastani ja [[Versailles' rahu]]ni, mis liitis selle territooriumi [[Rumeenia kuningriik|Rumeenia kuningriigiga]], eksisteeris Moldaavia Demokraatlik Vabariik ühena Venemaa Keisririigi järglasriikidest Euroopas. |- |[[Karjala Vabariik (1919–1920)]] |1919 |1920 |[[Venemaa]] koosseisus olev [[Karjala Vabariik]] |1919. aastal välja kuulutatud riiklik moodustis, mis seadis eesmärgiks ühendada üheks rahvusriigiks [[Aunuse kubermang|Aunuse]] ja [[Arhangelski kubermang|Arhangelski kubermangus]] elavad [[karjalased]]. |- | [[Montenegro kuningriik|Montenegro (kuningriik)]] |1910 |1918 | [[Montenegro]] | Kuningriik, mis annekteeriti Serbia poolt seoses Serbia ekspansiooniga pärast Esimest maailmasõda Jugoslaavia loomiseks. |- | [[Montenegro vürstkond|Montenegro (vürstkond)]] |1878 |1910 | [[Montenegro]] | [[Montenegro kuningriik|Montenegro kuningriigi]] eelkäija. |- | [[Montenegro Sõltumatu Riik|Montenegro (natsi-Saksamaa nukuriik)]] |1941 |1944 | [[Montenegro]], [[Serbia]] | [[Kolmas Riik|Natsi-Saksamaa]] nukuriik Teise maailmasõja ajal. |- | [[Mägilaste Vabariik]] |1917 |1920 | [[Venemaa]] | [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] langemisest aastal 1917 kuni aastani 1920 eksisteeris see riik lühikest aega enne [[Vene SFNV]] poolt annekteerimist. |- | [[Nassau hertsogkond|Nassau (hertsogkond)]] |1806 |1866 | [[Saksamaa]] | Annekteeriti [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] poolt aastal 1866. |- | [[Kolmas Riik|Natsi-Saksamaa]] |1933 |1945 | [[Saksamaa]], [[Poola]], [[Kaliningradi oblast|Venemaa]], [[Austria]], [[Tšehhi]], [[Elsass-Lotring|Prantsusmaa]], [[Luksemburg]], [[Galiitsia|Ukraina]] | Oli fašistliku diktatuuri periood Saksamaal [[Adolf Hitler]]i juhtimisel. |- | [[Saksa Liit]] |1815 |1866 | [[Saksamaa]], [[Poola]], [[Lõuna-Jüütimaa maakond|Taani]], [[Kaliningradi oblast|Venemaa]] [[Austria]], [[Tsehhi]], [[Sloveenia]] | [[Püha Rooma riik|Püha Rooma riigi]] järeltulija ja [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liidu]] eelkäija. |- | [[Põhja-Saksa Liit]] |1867 |1871 | [[Saksamaa]], [[Poola]], [[Lõuna-Jüütimaa maakond|Taani]], [[Kaliningradi oblast|Venemaa]] | Esimene föderaalne Saksa riik ja [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] eelkäija. |- | [[Oldenburgi suurhertsogkond|Oldenburg (suurhertsogkond)]] |1180 |1867 | [[Saksamaa]] | Sai [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liidu]] liikmeks. |- | [[Osmanite riik]] |1299 |1923 | [[Türgi]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Serbia]], [[Rumeenia]], [[Montenegro]], [[Albaania]], [[Põhja-Makedoonia]], [[Bulgaaria]], [[Kreeka]] | Üks suuremaid ja pikaealisemaid impeeriume läbi aegade kerkis esile Lähis-Idas ning kõikus tugevalt territoriaalselt ja majanduslikult läbi kogu oma ajaloo; see lammutati pärast Esimest maailmasõda täielikult vabariiklaste poolt pärast seda, kui liitlased annekteerisid peaaegu kõik selle ülejäänud territooriumid. |- | [[Kirikuriik]] |752 |1870 | [[Itaalia]] | Kogu idapoolne osa ühines [[Kesk-Itaalia ühendatud provintsid]]ega, (üks [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriigi]] eelkäijatest); siiski ei ühinenud ülejäänud maariba piki läänerannikut [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaaliaga]], kuni see aastal 1870 annekteeriti. |- | [[Parma hertsogkond|Parma (hertsogkond)]] |1814 |1859 | [[Itaalia]] | Ühines [[Kesk-Itaalia ühendatud provintsid]]ega, (üks [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriigi]] eelkäijatest). |- |[[Rahvusliku ühtsuse ajutine valitsus]] |1944 |1947 |[[Poola]] |Poola demokraatlik valitsus pärast Teist maailmasõda enne kommunistlikku režiimi. |- | [[Poola Rahvavabariik|Poola (rahvavabariik)]] |1947 |1989 | [[Poola]] | Poola kommunistlik valitsus pärast Teist maailmasõda [[Raudne eesriie|Raudse eesriide]] taga. |- | [[Portugali kuningriik|Portugal (kuningriik)]] |1139 |1910 | [[Portugal]] | Pärast sajandeid kestmist kukutas revolutsioon aastal 1910 monarhia. |- |[[Portugali koloniaalimpeerium]] |1494 |1999 |[[Portugal]], [[Brasiilia]], [[Angola]], [[Mosambiik]], [[Macau]], [[Ida-Timor]] |Portugali riik koos kolooniatega. |- | [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa (kuningriik)]] |1701 |1867 | [[Saksamaa]], [[Poola]], [[Lõuna-Jüütimaa maakond|Taani]], [[Kaliningradi oblast|Venemaa]] | Sai [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liidu]] liikmeks. |- | [[Reußi noorem liin|Reußi Noorem Liin]] |1806 |1867 | [[Saksamaa]] | Sai [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liidu]] liikmeks (Anhalti piirkond). |- | [[Reußi vanem liin|Reußi Vanem Liin]] |1778 |1867 | [[Saksamaa]] | Sai [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liidu]] liikmeks (Anhalti piirkond). |- | [[Rumeenia kuningriik|Rumeenia (kuningriik)]] |1881 |1947 | [[Rumeenia]], [[Moldova]], [[Ukraina]], [[Lõuna-Dobrudža|Bulgaaria]] | Viimane Rumeenia monarhia lõpetati. |- | [[Rumeenia Sotsialistlik Vabariik|Rumeenia (rahvavabariik)]] |1947 |1989 | [[Rumeenia]] | Rumeenia kommunistlik valitsus pärast Teist maailmasõda [[Raudne eesriie|Raudse eesriide]] taga, |- | [[Rumeenia vürstiriik]] |1878 |1881 | [[Rumeenia]] | [[Rumeenia kuningriik|Rumeenia kuningriigi]] eelkäija. |- | [[Venemaa Keisririik]] |1721 |1917 | [[Venemaa]], [[Soome]], [[Poola]], [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Valgevene]], [[Ukraina]], [[Moldova]], [[Gruusia]], [[Armeenia]], [[Aserbaidžaan]] | Üks suurriike 18. ja 19. sajandil, samuti teiseks suurim moodne impeerium ajaloos. |- |[[Venemaa Vabariik]] |1917 |1917 |[[Venemaa]], [[Soome]], [[Poola]], [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Valgevene]], [[Ukraina]], [[Moldova]], [[Gruusia]], [[Armeenia]], [[Aserbaidžaan]] |[[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] territooriumil pärast [[Veebruarirevolutsioon|Veebruarirevolutsiooni]] [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] poolt [[14. september|14. septembril]] ([[vkj]] 1. septembril) [[1917]] välja kuulutatud lühiajaline [[riik]], mis kestis kuni [[Bolševikud|bolševike]] toime pandud [[Oktoobrirevolutsioon|riigipöördeni]]. |- |[[Venemaa Nõukogude Vabariik]] |1917 |1918 |[[Venemaa]] |[[Nõukogude kongressid|II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi]] seadlusega [[7. november|7. novembril]] ([[vkj]] 25. oktoobril) [[1917]] [[Venemaa Vabariik|Venemaa Vabariigi]] territooriumil välja kuulutatud riik. |- | [[Vene SFNV]] |1918 |1922 | [[Venemaa]] | [[Nõukogude kongressid|III Ülevenemaalisel Nõukogude Kongressil]] [[10. jaanuar|10. jaanuaril]] [[1918]] vastu võetud ja [[19. juuli|19. juulil]] jõustunud [[Venemaa SFNV Konstitutsioon|Venemaa SFNV Konstitutsiooni]] järgi loodud riik. Kuni aastani 1922 oli Vene SFNV sõltumatu kommunistlik riik, mis koosnes peaaegu kogu [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] territooriumist selle lõpuaastatel; aastal 1922 sai sellest juhtiv ja domineeriv riik [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] kuni liidu lõpuni aastal 1991. |- | [[Saarimaa (Rahvasteliit)]] |1920 |1935 | [[Saksamaa]] | [[Rahvasteliidu mandaat]] [[Weimari vabariik|Weimari Saksamaal]]. |- | [[Saarimaa (protektoraat)|Saarimaa (Prantsuse protektoraat)]] |1947 |1956 | [[Saksamaa]] | Prantsuse administreeritud piirkond, mis hiljem anti [[Lääne-Saksamaa]]le. |- | [[Sardiinia kuningriik|Sardiinia (kuningriik)]] |1720 |1861 | [[Itaalia]], [[Prantsusmaa]] | Koosnes Itaalia piirkondadest Sardiiniast ja Piemontest; juhtiv riik, mis ühendas Apenniini poolsaare. |- | [[Saksi-Altenburgi hertsogiriik]] |1826 |1867 | [[Saksamaa]] | Sai [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liidu]] liikmeks (Tüüringi provints). |- | [[Saksi-Coburg ja Gotha|Saksi-Coburgi ja Gotha hertsogkond]] |1826 |1867 | [[Saksamaa]] | Sai [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liidu]] liikmeks (Tüüringi provints). |- | [[Saksi-Coburg-Saalfeld]] |1699 |1826 | [[Saksamaa]] | Ühendati aastal 1826 [[Saksi-Coburgi ja Gotha hertsogkond|Saksi-Coburg ja Gotha]] moodustamiseks. |- |[[Saksi-Hildburghauseni hertsogiriik|Saksi-Hildburghausen]] |1680 |1826 |[[Saksamaa]] |Ühendati aastal 1826 [[Saksi-Meiningeni hertsogiriik|Saksi-Meiningeni hertsogiriiga]]. |- | [[Saksi-Gotha-Altenburg]] |1680 |1826 | [[Saksamaa]] | Ühendati aastal 1826 [[Saksi-Coburgi ja Gotha hertsogkond|Saksi-Coburg ja Gotha]] moodustamiseks. |- |[[Saksi-Lauenburg]] |1814 |1871 |[[Saksamaa]] |Aastal 1871 sai [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] osastisriigiks. |- | [[Saksi-Meiningeni hertsogiriik]] |1675 |1867 | [[Saksamaa]] | Sai [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liidu]] liikmeks (Tüüringi provints). |- | [[Saksi-Weimar-Eisenach]] |1809 |1867 | [[Saksamaa]] | Sai [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liidu]] liikmeks (Tüüringi provints). |- | [[Saksimaa kuningriik|Saksimaa (kuningriik)]] |1806 |1867 | [[Saksamaa]] | Sai [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liidu]] liikmeks. |- | [[Schaumburg-Lippe]] |1643 |1867 | [[Saksamaa]] | Sai [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liidu]] liikmeks. |- | [[Schleswigi hertsogkond|Schleswig (hertsogkond)]] |1864 |1866 | [[Saksamaa]], [[Taani]] | Sõltumatus [[Taani]]st aastal 1864; annekteeriti [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] poolt aastal 1866. |- | [[Schwarzburg-Rudolstadt]] |1599 |1867 | [[Saksamaa]] | Sai [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liidu]] liikmeks (Tüüringi provints). |- | [[Schwarzburg-Sondershausen]] |1599 |1867 | [[Saksamaa]] | Sai [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liidu]] liikmeks (Tüüringi provints). |- | [[Serbia kuningriik|Serbia (kuningriik)]] |1882 |1918 | [[Serbia]], [[Põhja-Makedoonia]] | [[Jugoslaavia Kuningriik|Jugoslaavia Kuningriigi]] eelkäija; viimane moodustati teiste riikide annekteerimisest. |- | [[Serbia vürstkond|Serbia (vürstkond)]] |1878 |1882 | [[Serbia]] | [[Serbia kuningriik|Serbia kuningriigi]] eelkäija. |- | [[Serbia (1941-1944)|Serbia (natsi-Saksamaa nukuriik)]] |1941 |1944 | [[Serbia]] | [[Kolmas Riik|Natsi-Saksamaa]] nukuriik Teise maailmasõja ajal. |- | [[Serbia ja Montenegro]] |2003 |2006 | [[Serbia]], [[Montenegro]] | Taaskehtestati Jugoslaavia põhiseadus, mis lõpetas viimase ja andis Montenegrole poolautonoomia enne selle sõltumatust Serbiast aastal 2006. |- | [[Slovaki vabariik (1939–1945)|Slovaki vabariik]] |1939 |1945 | [[Slovakkia]] | [[Kolmas Riik|Natsi-Saksamaa]] nukuriik Teise maailmasõja ajal. |- | [[Hispaania Esimene Vabariik]] |1873 |1874 | [[Hispaania]] | Hispaania oli vabariik kahel korral |- | [[Hispaania Teine Vabariik]] |1931 |1939 | [[Hispaania]] | Teine vabariik alistati [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjas]]. |- | [[Hispaania (1936–1975)|Hispaania Riik]] |1939 |1975 | [[Hispaania]] | Fašistliku diktatuuri periood Hispaanias [[Francisco Franco]] juhtimisel. |- | [[Sloveenide, Horvaatide ja Serblaste Riik]] |1918 |1918 | [[Sloveenia]], [[Horvaatia]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Vojvodina|Serbia]] | Lühiajaline (33 päeva kestnud) sõltumatu riik, mis annekteeriti Serbia poolt seoses Serbia ekspansiooniga pärast Esimest maailmasõda Jugoslaavia loomiseks. |- | [[Taastamine (Šveits)|Šveitsi taastamine]] |1815 |1848 | [[Šveits]] | [[Napoleon I|Napoleoni]] hävingust uue põhiseaduseni, mis kehtib siiani. |- | [[Taga-Kaukaasia Demokraatlik Föderatiivne Vabariik]] |1918 |1918 | [[Gruusia]], [[Armeenia]], [[Aserbaidžaan]] | [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] langemisest aastal 1917 kuni aastani 1918 ja Taga-Kaukaasia DFV ajutise lammutamiseni oli see sõltumatu riik, mis koosnes [[Gruusia]]st, [[Armeenia]]st ja [[Aserbaidžaan]]ist, kus kõik kolm saavutasid sõltumatuse ja taasühinesid aastal 1922 [[Taga-Kaukaasia SFNV]] moodustamiseks. |- |[[Fiume Vaba Riik]] |1920 |1924 |[[Horvaatia]] |Pärast [[Austria-Ungari|Austria-Ungari keisririigi]] lagunemist [[Jugoslaavia Kuningriik|Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriigi]] ja [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriigi]] vahele loodud puhverriik. |- |[[San Marco vabariik]] |1848 |1849 |[[Itaalia]] |Revolutsiooniline riik [[Itaalia]] aladel. Liitus [[Sardiinia kuningriik|Sardiinia kuningriigiga]]. |- |[[Savoia hertsogkond]] |1416 |1860 |[[Prantsusmaa]] |Vastavalt [[Torino leping|Torino lepingu]] sätetele, annekteeriti 1860 [[Prantsusmaa]] poolt. |- | [[Trieste Vaba Territoorium|Trieste (vaba territoorium)]] |1947 |1975 | [[Itaalia]], [[Sloveenia]], [[Horvaatia]] | Jagati aastal 1954 ''de facto'' naaberriikide Itaalia ja Jugoslaavia vahel, ametlikult kaotati aastal 1975 kahe riigi vahelise lepinguga. |- | [[Toscana suurhertsogkond|Toscana (suurhertsogkond)]] |1815 |1859 | [[Itaalia]] | Ühines [[Kesk-Itaalia ühendatud provintsid]]ega (üks [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriigi]] eelkäijatest). |- | [[Mõlema Sitsiilia kuningriik|Mõlema Sitsiilia (kuningriik)]] |1816 |1860 | [[Itaalia]] | Koosnes Itaalia piirkondadest Napolist ja Sitsiiliast; annekteeriti [[Sardiinia kuningriik|Sardiinia kuningriigi]] poolt märtsis 1860. |- | [[Ukraina Rahvavabariik|Ukraina (rahvavabariik)]] |1918 |1920 | [[Ukraina]] | Saavutas sõltumatuse Vene SFNV-st ja neelati Vene nõukogulaste poolt kiirelt alla. |- |[[Karpaatide-Ukraina Vabariik]] (Ruteenia) |1939 |1939 |[[Ukraina]] [[Taga-Karpaadi oblast]] |[[Tšehhoslovakkia]] lagunemisel tekkinud ja 5 päeva iseseisvana toiminud riik. 18. märtsiks 1939 okupeeris [[Ungari kuningriik|Ungari]] kogu riigi. |- | [[Reichskommissariat Ukraine|Ukraina (natsi-Saksamaa nukuriik)]] |1941 |1944 | [[Ukraina]] | [[Kolmas Riik|Natsi-Saksamaa]] nukuriik Teise maailmasõja ajal. |- | [[Ostland (natsi-Saksamaa nukuriik)]] |1941 |1944 | [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Valgevene]] | [[Kolmas Riik|Natsi-Saksamaa]] nukuriik Teise maailmasõja ajal. |- | [[Nõukogude Liit]] |1922 |1991 | [[Venemaa]], [[Valgevene]], [[Ukraina]], [[Moldova]], [[Gruusia]], [[Armeenia]], [[Aserbaidžaan]], [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]] | Üks võimsamaid suurriike moodsal ajal, mis koosnes enamikust territooriumist, mis kunagi kuulus [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigile]], sealhulgas annekteeriti pärast Teist maailmasõda Euroopas mõned uued territooriumid Saksamaalt, Poolalt ja Tšehhoslovakkialt. |- | [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik]] |1801 |1922 | [[Ühendkuningriik]], [[Iirimaa]] | [[Suurbritannia kuningriik|Suurbritannia kuningriigi]] ja [[Iirimaa kuningriik|Iirimaa kuningriigi]] ühtne iseseisev riik kuni Iiri vabadusliikumiseni 20. sajandi algul. |- |[[Briti impeerium]] |1600d |1926/1950 |[[Ühendkuningriik]], [[Iirimaa]], [[India]], jne |Briti impeerium oli [[Suurbritannia]] hallatud suurriik, mille koosseisu kuulusid [[Dominioon|dominioonid]], [[Koloonia|kolooniad]], [[Protektoraat|protektoraadid]], [[Rahvasteliidu mandaat|Rahvasteliidu mandaadid]] ja muud sõltuvad territooriumid. [[1926]]. aastal vastu võetud [[Balfouri deklaratsioon|Balfouri deklaratsioonisga]] algas teisenemine [[Rahvaste Ühendus|Briti Rahvaste Ühenduseks]]. Lõppemiseks võib lugeda [[India]] iseseisvumist. |- | [[Madalmaade ühendkuningriik]] |1815 |1839 | [[Holland]], [[Belgia]], [[Luksemburg]] | Ühtne Madalmaade iseseisev riik pärast [[Napoleon I|Napoleoni]] hävingut; ainult Luksemburgi ala oli [[Saksa Liit|Saksa Liidu]] osa. |- | [[Kesk-Itaalia ühendatud provintsid]] |1859 |1860 | [[Itaalia]] | Esimene samm Itaalia ühinemisel, koosnes [[Toscana suurhertsogkond|Toscanast]], [[Parma hertsogkond|Parmast]], [[Modena ja Reggio hertsogkond|Modenast ja Reggiost]] ning [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] idaosast; annekteeriti [[Sardiinia kuningriik|Sardiinia kuningriigi]] poolt märtsis 1860. |- | [[Waldeck-Pyrmonti vürstkond|Waldeck-Pyrmont]] |1180 |1867 | [[Saksamaa]] | Sai [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liidu]] liikmeks. |- | [[Anhalti vabariik]] |1918 |1919 | [[Saksamaa]] | Lühiajaline riik Saksamaal. Liideti Weimari vabariigiga. |- | [[Badeni vabariik]] |1918 |1919 | [[Saksamaa]] | Lühiajaline riik Saksamaal. Liideti Weimari vabariigiga. |- | [[Braunschweigi vabariik]] |1918 |1919 | [[Saksamaa]] | Lühiajaline riik Saksamaal. Liideti Weimari vabariigiga. |- | [[Mecklenburg-Schwerini vabariik]] |1918 |1919 | [[Saksamaa]] | Lühiajaline riik Saksamaal. Liideti Weimari vabariigiga. |- | [[Mecklenburg-Strelitzi vabariik]] |1918 |1919 | [[Saksamaa]] | Lühiajaline riik Saksamaal. Liideti Weimari vabariigiga. |- | [[Weimari vabariik|Weimari Saksamaa]] |1919 |1933 | [[Saksamaa]], [[Poola]], [[Kaliningradi oblast|Venemaa]] | Esimene Saksa demokraatia. |- | [[Lääne-Saksamaa]] |1949 |1990 | [[Saksamaa]] | Saksamaa demokraatlik valitsus pärast Teist maailmasõda. |- | [[Lääne-Ukraina Rahvavabariik]] |1918 |1919 | [[Ukraina]] | Ukrainlaste järglasriik pärast [[Austria-Ungari]] langust. |- | [[Württembergi kuningriik|Württemberg (kuningriik)]] |1806 |1871 | [[Saksamaa]] | Ühines [[Saksa keisririik]]i ja sai üheks selle liikmeks. |- | [[Serbia ja Montenegro|Jugoslaavia (Serbia ja Montenegro)]] |1992 |2003 | [[Serbia]], [[Montenegro]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]] | Demokraatlik Jugoslaavia pärast kommunismi langust; [[Bosnia ja Hertsegoviina]] saavutas iseseisvuse vahemikus 1991 ja 1993. Aastani 2003 kandis nime Jugoslaavia Föderaalvabariik, aastani 2006 Serbia ja Montenegro Liitvabariik |- | [[Jugoslaavia Kuningriik|Jugoslaavia (kuningriik)]] |1918 |1941 | [[Serbia]], [[Sloveenia]], [[Horvaatia]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Montenegro]], [[Põhja-Makedoonia]] | Ühtne slaavi riik [[Balkani poolsaar|Balkanil]] pärast Esimest maailmasõda. |- | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia (rahvavabariik)]] |1944 |1992 | [[Serbia]], [[Sloveenia]], [[Horvaatia]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Montenegro]], [[Põhja-Makedoonia]] | Lõuna-slaavi rahvaste kommunistlik valitsus pärast Teist maailmasõda väljaspool [[Raudne eesriie|Raudset eesriiet]]. |- | [[Krajina Serblaste Vabariik]] |1991 |1995 | [[Horvaatia]] | Horvaatia serblaste riik. [[Horvaatia iseseisvussõda|Horvaatia iseseisvussõja]] lõpus 1995. aastal vallutas Horvaatia selle ala tagasi. |- | [[Donetski Rahvavabariik]] |2014 |2022 | [[Ukraina]] | Nukuriik [[Venemaa]] okupeeritud Ida-Ukrainas, mille 2022. aastal annekteeris Venemaa. |- | [[Luhanski Rahvavabariik]] |2014 |2022 | [[Ukraina]] | Nukuriik [[Venemaa]] okupeeritud Ida-Ukrainas, mille 2022. aastal annekteeris Venemaa. |- | [[Mägi-Karabahhi Vabariik]] |1991 |2023 | [[Aserbaidžaan]] | Armeenlaste tunnustamata riik [[Mägi-Karabahh]]is. 2023 sõjas vallutas Aserbaidžaan selle piirkonna tagasi. |- |[[Saksa okupatsioon Taanis|Taani]] (okupatsioonirežiim) |1940 |1945 |[[Taani]] |Okupatsioonirežiim [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[Kolmas Riik|natsi-Saksamaa]] poolt okupeeritud Taanis. |- |[[Norra ajalugu#Teine maailmasõda|Norra]] (okupatsioonirežiim) |1940 |1945 |[[Norra]] |Okupatsioonirežiim [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[Kolmas Riik|natsi-Saksamaa]] poolt okupeeritud Norras. |- |[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Eesti]] (okupatsioonirežiim) |1940 |1940 |[[Eesti]] |[[Johannes Varese valitsus|Nukurežiim (Johannes Vares-Barbaruse valitsus)]] Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Eestis 1940 aasta suvel. |- |[[Läti ajalugu#Nõukogude okupatsioon ja anneksioon|Läti]] (okupatsioonirežiim) |1940 |1940 |[[Läti]] |Nukurežiim Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Lätis 1940 aasta suvel. |- |[[Leedu ajalugu#Teine maailmasõda|Leedu]] (okupatsioonirežiim) |1940 |1940 |[[Leedu]] |Nukurežiim Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Leedus 1940 aasta suvel. |- |} == Autonoomsed riigid või liidendatud protektoraadid == See on loend kõigist sõltlasriikidest, mis eksisteerisid alates 1815. aastast kuni tänapäevani ja mida enam ei eksisteeri. (Igaühe eluiga põhineb selle riigi autonoomial. See tähendab, et need riigid võisid eksisteerida väljaspool neid daatumeid, ka iseseisvate riikidena). {{Staatilised rea numbrid}} {| class="wikitable sortable static-row-numbers" |- ! Endised sõltlased !Sõltluse algus !Sõltluse lõpp ! Tänapäeva riikide piires ! Märkused |- | [[Abhaasia vürstkond|Abhaasia (vürstkond)]] |1810 |1864 | [[Gruusia]] | Vürstkond oli tegelikult eksisteerinud alates 12. sajandist ja suutis isegi hoida oma autonoomset omavalitsust pärast vallutamist Osmanite riigi poolt 15. ja 16. sajandil; autonoomne vürstkond kandus üle Venemaa Keisririiki aastal 1810 ning lammutati täielikult ja sulandati Venemaasse aastaks 1864. |- | [[Bulgaaria vürstiriik]] |1878 |1908 | [[Bulgaaria]], [[Serbia]] | Vene-Türgi sõja ajal aastal 1878, kui sõltumatuks said Montenegro, Serbia ja Rumeenia, saavutas Bulgaaria [[Osmanite riik|Osmanite riigis]] autonoomia; vürstkond saavutas täieliku sõltumatuse aastal 1908. |- | [[Dalmaatsia kuningriik]] |1817 |1918 | [[Horvaatia]] | Oli [[Austria Keisririik|Austria Keisririigi]] autonoomne monarhia [[Aadria meri|Aadria mere]] rannikul, riigipea oli Austria keiser. |- |[[Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik]] |1772 |1918 |[[Ukraina]], [[Poola]] |Oli [[Austria Keisririik|Austria Keisririigi]] autonoomne monarhia [[Karpaadid|Karpaatides]], riigipea oli Austria keiser ja [[Austria keiser|Austria-Ungari keiser-kuningas]] (''Kaiser und König'') . |- |[[Granada kuningriik]] |1492 |1833 |[[Hispaania]] |[[Hispaania|Hispaania Kuningriigi]] osa. Riigpea oli Hispaania kuningas. |- | [[Guria vürstkond|Guria (vürstkond)]] |1810 |1829 | [[Gruusia]] | Vürstkond oli tegelikult eksisteerinud alates 15. sajandist ja suutis isegi hoida oma autonoomset omavalitsust pärast vallutamist Osmanite riigi poolt 16. sajandil; autonoomne vürstkond kandus üle Venemaa Keisririiki aastal 1810 ning lammutati täielikult ja sulandati Venemaasse aastaks 1829. |- |[[Holsteini hertsogkond]] |1474 |1864 |[[Saksamaa]] |[[Taani|Taaniga]] personaalunioonis olnud [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] põhjapoolseim osariik. [[Preisi kuningriik|Preisimaa]] vallutas selle [[Teine Schleswigi sõda|Teises Schleswigi sõjas]] (1864) ja annekteeris (1866) aastal pärast [[Austria-Preisi sõda]]. |- |[[Horvaatia kuningriik (Habsburgide)|Horvaatia kuningriik]] |1527 |1868 |[[Horvaatia]] |Oli [[Austria Keisririik|Austria Keisririigi]] autonoomne monarhia tänapäeva Horvaatias, riigipea oli Austria keiser. |- |[[Horvaatia-Slavoonia kuningriik]] |1868 |1918 |[[Horvaatia]] |Oli [[Austria-Ungari|Austria-Ungari Keisririigi]] autonoomne monarhia tänapäeva Horvaatias, riigipea oli [[Austria keiser|Austria-Ungari keiser-kuningas]] (''Kaiser und König'') tiitliga "Horvaatia ja Slavoonia kuningas". |- |[[Ida-Rumeelia]] |1878 |1908 |[[Bulgaaria]] |Oli autonoomne territoorium [[Ottomani impeerium|Ottomani impeeriumi]] koosseisus. Ida-Rumeelia loodi [[Berliini leping (1878)|Berliini lepinguga]] aastal 1878 ja ''de facto'' [[Bulgaaria ühendamine|lõppes]] aastal 1885, mil see ühendati [[Bulgaaria vürstiriik|Bulgaaria vürstiriigiga]] |- | [[Jerevani khaaniriik|Jerevan (khaaniriik)]] |1604 |1828 | [[Armeenia]] | See oli [[Kadžaarid|Pärsia]] autonoomne piirkond aastast 1604 ja annekteeriti [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] poolt aastal 1828. |- |[[Joonia Saarte Ühendriik]] |1815 |1864 |[[Kreeka]] |Oli [[Joonia saared|Joonia saartel]] [[Kreeka|Kreekas]] eksisteerinud riik ning [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi]] [[protektoraat]]. 1854 anti üle [[Kreeka kuningriik|Kreeka kuningriigile]]. |- |[[Limburgi hertsogkond (1839–1867)]] |1839 |1867 |[[Holland]] |[[Holland|Hollandiga]] personaalunioonis olnud ja samas 1866 aastani ka [[Saksa Liit|Saksa Liidu]] liige, keda esindas [[Madalmaade kuningas|Hollandi kuningas]]. 1867 liideti Hollandiga. |- | [[Lombardia–Venezia kuningriik|Lombardia–Venezia (kuningriik)]] |1815 |1866 | [[Itaalia]] | Koosnes Itaalia piirkondadest Lombardiast ja Veneziast; [[Austria keisririik|Austria keisririigi]] autonoomne kuningriik. |- | [[Luksemburg|Luksemburg (suurhertsogkond)]] |1815 |1867 | [[Luksemburg]] | Tänapäeval eksisteeriva [[Luksemburg]]i suurhertsogkonna eelkäija - [[Holland]]iga personaalunioonis olnud ja samas 1866 aastani ka [[Saksa Liidu liige]]. Iseseisvus 1867. |- |[[Moldova vürstiriik]] |1346 |1859 |[[Moldova]] |[[Osmanite riik|Osmanite riigi]] autonoomne osa, [[Ühendatud vürstiriigid|Rumeenia vürstkonna]] eelkäija. |- | [[Montenegro vürstkond|Montenegro (vürstkond)]] |1815 |1878 | [[Montenegro]] | Pärast [[Prantsuse esimene keisririik|Napoleoni Euroopa]] nukuriigiks olemist sai see autonoomia [[Osmanite riik|Osmanite riigis]] kuni oma iseseisvumiseni aastal 1878 Venemaa toetusel. Kuni aastani 1852 oli [[Montenegro vürstlik piiskopkond]], edaspidi ilmalik vürstiriik. |- | [[Nahhitševani khaaniriik|Nahhitševan (khaaniriik)]] |1747 |1828 | [[Aserbaidžaan]], [[Armeenia]] | See oli [[Kadžaarid|Pärsia]] autonoomne piirkond aastast 1747 ja annekteeriti [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] poolt aastal 1828. |- |[[Norra]] |1814 |1905 |[[Norra]] |Sisemise omavalitsusega osa [[Rootsi-Norra]] kuningriigist. |- | [[Kongressi-Poola|Poola (protektoraat)]] |1815 |1830 | [[Poola]], [[Leedu]] | Oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] autonoomne monarhia, Vene tsaar oli kuningas; kodus kutsuti seda "Poola Kuningriigiks", kuid rahvusvaheliselt oli see tuntud kui Kongressi Poola ja toimis rohkem nagu protektoraat. |- | [[Ühendatud vürstiriigid|Rumeenia (vürstkond)]] |1859 |1878 | [[Rumeenia]] | Aastal 1859 ühinesid Moldova ja Valahhia Ühendatud Vürstiriikideks ja said [[Osmanite riik|Osmanite riigis]] autonoomia kuni oma iseseisvumiseni aastal 1878 Venemaa toetusel. |- |[[Salzburgi hertsogkond]] |1849 |1918 |[[Austria]] |Oli [[Austria-Ungari|Austria-Ungari Keisririigi]] osa Austrias, riigipea oli [[Austria keiser|Austria-Ungari keiser-kuningas]] (''Kaiser und König''). |- | [[Samegrelo|Samegrelo (vürstkond)]] |1803 |1857 | [[Gruusia]] | Vürstkond oli tegelikult eksisteerinud alates 4. sajandist eKr ja suutis isegi hoida oma autonoomset omavalitsust pärast vallutamist Osmanite riigi poolt 16. sajandil; autonoomne vürstkond kandus üle Venemaa Keisririiki aastal 1803 ning lammutati täielikult ja sulandati Venemaasse aastaks 1857. |- |[[Schleswigi hertsogkond]] |1058 |1866 |[[Saksamaa]], [[Taani]] |[[Taani|Taaniga]] personaalunioonis olnud [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] põhja osas paiknenud riik. [[Preisi kuningriik|Preisimaa]] vallutas selle [[Teine Schleswigi sõda|Teises Schleswigi sõjas]] (1864) ja annekteeris (1866) aastal pärast [[Austria-Preisi sõda]]. |- | [[Serbia vürstkond|Serbia (vürstkond)]] |1817 |1878 | [[Serbia]] | Mäss puhkes aastal 1804 ja 1817 sai Serbia [[Osmanite riik|Osmanite riigis]] autonoomia kuni oma iseseisvumiseni aastal 1878 Venemaa toetusel. |- | [[Soome Suurvürstiriik|Soome (suurvürstiriik)]] |1809 |1918 | [[Soome]], [[Venemaa]] | Oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] autonoomne monarhia, Vene tsaar oli suurvürst. |- |[[Steiermargi hertsogkond|Steiermark (hertsogkond)]] |1180 |1918 |[[Austria|Austria,]][[Sloveenia]] |Oli [[Austria-Ungari|Austria-Ungari Keisririigi]] osa Austrias, riigipea oli [[Austria keiser|Austria-Ungari keiser-kuningas]] (''Kaiser und König''). |- |[[Tirooli krahvkond|Tirool (krahvkond]]) |1140 |1918 |[[Austria|Austria,]] [[Itaalia]] |Oli [[Austria-Ungari|Austria-Ungari Keisririigi]] osa Austrias, riigipea oli [[Austria keiser|Austria-Ungari keiser-kuningas]] (''Kaiser und König''). |- |[[Tšehhi kuningriik]] |1198 |1918 |[[Tšehhi]] |Oli [[Austria-Ungari|Austria-Ungari Keisririigi]] osa Tšehhis, riigipea oli [[Austria keiser|Austria-Ungari keiser-kuningas]] (''Kaiser und König''). |- |[[Ungari kuningriik]] |1000 |1920 |[[Ungari]], [[Slovakkia]], [[Horvaatia]], [[Rumeenia]] |Oli [[Austria-Ungari|Austria-Ungari Keisririigi]] osa teine osa, riigipea oli [[Habsburgid|Habsburgide]] soost [[Austria keiser|Austria-Ungari keiser-kuningas]] (''Kaiser und König''). |- |[[Valahhia vürstiriik]] |1330 |1859 |[[Rumeenia]] |[[Osmanite riik|Osmanite riigi]] autonoomne osa, [[Ühendatud vürstiriigid|Rumeenia vürstkonna]] eelkäija. |} == Kavandatud riigid == See on loend kõigist sõltumatutest riikidest, mis pidid tekkima ajavahemikul 1815. aastast tänapäevani, kuid mingil põhjusel ei tekkinud. {| class="sortable wikitable" |- ! Kavandatud riigid ! Millal see oleks olnud ! Tänapäeva riikide piires ! Märkused |- | [[Balti Hertsogiriik]] | 1918 | [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]] | Idee püstitasid esmalt sakslased, kuid lükati tagasi pärast Versailles' rahu ja Baltikumi piirkond sai tänapäevased riigid. |- | [[Eesti Töörahva Kommuun]] | 1918–1919 | [[Eesti]] | [[Nõukogude Venemaa]] "ripatsriik" – katse kehtestada Eestis nõukogude võimu |- | [[Suur-Austria Ühendriigid]] | 1905 | [[Austria]], [[Ungari]], [[Tšehhi]], [[Slovakkia]], [[Galiitsia|Poola, Ukraina]], [[Transilvaania|Rumeenia]], [[Vojvodina|Serbia]], [[Itaalia]], [[Sloveenia]], [[Horvaatia]] | Idee püstitasid Habsburgid vastuseks autonoomiataotlustele keisririigis; autokraatlik keisririik pidi muutuma ühendatud autonoomiate riigiks, kus iga rahvas valitseb end ise mõningase toetusega palju nõrgemalt Habsburgide monarhialt. |- |} == Vaata ka == * [[Endiste riikide loend]] * [[Saksamaa ajalooliste riikide loend]] * [[Itaalia ajalooliste riikide loend]] [[Kategooria:1815]] [[Kategooria:Euroopa uusaeg]] [[Kategooria:Euroopa ajaloolised riigid| ]] [[Kategooria:Ajaloolised riigid| a]] [[Kategooria:Napoleoni sõjad]] bag9ziswrbhtqqvx5by6rmuxwj78un4 0 307221 7144457 6961139 2026-05-02T08:52:34Z Kuriuss 38125 7144457 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=jaanuar}} {{Endine riik |nimi = <big>Galiitsia-Volõõnia vürstiriik</big><br/>Галицько-Волинське королівство<br/>Regnum Galiciae et Lodomeriae<br/>Regnum Russiae |lipp = Alex K Halych-Volhynia-flag.svg |lipp-tekst = <small>Galiitsia-Volõõnia lipp</small> |vapp = Alex K Halych-Volhynia.svg |vapp-tekst = <small>Galiitsia-Volõõnia vapp</small> |asendikaart = Korolivstvo_Ruske_13-14_stolittia.png |algusaasta = '''1199''' |lõppaasta = '''1349''' |valitsusvorm = [[monarhia]] |ajalugu1 = Eellasriigid |sündmus1 = [[Galiitsia vürstiriik]], [[Volõõnia vürstiriik]] |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 =Järglasriigid |sündmus3 =[[Poola Kuningriik]], [[Leedu suurvürstiriik]] |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = [[vanavene keel]] |peamised-keeled = |pealinn = [[Volodõmõr-Volõnskõi]] (1199–1238)<br/>[[Vana-Halõtš|Halõtš]] (1238–1272)<br/>[[Chełm]]<br/>[[Lviv]] (1272–1349) |riigipea = Galiitsia-Volõõnia vürst, Vene kuningas |riigipea-nimi = [[Roman Mstislavitš]] (1197–1205)<br/> Danilo Romanovitš (1238–1264) |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |religioon = [[õigeusk]] |pindala = |rahvaarv = }} '''Galiitsia-Volõõnia vürstiriik''' ehk '''Rus'i kuningriik''' oli [[Vene]] ([[Ukraina]]) riik ajaloolistel [[Galiitsia]] ja [[Volõõnia]] aladel, mis tekkis [[Galiitsia vürstiriik|Galiitsia]] ja [[Volõõnia vürstiriik|Volõõnia]] vürstiriikide ühendamisel. Riik eksisteeris aastatel 1199–1349 ning oli koos [[Novgorodi vabariik|Novgorodi]] ja [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdaliga]] üks kolmest tähtsamast võimukeskusest, mis tekkisid [[Kiievi-Vene]] riigi lagunemisel. Pärast mongolite sissetungi Kiievi-Venesse 1239–1241 oli [[Danilo Romanovitš]] 1246. aastal sunnitud vanduma truudust [[Batu-khaan]]ile ja [[Kuldhord]]ile. Sellegipoolest üritas ta [[Mongoli-tatari ike|Mongolite ikke]] alt vabaneda ja ebaõnnestunult sõlmida sõjalisi liitlassuhteid teiste Euroopa valitsejatega. [[Poola kuningas]] vallutas vürstiriigi 1349. aastal ja sellega lõppesid ka vasallisuhted Kuldhordiga. Galiitsia-Volõõnia territoorium paiknes läänes [[Sani jõgi|Sani]] ja [[Wieprzi jõgi|Wieprzi jõe]] vahel tänapäeva Kagu-Poolas, idaalad katsid [[Pinski raba]] tänapäeva Valgevenes ja lõunas ulatus see [[Lõuna-Bug]]i jõeni tänapäeva Ukrainas. Vürstiriigi ümber paiknesid [[Must-Vene]], [[Leedu suurvürstiriik]], [[Turovi-Pinski vürstiriik]], [[Kiievi vürstiriik]], [[Kuldhord]], [[Ungari kuningriik]], [[Poola kuningriik]], [[Moldova vürstiriik]] ja [[Saksa ordu]] valdused [[Preisimaa]]l. == Ajalugu == Galiitsia ja Volõõnia nime on esmamainitud [[Nestori kroonika]]s "[[Jutustus möödunud aegadest]]" seoses [[Kiievi suurvürst]] [[Vladimir Püha]] sõjaretkega Poola vastu [[981]]. aastal. Poola ajalooallikate kohaselt hõivas Vladimir nende alad, [[Sani jõgi|Sani jõest]] lääne pool asuvad [[Przemyśl]]i ja [[Czerwień]]i, kuid Vene allikate kohaselt vallutati sealsed alad tagasi. Poola ja Vene vahelised sõjad jätkusid [[Bolesław I Chrobry]] ([[Kiievi sõjakäik (1018)]]) ja Vladimiri sõjakäigu järel, [[1031]] vahetusid maade omanikud veel viis korda.<ref name="magocsi1" /> ==Kiievi-Vene riigis == [[Pilt:Polska 960 - 992.png|pisi|left|Volõõnia ja naaberriikide alad 960–992]] [[Kiievi suurvürst]] Vladimiri sõjaretke tingis tema poliitika, mille sihiks oli [[Kiievi-Vene]] riigi mõjupiiride laiendamine ja [[Puna-Vene]] linnade enda kontrolli alla saamine. [[Galiitsia]] ja [[Volõõnia]] olid strateegilised piirkonnad, kuna neid läbisid rahvusvahelised kaubateed, mis ühendasid Kiievit [[Krakov]]i, [[Böömimaa]] ja ülejäänud [[Kesk-Euroopa]]ga. Lisaks paiknesid [[Vana-Halõtš]]i lähedal soolakaevandused ja [[naatriumkloriid|sool]] oli üks väärtuslikumaid keskaegseid kaubaartikleid. Mõnede ajaloolaste arvates tulenes Halõtši nimi [[Indoeuroopa keeled|indoeuroopa]] sõnast ''hal'' ehk "sool". Galiitsia nimi tuli läbi [[ladina keel]]e [[vanavene keel|vanavenekeelsest]] sõnast, mis tähendas "soola maa".<ref name="magocsi1" /> Pärast Kiievi suurvürst (1019–1054) [[Jaroslav Tark|Jaroslav Targa]] surma (1054) jaotati riik Jaroslavi poegade vahel: vanimale elusolevale pojale [[Izjaslav Jaroslavitš|Izjaslavile]] pärandus [[Kiiev]] ja [[Novgorodi vürstiriik]]; teisele pojale [[Svjatoslav Jaroslavitš|Svjatoslavile]] – [[Tšernigivi vürstiriik]], kolmandale pojale [[Vsevolod Jaroslavitš|Vsevolodile]] [[Perejaslavli vürstiriik]], neljandale pojale [[Vjatšeslav Jaroslavitš|Vjatšeslavile]] [[Smolenski vürstiriik]], viiendale [[Igor Jaroslavitš|Igorile]] [[Volodõmõr-Volõnskõi|Vladimir]] [[Volõõnia]]s ja 1052 surnud 1. poja [[Vladimir Jaroslavitš (Novgorodi vürst)|Vladimir Jaroslavitši]] pojale ning pojapoeg Rostislavile [[Galiitsia]]. [[Pilt:Hungary, Croatia, Bosnia and Galicia in the 12th century.jpg|thumb|right|Ungari, Horvaatia ja [[Dalmaatsia]], [[Bosnia banaat|Bosnia]] ja Galiitsia [[12. sajand]]i lõpul, [[Béla III]] valitsemisajal (1172–1196)]] [[File:Europe mediterranean 1190 cropped.jpg|pisi|Galiitsia ja Volõõnia alad 1190]] [[1130. aastad|1130. aastatel]] kujunes uueks slaavi vürstiriikide keskuseks [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik]] keskusega [[Vladimir]]is. Kiievi-Vene riigi lõpuks loetakse aastat [[1169]], kui vürstiriikide omavahelises sõjategevuses vallutas [[Vladimiri suurvürst]] [[Andrei Bogoljubski]] Kiievi linna ja röövis selle varad. Endise suurvürstiriigi aladest kujunes [[Kiievi vürstiriik]], mida uute võimukeskuste valitsejad [[12. sajand|12.]] ja [[13. sajand]]il korduvalt vallutasid ning allutasid oma võimule. {{Vaata|Galiitsia vürstiriik}}, ''[[Volõõnia vürstiriik]]'' [[File:East-Hem 1200ad.jpg|thumb|200px|left|Euraasia ca 1200]] ==Ühendvürstiriigi moodustamine== [[Pilt:Galicia-Volhynia map.PNG|thumb|200px|left|Galiitsia ja Volõõnia vürstiriigid, 13. sajandil]] [[Galiitsia vürstiriik|Galiitsia]] ja [[Volõõnia vürstiriik|Volõõnia]] ühendatud vürstiriigi moodustas ja valitses aastatel (1197–1205) [[Rjurikovitšid|Rjurikovitšite]] dünastia, [[Jaroslav Tark|Jaroslav Targa]] järglaste [[Romanovitšid]]e dünastiaharu asutaja, endine [[Novgorodi vürst]] ja senine [[Volõõnia vürst]], Kiievi suurvürsti 1167–1169 ja 1170 [[Mstislav II]] poeg [[Roman Mstislavitš]] (~1160–1205) [[1199]]. aastal, pärast viimase [[Rostislavitšid|Rostislavitši]]te soost [[Galiitsia]] [[Galiitsia vürstiriik|vürstiriigi]] vürsti Vladimir Jaroslavitši surma. Enne seda toimus Volõõnia Igorevitšite ja Galiitsia Rostislavitšite vaheline võitlus ülemvõimu pärast, millesse kaasati ka naabermaid, Poolat ja [[Ungari kuningriik]]i. 1189. aastal toimunud sissetungi tulemusel kuulutas [[Ungari kuningriik|Ungari]] [[Ungari kuningas|kuningas]] [[Béla III]] end lühikeseks ajaks ka [[Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik|Galiitsia ja Lodomeeria kuningaks]]. [[Roman Mstislavitš]]i (~1160–1205), [[Novgorodi vürst]] 1168–1170, [[Volõõnia vürst]] 1173–1187 ja 1188–1205, [[Galiitsia vürst]] 1187–1188 ja 1199–1205 ning [[Kiievi suurvürst]]ina 1203–1205 [[Roman Suur]]) moodustatud ühine Galiitsia-Volõõnia vürstiriik, mis kontrollis alasid kuni [[Must meri|Musta mereni]], oli [[13. sajand]]i alguses endise [[Vana-Vene]] riigi aladel, koos Kirde-Vene aladel asunud [[Vladimiri suurvürst]]i [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali vürstiriigi]] ja Loode-Vene aladel asunud [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigiga]] üks mõjuvõimsamaid slaavi vürstiriike. Suurimad asulad: [[Kobryn]], [[Volodõmõr-Volõnskõi]], [[Brest (Valgevene)|Brest]], [[Chełm]], [[Lutsk]], [[Czerwień]], [[Belz]], [[Byarestse]], [[Jarosław]], [[Przemyśl]], [[Lviv]], [[Zvenõgorod (Lvivi oblast)|Zvenõgorod]], [[Halych]], [[Terebovlia]] ja [[Bilhorod]] [[Dnestr]]i suudmes. [[File:001 Kievan Rus' Kyivan Rus' Ukraine map 1220 1240.jpg|pisi|200px|Galiitsia-Volõõnia alad enne mongolite invasiooni, 1220–1240]] [[File:Kingdom of Galicia Volhynia Rus' Ukraine 1245 1349.jpg|pisi|200px|Galiitsia-Volõõnia alad 1245–1349]] Galiitsia-Volõõnia vürstid osalesid Kiievi-Vene keskvõimu lagunemise järel võimuvõitluses Kiievi linna pärast. 1200. aastal tegid Vene vürstide ühendatud väed sõjakäigu Romani vastu, kuid kaotasid sõja ja ka Kiievi linna, kuid eelnevates sõdades hiilguse kaotanud Kiiev ei saanud Roman Suure pealinnaks ja ta nimetas sinna asevalitseja ning jätkas valitsemist [[Halych]]is. Roman Mstislavitši surma järel lahingus 1205. aastal, oli vürstiriik järgneva 30 aasta jooksul erinevate valitsejate valitsemise all. Vürstiriigis kujunes tugev [[bojaar]]ide ülemkiht, kelle erinevate toetusgruppide toel valiti või tõugati võimult bojaaridele sobimatud vürstid. [[File:Russian lands to 1250.jpg|pisi|[[Kuldhord]]i, [[Poola kuningriik|Poola]], [[Vana-Liivimaa]], [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik#13. sajand|Leedu]], Vene, Ukraina, Valgevene alad 1250]] Roman Mstislavitši surma järel oli vürstiriik ([[Poola kuningriik#Poola keskaeg 1025–1569|Poola]] hertsogi, [[Ungari kuningriik#Árpádi dünastia|Ungari]] [[Ungari kuningas|kuninga]] ja [[Ungari kuningas|Ungari kuninga]] [[András II]] poja, Galiitsia kuninga [[Kálmán]]i 1219–1221) ja vürstide (Novgorodi vürst [[Mstislav Mstislavitš]] (1219–1226), Danilo Romanovitš (1230–1232, 1233–1235)) valitsemise all. 1238. aastal sai troonile (1238–1264) Roman Suure poeg Danilo Romanovitš. Danilo Romanovitši valitsusajal liideti ka 1234. aastal [[Belzi vürstiriik|Belzi vürstiriigi]] alad. Järgnevalt valitses Galiitsia ja Volõõnia vürstiriiki Romanovitšide [[dünastia]], kuningas Danilo Romanovitš ning Belzi (1207–1211), [[Bresti vürstiriik|Berestje]] (1221–1231) ja [[Volõõnia]] vürst (1231–1269) [[Vasilko Romanovitš]]. ==Mongolite invasioon== [[Mongolite riik|Mongolite]] [[Mongolite invasioon Venemaale|invasiooni ajal]] [[Vene]] aladele (1237–1240) ja [[Mongolite invasioon Euroopasse|Euroopasse]] [[Batu-khaan]]i juhtimisel, püüdis Danilo Romanovitš laiendada oma valdusi ja 1240. aastal vallutas [[Kiievi vürstiriik|Kiievi]]. Kuid juba aastaks 1240 oli mongolite kätte langenud kõik Kiievi-Vene endised maad, välja arvatud mõned põhjapoolsed linnad. [[1241]]. aastal [[Mongolite invasioon Euroopasse|mongolite sõjakäigu ajal]] [[Poola Kuningriik#Sõjad mongolitega|Poolasse]] ja [[Ungari kuningriik#Mongolite invasioon|Ungarisse]] liikusid mongolite väed läbi vürstiriigi. {{Vaata|Mongolite invasioon Venemaale}}, ''[[Mongolite invasioon Euroopasse]]'' 1238. aastal mongolite invasiooni ajal nõrgenenud vürstiriigi alale tegid sõjakäigu [[Saksa ordu]]ga liitunud [[Dobrini ordu]], kuid kaotasid [[Drohiczyni lahing]]us Danilo Romanovitši vägedele. ===Danilo Romanovitši valitsusaeg=== [[Mongolite riik|Mongolite riigis]] [[Ugedei-khaan]]i surma (1241) järel alanud Ugedei-järgse võimuvõitluse ajal saavutasid Galiitsia-Volõõnia vürst, Danilo Romanovitš ja ta vend Vasilko Romanovitš võidu piirkondliku konkurendi, [[Tšernigivi vürstiriik|Tšernigiv]]i [[Tšernigivi vürst|vürst]]i [[Mihhail Vsevolodovitš]]i üle. Sõjakäikude järel kutsuti [[1246]] vürst Danilo Romanovitš, [[Kuldhord]]i pealinna [[Sarai]]sse, kus ta tunnistas [[vasall]]isõltuvust [[Batu-khaan]]ile ja nimetati khaani [[andam]]ikogujaks piirkonnas. Vaatamata antud vasallivandele alustas Danilo Romanovitš läänepoolsete [[katoliku usk]]u riikide [[koalitsioon]]i loomist mongolite vastu, sõjaliste ja dünastiliste liitudega Poola, Ungari ja Leeduga. Vürst Danilo Romanovitš püüdis muuta Galiitsia-Volõõniat ka [[Vene õigeusu kirik]]u keskuseks, tema toetusel valiti [[Chełm]]i, vürstiriigi pealinna [[Chełmi piiskop|piiskop]] [[Kirill II (Kiievi metropoliit)|Kirill II]] [[1243]]. aastal [[Vene õigeusu kiriku juhtide loend#Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidid (988–1461)|Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidiks]]. [[1251]]. aastal tegi Kirill reisi [[Konstantinoopol]]i, [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi]] juurde, kes kinnitas ta staatust [[metropoliit|metropoliidina]]. Kuid [[õigeusu kirik]]u pea nõudis, et metropoliidi [[residents]] ei tohi asuda vürstiriigi pealinnas, kuna Danilo Romanovitš oli mongolivastase koalitsiooni moodustamisel lähenenud katoliku kiriku pea, [[Rooma paavst]]iga. Kuna senine metropoliidi asukoht, Kiiev oli laastatud, siis valis Kirill uueks residendiks teise slaavi tähtsama võimukeskuse [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali vürstiriigi]] pealinna [[Vladimir]]i [[Kljazma]] ääres. Danilo Romanovitši naitis tütre 1250–1251 talvel, Vladimiri vürsti [[Andrei II Jaroslavitš]]iga. [[1252]]. aastal vallutasid mongolid [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali vürstiriigi]], kuna Andrei Jaroslavitš kavandas mongolivastast sõjalist liitu roomakatoliku kiriku vasallide Rootsi ja Liivi orduga. Andrei II Jaroslavitš põgenes [[Rootsi]] ja uue [[Mongolite riik|Mongolite riigi]]i khaani [[Möngke-khaan]]i poolt anti [[jarlõkk]] Vladimiri vürstiriigi valitsemiseks, tema vennale [[Aleksander Nevski]]le. [[1252]]. aastal naitis Danilo Romanovitši poja Lev Danilovitši [[Ungari kuningas|Ungari kuninga]] [[Béla IV]] tütre ja poja Roman Danilovitši [[Austria hertsog]]i, [[Friedrich II (Austria)|Friedrich II]] tütre Gertrudaga ning poja Švarn Danilovitši [[1255]]. aastal [[Leedu suurvürstiriik#13. sajand|Leedu]] vürsti [[Mindaugas]]e tütrega. Koalitsioonile katoliiklike riikidega sai Danilo Romanovitš ka [[Rooma paavst]]i õnnistuse, kes tunnistas [[1253]]. aastal Danilo Romanovitši Vene kuningana (''rex Russiae'') ning saatis talle ka kuninga[[kroon]]i. [[File:Golden Horde 2.png|thumb|right|250px|Mongolite riik ja [[Kuldhord]]]] [[1259]]. aastal saatis aga khaan väed vürstiriiki ning sundis maha lammutama ehitatud kaitserajatised ([[Volodõmõr-Volõnskõi|Volodõmõris]], [[Lutsk]]is, [[Kamjanets-Podilskõi]]s ja [[Lviv]]is) ja vürsti osalema liitlasena sõjakäigus [[Leedu suurvürstiriik]]i. [[File:Europe in 1328.png|pisi|Kesk- ja Ida-Euroopa riigipiirid 1328. aastal]] [[13. sajand|13.]]–[[14. sajand]]il piirnes Galiitsia ja Volõõnia vürstiriik: kirdes [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]], [[Turaŭ-Pinski vürstiriik|Turaŭ-Pinski vürstiriigi]]; idas [[Kiievi vürstiriik|Kiievi vürstiriigi]]; kagus [[Kuldhord]]i alade; edelas [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigi]]; läänes [[Poola kuningriik|Poola kuniingriigi]]; loodes [[Masoovia vürstiriik|Masoovia vürstiriigiga]]. [[File:Mongol dominions.jpg|pisi|250px|Kuldhordi doninioonid 1300–1405]] Galiitsia ja Volõõnia vürstiriiki valitsesid Romanovitšid, kuni [[1340]]. aastani: 1238–1264 [[Danilo Romanovitš]] (1201–1264)<ref name="IJMqr" />;1264–1301 [[Lev Danilovitš]]<ref name="m44L5" />; 1301–1315 Juri Lvovitš (Juri I)<ref name="2Cum4" /> Andrei ja 1315–1323 Lev Jurjevitš (Lev II) ning 1323–1340 Boleslav-Juri (Juri II). ===Lev Danilovitši valitsusaeg=== Danilo Romanovitši järglase [[Lev Danilovitš]]i valitsemisaeg (1264–1301) oli piirkonnale [[Kuldhord]]i vasallriigiga rahulik ja majanduslikult ning kultuuriliselt edukas. Juri Lvovitš (Juri I) valitsemisajal (1301–1315) kaotati Poolale [[Lublin]] (1302) ja [[Taga-Karpaatia]] [[Ungari kuningriik|Ungarile]]. Aastatel 1308–1323 koos valitsenud Andrei ja Lev Jurjevitš, hukkusid aga järglasteta, 1323. aastal võitluses mongoli vägedega. Kontroll [[Volõõnia]] üle läks [[Leedu suurvürst]]i [[Gediminas]]e pojale Liubartasele ja kontroll [[Galiitsia]] üle kohalikele [[bojaar]]idele, kes kutsusid valitsejaks Juri I tütrepoja Bolesławi. Bolesławi (kes ristimise järel [[õigeusk]]u, kandis ristinime Juri, poolapäraselt Jerzy) valitsemisajal viidi läbi riigivalitsemises muudatusi, võttes abiks [[Saksa ordu]] alade valitsemise eeskuju. Asutati kaubalinnad ning anti neile ka ([[Sanok]] ([[1339]]), [[Lviv]] ([[1356]]) Magdeburgi linnaõigused. Linnade ja uue [[seisus]]e soosimise tagajärjel moodustasid [[bojaar]]id [[vandenõu]] ja 1340. aastal mürgitati [[Bolesław II|Juri II]]. ==Galiitsia-Volõõnia vürstid== *1199–1205, [[Roman Mstislavitš]] ja [[Kiievi suurvürst]] 1201, 1204 *1219–1221, Galiitsia kuningas [[Kálmán]] *1219–1226, [[Mstislav Mstislavitš]] *1230–1232, [[Danilo Romanovitš]] * *1233–1235, [[Danilo Romanovitš]] * *1238–1264, [[Danilo Romanovitš]] *1264–1301, [[Lev Danilovitš]] *1301–1315, [[Juri Lvovitš]] (Juri I) **1308–1323 Andrei Lvovitš koos [[Juri Lvovitš]] (Juri I) ja Lev Jurjevitšiga *1315–1323, Lev Jurjevitš (Lev II) ja *1323–1340, Boleslav-Juri (Juri II). [[File:Polska 1333 - 1370.png|pisi|left|[[Poola kuningriik]], aastatel 1333–1370, Kazimierz III Suure valitsusajal]] [[File:Lithuania map 1345-1377.jpg|thumb|250px|[[Leedu suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] alad 1345–1377]] ==Iseseisvuse kaotus ja liitmine Leedu ja Poolaga== Kujunenud poliitilist olukorda raskendas samal ajal [[Poola kuningas|Poola]] ja [[Ungari kuningas|Ungari kuninga]] [[Kazimierz III Suur]]e poolt uute maade alistamine. [[Galiitsia-Volõõnia pärilussõda|Galiitsia-Volõõnia pärilussõja]] ([[1340]]–[[1392]]) järel jagati piirkond [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigi]] ja [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]] vahel. [[1344]]. aastal hõivas [[Leedu suurvürstiriik]] [[Volõõnia]] ja [[1349]]. aastal [[Poola kuningriik]] [[Galiitsia]]. [[1569]]. aasta [[Lublini unioon]]i järel, mis moodustas Poola ja Leedu ühisriigi, liideti aga piirkond [[Poola Krooni maad]]ega kui [[Rzeczpospolita haldusjaotus|Rzeczpospolita]] [[Vene vojevoodkond]]. ==Vaata ka== *Galiitsia-Volõõnia kroonika * [[Galiitsia arhitektuurikoolkond]] {{Commonskat|Halych-Volhynia}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="magocsi1">Magocsi 1998, lk 115</ref> <ref name="IJMqr">[http://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages\D\A\DanyloRomanovych.htm Danylo Romanovych (Данило Романович; Danylo Romanovyč)], Internet Encyclopedia of Ukraine</ref> <ref name="m44L5">[http://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages\L\E\LevDanylovych.htm Lev Danylovych (Лев Данилович; Lev Danylovyč)]</ref> <ref name="2Cum4">[http://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages\Y\U\YuriiLvovych.htm Yurii Lvovych (Jurij L’vovyč)]</ref> }} == Kirjandus == * Paul Robert Magocsi. ''A history of Ukraine'' Seattle, University of Washington Press 1998. ISBN 0295975806 * Vladimir Sergejev, David Vseviov. ''Venemaa – lähedane ja kauge: aegade algusest kuni Vassili III-ni''. Tallinn, Valgus 2002. ISBN 9789985681213 [[Kategooria:Galiitsia-Volõõnia vürstiriik| ]] [[Kategooria:Slaavi vürstiriigid]] [[Kategooria:Ukraina ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Ukraina keskaeg]] [[Kategooria:Galiitsia]] [[Kategooria:Kiievi-Vene]] r3pz4ofjigb2nwxp06rt4iengkkixsq 0 308949 7144419 6947024 2026-05-02T08:27:11Z Kuriuss 38125 7144419 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Ursus scribens|aasta=2019|kuu=aprill}} [[Pilt:Schuko plug and socket annotated.png|pisi|''Schuko''-pistik ja -pesa (standard CEE 7/4)<br/>1 ‒ süvend; 2 ‒ kaitsekontakt; 3 ‒ faasi- või neutraalkontakt; 4 ‒ nuutliide pistiku asendi fikseerimiseks]] [[Pilt:Europlug-scheme.svg|pisi|Europistiku mõõtmed]] [[Pilt:Wires in AC power socket2.jpg|pisi|Juhtmed ''schuko''-pistikupesas]] '''Elektrivõrgu-pistikupesa''' ehk '''vooluvõrgu-pistikupesa''' on ette nähtud kohamuutliku [[elektritarviti]] ühendamiseks elektrivõrku. ==''Schuko''-pesad ja -pistikud== Eestis, nagu ka enamikus Euroopa riikides kasutatakse eluruumides Saksamaal väljatöötatud F-tüüpi ehk ''schuko''-pistikupesi. "Schuko" on lühendvorm saksa sõnast ''Schutzkontakt'' (kaitsekontakt) ja osutab sellele, et pistikupesal ja pistikul on lisaks kahele ümarale faasi- ja neutraalkontaktile kaks lamedat vetruvat kaitsemaanduskontakti. Pistikut pessa panemisel kontakteeruvad kõigepealt kaitsekontaktid, st elektritarviti metallkere ühendub kaitsemaandusega; ühtlasi väldib pesa süvend sõrmede kokkupuute pistiku pingestatud harudega. ''Schuko''-pesad on ette nähtud kasutamiseks elektrivõrgus 230&nbsp;V, 50&nbsp;Hz. Nimivool on 16&nbsp;A, millele vastab võimsus 3680&nbsp;W. Niisugust koormust talub pistikühendus siiski vaid lühikest aega; kestvalt lubatav koormus on 10&nbsp;A (2300&nbsp;W). ''Schuko''-pistiku harude (tikkude) läbimõõt on 4,8&nbsp;mm ja harude vahekaugus 19&nbsp;mm. Schuko-pessa sobib ka nn europistik (tüüp C), millel kaitsekontaktid puuduvad ja mis on mõeldud väikese voolutarbega (kuni 2,5&nbsp;A) tarvitite elektrivõrku ühendamiseks. Nende pistikute harud on elektriohutuse pärast ainult 9&nbsp;mm pikkuselt isolatsioonist vabad. ''Schuko'' on mittepolaarne (sümmeetriline) pistikühendus, st ''schuko''-pistiku nagu ka europistiku saab panna pessa kahes asendis. Seega võib faasipinge (230&nbsp;V) rakenduda toidetatavale seadmele pistiku ükskõik kumma haru kaudu. Näiteks kui nõuetekohaselt paigaldatud laelambipesas on faasipinge alati pesa põhjakontaktil, siis laualambi pesas võib see rakenduda ka keermeosale. ==Muid pesatüüpe== Maailma eri piirkondades on kasutusel üle kümne pistikupesade ja pistikute süsteemi,<ref>{{Netiviide |url=http://www.worldstandards.eu/electricity.htm#plugs |pealkiri=Electricity around the world |vaadatud=2013-01-31 |arhiivimisaeg=2013-02-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130204202838/http://www.worldstandards.eu/electricity.htm#plugs |url-olek=ei tööta }}</ref> mida tähistatakse tähtedega A‒N (tähistussüsteem pärineb USA majandusministeeriumilt 2002. a). <gallery widths="200" heights="100" perrow="3"> Domestic AC Type B USA.jpg| USA B-tüüpi pistik ja kaksikpesa E plug and socket.jpg| Prantsuse E-tüüpi pistik ja pesa G type plug and socket.png| Briti G-tüüpi pistik ja pesa Aust_AC_plug.jpg| Austraalia, Uus-Meremaa ja Argentina I-tüüpi pistik (sobib ka Hiinas) </gallery> ===Pistikupesade võrdlusandmeid=== {| class="wikitable" |- ! Tüüp<br/>(Peamised kasutuspiirkonnad) ! Standard ! Lubatav<br/>vool/pinge ! Katsemaandus-<br/>kontakt(id) ! Polaarne ! Kaitsmega ! Pisteharud<br/>isolatsiooniga |- | rowspan=3 | '''A'''<br/>(Põhja- ja Kesk-Ameerika, Jaapan) | NEMA 1–15 mittepolaarne | 15&nbsp;A/125&nbsp;V | {{No}} | {{No}} | {{No}} | {{No}} |- | NEMA 1–15 polaarne | 15&nbsp;A/125&nbsp;V | {{No}} | {{Yes}} | {{No}} | {{No}} |- | JIS C 8303, Class II | 15&nbsp;A/100&nbsp;V | {{No}} | {{No}} | {{No}} | {{No}} |- | rowspan=3 | '''B'''<br/> (Põhja- ja Kesk-Ameerika, Jaapan) | NEMA 5–15 | 15&nbsp;A/125&nbsp;V | {{Yes}}^* | {{Yes}} | {{No}} | {{No}} |- | NEMA 5–20 | 20&nbsp;A/125&nbsp;V | {{Yes}}^* | {{Yes}} | {{No}} | {{No}} |- | JIS C 8303, Class I | 15&nbsp;A/100&nbsp;V | {{Yes}}^* | {{Yes}} | {{No}} | {{No}} |- | rowspan=3 |''' C'''<br/> (enamik Euroopa riike) | CEE 7/16 ('''Europistik''') | 2,5&nbsp;A/250&nbsp;V | {{No}} | {{No}} | {{No}} | {{Yes}} |- | CEE 7/17 | 16&nbsp;A/250&nbsp;V | {{No}} | {{No}} | {{No}} | {{No}} |- | GOST 7396 C 1 | 6&nbsp;A/250&nbsp;V<br />16&nbsp;A/250&nbsp;V | {{No}} | {{No}} | {{No}} | {{No}} |- | '''E'''<br/>(Prantsusmaa, Belgia, Poola, Tšehhi) | CEE 7/5 <sup> | 16&nbsp;A/250&nbsp;V | {{Yes}}^* | {{Yes}} | {{No}} | {{No}} |- | '''F'''<br/> (enamik Euroopa riike) | CEE 7/4 ('''Schuko''') | 16&nbsp;A/250&nbsp;V | {{Yes}}^* | {{No}} | {{No}} |{{No}} |- | '''G'''<br/>(Briti saarte riigid, Malta, Küpros) | BS 1363, IS 401 & 411, MS 589, SS 145 | 13&nbsp;A/230-240&nbsp;V | {{Yes}} | {{Yes}} | {{Yes}} | {{Yes}} |- | rowspan=3 | '''I'''<br/>(Austraalia, Uus-Meremaa, Argentina) | AS 3112|AS/NZS 3112 | 10&nbsp;A/240&nbsp;V<br />15&nbsp;A/240&nbsp;V<br />20&nbsp;A/240&nbsp;V<br />25&nbsp;A/240&nbsp;V<br />32&nbsp;A/240&nbsp;V | {{Yes}}^* | {{Yes}} | {{No}} | {{Yes}} |- | CPCS-CCC | 10&nbsp;A/250&nbsp;V | {{Yes}} | {{Yes}} | {{No}} | {{No}} |- | IRAM 2073 | 10&nbsp;A/250&nbsp;V | {{Yes}} | {{Yes}} | {{No}} | {{No}} |- | '''J'''<br/>(Šveits ja Liechtenstein) | Swiss SEV 1011 | 10&nbsp;A/250&nbsp;V<br />16&nbsp;A/250&nbsp;V | {{Yes}}^* | {{Yes}} | {{No}} | {{No}} |- | '''K'''<br/>(Taani ja Gröönimaa) | Danish 107-2-D1 | 13&nbsp;A/250&nbsp;V | {{Yes}}^* | {{Yes}} | {{No}} | {{No}} |- | '''L'''<br/>(Itaalia) | CEI 23-16/VII | 10&nbsp;A/250&nbsp;V<br />16&nbsp;A/250&nbsp;V | {{Yes}}^* | {{No}} | {{No}} | {{Yes}} |} :^* Ühilduv kaitsemaanduskontaktita pistikuga. ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== *[http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAV0150/3.4_Lulitid-_pistikupesad.pdf Lülitid ja pistikupesad] {{Pistikühendused}} [[Kategooria:Pistikühendused]] ka4gb0dt6811esxbvx2qknr73hu0lxv 0 310881 7144466 6935441 2026-05-02T09:00:16Z Kuriuss 38125 7144466 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} '''Mati Rahu''' (sündinud [[30. jaanuar]]il [[1942]] [[Varbla vald (1939)|Varbla vallas]] [[Pärnumaa]]l) on eesti meditsiinigeograaf ja [[epidemioloog]].<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Mati Rahu on õmbleja ning meremehe ja hilisema maalri poeg.<ref name="ETBL" /> Lõpetanud 1960. aastal [[Tallinna 2. Keskkool]]i ja 1968. aastal meditsiinigeograafina [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] bioloogia-geograafiateaduskonna; bioloogiakandidaat onkoloogia erialal (1976, [[NSV Liidu Meditsiiniakadeemia Eksperimentaalse ja Kliinilise Onkoloogia Instituut]]), väitekiri "Распространение злокачественных опухолей желудка, легких и кожи в Эстонии (статистика и нозогеография)". Olnud [[Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut|Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi]]s aastast 1968 nooremteadur, vanemteadur ja juhtivteadur, 1991–2003 epidemioloogia ja bio­statistika osakonna juhataja; [[Tervise Arengu Instituut|Tervise Arengu Instituudis]] 2003–2013 epidemioloogia ja bio­statistika osakonna juhataja ja 2013– juhtivteadur. Ühtlasi 1991–1993 TÜ külalislektor, 1993–1998 ühisprofessor ja 1998–2012 külalisprofessor. Lühikest aega täiendanud end USA ülikoolides ja instituutides (1979, 1983, 1993). [[Eesti Vähiregister|Eesti Vähiregistri]] rajajaid. Osalenud [[Siber]]i ja [[Kaug-Ida]] Geograafia Instituudi meditsiinigeograafia ekspeditsioonides 1973 [[Angara-Jenissei piirkond]]a ja 1978 [[Taga-Baikalimaa]]le.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Uurimisvaldkonnad: moodne [[epidemioloogia]], [[nosogeograafia]], haiguste registreerimine ja epidemioloogia, [[vähistatistika]] ja epidemioloogia [[terminoloogia]]. Loengukursused moodsast epidemioloogiast, epidemioloogilise uuringu metoodikast, teadustöö alustest (TÜ). Tõlkinud inglise keelest, sh [[Anders Ahlbom]]i ja [[Staffan Norell]]i õpiku "Sissejuhatus moodsasse epidemioloogiasse" (Tallinn, 1993). Umbes 170 teaduspublikatsiooni ja 60 aimeartiklit.<ref name="ETBL" /> ==Tunnustus== * 1997 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] arstiteaduse valdkonnas uurimuste tsükli "Vähktõbi Eestis 1968–1992: haigestumus, levimus, elulemus ja suremus" eest (kollektiivi juht) * 2006 [[Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk]] * 2007 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> * 2007 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] arstiteaduse valdkonnas uurimuste tsükli "Haiguste ja nende mõjurite esinemine Eesti rahvastikus" eest ==Teoseid== * Атлас заболеваемости злокачественными новообразованиями населения отдельных стран-членов СЭВ (kaastoim). М, 1983 * Vähk – põhjused, levik, profülaktika (kaasautor). Tallinn, 1989 * Cancer in Estonia 1968–1992: incidence, mortality, prevalence, survival (kaasautor). Tallinn, 1996 * Eesti suremusatlas – Atlas of mortality in Estonia (kaasautor). Tallinn, 1997 * Eesti vähihaigestumuse atlas – Atlas of cancer incidence in Estonia (kaasautor). Tallinn, 1997 * Cancer incidence and thyroid disease among Estonian Chernobyl clean-up workers (kaastoim). Helsinki, 1998 (STUK Publ. A158) * Cancer registration techniques in the New Independent States of the former Soviet Union (kaasautor). Lyon, 1998 (IARC Tech. Rep. 35) * Cancer atlas of Northern Europe (kaasautor). Helsinki, 2001 (Cancer Society of Finland Publ. 62) * Haiguste ja nende mõjurite esinemine Eesti rahvastikus. // EV Teaduspreemiad 2007. Tallinn, 2007. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi teaduskaader 1947–1987. Tallinn, 1987, 33 * Album professorum Universitatis Tartuensis anno MCMXCVIII. Trt, 1998, 28–29 * EE 14, 400 * Kes on kes? Eesti 2000, 159 * EV Teaduspreemiad 2007, 82. * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Rahu, Mati}} [[Kategooria:Eesti geograafid]] [[Kategooria:Eesti epidemioloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] twf8ablnrly7timbqbdp73z6p5u0657 0 312332 7144482 6711550 2026-05-02T09:07:58Z Kuriuss 38125 7144482 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Pilt:Väino Sammelselg.jpg|pisi|Väino Sammelselg, 2009]] '''Väino Sammelselg''' (sündinud [[13. november|13. novembril]] [[1949]] [[Tallinn]]as) on eesti füüsik, keemik ja materjaliteadlane.<ref name="ETBL">{{ETBL|3}} Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> Ta on [[Tartu Ülikool]]i [[anorgaaniline keemia|anorgaanilise keemia]] [[professor]] ja anorgaanilise keemia õppetooli juhataja.<ref>[http://www.chem.ut.ee/389742 Töötaja]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Tartu Ülikooli keemia instituut</ref> ==Elulugu== Väino Sammelselg on teenistuja poeg. Ta on lõpetanud 1968. aastal [[Kohtla-Järve Keemiatehnikum]]i ja 1973. aastal Tartu Riikliku Ülikooli füüsikaosakonna. Oli 1981–1985 kaugõppes [[aspirant]] [[Eesti NSV TA Füüsika Instituut|Eesti NSV TA Füüsika Instituudi]] (FI) juures. Füüsika-matemaatikakandidaat (1989, FI), väitekiri "Электронно-зондовые исследования твердых растворов AIGaAsSb и создание на их основе гетероэпитаксиальных структур".<ref name="ETBL" /> Täiendas end 1976 [[röntgen-mikroanalüüs|röntgen-mikroanalüüsi]] alal [[Leningrad]]i A. F. Joffe nimelises Füüsika-Tehnoloogia Instituudis, 1987 läbivalgustava [[elektronmikroskoopia]] alal [[Moskva Riiklik Haruldaste Muldmetallide Instituut|Moskva Riikliku Haruldaste Muldmetallide Instituudis]], 1993 [[Aatomijõumikroskoopia|aatomijõu]]- ja [[tunnelmikroskoopia]]s [[Helsingi Tehnikaülikool]]is, 1994 [[Åbo Akadeemia]]s, 1996 [[Lundi Ülikool]]is.<ref name="ETBL" /> Oli 1972–1973 Tartu Ülikooli eksperimentaalfüüsika kateedri laborant, 1975–1990 FI pooljuhtide füüsika labori ja kiletehnoloogia töörühma insener, vaneminsener, rühmajuht ja teadur, 1990–2003 FI kiletehnoloogia töörühma vanemteadur, 1997–2002 ka korduvalt (lühikest aega) Helsingi Tehnikaülikooli külalisteadur, 2003– Tartu Ülikooli anorgaanilise keemia professor, õppetooli juhataja. Pidanud 1992. aastast Tartu Ülikoolis loengukursusi [[pinna mikroskoopia]]st, [[füüsikaline analüüs|füüsikalise analüüsi]] meetoditest, [[tahkis]]e keemiast, [[tahkispind|tahkispinna]] omadustest jm.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== [[Pilt:Väino Sammelselg 2011.jpg|pisi|Väino Sammelselg tutvustamas Tartus valmistatud [[aatomkihtsadestamine|aatomkihtsadestuse]] reaktorit]] Uurimisvaldkonnad: tahkiste, [[polümeer]]sete ja [[bioorgaaniline kile|bioorgaaniliste]] (üli)õhukeste kilede ja -struktuuride [[mikroskoopia]] ja lokaalne [[spektroskoopia|spektroskoopiline]] analüüs, nende kilede baasil loodud [[heterostruktuur|hetero]]- ja [[hübriidstruktuur]]ide tehnoloogia.<ref name="ETBL" /> Juurutanud esimesena Eestis [[skaneeriv elektronmikroskoop|skaneeriva elektronmikroskoopia]] ja [[elektronsond]]-[[mikroanalüüs]]i meetodid, uurinud viimase meetodi lokaalsuse probleeme ning täiustanud õhukeste kilede ja heterostruktuuride elementse koostise analüüsi ning struktuuridefektide uurimise metoodikaid. Võtnud esimesena Eestis kasutusele [[teravikmikroskoopia]] tahkispinna, [[oksiidkile|oksiid]]- ja [[polümeerkile]]de [[nanotase]]mel karakteriseerimiseks. Juurutanud metoodikad üliõhukeste kilede ja [[siirdekiht]]ide uurimiseks [[sünkrotronkiirgusergastus]]ega [[fotoelektronspektroskoopia]] ja -[[fotoelektronmikroskoopia|mikroskoopia]] abil. Tähtsamateks uurimis- ja rakendustulemusteks on mitmete mikroskoopia, spektroskoopia ja füüsikaliste mikroanalüüsi meetodite arendamine ja kombineeritud rakendamine (üli)õhukeste kilede lokaalsete füüsikaliste ja keemiliste omaduste määramiseks, ka oksiid- ja polümeerkilede kasvu algfaasi ja edasise kasvu iseloomustamiseks ja selle abil [[kiletehnoloogia]]te arendamisele kaasaaitamine ning eriomadustega seadiste ([[pooljuhtlaser]]id, [[valgusdiood]]id, [[gaasisensor]]id) ning funktsionaalsete pindade ja katete ([[korrosioon|korrosioonivastased]] katted) väljatöötamisel osalemine. Mitme rahvusvahelise projekti täitja ja juht.<ref name="ETBL" /> [[Eesti Füüsika Selts]]i asutajaliige ja [[Euroopa Mikrosondanalüüsi Selts]]i (EMAS) liige.<ref name="ETBL" /> Üle 200 teaduspublikatsiooni, 3 [[autoritunnistus]]t (kaasautor).<ref name="ETBL" /> ==Tunnustus== * 1982 [[Eesti NSV riiklik preemia]] (kollektiivis)<ref name="ETBL" /> * 2007 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] (kollektiivis)<ref name="ETBL" /> * 2009 [[Tartu Ülikooli medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5.12.2022}}</ref> * 2014 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}</ref> * 2020 [[100 semestrit Tartu Ülikoolis|teenetemärk "100 semestrit Tartu Ülikoolis"]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/teenetemark-100-semestrit-tartu-ulikoolis|pealkiri=Teenetemärgi "100 semestrit Tartu Ülikoolis" kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}</ref> ==Teoseid== * Исследование условий получения совершенных гетероструктур в системе A1xGA1-xAsySb1-y/GaSb (kaasautor). // Кристаллография 29 (1984) * Morphology and structure of TiO2 thin films grown by atomic layer deposition. (kaasautor). // J. Cryst. Growth 148 (1995) * Electrochemical properties of cation sensitive polypyrrole films (kaasautor). // J. Electroanal. Chem. 448 (1998) * Influence of substrate temperature on atomic layer growth and properties of HfO2 thin films. (kaasautor). // Thin Solid Films 340 (1999) * Composition and thickness determination of thin oxide films: comparison of different programs and methods (kaasautor). // J. Anal. At. Spectrom. 14 (1999) * Study of thin oxide films by electron, ion and synchrotron radiation beams (kaasautor). // Microchim. Acta 139 (2002) * Characterization of glucose oxidase immobilization onto mica carrier by atomic force microscopy and kinetic studies (kaasautor). // Biomolecular Eng. 19 (2002) * Gas sensing properties of epitaxial SnO2 thin films prepared by atomic layer deposition (kaasautor). // Sens. Actuators B: Chemical 93 (2003) * Engineering structure and properties of hafinium oxide films by atomic layer deposition temperature (kaasautor). // Thin Solid Films 479 (2005) * XPS and AFM investigation of hafnium dioxide thin films prepared by atomic layer deposition on silicon (kaasautor). // J. Electron Spectrosc. Rel. Phenom. 156–158 (2007). ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * ENSV riiklike preemiate määramisest. // [[Rahva Hääl]], 20. detsember 1982 * Tartu Ülikoolile kingiti elektronmikroskoop. // Eesti Päevaleht (Estinska Dagbladet), 5. mai 1993 * Åslund, M. Studsviksgåva till Estland. // Södermanlands Nyheter, 26. august 1992 * Veskimäe, R. Juttu eestlasega, kes jagab Nobeli preemiaid. Intervjuu Indrek Martinsoniga. // Horisont 2/2003 * Väino Sammelselg valiti professoriks. // Universitas Tartuensis, 13. juuni 2003 * V. Päärt. Kiletehnoloogid olid maailmast kümme aastat ees. // Postimees, 4. aprill 2006 * J. Allik, "ISI andmebaasid ja nende kasutamine teaduse hindamisel" vt http://www.kbfi.ee/Eesti/Events/seminarid.html * Tartu Ülikooli Füüsika Instituut 1946–1998. Koost E. Vesman, vt http://www.fi.tartu.ee/kroonika.htm * Päärt, V. Edu võti: ole kümme aastat ajast ees. // Universitas Tartuensis (2009) 1 (2369) * Koduleht: www.fi.tartu.ee/~sam/ * {{ETBL|3}} ==Välislingid== *{{ETIS}} * [http://www.ajakiri.ut.ee/685539 Väino Sammelselg – 60] Universitas Tartuensis {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Sammelselg, Väino}} [[Kategooria:Eesti füüsikud]] [[Kategooria:Eesti keemikud]] [[Kategooria:Eesti materjaliteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] eom60pijydulx1z54wnh0w6tqubqaaz 3 313043 7144092 7141953 2026-05-01T17:51:48Z MediaWiki message delivery 64388 /* Programme submissions open: Language Diversity Conference, Accra 2026 */ uus alaosa 7144092 wikitext text/x-wiki [[Kasutaja arutelu:Metsavend/arhiiv1|Arhiiv]] ----------------------- == Küla == Mida tähendab 'lahendamine' artiklis [[Siberi jupiki keel]]? --Metsavend 27. jaanuar 2013, kell 20:45 (EET) :lahendamine = küla (Vene Посёлок) --[[Kasutaja:Kmoksy|Kmoksy]] ([[Kasutaja arutelu:Kmoksy|arutelu]]) 27. jaanuar 2013, kell 20:48 (EET) ::Vabandust, aga see on arusaamatu. Palun ära kirjuta, kui sa aru ei saa, mida sa kirjutad. Do you speak English? If you do not speak Estonian, please do not write it. --Metsavend 27. jaanuar 2013, kell 20:54 (EET) :::The "lahendamine" for Russian Посёлок (but Russian Село is Eastonian küla). I don't know Estonian language (My mother language Meskhetian Turkish) --[[Kasutaja:Kmoksy|Kmoksy]] ([[Kasutaja arutelu:Kmoksy|arutelu]]) 27. jaanuar 2013, kell 20:58 (EET) == Mall: partei == Kas saad palun aidata malli vea parandamisel? Ma uutsin põhja aga ei leia viga sealt... karabinier inglise wikipediast == Tor Nessling == Tere Metsavend. Ma tahaksin Tor Nessling -artikkeli sellepärast kustutada et tahaksin originaalse artikkeli selle ajalooga selle asemele teisaldada. --[[Kasutaja:Gwafton|Gwafton]] ([[Kasutaja arutelu:Gwafton|arutelu]]) 4. aprill 2013, kell 22:35 (EEST) :Aga ma ju tegingi seda. --Metsavend 4. aprill 2013, kell 22:41 (EEST) ::Ei, originaalne ajalugu on siin: [http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja:Gwafton/Tor_Nessling&action=history] (alustatud 29. märtsil). See ajalugu on uus: [http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tor_Nessling&action=history]. Originaalne ajalugu katkes, kui kasutaja Andrus Kallastu kandis artikli üle kopeerimisel (copy+paste). Sellepärast artikli pitab vahtada esialgsesse. --[[Kasutaja:Gwafton|Gwafton]] ([[Kasutaja arutelu:Gwafton|arutelu]]) 4. aprill 2013, kell 22:49 (EEST) :::Palun, et: :::1. Kustutad jälle artikli Tor Nessling. :::2. Teisaldad selle kohale artikli [[Kasutaja:Gwafton/Tor Nessling]]. :::Sinu ja kasutaja Andrus Kallastu muutatused on listud sellele. Need ei kao. --[[Kasutaja:Gwafton|Gwafton]] ([[Kasutaja arutelu:Gwafton|arutelu]]) 4. aprill 2013, kell 23:08 (EEST) ::::Tänan palju abi eest. :) --[[Kasutaja:Gwafton|Gwafton]] ([[Kasutaja arutelu:Gwafton|arutelu]]) 4. aprill 2013, kell 23:14 (EEST) == Tänan == Tänan sind, et mallist "Kas teadsid, et ..." vale väite välja võtsid. Ma olin ilma kontrollimata lähtunud inglise vikist, kus seisab: "''ZIL passenger cars are priced at the equivalent of models from Maybach and Rolls-Royce, but are largely unknown outside the CIS and production rarely exceeds a dozen cars per year.''" Vene vikist on selge, et asi on hoopis muudmoodi. Tegelen eestikeelse artikliga. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 15. aprill 2013, kell 15:51 (EEST) == Tõlketalgute lõpetamine == Tere! Suur tänu, et võtsite osa tänavustest tõlketalgutest. Euroopa Komisjoni Eesti esindusel on hea meel paluda Teid talgute ametlikule lõpetamisele 20. juunil kell 17.00 Euroopa Majas Tallinnas, aadressil Rävala 4, sissepääs Laikmaa tänavalt. Koosviibimisel antakse üle auhinnad tublimatele tõlkijatele ning pakutakse veini ja suupisteid. Palun teatage e-posti aadressil rita.niineste@ec.europa.eu, kas saate lõpetamisest osa võtta. Ootame Teid väga! Lugupidamisega Rita Niineste Keelenõustaja Euroopa Komisjon DGT-Tallinn Tel. 626 44 03 e-post: rita.niineste@ec.europa.eu == Palun abi == Tere! Kas inglise "Islands of Four Mountains" on "Nelja mägede saared" või ...? [[Kasutaja:Geonarva|Geonarva]] ([[Kasutaja arutelu:Geonarva|arutelu]]) 9. juuli 2013, kell 10:21 (EEST) :Peaks olema Nelja mäe saared. --Metsavend 9. juuli 2013, kell 14:48 (EEST) ::Aitäh. [[Kasutaja:Geonarva|Geonarva]] ([[Kasutaja arutelu:Geonarva|arutelu]]) 9. juuli 2013, kell 16:02 (EEST) Äkki oskad sina appi tulla? Vaata [[Kasutaja_arutelu:Ahsoous#Armenian-Estonian cooperation]] <font style="font-family:'Monotype Corsiva'; font-size:15px;">&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull;</font> 8. november 2013, kell 03:34 (EET) Taastasin lehekülje [[Meatloaf]], kuna ka näitleja kasutas algul seda ühesõnalist varianti, nii et õigupoolest võiks see olla täpsustusleht, aga ilmselt vajab ümberkujundamist. <font style="font-family:'Monotype Corsiva'; font-size:15px;">&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull;</font> 26. detsember 2013, kell 14:31 (EET) == Tallinna rahvaarv == Ei saa aru, miks tühistasite minu tehtud uuenduse Tallinna rahvaarvu kohta, populatsiooni arv põhineb usaldusväärse allika (Tallinna Linnavalitsus) info alusel. Palun põhjendada tühistust. :Tallinna linnavalitsuse allikas on elanike register, mis ei kajasta tegelikku elanikke arvu. Tallinna elanikuks võivad registeeruda ka need, kes tegelikult Tallinnas ei ela ja seda tehaksegi selleks, et saada osa Tallinna pakutavatest hüvedest. Tegelikku elanike arvu kajastab paremini rahvaloenduse tulemus ja selle põhjal tehtav arvestus. Registriarvu võib mainida artiklis, aga tabelis võiks olla usaldusväärseim teave, sest seal ei saa selgitada, kuidas selline arv saadud on. --Metsavend 22. jaanuar 2014, kell 23:24 (EET) <br /> :Teie loogika järgi peaks Vikipeedias olevat rahvaarvu uuendama alles 7 aasta pärast, mis on absurdne, ning Vikipeedia Eesti leht võiks siiski olla kooskõlas ülejäänud maailma Wikipediaga, kus on Tallinna rahvaarvud üle 400 000 inimese. Teie väidet, et tallinlaseks registreerimist kasutatakse enda tarbeks ära, on puhtalt oletus, mistõttu nõuan minu muudatuse taastamist. ::Nagu Metsavend kirjutas, on rahvaloenduse andmed usaldusväärsemad, sest kajastavad tegelikku elukohta. Sellest on meedias palju räägitud (näiteks linnavalitsuse esindajad ise), et registreerimise üks põhjuseid on hüved, nt tasuta ühistransport (guugelda, leiad küll). Samuti on inimesi, kes on läinud Tallinnast ära (nt Tartusse ülikooli nagu mina), aga on endiselt Tallinna registreeritud. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 23. jaanuar 2014, kell 16:56 (EET) :::Reaalselt see nii lihtne ikkagi ei ole. Registreerida niisama suvaliselt ikkagi ei saa. Mingi alus peab selleks olema. Lisaks on olemas vastupidine kontingent, kel on linnas töötamiseks seal korter ja seega veedavad suurema osa oma ajast Tallinnas, aga tahavad koduvalda toetada ja on end sinna registreerunud. Ehk siis - kõigi Eesti asulate elanike kogusumma peaks ületame Eesti elanike arvu (Minu ligikaudsel hinnangul 1,5 korda), alles selline tulemus oleks usaldusväärne. ::: Kui infokast ei võimalda kahte arvu mainida, siis see on vilets kast. ::: Minu meelest võiks olla tabel, kus on märgitud iga kuu registriarv. Praegu lihtsalt vahetatakse neid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. jaanuar 2014, kell 20:40 (EET) :::: Infokastis saab ka kahte arvu mainida, aga ma ei näe vajadust, kui artikli tekstis on see juba ära toodud. Infokast peaks olema võimalikult selge ja lihtne. Kõiksugu tabeleid ja andmeid saab tekstis esitada. --Metsavend 23. jaanuar 2014, kell 20:48 (EET) ::::: Millisest tabelist te räägite? Arvasin, et infokastist. Seal on 1. jaanuari 2013 arvestuslik rahvaarv statistikaameti järgi, ja teksti sees tabelis on mõlemad arvud. ::::: Minu meelest peaks ka statistikaameti arvestuslike arvude juurest viima link kuskile, kus selgitatakse, kuidas arv saadakse. Kas arvestatakse ka rännet? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. jaanuar 2014, kell 22:46 (EET) ::::: Arvestatakse rännet ja viimase korrigeerimisega arvestati ka rahvaloenduse alakaetust. Täpsemalt [http://www.stat.ee/72428 selles pressiteates]. Erinevus Tallinna puhul on ikkagi üle 20 000 inimese.--Metsavend 24. jaanuar 2014, kell 11:07 (EET) :::::: Seda on hea teada. Kuidagi tuleks nii teha, et mõnes Vikipeedia artiklis oleks see lahti seletatud, nii et saaks kohe siselingi panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. jaanuar 2014, kell 16:49 (EET) == Plekkpurgi katedraal == Hello Metsavend, You did a lot of work on '''Winnipeg''' in the Estonian Wikipedia. My article '''Plekkpurgi katedraal''' is about the first Eastern European church to appear in North America here in Winnipeg. This translation was done by an Estonian gentleman here in Canada, and since it was put into the Estonian Wikipedia a number of your editors have contributed to it. It still needs some attention. Would you be able to take a look at it? I'd like to get the tags removed if possible. Thank you. [[Kasutaja:Nicola Mitchell|Nicola Mitchell]] ([[Kasutaja arutelu:Nicola Mitchell|arutelu]]) 16. detsember 2014, kell 15:17 (EET) ==Asumite rahvuslik koosseis== Lugupeetud Metsavend! Ma lisasin kunagi Tallinna asumite artiklitele eestlaste osakaalu Rahvastikuregistri järgi. Kuid ma sain teada, et 2011. aasta rahvaloenduse andmed ja Rahvastikuregistri andmed on selles suhtes väga erinevad ning arutasin Andresega seda küsimust ja tulime järeldusele, et parem oleks neid andmeid mitte kasutada. 2011. aasta rahvaloenduse andmed on olemas, kuid neid ei saa kasutada, kuna neid ei ole avaldatud. Teabenõudele aga viidata ei saa. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 17. detsember 2014, kell 15:41 (EET) :See on muidugi omapärane olukord. Siiski ei saa keelata avalike andmete artiklis esitamist. Need on hetkel parimad andmed, mis on saadaval. Kui Statistikaamet avaldab täpsemad andmed, saab need lisada. Aga kust Sa teada said, et need andmed "väga erinevad" on? --Metsavend 17. detsember 2014, kell 15:48 (EET) :: Ma saatsin Statistikaametile teabenõude eestlaste osakaalu kohta Tallinna asumites 2011. a. rahvaloenduse andmetel. Sain need arvud Excel tabelis. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 17. detsember 2014, kell 15:50 (EET) ::: Ma leidsin selle [[Arutelu:Tallinn#Eestlaste_osakaal_Tallinna_asumites|arutelu]] üles. Ilmselt tuleb asumite eestlaste osakaalus erinevus sellest, et Rahvastikuregistris puudub paljudel inimestel rahvuse märge, aga protsent võetakse tervikust, arvestades ka neid kelle rahvuse kohta info puudub. Nii tuleb protsent tegelikust väiksem. Imselt tuleks teha päring Tallinna linnale küsimusega, kuidas nad need protsendid on arvutanud. --Metsavend 17. detsember 2014, kell 15:59 (EET) :::: Mõne asumi puhul oli vahe ikka väga suur. Näiteks 2011. a. rahvaloenduse andmetel oli Sibulaküla asumis eestlaste osatähtsus 66%, Rahvastikuregistri järgi 51%. Selliseid näiteid on teisigi. Lisaks on antud juhul Rahvastikuregistri andmed veel ka ebaloogilised. Rahvastikuregistri andmetel oli Kristiine linnaosa elanikest eestlasi 70,0%. Kristiine linnaosa koosneb teatavasti Järve, Lilleküla ja Tondi asumitest. Rahvastikuregistri järgi oli seal eestaste osakaal vastavalt 63, 66 ja 58 %. Ei ole ju lihtsalt võimalik. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 17. detsember 2014, kell 16:00 (EET) == ETBL == Kui artiklis on sama tekst, siis soovitaksin alamlehekülje kohe ümbersuunamiseks muuta ning mitte kategooriatega mässata. Muidu peab keegi pärast neid ikka koristama hakkama. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. detsember 2014, kell 12:23 (EET) :Kunagi tegin nii, aga keegi solvus, et tema tööd kustutatakse. --Metsavend 28. detsember 2014, kell 12:31 (EET) ::Keegi solvus? Kas see keegi on sama isik, kes pidi nende artiklitega tegelema ja jättis kõik selle ripakile ning teistele koristada? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. detsember 2014, kell 12:32 (EET) ::: Küllap vist. --Metsavend 28. detsember 2014, kell 12:39 (EET) ::::Samuti saaks selle tegevuse automatiseerida. Äkki proovib? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. jaanuar 2015, kell 14:22 (EET) :::::Muidugi võiks proovida. Käsitsi on tüütu neid kustutada. --Metsavend 3. jaanuar 2015, kell 11:10 (EET) ==Murdesõnad artiklites== Mis arvad murdesõnade lisamisest artiklitesse ja nende pärast paljude täpsustuste tegemisest põhiartiklisse (nt [[leelis]]). See oleks nagu infomüra. Etnograafia mõisteid seletavates teostes on neid murdesõna palju ja valikut tehes kaoks süsteemsus, et mis murdesõna sees ja mis puudu. Ma tean, et [[kasutaja:Andres|Andres]] mingis vanas arutelus arvas, et vähemalt etnograafia mõistete murdekeelsed vasted tuleks artiklites kajastada ja neilt ka ümbersuunamised teha.--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 10. jaanuar 2015, kell 15:45 (EET) :Murdesõnu võib artiklisse lisada, aga ümbersuunamisi pole minu meelest mõtet neilt teha, sest sama sõna võib eri murrakutes eri asju tähistada. Täpsustusi ei ole samuti vaja. --Metsavend 10. jaanuar 2015, kell 16:10 (EET) ::nõus. Paljudel juhtudel saaks muidugi täpsustuses öelda, et mis murdest/murrakust täpselt sõna tuleb. Samas pole vist ka välistatud juhud, kui ühes murdes/murrakus on veel omakorda n-ö murdesünonüümid. On muidugi ka juhtumeid, kus murdesõna on väga laialt kasutusel ja siis on nutikas ka ümbersuunamine teha, nt [[väits]]--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 10. jaanuar 2015, kell 22:53 (EET) == Valimisringkonnad == 1992. aastal oli valimisringkondade järjestus [https://www.riigiteataja.ee/akt/30593 pisut teistsugune]. Palun võta seda artiklite koostamisel arvesse. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 19. veebruar 2015, kell 19:33 (EET). :Jah, olen võtnud. Ilmselt tuleks kirjutada ikkagi sama numbriga valimisringkonnast ja viidata sellele ringkonnale, mis sama ala hõlmas. --Metsavend 19. veebruar 2015, kell 19:56 (EET) Vrd. [[Riigivolikogu 1. valimisringkond]] jne, Rahvuskogu valimisringkonnad, ilmselt olid valimisringkonnad ka 19220. aasta põhiseaduse järgsetel Riigikogu valimistel. ** tere. kas sul IRLi liikmete arvu perioodidel 10.09.2014, 01.09.2013, 31.12.2012 ja 19.10.2012 pole kirjas kusagil?=) == Invitation == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> [[File:Gummi Bears in Action 39.JPG|alt=A gummi bear holding a sign that says "Thank you"|thumb|Thank you for using [[:mw:VisualEditor/Portal|VisualEditor]] and sharing your ideas with the developers.]] Hello, Metsavend, The [[:mw:Editing|Editing team]] is asking for your help with VisualEditor. I am contacting you because you were one of the very first testers of VisualEditor, back in 2012 or early 2013. Please tell them what they need to change to make VisualEditor work better for you. The team has a list of [[phab:project/board/1015/|top-priority problems]], but they also want to hear about small problems. These problems may make editing less fun, take too much of your time, or be as annoying as a [[:en:Paper cut|paper cut]]. The Editing team wants to hear about and try to fix these small things, too.  '''You can share your thoughts [https://wikimedia.qualtrics.com/SE/?SID=SV_54k8qFPuloXjEq1 by clicking this link].''' You may respond to this quick, simple, anonymous survey in your own language. If you take the survey, then you agree your responses may be used in accordance with [http://wikimediafoundation.org/wiki/Feedback_privacy_statement these terms]. This survey is powered by Qualtrics and their use of your information is governed by their [http://www.qualtrics.com/privacy-statement/ privacy policy]. More information (including a translateable list of the questions) is posted on wiki at [[:mw:VisualEditor/Survey 2015]]. If you have questions, or prefer to respond on-wiki, then please leave a message on [[:mw:Talk:VisualEditor/Survey 2015|the survey's talk page]]. <div style="float: right;">[[:m:VisualEditor/Survey_list_1|''Unsubscribe from this list'']]'' • [[:m:VisualEditor/Newsletter|Sign up for VisualEditor's multilingual newsletter]] • [[:mw:Help:VisualEditor/User_guide| Translate the user guide]]''</div> Thank you, [[:en:User:Whatamidoing (WMF)|Whatamidoing (WMF)]] [[:en:User talk:Whatamidoing (WMF)|(talk)]] 23. märts 2015, kell 20:12 (EET) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Elitre (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "http://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=VisualEditor/Survey_list_4&oldid=11661574". --> == Vastus hääletusele == Tere, Mina isiklikult olen selle poolt, et ajaloosündmused muutuksid igapäevaselt. Hetkeseisuga suudan leida aega, et seda iga päev uuendada. Ent kuna igapäevaselt muutuv tekst kõlab üsna utoopiliselt, olen ma hetkel selle muutnud nädala ajalooks. Kui uus esileht peataks valima, otsin üles kunagi alustatud projekti ning jätkan sellega. [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 24. aprill 2015, kell 23:13 (EEST) :Kui Sul on ideid, kuidas esileheks pakutud varianti veelgi paremaks teha, kirjuta palun sellest esilehe arutelus. Postituvi 9. mai 2015, kell 10:32 (EEST) == Siselinkimisest == Millist praktilist kasu toob [[XIII_Riigikogu#Muudatused_Riigikogu_ja_fraktsioonide_koosseisus|SIIN]] mõnede nimede linkimine ja teiste linkimata jätmine? Miks peab lugeja hakkama Kalev Kallot v Kõlvartit jne kuskilt üles otsima? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 29. aprill 2015, kell 16:49 (EEST). : Vaata [[Juhend:Õppekäik (Lingid)]]. Need nimed on eespool juba lingitud. See on muidugi maitse asi. --Metsavend 29. aprill 2015, kell 16:52 (EEST) :: Pikas ja harulises artiklis võib ka mitu korda linkida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. aprill 2015, kell 17:18 (EEST) : Kõige muu hulgas on seal kirjas ka: "Väga pikas artiklis võib sama märksõna linkida ka mitu korda. Linkida on kasulik märksõnu, mille kohta lugeja potentsiaalselt võiks soovida rohkem teada" (Adeliine, 20.11.2009). Mulle tundub, et lugeja võib tahta Kallo, Kõlvarti jt kohta rohkem teada saada. Lugeja muidugi tuleb toime ctrl+f või FF-i puhul ka "/" kasutamisega, küllap suudab ka Vikipeediat otsingut vajadusel kasutada, aga see ei ole ju mugav! Isegi, kui reeglid ei ütleks seda, et võib ka mitu korda linkida, siis praktiline on ju ikkagi niipidi, mitte teisipidi? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 30. aprill 2015, kell 17:02 (EEST). == Walk of Fame == Kuigi su [https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kaastöö/Metsavend kaastöö logi] seda ei näita, kustutasid ümbersuunamise walkoffame.com -> lehele [[Hollywoodi kuulsuste allee]], samas, ''IMHO'', olnuks produktiivsem kustutada allee-lehelt eelnimetatud kodulehe viite asemel olnud viide kommertslehele, ''no comments''. Kena oleks kuulda põhjendust. Aitäh!—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 13. detsember 2015, kell 01:41 (EET)<br />Vaatasin, see eelmine (minu poolt asendatud) link peaks olema suunamine otsustavale komiteele, 2013. aasta juunist, art loomisest alates oli selle pealkirjaks "Ametlik koduleht".—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 13. detsember 2015, kell 02:10 (EET) :See polnud ümbersuunamine. Artikkel koosnes vaid ühest veebiaadressist. --Metsavend 13. detsember 2015, kell 16:43 (EET) :: Kui see oli minu viga, siis vabandan.—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 13. detsember 2015, kell 17:27 (EET) == Kalendrid == Aastaarvude artiklite juures (nt. [[2024]]) on kenasti võrdlus teiste kalendrite aastaarvudega. Selles [[2024]] artiklis (ja teistes analoogsetes) on Iraani ja Islami kalendrite puhul vist õigem nimed muuta, ja võib-olla üks neist kui vähem kasutatav ära jätta. NImelt tavaliselt islami kalendriks nimetatav on sama, mis siin Iraani. Siin islami kalendriks nimetatu on aga suhtleiselt vähem kasutatav [[en:Tabular Islamic calendar]]. Muutsin praegu niimoodi [[2015]] ja [[2016]]. Kaunist aastavahetust! --[[Kasutaja:Kk|Kk]] ([[Kasutaja arutelu:Kk|arutelu]]) 28. detsember 2015, kell 20:10 (EET) :Minu arust on aastaarvude artiklites kalendrinimetused õiged. Probleem on hoopis artiklis [[Islami kalender]], kus on eri kalendrid segamini. Iraanis ja Afganistanis on ametlik islami kalender, mis on päikesekalender, mujal araabiamaades on kuukalender. Sellest tulenebki vahe aastaarvudes (mõlemad alustavad aastate lugemist [[hidžra]]st), sest kuukalendri aasta on 11 päeva lühem päikesekalendri aastast. --Metsavend 28. detsember 2015, kell 21:04 (EET) ::Vähemalt tundub, et nimetused ei vasta inglise viki omadele. --[[Kasutaja:Kk|Kk]] ([[Kasutaja arutelu:Kk|arutelu]]) 28. detsember 2015, kell 21:14 (EET) :::Kuidas ei vasta? Iranian = Iraani ja Islamic = islami. --Metsavend 28. detsember 2015, kell 21:31 (EET) ::::Nii Iraani kui islami kalendri algusaasta on Muhamedi mineku järgi samal aastal. --[[Kasutaja:Kk|Kk]] ([[Kasutaja arutelu:Kk|arutelu]]) 28. detsember 2015, kell 21:45 (EET) ::::: Jah, seda ma kirjutasin (nn Muhamedi minek = hidžra). Aga ma ei saa ikka aru, mis siis valesti oli? Algusaasta on sama, aga aasta pikkus on erinev. --Metsavend 28. detsember 2015, kell 21:58 (EET) :::::: Jah, õige, tänan! --[[Kasutaja:Kk|Kk]] ([[Kasutaja arutelu:Kk|arutelu]]) 31. detsember 2015, kell 07:38 (EET) == Request == Greetings. Could you create [[Portaal:Aserbaidžaan]] in Estonian Wikipedia? Thank you. ==Kustutatud artikkel== Mille alusel kustutasid artikli [[Eesti – Ameerika Ühendriikide suhted]]? Ma tean, et see on ''stub'', ent see pole põhjus kustutamiseks, kui info on asjakohane. Kui objektiivsed põhjused puuduvad, siis artikkel taastada--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 2. veebruar 2016, kell 12:17 (EET) :Selles artiklis ei olnud midagi säilitamisväärset. Esimene lõik oli sisutu, teises lõigus jäid olulised asjad segaseks, mistõttu info ei ole kasutatav. Artikkel kustutati sellepärast, et niisugune artikkel diskrediteerib Vikipeediat. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. veebruar 2016, kell 16:50 (EET) ::see on silmakirjalik. Kas nt vastloodud artikkel [[Sõnaraamat]] on kvaliteetsem? Naeruväärne värk :)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. veebruar 2016, kell 11:24 (EET) ::: On kvaliteetsem. On antud konkreetne täpne definitsioon, tühja juttu ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. veebruar 2016, kell 11:45 (EET) ==Kustutatud artikkel== Tere, Mis põhjusel kustutasid arikli [[Püha Miikaeli Kool]]? [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 19. märts 2016, kell 20:40 (EET) == Participate in the Ibero-American Culture Challenge! == Hi! [[:m:Iberocoop|Iberocoop]] has launched a translating contest to improve the content in other Wikipedia related to Ibero-American Culture. We would love to have you on board :) Please find the contest here: https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Translating_Ibero_-_America/Participants_2016 Hugs!--[[Kasutaja:Anna Torres (WMAR)|Anna Torres (WMAR)]] ([[Kasutaja arutelu:Anna Torres (WMAR)|arutelu]]) 10. mai 2016, kell 17:23 (EEST) == Thank you == {| style="border: 1px solid gray; background-color: #fdffe7;" |rowspan="2" valign="middle" | [[File:Europeana barnstar.svg|100px]] |rowspan="2" | |style="font-size: x-large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '''The Europeana Barnstar''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" |Thank you for your participation representing Estonia in the '''''[[Wikidata:Wikidata:Europeana Art History Challenge|Europeana Art History Challenge]]'''''! [[Kasutaja:Wittylama|Wittylama]] ([[Kasutaja arutelu:Wittylama|arutelu]]) 1. juuni 2016, kell 17:20 (EEST) |} ==KV== Kustutasid ammu artikli [[KV]]. Kas taastaksid või annaksid selle sisu edasi?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 25. juuni 2016, kell 15:30 (EEST) :Sisu oli puhas vandalism, sellest poleks mingit kasu. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 25. juuni 2016, kell 16:07 (EEST) :Jah, seal pole midagi taastada. --Metsavend 26. juuni 2016, kell 10:51 (EEST) == Aastad == Sa ilmselt ei pannud tähele, et artiklisse [[560]], kust kopeerisid, oli mul mingil põhjusel veel üks näpukas sisse sattunud ("Julius kalendri"). [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 13. juuli 2016, kell 12:20 (EEST) :Tõepoolest, pean tähelepanelikum olema Sinu teksti kopeerimisel. --Metsavend 13. juuli 2016, kell 13:40 (EEST) ::Kõigil juhtub ;) [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 13. juuli 2016, kell 13:48 (EEST) Mulle tundub, et tollel viidatud lehel on parandamise käigus viga sisse tekkinud ja normitäitjaid ei ole ka mitte 45. Pole nagu kuulnud, et ujujad oleksid sellest jagu saanud. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 14. juuli 2016, kell 14:23 (EEST) :Jah, seal on vead sees. Minu kasutatud sõnastus 'on kvalifitseerunud' jätab minu meelest tõlgendusvõimaluse, et need ei ole ainult normitäitjad, vaid võivad ka muul moel kvalifitseerunud olla. --Metsavend 14. juuli 2016, kell 14:35 (EEST) == Request == Greetings. Could you create the article [[:en:Climate of Azerbaijan]] in Estonian? Thank you. == Nikolai Noskov == Hea päiv lugupeetud Metsavend, ma vaevalt oskavad eesti, kuid sa teha, et: Te saate oma artikli kohta eesti muusik Nikolai Noskov? Kui sa seda artiklis, ma väga tänulik! Tänu! --[[Eri:Kaastöö/217.66.158.197|217.66.158.197]] 11. august 2016, kell 21:38 (EEST) :Ilmselt on palvest raske aru saada, aga tõenäoliselt on mõeldud endist [[Gorky Park]]i lauljat. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 11. august 2016, kell 22:58 (EEST) == Soome palindroomid == Tere! Ymmärrän, että artikkeliin Risto Rekola ei ole sopivaa sisällyttää tuota palindromiluetteloa, mutta voitaisiinko ne laittaa omalle sivulleen, jonne linkit johtaisivat? Mistään et löydä vastaavaa aineistoa Eestiin liittyvistä palindromeista. Virolaiset oppisivat suomen kieltä ja suomalaiset saisivat tietoa Virosta. Viime aikoina artikkeliin on tutustunut noin 550 ihmistä (enemmän kuin artikkeliin Sofi Oksasesta). --[[Kasutaja:Risto hot sir|Risto hot sir]] ([[Kasutaja arutelu:Risto hot sir|arutelu]]) 6. september 2016, kell 18:54 (EEST) :Kyllä, voit laittaa ne omalle käyttäjäsivulle, johon vie linkki artikkelista Risto Rekola. --Metsavend 6. september 2016, kell 21:37 (EEST) Onko sinulla työkaluja siirtää ne, vai pitääkö mun naputella kaikki uudelleen? --[[Kasutaja:Risto hot sir|Risto hot sir]] ([[Kasutaja arutelu:Risto hot sir|arutelu]]) 7. september 2016, kell 08:56 (EEST) :Nämä työkalut ovat CTRL+C ja CTRL+V. Siirsin ne käyttäjäsivullesi. --Metsavend 7. september 2016, kell 09:14 (EEST) Suurkiitos! --[[Kasutaja:Risto hot sir|Risto hot sir]] ([[Kasutaja arutelu:Risto hot sir|arutelu]]) 7. september 2016, kell 10:16 (EEST) == Eemaldedes lehele == Tere, Kas ma tean, miks sa eemaldada saidi eemaldama [[Zoltan Istvan]] ? Ma loonud ka sarnane inimese [[Dmitri Itskov]], aga see ei ole eemaldatud. Palun anna mulle põhjust [[Kasutaja:Mr. Yazar|Mr. Yazar]] ([[Kasutaja arutelu:Mr. Yazar|Mr. Yazar]]) 22. veebruar 2017, kell 03:54 (EET) : Tere. Kustutasin artikli, sest see oli robottõlge. Üldiselt sellised lehed kustutatakse. Lehte Dmitri Itskov ei kustatnud ma sellepärast, et seal ei olnud otseselt ühtki keeleviga. Kuigi ühelauselisi artikleid on soovitatav mitte teha. --Metsavend 22. veebruar 2017, kell 09:03 (EET) Märge: kui oled "Kasutaja kaastöö" lehel ja hakkad sisestama "Metsaven...", ehk siis siit küsimus, kas tõesti ei saa kustutatud roppusi jäädavalt kustutada?—&#160;[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 22. august 2017, kell 17:18 (EEST) :Saab ikka. See õigus on vist bürokraatidel või muudel asjameestel. Ma pole vaevunud seda asja ajama. --Metsavend 22. august 2017, kell 22:14 (EEST) ==Soome-ugri Vikipeediatest== Vaatasin põgusalt üle kirillitsas soome-ugri Vikipeediate kategooriad ja artiklid. Huvitavamad keelelinkideta märksõnad koondasin [[Kasutaja:Estopedist1/Soome-ugri Vikipeediate artiklite ja kategooriate keelelingistamine|siia leheküljele]]. Oodatud on märksõna nt ruwiki keelelingiga varustamine, misjärel võib vastava märksõna sealt eemaldada --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. september 2017, kell 08:49 (EEST) == Suomi 100 == {| style="border: 1px solid {{{border|gray}}}; background-color: {{{color|#ddffdd}}};" |rowspan="2" valign="middle" | [[Image:Hirvensydän kupari.jpg|100px]] |rowspan="2" | |style="font-size: large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '''The [[:en:Wikipedia:Finland100 challenge|100 years of Finland]]''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | This is for your truly valuable contribution to the 100 years of Finland collaboration and to the multilingual development of Wikipedia. Our sincere thanks - kiitos ! --[[Kasutaja:Tappinen|Tappinen]] ([[Kasutaja arutelu:Tappinen|arutelu]]) 1. detsember 2017, kell 19:17 (EET) |} ==Uurali keelte arv== Palun vaata [[Arutelu:Uurali keeled]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2017, kell 09:54 (EET) == Vandalism == Hello Metsavend. Please see [[Eri:Kaastöö/Jvjvjvjjvjvjvjver4341235]]. The user is vandalizing the project. Thanks for your assistance. Regards, --[[Kasutaja:MarcoAurelio|MarcoAurelio]] ([[Kasutaja arutelu:MarcoAurelio|arutelu]]) 6. märts 2018, kell 21:47 (EET) == [[Poola Kuningriigi geograafiline leksikon]] == Thank you for creating this page. Maybe you would like to create also the [[:en:Template:SgKP|template, connected to it]]? There is a lot of places in Estonia described in this dictionary that don't have descriptions in any other language than i Estonian, so I would like to add appropriate links. With best wishes, [[Kasutaja:Rembecki|Rembecki]] ([[Kasutaja arutelu:Rembecki|arutelu]]) 1. aprill 2018, kell 14:40 (EEST). == Teisaldamistest == Oled mõne maantee artiklid teisaldanud, nt [[Kiia–Vääna-Viti tee]]. Keele käsiraamatus toodud näidete järgi on mõttekriipsu ümber tühikud, kui üks täienditest on sidekriipsuline[http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link=O_61]. Enne olid maanteede pealkirjad nende näidete järgi ühtlustatud. Teiseks haldusüksused nagu [[Johor]]. Meil on varem aruteludest läbi käinud, et haldusüksuste artiklipealkirjad võiks olla ühtviisi liigisõnaga, sõltumata sellest, kas mõnel juhul on olemas sama nimega asula. Mõne maa puhul on artiklipealkirju selles vaimus ühtlustatud. Pikne 30. juuli 2018, kell 11:11 (EEST) :Võib tagasi teisaldada, küllap tegutsesin piisavalt süvenemata. --Metsavend 30. juuli 2018, kell 11:21 (EEST) == Kustutamine == Lõpetage artiklite kustutamiseks esitamine. Neid ei peagi olema mitmes keeles saadaval. Tähelepanuväärsus seisneb selles, et esitatud on täpset infot ühe teema kohta.~ [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) :Kustutamiseks esitamine on normaalne praktika Vikipeedias. Kustutamismärke kustutamine ilma põhjenduseta seda ei ole. --Metsavend 9. august 2018, kell 22:26 (EEST) Kas midagi oli siis valesti kirjutatud? Normaalne praktika? [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) :Ei tea, kas on valesti, sest viiteid ei ole ja algkeelset varianti ka ei ole. Ja kui ka pole valesti kirjutatud, peab artikli teema olema tähelepanuväärne. Kui kellelgi tekib selles kahtlus, tuleb lisada viited ja põhjendada, miks on oluline, et sel teemal peaks eesti keeles artikkel olema. --Metsavend 9. august 2018, kell 22:42 (EEST) Milles seisneb teie probleem? Mulle tundub, et te ei loe ennem sildistamist. Laused on enamus artiklites tavalises eesti keeles ja arusaadavad. Faktidega pole ka möödapandud. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 24. august 2018, kell 22:09 (EEST) == Strateegilisi == või selliselt nimetatuid väge-sid on palju, sestap pöörasin tagasi itwi versiooni poole<!--nt isiklikult 80ndatel Sevastopolis olles ja t-allveelaevukesi pildistades ja see järel filmist ilma jäänuna-->, muidu ehk võiks ju nt olla ka Põhja-Korea jne—Pietadè 29. detsember 2018, kell 00:58 (EET) == Kasutaja:Mariina blokeeringu mahavõtmine == Palun eemalda kohe Mariina blokeering. [[Kasutaja:Randoskar|Randoskar]] ([[Kasutaja arutelu:Randoskar|arutelu]]) 7. jaanuar 2019, kell 18:33 (EET) : Kohe? Palun põhjenda. --Metsavend 7. jaanuar 2019, kell 19:22 (EET) == "Monoliit süsteemid" asemel "Monoliitsüsteemid" == Tere. Kas sa saaksid lehel nime (title) muuta. On Monoliit süsteemid aga peaksolema Monoliitsüsteemid. Ise oma tarkustest võtsin sätete alt - Muuda selle lehekülge asukohta -> Monoliitsüsteemid. Aga ma arvan, et ei aita - või aitab? Tänud! == Venekeelne meedia eestis == Kuidas saate öelda, et artiklis on SISULISED vastuolud? Eelmised vikipealikud seda küll ei öelnud. Palun, tooge need välja, et saaksin parandada või parandage ise kui teie teate kuidas on õige. Mina olen nõus kirjutama veel ja veel, ainult võiks midagi konkreetsemat öelda. Tervidades, [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 1. veebruar 2019, kell 21:22 (EET) == Riigikogu liikmete ametiaja algus ja lõpp == Tervist!<br/>Riigikogu liikme volitused algavad valimistulemuste Riigi Teatajas avaldamisele järgnevast päevast. [https://www.riigiteataja.ee/akt/329032019004 Tulemused avaldati 29.03], seega algasid XIV Riigikogu volitused 30. märtsil 2019. Konkreetselt jäi mu teele [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Jaak_Madison&type=revision&diff=5267304&oldid=5251066 muudatus Jaak Madisoni artiklis], aga pisteline kontroll näitas, et korrigeerimist vajaksid ka teised artiklid. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 10. aprill 2019, kell 18:39 (EEST). :Aitäh, ma ei jõudnud seda ise välja uurida.--Metsavend 10. aprill 2019, kell 18:44 (EEST) :Ei tunne end õiguses kindlana ja [https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&p=61 möönavad ka eksperdid, et põhiseaduses on asi segaselt kirja saanud] (vt kommentaar 3), aga mu meelest lõppesid XIII Riigikogu volitused sekund varem, kui algasid järgmise koosseisu volitused, seega siis vastavalt 29.03.2019 kl 24.00 (23:59:59) ja 30.03.2019 kl 00.00. Seega tuleks Jaak Madisoni artiklit VIST veel korra revideerida. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 10. aprill 2019, kell 19:41 (EEST). == Autoriõigused == Vaatan, et paned autoriõigusi kahtluse alla. (See mall sisaldab millegipärast mittetöötavat e-maili domeeni, nii pole kahjuks võimalik edasi talitada.) Viidatud allikas on tähistatud järgmise teatega: Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted. Samuti võin lisada, et allika autoriks olen ma ise - "Ida mõtteloo leksikoni" vikindamine on minu tehtud ja see on kooskõlastatud ka leksikoni autoriga. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 15. juuni 2019, kell 18:05 (EEST) : Algallikas on ikkagi raamat, kus on kirjas, et autoriõigused kuuluvad Linnart Mällile, Märt Läänemetsale, Teet Toomele ja Tartu Ülikoolile. Ilmelt on vaja kõigi nende nõusolekut. Pole ju mingit dokumenti, mis kinnitaks, et Fandom.com vikisse on materjal seaduslikult üles pandud. --Metsavend 15. juuni 2019, kell 18:26 (EEST) Algallikaks oli Eesti Keele Instituudi poolt pakutav avalik terminibaas: [https://term.eki.ee/termbase/view/5513125/]. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 16. juuni 2019, kell 06:44 (EEST) "Ida mõtteloo leksikon" on CC-BY-SA litsentsiga juba alates 2017. aasta augustist ja neid andmeid peaks saama kasutada nagu kõiki samasuguse litsentsiga allikaid. Leian, et autoriõiguste rikkumises kahtlustamise mallid tuleks maha võtta.--[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 17. juuni 2019, kell 11:56 (EEST) :: Tundub, et see raamat on tõesti praegu Vikipeediale sobiva litsentsiga.--Metsavend 17. juuni 2019, kell 12:46 (EEST) Tänan. Saatsin praegu Eesti Akadeemilisele Orientaalseltsile juhendi, kuidas talitada selleks, et ka kõik juriidilised peensused saaksid korda. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 17. juuni 2019, kell 15:20 (EEST) == Tere == Mille jaoks blokeerida 1 lause eest? [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 16. november 2019, kell 10:50 (EET) :Ei ole blokeerinud. Hoiatasin ainult. --Metsavend 16. november 2019, kell 12:47 (EET) == Alex Hokkonen == Tere Miks te kustutasite vikipeedia lehe [[Alex Hokkonen]]?--[[Kasutaja:Ralf Kaspar1|Ralf Kaspar1]] ([[Kasutaja arutelu:Ralf Kaspar1|arutelu]]) 4. mai 2020, kell 18:00 (EEST) :Alex Hokkonen ei ole Vikipeedia jaoks piisavalt tuntud inimene ehk teiste sõnadega pole piisavalt tähelepanuväärne. Puudub meediakajastus ja teda ei leia teistest andmebaasidest. Vaadake: [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus]]. --Metsavend 4. mai 2020, kell 18:05 (EEST) == Koroona == Kokku lisandus siiski neli (jah, neist 3 olid varem surnud, aga seda ei teatud enne). Kui [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=2020._aasta_koroonaviirushaiguse_pandeemia_Eestis&diff=prev&oldid=5626765 seda muuta], siis peaks ühtlasi kolmel varasemal päeval asju kohendama, et numbrid klapiks. Varasemalt on siin aga arvepidamine just ainult nii olnud, et surmad on neile päevadele kantud, kui neist on teada saadud. Terviseamet muudab niigi tülikalt tihi oma metoodikaid. Me võiks ise püüda mingit stabiisust hoida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. mai 2020, kell 00:50 (EEST) :Meil on viidatud ju lehele, kus need andmed on olemas. Lisasin need varem surnud õigetesse kohtadesse. Varem on ikka teavitatud eelmise ööpäeva jooksul surnud. Nüüd lisandusid need, kes olid kodus surnud, aga nende surmakuupäev on teada. Oluline on siiski tegelik surmkuupäev, mitte selle teadasaamise kuupäev. Ma usaldaks siin ikkagi algandmeid - ei usu, et nad eri metoodikat arvestusel kasutavad kodus surnute ja haiglas surnute osas. --Metsavend 10. mai 2020, kell 00:56 (EEST) ::Varasemalt on probleeme olnud ka sellega, et nad takkajärgi said mingeid surnuid teada. Terviseamet teeb lisaks üldse ikka jubedalt sageli takkajärgi mingeid andmeid ringi või esitab neid segaselt. Surmade graafik on isegi enam-vähem ok, sest seal on numbreid vähe, aga mõnes kohas nad ikka nagu suht käigu pealt leiutaks metoodikaid ja siis mingi hetk leiavad, et see vist päris hea polnud ja teevad ringi. Hetkel nt on meil lõpetatud haigusjuhtumite osas asi suht segaselt esitatud. [https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-9-mai-oopaevaga-lisandus-8-positiivset-testi Viimasest teatest] nt "Tänaseks on haiglast koju saadetud 276 inimest, lõpetatud 285 haigusjuhtumit." [...] "Neist 747 inimese haigusjuhtum on lõpetatud". [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. mai 2020, kell 01:12 (EEST) ---- Andmeid jälginuna lisan: väga suured erinevused, esitamises; samas, kui nt praegu (3. juuli 2020, kell 23:48 (EEST)) on meid õnnistatud Kuuga, siis teisel pool on Päike, milline ebavõrdsus, ehk siis, andmed ca 12h vahega (23 tunniga võib paljutki juhtuda; nt juuni keskel u 8 miljonit, paari päeva eest 10 milj; WHO esimehe teadet pigem ei edasta).[[Kasutaja:Pietadè|—Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 3. juuli 2020, kell 23:48 (EEST) == Küsimus == Kui nt Leedu oleks saar, kas siis pealkirjastaksid nt "Pandeemia Leedul"; ÜRO tunnustatud (käsikäes EKIga) üksused on siiski riigid, kuigi ehk saar(t)el, valeinfo jagamine ei ole hea, tavaliselt.[[Kasutaja:Pietadè|—Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 3. juuli 2020, kell 23:41 (EEST) == Rootsi(keelne) Soome == Oleme rühm Soomest pärit vikipediste ([[:Kasutaja:Lina_Fredrika]], [[:Kasutaja:Robertsilen]] ja mina [[:Kasutaja:Cogitato]]), kes täiustavad Rootsi Soomega seotud sisu Vikipeedias. Sooviksime hea meelega saada juhiseid, kuidas seda eesti keeles teha. Meil pole veel eestikeelset projektilehte, kuid [[:sv:Wikipedia:Projekt_Fredrika|rootsi]], [[:fi:Wikiprojekti:Projekt_Fredrika|soome]], [[:en:Wikipedia:Projekt Fredrika|inglise]], [[:de:Wikipedia:Projekt Fredrika|saksa]] ja [[:ru:Википедия:Projekt Fredrika|vene]] keeles. Meie küsimused pole veel eriti konkreetsed. Tahame teha seda, mis sobib eestikeelsele Vikipeediale. Ideaalis saaksime hääle koosolekul mõned juhised teilt või kelleltki teiselt. Põhjus, miks me teie poole pöördume, on see, et olete teinud palju värskendusi üldiselt ja Soomes. Kas saaksite meid aidata? [[Kasutaja:Cogitato|Cogitato]] ([[Kasutaja arutelu:Cogitato|arutelu]]) 27. oktoober 2020, kell 19:58 (EET) == Nimede statistika == Tere! Märkasin, et oled isikunimede artiklitesse info võtnud Statistikaameti kodulehelt, aga artiklites jaganud selle kahte lõiku, millest ainult üks on viidatud. Nii jääb mulje, et osa väidetest on pärit kuskilt tundmatust allikast. Oleks vaja kas mõlemad lõigud viidata või veel lihtsam – koondada kõik ühte lõiku, sest tegu on üldjoontes samalaadse infoga. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 5. september 2021, kell 13:54 (EEST) : Nõus. Aitäh! --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 6. september 2021, kell 09:06 (EEST) == [[Stefanija Turkevõtš-Lukijanovõtš]] == Hello Metsavend, Can you help with this article: [[Stefanija Turkevõtš-Lukijanovõtš]], if you can find some time? Stefanija is the first woman composer of classical music in Ukraine. You created the Lesja Ukrajinka article, and Stefanija used Lesja's poem/drama ''Forest Song'' as a libretto for her opera. You have helped with other of my articles. Can you improve this article so that the current tags on it can be removed? Thank you. [[Kasutaja:Nicola Mitchell|Nicola Mitchell]] ([[Kasutaja arutelu:Nicola Mitchell|arutelu]]) 11. september 2021, kell 23:11 (EEST) :Thanks so much for your help with this! [[Kasutaja:Nicola Mitchell|Nicola Mitchell]] ([[Kasutaja arutelu:Nicola Mitchell|arutelu]]) 22. mai 2022, kell 15:00 (EEST) == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> ==Üks blokeering== Kasutaja Velirand blokeeris iseennast, pole põhjust, palun blokeering eemaldada. [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu: OskarRand1|arutelu]]) 25. mai 2022, kell 16:52 (EEST) == Eestikeelne Vikipeedia 20 == Hea administraator! Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega. Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:09 (EEST) == Üks muudatus == Hea Metsavend, võtsin Andrese artiklist viite ajaleheartiklile maha. Kuna seal oli väärtõlgendusega tegu, tulemuseks täiesti ebaõiglane otsus, siis seda siin võimendada pole hea. See teeks inimestele tahtlikult halba. Heade soovidega Kk. [[Kasutaja:Kk|Kk]] ([[Kasutaja arutelu:Kk|arutelu]]) 9. november 2022, kell 00:00 (EET) :Tänan teavituse eest! Ma ei hakka seda praegu tagasi pöörama, sest hea oleks oodata ära, kuidas asi laheneb. Päris maha vaikida seda juhtumit ei tohi, sest sellest kirjutas Eesti suurim päevaleht oma avalehel ja kui tegu on väärtõlgenduse ja ebaõiglusega (ma loodan, et nii on), siis peaks sellest kirjutama. Loodan, et Andres oma hea nime eest võitleb ja õiglust nõuab ning tulemusest ka laiem avalikkus lugeda saab. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 9. november 2022, kell 08:22 (EET) ::Hea [[Kasutaja:Kk|Kk]], olin sunnitud muudatuse tagasi pöörama, sest täna ilmus Postimehe portaalis uus artikkel, millest ilmneb, et Andrese töösuhe ülikooliga on poolte kokkuleppel lõpetatud. Seda ei saa ju maha vaikida, kui tahame, et Vikipeedia usaldusväärsus ei kannataks. Artiklist ilmneb, et Andres ei soovinud teemat täpsemalt kommenteerida. Kuigi ma usun, et tegu võib olla rumala arusaamatusega, ei saa me Andrese artiklit kuidagi teise mõõdupuuga toimetada lihtsalt sellepärast, et teda tunneme kui head kolleegi või sõpra. Ma pean ka Andresest väga lugu, aga selle juhtumi mahavaikimist ei pea ma õigeks. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 10. november 2022, kell 17:58 (EET) == Tänu == Siiras tänu artikli "Maija Tabaka" loomise ja Kumus toimuva näituse mainimise eest! Lähen seda kindlasti vaatama. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 27. november 2023, kell 21:34 (EET) :Tore. Tasub tõesti minna vaatama. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 27. november 2023, kell 21:41 (EET) == Ekslik surmadaatum == Tere, Kui ma õigesti aru saan, siis on teie poolt sisestatud Elvi Kotkase artiklisse tema surmadaatum. Kinnitan, et antud isik ei ole surnud. Algatasin muudatuse ning Vikipeedias andmed enam ei kajastu, kuid Google teatab endiselt, et isik on surnud. Esmalt huvitaks, kust valeinfo pärineb ning kas oskate pakkuda, kuidas saab andmed seotud andmestikes korrigeerida? [[Kasutaja:Viikot|Viikot]] ([[Kasutaja arutelu:Viikot|arutelu]]) 30. november 2023, kell 21:06 (EET) : Jah, mina olen süüdi. Vabandan eksimuse pärast. Andmed sain Rahvastikuregistrist, kuid ei märganud, et tegemist oli nimekaimuga, kelle sünnidaatum oli erinev. Vikipeedias ja Wikidatas on andmed parandatud. Saatsin ka Google'ile teavituse eksliku info kohta. Võite seda ise ka Google'i infokasti all oleva lingi "Tagasiside" kaudu teha. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 1. detsember 2023, kell 01:00 (EET) ::Aitäh vastamast ja selgitamast. Tagasiside Google'ile ma saatsin ka, aga pole kindel, kas seal reaalseid inimesi on, kes neid teateid läbi vaatavad. [[Kasutaja:Viikot|Viikot]] ([[Kasutaja arutelu:Viikot|arutelu]]) 1. detsember 2023, kell 08:52 (EET) == Translation request == Hello, could you translate [[:ru:Мошегов,_Игнатий_Николаевич#Ссылки|ru:Мошегов, Игнатий Николаевич]] article for the Estonian wiki? Ignatiy Moshegov is a Komi-Permyak writer. He lived in emigration in Estona and Finland and tried to strengthen Finno-Ugric ties. [[Kasutaja:Bumın qahan|Bumın qahan]] ([[Kasutaja arutelu:Bumın qahan|arutelu]]) 14. jaanuar 2024, kell 16:13 (EET) == [[:Fail:LogoFU.jpeg]] == Kas see logo on mõne vaba litsentsi tingimustel kasutatav? Kui on, siis oleks vaja pildi kirjelduslehel asja täpsustada ja oleks vaja luba kinnitada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. märts 2024, kell 19:03 (EET) == Research about the tools on Wikimedia projects by the CEE Hub == Hi everyone, We would like to invite you to submit your responses to the survey dedicated to the tools that are used currently across the Wikimedia projects and the tools that you want to have. This survey was made by the working group of the [[:m:Wikimedia CEE Hub|CEE Hub]], and your responses will be reviewed afterwards, as we want to continue supporting the communities. That support can be documentation for certain most used tools by other communities across the region per specific topics, finding solutions for new tools to be created in the future, creating most needed tools in the region (so called "regional wishlist list"), and many other options. ''Deadline to fill in the survey is '''20th of August, 2024'''.'' Submit your answers [https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSeIwzCDKs6jXPG7EpZe-JH2Mm1odU0_MAv1bO-z-nLOq9dlug/viewform?usp=sf_link '''here'''] Thank you in advance for your time that you will dedicate in filling in this survey --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 26. juuli 2024, kell 16:07 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Tools&oldid=27177596". --> == Results from the survey about the tools on Wikimedia projects by the CEE Hub == Hi everyone, During August 2024, we sent you a survey about the tools, so now we would like to bring to your attention the conclusions and results from the survey, which you can explore on this '''[[:m:Wikimedia CEE Hub/Tools|Meta page]]'''. I hope you will enjoy exploring the mentioned tools on the page, along with other conclusions from the survey. Thanks for your time, and we will continue working on this important topic. --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 7. oktoober 2024, kell 15:10 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Tools&oldid=27177596". --> == Translation request == Hello Metsavend. Can you translate and upload the article about the prominent Turkish economist [[:en:Dani Rodrik]] in Estonian Wikipedia? Yours sincerely, [[Kasutaja:Oirattas|Oirattas]] ([[Kasutaja arutelu:Oirattas|arutelu]]) 17. oktoober 2024, kell 08:32 (EEST) == Join us at the Next CEE Catch up! Learn about Temporary accounts! == Hi everyone, We want to announce the tenth '''[[:m:Wikimedia CEE Hub/Catch up|CEE Catch Up]]''' session, which will be dedicated to the '''Temporary accounts''', as this important change is going to affect every Wikipedia soon, so it is important for patrollers and functionaries like you to understand this change. On wikis where temporary accounts are enabled, IP addresses of unregistered editors are not visible publicly. Only those who fight spam, vandalism, harassment and disinformation have access to IP addresses there. The session will take place on '''10th of June 2025, 18:00-19:00 CEST''' (check your ''[https://zonestamp.toolforge.org/1749571200 local time]''). If you are interested in this topic, then '''[[:m:Event:CEE Catch up Nr. 10 (June 2025)|sign-up for the session here]]'''. [[User:TRistovski-CEEhub|TRistovski-CEEhub]] ([[User talk:TRistovski-CEEhub|arutelu]]) 29. mai 2025, kell 14:17 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_admins&oldid=28802724". --> == Growth features - Mentorship and Community updates == ​Hi everyone, Wikimedia Foundation worked on evolving some of the growth features, primarily dedicated to the newcomers in our movement and communities. If you do not know, everyone can access them, activating them from Preferences (in the below of the page). You can learn about these features '''[[mw:Growth|here]]'''. CEE Hub is contacting you (patrollers/admins) directly as we would like to bring to your attention two of these features that we think can be useful for your community: '''[[mw:Growth/Mentor dashboard|Mentorship]]''' and '''[[mw:Growth/Community Updates|Community Updates]]'''. We noticed that the majority of the CEE language editions of Wikipedia does not have active one of these features, so we are encouraging you to check whether your wiki has these features and if not to begin community discussion if you want to introduce them to your editors. If you want to check it, you need to go to the Special:CommunityConfiguration page on your wiki, where all of the growth features are listed. If you need more support with this, please contact Growth team [[mw:Growth/Team|here]]. --[[User:TRistovski-CEEhub|TRistovski-CEEhub]] ([[User talk:TRistovski-CEEhub|arutelu]]) 16. juuli 2025, kell 15:28 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_admins&oldid=28802724". --> == Invitation for a session "Tools and features for Users with Extended Rights" == Hi, you are receiving this invitation as you are either patroller and/or admin in your community and [[:m:Wikimedia CEE Hub|CEE Hub]] is preparing a session called '''Tools and features for Users with Extended Rights''', which we think that it will be interesting for you. The session is organised by the CEE Hub along with Wikimedia Foundation’s Movement Communications regional specialist Natalia Szafran-Kozakowska. Speakers in the session are Product Managers and Software Engineers from Wikimedia Foundation, so you will hear recent updates, new developments, and they will answer questions. So, please think what you want to ask them and come to the session. The session will be held on '''Tuesday, December 2nd, 2025 at 17:00 CET'''. Please register yourself '''[[:m:Event:CEE Catch Up: Tools for Users with Extended Rights|here]]'''. If you have any questions, please contact me. --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 19. november 2025, kell 15:44 (EET) (on behalf of the CEE Hub) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_admins&oldid=29165186". --> == Help == [[Mall:Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus]] [[Kasutaja:PoolFan2|PoolFan2]] ([[Kasutaja arutelu:PoolFan2|arutelu]]) 7. jaanuar 2026, kell 05:11 (EET) {{jh}} = jäähokikoondis {{jhn}} = naiste jäähokikoondis {{jhj}} = juunioride jäähokikoondis == Daria Egereva == Hallo! Vielleicht interessiert Dich das: [[:de:Darja Anatoljewna Jegerewa]]? Grüße, --[[Kasutaja:Rießler|Rießler]] ([[Kasutaja arutelu:Rießler|arutelu]]) 23. veebruar 2026, kell 11:47 (EET) : Ja, danke schön! --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 23. veebruar 2026, kell 11:51 (EET) == Join the LDH General Assembly | April 18, 2026 == We are delighted to invite you to the General Assembly of the [[m:Wikimedia Language Diversity Hub|'''Language Diversity Hub''']] (LDH) on Saturday, '''April 18th, 2026''', at '''[https://zonestamp.toolforge.org/1776517200 13:00 UTC]'''. === About the General Assembly === The General Assembly (GA) is a community-wide consultation and engagement space. It is the primary forum through which LDH connects with the broader language and Wikimedia communities. The GA is designed to: * Keep community members informed about LDH activities, decisions, and ongoing work. * Gather feedback and perspectives from across the language and Wikimedia ecosystem. * Create open pathways for participation, collaboration, and community-driven input. === How to participate === Everyone is welcome! If you work on language access, language diversity, or Wikimedia projects in any language community, this is a space for you. * '''[https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSfFCqPF3H-Yax0t-AbgRasoDdXLom23n2SsZR5fw74bxMuPCQ/viewform Register here to attend]''' [[File:LDH General Assembly E-flyer.jpg|frameless|center|280px|link=https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSfFCqPF3H-Yax0t-AbgRasoDdXLom23n2SsZR5fw74bxMuPCQ/viewform]] Looking forward to your participation, Language Diversity Hub Team, 20. märts 2026, kell 20:21 (EET) ''<small>You can opt out of our distribution list by removing your username from [[m:MassMessage/Lists/LDH|this list]]</small>'' (This message was sent to [[:Kasutaja:Metsavend]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Oscar .@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=MassMessage/Lists/LDH&oldid=30182212". --> == Belated Wiki Anniversary Wishes 🎉 == <div style="border: 3px solid #f75920; background: #f8f9fa; padding: 15px; margin: 10px 0; font-size: 95%; line-height: 1.6em;"> [[File:Rose and Carnation Flower Bouquet 02.png|150px|right|Happy Wiki Anniversary]] Dear [[User:Metsavend|Metsavend]], Your wiki anniversary was '''21 days''' ago, marking '''18 years''' (as per SUL) of dedicated service! I wanted to extend a heartfelt thanks for your amazing contributions. With over '''235,121''' edits, your dedication is an inspiration to the community. Wishing you all the best for the year ahead! ''Use this [https://suyashdwivedi.github.io/Wiki_Tools/Wiki_Anniversary.html '''Tool'''] to send wiki anniversary wishes to other amazing Wikimedians.'' - [[Kasutaja:Suyash.dwivedi|Suyash.dwivedi]] ([[Kasutaja arutelu:Suyash.dwivedi|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 19:34 (EEST) </div> == You may be an eligible candidate for the U4C election == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> Greetings, The [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee (U4C)]] seeks candidates for the 2026 election. The U4C is the global committee responsible for overseeing enforcement of the [[foundation:Special:MyLanguage/Policy:Universal Code of Conduct|Universal Code of Conduct]]. Elections are held annually, if elected a committee member serves for two years. This year the U4C requires candidates to hold administrator rights on at least one wiki, which is why you are being contacted as you appear to hold this right. There are other requirements, such as candidates must be at least 18 years old and may not be employed by the Wikimedia Foundation or other related chapters and affiliates. You can find more information in the [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Election/2026#Call_for_Candidates|call for candidates on Meta-wiki]]. Additionally, the committee's working language is English; some ability to communicate in English is required. The election opens on 18 May, if you are eligible and interested you have until 10 May to submit your candidacy. There will week between for candidates to answer questions from the community. Voting takes place privately in [[m:Special:MyLanguage/SecurePoll|SecurePoll]], successful candidates must receive at least 60% support. More information is available on [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Election/2026|the 2026 Elections page]], including timelines and other candidacy information. If you read over the material and consider yourself qualified, please consider submitting your name to run for the committee. If you think someone else in your community might be interested and qualified, please encourage them to run. In partnership with the U4C -- [[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[m:User_talk:Keegan (WMF)|talk]]) 28. aprill 2026, kell 21:32 (EEST) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Keegan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Keegan_(WMF)/test&oldid=30471751". --> == Programme submissions open: Language Diversity Conference, Accra 2026 == [[File:Official logo for language diversity conference 03.png|frameless|250px|right]] The '''[[m:Language Diversity Conference|Language Diversity Conference 2026]]''' will take place '''2–4 October 2026 in Accra, Ghana''', under the theme: ''Strengthening Language Communities in the Open Knowledge Movement''. The Programming Team is inviting the following types of session proposals: * '''Lightning talks''' – 10-minute short presentations on any relevant topic * '''Presentations''' – 20–25 minutes (including audience Q&A) * '''Workshops and tutorials''' – 50 or 110-minute interactive sessions (e.g. on Content Translation, Wikidata, or other topics) * '''Panel discussions''' – 50-minute panels; collaborations with others are encouraged Submissions will be evaluated by the Programme Committee based on: * Potential impact and expected outcomes * Relevance to the conference theme or focus areas Sessions may be recorded and made publicly available. If you prefer not to be filmed, you may indicate this during submission. '''→ [https://wikimedia.eventyay.com/wm/langdiv/cfp Submit your proposal on Eventyay]''' For more information, or questions, contact: languagediversitycon{{@}}gmail.com <!-- Message sent by User:~~~~~ on behalf of the Language Diversity Hub --> (This message was sent to [[:Kasutaja:Metsavend]] and is being posted here due to a redirect.) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Oscar .@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=MassMessage/Lists/LDH&oldid=30405990". --> rmf1z62qwepz25zhpqsmjdjy584z6dx 0 327730 7144385 7039503 2026-05-02T08:11:35Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144385 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on õppeasutusest; endise kirjastuse kohta vaata [[Rahvaülikool (kirjastus)]]}} '''Rahvaülikool''' on [[täiskasvanute koolitus]]eks mõeldud õppeasutus, mis üldiselt ei anna [[akadeemiline kraad|akadeemilist kraadi]], kuigi mõned rahvaülikoolid pakuvad võimalust läbida akadeemilise hariduse aineid, sooritada [[eksam]]eid ning saada vajalike [[ainepunkt]]e. ==Rahvaülikoolid (''folkehøjskole'') Taanis== [[Pilt:The Grundtvig Folk High School (4815245143).jpg|pisi|Grundtvigi rahvaülikool Taanis]] Rahvaülikooli mõiste tekkis [[Taani]]s [[19. sajand]]il, mis on üks [[Taani haridussüsteem]]i nurgakividest. Rahvaülikoolide kontseptsioon pärineb Taani kirjanikult, luuletajalt, filosoofilt ja pastorilt [[Nikolai Frederik Severin Grundtvig]]ilt (1783–1872). Grundtvig oli inspireeritud [[Markii de Condorcet]]' kirjatööst "Aruanne ja määruse eelnõu avaliku hariduse üldise korralduse kohta" ("''Rapport et projet de décret sur l’organisation générale de l’instruction publique''"), mis oli kirjutatud [[1792]]. aastal [[Prantsuse revolutsioon]]i ajal. Tema mõte põhineb tasuta hariduse omandamise võimaldamisel lihtrahvale. Esimene Taani rahvaülikool asutati 1844. aastal Røddingis (''Rødding Højskole''). Selle asutaja [[Christen Kold]] oli Grundtvigi järgija. Kool oli inspireeritud vajadusest koolitada vaeseid inimesi, talurahvast ja neid, kellel muudel põhjustel polnud võimalust omandada [[ülikool]]iharidust. ===Rahvaülikoolid tänapäeval=== Praeguseks on Taanis ligi 70 rahvaülikooli. Mõned neist: * [[Rødding Højskole]] esimene Taani rahvaülikool, asutatud 1844 * [[Rønshoved Højskole]] või [[Højskolen ved Flensborg Fjord]] * [[Jaruplund Højskole]] * [[SeniorHøjskolen]] * [[Idrætshøjskolen Bosei]] * [[Luthersk Missions Højskole]] * [[Kunsthøjskolen i Holbæk]] * [[Musik og Teaterhøjskolen]] * [[Egå Ungdoms-Højskole]] ===Õppijad ja õppekorraldus=== Enamik õpilasi Taani rahvaülikoolides on vanuses 18–24 aastat, kuid mõned koolid pakkuvad õppimise võimalust noortele alates 16. eluaastast (''Egå Ungdoms-Højskole''), mõned ka kuni 60+ seenioridele (''SeniorHøjskolen'', Nørre Nissum). Tüüpiline õpingute kestus on 4 kuud, kuid tihti saab osa võtta ka lühikestes 1–2-nädalastes kursustes ja vastupidi, kus saab õppida ka terve õppeaasta jooksul. Õppimine on tasuline ja statsionaarne, õppeprotsessi jooksul üldjuhul kooli territooriumil ka elatakse (internaadi põhimõtte järgi). ===Õppevaldkonnad ja spetsialiseerumine=== Rahvaülikoolides pakutavad ained on varieeruvad, kuhu kuuluvad: [[muusika]], [[kunst]], [[disain]], [[keeleõpe]], [[ajalugu]], [[sport]], aga ka intellektuaalsed kursused nagu [[religioon]], [[filosoofia]], [[kirjandus]] ja [[psühholoogia]]. Mõned koolid on spetsialiseerunud valitud valdkondadele, näiteks ''Idrætshøjskolen Bosei'' on spordile spetsialiseerinud, ''Luthersk Missions Højskole'' religioonile ja ''Kunsthøjskolen i Holbæk'' kunstile. Akadeemilised nõuded ja eksamid puuduvad ning kooli lõpetades saadakse diplom. Paljud koolid on avatud nii taanlastele ja teistele välismaalastele. Taolist [[haridus]]e varianti kasutavad tavaliselt noored pärast [[põhikool]]i või [[gümnaasium]]i lõpetamist ja enne vastavalt gümnaasiumi või [[ülikool]]i sisseastumist. Tavaliselt veedavad noored rahvaülikoolis pool aastat või terve õppeaasta. Samuti on selline haridus populaarne pensionäride seas, kes võtavad tihti lühikesi 1–2-nädalasi kursusi. ===Rahvaülikoolide levik=== Tänapäeval leidub rahvaülikoole kõige sagedamini Põhjamaades, [[Saksamaa]]l ja [[Austria]]s. Ka teised riigid olid inspireeritud Grundtvigi populaarhariduse mõistest. Mõned koolid [[Aafrika]]s, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ja [[India]]s on ehitatud Grundtvigi põhimõtete järgi. Vaatamata sarnastele nimedele ja mõnevõrra sarnastele eesmärkidele erinevad Saksamaal ja [[Rootsi]]s tegutsevad rahvaülikoolid päris palju [[Taani]]s ja [[Norra]]s tegutsevatest. ==Rahvaülikoolid Eestis== Rahvaülikoolid on Eestis täiskasvanutele suunatud avatud [[täienduskoolitus]]asutused, mille eesmärk on toetada [[elukestev õpe|elukestvat õpet]], isiksuse arengut ja ühiskondlikku aktiivsust. Tegemist on [[avalik huvi|avalikes huvides]] tegutsevate õppeasutustega, mis pakuvad laiapõhjalist täienduskoolitust ning [[vabaharidus]]likke õpiüritusi eri vanuses ja erineva haridustaustaga õppijatele. Rahvaülikoolid ei keskendu formaalsete kraadide andmisele, vaid teadmiste, oskuste ja loovuse arendamisele ning õppimisvõimaluste kättesaadavusele. Eestis tegutsevad rahvaülikoolid erinevates õiguslikes vormides ning paiknevad mitmel pool üle riigi. Tuntumate rahvaülikoolide hulka kuuluvad muuhulgas [[Tallinna Rahvaülikool]], [[Tartu Rahvaülikool]], [[Pärnu Rahvaülikool]] ja [[Haapsalu Rahvaülikool]], kuid lisaks neile tegutseb rahvaülikoole ja rahvakoolide traditsiooni kandvaid õppeasutusi ka teistes Eesti piirkondades. Koolide suurus, õppesuundade valik ja tegevusmaht võivad olla erinevad, kuid neid ühendavad sarnased [[väärtus]]ed ja tegutsemispõhimõtted. ===Koordineerimine ja koostöö=== Rahvaülikoolide tegevust Eestis koordineerib ja nende ühiseid huve esindab [[Eesti Rahvaülikoolide Liit]], mis koondab rahvaülikoole üle Eesti ning toetab nende koostööd, arengut ja nähtavust. Liidu kaudu teadvustatakse rahvaülikoolide rolli Eesti täiskasvanuhariduse süsteemis ning panust elukestva õppe edendamisse. Rahvaülikoolide põhimõtted lähtuvad täiskasvanute koolituse seadusest ning täienduskoolituse standardist, rõhutades avatud õppimisvõimalusi, püsivat koolituskeskkonda ja aastaringset õpitegevust.<ref>[https://rahvaulikoolideliit.ee/erl/rahvaulikool/ Eesti Rahvaülikoolide Liit – Rahvaülikool]</ref><ref>[https://epale.ec.europa.eu/et/blog/avatus-koigile-ehk-eesti-rahvaulikoolid-toetavad-oppijat Avatus kõigile ehk Eesti rahvaülikoolid toetavad õppijat – EPALE]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Vaata ka== *[[Haapsalu Rahvaülikool]] *[[Tartu Rahvaülikool]] *[[Tallinna Rahvaülikool]] *[[Eesti Rahvaülikoolide Liit]] ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Koolitüübid]] fexe6gxu7uiy7hl1onvzk026r3dbrt2 0 331967 7144231 7143046 2026-05-02T01:49:20Z Kuriuss 38125 7144231 wikitext text/x-wiki [[Fail:Lauri Kärk filmiajaloolane 99.jpg|pisi|Lauri Kärk 1999. aastal]] '''Lauri Kärk''' (sündinud [[14. september|14. septembril]] [[1954]] [[Tartu]]s) on [[eesti]] filmiajaloolane ja -kriitik<ref>http://www.ajakiri.ut.ee/39351{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Kärk on lõpetanud [[1973]]. aastal [[Tartu 5. Keskkool]]i<ref>[https://web.archive.org/web/20150924113040/http://www.tamme.tartu.ee/vilistlased/ Tartu Tamme Kooli vilistlased]. Vaadatud 02.03.18.</ref> ja [[1979]]. aastal Moskvas [[Ülevenemaaline Riiklik Kinematograafia Ülikool|Üleliidulise Kinematograafia Instituudi]] filmiteaduse erialal (''cum laude'').<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/66035528/eesti-filmi-instituudi-noukogu-aseesimeheks-valiti-lauri-kark Eesti Filmi Instituudi nõukogu aseesimeheks valiti Lauri Kärk] Delfi.ee, 26.04.2013.</ref> Alates 1977. aastast on temalt ilmunud üle 500 filmialase kirjutise. Neid on ilmunud nii ajakirjas [[Teater. Muusika. Kino]] kui ka ajalehtedes [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] ja [[Postimees]] (nendest on ilmunud artiklikogumik "Pildi sisse minek. Filmikirjutisi Tšehhovist ''virtual reality''<nowiki/>'ni 1977–1999"). Ta on teinud kaastööd "[[Eesti entsüklopeedia]]le" (50 märksõnaartiklit). Tema kirjatööd on käsitlenud nii maailma filmikunsti suurkujude loomingut kui ka eesti nüüdisfilmi arengut. Aastatel 1991–2021 õpetas ta [[Tartu Ülikool]]is (sh 2017–2021 [[TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia]]s) filmiajalugu ja -teooriat.<ref>[https://www.etis.ee/CV/Lauri_K%C3%A4rk Lauri Kärgi elulugu] Eesti Teadusinfosüsteemis. Vaadatud 30.04.2026.</ref> Kärk on toimetanud stuudios [[Tallinnfilm]] mängu- ja animafilme, näiteks on ta [[Leida Laius]]e ja [[Arvo Iho]] "[[Naerata ometi]]" (1985), [[Sulev Keedus]]e filmi "Ainus pühapäev" (1990) ja [[Riho Unt|Riho Undi]] animafilmi "[[Kapsapea (multifilm)|Kapsapea]]" (1993) toimetaja. Aastatel 2013–2019 oli Lauri Kärk [[Eesti Filmi Instituut|Eesti Filmi Instituudi]] nõukogu aseesimees.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/66035528/eesti-filmi-instituudi-noukogu-aseesimeheks-valiti-lauri-kark Eesti Filmi Instituudi nõukogu aseesimeheks valiti Lauri Kärk] Delfi.ee, 26.04.2013.</ref> Ta on olnud ka [[Eesti Kinoliit|Eesti Kinoliidu]] juhatuse liige (1995–1998 ja 2000–2002).<ref>[https://kinoliit.ee/juhatus Juhatus] Eesti Kinoliidu koduleht. Vaadatud 30.04.2026.</ref> ==Looming== ===Raamatud=== * "Pildi sisse minek. Filmikirjutisi Tšehhovist virtual reality'ni : 1977-1999". Artiklikogumik. Kirjastuskeskus, 2000 ===Artikleid=== * "Eesti film perioodideks lõigatult". [[Eesti filmi andmebaas]], 2010 * "Eesti filmiajaloo lühikonspekt". Eesti filmi andmebaas, 2012 * "Kuidas lugeda filmi I–III". Teater. Muusika. Kino, 2020, nr 9, 10 ja 11 * "Kuidas lugeda filmiajalugu". Teater. Muusika. Kino, 2020, nr 12 == Tunnustus == * 1977, 1981, 1982 – Eesti Kinoliidu kriitikapreemia * 1982, 1995, 1996, 1997, 2015, 2020 – ajakirja Teater. Muusika. Kino aastaauhinna laureaat * 1992, 1996 – [[Sirbi laureaat]] * 1993 – Postimehe auhinna laureaat * 1995 – [[aasta filmiajakirjanik]] * 1995 – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia]] (filmikriitika preemia) * 2000 – [[Eesti Filmiajakirjanike Ühing]]u filmikirjanduse aastapreemia * 2014 – [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}</ref> * 2026 – [[Eesti Filmiuurijate Selts]]i auliige<ref>[https://kultuur.err.ee/1610000983/filmiuurijate-selts-valis-auliikmeks-lauri-karki Filmiuurijate selts valis auliikmeks Lauri Kärki] ERR Kultuur, 20.04.2026.</ref> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * Lauri Kärk "Stsenaristi lugu" (retsensioon [[Olev Remsu]] filmidraamatehnika kohta). Teater. Muusika. Kino, jaanuar 2017 * Olev Remsu "Urineerib vales kohas". Teater. Muusika. Kino, märts 2017 ==Välislingid== * Lauri Kärk. [https://www.sirp.ee/uusi-vaateid-meie-varasele-filmiloole/ Uusi vaateid meie varasele filmiloole] Sirp, 15. august 2025 {{JÄRJESTA:Kärk, Lauri}} [[Kategooria:Eesti filmikriitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] 4qkmp2rcopnsgf78372lmfl0o47124h 0 332773 7144043 7099039 2026-05-01T16:01:27Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Ameerika Ühendriigid]]; lisatud [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide valitsusasutused]] 7144043 wikitext text/x-wiki [[File:Seal of the United States Supreme Court.svg|pisi|Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu pitser]] '''Ameerika Ühendriikide Ülemkohus''' ([[inglise keel]]es ''Supreme Court of the United States'', lühendatult '''SCOTUS''') on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ülemkohus|kõrgeim kohus]]. Peaasjalikult toimib Ülemkohus [[apellatsioonikohus|apellatsioonikohtuna]], kuhu saab edasi kaevata alama astme föderaalkohtute otsuseid ja ka osariigi kohtute neid otsuseid, mis puudutavad föderaalseadusi. Samal ajal on Ülemkohus ka Ameerika Ühendriikide [[Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus|konstitutsioonikohus]], mis tegeleb riigi seadusandluse tõlgendamise ja järelevalvega. Selle otsuseid ei ole võimalik edasi kaevata. Ülemkohuse institutsiooni näeb ette [[Ameerika Ühendriikide põhiseadus]]e [[Ameerika Ühendriikide põhiseaduse artikkel III|III artikkel]] ja see loodi põhiseaduse jõustumisega 4. märtsil 1789. Sellel on üheksa liiget, kelle nimetab eluks ajaks ametisse [[Ameerika Ühendriikide president]] ja kinnitab [[Ameerika Ühendriikide Senat]]. [[Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu hoone|Ülemkohtu hoone]] asub [[Washington]]is. ==Kohtu koosseis== Seisuga 2. juuli 2020 kuulusid Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu koosseisu: *[[John Roberts (kohtunik)|John Roberts]] – [[Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu esimees|esimees]] alates 29. septembrist 2005 *[[Clarence Thomas]] – liige alates 23. oktoobrist 1991 *[[Stephen Breyer]] – liige alates 3. augustist 1994 *[[Samuel Alito]] – liige alates 31. jaanuarist 2006 *[[Sonia Sotomayor]] – liige alates 8. augustist 2009 *[[Elena Kagan]] – liige alates 7. augustist 2010 *[[Neil Gorsuch]] – liige alates 10. aprillist 2017 *[[Brett Kavanaugh]] – liige alates 6. oktoobrist 2018 *[[Amy Coney Barrett]] – liige alates 27. oktoobrist 2020 8. aprillil 2017 valiti Ülemkohtu uueks liikmeks aasta varem surnud Antonin Scalia asemel [[Neil Gorsuch]], kes astus ametisse 10. aprillil 2017. 26. juunil 2018 teatas oma peatsest tagasiastumisest Anthony Kennedy. President [[Donald Trump]] nimetas 9. juulil tema asendajaks Brett Kavanaugh, kes kinnitati ametisse [[6. oktoober|6. oktoobril]] [[2018]]. Clarence Thomas on kohtu kõige konservatiivsem liige, kõige liberaalsem on Sonia Sotomayor. [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide valitsusasutused|Ülemkohus]] [[Kategooria:Kohtud]] jfr3zusyorg126o96uw6o4c7fc0u0tf 0 339592 7144490 7103176 2026-05-02T09:13:07Z Kuriuss 38125 7144490 wikitext text/x-wiki {{ettevõte | nimi = Premier Ltd. | logo = | tüüp = Avalik aktsiaselts | asutamisaeg = 1944 | asutaja = Walchand Hirachand | peakorter = [[Mumbai]], [[India]] | valdkonnad = [[autotööstus]], masinaehitus | tooted = sõiduautod, tarbesõidukid | lõpetatud = 2018 (autotootmine) | kodulehekülg = [http://www.premier.co.in premier.co.in] }} '''Premier Ltd.''' on 1944. aastal asutatud India autofirma, mille peakontor asub Mumbais. Ettevõte on India autotööstuse ajaloos märgiline tänu mudelile Premier Padmini, mis teenis India teedel ja Mumbai taksopargis üle 60 aasta.<ref name="History">{{Netiviide |url=https://www.financialexpress.com/auto/car-news/premier-padmini-the-iconic-indian-car-that-defined-an-era/2115432/ |pealkiri=Premier Padmini: The iconic Indian car that defined an era |väljaandja=Financial Express |vaadatud=2026-03-01}}</ref> == Ajalugu == Ettevõte alustas tegevust Chrysler Corporationi (Dodge, Plymouth, DeSoto) autode kokkupanijana. See partnerlus aitas rajada aluse India sõjajärgsele autotööstusele. === Fiati ajastu ja Premier Padmini === 1950ndatel algas koostöö [[Fiat]]iga. 1964. aastal hakati tootma mudelit Fiat 1100 Delight, mis nimetati 1973. aastal ümber '''Premier Padmini'''ks. Padmini muutus India keskklassi sümboliks ja Mumbai taksopargi selgrooks. Mudeli ametlik tootmine lõppes 2000. aastal, kuid tänu heale remonditavusele püsisid need autod liikluses veel aastakümneid.<ref name="Taxis">{{Netiviide |url=https://www.bbc.com/news/world-asia-india-67254555 |pealkiri=Mumbai's iconic Premier Padmini taxis retire after 60 years |väljaandja=BBC News |aeg=2023-10-30 |vaadatud=2026-03-01}}</ref> 30. oktoobril 2023 saadeti Mumbais ametlikult pensionile viimane liikluses olnud Premier Padmini takso, kuna linn kehtestas taksodele 20-aastase vanusepiirangu.<ref name="BBCRetire">{{Netiviide |url=https://www.bbc.com/news/world-asia-india-67254555 |pealkiri=The end of an era: Mumbai bids adieu to Premier Padmini |väljaandja=BBC News |vaadatud=2026-03-01}}</ref> === Muud mudelid === 1980ndatel hakati tootma mudelit '''Premier 118 NE''', mis kasutas [[Fiat 124]] keret ja [[Nissan]]i mootorit. Samuti toodeti lühikest aega mudeleid [[Fiat Uno]] ja [[Peugeot 309]]. [[File:PremierPadminiTaxi DavidWilmot.jpg|thumb|Traditsiooniline "kaali-peeli" (must-kollane) Premier Padmini takso Mumbais]] == Hilisem tegevus ja hääbumine == 2009. aastal üritas Premier turule naasta kompaktse maasturiga '''Premier Rio''' (põhines Hiina Zotye mudelil). Rio oli India esimene omas klassis, kuid ebakindel kvaliteet ja varuosade puudus ei võimaldanud mudelil edukaks saada.<ref name="RioReview">{{Netiviide |url=https://www.autocarindia.com/car-reviews/new-premier-rio-review-test-drive-285375 |pealkiri=Premier Rio review, test drive |väljaandja=Autocar India |vaadatud=2026-03-01}}</ref> Finantsraskuste tõttu peatati autode tootmine 2018. aastal ning ettevõtte suhtes alustati maksujõuetusmenetlust (CIRP).<ref name="Insolvency">{{Netiviide |url=https://www.thehindubusinessline.com/news/nclt-admits-insolvency-plea-against-premier-ltd/article33705912.ece |pealkiri=NCLT admits insolvency plea against Premier Ltd |väljaandja=The Hindu Business Line |vaadatud=2026-03-01}}</ref> 2026. aasta seisuga on Premier Ltd. autotööstusest taandunud, keskendudes allesjäänud masinaehituse varade haldamisele. == Välislingid == * [http://www.premier.co.in/ Premier Ltd. ametlik koduleht] [[Kategooria:Autotootjad]] [[Kategooria:India ettevõtted]] efz73x5l6175i73s2igsr95xxmhg1d8 15 341938 7144130 3709294 2026-05-01T19:13:54Z Estopedist1 278 Alevikud maakonniti 7144130 wikitext text/x-wiki Võõrkeelsetes vikides pole ilmselt alevikke ja aleveid eristatud, vaid mõlemad ühte kategooriasse pandud. V-o tuleks ka meil nii teha. Praegu on kaks andmeüksust (wikidatat), vt [http://www.wikidata.org/wiki/Q9510117#sitelinks-wikipedia] ja [http://www.wikidata.org/wiki/Q7972896#sitelinks-wikipedia]--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 19. august 2013, kell 18:09 (EEST) :Küll on hea, et eestikeelses Vikipeedias oma peaga mõelda osatakse ja ei joosta teiste vikide eeskujul ei tea kuhu. Võõrkeeltes v-o polegi sõna nende eristamiseks. Eestis ja eesti keeles on need täiesti erinevad mõisted. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 19. august 2013, kell 18:22 (EEST) ==Alevikud maakonniti== ukwikis on alevikud ka maakonniti ([[:uk:Категорія:Селища Естонії]]). Ka Commonsis on sellega alustatud--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 22:13 (EEST) f72dbxmsylaka3p9cux1zq8s7hydpcm 0 344130 7144560 6372787 2026-05-02T10:48:49Z Velirand 67997 + kategooria 7144560 wikitext text/x-wiki '''Endel Innos''' ([[19. mai]] [[1932]] [[Tallinn]] – [[15. november]] [[1992]] [[Tallinn]])<ref>Õhtuleht 18. november 1992 (surmakuulutused; Eesti majanduse biograafilises leksikonis on surmaaeg valesti antud)</ref> oli eesti insener, tööstusjuht ja sporditegelane. Ta lõpetas [[1950]]. aastal [[Tallinna 1. Keskkool]]i<ref>{{Netiviide |url=http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1946_-_1990:1950 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-09-17 |arhiivimisaeg=2013-12-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131216221321/http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1946_-_1990:1950 |url-olek=ei tööta }}</ref> ja [[1955]]. aastal [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] mehaanikainsenerina. Aastatel [[1961]]–[[1975]] oli ta algul tehase [[Metallist (ettevõte)|Metallist]] direktor, hiljem [[Tallinna Ekskavaatoritehas]]e direktor. Aastatel [[1975]]–[[1981]] oli ta koondise [[Talleks]] peadirektor. [[1981]]. aastast oli ta [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]]e referent, hiljem OÜ Termest peadirektor. Endel Innos suri [[15. november|15. novembril]] [[1992]] [[Tallinn]]as ja maeti [[20. november|20. novembril]] [[1992]] [[Pärnamäe kalmistu]]le.<ref>http://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=Endel&filter_maetud_perenimi=Innos&action=maetud&popup=0&yldotsing=1&filter_maetud_kalmistu={{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Tunnustus== *[[1966]] – [[Kalevi auliige]] *[[1970]] – [[Nõukogude Eesti preemia]] *[[1977]] – [[Eesti NSV teeneline tööstustöötaja]] *[[1977]] – [[NSV Liidu riiklik preemia]] {{pooleli}} ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Eesti majanduse biograafiline leksikon 1951–2000 [[AS Kirjastus Ilo]], 2003 (surmaaeg on seal vale) ==Välislingid== *[http://www.esbl.ee/biograafia/Endel_Innos Biograafia] [[ESBL]]-is {{JÄRJESTA:Innos, Endel}} [[Kategooria:Eesti insenerid]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised tööstustöötajad]] [[Kategooria:NSV Liidu riikliku preemia laureaadid]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1932]] [[Kategooria:Surnud 1992]] ny9lqrf89e4uohmw75s9h2shcrzhhiy 0 349324 7144139 7134418 2026-05-01T19:43:10Z Merikemitnits 216635 7144139 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} [[Fail:Heinrich Tiidermann - Lehma lüpsmine.jpg|pisi|[[Heinrich Tiidermann]]i foto lehmade lüpsmisest 19. sajandi lõpul.]] '''Lüps''' ehk '''lüpsmine''' on protsess, mille käigus eemaldatakse [[piim]] [[lüpsiloom]]ade (näiteks [[Lüpsilehm|piimalehmade]], [[Kodukits|kitsede]] või [[Lammas|lammaste]]) [[udar]]atest. Seda tehakse käsitsi või masinatega ning see on oluline osa [[Piimakarjakasvatus|piimakarjakasvatusest]]. Lüps koosneb mitmest etapist, mida tuleb loomade heaolu tagamiseks hoolikalt järgida.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Proper Milking Procedures |url=https://extension.psu.edu/proper-milking-procedures |vaadatud=2025-07-07 |väljaanne=extension.psu.edu |keel=en}}</ref> Enne lüpsi alustamist on oluline udara ettevalmistus. Esiteks on vaja nisad mustusest puhastada ning teiseks teha eellüps, mille käigus lüpstakse udara sõõrdumise soodustamiseks igast udaraveerandist mõned piimajoad eellüpsinõusse.<ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kiiman H. |pealkiri=Somaatiliste rakkude arvu vähendamise võimalustest piimas, Tõuloomakasvatus |aasta=2003 |trükk=Nr 1 |lehekülg=11 |keel=eesti}}</ref> Sõõrdumine on tingimatu refleks, mis on seotud kesknärvisüsteemiga ning käivitab füüsilise ärrituse mõjul [[Piim|piima]] eritumise.<ref name=":3">{{Netiviide |perekonnanimi=D.N. Akam, F.H. Dodd and A.J. Quick |eesnimi= |kuupäev=1989 |pealkiri=Milking, milk production hygiene, and udder health. |url=https://www.fao.org/4/t0218e/T0218E02.htm |väljaanne=FAO Animal Production and Health}}</ref> Lüps kestab olenevalt loomast kolm kuni seitse minutit, mille järel tuleb nisad desinfitseerida, et vältida udarahaiguste teket.<ref name=":2" /> Vale lüpsitehnika korral on oht, et loom võib haigestuda [[Mastiit|udarapõletikku]], udarakude võib kahjustuda ja piima kvaliteet võib halveneda.<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Directory Listing of . (Agraarteadus) |url=https://agrt.emu.ee/pdf/ |vaadatud=2025-07-07 |väljaanne=agrt.emu.ee}}</ref> Lüpsikoha ja -varustuse puhtus on väga vajalik piima kvaliteedi ja hügieeni tagamiseks. Lüpstakse rahulikus keskkonnas, kuna stress võib häirida piima eritumist.<ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=Home - Books - NCBI |url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books |vaadatud=2025-07-07 |väljaanne=www.ncbi.nlm.nih.gov}}</ref> Pärast lüpsmist piim filtreeritakse, et eemaldada võimalikud mustuseosakesed, ning jahutatakse kiiresti, et vältida riknemist ja bakterite kasvu.<ref name=":6">{{Netiviide |perekonnanimi=A.H. Andrews, R.W. Blowey H. Boyd R.G. Eddy |kuupäev=2004 |pealkiri=Bovine Medicine Diseases and Husbandry of Cattle, 2nd edition |url=https://www.agropustaka.id/wp-content/uploads/2020/04/agropustaka |lehekülg=353}}</ref> Traditsiooniliselt on lüpstud käsitsi. See meetod nõuab rohkem füüsilist tööd ja aega kui masinlüps, mispärast on see eelkõige levinud väikestes karjades, kus lüpsiseadmete kasutamine ei ole majanduslikult otstarbekas.<ref name=":4" /> Masinlüps on tehnoloogiline protsess, mille käigus kogutakse lehmade piima mehaaniliste vahendite abil. Masinad rakendavad nisade otstele pidevat [[Vaakum|vaakumit]], et piim välja imeda ja see sobivasse anumasse juhtida. Need pakuvad ka kogu nisale perioodiliselt välist survet, et säilitada vereringe.<ref name=":3" /> Lüpsimasin on üles ehitatud torustikusüsteemile, mis ühendab erinevad komponendid ning tagab õhu ja piima liikumise. Lüpsimasin koosneb viiest põhikomponendist:<ref name=":7">{{Netiviide |perekonnanimi=de Koning |eesnimi=Kees |kuupäev=2010 |pealkiri=Automatic milking – common practise on dairy farms |url=https://citeseerx.ist.psu.edu/document |väljaanne=Wageningen UR Livestock Research}}</ref> * vaakumpump – tekitab vaakumi; * regulaator – hoiab vaakumi tasakaalus; * pulsaatorid – juhivad nisakummide avamist ja sulgemist; * lüpsiklastrid – kinnitatakse lehmale; * anumad – koguvad ja hoiustavad piima.<ref name=":6" /> Masinlüpsi alamliikide hulka kuulub ka täielikult mehhaniseeritud robotlüps. Robotlüps ehk automaatne lüpsisüsteem on tänapäevane tehnoloogiline lahendus, mis võimaldab lüpsta lehmi ilma inimese otsese sekkumiseta. Süsteem tuvastab automaatselt iga looma ja kohandab lüpsiprotsessi vastavalt tema vajadustele ja piimatoodangule. Robotlüpsiseadmeid hakati kasutama 20. sajandi alguses, kuid need levisid laiemalt hiljem, kui tehnoloogia arenes ja talupidamised moderniseerusid. Tänapäeval kasutatakse lüpsiroboteid eelkõige piimalehmade puhul, kuna need võimaldavad tõhusamat, sagedasemat ja loomale vähem stressi tekitavat lüpsmist. Lehmade õpetamine iseseisvalt robotisse sisenema võtab aega umbes kolm kuni neli nädalat. Loomade meelitamiseks ja harjutamiseks antakse neile robotis olles [[Sööt|sööta]], mis motiveerib neid süsteemi sagedamini kasutama. <ref name=":8">{{Netiviide |perekonnanimi=Rodenburg |eesnimi=J. |kuupäev=2002 |pealkiri=Robotic Milkers: What, Where…and How Much!!?? |url=https://www.researchgate.net/profile/Jack-Rodenburg/ |väljaanne=Dairy Production Systems Program Lead Ontario Ministry of Agriculture and Food}}</ref> Robot puhastab automaatselt nisad, paigaldab nisakannud ning jälgib samal ajal nii piima kvaliteeti kui ka lehma tervist. Pärast lüpsi eemaldab robot nisakannud ja puhastab nisad antiseptilise vahendiga enne, kui lehm lahkub. Üks lüpsirobot suudab keskmiselt teenindada 55–65 lehma 24 tunni jooksul, võimaldades igal loomal mitut lüpsikorda vastavalt tema vajadusele ja piimatootlikkusele.<ref name=":8" /> ==Vaata ka== *[[lüpsivõistlus]] ==Viited== <references /> [[Kategooria:Loomakasvatus]] m9og2frf9cab497w1wld3mhwgvgtdql 0 349406 7144312 7143787 2026-05-02T06:45:59Z Velirand 67997 /* K */ 7144312 wikitext text/x-wiki {{TähestikTOC |numbrid= |alajaotused=}} == A == * [[Kristo Aab]], korvpallur, mitmekordne Eesti meister, Eesti karika võitja * [[Meelis Aab]], saalihokimängija, Eesti meister * [[Villu Aabne]], korvpallur * [[Erko Aabrams]], veemotosportlane, maailmameister, Eesti meister * [[Mare Aade]], motosportlane, NSV Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Erkki Aadli]], orienteeruja, Eesti koondislane, mitmekordne Eesti meister * [[Toomas Aaliste]], motosportlane, mitmekordne Eesti meister * [[Signy Aarna]], jalgpallur, Eesti koondislane, Soome meister, Soome karika võitja * [[Erika Aas]], laskur, Eesti koondislane, Eesti rekordi püstitaja * [[Erkki Aas]], võistlustantsija, Eesti koondislane, kahekordne Eesti meister * [[Lembit Aasamets]], poksija * [[Vambola Aasaots]], maadleja, Eesti meister * [[Ahto Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, mitmekordne Eesti meister * [[Erik Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, maailmameister, Euroopa meister, Eesti rekordi püstitaja * [[Lembit Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, Euroopa meister, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister, maailmarekordi püstitaja * [[Lembit Aaslav-Kaasik juunior]], veemootorisportlane, maailmameister, mitmekordne Eesti meister * [[Maie Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Sanna Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, maailmameister, mitmekordne Eesti meister * [[Uku Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, Eesti koondislane, mitmekordne Eesti meister * [[Antti Aasma]], ujuja, Eesti koondislane, mitmekordne Eesti meister * [[Maria Aasmets]], ujuja, Eesti koondislane, mitmekordne Eesti meister * [[Meelis Aasmäe]], murdmaasuusataja * [[Sverre Aav]], korvpallur * [[Ago Aava]], suusataja, kergejõustiklane ja laskesportlane * [[Moonika Aava]], kergejõustiklane (odavise), mitmekordne Eesti meister, Eesti rekordi püstitaja * [[Uno Aava]], autorallisportlane, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Urmo Aava]], autorallisõitja * [[Arvi Aavik]], maadleja * [[Peep Aaviksoo]], korvpallur, Eesti koondislane, Eesti meister * [[Uno Aavola]], kahevõistleja * [[Erna Abel]], suusataja, mitmekordne Eesti meister * [[Herbert Abel]], suusataja ja vettehüppaja, Eesti meister * [[Rašid Abeljanov]], korvpallur * [[Aleksander Aberg]], maadleja, mitmekordne elukutseliste maailmameister * [[Ivar Abner]], Kreeka-Rooma maadleja, mitmekordne Eesti meister * [[Siim Abner]], Kreeka-Rooma maadleja, Eesti meister * [[Alar Abram]], orienteeruja * [[Margus Ader]], laskesuusataja * [[Rein Ader]], poksija * [[Andri Aedma]], ujuja * [[Andri Aganits]], võrkpallur * [[Matthias Agur]], veemotosportlane * [[Jarmo Ahjupera]], jalgpallur * [[Rein Ahun]], kergejõustiklane * [[Erik Aibast]], orienteeruja * [[Artti Aigro]], suusahüppaja * [[Ene Aigro]], suusataja * [[Mihkel Ainsalu]], jalgpallur * [[Madis Ainso]], vasaraheitja * [[Mihkel Aksalu]], jalgpallur * [[Siim Ala]], eesti laskesuusataja * [[Erkki Alak]], maadleja * [[Ottomar Alas]], tennisist * [[Maria Albert]], ujuja * [[Marko Albert]], triatleet * [[Eik Albri]], poksija * [[Marius Aleksejev]], käsipallur * [[Marko Aleksejev]], kõrgushüppaja * [[Alvar Johannes Alev]], murdmaasuusataja * [[Illar Algna]], motosportlane * [[Berit Aljand]], ujuja * [[Martti Aljand]], ujuja * [[Triin Aljand]], ujuja * [[Aliis Allas]], ''squash''<nowiki/>'i-mängija * [[Teet Allas]], jalgpallur * [[Olavi Allase]], keskmaajooksja * [[Markus Allast]], jalgpallur * [[Rasmus Alles]], jalgpallur * [[Karli Allik]], võrkpallur * [[Valev-Heiki Allik]], sõudja * [[Merit Alliku]], käsipallur * [[Rauno Alliku]], jalgpallur * [[Martin Allikvee]], ujuja * [[Airi Alnek]], orienteeruja * [[Kevin Aloe]], jalgpallur * [[Vilve Alt]], sõudja * [[Edgar-Karl Altmäe]], poksija * [[Erich Altosaar]], korv- ja võrkpallur * [[Sandra Alusalu]], kiiruisutaja * [[Saskia Alusalu]], eesti kiiruisutaja ja rulluisutaja * [[Ilmar Aluvee]], kahevõistleja * [[Alar Alve]], jalgpallur * [[Sten-Erik Anderson]], sõudja * [[Kaimo Andresson]], maadleja * [[Ulrich Andresen]], veemotosportlane * [[Laura Anga]], lumalaudur * [[Maret Ani]], tennisist * [[Hannes Anier]], jalgpallur * [[Henri Anier]], jalgpallur * [[August Anmann]], poksija * [[Mihkel Anmann]], poksija * [[Koit Annamaa]], kergejõustiklane * [[Aivar Anniste]], jalgpallur * [[Maksim Anohhin]], jäähokimängija * [[Ants Antson]], kiiruisutaja, olümpiavõitja * [[Juhan Anupõld]], autosportlane * [[Eerik Aps]], maadleja * [[Johannes Aps]], poksija * [[Argo Arak]], võrkpallur * [[Stefan Arand]], veemotosportlane * [[Argo Arbeiter]], jalgpallur * [[Emili Arm]], iluuisutaja * [[Raul Arnemann]], sõudja * [[Helle Aro]], kergejõustiklane * [[Paul Aron]], autosportlane * [[Ralf Aron]], eesti autosportlane * [[Kaupo Arro]], eesti poksija * [[Mikk-Mihkel Arro]], kümnevõistleja * [[Aita Artma]], sõudja * [[Hugo-Herbert Artma]], sõudja * [[Eduard Artna]], laskesportlane * [[Aksel Artus]], purjetaja * [[Marx Aru]], võrkpallur * [[Harry Arumeel]], suusataja * [[Enno Aruniit]], poksija * [[Ardo Arusaar]], maadleja * [[Kristjan Arusoo]], ujuja ja veepallur * [[Henn Arvo]], kergejõustiklane ja jalgpallur * [[Anna Gret Asi]], korvpallur * [[Aino Asszonyi]], laskesportlane * [[Andrus Aug]], jalgrattur * [[Harry Aumere]], kergejõustiklane * [[Martin Aun]], jalgrattur * [[Rein Aun]], kümnevõistleja * [[Erik Aunapuu]], tennisist * [[Heino-Karl Aunin]], eesti võrkpallur ja sulgpallur * [[Lauri Aus]], jalgrattur * [[Grete Ayache]], ratsutaja == B == * [[Sergei Babenko]], korvpallur * [[Hilja Bakhoff]], kergejõustiklane * [[Ksenija Balta]], kergejõustiklane * [[Rinald Bamberg]], poksija * [[Veera Baranova]], kolmikhüppaja * [[Valentin Beljajev]], jalgpallur ja käsipallitreener * [[Julia Beljajeva]], vehkleja * [[Laine Beljajeva]], sportvõimleja * [[Inta Belov]], võrkpallur * [[Annemarii Bendi]], suusahüppaja ja kahevõistleja * [[Toomas Berendsen]], kergejõustiklane * [[Evelyn Bernard]], jalgpallur * [[Toomas Bernstein]], autosportlane * [[Enn Biene]], aerutaja * [[Mati-Ants Biene]], aerutaja, suusataja ja laskesuusataja * [[Priit Biene]], mootorrattasportlane * [[Valter Biiber]], jalgpallur * [[Eduard Blossfeldt]], jalgpallur, võrkpallur, treener, kohtunik ja sporditegelane * [[Gustav Boesberg]], raskejõustiklane * [[Olga Bogdanova]], iluvõimleja, mitmekordne Eesti meister * [[Mariangela Boitšuk]], ujuja * [[Ilmar Bork]], purjetaja ja jääpurjetaja * [[Dimitri Borovik]], laskesuusataja * [[Riho-Bruno Bramanis]], käsipallur * [[Berle Brant]], jalgpallur * [[Karmen Braun]], ujuja * [[Johannes Brenner]], jalgpallur * [[Karmen Bruus]], kõrgushüppaja * [[Harry Buddel]], poksija * [[Valeri Bukrejev]], teivashüpe * [[Albert Burmeister]], maletaja * [[Christfried Burmeister]], kiiruisutaja, jääpallur ja kergejõustiklane * [[Rene Busch]], tennisist * [[Alo Bärengrub]], jalgpallur * [[Leemet Böckler]], korvpallur == C == * [[Andris Celminš]], käsipallur == D == * [[Nelli Differt]], vehkleja * [[Aleksandr Dmitrijev]], jalgpallur * [[Marek Doronin]], korvpallur * [[Harri Drell]], korvpallur * [[Henri Drell]], korvpallur * [[Kevin Dubrovski]], jalgpallur == E == * [[Endel Edasi]], ujuja ja veepallur * [[Adolf Edur]], veemootorisportlane * [[Mark Edur]], jalgpallur * [[Valter Eenmaa]], poksija * [[Leo Eentalu]], veemootorisportlane * [[Arnold Eentamm]], jalgpallur ja kergejõustiklane * [[Aleksander Eerma]], võrkpallur * [[Karel Eerme]], jalgpallur * [[Ergo Eessaar]], jalgpallur * [[Ernst Ehaveer]], korvpallur * [[Kristjan Ehman]], suusahüppaja * [[Alar Eiche]], karateka * [[Timo Eichfuss]], korvpallur * [[Kein Einaste]], murdmaasuusataja * [[Koidu Einla]], sõudja ja aerutaja * [[Raimond Eino]], jalgpallur * [[Ago Elbing]], poksija * [[Trevor Elhi]], jalgpallur * [[Mati Eliste]], ujuja * [[Are Eller]], aerutaja * [[Rein Ellermaa]], kõrgus- ja kolmikhüppaja * [[Dina Ellermann]], ratsutaja * [[Liis Emajõe]], jalgpallur * [[Irina Embrich]], vehkleja * [[Heino Enden]], korvpallur * [[Tõnu Endrekson]], sõudja * [[August Englas]], maadleja * [[Siim Ennemuist]], võrkpallur * [[Anu Ennok]], võrkpallur * [[Pippi-Lotta Enok]], mitmevõistleja * [[Imre Erik]], käsipallur * [[Laine Erik]], kergejõustiklane * [[Tõnu Erin]], ujuja * [[Andres Erm]], viievõistleja * [[Johannes Erm]], kümnevõistleja * [[Tõnis Erm]], orinteeruja * [[Kalev Ermits]], laskesuusataja * [[Regina Ermits]], laskesuusataja * [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]], tõstja * [[Tõnis Ervin]], maadleja * [[Asko Esna]], võrkpallur * [[Sten Esna]], võrkpallur * [[Rein Etruk]], maletaja * [[Etriin Etverk]], triatleet * [[Joosep Everts]], poksija == F == * [[Karl Fatal]], keskmaajooksja * [[Ain Fjodorov]], eesti orienteeruja, rogainija ja seiklussportlane * [[Roman Fosti]], pikamaajooksja * [[Hilja Freimann-Labent]], ujuja * [[Anne Freimuth]], sõudja * [[Magnar Freimuth]], kahevõitleja * [[Harry Frey]], poksija * [[Andre Frolov]], jalgpallur == G == * [[Kristo Galeta]], kuulitõukaja * [[Valeria Gansvind]], maletaja * [[Evald Gering]], laskesportlane * [[Jelena Glebova]], iluuisutaja, Eesti meister * [[Paul Gnadeberg]], veemootorisportlane * [[Julius Golding]], jalgrattur * [[Arne Graumann]], sõudja * [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]], seitsmevõistleja * [[Georg Gross]], autorallisõitja * [[Rein Grünberg]], korvpallur * [[Evert Grünvald]], jalgpallur * [[Leonid Gulov]], sõudja * [[Peet Gustel]], motosportlane * [[Viiu Gutmann]], kergejõustiklane == H == * [[Tiit Haagma]], purjetaja ja jääpurjetaja * [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]], kergejõustiklane * [[Eleriin Haas]], kõrgushüppaja * [[Kert Haavistu]], jalgpallur, saalijalgpallur ja rannajalgpallur * [[Mikk Haavistu]], jalgpallur * [[Georg Hackenschmidt]], maadleja * [[Toivo Haimi]], sõudja * [[Maldon Haljas]], kabetaja * [[Helger Hallik]], maadleja * [[Margus Hallik]], orienteeruja ja kahevõistleja * [[Reinar Hallik]], korvpallur * [[Timo Hallist]], ujuja * [[Henri Hang]], jalgpallur * [[Sirli Hanni]], laskesuusataja * [[Jaan Hansla]], poksija * [[Andres Hantson]], kabetaja * [[Evelin Harjakas]], jalgpallur * [[Mart Haruoja]], eesti allvee- ja veemotosportlane ning triatleet * [[Rasmus Haugasmägi]], veemootorisportlane * [[Kristi Hausenberg]], jalgpallur * [[Jander Heil]], kergejõustiklane * [[Karl Jakob Hein]], jalgpallur * [[Kätlin Hein]], jalgpallur * [[Marju Hein]], sõudja * [[Heino-Olaf Heinlo]], kergejõustiklane * [[Kristo Heinmann]], orienteeruja * [[Demi Heinsoo]], laskesuusataja * [[Helger Helemäe]], kabetaja * [[Peter Heli]], kahevõistleja, suusahüppaja ja saalihokimängija * [[Erika Hendsel]], tennisist * [[Jürgen Henn]], jalgpallur * [[Johannes Henno]], poksija * [[Janek Hepner]], jalgpallur * [[Urmas Hepner]], jalgpallur * [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]], maadleja * [[Kregor Hermet]], korvpallur * [[Margus Hernits]], iluuisutaja * [[Reinhold-Heinrich Heuer]], maadleja * [[Armo Hiie]], orienteeruja * [[Andreas Hiiemägi]], motokrossisõitja * [[Eduard Hiiop]], kergejõustiklane, iluuisutaja, jääpallur ja tennisist * [[Aksel Himma]], poksija * [[Martti Himma]], murdmaasuusataja * [[Alvar Hirtentreu]], motosportlane * [[Eleri Hirv]], orienteeruja ja rogainija * [[Eliise Hollas]], võrkpallur * [[Salme Adeele Hollas]], võrkpallur * [[Aivar Hommik]], kergejõustiklane * [[Jüri Hool]], sõudja ja veemotosportlane * [[Imbi Hoop]], jalgpallur * [[Aino Huimerind]], võrkpallur * [[Kalev Hunt]], sõudja * [[Külli Hunt]], sõudja * [[Margus Hunt]], Ameerika jalgpallur ja kettaheitja * [[Rimo Hunt]], jalgpallur * [[Albert Hurt]], võrkpallur * [[Martin Hurt]], jalgpallur * [[Kristo Hussar]], jalgpallur * [[Karl Huuk]], kergejõustiklane * [[Oskar Hõim]], jalgpallur * [[Helery Hälvin]], iluuisutaja * [[Eugen Härms]], jalgpallur * [[Raivo Hääl]], autosportlane == I == * [[Märt Ibrus]], korvpallur * [[Karl-Richard Idlane]], jalgpallur ja veepallur * [[Mati Idlane]], korvpallur * [[Anna Iljuštšenko]], kõrgushüppaja * [[Aleksander Illi]], korvpallur * [[Kalle Ilves]], korvpallur * [[Kristjan Ilves]], kahevõistleja * [[Joel Indermitte]], jalgpallur * [[Kaire Indrikson]], ujuja * [[Sten Indrikson]], ujuja * [[Anti Ingel]], kabetaja * [[Kevin Ingermann]], jalgpallur * [[Priidu Isak]], poksija * [[Märt Israel]], kettaheitja * [[Jaak Issak]], tennisist == J == * [[Elar Jaakson]], sõudja * [[Urmas Jaamul]], ujuja * [[Aksel Jaanisoo]], eesti poksija ja veemootorisportlane * [[Jüri Jaanson]], sõudja * [[Villem-Johannes Jaanson]], laskur * [[Eerik Jago]], võrkpallur * [[Jaak-Heinrich Jagor]], jooksja * [[Heinar Jahu]], kabetaja * [[Alo Jakin]], jalgrattur * [[Ado Jalakas]], maadleja * [[Konstantin Jalari]], poksija * [[Triinu Jalg]], kabetaja * [[Merilii Jalg]], kabetaja * [[Erkki Jallai]], murdmaasuusataja * [[Richard Jan]], poksija * [[Avo Jans]], korvpallur * [[Georg Janson]], jalgrattur * [[Anton Jastrebov]], jäähokimängija * [[Eneli Jefimova]], ujuja * [[Kaidi Jekimova]], jalgpallur * [[Timmo Jeret]], jalgrattur * [[Kadri Joa]], sõudja * [[Ain Joala]], veemootorisportlane * [[Ott Joala]], veemootorisportlane ja jalgpallur * [[Ernst Joll]], jalgpallur * [[Jürgen Joonas]], orienteeruja ja kergejõustiklane * [[Laura Joonas]], orienteeruja * [[Koit Joor]], poksija * [[Ain-Alar Juhanson]], triatleet * [[Martti Juhkami]], võrkpallur * [[Ants Juhvelt]], tennisist * [[Bruno Junk]], käija * [[Kalju Jurkatamm]], kergejõustiklane * [[Mikk Jurkatamm]], korvpallur * [[Tiiu Jurkatamm]], kergejõustiklane * [[Martin Jurtom]], korvpallur * [[Elisabeth Juudas]], laskesuusataja * [[Eduard Jõepere]], jalgpallur * [[Janari Jõesaar]], korvpallur * [[Kaarel Jõeväli]], mitmevõistleja * [[Gert Jõeäär]], jalgrattur * [[Anna Lotta Jõgeva]], mäesuusataja * [[Urmas Jõgi]], poksija * [[Jüri Jõul]], veemootorisportlane * [[Marta Jõumees]], sõudja * [[Ilmar-Olav Jõõras]], purje- ja veemootorisportlane * [[Rivo Jõõras]], veemootorisportlane * [[Andrei Jämsä]], sõudja * [[Andre Järva]], jalgpallur * [[Rein Järva]], korvpallur * [[Martin Järveoja]], autorallisõitja ja judoka * [[Nikolai Järveoja]], orienteeruja * [[Mihkel Järviste]], jalgpallur * [[Enar Jääger]], jalgpallur * [[Lisell Jäätma]], vibulaskur * [[Robin Jäätma]], vibulaskur * [[Peep Jöffert]], jalgrattur ja kiiruisutaja * [[Carlos Jürgens]], korvpallur * [[Oliver Jürgens]], jalgpallur * [[Markus Jürgenson]], jalgpallur * [[Sulev Jürgenson]], poksija * [[Jaan Jüris]], suusahüppaja * [[Janno Jürisson]], jalgpallur * [[Peeter Jürisson]], jahilaskur * [[Uku Jürjendal]], kikkpoksija * [[Helen Jürjo]], jooksja ja orienteeruja * [[Vello Jürjo]], jääpurjetaja ja purjetaja * [[Ademar Jürlau]], kergejõustiklane == K == * [[Kaido Kaaberma]], vehkleja, olümpiapronks * [[Urmas Kaal]], jalgpallur * [[Martin Kaalma]], jalgpallur * [[Harald Kaarmann]], eesti jalg- ja jääpallur * [[Evely Kaasiku]], orienteeruja * [[Keidy Kaasiku]], jooksja ja murdmaasuusataja * [[Kaidy Kaasiku]], jooksja ja murdmaasuusataja * [[Vello Kade]], veemotosportlane * [[Andres Kahk]], ammulaskur * [[Stefan Kaibald]], võrkpallur * [[Kaarel Kais]], rannavõrkpallur * [[Kristjan Kais]], rannavõrkpallur * [[Uno Kajak]], kahevõistleja ja suusahüppaja * [[Riina Kajari]], kergejõustiklane * [[Indrek Kajupank]], korvpallur * [[Ingrit Kala]], orienteeruja * [[Valter Kalam]], kergejõustiklane (sprinter) * [[Juhan Kalde]], maadleja * [[Sten Kalder]], veemootorisportlane * [[Sören Kaldma]], jalgpallur * [[Tiit Kaldma]], käsipallur * [[Urmas Kaldvee]], laskesuusataja * [[Leelo Kalju]], tennisist * [[Avo Kaljulaid]], võrkpallur ja sõudja * [[Marek Kaljumäe]], jalgpallur * [[Kaire Kaljurand]], jalgpallur * [[Kalle Kaljurand]], sulgpallur * [[Kristjan Kaljurand]], sulgpallur * [[Helgi Kaljuste]], sõudja * [[Kaupo Kaljuste]], jäähokimängija * [[Merli Kaljuve]], jalgpallur * [[Margit Kalk]], mitmevõistleja * [[Gustav Kalkun]], kergejõustiklane * [[Johannes Kalla]], tõstja ja raskejõustiklane * [[Juura Kallari]], maadleja * [[Madis Kallas]], kümnevõistleja * [[Miina Kallas]], jalgpallur * [[Ken Kallaste]], jalgpallur * [[Risto Kallaste]], jalgpallur * [[Toomas Kallaste]], jalgpallur * [[Carmel Kallemaa]], iluvõimleja * [[Marek Kalmus]], kulturist ja jalgrattur * [[Rein Kamarik]], vehkleja * [[Gert Kams]], jalgpallur * [[Aadu Kana]], korvpallur * [[Kaie Kand]], seitsmevõistleja * [[Toomas Kandimaa]], korvpallur * [[Lembit Kandrov]], poksija * [[Anton Kanepi]], poksija * [[Harald Kanepi]], poksija * [[Kaia Kanepi]], tennisist * [[Tanel Kangert]], jalgrattur * [[Julius Kangur]], ujuja * [[Kristjan Kangur]], korvpallur * [[Martin Kangur]], autorallisõitja * [[Gerd Kanter]], kergejõustiklane (kettaheide), olümpiavõitja, maailmameister * [[Oskar Kaplur]], maadleja * [[Sander Kapper]], jalgpallur * [[Liis Kapten]], triatleet * [[Aleksandr Karavajev]], korvpallur * [[Anu Karavajeva]], võrkpallur * [[Richard Karelson]], maadleja * [[Oskari Kargu]], jalgrattur * [[Martin Karis]], saalihokimängija * [[Roman Kariste]], poksija * [[Henn Karits]], võrkpallur * [[Nigul Karits]], poksija * [[Urmas Karlson]], jalgrattur * [[Friedrich Karm]], jalg- ja jääpallur * [[Edmund Karp]], jalgpallur * [[Kenneth Karp]], kabetaja * [[Andra Karpin]], jalgpallur * [[Tõnis Kartau]], suusahüppaja * [[Fred Karu]], ujuja * [[Kristin Karu]], kergejõustiklane * [[Martin Kase]], jalgpallur * [[Robert Kasela]], sulgpallur * [[Tõnis Kasemets]], autovõidusõitja * [[Indrek Kaseorg]], kergejõustiklane (kümnevõistlus) * [[Kärt Kaseorg]], jalgpallur * [[Mari Kaseväli]], orienteeruja * [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]], tõstja * [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]], veepallur * [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]], jalgpallur * [[Ants Kass]], kergejõustiklane * [[Leonhard Kass]], jalgpallur * [[Elmo Kassin]], murdmaasuusataja * [[Osvald Kastanja]], jalgpallur * [[Johannes Kaubi]], maadleja * [[Tõnu Kaukis]], kergejõustiklane * [[Kalle Kaupmees]], jalgrattur * [[Eerik Kedars]], tennisist * [[Erik Keedus]], korvpallur * [[Avo Keel]], võrkpallur ja võrkpallitreener * [[Markkus Keel]], võrkpallur * [[Martti Keel]], võrkpallur * [[Kaimu Keerak]], sambomaadleja ja judoka * [[Tamara Keerd]], lauatennisist * [[Rait Keerles]], korvpallur * [[Mark-Markos Kehva]], laskesuusataja * [[Ülle Kell]], vibulaskja * [[Adam Kelly]], vasaraheitja * [[Aksel Kersna]], tõstja ja kuulitõukaja * [[Silver Kerna]], jäähokimängija * [[Lembit Kesa]], poksija * [[Kert Kesküla]], korvpallur * [[Reinhold Kesküll]], kergejõustiklane * [[Felix Kibbermann]], maletaja * [[Karolina Kibbermann]], võrkpallur * [[Marvi Kibe]], sõudja * [[Tõnu Kibena]], võrkpallur * [[Eva-Lotta Kiibus]], iluuisutaja * [[Kaarel Kiidron]], jalgpallur * [[Olev Kiirend]], maadleja * [[Endel Kiisa]], motosportlane * [[Janek Kiisman]], jalgpallur * [[Ott Kiivikas]], kulturist * [[Juhan Kikas]], tõstja * [[Irina Kikkas]], iluvõimleja * [[Matti Killing]], sõudja * [[Marko Kilp]], murdmaasuusataja * [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]], kergejõustiklane * [[Tarmo Kink]], jalgpallur * [[Hain Kinks]], suusataja * [[Herbert Kipp]], jalgpallur * [[Helmuth Kippar]], jalgpallur * [[Priidik Kippar]], poksija * [[Marco Kirm]], kergejõustiklane * [[Erika Kirpu]], vehkleja * [[Jaan Kirsipuu]], jalgrattur * [[Mall Kirsipuu]], ratsutaja * [[Rein Kirsipuu]], jalgrattur * [[Robert Kirss]], jalgpallur * [[Magnus Kirt]], odaviskaja * [[Mihkel Kirves]], korvpallur * [[Keio Kits]], jooksja * [[Kristjan Kitsing]], korvpallur * [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]], korvpallur * [[Andero Kivi]], jalgpallur * [[Ann Marii Kivikas]], kergejõustiklane * [[Arvo Kivikas]], orienteeruja * [[Kenny Kivikas]], orienteeruja ja kergejõustiklane * [[Kaur Kivila]], jalgpallur * [[Raul Kivilo]], vibulaskur * [[Liis Kiviloo]], võrkpallur * [[Merle Kivimets]], kergejõustiklane * [[Sirkka-Liisa Kivine]], kergejõustiklane * [[Alfred Kivisaar]], sulgpallur * [[Kätlin Kivisild]], purjetaja * [[Vahur Kivisild]], kümnevõistleja * [[Arne Kivistik]], orienteeruja * [[Kaur Kivistik]], kergejõustiklane * [[Elmar Klaos]], jalgpallur * [[Dzintar Klavan]], jalgpallur * [[Ragnar Klavan]], jalgpallur * [[Marielle Kleemeier]], eesti sprinter ja tõkkejooksja * [[Karl Klein]], ujuja * [[Martin Klein]], maadleja * [[Margus Klementsov]], orienteeruja ja rogainija * [[Bert Klemmer]], jalgpallur * [[Karel-Sander Kljuzin]], kergejõustiklane ja orienteeruja * [[Aleksander Klumberg]], kergejõustiklane * [[Vilve Kodanik]], sõudja * [[Arvo Kohv]], sõudja * [[Harri Koiduste]], maadleja * [[Lembit Koik]], veepallur * [[Tiit Koitnurm]], jalgrattur * [[Kaspar Kokk]], murdmaasuusataja * [[Jan Kokla]], jalgpallur * [[Marko Koks]], käsipallur * [[Ivo Kolk]], karateka ja kergejõustiklane * [[Reena Koll]], teivashüppaja * [[Kristo Kollo]], võrkpallur ja rannavõrkpallur * [[Edgar Kolmpere]], kergejõustiklane ja jääpallur * [[Kristjan Kombe]], jäähokimängija * [[Kaja Komissarov]], ujuja * [[Aivar Kommisaar]], veemotosportlane * [[Robert Kompus]], kergejõustiklane * [[Tiina Kompus]], allveesportlane * [[Artur Konontšuk]], korvpallur * [[Oliver Konsa]], jalgpallur * [[Tristan Konso]], kümnevõistleja * [[Einar Kont]], maadleja * [[Anett Kontaveit]], tennisist * [[Andres Koogas]], jalgpallur * [[Ferdinand Koorits]], poksija * [[Kaido Koppel]], jalgpallur * [[Lovise Harriette Koppel]], orienteeruja * [[Valentin Kordas]], võrkpallur * [[Greta Korju]], võistlustantsija * [[Kevin Korjus]], autosportlane * [[Elmar Korko]], sõudja ja jääpallur * [[Tristan Koskor]], jalgpallur * [[Artur Kotenko]], jalgpallur * [[Johannes Kotkas]], maadleja * [[Toivo Kotov]], orienteeruja * [[Maik-Kalev Kotsar]], korvpallur * [[Peeter Koval]], mootorrattasportlane * [[Arvo Kraam]], jalgpallur * [[Argos Kracht]], ujuja * [[Evi Krass]], kergejõustiklane * [[Evald Kree]], tennisist ja jäähokimängija * [[Liina Kree]], sõudja * [[Aleksander Kreek]], kuulitõukaja ja kettaheitja * [[Ardo Kreek]], võrkpallur * [[Theodor Osvald Kreekmaa]], poksija * [[Kristiina Kresmer]], murdmaasuusataja * [[Gert Krestinov]], motosportlane * [[Heino Krevald]], korvpallur * [[Kerr Kriisa]], korvpallur * [[Sindra Kriisa]], iluuisutaja * [[Valmo Kriisa]], korvpallur * [[Kalle Kriit]], jalgrattur * [[Anatoli Krikun]], korvpallur * [[Eron Krillo]], jalgpallur * [[Heinrich Kristal]], maadleja * [[Marko Kristal]], jalgpallur * [[Georg Kristjanson]], maadleja * [[Uku Renek Kronbergs]], kergejõustiklane * [[Heldur Kroon]], poksija * [[Pavel Kružajev]], võrkpallur * [[Tiina Krutob]], allveeujuja ja saalihokimängija * [[Tiit Krutob]], allveeujuja * [[Parri Kruuda]], võrkpallur * [[Heino Kruus]], korvpallur * [[Helgi Kruusa]], sõudja * [[Herman Kruusenberg]], maadleja * [[Vlada Kubassova]], naisjalgpallur * [[Elju Kubi]], kettaheitja * [[Daisy Kudre]], orienteeruja * [[Doris Kudre]], orienteeruja * [[Raul Kudre]], orienteeruja * [[Fred Kudu]], kergejõustiklane * [[Heino Kuivjõgi]], purjetaja * [[Milvi Kuivkaev]], lauatennisist * [[Aigar Kukk]], kergejõustiklane * [[Kati Kukk]], purjetaja * [[Margus Kukk (ujuja)|Margus Kukk]], ujuja * [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]], odaviskaja * [[Sigvard Kukk]], jalgrattur * [[Õilme Kukk]], eesti sõudja ja koroonamängija * [[Merili Kukuškin]], purjetaja ja jääpurjetaja * [[Anna Kula]], purjetaja * [[Jakob Kulbin]], laskesuusataja * [[Andres Kull]], laskesportlane * [[Kaia Kulla]], ujuja * [[Ilmar Kullam]], korvpallur * [[Valentina Kullam]], korvpallur * [[Gert Kullamäe]], korvpallur * [[Kristian Kullamäe]], korvpallur * [[Kadi Kullerkann]], võrkpallur * [[Alma Kullerkupp]], kergejõustiklane * [[Karl Kullisaar]], maadleja * [[Peeter Kulm]], ujuja ja veepallur * [[Martin Kupper]], kettaheitja * [[Tanel Kurbas]], korvpallur * [[Jürgen Kuresoo]], jalgpallur * [[Toivo Kurg]], tõstja * [[Õnne Kurg]], murdmaasuusataja * [[Elgi Kurul]], sõudja * [[Heinrich Kurvet]], poksija * [[Alo Kuslap]], sõudja * [[Kaur Kuslap]], sõudja * [[Igor Kuzmin]], sõudja * [[Martin Kutman]], kergejõustiklane * [[Nora Kutti]], eesti ujuja ja kergejõustiklane * [[Gregor Kuuba]], korvpallur * [[Kristin Kuuba]], sulgpallur * [[Mati Kuulmann]], jääpurjetaja ja purjetaja * [[Roman Kuura]], poksija * [[Ken Kuusk]], jäähokimängija * [[Kristina Kuusk]], vehkleja * [[Henn Kuuskme]], poksija * [[Aivar Kuusmaa]], korvpallur * [[Kaisa Kuusnõmm]], kulturist * [[Aarne Kõiv]], maadleja * [[Karl Kõiv]], tõstja * [[Kauri Kõiv]], laskesuusataja * [[Küllo Kõiv]], maadleja * [[Vaike Kõresaar]], kergejõustiklane * [[Marge Kõrkjas]], ujuja * [[Uku Kõrre]], jalgpallur * [[Mait Käbin]], korvpallur * [[Risto Kägo]], jalgpallur * [[Kristen Kähr]], jalgpallur * [[Lauri Käi]], ujuja * [[Mattias Käit]], jalgpallur * [[Uno Källe]], jooksja * [[Martin Käos]], jalgpallur * [[Olle Kärner]], orienteeruja * [[Rain Kärner]], korvpallur * [[Algo Kärp]], murdmaasuusataja * [[Enn Kääni]], ujuja ja veepallur * [[Katrin Käärt]], kergejõustiklane * [[Silver Kübar]], motosportlane * [[Kaido Külaots]], maletaja * [[Susan Külm]], laskesuusataja * [[Kalev Külv]], kettaheitja * [[Valter Külvet]], kümnevõistleja * [[Peeter Kümmel]], murdmaasuusataja * [[Grete-Lilijane Küppas]], jalgpallur * [[Herbert Kütt]], poksija * [[Johannes Kütt]], kiiruisutaja * [[Kert Kütt]], jalgpallur == L == * [[Kertu Laak]], võrkpallur * [[Osvald Laan]], maadleja * [[Aleksander Rudolf Laane]], tõstja * [[Rait-Riivo Laane]], korvpallur * [[René Laane]], jõutõstja ja poksija * [[Tanel Laanmäe]], odaviskaja * [[Kunnar Laansalu]], vasaraheitja * [[Getter Laar]], jalgpallur * [[Ave-Lii Laas]], jalgpallur * [[Karl Laas]], kergejõustiklane * [[Martin Laas]], jalgrattur * [[Liina Laasma]], odaviskaja * [[Ülo Laaspere]], kergejõustiklane * [[Gustav Ladva]], poksija * [[Tuulikki Laesson]], maletaja * [[Mart Laga]], korvpallur * [[Aina Lagus]], sõudja * [[Lauri Lahesalu]], jäähokimängija * [[Arnold Laidva]], poksija * [[Karin Laine]], murdmaasuusataja * [[Tormis Laine]], mäesuusataja * [[Toivo Laitamm]], poksija * [[Mark Lajal]], tennisist * [[Mart Lajal]], motosportlane * [[Madis-Tõnu Lambin]], veemotosportlane * [[Enno Lamp]], sõudja * [[Marja-Liisa Landar]], kergejõustiklane * [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]], poksija * [[Marko-Matteus Langel]], ujuja * [[Nataly Langerbaur]], iluuisutaja * [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]], korvpallur * [[Jaan Laos]], sõudja * [[Kristen Lapa]], jalgpallur * [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]], tennisist * [[Elle Lapp]], korvpallur * [[August Lass]], jalgpallur * [[Sulev Laugasson]], poksija * [[Karl Patrick Lauk]], jalgrattur * [[Rauno Laumets]], jooksja * [[Ülo Laumets]], korvpallur * [[Emil Laur]], tennisist * [[Leho Laurine]], maletaja * [[Tiina Laurisson]], vibusportlane * [[Vallo Leet]], poksija ja pesapallur * [[Aldo Leetoja]], kahevõistleja * [[Katrina Lehis]], vehkleja * [[Kadri Lehtla]], laskesuusataja * [[Kaire Leibak]], kolmikhüppaja * [[Lauri Leis]], kergejõustiklane * [[Uno Leist]], murdmaasuusataja * [[Toomas Leius]], tennisist * [[Viktoria Leks]], kõrgushüppaja * [[Märt Lelle]], sõudja * [[Johannes Lello]], jalgpallur * [[Lauri Lelumees]], käija * [[Jaan Lember]], kümnevõistleja * [[Nora Lember]], võrkpallur * [[Veiko Lember]], võrkpallur * [[Anneken Lemberg]], rogainija * [[Marek Lemsalu]], jalgpallur * [[Jaan Lentsius]], korvpallur * [[Aigar Leok]], motosportlane * [[Tanel Leok]], mootorrattasportlane * [[Väino Leok]], veemotosportlane * [[Raido Leokin]], jalgpallur * [[Ellen Leonova]], võrkpallur * [[Martin Lepa]], jalgpallur * [[Laura Lepasalu]], jalgrattur * [[Marko Lepik]], jalgpallur * [[Sander Lepik]], jalgpallur * [[Tõnu Lepik]], kaugushüppaja * [[Brent Lepistu]], jalgpallur * [[Sergei Lepmets]], jalgpallur * [[Tõnno Lepmets]], korvpallur * [[Voldemar Lepperk]], kergejõustiklane ja sõudja * [[Evi Leppik]], sõudja * [[Lea Leppik]], eesti orienteeruja, rogainija ja kabetaja * [[Taavet Leppik]], võrkpallur * [[Roland Lessing]], laskesuusataja * [[Ferdinand Lester]], poksija * [[Allar Levandi]], kahevõistleja * [[Annely Levandi]], sõudja * [[Arlet Levandi]], iluuisutaja * [[Anton Levkovitš]], jäähokimängija * [[Ervin Liebert]], kirimaletaja ja tõstja * [[Janno Ligur]], rallikrossisõitja * [[Mirjam Liimask]], tõkkejooksja * [[Gerli Liinamäe]], iluuisutaja * [[Haldur Liinar]], poksija * [[Aivo Liiv]], ujuja * [[Marten Liiv]], kiiruisutaja * [[Aivi Liiv-Kulla]], ujuja * [[Frank Liivak]], jalgpallur * [[Jaanus Liivak]], korvpallur * [[Kadri Liivak]], iluvõimleja * [[Kalle Liivamägi]], ujuja * [[Aleksander Lilender]], poksija * [[Arvo Lill]], korvpallur * [[Harri Lill]], kurlingumängija * [[Heino Lill]], korvpallur * [[Jüri Lill]], veemootorisportlane * [[Tõnu Lillelaid]], kergejõustiklane, rogainija ja seiklussportlane * [[Risto Lillemets]], kümnevõistleja * [[Jaanus Lillepuu]], võrkpallur * [[Robin Limberg]], jalgpallur * [[Nikolai Linberg]], jalgpallur * [[Alari Lindmäe]], lauatennisist * [[Joel Lindpere]], jalgpallur * [[Inno Ling]], orienteeruja * [[Henno Linn]], võrkpallur * [[Sander Linnus]], triatleet ja orienteeruja * [[Marko Lipp]], jalgpallur * [[Valdo Lips]], korvpallur * [[Jaak Lipso]], korvpallur * [[Li Lirisman]], karateka * [[Oleg Ljadov]], jalgrattur ja triatleet * [[Erhard Loit]], poksija * [[Karoliine Loit]], vehkleja * [[Meelis Loit]], vehkleja * [[Priit Lokutšievski]], korvpallur * [[Pavel Londak]], jalgpallur * [[Katrin Loo]], jalgpallur * [[Martin Loo]], jalgrattur * [[Rudolf Loo]], maadleja * [[Johannes Looaru]], maadleja * [[Viljar Loor]], võrkpallur * [[Arnold Loorits]], maadleja * [[Arvo Loorits]], jalgrattur, suusataja ja sõudja * [[Timo Loorits]], sõudja * [[Jürgen Lorenz]], jalgpallur * [[Pavel Loskutov]], maratonijooksja * [[Jüri Lossmann]], pikamaajooksja * [[Meelis Ludvig]], maadleja * [[Marko Luhamaa]], karateka * [[Arnold Luhaäär]], tõstja * [[Olaf Luiga]], tõstja * [[Helmuth Luik]], maletaja * [[Juhan Luik]], mäesuusataja * [[Leila Luik]], pikamaajooksja * [[Liina Luik]], pikamaajooksja * [[Lily Luik]], pikamaajooksja * [[Margus Luik]], käija * [[Mihkel-Matteus Luik]], käsipallur * [[Jan Lukats]], jäähokimängija * [[Marco Lukka]], jalgpallur * [[Tiit Luman]], automudelisportlane * [[Tõnu Lume]], maadleja * [[Erm Lund]], tõstja * [[Liisa-Maria Lusti]], mitmevõistleja * [[Siim Luts]], jalgpallur * [[Toivo Luts]], poksija * [[Ormar Lutsberg]], orienteeruja * [[Timo Lõhmus]], võrkpallur * [[Janika Lõiv]], jalgrattur * [[Saron Läänmäe]], jalgpallur * [[Rein Lüüs]], tennisist * [[Villem Lüüs]], kabetaja * [[Valve Lüütsepp-Kaasik]], korvpallur == M == * [[August Maalstein]], kergejõustiklane * [[Silver Maar]], võrkpallur * [[Alfred Maasik]], kergejõustiklane * [[Laura Maasik]], kergejõustiklane * [[Nigul Maatsoo]], poksija * [[Tiit Madalvee]], maadleja * [[Merike Madar]], kulturist * [[Alla Madisson]], allveesportlane * [[Reimo Madissoo]], jalgpallur * [[Jaak Mae]], murdmaasuusataja * [[Paul Maibaum]], maadleja * [[Raivo Maimre]], jalgrattur * [[Martin Maiste]], maadleja * [[Meelis Maiste]], sulgpallur * [[Kristjan Makke]], korvpallur * [[Ülo Mallene]], kergejõustiklane * [[Lauri Malsroos]], orienteeruja * [[Egert Malts]], suusahüppaja * [[Karl Malve]], poksija * [[Endla Mandel]], sõudja * [[Juhan Mandre]], kergejõustiklane * [[Siim Mandre]], maletaja ja poksija * [[Rene Mandri]], jalgrattur * [[Kristo Mangelsoo]], korvpallur * [[Johannes Mannert]], auto- ja motosportlane * [[Tatjana Mannima]], murdmaasuusataja * [[Kalev Margus]], sõudja * [[Herol Marjak]], ujuja * [[Mati Mark]], laskesportlane * [[Reno Mark]], jalgpallur * [[Marek Marksoo]], tennisist * [[Ago Markvardt]], kahevõistleja * [[Margaret Markvardt]], ujuja * [[Kristian Marmor]], jalgpallur * [[Kati-Kreet Marran]], sulgpallur * [[Roman Martõnenko]], iluuisutaja * [[Nikolai Mašitšev]], jalgpallur * [[Juho Matsalu]], jalgpallur * [[Martin Matsi]], poksija * [[Peeter Matsov]], poksija * [[Ain Matvere]], sulgpallur * [[Eve-Mai Maurer]], ujuja * [[Lembit Maurer]], poksija * [[Triin-Karoliina McGonigle]], ujuja * [[Marko Meerits]], jalgpallur * [[Rihard Meesit]], jalgpallur * [[Keity Meier]], mootorrattasportlane * [[Maaris Meier]], jalgrattasportlane * [[Rudolf Meijel]], veemootorisportlane * [[Toni Meijel]], ujuja * [[Tõnu Meijel]], ujuja ja viievõistleja * [[Johan Meimer]], kergejõustiklane * [[Lea Meller]], sumomaadleja * [[Argo Meresaar]], võrkpallur * [[Ülle Merisalu]], ujuja * [[Enn Meriväli]], laskur * [[Hardi Mets]], autosportlane ja purjetaja * [[Karol Mets]], jalgpallur * [[Udo Mets]], autosportlane ja lauatennisist * [[Nino Metsar]], ujuja * [[Peeter Metsar]], korvpallur * [[Vello Metsis]], poksija * [[Väino Metsis]], poksija * [[Margus Metstak]], korvpallur * [[Kaupo Metsur]], kettaheitja ja kuulitõukaja * [[Pärtel Mettig]], korvpallur * [[Juhan Mettis]], judoka * [[Mihkel Migasto]], poksija * [[Madis Mihkels]], jalgrattur * [[Markus Miiter]], jalgpallur * [[Jakob Miil]], tõstja ja maadleja * [[Mairo Miil]], jalgpallur * [[Kristiine Miilen]], võrkpallur * [[Maarija Mikiver]], jalgpallur * [[Gunnar Mikk]], korv- ja võrkpallur * [[Eliise Mikomägi]], jõutõstja * [[Anna Maria Millend]], tõkkejooksja * [[Martin Miller]], jalgpallur * [[Sander Mirme]], rogainija * [[Aleksander Mitt]], kiiruisutaja * [[Enrico-Egon Mitt]], mäesuusataja * [[Raido Mitt]], orienteeruja ja kergejõustiklane * [[Ille Molloka]], sõudja * [[Johannes Moor]], motosportlane * [[Aino Moorlat]], jalgrattur * [[Anastassia Morkovkina]], jalgpallur * [[Merle Morrisson]], sõudja * [[Allika Inkeri Moser]], teivashüppaja * [[Selma Multer]], korvpallur * [[Janne Mumme]], kabetaja * [[Peeter Munitsõn]], sulgpallur * [[Margus Murakas]], autosportlane, rallisõitja * [[Madli Murel]], kolmevõistleja * [[Mehis Muru]], orienteeruja * [[Olvi Murumets]], kergejõustiklane * [[Raul Must]], sulgpallur * [[Raiko Mutle]], jalgpallur * [[Guido Muttikas]], ujuja * [[Malle Mõistlik]], võrkpallur ja sulgpallur * [[Vally Mõistlik]], korvpallur * [[Julija Mõnnakmäe]], võrkpallur * [[Erich Mõtlik]], ujuja ja veepallur * [[Roman Mõtlik]], jalgpallur * [[Ain Mõttus]], maadleja * [[Arvo Mõttus]], maadleja * [[Epp Mäe]], maadleja * [[Jarek Mäestu]], sõudja * [[Aleksander Mägi (jalgpallur)|Aleksander Mägi]], jalgpallur * [[Janar Mägi]], käsipallur * [[Maris Mägi]], kergejõustiklane * [[Rasmus Mägi]], kergejõustiklane * [[Voldemar Mägi]], maadleja * [[Helary Mägisalu]], maadleja * [[Miko Mälberg]], ujuja * [[Alfred Mäll]], tõstja * [[Valter Mäng]], jalgpallur * [[Ants Mängel]], sulgpallur * [[Kalle Männama]], jalgrattur * [[Silver Mäoma]], jalgpallur * [[Talvi Märja]], tennisist * [[Markko Märtin]], autorallisõitja * [[Risto Mätas]], odaviskaja * [[Conrad Mölder]], jäähokimängija * [[Janika Mölder]], iluvõimleja * [[Marleen Mülla]], kergejõustiklane, teivashüppaja * [[Mihkel Müller]], maadleja * [[Peeter Mürk]], tõstja * [[Valter Mürk]], poksija * [[Martin Müürsepp]], korvpallur == N == * [[Mart Naaber]], võrkpallur * [[Tõnis Naarits]], maadleja * [[Heiki Nabi]], maadleja, maailmameister, olümpiahõbe * [[Virge Naeris]], kergejõustiklane * [[Andrus Nagel]], korvpallur * [[Konstantin Nahk]], jalgpallur * [[Gerlin Naisson]], jalgpallur * [[Priit Narusk]], murdmaasuusataja ja laskesuusataja * [[Mai Narva]], maletaja * [[Regina Narva]], maletaja * [[Triin Narva]], maletaja * [[Andrei Nazarov]], kergejõustiklane (kümnevõistlus) * [[Karl Erik Nazarov]], tõkkejooksja * [[Ingrid Neel]], tennisist * [[Mihkel Neelus]], tõstja ja maadleja * [[Leopold Neeme]], poksija * [[Tarmo Neemelo]], jalgpallur * [[Martin Neerot]], sõudja * [[Heleri-Anete Neider]], jalgpallur * [[Tiiu Neiland]], tennisist * [[Voldemar Neiland]], maadleja ja tõstja * [[Terje Neitsov]], sõudja * [[Lembit Nelke]], käsipallur * [[Harri Neppi]], tennisist * [[Artur Neuman-Tarimäe]], jalgpallur * [[Kelly Nevolihhin]], pikamaajooksja * [[Meinhard Niglas]], maadleja * [[Piret Niglas]], suusataja * [[Hugo Nigol]], jääpurjetaja * [[Heiko Niidas]], korvpallur * [[Herbert Niiler]], korvpallur * [[Jaan Niinep]], laskur * [[Marek Niit]], kergejõustiklane * [[Priidu Niit]], kettaheitja * [[Johannes Niks]], jalgpallur * [[Ants Nisu]], maadleja * [[Oskar Nisu]], jalgrattur * [[Jüri Nisumaa]], maadleja * [[Martin Noodla]], käsipallur * [[Erki Nool]], kergejõustiklane (kümnevõistlus), olümpiavõitja * [[Aivo Noormets]], kergejõustiklane * [[Marek Noormets]], korvpallur * [[Voldemar Noormägi]], tõstja * [[Andi Noot]], keskmaajooksja * [[Peeter Noppel]], poksija * [[Nikolai Novosjolov]], vehkleja, maailmameister * [[Rauno Nurger]], korvpallur * [[Tiiu Nurmberg]], mäesuusataja * [[Liidia Nurme]], tennisist * [[Tiidrek Nurme]], kergejõustiklane * [[Kaarel Nurmsalu]], suusahüppaja ja kahevõistleja * [[Laura Nurmsalu]], vibulaskur * [[Laura Nuudi-Da Silva]], ujuja * [[Kristi Nõlvak]], võrkpallur * [[Kusti Nõlvak]], rannavõrkpallur * [[Brett Nõmm]], korvpallur * [[Karl-Romet Nõmm]], jalgpallur * [[Ott Nõmm]], jalgpallur * [[Reigo Nõmm]], korvpallur * [[Aare Nõmme]], poksija * [[Aksel Nõmmela]], jalgrattur == O == * [[Kristjan Oja]], laskesuusataja * [[Rait Oja]], jalgpallur * [[Reimo Oja]], jalgpallur * [[Silvia Oja]], suusataja ja ujuja * [[Sten Oja]], rallikrossisõitja * [[Oliver Ojakäär]], tennisist * [[Grete Ojala]], jalgpallur * [[Kati Ojaloo]], vasaraheitja * [[Henrik Ojamaa]], jalgpallur * [[Hindrek Ojamaa]], jalgpallur * [[Marten Ojapõld]], autosportlane * [[Triin Ojaste]], murdmaasuusataja * [[Annely Ojastu]], kergejõustiklane ja invasportlane * [[Eino Ojastu]], kergejõustiklane * [[Linda Ojastu]], kergejõustiklane * [[Mart Ojavee]], jalgrattur * [[Malle Ojokas]], sõudja * [[Arved Oksaar]], jooksja * [[Maaren Olander]], jalgpallur * [[Grete Olde]], maletaja * [[Hendrik Olde]], maletaja * [[Margareth Olde]], maletaja * [[Kairit Olenko]], kergejõustiklane * [[Gert Olesk]], jalgpallur * [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]], laskesportlane * [[Raul Olle]], murdmaasuusataja * [[Ervin Ollik]], jalgpallur * [[Ülo Ollis]], jalgpallur * [[Sten Olmre]], korvpallur * [[Villi Olumets]], maadleja * [[Andres Olvik]], ujuja * [[Andres Oper]], jalgpallur * [[Deyvid Oprja]], mäesuusataja * [[Oliver Orav]], võrkpallur * [[Saara Orav]], tennisist * [[Vello Orav]], laskesportlane * [[Anna Maria Orel]], vasaraheitja * [[Anatoli Org]], ujuja * [[Karl Orren]], jalgpallur * [[Jüri Otsmaa]], kergejõustiklane * [[Miia Ott]], kergejõustiklane * [[Rein Ottoson]], purjesportlane == P == * [[Asko Paade]], korvpallur * [[Aarne Paal]], sõudja * [[Aino Paal]], suusataja * [[Heinrich Paal]], jalg- ja jääpallur * [[Rudolf Paal]], jalgpallur * [[Juhan Paalo]], sõudja * [[Merilin Paalo]], võrkpallur * [[Sten-Egert Paap]], jalgpallur * [[Martin Paasoja]], korvpallur * [[Ain Paavo]], tõstja ja kulturist * [[Matti Paavo]], laskesuusataja * [[Marko Pachel]], ujuja * [[Raiko Pachel]], ujuja * [[Martin Padar]], judoka * [[Enri Pahapill]], kümnevõistleja * [[Mikk Pahapill]], kümnevõistleja * [[Tiit Pahapill]], kõrgushüppaja * [[Enna Paikre]], iluvõimleja ja kergejõustiklane * [[Signe Paisjärv]], lauatennisist * [[Ave Pajo]], jalgpallur * [[Karl Pajumäe]], maadleja * [[Märten Pajunurm]], jalgpallur * [[Rein Pajur]], poksija * [[Aino-Eliise Pajusalu]], sõudja * [[Kaisa Pajusalu]], sõudja * [[Raimo Pajusalu]], võrkpallur * [[Rauno Pajuviidik]], maadleja * [[Karl Palatu]], jalgpallur * [[Kersti Paldis]], sõudja * [[Ando Palginõmm]], kergejõustiklane * [[Katre Sofia Palm]], mitmevõistleja * [[Valter Palm]], poksija * [[Uno Palu]], kergejõustiklane * Sten Palu, kergejõustiklane * [[Kevor Palumets]], jalgpallur * [[Kristjan Palusalu]], maadleja, olümpiavõitja * [[Hannula-Katrin Pandis]], orienteeruja * [[Ingmar Krister Paplavskis]], jalgpallur * [[Egon Parbo]], jalg- ja korvpallur * [[Enn Parbo]], korvpallur * [[Sergei Pareiko]], jalgpallur * [[Jaak Parmas]], tennisist * [[Tiiu Parmas]], tennisist * [[Salme Parming]], iluvõimleja * [[Helgi Parts]], kergejõustiklane * [[Raivo Parts]], sõudja * [[Elina Partõka]], ujuja * [[Kaija Parve]], laskesuusataja * [[Martti Parve]], laskesuusataja ja orienteeruja * [[Jekaterina Patjuk]], kergejõustiklane * [[Mait Patrail]], käsipallur * [[Andero Pebre]], jalgpallur * [[Marek Peeba]], veemotosportlane * [[Lembit Peegel]], poksija * [[Taavi Peetre]], kuulitõukaja * [[Raivo Peetsmann]], veemotosportlane * [[Rasmus Peetson]], jalgpallur * [[Rauno Pehka]], korvpallur * [[Triin Peips]], laske- ja murdmaasuusataja * [[Nette Peit]], võrkpallur * [[Meelis Peitre]], jalgpallur * [[Liis Pello]], jalgpallur * [[Kalev Pensa]], tõstja * [[Juku Pent]], suusataja * [[Leho Pent]], tõstja * [[Sten Pentus]], autosportlane * [[Sten Perillus]], võrkpallur * [[Indrek Pertelson]], judoka * [[Silvia Pertens]], võrkpallur * [[Eveli Peterson]], murdmaa- ja laskesuusataja * [[Harald Peterson]], eesti jalgrattur, kiiruisutaja ja sõjaväelane * [[Pirjo Peterson]], jalgpallur * [[Tiiu Peterson]], sõudja * [[Voldemar Peterson]], jalgpallur * [[Aleksandr Petrov (jäähokimängija)|Aleksandr Petrov]], jäähokimängija * [[Andres Petrov]], snuukrimängija * [[Niina Petrõkina]], iluuisutaja * [[Elisabeth Pihela]], kõrgushüppaja * [[Ants Pihelgas]], veemotosportlane * [[Arnold Pihlak]], jalgpallur * [[Han Hendrik Piho]], kahevõistleja * [[Kail Piho]], kahevõistleja * [[Raigo Piho]], eesti lohesurfar, endine karateka ja kahevõistleja * [[Ingrid Piht]], orienteeruja * [[Kristofer Piht]], jalgpallur * [[Linda Piiper]], kabetaja * [[Ly Piir]], iluuisutaja * [[Uno Piir]], jalgpallur * [[Kätlin Piirimäe]], kuulitõukaja * [[Raio Piiroja]], jalgpallur * [[Eugen Piisang]], kergejõustiklane * [[August Pikker]], maadleja * [[Veronika Pikkel]], kabetaja * [[Tambet Pikkor]], kahevõistleja * [[Aavo Pikkuus]], jalgrattur, olümpiavõitja * [[Ahto Pilisner]], sõudja * [[Aado Pind]], sõudja * [[Inge Pind]], sõudja * [[Ain Pinnonen]], käsipallur * [[Liane Pintsaar]], kergejõustiklane * [[Kalju Pitksar]], maletaja * [[Martin Plaser]], maadleja * [[Tarvo Ploom]], motosportlane * [[Otto Pohla]], maadleja * [[Õnne Pollisinski]], ujuja ja allveesportlane * [[Albert Poom]], poksija * [[Mart Poom]], jalgpallur * [[Ahmed Porkveli]], käsipallur * [[Valeri Pormann]], maadleja * [[Piret Pormeister]], murdmaasuusataja * [[Indrek Possul]], suusataja * [[Johan Possul]], maadleja * [[Sander Post]], jalgpallur * [[Guido Povar]], poksija * [[Helmut Praks]], poksija * [[Janno Prants]], laskesuusataja * [[Endel Press]], ujuja ja veepallur * [[Feliks Press]], maadleja * [[Kristjan Press]], maadleja * [[Aivar Priidel]], jalgpallur * [[Sten Priinits]], vehkleja * [[Igor Prins]], jalgpallur * [[Stanislav Prins]], jalgpallur * [[Jakob Proovel]], maadleja * [[Toomas Proovel]], maadleja * [[Albert Prosa]], jalgpallur * [[Eduard Prööm]], kergejõustiklane * [[Jaan Puidet]], korvpallur * [[Mariel Merlii Pulles]], murdmaasuusataja * [[Raimund Pundi]], võrkpallur * [[Raimo Punning]], maadleja * [[Keith Pupart]], võrkpallur * [[Eino Puri]], jalgpallur * [[Oliver Puri]], kergejõustiklane ja maadleja * [[Sander Puri]], jalgpallur * [[Ats Purje]], jalgpallur * [[Toomas Putmaker]], autosportlane * [[Helmut Puur]], maadleja * [[Alfred Puusaag]], tõstja * [[Edgar Puusepp]], maadleja * [[Martin Puusepp]], jalgrattur * [[Ingrid Puusta]], purjesportlane * [[Heino Puuste]], odaviskaja * [[Raimond Põder]], jalgpallur * [[Aita Põldma]], tennisist * [[Mirko Põldma]], jalgrattur * [[Tiina Põldmaa-Talv]], võrkpallur * [[Kristofer Põldme]], jalgpallur * [[Endel Põldsalu]], tõstja ja jõutõstja * [[Virve Põldsam]], kergejõustiklane * [[Henn Põlluste]], maadleja * [[Johan Põntson]], maadleja * [[Aalo Põvvat]], maletaja * [[Üllar Põvvat]], veemotosportlane * [[Ulvi Pärgma]], sõudja * [[Andre Pärn]], korvpallur * [[Hubert Pärnakivi]], kergejõustiklane * [[Reena Pärnat]], vibulaskur * [[Georg Pärnpuu]], lauatennisist * [[Marko Pärnpuu]], jalgpallur * [[Monika Pärnpuu]], sõudja * [[Armi Pärt]], käsipallur * [[Tõnu Pääsuke]], laskesuusataja * [[Johannes Pürn]], kergejõustiklane * [[Erki Pütsep]], jalgrattur == Q == == R == * [[Andrus Raadik]], võrkpallur * [[Anton Raadik]], poksija * [[Pille Raadik]], jalgpallur * [[Toomas Raadik]], korvpallur * [[Argo Raag]], maadleja * [[Kaljo Raag]], tõstja * [[Merle Raaliste]], sõudja * [[Helmut Raamat]], kergejõustiklane * [[Kerttu Rahe]], karateka * [[Ilse Rahnel]], kergejõustiklane * [[Silva Rahnel]], kergejõustiklane * [[Kristjan Rahnu]], kümnevõistleja * [[Risto Raid]], jalgrattur * [[Eedo Raide]], rallisõitja * [[Ülo Raidma]], võrkpallur * [[Erich Raidvee]], poksija * [[Sander Raieste]], korvpallur * [[Kenneth Raisma]], tennisist * [[Allar Raja]], sõudja * [[Andres Raja]], kümnevõistleja * [[Arvi Raja]], sõudja * [[Jan Rajevski]], jäähokimängija * [[Mark Rajevski]], jäähokimängija * [[Ülo Rammo]], poksija * [[Ellen Rand]], sõudja * [[Taavi Rand]], iluuisutaja * [[Tõnis Randala]], korvpallur * [[Jüri Randla]], mootorrattasportlane * [[Rein Randlane]], karateka * [[Margit Randver]], kergejõustiklane, teivashüppaja * [[Jüri Randviir]], maletaja * [[Valdu Rannaleet]], purilendur * [[Raul Rannaveer]], ujuja * [[Heiko Rannula]], korvpallur * [[Toomas Rapp]], sõudja * [[Ahto Raska]], maadleja * [[Andres Raska]], kergejõustiklane * [[Liina Raska]], ujuja * [[Gregor Rasva]], triatleet * [[Harry Rattus]], maadleja * [[Priit Raud]], lauatennisist * [[Kalju Raudjalg]], poksija * [[Andreas Raudsepp]], jalgpallur * [[Pavo Raudsepp]], murdmaasuusataja * [[Raimo Raudsepp]], triatleet * [[Art Raudva]], veemootorisportlane * [[Ago Rebane]], purjetaja * [[Kirti Rebane]], orienteeruja * [[Lembit Rebane]], korvpallur * [[Viiu Rebane]], orienteeruja * [[Aivar Rehemaa]], murdmaasuusataja * [[Katrin Rehemaa]], kergejõustiklane * [[Taavi Reigam]], korvpallur * [[Martin Reim]], jalgpallur * [[Elmar Reiman]], kergejõustiklane * [[Julius Reinans]], jalgpallur * [[Aleksander Reino]], poksija * [[Sven Reintak]], kergejõustiklane * [[Mikk Reintam]], jalgpallur * [[Harald Reinvald]], poksija * [[Sandra Reinvald]], korvpallur * [[Carmely Reiska]], iluvõimleja * [[Edgar Remmel]], lauatennisist * [[Vambola Remmel]], kergejõustiklane * [[Kevin Renno]], võitlussportlane * [[Bert Ribul]], BMX flatlandi sõitja * [[Annika Rihma]], eesti orienteeruja ja jooksja * [[Herol Riiberg]], jalgpallur * [[Enn Riisalu]], poksija * [[Boris Riisik]], jalgpallur * [[Joonas Riismaa]], korvpallur * [[Mait Riisman]], veepallur * [[Jorgen Rikberg]], korvpallur * [[Rait Rikberg]], võrkpallur * [[Arvo Rist]], kabetaja * [[Liisi Rist]], jalgrattur * [[Raivo Rist]], kabetaja * [[Taivo Rist]], kabetaja * [[Ranet Ristikivi]], jalgpallur * [[Siret Rits]], võrkpallur * [[Leelo Rivis]], käsipallur * [[Erika Roger]], suusataja * [[Aino Roht]], aerutaja ja sõudja * [[Hillar Rohtaru]], võrkpallur * [[Johan Rohtla]], ujuja * [[Laura Rohtla]], murdmaasuusataja * [[Urmas Rooba]], jalgpallur * [[Viktor Romanenkov]], iluuisutaja * [[Maria Romanjuk]], ujuja * [[Kuno Rooba]], orienteeruja * [[Meelis Rooba]], jalgpallur * [[Robert Rooba]], jäähokimängija * [[Ain Rool]], kabetaja * [[Voldemar Roolaan]], maadleja * [[Boris Roolaid]], ujuja * [[Egon Roolaid]], ujuja * [[Heldur Roone]], maadleja * [[Henri Roos]], murdmaasuusataja * [[Riivo Roose]], orienteeruja ja rogainija * [[Rasmus Roosleht]], kümnevõistleja * [[Sulev Roosma]], purjetaja ja jääpurjetaja * [[Mark Oliver Roosnupp]], jalgpallur * [[Salme Rootare]], maletaja * [[Vidrik Rootare]], maletaja * [[Jaan Roots]], maadleja * [[Maire Roots]], sõuda * [[Ilmar Rootsi]], jooksja * [[Vello Rootsi]], orienteeruja * [[Inna Rose]], laskur * [[Kristjan Rosenberg]], kümnevõistleja * [[Märt Rosenthal]], korvpallur * [[Künter Rothberg]], judoka * [[Ernst Rull]], laskur * [[Arp Rullingo]], kergejõustiklane * [[Indrek Rumma]], korvpallur * [[Hellat Rumvolt]], poksija * [[Raivo Russmann]], viievõistleja * [[Rain Ruuder]], kikkpoksija * [[Maido Ruusmann]], mootorisportlane * [[Voldemar Rõks]], jalg- ja jääpallur * [[Taavi Rähn]], jalgpallur * [[Aivar Räni]], vasaraheitja * [[Raido Ränkel]], murdmaasuusataja * [[Priit Rätsep]], mootorrattasportlane * [[Artur Rättel]], jalgpallur * [[Margus Rääk]], maadleja * [[Helmuth Räästas]], jalgpallur * [[Alfred Röding]], poksija * [[Eha Rünne]], kettaheitja ja kuulitõukaja * [[Helina Rüütel]], sulgpallur * [[Margit Rüütel]], tennisist * [[Henri Rüütli]], jalgpallur == S == * [[Kaimar Saag]], jalgpallur * [[Oskar Saag]], poksija * [[Kristo Saage]], korvpallur * [[Berit Saar]], kuulitõukaja ja kettaheitja * [[Kadi Liis Saar]], tennisist * [[Katriin Saar]], tennisist * [[Kevin Saar]], võrkpallur * [[Alex Saaremaa]], võrkpallur * [[Rivo Saaremäe]], lauatennisist * [[Anti Saarepuu]], murdmaasuusataja * [[Henn Saarmann]], maletaja * [[Herbert Saarne]], eesti jää- ja jalgpallur * [[Andrus Sabiin]], sõudja * [[Liis Saharov]], jalgpallur * [[Tõnis Sahk]], kaugushüppaja * [[Kaido Saks]], korvpallur * [[Kairi Saks]], sulgpallur * [[Ivo Saksakulm]], korvpallur * [[Raivo Saldre]], viievõistleja * [[Joseph Saliste]], jalgpallur * [[Jaak Salumets]], korvpallur * [[Erika Salumäe]], trekisõitja, olümpiavõitja * [[Jane Salumäe]], maratonijooksja * [[Jens Salumäe]], suusahüppaja * [[Priit Salumäe]], jalgrattur * [[Karl Robert Saluri]], kümnevõistleja * [[Kai-Riin Saluste]], sulgpallur * [[Kalli Samorodni]], sõudja * [[Ago Samoson]], orienteeruja * [[Aleksander Sannik]], maadleja * [[Arvi Sapas]], motosportlane * [[Taivo Sapas]], auto- ja motosportlane * [[Rauno Sappinen]], jalgpallur * [[Hille Sarapuu]], kiiruisutaja, jalgrattur ja motosportlane * [[Eneli Sarv]], jalgpallur * [[Elo Saue]], orienteeruja * [[Eveli Saue]], laskesuusataja * [[Raoul Saue]], jääpallur ja jäähokimängija * [[Maarja Saulep]], jalgpallur * [[Maria Saveljeva]], lauahokimängija * [[Jaak Savvi]], ujuja * [[Alfred Schmidt]], tõstja * [[Helen Schmidt]], triatlonist * [[Jüri Schmidt]], kergejõustiklane, suusataja ja orienteeruja * [[Aleksander Schneider]], tõstja ja maadleja * [[Anett Schutting]], tennisist * [[Rain Seepõld]], eesti ultrajooksja ja rogainija * [[Indrek Sei]], ujuja * [[Kristin Seier]], sõudja * [[Georg Seim]], tõstja * [[Mart Seim]], tõstesportlane, Euroopa 3. tõukamises (2014) * [[Aleksandr Selevko]], iluuisutaja * [[Konstantin Selli]], kabetaja * [[Enn Sellik]], pikamaajooksja * [[Siim Sellis]], murdmaasuusataja * [[Märt Sepik]], korvpallur * [[Kätlin Sepp]], ujuja * [[Markkus Seppik]], jalgpallur * [[Rocco Robert Shein]], jalgpallur * [[Viktor Sieger]], jalgpallur * [[Madis Sihimets]], maadleja * [[Morten Siht]], pikamaajooksja * [[Eler Siim]], sõudja * [[Mattias Siimar]], tennisist * [[Kristo Siimer]], laskesuusataja * [[Karl Siitan]], autosportlane * [[Kristjan Sikaste]], võrkpallur * [[Evald Sikk]], maadleja * [[Kermo Sikk]], laksesuusataja * [[Jüri Sikkut]], maadleja * [[August Martin Silber]], jalgpallur * [[Donald-Aik Sild]], odaviskaja * [[Heino Sild]], kergejõustiklane, kuulitõukaja * [[Joanna Sild]], kabetaja * [[Joonas Sild]], jalgpallur * [[Rita Sild]], korvpallur * [[Sixten Sild]], orienteeruja * [[Timo Sild]], orienteeruja * [[Henry Sildaru]], vigursuusataja * [[Kelly Sildaru]], vigursuusataja * [[Olle Sildre]], jäähokimängija * [[Ramol Sillamaa]], jalgpallur * [[Annika Sillaots]], jalgpallur * [[Ester Sillaste]], ujuja * [[Janis Sillat]], sõudja * [[Timo Simonlatser]], murdmaasuusataja * [[Juhan Simovart]], viievõistleja * [[Sander Sinilaid]], jalgpallur * [[Vlasi Sinjavski]], jalgpallur * [[Kersti Sirel]], korvpallur * [[Janis Sirelpuu]], võrkpallur * [[Kaili Sirge]], murdmaasuusataja * [[Helmuth Sirgemets]], poksija * [[Johann Sirmann]], tõstja * [[Hugo Soasepp]], poksija * [[Leili Soima]], sõudja * [[August Sokk]], korvpallur * [[Sten-Timmu Sokk]], korvpallur * [[Tanel Sokk]], korvpallur * [[Tiit Sokk]], korvpallur, olümpiavõitja (võistkondlikult) * [[Igor Solopov]], lauatennisist ja treener * [[Janar Soo]], korvpallur * [[Henri Sool]], kergejõustiklane * [[Hannes Soomer]], mootorrattasportlane * [[Kaia Soosaar]], kergejõustiklane * [[Marti Soosaar]], kergejõustiklane * [[Martti Soosaar]], ujuja ja veepallur * [[Peet Soosaar]], ujuja ja veepallur * [[Kustav Soosild]], poksija * [[Erik Sorga]], jalgpallur * [[Jaanus Sorokin]], jäähokimängija * [[Stefan Sorokin]], vigursuusataja * [[Andrei Stepanov]], jalgpallur * [[Daniil Steptšenko]], laskesuusataja * [[Rein Stint]], autosportlane * [[Leenart Strastin]], poksija * [[Getriin Strigin]], jalgpallur * [[Arvo Strikholm]], sõudja * [[Ivar Stukolkin]], ujuja * [[Andrus Suija]], sõudja * [[Silja Suija]], murdmaasuusataja * [[Olari Suislep]], maadleja * [[Mariann Sulg]], orienteeruja, rogainija ja seiklussportlane * [[Robert Suokas]], poksija * [[Edgar-Theodor Susi]], kiiruisutaja, jalgrattur ja laskur * [[Diana Suumann]], kergejõustiklane * [[Riho Suun]], jalgrattur * [[Frits-Allan Suurkask]], korvpallur * [[Valdu Suurkask]], korvpallur * [[Alo Suurna]], korvpallur * [[Kasper Suurorg]], korvpallur * [[Oliver Suurorg]], korvpallur * [[Geir Suursild]], sõudja * [[Tanel Suurväli]], ujuja * [[Toomas Suurväli]], kergejõustiklane * [[Andres Sõber]], korvpallur * [[Elvia Sõber]], kabetaja * [[Peep Sõber]], laskesportlane * [[Ats Sõnajalg]], orienteeruja ja kergejõustiklane * [[Voldemar Särak]], murdmaasuusataja * [[Roomet Säälik]], eesti tõukerattur ja BMX-i trikirattur * [[Aimur Säärits]], maadleja * [[Jüri Süldre]], poksija * [[Boris Sülluste]], maadleja == Š == * [[Grit Šadeiko]], seitsmevõistleja * [[Jade Šadeiko]], võrkpallur * [[Tihhon Šišov]], jalgpallur * [[Katrin Šmigun]], murdmaasuusataja * [[Kristina Šmigun-Vähi]], murdmaasuusataja, olümpiavõitja, maailmameister * [[Irina Štork]], iluuisutaja * [[Mark Švets]], jalgpallur == Z == * [[Hillar Zahkna]], laskesuusataja * [[Rene Zahkna]], laskesuusataja * [[Vjatšeslav Zahovaiko]], jalgpallur * [[Indrek Zelinski]], jalgpallur * [[Sergei Zenjov]], jalgpallur * [[Margret Zimmermann]], orienteeruja * [[Kregor Zirk]], ujuja * [[Inna Zlidnis]], jalgpallur * [[Toivo Zoova]], sõudja * [[Jürgen Zopp]], tennisist * [[Julia Zuikova]], vehkleja * [[Paul Zujenkov]], veemootorisportlane * [[Dārta Zunte]], skeletonisõitja * [[Rein Zupping]], kergejõustiklane, vasaraheitja * [[Sirli Zupping]], orienteeruja == Ž == * [[Margarita Žernosekova]], jalgpallur == T == * [[Rein Taaramäe]], jalgrattur, maanteesõit * [[Mati Tabur]], jalgrattur * [[Ando Tagamets]], korvpallur * [[Kaspar Taimsoo]], sõudja * [[Valdo Tali]], poksija * [[Johan Talihärm]], laskesuusataja * [[Johanna Talihärm]], laskesuusataja * [[Johannes Talmre]], kergejõustiklane * [[Avo Talpas]], maadleja * [[Evelin Talts]], jooksja * [[Jaan Talts]], tõstja * [[Janar Talts]], korvpallur * [[Astrid Talumäe]], purjetaja * [[Urmas Talve]], poksija * [[Peep Talving]], vehkleja * [[Ernst Tamberg]], poksija * [[Tanel Tamberg]], jalgpallur * [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]], tõstja * [[Joonas Tamm]], jalgpallur * [[Jüri Tamm]], kergejõustiklane (vasaraheide), olümpiapronks * [[Reimo Tamm]], korvpallur * [[Aleksander Tammann]], tennisist * [[Jaanus Tamme]], purjetaja * [[Märt Tammearu]], võrkpallur * [[Annika Tammela]], jalgpallur * [[Timo Tammemaa]], võrkpallur * [[Joosep Tammemäe]], suusataja ja rogainija * [[Piibe Tammemäe]], orienteeruja * [[Timmo Tammemäe]], orienteeruja * [[Harald Tammer]], atleet ja jõutõstja * [[Aleksander Tammert]], kergejõustiklane (kettaheide) * [[Eeri Tammik]], sõudja * [[Kalver Tammik]], sõudja * [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]], sõudja * [[Lisette Tammik]], jalgpallur * [[Aleksei Tammiste]], korvpallur * [[Karel Tammjärv]], murdmaasuusataja * [[Meigo Tammsaar]], kettaheitja * [[Urve Tammsalu]], sõudja * [[Ain Tammus]], jalgpallur * [[Hardo Tann]], poksija * [[Toomas Tarm]], maratonijooksja * [[Aadu Tarmak]], kergejõustiklane * [[Jüri Tarmak]], kergejõustiklane (kõrgushüpe), olümpiavõitja * [[Sulev Tarros]], tõstja * [[Johannes Tasa]], orienteeruja * [[Evald Tasane]], sõudja * [[Martin Taska]], jalgpallur * [[Matthias Tass]], korvpallur * [[Kristin Tattar]], murdmaasuusataja ja kettagolfimängija * [[Imre Taveter]], purjetaja * [[Peep Teder]], korvpallur * [[Ruubert Teder]], kahevõistleja * [[Liis Teemusk]], iluvõimleja, Eesti meister * [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], autosportlane * [[Harry Teeveer]], poksija * [[Ingemar Teever]], jalgpallur * [[Tanel Tein]], korvpallur * [[Rubin Teitelbaum]], tõstja * [[Ülo Telgmaa]], poksija ja ammulaskja * [[Vladimir Tell]], jalgpallur * [[Taijo Teniste]], jalgpallur * [[Timo Teniste]], jalgpallur * [[Siim Tenno]], jalgpallur * [[Artemi Tepp]], poksija * [[Elmar Tepp]], jalgpallur * [[Renee Teppan]], võrkpallur * [[Tiia Teppan]], suusataja * [[Vahur Teppan]], murdmaasuusataja * [[Maris Terno]], orienteeruja ja rogainija * [[Aksel Teär]], kabetaja * [[Harutjun Therzjan]], poksija * [[Tarvi Thomberg]], maadleja * [[Rudolf Tihane]], tõstja * [[Raimond Tiidermann]], jalgpallur * [[Ants Hindrek Tiido]], judoka * [[Heino Tiik]], kergejõustiklane * [[Kristjan Tiirik]], jalgpallur * [[Karl-August Tiirmaa]], kahevõistleja * [[Mart Tiisaar]], rannavõrkpallur * [[Ronaldo Tiismaa]], jalgpallur * [[Julius Tiisväli]], kergejõustiklane * [[Edgar Tiits]], veemotosportlane * [[Imre Tiitsu]], kelguhokimängija * [[Vardo Tikas]], võrkpallur * [[Mihkel Tiks]], korvpallur * [[Karel Tilga]], kümnevõistleja * [[Alfred Timmo]], käsipallur * [[Toomas Tiru]], kahevõistleja * [[Triin Tobi]], mäesuusataja * [[Indrek Tobreluts]], laskesuusataja * [[Ene Tohv]], sõudja * [[Kati Tolmoff]], sulgpallur * [[Janek Tombak]], jalgrattur * [[Tuuli Tomingas]], laskesuusataja * [[Priit Tomson]], korvpallur * [[Andres Toobal]], võrkpallur * [[Kert Toobal]], võrkpallur * [[Alo Toom]], maadleja * [[Hugo Toom]], korvpallur * [[Karl Toom]], käsipallur * [[Mait Toom]], jalgpallur * [[Merily Toom]], jalgpallur * [[Alari Toome]], sõudja * [[Joosep Toome]], korvpallur * [[Marek Toome]], autosportlane ja rallisõitja * [[Toomas Toome]], mootorrattasportlane * [[Janar Toomet]], jalgpallur * [[Taaniel Tooming]], orienteeruja * [[Arvi Toominga]], kabetaja * [[Aivar Toomiste]], korvpallur * [[Raigo Toompuu]], kuulitõukaja * [[Adalbert Toots]], maadleja * [[Heiki Toots]], maadleja * [[Valdur Topaasia]], tennisist * [[Hans Torim]], kergejõustiklane * [[Kaarel Torop]], jalgpallur * [[Tiina Torop]], kergejõustiklane * [[Arnold Torpel]], poksija * [[Aleksander Transtok]], kergejõustiklane * [[Anneli Trees]], kabetaja * [[Uno Trei]], kergejõustiklane * [[Henri Treial]], võrkpallur * [[Grete Treier]], jalgrattur * [[Jan Treier]] laskesuusataja * [[Kaspar Treier]], korvpallur * [[Väino Treiman]], kergejõustiklane * [[Ardu Treinbuk]], kabetaja * [[Jane Trepp]], ujuja * [[Veronika Triisa]], kuulitõukaja * [[Ingeborg Trofimova]], kiiruisutaja ja hakgrattur * [[Ivar Troost]], tennisist * [[Arnold Trummer]], võrk- ja korvpallur * [[Egle Trump]], sõudja * [[Tiina Trutsi]], jalgpallur * [[Bernhard Truuberg]], poksija * [[Tiiu Truus]], sõudja * [[Julia Trynova]], vehkleja * [[Alik Tseiko]], maadleja ja vabavõitleja * [[Monika Tsõganova]], maletaja * [[Taavi Tšernjavski]], kümnevõistleja * [[Liina Tšernov]], kergejõustiklane * [[Georgi Tšutšelov]], jalgpallur * [[Gedly Tugi]], odaviskaja * [[Aleksander Tulk]], allveesportlane * [[Andrus Tull]], kabetaja * [[Lilian Turban]], kõrgushüppaja * [[Indrek Turi]], kümnevõistleja * [[Laine Turja]], kergejõustiklane * [[Raimond Turja]], poksija * [[Marie Turmann]], jääkeeglimängija * [[Peeter Turnau]], vehkleja * [[Indrek Tustit]], kergejõustiklane * [[Rauno Tutk]], jalgpallur * [[Reeda Tuula-Fjodorov]], eesti sporditeadlane, suusataja, rogainija ja seiklussportlane * [[Heldur Tuulemäe]], kergejõustiklane * [[Andres Tuvikene]], sõudja * [[Kalev Tõll]], veemootorisportlane * [[Toomas Tõnise]], viievõistleja * [[Karin Tõnissoo]], sõudja * [[Toomas Tõniste]], purjetaja * [[Tõnu Tõniste]], purjetaja * [[Gunnar Tõnning]], ujuja * [[Uno Tõnnus]], eesti ujuja, veepallur ja lauatennisist * [[Feliks Tõnuri]], tennisist * [[Harry Tõnuri]], tennisist * [[Moonika Tõrva]], sõudja * [[Erko Jonne Tõugjas]], jalgpallur * [[Tagne Tähe]], laskesuusataja * [[Robert Täht]], võrkpallur * [[Ott Tänak]], rallisõitja * [[Rein Tölp]], kergejõustiklane * [[Ülo Tölp]], sõudja * [[Avo Tölpt]], karateka * [[Herik Tölpt]], karateka * [[Rain Tölpus]], jalgpallur * [[Hanno Tünder]], sõudja * [[Heldur Tüüts]], kergejõustiklane * [[Laine Tüüts]], iluvõimleja ja viievõistleja == U == * [[Reginald Uba]], kergejõustiklane (keskmaajooksja) * [[Jüri-Mikk Udam]], sõudja * [[Aivo Udras]], laskesuusataja * [[Grete Udras]], kõrgushüppaja * [[Valdek Udris]], mägimatkaja, mäesuusataja ja lumelaudur * [[Maicel Uibo]], kümnevõistleja * [[Egle Uljas]], kergejõustiklane * [[Olavi Ulm]], jalgrattur ja autosportlane * [[Kalev Urbanik]], pikamaajooksja * [[Erki Urvik]], korvpallur * [[Olga Usar]], kergejõustiklane * [[Aap Uspenski]], maadleja * [[Martin Ustaal]], jalgpallur * [[Andrus Utsar]], tõstja * [[Jaak Uudmäe]], kergejõustiklane (kolmikhüpe, kaugushüpe), olümpiavõitja * [[Jaanus Uudmäe]], kergejõustiklane * [[Eugen Uuemaa]], kergejõustiklane * [[Margo Uusorg]], jooksja * [[Urmet Uusorg]], kergejõustiklane * [[Arno Uutma]], kabetaja == V == * [[Vello Vaaderpass]], mootorrattasportlane * [[Stefan Vaaks]], korvpallur * [[Kristo Enn Vaga]], võidusõidurattur * [[Karmen Vagula]], kabetaja * [[Gustav Vahar]], maadleja * [[Andreas Vaher]], jalgpallur * [[Lembi Vaher]], teivashüppaja * [[Lembit Vaher]], eesti automudelisportlane * [[Maret Vaher]], orienteeruja * [[Karl Vahi]], poksija * [[Janis Vahter]], korvpallur * [[Johan Vahter]], võrkpallur * [[Eeri Vahtra]], murdmaasuusataja * [[Kaija Vahtra]], murdmaasuusataja * [[Norman Vahtra]], jalgrattur * [[Vahur Vahtramäe]], jalgpallur * [[Häli Vahula]], võrkpallur * [[Josten Vaidem]], jalgrattur * [[Arnold Vaiksaar]], poksija * [[Hilda Vaiksaar]], korvpallur * [[Sille Vaiksaar]], sõudja * [[Georg Vain]], jalgpallur * [[Betti Vainküla]], purjetaja * [[Kelly Vainlo]], laske- ja murdmaasuusataja * [[Joonas Vaino]], korvpallur * [[Hendrik Vainu]], jalgpallur * [[Lea Vakra]], kergejõustiklane * [[Boris Valdek]], vehkleja * [[Uno Valdmets]], käsipallur * [[Richard Valdov]], jalgpallur * [[Robert Valge]], korvpallur * [[Heldur Valgmäe]], maletaja * [[Aleksander Valkenpert]], jalgpallur * [[Marina Vallik]], ujuja * [[Virgo Vallik]], jalgpallur * [[Manivald Vallikivi]], kergejõustiklane * [[Henn Vallimäe]], kergejõustiklane * [[Charles-Villem Vallmann]], odaviskaja * [[Karl Andre Vallner]], jalgpallur * [[Mikk Valtna]], jalgpallur ja korvpallur * [[Siim Valtna]], jalgpallur * [[Laura Vana]], sulgpallur * [[Eduard Vanaaseme]], tõstja * [[Georg Vanamölder]], veemootorisportlane * [[Renet Vanker]], võrkpallur * [[Tõnis Vanna]], jalgpallur * [[Indrek Varblane]], korvpallur * [[Mihkel Varblane]], võrkpallur * [[Kert Varik]], motokrossisõitja * [[Tony Varjund]], jalgpallur * [[Alar Varrak]], korvpallur * [[Ülo Varul]], korvpallur * [[Konstantin Vassiljev]], jalgpallur * [[Jaan Veanes]], epeevehkleja * [[Artur Veborn]], suusataja * [[Enrico Veensalu]], jalgpallur * [[Jaanus Veensalu]], jalgpallur * [[Robert Veering]], jalgpallur * [[Andrus Veerpalu]], murdmaasuusataja, olümpiavõitja, maailmameister * [[Anette Veerpalu]], murdmaasuusataja * [[Henri Veesaar]], korvpallur * [[Erich Veetõusme]], kesk- ja pikamaajooksja * [[Monika Vehlmann]], jalgpallur ja orienteeruja * [[Rain Veideman]], korvpallur * [[Andrei Veis]], jalgpallur * [[Arnold Voldemar Veiss]], kergejõustiklane * [[Taavi Vellemaa]], jalgpallur * [[Mihail Velsvebel]], kergejõustiklane * [[Kent-Kaarel Vene]], korvpallur * [[Priit Vene (korvpallur)|Priit Vene]], korvpallur * [[Siim-Sander Vene]], korvpallur * [[Oliver Venno]], võrkpallur * [[Kreete Verlin]], kergejõustiklane * [[Rivo Vesik]], rannavõrkpallur * [[Kadi Veski]], kabetaja * [[Viljar Veski]], korvpallur * [[Heino Veskila]], korvpallur * [[Karl Vestel]], jalgrattur * [[Martin Vetkal]], jalgpallur * [[Mare Vierland]], ujuja * [[Martin Vihmann]], kergejõustiklane * [[Tõnu Vihmaru]], sõudja * [[Martin Viiask]], korvpallur * [[Robert Viiber]], võrkpallur * [[Terje Viidebaum]], ujuja * [[Arnold Viiding]], kergejõustiklane, korv- ja võrkpallur * [[Jüri Viigipuu]], korvpallur * [[Karel Viigipuu]], laskesuusataja * [[Kristel Viigipuu]], laskesuusataja * [[Raul Viik]], autosportlane * [[Karmen Viikmaa]], maletaja * [[Kristen Viikmäe]], jalgpallur * [[Margit Viilep]], ujuja * [[Arkadi Viira]], maadleja * [[Hans-Davis Viirmaa]], jalgpallur ja jäähokimängija * [[Margit Viirmaa]], korvpallur * [[Marje Viirmann]], eesti orienteeruja, rogainija ja suusataja * [[Alar Viitmaa]], orienteeruja * [[Priit Viks]], laskesuusataja * [[Ralf Viksten]], eesti korv- ja võrkpallur * [[Maksim Vilde]], poksija * [[Martin Vilismäe]], orienteeruja ja kergejõustiklane * [[Leonhard Viljus]], laskur * [[Heino Villemson]], korvpallur * [[Heldur Villemson]], maadleja * [[Johannes Villemson]], kergejõustiklane ja kiiruisutaja * [[Raido Villers]], korvpallur * [[Sten Villmann]], sõudja * [[Mathias Villota]], jalgpallur * [[Mati Villsaar]], sõudja * [[Mart Vilt]], kergejõustiklane * [[Jüri Vips]], autosportlane * [[Lembit Virkus]], kergejõustiklane * [[Nikolai Viru]], laskesportlane * [[Andres Virumann]], veemotosportlane * [[Tanel Visnap]], kergejõustiklane * [[Indrek Visnapuu]], korvpallur * [[Milvi Visnapuu]], käsipallur * [[Hans Vissor]], veemotosportlane * [[Maret-Mai Višnjova]], korvpallur * [[Eduard Voitra]], purilendur ja motosportlane * [[Rein Volt]], maadleja * [[Jüri Voodla]], suusataja * [[Ulvi Voog-Indrikson]], eesti ujuja, allveesportlane ja ujumistreener * [[Riina Voolpriit]], iluvõimleja * [[Endel Vooremaa]], jääpurjetaja * [[Vladimir Voskoboinikov]], jalgpallur * [[Martin Vunk]], jalgpallur * [[Uno Vunk]], poksija * [[Tõnu Võimula]], maadleja * [[Mihkel Võrang]], jäähokimängija * [[Madis Võrk]], poksija * [[Johannes Võrno]], laskur * [[Õilme Võro]], sprinter * [[Imre Vähi]], kulturist * [[Lauri Väinsalu]], purjesportlane * [[Urmas Välbe]], murdmaasuusataja, Eesti meister * [[Hugo-Eugen Väli]], jalgpallur * [[Voldemar Väli]], maadleja * [[Henri Välja]], jalgpallur * [[Ants Vändrik]], korvpallur * [[Andrus Värnik]], kergejõustiklane (odavise), maailmameister == W == == Õ == * [[Janek Õiglane]], kämnevõistleja * [[Tõnu Õim]], maletaja * [[Kristjan Õuekallas]], võrkpallur * [[Jan Õun]], jalgpallur * [[Janar Õunap]], jalgpallur * [[Toivo Õunap]], kolmikhüppaja ja kümnevõistleja * [[Madis Õunapuu]], maadleja ja sumomaadleja * [[Ingel Õunmaa]], paraujuja * [[Kethy Õunpuu]], jalgpallur == Ä == *[[Ardo Ärmpalu]], korvpallur *[[Eevald Äärma]], teivashüppaja == Ö == == Ü == * [[Jasmiin Üpraus]], jetisportlane * [[Oskar Üpraus]], jalg-, jää- ja pesapallur == X == == Y == == Vaata ka == * [[Sportlaste loend]] * [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] * [[Eesti mäesuusatajate loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] [[Kategooria:Eesti spordi loendid]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid]] 9vg774hqu48c6p7j6mm1y4v6rsppbtf 0 354467 7144429 6779088 2026-05-02T08:30:55Z Kuriuss 38125 7144429 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Pilt:Batshake.jpg|pisi|Tüüpiline pootshaak]] [[Pilt:Log-Drivers-1963.jpg|pisi|Pootshaakide kasutamine palkide parvetamisel. [[1963]]. aasta [[Soome]] [[postmark]]]]{{viita}}'''Pootshaak''' (saksa keeles ''Bootshaken'' – paadihaak) on peamiselt [[merendus]]es (tavaliselt [[veesõiduk]]itel) kasutatav pika varre ja [[konks]]-otsaga [[tööriist]] tõmbamiseks ja tõukamiseks. Pootshaagisarnast, kuid üldjuhul lühema varrega tööriista kasutatakse ka [[päästeteenistus]]es. == Kirjeldus == Pootshaake kasutatakse abivahendina peamiselt veesõidukite sildumise, haalamise ja muude manöövrite juures, samuti vees ujuvate esemete haaramiseks. Pootshaakidega on hõlbus hoida käsitsi kinni paati või muud väiksemat veesõidukit kai või teise veesõiduki kõrval lühikest aega (ilma kinnitusotsteta) seistes. Pootshaak kuulub enamuse registreerimisele kuuluvate veesõidukite kohustuslikku pardavarustusse. Tänapäeval valmistatakse kergemaid [[teleskoop]]varrega pootshaake ja väiksematel kaatritel-paatidel kasutamiseks ka kombineeritud [[mõla]]-pootshaake. == Etnoloogia == Etnoloogiliselt on defineeritud pootshaak, kui pika puuvarre otsas olev kahe haruga [[raud]][[konks]], mille sirget haru kasutatakse tõukamiseks ja kõverat haru tõmbamiseks<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/>. Pootshaaki kasutati [[kalapüük|kala]]- ja [[hülgepüük|hülgepüügil]] ning [[parvetamine|parvetamisel]]<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/>. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 218</ref>}} ==Välislingid== *{{MUIS|1230239}} {{commonskat|Pike pole}} {{commonskat|Boat hooks}} [[Kategooria:Etnograafia]] [[Kategooria:Tööriistad]] [[Kategooria:Merevarustus]] 4cadxcyt2cd3rbr3zde7rkgaek2gqkp 0 355599 7144152 7059323 2026-05-01T20:07:58Z Heakeel 122460 7144152 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Alkaani bromeerimine.JPG|pisi|[[Tsükloheksaan]]i broomimine, kasutades valgust, et kiirendada reaktsiooni]] '''Broomimine''' (varem ka bromeerimine) on [[keemiline reaktsioon]], milles [[broom]]i [[aatom]](id) viiakse aine [[molekul]]i koostisse. Broomitakse üldjuhul orgaanilisi ühendeid [[liitumisreaktsioon|liitumis-]] või [[asendusreaktsioon]]i abil. Vastupidist keemilist reaktsiooni, milles broomi aatom eraldub mingi ühendi molekulist, nimetatakse [[debroomimine|debroomimiseks]]. Broomimiseks kasutatakse kõige enam vaba broomi, [[broomvesinik|vesinik-]] ja fosforbromiide, [[N-bromosuksiinimiid|''N''-bromosuksiinimiid]]i jm. Võrreldes [[kloorimine|kloorimisega]] on broomimine selektiivsem ja vähem [[eksotermiline reaktsioon|eksotermiline]]. Looduses on orgaanilised broomi sisaldavad ühendid küllalt tavalised. Need tekivad [[ensüüm]] [[bromoperoksidaas]]i osalusel. ==Vaata ka== *[[Halogeenimine]] *[[Hüdrobroomimine]] *[[Dehüdrohalogeenimine]] *[[Halogeniidid]] *[[Broomiarv]] [[Kategooria:Keemilised reaktsioonid]] 5sqpr3nvknifvld0j3a2uftrdh8nf7e 0 355837 7144177 7040755 2026-05-01T21:00:22Z Velirand 67997 + kategooria 7144177 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Johannes Brenner | pilt = | täisnimi = Johannes Brenner | sünniaeg = {{Sünniaeg|1906|1|16}} | sünnilinn = [[Mäo]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|1975|9|9|1906|1|16}} | surmalinn = [[Tallinn]] | surmamaa = [[Eesti]] | pikkus = | positsioon = [[poolkaitsja]], [[ründaja]] | koduklubi = | särginumber = | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = | aastad1 = 1920–1925| mänge1 = | väravaid1 = | klubi1 = [[JK Tallinna Kalev]] | aastad2 = 1925–1930| mänge2 = | väravaid2 = | klubi2 = [[Tallinna JK]] | aastad3 = | mänge3 = | väravaid3 = | klubi3 = | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = | koondiseaastad1 = 1923–1930| koondisemänge1 = 16| koondiseväravaid1 = 4| koondis1 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]]<ref name="ejl" /> | koondis_seisuga = | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Johannes Brenner''' ([[16. jaanuar]] [[1906]] [[Mäo]] – [[9. september]] [[1975]] [[Tallinn]]) oli eesti [[jalgpallur]] ja sõjaväelane (kapten). Ta mängis [[JK Tallinna Kalev|Tallinna Kalevis]] ja [[Tallinna JK|Tallinna Jalgpalliklubis]], kellega tuli Eesti meistriks vastavalt ühel ja kahel korral. Aastail [[1923]]–[[1930]] mängis Brenner [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti koondises]] 16 korda ja lõi 4 väravat. Kuni [[Jarmo Ahjupera]] debüüdini Eesti koondises [[2001]]. aastal oli Brenner 17 aasta ja 159 päeva vanuselt noorim Eesti koondises mänginud jalgpallur.<ref name="esbl" /> Alates 1925. aastast oli Johannes Brenner kaitseväes. Ta lõpetas 1928. aastal [[Eesti Vabariigi Sõjakool|sõjakooli]] ja ülendati nooremleitnandiks. Samal aastal asus õppima [[Lennukool|Sõjaväe Lennukool]]is, mille lõpetas 1930. aastal. Määrati teenistusse Tartus asunud [[2. Lennuväedivisjon|Üksikusse Lennuväedivisjoni nr. 2]], kus teenis 1940. aastani. 1940. aasta sügisel jäeti ta teenima [[22. Eesti territoriaalne laskurkorpus | 22. territoriaalse laskurkorpuse üksikusse lennuväeeskadrilli]]. Sõja puhkedes evakueeriti 1941. aasta suvel Venemaale. Teenis Nõukogude Armee 8. Eesti laskurkorpuses lennukimehaanikuna. Pärast sõda läks kohe erru. ==Saavutused== ===Tallinna ESS Kalev=== *Eesti meister (1): 1923 ===Tallinna JK=== *Eesti meister (2): 1926, 1928 ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ejl">{{netiviide|URL=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=726|Pealkiri=Kõik Eesti internatsionaalid|Väljaandja=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|Kasutatud=23. detsember 2013}}</ref> <ref name="esbl">{{netiviide|URL=http://www.esbl.ee/biograafia/Johannes_Brenner|Pealkiri=Brenner, Johannes|Väljaandja=[[Eesti spordi biograafiline leksikon]]|Kasutatud=23. detsember 2013}}</ref> }} ==Kirjandus== *[[Toivo Kitvel]], [[Toomas Türk]], [[Arvo Vercamer]]. "Põhjakotkad" Külim, Tallinn 2011 ==Välislingid== * [http://www.esbl.ee/biograafia/Johannes_Brenner Biograafia] [[ESBL]]-is * [http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=18407 Ohvitseride andmekogu] {{JÄRJESTA:Brenner, Johannes}} [[Kategooria:Eesti lendurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:2. Lennuväedivisjoni koosseis]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1906]] [[Kategooria:Surnud 1975]] b4jus25thbirhwbtrm7u1a4lp1h9ddm 7144188 7144177 2026-05-01T21:27:59Z ~2026-26212-64 228318 7144188 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Johannes Brenner | pilt = | täisnimi = Johannes Brenner | sünniaeg = {{Sünniaeg|1906|1|16}} | sünnilinn = [[Mäo]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|1975|9|9|1906|1|16}} | surmalinn = [[Tallinn]] | surmamaa = [[Eesti]] | pikkus = | positsioon = [[poolkaitsja]], [[ründaja]] | koduklubi = | särginumber = | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = | aastad1 = 1920–1925| mänge1 = | väravaid1 = | klubi1 = [[JK Tallinna Kalev]] | aastad2 = 1925–1930| mänge2 = | väravaid2 = | klubi2 = [[Tallinna JK]] | aastad3 = | mänge3 = | väravaid3 = | klubi3 = | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = | koondiseaastad1 = 1923–1930| koondisemänge1 = 16| koondiseväravaid1 = 4| koondis1 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]]<ref name="ejl" /> | koondis_seisuga = | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Johannes Brenner''' ([[16. jaanuar]] [[1906]] [[Mäo]] – [[9. september]] [[1975]] [[Tallinn]]) oli eesti [[jalgpallur]] ja sõjaväelane (kapten, 1937). Ta mängis [[JK Tallinna Kalev|Tallinna Kalevis]] ja [[Tallinna JK|Tallinna Jalgpalliklubis]], kellega tuli Eesti meistriks vastavalt ühel ja kahel korral. Aastail [[1923]]–[[1930]] mängis Brenner [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti koondises]] 16 korda ja lõi 4 väravat. Kuni [[Jarmo Ahjupera]] debüüdini Eesti koondises [[2001]]. aastal oli Brenner 17 aasta ja 159 päeva vanuselt noorim Eesti koondises mänginud jalgpallur.<ref name="esbl" /> Alates 1925. aastast oli Johannes Brenner kaitseväes. Ta lõpetas 1928. aastal [[Eesti Vabariigi Sõjakool|sõjakooli]] ja ülendati nooremleitnandiks. Samal aastal asus õppima [[Lennukool|Sõjaväe Lennukool]]is, mille lõpetas 1930. aastal. Määrati teenistusse Tartus asunud [[2. Lennuväedivisjon|Üksikusse Lennuväedivisjoni nr. 2]], kus teenis 1940. aastani. 1940. aasta sügisel jäeti ta teenima [[22. Eesti territoriaalne laskurkorpus | 22. territoriaalse laskurkorpuse üksikusse lennuväeeskadrilli]]. Sõja puhkedes evakueeriti 1941. aasta suvel Venemaale. Teenis Nõukogude Armee 8. Eesti laskurkorpuses lennukimehaanikuna. Pärast sõda läks kohe erru. ==Saavutused== ===Tallinna ESS Kalev=== *Eesti meister (1): 1923 ===Tallinna JK=== *Eesti meister (2): 1926, 1928 ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ejl">{{netiviide|URL=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=726|Pealkiri=Kõik Eesti internatsionaalid|Väljaandja=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|Kasutatud=23. detsember 2013}}</ref> <ref name="esbl">{{netiviide|URL=http://www.esbl.ee/biograafia/Johannes_Brenner|Pealkiri=Brenner, Johannes|Väljaandja=[[Eesti spordi biograafiline leksikon]]|Kasutatud=23. detsember 2013}}</ref> }} ==Kirjandus== *[[Toivo Kitvel]], [[Toomas Türk]], [[Arvo Vercamer]]. "Põhjakotkad" Külim, Tallinn 2011 ==Välislingid== * [http://www.esbl.ee/biograafia/Johannes_Brenner Biograafia] [[ESBL]]-is * [http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=18407 Ohvitseride andmekogu] {{JÄRJESTA:Brenner, Johannes}} [[Kategooria:Eesti lendurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:2. Lennuväedivisjoni koosseis]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1906]] [[Kategooria:Surnud 1975]] qmrumlvivm6vcz8zo0408l3z7l0bfw6 7144191 7144188 2026-05-01T21:45:02Z ~2026-26212-64 228318 7144191 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Johannes Brenner | pilt = | täisnimi = Johannes Brenner | sünniaeg = {{Sünniaeg|1906|1|16}} | sünnilinn = [[Mäo]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|1975|9|9|1906|1|16}} | surmalinn = [[Tallinn]] | surmamaa = [[Eesti]] | pikkus = | positsioon = [[poolkaitsja]], [[ründaja]] | koduklubi = | särginumber = | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = | aastad1 = 1920–1925| mänge1 = | väravaid1 = | klubi1 = [[JK Tallinna Kalev]] | aastad2 = 1925–1930| mänge2 = | väravaid2 = | klubi2 = [[Tallinna JK]] | aastad3 = | mänge3 = | väravaid3 = | klubi3 = | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = | koondiseaastad1 = 1923–1930| koondisemänge1 = 16| koondiseväravaid1 = 4| koondis1 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]]<ref name="ejl" /> | koondis_seisuga = | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Johannes Brenner''' ([[16. jaanuar]] [[1906]] [[Mäo]] – [[9. september]] [[1975]] [[Tallinn]]) oli eesti [[jalgpallur]] ja sõjaväelane (kapten, 1937). Ta mängis [[JK Tallinna Kalev|Tallinna Kalevis]] ja [[Tallinna JK|Tallinna Jalgpalliklubis]], kellega tuli Eesti meistriks vastavalt ühel ja kahel korral. Aastail [[1923]]–[[1930]] mängis Brenner [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti koondises]] 16 korda ja lõi 4 väravat. Kuni [[Jarmo Ahjupera]] debüüdini Eesti koondises [[2001]]. aastal oli Brenner 17 aasta ja 159 päeva vanuselt noorim Eesti koondises mänginud jalgpallur.<ref name="esbl" /> Alates 1925. aastast oli Johannes Brenner kaitseväes. Ta lõpetas 1928. aastal [[Eesti Vabariigi Sõjakool|sõjakooli]] ja ülendati nooremleitnandiks. Samal aastal asus õppima [[Lennukool|Sõjaväe Lennukool]]is, mille lõpetas 1930. aastal. Määrati teenistusse Tartus asunud [[2. Lennuväedivisjon|Üksikusse Lennuväedivisjoni nr. 2]], kus teenis 1940. aastani. 1940. aasta sügisel jäeti ta teenima [[22. Eesti territoriaalne laskurkorpus | 22. territoriaalse laskurkorpuse üksikusse lennuväeeskadrilli]]. Sõja puhkedes evakueeriti 1941. aasta suvel Venemaale. Teenis Nõukogude Armee 8. Eesti laskurkorpuses lennukimehaanikuna. Pärast sõda läks kohe erru. ==Saavutused== ===Tallinna ESS Kalev=== *Eesti meister (1): 1923 ===Tallinna JK=== *Eesti meister (2): 1926, 1928 ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ejl">{{netiviide|URL=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=726|Pealkiri=Kõik Eesti internatsionaalid|Väljaandja=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|Kasutatud=23. detsember 2013}}</ref> <ref name="esbl">{{netiviide|URL=http://www.esbl.ee/biograafia/Johannes_Brenner|Pealkiri=Brenner, Johannes|Väljaandja=[[Eesti spordi biograafiline leksikon]]|Kasutatud=23. detsember 2013}}</ref> }} ==Kirjandus== *[[Toivo Kitvel]], [[Toomas Türk]], [[Arvo Vercamer]]. "Põhjakotkad" Külim, Tallinn 2011 ==Välislingid== * [http://www.esbl.ee/biograafia/Johannes_Brenner Biograafia] [[ESBL]]-is * [http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=18407 Ohvitseride andmekogu] {{JÄRJESTA:Brenner, Johannes}} [[Kategooria:Eesti lendurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Lennuväerügemendi koosseis]] [[Kategooria:2. Lennuväedivisjoni koosseis]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1906]] [[Kategooria:Surnud 1975]] 7nol0tnomviiatva4o7qudz79m5xc5w 7144193 7144191 2026-05-01T21:50:37Z ~2026-26212-64 228318 7144193 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Johannes Brenner | pilt = | täisnimi = Johannes Brenner | sünniaeg = {{Sünniaeg|1906|1|16}} | sünnilinn = [[Mäo vald]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|1975|9|9|1906|1|16}} | surmalinn = [[Tallinn]] | surmamaa = [[Eesti]] | pikkus = | positsioon = [[poolkaitsja]], [[ründaja]] | koduklubi = | särginumber = | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = | aastad1 = 1920–1925| mänge1 = | väravaid1 = | klubi1 = [[JK Tallinna Kalev]] | aastad2 = 1925–1930| mänge2 = | väravaid2 = | klubi2 = [[Tallinna JK]] | aastad3 = | mänge3 = | väravaid3 = | klubi3 = | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = | koondiseaastad1 = 1923–1930| koondisemänge1 = 16| koondiseväravaid1 = 4| koondis1 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]]<ref name="ejl" /> | koondis_seisuga = | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Johannes Brenner''' ([[16. jaanuar]] [[1906]] [[Mäo vald]], [[Järvamaa]] – [[9. september]] [[1975]] [[Tallinn]]) oli eesti [[jalgpallur]] ja sõjaväelane (kapten, 1937). Ta mängis [[JK Tallinna Kalev|Tallinna Kalevis]] ja [[Tallinna JK|Tallinna Jalgpalliklubis]], kellega tuli Eesti meistriks vastavalt ühel ja kahel korral. Aastail [[1923]]–[[1930]] mängis Brenner [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti koondises]] 16 korda ja lõi 4 väravat. Kuni [[Jarmo Ahjupera]] debüüdini Eesti koondises [[2001]]. aastal oli Brenner 17 aasta ja 159 päeva vanuselt noorim Eesti koondises mänginud jalgpallur.<ref name="esbl" /> Alates 1925. aastast oli Johannes Brenner kaitseväes. Ta lõpetas 1928. aastal [[Eesti Vabariigi Sõjakool|sõjakooli]] ja ülendati nooremleitnandiks. Samal aastal asus õppima [[Lennukool|Sõjaväe Lennukool]]is, mille lõpetas 1930. aastal. Määrati teenistusse Tartus asunud [[2. Lennuväedivisjon|Üksikusse Lennuväedivisjoni nr. 2]], kus teenis 1940. aastani. 1940. aasta sügisel jäeti ta teenima [[22. Eesti territoriaalne laskurkorpus | 22. territoriaalse laskurkorpuse üksikusse lennuväeeskadrilli]]. Sõja puhkedes evakueeriti 1941. aasta suvel Venemaale. Teenis Nõukogude Armee 8. Eesti laskurkorpuses lennukimehaanikuna. Pärast sõda läks kohe erru. ==Saavutused== ===Tallinna ESS Kalev=== *Eesti meister (1): 1923 ===Tallinna JK=== *Eesti meister (2): 1926, 1928 ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ejl">{{netiviide|URL=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=726|Pealkiri=Kõik Eesti internatsionaalid|Väljaandja=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|Kasutatud=23. detsember 2013}}</ref> <ref name="esbl">{{netiviide|URL=http://www.esbl.ee/biograafia/Johannes_Brenner|Pealkiri=Brenner, Johannes|Väljaandja=[[Eesti spordi biograafiline leksikon]]|Kasutatud=23. detsember 2013}}</ref> }} ==Kirjandus== *[[Toivo Kitvel]], [[Toomas Türk]], [[Arvo Vercamer]]. "Põhjakotkad" Külim, Tallinn 2011 ==Välislingid== * [http://www.esbl.ee/biograafia/Johannes_Brenner Biograafia] [[ESBL]]-is * [http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=18407 Ohvitseride andmekogu] {{JÄRJESTA:Brenner, Johannes}} [[Kategooria:Eesti lendurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Lennuväerügemendi koosseis]] [[Kategooria:2. Lennuväedivisjoni koosseis]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1906]] [[Kategooria:Surnud 1975]] gwqy8z0l3fwnjupaw1cbw1mgbsbikld 7144194 7144193 2026-05-01T21:51:13Z ~2026-26212-64 228318 7144194 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Johannes Brenner | pilt = | täisnimi = Johannes Brenner | sünniaeg = {{Sünniaeg|1906|1|16}} | sünnilinn = [[Mäo vald]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|1975|9|9|1906|1|16}} | surmalinn = [[Tallinn]] | surmamaa = [[Eesti]] | pikkus = | positsioon = [[poolkaitsja]], [[ründaja]] | koduklubi = | särginumber = | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = | aastad1 = 1920–1925| mänge1 = | väravaid1 = | klubi1 = [[JK Tallinna Kalev]] | aastad2 = 1925–1930| mänge2 = | väravaid2 = | klubi2 = [[Tallinna JK]] | aastad3 = | mänge3 = | väravaid3 = | klubi3 = | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = | koondiseaastad1 = 1923–1930| koondisemänge1 = 16| koondiseväravaid1 = 4| koondis1 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]]<ref name="ejl" /> | koondis_seisuga = | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Johannes Brenner''' ([[16. jaanuar]] [[1906]] [[Mäo vald]], [[Järvamaa]] – [[9. september]] [[1975]] [[Tallinn]]) oli eesti [[jalgpallur]] ja sõjaväelane (kapten, 1937). Ta mängis [[JK Tallinna Kalev|Tallinna Kalevis]] ja [[Tallinna JK|Tallinna Jalgpalliklubis]], kellega tuli Eesti meistriks vastavalt ühel ja kahel korral. Aastail [[1923]]–[[1930]] mängis Brenner [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti koondises]] 16 korda ja lõi 4 väravat. Kuni [[Jarmo Ahjupera]] debüüdini Eesti koondises [[2001]]. aastal oli Brenner 17 aasta ja 159 päeva vanuselt noorim Eesti koondises mänginud jalgpallur.<ref name="esbl" /> Alates 1925. aastast oli Johannes Brenner sõjaväeteenistuses. Ta lõpetas 1928. aastal [[Eesti Vabariigi Sõjakool|sõjakooli]] ja ülendati nooremleitnandiks. Samal aastal asus õppima [[Lennukool|Sõjaväe Lennukool]]is, mille lõpetas 1930. aastal. Määrati teenistusse Tartus asunud [[2. Lennuväedivisjon|Üksikusse Lennuväedivisjoni nr. 2]], kus teenis 1940. aastani. 1940. aasta sügisel jäeti ta teenima [[22. Eesti territoriaalne laskurkorpus | 22. territoriaalse laskurkorpuse üksikusse lennuväeeskadrilli]]. Sõja puhkedes evakueeriti 1941. aasta suvel Venemaale. Teenis Nõukogude Armee 8. Eesti laskurkorpuses lennukimehaanikuna. Pärast sõda läks kohe erru. ==Saavutused== ===Tallinna ESS Kalev=== *Eesti meister (1): 1923 ===Tallinna JK=== *Eesti meister (2): 1926, 1928 ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ejl">{{netiviide|URL=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=726|Pealkiri=Kõik Eesti internatsionaalid|Väljaandja=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|Kasutatud=23. detsember 2013}}</ref> <ref name="esbl">{{netiviide|URL=http://www.esbl.ee/biograafia/Johannes_Brenner|Pealkiri=Brenner, Johannes|Väljaandja=[[Eesti spordi biograafiline leksikon]]|Kasutatud=23. detsember 2013}}</ref> }} ==Kirjandus== *[[Toivo Kitvel]], [[Toomas Türk]], [[Arvo Vercamer]]. "Põhjakotkad" Külim, Tallinn 2011 ==Välislingid== * [http://www.esbl.ee/biograafia/Johannes_Brenner Biograafia] [[ESBL]]-is * [http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=18407 Ohvitseride andmekogu] {{JÄRJESTA:Brenner, Johannes}} [[Kategooria:Eesti lendurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Lennuväerügemendi koosseis]] [[Kategooria:2. Lennuväedivisjoni koosseis]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1906]] [[Kategooria:Surnud 1975]] 2tq9441z52xjtijdaciip9b8d89kl9r 0 356080 7144478 6430200 2026-05-02T09:06:06Z Andres 5 7144478 wikitext text/x-wiki {{liita|Loorberipuulised (Lauraceae)}} {{Taksonitabel | nimi = Loorberilised | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Starr 010419 0038 cinnamomum camphora.jpg | pildi_seletus = [[Kampri-kaneelipuu]] | pildi_laius = 200 px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Loorberipuulaadsed]] ''Laurales'' | sugukond = '''Loorberilised''' ''Lauraceae'' | sugukonna_autor = [[Antoine-Laurent de Jussieu|Juss.]] ([[1789]]) }} '''Loorberilised''' (''Lauraceae'') on [[taimed]]e [[sugukond (bioloogia)|sugukond]]. == Klassifikatsioon == Loorberiliste sugukonda klassifitseeritakse [[APG III süsteem]]is järgmised [[taimed|taime]] [[perekond (bioloogia)|perekonnad]]: * ''[[Actinodaphne]]'' <small>Nees </small> * ''[[Aiouea]]'' <small>Aublet </small> * ''[[Alseodaphne]]'' <small>Nees </small> * ''[[Anaueria]]'' <small>Kostermans </small> * ''[[Aniba]]'' <small>Aublet </small> * ''[[Apollonias (perekond)|Apollonias ]]'' <small>Nees </small> * ''[[Aspidostemon]]'' <small>Rohwer & H. G. Richt. </small> * ''[[Beilschmiedia]]'' <small>Nees </small> * ''[[Caryodaphnopsis]]'' <small>Airy Shaw </small> * ''[[Cassytha]]'' <small>L. </small> * ''[[Chlorocardium]]'' <small>Rohwer, H. G. Richt. & van der Werff </small> * ''[[Cinnadenia]]'' <small>Kostermans </small> * ''Cinnamomum'' <small>Schaeff. </small> – [[kaneelipuu]] * ''[[Cryptocarya]]'' <small>R. Brown </small> * ''[[Dahlgrenodendron]]'' <small>J. J. M. van der Merwe & A. E. van Wyk </small> * ''[[Dehaasia]]'' <small>Blume </small> * ''[[Dicypellium]]'' <small>Nees & Mart. </small> * ''[[Dodecadenia]]'' <small>Nees </small> * ''[[Endiandra]]'' <small>R. Brown </small> * ''[[Endlicheria]]'' <small>Nees </small> * ''[[Eusideroxylon]]'' <small>Teijsm. & Binn. </small> * ''[[Hypodaphnis]]'' <small>Stapf </small> * ''[[Kubitzkia]]'' <small>van der Werff </small> * ''Laurus'' <small>L. </small> – [[loorberipuu]] * ''[[Licaria]]'' <small>Aublet </small> * ''[[Lindera]]'' <small>Thunb. </small> * ''[[Litsea]]'' <small>Lam. </small> * ''[[Mezilaurus]]'' <small>Taub. </small> * ''[[Micropora]]'' <small>J. D. Hooker</small> * ''[[Nectandra]]'' <small>Rottb. </small> * ''[[Neocinnamomum]]'' <small>H. Liu </small> * ''[[Neolitsea]]'' <small>(Benth.) Merr. </small> * ''[[Nothaphoebe]]'' <small>Blume </small> * ''[[Ocotea]]'' <small>Aublet </small> * ''[[Paraia]]'' <small>Rohwer, H. G. Richt. & van der Werff </small> * ''[[Parasassafras]]'' <small>D. G. Long </small> * ''Persea'' <small>Mill. </small> – [[pirnloorber]] * ''[[Phoebe (perekond)|Phoebe]]'' <small>Nees </small> * ''[[Phyllostemonodaphne]]'' <small>Kostermans </small> * ''[[Pleurothyrium]]'' <small>Nees </small> * ''[[Potameia]]'' <small>Thouars </small> * ''[[Potoxylon]]'' <small>Kostermans </small> * ''[[Rhodostemonodaphne]]'' <small>Rohwer & Kubitzki </small> * ''[[Sassafras]]'' <small>Nees </small> * ''[[Sinosassafras]]'' <small>H. W. Li </small> * ''[[Temmodaphne]]'' <small>Kostermans </small> * ''[[Triadodaphne]]'' <small>Kostermans </small> * ''[[Umbellularia]]'' <small>(Nees) Nutt. </small> * ''[[Urbanodendron]]'' <small>Mez </small> * ''[[Williamodendron]]'' <small>Kubitzki & H. G. Richt </small>. == Välislingid == *[http://www.mobot.org/MOBOT/Research/APWeb/orders/lauralesweb.htm#Lauraceae Sissekanne APG III süsteemis] *[http://www.ars-grin.gov/cgi-bin/npgs/html/family.pl?625 Sissekanne GRIN-is] *[http://www.cbif.gc.ca/pls/itisca/next?taxa=&p_format=&p_ifx=&p_lang=fr&v_tsn=18145 Sissekanne ITIS-es] *[http://www.iucnredlist.org/search Sissekanne IUCN-is] *[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/Taxonomy/Browser/wwwtax.cgi?lin=s&p=has_linkout&id=3433 Sissekanne NCBI-s] <small>''Selles artiklis on kasutatud prantsuskeelset artiklit [[:fr:Lauraceae]] seisuga 25.12.2013.''</small> [[Kategooria:Loorberilised| ]] ichh95f7u7fcgsxdtkcua0c308ly53k 0 357256 7143930 6556431 2026-05-01T12:12:45Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7143930 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=august}} [[Pilt:International Pokémon logo.svg|frame|Pokémoni rahvusvahelise väljalaske ametlik logo]]{{Ajakohasta}} '''Pokémon''' ([[jaapani keel]]es ポケモン<ref>{{cite web|title=The ABC Book, A Pronunciation Guide|url=http://www.loc.gov/nls/other/ABC.html|work=NLS Other Writings|publisher=NLS/BPH|accessdate=10. august 2013|date=7. jaanuar 2013}}</ref><ref name="ssbbrawl">Arvutimäng [[Super Smash Bros. Brawl]], arendaja [[Sora Ltd.]], tootja [[Nintendo]], platvorm Wii, avaldatud 9. märts 2008; mängusisene teade pärast Pokémon Traineri valimist</ref>) on [[meediafrantsiis]] ja [[kaubamärk]], mille omanik on Jaapani arvutimängukompanii [[Nintendo]]. Pokémoni lõi 1996. aastal [[Satoshi Tajiri]]. Algselt kuulusid Pokémoni sarja paar omavahel seotud [[Game Boy]] konsooli [[arvutirollimäng]]u. Nüüdseks on Pokémonist saanud kogu maailmas edukuselt teine arvutimängupõhine meediafrantsiis, mis jääb alla üksnes Nintendo end [[Mario]]le.<ref name="UK paper names top game franchises">{{cite web |url = http://www.gamespot.com/news/6164012.html |title = UK paper names top game franchises |accessdate=26. veebruar 2007 |last = Boyes |first = Emma |date=10. jaanuar 2007 |work = GameSpot |publisher = GameSpot UK }}</ref> Pokémoni sarjas on ilmunud [[multifilm]]id, [[koomiks]]id, [[kogumiskaardimäng]], mänguasjad, raamatud jms. 2006. aastal tähistati Pokémoni 10. aastapäeva<ref>{{cite web |url = http://ds.ign.com/articles/735/735858p1.html |publisher = IGN |title = Pokemon 10-Year Retrospective |accessdate = 19. august 2009 |archive-date = 2012-10-17 |archive-url = https://web.archive.org/web/20121017232823/http://www.ign.com/articles/2006/09/27/pokemon-10-year-retrospective |url-status = dead }}</ref> ja 2010. aastaks oli arvutimänge (sh mängukonsooliversioone nagu Pikachu [[Nintendo 64]]-le) kokku müüdud üle 200 miljoni eksemplari.<ref name="pokemon">{{cite press release |url=http://nintendo.co.uk/NOE/en_GB/news/2010/pokmon_black_version_and_pokmon_white_version_for_nintendo_ds_coming_to_europe_in_spring_2011_17844.html |title=Pokémon Black Version and Pokémon White Version for Nintendo DS coming to Europe in Spring 2011 |accessdate=28. mai 2010 |date=29. mai 2010 | publisher=[[Nintendo]]}}</ref> 2005. aasta novembris teatas [[4Kids Entertainment]], mis oli hallanud Pokémoni mänguväliseid litsentse, et ei pikendanud lepingut Pokémoni esindamiseks. Sellest peale tegeleb kõigi litsentsidega väljaspool Aasiat Jaapani ettevõtte Pokémon Co. tütarettevõte [[The Pokémon Company|The Pokémon Company International]] (varem Pokémon USA Inc.).<ref>{{cite web|last=Carless|first=Simon|title=Pokemon USA Moves Licensing In-House|url=http://www.gamasutra.com/php-bin/news_index.php?story=7615|publisher=Gamasutra|accessdate=10. august 2013|date=23. detsember 2005}}</ref> Nimi Pokémon on [[inglise keel|ingliskeelse]] väljendi ''Pocket Monsters'' ('taskukoletised') jaapani transkriptsiooni [[Rōmaji|romaniseeritud]] lühend: '''ポケ'''ット'''モン'''スター '''''Poke'''tto '''Mon'''sutā''.<ref name="The Pokemon Series Pokedex @ Gaming Target">{{cite web |url = http://www.gamingtarget.com/article.php?artid=6531 |title = The Pokemon Series Pokedex |accessdate=28. veebruar 2007 |last = Swider |first = Matt |publisher = Gaming Target }}</ref> Nimi Pokémon tähistab mitte üksnes Pokémoni frantsiisi, vaid ka [[Pokémonide loend|väljamõeldud olevuste liike]], mida Pokémoni sarjas üheksanda põlvkonna toodete avalikustamisel oli kokku üle 1000<ref>{{Netiviide|url=https://bulbapedia.bulbagarden.net/wiki/Generation|pealkiri=Bulbapedia: Generatsioon|väljaanne=bulbapedia.bulbagarden.net|vaadatud=09.10.2022}}</ref>. == Väärtuslikud Pokemonid == === Väga Väärtuslik === * Bulbasaur, Charmander, Squirtle, Pikachu, Electabuzz, Machop, Grimer, Rhyhorn, Voltorb, Lickitung, Scyther, Pinsir, Tangela, Omanyte, Kabuto, Girafarig, Stantler * Yanma, Chikorita, Cyndaquill, Totod, Misdreus, Houndour, Larvitar === Peaaegu Müütiline === * Lapras, Snorlax, Porygon, Hitmonlee, Hitmonchan, Chansey, Aerodactyl * Miltank, Mareep, Togetic, Hitmontop, Unown === Praegu Pole Saadaval === ==== ''Delibird ja Smeargle'' ==== == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * Tobin, Joseph, ed. ''Pikachu's Global Adventure: The Rise and Fall of Pokémon.'' Duke University Press., February, 2004. ISBN 0-8223-3287-6 ==Välislingid== {{Commons}} *[http://www.pokemon.co.jp/ Pokémoni ametlik Jaapani koduleht] *[http://www.pokemon.com/ Pokémoni USA koduleht] *[http://www.pokemon.com/uk/ Pokémoni ametlik Suurbritannia koduleht] *[http://www.go-pokemon.com/ Kaardimängu Pokémon Trading Card Game ametlik USA koduleht] *[http://bulbapedia.bulbagarden.net/wiki/Main_Page Bulbapedia, kogukonna hallatav Pokémoni viki] *[http://www.eurogamer.net/articles/2017-09-05-pokemon-go-rare-pokemon-list-chart Rare Pokemon List] {{DEFAULTSORT:Pokemon}} [[Kategooria:Mänguasjad]] [[Kategooria:Arvutimängud]] [[Kategooria:Popkultuur]] [[Kategooria:Koomiksid]] [[Kategooria:Anime]] [[Kategooria:Jaapani kultuur]] pbs0eiahvkq1fv9y7yp80ucabvgbuv6 0 370172 7144442 6180541 2026-05-02T08:35:57Z Kuriuss 38125 7144442 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''Protektsionism''' ([[ladina keel]]est ''protectio –'' 'kaitse') on majanduspoliitika, mis kaitseb siseturgu (kodumaist ettevõtlust) välisfirmade eest [[importkaup]]adele kõrge [[tollimaks]]u, piiravate [[kvoot]]ide ja limiitide kehtestamisega ning kodumaiste kaupade väljaveo soodustamisega.<ref name=":0">''Eesti entsüklopeedia. 7''. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1994.</ref> Kodumaiseid ettevõtteid võidakse doteerida ka valitsuse toetustega.<ref name=":1">Wisegeek - [http://www.wisegeek.com/what-is-protectionism.htm What is protectionism?]</ref> Protektsionism oli eriti omane [[Kapitali esialgne akumulatsioon|kapitali esialgse akumulatsiooni]] etapile.<ref name=":0" /> Protektsionism on tihedalt seotud opositsiooniga [[Globaliseerumine|globaliseerumisele]].<ref name=":2" /> Protektsionismi vastandiks on [[vabakaubandus]], mis püüab hoida valitsusepoolset väliskaubanduse regulatsiooni võimalikult minimaalsena.<ref name=":2">Metapedia - Protectionism.</ref> Vabakaubanduse pooldajad on tüüpiliselt need riigid, kes on alla kirjutanud tolli- ja kaubandusleppele [[GATT]] ning on [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i (WTO) liikmed.<ref name=":1" /> ==Protektsionismi olemus == Protektsionismi loogika peitub selles, et kodumaised tööstused/ettevõtted võivad kannatada konkureerides välismaiste [[importkaup]]adega, sest välismaiseid kaupu on võimalik müüa madalamate hindadega, kuna kulud tööjõule on väiksemad, loodusressursid on kergemini kättesaadavad ning importkaupadele võivad olla kehtestatud toetused riigi valitsuste poolt, mis aitavad tootjatel hoida hindu madalamana. Kehtestades jäiku [[imporditariif]]e, saab valitsus suurendada turgu kodumaistele toodetele, sulgedes turu välismaistele toodetele.<ref name=":1" /> Kuigi üldiselt [[impordipiirang]]utega ning valitsuse toetustega ergutatakse kodumaiste toodete [[eksport]]i, mis on ka protektsionismi eesmärk, siis konkurentsi puudumine võib ka tekitada olukorra, kus ettevõtetel puudub huvi arendada uusi [[Innovatsioon|innovaatilisi]] tooteid ning jäädakse vanade tehnoloogiate juurde. Samas võivad tekkida ka raskused ekspordiga, sest paljud välisriigid vastavad protektsionismile omapoolse [[protektsionismipoliitika]]ga.<ref name=":1" /> Protektsionismi tõttu võivad kannatada ka eraisikud, sest kaupade ja teenuste hinnad võivad kunstlikult kõrgeks muutuda. Ilma odava välismaise kauba konkurentsita saavad ettevõtted kehtestada kaupadele ja teenustele ükskõik milliseid hindu, see tähendab, et inimesed võivad maksta palju kõrgemaid hindu kui inimesed teistes maailma [[regioon]]ides. <ref name=":1" /> Protektsionismi pooldajad väidavad, et see aitab tärkavaid ettevõtteid, [[isolatsioon|isoleerides]] neid avatud turult, kuni nad on piisavalt tugevad, et iseseisvalt toimida. Protektsionism teoreetiliselt kaitseb ka kodumaist tööturgu, julgustades ettevõtteid palkama kodumaist tööjõudu ning tagama paremat palka ja tingimusi töölistele. Pooldajad rõhutavad, et protektsionismi abil saab avaldada survet välisriikidele, et need parandaksid oma töötajate tingimusi. <ref name=":1" /> ==Protektsionistlikud poliitikad== Protektsionistlike eesmärkide saavutamiseks kasutatakse mitmesuguseid poliitikaid. Näiteks: # '''[[Tariif]]id''' – tavaliselt kehtestatakse tariifid (või maksud) imporditavale kaubale. [[Tariifimäär]]ad varieeruvad vastavalt imporditava kauba tüübile. [[Imporditariif]]id suurendavad kulusid importijatele ja tõstavad importkaupade hinda kohalikul turul ning vähendavad seega imporditava kauba hulka, et eelistada kohalikke tootjaid. Kui [[eksporditariif]]e peetakse kohalikku tööstust kahjustavaks, siis imporditariife peetakse kohalikku tööstust aitavaks. Seetõttu rakendatakse eksporditariife harva. # '''[[Impordikvoot|Impordikvoodid]]''' – kasutatakse selleks, et vähendada kaupade hulka ning seeläbi tõsta imporditud kaupade [[turuhind]]a. Impordikvootide majanduslik mõju sarnaneb tariifide omaga, välja arvatud see, et maksutulu kasu asemel jagatakse see neile, kes saavad [[impordilitsents]]i. Majandusteadlased viitavad sageli sellele, et impordilitsentse peaks andma oksjonil kõrgema pakkumise tegijale või et imporditariifid tuleks asendada samaväärse tariifiga. # '''[[Administratiivsed barjäärid]]''' – riike süüdistatakse mõnikord erinevate administratiivsete eeskirjade (nt toidu turvalisuse tagamine, [[keskkonnastandard]]id jne) kasutamise pärast kui viisina seada takistusi impordile. # '''Dumpiguvastane seadustik''' (dumping on kauba või teenuste ajutiselt madalate hindadega müümine, et tõrjuda välja konkurente ja vallutada turgu<ref>''Võõrsõnastik'', Tallinn: TEA Kirjastus, 1999.</ref>) – sellise seadustiku toetajad väidavad, et tuleb ennetada odavamate välismaiste kaupade ''dumpingut'', sest see võib põhjustada kohalike ettevõtete väljasuremise. Praktikas on dumpinguvastaseid seadusi kasutatud rakendamaks [[kaubandustariif]]e välisriikide eksportijatele. # '''Otsesed toetused''' – valitsuse [[subsiidium]]e (ühekordsete maksete või odavlaenude näol) antakse mõnikord kohalikele ettevõtetele, kes ei suuda hakkama saada impordi tagajärjel suurenenud konkurentsiga. Nende toetuste eesmärk on "kaitsta" kohalikke töökohti ja aidata kohalikel ettevõtetel kohaneda maailma turgudel. # '''[[Eksporditoetus]]ed''' – eksporditoetusi kasutatakse valitsuste poolt selleks, et suurendada eksporti. Eksporditoetustel on vastupidine mõju eksporditariifidele, sest eksportijad saavad makseid, mis on protsent või osa eksporditud väärtusest. Eksporditoetused suurendavad kaubanduse hulka ning paindliku vahetusmääraga riigid omavad sarnast efekti nagu imporditoetuste puhul. # '''[[Valuutakurss|Valuutakursiga]] manipuleerimine''' – valitsus võib sekkuda valuutaturule, et müüa seal oma valuutat, alandades selle väärtust. Seejuures tõusevad impordikulud ning langevad ekspordikulud, mis soodustab riigi majanduslikku arengut. Siiski on selline poliitika edukas vaid lühikest aega ning põhjustab inflatsiooni, mis omakorda tõstab ekspordikulusid ning vähendab suhtelist impordihinda. # '''Rahvusvaheline patendisüsteem''' – väidetakse, et patendisüsteem on varjatud protektsionism riiklikul tasandil. # '''Poliitilised kampaaniad''', mis propageerivad sisetarbimist.<ref>Peter Drahos; John Braithwaite. ''[http://books.google.ee/books?id=Pkl7HNzhXgoC&lpg=PP1&pg=PA36&redir_esc=y#v=onepage&q=%22States%20realized%20that%22&f=false Information Feudalism: Who Owns the Knowledge Economy?]''</ref> Samas [[vabakaubandusleping]]ud, milles on protektsionistlikud sätted, nagu intellektuaalne vara, [[autoriõigus]] ja patendipiirangud, toovad kasu suurettevõtetele. Sellised sätted piiravad näiteks muusika, ravimite, filmide, tarkvaraga jms kauplemist. Enamik peavoolu majandusteadlasi nõustub sellega, et protektsionism on kahjulik ja sellise majanduspoliitika kulud on suuremad kui tulud ning seetõttu takistatakse majanduskasvu.<ref>Bhagwati, Jagdish. [http://www.econlib.org/library/Enc/Protectionism.html Concise Encyclopedia of Economics. Library of Economics and Liberty.]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Majanduspoliitika]] rpb2n5hsnuqul23xbx94qaewdrm153s 0 373487 7144061 6869862 2026-05-01T16:15:30Z Velirand 67997 + pilt 7144061 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tatiana Samoilova (1968).jpg|pisi|Tatjana Samoilova (1968)]] '''Tatjana Samoilova''' ([[vene keel]]es Татьяна Евгеньевна Самойлова; [[4. mai]] [[1934]] [[Leningrad]] – [[4. mai]] [[2014]] [[Moskva]]) oli vene teatri- ja filminäitleja, [[Venemaa Föderatsiooni rahvakunstnik]]. Tatjana Samoilova sündis Leningradis tuntud vene teatri- ja filminäitleja [[Jevgeni Samoilov]]i peres. [[1937]]. aastal kolis perekond [[Moskva]]sse. Koolipõlves tegeles ta [[ballett|balletiga]] ning lõpetas Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko nimelise Moskva Akadeemilise Muusikateatri balletistuudio. Aastail 1953–1956 õppis ta [[Boriss Štšukini nimeline Teatriinstituut|Boriss Štšukini nimelises Teatriinstituudis]]. Seal tutvus Tatjana Samoilova [[Vassili Lanovoi]]ga, kellest sai tema abikaasa. See abielu kestis mõned aastad, kuid hiljem mängisid nad koos filmis "[[Anna Karenina (film 1967)|Anna Karenina]]". Lanovoi mängis krahv Vronskit. Hiljem abiellus Samoilova veel kaks korda ning elas abiellumata koos kirjaniku ja lavastaja [[Solomon Šulman]]iga. Viimasest abielust Eduard Maškovitšiga sündis poeg Dmitri. Filmidebüüdi tegi Samoilova 1955. aastal, mängides [[Jack London]]i jutustuse ainetel tehtud [[Vladimir Kaplunovski]] filmis "Mehhiklane".<ref name="RIANovosti" /> [[Pilt:Памятный отпечаток рук Т. Самойловой на площади у Дворца фестивалей и конгрессов в Каннах.jpg|pisi|Tatjana Samoilova käejäljed Cannes'i festivalipalee läheduses]] Rahvusvahelise tuntuse sai ta Veronika rolliga [[Mihhail Kalatozov]]i filmis "[[Kured lendavad]]". Film võitis [[1958]]. aastal [[Cannes'i filmifestival]]i peaauhinna [[Kuldne Palmioks|Kuldse Palmioksa]] ning Samoilova sai eriauhinna ja suure tunnustuse osaliseks. Samoilova kandideeris oma rolliga ka Suurbritannia auhinnale [[BAFTA]] parima naisnäitleja kategoorias, aga ei võitnud. 1959. aastal mängis Samoilova järgmises Kalatozovi draamafilmis "[[Saatmata jäänud kiri]]". Ka see film oli nomineeritud Kuldsele Palmioksale, kuid seekord võitu ei tulnud. Film meeldis siiski paljudele ning 1995. aastal rahastas [[Francis Ford Coppola]] filmi restaureerimist ja tõi selle USA vaatajateni.<ref name="RIANovosti" /> Sellele järgnesid osatäitmised kolmes filmis, mis valmisid koostöös Prantsusmaa, Ungari ja Itaaliaga.<ref name="RIANovosti" /> 1967. aastal mängis ta nimiosa [[Aleksandr Zarhi]] lavastatud filmis "[[Anna Karenina (film 1967)|Anna Karenina]]". Aastaid hiljem tegi rolli [[Grigori Kromanov]]i filmis "[[Briljandid proletariaadi diktatuurile (film)|Briljandid proletariaadi diktatuurile]]" (1975). Aastail 1967–1992 töötas peamiselt teatrites: [[Vladimir Majakovski nimeline teater|Majakovski nimelises teatris]] (1958–1959), [[Jevgeni Vahtangovi nimeline teater|Vahtangovi nimelises teatris]] (1959–1960) ja Moskva filminäitlejate teatristuudios (Государственный театр киноактёра; 1962–1992).<ref name="RIANovosti" /> 1990. aastal oli Samoilova aukülaline Cannes'i filmifestivalil, kus talle anti eripreemia silmapaistva panuse eest kinokunsti. Tatjana Samoilova suri oma 80. sünnipäeval südamehaiguse tagajärjel Moskva haiglas. Ta maeti 7. mail 2014 [[Novodevitšje kalmistu]]le, ärasaatmine toimus [[Moskva kinomaja]]s. == Filmograafia == {| class=wikitable ! Aasta !! Pealkiri !! Eestikeelne pealkiri !! Roll |- | 1955 || "Мексиканец" || "[[Mehhiklane]]" || Marija |- | 1957 || "Летят журавли" || "[[Kured lendavad]]" || Veronika |- | 1959 || "Неотправленное письмо" || "[[Saatmata jäänud kiri]]" || Tanja |- | 1960 || "Леон Гаррос ищет друга" || || |- | 1961 || "Альба Регия" || || |- | 1964 || "Они шли на Восток" || || |- | 1967 || "Анна Каренина" || "[[Anna Karenina (film 1967)|Anna Karenina]]" || Anna Karenina |- | 1972 || "Нечаянные радости" || || |- | 1972 || "Длинная дорога в короткий день" || || |- | 1973 || "Возврата нет" || || |- | 1974 || "Океан" || || |- | 1975 || "Бриллианты для диктатуры пролетариата" || "[[Briljandid proletariaadi diktatuurile (film)|Briljandid proletariaadi diktatuurile]]" || Olenetskaja |- | 1984 || "Солдаты без мундиров" || || |- | 1991 || "Анна Карамазофф" || || |- | 2000 || "24 часа" || "[[24 tundi]]" || |- | 2004 || "Московская сага" || || |- | 2004 || "Сен-Жермен" || || |- | 2005 || "Далеко от Сансет бульвара" || || |- | 2008 || "Нирвана" || || |} ==Tunnustus== *1992 – [[Venemaa Föderatsiooni rahvakunstnik]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="RIANovosti">[http://ria.ru/spravka/20140504/1006041726.html Биография Татьяны Самойловой] RIANovosti, 5. mai 2014</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Tatiana Samoilova}} *{{imdb nimi|id=0759967|nimi=Tatjana Samoilova}} *[http://www.ohtuleht.ee/578534/noukogude-kino-superstaar-samoilova-suri-koigist-unustatuna "Nõukogude kino superstaar Samoilova suri kõigist unustatuna"], Ohtuleht.ee, 6. mai 2014 {{JÄRJESTA:Samoilova, Tatjana}} [[Kategooria:Vene filminäitlejad]] [[Kategooria:Vene teatrinäitlejad]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Novodevitšje kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1934]] [[Kategooria:Surnud 2014]] t41c3khjk6usgbjq2qyuvi5y7y1ad1w 0 375219 7144005 7084413 2026-05-01T15:00:39Z Velirand 67997 + kategooria 7144005 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Hilary Minc 1949.jpg|pisi|Hilary Minc]] '''Hilary Minc''' ([[24. august]] [[1905]] [[Kazimierz Dolny]] – [[26. november]] [[1974]] [[Varssavi]]) oli [[juudid|juudi rahvusest]] [[Poola]] kommunistlik poliitik ja riigitegelane. Hilary Minc oli pärit keskklassi juudi perekonnast. [[Poola Kommunistlik Partei|Poola Kommunistlikku Parteisse]] astus ta [[1922]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20140728170942/http://portalwiedzy.onet.pl/75528,,,,minc_hilary,haslo.html Minc Hilary (1905-1974)] Portal Wiedzy</ref> Ta õppis [[Varssavi ülikool|Varssavi ülikoolis]] õigusteadust. Kui Minci ähvardas tema vasakpoolse poliitilise tegevuse tõttu vahistamine, siis asus ta elama [[Prantsusmaa]]le, kus jätkas ülikooliõpinguid. [[1928]]. aastal saadeti ta Prantsusmaalt poliitilistel põhjustel välja. Poolasse tagasi tuli [[1929]]. aastal. Poolas töötas ta Varssavis Poola Statistikaametis ja Rahandusministeeriumis teadusliku nõunikuna ning [[Gdynia]] linnavalitsuses. Pärast [[Saksamaa]] kallaletungi Poolale [[1939]]. aasta septembris põgenes Hilary Minc [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liitu]].<ref>[https://www.munzinger.de/search/portrait/Hilary+Minc/0/2172.html Hilary Minc, polnischer Politiker] Munzinger</ref> Esialgu elas ta [[Lviv]]is, pärast Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahelise sõja algust töötas [[Samarkand]]is ülikooli õppejõuna. Ta oli üks [[1943]]. aasta märtsis loodud [[Poola Patriootide Liit|Poola Patriootide Liidu]] asutajaid. [[1944]]. aasta jaanuaris moodustas ta [[Moskva]]s [[Poola Kommunistide Keskbüroo]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hilary Minc - portret |url=http://historiaswiata.com.pl/wpis/20/ |vaadatud=2014-07-28 |arhiivimisaeg=2014-11-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141129043715/http://historiaswiata.com.pl/wpis/20/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Aastatel [[1944]]–[[1956]] oli ta [[Poola Töölispartei]] ja [[Poola Ühendatud Töölispartei]] Keskkomitee liige, [[1948]]–[[1954]] Poliitbüroo liige. Aastatel [[1944]]–[[1947]] oli ta tööstusminister, 1947–[[1949]] tööstus- ja kaubandusminister. 1948–1954 oli ta Riikliku Plaanikomitee esimees. [[1956]]. aastal oli Minc sunnitud Poola Ühendatud Töölispartei Keskkomiteest lahkuma ja [[1959]]. aastal heideti ta parteist välja.<ref>[https://web.archive.org/web/20160531122510/http://hej-kto-polak.pl/wp/?p=2165 Hilary Minc] Hej-kto-Polak!</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Minc, Hilary}} [[Kategooria:Poola poliitikud]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1905]] [[Kategooria:Surnud 1974]] 5y261rk9nyrslew250yept84rzhwlbv 0 379580 7144521 7132950 2026-05-02T09:34:31Z Kuriuss 38125 7144521 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2025|kuu=aprill}} Siin on ülevaade [[Paide]] linna ajaloost. == Linna nimi == Paide [[järvamaa#Keskaeg Järvamaal|linnuse ja linna algne]] nimi oli ''Wittenstein'' ([[alamsaksa keel|alamsaksa]] 'valge kivi'; kasutati ka nimekuju ''Wittensten''). Nimi pärines ordulinnuse ehitamiseks kasutatud [[paekivi]]lt. [[Ülemsaksa keel|Ülemsaksakeelne]] ''Weissenstein'' tuli kasutusele [[17. sajand]]il.<ref name="Nimi" /> Linna eestikeelset nime on esimest korda mainitud 1564. aastal Vene-Rootsi vaherahulepingus, kus linna ja linnuse kohta öeldi Paida. 1637. aasta [[Heinrich Stahl]]i sõnastikus on linna nimena antud Paid. [[18. sajand]]i esimesel veerandil koostatud [[Salomo Heinrich Vestring]]i sõnaraamatus on kasutatud nime Paide. [[Anton thor Helle]] 1732. aastal ilmunud eesti keele grammatikas on kasutatud samuti nime Paide. [[19. sajand]]i kirikudokumentides on kasutatud nii Paide kui ka Paede nimekuju. Tõenäoliselt tuleneb ka linna eestikeelne nimi paekivist.<ref name="Nimi" /> [[Paul Johansen]]i andmeil kasutati Paide kohta ka [[ladina keel|ladinakeelset]] nimetust ''Albus lapis'', mis tähendab valget kivi.<ref>Paul Johansen, Paide linna asutamisest. lk 203</ref> [[Burgundia hertsogiriik|Burgundia]] diplomaat ja kirjanik [[Guillebert de Lannoy]], kes 1413. aastal reisis Leedus, Vana-Liivimaal ja Venemaal, kasutas Paide kohta nime ''Wislen''. Poola keeles kasutati nime ''Bialy Kamien'', mis tähendas samuti valget kivi. Vene allikais on kasutatud saksakeelset nime ''Wittenstein'' või kasutatud nimekuju ''Белый город'', mis tähendas valget linna.<ref name="Nimi" /> == Keskaeg == [[Pilt:Castle in Paide1.jpg|pisi|püsti|[[Paide ordulinnus]]e peatorn Pikk Hermann ehk Paide Vallitorn, 2003]] 1238. aasta [[Stensby leping]]u alusel läks [[Järvamaa]] [[Liivimaa ordu]] kätte, kuid ordu ei tohtinud Taani kuninga loata sinna kindlustusi rajada. Paidet on esimest korda kirjalikes allikates mainitud seoses 1265. aastaga, mil [[Liivi ordu maameister|Liivi ordu maameistri]] [[Konrad von Mandern]]i valitsemisajal alustati [[Paide ordulinnus|ordulinnuse]] rajamist.<ref name="w0cuM" /> Et pääseda mööda Stensby lepingu klauslist, valis von Mandern kõrgendiku soos, mis asus täiesti vastu Järva piiri, ent oli siiski veel vana [[Alempois]]i maakonna pinnal.<ref>[[Paul Johansen]], [[Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused]]. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b10eae7c-a215-4a3c-a9dc-d80ae93cd11f/content XXX], TARTU 1938, Paide linna asutamisest. lk 202 </ref> [[Paide ordulinnus]]t [[Paide Vallimägi|Paide Vallimäele]] hakati rajama 1265. aastal, 14. sajandil asuti linnust laiendama ja sellest kujunes oma keskse asukoha tõttu oluline sõjaline tugipunkt. [[14. sajand]]il võeti linnuse juures ette suuremad ehitustööd, rajati [[kabel]] ja [[kapiitlisaal]], [[14. sajand]]i lõpus ehitati linnus taas põhjalikult ümber. 30. septembril 1291 sai Paide [[linn]] varasemalt [[Järva foogt]]ilt (1279–1287) ja [[Liivimaa ordu]] [[Liivi ordu maameister|maameistrilt]] (1290–1293) [[Halt]]ilt [[Riia linnaõigused]],<ref name="eI30l" /> nagu kõik teised linnad ordualal. {{tsitaat|"...soovides, et meie linnakest Paides, kes seni on mõnd aega ilma kindla õiguseta ekselnud, valitsetaks kindla seaduse ja kohtuga, et ta kindla seaduse valitsuse ja kohtu kindlustuse all saaks enesele võimaluse juurdekasvuks ning areneks viljakamalt – et meie sellele linnakesele ja temas elavatele kodanikkudele nende väsimata ja kestvate palvete peale oleme igaveseks ajaks andnud Riia õiguse oma kaasvendade küpsel nõul ja kaalutlusel, ja meie provintsiaalkapiitli üksikute ja kõikide nõusolekul. Meie oleme nimetatud Paide kodanikke käskinud, et nad lasku mainitud Riia õiguse sõna-sõnalt ühte köitesse ümber kirjutada ja siis ümberkirjutatud köite meile, komtuurile ja meie Paidevendadele veel kord ümber kirjutada ja esitada läbivaatamiseks ning läbiarutamiseks..."<ref>[[Paul Johansen]], [[Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused]]. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b10eae7c-a215-4a3c-a9dc-d80ae93cd11f/content XXX], Tartu 1938, Paide linna asutamisest. lk 203-205</ref>}}. Paidest kujunes [[Liivimaa ordu]] tähtsaimad sõjalisi tugipunkte. Paide oli [[Järva foogtkond|Järva foogtkonna]] ja lühikest aega ka [[Paide komtuurkond|Paide komtuurkonna]] keskus. [[Jüriöö ülestõus]]u ajal 4. mail 1343 hukati Paide ordulinnuses eestlaste saadikud.<ref name="QREJ9" /> , Paides asus juba ordu valitsusajal [[hospidal]], mis oli tõenäoliselt mõeldud [[pidalitõbi]]stele. [[Vainu tänav (Paide)|Vainu]] ja [[Pikk tänav (Paide)|Pika]] tänava vahel asunud hospidali kunagist asupaika on mainitud ühes 1626. aasta dokumendis.<ref name="Gustavson" /> 1528. aastal rajati Paidesse [[ladina kool|ladina]]- ehk linnakool.<ref name="Haridus" /> === Keskaegne Paide linn === Keskaegse Paide tänavad [[Pikk tänav (Paide)|Pikk]], [[Kitsas tänav (Paide)|Kitsas]], [[Vee tänav (Paide)|Vee]], [[Rüütli tänav (Paide)|Rüütli]], [[Vainu tänav (Paide)|Vainu]], [[Posti tänav (Paide)|Posti]], [[Pärnu tänav (Paide)|Pärnu]], [[Lai tänav (Paide)|Lai]], [[Väike-Aia tänav|Väike-Aia]] ja [[Suur-Aia tänav]] moodustasid ringmüüri sisse jäänud algse Paide tänavavõrgustiku. Paide linna piir ([[Paide linnamüür]]) lõppes praeguse [[Tallinna tänav (Paide)|Tallinna tänava]] ja [[Kitsas tänav (Paide)|Kitsa tänava]] ristumiskoha juures. Kõik mis jäi sellest põhja poole, oli juba linnast väljas ning oli peamiselt [[Paide kindlus]]e eelkindlustuste all. Tänapäevase Tallinna tänav 5 lõunapoolse otsa juures asus [[Simsoni vesiveski]], mis reguleeris Paide linnamüüri ümbritsevas vallikraavis veetaset ning umbes Tallinna 9 ja 11 hoonete kohal asus eelkindlustuse [[Kõhna Grete torn]], praeguste Tallinna 31 ja 33 hoonete juures eelkindlustuse torn teine, [[Sepatorn]]. Pärast [[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõda]], kui linna hakati uuesti üles ehitama, rajati ka kunagiste eelkindlustuste peale praegune [[Tallinna tänav (Paide)|Tallinna tänav]]. Linna asutamise ajal jäi suurem osa Tallinna tänavast linna piiridest väljapoole. Praeguse Tallinna tänava algust ([[Keskväljak (Paide)|keskväljakust]] kuni Kitsa tänavani) nimetati Pikaks tänavaks, see oli teisel pool turuplatsi kulgeva [[Pikk tänav (Paide)|Pika tänava]] pikendus.<ref>[https://web.archive.org/web/20220924164942/https://majalood.weissenstein.ee/tallinna/tallinna-9-ja-11/ Tallinna 9 ja 11], majalood.weissenstein.ee</ref> Paide õitseajal 16. sajandil, oli linnas kaks kirikut, hospital, kool, [[gild]]ituba jne. === Liivimaa sõda === [[Liivi sõda|Liivimaa sõja]] ajal sai Paide sõjategevuses tugevasti kannatada. [[Paide piiramine (1558)|1558. aastal piirasid]] Paidet [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] väed, kuid ei suutnud linnust vallutada. Siiski põletasid nad Paide linna maha. Piiramise järel lahkus Paidest viimane [[Järva foogt]] [[Bernd von Smerten]].<ref name="Renner" /> Moskva tsaaririigi väed vürst [[Ivan Mstislavski]] juhtimisel piirasid Paidet taas septembris [[Paide piiramine (1560)|1560]]. aastal viie nädala jooksul, kuid linnuse valitseja [[Caspar von Oldenbockum]] suutis rünnaku tagasi lüüa.<ref name="eaIBK" /> 1562. aastal sügisel [[Paide piiramine (1562)|piirasid linnust]] Rootsi väed [[Klas Horn (1517-1566)|Klas Kristersson Horni]] juhtimisel ja sundisid linnuse asevalitseja [[Johann Groll]]i kapituleeruma.<ref name="F3T0b" /> 1565. aastal ajasid Rootsi võimud Paidest minema mõned sakslastest kodanikud, kellest kahtlustati, et nad ei ole Rootsi riigile truualamlikud.<ref name="XgHxw" /> Aastatel 1570–1571, seitsme kuu jooksul [[Paide piiramine (1570–1571)|piirasid linna taas]] vene väed, kuid ei suutnud seda vallutada.<ref name="dyAew" /> [[Paide piiramine (1573)|1573. aastal vallutasid]] [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] väed [[Ivan IV]] juhtimisel Paide. Tapeti peaaegu kõik linnaelanikud ja linnuses viibinud isikud. Paide asevalitseja Hans Boy seoti ora külge ja küpsetati tulel surnuks.<ref name="sCrxH" /> Paide Vene asevalitsejaks (1574)<ref>Русские акты Ревельскаго городского архива. Изд. Археографическою коммисс. под ред. Александра Барсукова. Санкт-Петербург: Тип. А. Катанскаго, 1894, [https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_004161231?page=105&rotate=0&theme=white стр 199-201]</ref> oli [[Mihhail Beznin]] ja vürst Mihhail Vassiljevitš Obolenski.<ref>Русские акты Ревельскаго городского архива, [https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_004161231?page=108&rotate=0&theme=white стр 205/206]</ref> === Rootsi valitsusaeg === 1581. aastal vallutasid Rootsi väed [[Göran Boije]], [[Johann von Koskull]]i ja [[Caspar von Tiesenhausen]]i juhtimisel [[Paide piiramine (1581)|Paide tagasi]].<ref name="ySZkh" /> 1583. aasta Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahelise [[Pljussa vaherahu]]ga tunnistati Paide Rootsi valduseks. [[16. sajand]]il tõusis tulirelvade tähtsus ning linnuseid ja linnu hakati kindlustama [[bastion]]idega. Esimesena rajati aastatel 1562–1570 Paide kindluse läänevall ja edelabastion, võib olla ka kagubastion. 1580. aastate keskel ehitati bastione ümber. Bastionid rajati vaid kolme nurka. See jäi viimaseks katseks Paide kindlust moderniseerida. ==== Rootsi-Poola sõjad ==== [[Pilt:HulsiusPaide.jpg|thumb|Paide linn ja linnus. [[Friedrich van Hulsen]]i [[vasegravüür]] 1632. aasta ilmunud teosest "[[Inventarium Sueciae]]"]] [[Pilt:Simsoni vesiveski Paides.JPG|pisi|[[Simsoni vesiveski]] varemed Paides Vallimäe kõrval. Sinna oli veski märgitud juba 1683. aasta plaanil]] 1600. aastal sügisel, [[Poola-Rootsi sõda (1600–1611)|Poola-Rootsi sõja]] ajal, oli Paides [[Karl IX|hertsog Karli]] (hilisem Rootsi kuningas Karl IX) peakorter.<ref name="Sepp1" /> Paides toimus ainsa korrana [[Rootsi riigipäev (seisuste esindus)|Rootsi riigipäeva]] istung väljaspool Rootsit/[[Soome]]t, Paides peetud istung toimus 1600. aasta novembri lõpus ja detsembri alguses. Otsuse, kokku kutsuda Rootsi riigipäev [[Läänemereprovintsid]]e väikelinnas, tegi Rootsi [[regent]] [[hertsog Karl]] parasjagu käimasolevas [[Poola-Rootsi sõda (1600–1611)|Poola-Rootsi sõjas]] lahingute vaheajal. Karli abikaasa [[Kristina (Holstein-Gottorpi printsess)|Kristina]] viibis Paides veel ka 1601. aasta alguses.<ref name="Sepp2" /> 1602. aastal [[Paide piiramine (1602)|piirasid Paidet]] [[Poola]] väed suurhetman [[Jan Zamoyski]] juhtimisel ja sundisid linnuse kaitsjad kapituleeruma. 1604. aastal toimus Paide ordulinnuse müüride all [[Paide lahing]], milles Poola väed lõid [[Leedu välihetman]]i [[Jan Karol Chodkiewicz]]i juhtimisel Rootsi vägesid. Lahingut peeti niivõrd oluliseks, et Chodkiewicz ülendati lahingu järel [[Leedu suurhetman]]iks,<ref name="pnVnc" /> ja Rootsi vägesid juhtinud [[Arvid Eriksson Stålarm]] mõisteti surma (kuigi surmaotsust ei viidud täide).<ref name="8D0Le" /> Linn ja linnus said sõjas rängalt kannatada. == Paide 17.–18. sajandil == 1615. aastal põletati Paides üheksa [[nõid]]a<ref name="sdpQ0" /> [[17. sajand]]il tegutses [[Paide kirik]]u juures ühe õpetajaga algkool, kus mõnda ainet (usuõpetus) anti [[eesti keel]]es. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] tõttu tekkis linnakooli tegevusse paus.<ref name="Haridus" /> Sõdades kannatada saanud Paide kaotas oma tähtsuse sõjalise tugipunktina ja eemaldati 1636. aastal kindluste nimistust. Linnusevaremed ja neid ümbritsev linn annetati [[Mäo mõis]]nikule [[Lennart Torstenson]]ile ning Paide kaotas senised [[linnaõigus]]ed. Esimesed omanikud Lennart ja [[Axel Torstenson]] suhtusid Paide elanikesse heatahtlikult. 1669. aastal omandas Mäo mõisa [[Hans von Fersen]] ning tema ja tema järeltulijad protsessisid korduvalt Paide elanikega maksude ja maavalduste pärast.<ref name="BYoWk" /> Paide elanike ja Mäo mõisnike vaheline vaidlus jõudis isegi [[Svea õuekohus|Svea õuekohtusse]].<ref name="9xAa0" /> 14. mail 1696 andis [[Eestimaa kindralkuberner]] [[Axel Julius De la Gardie]] korralduse Paide Mäo mõisa võimu alt välja arvata.<ref name="Paide 1696" /> [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal 1703. aastal põletasid Vene väed Paide maha ja kui Eesti läks Venemaa valdusse, anti Paide taas Mäo mõisale. See tõi kaasa uued kohtuvaidlused Paide elanike ja Mäo mõisnike vahel, kuid paidelaste jaoks lõppesid need edutult.<ref name="Paide 1696" /> [[File:Bm04084abm.jpg|pisi|Kreisilinna Paide plaan 1739. aastast. [[Johann Christoph Brotze]] kogust]] [[August Wilhelm Hupel]]i andmeil oli [[18. sajand]]i keskel Paides vaid 40 hoonet. Kõik need olid õlgkatusega ja ainult pastoraat oli ehitatud kivist.<ref name="Kujunemine" />1769. aastal asutas [[Johann Joseph Meckin]] (1740–1794) Paidesse apteegi..<ref name="yMHtn" /> Apteek hävis tulekahjus 1775. aastal, Meckin loobus apteekriametist ja valiti peagi [[Paide linnapea]]ks. Samal aastal müüs Meckin apteegipidamisloa [[Christian Adolph Wedel]]ile (1743–1826), kes asutas peagi uue apteegi, mis aga juba 1778. aasta kevadel maha põles. Tulekahjust alles jäänud varaga asutas Wedel samal sügisel uue apteegi, mis peagi jälle süttis. Wedel rajas uue apteegi ja jätkas linnaelanike varustamist ravimitega. Ta valiti hiljem Paide linnapeaks, mistõttu apteegile jäi vähem aega ja see hakkas alla käima.<ref name="Gustavson" /> 1773. aastal rajati [[Reopalu kalmistu]].<ref name="Ajalugu" /> == Venemaa keisririigis == [[File:Paide kohtuhoone 2014.JPG|pisi|1790. aastal valminud [[Paide kohtuhoone]], [[Tallinna tänav (Paide)|Tallinna tänav]] 18]] Paide sai linnaõigused taas [[Venemaa keisrinna]] [[Katariina II]]-lt, 1783. aastal seoses [[Katariina II]] algatatud [[Asehalduskord|asehaldusreformiga]]. Paidest sai [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna asehaldurkonna]] [[Järva kreis]]i keskus ja 1789. aastal määrati ka uus linnapiir. Sel perioodil valmis ka mitmeid olulisi ehitisi: 1786. aastal valmis [[Paide kirik]] ja 1790. aastal [[Paide kohtuhoone]]. 1796. aastal asutasid linnaelanikud seltsi Bürgerliche Einigkeit, mida rahvasuus tunti ka [[Bürgermusse]] nime all.<ref name="Kujunemine" /> 1786. aastal asutati Paides [[alamrahvakool]], kus õppetöö käis [[saksa keel]]es. Seal õpetati kirjutamist, usuõpetust, joonistamist ja aritmeetikat.<ref name="Haridus" /> 1804. aasta kooliseaduse põhjal rajati Paide [[elementaarkool]], kus kolme aasta jooksul õpiti saksa, [[ladina keel|ladina]] ja [[vene keel]]t, usuõpetust, aritmeetikat, geograafiat, kalligraafiat, füüsikat, geomeetriat, kodumaa riigikorda ning ajalugu. Õppetöö käis saksa keeles.<ref name="Haridus" /> 11. veebruaril 1818 avati Paides [[August Wilhelm Hupel]]i eestvedamisel tütarlastekool. Hupel andis kooli käsutusse oma maja ja toetas seda rahaliselt. Kuni 1856. aastani sai koolis alghariduse 517 neiut.<ref name="Reopalu" /> Paide linnal, nagu ka teistel [[Eestimaa]] väikelinnadel, ei olnud [[raad]]i, linna juhtis [[Paide foogtikohus|foogtikohus]]. [[Kreisilinn]]ana arenes Paide tüüpiliseks väikeseks provintsilinnaks. 1820. aastal avati Paides kreisihaigla,<ref name="Apteek" /> mis 1832. aastal läks Eestimaa kubermangu [[Üldise Hoolekande Kolleegium]]i alluvusse. 1873. aasta sügisel viidi haigla üle uude hoonesse, kus oli 26 voodikohta senise 20 asemel. Haigla läks linna omandisse [[1890. aastad|1890. aastatel]].<ref name="Gustavson" /> [[Pilt:Paide kirik.jpg|thumb|left|[[Paide kirik]] valmis kivikirikuna 1786. aastal]] Esimesed kutselised meedikud Paides olid kohalikud polgukirurgid. Esimesena on neist nimetatud Andreas Schultzi 1739. aastal. Esimese linnakirurgina tegutses aastail 1753–1805 David Alexander, kes 1784–1797 oli ühtlasi ka kreisikirurg.<ref name="Gustavson" /> Esimene meditsiinidoktor Paides oli [[Erfurt|Erfurdis]] sündinud Emmanuel Riedel (1742–1796), kes oli hariduse omandanud oma sünnilinnas. Esimene [[Järvamaa]] päritolu arst oli [[Järva-Peetri]]s sündinud [[Chrisopher Rinne]] (1781–1864), kes õppis 1803–1807 [[Tartu ülikool]]is ja oli 1810–1830 Paide kreisiarst, misjärel tegutses eraarstina.<ref name="Gustavson" /> 1830. aastal tuli raskelt haiget Christopher Rinnet asendama [[Carl Hermann Hesse]] (1802–1896), kes sai 1833. aastal kreisiarstiks. 1897–1909 tegutses kreisiarstina [[Eduard von Nottbeck]] (1869–1913), kelle teeneks peetakse sundvaktsineerimise korralduse väljatöötamist [[Eestimaa kubermang]]us aastail 1904–1905.<ref name="Gustavson" /> Kreisiarst Rinne kutsus [[Haapsalu]]st Paidesse sealse apteekri [[Franz Heinrich Brasche]], kes sai 1819. aastal loa asutada Paidesse teine apteek. 1822. aastal andis ta selle üle oma pojale [[Johann Heinrich Brasche]]le (1799–1889), kes oli vastava hariduse omandanud Tartus.<ref name="Gustavson" /> Vana apteegi omanik Christian Adolph Wedel pärandas varad oma kasupojale Gustav Adolph Rosenfeldtile, kes müüs 1826. aasta varakevadel apteegi Johann Heinrich Braschele. Rosenfeldt suri peagi, Brasche ostis tema pärijatelt kogu apteegimaja ja kahest apteegist moodustati üks.<ref name="Gustavson" /> 1849. aastal sai apteegi juhatajaks Johann Heinrichi poeg [[Franz Rudolf Brasche]] (1823–1902), kes sai 1858. aastal ka omanikuõigused. 1893. aastal sai omanikuks Franz Rudolfi poeg [[Oskar Brasche]] (1865–1954), kes oli mitmekülgne ühiskonnategelane, Paide linnapea ja Riigiduuma liige. 1917. aastal rentis ta apteegi Gustav Lindtkele, kes ostis selle 1925. aastal.<ref name="Gustavson" /> [[Pilt:Paide ordulinnus ja õigeusu kiriku alusmüür.JPG|pisi|Paide õigeusu kiriku alusmüür Paide Vallimäel]] 1835. aastal avati kirikuõpetaja [[Carl Gotthard Hammerbeck]]i eestvedamisel vaestemaja ruumides esimene eestikeelse õppetööga kool Paides. Õpetajana tegutses seal talupojaseisusest rätsepmeister Georg Magnus Schütze. Õpingud kestsid kaks aastat ning õpiti kirjutamist, usuõpetust ja arvutamist.<ref name="Haridus" /> Koolimaja asukohta [[Pärnu tänav (Paide)|Pärnu tänava]] ääres tähistab tänapäeval mälestuskivi.<ref name="Reopalu" /> 1854–1862 tegutses Paide koguduse juures ka eesti lastele mõeldud [[kihelkonnakool]], kus õpetati usuõpetust, lugemist, kirjutamist, rehkendamist ning veidi ka ajalugu ja geograafiat.<ref name="Haridus" /> 1865. aastal asutati Paides kolmeklassiline tasuline [[Paide kreisikool|kreiskool]], kus said õppida mõlemast soost eesti noored. Kool asus linna vaestemajas.<ref name="Haridus" /> 1862. aastal lasi [[Peterburi]] kaupmees Russanov [[Paide Vallimägi|Vallimäele]] rajada [[vene õigeusu kirik]]u [[Paide Uspenski kirik|Uspenski kiriku]].<ref name="Ajalugu" /> 1886. aastal külastas Paidet suurvürst [[Vladimir Aleksandrovitš]], kes istutas Vallimäele puu ja avas Paide-Mäo tee ääres asuva Liivi sõjas hukkunud vene sõduritele pühendatud mälestussamba.<ref name="HCGZt" /> [[Pilt:Paide Saksa Tütarlaste Eragümnaasiumi hoone 02.JPG|pisi|vasakul|Endine Paide Saksa Tütarlaste Eragümnaasiumi hoone, [[Tiigi tänav (Paide)|Tiigi tn]] 8 // [[Pärnu tänav (Paide)|Pärnu tn]] 53]] 1897. aasta Paide koolikolleegiumi protokolli järgi tegutses sellal linnas kolm kooli: kolmeklassiline poeglaste linnakool, kaheklassiline II järgu tütarlastekool ja õigeusu kirikukool nii poistele kui ka tüdrukutele.<ref name="Haridus" /> [[19. sajand]]i viimasel kümnendil hoogustus linna heakorrastamine. 1895–1897 korrastati Vallimägi ja taastati Vallitorn. 1898. aastal rajati [[Pärnu tänav (Paide)|Pärnu tänava]] äärde [[pärn]]a- ja [[Tallinna tänav (Paide)|Tallinna tänava]] äärde kaseallee.<ref name="Kujunemine" /> 1902. aastal valiti linnapeaks apteeker [[Oskar Wilhelm Brasche]] (1865–1954), kelle eestvedamisel asutati 1905. aastal [[Järvamaa muuseum|Paide muuseum]].<ref name="uH4kv" /><ref name="Ajalugu" /><ref name="Apteek" /> 1907. aastal saabus Paidesse eraarstiks [[Ernst Hörschelmann]] (1847–1912), kes määrati 1910. aastal linnaarstiks. 1909–1910 töötas Paide kreisiarstina [[Friedrich August Pindler]] (sünd. 1867), kes kirjutas uurimistöid naha- ja suguhaigustest, samuti raamatu Tallinna haigemajade ajaloost.<ref name="Gustavson" /> 1912–1914 oli Paide kreisiarstiks [[Karl Schlossmann]] (1885–1969), hilisem väljapaistev arstiteadlane.<ref name="Gustavson" /> [[Pilt:Koolihoone Paides, Tallinna tn. 60, No 15068 Paide.JPG|pisi|Kunagine koolihoone Paides Tallinna 60]] 1907. aastal ehitati [[Lai tänav (Paide)|Laiale tänavale]] kivist tuletõrjedepoo. 1907. aastal korraldas karskusselts Idu Paides esimese Järva laulupäeva.<ref name="Ajalugu" /> 1908. aastal rajati linnuse edelabastioni juurde [[historitsism|historitsistlik]] laohoone koos hobusetallidega. 1910. aastal valmis Pärnu tänaval saksa gümnaasiumi hoone ja rajati Peetri park.<ref name="Kujunemine" /> 1910. aastal avati linnapea [[Oskar Brasche]] ja kiriku eestseisja Stackelbergi eestvedamisel, [[Posti tänav (Paide)|Posti tänava]] ääres kahekorruseline punastest tellistest [[Paide Saksa Tütarlaste Eragümnaasium]], mida pidas ülal [[Saksa Kooliselts]]. Eragümnaasiumis õppisid eestlannad ja kohalikud sakslannad, aga seal õppis ka juuditare ja poolatare. Kool suleti 1914. aastal kohalike vene ametnike ja preestri intriigide tagajärjel. Kool jätkas tegevust 1. detsembril 1918 Tütarlaste Reaalgümnaasiumina. 1920. aastal õppis seal 325 naisgümnasisti, õpetas 13 õpetajat ja kooli direktor oli [[Jaan Roos]]. Õppemaks oli aastas 140 [[Eesti mark|marka]], millest 60–70 vaesemat õpilast oli vabastatud.<ref name="Haridus" /> 1900. aastal avati Paide-Türi kitsarööpmeline raudtee (valmis koos [[Tallinna–Viljandi raudteeliin]]i ehitusega) ja 1918. aastal [[Türi–Paide–Tamsalu raudtee|Paide-Tamsalu kitsarööpmeline raudtee]]. 1912. aastal avati tuletikuvabrik Baltika. Paides korraldati rahvarohkeid lina- ja hobuselaatu.<ref name="Kujunemine" /> [[Eesti Esimeses maailmasõjas|Esimese maailmasõja ajal]] 1918. aasta veebruaris asus Paides [[4. Eesti jalaväepolk|4. Eesti jalaväepolgu]] III pataljon ja pataljonikomandör [[Jaan Maide]] oli Paide komandant, Paides 23. veebruaril võimu enamlastelt ülevõtmise ajal.<ref>[https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1938/02/22/18 Kuidas sattus Paidesse iseseiswuse manifest. Kirjanik Jaan Lintrop kavatses rünnakut Paide enamlastele. Paides trükitud Iseseisvuse manifest on omaette haruldus.], Järva Teataja (1926-1944), nr. 23, 22 veebruar 1938</ref> Õöl vastu 24. veebruari vangistati Paides kohalike tegelaste ja 4. Eesti jalaväepolgu sõjaväelaste poolt enamlaste juhtivtegelased ja III pataljoni kaitse all kuulutati Paides välja [[Eesti iseseisvumine|Eesti iseseisvus]] ja "[[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|Manifest Eestimaa rahvastele]]".<ref>[https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1933/02/25/62 Tunni ajaga oli punavõim Paidest kukutatud.], Järva Teataja (1926-1944), nr. 24, 25 veebruar 1933</ref> 25. veebruaril kell 12.00 Turuplatsil Paides luges "[[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele]]" ette kohaliku 4. Eesti jalaväepolgu 3. pataljoni ülem kapten [[Jaan Maide]]. == Ajalugu pärast 1918. aastat == [[Pilt:Paide jaamahoone.jpeg|pisi|Paide jaam 1920. aastatel]] 1918. aastal alanud Eesti Vabadussõja alguses moodustati 18. detsembril 1919 Paides [[Järvamaa kaitsepataljon]]. 1918. aasta novembris loodi Paide Poeglaste Reaalgümnaasium, mille direktoriks määrati ühiskonnategelane [[Jaan Kana]].<ref name="Haridus" /> 4. juulil 1924 ühendati Paide gümnaasiumid ja uue kooli nimeks sai [[Järva Maakonna Avalik Paide Ühisgümnaasium]]. Gümnaasium jagunes humanitaar-, reaal- ja tütarlaste majapidamisharuks. Kool tegutses kolmes hoones: [[Posti tänav (Paide)|Posti]] 12, [[Tallinna tänav (Paide)|Tallinna]] 58 ja Pärnu 57. Gümnaasiumi direktoriks sai [[Anna Mangelson-Söödor]], kes oli esimene naissoost gümnaasiumidirektor Eesti Vabariigis. 1928. aastal sai direktoriks [[August Reeben]].<ref name="Haridus" /> [[1920. aastad|1920. aastatel]] rajati Pärnu tänava äärde aedlinliku ilmega elamurajoon. Ehituskrunte jagati ka Laia ja Lembitu tänava äärde. 1920. aastal rajati keskväljaku äärde kivist raekoda, millele lisati 1925. aastal ka teine korrus. 1926. aastal võeti vastu otsus rajada Paidesse rahvamaja, mälestamaks [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] hukkunud Järvamaalt pärit sõdureid. Hoonele pani 1927. aastal nurgakivi riigivanem [[Jaan Teemant]]. Paide rahvamaja avati 1929. aasta 3. veebruaril.<ref name="Kujunemine" /> Rahvamaja kujutas endast endise [[Pikaküla mõis]]a härrastemaja, mis võeti tükkideks ja Paides uuesti kokku pandi.<ref name="uutI5" /> 1936–1937 rajati [[Lembitu park (Paide)|Lembitu park]].<ref name="Kujunemine" /> 1939. aastal valmis uus [[funktsionalism|funktsionalistlikus]] stiilis jaamahoone, mille projekteeris G. Tumm.<ref name="Nzl4a" /> 1924. aastal tehti Paides 1 ametlikult registreeritud [[abort]] iga 1,2 sünnijuhtumi kohta. See suhtarv oli suurem kui kuskil mujal maailmas, kaasa arvatud suured maailmalinnad.<ref name="Z9RAf" /> [[Fail:Paide Muusika- ja Teatrimaja 1.01.2021.jpg|pisi|Paide Muusika- ja Teatrimaja hoone (2021)]] [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] Paide suuri purustusi ei saanud, kuid taganevad [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] väed lasid 1941. aastal õhku Vallitorni.<ref name="Kujunemine" /> Teisele maailmasõjale järgnenud aastakümnetel lammutati suur hulk Paide vanalinna puithooneid, mille asemele rajati plokk- ja paneelmaju.<ref name="Kujunemine" /> 1967. aasta juulis avati kaubanduskeskus ja söökla-restoran Paide. 1973. aastal loodi Paide vanalinna kaitsetsoon ja alustati vanalinnas asuvate hoonete restaureerimist. 1977. aastal valmis veetornelamu, linna ainus [[kõrghoone]].<ref name="Lühiülevaade" /> 1982. aastal valmis [[Paide tehisjärv]].<ref name="Lühiülevaade" /> 1987. aasta märtsis külastas Paidet [[Mihhail Gorbatšov]]. Sama aasta detsembris alustas tööd uus kultuurimaja – [[Paide kultuurikeskus]].<ref name="Lühiülevaade" /> 24. veebruaril 1990 heisati Paide raekojal alaliselt [[Eesti lipp]].<ref name="Lühiülevaade2" /> 1991. aastal tähistati linna 700. aastapäeva. Sama aasta 21. mail sai Paide omavalitsusliku staatuse.<ref name="Lühiülevaade2" /> 1993. aasta 23. aprillil taasavati Paide vallitorn<ref name="Lühiülevaade2" /> ja 29. aprillil põles maha Vallimäel asunud õigeusu kirik.<ref name="Gy1D0" /> 2013. aastast toimub Paides [[arvamusfestival]]. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Nimi">{{netiviide| url = http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=52| pealkiri = Paide linna nimed| autor = Rainer Eidemiller| keel = eesti| vaadatud = 2014-09-30| arhiivimisaeg = 2022-03-19| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20220319214801/http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=52| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="Kujunemine">{{netiviide| url = http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=19| pealkiri = Paide linna kujunemine.| vaadatud = 2014-09-30| arhiivimisaeg = 2024-07-05| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20240705055713/http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=19| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="Paide 1696">{{Netiviide |url=http://www.weissenstein.ee/forum.php?forum=4&fpage=1&msg=301 |pealkiri=1696 |vaadatud=2014-09-30 |arhiivimisaeg=2007-06-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070609171337/http://www.weissenstein.ee/forum.php?forum=4&fpage=1&msg=301 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Ajalugu">{{netiviide| url = http://www.paide.ee/index.php?page=40| pealkiri = Paide ajalugu| vaadatud = 2014-09-30| arhiivimisaeg = 2016-03-05| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160305010745/http://www.paide.ee/index.php?page=40| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="Gustavson">[[Heino Gustavson]] "Tervishoiu ajaloost aastani 1918"; artikkel kogumikust "Paide-Eestimaa süda" Paide. 1991</ref> <ref name="Sepp1">{{Netiviide |url=http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=429 |pealkiri=Hendrik Sepp "Rootsi-Poola sõda Liivimaal 1600. a. ja 1601. a. alul. I osa." Ajalooline Ajakiri nr. 1/1932 |vaadatud=2014-09-30 |arhiivimisaeg=2015-12-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151208081259/http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=429 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Sepp2">{{Netiviide |url=http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=429 |pealkiri=Hendrik Sepp "Rootsi-Poola sõda Liivimaal 1600. a. ja 1601. a. alul. II osa." Ajalooline Ajakiri nr. 2/1932 |vaadatud=2014-09-30 |arhiivimisaeg=2015-12-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151208081259/http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=429 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Apteek">{{netiviide| url = http://jol.cma.ee/?CatID=510| pealkiri = Paide 18.saj. apteek ja muuseumi asutamine |arhiivimisurl=https://archive.today/20130821013712/http://web.archive.org/web/20070812152254/http://jol.cma.ee/?CatID=510 |arhiivimisaeg=2007-08-12 }}</ref> <ref name="Haridus">Janne Vink ja Jüri Püvi "Pilk haridusellu"; artikkel kogumikust "Paide-Eestimaa süda" Paide. 1991</ref> <ref name="Reopalu">{{Netiviide |url=http://www.paide.ee/index.php?page=187 |pealkiri=Reopalu kalmistu |vaadatud=2010-05-18 |arhiivimisaeg=2007-12-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20071205184657/http://www.paide.ee/index.php?page=187 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Renner">[[Johann Renner]] "Liivimaa ajalugu 1556–1561". [[Olion]], [[Tallinn]] 2006 lk. 53–61</ref> <ref name="Lühiülevaade">{{Netiviide |url=http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=11 |pealkiri=Lühiülevaade 1940–1989 |vaadatud=2014-09-30 |arhiivimisaeg=2010-01-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100131195845/http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=11 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Lühiülevaade2">{{Netiviide |url=http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=12 |pealkiri=Lühiülevaade alates 1989 |vaadatud=2014-09-30 |arhiivimisaeg=2011-03-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110319011434/http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=12 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="w0cuM">{{netiviide| url = http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=65| pealkiri = Paide linnakodanikud – kaupmehed ja käsitöölised, suur- ja väikegildid| autor = Rainer Eidemiller| keel = eesti| vaadatud = 2014-09-30| arhiivimisaeg = 2010-02-13| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20100213082745/http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=65| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="eI30l">{{Netiviide |url=http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=49 |pealkiri=Paide linna asutamisest |vaadatud=2014-09-30 |arhiivimisaeg=2010-01-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100131200032/http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=49 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="QREJ9">{{Netiviide |url=http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=2&page=6 |pealkiri=Paide konwerents 4. mail 1343 |vaadatud=2014-09-30 |arhiivimisaeg=2009-01-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090129145409/http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=2&page=6 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="eaIBK">Russow, lk. 129</ref> <ref name="F3T0b">Russow, lk 144</ref> <ref name="XgHxw">Russow, lk 158</ref> <ref name="dyAew">Russow, lk 203</ref> <ref name="sCrxH">Russow, lk 212–216</ref> <ref name="ySZkh">Russow, lk 334–335</ref> <ref name="pnVnc">{{netiviide | url = http://www.jasinski.co.uk/wojna/battles/1600-Sw/1600-Sw-06.htm| pealkiri = Swedish Polish War 1600 to 1609| keel = inglise}}</ref> <ref name="8D0Le">{{netiviide| url = http://runeberg.org/sbh/b0557.html| pealkiri = "Svenskt Biografisk Handlexikon" lk. 557–558| autor = Herman Hofberg| aeg = 1906 | keel = rootsi}}</ref> <ref name="sdpQ0">Villem Uuspuu: [http://www.folklore.ee/tagused/nr19/uuspuu.pdf Surmaotsused Eesti nõiaprotsessides]</ref> <ref name="BYoWk">Teet Veispak: [https://web.archive.org/web/20100213115315/http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=16 "Paide linnaplaan 17. sajandi lõpul"]</ref> <ref name="9xAa0">{{Netiviide |url=http://www.weissenstein.ee/news.php?cod=454 |pealkiri=Kreisilinn Paide 223 |vaadatud=2014-09-30 |arhiivimisaeg=2007-06-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070609135602/http://www.weissenstein.ee/news.php?cod=454 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="yMHtn">{{netiviide| url = http://www.weissenstein.ee/news.php?cod=235| pealkiri = Apteek aitab paidelastel tervist hoida juba neljandat sajandit| autor = Marika Rajamäe| väljaanne = Järva Teataja| aeg = 30. oktoober 2004| vaadatud = 2014-09-30| arhiivimisaeg = 2007-06-09| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20070609171826/http://www.weissenstein.ee/news.php?cod=235| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="HCGZt">{{netiviide| url = http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=29| pealkiri = Suurvürsti külastus ja Liivi sõja mälestusmärgi avamine| vaadatud = 2014-09-30| arhiivimisaeg = 2008-04-22| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20080422015215/http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=29| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="uH4kv">{{netiviide| url = http://www.paide.ee/index.php?article_id=216&page=9&action=article&| pealkiri = Kunagise Paide linnapea ja apteekri Oskar Wilhelm Brasche sünnist möödub 140 aastat.| vaadatud = 2014-09-30| arhiivimisaeg = 2014-10-06| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20141006090742/http://www.paide.ee/index.php?article_id=216&page=9&action=article&| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="uutI5">{{Netiviide |url=http://www.paide.ee/index.php?page=312&article_id=2947&action=article |pealkiri=Paide rahvamaja 80. aastapäeva tähistati lühikonverentsiga |vaadatud=2014-09-30 |arhiivimisaeg=2014-10-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141006103845/http://www.paide.ee/index.php?page=312&article_id=2947&action=article |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Nzl4a">Tiit Reinberg. [https://jarvateataja.postimees.ee/2062531/ Bussijaama hind kahekordistus]. Järva Teataja, 26. juuli 2005.</ref> <ref name="Z9RAf">80.000 aborti Eestis! [[Rahvaleht]], 11. juuni 1927, nr. 67, lk. 4.</ref> <ref name="Gy1D0">{{Netiviide |url=http://www.weissenstein.ee/news.php?cod=206 |pealkiri=Signe Kalberg "Ürik tuleb Tartu raamatukogust Järvamaa muuseumisse tagasi" Järva Teataja 21.08.2004 |vaadatud=30.09.2014 |arhiivimisaeg=9.06.2007 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070609171747/http://www.weissenstein.ee/news.php?cod=206 |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Kirjandus == * [[Axel von Gernet]], [https://dspace.ut.ee/handle/10062/50379 Der Emancipationsstreit Weissensteins mit den Gute Mexhof : ein Beitrag zur Geschichte der kleinen baltischen Städte] 1885 * [[Paul Johansen]], [[Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused]]. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b10eae7c-a215-4a3c-a9dc-d80ae93cd11f/content XXX], Tartu 1938, Paide linna asutamisest. Lk 201–208 == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} [[Kategooria:Paide ajalugu| ]] rfwjrxw1fgp3cg6ffpjeqvzofcln0jj 0 379819 7144373 5398785 2026-05-02T08:04:27Z Kuriuss 38125 7144373 wikitext text/x-wiki <!--Selle artikli kirjutamine on pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud.--> '''Kemokiinid''' (ka ''kemotaktsed tsütokiinid''; [[inglise keel]]es ''chemokines'') on [[selgroogsed|selgroogsete]] [[loomad]]e mitmete [[rakutuum|tuumaga]] [[rakk]]ude poolt ([[eosinofiilid]], [[basofiilid]], [[neutrofiilid]], [[makrofaagid]], endoteelirakud, [[keratinotsüüdid]], [[fibroblastid]] jt) komplekteeritavate ja vabastatavate selliste väikesemolekuliliste looduslike [[valgud|valkude]] perekond, mis vahendavad lühikest aega ja lokaalselt erinevaid bioloogilisi toimeid ja rakkudevahelist informatsiooni, seondudes [[G-valguga seotud retseptorid|G-valguga seotud retseptoreid omavate]] rakkude [[rakumembraan|membraaniga]] ja aktiveerides [[ensüüm]]i [[fosfolipaas C]]. Kemokiinide sarnaseid valke on tuvastatud teatud [[bakter]]itel ja [[viirus]]tel. Kemokiinide funktsiooniks on mitmete rakkude sundviimine nakkus- või põletikukoldesse, lisaks reguleerivad kemokiinid [[lümfikude]]de ja [[närvisüsteem]]i arengut ja leukotsüütide migratsiooni, küpsemist, aktivatsiooni jm. Varem on neid liigitatud α-, β-, γ- ja δ-rühma, tänapäeval liigitatakse aga sellisteks perekondadeks nagu CC- (β-kemokiinid), CXC- (α-kemokiinid), CX3C- (δ-kemokiinid) ja C- (γ-kemokiinid) perekond. Kemokiinid liigitatakse [[tsütokiinid]]e hulka. Kemokiinid ja kemokiiniretseptorid avastati [[leukotsüüt]]ide signaalmolekulidena, mille ülesandeks peetakse lümfirakkude [[kemotaksis|sundliikumist keemiliste ärritite toimel]]. == Patoloogia == Kemokiinide roll on ebaselge, kuna neid seostatakse ka paljude haiguslike seisunditega, nagu [[allergia]], [[ateroskleroos]], mitmed [[infektsioonhaigused]] ja põletikulised haigused ([[kemoatraktant]] põletikutsütokiinidele) ning [[kasvajad]] (kemokiinid kiirendavad angiogeneesi). === Ebola viirushaigus === {{Vaata|Ebola viirushaigus}} [[Gabon]]is ja [[Kongo Vabariik|Kongo Vabariigis]] 1996. ja 2003. aastal aset leidnud [[Ebola viirus]]e põhjustatud [[Ebola viirushaigus]]e puhangute ajal kogutud vereproovide ''[[in vitro]]'' uuringute alusel seostatakse surmlõppega põletikutsütokiinide (IL-1β, IL-1RA, IL-6, IL-8, IL-15 ja IL-16) ning kemokiinide ja kasvufaktorite (MIP-1α, MIP-1β, MCP-1, M-CSF, MIF, IP-10, GRO-α ja ''eotaxin'') [[hüpersekretsioon]]i.<ref>Nadia Wauquier, Pierre Becquart, Cindy Padilla, Sylvain Baize, Eric M. Leroy,[http://www.plosntds.org/article/info%3Adoi%2F10.1371%2Fjournal.pntd.0000837 Human Fatal Zaire Ebola Virus Infection Is Associated with an Aberrant Innate Immunity and with Massive Lymphocyte Apoptosis], 5.oktoober 2010, DOI: 10.1371/journal.pntd.0000837, veebiversioon (vaadatud 05.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> ==Vaata ka== *[[hüpertsütokineemia]] ==Viited== {{Viited}} == Välislingid == * Karen L. Hutchinson ja Pierre E. Rollin, [http://jid.oxfordjournals.org/content/196/Supplement_2/S357.long Cytokine and Chemokine Expression in Humans Infected with Sudan Ebola Virus], J Infect Dis. (2007) 196 (Supplement 2): S357-S363., doi: 10.1086/520611, veebiversioon (vaadatud 03.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> * Villu Päärt, [http://novaator.ee/ET/meditsiin/hiviiruse_uks_avastajaid_tuleb_tartusse/ HI-viiruse üks avastajaid tuleb Tartusse], 22.09.2011, veebiversioon (vaadatud 03.10.2014) ; Kemokiinid ja [[bakterid]] *[[Mikrogliia]] ja [[tuberkuloosi mükobakter]] *R. Bryan Rock, Shuxian Hu, Genya Gekker, Wen S. Sheng, Barbara May, Vivek Kapur ja Phillip K. Peterson, [http://jid.oxfordjournals.org/content/192/12/2054.full Mycobacterium tuberculosis–Induced Cytokine and Chemokine Expression by Human Microglia and Astrocytes: Effects of Dexamethasone], J Infect Dis. (2005) 192 (12): 2054-2058., doi: 10.1086/498165, veebiversioon (vaadatud 15.10.2014)<small> (inglise keeles)</small> * ''[[Staphylococcus aureus]]'' *Bénédicte Fournier, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3539681/ The function of TLR2 during staphylococcal diseases], Front Cell Infect Microbiol. 2012; 2: 167., 4. jaanuar 2013. doi: 10.3389/fcimb.2012.00167. PMCID: PMC3539681, veebiversioon (vaadatud 11.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small> ; Kemokiinid ja haiguslikud seisundid * [[Alzheimeri tõbi]] : Azizi G, Khannazer N, Mirshafiey A., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24408754 The Potential Role of Chemokines in Alzheimer's Disease Pathogenesis. Lühikokkuvõte.], Am J Alzheimers Dis Other Demen., 8. jaanuar 2014, veebiversioon (vaadatud 12.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small> [[Kategooria:Lümfisüsteem]] [[Kategooria:Valgud]] hvbul8tngbhtfszngj8fw388pm26cc8 0 381771 7144249 6798427 2026-05-02T04:15:27Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144249 wikitext text/x-wiki {{NeutraalsusVaidlustatud|kuu=aprill|aasta=2017}}{{Vaidlustatud|kuu=aprill|aasta=2017}}{{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2017}} '''Pühasõdalane''' on inimene kes tapab teisi jumala nimel. Mõiste võeti kasutusele 2014. aasta algusest [[eesti meedia]]s [[islami terrorism|islami terroristi]] koondnimetusena, mudžahiidi või džihadisti tõlkevastena. Pühasõdalased islamis peavad läbi tegema nii usulise kui ka sõjalise väljaõppe. == Näited == [[Jabhat al-Nusra|Al-Nusra]] rühmituse võitleja, taanist pärineva Amiri tunnistus, Süüria kodusõjas (EPL 20. oktoober 2014): „''Me tänasime jumalat, et usutaganejad surid. Me peksime nende laipu ja määrisime neid nende enda verega. Tead, nad on koerad. Loomad, kes väärivad surma. Ma räägin, ma olin tõeliselt õnnelik. Iga kord, kui me tapsime rafidah’ (šiiitide halvustav nimetus), tundsin end tõeliselt õnnelikuna''.” 22. septembril 2014 ütles videopöördumises terrorirühmituse [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriigi]] (IS) kõneisik Abu Mohammed al-Adnani: ''Kui te saate tappa uskmatu ameeriklase või eurooplase, eriti pahatahtlikke ja räpaseid prantslasi või austraallasi või kanadalasi /../ kaasaarvatud Islamiriigi vastu koalitsiooni astunud riikide kodanikke, siis toetuge Allahile ja tapke ta. Lömastage tema pea kiviga või veristage ta noaga või sõitke temast oma autoga üle või visake ta kõrgelt alla või kägistage või mürgitage teda. /../ Te maksate veel selle eest, kui teie ristisõda kokku kukub, ning seejärel ründame me teid teie kodumaal''.<ref>[http://www.decivitate.ee/?news_id=2427 Carey Lodge. ISISe video: ''Me murrame teie ristid ja orjastame teie naised'']{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Decivitate 25.09.2014. (10.11.2014)</ref> == Vaata ka == * [[Džihaad]] * [[Ristisõjad]] * [[Usuline terrorism]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Sõjandus]] 39ykc1yozxzgl9i7kkx5gzsge5th1ur 0 386627 7144137 5304264 2026-05-01T19:41:38Z GeertivpBot 171884 #pwb Copy label [[c:Category:Longwaves|Commonsi kategooria Longwaves]] 7144137 wikitext text/x-wiki '''Pikklaine''' (LW, ingl k ''Long Wave'') on osa raadiosageduste madalsagedusalast (LF, ''Low Frequency''), mida on kasutatud [[Modulatsioon (ülekandetehnika)|amplituudmodulatsiooniga]] [[ringhääling]]usaadete edastamiseks. Sagedusvahemik on Euroopas, Aafrikas ja suures osas Aasias 148,5&nbsp;kHz kuni 283,5&nbsp;kHz, vastavalt lainepikkused 1058&nbsp;m kuni 2020&nbsp;m. ==Vaata ka== *[[Kesklaine]] *[[Lühilaine]] {{Commonsi kategooria|Longwaves}} [[Kategooria:Raadiotehnika]] [[Kategooria:Raadiolained]] 89f6xjpeg2qzoze032lznqtlbuar27a 0 387840 7144099 6049762 2026-05-01T18:11:45Z Liilia Moroz 86291 7144099 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ernstenno - from Commons.jpg|pisi|Ernst Enno mälestussammas Haapsalus]] '''Ernst Enno mälestussammas''' on [[mälestusmärk]] [[Haapsalu]]s [[Ernst Enno park|Ernst Enno pargis]] ([[Õhtu kallas]] 31). Mälestussammas on arvele võetud [[ajaloomälestis]]ena. Samba kujundas [[Roman Haavamägi]] luuletaja [[Ernst Enno]] mälestuseks.<ref name="muinas">{{Kultuurimälestis|27256}}</ref> Mälestusmärk avati [[30. juuli]]l [[1939]].<ref name="muinas" /> <gallery> Luuletaja Ernst Enno (1875-1934) monument.JPG Ernst Enno monument.JPG </gallery> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Kultuurimälestis|27256}} * [http://www.puhkaeestis.ee/et/ernst-enno-monument Ernst Enno monument] puhkaeestis.ee {{koord}} [[Kategooria:Eesti mälestusmärgid]] [[Kategooria:Lääne maakonna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Haapsalu mälestusmärgid]] 9lmfonpx33hc78ds7ma45vsyw9pm6ip 0 388112 7144474 5557345 2026-05-02T09:04:05Z Kuriuss 38125 7144474 wikitext text/x-wiki '''Helivõimendi''' ehk '''helisagedusvõimendi''' ehk '''audiovõimendi''' on [[elektrooniline võimendi]], mis suurendab elektrisignaali pinget (eelvõimendis) ja võimsust (lõppvõimendis ehk võimsusvõimendis) helisageduste alas (enamasti 20&nbsp;Hz kuni 20&nbsp;kHz). Helisagedusliku elektrisignaali allikateks võivad olla näiteks [[mikrofon]], [[vinüülplaat|vinüül-]] või [[laserplaat|laserplaadi]]<nowiki/>mängija, raadioseade ja elektrimuusikariist. Helisagedusvõimendi väljundsignaal juhitakse [[kõlar|kõlari[te]sse]] või [[kõrvaklapid|kuularitesse]]. Levinuim helisagedusvõimendi tüüp on stereovõimendi, s.o kahe helikanaliga võimendi. Helisagedusvõimendi kuulub iga [[raadiovastuvõtja|raadio]], [[teler]]i, arvuti ja nutiseadme koosseisu ning on stereoseadmestiku oluline osa. Kui võimendis sisaldub [[signaaliprotsessor]] mitmekanalilise heli jaoks ja sisendid-väljundid kodukinoseadmete ühendamiseks, nimetatakse niisugust seadet audio-videovõimendiks (AV-võimendiks) ning ka FM-[[tuuner]]i olemasolul [[AV-ressiiver|AV-ressiivriks]]. Helistuudiotehnikas kuuluvad reguleeritava võimenduse ja sageduskäiguga eelvõimendid [[helimikser|mikserpultide]] koosseisu. AV-võimendeid ja -ressiivreid valmistatakse eraldi toodetena, seejuures eriti kvaliteetsete seadmete korral eelvõimendeid ja lõppvõimendeid omaette üksustena. Kokkuehitatud eel- ja lõppvõimendi kohta kasutatakse siis terminit täisvõimendi, ka integreeritud võimendi. Eraldi eelvõimendil ja ka täisvõimendil on rohkesti mitut liiki sisendeid ja väljundeid, nii et selle ümber saab luua audiosüsteemi oma vajaduste ja võimaluste järgi ning seda järk-järgult täiendada. ==Võimendi põhiparameetrid== ===Sisendpinge=== '''Nimisisendpinge''' (nominaalne sisendpinge) ehk tundlikkus jääb tavaliselt vahemikku 250–400 mV. '''Maksimaalne sisendpinge''' on suurim 1&nbsp;kHz sagedusega sisendpinge, mille juures mittelineaarmoonutus ei ületa 1%. Selle pinge väärtus iseloomustab sisendi koormatavust. Hea võimendi on võimeline taluma ka 3–10-voldist sisendpinget. ===Väljundvõimsus=== Võimsusvõimendi '''väljundvõimsus''' on suurim võimsus, mida võimendi annab nimi-koormustakistusele (harilikult 4 Ω või 8 Ω) etteantud [[mittelineaarmoonutus]]e juures. Võimendite andmestikes tuleb ette mitut moodi määratletud väljundvõimsusi. '''RMS-võimsus''' on ruutkeskmine võimsus (vt [[vahelduvvool]]). Kõige usaldusväärsemalt iseloomustab võimendit selline RMS-nimivõimsus, mille mõõtesignaaliks on kogu helisageduspiirkonda hõlmav nn [[Müra (elektroonika)|roosa müra]]. Sellise mõõtesignaali võimsus langeb sageduse tõustes 3&nbsp;dB [[oktav]]i kohta, nii et signaali energiasisaldus on kõigil sagedustel ühesugune. Mõned tootjad nimetavad RMS-võimsuseks ka siinussignaaliga (nt 1000&nbsp;Hz) mõõdetud väljundvõimsuse väärtust; nii saadud väljundvõimsust tuntakse '''siinusvõimsusena''' ning ka '''DIN-võimsusena'''. '''Nimivõimsuseks''' võib lugeda üksnes seda RMS-võimsust, mille juures on antud mittelineaarmoonutuse nimiväärtus (THD, lühend ingl k sõnadest ''Total Harmonic Distortion''); enamasti jääb see moonutus vahemikku 0,01–1% sagedusel 1000&nbsp;Hz. '''Muusikavõimsus''' on maksimaalse võimsus THD = 10% korral, mida võimsusvõimendi suudab taluda vaid lühikest aega (nt 20 millisekundi kestel). Nimelt sisaldab muusikasignaal impulsse, mille amplituud ületab 10–100-kordselt keskmisi väärtusi. Selliste löökhelide ajal ei jõua toitepinge alaldi filterkondensaatoril langeda ja ka väljundtransistorid üle kuumeneda, mistõttu võimsuse tipud võivadki olla suuremad kui väljundvõimsus püsisignaali korral. Mida suurem on tippvõimsuse ja nimivõimsuse suhe, seda puhtamalt edastab võimendi impulss-signaale. Olenevalt mõõtetingimustest võib muusikavõimsuse arvväärtus olla nimivõimsusest mitu korda suurem. '''PMPO-võimsus''' (''Peak Momentary Performance Output'') on mõõtetehniliselt suvaliselt määratletud tippvõimsus, mida kasutatakse mõnikord lihtsaimate võimendite korral, kusjuures mõeldakse väljundvõimsust, mida võimsusvõimendi suudaks anda mõne millisekundi kestel, kui toitepinge jääks püsivaks. PMPO vattidel pole midagi ühist RMS-võimsusega, mis võib olla tegelikult 10–100 korda väiksem. Reaalse väljundvõimsuse hindamisel võib lähtuda toiteploki võimsusest, arvestades et võimendusseadme kasutegur ei ületa 70%. Seega võib nt 10-vatisest võrguadapterist toidetava stereovõimendi kestvaks väljundvõimsuseks lugeda enimalt 2–3,5 W. ==Moonutused== Signaali võimendamisega kaasnevad paratamatult moonutused, mida liigitatakse lineaarmoonutusteks ja mittelineaarmoonutusteks. ===Lineaarmoonutus=== Lineaarmoonutus avaldub selles, et võimendi sagedustunnusjoon pole kogu talitlussagedusala ulatuses lineaarne, s.t sirgjooneline. Võimenduse sagedussõltuvuse ehk sageduskäigu ebaühtlust väljendatakse piirsageduste juures detsibellides. Näiteks lineaarmoonutus −1&nbsp;dB tähendab, et võimendus võib piirsagedustel 20&nbsp;Hz ja 20&nbsp;kHz olla 1&nbsp;dB võrra väiksem kui sagedusel 1000 hertsi. Eriti kvaliteetsetel võimenditel ei ületa sageduskäigu ebaühtlus 0,2–0,5&nbsp;dB. Kui detsibellide arv on tehnilistes andmetes näitamata, ei saa lugeda usaldusväärseks ka esitatud piirsagedusi, sest need võivad olla mõõdetud näiteks tasemel −6&nbsp;dB, samuti võib esineda suuri kõikumisi sageduspiirkonna sees. ===Mittelineaarmoonutus=== Mittelineaarmoonutust põhjustab eelkõige asjaolu, et võimendi väljundpinge ja sisendpinge vahelist sõltuvust väljendav tunnusjoon pole täiesti sirge, vaid hakkab erinema sirgjoonest seda enam, mida suurem on sisendpinge. Seejuures lisanduvad siinussignaalile sellega kordsed ehk harmoonilised sagedused (nt signaalile sagedusega ''f''₀ sagedused 2''f''₀, 3''f''₀ jne). Nende võõrtoonide osatähtsust väljendab '''harmoonmoonutustegur''' ehk klirrtegur THD (lühend ingl k sõnadest ''Total Harmonic Distortion''). Et reaalne helisignaal koosneb mitmesuguse sagedusega ''f''₁, ''f''₂, ''f''₃, ... siinuselistest komponentidest, siis põhjustab võimenduselementide mittelineaarsus lisaks harmoonilistele sagedustele ka kombinatsioontoone, s.o uusi, mitteharmoonilisi võnkumisi, nt ''f''₁ ± ''f''₂, ''f''₁ ± ''f''₃, ''f''₂ ± ''f''₃, ... . Kombinatsioontoonidest põhjustatud mittelineaarmoonutus – '''intermodulatsioonmoonutus''' – rikub heli puhtust rohkemgi kui harmoonmoonutus ja kuuldub heli karedusena, kui see moonutus ületab 0,5–1%. Ka seda liiki moonutusi väljendatakse THD-teguri kaudu. ==Seadurid ja lülitid== Võimendi esiplaadil on mitmesuguseid seadureid ja lülitusseadiseid (viimaste abil antakse juhtsignaalid enamasti releedesse või protsessorisse). *[[Helivaljus]] (VOLUME) – pöördnupp või kaks surunuppu (+ ja –) elektronregulaatori juhtimiseks. [[Helitugevus]] muutub nt 1 või 2&nbsp;dB suuruste astmete kaupa. Pöördnupu juurde võib olla märgitud detsibellide väärtused, mis näitavad, kui palju on helitugevus väiksem maksimaalsest, s.o 0 detsibellile vastavast tasemest. *Stereotasakaalu seadur (BALANCE). *Madalate (BASS) ja kõrgete (TREBLE) helisageduste võimenduse seadurid soovitava tämbri valimiseks; nende toime võib olla väljalülitatav (TONE OFF, TONE DEFEAT). Võimendi parameetreile vastavate ja õigesti paigutatud kõlarite korral pole sageduskäigu korrigeerimise järele enamasti vajadust. *Kuuldeõige helitugevuse lüliti või seadur (LOUDNESS); selle toimingu sisselülitamisel tõuseb madalate ja vähemal määral kõrgete sageduste võimendus kesksageduse suhtes seda enam, mida nõrgemaks keeratakse heli; niiviisi saab korrigeerida kõrva tundlikkuse vähenemist nendel sagedustel. Enamasti ei tunta sellise reguleerimise järele siiski vajadust, sest kõrv ongi harjunud vaiksemas helis vähem basse kuulma. *Programmiallikate valiku pöörd- või nupplüliti. *Heli vaigistamise nupplüliti (MUTING), nt telefonikõne ajaks. ==Sisendid ja väljundid== Võimendi kasutusulatuse määrab see, milliseid seadmeid saab tema külge ühendada. Peamiselt võimendi tagaküljel võib leiduda mitut liiki pesi: *tuunerisisend (TUNER); *liinisisend(id) (LINE IN, AUX) ehk universaalsisendid signaalipingele vähemalt 0,15–1 V (tuunerist, CD-, DVD-, Blu-ray-mängijast, samuti teleri või arvuti heli jaoks); *liiniväljund(id) ehk universaalväljund(id) (LINE OUT); *sisend vinüülplaadimängija magnethelipea signaali jaoks (PHONO: MM – võnkemagnetiga pea, väljundpinge 2–10 mV; harvemini MC – võnkepooliga pea, 0,1–0,5 mV); kui niisugust sisendpesa ei ole, saab vinüülplaate kuulata liinisisendi kaudu, kasutades kas eelvõimendiga plaadimängijat või eraldi [[RIAA]]-karakteristikuga eelvõimendit; *mikrofonisisend (MIC); *eelvõimendi väljund ja võimsusvõimendi sisend; *digitaalse audiosignaali [[S/PDIF]]-pesad: elektriliseks ühenduseks [[RCA pistikühendus|RCA]]-koaksiaalkaabliga või optiliseks ühenduseks valguskaabliga ([[Toslink]]-liidese abil); optilise kaabli klaaskiudude kaudu edastatakse digitaalsele elektrisignaalile vastavat valgussignaali; selline kaabel on tundetu igasuguste elektriliste häirete suhtes, nii et signaali-müra suhe on väga hea; *kuularipesa; paikneb sageli võimendi esipaneelil; *kõlariväljundid (L, LEFT vasak, R, RIGHT parem kanal (ühendamisel on vaja silmas pidada polaarsuse tähiseid + ja –); *väljund (SUBWOOFER, SUB OUT, LFE) aktiivse (sisseehitatud võimsusvõimendiga) bassikõlari ühendamiseks; *pesad lisakõlarite ühendamiseks (nt kuulamiseks teises toas); *võrgupingepesa(d) (AC) sagedamini kasutatavate programmiallikate toitepistikute ühendamiseks; need seadmed saavad siis voolu võimendi sisselülitamisel. Analoogsignaali põhiline [[pistikühendus|ühendusseadis]] on kontsentriliste kontaktidega RCA-pesa (vasakul kanalil valge või must, paremal punane). Kuularite ja mikrofoni jaoks on pulkpistikupesa. Signaali ülekandmine toimub ebasümmeetriliselt, s.t et teiseks juhtmesooneks on maaga (korpusega) ühendatud kaablivarje. Peamiselt stuudioseadmeis on helisagedussignaali jaoks kolmekontaktilised [[XLR-konnektor|XLR-pesad]] sümmeetrilise (BALANCED) ühenduse loomiseks; sel juhul kulgeb signaal ühenduskaabli kahe juhtmesoone kaudu (kolmas on maaga ühendatud varjestus) [[diferentsvõimendi]]sse, mis võimendab sisendsignaalide vahet; tulemusena signaalisoontes indutseeruvad raadio- ja magnetväljahäired kompenseeruvad, nii et võib kasutada ka pikki kaableid. ==Võimsusvõimendid== ===Transistor-võimsusvõimendi=== [[Pilt:Võimsusvõim.png|pisi|300px|Transistoridega võimsusvõimendi tüüpiline põhimõtteskeem]] [[Pilt:Siemens-120w hg.jpg|pisi|300px|Siemensi 120 W võimsusvõimendi]] Nüüdisaegse transistor-võimsusvõimendi tüüpskeemis on sisendastmeks suure sisendtakistusega topelt-diferentsvõimendi VT1...VT4. Difvõimendi vasakpoolsesse sisendisse antakse sisendpinge (enamasti 1 V) läbi [[sagedusfilter|madalpääsfiltri]]; see tõkestab kõrgeid sagedusi (nt alates 50 kilohertsist), mis võiksid võimendit üle koormata. Difvõimendi teise sisendisse saabub väljundist pingejaguri kaudu [[tagasiside|vastuside]] signaal, mis vähendab moonutusi ning väljundtakistust ja muudab sisendsignaali puudumisel väljundsignaali nulliks. Pingejaguri takistuste suhe määrab pingevõimenduse. Transistoride VT1, VT3 kollektoriahelaisse ühendatud transistorid VT5, VT6 võimendavad signaali võimsustransistoride tüürimiseks vajaliku tasemeni. Võimsustransistorideks võivad olla [[bipolaartransistor]]id (nagu siinsel skeemil VT8, VT9), [[väljatransistor]]id (MOS-FET) või isoleeritud tüürelektroodiga bipolaartransistorid ([[IGBT]]). Kõigil neil transistoritüüpidel on omad eelised ja puudused, ent sobivas lülituses on nad enam-vähem samaväärsed. Transistoride VT5, VT6 kollektorite vahele ühendatud transistor VT7 loob võimsustransistoridele VT8, VT9 vajaliku eelpinge, nii et nad on pidevalt aktiivses tööolekus. Transistorid VT10, VT11 kaitsevad väljundtransistore liiga suure sisendpinge ja väljundi lühise eest. Skeemi täiesti sümmeetriline ülesehitus tagab võimsustransistoride sobivalt valitud jõudevoolu ja piisavalt tugeva vastuside korral praktiliselt moonutusvaba võimsusvõimenduse. Võimsusvõimendid on enamasti teostatud integraalkomponentidena, ainult võimsustransistorid võivad olla eraldi radiaatoreil. Üksikelementidest on koostatud üksnes eriti kvaliteetsed võimendid. ===D-klassi võimsusvõimendi=== Järjest enam signaaliallikaid on digitaalsed ([[CD]], [[DVD]], [[Blu-ray Disc|BD]]). Ka moodsad pildiseadmed ([[LCD]]- ja [[LED]]-kuvarid, videoprojektorid) töötavad digitaalsignaaliga. Ainult audiosignaali ahelas on veel säilinud analooglüli helisagedusvõimendi näol. Ent digitaallülitusi on hakatud looma ka helisignaali võimendamiseks. Sel juhul võib kogu ülekandetraktis (kuni kõlarini) läbi saada ilma digitaal-analoogmuundamiseta. Digitaalvõimendeile on omane suur kasutegur (üle 90–95%), nii et soojust eraldub vähe (ühesuguse soojuseralduse juures võib väljundvõimsus olla 50–80% suurem). Seetõttu saab paigutada kogu helisagedusvõimendi lülituse ühele [[kiip|kiibile]] ja ühtlasi vähendada toiteploki ja kogu võimendi gabariite. Esimesed digitaalsed helisagedusvõimendid lasi [[Sharp]] müügile 1999. aastal. Digitaalseks nimetatakse mõnikord ka võimendit, millel eelastmed töötlevad tavalisel viisil analoogsignaale, ainult võimsusvõimendi töötab lülitirežiimis (D-klassi võimendusrežiim). Lülitina toimivad võimsustransistorid (harilikult kõrgsagedus-väljatransistorid), mis saavad olla ainult kas täielikult suletud või avatud (seega digitaalolekuis); mõlemal juhul on energiakadu transistorides tühine. Niisiis asendab pidevat signaali ristkülikimpulsside jada. Transistorlüliti olekute juhtimiseks vajalikud digitaalsed tüürsignaalid moodustab modulaator, mis muudab vastavalt analoogsignaali amplituudile ristkülikimpulsside laiust, s.t toimib impulsilaiusmodulaatorina ([[PWM]]). Taktsagedus jääb vahemikku 0,5–1,5&nbsp;MHz. Transistorlülitist väljuvad impulsid on samasuguse kujuga kui sisendis, ent palju suurema, toitepingele vastava amplituudiga. Transistorlülitile järgneb [[sagedusfilter|LC-madalpääsfilter]] (tavaliselt teist järku), mis integreerimislülina toimides (impulsside keskväärtusi summeerides) taastab kujult sisendsignaalile vastava võnkumise. Madalpääsfiltri väljundsignaal antakse kõlarisse. ===Lampvõimendi=== [[Pilt:Edcor1.jpg|pisi|300px|Elektronlampidega stereovõimendi]] [[Pilt:Tube push pull poweramplifier.PNG|pisi|300px|Lampvõimendi põhimõtteskeem (1960. aastatest)]] Alates möödunud sajandi 60. aastatest on elektronlamp aktiivelemendina transistori poolt peaaegu täielikult välja tõrjutud. Siiski leiavad paljud audiofiilid, et kõige meeldivamalt kõlab just lampvõimendi heli. Määravaks ei peeta seejuures mitte niivõrd tehnilisi näitajaid, mis on transistorvõimendeil peaaegu kõigis kategooriates paremad, vaid eelkõige just helipildi individuaalset taju, selle vastavust harjumuspärasele kõlale. Võimendit koos kvaliteetkõlaritega käsitatakse omaette muusikainstrumendina. Üks väheseid tehniliselt kirjeldatavaid parameetreid, mida võib kirjutada lampvõimendite plusspoolele, on harmooniliste soodsam struktuur. Nimelt ei olene moonutuste märgatavus ainuüksi lisanduvate harmooniliste protsendist, vaid ka nende koostisest, kusjuures paarisarvulised komponendid on vähem märgatavad kui paarituarvulised. Näiteks 500-hertsisele siinussignaalile lisanduvad elektronlambis ülemtoonid sagedusega 1000, 2000, 4000&nbsp;Hz, nii et iga järgmine sagedus on oktavi võrra kõrgem ja amplituud poole väiksem. Niisuguste harmooniliste ülemtoonide jada (mis tekib ka nt pillikeele võnkumisel) mahendab põhitooni kõla. Seevastu signaalile lisanduvad paarituarvulised sagedused (näitejuhul 1500&nbsp;Hz, 2500&nbsp;Hz, 3500&nbsp;Hz) ei moodusta kahekordselt kasvavate sageduste jada ning põhjustavad disharmooniat. Elektronlampide kasutamine on mõttekas nt kitarrivõimendis, mille ületüürimisel lisanduvad paarisharmoonilised sagedused just aitavad luua soovitud kõla. Sel juhul võibki 0,5-protsendilise harmoonmoonutusega lampvõimendi kõlada paremini kui transistorvõimendi, mille üldine klirrtegur on 0,1%. ==Kirjandus== *Lembit Abo. Koduelektroonika käsiraamat. Tallinn, 2007. 352 lk. ==Välislingid== *[http://www.lr.ttu.ee/~eriklos/helitehnika/IRT0090-11.pdf Helisagedusvõimendid] [[Kategooria:Tarbeelektroonika]] bjlh821kjqjlj4ncy0r4ntp42i9wean 0 388641 7143927 6404168 2026-05-01T12:12:14Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7143927 wikitext text/x-wiki '''Pokardi mõis''' (ka Bokardi, Bocardi) on endine [[mõis]] Valgamaal, ajalooliselt [[Helme kihelkond|Helme kihelkonnas]]. Mõisa peahoone on ehitatud 1870. aastal. Pärast [[vabadussõda]] kingiti maja sõjakangelasele [[Aleksander Jaakson]]ile, kelle omanduses püsis see kuni vabariigi langemiseni.<ref>[http://torva.kovtp.ee/documents/179495/3209317/Helme+Kihelkonnaleht+detsember+2014.pdf/ Madis Hindre 2014. Tühjad mõisad ootavad raha ja inimesi. ''Helme Kihelkonnaleht'' 6, lk 1.]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Nõukogude ajal leidis mõisahoone kasutust lastekodu ja [[Helme Sanatoorne Internaatkool|Helme sanatoorse internaatkool]]i lisahoonena.<ref name=":0">http://valgamaalane.postimees.ee/3745577/kuprose-arimees-teeb-vanast-moisast-suvila</ref> 2014. aastal ostis mõisahoone ärimees Nicos Kounnas ning 2016. aastal hakati hoonet restaureerima.<ref name=":0" /> ==Viited== {{viited}} {{Helme kihelkond}} [[Kategooria:Valgamaa mõisad]] [[Kategooria:Tõrva vald]] [[Kategooria:Tõrva]] [[Kategooria:Helme kihelkond]] sypc8bwc5izb5u2oloauuv9i7zh446g 0 392667 7144459 5461409 2026-05-02T08:53:38Z Kuriuss 38125 7144459 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Greenside Mine 1910 mine plan.png|pisi|Greenside'i kaevanduse mäetööde plaan]] '''Kaeveõõs''' on maavara kaevandamiseks või allmaarajatiste tarbeks rajatud või kaevandamise tulemusena moodustunud tühimik. Kaeveõõsi nimetatakse ka kaevanduskäikudeks. Enne [[kaevandamine|kaevandamist]] koostatakse mäetööde plaan, millele märgitakse kaeveõõnte asetus. Kaeveõõsi liigitatakse asendi, asukoha, otstarbe, kasutamisaja ja kasutamisviisi järgi. ==Liigitus asendi järgi== [[Pilt:Wallaroo-mines-mineshaft-0780.jpg|pisi|Wallaroo kaevanduse šaht]] '''Vertikaalselt rajatud kaeveõõned''' on [[pimešaht]], [[gesenk]], šaht, šurf, [[puurauk]]. '''Horisontaalselt rajatud kaeveõõned''' on [[stoll]], tunnel, [[kveerslaag]], [[strekk]], [[ort]], vahekäik, rööplõõr. '''Kallakalt rajatud kaeveõõned''' on kaldšaht, [[bremsberg]], tõstekallak, liug, ramp, diagonaalstrekk, [[Gesenk|kaldgesenk]], kaldlõõr, kald-inimkäik, kald-stoll, kaldsurf. == Liigitus asukoha järgi == [[Allmaakaevandamine|'''Allmaakaevandamisel''']] tekkinud kaeveõõned on [[pimešaht]], gesenk, šaht, šurf, puurauk, stoll, tunnel, kveerslaag, strekk, ort, vahekäik, rööplõõr, kaldšaht, bremsberg, tõstekallak, liug, ramp, diagonaalstrekk, kaldgesenk, kaldlõõr, kald-inimkäik, kald-stoll, kaldsurf. [[Pilt:Belarus-Peat Mining near Rudzensk-3.jpg|pisi|'''Väljak'''. Turba kaevandamine Valgevenes]] [[avakaevandamine|'''Avakaevandamisel''']] tekkinud kaeveõõned on [[Karjäär (mäendus)|karjäär]], väljak, [[tranšee]] (kaevand), [[kraav]]. ==Liigitus otstarbe järgi== '''Ettevalmistuskaeveõõned''' on kaeveõõned, mis rajatakse kaevandustes paneelide ja korruste avamiseks. '''Koristuskaeveõõned''' on kaeveõõned, kust toimub raimatud maavara eemaldamine. '''Uuringukaeveõõned''' on kaeveõõned, mis on rajatud uuringu eesmärgil. Enamasti on nendeks puuraugud, kaevandid, šurfid. ==Liigitus kasutamisaja järgi== '''Pikaealised''' ehk kapitaalsed kaeveõõned on kindlat toestatud ning nende eluiga on sama pikk kui kaevanduse või karjääri oma. Toestamiseks kasutatakse ankurdamist ja betoneerimist. '''Lühiealisi '''kaeveõõsi kasutatakse lühikest aega kaevise eemaldamise ajal. Toestamiseks kasutatakse ankruid või tugesid. ==Liigitus kasutamisviisi järgi== '''Transpordikaeveõõnte '''kaudu toimub [[kaevis]]e, inimeste ja seadmete transport. Transportimiseks kasutatakse mobiilseid masinaid, konveiereid, skippe, konge, rööbastransporti. '''Tuulutuskaeveõõsi '''kasutatakse värske õhu juhtimiseks kaevandusse ja kasutatud õhu väljajuhtimiseks. '''Eriotstarbelised kaeveõõsi '''kasutatakse eriotstarbeliselt. Näiteks lõhkeaineladu, töökoda, söökla. == Allmaakaeveõõnte ristlõiked == Horisontaalsete kaeveõõnte ristlõiked valitakse vastavalt kivimite füüsikalis-mehaanilistele omadustele ning kivimi paiknemisele (kihi paksus, suund, mäerõhk). [[Pilt:Cross-sectional shapes of mine workings.svg|centre|pisi|419x419px|Kaeveõõnte ristlõiked]] '''Ristkülikukujuline''' (a) on kõige enam levinud, kui puudub kivi külgsurve. Toestamiseks kasutatakse puittoestikku, ankruid ja segatüüpi toestust (betoonseinad ja -põrandad, metalltalad). '''Trapetsikujuline''' (b) võtab vastu nii vertikaalset kui ka horisontaalset mäerõhku. Toestamiseks kasutatakse puidust, metallist, betoonist toestikku. '''Hulknurkset''' (c) ristlõiget kasutatakse siis, kui külgkivimid on tugevad, kuid lagi vajab toestamist. Toestamiseks kasutatakse trapetsikujulist toestust, mis toetub tugevale kivimile. '''Kaarekujulist''' (d) ristlõiget kasutatakse, et vähendada vertikaalset mäerõhku. '''Kaarjat''' (e) ristlõiget kasutatakse, kui vertikaalne mäerõhk on suurem kui horisontaalne. Toestuseks kasutatakse metallist kaari. '''Ümar kuju''' (f) on kõige sobivam hüdrostaatilise rõhu korral. Ümara kuju korral saab toestamiseks kasutada valmis betoonelemente ja betoonist või metallist kinnitusdetaile. Kui vertikaalne ja horisontaalne mäerõhk erinevad üksteisest, võtab kaeveõõs '''ellipsi kuju''' (g, h). [[Kategooria:Mäendus]] gnzrzg6fwbj03k1l22kz9fq9cbvnwso 0 393342 7144104 5235790 2026-05-01T18:29:29Z Liilia Moroz 86291 7144104 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tšaikovski pink Haapsalus.jpg|pisi]] '''Pjotr Tšaikovski mälestuspink''' on [[Haapsalu]]s [[Haapsalu Tagalaht|Tagalahe]] ääres [[Pjotr Tšaikovski puiestee]]l asuv [[pink|pingikujuline]] monument [[Pjotr Tšaikovski]]le. Pingi valmistas Haapsalus elanud skulptor [[Roman Haavamägi]] [[1940]]. aastal. Pink on paigutatud kohta, kus helilooja Haapsalus sageli istus ja päikeseloojangut jälgis. Pingil on kujutatud viisikatket eesti rahvalaulust "Kallis Mari", mis jõudis Tšaikovski 6. sümfooniasse. ==Välislingid== *{{kultuurimälestis|4046}} [[Kategooria:Haapsalu mälestusmärgid]] [[Kategooria:Lääne maakonna kultuurimälestised]] 3d4987n24smvtq85ztt2ccaw9poet1p 0 393581 7144128 7104715 2026-05-01T19:11:29Z Kuriuss 38125 7144128 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tedre-Annist-Kuusi-1965.jpg|pisi|Ülo Tedre, [[August Annist]] ja [[Matti Kuusi]] [[Helsingi]]s 1965. aastal]] '''Ülo Tedre''' ([[12. veebruar]] [[1928]] [[Tallinn]] – [[9. märts]] [[2015]]) oli eesti rahvaluuleteadlane. Ülo Tedre sündis 1928. aastal Tallinnas kooliõpetajate peres. Ta astus [[1937]]. aastal [[Jakob Westholmi Gümnaasium|Jakob Westholmi Gümnaasiumi]], kuid lõpetas [[1946]]. aastal [[Tallinna 7. Keskkool]]i. Aastatel [[1946]]–[[1951]] õppis ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo-keeleteaduskonna eesti filoloogiat, spetsialiseerudes rahvaluulele. Lõpetas ülikooli 1951. aastal eesti filoloogina, diplomitööga rahvaluule erialal. Järgnes kraadiõpe ja väitekiri teemal "Klassivõitluse kajastamine XX sajandi eesti lõppriimilises rahvalaulus", mis käsitles muu hulgas kirjalikke riimilisi rahvalaule ning rahvalauluvormide paralleelset kirjalikku ja suulist levikut.<ref name=":0">Anne Ostrak, Ülo Tedre artiklid folkloorist ja folkloristikast. Kirjandusmuuseumi pressiteade.</ref> Ta töötas pool sajandit Tallinnas asutatud [[Eesti Keele ja Kirjanduse Instituut|Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi]] rahvaluule sektoris (1949–1999, aastail 1962–1991 sektori juhatajana, 1991–2001 folkloristika osakonna vanemteadurina). Ülo Tedre uuris laulukultuure ja -stiile ([[regilaul]], uuemad laulud), kombestikku ja eriti maskeerimist, folkloristika ajaloo käsitlemist.<ref name=":0" /> Ülo Tedre on umbkaudu 400 kirjatöö autor, millest mahukamad on "Eesti rahvalaulud. Antoloogia I–IV" (1969–1974), koostöös [[Hilja Kokamäe]]ga 1999 lõpetatud [[Jõhvi]] ja [[Iisaku]] regilaulude suurteos "Vana kannel 8". Kombestiku alal valmis tal ülevaade "Eesti pulmad" (1973), 2000. aastatel osales ta Carsten Bregenhoj ja Terry Gunnelli juhitud Põhjamaade maskeerimistavade projektis "Masks and mumming in the Nordic area", mille tulemusena valmis poolesajaleheküljeline ülevaade "Masks and mumming in Estonia" (2007).<ref name=":0" /> Folkloristika ajaloo kirjutised on seotud [[Walter Anderson]]i, [[August Annist]]i, [[Matthias Johann Eisen]]i, [[Oskar Kallas]]e, [[Oskar Loorits]]a, [[Juhan Peegel|Juhan Peegli]] jt tegevusega. Samuti on ka kirjutanud enam kui 80 arvustust erialastele raamatutele, olnud viljakas toimetaja, keskkooliõpikute ja kirjanduslugude rahvaluule käsitluste autor.<ref name=":0" /> Nõukogude Eestis oli ta üks rahvusvahelisemaid folkloriste nii suhteid sõlmides ja hoides kui ka teaduspublikatsioone võõrkeeltes avaldades: näiteks folkloristika ajaloo ja rahvajuttude käsitlused, eesti, vene, inglise ja saksa keeles ilmunud populaarsed kombestikukäsitlused jpm. Viljakas oli koostöö helilooja [[Veljo Tormis]]ega: ta lõi ja seadis kooriseadetele tekste, koostas populaarse "Regilauliku".<ref name=":0" /> Tedre abikaasa oli geograaf [[Virma Murel]].<ref>http://entsyklopeedia.ee/artikkel/murel_virma</ref> ==Tunnustus== * 2000 – [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3352}}</ref> * [[Emakeele Selts]]i auliige ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/0f33bab5-ac2d-40b5-8513-d17cc43ca9fe Suri folklorist Ülo Tedre] * http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2008/km2/yt.html {{JÄRJESTA:Tedre, Ülo}} [[Kategooria:Eesti folkloristid]] [[Kategooria:Keele ja Kirjanduse Instituudi koosseis]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2015]] e2h585j09xvup6j422plf6kytdn1suq 0 398979 7144498 6259360 2026-05-02T09:19:21Z Kuriuss 38125 7144498 wikitext text/x-wiki '''Tamir Rice''' oli 12-aastane [[afroameeriklased|mustanahaline]] [[USA]] poiss, keda [[politseinik]] 22. novembril 2014 [[Ohio]]s [[Cleveland]]is rinda tulistas. Rice suri 23. novembril. ==Tulistamine== Patrullipolitseinikud Timothy Loehmann (26) ja Frank Garmback (46) sõitsid välja, kuna häirekeskus sai kõne, kus teatati, et Cudelli pargis sihib üks mees möödakäijaid [[relv]]aga.<ref>[http://www.washingtonpost.com/news/post-nation/wp/2014/11/26/officials-release-video-names-in-fatal-police-shooting-of-12-year-old-cleveland-boy/ "Video shows Cleveland officer shooting 12-year-old Tamir Rice within seconds"]. Washington Post. 26.11.2014.</ref> Helistaja ütles kaks korda, et tõenäoliselt pole tegu pärisrelvaga. Kõne lõpu poole ütles helistaja, et tõenäoliselt on tegu alaealisega.<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=3i5MUTATmls "Tamir Rice Shooting: Tamir Rice Shooting 911 Call Released By Cleveland Police Tamir Rice Video"]. YouTube.</ref> Dispetšer ei öelnud politseinikele edasi, et pargis võib olla mängurelvaga alaealine.<ref>[http://www.cleveland.com/metro/index.ssf/2014/11/cleveland_police_officer_shot_1.html "Cleveland police officer shot Tamir Rice immediately after leaving moving patrol car"]. cleveland.com. 26.11.2014.</ref> Politseiauto peatus Rice'ist umbes kolme meetri kaugusel. Politseinike sõnul käskisid nad kohale jõudes Rice'il käed pea kohale tõsta, Rice pani aga käe vöö vahele. Loehmann tulistas selle peale kahe esimese sekundi jooksul pärast sündmuspaika jõudmist kaks lasku, ilma et Rice oleks politseinikke relvaga ähvardanud. Üks politseiniku tulistatud kuul tabas Rice'i rindkerre.<ref>[http://www.newsnet5.com/news/local-news/cleveland-metro/cleveland-police-name-timothy-loehmann-officer-who-shot-tamir-rice-12-on-west-side "Cleveland Police name Timothy Loehmann, officer who shot Tamir Rice, 12, on west side"]. Scripps TV Station Group. 26.11.2014.</ref> Kumbki politseinik ei andnud pärast tulistamist Rice'ile [[esmaabi]].<ref>[http://nymag.com/daily/intelligencer/2014/11/cops-who-shot-tamir-rice-didnt-give-first-aid.html "Cops Who Shot Tamir Rice Didn't Bother to Give Him First Aid"]. New York Magazine. 29.11.2014.</ref> Esmaabi andsid nelja minuti pärast saabunud politseinikud.<ref>[https://web.archive.org/web/20211225225409/https://talkingpointsmemo.com/livewire/police-tamir-rice-no-first-aid "Police Who Shot 12-Year-Old Tamir Rice Did Not Give Him First Aid"]. TPM. 28.11.2014.</ref> [[Kiirabi]] jõudis kohale 7 minutit pärast tulistamist. Hiljem selgus, et Rice'i relv oli välimuselt poolautomaati meenutav [[õhkrelv]], mis tulistab plastikkuule.<ref name="NBC" /> Maketilt olid eemaldatud [[oranž]]id märgised, mille järgi tehakse vahet, kas tegu on pärisrelvaga või mitte.<ref>[http://www.bbc.com/news/world-us-canada-30172433 "Tamir Rice: US police kill boy, 12, carrying replica gun"]. BBC. 24.11.2014.</ref> [[Koroner]] liigitas Rice'i surma tapmiseks.<ref name="homicide">[http://www.washingtonpost.com/news/post-nation/wp/2014/12/12/death-of-tamir-rice-12-year-old-shot-by-cleveland-police-ruled-a-homicide/ "Death of Tamir Rice, 12-year-old shot by Cleveland police, ruled a homicide"]. Washington Post. 12.12.2014.</ref> Rice'i ema sõnul oli Tamir mängupüssi saanud sõbralt mõned minutid enne politsei saabumist. Kui Rice'i 14-aastane [[õde]] pärast juhtunut sündmuskohale jooksis, panid politseinikud endast väljas tüdrukul käed raudu ja käsutasid ta politseiautosse.<ref>[http://www.huffingtonpost.com/2015/01/08/new-video-tamir-rice_n_6436040.html "New Video Of Tamir Rice Shooting Shows Police Arresting Sister, Delaying First Aid"]. The Huffington Post. 08.01.2015.</ref> Juhtunut filmis taustahelita valvekaamera. ==Politseinikud== Tuli välja, et Loehmanni peeti tema eelmisel tööpostil Ohio linnas Independence'is emotsionaalselt ebastabiilseks ja politseiametisse mittesobivaks.<ref>[http://www.latimes.com/nation/nationnow/la-na-nn-cleveland-tamir-rice-timothy-loehmann-20141203-story.html "Cleveland officer who killed Tamir Rice had been deemed unfit for duty"]. Los Angeles Times. 03.12.2014.</ref> Independence'is tulirelvade käsitlemise väljaõpet läbi viinud Jim Polak kirjutas, et Loehmann ei järginud korraldusi, ei suutnud enda mõtteid arusaadavalt väljendada, ja tema relvakäsitlemise oskus jättis soovida.<ref name="homicide" /> Clevelandis ei loetud enne Loehmanni palkamist läbi Independence'is tema kohta kirjutatud hävitavat iseloomustust.<ref>[http://www.theguardian.com/us-news/2014/dec/03/officer-who-fatally-shot-tamir-rice-had-been-judged-unfit "Cleveland officer who fatally shot Tamir Rice judged unfit for duty in 2012"]. The Guardian. 04.12.2014.</ref> Autoroolis olnud Garmbacki vastu oli 2010. aastal esitatud liigse jõukasutuse süüdistus. Clevelandi linn maksis 2014. aastal politseiniku liigse jõukasutuse ohvriks langenud mustanahalisele naisele üleelamiste eest 100 000 dollarit valuraha.<ref>[http://www.cleveland.com/court-justice/index.ssf/2014/12/cleveland_paid_out_100000_to_w.html#incart_river "Cleveland paid out $100,000 to woman involving excessive force lawsuit against officer in Tamir Rice shooting"]. Cleveland.com. 04.12.2014.</ref> ==Avalikkuse tähelepanu== Rice'i tulistamist kajastati laialdaselt, osaliselt seetõttu, et see sattus ajaliselt lähedale teistele juhtumitele, mille puhul mustanahaline meeskodanik sai politseiniku käe läbi surma (nt [[Fergusoni rahutused#Michael Browni surm|Michael Brown]] [[Ferguson (Missouri)|Fergusonis]], [[Eric Garner]] ja Akai Gurley [[New York|New Yorgis]], John Crawford III Daytonis). 24. novembril hoogustusid USAs [[rass]]i- ja politseivägivalla teemalised arutelud, kuna Fergusonis otsustati relvitu mustanahalise noormehe maha lasknud politseiniku vastu süüdistusi mitte esitada. Koos Fergusoni rahutuste teise laine algusega tulid inimesed tänavale ka Clevelandis. Inimesi ärritas, et politsei kasutab mustanahaliste noormeeste vastu liiga kergekäeliselt surmavat jõudu. 25. novembril toimus 200 osavõtjaga protestimarss, milles osalejad takistasid lühikest aega liiklust.<ref>[http://www.cleveland.com/metro/index.ssf/2014/11/protests_break_out_in_cleveland.html "Protests break out in Cleveland over Tamir Rice shooting, Ferguson grand jury decision"]. cleveland.com. 25.11.2014.</ref> Rice'i perekond kutsus meeleavaldajaid üles rahumeelseks jääma. ==Kohtuasi== Rice'i perekond kaebas Clevelandi linna kohtusse.<ref>[http://www.huffingtonpost.com/2014/12/05/tamir-rice-family-file-su_n_6278150.html "Family Of 12-year-old Boy Who Was Fatally Shot By Police Files Suit"]. Huffington Post. 05.12.2014.</ref> Perekond süüdistas politseinikke, et nad käitusid ebaotstarbekalt, ettevaatamatult ja hoolimatult. Rice'i lähedased leidsid, et kui politseinikud oleksid Tamirile korralikult lähenenud ja tema käes olnud maketti tähelepanelikumalt uurinud, oleksid nad aru saanud, et nende ees seisis võltsrelvaga alaealine.<ref name="NBC">[http://www.nbcnews.com/news/us-news/family-tamir-rice-12-year-old-shot-cop-files-wrongful-n262661 "Family of Tamir Rice, 12-Year-Old Shot By Cop, Files Wrongful Death Suit"]. NBC News. 05.12.2014.</ref> Clevelandile pandi pahaks mõlema politseiniku puudulikku väljaõpet ja seda, et Loehmanni puhul jäeti kahe silma vahele Independence'is tema kohta kirjutatud halvustav iseloomustus. ==Viited== {{Viited}} {{JÄRJESTA:Rice, Tamir}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimesed]] [[Kategooria:Surnud 2014]] [[Kategooria:Sündinud 2002]] eu4m3uzdbp1vs50r6nw0kzm9kgs6fsp 0 401831 7144320 7028610 2026-05-02T06:59:26Z Velirand 67997 + kategooria 7144320 wikitext text/x-wiki '''Ludvig Kurist''' ([[vene keel]]es Людвиг Иванович Курист; [[16. juuli]] [[1905]] [[Peterburi]] – [[3. oktoober]] [[1995]] [[Kiiev]]) oli eesti päritolu [[NSV Liit|NSV Liidu]] sõjaväelane. Aastal 1945 anti talle [[Kuldtähe medal]] ja 1945. aastal nimetati ta ka [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude Liidu kangelaseks]]. == Välislingid == * http://www.warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=1112 {{JÄRJESTA:Kurist, Ludvig}} [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kangelased]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni I järgu kavalerid]] [[Kategooria:Punalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Eestlased Ukrainas]] [[Kategooria:Sündinud 1905]] [[Kategooria:Surnud 1995]] h9aoe1t3jcab38u05bevamygq0pfai2 0 404296 7144437 7068388 2026-05-02T08:33:59Z Kuriuss 38125 7144437 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[File:Globe and high court (Spot the difference).jpg|thumb|500px|Näide tüüpilisest pildipaarist muutusepimeduse katses]] '''Muutusepimedus''' on nägemistaju [[fenomen]], mille sisuks on inimeste võimetus märgata suuri muutusi visuaalses stseenis. Efekt esineb, kui muutuste tekkimise ajal on [[nägemine]] lühikest aega häiritud. Muutusepimedus on sageli kasutuses [[eksperimentaalpsühholoogia]] uuringutes, võimaldades selle kaudu uurida [[Taju|inimtaju]] ja [[tähelepanu]] protsesse ning piiranguid. [[Kategooria:Nägemine]] 9cy44jbx9huumpp5b4y1prnzthvoqm6 0 404520 7144054 5934087 2026-05-01T16:08:49Z Velirand 67997 + kategooria 7144054 wikitext text/x-wiki [[Pilt:David_Toukhmanov.jpg|pisi|David Tuhmanov]] '''David Tuhmanov''' ([[vene keel]]es Давид Фёдорович Тухманов; sündinud [[20. juuli]]l [[1940]] [[Moskva]]s) on vene helilooja. David Tuhmanovi isa [[armeenlased|armeenia rahvusest]] Fjodor Tuhmanov oli insener, ema [[Vera Karasjova]] oli muusik ja helilooja. Muusikaga hakkas David Tuhmanov tegelema juba varases lapsepõlves. Muusikakoolis õppis ta klaveriklassis. [[1958]]. aastal astus David Tuhmanov [[Venemaa Muusikaakadeemia Moskvas|Gnessinite-nimelisse Riiklikusse Muusikapedagoogilisse Instituuti]], mille kompositsiooniklassi ta lõpetas [[1963]]. aastal. Pärast instituudi lõpetamist kutsuti David Tuhmanov ajateenistusse, ta oli [[Nõukogude Armee Aleksandrovi nimeline Laulu- ja Tantsuansambel|Nõukogude Armee Aleksandrovi nimelises Laulu- ja Tantsuansamblis]] orkestrijuht. Laulukirjutamist alustas David Tuhmanov [[1960. aastad|1960. aastatel]]. Ta kirjutas nii estraadilaule kui ka patriootilisi laule. Tuhmanovi laule on esitanud paljud populaarsed lauljad, nende hulgas ka [[Jaak Joala]] ja [[Tõnis Mägi]]. Tuhmanovi tuntuim laul on "Võidupäev" (vene keeles "День Победы"), mis on loodud [[1975]]. aastal [[Suur Isamaasõda|Suures Isamaasõjas]] saavutatud võidu 30. aastapäeva puhul. Selle laulsid kuulsaks [[Jossif Kobzon]] ja [[Lev Leštšenko]]. Aastatel [[1991]]–[[1997]] elas David Tuhmanov [[Saksamaa]]l, kuid pöördus seejärel [[Venemaa]]le tagasi. Alates [[2005]]. aastast elab David Tuhmanov [[Iisrael]]is. ===Tunnustus=== [[2000]]. aastal sai ta [[Venemaa Föderatsiooni rahvakunstnik]]u aunimetuse. [[2003]]. ja [[2020]]. aastal määrati Tuhmanovile [[Venemaa Föderatsiooni riiklik preemia]]. [[2010]]. aastal autasustati teda ordeniga [[Teenete eest Isamaa ees]]. {{JÄRJESTA:Tuhmanov, David}} [[Kategooria:Venemaa heliloojad]] [[Kategooria:Rahvaste Sõpruse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1940]] 66924gbmddbj85dlc95zb29h1ftgfni 0 408073 7144566 6797638 2026-05-02T11:12:33Z Velirand 67997 + kategooria 7144566 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} '''Heino Liimets''' (aastani 1936 '''Heino Liebert'''; [[22. jaanuar]] [[1928]] [[Vana-Antsla vald]] – [[30. aprill]] [[1989]] [[Tallinn]]) oli eesti kasvatusteadlane, loogika- ja psühholoogiaõppejõud. Ta oli eesti esimene kasvatusteadlasest [[akadeemik]]. Aastail 1947–1952 õppis ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] eesti keele ja kirjanduse ning loogika ja psühholoogia õpetajaks. 1959 kaitses ta pedagoogikakandidaadi [[Väitekiri|väitekirja]] "Koolisisese metoodilise töö süsteem". Aastail 1956–1975 oli ta Tartu ülikooli pedagoogikaõppejõud (aastast 1963 pedagoogikakateedri juhataja, aastast 1966 [[dotsent]]). Aastatel 1975–1989 oli ta TPedI pedagoogika- ja psühholoogiaõppejõud (aastast 1985 professori kohusetäitja ja kateedrijuhataja). ==Uurimistöö== Liimets tegeles [[kasvatusteooria]], [[didaktika]], [[kasvatusfilosoofia]] ja [[sotsiaalpedagoogika]]ga. 1950. ja 1960. aastatel esitas ta raskestikasvatatavate lastega tegeldes esitas ta koos L. I. Novikova ja A. T. Kurakiniga kasvatuse ja õpetamise süsteemse ja kompleksse käsituse idee. Eduka õppetegevuse eeldus on Liimetsa järgi õpetaja ja õpilase vastastikune mõju ja vastastikune rikastamine (1967). Kasvatus on kasvandiku ja kasvataja vaheline vastastikune toime, mis loob soodsad tingimused õpilase isiksuse juhtimiseks. Kogu elutegevust tuleb uurida inimese arengu kontekstis. Lähtudes sellest tehti 1970. ja 1980. aastatel Eesti vanemate klasside õpilaste representatiivne uuring. Pedagoogika on Liimetsa järgi integratiivne teadus, mis põhineb psühholoogial, sotsioloogial, füsioloogial ja teistel teadmisvaldkondadel. Ta töötas välja [[rühmatöö]] kontseptsiooni, mis on suunatud iga õpilase isiksuse arengule. Ta püüdis orienteerida õpetajat isiksuslikule lähenemisele. Ta töötas välja [[integraalne didaktika|integraalse didaktika]] kontseptsiooni. Ainult intellektuaalsele arengule orienteeritud didaktikateooria ei peegelda tervikliku isiksuse kujunemise protsessi täielikult. Ainult õppetegevus loob tingimused ellu lülitumist võimaldavate integraalsete isiksuseomaduste kujunemiseks. Liimets korraldas psühholoogide, pedagoogide, filosoofide ja meedikute sümpoosione ja suvekoole. Ta oli 1972. aastast kuni elu lõpuni [[Ühiskondlik Pedagoogika Uurimise Instituut|Ühiskondliku Pedagoogika Uurimise Instituudi]] direktor. Ta oli ka NSV Liidu Psühholoogide Seltsi Eesti osakonna kauaaegne esimees. ==Tunnustus== *1967 [[NSV Liidu Pedagoogikaakadeemia]] akadeemik (asutajaliige) *1982 [[Helsingi ülikool]]i audoktor *1985 [[Tampere ülikool]]i audoktor *1985 [[Eesti NSV teeneline teadlane]] ==Isiklikku== [[Airi Liimets]] oli tema tütar. [[Enn Koemets]] oli tema onu. ==Kirjandus== *"Liimetsa Heino – umast aost iin olnu Karula miis", Eksta Viivi, Uma Leht 146, 2008. ==Välislingid== *[http://voppsy.ru/issues/1989/894/894178.htm Nekroloog] ajakirjas [[Voprossõ Psihhologii]] *[http://pedagogical_dictionary.academic.ru/1710/%D0%9B%D0%B8%D0%B9%D0%BC%D0%B5%D1%82%D1%81_%28Liimets%29,_%D0%A5%D0%B5%D0%B9%D0%BD%D0%BE Artikkel] venekeelses pedagoogikaentsüklopeedias {{JÄRJESTA:Liimets, Heino}} [[Kategooria:Eesti kasvatusteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]] [[Kategooria:Rahvaste Sõpruse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Maarja kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 1989]] rbclbjcwj4pm5c7rivfrw9yd9lhyzc1 0 411365 7144126 7085950 2026-05-01T19:08:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 3 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144126 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pubi juudas.jpg|pisi|Pubi Juudase logo. Logo taustal on kasutatud fotot pubihoone fassaadist]] [[Pilt:Kõik on pask.jpg|pisi|Üheks pubi sümboliks on selle ruumides lae alla riputatud kohver tekstiga "Kõik on pask"]] '''Pubi Juudas''' (ka '''Juudas''') on rokisuunitlusega pubi [[Tõrva]] linna Riiska linnaosas. Pubi on ametlikult tegutsenud 2011. aasta sügisest.<ref>[http://www.pubijuudas.eu/pubist.html] Pubi Juudas koduleht</ref> Pubi nimi "Juudas" on asutajate sõnul inspireeritud eelkõige [[Inglismaa]] päritolu ''[[heavy metal]]'''i bändist [[Judas Priest]].<ref>[https://web.archive.org/web/20150417065603/http://www.helme.ee/userfiles/HKL/HKL_Detsember_trykk_3.pdf] Helme Kihelkonnalehe artikkel, 6. detsember 2014</ref> Pubis toimuvad kontserdid, loengud, joogikoolitused, filmiõhtud ning lauajalgpalli-, noolemängu- ja mälumänguturniirid.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://lounapostimees.postimees.ee/4448153/fotod-menuraamatute-autor-kaupo-vipp-andis-torvas-loengu|Pealkiri=Kaupo Vipi loeng pubis Juudas Lõuna-eesti Postimehes|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Pubi on ürituste organiseerimisel teinud koostööd [[Tõrva Noortevolikogu]], Tõrva avatud noortekeskuse, [[Tõrva astronoomiaklubi]], Tõrva kultuurimaja ja kohvikuga Supelung.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Ettevõtmised ja tunnustus == 2015. aastal pälvis Juudas Tõrva noortevolikogu juubeliauhinna linnaelanikele artistide ja muusikakollektiivide tutvustamise eest.<ref name=":0">[http://tankla.net/uudised/jarelkaja/2863-noortevolikogu-juubeliauhinna-sai-see-aasta-kultuuripubi-juudas.html] Valgamaa Noorteportaal Tankla artikkel, 30. november 2015</ref> 2015. aasta lõpus ja 2016. aasta alguses Tõrva linnavalitsuse poolt 90. juubeliaasta puhuks läbi viidud kaasava eelarve rahvahääletusel sai pubi Juudase ettepanek enim hääli. Kaasavast eelarvest eraldatud rahaliste vahendite eest oli pubil kohustus korraldada 2016. aasta jooksul 10 üritusest koosnev kontserdisari.<ref>[http://torva.kovtp.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/b2JrpqCnmSQg/content/id/10484527?redirect=http%3A%2F%2Ftorva.kovtp.ee]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Tõrva linnavalitsuse teadaanne, 27. jaanuar 2016</ref> Sarja raames esinesid pubis tuntumatest artistidest ja ansamblitest Hangover, Connectors, [[Tom-Olaf Urb|Reket]], Black River Bluesman & Bad Mood Hudson, [[Andres Roots]] & Raul Terep, Driven, [[Henry Kõrvits|Genka]] & [[Paul Oja]], [[5MIINUST|5miinust]], [[Vaiko Eplik|Vaiko Epik]], Meisterjaan, [[Jarek Kasar|Chalice]], [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]], [[The Boondocks]] ja [[Ewert and The Two Dragons|Ewert and the two Dragons]].<ref>[https://www.facebook.com/pg/pubijuudas/events/?ref=page_internal] Pubi Juudase üritused facebook.com keskkonnas</ref> 2016. aasta lõpus toimunud Tõrva ettevõtjate tänuüritusel pälvis Juudas Tõrva linnavalitsuse "Aasta tegija" eriauhinna tiitli.<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/3963623/aastalopupeol-sarasid-tegusad-torvakad "Aastalõpupeol särasid tegusad tõrvakad"] Valgamaalane, 31. detsember 2016</ref> 2020. aastal esitati pubi Juudas Tõrva valla kultuuripreemia nominendiks. [[Tõrva valla kultuuripreemia]] eesmärgiks on tunnustada Tõrva vallaga seotud isikuid ning kollektiive, kes on kultuuri alal saavutanud silmapaistvaid tulemusi.<ref>[https://torva.kovtp.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/CqYsyaB83ozk/content/torva-valla-kultuuripreemia-palvis-thea-leitmaa "Tõrva valla kultuuripreemia pälvis Thea Leitmaa"]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Tõrva linnavalitsuse teadaanne, 24. veebruar 2020</ref> 2020. aasta lõpus ja 2021. aasta alguses Tõrva vallas läbi viidud kaasava eelarve rahvahääletusel sai pubi Juudase ettepanek korraldada 10 kontserdist koosnev sari kõige enam hääli. Kokku 396 häälest sai pubi Juudase ettepanek 79 häält.<ref>[https://torva.kovtp.ee/kaasav-eelarve Tõrva valla kaasav eelarve]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Tõrva linnavalitsuse teadaanne, 22. märts 2021</ref> 2025. aasta lõpus laienes Pubi Juudas kohalike Jehoova tunnistajate poolt eelnevalt renditud pinnale. Pubi eestvedajate kõnepruugis on uued ruumid saanud hüüdnime "Jeesus". == Kirjeldus == Pubi fassaadil on kujutatud viie tuntud rokkmuusiku – [[Gunnar Graps]]i, [[Ian Curtis]]e, [[Viktor Tsoi]], [[Jim Morrison]]i ja [[Jimi Hendrix]]i – must-valged valgustatud portreed.<ref name=":1">[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=valgamaalane20151027.2.7.1] Maakonnaajaleht Valgamaalase artikkel, 27. oktoober 2015</ref> 2025. aasta alguse seisuga on Pubi Juudas Tõrva praegustest meelelahutusasutustest tegutsenud kõige kauem. ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * [http://www.pubijuudas.eu/ Pubi Juudase koduleht] * [https://www.facebook.com/pubijuudas Pubi Juudas Facebookis] * [http://www.helme.ee/userfiles/HKL/HKL_Detsember_trykk_3.pdf Juudase pubi on tegelikult klubi]. ''Helme Kihelkonnaleht,'' 6. detsember 2015, lk 12 * [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=valgamaalane20151027 Uitmõttest kujunes rokipubi]. ''Valgamaalane,'' 27. oktoober 2015, lk 5 [[Kategooria:Tõrva]] [[Kategooria:Eesti toitlustusettevõtted]] 43wmf8drecb1km6u90sjxpb1716j0do 0 420123 7144004 7096433 2026-05-01T14:57:37Z Velirand 67997 + pilt 7144004 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Andrei Ešpai | pilt = Композитор Андрей Яковлевич Эшпай.jpg | sünniaeg = [[15. mai]] [[1925]] [[Kozmodemjansk]] | surmaaeg = [[8. november]] [[2015]] [[Moskva]] | amet = [[helilooja]] }} '''Andrei''' Jakovlevitš '''Ešpai''' ([[vene keel]]es Андре́й Я́ковлевич Эшпа́й; [[15. mai]] [[1925]] [[Kozmodemjansk]] – [[8. november]] [[2015]] [[Moskva]]<ref>[http://tass.ru/kultura/2416924 Композитор Андрей Эшпай скончался в Москве на 91-м году жизни]</ref>) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] ja [[Venemaa]]l tegutsenud [[marid|mari]] helilooja. Tema isa oli helilooja ja muusikaõpetaja [[Jakov Ešpai]]. Ema oli vene keele ja kirjanduse õpetaja. 1944–1945 võitles ta Teises maailmasõjas Valgevene rindel. Andrei Ešpai õppis [[Moskva konservatoorium]]is [[1948]]–[[1953]]. Tema õpetajad olid [[klaver]]imängus [[Vladimir Sofronitski]] ja heliloomingus [[Nikolai Rakov]], [[Nikolai Mjaskovski]] ja [[Jevgeni Golubev]]. Ta täiendas end [[Aram Hatšaturjan]]i juhatusel aastatel 1953–[[1956]]. Tema teostes on tunda mari rahvamuusika mõjusid. Rütmides võib märgata sarnasust [[Béla Bartók|Bartókiga]]. Ešpai teoste seas on üheksa [[sümfoonia]]t, [[kontsert]]e, [[ballett]]e ja [[kammermuusika]]t. Ta on kirjutanud üle 100 romansi ja laulu. Tema laulud ja muusika on kõlanud rohkem kui 50 mängufilmis. Tema poeg on filmilavastaja [[Andrei Ešpai (noorem)|Andrei Ešpai]]. == Tunnustus == *1945 [[Punatähe orden]] *1975 [[Vene NFSV rahvakunstnik]] *1976 NSV Liidu riiklik preemia *1981 [[NSV Liidu rahvakunstnik]] *1986 [[Lenini preemia]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.fennougria.ee/index.php?id=34319#.VkN1c-lmnLk Lahkus tuntud mari päritolu helilooja Andrei Ešpai], Fenno-Ugria {{JÄRJESTA:Ešpai, Andrei}} [[Kategooria:Venemaa heliloojad]] [[Kategooria:Marimaa inimesed]] [[Kategooria:Moskva konservatooriumi vilistlased]] [[Kategooria:Lenini preemia laureaadid]] [[Kategooria:NSV Liidu riikliku preemia laureaadid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Novodevitšje kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1925]] [[Kategooria:Surnud 2015]] be2sklr5nrd1x0jc833rheo7oa5gvhy 0 424491 7144443 7088960 2026-05-02T08:37:58Z Kuriuss 38125 7144443 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} '''Ladu''' (ingl. ''warehouse'') on ehitis kaupade (toodete) hoiustamiseks ja käsitsemiseks. Ladu võib olla rajatud hoonena, varjualusena või platsina. Ladusid liigitatakse vastavalt nende kasutusotstarbele, ladustatavale toodetele, temperatuuritingimustele jne. <ref name=":0">{{Raamatuviide |pealkiri=Lao haldamine |kirjastus=Seilecs |aasta=2021 |isbn=9789916960011 |lehekülg=18-20}}</ref> == Ladu ettevõtte logistikasüsteemis == Laod kujutavad endast ettevõttes üht kõige olulisemat [[Logistikasüsteem|logistikasüsteemi]] osa ja nende tegevus peaks olema orienteeritud ettevõtte logistikasüsteemi toimimise parendamisele. Ladu peab kohanema organisatsiooni logistikasüsteemi muutustega. Ettevõtte logistikasüsteemi osana kujutab ladu endast ka keerukat tehnilist süsteemi. Süsteemne lähenemine eeldab, et ladu vaadeldakse kui ühtset tervikut paljude tehniliste, tehnoloogiliste, töökorralduslike parameetritega jms. Toimiv ladu on integreeritud ettevõtte muude toimingute ja protsessidega. Ettevõtte integreeritud logistikasüsteem seab laosüsteemi toimimisele palju organisatsioonilisi, tehnilisi ja majanduslikke nõudmisi ning määrab selleks kriteeriumid, ülesanded, eesmärgid ja tingimused kaupade käitlemiseks. <ref name=":0" /> Ettevõtte logistikasüsteemis täidab ladu väga erinevaid ülesandeid, nagu * kaupade ja teenuste õigeaegne tarnimine klientidele, tagades nõutaval tasemel klienditeeninduse; * varude täiendamine ja kontsentreerimine optimaalsete kulude juures; * tootmise ja klientide kaitsmine ettenägematute asjaolude korral (kauba puudumine tarnijal, streigid, looduskatastroofid jms); * kliendi tellimuste täitmine tarbijanõudluse järsu suurenemise korral. <ref name=":0" /> Ladusid kasutatakse ettevõtte logistikasüsteemis järgmistel põhjustel: * [[Püsiv nõudlus|püsiva]] ja [[Hooajaline nõudlus|hooajalise nõudluse]] rahuldamine varude hoiustamisega; * klientide vajaduse rahuldamine nõudluse kõrgperioodidel; * osalemine vajaliku teenindustaseme pakkumisel ettevõtte klientidele; * ettevõtte logistikakulude (transpordikulude) vähendamine optimaalsete suurusega kaubapartiide käitlemisega; * tingimuste loomine ja hoidmine aktiivse [[turundusstrateegia]] toimimiseks; * kaasaaitamine ettevõtte turuosa suurendamisele uute turgude hõivamise kaudu; * tarbijate katkematu varustamine vajalike kaupadega; * paindliku klienditeeninduse tagamine, eriti [[Sõltumatu nõudlus|sõltumatu nõudluse]] korral. <ref name=":0" /> Lao osutatavad füüsilised teenused liigitatakse järgmiselt: * traditsioonilised laoteenused; * täiendavad, lisaväärtust pakkuvad laoteenused; * veoteenused, mida osutatakse koostöös oma ettevõtte või [[Logistikapartner|logistikapartneri]] vedusid korraldava allüksusega. <ref name=":0" /> Traditsiooniliste laoteenuste all mõeldakse [[Laopidaja|laopidajate]] poolt klientidele osutatavaid tavalisi laoteenuseid, nagu kauba vastuvõtmine, hoiustamine, väljastustellimuste komplekteerimine, pakendamine, väljastamine, maha- ja pealelaadimine, inventeerimine jms. Ladu võib osutada klientidele ka veoteenuseid, kui on organiseeritud kliendisaadetiste vedu oma transpordivahenditega või osta veoteenust. <ref name=":0" /> Püüeldes lao optimaalse toimimise poole puutuvad ettevõtted kokku enamasti järgmiste probleemidega: * kuidas suurendada lao tootlikkust ja efektiivsust? * kuidas optimeerida olemasolevate ressursside kasutamist? * kuidas parendada klientide teenindamist laos? * kuidas lühendada läbimisaegu laos? * kuidas tugevdada laopersonali töödistsipliini? * milline peaks olema laotöötajate optimaalne arv? * milline motivatsioonisüsteem töötab kõige paremini? * kuidas arvestada iga üksiku töötaja töötasu? * kuidas vähendada kadusid (sh vargust) laos? * kuidas tagada laopersonali materiaalne vastutus? * missugune infosüsteem on lao jaoks parim võimalik? * kas kasutatav laotehnoloogia on parim võimalik? * kas kasutatav töökorraldus laos on parim võimalik? <ref name=":0" /> Lao toimimise võib muuta efektiivseks ainult individuaalne lähenemine lao probleemide lahendamisel, võttes arvesse samaaegselt lao tegevust mõjutavaid sise- ja välistegureid. <ref name=":0" /> == Lao koostöö ettevõtte teiste allüksustega == '''Laondus ja ostutegevus.''' Saabuvate [[Materjalivoog|materjalivoogude]] operatiivseks ja kvaliteetseks käitlemiseks ning võimalike tarne- ja toote kvaliteedi vigade kiireks lahendamiseks peavad lao- ja ostuosakonna töötajad tegema pidevalt koostööd. Ostutöötajad eeldavad, et ladu varustab neid operatiivselt saabuvate kaubasaadetiste adekvaatse infoga. Kui ostutöötajate kohustus on varustada ladu õigeaegselt saadetiste kohalejõudmise infoga, siis laotöötajate ülesanne on anda ostuosakonnale võimalikult kiiresti ja täpselt infot saadetise koosseisu, tellimusele vastavuse ja kaupade seisukorra kohta. Kui laos avastatakse kaupade kadu, kahjustused, mittekomplektsus, aegumine, riknemine või muud mitterealiseeritavuse põhjused, peavad laotöötajad teavitama sellest ostuosakonda viivitamatult. <ref name=":0" /> Ostuala töötajad peavad uute või tootevalikus olevate toodete tellimuste tegemisel võtma arvesse ka hoiustamis- ja käsitsemisvõimalusi laos. Kui ladu pole võimeline uusi tooteid või tavalisest suuremat ostupartiid hoiukohtadele mahutama, ei tohiks vastavat tellimust teha enne, kui kauba vastuvõtuks ja hoiustamiseks on loodud laos eeldused. <ref name=":0" /> '''Laondus ja müügitegevus.''' Ettevõtte müügitöötajad eeldavad, et ladu hoiab varude ja [[Hoiustamise täpsus|hoiustamise täpsuse]] kõrgel tasemel ning [[Komplekteerimine|komplekteerib]], [[Pakendamine|pakendab]] ja lähetab õigeaegselt kõik klientide saadetised. Kui toodete [[Füüsilne laosaldo|füüsilised]] ja [[Loogiline laosaldo|loogilised laosaldod]] ei lange kokku, töö käigus tuvastatakse mittemüüdavat kaupa, tooted ei suudeta õigeaegselt väljastusteks komplekteerida ja kliendile lähetada, häirib see tõsiselt müügiosakonna tööd ning viib alla ettevõtte [[Klienditeeninduse tase|klienditeeninduse taseme]] tervikuna. <ref name=":0" /> '''Klienditeenindus laos.''' Lao poolt teenindatavad kliendid liigitatakse [[Välisklient|välis]]- ja [[Siseklient|siseklientideks]]. Lao välisklientide (ingl. ''external customers; customers''), ehk tavaklientide all mõeldakse organisatsioone ja füüsilisi isikuid, kelle ladu tarnib kaubasaadetisi ja vahel ka koos saadetisega teenuseid. Siseklientideks (ingl. ''internal customers'') on sama ettevõtte allüksused ja töötajad, kellele ladu väljastab kaupu, osutab teenuseid või kes vahendavad lao poolt osutatavaid teenuseid välisklientidele. Nii on lao sisekliendid ettevõtte ostuosakond, tootmisallüksused ja müügiosakond. Siseklient võib olla ka veokorraldaja, ekspedeerija või klienditeenindaja, kes suhtleb klientidega ja hoolitseb selle eest, et saadetised ja nendega seotud informatsioon jõuaks kokkulepitud ajal saajatele. <ref name=":0" /> Igas laos on enamasti vähemalt üks laotöötaja, kes tegeleb otseselt saadetiste lähetamise või laos klientidele (saajatele) väljastamisega. Samas hoolitsevad laos klientide teenindamise eest ka kõik need, kes komplekteerivad tellimusi ja pakendavad ning valmistavad ette kliendisaadetisi. <ref name=":0" /> '''Ostuosakonna teenindamine.''' Ladu varustab ostuosakonna töötajaid saabuvate saadetistega seotud infoga. Teatatakse saadetise jõudmisest lattu, vastuvõtukontrolli tulemustest ja hoiukohtadele paigutamisest. Sel viisil saavad ostutöötajad teada, et tooted ja materjalid valmis müügis või tootmises kasutamiseks, ning kas on täidetud kõik tingimused tarnijaile ostu eest tasumiseks. <ref name=":0" /> Laotöötajad on kohustatud edastama ostuosakonnale õigeaegselt infot kaupade võimaliku mittekomplektsuse, laos tekkinud kahjustuste, aegumiste jms kohta. Lao ülesanne on ka koguda ja edastada ettevõtte ostuallüksusele olulist infot tarnijate soorituse kohta. Ostutöötaile on tarnijate soorituste mõõtmise ja hindamise seisukohalt olulised täpne tarneaeg, saadetise seisukord, [[Vastuvõtukontroll|vastuvõtukontrolli]] tulemused (toodete puudumine, ülejääk, realiseerimisajad, võimalikud pakendite ja kauba kahjustused jms). <ref name=":0" /> '''Tootmisallüksuste teenindamine.''' Tooraine-, materjali- ja/või tootekomponentide lao kõige olulisem ülesanne tootmise teenindamisel on tagada, et materiaalsed [[Tootmissisend|tootmissisendid]] antakse töötlemiseks ja/või koosteks üle õiges koguses, nõuetele vastavas kvaliteedis, õigel ajal ja õiges kohas. Kui laos ei suudeta tuvastada õigeaegselt saabuvaid tooteid, tootekoguseid, toodete kvaliteeti ja võimalikke kahjustusi ning vastavat infot asjaosalistele operatiivselt edastada, võib see tähendada ühel hetkel tootmise seiskumist lühemaks või pikemaks ajaks. <ref name=":0" /> Ladu peab kindlustama materjalide säilimise ka ladustamise kestel vastavalt nõuetele ettenähtud konditsioonis. Tuleb arvestada tootmiseks vajalike materjalide võimaliku moraalse ja füüsilise vananemisega, [[Realiseerimisaeg|realiseerimisaja]] möödumisega jms. <ref name=":0" /> '''Müügiallüksuse teenindamine.''' Müügitöötajad on andnud müügitehingu vormistamise ajal klientidele lubadusi saadetiste koosseisu, pakendamise, tarnimisviisi, tarneaegade, tarnekohtade jms osas. Lao ülesanne on need lubadused täita ja edastada vajalik tarneinfo [[Veokorraldaja|veokorraldajale]] või autojuhtidele. <ref name=":0" /> Ladu peab tagama müügiosakonna töötaile võimalikud täpsed andmed müüdavate toodete varude kohta. See tähendab, et toodete loogilised laosaldod peavad vastama füüsilistele ning kõikvõimalikud probleemid toodete pakendite, kahjustuste, komplektsuse, aegumise jms kohta peaksid olema müügitöötajaile kättesaadavad. <ref name=":0" /> Varude täpsus lao [[Hoiukoht|hoiukohtadel]] peab olema kõrge, mis võimaldab komplekteerida kõik klientide tellimused täielikult. Kõik tooted leitakse nende hoiukohtadelt ning midagi ei jää väljastamata põhjusel, et toote asukoht laos polnud hetkel tuvastatav. Sel viisil aitab ladu kaasa kõrge [[tarnevõime]] näitaja ja klientide rahulolu saavutamisele. <ref name=":0" /> == Ladude liigitamine tegevusvaldkonna järgi == === Tootmisettevõtete laod === Tootmisettevõtte logistikasüsteem jaotatakse funktsionaalselt kolmeks valdkonnaks – [[hankelogistika]], tootmisprotsesse kindlustav logistika ehk [[tootmislogistika]] ja [[jaotuslogistika]]. Laost algavad ja laoga lõpevad kõik logistika funktsionaalsed valdkonnad. Laod võimaldavad tagada tootmisettevõttel katkematut tootmist. Võrreldes kaubandusettevõtetega, mis kasutavad reeglina suhteliselt universaalseid valmistoodete ladusid, on tootmisettevõtetel vaja materjali- ja tooraineladusid, pooltoodete ladusid, valmistoodangu ladusid, tööriistade, varuosade, abimaterjalide ladusid jms. Suurtes tootmisettevõtetes võib olla mitmeid ladusid, väikesed võivad saada hakkama kahega või isegi üheainsaga. <ref name=":0" /> Tootmisettevõtte lao planeerimisel lähtutakse sageli suhteliselt spetsiifilistest vajadustest tootmiseks vajalike toorainete ja materjalide käitlemisel. Seevastu sarnanevad tootmisettevõtete valmistoodangu laod enamasti hulgikaubanduse ladudega. <ref name=":0" /> === Materjali- ja toorainelaod === Materjali- ja tooraineladudes hoiustatakse töötlemata toorainet ja töödeldud materjale ning komponente. [[Materjalide ladu]] (ingl. ''supply warehouse'') on tootmises vajaminevate toorainete, materjalide, tootekomponentide ja -sõlmede ladu. Suurtes tootmisettevõtetes võib olla mitu materjalide ja toorainete ladu. [[Tooraineladu]]des (ingl. ''raw material warehouse'') hoiustatakse enamasti suuri kaubakoguseid toormaterjale, materjale ja tootekomponente. <ref name=":0" /> Konkreetsest valdkonnas sõltub, kas sisseostetavate tooteartiklite arv on suur või väike, kas saabuvad kaubapartiid on suured või väikesed. Saabuvad kaubavood võivad olla kõikuvad või stabiilsed. Oluline on, et laoarvestus oleks täpne ja tootmise jaoks suudetakse väljastada kõik õigeaegselt, hilinemiseta. Tootmisettevõtete materjali- ja tooraineladudes on keskmisest enam väljastustööd enne seda, kui tootmine vahetab montaažiliinil välja olemasoleva toote uue vastu. Võib tekkida vajadus väljastada tootmisallüksusele mõne tunni jooksul sadu erinevaid materjali- ja tootekomponendi artikleid. <ref name=":0" /> ==== Puhverlaod ==== [[Puhverladu]] (ingl. ''buffer warehouse'') on tooraine tarnija või tehase tooraine/materjali vaheladu, mis tagab katkematu tootmise või tarbimise nii katkendliku kui pideva varustamise korral juhul, kui kaubakogused on väga suured. Puhverladu võib olla ka tehase vaheladu eri tootmisüksuste vahel, kuhu ladustatakse enne tootmist suuri tooraine- ja materjalikoguseid. Juhul, kui tooraine on suhteliselt odav, tarneriskid suured ja ladustamise kulud väikesed, on võimalik, et teatud tootjad hoiavad pideva tootmisprotsessi tagamiseks isegi 3–6 kuu materjalide varu. <ref name=":0" /> === Tootmislogistika laod === Tootmislogistika laod on mõeldud katkematu ja tõrgeteta tootmisprotsessi kindlustamiseks. Ladudes hoitakse pooltooteid, lõpetamata toodangut, tööriistu, varuosi, abimaterjale jms. Ladude ülesandeks on tagada tootmisprotsessi õigeaegne varustamine kõige vajalikuga. Tootmisprotsessi asünkroonsuse tasandamine (leevendamine) on pooltoodete ladude oluline funktsioon. <ref name=":0" /> [[Pooltoodete ladu]]des (ingl. ''semifinished products warehouses'') on tehases valmistatud komponendid ja tooted, mis kuuluvad tehases edasisele töötlemisele või kasutamisele valmistoodete koostamisel. <ref name=":0" /> [[Hooldusladu]] (ingl. ''maintenance, repair and operations warehouse; MRO warehouse'') on mõeldud varuosadele, tarvikutele ja tööriistadele, et vältida tootmisseisakuid ja tagada katkematu tootmine. <ref name=":0" /> === Valmistoodete laod === [[Valmistoodete ladu]] (ingl. ''finished goods warehouse'') on ettevõtte ladu, kus hoiustatakse valmistooteid enne klientidele väljastamist. Valmistoodangu ladudes hoitakse tootmisest tulnud, nõuetekohaselt pakendatud tooteid, mis väljastatakse kaubandusele tarbimisvalmis toodetena või lõpptoodete tootjatele materjalide, tootekomponentide või [[Tootesõlm|-sõlmedena]]. <ref name=":0" /> Tootja [[keskladu]] (ingl. ''central warehouse'') on suur tehase ladu või tehastevaheline peamine või suurim ladu, kuhu veetakse kokku ettevõtte kõigi tehaste tooted ja kust on võimalik väljastada klientidele suurtes kogustes laia tootesortimenti. Tehaste kesklaod väljastavad enamasti suurtes kogustes tooteid hulgimüüjatele. Tootja keskladu on tootja juures paiknev või mitme tootmisettevõtte ühendatud tootevalikuga eri piirkondi või riike teenindav ladu, mis varustab väiksemaid hulgi- ja jaotusladusid. <ref name=":0" /> Tootmisettevõtte valmistoodete keskladu on tavaliselt kontserni kuuluvate tehaste laia tootesortimendiga ladu, kuhu veetakse kokku eri tehaste valmistooted ja klientidele väljastatakse kõik tooted ühest laost. Kui mitme riigi territooriumist koosneva suure jaotuspiirkonna kesklaos hoiustatakse suure sortimendiga suuri kaubakoguseid, siis igas riigis paiknevas jaotuslaos on kaubavarud ja tootevalik oluliselt väiksemad kui kesklaos. <ref name=":0" /> === Kaubanduse laod === Kaubanduse laod on tüüpiliselt kas hulgimüügiettevõtete laod, maaletoojate (distribuutorite) laod või jaekaubanduse laod (müügisaalid ja eraldi laoruumid ning üksikute tootegruppide ja toodete jaemüügile pühendunud diilerite laod. Kaubanduses on kasutusel kolme tüüpi laod: hulgimüügilaod, jaotuslaod ja jaekaubanduse laod. <ref name=":0" /> ==== Hulgimüügiladu ==== [[Hulgimüügiladu]] (ingl. ''wholesale warehouse'') on maaletooja ja/või hulgimüüja ladu suurte kaubakoguste käitlemiseks, mis teenindavad peamiselt jaekaubandust. Hulgiladudes koostatakse jaekaubandusettevõtete tellimusel kaubasaadetised, mis veetakse jaotusveoautodega kauplustesse ja kaubamajadesse. Hulgilaod tegutsevad ka kaupluse- ja kaubamajakettide [[Keskladu|keskladudena]]. Hulgikaubandusladude otstarve ja funktsioonid on suhteliselt universaalsed. [[Laoprotsess]] hulgikaubanduses on toimingute kaupa üsna selgelt määratletud. Enamik hulgimüügiettevõtete ladudest töötab ühesuguse mudeli järgi või siis on protsessiskeemid väga sarnased. Kõikide hulgimüügifirmade töö toimub põhimõttel – valmistoodete ostmine, käitlemine laos ja müük. <ref name=":0" /> Võrreldes tootmisettevõtetega on hulgimüügifirma laos tootevalik tavaliselt kümneid ja sadu kordi suurem, mistõttu kehtib käsitsemise ja hoiustamise puhul suure kaubavalikuga hulgiladudele universaalsuse nõue. Kuna hulgilaod töötavad sarnaste protsesside ja tehnoloogiatega, on uute ladude ehitamise ja laiendamise kriteeriumid kaubanduse ladudele hõlpsamini määratletavad kui tootmist teenindavatele ladudele. <ref name=":0" /> Jaekaubanduskettide suuri hulgimüügiladusid nimetatakse ka keskladudeks. Tooted, mida ei tarnita kauplustele otse tootjatelt, tarnitakse kesklattu kõikide ketikaupluste tarvis. Osa kaupluste keskladusid hoiustab vastuvõetud tooteid enne väljastamist, osa väljastab kohe pärast sorteerimise, [[Konsolideerimine|konsolideerimise]] ja ''[[Ristlaadimine|cross-docking]]-''toimingute sooritamist. Osa keskladudest kasutab segasüsteemi, hoiustades aeglaselt liikuvaid tooteid ja tehes ''cross-docking’''ut kiiresti liikuvate tooteartiklite puhul. <ref name=":0" /> Kuna logistikafirmade ladusid läbiv kaubavoog koosneb tavaliselt suures osas valmistoodetest ning vähem toorainetest ja materjalidest, käsitletakse [[Ekspedeerija|ekspedeerijate]], vedajate ja laoteenuse osutajate ladusid hulgikaubanduse ladudena. Logistikaettevõtete toimingute tehnoloogiline ja töökorraldus langevad suures osas kokku hulgimüügiettevõtete omadega. <ref name=":0" /> ==== Jaotusladu ==== [[Jaotusladu]] (ingl. ''distribution warehouse'') on üldjuhul vaheladu suurte hulgimüügiladude ja jaekaubandusettevõtete vahel. Jaotuslaos konsolideeritakse saadetisi, samuti toimub seal ''cross-docking'' ja [[otselaadimine]] ilma vahepealse hoiustamiseta. Jaotusladudeks loetakse ka turupiirkonnas asuvaid hulgiladusid jaekaubanduse ja muude edasimüüjate varustamiseks kaubaga. Jaotusladusid on kaht tüüpi. Enam levinud on jaotuslaod, kus hoiustatakse laia tootesortimenti ja toimub igapäevaselt klientide väljastustellimuste komplekteerimine, pakendamine ning üleandmine jaotusvedusid tegevatele vedajatele. <ref name=":0" /> Jaotuslaod on ka piirkondlikud väiksed laod, mis täidavad pigem terminali ülesannet. Taolisi jaotusladusid kasutatakse enamasti hõredasti asustatud maapiirkondade varustamiseks esmatarbekaupadega. Selle asemel, et tarnijad teeksid maapiirkondade väikestesse kauplustesse igaüks eraldi väikeste kaubakoguste kulukaid jaotusvedusid, veetakse suurtest hulgimüügi jaotusladudest konsolideeritud saadetised jaotuslattu, kus need sorteeritakse ja koostatakse uued, paljude tarnijate saadetised, mis toimetatakse maakauplusele ühe transpordivahendiga. <ref name=":0" /> Jaotuslaos komplekteeritakse väljastussaadetisi edasimüüjatele, lisaks tehakse saadetiste konsolideerimist ja ''cross-dockingit''. Tavaline on kesklao otsesaadetiste konsolideerimine jaotuslaos olevate toodetega. Samuti on võimalik mitmest kesklaost tulevate otsesaadetiste ja laosaadetiste ''cross-docking''. <ref name=":0" /> Suuri jaotusladusid nimetatakse ka [[jaotuskeskus]]teks (ingl. ''distribution center2''; DC). Jaotuskeskused kujutavad endast suuri ladusid, kus hoiustatakse kaupu lühikest aega enne jaemüüjatele saatmist. Jaotuskeskus on valmistoodete lühiajalise hoiustamise keskladu turupiirkonnas või selle lähedal, kus toimub kiire väljastustellimuste töötlemine ja saadetiste ettevalmistamine klientidele saatmiseks. Jaotuskeskustes tehakse tavaliselt lisaväärtust suurendavaid toiminguid, nagu toodete lõppkoostamine, pakendamine, sildistamine, kasutusjuhendite lisamine jms. Regionaalsed jaotuskeskused on mõeldud kindla piirkonna jaekaubanduse varustamiseks. Jaotuskeskused rajatakse tavaliselt maanteesõlme, raudtee või lennujaama lähedusse. <ref name=":0" /> ==== Cross-docking'u keskus ==== ''Cross-docking’u'' keskus on spetsialiseeritud jaotuskeskus, kus kaupu ei hoiustata. Saabunud saadetised sorteeritakse ja konsolideeritakse saajapõhiselt väljuvateks saadetisteks. Kogu toiming viiakse läbi loetud tundide, kõige kauem ööpäeva jooksul. Kui tavalises laos hoitakse kaupu seni, kuni kliendilt saabub ostutellimus, siis ''cross-docking’u'' keskuse kasutamisel on kliendid ja nende tellimused teada enne kaubasaadetiste kohalejõudmist. <ref name=":0" /> Jaotuslao üks alaliikidest on jaotusterminal. Jaotusterminali veetakse suurtest hulgiladudest ja jaotusladudest kokkulepitud ajaks suuremahulisi ühitatud saadetisi, mis koosnevad mitme saaja kaupadest. Kui kõik konsolideeritud saadetised on kohal, pakitakse need lahti ja sorteeritakse saajapõhiselt. Sorteeritud saadetistest tehakse üks saadetis ühele saajale, mis pakendatakse ühele või mitmele kaubaalusele. Kuna selline saadetis toimetatakse maapiirkonnas tegutsevale kauplusele ühe veoga, saadakse ''cross-docking''’uga arvestatav sääst veokuludes. <ref name=":0" /> ==== Kaupluste laod ==== Kaupluste laod on eelkõige kaubasaadetiste vastuvõtutoimingute sooritamiseks enne kaupade viimist müügisaali. Kaupluste saadetised on vaja lahti pakkida, teha vastuvõtukontroll ja vajadusel hinnasiltide lisamine. Suurem osa saabunud toodetest viiakse pärast seda müügisaali riiulitele, teatud osa võib jääda ka kaupluse laoruumi. Kui on tegemist kiiresti liikuvate esmatarbekaupadega, võidakse osa saabunud kaubast hoiustada lühikest aega laos. Müügisaali riiuleid täidetakse sedamööda, kuidas need tühjenevad. <ref name=":0" /> === Tarbijaid teenindavad laod === Seoses postimüügi ja hiljem võrgukaubanduse kiire arenguga tekkis vajadus ladude järele, mis spetsialiseerusid ainult lõpptarbijate teenindamisele. Tarbijaid teenindava lao näol on üldjuhul tegemist [[Peenkaubaladu|peenkaubalaoga]], kus hoiustatakse vähesel määral ka kaupu kaubaalustel. <ref name=":0" /> Tarbijaid teenindavaid ladusid iseloomustavad järgmised aspektid: * Laooperaator pole seotud edasimüüjaga, vaid tarbijaist klientidega. * Informatsiooni vahetamine kliendiga peab toimuma kiiresti. * Tellimused on mõnerealised ja saadetised väikesed. * Tellimuste vastuvõtmine ja töötlemine peavad toimuma suure täpsusega, kuna teenindatakse otse tellimuse esitanud tarbijat. * Klienditeeninduse tasemele kehtivad ranged nõuded, kuna teenindaja ja tarbija vahel pole edasimüüjat. * Jaotusvedude korraldamine otse tarbijaile on aeganõudvam ja kulukam kui edasimüüjatele. <ref name=":0" /> Väljastustellimuste komplekteerimine tarbijaid teenindavas laos toimub üldjuhul peenkaubariiulitelt. Kasutusel on enamasti [[Konventsionaalne peenkaubariiul|konventsionaalsed peenkaubariiulid]] ja [[Peenkauba läbivooluriiul|peenkauba läbivooluriiulid]]. Käideldavaks ühikuks on reeglina toote [[müügipakend]]. <ref name=":0" /> Kuna tarbijat teenindavasse lattu saabub tavaliselt palju tagastussaadetisi, tuleb pöörata suurt tähelepanu tagastuste käitlemisega seotud toimingutele. Kui taolises laos käideldakse kallihinnalisi elektroonikakaupu, kehtivad ladudele tavalisest rangemad turvanõuded. <ref name=":0" /> === Teenusepakkujate laod === ==== Logistikaettevõtte ladu ==== Logistikaettevõtte ladu on logistikateenuste osutaja [[Avalik ladu|avalik]] või [[lepinguline ladu]] või nende kombinatsioon, mille puhul müüjale (kliendile) kuuluvad tooted on ladustatud logistikafirma ehk kolmanda osapoole teenusepakkuja ruumides. Müüja tagab kaupade olemasolu ja müügi, teenuse tarnija aga kaupade nõuetekohase ladustamise ja käitlemise. Logistikaettevõtted võivad omada nii ladusid kui ka terminale. Seejuures määratletakse terminale kui suure käibesagedusega ladusid, kus kaubasaadetisi üldjuhul ei hoiustata kauem, kui see on vajalik kahe järjestikuse veoetapi toimumiseks. <ref name=":0" /> ==== Transpordiettevõtte terminal ==== '''Terminal''' (ka läbivooluterminal) on ladu veoahelas, kus hoitakse [[Kaubasaadetis|kaubasaadetisi]] lühikest aega. Terminal on ühe veoetapi lõpp-punkt ja järgmise alguspunkt. Terminali üks põhiülesandeid on eri tüüpi kaubavoogude ühendamine. Reeglina terminalides saadetisi (pikaajaliselt) ei hoiustata. Terminali saabuvad saadetised laaditakse maha, sorteeritakse ja tuvastatakse nende järgmine sihtkoht veoahelas. Seejärel toimetatakse need tõstukitega ajutistele (märgistatud) hoiualadele põrandapinnal, kus need jäävad ootama pealelaadimist transportimiseks saajale või järgmisesse sihtterminali. Terminalis mahalaaditud saadetised toimetatakse üldjuhul edasi saajale veel sama tööpäeva jooksul või järgmisesse sihtterminali ööpäeva jooksul. Terminalidest väljastatakse ka saadetisi, millele on saajad ise järele tulnud. Oluliseks põhimõtteks terminalide töös on mahalaaditud saadetiste toimetamine edasi saajale veel sama tööpäeva jooksul või järgmisesse sihtterminali ööpäeva jooksul. Kaup võib saabuda terminali ühe transpordivahendiga ja lahkuda teisega. Läbivooluterminalid on enamasti vedajate, ekspedeerijate ja logistikafirmade sorteerimis- ja konsolideerimiskeskused. Nendes kontrollitakse, kas saabunud kaubasaadetis on terviklik ja kahjustusteta, sorteeritakse ning vajaduse korral konsolideeritakse edasisaatmiseks erinevatel veomarsruutidel. <ref name=":0" /> ==== Avalik ladu ==== [[Avalik ladu]] (ingl. ''public warehouse'') on teenusepakkuja ladu, kus pakutakse kas lühi- või pikaajalisi laoteenuseid kõigile soovijatele erinevatest kaubandus- ja tootmisvaldkondadest. Klientidele osutatakse enamasti tüüpilisi laoteenuseid, nagu kauba mahalaadimine, vastuvõtmine, hoiustamine, väljastustellimuste komplekteerimine, pakendamine, väljastamine ja pealelaadimine. Osutatud teenuste eest esitatakse klientidele üldjuhul kalendrikuu põhiseid arveid ühesuguste või sarnaste teenusehindadega. <ref name=":0" /> Avalikud laod (ka laohotellid) on enamasti logistikafirmade suured laokompleksid, kus hoiustatakse üldjuhul firma transpordiga kohale veetud klientide kaupu. Laohotellid pakuvad teenuseid importööridele, eksportööridele, hulgimüüjatele ja tootmisettevõtetele, väljastades kaupu tootmiseks, tarbimiseks või eksportimiseks. Laohotellid osutavad laoteenuseid rohkem kui ühele kliendile. <ref name=":0" /> Avalik-lepingulistes ladudes osutatakse laoteenuseid nii avalike kui ka lepinguliste ladude klientidele. Need on enamasti kompleksse logistilise teenindamise ja paindliku klienditeenindusega tänapäevased laod, kus lisaks ladustamisele osutatakse klientidele ka erinevaid lisateenuseid nagu pakendite sildistamine, kasutusjuhendite lisamine, müügi- ja tootekomplektide koostamine, toodete testimine jms. Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeerijad, vedajad, sadamaoperaatorid jne). Logistikafirmade laod on nn kolmanda osapoole (3PL) avalikud ja/või lepingulised laod, kus kliendile kuuluvad tooted on ladustatud logistikafirma ruumides. Klient tagab kaupade olemasolu ja müügi, teenuste tarnija kindlustab aga kaupade nõuetekohase ladustamise ja käsitsemise. Logistikaettevõte esitab arved vastavalt tehtud tööde mahule ja laoruumide kasutamisele hoiustamiseks. <ref name=":0" /> ==== Transiitladu ==== Logistikateenuseid osutavad firmad rajavad sageli sadamatesse ja raudteejaamadesse suuri transiidivoogusid teenindavaid ladusid. Transiitladu (ingl. ''transit warehouse'') on transiitkaubavoo teenindamiseks mõeldud ümberlaadimis- ja konsolideerimiskeskus, kus toimub enamasti üleminek ühelt transpordiliigilt teisele. Transiitlaos ladustatakse lühikest aega suuri kaubakoguseid ja transporditakse need [[Jaotusahel|jaotusahelas]] kiiresti edasi. <ref name=":0" /> Eraldi ladude liigi moodustavad konsignatsioonilaod, mis võivad olla nii tootjatel, hulgimüüjatel kui ka importööridel. Konsignatsioonilaod (ingl. ''consignation warehouse'') on laod, kus müüja ladustab temale kuuluvad tooted ostja ruumides ostja vastutusel. Müüja tagab kaupade pideva olemasolu kokkulepitud kogustes ja esitab arveid vastavalt toodete müügile või kasutamisele tootmises. <ref name=":0" /> == Ladude liigitus muude tunnuste järgi == Ladusid jaotatakse eri tüüpidesse ka mitmete muude tunnuste alusel. Hoiukohtade suuruse ja eripära järgi jaotatakse laod alusekauba ladudeks, aluse-ja peenkaubaladudeks, peenkauba ladudeks ja erimõõduliste kaupade ladudeks. <ref name=":1">{{Raamatuviide |pealkiri=Lao haldamine |kirjastus=Seilecs |aasta=2021 |isbn=9789916960028 |lehekülg=33-36}}</ref> === Alusekauba ladu === Alusekauba ladudes hoiustatakse kaupu eri tüüpi kaubaalustel riiulikohtadel või virnastatult. Kasutatakse erinevaid kaubaaluse tüüpe ([[EUR1]]; [[EUR3]]; [[EUR6]]; [[CHEP]] jm alused, erimõõdulised kaubaalused jms). Eesti ettevõtete kaubaaluste ladudes on kasutusel peaaegu kõikjal EUR1/EPAL1 tüüpi kaubaalused. Muude mõõtudega sertifitseeritud kaubaaluseid kasutatakse vähem. Ühe hoiukoha ruumala on enamasti vahemikus 1,0–2,0 m³. <ref name=":1" /> === Aluse- ja peenkaubaladu === Aluse- ja peenkauba laod ehk tavakaupade (tarbekaupade) laod on levinud laotüüp, kus suuri kaubakoguseid hoiustatakse kaubaalustel, väiksemaid koguseid ja osa [[Tooteartikkel|tooteartikleid]] aga peenkaubariiulitel. Enamasti on tegemist hulgimüügiladudega kiiresti liikuva esmatarbekauba (inglise ''fast moving consumer goods; FMCG'' ) tarvis. <ref name=":1" /> === Peenkaubaladu === Peenkauba ladudes hoiustatakse kaupu väiksemates kogustes eri tüüpi peenkaubariiulitel. Käideldavaks kaubaühikuks on enamasti toote [[müügipakend]]. Enamasti on peenkaubaladudes mingi osa kaubast ka kaubaalustel. Ühe hoiukoha ruumala on tavaliselt 0,2–0,3 m³. <ref name=":1" /> === Erimõõduliste kaupade ladu === Erimõõdulised kaubad on tooted, mida nende mõõtude või kuju tõttu pole võimalik kaubaalustel hoiustada. Neid kaupu hoitakse enamasti spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud tugikonstruktsioonidel või -[[Konsool (tugevusõpetus)|konsoolidel]]. Kauba ja/või pakendi suuruse ja omapära järgi jaotatakse erimõõduliste kaupade laod plaatkauba, kangkauba, rullkauba või nõukauba ladudeks. <ref name=":1" /> '''Spetsialiseeritud ladu''' Mitmete kaubagruppide käitlemine toimub spetsialiseeritud ladudes. Spetsialiseeritud laod (inglise ''special commodity warehouse'') on mõeldud kindla kaubagrupi kaupade ladustamiseks spetsiaalsetes mahutites, tankides, punkrites, silodes või muul viisil. Spetsialiseeritud ladusid jaotatakse ladustatava kauba füüsikalise oleku ja põhiomaduste alusel. Nii on olemas vedelkaupade laod, gaasiliste kaupade laod, [[Tükikaup|tükikaupade]] laod, puistainelaod jms. <ref name=":1" /> === Vedelkaubaladu === Vedelkaupade laod on mahutid ja tankid sadamates, raudteeterminalides ja sisemaaterminalides. Väiksemad mahutid ettevõtete territooriumil. Lühemat aega hoiustatakse vedelkaupu ettevõtetes ka tankkonteinerites. <ref name=":1" /> === Tükikaubaladu === Tükikaupade laod on eri kaubagruppide laod sadamates, raudtee kaubajaamades ja logistikafirmades. Tooteid hoiustatakse avatud platsidel, katusealustel estakaadidel ja kütteta telkladudes. <ref name=":1" /> === Gaasiliste kaupade ladu === Gaasiliste kaupade ladudes hoiustatakse veeldamata ([[CNG]]; [[CPG]]; [[CBG]] jms) ja veeldatud gaase ([[LNG]]; [[LPG]]; [[LBG]]) sadama- ja raudteeterminalides, sisemaaterminalides ja suurte tootjate juures. <ref name=":1" /> === Puistaineladu === Puistainelaod on eri puistainete (kivisüsi, väetis, puiduhake, puidugraanul, killustik, liiv, teravili jms) avatud laoplatsid, katusealused, telklaod ja elevaatorid sadamate, raudtee kaubajaamade ja ettevõtete territooriumil. Lisaks nendele on kasutusel sõidukite ja ehitus-ning põllumajandusmasinate laod, mis kujutavad endast sõidu- ja veoautode ning ehitus- ja põllumajandusmasinate avatud laoplatse sadamates, raudteesõlmedes ja sõidukite logistikakeskustes. <ref name=":1" /> === Avatud välitingimustes laod ja hoonetes paiknevad laod === Laod võidakse rajada avatud platside, katusealuste või täielikult suletud hoonetena. Avatud laoplatsid ehitatakse kas kruusaga, asfaldiga või betooniga kaetuna. Asfalteeritud platside puhul on probleemiks, et sooja ilmaga võivad rasked masinad ja seadmed rikkuda asfalti, muutes selle pinna ebatasaseks. Asfaldile ei tohiks püstitada kaubaaluste riiuleid, kuna riiulipostid vajuvad kuumal asfaldipinnal sellesse, riiul kaotab stabiilsuse ja võib muutuda ohtlikuks. Kõige parema kvaliteediga ja kõige vastupidavam, kuid ka kõige kulukam on rajada killustikpadjale betoonkate. <ref name=":1" /> Ühelt või mitmelt küljelt avatud katusealused kaitsevad hoiustatavaid kaupu küll sademete, kuid mitte välistemperatuuri mõjude eest. Samas leidub piisavalt kaupu, mille puhul pole temperatuuri ja niiskuse tase ning selle kõikumine olulised ega kahjusta ladustatavat kaupa mingilgi moel. <ref name=":1" /> Kui ladu on rajatud suletud hoonena, võib see olla ilma kütte- ja/või jahutusseadmeteta, kus pole võimalik temperatuuri ja õhuniiskuse taset suurendada ega vähendada. Köetavates ladudes, külmladudes ja külmutusladudes hoiustatakse kaupu vajalikul temperatuuri- ja niiskuserežiimil. <ref name=":1" /> == Ladude jaotamine temperatuuritingimuste järgi == Erinevate kaupade hoidmiseks võib vaja olla erinevaid temperatuuritingimusi. Kui enamik kaupu hoiustatakse toatemperatuuri-lähedastes tingimustes, siis osa toodetest säilib probleemideta ka välistemperatuuril. Näiteks masinad ja seadmed, transpordivahendid, õlid ja määrdeained, kütused, metall ja puit. Osa kaupadest, näiteks toiduained, puu- ja juurviljad ning mitmesugused ravimid, tuleb hoiustada külmkapi temperatuurirežiimil, osa aga külmutatult. <ref name=":1" /> Temperatuuritingimuste järgi jaotatakse laod köetavateks ladudeks, mitteköetavateks ladudeks ehk külmadeks ladudeks, külmladudeks ja külmutusladudeks. <ref name=":1" /> === Köetav ladu === Köetavates ladudes (inglise ''heated warehouse'') hoitakse aastaringselt küttesüsteemi abil suhteliselt stabiilset temperatuuri (tavaliselt 14–18 °C). Köetavateks ladudeks loetakse ka ladusid, kus on temperatuur aastaringselt kõrgem kui +6 °C. Köetavate ladude eeliseks on madal suhtelise niiskuse tase. <ref name=":1" /> === Mitteköetav ladu === Mitteköetavad ehk külmad laod on laod, mille sisetemperatuur on välistemperatuuri lähedane, ületades enamasti veidi välistemperatuuri. Niisugused laod võivad olla ajutist tüüpi laod metallist ning kütteta angaaride ja vettpidava tendiga kaetud nn telklaod. Mitteköetavate ehk külmade ladude puhul on sagedasti probleemiks, et sõltuvalt lao sise- ja välistemperatuuri erinevustest võib tekkida ruumi kondensniiskus. Laoruumi õhus sisalduv veeaur ladestub külmadele ehituskonstruktsioonidele, kus tekivad tilgad, mis kukuvad nii lao põrandale kui ka laos hoiustatavale kaubale. Kondensaatniiskuse tekkimist on võimalik hoida ära laoruumide ventileerimisega. Piisava ventilatsiooni puhul saavutatakse olukord, kus temperatuuritasemete erinevus laohoones ja sellest väljaspool on minimaalne ja kondensniiskust sel juhul hoones ei teki. <ref name=":1" /> === Külmladu === Külmladu (inglise ''refrigerator warehouse'') on automaatse temperatuurireguleerimisega (kütmine või jahutamine) ladu, kus hoitakse temperatuuri vahemikus 2–6 °C. Külmladusid kasutatakse enamasti toiduainete ja ravimite säilitamiseks külmkapirežiimil. <ref name=":1" /> Kergriknevate toiduainete hulgimüügiladu on toiduainete tarneahela võtmetähtsusega lüli. On terve rida temperatuuritundlike toodetega valdkondi, mille tarneahel ei saa toimida ilma külmladustamiseta. Taolisteks valdkondadeks on tavaliselt toiduainetööstus, joogitööstus, puu- ja köögiviljade tootmine, ravimitööstus jms. Külmladustamise puhul on võtmeküsimuseks ladustamise kvaliteet, mis tähendab tootja nõutava ja stabiilse temperatuuri hoidmist laoruumis. Laopidajal pole eksimisruumi, kuna kauba valdaja arvestab, et tooted säilitavad ladustamisel kvaliteedi. <ref name=":1" /> Külmladustamisel kulub palju elektrienergiat, mistõttu peab laoruum olema hea termoisolatsiooniga. Peab arvestama, et laoruumi ja kauba jahutamiseks ühe temperatuuriühiku võrra ja temperatuuri ühtlasena hoidmiseks kulub oluliselt rohkem energiat, kui seda oleks vaja sama laoruumi ja kauba soojendamiseks sama ühiku võrra ja sooja hoidmiseks laos. <ref name=":1" /> === Külmutusladu === Külmutusladu (inglise ''reefer warehouse'') on automaatse temperatuurireguleerimisega külmutusseadmetega ladu, kus hoitakse liha- ja kalatoodete säilitamiseks temperatuuri –18 °C, jäätise hoiustamisel isegi –25 °C. Külmutuslao ehituse maksumus ületab üldjuhul 2–3 korda köetava lao maksumuse. Kuna külmutuslao elektrikulu on väga suur, on ehitise soojusisolatsioon ja külmutusseadmete elektrienergia kulu laopidajale kriitilise tähtsusega. <ref name=":1" /> '''Ladude liigitus laoruumi kasutatava kõrguse järgi''' Kõrguse järgi jaotatakse ladusid madalateks ja kõrgeteks ladudeks. Madalad on kõik peenkauba laod ja kaubaaluste laod, mille hoiustamiseks kasutatav kõrgus on kuni 10 m ja tavakõrgusega (1,5–1,7 m) riiulikorruste arv 5–6. Kõrgete kaubaaluste ladude kõrgus on vahemikus 10–15 m. Kõrgete ladude hulka liigitatakse ka poolautomaat- ja automaatlaod, mille kõrgus võib olla isegi kuni 40 m. <ref name=":1" /> '''Ladude liigitus kauba liikumise järgi''' Kauba liikumise iseloomu järgi jaotatakse ladusid otsevoo ja U-kujulise voolu ladudeks. Otsevooladu (inglise ''direct flow warehouse'') on ladu, milles kaup saabub ühel küljel olevatest väravatest ja väljastatakse vastasküljel olevatest laadimislüüsidest. Kaup liigub läbi lao või terminali vahepeatusi tehes. Vastuvõtuala on lao ühel, väljastusala lao vastasküljel. <ref name=":1" /> Otsevoolu eeliseks on asjaolu, et lao pikkus ja laius on suhteliselt vabalt määratavad. Kuna vastuvõtu ja väljastusala vahelistes koridorides toimub tihe tõstukite liiklus, peaks koridorid olema suhteliselt laiad. Tüüpiline otseläbivoolu ladu on maanteetranspordi terminal. Seoses üleminekuga laotoimingute automatiseerimisele ehitatakse järjest rohkem otsevoolu ladusid. <ref name=":1" /> U-voo ladu (inglise ''U-shaped flow warehouse'') on ladu, mille puhul saabub kaup samalt küljelt, kust see väljastatakse. U-voo lao puhul liigub kaup läbi lao mööda U-kujulist trajektoori, peatudes vahepeal hoiustamiseks. U-kujulise läbivooluga on enamik kaubandusettevõtete ladudest. U-kujulise läbivoolu laos peatub kaup tavaliselt mõneks päevaks, nädalaks või mõneks kuuks. Kaubavoog siseneb lattu ja väljub sealt ühelt lao küljelt, mistõttu ei vajata lao ehitamiseks nii suurt krunti kui otseläbivoolu lao puhul. <ref name=":1" /> == Vaata ka == *[[Ladustamine]] *[[Laohaldussüsteem]] *[[Laohoone]] *[[Laondus]] *[[Laotsoonid]] *[[Privaatladu]] *[[Sadamaladu]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Ehitised]] [[Kategooria:Ruumid]] p2iicanzf0cdspm3r8c9g9jzkht1udi 0 429008 7144572 7117536 2026-05-02T11:27:18Z Velirand 67997 7144572 wikitext text/x-wiki '''Erich Kaup''' ([[17. mai]] [[1929]] [[Gattšina rajoon]], [[Leningradi oblast]] – [[28. juuni]] [[2007]]{{lisa viide}}) oli eesti [[ajaloolane]]<ref name="EE">{{EE|14|150}}</ref>. 1957. aastal lõpetas ta [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]]<ref name="EE"/>. 1952. aastast töötas ta [[EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut|EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituudis]], aastatel 1985–1989 oli selle direktor<ref name="EE"/>. 1989. aastast töötas ta [[Eesti Riigiarhiiv]]is<ref name="EE"/>. Ta on põhjalikult uurinud muu hulgas Eesti ajalugu perioodil 1939–1945<ref name="EE"/> ja [[Nõukogude sõjavangilaagrid Eestis|sõjavangilaagrite]] ja [[sõjavang]]ide teemat Eestis. ==Tunnustus== *1972 [[Eesti NSV riiklik preemia]] *1987 [[Eesti NSV teeneline teadlane]] == Artikleid == * Erich Kaup, Sõjavangilaagrite dokumendid ajalooallikana: [Eestis paiknenud nõukogude sõjavangilaagrite tegevusest aastail 1944–1949] Ajaloolise tõe otsinguil. Tallinn, 1999, * Kaup, Erich; Margit-Mariann Koppel; Niidassoo, Külli. [https://www.ohtuleht.ee/28864/maetud-laagrikalmistule Maetud laagrikalmistule]. Sõnumileht. – 19. oktoober 1998, lk 6–7 “Sõjavangilaagrid aastail 1944–1949, sõjavangilaagrite kalmistud. Nimekirjad eestlastest, kes on maetud sõjaväe kalmistutele”. * Erich Kaup, Sõjavangilaagrid Eestis 1944–1949. Kleio. – (1995), nr 2 * Erich Kaup, Kuhu viivad rohtunud rajad?; Kontupohja ja teised sõjavangilaagrid, 1944–1949. Eesti Sõnumid. (1.06.1994) * Erich Kaup, Kuhu viivad rohtunud : Kontupohja ja teised sõjavangilaagrid 1944–1949. Eesti Sõnumid. (11.05.1994) * Erich Kaup, Kuhu viivad rohtunud : Kontupohja ja teised sõjavangilaagrid 1944–1949. Eesti Sõnumid. – (18.05.1994) Nimekiri: Kontupohja sõjalaagri kalmistule ajavahemikus 17.02.–24.11.1945 maetud sõjavangid ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *{{EE|14|150}} {{JÄRJESTA:Kaup, Erich}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 2007]] aya2wmfzfauz7pyc3dp5z5ftjba5oke 0 430277 7144505 7093184 2026-05-02T09:24:48Z Kuriuss 38125 7144505 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Pilt:Frédéric-Beigbeder.jpg|thumb|Frédéric Beigbeder (2014)]] '''Frédéric Beigbeder''' (sündinud [[21. september|21. septembril]] [[1965]] [[Neuilly-sur-Seine]]'is) on [[prantslased|prantsuse]] kirjanik, kirjanduskriitik, filmilavastaja ja telesaatejuht. Ta on [[Flore'i auhind|Flore'i kirjandusauhinna]] asutaja ja juhib selle žüriid. Samuti on ta meesteajakirja [[Lui]] toimetuse juht. Kirjanikuna on ta võitnud [[2003]]. aastal romaani "[[Windows on the World]]" eest [[Interallié auhind|Interallié auhinna]] ja [[2009]]. aastal autobiograafilise romaani "[[Un roman français]]" eest [[Renaudot' auhind|Renaudot' auhinna]]. [[Eesti keel]]de on tõlgitud kolm tema teost: "[[Armastus kestab kolm aastat]]" ([[2008]]), "[[17,90 €]]" ([[2011]]) ning "[[Oona ja Salinger]]" ([[2015]]). ==Elulugu== ===Päritolu=== Frédéric Beigbeder sündis [[Béarn|Béarnist]] pärit peres. Tema ema Christine de Chasteigner de La Rocheposay on tõlkija (ta on muuhulgas tõlkinud prantsuse keelde [[Barbara Cartland]]i teoseid) ja isa Jean-Michel Beigbeder on värbaja (nn "peakütt").<ref name="Robin" /> Beigbeder' vanemad lahutasid abielu [[1970]]. aastal. Seejärel elas ta vend [[Charles Beigbeder|Charlesiga]] vaheldumisi ema ja isa juures, peamiselt aga ema juures, kes abiellus [[1974]]. aastal [[parun]] Pierre Richard de Soultrait'ga.<ref name="Robin" /> ===Haridus=== Üldhariduse sai Beigbeder [[Pariis]]is [[Montaigne'i lütseum]]is ja [[Louis-le-Grandi lütseum]]is. [[1987]]. aastal lõpetas ta Pariisis [[Institut d'études politiques de Paris|Sciences Po]] nime all tuntud ülikooli avaliku teenistuse teaduskonna ning sai seejärel [[École des hautes études en sciences de l'information et de la communication|CELSA]]-st diplomi turunduse ja reklaami alal ([[DESS]], võrdsustatud praeguse [[magistrikraad]]iga).<ref name="Robin" /> Sciences Po's õppides asutas ta üliõpilasühenduse Caca's Club, mis oli [[akronüüm]] sõnadest ''Club des analphabètes cons mais attachants'' ('lollpeadest, kuid võluvate analfabeetide klubi'). Selle tegevuses osalesid kuulsamatest isikutest veel [[Jean-François Copé]] ja [[Édouard Baer]] ning seal jäi ta silma [[Thierry Ardisson]]ile, kes kutsub teda tihti oma telesaadetesse.<ref name="Robin" /> [[1990]]. aastal avaldas kirjastus [[Éditions de la Table ronde]] tema esimese romaani "Mémoires d'un jeune homme dérangé".<ref name="Robin" /> ===Töökäik=== Alates 1990. aastast töötas ta kümmekond aastat reklaamikirjutajana. Tema esimene töökoht oli reklaamiagentuur [[CLM-BBDO]]. [[1991]]. aastast töötas ta mainekas reklaamiagentuuris [[TBWA]]. Alates [[1995]]. aastast töötas ta üle viie aasta agentuuris [[Young & Rubicam]].<ref name="Robin" /><ref name="xEHWC" /> Reklaamitöö kõrvalt jätkas ta kirjandusloomet ning tegi kolumnisti ja kirjanduskriitikuna kaastööd Prantsuse ajakirjadele [[Elle]], [[Paris Match]], [[Voici]] ja [[VSD (ajakiri)|VSD]].<ref name="Robin" /> Pärast reklaamialalt lahkumist on Beigbeder tegutsenud peamiselt trüki- ja teleajakirjanduse valdkonnas ning keskendunud kirjandusloomingule. Aastatel [[2003]]–[[2006]] töötas ta ka kirjastuses [[Flammarion]] kirjastajana. Kolme aasta jooksul toimetas ja andis ta seal välja 25 raamatut. Tema esimene kirjastatud raamat oli [[Lola Lafon]]i "Une fièvre impossible à négocier". Tuntumatest autoritest kirjastas ta veel [[Pierre Mérot]]', [[Simon Liberati]], [[Bénédicte Martin]]i ja [[Guillaume Dustan]]i teoseid.<ref name="d5C56" /> ==Kirjanduslooming== ===Stiil=== Frédéric Beigbeder' kirjanduslik stiil järgib [[dändism]]i põhimõtteid, kasutades huumorit ja enesepilget. Teostes väljendab ta väga rõhutatult oma lembust kirjanduslike vormelite vastu. Beigbeder ise on oma romaani "[[Armastus kestab kolm aastat]]" kirjeldanud kui "romaaniks maskeeritud aforismide kogu". ===Mõjud=== Frédéric Beigbeder on samavõrra lugeja kui kirjanik, teda on elu jooksul mõjutanud mitmed eri stiile ja žanreid esindavad autorid. Lapse ja noorukina luges ta palju [[ulmekirjandus]]t, eelistades ameerika kirjanikke nagu [[Norman Spinrad]], [[Philip K. Dick]] ja [[William Gibson]]. Lisaks kaasaegsetele kirjanikele on teda mõjutanud ka traditsioonilisemad prantsuse kirjanikud nagu [[Hussards]]i koolkonda kuulunud [[Antoine Blondin]] ja [[Roger Nimier]]. Samuti võib teda pidada 20. sajandi alguse ameerika kirjandustraditsiooni lapseks, keda rebestavad ühelt poolt kirjanduslikud ambitsioonid, teiselt poolt aga teda endasse haarav elunautlemine. Selles kontekstis võib mõelda eelkõige [[Ernest Hemingway]] jutustusele "Pidu sinus eneses" või [[Francis Scott Key Fitzgerald]]i romaanile "[[Suur Gatsby]]". ===Žanrid=== Frédéric Beigbeder' kirjandusteosed võib jagada kolme peamisse rühma: * Autobiograafilised romaanid – nendel teostel on otsene tugev side autori eluga ja iseäranis keskenduvad need autori perekondlikele suhetele. Selle žanri teosed on kantud melanhoolsest dändismist, olles kirjutatud [[Alfred de Musset]]' või [[François Nourissier]]' kirjandusliku traditsiooni vaimus. Sellesse teoste rühma kuuluvad romaanid "Mémoire d'un jeune homme dérangé", "Armastus kestab kolm aastat", "L'Égoïste romantique" ja "Un roman français". * Satiirilised romaanid – sisaldavad teravat teesklus- ja tarbimisühiskonna kriitikat. Nendes teostes kombineerib Beigbeder pidevalt tõetruudust (mida antakse edasi jutumärke kasutades ja päris inimesi tegelastena sisse tuues) ennast sellest distantseeriva [[iroonia]]ga. Kõige täiuslikumalt avaldub see tema teoses "17,90 €", aga samasse rühma kuuluvad ka romaanid "Vacances dans le coma" ja "Au secours pardon" ning novellikogu "Nouvelles sous ecstasy". * Tõsieluromaanid – alates romaanist "Windows on the World" on Beigbeder katsetanud žanriga, mis järgib ilukirjanduse põhimõtteid, kuid mille sisu põhineb tõsielulistel sündmustel. Selle žanri esimeses romaanis püüab ta maalida pildi, mis võis juhtuda [[11. septembri terrorirünnakud|2001. aasta 11. septembri terrorirünnakute]] ohvritega. See lähenemisviis sarnaneb näiteks [[Truman Capote]]'i romaani "[[Külmavereliselt]]" omaga või [[Régis Jauffret]]' käsitlustega [[Dominique Strauss-Kahn]]i ja [[Édouard Stern]]i afääridest. Sellesse rühma kuuluvad teosed "Windows on the World" ning "Oona ja Salinger", kusjuures viimase romaani peategelasteks on kirjanik [[Jerome David Salinger]] ja näitekirjaniku [[Eugene O'Neill]]i tütar [[Oona O'Neill]]<ref name="LW40k" />. ===Teemad=== * Tarbimisühiskonna kriitika ja karikeerimine – Frédéric Beigbeder' karjäär reklaaminduses on teda sügavalt mõjutanud, viies ta muuhulgas lahtiütlemiseni kaasaegse ühiskonna teesklusest ja näivusest. Kasutades huumorit ja karikeerimist, arendas ta välja tänase tarbimiskeskse ja lootusetu igapäevaelu radikaalse kriitika. * Postmodernse inimese metafüüsilised otsingud – Beigbeder' teoseid läbib eksistentsiaalne rusutus, see, mida [[Sabine van Wesemael]] on nimetanud "absurdseks ekslemiseks". Inimene on kaotanud oma väärtuse ega suuda anda elule mingit tähendust, sest kõik traditsioonilised identiteedi markerid on kadunud. Selles aspektis paigutub Beigbeder' looming laiemasse rahvusvahelisse kirjanduslikku konteksti koos selliste autoritega nagu [[Chuck Palahniuk]], [[Michel Houellebecq]] ja [[Bret Easton Ellis]]. * Tänapäeval valdavate tunnete ja üksinduse analüüs – mõnede kirjandusteadlaste hinnangul kasutab Beigbeder "enesefiktsionaliseerimise eri meetodeid", mille kaudu ilmneb tema püüdlemine parema mõistmise poole, milline siis on ikkagi tunnete ja iseäranis armastuse olemus. Selle protsessi kaudu jõudis ta ühel hetkel veendumusele, mis kajastub ühe tema romaani pealkirjas – "armastus kestab kolm aastat". Tema tegelasi piinab pidev meeleheitlik vajadus olla armastatud, kuid samal ajal väljendub neis teatud pettumus, illusioonide purunemine, mis määrab selle armastuse algusest peale hukule. Üksindus on autori jaoks ainus võimalus, mis sellel pettumuste ajastul meile alles jääb. ==Beigbeder filmikunstis== [[26. september|26. septembril]] [[2007]] esilinastus [[Jan Kounen]]i mängufilm "[[99 francs]]", mis oli lavastatud Beigbeder' samanimelise romaani põhjal. Beigbeder osales ise stsenaariumi kirjutamises ja tal oli filmis ka väike kõrvalosa.<ref name="KdUFZ" /> [[2012]]. aastal tegi ta debüüdi filmilavastajana, tuues ekraanile oma romaani "L'amour dure trois ans" ("[[Armastus kestab kolm aastat (film)|Armastus kestab kolm aastat]]") põhjal valminud samanimelise mängufilmi. Filmis mängisid peaosi [[Gaspard Proust]], [[Frédérique Bel]], [[Jonathan Lambert]] ja [[Louise Bourgoin]].<ref name="IMDb" /> [[2015]]. aastal alustas ta oma teise mängufilmi "[[L'Idéal]]" võtteid, mis põhineb tema romaanil "[[Au secours pardon]]" ja millele ta kirjutas ise ka stsenaariumi.<ref name="IMDb" /> Lisaks on ta kirjutanud veel mõned stsenaariumid, tuntuima neist dokumentaalfilmile "L'Attrape-Salinger", ja on astunud näitlejana üles episoodilistes rollides enam kui 10 filmis.<ref name="IMDb" /> ==Tegevus ajakirjaniku ja kriitikuna== ===Trükimeedia=== Kirjanduskriitiku ja kolumnistina avaldas Beigbeder artikleid ajakirjades veel reklaamikirjutaja töö kõrvalt. [[1996]]. aastal asutas ta koos [[Arnaud Viviant]]' ja [[Florent Massot]]'ga kirjandusajakirja [[NRV]] (ilmus kuni [[1999]]. aastani)<ref name="FhpfF" />. [[2003]]. aastal asutas Beigbeder koos [[Stéphane Million]]<nowiki/>iga juba järgmise kirjandusajakirja [[Bordel]].<ref name="qgBdm" /> Ühtlasi on ta 2000. aastatel olnud ajakirja [[Lire]] kolumnist ja teinud intervjuusid ajakirja [[GQ]] prantsuskeelsele väljaandele. [[2012]]. aastal sai temast [[François Nourissier]]' asemel ajakirja [[Le Figaro]] kirjandusrubriigi "Feuilleton littéraire" toimetaja.<ref name="franceinter" /> [[2013]]. aastal asus ta ette valmistama meesteajakirja [[Lui]] uue versiooni väljaandmist. Esimene number tema peatoimetamisel ilmus [[4. september|4. septembril]] [[2013]].<ref name="franceinter" /> ===Televisioon=== Beigbeder esines [[1990]]. aastal muusikakanali [[MCM (telekanal)|MCM]] saates "La dolce Beigbeder".<ref name="1MyL2" /> Aastatel [[1997]]–[[2001]] osales ta telekanali [[Paris Première]] [[Thierry Ardison]]i saates "[[Rive droite / Rive gauche]]" kirjanduskolumnistina.<ref name="canalplus" /> Seejärel juhtis ta samal kanalil aastatel [[2001]]–[[2003]] oma kirjandussaadet "[[Des livres et moi]]". Hiljem on Beigbeder teinud koostööd peamiselt telekanaliga [[Canal+]]. [[2002]]. aastal oli seal lühikest aega kavas tema ja [[Jonathan Lambert]]i saade "[[L'Hypershow]]". Aastatel [[2005]]–[[2007]] oli ta samal telekanalil saate "[[Le Grand Journal]]" (saatejuht [[Michel Denisot]]) püsiesineja kirjanduskolumnistina. Alates septembrist 2007 juhib Beigbeder telekanalil [[Canal+ Cinéma]] iganädalast kirjandus- ja filmikriitika saadet "[[Le Cercle]]".<ref name="canalplus" /> ===Kirjanduse ja filmikunsti tunnustamine=== Frédéric Beigbeder on kahe kirjandusauhinna asutaja. [[1994]]. aastal asutas ta [[Flore'i auhind|Flore'i auhinna]], mille žüriid juhib ta siiani. [[2001]]. aastal asutas ta koos [[Lionel Aracil]]iga [[Sade'i auhind|Sade'i auhinna]]. Beigbeder on kuulunud veel mitme kirjandus- ja filmiauhinna žüriisse. [[2011]]. aastani oli ta [[Prix Décembre]]'i žüriis, alates 2011. aastast on ta [[Renaudot' auhind|Renaudot' auhinna]]<ref name="mZB6A" />, [[Fitzgeraldi auhind|Fitzgeraldi auhinna]]<ref name="GajJT" /> ja [[Françoise Sagani auhind|Françoise Sagani auhinna]]<ref name="NnK56" /> žürii liige. Aastatel 2011–2013 osales ta ka [[Saint-Germaini auhind|Saint-Germaini auhinna]] žüriis.<ref name="06YCD" /> ==Teosed== [[Pilt:Frederic Beigbeder in Poland.JPG|thumb|Frédéric Beigbeder (2004)]] ===Romaanid=== * [[1990]] – "Mémoire d'un jeune homme dérangé" ([[Éditions de la Table ronde]]) * [[1994]] – "Vacances dans le coma" ([[Éditions Grasset & Fasquelle]]) * [[1997]] – "L'amour dure trois ans" (Éditions Grasset & Fasquelle); ** eesti keeles [[2008]] – "[[Armastus kestab kolm aastat]]" ([[Varrak]], tõlkinud [[Anti Saar]]) * [[2000]] – "99 francs" ("14,99 euros") (Éditions Grasset & Fasquelle) ** eesti keeles [[2011]] – "[[17,90 €]]" (Varrak, tõlkinud Anti Saar) * [[2003]] – "[[Windows on the World]]" (Éditions Grasset & Fasquelle) * [[2005]] – "L'Égoïste romantique" (Éditions Grasset & Fasquelle) * [[2007]] – "[[Au secours pardon]]" (Éditions Grasset & Fasquelle) * [[2009]] – "[[Un roman français]]" (Éditions Grasset & Fasquelle, audioraamatuna [[2009]] kirjastuse [[Audiolib]] väljaandes) * [[2014]] – "Oona et Salinger" (Éditions Grasset & Fasquelle, audioraamatuna samal aastal kirjastuse Audiolib väljaandes) ** eesti keeles [[2015]] – "[[Oona ja Salinger]]" (Varrak, tõlkinud [[Pille Kruus]], saadaval ka e-raamatuna) ===Novellid=== * [[1998]] – "Barbie" (kirjastuse [[Éditions Assouline]] kogumikus "Mémoire de la mode") * [[1999]] – "[[Nouvelles sous ecstasy]]" ([[Éditions Gallimard]], audioraamatuna [[2003]]) * [[2000]] – "Quitter Lavil" ([[pastišš]] [[Christine Angot]]' teose "Quitter la ville" ainetel) ===Esseed=== * [[2001]] – "Dernier inventaire avant liquidation" (Éditions Grasset & Fasquelle) * [[2011]] – "Premier bilan après l'Apocalypse" (Éditions Grasset & Fasquelle) ===Vestlused=== * [[2004]] – "Je crois moi non plus : Dialogue entre un évêque et un mécréant" ([[Jean-Michel di Falco]]'ga, [[Calmann-Lévy]]) * 2004 – "Conversation muette" ([[Albert Cossery]]'ga, [[Flammarion]]i ajakirjas [[Bordel]] nr 3) * [[2015]] – "Conversations d’un enfant du siècle" (Éditions Grasset et Fasquelle) ===Koomiksid=== * [[2002]] – "Rester Normal" ([[Dargaud]]) * [[2004]] – "Rester Normal à Saint-Tropez" (Dargaud) ===Filmid=== * [[1999]] – "Les Infortunes de la beauté" (stsenarist) * [[2007]] – "L'Attrape-Salinger" (dokumentaalfilm, stsenarist koos [[Jean-Marie Périer]]'ga) * [[2012]] – "L'amour dure trois ans" ("[[Armastus kestab kolm aastat (film)|Armastus kestab kolm aastat]]", stsenarist ja režissöör) * [[2016]] – "[[L'Idéal]]" (režissöör) Lisaks on Beigbeder episoodilistes rollides astunud üles ka näitlejana, kokku 13 filmis.<ref name="IMDb" /> ====Tema teoste ekraniseeringud==== * [[2006]] – "The Day All Women Loved Me" (samanimelise jutustuse põhjal) * [[2007]] – "[[99 francs]]" (lavastanud [[Jan Kounen]]) * [[2012]] – "L'amour dure trois ans" (lavastas ise) * [[2016]] – "L'Idéal" (lavastas ise, romaani "Au secours pardon" põhjal) ==Tunnustus== * [[2003]] – [[Interallié auhind]] (teose "Windows on the World" eest) * [[2005]] – [[Independent Foreign Fiction Prize]] (teose "Windows on the World" ingliskeelse väljaande eest) * [[2009]] – [[Renaudot' auhind]] (teose "Un roman français" eest) ==Isiklikku== Tema vend Charles on ettevõtja ja poliitik, kes on asutanud veebimüügi keskkonna [[Self Trade]] ning elektri- ja gaasivõrkude ettevõtte [[Poweo]].<ref name="Robin" /> Aastatel [[1991]]–[[1996]] oli ta abielus [[Diane de Mac Mahon]]iga.<ref name="dict" /> [[1999]]. aastal sündis tal kooselust Delphine Valette'iga tütar Chloé.<ref name="dict" /><ref name="purepeople" /> [[2003]]. aastal abiellus ta Amélie Labrande'iga. Ka see abielu lõppes lahutusega.<ref name="dict" /> [[12. aprill]]il [[2014]] abiellus ta [[Bahama]]l modell Lara Micheliga.<ref name="Oq8Hu" /> [[2015]]. aastal sündis neil tütar Oona.<ref name="purepeople" /> [[28. jaanuar]]il [[2008]] arreteeriti Beigbeder Pariisi VIII linnaosas, kui ta manustas ööklubi ukse ees auto kapotilt [[kokaiin]]i. Ta pidi viibima 48 tundi arestikambris ja läbima kuus nõustamisseanssi narkomaanide rehabilitatsioonikeskuses. Sellest vahejuhtumist sai ta inspiratsiooni autobiograafilise teose "Un roman français" kirjutamiseks.<ref name="dsg9Q" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Robin">Robin, Pierre. "Frédéric Beigbeder : la dissidence caviar". – ''Le Spectacle du monde'', september 2009. [http://archive.wikiwix.com/cache/?url=http%3A%2F%2Fwww.lespectacledumonde.fr%2Findex.php%3Foption%3Dcom_content%26view%3Darticle%26id%3D191%3Aportrait559%26catid%3D48%3Aportrait%26Itemid%3D72 Digitaalne koopia Wikiwix arhiivis]</ref> <ref name="dict">Beaucarnot, Jean-Louis; Dumoulin, Frédéric. ''[https://books.google.ee/books?id=bw68CQAAQBAJ&pg=PT65&lpg=PT65&dq=amelie+labrande+beigbeder&source=bl&ots=xC5bDw1M-P&sig=0UQbx2upeRJdVH6aIFFvjxvNFro&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwj8hpfC0YjLAhVGWiwKHcRbDx44ChDoAQgmMAI#v=onepage&q=amelie%20labrande%20beigbeder&f=false Dictionnaire étonnant des célébrités]'' Éditions First, 2015.</ref> <ref name="purepeople">[http://www.purepeople.com/article/frederic-beigbeder-papa-sa-belle-lara-micheli-a-accouche-d-une-petite-fille_a168016/1 Frédéric Beigbeder papa : Sa belle Lara Micheli a accouché d'une petite fille] ''Purepeople'', 11.11.2015 (vaadatud 21.02.2016)</ref> <ref name="franceinter">[http://www.franceinter.fr/personne-frederic-beigbeder-0 Frédéric Beigbeder] FranceInter, august 2014 (vaadatud 21.02.2016)</ref> <ref name="canalplus">[http://www.canalplus.fr/c-cinema/c-les-films-en-salles/cid19609-frederic-beigbeder.html Frédéric Beigbeder] Canal Plus (vaadatud 21.02.2016)</ref> <ref name="IMDb">[http://www.imdb.com/name/nm0067166/ Frédéric Beigbeder] IMDb.com (vaadatud 21.02.2016)</ref> <ref name="xEHWC">Vavasseur, Pierre. [http://www.leparisien.fr/loisirs-et-spectacles/frederic-beigbeder-l-enfant-presse-de-la-tele-25-10-2002-2003515325.php Frédéric Beigbeder, l'enfant pressé de la télé] ''Le Parisien'', 25.10.2002 (vaadatud 21.02.2016)</ref> <ref name="d5C56">Blanc-Gras, Julien. [http://www.lemonde.fr/archives/article/2012/01/14/frederic-beigbeder-le-people-des-lettres_4327403_1819218.html Frédéric Beigbeder, le people des lettres] Le Monde, 14.01.2012 (vaadatud 21.02.2016)</ref> <ref name="Oq8Hu">[http://www.leparisien.fr/laparisienne/actu-people/frederic-beigbeder-s-est-marie-avec-lara-micheli-16-04-2014-3773391.php Frédéric Beigbeder s'est marié avec Lara Micheli] ''Le Parisien'', 16.04.2014 (vaadatud 21.02.2016)</ref> <ref name="dsg9Q">Tonkin, Boyd. [http://www.independent.co.uk/arts-entertainment/books/features/a-celebrity-in-search-of-lost-time-how-fr-d-ric-beigbeder-recovered-his-past-after-a-drugs-bust-8720841.html A celebrity in search of lost time: How Frédéric Beigbeder recovered his past after a drugs bust] Independent, 19.07.2013 (vaadatud 21.02.2016)</ref> <ref name="LW40k">Frédéric Beigbeder, enfin de retour en librairie. – ''Boox'', 16.05.2014. [http://archive.wikiwix.com/cache/?url=http%3A%2F%2Fwww.myboox.fr%2Factualite%2Ffrederic-beigbeder-enfin-de-retour-en-librairie--29807.html Koopia Wikiwix arhiivis]</ref> <ref name="KdUFZ">[http://www.lexpress.fr/culture/cinema/99-francs-extension-du-domaine-de-la-pub_475244.html 99 Francs: Extension du domaine de la pub] L'Express, 25.09.2007 (vaadatud 22.02.2016)</ref> <ref name="FhpfF">[https://web.archive.org/web/20170315001458/http://www.revues-litteraires.com/articles.php?lng=fr&pg=1431 NRV (1996–1999)] Revues Littéraire (vaadatud 21.02.2016)</ref> <ref name="qgBdm">[https://web.archive.org/web/20160312052747/http://www.magazine-litteraire.com/mensuel/421/bordel-01-06-2003-20334 Bordel!] Le Magazine Littéraire, 13.06.2013 (vaadatud 21.02.2016)</ref> <ref name="1MyL2">[https://web.archive.org/web/20160304091251/http://www.beigbeder.net/fr/television Télévision] Le Snob (vaadatud 22.02.2016)</ref> <ref name="mZB6A">[http://www.lefigaro.fr/flash-actu/2011/03/10/97001-20110310FILWWW00759-info-le-figaro-beigbeder-et-garcin-au-renaudot.php Beigbeder et Garcin au Renaudot] Le Figaro, 10.03.2011 (vaadatud 22.02.2016)</ref> <ref name="GajJT">[http://www.lexpress.fr/culture/livre/le-tout-petit-monde-des-jures-litteraires_994091.html Le tout petit monde des jurés littéraires] L'Express, 19.05.2011 (vaadatud 22.02.2016)</ref> <ref name="NnK56">[http://archive.wikiwix.com/cache/?url=http%3A%2F%2Fwww.domaine-sagan.fr%2Fdomaine-sagan.fr%2FPrix_2011_files%2FPrix%2520FS%25202011v8.pdf Prix Françoise Sagan] (vaadatud 22.02.2016)</ref> <ref name="06YCD">[http://www.bernard-henri-levy.com/le-prix-saint-germain-rendez-vous-le-17-janvier-2012-26569.html Le prix Saint-Germain : rendez-vous le 17 janvier 2012] Bernard-Henri Lévy, 2012 (vaadatud 22.02.2016)</ref> }} ==Välislingid== * [http://www.beigbeder.net/fr Le Snob] (Beigbeder' mitteametlik prantsuskeelne veebileht, vaadatud 22.02.2016) * [http://www.allocine.fr/personne/fichepersonne_gen_cpersonne=38364.html Frédéric Beigbeder] AlloCine (prantsuse keeles, vaadatud 22.02.2016) ===Teoste arvustused=== * Erilaid, Tõnis. [http://www.ohtuleht.ee/543009/ Reklaamimaailma õõvastavad telgitagused ehk kas II ilmasõja põhjustas Coca Cola?] Õhtuleht, 3.05.2011 (vaadatud 22.02.2016) * Haav, Margus. [http://pluss.sakala.ajaleht.ee/440468/prantsuse-psuhhopaat Prantsuse psühhopaat] Sakala, 18.05.2011 (vaadatud 22.02.2016) * [http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/0a01433f-2fab-4cf9-a58f-d7bb62a43260 Loe katkendit Frédéric Beigbederi uuest teosest "Oona ja Salinger"] ERR Kultuur, 25.09.2015 (vaadatud 22.02.2016) * Jõgeda, Tiina. [http://ekspress.delfi.ee/areen/oona-ja-salingeri-salaparane-armulugu?id=72663915 Oona ja Salingeri salapärane armulugu] Eesti Ekspress, 22.10.2015 (vaadatud 22.02.2016) {{JÄRJESTA:Beigbeder, Frederic}} [[Kategooria:Prantsuse kirjanikud]] [[Kategooria:Prantsusmaa filmilavastajad]] [[Kategooria:Prantsusmaa stsenaristid]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] 2mga73fsvdfrxs6ogonnmzx7xsivgqr 0 430780 7144467 6575487 2026-05-02T09:01:08Z Kuriuss 38125 7144467 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Trondelag in Norway (plus).svg|pisi|Trøndelagi asukoht Norras]] [[Pilt:Seierstad Jøa.jpg|pisi|Trøndelagi vaade]] [[Pilt:Trøndelag våpen.svg|pisi|Trøndelagi vapp]] '''Trøndelag''' on ajalooline ja geograafiline piirkond (''landsdel'') [[Norra]] keskosas. Piirkonna alal asub tänapäeval [[Trøndelagi maakond]], mis moodustati 2018. aastal [[Nord-Trøndelagi maakond|Nord-Trøndelagi]] ja [[Sør-Trøndelagi maakond|Sør-Trøndelagi maakonnast]]. Algselt moodustasid ka [[Nordmøre]] ja [[Romsdal]]i piirkonnad ning [[Bindal]]i omavalitsus osa Trøndelagist ja sealsed elanikud räägivad tänapäevalgi Trøndelagi murdega (''[[Trøndersk]]'') sarnanevat murret. Koos [[Møre og Romsdali maakond|Møre og Romsdali maakonnaga]] moodustab piirkond osa [[Kesk-Norra]]st. Trøndelagi piirkonna pindala on 41 260 ruutkilomeetrit. Trøndelagist pärit inimest kutsutakse nimetusega ''Trønder''. Trøndelagi suurim linn ja piirkonna mitteametlik pealinn on [[Trondheim]] (Sør-Trøndelagi maakonnas), mis oli ka Norra esimene pealinn. Piirkonnas räägitavat [[Norra murded|murret]] iseloomustab enamiku sõnade lõpus olevate [[täishäälik]]ute kadu (vt[[lõpukadu]]). ==Rahvastik== Trøndelagi piirkonna rahvaarv aastate lõikes<ref name="thWP0" /><ref name="Lkm5k" /><ref name="nQaCL" /><ref name="wjf5K" />: * 1769 – 78 274 * 1951 – 307 635 * 1960 – 327 127 * 1970 – 350 297 * 1980 – 368 942 * 1990 – 377 202 * 2000 – 389 960 * 2009 – 418 453 * 2010 – 422 102 ==Religioon== Trøndelagi piirkonna levinumad religioonid<ref name="k444C" /><ref name="29ac2" />: * [[kristlus]] (88,17%) * [[islam]] (0,75) * [[budism]] (0,24%) * muu (10,84%) ==Nimi== {{vaata|Trondheim|Trondheimi fjord}} Piirkonna nimi [[vanapõhja keel]]es oli ''Þrœndalǫg''. Nime esimene osa on mitmuse omastav sõnast ''þrœndr'' ehk "Trøndelagist pärinev inimene" ja nime viimane osa on nimisõna ''lag'' mitmuse vorm ''lǫg'', mis tähendab "seadus; ühise seadusega piirkond/inimesed" (vt ka [[Danelaw]] ([[vanainglise keel]]es ''Dena lagu''), [[Gulating|Gulaþingslǫg]] ja [[Tysnes|Njarðarlǫg]]). Paralleelselt oli piirkonna kohta kasutusel ka nimi ''Þróndheimr'' ehk ''þrœndr'''ite kodumaa (''heim''). ''Þróndheimr'' võib olla kahest nimest vanem, kuna sõna esimeses osas leidub [[Germaani umlaut|germaani umlaudita]] [[Tüvi (keeleteadus)|sõnatüvi]]. ==Ajalugu== {{vaata|Kaljujoonised Kesk-Norras|Nøstveti ja Lihulti kultuurid|Nöörkeraamika kultuur}} ===Varasem ajalugu=== Inimesed on Trøndelagi piirkonnas elanud tuhandeid aastaid. Varajasel [[Germaani rauaaeg|germaani rauaajal]] oli Trøndelag jaotatud mitmeks väikeseks kuningriigiks (''fylki''). Erinevatel kuningriikidel oli ühine seadus ja algne [[parlament]] ehk [[ting]]. Seda [[Frosta]] poolsaarel peetud tingi kutsuti nimega [[Frostating]] ja mõned ajaloolased on pidanud seda esimeseks tegelikuks [[demokraatia]]ks. ===Viikingiaeg=== Alates [[jarl]] [[Håkon Grjotgardsson]]i (838–900) valitsemisajast valitses Trøndelagi üle [[Lade jarl]]. [[Lade (Trondheim)|Lade]] asub Trondheimi isapoolses osas, piirnedes [[Trondheimi fjord]]iga. Mõjukad Lade jarlid mängisid Norra poliitikas olulist rolli kuni [[1030]]. aastani. Lade jarlid (''Ladejarl'') olid: * [[Håkon Grjotgardsson]], esimene Lade jarl. * [[Sigurd Håkonsson]], Håkoni poeg. Tapeti [[Norra kuningas|Norra kuninga]] (961–976) [[Harald Hallmantel|Harald Hallmantli]] poolt. * [[Håkon Sigurdsson]], Sigurdi poeg. Konspireeris koos [[Harald Sinihammas|Harald Sinihambaga]] Harald Hallmantli vastu ning temast sai hiljem Harald Sinihamba [[vasall]] ja tegelikult ka Norra sõltumatu valitseja. Pärast [[Olav Tryggvason]]i saabumist kaotas Håkon peagi kogu toetuse ja ta tapeti aastal [[995]] oma orja [[Tormod Kark]]i poolt. * [[Eirik Håkonsson]], Håkoni poeg. Oli koos venna Sveiniga Norra valitseja [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Svend Harkhabe]]me alluvuses, peale [[Svolderi merelahing]]ut aastatel [[1000]]–[[1012]]. * [[Håkon Eiriksson]], Eiriku poeg. Norra valitseja Taani kuninga [[Svend Harkhabe]]me alluvuses aastatel 1012–[[1015]]. [[Pilt:Trondheim-cathedral.jpg|pisi|[[Nidarosi toomkirik]] Trondheimis]] ===Alates 17. sajandist=== Trøndelag (koos osadega [[Møre og Romsdal]]ist) loovutati [[1658]]. aasta [[Roskilde rahu]]ga [[Rootsi]]le ja kuni piirkonna tagastamiseni [[Taani-Norra]]le [[1660]]. aasta [[Kopenhaageni rahu]]ga valitses seda ala Rootsi kuningas [[Karl X Gustav]]. Selle aja jooksul sundvärbasid rootslased Trøndelagis 2000 meest, sundides mehi ja poisse vanuses vähemalt 15 aastat liituma Rootsi sõjaväega võitluses [[Poola]] ja [[Brandenburg]]i vastu. Karl X Gustav kartis, et Trøndelagi elanikud tõusevad Rootsi vallutajate vastu üles ja pidas targemaks hoida suurt osa mehi sealt eemal. Vaid kolmandik meestest naasis üldse kunagi koju. Mõned neist pidid asuma ümber [[Rootsi aeg|Eesti]] Rootsile kuulunud ossa, kuna rootslased arvasid, et seal on Trøndelagi elanikke kergem valitseda (rakendades seega ammust maksiimi [[jaga ja valitse]]).<ref name="3e1m9" /> [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal, [[1718]]. aasta sügisel, andis Rootsi kuningas [[Karl XII]] kindral [[Carl Gustaf Armfeldt]]ile käsu juhtida oma 10 000 mehest koosnev armee Trøndelagi ja vallutada Trondheim. Kuna armee sai Rootsist varustust juurde halvasti, pidi tema armee elatuma sellest, mida Norras kätte saadi, põhjustades sellega piirkonna elanikele suuri kannatusi. Armfeldti sõjakäik luhtus: Trondheimi kaitsjatel õnnestus tema piiramine tagasi tõrjuda. Pärast seda, kui Karl XII Lõuna-Norras [[Fredriksten]]is tapeti, anti Armfeldtile käsk tagasi Rootsi suunduda. Järgnenud tagaajamise käigus sattusid tema 6000 veel elus olevat räbaldunud rõivastes ja nälgivat [[Karoliinid (sõdurid)|karoliini]] ägeda lumetormi kätte. Tuhanded karoliinid külmusid Norra mägedes surnuks ja ellujäänutest sajad jäid elu lõpuni santideks (nn [[Karoliinide surmamarss]]).<ref name="s0EHW" /> Aastal [[1804]] jagati piirkond kaheks administratiivseks maakonnaks. [[Pilt:Tronderlaane in Oppdal Norway.jpg|pisi|Traditsiooniline Trøndelagi maja]] ==Kultuur== Piirkonna ametlik teater asub Trondheimis ja kannab nime [[Trøndelag Teater]].<ref name="eGkrD" /> Alates [[1954]]. aastast etendatakse igal aastal [[Verdal]]i omavalitsuses [[Stiklestad]]i külas [[Olav II Haraldsson|Püha Olavi]] mälestuseks ajaloolist näitemängu "Püha Olavi draama". Piirkonda tuntakse ka kohaliku [[puskar]]i ehk ''[[karsk]]''<nowiki/>'i poolest. Olgugi et see on ametlikult keelatud, on selle valmistamisel mõnes Trøndelagi osas jätkuvalt oluline roll. Tavaliselt segatakse jooki kohviga (lõuna pool kasutatakse pigem filtrikohvi ja põhja pool pakutakse jooki nii lahja kohviga kui võimalik). Piirkonna rahvusroaks on supilaadne roog ''[[sodd]]'' ehk keedetud puljongis serveeritud lamba- või veiseliha ja lihapallid. Trøndelag on üks Norra kõige viljakamaid piirkondi ja sealne põllumajandustoodang on rikkalik. Suurem osa toodangust jõuab Norra kooperatiivsesse piima- ja lihasüsteemi, kuid talutoodangu osatähtsus järjest suureneb ja talutootmine on püsivalt kasvav tegevusala. Trondheimis pakutakse kõrgetasemelist [[džäss]]iharidust ja tänu seal [[2010]]. aastal avatud muuseumile [[Rockheim]] on Trondheim ka piirkondlik [[rokkmuusika]]keskus. Trøndelag on tuntud ka oma rokkmuusika stiili poolest, mida sageli esitatakse kohalikus murdes ja mida kutsutakse nimetusega ''trønderrock''. [[19. sajand]]i lõpu Trøndelagist pärit kohalik lambatõug (hall Trønderi lammas) on ohustatud liik ja alles on veel ligikaudu 50 isendit. Piirkonnas püütakse liiki taaselustada. ==Vaata ka== *[[Norra ajaloolised piirkonnad]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="thWP0">[http://www.ssb.no/english/subjects/02/02/folkendrhist_en/tables/tab/16.html Statistics Norway]</ref> <ref name="Lkm5k">[http://www.ssb.no/english/subjects/02/02/folkendrhist_en/tables/tab/17.html]</ref> <ref name="nQaCL">{{Netiviide |url=http://www.ssb.no/emner/02/03/folkfram/tab-2009-06-11-06.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-02-26 |arhiivimisaeg=2009-08-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090821203824/http://www.ssb.no/emner/02/03/folkfram/tab-2009-06-11-06.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="wjf5K">[http://www.ssb.no/fob/kommunehefte/16/fob_16_tabeller.pdf][http://www.ssb.no/fob/kommunehefte/17/fob_17_tabeller.pdf]</ref> <ref name="k444C">{{Netiviide |pealkiri=Statistics Norway - Church of Norway. |url=http://statbank.ssb.no/statistikkbanken/Default_FR.asp?PXSid=0&nvl=true&PLanguage=0&tilside=selecttable%2FhovedtabellHjem.asp&KortnavnWeb=kirke_kostra |vaadatud=2016-02-26 |arhiivimisaeg=2020-05-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200511091059/https://statbank.ssb.no/statistikkbanken/Default_FR.asp?PXSid=0&nvl=true&PLanguage=0&tilside=selecttable%2FhovedtabellHjem.asp&KortnavnWeb=kirke_kostra |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="29ac2">{{Netiviide |pealkiri=Statistics Norway - Members of religious and life stance communities outside the Church of Norway, by religion/life stance. County. 2006-2010 |url=http://www.ssb.no/english/subjects/07/02/10/trosamf_en/tab-2010-12-13-02-en.html |vaadatud=2016-02-26 |arhiivimisaeg=2011-11-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111102060754/http://www.ssb.no/english/subjects/07/02/10/trosamf_en/tab-2010-12-13-02-en.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="3e1m9">{{cite book|author=Gjerset, Knut |title=History of the Norwegian People, Volumes II|publisher=The MacMillan Company|year=1915|id=ISBN none}} pp318-320</ref> <ref name="s0EHW">{{cite web | last = | first = | authorlink = | title =Historien | work = | publisher = | date = | url =http://www.karolinerspelet.no/index.php?option=com_content&view=article&id=2&Itemid=2 | format =Norwegian | doi = | accessdate =07.04.2009 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="eGkrD">Haugan, Trond E. ''Byens magiske rom: Historien om Trondheim kino'' (Tapir Akademisk Forlag, 2008, ISBN 978-82-519-2242-5)</ref> }} ==Välislingid== * [http://en.trondelag.com/ Trøndelagi turismileht] * [http://intarch.ac.uk/journal/issue38/heenpettersen_index.html "Insular artefacts from Viking-Age burials from mid-Norway. A review of contact between Trøndelag and Britain and Ireland".] Artikkel, mis annab ülevaate viikingiaegsetest kontaktidest Trøndelagi ning Inglismaa ja Iirimaa vahel. [[Kategooria:Norra geograafia]] [[Kategooria:Norra ajaloolised piirkonnad]] 70438t7r41h0iybarukhbpzv6pcm7ia 0 431495 7144215 7065277 2026-05-01T23:19:21Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144215 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Pärnu Linnavalitsus | peakorter = Pärnu | asukoht = Suur-Sepa 16, Pärnu | juht_nimetus = [[Pärnu linnapea]] | juht_nimi = [[Kristel Voltenberg]] | emaorg = [[Pärnu linnavolikogu]] }} '''Pärnu Linnavalitsus''' on [[Pärnu]] linna täidesaatev võimuorgan ([[linnavalitsus]]), mille nimetab [[Pärnu Linnavolikogu]]. Linnavalitsus asub aadressil [[Suur-Sepa tänav|Suur-Sepa]] 16. Pärnu linnavalitsuse juht on [[Pärnu linnapea]], kes alates aastast [[2025]] on [[Kristel Voltenberg]]<ref name="parnu.ee">https://parnu.ee/omavalitsus/linnavalitsus{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (vaadatud 12.01.2026)</ref>. Pärnu linnavalitsuse struktuuriüksused on linnakantselei, osakonnad ja teenistused. Linnakantselei ülem on linnasekretär, kes 2023. aastast on [[Taavi Käärid]]. Osakondade ülemad on abilinnapead. Enne teist maailmasõda asus Pärnu Linnavalitsus aadressil [[Uus tänav (Pärnu)|Gustav Adolfi tänav]] 12. [[Pärnu Linna RSN Täitevkomitee]] nimetati ümber Pärnu linnavalitsuseks 19. jaanuaril 1990. aastal. == Pärnu linnapea == {{vaata|Pärnu linnapea}} ==Tunnustus== *2011 [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] (järjepideva ja kvaliteetse tegevuse eest linnaparkide korrastamisel) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.parnu.ee/index.php?id=401 Pärnu Linnavalitsus Pärnu linna veebilehel] {{koord}} [[Kategooria:Pärnu]] [[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused]] deoucckgr6xor53vqoputzqrf9efxs2 0 434097 7144096 7123583 2026-05-01T18:06:50Z Liilia Moroz 86291 7144096 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tobias.IMG 0843.jpg|pisi|Rudolf Tobiase  monument (mai 2011)]] '''Rudolf Tobiase monument''' on [[Haapsalu]]s [[Jaan Poska park|Jaan Poska pargis]] aadressil [[Promenaadi tänav (Haapsalu)|Promenaadi tänav]] 3 asuv [[mälestusmärk]], mis on püstitatud eesti helilooja [[Rudolf Tobias]]e auks<ref name="Kultuurimälestis">{{Kultuurimälestis|4045}} (vaadatud 05.04.2016)</ref>. Monumendi tegi [[Roman Haavamägi]] ja see avati [[1929]]. aastal<ref name="Kultuurimälestis" />. Monument on tunnistatud riiklikuks [[kultuurimälestis]]eks<ref name="Kultuurimälestis"/>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Kultuurimälestis|16117}} {{koord}} [[Kategooria:Lääne maakonna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Haapsalu mälestusmärgid]] o64949fxbx4mosqrtrqpo2nujlhasiw 0 436983 7144496 7127786 2026-05-02T09:17:56Z Kuriuss 38125 7144496 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=märts}} '''Keemilised kiudained''' on [[kiudained]], mida looduses valmiskujul ei leidu. Neid saadakse kas keemiliselt töödeldud looduslikest ühenditest või siis sünteetilistest [[kõrgmolekulaarsed ühendid |kõrgmolekulaarsetest ühenditest]]. Looduslikest ühenditest saadavaid keemilisi kiudaineid nimetatakse '''tehiskiudaineteks''' ja sünteetilistest ühenditest saadavaid kiudaineid '''sünteeskiudaineteks'''. Kiudude keemilise liigituse järgi on tehis- ja sünteeskiud orgaanilised kiudained.<ref>{{Netiviide |url=http://termin.eki.ee/esterm/ |pealkiri=ESTTERM: Keemiline kiud |vaadatud=2022-10-05 |arhiivimisaeg=2017-10-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171014133259/http://termin.eki.ee/esterm/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Keemiliste kiudainete hulka loetakse ka anorgaanilised kiud, näiteks klaas-, süsinik- ja metallkiud. Tehiskiudaineid saadakse peamiselt puidu- ja puuvilla[[tselluloos]]ist ning taimsetest ja loomsetest valkudest (valkkiudained).<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|ENE]] 9. köide, 1996</ref> Sünteeskiudude lähteaineid saadakse madalmolekulaarseid aineid [[polümerisatsioon |polümeerides]] või [[Polükondensatsioon |polükondenseerides]]. Kasutatakse mitmesuguseid lähtepolümeere, et saada erisuguste omadustega kiudaineid, mis võivad vägagi sarnaneda [[looduslikud kiudained |looduslike kiududega]] ([[vill]]aga, [[siid]]iga). Lähtepolümeeridest toodetakse kiudu kuiv- või märgketrusmenetlusel. Lähtepolümeeri põhiahela koostise järgi eristatakse süsinik- ja heteroahelaga kiudaineid. Süsinikahel koosneb ainult [[süsinik]]u aatomitest, heteroahela makromolekuli peaahelasse kuuluvad peale süsiniku ka [[heteroaatom]]id. Süsinikahelaga sünteeskiudude lähtematerjaliks on näiteks [[polüakrüül]], [[polüeteen]], [[polüpropüleen]], [[polüvinüülalkohol]], [[polüvinüülkloriid]]; heteroahelaga kiudainetel [[polüamiid]], [[polüester]], [[polüimiid]], [[polüuretaan]].<ref name="EE"/> Igast materjalist toodetakse mitmeid erisuguste omadustega sünteeskiudaineid, kusjuures sama kiudaine tootenimetused võivad olla riigiti erinevad. == Tehiskiud== Tehiskiudaineid toodetakse keemilis-tehnilisi protsesse rakendades looduslikest [[polümeerid]]est. Sulgudes olevad lühendid põhinevad peamiselt keemiliste kiudude tähistamise standardil DIN EN ISO 2076 (vastav Eesti standard EVS-EN ISO 2076:2021). * [[Regeratsioon (täpsustud) |Regenereeritud]] [[tsellulooskiud]]: **'''[[Viskooskiud]] (CV)''' – valmistatakse puhtast [[tselluloos]]ist, mida saadakse peamiselt [[pöök |pöögist]] ja [[mänd |männist]], [[eukalüpt |eukalüptist]] või üha enam ka [[bambus]]est. ** '''[[Modaaalkiud]] (CMD)''' – toodetakse modifitseeritud viskoosiprotsessis, seetõttu on see nii kuivalt kui ka märjana viskooskiust tugevam. ** '''[[Lyocell]]-kiud (CLY)''' – toodetakse märgketrusmenetlusel, kasutades lahustit [[N-metüülmorfoliin-N-oksiidmonohüdraat]]. Kiudu iseloomustab väga suur kuiv- ja märgtugevus. Tootmist peetakse eriti perspektiivseks tänu peaaegu suletud tootmistsüklile ja võimalusele kasutada lisaks kiiresti kasvavatele puiduliikidele ka taaskasutatud [[puuvill]]a. ** '''[[Cupro]]-kiud (CUP)''' – tootmisel kasutatakse [[vaskoksiid]]i-[[ammoniaak |ammoniaagi]] protsessi. *Tselluloosestrist kiud: ** '''[[Atsetaatkiud]] (CA, varem AC)''' – toodetakse kuivketrusprotsessis [[atsetoon]]is lahustatud [[Atsetüültselluloos |atsetüültselluloosist]]. ** '''[[Triatsetaatkiud]] (CTA)''' – valmistatakse samuti tselluloosatsetaadist, kuid lahustatakse [[diklorometaan]]is. * '''[[Valkkiud]]''' (USA-s Azlon) ** '''Regenereeritud valkkiud (PR)''' – toodetakse taimse või loomse päritoluga regenereeritud looduslikust valgust, mis võib olla keemiliselt stabiliseeritud. ** '''Modifitseeritud [[sojauba |sojaoa]] valgu kiud (MSP)''' – toodetakse märgketramise teel ketruslahusest, mis koosneb pika ahelaga sojaoa valgu molekulide ja lühikese ahelaga sojaoa valkude segust, mis on kopolümeriseeritud [[polüvinüülalkohol]]iga. ** '''[[Kaseiin]]kiud''' – piimavalgust regenereeritud valkkiud, millel pole tänapäeval erilist majanduslikku tähtsust; töötati välja villa aseainena (kaseiinvill) [[Teine maailmasõda |Teise maailmasõja]] ajal. Siin vormitakse bakterite toodetud sünteetilised valgud ämblikulaadseks kiuks. * '''[[Polülaktiid]]kiud (PLA)''' – kiud koosnevad lineaarsetest makromolekulidest, milles on vähemalt 85 massiprotsenti [[piimhape |piimhappe]] [[estrid |estrit]]. Ekstraheeritakse kas otse taastuvatest toorainetest piimhappe [[polükondensatsioon]]i teel (tärklisest, dekstroosist või lihtsatest taimsetest suhkrutest fermentatsiooni teel) või kaudselt piimhappe tsüklilistest [[dimeer]]idest tsükli avamise ja polümerisatsiooni teel. * '''[[Alginaat]]kiud (ALG)''' – [[Algiinhapped|algiinhappe]] metallisooladest valmistatud kiud; [[pruunvetikad |merevetikate]] ekstraheerimisel sooda lahusega saadakse viskoosne [[naatriumalginaat |naatriumalginaadi]] vesilahus. * '''[[Kitiin]]kiud (CHT)''' – kitiini ja selle derivaatidest, näiteks [[kitosaan]]ist saadud kiud. * '''Elastodieenkiud (ED)''' – looduslikest [[polüisopreen]]kiududest valmistatud kiud (varem nimetati [[kummi]]kiududeks); terminit kasutatakse ka sünteetilisest polüisopreenist valmistatud kiudude kohta. * '''Biopõhine polüamiidkiud''' (PA 4.10 / PA 6.10 / PA 10.10 / PA 10.12 / PA 11) – valmistatakse [[kastoorõli]]st või selle saadustest. Väga vastupidav keemilistele ja termilistele mõjudele, hea mõõtmete stabiilsus ja väike tihedus võimaldavad seda kiudu kasutada paljudes rakendustes. == Sünteeskiud == Sünteeskiudaineid saadakse keemilis-tehnilisi protsesse rakendades sünteetilistest [[polümeerid]]est. * '''[[Polüester]]kiud (PES)''', enamasti [[polüeteentereftalaat]] (PET). PES-kiud on oma mitmekülgsete omaduste tõttu (suure [[tõmbetugevus]]ega, seega rebenemiskindel, ja kulumiskindel, ei ima peaaegu niiskust) kõige laiemalt kasutatav sünteeskiud. Valmistatakse ka [[polütrimetüleentereftalaat]]kiudu (PTT) ja [[polübutüleentereftalaat]]kiudu (PBT). * '''[[Polüamiid]]kiud (PA)''' (USAs [[nailon |Nylon]]). PA-kiud on väga elastne ning rebenemis- ja kulumiskindel. Sellest valmistatud riie peaaegu ei kortsu. Polüamiidi saab kuumuse toimel jäädavalt deformeeruda, mida kasutatakse termofikseerimisel. * '''[[Polüimiid]]kiud (PI).''' PI-kiud on mittesulav, termiliselt eriti stabiilne ja leegikindel, mistõttu kasutatakse peamiselt tehnilistes tekstiilides. * '''[[Polüamidimiid]]kiud (PAI).''' PAI-kiud on erakordselt kuuma- ja leegikindel (kuni 240 °C), mittesulav ja vastupidav tavalistele lahustitele. * '''[[Aramiid]]kiud (AR).''' AR-kiude valmistatakse m-aramiidkiududena (hea temperatuuritaluvus ja kemikaalikindlus) või p-aramiidkiududena (suur tugevus ja suur [[elastsusmoodul]]). Neid kiude kasutatakse peamiselt tehnilise tekstiilina, näiteks [[Kuulivest |kuulivestide]] valmistamiseks. * '''Polüakrüülkiud (PAN).''' Polüakrüülkiud (tuntud ka kui akrüülkiud) sisaldab vähemalt 85 massiprotsenti [[polüakrüülnitriil]]i. Homopolüakrüülnitriilkiud (puhas PAN) koosneb peaaegu 100% akrüülnitriilist ja töötati algselt välja asbesti asendajana kiudtsemendis ja kasutamiseks piduri hõõrdkatetes. Tekstiilkiududena kasutatav PAN-kiud on [[kopolümerisatsioon |kopolümeer]]kiud. Need kiud tunduvad [[vill]]ana on ning hea valgus- ja kemikaalikindlusega. Polüakrüülnitriili kasutatakse ka õõneskiudude valmistamiseks [[membraanitehnika]]s. * '''[[Modakrüül]]kiud (MAC).''' MAC-kiude toodetakse peamiselt märgketrusprotsessis [[kopolümeer |kopolümerisaadist]], milles on vähemalt 50% ja maksimaalselt 85% [[akrüülnitriil]]i ning PAN-ahelmolekule ning 15–50% [[komonomeer]]e, näiteks [[vinüülkloriid]]i või [[vinülideenkloriid]]i, mis on sisse viidud kopolümerisatsiooni teel. MAC-kiud on isekustuvad. Neid kasutatakse puhtalt või kombineeritult näiteks kaitseriietuse või kardinate ja vaipade valmistamiseks. * '''[[Polütetrafluoroetüleen]]kiud (PTFE).''' PTFE-kiud on temperatuuripüsiv, suures osas keemiliselt inertne, vett hülgav ja raskesti värvitav. Seda kiudainet kasutatakse peamiselt tehnilistes tekstiilides. PTFE-kiudu kasutatakse laialdaselt trosside, köite ja võrkude valmistamiseks. * '''[[Polüeteen]]- ehk polüetüleenkiud (PE).''' PE-kiud koosnevad üle 85% suure või väikese tihedusega [[polüeteen]]ist ja toodetakse [[sulaketrusmenetlus]]el. Nad ei ima niiskust, on vastupidavad paljudele kemikaalidele, neil on suur kulumiskindlus, aga väike tõmbetugevus, kitsas pehmenemisvahemik (sõltuvalt tüübist 85–132 °C) ja väike [[UV-kiirgus|UV]]-stabiilsus (on ka UV-kiirguse suhtes stabiliseeritud modifikatsioone). [[Staapelkiud]]udena kasutusel peamiselt mittekootud kangastes. [[Geelketrusmenetlus]]el saadakse polüetüleenkiust lõngad, millel on väga suur molekulmass, kristallisatsiooniaste ja [[Youngi moodul]]. Alaliike: UHMW-PE (''Ultra-High-Molecular-Weight Polyethylen''), HM-PE (''High-Modulus Polyethylen''), HP-PE (''High-Performance Polyethylen''). * '''[[Polüpropeen]]- ehk polüpropüleenkiud (PP).''' PP-kiud on väikseima tihedusega tekstiilkiud. Absoluutselt [[hüdrofoobsus |hüdrofoobse]] koostise tõttu on nende kuiv- ja märgtõmbetugevuse väärtused ühesuurused. See kiudaine on vastupidav agressiivsetele kemikaalidele ja sellel on hea kulumiskindlus. PP-kiude kasutatakse spordi- ja aluspesus, [[geotekstiil]]ide, vaipade ja autotekstiilide jaoks. PP-kiududel on arvukalt modifikatsioone, nagu näiteks mikrokiud, profiilkiud ja õõneskiud, elastsed kiud ja raskesti süttivad kiud. * '''[[Polükloriidkiud]] (CLF), ka klorokiud.''' CLF-kiud koosnevad lineaarsetest makromolekulidest, mille ahelas on vähemalt 50 massiprotsenti vinüülkloriidi või [[vinüülideenkloriid]]i. Aluspolümeerist [[polüvinüülkloriid]]ist (PVC) valmistatud polüvinüülkloriidkiud oli esimene sünteetiline kiud, kuid tänapäeval on sellel vaid vähene tähtsus. CLF-kiudaine on mittesüttiv, hea soojusisolatsiooni võimega, absoluutselt hüdrofoobne, vastupidav hapetele ja leelistele, hea ilmastiku- ja valguskindlusega. Kasutusalad on tehniliste tekstiilide ja samuti sooja pesu (reumapesu) ning dekoratiiv- ja sisustuskangaste valdkonnas, enamasti kombinatsioonis muude kiududega. * '''[[Elastaan]]kiud''' (E, ka EA/ELAS, PUE, USAs Spandex). Elastaankiudaine koosneb vähemalt 85 massiprotsendi ulatuses segmenteeritud [[polüuretaan]]ist ja on väga [[elastsus |elastne]]. Kuna seda kiudainet on lihtne värvida, kasutatakse seda (enamasti koos teiste kiududega) elastsete kangaste, ujumisriiete ja sukkade valmistamiseks. * '''[[Polübensoksasool]]kiud (PBO).''' PBO-kiud töötati välja [[polü(p-fenüleen-2,6-bensobisoksasool)]]i baasil. Täiusliku kristallistruktuuri tõttu on see kiudaine eriti suure mehaanilise tugevusega. Tõmbetugevuse väärtused on kaks korda suuremad kui p-[[aramiidkiud]]udel. Lisaks on PBO-kiud mittesüttivad ja termiliselt stabiilsed. Seda kiudainet kasutatakse kuuma- ja lõikekindlate rõivaste valdkonnas ning [[komposiitmaterjal]]ina, samuti kõrge temperatuuritaluvusega filtermaterjalides. * '''[[Polübensimidasool]]kiud (PBI).''' Kuivketrusmenetlusel toodetud PBI-kiudaine koosneb pikaahelalisest [[aromaatne ühend |aromaatsest]] [[polümeer]]ist, milles korduvad [[imidasool|imidasoolrühmad]] on polümeeriahela lahutamatu osa. Mehaanilised ja tehnilised omadused on sarnasugused kui viskooskiududel, kuid PBI-kiud ei põle õhu käes, ei sula, nad on vastupidavad hapetele, leelistele ja orgaanilistele kemikaalidele. See kiudaine sobib eriti hästi kuumakaitserõivaste jaoks. * '''[[Polüuurea]]kiud''' (praegune lühend puudub, varasem lühend PUA või PB). Polüuureakiud koosneb lineaarsetest makromolekulidest, mille ahelas on näha funktsionaalse [[karbamiid]]i (uurea) rühma (NH-CO-NH) kordumist. See moodustab polüamiidide rühma, kusjuures erilise tähtsusega on Jaapanis välja töötatud ja toodetav [[urüülkiud]]. Eeliseks teiste polüamiidkiudude ees on nende happekindlus. * '''[[Melamiin]]kiud (MEL, varem ka MF).''' MEL-kiud koosneb vähemalt 85 massiprotsendi ulatuses melamiini [[derivaat]]idest valmistatud ristseosega makromolekulidest. See kiudaine on hõlpsasti värvitav, vastupidav [[aromaatne ühend |aromaatsetele ühenditele]], on hüdrolüüsistabiilne ja talub hästi leelisi, vähem pikaajalist hapete mõju. MEL-kiul on hea leegikindlus ja pikaajaline temperatuuritaluvus ning väike [[soojusjuhtivus]], mistõttu sobib väga hästi töö- ja tulekaitsetekstiilidele. * '''[[Polüfenüleensulfiid]]kiud (PPS).''' PPS-kiudaine koosneb lineaarsetest makromolekulidest, mille peaahelas on ''p''-fenüültiorühm. Seda kiudu toodetakse sulaketrusmenetlusel. PPS-kiul on suurepärane keemiline vastupidavus (varem ületasid seda ainult PTFE-kiud) ja suur termiline stabiilsus, mis võimaldab pikaajalist kasutamist temperatuuril kuni 190 °C (lühikest aega kuni 230 °C) ilma oluliste kahjustusteta. Seetõttu on peamised rakendused kuuma gaasi filtermaterjalide ja paberimasina viltide valdkonnas kuivatustsooni kriitilistes piirkondades. * '''Elastolefii-kiud (EOL, USAs Lastol).''' Üldnimetus kiudude kohta, mis koosnevad vähemalt 95 massiprotsendi ulatuses makromolekulidest, mis on osaliselt ristseoses, koosnevad [[etüleen]]ist ja vähemalt ühest teisest [[olefiin]]ist ning mis pooleteisekordseks venitamise järel pöördub peaaegu kohe tagasi algasendisse. Neid elastseid polüolefiinkiude iseloomustab hea temperatuuritaluvus (kuni 200 °C) ja vastupidavus agressiivsetele kemikaalidele (eriti kloorile) ja [[UV-kiirgus]]ele. * '''[[Polüvinüülalkohol]]kiud (PVA või PVAL).''' PVA-kiud koosnevad lineaarsetest makromolekulidest, milles on vähemalt 85 massiprotsenti polüvinüülalkoholi, mis on saadud [[vinüülatsetaat |vinüülatsetaadi]] polümerisatsiooni ja sellele järgnenud [[seebistumine |seebistumise]] tulemusena. Kui seebistumisaste on madal, st vabu OH-rühmi on vähe, on PVA-kiud vees lahustuvad. Seebistumisastet muutes saab vastavalt vajadusele reguleerida vees lahustuvust ja [[termoplastsus]]t ning tugevuse ja venivuse väärtusi. Vees lahustuvaid kiude kasutatakse näiteks tugi- või abiniitidena, mis tekstiilpindadelt eemaldamisel jätavad järele mustri. * '''Vinüülkiud (PVAL) (Jaapanis Vinylon, USAs Vinal).''' Vinüülkiud on valmistatud tugevalt venitatud ja kuumtöödeldud [[polüvinüülalkohol]]kiududest. Järgneva [[atsetaal |atsetaliseerimise]] abil (töötlemine tavaliselt [[formaldehüüd]]iga) muudetakse kiud vees lahustumatuks. Ristseos luuakse valdavalt polüvinüülalkoholi kiumolekulide vahel, mis paiknevad venitamise tulemusena paralleelselt. Atsetaliseerumisastet ja seega ka kiudude omadusi saab töötlemistingimuste kaudu muuta. Kiud on vähese niiskusimavusega (4–5%), suure kulumiskindlusega, kuid kipuvad kortsuma. Sulamistemperatuur on 230 °C. Neil on hea keemiline vastupidavus. Kasutusaladeks on tehniline tekstiil, samuti dekoratiivkangad ja voodipesu. Mehaanilise tugevuse ja leelisekindluse tõttu kasutatakse neid kiude tsemendis ja betoonis. Neid vinüülkiude nimetatakse mõnikord ka polüvinüülatsetaalkiududeks. * '''[[Polükarbonaat]]kiud (PC).''' PC-kiud saadakse polükarbonaadi lahustest märg- või kuivketrusmenetlusel. Seda kiudainet kasutatakse tehniliste tekstiilide monokiududena, samuti mikrokiududena (läbimõõduga 1–10 µm) [[polükarbonaat]]-[[elektreet]]kiududena õhu peenfiltrite jaoks. * '''[[Polüstüreen]]kiud (PST, PS).''' Polüstüreenkiudu toodetakse [[stüreen]]ist või stüreeni kopolümeeridest sulaketramise teel vastavalt [[ekstrusioon]]iprotsessile. Kiududel on väike tihedus (1,05 g/cm³) ja veeimavus ning suurepärased [[elektriisolatsioon]]iomadused. Enamasti toodetakse jämedate monokiude, kuid ka staapelkiude kujul. Kasutatakse tehnikas soojus- ja elektriisolatsioonimaterjalina ning ka [[ioonreaktsioon |ioonvahetites]] ja [[valgusjuhe |valgusjuhtmena]]. == Anorgaanilised kiud == * '''[[Keraamiline kiud]]'''. Need kiudained moodustavad anorgaaniliste kiudude eri klassi. Nad koosnevad kiulisest keraamilisest struktuurist. Kasutusel on [[oksiid]]seid kiude (alumiiniumoksiidid, [[mulliit |mulliidid]], [[ütriumoksiid]]) ja mitteoksiidseid kiude (SiC, SiCN, SiBCN). Nende peamine kasutusvaldkond on isolatsioonimaterjalide kõrgtemperatuurilised rakendused (lühikeste kiudude puhul) ja tugevduskiud [[komposiitmaterjal]]ides, näiteks kiudarmeeritud (kiududega tugevdatud) [[keraamika]]. Keraamilise kiu nimetuse all tuntud [[alumiiniumsilikaatvill]]a kasutatakse [[soojusisolatsioon]]ina temperatuuril üle 700&nbsp;°C. * '''[[Kvartskiud]] (ränihappekiud)'''. Kasutatakse [[asbest]]i asendava isolatsioonimaterjalina, samuti filtrites ja filterpaberites või [[valgusjuhe |valgusjuhtmetes]]es ja [[laser]]ides. Neid kasutatakse ka hambaravis. * '''[[Klaaskiud]] (GF)'''. Klaaskiudu saadakse sulaklaasist tõmbamise teel. Võrreldes polümeerkiududega on need vähem venivad ja hapramad. Peenus on vahemikus 3–13 µm. Need kiud on mittesüttivad. Sulamistemperatuur on vahemikus 900–1000 °C ja niiskuse neeldumine on alla 0,5%. Tekstiilklaaskiust valmistatakse näiteks mittesüttivaid kardinaid ja tehnilisi tekstiiltooteid, samuti dekoratiivkangast. Neid kiude kasutatakse ka plastide tugevdamiseks. * '''[[Basaltkiud]]'''. Need saadakse sulatatud [[tardkivim]]i [[basalt |basaldi]] sulatamisel ja seejärel läbi plaatina/roodiumdüüsi aukude tõmbamisel. Selleks sobib basaltkivim, mille ränidioksiidi sisaldus on üle 46 %. Kiududest saadud lõngast saab lõigata ka staapelkiudu. Kiud on mittesüttivad ja temperatuurikindlad vahemikus –260 kuni +700 °C. Tõmbetugevus ja elastsusmoodul on veidi suurem kui klaaskiudude puhul. Vastupidavus hapetele ja orgaanilistele lahustitele on hea. Aluselise keskkonna suhtes on nad vähem tundlikud kui E-klaaskiud, mistõttu sobivad paremini betooni ja tsemendi tugevdamiseks. Basaltkiude kasutatakse samuti kiudplast[[komposiit]]ides. Neid töödeldakse [[heie |heide]]na ning korrutatud lõngana tehnilistes kangastes, nöörides, voolikutes ja rihmades. * '''[[Süsinikkiud]] (CF)'''. Seda kiudu toodetakse orgaaniliste lähteainete termilisel karboniseerimisel, koosnedes lõpuks vähemalt 90 massiprotsendi ulatuses süsinikust. Süsinikkiud on suhteliselt väikese tihedusega (1,5–2,0&nbsp;g/cm³), suure tugevuse ja jäikusega kuumakindel (sulamistemperatuur 3650 °C). Süsinikkiudu kasutatakse peamiselt plastmaterjalide tugevdamiseks [[komposiitkeraamika]]s ja tehnilises tekstiilis. Kiudvildina kasutatakse neid kiude kõrge temperatuuriga inertgaasi või vaakumahjude soojusisolatsiooniks. * '''[[Boorkiud]]'''. Neil kiududel on suur tugevus ja elastsusmoodul. Boorkiude kasutatakse kergetes komposiitmaterjalides, millest tavaliselt kootakse matte. * '''Kristallkiud'''. Need koosnevad monokristallilisest materjalist, näiteks [[safiir]]ist (Al₂O₃) (alumiiniumoksiidkiud) või [[ütrium]]-[[alumiinium]]-[[granaadid|granaadist]] ja [[ränikarbiid]]ist. Teine tüüp on polükristallkiud, siin kantakse materjal [[volfram]]ist, [[molübdeen]]ist või süsinikust südamikule, mille tulemusena saadakse komposiitkiud, näiteks BSiC või SiCW. * '''Nanotorukiud'''. Need koosnevad peaaegu täielikult süsinik-[[nanotoru]]dest. Need eriti tugevad kiud on alles varajases arendusjärgus. [[NASA]] uurib selliste kiudsüsteemide kasutamise võimalusi kosmosesõidukite ehitamiseks. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://eprints.tktk.ee/154/1/keemiliste_kiudude_jaotus.html Keemiliste kiudude jaotus] * [https://evm.ee/uploads/files/Kanut/Keemilised%20kiud.pdf Diana Tuulik. Keemilised kiud. 2010] [[Kategooria:Keemilised ained]] g0pg9r9w2hvfajxkybxu31c84byyk5b 0 443484 7144049 5514722 2026-05-01T16:04:23Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Ameerika Ühendriigid]]; lisatud [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide organisatsioonid]] 7144049 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Peace_corps_logo16.svg|pisi|Rahukorpuse logo]] '''Rahukorpus''' (inglise keeles ''US Peace Corps'') on [[Ameerika Ühendriikide valitsus]]e juhitav [[vabatahtlikkus|vabatahtlike]] üksus, mille missioon on korraldada [[humanitaarabi]] vahendamist abivajavatesse maadesse, samuti osutada tehnilist ja majanduslikku abi sotsiaalse ja majandusliku arengu tõhustamiseks. Abi vahendamiseks tegutsevad Rahukorpuse liikmed välisriikides, kui USA valitsus on saanud sellekohase kutse abivajava riigi valitsuselt. USA president [[John F. Kennedy]] tuli arengumaadele humanitaarabi osutamise organisatsiooni loomise ideega välja presidendikampaania ajal, kui ta esines 14. oktoobril 1960 Michigani ülikoolis Ann Arboris. Hiljem nimetas ta kavandatud organisatsiooni "rahukorpuseks". Ametlik asutamine toimus 1. märtsil 1961. aastal, kui presidendiks valitud John F. Kennedy kirjutas alla määrusele (''Executive order'') nr. 10924, mille käivitamiseks andis Kongress loa 21. septembril 1961. Kennedyle oli Rahukorpuse idee eeskujuks Suurbritannia Ülemeremaade Vabatahtliku Teenistuse (''Volunteers in Service Overseas, VSO'') programm. Alates Rahukorpuse loomisest on sellega ühinenud üle 235 000 USA kodaniku. Rahukorpuse liikmed on tegutsenud 141 riigis. Rahukorpuse vabatahtlikud on tavaliselt kõrgharidusega USA kodanikud, nii mehed kui ka naised. Iga vabatahtlik läbib kolmekuulise väljaõppe, mille järel võib töötada kaks aastat välismaal. Pärast selle aja möödumist saavad soovijad taotleda teenistuse pikendamist. Rahukorpuse liikmed tegutsevad valdavalt arengumaades (Kolmanda Maailma riikides) koostöös asukohamaa valitsuse ja valitsusväliste organisatsioonidega. Tegutsetakse koolides, abistatakse mittetulundusühinguid, konsulteeritakse ettevõtjaid, vahendatakse infotehnoloogiat, antakse nõu põllumajanduses ja tegeletakse keskkonnaprobleemidega. 1982. aastal nimetas president [[Ronald Reagan]] Rahukorpuse direktoriks Loret Miller Ruppe. Tema algatas mitmeid ettevõtlusega seotud programme. Nende programmidega liitus arvukalt konservatiivse ja vabariikliku poliitilise orientatsiooniga vabatahtlikke, kes nägid võimalust Rahukorpuse sildi all arendada arengumaades ettevõtlust ja asutada seal USA kompaniide tütarettevõtteid. Esimese kutse Rahukorpuse liikmetele lähetasid 1961. aastal Ghana president Kwame Nkrumah ja Tanganjika (Tansaania) president Julius Nyerere. 1990. aastatel tegutsesid Rahukorpuse liikmed ka endistes Ida-Euroopa sotsialistlikes riikides. Esimesteks soovijateks olid Poola (tegutses 1990 – 2001), Ungari (1990 – 1997) ja Tšehhoslovakkia (1990 – 1997). Rahukorpuse liikmed abistasid kohalikke võimustruktuure ning organisatsioone hariduse, tervishoiu ja põllumajanduse korraldamises ning demokraatliku riigikorra ülesehitamise küsimustes. Rahukorpus tegutses 1992 - 2002. aastal ka Eestis, Lätis ja Leedus olles abiks keeleõppe korraldamisel ja humanitaarabi vahendamisel. Rahukorpus tegutses ka aastatel 1992 - 2003 Venemaal ning on tänaseni aktiivne Armeenias (alates 1992), Gruusias (alates 2001), Kõrgõzstanis (alates1993) ja Ukrainas (alates 1992). [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide organisatsioonid]] 3fe9j2sddewa0w0l7o714ihmpivayvp 0 444489 7144030 6875807 2026-05-01T15:47:17Z Velirand 67997 + kategooria 7144030 wikitext text/x-wiki '''Matvei Blanter''' ([[vene keel|vene]] Матвей Исаакович Блантер; [[10. veebruar]] (vkj 28. jaanuar) [[1903]] [[Potšep]], [[Tšernigivi kubermang]] (tänapäeval [[Brjanski oblast]]) – [[27. september]] [[1990]] [[Moskva]]) oli [[juudid|juudi]] rahvusest [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[helilooja]]. ==Elulugu== Matvei Blanter sündis kaupmees Issaak Blanteri ja näitleja [[Tatjana Vovsi]] perekonnas. Enne [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algust kolis perekond [[Kursk]]isse. Aastatel [[1915]]–[[1917]] õppis Matvei Blanter Kurski muusikakoolis klaveri- ja viiulimängu ja 1917–[[1919]] Moskva Filharmooniaühingu draamakooli klaveriklassis. Aastatel [[1920]]–[[1921]] oli Blanter Moskvas estraadistuudio Mastofor muusikaosakonna juhataja.<ref>{{Netiviide |url=http://polit.ru/news/2016/02/10/blanter/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-09-04 |arhiivimisaeg=2016-09-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160916173859/http://polit.ru/news/2016/02/10/blanter/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Aastatel [[1926]]–[[1927]] oli Matvei Blanter Leningradi Satiiriteatri muusikaosakonna juhataja. [[1928]]–[[1929]] oli ta muusikajuhataja Ajakirjandusmaja Teatris, [[1930]]–[[1931]] Magnitogorsi Teatris, [[1932]]. aastal ajakirja [[Krokodill (ajakiri)|Krokodill]] rändteatris ja 1932–[[1933]] Gorki Miniatuurideteatris.<ref>http://www.kino-teatr.ru/kino/composer/ros/43599/bio/</ref> 1936. aastal määrati Matvei Blanter Nõukogude Liidu Riikliku Džässorkestri kunstiliseks juhatajaks.<ref>{{Netiviide |url=http://biography.su/kompozitory/blanter-matvej-isaakovich |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-09-04 |arhiivimisaeg=2016-06-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160624121704/http://biography.su/kompozitory/blanter-matvej-isaakovich |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Looming== Matvei Blanter on kirjutanud arvukalt laule, neist kõige tuntum on "Katjuša". Blanter on kirjutanud ka operette ja filmimuusikat. ==Tunnustus== *Stalini preemia ([[1946]]) *Vene NFSV teeneline kunstnik ([[1947]]) *Vene NFSV rahvakunstnik ([[1965]]) *Lenini orden ([[1973]] *Nõukogude Liidu rahvakunstnik ([[1975]]) *Sotsialistliku töö kangelane ([[1983]]) *Lenini orden (1983) ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Blanter, Matvei}} [[Kategooria:Venemaa heliloojad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Sotsialistliku töö kangelased]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Novodevitšje kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 1990]] 6rj5y011nisxrd43a5bp2fzps2g6ccn 7144032 7144030 2026-05-01T15:48:00Z Velirand 67997 /* Tunnustus */ 7144032 wikitext text/x-wiki '''Matvei Blanter''' ([[vene keel|vene]] Матвей Исаакович Блантер; [[10. veebruar]] (vkj 28. jaanuar) [[1903]] [[Potšep]], [[Tšernigivi kubermang]] (tänapäeval [[Brjanski oblast]]) – [[27. september]] [[1990]] [[Moskva]]) oli [[juudid|juudi]] rahvusest [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[helilooja]]. ==Elulugu== Matvei Blanter sündis kaupmees Issaak Blanteri ja näitleja [[Tatjana Vovsi]] perekonnas. Enne [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algust kolis perekond [[Kursk]]isse. Aastatel [[1915]]–[[1917]] õppis Matvei Blanter Kurski muusikakoolis klaveri- ja viiulimängu ja 1917–[[1919]] Moskva Filharmooniaühingu draamakooli klaveriklassis. Aastatel [[1920]]–[[1921]] oli Blanter Moskvas estraadistuudio Mastofor muusikaosakonna juhataja.<ref>{{Netiviide |url=http://polit.ru/news/2016/02/10/blanter/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-09-04 |arhiivimisaeg=2016-09-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160916173859/http://polit.ru/news/2016/02/10/blanter/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Aastatel [[1926]]–[[1927]] oli Matvei Blanter Leningradi Satiiriteatri muusikaosakonna juhataja. [[1928]]–[[1929]] oli ta muusikajuhataja Ajakirjandusmaja Teatris, [[1930]]–[[1931]] Magnitogorsi Teatris, [[1932]]. aastal ajakirja [[Krokodill (ajakiri)|Krokodill]] rändteatris ja 1932–[[1933]] Gorki Miniatuurideteatris.<ref>http://www.kino-teatr.ru/kino/composer/ros/43599/bio/</ref> 1936. aastal määrati Matvei Blanter Nõukogude Liidu Riikliku Džässorkestri kunstiliseks juhatajaks.<ref>{{Netiviide |url=http://biography.su/kompozitory/blanter-matvej-isaakovich |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-09-04 |arhiivimisaeg=2016-06-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160624121704/http://biography.su/kompozitory/blanter-matvej-isaakovich |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Looming== Matvei Blanter on kirjutanud arvukalt laule, neist kõige tuntum on "Katjuša". Blanter on kirjutanud ka operette ja filmimuusikat. ==Tunnustus== *Stalini preemia ([[1946]]) *Vene NFSV teeneline kunstnik ([[1947]]) *Vene NFSV rahvakunstnik ([[1965]]) *Lenini orden ([[1973]]) *Nõukogude Liidu rahvakunstnik ([[1975]]) *Sotsialistliku töö kangelane ([[1983]]) *Lenini orden (1983) ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Blanter, Matvei}} [[Kategooria:Venemaa heliloojad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Sotsialistliku töö kangelased]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Novodevitšje kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 1990]] o8v97sxdwjfqnlback3zveo56es3ms7 0 448001 7144089 5777916 2026-05-01T17:27:12Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144089 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2016}} '''Programmeeritavad loogikaseadmed''' ehk PLD-d on järgmised: * [[PLA]] * [[Prpgrammeeritav massiivi loogika | PAL]] * [[GAL]] * [[CPLD]] * [[FPGA]] * [[PROM]] <ref>{{netiviide | URL = http://www.webopedia.com/TERM/P/PLD.html | Pealkiri = PLD | Väljaanne = webopedia | Kasutatud = 27.10.2016 | Keel = inglise keeles }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> {{viited}} [[Kategooria:Loogikalülitused]] jg8b2u12so8o2el87vhzdlvk8z7sfid 0 448273 7144066 5919499 2026-05-01T16:25:06Z Velirand 67997 + kategooria 7144066 wikitext text/x-wiki '''Leonid Golovko''' ([[vene keel]]es Леонид Александрович Головко; [[1909]] [[Levaši]], [[Dagestan]] – ?) oli vene näitleja. 1935. aastast 1950. aastateni oli ta [[Punalipulise Balti Mere Laevastiku teater|Punalipulise Balti Mere Laevastiku teatri]] näitleja, töötas ka [[Tallinn]]as. Aastatel 1961–1990 töötas [[Leningradi Teatriinstituut|Leningradi Teatriinstituudis]], ta oli nukuteatrikateedri professor.<ref>[http://www.kino-teatr.ru/teatr/activist/327263/bio/ Кино-Театр.Ру Головко, Леонид. Биография]</ref> ==Tunnustus== *1942 [[Punatähe orden]] *1948 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri<ref>[http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/218669 Eesti NSV Teataja, 24, 1948]</ref> *1951 [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA: Golovko, Leonid}} [[Kategooria:Vene teatrinäitlejad]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1909]] [[Kategooria:Surmaaeg puudub]] 1xdna7ya53b9r7bdtzey4ubwdfszuj0 0 448281 7144065 6943711 2026-05-01T16:24:18Z Velirand 67997 + kategooria 7144065 wikitext text/x-wiki '''Mihhail Devjatkin''' ([[vene keel]]es Михаил Константинович Девяткин; [[5. oktoober]] [[1916]] [[Petrograd]] – [[14. november]] [[2003]] Peterburi) oli vene näitleja. 1936. aastal lõpetas ta Leningradi teatrikooli. Aastatel 1938–1956 oli ta [[Punalipulise Balti Mere Laevastiku teater|Punalipulise Balti Mere Laevastiku teatri]] näitleja, töötas ka [[Tallinn]]as. Aastatel 1956–1960 oli Petrozavodski teatri näitleja, 1961. aastast surmani töötas Lensoveti-nimelises teatris. Ta on mänginud ka filmides.<ref>[http://www.kino-teatr.ru/kino/acter/m/sov/13261/bio/ Кино-Театр.Ру Девяткин, Михаил. Биография]</ref> Ta on maetud [[Sestroretski kalmistu]]le. ==Tunnustus== *1948 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri<ref>[http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/218669 Eesti NSV Teataja, 24, 1948]</ref> *1951 [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] *1959 [[Vene NFSV teeneline kunstnik]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Devjatkin, Mihhail}} [[Kategooria:Vene teatrinäitlejad]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Sestroretski kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1916]] [[Kategooria:Surnud 2003]] sc9g1xru8igrdndst5ta42e4q1blqsv 0 448304 7144057 5919546 2026-05-01T16:13:43Z Velirand 67997 + kategooria 7144057 wikitext text/x-wiki '''Mihhail Ladõgin''' ([[vene keel]]es Михаил Дмитриевич Ладыгин; [[22. detsember]] [[1912]] [[Vjatka kubermang]] – [[30. mai]] [[1990]] [[Leningrad]]) oli vene näitleja. 1934. aastal lõpetas ta Leningradi estraadi-tsirkusetehnikumi. Aastatel 1934–1956 oli ta [[Punalipulise Balti Mere Laevastiku teater|Punalipulise Balti Mere Laevastiku teatri]] näitleja, töötas ka [[Tallinn]]as. Aastatel 1956–1967 töötas ta V. Komissarževskaja nimelises Leningradi draamateatris, 1967–1971 Leninliku komsomoli nimelises Leningradi teatris.<ref>[http://www.kino-teatr.ru/teatr/acter/w/sov/294948/bio/ Кино-Театр.Ру Ладыгин, Михаил Дмитриевич. Биография]</ref> Aastatel 1955–1970 mängis ta enam kui 20 filmis. == Tunnustus == *1948 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri<ref>[http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/218669 Eesti NSV Teataja, 24, 1948]</ref> *1951 [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] *1951 [[Vene NFSV teeneline kunstnik]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Ladõgin, Mihhail}} [[Kategooria:Vene teatrinäitlejad]] [[Kategooria:Vene filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1912]] [[Kategooria:Surnud 1990]] byx6eqd5j0xtwlzw0kzd6infi0k41ur 7144058 7144057 2026-05-01T16:14:16Z Velirand 67997 + kategooria 7144058 wikitext text/x-wiki '''Mihhail Ladõgin''' ([[vene keel]]es Михаил Дмитриевич Ладыгин; [[22. detsember]] [[1912]] [[Vjatka kubermang]] – [[30. mai]] [[1990]] [[Leningrad]]) oli vene näitleja. 1934. aastal lõpetas ta Leningradi estraadi-tsirkusetehnikumi. Aastatel 1934–1956 oli ta [[Punalipulise Balti Mere Laevastiku teater|Punalipulise Balti Mere Laevastiku teatri]] näitleja, töötas ka [[Tallinn]]as. Aastatel 1956–1967 töötas ta V. Komissarževskaja nimelises Leningradi draamateatris, 1967–1971 Leninliku komsomoli nimelises Leningradi teatris.<ref>[http://www.kino-teatr.ru/teatr/acter/w/sov/294948/bio/ Кино-Театр.Ру Ладыгин, Михаил Дмитриевич. Биография]</ref> Aastatel 1955–1970 mängis ta enam kui 20 filmis. == Tunnustus == *1948 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri<ref>[http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/218669 Eesti NSV Teataja, 24, 1948]</ref> *1951 [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] *1951 [[Vene NFSV teeneline kunstnik]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Ladõgin, Mihhail}} [[Kategooria:Vene teatrinäitlejad]] [[Kategooria:Vene filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1912]] [[Kategooria:Surnud 1990]] 9db6qu22urddvv4hzrgzx08rljae7b3 0 448773 7144062 7075610 2026-05-01T16:20:33Z Velirand 67997 + kategooria 7144062 wikitext text/x-wiki '''Valentin Arhipenko''' ([[vene keel]]es ''Валентин Дмитриевич Архипенко''; [[7. mai]] [[1909]] [[Atamanskaja]] staniitsa, praegune [[Pavlovskaja rajoon]], [[Krasnodari krai]] – [[22. detsember]] [[1987]] [[Tallinn]]) oli vene näitleja. 1926. aastal lõpetas ta [[Uman]]i tööliskooli. 1930. aastal lõpetas [[Leningrad]]i I Kunstistuudio draamaklassi. Aastatel 1930–1939 töötas ta Leningradi teatris Proletarskii Aktjor (Пролетарский Актёр), 1939–1944 Leningradi komöödiateatris, 1944–1945 rindeteatris. 1945. aastal asus Eestisse, aastatel 1945–1948 oli Tallinnas [[Punalipulise Balti Mere Laevastiku teater|Punalipulise Balti Mere Laevastiku teatri]] näitleja, 1948. aastast [[Eesti NSV Riiklik Vene Draamateater|Eesti NSV Riikliku Vene Draamateatri]] näitleja.<ref>[http://www.kino-teatr.ru/kino/acter/m/sov/30381/bio/ Кино-Театр.Ру Валентин Архипенко. Биография]</ref> ==Tunnustus== *1951 – [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] *1954 – [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri]] *1965 – [[Eesti NSV rahvakunstnik]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=396542 Rahvusarhiivi fotode andmebaas. ENSV Riikliku Vene Draamateatri õppestuudio vastuvõtukomisjon: ENSV teeneline kunstnik M. Zahharova, ENSV rahvakunstnik V. Arhipenko, lavastaja V. Petrov ja näitleja E. Vokaljuk (1975)] {{JÄRJESTA:Arhipenko, Valentin}} [[Kategooria:Vene teatrinäitlejad]] [[Kategooria:Südalinna Teatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1909]] [[Kategooria:Surnud 1987]] s944ydlqptq4ho4k8w1re4lzs5vujqp 7144064 7144062 2026-05-01T16:23:23Z Velirand 67997 + kategooria 7144064 wikitext text/x-wiki '''Valentin Arhipenko''' ([[vene keel]]es ''Валентин Дмитриевич Архипенко''; [[7. mai]] [[1909]] [[Atamanskaja]] staniitsa, praegune [[Pavlovskaja rajoon]], [[Krasnodari krai]] – [[22. detsember]] [[1987]] [[Tallinn]]) oli vene näitleja. 1926. aastal lõpetas ta [[Uman]]i tööliskooli. 1930. aastal lõpetas [[Leningrad]]i I Kunstistuudio draamaklassi. Aastatel 1930–1939 töötas ta Leningradi teatris Proletarskii Aktjor (Пролетарский Актёр), 1939–1944 Leningradi komöödiateatris, 1944–1945 rindeteatris. 1945. aastal asus Eestisse, aastatel 1945–1948 oli Tallinnas [[Punalipulise Balti Mere Laevastiku teater|Punalipulise Balti Mere Laevastiku teatri]] näitleja, 1948. aastast [[Eesti NSV Riiklik Vene Draamateater|Eesti NSV Riikliku Vene Draamateatri]] näitleja.<ref>[http://www.kino-teatr.ru/kino/acter/m/sov/30381/bio/ Кино-Театр.Ру Валентин Архипенко. Биография]</ref> ==Tunnustus== *1951 – [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] *1954 – [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri]] *1965 – [[Eesti NSV rahvakunstnik]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=396542 Rahvusarhiivi fotode andmebaas. ENSV Riikliku Vene Draamateatri õppestuudio vastuvõtukomisjon: ENSV teeneline kunstnik M. Zahharova, ENSV rahvakunstnik V. Arhipenko, lavastaja V. Petrov ja näitleja E. Vokaljuk (1975)] {{JÄRJESTA:Arhipenko, Valentin}} [[Kategooria:Vene teatrinäitlejad]] [[Kategooria:Südalinna Teatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1909]] [[Kategooria:Surnud 1987]] 1neow7gmtbe5djzqfrjc6ie1uwb3xfa 0 449337 7144592 7105017 2026-05-02T11:46:09Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144592 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Ramata vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ramatas pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 171,4 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Ramata]] | asendikaardi_pilt = Ramatas pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Vējdzirnavas Vērsī - windmill.jpg|pisi|Tuuliku varemed Vērsise külas]] '''Ramata vald''' ([[läti keel]]es ''Ramatas pagasts'') on vald Lätis [[Valmiera piirkond|Valmiera piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Mazsalaca vald|Mazsalaca]], [[Sēļi vald|Sēļi]], [[Skaņkalne vald|Skaņkalne]], [[Vilpulka vald|Vilpulka]] ja [[Ipiku vald|Ipiku valla]] ning [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonna]] [[Staicele vald|Staicele vallaga]]. Põhjas piirneb vald Eesti [[Saarde vald|Saarde]] ja [[Mulgi vald|Mulgi vallaga]] (varem [[Abja vald|Abja vallaga]]). Valla pindala on 171 km². 2010. aasta seisuga elas seal 505 inimest.<ref name="BbDml" /> Valla keskus on [[Ramata]] küla, vallavanem on Inguna Liepiņa.<ref name="szEgA" /> Valda jääb Ramata algkool. == Ajalugu == Vald tekkis aastal [[1945]], mil Mazsalaca vallast eraldati Ramata külanõukogu. Aastal [[1954]] liideti sellega Ziediņi külanõukogu, aastal [[1965]] aga osa Mazsalaca linnapiirkonnast. Aastal [[1971]] liideti osa külanõukogust Ipiki külanõukoguga, aastal [[1977]] liideti külanõukoguga aga osa Staicele linnapiirkonnast.<ref name="QTDmK" /> 1990. aastal moodustati külanõukogust Ramata vald.<ref name="uCSoI" /> Aastatel 2009–2021 kuulus vald [[Mazsalaca piirkond]]a. Muinsusmälestistest on regionaalse kaitse all Ramata ja Āboliņi muinaskalmed, kohaliku kaitse all aga Lejāņi asulapaik.<ref name="lQi6z" /> == Loodus == Valla idaosa asub [[Tālava madalik]]u Burtnieki tasandikul, lääneosa aga [[Kesk-Läti madalik]]u Metsepole tasandikul. Valla kõige kõrgem koht ulatub 75 meetrit üle merepinna. Idaosas on palju rabasid. Valda jäävad mitmed suured sood, neist suurim on 2903 hektari suurune Saklauris-Oļļa soo, mis läheb põhjaosas üle [[Sookuninga looduskaitseala]]l asuvaks Rongu rabaks. Soos asuvad 162 hektari suurune Lielezers ja 23 hektari suurune Mazezers. Vallas voolab [[Salatsi jõgi]], mille kallastel, samuti selle lisajõgede kallastel, on paljandumas [[liivakivi]]. Salatsi jõe ääres asub ka valla madalaim koht (34,5 meetrit). Maavaradest leidub vallas savi, liiva ja kruusa.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2002. ISBN 9984-00-412-0. 223 lk.</ref> Vallas asub Läti suuruselt 18. rändrahn Ramata Suurkivi, mille pikkus on 5,9, laius 3,8 ja kõrgus 3,3 meetrit.<ref name="Nvvk9" /> Looduskaitse all on Ramata Suurkivi, Ķizlokise künnapuu, Kolla künnapuu, Kolase remmelgas, Raudīši pärn, Kolase jalakas, Zariņi pajud, Raudīši paju, Kolase paju, Silaunieki pärn, Upeslejase kuusk, Jaunpeidi tamm, Mazpeidi lehis, Veckalēji tamm, Piģelnieki tamm, Zauliņi tamm, Mežgalese tamm ja Piģelnieki paju. Valla põhjaosa jääb Ziemeļu purvi (Põhjasoode) hoiualale, valla lõunaosa aga [[Salatsi oru looduspark]]i.<ref name="qxNhg" /> == Asustus == Aastal 2011 elas vallas 407 [[lätlased|lätlast]], 27 [[venelased|venelast]], 4 [[ukrainlased|ukrainlast]], 1 [[poolakad|poolakas]] ja 2 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-01 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Kundziņi]] || ciems || 30 (2000) |- | [[Nuķis]] || ciems || 18 (2000) |- | '''[[Ramata]]''' || ciems || 124 (2025) |- | [[Talcis]] || ciems || 47 (2000) |- | [[Vērsis]] || ciems || 50 (2025) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="BbDml">{{Netiviide |url=http://www.pmlp.gov.lv/lv/statistika/dokuments/2010/ISPV_Pasvaldibas_iedzivotaju_skaits_pagasti.pdf |pealkiri=Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās 01.07.2010 |vaadatud=3.10.2011 |arhiivimisaeg=3.10.2011 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111003213338/http://www.pmlp.gov.lv/lv/statistika/dokuments/2010/ISPV_Pasvaldibas_iedzivotaju_skaits_pagasti.pdf |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="szEgA">http://www.mazsalaca.lv/index.php?lielbirka=10Pa%C5%A1vald%C4%ABba&birka=10Novads&subbirka=Ramatas+pagasts&depth=4</ref> <ref name="QTDmK">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="uCSoI">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="Nvvk9">{{Netiviide |url=http://www.dabasretumi.lv/Pieminekli/Akmeni/Ramatas.htm |pealkiri=Latvijas dabas pieminekļi |vaadatud=2017-05-06 |arhiivimisaeg=2019-03-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190311192431/http://www.dabasretumi.lv/Pieminekli/Akmeni/Ramatas.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="lQi6z">Kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 9.07 2025</ref> <ref name="qxNhg">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100014588&veidi=ciems%20Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Valmiera piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Valmiera piirkond]] ateduvvgfzwywvlkia7l3w0cv9y0kne 4 450091 7144105 7143703 2026-05-01T18:32:25Z Andres 5 /* Aprill 2026 */ 7144105 wikitext text/x-wiki {| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;' ! Kuu ! Aasta ! Kasutaja |- | Nov | 2016 | Velirand |- | Dets | 2016 | Cumbril<br />Melilac |- | Jaan | 2017 | Sacerdos79 |- | Veeb | 2017 | Mona |- | Märts | 2017 | Kuuskinen |- | Apr | 2017 | Andres |- | Mai | 2017 | Kuriuss |- | Juuni | 2017 | Taavik27 |- | Juuli | 2017 | Adeliine |- | Aug | 2017 | Andrus Kallastu |- | Sept | 2017 | NOSSER |- | Okt | 2017 | Juhan121 |- | Nov | 2017 | Iifar |- | Dets | 2017 | The Prince of Tartu |- | Jaan | 2018 | Kruusamägi |- | Veeb | 2018 | Neptuunium |- | Märts | 2018 | Tiuks |- | Apr | 2018 | Metsavend |- | Mai | 2018 | WikedKentaur |- | Juuni | 2018 | Ursus scribens |- | Juuli | 2018 | Pelmeen10 |- | Aug | 2018 | Evlper |- | Sept | 2018 | Pikne |- | Okt | 2018 | Ehitaja |- | Nov | 2018 | MirkoM |- | Dets | 2018 | Estopedist |- | Jaan | 2019 | Castellum |- | Veeb | 2019 | Evlper (2) |- | Märts | 2019 | Kuriuss (2) |- | Apr | 2019 | Andres (2) |- | Mai | 2019 | Hirvelaid |- | Juuni | 2019 | Kuuskinen (2) |- | Juuli | 2019 | MirkoM (2) |- | Aug | 2019 | Kalle |- | Sept | 2019 | Krr005 |- | Okt | 2019 | Pietadè |- | Nov | 2019 | Kk |- | Dets | 2019 | Merleke5 |- | Jaan | 2020 | Lulu |- | Veeb | 2020 | Minnekon |- | Märts | 2020 | Teomees |- | Apr | 2020 | Adeliine (2) |- | Mai | 2020 | Raamaturott |- | Juuni | 2020 | Melilac (2) |- | Juuli | 2020 | Avjoska |- | August | 2020 | Karljohan29 |- | September | 2020 | NOSSER (2) |- | Oktoober | 2020 | Velirand (2) |- | November | 2020 | Pietadè (2) |- | Detsember | 2020 | WikedKentaur (2) |- | Jaanuar | 2021 | Sillerkiil |- | Veebruar | 2021 | Le Boréalien |- | Märts | 2021 | Astromaailm |- | Aprill | 2021 | Joonas07 |- | Mai | 2021 | Taurus404 |- | Juuni | 2021 | Amherst99 |- | Juuli | 2021 | Ursus scribens (2) |- | August | 2021 | Sillerkiil (2) |- | September | 2021 | Kuriuss (3) |- | Oktoober | 2021 | Ulrikaekm |- | November | 2021 | Andreas Tamm |- | Detsember | 2021 | Pikne (2) |- | Jaanuar | 2022 | Kruusamägi (2) |- | Veebruar | 2022 | Svencapoeira |- | Märts | 2022 | Juhan121 (2) |- | Aprill | 2022 | Metzziga |- | Mai | 2022 | Evlper (3) |- | Juuni | 2022 | Andreas003 |- | Juuli | 2022 | Sacerdos79 (2) |- | August | 2022 | TTimmi |- | September | 2022 | Karljohan29 (2) |- | Oktoober | 2022 | Metsavend (2) |- | November | 2022 | Kopo25 |- | Detsember | 2022 | Marko.Eesti |- | Jaanuar | 2023 | Darja.Lavogina |- | Veebruar | 2023 | LeeMarx |- | Märts | 2023 | W.A. von Schlippenbach |- | Aprill | 2023 | Hirvelaid (2) |- | Mai | 2023 | Angmar Brekker |- | Juuni | 2023 | Hannesvalk |- | Juuli | 2023 | Andres (3) |- | August | 2023 | Velirand (3) |- | September | 2023 | W.A. von Schlippenbach (2) |- | Oktoober | 2023 | Evlper (4) |- | November | 2023 |LeeMarx (2) |- | Detsember | 2023 |Gert7 |- | Jaanuar | 2024 |Mona (2) |- | Veebruar | 2024 | Kaniivel (2) |- | Märts | 2024 | Kalle (2) |- | Aprill | 2024 | Teomees (2) |- | Mai | 2024 | Andreas003 (2) |- | Juuni | 2024 | Trebors |- | Juuli | 2024 | Darja.Lavogina (2) |- | August | 2024 | Taurus404 (2) |- | September | 2024 | Taivo |- | Oktoober | 2024 | Hirvelaid (3) |- | November | 2024 | Sillerkiil (3) |- | Detsember | 2024 | Kuuskinen (3) |- | Jaanuar | 2025 | VillaK |- | Veebruar | 2025 | Darja.Lavogina (3) |- | Märts | 2025 | Ehitaja (2) |- | Aprill | 2025 | Maiemaie |- | Mai | 2025 | Logistikainsener |- | Juuni | 2025 | Evlper (5) |- | Juuli | 2025 | Ojassaar |- | August | 2025 | Melilac (3) |- | September | 2025 | Heakeel |- | Oktoober | 2025 | Kuuskinen (4) |- | November | 2025 | Mona (3) |- | Detsember | 2025 | Hannesvalk (2) |- | Jaanuar | 2026 | LAviki |- | Veebruar | 2026 | Taurus404 (3) |- | Märts | 2026 | Hirvelaid (4) |} '''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus. Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida. Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena. MTÜ [[Wikimedia Eesti]] paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning alates 2022. aastast tõusis summa 40 euro peale. Alates 2026. aastast on kinkekaardi väärtus 50 eurot. <gallery mode=packed heights=75px> Original Barnstar Hires.png|1. tunnustäht Azure Barnstar.png|2. tunnustäht Purple Barnstar Hires.png|3. tunnustäht Metallic Red Barnstar.svg|4. tunnustäht Metallic Green Barnstar.svg|5. tunnustäht </gallery> == Hääletus == Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]]. ===Aprill 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–30. aprillini. Hääletus toimub 1.–7. maini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Perüton|Perüton]]''' ([[Eri:Kaastöö/Perüton|kaastöö]]) Ukraina kultuuripärandist kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2026, kell 19:34 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Evlper|Evlper]]''' ([[Eri:Kaastöö/Evlper|kaastöö]]) Astuuria-teemaliste artiklite eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 23:47 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 08:51 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 21:32 (EEST) ===Märts 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. märtsini. Hääletus toimub 1.–7. aprillini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]''' ([[Eri:Kaastöö/Hirvelaid|kaastöö]]) usina artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 08:05 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 19:15 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 21:18 (EEST) ::{{poolt}} - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 13:21 (EEST) :: {{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 3. aprill 2026, kell 15:41 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]]''' ([[Eri:Kaastöö/NOSSER|kaastöö]]) artiklite usina täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kk|Kk]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kk|kaastöö]]) biolooogiaalase kaastöö eest. {{allkirjata|Melilac}} ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 09:07 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) :Aitäh! – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 07:48 (EEST) ===Veebruar 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–28. veebruarini. Hääletus toimub 1.–7. märtsini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. veebruar 2026, kell 09:15 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]''' ([[Eri:Kaastöö/Taurus404|kaastöö]]) pikaajalise usina töö eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 20:15 (EET) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 10:17 (EET) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 14:22 (EET) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:05 (EET) ::{{poolt}} – --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:09 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ojassaar|kaastöö]]) ilusate lindudega tegelemise eest. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 22:03 (EET) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 02:00 (EET) ::{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 05:50 (EET) ---- Sellega on valitud järgmine kuu vikipedist, kes on sedapuhku [[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET) ===Jaanuar 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. jaanuarini. Hääletus toimub 1.–7. veebruarini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. jaanuar 2026, kell 00:48 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:LAviki|LAviki]]''' ([[Eri:Kaastöö/LAviki|kaastöö]]) pikaajalise panuse eest Vikipeediasse, aga ka jaanuaris 2026 loodud artikli "[[Elektrotehnika ja elektroonika ajajoon]]" ning põhjalikult täiendatud [[Carl Friedrich Gauss]]i isikuartikli eest. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 26. jaanuar 2026, kell 13:04 (EET) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. veebruar 2026, kell 20:40 (EET) ::{{poolt}} –– [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 01:04 (EET) ::{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 19:40 (EET) ::{{poolt}}--[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 20:43 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Logistikainsener|Logistikainsener]]''' ([[Eri:Kaastöö/Logistikainsener|kaastöö]]) panuse eest logistikavaldkonna mõistete Vikipeediasse toomisel. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. jaanuar 2026, kell 16:05 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ο Χριστός είναι βασιλιάς|Ο Χριστός είναι βασιλιάς]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ο Χριστός είναι βασιλιάς|kaastöö]]) kristluseteemaliste artiklite ja täienduste eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. jaanuar 2026, kell 20:57 (EET) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 00:56 (EET) ::<s>{{poolt}} [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-72805-1|&#126;2026-72805-1]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-72805-1|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 15:58 (EET)</s> Anonüümne hääletamine ei ole lubatud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 06:04 (EET) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 16:00 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]]''' ([[Eri:Kaastöö/Estopedist1|kaastöö]]) töö eest kategooriatega, mida ta minu meelet oskab teha. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 31. jaanuar 2026, kell 09:55 (EET) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:LAviki|LAviki]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. veebruar 2026, kell 09:15 (EET) ===Detsember 2025=== Kandidaate saab esitada 25.–31. detsembrini. Hääletus toimub 1.–7. jaanuarini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. detsember 2025, kell 14:38 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kruusamägi|kaastöö]]) Artiklite aktiivse ja kaasamõtleva täiendamise eest - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 18:25 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Velirand|Velirand]]''' ([[Eri:Kaastöö/Velirand|kaastöö]]) Läti asulate pindaladega varustamise eest - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 18:25 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Hannesvalk|Hannesvalk]]''' ([[Eri:Kaastöö/Hannesvalk|kaastöö]]) väga sihikindlalt ühe teema kajastamise eest. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 18:27 (EET) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 1. jaanuar 2026, kell 14:34 (EET) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. jaanuar 2026, kell 22:53 (EET) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. jaanuar 2026, kell 10:17 (EET) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:D1Hondt|D1Hondt]] ([[Kasutaja arutelu:D1Hondt|arutelu]]) 7. jaanuar 2026, kell 17:20 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kuriuss|kaastöö]]) Eesti inimeste artiklite loomise ja täiendamise eest, rääkimata pidevast keeletoimetamisest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 18:58 (EET) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. jaanuar 2026, kell 12:32 (EET) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 5. jaanuar 2026, kell 16:46 (EET) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 6. jaanuar 2026, kell 10:13 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Melilac|Melilac]]''' ([[Eri:Kaastöö/Melilac|kaastöö]]) kelle erandlikult julged ja ausad arvamused on viki üldises arutelus nagu viimased allesjäänud vähesed selgemad valguskiired meid ümbritsevas, järjest tihedamaks muutuvas hübriidsõja suitsuseguses udus. - [[Kasutaja:D1Hondt|D1Hondt]] ([[Kasutaja arutelu:D1Hondt|arutelu]]) 31. detsember 2025, kell 23:54 (EET) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. jaanuar 2026, kell 13:12 (EET) ::{{poolt}} - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 2. jaanuar 2026, kell 01:21 (EET) ---- Seega näib, et sel korral on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Hannesvalk|Hannesvalk]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. jaanuar 2026, kell 00:48 (EET) == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]] * [[Vikipeedia sõber]] [[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]] 2kumc01b431gl8gcdtbrcneohbduv5x 7144109 7144105 2026-05-01T18:42:10Z Mona 355 /* Aprill 2026 */ 7144109 wikitext text/x-wiki {| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;' ! Kuu ! Aasta ! Kasutaja |- | Nov | 2016 | Velirand |- | Dets | 2016 | Cumbril<br />Melilac |- | Jaan | 2017 | Sacerdos79 |- | Veeb | 2017 | Mona |- | Märts | 2017 | Kuuskinen |- | Apr | 2017 | Andres |- | Mai | 2017 | Kuriuss |- | Juuni | 2017 | Taavik27 |- | Juuli | 2017 | Adeliine |- | Aug | 2017 | Andrus Kallastu |- | Sept | 2017 | NOSSER |- | Okt | 2017 | Juhan121 |- | Nov | 2017 | Iifar |- | Dets | 2017 | The Prince of Tartu |- | Jaan | 2018 | Kruusamägi |- | Veeb | 2018 | Neptuunium |- | Märts | 2018 | Tiuks |- | Apr | 2018 | Metsavend |- | Mai | 2018 | WikedKentaur |- | Juuni | 2018 | Ursus scribens |- | Juuli | 2018 | Pelmeen10 |- | Aug | 2018 | Evlper |- | Sept | 2018 | Pikne |- | Okt | 2018 | Ehitaja |- | Nov | 2018 | MirkoM |- | Dets | 2018 | Estopedist |- | Jaan | 2019 | Castellum |- | Veeb | 2019 | Evlper (2) |- | Märts | 2019 | Kuriuss (2) |- | Apr | 2019 | Andres (2) |- | Mai | 2019 | Hirvelaid |- | Juuni | 2019 | Kuuskinen (2) |- | Juuli | 2019 | MirkoM (2) |- | Aug | 2019 | Kalle |- | Sept | 2019 | Krr005 |- | Okt | 2019 | Pietadè |- | Nov | 2019 | Kk |- | Dets | 2019 | Merleke5 |- | Jaan | 2020 | Lulu |- | Veeb | 2020 | Minnekon |- | Märts | 2020 | Teomees |- | Apr | 2020 | Adeliine (2) |- | Mai | 2020 | Raamaturott |- | Juuni | 2020 | Melilac (2) |- | Juuli | 2020 | Avjoska |- | August | 2020 | Karljohan29 |- | September | 2020 | NOSSER (2) |- | Oktoober | 2020 | Velirand (2) |- | November | 2020 | Pietadè (2) |- | Detsember | 2020 | WikedKentaur (2) |- | Jaanuar | 2021 | Sillerkiil |- | Veebruar | 2021 | Le Boréalien |- | Märts | 2021 | Astromaailm |- | Aprill | 2021 | Joonas07 |- | Mai | 2021 | Taurus404 |- | Juuni | 2021 | Amherst99 |- | Juuli | 2021 | Ursus scribens (2) |- | August | 2021 | Sillerkiil (2) |- | September | 2021 | Kuriuss (3) |- | Oktoober | 2021 | Ulrikaekm |- | November | 2021 | Andreas Tamm |- | Detsember | 2021 | Pikne (2) |- | Jaanuar | 2022 | Kruusamägi (2) |- | Veebruar | 2022 | Svencapoeira |- | Märts | 2022 | Juhan121 (2) |- | Aprill | 2022 | Metzziga |- | Mai | 2022 | Evlper (3) |- | Juuni | 2022 | Andreas003 |- | Juuli | 2022 | Sacerdos79 (2) |- | August | 2022 | TTimmi |- | September | 2022 | Karljohan29 (2) |- | Oktoober | 2022 | Metsavend (2) |- | November | 2022 | Kopo25 |- | Detsember | 2022 | Marko.Eesti |- | Jaanuar | 2023 | Darja.Lavogina |- | Veebruar | 2023 | LeeMarx |- | Märts | 2023 | W.A. von Schlippenbach |- | Aprill | 2023 | Hirvelaid (2) |- | Mai | 2023 | Angmar Brekker |- | Juuni | 2023 | Hannesvalk |- | Juuli | 2023 | Andres (3) |- | August | 2023 | Velirand (3) |- | September | 2023 | W.A. von Schlippenbach (2) |- | Oktoober | 2023 | Evlper (4) |- | November | 2023 |LeeMarx (2) |- | Detsember | 2023 |Gert7 |- | Jaanuar | 2024 |Mona (2) |- | Veebruar | 2024 | Kaniivel (2) |- | Märts | 2024 | Kalle (2) |- | Aprill | 2024 | Teomees (2) |- | Mai | 2024 | Andreas003 (2) |- | Juuni | 2024 | Trebors |- | Juuli | 2024 | Darja.Lavogina (2) |- | August | 2024 | Taurus404 (2) |- | September | 2024 | Taivo |- | Oktoober | 2024 | Hirvelaid (3) |- | November | 2024 | Sillerkiil (3) |- | Detsember | 2024 | Kuuskinen (3) |- | Jaanuar | 2025 | VillaK |- | Veebruar | 2025 | Darja.Lavogina (3) |- | Märts | 2025 | Ehitaja (2) |- | Aprill | 2025 | Maiemaie |- | Mai | 2025 | Logistikainsener |- | Juuni | 2025 | Evlper (5) |- | Juuli | 2025 | Ojassaar |- | August | 2025 | Melilac (3) |- | September | 2025 | Heakeel |- | Oktoober | 2025 | Kuuskinen (4) |- | November | 2025 | Mona (3) |- | Detsember | 2025 | Hannesvalk (2) |- | Jaanuar | 2026 | LAviki |- | Veebruar | 2026 | Taurus404 (3) |- | Märts | 2026 | Hirvelaid (4) |} '''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus. Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida. Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena. MTÜ [[Wikimedia Eesti]] paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning alates 2022. aastast tõusis summa 40 euro peale. Alates 2026. aastast on kinkekaardi väärtus 50 eurot. <gallery mode=packed heights=75px> Original Barnstar Hires.png|1. tunnustäht Azure Barnstar.png|2. tunnustäht Purple Barnstar Hires.png|3. tunnustäht Metallic Red Barnstar.svg|4. tunnustäht Metallic Green Barnstar.svg|5. tunnustäht </gallery> == Hääletus == Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]]. ===Aprill 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–30. aprillini. Hääletus toimub 1.–7. maini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Perüton|Perüton]]''' ([[Eri:Kaastöö/Perüton|kaastöö]]) Ukraina kultuuripärandist kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2026, kell 19:34 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Evlper|Evlper]]''' ([[Eri:Kaastöö/Evlper|kaastöö]]) Astuuria-teemaliste artiklite eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 23:47 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 08:51 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 21:32 (EEST) ::{{poolt]] [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. mai 2026, kell 21:42 (EEST) ===Märts 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. märtsini. Hääletus toimub 1.–7. aprillini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]''' ([[Eri:Kaastöö/Hirvelaid|kaastöö]]) usina artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 08:05 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 19:15 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 21:18 (EEST) ::{{poolt}} - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 13:21 (EEST) :: {{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 3. aprill 2026, kell 15:41 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]]''' ([[Eri:Kaastöö/NOSSER|kaastöö]]) artiklite usina täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kk|Kk]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kk|kaastöö]]) biolooogiaalase kaastöö eest. {{allkirjata|Melilac}} ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 09:07 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) :Aitäh! – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 07:48 (EEST) ===Veebruar 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–28. veebruarini. Hääletus toimub 1.–7. märtsini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. veebruar 2026, kell 09:15 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]''' ([[Eri:Kaastöö/Taurus404|kaastöö]]) pikaajalise usina töö eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 20:15 (EET) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 10:17 (EET) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 14:22 (EET) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:05 (EET) ::{{poolt}} – --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:09 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ojassaar|kaastöö]]) ilusate lindudega tegelemise eest. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 22:03 (EET) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 02:00 (EET) ::{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 05:50 (EET) ---- Sellega on valitud järgmine kuu vikipedist, kes on sedapuhku [[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET) ===Jaanuar 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. jaanuarini. Hääletus toimub 1.–7. veebruarini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. jaanuar 2026, kell 00:48 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:LAviki|LAviki]]''' ([[Eri:Kaastöö/LAviki|kaastöö]]) pikaajalise panuse eest Vikipeediasse, aga ka jaanuaris 2026 loodud artikli "[[Elektrotehnika ja elektroonika ajajoon]]" ning põhjalikult täiendatud [[Carl Friedrich Gauss]]i isikuartikli eest. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 26. jaanuar 2026, kell 13:04 (EET) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. veebruar 2026, kell 20:40 (EET) ::{{poolt}} –– [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 01:04 (EET) ::{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 19:40 (EET) ::{{poolt}}--[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 20:43 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Logistikainsener|Logistikainsener]]''' ([[Eri:Kaastöö/Logistikainsener|kaastöö]]) panuse eest logistikavaldkonna mõistete Vikipeediasse toomisel. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. jaanuar 2026, kell 16:05 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ο Χριστός είναι βασιλιάς|Ο Χριστός είναι βασιλιάς]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ο Χριστός είναι βασιλιάς|kaastöö]]) kristluseteemaliste artiklite ja täienduste eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. jaanuar 2026, kell 20:57 (EET) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 00:56 (EET) ::<s>{{poolt}} [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-72805-1|&#126;2026-72805-1]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-72805-1|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 15:58 (EET)</s> Anonüümne hääletamine ei ole lubatud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 06:04 (EET) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 16:00 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]]''' ([[Eri:Kaastöö/Estopedist1|kaastöö]]) töö eest kategooriatega, mida ta minu meelet oskab teha. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 31. jaanuar 2026, kell 09:55 (EET) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:LAviki|LAviki]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. veebruar 2026, kell 09:15 (EET) ===Detsember 2025=== Kandidaate saab esitada 25.–31. detsembrini. Hääletus toimub 1.–7. jaanuarini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. detsember 2025, kell 14:38 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kruusamägi|kaastöö]]) Artiklite aktiivse ja kaasamõtleva täiendamise eest - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 18:25 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Velirand|Velirand]]''' ([[Eri:Kaastöö/Velirand|kaastöö]]) Läti asulate pindaladega varustamise eest - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 18:25 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Hannesvalk|Hannesvalk]]''' ([[Eri:Kaastöö/Hannesvalk|kaastöö]]) väga sihikindlalt ühe teema kajastamise eest. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 18:27 (EET) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 1. jaanuar 2026, kell 14:34 (EET) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. jaanuar 2026, kell 22:53 (EET) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. jaanuar 2026, kell 10:17 (EET) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:D1Hondt|D1Hondt]] ([[Kasutaja arutelu:D1Hondt|arutelu]]) 7. jaanuar 2026, kell 17:20 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kuriuss|kaastöö]]) Eesti inimeste artiklite loomise ja täiendamise eest, rääkimata pidevast keeletoimetamisest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 18:58 (EET) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. jaanuar 2026, kell 12:32 (EET) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 5. jaanuar 2026, kell 16:46 (EET) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 6. jaanuar 2026, kell 10:13 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Melilac|Melilac]]''' ([[Eri:Kaastöö/Melilac|kaastöö]]) kelle erandlikult julged ja ausad arvamused on viki üldises arutelus nagu viimased allesjäänud vähesed selgemad valguskiired meid ümbritsevas, järjest tihedamaks muutuvas hübriidsõja suitsuseguses udus. - [[Kasutaja:D1Hondt|D1Hondt]] ([[Kasutaja arutelu:D1Hondt|arutelu]]) 31. detsember 2025, kell 23:54 (EET) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. jaanuar 2026, kell 13:12 (EET) ::{{poolt}} - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 2. jaanuar 2026, kell 01:21 (EET) ---- Seega näib, et sel korral on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Hannesvalk|Hannesvalk]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. jaanuar 2026, kell 00:48 (EET) == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]] * [[Vikipeedia sõber]] [[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]] 7ma7yjyz1dmvjwryycunjphr0zyncov 7144110 7144109 2026-05-01T18:42:31Z Mona 355 /* Aprill 2026 */ 7144110 wikitext text/x-wiki {| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;' ! Kuu ! Aasta ! Kasutaja |- | Nov | 2016 | Velirand |- | Dets | 2016 | Cumbril<br />Melilac |- | Jaan | 2017 | Sacerdos79 |- | Veeb | 2017 | Mona |- | Märts | 2017 | Kuuskinen |- | Apr | 2017 | Andres |- | Mai | 2017 | Kuriuss |- | Juuni | 2017 | Taavik27 |- | Juuli | 2017 | Adeliine |- | Aug | 2017 | Andrus Kallastu |- | Sept | 2017 | NOSSER |- | Okt | 2017 | Juhan121 |- | Nov | 2017 | Iifar |- | Dets | 2017 | The Prince of Tartu |- | Jaan | 2018 | Kruusamägi |- | Veeb | 2018 | Neptuunium |- | Märts | 2018 | Tiuks |- | Apr | 2018 | Metsavend |- | Mai | 2018 | WikedKentaur |- | Juuni | 2018 | Ursus scribens |- | Juuli | 2018 | Pelmeen10 |- | Aug | 2018 | Evlper |- | Sept | 2018 | Pikne |- | Okt | 2018 | Ehitaja |- | Nov | 2018 | MirkoM |- | Dets | 2018 | Estopedist |- | Jaan | 2019 | Castellum |- | Veeb | 2019 | Evlper (2) |- | Märts | 2019 | Kuriuss (2) |- | Apr | 2019 | Andres (2) |- | Mai | 2019 | Hirvelaid |- | Juuni | 2019 | Kuuskinen (2) |- | Juuli | 2019 | MirkoM (2) |- | Aug | 2019 | Kalle |- | Sept | 2019 | Krr005 |- | Okt | 2019 | Pietadè |- | Nov | 2019 | Kk |- | Dets | 2019 | Merleke5 |- | Jaan | 2020 | Lulu |- | Veeb | 2020 | Minnekon |- | Märts | 2020 | Teomees |- | Apr | 2020 | Adeliine (2) |- | Mai | 2020 | Raamaturott |- | Juuni | 2020 | Melilac (2) |- | Juuli | 2020 | Avjoska |- | August | 2020 | Karljohan29 |- | September | 2020 | NOSSER (2) |- | Oktoober | 2020 | Velirand (2) |- | November | 2020 | Pietadè (2) |- | Detsember | 2020 | WikedKentaur (2) |- | Jaanuar | 2021 | Sillerkiil |- | Veebruar | 2021 | Le Boréalien |- | Märts | 2021 | Astromaailm |- | Aprill | 2021 | Joonas07 |- | Mai | 2021 | Taurus404 |- | Juuni | 2021 | Amherst99 |- | Juuli | 2021 | Ursus scribens (2) |- | August | 2021 | Sillerkiil (2) |- | September | 2021 | Kuriuss (3) |- | Oktoober | 2021 | Ulrikaekm |- | November | 2021 | Andreas Tamm |- | Detsember | 2021 | Pikne (2) |- | Jaanuar | 2022 | Kruusamägi (2) |- | Veebruar | 2022 | Svencapoeira |- | Märts | 2022 | Juhan121 (2) |- | Aprill | 2022 | Metzziga |- | Mai | 2022 | Evlper (3) |- | Juuni | 2022 | Andreas003 |- | Juuli | 2022 | Sacerdos79 (2) |- | August | 2022 | TTimmi |- | September | 2022 | Karljohan29 (2) |- | Oktoober | 2022 | Metsavend (2) |- | November | 2022 | Kopo25 |- | Detsember | 2022 | Marko.Eesti |- | Jaanuar | 2023 | Darja.Lavogina |- | Veebruar | 2023 | LeeMarx |- | Märts | 2023 | W.A. von Schlippenbach |- | Aprill | 2023 | Hirvelaid (2) |- | Mai | 2023 | Angmar Brekker |- | Juuni | 2023 | Hannesvalk |- | Juuli | 2023 | Andres (3) |- | August | 2023 | Velirand (3) |- | September | 2023 | W.A. von Schlippenbach (2) |- | Oktoober | 2023 | Evlper (4) |- | November | 2023 |LeeMarx (2) |- | Detsember | 2023 |Gert7 |- | Jaanuar | 2024 |Mona (2) |- | Veebruar | 2024 | Kaniivel (2) |- | Märts | 2024 | Kalle (2) |- | Aprill | 2024 | Teomees (2) |- | Mai | 2024 | Andreas003 (2) |- | Juuni | 2024 | Trebors |- | Juuli | 2024 | Darja.Lavogina (2) |- | August | 2024 | Taurus404 (2) |- | September | 2024 | Taivo |- | Oktoober | 2024 | Hirvelaid (3) |- | November | 2024 | Sillerkiil (3) |- | Detsember | 2024 | Kuuskinen (3) |- | Jaanuar | 2025 | VillaK |- | Veebruar | 2025 | Darja.Lavogina (3) |- | Märts | 2025 | Ehitaja (2) |- | Aprill | 2025 | Maiemaie |- | Mai | 2025 | Logistikainsener |- | Juuni | 2025 | Evlper (5) |- | Juuli | 2025 | Ojassaar |- | August | 2025 | Melilac (3) |- | September | 2025 | Heakeel |- | Oktoober | 2025 | Kuuskinen (4) |- | November | 2025 | Mona (3) |- | Detsember | 2025 | Hannesvalk (2) |- | Jaanuar | 2026 | LAviki |- | Veebruar | 2026 | Taurus404 (3) |- | Märts | 2026 | Hirvelaid (4) |} '''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus. Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida. Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena. MTÜ [[Wikimedia Eesti]] paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning alates 2022. aastast tõusis summa 40 euro peale. Alates 2026. aastast on kinkekaardi väärtus 50 eurot. <gallery mode=packed heights=75px> Original Barnstar Hires.png|1. tunnustäht Azure Barnstar.png|2. tunnustäht Purple Barnstar Hires.png|3. tunnustäht Metallic Red Barnstar.svg|4. tunnustäht Metallic Green Barnstar.svg|5. tunnustäht </gallery> == Hääletus == Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]]. ===Aprill 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–30. aprillini. Hääletus toimub 1.–7. maini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Perüton|Perüton]]''' ([[Eri:Kaastöö/Perüton|kaastöö]]) Ukraina kultuuripärandist kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2026, kell 19:34 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Evlper|Evlper]]''' ([[Eri:Kaastöö/Evlper|kaastöö]]) Astuuria-teemaliste artiklite eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 23:47 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 08:51 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 21:32 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. mai 2026, kell 21:42 (EEST) ===Märts 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. märtsini. Hääletus toimub 1.–7. aprillini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]''' ([[Eri:Kaastöö/Hirvelaid|kaastöö]]) usina artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 08:05 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 19:15 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 21:18 (EEST) ::{{poolt}} - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 13:21 (EEST) :: {{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 3. aprill 2026, kell 15:41 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]]''' ([[Eri:Kaastöö/NOSSER|kaastöö]]) artiklite usina täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kk|Kk]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kk|kaastöö]]) biolooogiaalase kaastöö eest. {{allkirjata|Melilac}} ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 09:07 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) :Aitäh! – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 07:48 (EEST) ===Veebruar 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–28. veebruarini. Hääletus toimub 1.–7. märtsini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. veebruar 2026, kell 09:15 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]''' ([[Eri:Kaastöö/Taurus404|kaastöö]]) pikaajalise usina töö eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 20:15 (EET) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 10:17 (EET) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 14:22 (EET) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:05 (EET) ::{{poolt}} – --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:09 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ojassaar|kaastöö]]) ilusate lindudega tegelemise eest. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 22:03 (EET) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 02:00 (EET) ::{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 05:50 (EET) ---- Sellega on valitud järgmine kuu vikipedist, kes on sedapuhku [[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET) ===Jaanuar 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. jaanuarini. Hääletus toimub 1.–7. veebruarini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. jaanuar 2026, kell 00:48 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:LAviki|LAviki]]''' ([[Eri:Kaastöö/LAviki|kaastöö]]) pikaajalise panuse eest Vikipeediasse, aga ka jaanuaris 2026 loodud artikli "[[Elektrotehnika ja elektroonika ajajoon]]" ning põhjalikult täiendatud [[Carl Friedrich Gauss]]i isikuartikli eest. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 26. jaanuar 2026, kell 13:04 (EET) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. veebruar 2026, kell 20:40 (EET) ::{{poolt}} –– [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 01:04 (EET) ::{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 19:40 (EET) ::{{poolt}}--[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 20:43 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Logistikainsener|Logistikainsener]]''' ([[Eri:Kaastöö/Logistikainsener|kaastöö]]) panuse eest logistikavaldkonna mõistete Vikipeediasse toomisel. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. jaanuar 2026, kell 16:05 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ο Χριστός είναι βασιλιάς|Ο Χριστός είναι βασιλιάς]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ο Χριστός είναι βασιλιάς|kaastöö]]) kristluseteemaliste artiklite ja täienduste eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. jaanuar 2026, kell 20:57 (EET) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 00:56 (EET) ::<s>{{poolt}} [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-72805-1|&#126;2026-72805-1]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-72805-1|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 15:58 (EET)</s> Anonüümne hääletamine ei ole lubatud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 06:04 (EET) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 16:00 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]]''' ([[Eri:Kaastöö/Estopedist1|kaastöö]]) töö eest kategooriatega, mida ta minu meelet oskab teha. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 31. jaanuar 2026, kell 09:55 (EET) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:LAviki|LAviki]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. veebruar 2026, kell 09:15 (EET) ===Detsember 2025=== Kandidaate saab esitada 25.–31. detsembrini. Hääletus toimub 1.–7. jaanuarini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. detsember 2025, kell 14:38 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kruusamägi|kaastöö]]) Artiklite aktiivse ja kaasamõtleva täiendamise eest - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 18:25 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Velirand|Velirand]]''' ([[Eri:Kaastöö/Velirand|kaastöö]]) Läti asulate pindaladega varustamise eest - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 18:25 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Hannesvalk|Hannesvalk]]''' ([[Eri:Kaastöö/Hannesvalk|kaastöö]]) väga sihikindlalt ühe teema kajastamise eest. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 18:27 (EET) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 1. jaanuar 2026, kell 14:34 (EET) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. jaanuar 2026, kell 22:53 (EET) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. jaanuar 2026, kell 10:17 (EET) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:D1Hondt|D1Hondt]] ([[Kasutaja arutelu:D1Hondt|arutelu]]) 7. jaanuar 2026, kell 17:20 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kuriuss|kaastöö]]) Eesti inimeste artiklite loomise ja täiendamise eest, rääkimata pidevast keeletoimetamisest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 18:58 (EET) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. jaanuar 2026, kell 12:32 (EET) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 5. jaanuar 2026, kell 16:46 (EET) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 6. jaanuar 2026, kell 10:13 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Melilac|Melilac]]''' ([[Eri:Kaastöö/Melilac|kaastöö]]) kelle erandlikult julged ja ausad arvamused on viki üldises arutelus nagu viimased allesjäänud vähesed selgemad valguskiired meid ümbritsevas, järjest tihedamaks muutuvas hübriidsõja suitsuseguses udus. - [[Kasutaja:D1Hondt|D1Hondt]] ([[Kasutaja arutelu:D1Hondt|arutelu]]) 31. detsember 2025, kell 23:54 (EET) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. jaanuar 2026, kell 13:12 (EET) ::{{poolt}} - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 2. jaanuar 2026, kell 01:21 (EET) ---- Seega näib, et sel korral on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Hannesvalk|Hannesvalk]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. jaanuar 2026, kell 00:48 (EET) == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]] * [[Vikipeedia sõber]] [[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]] dzexl2y7351e20dun52h9skrn21nqdd 7144223 7144110 2026-05-02T00:34:33Z Kruusamägi 1530 /* Aprill 2026 */ 7144223 wikitext text/x-wiki {| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;' ! Kuu ! Aasta ! Kasutaja |- | Nov | 2016 | Velirand |- | Dets | 2016 | Cumbril<br />Melilac |- | Jaan | 2017 | Sacerdos79 |- | Veeb | 2017 | Mona |- | Märts | 2017 | Kuuskinen |- | Apr | 2017 | Andres |- | Mai | 2017 | Kuriuss |- | Juuni | 2017 | Taavik27 |- | Juuli | 2017 | Adeliine |- | Aug | 2017 | Andrus Kallastu |- | Sept | 2017 | NOSSER |- | Okt | 2017 | Juhan121 |- | Nov | 2017 | Iifar |- | Dets | 2017 | The Prince of Tartu |- | Jaan | 2018 | Kruusamägi |- | Veeb | 2018 | Neptuunium |- | Märts | 2018 | Tiuks |- | Apr | 2018 | Metsavend |- | Mai | 2018 | WikedKentaur |- | Juuni | 2018 | Ursus scribens |- | Juuli | 2018 | Pelmeen10 |- | Aug | 2018 | Evlper |- | Sept | 2018 | Pikne |- | Okt | 2018 | Ehitaja |- | Nov | 2018 | MirkoM |- | Dets | 2018 | Estopedist |- | Jaan | 2019 | Castellum |- | Veeb | 2019 | Evlper (2) |- | Märts | 2019 | Kuriuss (2) |- | Apr | 2019 | Andres (2) |- | Mai | 2019 | Hirvelaid |- | Juuni | 2019 | Kuuskinen (2) |- | Juuli | 2019 | MirkoM (2) |- | Aug | 2019 | Kalle |- | Sept | 2019 | Krr005 |- | Okt | 2019 | Pietadè |- | Nov | 2019 | Kk |- | Dets | 2019 | Merleke5 |- | Jaan | 2020 | Lulu |- | Veeb | 2020 | Minnekon |- | Märts | 2020 | Teomees |- | Apr | 2020 | Adeliine (2) |- | Mai | 2020 | Raamaturott |- | Juuni | 2020 | Melilac (2) |- | Juuli | 2020 | Avjoska |- | August | 2020 | Karljohan29 |- | September | 2020 | NOSSER (2) |- | Oktoober | 2020 | Velirand (2) |- | November | 2020 | Pietadè (2) |- | Detsember | 2020 | WikedKentaur (2) |- | Jaanuar | 2021 | Sillerkiil |- | Veebruar | 2021 | Le Boréalien |- | Märts | 2021 | Astromaailm |- | Aprill | 2021 | Joonas07 |- | Mai | 2021 | Taurus404 |- | Juuni | 2021 | Amherst99 |- | Juuli | 2021 | Ursus scribens (2) |- | August | 2021 | Sillerkiil (2) |- | September | 2021 | Kuriuss (3) |- | Oktoober | 2021 | Ulrikaekm |- | November | 2021 | Andreas Tamm |- | Detsember | 2021 | Pikne (2) |- | Jaanuar | 2022 | Kruusamägi (2) |- | Veebruar | 2022 | Svencapoeira |- | Märts | 2022 | Juhan121 (2) |- | Aprill | 2022 | Metzziga |- | Mai | 2022 | Evlper (3) |- | Juuni | 2022 | Andreas003 |- | Juuli | 2022 | Sacerdos79 (2) |- | August | 2022 | TTimmi |- | September | 2022 | Karljohan29 (2) |- | Oktoober | 2022 | Metsavend (2) |- | November | 2022 | Kopo25 |- | Detsember | 2022 | Marko.Eesti |- | Jaanuar | 2023 | Darja.Lavogina |- | Veebruar | 2023 | LeeMarx |- | Märts | 2023 | W.A. von Schlippenbach |- | Aprill | 2023 | Hirvelaid (2) |- | Mai | 2023 | Angmar Brekker |- | Juuni | 2023 | Hannesvalk |- | Juuli | 2023 | Andres (3) |- | August | 2023 | Velirand (3) |- | September | 2023 | W.A. von Schlippenbach (2) |- | Oktoober | 2023 | Evlper (4) |- | November | 2023 |LeeMarx (2) |- | Detsember | 2023 |Gert7 |- | Jaanuar | 2024 |Mona (2) |- | Veebruar | 2024 | Kaniivel (2) |- | Märts | 2024 | Kalle (2) |- | Aprill | 2024 | Teomees (2) |- | Mai | 2024 | Andreas003 (2) |- | Juuni | 2024 | Trebors |- | Juuli | 2024 | Darja.Lavogina (2) |- | August | 2024 | Taurus404 (2) |- | September | 2024 | Taivo |- | Oktoober | 2024 | Hirvelaid (3) |- | November | 2024 | Sillerkiil (3) |- | Detsember | 2024 | Kuuskinen (3) |- | Jaanuar | 2025 | VillaK |- | Veebruar | 2025 | Darja.Lavogina (3) |- | Märts | 2025 | Ehitaja (2) |- | Aprill | 2025 | Maiemaie |- | Mai | 2025 | Logistikainsener |- | Juuni | 2025 | Evlper (5) |- | Juuli | 2025 | Ojassaar |- | August | 2025 | Melilac (3) |- | September | 2025 | Heakeel |- | Oktoober | 2025 | Kuuskinen (4) |- | November | 2025 | Mona (3) |- | Detsember | 2025 | Hannesvalk (2) |- | Jaanuar | 2026 | LAviki |- | Veebruar | 2026 | Taurus404 (3) |- | Märts | 2026 | Hirvelaid (4) |} '''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus. Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida. Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena. MTÜ [[Wikimedia Eesti]] paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning alates 2022. aastast tõusis summa 40 euro peale. Alates 2026. aastast on kinkekaardi väärtus 50 eurot. <gallery mode=packed heights=75px> Original Barnstar Hires.png|1. tunnustäht Azure Barnstar.png|2. tunnustäht Purple Barnstar Hires.png|3. tunnustäht Metallic Red Barnstar.svg|4. tunnustäht Metallic Green Barnstar.svg|5. tunnustäht </gallery> == Hääletus == Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]]. ===Aprill 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–30. aprillini. Hääletus toimub 1.–7. maini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Perüton|Perüton]]''' ([[Eri:Kaastöö/Perüton|kaastöö]]) Ukraina kultuuripärandist kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2026, kell 19:34 (EEST) [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Evlper|Evlper]]''' ([[Eri:Kaastöö/Evlper|kaastöö]]) Astuuria-teemaliste artiklite eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 23:47 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 08:51 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 21:32 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. mai 2026, kell 21:42 (EEST) ===Märts 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. märtsini. Hääletus toimub 1.–7. aprillini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]''' ([[Eri:Kaastöö/Hirvelaid|kaastöö]]) usina artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 08:05 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 19:15 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 21:18 (EEST) ::{{poolt}} - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 13:21 (EEST) :: {{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 3. aprill 2026, kell 15:41 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]]''' ([[Eri:Kaastöö/NOSSER|kaastöö]]) artiklite usina täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kk|Kk]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kk|kaastöö]]) biolooogiaalase kaastöö eest. {{allkirjata|Melilac}} ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 09:07 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) :Aitäh! – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 07:48 (EEST) ===Veebruar 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–28. veebruarini. Hääletus toimub 1.–7. märtsini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. veebruar 2026, kell 09:15 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]''' ([[Eri:Kaastöö/Taurus404|kaastöö]]) pikaajalise usina töö eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 20:15 (EET) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 10:17 (EET) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 14:22 (EET) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:05 (EET) ::{{poolt}} – --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:09 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ojassaar|kaastöö]]) ilusate lindudega tegelemise eest. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 22:03 (EET) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 02:00 (EET) ::{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 05:50 (EET) ---- Sellega on valitud järgmine kuu vikipedist, kes on sedapuhku [[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET) ===Jaanuar 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. jaanuarini. Hääletus toimub 1.–7. veebruarini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. jaanuar 2026, kell 00:48 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:LAviki|LAviki]]''' ([[Eri:Kaastöö/LAviki|kaastöö]]) pikaajalise panuse eest Vikipeediasse, aga ka jaanuaris 2026 loodud artikli "[[Elektrotehnika ja elektroonika ajajoon]]" ning põhjalikult täiendatud [[Carl Friedrich Gauss]]i isikuartikli eest. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 26. jaanuar 2026, kell 13:04 (EET) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. veebruar 2026, kell 20:40 (EET) ::{{poolt}} –– [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 01:04 (EET) ::{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 19:40 (EET) ::{{poolt}}--[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 20:43 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Logistikainsener|Logistikainsener]]''' ([[Eri:Kaastöö/Logistikainsener|kaastöö]]) panuse eest logistikavaldkonna mõistete Vikipeediasse toomisel. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. jaanuar 2026, kell 16:05 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ο Χριστός είναι βασιλιάς|Ο Χριστός είναι βασιλιάς]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ο Χριστός είναι βασιλιάς|kaastöö]]) kristluseteemaliste artiklite ja täienduste eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. jaanuar 2026, kell 20:57 (EET) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 00:56 (EET) ::<s>{{poolt}} [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-72805-1|&#126;2026-72805-1]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-72805-1|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 15:58 (EET)</s> Anonüümne hääletamine ei ole lubatud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 06:04 (EET) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 16:00 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]]''' ([[Eri:Kaastöö/Estopedist1|kaastöö]]) töö eest kategooriatega, mida ta minu meelet oskab teha. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 31. jaanuar 2026, kell 09:55 (EET) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:LAviki|LAviki]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. veebruar 2026, kell 09:15 (EET) ===Detsember 2025=== Kandidaate saab esitada 25.–31. detsembrini. Hääletus toimub 1.–7. jaanuarini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. detsember 2025, kell 14:38 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kruusamägi|kaastöö]]) Artiklite aktiivse ja kaasamõtleva täiendamise eest - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 18:25 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Velirand|Velirand]]''' ([[Eri:Kaastöö/Velirand|kaastöö]]) Läti asulate pindaladega varustamise eest - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 18:25 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Hannesvalk|Hannesvalk]]''' ([[Eri:Kaastöö/Hannesvalk|kaastöö]]) väga sihikindlalt ühe teema kajastamise eest. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 18:27 (EET) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 1. jaanuar 2026, kell 14:34 (EET) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. jaanuar 2026, kell 22:53 (EET) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. jaanuar 2026, kell 10:17 (EET) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:D1Hondt|D1Hondt]] ([[Kasutaja arutelu:D1Hondt|arutelu]]) 7. jaanuar 2026, kell 17:20 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kuriuss|kaastöö]]) Eesti inimeste artiklite loomise ja täiendamise eest, rääkimata pidevast keeletoimetamisest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 18:58 (EET) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. jaanuar 2026, kell 12:32 (EET) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 5. jaanuar 2026, kell 16:46 (EET) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 6. jaanuar 2026, kell 10:13 (EET) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Melilac|Melilac]]''' ([[Eri:Kaastöö/Melilac|kaastöö]]) kelle erandlikult julged ja ausad arvamused on viki üldises arutelus nagu viimased allesjäänud vähesed selgemad valguskiired meid ümbritsevas, järjest tihedamaks muutuvas hübriidsõja suitsuseguses udus. - [[Kasutaja:D1Hondt|D1Hondt]] ([[Kasutaja arutelu:D1Hondt|arutelu]]) 31. detsember 2025, kell 23:54 (EET) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. jaanuar 2026, kell 13:12 (EET) ::{{poolt}} - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 2. jaanuar 2026, kell 01:21 (EET) ---- Seega näib, et sel korral on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Hannesvalk|Hannesvalk]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. jaanuar 2026, kell 00:48 (EET) == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]] * [[Vikipeedia sõber]] [[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]] p2r0mz71bu00hwuphx2m2rinvmxnoal 0 450484 7144444 6910191 2026-05-02T08:38:51Z Kuriuss 38125 7144444 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=mai}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=mai}} '''Hormoonravi''' on hormoonide kasutamine ravieesmärkidel. Näiteks ravitakse hormoonidega mitmeid kasvajaid ja nahahaigusi. Hormoonravimeid on mitmes vormis: kreemid, salvid, süstid ja tabletid.<ref name=":1" /><ref name=":0" /><ref name=":2" /> == Ajalugu == === Vähivastase hormoonravi ajalugu === 1896. aastal avastas Glasgow' kirurg George Beatson, et kolmel patsiendil, kes põdesid [[rinnavähk]]i, olid eemaldatud munasarjad ja see oli andnud positiivse tulemuse. See oli esimene näitaja, et vähi kulg on seotud hormoonidega. Beatsoni uurimus juhtis teadlaste tähelepanu leitule ja teadlased hakkasid otsima viise, kuidas peatada [[Östrogeenid|östrogeeni]] ja vähi seost.<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20161201081652/http://www.cancerresearchuk.org/about-cancer/cancers-in-general/treatment/hormone/hormone-therapy3#t6XFFrTwl77RzE2T.99 Suurbritannia vähiuuringute veebisait]. Kasutatud 24. oktoober 2016</ref> 1937. aastaks Dodds & Robinson leiutasid aine nimetusega dietüülstilböstrool, mis andis vähivastaseid tulemusi. Viga oli selles, et suurtes doosides manustamine põhjustas palju kõrvaltoimeid. Hoolimata sellest sai ravimist valikuline ravim eesnäärmevähi raviks.<ref name=":1" /> 1969. aastal sünteetiline östrogeeni blokeerija tamofikseen, oli esmakordselt kasutuses rinnavähi vastase ravimine Christie haiglas Manchesteris. Nüüd on tamofikseen laialdaselt kasutatud rinnavähi ravimiseks.<ref name=":1" /> 2002. aastal Suurbritannia Vähiuuringute uurimus IBIS I näitas, et tamofikseeni on võimalik kasutada ka rinnavähi ärahoidmiseks äsja menopausi põdenud naistel. Siiski on tamofikseenil kõrvaltoimed, Suurbritannia Vähiuuringud leidsid uue östrogeeni toime peatava ravimi Arimidexi (toimeaine anastrosool), mis on sama efektiivne, kuid vähemate kõrvaltoimetega.<ref name=":1" /> == Hormoonravi psoriaasi vastu == [[Psoriaas]]i raviks kasutatakse paikseid hormoone. [[Pilt:Psoriasis on back.jpg|pisi|Psoriaasi põdeva inimese selg|tühi]] === Paiksete hormoonide jagunemine === Paiksed hormoonid jagunevad nelja gruppi:<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20161201015714/http://www.derma.ee/articles.php?id=56 Derma.ee veebisait, psoriaasiravi paiksete steroididega]. Vaadatud 05.11.2016.</ref> I astme steroidid (nõrgad): * 0,5–2,5% hüdrokortisoon (Hydrocortison DAK salv) * prednisoloon (Linola HN kreem, Linola H-Fett N kreem)<ref name=":0" /> II astme steroidid (mõõdukad): * Aclometasone dipropionate * Clobetasone butyrate * Fluocinolone acetonide * Triamcinolone acetonide (Ftorokort salv) * Hydrocortisone 17-butyrate (Locoid kreem, rasvane kreem ja losjoon)<ref name=":0" /> III astme steroidid (tugevad): * Betamethasone valerate (Betnovate kreem ja salv, Celestoderm-V kreem ja salv) * Betamethasone dipropionate * Diflucortolone valerate * Fluticasone propionate (Cutivate kreem ja salv) * Mometasone furoate (Elocon salv, kreem ja lahus) * Methylprednisolone aceponate (Advantan kreem ja salv, Advantan nahaemulsioon )<ref name=":0" /> IV astme steroidid (väga tugevad): * Clobetasol propionate (Dermovate kreem, salv ja lahus) * Betamethasone dipropionate<ref name=":0" /> === Paiksete hormoonide kasutamine === Paikseid steroide võib kombineerida selliste komponentidega nagu salitsüülhape, mis aitab liigset ketendust eemaldada, lisaks antibakteriaalsete kreemide ja seenevastaste ravimitega.<ref name=":0" /> Paiksete hormoonide kasutamise juures on kõige olulisem õige diagnoos. Ravi intensiivsus ja pikkus sõltub psoriaasi tüübist ja intensiivsusest. Seni, kuni diagnoos ei ole kindel, kasutatakse lühiajalist ravi. Kui haigus tekib uuesti, tuleb ravi jätkata, et vältida muid potentsiaalseid seisundeid.<ref name=":0" /> Õige kasutamise korral on paiksed steroidid väga efektiivse tulemusega. Kasutamist tuleb jälgida, kui tegu on:<ref name=":0" /> * suure kehapinnaga, millel paikseid steroide kasutatakse * ravitav piirkond kaetakse kilega * ravi pikkus ületab 2–3 nädalat * lapspatsiendiga<ref name=":0" /> Paikseid steroide kasutatakse 1–2 korda päevas ja neid kantakse ainult kahjustatud piirkonnale. Steroidide põhjustatud nahakuivuse korral kasutatakse nahka niisutavaid kreeme. Väga tugeva ja agressiivse juhtumi korral võib haige koha katta kilega, aga ainult väikese ala ja lühikeseks ajaks.<ref name=":0" /> Kindlasti tuleb arvestada, et kui kasutada originaalravimi alternatiivi, siis see ei pruugi töötada sama hästi. On ette tulnud palju juhtumeid, kus originaalravimile allub haigus hästi, kuid toimeainepõhist alternatiivi kasutades haigus ägeneb.<ref name=":0" /> Paikse hormooni manustamist mõõdetakse sõrmeotsaühikus – see on kreemi hulk, mis saadakse, kui pigistatakse tuubist joon sõrmeotsast, kuni välimise sõrmelüli lõpuni. Kreemi kogus sõrmeotsaühikus oleneb vanusest:<ref name=":0" /> * täiskasvanud mehel: 0,5 grammi * täiskasvanud naisel: 0,4 grammi * 4-aastasel lapsel: ~1/3 täiskasvanud inimese kogusest * 0,5–1-aastasel imikul: ~1/4 täiskasvanud inimese kogusest<ref name=":0" /> Manustamine sõltub ka keha osast. Näiteks ühele labakäele on soovitatav kogus üks sõrmeotsa ühik, ühele labajalale on soovitatav kogus kaks sõrmeotsaühikut. Kogu kehale kokku on soovitatav kogus 40 sõrmeotsa ühikut.<ref name=":0" /> === Kõrvaltoimed === Paiksetel hormoonidel on palju kõrvaltoimeid. Paiksed hormoonid võivad tekitada nii sisemisi kui ka välimisi kõrvaltoimeid.<ref name=":0" /> === Sisemised kõrvaltoimed === Sisemisi kõrvaltoimeid tekib paiksete steroidide kasutamisel harva. Peamiselt tekivad need pikemaajaliste tugevate steroidide kasutamisel. Kui nädalas kasutatakse üle 50 g klobetasoolproprionaati või üle 500 g hüdrokortisooni, võib steroidide imendumine olla neerupealiste töö allasurumise või Cushigi sündroomi tekkeks. === Välimised kõrvaltoimed === * Naha õhenemine ja venitusarmid * kergemini tekkivad marrastused ja verevalumid * perioraalne dermatiit * veresoonte laiendid * suurenenud vastuvõtlikkus nahainfektsioonidele * steroidakne * liigne karvakasv ravitud piirkonnas * steroidiallergia == Hormoonravi vähi vastu == Vähiraviga seoses kasutatakse hormoonravi enamasti pärast operatsiooni remissiooni säilitamiseks või pikendamiseks. Hormoonravi kasutatakse kas koos keemiaraviga või pärast seda.<ref name=":2">[https://www.kasvaja.net/kasvajate-ravi/hormoonravi/ Kasvaja.net veebisait, hormoonravi kasutamine vähi vastu]. Kasutatud 10. november 2016</ref> === Hormoonravi rinnavähi vastu === Rinnavähi korral kasutatakse antiöstrogeenravi, kui kasvaja on hormoonitundlik. Ravim takistab organismis leiduval östrogeenil vähkkasvaja arengu toetamist. Ravim blokeerib östrogeeni kasvajat stimuleeriva toime ja aeglustab vähirakkude teket.<ref name=":2" /> === Hormoonravi eesnäärmevähi vastu === Eesnäärmevähi korral on kasutusel androgeeni deprivatsioon ehk androgeeni mahasurumine. Androgeen soodustab eesnäärmevähi korral vähirakkude teket. Ravi eesmärgiks on androgeeni toime mahasurumine ja vähirakkude kahanemine või kasvamise aeglustamine.<ref name=":2" /> == Vaata ka == * [[Hormoonid]] * [[Vähk (haigus)|Vähk]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Meditsiin]] [[Kategooria:Raviviisid]] dxza5ym91db4q6zns15m8vjkxp5lfnf 0 453248 7143947 6705013 2026-05-01T12:40:50Z ~2026-26488-48 228426 7143947 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Flag of the Prime Minister of Pakistan.svg|pisi|Pakistani peaministri lipp.]] Siin on loetletud [[Pakistan]]i [[Pakistani peaminister|peaministreid]] alates ametikoha loomisest aastal 1947. ==List== {| class="wikitable zebra" width=100% |- class=hintergrundfarbe6 ! style="width:25px" | # ! style="width:80px" | Pilt ! style="width:200px"| Nimi ! style="width:150px"| Ametiaja algus ! style="width:150px"| Ametiaja lõpp ! style="width:80px" | Partei |- ! 1 | [[Pilt:Liaquat Ali Khan.jpg|80px|Liaquat Ali Khan]] | [[Liaquat Ali Khan]] | 14. august 1947 | 16. oktoober 1951 | [[Moslemi Liiga (Pakistan)|Moslemi Liiga]] |- ! 2 | [[Pilt:Khawaja Nazimuddin of Pakistan.JPG|80px|Khawaja Nazimuddin]] | [[Khawaja Nazimuddin]] | 17. oktoober 1951 | 17. april 1953 | [[Moslemi Liiga (Pakistan)|Moslemi Liiga]] |- ! 3 | [[Pilt:53bogra nehru (cropped).jpg|80px|Muhammad Ali Bogra]] | [[Muhammad Ali Bogra]] | 17. aprill 1953 | 12. august 1955 | [[Moslemi Liiga (Pakistan)|Moslemi Liiga]] |- ! 4 | [[Pilt:Chaudhry Mohammad Ali.jpg|80px|Chaudhry Muhammad Ali]] | [[Chaudhry Muhammad Ali]] | 12. august 1955 | 12. september 1956 | [[Moslemi Liiga (Pakistan)|Moslemi Liiga]] |- ! 5 | [[Pilt:Huseyn Shaheed Suhrawardy.png|80px|Husein Shahid Suhrawardy]] | [[Husein Shahid Suhrawardy]] | 12. september 1956 | 17. oktoober 1957 | [[Awami Liiga]] |- ! 6 | [[Pilt:Ibrahim Ismail Chundrigar.jpg|80px|Ibrahim Ismail Chundrigar]] | [[Ibrahim Ismail Chundrigar]] | 17. oktoober 1957 | 16. detsember 1957 | [[Moslemi Liiga (Pakistan)|Moslemi Liiga]] |- ! 7 | [[Pilt:Feroz Khan Noon.jpg|80px|Malik Feroz Khan Noon]] | [[Malik Feroz Khan Noon]] | 16. detsember 1957 | 7. oktoober 1958 | [[Pakistani Vabariiklik Partei]] |- ! − | [[Pilt:Muhammed Ayub Khan.JPG|80px|Muhammed Ayub Khan]] | [[Muhammed Ayub Khan]] | 7. oktoober 1958 | 28. oktoober 1958 | ''Armee'' |- class=hintergrundfarbe5 |- ! 8 | | [[Nurul Amin]] | 7. detsember 1971 | 20. detsember 1971 | [[Pakistani Moslemi Liiga]] |- class=hintergrundfarbe5 |- ! 9 | [[Pilt:Zulfikar Ali Bhutto.jpg|80px|Zulfikar Ali Bhutto]] | [[Zulfikar Ali Bhutto]] | 14. august 1973 | 5. juuli 1977 | [[Pakistani Rahvapartei]] |- class=hintergrundfarbe5 |- ! 10 | [[Pilt:Muhammad Khan Junejo.jpg|80px|Muhammad Khan Junejo]] | [[Muhammad Khan Junejo]] | 24. märts 1985 | 29. mai 1988 | [[Pakistani Moslemi Liiga]] |- class=hintergrundfarbe5 |- ! 11 | [[Pilt:Benazir Bhutto cropped.jpg|80px|Benazir Bhutto]] | [[Benazir Bhutto]] | 9. detsember 1988 | 6. august 1990 | [[Pakistani Rahvapartei]] |- class=hintergrundfarbe5 ! − | [[Pilt:Ghulam Mustafa Jatoi.jpg|80px|Ghulam Mustafa Jatoi]] | [[Ghulam Mustafa Jatoi]] <small>(kohusetäitja)</small> | 6. august 1990 | 1. november 1990 | [[Pakistani Rahvuslik Rahvapartei]] |- ! 12 | [[Pilt:Nawaz Sharif detail, 981203-D-9880W-117.jpg|80px|Nawaz Sharif]] | [[Nawaz Sharif]] | 1. november 1990 | 18. aprill 1993 | [[Pakistani Moslemi Liiga (N)]] |- class=hintergrundfarbe5 ! − | [[Pilt:Balakh Sher Mazar.jpg|80px|Balakh Sher Mazari]] | [[Balakh Sher Mazari]] <small>(kohusetäitja)</small> | 18. aprill 1993 | 26. mai 1993 | [[Pakistani Rahvapartei]] |- ! (12) | [[Pilt:Nawaz Sharif detail, 981203-D-9880W-117.jpg|80px|Nawaz Sharif]] | [[Nawaz Sharif]] | 26. mai 1993 | 18. juuli 1993 | [[Pakistani Moslemi Liiga (N)]] |- class=hintergrundfarbe5 ! − | [[Pilt:Moeenuddin Ahmad Qureshi.jpg|80px|Moin Qureshi]] | [[Moin Qureshi]] <small>(kohusetäitja)</small> | 18. juuli 1993 | 19. oktoober 1993 | ''Parteitu'' |- ! (11) | [[Pilt:Benazir Bhutto cropped.jpg|80px|Benazir Bhutto]] | [[Benazir Bhutto]] | 19. oktoober 1993 | 5. november 1996 | [[Pakistani Rahvapartei]] |- class=hintergrundfarbe5 ! − | | [[Miraj Khalid]] <small>(kohusetäitja)</small> | 5. november 1996 | 17. veebruar 1997 | ''Parteitu'' |- ! (12) | [[Pilt:Nawaz Sharif detail, 981203-D-9880W-117.jpg|80px|Nawaz Sharif]] | [[Nawaz Sharif]] | 17. veebruar 1997 | 12. oktoober 1999 | [[Pakistani Moslemi Liiga (N)]] |- class=hintergrundfarbe5 |- ! 13 | [[Pilt:Zafarullah Khan Jamali (cropped).jpg|80px|Zafarullah Khan Jamali]] | [[Zafarullah Khan Jamali]] | 21. november 2002 | 26. juuni 2004 | [[Pakistani Moslemi Liiga (Q)]] |- ! 14 | [[Pilt:Pakistan delegation (cropped).jpg|80px|Chaudhry Shujaat Hussein]] | [[Chaudhry Shujaat Hussein]] | 30. juuni 2004 | 28. august 2004 | [[Pakistani Moslemi Liiga (Q)]] |- ! 15 | [[Pilt:Shaukat Aziz.jpg|80px|Shaukat Aziz]] | [[Shaukat Aziz]] | 28. august 2004 | 15. november 2007 | [[Pakistani Moslemi Liiga (Q)]] |- class=hintergrundfarbe5 ! − | [[Pilt:Us amb chairman.jpg|80px|Muhammad Mian Soomro]] | [[Muhammad Mian Soomro]] <small>(kohusetäitja)</small> | 15. november 2007 | 24. märts 2008 | [[Pakistani Moslemi Liiga (Q)]] |- ! 16 | [[Pilt:Syed Gillani - World Economic Forum on the Middle East 2008.jpg|80px|Yousaf Raza Gilani]] | [[Yousaf Raza Gilani]] | 25. märts 2008 | 26. aprill 2012 | [[Pakistani Rahvapartei]] |- ! 17 | [[Pilt:Raja Pervez Ashraf.jpg|80px|Raja Pervez Ashraf]] | [[Raja Pervez Ashraf]] | 22. juuni 2012 | 15. märts 2013 | [[Pakistani Rahvapartei]] |- class=hintergrundfarbe5 ! − | | [[Mir Hazar Khan Khoso]] <small>(kohusetäitja)</small> | 25. märts 2013 | 4. juuni 2013 | ''Parteitu'' |- ! (12) | [[Pilt:PrimeMinisterNawazSharif.jpg|80px|Nawaz Sharif]] | [[Nawaz Sharif]] | 5. juuni 2013 | 1. august 2017 | [[Pakistani Moslemi Liiga (N)]] |- ! 18 | [[Pilt:Rex Tillerson and Shahid Khaqan Abbasi in Islamabad, Pakistan - 2017 (37852996466) (cropped).jpg|80px|Shahid Khaqan Abbasi]] | [[Shahid Khaqan Abbasi]] | 1. august 2017 | 1. juuni 2018 | [[Pakistani Moslemi Liiga (N)]] |- ! − | | [[Nasirul Mulk]] <small>(kohusetäitja)</small> | 1. juuni 2018 | 18. august 2018 | ''Parteitu'' |- ! 19 | [[Pilt:Imran Khan 2019 crop.jpg|80px|Imran Khan]] | [[Imran Khan]] | 18. august 2018 | 11. aprill 2022 | [[Pakistan Tehreek-e-Insaf]] |- ! 20 | [[Pilt:CM Punjab Shehbaz Hajra (35706248992).jpg|80px|Shehbaz Sharif]] | [[Shehbaz Sharif]] | 11. aprill 2022 | 14. august 2023 | [[Pakistani Moslemi Liiga (N)]] |- ! − | [[Pilt:Ilham Aliyev met with caretaker Prime Minister of Pakistan in Tashkent (1) (cropped).jpg|80px|Anwar ul Haq Kakar]] | [[Anwar ul Haq Kakar]] <small>(kohusetäitja)</small> | 14. august 2023 | 4. märts 2024 | ''Parteitu'' |- ! (20) | [[Pilt:CM Punjab Shehbaz Hajra (35706248992).jpg|80px|Shehbaz Sharif]] | [[Shehbaz Sharif]] | 4. märts 2024 | ''Ametis'' | [[Pakistani Moslemi Liiga (N)]] |} [[Kategooria:Pakistani peaministrid| ]] [[Kategooria:Valitsusjuhtide loendid]] [[Kategooria:Pakistani loendid|Peaministrid]] 0fkyd117jjef6kb9bz49kdfofkthh8c 7143948 7143947 2026-05-01T12:41:23Z ~2026-26488-48 228426 /* List */ 7143948 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Flag of the Prime Minister of Pakistan.svg|pisi|Pakistani peaministri lipp.]] Siin on loetletud [[Pakistan]]i [[Pakistani peaminister|peaministreid]] alates ametikoha loomisest aastal 1947. ==Prime Ministers== {| class="wikitable sortable plainrowheaders collapsible" |+List of Prime Ministers of Pakistan !N ! style="width:100px;"| Portrait ! width=20% | Name<br><small>(Birth–death)</small> ! width=10% | Took office ! width=10% | Left office ! width=10% | Elections ! width="20%" | Political party<br><small>(''Alliance'')</small> |- | align="center" style="background-color: DarkGreen" |1 | align="center" | [[File:Liaquat Ali Khan.jpg|frameless|upright=0.45|alt=A black-and-white head and shoulder shot of a man with spectacles, wearing coat and a tie.]] ! scope=row align="center" | [[Liaquat Ali Khan]]<br><small>(1895–1951)</small> | align="center" | 14 August 1947 | align="center" | 16 October 1951<br>(assassinated) | align="center" | — | align="center" | [[Pakistan Muslim League|Muslim League]] |- | align="center" style="background-color: DarkGreen" |2 | align="center" | [[File:Khawaja Nazimuddin of Pakistan.JPG|frameless|upright=0.45|alt=A black-and-white head and shoulder shot of a man wearing coat and Jinnah cap.]] ! scope=row align="center" | [[Khawaja Nazimuddin|Sir Khawaja Nazimuddin]]<br><small>(1894–1964)</small> | align="center" | 17 October 1951 | align="center" | 17 April 1953 | align="center" | — | align="center"| Muslim League |- | align="center" style="background-color: DarkGreen" |3 | align="center" | ! scope=row align="center" | [[Mohammad Ali Bogra]]<br><small>(1909–1963)</small> | align="center" | 17 April 1953 | align="center" | 12 August 1955 | align="center" | — | align="center"| Muslim League |- | align="center" style="background-color: DarkGreen" |4 | align="center" | [[File:Chaudhry Mohammad Ali.jpg|frameless|upright=0.45|alt=]] ! scope=row align="center" | [[Chaudhry Mohammad Ali]]<br><small>(1905–1980)</small> | align="center" | 12 August 1955 | align="center" | 12 September 1956 | align="center" | — | align="center"| Muslim League |- | align=center style="background-color:{{party color|Bangladesh Awami League}}" |5 | align="center" |[[File:H._S._Suhrawardy.gif|132x132px]] ! scope=row align="center" | [[Huseyn Shaheed Suhrawardy]]<br><small>(1892–1963)</small> | align="center" | 12 September 1956 | align="center" | 17 October 1957 | align="center" | — | align="center" | [[Awami League]] |- | align="center" style="background-color: DarkGreen" |6 | align="center" | [[File:Ibrahim Ismail Chundrigar.jpg|100px]] ! scope=row align="center" | [[I. I. Chundrigar|Ibrahim Ismail Chundrigar]]<br><small>(1898–1968)</small> | align="center" | 17 October 1957 | align="center" | 16 December 1957 | align="center" | — | align="center"| Muslim League |- | align="center" style="background-color: #6495ED" |7 | align="center" |[[File:Feroz Khan Noon.jpg|100px]] ! scope=row align="center" | [[Feroz Khan Noon|Sir Feroze Khan Noon]]<br><small>(1893–1970)</small> | align="center" | 16 December 1957 | align="center" | 7 October 1958 | align="center" | — | align="center" | [[Republican Party (Pakistan)|Republican Party]] |- |8 |[[File:Muhammed_Ayub_Khan.JPG|alt=A black and white portrait of Ayub Khan|137x137px]] ![[Ayub Khan (President of Pakistan)|Ayub Khan]] <small>(1907–1974)</small> |27 October 1958 |8 June 1962 |— |Independent |- |9 | ![[Fazlul Qadir Chaudhry]] ( 1919–1973) |8 June 1962 |12 June 1965 |— |Independent |- |10 |[[File:Yahya_Khan_(cropped_version).jpg|84x84px]] ![[Yahya Khan]] <small>(1917–1980)</small> |12 June 1965 |7 December 1971 |— |Independent |- | align="center" style="background-color: DarkGreen" |11 | align="center" | ! scope="row" align="center" |[[Nurul Amin]]<br><small>(1893–1974)</small> | align="center" | 7 December 1971 | align="center" | 20 December 1971 | align="center" |[[Pakistani general election, 1970|1970]] | align="center" |[[Pakistan Muslim League]] |- |12 |[[File:Fazal_E_Ch.jpg|125x125px]] ![[Fazal Ilahi Chaudhry]] <small>(1904–1982)</small> |20 December 1971 |14 August 1973 |— |Independent |- | align="center" style="background-color: Black" |13 | align="center" | ! scope="row" align="center" |[[Zulfikar Ali Bhutto]]<br><small>(1928–1979)</small> | align="center" | 14 August 1973 | align="center" | 5 July 1977 | align="center" |[[Zulfikar Ali Bhutto#Prime Minister of Pakistan|1973]] | align="center" |[[Pakistan People's Party]] |- |14 |[[File:State_emblem_of_Pakistan.svg|115x115px]] ![[Sheikh Anwarul Haq]] <small>(1917–1995)</small> |5 July 1977 |5 July 1977 |— |Independent |- |15 | ![[Muhammad Zia-ul-Haq]] <small>(1924–1988)</small> |5 July 1977 |24 March 1985 |— |Independent |- | align="center" style="background-color: DarkGreen" |16 | align="center" | [[File:Muhammad Khan Junejo.jpg|100px]] ! scope=row align="center" | [[Muhammad Khan Junejo]]<br><small>(1932–1993)</small> | align="center" | 24 March 1985 | align="center" | 29 May 1988 | align="center" | [[Pakistani general election, 1985|1985]] | align="center" | Pakistan Muslim League <br /> |- |17 | ![[Muhammad Zia-ul-Haq]] <small>(1924–1988)</small> |29 May 1988 |6 August 1988 |— |[[Independent (politician)|Independent]] |- |18 |[[File:State_emblem_of_Pakistan.svg|115x115px]] ![[Ghulam Ishaq Khan]]<small>(1915–2006)</small> |6 August 1988 |2 December 1988 |— |[[Independent (politician)|Independent]] |- | align="center" style="background-color: Black" |19 | align="center" | [[File:(Benazir Buttho) Rueda de prensa de Felipe González y la primera ministra de Paquistán. Pool Moncloa. 14 de septiembre de 1994 (cropped).jpeg|100px|alt=A head and shoulder shot of a woman in traditional Pakistani dress.]] ! scope=row align="center" | [[Benazir Bhutto]]<br><small>(1953–2007)</small> | align="center" | 2 December 1988 | align="center" | 6 August 1990 | align="center" | [[Pakistani general election, 1988|1988]] | align="center" | Pakistan People's Party |- | align="center" style="background-color: Maroon" |20 |[[File:Ghulam_Mustafa_Jatoi.jpg|141x141px]] ! scope=row align="center" | [[Ghulam Mustafa Jatoi]]<br><small>(1931–2009)</small> | align="center" | 6 August 1990 | align="center" | 6 November 1990 |— | align="center" | [[National Peoples Party (Pakistan)|National Peoples Party]] |- | align=center style="background-color:DarkGreen" |21 | align="center" |[[File:Prime_Minister_Nawaz_Sharif.jpg|alt=A head and shoulder shot of a man from the left, this image may or may not reflect time period, best advice is to find one from 1997.|123x123px]] ! scope=row align="center" | [[Nawaz Sharif]]<br><small>(1949–)</small> | align="center" | 6 November 1990 | align="center" | 18 April 1993 | align="center" | [[Pakistani general election, 1990|1990]] | align="center" | [[Pakistan Muslim League (N)]] |- | align="center" style="background-color: Black" |22 | align="center" | [[File:Balakh Sher Mazar.jpg|100px]] ! scope=row align="center" | [[Balakh Sher Mazari]]<br><small>(1928–)</small> | align="center" | 18 April 1993 | align="center" | 26 May 1993 |— | align="center" | Pakistan People's Party |- |23 |[[File:State_emblem_of_Pakistan.svg|115x115px]] ![[Wasim Sajjad]]<small>(1941– )</small> |26 May 1993 |26 May 1993 |— |[[Independent (politician)|Independent]] |- |24 |[[File:Prime_Minister_Nawaz_Sharif.jpg|alt=A head and shoulder shot of a man from the left, this image may or may not reflect time period, best advice is to find one from 1997.|123x123px]] ![[Nawaz Sharif]] <small>(1949–)</small> |26 May 1993 |18 July 1993 |— |[[Independent (politician)|Independent]] |- | align="center" style="background-color: White" |25 | align="center" | [[File:Moeenuddin Ahmad Qureshi.jpg|100px]] ! scope=row align="center" | [[Moeenuddin Ahmad Qureshi]]<br><small>(1930–2016)</small> | align="center" | 18 July 1993 | align="center" | 19 October 1993 |— | align="center" | Independent |- | align="center" style="background-color: Black " |26 | align="center" | [[File:Benazir Bhutto cropped.jpg|100px|alt=A head and shoulder shot of a woman in traditional Pakistani dress.]] ! scope=row align="center" | [[Benazir Bhutto]]<br><small>(1953–2007)</small> | align="center" | 19 October 1993 | align="center" | 5 November 1996 | align="center" | [[Pakistani general election, 1993|1993]] | align="center" | Pakistan People's Party |- | align="center" style="background-color: White" |27 | align="center" |[[File:State_emblem_of_Pakistan.svg|115x115px]] ! scope=row align="center" | [[Malik Meraj Khalid]]<br><small>(1916–2003)</small> | align="center" | 5 November 1996 | align="center" | 17 February 1997 |— | align="center" | Independent |- |align=center style="background-color:DarkGreen" |28 | align="center" | [[File:Prime Minister Nawaz Sharif.jpg|100px|alt=A head and shoulder shot of a man from the left, this image may or may not reflect time period, best advice is to find one from 1997.]] ! scope=row align="center" | [[Nawaz Sharif]]<br><small>(1949–)</small> | align="center" | 17 February 1997 | align="center" | 12 October 1999 | align="center" | [[Pakistani general election, 1997|1997]] | align="center" | Pakistan Muslim League (N) |- |29 | ![[Farooq Leghari]]<small>(1940–2010)</small> |12 October 1999 |12 October 1999 |— |[[Independent (politician)|Independent]] |- |30 |[[File:Pervez_Musharraf_2004.jpg|alt=A portrait of Pervez Musharraf|153x153px]] ![[Pervez Musharraf]]<small>(1943– )</small> |12 October 1999 |''23 November 2002'' |— |[[Independent (politician)|Independent]] |- | align=center style="background-color:DarkGreen" |31 | align="center" | [[File:Zafarullah Khan Jamali (cropped).jpg|100px|alt=A bearded man sitting in an office.]] ! scope=row align="center" | [[Mir Zafarullah Khan Jamali]]<br><small>(1944–)</small> | align="center" | 23 November 2002 | align="center" | 26 June 2004 | align="center" | [[Pakistani general election, 2002|2002]] | align="center" | [[Pakistan Muslim League (Q)]] |- | align=center style="background-color:DarkGreen" |32 | align="center" | [[File:Pakistan delegation (cropped).jpg|100px|alt=A side shot of a man looking at the camera.]] ! scope=row align="center" | [[Chaudhry Shujaat Hussain]]<br><small>(1946–)</small> | align="center" | 30 June 2004 | align="center" | 26 August 2004 | align="center" | — | align="center" | Pakistan Muslim League (Q) |- | align=center style="background-color:DarkGreen" |33 | align="center" | ! scope=row align="center" | [[Shaukat Aziz]]<br><small>(1949–)</small> | align="center" | 28 August 2004 | align="center" | 15 November 2007 | align="center" | — | align="center" | Pakistan Muslim League (Q) |- | align=center style="background-color:DarkGreen" |34 | align="center" | [[File:Muhammad Mian Soomro.jpg|100px|alt=A head and shoulder shot of a beard man wearing spectacles]] ! scope=row align="center" | [[Muhammad Mian Soomro]]<br><small>(1950–)</small> | align="center" | 16 November 2007 | align="center" | 24 March 2008 |— | align="center" | Pakistan Muslim League (Q) |- | align="center" style="background-color: Black" |35 | align="center" | [[File:Prime Minister of Pakistan (7171004240) (cropped).jpg|100px|alt=A shot of a man during a meeting.]] ! scope=row align="center" | [[Yousaf Raza Gillani]]<br><small>(1952–)</small> | align="center" | 25 March 2008 | align="center" | 19 June 2012 | align="center" | [[Pakistani general election, 2008|2008]] | align="center" | Pakistan People's Party |- | align="center" style="background-color: Black" |36 | align="center" | ! scope=row align="center" | [[Raja Pervaiz Ashraf]]<br><small>(1950–)</small> | align="center" | 22 June 2012 | align="center" | 24 March 2013 | align="center" | — | align="center" | Pakistan People's Party |- | align="center" style="background-color: White" |37 | align="center" | [[File:State emblem of Pakistan.svg|100px]] ! scope=row align="center" | [[Mir Hazar Khan Khoso]]<br><small>(1929–)</small> | align="center" | 25 March 2013 | align="center" | 5 June 2013 |— | align="center" | Independent |- | align=center style="background-color:DarkGreen" |38 | align="center" | [[File:PrimeMinisterNawazSharif.jpg|100px|alt=A head and shoulder shot of a man from the left.]] ! scope=row align="center" | [[Nawaz Sharif]]<br>(1949–) | align="center" | 5 June 2013 | align="center" | 28 July 2017 | align="center" | [[Pakistani general election, 2013|2013]] | align="center" | Pakistan Muslim League (N) |- |39 |[[File:Chief_Minister_of_the_Punjab_(8047057165)_(cropped).jpg|113x113px]] ![[Shehbaz Sharif]] (1949–) |28 July 2017 |1 August 2017 |— |Independent |- | align=center style="background-color:DarkGreen" | 40 | align="center" |[[File:Shahid Khaqan Abbasi (cropped).jpg|100px]] ! scope="row" align="center" |[[Shahid Khaqan Abbasi]]<br><small>(1958–)</small> | align="center" | 1 August 2017 | align="center" | 31 May 2018 | align="center" | — | align="center" | Pakistan Muslim League (N) |- | align="center" style="background-color: White" |41 | align="center" | [[File:State emblem of Pakistan.svg|100px]] ! scope="row" align="center" |[[Nasirul Mulk]]<br><small>(1950–)</small> | align="center" | 1 June 2018 | align="center" | 18 August 2018 |— | align="center" | Independent |- | align="center" style="background-color:Red" |42 | align="center" | [[file:Imran Khan 2019 crop.jpg|100px]] ! scope="row" align="center" |[[Imran Khan]]<br><small>(1952–)</small> | align="center" | 18 August 2018 | align="center" | 10 April 2022 | align="center" |[[Pakistani general election, 2018|2018]] | align="center" | Pakistan Tehreek-e-Insaf |- |43 |[[File:Chief_Minister_of_the_Punjab_(8047057165)_(cropped).jpg|113x113px]] ![[Shehbaz Sharif]] (1949–) | 10 April 2022 |13 August 2023 |— |Independent |- |44 | ![[Anwaar ul Haq Kakar]] (1971–) | 13 August 2023 |4 March 2024 |— |Independent |- |45 |[[File:Chief_Minister_of_the_Punjab_(8047057165)_(cropped).jpg|113x113px]] ![[Shehbaz Sharif]] (1949–) | 4 March 2024 |Incumbent |— |Independent |- |} n4htjz0fcou10u4yj6l0zgweiqtmvpm 7143955 7143948 2026-05-01T12:59:46Z Hjart 102048 Eemaldatud 2 redaktsiooni alates redaktsioonist [[Special:Diff/7143947|7143947]] kuni redaktsioonini [[Special:Diff/7143948|7143948]] list should not be changed into english language 7143955 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Flag of the Prime Minister of Pakistan.svg|pisi|Pakistani peaministri lipp.]] Siin on loetletud [[Pakistan]]i [[Pakistani peaminister|peaministreid]] alates ametikoha loomisest aastal 1947. {| class="wikitable zebra" width=100% |- class=hintergrundfarbe6 ! style="width:25px" | # ! style="width:80px" | Pilt ! style="width:200px"| Nimi ! style="width:150px"| Ametiaja algus ! style="width:150px"| Ametiaja lõpp ! style="width:80px" | Partei |- ! 1 | [[Pilt:Liaquat Ali Khan.jpg|80px|Liaquat Ali Khan]] | [[Liaquat Ali Khan]] | 14. august 1947 | 16. oktoober 1951 | [[Moslemi Liiga (Pakistan)|Moslemi Liiga]] |- ! 2 | [[Pilt:Khawaja Nazimuddin of Pakistan.JPG|80px|Khawaja Nazimuddin]] | [[Khawaja Nazimuddin]] | 17. oktoober 1951 | 17. april 1953 | [[Moslemi Liiga (Pakistan)|Moslemi Liiga]] |- ! 3 | [[Pilt:53bogra nehru (cropped).jpg|80px|Muhammad Ali Bogra]] | [[Muhammad Ali Bogra]] | 17. aprill 1953 | 12. august 1955 | [[Moslemi Liiga (Pakistan)|Moslemi Liiga]] |- ! 4 | [[Pilt:Chaudhry Mohammad Ali.jpg|80px|Chaudhry Muhammad Ali]] | [[Chaudhry Muhammad Ali]] | 12. august 1955 | 12. september 1956 | [[Moslemi Liiga (Pakistan)|Moslemi Liiga]] |- ! 5 | [[Pilt:Huseyn Shaheed Suhrawardy.png|80px|Husein Shahid Suhrawardy]] | [[Husein Shahid Suhrawardy]] | 12. september 1956 | 17. oktoober 1957 | [[Awami Liiga]] |- ! 6 | [[Pilt:Ibrahim Ismail Chundrigar.jpg|80px|Ibrahim Ismail Chundrigar]] | [[Ibrahim Ismail Chundrigar]] | 17. oktoober 1957 | 16. detsember 1957 | [[Moslemi Liiga (Pakistan)|Moslemi Liiga]] |- ! 7 | [[Pilt:Feroz Khan Noon.jpg|80px|Malik Feroz Khan Noon]] | [[Malik Feroz Khan Noon]] | 16. detsember 1957 | 7. oktoober 1958 | [[Pakistani Vabariiklik Partei]] |- ! − | [[Pilt:Muhammed Ayub Khan.JPG|80px|Muhammed Ayub Khan]] | [[Muhammed Ayub Khan]] | 7. oktoober 1958 | 28. oktoober 1958 | ''Armee'' |- class=hintergrundfarbe5 |- ! 8 | | [[Nurul Amin]] | 7. detsember 1971 | 20. detsember 1971 | [[Pakistani Moslemi Liiga]] |- class=hintergrundfarbe5 |- ! 9 | [[Pilt:Zulfikar Ali Bhutto.jpg|80px|Zulfikar Ali Bhutto]] | [[Zulfikar Ali Bhutto]] | 14. august 1973 | 5. juuli 1977 | [[Pakistani Rahvapartei]] |- class=hintergrundfarbe5 |- ! 10 | [[Pilt:Muhammad Khan Junejo.jpg|80px|Muhammad Khan Junejo]] | [[Muhammad Khan Junejo]] | 24. märts 1985 | 29. mai 1988 | [[Pakistani Moslemi Liiga]] |- class=hintergrundfarbe5 |- ! 11 | [[Pilt:Benazir Bhutto cropped.jpg|80px|Benazir Bhutto]] | [[Benazir Bhutto]] | 9. detsember 1988 | 6. august 1990 | [[Pakistani Rahvapartei]] |- class=hintergrundfarbe5 ! − | [[Pilt:Ghulam Mustafa Jatoi.jpg|80px|Ghulam Mustafa Jatoi]] | [[Ghulam Mustafa Jatoi]] <small>(kohusetäitja)</small> | 6. august 1990 | 1. november 1990 | [[Pakistani Rahvuslik Rahvapartei]] |- ! 12 | [[Pilt:Nawaz Sharif detail, 981203-D-9880W-117.jpg|80px|Nawaz Sharif]] | [[Nawaz Sharif]] | 1. november 1990 | 18. aprill 1993 | [[Pakistani Moslemi Liiga (N)]] |- class=hintergrundfarbe5 ! − | [[Pilt:Balakh Sher Mazar.jpg|80px|Balakh Sher Mazari]] | [[Balakh Sher Mazari]] <small>(kohusetäitja)</small> | 18. aprill 1993 | 26. mai 1993 | [[Pakistani Rahvapartei]] |- ! (12) | [[Pilt:Nawaz Sharif detail, 981203-D-9880W-117.jpg|80px|Nawaz Sharif]] | [[Nawaz Sharif]] | 26. mai 1993 | 18. juuli 1993 | [[Pakistani Moslemi Liiga (N)]] |- class=hintergrundfarbe5 ! − | [[Pilt:Moeenuddin Ahmad Qureshi.jpg|80px|Moin Qureshi]] | [[Moin Qureshi]] <small>(kohusetäitja)</small> | 18. juuli 1993 | 19. oktoober 1993 | ''Parteitu'' |- ! (11) | [[Pilt:Benazir Bhutto cropped.jpg|80px|Benazir Bhutto]] | [[Benazir Bhutto]] | 19. oktoober 1993 | 5. november 1996 | [[Pakistani Rahvapartei]] |- class=hintergrundfarbe5 ! − | | [[Miraj Khalid]] <small>(kohusetäitja)</small> | 5. november 1996 | 17. veebruar 1997 | ''Parteitu'' |- ! (12) | [[Pilt:Nawaz Sharif detail, 981203-D-9880W-117.jpg|80px|Nawaz Sharif]] | [[Nawaz Sharif]] | 17. veebruar 1997 | 12. oktoober 1999 | [[Pakistani Moslemi Liiga (N)]] |- class=hintergrundfarbe5 |- ! 13 | [[Pilt:Zafarullah Khan Jamali (cropped).jpg|80px|Zafarullah Khan Jamali]] | [[Zafarullah Khan Jamali]] | 21. november 2002 | 26. juuni 2004 | [[Pakistani Moslemi Liiga (Q)]] |- ! 14 | [[Pilt:Pakistan delegation (cropped).jpg|80px|Chaudhry Shujaat Hussein]] | [[Chaudhry Shujaat Hussein]] | 30. juuni 2004 | 28. august 2004 | [[Pakistani Moslemi Liiga (Q)]] |- ! 15 | [[Pilt:Shaukat Aziz.jpg|80px|Shaukat Aziz]] | [[Shaukat Aziz]] | 28. august 2004 | 15. november 2007 | [[Pakistani Moslemi Liiga (Q)]] |- class=hintergrundfarbe5 ! − | [[Pilt:Us amb chairman.jpg|80px|Muhammad Mian Soomro]] | [[Muhammad Mian Soomro]] <small>(kohusetäitja)</small> | 15. november 2007 | 24. märts 2008 | [[Pakistani Moslemi Liiga (Q)]] |- ! 16 | [[Pilt:Syed Gillani - World Economic Forum on the Middle East 2008.jpg|80px|Yousaf Raza Gilani]] | [[Yousaf Raza Gilani]] | 25. märts 2008 | 26. aprill 2012 | [[Pakistani Rahvapartei]] |- ! 17 | [[Pilt:Raja Pervez Ashraf.jpg|80px|Raja Pervez Ashraf]] | [[Raja Pervez Ashraf]] | 22. juuni 2012 | 15. märts 2013 | [[Pakistani Rahvapartei]] |- class=hintergrundfarbe5 ! − | | [[Mir Hazar Khan Khoso]] <small>(kohusetäitja)</small> | 25. märts 2013 | 4. juuni 2013 | ''Parteitu'' |- ! (12) | [[Pilt:PrimeMinisterNawazSharif.jpg|80px|Nawaz Sharif]] | [[Nawaz Sharif]] | 5. juuni 2013 | 1. august 2017 | [[Pakistani Moslemi Liiga (N)]] |- ! 18 | [[Pilt:Rex Tillerson and Shahid Khaqan Abbasi in Islamabad, Pakistan - 2017 (37852996466) (cropped).jpg|80px|Shahid Khaqan Abbasi]] | [[Shahid Khaqan Abbasi]] | 1. august 2017 | 1. juuni 2018 | [[Pakistani Moslemi Liiga (N)]] |- ! − | | [[Nasirul Mulk]] <small>(kohusetäitja)</small> | 1. juuni 2018 | 18. august 2018 | ''Parteitu'' |- ! 19 | [[Pilt:Imran Khan 2019 crop.jpg|80px|Imran Khan]] | [[Imran Khan]] | 18. august 2018 | 11. aprill 2022 | [[Pakistan Tehreek-e-Insaf]] |- ! 20 | [[Pilt:CM Punjab Shehbaz Hajra (35706248992).jpg|80px|Shehbaz Sharif]] | [[Shehbaz Sharif]] | 11. aprill 2022 | 14. august 2023 | [[Pakistani Moslemi Liiga (N)]] |- ! − | [[Pilt:Ilham Aliyev met with caretaker Prime Minister of Pakistan in Tashkent (1) (cropped).jpg|80px|Anwar ul Haq Kakar]] | [[Anwar ul Haq Kakar]] <small>(kohusetäitja)</small> | 14. august 2023 | 4. märts 2024 | ''Parteitu'' |- ! (20) | [[Pilt:CM Punjab Shehbaz Hajra (35706248992).jpg|80px|Shehbaz Sharif]] | [[Shehbaz Sharif]] | 4. märts 2024 | ''Ametis'' | [[Pakistani Moslemi Liiga (N)]] |} [[Kategooria:Pakistani peaministrid| ]] [[Kategooria:Valitsusjuhtide loendid]] [[Kategooria:Pakistani loendid|Peaministrid]] sytvj7gus9hlsylsrm7aw7qm0mk53zv 0 453705 7144386 7046386 2026-05-02T08:11:44Z Kuriuss 38125 7144386 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2017}} [[Pilt:Rental bikes by Bore hostel ship, Turku, Finland.jpg|pisi|Rendirattad Turu linnas Soomes]] '''Jalgrattarenditeenus''' võib-olla korraldatud mitmeti. Teenust võib osutada nii üksikettevõte kui ka kohalik omavalitsus [[avalik teenus|avaliku teenusena]]. Avalikku jalgrattarenditeenust kasutatakse enamasti väga lühikest aega ja lühikeste vahemaade läbimiseks. Avalik jalgrattarenditeenus on enamasti automatiseeritud ning laenutamiseks kasutatakse kas [[kiipkaart]]e, helistamist või [[nutitelefon]]i [[Rakendustarkvara|rakendus]]i. Eestis käivitati suuremahuline jalgrattarendi avalik teenus 20. oktoobril 2016 Tallinnas [[Tallinna Linnavalitsus]]e ja [[Läti]] päritolu [[osaühing]]u [[Project 56]] koostööprojektina.<ref>[http://www.aripaev.ee/uudised/2016/10/19/tallinn-kaivitab-jalgrattarendi-teenuse "Tallinn käivitab jalgrattarendi teenuse"] Äripäev, 19. oktoober 2016</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://www.tallinn.ee/est/Uudis-Tallinn-kaivitab-ulatusliku-jalgrattarendi-vorgustiku Tallinn käivitab ulatusliku jalgrattarendi võrgustiku] [[Kategooria:Jalgratas]] [[Kategooria:Teenused]] n5qz7idee8hetc78778j01zea1s9mx0 0 461870 7144144 6880039 2026-05-01T19:55:19Z Merikemitnits 216635 7144144 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''Kuskuss''' on [[Põhja-Aafrika]] [[berberid|berberite]] roog, mida valmistatakse väikestest aurutatud [[manna]]<nowiki/>pallikestest ning serveeritakse tavaliselt [[hautis|hautisega]]. Kuskuss on igapäevane toit nii [[Maroko]]s, [[Alžeeria]]s, [[Tuneesia]]s, [[Liibüa]]s kui ka mõnes kohas [[Sitsiilia]]s. == Nimetus == Arvatakse, et kuskussi nimetus pärineb berberite sõnast ''seksu'', mis tähendab 'hästi ümardatud' või ümarat objekti. == Ajalugu == Kuskussi täpne päritolu ei ole teada, kuid arvatakse, et see pärineb berberitelt. Lucie Bolens kinnitas, et berberid valmistasid kuskussi juba 238–149 [[eKr]], kuna oli leidnud kuskussi jäänustega kausse juba berberite kuninga [[Massinissa]] ajast. Esimene kirjalik viide kuskussile oli 13. sajandi Põhja-Aafrika kokaraamatus "Kitāb al-tabǐkh fǐ al-Maghrib wa'l-Andalus" ('Magribi ja Andaluusia kokaraamat'), mis sisaldas kuskussi retsepti ning kirjeldas seda kui laialdaselt tuntud rooga. Kuskussi peetakse tänapäevani põhja-aafriklaste rahvustoiduks. == Valmistamine == Värskelt jahvatatud [[manna]] pritsitakse veega üle ning rullitakse käte vahel väikesteks pallikesteks. Seejärel puistatakse need [[jahu]]ga üle, et pallid ei kleepuks kokku, ning sõelutakse, et eemaldada liigne jahu. Kõik liiga väikesed pallikesed kukuvad sõelast läbi ning need rullitakse uuesti suuremateks pallideks. Protsessi korratakse seni, kuni kogu manna on vormitud ühtlasteks kuskussipallikesteks. {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Toidud]] 0zhgznvu21o7ivvz6mq2zrikwgzaphh 0 462381 7144297 7143341 2026-05-02T06:35:06Z Andres 5 /* Surnud */ 7144297 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]] * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]] * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]] * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] on riigivisiidil Ameerika Ühendriikides * 11. juuni - 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]] * 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat. ==Sündmused Eestis== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – Tartu esimeseks palgaliseks linnakirjanikuks sai [[Indrek Hargla]] * 2. märts – Tartu linnavalitsus teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – Põhja-Eestis tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai politseilt 400 eurot trahvi, mille vaidlustas kohtus, lipuheiskamise aktsiooni eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem Heino Märks on enda sõnul saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 25. märts – Venemaa poolt tulnud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent. [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi võimaliku õhuohu Eesti piiride lähedal Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed õhuohtu põhjustanud droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamise arutamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi Omniva aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa Ekspress Grupi ja AVH Grupi tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 8. aprill – 4 aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery neli linnamaasturit – Tiggo 4, Tiggo 7, Tiggo 8 ja Tiggo 9, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone tutvustav [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale, Salumäe arvates on Noole plussideks rahvusvaheline tuntus, ärisidemed, tippspordi tundmine ning ausus * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat Tallinna Linnateatrist ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane Kirke Mõtsnik ujus Berliinis alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 parandades oma senist rekordit enam kui kaheksa sekundiga * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib 18. juunini ehk järgmise korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud alates 2010. aastast ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – 4 aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei- ja piirivalveameti üle väärteootsuse tühistamise nõudes võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 1. juuni – Postimehe peatoimetajana alustab senine ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi, asepresidendi ja täitevkomitee * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] mpgxlficblrtktx7e8sxcuzwuti32wi 0 462626 7144489 6931044 2026-05-02T09:12:45Z Kuriuss 38125 7144489 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Maasik-kuukaktus | värvus = taimed | pilt = Starr 030702-0004 Hylocereus undatus.jpg | pildi_seletus = Maasik-kuukaktuse õis | pildi_laius = 250px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Nelgilaadsed]] ''Caryophyllales'' | sugukond = [[Kaktuselised]] ''Cactaceae'' | perekond = [[Metskaktus]] ''Hylocereus'' | liik = '''Maasik-kuukaktus''' | binaarne = ''Hylocereus undatus'' | binaarse_autor = ([[Adrian Hardy Haworth|Haw.]]) [[Nathaniel Lord Britton|Britton]] ja [[Joseph Nelson Rose|Rose]], 1918 | levikukaart = | sünonüümid = *''Cereus tricostatus'' <small>Rol.-Goss.</small> *''Cereus trigonus'' var. ''guatemalensis'' <small>Eichlam</small> *''Cereus undatus'' <small>Pfeiff.</small> *''Cereus undulatus'' <small>D.Dietr.</small> *''Hylocereus guatemalensis'' <small>(Eichlam) Britton & Rose</small> *''Hylocereus tricostatus'' <small>(Gosselin) Britton & Rose</small><ref name="jfL97" /> }} '''Maasik-kuukaktus''' ehk '''maasik-metskaktus''' (''Hylocereus undatus'') on taim [[kaktuselised|kaktuseliste]] sugukonnast. Taime [[vili]] on [[maasik-draakonivili]] ehk [[pitaia]].<ref name="1czw9" /> Maasik-kuukaktus on oma viljade ja dekoratiivse välimuse tõttu [[Troopiline kliima|troopilises kliimas]] levinud [[kultuurtaim]]. Taime nimetatakse mõnes keeles '''kuulilleks''' või '''öökuningannaks''' (inglise ''queen of the night''), sest see õitseb ainult ühe öö. ==Maasik-kuukaktuse levila== Taime päritolu ja looduslik levila pole lõplikult kindlaks tehtud, mõne allika kohaselt pärineb see [[Mehhiko]]st, [[Guatemala]]st, [[Costa Rica]]st ja [[El Salvador]]ist.<ref name="z7lA3" /> [[Lõuna-Ameerika]]sse jõudsid viljad tõenäoliselt eurooplastega. Maasik-kuukaktust kasvatatakse viljade jaoks [[Kagu-Aasia|Kagu-Aasias]], [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Iisrael|Iisraelis]], [[Austraalia|Austraalias]], [[Küpros|Küprosel]], [[Kanaari saared|Kanaari saartel]] ning ka [[Vietnam]]is, kuhu jõudsid viljad prantslastega 19. sajandil.<ref name=":0" /> Pitaiad moodustavad Vietnami puuviljaekspordist üle 50%, Vietnam on maailma suurimaks pitaiaeksportija<ref name="kvWLj" /> Paljudes riikides on maasik-kuukaktusest saanud [[Invasiivne liik|invasiivne]] [[võõrliik]].<ref name=":0" /> ==Vilja nimetus== [[File:Draakonivili.png|thumb|Pitaia]] Vilja nimetus eesti keeles on '''pitaia'''<ref name="bPLwJ" /> ehk [[maasik-draakonivili]] (inglise keeles ''pitaya'' või ''dragonfruit'' ('draakonivili')). Ingliskeelne draakonivilja nimetus tuleneb vilja välimusest, kuna selle koor meenutab draakoni soomuseid. ==Viljelus== [[Pilt:Hylocereus undatus 111.JPG|pisi|vasakul|Maasik-metskaktuse õied]] Maasik-metskaktus paljuneb seemnetega ja [[Vegetatiivne sigimine|vegetatiivselt]]. Seemned eraldatakse viljalihast ja kuivatatakse, kui viljad on väliste kahjustusteta ning küpsed kuni üleküpsed. Maasik-metskaktus hakkab tavaliselt idanema 11–14 päeva pärast seemne külvamist. Maasik-metskaktus nagu teisedki kaktuselised ei talu liigniisket mulda. Tegu on ronitaimega, mis vajab kasvamiseks sobilikku tuge. Seemned külvatakse eelistatult õhukesse mullakihti. Taime saab paljundada ka [[Pistik|pistikutena]].<ref name="MfUxc" /> Maasik-metskaktus õitseb kolm kuni kuus korda aastas olenevalt kasvukoha tingimustest. Taimed õitsevad öösiti, hommikuks õied närbuvad. Taimed vajavad viljastumiseks öiseid tolmeldajaid, peamiselt [[Käsitiivalised|nahkhiiri]] ja [[Ööliblikad|ööliblikaid]]. Ristamise teel on loodud ka üksikuid [[Isefertiilsus|isefertiilseid]] liike. Risttolmlemisel on metskaktus viljakam, vilju on rohkem ning need on kvaliteetsemad. Istandustes tolmeldatakse metskaktust tihti käsitsi.<ref name=":0" /> Viljad valmivad 30–50 päeva pärast õitsemist ning aastas koristatakse vilju 5–6 korda. Maasik-metskaktus on kohastunud elama kuivas [[Troopiline_kliima|troopilises kliimas]], kus esineb mõõdukalt sademeid. Taim tuleb toime kuni 40-kraadises kuumuses ning talub lühikest aega ka külma. == Tunnused == Maasik-metskaktus on epifüütiline kiire kasvuga taim, mis kinnitub väätidena puudele või kividele. Varred võivad olla kuni 10 meetri pikkused. Varred on okkalised, nende alumisel küljel kasvavad [[Õhujuur|õhujuured]]. Õied on kuni 30 cm pikkused ja harilikult valged.<ref name=":0" /> Pitaia meenutab oma tekstuurilt kiivit, kuna nii kiivil kui ka pitaial on arvukalt väikseid seemneid. Seemned on pähklise maitsega ja sisaldavad palju lipiide. Viljaliha on poolmagus, kreemjas ja madala kalorsusega. Pitaia meenutab maitselt veidi melonit. Viljaliha võib värvuselt olla valge, roosa, punane või kreemikat värvi. Pitaiast tehakse ka mahla ja veini või kasutatakse kokteilides. Pitaia õied on samuti söödavad ja neist saab valmistada teed.<ref name="DBPc4" /> ==Sordid== Pitaiad jagunevad kahte peamisse sorti: magusad ja hapud pitaiad.<ref name="7oOlE" /> Hapusid pitaia sorte süüakse üldiselt Ameerika kuivemates piirkondades. Mahlane viljaliha on tugeva maitsega, hapu ja värskendav. Hapu pitaia on olnud oluline toiduallikas põlisameeriklastele [[Sonora kõrb|Sonora kõrbes]] USA ja Mehhiko piirialadel. Loode-Mehhiko põliselanikud koguvad endiselt seda kõrgelt hinnatud vilja. Magusaid pitaiasid tuntakse kolme liiki: *maasik-metskaktus (''Hylocereus undatus''), vili pitaia; punase koore ja valge viljalihaga. Selle taime vilja nimetataksegi kõige sagedamini "draakoniviljaks"; *[[punane metskaktus]] (''Hylocereus costaricensis''), vili [[punane pitaia]]; punase koore ja punase viljalihaga; *[[kollane metskaktus]] (''Hylocereus megalanthus''), vili [[kollane pitaia]]; kollase koore ja valge viljalihaga. Vili kaalub tavaliselt 150–600 grammi, suuremad viljad võivad kaaluda isegi kuni kilogramm. ===Pitaia kasulikke omadusi=== Pitaial on mitmeid kasulikke omadusi: * hea [[Raud|raua]]<nowiki/>allikas; * kiudainerikas; * sisaldab palju [[magneesium]]i; * rikas [[antioksüdant]]ide poolest; * sisaldab [[vitamiin]]e – rohkelt [[B2-vitamiin|B₂-]] ja [[C-vitamiin]]i.<ref name="HyPx9" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.cabi.org/isc/datasheet/27317|pealkiri=Hylocereus undatus (dragon fruit)|väljaanne=CABI|aeg=2018-01-03|vaadatud=2018-02-25}}</ref> <ref name="jfL97">[https://web.archive.org/web/20190606054439/http://www.theplantlist.org/tpl1.1/record/kew-2856879 The Plant List]. theplantlist.org. Vaadatud 8.04.2017</ref> <ref name="1czw9">{{Netiviide|autor=|url=http://taimenimed.ut.ee/cgi-bin/taimenimed.cgi?query=Hylocereus&lang=ld|pealkiri=Hylocereus|väljaanne=Eestikeelsete taimenimede andmebaas|aeg=|vaadatud=2018-02-25}}</ref> <ref name="z7lA3">{{Netiviide|autor=|url=http://www.iucnredlist.org/details/152183/0|pealkiri=Hylocereus undatus|väljaanne=[[IUCN]]|aeg=|vaadatud=2018-02-25}}</ref> <ref name="kvWLj">{{Netiviide|autor=|url=https://en.vietnamplus.vn/vietnamese-dragon-fruit-exported-to-40-markets/114008.vnp|pealkiri=Vietnamese dragon fruit exported to 40 markets|väljaanne=Vietnam plus|aeg=2017-06-28|vaadatud=2018-02-25}}</ref> <ref name="bPLwJ">{{Netiviide |url=http://kn.eki.ee/?Q=draakonivili |pealkiri=EKI keelenõuanne, pitaia |vaadatud=2019-10-07 |arhiivimisaeg=2024-12-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241221125543/http://kn.eki.ee/?Q=draakonivili |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="MfUxc">{{Netiviide|autor=|url=https://www.pfaf.org/USER/Plant.aspx?LatinName=Hylocereus+undatus|pealkiri=Hylocereus undatus|väljaanne=Plants For A Future|aeg=|vaadatud=2018-02-25}}</ref> <ref name="DBPc4">{{Netiviide|autor=|url=http://eresources.nlb.gov.sg/infopedia/articles/SIP_768_2005-01-11.html|pealkiri=Dragon fruit|väljaanne=Singapore Infopedia|aeg=|vaadatud=2018-02-25}}</ref> <ref name="7oOlE">{{Netiviide|autor=|url=http://www.cultivatetoplate.com/dragon-fruit-pitahaya-moonflower-cactus-plant/|pealkiri=Dragon Fruit or Pitahaya: Fruit of the “Moonflower” Cactus Plant|väljaanne=Cultivate to Plate|aeg=|vaadatud=2018-02-25|arhiivimisaeg=2018-03-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180312093413/http://www.cultivatetoplate.com/dragon-fruit-pitahaya-moonflower-cactus-plant/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="HyPx9">{{Netiviide|autor=|url=https://www.pitayaplus.com/pages/what-is-pitaya|pealkiri=What is Pitaya|väljaanne=PitayaPlus|aeg=|vaadatud=2018-02-25|arhiivimisaeg=2018-02-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180226032634/https://www.pitayaplus.com/pages/what-is-pitaya|url-olek=ei tööta}}</ref> }} ==Välislingid== *{{Netiviide|autor=|url=http://tervis.goodnews.ee/atraktiivse-valimusega-ja-uskumatult-huvitav-eksootiline-vili-draakonivili/|pealkiri=Draakonivilja tervislikkus|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}} * ''[http://herbaria.plants.ox.ac.uk/bol/plants400/Profiles/GH/Hylocereus Plant 97. ''Hylocereus undatus'' (Haw.) Britton & Rose (Cactaceae)]'' *http://www.stylecraze.com/articles/amazing-benefits-of-dragon-fruit/#gref *http://www.lifehack.org/articles/lifestyle/10-surprising-benefits-dragon-fruit-you-never-knew.html [[Kategooria:Kaktuselised]] 4ae0gtf71fipce29kpb38ivefzbavyc 0 462677 7144125 6898545 2026-05-01T19:04:29Z Kuriuss 38125 7144125 wikitext text/x-wiki '''Uno Liivaku''' (kuni 15. septembrini 1938 '''Toomberg'''; sündinud [[20. mai]]l [[1926]] [[Morna]]s Viljandimaal<ref>{{Netiviide |url=http://www.sirp.ee/archive/2001/27.04.01/Varia/varia1-1.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-04-08 |arhiivimisaeg=2021-09-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210921022200/https://www.sirp.ee/archive/2001/27.04.01/Varia/varia1-1.html |url-olek=ei tööta }}</ref>) on eesti [[keeleteadlane]]. Liivaku on aastaid olnud tõlkija. Pikka aega tõlkis ta populaarteaduslikke teoseid ja huumorikogumikke.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://arhiiv.err.ee/vaata/tolkijad-tolkijad-uno-liivaku|Pealkiri=ERR arhiiv|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Tunnustus == * 1993 [[Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind]] * [[Emakeele Selts]]i auliige == Isiklikku == Tema tütar on teatriteadlane [[Luule Epner]]. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Liivaku, Uno}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1926]] 2vxty0gvesqast40z62y4havpuohohg 0 465620 7143926 7143887 2026-05-01T12:11:52Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-26569-49|~2026-26569-49]] ([[User talk:~2026-26569-49|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Amherst99|Amherst99]]. 6909211 wikitext text/x-wiki '''Mari Järvi''' (sündinud [[21. juuni]]l [[1959]]) on eesti [[pianist]] ning [[organist]] Õppis [[Tallinna Muusikakeskkool|TMKK]]-s klaverit [[Virve Lippus]]e käe all ja heliloomingut [[Eino Tamberg]]i juhendamisel ning lõpetas [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|Tallinna konservatoorium]]i klaveri erialal 1982. aastal. 1979–1995 töötas ta [[Tallinna Muusikakeskkool|TMKK]]-s pedagoogi ja kontsertmeistrina. Alates 1995. aastast elab ta Soomes [[Lahti|Lahtis]] ja töötab kontsertmeistrina ja klaveripedagoogina Lahti konservatooriumis. Ta on ka Lahti ooperikoori kontsertmeister ja esinenud koos Soome nimekate ooperisolistidega. Mari Järvi on esinenud paljudes Euroopa maades: Rootsis, Venemaal, Lätis, Leedus, Poolas, Saksamaal, Tšehhis, Sloveenias, Austrias, Hispaanias, Itaalias, Portugalis jne. Ta on osalenud kontsertmeistrina rahvusvahelistel konkurssidel ja olnud kontsertmeister paljude nimekate pedagoogide meistrikursustel (F. Helmerson, P. Vernikov, H. Shaham, P. Enoksson, B. Kotmel, Ana Chumachenco, P. Sutinen, J. Palola, M. Frischenschlager, P. Meller, H. Fister, A. Melnikov, M. Maurer, I. Kosmala, M. Jachvili, A. Fischer, T. Liberova, [[Ivri Gitlis|Y. Gitlis]] jne). Ta on mänginud orkestrites ja tegutsenud kontsertmeistrina Bledi, Vysoke myto, Jalasjärve, Levi, Haapsalu ja Pärnu keelpillikursustel ning [[Lihula Muusikapäevad|Lihula muusikapäevadel]]. Ta on esitanud palju kammermuusikat ning mänginud lisaks klaverile klavessiini ja orelit (sh esinenud organistina Roomas [[Rooma Peetri kirik|Püha Peetruse basiilika]]s). Mari Järvi esineb palju koos oma pere, ehk [[Järvide suguvõsa|"Järvide dünastia"]] muusikutega. == Isiklikku == Tema abikaasa oli tšellist [[Teet Järvi]]. Mari Järvil on viis muusikust last: * [[Marius Järvi]] tšellist * [[Miina Järvi]] viiuldaja * [[Mihkel Järvi]] pianist, * [[Madis Järvi]] vioolamängija/helilooja * [[Martin Järvi]] viiuldaja Lapsed moodustavad ühtlasi ka instrumentaalansambli [[Järvi Instrumentalists]]. {{JÄRJESTA:Järvi, Mari}} [[Kategooria:Järvide suguvõsa]] [[Kategooria:Eesti pianistid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] rozdrypez98ys37tu125hvmlzlr7qwy 0 470820 7144256 6947653 2026-05-02T04:34:45Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144256 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Pāle vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Pāles pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = LVA_Pāles_pagasts_COA.png | vapi_link = | pindala = 146,3 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Pāle]] | asendikaardi_pilt = Pāles pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Wiev to swamp from panorama-tower. August, 2008 - Ivars Indāns - Panoramio.jpg|pisi|Niedrāji-Pilkase soo]] '''Pāle vald''' ([[läti keel]]es ''Pāles pagasts'') on vald Lätis [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Viļķene vald|Viļķene]], [[Katvari vald|Katvari]], [[Salatsi vald|Salatsi]], [[Aloja vald|Aloja]] ja [[Brīvzemnieki vald|Brīvzemnieki vallaga]]. Valla pindala on 146,3 km². 2016. aasta seisuga elas seal 769 inimest.<ref name="zzBXI" /> Valla keskus on [[Pāle]] küla. Vallavanem on Gita Kārnupe.<ref name="vald" /> == Ajalugu == Aastal [[1935]] oli Pāle valla pindala 174,6 km² ja seal oli 3096 elanikku.<ref name="OSLXd" /> [[1945]] moodustati valla aladele Pāle, Ārciemsi ja Āstere külanõukogu, vald likvideeriti aastal [[1949]]. Aastal [[1954]] liideti Pāle külanõukoguga likvideeritav Ārciemsi külanõukogu, aastal 1977 aga osa Katvari ja Salatsi külanõukogust.<ref name="AG42L" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub Pāle vald Limbaži piirkonda. Muinsusmälestistest on kohaliku kaitse all Kalnazaķi muinaskalmed. Regionaalse kaitse all on Jaunkadegase keskaegne kalmistu (Surnumägi või Bikši säär). Riikliku kaitse all on [[Dreiliņi mõis (Katriņa kihelkond)|Dreiliņi mõisa]] uksed.<ref name="u67ie" /> == Loodus == Pāle vald asub [[Kesk-Läti madalik]]ul. Kõrgeim koht ulatub 72,5 meetrit üle merepinna. Vallast saab alguse [[Korģe]] jõgi, seal voolab ka [[Svētupe]] jõgi. Seal asub 578 hektari suurune Ērgļi Suursoo. Looduskaitse all on Laveri paju, Kormuiža pajud, Malējkalni pärn, Suurmänd, Tuulepesamänd, Bērzkalni elupuu, Gulbīši paju, Kaksiktamm, Zirbuļi tamm, Jaunkadegase mänd, Vecturmati paju, Drieliņi lehis, Drieliņi saar, Lāči pärnad, Lāči tamm, Lāči mänd, Ulmaņi tamm, Somi tamm, Luhatamm, Lanči tamm, Svētupe tamm, Vallamaja tamm, Neljatüveline künnapuu, Lõhega kuusk, Kasega kuusk, Jaunīši pärn, Baloži tamm ja Jaunpilkase tamm. Valla põhjaosa asub osaliselt Niedrāji-Pilkase soo hoiualal, vald ise asub [[Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala]]l.<ref name="XA25E" /> == Asustus == Aastal 2011 elas vallas 697 [[lätlased|lätlast]], 19 [[venelased|venelast]], 5 [[valgevenelased|valgevenelast]], 10 [[ukrainlased|ukrainlast]], 5 [[poolakad|poolakat]] ja 1 [[leedulased|leedulane]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-02 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Ārciema stacija]] || mazciems || |- | [[Ārciems]] || ciems || 30 (2025) |- | [[Būdele]] || mazciems || 48 (2006) |- | [[Drieliņi]] || mazciems || 18 (2006) |- | '''[[Pāle]]''' || ciems || 206 (2025) |- | [[Tenīši]] || mazciems || |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Drieliņu muiža 2003-05-01.jpg|Dreiliņi mõisa peahoone Ceļš mežā Pāles pagastā, netālu no Tenīšiem, Pāles pagasts, Limbažu novads, Latvia - panoramio.jpg|Tee Tenīši lähistel </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="vald">[http://www.limbazi.lv/novads/pilseta-un-pagasti/pales-pagasts Pāles pagasts] Limbažu novads, vaadatud 14.07 2017</ref> <ref name="zzBXI">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]</ref> <ref name="OSLXd">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-4 12-0.</ref> <ref name="AG42L">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="u67ie">Kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 8.08 2023</ref> <ref name="XA25E">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS], vaadatud 14.07 2017</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100012510&veidi=ciems%20Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra, vaadatud 14.07 2017.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Limbaži piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Limbaži piirkond]] 27g6z04ud514v986f1i4l04u1x6hklu 0 476150 7144108 7142760 2026-05-01T18:41:07Z ~2026-25994-88 228320 /* Haridus */ 7144108 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=august}}{{Vikinda|aasta=2024|kuu=august}}{{Toimeta|aasta=2024|kuu=august}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Piret Tatar | pilt = Piret Tatar Kadrioru kontserdil.jpg | pildiallkiri = Piret Tatar Kadrioru kontserdil | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Piret Tatar | alias = | sünniaeg = | surmaaeg = | päritolu = | pill = | hääleliik = | stiil = | amet = laulja, näitleja | tegev = alates 1997 | plaadifirma = | seotud_esitajad = | URL = http://www.pirettatar.ee | koosseis = | endised_liikmed = | tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Piret Tatar''' (sündinud [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1967]]) on eesti [[laulja]], [[näitleja]] ja [[laulukirjutaja]]. ==Haridus== Õpinguid alustas [[Tallinna Kunstikool]]i kunstiklassis. Ta on lõpetanud [[1982]]. aastal põhikooli [[Tallinna Balletikool]]is, kus õppis 5 aastat klassikalist balletti ja [[1985]]. aastal [[Tallinna Kunstikool]]is. [[1994]]. aastal täiendas ennast [[London]]is ning [[1997]]. aastal lõpetas [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] bakalaureuseõppes laulu erialal. 2018. aastal lõpetas Tallinnas Rob Marshandi filmirolli õppe süvakursuse esimeses lennus. Õppinud kaks aastat [[Ingo Normet]]i juures näitlemist ja täiendanud end näitlemise alal [[Rednar Annus]]e juures [[Eesti Improteater|Eesti Improteatris]]. 4 aastat töötanud impronäitlejana erinevates koosseisudes üle Eesti. Hetkel töötab impronäitlejana [[Rednar Annus]]e alluvuses. ==Töö lauljana== [[1990]]. aastast alates tudengiõpingutest on ta töötanud Raadiokooris ja [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperis Estonia]] solistina. Olnud kaastegev Oratooriumikoori kontserdireisidel. [[1999]]. aastast on ta laulnud solistina väikeses operetitrupis ning andnud kontserte Eesti kultuurimajades. Laulnud solistina muusikalides "[[Hüljatud]]" ([[2001]], [[Fantine]] rollis), "[[Hammasrataste vahel]]" (2015−2016), "[[Jesus Christ Superstar]]" jt. Laulnud solistina kirikutes, bigbändides, Mäetaguse jazzfestivalil, 1970. aastate bändiga Rose ja Estonia Talveaias kontserdisarjas "Õhtud muusikalidega" ([[2006]]). [[2001]]. aastal töötas ta [[Tel Aviv]]i ooperiteatris [[Johann Sebastian Bach|J. S. Bachi]] "[[Matteuse passioon]]i" lavastuses [[sopran]]ina. Töötanud muusikaõpetajana ja lavastanud palju muusikaalseid etendusi lasteasutustes eesti ja vene keeles. ==Töö näitlejana== Osalenud [[Linnateater|Linnateatri]] lavastuses "Wargamäe Wabariik".<ref>{{Netiviide |pealkiri=WARGAMÄE WABARIIK |url=https://linnateater.ee/arhiiv/wargamae-wabariik/ |vaadatud=2025-01-30 |väljaanne=Linnateater |keel=et}}</ref> Rollid filmides: * [[Deemonid]] (2012) - retseptsionist Osatäitmised seriaalides: * [[Viimane võmm]] * [[Saladused]] - Velda * [[Kättemaksukontor]] - Linda Rand; Vilve Reino * [[Kelgukoerad]] - Õpetaja Mari ==Albumid== * [[2013]] "Born Free" (LP) – laule muusikalidest ja filmidest. Kaasa teevad tütar Maria Rannaääre ja [[Marko Matvere]]. * [[2017]] "Eesti laulud orkestriga ja ilma" (CD) – orkestrifonogrammidega eesti 1970. aastate estraadiklassika. Kaasa teeb ansambel Rose. * [[2021]] "Laulud Eestile" (LP) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://pirettatar.ee Piret Tatari koduleht] * [https://menu.err.ee/289853/terevisioonis-esines-piret-tatar "Terevisioonis" esines Piret Tatar], ERR Menu, 17. märts 2016 {{DEFAULTSORT:Tatar, Piret}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] ru5ps11b3p84coyoygmgonrhhz2qefv 7144115 7144108 2026-05-01T18:48:22Z ~2026-25994-88 228320 /* Töö lauljana */ 7144115 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=august}}{{Vikinda|aasta=2024|kuu=august}}{{Toimeta|aasta=2024|kuu=august}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Piret Tatar | pilt = Piret Tatar Kadrioru kontserdil.jpg | pildiallkiri = Piret Tatar Kadrioru kontserdil | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Piret Tatar | alias = | sünniaeg = | surmaaeg = | päritolu = | pill = | hääleliik = | stiil = | amet = laulja, näitleja | tegev = alates 1997 | plaadifirma = | seotud_esitajad = | URL = http://www.pirettatar.ee | koosseis = | endised_liikmed = | tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Piret Tatar''' (sündinud [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1967]]) on eesti [[laulja]], [[näitleja]] ja [[laulukirjutaja]]. ==Haridus== Õpinguid alustas [[Tallinna Kunstikool]]i kunstiklassis. Ta on lõpetanud [[1982]]. aastal põhikooli [[Tallinna Balletikool]]is, kus õppis 5 aastat klassikalist balletti ja [[1985]]. aastal [[Tallinna Kunstikool]]is. [[1994]]. aastal täiendas ennast [[London]]is ning [[1997]]. aastal lõpetas [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] bakalaureuseõppes laulu erialal. 2018. aastal lõpetas Tallinnas Rob Marshandi filmirolli õppe süvakursuse esimeses lennus. Õppinud kaks aastat [[Ingo Normet]]i juures näitlemist ja täiendanud end näitlemise alal [[Rednar Annus]]e juures [[Eesti Improteater|Eesti Improteatris]]. 4 aastat töötanud impronäitlejana erinevates koosseisudes üle Eesti. Hetkel töötab impronäitlejana [[Rednar Annus]]e alluvuses. ==Töö lauljana== [[1990]]. aastast alates tudengiõpingutest on ta töötanud Raadiokooris ja [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperis Estonia]] solistina. Olnud kaastegev Oratooriumikoori kontserdireisidel. [[1996]] - [[1999]] töötas ta Estonia Ooperi ja Balleti Teatris kooris ning esines solistina operetitrupis. On andnud kontserte Eesti kultuurimajades. Laulnud solistina muusikalides "[[Hüljatud]]" ([[2001]], [[Fantine]] rollis), "[[Jesus Christ Superstar]]" (2004), "[[Hammasrataste vahel]]" (2010) jt. Laulnud solistina kirikutes, bigbändides, Mäetaguse jazzfestivalil, 1970. aastate bändiga Rose ja Estonia Talveaias kontserdisarjas "Õhtud muusikalidega" ([[2006]]). [[2001]]. aastal töötas ta [[Tel Aviv]]i ooperiteatris [[Johann Sebastian Bach|J. S. Bachi]] "[[Matteuse passioon]]i" lavastuses [[sopran]]ina. [[2005]]. aastal laulis ta Stockholmis muusikali "[[Rent]]" kooris. Hääl sarnaneb tal inglise keeles lauldes Julie Andrewsiga. Töötanud muusikaõpetajana ja lavastanud palju muusikaalseid etendusi lasteasutustes eesti ja vene keeles. ==Töö näitlejana== Osalenud [[Linnateater|Linnateatri]] lavastuses "Wargamäe Wabariik".<ref>{{Netiviide |pealkiri=WARGAMÄE WABARIIK |url=https://linnateater.ee/arhiiv/wargamae-wabariik/ |vaadatud=2025-01-30 |väljaanne=Linnateater |keel=et}}</ref> Rollid filmides: * [[Deemonid]] (2012) - retseptsionist Osatäitmised seriaalides: * [[Viimane võmm]] * [[Saladused]] - Velda * [[Kättemaksukontor]] - Linda Rand; Vilve Reino * [[Kelgukoerad]] - Õpetaja Mari ==Albumid== * [[2013]] "Born Free" (LP) – laule muusikalidest ja filmidest. Kaasa teevad tütar Maria Rannaääre ja [[Marko Matvere]]. * [[2017]] "Eesti laulud orkestriga ja ilma" (CD) – orkestrifonogrammidega eesti 1970. aastate estraadiklassika. Kaasa teeb ansambel Rose. * [[2021]] "Laulud Eestile" (LP) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://pirettatar.ee Piret Tatari koduleht] * [https://menu.err.ee/289853/terevisioonis-esines-piret-tatar "Terevisioonis" esines Piret Tatar], ERR Menu, 17. märts 2016 {{DEFAULTSORT:Tatar, Piret}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] ew4nd3sgtko33qq8238uof6w23y1uta 7144116 7144115 2026-05-01T18:49:59Z ~2026-25994-88 228320 /* Albumid */ 7144116 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=august}}{{Vikinda|aasta=2024|kuu=august}}{{Toimeta|aasta=2024|kuu=august}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Piret Tatar | pilt = Piret Tatar Kadrioru kontserdil.jpg | pildiallkiri = Piret Tatar Kadrioru kontserdil | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Piret Tatar | alias = | sünniaeg = | surmaaeg = | päritolu = | pill = | hääleliik = | stiil = | amet = laulja, näitleja | tegev = alates 1997 | plaadifirma = | seotud_esitajad = | URL = http://www.pirettatar.ee | koosseis = | endised_liikmed = | tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Piret Tatar''' (sündinud [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1967]]) on eesti [[laulja]], [[näitleja]] ja [[laulukirjutaja]]. ==Haridus== Õpinguid alustas [[Tallinna Kunstikool]]i kunstiklassis. Ta on lõpetanud [[1982]]. aastal põhikooli [[Tallinna Balletikool]]is, kus õppis 5 aastat klassikalist balletti ja [[1985]]. aastal [[Tallinna Kunstikool]]is. [[1994]]. aastal täiendas ennast [[London]]is ning [[1997]]. aastal lõpetas [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] bakalaureuseõppes laulu erialal. 2018. aastal lõpetas Tallinnas Rob Marshandi filmirolli õppe süvakursuse esimeses lennus. Õppinud kaks aastat [[Ingo Normet]]i juures näitlemist ja täiendanud end näitlemise alal [[Rednar Annus]]e juures [[Eesti Improteater|Eesti Improteatris]]. 4 aastat töötanud impronäitlejana erinevates koosseisudes üle Eesti. Hetkel töötab impronäitlejana [[Rednar Annus]]e alluvuses. ==Töö lauljana== [[1990]]. aastast alates tudengiõpingutest on ta töötanud Raadiokooris ja [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperis Estonia]] solistina. Olnud kaastegev Oratooriumikoori kontserdireisidel. [[1996]] - [[1999]] töötas ta Estonia Ooperi ja Balleti Teatris kooris ning esines solistina operetitrupis. On andnud kontserte Eesti kultuurimajades. Laulnud solistina muusikalides "[[Hüljatud]]" ([[2001]], [[Fantine]] rollis), "[[Jesus Christ Superstar]]" (2004), "[[Hammasrataste vahel]]" (2010) jt. Laulnud solistina kirikutes, bigbändides, Mäetaguse jazzfestivalil, 1970. aastate bändiga Rose ja Estonia Talveaias kontserdisarjas "Õhtud muusikalidega" ([[2006]]). [[2001]]. aastal töötas ta [[Tel Aviv]]i ooperiteatris [[Johann Sebastian Bach|J. S. Bachi]] "[[Matteuse passioon]]i" lavastuses [[sopran]]ina. [[2005]]. aastal laulis ta Stockholmis muusikali "[[Rent]]" kooris. Hääl sarnaneb tal inglise keeles lauldes Julie Andrewsiga. Töötanud muusikaõpetajana ja lavastanud palju muusikaalseid etendusi lasteasutustes eesti ja vene keeles. ==Töö näitlejana== Osalenud [[Linnateater|Linnateatri]] lavastuses "Wargamäe Wabariik".<ref>{{Netiviide |pealkiri=WARGAMÄE WABARIIK |url=https://linnateater.ee/arhiiv/wargamae-wabariik/ |vaadatud=2025-01-30 |väljaanne=Linnateater |keel=et}}</ref> Rollid filmides: * [[Deemonid]] (2012) - retseptsionist Osatäitmised seriaalides: * [[Viimane võmm]] * [[Saladused]] - Velda * [[Kättemaksukontor]] - Linda Rand; Vilve Reino * [[Kelgukoerad]] - Õpetaja Mari ==Albumid== * [[2013]] "Born Free" (CD) – laule muusikalidest ja filmidest. Kaasa teevad tütar Maria Rannaääre ja [[Marko Matvere]]. * [[2017]] "Eesti laulud orkestriga ja ilma" (CD) – orkestrifonogrammidega eesti 1970. aastate estraadiklassika. Kaasa teeb ansambel Rose. * [[2021]] "Laulud Eestile" (CD) * [[2025]] "Born free" ja “Laulud Eestile" (LP) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://pirettatar.ee Piret Tatari koduleht] * [https://menu.err.ee/289853/terevisioonis-esines-piret-tatar "Terevisioonis" esines Piret Tatar], ERR Menu, 17. märts 2016 {{DEFAULTSORT:Tatar, Piret}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] s75stp7hkcpfsyjg77n2gtlrbjgu18m 7144118 7144116 2026-05-01T18:51:29Z ~2026-25994-88 228320 /* Haridus */ 7144118 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=august}}{{Vikinda|aasta=2024|kuu=august}}{{Toimeta|aasta=2024|kuu=august}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Piret Tatar | pilt = Piret Tatar Kadrioru kontserdil.jpg | pildiallkiri = Piret Tatar Kadrioru kontserdil | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Piret Tatar | alias = | sünniaeg = | surmaaeg = | päritolu = | pill = | hääleliik = | stiil = | amet = laulja, näitleja | tegev = alates 1997 | plaadifirma = | seotud_esitajad = | URL = http://www.pirettatar.ee | koosseis = | endised_liikmed = | tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Piret Tatar''' (sündinud [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1967]]) on eesti [[laulja]], [[näitleja]] ja [[laulukirjutaja]]. ==Haridus== Õpinguid alustas [[Tallinna Kunstikool]]i kunstiklassis. Ta on lõpetanud [[1982]]. aastal põhikooli [[Tallinna Balletikool]]is, kus õppis 5 aastat klassikalist balletti ja [[1985]]. aastal [[Tallinna Kunstikool]]is. [[1994]]. aastal täiendas ennast [[London]]is ning [[1997]]. aastal lõpetas [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] bakalaureuseõppes laulu erialal. 2018. aastal lõpetas Tallinnas Rob Marshandi filmirolli õppe süvakursuse esimeses lennus. Õppinud kaks aastat [[Ingo Normet]]i juures näitlemist ja täiendanud end näitlemise alal [[Rednar Annus]]e juures [[Eesti Improteater|Eesti Improteatris]]. 4 aastat töötanud impronäitlejana erinevates koosseisudes üle Eesti koos [[Rednar Annus]]e, [[RErki Aule]]e ja [[Tarvo Krall]]iga. Hetkel töötab impronäitlejana [[Rednar Annus]]e alluvuses. ==Töö lauljana== [[1990]]. aastast alates tudengiõpingutest on ta töötanud Raadiokooris ja [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperis Estonia]] solistina. Olnud kaastegev Oratooriumikoori kontserdireisidel. [[1996]] - [[1999]] töötas ta Estonia Ooperi ja Balleti Teatris kooris ning esines solistina operetitrupis. On andnud kontserte Eesti kultuurimajades. Laulnud solistina muusikalides "[[Hüljatud]]" ([[2001]], [[Fantine]] rollis), "[[Jesus Christ Superstar]]" (2004), "[[Hammasrataste vahel]]" (2010) jt. Laulnud solistina kirikutes, bigbändides, Mäetaguse jazzfestivalil, 1970. aastate bändiga Rose ja Estonia Talveaias kontserdisarjas "Õhtud muusikalidega" ([[2006]]). [[2001]]. aastal töötas ta [[Tel Aviv]]i ooperiteatris [[Johann Sebastian Bach|J. S. Bachi]] "[[Matteuse passioon]]i" lavastuses [[sopran]]ina. [[2005]]. aastal laulis ta Stockholmis muusikali "[[Rent]]" kooris. Hääl sarnaneb tal inglise keeles lauldes Julie Andrewsiga. Töötanud muusikaõpetajana ja lavastanud palju muusikaalseid etendusi lasteasutustes eesti ja vene keeles. ==Töö näitlejana== Osalenud [[Linnateater|Linnateatri]] lavastuses "Wargamäe Wabariik".<ref>{{Netiviide |pealkiri=WARGAMÄE WABARIIK |url=https://linnateater.ee/arhiiv/wargamae-wabariik/ |vaadatud=2025-01-30 |väljaanne=Linnateater |keel=et}}</ref> Rollid filmides: * [[Deemonid]] (2012) - retseptsionist Osatäitmised seriaalides: * [[Viimane võmm]] * [[Saladused]] - Velda * [[Kättemaksukontor]] - Linda Rand; Vilve Reino * [[Kelgukoerad]] - Õpetaja Mari ==Albumid== * [[2013]] "Born Free" (CD) – laule muusikalidest ja filmidest. Kaasa teevad tütar Maria Rannaääre ja [[Marko Matvere]]. * [[2017]] "Eesti laulud orkestriga ja ilma" (CD) – orkestrifonogrammidega eesti 1970. aastate estraadiklassika. Kaasa teeb ansambel Rose. * [[2021]] "Laulud Eestile" (CD) * [[2025]] "Born free" ja “Laulud Eestile" (LP) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://pirettatar.ee Piret Tatari koduleht] * [https://menu.err.ee/289853/terevisioonis-esines-piret-tatar "Terevisioonis" esines Piret Tatar], ERR Menu, 17. märts 2016 {{DEFAULTSORT:Tatar, Piret}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] tk85ocbh0ft7os9dn91qeobrybgwraf 7144119 7144118 2026-05-01T18:51:37Z ~2026-25994-88 228320 /* Haridus */ 7144119 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=august}}{{Vikinda|aasta=2024|kuu=august}}{{Toimeta|aasta=2024|kuu=august}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Piret Tatar | pilt = Piret Tatar Kadrioru kontserdil.jpg | pildiallkiri = Piret Tatar Kadrioru kontserdil | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Piret Tatar | alias = | sünniaeg = | surmaaeg = | päritolu = | pill = | hääleliik = | stiil = | amet = laulja, näitleja | tegev = alates 1997 | plaadifirma = | seotud_esitajad = | URL = http://www.pirettatar.ee | koosseis = | endised_liikmed = | tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Piret Tatar''' (sündinud [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1967]]) on eesti [[laulja]], [[näitleja]] ja [[laulukirjutaja]]. ==Haridus== Õpinguid alustas [[Tallinna Kunstikool]]i kunstiklassis. Ta on lõpetanud [[1982]]. aastal põhikooli [[Tallinna Balletikool]]is, kus õppis 5 aastat klassikalist balletti ja [[1985]]. aastal [[Tallinna Kunstikool]]is. [[1994]]. aastal täiendas ennast [[London]]is ning [[1997]]. aastal lõpetas [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] bakalaureuseõppes laulu erialal. 2018. aastal lõpetas Tallinnas Rob Marshandi filmirolli õppe süvakursuse esimeses lennus. Õppinud kaks aastat [[Ingo Normet]]i juures näitlemist ja täiendanud end näitlemise alal [[Rednar Annus]]e juures [[Eesti Improteater|Eesti Improteatris]]. 4 aastat töötanud impronäitlejana erinevates koosseisudes üle Eesti koos [[Rednar Annus]]e, [[Erki Aule]]e ja [[Tarvo Krall]]iga. Hetkel töötab impronäitlejana [[Rednar Annus]]e alluvuses. ==Töö lauljana== [[1990]]. aastast alates tudengiõpingutest on ta töötanud Raadiokooris ja [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperis Estonia]] solistina. Olnud kaastegev Oratooriumikoori kontserdireisidel. [[1996]] - [[1999]] töötas ta Estonia Ooperi ja Balleti Teatris kooris ning esines solistina operetitrupis. On andnud kontserte Eesti kultuurimajades. Laulnud solistina muusikalides "[[Hüljatud]]" ([[2001]], [[Fantine]] rollis), "[[Jesus Christ Superstar]]" (2004), "[[Hammasrataste vahel]]" (2010) jt. Laulnud solistina kirikutes, bigbändides, Mäetaguse jazzfestivalil, 1970. aastate bändiga Rose ja Estonia Talveaias kontserdisarjas "Õhtud muusikalidega" ([[2006]]). [[2001]]. aastal töötas ta [[Tel Aviv]]i ooperiteatris [[Johann Sebastian Bach|J. S. Bachi]] "[[Matteuse passioon]]i" lavastuses [[sopran]]ina. [[2005]]. aastal laulis ta Stockholmis muusikali "[[Rent]]" kooris. Hääl sarnaneb tal inglise keeles lauldes Julie Andrewsiga. Töötanud muusikaõpetajana ja lavastanud palju muusikaalseid etendusi lasteasutustes eesti ja vene keeles. ==Töö näitlejana== Osalenud [[Linnateater|Linnateatri]] lavastuses "Wargamäe Wabariik".<ref>{{Netiviide |pealkiri=WARGAMÄE WABARIIK |url=https://linnateater.ee/arhiiv/wargamae-wabariik/ |vaadatud=2025-01-30 |väljaanne=Linnateater |keel=et}}</ref> Rollid filmides: * [[Deemonid]] (2012) - retseptsionist Osatäitmised seriaalides: * [[Viimane võmm]] * [[Saladused]] - Velda * [[Kättemaksukontor]] - Linda Rand; Vilve Reino * [[Kelgukoerad]] - Õpetaja Mari ==Albumid== * [[2013]] "Born Free" (CD) – laule muusikalidest ja filmidest. Kaasa teevad tütar Maria Rannaääre ja [[Marko Matvere]]. * [[2017]] "Eesti laulud orkestriga ja ilma" (CD) – orkestrifonogrammidega eesti 1970. aastate estraadiklassika. Kaasa teeb ansambel Rose. * [[2021]] "Laulud Eestile" (CD) * [[2025]] "Born free" ja “Laulud Eestile" (LP) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://pirettatar.ee Piret Tatari koduleht] * [https://menu.err.ee/289853/terevisioonis-esines-piret-tatar "Terevisioonis" esines Piret Tatar], ERR Menu, 17. märts 2016 {{DEFAULTSORT:Tatar, Piret}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] fymsqysuzotyk2739jayxh0fnxo63p6 7144120 7144119 2026-05-01T18:51:46Z ~2026-25994-88 228320 /* Haridus */ 7144120 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=august}}{{Vikinda|aasta=2024|kuu=august}}{{Toimeta|aasta=2024|kuu=august}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Piret Tatar | pilt = Piret Tatar Kadrioru kontserdil.jpg | pildiallkiri = Piret Tatar Kadrioru kontserdil | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Piret Tatar | alias = | sünniaeg = | surmaaeg = | päritolu = | pill = | hääleliik = | stiil = | amet = laulja, näitleja | tegev = alates 1997 | plaadifirma = | seotud_esitajad = | URL = http://www.pirettatar.ee | koosseis = | endised_liikmed = | tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Piret Tatar''' (sündinud [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1967]]) on eesti [[laulja]], [[näitleja]] ja [[laulukirjutaja]]. ==Haridus== Õpinguid alustas [[Tallinna Kunstikool]]i kunstiklassis. Ta on lõpetanud [[1982]]. aastal põhikooli [[Tallinna Balletikool]]is, kus õppis 5 aastat klassikalist balletti ja [[1985]]. aastal [[Tallinna Kunstikool]]is. [[1994]]. aastal täiendas ennast [[London]]is ning [[1997]]. aastal lõpetas [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] bakalaureuseõppes laulu erialal. 2018. aastal lõpetas Tallinnas Rob Marshandi filmirolli õppe süvakursuse esimeses lennus. Õppinud kaks aastat [[Ingo Normet]]i juures näitlemist ja täiendanud end näitlemise alal [[Rednar Annus]]e juures [[Eesti Improteater|Eesti Improteatris]]. 4 aastat töötanud impronäitlejana erinevates koosseisudes üle Eesti koos [[Rednar Annus]]e, [[Erki Aule]] ja [[Tarvo Krall]]iga. Hetkel töötab impronäitlejana [[Rednar Annus]]e alluvuses. ==Töö lauljana== [[1990]]. aastast alates tudengiõpingutest on ta töötanud Raadiokooris ja [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperis Estonia]] solistina. Olnud kaastegev Oratooriumikoori kontserdireisidel. [[1996]] - [[1999]] töötas ta Estonia Ooperi ja Balleti Teatris kooris ning esines solistina operetitrupis. On andnud kontserte Eesti kultuurimajades. Laulnud solistina muusikalides "[[Hüljatud]]" ([[2001]], [[Fantine]] rollis), "[[Jesus Christ Superstar]]" (2004), "[[Hammasrataste vahel]]" (2010) jt. Laulnud solistina kirikutes, bigbändides, Mäetaguse jazzfestivalil, 1970. aastate bändiga Rose ja Estonia Talveaias kontserdisarjas "Õhtud muusikalidega" ([[2006]]). [[2001]]. aastal töötas ta [[Tel Aviv]]i ooperiteatris [[Johann Sebastian Bach|J. S. Bachi]] "[[Matteuse passioon]]i" lavastuses [[sopran]]ina. [[2005]]. aastal laulis ta Stockholmis muusikali "[[Rent]]" kooris. Hääl sarnaneb tal inglise keeles lauldes Julie Andrewsiga. Töötanud muusikaõpetajana ja lavastanud palju muusikaalseid etendusi lasteasutustes eesti ja vene keeles. ==Töö näitlejana== Osalenud [[Linnateater|Linnateatri]] lavastuses "Wargamäe Wabariik".<ref>{{Netiviide |pealkiri=WARGAMÄE WABARIIK |url=https://linnateater.ee/arhiiv/wargamae-wabariik/ |vaadatud=2025-01-30 |väljaanne=Linnateater |keel=et}}</ref> Rollid filmides: * [[Deemonid]] (2012) - retseptsionist Osatäitmised seriaalides: * [[Viimane võmm]] * [[Saladused]] - Velda * [[Kättemaksukontor]] - Linda Rand; Vilve Reino * [[Kelgukoerad]] - Õpetaja Mari ==Albumid== * [[2013]] "Born Free" (CD) – laule muusikalidest ja filmidest. Kaasa teevad tütar Maria Rannaääre ja [[Marko Matvere]]. * [[2017]] "Eesti laulud orkestriga ja ilma" (CD) – orkestrifonogrammidega eesti 1970. aastate estraadiklassika. Kaasa teeb ansambel Rose. * [[2021]] "Laulud Eestile" (CD) * [[2025]] "Born free" ja “Laulud Eestile" (LP) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://pirettatar.ee Piret Tatari koduleht] * [https://menu.err.ee/289853/terevisioonis-esines-piret-tatar "Terevisioonis" esines Piret Tatar], ERR Menu, 17. märts 2016 {{DEFAULTSORT:Tatar, Piret}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] ammral3bkhkdz70g190p7ylf2924uc8 7144121 7144120 2026-05-01T18:54:12Z ~2026-25994-88 228320 /* Töö näitlejana */ 7144121 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=august}}{{Vikinda|aasta=2024|kuu=august}}{{Toimeta|aasta=2024|kuu=august}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Piret Tatar | pilt = Piret Tatar Kadrioru kontserdil.jpg | pildiallkiri = Piret Tatar Kadrioru kontserdil | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Piret Tatar | alias = | sünniaeg = | surmaaeg = | päritolu = | pill = | hääleliik = | stiil = | amet = laulja, näitleja | tegev = alates 1997 | plaadifirma = | seotud_esitajad = | URL = http://www.pirettatar.ee | koosseis = | endised_liikmed = | tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Piret Tatar''' (sündinud [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1967]]) on eesti [[laulja]], [[näitleja]] ja [[laulukirjutaja]]. ==Haridus== Õpinguid alustas [[Tallinna Kunstikool]]i kunstiklassis. Ta on lõpetanud [[1982]]. aastal põhikooli [[Tallinna Balletikool]]is, kus õppis 5 aastat klassikalist balletti ja [[1985]]. aastal [[Tallinna Kunstikool]]is. [[1994]]. aastal täiendas ennast [[London]]is ning [[1997]]. aastal lõpetas [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] bakalaureuseõppes laulu erialal. 2018. aastal lõpetas Tallinnas Rob Marshandi filmirolli õppe süvakursuse esimeses lennus. Õppinud kaks aastat [[Ingo Normet]]i juures näitlemist ja täiendanud end näitlemise alal [[Rednar Annus]]e juures [[Eesti Improteater|Eesti Improteatris]]. 4 aastat töötanud impronäitlejana erinevates koosseisudes üle Eesti koos [[Rednar Annus]]e, [[Erki Aule]] ja [[Tarvo Krall]]iga. Hetkel töötab impronäitlejana [[Rednar Annus]]e alluvuses. ==Töö lauljana== [[1990]]. aastast alates tudengiõpingutest on ta töötanud Raadiokooris ja [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperis Estonia]] solistina. Olnud kaastegev Oratooriumikoori kontserdireisidel. [[1996]] - [[1999]] töötas ta Estonia Ooperi ja Balleti Teatris kooris ning esines solistina operetitrupis. On andnud kontserte Eesti kultuurimajades. Laulnud solistina muusikalides "[[Hüljatud]]" ([[2001]], [[Fantine]] rollis), "[[Jesus Christ Superstar]]" (2004), "[[Hammasrataste vahel]]" (2010) jt. Laulnud solistina kirikutes, bigbändides, Mäetaguse jazzfestivalil, 1970. aastate bändiga Rose ja Estonia Talveaias kontserdisarjas "Õhtud muusikalidega" ([[2006]]). [[2001]]. aastal töötas ta [[Tel Aviv]]i ooperiteatris [[Johann Sebastian Bach|J. S. Bachi]] "[[Matteuse passioon]]i" lavastuses [[sopran]]ina. [[2005]]. aastal laulis ta Stockholmis muusikali "[[Rent]]" kooris. Hääl sarnaneb tal inglise keeles lauldes Julie Andrewsiga. Töötanud muusikaõpetajana ja lavastanud palju muusikaalseid etendusi lasteasutustes eesti ja vene keeles. ==Töö näitlejana== Osalenud [[Linnateater|Linnateatri]] lavastuses "Wargamäe Wabariik".<ref>{{Netiviide |pealkiri=WARGAMÄE WABARIIK |url=https://linnateater.ee/arhiiv/wargamae-wabariik/ |vaadatud=2025-01-30 |väljaanne=Linnateater |keel=et}}</ref> Rollid filmides: * [[Kuradisaare kuningas]] (2010) - medõde * [[Deemonid]] (2012) - retseptsionist Osatäitmised seriaalides: * [[Viimane võmm]] * [[Saladused]] - Velda * [[Kättemaksukontor]] - Linda Rand; Vilve Reino * [[Kelgukoerad]] - Õpetaja Mari ==Albumid== * [[2013]] "Born Free" (CD) – laule muusikalidest ja filmidest. Kaasa teevad tütar Maria Rannaääre ja [[Marko Matvere]]. * [[2017]] "Eesti laulud orkestriga ja ilma" (CD) – orkestrifonogrammidega eesti 1970. aastate estraadiklassika. Kaasa teeb ansambel Rose. * [[2021]] "Laulud Eestile" (CD) * [[2025]] "Born free" ja “Laulud Eestile" (LP) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://pirettatar.ee Piret Tatari koduleht] * [https://menu.err.ee/289853/terevisioonis-esines-piret-tatar "Terevisioonis" esines Piret Tatar], ERR Menu, 17. märts 2016 {{DEFAULTSORT:Tatar, Piret}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] d94rb18tsaf44vgpox9i58whf9lw9c8 7144122 7144121 2026-05-01T18:54:57Z ~2026-25994-88 228320 /* Haridus */ 7144122 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=august}}{{Vikinda|aasta=2024|kuu=august}}{{Toimeta|aasta=2024|kuu=august}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Piret Tatar | pilt = Piret Tatar Kadrioru kontserdil.jpg | pildiallkiri = Piret Tatar Kadrioru kontserdil | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Piret Tatar | alias = | sünniaeg = | surmaaeg = | päritolu = | pill = | hääleliik = | stiil = | amet = laulja, näitleja | tegev = alates 1997 | plaadifirma = | seotud_esitajad = | URL = http://www.pirettatar.ee | koosseis = | endised_liikmed = | tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Piret Tatar''' (sündinud [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1967]]) on eesti [[laulja]], [[näitleja]] ja [[laulukirjutaja]]. ==Haridus== Õpinguid alustas [[Tallinna Kunstikool]]i kunstiklassis. Ta on lõpetanud [[1982]]. aastal põhikooli [[Tallinna Balletikool]]is, kus õppis 5 aastat klassikalist balletti ja [[1985]]. aastal [[Tallinna Kunstikool]]is. [[1994]]. aastal täiendas ennast [[London]]is ning [[1997]]. aastal lõpetas [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] bakalaureuseõppes laulu erialal. 2018. aastal lõpetas Tallinnas Rob Marshandi filmirolli õppe süvakursuse esimeses lennus. Õppinud kaks aastat [[Ingo Normet]]i juures näitlemist ja täiendanud end näitlemise alal [[Rednar Annus]]e juures [[Eesti Improteater|Eesti Improteatris]]. 4 aastat töötanud impronäitlejana erinevates koosseisudes üle Eesti koos [[Rednar Annus]]e, [[Erki Aule]] ja [[Tarvo Krall]]iga. 2025. aastast töötab impronäitlejana [[Rednar Annus]]e improteatris. ==Töö lauljana== [[1990]]. aastast alates tudengiõpingutest on ta töötanud Raadiokooris ja [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperis Estonia]] solistina. Olnud kaastegev Oratooriumikoori kontserdireisidel. [[1996]] - [[1999]] töötas ta Estonia Ooperi ja Balleti Teatris kooris ning esines solistina operetitrupis. On andnud kontserte Eesti kultuurimajades. Laulnud solistina muusikalides "[[Hüljatud]]" ([[2001]], [[Fantine]] rollis), "[[Jesus Christ Superstar]]" (2004), "[[Hammasrataste vahel]]" (2010) jt. Laulnud solistina kirikutes, bigbändides, Mäetaguse jazzfestivalil, 1970. aastate bändiga Rose ja Estonia Talveaias kontserdisarjas "Õhtud muusikalidega" ([[2006]]). [[2001]]. aastal töötas ta [[Tel Aviv]]i ooperiteatris [[Johann Sebastian Bach|J. S. Bachi]] "[[Matteuse passioon]]i" lavastuses [[sopran]]ina. [[2005]]. aastal laulis ta Stockholmis muusikali "[[Rent]]" kooris. Hääl sarnaneb tal inglise keeles lauldes Julie Andrewsiga. Töötanud muusikaõpetajana ja lavastanud palju muusikaalseid etendusi lasteasutustes eesti ja vene keeles. ==Töö näitlejana== Osalenud [[Linnateater|Linnateatri]] lavastuses "Wargamäe Wabariik".<ref>{{Netiviide |pealkiri=WARGAMÄE WABARIIK |url=https://linnateater.ee/arhiiv/wargamae-wabariik/ |vaadatud=2025-01-30 |väljaanne=Linnateater |keel=et}}</ref> Rollid filmides: * [[Kuradisaare kuningas]] (2010) - medõde * [[Deemonid]] (2012) - retseptsionist Osatäitmised seriaalides: * [[Viimane võmm]] * [[Saladused]] - Velda * [[Kättemaksukontor]] - Linda Rand; Vilve Reino * [[Kelgukoerad]] - Õpetaja Mari ==Albumid== * [[2013]] "Born Free" (CD) – laule muusikalidest ja filmidest. Kaasa teevad tütar Maria Rannaääre ja [[Marko Matvere]]. * [[2017]] "Eesti laulud orkestriga ja ilma" (CD) – orkestrifonogrammidega eesti 1970. aastate estraadiklassika. Kaasa teeb ansambel Rose. * [[2021]] "Laulud Eestile" (CD) * [[2025]] "Born free" ja “Laulud Eestile" (LP) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://pirettatar.ee Piret Tatari koduleht] * [https://menu.err.ee/289853/terevisioonis-esines-piret-tatar "Terevisioonis" esines Piret Tatar], ERR Menu, 17. märts 2016 {{DEFAULTSORT:Tatar, Piret}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] 7y28hrfiw67ybg4vcjpfy140ii2s0tf 7144123 7144122 2026-05-01T18:55:33Z ~2026-25994-88 228320 /* Haridus */ 7144123 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=august}}{{Vikinda|aasta=2024|kuu=august}}{{Toimeta|aasta=2024|kuu=august}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Piret Tatar | pilt = Piret Tatar Kadrioru kontserdil.jpg | pildiallkiri = Piret Tatar Kadrioru kontserdil | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Piret Tatar | alias = | sünniaeg = | surmaaeg = | päritolu = | pill = | hääleliik = | stiil = | amet = laulja, näitleja | tegev = alates 1997 | plaadifirma = | seotud_esitajad = | URL = http://www.pirettatar.ee | koosseis = | endised_liikmed = | tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Piret Tatar''' (sündinud [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1967]]) on eesti [[laulja]], [[näitleja]] ja [[laulukirjutaja]]. ==Haridus== Õpinguid alustas [[Tallinna Kunstikool]]i kunstiklassis. Ta on lõpetanud [[1982]]. aastal põhikooli [[Tallinna Balletikool]]is, kus õppis 5 aastat klassikalist balletti ja [[1985]]. aastal [[Tallinna Kunstikool]]is. [[1994]]. aastal täiendas ennast [[London]]is ning [[1997]]. aastal lõpetas [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] bakalaureuseõppes laulu erialal. [[2018]]. aastal lõpetas Tallinnas Rob Marshandi filmirolli õppe süvakursuse esimeses lennus. Õppinud kaks aastat [[Ingo Normet]]i juures näitlemist ja täiendanud end näitlemise alal [[Rednar Annus]]e juures [[Eesti Improteater|Eesti Improteatris]]. 4 aastat töötanud impronäitlejana erinevates koosseisudes üle Eesti koos [[Rednar Annus]]e, [[Erki Aule]] ja [[Tarvo Krall]]iga. [[2025]]. aastast töötab impronäitlejana [[Rednar Annus]]e improteatris. ==Töö lauljana== [[1990]]. aastast alates tudengiõpingutest on ta töötanud Raadiokooris ja [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperis Estonia]] solistina. Olnud kaastegev Oratooriumikoori kontserdireisidel. [[1996]] - [[1999]] töötas ta Estonia Ooperi ja Balleti Teatris kooris ning esines solistina operetitrupis. On andnud kontserte Eesti kultuurimajades. Laulnud solistina muusikalides "[[Hüljatud]]" ([[2001]], [[Fantine]] rollis), "[[Jesus Christ Superstar]]" (2004), "[[Hammasrataste vahel]]" (2010) jt. Laulnud solistina kirikutes, bigbändides, Mäetaguse jazzfestivalil, 1970. aastate bändiga Rose ja Estonia Talveaias kontserdisarjas "Õhtud muusikalidega" ([[2006]]). [[2001]]. aastal töötas ta [[Tel Aviv]]i ooperiteatris [[Johann Sebastian Bach|J. S. Bachi]] "[[Matteuse passioon]]i" lavastuses [[sopran]]ina. [[2005]]. aastal laulis ta Stockholmis muusikali "[[Rent]]" kooris. Hääl sarnaneb tal inglise keeles lauldes Julie Andrewsiga. Töötanud muusikaõpetajana ja lavastanud palju muusikaalseid etendusi lasteasutustes eesti ja vene keeles. ==Töö näitlejana== Osalenud [[Linnateater|Linnateatri]] lavastuses "Wargamäe Wabariik".<ref>{{Netiviide |pealkiri=WARGAMÄE WABARIIK |url=https://linnateater.ee/arhiiv/wargamae-wabariik/ |vaadatud=2025-01-30 |väljaanne=Linnateater |keel=et}}</ref> Rollid filmides: * [[Kuradisaare kuningas]] (2010) - medõde * [[Deemonid]] (2012) - retseptsionist Osatäitmised seriaalides: * [[Viimane võmm]] * [[Saladused]] - Velda * [[Kättemaksukontor]] - Linda Rand; Vilve Reino * [[Kelgukoerad]] - Õpetaja Mari ==Albumid== * [[2013]] "Born Free" (CD) – laule muusikalidest ja filmidest. Kaasa teevad tütar Maria Rannaääre ja [[Marko Matvere]]. * [[2017]] "Eesti laulud orkestriga ja ilma" (CD) – orkestrifonogrammidega eesti 1970. aastate estraadiklassika. Kaasa teeb ansambel Rose. * [[2021]] "Laulud Eestile" (CD) * [[2025]] "Born free" ja “Laulud Eestile" (LP) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://pirettatar.ee Piret Tatari koduleht] * [https://menu.err.ee/289853/terevisioonis-esines-piret-tatar "Terevisioonis" esines Piret Tatar], ERR Menu, 17. märts 2016 {{DEFAULTSORT:Tatar, Piret}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] m9sip8skkgi4ps9pxrx8qm4ycbngcl4 0 476366 7144079 7107494 2026-05-01T16:52:08Z Velirand 67997 /* Soo */ 7144079 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (So)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "So". ==So== *[[Wesley So]], USA maletaja (1993–) ==Soa== *[[Anton Lembit Soans]], eesti arhitekt (1885–1966) *[[Hanno Soans]], eesti kuraator ja kunstikriitik (1974–) *[[Jaak Soans]], eesti kunstnik (1943–) *[[Kerttu Soans]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1961–) *[[Olev Soans]], eesti graafik ja pedagoog (1925–1995) *[[Cédric Soares]], Portugali jalgpallur (1991–) *[[Everton Soares]], Brasiilia jalgpallur (1996–) *[[Júlio César Soares Espíndola]], Brasiilia jalgpallur (1979–) *[[Hugo Soasepp]], eesti poksija ja poksitegelane (1906–1997) *[[Koit Soasepp]], eesti ooperilaulja (1972–) ==Sob== *[[Arnold Sobbe]], Maasilinna foogt 16. sajandi alguses *[[Janet Sobel]], Ukraina-Ameerika Ühendriikide päritolu kunstnik (1893–1968) *[[Sobhuza II]], Svaasimaa ülempealik ja kuningas *[[Sergei Sobjanin]], Venemaa riigitegelane (1958–) *[[Edmund Sobkowiak]], Poola poksija (1914–1989) *[[Alan Soble]], USA filosoof (1947–) *[[Ljubov Sobol]], vene poliitika- ja ühiskonnategelane ning jurist (1987–) *[[Aleksander Sobolev]], sõjaväelane (1891–1944) *[[Leonid Sobolev]], Venemaa sõjaväelane, Bulgaaria peaminister (1844–1913) *[[Vitali Sobolev]], vene päritolu Eesti kunstnik (1956–) *[[Waldemar Sobota]], poola jalgpallur (1987–) *[[Bohuslav Sobotka]], Tšehhi poliitik (1971–) *[[Vladimír Sobotka]], Tšehhi jäähokimängija (1987–) *[[Wolfgang Sobotka]], Austria poliitik (1956–) *[[Salvador Sobral]], portugali laulja (1989–) *[[Ascanio Sobrero]], itaalia keemik (1812–1888) *[[Rubén Sobrino]], hispaania jalgpallur (1992–) *[[Anatoli Sobtšak]], Venemaa poliitik (1937–2000) *[[Ksenija Sobtšak]], Venemaa telesaatejuht ja kodanikuliikumise tegelane (1981–) *[[Roman Sobtšenko]], Eesti jalgpallur (1994–) ==Soc== *[[Bartosz Soćko]], poola maletaja (1978–) *[[Monika Soćko]], poola maletaja (1978–) *[[Sócrates]], Brasiilia jalgpallur (1954–2011) *[[José Sócrates]], Portugali poliitik (1957–) ==Sod== *[[Steven Soderbergh]], USA filmilavastaja (1963–) *[[Juri Sodol]], Ukraina sõjaväelane (1970–) ==Soe== *[[Heidi Soe]], eesti majandusteadlane (1941–) *[[Jaan Soe]], Eesti sõjaväelane (1895–1941) *[[Laine Soe]], eesti tõlkija (1927–2008) *[[Alvar Soesoo]], eesti geoloog (1963–) ==Sof== *[[Sofía (Hispaania kuninganna)|Sofía]] (1938–) *[[infanta Sofía]], Hispaania infanta (2007–) *[[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria poliitik (1951–) *[[Aynur Sofiyeva]], aserbaidžaani poliitik ja maletegelane (1970–) *[[Sofronius (Dmõtruk)|Sofronius]], Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kiriku Tšerkassõ ja Kanivi metropoliit (1940–2020) *[[Anempodist Sofronov]], jakuudi kirjanik (1886–1935) *[[Pimen Sofronov]], vene ikoonimaalija (1898–1973) ==Sog== *[[Manasseh Sogavare]], Saalomoni Saarte poliitik (1955–) *[[André Sogliuzzo]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1966–) *[[Nicéphore Soglo]], Benini poliitik (1934–) *[[Michel Sogny]], ungari päritolu Prantsuse pianist, helilooja ja kirjanik (1947–) *[[Sogyal Rinpoche]], tiibeti dzogtšeni meister ==Soh== *[[Feliks Soha]], eesti kirjastustegelane ja tõlkija (1930–2010) *[[Ragnar Sohlman]], rootsi keemiainsener (1870–1948) *[[Ragnar Sohlman (ametnik)|Ragnar Sohlman]], Rootsi ametnik (1931–2007) ==Soi== *[[Leonid Soibelman]], vene rokkmuusik, kitarrist (1966–) *[[Ain Soidla]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane ning eesti pangandustegelane (1940–2018) *[[Tõnu Soidla]], eesti bioloog (1939–2025) *[[Agu Soidra]], eesti ühistegevustegelane (1896–1974) *[[Ivo Soidra]], eesti majandusteadlane ja NSV Liidu diplomaat (1931–2006) *[[Mart Soidro]], eesti ajakirjanik (1963–) *[[Hannu Soikkanen]], soome ajaloolane (1930–2020) *[[Leili Soima]], eesti sõudja (1943–2009) *[[Timo Soini]], Soome poliitik (1962–) *[[Sven Soiver]], eesti teleajakirjanik (1977–) *[[Voldemar Soiver]], eesti klaasikunstnik (1927–1997) ==Sok== *[[Sok Chenda Sophea]], Kambodža ökonomist ja poliitik (1956–) *[[August Sokk]], eesti korvpallur ja korvpallitreener (1935–1987) *[[Regina Sokk]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1907–1992) *[[Sten-Timmu Sokk]], eesti korvpallur (1989–) *[[Tanel Sokk]], eesti korvpallur (1985–) *[[Tiit Sokk]], eesti korvpallur ja korvpallitreener (1964–) *[[Ana Soklič]], sloveeni laulja ja laulukirjutaja (1984–) *[[Reet Sokmann]], eesti filmindustegelane (1953–) *[[Tomislav Sokol]], Horvaatia poliitik (1982–) *[[Michał Sokolnicki]], Poola ajaloolane, diplomaat ja poliitik (1880–1967) *[[Prokopi Sokolnikov]], jakuudi arst (1865–1917) *[[Andreï Sokolov]], Prantsusmaa maletaja (1963–) *[[Arkadi Aleksandrovitš Sokolov]], filoloog (sündis 1848) *[[Boriss Sokolov (geoloog)|Boriss Sokolov]], vene geoloog ja paleontoloog (1914–2013) *[[Ivan Sokolov]], Hollandi maletaja (1968–) *[[Maksim Sokolov]], Venemaa poliitik (1968–) *[[Oleg Sokolov]], vene ajaloolane (1956–) *[[Sergei Sokolov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1911–2012) *[[Sergei Sokolov (maletaja)|Sergei Sokolov]], vene maletaja (1937–1992) *[[Julija Sokolovska]], Ukraina poliitik ja riigiametnik (1985–) *[[Vassili Sokolovski]], NSV Liidu sõjaväelane (1897–1968) *[[Andrejs Sokolovs]], Läti maletaja (1972–) *[[Włodzimierz Sokorski]], Poola sõjaväelane ja kommunistlik poliitik (1908–1999) *[[Sokrates]], vanakreeka filosoof ==Sol== *[[Felipe Solá]], Argentina poliitik (1950–) *[[Dragan Solak]], Türgi maletaja (1980–) *[[Javier Solana]], Hispaania füüsik, poliitik ja diplomaat (1942–) *[[Valerie Solanas]], USA feministlik kirjanik (1936–1988) *[[Francisco Solano López]], Paraguay poliitik (1827–1870) *[[Xul Solar]], Argentina kunstnik (1887–1963) *[[Ola Solbakken]], norra jalgpallur (1998–) *[[Ståle Solbakken]], norra jalgpallitreener (1968–) *[[Erna Solberg]], Norra poliitik (1961–) *[[Henning Solberg]], norra rallisõitja (1973–) *[[Petter Solberg]], norra rallisõitja (1974–) *[[Stian Solberg]], Norra elukutseline jäähokimängija (2005–) *[[Roberto Soldado]], Hispaania jalgpallur (1985–) *[[Sergei Soldatov]], Eesti vabadusvõitleja (1933–2003) *[[Qasem Soleimani]], Iraani sõjaväelane (1957–) *[[Álvaro Soler]], hispaania-saksa poplaulja (1991–) *[[Antonio Soler]], hispaania helilooja (1729–1783) *[[Carlos Soler]], hispaania jalgpallur (1997–) *[[Pastora Soler]], hispaania laulja (1978–) *[[Paolo Soleri]], itaalia arhitekt (1919–2013) *[[Ibrahim Mohamed Solih]], Maldiivide poliitik (1962–) *[[Luis Guillermo Solís]], Costa Rica poliitik (1958–) *[[Didrik Solli-Tangen]], norra laulja (1987–) *[[Vassili Sollogub]], Venemaa sõjaväelane (1848–1916) *[[Vladimir Sollogub]], vene kirjanik (1813–1882) *[[Riina Solman]], eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht (1972–) *[[Meeli Solnik]], eesti anestesioloog (1950–) *[[August Solo]], eesti pedagoog ja koolijuht (1935–) *[[Bobby Solo]], itaalia laulja (1945–) *[[Hope Solo]], USA naisjalgpallur (1981–) *[[Tamara Solodnikova]], eesti näitleja (1939–2010) *[[Vladimir Solodov]], Sahha riigitegelane (1982–) *[[Igors Solomatins]], Lätis meditsiiniga tegelev teadur ja silmaarst (1958–) *[[Vitali Solomin]], vene filmi- ja teatrinäitleja (1941–2002) *[[Manor Solomon]], Iisraeli jalgpallur (1999–) *[[Robert Solomon]], USA filosoof (1942–2007) *[[Irina Solomõkova]], Eesti kunstiteadlane (1925–1989) *[[Solon]], vanakreeka poeet, kaupmees, rändur ja poliitik (7.–6. sajand eKr) *[[Mark Solonin]], vene ajaloolane (1958–) *[[Igor Solopov]], Eesti lauatennisist ja treener (1961–2019) *[[Carlos José Solórzano]], Nicaragua president (1860-1936) *[[Martin Solotruk]], slovakkia luuletaja ja tõlkija (1970–) *[[Vladimir Solouhhin]], vene kirjanik (1924–1997) *[[Valeri Solovei]], vene ajaloolane ja õppejõud (1960–) *[[Anatoli Solovjanenko]], ukraina ooperilaulja (1932–1999) *[[Aleksandr Nikolajevitš Solovjov]], arstiteadlane (sündis 1844) *[[Jegor Solovjov]], Eesti poliitik (1871–1942) *[[Jevgeni Solovjov]], Eest poliitik (1948–) *[[Juri Solovjov]], vene balletitantsija (1940–1977) *[[Nikolai Solovjov]], vene maadleja (1931–2007) *[[Vladimir Solovjov]], vene filosoof ja luuletaja (1853–1900) *[[Vladimir Solovjov (telesaatejuht)]], vene telesaatejuht (1963–) *[[Oksana Solovjova]], Eesti arhitekt ja kunstnik (1974–) *[[Mõkola Solskõi]], Ukraina poliitik (1979–) *[[Dag Solstad]], norra proosakirjanik (1941–2025) *[[Aleksandr Solženitsõn]], vene kirjanik (1918–2008) *[[Jermolai Solženitsõn]], vene juhtimiskonsultant (1970–) *[[Hocine Soltani]], Alžeeria poksija (1972–2002) *[[Mihkel Solvak]], eesti politoloog (1982–) *[[László Sólyom]], Ungari poliitik (1942–2023) ==Som== *[[Michael Somare]], Paapua Uus-Guinea poliitik (1936–2021) *[[Somchai Wongsawat]], Tai poliitik ja jurist (1947–) *[[Mary Somerville]], Šoti teaduskirjanik ja õpetlane (1780–1872) *[[Simonetta Sommaruga]], Šveitsi poliitik (1960–) *[[Christer Somme]], Rootsi sõjaväelane *[[Arvi Sommer]], eesti muusikapedagoog (1966–2021) *[[Carl Johann Sommer]], Eesti vaimulik (1715–1765) *[[Georg Sommer]], Eesti majandustegelane (1869–1936) *[[Jakob Martin Sommer]], eesti kirjanik ja haridustegelane (1860–1897) *[[Julia Sommer]], Eesti poliitik (1987–) *[[Lauri Sommer]], eesti luuletaja ja muusik (1973–) *[[Samuel Sommer]], eesti rahvaluulekoguja ning eestlaste välisasunduste uurija (1872–1940) *[[Tene Sommer]], eesti laulja ja aeroobikatreener *[[Tiiu Sommer]], eesti raadiosaatejuht *[[Triin Sommer]], eesti laulja (1984–) *[[Yann Sommer]], Šveitsi jalgpallur (1988–) *[[Arnold Sommerfeld]], saksa teoreetiline füüsik (1868–1951) *[[René Sommerfeldt]], saksa suusataja (1974–) *[[Arnold Sommerling]], eesti kommunist (1898–1924) *[[Anastasio Somoza Debayle]], Nicaragua poliitik (1925–1980) *[[Anastasio Somoza García]], Nicaragua poliitik (1896–1956) *[[Luis Somoza Debayle]], Nicaragua poliitik (1922–1967) *[[Inta Soms]], eesti tõlkija (1958–) ==Son== *[[Lars Sonck]], soome arhitekt (1870–1956) *[[Saulius Sondeckis]], leedu helilooja, dirigent, muusikapedagoog (1928–2016) *[[Stephen Sondheim]], USA helilooja (1930–2021) *[[Carly Rose Sonenclar]], USA laulja ja näitleja (1999–) *[[Göran Sonesson]], rootsi semiootik (1951–2023) *[[Alex Song]], Kameruni jalgpallur (1987–) *[[Brenda Song]], USA filminäitleja ja laulja (1988–) *[[Soon-Chun Song]], Lõuna-Korea poksija (1934–2019) *[[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (1917–2026) *[[Ringaudas Songaila]], Leedu NSV partei- ja riigitegelane (1929–2019) *[[Johannes Sonin]], eesti õigusteadlane (1899–1987) *[[Konstantin Sonin]], majandusteadlane (1972–) *[[Sonja (Norra)|Sonja]], Norra kuninganna (1937–) *[[Andres Sonn]], Eesti ettevõtja ja investor (1972–) *[[Barry Sonnenfeld]], USA filmirežissöör (1953–) *[[Pierre Sonnerat]], Prantsusmaa loodusteadlane ja maadeuurija (1748–1814) *[[Karl Gottlob Sonntag]], saksa päritolu Liivimaa vaimulik (1765–1827) *[[Peeter Sonntak]], eesti sõudja ja sõudetreener (1946–) *[[Rein Sonntak]], eesti sõudja (1944–1983) *[[Silver Sonntak]], eesti sõudja (1976–) *[[Sonsee]], USA räppar (1971–) *[[Susan Sontag]], ameerika kirjanik, kriitik, filmilavastaja ja aktivist poliitikas (1933–2004) *[[Valentin Sontag]], Eesti sõjaväelane (1903–1925) ==Soo== *[[Anneli Soo]], eesti õigusteadlane (1984–) *[[Evi Soo]], eesti kirjastaja (1941–) *[[Hendrik Soo]], Pärnu linnapea (1879–1939) *[[Jaan Soo]], eesti mesinik (1869–1939) *[[Janar Soo]], eesti korvpallur (1991–) *[[Jüri Soo]], eesti õpetaja (1849–1938) *[[Kalju Soo]], eesti põlevkiviuurija (1930–2016) *[[Karl Soo]], Eesti sõjaväelane (1895–1941) *[[Mart Soo]], eesti helilooja ja pedagoog (1964–) *[[Peeter Soo]], Eesti kohtunik (1877–1939) *[[Tõnu Soo]], eesti graafik, plakatikunstnik, tüpograaf ja raamatukujundaja (1944–2023) *[[Varri Soo]], eesti majandusteadlane (1928–2010) *[[Tomas Sooaluste]], Eesti NSV sovhoosidirektor (1933–1977) *[[Tiina Sooba]], eesti koorijuht (1971–) *[[Arnold Soobel]], eesti metsavend (1926–2002) *[[Mart Soobik]], eesti kasvatusteadlane ja õpetaja (1962–) *[[Georg Sooden]], Eesti sõjaväelane (1904–1944) *[[Johannes Soodla]], Eesti sõjaväelane (1897–1965) *[[Mihkel Soodla]], Soontaga vallavanem ja metsavend (1900–1949) *[[Sulev Soodla]], eesti pedagoog (1951–2018) *[[Uwe Soodla]], eesti soojusenergeetika õppejõud, autoinsener ja majandusinimene (1930–2007) *[[Enn Soodre]], Eesti sõjaväelane (1910–1977) *[[Martin Sookael]], eesti kunstnik ja ettevõtja (1983–) *[[Reet Sool]], eesti kirjandusteadlane ja luuletaja (1951–2021) *[[Jüri Soolep]], eesti arhitekt (1962–) *[[Tiit Soolep]], eesti motosportlane (1973–) *[[Arnold Soom]], eesti ajaloolane (1900–1977) *[[Kaido Soom]], eesti vaimulik (1972–) *[[Leida Soom]], eesti ooperilaulja ja kunstnik (1912–2009) *[[René Soom]], eesti laulja (1977–) *[[Johan Sooman]], Eesti riigiametnik (1889–1942) *[[Peep Sooman]], eesti ajakirjanik (1978–) *[[Aare Soome]], eesti ajakirjanik, sportlane ja piirivalvur (1937–2014) *[[Heiki Herman Soome]], eesti ajakirjanik (1952–) *[[Hannes Soomer]], eesti mootorrattasportlane (1998–) *[[Ilmar Soomere]], eesti psühhiaater (1942–) *[[Tarmo Soomere]], eesti mereteadlane (1957–) *[[Uno Soomere]], eesti helilooja, muusikapedagoog ja pianist (1930–2010) *[[Ermi Soomet]], Eesti riigiametnik (1911–1996) *[[Maria Soomets]], eesti näitleja (1979–) *[[Triin Soomets]], eesti luuletaja (1969–) *[[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (1962–2022) *[[Väino Soomets]], eesti matemaatikapedagoog (1939–) *[[Artur Soomre]], eesti vaimulik (1890–1944) *[[Mati Soomre]], eesti tõlkija, humorist ja ajakirjanik (1944–2015) *[[Ernst Soomuste]], Eesti sõjaväelane (1896–1965) *[[Mihkel Soon]], eesti bioloog (1980–) *[[Einar Soone]], eesti vaimulik, EELK piiskop (1947–) *[[Ivar Soone]], eesti majandusteadlane (1975–) *[[Jüri Soone]], eesti keemik ja majandustegelane (1940–) *[[Maarja Soone]], eesti koorijuht (1974–) *[[Triin Soone]], Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor (1965–) *[[Allar Sooneste]], eesti tõlkija (1955–) *[[Eve Sooneste]], eesti tõlkija (1975–) *[[Kriss Soonik-Käärmann]], eesti pesudisainer (1983–) *[[Mart Soonik]], eesti avalike suhete spetsialist (1976–) *[[Riho Soonik]], eesti korvpallitreener (1957–) *[[Antonie Soonpää]], eesti pikaealine (1898–2006) *[[Karl Soonpää]], Eesti poliitik ja riigiametnik (1895–1944) *[[Leo Soonpää]], eesti kunstiajaloolane ja -pedagoog (1903–1979) *[[Jaan Soontak]], eesti keeleteadlane (1940–1999) *[[Eugen Soonvald]], eesti mehaanikainsener (1912–1994) *[[Urmo Soonvald]], eesti ajakirjanik (1973–) *[[Elle Soop]], eesti kunstipedagoog (1948–) *[[Ene Soop]], eesti alpinist (1974–) *[[Erik Soop|Erik Knutsson Soop]], Rootsi riigimees (1643–1700) *[[Tõnis Soop]], eesti maalikunstnik ja pedagoog (1937–2016) *[[Ivar Soopan]], eesti ajakirjanik ja reisikirjanik (1971–) *[[Hilda Sooper]], eesti näitleja (1908–1996) *[[Eduard Soorsk]], eesti meremees (1910–1986) *[[Aksel Soosaar]], eesti bioloog (1956–) *[[Albert Soosaar]], eesti vaimulik (1906–1995) *[[Andres Soosaar]], eesti arstiteadlane ja meditsiinieetika spetsialist (1961–) *[[Andres Soosaar (sportlane)|Andres Soosaar]], eesti ammulaskur (1990–) *[[Andres Soosaar (omavalitsuspoliitik)|Andres Soosaar]], Eesti omavalitsuspoliitik (1949–) *[[Eduard Soosaar]], eesti vaimulik (1911–1979) *[[Einike Soosaar]], eesti tekstiilikunstnik *[[Enn Soosaar]], eesti tõlkija ja publitsist (1937–2010) *[[Hans Soosaar]], pressifotograaf ja kujundaja (1903–1961) *[[Kaia Soosaar]], eesti kergejõustiklane (1993–) *[[Mark Soosaar]], eesti filmimees (1946–) *[[Marti Soosaar]], eesti kergejõustiklane (1977–) *[[Martti Soosaar]], eesti ajakirjanik (1933–2017) *[[Peet Soosaar]], eesti ujuja, veepallur, ujumistreener, spordiajakirjanik, -tegelane ja -ajaloolane (1929–1994) *[[Sven-Erik Soosaar]], eesti keeleteadlane (1973–) *[[Heidi Soosalu]], eesti vulkanoloog (1967–) *[[Maido Soosalu]], eesti vaimulik (1908–1964) *[[Valter Soosalu]], eesti dirigent (1992–) *[[Kustav Soosild]], eesti poksija (1903–1944) *[[Ülo Sooster]], eesti kunstnik (1924–1970) *[[Tenno Sooster]], eesti kunstnik (1957–) *[[Ants Soosõrv]], eesti rendžumängija ja sporditegelane (1969–) *[[Magdalena Soosõrv]], Pühalepa vallasekretär (1895–1945) *[[Valter Soosõrv]], eesti näitleja, lavastaja ja teatriloolane (1903–1969) *[[Jaan Sootak]], eesti õigusteadlane (1948–) *[[Varje Sootak]], eesti ajakirjanik (1946–) *[[Ago Soots]], eesti näitleja (1984–) *[[Ants Soots]], eesti koorijuht ja pedagoog (1956–2025) *[[Jaan Soots]], Eesti sõjaväelane ja poliitik (1880–1942) *[[Oivo Soots]], Eesti sõjaväelane (1904–1944) *[[Terje Soots]], eesti raadioajakirjanik (1961–2003) *[[Viivi-Anne Soots]], eesti orienteeruja, jooksja, rogainija ja seiklussportlane (1971–) *[[Eric Soovere]], eesti fotograaf-dokumentalist (1916–2008) *[[Ene-Reet Soovik]], eesti kirjandusteadlane ja tõlkija (1968–) *[[Linda Soovik]], eesti õpetaja (1915–2005) *[[Mihkel Soovik]], eesti teoloog ja vaimulik (1916–1995) *[[Jaanus Sooväli]], eesti filosoof (1982–) *[[Helen Sooväli-Sepping]], eesti geograaf ja maastikuökoloog (1974–) *[[Imre Sooäär]], Eesti poliitik (1969–2025) *[[Jaak Sooäär]], eesti kitarrist (1972–) *[[Sophie Sooäär]], eesti laulja ja näitleja (1914–1996) ==Sop== *[[Sophia (Gloucesteri printsess)|Sophia]], Gloucesteri printsess, Briti kuningliku perekonna liige (1773–1844) *[[Sophia Dorothea (Hannoveri printsess)|Sophia Dorothea]], Hannoveri printsess, Preisimaa kuninganna (1687–1757) *[[Sophie (Madalmaade kuninganna)|Sophie]], Württembergi printsess ja Madalmaade kuninganna (1818–1877) *[[Sophie (Austria)|Sophie]], Baieri printsess ja Austria ertshertsoginna (1805–1872) *[[Wessexi krahvinna Sophie]], Briti kuningliku perekonna liige (1965–) *[[Sophokles]], vanakreeka näitekirjanik (496–406 eKr) *[[Sophron]], vanakreeka kirjanik (5. sajand eKr) *[[Enele Sopoaga]], Tuvalu poliitik (1956–) ==Sor== *[[Ilan Șor]], juudi päritolu Moldova oligarh ja poliitik (1987–) *[[Richard Sorabji]], Briti filosoofiaajaloolane (1934–) *[[Aku Sorainen]], soome päritolu Eesti advokaat (1965–) *[[Türkân Şoray]], türgi filminäitlejatar (1945–) *[[Kevin Sorbo]], USA näitleja (1958–) *[[Ine Marie Eriksen Søreide]], Norra poliitik (1976–) *[[Jean Sorel]], prantsuse filminäitleja (1934–) *[[Inge Sørensen]], taani ujuja (1924–2011) *[[Villy Sørensen]], taani kirjanik (1929–2001) *[[Heiki Sorge]], eesti sulgpallur (1974–) *[[Richard Sorge]], saksa päritolu Nõukogude sõjaväeluure agent (1895–1944) *[[Terje Sorgjerd]], norra fotograaf *[[Carlos Soria Fontán]], Hispaania alpinist (1939–) *[[José Manuel Soria]], Hispaania poliitik (1958–) *[[Igor Sorin]], vene laulja (1969–1998) *[[Juan Pablo Sorín]], Argentina jalgpallur (1976–) *[[Arnold Sorina]], Vanuatu jooksja (1988–) *[[Aaron Sorkin]], [[USA]] stsenarist, filmiprodutsent ja näitekirjanik (1961–) *[[Alexander Sørloth]], norra jalgpallur (1995–) *[[Junior Sornoza]], Ecuadori jalgpallur (1994–) *[[Aarne Soro]], eesti näitleja (1974–) *[[Guillaume Soro]], Elevandiluuranniku poliitik (1972–) *[[Aleksei Sorokin]], Eesti poliitik ja advokaat (1888–1933) *[[Jaanus Sorokin]], eesti jäähokimängija (1986–) *[[Pitirim Sorokin]], sotsioloog (1889–1968) *[[Vadim Sorokin]], Ukraina jalgpallur (1966–) *[[Vladimir Sorokin]], vene kirjanik (1955–) *[[Joaquín Sorolla]], Hispaania maalikunstnik (1863–1923) *[[George Soros]], Ungari juudi päritolu USA valuutaspekulant, filantroop, ühiskonnategelane ja mõtleja (1930–) *[[Alan Sorrenti]], itaalia laulja ja helilooja (1950–) *[[Paolo Sorrentino]], itaalia filmilavastaja (1970–) *[[Sara Sorribes Tormo]], hispaania tennisist (1996–) *[[Kalevi Sorsa]], Soome poliitik (1930–2004) *[[Riki Sorsa]], soome laulja (1952–2016) *[[Sverre Sørsdal]], Norra poksija (1900–1996) *[[Knut Anders Sørum]], Norra laulja (1976–) *[[Ville Sorvali]], soome muusik ja muusikaajakirjanik (1980–) *[[Mira Sorvino]], USA filminäitleja (1967–) ==Sos== *[[Borna Sosa]], Horvaatia jalgpallur (1998–) *[[José Sosa]], Argentina jalgpallur (1985–) *[[Natsume Sōseki]], jaapani kirjanik (1867–1916) *[[Sosigenes Aleksandriast]], astronoom, Juliuse kalendri kaasautor (1. sajand eKr) *[[Kazimierz Sosnkowski]], Poola sõjaväelane, poliitik ja vabadusvõitleja (1885–1969) *[[Genna Sosonko]], Hollandi maletaja ja maletreener (1943–) *[[Hans Sossi]], eesti keemik (1892–1975) *[[Lembit Sossi]], eesti füüsik (1943–2012) ==Sot== *[[Yeferson Soteldo]], Venezuela jalgpallur (1997Venezuela jalgpallur) *[[Soter]], paavst (2. sajand) *[[Zurab Sotkilava]], gruusia ooperilaulja (1937–2017) *[[Aleksandr Sotnik]], vene ajakirjanik, publitsist, prosaist, poeet, muusik ja laulude autor (1968–) *[[Hernando de Soto]], Peruu majandusteadlane *[[Hernando de Soto (konkistadoor)|Hernando de Soto]], hispaania maadeavastaja ja konkistadoor (suri 1542) *[[Javier Sotomayor]], kuuba kergejõustiklane (1967Venezuela jalgpallur) *[[Sonia Sotomayor]], USA jurist (1954–) ==Sou== *[[Ahmed Tidiane Souaré]], Guinea poliitik (1951–) *[[Anna Soubry]], Briti poliitik, advokaat ja ajakirjanik (1956–) *[[Tomáš Souček]], tšehhi jalgpallur (1995–) *[[Kath Soucie]], USA dublaažinäitleja (1967–) *[[Hilal Soudani]], Alžeeria jalgpallur (1987–) *[[Jacques-Germain Soufflot]], prantsuse arhitekt (1713–1780) *[[Gabriela Soukalová]], Tšehhi laskesuusataja (1989–) *[[Michael Soulé]], Ameerika Ühendriikide bioloog (1936–2020) *[[Adama Soumaoro]], Prantsusmaa jalgpallur (1992–) *[[Boubakary Soumaré]], Prantsusmaa jalgpallur (1999–) *[[Samuel Souprayen]], Prantsusmaa jalgpallur (1989–) *[[Laurent Sourisseau]], prantsuse karikaturist ja ajakirjanik (1966–) *[[Constança Urbano de Sousa]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (1967–) *[[Manuel Inocêncio Sousa]], Roheneemesaarte poliitik (1951–) *[[Manuel Gregório de Sousa Pereira de Sampaio]], Portugali sõjaväelane (1766–1844) *[[Venceslau de Sousa Pereira de Lima]], Portugali poliitik ja geoloog (1858–1919) *[[Diego Souza]], Brasiilia jalgpallur (1985–) *[[Josef de Souza]], Brasiilia jalgpallur (1989–) *[[Melanie South]], Briti tennisist (1986–) *[[Eduardo Souto de Moura]], portugali arhitekt (1952–) *[[Harry Souttar]], Austraalia jalgpallur (1998–) ==Sov== *[[Henrik Sova]], eesti filosoof (1983–) *[[Vahur Sova]], eesti arhitekt (1956–) *[[Sergei Sovetnikov]], Eesti poliitik ja pedagoog (1931–1997) *[[Antti Sovijärvi]], soome keeleteadlane (1912–1995) ==Sow== *[[Djibril Sow]], Šveitsi jalgpallur (1997–) ==Soy== *[[Wole Soyinka]], Nigeeria ingliskeelne kirjanik (1934–) *[[Süleyman Soylu]], Türgi poliitik (1969–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|So, Biograafiad]] s8nhmp7im6q3tgg2bjk6m0trusjggtk 0 476402 7144055 7021532 2026-05-01T16:10:58Z Velirand 67997 + kategooria 7144055 wikitext text/x-wiki '''Mark Nikolajevitš Žirkov''' ([[vene keel]]es Марк Николаевич Жирков; [[20. aprill]] ([[vkj]] 8. aprill) [[1892]] [[Viljuisk]], [[Viljuiski uluss]], [[Jakuudi oblast]] – [[17. aprill]] [[1951]] [[Jakutsk]]) oli [[Sahha]] [[helilooja]] ja [[muusikateadlane]], [[Vene NFSV teeneline kunstitegelane]].<ref name="ir"/> Ta oli Sahha esimene helilooja.<ref name="sak"/> Koos [[Moskva]] helilooja [[Genrihh Letinski]]ga kirjutas ta jakuudi esimesed muusikalised lavateosed –[[ooper]]id "[[Njurgun Bootur (ooper)|Njurgun Bootur]]" ("Ньургун Боотур", 1947) ja "Sõgõi Kõrõnaastõõr" ("Сыгый Кырынаастыыр", 1947) ning [[Ballett|balletid]] "Polevoi tsvetok" ("Полевой цветок", 1947) ja "Alõi platotšek" ("Алый платочек", 1949).<ref name="ir"/> 1945. aastal võeti ta vastu [[NSV Liidu Heliloojate Liit]]u. Muusikateadlasena on ta kirjutanud [[monograafia]] jakuudi rahvuslikust orkestrist. ==Päritolu, haridustee ja töökäik== Žirkov oli pärit Viljuiski kasakaperest. Valdas hästi vene ja [[jakuudi keel]]t.<ref name="sak"/> Ta lõpetas 1908. aastal [[Jakutsk]]is reaalkooli ja 1911. aastal [[Viljuiski kreiskool]]i<ref name="ir"/>. 1909. aastal organiseeris ta Viljuiskis esimese [[orkester| orkestri]]<ref name="ir"/>. Aastatel 1912–1914 töötas ta [[kreiskool]]is [[muusikaõpetaja]]na.<ref name="ir"/> Umbes samal ajal hakkas ta komponeerima jakuudi [[rahvalaul]]ude motiividel. Žirkovi eestvedamisel loodi 1921. aastal Viljuiski rahvamajas [[rahvapilliorkester]], draamaring ja [[Koor (muusika)|koor]]. Pärast [[Moskva konservatoorium]]i lõpetamist 1936. aastal [[kompositsioon]]i erialal, asus Žirkov tööle [[Jakuudi Draamateater|Jakuudi draamateatrisse]], kus tema juhtimisel hakkas tööle Jakuudi rahvuskoor. Ühtlasi oli ta aastatel 1936–1949 draamateatri muusikaala juhataja. 1944. aastal oli ta Jakutskis muusikateatristuudio loomise eestvedajaid ja esimese laste muusikakooli rajajaid.<ref name="ir"/> 1947. aastast juhatas ta [[NSV Liidu TA Jakuudi Filiaali Keele, Kirjanduse ja Ajaloo Teadusuurimisinstituut| NSV Liidu TA Jakuudi Filiaali Keele, Kirjanduse ja Ajaloo Teadusuurimisinstituudi]] kunstiteaduse sektorit.<ref name="ir"/> ==Tunnustus== *1941 – [[Jakuudi ANSV teeneline kunstitegelane]]<ref name="ir"/> *1947 – [[Vene NFSV teeneline kunstitegelane]]<ref name="ir"/> ==Mälestuse jäädvustamine== Tema nime kannab muusikaõppeasutus Jakutskis – [[Žirkovi-nimeline Jakutski Muusikakolledž]]. ==Raamatud== *Жирков М.Н. "Якутская народная музыка". Якутск, 1981<ref name="ir2"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ir">[http://irkipedia.ru/content/zhirkov_mark_nikolaevich_istoricheskaya_enciklopediya_sibiri_2009 Жирков, Марк Николаевич]. irkipedia.ru</ref> <ref name="ir2">[http://irkipedia.ru/content/yakutskaya_muzykalnaya_kultura_istoricheskaya_enciklopediya_sibiri_2009 Якутская музыкальная культура]. irkipedia.ru</ref> <ref name="sak">[https://web.archive.org/web/20170621021641/http://sakhalife.ru/mark-zhirkov-napisal-eshhe-odin-balet-yakutiya/ Марк Жирков написал еще один балет – «Якутия»?]. sakhalife.ru</ref> }} {{JÄRJESTA:Žirkov, Mark}} [[Kategooria:Sahha teadlased]] [[Kategooria:Muusikateadlased]] [[Kategooria:Venemaa heliloojad]] [[Kategooria:Moskva konservatooriumi vilistlased]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1892]] [[Kategooria:Surnud 1951]] 9tdcxl9wo6whs8fsf17q6o884u96nqu 0 476992 7144485 7041012 2026-05-02T09:10:25Z Kuriuss 38125 7144485 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Potenzialtrichter Freileitung.svg|pisi|350px|[[Elektrivälja potentsiaal|Elektripotentsiaali]] jaotus liinijuhtme mahalangemise koha ümbruses; ''U''_S1−''U''_S2 – sammupinge]] '''Sammupinge''' on käidaval [[elektrijuhtivus|juhtival]] pinnal (enamasti maapinnal) ühe [[samm]]u kaugusel asuvate punktide vaheline [[elektripinge]]. Seda pinget võib põhjustada [[maaühendus]]e korral tekkiv vool, [[uitvool]] või [[välk|välguvool]], mis hargneb jalgade kaudu läbi keha. Elektrivõrgu maaühenduskoha ja välgulöögikoha läheduses võib sammupinge olla eluohtlik.<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 8. köide, 1995</ref> == Sammupinge arvutus == Sammupinge ja vastavalt keha läbiv vool on seda suurem, mida kõrgem on vooluallika pinge, mida suurem on pinnase [[elektritakistus|takistus]] ja mida lähemal ollakse voolu sisenemise kohale. Vooluallika (nt [[elektriliin]]i pinge ja lühisahela takistus määravad maasse suunduva voolu tugevuse: : <math>I_\text{sc} = \frac{U_\text{phase}}{R_0+R_\text{cont}},</math> kus ''I''_sc on lühisvoolu tugevus, ''U''_phase – liini faasipinge, ''R''₀ – liini toitva võrgu neutraali [[maandamine|talitlusmaanduse]] takistus ((''ca'' 1 Ω) ) ja ''R''_cont – [[valgumistakistus]] kontaktikohas (10 oomi ringis). Näiteks 35&nbsp;kV liinijuhtme mahalangemisel võib maasse suunduda enam kui tuhande ampri tugevune vool. Pikselöögi vool võib olla lühikest aega mitukümmend tuhat amprit. See vool tekitab maapinda kui [[elektritakistus]]t läbides selle eri punktide vahel pinge (vastavalt [[Ohmi seadus]]ele). Sammupinge orienteeriva väärtuse saab arvutada valemiga : <math>U_\text{step} = \frac{I_\text{sc} \rho a}{2 \pi x (x+a)},</math> kus <math> \rho </math> on pinnase eritakistus (sajad oomm-meetrid), <math> a </math> – sammu pikkus (0,7–0,9&nbsp;m) ja <math> x </math> – kaugus kontaktikohast. == Ohutus == Sammupinge võib ulatuda mõnest voldist sadade voltideni. Seejuures inimese keha läbiv vool oleneb peale pinge ka jalgade ja pinnase vahelisest üleminekutakistusest ja keha enda takistusest (arvutuslikult 1 kΩ). Inimesele võib osutuda ohtlikuks kestvalt mõjuv vool, mis on tugevam kui 10–20&nbsp;mA (50&nbsp;Hz vahelduvvoolu korral).<ref>{{Netiviide |url=http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/Aav0130/Elektriohutuse_tagamine_EPsTTU2011.pdf |pealkiri=Elektriohutuse tagamine elektripaigaldistes |vaadatud=2017-09-28 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305170118/http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/Aav0130/Elektriohutuse_tagamine_EPsTTU2011.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Kuna kehale rakenduv pinge on võrdeline sammu pikkusega, tuleb ohukohast eemalduda võimalikult lühikeste sammudega jalgu üksteisele võimalikult lähedale hoides. Samuti võib eemalduda ühel jalal hüpates või jalgu koos hoides kahel jalal hüpates (tuleb vältida kukkumist).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Elektriohutuse ABC |url=https://www.naiskodukaitse.ee/Elektriohutuse_ABC_3789 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.naiskodukaitse.ee |keel=et}}</ref> Eriti ohtlik on sammupinge suurtele loomadele, sest nende esi- ja tagajalga vahemaa on suur. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Elektrotehnika]] cij1mzqbe0nj8qs1sdnn3l2bh87pece 0 477854 7144538 6952082 2026-05-02T10:03:16Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144538 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Raiskumsi vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Raiskuma pagasts | lipp = LVA Raiskuma pagasts flag.png | lipu_link = | vapp = LVA_Raiskuma_pagasts_COA.png | vapi_link = | pindala = 175,4 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Raiskums]] | asendikaardi_pilt = Raiskuma pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Auciema muiža.jpg|pisi|Auciemsi mõisa häärber]] '''Raiskumsi vald''' ([[läti keel]]es ''Raiskuma pagasts'') on vald Lätis [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Cēsis]]e linnaga, [[Stalbe vald|Stalbe]], [[Straupe vald|Straupe]], [[Priekuļi vald|Priekuļi]], [[Liepa vald|Liepa]] ja [[Drabeši vald|Drabeši vallaga]] ning Valmiera piirkonna [[Vaidava vald|Vaidava vallaga]]. Valla pindala on 175 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1578 inimest.<ref name="qZkmE" /> Valla keskus on [[Raiskums]]i küla. == Ajalugu == Aastal [[1935]] oli Raiskumsi valla pindala 52 km².<ref name="TlPjP" /> 1945. aastal moodustati vallast Raiskumsi külanõukogu,aastal [[1954]] liideti sellega osa likvideeritavast Kūdumsi külanõukogust, nii et tänapäeva vald asub endiste Raiskumsi, Kūdumsi ja Lenči valdade territooriumil.<ref name="hOi86" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald [[Pārgauja piirkond]]a. == Loodus == Suurim jõgi on [[Koiva jõgi]]; vald asub osalt [[Koiva ürgorg|Koiva ürgorus]] ja osalt [[Idumea kõrgustik]]ul. Kõrgeim koht asub Raiskumsi lähistel ja ulatub 103, 5 meetrit üle merepinna. Vallas on ka paar pisikest järve, neist suurim on valla loodeserval asuv [[Ungursi järv|Ungurs]] pindalaga 3,936 km². Looduskaitse all on Kalējala koobas, Ķelderi pärn, Rootsi tamm, Kvēpenese suurkuusk, Kvēpenese koobas, Kvēpenese tamm, Ēdernieki pank, Ķūķi pank, Mazaiskrogsi allee ja Mazaiskrogsi tamm, osaliselt ka Raiskumsi klint, enamik vallas asuvaid looduskaitsealuseid põlispuid on nimetud. Valla lõunaosa asub [[Gauja rahvuspark|Gauja rahvuspargis]].<ref name="G3Hmv" /> == Muinsusmälestised == Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Kvēpenese metsa muinaskalmed, Skasteri metsa muinaskalmed ja sealne lohukivi, [[Ungurmuiža mõis]]a hoonetekompleks (sealhulgas mõisniku elumaja, kabel, pruulikoda, veskimaja, kelder, laut, ait, tall-tõllakuur, eluhoone, park ja teepaviljon, lisaks veel kabeli värav ja kaks kabelis asuvat hauatähist, häärberi trepid, seina- ja laemaalingud, üks häärberi uks, ühed häärberi ukseraamid, ühe ruumi lagi ja kaks häärberi ahju), Ķelderi muinaskalmed, [[Urele linnus]]eks peetav Baznīckalnsi mägi ehk Kirikumägi, Kvēpenese linnamägi, Gribžase muinaskalmed, Dumpji muinaskalmed, Cēsnieki muinaskalmed ehk Võsamägi, Zeltiņi muinaskalmed ehk Vējakrogsi muinaskalmed, Avotiņi muinaskalmed ja Strīķupīte muinaskalmed. Regionaalse kaitse all on Zaļkalni muinaskalmed, Sveķi nõmme muinaskalmed, Bunde muinaskalmed, Auciemsi keskaegne kalmistu, Baķi keskaegne kalmistu, Emerķi keskaegne kalmistu ehk Kalmemägi ja sealsed ristikivid, Teņņi keskaegne kalmistu ehk Türgi kalmed, Rideļi muinaskalmed ehk Surnumägi, Laiviņi muinaskalmed ja Gailone keskaegne kalmistu ehk Tammeküngas Kohaliku kaitse all on Ungurmuiža mõisa kõrts, Raiskumsi vallamaja, vallakool, sealsed majapidamishooned ja nende ümber asuv park, Dimdase keskaegne kalmistu, Rūjase keskaegne kalmistu ehk Suurmägi ning Jaunmežciemsi keskaegne kalmistu.<ref name="BqH4f" /> == Asustus == Aastal 2011 elas vallas 779 [[lätlased|lätlast]], 17 [[venelased|venelast]], 7 [[valgevenelased|valgevenelast]], 3 [[ukrainlased|ukrainlast]], 7 [[poolakad|poolakat]] ja 3 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-03 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Auciems]] || ciems || 227 (2025) |- | [[Bērziņi (Raiskumsi vald)|Bērziņi]] || ciems || 39 (2025) |- | [[Gundegas]] || ciems || 21 (2025) |- | [[Kūdums]] || ciems || 75 (2025) |- | [[Lenči]] || ciems || 34 (2025) |- | [[Mežvidi (Raiskumsi vald)|Mežvidi]] || mazciems || |- | [[Miglači]] || mazciems || 34 (2007) |- | [[Pielekši]] || mazciems || 30 (2007) |- | '''[[Raiskums]]''' || ciems || 183 (2025) |- | [[Unguri]] || mazciems || 69 (2007) |- | [[Vējkrogs]] || mazciems || 17 (2007) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Ķelderu dižliepa.Big linden - Guntars Mednis - Panoramio.jpg|Ķelderi pärn Kvēpenes dižozols.jpg|Kvēpenese tamm Driškins.jpg|Driškinsi järv View from the east shore of Ungurs.jpg|Ungursi järv Kalēja ala 2003-10-18.jpg|Kalējala koobas Raiskums Red Cliffs 07.jpg|Raiskumsi punased kaljud Ķūķu cliff and river Amata - panoramio.jpg|Ķūķi pank </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="qZkmE">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā)]. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="TlPjP">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="hOi86">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="BqH4f">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts], vaadatud 10.08 2023</ref> <ref name="G3Hmv">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100010820&veidi=ciems%20Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Cēsise piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Cēsise piirkond]] r56y9anbmldzyvmzsev2apwx0l15mhx 0 479057 7144445 6706976 2026-05-02T08:39:29Z Kuriuss 38125 7144445 wikitext text/x-wiki {{liita|Söömishäired}} '''Alatoitumine''' on söömise ebaterve piiramine vähesel või suurel määral, teatud toidurühmade menüüst väljajätmine. Alatoitutakse, kuna soovitakse kaalust alla võtta või hoida kaalu väga range kontrolli all. Isegi siis, kui alatoitumine on lühiajaline, on alatoitumisel riskid. Kui see on pikaajaline, võib sellest saada söömishäire.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://peaasi.ee/silt/alatoitumine/|Pealkiri=Toitumine|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Kuna päevane toiduenergia on väike, võib puudu jääda paljudest vajalikest [[Toitained|toitainetest]], näiteks amino- ja rasvhapetest, [[Vitamiinid|vitamiinidest]] ja [[Mineraalained|mineraalainetest]], mille defitsiidi korral võib esineda väga erinevaid vaevusi.<ref name="ReferenceA">{{Netiviide|Autor=|URL=http://peaasi.ee/alatoitumine/|Pealkiri=Alatoitumine|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Alatoitumise psühholoogilised tagajärjed == === Depressioon === Alatoitumine mõjutab inimese meeleolu. Liiga vähe söövad inimesed tunnevad tihti masendust, nad ärrituvad kergelt ja on pahurad.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.directormeedia.ee/soomishaired/|Pealkiri=Söömishäired|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-10-16|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171016013758/https://www.directormeedia.ee/soomishaired/|url-olek=ei tööta}}</ref> === Sundmõtted ja sundkäitumine === Väga sageli kaasneb alatoitumisega kalduvus sundmõtetele. See tähendab, et inimene on tavalisest paindumatum. Näiteks võib inimesel olla tung kõndida iga päev läbi kindel vahemaa või muutub asjade korrashoid ja puhtus tavapärasest olulisemaks. === Eemaletõmbumine ja enesesse tõmbumine === Alatoitumine võib lühikeseks ajaks tekitada hea tunde, kuid kui alatoitumine jätkub, kipub inimene eemale tõmbuma ja keskendub rohkem iseendale. Seda võib selgitada [[aju]] alatoitumuse mõjudega.<ref name="ReferenceA" />  == Füüsilised tagajärjed == === Süda, vereringe ja kehatemperatuur === Alatoitumine võib kahjustada [[Süda|südant,]] mis muutub selle tõttu nõrgemaks. [[Vererõhk]] võib langeda eluohtlikule tasemele ja pulsi sagedus aeglustub. Halb verevarustus tekitab jalgadele külmatunnet ja haavandeid. Südamele võib mõjuda ebaregulaarne südametöö, mis võib tekitada südame seiskumise. === Suguhormoonid ja viljatus === Alatoitumise tõttu lõpetab keha suguhormoonide tootmise. Seksuaalsed tunded vähenevad, naistel kaob menstruatsioon ja meestel kaovad öised seemnepursked. === Seedimine === Alatoitujatel aeglustub seedetrakti töö, selle tagajärjel läbib toit seda aeglaselt ja tekitab ebamugavustunnet. Tekib suurenenud tundlikkus gaaside suhtes.<ref name="ReferenceA" /> == Ravi == Kui tegu on väga tugeva alatoitumisega, siis on vaja psühhiaatri ja teiste eriarstide koostööd ning eelkõige inimese enda tahet terveneda. Alatoituja ravi algab haiguse teadvustamisest, inimesel peab olema motivatsioon terveneda. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks pereliige, kes toetab ja aitab. Kui alatoituja õigel ajal ravi ei saa, võib see lõppeda surmaga. Alatoituja peab sööma 3–4 korda päevas õigetel aegadel, söögikordade vaheajad peaksid olema kolm kuni neli tundi. Ravi eesmärgiks on taastada normaalne kehakaal, millega kaovad ka muud haigused, mis on alatoitumisega kaasnenud. Üle 60% alatoitujatest paraneb ravi käigus täielikult.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://toitumine.ee/toitumine-ja-haigused/soomishaired/anoreksia|Pealkiri=toitumine ja haigused|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Toitumine]] 9r0qvo5tl1u2ht0gcvqujapdld1qbos 0 479062 7144381 6837949 2026-05-02T08:10:26Z Velirand 67997 + kategooria 7144381 wikitext text/x-wiki '''Ülo Tambek''' ([[1. juuli]] [[1922]] [[Tartu]] – [[31. mai]] [[1979]] [[Tallinn]]) oli eesti filmirežissöör ja tõlkija. Aastatel 1941–1945 võttis ta [[Punaarmee]]sse mobiliseerituna [[Eesti Laskurkorpus]]e ridades osa Teisest maailmasõjast. 1952. aastal lõpetas [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] inglise filoloogina. Aastatel 1947–1953 töötas [[Õhtuleht|Õhtulehe]] toimetuses. 1954. aastast töötas [[Tallinna Kinostuudio]]s, hilisema nimega [[Tallinnfilm]]is dokumentaalfilmide toimetaja, stsenaristi ja režissöörina. 1966. aastast oli ta Tallinnfilmi kroonika- ja dokumentaalfilmide loomingulise tootmisühenduse režissöör. Režissöörina tegi ta üle 40 dokumentaal-, õppe- ja muusikafilmi ning 66 kinoringvaadet "[[Nõukogude Eesti (ringvaade)|Nõukogude Eesti]]". Mõned tema tehtud filmid keelati ideoloogilistel põhjustel. 1968. aastal filmitud dokumentaalfilm "Talupojad" linastus alles 1989. aastal. Ta on tõlkinud eesti keelde väliskirjandust, sealhulgas kaks romaani sarjast "[[Seiklusjutte maalt ja merelt]]": [[Robert Louis Stevenson]]i "Must nool" ja [[James Fenimore Cooper]]i "Viimane mohikaanlane".<ref>{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/inimesed/id/3285/biograafia |pealkiri=Eesti filmi andmebaas. Ülo Tambek |vaadatud=2017-10-15 |arhiivimisaeg=2017-10-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171016015213/http://www.efis.ee/et/inimesed/id/3285/biograafia |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Filmograafia== <table><tr valign=top><td> *"Nõukogude Eesti ehitab ja loob" (1959) *"Taassünd" (1960) *"Kultuurielu sündmusi" (1960, koos [[Nikolai Dolinski]]ga) *"Kalevi-Liiva süüdistab" (1961, koos [[Vladimir Parvel]]iga) *"Atlantika" (1961, koos [[Vladimir Žukov]]iga) *"Agrokeemia ENSV-s" (1965) *"Memento!" (1966) *"Tallinna saladused" (1967) *"Pill oll' helle" (1967) *"Jo-le-mi" (1967) *"Eesti lasteaedades" (1967) *"Eduard Viiralt" (1968) *"Talupojad" (1968, lõpetanud 1989 [[Toomas Kirdelaht]]) *"Veel kord kevadest" (1969) <td> *"[[Tuld kuningale]]" (1969) *"Mitte üksnes leivast" (1969, koos [[Mati Põldre]]ga) *"Rannakalurid" (1970) *"Järv" (1970) *"Esimesed viisnurgad" (1970) *"Aleksei Müürisepp. In memoriam" (1970) *"Meie klass" (1971) *"Lõhestatud taevas" (1971) *"Eldoraado" (1971) *"Me ise peolised" (1972) *"Kevadine naeratus" (1972) *"Esivanemad" (1972) *"Esimene vahetus" (1972) *"Viimane turbiin" (1973) *"Talvest talve" (1973) *"Kivihännad" (1974) <td> *"Jõuproov" (1974) *"[[Tantsib Tiit Härm]]" (1975) *"Meie aeg" (1975) *"Nõukogude Eesti" (1976) *"Nende vastus" (1976) *"Hea saak...?" (1976) *"Tõuaretajad" (1977) *"Tornimuusika" (1977) *"Magnet? Maagia?" (1977, koos [[Mikk Mikiver]]iga) *"Tallinn" (1978) *"Sportlik Tallinn" (1978) *"Passioon" (1978) *"Lihtsalt kindral" (1978) *"Tagasitulek" (1979) *"Rõõmuratas" (1979) </table> ==Tunnustus== *1977 – [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] ==Isiklikku== Tema isa oli [[Elmar Tambek]]. [[Irene Tambek]] ([[Irene Kivi]]) on tema lapselapselaps{{lisa viide}}. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Tambek, Ülo}} [[Kategooria:Eesti filmitegijad]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 1979]] lmll9byyt81frcrypezo7e14qbscc50 7144383 7144381 2026-05-02T08:11:02Z Velirand 67997 + kategooria 7144383 wikitext text/x-wiki '''Ülo Tambek''' ([[1. juuli]] [[1922]] [[Tartu]] – [[31. mai]] [[1979]] [[Tallinn]]) oli eesti filmirežissöör ja tõlkija. Aastatel 1941–1945 võttis ta [[Punaarmee]]sse mobiliseerituna [[Eesti Laskurkorpus]]e ridades osa Teisest maailmasõjast. 1952. aastal lõpetas [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] inglise filoloogina. Aastatel 1947–1953 töötas [[Õhtuleht|Õhtulehe]] toimetuses. 1954. aastast töötas [[Tallinna Kinostuudio]]s, hilisema nimega [[Tallinnfilm]]is dokumentaalfilmide toimetaja, stsenaristi ja režissöörina. 1966. aastast oli ta Tallinnfilmi kroonika- ja dokumentaalfilmide loomingulise tootmisühenduse režissöör. Režissöörina tegi ta üle 40 dokumentaal-, õppe- ja muusikafilmi ning 66 kinoringvaadet "[[Nõukogude Eesti (ringvaade)|Nõukogude Eesti]]". Mõned tema tehtud filmid keelati ideoloogilistel põhjustel. 1968. aastal filmitud dokumentaalfilm "Talupojad" linastus alles 1989. aastal. Ta on tõlkinud eesti keelde väliskirjandust, sealhulgas kaks romaani sarjast "[[Seiklusjutte maalt ja merelt]]": [[Robert Louis Stevenson]]i "Must nool" ja [[James Fenimore Cooper]]i "Viimane mohikaanlane".<ref>{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/inimesed/id/3285/biograafia |pealkiri=Eesti filmi andmebaas. Ülo Tambek |vaadatud=2017-10-15 |arhiivimisaeg=2017-10-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171016015213/http://www.efis.ee/et/inimesed/id/3285/biograafia |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Filmograafia== <table><tr valign=top><td> *"Nõukogude Eesti ehitab ja loob" (1959) *"Taassünd" (1960) *"Kultuurielu sündmusi" (1960, koos [[Nikolai Dolinski]]ga) *"Kalevi-Liiva süüdistab" (1961, koos [[Vladimir Parvel]]iga) *"Atlantika" (1961, koos [[Vladimir Žukov]]iga) *"Agrokeemia ENSV-s" (1965) *"Memento!" (1966) *"Tallinna saladused" (1967) *"Pill oll' helle" (1967) *"Jo-le-mi" (1967) *"Eesti lasteaedades" (1967) *"Eduard Viiralt" (1968) *"Talupojad" (1968, lõpetanud 1989 [[Toomas Kirdelaht]]) *"Veel kord kevadest" (1969) <td> *"[[Tuld kuningale]]" (1969) *"Mitte üksnes leivast" (1969, koos [[Mati Põldre]]ga) *"Rannakalurid" (1970) *"Järv" (1970) *"Esimesed viisnurgad" (1970) *"Aleksei Müürisepp. In memoriam" (1970) *"Meie klass" (1971) *"Lõhestatud taevas" (1971) *"Eldoraado" (1971) *"Me ise peolised" (1972) *"Kevadine naeratus" (1972) *"Esivanemad" (1972) *"Esimene vahetus" (1972) *"Viimane turbiin" (1973) *"Talvest talve" (1973) *"Kivihännad" (1974) <td> *"Jõuproov" (1974) *"[[Tantsib Tiit Härm]]" (1975) *"Meie aeg" (1975) *"Nõukogude Eesti" (1976) *"Nende vastus" (1976) *"Hea saak...?" (1976) *"Tõuaretajad" (1977) *"Tornimuusika" (1977) *"Magnet? Maagia?" (1977, koos [[Mikk Mikiver]]iga) *"Tallinn" (1978) *"Sportlik Tallinn" (1978) *"Passioon" (1978) *"Lihtsalt kindral" (1978) *"Tagasitulek" (1979) *"Rõõmuratas" (1979) </table> ==Tunnustus== *1977 – [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] ==Isiklikku== Tema isa oli [[Elmar Tambek]]. [[Irene Tambek]] ([[Irene Kivi]]) on tema lapselapselaps{{lisa viide}}. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Tambek, Ülo}} [[Kategooria:Eesti filmitegijad]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 1979]] e4a2olf7cuhorrkfkxrsj9hrl9oinqx 0 481585 7144240 7023897 2026-05-02T03:08:30Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144240 wikitext text/x-wiki [[File:Põlva Kultuurikeskus.jpg|thumb|Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus|269x269px]] '''Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus''' on Põlva maakonna keskuses, Põlva linna südames asuv Kagu-Eesti suurim, parimate tehniliste tingimustega kontserdi- ja teatrimaja. Keskus asub [[Põlva|Põlvas linnas]], aadressil [[Kesk tänav (Põlva)|Kesk tänav]] 15.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Üldinfo |url=https://www.kultuurikeskus.ee/uldinfo/ |vaadatud=2025-11-23 |väljaanne=Põlva Kultuurikeskus |keel=et}}</ref> '''Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses''' toimuvad kultuuriüritused ja tegutsevad huviringid. Keskuses on teatri ja kino, näituste ja kontsertide jaoks kaks saali: '''suur pöördlavaga teatrisaal''' (394 istekohta) ja '''väike pikendusega tantsusaal'''. Lisaks on majas seminari-, galerii- kohvikuruumid ning pöördlavaalune Underground.<ref name=":0" /> Hetkel tegutseb keskuses üheksa huviringi: 3 laulukoori, 5 tantsukollektiivi ja majabänd.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus |url=https://www.kultuurikeskus.ee/ |vaadatud=2025-11-23 |väljaanne=Põlva Kultuurikeskus |keel=et}}</ref> Keskuse majas tegutsevad ka Põlva Kunstikool<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ajalugu |url=https://kunstikool.polva.ee/index.php/et/ajalugu/ |vaadatud=2025-11-23 |väljaanne=kunstikool.polva.ee}}</ref> ja Põlva Noortekeskus<ref>{{Netiviide |pealkiri=Põlva Noortekeskus |url=https://noorsootookeskus.ee/polva-noortekeskus/ |vaadatud=2025-11-23 |väljaanne=Põlva valla Noorsootöö Keskus |keel=et}}</ref> ning keskuse katusealal asub '''Taevapark'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Taevapark - Põlva vald |url=https://www.polva.ee/taevapark |vaadatud=2025-11-23 |väljaanne=www.polva.ee }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. See on avalik multifunktsionaalne vaba aja veetmise ja sündmuste korraldamise paik (mahutab 200 inimest), kust avaneb vaade Põlva linnale ja selle ümbrusele. '''Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse''' kõrval asub 1989. aastal avatud [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] kuju<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jakob Hurda monument Põlvas |url=https://puhkaeestis.ee/et/jakob-hurda-monument-polvas |vaadatud=2025-11-23 |väljaanne=puhkaeestis.ee |keel=et}}</ref>, mis seisab Hurda tiigi kaldal, näoga keskuse poole. Põlva kultuurikeskuse hallata on ka [[Intsikurmu parkmets|Intsikurmu laululava]] koos metsapargiga.<ref name=":0" /> == '''Ajalugu''' == Põlva Kultuuri- ja huvikeskus avati 28. juunil 1991. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kultuurikava.ee |url=https://www.kultuurikava.ee/places/polva-kultuuri-ja-huvikeskus |vaadatud=2025-11-23 |väljaanne=Kultuurikava.ee |keel=en}}</ref> Hoone projekteeris arhitekt [[Hans Kõll]], kasutades [[Paide kultuurimaja]] projekti. Aastal 2008 renoveeriti Põlva kultuurikeskuse teatri- ja tantsusaal ning aastal 2024 valmis keskuse katusele Taevapark. Aastast 2021 tegutseb kultuurikeskuses ka Põlva Jazziklubi, mis kuulub üle-eestilisse jazziklubide võrgustikku. == '''Viited''' == {{viited}} [[Kategooria:Põlva]] [[Kategooria:Eesti kultuurikeskused]] i92vc9jiow57iph9ixb9y2h7o0stc3b 0 481981 7144016 6917445 2026-05-01T15:27:36Z Neptuunium 58653 /* Rahvameditsiin */ 7144016 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Rooshibisk | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Hibiscus Brilliant.jpg | pildi_seletus = Rooshibiski õis | pildi_laius = 260 px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kassinaerilaadsed]] ''Malvales'' | sugukond = [[Kassinaerilised]] ''Malvaceae'' | perekond = [[Hibisk]] ''Hibiscus'' | liik = '''Rooshibisk''' ''Hibiscus rosa-sinensis'' | binaarne = | binaarse_autor = | sünonüümid = }} '''Rooshibisk''' (''Hibiscus rosa-sinensis''; '''hibiskus''' ei ole kirjakeelne nimetus) on troopilistelt [[Ida-Aasia]] aladelt pärinev suurde, 300-liigilisse [[hibisk]]ide perekonda [[Kassinaerilised|kassinaeriliste]] sugukonda kuuluv õitsev taim. Rooshibisk on [[Malaisia]] rahvustaim. Eestis on levinud peamiselt punane täidisõieline rooshibisk.<ref name="toataimed">Greiner, K. ja Weber, A. “Toataimed. Üle 200 armastatud taime sõnas ja pildis”, Tallinn: Varrak, 2011. Lk 105. ISBN</ref> == Nimetus == Liigile pani ladinakeelse nime [[Carl von Linné]] oma 1753. aastal ilmunud taimeliikide raamatus ([[Species plantarum|"Species Plantarum"]]). Nimi ''Hibiskus'' tuleneb Vana-Kreeka sõnast ''hibiskos''. Eesti keeles on rooshibisk rahvasuus tuntud ka kui '''toakask''', '''Hiina roos''' ja '''Hiina kask'''. == Välimus ja iseloomustus == Rooshibisk on laia võraga ja võib looduses kasvada kuni 5 m kõrguseks, kuid toas kasvab ta tavaliselt kuni 1,5 m kõrguseks. Rooshibisk on üsna kiirekasvuline ja vajab seega kasvamiseks palju ruumi. Rooshibiski õied on suured lehtrikujulised, õite läbimõõt on kuni 15 cm ja taim õitseb rikkalikult peaaegu aasta läbi, kuid üksiku õie eluiga on lühike – umbes üks päev, see avaneb vara hommikul ja närtsib pärastlõunal<ref>[https://web.archive.org/web/20171107005313/http://ufdcimages.uflib.ufl.edu/IR/00/00/61/32/00001/MG02000.pdf Ingram, D. L. ja Rabinowitz, L. "Hibiscus in Florida"]. Kasutatud 29.10.2017</ref>. Nende tolmukad ja emakasuue on pikaks toruks kokku kasvanud, aretatud on mitmeid sorte ja nende õisi on valget, kollast, roosat, oranži ning punast värvi, nii rippuvate kui ka püstiste õitega, liht- ja täidisõielisi. Lehed on läikivad, lehti esineb munajast kuni südaja kujuni ja enamasti on need hambulise servaga. Lehed on peamiselt tumerohelised, mõned rooshibiskid on ka kirju lehestikuga.<ref name=toataimed /> == Õitsemisaeg == Rooshibisk on toitainetenõudlik taim, õitseb rikkalikult peaaegu aasta ringi, pidades veidi vahet vaid kõige pimedamatel talvekuudel. Toas õitseb juunist-juulist novembrini. Õitsemise eeltingimused on valgusküllane kasvukoht, rikkalik kastmine ja tagasilõikamine/kärpimine varakevadel. Kasvuperioodil tuleb kasta rikkalikult, talvel (oktoobrist veebruarini) tagasihoidlikult. Muld ei tohiks läbi kuivada. Aluselt tuleks pärast kastmist liigne vesi ära võtta. Võib piserdada (mitte õisi), eriti kui õiepungad on moodustunud ja taim on keskküttega ruumis, kus õhk on kuivem. Õitsemise ajal ja aktiivsel kasvuperioodil märtsist oktoobrini peaks teda kord nädalas õitsvatele taimedele sobiliku väetiselahusega väetama. Suvekuudel tuleks taime rikkalikult kasta ja piserdada, talvel teha seda mõõdukalt. Taim kipub õitsemise ajal kuivama. Üks rooshibiski õis on ilus ühe päeva. Kasvukoht peab olema valge (talub ka hajusvalgust) ja õhurikas. Talvel võib anda lisavalgust. Suvel vältida keskpäevast päikesevalgust. Kui panna ta aknast kaugele, ei pruugi taim õitsema hakata.<ref> [http://epl.delfi.ee/news/eesti/krusanteem-gerbera-ja-rooshibisk?id=51295683 Laansoo, U. "Krüsanteem, gerbera ja rooshibisk"]. 2011. Kasutatud 28.10.2017</ref> == Paljundamine ja kärpimine == Rooshibiski õigeaegne kärpimine soodustab uute võrsete tekkimist ja seega ka õitsemist. Tagasilõikamist ehk kärpimist vajab rooshibisk sellepärast, et noortel võrsetel tekib rikkalikumalt õiepungi võrreldes vanade puitunud okstega. Sobilik kärpimise aeg on kevadel enne kasvu algust märtsis-aprillis, vahetult pärast ümberistutamist, kuid kärpida võib vastavalt vajadusele korduvalt suve jooksul. Liiga sage ja tugev kärpimine ei lase õiepungadel tekkida, sest õied moodustuvad just noorte, üheaastaste võrsete tippudes. Nii pügatud taim näeb küll välja kena ja korrektne, kuid ei rõõmusta meid oma kaunite õitega. Mõistagi ei pea hibiski ilmtingimata kärpima, kuid toatingimustes on see siiski tavaliselt vajalik. Kärpimisega saab hibiski võra kujundada tihedamaks ja kompaktsemaks. Pistikute tegemisel tuleb lähtuda sellest, et taime [[võra]] ei saaks rikutud. Sobiv pistiku pikkus on 10–15 cm. Pärast pistiku lõikamist on hea lehepinda vähendada, lehti tagurpidi V-tähe kujuliselt lõigates. Muidu aurub lehest liigselt vett ja juurdumine on vaevalisem. Pistikule tekivad juured 2–3 nädala jooksul. Kui juured on 5–7 cm pikkused, istutage oks kergesse mulda. Kohe ei maksa liiga rammusasse mulda õrnade noorte juurtega taime istutada, juured saavad kannatada. Mõne kuu möödudes võib taime suuremasse potti ja rammusamasse mulda ümber istutada. Juurdumise ajal ärge hoidke anumat pistikutega päikese käes, vaid valges otsese päikesekiirguse eest kaitstult. Ruumi temperatuur peaks olema juurdumise ajal 20–25 °C. Pistikud võib juurduma panna ka liiva-turba segusse (1:1). Talviste õiepungade arengupeetuse põhjus on pimedus. Taimele tuleks anda lisavalgust. Alates märtsist pole see enam vajalik. Noorte lehtede rullumise põhjus on liiga kuiv toaõhk, ka jahedus või kedriklesta massiline kahjustus. Kui lehed varisevad rohelisena, on põhjuseks liiga jahe ruum. Hämaras toas saab hibiski kasvatada küll, kuid õitsemine on siis tagasihoidlikum. Kastmine sõltub ruumi temperatuurist, kuid üldreegel on, et mida suuremate lehtedega taim ja mida lopsakam, seda suurem veetarve. Kui kastmisvajadust on keerukas silmaga hinnata, siis tuleks mulda katsuda sõrmega.<ref>[http://aiandus.ee/vaata.php?id=428 Laansoo, U. "Rooshibisk". 2006.] Kasutatud 26.10.2017</ref> == Kasvukoht == Rooshibisk kasvab looduses nii troopilistel ja lähistroopilistel aladel kui ka muudes piirkondades, kus on aasta läbi soe.<ref name=flower>[https://web.archive.org/web/20171107015701/https://www.theflowerexpert.com/content/aboutflowers/tropicalflowers/china-rose The flower expert. "China Rose"]. Kasutatud 29.10.2017. Inglise.</ref> == Kahjurid ja haigused == Rooshibiski peamised kahjurid on [[kasvuhoonekarilased]], [[punane kedriklest]], [[lehetäid]], [[villtäid]], [[kilptäid]]. Lisaks võib haigusena esineda ka [[Hahkhallitus|hahkhallitust]]. Kahjurputukaid aitab eemal hoida taime piserdamine. Kasvuhoonekarilane on valge vahakirmeliste tiibadega putukas, kes elab taime tipmiste lehtede alumisel küljel. Kahjurivastsed imevad taimemahla, mille tagajärjel taime lehed koltuvad ja varisevad. Taime liigutamisel tõusevad kasvuhoonekarilased lendu. Talvel võivad liigniiskusest hakata mullas arenema ka [[valgeliimuklased]] ehk mullaussid, mis kogunevad ka lillepoti alusele. Sel juhul tuleks vähendada kastmist ning raputada mullale tubakapuru. Samuti võib tõrjeks asetada ööseks mullale seest õõnestatud pooliku kartuli. Ussid kogunevad siis kartulisse ning nii saab kahjurid hõlpsasti minema visata. Vajadusel tuleks protseduuri korrata. Ussitõrje ajal tuleks taime kasta heleroosa kaaliumpermanganaadi lahusega. Lillepoti alust tuleks iga päev pesta sooja veega.<ref>[https://www.postimees.ee/2525961/hibisk-hibiscus Vaniko, M. "Hibisk (Hibiscus)".] 1997. Kasutatud 28.10.2017</ref> == Kasutamine == Õisi kasutatakse eri maades mitmel otstarbel, näiteks kingaläike või salati koostisainena. Samuti kasutatakse rooshibiski õisi juuksehooldusvahendites.<ref name=flower /> === Rahvameditsiin === Rooshibisk on suure [[C-vitamiin]]i sisaldusega teetaim. [[Hiina meditsiin|Hiina traditsioonilises meditsiinis]] on teda aegade vältel kasutatud kõrge vererõhu ja maksavaevuste korral. Hibiski- ehk karkadetee tugevdab kapillaare, aitab langetada vererõhku, alandab kolesterooli taset, on antibakteriaalse toimega, mõjutab soodsalt maksa ja kõhunäärme talitlust, omab allergiavastast toimet. Hibiskis sisalduv kvertsitiin parandab nägemist, võtab silmadelt väsimuse, aitab organismil puhastuda, väljutades mittevajalikud ainevahetusjäägid. Stimuleerib ka sapi tootmist, suurendab maksa kaitsevõimet, parandab ainevahetust, annab organismile elujõudu ja hea toonuse, suurendades selle vastupanuvõimet nakkushaiguste suhtes. Seepärast kutsuvad araablased hibiskiteed reipuse ja pikaealisuse joogiks. Jooki soovitatakse igas vanuses inimestele, sest see kustutab janu, reguleerib söögiisu ja parandab seedimist. On täheldatud, et külm jook alandab, kuum jook aga kergitab vererõhku. Vastunäidustatud on see tee vaid neeruhaiguste korral oblikhappe sisalduse tõttu. Hiinas on tehtud ka kliinilisi katseid, tõestamaks taime võimalikku abistavat rolli südamehaiguste ennetamisel. Ravitoime põhineb peamiselt suurel P-aktiivsete ainete ja antotsüaanide sisaldusel.<ref name=flower /> <ref>[https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-1-59259-365-1_12 Ross, I. A. "Hibiscus rosa-sinensis". 2003]. Kasutatud 26.10.2017. Inglise. </ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Kassinaerilised]] tmom9xoqtdjg634ufv980ydkye5x9fv 4 486727 7144515 7141276 2026-05-02T09:32:45Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7144515 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { { ?item wdt:P19 wd:Q191. } UNION { ?item wdt:P19 ?pob. ?pob wdt:P131* wd:Q191. } OPTIONAL { ?sitelink schema:about ?item. ?sitelink schema:inLanguage "et". } ?item wdt:P31 wd:Q5. FILTER(!BOUND(?sitelink)) } LIMIT 1000 |sort=label |columns=number:#,label:artikkel,description:kirjeldus,p569,p570,p18,p19,item:wikidata |thumb=120 |links=red }} {| class='wikitable sortable' ! # ! artikkel ! kirjeldus ! sünnikuupäev ! surmakuupäev ! pilt ! sünnikoht ! wikidata |- | style='text-align:right'| 1 | [[Aadu Lamson]] | | 1904-02-16 | 1992-11-30 | | [[Mõnnaste]] | [[:d:Q134889014|Q134889014]] |- | style='text-align:right'| 2 | [[Aadu Mardi]] | | 1916-06-06 | 1993-02-27 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q133866062|Q133866062]] |- | style='text-align:right'| 3 | [[Aalo Eller]] | eesti kergejõustiklane ja spordiarst | 1944-02-06 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124057825|Q124057825]] |- | style='text-align:right'| 4 | [[Aapo Sääsk]] | | 1943-03-22 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q6201406|Q6201406]] |- | style='text-align:right'| 5 | [[Aare Saar]] | eesti sporditegelane | 1942-08-15 | 2014-09-08 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124313858|Q124313858]] |- | style='text-align:right'| 6 | [[Aare Salumaa]] | eesti võrkpallur | 1961-03-02 | | [[Fail:Rannavolle 88 Aare Salumaa (3).jpg|center|120px]] | [[Võru]] | [[:d:Q124221031|Q124221031]] |- | style='text-align:right'| 7 | [[Aarne Lepik]] | eesti spordipedagoog ja treener | 1940-10-18 | 2011-11-14 | | [[Tarvastu]] | [[:d:Q124339314|Q124339314]] |- | style='text-align:right'| 8 | [[Adelina Beljajeva]] | Eesti iluvõimleja | 2003-08-17 | | [[Fail:2018-10-10 Victory ceremony (Gymnastics mixed multi-discipline team) at 2018 Summer Youth Olympics by Sandro Halank–115 (cropped).jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q99233299|Q99233299]] |- | style='text-align:right'| 9 | [[Adolf Hasselblatt]] | | 1823-06-19 | 1896-08-19 | | [[Ridala vald]] | [[:d:Q42299956|Q42299956]] |- | style='text-align:right'| 10 | [[Adolf Jastrzębski]] | | 1866-05-11 | 1942-07-22 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q9141040|Q9141040]] |- | style='text-align:right'| 11 | [[Adolf Klein]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q127423940|Q127423940]] |- | style='text-align:right'| 12 | [[Agathus Gottlieb Schmidt]] | | 1776<br/>1778-05-01 | 1828 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q132413395|Q132413395]] |- | style='text-align:right'| 13 | [[Agne Kiviselg]] | eesti bikinifitnessi harrastaja | 1988-10-09 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124844351|Q124844351]] |- | style='text-align:right'| 14 | [[Aidi Anvelt]] | eesti maadleja | 1970-04-20 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124296509|Q124296509]] |- | style='text-align:right'| 15 | [[Ain Orav]] | | 1958-09-18 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134469341|Q134469341]] |- | style='text-align:right'| 16 | [[Ain-Ivar Tupp]] | Eesti sporditegelane | 1967-12-29 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124334696|Q124334696]] |- | style='text-align:right'| 17 | [[Aino Merila]] | | 1931-06-10 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134462861|Q134462861]] |- | style='text-align:right'| 18 | [[Aino Siimon]] | Eesti majandusteadlane | 1943-05-06 | | | [[Torma vald (1939)]] | [[:d:Q134081469|Q134081469]] |- | style='text-align:right'| 19 | [[Aino Voltri]] | eesti spordipedagoog | 1944-09-10 | | | [[Raudna vald|Raudna vald (1939)]] | [[:d:Q124322817|Q124322817]] |- | style='text-align:right'| 20 | [[Airi Kasera]] | Eesti filmirežissöör | 1934-05-15 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124409361|Q124409361]] |- | style='text-align:right'| 21 | [[Aita Indrikson]] | | 1948-05-30 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134318785|Q134318785]] |- | style='text-align:right'| 22 | [[Aivar Murd]] | Eesti jalgrattur | 1965-05-14 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q107010538|Q107010538]] |- | style='text-align:right'| 23 | [[Aivis Ohtla]] | eesti autosportlane | 1968-12-01 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q111457158|Q111457158]] |- | style='text-align:right'| 24 | [[Aivo Kaidja]] | | 1920 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q130780554|Q130780554]] |- | style='text-align:right'| 25 | [[Ako Salur]] | eesti võrkpallur | 1966-04-15 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124221035|Q124221035]] |- | style='text-align:right'| 26 | [[Aksel Randmer]] | eesti treener ja sporditegelane | 1923-12-05 | 2009-10-23 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q124248859|Q124248859]] |- | style='text-align:right'| 27 | [[Aksy Martinson]] | Eesti näitleja | 1900-09-24 | 1982-07-02 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134373318|Q134373318]] |- | style='text-align:right'| 28 | [[Aldo Tammsaar]] | eesti viievõistleja | 1951-09-08 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124056587|Q124056587]] |- | style='text-align:right'| 29 | [[Aleksander Aur]] | Eesti näitleja | 1901-03-02 | 1992-05-25 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q125349798|Q125349798]] |- | style='text-align:right'| 30 | [[Aleksander Greenberg]] | | 1872 | 1936-07-03 | | [[Kiltsi]] | [[:d:Q121428572|Q121428572]] |- | style='text-align:right'| 31 | [[Aleksander Kann]] | | 1889-10-10 | 1942-05-10 | | [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] | [[:d:Q137827348|Q137827348]] |- | style='text-align:right'| 32 | [[Aleksander Tammes]] | Eesti fotograaf | 1901-06-07 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q28020862|Q28020862]] |- | style='text-align:right'| 33 | [[Aleksander Veldemaa]] | eesti maletaja ja sporditegelane | 1904-09-01 | 1973-05-04 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124316984|Q124316984]] |- | style='text-align:right'| 34 | [[Aleksander Velvelt]] | Eesti poliitik | 1897-02-03 | 1967-02-14 | | [[Pihtla vald]] | [[:d:Q105719786|Q105719786]] |- | style='text-align:right'| 35 | [[Aleksander Vimm]] | Eesti näitleja | 1898-04-03 | 1962-08-20 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134301528|Q134301528]] |- | style='text-align:right'| 36 | [[Aleksander Walter]] | | 1817-12-28 | 1889-09-22 | [[Fail:Valter1.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4103102|Q4103102]] |- | style='text-align:right'| 37 | [[Aleksandr Bogatyryov]] | | 1949-05-04 | 1998-10-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4089098|Q4089098]] |- | style='text-align:right'| 38 | [[Aleksandr Bolnykh]] | Venemaa kirjanik | 1954-02-01 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4091111|Q4091111]] |- | style='text-align:right'| 39 | [[Aleksandr Fedotov]] | | 1955-01-25 | 2021-06-01 | [[Fail:Aleksandr Fedotov (2017-03-18).jpg|center|120px]] | [[Võru]] | [[:d:Q118291872|Q118291872]] |- | style='text-align:right'| 40 | [[Aleksandra Kukk]] | eesti kergejõustiklane | 1923-07-14 | 1981-08-25 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124171458|Q124171458]] |- | style='text-align:right'| 41 | [[Aleksei Galkin]] | Eesti jalgpallur | 1979-07-01 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q131783271|Q131783271]] |- | style='text-align:right'| 42 | [[Aleksei Rodionov]] | | 1877-04-07 | 1969-03-31 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q125376730|Q125376730]] |- | style='text-align:right'| 43 | [[Alex von Hübschmann]] | Saksamaa botaanik | 1912-10-08 | 2006-05-26 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q65113191|Q65113191]] |- | style='text-align:right'| 44 | [[Alexander Adlerberg]] | | 1806-10-25 | 1855-05-10 | [[Fail:Adlerberg Alexandr Jakovlevitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4057612|Q4057612]] |- | style='text-align:right'| 45 | [[Alexander Barclay de Tolly-Weymarn]] | | 1824-12-22 | 1905-04-25 | [[Fail:Barclay de Tolly-Weimarn.jpg|center|120px]] | [[Pärnu]] | [[:d:Q4078295|Q4078295]] |- | style='text-align:right'| 46 | [[Alexander Budde]] | | 1833-12-09 | 1915-06-16 | [[Fail:Budde Alexandr Emmanuilovitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4097987|Q4097987]] |- | style='text-align:right'| 47 | [[Alexander Enmann]] | | 1856-08-20 | 1903-07-01 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q2642046|Q2642046]] |- | style='text-align:right'| 48 | [[Alexander Karl Otto von Möller]] | | 1802-08-18 | 1876-12-06 | | [[Hanila vald]] | [[:d:Q28664926|Q28664926]] |- | style='text-align:right'| 49 | [[Alexander Reinhold Christian Schmidt]] | | 1838 | 1909 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q64486455|Q64486455]] |- | style='text-align:right'| 50 | [[Alexander Valentinovich Perov]] | | 1975-05-17 | 2004-09-03 | [[Fail:Aleksandr Perov (marka).jpg|center|120px]] | [[Viljandi]] | [[:d:Q4351631|Q4351631]] |- | style='text-align:right'| 51 | [[Alexander von Baranoff]] | | 1837-01-09 | 1905-12-27 | [[Fail:Baranov Alexandr Evstafievitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4077716|Q4077716]] |- | style='text-align:right'| 52 | [[Alexander von Stackelberg]] | | 1833-03-16 | 1898-03-15 | [[Fail:Baron Alexander Fed. Shtakelberg.jpg|center|120px]] | [[Suuremõisa (Vormsi)|Suuremõisa]] | [[:d:Q55098729|Q55098729]] |- | style='text-align:right'| 53 | [[Alexander von Ungern-Sternberg]] | | 1806-04-22 | 1868-08-24 | [[Fail:Adolph von Menzel - Bildnis Baron Alexander von Ungern-Sternberg. Pastell.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]]<br/>[[Paide]] | [[:d:Q2643490|Q2643490]] |- | style='text-align:right'| 54 | [[Alexandra Kurakina]] | | 1711-02-16 | 1786-02-24 | [[Fail:Georg Christoph Grooth 05.jpeg|center|120px]] | [[Pärnu]] | [[:d:Q4247748|Q4247748]] |- | style='text-align:right'| 55 | [[Alexis Adolphi]] | | 1815-08-13 | 1874-04-17 | | [[Saarde vald (2005)|Saarde vald]] | [[:d:Q16350934|Q16350934]] |- | style='text-align:right'| 56 | [[Alexis Tomberg]] | | 1933 | 1975 | | [[Eesti]] | [[:d:Q94824721|Q94824721]] |- | style='text-align:right'| 57 | [[Alice Gruner]] | | 1846 | 1929-12-29 | | [[Eesti]] | [[:d:Q96186495|Q96186495]] |- | style='text-align:right'| 58 | [[Alice Mardi]] | | 1896-11-28 | 1985-03-26 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134462171|Q134462171]] |- | style='text-align:right'| 59 | [[Allan Sims]] | | 1975-08-23 | | | [[Mustla]] | [[:d:Q60647449|Q60647449]] |- | style='text-align:right'| 60 | [[Allar Kaasik]] | eesti muusik, tšellist, muusikaprodutsent ja -õppejõud | 1949-02-14 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q50824581|Q50824581]] |- | style='text-align:right'| 61 | [[Alma Landberg]] | Eesti näitleja | 1904-01-07 | 1965-11-13 | | [[Moora]] | [[:d:Q134366936|Q134366936]] |- | style='text-align:right'| 62 | [[Alvi Schmuul]] | | 1934-05-10 | | | [[Koguva]] | [[:d:Q134078034|Q134078034]] |- | style='text-align:right'| 63 | [[Anatol Spuhl]] | | 1896-03-13 | 1944-07-18 | | [[Vormsi]] | [[:d:Q134879972|Q134879972]] |- | style='text-align:right'| 64 | [[Anatol Tooms]] | | 1895-12-22 | | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q137858697|Q137858697]] |- | style='text-align:right'| 65 | [[Ander Ojandu]] | eesti orienteeruja | 1976-01-11 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124314072|Q124314072]] |- | style='text-align:right'| 66 | [[Andi Ende]] | eesti motosportlane | 1946-02-23 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q124323261|Q124323261]] |- | style='text-align:right'| 67 | [[Andreas Bresinsky]] | Saksamaa botaanik | 1935-01-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q496358|Q496358]] |- | style='text-align:right'| 68 | [[Andreas Johannes Schwabe]] | | 1810 | 1881 | | [[Jõelähtme]] | [[:d:Q55090674|Q55090674]] |- | style='text-align:right'| 69 | [[Andrei Belobrov]] | | 1894-10-14 | 1981-11-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4082138|Q4082138]] |- | style='text-align:right'| 70 | [[Andres Lippur]] | eesti spordipedagoog | 1947-03-24 | | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124300089|Q124300089]] |- | style='text-align:right'| 71 | [[Andres Rõigas]] | Eesti geograaf ja poliitik | 1970-08-16 | | [[Fail:Andres Rõigas, Arvamusfestival 2015.jpg|center|120px]] | [[Viljandi]] | [[:d:Q124381660|Q124381660]] |- | style='text-align:right'| 72 | [[Andres Tukk]] | | 1886-11-18 | 1935-05-19 | | [[Holstre]] | [[:d:Q125255328|Q125255328]] |- | style='text-align:right'| 73 | [[Anita Kupp]] | eesti korvpallur | 1947-04-30 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124316500|Q124316500]] |- | style='text-align:right'| 74 | [[Anna Drobet]] | eesti käsipallur | 1953-11-17 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124318333|Q124318333]] |- | style='text-align:right'| 75 | [[Anna Jaamets]] | | 1907-08-30 | 1988-12-05 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134319010|Q134319010]] |- | style='text-align:right'| 76 | [[Annabel Aron]] | Eesti sõudja | 2001-12-23 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q131321703|Q131321703]] |- | style='text-align:right'| 77 | [[Anne Adams]] | Eesti laulja | 1957-05-05 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124368005|Q124368005]] |- | style='text-align:right'| 78 | [[Anne Arold]] | | 1954-05-28 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q134528297|Q134528297]] |- | style='text-align:right'| 79 | [[Anne Kirk]] | Eesti zooloog | 1944-08-20 | | | [[Leie]] | [[:d:Q120537091|Q120537091]] |- | style='text-align:right'| 80 | [[Anne Langston]] | | 1939-09-20 | 2007-03-12 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q95694091|Q95694091]] |- | style='text-align:right'| 81 | [[Anne Mallene]] | eesti korvpallikohtunik | 1960-11-11 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124304833|Q124304833]] |- | style='text-align:right'| 82 | [[Anne Rand]] | Eesti võimlemistreener | 1941-04-02 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q125737489|Q125737489]] |- | style='text-align:right'| 83 | [[Anne Tohver]] | eesti ujuja ja treener | 1953-08-13 | 2014-01-20 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124316343|Q124316343]] |- | style='text-align:right'| 84 | [[Anne of Ungern-Sternberg]] | | 1769-01-09 | 1846-03-09 | [[Fail:Countess Anna Bobrinskaya.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4088697|Q4088697]] |- | style='text-align:right'| 85 | [[Anne-Mari Müller]] | eesti teletoimetaja | 1977-07-13 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124556536|Q124556536]] |- | style='text-align:right'| 86 | [[Anneli Raudsepp]] | eesti aerutaja | 1962-06-11 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124338015|Q124338015]] |- | style='text-align:right'| 87 | [[Anni Silbermann]] | Eesti näitleja | 1917-03-03 | 1982 | | [[Tarvastu]] | [[:d:Q134396230|Q134396230]] |- | style='text-align:right'| 88 | [[Annie von Hahn]] | | | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q60032492|Q60032492]] |- | style='text-align:right'| 89 | [[Annika Sillaots]] | Eesti jalgpallur | 1986-03-08 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q567150|Q567150]] |- | style='text-align:right'| 90 | [[Annika Vainikk]] | Eesti ujuja | 2000-10-19 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124334202|Q124334202]] |- | style='text-align:right'| 91 | [[Anti Burk]] | eesti motosportlane | 1947-06-11 | | | [[Vao (Väike-Maarja)|Vao]] | [[:d:Q124309735|Q124309735]] |- | style='text-align:right'| 92 | [[Anton Friedrich Schulzenberg]] | | 1867-07-13 | 1942 | | [[Kavastu (Luunja)|Kavastu]] | [[:d:Q127003826|Q127003826]] |- | style='text-align:right'| 93 | [[Anton Kuivanen]] | | 1984-01-05 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q4775869|Q4775869]] |- | style='text-align:right'| 94 | [[Anton Rolandsson Martin]] | Rootsi botaanik | 1729-08-03 | 1785-01-30 | [[Fail:Roland Martin (medicinare).jpg|center|120px]] | [[Paide]]<br/>[[Tallinn]] | [[:d:Q593496|Q593496]] |- | style='text-align:right'| 95 | [[Ants Eek]] | eesti korvpallikohtunik | 1948-06-25 | 2024-08-07 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124302019|Q124302019]] |- | style='text-align:right'| 96 | [[Ants Freimuth]] | eesti laskesuusataja | 1947-03-08 | 2024-04-12 | | [[Hulja]] | [[:d:Q124317453|Q124317453]] |- | style='text-align:right'| 97 | [[Ants Jeret]] | Eesti jalgrattur | 1938-06-07 | | | [[Urvaste vald]] | [[:d:Q16266618|Q16266618]] |- | style='text-align:right'| 98 | [[Ants Kaasik]] | eesti loomakasvatusteadlane ja tüflopsühholoog | 1937-04-17 | | | [[Roela]] | [[:d:Q134586454|Q134586454]] |- | style='text-align:right'| 99 | [[Ants Kukk]] | | 1915-02-26 | 1973-03-14 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q125025431|Q125025431]] |- | style='text-align:right'| 100 | [[Ants Oidekivi]] | | 1962-04-15 | | | [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] | [[:d:Q134468911|Q134468911]] |- | style='text-align:right'| 101 | [[Ants Tamme]] | | 1952-09-18 | 2016-03-11 | [[Fail:Ants Tamme omavalitsustegelane 99.jpg|center|120px]] | [[Rakke]] | [[:d:Q138016424|Q138016424]] |- | style='text-align:right'| 102 | [[Ants Tohver]] | Eesti botaanik | 1937-01-05 | 2007 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134125876|Q134125876]] |- | style='text-align:right'| 103 | [[Arkadi Pessegov]] | | 1911-07-27 | 1983-02-17 | | [[Kuressaare linn (Q23890466)|Kuressaare linn]] | [[:d:Q132612185|Q132612185]] |- | style='text-align:right'| 104 | [[Arli Jõgi]] | | 1921-03-02 | 1979-06-24 | | [[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)]] | [[:d:Q134428693|Q134428693]] |- | style='text-align:right'| 105 | [[Armand Brosman]] | Eesti korvpallur | 1946-10-28 | 2010-08-27 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124317226|Q124317226]] |- | style='text-align:right'| 106 | [[Arnold Altmäe]] | | 1934-07-30 | 1984-05-20 | | [[Vändra vald]] | [[:d:Q21168972|Q21168972]] |- | style='text-align:right'| 107 | [[Arnold Günther Tunzelmann]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q126904153|Q126904153]] |- | style='text-align:right'| 108 | [[Arnold Kastemäe]] | | 1915-07-15 | 1996-07-09 | | [[Neeruti (Kadrina)|Neeruti]] | [[:d:Q134885433|Q134885433]] |- | style='text-align:right'| 109 | [[Arthur von Ungern-Sternberg]] | | 1885-01-31 | 1949 | | [[Kanepi vald (1991)|Kanepi vald]] | [[:d:Q712251|Q712251]] |- | style='text-align:right'| 110 | [[Artur Flink]] | | 1908-11-25 | 1978-04-08 | | [[Vääna]] | [[:d:Q134292757|Q134292757]] |- | style='text-align:right'| 111 | [[Artur Tare]] | eesti sporditegelane | 1905-05-15 | 1988-05-08 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)]] | [[:d:Q124284776|Q124284776]] |- | style='text-align:right'| 112 | [[Arved Krahn]] | Saksamaa matemaatik | 1893-02-25 | 1964-06-22 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q134613594|Q134613594]] |- | style='text-align:right'| 113 | [[Arved von Brasch]] | | 1881 | 1953 | | [[Käru vald]] | [[:d:Q65589312|Q65589312]] |- | style='text-align:right'| 114 | [[Arvi Oks]] | eesti aerutaja ja suusataja | 1933-06-29 | 2013-12-14 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q124314689|Q124314689]] |- | style='text-align:right'| 115 | [[Arvo Aun]] | | 1955-09-10 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134282897|Q134282897]] |- | style='text-align:right'| 116 | [[Arvo Eljari]] | | 1908-10-17 | 2003-10-06 | | [[Kurtna (Väike-Maarja)|Kurtna]] | [[:d:Q112151472|Q112151472]] |- | style='text-align:right'| 117 | [[Arvo Kuslap]] | eesti spordipedagoog ja treener | 1925-01-18 | 2022-09-07 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124337994|Q124337994]] |- | style='text-align:right'| 118 | [[Arvo Leok]] | eesti moto- ja veemotosportlane ning treener | 1961-08-20 | | | [[Võru]] | [[:d:Q65435238|Q65435238]] |- | style='text-align:right'| 119 | [[Arvo Nõges]] | eesti maadleja | 1969-09-26 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124339268|Q124339268]] |- | style='text-align:right'| 120 | [[Arvo Rebane]] | eesti autosportlane | 1939-11-01 | 2022-05-14 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124327224|Q124327224]] |- | style='text-align:right'| 121 | [[Askold Vaino]] | eesti motosportlane ja treener | 1944-03-07 | | | [[Viru-Jaagupi]] | [[:d:Q124316994|Q124316994]] |- | style='text-align:right'| 122 | [[Asma Ul Hosna Shifa]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971245|Q134971245]] |- | style='text-align:right'| 123 | [[Atso Joala]] | eesti veemotosportlane | 1962-03-16 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124323050|Q124323050]] |- | style='text-align:right'| 124 | [[August Friedrich Glanstroem]] | | 1776 | 1826 | | [[Eesti]] | [[:d:Q60839846|Q60839846]] |- | style='text-align:right'| 125 | [[August Järvekülg]] | Eesti fotograaf | 1901-08-22 | | | [[Viiratsi vald]] | [[:d:Q27867988|Q27867988]] |- | style='text-align:right'| 126 | [[August Kepman]] | | 1896-07-14 | No/unknown value | | [[Mustapali]] | [[:d:Q40015742|Q40015742]] |- | style='text-align:right'| 127 | [[August Kuuskemaa]] | Eesti näitleja | 1882-11-26 | 1955-06-24 | | [[Parasmäe]] | [[:d:Q130977154|Q130977154]] |- | style='text-align:right'| 128 | [[August Onton]] | Eesti poliitik, põllumees, ühiskonnategelane | 1881-10-24 | 1965-08-14 | | [[Kohtla vald]] | [[:d:Q105709607|Q105709607]] |- | style='text-align:right'| 129 | [[August Wilhelm Scholz]] | | 1798-12-16 | 1860-03-31 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q4526056|Q4526056]] |- | style='text-align:right'| 130 | [[August von Dehn]] | | 1823 | 1889 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q54506725|Q54506725]] |- | style='text-align:right'| 131 | [[August von Miaskowski]] | Saksamaa majandusteadlane | 1838-02-07 | 1899-11-22 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q765143|Q765143]] |- | style='text-align:right'| 132 | [[Aune Varik]] | Eesti vibulaskur ja treener | 1969-08-30 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q111342243|Q111342243]] |- | style='text-align:right'| 133 | [[Aurika Meimre]] | | 1969 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q133789275|Q133789275]] |- | style='text-align:right'| 134 | [[Avo Leok]] | eesti motosportlane | 1971-09-08 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124301364|Q124301364]] |- | style='text-align:right'| 135 | [[Avo Tasane]] | eesti võrkpallur | 1951-02-20 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124338290|Q124338290]] |- | style='text-align:right'| 136 | [[Axel Kallas]] | Eesti poliitik | 1890 | 1922-04-03 | | [[Rõuge vald]] | [[:d:Q64910010|Q64910010]] |- | style='text-align:right'| 137 | [[Baron Juhana Hastfer, 1.Baron of Sunniemi]] | | 1692-09-29 | 1769-05-06 | | [[Eesti]] | [[:d:Q112968234|Q112968234]] |- | style='text-align:right'| 138 | [[Beata Oxenstierna]] | | 1591 | 1652-03-16 | | [[Toompea loss]] | [[:d:Q15255681|Q15255681]] |- | style='text-align:right'| 139 | [[Beenish Wani]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971236|Q134971236]] |- | style='text-align:right'| 140 | [[Bela Adojaan]] | Eesti endokrinoloog | 1954-09-10 | | | [[Hullo]] | [[:d:Q131724848|Q131724848]] |- | style='text-align:right'| 141 | [[Benita Parri]] | Eesti iluuisutamis- ja tennisetreener | 1922-02-02 | 2008-05-21 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q111460256|Q111460256]] |- | style='text-align:right'| 142 | [[Bernhard Heinrich Michelson]] | | 1812 | 1887 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q55105399|Q55105399]] |- | style='text-align:right'| 143 | [[Berthold Masing]] | | 1849-10-03 | 1911-04-25 | | [[Mustjala vald]] | [[:d:Q55855876|Q55855876]] |- | style='text-align:right'| 144 | [[Boris Bozhnev]] | | 1898-07-24<br/>1898-08-05 | 1969-12-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4090201|Q4090201]] |- | style='text-align:right'| 145 | [[Boris Nimwicki]] | | 1885-12-08 | 1969-05-25 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q15075542|Q15075542]] |- | style='text-align:right'| 146 | [[Boris Peensaar]] | | 1919-10-02 | 1994-12-15 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q125247398|Q125247398]] |- | style='text-align:right'| 147 | [[Bruno Nopponen]] | eesti ujuja ja treener | 1974-01-23 | | | [[Pärsti]] | [[:d:Q124313886|Q124313886]] |- | style='text-align:right'| 148 | [[Burchard von Oettingen]] | | 1850-09-30 | 1923-05-02 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1010358|Q1010358]] |- | style='text-align:right'| 149 | [[Carl Abraham Rudolf Hunnius]] | | 1873-06-24 | 1964-04-25 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1038933|Q1038933]] |- | style='text-align:right'| 150 | [[Carl Ewald von Rönne]] | | 1663-12-25<br/>1663-05-16 | 1716-12-29<br/>1716-04-09 | [[Fail:Carl-Ewald von Rönne engraving.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q446376|Q446376]] |- | style='text-align:right'| 151 | [[Carl Girgensohn]] | | 1857-03-13 | 1937-10-23 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q19145334|Q19145334]] |- | style='text-align:right'| 152 | [[Carl Hermann]] | | 1863-09-13 | 1924-07-11 | | [[Kavastu (Luunja)|Kavastu]] | [[:d:Q115104944|Q115104944]] |- | style='text-align:right'| 153 | [[Carl Larsson Sparre]] | | 1627 | 1702-04-11<br/>1702 | | [[Toompea loss]] | [[:d:Q6184910|Q6184910]] |- | style='text-align:right'| 154 | [[Carl Michael von Strokirch]] | | 1702-07-14 | 1776-05-01 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q6192671|Q6192671]] |- | style='text-align:right'| 155 | [[Carl Otto von Löwenstern]] | | 1755-06-24 | 1833-03-11 | [[Fail:Portrait of Carl Otto von Löwenstern.jpg|center|120px]] | [[Antsla vald (1999)|Antsla vald]] | [[:d:Q15793350|Q15793350]] |- | style='text-align:right'| 156 | [[Christoph Eisenschmidt]] | | | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q126905476|Q126905476]] |- | style='text-align:right'| 157 | [[Christoph Engelbrecht von Brevern]] | | 1782-12-17 | 1863-01-04 | [[Fail:Christoph Engelbrecht von Brevern.jpg|center|120px]] | [[Kostivere]] | [[:d:Q21714934|Q21714934]] |- | style='text-align:right'| 158 | [[Constance de Lowendal]] | Prantsusmaa kirjanik | 1742-02-08 | 1785 | [[Fail:Jean honoré fragonard - retrato condessa turpin de crissé.jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q2994823|Q2994823]] |- | style='text-align:right'| 159 | [[Constantin Kühnert]] | | 1848-12-10 | 1904-01-30 | | [[Paasvere]] | [[:d:Q134643751|Q134643751]] |- | style='text-align:right'| 160 | [[Daisy Volmer]] | | 1968-11-13 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q42289402|Q42289402]] |- | style='text-align:right'| 161 | [[Damasius Treude]] | Eesti diplomaat | 1896-01-25 | 1942-02-24 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q111599384|Q111599384]] |- | style='text-align:right'| 162 | [[David Frautschy]] | | 1995-05-13 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q119214595|Q119214595]] |- | style='text-align:right'| 163 | [[Diana Doman]] | | 1998-06-22 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q20557670|Q20557670]] |- | style='text-align:right'| 164 | [[Dieter Hasselblatt]] | | 1926 | 1997 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q101123|Q101123]] |- | style='text-align:right'| 165 | [[Dimitri Suigusaar]] | Eesti autosportlane ja sporditegelane | 1915-01-13 | 1997-07-23 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q124311678|Q124311678]] |- | style='text-align:right'| 166 | [[Dionysius Orgussaar]] | | 1887-01-07 | 1941-08-16 | | [[Kaavere (Viljandi)|Kaavere]] | [[:d:Q134469356|Q134469356]] |- | style='text-align:right'| 167 | [[Eda Lõhmus]] | Eesti kunstnik | 1978-08-04 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q50827743|Q50827743]] |- | style='text-align:right'| 168 | [[Eddy Lüdig]] | eesti sporditegelane | 1955-02-23 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124317205|Q124317205]] |- | style='text-align:right'| 169 | [[Edgar Haavik (Q124324306)|Edgar Haavik]] | eesti võrkpallitreener ja sporditegelane | 1954-08-30 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124324306|Q124324306]] |- | style='text-align:right'| 170 | [[Edith Holm]] | | 1911-12-07 | | | [[Naissaar]] | [[:d:Q133848101|Q133848101]] |- | style='text-align:right'| 171 | [[Edla Ingeborg Karlsson]] | eesti käsipallur | 1933-01-07 | | | [[Vormsi]] | [[:d:Q124302126|Q124302126]] |- | style='text-align:right'| 172 | [[Eduard Raidla]] | Eesti suusahüppaja | 1912-12-29 | 1987-12-08 | | [[Pärsti]] | [[:d:Q111460312|Q111460312]] |- | style='text-align:right'| 173 | [[Eduard Säremat]] | | 1912-12-30 | 1999-02-23 | | [[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)]] | [[:d:Q135056239|Q135056239]] |- | style='text-align:right'| 174 | [[Eduard Teor]] | | 1896-11-12 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q28023221|Q28023221]] |- | style='text-align:right'| 175 | [[Eduard Tomson]] | | 1891-08-22 | 1919 | | [[Pärnu]]<br/>[[Eestimaa kubermang]] | [[:d:Q16706849|Q16706849]] |- | style='text-align:right'| 176 | [[Edur Tasa]] | | 1903-05-05 | 1941-07-26 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q134880180|Q134880180]] |- | style='text-align:right'| 177 | [[Edward Borowski]] | Poola diplomaat | 1909-10-13 | 1987-05-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q9250774|Q9250774]] |- | style='text-align:right'| 178 | [[Eeli Tiigimägi]] | eesti matkasportlane | 1930-07-25 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124252089|Q124252089]] |- | style='text-align:right'| 179 | [[Eeri Tompak]] | eesti aerutaja | 1965-07-07 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124337390|Q124337390]] |- | style='text-align:right'| 180 | [[Eero Laping]] | eesti korvpallikohtunik | 1933-06-16 | 1965-12-28 | | [[Võru]] | [[:d:Q124340145|Q124340145]] |- | style='text-align:right'| 181 | [[Eero Maalt]] | eesti sporditegelane | 1935-09-13 | 2013-08-09 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q124325918|Q124325918]] |- | style='text-align:right'| 182 | [[Eero Pevkur]] | Eesti parakergejõustiklane | 1968-01-13 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q131453414|Q131453414]] |- | style='text-align:right'| 183 | [[Eevi Heinpalu]] | eesti kergejõustiklane | 1954-06-09 | 1988-05-14 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124324295|Q124324295]] |- | style='text-align:right'| 184 | [[Egelin Ellermaa]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971240|Q134971240]] |- | style='text-align:right'| 185 | [[Egon Elstein]] | Eesti sporditegelane | 1959-05-28 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124352786|Q124352786]] |- | style='text-align:right'| 186 | [[Eha Henning]] | | 1942-06-26 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q133847911|Q133847911]] |- | style='text-align:right'| 187 | [[Eha Smolina]] | Eesti iluvõimlemistreener | 1946-02-13 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124337378|Q124337378]] |- | style='text-align:right'| 188 | [[Einar Suur]] | eesti judotreener ja kohtunik | 1960-03-05 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124338389|Q124338389]] |- | style='text-align:right'| 189 | [[Ela Lillemaa]] | eesti võrkpallur | 1967-10-15 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124211024|Q124211024]] |- | style='text-align:right'| 190 | [[Elary Talu]] | Eesti motosportlane | 1993-04-07 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124846551|Q124846551]] |- | style='text-align:right'| 191 | [[Eldor Vare]] | eesti korvpallur | 1932-10-02 | 2010-01-19 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124313860|Q124313860]] |- | style='text-align:right'| 192 | [[Eleonora Garnett]] | | 1902 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q65953068|Q65953068]] |- | style='text-align:right'| 193 | [[Eliisabet Karotom]] | | 1913-12-19 | 1998-11-04 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124363742|Q124363742]] |- | style='text-align:right'| 194 | [[Elisabeth Ivanovna Steinberg]] | | 1884-04-24 | 1963-02-03 | | [[Eesti]] | [[:d:Q5829579|Q5829579]] |- | style='text-align:right'| 195 | [[Elisabeth Kaerrick]] | | 1886 | 1966 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q2691942|Q2691942]] |- | style='text-align:right'| 196 | [[Elisabeth Lübek]] | | 1896-12-06 | 1999-11-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q12346925|Q12346925]] |- | style='text-align:right'| 197 | [[Elisabeth Schiemann]] | | 1881-08-15 | 1972-01-03 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q1330249|Q1330249]] |- | style='text-align:right'| 198 | [[Elise Sisask]] | Eesti näitleja | 1914-11-27 | 2013-01-01 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134396350|Q134396350]] |- | style='text-align:right'| 199 | [[Elke Unt]] | Eesti organist ja lastekirjanik | 1972-11-08 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q125510062|Q125510062]] |- | style='text-align:right'| 200 | [[Ella Kallas]] | | 1903-01-03 | 1990-09-09 | | [[Moori]] | [[:d:Q137919726|Q137919726]] |- | style='text-align:right'| 201 | [[Ella Rajari]] | | 1915-04-23 | 1998-04-25 | | [[Aarla]] | [[:d:Q137761861|Q137761861]] |- | style='text-align:right'| 202 | [[Ella Uuehendrik]] | Eesti näitleja | 1893-10-08 | 1988-08-20 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134412045|Q134412045]] |- | style='text-align:right'| 203 | [[Ellen Järvekülg]] | eesti sporditegelane | 1923-04-16 | 1997-06-03 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124307932|Q124307932]] |- | style='text-align:right'| 204 | [[Ellen Liiv]] | | 1930-09-30 | 2010-12-22 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q134704417|Q134704417]] |- | style='text-align:right'| 205 | [[Ellen Veski]] | Eesti majandusteadlane | 1935-02-16 | | | [[Lehmja]] | [[:d:Q134179190|Q134179190]] |- | style='text-align:right'| 206 | [[Ellu Meister]] | | 1917-03-24 | 2002-01-03 | | [[Kadaka (Kohila)|Kadaka]] | [[:d:Q134373922|Q134373922]] |- | style='text-align:right'| 207 | [[Elmar Laaman]] | | 1906-02-12 | 1942-05-24 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q26720811|Q26720811]] |- | style='text-align:right'| 208 | [[Elmar-Vilhelm-Erich Männik]] | eesti sporditegelane | 1903-10-07 | 1994-05-22 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124327208|Q124327208]] |- | style='text-align:right'| 209 | [[Elsa Wagner]] | saksa näitleja | 1881-01-24 | 1975-08-17 | [[Fail:Fotothek df pk 0000069 009 Szenenbilder (cropped).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q110721|Q110721]] |- | style='text-align:right'| 210 | [[Elvi Koolmeister]] | | 1937-03-18 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q111436240|Q111436240]] |- | style='text-align:right'| 211 | [[Emil August Ferdinand Hörschelmann]] | | 1851-07-30 | 1933-07-09 | | [[Karla (Kose)|Karla]] | [[:d:Q55090068|Q55090068]] |- | style='text-align:right'| 212 | [[Emil Diedrich von Essen]] | | 1814-08-27 | 1860 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q95640415|Q95640415]] |- | style='text-align:right'| 213 | [[Emmi Vahelaid]] | eesti moekunstnik | 1923-01-21 | 2004-01-16 | | [[Tõhelgi]] | [[:d:Q124538402|Q124538402]] |- | style='text-align:right'| 214 | [[Endel Kabral]] | eesti autosportlane | 1939-11-23 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124154815|Q124154815]] |- | style='text-align:right'| 215 | [[Endel Põder]] | Eesti ajakirjanik | 1935-10-09 | 1996-08-03 | | [[Päri (Viljandi)|Päri]] | [[:d:Q134971622|Q134971622]] |- | style='text-align:right'| 216 | [[Endel Vanaisak]] | eesti maadleja | 1938-12-24 | 1993-07-06 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q124314141|Q124314141]] |- | style='text-align:right'| 217 | [[Ene Alop]] | | 1943-10-28 | | | [[Antsla vald (1939)|Antsla vald]] | [[:d:Q134523171|Q134523171]] |- | style='text-align:right'| 218 | [[Ene Syve-Falkenberg]] | | 1914 | 2003-03-10 | | [[Eesti]] | [[:d:Q42267134|Q42267134]] |- | style='text-align:right'| 219 | [[Ene Tõru]] | eesti sporditegelane | 1948-02-13 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124261328|Q124261328]] |- | style='text-align:right'| 220 | [[Ene Ustav]] | Eesti keemik | 1947-10-25 | | | [[Võru]] | [[:d:Q89242419|Q89242419]] |- | style='text-align:right'| 221 | [[Enn Hendre]] | | 1938-06-22 | 2020-07-30 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q50698180|Q50698180]] |- | style='text-align:right'| 222 | [[Enn Kesa]] | | 1934-12-27 | | | [[Lätkalu]] | [[:d:Q137732911|Q137732911]] |- | style='text-align:right'| 223 | [[Enn Markvart]] | | 1941-10-03 | 2014 | | [[Saadjärve vald|Saadjärve vald (1939–1950)]] | [[:d:Q133520870|Q133520870]] |- | style='text-align:right'| 224 | [[Enn Sokk]] | | 1950-04-02 | | | [[Põlva vald (1939)|Põlva vald]] | [[:d:Q134086085|Q134086085]] |- | style='text-align:right'| 225 | [[Epp Songisepp]] | | 1965-11-17 | | | [[Võru]] | [[:d:Q60606836|Q60606836]] |- | style='text-align:right'| 226 | [[Epp Viller]] | eesti tantsija ja repetiitor | 1945-08-19 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q125189392|Q125189392]] |- | style='text-align:right'| 227 | [[Erich Kuuskmann]] | | 1926-01-22 | 2000-01-18 | | [[Viimsi]] | [[:d:Q134999731|Q134999731]] |- | style='text-align:right'| 228 | [[Erich Martinson]] | Eesti näitleja | 1898-10-02 | 1983-08-18 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134373470|Q134373470]] |- | style='text-align:right'| 229 | [[Erich Perner]] | eesti jalgrattasporditreener | 1947-04-24 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124320791|Q124320791]] |- | style='text-align:right'| 230 | [[Erich Tilzen]] | | 1887-04-29 | 1936-07-28 | | [[Paistu]] | [[:d:Q135447554|Q135447554]] |- | style='text-align:right'| 231 | [[Erika Talts]] | Eesti keemik | 1913-04-07 | 1992-12-19 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)]] | [[:d:Q135390752|Q135390752]] |- | style='text-align:right'| 232 | [[Erle Veber]] | eesti telerežissöör | 1979-10-02 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124568743|Q124568743]] |- | style='text-align:right'| 233 | [[Ernst Eduard von Mensenkampff]] | | 1896 | 1945 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q55237361|Q55237361]] |- | style='text-align:right'| 234 | [[Ernst Gustav Maydell]] | | | 1754 | | [[Eesti]] | [[:d:Q95243486|Q95243486]] |- | style='text-align:right'| 235 | [[Ernst Kesa]] | Eesti arhitekt | 1910-01-15 | 1994-01-15 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q132176839|Q132176839]] |- | style='text-align:right'| 236 | [[Ernst Masing]] | | 1843-05-17 | 1915-12-23 | | [[Mustjala vald]] | [[:d:Q64690909|Q64690909]] |- | style='text-align:right'| 237 | [[Ernst von Knorre]] | | 1839-04-01 | 1928-10-06 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134442127|Q134442127]] |- | style='text-align:right'| 238 | [[Erwin Bauer]] | | 1857-01-21 | 1901-12-09 | | [[Tähtvere vald]] | [[:d:Q1294425|Q1294425]] |- | style='text-align:right'| 239 | [[Esko Rips]] | Eesti filmiprodutsent | 1981-06-12 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q110751530|Q110751530]] |- | style='text-align:right'| 240 | [[Esta Pilt]] | eesti kulturist ja kergejõustiklane | 1964-11-30 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124253794|Q124253794]] |- | style='text-align:right'| 241 | [[Eugen Bostroem]] | | 1850-10-13 | 1928-05-24 | | [[Liivimaa kubermang]]<br/>[[Viljandi]] | [[:d:Q5406894|Q5406894]] |- | style='text-align:right'| 242 | [[Eva-Maria Riso]] | Eesti sporditeadlane | 1969-03-01 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q88353405|Q88353405]] |- | style='text-align:right'| 243 | [[Eve Neem]] | | 1942-03-18 | 2006-01-20 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q125338027|Q125338027]] |- | style='text-align:right'| 244 | [[Eve Suits]] | eesti vibulaskur | 1947-03-19 | 1998-06-03 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124339425|Q124339425]] |- | style='text-align:right'| 245 | [[Eve-Irene Lepist]] | | 1969 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q133786305|Q133786305]] |- | style='text-align:right'| 246 | [[Eveli Mälk]] | Eesti squash&#39;i-mängija | 2003-09-23 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q131454018|Q131454018]] |- | style='text-align:right'| 247 | [[Eveli Strandson]] | Eesti korvpallur | 1983-10-31 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124337292|Q124337292]] |- | style='text-align:right'| 248 | [[Evely Heliste]] | eesti võrkpallur | 1979-02-27 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124324292|Q124324292]] |- | style='text-align:right'| 249 | [[Evert II Bretholt]] | | 1580 | 1646 | | [[Tallinn (Q4450503)|Tallinn]] | [[:d:Q64781902|Q64781902]] |- | style='text-align:right'| 250 | [[Evert Taube]] | | 1622 | 1692 | | [[Eesti]] | [[:d:Q6204619|Q6204619]] |- | style='text-align:right'| 251 | [[Evi Liiv]] | eesti sporditegelane | 1929-12-10 | 2007-06-24 | | [[Võru]] | [[:d:Q124313706|Q124313706]] |- | style='text-align:right'| 252 | [[Evi Liivak]] | | 1924 | 1996 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q61998623|Q61998623]] |- | style='text-align:right'| 253 | [[Evi-Evelyn Koop]] | eesti iluvõimleja, kohtunik ja sporditegelane | 1935-06-14 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124340139|Q124340139]] |- | style='text-align:right'| 254 | [[Ewald Ovir]] | | 1873-02-06 | 1896-10-20 | | [[Jõelähtme vald]] | [[:d:Q1382884|Q1382884]] |- | style='text-align:right'| 255 | [[Feodor Olop]] | | 1906-02-15 | | | [[Kaarma vald]] | [[:d:Q27943126|Q27943126]] |- | style='text-align:right'| 256 | [[Ferdinand David]] | | 1889-01-09 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134283881|Q134283881]] |- | style='text-align:right'| 257 | [[Ferdinand Dohrandt]] | | 1846 | 1878 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q55089101|Q55089101]] |- | style='text-align:right'| 258 | [[Fiodor Zabielin]] | | 1883-05-27 | 1973-05-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q9260001|Q9260001]] |- | style='text-align:right'| 259 | [[Franz Schleicher]] | | 1801-05-31 | 1868-06-04 | | [[Võru]] | [[:d:Q64018328|Q64018328]] |- | style='text-align:right'| 260 | [[Frederik Vichmann]] | Eesti matemaatik | 1935-04-22 | 2013-08-05 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q102395867|Q102395867]] |- | style='text-align:right'| 261 | [[Friedrich Rozenberg]] | | 1867-03-01 | 1934-06-05 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q65124463|Q65124463]] |- | style='text-align:right'| 262 | [[Friedrich von Nasakin]] | | 1797-06-28 | 1876-06-02 | | [[Varbla vald]] | [[:d:Q22919626|Q22919626]] |- | style='text-align:right'| 263 | [[Gabriel Oxenstierna]] | | 1619-03-06 | 1673-01-12 | | [[Toompea loss]] | [[:d:Q6031735|Q6031735]] |- | style='text-align:right'| 264 | [[Gangolf von Kieseritzky]] | | 1847-09-18 | 1904-01-10<br/>1903 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q1251453|Q1251453]] |- | style='text-align:right'| 265 | [[Garry Meiner]] | Eesti tõstja | 1969-12-23 | 2019-10-21 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124321467|Q124321467]] |- | style='text-align:right'| 266 | [[Gediminas Jürjo]] | Eesti karateka | 1981-02-16 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124322646|Q124322646]] |- | style='text-align:right'| 267 | [[Georg Heinrich von Löwenstern]] | Saksamaa diplomaat | 1786-12-05 | 1856-09-20 | [[Fail:G.H. von Löwenstern.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q10753076|Q10753076]] |- | style='text-align:right'| 268 | [[Georg Konstantin Wiedemann]] | | 1857 | 1927 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q60538438|Q60538438]] |- | style='text-align:right'| 269 | [[Georg Sylvester von Freymann]] | | 1870-12-31 | 1946-08 | | [[Abja vald]] | [[:d:Q44819670|Q44819670]] |- | style='text-align:right'| 270 | [[George Gottschalk von Essen]] | | 1732-05-31 | 1797-06-03 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q128050131|Q128050131]] |- | style='text-align:right'| 271 | [[George Jerry Rebane]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q102249947|Q102249947]] |- | style='text-align:right'| 272 | [[Georgi Vekshin]] | | 1959-03-16 | | [[Fail:Георгий Векшин объявляет победителей турнира поэтов Полиграфа-Политеха.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4106112|Q4106112]] |- | style='text-align:right'| 273 | [[Gerda von Freymann-Knispel]] | Saksamaa maalikunstnik | 1905-12-24 | 1981-03-29 | [[Fail:Gerda von Freymann-Knispel (cropped).JPG|center|120px]] | [[Viljandi]] | [[:d:Q27336927|Q27336927]] |- | style='text-align:right'| 274 | [[Gert Hatsukov]] | | 1980 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q130482265|Q130482265]] |- | style='text-align:right'| 275 | [[Gert Sellheim]] | Austraalia kunstnik | 1901-12-31 | 1970 | | [[Eesti]] | [[:d:Q15492854|Q15492854]] |- | style='text-align:right'| 276 | [[Girsh Blumberg]] | Ameerika Ühendriikide füüsik | 1959-02-06 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q5564823|Q5564823]] |- | style='text-align:right'| 277 | [[Gori Valgur]] | | 1922-04-01 | 2008 | | [[Kohila]] | [[:d:Q134932678|Q134932678]] |- | style='text-align:right'| 278 | [[Gothard Russ]] | | 1897-03-05 | | | [[Võru]] | [[:d:Q27975948|Q27975948]] |- | style='text-align:right'| 279 | [[Gotthard Woldemar Christian Grohmann]] | | 1858 | 1918 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q55089265|Q55089265]] |- | style='text-align:right'| 280 | [[Grete Alttoa]] | Eesti sõudja | 2000-12-30 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124330033|Q124330033]] |- | style='text-align:right'| 281 | [[Grigori Jomm]] | Eesti arhitekt | 1912-05-02 | 1992-06-13 | | [[Odiste]] | [[:d:Q133848720|Q133848720]] |- | style='text-align:right'| 282 | [[Grigori Maltizov]] | | 1958-07-11 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134461873|Q134461873]] |- | style='text-align:right'| 283 | [[Guido Heinrich Eckardt]] | | 1843 | 1906 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q55089128|Q55089128]] |- | style='text-align:right'| 284 | [[Guido Hermann Eckardt]] | | 1873 | 1951 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q54506742|Q54506742]] |- | style='text-align:right'| 285 | [[Gustaf Bernt Hastfer]] | | 1695-07-29 | 1759-03-04 | | [[Eesti]] | [[:d:Q139155150|Q139155150]] |- | style='text-align:right'| 286 | [[Gustav David]] | | 1872-01-01 | 1936-01-22 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134283890|Q134283890]] |- | style='text-align:right'| 287 | [[Gustav Fromhold von Nolcken]] | | 1815 | 1879 | [[Fail:Gustav Fromhold von Nolcken (15215178252).jpg|center|120px]] | [[Luunja]] | [[:d:Q54507323|Q54507323]] |- | style='text-align:right'| 288 | [[Gustav Johannson]] | | | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q126846577|Q126846577]] |- | style='text-align:right'| 289 | [[Gustav Konrad von Engelhardt]] | | 1768-07-27 | 1841-11-24 | | [[Eesti]] | [[:d:Q16722113|Q16722113]] |- | style='text-align:right'| 290 | [[Gustav Kulp]] | Eesti fotograaf | 1874-04-17 | 1964 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q27888331|Q27888331]] |- | style='text-align:right'| 291 | [[Hannes Koik]] | eesti korvpallur | 1954-07-28 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124336842|Q124336842]] |- | style='text-align:right'| 292 | [[Hans Caspar Schmidt]] | | 1804-01-05 | 1835-07-27 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q94937174|Q94937174]] |- | style='text-align:right'| 293 | [[Hans Diedrich von Essen]] | | 1769-06-07 | 1848-01-27 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q128067424|Q128067424]] |- | style='text-align:right'| 294 | [[Hans Juurup]] | Eesti korvpallur | 1915-11-02 | 2009-05-28 | | [[Viiratsi vald]] | [[:d:Q118746611|Q118746611]] |- | style='text-align:right'| 295 | [[Hans Näks]] | eesti jalgpallur | 1961-02-22 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124246892|Q124246892]] |- | style='text-align:right'| 296 | [[Hans Wachtmeister]] | | 1609-09-09 | 1652-07-23 | | [[Eesti]] | [[:d:Q94862082|Q94862082]] |- | style='text-align:right'| 297 | [[Harald Cosack]] | | 1880 | 1960 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q54506705|Q54506705]] |- | style='text-align:right'| 298 | [[Harald Gallen]] | Soome maalikunstnik | 1880-05-21 | 1931-05-02 | [[Fail:Harald Gallen (15018403296).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q11861506|Q11861506]] |- | style='text-align:right'| 299 | [[Harald Läänemets]] | | 1917-03-19 | 1992-12-26 | | [[Nõmme linnaosa]] | [[:d:Q132176873|Q132176873]] |- | style='text-align:right'| 300 | [[Harald Nõmmik]] | eesti spordiajakirjanik | 1906-10-01 | 1976-12-08 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q124339270|Q124339270]] |- | style='text-align:right'| 301 | [[Harri Pärkma]] | eesti motosporditegelane | 1907-02-06 | 2000-03-09 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124338629|Q124338629]] |- | style='text-align:right'| 302 | [[Harry Adamson]] | Eesti sporditegelane | 1934-03-07 | 2010-12-29 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q125668866|Q125668866]] |- | style='text-align:right'| 303 | [[Harry Jürgens]] | | 1949 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q95289471|Q95289471]] |- | style='text-align:right'| 304 | [[Harry Wood]] | | 1918 | 1979 | | [[Eesti]] | [[:d:Q135304809|Q135304809]] |- | style='text-align:right'| 305 | [[Hartvig Wilhelm Reinvalla]] | | 1896-03-18 | 1991-05-27 | [[Fail:Hartvig Wilhelm Reinvalla (1896-1991) portrait.jpg|center|120px]] | [[Pikavere]] | [[:d:Q123909872|Q123909872]] |- | style='text-align:right'| 306 | [[Hedda von Schmid]] | | 1864-09-23 | 1921-01-13 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q1593183|Q1593183]] |- | style='text-align:right'| 307 | [[Heidi Pruuli]] | eesti toimetaja, produtsent ja telejuht | 1954-05-04 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q95740224|Q95740224]] |- | style='text-align:right'| 308 | [[Heigo Järvekülg]] | eesti motosportlane | 1943-10-26 | 2008-06-21 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124320484|Q124320484]] |- | style='text-align:right'| 309 | [[Heikki Sool]] | eesti sporditegelane | 1948-11-27 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124320108|Q124320108]] |- | style='text-align:right'| 310 | [[Heili Volberg-Raig]] | Eesti arhitekt | 1925-05-04 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q133850534|Q133850534]] |- | style='text-align:right'| 311 | [[Heino Bergman]] | eesti suusatreener | 1925-03-24 | 1998-03-16 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124304437|Q124304437]] |- | style='text-align:right'| 312 | [[Heino Ehapalu]] | Eesti fotograaf | 1909-03-17 | 1952-07-08 | | [[Mustla]] | [[:d:Q27832089|Q27832089]] |- | style='text-align:right'| 313 | [[Heino Jüris]] | eesti suusataja | 1932-08-16 | 1996-03-16 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124311494|Q124311494]] |- | style='text-align:right'| 314 | [[Heino Kiudma]] | eesti aerutaja | 1942-02-03 | | | [[Vara vald (1939)|Vara vald]] | [[:d:Q124302369|Q124302369]] |- | style='text-align:right'| 315 | [[Heino Koik]] | eesti kergejõustiklane | 1915-12-10 | 1984-02-22 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124323699|Q124323699]] |- | style='text-align:right'| 316 | [[Heino Kulvere]] | eesti näitleja, lavastaja ja pedagoog | 1920-10-13 | 2008-07-15 | | [[Käru (Väike-Maarja)|Käru]] | [[:d:Q124678664|Q124678664]] |- | style='text-align:right'| 317 | [[Heino Otto]] | | 1915-01-09 | 1982-06-29 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q125338228|Q125338228]] |- | style='text-align:right'| 318 | [[Heino Potter]] | Eesti-Vene kergejõustiklane ja astronoom | 1929-04-13 | 2007-05-22 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q4374957|Q4374957]] |- | style='text-align:right'| 319 | [[Heino Sepp (Q111448516)|Heino Sepp]] | Eesti autosportlane | 1936-04-04 | 2008-09-22 | | [[Põlula]] | [[:d:Q111448516|Q111448516]] |- | style='text-align:right'| 320 | [[Heino Tusti]] | | 1923-06-09 | 1998-05-09 | | [[Võistre]] | [[:d:Q135071004|Q135071004]] |- | style='text-align:right'| 321 | [[Heino Vilipere]] | eesti spordipedagoog | 1930-02-26 | 2016-04-23 | | [[Vormsi]] | [[:d:Q123983047|Q123983047]] |- | style='text-align:right'| 322 | [[Heinrich August Adolf Julius Baron von Rausch von Traubenberg]] | | 1880-03-17 | 1944-09-19 | | [[Juuru vald]] | [[:d:Q55105592|Q55105592]] |- | style='text-align:right'| 323 | [[Heinrich Blumberg]] | Eesti sporditegelane | 1926-11-02 | 1995-11-10 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124130678|Q124130678]] |- | style='text-align:right'| 324 | [[Heinrich Dehio]] | | 1861-02-18 | 1928-02-25 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q11708759|Q11708759]] |- | style='text-align:right'| 325 | [[Heinrich Leopold Scheler]] | | 1844-07-24<br/>1844-08-05 | 1918-11-24 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q18280229|Q18280229]] |- | style='text-align:right'| 326 | [[Heinrich Ludwig von Vietinghoff]] | | 1783-01-11 | 1853-05-02 | | [[Kadrina vald]] | [[:d:Q1299719|Q1299719]] |- | style='text-align:right'| 327 | [[Heinrich Otto von Aderkas]] | | 1770 | 1840 | [[Fail:Portrait Deutsches Zentrum Kulturgutverluste № 521680.jpg|center|120px]] | [[Pädaste]] | [[:d:Q1598454|Q1598454]] |- | style='text-align:right'| 328 | [[Heinrich Suik]] | | 1942-01-09 | | | [[Võisiku vald]] | [[:d:Q135273767|Q135273767]] |- | style='text-align:right'| 329 | [[Heinrich Tomberg]] | eesti laskur | 1907-08-12 | 1987-11-06 | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124327161|Q124327161]] |- | style='text-align:right'| 330 | [[Heinrich von Krüdener]] | | 1864 | 1932 | | [[Puiatu (Viljandi)|Puiatu]] | [[:d:Q55090318|Q55090318]] |- | style='text-align:right'| 331 | [[Heinrich von Schoeler]] | | 1850-12-18<br/>1851 | 1917-01-30 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q64019283|Q64019283]] |- | style='text-align:right'| 332 | [[Heinz Pielbusch]] | Saksamaa näitleja | No/unknown value | 1991-11 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1600754|Q1600754]] |- | style='text-align:right'| 333 | [[Heiti Olvet]] | Eesti fotograaf | 1912-05-04 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q27943146|Q27943146]] |- | style='text-align:right'| 334 | [[Heldur Laurits]] | eesti ujuja | 1938-12-29 | 2006-03-25 | | [[Nõo]] | [[:d:Q124296112|Q124296112]] |- | style='text-align:right'| 335 | [[Helena Kerge]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971158|Q134971158]] |- | style='text-align:right'| 336 | [[Helene Dimitrijev]] | Eesti sõudja | 2002-03-12 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124329889|Q124329889]] |- | style='text-align:right'| 337 | [[Helene Mitt]] | Eesti näitleja | 1902-04-29 | 1995-05-30 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134374839|Q134374839]] |- | style='text-align:right'| 338 | [[Helga Teeveer]] | | 1931-08-22 | | | [[Uusna]] | [[:d:Q134931987|Q134931987]] |- | style='text-align:right'| 339 | [[Helgi Margna]] | Eesti arhitekt | 1928-12-06 | 1989-09-15 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q133866097|Q133866097]] |- | style='text-align:right'| 340 | [[Helgi Öpik]] | eesti botaanik ja kirjanik | 1936 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q110072772|Q110072772]] |- | style='text-align:right'| 341 | [[Heli Kukli]] | eesti spordipedagoog | 1935-09-27 | 2021-02-19 | | [[Võru]] | [[:d:Q124314700|Q124314700]] |- | style='text-align:right'| 342 | [[Helios Sepp]] | eesti aerutaja | 1965-01-24 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124338298|Q124338298]] |- | style='text-align:right'| 343 | [[Helje Soosalu]] | Eesti näitleja | 1950-03-26 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134404527|Q134404527]] |- | style='text-align:right'| 344 | [[Helju Sutt]] | eesti võrkpallur ja võrkpallitreener | 1943-01-17 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124314765|Q124314765]] |- | style='text-align:right'| 345 | [[Helle Flaur]] | eesti kergejõustiklane | 1944-03-15 | 2013-10-23 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124288160|Q124288160]] |- | style='text-align:right'| 346 | [[Helmut Joonuks]] | eesti kodu- ja kirjandusloolane ning pedagoog | 1924-01-10 | 2001-05-06 | | [[Tammiku (Väike-Maarja)|Tammiku]] | [[:d:Q113165129|Q113165129]] |- | style='text-align:right'| 347 | [[Helmut Jüring]] | eesti laskur | 1928-11-28 | 2013-07-04 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124322650|Q124322650]] |- | style='text-align:right'| 348 | [[Helmut Speer]] | | 1906-07-04 | 1996-01-18 | | [[Eesti]] | [[:d:Q64691642|Q64691642]] |- | style='text-align:right'| 349 | [[Henn Jõõts]] | | 1909-07-30 | 1982-02-19 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134428850|Q134428850]] |- | style='text-align:right'| 350 | [[Henn Noor]] | | 1940-04-22 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q135007609|Q135007609]] |- | style='text-align:right'| 351 | [[Henri Fatkin]] | eesti veemotosportlane | 1993-07-11 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124316853|Q124316853]] |- | style='text-align:right'| 352 | [[Hermann Eduard von Holst]] | | 1841-06-19 | 1904-01-20 | [[Fail:Hermann Eduard von Holst.jpg|center|120px]] | [[Viljandi]] | [[:d:Q91338|Q91338]] |- | style='text-align:right'| 353 | [[Hermann Ferdinand Abels]] | | 1846-04-03 | 1929<br/>1929-03-08 | [[Fail:Герман Федорович Абельс 01.jpg|center|120px]] | [[Pärnu]] | [[:d:Q53579290|Q53579290]] |- | style='text-align:right'| 354 | [[Hermann Karl von Friederici]] | | 1779-08-04 | 1869-03-01 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q4492716|Q4492716]] |- | style='text-align:right'| 355 | [[Hiie Fluss]] | Eesti näitleja, administraator ja teatrijuht | 1965-06-17 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124999442|Q124999442]] |- | style='text-align:right'| 356 | [[Hilja Riet]] | | 1905-01-08 | 2006-07-12 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q27969129|Q27969129]] |- | style='text-align:right'| 357 | [[Hilju Lillo]] | eesti kergejõustiklane, spordiarst ja ujumistreener | 1942-10-01 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124296073|Q124296073]] |- | style='text-align:right'| 358 | [[Hille Saarepuu]] | eesti suusataja ja treener | 1961-09-12 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124305754|Q124305754]] |- | style='text-align:right'| 359 | [[Hubert Adari]] | eesti tennisist ja sporditegelane | 1925-02-21 | 2020-08-05 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124313577|Q124313577]] |- | style='text-align:right'| 360 | [[Hugo Ennok]] | eesti sporditegelane | 1948-08-26 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124323263|Q124323263]] |- | style='text-align:right'| 361 | [[Hugo Erkmaa]] | Eesti korvpallur | 1999-03-26 | | | [[Väike-Maarja vald]] | [[:d:Q81734603|Q81734603]] |- | style='text-align:right'| 362 | [[Hugo Wittrock]] | | 1873-07-19 | 1958-08-25 | [[Fail:1940 Hugo Wittrock's wartime German passport issued to him before becoming the mayor of Riga.jpg|center|120px]] | [[Leisi vald]] | [[:d:Q884900|Q884900]] |- | style='text-align:right'| 363 | [[Huno Eller]] | eesti piimandusteadlane | 1933-07-08 | | | [[Mäksa vald]] | [[:d:Q124368718|Q124368718]] |- | style='text-align:right'| 364 | [[Härnald Toomsalu]] | | 1923-10-08 | 2016 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134126270|Q134126270]] |- | style='text-align:right'| 365 | [[Igor Erelt]] | | 1931-03-28 | 2000-03-28 | | [[Eesti]] | [[:d:Q4532403|Q4532403]] |- | style='text-align:right'| 366 | [[Igor Kislov]] | Ukraina jalgpallur | 1966-07-19 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q3655498|Q3655498]] |- | style='text-align:right'| 367 | [[Igor Kotšetkov]] | | 1970-05-13 | | [[Fail:Igor Kochetkov - 32° Lovers Film Festival (2017).jpg|center|120px]] | [[Pärnu]] | [[:d:Q4236740|Q4236740]] |- | style='text-align:right'| 368 | [[Igor Tavaste]] | eesti korvpallikohtunik | 1949-09-23 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124338486|Q124338486]] |- | style='text-align:right'| 369 | [[Igor Triškin]] | Eesti bridžimängija | 1957-04-23 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124327234|Q124327234]] |- | style='text-align:right'| 370 | [[Ilmar Kaiv]] | eesti korvpallitreener | 1940-07-12 | 2021-02-18 | | [[Võru]] | [[:d:Q124339758|Q124339758]] |- | style='text-align:right'| 371 | [[Ilme Soonsein]] | Eesti kunstnik | 1944-07-12 | 1996-10-06 | | [[Vara vald (1939)|Vara vald]] | [[:d:Q50999601|Q50999601]] |- | style='text-align:right'| 372 | [[Ilona Poljakova]] | Eesti tennisist | 1973-04-01 | | [[Fail:Miss Tennis´92 Harjuorus (39) Ilona Poljakova ja Helen Holter-Mahlapuu.jpg|center|120px]] | [[Pärnu]] | [[:d:Q105845506|Q105845506]] |- | style='text-align:right'| 373 | [[Imanta Maripuu]] | eesti kutsepatoloog | 1925-04-27 | 1974-10-02 | | [[Pädaste]] | [[:d:Q133520120|Q133520120]] |- | style='text-align:right'| 374 | [[Imre Melnikov]] | | 1946-03-05 | 2004 | | [[Kadrina]] | [[:d:Q134725896|Q134725896]] |- | style='text-align:right'| 375 | [[Indrek Joost]] | Eesti jalgpallur | 1979-04-20 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q131783267|Q131783267]] |- | style='text-align:right'| 376 | [[Inge Sirkel-Suviste]] | eesti vibulaskur | 1976-09-19 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124843600|Q124843600]] |- | style='text-align:right'| 377 | [[Ingeborg Veldre]] | | 1924-05-12 | 2013-12-15 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134178927|Q134178927]] |- | style='text-align:right'| 378 | [[Ingrid Virnas]] | eesti suusataja | 1948-10-30 | 2005-12-11 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124338206|Q124338206]] |- | style='text-align:right'| 379 | [[Ion-Georgy Kostev]] | | 1990-03-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q533777|Q533777]] |- | style='text-align:right'| 380 | [[Irja Koikson]] | Eesti jalgpallur | 1980-07-18 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q97719752|Q97719752]] |- | style='text-align:right'| 381 | [[Irja Zilmer]] | eesti korvpallur ja spordipedagoog | 1968-09-19 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124318161|Q124318161]] |- | style='text-align:right'| 382 | [[Isaac Stone]] | | 1907 | 1974 | | [[Eesti]] | [[:d:Q115187332|Q115187332]] |- | style='text-align:right'| 383 | [[Isadore Epstein]] | Eesti astronoom | 1919-10-23 | 1995-09-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q11197637|Q11197637]] |- | style='text-align:right'| 384 | [[Ivan Morozov]] | | 1919-08-14 | 1978-11-06 | | [[Eesti]] | [[:d:Q23656232|Q23656232]] |- | style='text-align:right'| 385 | [[Ivan Musatov]] | Venemaa poliitik | 1976-02-14 | | [[Fail:Ivan Mikhailovich Musatov.jpg|center|120px]] | [[Rakvere]] | [[:d:Q6097047|Q6097047]] |- | style='text-align:right'| 386 | [[Ivar Jurtšenko]] | Eesti spordiajakirjanik | 1973-12-12 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124318258|Q124318258]] |- | style='text-align:right'| 387 | [[Ivar Tarro]] | eesti motosportlane ja sporditegelane | 1931-04-14 | 1997-04-14 | | [[Võru]] | [[:d:Q124312747|Q124312747]] |- | style='text-align:right'| 388 | [[Ivar Vigla]] | eesti teletegelane ja ajakirjanik | 1962-02-16 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q116457062|Q116457062]] |- | style='text-align:right'| 389 | [[Jaak Karp]] | eesti korvpallur ja treener | 1973-02-08 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124320662|Q124320662]] |- | style='text-align:right'| 390 | [[Jaak Oserov]] | | 1961-10-18 | | | [[Tudu]] | [[:d:Q134469365|Q134469365]] |- | style='text-align:right'| 391 | [[Jaak Vilms]] | Eesti matemaatik | 1930-01-30 | 2021-07-28 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q102173460|Q102173460]] |- | style='text-align:right'| 392 | [[Jaan Ereline]] | eesti sporditeadlane ja -pedagoog | 1958-06-14 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124130888|Q124130888]] |- | style='text-align:right'| 393 | [[Jaan Kaeli]] | Eesti fotograaf | 1864-05-18 | 1951-04-03 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q27868007|Q27868007]] |- | style='text-align:right'| 394 | [[Jaan Kambi]] | Eesti fotograaf | 1903-04-06 | | | [[Võru]] | [[:d:Q27870000|Q27870000]] |- | style='text-align:right'| 395 | [[Jaan Kello]] | | 1947-04-07 | | | [[Aruküla (Vinni)|Aruküla]] | [[:d:Q137732893|Q137732893]] |- | style='text-align:right'| 396 | [[Jaan Kerem]] | | 1944-03-15 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134436323|Q134436323]] |- | style='text-align:right'| 397 | [[Jaan Kuuda]] | eesti tennisist, treener ja sporditegelane | 1924-06-24 | 2001-05-02 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124337985|Q124337985]] |- | style='text-align:right'| 398 | [[Jaan Leemets]] | Eesti näitleja | 1904-06-22 | 1979-06-29 | | [[Tudu]] | [[:d:Q134367163|Q134367163]] |- | style='text-align:right'| 399 | [[Jaan Liira]] | | 1972-10-11 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q56685573|Q56685573]] |- | style='text-align:right'| 400 | [[Jaan Loko]] | eesti tõstja, spordipedagoog ja -tegelane | 1940-07-12 | 2024-09-08 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124255821|Q124255821]] |- | style='text-align:right'| 401 | [[Jaan Läheb]] | | 1940-05-07 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q135003566|Q135003566]] |- | style='text-align:right'| 402 | [[Jaan Männi]] | eesti maadlustreener | 1944-01-30 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124326993|Q124326993]] |- | style='text-align:right'| 403 | [[Jaan Rohula]] | eesti motosportlane | 1951-02-05 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124338902|Q124338902]] |- | style='text-align:right'| 404 | [[Jaan Roose]] | | 1992-01-11 | | [[Fail:Jaan Roose tasakaaluliinil Tallinna sadama kohal. Merepäevad 2014.jpg|center|120px]] | [[Setomaa vald]] | [[:d:Q102157652|Q102157652]] |- | style='text-align:right'| 405 | [[Jaan Tellisaar]] | | 1886-03-19 | 1955-06-25 | | [[Vana-Võidu]] | [[:d:Q134931996|Q134931996]] |- | style='text-align:right'| 406 | [[Jaan Tätte (Q124749249)|Jaan Tätte]] | eesti matkasportlane | 1938-05-28 | 2021-11-26 | | [[Meeri]] | [[:d:Q124749249|Q124749249]] |- | style='text-align:right'| 407 | [[Jaan Uri]] | Eesti poliitik | 1875-09-19 | 1942-01-14 | | [[Kambja vald (1991)|Kambja vald]] | [[:d:Q105719441|Q105719441]] |- | style='text-align:right'| 408 | [[Jaan Vaga]] | | 1877-01-15 | 1960-11-29 | | [[Muhu]] | [[:d:Q134880983|Q134880983]] |- | style='text-align:right'| 409 | [[Jaan Vorms]] | | 1885-05-29 | 1936-12-03 | | [[Viira (Muhu)|Viira]] | [[:d:Q106462708|Q106462708]] |- | style='text-align:right'| 410 | [[Jaanus Koval]] | Eesti motosportlane | 1981-06-05 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q111450356|Q111450356]] |- | style='text-align:right'| 411 | [[Jaanus Kõusaar]] | eesti teletegelane, ETV arendusdirektor | 1976-05-22 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124542883|Q124542883]] |- | style='text-align:right'| 412 | [[Jaanus Mill]] | eesti veemotosportlane | 1969-02-08 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124338172|Q124338172]] |- | style='text-align:right'| 413 | [[Jaanus Ojangu]] | Eesti poliitik | 1966-09-09 | | [[Fail:Ojangu, Jaanus.20241116 121612(1).jpg|center|120px]] | [[Pärnu]] | [[:d:Q131277152|Q131277152]] |- | style='text-align:right'| 414 | [[Jaanus Romandi]] | | 1921-08-21 | 2020-12-19 | | [[Kohila]] | [[:d:Q134484728|Q134484728]] |- | style='text-align:right'| 415 | [[Jacob Jacke]] | | 1712 | 1780 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q55090090|Q55090090]] |- | style='text-align:right'| 416 | [[Jalmar Künnap]] | eesti sporditegelane | 1974-07-09 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124324501|Q124324501]] |- | style='text-align:right'| 417 | [[Janar Sõber]] | Eesti maadlustreener ja spordipedagoog | 1982-06-21 | | | [[Luunja]] | [[:d:Q131412839|Q131412839]] |- | style='text-align:right'| 418 | [[Janek Nurmeots]] | eesti tõstja ja jõutõstja | 1974-06-19 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124339805|Q124339805]] |- | style='text-align:right'| 419 | [[Janika Horn]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971254|Q134971254]] |- | style='text-align:right'| 420 | [[Jegor Julius von Sivers]] | | 1823<br/>1823-11-01 | 1879<br/>1879-04-12 | | [[Heimtali]] | [[:d:Q54507581|Q54507581]] |- | style='text-align:right'| 421 | [[Jevgeni Poljans]] | eesti aerutaja | 1962-05-06 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124317457|Q124317457]] |- | style='text-align:right'| 422 | [[Joel Kukk]] | eesti purjetaja ja jääpurjetaja | 1948-04-22 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124340150|Q124340150]] |- | style='text-align:right'| 423 | [[Joel Rothberg]] | eesti judoka | 1977-11-06 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124314149|Q124314149]] |- | style='text-align:right'| 424 | [[Johan Veltson]] | | 1898-12-16 | | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)]] | [[:d:Q28470004|Q28470004]] |- | style='text-align:right'| 425 | [[Johann Christian Quandt]] | | 1733-06-19 | 1822-03-24 | | [[Urvaste vald]] | [[:d:Q1541761|Q1541761]] |- | style='text-align:right'| 426 | [[Johann Georg Otto von Gruenewaldt]] | | 1830<br/>1830-03-30 | 1910<br/>1910-05-08 | | [[Koigi vald]] | [[:d:Q55089294|Q55089294]] |- | style='text-align:right'| 427 | [[Johann Heinrich Wedekind]] | Saksamaa maalikunstnik | 1674-08-15 | 1736-10-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q120890|Q120890]] |- | style='text-align:right'| 428 | [[Johann Nagel]] | | 1804-01-29 | 1854 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q133868867|Q133868867]] |- | style='text-align:right'| 429 | [[Johann Soll]] | eesti koduloo ja eesti keele õpetaja, kirjamees | 1886-12-02 | 1981-11-24 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q124392622|Q124392622]] |- | style='text-align:right'| 430 | [[Johanna Ulfsak]] | eesti näitleja | 1987 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q106962900|Q106962900]] |- | style='text-align:right'| 431 | [[Johannes Ernesaks]] | Eesti poliitik | 1876 | 1952 | | [[Perila]] | [[:d:Q105697732|Q105697732]] |- | style='text-align:right'| 432 | [[Johannes Hio]] | | 1879-05-14 | 1967-10-12 | | [[Vaskjala]] | [[:d:Q134883420|Q134883420]] |- | style='text-align:right'| 433 | [[Johannes Klein]] | | 1888-02-29 | | | [[Roela]] | [[:d:Q27870354|Q27870354]] |- | style='text-align:right'| 434 | [[Johannes Paul Mihklimets]] | Eesti fotograaf | 1889-02-04 | | | [[Surju vald]] | [[:d:Q27927754|Q27927754]] |- | style='text-align:right'| 435 | [[Johannes Põllupüü]] | Eesti poliitik | 1889-11-01 | 1946-10-20 | | [[Kiviloo]] | [[:d:Q105709928|Q105709928]] |- | style='text-align:right'| 436 | [[Johannes Toom (Q111369447)|Johannes Toom]] | Eesti tõstja | 1896-07-26 | 1972-04-26 | | [[Parasmäe]] | [[:d:Q111369447|Q111369447]] |- | style='text-align:right'| 437 | [[Johannes von Holst]] | | 1823 | 1906 | [[Fail:Johannes von Holst.jpg|center|120px]] | [[Viljandi]] | [[:d:Q54506960|Q54506960]] |- | style='text-align:right'| 438 | [[Johannes von Sengbusch]] | | 1828-05-27 | 1907-08-07 | | [[Pühalepa vald]] | [[:d:Q21520450|Q21520450]] |- | style='text-align:right'| 439 | [[John Põldsam]] | eesti kergejõustiklane ja sporditegelane | 1931-03-19 | 2002-10-27 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124337361|Q124337361]] |- | style='text-align:right'| 440 | [[Juhan Hennoste]] | Eesti kunstnik | 1919-01-06 | 2013-04-21 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q50826919|Q50826919]] |- | style='text-align:right'| 441 | [[Juhan Kobin]] | eesti bridžimängija | 1954-01-16 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124318272|Q124318272]] |- | style='text-align:right'| 442 | [[Juhan Randoja]] | eesti näitleja, lavastaja ja dekoraator | 1915-12-28 | 1993-01-12 | | [[Võru]] | [[:d:Q125217634|Q125217634]] |- | style='text-align:right'| 443 | [[Juhan Teder]] | | 1918-10-11 | 2007 | | [[Paistu]] | [[:d:Q134972060|Q134972060]] |- | style='text-align:right'| 444 | [[Julia Adlerberg]] | | 1760-10-15 | 1839-10-02 | [[Fail:Adlerberg Julia Fedorovna.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4057624|Q4057624]] |- | style='text-align:right'| 445 | [[Julia Masli]] | | 1995<br/>1996 | | [[Fail:JULIA MASLI image (cropped).jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q121922037|Q121922037]] |- | style='text-align:right'| 446 | [[Julia Tšižova]] | Eesti bikinifitnessi harrastaja | 1996-06-22 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124351469|Q124351469]] |- | style='text-align:right'| 447 | [[Julija Fëdorovna Adlerberg]] | | 1789-08-31<br/>1789-08-29<br/>1789-08-18 | 1864-07-29<br/>1864-07-24<br/>1864-07-16 | [[Fail:Yulia Baranova by Hau.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4077785|Q4077785]] |- | style='text-align:right'| 448 | [[Julius Finck]] | | 1864-06-21 | 1951 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q94761758|Q94761758]] |- | style='text-align:right'| 449 | [[Julius Knoch]] | | 1828 | 1893 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q55894090|Q55894090]] |- | style='text-align:right'| 450 | [[Julius Kurrol]] | | 1865-09-05 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q128248831|Q128248831]] |- | style='text-align:right'| 451 | [[Julius Otto Grimm]] | | 1827-03-06<br/>1830 | 1903-12-07 | [[Fail:Julius Otto Grimm.png|center|120px]] | [[Pärnu]] | [[:d:Q1712868|Q1712868]] |- | style='text-align:right'| 452 | [[Julius Tamm]] | | 1878 | 1972 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134405712|Q134405712]] |- | style='text-align:right'| 453 | [[Julius von Stubendorff]] | | 1811-04-29 | 1878-07-23 | [[Fail:Stubendorf Yuliy Ivanovich.jpg|center|120px]] | [[Pärnu]] | [[:d:Q54507635|Q54507635]] |- | style='text-align:right'| 454 | [[Juta Kitching-Kõvamees]] | | 1935-10-05 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q134631770|Q134631770]] |- | style='text-align:right'| 455 | [[Józef Klejnot-Turski]] | | 1889-06-20 | 1958-08-25 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q11730531|Q11730531]] |- | style='text-align:right'| 456 | [[Jürgen Jakk]] | Eesti motosportlane | 1974-01-02 | | | [[Aruküla]] | [[:d:Q50700121|Q50700121]] |- | style='text-align:right'| 457 | [[Jürgen Johann Maydell]] | | | 1747 | | [[Eesti]] | [[:d:Q95243484|Q95243484]] |- | style='text-align:right'| 458 | [[Jüri Derkun]] | eesti ujuja ja ujumistreener | 1959-07-04 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124322550|Q124322550]] |- | style='text-align:right'| 459 | [[Jüri Iva]] | Eesti autosportlane | 1942-01-12 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q85863998|Q85863998]] |- | style='text-align:right'| 460 | [[Jüri Kaljuvee]] | Eesti advokaat | 1950-02-03 | | | [[Roela]] | [[:d:Q134963730|Q134963730]] |- | style='text-align:right'| 461 | [[Jüri Laidna]] | eesti mudellendur | 1950-12-30 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q124290413|Q124290413]] |- | style='text-align:right'| 462 | [[Jüri Laurand]] | Eesti ajakirjanik | 1926-05-09 | 2004-11-26 | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124359523|Q124359523]] |- | style='text-align:right'| 463 | [[Jüri Peterson (Q125774959)|Jüri Peterson]] | Eesti sõudja | 1948-12-28 | 2022-01-07 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q125774959|Q125774959]] |- | style='text-align:right'| 464 | [[Jüri Post]] | eesti karateka ja treener | 1957-10-16 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124338823|Q124338823]] |- | style='text-align:right'| 465 | [[Jüri Randmaa]] | eesti jalgrattur | 1941-05-12 | 2024-02-26 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124338836|Q124338836]] |- | style='text-align:right'| 466 | [[Jüri Siigur]] | | 1941-04-11 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q125268428|Q125268428]] |- | style='text-align:right'| 467 | [[Jüri Talvistu]] | Eesti kergejõustiklane | 1947-08-16 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q111232323|Q111232323]] |- | style='text-align:right'| 468 | [[Jüri Treimuth]] | eesti moto- ja autosportlane | 1942-07-16 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124260489|Q124260489]] |- | style='text-align:right'| 469 | [[Kaarel-Ain Viirok]] | eesti autosportlane ja sporditegelane | 1935-12-31 | 2008-02-04 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124313828|Q124313828]] |- | style='text-align:right'| 470 | [[Kaarlo Ilmari Kalpa]] | Soome arst | 1893-07-21 | 1963-02-20 | | [[Ruhnu]] | [[:d:Q42902081|Q42902081]] |- | style='text-align:right'| 471 | [[Kadri Kongas]] | | 1945-07-08 | | | [[Vormsi]] | [[:d:Q134428531|Q134428531]] |- | style='text-align:right'| 472 | [[Kadri Kõiv]] | | 1980-04-29 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q43964464|Q43964464]] |- | style='text-align:right'| 473 | [[Kadri Suija]] | | 1977-07-21 | | | [[Võru]] | [[:d:Q60581608|Q60581608]] |- | style='text-align:right'| 474 | [[Kai Parmas]] | | 1958-02-20 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q125338936|Q125338936]] |- | style='text-align:right'| 475 | [[Kaia Lattikas]] | eesti muusikaajakirjanik | 1963-02-25 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134454580|Q134454580]] |- | style='text-align:right'| 476 | [[Kaido Fridolin]] | ehitusettevõtja | 1962-07-01 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q50661097|Q50661097]] |- | style='text-align:right'| 477 | [[Kaido Hanson]] | eesti biokeemik, radiobioloog ja onkoloog | 1936-09-20 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124395794|Q124395794]] |- | style='text-align:right'| 478 | [[Kaie Voolaid]] | eesti spordiajaloolane | 1942-09-24 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124337342|Q124337342]] |- | style='text-align:right'| 479 | [[Kaijo Kuusing]] | Eesti purjelaudur ja purjetaja | 1968-06-15 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q96579705|Q96579705]] |- | style='text-align:right'| 480 | [[Kaire Kurvet]] | eesti aerutaja | 1966-09-11 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124314764|Q124314764]] |- | style='text-align:right'| 481 | [[Kairi Heinsoo]] | eesti laskur | 1975-04-11 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124286553|Q124286553]] |- | style='text-align:right'| 482 | [[Kaja Hermlin]] | eesti spordipedagoog ja ja aeroobikatreener | 1947-12-08 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124251090|Q124251090]] |- | style='text-align:right'| 483 | [[Kalev Palo]] | Eesti korvpallitreener | 1952-08-30 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124847339|Q124847339]] |- | style='text-align:right'| 484 | [[Kalev Pihelgas]] | eesti korvpallur | 1965-05-22 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124338903|Q124338903]] |- | style='text-align:right'| 485 | [[Kalju Lott]] | Eesti keemik | 1942-08-10 | 2015-09-29 | | [[Kose-Risti]] | [[:d:Q134715685|Q134715685]] |- | style='text-align:right'| 486 | [[Kalju Nurme]] | eesti autosportlane | 1935-04-25 | 2006-04-21 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q124339725|Q124339725]] |- | style='text-align:right'| 487 | [[Kalju Valgerist]] | eesti sporditegelane | 1940-05-22 | | | [[Nõo]] | [[:d:Q124316993|Q124316993]] |- | style='text-align:right'| 488 | [[Kalju Varik]] | eesti motosportlane | 1953-04-01 | | | [[Kärstna]] | [[:d:Q124310705|Q124310705]] |- | style='text-align:right'| 489 | [[Karel Kutsar]] | Eesti motosportlane | 1997-01-18 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124844346|Q124844346]] |- | style='text-align:right'| 490 | [[Karin Reerink]] | | 1894 | 1993 | | [[Eesti]] | [[:d:Q55195830|Q55195830]] |- | style='text-align:right'| 491 | [[Karl Arro]] | | 1910 | 1995 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q133636632|Q133636632]] |- | style='text-align:right'| 492 | [[Karl August Roth]] | | 1792 | 1837 | | [[Võru]] | [[:d:Q113676120|Q113676120]] |- | style='text-align:right'| 493 | [[Karl Friedrich Ferdinand Schneider]] | | 1853 | 1902 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q55090656|Q55090656]] |- | style='text-align:right'| 494 | [[Karl Greenberg]] | | 1874-10-20 | 1944-09-22 | | [[Inju]] | [[:d:Q137885426|Q137885426]] |- | style='text-align:right'| 495 | [[Karl Kruštein]] | | 1887-01-29 | 1921-11-03 | | [[Eesti]] | [[:d:Q60829877|Q60829877]] |- | style='text-align:right'| 496 | [[Karl Ludwig Heinrich Bark]] | | 1835-12-15 | 1882-04-08 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q4078262|Q4078262]] |- | style='text-align:right'| 497 | [[Karl Lõõbas]] | eesti maadleja ja sumomaadleja | 1958-08-28 | 2022-02-04 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124326944|Q124326944]] |- | style='text-align:right'| 498 | [[Karl Oras]] | Eesti fotograaf | 1910-02-27 | | | [[Tartu vald (1991)|Tartu vald]] | [[:d:Q27943149|Q27943149]] |- | style='text-align:right'| 499 | [[Karl Saar]] | eesti klaverimeister | 1889-03-17 | 1980-12-23 | | [[Põlula]] | [[:d:Q134036260|Q134036260]] |- | style='text-align:right'| 500 | [[Karl Siim]] | eesti mäesuusataja | 1985-01-22 | | | [[Raasiku]] | [[:d:Q124296495|Q124296495]] |- | style='text-align:right'| 501 | [[Karl Viileberg]] | | 1917-01-25 | 1991-12-12 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q135284264|Q135284264]] |- | style='text-align:right'| 502 | [[Karl von Espenberg]] | | 1761-08-15 | 1822-07-19 | [[Fail:Hofrath Carl von Espenbergi portree.jpg|center|120px]] | [[Hõbeda (Kadrina)|Hõbeda]] | [[:d:Q1730904|Q1730904]] |- | style='text-align:right'| 503 | [[Karl von Knorring]] | | 1746-05-22 | 1820-02-12 | [[Fail:RusPortraits v5-073 Charles Feodorowitch Knorring, 1746-1820.jpg|center|120px]] | [[Koeru vald]] | [[:d:Q979291|Q979291]] |- | style='text-align:right'| 504 | [[Karl-Johan Lips]] | Eesti korvpallur | 1996-07-20 | | | [[Viimsi]] | [[:d:Q109612780|Q109612780]] |- | style='text-align:right'| 505 | [[Kaspar Kaljuvee]] | eesti kiiruisutaja | 1998-06-04 | | [[Fail:Lillehammer 2016 - Speed skating Men's 500m race 2 - Kaspar Kaljuvee.jpg|center|120px]] | [[Viljandi]] | [[:d:Q56632757|Q56632757]] |- | style='text-align:right'| 506 | [[Kaster Kaselo]] | | 1906-02-02 | 1941-09-06 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q137732822|Q137732822]] |- | style='text-align:right'| 507 | [[Katrin Mändmaa]] | eesti korvpallur, spordipedagoog ja -tegelane | 1950-05-14 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124301178|Q124301178]] |- | style='text-align:right'| 508 | [[Katrin Peterson]] | eesti iluvõimleja ja võimlemistreener | 1970-03-17 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124216933|Q124216933]] |- | style='text-align:right'| 509 | [[Katrin Virula]] | Eesti vibulaskur, treener ja sporditegelane | 1970-10-24 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124352805|Q124352805]] |- | style='text-align:right'| 510 | [[Kersti Hagel]] | eesti korvpallur | 1945-03-22 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124313723|Q124313723]] |- | style='text-align:right'| 511 | [[Kersti Inno]] | Eesti ajakirjanik | 1954-09-21 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134425022|Q134425022]] |- | style='text-align:right'| 512 | [[Kerstin Margus]] | eesti suusataja ja treener | 1964-10-17 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124301145|Q124301145]] |- | style='text-align:right'| 513 | [[Kerttu Jallai]] | Eesti korvpallur | 1990-04-03 | | | [[Võru]] | [[:d:Q111435841|Q111435841]] |- | style='text-align:right'| 514 | [[Kevin Saar (Q124844278)|Kevin Saar]] | eesti motosportlane | 2000-03-24 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124844278|Q124844278]] |- | style='text-align:right'| 515 | [[Kiira Pashkov]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q135189539|Q135189539]] |- | style='text-align:right'| 516 | [[Kiti Põld]] | eesti teatriuurija | 1978-12-12 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124666312|Q124666312]] |- | style='text-align:right'| 517 | [[Koidula Soosalu]] | eesti teatriteadlane ja -kriitik | 1932-01-27 | 2010-09-21 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124666429|Q124666429]] |- | style='text-align:right'| 518 | [[Koit Tsefels]] | | 1946 | | [[Fail:2018. aasta Aadu elutööpreemia laureaat Koit Tsefels (vasakul) ja Aadu inseneripreemia laureaat Märt Puust (Maanteeameti fotokogu).jpg|center|120px]] | [[Paunküla]] | [[:d:Q131542426|Q131542426]] |- | style='text-align:right'| 519 | [[Koit Tullus]] | eesti maletaja ja maleajakirjanik | 1923-06-11 | 2008-01-08 | | [[Võru]] | [[:d:Q124326723|Q124326723]] |- | style='text-align:right'| 520 | [[Konrad Dahl]] | | | 1775 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q54506713|Q54506713]] |- | style='text-align:right'| 521 | [[Konstantin Andreyev]] | | 1853-10-02 | 1919 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4065490|Q4065490]] |- | style='text-align:right'| 522 | [[Konstantin Istomin]] | | 1807-09-28 | 1876-10-02 | [[Fail:Константин Истомин.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3198770|Q3198770]] |- | style='text-align:right'| 523 | [[Krista Strandson]] | | 1976-07-19 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q61719552|Q61719552]] |- | style='text-align:right'| 524 | [[Kristel Leedjärv]] | | 1934-05-26 | | | [[Jõelähtme]] | [[:d:Q133863306|Q133863306]] |- | style='text-align:right'| 525 | [[Kristel Uuspalu]] | eesti karateka | 1975-07-24 | | | [[Laeva vald]] | [[:d:Q124286513|Q124286513]] |- | style='text-align:right'| 526 | [[Kristiina Hoidre]] | | 1952-04-30 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134423985|Q134423985]] |- | style='text-align:right'| 527 | [[Kristin Looveer]] | Eesti arhitekt | 1947-05-16 | | | [[Paistu]] | [[:d:Q133865787|Q133865787]] |- | style='text-align:right'| 528 | [[Kristjan Pihl]] | eesti teleajakirjanik | 1991-01-31 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124562514|Q124562514]] |- | style='text-align:right'| 529 | [[Kristo Ringas]] | Eesti paraujuja | 1984-03-09 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q111372468|Q111372468]] |- | style='text-align:right'| 530 | [[Kulvo Tamra]] | | 1963-07-29 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q125294612|Q125294612]] |- | style='text-align:right'| 531 | [[Kunnar Allikvee]] | Eesti fotograaf | 1926-08-01 | 2006-02-13 | | [[Vaida]] | [[:d:Q124399826|Q124399826]] |- | style='text-align:right'| 532 | [[Kurt Carendi]] | | 1905-04-12 | 1971 | [[Fail:Kurt Carendi.jpg|center|120px]] | [[Vara vald]] | [[:d:Q24019592|Q24019592]] |- | style='text-align:right'| 533 | [[Kustas Kaleviste]] | | 1893-11-15 | | | [[Kullamaa vald]] | [[:d:Q40015769|Q40015769]] |- | style='text-align:right'| 534 | [[Kädi Kosenkranius]] | | 1968-02-04 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134442798|Q134442798]] |- | style='text-align:right'| 535 | [[Kätlin Rohtlaid]] | eesti ujuja | 1991-05-07 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124256614|Q124256614]] |- | style='text-align:right'| 536 | [[Kätlin Rothberg]] | eesti judoka | 1979-04-22 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124339423|Q124339423]] |- | style='text-align:right'| 537 | [[Külli Hallik]] | Eesti suusataja ja treener | 1954-08-09 | | | [[Võru]] | [[:d:Q111376200|Q111376200]] |- | style='text-align:right'| 538 | [[Küllike Hermet]] | eesti karateka | 1976-04-19 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124323330|Q124323330]] |- | style='text-align:right'| 539 | [[Kęstutis Bulota]] | | 1896 | 1941 | [[Fail:Kęstutis Bulota LFLS.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3739899|Q3739899]] |- | style='text-align:right'| 540 | [[Lagle Israel]] | eesti kujur, maalikunstnik ja graafik | 1923-10-20 | 2000-04-24 | | [[Võistre]] | [[:d:Q50376958|Q50376958]] |- | style='text-align:right'| 541 | [[Laima Dalbina]] | | 1993-05-25 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134963870|Q134963870]] |- | style='text-align:right'| 542 | [[Laura Lizette Sander]] | Eesti jalgrattur | 2004-05-15 | | [[Fail:Laura Lizette Sander N 193 - Paris-Roubaix 2025.jpg|center|120px]] | [[Pärnu]] | [[:d:Q105851977|Q105851977]] |- | style='text-align:right'| 543 | [[Leeni Hansson]] | Eesti sotsioloog | 1946-01-04 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q134562031|Q134562031]] |- | style='text-align:right'| 544 | [[Lehti Heapost]] | | 1939-07-03 | | | [[Rootsivere]] | [[:d:Q133847841|Q133847841]] |- | style='text-align:right'| 545 | [[Leida Org]] | Eesti maalikunstnik | 1907-04-18 | 1978-06-22 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q56243184|Q56243184]] |- | style='text-align:right'| 546 | [[Leida Randmer]] | eesti tennisist ja treener | 1909-04-19 | 2007-03-18 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124338541|Q124338541]] |- | style='text-align:right'| 547 | [[Lembit Härm]] | | 1920-09-20 | 2004-03-19 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q125314142|Q125314142]] |- | style='text-align:right'| 548 | [[Lembit Kolk]] | Eesti poliitik | 1907 | 2003-04-13 | | [[Muhu]] | [[:d:Q105773602|Q105773602]] |- | style='text-align:right'| 549 | [[Lembit Semsugov]] | Eesti sumokohtunik | 1954-08-02 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124320939|Q124320939]] |- | style='text-align:right'| 550 | [[Lemmi Selge]] | eesti karateka ja judoka | 1963-03-16 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q124218612|Q124218612]] |- | style='text-align:right'| 551 | [[Lemmik Lehtmets]] | | 1948-02-10 | | | [[Luusika]] | [[:d:Q135000960|Q135000960]] |- | style='text-align:right'| 552 | [[Leo Biek]] | | 1921 | 2001 | | [[Eesti]] | [[:d:Q45753900|Q45753900]] |- | style='text-align:right'| 553 | [[Leo Bruhns]] | Saksamaa kunstiajaloolane | 1884-11-26 | 1957-12-27 | | [[Nissi vald]] | [[:d:Q1818498|Q1818498]] |- | style='text-align:right'| 554 | [[Leo Leesaar]] | | 1941-05-15 | 1995-05-17 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q133863312|Q133863312]] |- | style='text-align:right'| 555 | [[Leoliida Ruus]] | eesti kergejõustiklane | 1927-10-22 | 2017-10-25 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124316461|Q124316461]] |- | style='text-align:right'| 556 | [[Leonid Borodkin]] | Venemaa ajaloolane | 1946-12-09 | | [[Fail:LeoBorodkin.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4094601|Q4094601]] |- | style='text-align:right'| 557 | [[Leonid Petrushin]] | Venemaa kunstnik | 1946-09-13 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q15080559|Q15080559]] |- | style='text-align:right'| 558 | [[Leopold F. Gruner]] | Saksamaa botaanik | 1839 | | | [[Põltsamaa vald (1991)|Põltsamaa vald]] | [[:d:Q5973427|Q5973427]] |- | style='text-align:right'| 559 | [[Lia Laasberg]] | eesti metallikunstnik | 1944-10-09 | | | [[Tamse]] | [[:d:Q133858851|Q133858851]] |- | style='text-align:right'| 560 | [[Lidia Uustal]] | eesti treener, spordipedagoog ja -tegelane | 1918-12-23 | 2012-07-06 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q124310974|Q124310974]] |- | style='text-align:right'| 561 | [[Liia Nigul]] | eesti laskur | 1960-01-27 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124314091|Q124314091]] |- | style='text-align:right'| 562 | [[Liina Sormus]] | | 1997-06-28 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134963924|Q134963924]] |- | style='text-align:right'| 563 | [[Liis Alas]] | | 1850-07-04 | 1939-08-11 | | [[Rootsiküla (Kihnu)|Rootsiküla]] | [[:d:Q131730719|Q131730719]] |- | style='text-align:right'| 564 | [[Liisa Merisalu]] | Eesti jalgpallur | 2002-01-15 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q97759713|Q97759713]] |- | style='text-align:right'| 565 | [[Liisa Roos]] | eesti sporditegelane | 1988-03-14 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124314713|Q124314713]] |- | style='text-align:right'| 566 | [[Liisbet Puust]] | Eesti füsioterapeut | 1987-04-28 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124333915|Q124333915]] |- | style='text-align:right'| 567 | [[Liisu Mitt]] | Eesti sõudja | 1997-07-18 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124843538|Q124843538]] |- | style='text-align:right'| 568 | [[Liivi Sõrmus]] | Eesti jalgpallur | 1992-02-17 | | [[Fail:Sõrmus, Liivi.IMG 3144.JPG|center|120px]] | [[Pärnu]] | [[:d:Q66841226|Q66841226]] |- | style='text-align:right'| 569 | [[Lili Kaelas]] | | 1919-01-30 | 2007-12-09 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q16595401|Q16595401]] |- | style='text-align:right'| 570 | [[Lilla Rehbinder]] | | 1847-10-05 | 1918-10-30 | [[Fail:Rehbinder-Juliane-1847-18m.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1825163|Q1825163]] |- | style='text-align:right'| 571 | [[Linda Ilja]] | | 1921-02-06 | 2010-11-14 | | [[Võru]] | [[:d:Q124971764|Q124971764]] |- | style='text-align:right'| 572 | [[Linda Lepik]] | | 1904 | 1988 | | [[Oorgu]] | [[:d:Q50359461|Q50359461]] |- | style='text-align:right'| 573 | [[Linda Toomsalu]] | | 1930-11-06 | 2018-01-18 | | [[Välgita]] | [[:d:Q134509577|Q134509577]] |- | style='text-align:right'| 574 | [[Lisette Täks]] | | 2003-02-22 | | | [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]] | [[:d:Q133762404|Q133762404]] |- | style='text-align:right'| 575 | [[Ljubov Golantšikova]] | | 1889 | 1959-03-28 | [[Fail:Luchtvaartgeschiedenis, SFA022811830.jpg|center|120px]] | [[Viljandi]] | [[:d:Q3242112|Q3242112]] |- | style='text-align:right'| 576 | [[Ljudmila Ivanova]] | Eesti suusataja ja sporditegelane | 1947-07-11 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124296062|Q124296062]] |- | style='text-align:right'| 577 | [[Lotars Šēlers]] | | 1881-09-01 | 1945-09 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q20565370|Q20565370]] |- | style='text-align:right'| 578 | [[Ludwig Alexander Konstantin von Baumgarten]] | | 1819 | 1902 | [[Fail:Konstantin Ludwig Alexander von Baumgarten.jpg|center|120px]] | [[Vohnja]] | [[:d:Q55092753|Q55092753]] |- | style='text-align:right'| 579 | [[Luule Heapost]] | | 1932-02-12 | 1992-01-28 | | [[Rootsivere]] | [[:d:Q133847843|Q133847843]] |- | style='text-align:right'| 580 | [[Lydia Jõõts]] | | 1911-02-22 | 1999-12-27 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q133848960|Q133848960]] |- | style='text-align:right'| 581 | [[Lydia Vohu]] | | 1916-01-14 | 1990-09-11 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q125252804|Q125252804]] |- | style='text-align:right'| 582 | [[Maarika Jäätma]] | eesti vibulaskur ja treener | 1969-07-13 | | [[Fail:Maarika Jäätma, treener.jpg|center|120px]] | [[Viljandi]] | [[:d:Q124843595|Q124843595]] |- | style='text-align:right'| 583 | [[Maarja Niinemägi]] | | 1979 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q115647697|Q115647697]] |- | style='text-align:right'| 584 | [[Made Vunk]] | eesti spordiarst | 1968-11-01 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124338294|Q124338294]] |- | style='text-align:right'| 585 | [[Madis Kiisk]] | Eesti füüsik | 1974-02-03 | | | [[Simuna]] | [[:d:Q90239274|Q90239274]] |- | style='text-align:right'| 586 | [[Madis Luik]] | eesti spordiajakirjanik | 1971-12-09 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124214574|Q124214574]] |- | style='text-align:right'| 587 | [[Madis Mõõk]] | eesti võrkpallur | 1948-07-15 | 2010-10-16 | | [[Võru]] | [[:d:Q124338209|Q124338209]] |- | style='text-align:right'| 588 | [[Madis Pärtel]] | Eesti võrkpallur | 1985-11-01 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q21285444|Q21285444]] |- | style='text-align:right'| 589 | [[Magda Toome]] | | 1922-04-30 | 2015-01-07 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134409646|Q134409646]] |- | style='text-align:right'| 590 | [[Maido Pakk]] | Eesti jalgpallur | 1989-11-23 | | [[Fail:Maido Pakk.jpg|center|120px]] | [[Pärnu]] | [[:d:Q55138288|Q55138288]] |- | style='text-align:right'| 591 | [[Maie Helm]] | kunstnik | 1958-05-02 | | | [[Tammiku (Väike-Maarja)|Tammiku]] | [[:d:Q50698128|Q50698128]] |- | style='text-align:right'| 592 | [[Maie Sonntak]] | eesti sõudja | 1950-04-26 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124322841|Q124322841]] |- | style='text-align:right'| 593 | [[Maimu Muttik]] | | 1951-12-25 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134467800|Q134467800]] |- | style='text-align:right'| 594 | [[Maimu Orgussaar]] | Eesti näitleja | 1911-10-16 | 1975-09-11 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q134384225|Q134384225]] |- | style='text-align:right'| 595 | [[Maire Sirel]] | | 1950-05-05 | | | [[Kolga-Jaani]] | [[:d:Q135265484|Q135265484]] |- | style='text-align:right'| 596 | [[Mait Martinson]] | Eesti diplomaat | 1969-06-19 | | [[Fail:Mait Martinson.jpg|center|120px]] | [[Pärnu]] | [[:d:Q129149327|Q129149327]] |- | style='text-align:right'| 597 | [[Maldar Mäesalu]] | | 1959-12-08 | | | [[Hageri küla|Hageri]] | [[:d:Q135006339|Q135006339]] |- | style='text-align:right'| 598 | [[Malle Aarik]] | Eesti sporditeadlane | 1947-08-26 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q123916063|Q123916063]] |- | style='text-align:right'| 599 | [[Malle Järvan]] | | 1943-07-31 | | | [[Auksi]] | [[:d:Q124368724|Q124368724]] |- | style='text-align:right'| 600 | [[Malle Sasi]] | Eesti kunstnik | 1940-01-01 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q133888021|Q133888021]] |- | style='text-align:right'| 601 | [[Manfred Sihle-Wissel]] | Saksamaa skulptor | 1934-03-28 | | [[Fail:L Portrait Manfred.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1889951|Q1889951]] |- | style='text-align:right'| 602 | [[Mann Helstein]] | Eesti muusik | 1989-02-18 | | [[Fail:Mann Helstein (cropped).jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q3744137|Q3744137]] |- | style='text-align:right'| 603 | [[Marcin Frantz]] | Saksamaa arhitekt | 1679 | 1742-11-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q11770679|Q11770679]] |- | style='text-align:right'| 604 | [[Mare Hellam]] | | 1904-04-25 | 1962-07-03 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134300392|Q134300392]] |- | style='text-align:right'| 605 | [[Mare Lasn]] | eesti aerutaja | 1941-12-08 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124340144|Q124340144]] |- | style='text-align:right'| 606 | [[Marek Metslaid]] | Eesti metsaökoloog | 1980-03-13 | | [[Fail:Marek Metslaid, metsaökoloogia professor.jpg|center|120px]] | [[Viljandi]] | [[:d:Q58352027|Q58352027]] |- | style='text-align:right'| 607 | [[Marek Paigelkaln]] | eesti motosportlane | 1976-04-26 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124314176|Q124314176]] |- | style='text-align:right'| 608 | [[Maret Valner]] | | 1978-01-15 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971156|Q134971156]] |- | style='text-align:right'| 609 | [[Margit Kurvits]] | eesti sporditegelane | 1964-10-03 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124338338|Q124338338]] |- | style='text-align:right'| 610 | [[Margus Kukk (Q124171586)|Margus Kukk]] | eesti autosportlane | 1972-07-05 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124171586|Q124171586]] |- | style='text-align:right'| 611 | [[Margus Kupp]] | eesti võrkpallikohtunik | 1968-08-26 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124301357|Q124301357]] |- | style='text-align:right'| 612 | [[Margus Talimaa]] | eesti ammulaskur ja laskur | 1971-05-03 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124296505|Q124296505]] |- | style='text-align:right'| 613 | [[Mari Amor]] | Eesti helilooja | 1973-07-24 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124328108|Q124328108]] |- | style='text-align:right'| 614 | [[Mari Järsk]] | | 1987-11-28 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q136312241|Q136312241]] |- | style='text-align:right'| 615 | [[Mari-Liis Bassovskaja]] | Eesti filmirežissöör | 1977-09-18 | | | [[Võru]] | [[:d:Q110010576|Q110010576]] |- | style='text-align:right'| 616 | [[Mari-Liis Lillemäe]] | Eesti jalgpallur | 2000-09-01 | | [[Fail:MariLiisLillemäe (1).jpg|center|120px]] | [[Viljandi]] | [[:d:Q66938737|Q66938737]] |- | style='text-align:right'| 617 | [[Maria Feodorovna Blosfeldt]] | | 1848-01-22 | 1908-10-22 | | [[Tarvastu]] | [[:d:Q116480308|Q116480308]] |- | style='text-align:right'| 618 | [[Marie Hermes Elisabeth Baer von Huthorn]] | | 1866-09-25 | 1929-02-10 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1897543|Q1897543]] |- | style='text-align:right'| 619 | [[Maris Oidekivi-Kaufmann]] | | 1974-02-04 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q125523737|Q125523737]] |- | style='text-align:right'| 620 | [[Marje Tõemäe]] | Eesti filmirežissöör | 1977-05-07 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q95646321|Q95646321]] |- | style='text-align:right'| 621 | [[Marko Kurvits]] | eesti ammulaskur | 1984-07-15 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124312858|Q124312858]] |- | style='text-align:right'| 622 | [[Marko Lõhmus]] | eesti muusikategelane | 1969-07-10 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134460266|Q134460266]] |- | style='text-align:right'| 623 | [[Marko Vana]] | Eesti füüsik | 1972-07-13 | | | [[Võru]] | [[:d:Q63390149|Q63390149]] |- | style='text-align:right'| 624 | [[Markus Saksatamm]] | Eesti kirjanik | 1969-01-28 | | | [[Saku]] | [[:d:Q126028334|Q126028334]] |- | style='text-align:right'| 625 | [[Mart Jaagus]] | | 1921-04-26 | 2009 | | [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]] | [[:d:Q134571452|Q134571452]] |- | style='text-align:right'| 626 | [[Mart Marguste]] | | 1928-04-20 | 2004-02-15 | | [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]] | [[:d:Q134720578|Q134720578]] |- | style='text-align:right'| 627 | [[Mart Meiel]] | eesti sporditegelane | 1948-09-20 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124293928|Q124293928]] |- | style='text-align:right'| 628 | [[Marta Männisalu]] | Eesti kunstiajaloolane | 1933 | | | [[Lalsi]] | [[:d:Q125304278|Q125304278]] |- | style='text-align:right'| 629 | [[Marten Männi]] | Eesti veemotosportlane | 2001-07-11 | | | [[Saku]] | [[:d:Q124844128|Q124844128]] |- | style='text-align:right'| 630 | [[Martin Leok]] | Eesti motosportlane | 1990-02-11 | | | [[Võru]] | [[:d:Q111431653|Q111431653]] |- | style='text-align:right'| 631 | [[Martin Lihu]] | | 1930-12-08 | | | [[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)]] | [[:d:Q134703821|Q134703821]] |- | style='text-align:right'| 632 | [[Martin Mander]] | Eesti ärimees | 1985 | | [[Fail:Martin Mander.jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q84056439|Q84056439]] |- | style='text-align:right'| 633 | [[Martin Pärtelpoeg]] | eesti motosportlane | 1986-05-09 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124339406|Q124339406]] |- | style='text-align:right'| 634 | [[Martin Trepp]] | | 1892 | | [[Fail:Treps (i.e. Martin Trepp, aviateur de l'escadrille N 12) - btv1b53237633z.jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q138333135|Q138333135]] |- | style='text-align:right'| 635 | [[Martti Rosenblatt]] | Eesti võrkpallur | 1987-12-29 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q23042574|Q23042574]] |- | style='text-align:right'| 636 | [[Mati Hool]] | eesti jääpurjetaja, purjetaja ja veemotosportlane | 1958-09-09 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124314673|Q124314673]] |- | style='text-align:right'| 637 | [[Mati Ilomets]] | eesti sooteadlane | 1950-08-24 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q131872605|Q131872605]] |- | style='text-align:right'| 638 | [[Mati Leibak]] | | 1951-03-28 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134454994|Q134454994]] |- | style='text-align:right'| 639 | [[Matti Enn Kaups]] | | 1932-09-23 | 1998-09-25 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q132174970|Q132174970]] |- | style='text-align:right'| 640 | [[Matti Holter]] | | 1942-10-05 | 2008-03-15 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q131858913|Q131858913]] |- | style='text-align:right'| 641 | [[Matti Villemson]] | eesti mootorratta- ja autosportlane | 1946-06-21 | 2021-06-14 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124316583|Q124316583]] |- | style='text-align:right'| 642 | [[Mattias Reinaas]] | Eesti veemotosportlane | 2004-12-28 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q124844139|Q124844139]] |- | style='text-align:right'| 643 | [[Matts Dreijer]] | | 1901-01-31 | 1998-04-15 | | [[Ruhnu küla|Ruhnu]] | [[:d:Q3431508|Q3431508]] |- | style='text-align:right'| 644 | [[Meelis Jukk]] | eesti sporditegelane | 1963-02-28 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124322876|Q124322876]] |- | style='text-align:right'| 645 | [[Meelis Pohlak]] | | 1975-05-26 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q135299038|Q135299038]] |- | style='text-align:right'| 646 | [[Meelis Sarv]] | eesti näitleja ja näitejuht | 1974-12-25 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124693344|Q124693344]] |- | style='text-align:right'| 647 | [[Meinhard Prii]] | eesti sõudja | 1929-04-06 | 2018-11-03 | | [[Muhu]] | [[:d:Q124312390|Q124312390]] |- | style='text-align:right'| 648 | [[Merik Meriste]] | | 1950-09-17 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q102708942|Q102708942]] |- | style='text-align:right'| 649 | [[Merily Väster]] | | 2009-10-19 | | | [[Põltsamaa vald (1991)|Põltsamaa vald]] | [[:d:Q137532773|Q137532773]] |- | style='text-align:right'| 650 | [[Merle Vantsi]] | Eesti ujuja ja spordipedagoog | 1965-02-27 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q125803038|Q125803038]] |- | style='text-align:right'| 651 | [[Meta Arnemann-Sprengholz]] | | | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q126920035|Q126920035]] |- | style='text-align:right'| 652 | [[Meta Jürgo]] | | 1909-05-17 | 1995-04-05 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q125201886|Q125201886]] |- | style='text-align:right'| 653 | [[Meta Pruul]] | | 1912 | 1981 | | [[Tänassilma]] | [[:d:Q94513809|Q94513809]] |- | style='text-align:right'| 654 | [[Mia Pumbo]] | | 1882-01-18 | No/unknown value | | [[Pärnu]] | [[:d:Q125342255|Q125342255]] |- | style='text-align:right'| 655 | [[Mihhail Iljon]] | Eesti laulja | 1906-08-30 | 1972-08-27 | | [[Võru]] | [[:d:Q124381576|Q124381576]] |- | style='text-align:right'| 656 | [[Mihkel Jürgens]] | | 1820-10-22 | 1874-01-15 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q131936796|Q131936796]] |- | style='text-align:right'| 657 | [[Mihkel Oorgu]] | | 1888-03-20 | 1929-07-20 | | [[Oorgu]] | [[:d:Q137753713|Q137753713]] |- | style='text-align:right'| 658 | [[Milly Altermann]] | Eesti näitleja | 1893-11-10 | 1962 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q105620175|Q105620175]] |- | style='text-align:right'| 659 | [[Milvi Agur]] | eesti põllumajandusteadlane, viroloog | 1939-04-17 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124368553|Q124368553]] |- | style='text-align:right'| 660 | [[Milvi Pogi]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971258|Q134971258]] |- | style='text-align:right'| 661 | [[Milvi Roosilill]] | eesti korv- ja käsipallur | 1935-10-23 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q124338343|Q124338343]] |- | style='text-align:right'| 662 | [[Milvi Vainik]] | Eesti arhitekt | 1935-03-24 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q133925885|Q133925885]] |- | style='text-align:right'| 663 | [[Mirjam Frey]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971242|Q134971242]] |- | style='text-align:right'| 664 | [[Munir Beyusov]] | | 1981-04-10 | | [[Fail:Munir beusov.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4086133|Q4086133]] |- | style='text-align:right'| 665 | [[Märt Kabal]] | | 1890-02-17 | 1941-10-15 | | [[Tarvastu]] | [[:d:Q137827232|Q137827232]] |- | style='text-align:right'| 666 | [[Märt Ruubel]] | | 1877-01-17 | | | [[Paistu]] | [[:d:Q137847689|Q137847689]] |- | style='text-align:right'| 667 | [[Märt Sepper]] | Eesti luuletaja | 1991-09-12 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q126012303|Q126012303]] |- | style='text-align:right'| 668 | [[Méry von Bruiningk]] | | 1818-08-11 | 1853-01-22 | | [[Kärstna]] | [[:d:Q18921139|Q18921139]] |- | style='text-align:right'| 669 | [[Nadezhda Morozova]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q135191425|Q135191425]] |- | style='text-align:right'| 670 | [[Naima Saar]] | | 1919-03-28 | 2010-07-15 | | [[Sooviku]] | [[:d:Q30345662|Q30345662]] |- | style='text-align:right'| 671 | [[Natalia Tykhonravova]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971155|Q134971155]] |- | style='text-align:right'| 672 | [[Natalia Zholudz]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971238|Q134971238]] |- | style='text-align:right'| 673 | [[Nicolai Guleke]] | | 1878-04-25 | 1958-04-04 | [[Fail:Nikolai Guleke.jpg|center|120px]] | [[Pärnu]] | [[:d:Q1986291|Q1986291]] |- | style='text-align:right'| 674 | [[Nicolas Greschny]] | Prantsusmaa maalikunstnik | 1912-09-02 | 1985-04-24 | [[Fail:Fresques de l'église sainte-Anne.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3340377|Q3340377]] |- | style='text-align:right'| 675 | [[Nicolaus Peter Julius Frey]] | | | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q127423950|Q127423950]] |- | style='text-align:right'| 676 | [[Nikolai Graf von Baranoff]] | | 1809<br/>1808-10-19 | 1883-05-26 | [[Fail:N. T. Baranov.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4077765|Q4077765]] |- | style='text-align:right'| 677 | [[Nikolai Lopatnikoff]] | | 1903-03-16 | 1976-10-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1739754|Q1739754]] |- | style='text-align:right'| 678 | [[Nikolai Raps]] | Eesti poliitik | 1879<br/>1878-08-07 | 1953-02-12 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q105710206|Q105710206]] |- | style='text-align:right'| 679 | [[Nikolai von Krüdener]] | | 1811-03-10 | 1891-02-17 | [[Fail:Nikolai Karl Gregor von Krüdener.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q2471459|Q2471459]] |- | style='text-align:right'| 680 | [[Nikolai von Sivers]] | | 1867 | 1943 | | [[Kolga-Jaani]] | [[:d:Q55105505|Q55105505]] |- | style='text-align:right'| 681 | [[Nikolay Ruban]] | | 1913-01-17 | 1987-02-22 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q4398938|Q4398938]] |- | style='text-align:right'| 682 | [[Nils Moritz]] | Rootsi näitleja | 1943-05-05 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q3358967|Q3358967]] |- | style='text-align:right'| 683 | [[Olaf Baron von Wrangel]] | Saksa poliitik | 1928-07-20 | 2009-09-29 | [[Fail:KAS-Wrangel, Olaf von-Bild-2848-1.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q107181|Q107181]] |- | style='text-align:right'| 684 | [[Olaf Rude]] | Taani kunstnik | 1886-04-26 | 1957-06-17 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q12329984|Q12329984]] |- | style='text-align:right'| 685 | [[Olav Lukin]] | eesti ujuja ja veepallur | 1944-02-18 | 2020-02-17 | | [[Võru]] | [[:d:Q124255818|Q124255818]] |- | style='text-align:right'| 686 | [[Olavi Kõrre]] | Eesti muusik | 1964-07-09 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134452159|Q134452159]] |- | style='text-align:right'| 687 | [[Oleg Sergeevič Grebenščikov]] | | 1905 | 1980 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q15867468|Q15867468]] |- | style='text-align:right'| 688 | [[Olev Haidak]] | eesti vibulaskur | 1939-09-23 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124317103|Q124317103]] |- | style='text-align:right'| 689 | [[Olev Raudsepp]] | eesti kergejõustiklane ja sporditegelane | 1945-09-14 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q124256615|Q124256615]] |- | style='text-align:right'| 690 | [[Oscar Carl Andreas Koch]] | | 1867 | 1930 | | [[Karla (Kose)|Karla]] | [[:d:Q55098571|Q55098571]] |- | style='text-align:right'| 691 | [[Oskar Gutmann]] | | 1902-09-06 | 1990-09-19 | | [[Rahula]] | [[:d:Q134294384|Q134294384]] |- | style='text-align:right'| 692 | [[Oskar Käis]] | | 1932-10-18 | 2023-01-19 | | [[Eesti]] | [[:d:Q111398789|Q111398789]] |- | style='text-align:right'| 693 | [[Oskar Mitt]] | Eesti näitleja | 1898-08-26 | 1955-01-25 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134374958|Q134374958]] |- | style='text-align:right'| 694 | [[Oskar Rehtsalu]] | eesti laskesporditegelane | 1918-09-30 | 2005-07-21 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)]] | [[:d:Q124336845|Q124336845]] |- | style='text-align:right'| 695 | [[Oskar Teder]] | Eesti fotograaf | 1909-11-20 | | | [[Mõniste vald]] | [[:d:Q28022327|Q28022327]] |- | style='text-align:right'| 696 | [[Oskar Võsandi]] | eesti kergejõustiklane ja kergejõustikukohtunik | 1915-12-17 | 2011-08-07 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q124262110|Q124262110]] |- | style='text-align:right'| 697 | [[Ossip Gannibal]] | | 1744-01-20 | 1806-10-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q8718442|Q8718442]] |- | style='text-align:right'| 698 | [[Otto Juhansoo]] | eesti kergejõustiklane | 1913-02-09 | 1995-10-03 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)]] | [[:d:Q124323055|Q124323055]] |- | style='text-align:right'| 699 | [[Pait Teesalu]] | | 1965-01-26 | | | [[Võru]] | [[:d:Q117234617|Q117234617]] |- | style='text-align:right'| 700 | [[Patrik Kristal]] | Eesti jalgpallur | 2007-11-12 | | | [[Viimsi vald]] | [[:d:Q120084209|Q120084209]] |- | style='text-align:right'| 701 | [[Paul Arupõld]] | | 1886-09-17 | | | [[Räpina vald (1991)|Räpina vald]] | [[:d:Q27826839|Q27826839]] |- | style='text-align:right'| 702 | [[Paul Friedrich Kuhlberg]] | | 1872<br/>1872-04-18 | 1932<br/>1932-10-23 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q55854195|Q55854195]] |- | style='text-align:right'| 703 | [[Paul Kukk]] | eesti suusataja | 1922-01-02 | 1985-02-07 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124171598|Q124171598]] |- | style='text-align:right'| 704 | [[Paul Kukk]] | eesti motosportlane | 1955-07-16 | | | [[Raasiku]] | [[:d:Q124171600|Q124171600]] |- | style='text-align:right'| 705 | [[Paul Vart]] | eesti käsipallur | 1944-02-29 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124314691|Q124314691]] |- | style='text-align:right'| 706 | [[Pavel Levitsky]] | | 1859-10-03 | 1938-07-31 | [[Fail:Levitskiy PP.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3372961|Q3372961]] |- | style='text-align:right'| 707 | [[Peeter Allikoja]] | eesti lauatennisetreener ja sporditegelane | 1954-07-23 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124310472|Q124310472]] |- | style='text-align:right'| 708 | [[Peeter Grünthal]] | eesti korvpallur | 1960-12-28 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124322674|Q124322674]] |- | style='text-align:right'| 709 | [[Peeter Hunt]] | eesti tromboonimängija ja ujumiskohtunik | 1927-05-31 | 2021-10-13 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124310467|Q124310467]] |- | style='text-align:right'| 710 | [[Peeter Järve]] | Eesti poliitik | 1874-03-11 | 1936-06-20 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q105737188|Q105737188]] |- | style='text-align:right'| 711 | [[Peeter Karin]] | Eesti poliitik | 1877-10-09 | 1944-08-23 | | [[Tartu vald]] | [[:d:Q105698332|Q105698332]] |- | style='text-align:right'| 712 | [[Peeter Kulkov]] | Eesti iluuisutaja ja treener | 1948-09-22 | | | [[Prangli]] | [[:d:Q50375783|Q50375783]] |- | style='text-align:right'| 713 | [[Peeter Lapp (Q124201628)|Peeter Lapp]] | eesti jalgpallur ja treener | 1954-01-25 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124201628|Q124201628]] |- | style='text-align:right'| 714 | [[Peeter Lepp (Q129170062)|Peeter Lepp]] | Eesti motosportlane | 1939-03-28 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q129170062|Q129170062]] |- | style='text-align:right'| 715 | [[Peeter Lusmägi]] | eesti sporditegelane | 1978-07-22 | | | [[Pikevere]] | [[:d:Q124216764|Q124216764]] |- | style='text-align:right'| 716 | [[Peeter Talme]] | Eesti võrkpallur | 1949-08-07 | 2013-09-28 | | [[Võru]] | [[:d:Q124286549|Q124286549]] |- | style='text-align:right'| 717 | [[Peter Friedrich von Körber]] | | 1732-03-27 | 1799 | | [[Tarvastu]] | [[:d:Q52148920|Q52148920]] |- | style='text-align:right'| 718 | [[Peter Rull]] | | 1922-11-17 | 2014-01-05 | | [[Eesti]] | [[:d:Q11815908|Q11815908]] |- | style='text-align:right'| 719 | [[Peter W. von Weymarn]] | | 1936-07-02 | 2023-10-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2078838|Q2078838]] |- | style='text-align:right'| 720 | [[Pilvi Ilves]] | | 1962-02-20 | | | [[Võru]] | [[:d:Q89500123|Q89500123]] |- | style='text-align:right'| 721 | [[Piret Suurväli]] | eesti teletoimetaja | 1965-01-15 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124568072|Q124568072]] |- | style='text-align:right'| 722 | [[Priit Kampus]] | | 1977-02-22 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q60606860|Q60606860]] |- | style='text-align:right'| 723 | [[Priit Moppel]] | eesti parmupillimeister ja pärimusmuusik | 1969-04-14 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134463514|Q134463514]] |- | style='text-align:right'| 724 | [[Priit Uring]] | | 1943-10-05 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q134170640|Q134170640]] |- | style='text-align:right'| 725 | [[Priit Vaher]] | | 1947-12-05 | | | [[Ardu]] | [[:d:Q124538833|Q124538833]] |- | style='text-align:right'| 726 | [[Pyotr Gagarin]] | | 1904 | 1938-01-18 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124486289|Q124486289]] |- | style='text-align:right'| 727 | [[Rael Vardja]] | | 1947-10-13 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q60604086|Q60604086]] |- | style='text-align:right'| 728 | [[Ragnar Kaasik]] | Eesti ajakirjanik ja endine maadleja | 1988-12-28 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q48869334|Q48869334]] |- | style='text-align:right'| 729 | [[Rahel Talts]] | | 1996-04-05 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q130755099|Q130755099]] |- | style='text-align:right'| 730 | [[Raido Murss]] | | 1909-05-30 | 1972-06-22 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q125247347|Q125247347]] |- | style='text-align:right'| 731 | [[Raido Mägi]] | Eesti koreograaf | 1973-01-06 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q52894918|Q52894918]] |- | style='text-align:right'| 732 | [[Raili Leas]] | eesti sumomaadleja | 1977-06-14 | | | [[Kihnu]] | [[:d:Q124340142|Q124340142]] |- | style='text-align:right'| 733 | [[Raimond Eek]] | | 1922-07-11 | 1986-04-23 | | [[Kärstna]] | [[:d:Q134540812|Q134540812]] |- | style='text-align:right'| 734 | [[Raimond Ranna]] | Eesti spordipedagoog | 1926-05-10 | 1994-10-14 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q111461011|Q111461011]] |- | style='text-align:right'| 735 | [[Rain Aleksandrov]] | eesti maadleja ja maadlustreener | 1983-07-30 | | | [[Paistu vald]] | [[:d:Q124315905|Q124315905]] |- | style='text-align:right'| 736 | [[Rainer Raud]] | Eesti maletaja ja treener | 1963-07-12 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q71304757|Q71304757]] |- | style='text-align:right'| 737 | [[Raivo Tamm (Q130427860)|Raivo Tamm]] | Eesti bowling&#39;u-mängija ja sporditegelane | 1967-05-05 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q130427860|Q130427860]] |- | style='text-align:right'| 738 | [[Ralf Brockhausen]] | Saksamaa poliitik | 1898-11-01 | 1945-04-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2129154|Q2129154]] |- | style='text-align:right'| 739 | [[Rando Randmaa]] | eesti jääpurjetaja ja purjetaja | 1989-07-29 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124339092|Q124339092]] |- | style='text-align:right'| 740 | [[Rando Ringmets]] | Eesti võrkpallitreener | 1987-05-29 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124348169|Q124348169]] |- | style='text-align:right'| 741 | [[Rando Soome]] | eesti võrkpallur ja spordiajakirjanik | 1968-02-11 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124323571|Q124323571]] |- | style='text-align:right'| 742 | [[Ranno Kallas]] | eesti autosportlane | 1988-12-16 | | | [[Viimsi]] | [[:d:Q124255316|Q124255316]] |- | style='text-align:right'| 743 | [[Rasmus Maalinn]] | Eesti jääpurjetaja ja purjetaja | 1999-09-24 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124351162|Q124351162]] |- | style='text-align:right'| 744 | [[Raul Kangro]] | Eesti matemaatik | 1966-05-20 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q102196227|Q102196227]] |- | style='text-align:right'| 745 | [[Raul Sinimaa]] | eesti motosportlane | 1959-01-07 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124307507|Q124307507]] |- | style='text-align:right'| 746 | [[Raul Virkebau]] | Eesti käsipallur | 1949-05-23 | 2004-01-10 | | [[Raasiku]] | [[:d:Q124332105|Q124332105]] |- | style='text-align:right'| 747 | [[Rauno Tamme]] | Eesti võrkpallur | 1992-04-07 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q21623038|Q21623038]] |- | style='text-align:right'| 748 | [[Raymond Bööcke]] | | 1871-05-02 | 1940-09-09 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q125263309|Q125263309]] |- | style='text-align:right'| 749 | [[Reelika Vaher]] | Eesti jalgpallur | 1978-08-30 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q97675501|Q97675501]] |- | style='text-align:right'| 750 | [[Reet Karukäpp]] | Estonian geoloog | 1940-06-17 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124432845|Q124432845]] |- | style='text-align:right'| 751 | [[Reet Keridon]] | Eesti jalgrattur | 1943-12-22 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q123944182|Q123944182]] |- | style='text-align:right'| 752 | [[Reet Malsroos]] | eesti sporditegelane ja pedagoog | 1940-06-14 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124338013|Q124338013]] |- | style='text-align:right'| 753 | [[Reet Metsaru]] | eesti laskur | 1967-07-01 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124250574|Q124250574]] |- | style='text-align:right'| 754 | [[Reet Männil]] | eesti geoloog | 1931-08-25 | 2005 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q101530359|Q101530359]] |- | style='text-align:right'| 755 | [[Reet Sepp]] | eesti võrkpallur | 1970-08-22 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124313595|Q124313595]] |- | style='text-align:right'| 756 | [[Reimo Palm]] | Eesti matemaatik | 1973-01-21 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q102407670|Q102407670]] |- | style='text-align:right'| 757 | [[Rein Annuste]] | eesti tõstja | 1956-12-06 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124316039|Q124316039]] |- | style='text-align:right'| 758 | [[Rein Ilves]] | eesti sporditegelane | 1966-03-24 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124323387|Q124323387]] |- | style='text-align:right'| 759 | [[Rein Kumari]] | eesti purjetaja ja jääpurjetaja | 1909-03-08 | 1992-02-13 | | [[Võru]] | [[:d:Q124311036|Q124311036]] |- | style='text-align:right'| 760 | [[Rein Leitmaa]] | eesti jääpurjetaja | 1962-04-23 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124318346|Q124318346]] |- | style='text-align:right'| 761 | [[Rein Lellep]] | eesti sporditegelane | 1951-07-16 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124339312|Q124339312]] |- | style='text-align:right'| 762 | [[Rein Link]] | eesti võrkpallur | 1957-05-08 | | [[Fail:Rannavolle 88 Rein Link (6).jpg|center|120px]] | [[Pärnu]] | [[:d:Q124339238|Q124339238]] |- | style='text-align:right'| 763 | [[Rein Muremaa]] | | 1892-10-21 | | | [[Viru-Jaagupi]] | [[:d:Q137840719|Q137840719]] |- | style='text-align:right'| 764 | [[Rein Oidekivi]] | Eesti diplomaat | 1965 | | [[Fail:Presentation of Credentials by Estonia (22168837801).jpg|center|120px]] | [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] | [[:d:Q111904103|Q111904103]] |- | style='text-align:right'| 765 | [[Rein Viiralt]] | | 1942-01-29 | | | [[Kareda vald (1939)|Kareda vald]] | [[:d:Q135284412|Q135284412]] |- | style='text-align:right'| 766 | [[Reinhold Rehbinder]] | | 1643 | 1709-04-29 | [[Fail:Reinhold Rehbinder - Värmlands regementes historia II Personalhistoria (cropped).jpg|center|120px]] | [[Udriku]] | [[:d:Q89005904|Q89005904]] |- | style='text-align:right'| 767 | [[Reinhold Schmidt]] | | 1809-06-15 | 1886-03-06 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q94837605|Q94837605]] |- | style='text-align:right'| 768 | [[Reino Teemägi]] | eesti vibulaskur ja sporditegelane | 1940-09-21 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124337409|Q124337409]] |- | style='text-align:right'| 769 | [[Renita Kramer]] | | 1908-07-26 | 1989-01-13 | | [[Eesti]] | [[:d:Q94757490|Q94757490]] |- | style='text-align:right'| 770 | [[Richard Tiitso]] | | 1886-04-05 | 1952-09-09 | | [[Mõdriku]] | [[:d:Q134125321|Q134125321]] |- | style='text-align:right'| 771 | [[Riho Joonase]] | | 1936-04-21 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q125269218|Q125269218]] |- | style='text-align:right'| 772 | [[Riho Parts]] | Eesti auto- ja motosportlane | 1959-03-20 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q111420712|Q111420712]] |- | style='text-align:right'| 773 | [[Riina Juul]] | | 1944-08-05 | | | [[Lagedi]] | [[:d:Q134428554|Q134428554]] |- | style='text-align:right'| 774 | [[Riita Lind]] | eesti kergejõustiklane, võrkpallur ja võrkpallitreener | 1930-05-04 | 2008-12-30 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124310998|Q124310998]] |- | style='text-align:right'| 775 | [[Risto Strandson]] | Eesti võrkpallikohtunik | 1984-01-26 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124352897|Q124352897]] |- | style='text-align:right'| 776 | [[Robert Gernhardt]] | saksa kirjanik ja kunstnik | 1937-12-13 | 2006-06-30 | [[Fail:Robert gernhardt.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q70300|Q70300]] |- | style='text-align:right'| 777 | [[Robert Virves]] | Eesti autorallisõitja | 2000-07-08 | | [[Fail:2022 Rally Poland - Robert Virves 2.jpg|center|120px]] | [[Saaremaa vald]] | [[:d:Q116033518|Q116033518]] |- | style='text-align:right'| 778 | [[Robin Ristmäe]] | Eesti võrkpallur ja sporditegelane | 1987-04-21 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124334262|Q124334262]] |- | style='text-align:right'| 779 | [[Rodja Persidsky]] | Rootsi näitleja | 1911-04-22 | 1973-11-02 | | [[Eesti]] | [[:d:Q16650127|Q16650127]] |- | style='text-align:right'| 780 | [[Roland Rahnu]] | eesti kergejõustikutreener | 1956-06-12 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q124339412|Q124339412]] |- | style='text-align:right'| 781 | [[Rolf Diedrich Schmidt]] | | 1916-02-15 | 2001-11-21 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q65132344|Q65132344]] |- | style='text-align:right'| 782 | [[Romeo Ulrich]] | | 1809-11-18 | 1884-01-09 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q4474951|Q4474951]] |- | style='text-align:right'| 783 | [[Rubo Kõverjalg]] | eesti spordipedagoog | 1929-09-16 | 2014-10-07 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124327126|Q124327126]] |- | style='text-align:right'| 784 | [[Rudolf Nõmmsalu]] | | 1912-11-05 | 1981-09-14 | | [[Salutaguse (Kohila)|Salutaguse]] | [[:d:Q134895862|Q134895862]] |- | style='text-align:right'| 785 | [[Rudolf Schmuul]] | | 1921-06-21 | 2002-01-04 | | [[Koguva]] | [[:d:Q135210365|Q135210365]] |- | style='text-align:right'| 786 | [[Ruth Patune]] | | 1944-09-06 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134470590|Q134470590]] |- | style='text-align:right'| 787 | [[Saima Tiik]] | Eesti kergejõustiklane | 1957-01-22 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q111393120|Q111393120]] |- | style='text-align:right'| 788 | [[Saimi Sandell]] | Eesti parakergejõustiklane | 1973-04-26 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q131453342|Q131453342]] |- | style='text-align:right'| 789 | [[Salme Pello]] | Eesti poliitik | 1898-10-10 | 1973-04-17 | | [[Kullamaa vald]] | [[:d:Q40015619|Q40015619]] |- | style='text-align:right'| 790 | [[Salme Utsal]] | | 1907-03-07 | 1995-11-25 | | [[Eesti]] | [[:d:Q50294912|Q50294912]] |- | style='text-align:right'| 791 | [[Samuel Grün]] | | 1869-02-19 | No/unknown value | | [[Tallinn]] | [[:d:Q3471140|Q3471140]] |- | style='text-align:right'| 792 | [[Sander Sarlin]] | Eesti veemotosportlane | 1999-04-21 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124344918|Q124344918]] |- | style='text-align:right'| 793 | [[Sergius Lipp]] | Eesti näitleja | 1894-07-02 | 1942-02-17 | | [[Rakke]] | [[:d:Q125491305|Q125491305]] |- | style='text-align:right'| 794 | [[Siegfried Behrsing]] | | 1903-11-06 | 1994-04-05 | | [[Eesti]] | [[:d:Q92388931|Q92388931]] |- | style='text-align:right'| 795 | [[Signe Adamberg]] | | 1967-09-09 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q98896287|Q98896287]] |- | style='text-align:right'| 796 | [[Siim Sukles]] | Eesti sporditegelane | 1972-07-17 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q107101728|Q107101728]] |- | style='text-align:right'| 797 | [[Siim Veski (Q124056455)|Siim Veski]] | eesti sporditegelane | 1949-12-25 | 2003-06-21 | | [[Muhu vald]] | [[:d:Q124056455|Q124056455]] |- | style='text-align:right'| 798 | [[Siina Hiievälja]] | | 1923-02-13 | 1996-06-18 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134318222|Q134318222]] |- | style='text-align:right'| 799 | [[Sirje Eichelmann]] | Eesti kergejõustiklane | 1955-07-16 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q111417182|Q111417182]] |- | style='text-align:right'| 800 | [[Sirje Kets]] | | 1954-02-01 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134350135|Q134350135]] |- | style='text-align:right'| 801 | [[Sirje Lippe]] | eesti sporditegelane | 1966-10-24 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124340138|Q124340138]] |- | style='text-align:right'| 802 | [[Sirje Vaask]] | eesti toidutehnoloog ja rahvaterviseteadlane | 1971-03-17 | | | [[Võru]] | [[:d:Q125296902|Q125296902]] |- | style='text-align:right'| 803 | [[Sirli Pattenden]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971159|Q134971159]] |- | style='text-align:right'| 804 | [[Stanisław Herbst]] | Poola ajaloolane | 1907-07-12 | 1973-06-24 | [[Fail:Img790 Stanisław Herbst.jpg|center|120px]] | [[Rakvere]] | [[:d:Q8861685|Q8861685]] |- | style='text-align:right'| 805 | [[Steen Olaf Welding]] | | 1936-11-06 | 2019-06-13 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q27862237|Q27862237]] |- | style='text-align:right'| 806 | [[Sten-Johan Lill]] | | 1989-02-16 | | | [[Võru]] | [[:d:Q111031693|Q111031693]] |- | style='text-align:right'| 807 | [[Sulev Alajõe]] | omavalitsustegelane | 1965-12-10 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q50379456|Q50379456]] |- | style='text-align:right'| 808 | [[Sulev Kivimäe]] | | 1933-11-29 | 1984-03-02 | | [[Koplimetsa]] | [[:d:Q134998491|Q134998491]] |- | style='text-align:right'| 809 | [[Sulev Mets (Q124323645)|Sulev Mets]] | eesti motosportlane | 1952-02-25 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124323645|Q124323645]] |- | style='text-align:right'| 810 | [[Sulev Saar]] | Eesti mootorrattasportlane ja treener | 1942-02-18 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q111465783|Q111465783]] |- | style='text-align:right'| 811 | [[Sven Brus]] | Rootsi poliitik | 1941-01-23 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q5588504|Q5588504]] |- | style='text-align:right'| 812 | [[Sven Variko]] | eesti aerutaja, treener, kohtunik ja sporditegelane | 1961-05-25 | 2001-07-08 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124313631|Q124313631]] |- | style='text-align:right'| 813 | [[Svetla Gocheva]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971249|Q134971249]] |- | style='text-align:right'| 814 | [[Svetlana Kuzmina]] | Venemaa poliitik | 1946-10-12 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q4245384|Q4245384]] |- | style='text-align:right'| 815 | [[Taavi Nassar]] | Eesti motosportlane | 1987-07-28 | | | [[Võru]] | [[:d:Q111416425|Q111416425]] |- | style='text-align:right'| 816 | [[Taavi Nõmmistu]] | Eesti võrkpallur | 1991-06-10 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q48869220|Q48869220]] |- | style='text-align:right'| 817 | [[Taavi Pukk]] | eesti telejuht | 1989-07-17 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124562047|Q124562047]] |- | style='text-align:right'| 818 | [[Taevo Koha]] | eesti käsipallur | 1936-08-28 | 2005-05-08 | | [[Võru]] | [[:d:Q124314065|Q124314065]] |- | style='text-align:right'| 819 | [[Taivo Niitvägi]] | | 1955-03-19 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134468520|Q134468520]] |- | style='text-align:right'| 820 | [[Tamara Trossi]] | eesti motosportlane | 1925-05-09 | 2015-09-25 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124307409|Q124307409]] |- | style='text-align:right'| 821 | [[Tamara Veske]] | | 1914-04-01 | 2005 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q12088976|Q12088976]] |- | style='text-align:right'| 822 | [[Tarmo Kajandi]] | eesti võrkpallitreener, indiaca-mängija ja -treener ning sporditegelane | 1957-04-09 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124325695|Q124325695]] |- | style='text-align:right'| 823 | [[Tarmo Krimm]] | eesti režissöör, tehnikajuht ja telejuht | 1968-07-18 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124541392|Q124541392]] |- | style='text-align:right'| 824 | [[Tarmo Potter]] | eesti ammulaskur | 1967-09-30 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124289630|Q124289630]] |- | style='text-align:right'| 825 | [[Tarmo Sumberg]] | | 1963-04-17 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134086564|Q134086564]] |- | style='text-align:right'| 826 | [[Tarvi Sikk]] | Eesti laskesuusataja | 1995-06-28 | | [[Fail:Biathlon European Championships 2017 Sprint Men 1744.JPG|center|120px]] | [[Võru]] | [[:d:Q28958751|Q28958751]] |- | style='text-align:right'| 827 | [[Tauno Tekko]] | Eesti jalgpallur | 1994-12-14 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q96481414|Q96481414]] |- | style='text-align:right'| 828 | [[Teet Õunap]] | Eesti muusik | 1961-08-24 | 2004-04-01 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q107593126|Q107593126]] |- | style='text-align:right'| 829 | [[Theodor Scheinpflug]] | | 1862-05-06 | 1919-03-14 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q16320998|Q16320998]] |- | style='text-align:right'| 830 | [[Thomas Vehmanen]] | | 2000-01-02 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q108120142|Q108120142]] |- | style='text-align:right'| 831 | [[Tiia Tamme]] | | 1963 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q67212081|Q67212081]] |- | style='text-align:right'| 832 | [[Tiina Kahre]] | | 1965-09-27 | | | [[Võru]] | [[:d:Q60579139|Q60579139]] |- | style='text-align:right'| 833 | [[Tiina Keskküla]] | eesti võimleja ja sporditegelane | 1956-02-15 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124339921|Q124339921]] |- | style='text-align:right'| 834 | [[Tiina Lõugas]] | | 1975-01-22 | | | [[Kostivere]] | [[:d:Q135267581|Q135267581]] |- | style='text-align:right'| 835 | [[Tiina Tamm (Q63413950)|Tiina Tamm]] | eesti molekulaarbioloog | 1968-11-06 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q63413950|Q63413950]] |- | style='text-align:right'| 836 | [[Tiit Ilver]] | Eesti korvpallur | 1949-10-11 | | | [[Võru]] | [[:d:Q111466014|Q111466014]] |- | style='text-align:right'| 837 | [[Tiit Juurikas]] | eesti klarnetist, arranžeerija ja ansamblijuht | 1946-04-06 | | | [[Võru]] | [[:d:Q50376094|Q50376094]] |- | style='text-align:right'| 838 | [[Tiit Kivisild (Q111415872)|Tiit Kivisild]] | Eesti jalgpallitreener ja sporditegelane | 1954-01-25 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q111415872|Q111415872]] |- | style='text-align:right'| 839 | [[Tiit Tiivoja]] | eesti orienteeruja | 1960-01-21 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124289725|Q124289725]] |- | style='text-align:right'| 840 | [[Tiiu Luik]] | | 1939-04-15 | | | [[Pahuvere]] | [[:d:Q137925325|Q137925325]] |- | style='text-align:right'| 841 | [[Tiiu Palm]] | eesti spordiajakirjanik | 1947-07-05 | | | [[Noarootsi vald]] | [[:d:Q124293729|Q124293729]] |- | style='text-align:right'| 842 | [[Toivo Laev]] | Eesti suusahüppaja | 1945-04-23 | | | [[Võru]] | [[:d:Q111465955|Q111465955]] |- | style='text-align:right'| 843 | [[Toomas Kallaspoolik]] | eesti vibulaskur ja sporditegelane | 1963-08-04 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124326699|Q124326699]] |- | style='text-align:right'| 844 | [[Toomas Kuuda]] | eesti tennisist, treener ja sporditegelane | 1961-06-18 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124318330|Q124318330]] |- | style='text-align:right'| 845 | [[Toomas Leesi]] | eesti ammulaskur ja motosportlane | 1977-10-18 | 2013-06-02 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124255762|Q124255762]] |- | style='text-align:right'| 846 | [[Toomas Mändve]] | eesti autosportlane | 1936-12-13 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124294762|Q124294762]] |- | style='text-align:right'| 847 | [[Traugott Stackelberg]] | | 1891-03-18 | 1970-11-08 | [[Fail:Traugott von Stackelberg ca. 1960.tif|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q2450338|Q2450338]] |- | style='text-align:right'| 848 | [[Triinu Hausenberg]] | kahevõistleja ja suusahüppaja | 2002-10-05 | | [[Fail:20200222 FIS NC COC Eisenerz PRC Ladies HS109 Triinu Hausenberg 850 3487.jpg|center|120px]] | [[Võru]] | [[:d:Q47008711|Q47008711]] |- | style='text-align:right'| 849 | [[Tõnis Avingo]] | | 1913-05-06 | 1998-02-04 | | [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]] | [[:d:Q134882319|Q134882319]] |- | style='text-align:right'| 850 | [[Tõnis Kull]] | | 1943-05-10 | | | [[Kulina]] | [[:d:Q134999196|Q134999196]] |- | style='text-align:right'| 851 | [[Tõnis Laur]] | eesti veemotosportlane | 1975-09-24 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124327131|Q124327131]] |- | style='text-align:right'| 852 | [[Tõnis Mets]] | | 1952 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q112534314|Q112534314]] |- | style='text-align:right'| 853 | [[Tõnis Nõmmits]] | | 1881-05-29 | 1950-11-30 | | [[Väike-Kõpu]] | [[:d:Q130365584|Q130365584]] |- | style='text-align:right'| 854 | [[Tõnis Salong]] | eesti purisuusataja | 1971-09-01 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124846468|Q124846468]] |- | style='text-align:right'| 855 | [[Tõnis Toomsalu]] | eesti jalgrattur ja jalgrattasporditreener | 1952-11-07 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124290541|Q124290541]] |- | style='text-align:right'| 856 | [[Tõnis Örd]] | | 1957-10-17 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q88019699|Q88019699]] |- | style='text-align:right'| 857 | [[Tõnu Kurro]] | eesti autosportlane | 1948-03-22 | 2012-12-15 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124325781|Q124325781]] |- | style='text-align:right'| 858 | [[Tõnu Tammaru]] | eesti võrkpallur ja spordiajakirjanik | 1939-02-03 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124251190|Q124251190]] |- | style='text-align:right'| 859 | [[Tõnu Vanakesa]] | Eesti jalgpallur | 1962-10-14 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q47453963|Q47453963]] |- | style='text-align:right'| 860 | [[Uino-Helmuth Urb]] | eesti korvpallur | 1933-07-16 | 1990-07-18 | | [[Võru]] | [[:d:Q124316892|Q124316892]] |- | style='text-align:right'| 861 | [[Uko Kõrge]] | eesti aerutaja ja treener | 1965-04-26 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124327111|Q124327111]] |- | style='text-align:right'| 862 | [[Ulis Guth]] | Eesti spordiajakirjanik | 1964-09-26 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124322568|Q124322568]] |- | style='text-align:right'| 863 | [[Ulla Johansen]] | | 1927-06-17<br/>1942-06-17 | 2021-02-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2475116|Q2475116]] |- | style='text-align:right'| 864 | [[Ulrich Hammer]] | | 1918-03-26 | No/unknown value | | [[Võru]] | [[:d:Q96439997|Q96439997]] |- | style='text-align:right'| 865 | [[Ulvi Moor]] | | 1974-12-07 | | [[Fail:Ulvi Moor, aianduse professor.jpg|center|120px]] | [[Võru]] | [[:d:Q60604986|Q60604986]] |- | style='text-align:right'| 866 | [[Uno Kammal]] | Eesti arhitekt | 1923-01-25 | 1994-09-13 | | [[Kadaka (Rae)|Kadaka]] | [[:d:Q133853604|Q133853604]] |- | style='text-align:right'| 867 | [[Uno Kivistik]] | eesti aiandusagronoom, sordiaretaja | 1932-04-01 | 1998-06-12 | | [[Karla (Kose)|Karla]] | [[:d:Q124369879|Q124369879]] |- | style='text-align:right'| 868 | [[Uno Mäeorg]] | Eesti keemik | 1950-08-22 | | | [[Mustla]] | [[:d:Q134737368|Q134737368]] |- | style='text-align:right'| 869 | [[Uno Siimann]] | | 1927-05-31 | 1987-01-02 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q135218576|Q135218576]] |- | style='text-align:right'| 870 | [[Urjo Kareda]] | | 1944-02-09 | 2001-12-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q7900659|Q7900659]] |- | style='text-align:right'| 871 | [[Urmas Kaarlep]] | audiitor | 1963-07-10 | | [[Fail:Urmas Kaarlep audiitor 99.jpg|center|120px]] | [[Viljandi]] | [[:d:Q50824580|Q50824580]] |- | style='text-align:right'| 872 | [[Urmas Müür]] | eesti suusataja ja kergejõustiklane | 1951-03-10 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124337156|Q124337156]] |- | style='text-align:right'| 873 | [[Urmas Raag]] | Eesti ratsutaja ja treener | 1965-07-25 | | | [[Võru]] | [[:d:Q111410877|Q111410877]] |- | style='text-align:right'| 874 | [[Ursula Gantschau]] | | 1576 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q109317030|Q109317030]] |- | style='text-align:right'| 875 | [[Ursus Tamm]] | | 1910-05-27 | 1942-06-26 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q133894234|Q133894234]] |- | style='text-align:right'| 876 | [[Urve Bergman]] | eesti suusataja ja treener | 1941-10-01 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124311546|Q124311546]] |- | style='text-align:right'| 877 | [[Urve Tamm]] | eesti võimlemistreener | 1946-12-14 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124314501|Q124314501]] |- | style='text-align:right'| 878 | [[Urve Tinnuri]] | | 1953 | | | [[Viru-Jaagupi]] | [[:d:Q125995894|Q125995894]] |- | style='text-align:right'| 879 | [[Vaclovas Bernotėnas]] | | 1917-09-28 | 1978-12-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4085114|Q4085114]] |- | style='text-align:right'| 880 | [[Vadim Rudnitskiy]] | | 1978-02-10 | 2014-08-24 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q20069565|Q20069565]] |- | style='text-align:right'| 881 | [[Vahur Mäemets]] | Eesti keemik | 1965-03-10 | 2011-11-22 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q60605604|Q60605604]] |- | style='text-align:right'| 882 | [[Vahur Proovel]] | eesti maadlustreener | 1946-02-23 | 2018-10-20 | | [[Torma vald (1939)]] | [[:d:Q124339390|Q124339390]] |- | style='text-align:right'| 883 | [[Valdar Leede]] | Eesti ajaloolane | 1911 | 1990 | | [[Eesti]] | [[:d:Q56260292|Q56260292]] |- | style='text-align:right'| 884 | [[Valdeko Aaving]] | Eesti tõstja | 1946-12-05 | 2018-07-26 | | [[Jõgeva vald (1939)|Jõgeva vald]] | [[:d:Q123974925|Q123974925]] |- | style='text-align:right'| 885 | [[Valdeko Asper]] | eesti suusataja | 1921-10-16 | 1971-03-31 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124302105|Q124302105]] |- | style='text-align:right'| 886 | [[Valdu Kask]] | eesti tõstekohtunik | 1939-02-27 | 1990-07-07 | | [[Ulvi (Vinni)|Ulvi]] | [[:d:Q124312502|Q124312502]] |- | style='text-align:right'| 887 | [[Valdur Tohera]] | eesti näitleja, jumestuskunstnik ja pedagoog | 1891-03-16 | 1963-02-19 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124704068|Q124704068]] |- | style='text-align:right'| 888 | [[Valerian von Engelhardt]] | | 1798-12-24 | 1856-05-20 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q4531777|Q4531777]] |- | style='text-align:right'| 889 | [[Vallot Vainula]] | Eesti lauatennisist | 1978-05-14 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q98522590|Q98522590]] |- | style='text-align:right'| 890 | [[Valter Kuhi]] | eesti sporditegelane | 1922-04-24 | 1987-12-17 | | [[Võru]] | [[:d:Q124326649|Q124326649]] |- | style='text-align:right'| 891 | [[Valter Toonekurg]] | eesti sporditegelane | 1909-08-29 | 1998-09-02 | | [[Võru]] | [[:d:Q124323671|Q124323671]] |- | style='text-align:right'| 892 | [[Valve Alamaa]] | eesti käsitöömeister, pärandihoidja | 1932-08-07 | 2024 | | [[Pahuvere]] | [[:d:Q137919209|Q137919209]] |- | style='text-align:right'| 893 | [[Vambo Talu]] | eesti sporditegelane | 1949-11-18 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124300195|Q124300195]] |- | style='text-align:right'| 894 | [[Varje Udras]] | eesti suusataja | 1965-03-25 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124339687|Q124339687]] |- | style='text-align:right'| 895 | [[Veera Sarapuu]] | Eesti maalikunstnik | 1896-06-18 | 1986-02-15 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q133888015|Q133888015]] |- | style='text-align:right'| 896 | [[Veiko Jurkatamm]] | eesti korvpallur | 1966-11-27 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124322874|Q124322874]] |- | style='text-align:right'| 897 | [[Vello Prints]] | | 1933-12-31 | | | [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]] | [[:d:Q135013676|Q135013676]] |- | style='text-align:right'| 898 | [[Vello Tire]] | | 1935-12-05 | 1987-07-22 | | [[Tusti (Viljandi)|Tusti]] | [[:d:Q135070890|Q135070890]] |- | style='text-align:right'| 899 | [[Vello Viira (Q124220628)|Vello Viira]] | eesti motosportlane | 1940-10-25 | | | [[Kärstna]] | [[:d:Q124220628|Q124220628]] |- | style='text-align:right'| 900 | [[Vera Tamm]] | | 1881-05-02 | 1961 | | [[Rinsi]] | [[:d:Q105828849|Q105828849]] |- | style='text-align:right'| 901 | [[Viacheslav Samodurov]] | | 1974-05-19 | | [[Fail:Вячеслав Самодуров - Фотограф Дмитрий Дубинский 2015.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q7924427|Q7924427]] |- | style='text-align:right'| 902 | [[Victor Emmanuilovitch Budde]] | | 1836-03-01 | 1903-02-02 | [[Fail:Budde Victor Emmanuilovitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4097988|Q4097988]] |- | style='text-align:right'| 903 | [[Viiu Kõrvits]] | Eesti näitleja | 1953-08-18 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134366750|Q134366750]] |- | style='text-align:right'| 904 | [[Viive Viira]] | eesti ratsutaja ja geoloog | 1933-04-29 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q61702460|Q61702460]] |- | style='text-align:right'| 905 | [[Viktor Allakhverdov]] | | 1946-12-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4062557|Q4062557]] |- | style='text-align:right'| 906 | [[Viktor Palango]] | eesti kergejõustiklane | 1917-07-30 | 2010-01-06 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124314773|Q124314773]] |- | style='text-align:right'| 907 | [[Viktor Valkiainen]] | | 1949-11-29 | | | [[Mustla]] | [[:d:Q135084488|Q135084488]] |- | style='text-align:right'| 908 | [[Viktoria Frey]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971211|Q134971211]] |- | style='text-align:right'| 909 | [[Viljar Kannel]] | eesti judotreener | 1949-02-07 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124339762|Q124339762]] |- | style='text-align:right'| 910 | [[Villo Saar]] | | 1926-03-14 | 2010 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q135041709|Q135041709]] |- | style='text-align:right'| 911 | [[Villu Käo]] | | 1942-03-27 | | | [[Põlva vald (1939)|Põlva vald]] | [[:d:Q134634389|Q134634389]] |- | style='text-align:right'| 912 | [[Villu Vares]] | | 1943-09-29 | | | [[Kolga-Jaani]] | [[:d:Q135403789|Q135403789]] |- | style='text-align:right'| 913 | [[Villy Sudemäe]] | Eesti kergejõustiklane | 1956-01-28 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q111396957|Q111396957]] |- | style='text-align:right'| 914 | [[Virge Jaanre]] | eesti spordipedagoog | 1942-06-28 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124314074|Q124314074]] |- | style='text-align:right'| 915 | [[Virve Lunt]] | Eesti filmiprodutsent | 1933-01-29 | 2018-04-08 | | [[Kurgla]] | [[:d:Q132460429|Q132460429]] |- | style='text-align:right'| 916 | [[Virve Normet]] | Eesti ajakirjanik | 1940-04-09 | | | [[Suislepa]] | [[:d:Q134468619|Q134468619]] |- | style='text-align:right'| 917 | [[Vladimir Pavlenko]] | | 1953 | 2023-02-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4015832|Q4015832]] |- | style='text-align:right'| 918 | [[Vladimir Taiger]] | Eesti kunstnik | 1950-09-29 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124839094|Q124839094]] |- | style='text-align:right'| 919 | [[Voldemar Laason]] | | 1895-04-12 | 1979-08-10 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q125241956|Q125241956]] |- | style='text-align:right'| 920 | [[Volker Bombe]] | | 1943-03-02 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q133721493|Q133721493]] |- | style='text-align:right'| 921 | [[Walter Beick]] | | 1883-10-01 | 1933-03-25 | [[Fail:Walter Beick 1933.jpg|center|120px]] | [[Võru]] | [[:d:Q63993496|Q63993496]] |- | style='text-align:right'| 922 | [[Walter Woldemar Johannes von Roth]] | | 1889 | 1969 | | [[Eesti]] | [[:d:Q55100585|Q55100585]] |- | style='text-align:right'| 923 | [[Wanda Tukanowicz]] | Poola ajaloolane | 1910-04-29 | 1991-06-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q9370847|Q9370847]] |- | style='text-align:right'| 924 | [[Werner Eichhorn]] | Saksamaa näitleja | 1922-11-15 | 2005-07-14 | | [[Lihula vald]] | [[:d:Q99764|Q99764]] |- | style='text-align:right'| 925 | [[Werner Hoerschelmann]] | | 1938-05-29 | 2022-03-28 | | [[Nõmme linnaosa]] | [[:d:Q2561512|Q2561512]] |- | style='text-align:right'| 926 | [[Wilhelm Smets]] | | 1796-09-15 | 1848-10-14 | [[Fail:Wilhelm Smets.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q2575138|Q2575138]] |- | style='text-align:right'| 927 | [[Wilhelm von zur Mühlen]] | | 1792-09-18 | 1847-06-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2576127|Q2576127]] |- | style='text-align:right'| 928 | [[William Grossthal]] | Eesti matemaatik | 1906-03-26 | 1989-11-23 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q134777291|Q134777291]] |- | style='text-align:right'| 929 | [[Woldemar Carl Otto Alexander von Stackelberg]] | | 1837-05-15<br/>1837 | 1905-10-08<br/>1907 | | [[Moora]] | [[:d:Q105332687|Q105332687]] |- | style='text-align:right'| 930 | [[Wolfgang Jacoby]] | Saksamaa ülikooli õppejõud | 1936-12-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2590094|Q2590094]] |- | style='text-align:right'| 931 | [[Yury Aksyuta]] | | 1959-04-27 | | [[Fail:Yuriy Asyuta, ESC2013 press conference.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4059970|Q4059970]] |- | style='text-align:right'| 932 | [[Õie Raudsepp]] | eesti nahakunstnik | 1932-02-02 | 2018-10-15 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q124619215|Q124619215]] |- | style='text-align:right'| 933 | [[Ülle Kõuts]] | eesti metallikunstnik | 1956-04-14 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q133858299|Q133858299]] |- | style='text-align:right'| 934 | [[Ülo Hendrikson]] | eesti sporditegelane | 1938-10-21 | 2003-04-05 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124318216|Q124318216]] |- | style='text-align:right'| 935 | [[Ülo Läänemets]] | | 1927-06-15 | 2014-04-16 | | [[Avispea]] | [[:d:Q126902385|Q126902385]] |- | style='text-align:right'| 936 | [[Ülo Tarmisto]] | eesti sporditegelane | 1918-01-07 | 1989-01-02 | | [[Võru]] | [[:d:Q124337396|Q124337396]] |- | style='text-align:right'| 937 | [[Ülo Teder]] | Eesti maalikunstnik | 1923-06-23 | 2008-06-05 | | [[Võru]] | [[:d:Q50359392|Q50359392]] |- | style='text-align:right'| 938 | [[Česlovas Gabalis]] | Leedu laulja | 1964-11-21 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q16477656|Q16477656]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} [[Kategooria:Puuduvate artiklite loendid|Eesti]] k6gju6ju8rkvy3ieg4g48as785r6qju 7144522 7144515 2026-05-02T09:34:42Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7144522 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { { ?item wdt:P19 wd:Q191. } UNION { ?item wdt:P19 ?pob. ?pob wdt:P131* wd:Q191. } OPTIONAL { ?sitelink schema:about ?item. ?sitelink schema:inLanguage "et". } ?item wdt:P31 wd:Q5. FILTER(!BOUND(?sitelink)) } LIMIT 1000 |sort=label |columns=number:#,label:artikkel,description:kirjeldus,p569,p570,p18,p19,item:wikidata |thumb=120 |links=red }} {| class='wikitable sortable' ! # ! artikkel ! kirjeldus ! sünnikuupäev ! surmakuupäev ! pilt ! sünnikoht ! wikidata |- | style='text-align:right'| 1 | [[Aadu Kroon]] | Eesti autosportlane ja treener | 1958-06-20 | | | [[Keila]] | [[:d:Q124348209|Q124348209]] |- | style='text-align:right'| 2 | [[Aadu Mardi]] | | 1916-06-06 | 1993-02-27 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q133866062|Q133866062]] |- | style='text-align:right'| 3 | [[Aalo Järving]] | | 1948-05-02 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q134429899|Q134429899]] |- | style='text-align:right'| 4 | [[Aapo Sääsk]] | | 1943-03-22 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q6201406|Q6201406]] |- | style='text-align:right'| 5 | [[Aare Arula]] | eesti spordiajakirjanik | 1954-10-25 | | | [[Keila]] | [[:d:Q124307396|Q124307396]] |- | style='text-align:right'| 6 | [[Aare Reinomägi]] | eesti motosportlane | 1958-10-05 | | | [[Loksa]] | [[:d:Q124327059|Q124327059]] |- | style='text-align:right'| 7 | [[Aare Saar]] | eesti sporditegelane | 1942-08-15 | 2014-09-08 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124313858|Q124313858]] |- | style='text-align:right'| 8 | [[Aarne Idavain]] | eesti spordipedagoog | 1952-02-19 | | | [[Loksa]] | [[:d:Q124312555|Q124312555]] |- | style='text-align:right'| 9 | [[Aarne Lepik]] | eesti spordipedagoog ja treener | 1940-10-18 | 2011-11-14 | | [[Tarvastu]] | [[:d:Q124339314|Q124339314]] |- | style='text-align:right'| 10 | [[Aavo Talvar]] | eesti autosportlane | 1994-01-09 | | | [[Keila]] | [[:d:Q124296075|Q124296075]] |- | style='text-align:right'| 11 | [[Adam Johan Raab]] | | 1703-06-24 | 1776-02-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q6060111|Q6060111]] |- | style='text-align:right'| 12 | [[Adelina Beljajeva]] | Eesti iluvõimleja | 2003-08-17 | | [[Fail:2018-10-10 Victory ceremony (Gymnastics mixed multi-discipline team) at 2018 Summer Youth Olympics by Sandro Halank–115 (cropped).jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q99233299|Q99233299]] |- | style='text-align:right'| 13 | [[Adolf Hasselblatt]] | | 1823-06-19 | 1896-08-19 | | [[Ridala vald]] | [[:d:Q42299956|Q42299956]] |- | style='text-align:right'| 14 | [[Adolf Jastrzębski]] | | 1866-05-11 | 1942-07-22 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q9141040|Q9141040]] |- | style='text-align:right'| 15 | [[Adolf Klein]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q127423940|Q127423940]] |- | style='text-align:right'| 16 | [[Agathus Gottlieb Schmidt]] | | 1776<br/>1778-05-01 | 1828 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q132413395|Q132413395]] |- | style='text-align:right'| 17 | [[Agne Kiviselg]] | eesti bikinifitnessi harrastaja | 1988-10-09 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124844351|Q124844351]] |- | style='text-align:right'| 18 | [[Ago Linnus]] | eesti ratsutaja ja sporditegelane | 1931-03-06 | 2004-09-04 | | [[Keila]] | [[:d:Q124286609|Q124286609]] |- | style='text-align:right'| 19 | [[Ahti Nurmes]] | | 1930-11-10 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q135008082|Q135008082]] |- | style='text-align:right'| 20 | [[Aidi Anvelt]] | eesti maadleja | 1970-04-20 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124296509|Q124296509]] |- | style='text-align:right'| 21 | [[Aili Lilleorg]] | | 1958-03-16 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134705391|Q134705391]] |- | style='text-align:right'| 22 | [[Aime Lust]] | Eesti keemik | 1942-03-15 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q134719016|Q134719016]] |- | style='text-align:right'| 23 | [[Ain Orav]] | | 1958-09-18 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134469341|Q134469341]] |- | style='text-align:right'| 24 | [[Aino Kask]] | | 1935-01-16 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134593827|Q134593827]] |- | style='text-align:right'| 25 | [[Aino Merila]] | | 1931-06-10 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134462861|Q134462861]] |- | style='text-align:right'| 26 | [[Aino Siimon]] | Eesti majandusteadlane | 1943-05-06 | | | [[Torma vald (1939)]] | [[:d:Q134081469|Q134081469]] |- | style='text-align:right'| 27 | [[Aino Voltri]] | eesti spordipedagoog | 1944-09-10 | | | [[Raudna vald|Raudna vald (1939)]] | [[:d:Q124322817|Q124322817]] |- | style='text-align:right'| 28 | [[Airi Kasera]] | Eesti filmirežissöör | 1934-05-15 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124409361|Q124409361]] |- | style='text-align:right'| 29 | [[Aita Indrikson]] | | 1948-05-30 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134318785|Q134318785]] |- | style='text-align:right'| 30 | [[Aivar Ehrenberg]] | | 1964-09-12 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q134542493|Q134542493]] |- | style='text-align:right'| 31 | [[Aivar Sirelpuu]] | | 1957-03-11 | | | [[Simuna]] | [[:d:Q135047592|Q135047592]] |- | style='text-align:right'| 32 | [[Aivar Tuulberg]] | eesti ettevõtja, purjetaja ja sporditegelane | 1962-04-02 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124093959|Q124093959]] |- | style='text-align:right'| 33 | [[Aivo Kaidja]] | | 1920 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q130780554|Q130780554]] |- | style='text-align:right'| 34 | [[Aksel Metsallik]] | eesti laskur | 1933-01-24 | 1996-12-31 | | [[Keila]] | [[:d:Q124245929|Q124245929]] |- | style='text-align:right'| 35 | [[Aksel Randmer]] | eesti treener ja sporditegelane | 1923-12-05 | 2009-10-23 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q124248859|Q124248859]] |- | style='text-align:right'| 36 | [[Aksy Martinson]] | Eesti näitleja | 1900-09-24 | 1982-07-02 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134373318|Q134373318]] |- | style='text-align:right'| 37 | [[Aleksander Aur]] | Eesti näitleja | 1901-03-02 | 1992-05-25 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q125349798|Q125349798]] |- | style='text-align:right'| 38 | [[Aleksander Greenberg]] | | 1872 | 1936-07-03 | | [[Kiltsi]] | [[:d:Q121428572|Q121428572]] |- | style='text-align:right'| 39 | [[Aleksander Hildebrand]] | Eesti-Rootsi maletaja ja spordiajakirjanik | 1921-12-24 | 2005-08-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1650489|Q1650489]] |- | style='text-align:right'| 40 | [[Aleksander Juhani]] | Eesti näitleja | 1890-05-25 | 1970-07-11 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q125350765|Q125350765]] |- | style='text-align:right'| 41 | [[Aleksander Jõgi]] | | 1952-09-01 | | | [[Keila]] | [[:d:Q134428684|Q134428684]] |- | style='text-align:right'| 42 | [[Aleksander Kann]] | | 1889-10-10 | 1942-05-10 | | [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] | [[:d:Q137827348|Q137827348]] |- | style='text-align:right'| 43 | [[Aleksander Peterson]] | | 1958-04-12 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q135012131|Q135012131]] |- | style='text-align:right'| 44 | [[Aleksander Rumjantsev]] | Eesti tõstja ja tõstetreener | 1952-10-15 | 2022-10-12 | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124323707|Q124323707]] |- | style='text-align:right'| 45 | [[Aleksander Veldemaa]] | eesti maletaja ja sporditegelane | 1904-09-01 | 1973-05-04 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124316984|Q124316984]] |- | style='text-align:right'| 46 | [[Aleksander Velvelt]] | Eesti poliitik | 1897-02-03 | 1967-02-14 | | [[Pihtla vald]] | [[:d:Q105719786|Q105719786]] |- | style='text-align:right'| 47 | [[Aleksander Vimm]] | Eesti näitleja | 1898-04-03 | 1962-08-20 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134301528|Q134301528]] |- | style='text-align:right'| 48 | [[Aleksandr Kurnik]] | | 1981-09-16 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q114555428|Q114555428]] |- | style='text-align:right'| 49 | [[Aleksandr Marashov]] | Eesti jalgpallur | 1972-02-05 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q30958937|Q30958937]] |- | style='text-align:right'| 50 | [[Aleksandr Polozov]] | | 1986-04-16 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q50813772|Q50813772]] |- | style='text-align:right'| 51 | [[Aleksandr Smetanin]] | | 1980-05-25 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q38800394|Q38800394]] |- | style='text-align:right'| 52 | [[Aleksei Galkin]] | Eesti jalgpallur | 1979-07-01 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q131783271|Q131783271]] |- | style='text-align:right'| 53 | [[Aleksei Hapov]] | | 1973-06-14 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q137391795|Q137391795]] |- | style='text-align:right'| 54 | [[Aleksei Ivanovitch Bartolomei]] | | 1784-06-17 | 1839-12-25 | [[Fail:Bartolomey Alexey Ivanovich.jpg|center|120px]] | [[Kuressaare]] | [[:d:Q2834349|Q2834349]] |- | style='text-align:right'| 55 | [[Aleksei Rodionov]] | | 1877-04-07 | 1969-03-31 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q125376730|Q125376730]] |- | style='text-align:right'| 56 | [[Aleksey Romanov]] | | 1962-12-19 | | [[Fail:Герой России Романов А. В. Майкоп 23.10.2017.jpg|center|120px]] | [[Kuressaare]] | [[:d:Q4397117|Q4397117]] |- | style='text-align:right'| 57 | [[Alesja Kiuru]] | Eesti jalgpallur | 2008-08-01 | | [[Fail:Alesja Kiuru (Jõhvi FC Phoenix).jpg|center|120px]] | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q134881037|Q134881037]] |- | style='text-align:right'| 58 | [[Alexander Barclay de Tolly-Weymarn]] | | 1824-12-22 | 1905-04-25 | [[Fail:Barclay de Tolly-Weimarn.jpg|center|120px]] | [[Pärnu]] | [[:d:Q4078295|Q4078295]] |- | style='text-align:right'| 59 | [[Alexander Enmann]] | | 1856-08-20 | 1903-07-01 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q2642046|Q2642046]] |- | style='text-align:right'| 60 | [[Alexander Frese]] | | 1826-04-03<br/>1826 | 1884-02-04<br/>1884 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1254580|Q1254580]] |- | style='text-align:right'| 61 | [[Alexander Frese]] | Venemaa insener | 1804-02-09 | 1872-08-27 | | [[Kuressaare]] | [[:d:Q4492583|Q4492583]] |- | style='text-align:right'| 62 | [[Alexander Karl Otto von Möller]] | | 1802-08-18 | 1876-12-06 | | [[Hanila vald]] | [[:d:Q28664926|Q28664926]] |- | style='text-align:right'| 63 | [[Alexander von Stackelberg]] | | 1833-03-16 | 1898-03-15 | [[Fail:Baron Alexander Fed. Shtakelberg.jpg|center|120px]] | [[Suuremõisa (Vormsi)|Suuremõisa]] | [[:d:Q55098729|Q55098729]] |- | style='text-align:right'| 64 | [[Alexander von Ungern-Sternberg]] | | 1806-04-22 | 1868-08-24 | [[Fail:Adolph von Menzel - Bildnis Baron Alexander von Ungern-Sternberg. Pastell.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]]<br/>[[Paide]] | [[:d:Q2643490|Q2643490]] |- | style='text-align:right'| 65 | [[Alexandra Kurakina]] | | 1711-02-16 | 1786-02-24 | [[Fail:Georg Christoph Grooth 05.jpeg|center|120px]] | [[Pärnu]] | [[:d:Q4247748|Q4247748]] |- | style='text-align:right'| 66 | [[Alexis Adolphi]] | | 1815-08-13 | 1874-04-17 | | [[Saarde vald (2005)|Saarde vald]] | [[:d:Q16350934|Q16350934]] |- | style='text-align:right'| 67 | [[Alexis Tomberg]] | | 1933 | 1975 | | [[Eesti]] | [[:d:Q94824721|Q94824721]] |- | style='text-align:right'| 68 | [[Alexis von Hagemeister]] | Saksamaa näitleja | 1926-12-31 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1630681|Q1630681]] |- | style='text-align:right'| 69 | [[Alfia Kamalova]] | | 1980-03-14 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q134434762|Q134434762]] |- | style='text-align:right'| 70 | [[Alice Gruner]] | | 1846 | 1929-12-29 | | [[Eesti]] | [[:d:Q96186495|Q96186495]] |- | style='text-align:right'| 71 | [[Alice Mardi]] | | 1896-11-28 | 1985-03-26 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134462171|Q134462171]] |- | style='text-align:right'| 72 | [[Allan Sims]] | | 1975-08-23 | | | [[Mustla]] | [[:d:Q60647449|Q60647449]] |- | style='text-align:right'| 73 | [[Allar Kaasik]] | eesti muusik, tšellist, muusikaprodutsent ja -õppejõud | 1949-02-14 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q50824581|Q50824581]] |- | style='text-align:right'| 74 | [[Allar Kivil]] | eesti suusatreener ja spordipedagoog | 1976-04-15 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124255384|Q124255384]] |- | style='text-align:right'| 75 | [[Alma Landberg]] | Eesti näitleja | 1904-01-07 | 1965-11-13 | | [[Moora]] | [[:d:Q134366936|Q134366936]] |- | style='text-align:right'| 76 | [[Alo Tänavots]] | | 1972-03-17 | | | [[Võnnu alevik|Võnnu]] | [[:d:Q135471146|Q135471146]] |- | style='text-align:right'| 77 | [[Alvi Schmuul]] | | 1934-05-10 | | | [[Koguva]] | [[:d:Q134078034|Q134078034]] |- | style='text-align:right'| 78 | [[Anatol Spuhl]] | | 1896-03-13 | 1944-07-18 | | [[Vormsi]] | [[:d:Q134879972|Q134879972]] |- | style='text-align:right'| 79 | [[Anatol Tooms]] | | 1895-12-22 | | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q137858697|Q137858697]] |- | style='text-align:right'| 80 | [[Andi Ende]] | eesti motosportlane | 1946-02-23 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q124323261|Q124323261]] |- | style='text-align:right'| 81 | [[Andi Mellis]] | eesti motosportlane | 1944-07-17 | 2021-04-11 | | [[Keila]] | [[:d:Q124316459|Q124316459]] |- | style='text-align:right'| 82 | [[Andreas Bresinsky]] | Saksamaa botaanik | 1935-01-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q496358|Q496358]] |- | style='text-align:right'| 83 | [[Andreas Johannes Schwabe]] | | 1810 | 1881 | | [[Jõelähtme]] | [[:d:Q55090674|Q55090674]] |- | style='text-align:right'| 84 | [[Andrei Kosogov]] | | 1961-03-15 | | [[Fail:Косогов Андрей.jpg|center|120px]] | [[Sillamäe]]<br/>[[Eesti]] | [[:d:Q4235136|Q4235136]] |- | style='text-align:right'| 85 | [[Andrei Stalev]] | Eesti sportlane | 1989-05-01 | | | [[Maardu]] | [[:d:Q21148490|Q21148490]] |- | style='text-align:right'| 86 | [[Andres Laansoo]] | | 1945-03-05 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134689049|Q134689049]] |- | style='text-align:right'| 87 | [[Andres Lippur]] | eesti spordipedagoog | 1947-03-24 | | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124300089|Q124300089]] |- | style='text-align:right'| 88 | [[Andres Loorand]] | eesti teleoperaator | 1969-01-22 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124556578|Q124556578]] |- | style='text-align:right'| 89 | [[Andres Rõigas]] | Eesti geograaf ja poliitik | 1970-08-16 | | [[Fail:Andres Rõigas, Arvamusfestival 2015.jpg|center|120px]] | [[Viljandi]] | [[:d:Q124381660|Q124381660]] |- | style='text-align:right'| 90 | [[Andres Tukk]] | | 1886-11-18 | 1935-05-19 | | [[Holstre]] | [[:d:Q125255328|Q125255328]] |- | style='text-align:right'| 91 | [[Andrey Yakupov]] | Eesti võitlussporditreener | 1974-05-06 | | | [[Maardu]] | [[:d:Q111334735|Q111334735]] |- | style='text-align:right'| 92 | [[Andrus Jõhvik]] | | 1959-04-05 | | | [[Keila]] | [[:d:Q134955100|Q134955100]] |- | style='text-align:right'| 93 | [[Anna Jaamets]] | | 1907-08-30 | 1988-12-05 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134319010|Q134319010]] |- | style='text-align:right'| 94 | [[Annabel Aron]] | Eesti sõudja | 2001-12-23 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q131321703|Q131321703]] |- | style='text-align:right'| 95 | [[Anne Arold]] | | 1954-05-28 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q134528297|Q134528297]] |- | style='text-align:right'| 96 | [[Anne Mallene]] | eesti korvpallikohtunik | 1960-11-11 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124304833|Q124304833]] |- | style='text-align:right'| 97 | [[Anne Rand]] | Eesti võimlemistreener | 1941-04-02 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q125737489|Q125737489]] |- | style='text-align:right'| 98 | [[Anne-Liis Poll]] | eesti laulja, laulu- ja häälepedagoog ja koorijuht | 1963-02-22 | | | [[Keila]] | [[:d:Q124365242|Q124365242]] |- | style='text-align:right'| 99 | [[Anni Silbermann]] | Eesti näitleja | 1917-03-03 | 1982 | | [[Tarvastu]] | [[:d:Q134396230|Q134396230]] |- | style='text-align:right'| 100 | [[Annika Sillaots]] | Eesti jalgpallur | 1986-03-08 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q567150|Q567150]] |- | style='text-align:right'| 101 | [[Anti Burk]] | eesti motosportlane | 1947-06-11 | | | [[Vao (Väike-Maarja)|Vao]] | [[:d:Q124309735|Q124309735]] |- | style='text-align:right'| 102 | [[Anton Friedrich Schulzenberg]] | | 1867-07-13 | 1942 | | [[Kavastu (Luunja)|Kavastu]] | [[:d:Q127003826|Q127003826]] |- | style='text-align:right'| 103 | [[Anton Johan Wrangel the Elder]] | | 1679-10-20 | 1762-04-17 | [[Fail:Wrangel Anton Johan d a-Ugglan.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6247014|Q6247014]] |- | style='text-align:right'| 104 | [[Anton Kuivanen]] | | 1984-01-05 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q4775869|Q4775869]] |- | style='text-align:right'| 105 | [[Anton Nekrassov]] | | 1986-12-15 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q26459818|Q26459818]] |- | style='text-align:right'| 106 | [[Anton Rolandsson Martin]] | Rootsi botaanik | 1729-08-03 | 1785-01-30 | [[Fail:Roland Martin (medicinare).jpg|center|120px]] | [[Paide]]<br/>[[Tallinn]] | [[:d:Q593496|Q593496]] |- | style='text-align:right'| 107 | [[Anton Semjonov]] | Eesti jäähokikohtunik ja jalgpallur | 1980-11-17 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q56310159|Q56310159]] |- | style='text-align:right'| 108 | [[Ants Arvo Leps]] | | 1936-01-26 | 2008 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134703276|Q134703276]] |- | style='text-align:right'| 109 | [[Ants Eek]] | eesti korvpallikohtunik | 1948-06-25 | 2024-08-07 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124302019|Q124302019]] |- | style='text-align:right'| 110 | [[Ants Freimuth]] | eesti laskesuusataja | 1947-03-08 | 2024-04-12 | | [[Hulja]] | [[:d:Q124317453|Q124317453]] |- | style='text-align:right'| 111 | [[Ants Jeret]] | Eesti jalgrattur | 1938-06-07 | | | [[Urvaste vald]] | [[:d:Q16266618|Q16266618]] |- | style='text-align:right'| 112 | [[Ants Kaasik]] | eesti loomakasvatusteadlane ja tüflopsühholoog | 1937-04-17 | | | [[Roela]] | [[:d:Q134586454|Q134586454]] |- | style='text-align:right'| 113 | [[Ants Kukk]] | | 1915-02-26 | 1973-03-14 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q125025431|Q125025431]] |- | style='text-align:right'| 114 | [[Ants Oidekivi]] | | 1962-04-15 | | | [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] | [[:d:Q134468911|Q134468911]] |- | style='text-align:right'| 115 | [[Ants Tamme]] | | 1952-09-18 | 2016-03-11 | [[Fail:Ants Tamme omavalitsustegelane 99.jpg|center|120px]] | [[Rakke]] | [[:d:Q138016424|Q138016424]] |- | style='text-align:right'| 116 | [[Ants Tohver]] | Eesti botaanik | 1937-01-05 | 2007 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134125876|Q134125876]] |- | style='text-align:right'| 117 | [[Ants Viira]] | | 1951-01-21 | | | [[Loksa]] | [[:d:Q135088265|Q135088265]] |- | style='text-align:right'| 118 | [[Arkadi Pessegov]] | | 1911-07-27 | 1983-02-17 | | [[Kuressaare linn (Q23890466)|Kuressaare linn]] | [[:d:Q132612185|Q132612185]] |- | style='text-align:right'| 119 | [[Arli Jõgi]] | | 1921-03-02 | 1979-06-24 | | [[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)]] | [[:d:Q134428693|Q134428693]] |- | style='text-align:right'| 120 | [[Arnold Altmäe]] | | 1934-07-30 | 1984-05-20 | | [[Vändra vald]] | [[:d:Q21168972|Q21168972]] |- | style='text-align:right'| 121 | [[Arnold Günther Tunzelmann]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q126904153|Q126904153]] |- | style='text-align:right'| 122 | [[Arnold Kastemäe]] | | 1915-07-15 | 1996-07-09 | | [[Neeruti (Kadrina)|Neeruti]] | [[:d:Q134885433|Q134885433]] |- | style='text-align:right'| 123 | [[Arthur von Ungern-Sternberg]] | | 1885-01-31 | 1949 | | [[Kanepi vald (1991)|Kanepi vald]] | [[:d:Q712251|Q712251]] |- | style='text-align:right'| 124 | [[Artur Flink]] | | 1908-11-25 | 1978-04-08 | | [[Vääna]] | [[:d:Q134292757|Q134292757]] |- | style='text-align:right'| 125 | [[Artur Saveljev]] | | 1956-02-27 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q24936869|Q24936869]] |- | style='text-align:right'| 126 | [[Artur Tare]] | eesti sporditegelane | 1905-05-15 | 1988-05-08 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)]] | [[:d:Q124284776|Q124284776]] |- | style='text-align:right'| 127 | [[Arturs Dīriķis]] | | 1855-09-22 | 1926-07-01 | | [[Kuressaare]] | [[:d:Q25338292|Q25338292]] |- | style='text-align:right'| 128 | [[Arved Krahn]] | Saksamaa matemaatik | 1893-02-25 | 1964-06-22 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q134613594|Q134613594]] |- | style='text-align:right'| 129 | [[Arved von Brasch]] | | 1881 | 1953 | | [[Käru vald]] | [[:d:Q65589312|Q65589312]] |- | style='text-align:right'| 130 | [[Arvi Oks]] | eesti aerutaja ja suusataja | 1933-06-29 | 2013-12-14 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q124314689|Q124314689]] |- | style='text-align:right'| 131 | [[Arvo Aun]] | | 1955-09-10 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134282897|Q134282897]] |- | style='text-align:right'| 132 | [[Arvo Eljari]] | | 1908-10-17 | 2003-10-06 | | [[Kurtna (Väike-Maarja)|Kurtna]] | [[:d:Q112151472|Q112151472]] |- | style='text-align:right'| 133 | [[Arvo Kelement]] | Eesti kelguhokimängija | 1953-01-18 | 2020-09-28 | | [[Keila]] | [[:d:Q111365473|Q111365473]] |- | style='text-align:right'| 134 | [[Arvo Kuslap]] | eesti spordipedagoog ja treener | 1925-01-18 | 2022-09-07 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124337994|Q124337994]] |- | style='text-align:right'| 135 | [[Arvo Mellis]] | eesti motosportlane | 1969-03-09 | | | [[Keila]] | [[:d:Q124316460|Q124316460]] |- | style='text-align:right'| 136 | [[Arvo Nõges]] | eesti maadleja | 1969-09-26 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124339268|Q124339268]] |- | style='text-align:right'| 137 | [[Arvo Rebane]] | eesti autosportlane | 1939-11-01 | 2022-05-14 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124327224|Q124327224]] |- | style='text-align:right'| 138 | [[Arvo Trumm]] | eesti tõstja | 1965-12-20 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124314510|Q124314510]] |- | style='text-align:right'| 139 | [[Arvo Villmann]] | | 1960-06-23 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q135088643|Q135088643]] |- | style='text-align:right'| 140 | [[Askold Vaino]] | eesti motosportlane ja treener | 1944-03-07 | | | [[Viru-Jaagupi]] | [[:d:Q124316994|Q124316994]] |- | style='text-align:right'| 141 | [[Asma Ul Hosna Shifa]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971245|Q134971245]] |- | style='text-align:right'| 142 | [[Astra Tofer]] | | 1947-08-27 | | | [[Keila]] | [[:d:Q134409556|Q134409556]] |- | style='text-align:right'| 143 | [[August Friedrich Glanstroem]] | | 1776 | 1826 | | [[Eesti]] | [[:d:Q60839846|Q60839846]] |- | style='text-align:right'| 144 | [[August Järvekülg]] | Eesti fotograaf | 1901-08-22 | | | [[Viiratsi vald]] | [[:d:Q27867988|Q27867988]] |- | style='text-align:right'| 145 | [[August Kuuskemaa]] | Eesti näitleja | 1882-11-26 | 1955-06-24 | | [[Parasmäe]] | [[:d:Q130977154|Q130977154]] |- | style='text-align:right'| 146 | [[August Metsa]] | | 1914-01-29 | 1977-01-29 | | [[Kaagvere]] | [[:d:Q125292006|Q125292006]] |- | style='text-align:right'| 147 | [[August Onton]] | Eesti poliitik, põllumees, ühiskonnategelane | 1881-10-24 | 1965-08-14 | | [[Kohtla vald]] | [[:d:Q105709607|Q105709607]] |- | style='text-align:right'| 148 | [[August Verri]] | Eesti fotograaf | 1904-05-14 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q28470016|Q28470016]] |- | style='text-align:right'| 149 | [[August Voldemar Sternfeldt]] | Eesti poliitik | 1884-12-10 | | | [[Mäksa]] | [[:d:Q105712089|Q105712089]] |- | style='text-align:right'| 150 | [[August von Miaskowski]] | Saksamaa majandusteadlane | 1838-02-07 | 1899-11-22 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q765143|Q765143]] |- | style='text-align:right'| 151 | [[Aurika Meimre]] | | 1969 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q133789275|Q133789275]] |- | style='text-align:right'| 152 | [[Ave Sopp]] | | 1974-03-30 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134497145|Q134497145]] |- | style='text-align:right'| 153 | [[Axel Kallas]] | Eesti poliitik | 1890 | 1922-04-03 | | [[Rõuge vald]] | [[:d:Q64910010|Q64910010]] |- | style='text-align:right'| 154 | [[Baron Juhana Hastfer, 1.Baron of Sunniemi]] | | 1692-09-29 | 1769-05-06 | | [[Eesti]] | [[:d:Q112968234|Q112968234]] |- | style='text-align:right'| 155 | [[Beenish Wani]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971236|Q134971236]] |- | style='text-align:right'| 156 | [[Bela Adojaan]] | Eesti endokrinoloog | 1954-09-10 | | | [[Hullo]] | [[:d:Q131724848|Q131724848]] |- | style='text-align:right'| 157 | [[Bernd Otto von Stackelberg]] | | 1703<br/>1703-03-23 | 1787<br/>1787-06-04 | [[Fail:Berndt Otto Stackelberg den yngre.png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6186393|Q6186393]] |- | style='text-align:right'| 158 | [[Berthold Masing]] | | 1849-10-03 | 1911-04-25 | | [[Mustjala vald]] | [[:d:Q55855876|Q55855876]] |- | style='text-align:right'| 159 | [[Bogdan Wenig]] | | 1837-07-18 | 1872 | [[Fail:Ivan Kramskoi, Bogdan Wenig, 1861, Tretyakov Gallery Р-1113.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q962253|Q962253]] |- | style='text-align:right'| 160 | [[Boris Peensaar]] | | 1919-10-02 | 1994-12-15 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q125247398|Q125247398]] |- | style='text-align:right'| 161 | [[Boris von Bodisco]] | Saksamaa arhitekt | 1897-08-08 | 1973-09-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q893808|Q893808]] |- | style='text-align:right'| 162 | [[Bruno Eugen Julius Kolbe]] | Eesti füüsik | 1850-06-19 | 1925-12-14 | [[Fail:Кольбе Бруно Юльевич.jpg|center|120px]] | [[Võru]] | [[:d:Q4228920|Q4228920]] |- | style='text-align:right'| 163 | [[Bruno Nopponen]] | eesti ujuja ja treener | 1974-01-23 | | | [[Pärsti]] | [[:d:Q124313886|Q124313886]] |- | style='text-align:right'| 164 | [[Burchard von Oettingen]] | | 1850-09-30 | 1923-05-02 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1010358|Q1010358]] |- | style='text-align:right'| 165 | [[Carl Abraham Rudolf Hunnius]] | | 1873-06-24 | 1964-04-25 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1038933|Q1038933]] |- | style='text-align:right'| 166 | [[Carl Girgensohn]] | | 1857-03-13 | 1937-10-23 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q19145334|Q19145334]] |- | style='text-align:right'| 167 | [[Carl Hermann]] | | 1863-09-13 | 1924-07-11 | | [[Kavastu (Luunja)|Kavastu]] | [[:d:Q115104944|Q115104944]] |- | style='text-align:right'| 168 | [[Carl Hiekisch]] | | 1840-03-15 | 1901-12-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1038851|Q1038851]] |- | style='text-align:right'| 169 | [[Carl Michael von Strokirch]] | | 1702-07-14 | 1776-05-01 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q6192671|Q6192671]] |- | style='text-align:right'| 170 | [[Carl Otto von Löwenstern]] | | 1755-06-24 | 1833-03-11 | [[Fail:Portrait of Carl Otto von Löwenstern.jpg|center|120px]] | [[Antsla vald (1999)|Antsla vald]] | [[:d:Q15793350|Q15793350]] |- | style='text-align:right'| 171 | [[Christel Tennyson]] | | 1925-12-23 | 2010-11-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1078354|Q1078354]] |- | style='text-align:right'| 172 | [[Christina-Regina von Sheberg]] | | 1705 | 1781-03-13 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q23682783|Q23682783]] |- | style='text-align:right'| 173 | [[Christoph Eisenschmidt]] | | | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q126905476|Q126905476]] |- | style='text-align:right'| 174 | [[Christoph Engelbrecht von Brevern]] | | 1782-12-17 | 1863-01-04 | [[Fail:Christoph Engelbrecht von Brevern.jpg|center|120px]] | [[Kostivere]] | [[:d:Q21714934|Q21714934]] |- | style='text-align:right'| 175 | [[Constance de Lowendal]] | Prantsusmaa kirjanik | 1742-02-08 | 1785 | [[Fail:Jean honoré fragonard - retrato condessa turpin de crissé.jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q2994823|Q2994823]] |- | style='text-align:right'| 176 | [[Constantin Kühnert]] | | 1848-12-10 | 1904-01-30 | | [[Paasvere]] | [[:d:Q134643751|Q134643751]] |- | style='text-align:right'| 177 | [[Damasius Treude]] | Eesti diplomaat | 1896-01-25 | 1942-02-24 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q111599384|Q111599384]] |- | style='text-align:right'| 178 | [[David Frautschy]] | | 1995-05-13 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q119214595|Q119214595]] |- | style='text-align:right'| 179 | [[Deniss Konõšev]] | | 1983-03-24 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q38693186|Q38693186]] |- | style='text-align:right'| 180 | [[Diana Doman]] | | 1998-06-22 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q20557670|Q20557670]] |- | style='text-align:right'| 181 | [[Dietrich von Taube]] | | 1594 | 1639-01-29 | | [[Maardu]] | [[:d:Q1224203|Q1224203]] |- | style='text-align:right'| 182 | [[Dimitri Suigusaar]] | Eesti autosportlane ja sporditegelane | 1915-01-13 | 1997-07-23 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q124311678|Q124311678]] |- | style='text-align:right'| 183 | [[Dmitri Sadejev]] | Eesti laskur | 1979-05-10 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124295910|Q124295910]] |- | style='text-align:right'| 184 | [[Dmitri Staševitš]] | Estonian wing tchun kung fu treener ja sporditegelane | 1971-05-05 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124358849|Q124358849]] |- | style='text-align:right'| 185 | [[Eda Lõhmus]] | Eesti kunstnik | 1978-08-04 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q50827743|Q50827743]] |- | style='text-align:right'| 186 | [[Edgar Hoeppener]] | | 1865-02-11 | 1937-06-25 | [[Fail:Edgar Hoeppner 1890.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1283936|Q1283936]] |- | style='text-align:right'| 187 | [[Edgar Karofeld]] | | 1959-09-21 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q60605661|Q60605661]] |- | style='text-align:right'| 188 | [[Edgar Umblia]] | | 1961-06-11 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q138020006|Q138020006]] |- | style='text-align:right'| 189 | [[Edgar Vester]] | | 1900-11-21 | 1974-10-01 | | [[Kriimani]] | [[:d:Q134953659|Q134953659]] |- | style='text-align:right'| 190 | [[Edith Holm]] | | 1911-12-07 | | | [[Naissaar]] | [[:d:Q133848101|Q133848101]] |- | style='text-align:right'| 191 | [[Edla Ingeborg Karlsson]] | eesti käsipallur | 1933-01-07 | | | [[Vormsi]] | [[:d:Q124302126|Q124302126]] |- | style='text-align:right'| 192 | [[Eduard Friedrich von Landesen]] | | 1837 | 1906 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q28359970|Q28359970]] |- | style='text-align:right'| 193 | [[Eduard Pukk]] | Eesti näitleja | 1907-05-22 | 1939-08-16 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q125371025|Q125371025]] |- | style='text-align:right'| 194 | [[Eduard Raidla]] | Eesti suusahüppaja | 1912-12-29 | 1987-12-08 | | [[Pärsti]] | [[:d:Q111460312|Q111460312]] |- | style='text-align:right'| 195 | [[Eduard Säremat]] | | 1912-12-30 | 1999-02-23 | | [[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)]] | [[:d:Q135056239|Q135056239]] |- | style='text-align:right'| 196 | [[Eduard Tomson]] | | 1891-08-22 | 1919 | | [[Pärnu]]<br/>[[Eestimaa kubermang]] | [[:d:Q16706849|Q16706849]] |- | style='text-align:right'| 197 | [[Eduards Gartjē]] | | 1872-08-27 | 1959 | [[Fail:Garte Ed.jpg|center|120px]] | [[Pärnu]] | [[:d:Q20799912|Q20799912]] |- | style='text-align:right'| 198 | [[Edur Tasa]] | | 1903-05-05 | 1941-07-26 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q134880180|Q134880180]] |- | style='text-align:right'| 199 | [[Edward Borowski]] | Poola diplomaat | 1909-10-13 | 1987-05-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q9250774|Q9250774]] |- | style='text-align:right'| 200 | [[Eeli Tiigimägi]] | eesti matkasportlane | 1930-07-25 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124252089|Q124252089]] |- | style='text-align:right'| 201 | [[Eerik Purje]] | | 1927-02-14 | | | [[Kõnnu (Kastre)|Kõnnu]] | [[:d:Q133604659|Q133604659]] |- | style='text-align:right'| 202 | [[Eero Maalt]] | eesti sporditegelane | 1935-09-13 | 2013-08-09 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q124325918|Q124325918]] |- | style='text-align:right'| 203 | [[Eero Pevkur]] | Eesti parakergejõustiklane | 1968-01-13 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q131453414|Q131453414]] |- | style='text-align:right'| 204 | [[Eero Till]] | | 1955-08-21 | | | [[Keila]] | [[:d:Q135070886|Q135070886]] |- | style='text-align:right'| 205 | [[Egelin Ellermaa]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971240|Q134971240]] |- | style='text-align:right'| 206 | [[Eha Haamer]] | | 1941-12-26 | | | [[Keila]] | [[:d:Q50375590|Q50375590]] |- | style='text-align:right'| 207 | [[Eha Henning]] | | 1942-06-26 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q133847911|Q133847911]] |- | style='text-align:right'| 208 | [[Elary Talu]] | Eesti motosportlane | 1993-04-07 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124846551|Q124846551]] |- | style='text-align:right'| 209 | [[Eldor Vare]] | eesti korvpallur | 1932-10-02 | 2010-01-19 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124313860|Q124313860]] |- | style='text-align:right'| 210 | [[Eleonora Garnett]] | | 1902 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q65953068|Q65953068]] |- | style='text-align:right'| 211 | [[Elisabeth Ivanovna Steinberg]] | | 1884-04-24 | 1963-02-03 | | [[Eesti]] | [[:d:Q5829579|Q5829579]] |- | style='text-align:right'| 212 | [[Elisabeth Kaerrick]] | | 1886 | 1966 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q2691942|Q2691942]] |- | style='text-align:right'| 213 | [[Elisabeth Lübek]] | | 1896-12-06 | 1999-11-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q12346925|Q12346925]] |- | style='text-align:right'| 214 | [[Elise Sisask]] | Eesti näitleja | 1914-11-27 | 2013-01-01 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134396350|Q134396350]] |- | style='text-align:right'| 215 | [[Elke Unt]] | Eesti organist ja lastekirjanik | 1972-11-08 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q125510062|Q125510062]] |- | style='text-align:right'| 216 | [[Ella Kallas]] | | 1903-01-03 | 1990-09-09 | | [[Moori]] | [[:d:Q137919726|Q137919726]] |- | style='text-align:right'| 217 | [[Ella Rajari]] | | 1915-04-23 | 1998-04-25 | | [[Aarla]] | [[:d:Q137761861|Q137761861]] |- | style='text-align:right'| 218 | [[Ella Timmer]] | Eesti näitleja | 1928-11-05 | 2020-06-25 | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q134409513|Q134409513]] |- | style='text-align:right'| 219 | [[Ella Uuehendrik]] | Eesti näitleja | 1893-10-08 | 1988-08-20 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134412045|Q134412045]] |- | style='text-align:right'| 220 | [[Ellen Järvekülg]] | eesti sporditegelane | 1923-04-16 | 1997-06-03 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124307932|Q124307932]] |- | style='text-align:right'| 221 | [[Ellen Liiv]] | | 1930-09-30 | 2010-12-22 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q134704417|Q134704417]] |- | style='text-align:right'| 222 | [[Ellen Veski]] | Eesti majandusteadlane | 1935-02-16 | | | [[Lehmja]] | [[:d:Q134179190|Q134179190]] |- | style='text-align:right'| 223 | [[Ellu Meister]] | | 1917-03-24 | 2002-01-03 | | [[Kadaka (Kohila)|Kadaka]] | [[:d:Q134373922|Q134373922]] |- | style='text-align:right'| 224 | [[Elmar Lepp]] | | 1955-03-08 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q135001836|Q135001836]] |- | style='text-align:right'| 225 | [[Elvi Koolmeister]] | | 1937-03-18 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q111436240|Q111436240]] |- | style='text-align:right'| 226 | [[Emil August Ferdinand Hörschelmann]] | | 1851-07-30 | 1933-07-09 | | [[Karla (Kose)|Karla]] | [[:d:Q55090068|Q55090068]] |- | style='text-align:right'| 227 | [[Emmi Vahelaid]] | eesti moekunstnik | 1923-01-21 | 2004-01-16 | | [[Tõhelgi]] | [[:d:Q124538402|Q124538402]] |- | style='text-align:right'| 228 | [[Endel Järv]] | Eesti keemik | 1927-07-07 | 2004 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134580020|Q134580020]] |- | style='text-align:right'| 229 | [[Endel Põder]] | Eesti ajakirjanik | 1935-10-09 | 1996-08-03 | | [[Päri (Viljandi)|Päri]] | [[:d:Q134971622|Q134971622]] |- | style='text-align:right'| 230 | [[Endel Vanaisak]] | eesti maadleja | 1938-12-24 | 1993-07-06 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q124314141|Q124314141]] |- | style='text-align:right'| 231 | [[Endla Jaanus]] | | 1929-08-07 | 2015-02-05 | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q134425780|Q134425780]] |- | style='text-align:right'| 232 | [[Ene Alop]] | | 1943-10-28 | | | [[Antsla vald (1939)|Antsla vald]] | [[:d:Q134523171|Q134523171]] |- | style='text-align:right'| 233 | [[Ene Asu-Õunas]] | Eesti kunstiajaloolane | 1943-10-11 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q133837408|Q133837408]] |- | style='text-align:right'| 234 | [[Ene Ilumäe]] | | 1955-12-31 | | | [[Keila]] | [[:d:Q135246537|Q135246537]] |- | style='text-align:right'| 235 | [[Ene Syve-Falkenberg]] | | 1914 | 2003-03-10 | | [[Eesti]] | [[:d:Q42267134|Q42267134]] |- | style='text-align:right'| 236 | [[Enn Kiviloo]] | | 1939-08-10 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134519617|Q134519617]] |- | style='text-align:right'| 237 | [[Enn Markvart]] | | 1941-10-03 | 2014 | | [[Saadjärve vald|Saadjärve vald (1939–1950)]] | [[:d:Q133520870|Q133520870]] |- | style='text-align:right'| 238 | [[Enn Saard]] | | 1959-01-28 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q135041715|Q135041715]] |- | style='text-align:right'| 239 | [[Enn Sokk]] | | 1950-04-02 | | | [[Põlva vald (1939)|Põlva vald]] | [[:d:Q134086085|Q134086085]] |- | style='text-align:right'| 240 | [[Enno Rebane]] | | 1964-12-09 | 2024-11-05 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q135032626|Q135032626]] |- | style='text-align:right'| 241 | [[Epp Sepp]] | | 1963-05-31 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q135216520|Q135216520]] |- | style='text-align:right'| 242 | [[Epp Viller]] | eesti tantsija ja repetiitor | 1945-08-19 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q125189392|Q125189392]] |- | style='text-align:right'| 243 | [[Erge Heido-Dungay]] | Eesti sporditegelane | 1962-05-06 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124318190|Q124318190]] |- | style='text-align:right'| 244 | [[Erich Arro]] | | 1909-08-01 | 1991-10-17 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134882109|Q134882109]] |- | style='text-align:right'| 245 | [[Erich Kuus]] | | 1931-09-16 | 2014-09-14 | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q133091571|Q133091571]] |- | style='text-align:right'| 246 | [[Erich Kuuskmann]] | | 1926-01-22 | 2000-01-18 | | [[Viimsi]] | [[:d:Q134999731|Q134999731]] |- | style='text-align:right'| 247 | [[Erich Lõokene]] | | 1932-08-02 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q135003562|Q135003562]] |- | style='text-align:right'| 248 | [[Erich Martinson]] | Eesti näitleja | 1898-10-02 | 1983-08-18 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134373470|Q134373470]] |- | style='text-align:right'| 249 | [[Erich Tilzen]] | | 1887-04-29 | 1936-07-28 | | [[Paistu]] | [[:d:Q135447554|Q135447554]] |- | style='text-align:right'| 250 | [[Erich Wulff]] | | 1926-11-06 | 2010-01-31 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1353546|Q1353546]] |- | style='text-align:right'| 251 | [[Erik Reinbok]] | | 1999-06-01 | | [[Fail:Erik Reinbok.JPG|center|120px]] | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q108859987|Q108859987]] |- | style='text-align:right'| 252 | [[Erik Undritz]] | | 1901-05-25 | 1984-12-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1354156|Q1354156]] |- | style='text-align:right'| 253 | [[Erika Talts]] | Eesti keemik | 1913-04-07 | 1992-12-19 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)]] | [[:d:Q135390752|Q135390752]] |- | style='text-align:right'| 254 | [[Ernst Gustav Maydell]] | | | 1754 | | [[Eesti]] | [[:d:Q95243486|Q95243486]] |- | style='text-align:right'| 255 | [[Ernst Heinrich Etzold]] | | | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q126904080|Q126904080]] |- | style='text-align:right'| 256 | [[Ernst Kesa]] | Eesti arhitekt | 1910-01-15 | 1994-01-15 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q132176839|Q132176839]] |- | style='text-align:right'| 257 | [[Ernst Linder]] | | 1838-01-01 | 1868-05-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q5955329|Q5955329]] |- | style='text-align:right'| 258 | [[Ernst Masing]] | | 1843-05-17 | 1915-12-23 | | [[Mustjala vald]] | [[:d:Q64690909|Q64690909]] |- | style='text-align:right'| 259 | [[Ernst von Knorre]] | | 1839-04-01 | 1928-10-06 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134442127|Q134442127]] |- | style='text-align:right'| 260 | [[Ervin Lember]] | | 1965-08-11 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q134455069|Q134455069]] |- | style='text-align:right'| 261 | [[Erwin Bauer]] | | 1857-01-21 | 1901-12-09 | | [[Tähtvere vald]] | [[:d:Q1294425|Q1294425]] |- | style='text-align:right'| 262 | [[Erwin Rahr]] | | 1880-01-23 | 1919-04-16 | [[Fail:Vladimir Rahr.jpg|center|120px]] | [[Kuressaare]] | [[:d:Q1363361|Q1363361]] |- | style='text-align:right'| 263 | [[Esko Rips]] | Eesti filmiprodutsent | 1981-06-12 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q110751530|Q110751530]] |- | style='text-align:right'| 264 | [[Eugen Pridik]] | | 1865-08-19 | 1935-07-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1372825|Q1372825]] |- | style='text-align:right'| 265 | [[Eugen von Schmidt]] | | 1821-07-18 | 1905-11-30 | | [[Kuressaare]] | [[:d:Q41199654|Q41199654]] |- | style='text-align:right'| 266 | [[Eva-Lotta Käsper]] | | 1993 | | | [[Keila]] | [[:d:Q136991456|Q136991456]] |- | style='text-align:right'| 267 | [[Eve Neem]] | | 1942-03-18 | 2006-01-20 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q125338027|Q125338027]] |- | style='text-align:right'| 268 | [[Eve Peterson]] | | 1964-01-22 | | | [[Keila]] | [[:d:Q137759155|Q137759155]] |- | style='text-align:right'| 269 | [[Eve-Irene Lepist]] | | 1969 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q133786305|Q133786305]] |- | style='text-align:right'| 270 | [[Eveli Mälk]] | Eesti squash&#39;i-mängija | 2003-09-23 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q131454018|Q131454018]] |- | style='text-align:right'| 271 | [[Evert II Bretholt]] | | 1580 | 1646 | | [[Tallinn (Q4450503)|Tallinn]] | [[:d:Q64781902|Q64781902]] |- | style='text-align:right'| 272 | [[Evert Taube]] | | 1622 | 1692 | | [[Eesti]] | [[:d:Q6204619|Q6204619]] |- | style='text-align:right'| 273 | [[Evi-Evelyn Koop]] | eesti iluvõimleja, kohtunik ja sporditegelane | 1935-06-14 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124340139|Q124340139]] |- | style='text-align:right'| 274 | [[Ewald Ovir]] | | 1873-02-06 | 1896-10-20 | | [[Jõelähtme vald]] | [[:d:Q1382884|Q1382884]] |- | style='text-align:right'| 275 | [[Feodor Olop]] | | 1906-02-15 | | | [[Kaarma vald]] | [[:d:Q27943126|Q27943126]] |- | style='text-align:right'| 276 | [[Ferdinand David]] | | 1889-01-09 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134283881|Q134283881]] |- | style='text-align:right'| 277 | [[Fiodor Zabielin]] | | 1883-05-27 | 1973-05-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q9260001|Q9260001]] |- | style='text-align:right'| 278 | [[Fjodor Fjodorowitsch Andresen]] | | 1806-09-04 | 19th century | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1422273|Q1422273]] |- | style='text-align:right'| 279 | [[Friedrich von Nasakin]] | | 1797-06-28 | 1876-06-02 | | [[Varbla vald]] | [[:d:Q22919626|Q22919626]] |- | style='text-align:right'| 280 | [[Friedrich von Poll]] | Saksa poliitik | 1902-02-28 | 1983 | | [[Kuressaare]] | [[:d:Q1463931|Q1463931]] |- | style='text-align:right'| 281 | [[Georg Heinrich von Löwenstern]] | Saksamaa diplomaat | 1786-12-05 | 1856-09-20 | [[Fail:G.H. von Löwenstern.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q10753076|Q10753076]] |- | style='text-align:right'| 282 | [[Georg Kester]] | eesti spordipedagoog | 1950-09-06 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124340015|Q124340015]] |- | style='text-align:right'| 283 | [[Georg Sylvester von Freymann]] | | 1870-12-31 | 1946-08 | | [[Abja vald]] | [[:d:Q44819670|Q44819670]] |- | style='text-align:right'| 284 | [[George Gottschalk von Essen]] | | 1732-05-31 | 1797-06-03 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q128050131|Q128050131]] |- | style='text-align:right'| 285 | [[George Jerry Rebane]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q102249947|Q102249947]] |- | style='text-align:right'| 286 | [[Gerda Pak]] | Eesti ujuja | 1993-10-03 | | | [[Keila]] | [[:d:Q111446649|Q111446649]] |- | style='text-align:right'| 287 | [[Gert Hatsukov]] | | 1980 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q130482265|Q130482265]] |- | style='text-align:right'| 288 | [[Gert Sellheim]] | Austraalia kunstnik | 1901-12-31 | 1970 | | [[Eesti]] | [[:d:Q15492854|Q15492854]] |- | style='text-align:right'| 289 | [[Gleb Pevtsov]] | Eesti jalgpallur | 2000-10-23 | | [[Fail:Gleb Pevtsov (Jõhvi FC Phoenix).jpg|center|120px]] | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q130286157|Q130286157]] |- | style='text-align:right'| 290 | [[Gori Valgur]] | | 1922-04-01 | 2008 | | [[Kohila]] | [[:d:Q134932678|Q134932678]] |- | style='text-align:right'| 291 | [[Gothard Russ]] | | 1897-03-05 | | | [[Võru]] | [[:d:Q27975948|Q27975948]] |- | style='text-align:right'| 292 | [[Grigori Jomm]] | Eesti arhitekt | 1912-05-02 | 1992-06-13 | | [[Odiste]] | [[:d:Q133848720|Q133848720]] |- | style='text-align:right'| 293 | [[Grigori Maltizov]] | | 1958-07-11 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134461873|Q134461873]] |- | style='text-align:right'| 294 | [[Gunnar Hasselblatt]] | | 1928-08-19 | 1997-07-12 | [[Fail:Gunnar Hasselblatt 1962.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1554739|Q1554739]] |- | style='text-align:right'| 295 | [[Gunnar-Johannes Veeber]] | eesti motosportlane ja sporditegelane | 1946-07-31 | 2008-07-03 | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q123985171|Q123985171]] |- | style='text-align:right'| 296 | [[Gustaf Bernt Hastfer]] | | 1695-07-29 | 1759-03-04 | | [[Eesti]] | [[:d:Q139155150|Q139155150]] |- | style='text-align:right'| 297 | [[Gustav David]] | | 1872-01-01 | 1936-01-22 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134283890|Q134283890]] |- | style='text-align:right'| 298 | [[Gustav Fromhold von Nolcken]] | | 1815 | 1879 | [[Fail:Gustav Fromhold von Nolcken (15215178252).jpg|center|120px]] | [[Luunja]] | [[:d:Q54507323|Q54507323]] |- | style='text-align:right'| 299 | [[Gustav Johannson]] | | | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q126846577|Q126846577]] |- | style='text-align:right'| 300 | [[Gustav Konrad von Engelhardt]] | | 1768-07-27 | 1841-11-24 | | [[Eesti]] | [[:d:Q16722113|Q16722113]] |- | style='text-align:right'| 301 | [[Gustav Kulp]] | Eesti fotograaf | 1874-04-17 | 1964 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q27888331|Q27888331]] |- | style='text-align:right'| 302 | [[Halyna Harmash]] | Ukraina poliitik | 1950-06-04 | | [[Fail:НДУ 4 Гармаш Галина Федорівна.jpg|center|120px]] | [[Sillamäe]] | [[:d:Q12094377|Q12094377]] |- | style='text-align:right'| 303 | [[Hannes Koik]] | eesti korvpallur | 1954-07-28 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124336842|Q124336842]] |- | style='text-align:right'| 304 | [[Hans Aasmäe]] | Eesti maadlustreener ja spordipedagoog | 1947-05-01 | 2015-12-26 | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q122976949|Q122976949]] |- | style='text-align:right'| 305 | [[Hans Diedrich von Essen]] | | 1769-06-07 | 1848-01-27 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q128067424|Q128067424]] |- | style='text-align:right'| 306 | [[Hans Juurup]] | Eesti korvpallur | 1915-11-02 | 2009-05-28 | | [[Viiratsi vald]] | [[:d:Q118746611|Q118746611]] |- | style='text-align:right'| 307 | [[Hans Wachtmeister]] | | 1609-09-09 | 1652-07-23 | | [[Eesti]] | [[:d:Q94862082|Q94862082]] |- | style='text-align:right'| 308 | [[Hans-Heinrich Fersen]] | | 1909 | 1996-09-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1577175|Q1577175]] |- | style='text-align:right'| 309 | [[Harald Gallen]] | Soome maalikunstnik | 1880-05-21 | 1931-05-02 | [[Fail:Harald Gallen (15018403296).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q11861506|Q11861506]] |- | style='text-align:right'| 310 | [[Harald Nõmmik]] | eesti spordiajakirjanik | 1906-10-01 | 1976-12-08 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q124339270|Q124339270]] |- | style='text-align:right'| 311 | [[Harald Osjamets]] | eesti jalgrattasporditreener | 1939-01-26 | | | [[Mäksa]] | [[:d:Q124338097|Q124338097]] |- | style='text-align:right'| 312 | [[Harri Kroon]] | | 1928-03-20 | 1997-02-11 | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q134614008|Q134614008]] |- | style='text-align:right'| 313 | [[Harry Adamson]] | Eesti sporditegelane | 1934-03-07 | 2010-12-29 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q125668866|Q125668866]] |- | style='text-align:right'| 314 | [[Harry Wood]] | | 1918 | 1979 | | [[Eesti]] | [[:d:Q135304809|Q135304809]] |- | style='text-align:right'| 315 | [[Hartvig Wilhelm Reinvalla]] | | 1896-03-18 | 1991-05-27 | [[Fail:Hartvig Wilhelm Reinvalla (1896-1991) portrait.jpg|center|120px]] | [[Pikavere]] | [[:d:Q123909872|Q123909872]] |- | style='text-align:right'| 316 | [[Hedda von Schmid]] | | 1864-09-23 | 1921-01-13 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q1593183|Q1593183]] |- | style='text-align:right'| 317 | [[Heigo Järvekülg]] | eesti motosportlane | 1943-10-26 | 2008-06-21 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124320484|Q124320484]] |- | style='text-align:right'| 318 | [[Heigo Metsa]] | | 1916-02-19 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134959092|Q134959092]] |- | style='text-align:right'| 319 | [[Heiki Karp]] | eesti kabetaja | 1951-12-27 | 2019-10-17 | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124327157|Q124327157]] |- | style='text-align:right'| 320 | [[Heikki Junninen]] | Eesti atmosfäärifüüsik | 1975-06-10 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q37382914|Q37382914]] |- | style='text-align:right'| 321 | [[Heili Volberg-Raig]] | Eesti arhitekt | 1925-05-04 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q133850534|Q133850534]] |- | style='text-align:right'| 322 | [[Heino Bergman]] | eesti suusatreener | 1925-03-24 | 1998-03-16 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124304437|Q124304437]] |- | style='text-align:right'| 323 | [[Heino Ehapalu]] | Eesti fotograaf | 1909-03-17 | 1952-07-08 | | [[Mustla]] | [[:d:Q27832089|Q27832089]] |- | style='text-align:right'| 324 | [[Heino Jüris]] | eesti suusataja | 1932-08-16 | 1996-03-16 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124311494|Q124311494]] |- | style='text-align:right'| 325 | [[Heino Kiudma]] | eesti aerutaja | 1942-02-03 | | | [[Vara vald (1939)|Vara vald]] | [[:d:Q124302369|Q124302369]] |- | style='text-align:right'| 326 | [[Heino Koik]] | eesti kergejõustiklane | 1915-12-10 | 1984-02-22 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124323699|Q124323699]] |- | style='text-align:right'| 327 | [[Heino Kulvere]] | eesti näitleja, lavastaja ja pedagoog | 1920-10-13 | 2008-07-15 | | [[Käru (Väike-Maarja)|Käru]] | [[:d:Q124678664|Q124678664]] |- | style='text-align:right'| 328 | [[Heino Märks]] | eesti maadleja ja sporditegelane | 1971-03-11 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124252190|Q124252190]] |- | style='text-align:right'| 329 | [[Heino Otto]] | | 1915-01-09 | 1982-06-29 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q125338228|Q125338228]] |- | style='text-align:right'| 330 | [[Heino Sepp (Q111448516)|Heino Sepp]] | Eesti autosportlane | 1936-04-04 | 2008-09-22 | | [[Põlula]] | [[:d:Q111448516|Q111448516]] |- | style='text-align:right'| 331 | [[Heino Tusti]] | | 1923-06-09 | 1998-05-09 | | [[Võistre]] | [[:d:Q135071004|Q135071004]] |- | style='text-align:right'| 332 | [[Heino Vilipere]] | eesti spordipedagoog | 1930-02-26 | 2016-04-23 | | [[Vormsi]] | [[:d:Q123983047|Q123983047]] |- | style='text-align:right'| 333 | [[Heinrich August Adolf Julius Baron von Rausch von Traubenberg]] | | 1880-03-17 | 1944-09-19 | | [[Juuru vald]] | [[:d:Q55105592|Q55105592]] |- | style='text-align:right'| 334 | [[Heinrich Krellenberg]] | | 1829 | 1898 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q23902860|Q23902860]] |- | style='text-align:right'| 335 | [[Heinrich Ludwig von Vietinghoff]] | | 1783-01-11 | 1853-05-02 | | [[Kadrina vald]] | [[:d:Q1299719|Q1299719]] |- | style='text-align:right'| 336 | [[Heinrich Otto von Aderkas]] | | 1770 | 1840 | [[Fail:Portrait Deutsches Zentrum Kulturgutverluste № 521680.jpg|center|120px]] | [[Pädaste]] | [[:d:Q1598454|Q1598454]] |- | style='text-align:right'| 337 | [[Heinrich Suik]] | | 1942-01-09 | | | [[Võisiku vald]] | [[:d:Q135273767|Q135273767]] |- | style='text-align:right'| 338 | [[Heinrich Tomberg]] | eesti laskur | 1907-08-12 | 1987-11-06 | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124327161|Q124327161]] |- | style='text-align:right'| 339 | [[Heinrich von Krüdener]] | | 1864 | 1932 | | [[Puiatu (Viljandi)|Puiatu]] | [[:d:Q55090318|Q55090318]] |- | style='text-align:right'| 340 | [[Heinrich von Kügelgen]] | | 1836-09-07 | 1860-01-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1496126|Q1496126]] |- | style='text-align:right'| 341 | [[Heinz Pielbusch]] | Saksamaa näitleja | No/unknown value | 1991-11 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1600754|Q1600754]] |- | style='text-align:right'| 342 | [[Heldur Laurits]] | eesti ujuja | 1938-12-29 | 2006-03-25 | | [[Nõo]] | [[:d:Q124296112|Q124296112]] |- | style='text-align:right'| 343 | [[Helen Mast]] | eesti sporditegelane | 1968-06-16 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124309827|Q124309827]] |- | style='text-align:right'| 344 | [[Helena Kerge]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971158|Q134971158]] |- | style='text-align:right'| 345 | [[Helene Aeckerle]] | | 1875-01-12 | 1940-09-27 | | [[Kuressaare]] | [[:d:Q1601936|Q1601936]] |- | style='text-align:right'| 346 | [[Helene Dimitrijev]] | Eesti sõudja | 2002-03-12 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124329889|Q124329889]] |- | style='text-align:right'| 347 | [[Helene Mitt]] | Eesti näitleja | 1902-04-29 | 1995-05-30 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134374839|Q134374839]] |- | style='text-align:right'| 348 | [[Helga-Wilhelmine Jaaniste]] | | 1914-02-06 | 1967-01-18 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134954397|Q134954397]] |- | style='text-align:right'| 349 | [[Helgi Margna]] | Eesti arhitekt | 1928-12-06 | 1989-09-15 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q133866097|Q133866097]] |- | style='text-align:right'| 350 | [[Helgi Sardis]] | | 1938-06-17 | 2018 | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q135192136|Q135192136]] |- | style='text-align:right'| 351 | [[Helgi Öpik]] | eesti botaanik ja kirjanik | 1936 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q110072772|Q110072772]] |- | style='text-align:right'| 352 | [[Heli Prinzthal]] | eesti grimeerija-kunstnik | 1939-03-01 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q125753805|Q125753805]] |- | style='text-align:right'| 353 | [[Helje Soosalu]] | Eesti näitleja | 1950-03-26 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134404527|Q134404527]] |- | style='text-align:right'| 354 | [[Helje Urbel]] | Eesti keemik | 1935-09-14 | 2013 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q135350023|Q135350023]] |- | style='text-align:right'| 355 | [[Heljo Tassa]] | eesti metallikunstnik | 1938-09-01 | 2007-10-05 | | [[Luke]] | [[:d:Q133894384|Q133894384]] |- | style='text-align:right'| 356 | [[Helju Tälli]] | | 1927-11-26 | 2009-06-27 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q135471142|Q135471142]] |- | style='text-align:right'| 357 | [[Helle Aruniit]] | | 1946-06-28 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134528913|Q134528913]] |- | style='text-align:right'| 358 | [[Helle Varrik]] | Eesti suusataja ja võimlemistreener | 1953-08-31 | | | [[Keila]] | [[:d:Q111342299|Q111342299]] |- | style='text-align:right'| 359 | [[Hellmuth von Ulmann]] | | 1913-06-23 | 1987-09-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1603034|Q1603034]] |- | style='text-align:right'| 360 | [[Helmi Madisson]] | | 1901-08-28 | 1986-03-11 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134824223|Q134824223]] |- | style='text-align:right'| 361 | [[Helmut Joonuks]] | eesti kodu- ja kirjandusloolane ning pedagoog | 1924-01-10 | 2001-05-06 | | [[Tammiku (Väike-Maarja)|Tammiku]] | [[:d:Q113165129|Q113165129]] |- | style='text-align:right'| 362 | [[Helmut Speer]] | | 1906-07-04 | 1996-01-18 | | [[Eesti]] | [[:d:Q64691642|Q64691642]] |- | style='text-align:right'| 363 | [[Helve Remmel]] | | 1953-06-14 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q135033666|Q135033666]] |- | style='text-align:right'| 364 | [[Helvi Kuldma]] | | 1928-06-08 | 2009-12-04 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134620464|Q134620464]] |- | style='text-align:right'| 365 | [[Hendrik Leetmäe]] | Eesti kergejõustiklane | 1964-03-10 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q111447787|Q111447787]] |- | style='text-align:right'| 366 | [[Henn Jõõts]] | | 1909-07-30 | 1982-02-19 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134428850|Q134428850]] |- | style='text-align:right'| 367 | [[Henn Lõmps]] | | 1936-05-24<br/>1934-05-24 | 1998-11-09 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q135003549|Q135003549]] |- | style='text-align:right'| 368 | [[Henn Noor]] | | 1940-04-22 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q135007609|Q135007609]] |- | style='text-align:right'| 369 | [[Henno Janson]] | eesti piimandusteadlane ja ökoloog | 1958-05-01 | 2011 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134572769|Q134572769]] |- | style='text-align:right'| 370 | [[Henri Fatkin]] | eesti veemotosportlane | 1993-07-11 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124316853|Q124316853]] |- | style='text-align:right'| 371 | [[Herbert Kulm]] | | 1912-10-25 | 1986-03-02 | | [[Keila]] | [[:d:Q134445425|Q134445425]] |- | style='text-align:right'| 372 | [[Hillar Konts]] | | 1938-09-03 | 2010-09-14 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134608352|Q134608352]] |- | style='text-align:right'| 373 | [[Hubert Adari]] | eesti tennisist ja sporditegelane | 1925-02-21 | 2020-08-05 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124313577|Q124313577]] |- | style='text-align:right'| 374 | [[Hugo Alamäe]] | Eesti insener | 1912-11-06 | 1991-01-16 | | [[Maardu]] | [[:d:Q134881881|Q134881881]] |- | style='text-align:right'| 375 | [[Hugo Erkmaa]] | Eesti korvpallur | 1999-03-26 | | | [[Väike-Maarja vald]] | [[:d:Q81734603|Q81734603]] |- | style='text-align:right'| 376 | [[Hugo Wittrock]] | | 1873-07-19 | 1958-08-25 | [[Fail:1940 Hugo Wittrock's wartime German passport issued to him before becoming the mayor of Riga.jpg|center|120px]] | [[Leisi vald]] | [[:d:Q884900|Q884900]] |- | style='text-align:right'| 377 | [[Huno Eller]] | eesti piimandusteadlane | 1933-07-08 | | | [[Mäksa vald]] | [[:d:Q124368718|Q124368718]] |- | style='text-align:right'| 378 | [[Härnald Toomsalu]] | | 1923-10-08 | 2016 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134126270|Q134126270]] |- | style='text-align:right'| 379 | [[Iezekiil Blekher]] | | 1885 | | | [[Võru]] | [[:d:Q4088093|Q4088093]] |- | style='text-align:right'| 380 | [[Igor Erelt]] | | 1931-03-28 | 2000-03-28 | | [[Eesti]] | [[:d:Q4532403|Q4532403]] |- | style='text-align:right'| 381 | [[Igor Kislov]] | Ukraina jalgpallur | 1966-07-19 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q3655498|Q3655498]] |- | style='text-align:right'| 382 | [[Igor Kotšetkov]] | | 1970-05-13 | | [[Fail:Igor Kochetkov - 32° Lovers Film Festival (2017).jpg|center|120px]] | [[Pärnu]] | [[:d:Q4236740|Q4236740]] |- | style='text-align:right'| 383 | [[Igor Tavaste]] | eesti korvpallikohtunik | 1949-09-23 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124338486|Q124338486]] |- | style='text-align:right'| 384 | [[Igor Vakulenko]] | | 1949-09-08 | | | [[Kuressaare]] | [[:d:Q28703328|Q28703328]] |- | style='text-align:right'| 385 | [[Ilme Soonsein]] | Eesti kunstnik | 1944-07-12 | 1996-10-06 | | [[Vara vald (1939)|Vara vald]] | [[:d:Q50999601|Q50999601]] |- | style='text-align:right'| 386 | [[Ilona Smeljanski]] | | 1948-08-10 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134962723|Q134962723]] |- | style='text-align:right'| 387 | [[Ilse Šeffer]] | | 1926-07-04 | 2002-11-29 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q135273836|Q135273836]] |- | style='text-align:right'| 388 | [[Ilya Makarov]] | | 2000-07-06 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q137610195|Q137610195]] |- | style='text-align:right'| 389 | [[Imanta Maripuu]] | eesti kutsepatoloog | 1925-04-27 | 1974-10-02 | | [[Pädaste]] | [[:d:Q133520120|Q133520120]] |- | style='text-align:right'| 390 | [[Imbi Henno]] | | 1957-03-01 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q135246323|Q135246323]] |- | style='text-align:right'| 391 | [[Imre Melnikov]] | | 1946-03-05 | 2004 | | [[Kadrina]] | [[:d:Q134725896|Q134725896]] |- | style='text-align:right'| 392 | [[Indrek Joost]] | Eesti jalgpallur | 1979-04-20 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q131783267|Q131783267]] |- | style='text-align:right'| 393 | [[Inga Aleksandrova]] | Eesti taekwondo harrastaja | 1994-05-26 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124348183|Q124348183]] |- | style='text-align:right'| 394 | [[Inge Sirkel-Suviste]] | eesti vibulaskur | 1976-09-19 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124843600|Q124843600]] |- | style='text-align:right'| 395 | [[Ingeborg Veldre]] | | 1924-05-12 | 2013-12-15 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134178927|Q134178927]] |- | style='text-align:right'| 396 | [[Ingrid Loosme]] | eesti raamatuteadlane | 1925-06-14 | 2010 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134713197|Q134713197]] |- | style='text-align:right'| 397 | [[Ingrid Virnas]] | eesti suusataja | 1948-10-30 | 2005-12-11 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124338206|Q124338206]] |- | style='text-align:right'| 398 | [[Ion-Georgy Kostev]] | | 1990-03-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q533777|Q533777]] |- | style='text-align:right'| 399 | [[Ippolit Giliarovsky]] | | 1865-08-18 | 1905-06-27 | [[Fail:Gilyarovskiy II.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6065379|Q6065379]] |- | style='text-align:right'| 400 | [[Irene von Mühlendahl]] | Saksamaa ajakirjanik | 1912-02-14 | 2003-05-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1672588|Q1672588]] |- | style='text-align:right'| 401 | [[Irina-Irene Saar]] | eesti lauatennisist, treener ja sporditegelane | 1928-03-08 | | | [[Keila]] | [[:d:Q124321698|Q124321698]] |- | style='text-align:right'| 402 | [[Isaac Stone]] | | 1907 | 1974 | | [[Eesti]] | [[:d:Q115187332|Q115187332]] |- | style='text-align:right'| 403 | [[Isadore Epstein]] | Eesti astronoom | 1919-10-23 | 1995-09-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q11197637|Q11197637]] |- | style='text-align:right'| 404 | [[Ivan Hiltebrandt]] | | 1748 | 1831 | | [[Kuressaare]] | [[:d:Q21198208|Q21198208]] |- | style='text-align:right'| 405 | [[Ivan Kruglikov]] | | 1996-08-16 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q85861759|Q85861759]] |- | style='text-align:right'| 406 | [[Ivan Morozov]] | | 1919-08-14 | 1978-11-06 | | [[Eesti]] | [[:d:Q23656232|Q23656232]] |- | style='text-align:right'| 407 | [[Ivar Mones]] | Eesti jalgrattur | 1961-01-01 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q118268386|Q118268386]] |- | style='text-align:right'| 408 | [[Ivar Vigla]] | eesti teletegelane ja ajakirjanik | 1962-02-16 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q116457062|Q116457062]] |- | style='text-align:right'| 409 | [[Ivari Kaljurand]] | Eesti keemik | 1975-05-06 | | | [[Keila]] | [[:d:Q42817646|Q42817646]] |- | style='text-align:right'| 410 | [[Jaak Karp]] | eesti korvpallur ja treener | 1973-02-08 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124320662|Q124320662]] |- | style='text-align:right'| 411 | [[Jaak Oserov]] | | 1961-10-18 | | | [[Tudu]] | [[:d:Q134469365|Q134469365]] |- | style='text-align:right'| 412 | [[Jaak Valgur]] | | 1965-01-29 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q135396256|Q135396256]] |- | style='text-align:right'| 413 | [[Jaan Allik (Q125760411)|Jaan Allik]] | Eesti mälumängur | 1969-05-16 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q125760411|Q125760411]] |- | style='text-align:right'| 414 | [[Jaan Hendre]] | | 1930-07-07 | 2001 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134563100|Q134563100]] |- | style='text-align:right'| 415 | [[Jaan Kaeli]] | Eesti fotograaf | 1864-05-18 | 1951-04-03 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q27868007|Q27868007]] |- | style='text-align:right'| 416 | [[Jaan Kambi]] | Eesti fotograaf | 1903-04-06 | | | [[Võru]] | [[:d:Q27870000|Q27870000]] |- | style='text-align:right'| 417 | [[Jaan Kapp]] | | 1956-04-27 | 2025 | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q137994804|Q137994804]] |- | style='text-align:right'| 418 | [[Jaan Kello]] | | 1947-04-07 | | | [[Aruküla (Vinni)|Aruküla]] | [[:d:Q137732893|Q137732893]] |- | style='text-align:right'| 419 | [[Jaan Kerem]] | | 1944-03-15 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134436323|Q134436323]] |- | style='text-align:right'| 420 | [[Jaan Kuman]] | | 1945-10-19 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q134445435|Q134445435]] |- | style='text-align:right'| 421 | [[Jaan Kuuda]] | eesti tennisist, treener ja sporditegelane | 1924-06-24 | 2001-05-02 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124337985|Q124337985]] |- | style='text-align:right'| 422 | [[Jaan Leemets]] | Eesti näitleja | 1904-06-22 | 1979-06-29 | | [[Tudu]] | [[:d:Q134367163|Q134367163]] |- | style='text-align:right'| 423 | [[Jaan Lepp]] | | 1960-03-19 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q135001879|Q135001879]] |- | style='text-align:right'| 424 | [[Jaan Läheb]] | | 1940-05-07 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q135003566|Q135003566]] |- | style='text-align:right'| 425 | [[Jaan Rohula]] | eesti motosportlane | 1951-02-05 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124338902|Q124338902]] |- | style='text-align:right'| 426 | [[Jaan Roose]] | | 1992-01-11 | | [[Fail:Jaan Roose tasakaaluliinil Tallinna sadama kohal. Merepäevad 2014.jpg|center|120px]] | [[Setomaa vald]] | [[:d:Q102157652|Q102157652]] |- | style='text-align:right'| 427 | [[Jaan Soonvald]] | | 1890-08-05 | 1980-03-13 | | [[Nõo]] | [[:d:Q134497124|Q134497124]] |- | style='text-align:right'| 428 | [[Jaan Sulev]] | | 1906-11-10 | 1947-11-09 | | [[Salla]] | [[:d:Q134930245|Q134930245]] |- | style='text-align:right'| 429 | [[Jaan Tätte (Q124749249)|Jaan Tätte]] | eesti matkasportlane | 1938-05-28 | 2021-11-26 | | [[Meeri]] | [[:d:Q124749249|Q124749249]] |- | style='text-align:right'| 430 | [[Jaan Uri]] | Eesti poliitik | 1875-09-19 | 1942-01-14 | | [[Kambja vald (1991)|Kambja vald]] | [[:d:Q105719441|Q105719441]] |- | style='text-align:right'| 431 | [[Jaan Vaga]] | | 1877-01-15 | 1960-11-29 | | [[Muhu]] | [[:d:Q134880983|Q134880983]] |- | style='text-align:right'| 432 | [[Jaan Vorms]] | | 1885-05-29 | 1936-12-03 | | [[Viira (Muhu)|Viira]] | [[:d:Q106462708|Q106462708]] |- | style='text-align:right'| 433 | [[Jaanus Kruusma]] | Eesti keemik | 1975-03-19 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q135288508|Q135288508]] |- | style='text-align:right'| 434 | [[Jaanus Ojangu]] | Eesti poliitik | 1966-09-09 | | [[Fail:Ojangu, Jaanus.20241116 121612(1).jpg|center|120px]] | [[Pärnu]] | [[:d:Q131277152|Q131277152]] |- | style='text-align:right'| 435 | [[Jaanus Paeväli]] | | 1971-09-29 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q134579751|Q134579751]] |- | style='text-align:right'| 436 | [[Jaanus Romandi]] | | 1921-08-21 | 2020-12-19 | | [[Kohila]] | [[:d:Q134484728|Q134484728]] |- | style='text-align:right'| 437 | [[Jakob Albrekt von Lantingshausen]] | Rootsi poliitik | 1699-11-04 | 1769-12-06 | [[Fail:Carl Fredrich Brander-Portrait of Jakob Albrekt von Lantingshausen.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q5935480|Q5935480]] |- | style='text-align:right'| 438 | [[Jakob Riddersven]] | | 1670 | 1736-02-16 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q28840192|Q28840192]] |- | style='text-align:right'| 439 | [[Jalmar Künnap]] | eesti sporditegelane | 1974-07-09 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124324501|Q124324501]] |- | style='text-align:right'| 440 | [[Jana Raudvere]] | eesti motosportlane | 1969-07-05 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124339417|Q124339417]] |- | style='text-align:right'| 441 | [[Janar Sõber]] | Eesti maadlustreener ja spordipedagoog | 1982-06-21 | | | [[Luunja]] | [[:d:Q131412839|Q131412839]] |- | style='text-align:right'| 442 | [[Janek Kivi]] | eesti heliala juhataja | 1978-08-08 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134955257|Q134955257]] |- | style='text-align:right'| 443 | [[Janek Nurmeots]] | eesti tõstja ja jõutõstja | 1974-06-19 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124339805|Q124339805]] |- | style='text-align:right'| 444 | [[Janek Parkman]] | | 1969-11-26 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q135010553|Q135010553]] |- | style='text-align:right'| 445 | [[Janek Vlassov]] | eesti helimeister | 1974-04-03 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134962955|Q134962955]] |- | style='text-align:right'| 446 | [[Janika Horn]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971254|Q134971254]] |- | style='text-align:right'| 447 | [[Jegor Julius von Sivers]] | | 1823<br/>1823-11-01 | 1879<br/>1879-04-12 | | [[Heimtali]] | [[:d:Q54507581|Q54507581]] |- | style='text-align:right'| 448 | [[Jelena Sladzevskis]] | Eesti ujuja | 1971-07-05 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124302373|Q124302373]] |- | style='text-align:right'| 449 | [[Jevgeni Bugakov]] | eesti ujuja ja treener | 1961-09-21 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124314444|Q124314444]] |- | style='text-align:right'| 450 | [[Joel Rothberg]] | eesti judoka | 1977-11-06 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124314149|Q124314149]] |- | style='text-align:right'| 451 | [[Johan Veltson]] | | 1898-12-16 | | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)]] | [[:d:Q28470004|Q28470004]] |- | style='text-align:right'| 452 | [[Johann Christian Quandt]] | | 1733-06-19 | 1822-03-24 | | [[Urvaste vald]] | [[:d:Q1541761|Q1541761]] |- | style='text-align:right'| 453 | [[Johann Georg Otto von Gruenewaldt]] | | 1830<br/>1830-03-30 | 1910<br/>1910-05-08 | | [[Koigi vald]] | [[:d:Q55089294|Q55089294]] |- | style='text-align:right'| 454 | [[Johann Heinrich Schoeler]] | | | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q126907674|Q126907674]] |- | style='text-align:right'| 455 | [[Johann Nagel]] | | 1804-01-29 | 1854 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q133868867|Q133868867]] |- | style='text-align:right'| 456 | [[Johann Reinhold von Lenz]] | | 1778-11-14 | 1854-02-07 | [[Fail:PPN663955084 J. R. Lenz, Mitglied des Hamburger Stadt-Theaters (1830).jpg|center|120px]] | [[Pärnu]] | [[:d:Q22676991|Q22676991]] |- | style='text-align:right'| 457 | [[Johann Soll]] | eesti koduloo ja eesti keele õpetaja, kirjamees | 1886-12-02 | 1981-11-24 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q124392622|Q124392622]] |- | style='text-align:right'| 458 | [[Johanna Ulfsak]] | eesti näitleja | 1987 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q106962900|Q106962900]] |- | style='text-align:right'| 459 | [[Johannes Ernesaks]] | Eesti poliitik | 1876 | 1952 | | [[Perila]] | [[:d:Q105697732|Q105697732]] |- | style='text-align:right'| 460 | [[Johannes Hio]] | | 1879-05-14 | 1967-10-12 | | [[Vaskjala]] | [[:d:Q134883420|Q134883420]] |- | style='text-align:right'| 461 | [[Johannes Kirchner]] | | 1859-09-25 | 1940-06-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1697841|Q1697841]] |- | style='text-align:right'| 462 | [[Johannes Klein]] | | 1888-02-29 | | | [[Roela]] | [[:d:Q27870354|Q27870354]] |- | style='text-align:right'| 463 | [[Johannes Paul Mihklimets]] | Eesti fotograaf | 1889-02-04 | | | [[Surju vald]] | [[:d:Q27927754|Q27927754]] |- | style='text-align:right'| 464 | [[Johannes Põllupüü]] | Eesti poliitik | 1889-11-01 | 1946-10-20 | | [[Kiviloo]] | [[:d:Q105709928|Q105709928]] |- | style='text-align:right'| 465 | [[Johannes Toom (Q111369447)|Johannes Toom]] | Eesti tõstja | 1896-07-26 | 1972-04-26 | | [[Parasmäe]] | [[:d:Q111369447|Q111369447]] |- | style='text-align:right'| 466 | [[Johannes von Sengbusch]] | | 1828-05-27 | 1907-08-07 | | [[Pühalepa vald]] | [[:d:Q21520450|Q21520450]] |- | style='text-align:right'| 467 | [[Joosep Sang]] | | 1971-05-01 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134487643|Q134487643]] |- | style='text-align:right'| 468 | [[Juhan Kobin]] | eesti bridžimängija | 1954-01-16 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124318272|Q124318272]] |- | style='text-align:right'| 469 | [[Juhan Teder]] | | 1918-10-11 | 2007 | | [[Paistu]] | [[:d:Q134972060|Q134972060]] |- | style='text-align:right'| 470 | [[Juhan Uustalu]] | eesti motosportlane | 1948-10-24 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124301984|Q124301984]] |- | style='text-align:right'| 471 | [[Julia Bežko]] | Eesti judoka | 1987-01-28 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q111336097|Q111336097]] |- | style='text-align:right'| 472 | [[Julia Iost]] | eesti ujuja ja ujumistreener | 1973-10-14 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124304155|Q124304155]] |- | style='text-align:right'| 473 | [[Julia Masli]] | | 1995<br/>1996 | | [[Fail:JULIA MASLI image (cropped).jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q121922037|Q121922037]] |- | style='text-align:right'| 474 | [[Juliana Hyrri]] | Soome koomiksikunstnik | 1989-07-12 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q91476846|Q91476846]] |- | style='text-align:right'| 475 | [[Julius Kurrol]] | | 1865-09-05 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q128248831|Q128248831]] |- | style='text-align:right'| 476 | [[Julius Otto Grimm]] | | 1827-03-06<br/>1830 | 1903-12-07 | [[Fail:Julius Otto Grimm.png|center|120px]] | [[Pärnu]] | [[:d:Q1712868|Q1712868]] |- | style='text-align:right'| 477 | [[Julius Tamm]] | | 1878 | 1972 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134405712|Q134405712]] |- | style='text-align:right'| 478 | [[Juta Kitching-Kõvamees]] | | 1935-10-05 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q134631770|Q134631770]] |- | style='text-align:right'| 479 | [[Juta Zaletajeva]] | | 1925-06-17 | 2014 | | [[Hammaste]] | [[:d:Q134104562|Q134104562]] |- | style='text-align:right'| 480 | [[Józef Klejnot-Turski]] | | 1889-06-20 | 1958-08-25 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q11730531|Q11730531]] |- | style='text-align:right'| 481 | [[Jürgen Jakk]] | Eesti motosportlane | 1974-01-02 | | | [[Aruküla]] | [[:d:Q50700121|Q50700121]] |- | style='text-align:right'| 482 | [[Jürgen Johann Maydell]] | | | 1747 | | [[Eesti]] | [[:d:Q95243484|Q95243484]] |- | style='text-align:right'| 483 | [[Jüri Derkun]] | eesti ujuja ja ujumistreener | 1959-07-04 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124322550|Q124322550]] |- | style='text-align:right'| 484 | [[Jüri Enno]] | | 1937-11-12 | 1980-08-20 | | [[Kiltsi]] | [[:d:Q134543699|Q134543699]] |- | style='text-align:right'| 485 | [[Jüri Kaljuvee]] | Eesti advokaat | 1950-02-03 | | | [[Roela]] | [[:d:Q134963730|Q134963730]] |- | style='text-align:right'| 486 | [[Jüri Laidna]] | eesti mudellendur | 1950-12-30 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q124290413|Q124290413]] |- | style='text-align:right'| 487 | [[Jüri Laurand]] | Eesti ajakirjanik | 1926-05-09 | 2004-11-26 | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124359523|Q124359523]] |- | style='text-align:right'| 488 | [[Jüri Loosaar]] | | 1948-07-22 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q135218736|Q135218736]] |- | style='text-align:right'| 489 | [[Jüri Peterson (Q125774959)|Jüri Peterson]] | Eesti sõudja | 1948-12-28 | 2022-01-07 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q125774959|Q125774959]] |- | style='text-align:right'| 490 | [[Jüri Siigur]] | | 1941-04-11 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q125268428|Q125268428]] |- | style='text-align:right'| 491 | [[Jēkabs Ozoliņš]] | | 1893-06-20 | 1938-09-27 | | [[Võru]] | [[:d:Q4332230|Q4332230]] |- | style='text-align:right'| 492 | [[Kaarel-Ain Viirok]] | eesti autosportlane ja sporditegelane | 1935-12-31 | 2008-02-04 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124313828|Q124313828]] |- | style='text-align:right'| 493 | [[Kaarlo Ilmari Kalpa]] | Soome arst | 1893-07-21 | 1963-02-20 | | [[Ruhnu]] | [[:d:Q42902081|Q42902081]] |- | style='text-align:right'| 494 | [[Kadri Kongas]] | | 1945-07-08 | | | [[Vormsi]] | [[:d:Q134428531|Q134428531]] |- | style='text-align:right'| 495 | [[Kai Kuningas]] | Eesti keemik | 1941-05-19 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134621412|Q134621412]] |- | style='text-align:right'| 496 | [[Kai Mäeleht]] | | 1949-10-19 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q135006337|Q135006337]] |- | style='text-align:right'| 497 | [[Kai Parmas]] | | 1958-02-20 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q125338936|Q125338936]] |- | style='text-align:right'| 498 | [[Kaia Lattikas]] | eesti muusikaajakirjanik | 1963-02-25 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134454580|Q134454580]] |- | style='text-align:right'| 499 | [[Kaido Fridolin]] | ehitusettevõtja | 1962-07-01 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q50661097|Q50661097]] |- | style='text-align:right'| 500 | [[Kaido Päästel]] | eesti lavameister-puusepp, pealavameister | 1964-03-02 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134960167|Q134960167]] |- | style='text-align:right'| 501 | [[Kaie Humal]] | eesti murdeluule koguja | 1938-10-29 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q137919657|Q137919657]] |- | style='text-align:right'| 502 | [[Kaie Voolaid]] | eesti spordiajaloolane | 1942-09-24 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124337342|Q124337342]] |- | style='text-align:right'| 503 | [[Kaja Ilmjärv]] | Eesti laulja | 1963-01-31 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q134424573|Q134424573]] |- | style='text-align:right'| 504 | [[Kaja Kaur]] | | 1966-05-07 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q137995394|Q137995394]] |- | style='text-align:right'| 505 | [[Kalev-Koit Leino]] | Eesti majandusteadlane | 1938-10-19 | 2006 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134699268|Q134699268]] |- | style='text-align:right'| 506 | [[Kaljo Karolin]] | Eesti keemik | 1929-12-24 | 1988-01-06 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134589416|Q134589416]] |- | style='text-align:right'| 507 | [[Kalju Lott]] | Eesti keemik | 1942-08-10 | 2015-09-29 | | [[Kose-Risti]] | [[:d:Q134715685|Q134715685]] |- | style='text-align:right'| 508 | [[Kalju Nurme]] | eesti autosportlane | 1935-04-25 | 2006-04-21 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q124339725|Q124339725]] |- | style='text-align:right'| 509 | [[Kalju Valgerist]] | eesti sporditegelane | 1940-05-22 | | | [[Nõo]] | [[:d:Q124316993|Q124316993]] |- | style='text-align:right'| 510 | [[Kalju Varik]] | eesti motosportlane | 1953-04-01 | | | [[Kärstna]] | [[:d:Q124310705|Q124310705]] |- | style='text-align:right'| 511 | [[Kalle Luuk]] | eesti orienteeruja | 1954-12-13 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124338011|Q124338011]] |- | style='text-align:right'| 512 | [[Kalvar Kase]] | | 1970-09-27 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134992193|Q134992193]] |- | style='text-align:right'| 513 | [[Kapiton Pavlov]] | Venemaa maalikunstnik | 1791 | 1851-12-20 | [[Fail:Павлов Капітон. Автопортрет.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6366765|Q6366765]] |- | style='text-align:right'| 514 | [[Karen Sehested]] | | 1606 | 1672 | | [[Kuressaare]] | [[:d:Q16596336|Q16596336]] |- | style='text-align:right'| 515 | [[Karin Reerink]] | | 1894 | 1993 | | [[Eesti]] | [[:d:Q55195830|Q55195830]] |- | style='text-align:right'| 516 | [[Karl Altau]] | | 1925-01-03 | 2013 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134523214|Q134523214]] |- | style='text-align:right'| 517 | [[Karl Arro]] | | 1910 | 1995 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q133636632|Q133636632]] |- | style='text-align:right'| 518 | [[Karl Greenberg]] | | 1874-10-20 | 1944-09-22 | | [[Inju]] | [[:d:Q137885426|Q137885426]] |- | style='text-align:right'| 519 | [[Karl Krahe]] | | 1890-03-06 | 1922-07-09 | | [[Triigi (Väike-Maarja)|Triigi]] | [[:d:Q137733718|Q137733718]] |- | style='text-align:right'| 520 | [[Karl Kruštein]] | | 1887-01-29 | 1921-11-03 | | [[Eesti]] | [[:d:Q60829877|Q60829877]] |- | style='text-align:right'| 521 | [[Karl Martens]] | Eesti fotograaf | 1883-10-12 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q27924094|Q27924094]] |- | style='text-align:right'| 522 | [[Karl Oras]] | Eesti fotograaf | 1910-02-27 | | | [[Tartu vald (1991)|Tartu vald]] | [[:d:Q27943149|Q27943149]] |- | style='text-align:right'| 523 | [[Karl Saar]] | eesti klaverimeister | 1889-03-17 | 1980-12-23 | | [[Põlula]] | [[:d:Q134036260|Q134036260]] |- | style='text-align:right'| 524 | [[Karl Siim]] | eesti mäesuusataja | 1985-01-22 | | | [[Raasiku]] | [[:d:Q124296495|Q124296495]] |- | style='text-align:right'| 525 | [[Karl Thalheim]] | | 1900-05-26 | 1993-06-01 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1733150|Q1733150]] |- | style='text-align:right'| 526 | [[Karl Viileberg]] | | 1917-01-25 | 1991-12-12 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q135284264|Q135284264]] |- | style='text-align:right'| 527 | [[Karl von Espenberg]] | | 1761-08-15 | 1822-07-19 | [[Fail:Hofrath Carl von Espenbergi portree.jpg|center|120px]] | [[Hõbeda (Kadrina)|Hõbeda]] | [[:d:Q1730904|Q1730904]] |- | style='text-align:right'| 528 | [[Karl von Knorring]] | | 1746-05-22 | 1820-02-12 | [[Fail:RusPortraits v5-073 Charles Feodorowitch Knorring, 1746-1820.jpg|center|120px]] | [[Koeru vald]] | [[:d:Q979291|Q979291]] |- | style='text-align:right'| 529 | [[Karl-Georg von Stackelberg]] | | 1913-08-01<br/>1913-07-19 | 1980-08-28 | | [[Kuressaare]] | [[:d:Q1729776|Q1729776]] |- | style='text-align:right'| 530 | [[Karl-Johan Lips]] | Eesti korvpallur | 1996-07-20 | | | [[Viimsi]] | [[:d:Q109612780|Q109612780]] |- | style='text-align:right'| 531 | [[Karlo Aia]] | Eesti jalgrattur | 1990-08-18 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q30118090|Q30118090]] |- | style='text-align:right'| 532 | [[Kaspar Kaldoja]] | Eesti jalgpallur | 1990-01-01 | | [[Fail:Kaspar Kaldoja.jpg|center|120px]] | [[Keila]] | [[:d:Q120267577|Q120267577]] |- | style='text-align:right'| 533 | [[Kaster Kaselo]] | | 1906-02-02 | 1941-09-06 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q137732822|Q137732822]] |- | style='text-align:right'| 534 | [[Katharina Hauck]] | Saksa näitleja | 1973 | | | [[Võru]] | [[:d:Q1735906|Q1735906]] |- | style='text-align:right'| 535 | [[Katrin Karelsohn]] | | 1947-12-09 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134589176|Q134589176]] |- | style='text-align:right'| 536 | [[Katrin Mändmaa]] | eesti korvpallur, spordipedagoog ja -tegelane | 1950-05-14 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124301178|Q124301178]] |- | style='text-align:right'| 537 | [[Kaupo Teesalu]] | | 1971-04-16 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q135431772|Q135431772]] |- | style='text-align:right'| 538 | [[Kersti Inno]] | Eesti ajakirjanik | 1954-09-21 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134425022|Q134425022]] |- | style='text-align:right'| 539 | [[Kersti Kokk]] | | 1964-01-15 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q135287341|Q135287341]] |- | style='text-align:right'| 540 | [[Kersti Neem]] | Eesti näitleja | 1945-05-24 | 2008-09-09 | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q125370341|Q125370341]] |- | style='text-align:right'| 541 | [[Kevin Saar (Q124844278)|Kevin Saar]] | eesti motosportlane | 2000-03-24 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124844278|Q124844278]] |- | style='text-align:right'| 542 | [[Kiira Pashkov]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q135189539|Q135189539]] |- | style='text-align:right'| 543 | [[Kirill Kurenko]] | Eesti jalgpallur | 1991-02-14 | | [[Fail:Kirill Kurenko.jpg|center|120px]] | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q65174308|Q65174308]] |- | style='text-align:right'| 544 | [[Kirti-Kai Loorand]] | | 1971-07-05 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q134459895|Q134459895]] |- | style='text-align:right'| 545 | [[Kiti Põld]] | eesti teatriuurija | 1978-12-12 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124666312|Q124666312]] |- | style='text-align:right'| 546 | [[Koit Tsefels]] | | 1946 | | [[Fail:2018. aasta Aadu elutööpreemia laureaat Koit Tsefels (vasakul) ja Aadu inseneripreemia laureaat Märt Puust (Maanteeameti fotokogu).jpg|center|120px]] | [[Paunküla]] | [[:d:Q131542426|Q131542426]] |- | style='text-align:right'| 547 | [[Konrad Krischka]] | | 1902-08-23 | | | [[Kuressaare]] | [[:d:Q27875994|Q27875994]] |- | style='text-align:right'| 548 | [[Konstantin Istomin]] | | 1807-09-28 | 1876-10-02 | [[Fail:Константин Истомин.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3198770|Q3198770]] |- | style='text-align:right'| 549 | [[Krete Koovit]] | Eesti sõudja | 1996-02-15 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q125803131|Q125803131]] |- | style='text-align:right'| 550 | [[Kristel Leedjärv]] | | 1934-05-26 | | | [[Jõelähtme]] | [[:d:Q133863306|Q133863306]] |- | style='text-align:right'| 551 | [[Kristel Uuspalu]] | eesti karateka | 1975-07-24 | | | [[Laeva vald]] | [[:d:Q124286513|Q124286513]] |- | style='text-align:right'| 552 | [[Kristian Talvik]] | Rootsi maalikunstnik | 1943-03-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q6203532|Q6203532]] |- | style='text-align:right'| 553 | [[Kristiina Hoidre]] | | 1952-04-30 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134423985|Q134423985]] |- | style='text-align:right'| 554 | [[Kristiine Agu]] | eesti sporditegelane | 1971-04-05 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124313576|Q124313576]] |- | style='text-align:right'| 555 | [[Kristin Looveer]] | Eesti arhitekt | 1947-05-16 | | | [[Paistu]] | [[:d:Q133865787|Q133865787]] |- | style='text-align:right'| 556 | [[Kristjan Pihl]] | eesti teleajakirjanik | 1991-01-31 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124562514|Q124562514]] |- | style='text-align:right'| 557 | [[Kulvo Tamra]] | | 1963-07-29 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q125294612|Q125294612]] |- | style='text-align:right'| 558 | [[Kunnar Allikvee]] | Eesti fotograaf | 1926-08-01 | 2006-02-13 | | [[Vaida]] | [[:d:Q124399826|Q124399826]] |- | style='text-align:right'| 559 | [[Kurt Carendi]] | | 1905-04-12 | 1971 | [[Fail:Kurt Carendi.jpg|center|120px]] | [[Vara vald]] | [[:d:Q24019592|Q24019592]] |- | style='text-align:right'| 560 | [[Kustas Kaleviste]] | | 1893-11-15 | | | [[Kullamaa vald]] | [[:d:Q40015769|Q40015769]] |- | style='text-align:right'| 561 | [[Kädi Kosenkranius]] | | 1968-02-04 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134442798|Q134442798]] |- | style='text-align:right'| 562 | [[Kätlin Rothberg]] | eesti judoka | 1979-04-22 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124339423|Q124339423]] |- | style='text-align:right'| 563 | [[Kęstutis Bulota]] | | 1896 | 1941 | [[Fail:Kęstutis Bulota LFLS.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3739899|Q3739899]] |- | style='text-align:right'| 564 | [[Lagle Israel]] | eesti kujur, maalikunstnik ja graafik | 1923-10-20 | 2000-04-24 | | [[Võistre]] | [[:d:Q50376958|Q50376958]] |- | style='text-align:right'| 565 | [[Laima Dalbina]] | | 1993-05-25 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134963870|Q134963870]] |- | style='text-align:right'| 566 | [[Laine Simson]] | | 1948-08-12 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q135265390|Q135265390]] |- | style='text-align:right'| 567 | [[Larisa Tsaryova]] | Venemaa ujuja | 1958-08-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q6489466|Q6489466]] |- | style='text-align:right'| 568 | [[Leena Annus]] | eesti orienteeruja ja spordiarst | 1949-12-18 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124316038|Q124316038]] |- | style='text-align:right'| 569 | [[Leeni Hansson]] | Eesti sotsioloog | 1946-01-04 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q134562031|Q134562031]] |- | style='text-align:right'| 570 | [[Lehte Jäärats]] | Eesti näitleja | 1941-09-07 | 2008 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134955103|Q134955103]] |- | style='text-align:right'| 571 | [[Lehti Heapost]] | | 1939-07-03 | | | [[Rootsivere]] | [[:d:Q133847841|Q133847841]] |- | style='text-align:right'| 572 | [[Leida Randmer]] | eesti tennisist ja treener | 1909-04-19 | 2007-03-18 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124338541|Q124338541]] |- | style='text-align:right'| 573 | [[Lembar Kivistik]] | Eesti poliitik | 1947-01-14 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q134963881|Q134963881]] |- | style='text-align:right'| 574 | [[Lembit Härm]] | | 1920-09-20 | 2004-03-19 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q125314142|Q125314142]] |- | style='text-align:right'| 575 | [[Lembit Kolk]] | Eesti poliitik | 1907 | 2003-04-13 | | [[Muhu]] | [[:d:Q105773602|Q105773602]] |- | style='text-align:right'| 576 | [[Lembit Lilleleht]] | | 1930-03-09 | 2019-06-06 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134705341|Q134705341]] |- | style='text-align:right'| 577 | [[Lembit Semsugov]] | Eesti sumokohtunik | 1954-08-02 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124320939|Q124320939]] |- | style='text-align:right'| 578 | [[Lembit Vaik]] | | 1920-04-02 | 1998-08-09 | | [[Keila]] | [[:d:Q134173650|Q134173650]] |- | style='text-align:right'| 579 | [[Lembit Vihvelin]] | | 1922-02-16 | 2001-08-21 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q135085121|Q135085121]] |- | style='text-align:right'| 580 | [[Lemmi Selge]] | eesti karateka ja judoka | 1963-03-16 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q124218612|Q124218612]] |- | style='text-align:right'| 581 | [[Lemmik Lehtmets]] | | 1948-02-10 | | | [[Luusika]] | [[:d:Q135000960|Q135000960]] |- | style='text-align:right'| 582 | [[Leo Biek]] | | 1921 | 2001 | | [[Eesti]] | [[:d:Q45753900|Q45753900]] |- | style='text-align:right'| 583 | [[Leo Bruhns]] | Saksamaa kunstiajaloolane | 1884-11-26 | 1957-12-27 | | [[Nissi vald]] | [[:d:Q1818498|Q1818498]] |- | style='text-align:right'| 584 | [[Leo Leesaar]] | | 1941-05-15 | 1995-05-17 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q133863312|Q133863312]] |- | style='text-align:right'| 585 | [[Leonid Petrushin]] | Venemaa kunstnik | 1946-09-13 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q15080559|Q15080559]] |- | style='text-align:right'| 586 | [[Leonti Vorontšuk]] | eesti poksija ja kikkpoksija | 1973-08-14 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124316056|Q124316056]] |- | style='text-align:right'| 587 | [[Leopold F. Gruner]] | Saksamaa botaanik | 1839 | | | [[Põltsamaa vald (1991)|Põltsamaa vald]] | [[:d:Q5973427|Q5973427]] |- | style='text-align:right'| 588 | [[Leopoldo J. Niilus]] | Argentina jurist | 1930-01-19 | 2015-02-09 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1517430|Q1517430]] |- | style='text-align:right'| 589 | [[Lia Laasberg]] | eesti metallikunstnik | 1944-10-09 | | | [[Tamse]] | [[:d:Q133858851|Q133858851]] |- | style='text-align:right'| 590 | [[Lidia Uustal]] | eesti treener, spordipedagoog ja -tegelane | 1918-12-23 | 2012-07-06 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q124310974|Q124310974]] |- | style='text-align:right'| 591 | [[Liina Maldre]] | | 1965-03-25 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q135267869|Q135267869]] |- | style='text-align:right'| 592 | [[Liina Sormus]] | | 1997-06-28 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134963924|Q134963924]] |- | style='text-align:right'| 593 | [[Liis Ojamäe]] | Eesti sotsioloog | 1977-10-10 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q135297570|Q135297570]] |- | style='text-align:right'| 594 | [[Liisa Merisalu]] | Eesti jalgpallur | 2002-01-15 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q97759713|Q97759713]] |- | style='text-align:right'| 595 | [[Liisu Mitt]] | Eesti sõudja | 1997-07-18 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q124843538|Q124843538]] |- | style='text-align:right'| 596 | [[Lili Kaelas]] | | 1919-01-30 | 2007-12-09 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q16595401|Q16595401]] |- | style='text-align:right'| 597 | [[Linda Toomsalu]] | | 1930-11-06 | 2018-01-18 | | [[Välgita]] | [[:d:Q134509577|Q134509577]] |- | style='text-align:right'| 598 | [[Lisette Täks]] | | 2003-02-22 | | | [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]] | [[:d:Q133762404|Q133762404]] |- | style='text-align:right'| 599 | [[Livio Vilberg]] | eesti ujuja | 1963-12-13 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124316585|Q124316585]] |- | style='text-align:right'| 600 | [[Ljubov Gornaja]] | | 1949-02-23 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q134548952|Q134548952]] |- | style='text-align:right'| 601 | [[Ljudmila Kovaljova]] | Eesti korvpallur | 1982-01-30 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124340158|Q124340158]] |- | style='text-align:right'| 602 | [[Ludmilla Tarm]] | | 1919-03-16 | 1982-03-16 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134962791|Q134962791]] |- | style='text-align:right'| 603 | [[Ludwig Alexander Konstantin von Baumgarten]] | | 1819 | 1902 | [[Fail:Konstantin Ludwig Alexander von Baumgarten.jpg|center|120px]] | [[Vohnja]] | [[:d:Q55092753|Q55092753]] |- | style='text-align:right'| 604 | [[Luule Heapost]] | | 1932-02-12 | 1992-01-28 | | [[Rootsivere]] | [[:d:Q133847843|Q133847843]] |- | style='text-align:right'| 605 | [[Lydia Jõõts]] | | 1911-02-22 | 1999-12-27 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q133848960|Q133848960]] |- | style='text-align:right'| 606 | [[Lydia Roos]] | eesti näitleja | 1954-01-31 | | | [[Loksa]] | [[:d:Q125753968|Q125753968]] |- | style='text-align:right'| 607 | [[Lydia Vohu]] | | 1916-01-14 | 1990-09-11 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q125252804|Q125252804]] |- | style='text-align:right'| 608 | [[Maarika Jäätma]] | eesti vibulaskur ja treener | 1969-07-13 | | [[Fail:Maarika Jäätma, treener.jpg|center|120px]] | [[Viljandi]] | [[:d:Q124843595|Q124843595]] |- | style='text-align:right'| 609 | [[Maarja Niinemägi]] | | 1979 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q115647697|Q115647697]] |- | style='text-align:right'| 610 | [[Madis Kiisk]] | Eesti füüsik | 1974-02-03 | | | [[Simuna]] | [[:d:Q90239274|Q90239274]] |- | style='text-align:right'| 611 | [[Madis Lepik]] | | 1958-11-17 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134699841|Q134699841]] |- | style='text-align:right'| 612 | [[Madis Pärtel]] | Eesti võrkpallur | 1985-11-01 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q21285444|Q21285444]] |- | style='text-align:right'| 613 | [[Magda Toome]] | | 1922-04-30 | 2015-01-07 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134409646|Q134409646]] |- | style='text-align:right'| 614 | [[Maie Helm]] | kunstnik | 1958-05-02 | | | [[Tammiku (Väike-Maarja)|Tammiku]] | [[:d:Q50698128|Q50698128]] |- | style='text-align:right'| 615 | [[Maie Kaasikmäe]] | Eesti näitleja | 1954-08-31 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134349620|Q134349620]] |- | style='text-align:right'| 616 | [[Maie Käbbi]] | Eesti majandusteadlane | 1941-10-06 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q134631865|Q134631865]] |- | style='text-align:right'| 617 | [[Maimu Kents]] | Eesti näitleja | 1915-06-21 | 1992-02-22 | | [[Keila]] | [[:d:Q134350080|Q134350080]] |- | style='text-align:right'| 618 | [[Maimu Muttik]] | | 1951-12-25 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134467800|Q134467800]] |- | style='text-align:right'| 619 | [[Maimu Orgussaar]] | Eesti näitleja | 1911-10-16 | 1975-09-11 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q134384225|Q134384225]] |- | style='text-align:right'| 620 | [[Maire Sirel]] | | 1950-05-05 | | | [[Kolga-Jaani]] | [[:d:Q135265484|Q135265484]] |- | style='text-align:right'| 621 | [[Mait Martinson]] | Eesti diplomaat | 1969-06-19 | | [[Fail:Mait Martinson.jpg|center|120px]] | [[Pärnu]] | [[:d:Q129149327|Q129149327]] |- | style='text-align:right'| 622 | [[Mait Sepp]] | | 1974-12-29 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q135216579|Q135216579]] |- | style='text-align:right'| 623 | [[Maldar Mäesalu]] | | 1959-12-08 | | | [[Hageri küla|Hageri]] | [[:d:Q135006339|Q135006339]] |- | style='text-align:right'| 624 | [[Malle Raid]] | | 1941-11-05 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134475892|Q134475892]] |- | style='text-align:right'| 625 | [[Malle Sasi]] | Eesti kunstnik | 1940-01-01 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q133888021|Q133888021]] |- | style='text-align:right'| 626 | [[Mann Helstein]] | Eesti muusik | 1989-02-18 | | [[Fail:Mann Helstein (cropped).jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q3744137|Q3744137]] |- | style='text-align:right'| 627 | [[Marcin Frantz]] | Saksamaa arhitekt | 1679 | 1742-11-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q11770679|Q11770679]] |- | style='text-align:right'| 628 | [[Mare Hellam]] | | 1904-04-25 | 1962-07-03 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134300392|Q134300392]] |- | style='text-align:right'| 629 | [[Mare Puusepp]] | eesti laulja ja näitleja | 1942-03-09 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q131910590|Q131910590]] |- | style='text-align:right'| 630 | [[Mare Viies]] | | 1949-01-14 | | | [[Keila]] | [[:d:Q135088179|Q135088179]] |- | style='text-align:right'| 631 | [[Marek Talts]] | | 1973-03-08 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134499288|Q134499288]] |- | style='text-align:right'| 632 | [[Maret Aronovich]] | | 1945-08-30 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134963137|Q134963137]] |- | style='text-align:right'| 633 | [[Maret Valner]] | | 1978-01-15 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971156|Q134971156]] |- | style='text-align:right'| 634 | [[Marge Venkov]] | | 1974-03-02 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134513854|Q134513854]] |- | style='text-align:right'| 635 | [[Margit Kurvits]] | eesti sporditegelane | 1964-10-03 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124338338|Q124338338]] |- | style='text-align:right'| 636 | [[Margus Press]] | | 1953-09-17 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q135012360|Q135012360]] |- | style='text-align:right'| 637 | [[Margus Saare]] | | 1967-03-29 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q135041759|Q135041759]] |- | style='text-align:right'| 638 | [[Mari Järsk]] | | 1987-11-28 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q136312241|Q136312241]] |- | style='text-align:right'| 639 | [[Maria Amalia di Curlandia]] | | 1653 | 1711 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1144636|Q1144636]] |- | style='text-align:right'| 640 | [[Maria Dangell]] | Eestist pärit pianist | 1974-03-30 | | [[Fail:Maria Dangell Hans Gert Poettering.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6761136|Q6761136]] |- | style='text-align:right'| 641 | [[Maria Feodorovna Blosfeldt]] | | 1848-01-22 | 1908-10-22 | | [[Tarvastu]] | [[:d:Q116480308|Q116480308]] |- | style='text-align:right'| 642 | [[Maria Zeltser]] | Eesti matemaatik | 1976-10-07 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q102405006|Q102405006]] |- | style='text-align:right'| 643 | [[Marie Dücker]] | Balti-Saksa kunstnik | 1847-07-25 | 1947-04-22 | | [[Kuressaare]] | [[:d:Q50377420|Q50377420]] |- | style='text-align:right'| 644 | [[Marie Hermes Elisabeth Baer von Huthorn]] | | 1866-09-25 | 1929-02-10 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1897543|Q1897543]] |- | style='text-align:right'| 645 | [[Marika Kirch]] | Eesti sotsioloog | 1951-02-04 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134604383|Q134604383]] |- | style='text-align:right'| 646 | [[Marika Pärk]] | | 1964-05-09 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134475489|Q134475489]] |- | style='text-align:right'| 647 | [[Marin Moks]] | eesti karateka | 1981-02-09 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124314702|Q124314702]] |- | style='text-align:right'| 648 | [[Marina Šestakov]] | | 1936-05-23 | 2002-01-24 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134930741|Q134930741]] |- | style='text-align:right'| 649 | [[Maris Jõeveer]] | eesti kikkpoksija | 1985-05-01 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124252349|Q124252349]] |- | style='text-align:right'| 650 | [[Maris Oidekivi-Kaufmann]] | | 1974-02-04 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q125523737|Q125523737]] |- | style='text-align:right'| 651 | [[Marit Kauk-Kuusik]] | | 1977-04-25 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q61804900|Q61804900]] |- | style='text-align:right'| 652 | [[Marje Kerem]] | eesti metallikunstnik | 1944-07-31 | 2024-07-21 | | [[Käru (Väike-Maarja)|Käru]] | [[:d:Q133853911|Q133853911]] |- | style='text-align:right'| 653 | [[Marko Kurvits]] | eesti ammulaskur | 1984-07-15 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124312858|Q124312858]] |- | style='text-align:right'| 654 | [[Marko Lõhmus]] | eesti muusikategelane | 1969-07-10 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134460266|Q134460266]] |- | style='text-align:right'| 655 | [[Markus Saksatamm]] | Eesti kirjanik | 1969-01-28 | | | [[Saku]] | [[:d:Q126028334|Q126028334]] |- | style='text-align:right'| 656 | [[Marlit Veldi]] | | 1957-08-06 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q135396651|Q135396651]] |- | style='text-align:right'| 657 | [[Mart Jaagus]] | | 1921-04-26 | 2009 | | [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]] | [[:d:Q134571452|Q134571452]] |- | style='text-align:right'| 658 | [[Mart Marguste]] | | 1928-04-20 | 2004-02-15 | | [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]] | [[:d:Q134720578|Q134720578]] |- | style='text-align:right'| 659 | [[Mart Org]] | Rootsi kunstnik | 1935-04-02 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q28529871|Q28529871]] |- | style='text-align:right'| 660 | [[Mart Speek]] | | 1955-07-27 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q135319593|Q135319593]] |- | style='text-align:right'| 661 | [[Mart Traksmann]] | | 1940-02-25 | 2005-06-16 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134509732|Q134509732]] |- | style='text-align:right'| 662 | [[Marta Männisalu]] | Eesti kunstiajaloolane | 1933 | | | [[Lalsi]] | [[:d:Q125304278|Q125304278]] |- | style='text-align:right'| 663 | [[Marten Männi]] | Eesti veemotosportlane | 2001-07-11 | | | [[Saku]] | [[:d:Q124844128|Q124844128]] |- | style='text-align:right'| 664 | [[Martin Lihu]] | | 1930-12-08 | | | [[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)]] | [[:d:Q134703821|Q134703821]] |- | style='text-align:right'| 665 | [[Martin Mander]] | Eesti ärimees | 1985 | | [[Fail:Martin Mander.jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q84056439|Q84056439]] |- | style='text-align:right'| 666 | [[Martin Trepp]] | | 1892 | | [[Fail:Treps (i.e. Martin Trepp, aviateur de l'escadrille N 12) - btv1b53237633z.jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q138333135|Q138333135]] |- | style='text-align:right'| 667 | [[Marvi Taggo]] | | 1942-06-09 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134498246|Q134498246]] |- | style='text-align:right'| 668 | [[Maschinka Schubert]] | | 1815-08-25 | 1882-09-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1296591|Q1296591]] |- | style='text-align:right'| 669 | [[Mati Ilomets]] | eesti sooteadlane | 1950-08-24 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q131872605|Q131872605]] |- | style='text-align:right'| 670 | [[Mati Kallas]] | | 1961-11-16 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q134963820|Q134963820]] |- | style='text-align:right'| 671 | [[Mati Leibak]] | | 1951-03-28 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134454994|Q134454994]] |- | style='text-align:right'| 672 | [[Mati Merimaa]] | | 1943-05-02 | 2012 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134726604|Q134726604]] |- | style='text-align:right'| 673 | [[Mati Ojandu]] | eesti orienteeruja, treener ja sporditegelane | 1951-10-24 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124338463|Q124338463]] |- | style='text-align:right'| 674 | [[Matti Enn Kaups]] | | 1932-09-23 | 1998-09-25 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q132174970|Q132174970]] |- | style='text-align:right'| 675 | [[Matti Holter]] | | 1942-10-05 | 2008-03-15 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q131858913|Q131858913]] |- | style='text-align:right'| 676 | [[Matti Villemson]] | eesti mootorratta- ja autosportlane | 1946-06-21 | 2021-06-14 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124316583|Q124316583]] |- | style='text-align:right'| 677 | [[Mattias Reinaas]] | Eesti veemotosportlane | 2004-12-28 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q124844139|Q124844139]] |- | style='text-align:right'| 678 | [[Matts Dreijer]] | | 1901-01-31 | 1998-04-15 | | [[Ruhnu küla|Ruhnu]] | [[:d:Q3431508|Q3431508]] |- | style='text-align:right'| 679 | [[Matvei Minajev]] | | 2007-04-29 | | [[Fail:Matvei Minajev on FC Phoenix.jpg|center|120px]] | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q137398870|Q137398870]] |- | style='text-align:right'| 680 | [[Max Kurre]] | | 1896-09-30 | 1943-02-13 | | [[Lääniste]] | [[:d:Q137885884|Q137885884]] |- | style='text-align:right'| 681 | [[Maximilian Reinhold Karl von Güldenstubbe]] | | 1850-10-20 | 1931-12-13 | | [[Kuressaare]] | [[:d:Q27095400|Q27095400]] |- | style='text-align:right'| 682 | [[Meelis Kolmer]] | | 1961-12-24 | | | [[Keila]] | [[:d:Q134607518|Q134607518]] |- | style='text-align:right'| 683 | [[Meelis Korstin]] | eesti korvpallitreener, sporditegelane ja -pedagoog | 1956-09-14 | | | [[Sompa linnaosa]] | [[:d:Q124312807|Q124312807]] |- | style='text-align:right'| 684 | [[Meelis Pohlak]] | | 1975-05-26 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q135299038|Q135299038]] |- | style='text-align:right'| 685 | [[Meelis Pällo]] | eesti ammulaskur | 1961-11-26 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124339404|Q124339404]] |- | style='text-align:right'| 686 | [[Meelis Sarv]] | eesti näitleja ja näitejuht | 1974-12-25 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124693344|Q124693344]] |- | style='text-align:right'| 687 | [[Meinhard Prii]] | eesti sõudja | 1929-04-06 | 2018-11-03 | | [[Muhu]] | [[:d:Q124312390|Q124312390]] |- | style='text-align:right'| 688 | [[Merike Kull]] | eesti spordipedagoog ja -teadlane | 1967-04-15 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124077999|Q124077999]] |- | style='text-align:right'| 689 | [[Merily Väster]] | | 2009-10-19 | | | [[Põltsamaa vald (1991)|Põltsamaa vald]] | [[:d:Q137532773|Q137532773]] |- | style='text-align:right'| 690 | [[Merle Lust]] | eesti keskkonnafüüsik | 1974-05-19 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q134719022|Q134719022]] |- | style='text-align:right'| 691 | [[Merle Vantsi]] | Eesti ujuja ja spordipedagoog | 1965-02-27 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q125803038|Q125803038]] |- | style='text-align:right'| 692 | [[Meta Arnemann-Sprengholz]] | | | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q126920035|Q126920035]] |- | style='text-align:right'| 693 | [[Meta Jürgo]] | | 1909-05-17 | 1995-04-05 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q125201886|Q125201886]] |- | style='text-align:right'| 694 | [[Meta Pruul]] | | 1912 | 1981 | | [[Tänassilma]] | [[:d:Q94513809|Q94513809]] |- | style='text-align:right'| 695 | [[Mia Pumbo]] | | 1882-01-18 | No/unknown value | | [[Pärnu]] | [[:d:Q125342255|Q125342255]] |- | style='text-align:right'| 696 | [[Mihkel Jürgens]] | | 1820-10-22 | 1874-01-15 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q131936796|Q131936796]] |- | style='text-align:right'| 697 | [[Mihkel Maran]] | | 1948-01-12 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134720340|Q134720340]] |- | style='text-align:right'| 698 | [[Mikhail Shchurupov]] | | 1815-07-15 | 1901-04-20 | [[Fail:Mikhail Shchurupov.jpg|center|120px]] | [[Kuressaare]] | [[:d:Q4529258|Q4529258]] |- | style='text-align:right'| 699 | [[Milvi Agur]] | eesti põllumajandusteadlane, viroloog | 1939-04-17 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124368553|Q124368553]] |- | style='text-align:right'| 700 | [[Milvi Pogi]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971258|Q134971258]] |- | style='text-align:right'| 701 | [[Milvi Roosilill]] | eesti korv- ja käsipallur | 1935-10-23 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q124338343|Q124338343]] |- | style='text-align:right'| 702 | [[Milvi Vainik]] | Eesti arhitekt | 1935-03-24 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q133925885|Q133925885]] |- | style='text-align:right'| 703 | [[Mirjam Frey]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971242|Q134971242]] |- | style='text-align:right'| 704 | [[Moonika Sutt]] | Eesti laulja | 1963-01-19 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134497962|Q134497962]] |- | style='text-align:right'| 705 | [[Märt Kabal]] | | 1890-02-17 | 1941-10-15 | | [[Tarvastu]] | [[:d:Q137827232|Q137827232]] |- | style='text-align:right'| 706 | [[Märt Ruubel]] | | 1877-01-17 | | | [[Paistu]] | [[:d:Q137847689|Q137847689]] |- | style='text-align:right'| 707 | [[Märt Sepper]] | Eesti luuletaja | 1991-09-12 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q126012303|Q126012303]] |- | style='text-align:right'| 708 | [[Méry von Bruiningk]] | | 1818-08-11 | 1853-01-22 | | [[Kärstna]] | [[:d:Q18921139|Q18921139]] |- | style='text-align:right'| 709 | [[Nadezhda Morozova]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q135191425|Q135191425]] |- | style='text-align:right'| 710 | [[Natalia Tykhonravova]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971155|Q134971155]] |- | style='text-align:right'| 711 | [[Natalia Zholudz]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971238|Q134971238]] |- | style='text-align:right'| 712 | [[Natalie Käärik]] | | 1904-08-18 | 1990-04-21 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q137925252|Q137925252]] |- | style='text-align:right'| 713 | [[Natan Mööl]] | | 1924-01-01 | 1990-03-18 | | [[Keila]] | [[:d:Q134652767|Q134652767]] |- | style='text-align:right'| 714 | [[Neeme Henk]] | | 1957-07-06 | | | [[Keila]] | [[:d:Q134300433|Q134300433]] |- | style='text-align:right'| 715 | [[Nicolai Guleke]] | | 1878-04-25 | 1958-04-04 | [[Fail:Nikolai Guleke.jpg|center|120px]] | [[Pärnu]] | [[:d:Q1986291|Q1986291]] |- | style='text-align:right'| 716 | [[Nicolas Greschny]] | Prantsusmaa maalikunstnik | 1912-09-02 | 1985-04-24 | [[Fail:Fresques de l'église sainte-Anne.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3340377|Q3340377]] |- | style='text-align:right'| 717 | [[Nicolaus Peter Julius Frey]] | | | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q127423950|Q127423950]] |- | style='text-align:right'| 718 | [[Niels Bätge]] | | 1913-04-19 | 1944-12-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q7031464|Q7031464]] |- | style='text-align:right'| 719 | [[Nikolai Ratkevitš]] | Eesti laskur | 1953-09-19 | 2019-07-16 | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124339099|Q124339099]] |- | style='text-align:right'| 720 | [[Nikolai von Krüdener]] | | 1811-03-10 | 1891-02-17 | [[Fail:Nikolai Karl Gregor von Krüdener.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q2471459|Q2471459]] |- | style='text-align:right'| 721 | [[Nikolai von Sivers]] | | 1867 | 1943 | | [[Kolga-Jaani]] | [[:d:Q55105505|Q55105505]] |- | style='text-align:right'| 722 | [[Nils Moritz]] | Rootsi näitleja | 1943-05-05 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q3358967|Q3358967]] |- | style='text-align:right'| 723 | [[Norman Balk]] | | 1894-01-04 | 1975 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1566875|Q1566875]] |- | style='text-align:right'| 724 | [[Olaf von Fersen]] | Saksamaa ajakirjanik | 1912-01-21 | 2000-09-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1644995|Q1644995]] |- | style='text-align:right'| 725 | [[Olavi Kõrre]] | Eesti muusik | 1964-07-09 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134452159|Q134452159]] |- | style='text-align:right'| 726 | [[Oleg Sergeevič Grebenščikov]] | | 1905 | 1980 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q15867468|Q15867468]] |- | style='text-align:right'| 727 | [[Oleg Zahharov]] | Eesti tõstja | 1985-11-29 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124316179|Q124316179]] |- | style='text-align:right'| 728 | [[Olev Joonase]] | | 1918-09-12 | 2017 | | [[Lääniste]] | [[:d:Q134885229|Q134885229]] |- | style='text-align:right'| 729 | [[Olev Kalda]] | | 1964-07-03 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134587174|Q134587174]] |- | style='text-align:right'| 730 | [[Olev Raudsepp]] | eesti kergejõustiklane ja sporditegelane | 1945-09-14 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q124256615|Q124256615]] |- | style='text-align:right'| 731 | [[Olev Saarep]] | | 1910-04-28 | 1990-12-07 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134879815|Q134879815]] |- | style='text-align:right'| 732 | [[Oscar Carl Andreas Koch]] | | 1867 | 1930 | | [[Karla (Kose)|Karla]] | [[:d:Q55098571|Q55098571]] |- | style='text-align:right'| 733 | [[Oskar Gutmann]] | | 1902-09-06 | 1990-09-19 | | [[Rahula]] | [[:d:Q134294384|Q134294384]] |- | style='text-align:right'| 734 | [[Oskar Käis]] | | 1932-10-18 | 2023-01-19 | | [[Eesti]] | [[:d:Q111398789|Q111398789]] |- | style='text-align:right'| 735 | [[Oskar Lubi]] | eesti laevaehitusinsener ja pedagoog | 1902-11-28 | 1981-04-24 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134715751|Q134715751]] |- | style='text-align:right'| 736 | [[Oskar Masing]] | | 1874-03-24 | 1947-01-01 | | [[Kuressaare]] | [[:d:Q2791696|Q2791696]] |- | style='text-align:right'| 737 | [[Oskar Mitt]] | Eesti näitleja | 1898-08-26 | 1955-01-25 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134374958|Q134374958]] |- | style='text-align:right'| 738 | [[Oskar Muro]] | | 1888-09-13 | 1942-04-24 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q137840765|Q137840765]] |- | style='text-align:right'| 739 | [[Oskar Osberg]] | | 1836-04-28 | 1901-04-14 | | [[Kuressaare]] | [[:d:Q23870438|Q23870438]] |- | style='text-align:right'| 740 | [[Oskar Paulson]] | Venemaa arhitekt | 1860-04-07 | 1925-12-31 | [[Fail:Oscar Gustav Paulson.jpg|center|120px]] | [[Viljandi]] | [[:d:Q126905271|Q126905271]] |- | style='text-align:right'| 741 | [[Oskar Rehtsalu]] | eesti laskesporditegelane | 1918-09-30 | 2005-07-21 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)]] | [[:d:Q124336845|Q124336845]] |- | style='text-align:right'| 742 | [[Oskar Rootsman]] | | 1897-10-22 | 1919-08-02 | | [[Kurista (Kastre)|Kurista]] | [[:d:Q137775563|Q137775563]] |- | style='text-align:right'| 743 | [[Oskar Teder]] | Eesti fotograaf | 1909-11-20 | | | [[Mõniste vald]] | [[:d:Q28022327|Q28022327]] |- | style='text-align:right'| 744 | [[Oskar Võsandi]] | eesti kergejõustiklane ja kergejõustikukohtunik | 1915-12-17 | 2011-08-07 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q124262110|Q124262110]] |- | style='text-align:right'| 745 | [[Ossip Gannibal]] | | 1744-01-20 | 1806-10-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q8718442|Q8718442]] |- | style='text-align:right'| 746 | [[Osvald Kaldre]] | | 1934-08-30 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134989536|Q134989536]] |- | style='text-align:right'| 747 | [[Otto Balthasar von Buxhoeveden]] | | 1839-12-05 | 1907-06-12<br/>1907-06-08 | [[Fail:Otto Balthasar Freiherr von Buxhoeveden.jpg|center|120px]] | [[Kuressaare]] | [[:d:Q15064746|Q15064746]] |- | style='text-align:right'| 748 | [[Otto Herman Jürendi]] | | 1900-10-04 | 1991-10-03 | | [[Kiltsi]] | [[:d:Q134580632|Q134580632]] |- | style='text-align:right'| 749 | [[Otto Juhansoo]] | eesti kergejõustiklane | 1913-02-09 | 1995-10-03 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)]] | [[:d:Q124323055|Q124323055]] |- | style='text-align:right'| 750 | [[Otto von Taube]] | | 1879-06-21 | 1973-06-30 | [[Fail:J.Lutz- Otto von Taube.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1411663|Q1411663]] |- | style='text-align:right'| 751 | [[Patrik Kristal]] | Eesti jalgpallur | 2007-11-12 | | | [[Viimsi vald]] | [[:d:Q120084209|Q120084209]] |- | style='text-align:right'| 752 | [[Paul Arupõld]] | | 1886-09-17 | | | [[Räpina vald (1991)|Räpina vald]] | [[:d:Q27826839|Q27826839]] |- | style='text-align:right'| 753 | [[Paul Kukk]] | eesti suusataja | 1922-01-02 | 1985-02-07 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124171598|Q124171598]] |- | style='text-align:right'| 754 | [[Paul Kukk]] | eesti motosportlane | 1955-07-16 | | | [[Raasiku]] | [[:d:Q124171600|Q124171600]] |- | style='text-align:right'| 755 | [[Paul Vart]] | eesti käsipallur | 1944-02-29 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124314691|Q124314691]] |- | style='text-align:right'| 756 | [[Pavel Levitsky]] | | 1859-10-03 | 1938-07-31 | [[Fail:Levitskiy PP.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3372961|Q3372961]] |- | style='text-align:right'| 757 | [[Peep Koidu]] | eesti suusataja | 1967-03-20 | | | [[Keila]] | [[:d:Q124296613|Q124296613]] |- | style='text-align:right'| 758 | [[Peet Kaaret]] | Eesti botaanik | 1910-04-09 | 1987-05-08 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134581723|Q134581723]] |- | style='text-align:right'| 759 | [[Peet Talvoja]] | | 1937-09-05 | 2017 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134930931|Q134930931]] |- | style='text-align:right'| 760 | [[Peeter Allikoja]] | eesti lauatennisetreener ja sporditegelane | 1954-07-23 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124310472|Q124310472]] |- | style='text-align:right'| 761 | [[Peeter Hunt]] | eesti tromboonimängija ja ujumiskohtunik | 1927-05-31 | 2021-10-13 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124310467|Q124310467]] |- | style='text-align:right'| 762 | [[Peeter Järve]] | Eesti poliitik | 1874-03-11 | 1936-06-20 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q105737188|Q105737188]] |- | style='text-align:right'| 763 | [[Peeter Karin]] | Eesti poliitik | 1877-10-09 | 1944-08-23 | | [[Tartu vald]] | [[:d:Q105698332|Q105698332]] |- | style='text-align:right'| 764 | [[Peeter Kulkov]] | Eesti iluuisutaja ja treener | 1948-09-22 | | | [[Prangli]] | [[:d:Q50375783|Q50375783]] |- | style='text-align:right'| 765 | [[Peeter Lepp (Q129170062)|Peeter Lepp]] | Eesti motosportlane | 1939-03-28 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q129170062|Q129170062]] |- | style='text-align:right'| 766 | [[Peeter Lusmägi]] | eesti sporditegelane | 1978-07-22 | | | [[Pikevere]] | [[:d:Q124216764|Q124216764]] |- | style='text-align:right'| 767 | [[Peeter Matt]] | eesti ujuja | 1962-07-06 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124325567|Q124325567]] |- | style='text-align:right'| 768 | [[Peeter Sookruus]] | eesti raadioajakirjanik ja riigiametnik | 1950-02-24 | | | [[Keila]] | [[:d:Q124360956|Q124360956]] |- | style='text-align:right'| 769 | [[Peter Friedrich von Körber]] | | 1732-03-27 | 1799 | | [[Tarvastu]] | [[:d:Q52148920|Q52148920]] |- | style='text-align:right'| 770 | [[Peter P. Silvester]] | | 1935-01-25 | 1996-10-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q7176260|Q7176260]] |- | style='text-align:right'| 771 | [[Peter Rull]] | | 1922-11-17 | 2014-01-05 | | [[Eesti]] | [[:d:Q11815908|Q11815908]] |- | style='text-align:right'| 772 | [[Peter W. von Weymarn]] | | 1936-07-02 | 2023-10-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2078838|Q2078838]] |- | style='text-align:right'| 773 | [[Pille Karras]] | | 1967-05-16 | | | [[Keila]] | [[:d:Q134435570|Q134435570]] |- | style='text-align:right'| 774 | [[Pille Metsson]] | | 1971-12-16 | | | [[Keila]] | [[:d:Q134463254|Q134463254]] |- | style='text-align:right'| 775 | [[Piret Aidulo]] | | 1963-08-19 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q125522709|Q125522709]] |- | style='text-align:right'| 776 | [[Piret Suurväli]] | eesti teletoimetaja | 1965-01-15 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124568072|Q124568072]] |- | style='text-align:right'| 777 | [[Priit Aavik]] | Eesti ujuja | 1994-11-07 | | | [[Kuressaare]] | [[:d:Q47529739|Q47529739]] |- | style='text-align:right'| 778 | [[Priit Moppel]] | eesti parmupillimeister ja pärimusmuusik | 1969-04-14 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134463514|Q134463514]] |- | style='text-align:right'| 779 | [[Priit Prints]] | | 1970-03-10 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q135013670|Q135013670]] |- | style='text-align:right'| 780 | [[Priit Uring]] | | 1943-10-05 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q134170640|Q134170640]] |- | style='text-align:right'| 781 | [[Priit Vaher]] | | 1947-12-05 | | | [[Ardu]] | [[:d:Q124538833|Q124538833]] |- | style='text-align:right'| 782 | [[Rahel Talts]] | | 1996-04-05 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q130755099|Q130755099]] |- | style='text-align:right'| 783 | [[Raido Murss]] | | 1909-05-30 | 1972-06-22 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q125247347|Q125247347]] |- | style='text-align:right'| 784 | [[Raimond Eek]] | | 1922-07-11 | 1986-04-23 | | [[Kärstna]] | [[:d:Q134540812|Q134540812]] |- | style='text-align:right'| 785 | [[Rain Aleksandrov]] | eesti maadleja ja maadlustreener | 1983-07-30 | | | [[Paistu vald]] | [[:d:Q124315905|Q124315905]] |- | style='text-align:right'| 786 | [[Raivo Aunap]] | | 1964 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q112548318|Q112548318]] |- | style='text-align:right'| 787 | [[Raivo Tamm (Q130427860)|Raivo Tamm]] | Eesti bowling&#39;u-mängija ja sporditegelane | 1967-05-05 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q130427860|Q130427860]] |- | style='text-align:right'| 788 | [[Ralf Brockhausen]] | Saksamaa poliitik | 1898-11-01 | 1945-04-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2129154|Q2129154]] |- | style='text-align:right'| 789 | [[Ranet Rees]] | Eesti näitleja | 1977-10-09 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134960252|Q134960252]] |- | style='text-align:right'| 790 | [[Ranno Kallas]] | eesti autosportlane | 1988-12-16 | | | [[Viimsi]] | [[:d:Q124255316|Q124255316]] |- | style='text-align:right'| 791 | [[Raul Rõõmus]] | Eesti korvpallitreener | 1957-06-16 | 2018-03-20 | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q111422792|Q111422792]] |- | style='text-align:right'| 792 | [[Raul Sinimaa]] | eesti motosportlane | 1959-01-07 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124307507|Q124307507]] |- | style='text-align:right'| 793 | [[Raul Virkebau]] | Eesti käsipallur | 1949-05-23 | 2004-01-10 | | [[Raasiku]] | [[:d:Q124332105|Q124332105]] |- | style='text-align:right'| 794 | [[Raymond Bööcke]] | | 1871-05-02 | 1940-09-09 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q125263309|Q125263309]] |- | style='text-align:right'| 795 | [[Reet Sepp]] | eesti võrkpallur | 1970-08-22 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124313595|Q124313595]] |- | style='text-align:right'| 796 | [[Reet-Ly Lindal]] | eesti kergejõustiklane | 1956-05-31 | | | [[Loksa]] | [[:d:Q124316615|Q124316615]] |- | style='text-align:right'| 797 | [[Rein Ilves]] | eesti sporditegelane | 1966-03-24 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124323387|Q124323387]] |- | style='text-align:right'| 798 | [[Rein Leitmaa]] | eesti jääpurjetaja | 1962-04-23 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124318346|Q124318346]] |- | style='text-align:right'| 799 | [[Rein Lillak]] | | 1959-09-11 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134704771|Q134704771]] |- | style='text-align:right'| 800 | [[Rein Muremaa]] | | 1892-10-21 | | | [[Viru-Jaagupi]] | [[:d:Q137840719|Q137840719]] |- | style='text-align:right'| 801 | [[Rein Oidekivi]] | Eesti diplomaat | 1965 | | [[Fail:Presentation of Credentials by Estonia (22168837801).jpg|center|120px]] | [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] | [[:d:Q111904103|Q111904103]] |- | style='text-align:right'| 802 | [[Rein Pruuli]] | | 1953-10-30 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q135013684|Q135013684]] |- | style='text-align:right'| 803 | [[Rein Sikut]] | | 1963-04-10 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q135261182|Q135261182]] |- | style='text-align:right'| 804 | [[Rein Taidla]] | | 1952-11-01 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134498252|Q134498252]] |- | style='text-align:right'| 805 | [[Rein Toomla]] | | 1951 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q133754733|Q133754733]] |- | style='text-align:right'| 806 | [[Rein Viiralt]] | | 1942-01-29 | | | [[Kareda vald (1939)|Kareda vald]] | [[:d:Q135284412|Q135284412]] |- | style='text-align:right'| 807 | [[Reine Koppel]] | | 1968-01-19 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q135287877|Q135287877]] |- | style='text-align:right'| 808 | [[Reinhold Kalnins]] | | 1897 | 1968 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q27808144|Q27808144]] |- | style='text-align:right'| 809 | [[Reinhold Rehbinder]] | | 1643 | 1709-04-29 | [[Fail:Reinhold Rehbinder - Värmlands regementes historia II Personalhistoria (cropped).jpg|center|120px]] | [[Udriku]] | [[:d:Q89005904|Q89005904]] |- | style='text-align:right'| 810 | [[Rene Kundla]] | eesti sporditegelane | 1975-12-14 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124171952|Q124171952]] |- | style='text-align:right'| 811 | [[Rene Oruman]] | Eesti kergejõustiklane | 1984-01-07 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q28099435|Q28099435]] |- | style='text-align:right'| 812 | [[Renita Kramer]] | | 1908-07-26 | 1989-01-13 | | [[Eesti]] | [[:d:Q94757490|Q94757490]] |- | style='text-align:right'| 813 | [[Richard Otto Zöpffel]] | | 1843-06-14 | 1891-01-07 | [[Fail:Zoepffel-richard-alte-strassburger-universitaetsreden-frankfurt-a-m-elsass-lothringen-institut-1932-tafelVI.jpg|center|120px]] | [[Kuressaare]] | [[:d:Q7328205|Q7328205]] |- | style='text-align:right'| 814 | [[Richard Siig]] | Eesti fotograaf | 1888-02-14 | 1974-06-14 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q27987036|Q27987036]] |- | style='text-align:right'| 815 | [[Richard Tiitso]] | | 1886-04-05 | 1952-09-09 | | [[Mõdriku]] | [[:d:Q134125321|Q134125321]] |- | style='text-align:right'| 816 | [[Riho Joonase]] | | 1936-04-21 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q125269218|Q125269218]] |- | style='text-align:right'| 817 | [[Riho Parts]] | Eesti auto- ja motosportlane | 1959-03-20 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q111420712|Q111420712]] |- | style='text-align:right'| 818 | [[Riina Juul]] | | 1944-08-05 | | | [[Lagedi]] | [[:d:Q134428554|Q134428554]] |- | style='text-align:right'| 819 | [[Riina Miljan]] | eesti orienteeruja | 1949-12-29 | 2012-10-02 | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124252198|Q124252198]] |- | style='text-align:right'| 820 | [[Riita Lind]] | eesti kergejõustiklane, võrkpallur ja võrkpallitreener | 1930-05-04 | 2008-12-30 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124310998|Q124310998]] |- | style='text-align:right'| 821 | [[Rita Kull]] | | 1948-12-16 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q134999120|Q134999120]] |- | style='text-align:right'| 822 | [[Rita Mägar]] | | 1943-04-29 | 1994 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134966018|Q134966018]] |- | style='text-align:right'| 823 | [[Robert Dreiling]] | | 1993 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q136589856|Q136589856]] |- | style='text-align:right'| 824 | [[Robert Mokrik]] | | 1948-05-15 | | | [[Võru]] | [[:d:Q12671527|Q12671527]] |- | style='text-align:right'| 825 | [[Robert Peets]] | eesti sporditegelane | 1984-03-21 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124323586|Q124323586]] |- | style='text-align:right'| 826 | [[Robert Virves]] | Eesti autorallisõitja | 2000-07-08 | | [[Fail:2022 Rally Poland - Robert Virves 2.jpg|center|120px]] | [[Saaremaa vald]] | [[:d:Q116033518|Q116033518]] |- | style='text-align:right'| 827 | [[Rodja Persidsky]] | Rootsi näitleja | 1911-04-22 | 1973-11-02 | | [[Eesti]] | [[:d:Q16650127|Q16650127]] |- | style='text-align:right'| 828 | [[Roland Gorbatšev]] | eesti geoloog | 1931 | 2023-12-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q5764710|Q5764710]] |- | style='text-align:right'| 829 | [[Roland Rahnu]] | eesti kergejõustikutreener | 1956-06-12 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q124339412|Q124339412]] |- | style='text-align:right'| 830 | [[Romeo Ulrich]] | | 1809-11-18 | 1884-01-09 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q4474951|Q4474951]] |- | style='text-align:right'| 831 | [[Rubo Kõverjalg]] | eesti spordipedagoog | 1929-09-16 | 2014-10-07 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124327126|Q124327126]] |- | style='text-align:right'| 832 | [[Rudolf Nõmmsalu]] | | 1912-11-05 | 1981-09-14 | | [[Salutaguse (Kohila)|Salutaguse]] | [[:d:Q134895862|Q134895862]] |- | style='text-align:right'| 833 | [[Rudolf Schmuul]] | | 1921-06-21 | 2002-01-04 | | [[Koguva]] | [[:d:Q135210365|Q135210365]] |- | style='text-align:right'| 834 | [[Ruth Michelson]] | | 1930-12-24 | 2023 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134728715|Q134728715]] |- | style='text-align:right'| 835 | [[Ruth Patune]] | | 1944-09-06 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134470590|Q134470590]] |- | style='text-align:right'| 836 | [[Ruth Tammsaar]] | | 1946-06-15 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134931248|Q134931248]] |- | style='text-align:right'| 837 | [[Saima Tiik]] | Eesti kergejõustiklane | 1957-01-22 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q111393120|Q111393120]] |- | style='text-align:right'| 838 | [[Saima Timpmann]] | Eesti sporditeadlane | 1949-01-26 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q114783029|Q114783029]] |- | style='text-align:right'| 839 | [[Saima Veidenberg]] | | 1924-12-27 | 2004-07-04 | | [[Loksa]] | [[:d:Q133930856|Q133930856]] |- | style='text-align:right'| 840 | [[Saimi Sandell]] | Eesti parakergejõustiklane | 1973-04-26 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q131453342|Q131453342]] |- | style='text-align:right'| 841 | [[Salme Pello]] | Eesti poliitik | 1898-10-10 | 1973-04-17 | | [[Kullamaa vald]] | [[:d:Q40015619|Q40015619]] |- | style='text-align:right'| 842 | [[Salme Utsal]] | | 1907-03-07 | 1995-11-25 | | [[Eesti]] | [[:d:Q50294912|Q50294912]] |- | style='text-align:right'| 843 | [[Samuel Burmister]] | | 1897 | 1962-10-04 | [[Fail:Sam Burmeister, c. 1936.png|center|120px]] | [[Pärnu]] | [[:d:Q24284393|Q24284393]] |- | style='text-align:right'| 844 | [[Samuel Grün]] | | 1869-02-19 | No/unknown value | | [[Tallinn]] | [[:d:Q3471140|Q3471140]] |- | style='text-align:right'| 845 | [[Sander Sarlin]] | Eesti veemotosportlane | 1999-04-21 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124344918|Q124344918]] |- | style='text-align:right'| 846 | [[Sergei Kudrjavtsev]] | näitleja | 1961-09-21 | 2017-11-01 | | [[Sillamäe]] | [[:d:Q43448858|Q43448858]] |- | style='text-align:right'| 847 | [[Sergei Rumjantsev]] | Eesti tõstja | 1985-05-30 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q111419630|Q111419630]] |- | style='text-align:right'| 848 | [[Sergei Tassimov]] | Eesti poksija | 1974-12-24 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124312617|Q124312617]] |- | style='text-align:right'| 849 | [[Sergei Volkov (Q12090367)|Sergei Volkov]] | jäähokimängija | 1981-01-17 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q12090367|Q12090367]] |- | style='text-align:right'| 850 | [[Sergius Lipp]] | Eesti näitleja | 1894-07-02 | 1942-02-17 | | [[Rakke]] | [[:d:Q125491305|Q125491305]] |- | style='text-align:right'| 851 | [[Siegfried Behrsing]] | | 1903-11-06 | 1994-04-05 | | [[Eesti]] | [[:d:Q92388931|Q92388931]] |- | style='text-align:right'| 852 | [[Siim Veski (Q124056455)|Siim Veski]] | eesti sporditegelane | 1949-12-25 | 2003-06-21 | | [[Muhu vald]] | [[:d:Q124056455|Q124056455]] |- | style='text-align:right'| 853 | [[Siina Hiievälja]] | | 1923-02-13 | 1996-06-18 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134318222|Q134318222]] |- | style='text-align:right'| 854 | [[Silva Käärt]] | eesti orienteeruja | 1955-04-13 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124336897|Q124336897]] |- | style='text-align:right'| 855 | [[Sirje Eirand]] | eesti ujuja | 1963-10-04 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124300448|Q124300448]] |- | style='text-align:right'| 856 | [[Sirje Kets]] | | 1954-02-01 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134350135|Q134350135]] |- | style='text-align:right'| 857 | [[Sirje Vader]] | Eesti näitleja | 1958-11-01 | | | [[Keila]] | [[:d:Q134412151|Q134412151]] |- | style='text-align:right'| 858 | [[Sirli Pattenden]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971159|Q134971159]] |- | style='text-align:right'| 859 | [[Sulev Alajõe]] | omavalitsustegelane | 1965-12-10 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q50379456|Q50379456]] |- | style='text-align:right'| 860 | [[Sulev Kivimäe]] | | 1933-11-29 | 1984-03-02 | | [[Koplimetsa]] | [[:d:Q134998491|Q134998491]] |- | style='text-align:right'| 861 | [[Sven Brus]] | Rootsi poliitik | 1941-01-23 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q5588504|Q5588504]] |- | style='text-align:right'| 862 | [[Sven Variko]] | eesti aerutaja, treener, kohtunik ja sporditegelane | 1961-05-25 | 2001-07-08 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124313631|Q124313631]] |- | style='text-align:right'| 863 | [[Svetla Gocheva]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971249|Q134971249]] |- | style='text-align:right'| 864 | [[Svetlana Kuzmina]] | Venemaa poliitik | 1946-10-12 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q4245384|Q4245384]] |- | style='text-align:right'| 865 | [[Säde Koskel]] | Eesti matemaatik | 1938-08-08 | 2013 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134612332|Q134612332]] |- | style='text-align:right'| 866 | [[Taavi Nõmmistu]] | Eesti võrkpallur | 1991-06-10 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q48869220|Q48869220]] |- | style='text-align:right'| 867 | [[Taivo Niitvägi]] | | 1955-03-19 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134468520|Q134468520]] |- | style='text-align:right'| 868 | [[Taivo Sillar]] | | 1946-01-14 | 2024 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134496287|Q134496287]] |- | style='text-align:right'| 869 | [[Tamara Trossi]] | eesti motosportlane | 1925-05-09 | 2015-09-25 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124307409|Q124307409]] |- | style='text-align:right'| 870 | [[Tamara Veske]] | | 1914-04-01 | 2005 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q12088976|Q12088976]] |- | style='text-align:right'| 871 | [[Tanel Kadalipp]] | eesti helirežissöör ja muusik | 1985-07-28 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q126004000|Q126004000]] |- | style='text-align:right'| 872 | [[Tarmo Kajandi]] | eesti võrkpallitreener, indiaca-mängija ja -treener ning sporditegelane | 1957-04-09 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124325695|Q124325695]] |- | style='text-align:right'| 873 | [[Tarmo Sumberg]] | | 1963-04-17 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134086564|Q134086564]] |- | style='text-align:right'| 874 | [[Tarvi Sikk]] | Eesti laskesuusataja | 1995-06-28 | | [[Fail:Biathlon European Championships 2017 Sprint Men 1744.JPG|center|120px]] | [[Võru]] | [[:d:Q28958751|Q28958751]] |- | style='text-align:right'| 875 | [[Tatjana Krikun]] | | 1951-03-04 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134355827|Q134355827]] |- | style='text-align:right'| 876 | [[Tatjana Kums]] | Eesti sporditeadlane | 1952-08-23 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124171905|Q124171905]] |- | style='text-align:right'| 877 | [[Tauri Sumberg]] | | 1972-04-19 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q135054954|Q135054954]] |- | style='text-align:right'| 878 | [[Teet Lainevee]] | | 1941-05-26 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q137997452|Q137997452]] |- | style='text-align:right'| 879 | [[Teet Soorm]] | | 1970-02-18 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q135048980|Q135048980]] |- | style='text-align:right'| 880 | [[Teet Tibar (Q125753814)|Teet Tibar]] | Eesti võrkpallitreener | 1946-06-29 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q125753814|Q125753814]] |- | style='text-align:right'| 881 | [[Theodor Scheinpflug]] | | 1862-05-06 | 1919-03-14 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q16320998|Q16320998]] |- | style='text-align:right'| 882 | [[Thomas Vehmanen]] | | 2000-01-02 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q108120142|Q108120142]] |- | style='text-align:right'| 883 | [[Tiina Enniko]] | | 1969-12-22 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q134285131|Q134285131]] |- | style='text-align:right'| 884 | [[Tiina Jürgen]] | | 1957-04-23 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q137919718|Q137919718]] |- | style='text-align:right'| 885 | [[Tiina Lõugas]] | | 1975-01-22 | | | [[Kostivere]] | [[:d:Q135267581|Q135267581]] |- | style='text-align:right'| 886 | [[Tiit Järve]] | | 1946-05-17 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134988585|Q134988585]] |- | style='text-align:right'| 887 | [[Tiit Kivisild (Q111415872)|Tiit Kivisild]] | Eesti jalgpallitreener ja sporditegelane | 1954-01-25 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q111415872|Q111415872]] |- | style='text-align:right'| 888 | [[Tiit Paalberg]] | eesti kergejõustiklane | 1963-07-12 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124338646|Q124338646]] |- | style='text-align:right'| 889 | [[Tiit Puks]] | eesti spordipedagoog | 1944-06-10 | 2009-09-13 | | [[Keila]] | [[:d:Q124321713|Q124321713]] |- | style='text-align:right'| 890 | [[Tiit Tarve]] | eesti kergejõustiklane ja spordipedagoog | 1946-01-20 | | | [[Keila]] | [[:d:Q124317171|Q124317171]] |- | style='text-align:right'| 891 | [[Tiiu Luik]] | | 1939-04-15 | | | [[Pahuvere]] | [[:d:Q137925325|Q137925325]] |- | style='text-align:right'| 892 | [[Tiiu Palm]] | eesti spordiajakirjanik | 1947-07-05 | | | [[Noarootsi vald]] | [[:d:Q124293729|Q124293729]] |- | style='text-align:right'| 893 | [[Tiiu Schattschneider]] | | 1942-10-03 | 2018 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q135205994|Q135205994]] |- | style='text-align:right'| 894 | [[Tiiu Siimisker]] | | 1947-05-10 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134929174|Q134929174]] |- | style='text-align:right'| 895 | [[Toomas Kallaspoolik]] | eesti vibulaskur ja sporditegelane | 1963-08-04 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124326699|Q124326699]] |- | style='text-align:right'| 896 | [[Toomas Klaup]] | eesti kergejõustikutreener | 1956-05-13 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124304156|Q124304156]] |- | style='text-align:right'| 897 | [[Toomas Leinsoo]] | | 1962-02-11 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q134699323|Q134699323]] |- | style='text-align:right'| 898 | [[Toomas Olbrei]] | eesti autosportlane | 1956-04-27 | | | [[Loksa]] | [[:d:Q124327204|Q124327204]] |- | style='text-align:right'| 899 | [[Toomas Silk]] | Eesti keemik | 1946-07-18 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q135261887|Q135261887]] |- | style='text-align:right'| 900 | [[Traugott Stackelberg]] | | 1891-03-18 | 1970-11-08 | [[Fail:Traugott von Stackelberg ca. 1960.tif|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q2450338|Q2450338]] |- | style='text-align:right'| 901 | [[Tõnis Avingo]] | | 1913-05-06 | 1998-02-04 | | [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]] | [[:d:Q134882319|Q134882319]] |- | style='text-align:right'| 902 | [[Tõnis Kull]] | | 1943-05-10 | | | [[Kulina]] | [[:d:Q134999196|Q134999196]] |- | style='text-align:right'| 903 | [[Tõnis Laur]] | eesti veemotosportlane | 1975-09-24 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124327131|Q124327131]] |- | style='text-align:right'| 904 | [[Tõnis Salong]] | eesti purisuusataja | 1971-09-01 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124846468|Q124846468]] |- | style='text-align:right'| 905 | [[Tõnu Eapost]] | Eesti jalgpallur ja jäähokimängija | 1947-01-09 | 2014-03-27 | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q48644810|Q48644810]] |- | style='text-align:right'| 906 | [[Tõnu Karu]] | Eesti poliitik | 1948-05-22 | | [[Fail:Tohisoo mõis 2023 (12) Tõnu Karu, füüsik.jpg|center|120px]] | [[Keila]] | [[:d:Q107598837|Q107598837]] |- | style='text-align:right'| 907 | [[Tõnu Kivja]] | eesti motosportlane | 1958-02-05 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124327092|Q124327092]] |- | style='text-align:right'| 908 | [[Tõnu Kurro]] | eesti autosportlane | 1948-03-22 | 2012-12-15 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124325781|Q124325781]] |- | style='text-align:right'| 909 | [[Tõnu Lensment]] | | 1974-06-10 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134958802|Q134958802]] |- | style='text-align:right'| 910 | [[Tõnu Martma]] | Eesti geoloog | 1955-03-05 | | | [[Keila]] | [[:d:Q56980547|Q56980547]] |- | style='text-align:right'| 911 | [[Tõnu Naestema]] | | 1946-08-10 | | [[Fail:Tõnu Naestema riigiametnik 99.jpg|center|120px]] | [[Viljandi]] | [[:d:Q135006418|Q135006418]] |- | style='text-align:right'| 912 | [[Ulla Johansen]] | | 1927-06-17<br/>1942-06-17 | 2021-02-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2475116|Q2475116]] |- | style='text-align:right'| 913 | [[Ulve Kala-Arvisto]] | | 1947-05-30 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134587157|Q134587157]] |- | style='text-align:right'| 914 | [[Uno Kammal]] | Eesti arhitekt | 1923-01-25 | 1994-09-13 | | [[Kadaka (Rae)|Kadaka]] | [[:d:Q133853604|Q133853604]] |- | style='text-align:right'| 915 | [[Uno Kivistik]] | eesti aiandusagronoom, sordiaretaja | 1932-04-01 | 1998-06-12 | | [[Karla (Kose)|Karla]] | [[:d:Q124369879|Q124369879]] |- | style='text-align:right'| 916 | [[Uno Mäeorg]] | Eesti keemik | 1950-08-22 | | | [[Mustla]] | [[:d:Q134737368|Q134737368]] |- | style='text-align:right'| 917 | [[Uno Ojand]] | eesti kergejõustiklane ja treener | 1953-08-05 | | | [[Keila]] | [[:d:Q124338417|Q124338417]] |- | style='text-align:right'| 918 | [[Uno Siimann]] | | 1927-05-31 | 1987-01-02 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q135218576|Q135218576]] |- | style='text-align:right'| 919 | [[Urjo Kareda]] | | 1944-02-09 | 2001-12-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q7900659|Q7900659]] |- | style='text-align:right'| 920 | [[Urmas Aunin]] | | 1960-09-18 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134529088|Q134529088]] |- | style='text-align:right'| 921 | [[Urmas Müür]] | eesti suusataja ja kergejõustiklane | 1951-03-10 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124337156|Q124337156]] |- | style='text-align:right'| 922 | [[Urmas Piir]] | | 1962-02-15 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q135012150|Q135012150]] |- | style='text-align:right'| 923 | [[Urmas Tõnisson]] | | 1968-09-05 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q137776923|Q137776923]] |- | style='text-align:right'| 924 | [[Ursula Gantschau]] | | 1576 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q109317030|Q109317030]] |- | style='text-align:right'| 925 | [[Ursus Tamm]] | | 1910-05-27 | 1942-06-26 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q133894234|Q133894234]] |- | style='text-align:right'| 926 | [[Urve Bergman]] | eesti suusataja ja treener | 1941-10-01 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124311546|Q124311546]] |- | style='text-align:right'| 927 | [[Urve Tamm]] | eesti võimlemistreener | 1946-12-14 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124314501|Q124314501]] |- | style='text-align:right'| 928 | [[Urve Tinnuri]] | | 1953 | | | [[Viru-Jaagupi]] | [[:d:Q125995894|Q125995894]] |- | style='text-align:right'| 929 | [[Vadim Badin]] | | 1988-03-17 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q137391834|Q137391834]] |- | style='text-align:right'| 930 | [[Vadim Romanov]] | Eesti ujuja | 1990-04-30 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q130387379|Q130387379]] |- | style='text-align:right'| 931 | [[Vahur Proovel]] | eesti maadlustreener | 1946-02-23 | 2018-10-20 | | [[Torma vald (1939)]] | [[:d:Q124339390|Q124339390]] |- | style='text-align:right'| 932 | [[Vaike Põdersoo]] | | 1951-05-08 | | | [[Võnnu alevik|Võnnu]] | [[:d:Q134899473|Q134899473]] |- | style='text-align:right'| 933 | [[Valdar Leede]] | Eesti ajaloolane | 1911 | 1990 | | [[Eesti]] | [[:d:Q56260292|Q56260292]] |- | style='text-align:right'| 934 | [[Valdek Apivala]] | Eesti kergejõustiklane | 1965-11-29 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124314264|Q124314264]] |- | style='text-align:right'| 935 | [[Valdeko Aaving]] | Eesti tõstja | 1946-12-05 | 2018-07-26 | | [[Jõgeva vald (1939)|Jõgeva vald]] | [[:d:Q123974925|Q123974925]] |- | style='text-align:right'| 936 | [[Valdeko Asper]] | eesti suusataja | 1921-10-16 | 1971-03-31 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124302105|Q124302105]] |- | style='text-align:right'| 937 | [[Valdu Kask]] | eesti tõstekohtunik | 1939-02-27 | 1990-07-07 | | [[Ulvi (Vinni)|Ulvi]] | [[:d:Q124312502|Q124312502]] |- | style='text-align:right'| 938 | [[Valentin Zapevalov]] | ajakirjanik | 1948-07-11 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q86094725|Q86094725]] |- | style='text-align:right'| 939 | [[Valeri Romanov]] | Eesti vehkleja ja vehklemistreener | 1946-08-28 | | | [[Keila]] | [[:d:Q124309846|Q124309846]] |- | style='text-align:right'| 940 | [[Valeri Vaht]] | eesti maadleja | 1955-08-24 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124316996|Q124316996]] |- | style='text-align:right'| 941 | [[Valery Alekseev]] | | 1948-01-28 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q24463241|Q24463241]] |- | style='text-align:right'| 942 | [[Valve Alamaa]] | eesti käsitöömeister, pärandihoidja | 1932-08-07 | 2024 | | [[Pahuvere]] | [[:d:Q137919209|Q137919209]] |- | style='text-align:right'| 943 | [[Vambo Talu]] | eesti sporditegelane | 1949-11-18 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124300195|Q124300195]] |- | style='text-align:right'| 944 | [[Varje Vahenõmm]] | | 1938-09-10 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134932663|Q134932663]] |- | style='text-align:right'| 945 | [[Veera Kople]] | | 1932-10-30 | 2015-09-15 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134611076|Q134611076]] |- | style='text-align:right'| 946 | [[Veera Sarapuu]] | Eesti maalikunstnik | 1896-06-18 | 1986-02-15 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q133888015|Q133888015]] |- | style='text-align:right'| 947 | [[Veikko Christian Kiiver]] | Eesti laulja | 1961-11-25 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q134436619|Q134436619]] |- | style='text-align:right'| 948 | [[Veiko Jurkatamm]] | eesti korvpallur | 1966-11-27 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124322874|Q124322874]] |- | style='text-align:right'| 949 | [[Vello Aava]] | Eesti maadluskohtunik | 1953-12-07 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q123940840|Q123940840]] |- | style='text-align:right'| 950 | [[Vello Prints]] | | 1933-12-31 | | | [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]] | [[:d:Q135013676|Q135013676]] |- | style='text-align:right'| 951 | [[Vello Viira (Q124220628)|Vello Viira]] | eesti motosportlane | 1940-10-25 | | | [[Kärstna]] | [[:d:Q124220628|Q124220628]] |- | style='text-align:right'| 952 | [[Vera Tamm]] | | 1881-05-02 | 1961 | | [[Rinsi]] | [[:d:Q105828849|Q105828849]] |- | style='text-align:right'| 953 | [[Viacheslav Samodurov]] | | 1974-05-19 | | [[Fail:Вячеслав Самодуров - Фотограф Дмитрий Дубинский 2015.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q7924427|Q7924427]] |- | style='text-align:right'| 954 | [[Viiu Kõrvits]] | Eesti näitleja | 1953-08-18 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q134366750|Q134366750]] |- | style='text-align:right'| 955 | [[Viive Tikk]] | | 1932-05-10 | 2013 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q135447527|Q135447527]] |- | style='text-align:right'| 956 | [[Viktor Gaitšuk]] | | 1962-07-31 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q134547783|Q134547783]] |- | style='text-align:right'| 957 | [[Viktor Gusarov]] | Venemaa keemik | 1952-06-01 | | | [[Kuressaare]] | [[:d:Q4152612|Q4152612]] |- | style='text-align:right'| 958 | [[Viktor Gusev]] | Venemaa jalgpallur | 1996-09-23 | | [[Fail:Viktor Gusev (Jõhvi FC Phoenix).jpg|center|120px]] | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q109452241|Q109452241]] |- | style='text-align:right'| 959 | [[Viktor Tšaikin]] | Eesti poksija ja kohtunik | 1955-10-29 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124337231|Q124337231]] |- | style='text-align:right'| 960 | [[Viktor Valkiainen]] | | 1949-11-29 | | | [[Mustla]] | [[:d:Q135084488|Q135084488]] |- | style='text-align:right'| 961 | [[Viktoria Frey]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971211|Q134971211]] |- | style='text-align:right'| 962 | [[Viljar Kannel]] | eesti judotreener | 1949-02-07 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124339762|Q124339762]] |- | style='text-align:right'| 963 | [[Villo Saar]] | | 1926-03-14 | 2010 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q135041709|Q135041709]] |- | style='text-align:right'| 964 | [[Villu Käo]] | | 1942-03-27 | | | [[Põlva vald (1939)|Põlva vald]] | [[:d:Q134634389|Q134634389]] |- | style='text-align:right'| 965 | [[Villu Vares]] | | 1943-09-29 | | | [[Kolga-Jaani]] | [[:d:Q135403789|Q135403789]] |- | style='text-align:right'| 966 | [[Virge Jaanre]] | eesti spordipedagoog | 1942-06-28 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q124314074|Q124314074]] |- | style='text-align:right'| 967 | [[Virgo Veldi]] | Eesti muusik | 1969-07-10 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q107598493|Q107598493]] |- | style='text-align:right'| 968 | [[Virve Lunt]] | Eesti filmiprodutsent | 1933-01-29 | 2018-04-08 | | [[Kurgla]] | [[:d:Q132460429|Q132460429]] |- | style='text-align:right'| 969 | [[Vitali Vašenko]] | jalgpallur | 1977-05-16 | | [[Fail:Виталий Васильевич Ващенко 2018.jpg|center|120px]] | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q55104556|Q55104556]] |- | style='text-align:right'| 970 | [[Vjatšeslav Zaretšnev]] | Eesti poksija ja treener | 1966-03-02 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124294870|Q124294870]] |- | style='text-align:right'| 971 | [[Vladimir Kljain]] | Eesti sumomaadleja | 1982-08-11 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124255373|Q124255373]] |- | style='text-align:right'| 972 | [[Vladimir Oberšneider]] | | 1948-03-30 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q135008207|Q135008207]] |- | style='text-align:right'| 973 | [[Vladimir Osipov]] | | 1952-02-10 | 2014-06-29 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q39040297|Q39040297]] |- | style='text-align:right'| 974 | [[Vladimir Petrovitšev]] | Eesti skulptor | 1953-03-13 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q4360948|Q4360948]] |- | style='text-align:right'| 975 | [[Voldemar Laason]] | | 1895-04-12 | 1979-08-10 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q125241956|Q125241956]] |- | style='text-align:right'| 976 | [[Volker Bombe]] | | 1943-03-02 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q133721493|Q133721493]] |- | style='text-align:right'| 977 | [[Volodymyr Bersenev]] | | 1945-10-26 | | [[Fail:Берсенев В.А. и дитина.jpg|center|120px]] | [[Kuressaare]] | [[:d:Q12082364|Q12082364]] |- | style='text-align:right'| 978 | [[Vootele Ruusmaa]] | | 1988-03-23 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q126049842|Q126049842]] |- | style='text-align:right'| 979 | [[Walfried Schneider]] | | 1878-04-05 | 1944-10-12 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q138029919|Q138029919]] |- | style='text-align:right'| 980 | [[Walter Blossfeld]] | | 1967-02-08 | 1952 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q126933197|Q126933197]] |- | style='text-align:right'| 981 | [[Walter Woldemar Johannes von Roth]] | | 1889 | 1969 | | [[Eesti]] | [[:d:Q55100585|Q55100585]] |- | style='text-align:right'| 982 | [[Wanda Tukanowicz]] | Poola ajaloolane | 1910-04-29 | 1991-06-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q9370847|Q9370847]] |- | style='text-align:right'| 983 | [[Werner Eichhorn]] | Saksamaa näitleja | 1922-11-15 | 2005-07-14 | | [[Lihula vald]] | [[:d:Q99764|Q99764]] |- | style='text-align:right'| 984 | [[Wilhelm Smets]] | | 1796-09-15 | 1848-10-14 | [[Fail:Wilhelm Smets.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q2575138|Q2575138]] |- | style='text-align:right'| 985 | [[Wilhelm von Karm]] | | 1820-08-03 | 1902-12-05 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q42904232|Q42904232]] |- | style='text-align:right'| 986 | [[Wilhelm von zur Mühlen]] | | 1792-09-18 | 1847-06-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2576127|Q2576127]] |- | style='text-align:right'| 987 | [[William Grossthal]] | Eesti matemaatik | 1906-03-26 | 1989-11-23 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q134777291|Q134777291]] |- | style='text-align:right'| 988 | [[Woldemar Carl Otto Alexander von Stackelberg]] | | 1837-05-15<br/>1837 | 1905-10-08<br/>1907 | | [[Moora]] | [[:d:Q105332687|Q105332687]] |- | style='text-align:right'| 989 | [[Woldemar Friedrich Karl von Ditmar]] | | 1794-08-06 | 1826-11-12 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q28912906|Q28912906]] |- | style='text-align:right'| 990 | [[Wolfgang Jacoby]] | Saksamaa ülikooli õppejõud | 1936-12-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2590094|Q2590094]] |- | style='text-align:right'| 991 | [[Yelena Smirnova]] | Eesti ujuja | 1987-04-07 | | | [[Maardu]] | [[:d:Q21148970|Q21148970]] |- | style='text-align:right'| 992 | [[Õie Raudsepp]] | eesti nahakunstnik | 1932-02-02 | 2018-10-15 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q124619215|Q124619215]] |- | style='text-align:right'| 993 | [[Üllar Jaaksoo]] | | 1971-03-23 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q134987178|Q134987178]] |- | style='text-align:right'| 994 | [[Üllar Kaljumäe]] | eesti spordiarst | 1964-01-12 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124338332|Q124338332]] |- | style='text-align:right'| 995 | [[Ülle Kõuts]] | eesti metallikunstnik | 1956-04-14 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q133858299|Q133858299]] |- | style='text-align:right'| 996 | [[Ülle Viinapuu]] | eesti suusataja ja sporditegelane | 1952-12-25 | | | [[Keila]] | [[:d:Q124317371|Q124317371]] |- | style='text-align:right'| 997 | [[Ülo Läänemets]] | | 1927-06-15 | 2014-04-16 | | [[Avispea]] | [[:d:Q126902385|Q126902385]] |- | style='text-align:right'| 998 | [[Ülo Mallene]] | | 1936 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q137122722|Q137122722]] |- | style='text-align:right'| 999 | [[Ülo Reiman]] | eesti bowling&#39;u-mängija ja sporditegelane | 1961-06-22 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124327025|Q124327025]] |- | style='text-align:right'| 1000 | [[Česlovas Gabalis]] | Leedu laulja | 1964-11-21 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q16477656|Q16477656]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} [[Kategooria:Puuduvate artiklite loendid|Eesti]] it2o9xdmy8piqg3u3czwox14170zjzr 4 486730 7144520 7112898 2026-05-02T09:34:21Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7144520 wikitext text/x-wiki Britannica ID-ga isikud, kelledest pole artiklit. Järjestatuna keelelinkide arvu järgi Vikipeediates. {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item ?linkcount WHERE { ?item wdt:P31 wd:Q5. ?item wdt:P1417 ?britannica. ?item wikibase:sitelinks ?linkcount. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "et,en,de,es,ar,fr". } FILTER(?linkcount >= 5) FILTER(NOT EXISTS { ?article schema:about ?item. ?article schema:inLanguage "et". ?article schema:isPartOf <https://et.wikipedia.org/>. }) } GROUP BY ?item ?itemLabel ?linkcount ORDER BY DESC(?linkcount) LIMIT 400 |sort= |columns=number:#,label:artikkel,description:kirjeldus,p569,p570,p18,p1417,item:wikidata |thumb=120 |links=red |freq=10 }} {| class='wikitable sortable' ! # ! artikkel ! kirjeldus ! sünnikuupäev ! surmakuupäev ! pilt ! Encyclopædia Britannica Online ID ! wikidata |- | style='text-align:right'| 1 | [[Amitabh Bachchan]] | India filminäitleja | 1942-10-11 | | [[Fail:Indian actor Amitabh Bachchan.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Amitabh-Bachchan biography/Amitabh-Bachchan] | [[:d:Q9570|Q9570]] |- | style='text-align:right'| 2 | [[Alexander Pope]] | inglise luuletaja | 1688-05-21 | 1744-05-30 | [[Fail:Alexander Pope by Michael Dahl.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Alexander-Pope-English-author biography/Alexander-Pope-English-author] | [[:d:Q164047|Q164047]] |- | style='text-align:right'| 3 | [[Henry Wadsworth Longfellow]] | Ameerika Ühendriikide luuletaja | 1807-02-27 | 1882-03-24 | [[Fail:Henry Wadsworth Longfellow - Project Gutenberg eText 16786.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Henry-Wadsworth-Longfellow biography/Henry-Wadsworth-Longfellow] | [[:d:Q152513|Q152513]] |- | style='text-align:right'| 4 | [[John Ruskin]] | | 1819-02-08 | 1900-01-20 | [[Fail:John Ruskin 1863.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/John-Ruskin biography/John-Ruskin] | [[:d:Q179126|Q179126]] |- | style='text-align:right'| 5 | [[Epiktetos]] | kreeka filosoof | 50 | 138 | [[Fail:Epictetus from L. Annaei Senecae philosophi Opera, 1605, title page detail.png|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Epictetus-Greek-philosopher biography/Epictetus-Greek-philosopher] | [[:d:Q183144|Q183144]] |- | style='text-align:right'| 6 | [[Larry Sanger]] | | 1968-07-16 | | [[Fail:L Sanger.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Larry-Sanger biography/Larry-Sanger] | [[:d:Q185|Q185]] |- | style='text-align:right'| 7 | [[Dani Rodrik]] | Türgi majandusteadlane | 1957-08-14 | | [[Fail:Dani Rodrik, 2012 (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Dani-Rodrik biography/Dani-Rodrik] | [[:d:Q559838|Q559838]] |- | style='text-align:right'| 8 | [[Mae West]] | | 1893-08-17 | 1980-11-22 | [[Fail:Mae West - 1936.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Mae-West biography/Mae-West] | [[:d:Q202878|Q202878]] |- | style='text-align:right'| 9 | [[Alessandro Manzoni]] | | 1785-03-07 | 1873-05-22 | [[Fail:Francesco Hayez - Ritratto di Alessandro Manzoni.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Alessandro-Manzoni biography/Alessandro-Manzoni] | [[:d:Q1064|Q1064]] |- | style='text-align:right'| 10 | [[Guru Nanak]] | | 1469-04-15 | 1539-09-22 | [[Fail:Mural painting of Guru Nanak from Gurdwara Baba Atal Rai.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Nanak biography/Nanak] | [[:d:Q83322|Q83322]] |- | style='text-align:right'| 11 | [[Shah Jahan]] | | 1592-01-15 | 1666-01-22 | [[Fail:Shah Jahan, in The Rulers of the Mughal Dynasty from Babur to Awrangzeb, with their Ancestor Timur MSS 874, India, circa 1707–12. Khalili Collection.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Shah-Jahan biography/Shah-Jahan] | [[:d:Q83672|Q83672]] |- | style='text-align:right'| 12 | [[Alfred de Musset]] | Prantsusmaa kirjanik | 1810-12-11 | 1857-05-02 | [[Fail:Alfred de musset.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Alfred-de-Musset biography/Alfred-de-Musset] | [[:d:Q179680|Q179680]] |- | style='text-align:right'| 13 | [[Fatima]] | | 604-07-27 | 632-12-14 | | [https://www.britannica.com/biography/Fatimah biography/Fatimah] | [[:d:Q180123|Q180123]] |- | style='text-align:right'| 14 | [[Joan Crawford]] | | 1905-03-23<br/>1906-03-23 | 1977-05-10 | [[Fail:Joan Crawford - 1936 - Hurrell.JPG|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Joan-Crawford biography/Joan-Crawford] | [[:d:Q40475|Q40475]] |- | style='text-align:right'| 15 | [[Stan Lee]] | ameerika koomiksikunstnik | 1922-12-28 | 2018-11-12 | [[Fail:Stan Lee December 2016.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Stan-Lee biography/Stan-Lee] | [[:d:Q181900|Q181900]] |- | style='text-align:right'| 16 | [[Giuseppe Mazzini]] | | 1805-06-22 | 1872-03-10 | [[Fail:Giuseppe Mazzini.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Giuseppe-Mazzini biography/Giuseppe-Mazzini] | [[:d:Q187336|Q187336]] |- | style='text-align:right'| 17 | [[Robert Browning]] | | 1812-05-07 | 1889-12-12 | [[Fail:Robert Browning by Herbert Rose Barraud, circa 1888.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Robert-Browning biography/Robert-Browning] | [[:d:Q233265|Q233265]] |- | style='text-align:right'| 18 | [[Aryabhata]] | | 476 | 550 | [[Fail:2064 aryabhata-crp.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Aryabhata-I biography/Aryabhata-I] | [[:d:Q11359|Q11359]] |- | style='text-align:right'| 19 | [[Shaka Zulu]] | | 1787-07<br/>1787<br/>1786 | 1828-09-22 | [[Fail:KingShaka.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Shaka-Zulu-chief biography/Shaka-Zulu-chief] | [[:d:Q27695|Q27695]] |- | style='text-align:right'| 20 | [[Farabi]] | | 870 | 951 | [[Fail:Farabi.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/al-Farabi biography/al-Farabi] | [[:d:Q160460|Q160460]] |- | style='text-align:right'| 21 | [[Abu Bakr al-Razi]] | | 866 | 925 | [[Fail:Portrait of Rhazes (al-Razi) (AD 865 - 925) Wellcome L0005053 (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/al-Razi biography/al-Razi] | [[:d:Q169234|Q169234]] |- | style='text-align:right'| 22 | [[Gregory Peck]] | ameerika näitleja | 1916-04-05 | 2003-06-12 | [[Fail:Gregory Peck 1948.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Gregory-Peck biography/Gregory-Peck] | [[:d:Q108366|Q108366]] |- | style='text-align:right'| 23 | [[Jabir ibn Hayyan]] | | 721 | 815 | [[Fail:Man Florence, Ashburnham 1166 fol 12r.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Geber biography/Geber]<br/>[https://www.britannica.com/biography/Abu-Musa-Jabir-ibn-Hayyan biography/Abu-Musa-Jabir-ibn-Hayyan] | [[:d:Q167852|Q167852]] |- | style='text-align:right'| 24 | [[Emiliano Zapata]] | Mehhiko revolutsionäär (1879–1919) | 1879-08-08 | 1919-04-10 | [[Fail:Emiliano Zapata4.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Emiliano-Zapata biography/Emiliano-Zapata] | [[:d:Q41718|Q41718]] |- | style='text-align:right'| 25 | [[Groucho Marx]] | | 1890-10-02 | 1977-08-19 | [[Fail:Groucho Marx - portrait.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Groucho-Marx biography/Groucho-Marx] | [[:d:Q103846|Q103846]] |- | style='text-align:right'| 26 | [[Ādi Shankara]] | | 788 | 820 | [[Fail:Raja Ravi Varma - Sankaracharya.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Shankara biography/Shankara] | [[:d:Q180967|Q180967]] |- | style='text-align:right'| 27 | [[Sheikh Mujibur Rahman]] | | 1920-03-17 | 1975-08-15 | [[Fail:Sheikh Mujibur Rahman portrait (PID-h0066).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Mujibur-Rahman biography/Mujibur-Rahman] | [[:d:Q191375|Q191375]] |- | style='text-align:right'| 28 | [[Alice Walker]] | | 1944-02-09 | | [[Fail:Alice Walker 2009 (facecrop).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Alice-Walker biography/Alice-Walker] | [[:d:Q215868|Q215868]] |- | style='text-align:right'| 29 | [[Suetonius]] | | 70<br/>69 | 126<br/>140 | [[Fail:Suetonius etching (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Suetonius biography/Suetonius] | [[:d:Q10133|Q10133]] |- | style='text-align:right'| 30 | [[Charlton Heston]] | ameerika näitleja | 1923-10-04 | 2008-04-05 | [[Fail:Charlton Heston - 1953.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Charlton-Heston biography/Charlton-Heston] | [[:d:Q80739|Q80739]] |- | style='text-align:right'| 31 | [[Aurangzeb]] | | 1618-11-03 | 1707-03-03 | [[Fail:Aurangzeb (r. 1658-1707).jpg (Cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Aurangzeb biography/Aurangzeb] | [[:d:Q485547|Q485547]] |- | style='text-align:right'| 32 | [[William Ramsay]] | | 1852-10-02 | 1916-07-23<br/>1918-07-23 | [[Fail:William Ramsay.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/William-Ramsay biography/William-Ramsay] | [[:d:Q950726|Q950726]] |- | style='text-align:right'| 33 | [[James Callaghan]] | | 1912-03-27 | 2005-03-26 | [[Fail:James Callaghan (1975).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/James-Callaghan-Baron-Callaghan-of-Cardiff biography/James-Callaghan-Baron-Callaghan-of-Cardiff] | [[:d:Q9576|Q9576]] |- | style='text-align:right'| 34 | [[Basil of Caesarea]] | | 329 | 379<br/>378 | [[Fail:Basil of Caesarea.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Saint-Basil-the-Great biography/Saint-Basil-the-Great] | [[:d:Q44258|Q44258]] |- | style='text-align:right'| 35 | [[Laurence Olivier]] | | 1907-05-22 | 1989-07-11 | [[Fail:Lord Olivier 6 Allan Warren.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Laurence-Olivier biography/Laurence-Olivier]<br/>[https://www.britannica.com/biography/Laurence-Olivier-Baron-Olivier-of-Brighton biography/Laurence-Olivier-Baron-Olivier-of-Brighton] | [[:d:Q55245|Q55245]] |- | style='text-align:right'| 36 | [[Robert Duvall]] | | 1931-01-05 | 2026-02-15 | [[Fail:Robert Duvall (actor, at home, New York City apartment, 1984) (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Robert-Duvall biography/Robert-Duvall] | [[:d:Q171736|Q171736]] |- | style='text-align:right'| 37 | [[Juan Perón]] | | 1895-10-08 | 1974-07-01 | [[Fail:Juan Domingo Perón (cropped 2).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Juan-Peron biography/Juan-Peron] | [[:d:Q93330|Q93330]] |- | style='text-align:right'| 38 | [[T. E. Lawrence]] | | 1888-08-16 | 1935-05-19 | [[Fail:Te lawrence.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/T-E-Lawrence biography/T-E-Lawrence] | [[:d:Q170596|Q170596]] |- | style='text-align:right'| 39 | [[Atal Bihari Vajpayee]] | | 1924-12-24 | 2018-08-16 | [[Fail:Atal Bihari Vajpayee (crop 2).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Atal-Bihari-Vajpayee biography/Atal-Bihari-Vajpayee] | [[:d:Q233289|Q233289]] |- | style='text-align:right'| 40 | [[Nezāmi Ganjavi]] | pärsia luuletaja | 1141 | 1209 | [[Fail:Nizami Rug Crop.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Nezami biography/Nezami] | [[:d:Q234908|Q234908]] |- | style='text-align:right'| 41 | [[Ludovico Ariosto]] | Itaalia luuletaja | 1474-09-08 | 1533-07-06 | [[Fail:Ariosto.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Ludovico-Ariosto biography/Ludovico-Ariosto] | [[:d:Q48900|Q48900]] |- | style='text-align:right'| 42 | [[Bernard of Clairvaux]] | | 1091 | 1153-08-20 | [[Fail:Bernhard von Clairvaux (Initiale-B).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Saint-Bernard-de-Clairvaux biography/Saint-Bernard-de-Clairvaux] | [[:d:Q188411|Q188411]] |- | style='text-align:right'| 43 | [[Abū Ḥanīfa]] | | 699-09-05 | 767 | [[Fail:Nu'man bin Thabit Abu Hanifa Masjid an-Nabawi Calligraphy.svg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Abu-Hanifah biography/Abu-Hanifah] | [[:d:Q190896|Q190896]] |- | style='text-align:right'| 44 | [[Elizabeth Barrett Browning]] | inglise luuletaja | 1806-03-06 | 1861-06-29 | [[Fail:ElizabethBarrettBrowning.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Elizabeth-Barrett-Browning biography/Elizabeth-Barrett-Browning] | [[:d:Q228494|Q228494]] |- | style='text-align:right'| 45 | [[Gloria Swanson]] | | 1899-03-27 | 1983-04-04 | [[Fail:Gloria Swanson 1941.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Gloria-Swanson biography/Gloria-Swanson] | [[:d:Q229232|Q229232]] |- | style='text-align:right'| 46 | [[Léopold Sédar Senghor]] | | 1906-10-09 | 2001-12-20 | [[Fail:Léopold Sédar Senghor.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Leopold-Senghor biography/Leopold-Senghor] | [[:d:Q154545|Q154545]] |- | style='text-align:right'| 47 | [[Omar Sharif]] | Egiptuse näitleja | 1932-04-10 | 2015-07-10 | [[Fail:Omar Sharif 1963.JPG|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Omar-Sharif biography/Omar-Sharif] | [[:d:Q170515|Q170515]] |- | style='text-align:right'| 48 | [[William Wallace]] | | 1270 | 1305-08-23 | [[Fail:William Wallace.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/William-Wallace biography/William-Wallace] | [[:d:Q82457|Q82457]] |- | style='text-align:right'| 49 | [[Syngman Rhee]] | | 1875-03-26 | 1965-07-19 | [[Fail:Rhee Syng-Man in 1948.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Syngman-Rhee biography/Syngman-Rhee] | [[:d:Q171684|Q171684]] |- | style='text-align:right'| 50 | [[Nasreddin]] | | 1208 | 1284 | [[Fail:Nasreddin (17th-century miniature).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/topic/Nasreddin-Hoca topic/Nasreddin-Hoca] | [[:d:Q178638|Q178638]] |- | style='text-align:right'| 51 | [[Francis Xavier]] | | 1506-04-07 | 1552-12-03 | [[Fail:Franciscus de Xabier.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Saint-Francis-Xavier biography/Saint-Francis-Xavier] | [[:d:Q163900|Q163900]] |- | style='text-align:right'| 52 | [[Ava Gardner]] | | 1922-12-24 | 1990-01-25 | [[Fail:Ava Gardner Show Boat 1951.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Ava-Gardner biography/Ava-Gardner] | [[:d:Q164487|Q164487]] |- | style='text-align:right'| 53 | [[Enid Blyton]] | inglise lastekirjanik | 1897-08-11 | 1968-11-28 | [[Fail:Enid Blyton c. 1923.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Enid-Blyton biography/Enid-Blyton] | [[:d:Q192069|Q192069]] |- | style='text-align:right'| 54 | [[Pierre Trudeau]] | | 1919-10-18 | 2000-09-28 | [[Fail:Prime Minister Pierre Trudeau 1975 (UPI press photo) (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Pierre-Elliott-Trudeau biography/Pierre-Elliott-Trudeau] | [[:d:Q8619|Q8619]] |- | style='text-align:right'| 55 | [[Gregory of Nazianzus]] | | 329<br/>330 | 389-01-25<br/>390 | [[Fail:Gregor-Chora (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Saint-Gregory-of-Nazianzus biography/Saint-Gregory-of-Nazianzus] | [[:d:Q44011|Q44011]] |- | style='text-align:right'| 56 | [[Frederick Sanger]] | | 1918-08-13 | 2013-11-19 | [[Fail:Frederick Sanger2.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Frederick-Sanger biography/Frederick-Sanger] | [[:d:Q151564|Q151564]] |- | style='text-align:right'| 57 | [[Sarvepalli Radhakrishnan]] | | 1888-09-05 | 1975-04-17<br/>1975 | [[Fail:Photograph of Sarvepalli Radhakrishnan presented to First Lady Jacqueline Kennedy in 1962.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Sarvepalli-Radhakrishnan biography/Sarvepalli-Radhakrishnan] | [[:d:Q156349|Q156349]] |- | style='text-align:right'| 58 | [[Joseph Addison]] | | 1672-05-01 | 1719-06-17 | [[Fail:Joseph Addison by Sir Godfrey Kneller, Bt.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Joseph-Addison biography/Joseph-Addison] | [[:d:Q206384|Q206384]] |- | style='text-align:right'| 59 | [[Nikos Kazantzakis]] | Kreeka kirjanik | 1883-02-18 | 1957-10-26 | [[Fail:Nikos Kazantzakis.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Nikos-Kazantzakis biography/Nikos-Kazantzakis] | [[:d:Q214622|Q214622]] |- | style='text-align:right'| 60 | [[Ibn Arabi]] | | 1165-07-28 | 1240-11-16 | [[Fail:Ibn Arabi.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Ibn-al-Arabi biography/Ibn-al-Arabi] | [[:d:Q46420|Q46420]] |- | style='text-align:right'| 61 | [[Richard Burton]] | | 1925-11-10 | 1984-08-05 | [[Fail:Richard Burton - The Robe.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Richard-Burton-Welsh-actor biography/Richard-Burton-Welsh-actor] | [[:d:Q151973|Q151973]] |- | style='text-align:right'| 62 | [[Fuzuli]] | | 1494<br/>1480 | 1556 | [[Fail:Fuzûlî.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Mehmed-bin-Suleyman-Fuzuli biography/Mehmed-bin-Suleyman-Fuzuli] | [[:d:Q178379|Q178379]] |- | style='text-align:right'| 63 | [[Langston Hughes]] | USA prosaist, näitekirjanik, luuletaja ja aktivist | 1902-02-01<br/>1901-02-01 | 1967-05-22 | [[Fail:Langston Hughes by Carl Van Vechten (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Langston-Hughes biography/Langston-Hughes] | [[:d:Q188093|Q188093]] |- | style='text-align:right'| 64 | [[İsmet İnönü]] | Türgi sõjaväelane ja riigimees, Türgi president | 1884-09-24 | 1973-12-25 | [[Fail:Inonu Ismet (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Ismet-Inonu biography/Ismet-Inonu]<br/>[https://www.britannica.com/topic/battles-of-inonu topic/battles-of-inonu] | [[:d:Q183297|Q183297]] |- | style='text-align:right'| 65 | [[Carl Sandburg]] | | 1878-01-06 | 1967-07-22 | [[Fail:Carl Sandburg NYWTS.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Carl-Sandburg biography/Carl-Sandburg] | [[:d:Q193608|Q193608]] |- | style='text-align:right'| 66 | [[Jerry Lewis]] | | 1926-03-16 | 2017-08-20 | [[Fail:Jerry Lewis (Paramount photo by Bud Fraker).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Jerry-Lewis biography/Jerry-Lewis] | [[:d:Q294927|Q294927]] |- | style='text-align:right'| 67 | [[Jami]] | | 1414-11-07 | 1492-11-09 | [[Fail:Jami poet.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Jami biography/Jami] | [[:d:Q312458|Q312458]] |- | style='text-align:right'| 68 | [[Jan van Eyck]] | | 1390 | 1441-06-09 | [[Fail:Eyck, Jan van - Portrait of a Man (Self Portrait?) - National Gallery, London.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Jan-van-Eyck biography/Jan-van-Eyck] | [[:d:Q102272|Q102272]] |- | style='text-align:right'| 69 | [[John Bosco]] | | 1815-08-16 | 1888-01-31 | [[Fail:San Giovanni Bosco.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Saint-John-Bosco biography/Saint-John-Bosco] | [[:d:Q146183|Q146183]] |- | style='text-align:right'| 70 | [[Claudette Colbert]] | | 1903-09-13 | 1996-07-30 | [[Fail:Claudette colbert.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Claudette-Colbert biography/Claudette-Colbert] | [[:d:Q203819|Q203819]] |- | style='text-align:right'| 71 | [[Mario Puzo]] | Ameerika Ühendriikide kirjanik | 1920-10-15 | 1999-07-02 | [[Fail:Mario Puzo 1972 (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Mario-Puzo biography/Mario-Puzo] | [[:d:Q182870|Q182870]] |- | style='text-align:right'| 72 | [[Melinda Gates]] | | 1964-08-15 | | [[Fail:Melinda Gates - World Economic Forum Annual Meeting 2011.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Melinda-Gates biography/Melinda-Gates]<br/>[https://www.britannica.com/biography/Bill-and-Melinda-Gates biography/Bill-and-Melinda-Gates] | [[:d:Q463877|Q463877]] |- | style='text-align:right'| 73 | [[Rajnath Singh]] | India poliitik | 1951-07-10 | | [[Fail:2025 Rajnath Singh (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Rajnath-Singh biography/Rajnath-Singh] | [[:d:Q3506475|Q3506475]] |- | style='text-align:right'| 74 | [[Ben Stiller]] | USA näitleja ja koomik (sündinud 1965) | 1965-11-30 | | [[Fail:Ben Stiller at the 2024 Toronto International Film Festival (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Ben-Stiller biography/Ben-Stiller] | [[:d:Q47100|Q47100]] |- | style='text-align:right'| 75 | [[Petronius]] | | 27 | 66 | [[Fail:Petronius Arbiter by Bodart 1707.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Gaius-Petronius-Arbiter biography/Gaius-Petronius-Arbiter] | [[:d:Q47180|Q47180]] |- | style='text-align:right'| 76 | [[Karl Weierstraß]] | Saksamaa matemaatik | 1815-10-31 | 1897-02-19 | [[Fail:Karl Weierstrass.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Karl-Weierstrass biography/Karl-Weierstrass] | [[:d:Q57103|Q57103]] |- | style='text-align:right'| 77 | [[Lata Mangeshkar]] | India laulja | 1929-09-28 | 2022-02-06 | [[Fail:Lata Mangeshkar - still 29065 crop.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Lata-Mangeshkar biography/Lata-Mangeshkar] | [[:d:Q156347|Q156347]] |- | style='text-align:right'| 78 | [[Hipparchos]] | kreeka astronoom | -190 | -120 | [[Fail:Head of Hipparchus (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Hipparchus-Greek-astronomer biography/Hipparchus-Greek-astronomer] | [[:d:Q159905|Q159905]] |- | style='text-align:right'| 79 | [[Burt Lancaster]] | Ameerika Ühendriikide filminäitleja | 1913-11-02 | 1994-10-20 | [[Fail:Burt Lancaster - publicity 1947.JPG|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Burt-Lancaster biography/Burt-Lancaster] | [[:d:Q160528|Q160528]] |- | style='text-align:right'| 80 | [[Võ Nguyên Giáp]] | | 1911-08-25 | 2013-10-04 | [[Fail:Mr. Vo Nguyen Giap.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Vo-Nguyen-Giap biography/Vo-Nguyen-Giap] | [[:d:Q179910|Q179910]] |- | style='text-align:right'| 81 | [[Chandragupta Maurya]] | | -340 | -297 | [[Fail:Chandragupt maurya Birla mandir 6 dec 2009 (31) (cropped).JPG|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Chandragupta biography/Chandragupta] | [[:d:Q188541|Q188541]] |- | style='text-align:right'| 82 | [[G.H. Hardy]] | Suurbritannia matemaatik | 1877-02-07 | 1947-12-01 | [[Fail:Godfrey Harold Hardy 1.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Godfrey-Harold-Hardy biography/Godfrey-Harold-Hardy] | [[:d:Q184337|Q184337]] |- | style='text-align:right'| 83 | [[Charlie Kirk]] | | 1993-10-14 | 2025-09-10 | [[Fail:Charlie Kirk (53952923573) (headshot cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Charlie-Kirk biography/Charlie-Kirk] | [[:d:Q30121972|Q30121972]] |- | style='text-align:right'| 84 | [[Katrina Kaif]] | | 1983-07-16 | | [[Fail:Katrina Kaif promoting Bharat in 2019.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Katrina-Kaif biography/Katrina-Kaif] | [[:d:Q9550|Q9550]] |- | style='text-align:right'| 85 | [[Grace Hopper]] | | 1906-12-09 | 1992-01-01 | [[Fail:Commodore Grace M. Hopper, USN (covered).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Grace-Hopper biography/Grace-Hopper] | [[:d:Q11641|Q11641]] |- | style='text-align:right'| 86 | [[Frederick Soddy]] | | 1877-09-02 | 1956-09-22 | [[Fail:Frederick Soddy.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Frederick-Soddy biography/Frederick-Soddy] | [[:d:Q102830|Q102830]] |- | style='text-align:right'| 87 | [[Michael Crichton]] | | 1942-10-23 | 2008-11-04 | [[Fail:MichaelCrichton 2.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Michael-Crichton biography/Michael-Crichton] | [[:d:Q172140|Q172140]] |- | style='text-align:right'| 88 | [[Frances McDormand]] | USA näitleja ja produtsent | 1957-06-23 | | [[Fail:Frances McDormand 2015 (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Frances-McDormand biography/Frances-McDormand] | [[:d:Q204299|Q204299]] |- | style='text-align:right'| 89 | [[Rajendra Prasad]] | | 1884-12-03 | 1963-02-28 | [[Fail:Rajendra Prasad (Indian President), signed image for Walter Nash (NZ Prime Minister), 1958 (16017609534).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Rajendra-Prasad biography/Rajendra-Prasad] | [[:d:Q197736|Q197736]] |- | style='text-align:right'| 90 | [[Ismail I]] | | 1487-07-17 | 1524-05-23 | [[Fail:Portrait of Shah Ismail I. Inscribed "Ismael Sophy Rex Pers". Painted by Cristofano dell'Altissimo, dated 1552-1568.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Ismail-I-shah-of-Iran biography/Ismail-I-shah-of-Iran] | [[:d:Q214559|Q214559]] |- | style='text-align:right'| 91 | [[James Franco]] | Ameerika Ühendriikide näitleja | 1978-04-19 | | [[Fail:James Franco 4, 2013.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/James-Franco biography/James-Franco] | [[:d:Q306403|Q306403]] |- | style='text-align:right'| 92 | [[Sachin Tendulkar]] | | 1973-04-24 | | [[Fail:Sachin at Castrol Golden Spanner Awards (crop).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Sachin-Tendulkar biography/Sachin-Tendulkar] | [[:d:Q9488|Q9488]] |- | style='text-align:right'| 93 | [[Alec Guinness]] | Suurbritannia näitleja (1914–2000) | 1914-04-02 | 2000-08-05 | [[Fail:Alec Guinness 6 Allan Warren.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Alec-Guinness biography/Alec-Guinness] | [[:d:Q103894|Q103894]] |- | style='text-align:right'| 94 | [[Mirza Ghalib]] | | 1797-12-27 | 1869-02-15 | [[Fail:Mirza Ghalib photograph 3.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Mirza-Asadullah-Khan-Ghalib biography/Mirza-Asadullah-Khan-Ghalib] | [[:d:Q107000|Q107000]] |- | style='text-align:right'| 95 | [[Turgut Özal]] | Türgi poliitik, Türgi president | 1927-10-13 | 1993-04-17 | [[Fail:Turgut Özal as Turkish Prime Minister.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Turgut-Ozal biography/Turgut-Ozal] | [[:d:Q180280|Q180280]] |- | style='text-align:right'| 96 | [[Anthony of Padua]] | | 1195-08-15 | 1231-06-13 | [[Fail:(Venice) Sant'Antonio da Padova by Alvise Vivarini - Correr Museum.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Saint-Anthony-of-Padua biography/Saint-Anthony-of-Padua] | [[:d:Q167477|Q167477]] |- | style='text-align:right'| 97 | [[Sardar Vallabhbhai Patel]] | | 1875-10-31 | 1950-12-15 | [[Fail:Sardar patel (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Vallabhbhai-Jhaverbhai-Patel biography/Vallabhbhai-Jhaverbhai-Patel] | [[:d:Q9455|Q9455]] |- | style='text-align:right'| 98 | [[Baron d'Holbach]] | | 1723-12-08 | 1789-01-21 | [[Fail:Paul Heinrich Dietrich Baron d'Holbach Roslin.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Paul-Henri-Dietrich-baron-dHolbach biography/Paul-Henri-Dietrich-baron-dHolbach] | [[:d:Q7104|Q7104]] |- | style='text-align:right'| 99 | [[Terry Gilliam]] | | 1940-11-22 | | [[Fail:Terry Gilliam (32703418337) CROPPED.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Terry-Gilliam biography/Terry-Gilliam] | [[:d:Q25078|Q25078]] |- | style='text-align:right'| 100 | [[Georges Lemaître]] | | 1894-07-17 | 1966-06-20 | [[Fail:Lemaitre.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Georges-Lemaitre biography/Georges-Lemaitre]<br/>[https://www.britannica.com/biography/Georges-Lamaitre biography/Georges-Lamaitre] | [[:d:Q12998|Q12998]] |- | style='text-align:right'| 101 | [[Walther Nernst]] | | 1864-06-25 | 1941-11-18 | [[Fail:Walther Nernst SI.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Walther-Nernst biography/Walther-Nernst] | [[:d:Q57125|Q57125]] |- | style='text-align:right'| 102 | [[Elia Kazan]] | | 1909-09-07 | 2003-09-28 | [[Fail:Elia Kazan.JPG|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Elia-Kazan biography/Elia-Kazan] | [[:d:Q72717|Q72717]] |- | style='text-align:right'| 103 | [[Heinrich Mann]] | Saksamaa luuletaja | 1871-03-27 | 1950-03-11 | [[Fail:Heinrich Mann in seinen Münchner Jahren.png|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Heinrich-Mann biography/Heinrich-Mann] | [[:d:Q76480|Q76480]] |- | style='text-align:right'| 104 | [[Dennis Hopper]] | | 1936-05-17 | 2010-05-29 | [[Fail:Dennis Hopper Cannes 2008 (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Dennis-Hopper biography/Dennis-Hopper] | [[:d:Q102711|Q102711]] |- | style='text-align:right'| 105 | [[Premchand]] | | 1880-07-31 | 1936-10-08 | [[Fail:Prem chand.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Premchand biography/Premchand] | [[:d:Q174152|Q174152]] |- | style='text-align:right'| 106 | [[Pedro Álvares Cabral]] | Portugali maadeavastaja | 1467 | 1520 | [[Fail:Pedro Álvares Cabral - steel engraving by American Bank Note Company.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Pedro-Alvares-Cabral biography/Pedro-Alvares-Cabral] | [[:d:Q174432|Q174432]] |- | style='text-align:right'| 107 | [[Zoe Saldaña]] | ameerika näitleja | 1978-06-19 | | [[Fail:Zoe Saldaña at the 2024 Toronto International Film Festival (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Zoe-Saldana biography/Zoe-Saldana] | [[:d:Q190162|Q190162]] |- | style='text-align:right'| 108 | [[Muḥammad ibn Ismaeel al-Bukhārī]] | | 810-07-20 | 870-08-31 | [[Fail:Al-Bukhari.png|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/al-Bukhari biography/al-Bukhari] | [[:d:Q241026|Q241026]] |- | style='text-align:right'| 109 | [[Oliver Goldsmith]] | | 1728-11-10 | 1774-04-04 | [[Fail:Oliver Goldsmith by Sir Joshua Reynolds.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Oliver-Goldsmith-Anglo-Irish-author biography/Oliver-Goldsmith-Anglo-Irish-author] | [[:d:Q236236|Q236236]] |- | style='text-align:right'| 110 | [[Mansa Musa]] | | 1280 | 1337 | [[Fail:Kanga Moussa Atlas Catalan.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Musa-I-of-Mali biography/Musa-I-of-Mali] | [[:d:Q309333|Q309333]] |- | style='text-align:right'| 111 | [[Mukesh Ambani]] | | 1957-04-19 | | [[Fail:Mukesh Ambani.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Mukesh-Ambani biography/Mukesh-Ambani] | [[:d:Q298547|Q298547]] |- | style='text-align:right'| 112 | [[Kabir]] | | 1440<br/>1398 | 1518 | [[Fail:Kabir.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Kabir-Indian-mystic-and-poet biography/Kabir-Indian-mystic-and-poet] | [[:d:Q312551|Q312551]] |- | style='text-align:right'| 113 | [[Bob Hope]] | | 1903-05-29 | 2003-07-27 | [[Fail:Bob Hope 1969 Publicity Photo.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Bob-Hope biography/Bob-Hope] | [[:d:Q94081|Q94081]] |- | style='text-align:right'| 114 | [[Báb]] | | 1819-10-20 | 1850-07-09<br/>1849 | [[Fail:Siyyid Mírzá 'Alí-Muhammad Shirazi.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/the-Bab biography/the-Bab] | [[:d:Q104273|Q104273]] |- | style='text-align:right'| 115 | [[John Bunyan]] | | 1628-11-28 | 1688-08-31 | [[Fail:John Bunyan by Thomas Sadler 1684.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/John-Bunyan biography/John-Bunyan] | [[:d:Q108206|Q108206]] |- | style='text-align:right'| 116 | [[John Wycliffe]] | | 1320s | 1384-12-31 | [[Fail:Wycliffe by Kirby.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/John-Wycliffe biography/John-Wycliffe] | [[:d:Q173893|Q173893]] |- | style='text-align:right'| 117 | [[Robert Owen]] | | 1771-05-14 | 1858-11-17 | [[Fail:Robert Owen by William Henry Brooke.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Robert-Owen biography/Robert-Owen] | [[:d:Q179374|Q179374]] |- | style='text-align:right'| 118 | [[Juan de la Cruz]] | Hispaania müstik, katoliku pühak | 1542-06-24 | 1591-12-14 | [[Fail:Zurbarán (atribuido)-John of the Cross-1656.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Saint-John-of-the-Cross biography/Saint-John-of-the-Cross] | [[:d:Q190388|Q190388]] |- | style='text-align:right'| 119 | [[Gerolamo Cardano]] | | 1501-09-24 | 1576-09-21 | [[Fail:Girolamo Cardano. Stipple engraving by R. Cooper. Wellcome V0001004.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Girolamo-Cardano biography/Girolamo-Cardano] | [[:d:Q184530|Q184530]] |- | style='text-align:right'| 120 | [[Nâzım Hikmet]] | Türgi luuletaja | 1902-01-15<br/>1901-11-30 | 1963-06-03 | [[Fail:Nâzım Hikmet, Berlin 1956 (1).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Nazim-Hikmet biography/Nazim-Hikmet] | [[:d:Q184906|Q184906]] |- | style='text-align:right'| 121 | [[Anakreon]] | vanakreeka luuletaja | -570 | -485 | [[Fail:Arte romana, testa di anacreonte, 130-140 dc. ca. 02.JPG|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Anacreon biography/Anacreon] | [[:d:Q213484|Q213484]] |- | style='text-align:right'| 122 | [[Paramahansa Yogananda]] | | 1893-01-05 | 1952-03-07 | [[Fail:Paramahansa Yogananda.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Paramahansa-Yogananda biography/Paramahansa-Yogananda] | [[:d:Q312549|Q312549]] |- | style='text-align:right'| 123 | [[Chadwick Boseman]] | ameerika näitleja | 1976-11-29 | 2020-08-28 | [[Fail:Chadwick Boseman by Gage Skidmore July 2017 (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/topic/Chadwick-Boseman topic/Chadwick-Boseman] | [[:d:Q5066520|Q5066520]] |- | style='text-align:right'| 124 | [[Oskar Schindler]] | | 1908-04-28 | 1974-10-09 | [[Fail:Schindler, Oskar.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Oskar-Schindler biography/Oskar-Schindler] | [[:d:Q60029|Q60029]] |- | style='text-align:right'| 125 | [[Jahangir]] | | 1569-08-30 | 1627-10-28 | [[Fail:Contemporary portrait of Jahangir in 1605.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Jahangir biography/Jahangir] | [[:d:Q83653|Q83653]] |- | style='text-align:right'| 126 | [[Dietrich Bonhoeffer]] | | 1906-02-04 | 1945-04-09 | [[Fail:Bundesarchiv Bild 146-1987-074-16, Dietrich Bonhoeffer.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Dietrich-Bonhoeffer biography/Dietrich-Bonhoeffer] | [[:d:Q76326|Q76326]] |- | style='text-align:right'| 127 | [[Ginger Rogers]] | | 1911-07-16 | 1995-04-25 | [[Fail:Ginger Rogers - Tender Comrade.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Ginger-Rogers biography/Ginger-Rogers] | [[:d:Q95089|Q95089]] |- | style='text-align:right'| 128 | [[Farrah Fawcett]] | | 1947-02-02 | 2009-06-25 | [[Fail:Farrah Fawcett 1977.JPG|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Farrah-Fawcett biography/Farrah-Fawcett] | [[:d:Q102341|Q102341]] |- | style='text-align:right'| 129 | [[Henri Moissan]] | Prantsusmaa keemik | 1852-09-28 | 1907-02-20 | [[Fail:Henri Moissan.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Henri-Moissan biography/Henri-Moissan] | [[:d:Q102804|Q102804]] |- | style='text-align:right'| 130 | [[Garrincha]] | Brasiilia jalgpallur | 1933-10-28<br/>1933-03-23 | 1983-01-20 | [[Fail:MFdSantos-Garrincha.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Garrincha biography/Garrincha] | [[:d:Q180642|Q180642]] |- | style='text-align:right'| 131 | [[Moshe Dayan]] | | 1915-05-20 | 1981-10-16 | [[Fail:Moshe Dayan, Chief of General Staff.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Moshe-Dayan biography/Moshe-Dayan] | [[:d:Q188783|Q188783]] |- | style='text-align:right'| 132 | [[Eartha Kitt]] | | 1927-01-17 | 2008-12-25 | [[Fail:Eartha Kitt 2007.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Eartha-Kitt biography/Eartha-Kitt] | [[:d:Q222818|Q222818]] |- | style='text-align:right'| 133 | [[Nicolas Carnot]] | | 1796-06-01 | 1832-08-24 | [[Fail:Sadi Carnot.jpeg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Sadi-Carnot-French-scientist biography/Sadi-Carnot-French-scientist] | [[:d:Q181685|Q181685]] |- | style='text-align:right'| 134 | [[Hasan ibn Ali]] | | 625-03-01 | 669 | [[Fail:الحسن ابن علي.svg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Hasan biography/Hasan] | [[:d:Q182914|Q182914]] |- | style='text-align:right'| 135 | [[Nader Shah]] | | 1688-10-22<br/>1698-08-06 | 1747-06-19<br/>1747-06-20 | [[Fail:Contemporary portrait of Nader Shah. Artist unknown, created in ca. 1740 in Iran (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Nadir-Shah biography/Nadir-Shah] | [[:d:Q192868|Q192868]] |- | style='text-align:right'| 136 | [[Marcus Fabius Quintilianus]] | | 35 | 96 | [[Fail:Marcus Fabius Quintilianus (par Jehandier Desrochers) (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Quintilian biography/Quintilian] | [[:d:Q193769|Q193769]] |- | style='text-align:right'| 137 | [[Humayun]] | | 1508-03-06 | 1556-01-27 | [[Fail:Humayun and Babur (Late Shah Jahan Album) Humayun detail.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Humayun-Mughal-emperor biography/Humayun-Mughal-emperor] | [[:d:Q486188|Q486188]] |- | style='text-align:right'| 138 | [[Valmiki]] | | No/unknown value | No/unknown value | [[Fail:Valmiki Ramayana.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Valmiki biography/Valmiki] | [[:d:Q715607|Q715607]] |- | style='text-align:right'| 139 | [[Sydney Sweeney]] | ameerika näitleja | 1997-09-12 | | [[Fail:Sydney Sweeney at the 2024 Toronto International Film Festival 04 (Cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Sydney-Sweeney biography/Sydney-Sweeney] | [[:d:Q49561909|Q49561909]] |- | style='text-align:right'| 140 | [[Eduard Buchner]] | | 1860-05-20 | 1917-08-13 | [[Fail:Eduardbuchner.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Eduard-Buchner biography/Eduard-Buchner] | [[:d:Q43917|Q43917]] |- | style='text-align:right'| 141 | [[Henry Fielding]] | | 1707-04-22 | 1754-10-08 | [[Fail:Henry Fielding MET DP825191.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Henry-Fielding biography/Henry-Fielding] | [[:d:Q34190|Q34190]] |- | style='text-align:right'| 142 | [[D. W. Griffith]] | | 1875-01-22 | 1948-07-23 | [[Fail:David Wark Griffith portrait.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/D-W-Griffith biography/D-W-Griffith] | [[:d:Q51123|Q51123]] |- | style='text-align:right'| 143 | [[Adolf von Baeyer]] | Saksamaa keemik | 1835-10-31 | 1917-08-20 | [[Fail:Adolf von Baeyer CIPB0531 (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Adolf-von-Baeyer biography/Adolf-von-Baeyer] | [[:d:Q57078|Q57078]] |- | style='text-align:right'| 144 | [[Jacob Bernoulli]] | Šveitsi matemaatik | 1655-01-05<br/>1654-12-27 | 1705-08-16 | [[Fail:Jakob Bernoulli.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Jakob-Bernoulli biography/Jakob-Bernoulli] | [[:d:Q122392|Q122392]] |- | style='text-align:right'| 145 | [[Victor Grignard]] | Prantsusmaa keemik | 1871-05-06 | 1935-12-13 | [[Fail:Viktor-grignard (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Victor-Grignard biography/Victor-Grignard] | [[:d:Q104582|Q104582]] |- | style='text-align:right'| 146 | [[Porfirio Díaz]] | | 1830-09-15 | 1915-07-02 | [[Fail:Porfirio Diaz.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Porfirio-Diaz biography/Porfirio-Diaz] | [[:d:Q150688|Q150688]] |- | style='text-align:right'| 147 | [[Anthony the Great]] | | 251 | 357<br/>356-01-17 | [[Fail:Saint Anthony (Damaskinos).png|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Saint-Anthony-of-Egypt biography/Saint-Anthony-of-Egypt] | [[:d:Q170547|Q170547]] |- | style='text-align:right'| 148 | [[Joseph Lister]] | | 1827-04-05 | 1912-02-10 | [[Fail:Joseph Lister, 1st Baron Lister (1827 – 1912) surgeon Wellcome M0002551.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Joseph-Lister-Baron-Lister-of-Lyme-Regis biography/Joseph-Lister-Baron-Lister-of-Lyme-Regis] | [[:d:Q155768|Q155768]] |- | style='text-align:right'| 149 | [[Barbara Bush]] | | 1925-06-08 | 2018-04-17 | [[Fail:Barbara Bush portrait.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Barbara-Bush biography/Barbara-Bush] | [[:d:Q190628|Q190628]] |- | style='text-align:right'| 150 | [[Viola Davis]] | ameerika näitleja | 1965-08-11 | | [[Fail:Viola Davis at the Air Premiere at SXSW (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Viola-Davis biography/Viola-Davis] | [[:d:Q229181|Q229181]] |- | style='text-align:right'| 151 | [[Olympe de Gouges]] | Prantsuse näitekirjanik ja naisõiguslane | 1748-05-07 | 1793-11-03 | [[Fail:Marie-Olympe-de-Gouges.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Olympe-de-Gouges biography/Olympe-de-Gouges] | [[:d:Q206972|Q206972]] |- | style='text-align:right'| 152 | [[Amir Khusrau]] | | 1253 | 1325-09-27 | [[Fail:Amir Khusrow 1975 stamp of India.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Amir-Khosrow biography/Amir-Khosrow] | [[:d:Q207817|Q207817]] |- | style='text-align:right'| 153 | [[Ahmad ibn Hanbal]] | | 780-11-23 | 855-08-02 | [[Fail:Ahmad ibn Hanbal Masjid an-Nabawi Calligraphy.svg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Ahmad-ibn-Hanbal biography/Ahmad-ibn-Hanbal] | [[:d:Q194442|Q194442]] |- | style='text-align:right'| 154 | [[Maria Gaetana Agnesi]] | | 1718-05-16 | 1799-01-09 | [[Fail:Maria Gaetana Agnesi.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Maria-Gaetana-Agnesi biography/Maria-Gaetana-Agnesi] | [[:d:Q200392|Q200392]] |- | style='text-align:right'| 155 | [[Jean de La Bruyère]] | prantsuse kirjanik ja filosoof | 1645-08-16 | 1696-05-10 | [[Fail:Jean de la Bruyère - Versailles MV 2940.png|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Jean-de-La-Bruyere biography/Jean-de-La-Bruyere] | [[:d:Q314975|Q314975]] |- | style='text-align:right'| 156 | [[Hippolyte Taine]] | | 1828-04-21 | 1893-03-05 | [[Fail:Hippolyte taine.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Hippolyte-Taine biography/Hippolyte-Taine] | [[:d:Q297726|Q297726]] |- | style='text-align:right'| 157 | [[Al-Shafi'i]] | | 767-08-28 | 820-01-20 | [[Fail:Muhammad ibn Idris as-Shafii Masjid an-Nabawi Calligraphy.svg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Abu-Abd-Allah-ash-Shafii biography/Abu-Abd-Allah-ash-Shafii] | [[:d:Q294281|Q294281]] |- | style='text-align:right'| 158 | [[Ibn Taymiyyah]] | | 1263-01-22 | 1328-09-26 | [[Fail:تخطيط كلمة ابن تيمية.png|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Ibn-Taymiyyah biography/Ibn-Taymiyyah] | [[:d:Q491558|Q491558]] |- | style='text-align:right'| 159 | [[Jenna Ortega]] | ameerika näitleja | 2002-09-27 | | [[Fail:Jenna Ortega-63799 (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Jenna-Ortega biography/Jenna-Ortega] | [[:d:Q21738166|Q21738166]] |- | style='text-align:right'| 160 | [[Glenn T. Seaborg]] | Ameerika Ühendriikide keemik | 1912-04-19 | 1999-02-25 | [[Fail:Glenn Seaborg - 1964.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Glenn-T-Seaborg biography/Glenn-T-Seaborg] | [[:d:Q48973|Q48973]] |- | style='text-align:right'| 161 | [[Jean Jaurès]] | | 1859-09-03 | 1914-07-31 | [[Fail:Jean Jaurès, 1904, par Nadar.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Jean-Jaures biography/Jean-Jaures] | [[:d:Q12688|Q12688]] |- | style='text-align:right'| 162 | [[Raj Kapoor]] | | 1924-12-14 | 1988-06-02 | [[Fail:Raj Kapoor 1950.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Raj-Kapoor biography/Raj-Kapoor] | [[:d:Q55407|Q55407]] |- | style='text-align:right'| 163 | [[Joan Fontaine]] | | 1917-10-22 | 2013-12-15 | [[Fail:Joan Fontaine by A. L. Whitey Schafer.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Joan-Fontaine biography/Joan-Fontaine] | [[:d:Q95076|Q95076]] |- | style='text-align:right'| 164 | [[Adrien Brody]] | ameerika näitleja | 1973-04-14 | | [[Fail:Adrien Brody Is This Thing On-89 (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Adrien-Brody biography/Adrien-Brody] | [[:d:Q104514|Q104514]] |- | style='text-align:right'| 165 | [[Owen Wilson]] | | 1968-11-18 | | [[Fail:Owen Wilson Cannes 2011 (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Owen-Wilson biography/Owen-Wilson] | [[:d:Q161916|Q161916]] |- | style='text-align:right'| 166 | [[Isabel Martínez de Perón]] | | 1931-02-04 | | [[Fail:Isabel Martinez de Peron.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Isabel-Peron biography/Isabel-Peron] | [[:d:Q191014|Q191014]] |- | style='text-align:right'| 167 | [[Ramsay MacDonald]] | | 1866-10-12 | 1937-11-09 | [[Fail:J. Ramsay MacDonald LCCN2014715885 (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Ramsay-MacDonald biography/Ramsay-MacDonald] | [[:d:Q166646|Q166646]] |- | style='text-align:right'| 168 | [[Arthur Eddington]] | | 1882-12-28 | 1944-11-22 | [[Fail:Arthur Stanley Eddington.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Arthur-Stanley-Eddington biography/Arthur-Stanley-Eddington]<br/>[https://www.britannica.com/biography/Arthur-Eddington biography/Arthur-Eddington] | [[:d:Q215022|Q215022]] |- | style='text-align:right'| 169 | [[Lupita Nyong'o]] | | 1983-03-01 | | [[Fail:MKr347546 Lupita Nyong'o (Jury, Berlinale 2024) crop.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Lupita-Nyongo biography/Lupita-Nyongo] | [[:d:Q3840847|Q3840847]] |- | style='text-align:right'| 170 | [[Edmund Spenser]] | | 1552 | 1599-01-13 | [[Fail:Edmund Spenser oil painting.JPG|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Edmund-Spenser biography/Edmund-Spenser] | [[:d:Q4352055|Q4352055]] |- | style='text-align:right'| 171 | [[Aziz Sancar]] | | 1946-09-08 | | [[Fail:Aziz Sancar 0060.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Aziz-Sancar biography/Aziz-Sancar] | [[:d:Q15118973|Q15118973]] |- | style='text-align:right'| 172 | [[Saint Dominic]] | | 1170 | 1221-08-06 | [[Fail:SaintDominic.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Saint-Dominic biography/Saint-Dominic] | [[:d:Q44091|Q44091]] |- | style='text-align:right'| 173 | [[Richard Attenborough]] | | 1923-08-29 | 2014-08-24 | [[Fail:RichardAttenborough07TIFF.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Richard-Attenborough biography/Richard-Attenborough] | [[:d:Q51506|Q51506]] |- | style='text-align:right'| 174 | [[Xuanzang]] | | 602-04-06 | 664-03-07 | [[Fail:Xuanzang w.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Xuanzang biography/Xuanzang] | [[:d:Q42063|Q42063]] |- | style='text-align:right'| 175 | [[B. J. Habibie]] | | 1936-06-25 | 2019-09-11 | [[Fail:B. J. Habibie, President of Indonesia portrait.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/B-J-Habibie biography/B-J-Habibie] | [[:d:Q76156|Q76156]] |- | style='text-align:right'| 176 | [[Abdurrahman Wahid]] | | 1940-09-07 | 2009-12-30 | [[Fail:President Abdurrahman Wahid - Indonesia.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Abdurrahman-Wahid biography/Abdurrahman-Wahid] | [[:d:Q76167|Q76167]] |- | style='text-align:right'| 177 | [[Richard Dedekind]] | Saksamaa matemaatik | 1831-10-06 | 1916-02-12 | [[Fail:Dedekind.jpeg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Richard-Dedekind biography/Richard-Dedekind] | [[:d:Q76556|Q76556]] |- | style='text-align:right'| 178 | [[Marcus Junius Brutus]] | | -85 | -42-10-23 | [[Fail:Portrait Brutus Massimo.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Marcus-Junius-Brutus biography/Marcus-Junius-Brutus] | [[:d:Q172248|Q172248]] |- | style='text-align:right'| 179 | [[Aristarchus of Samos]] | | -310 | -230 | [[Fail:Aristarchos von Samos (Denkmal).jpeg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Aristarchus-of-Samos biography/Aristarchus-of-Samos] | [[:d:Q140188|Q140188]] |- | style='text-align:right'| 180 | [[Howard Hughes]] | | 1905-12-24 | 1976-04-05 | [[Fail:Howard Hughes 1938 (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Howard-Hughes biography/Howard-Hughes] | [[:d:Q189081|Q189081]] |- | style='text-align:right'| 181 | [[Claude Adrien Helvétius]] | Prantsusmaa filosoof | 1715-01-26 | 1771-12-26 | [[Fail:Portrait de Claude Adrien Helvetius, Collection des Grands Hommes, G.4189(3).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Claude-Adrien-Helvetius biography/Claude-Adrien-Helvetius] | [[:d:Q190302|Q190302]] |- | style='text-align:right'| 182 | [[Cassius Dio]] | | 2nd century | 235 | [[Fail:Dio Cassius.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Dio-Cassius biography/Dio-Cassius] | [[:d:Q185223|Q185223]] |- | style='text-align:right'| 183 | [[Pancho Villa]] | | 1878-06-05 | 1923-07-20 | [[Fail:Pancho Villa bandolier (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Pancho-Villa-Mexican-revolutionary biography/Pancho-Villa-Mexican-revolutionary] | [[:d:Q192278|Q192278]] |- | style='text-align:right'| 184 | [[A. C. Bhaktivedanta Swami Prabhupada]] | | 1896-09-01 | 1977-11-14 | [[Fail:Prabhupada on a morning walk in Germany 1974.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/A-C-Bhaktivedanta biography/A-C-Bhaktivedanta] | [[:d:Q234898|Q234898]] |- | style='text-align:right'| 185 | [[Hayreddin Barbarossa]] | | 1478 | 1546-07-04 | [[Fail:Barbarossa Hayreddin Pasha.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Barbarossa biography/Barbarossa] | [[:d:Q200582|Q200582]] |- | style='text-align:right'| 186 | [[Laurence Sterne]] | | 1713-11-24 | 1768-03-18 | [[Fail:Laurence Sterne by Sir Joshua Reynolds.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Laurence-Sterne biography/Laurence-Sterne] | [[:d:Q218960|Q218960]] |- | style='text-align:right'| 187 | [[Theocritus]] | | 4th century BCE | -260 | [[Fail:Teocrito (Ritratto).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Theocritus biography/Theocritus] | [[:d:Q219484|Q219484]] |- | style='text-align:right'| 188 | [[Nicholas Hoult]] | Suurbritannia näitleja | 1989-12-07 | | [[Fail:Nicholas Hoult-67849.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Nicholas-Hoult biography/Nicholas-Hoult] | [[:d:Q298347|Q298347]] |- | style='text-align:right'| 189 | [[Theodor Seuss Geisel]] | | 1904-03-02 | 1991-09-24 | [[Fail:Ted Geisel NYWTS 2 crop.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Theodor-Seuss-Geisel biography/Theodor-Seuss-Geisel]<br/>[https://www.britannica.com/biography/Dr-Seuss biography/Dr-Seuss] | [[:d:Q298685|Q298685]] |- | style='text-align:right'| 190 | [[Katherine Johnson]] | | 1918-08-26 | 2020-02-24 | [[Fail:Katherine Johnson 1983.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Katherine-Johnson-mathematician biography/Katherine-Johnson-mathematician] | [[:d:Q11740|Q11740]] |- | style='text-align:right'| 191 | [[Fritz Lang]] | | 1890-12-05 | 1976-08-02 | [[Fail:Fritz Lang (1969).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Fritz-Lang biography/Fritz-Lang] | [[:d:Q19504|Q19504]] |- | style='text-align:right'| 192 | [[Cesare Pavese]] | | 1908-09-09 | 1950-08-27 | [[Fail:Cesare pavese.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Cesare-Pavese biography/Cesare-Pavese] | [[:d:Q2022|Q2022]] |- | style='text-align:right'| 193 | [[Subhas Chandra Bose]] | | 1897-01-23 | 1945-08-18 | [[Fail:Subhas Chandra Bose NRB.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Subhas-Chandra-Bose biography/Subhas-Chandra-Bose] | [[:d:Q2153|Q2153]] |- | style='text-align:right'| 194 | [[Edith Stein]] | juudi päritolu saksa nunn, teoloog ja filosoof, üks Euroopa kaitsepühakuist | 1891-10-12 | 1942-08-09 | [[Fail:Edith Stein (ca. 1938-1939).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Edith-Stein biography/Edith-Stein] | [[:d:Q76749|Q76749]] |- | style='text-align:right'| 195 | [[Ahmed Zewail]] | Egiptuse keemik | 1946-02-26 | 2016-08-02 | [[Fail:Ahmed Zewail HD2009 Othmer Gold Medal portrait.JPG|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Ahmed-Zewail biography/Ahmed-Zewail] | [[:d:Q106624|Q106624]] |- | style='text-align:right'| 196 | [[Josiah Willard Gibbs]] | | 1839-02-11 | 1903-04-28 | [[Fail:Josiah Willard Gibbs -from MMS-.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/J-Willard-Gibbs biography/J-Willard-Gibbs] | [[:d:Q153243|Q153243]] |- | style='text-align:right'| 197 | [[Jaafar Al-Sadiq]] | | 702-04-20 | 765-12-16 | [[Fail:Eight imams and Hakima next to Jawad.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Jafar-ibn-Muhammad biography/Jafar-ibn-Muhammad] | [[:d:Q170046|Q170046]] |- | style='text-align:right'| 198 | [[Ammianus Marcellinus]] | rooma ajaloolane ja sõdur | 330 | 395 | [[Fail:Ammianus Marcellinus.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Ammianus-Marcellinus biography/Ammianus-Marcellinus] | [[:d:Q172198|Q172198]] |- | style='text-align:right'| 199 | [[Burt Reynolds]] | USA näitleja ja laulja | 1936-02-11 | 2018-09-06 | [[Fail:Burt Reynolds Dan August.JPG|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Burt-Reynolds biography/Burt-Reynolds] | [[:d:Q202148|Q202148]] |- | style='text-align:right'| 200 | [[Irenaeus]] | | 130 | 202 | [[Fail:San Ireneo, vitral (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Saint-Irenaeus biography/Saint-Irenaeus] | [[:d:Q182123|Q182123]] |- | style='text-align:right'| 201 | [[Christopher Walken]] | ameerika näitleja | 1943-03-31 | | [[Fail:Christopher Walken 2018.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Christopher-Walken biography/Christopher-Walken] | [[:d:Q185051|Q185051]] |- | style='text-align:right'| 202 | [[John Wesley]] | | 1703-06-17 | 1791-03-02 | [[Fail:Portrait of John Wesley (by George Romney).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/John-Wesley biography/John-Wesley] | [[:d:Q213393|Q213393]] |- | style='text-align:right'| 203 | [[Ramana Maharshi]] | | 1879-12-30 | 1950-04-14 | [[Fail:Sri Ramana Maharshi - Portrait - G. G Welling - 1948.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Ramana-Maharshi biography/Ramana-Maharshi] | [[:d:Q288441|Q288441]] |- | style='text-align:right'| 204 | [[Venkatraman Ramakrishnan]] | | 1952 | | [[Fail:Venki Ramakrishnan.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Venkatraman-Ramakrishnan biography/Venkatraman-Ramakrishnan] | [[:d:Q60061|Q60061]] |- | style='text-align:right'| 205 | [[Anna Magnani]] | | 1908-03-07 | 1973-09-26 | [[Fail:Anna Magnani - portrait.tif|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Anna-Magnani biography/Anna-Magnani] | [[:d:Q56011|Q56011]] |- | style='text-align:right'| 206 | [[Douglas Engelbart]] | | 1925-01-30 | 2013-07-02 | [[Fail:Douglas Engelbart in 2008.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Douglas-Engelbart biography/Douglas-Engelbart] | [[:d:Q92614|Q92614]] |- | style='text-align:right'| 207 | [[Alfred Werner]] | Šveitsi keemik | 1866-12-12 | 1919-11-15 | [[Fail:(UAZ) AB.1.1093 Werner.tif|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Alfred-Werner biography/Alfred-Werner] | [[:d:Q123014|Q123014]] |- | style='text-align:right'| 208 | [[Fernandel]] | | 1903-05-08 | 1971-02-26 | [[Fail:Fernandel-Toulouse-1970.png|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Fernandel biography/Fernandel] | [[:d:Q129092|Q129092]] |- | style='text-align:right'| 209 | [[Constantine II of Greece]] | | 1940-06-02 | 2023-01-10 | [[Fail:Constantine II of Greece (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Constantine-II-king-of-Greece biography/Constantine-II-king-of-Greece] | [[:d:Q151773|Q151773]] |- | style='text-align:right'| 210 | [[Alcide De Gasperi]] | | 1881-04-03 | 1954-08-19 | [[Fail:Alcide De Gasperi 2.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Alcide-de-Gasperi biography/Alcide-de-Gasperi] | [[:d:Q153832|Q153832]] |- | style='text-align:right'| 211 | [[Martin Niemöller]] | | 1892-01-14 | 1984-03-06 | [[Fail:Martin Niemöller (1952).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Martin-Niemoller biography/Martin-Niemoller] | [[:d:Q153839|Q153839]] |- | style='text-align:right'| 212 | [[François Arago]] | | 1786-02-26 | 1853-10-02 | [[Fail:François Arago par Ary Scheffer.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Francois-Arago biography/Francois-Arago] | [[:d:Q154353|Q154353]] |- | style='text-align:right'| 213 | [[Cemal Gürsel]] | Türgi sõjaväelane ja poliitik, Türgi president | 1895-10-13 | 1966-09-14 | [[Fail:Cemal Gürsel (1960).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Cemal-Gursel biography/Cemal-Gursel] | [[:d:Q159161|Q159161]] |- | style='text-align:right'| 214 | [[Saint Stephen]] | | 1 | 36 | [[Fail:St-stephen.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Saint-Stephen biography/Saint-Stephen] | [[:d:Q161775|Q161775]] |- | style='text-align:right'| 215 | [[Natalie Wood]] | | 1938-07-20 | 1981-11-29 | [[Fail:Natalie Wood Allan Warren.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Natalie-Wood biography/Natalie-Wood] | [[:d:Q180919|Q180919]] |- | style='text-align:right'| 216 | [[Julie Christie]] | | 1940-04-14 | | [[Fail:Julie Christie - 1965 (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Julie-Christie biography/Julie-Christie] | [[:d:Q181413|Q181413]] |- | style='text-align:right'| 217 | [[Robert I of Scotland]] | | 1274-07-11 | 1329-06-07 | [[Fail:King Robert I of Scotland.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Robert-I-king-of-Scotland biography/Robert-I-king-of-Scotland]<br/>[https://www.britannica.com/biography/Robert-the-Bruce biography/Robert-the-Bruce] | [[:d:Q187312|Q187312]] |- | style='text-align:right'| 218 | [[Thomas à Kempis]] | | 1380<br/>1379 | 1471-07-25 | [[Fail:Portret van Thomas à Kempis, RP-P-OB-26.661.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Thomas-a-Kempis biography/Thomas-a-Kempis] | [[:d:Q220976|Q220976]] |- | style='text-align:right'| 219 | [[Isokrates]] | vanakreeka oraator ja filosoof | -436 | -338-08 | [[Fail:Isocrates pushkin.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Isocrates biography/Isocrates] | [[:d:Q221182|Q221182]] |- | style='text-align:right'| 220 | [[Lily Collins]] | | 1989-03-18 | | [[Fail:Lily Collins by Gage Skidmore, 2013.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Lily-Collins biography/Lily-Collins] | [[:d:Q229184|Q229184]] |- | style='text-align:right'| 221 | [[Muhammad Ali]] | | 1769-03-04 | 1849-08-02 | [[Fail:ModernEgypt, Muhammad Ali by Auguste Couder, BAP 17996.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Muhammad-Ali-pasha-and-viceroy-of-Egypt biography/Muhammad-Ali-pasha-and-viceroy-of-Egypt] | [[:d:Q182781|Q182781]] |- | style='text-align:right'| 222 | [[Seleucus I Nicator]] | | -358 | -281 | [[Fail:Seleuco I Nicatore.JPG|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Seleucus-I-Nicator biography/Seleucus-I-Nicator] | [[:d:Q184176|Q184176]] |- | style='text-align:right'| 223 | [[Francis de Sales]] | | 1567-08-26<br/>1567-08-21 | 1622-12-28 | [[Fail:Château de Bussy-Rabutin - Saint François de Sales, évêque de Genève (bgw19 0375) (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Saint-Francis-of-Sales biography/Saint-Francis-of-Sales] | [[:d:Q231256|Q231256]] |- | style='text-align:right'| 224 | [[Nikolai Tšernõševski]] | vene kirjanik ja revolutsionäär | 1828-07-12 | 1889-10-17 | [[Fail:Nikolaj G. Černyševskij 1888.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/N-G-Chernyshevsky biography/N-G-Chernyshevsky] | [[:d:Q192331|Q192331]] |- | style='text-align:right'| 225 | [[Mahmoud Darwish]] | Palestiina kirjanik | 1941-03-13 | 2008-08-09 | [[Fail:Arafat Darwish Habash (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Mahmoud-Darwish biography/Mahmoud-Darwish] | [[:d:Q207720|Q207720]] |- | style='text-align:right'| 226 | [[Jacqueline Bisset]] | Inglise näitlejanna | 1944-09-13 | | [[Fail:Jacqueline Bisset Cannes 2017 2.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Jacqueline-Bisset biography/Jacqueline-Bisset] | [[:d:Q232477|Q232477]] |- | style='text-align:right'| 227 | [[Robert Graves]] | inglise kirjanik (1895-1985) | 1895-07-24 | 1985-12-07 | [[Fail:Robert Graves 1929 (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Robert-Graves biography/Robert-Graves] | [[:d:Q201732|Q201732]] |- | style='text-align:right'| 228 | [[Jules Renard]] | | 1864-02-22 | 1910-05-22 | [[Fail:Jules Renard.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Jules-Renard biography/Jules-Renard] | [[:d:Q314987|Q314987]] |- | style='text-align:right'| 229 | [[Matthew Arnold]] | | 1822-12-24 | 1888-04-15 | [[Fail:Matthew Arnold - Project Gutenberg eText 16745.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Matthew-Arnold biography/Matthew-Arnold] | [[:d:Q271032|Q271032]] |- | style='text-align:right'| 230 | [[Jules Michelet]] | Prantsusmaa ajaloolane | 1798-08-22 | 1874-02-09 | [[Fail:Jules Michelet par Thomas Couture.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Jules-Michelet biography/Jules-Michelet] | [[:d:Q310791|Q310791]] |- | style='text-align:right'| 231 | [[Baltasar Gracián]] | | 1604-01-08 | 1658-12-06 | [[Fail:Gracián Graus (detalle).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Baltasar-Gracian biography/Baltasar-Gracian] | [[:d:Q360512|Q360512]] |- | style='text-align:right'| 232 | [[Conor McGregor]] | | 1988-07-14 | | [[Fail:Conor McGregor, UFC 189 World Tour London (2).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Conor-McGregor biography/Conor-McGregor] | [[:d:Q5162259|Q5162259]] |- | style='text-align:right'| 233 | [[Léon Blum]] | Prantsusmaa poliitik | 1872-04-09 | 1950-03-30 | [[Fail:Léon Blum Meurisse b 1927.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Leon-Blum biography/Leon-Blum] | [[:d:Q18434|Q18434]] |- | style='text-align:right'| 234 | [[Jean Paul]] | Saksamaa romaanikirjanik | 1763-03-21 | 1825-11-14 | [[Fail:Jeanpaul.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Jean-Paul biography/Jean-Paul] | [[:d:Q77079|Q77079]] |- | style='text-align:right'| 235 | [[William Hurt]] | ameerika näitleja | 1950-03-20 | 2022-03-13 | [[Fail:History of Violence 002 (7271227040).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/William-Hurt biography/William-Hurt] | [[:d:Q105825|Q105825]] |- | style='text-align:right'| 236 | [[Alan Arkin]] | | 1934-03-26 | 2023-06-29 | [[Fail:Alan Arkin - 1975.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Alan-Arkin biography/Alan-Arkin] | [[:d:Q108283|Q108283]] |- | style='text-align:right'| 237 | [[Itō Hirobumi]] | Jaapani diplomaat ja poliitik | 1841-10-16 | 1909-10-26 | [[Fail:ITŌ Hirobumi.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Ito-Hirobumi biography/Ito-Hirobumi] | [[:d:Q174971|Q174971]] |- | style='text-align:right'| 238 | [[William Godwin]] | | 1756-03-03 | 1836-04-07 | [[Fail:William Godwin by Henry William Pickersgill.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/William-Godwin biography/William-Godwin] | [[:d:Q188569|Q188569]] |- | style='text-align:right'| 239 | [[Tadeusz Kościuszko]] | | 1746-02-04 | 1817-10-15<br/>1817 | [[Fail:Tadevuš Kaściuška. Тадэвуш Касьцюшка (J. Grassi, 1792).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Tadeusz-Kosciuszko biography/Tadeusz-Kosciuszko] | [[:d:Q191479|Q191479]] |- | style='text-align:right'| 240 | [[Martha Washington]] | | 1731-06-13 | 1802-05-22 | [[Fail:Martha Washington.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Martha-Washington biography/Martha-Washington] | [[:d:Q191789|Q191789]] |- | style='text-align:right'| 241 | [[Johann Bernoulli]] | Šveitsi matemaatik | 1667-07-27 | 1748-01-01 | [[Fail:Johann Bernoulli2.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Johann-Bernoulli biography/Johann-Bernoulli] | [[:d:Q227897|Q227897]] |- | style='text-align:right'| 242 | [[William Saroyan]] | Ameerika Ühendriikide kirjanik (1908-1981) | 1908-08-31 | 1981-05-18 | [[Fail:William Saroyan 2.JPG|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/William-Saroyan biography/William-Saroyan] | [[:d:Q207356|Q207356]] |- | style='text-align:right'| 243 | [[Tigranes the Great]] | | -140 | -55 | [[Fail:Coin of Tigranes II the Great, Antioch mint.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Tigranes-II-the-Great biography/Tigranes-II-the-Great] | [[:d:Q201303|Q201303]] |- | style='text-align:right'| 244 | [[Rosalynn Carter]] | | 1927-08-18 | 2023-11-19 | [[Fail:Rose Carter, official color photo, 1977-cropped.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Rosalynn-Carter biography/Rosalynn-Carter] | [[:d:Q219353|Q219353]] |- | style='text-align:right'| 245 | [[Lal Bahadur Shastri]] | | 1904-10-02 | 1966-01-11 | [[Fail:Lal Bahadur Shastri (from stamp).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Lal-Bahadur-Shastri biography/Lal-Bahadur-Shastri] | [[:d:Q244689|Q244689]] |- | style='text-align:right'| 246 | [[Nasir al-Din al-Tusi]] | | 1201-02-18 | 1274-06-26 | [[Fail:Nasir al-Din Tusi.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Nasir-al-Din-al-Tusi biography/Nasir-al-Din-al-Tusi] | [[:d:Q302835|Q302835]] |- | style='text-align:right'| 247 | [[Frances Hodgson Burnett]] | Briti-USA kirjanik | 1849-11-24 | 1924-10-29 | [[Fail:Frances Burnett.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Frances-Hodgson-Burnett biography/Frances-Hodgson-Burnett] | [[:d:Q276028|Q276028]] |- | style='text-align:right'| 248 | [[Thomas Babington Macaulay, 1st Baron Macaulay]] | | 1800-10-25 | 1859-12-28<br/>1859-12-27 | [[Fail:Thomas Babington Macaulay.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Thomas-Babington-Macaulay-Baron-Macaulay biography/Thomas-Babington-Macaulay-Baron-Macaulay] | [[:d:Q315989|Q315989]] |- | style='text-align:right'| 249 | [[Karl Kraus]] | | 1874-04-28 | 1936-06-12 | [[Fail:Karl Kraus.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Karl-Kraus biography/Karl-Kraus] | [[:d:Q44328|Q44328]] |- | style='text-align:right'| 250 | [[Ahmad Durrani]] | afgaani valitseja, Afganistani rajaja | 1722<br/>1724 | 1772-10<br/>1773 | [[Fail:Portrait of Ahmad-Shah Durrani. Mughal miniature. ca. 1757, Bibliothèque nationale de France.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Ahmad-Shah-Durrani biography/Ahmad-Shah-Durrani] | [[:d:Q46798|Q46798]] |- | style='text-align:right'| 251 | [[Otto Wallach]] | Saksamaa keemik | 1847-03-27 | 1931-02-26 | [[Fail:Otto Wallach 1910.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Otto-Wallach biography/Otto-Wallach] | [[:d:Q57127|Q57127]] |- | style='text-align:right'| 252 | [[Joseph Schumpeter]] | Austria majandusteadlane | 1883-02-08 | 1950-01-08 | [[Fail:Joseph Schumpeter ekonomialaria.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Joseph-Schumpeter biography/Joseph-Schumpeter]<br/>[https://www.britannica.com/biography/Joseph-A-Schumpeter biography/Joseph-A-Schumpeter] | [[:d:Q78477|Q78477]] |- | style='text-align:right'| 253 | [[William Holden]] | ameerika näitleja | 1918-04-17 | 1981-11-12<br/>1981-11-16 | [[Fail:Holden-portrait.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/William-Holden biography/William-Holden] | [[:d:Q95002|Q95002]] |- | style='text-align:right'| 254 | [[Yul Brynner]] | Ameerika Ühendriikide näitleja | 1920-07-11 | 1985-10-10 | [[Fail:Yul Brynner Anna and the King television 1972.JPG|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Yul-Brynner biography/Yul-Brynner] | [[:d:Q102813|Q102813]] |- | style='text-align:right'| 255 | [[Belisarius]] | | 505 | 565-03-13 | [[Fail:Meister von San Vitale in Ravenna 013.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Belisarius biography/Belisarius] | [[:d:Q174943|Q174943]] |- | style='text-align:right'| 256 | [[Domenico Ghirlandaio]] | | 1448-06-02 | 1494-01-11 | [[Fail:Pala degli innocenti, ghirlandaio, autoritratto, dettaglio.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Domenico-Ghirlandaio biography/Domenico-Ghirlandaio] | [[:d:Q191423|Q191423]] |- | style='text-align:right'| 257 | [[Ngô Đình Diệm]] | | 1901-01-03 | 1963-11-02 | [[Fail:Chen Cheng accompanied by Vietnamese President Ngô Đình Diệm on his visit to Dalat (cropped to Ngo).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Ngo-Dinh-Diem biography/Ngo-Dinh-Diem] | [[:d:Q192502|Q192502]] |- | style='text-align:right'| 258 | [[William Gilbert (Q192706)|William Gilbert]] | | 1544-05-24 | 1603-11-30 | [[Fail:William Gilbert.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/William-Gilbert biography/William-Gilbert] | [[:d:Q192706|Q192706]] |- | style='text-align:right'| 259 | [[Betty Ford]] | | 1918-04-08 | 2011-07-08 | [[Fail:Portrait of First Lady Betty Ford - NARA (3x4 cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Betty-Ford biography/Betty-Ford] | [[:d:Q213122|Q213122]] |- | style='text-align:right'| 260 | [[Muhammad Zia-ul-Haq]] | | 1924-08-12 | 1988-08-17 | [[Fail:President Mohammad Zia Ul Haq.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Mohammad-Zia-ul-Haq biography/Mohammad-Zia-ul-Haq] | [[:d:Q200499|Q200499]] |- | style='text-align:right'| 261 | [[Konstantinos Kavafis]] | Kreeka luuletaja | 1863-04-29 | 1933-04-29 | [[Fail:Konstantinos Kavafis.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Constantine-P-Cavafy biography/Constantine-P-Cavafy] | [[:d:Q216980|Q216980]] |- | style='text-align:right'| 262 | [[Edward Bulwer-Lytton]] | | 1803-05-25 | 1873-01-18 | [[Fail:Edward George Earle Lytton Bulwer Lytton, 1st Baron Lytton by Henry William Pickersgill.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Edward-George-Earle-Bulwer-Lytton-1st-Baron-Lytton biography/Edward-George-Earle-Bulwer-Lytton-1st-Baron-Lytton] | [[:d:Q318462|Q318462]] |- | style='text-align:right'| 263 | [[Vanessa Redgrave]] | | 1937-01-30 | | [[Fail:Vanessa Redgrave 2017.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Vanessa-Redgrave biography/Vanessa-Redgrave] | [[:d:Q347879|Q347879]] |- | style='text-align:right'| 264 | [[Tulsidas]] | | 1532 | 1623 | [[Fail:Goswami Tulsidas Awadhi Hindi Poet.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Tulsidas biography/Tulsidas] | [[:d:Q312976|Q312976]] |- | style='text-align:right'| 265 | [[Wu Zetian]] | | 624-02-17 | 705-12-16 | [[Fail:唐后行從圖 (局部) - 武則天.png|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Wuhou biography/Wuhou] | [[:d:Q9738|Q9738]] |- | style='text-align:right'| 266 | [[Emperor Wu of Han]] | | -156-06-07 | -87-03-29 | [[Fail:漢武帝.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Wudi-emperor-of-Han-dynasty biography/Wudi-emperor-of-Han-dynasty] | [[:d:Q7225|Q7225]] |- | style='text-align:right'| 267 | [[Propertius]] | | -47 | -16 | [[Fail:Properce.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Sextus-Propertius biography/Sextus-Propertius] | [[:d:Q8827|Q8827]] |- | style='text-align:right'| 268 | [[Ennius]] | | -239-07-16 | -169-10-08 | [[Fail:Quintus Ennius.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Quintus-Ennius biography/Quintus-Ennius] | [[:d:Q47130|Q47130]] |- | style='text-align:right'| 269 | [[Michael Fassbender]] | | 1977-04-02 | | [[Fail:Michael Fassbender by Gage Skidmore 2015.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Michael-Fassbender biography/Michael-Fassbender] | [[:d:Q57147|Q57147]] |- | style='text-align:right'| 270 | [[August Bebel]] | Saksa poliitik | 1840-02-22 | 1913-08-13 | [[Fail:August Bebel, head-and-shoulders portrait, facing left, in oval LCCN91786289 (cropped).tif|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/August-Bebel biography/August-Bebel] | [[:d:Q76520|Q76520]] |- | style='text-align:right'| 271 | [[Jean Harlow]] | | 1911-03-03 | 1937-06-07 | [[Fail:Harlow-publicity.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Jean-Harlow biography/Jean-Harlow] | [[:d:Q105719|Q105719]] |- | style='text-align:right'| 272 | [[Michael Collins]] | | 1890-10-16 | 1922-08-22 | [[Fail:Michael Collins 1922.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Michael-Collins-Irish-statesman biography/Michael-Collins-Irish-statesman] | [[:d:Q173196|Q173196]] |- | style='text-align:right'| 273 | [[Mia Farrow]] | | 1945-02-09 | | [[Fail:Pulitzer2018-mia-farrow-20180530-wp.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Mia-Farrow biography/Mia-Farrow] | [[:d:Q202725|Q202725]] |- | style='text-align:right'| 274 | [[Max von Sydow]] | Rootsi näitleja (1929–2020) | 1929-04-10 | 2020-03-08 | [[Fail:Max von Sydow Cannes 2016.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Max-von-Sydow biography/Max-von-Sydow] | [[:d:Q203215|Q203215]] |- | style='text-align:right'| 275 | [[Peter Fonda]] | ameerika näitleja (1940-2019) | 1940-02-23 | 2019-08-16 | [[Fail:Peter Fonda 2009.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Peter-Fonda biography/Peter-Fonda] | [[:d:Q210148|Q210148]] |- | style='text-align:right'| 276 | [[Ernesto Sabato]] | | 1911-06-24 | 2011-04-30 | [[Fail:ErnestoSabato001.JPG|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Ernesto-Sabato biography/Ernesto-Sabato] | [[:d:Q186630|Q186630]] |- | style='text-align:right'| 277 | [[Gerard Butler]] | | 1969-11-13 | | [[Fail:Gerard Butler (29681162176).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Gerard-Butler biography/Gerard-Butler] | [[:d:Q169982|Q169982]] |- | style='text-align:right'| 278 | [[Ellen Burstyn]] | ameerika näitleja | 1932-12-07 | | [[Fail:Ellen Burstyn at the 2009 Tribeca Film Festival.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Ellen-Burstyn biography/Ellen-Burstyn] | [[:d:Q211144|Q211144]] |- | style='text-align:right'| 279 | [[Frantz Fanon]] | | 1925-07-20 | 1961-12-06 | [[Fail:Photograph of Frantz Fanon from Black Skin White Masks (1967) dust jacket.webp|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Frantz-Fanon biography/Frantz-Fanon] | [[:d:Q193670|Q193670]] |- | style='text-align:right'| 280 | [[Jean-Antoine-Nicolas de Caritat de Condorcet]] | | 1743-09-17 | 1794-03-28 | [[Fail:Nicolas de Condorcet.PNG|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Marie-Jean-Antoine-Nicolas-de-Caritat-marquis-de-Condorcet biography/Marie-Jean-Antoine-Nicolas-de-Caritat-marquis-de-Condorcet] | [[:d:Q201477|Q201477]] |- | style='text-align:right'| 281 | [[Emperor Gaozu of Han]] | | -256 | -195-06-01 | [[Fail:Liu-bang.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Gaozu-emperor-of-Han-dynasty biography/Gaozu-emperor-of-Han-dynasty] | [[:d:Q7210|Q7210]] |- | style='text-align:right'| 282 | [[Adolf Butenandt]] | biokeemik, Saksamaa | 1903-03-24 | 1995-01-18 | [[Fail:Bad Schachen Porträt; Adolf Butenandt - W134Nr.020182c - Willy Pragher (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Adolf-Butenandt biography/Adolf-Butenandt] | [[:d:Q5327|Q5327]] |- | style='text-align:right'| 283 | [[Frédéric Bastiat]] | Prantsuse poliitik ja majandusteadlane | 1801-06-30 | 1850-12-24 | [[Fail:Bastiat.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Frederic-Bastiat biography/Frederic-Bastiat] | [[:d:Q13515|Q13515]] |- | style='text-align:right'| 284 | [[Jean Renoir]] | | 1894-09-15 | 1979-02-12 | [[Fail:JeanRenoir-StudioHarcourt-1955.png|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Jean-Renoir biography/Jean-Renoir] | [[:d:Q50713|Q50713]] |- | style='text-align:right'| 285 | [[Friedrich Max Müller]] | | 1823-12-06 | 1900-10-28 | [[Fail:Friedrich Max Müller by Bassano 1883.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Max-Muller biography/Max-Muller] | [[:d:Q60074|Q60074]] |- | style='text-align:right'| 286 | [[William Wyler]] | | 1902-07-01 | 1981-07-27 | [[Fail:William Wyler portrait.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/William-Wyler biography/William-Wyler] | [[:d:Q51495|Q51495]] |- | style='text-align:right'| 287 | [[Sidney Lumet]] | | 1924-06-25 | 2011-04-09 | [[Fail:SidneyLumet07TIFF.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Sidney-Lumet biography/Sidney-Lumet] | [[:d:Q51559|Q51559]] |- | style='text-align:right'| 288 | [[Carl Gustav Jacob Jacobi]] | Saksamaa matemaatik | 1804-12-10 | 1851-02-18 | [[Fail:Carl Gustav Jacob Jacobi portrait 1843 (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Carl-Jacobi biography/Carl-Jacobi] | [[:d:Q76564|Q76564]] |- | style='text-align:right'| 289 | [[Otto Diels]] | Saksamaa keemik | 1876-01-23 | 1954-03-07 | [[Fail:Otto Paul Hermann Diels.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Otto-Diels biography/Otto-Diels] | [[:d:Q76616|Q76616]] |- | style='text-align:right'| 290 | [[Johanna Spyri]] | Šveitsi kirjanik | 1827-06-12 | 1901-07-07 | [[Fail:Zentralbibliothek Zürich - Johanna Spyri - 000006279 2.tif|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Johanna-Spyri biography/Johanna-Spyri] | [[:d:Q123053|Q123053]] |- | style='text-align:right'| 291 | [[Irving Berlin]] | | 1888-05-11 | 1989-09-22 | [[Fail:Irving Berlin (1907 portrait, NPG.93.388.3 - crop).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Irving-Berlin biography/Irving-Berlin] | [[:d:Q128746|Q128746]] |- | style='text-align:right'| 292 | [[Ron Howard]] | | 1954-03-01 | | [[Fail:Ron Howard 2011 Shankbone 3.JPG|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Ron-Howard biography/Ron-Howard] | [[:d:Q103646|Q103646]] |- | style='text-align:right'| 293 | [[Paul Sabatier]] | Prantsusmaa keemik | 1854-11-05 | 1941-08-14 | [[Fail:Paul Sabatier.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Paul-Sabatier-French-chemist biography/Paul-Sabatier-French-chemist] | [[:d:Q104575|Q104575]] |- | style='text-align:right'| 294 | [[Artaxerxes I]] | | 5th century BCE | -424-12 | [[Fail:Relief of Artaxerxes I, from his tomb in Naqsh-e Rustam.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Artaxerxes-I biography/Artaxerxes-I] | [[:d:Q189689|Q189689]] |- | style='text-align:right'| 295 | [[Bette Midler]] | | 1945-12-01 | | [[Fail:Bette Midler 2021 Kennedy Center Honors (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Bette-Midler biography/Bette-Midler] | [[:d:Q190631|Q190631]] |- | style='text-align:right'| 296 | [[Fernand Braudel]] | | 1902-08-24 | 1985-11-27 | [[Fail:Photo of Fernand Braudel on The Identity of France dustjacket.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Fernand-Braudel biography/Fernand-Braudel] | [[:d:Q185105|Q185105]] |- | style='text-align:right'| 297 | [[Saint Valentine]] | | 175 | 273-02-14 | [[Fail:San Valentino da Terni (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Saint-Valentine biography/Saint-Valentine] | [[:d:Q192151|Q192151]] |- | style='text-align:right'| 298 | [[Bülent Ecevit]] | | 1925-05-28 | 2006-11-05 | [[Fail:Bülent Ecevit-Davos 2000 cropped.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Bulent-Ecevit biography/Bulent-Ecevit] | [[:d:Q192634|Q192634]] |- | style='text-align:right'| 299 | [[Jesse Jackson]] | | 1941-10-08 | 2026-02-17 | [[Fail:Jesse Jackson For President Crop.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Jesse-Jackson biography/Jesse-Jackson] | [[:d:Q310586|Q310586]] |- | style='text-align:right'| 300 | [[Malik ibn Anas]] | | 711 | 795-06-07 | [[Fail:Malik ibn Anas Masjid an-Nabawi Calligraphy.svg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Malik-ibn-Anas biography/Malik-ibn-Anas] | [[:d:Q312299|Q312299]] |- | style='text-align:right'| 301 | [[Sacha Guitry]] | Prantsusmaa näitekirjanik (1885-1957) | 1885-02-21 | 1957-07-24 | [[Fail:SachaGuitry-1938-Harcourt.png|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Sacha-Guitry biography/Sacha-Guitry] | [[:d:Q337276|Q337276]] |- | style='text-align:right'| 302 | [[Ališer Navoii]] | Kesk-Aasia tšagataikeelne luuletaja ja poliitik | 1441-02-09 | 1501-01-03 | [[Fail:Amir Ali-Shir Nava'i before Sultan Husayn Bayqara in 1486 Herat.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Ali-Shir-Navai biography/Ali-Shir-Navai] | [[:d:Q503340|Q503340]] |- | style='text-align:right'| 303 | [[Boris Vian]] | prantsuse kirjanik ja luuletaja | 1920-03-10 | 1959-06-23<br/>1959-06-22 | [[Fail:Boris Vian.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Boris-Vian biography/Boris-Vian] | [[:d:Q7833|Q7833]] |- | style='text-align:right'| 304 | [[Cyril of Alexandria]] | | 376 | 444-06-27 | [[Fail:Cyril of Alexandria at Catedral Ortodoxa San Jorge.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Saint-Cyril-of-Alexandria biography/Saint-Cyril-of-Alexandria] | [[:d:Q44079|Q44079]] |- | style='text-align:right'| 305 | [[Mario Molina]] | Mehhiko keemik | 1943-03-19 | 2020-10-07 | [[Fail:Mario Molina 1c389 8387.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Mario-Molina biography/Mario-Molina] | [[:d:Q19045|Q19045]] |- | style='text-align:right'| 306 | [[Hans Holbein the Younger]] | | 1497 | 1543-11-29 | [[Fail:Hans Holbein the Younger, self-portrait.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Hans-Holbein-the-Younger biography/Hans-Holbein-the-Younger] | [[:d:Q48319|Q48319]] |- | style='text-align:right'| 307 | [[Theodor Heuss]] | Saksa poliitik | 1884-01-31 | 1963-12-12 | [[Fail:Bundesarchiv Bild 146-1983-098-20a, Heuss.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Theodor-Heuss biography/Theodor-Heuss] | [[:d:Q2594|Q2594]] |- | style='text-align:right'| 308 | [[Abbas Kiarostami]] | | 1940-06-22 | 2016-07-04 | [[Fail:Abbas Kiarostami-Murcia (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Abbas-Kiarostami biography/Abbas-Kiarostami] | [[:d:Q55210|Q55210]] |- | style='text-align:right'| 309 | [[Roberto Rossellini]] | | 1906-05-08 | 1977-06-03 | [[Fail:Roberto Rossellini.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Roberto-Rossellini biography/Roberto-Rossellini] | [[:d:Q53003|Q53003]] |- | style='text-align:right'| 310 | [[Johann Peter Gustav Lejeune Dirichlet]] | Saksamaa matemaatik | 1805-02-13 | 1859-05-05 | [[Fail:Dirichlet.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Peter-Gustav-Lejeune-Dirichlet biography/Peter-Gustav-Lejeune-Dirichlet] | [[:d:Q29193|Q29193]] |- | style='text-align:right'| 311 | [[Romy Schneider]] | | 1938-09-23 | 1982-05-29 | [[Fail:RomySchneider-StudioHarcourt-1960.png|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Romy-Schneider biography/Romy-Schneider] | [[:d:Q78469|Q78469]] |- | style='text-align:right'| 312 | [[Benjamin Constant]] | Prantsuse kirjanik ja poliitik | 1767-10-25 | 1830-12-08 | [[Fail:Henri-Benjamin Constant de Rebecque.png|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Benjamin-Constant biography/Benjamin-Constant] | [[:d:Q123089|Q123089]] |- | style='text-align:right'| 313 | [[Tim Robbins]] | Ameerika Ühendriikide näitleja | 1958-10-16 | | [[Fail:TimRobbinsTIFFSept2012.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Tim-Robbins biography/Tim-Robbins] | [[:d:Q95048|Q95048]] |- | style='text-align:right'| 314 | [[Jane Wyman]] | | 1917-01-05 | 2007-09-10 | [[Fail:Eiganotomo-janewyman-dec1953.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Jane-Wyman biography/Jane-Wyman] | [[:d:Q95055|Q95055]] |- | style='text-align:right'| 315 | [[Eddy Merckx]] | Belgia jalgrattur | 1945-06-17 | | [[Fail:Eddy Merckx Molteni 1973.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Eddy-Merckx biography/Eddy-Merckx] | [[:d:Q103756|Q103756]] |- | style='text-align:right'| 316 | [[Mickey Rooney]] | Ameerika Ühendriikide filminäitleja | 1920-09-23 | 2014-04-06 | [[Fail:Mickey Rooney still.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Mickey-Rooney biography/Mickey-Rooney] | [[:d:Q104081|Q104081]] |- | style='text-align:right'| 317 | [[Eugene of Savoy]] | | 1663-10-18 | 1736-04-21 | [[Fail:Godfrey Kneller Eugen von Savoyen 1712.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Eugene-of-Savoy biography/Eugene-of-Savoy] | [[:d:Q152428|Q152428]] |- | style='text-align:right'| 318 | [[Kary Mullis]] | Ameerika Ühendriikide keemik | 1944-12-28 | 2019-08-07 | [[Fail:Kary Mullis.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Kary-B-Mullis biography/Kary-B-Mullis] | [[:d:Q157224|Q157224]] |- | style='text-align:right'| 319 | [[Renzo Piano]] | Itaalia arhitekt | 1937-09-14 | | [[Fail:Renzo Piano, portrait.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Renzo-Piano biography/Renzo-Piano] | [[:d:Q190148|Q190148]] |- | style='text-align:right'| 320 | [[Sissy Spacek]] | ameerika näitleja | 1949-12-25 | | [[Fail:Sissy Spacek by David Shankbone (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Sissy-Spacek biography/Sissy-Spacek] | [[:d:Q190994|Q190994]] |- | style='text-align:right'| 321 | [[Clare of Assisi]] | | 1194-07-16 | 1253-08-11 | [[Fail:Simone Martini 047.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Saint-Clare-of-Assisi biography/Saint-Clare-of-Assisi] | [[:d:Q191107|Q191107]] |- | style='text-align:right'| 322 | [[Fred Hoyle]] | Suurbritannia astronoom | 1915-06-24 | 2001-08-20 | [[Fail:Fred Hoyle 1967.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Fred-Hoyle biography/Fred-Hoyle] | [[:d:Q183397|Q183397]] |- | style='text-align:right'| 323 | [[Prokopios]] | bütsantsi ajaloolane | 1st millennium<br/>500 | 565<br/>562-04-01<br/>6th century | | [https://www.britannica.com/biography/Procopius-Byzantine-historian biography/Procopius-Byzantine-historian] | [[:d:Q186153|Q186153]] |- | style='text-align:right'| 324 | [[Bartolomé de las Casas]] | | 1484-11-11 | 1566-07-17 | [[Fail:Fray Bartolomé de las Casas.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Bartolome-de-Las-Casas biography/Bartolome-de-Las-Casas] | [[:d:Q207416|Q207416]] |- | style='text-align:right'| 325 | [[Giulio Natta]] | Itaalia keemik | 1903-02-26 | 1979-05-02 | [[Fail:Giulio Natta Nobel.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Giulio-Natta biography/Giulio-Natta] | [[:d:Q234145|Q234145]] |- | style='text-align:right'| 326 | [[Marlee Matlin]] | | 1965-08-24 | | [[Fail:Marlee Matlin at the 2025 Sundance Film Festival (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Marlee-Matlin biography/Marlee-Matlin] | [[:d:Q213287|Q213287]] |- | style='text-align:right'| 327 | [[Ayaan Hirsi Ali]] | | 1969-11-13 | | [[Fail:Ayaan Hirsi Ali by Gage Skidmore.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Ayaan-Hirsi-Ali biography/Ayaan-Hirsi-Ali] | [[:d:Q214475|Q214475]] |- | style='text-align:right'| 328 | [[Carey Mulligan]] | | 1985-05-28 | | [[Fail:Carey Mulligan at the 2025 Sundance Film Festival (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Carey-Mulligan biography/Carey-Mulligan] | [[:d:Q219655|Q219655]] |- | style='text-align:right'| 329 | [[Fidel Ramos]] | | 1928-03-18 | 2022-07-31 | [[Fail:Fidel Valdez Ramos Official Photo as President of the Philippines (1995).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Fidel-Ramos biography/Fidel-Ramos] | [[:d:Q215351|Q215351]] |- | style='text-align:right'| 330 | [[Chhatrapati Shivaji Maharaj]] | | 1627-02-19 | 1680-04-03 | [[Fail:Shivaji British Museum.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Shivaji biography/Shivaji] | [[:d:Q239505|Q239505]] |- | style='text-align:right'| 331 | [[Étienne de La Boétie]] | | 1530-11-01 | 1563-08-18 | [[Fail:Statue d'Étienne de La Boétie.JPG|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Etienne-de-La-Boetie biography/Etienne-de-La-Boetie] | [[:d:Q290227|Q290227]] |- | style='text-align:right'| 332 | [[François Fénelon]] | | 1651-08-06 | 1715-01-07 | [[Fail:François de Salignac de la Mothe-Fénelon.PNG|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Francois-de-Salignac-de-La-Mothe-Fenelon biography/Francois-de-Salignac-de-La-Mothe-Fenelon] | [[:d:Q310002|Q310002]] |- | style='text-align:right'| 333 | [[Umar II]] | | 681-11-02 | 720-02-05 | [[Fail:Gold dinar of Umar II.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Umar-II biography/Umar-II] | [[:d:Q298403|Q298403]] |- | style='text-align:right'| 334 | [[Aminah]] | | 550s | 575<br/>577 | [[Fail:Aminah b. Wahab آمين بنت وهب.svg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Aminah biography/Aminah] | [[:d:Q257935|Q257935]] |- | style='text-align:right'| 335 | [[Beji Caid Essebsi]] | Tuneesia poliitik | 1926-11-29 | 2019-07-25 | [[Fail:Béji Caïd Essebsi 2015-05-20.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Beji-Caid-Sebsi biography/Beji-Caid-Sebsi] | [[:d:Q313539|Q313539]] |- | style='text-align:right'| 336 | [[Ivan Vazov]] | | 1850-07-09 | 1921-09-22 | [[Fail:BASA-937K-1-410-7-Ivan Vazov (cropped).JPG|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Ivan-Minchov-Vazov biography/Ivan-Minchov-Vazov] | [[:d:Q310630|Q310630]] |- | style='text-align:right'| 337 | [[Jhumpa Lahiri]] | | 1967-07-11 | | [[Fail:Jhumpa Lahiri (2015).png|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Jhumpa-Lahiri biography/Jhumpa-Lahiri] | [[:d:Q465208|Q465208]] |- | style='text-align:right'| 338 | [[Sandro Pertini]] | | 1896-09-25 | 1990-02-24 | [[Fail:Pertini ritratto.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Alessandro-Pertini biography/Alessandro-Pertini] | [[:d:Q1233|Q1233]] |- | style='text-align:right'| 339 | [[Melvin Calvin]] | Ameerika Ühendriikide keemik | 1911-04-08 | 1997-01-08 | [[Fail:Melvin Calvin.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Melvin-Calvin biography/Melvin-Calvin] | [[:d:Q49347|Q49347]] |- | style='text-align:right'| 340 | [[David Cronenberg]] | | 1943-03-15 | | [[Fail:David Cronenberg.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/David-Cronenberg biography/David-Cronenberg] | [[:d:Q55422|Q55422]] |- | style='text-align:right'| 341 | [[John Huston]] | | 1906-08-05 | 1987-08-28 | [[Fail:JohnHustoninPV.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/John-Huston biography/John-Huston] | [[:d:Q51575|Q51575]] |- | style='text-align:right'| 342 | [[Cecil B. DeMille]] | Ameerika Ühendriikide filmirežissöör (1881–1959) | 1881-08-12 | 1959-01-21 | [[Fail:Demille - c1920.JPG|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Cecil-B-DeMille biography/Cecil-B-DeMille] | [[:d:Q72267|Q72267]] |- | style='text-align:right'| 343 | [[Richard Adolf Zsigmondy]] | Austria keemik | 1865-04-01 | 1929-09-23 | [[Fail:Richard Adolf Zsigmondy LOC.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Richard-Zsigmondy biography/Richard-Zsigmondy] | [[:d:Q78481|Q78481]] |- | style='text-align:right'| 344 | [[Richard Willstätter]] | Saksamaa keemik | 1872-08-13 | 1942-08-03 | [[Fail:Richard Willstätter.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Richard-Willstatter biography/Richard-Willstatter] | [[:d:Q77072|Q77072]] |- | style='text-align:right'| 345 | [[Mohammad Mosaddegh]] | | 1882-05-19<br/>1882-06-16 | 1967-03-05 | [[Fail:Dr Mohammad Mosaddeq.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Mohammad-Mosaddeq biography/Mohammad-Mosaddeq] | [[:d:Q123037|Q123037]] |- | style='text-align:right'| 346 | [[Richard Harris]] | | 1930-10-01 | 2002-10-25 | [[Fail:Richard Harris 1985 (1).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Richard-Harris biography/Richard-Harris] | [[:d:Q106775|Q106775]] |- | style='text-align:right'| 347 | [[Leonid Kantorovich]] | Venemaa matemaatik | 1912-01-19<br/>1912-01-15 | 1986-04-07 | [[Fail:Leonid Kantorovich 1975.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Leonid-Vitalyevich-Kantorovich biography/Leonid-Vitalyevich-Kantorovich] | [[:d:Q107441|Q107441]] |- | style='text-align:right'| 348 | [[Muslim ibn al-Ḥajjāj]] | | 821 | 875 | [[Fail:Imam Muslim.png|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Muslim-ibn-al-Hajjaj biography/Muslim-ibn-al-Hajjaj] | [[:d:Q140124|Q140124]] |- | style='text-align:right'| 349 | [[Zakir Husain]] | | 1897-02-08 | 1969-05-03 | [[Fail:DR. ZAKIR HUSAIN - PICTORIAL BIOGRAPHY 0005.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Zakir-Husain biography/Zakir-Husain] | [[:d:Q144732|Q144732]] |- | style='text-align:right'| 350 | [[Samuel Hahnemann]] | | 1755-04-10 | 1843-07-02 | [[Fail:Samuel Hahnemann 1841.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Samuel-Hahnemann biography/Samuel-Hahnemann] | [[:d:Q157056|Q157056]] |- | style='text-align:right'| 351 | [[Mickey Rourke]] | Ameerika Ühendriikide näitleja | 1952-09-16 | | [[Fail:Mickey Rourke 10 December 2010 (cropped).jpeg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Mickey-Rourke biography/Mickey-Rourke] | [[:d:Q178552|Q178552]] |- | style='text-align:right'| 352 | [[Vuk Karadžić]] | | 1787-10-26 | 1864-01-26<br/>1864-02-07 | [[Fail:VukKaradzic.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Vuk-Stefanovic-Karadzic biography/Vuk-Stefanovic-Karadzic] | [[:d:Q202815|Q202815]] |- | style='text-align:right'| 353 | [[Geoffrey of Monmouth]] | | 1100 | 1155 | [[Fail:Cotton Claudius B VII f.224 Merlin Vortigern.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Geoffrey-of-Monmouth biography/Geoffrey-of-Monmouth] | [[:d:Q188344|Q188344]] |- | style='text-align:right'| 354 | [[Brian De Palma]] | Ameerika Ühendriikide filmirežissöör | 1940-09-11 | | [[Fail:Brian De Palma (Venice 2007).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Brian-De-Palma biography/Brian-De-Palma] | [[:d:Q189526|Q189526]] |- | style='text-align:right'| 355 | [[Anne Baxter]] | | 1923-05-07 | 1985-12-12 | [[Fail:Anne Baxter photo in a Lustre-Creme shampoo advertisement.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Anne-Baxter biography/Anne-Baxter] | [[:d:Q228906|Q228906]] |- | style='text-align:right'| 356 | [[Elizabeth Gaskell]] | Suurbritannia kirjanik | 1810-09-29 | 1865-11-12 | [[Fail:Elizabeth Gaskell.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Elizabeth-Cleghorn-Gaskell biography/Elizabeth-Cleghorn-Gaskell] | [[:d:Q229226|Q229226]] |- | style='text-align:right'| 357 | [[Janet Gaynor]] | | 1906-10-06 | 1984-09-14 | [[Fail:Janet Gaynor (1934) (cropped).JPG|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Janet-Gaynor biography/Janet-Gaynor] | [[:d:Q182462|Q182462]] |- | style='text-align:right'| 358 | [[Rock Hudson]] | ameerika näitleja | 1925-11-17 | 1985-10-02 | [[Fail:Rock Hudson - portrait.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Rock-Hudson biography/Rock-Hudson] | [[:d:Q184378|Q184378]] |- | style='text-align:right'| 359 | [[Justin Martyr]] | | 100 | 165 | [[Fail:Justin Martyr.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Saint-Justin-Martyr biography/Saint-Justin-Martyr] | [[:d:Q185117|Q185117]] |- | style='text-align:right'| 360 | [[Mumtaz Mahal]] | | 1593-04-27 | 1631-06-17 | [[Fail:Portrait of Mumtaz Mahal (Arjumand Banu Begum).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Mumtaz-Mahal biography/Mumtaz-Mahal] | [[:d:Q231693|Q231693]] |- | style='text-align:right'| 361 | [[Montgomery Clift]] | ameerika näitleja | 1920-10-17 | 1966-07-23 | [[Fail:Montgomery Clift in I Confess.JPG|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Montgomery-Clift biography/Montgomery-Clift] | [[:d:Q193102|Q193102]] |- | style='text-align:right'| 362 | [[Emile Verhaeren]] | Belgia luuletaja | 1855-05-21 | 1916-11-27 | [[Fail:Emile Verhaeren01.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Emile-Verhaeren biography/Emile-Verhaeren] | [[:d:Q193680|Q193680]] |- | style='text-align:right'| 363 | [[Elizabeth Blackwell]] | | 1821-02-03 | 1910-05-31 | [[Fail:Elizabeth Blackwell NLM 02.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Elizabeth-Blackwell biography/Elizabeth-Blackwell] | [[:d:Q234572|Q234572]] |- | style='text-align:right'| 364 | [[Julia Child]] | USA gastronoom | 1912-08-15 | 2004-08-13 | [[Fail:Julia Child 1994.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Julia-Child biography/Julia-Child] | [[:d:Q214477|Q214477]] |- | style='text-align:right'| 365 | [[Antonio Machado]] | Hispaania luuletaja | 1875-07-26 | 1939-02-22 | [[Fail:Antonio Machado hacia 1917.png|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Antonio-Machado biography/Antonio-Machado] | [[:d:Q243771|Q243771]] |- | style='text-align:right'| 366 | [[Loretta Young]] | | 1913-01-06 | 2000-08-12 | [[Fail:LORETTAYoung.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Loretta-Young biography/Loretta-Young] | [[:d:Q253384|Q253384]] |- | style='text-align:right'| 367 | [[Horace Walpole]] | | 1717-09-24 | 1797-03-02 | [[Fail:Horace Walpole.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Horace-Walpole-4th-earl-of-Orford biography/Horace-Walpole-4th-earl-of-Orford] | [[:d:Q309903|Q309903]] |- | style='text-align:right'| 368 | [[Casey Affleck]] | Ameerika Ühendriikide näitleja | 1975-08-12 | | [[Fail:Casey Affleck at the Manchester by the Sea premiere (30199719155) (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Casey-Affleck biography/Casey-Affleck] | [[:d:Q270730|Q270730]] |- | style='text-align:right'| 369 | [[Guru Gobind Singh]] | | 1666-12-22 | 1708-10-07 | [[Fail:Guru Gobind Singh.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Gobind-Singh biography/Gobind-Singh] | [[:d:Q312967|Q312967]] |- | style='text-align:right'| 370 | [[MrBeast]] | USA juutuuber | 1998-05-07 | | [[Fail:MrBeast 2023 (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/MrBeast biography/MrBeast] | [[:d:Q57618112|Q57618112]] |- | style='text-align:right'| 371 | [[Arturo Toscanini]] | | 1867-03-25 | 1957-01-16 | [[Fail:Arturo Toscanini c1930.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Arturo-Toscanini biography/Arturo-Toscanini] | [[:d:Q13003|Q13003]] |- | style='text-align:right'| 372 | [[John McCarthy]] | | 1927-09-04 | 2011-10-24 | [[Fail:John McCarthy Stanford.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/John-McCarthy biography/John-McCarthy] | [[:d:Q92739|Q92739]] |- | style='text-align:right'| 373 | [[Geoffrey Hinton]] | | 1947-12-06 | | [[Fail:Geoffrey E. Hinton, 2024 Nobel Prize Laureate in Physics (3x4 cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Geoffrey-Hinton biography/Geoffrey-Hinton] | [[:d:Q92894|Q92894]] |- | style='text-align:right'| 374 | [[Bahadur Shah Zafar]] | | 1775-10-24 | 1862-11-07 | [[Fail:Bahadur Shah II.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Bahadur-Shah-II biography/Bahadur-Shah-II] | [[:d:Q127369|Q127369]] |- | style='text-align:right'| 375 | [[Maurice Chevalier]] | | 1888-09-12 | 1972-01-01 | [[Fail:Maurice Chevalier 1959.JPG|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Maurice-Chevalier biography/Maurice-Chevalier] | [[:d:Q106001|Q106001]] |- | style='text-align:right'| 376 | [[Leó Szilárd]] | | 1898-02-11 | 1964-05-30 | [[Fail:Leo Szilard.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Leo-Szilard biography/Leo-Szilard] | [[:d:Q153238|Q153238]] |- | style='text-align:right'| 377 | [[James V of Scotland]] | | 1512-04-10 | 1542-12-14 | [[Fail:Portrait of James V of Scotland (1512 - 1542).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/James-V biography/James-V] | [[:d:Q137814|Q137814]] |- | style='text-align:right'| 378 | [[Moctezuma II]] | | 1466 | 1520-06-29 | [[Fail:Moctezuma Xocoyotzin.png|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Montezuma-II biography/Montezuma-II] | [[:d:Q141791|Q141791]] |- | style='text-align:right'| 379 | [[Ahmed Sékou Touré]] | | 1922-01-09 | 1984-03-26 | [[Fail:Ahmed Sekoú in 1962 at White House cropped.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Sekou-Toure biography/Sekou-Toure] | [[:d:Q155402|Q155402]] |- | style='text-align:right'| 380 | [[Anna Komnene]] | | 1083-12-01 | 1153<br/>1154 | [[Fail:Anna Komnene (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Anna-Comnena biography/Anna-Comnena] | [[:d:Q179284|Q179284]] |- | style='text-align:right'| 381 | [[Zhang Ziyi]] | | 1979-02-09 | | [[Fail:Zhang Ziyi-63357 (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Zhang-Ziyi biography/Zhang-Ziyi] | [[:d:Q180852|Q180852]] |- | style='text-align:right'| 382 | [[William Crookes]] | | 1832-06-17 | 1919-04-04 | [[Fail:Sir William Crookes 1906.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/William-Crookes biography/William-Crookes] | [[:d:Q189552|Q189552]] |- | style='text-align:right'| 383 | [[Arthur Harden]] | | 1865-10-12 | 1940-06-17 | [[Fail:ArthurHarden.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Arthur-Harden biography/Arthur-Harden] | [[:d:Q189803|Q189803]] |- | style='text-align:right'| 384 | [[John Knox]] | | 1514 | 1572-11-24 | [[Fail:Portrait of John Knox (4671577).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/John-Knox biography/John-Knox] | [[:d:Q189937|Q189937]] |- | style='text-align:right'| 385 | [[Anjelica Huston]] | ameerika näitleja | 1951-07-08 | | [[Fail:Anjelica Huston at Los Angeles Comic Con 2024.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Anjelica-Huston biography/Anjelica-Huston] | [[:d:Q190998|Q190998]] |- | style='text-align:right'| 386 | [[Ursula Andress]] | | 1936-03-19 | | [[Fail:Ursula Andress at Somerset House in 2004.JPG|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Ursula-Andress biography/Ursula-Andress] | [[:d:Q211111|Q211111]] |- | style='text-align:right'| 387 | [[Yun Po-sun]] | | 1897-08-26 | 1990-07-18 | [[Fail:윤보선 대통령 존영2 (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Yun-Po-Son biography/Yun-Po-Son] | [[:d:Q192049|Q192049]] |- | style='text-align:right'| 388 | [[Muhammad ibn Jarir al-Tabari]] | | 839 | 922 | [[Fail:Al-Tabari.png|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/al-Tabari biography/al-Tabari] | [[:d:Q192124|Q192124]] |- | style='text-align:right'| 389 | [[Rafiq Hariri]] | | 1944-11-01 | 2005-02-14 | [[Fail:Rafic Hariri in 2001.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Rafiq-al-Hariri biography/Rafiq-al-Hariri] | [[:d:Q192778|Q192778]] |- | style='text-align:right'| 390 | [[Morarji Desai]] | India poliitik | 1896-02-29 | 1995-04-10 | [[Fail:Morarji Desai 1978b.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Morarji-Desai biography/Morarji-Desai] | [[:d:Q218661|Q218661]] |- | style='text-align:right'| 391 | [[Mihhail Saltõkov-Štšedrin]] | vene kirjanik, ajakirjanik ja satiirik | 1826-01-15 | 1889-04-28 | [[Fail:Kramskoj - saltykov-schedrin.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Mikhail-Yevgrafovich-Graf-Saltykov biography/Mikhail-Yevgrafovich-Graf-Saltykov] | [[:d:Q211785|Q211785]] |- | style='text-align:right'| 392 | [[Alp Arslan]] | | 1029-01-20 | 1072-12-15 | [[Fail:Alp Arslan on throne Majma al-Tawarikh by Hafiz Abru (cropped).png|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Alp-Arslan biography/Alp-Arslan] | [[:d:Q200193|Q200193]] |- | style='text-align:right'| 393 | [[Margaret of Valois]] | | 1553-05-14 | 1615-03-27 | [[Fail:Marguerite de Valois vers 1574.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Margaret-of-Valois biography/Margaret-of-Valois] | [[:d:Q220845|Q220845]] |- | style='text-align:right'| 394 | [[Sean Combs]] | | 1969-11-04 | | [[Fail:Sean Combs Cannes 2012 (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Sean-Combs biography/Sean-Combs] | [[:d:Q216936|Q216936]] |- | style='text-align:right'| 395 | [[Nawal El Saadawi]] | Egiptuse kirjanik ja psühhiaater | 1931-10-27 | 2021-03-21 | [[Fail:Nawal El Saadawi, April 2012 (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Nawal-El-Saadawi biography/Nawal-El-Saadawi] | [[:d:Q238514|Q238514]] |- | style='text-align:right'| 396 | [[Mozi]] | | -470 | -391 | [[Fail:Философ Мо-Цзы.jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Mozi-Chinese-philosopher biography/Mozi-Chinese-philosopher] | [[:d:Q272411|Q272411]] |- | style='text-align:right'| 397 | [[Ardashir I]] | | 180 | 242 | [[Fail:Dinar of Ardashir I (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Ardashir-I biography/Ardashir-I] | [[:d:Q371319|Q371319]] |- | style='text-align:right'| 398 | [[Publilius Syrus]] | | 1st century BCE | 1st century BCE | | [https://www.britannica.com/biography/Publilius-Syrus biography/Publilius-Syrus] | [[:d:Q363375|Q363375]] |- | style='text-align:right'| 399 | [[Afonso I of Portugal]] | | 1109 | 1185-12-06 | [[Fail:D. Afonso Henriques - The Portuguese Genealogy (Genealogia dos Reis de Portugal).png|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Afonso-I-king-of-Portugal biography/Afonso-I-king-of-Portugal] | [[:d:Q587697|Q587697]] |- | style='text-align:right'| 400 | [[Shigeru Miyamoto]] | | 1952-11-16 | | [[Fail:Shigeru Miyamoto 20150610 (cropped).jpg|center|120px]] | [https://www.britannica.com/biography/Miyamoto-Shigeru biography/Miyamoto-Shigeru] | [[:d:Q12382|Q12382]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} [[Kategooria:Puuduvate artiklite loendid|Britannica]] ldm1hb64whug4b7xdlqz8grvepmsmz6 0 491453 7144462 6635114 2026-05-02T08:56:35Z Kuriuss 38125 7144462 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Roman Mstislavitš | pilt = NevrevN RGalickiyPrinimMIN.jpg| | pildiallkiri = Roman Mstislavitš | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Roman Mstislavitš''' ehk '''Roman Suur''' ([[vene keel]]es ''Роман Мстиславич Галицкий'') (~1150–1205) oli [[Rjurikovitšid|Rjurikovitšite]] dünastiast [[Novgorodi vürst]] 1168–1170, [[Volõõnia vürstiriik|Volõõnia vürst]] 1173–1187 ja 1188–1205, [[Galiitsia vürstiriik|Galiitsia vürst]] 1187–1188 ja Galiitsia-Volõõnia vürst 1199–1205 ning ka [[Kiievi suurvürst]] 1201, 1204. == Elulugu == Roman Mstislavitš alustas valitsemist Novgorodis [[1168]]. aastal, kuhu ta nimetas [[Novgorodi vabariik#Riigi välis- ja sisepoliitika|asevalitsejaks]] tema isa [[Kiievi suurvürst]] (1167–1169) [[Mstislav II]]. [[Mstislav II]] ja Andrei Bogoljubski vahelises võimuvõitluses ajas Andrei Bogoljubski Mstislav II 1169. aastal Kiievist välja ja katses allutada oma võimule [[Novgorodi vabariik]] ründas [[Vladimiri suurvürst]] [[Andrei Bogoljubski]] liitlastega Novgorodi, kuid Roman Mstislavitš kaitses linna edukalt. Novgorodis valitsemise järel asus Roman Mstislavitš valitsema (1173–1188) pärusvalduses [[Volodõmõr-Volõnskõi]]s [[Volõõnia vürstiriik|Volõõnia vürstiriigis]] ning kutsuti, Jaroslav Osmomõsl surma järel ka Galiitsia bojaaride poolt valitsejaks piirnevasse [[Galiitsia vürstiriik]]i. [[Rostislavitšid|Rostislavitši]]te soost [[Galiitsia]] [[Galiitsia vürstiriik|vürstiriigi]] vürsti Vladimir Jaroslavitši surma toimunud võitluses [[Galiitsia]] ja [[Volõõnia]] alade ülemvõimu pärast, osalesid Roman Mstislavitši äia [[Belgorodi vürstiriik|Belgorodi]] vürsti [[Rjurik Rostislavitš]]i väed ning naabermaad, Poola ja [[Ungari kuningriik]]. [[Volõõnia vürstiriik|Volõõnia]] valitsemise pärast pidi ta võitlema oma venna Belzi vürsti 1170–1195 ja Volõõnia vürsti 1187–1188 Vsevolod Mstislavitšiga. 1188. aastal saavutas Roman Mstislavitš kontrolli Volõõnia üle ning valitses Volõõniat aastatel 1188–1205 ning seejärel ka ühendatud Galiitsia-Volõõnia vürstina 1199–1205. [[1189]]. aastal toimunud sissetungi tulemusel kuulutas [[Ungari kuningas|Ungari]] ja [[Horvaatia liidus Ungariga|Horvaatia]] kuningas [[Béla III]] poeg [[András II]] lühikeseks ajaks ka [[Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik|Galiitsia ja Lodomeeria kuningaks]]. [[Saksa-Rooma keiser]] [[Friedrich I Barbarossa]] ja [[Masoovia hertsogkond|Masoovia]], Krakówi hertsogi ning Poola ülemhertsogi [[Kazimierz II]] toel taastas Jaroslav Osmomõsli poeg ja Vladimiri suurvürsti [[Juri Dolgoruki]] tütrepoeg Vladimir Jaroslavitš oma valitsemise [[Galiitsia vürstiriik|Galiitsia]]s kuni [[1198]]. aastani. [[Pilt:East-Hem 1200ad.jpg|right|pisi|300px|[[Euraasia]] enne mongolite pealetungi, umbes 1200]] Järglasteta Vladimir Jaroslavitši surma järel [[1198]]. aastal hõivas Roman Mstislavitš koos oma liitlase [[Masoovia hertsogkond|Masoovia hertsogi]] [[Leszek I]]-ga Galiitsia ning ühendas Galiitsia ja Volõõnia vürstiriikide valitsemise ühe valitseja võimu alla. Roman Suure poolt [[1199]]. aastal moodustatud ühine [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik]], mis hoidis enda kontrolli all alasid kuni [[Must meri|Musta mereni]], oli [[13. sajand]]i alguses endise [[Vana-Vene]] riigi aladel, koos Kirde-Vene aladel asunud [[Vladimiri suurvürst]]i [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali vürstiriigi]] ja Loode-Vene aladel asunud [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigiga]] üks mõjuvõimsamaid slaavi vürstiriike. Galiitsia-Volõõnia vürstid osalesid Kiievi-Vene keskvõimu lagunemise järel võimuvõitluses Kiievi linna pärast. 1201. aastal tegid Vene vürstide (Kiievi suurvürst Rjurik Rostislavitši ja Tšernigivi vürsti [[Vsevolod IV|Vsevolod Svjatoslavitš]]i) ühendatud väed sõjakäigu Romani vastu, kuid kaotasid sõja ja ka Kiievi linna, kuid varasemates sõdades hiilguse kaotanud Kiiev ei saanud Roman Suure pealinnaks ja ta nimetas sinna valitsejaks [[Ingvar Jaroslavitš]]i ning jätkas valitsemist [[Halych]]is. 1203. aastal vallutasid Rjurik Rostislavitši ja Tšernigivi vürsti [[Vsevolod IV|Vsevolod Svjatoslavitš]] Kiievi ning Roman Suur taasvallutas kuu aega hiljem linna ning selle valitsejaks sai Vladimiri suurvürst 1176–1212 Vsevolod Suurpesa, kes andis valitsemisõigused taas Rjurik Rostislavitšile. Roman Mstislavitši surma järel [[Zawichosti lahing]]us [[Masoovia hertsogkond|Masoovia]], [[Krakówi hertsog]]i ning [[Poola ülemhertsog]]i [[Leszek II]] Valge ja [[Konrad I (Masoovia)|Konrad I]] [[Poola Piastide ajal|Poola]] vägedega 1205. aastal, oli vürstiriik järgmise 30 aasta jooksul erinevate valitsejate valitsemise all. ==Isiklikku ja järglased== Roman Mstislavitš oli [[Rjurikovitšid|Rjurikovitšite]] dünastiast [[Volõõnia vürstiriik|Volõõnia vürst]] ja [[Kiievi suurvürst]]i [[Mstislav II]] ja [[Poola Piastide ajal|Poola]] [[Piastide dünastia]]st [[Poola hertsog]]i (1107–1138) [[Bolesław III Krzywousty]] tütre Agnieszka poeg. Roman Mstislavitš oli 1. abielus 1170/1180 [[Kiievi suurvürst]]i (1173, 1180–1182, 1194–1202, 1203–1205, 1206, 1207–1210) [[Rjurik Rostislavitš|Rjurik II Rostislavitš]]i tütre Predslavaga; 2. abielus Annaga. 1. abielust järglased: *Fedora, abiellus [[Galiitsia vürstiriik|Galiitsia]] vürsti 1189–1199, Volodymir Jaroslavitši poja Vasilkoga *Olena, abiellus [[Kiievi suurvürst]]i (1206–1207, 1210–1212) Vsevolod IV (''Всеволод IV Святославич Чермный'') poja, Tšernigivi, Novgorodi, Kiievi ja Galiitsia vürsti Mihhail Vsevolodovitšiga 2. abielust järglased: *[[Danõlo Romanovõtš]] (1201–1264), Galiitsia-Volõõnia vürst, [[Vene kuningas]] aastast 1254 *[[Vasilko Romanovitš]] (1203–1269), Belzi vürst 1207–1211, [[Bresti vürstiriik|Bresti vürst]] 1208–1210, 1219–1228, [[Przemyśl]]i vürst 1209–1218, Peresopnitsa vürst 1225–1229, Lutski vürst 1229–1238, [[Volõõnia vürstiriik|Volodõmõr-Volõnskõi vürst]] aastast 1238 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Svjatoslav Rostislavitš]] | nimi=[[Novgorodi vürst]] | aeg=[[1168]]–[[1170]] | järgnev=[[Rjurik Rostislavitš]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Mstislav Izjaslavitš]] | nimi=[[Volõõnia vürstiriik|Volõõnia vürst]] | aeg=[[1173]]–[[1188]] 1188–1205 | järgnev=[[Svjatoslav Igorevitš]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Vladimir Jaroslavitš]] | nimi=[[Galiitsia vürst]] | aeg=[[1187]]–[[1188]]| järgnev=[[András II]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Vladimir Jaroslavitš]] | nimi=[[Galiitsia vürst]] | aeg= [[1199]]–[[1205]]| järgnev=[[Danilo Romanovitš]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= – | nimi=[[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia vürst]] | aeg=[[1199]]–[[1205]] | järgnev=[[Danilo Romanovitš]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rjurik Rostislavitš]]|järgnev=[[Ingvar Jaroslavitš]]|nimi=[[Kiievi suurvürst]]|aeg=[[1201]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rjurik Rostislavitš]]|järgnev=[[Rostislav Rjurikovitš]]|nimi=[[Kiievi suurvürst]]|aeg=[[1204]]}} {{lõpp}} == Galerii == <gallery> Europe mediterranean 1190 cropped.jpg|Galiitsia ja Volõõnia alad 1190 </gallery> ==Vaata ka== *[[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik]] *[[Galiitsia vürstiriik]] *[[Volõõnia vürstiriik]] *[[Kiievi suurvürst]] *[[Vladimiri-Suzdali vürstiriik]] *[[Ungari kuningriik]] *[[Poola Piastide ajal]] *[[Teine Bulgaaria tsaaririik]] {{JÄRJESTA:Roman Mstislavitš}} [[Kategooria:Kiievi suurvürstid]] [[Kategooria:Novgorodi vürstid]] [[Kategooria:Galiitsia-Volõõnia vürstiriik]] [[Kategooria:Surnud 1205]] [[Kategooria:Rjurikovitšid]] [[Kategooria:Ukraina keskaeg]] cfop36t00xvenco2dyd5xkipurmh0ha 0 492996 7144022 6952646 2026-05-01T15:37:00Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144022 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Priekuļi vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Priekuļu pagasts | lipp = Priekuļu novada karogs.png | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 98,36 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Priekuļi]] | asendikaardi_pilt = Priekuļu pagasts LocMap.png }} [[Pilt:V330 pie Rāmniekiem.jpg|pisi|Valla maastik]] '''Priekuļi vald''' ([[läti keel]]es ''Priekuļu pagasts'') on vald Lätis [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Cēsis]]e linna, [[Liepa vald|Liepa]], [[Veselava vald|Veselava]], [[Vaive vald|Vaive]] ja [[Raiskumsi vald|Raiskumsi vallaga]] ning Smiltene piirkonna [[Rauna vald|Rauna vallaga]]. Valla pindala on 798 km². 2016. aasta seisuga elas seal 4350 inimest.<ref name="haqtM" /> Valla keskuseks on [[Priekuļi]] küla. == Ajalugu == Priekuļi valla maad kuulusid [[19. sajand]]il mitmele mõisale. Seal asusid [[Priekuļi mõis]], [[Jāņmuiža mõis]], [[Jaunrauna mõis]], osa maadest kuulus ka [[Võnnu mõis]]ale. Aastal 1935 oli valla pindala 58 km² ja seal oli 1392 elanikku.<ref name="Wv7FH" /> Aastal 1945 moodustati vallas Priekuļi külanõukogu, mis aastal 1947 likvideeriti, aga kui vald aastal 1949 likvideeriti, moodustati see taas. Aastal 1954 liideti külanõukoguga likvideeritav Dukuri külanõukogu, aastal 1960 aga likvideeritav Vaive külanõukogu. Aastal 1975 loodi Vaive külanõukogu taas ja selle territoorium eraldati Priekuļi külanõukogu omast. Aastal 1977 liideti külanõukoguga likvideeritav Jaunrauna külanõukogu, ent osa Priekuļi külanõukogu maadest arvati Vaive külanõukogu, osa aga Cēsise linna koosseisu. Aastal 1987 liideti Vaive külanõukoguga veel üks osa Priekuļi külanõukogu maadest.<ref name="NzDw2" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald [[Priekuļi piirkond]]a. Priekuļi vallas Glāzniekis sündis luuletaja [[Eduards Veidenbaums]]. == Loodus == Suurim jõgi on [[Koiva jõgi]], teised tähtsamad jõed on selle lisajõgi [[Rauna jõgi]] ning tolle lisajõed [[Raunis]] ja [[Vaive jõgi]]. Vald asub [[Vidzeme kõrgustik]]ul ja [[Koiva ürgorg|Koiva ürgorus]]. Kõrgeim koht ulatub 159,6 m meetrit üle merepinna ja asub valla kaguosas. Suurim järv on 12,5 ha suurune Ninieris. Vallas asub nn Nahkhiirte koobas, kus elutseb Kirde-Euroopa suurim nahkhiirte koloonia.<ref name="zQ6Fy" /> Looduskaitse all on Ērgļi pank, Ramāta pank, Priekuļi allee, Priekuļi park, Pieškalni (Pieškaļi) Rootsi mänd, Kazase org, Rauna orukalda paljandid, Vaive orukalda paljandid ja Raunise nõlvad. Lisaks asub vallas arvukalt looduskaitsealuseid nimetuid põlispuid. Valla lääneosa asub [[Gauja rahvuspark|Gauja rahvuspargis]].<ref name="eD5FL" /> == Kultuurimälestised == Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Priekuļi selektsioonijaama hooned ja küünid, [[Jāņmuiža mõis]]a häärber, selle [[mansardkorrus]], nelja toa laed ja üks uks, Kampi-Ģūģeri muinaskalmed, hiiekivid ja asulakoht ning luuletaja [[Edvards Treimanis-Zvārgulis]]e elukoht ja haud. Regionaalse kaitse all on Rubeņi keskaegne kalmistu, Priekuļi selektsioonijaama hooned ja küünid.<ref name="LJQc4" /> == Asustus == Aastal 2011 elas vallas 3681 [[lätlased|lätlast]], 232 [[venelased|venelast]], 47 [[valgevenelased|valgevenelast]], 10 [[ukrainlased|ukrainlast]], 34 [[poolakad|poolakat]] ja 22 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-04 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad on: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Bušugrava]] || mazciems || 70 (2007) |- | [[Dukuri]] || ciems || 202 (2025) |- | [[Garkalne (Priekuļi piirkond)|Garkalne]] || mazciems || 115 (2007) |- | [[Inkuļi]] || mazciems || 33 (2007) |- | [[Jāņmuiža]] || ciems || 526 (2022) |- | [[Jaunkalni]] || mazciems || 62 (2007) |- | [[Jaunrauna]] || mazciems || 32 (2007) |- | [[Kunči]] || mazciems || 49 (2007) |- | [[Ķingas]] || mazciems || 33 (2007) |- | [[Leukādijas]] || mazciems || 19 (2007) |- | [[Mežciemi]] || mazciems || 12 (2007) |- | [[Pieškalni]] || mazciems || 71 (2007) |- | '''[[Priekuļi]]''' || ciems || 2146 (2025) |- | [[Smurģi]] || mazciems || 11 (2007) |- | [[Spāriņi]] || mazciems || 25 (2007) |- | [[Strautmaļi]] || ciems || 32 (2025) |- | [[Šautuves]] || mazciems || 83 (2007) |- | [[Vaives dzirnavas]] || mazciems || 4 (2007) |- | [[Vīstuči]] || mazciems || 22 (2007) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Fail:Ninieris in 2014.PNG|Ninieris Fail:Kazu grava 20.jpg|Kazase kraav Fail:Vaives lejteces iezis - Guntars Mednis - Panoramio.jpg|Vaive jõe org Fail:Priekuļu pagasts, Latvia - panoramio (2).jpg|Ērgļi pank Fail:Septiņavotu Lielais ūdenskritums .Seven sources great falls - Guntars Mednis - Panoramio.jpg|Seitsme Allika kärestik Kazase orus Fail:Jaunrauna cemetery - panoramio.jpg|Jaunrauna kalmistu Fail:Leukādijas - E. Treimaņa - Zvārguļa māja 2003-10-18.jpg|Edvards Treimanis-Zvārgulise maja Fail:Priekuļi Avenue 07.jpg|Priekuļi allee Fail:Kazu grava 13.jpg|Kazase kraav </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="haqtM">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="Wv7FH">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="NzDw2">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="zQ6Fy">[http://www.priekuli.lv/novads/par-novadu/pagastu-vesture/priekulu-pagasts Priekuļu novads]</ref> <ref name="LJQc4">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> <ref name="eD5FL">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub/ OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Cēsise piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Cēsise piirkond]] pokr94pukhuj3m2x7r13e80sz3kgbxs 0 493372 7143959 7020031 2026-05-01T13:21:17Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7143959 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Pope vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Popes pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = LVA Popes pagasts COA.png | vapi_link = | pindala = 167,74 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Pope]] | asendikaardi_pilt = Popes pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Popes pilskalns.jpg|pisi|Pope linnamägi]] '''Pope vald''' ([[läti keel]]es ''Popes pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Ance vald|Ance]], [[Ugāle vald|Ugāle]], [[Puze vald|Puze]] ja [[Tārgale vald|Tārgale vallaga]]. Valla pindala on 168 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1040 inimest.<ref name="QXOr6" /> Valla keskus on [[Pope]] küla. Vallavanem on Mārtiņš Libkovskis.<ref name="Qu4s2" /> ==Ajalugu== Pope vallast eraldati aastal 1925 [[Ance vald]].<ref name="ZclAt" /> Aastal 1935 oli valla pindala 177,23 km² ja seal oli 1961 elanikku.<ref name="LNNam" /> Aastal 1945 moodustati vallas Pope ja Vēde külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Pope külanõukoguga likvideeritav Vēde külanõukogu.<ref name="MuE68" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Ventspilsi piirkonda. ==Loodus== Suurimaks jõeks on [[Rinda jõgi]]. Järvedest asub Tārgale valla piiril 60 hektari suurune Klāņezers. Vald ise asub [[Kursi madalik]]ul, Pope lähistel Pope linnamäel asub valla kõrgeim koht (69,1 m), mida ümbritsevad keskmiselt 50 meetri kõrgused alad, ühtlasi on tegemist kogu Ventspilsi piirkonna kõrgeima tipuga.<ref name="KXH0J" /> Valla pindalast katavad metsad 79,1%.<ref>Ventspils novada teritorijas plānojums. Paskaidrojuma raksts. lk. 12</ref> Looduskaitse all on mitmed Pope allee pärnad, Pope park, Pope metskonna allee pärnad ja kaks Mežābelese lähistel asuvat põlispuude kasvuala, lisaks kasvab vallas arvukalt nimetuid looduskaitsealuseid põlispuid. Valla lääneosas asub osaliselt Klāņi soo hoiuala, vallas asub 78 hektari suurune Pope madalsoo hoiuala.<ref name="mcdpx" /> ==Kaitstavad objektid== Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Pope linnamägi, Pope luteri kirik (sealhulgas sealne tornikell oma maalingutega, altar, kantsel, portaal ustega, orel, orelirõdu ja kirikuliste pingid) ja [[Pope mõis]]a hoonetekompleks (sealjuures park, laut, pesumaja, allee, tall, veski, tall-teenijate maja, ait, uus ait, teenijate maja, kutsarimaja, arsti maja, mõisavalitseja maja, mõisniku elumaja ja jahiloss, lisaks veel elumaja ahi, kamin ja viis uksekomplekti). Regionaalse kaitse all on Kalnenieki talu hooned ja Nabeļi muinaskalmed. Kohaliku kaitse all on Raibkrogsi keskaegne kalmistu.<ref name="2puk9" /> ==Asustus== Aastal 2011 elas vallas 947 [[lätlased|lätlast]], 20 [[venelased|venelast]], 4 [[valgevenelased|valgevenelast]], 5 [[ukrainlased|ukrainlast]], 2 [[poolakad|poolakat]] ja 2 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-02 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Desciems]] || ciems || 4924 (2025) |- | [[Jaunmuiža (Pope vald)|Jaunmuiža]] || ciems || 49 (2025) |- | '''[[Pope]]''' || ciems || 514 (2025) |- | [[Spiņņi]] || ciems || 22 (2025) |- | [[Topciems]] || ciems || 4 (2025) |- | [[Vēde]] || ciems || 49 (2025) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="QXOr6">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā)]. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="Qu4s2">{{Netiviide |url=http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-86/ct-menu-item-89 |pealkiri=Ventspils novads (vaadatud 13.01 2018) |vaadatud=2018-01-13 |arhiivimisaeg=2018-01-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180113203107/http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-86/ct-menu-item-89 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ZclAt">[https://web.archive.org/web/20160406095631/http://periodika.lv/periodika2-viewer/view/index-dev.html#panel:pp|issue:/p_001_wawe1925n86|article:DIVL10|query:pagasts Valdības rīkojumi un pavēles] Valdības Vēstnesis 1925.gada 20.aprīlis</ref> <ref name="LNNam">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="MuE68">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="KXH0J">{{Netiviide |url=http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-86/ct-menu-item-87 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-01-13 |arhiivimisaeg=2018-01-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180113203120/http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-86/ct-menu-item-87 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="2puk9">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> <ref name="mcdpx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100014684&veidi=ciems+Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Pope parish|Pope vald}} *[http://pope.ventspilsnovads.lv/ Valla koduleht] *[http://www.ventspilsnovads.lv/images/stories/Teritorijas%20planojumi/2016/Popes_pagasts_funkcionalais_zonejums.pdf Kaart valla üldplaneeringuga] {{Ventspilsi piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Ventspilsi piirkond]] 2pnmu6d2q8l87kqtoikcfj67dhf73zq 0 493376 7144192 7019951 2026-05-01T21:46:22Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144192 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Puze vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Puzes pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 207,28 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Blāzma]] | asendikaardi_pilt = Puzes pagasts LocMap.png }} [[Pilt:The gate of Puzenieki cemetery - panoramio.jpg|pisi|Puzenieki kalmistu]] '''Puze vald''' ([[läti keel]]es ''Puzes pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Ance vald|Ance]], [[Pope vald|Pope]], [[Ugāle vald|Ugāle]] ja [[Usma vald|Usma vallaga]] ning [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga]], [[Valdgale vald|Valdgale]] ja [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallaga]]. Valla pindala on 207 km². 2016. aasta seisuga elas seal 920 inimest.<ref>[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā)]. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> Vallavanem on Santa Šēniņa.<ref>{{Netiviide |url=http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-117/ct-menu-item-120 |pealkiri=Ventspils novads (vaadatud 13.01 2018) |vaadatud=2018-01-13 |arhiivimisaeg=2018-01-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180113203156/http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-117/ct-menu-item-120 |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla keskus on [[Blāzma]] küla. ==Ajalugu== Puze mõisavallaga ühendati aastal 1891 Puzenieki [[mõisavald]] ja see pani aluse Puze vallale. Aastal 1935 oli Puze valla pindala 261,2 km² ja seal oli 2041 elanikku.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Aastal 1945 moodustati vallas Puze, Amele ja Mode külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Puze külanõukoguga likvideeritav Amele külanõukogu.<ref>Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Ventspilsi piirkonda. ==Loodus== Suurimad jõed on [[Rinda jõgi]] ja [[Stende jõgi]]. Järvedest asuvad vallas 4,2 hektari suurune Ieriņezers, Ugāle valla piiril asuv 4,4 hektari suurune Dūņezers, 6,9 hektari suurune Dzilene järv, 7,8 hektari suurune Zutene järv, 20,4 hektari suurune Seklene järv, 19,6 hektari suurune Dižiere järv ja 520 hektari suurune [[Puze järv]]. Usma valla piiril asub Vasnieki soo pindalaga 497 ha. Vald ise asub Kursi madalikul, põhjaosa ka [[Rannikumadalik (Läti)|Rannikumadalikul]], kõrgeim koht asub Amele lähistel ja ulatub 56,5 meetrit üle merepinna. Valla pindalast katavad metsad 76,7%.<ref>Ventspils novada teritorijas plānojums. Paskaidrojuma raksts. lk. 12</ref> Looduskaitse all on Akmeņkalnsi kuradi jalajäljega kivi, Puze ja Puzenieki mõisade juures kasvab ka mitu nimetut looduskaitsealust põlispuud. Valla idaosas asuvad osaliselt Raķupe oru hoiuala ja Stikli soode hoiuala, lääneosas asub 8 hektari suurune Puze liiviku konnade elupaiga hoiuala.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Kaitstavad objektid== Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Puze linnamägi ja Puze luteri kirik koos sealse nelja vapireljeefiga. Regionaalse kaitse all on Buči keskaegne kalmistu, Jaunviecītese muinaskalmed ja Lejaskrogsi muinaskalmed. Kohaliku kaitse all on [[Puze kirikumõis]]a hooned (õpetaja maja ja majandushoone) ning Purmaļi muinaskalmed ehk Pingāļi kalmistu.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> ==Asustus== Aastal 2011 elas vallas 855 [[lätlased|lätlast]], 22 [[venelased|venelast]], 5 [[valgevenelased|valgevenelast]], 6 [[ukrainlased|ukrainlast]], 2 [[poolakad|poolakat]] ja 7 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-02 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Amele]] || ciems || 60 (2025) |- | [[Banku ciems]] || mazciems || 14 (2015) |- | '''[[Blāzma]]''' || ciems || 345 (2025) |- | [[Dandzītes]] || mazciems || 38 (2015) |- | [[Grūžas]] || mazciems || 12 (2015) |- | [[Līcnieki]] || mazciems || 13 (2015) |- | [[Nīcciems]] || mazciems || 61 (2015) |- | [[Puzenieki]] || ciems || 35 (2025) |- | [[Puzes muiža]] || ciems || 3846 (2025) |- | [[Raibkrogs]] || mazciems || 14 (2015) |- | [[Rūmciems]] || mazciems || 2 (2015) |- | [[Speltes]] || mazciems || 3 (2015) |- | [[Stikli]] || ciems || 70 (2025) |- | [[Trēbējciems]] || mazciems || 38 (2015) |- | [[Viecītes]] || mazciems || 6 (2015) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Dižiere_(Stikli).jpg|Dižiere järv Vasenieku purvs.jpg|Vasenieki soo Puzenieku muižas pils.jpg|[[Puzenieki mõis]] Puze Church - panoramio.jpg|Puze kirik </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100014692&veidi=ciems+Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Puze parish|Puze vald}} *[http://puze.ventspilsnovads.lv/ Valla koduleht] *[http://ventspilsnovads.lv/images/stories/Teritorijas%20planojumi/Puze/planota.pdf Kaart valla üldplaneeringuga] {{Ventspilsi piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Ventspilsi piirkond]] 9rcrtszbqkoe8hu0h7j7zbpchfnff51 0 499970 7144102 6400543 2026-05-01T18:18:42Z Liilia Moroz 86291 7144102 wikitext text/x-wiki '''Haapsalu Vabadussõja mälestussammas''' on [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu]]s [[Lossiplats (Haapsalu)|Lossiplats]]il asuv [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] langenutele püstitatud [[mälestusmärk]]<ref name="Vabadussõja mälestusmärgid, 2002">[[Ain Krillo]], [[Jaak Pihlak]], [[Mati Strauss]] ja [[René Viljat]]. Vabadussõja mälestusmärgid. 1. kd. Keila, 2002. Lk 53-55</ref>. [[File:Хаапсалу. Фото Виктора Белоусова. - panoramio (4).jpg|pisi|[[Lossiplats (Haapsalu)|Lossiplats]] ja Haapsalu Vabadussõja mälestussammas]] Mälestussammas avati [[9. november|9. novembril]] [[1924]].<ref name="Vabadussõja mälestusmärgid, 2002"/> Mälestussamba autor oli skulptor [[Voldemar Mellik]]. Sammas õhiti augustis 1940 (teistel andmetel 19. juunil 1941).<ref name="Vabadussõja mälestusmärgid, 2002"/> Samas kohas avati [[27. november|27. novembril]] [[1994]] uus sammas, mis on endise ligilähedane koopia.<ref name="Vabadussõja mälestusmärgid, 2002"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{kultuurimälestis}} {{koord}} [[Kategooria:Eesti Vabadussõja mälestusmärgid]] [[Kategooria:Lääne maakonna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Haapsalu mälestusmärgid]] p293ynevhv6gesq28bfme77b9wiyj2e 4 501172 7144525 7142117 2026-05-02T09:35:56Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7144525 wikitext text/x-wiki Loend inimestest, kes on surnud viimase kuu aja jooksul. Loendit uuendatakse kord päevas, viimati: <onlyinclude>{{#time: H:i, d F Y (\U\T\C)|{{REVISIONTIMESTAMP:Vikipeedia:Andmepäringud/Hiljuti surnud isikud}}}}</onlyinclude>. Vaata ka ''[[In memoriam 2024]]''. {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item ?dod ?stct ?slct { ?item wdt:P570 ?dod FILTER ( ?dod > "2018-01-01T00:00:00Z"^^xsd:dateTime) FILTER ( ?dod > (now()-"P32D"^^xsd:duration) && ?dod < now() ) ?item wdt:P31 wd:Q5 . OPTIONAL { ?item wikibase:statements ?stct } OPTIONAL { ?item wikibase:sitelinks ?slct } } ORDER BY DESC(?dod) ?item |columns=Item:Vikiandmetes,label:nimi,P569:sündinud,P570:surnud,description:kirjeldus,P106,P27,P19,P20,P119 |thumb=128 |autolist=fallback |freq=1 }} {| class='wikitable sortable' ! Vikiandmetes ! nimi ! sündinud ! surnud ! kirjeldus ! amet ! kodakondsus ! sünnikoht ! surmakoht ! matmiskoht |- | [[:d:Q131145263|Q131145263]] | ''[[:d:Q131145263|Agnès Darmar]]'' | 1940s | 2026-05-01 | Person (1940–2026) ♀; child of Emmanuel Ponsoye, Antoinette Ponsoye; spouse of Atilla Darmar | | | | | |- | [[:d:Q139601292|Q139601292]] | ''[[:d:Q139601292|Injigúl Saburova]]'' | 1962-07-05 | 2026-05-01 | [[Laulja|laulja]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1962–2026) ♀; Qaraqalpaqstan Respublikasına miyneti sińgen mádeniyat xızmetkeri | [[laulja]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | | ''[[:d:Q2609556|Kegeyli District]]''<br/>[[Karakalpakkia]] | | |- | [[:d:Q139603530|Q139603530]] | ''[[:d:Q139603530|Pompinchú]]'' | | 2026-05-01 | [[Peruu|Peruu]] [[Koomik|koomik]] (†2026) ♂ | [[koomik]] | [[Peruu]] | [[Arequipa]] | [[Lima (Peruu)|Lima]] | |- | [[:d:Q139603626|Q139603626]] | ''[[:d:Q139603626|Gabi Ben Modo]]'' | 1968-04-22 | 2026-05-01 | [[Hispaania|Hispaania]] käsipallur (1968–2026) ♂ | ''[[:d:Q12840545|käsipallur]]'' | [[Hispaania]] | [[Malabo]] | ''[[:d:Q904130|Ribeira]]'' | |- | [[:d:Q15087170|Q15087170]] | ''[[:d:Q15087170|Fernando Cabeza Quiles]]'' | 1953 | 2026-05-01 | [[Hispaania|Hispaania]] polygraph, [[Luuletaja|luuletaja]] (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q2330979|polygraph]]''<br/>[[luuletaja]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q12164|Ponferrada]]'' | ''[[:d:Q93483609|Vivente]]'' | |- | [[:d:Q173188|Q173188]] | ''[[:d:Q173188|Alex Zanardi]]'' | 1966-10-23 | 2026-05-01 | [[Itaalia|Itaalia]] jalgrattasportlane, racing automobile driver, telesaatejuht, Paralympic athlete, handcyclist, Vormel 1 piloot (1966–2026) ♂; gold medal for athletic prowess, Itaalia Vabariigi teeneteordeni suurristi kavaler, Itaalia Vabariigi teenetordeni kavaler, Itaalia Vabariigi teeneteordeni komandör, Sporditeenete kuldkett, silver medal for athletic prowess, bronze medal for athletic prowess | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''<br/>''[[:d:Q10349745|racing automobile driver]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q25439032|Paralympic athlete]]''<br/>''[[:d:Q108482633|handcyclist]]''<br/>''[[:d:Q10841764|Vormel 1 piloot]]'' | [[Itaalia]] | [[Bologna]] | | |- | [[:d:Q17401778|Q17401778]] | ''[[:d:Q17401778|Dionysis Tsamis]]'' | 1951-05-21 | 2026-05-01 | Jalgpallur (1951–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | | ''[[:d:Q396807|Agrinio]]'' | ''[[:d:Q396807|Agrinio]]'' | |- | [[:d:Q18548431|Q18548431]] | ''[[:d:Q18548431|Csaba Takács]]'' | 1955-03-30 | 2026-05-01 | [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Poliitik|poliitik]], member of the Chamber of Deputies of Romania (1955–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Rumeenia]] | [[Aiud]] | ''[[:d:Q830672|Corneni]]'' | |- | [[:d:Q20744712|Q20744712]] | ''[[:d:Q20744712|Michael Sollis]]'' | 1985-05-26 | 2026-05-01 | [[Helilooja|helilooja]] (1985–2026) ♂ | [[helilooja]] | | | | |- | [[:d:Q2464353|Q2464353]] | ''[[:d:Q2464353|Tülay Özer]]'' | 1946-12-10 | 2026-05-01 | Türgi laulja | [[muusik]]<br/>[[laulja]] | [[Türgi]] | ''[[:d:Q1000823|Kemaliye]]'' | [[İstanbul]] | ''[[:d:Q29635|Zincirlikuyu Cemetery]]'' |- | [[:d:Q2626275|Q2626275]] | ''[[:d:Q2626275|Georg Wadenius]]'' | 1945-05-04 | 2026-05-01 | Rootsi muusik | [[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[muusikaprodutsent]]<br/>[[kitarrist]]<br/>''[[:d:Q6168364|džäss-kitarrist]]''<br/>[[basskitarrist]]<br/>''[[:d:Q55960555|Q55960555]]'' | [[Rootsi]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1754|Stockholm]]'' | | |- | [[:d:Q6308924|Q6308924]] | ''[[:d:Q6308924|Juliet Winters Carpenter]]'' | 1948-12-31 | 2026-05-01 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] keeleteadlane, [[Tõlkija|tõlkija]] (1948–2026) ♀ | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[tõlkija]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Ann Arbor]] | | |- | [[:d:Q74812759|Q74812759]] | ''[[:d:Q74812759|Gust Stefanetti]]'' | | 2026-05-01 | Luksemburgi poliitik | [[poliitik]] | [[Luksemburg]] | | | |- | [[:d:Q7610160|Q7610160]] | ''[[:d:Q7610160|Stephen Owen]]'' | 1946-10-30 | 2026-05-01 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] keeleteadlane, sinoloog (1946–2026) ♂; Guggenheim Fellowship; spouse of Xiaofei Tian | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>''[[:d:Q15255771|sinoloog]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Saint Louis]] | [[Cambridge (Massachusetts)|Cambridge]] | |- | [[:d:Q794942|Q794942]] | ''[[:d:Q794942|Péter Bikár]]'' | 1945-11-05 | 2026-05-01 | [[Ungari|Ungari]] jäähokimängija, [[Hambaarst|hambaarst]] (1945–2026) ♂; child of Dénes Birkás | ''[[:d:Q11774891|Q11774891]]''<br/>[[hambaarst]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q12497032|Q12497032]] | ''[[:d:Q12497032|Maria Menado]]'' | 1932-02-02 | 2026-04-30 | [[Malaisia|Malaisia]] [[Näitleja|näitleja]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]] (1932–2026) ♀; Knight Companion of Order of the Crown of Pahang, Grand Knight of the Order of Sultan Ahmad Shah of Pahang; spouse of Abu Bakar I of Pahang | [[näitleja]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[Malaisia]] | ''[[:d:Q26111570|Tonsea]]'' | | |- | [[:d:Q139603273|Q139603273]] | ''[[:d:Q139603273|Barry O'Neill]]'' | 1949 | 2026-04-30 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Raamatupidaja]], rahukohtunik (1949–2026) ♂; Queen's Service Medal | [[Raamatupidaja]]<br/>''[[:d:Q329455|rahukohtunik]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q584478|Waimate]]'' | |- | [[:d:Q1401256|Q1401256]] | ''[[:d:Q1401256|László Valkó]]'' | 1946-05-15 | 2026-04-30 | Ungari maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[fotograaf]] | [[Ungari]] | [[Kaposvár]] | | |- | [[:d:Q14517523|Q14517523]] | ''[[:d:Q14517523|Walter Michiels]]'' | 1963-07-06 | 2026-04-30 | Belgia näitleja | [[näitleja]] | [[Belgia]] | [[Turnhout]] | [[Turnhout]] | |- | [[:d:Q164775|Q164775]] | [[Georg Baselitz]] | 1938-01-23 | 2026-04-30 | Saksamaa kunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[skulptor]]<br/>[[Graafik (kunstnik)|graafik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>[[Lavastuskunstnik|stsenograaf]]<br/>[[kunstnik]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Austria]] | [[Kamenz]] | | |- | [[:d:Q16692544|Q16692544]] | ''[[:d:Q16692544|Յուրի Ռոմանով]]'' | 1945-12-13 | 2026-04-30 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Diplomaat|diplomaat]] (1945–2026) ♂ | [[diplomaat]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Orša]] | | |- | [[:d:Q19600462|Q19600462]] | ''[[:d:Q19600462|Seymour Bernstein]]'' | 1927-04-24 | 2026-04-30 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Pianist|pianist]], [[Helilooja|helilooja]], [[Õpetaja|õpetaja]] (fl. 1942–) (1927–2026) ♂; [[Audoktor|audoktor]], Steinway artist | [[pianist]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[õpetaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Newark]] | | |- | [[:d:Q19758710|Q19758710]] | ''[[:d:Q19758710|Shlomo Kirt]]'' | 1954-01-28 | 2026-04-30 | Iisraeli jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q207350|Rehovot]]'' | | |- | [[:d:Q262134|Q262134]] | ''[[:d:Q262134|René Henry Gracida]]'' | 1923-06-09 | 2026-04-30 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] katoliku preester, katoliku diakon, Catholic bishop, Roman Catholic Bishop of Corpus Christi, diocesan bishop, titular bishop, auxiliary bishop (1923–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q25393460|katoliku diakon]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New Orleans]] | | |- | [[:d:Q308271|Q308271]] | ''[[:d:Q308271|Abdollah Movahed]]'' | 1940-03-10 | 2026-04-30 | Iraani maadleja | ''[[:d:Q12369333|maadleja]]'' | [[Iraan]] | ''[[:d:Q643187|Babolsar]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | |- | [[:d:Q3275650|Q3275650]] | ''[[:d:Q3275650|Madeleine Gagnon]]'' | 1938-07-27 | 2026-04-30 | [[Kanada|Kanada]] kirjanduskriitik, romaanikirjanik, esseist, [[Luuletaja|luuletaja]], lühijuttude kirjutaja, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Õppejõud|õppejõud]], teacher of literature (1938–2026) ♀; officier de l'Ordre national du Québec, Governor General's Award for French-language poetry, Prix Athanase-David, Member of the Order of Canada | ''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q15949613|lühijuttude kirjutaja]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q81708330|teacher of literature]]'' | [[Kanada]] | [[Amqui]] | | |- | [[:d:Q4494472|Q4494472]] | ''[[:d:Q4494472|Dzjonson Talovitsj Hagazjeev]]'' | 1940-01-27 | 2026-04-30 | [[Venemaa|venelased]] äriinimene (1940–2026) ♂; [[Lenini orden]], [[Sotsialistliku töö kangelane]], "Teenete eest Isamaa ees" III järgu orden, [[Tööpunalipu orden]] | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Venemaa]] | ''[[:d:Q4313469|Nartan]]'' | | |- | [[:d:Q55106065|Q55106065]] | ''[[:d:Q55106065|Денисова, Александра Ивановна]]'' | 1934-01-14 | 2026-04-30 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1934–2026) ♀; [[Rahvaste Sõpruse orden]], [[Tööpunalipu orden]], [[Lenini orden]], [[Sotsialistliku töö kangelane]] | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q4163038|Dmitrovskoïe (établissement rural de Pirogovo)]]'' | [[Tver]] | |- | [[:d:Q106849913|Q106849913]] | ''[[:d:Q106849913|David Bell]]'' | 1950-09-20 | 2026-04-29 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Õpetaja|õpetaja]], [[Autor|autor]], professor, emeriitprofessor, [[Kaasprofessor|kaasprofessor]] (1950–2026) ♂ | [[õpetaja]]<br/>[[autor]] | [[Uus-Meremaa]] | | [[Dunedin]] | |- | [[:d:Q107119372|Q107119372]] | ''[[:d:Q107119372|Carla Van Zon]]'' | 1952-01-20 | 2026-04-29 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kunstiline juht (1952–2026) ♀; Officer of the New Zealand Order of Merit, NEXT Woman of the Year: Arts & Culture, honorary doctor of the University of Otago | ''[[:d:Q1797162|kunstiline juht]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q7690778|Te Atatū Peninsula]]'' | | |- | [[:d:Q109492889|Q109492889]] | ''[[:d:Q109492889|Кошкин, Олег Александрович]]'' | 1937-04-20 | 2026-04-29 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1937–2026) ♂; [[Austuse orden]], [[Austuse märk]], [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]], Medal "In Commemoration of the 850th Anniversary of Moscow", Merited worker of culture of the Russian Federation, Venemaa Föderatsiooni teeneline arhitekt, Russian Federation Presidential Certificate of Honour | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q111017795|Q111017795]] | ''[[:d:Q111017795|Nikolay Obyedkov]]'' | 1958-07-13 | 2026-04-29 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Kasahstan|kasahstan]]-[[Venemaa|venelased]] jalgpallur, [[Jalgpallikohtunik|jalgpallikohtunik]] (1958–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallikohtunik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Kasahstan]]<br/>[[Venemaa]] | [[Almatõ]] | | |- | [[:d:Q112379533|Q112379533]] | ''[[:d:Q112379533|Gian Franco Gensini]]'' | 1945-05 | 2026-04-29 | Kardioloog (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q3264451|Q3264451]]'' | | [[Firenze]] | | |- | [[:d:Q114774922|Q114774922]] | ''[[:d:Q114774922|Anna Erőss]]'' | 1930-06-27 | 2026-04-29 | [[Ungari|Ungari]] [[Diktor|diktor]], raadiosaatejuht (1930–2026) ♀; Order of Labour, Kazinczy Award | [[diktor]]<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q12042975|Q12042975]] | ''[[:d:Q12042975|Oskar Petr]]'' | 1952-05-16 | 2026-04-29 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Laulja|laulja]], [[Fotograaf|fotograaf]], [[Arhitekt|arhitekt]], publitsist, [[Muusik|muusik]] (1952–2026) ♂; member of Jazz Q, Marsyas | [[laulja]]<br/>[[fotograaf]]<br/>[[arhitekt]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[muusik]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q12356923|Q12356923]] | ''[[:d:Q12356923|Zoltán Czegő]]'' | 1938-06-18 | 2026-04-29 | [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]] (1938–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | [[Rumeenia]] | [[Bukarest]] | | |- | [[:d:Q12969233|Q12969233]] | ''[[:d:Q12969233|Park Dong-bin]]'' | 1970-10-15 | 2026-04-29 | Lõuna-Korea näitleja | [[näitleja]] | [[Lõuna-Korea]] | [[Lõuna-Korea]] | ''[[:d:Q42154|Q42154]]'' | |- | [[:d:Q139588589|Q139588589]] | ''[[:d:Q139588589|Mitxel Longaron]]'' | 1959 | 2026-04-29 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Trummar|trummar]] (1959–2026) ♂ | [[trummar]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q497801|Q497801]]'' | | |- | [[:d:Q139589854|Q139589854]] | ''[[:d:Q139589854|Ali Saad]]'' | | 2026-04-29 | Egiptuse muusik | [[helilooja]]<br/>[[muusik]] | [[Egiptus]] | | | |- | [[:d:Q139590785|Q139590785]] | ''[[:d:Q139590785|Eddy Pratomo]]'' | 1953-10-05 | 2026-04-29 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Diplomaat|diplomaat]], [[Jurist|jurist]], riigimees (1953–2026) ♂ | [[diplomaat]]<br/>[[jurist]]<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]'' | [[Indoneesia]] | [[Semarang]] | [[Tangerang]] | |- | [[:d:Q139603333|Q139603333]] | ''[[:d:Q139603333|Jean Swan]]'' | | 2026-04-29 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] community leader (†2026) ♀; Queen's Service Medal | ''[[:d:Q1500610|community leader]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q1026489|Te Aroha]]'' | |- | [[:d:Q16901280|Q16901280]] | ''[[:d:Q16901280|Stephen Adamini]]'' | 1945-03-10 | 2026-04-29 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q2149722|Q2149722]] | ''[[:d:Q2149722|Richard Harries, Baron Harries of Pentregarth]]'' | 1936-06-02 | 2026-04-29 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Poliitik|poliitik]], anglikaani preester, Bishop of Oxford, member of the House of Lords (1936–2026) ♂; Fellow of the Academy of Medical Sciences, Fellow of the Royal Society of Literature, President's Medal, prix Giles, Fellow of the Learned Society of Wales, [[Audoktor|audoktor]]; member of Royal Society of Literature, Learned Society of Wales | [[kirjanik]]<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q3409375|anglikaani preester]]'' | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q2262879|Q2262879]] | ''[[:d:Q2262879|Sebastian Kuboth]]'' | 1984-06-05 | 2026-04-29 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Autor|autor]] (1984–2026) ♂ | [[autor]] | [[Saksamaa]] | [[Schweinfurt]] | | |- | [[:d:Q24352829|Q24352829]] | ''[[:d:Q24352829|Vladimir Voevodin]]'' | 1962-05-25 | 2026-04-29 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Matemaatik|matemaatik]], informaatik, [[Õppejõud|õppejõud]] (1962–2026) ♂; Shuvalov Prize, Prize of the Government of the Russian Federation in the field of education, Honoured Worker of Higher Professional Education of the Russian Federation, Mikhail Lomonosov Award, [[Sõpruse orden]], ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk; child of Valentin Voevodin | [[matemaatik]]<br/>''[[:d:Q82594|Q82594]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q26844757|Q26844757]] | ''[[:d:Q26844757|Ghenadie Dudoglo]]'' | 1986-06-27 | 2026-04-29 | [[Moldova|Moldova]] [[Sportlane|sportlane]] (1986–2026) ♂ | [[sportlane]] | [[Moldova]] | | | |- | [[:d:Q28059279|Q28059279]] | ''[[:d:Q28059279|Donald MacRae]]'' | 1941-08-26 | 2026-04-29 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Laulja|laulja]] (1941–2026) ♂ | [[laulja]] | [[Suurbritannia]] | [[Stornoway]] | | |- | [[:d:Q311003|Q311003]] | [[Craig Venter]] | 1946-10-14 | 2026-04-29 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Biokeemik|biokeemik]], [[Geneetik|geneetik]], [[Ettevõtja|ettevõtja]], teadlane (1946–2026) ♂; Canada Gairdner International Award, Princess of Asturias Award for Technical and Scientific Research, King Faisal International Prize in Science, Paul Ehrlich and Ludwig Darmstaedter Prize, Kistler Prize, [[National Medal of Science]], Dickson Prize in Medicine, Leeuwenhoek Medal, Nierenberg Prize, [[Dan Davidi auhind]], Biotechnology Heritage Award, Debrecen Award for Molecular Medicine, Gabbay Award, Golden Eurydice Award, honorary doctor of the University of Hong Kong, J. Allyn Taylor International Prize in Medicine, honorary doctor of Royal Institute of Technology, NAS Award for the Industrial Application of Science, Financial Times Person of the Year, Clarivate Citation Laureates, Newcomb Cleveland Prize; member of [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia]], [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]]; spouse of Barbara Rae-Venter, Claire M. Fraser | [[biokeemik]]<br/>[[geneetik]]<br/>[[ettevõtja]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Salt Lake City]] | [[San Diego]] | |- | [[:d:Q47470515|Q47470515]] | ''[[:d:Q47470515|Savino Rebek]]'' | 1940-11-13 | 2026-04-29 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Sõudja|sõudja]] (1940–2026) ♂ | [[sõudja]] | [[Itaalia]] | [[Trieste]] | | |- | [[:d:Q5585841|Q5585841]] | ''[[:d:Q5585841|Gordon Snell]]'' | 1932-10-01 | 2026-04-29 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Stsenarist|stsenarist]] (1932–2026) ♂; spouse of Maeve Binchy | [[kirjanik]]<br/>[[stsenarist]] | [[Suurbritannia]] | [[Singapur]] | | |- | [[:d:Q6819671|Q6819671]] | ''[[:d:Q6819671|Merle Bettenhausen]]'' | 1943-06-09 | 2026-04-29 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Insener|insener]] (1943–2026) ♂ | [[insener]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1761214|Tinley Park]]'' | | |- | [[:d:Q70083025|Q70083025]] | ''[[:d:Q70083025|Ṭālib al-Ḥaydarī]]'' | 1927 | 2026-04-29 | Iraagi luuletaja | [[luuletaja]] | [[Iraagi Kuningriik]]<br/>[[Iraagi Vabariik (1958–1968)]]<br/>[[Baathistlik Iraak]]<br/>[[Iraak]] | ''[[:d:Q311315|Kadhimiya]]'' | [[An-Najaf]] | |- | [[:d:Q711892|Q711892]] | ''[[:d:Q711892|David Allan Coe]]'' | 1939-09-06 | 2026-04-29 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] laulja-laulukirjutaja, [[Muusik|muusik]], [[Laulja|laulja]], [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1967–2026) (1939–2026) ♂; member of Outlaws Motorcycle Club | ''[[:d:Q488205|Q488205]]''<br/>[[muusik]]<br/>[[laulja]]<br/>[[näitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Akron]] | | |- | [[:d:Q7353640|Q7353640]] | ''[[:d:Q7353640|Robyn Woodhouse]]'' | 1943-07-26 | 2026-04-29 | [[Austraalia|Austraalia]] kõrgushüppaja (1943–2026) ♀ | ''[[:d:Q13382122|kõrgushüppaja]]'' | [[Austraalia]] | [[Uus-Lõuna-Wales]] | ''[[:d:Q187861|Wollongong]]'' | |- | [[:d:Q7530347|Q7530347]] | ''[[:d:Q7530347|Sirisumana Godage]]'' | 1936-05 | 2026-04-29 | [[Sri Lanka|Sri Lanka]] äriinimene (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Sri Lanka]] | ''[[:d:Q13360574|Matara]]'' | | |- | [[:d:Q8046978|Q8046978]] | ''[[:d:Q8046978|Yair Garbuz]]'' | 1945-09-29 | 2026-04-29 | Iisraeli kunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q152413|Givatayim]]'' | [[Ramat-Gan]] | |- | [[:d:Q9311054|Q9311054]] | ''[[:d:Q9311054|Robert Rauziński]]'' | 1932-11-18<br/>1933 | 2026-04-29 | Poola majandusteadlane | [[majandusteadlane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Poola]] | [[Varssavi]] | | |- | [[:d:Q10310495|Q10310495]] | ''[[:d:Q10310495|José Santa Bárbara]]'' | 1936-10-28 | 2026-04-28 | [[Portugal|Portugal]] [[Disainer|disainer]] (1936–2026) ♂ | [[disainer]] | [[Portugal]] | [[Lissabon]] | | |- | [[:d:Q109488757|Q109488757]] | ''[[:d:Q109488757|Yevgeni Semichev]]'' | 1952-11-05 | 2026-04-28 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1952–2026) ♂ | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Novokuibõševsk]] | [[Novokuibõševsk]] | |- | [[:d:Q11372147|Q11372147]] | ''[[:d:Q11372147|Junko Igarashi(20 september 1952 - 28 April 2026)]]'' | 1952-09-20 | 2026-04-28 | Jaapani näitleja | [[näitleja]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q1154583|Urawa-ku]]'' | | |- | [[:d:Q114959228|Q114959228]] | ''[[:d:Q114959228|Ján Kerekréti]]'' | 1943-10-25 | 2026-04-28 | [[Slovakkia|Slovakkia]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the National Council of the Slovak Republic (1943–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Slovakkia]] | | | |- | [[:d:Q12299740|Q12299740]] | ''[[:d:Q12299740|Yanko Dinkov]]'' | 1937-03-16 | 2026-04-28 | [[Bulgaaria|Bulgaaria]] [[Treener|treener]], jalgpallur (1937–2026) ♂; titre honorifique « pour le mérite » | [[treener]]<br/>''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Bulgaaria]] | ''[[:d:Q405279|Dupnitsa]]'' | | |- | [[:d:Q123176883|Q123176883]] | ''[[:d:Q123176883|Ittai Gradel]]'' | 1965-01-29 | 2026-04-28 | Antiquarian seller, engraved gem researcher, [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1965–2026) ♂ | ''[[:d:Q187865|antiquarian seller]]''<br/>''[[:d:Q22917056|engraved gem researcher]]''<br/>[[ajaloolane]] | | [[Haifa]] | [[Taani]] | |- | [[:d:Q16195028|Q16195028]] | ''[[:d:Q16195028|Damien Christensen]]'' | 1963-10-16 | 2026-04-28 | Australian rules football player, Politseinikud (1963–2026) ♂ | ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]''<br/>''[[:d:Q361593|Politseinikud]]'' | | | | |- | [[:d:Q16376518|Q16376518]] | ''[[:d:Q16376518|Yusif Şükürlü]]'' | 1948-10-27 | 2026-04-28 | Aserbaidžaani kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q14906342|biofüüsik]]'' | [[Aserbaidžaan]] | ''[[:d:Q4875331|Baş Şabalıd]]'' | ''[[:d:Q30280210|Istanbul Memorial Hospital]]'' | |- | [[:d:Q2069202|Q2069202]] | ''[[:d:Q2069202|José Manuel Monsalve]]'' | 1945-01-01 | 2026-04-28 | [[Hispaania|Hispaania]]-[[Brasiilia|brasiilia]] korvpallitreener, korvpallur (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]''<br/>''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Hispaania]]<br/>[[Brasiilia]] | ''[[:d:Q693913|Medina del Campo]]'' | | |- | [[:d:Q24876721|Q24876721]] | ''[[:d:Q24876721|Petra Ruhrmann]]'' | 1950-08-02 | 2026-04-28 | [[Saksamaa|sakslased]] iluuisutaja, iluuisutreener (1950–2026) ♀ | ''[[:d:Q13219587|Q13219587]]''<br/>''[[:d:Q57199189|iluuisutreener]]'' | [[Saksamaa]] | [[Düsseldorf]] | | |- | [[:d:Q2849324|Q2849324]] | ''[[:d:Q2849324|Ange Édouard Poungui]]'' | 1942-01-04 | 2026-04-28 | [[Kongo Vabariik|Kongo Vabariik]]-[[Prantsusmaa|prantsusmaa]] [[Poliitik|poliitik]], Vice President of the Republic of the Congo, Prime Minister of the Republic of the Congo, Member of the Senate of the Republic of the Congo, Minister of Finance (1942–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Kongo Vabariik]]<br/>[[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q3326889|Mouyondzi]]''<br/>''[[:d:Q827015|Bouenza Department]]'' | ''[[:d:Q46135|Q46135]]'' | |- | [[:d:Q28745258|Q28745258]] | ''[[:d:Q28745258|Robert Lyapidevsky]]'' | 1937-02-04 | 2026-04-28 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]] (1937–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni teeneline kunstnik]], [[Venemaa Föderatsiooni rahvakunstnik]] | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q4528440|Q4528440]] | ''[[:d:Q4528440|Ivan Scheblykin]]'' | 1928-01-19 | 2026-04-28 | [[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1928–2026) ♂; Honoured Worker of Higher Professional Education of the Russian Federation, [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]]; member of [[NSV Liidu Kirjanike Liit]] | [[teadlane]] | [[Venemaa]] | ''[[:d:Q4477077|Urlapovo]]'' | | |- | [[:d:Q4909203|Q4909203]] | ''[[:d:Q4909203|Bill Grayden]]'' | 1920-08-05 | 2026-04-28 | Austraalia poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q327029|mehhaanik]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q4903676|Bickley]]'' | | |- | [[:d:Q5375268|Q5375268]] | ''[[:d:Q5375268|Enayatollah Atashi]]'' | 1946-07-23 | 2026-04-28 | [[Iraan|Iraan]] korvpallur (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Iraan]] | | | |- | [[:d:Q5994609|Q5994609]] | ''[[:d:Q5994609|Helge Mortensen]]'' | 1941-05-09 | 2026-04-28 | Taani poliitik | [[poliitik]] | [[Taani Kuningriik]] | ''[[:d:Q2431865|Fraugde]]'' | [[Esbjerg]] | |- | [[:d:Q7358970|Q7358970]] | ''[[:d:Q7358970|Roger Sweet]]'' | 1935 | 2026-04-28 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Disainer|disainer]] (1935–2026) ♂; notable work Masters of the Universe | [[disainer]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | |- | [[:d:Q7515718|Q7515718]] | ''[[:d:Q7515718|Silvano Raia]]'' | 1930-09-01 | 2026-04-28 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Kirurg|kirurg]], [[Teadlane|teadlane]] (1930–2026) ♂ | [[kirurg]]<br/>[[teadlane]] | [[Brasiilia]] | [[São Paulo]] | [[São Paulo]] | |- | [[:d:Q7916844|Q7916844]] | ''[[:d:Q7916844|Vasko Boev]]'' | 1988-07-24 | 2026-04-28 | Bulgaaria jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Bulgaaria]] | [[Varna]] | | |- | [[:d:Q10307827|Q10307827]] | ''[[:d:Q10307827|John E. Franz]]'' | 1929-12-21 | 2026-04-27 | Ameerika Ühendriikide keemik | [[keemik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Springfield]] | | |- | [[:d:Q111165393|Q111165393]] | ''[[:d:Q111165393|Elpida Mazaraki]]'' | 1937 | 2026-04-27 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1972–2008) (1937–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Kreeka]] | | | ''[[:d:Q112170637|Glyfada cemetery]]'' |- | [[:d:Q11974239|Q11974239]] | ''[[:d:Q11974239|Harald Reitan]]'' | 1950-01-19 | 2026-04-27 | [[Norra|norralased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], telesaatejuht, raadiosaatejuht, [[Reporter|reporter]], teleprodutsent, kergejõustiklane, [[Õpetaja|õpetaja]] (1950–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>[[reporter]]<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''<br/>[[õpetaja]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q1771217|Q1771217]]'' | | |- | [[:d:Q12146502|Q12146502]] | ''[[:d:Q12146502|Olha Ravytska]]'' | 1960-05-30 | 2026-04-27 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1978–2026) (1960–2026) ♀; Ukraina rahvakunstnik, Order of Princess Olga, 3rd class, Ukraina teeneline kunstnik | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Sumõ]] | [[Harkiv]] | ''[[:d:Q1984723|Q1984723]]'' |- | [[:d:Q12616333|Q12616333]] | ''[[:d:Q12616333|Jerry. K]]'' | 1984-01-26 | 2026-04-27 | [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] räppar (1984–2026) ♂; member of Loquence | ''[[:d:Q2252262|räppar]]'' | [[Lõuna-Korea]] | [[Soul]] | | |- | [[:d:Q139587525|Q139587525]] | ''[[:d:Q139587525|Árpád Domján]]'' | 1934-02-04 | 2026-04-27 | Ungari ujuja | ''[[:d:Q10843402|ujuja]]''<br/>''[[:d:Q17524364|veepallur]]''<br/>[[arhitekt]] | [[Ungari]] | | | |- | [[:d:Q139589504|Q139589504]] | ''[[:d:Q139589504|Humphrey Schurman]]'' | 1953-09-19 | 2026-04-27 | [[Suriname|Suriname]] [[Jurist|jurist]], [[Ettevõtja|ettevõtja]], chief officer (1953–2026) ♂ | [[jurist]]<br/>[[ettevõtja]]<br/>''[[:d:Q1072363|chief officer]]'' | [[Suriname]] | | | |- | [[:d:Q16184091|Q16184091]] | ''[[:d:Q16184091|Iyut Fitra]]'' | 1968-02-16 | 2026-04-27 | Indoneesia kirjanik | [[kirjanik]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q12473685|Padangtongah Balainanduo]]'' | | |- | [[:d:Q16272832|Q16272832]] | ''[[:d:Q16272832|Stanislav Akhmedov]]'' | 1952-04-01 | 2026-04-27 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Diplomaat|diplomaat]] (1952–2026) ♂; [[Sõpruse orden]], National Order of Madagascar, Decorations For Impeccable Service | [[diplomaat]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | |- | [[:d:Q18548475|Q18548475]] | ''[[:d:Q18548475|Dan Claudiu Tănăsescu]]'' | 1938-04-26<br/>1938 | 2026-04-27 | Rumeenia poliitik | [[poliitik]]<br/>[[arst]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | [[Rumeenia]] | [[Ilfovi maakond]] | | |- | [[:d:Q18641399|Q18641399]] | ''[[:d:Q18641399|Leigh Crawford]]'' | 1946-04-19 | 2026-04-27 | Australian rules football player (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]'' | | | | |- | [[:d:Q21640735|Q21640735]] | ''[[:d:Q21640735|Nikolay Krotov]]'' | 1955-03-07 | 2026-04-27 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Kirjanik|kirjanik]], publitsist, [[Avaliku elu tegelane|avaliku elu tegelane]], [[Biograaf|biograaf]], chemical technologist (1955–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[avaliku elu tegelane]]<br/>[[biograaf]]<br/>''[[:d:Q5090503|chemical technologist]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Ufa]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q27656036|Q27656036]] | ''[[:d:Q27656036|Brian Wilkinson]]'' | 1938-02-12 | 2026-04-27 | Austraalia ujuja | ''[[:d:Q10843402|ujuja]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q1008383|Muswellbrook]]'' | [[Sydney]] | |- | [[:d:Q2822084|Q2822084]] | ''[[:d:Q2822084|Abu Kasenally]]'' | 1941-08-10 | 2026-04-27 | [[Mauritius|Mauritius]] [[Poliitik|poliitik]] (1941–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Mauritius]] | ''[[:d:Q9310634|Rivière du Rempart]]'' | | |- | [[:d:Q283787|Q283787]] | ''[[:d:Q283787|Mimi Coertse]]'' | 1932-06-12 | 2026-04-27 | Lõuna-Aafrika Vabariigi laulja | [[ooperilaulja]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Durban]] | [[Pretoria]] | |- | [[:d:Q28973816|Q28973816]] | ''[[:d:Q28973816|Luciana Novaes]]'' | 1983-06-05 | 2026-04-27 | Brasiilia poliitik | [[poliitik]] | [[Brasiilia]] | [[Rio de Janeiro]] | [[Rio de Janeiro]] | |- | [[:d:Q4081822|Q4081822]] | ''[[:d:Q4081822|Maya Belenkaya]]'' | 1931-05-01 | 2026-04-27 | [[Venemaa|venelased]] iluuisutaja, iluuisutreener (1931–2026) ♀; [[NSV Liidu meistersportlane]], [[Leningradi kaitsmise eest|medal "Leningradi kaitsmise eest"]] | ''[[:d:Q13219587|Q13219587]]''<br/>''[[:d:Q57199189|iluuisutreener]]'' | [[Venemaa]] | [[Peterburi]] | | |- | [[:d:Q43425159|Q43425159]] | ''[[:d:Q43425159|Vladimir Kolosok]]'' | 1925-03-01 | 2026-04-27 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1925–2026) ♂; [[Lenini orden]], [[Austuse märk]], [[Tööpunalipu orden]] | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Nižõn]] | [[Tšeljabinsk]] | |- | [[:d:Q4899420|Q4899420]] | ''[[:d:Q4899420|Beverley Martyn]]'' | 1947-03-24 | 2026-04-27 | Suurbritannia muusik | [[laulja]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>[[kitarrist]] | [[Suurbritannia]] | [[Coventry]] | | |- | [[:d:Q4901126|Q4901126]] | ''[[:d:Q4901126|Bharat Kapoor]]'' | 1945-10-15 | 2026-04-27 | India näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[filmirežissöör]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q62070381|Q62070381]] | ''[[:d:Q62070381|Edith Eger]]'' | 1927-09-29 | 2026-04-27 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]]-[[Ungari|ungari]] [[Psühholoog|psühholoog]] (1927–2026) ♀ | [[psühholoog]] | [[Ameerika Ühendriigid]]<br/>[[Ungari]] | [[Košice]] | [[San Diego]] | |- | [[:d:Q6379240|Q6379240]] | ''[[:d:Q6379240|Matt Davidson]]'' | 1977-08-09 | 2026-04-27 | [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija (1977–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|Q11774891]]'' | [[Kanada]] | ''[[:d:Q666831|Flin Flon]]'' | [[Edmonton]] | |- | [[:d:Q6521980|Q6521980]] | ''[[:d:Q6521980|Len Strazewski]]'' | 1955-02-16 | 2026-04-27 | [[Kirjanik|kirjanik]] (1955–2026) ♂ | [[kirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q67220514|Q67220514]] | ''[[:d:Q67220514|Jean-Daniel Stanley]]'' | 1934-04-14 | 2026-04-27 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] teadlane, paleontoloog, okeanograaf, geoarchaeologist (1934–2026) ♂; Francis P. Shepard Medal | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q1662561|paleontoloog]]''<br/>''[[:d:Q3546255|okeanograaf]]''<br/>''[[:d:Q66281902|geoarchaeologist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Strasbourg]] | | |- | [[:d:Q676344|Q676344]] | ''[[:d:Q676344|Jacques Cornu]]'' | 1953-05-15 | 2026-04-27 | [[Šveits|Šveits]] mootorrattasportlane (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q3014296|mootorrattasportlane]]'' | [[Šveits]] | [[Aigle]] | [[Neuchâtel]] | |- | [[:d:Q685506|Q685506]] | ''[[:d:Q685506|John Garrett]]'' | 1951-06-17 | 2026-04-27 | [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija (1951–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|Q11774891]]'' | [[Kanada]] | ''[[:d:Q2739754|Trenton]]'' | | |- | [[:d:Q714933|Q714933]] | ''[[:d:Q714933|Ferenc Sebő]]'' | 1947-02-10 | 2026-04-27 | Ungari muusik | [[dirigent]]<br/>[[laulja]]<br/>[[kitarrist]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q17484288|ethnomusicologist]]'' | [[Ungari]] | [[Szekszárd]] | | |- | [[:d:Q85875629|Q85875629]] | ''[[:d:Q85875629|منى عبد الله القصبي]]'' | 1959 | 2026-04-27 | [[Saudi Araabia|Saudi Araabia]] kujutav kunstnik (1959–2026) ♀ | ''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]'' | [[Saudi Araabia]] | [[Jiddah]] | | |- | [[:d:Q97397573|Q97397573]] | ''[[:d:Q97397573|Heiner Holtappels]]'' | 1951-02-22 | 2026-04-27 | Iirimaa fotograaf | [[fotograaf]]<br/>[[Videokujundaja|videokunstnik]]<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[kunstnik]]<br/>''[[:d:Q780596|näituse kuraator]]''<br/>''[[:d:Q9379869|lektor]]''<br/>[[filosoof]] | [[Saksamaa]] | [[Krefeld]] | | |- | [[:d:Q100452124|Q100452124]] | ''[[:d:Q100452124|Ras Natty Baby]]'' | 1954-04-14 | 2026-04-26 | [[Mauritius|Mauritius]] [[Muusik|muusik]] (1954–2026) ♂ | [[muusik]] | [[Mauritius]] | | | |- | [[:d:Q10332001|Q10332001]] | ''[[:d:Q10332001|Monte Coleman]]'' | 1957-11-04 | 2026-04-26 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1957–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q80012|Pine Bluff]]'' | | |- | [[:d:Q106366877|Q106366877]] | ''[[:d:Q106366877|Golam Sarwar Milon]]'' | 1957-11-06 | 2026-04-26 | Bangladeshi poliitik | [[poliitik]] | [[Bangladesh]] | | | |- | [[:d:Q108810996|Q108810996]] | ''[[:d:Q108810996|Nigel Dunnett]]'' | 1962 | 2026-04-26 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] taimekasvataja, [[Maastikuarhitekt|maastikuarhitekt]] (1962–2026) ♂ | ''[[:d:Q3140857|Q3140857]]''<br/>[[maastikuarhitekt]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q112401445|Q112401445]] | ''[[:d:Q112401445|Miloš Gruber]]'' | 1958 | 2026-04-26 | [[Kirjastaja|kirjastaja]], music publisher (1958–2026) ♂ | [[kirjastaja]]<br/>''[[:d:Q222836|music publisher]]'' | | | | |- | [[:d:Q116923028|Q116923028]] | ''[[:d:Q116923028|Antonio Marrazzo]]'' | 1952 | 2026-04-26 | Katoliku preester, [[Misjonär|misjonär]], postulator (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>[[misjonär]]<br/>''[[:d:Q477190|postulator]]'' | | ''[[:d:Q81138|Nocera Inferiore]]'' | | |- | [[:d:Q11959237|Q11959237]] | ''[[:d:Q11959237|Arvid Bryne]]'' | 1938-09-01 | 2026-04-26 | Norra ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[autor]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q25416|Stavanger]]'' | | |- | [[:d:Q12178847|Q12178847]] | ''[[:d:Q12178847|أحمد خليفة]]'' | 1945-11-25 | 2026-04-26 | Süüria näitleja | [[näitleja]] | ''[[:d:Q26234937|First Syrian Republic]]''<br/>[[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Süüria]] | [[Damaskus]] | | ''[[:d:Q16128316|The cemetery of Dahdah]]'' |- | [[:d:Q12260484|Q12260484]] | ''[[:d:Q12260484|Jokin Urain]]'' | 1959-07-21 | 2026-04-26 | Hispaania kirjanik | [[kirjanik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q629193|Mendaro]]'' | | |- | [[:d:Q12850065|Q12850065]] | ''[[:d:Q12850065|Əli Əliyev (aktyor)]]'' | 1956 | 2026-04-26 | Person (1956–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q133835402|Q133835402]] | ''[[:d:Q133835402|Elman Allahverdiyev]]'' | 1958-03-16 | 2026-04-26 | Person (1958–2026) ♂ | | | ''[[:d:Q477168|Tartar District]]'' | | |- | [[:d:Q1342358|Q1342358]] | ''[[:d:Q1342358|Thomas Gayford]]'' | 1928-11-21 | 2026-04-26 | [[Kanada|Kanada]] event rider (1928–2026) ♂; Canada's Sports Hall of Fame | ''[[:d:Q26384038|event rider]]'' | [[Kanada]] | [[Toronto]] | | |- | [[:d:Q13562002|Q13562002]] | [[Nedra Talley]] | 1946-01-27 | 2026-04-26 | Ameerika Ühendriikide laulja | [[laulja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | [[Virginia Beach]] | |- | [[:d:Q139565645|Q139565645]] | ''[[:d:Q139565645|Maria Campuzano Guerra]]'' | 1981-07 | 2026-04-26 | Aktivist (1981–2026) ♀; member of Engineers Without Borders, Aliança Contra la Pobresa Energètica | ''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | | [[Barcelona]] | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q16842059|Q16842059]] | ''[[:d:Q16842059|Jesse Crenshaw]]'' | 1946-09-23 | 2026-04-26 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q17409296|Q17409296]] | ''[[:d:Q17409296|Ивайло Данаилов]]'' | 1958-06-07 | 2026-04-26 | [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1958–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q2075363|Q2075363]] | ''[[:d:Q2075363|Peter Gülke]]'' | 1934-04-29 | 2026-04-26 | [[Kolmas riik|Kolmas Riik]]-[[Saksa Demokraatlik Vabariik|saksa demokraatlik vabariik]]-[[Saksamaa|sakslased]] [[Muusik|muusik]], [[Dirigent|dirigent]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], esimees (1934–2026) ♂; Sigmund Freud Prize, Karl-Vossler-Preis, Austrian Decoration for Science and Art First Class, Weimar Award, Ernst von Siemensi muusikaauhind, Bavarian Maximilian Order for Science and Art, Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Pour le Mérite for Sciences and Arts order, Knight Commander's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany; member of Sächsische Akademie der Künste, German Academy for Language and Literature, Baieri Kaunite Kunstide Akadeemia | [[muusik]]<br/>[[dirigent]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[muusikateadlane]] | [[Kolmas riik|Kolmas Riik]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]]<br/>[[Saksamaa]] | [[Weimar]] | [[Weimar]] | |- | [[:d:Q2657842|Q2657842]] | ''[[:d:Q2657842|Adolfo Aristarain]]'' | 1943-10-19 | 2026-04-26 | Argentina filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[filmiprodutsent]] | [[Argentina]]<br/>[[Hispaania]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q2861751|Q2861751]] | ''[[:d:Q2861751|Armand Abécassis]]'' | 1933-04-16 | 2026-04-26 | Prantsusmaa kirjanik | [[filosoof]] | [[Prantsusmaa]] | [[Casablanca]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q3121945|Q3121945]] | ''[[:d:Q3121945|Guy Leleu]]'' | 1950-02-04 | 2026-04-26 | Prantsusmaa jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Surques]] | | |- | [[:d:Q328025|Q328025]] | ''[[:d:Q328025|Dick Matena]]'' | 1943-04-24 | 2026-04-26 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], karikaturist, joonistaja, penciller, comics writer, [[Illustreerija|illustraator]], koomiksikunstnik (active c. 1963) (1943–2026) ♂; Bronzen Adhemar, Stripschapprijs | [[kirjanik]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q3658608|karikaturist]]''<br/>''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''<br/>''[[:d:Q17098559|penciller]]''<br/>''[[:d:Q11892507|Q11892507]]''<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>''[[:d:Q715301|Q715301]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Haag]] | [[Amsterdam]] | |- | [[:d:Q3753702|Q3753702]] | ''[[:d:Q3753702|Francisco Letamendia]]'' | 1944-02-05 | 2026-04-26 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], [[Õppejõud|õppejõud]], politoloog, [[Kirjanik|kirjanik]], Member of the Congress of Deputies (1944–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q1238570|Q1238570]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Hispaania]] | [[Donostia]] | | |- | [[:d:Q4148174|Q4148174]] | ''[[:d:Q4148174|Vladimir Grachev]]'' | 1942-03-02 | 2026-04-26 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Poliitik|poliitik]], metallurg, ökoloog, substitute member of the Parliamentary Assembly of the Council of Europe, Representative of the Parliamentary Assembly of the Council of Europe, riigiduuma liige (1942–2026) ♂; [[Austuse orden]], ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk, "Teenete eest Isamaa ees" IV järgu orden, Russian government prize for science and technology, Badge "Inventor of the USSR"; member of [[Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee]], 4th State Duma of the Russian Federation, 3rd State Duma of the Russian Federation | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q18576582|metallurg]]''<br/>''[[:d:Q15839134|ökoloog]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q20152010|Taymanikha]]'' | | |- | [[:d:Q4950602|Q4950602]] | ''[[:d:Q4950602|Anita Graffman]]'' | 1936-12-24 | 2026-04-26 | Rootsi kunstnik | [[kunstnik]]<br/>[[tekstiilikunstnik]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q10550317|Kungsholm parish]]'' | ''[[:d:Q21667344|Skarpnäck]]'' | |- | [[:d:Q525314|Q525314]] | ''[[:d:Q525314|Gerry Conway]]'' | 1952-09-10 | 2026-04-26 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Stsenarist|stsenarist]], ulmekirjanik, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Toimetaja|toimetaja]], comics editor (1952–2026) ♂; Inkpot Award | [[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q18844224|ulmekirjanik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[toimetaja]]<br/>''[[:d:Q130481652|comics editor]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Brooklyn]] | | |- | [[:d:Q7175954|Q7175954]] | ''[[:d:Q7175954|Peter Morris]]'' | 1932-07-29 | 2026-04-26 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Poliitik|poliitik]], member of the Australian House of Representatives, Minister for Infrastructure and Transport (1932–2026) ♂; Medal of the Order of Australia | [[poliitik]] | [[Austraalia]] | [[Sydney]] | | |- | [[:d:Q7407671|Q7407671]] | ''[[:d:Q7407671|Sam Hunt]]'' | 1942-09-12 | 2026-04-26 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q4175034|seadusandja]]''<br/>[[õpetaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Billings]] | [[Olympia]] | |- | [[:d:Q924901|Q924901]] | ''[[:d:Q924901|Raghu Rai]]'' | 1942-12-18 | 2026-04-26 | India fotograaf | [[fotograaf]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]'' | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | ''[[:d:Q1026616|Jhang]]'' | [[Delhi]] | |- | [[:d:Q95152263|Q95152263]] | ''[[:d:Q95152263|Miloš Šeda]]'' | 1952-01-13 | 2026-04-26 | Küberneetik (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q5197818|Q5197818]]'' | | | | |- | [[:d:Q100152366|Q100152366]] | ''[[:d:Q100152366|Sadio Camara]]'' | 1979-03-22 | 2026-04-25 | Mali sõjaväelane | [[ohvitser]]<br/>[[poliitik]] | [[Mali]] | [[Kati]] | [[Kati]] | |- | [[:d:Q109258240|Q109258240]] | ''[[:d:Q109258240|حسن عبد العظيم]]'' | 1932 | 2026-04-25 | Süüria jurist | [[jurist]]<br/>[[poliitik]] | ''[[:d:Q26234937|First Syrian Republic]]''<br/>[[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Süüria]] | ''[[:d:Q16892062|Halboun]]'' | | |- | [[:d:Q111152119|Q111152119]] | ''[[:d:Q111152119|George Tarer]]'' | 1921-06-05 | 2026-04-25 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Ämmaemand]], militant, conseiller municipal de Pointe-à-Pitre (1921–2026) ♀; Auleegioni ordeni kavaler, Auleegioni ohvitser, Auleegioni komandör | [[Ämmaemand]]<br/>''[[:d:Q17010072|militant]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q996320|Morne-à-l'Eau]]'' | | |- | [[:d:Q11453517|Q11453517]] | ''[[:d:Q11453517|Katsumi Miyaji]]'' | 1941-03-10 | 2026-04-25 | [[Jaapan|Jaapan]] rugby union player (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Jaapan]] | [[Ōsaka prefektuur]] | | |- | [[:d:Q115984009|Q115984009]] | ''[[:d:Q115984009|Сидоренко Віктор Дмитрович]]'' | 1957-01-29 | 2026-04-25 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Maamõõtja]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1957–2026) ♂; State Prize of Ukraine in Science and Technology, For Scientific Achievements Badge, Honorary Diploma of the Verkhovna Rada of Ukraine, знак «За заслуги перед городом» (Кривой Рог) 3-й степени, знак «За заслуги перед городом» (Кривой Рог) 2-й степени, Excellence in Education of Ukraine Badge, Honorary Diploma of the Cabinet of Ministers of Ukraine; member of Academy of Mining Sciences of Ukraine | [[Maamõõtja]]<br/>[[õppejõud]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | ''[[:d:Q4369787|Poliske]]'' | [[Krõvõi Rih|Krõvõi Rig]] | |- | [[:d:Q1161180|Q1161180]] | ''[[:d:Q1161180|Daniel Huck]]'' | 1948-03-22 | 2026-04-25 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] džässmuusik, [[Laulja|laulja]], [[Saksofonist|saksofonist]] (1948–2026) ♂; Prix Django Reinhardt, Prix Sidney Bechet | ''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>[[laulja]]<br/>[[saksofonist]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | | |- | [[:d:Q116453943|Q116453943]] | ''[[:d:Q116453943|Carlos Salema]]'' | 1942 | 2026-04-25 | [[Portugal|Portugal]] [[Insener|insener]], [[Professor|professor]] (1942–2026) ♂ | [[insener]]<br/>[[professor]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q208149|Ponta Delgada]]'' | | |- | [[:d:Q117846014|Q117846014]] | ''[[:d:Q117846014|Maria del Carme Valls i Farrà]]'' | 1948 | 2026-04-25 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Laulja|laulja]], muusikapedagoog, [[Koorijuht|koorijuht]] (1948–2026) ♀; Püha Jüri rist; spouse of Lluís Pagès Marigot | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>[[koorijuht]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q15090|Q15090]]'' | ''[[:d:Q15090|Q15090]]'' | |- | [[:d:Q12579301|Q12579301]] | ''[[:d:Q12579301|Әшімов Әбдіғаппар]]'' | 1937 | 2026-04-25 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Kasahstan|kasahstan]] [[Teadlane|teadlane]] (1937–2026) ♂ | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Kasahstan]] | ''[[:d:Q2549644|Moiynkum District]]'' | | |- | [[:d:Q139565143|Q139565143]] | ''[[:d:Q139565143|Håvard Hovde]]'' | 1999-07-10 | 2026-04-25 | [[Norra|norralased]] murdmaasuusataja (1999–2026) ♂ | ''[[:d:Q13382608|murdmaasuusataja]]'' | [[Norra]] | | | |- | [[:d:Q139569221|Q139569221]] | ''[[:d:Q139569221|Milan Bral]]'' | | 2026-04-25 | Belgia jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Belgia]] | | | |- | [[:d:Q139569498|Q139569498]] | ''[[:d:Q139569498|שאול שיף]]'' | 1941-11-12 | 2026-04-25 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Toimetaja|toimetaja]] (fl. 1963–2026) (1941–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[toimetaja]] | [[Iisrael]] | [[Tel Aviv]] | ''[[:d:Q309164|Ra'anana]]'' | ''[[:d:Q115925605|Kfar Nachman - New cemetery Ra'anana (Israel)]]'' |- | [[:d:Q1676768|Q1676768]] | [[Jaan Puhvel]] | 1932-01-24 | 2026-04-25 | Eesti päritolu Ameerika Ühendriikide keeleteadlane ja mütoloogiauurija | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>''[[:d:Q24387326|Q24387326]]'' | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | [[Tallinn]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q17466704|Q17466704]] | ''[[:d:Q17466704|Rossana Reguillo]]'' | 1955-09-28 | 2026-04-25 | [[Mehhiko|Mehhiko]] inimõiguste aktivist, senior lecturer, antropoloog (1955–2026) ♀ | ''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]''<br/>''[[:d:Q1266283|senior lecturer]]''<br/>''[[:d:Q4773904|antropoloog]]'' | [[Mehhiko]] | [[Guadalajara]] | | |- | [[:d:Q17497100|Q17497100]] | ''[[:d:Q17497100|Christian Verrier]]'' | 1952-10-04 | 2026-04-25 | Prantsusmaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q174251|Q174251]]'' | | |- | [[:d:Q22246851|Q22246851]] | ''[[:d:Q22246851|Кузяков, Юрий Яковлевич]]'' | 1932-08-18<br/>1932-08-11 | 2026-04-25 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Teadlane|teadlane]] (1932–2026) ♂; [[Tööpunalipu orden]], [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]], [[Austuse orden]] | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q25572578|Q25572578]] | ''[[:d:Q25572578|Sonty Saradapurna]]'' | 1951 | 2026-04-25 | [[Kirjanik|kirjanik]], [[Laulja|laulja]], [[Akadeemik|akadeemik]], [[Teoloog|teoloog]], [[Autor|autor]] (1951–2026) ♀ | [[kirjanik]]<br/>[[laulja]]<br/>[[akadeemik]]<br/>[[teoloog]]<br/>[[autor]] | | ''[[:d:Q1436816|Q1436816]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | |- | [[:d:Q27267377|Q27267377]] | ''[[:d:Q27267377|Alissa Dean]]'' | 1986-09-21 | 2026-04-25 | sulgpallur | ''[[:d:Q13141064|sulgpallur]]'' | [[Fidži]] | [[Suva]] | | |- | [[:d:Q2794236|Q2794236]] | ''[[:d:Q2794236|Matt DeCaro]]'' | 1955<br/>1956 | 2026-04-25 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q3107835|Q3107835]] | ''[[:d:Q3107835|Gisèle Trépanier]]'' | 20th century | 2026-04-25 | Kanada näitleja | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Kanada]] | | | |- | [[:d:Q486275|Q486275]] | ''[[:d:Q486275|Jesper Thilo]]'' | 1941-11-28 | 2026-04-25 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] [[Klarnetist|klarnetist]], džässmuusik, [[Saksofonist|saksofonist]] (1941–2026) ♂; Piraten award | [[klarnetist]]<br/>''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>[[saksofonist]] | [[Taani Kuningriik]] | [[Kopenhaagen]] | | |- | [[:d:Q515365|Q515365]] | [[Andrzej Olechowski]] | 1947-09-09 | 2026-04-25 | Poola poliitik | [[poliitik]]<br/>[[diplomaat]]<br/>[[majandusteadlane]]<br/>[[rahandusminister]]<br/>[[välisminister]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Poola]] | [[Kraków]] | | |- | [[:d:Q5273089|Q5273089]] | ''[[:d:Q5273089|Dick Kimball]]'' | 1935 | 2026-04-25 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] competitive diver (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q16004431|Q16004431]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q486479|Rochester]]'' | | |- | [[:d:Q5372171|Q5372171]] | ''[[:d:Q5372171|Marilyn Hickey]]'' | 1931-07-01 | 2026-04-25 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] Christian minister, televangelist (1931–2026) ♀ | ''[[:d:Q1423891|Q1423891]]''<br/>''[[:d:Q30107072|Q30107072]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q982372|Dalhart]]'' | | |- | [[:d:Q55431161|Q55431161]] | ''[[:d:Q55431161|Micha Neumann]]'' | 1932-06-17 | 2026-04-25 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Psühhiaater|psühhiaater]] (1932–2026) ♂ | [[psühhiaater]] | [[Iisrael]] | [[Berliin]] | [[Tel Aviv]] | ''[[:d:Q2890766|Harashim]]'' |- | [[:d:Q5698986|Q5698986]] | ''[[:d:Q5698986|Heidi Sørensen]]'' | 1970-02-14 | 2026-04-25 | Norra poliitik | [[poliitik]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q216430|Levanger Municipality]]'' | | |- | [[:d:Q6873022|Q6873022]] | ''[[:d:Q6873022|Mircea Răceanu]]'' | 1935-10-17 | 2026-04-25 | Rumeenia diplomaat | [[diplomaat]] | [[Rumeenia]] | ''[[:d:Q120142554|Q120142554]]'' | [[Virginia]] | |- | [[:d:Q745549|Q745549]] | ''[[:d:Q745549|Gérard Biguet]]'' | 1946-06-16 | 2026-04-25 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Jalgpallikohtunik|jalgpallikohtunik]] (fl. 1980–) (1946–2026) ♂ | [[jalgpallikohtunik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q215053|Q215053]]'' | ''[[:d:Q22115|Ars-Laquenexy]]'' | |- | [[:d:Q82951878|Q82951878]] | ''[[:d:Q82951878|Liam E Browne]]'' | 1937-04 | 2026-04-25 | Teadlane (1937–2026) | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | | | | |- | [[:d:Q851890|Q851890]] | ''[[:d:Q851890|Peter H. Raven]]'' | 1936-06-13 | 2026-04-25 | Ameerika Ühendriikide botaanik | [[kuraator]]<br/>[[botaanik]]<br/>''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]''<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Shanghai]] | [[Saint Louis]] | |- | [[:d:Q97927014|Q97927014]] | ''[[:d:Q97927014|Imre Földes]]'' | 1934-03-08 | 2026-04-25 | [[Ungari|Ungari]] music historian, muusikapedagoog, [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1934–2026) ♂; SZOT prize, ​​Szabolcsi Bence Award, Erkel Ferenc Prize, Knight's Cross of the Hungarian Order of Merit, Prize Moholy-Nagy, Artisjus Award, Prima Primissima Prize | ''[[:d:Q20198542|Q20198542]]''<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>[[muusikateadlane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q100704996|Q100704996]] | ''[[:d:Q100704996|Husayn Abu Shanab]]'' | 1946 | 2026-04-24 | [[Palestiina|Palestiina Riik]] lektor (1946–2026) ♂; member of Palestinian National Council | ''[[:d:Q1569495|Q1569495]]'' | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | | [[Kairo]] | |- | [[:d:Q111496275|Q111496275]] | ''[[:d:Q111496275|Laura Kpegli]]'' | | 2026-04-24 | [[Togo|Togo]]-[[Prantsusmaa|prantsusmaa]] [[Näitleja|näitleja]] (†2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Togo]]<br/>[[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | | |- | [[:d:Q112306591|Q112306591]] | ''[[:d:Q112306591|Rein Joasoo]]'' | 1960-09-15 | 2026-04-24 | eesti trummar | [[muusik]]<br/>[[laulja]] | [[Eesti]] | [[Tallinn]] | | |- | [[:d:Q11881335|Q11881335]] | ''[[:d:Q11881335|Martti Porthan]]'' | 1952-06-07 | 2026-04-24 | [[Soome|soomlased]] orelimeister (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q1937431|Q1937431]]'' | [[Soome]] | | | |- | [[:d:Q122956476|Q122956476]] | ''[[:d:Q122956476|Ann Paddy]]'' | 1943 | 2026-04-24 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] teadlane, ergoterapeut (1943–2026) ♀ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q631193|ergoterapeut]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q12296476|Q12296476]] | ''[[:d:Q12296476|Todor Wardschiew]]'' | 1943-01-16 | 2026-04-24 | [[Bulgaaria|Bulgaaria]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Dotsent|dotsent]] (1943–2026) ♂ | [[maalikunstnik]]<br/>[[dotsent]] | [[Bulgaaria]] | [[Blagoevgrad]] | | |- | [[:d:Q1240457|Q1240457]] | ''[[:d:Q1240457|Donald Riegle]]'' | 1938-02-04 | 2026-04-24 | Ameerika poliitik ja aseesimees | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Flint]] | [[San Diego]] | |- | [[:d:Q1262104|Q1262104]] | ''[[:d:Q1262104|Günter Pichler]]'' | 1940-09-09 | 2026-04-24 | [[Austria|Austria]] [[Viiuldaja|viiuldaja]], [[Dirigent|dirigent]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Muusik|muusik]], [[Kontsertmeister|kontsertmeister]] (fl. 1963–) (1940–2026) ♂; Tiroler Landespreis für Kunst | [[viiuldaja]]<br/>[[dirigent]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[muusik]]<br/>[[kontsertmeister]] | [[Austria]] | [[Kufstein]] | | |- | [[:d:Q13221606|Q13221606]] | ''[[:d:Q13221606|Michal Donath]]'' | 1949-04-18 | 2026-04-24 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1949–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Šternberk]] | | |- | [[:d:Q1351897|Q1351897]] | ''[[:d:Q1351897|Erich Arndt]]'' | 1938-05-18 | 2026-04-24 | Saksamaa tennisist | ''[[:d:Q13382519|Q13382519]]'' | [[Saksamaa]] | [[Frankfurt]] | | |- | [[:d:Q138581701|Q138581701]] | ''[[:d:Q138581701|Jade Kops]]'' | 2007-02-10 | 2026-04-24 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Suunamudija|suunamudija]], [[Autor|autor]] (2007–2026) ♀ | [[suunamudija]]<br/>[[autor]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | | [['s-Gravenzande]] | |- | [[:d:Q139550202|Q139550202]] | ''[[:d:Q139550202|Mary Grech]]'' | 1937-05-02 | 2026-04-24 | Malta näitleja | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[näitleja]] | [[Malta]] | | | |- | [[:d:Q139577564|Q139577564]] | ''[[:d:Q139577564|Pelle Nyström]]'' | 1953-03-19 | 2026-04-24 | [[Rootsi|rootslased]] spordiajakirjanik (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q11313148|Q11313148]]'' | [[Rootsi]] | | | |- | [[:d:Q139579350|Q139579350]] | ''[[:d:Q139579350|Gurbaksh Singh]]'' | 1942-04-01 | 2026-04-24 | [[India|India]] field hockey player (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q10843263|field hockey player]]'' | [[India]] | | ''[[:d:Q2317411|Q2317411]]'' | |- | [[:d:Q139582442|Q139582442]] | ''[[:d:Q139582442|Andrée Guérin Becquemie]]'' | 1914-07-26 | 2026-04-24 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] person (1914–2026) ♀ | | [[Prantsusmaa]] | [[Nantes]] | | |- | [[:d:Q139587333|Q139587333]] | ''[[:d:Q139587333|Черницкий, Владимир Леонидович]]'' | 1946-03-26 | 2026-04-24 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] [[Avaliku elu tegelane|avaliku elu tegelane]], [[Direktor|direktor]] (1946–2026) ♂ | [[avaliku elu tegelane]]<br/>[[direktor]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | [[Peterburi]] | [[Minsk]] | |- | [[:d:Q139591931|Q139591931]] | ''[[:d:Q139591931|Władysław Łańczak]]'' | 1925-06-11 | 2026-04-24 | [[Insener|insener]] (1925–2026) ♂ | [[insener]] | | ''[[:d:Q595591|Pakoszówka]]'' | | |- | [[:d:Q139603250|Q139603250]] | ''[[:d:Q139603250|Peter McCulloch]]'' | 1937-09-28 | 2026-04-24 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (1937–2026) ♂ | [[ooperilaulja]] | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q6386667|Kelvin Grove]]'' | |- | [[:d:Q1722338|Q1722338]] | [[Kalju Saaber]] | 1944-10-11 | 2026-04-24 | Eesti kirjanik | [[kirjanik]] | [[Eesti]] | [[Küti vald|Küti vald (1939)]] | | |- | [[:d:Q17301453|Q17301453]] | ''[[:d:Q17301453|Josep Manuel Anglada i Nieto]]'' | 1933-08-05 | 2026-04-24 | [[Hispaania|Hispaania]] alpinist, äriinimene (1933–2026) ♂; Püha Jüri rist; spouse of Elisabeth Vergés Costa | ''[[:d:Q9149093|alpinist]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | | |- | [[:d:Q21403478|Q21403478]] | ''[[:d:Q21403478|Spyros Evangelou]]'' | 1932-12-03 | 2026-04-24 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Muusik|muusik]] (1932–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[muusik]] | [[Kreeka]] | [[Préveza]] | | ''[[:d:Q62113491|Cemetery of Preveza]]'' |- | [[:d:Q21872804|Q21872804]] | ''[[:d:Q21872804|Micaela Vogel]]'' | 1984-01-12 | 2026-04-24 | [[Argentina|Argentina]] võrkpallur (1984–2026) ♀ | ''[[:d:Q15117302|võrkpallur]]'' | [[Argentina]] | ''[[:d:Q6162199|Q6162199]]'' | | |- | [[:d:Q21984539|Q21984539]] | ''[[:d:Q21984539|Yvonne Miklos]]'' | 1958-08-26 | 2026-04-24 | Iisraeli fotograaf | [[fotograaf]]<br/>[[näitleja]] | [[Iisrael]] | [[Ungari]] | | |- | [[:d:Q28055708|Q28055708]] | ''[[:d:Q28055708|Cristian Camilo Muñoz]]'' | 1996-03-20 | 2026-04-24 | Colombia jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Colombia]] | ''[[:d:Q1525707|Q1525707]]'' | [[Oviedo|Uviéu]] | |- | [[:d:Q2896643|Q2896643]] | ''[[:d:Q2896643|Benoît Rousseau]]'' | 1959-08-17 | 2026-04-24 | Kanada näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]'' | [[Kanada]] | | ''[[:d:Q1474984|Montreal Region]]'' | |- | [[:d:Q3101644|Q3101644]] | ''[[:d:Q3101644|George Herms]]'' | 1935-07-05 | 2026-04-24 | Ameerika Ühendriikide kunstnik | [[kunstnik]]<br/>[[skulptor]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q837129|Woodland]]'' | | |- | [[:d:Q3170153|Q3170153]] | ''[[:d:Q3170153|Jean-Yves Hugon]]'' | 1949-05-16 | 2026-04-24 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q1749879|Q1749879]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q174234|Q174234]]'' | ''[[:d:Q174251|Q174251]]'' | |- | [[:d:Q4523990|Q4523990]] | ''[[:d:Q4523990|Lev Shimelov]]'' | 1930-01-28 | 2026-04-24 | Venemaa näitleja | [[näitleja]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Bakuu]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q47403733|Q47403733]] | ''[[:d:Q47403733|Gordon Ingate]]'' | 1926-03-29 | 2026-04-24 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Purjetaja|purjetaja]] (1926–2026) ♂; Medal of the Order of Australia | [[purjetaja]] | [[Austraalia]] | [[Sydney]] | | |- | [[:d:Q553975|Q553975]] | ''[[:d:Q553975|Michael Eneramo]]'' | 1985-11-26 | 2026-04-24 | Nigeeria jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Nigeeria]] | [[Kaduna]] | | |- | [[:d:Q5594048|Q5594048]] | ''[[:d:Q5594048|Gran Markus Jr.]]'' | 1953-08-14 | 2026-04-24 | [[Mehhiko|Mehhiko]] elukutseline maadleja (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q13474373|Q13474373]]'' | [[Mehhiko]] | [[Guadalajara]] | | |- | [[:d:Q62714608|Q62714608]] | ''[[:d:Q62714608|Баженов, Дмитрий Васильевич]]'' | 1942-08-22 | 2026-04-24 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Teadlane|teadlane]] (1942–2026) ♂; [[Austuse märk]] | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | |- | [[:d:Q65009743|Q65009743]] | ''[[:d:Q65009743|Greet Prins]]'' | 1954-01-05 | 2026-04-24 | Hollandi poliitik | [[poliitik]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q995|Appingedam]]'' | ''[[:d:Q33467336|Q33467336]]'' | |- | [[:d:Q6956337|Q6956337]] | ''[[:d:Q6956337|Zofia Zdybicka]]'' | 1928-08-05 | 2026-04-24 | Poola filosoof | [[filosoof]]<br/>[[nunn]] | [[Poola]] | [[Kraśnik]] | [[Varssavi]] | |- | [[:d:Q712062|Q712062]] | ''[[:d:Q712062|Rudolf Plyukfelder]]'' | 1928-09-06 | 2026-04-24 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] tõstja (fl. 1950–1964) (1928–2026) ♂; [[Tööpunalipu orden]], [[Austuse märk]], [[NSV Liidu teeneline treener]], [[NSV Liidu teeneline meistersportlane]] | ''[[:d:Q13381376|tõstja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q4324791|Novoorlivka]]'' | ''[[:d:Q199094|Zierenberg]]'' | |- | [[:d:Q737493|Q737493]] | ''[[:d:Q737493|Dirk Kempthorne]]'' | 1951-10-29 | 2026-04-24 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], assistant, ärijuht, Governor of Idaho, [[Ameerika Ühendriikide siseminister]], Mayor of Boise, Idaho, Ameerika Ühendriikide senaator (1951–2026) ♂; spouse of Patricia Kempthorne | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q23835475|Q23835475]]''<br/>''[[:d:Q2961975|ärijuht]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[San Diego]] | [[Boise]] | |- | [[:d:Q95869650|Q95869650]] | ''[[:d:Q95869650|Wojo van Brouwer]]'' | 1982 | 2026-04-24 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja, teatrinäitleja (1982–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]'' | [[Saksamaa]] | [[Bad Homburg vor der Höhe]] | [[Frankfurt]] | |- | [[:d:Q111386481|Q111386481]] | ''[[:d:Q111386481|Jean-Pierre Biyiti Bi Essam]]'' | 1949-07-20 | 2026-04-23 | [[Kamerun|Kamerun]] [[Poliitik|poliitik]], [[Minister|minister]], ambassador of Cameroon to Israel, Minister of Posts and Telecommunications (1949–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[minister]] | [[Kamerun]] | | [[Tel Aviv]] | |- | [[:d:Q112652243|Q112652243]] | ''[[:d:Q112652243|Richard P. Simmons]]'' | 1931 | 2026-04-23 | Metallurg (1931–2026) ♂ | ''[[:d:Q18576582|metallurg]]'' | | | | |- | [[:d:Q114834109|Q114834109]] | ''[[:d:Q114834109|Montserrat Garrich]]'' | 1957-09-26 | 2026-04-23 | Cultural activist, [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]] (1957–2026) ♀ | ''[[:d:Q21993562|Q21993562]]''<br/>[[raamatukoguhoidja]] | | [[Barcelona]] | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q12269045|Q12269045]] | ''[[:d:Q12269045|Xabier Sanchez Erauskin]]'' | 1935-03-07 | 2026-04-23 | Hispaania ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Hispaania]] | [[Vitoria-Gasteiz]] | ''[[:d:Q29353|Algorta]]'' | |- | [[:d:Q123107542|Q123107542]] | ''[[:d:Q123107542|Łukasz Litewka]]'' | 1989-05-09 | 2026-04-23 | Poola poliitik | [[poliitik]]<br/>[[sotsioloog]]<br/>''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]''<br/>''[[:d:Q11966252|Q11966252]]''<br/>''[[:d:Q85305832|children's rights activist]]'' | [[Poola]] | [[Sosnowiec]] | [[Dąbrowa Górnicza]] | |- | [[:d:Q12358352|Q12358352]] | [[Agu Tammeorg]] | 1957-06-06 | 2026-04-23 | eesti muusik | [[muusik]] | [[Eesti]] | [[Pärnu]] | | |- | [[:d:Q129675379|Q129675379]] | ''[[:d:Q129675379|Abdullah Rahi]]'' | 1938 | 2026-04-23 | Jalgpallur (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | | | | |- | [[:d:Q131941111|Q131941111]] | ''[[:d:Q131941111|Suresh Harilal Soni]]'' | 1944-11-23 | 2026-04-23 | [[Briti India|Briti India]]-dominion of india-[[India|india]] sot­siaaltöötaja (1944–2026) ♂; Padma Shri in social work | ''[[:d:Q7019111|sot­siaaltöötaja]]'' | [[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]''<br/>[[India]] | | | |- | [[:d:Q1393229|Q1393229]] | ''[[:d:Q1393229|Rexhep Qosja]]'' | 1936-06-25 | 2026-04-23 | Albaania kirjanik | [[ajaloolane]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>[[poliitik]] | [[Kosovo]] | ''[[:d:Q3124641|Q3124641]]'' | [[Prishtina]] | |- | [[:d:Q139523912|Q139523912]] | ''[[:d:Q139523912|Tonton J]]'' | | 2026-04-23 | Benini näitleja | [[näitleja]] | [[Benin]] | | [[Cotonou]] | |- | [[:d:Q139549771|Q139549771]] | ''[[:d:Q139549771|Tajang Laing]]'' | 1926-02-14 | 2026-04-23 | [[Malaisia|Malaisia]] [[Poliitik|poliitik]] (1926–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Malaisia]] | ''[[:d:Q2717400|Q2717400]]'' | [[Kuching]] | |- | [[:d:Q139552409|Q139552409]] | ''[[:d:Q139552409|Vladimir Kulikovich]]'' | 1967-06-10 | 2026-04-23 | [[Valgevene|Valgevene]] [[Teadlane|teadlane]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Õppejõud|õppejõud]], keeleteadlane, toimetaja (1967–2026) ♂ | [[teadlane]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]'' | [[Valgevene]] | ''[[:d:Q21392233|Stancyja Ašmiany]]'' | [[Minsk]] | |- | [[:d:Q139554038|Q139554038]] | ''[[:d:Q139554038|Will Stanhope]]'' | 1986 | 2026-04-23 | [[Kanada|Kanada]] rock climber (1986–2026) ♂ | ''[[:d:Q3951423|Q3951423]]'' | [[Kanada]] | | | |- | [[:d:Q139576566|Q139576566]] | ''[[:d:Q139576566|Боброва Вікторія]]'' | 1993-09-01 | 2026-04-23 | [[Ukraina|ukrainlane]] casting director, produtsent, artisti agent, [[Sõdur|sõdur]], [[Ohvitser|ohvitser]] (1993–2026) ♀ | ''[[:d:Q1049296|casting director]]''<br/>''[[:d:Q47541952|produtsent]]''<br/>''[[:d:Q1344174|artisti agent]]''<br/>[[sõdur]] | [[Ukraina]] | [[Izmajil]] | [[Harkivi oblast]] | |- | [[:d:Q16727409|Q16727409]] | ''[[:d:Q16727409|Jack Bass]]'' | 1934-06-24 | 2026-04-23 | [[Kirjanik|kirjanik]] (1934–2026) ♂ | [[kirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q16732168|Q16732168]] | ''[[:d:Q16732168|Josh Mauro]]'' | 1991-02-17 | 2026-04-23 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1991–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q6226|Q6226]]'' | | |- | [[:d:Q18653039|Q18653039]] | ''[[:d:Q18653039|Shum Yat-fei]]'' | 1945 | 2026-04-23 | [[Kirjanik|kirjanik]] (1945–2026) ♂ | [[kirjanik]] | | [[Jiangxi]] | [[Hongkong]] | |- | [[:d:Q19825996|Q19825996]] | ''[[:d:Q19825996|Gerasim]]'' | 1969-01-04 | 2026-04-23 | Bulgaaria muusik | [[muusik]] | [[Bulgaaria]] | ''[[:d:Q407314|Q407314]]'' | | |- | [[:d:Q2038036|Q2038036]] | ''[[:d:Q2038036|Jean-Bernard Pommier]]'' | 1944-08-17 | 2026-04-23 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Pianist|pianist]], [[Dirigent|dirigent]] (1944–2026) ♂ | [[pianist]]<br/>[[dirigent]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q174019|Béziers]]'' | ''[[:d:Q1072700|Q1072700]]'' | |- | [[:d:Q23656593|Q23656593]] | ''[[:d:Q23656593|Yury Tarasov]]'' | 1977-06-16 | 2026-04-23 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]], [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]] (fl. 1993–2026) (1977–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[dublaažinäitleja]] | [[Venemaa]] | [[Vuhledar|Vugledar]] | [[Makijivka]] | [[Donbas Arena]] |- | [[:d:Q27826307|Q27826307]] | ''[[:d:Q27826307|Andrzej Zydorczak]]'' | 1950-07-12 | 2026-04-23 | [[Poola|poolakad]] [[Geoloog|geoloog]], mäeinsener (1950–2026) ♂; Bronze Cross of Merit, Silver Cross of Merit | [[geoloog]]<br/>''[[:d:Q18524075|mäeinsener]]'' | [[Poola]] | [[Oborniki]] | | |- | [[:d:Q2977002|Q2977002]] | [[Claude Bessy]] | 1932-10-21 | 2026-04-23 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] koreograaf, [[Balletitantsija|balletitantsija]] (1932–2026) ♀; Grand Cross of the National Order of Merit, Auleegioni suurohvitser, Auleegioni komandör, Grand Officer of the National Order of Merit, Auleegioni ohvitser; spouse of Serge Golovine | ''[[:d:Q2490358|Q2490358]]''<br/>[[balletitantsija]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariisi IV ringkond|Pariisi 4. ringkond]] | | |- | [[:d:Q3265571|Q3265571]] | ''[[:d:Q3265571|Lucien Karpik]]'' | 1934 | 2026-04-23 | Prantsusmaa sotsioloog | [[sotsioloog]] | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q3507154|Q3507154]] | ''[[:d:Q3507154|Sylvana Lorenz]]'' | 1953-02-14 | 2026-04-23 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] kunstikaupmees, kunstiajaloolane, gallerist (1953–2026) ♀ | ''[[:d:Q173950|kunstikaupmees]]''<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q20771242|gallerist]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Tunis]] | | |- | [[:d:Q4067281|Q4067281]] | ''[[:d:Q4067281|Antoniy]]'' | 1939-11-17 | 2026-04-23 | [[Venemaa|venelased]] Eastern Orthodox priest, [[Metropoliit|metropoliit]], [[Piiskop|piiskop]] (1939–2026) ♂; [[Austuse orden]], "Teenete eest Isamaa ees" IV järgu orden, [[Sõpruse orden]], Order of St. Sergius of Radonezh 2nd class, Order of Holy Prince Daniel of Moscow 2nd class, "Teenete eest Isamaa ees" III järgu orden, Order of St. Seraphim of Sarov, Order of Alexius, Order of St. Sergius of Radonezh, ordre de Saint-Innocent | ''[[:d:Q19340487|Eastern Orthodox priest]]'' | [[Venemaa]] | ''[[:d:Q4456025|Ternovka]]'' | | |- | [[:d:Q4073000|Q4073000]] | ''[[:d:Q4073000|Musa Akhmadov]]'' | 1956-01-28 | 2026-04-23 | Venemaa luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15949613|lühijuttude kirjutaja]]'' | [[Venemaa]] | [[Kirgiisi NSV]] | | |- | [[:d:Q4362891|Q4362891]] | ''[[:d:Q4362891|Aleksey Pimanov]]'' | 1962-02-09 | 2026-04-23 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Lavastaja|režissöör]], [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Stsenarist|stsenarist]], saatejuht, [[Poliitik|poliitik]], [[Tootja|produtsent]], teleprodutsent, telesaatejuht, [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], telelavastaja, teatrilavastaja, [[Teatriprodutsent]], [[Impressaario]], principal director, riigimees, media manager, member of the Federation Council of Russia (1962–2026) ♂; Prize of the Federal Security Service of Russia, Prize of the Ministry of Defense of the Russian Federation in the field of culture and art, [[Venemaa Föderatsiooni teeneline kunstnik]], Prize of the Government of the Russian Federation in the field of mass media; member of [[Föderatsiooninõukogu]], third Civic Chamber of the Russian Federation | [[ajakirjanik]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''<br/>[[poliitik]]<br/>[[Tootja|produtsent]]<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>[[Teatriprodutsent]]<br/>[[Impressaario]]<br/>''[[:d:Q61817103|principal director]]''<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]''<br/>''[[:d:Q56425414|Q56425414]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Moskva]] | [[Trojekurovo kalmistu]] |- | [[:d:Q5365366|Q5365366]] | ''[[:d:Q5365366|Ellie Rodríguez]]'' | 1946-05-24 | 2026-04-23 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q542833|Q542833]]'' | | |- | [[:d:Q6114718|Q6114718]] | ''[[:d:Q6114718|Jack R. Thornell]]'' | 1939-08-29 | 2026-04-23 | Ameerika Ühendriikide fotograaf | [[fotograaf]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | [[New Orleans]] | |- | [[:d:Q10313836|Q10313836]] | ''[[:d:Q10313836|Karina Duprez]]'' | 1946-12-23 | 2026-04-22 | Mehhiko näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>[[filmirežissöör]] | [[Mehhiko]] | [[México]] | | |- | [[:d:Q109653075|Q109653075]] | ''[[:d:Q109653075|Brian Edgerly]]'' | 1943-07-18 | 2026-04-22 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q118611151|Q118611151]] | ''[[:d:Q118611151|Elmar Wienecke]]'' | 1960-08-22 | 2026-04-22 | [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]], jalgpallur (1960–2026) ♂ | [[jalgpallitreener]]<br/>''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | | ''[[:d:Q11126|Anröchte]]'' | | |- | [[:d:Q11980879|Q11980879]] | ''[[:d:Q11980879|Kjell Syversen]]'' | 1926-07-19 | 2026-04-22 | Norra ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[stsenarist]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q57868|Oppegård Municipality]]'' | [[Oslo]] | |- | [[:d:Q12157153|Q12157153]] | ''[[:d:Q12157153|Ahnesa Stadnychenko]]'' | 1935-09-18 | 2026-04-22 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Zooloog|zooloog]] (1935–2026) ♀; Honored Worker of Education of Ukraine, ソフィア・ルソワ記念章, For Scientific Achievements Badge | [[zooloog]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Põrjatõn]] | [[Žõtomõr]] | |- | [[:d:Q132071|Q132071]] | ''[[:d:Q132071|David Scott]]'' | 1945-06-27 | 2026-04-22 | Ameerika poliitik ja aseesimees | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q2961975|ärijuht]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2334807|Q2334807]]'' | | |- | [[:d:Q139502882|Q139502882]] | ''[[:d:Q139502882|Anicet Girardin]]'' | 1995-04-12 | 2026-04-22 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1995–2026) ♂; mort pour la France | [[sõjaväelane]] | [[Prantsusmaa]] | [[Reims]] | | |- | [[:d:Q139525891|Q139525891]] | ''[[:d:Q139525891|Amal Khalil]]'' | 1984 | 2026-04-22 | Liibanoni ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Liibanon]] | ''[[:d:Q12184753|Al-Baisariyah]]'' | ''[[:d:Q22948989|At Tiri]]'' | |- | [[:d:Q139545449|Q139545449]] | ''[[:d:Q139545449|Nitya Bora]]'' | | 2026-04-22 | [[India|India]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (†2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | [[India]] | ''[[:d:Q42765|Sonitpur district]]'' | ''[[:d:Q1937201|Q1937201]]'' | |- | [[:d:Q15065504|Q15065504]] | ''[[:d:Q15065504|Eugene Gorenburg]]'' | 1960-01-13 | 2026-04-22 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Arst|arst]] (1960–2026) ♂ | [[arst]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Jekaterinburg]] | | |- | [[:d:Q16376425|Q16376425]] | ''[[:d:Q16376425|Yury Pompeyev]]'' | 1938-11-06 | 2026-04-22 | [[Kirjanik|kirjanik]] (1938–2026) ♂ | [[kirjanik]] | | [[Peterburi]] | [[Peterburi]] | |- | [[:d:Q1709672|Q1709672]] | ''[[:d:Q1709672|José Ulises Macías Salcedo]]'' | 1940-10-29 | 2026-04-22 | [[Mehhiko|Mehhiko]] katoliku preester, Catholic bishop, Roman Catholic Metropolitan Archbishop of Hermosillo, Bishop of the Roman Catholic Diocese of Mexicali (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Mehhiko]] | ''[[:d:Q189128|Q189128]]'' | [[Hermosillo]] | |- | [[:d:Q1889607|Q1889607]] | ''[[:d:Q1889607|Manfred Kreuz]]'' | 1936-03-07 | 2026-04-22 | Saksamaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Saksamaa]] | [[Gelsenkirchen]] | | |- | [[:d:Q23684556|Q23684556]] | ''[[:d:Q23684556|Musa Alməmmədov]]'' | 1935-12-20 | 2026-04-22 | Person (1935–2026) ♂ | | | ''[[:d:Q4655280|Söyüdlü]]'' | | |- | [[:d:Q3014271|Q3014271]] | ''[[:d:Q3014271|Daniel L'Homond]]'' | 1954-06-13 | 2026-04-22 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Autor|autor]], jutuvestja (1954–2026) ♂ | [[autor]]<br/>''[[:d:Q12869138|jutuvestja]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Pau]] | ''[[:d:Q186498|Saint-Julien-de-Lampon]]'' | |- | [[:d:Q3061672|Q3061672]] | ''[[:d:Q3061672|Evy]]'' | 1945-12-16 | 2026-04-22 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Laulja|laulja]] (1945–2026) ♀; member of Belle Epoque | [[laulja]] | [[Prantsusmaa]] | [[Angers]] | ''[[:d:Q6606|Pordenone]]'' | |- | [[:d:Q322114|Q322114]] | ''[[:d:Q322114|Eugene Braunwald]]'' | 1929-08-15 | 2026-04-22 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] kardioloog, teadlane (1929–2026) ♂; Decoration of Honour in Gold for Services to the State of Vienna, King Faisal International Prize in Medicine, John J. Abel Award, Bristol-Myers Squibb Award for Distinguished Achievement in Cardiovascular Research, Viini ülikooli audoktor, J. Allyn Taylor International Prize in Medicine, Fellow of the American College of Cardiology, Warren Alpert Foundation Prize, George M. Kober Medal, Acàdemic d'Honor de la Reial Acadèmia de Medicina de Catalunya; member of [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia]], [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]], Real Academia Nacional de Medicina, Royal Academy of Medicine of Catalonia; spouse of Nina Starr Braunwald | ''[[:d:Q3264451|Q3264451]]''<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Viin]] | ''[[:d:Q49196|Q49196]]'' | |- | [[:d:Q367511|Q367511]] | ''[[:d:Q367511|Biagio De Giovanni]]'' | 1931-12-21 | 2026-04-22 | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] [[Filosoof|filosoof]], [[Poliitik|poliitik]], [[Õppejõud|õppejõud]], Euroopa Parlamendi liige (1931–2026) ♂; member of [[Accademia Nazionale dei Lincei]] | [[filosoof]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | [[Napoli]] | | |- | [[:d:Q4345407|Q4345407]] | ''[[:d:Q4345407|Tony Parkes]]'' | 1949-05-05 | 2026-04-22 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Suurbritannia]] | [[Sheffield]] | | |- | [[:d:Q4423324|Q4423324]] | ''[[:d:Q4423324|Ruth Slenczynska]]'' | 1925-01-15 | 2026-04-22 | Ameerika Ühendriikide muusik | [[pianist]]<br/>''[[:d:Q18939491|päevikupidaja]]''<br/>''[[:d:Q37868118|textbook writer]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Sacramento]] | [[Cupertino]] | |- | [[:d:Q506430|Q506430]] | ''[[:d:Q506430|David Malouf]]'' | 1934-03-20 | 2026-04-22 | Austraalia kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q8178443|Q8178443]]''<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q15949613|lühijuttude kirjutaja]]'' | [[Austraalia]] | [[Brisbane]] | [[Gold Coast]] | |- | [[:d:Q520493|Q520493]] | ''[[:d:Q520493|Michael Tilson Thomas]]'' | 1944-12-21 | 2026-04-22 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Dirigent|dirigent]], [[Pianist|pianist]], [[Helilooja|helilooja]], muusikapedagoog (fl. 1969–) (1944–2026) ♂; [[National Medal of Arts]], honorary doctor of the University of Miami, Ditson Conductor's Award; member of [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] | [[dirigent]]<br/>[[pianist]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | [[San Francisco]] | |- | [[:d:Q523641|Q523641]] | ''[[:d:Q523641|André van Vliet]]'' | 1969-08-18 | 2026-04-22 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Organist|organist]], [[Pianist|pianist]] (1969–2026) ♂ | [[organist]]<br/>[[pianist]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q6057287|Q6057287]] | ''[[:d:Q6057287|J. H. Prynne]]'' | 1936-06-24 | 2026-04-22 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Luuletaja|luuletaja]], publitsist (1936–2026) ♂; Cholmondeley Award | [[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q6144580|Q6144580]] | ''[[:d:Q6144580|James Valentine]]'' | 1961-09-12 | 2026-04-22 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Muusik|muusik]], telesaatejuht, romaanikirjanik, [[Saksofonist|saksofonist]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], jutustaja, raadiosaatejuht (1961–2026) ♂ | [[muusik]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[saksofonist]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q22343421|jutustaja]]''<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q17856|Q17856]]'' | [[Sydney]] | |- | [[:d:Q6390642|Q6390642]] | ''[[:d:Q6390642|Kenneth Roman]]'' | 1930-09-06 | 2026-04-22 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Biograaf|biograaf]], advertising person (1930–2026) ♂ | [[biograaf]]<br/>''[[:d:Q10355417|Q10355417]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Boston]] | [[Manhattan]] | |- | [[:d:Q65157210|Q65157210]] | ''[[:d:Q65157210|Тажиев, Есентай Бодесович]]'' | 1947-11-18 | 2026-04-22 | Person (1947–2026) ♂ | | | ''[[:d:Q2554567|Maktaaral District]]'' | | |- | [[:d:Q6845485|Q6845485]] | ''[[:d:Q6845485|Mijo Kovačić]]'' | 1935 | 2026-04-22 | Horvaatia maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Horvaatia]] | [[Jugoslaavia]] | ''[[:d:Q5640|Koprivnica]]'' | |- | [[:d:Q6939122|Q6939122]] | ''[[:d:Q6939122|Murray Beauclerk, 14th Duke of St Albans]]'' | 1939-01-19 | 2026-04-22 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], aristokraat, member of the House of Lords (1939–2026) ♂; child of Charles Beauclerk, 13th Duke of St Albans, Nathalie Chatham Walker; spouse of Rosemary Scoones, Cynthia Howard, Gillian Northam | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q2478141|Q2478141]]'' | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q6957542|Q6957542]] | ''[[:d:Q6957542|N. Bhaskara Rao]]'' | 1935-06-23 | 2026-04-22 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | ''[[:d:Q3120966|Q3120966]]'' | [[Hyderabad|Hyderābād]] | |- | [[:d:Q75261584|Q75261584]] | ''[[:d:Q75261584|Timothy Miles Farmiloe]]'' | 1935-02-22 | 2026-04-22 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1935–2026) ♂; child of Myles Bligh Damer Farmiloe, Cynthia Joyce Holt | | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q940271|Q940271]] | ''[[:d:Q940271|Dean Tavoularis]]'' | 1932-05-18 | 2026-04-22 | Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (1932—2026) | [[Lavastuskunstnik|stsenograaf]]<br/>''[[:d:Q2962070|lavastuskunstnik]]''<br/>[[maalikunstnik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Lowell]] | [[Pariis]] | ''[[:d:Q2482942|Cimetière parisien de Bagneux]]'' |- | [[:d:Q972754|Q972754]] | ''[[:d:Q972754|Peter J. Carroll]]'' | 1953-01-08 | 2026-04-22 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Kirjanik|kirjanik]], occultist (1953–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q12797895|occultist]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Lääne-Sussex]] | | |- | [[:d:Q102416738|Q102416738]] | ''[[:d:Q102416738|Virgelina Chará]]'' | 1955-03-19 | 2026-04-21 | [[Colombia|Colombia]] inimõiguste aktivist (1955–2026) ♀ | ''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]'' | [[Colombia]] | ''[[:d:Q230602|Cauca Department]]'' | [[Bogotá]] | |- | [[:d:Q104808775|Q104808775]] | ''[[:d:Q104808775|Fernando Valenciano]]'' | 1923-02-01 | 2026-04-21 | [[Hispaania|Hispaania]] katoliku preester (1923–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]'' | [[Hispaania]] | [[Sevilla]] | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q106630400|Q106630400]] | ''[[:d:Q106630400|Ricardo de Pascual]]'' | 1940-04-25 | 2026-04-21 | Mehhiko näitleja | [[näitleja]] | [[Mehhiko]] | [[Guanajuato]] | [[México]] | |- | [[:d:Q110318930|Q110318930]] | ''[[:d:Q110318930|Jill Lord]]'' | 1940 | 2026-04-21 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]], genealoog, äriinimene, [[Metseen|metseen]] (1940–2026) ♀; Queen's Service Medal | [[raamatukoguhoidja]]<br/>''[[:d:Q8963721|genealoog]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[metseen]] | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q1278898|Christchurch Hospital]]'' | |- | [[:d:Q11861851|Q11861851]] | ''[[:d:Q11861851|Heikki Katajisto]]'' | 1941-08-11 | 2026-04-21 | [[Soome|soomlased]] [[Stsenarist|stsenarist]], filmioperaator (1941–2026) ♂ | [[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q222344|filmioperaator]]'' | [[Soome]] | [[Tampere]] | | |- | [[:d:Q120411471|Q120411471]] | ''[[:d:Q120411471|José Honório da Costa Pereira Jerónimo]]'' | 1973-02-15 | 2026-04-21 | [[Ida-Timor|Ida-Timor]] [[Haridusminister|haridusminister]], [[Poliitik|poliitik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1973–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ida-Timor]] | ''[[:d:Q812658|Bazartete administrative post]]'' | [[Dili]] | |- | [[:d:Q12209738|Q12209738]] | ''[[:d:Q12209738|Hayat Al-Fahad]]'' | 1948-04-15 | 2026-04-21 | [[Kuveit|Kuveit]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1963–2026) (1948–2026) ♀ | [[kirjanik]]<br/>[[näitleja]] | [[Kuveit]] | ''[[:d:Q7490451|Rumaithiya]]'' | ''[[:d:Q7490451|Rumaithiya]]'' | |- | [[:d:Q125252380|Q125252380]] | ''[[:d:Q125252380|Tadeusz Cichocki]]'' | 1936 | 2026-04-21 | [[Poola|poolakad]] [[Histoloog|histoloog]] (1936–2026) ♂ | [[histoloog]] | [[Poola]] | [[Będzin]] | | |- | [[:d:Q12771705|Q12771705]] | ''[[:d:Q12771705|Milan Šuna]]'' | 1966-11-21 | 2026-04-21 | [[Slovakkia|Slovakkia]] alpinist, [[Mägigiid]], ski mountaineer (1966–2026) ♂ | ''[[:d:Q9149093|alpinist]]''<br/>[[Mägigiid]]<br/>''[[:d:Q19801627|Q19801627]]'' | [[Slovakkia]] | [[Kežmarok]] | ''[[:d:Q590671|Q590671]]'' | |- | [[:d:Q130293611|Q130293611]] | ''[[:d:Q130293611|Bertil Nilsson]]'' | 1933 | 2026-04-21 | [[Esperantist|esperantist]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1933–2026) ♂ | [[esperantist]]<br/>[[tõlkija]] | | | | |- | [[:d:Q131783681|Q131783681]] | ''[[:d:Q131783681|Романов, Николай Степанович]]'' | 1949-11-29 | 2026-04-21 | Person (1949–2026) ♂ | | | | ''[[:d:Q19669245|Kazachka (Kalininsky district)]]'' | |- | [[:d:Q139500138|Q139500138]] | ''[[:d:Q139500138|Hussein Mohammed Hadi Al-Sadr]]'' | 1945 | 2026-04-21 | Iraagi poliitik | [[poliitik]]<br/>[[Ulama]] | [[Iraak]] | ''[[:d:Q311315|Kadhimiya]]'' | [[Bagdad]] | |- | [[:d:Q139505107|Q139505107]] | ''[[:d:Q139505107|Nel Immink]]'' | 1934-09-08 | 2026-04-21 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Direktor|direktor]] (1934–2026) ♀; Queen's Service Medal | [[direktor]] | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q1674085|Kawerau]]'' | |- | [[:d:Q139558389|Q139558389]] | ''[[:d:Q139558389|조필제]]'' | 1925-06-08 | 2026-04-21 | [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] [[Ettevõtja|ettevõtja]] (1925–2026) ♂ | [[ettevõtja]] | [[Lõuna-Korea]] | [[Hamani maakond]] | ''[[:d:Q104118841|Samsung Seoul Hospital]]''<br/>[[Soul]] | |- | [[:d:Q17415176|Q17415176]] | ''[[:d:Q17415176|Carlos Mella]]'' | 1930-08-13 | 2026-04-21 | Hispaania kirjanik | [[kirjanik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q1621191|Q1621191]]'' | [[Santiago de Compostela]] | |- | [[:d:Q18277463|Q18277463]] | ''[[:d:Q18277463|Aleksandr Seleznyov]]'' | 1934-08-14 | 2026-04-21 | [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] [[Poliitik|poliitik]] (1934–2026) ♂; [[Austuse märk]], [[Tööpunalipu orden]] | [[poliitik]] | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Krasnogvardeiskoje rajoon (Belgorodi oblast)|Krasnogvardeiskoje rajoon]] | | |- | [[:d:Q1944774|Q1944774]] | ''[[:d:Q1944774|Monika Stocker]]'' | 1948-07-01 | 2026-04-21 | Šveitsi poliitik | [[poliitik]] | [[Šveits]] | [[Aarau]] | | |- | [[:d:Q20172550|Q20172550]] | ''[[:d:Q20172550|Wolfgang Lentsch]]'' | 1939-10-10 | 2026-04-21 | [[Austria|Austria]] muusikapedagoog (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]'' | [[Austria]] | [[Oggau am Neusiedler See]] | | |- | [[:d:Q2295137|Q2295137]] | ''[[:d:Q2295137|Vic Van Aelst]]'' | 1948 | 2026-04-21 | [[Belgia|Belgia]] [[Advokaat|advokaat]], [[Poliitik|poliitik]] (1948–2026) ♂ | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Belgia]] | ''[[:d:Q1973609|Q1973609]]'' | | |- | [[:d:Q24565855|Q24565855]] | ''[[:d:Q24565855|Monica Azuba Ntege]]'' | 1956-02-12 | 2026-04-21 | [[Uganda|Uganda]] [[Insener|insener]], [[Poliitik|poliitik]], [[Minister|minister]], Member of Parliament of Uganda (1956–2026) ♀ | [[insener]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[minister]] | [[Uganda]] | [[Uganda]] | | |- | [[:d:Q2501326|Q2501326]] | ''[[:d:Q2501326|Hermann Fehr]]'' | 1941-06-30 | 2026-04-21 | Šveitsi poliitik | [[poliitik]] | [[Šveits]] | [[Basel]] | | |- | [[:d:Q3219062|Q3219062]] | ''[[:d:Q3219062|Laurent Bourdon]]'' | 1957-09-25 | 2026-04-21 | Prantsusmaa ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | ''[[:d:Q501821|Nogent-le-Roi]]'' | |- | [[:d:Q3308954|Q3308954]] | ''[[:d:Q3308954|Michel Bassompierre]]'' | 1948-03-22 | 2026-04-21 | Prantsusmaa skulptor | [[skulptor]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | [[Nantes]] | |- | [[:d:Q4951741|Q4951741]] | ''[[:d:Q4951741|Lena Maria Gårdenäs]]'' | 1947-04-10 | 2026-04-21 | Rootsi laulja | [[laulja]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q10436974|Q10436974]]'' | | |- | [[:d:Q531105|Q531105]] | ''[[:d:Q531105|Henry J. Mansell]]'' | 1937-10-10 | 2026-04-21 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] katoliku preester, Catholic bishop, Catholic archbishop, Roman Catholic Bishop of Buffalo, titular bishop, auxiliary bishop (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | | |- | [[:d:Q5367598|Q5367598]] | ''[[:d:Q5367598|Elsie Kelly]]'' | 1936-06-07 | 2026-04-21 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] filminäitleja, telesarjanäitleja, teatrilavastaja, opera director (fl. 1974–2024) (1936–2026) ♀ | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>''[[:d:Q28054786|Q28054786]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q15214865|Dovecot]]'' | [[Birkenhead]] | |- | [[:d:Q5584244|Q5584244]] | ''[[:d:Q5584244|Gopalrao Patil]]'' | 1931-10-03 | 2026-04-21 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | ''[[:d:Q61394|Latur]]'' | | |- | [[:d:Q55937256|Q55937256]] | ''[[:d:Q55937256|Mariano Baptista Gumucio]]'' | 1933-12-11 | 2026-04-21 | Boliivia kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[advokaat]] | [[Boliivia]] | [[Cochabamba]] | [[La Paz]] | |- | [[:d:Q56026368|Q56026368]] | ''[[:d:Q56026368|Viktor Liashko]]'' | 1935-10-26 | 2026-04-21 | Ukraina poliitik | [[poliitik]] | [[Ukraina]] | ''[[:d:Q4529246|Shchurove]]'' | | |- | [[:d:Q61066523|Q61066523]] | ''[[:d:Q61066523|Dietmar Junker]]'' | 1942 | 2026-04-21 | [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]] sporditeadlane (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q19587958|sporditeadlane]]'' | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | | | |- | [[:d:Q611429|Q611429]] | ''[[:d:Q611429|Luis Puenzo]]'' | 1946-02-19 | 2026-04-21 | [[Argentina|Argentina]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Lavastaja|režissöör]] (1946–2026) ♂; Premio Trayectoria del Fondo Nacional de las Artes, [[Kuldgloobus]], [[Oscar]]; member of [[Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia]], [[Ameerika režissööride gild]]; notable work The Official Story, Old Gringo | [[filmirežissöör]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q63396792|Q63396792]] | ''[[:d:Q63396792|Federico Vercellone]]'' | 1955 | 2026-04-21 | Itaalia filosoof | [[filosoof]]<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia]] | [[Torino]] | | |- | [[:d:Q7004146|Q7004146]] | ''[[:d:Q7004146|Gideon Tish]]'' | 1939-10-13 | 2026-04-21 | [[Iisrael|Iisrael]] jalgpallur (1939–2026) ♂; Beloved of the city of Holon | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Iisrael]] | [[Tel Aviv]] | | |- | [[:d:Q75330589|Q75330589]] | ''[[:d:Q75330589|Prince Michel Swiatopelk-Czetwertynski]]'' | 1938-11-20 | 2026-04-21 | Person (1938–2026) ♂; child of Prince Jerzy Swiatopelk-Czetwertynski, Countess Roza Zoltowska | | | | | |- | [[:d:Q95215102|Q95215102]] | ''[[:d:Q95215102|Pavel Matuška]]'' | 1944-02-14 | 2026-04-21 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] kujutav kunstnik, [[Illustreerija|illustraator]], karikaturist, carver, graafik, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>''[[:d:Q3658608|karikaturist]]''<br/>''[[:d:Q1840507|carver]]''<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>[[maalikunstnik]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Třebechovice pod Orebem]] | | |- | [[:d:Q960486|Q960486]] | ''[[:d:Q960486|Andrew Hacker]]'' | 1929 | 2026-04-21 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] politoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1929–2026) ♂; spouse of Claudia Dreifus | ''[[:d:Q1238570|Q1238570]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q99481119|Q99481119]] | ''[[:d:Q99481119|Jean Benoit Meybeck]]'' | 1973-01-29 | 2026-04-21 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] kujutav kunstnik, koomiksikunstnik (1973–2026) ♂ | ''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>''[[:d:Q715301|Q715301]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Grenoble]] | | |- | [[:d:Q125848170|Q125848170]] | ''[[:d:Q125848170|Helmut Luft]]'' | 1924-11-11 | 2026-04-20 | Psühhoanalüütik, non-fiction writer (1924–2026) ♂ | ''[[:d:Q3410028|Q3410028]]''<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]'' | | ''[[:d:Q516552|Babenhausen]]'' | | |- | [[:d:Q12772168|Q12772168]] | ''[[:d:Q12772168|Mária Adamcová]]'' | 1930-08-26 | 2026-04-20 | [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (1930–2026) ♀ | [[ooperilaulja]] | | ''[[:d:Q1091398|Q1091398]]'' | | |- | [[:d:Q139492307|Q139492307]] | ''[[:d:Q139492307|Cynthia Shange]]'' | 1949-07-27 | 2026-04-20 | [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Modell|modell]], filminäitleja, [[Näitleja|näitleja]] (1949–2026) ♀ | [[modell]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | ''[[:d:Q6482240|Lamontville]]'' | | |- | [[:d:Q139533791|Q139533791]] | ''[[:d:Q139533791|Conceição Ramos]]'' | 1941 | 2026-04-20 | [[Portugal|Portugal]] Toatüdruk, ametiühingutegelane (1941–2026) ♀ | ''[[:d:Q833860|Toatüdruk]]''<br/>''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]'' | [[Portugal]] | | | |- | [[:d:Q139537770|Q139537770]] | ''[[:d:Q139537770|Diaa Al Awady]]'' | 1979 | 2026-04-20 | [[Egiptus|Egiptus]] [[Arst|arst]] (1979–2026) ♂ | [[arst]] | [[Egiptus]] | [[Kairo]] | [[Dubai]] | [[Kairo]] |- | [[:d:Q15068509|Q15068509]] | ''[[:d:Q15068509|Ivan Kashin]]'' | 1937-01-02 | 2026-04-20 | [[Venemaa|venelased]] [[Lendur|lendur]] (1937–2026) ♂; [[Lenini orden]], [[Nõukogude Liidu kangelane]] | [[lendur]] | [[Venemaa]] | ''[[:d:Q19691806|Сахаровка (Елецан кӀошт)]]'' | [[Brjansk]] | |- | [[:d:Q1576448|Q1576448]] | ''[[:d:Q1576448|Hanns Hatt]]'' | 1947-07-08 | 2026-04-20 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Bioloog|bioloog]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Keemik|keemik]], [[Arst|arst]] (1947–2026) ♂; Robert Pfleger Research Award, Communicator Prize, Philip Morris Research Prize; member of [[Leopoldina]], North Rhine-Westphalia Academy for Sciences and Arts | [[bioloog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[keemik]]<br/>[[arst]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q503295|Q503295]]'' | | |- | [[:d:Q1712010|Q1712010]] | ''[[:d:Q1712010|Julian Hunt, Baron Hunt of Chesterton]]'' | 1941-09-05 | 2026-04-20 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] meteoroloog, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Poliitik|poliitik]], [[Teadlane|teadlane]], klimatoloog, member of the House of Lords, [[Tegevdirektor|tegevdirektor]] (1941–2026) ♂; Londoni Kuningliku Seltsi liige, honorary doctor of the University of Bath, Lewis Fry Richardson Medal, honorary doctorate from INP Grenoble; member of [[Londoni Kuninglik Selts]], [[Academia Europaea]]; child of Roland Hunt, Pauline Garnett; spouse of Marylla Ellen Shephard | ''[[:d:Q2310145|Q2310145]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[teadlane]]<br/>''[[:d:Q1113838|klimatoloog]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q9888|Q9888]]'' | | |- | [[:d:Q18242574|Q18242574]] | ''[[:d:Q18242574|Oleksandr Ivanytskyi]]'' | 1975-10-01 | 2026-04-20 | [[Ukraina|ukrainlane]] person (1975–2026) ♂ | | [[Ukraina]] | [[Odessa]] | [[Odessa]] | ''[[:d:Q13416784|Q13416784]]'' |- | [[:d:Q1889273|Q1889273]] | ''[[:d:Q1889273|Manfred Böckl]]'' | 1948-09-02 | 2026-04-20 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Kirjanik|kirjanik]] (1948–2026) ♂ | [[kirjanik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q509536|Landau an der Isar]]'' | ''[[:d:Q503831|Q503831]]'' | |- | [[:d:Q2163767|Q2163767]] | ''[[:d:Q2163767|Rolf Sauer]]'' | 1939-09-19 | 2026-04-20 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Arst|arst]], onkoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1939–2026) ♂; Officer's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, German Cancer Award, Johann Georg Zimmermann Medal, Johann Gottlieb Fichte Prize, Karl Heinrich Bauer medal, X-ray badge; member of [[Saksimaa Teaduste Akadeemia Leipzigis]], [[Leopoldina]] | [[arst]]<br/>''[[:d:Q16062369|Q16062369]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Hamburg]] | [[Erlangen]] | |- | [[:d:Q23883587|Q23883587]] | ''[[:d:Q23883587|Thijs de Graauw]]'' | 1942-03-10 | 2026-04-20 | Hollandi astronoom | ''[[:d:Q11063|astronoom]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q3112493|Kerkdriel]]'' | [[Santiago]] | |- | [[:d:Q3658587|Q3658587]] | ''[[:d:Q3658587|Alan Osmond]]'' | 1949-06-22 | 2026-04-20 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulja|laulja]], [[Kitarrist|kitarrist]], [[Trompetist|trompetist]] (fl. 1962–2007) (1949–2026) ♂; member of The Osmonds; child of George Osmond, Olive Osmond | [[laulja]]<br/>[[kitarrist]]<br/>[[trompetist]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q52471|Ogden]]'' | | |- | [[:d:Q38299949|Q38299949]] | ''[[:d:Q38299949|Eberhard Foth]]'' | 1930-11-21 | 2026-04-20 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Kohtunik|kohtunik]] (1930–2026) ♂ | [[kohtunik]] | [[Saksamaa]] | [[Zwickau]] | | |- | [[:d:Q4464596|Q4464596]] | ''[[:d:Q4464596|Vadim Trukhachyov]]'' | 1963-01-03 | 2026-04-20 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] õigusteadlane (1963–2026) ♂ | ''[[:d:Q16012028|õigusteadlane]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Voronež]] | [[Voronež]] | |- | [[:d:Q5241077|Q5241077]] | ''[[:d:Q5241077|David Wilcock]]'' | 1973-03-08<br/>1973-03-07 | 2026-04-20 | Ameerika Ühendriikide kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q24262594|Q24262594]]''<br/>''[[:d:Q29352392|Q29352392]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2166239|Rotterdam]]'' | ''[[:d:Q1010528|Nederland]]'' | |- | [[:d:Q5361491|Q5361491]] | ''[[:d:Q5361491|Elisabeth Kirkby]]'' | 1921-01-26 | 2026-04-20 | [[Austraalia|Austraalia]]-[[Suurbritannia|suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]], [[Poliitik|poliitik]], Member of the New South Wales Legislative Council (1921–2026) ♀; Medal of the Order of Australia; spouse of Derek Llewellyn-Jones | [[näitleja]]<br/>[[poliitik]] | [[Austraalia]]<br/>[[Suurbritannia]] | [[Bolton]] | ''[[:d:Q3184064|Q3184064]]'' | |- | [[:d:Q6056843|Q6056843]] | ''[[:d:Q6056843|Paco Aguilar]]'' | 1949-01-01 | 2026-04-20 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Humorist|humorist]], [[Laulja|laulja]], [[Helilooja|helilooja]], communicator (1949–2026) ♂ | [[humorist]]<br/>[[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q5780518|communicator]]'' | [[Hispaania]] | [[Sevilla]] | | |- | [[:d:Q60827009|Q60827009]] | ''[[:d:Q60827009|Sergej Pavlovič Postnikov]]'' | 1955-01-09 | 2026-04-20 | [[Õppejõud|õppejõud]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Rektor|rektor]] (1955–2026) ♂; Премия имени В. Н. Татищева и Г. В. де Геннина | [[õppejõud]]<br/>[[ajaloolane]] | | ''[[:d:Q4503862|Cement]]'' | [[Jekaterinburg]] | |- | [[:d:Q6167755|Q6167755]] | ''[[:d:Q6167755|H. William Vivanco-Mackie]]'' | 1947-11-12 | 2026-04-20 | Peruu insener | ''[[:d:Q104998289|animal scientist]]''<br/>[[geneetik]] | [[Peruu]] | ''[[:d:Q504215|Q504215]]'' | [[Auckland]] | |- | [[:d:Q61976861|Q61976861]] | ''[[:d:Q61976861|Rim Giniyatullin]]'' | 1943-09-18 | 2026-04-20 | Usbekistani poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q2462658|Q2462658]]''<br/>''[[:d:Q1340643|ehitustööline]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Usbekistan]] | ''[[:d:Q1645112|Q1645112]]'' | | |- | [[:d:Q6380177|Q6380177]] | ''[[:d:Q6380177|Kay Denman]]'' | 1937-07-22 | 2026-04-20 | Austraalia poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q2251335|kooliõpetaja]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q993309|Q993309]]'' | | |- | [[:d:Q6452483|Q6452483]] | ''[[:d:Q6452483|Kyriakos Sfetsas]]'' | 1945-09-29 | 2026-04-20 | Kreeka helilooja | [[helilooja]]<br/>[[pianist]] | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q470461|Q470461]]'' | [[Lefkáda (linn)|Lefkáda]] | |- | [[:d:Q64865446|Q64865446]] | ''[[:d:Q64865446|Georgette Dorn]]'' | 1934-08-13 | 2026-04-20 | Person (1934–2026) ♀ | | | | | |- | [[:d:Q6504282|Q6504282]] | ''[[:d:Q6504282|Lawrence Korb]]'' | 1939-07-09 | 2026-04-20 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ohvitser|ohvitser]], political analyst, õpetlane, Assistant Secretary of Defense for Logistics and Materiel Readiness (1939–2026) ♂ | [[ohvitser]]<br/>''[[:d:Q84681895|Q84681895]]''<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | | |- | [[:d:Q6700387|Q6700387]] | ''[[:d:Q6700387|Luis Brandoni]]'' | 1940-04-18 | 2026-04-20 | Argentina poliitik | [[näitleja]]<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]'' | [[Argentina]] | ''[[:d:Q2569014|Dock Sud]]'' | [[Buenos Aires]] | ''[[:d:Q124379830|Mausoleum of the Argentine Association of Actors]]'' |- | [[:d:Q6835485|Q6835485]] | ''[[:d:Q6835485|Michael Yonkers]]'' | 1947<br/>1947-10 | 2026-04-20 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kitarrist|kitarrist]] (1947–2026) ♂ | [[kitarrist]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | ''[[:d:Q7309280|Regions Hospital]]'' | |- | [[:d:Q7287197|Q7287197]] | ''[[:d:Q7287197|Ralph B. Guy, Jr.]]'' | 1929-08-30 | 2026-04-20 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Advokaat|advokaat]], [[Kohtunik|kohtunik]], Judge of the United States Court of Appeals for the Sixth Circuit, Judge of the United States District Court for the Eastern District of Michigan, Senior Judge of the United States Court of Appeals for the Sixth Circuit, Judge of the United States Foreign Intelligence Surveillance Court of Review, Presiding Judge of the United States Foreign Intelligence Surveillance Court of Review (1929–2026) ♂ | [[advokaat]]<br/>[[kohtunik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Detroit]] | | |- | [[:d:Q84038|Q84038]] | ''[[:d:Q84038|Sergei Stadler]]'' | 1962-05-20 | 2026-04-20 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Viiuldaja|viiuldaja]], [[Dirigent|dirigent]] (1962–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni rahvakunstnik]], Leninliku Komsomoli preemia, [[Vene NFSV teeneline kunstnik]], Order For Merit in Culture and Art; spouse of [[Ilze Liepa]] | [[viiuldaja]]<br/>[[dirigent]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Peterburi]] | [[Bukarest]] | |- | [[:d:Q96678043|Q96678043]] | ''[[:d:Q96678043|Florian Schneeberger]]'' | 1971-03-13 | 2026-04-20 | [[Austria|Austria]] [[Purjetaja|purjetaja]] (1971–2026) ♂ | [[purjetaja]] | [[Austria]] | [[Erlangen]] | [[Salzburg]] | |- | [[:d:Q97231368|Q97231368]] | ''[[:d:Q97231368|Noshrevan Mamuladze]]'' | 1948-09-05 | 2026-04-20 | [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Ametnik|ametnik]], [[Poliitik|poliitik]] (1948–2026) ♂ | [[majandusteadlane]]<br/>[[ametnik]]<br/>[[poliitik]] | | ''[[:d:Q12865557|Kalota]]'' | | |- | [[:d:Q10289134|Q10289134]] | ''[[:d:Q10289134|Gerardo Renault]]'' | 1929-09-17 | 2026-04-19 | Brasiilia poliitik | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Brasiilia]] | [[Belo Horizonte]] | | |- | [[:d:Q105903578|Q105903578]] | ''[[:d:Q105903578|Helen Nakimuli]]'' | 1985-07-02 | 2026-04-19 | Uganda poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q15117302|võrkpallur]]'' | [[Uganda]] | [[Uganda]]<br/>''[[:d:Q867219|Q867219]]'' | [[Kampala]] | |- | [[:d:Q108378677|Q108378677]] | ''[[:d:Q108378677|Franca Spinola]]'' | 1943-11-16 | 2026-04-19 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Ettevõtja|ettevõtja]], agricultural entrepreneur, [[Arst|arst]], juht, president (1943–2026) ♀; spouse of Franco Maria Malfatti | [[ettevõtja]]<br/>''[[:d:Q3796984|agricultural entrepreneur]]''<br/>[[arst]]<br/>''[[:d:Q2462658|Q2462658]]'' | [[Itaalia]] | [[Firenze]] | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q109660|Q109660]] | ''[[:d:Q109660|Gerhard Schmidt-Gaden]]'' | 1937-06-19 | 2026-04-19 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Dirigent|dirigent]], [[Koorijuht|koorijuht]] (1937–2026) ♂; Bavarian Order of Merit, Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Bayerische Verfassungsmedaille in silver, Bayerischer Poetentaler | [[dirigent]]<br/>[[koorijuht]] | [[Saksamaa]] | [[Karlovy Vary]] | | |- | [[:d:Q109776921|Q109776921]] | ''[[:d:Q109776921|Adrienne Staples]]'' | 1956-12-05 | 2026-04-19 | Uus-Meremaa poliitik | ''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q11880593|Q11880593]] | ''[[:d:Q11880593|Maire Rautakoski]]'' | 1927-02-06 | 2026-04-19 | [[Soome|soomlased]] person (1927–2026) ♀ | | [[Soome]] | | | |- | [[:d:Q12163529|Q12163529]] | ''[[:d:Q12163529|Yevhen Udin]]'' | 1937-04-11 | 2026-04-19 | Ukraina maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Donetsk]] | | ''[[:d:Q8510136|Mykulynetskyi сemetery]]'' |- | [[:d:Q123485036|Q123485036]] | ''[[:d:Q123485036|Jorge Vivero Pérez]]'' | 1949-07-17 | 2026-04-19 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Dotsent|dotsent]], [[Poliitik|poliitik]], [[Kirjanik|kirjanik]], keskkonnakaitsja (1949–2026) ♂ | [[dotsent]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]'' | [[Hispaania]] | [[A Coruña]] | [[Lugo]] | |- | [[:d:Q133683774|Q133683774]] | ''[[:d:Q133683774|Shuzhao Hu]]'' | 1926-10-10<br/>1926-09-04 | 2026-04-19 | [[Taiwan|Taiwan]] [[Õppejõud|õppejõud]] (1926–2026) ♂ | [[õppejõud]] | [[Taiwan]] | | | |- | [[:d:Q139491928|Q139491928]] | ''[[:d:Q139491928|Evgeny Sverdlov]]'' | 1963-10-29 | 2026-04-19 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]]-[[Iisrael|iisrael]] kujutav kunstnik (1963–2026) ♂; notable work From the Series Mistake | ''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]]<br/>[[Iisrael]] | ''[[:d:Q27899309|Q27899309]]'' | [[Peterburi]] | |- | [[:d:Q139501764|Q139501764]] | ''[[:d:Q139501764|Billy Gault]]'' | 1941-12-28 | 2026-04-19 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] džässmuusik (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q139548375|Q139548375]] | ''[[:d:Q139548375|Víctor Manuel Moncayo]]'' | 1942 | 2026-04-19 | [[Advokaat|advokaat]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1942–2026) ♂ | [[advokaat]]<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q139591435|Q139591435]] | ''[[:d:Q139591435|غازي السمار]]'' | 1940 | 2026-04-19 | Kuveidi poliitik | [[poliitik]]<br/>[[jurist]] | [[Kuveit]] | ''[[:d:Q7490451|Rumaithiya]]'' | | |- | [[:d:Q1420690|Q1420690]] | ''[[:d:Q1420690|Hans Peter Isler]]'' | 1941-10-02 | 2026-04-19 | [[Šveits|Šveits]] kunstiajaloolane, classical archaeologist, [[Õppejõud|õppejõud]] (1941–2026) ♂; member of Austrian Academy of Sciences, German Archaeological Institute, Austrian Archaeological Institute | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q15983985|Q15983985]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Šveits]] | [[Zürich]] | | |- | [[:d:Q14955063|Q14955063]] | ''[[:d:Q14955063|Karl O. Christe]]'' | 1936-07-24 | 2026-04-19 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Keemik|keemik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1936–2026) ♂; American Chemical Society Award in Inorganic Chemistry, Tolman Award, Alfred Stock Memorial Prize, Fellow of the American Association for the Advancement of Science | [[keemik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Ulm]] | | |- | [[:d:Q15714150|Q15714150]] | ''[[:d:Q15714150|Chems Eddine Chitour]]'' | 1944-10-13 | 2026-04-19 | Alžeeria insener | [[insener]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[füüsik]]<br/>[[riigiametnik]] | [[Alžeeria]]<br/>[[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q544733|Bordj Bou Arreridj]]'' | | |- | [[:d:Q15890628|Q15890628]] | ''[[:d:Q15890628|María Nieves]]'' | 1938<br/>1934-09-06 | 2026-04-19 | [[Argentina|Argentina]] [[Balletitantsija|balletitantsija]], koreograaf (1938–2026) ♀ | [[balletitantsija]]<br/>''[[:d:Q2490358|Q2490358]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | | |- | [[:d:Q16132933|Q16132933]] | ''[[:d:Q16132933|Oded Feingersh]]'' | 1938 | 2026-04-19 | Iisraeli maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[Graafiline disainer|kujundusgraafik]] | [[Iisrael]] | [[Jeruusalemm]] | | |- | [[:d:Q16406578|Q16406578]] | [[Ester Pajusoo]] | 1934-07-01 | 2026-04-19 | eesti näitleja | [[näitleja]] | [[Eesti]] | [[Nõmme linnaosa]] | | |- | [[:d:Q16989703|Q16989703]] | ''[[:d:Q16989703|Reijo Paukku]]'' | 1942-07-15 | 2026-04-19 | [[Soome|soomlased]] teatrilavastaja (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Soome]] | [[Mikkeli linn]] | [[Pieksämäki linn]] | |- | [[:d:Q2450518|Q2450518]] | ''[[:d:Q2450518|Mukhtar Shakhanov]]'' | 1942-07-02 | 2026-04-19 | Kasahstani kirjanik | [[diplomaat]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[poliitik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Kasahstan]] | ''[[:d:Q15918918|Q15918918]]'' | [[Almatõ]] | |- | [[:d:Q2695587|Q2695587]] | ''[[:d:Q2695587|Jan Donkers]]'' | 1943-06-15 | 2026-04-19 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] program maker, [[Kirjanik|kirjanik]] (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q2548714|program maker]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Amsterdam]] | [[Amsterdam]] | |- | [[:d:Q3035106|Q3035106]] | ''[[:d:Q3035106|Dominique Douay]]'' | 1944-03-16 | 2026-04-19 | Prantsusmaa kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q18844224|ulmekirjanik]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q239078|Romans-sur-Isère]]'' | | |- | [[:d:Q3039490|Q3039490]] | ''[[:d:Q3039490|Driss Guiga]]'' | 1924-10-21 | 2026-04-19 | Tuneesia poliitik | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Tuneesia]] | ''[[:d:Q1250999|Testour]]'' | | |- | [[:d:Q311132|Q311132]] | [[Desmond Morris]] | 1928-01-24 | 2026-04-19 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] etnoloog, etoloog, primatoloog, [[Zooloog|zooloog]], telesaatejuht, [[Illustreerija|illustraator]], [[Bioloog|bioloog]] (active c. 2006) (1928–2026) ♂; Fellow of the Linnean Society of London, Honorary Fellow of the Zoological Society of London; member of Zoological Society of London; spouse of Ramona Morris; notable work The naked ape | ''[[:d:Q1371378|etnoloog]]''<br/>''[[:d:Q16831721|Q16831721]]''<br/>''[[:d:Q16825962|primatoloog]]''<br/>[[zooloog]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>[[bioloog]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q7261605|Purton]]'' | ''[[:d:Q216038|Naas]]'' | |- | [[:d:Q3381110|Q3381110]] | ''[[:d:Q3381110|Vuokko Nurmesniemi]]'' | 1930-02-12 | 2026-04-19 | [[Soome|soomlased]] tekstiilidisainer, [[Tekstiilikunstnik|tekstiilikunstnik]], moekunstnik, [[Disainer|disainer]] (active c. 1997) (1930–2026) ♀; Lunning Prize, Kaj Franck Design Prize, [[Pro Finlandia]], Honorary Royal Designer for Industry, Prints Eugeni medal; spouse of Antti Nurmesniemi | ''[[:d:Q18611810|Q18611810]]''<br/>[[tekstiilikunstnik]]<br/>''[[:d:Q3501317|moekunstnik]]''<br/>[[disainer]] | [[Soome]] | [[Helsingi]] | [[Helsingi]] | |- | [[:d:Q4078681|Q4078681]] | ''[[:d:Q4078681|Ben Bartlett]]'' | 1965-03-17 | 2026-04-19 | Suurbritannia helilooja | [[helilooja]]<br/>[[kitarrist]]<br/>''[[:d:Q1415090|filmimuusika helilooja]]'' | [[Suurbritannia]] | [[London]] | | |- | [[:d:Q4198010|Q4198010]] | ''[[:d:Q4198010|Valentin Iyevlev]]'' | 1938-12-01 | 2026-04-19 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Füüsik|füüsik]] (1938–2026) ♂; Honored Scientist of the RSFSR, ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk; member of [[Venemaa Teaduste Akadeemia]] | [[füüsik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Usmani rajoon]] | [[Voronež]] | |- | [[:d:Q4524068|Q4524068]] | ''[[:d:Q4524068|Vladimir Shinkaryov]]'' | 1954-03-04 | 2026-04-19 | Venemaa kunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Peterburi]] | [[Peterburi]] | |- | [[:d:Q47012615|Q47012615]] | ''[[:d:Q47012615|Aleksey Lelin]]'' | 1977-11-27 | 2026-04-19 | Valgevene kergejõustiklane | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Valgevene]] | | | |- | [[:d:Q50376914|Q50376914]] | ''[[:d:Q50376914|Primo Franchini]]'' | 1941-04-30 | 2026-04-19 | [[Itaalia|Itaalia]] road cyclist (fl. 1967–1970) (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q52217314|road cyclist]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q94985|Q94985]]'' | | |- | [[:d:Q5877992|Q5877992]] | ''[[:d:Q5877992|Georges Benrekassa]]'' | 1932 | 2026-04-19 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Õppejõud|õppejõud]], emeriitprofessor (1932–2026) ♂ | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Prantsusmaa]] | [[Marseille]] | | |- | [[:d:Q75738820|Q75738820]] | ''[[:d:Q75738820|Vivienne Esmonde]]'' | 1945-03-22 | 2026-04-19 | Person (1945–2026) ♀; child of Owen James Esmonde, Eira Mackenzie; spouse of Charles Timothy Cresswell | | | | | |- | [[:d:Q7929882|Q7929882]] | ''[[:d:Q7929882|Viktor Zaidenberg]]'' | 1949-06-22 | 2026-04-19 | Venemaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q887563|Q887563]] | ''[[:d:Q887563|George Ariyoshi]]'' | 1926-03-12 | 2026-04-19 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Honolulu]] | [[Honolulu]] | |- | [[:d:Q918535|Q918535]] | ''[[:d:Q918535|Dave Mason]]'' | 1946-05-10 | 2026-04-19 | Suurbritannia muusik | ''[[:d:Q488205|Q488205]]''<br/>[[kitarrist]]<br/>''[[:d:Q55960555|Q55960555]]''<br/>[[laulja]]<br/>[[helilooja]] | [[Suurbritannia]] | [[Worcester]] | | |- | [[:d:Q984378|Q984378]] | ''[[:d:Q984378|Patrick Muldoon]]'' | 1968-09-27 | 2026-04-19 | Ameerika Ühendriikide näitleja | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''<br/>[[filmiprodutsent]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q290356|San Pedro]]'' | [[Beverly Hills]] | |- | [[:d:Q10342161|Q10342161]] | ''[[:d:Q10342161|Oscar Andrade]]'' | 1957-09-26 | 2026-04-18 | Brasiilia poliitik | [[poliitik]] | [[Brasiilia]] | | | |- | [[:d:Q110109444|Q110109444]] | ''[[:d:Q110109444|Lai Cheng-ying]]'' | 1931-08-29 | 2026-04-18 | [[Taiwan|Taiwan]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1931–2026) ♂ | [[filmirežissöör]] | [[Taiwan]] | | | |- | [[:d:Q11462713|Q11462713]] | ''[[:d:Q11462713|Toshio Ozawa]]'' | 1930-04-16 | 2026-04-18 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Tõlkija|tõlkija]], germanist, kirjandusteadlane (1930–2026) ♂; European Fairy Tale Award; child of Kaisaku Ozawa; spouse of Makiko Ozawa | [[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q2599593|Q2599593]]''<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]'' | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q11966804|Q11966804]] | ''[[:d:Q11966804|Einar Hammer]]'' | 1969-03-20 | 2026-04-18 | Norra kirjanik | [[kirjanik]] | [[Norra]] | | | |- | [[:d:Q12028328|Q12028328]] | ''[[:d:Q12028328|Karel Korytář]]'' | 1949-10-09 | 2026-04-18 | Tšehhi poliitik | [[poliitik]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | ''[[:d:Q1022338|Q1022338]]'' | | |- | [[:d:Q12337801|Q12337801]] | ''[[:d:Q12337801|Susanne Heering]]'' | 1938-10-12 | 2026-04-18 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] [[Balletitantsija|balletitantsija]] (1938–2026) ♀; Knight of the Order of the Dannebrog; spouse of Peter Heering | [[balletitantsija]] | [[Taani Kuningriik]] | [[Ålborg]] | | |- | [[:d:Q12500209|Q12500209]] | ''[[:d:Q12500209|Nayato Fio Nuala]]'' | 1968-02-20 | 2026-04-18 | Indoneesia filmirežissöör | [[filmirežissöör]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q4916209|Bireuen]]'' | | |- | [[:d:Q136486796|Q136486796]] | ''[[:d:Q136486796|Salvador Batalla i Gardella]]'' | 1936-03-27 | 2026-04-18 | Katoliku preester, aktivist (1936–2026) ♂; Medalla de la Ciutat d'Olot | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | | ''[[:d:Q6944|Q6944]]'' | [[Olot]] | |- | [[:d:Q139418675|Q139418675]] | ''[[:d:Q139418675|Florian Montorio]]'' | 1986-10-18 | 2026-04-18 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] person (1986–2026) ♂; mort pour la France | | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q172593|Montauban]]'' | [[Liibanon]] | |- | [[:d:Q139493856|Q139493856]] | ''[[:d:Q139493856|Francisco Cavaleiro Ferreira]]'' | 1952-11-10 | 2026-04-18 | [[Portugal|Portugal]] [[Poliitik|poliitik]], member of the Assembly of the Republic (1952–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q1285555|Q1285555]]'' | | |- | [[:d:Q139494796|Q139494796]] | ''[[:d:Q139494796|Maḥmūd al-Rabdāwī]]'' | 1932 | 2026-04-18 | [[Süüria|Süüria]] teadlane, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Professor|professor]] (1932–2026) ♂; member of Arab Academy of Damascus, Arab Writers Union | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[professor]] | [[Süüria]] | ''[[:d:Q4120104|Q4120104]]'' | [[Damaskus]] | |- | [[:d:Q139501441|Q139501441]] | ''[[:d:Q139501441|Aysun Quliyeva]]'' | 2003-10-23 | 2026-04-18 | [[Gruusia|Gruusia]] university student (2003–2026) ♀ | ''[[:d:Q315247|university student]]'' | [[Gruusia]] | ''[[:d:Q2410306|Marneuli Municipality]]'' | [[Thbilisi]] | |- | [[:d:Q16132263|Q16132263]] | ''[[:d:Q16132263|Alexander Lisiyansky]]'' | 1958-07-07 | 2026-04-18 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Disainer|disainer]] (1958–2026) ♂; Israel Theater Prize | [[disainer]] | [[Iisrael]] | [[Voronež]] | | |- | [[:d:Q16139002|Q16139002]] | ''[[:d:Q16139002|Wanlop Thaineua]]'' | 1945 | 2026-04-18 | [[Tai|Tai]] [[Poliitik|poliitik]] (1945–2026) | [[poliitik]] | [[Tai]] | | | |- | [[:d:Q18809946|Q18809946]] | ''[[:d:Q18809946|Paul Senske]]'' | 1949-10-26 | 2026-04-18 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Peatoimetaja|peatoimetaja]] (1949–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[peatoimetaja]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q1751131|Q1751131]]'' | | |- | [[:d:Q2091794|Q2091794]] | ''[[:d:Q2091794|Pia Rumler-Detzel]]'' | 1934-07-11 | 2026-04-18 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Kohtunik|kohtunik]] (1934–2026) ♀; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany | [[kohtunik]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q2331937|Q2331937]] | ''[[:d:Q2331937|Stanton Davis]]'' | 1945-11-10 | 2026-04-18 | Ameerika Ühendriikide muusik | ''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New Orleans]] | | |- | [[:d:Q24043614|Q24043614]] | ''[[:d:Q24043614|Sergio Cappelli]]'' | 1950-09-12 | 2026-04-18 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia]] | [[Savona]] | | |- | [[:d:Q2908231|Q2908231]] | ''[[:d:Q2908231|David Mena]]'' | 1953-04-08 | 2026-04-18 | Iisraeli poliitik | ''[[:d:Q380075|advokaat]]''<br/>[[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q950347|Q950347]]'' | [[Ramat-Gan]] | |- | [[:d:Q376645|Q376645]] | ''[[:d:Q376645|John Seymour]]'' | 1937-12-03 | 2026-04-18 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], member of the State Senate of California, Ameerika Ühendriikide senaator, mayor of Anaheim (1937–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Chicago]] | [[Carlsbad]] | |- | [[:d:Q38276786|Q38276786]] | ''[[:d:Q38276786|Kenji Goken'ya]]'' | 1938-07-10 | 2026-04-18 | Jaapani poliitik | [[poliitik]] | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q4850184|Q4850184]] | ''[[:d:Q4850184|Balbir Punj]]'' | 1949-10-02 | 2026-04-18 | India poliitik | [[poliitik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[India]] | ''[[:d:Q146708|Q146708]]'' | | |- | [[:d:Q5400926|Q5400926]] | ''[[:d:Q5400926|Estelle Asmodelle]]'' | 1964-04-22 | 2026-04-18 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Näitleja|näitleja]], astronoom, [[Stsenarist|stsenarist]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Muusik|muusik]] (1964–2026) | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q11063|astronoom]]''<br/>[[stsenarist]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[muusik]] | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q2348677|Q2348677]]'' | | |- | [[:d:Q5585462|Q5585462]] | ''[[:d:Q5585462|Gordon Livsey]]'' | 1947-01-24 | 2026-04-18 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q990168|Keighley]]'' | | |- | [[:d:Q7606515|Q7606515]] | ''[[:d:Q7606515|Stefanos Linaios]]'' | 1928-08-06 | 2026-04-18 | Kreeka näitleja | [[näitleja]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[koomik]] | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q12874064|Messini]]'' | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q7913377|Q7913377]] | ''[[:d:Q7913377|Van Hammer]]'' | 1959-11-01 | 2026-04-18 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] elukutseline maadleja (1959–2026) ♂ | ''[[:d:Q13474373|Q13474373]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q755030|Q755030]]'' | | |- | [[:d:Q80703224|Q80703224]] | ''[[:d:Q80703224|Aldo Roy]]'' | 1942-03-22 | 2026-04-18 | [[Sportlane|sportlane]] (1942–2026) ♂ | [[sportlane]] | | [[Greater Sudbury]] | | |- | [[:d:Q89894758|Q89894758]] | ''[[:d:Q89894758|Andreas Hallaschka]]'' | 1962 | 2026-04-18 | [[Autor|autor]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1962–2026) ♂ | [[autor]]<br/>[[ajakirjanik]] | | [[Frankfurt]] | | |- | [[:d:Q9090712|Q9090712]] | ''[[:d:Q9090712|Txumari Alfaro]]'' | 1952-12-25 | 2026-04-18 | [[Hispaania|Hispaania]] telesaatejuht, naturopath (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q42673468|Q42673468]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q1763705|Arguedas]]'' | [[Pamplona]] | |- | [[:d:Q920051|Q920051]] | ''[[:d:Q920051|József Marosi]]'' | 1934-10-16 | 2026-04-18 | Ungari vehkleja | ''[[:d:Q13381863|Q13381863]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q106573|Q106573]] | ''[[:d:Q106573|Nathalie Baye]]'' | 1948-07-06 | 2026-04-17 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], teatrinäitleja, filminäitleja, [[Tantsija|tantsija]], [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1970–2023) (1948–2026) ♀; Auleegioni ordeni kavaler, César Award for Best Supporting Actress, César Award for Best Actress, Auleegioni ohvitser, Volpi Cup for Best Actress, Silver Shell for Best Actress | [[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[tantsija]]<br/>[[näitleja]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q625205|Mainneville]]'' | [[Pariis]] | [[Montparnasse'i kalmistu]] |- | [[:d:Q11603568|Q11603568]] | ''[[:d:Q11603568|Katsuyuki Shinohara]]'' | 1942-04-15 | 2026-04-17 | [[Jaapan|Jaapan]] tarento (1942–2026) ♂; Izumi Kyōka Prize for Literature | ''[[:d:Q2705098|tarento]]'' | [[Jaapan]] | [[Hokkaidō]] | [[Nara]] | |- | [[:d:Q1175610|Q1175610]] | ''[[:d:Q1175610|David McKinley]]'' | 1947-03-28 | 2026-04-17 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q13582652|ehitusinsener]]''<br/>[[insener]]<br/>''[[:d:Q2961975|ärijuht]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q838112|Wheeling]]'' | ''[[:d:Q838112|Wheeling]]'' | |- | [[:d:Q1236598|Q1236598]] | ''[[:d:Q1236598|Jorge Enrique Serpa Pérez]]'' | 1942-03-16 | 2026-04-17 | [[Kuuba|Kuuba]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Kuuba]] | [[Cienfuegos]] | [[Havanna]] | |- | [[:d:Q124732977|Q124732977]] | ''[[:d:Q124732977|Tuulikki Tunkkari]]'' | 1937-08-28 | 2026-04-17 | [[Soome|soomlased]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (1937–2026) ♀ | [[ooperilaulja]] | [[Soome]] | [[Kokkola linn]] | | |- | [[:d:Q128803528|Q128803528]] | ''[[:d:Q128803528|Evgeny V. Slavnov]]'' | 1942 | 2026-04-17 | [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] teadlane, wood turner, head of laboratory (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q1716419|Q1716419]]'' | [[Venemaa]] | [[Perm]] | | |- | [[:d:Q133748881|Q133748881]] | ''[[:d:Q133748881|Franz Xaver Weigerstorfer]]'' | 1934-11-10 | 2026-04-17 | [[Austria|Austria]] [[Kapellmeister|kapellmeister]] (1934–2026) ♂ | [[kapellmeister]] | [[Austria]] | [[Ried im Traunkreis]] | | |- | [[:d:Q139476106|Q139476106]] | ''[[:d:Q139476106|Günter Hallas]]'' | 1942-01-18 | 2026-04-17 | [[Saksamaa|sakslased]] person (1942–2026) ♂ | | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q139482811|Q139482811]] | ''[[:d:Q139482811|Carlos Becerril]]'' | 1935-10-24 | 2026-04-17 | [[Mehhiko|Mehhiko]] [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]] (fl. 1958–2026) (1935–2026) ♂ | [[dublaažinäitleja]] | [[Mehhiko]] | [[Cuernavaca]] | | |- | [[:d:Q139540123|Q139540123]] | ''[[:d:Q139540123|Wolf Chibidziura]]'' | | 2026-04-17 | [[Austria|Austria]] [[Poliitik|poliitik]] (†2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Austria]] | | | |- | [[:d:Q139582369|Q139582369]] | ''[[:d:Q139582369|Ruben Friis]]'' | 1956-07-13 | 2026-04-17 | [[Norra|norralased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1956–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | [[Norra]] | | | |- | [[:d:Q139596568|Q139596568]] | ''[[:d:Q139596568|Joan Burstein]]'' | 1926-02-21 | 2026-04-17 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1926–2026) ♀; Briti impeeriumi ordu komandör | | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q149836|Q149836]]'' | | |- | [[:d:Q17582600|Q17582600]] | ''[[:d:Q17582600|Vyacheslav Nikiforov]]'' | 1942-08-13 | 2026-04-17 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Näitleja|näitleja]], [[Stsenarist|stsenarist]] (1942–2026) ♂; [[NSV Liidu riiklik preemia]], Honored Artist of the Byelorussian SSR, prix du Komsomol léniniste de la RSS de Biélorussie; member of Belarusian Union of Cinematographers | [[filmirežissöör]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[stsenarist]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | ''[[:d:Q1965748|Vesyoloye]]'' | [[Minsk]] | |- | [[:d:Q1797248|Q1797248]] | ''[[:d:Q1797248|Oscar Schmidt]]'' | 1958-02-16 | 2026-04-17 | Brasiilia korvpallur (1958–2026) | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''<br/>[[ajakirjanik]] | [[Brasiilia]] | [[Natal]] | ''[[:d:Q526318|Q526318]]'' | |- | [[:d:Q1897074|Q1897074]] | ''[[:d:Q1897074|Mariclare Costello]]'' | 1936-02-03 | 2026-04-17 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Näitleja|näitleja]], telesarjanäitleja, teatrinäitleja, filminäitleja (fl. 1967–) (1936–2026) ♀; spouse of Allan Arbus | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q233129|Peoria]]'' | [[Brooklyn]] | |- | [[:d:Q21074937|Q21074937]] | ''[[:d:Q21074937|Ian Pinard]]'' | 1971<br/>1972 | 2026-04-17 | [[Dominica|Dominica]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the House of Assembly of Dominica (1971–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Dominica]] | | | |- | [[:d:Q2577327|Q2577327]] | ''[[:d:Q2577327|Willi Morgenschweis]]'' | 1936-07-01 | 2026-04-17 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q503633|Sulzbach-Rosenberg]]'' | | |- | [[:d:Q31189541|Q31189541]] | ''[[:d:Q31189541|Feyha Çelenk]]'' | 1945 | 2026-04-17 | [[Türgi|Türgi]] [[Näitleja|näitleja]] (1945–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Türgi]] | [[İstanbul]] | | ''[[:d:Q578506|Q578506]]'' |- | [[:d:Q3157786|Q3157786]] | ''[[:d:Q3157786|Jacqueline Rayet]]'' | 1933-06-26 | 2026-04-17 | Prantsusmaa koreograaf | ''[[:d:Q2490358|Q2490358]]''<br/>[[balletitantsija]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q4103500|Q4103500]] | ''[[:d:Q4103500|Vasily Vanyushev]]'' | 1936-02-10 | 2026-04-17 | Venemaa kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Kizneri rajoon]] | | |- | [[:d:Q441033|Q441033]] | ''[[:d:Q441033|Nadia Farès]]'' | 1968-12-20 | 2026-04-17 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]]-[[Maroko|maroko]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja (fl. 1993–2026) (1968–2026) ♀ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Prantsusmaa]]<br/>[[Maroko]] | [[Marrakech]] | ''[[:d:Q939883|Pitié-Salpêtrière Hospital]]'' | |- | [[:d:Q4864731|Q4864731]] | ''[[:d:Q4864731|Barry Seton]]'' | 1936-10-05 | 2026-04-17 | Rallisõitja (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q378622|rallisõitja]]'' | | | | |- | [[:d:Q4933021|Q4933021]] | ''[[:d:Q4933021|Bob Kevoian]]'' | 1950-12-02 | 2026-04-17 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] raadiosaatejuht (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | [[Indianapolis]] | |- | [[:d:Q57314025|Q57314025]] | ''[[:d:Q57314025|Barys Jurcin]]'' | 1932-11-29 | 2026-04-17 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] [[Arhitekt|arhitekt]] (1932–2026) ♂; [[NSV Liidu riiklik preemia]]; member of Union of Architects of the USSR, Belarusian Union of Architects; spouse of Вера Ільінічна Юрціна | [[arhitekt]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | [[Tšita]] | [[Minsk]] | |- | [[:d:Q6153723|Q6153723]] | ''[[:d:Q6153723|Tuimasi Manuca]]'' | 1985-05-14 | 2026-04-17 | Fidži jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Fidži]] | ''[[:d:Q856662|Q856662]]'' | | |- | [[:d:Q65921614|Q65921614]] | ''[[:d:Q65921614|Joaquim Granger]]'' | 1928-05-31 | 2026-04-17 | [[Portugal|Portugal]] artistic gymnast, võimleja (1928–2026) ♂ | ''[[:d:Q13381572|artistic gymnast]]''<br/>''[[:d:Q16947675|võimleja]]'' | [[Portugal]] | [[Leiria]] | [[Lissabon]] | |- | [[:d:Q6830976|Q6830976]] | ''[[:d:Q6830976|Michael Harrison]]'' | 1958-10-24 | 2026-04-17 | Ameerika Ühendriikide helilooja | [[helilooja]]<br/>[[pianist]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q995267|Q995267]]'' | [[Manhattan]] | |- | [[:d:Q6834072|Q6834072]] | ''[[:d:Q6834072|Moshe Timor]]'' | 1936-06-24 | 2026-04-17 | [[Iisrael|Iisrael]] häälnäitleja (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]'' | [[Iisrael]] | [[Ramat-Gan]] | | |- | [[:d:Q75640253|Q75640253]] | ''[[:d:Q75640253|Andrew Michael Smiley]]'' | 1952-11-30 | 2026-04-17 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1952–2026) ♂; child of Charles Michael Smiley, Lavinia Pearson; spouse of Sarah Caroline Coade | | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q7704641|Q7704641]] | ''[[:d:Q7704641|Terry L. Bruce]]'' | 1944-03-25 | 2026-04-17 | Ameerika poliitik ja aseesimees | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q575122|Olney]]'' | [[Springfield]] | |- | [[:d:Q8245240|Q8245240]] | ''[[:d:Q8245240|Beatriz de Moura]]'' | 1939 | 2026-04-17 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Toimetaja|toimetaja]], [[Tõlkija|tõlkija]], ärijuht, äriinimene (1939–2026) ♀; Püha Jüri rist, Kunstide ja Kirjanduse ordeni kavaler, Medalla de Oro al Mérito en las Bellas Artes; spouse of Òscar Tusquets | [[toimetaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q2961975|ärijuht]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Brasiilia]] | [[Rio de Janeiro]] | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q89017807|Q89017807]] | ''[[:d:Q89017807|Miguel Ponce Cuéllar]]'' | 1935 | 2026-04-17 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Teoloog|teoloog]], [[Õpetaja|õpetaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], mariologist (1935–2026) ♂; member of Pontifical Academia Mariana Internationalis | [[teoloog]]<br/>[[õpetaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q108876168|Q108876168]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q1407463|Fuente del Maestre]]'' | | |- | [[:d:Q93230874|Q93230874]] | ''[[:d:Q93230874|Sergio Landucci]]'' | 1938 | 2026-04-17 | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] ethicist, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Filosoof|filosoof]], philosophy historian (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q5403434|ethicist]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[filosoof]]<br/>''[[:d:Q24265174|philosophy historian]]'' | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | ''[[:d:Q160628|Sarzana]]'' | [[Firenze]] | |- | [[:d:Q105722004|Q105722004]] | ''[[:d:Q105722004|Paul Astruc]]'' | 1942-06-07 | 2026-04-16 | Prantsusmaa luuletaja | | | ''[[:d:Q192787|Lajo]]'' | | |- | [[:d:Q106913973|Q106913973]] | ''[[:d:Q106913973|Jim Jabir]]'' | 1962-08-12 | 2026-04-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallitreener (1962–2026) ♂ | ''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q108923153|Q108923153]] | ''[[:d:Q108923153|Marisol Garrido Valero]]'' | 1956-07-15 | 2026-04-16 | [[Insener|insener]] (1956–2026) ♀ | [[insener]] | | [[Madrid]] | | |- | [[:d:Q1237140|Q1237140]] | ''[[:d:Q1237140|Ivan Rebernik]]'' | 1939-10-07 | 2026-04-16 | [[Sloveenia|Sloveenia]]-[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|jugoslaavia föderatiivne sotsialistlik vabariik]] [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]], [[Diplomaat|diplomaat]], [[Suursaadik|suursaadik]] (1939–2026) ♂; Knight in the Order of the Holy Sepulchre | [[raamatukoguhoidja]]<br/>[[diplomaat]] | [[Sloveenia]]<br/>[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]] | [[Maribor]] | | |- | [[:d:Q125148621|Q125148621]] | ''[[:d:Q125148621|Helena Faberová]]'' | 1935-10-14 | 2026-04-16 | Person (1935–2026) ♀ | | | [[Praha]] | ''[[:d:Q1233631|Dobrá Voda u Českých Budějovic]]'' | |- | [[:d:Q135399737|Q135399737]] | ''[[:d:Q135399737|Éric Robic]]'' | 1974 | 2026-04-16 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] person (1974–2026) ♂ | | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | [[Neuilly-sur-Seine]] | |- | [[:d:Q138609590|Q138609590]] | ''[[:d:Q138609590|Finnian Garbutt]]'' | 1997-09-15 | 2026-04-16 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]] (1997–2026) ♂ | [[näitleja]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q190684|County Down]]'' | | |- | [[:d:Q139381008|Q139381008]] | ''[[:d:Q139381008|Cerina Fairfax]]'' | 1977-02-24 | 2026-04-16 | [[Hambaarst|hambaarst]] (1977–2026) ♀; spouse of Justin Fairfax | [[hambaarst]] | | | ''[[:d:Q1375477|Q1375477]]'' | |- | [[:d:Q139383543|Q139383543]] | ''[[:d:Q139383543|Johnny Davids]]'' | 1977-05-29 | 2026-04-16 | [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] telesaatejuht (1977–2026) ♂ | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Walvis Bay]] | [[Pretoria]] | |- | [[:d:Q139560698|Q139560698]] | ''[[:d:Q139560698|Katalin Kulcsár]]'' | 1942-08-12 | 2026-04-16 | [[Ungari|Ungari]] radio editor (1942–2026) ♀ | ''[[:d:Q10270331|Q10270331]]'' | [[Ungari]] | [[Nové Zámky]] | [[Budapest]] | |- | [[:d:Q139584489|Q139584489]] | ''[[:d:Q139584489|Therezinha Marçal]]'' | 1940-11-19 | 2026-04-16 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]] (1940–2026) ♀ | [[dublaažinäitleja]] | [[Brasiilia]] | | | |- | [[:d:Q139595617|Q139595617]] | ''[[:d:Q139595617|"Levon Ter Petrossian (comerdian)]]'' | 1981-02-26 | 2026-04-16 | Armeenia näitleja | [[näitleja]]<br/>[[koomik]]<br/>[[muusik]] | [[Armeenia]]<br/>[[Venemaa]]<br/>[[Kanada]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | [[Jerevan]] | [[Glendale (California)|Glendale]] | |- | [[:d:Q139604044|Q139604044]] | ''[[:d:Q139604044|Gabby Bugaga]]'' | | 2026-04-16 | [[Rwanda|Rwanda]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Poliitik|poliitik]] (†2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[poliitik]] | [[Rwanda]] | | | |- | [[:d:Q1396384|Q1396384]] | ''[[:d:Q1396384|Miguel Canto]]'' | 1948-01-30 | 2026-04-16 | [[Mehhiko|Mehhiko]] poksija (1948–2026) ♂; International Boxing Hall of Fame, WBC World Flyweight Champion, The Ring World Flyweight Champion | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Mehhiko]] | [[Mérida (Mehhiko)]] | [[Mérida (Mehhiko)]] | |- | [[:d:Q1447337|Q1447337]] | ''[[:d:Q1447337|Barbara Flynn Currie]]'' | 1940-05-03 | 2026-04-16 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q936780|La Crosse]]'' | | |- | [[:d:Q16106283|Q16106283]] | ''[[:d:Q16106283|James Hayward]]'' | 1943-09-22 | 2026-04-16 | Ameerika Ühendriikide kunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[San Francisco]] | | |- | [[:d:Q16733170|Q16733170]] | ''[[:d:Q16733170|Narayana Ramachandran]]'' | 1948<br/>1949 | 2026-04-16 | [[India|India]] sports official (1948–2026) ♂; Silver Olympic Order | ''[[:d:Q15986539|Q15986539]]'' | [[India]] | [[India]] | [[Chennai]] | |- | [[:d:Q1682145|Q1682145]] | ''[[:d:Q1682145|Jan Potměšil]]'' | 1966-03-31 | 2026-04-16 | Tšehhi näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Tšehhi]] | [[Praha]] | [[Praha]] | |- | [[:d:Q16937974|Q16937974]] | ''[[:d:Q16937974|Tibor Zenker]]'' | 1976-03-07 | 2026-04-16 | [[Austria|Austria]] [[Kirjanik|kirjanik]] (1976–2026) ♂; child of Helmut Zenker | [[kirjanik]] | [[Austria]] | [[Viin]] | | |- | [[:d:Q17044161|Q17044161]] | ''[[:d:Q17044161|Mikalay Andreyevich Kavaliow]]'' | 1937-06-01 | 2026-04-16 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] [[Loomaarst|loomaarst]], [[Teadlane|teadlane]] (1937–2026) ♂; [[Austuse märk]] | [[loomaarst]]<br/>[[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | ''[[:d:Q1025878|Stary Dziedzin]]'' | | |- | [[:d:Q18538564|Q18538564]] | ''[[:d:Q18538564|Mihai Cantuniari]]'' | 1945-02-14 | 2026-04-16 | [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Tõlkija|tõlkija]] (1945–2026) ♂ | [[tõlkija]] | [[Rumeenia]] | [[Bukarest]] | | |- | [[:d:Q197697|Q197697]] | ''[[:d:Q197697|Alex Manninger]]'' | 1977-06-04 | 2026-04-16 | Austria jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Austria]] | [[Salzburg]] | [[Nußdorf am Haunsberg]] | |- | [[:d:Q21700656|Q21700656]] | ''[[:d:Q21700656|Seigō Tsuchida]]'' | 1943-10-25 | 2026-04-16 | Jaapani poliitik | [[poliitik]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q823927|Higashine]]'' | [[Yamagata]] | |- | [[:d:Q2512502|Q2512502]] | [[Kazuo Imanishi]] | 1941-01-12 | 2026-04-16 | Jaapani jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Jaapan]] | [[Hiroshima]] | [[Hiroshima]] | |- | [[:d:Q25184192|Q25184192]] | ''[[:d:Q25184192|David Smith]]'' | 1943-09-07 | 2026-04-16 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Poliitik|poliitik]], [[Advokaat|advokaat]], Member of the Western Australian Legislative Assembly, Minister for Community Services, Minister for Lands, Minister for Planning, Minister for Local Government (1943–2026) ♂; Medal of the Order of Australia | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Austraalia]] | [[Bunbury]] | | |- | [[:d:Q28498445|Q28498445]] | ''[[:d:Q28498445|Lidiya Kudryavtseva]]'' | 1941-01-28 | 2026-04-16 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1941–2026) ♀; Honoured Cultural Worker of the RSFSR, [[Eeskujuliku töö eest]] | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q30765110|Q30765110]] | ''[[:d:Q30765110|Serge Labégorre]]'' | 1932-12-15 | 2026-04-16 | Prantsusmaa maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q192481|Talence]]'' | | |- | [[:d:Q3098450|Q3098450]] | ''[[:d:Q3098450|Garret Anderson]]'' | 1972-06-30 | 2026-04-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1972–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | [[Newport Beach]] | |- | [[:d:Q3284878|Q3284878]] | ''[[:d:Q3284878|Mamadou Sylla]]'' | 1960-01-25 | 2026-04-16 | Guinea poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[kohtunik]]<br/>[[minister]] | [[Guinea]] | ''[[:d:Q891240|Boké]]'' | ''[[:d:Q3032606|Dixinn]]'' | ''[[:d:Q116375774|Baralandé]]'' |- | [[:d:Q3568765|Q3568765]] | ''[[:d:Q3568765|William Knight]]'' | 1935-11-12 | 2026-04-16 | Suurbritannia tennisist | ''[[:d:Q10833314|tennisist]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q192240|Q192240]]'' | | |- | [[:d:Q3754508|Q3754508]] | ''[[:d:Q3754508|Andy Kershaw]]'' | 1959-11-09 | 2026-04-16 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Diskor|diskor]], telesaatejuht, record collector, broadcaster, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], autobiograaf (1959–2026) ♂ | [[diskor]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q97012539|Q97012539]]''<br/>''[[:d:Q135301631|broadcaster]]''<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q18814623|autobiograaf]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q3835082|Q3835082]]'' | | |- | [[:d:Q3827731|Q3827731]] | ''[[:d:Q3827731|Laura Balbo]]'' | 1933-11-30 | 2026-04-16 | Itaalia poliitik | [[poliitik]]<br/>[[sotsioloog]] | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | [[Padova]] | [[Padova]] | |- | [[:d:Q4143693|Q4143693]] | ''[[:d:Q4143693|Vladimir Gorbunov]]'' | 1946-07-14 | 2026-04-16 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Katselendur|katselendur]] (1946–2026) ♂; [[Punatähe orden]], [[Venemaa Föderatsiooni kangelane]], Order of Courage, [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]], juubelimedal "50 aastat NSV Liidu relvajõude", [[Juubelimedal "60 aastat NSV Liidu relvajõude"|juubelimedal "60 aastat NSV Liidu relvajõude"]], juubelimedal "70 aastat NSV Liidu relvajõude", Medal "For Impeccable Service", Merited Test Pilot of the USSR | [[katselendur]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Vjatskije Poljanõ]] | | |- | [[:d:Q42838871|Q42838871]] | ''[[:d:Q42838871|Justin Fairfax]]'' | 1979-02-17 | 2026-04-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], [[Advokaat|advokaat]], Lieutenant Governor of Virginia (1979–2026) ♂; spouse of Cerina Fairfax | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Pittsburgh]] | ''[[:d:Q1375477|Q1375477]]'' | |- | [[:d:Q4759827|Q4759827]] | ''[[:d:Q4759827|André Bernard]]'' | 1935-11-17 | 2026-04-16 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] moodne viievõistleja (1935–2026) ♂; médaille d'or de la jeunesse, des sports et de l'engagement associatif, Knight of the National Order of Merit | ''[[:d:Q15972912|moodne viievõistleja]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Lille]] | [[Lambersart]] | |- | [[:d:Q5293479|Q5293479]] | ''[[:d:Q5293479|Don Schlitz]]'' | 1952-08-29 | 2026-04-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] laulja-laulukirjutaja, [[Helilooja|helilooja]] (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q488205|Q488205]]''<br/>[[helilooja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Durham (Põhja-Carolina)|Durham]] | [[Nashville]] | |- | [[:d:Q5394744|Q5394744]] | ''[[:d:Q5394744|Ernie Smith]]'' | 1945-05-01 | 2026-04-16 | Jamaica muusik | [[laulukirjutaja]]<br/>[[laulja]] | [[Jamaica]] | [[Kingston]] | [[Miami]] | |- | [[:d:Q573016|Q573016]] | ''[[:d:Q573016|Anthony Clarke, Baron Clarke of Stone-cum-Ebony]]'' | 1943-05-13 | 2026-04-16 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Kohtunik|kohtunik]], [[Poliitik|poliitik]], Justice of the Supreme Court of the United Kingdom, Master of the Rolls, Member of the Privy Council of the United Kingdom, member of the House of Lords (1943–2026) ♂; [[Knight Bachelor]]; child of Harry Alston Clarke, Isobel Kay; spouse of Rosemary Adam | [[kohtunik]]<br/>[[poliitik]] | [[Suurbritannia]] | [[Ayr]] | | |- | [[:d:Q61069903|Q61069903]] | ''[[:d:Q61069903|Keszthelyi György]]'' | 1955-08-20 | 2026-04-16 | [[Kirjanik|kirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]] (1955–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | | [[Cluj-Napoca]] | | |- | [[:d:Q61754995|Q61754995]] | ''[[:d:Q61754995|George Gonios]]'' | 1946-12-22 | 2026-04-16 | Kreeka jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Kreeka]] | [[Ateena]] | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q6380309|Q6380309]] | ''[[:d:Q6380309|Kay Warren]]'' | 1947-02-10 | 2026-04-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] antropoloog (1947–2026) ♀; Guggenheim Fellowship, honorary doctor of Stockholm University | ''[[:d:Q4773904|antropoloog]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Stanford]] | ''[[:d:Q499927|Q499927]]'' | |- | [[:d:Q66619363|Q66619363]] | ''[[:d:Q66619363|Gerhard Herbst]]'' | 1928 | 2026-04-16 | [[Jurist|jurist]] (1928–2026) ♂ | [[jurist]] | | [[Regensburg]] | | |- | [[:d:Q6767010|Q6767010]] | ''[[:d:Q6767010|Mark Carrington]]'' | 1961-08-19 | 2026-04-16 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kriketimängija (1961–2026) ♂ | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q233467|Gisborne]]'' | ''[[:d:Q992759|Q992759]]'' | |- | [[:d:Q685169|Q685169]] | ''[[:d:Q685169|Oleg Maisenberg]]'' | 1945-04-29 | 2026-04-16 | Venemaa muusik | [[pianist]]<br/>[[õppejõud]] | [[Austria]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Odessa]] | | |- | [[:d:Q70251820|Q70251820]] | ''[[:d:Q70251820|Maria Barsuchenko]]'' | 1921-04-07 | 2026-04-16 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Raudteelane|raudteelane]] (1921–2026) ♀; [[Isamaasõja orden]], [[Punatähe orden]] | [[raudteelane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Omski oblast]] | | |- | [[:d:Q7299448|Q7299448]] | ''[[:d:Q7299448|Raza Kazim]]'' | 1930-01-13 | 2026-04-16 | [[India|India]]-[[Briti India|briti india]]-dominion of india [[Advokaat|advokaat]], muusikakriitik, [[Filosoof|filosoof]] (1930–2026) ♂ | [[advokaat]]<br/>''[[:d:Q1350157|Q1350157]]''<br/>[[filosoof]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | ''[[:d:Q922701|Q922701]]'' | [[Lahore]] | |- | [[:d:Q94530974|Q94530974]] | ''[[:d:Q94530974|Heinz Kuno]]'' | 1927-06-19 | 2026-04-16 | Person (1927–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q95237106|Q95237106]] | ''[[:d:Q95237106|Václav Podaný]]'' | 1949-04-15 | 2026-04-16 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Arhivaar|arhivaar]] (1949–2026) ♂ | [[ajaloolane]]<br/>[[arhivaar]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Unhošť]] | | |- | [[:d:Q10309844|Q10309844]] | ''[[:d:Q10309844|José Luís Tinoco]]'' | 1932-12-27 | 2026-04-15 | Portugali arhitekt | [[arhitekt]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q98552221|plastic artist]]'' | [[Portugal]] | [[Leiria]] | [[Lissabon]] | |- | [[:d:Q103921525|Q103921525]] | ''[[:d:Q103921525|Victor Hagan]]'' | | 2026-04-15 | Suurbritannia poliitik | [[poliitik]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q109493891|Q109493891]] | ''[[:d:Q109493891|Акопов, Валерий Сергеевич]]'' | 1938-08-06 | 2026-04-15 | Person (1938–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q11048859|Q11048859]] | ''[[:d:Q11048859|Isami Okamoto]]'' | 1931-02-26 | 2026-04-15 | [[Jaapan|Jaapan]] pesapallimängija, pesapallitreener, baseball manager, baseball commentator (1931–2026) ♂; member of Japan Baseball Promotion Association | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]''<br/>''[[:d:Q865935|pesapallitreener]]''<br/>''[[:d:Q1186921|baseball manager]]''<br/>''[[:d:Q11645911|baseball commentator]]'' | [[Jaapan]] | [[Ōsaka]] | [[Ōsaka]] | |- | [[:d:Q110785|Q110785]] | ''[[:d:Q110785|Hans-Ulrich Krüger]]'' | 1952-04-07 | 2026-04-15 | Saksa poliitik | [[kohtunik]]<br/>[[poliitik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q14817|Lemgo]]'' | | |- | [[:d:Q113254899|Q113254899]] | ''[[:d:Q113254899|Hartmut Schmidt]]'' | 1942-11-22 | 2026-04-15 | Esseist (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774202|esseist]]'' | | ''[[:d:Q510762|Q510762]]'' | | |- | [[:d:Q11428941|Q11428941]] | ''[[:d:Q11428941|Hiroshi Shiono]]'' | 1931-06-13 | 2026-04-15 | [[Jaapan|Jaapan]] õigusteadlane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1931–2026) ♂; Person of Cultural Merit, Order of Culture; member of [[Jaapani Akadeemia]] | ''[[:d:Q16012028|õigusteadlane]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Jaapan]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | | |- | [[:d:Q11496612|Q11496612]] | ''[[:d:Q11496612|Shigeo Toya]]'' | 1947-12-24 | 2026-04-15 | Jaapani skulptor | [[skulptor]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q1348971|Ogawa]]'' | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q115525218|Q115525218]] | ''[[:d:Q115525218|Cristiana Kopke]]'' | 1953-03-20 | 2026-04-15 | [[Portugal|Portugal]] [[Laulja|laulja]], [[Helilooja|helilooja]], laulusõnade kirjutaja (1953–2026) ♀ | [[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]'' | [[Portugal]] | [[Maputo]] | | |- | [[:d:Q117848847|Q117848847]] | ''[[:d:Q117848847|Rico Rizzitelli]]'' | 1962-04-12 | 2026-04-15 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1962–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | | [[Santiago]] | |- | [[:d:Q11995401|Q11995401]] | ''[[:d:Q11995401|Pete Knutsen]]'' | 1947-12-09 | 2026-04-15 | [[Norra|norralased]] [[Muusik|muusik]], [[Helilooja|helilooja]], [[Kitarrist|kitarrist]] (fl. 1959–2026) (1947–2026) ♂; member of Pete Knutsens Orkester, Popol Ace | [[muusik]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[kitarrist]] | [[Norra]] | [[Kirkenes]] | ''[[:d:Q15136164|Q15136164]]'' | ''[[:d:Q10297259|Kampen Church]]'' |- | [[:d:Q12093203|Q12093203]] | ''[[:d:Q12093203|Уладзімір Сяргеевіч Экнадыёсаў]]'' | 1947-05-08 | 2026-04-14<br/>2026-04-15 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]], teatrilavastaja (1947–2026) ♂; Byelorussian SSR State Prize | [[ooperilaulja]]<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | ''[[:d:Q4061800|Alekseevka]]'' | | ''[[:d:Q104848956|Liasnyja mohilki]]'' |- | [[:d:Q125305793|Q125305793]] | ''[[:d:Q125305793|John Shortreed]]'' | 1937 | 2026-04-15 | Teadlane (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | | | ''[[:d:Q639408|Waterloo]]'' | |- | [[:d:Q12542367|Q12542367]] | ''[[:d:Q12542367|Есмұхан Несіпбайұлы Обаев]]'' | 1941-06-23 | 2026-04-15 | [[Kasahstan|Kasahstan]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] [[Näitleja|näitleja]], [[Rektor|rektor]] (1941–2026) ♂; People's Artist of Kazakh SSR | [[näitleja]] | [[Kasahstan]] | ''[[:d:Q20484407|Kegen District]]'' | | |- | [[:d:Q12798431|Q12798431]] | ''[[:d:Q12798431|Pavel Mihelčič]]'' | 1937-11-08 | 2026-04-15 | Sloveenia helilooja | ''[[:d:Q1350157|Q1350157]]''<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>[[muusikateadlane]] | [[Sloveenia]]<br/>[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Jugoslaavia Kuningriik]] | [[Novo mesto]] | | |- | [[:d:Q1298560|Q1298560]] | ''[[:d:Q1298560|Virgil Szilágyi]]'' | 1931-11-26 | 2026-04-15 | [[Ungari|Ungari]] filmioperaator (1931–2026) ♂; Béla Balázs Award | ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q131438290|Q131438290]] | ''[[:d:Q131438290|Rabindra Prasad Panda]]'' | 1937-11-21 | 2026-04-15 | [[India|India]] [[Kirjanik|kirjanik]] (1937–2026) ♂ | [[kirjanik]] | [[India]] | ''[[:d:Q685638|Bhadrak district]]'' | [[Kolkata]] | |- | [[:d:Q135946022|Q135946022]] | ''[[:d:Q135946022|Dono Boboxonova]]'' | 1946-11-20 | 2026-04-15 | [[Näitleja|näitleja]] (1946–2026) ♀ | [[näitleja]] | | | | |- | [[:d:Q139394144|Q139394144]] | ''[[:d:Q139394144|Jørgen Herbert]]'' | 1947-05-21 | 2026-04-15 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] spordikommentaator, spordiajakirjanik, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Õpetaja|õpetaja]], press secretary, [[Näitleja|näitleja]] (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q2986228|Q2986228]]''<br/>''[[:d:Q11313148|Q11313148]]''<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q1388151|press secretary]]''<br/>[[näitleja]] | [[Taani Kuningriik]] | [[Kopenhaagen]] | ''[[:d:Q1980900|Q1980900]]'' | |- | [[:d:Q139501901|Q139501901]] | ''[[:d:Q139501901|Bill Poysden]]'' | 1927 | 2026-04-15 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] mereväeohvitser, [[Elektriinsener|elektriinsener]], railway signal engineer (1927–2026) ♂; Volunteer Reserve Decoration | ''[[:d:Q10669499|mereväeohvitser]]''<br/>[[elektriinsener]]<br/>''[[:d:Q109094822|railway signal engineer]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q2034575|Q2034575]]'' | |- | [[:d:Q1900279|Q1900279]] | ''[[:d:Q1900279|Mark Mobius]]'' | 1936-08-17 | 2026-04-15 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], äriinimene (1936–2026) ♂ | [[majandusteadlane]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1583289|Hempstead]]''<br/>[[New York]] | [[Singapur]] | |- | [[:d:Q21294682|Q21294682]] | ''[[:d:Q21294682|Daniel Grataloup]]'' | 1937-12-25 | 2026-04-15 | Šveitsi arhitekt | [[arhitekt]] | [[Šveits]]<br/>[[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q3351|4th arrondissement of Lyon]]'' | [[Genf]] | |- | [[:d:Q21506637|Q21506637]] | ''[[:d:Q21506637|David Bukry]]'' | 1941<br/>1941-03-17 | 2026-04-15 | [[Botaanik|botaanik]] (1941–2026) ♂ | [[botaanik]] | | | | |- | [[:d:Q23036526|Q23036526]] | ''[[:d:Q23036526|Lucha Moreno]]'' | 1939-04-23 | 2026-04-15 | [[Mehhiko|Mehhiko]] telesarjanäitleja, filminäitleja, [[Laulja|laulja]] (fl. 1957–2009) (1939–2026) ♀ | ''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[laulja]] | [[Mehhiko]] | ''[[:d:Q938835|Q938835]]'' | | |- | [[:d:Q2642707|Q2642707]] | ''[[:d:Q2642707|Alexander Morton]]'' | 1945-03-24 | 2026-04-15 | Suurbritannia näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Šotimaa]]<br/>[[Suurbritannia]] | [[Glasgow]] | | |- | [[:d:Q2797173|Q2797173]] | ''[[:d:Q2797173|Rudolf Schrumpf]]'' | 1939-04-12 | 2026-04-15 | [[Austria|Austria]] [[Dirigent|dirigent]], [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], [[Helilooja|helilooja]], military bandmaster (1939–2026) ♂ | [[dirigent]]<br/>[[muusikateadlane]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q104245372|military bandmaster]]'' | [[Austria]] | | | |- | [[:d:Q3182345|Q3182345]] | ''[[:d:Q3182345|Osvaldas Balakauskas]]'' | 1937-12-19 | 2026-04-15 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Leedu|leedulased]] [[Diplomaat|diplomaat]], [[Helilooja|helilooja]] (1937–2026) ♂; Lithuanian National Prize, [[Suurvürst Gediminase orden]]; spouse of Rima Mikėnaitė; notable work Requiem in memoriam Stasys Lozoraitis, Symphonie no. 4 (Balakauskas) | [[diplomaat]]<br/>[[helilooja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Leedu]] | ''[[:d:Q12665537|Q12665537]]'' | [[Vilnius]] | |- | [[:d:Q335331|Q335331]] | [[Robert Skidelsky]] | 1939-04-25 | 2026-04-15 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Biograaf|biograaf]], member of the House of Lords (1939–2026) ♂; Fellow of the Royal Society of Literature, Wolfson History Prize, [[James Tait Blacki mälestusauhind]], Lionel Gelber Prize, Fellow of the British Academy, Fellow of the Royal Historical Society; member of [[Briti Akadeemia]], Royal Society of Literature; child of Boris Jacob Skidelsky, Galia V. Sapelkin; spouse of Augusta Mary Clarissa Hope | [[poliitik]]<br/>[[majandusteadlane]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[biograaf]] | [[Suurbritannia]] | [[Harbin]] | | |- | [[:d:Q4858800|Q4858800]] | ''[[:d:Q4858800|Barbara Carr]]'' | 1941-01-09 | 2026-04-15 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulja|laulja]] (1941–2026) ♀ | [[laulja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Saint Louis]] | ''[[:d:Q2669251|Maryville]]'' | |- | [[:d:Q503248|Q503248]] | ''[[:d:Q503248|José Santamaría]]'' | 1929-07-31 | 2026-04-15 | [[Hispaania|Hispaania]]-[[Uruguay|uruguay]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (fl. 1947–1966) (1929–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Hispaania]]<br/>[[Uruguay]] | [[Montevideo]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q60579584|Q60579584]] | ''[[:d:Q60579584|Leila Al Jazairia]]'' | 1927-08-06 | 2026-04-15 | Alžeeria näitleja | [[tantsija]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[laulja]] | [[Alžeeria]]<br/>[[Prantsusmaa]] | [[Oran]] | [[Casablanca]] | |- | [[:d:Q6396714|Q6396714]] | ''[[:d:Q6396714|Kevin Klose]]'' | 1940-09-01 | 2026-04-15 | [[Kanada|Kanada]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1940–2026) ♂; Edward R. Murrow Award | [[ajakirjanik]] | [[Kanada]] | [[Toronto]] | [[Washington]] | |- | [[:d:Q7172730|Q7172730]] | ''[[:d:Q7172730|Peter Beale]]'' | 1934-03-18 | 2026-04-15 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] military physician, Surgeon-General of the British Armed Forces (1934–2026) ♂; Knight Commander of the Order of the British Empire, Fellow of the Royal College of Physicians of London; member of Royal College of Physicians | ''[[:d:Q4002666|military physician]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q1339305|Romford]]'' | | |- | [[:d:Q7182344|Q7182344]] | ''[[:d:Q7182344|Phil Rockefeller]]'' | 1938-10-20 | 2026-04-15 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q3241019|Rhinebeck]]'' | | |- | [[:d:Q75949687|Q75949687]] | ''[[:d:Q75949687|Toby Clements Gore]]'' | 1927-12-28 | 2026-04-15 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person, High Sheriff of Berkshire (1927–2026) ♂; child of Adrian Gore, Enid Aimée Cairnes; spouse of Isolde Marian Macintosh | | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q83797881|Q83797881]] | ''[[:d:Q83797881|Benzion Fuchs]]'' | 1930-09-08 | 2026-04-15 | [[Iisrael|Iisrael]] person (1930–2026) ♂ | | [[Iisrael]] | [[Suceava]] | | |- | [[:d:Q95152822|Q95152822]] | ''[[:d:Q95152822|Olga Pechová]]'' | 1975-08-24 | 2026-04-15 | [[Psühholoog|psühholoog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1975–2026) ♀ | [[psühholoog]]<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q104695935|Q104695935]] | ''[[:d:Q104695935|Simen Andersen]]'' | | 2026-04-14 | [[Norra|norralased]] [[Juutuuber]] (†2026) ♂ | [[Juutuuber]] | [[Norra]] | | | |- | [[:d:Q1159189|Q1159189]] | ''[[:d:Q1159189|Dan Wall]]'' | 1953-09-07 | 2026-04-14 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Pianist|pianist]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Organist|organist]] (1953–2026) ♂ | [[pianist]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[organist]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Atlanta]] | | |- | [[:d:Q124250558|Q124250558]] | ''[[:d:Q124250558|Sophie Flamand]]'' | 1964-11-06 | 2026-04-14 | Belgia kirjanik | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>''[[:d:Q11892507|Q11892507]]''<br/>[[kriitik]]<br/>[[filoloog]]<br/>''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''<br/>''[[:d:Q780596|näituse kuraator]]'' | [[Belgia]] | [[Liège]] | ''[[:d:Q2873067|Autre-Église]]'' | |- | [[:d:Q13030308|Q13030308]] | ''[[:d:Q13030308|Halina Martsinkevich]]'' | 1935-10-09 | 2026-04-14 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] [[Geograaf|geograaf]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1935–2026) ♀; премия имени А. Н. Севченко, Почётная грамота Верховного Совета Республики Беларусь | [[geograaf]]<br/>[[õppejõud]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | [[Červień]] | | |- | [[:d:Q132051765|Q132051765]] | ''[[:d:Q132051765|Alojz Rosina]]'' | 1931-05-15 | 2026-04-14 | Physiatrist, [[Arst|arst]], [[Perearst]] (1931–2026) ♂ | ''[[:d:Q2012484|Q2012484]]''<br/>[[arst]]<br/>[[Perearst]] | | [[Púchov]] | [[Poprad]] | |- | [[:d:Q133594092|Q133594092]] | ''[[:d:Q133594092|Paul Gerretsen]]'' | 1945-01-22 | 2026-04-14 | [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1945–2026) | [[ajaloolane]] | | ''[[:d:Q39297398|Utrecht]]'' | ''[[:d:Q171267|Garderen]]'' | |- | [[:d:Q1370741|Q1370741]] | ''[[:d:Q1370741|Steve Clark]]'' | 1943-06-17 | 2026-04-14 | Ameerika Ühendriikide ujuja | ''[[:d:Q10843402|ujuja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Oakland]] | | |- | [[:d:Q137403007|Q137403007]] | ''[[:d:Q137403007|Konstantin Obrezha]]'' | 1962-10-19 | 2026-04-14 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] jäähokimängija (1962–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|Q11774891]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Mõski]] | | |- | [[:d:Q139557731|Q139557731]] | ''[[:d:Q139557731|Ana Belén López Pulido]]'' | | 2026-04-14 | [[Mehhiko|Mehhiko]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]] (†2026) ♀ | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | [[Mehhiko]] | | | |- | [[:d:Q139568591|Q139568591]] | ''[[:d:Q139568591|Taylor Kirk]]'' | 1981 | 2026-04-14 | [[Kanada|Kanada]] laulja-laulukirjutaja (1981–2026) ♂; member of Timber Timbre | ''[[:d:Q488205|Q488205]]'' | [[Kanada]] | [[Oshawa]] | | |- | [[:d:Q1487079|Q1487079]] | ''[[:d:Q1487079|Robert Cluck]]'' | 1939-03-20 | 2026-04-14 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q2640827|Q2640827]]''<br/>''[[:d:Q13638192|Q13638192]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q980092|Cisco]]'' | | |- | [[:d:Q1554116|Q1554116]] | ''[[:d:Q1554116|Henry Newton]]'' | 1944-02-18 | 2026-04-14 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Nottingham]] | | |- | [[:d:Q16659172|Q16659172]] | ''[[:d:Q16659172|Francisco Sanjosé]]'' | 1952-11-12 | 2026-04-14 | Hispaania jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Hispaania]] | [[Sevilla]] | [[Sevilla]] | |- | [[:d:Q19661574|Q19661574]] | ''[[:d:Q19661574|James F. Howell]]'' | 1934-07-14 | 2026-04-14 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], member of the Oklahoma Senate (1934–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q3240303|Wewoka]]'' | | |- | [[:d:Q2468284|Q2468284]] | ''[[:d:Q2468284|Vicente Lucas]]'' | 1935-09-24 | 2026-04-14 | Portugali jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Portugal]] | [[Maputo]] | [[Lissabon]] | |- | [[:d:Q28503433|Q28503433]] | ''[[:d:Q28503433|Rafael Tolosa]]'' | 1958-08-23<br/>1958-08-28 | 2026-04-14 | Colombia jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Colombia]] | ''[[:d:Q1574783|Chitaraque]]'' | | |- | [[:d:Q28739926|Q28739926]] | ''[[:d:Q28739926|Sue Prado]]'' | 1981-05-18 | 2026-04-14 | Filipiinide näitleja | [[näitleja]] | [[Filipiinid]] | | | |- | [[:d:Q3160200|Q3160200]] | ''[[:d:Q3160200|Jacques Witta]]'' | 1934-04-22 | 2026-04-14 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] filmimonteerija (1934–2026) ♂; César Award for Best Editing | ''[[:d:Q7042855|filmimonteerija]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | ''[[:d:Q341253|Achères-la-Forêt]]'' | |- | [[:d:Q3421120|Q3421120]] | ''[[:d:Q3421120|Raymond Riotte]]'' | 1940-02-16 | 2026-04-14 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] jalgrattasportlane (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q1145389|Q1145389]]'' | [[Avallon]] | |- | [[:d:Q357965|Q357965]] | ''[[:d:Q357965|Michael O. Rabin]]'' | 1931-09-01 | 2026-04-14 | [[Iisrael|Iisrael]] informaatik, [[Matemaatik|matemaatik]], cryptographer, [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1931–2026) ♂; [[Turingi auhind]], Harvey Prize, Josiah Willard Gibbs Lectureship, Israel Prize, honorary doctorate from University of Bordeaux-I, Charles Babbage Award, Paris Kanellakis Award, Gödel Lecturer, The EMET Prize for Art, Science and Culture, Foreign Member of the Royal Society, IACR Fellow, [[Dan Davidi auhind]], honorary doctorate of the Weizmann Institute of Science, Rothschild Prize, ACM Fellow; member of [[Londoni Kuninglik Selts]], [[Prantsuse Teaduste Akadeemia]], [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia]], Israel Academy of Sciences and Humanities, [[Ameerika Filosoofiaselts]], [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]], ACM; child of Israel Abraham Rabin, Ester Rabin | ''[[:d:Q82594|Q82594]]''<br/>[[matemaatik]]<br/>''[[:d:Q15442776|cryptographer]]''<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[õppejõud]] | [[Iisrael]] | [[Wrocław]] | [[Jeruusalemm]] | |- | [[:d:Q43132504|Q43132504]] | ''[[:d:Q43132504|Ides Kihlen]]'' | 1917-07-10 | 2026-04-14 | [[Argentina|Argentina]] [[Kunstnik|kunstnik]] (1917–2026) ♀ | [[kunstnik]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q44823|Santa Fe Province]]'' | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q463649|Q463649]] | ''[[:d:Q463649|Jean-Pierre Escalettes]]'' | 1935-05-29 | 2026-04-14 | Prantsusmaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>''[[:d:Q26481809|sports executive]]''<br/>''[[:d:Q30002353|Q30002353]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q174019|Béziers]]'' | | |- | [[:d:Q5590433|Q5590433]] | ''[[:d:Q5590433|H.P. Burman]]'' | 1951-08-13 | 2026-04-14 | Rootsi muusik | [[muusik]] | [[Rootsi]] | | | |- | [[:d:Q56416396|Q56416396]] | ''[[:d:Q56416396|Thamrin Usman]]'' | 1962-10-10 | 2026-04-14 | [[Indoneesia|Indoneesia]] õpetlane (1962–2026) ♂ | ''[[:d:Q3400985|õpetlane]]'' | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q14168|Q14168]]'' | ''[[:d:Q14168|Q14168]]'' | |- | [[:d:Q61122902|Q61122902]] | ''[[:d:Q61122902|Husein Čokić]]'' | 1931-06-16 | 2026-04-14 | Horvaatia näitleja | [[näitleja]] | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Horvaatia]] | ''[[:d:Q279995|Ključ]]'' | [[Pula]] | |- | [[:d:Q6122872|Q6122872]] | ''[[:d:Q6122872|Sebastián Daniel Oliveros García]]'' | 1984-01-30 | 2026-04-14 | Hispaania jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Hispaania]] | [[Las Palmas de Gran Canaria]] | | |- | [[:d:Q6297146|Q6297146]] | ''[[:d:Q6297146|Joy Harmon]]'' | 1940-05-01 | 2026-04-14 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q18581305|iludusvõistlusel osaleja]]''<br/>''[[:d:Q6105867|Q6105867]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1058775|Flushing]]'' | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q8030148|Q8030148]] | ''[[:d:Q8030148|Wolfgang Zuckschwerdt]]'' | 1949-05-05 | 2026-04-14 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Saksa Demokraatlik Vabariik|saksa demokraatlik vabariik]] judoka (1949–2026) ♂; spouse of Sandra Köppen | ''[[:d:Q6665249|Q6665249]]'' | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Brandenburg (linn)|Brandenburg]] | [[Brandenburg (linn)|Brandenburg]] | |- | [[:d:Q8205987|Q8205987]] | ''[[:d:Q8205987|Arturo Lizón Giner]]'' | 1938-08-24 | 2026-04-14 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], [[Advokaat|advokaat]], member of the Senate of Spain, Representative of the Parliamentary Assembly of the Council of Europe, Síndico de Agravios de la Comunidad Valenciana (1938–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q985137|Sella]]'' | ''[[:d:Q1631458|Mutxamel]]'' | |- | [[:d:Q822858|Q822858]] | ''[[:d:Q822858|Bernardin Mfumbusa]]'' | 1962-04-01 | 2026-04-14 | [[Tansaania|Tansaania]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop, apostolic administrator (1962–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Tansaania]] | [[Arusha]] | ''[[:d:Q96373407|Q96373407]]'' | |- | [[:d:Q97357127|Q97357127]] | ''[[:d:Q97357127|Thomas Craig Lundmark]]'' | 1949 | 2026-04-14 | [[Jurist|jurist]] (1949–2026) ♂ | [[jurist]] | | | | |- | [[:d:Q98099320|Q98099320]] | ''[[:d:Q98099320|Русин Василь Іванович]]'' | 1949-09-26 | 2026-04-14 | [[Ukraina|ukrainlane]] person (1949–2026) ♂ | | [[Ukraina]] | | | |- | [[:d:Q10442074|Q10442074]] | ''[[:d:Q10442074|Nicky Smith]]'' | 1969-01-28 | 2026-04-13 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1969–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q584443|Berkeley]]'' | | |- | [[:d:Q105359319|Q105359319]] | ''[[:d:Q105359319|Heinrich Heß]]'' | 1932-03-23 | 2026-04-13 | Spordiarst (1932–2026) ♂ | ''[[:d:Q2577681|spordiarst]]'' | | ''[[:d:Q881462|Dudweiler]]'' | | |- | [[:d:Q112413654|Q112413654]] | ''[[:d:Q112413654|Ivana Nováková]]'' | 1941 | 2026-04-13 | Phoniatrician, [[Arst|arst]], otolaryngologist (1941–2026) ♀ | ''[[:d:Q71127234|phoniatrician]]''<br/>[[arst]]<br/>''[[:d:Q2854916|otolaryngologist]]'' | | | | |- | [[:d:Q115997557|Q115997557]] | ''[[:d:Q115997557|Kamil Yusuf Hussein]]'' | | 2026-04-13 | [[Egiptus|Egiptus]] literaat, [[Tõlkija|tõlkija]] (†2026) ♂; Al Owais Award; notable work al-Mawt fī ăl-fikr al-ḡarbī, الفكر الشرقي القديم (عالم المعرفة، 1995) | ''[[:d:Q6673651|literaat]]''<br/>[[tõlkija]] | [[Egiptus]] | | | |- | [[:d:Q1267003|Q1267003]] | ''[[:d:Q1267003|Fritz-Heiner Mutschler]]'' | 1946-01-04 | 2026-04-13 | [[Saksamaa|sakslased]] klassikaline filoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1946–2026) ♂; member of Mommsen Society | ''[[:d:Q16267607|klassikaline filoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Heidelberg]] | | |- | [[:d:Q12787846|Q12787846]] | ''[[:d:Q12787846|Drago Šoštarić]]'' | 1942-12-31 | 2026-04-13 | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]-[[Sloveenia|sloveenia]] võimleja (1942–2026) ♂; Bloudek badge | ''[[:d:Q16947675|võimleja]]'' | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Sloveenia]] | [[Maribor]] | [[Maribor]] | |- | [[:d:Q12841686|Q12841686]] | ''[[:d:Q12841686|Maqsud Mammadov]]'' | 1929-05-30 | 2026-04-13 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Aserbaidžaan|aserbaidžaan]] [[Ballettmeister|ballettmeister]], [[Balletitantsija|balletitantsija]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1929–2026) ♂; [[Aserbaidžaani NSV rahvakunstnik]], Honored Artist of the Azerbaijan SSR, Shohrat Order, [[Tööpunalipu orden]], "Theatre Worker" gold medal; spouse of Rafiga Akhundova | [[ballettmeister]]<br/>[[balletitantsija]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | [[Gəncə]] | [[Bakuu]] | ''[[:d:Q92206160|II Alley of Honor]]'' |- | [[:d:Q1314193|Q1314193]] | ''[[:d:Q1314193|István Szőke]]'' | 1950-11-18 | 2026-04-13 | [[Ungari|Ungari]] jalgpallur (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Ungari]] | ''[[:d:Q645321|Bázakerettye]]'' | ''[[:d:Q645321|Bázakerettye]]'' | |- | [[:d:Q131717152|Q131717152]] | ''[[:d:Q131717152|Séverine Erhel]]'' | 1979 | 2026-04-13 | Teadlane, professeur des universités (1979–2026) ♀; member of conseil scientifique de l'Éducation nationale, Laboratoire de Psychologie : Cognition, Comportement, Communication; notable work Les enfants et les écrans | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q28004591|professeur des universités]]'' | | | | |- | [[:d:Q137119414|Q137119414]] | ''[[:d:Q137119414|Thomas Baltrock]]'' | 1961-11-09 | 2026-04-13 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Teoloog|teoloog]] (1961–2026) ♂ | [[teoloog]] | [[Saksamaa]] | [[Flensburg]] | | |- | [[:d:Q1371639|Q1371639]] | ''[[:d:Q1371639|Ian Watson]]'' | 1943-04-20 | 2026-04-13 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Stsenarist|stsenarist]], ulmekirjanik (1943–2026) ♂; John W. Campbell Memorial Award for Best Science Fiction Novel, Prix Tour-Apollo Award, BSFA Award for Best Novel, BSFA Award for Best Short Fiction; notable work The Embedding | [[kirjanik]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q18844224|ulmekirjanik]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q6226|Q6226]]'' | [[Gijón]] | |- | [[:d:Q137678743|Q137678743]] | ''[[:d:Q137678743|Philippe Goeury]]'' | 1949-08-13 | 2026-04-13 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] person (1949–2026) ♂ | | [[Prantsusmaa]] | | ''[[:d:Q203645|Q203645]]'' | |- | [[:d:Q137816700|Q137816700]] | ''[[:d:Q137816700|Mister Sam]]'' | 1946-03 | 2026-04-13 | [[Diskor|diskor]], [[Helilooja|helilooja]], [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]] (1946–2026) ♂ | [[diskor]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[muusikaprodutsent]] | | [[Buenos Aires]] | | |- | [[:d:Q137916546|Q137916546]] | ''[[:d:Q137916546|Murakhovska Polina]]'' | 1943 | 2026-04-13 | Person (1943–2026) ♀ | | | ''[[:d:Q45471294|Q45471294]]'' | | |- | [[:d:Q139297421|Q139297421]] | ''[[:d:Q139297421|Nir Nitzan]]'' | 1934-06 | 2026-04-13 | [[Iisrael|Iisrael]] IDF officer (1934–2026) ♂ | ''[[:d:Q115474788|IDF officer]]'' | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q606427|Kfar Ma'as]]'' | ''[[:d:Q606427|Kfar Ma'as]]'' | |- | [[:d:Q139309422|Q139309422]] | ''[[:d:Q139309422|Chandan Kumar Roy]]'' | | 2026-04-13 | [[Bangladesh|Bangladesh]] [[Õppejõud|õppejõud]] (†2026) ♂ | [[õppejõud]] | [[Bangladesh]] | ''[[:d:Q1083505|Pabna District]]'' | ''[[:d:Q4855005|Q4855005]]'' | |- | [[:d:Q139374406|Q139374406]] | ''[[:d:Q139374406|Carlos Batista Matos]]'' | 1950-12-30 | 2026-04-13 | [[Dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariik]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1950–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | [[Dominikaani Vabariik]] | | | |- | [[:d:Q139410026|Q139410026]] | ''[[:d:Q139410026|Stephen Crotts]]'' | 1950-04-14 | 2026-04-13 | [[Teoloog|teoloog]] (1950–2026) ♂ | [[teoloog]] | | | | |- | [[:d:Q1577623|Q1577623]] | ''[[:d:Q1577623|Hans-Jürgen Becher]]'' | 1941-09-21 | 2026-04-13 | Saksamaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Saksamaa]] | [[Gelsenkirchen]] | | |- | [[:d:Q16187030|Q16187030]] | ''[[:d:Q16187030|Trish Crossin]]'' | 1956-03-21 | 2026-04-13 | Austraalia poliitik | [[poliitik]]<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]'' | [[Austraalia]] | [[Melbourne]] | | |- | [[:d:Q16989967|Q16989967]] | ''[[:d:Q16989967|Severi Pyysalo]]'' | 1967-12-18 | 2026-04-13 | Soome muusik | [[muusik]]<br/>''[[:d:Q21855974|vibraphonist]]''<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]'' | [[Soome]] | [[Pori]] | [[Turu]] | |- | [[:d:Q17409444|Q17409444]] | ''[[:d:Q17409444|Margret Nikolova]]'' | 1928-10-10 | 2026-04-13 | Bulgaaria laulja | [[laulja]] | [[Bulgaaria]] | [[Sofia]] | ''[[:d:Q406863|Tran]]'' | |- | [[:d:Q2161846|Q2161846]] | ''[[:d:Q2161846|Roger Prinzen]]'' | 1969-03-04 | 2026-04-13 | Saksamaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Saksamaa]] | [[Düsseldorf]] | | |- | [[:d:Q238941|Q238941]] | ''[[:d:Q238941|Moya Brennan]]'' | 1952-08-04 | 2026-04-13 | [[Iirimaa|Iirimaa]] [[Laulja|laulja]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]], [[Harfist|harfimängija]], filantroop, [[Helilooja|helilooja]], [[Kitarrist|kitarrist]], [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]] (fl. 1970–2026) (1952–2026) ♀; [[Emmy]], Grammy Award for Best New Age Album; member of [[Clannad]]; child of Leo Brennan; spouse of Pat Farrell, Tim Jarvis | [[laulja]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>[[Harfist|harfimängija]]<br/>''[[:d:Q12362622|filantroop]]''<br/>[[helilooja]]<br/>[[kitarrist]]<br/>[[muusikaprodutsent]] | [[Iirimaa]] | ''[[:d:Q693164|Gaoth Dobhair]]'' | ''[[:d:Q693164|Gaoth Dobhair]]'' | ''[[:d:Q65515376|Q65515376]]'' |- | [[:d:Q255839|Q255839]] | ''[[:d:Q255839|Lyudmila Shevtsova]]'' | 1934-11-26 | 2026-04-13 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] keskmaajooksja, kergejõustiklane (1934–2026) ♀; [[Tööpunalipu orden]], [[NSV Liidu teeneline meistersportlane]], Honored Coach of Ukraine | ''[[:d:Q13381753|keskmaajooksja]]''<br/>''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Taman]] | | |- | [[:d:Q2848861|Q2848861]] | ''[[:d:Q2848861|André de Muralt]]'' | 1931-09-01 | 2026-04-13 | Šveitsi filosoof | [[filosoof]]<br/>[[tõlkija]] | [[Šveits]] | [[Lausanne]] | ''[[:d:Q678769|Monnaz]]'' | |- | [[:d:Q2897858|Q2897858]] | ''[[:d:Q2897858|Bernard Eliade]]'' | 1938 | 2026-04-13 | Prantsusmaa kirjanik | [[kirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | | [[Dijon]] | |- | [[:d:Q29453535|Q29453535]] | ''[[:d:Q29453535|Ilsetraut Hadot]]'' | 1928-12-20 | 2026-04-13 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]]-[[Saksamaa|sakslased]] [[Filosoof|filosoof]], philosophy historian (1928–2026) ♀; Prix François-Millepierres; spouse of Pierre Hadot | [[filosoof]]<br/>''[[:d:Q24265174|philosophy historian]]'' | [[Prantsusmaa]]<br/>[[Saksamaa]] | [[Berliin]] | ''[[:d:Q752189|Limours]]'' | |- | [[:d:Q3036095|Q3036095]] | ''[[:d:Q3036095|Donald K. Tarlton]]'' | 1943-05-12 | 2026-04-13 | [[Kanada|Kanada]] äriinimene, music executive, [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]], [[Helilooja|helilooja]] (1943–2026) ♂; Member of the Order of Canada | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q3089940|Q3089940]]''<br/>[[muusikaprodutsent]]<br/>[[helilooja]] | [[Kanada]] | [[Montréal]] | | |- | [[:d:Q3659636|Q3659636]] | ''[[:d:Q3659636|Carlo Monguzzi]]'' | 1951-09-18 | 2026-04-13 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia]] | [[Milano]] | | |- | [[:d:Q4181336|Q4181336]] | ''[[:d:Q4181336|Valentin Zhukov]]'' | 1937-07-16 | 2026-04-13 | [[Venemaa|venelased]] [[Treener|treener]] (1937–2026) ♂; [[NSV Liidu teeneline treener]], ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk, Honored Physical Culture Worker of the Russian Federation, Honoured coach of the RSFSR, Order "Duslyk", Judge of the All-Union category | [[treener]] | [[Venemaa]] | | | |- | [[:d:Q4226331|Q4226331]] | ''[[:d:Q4226331|Viktor Kozhemyako]]'' | 1935-02-20 | 2026-04-13 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1935–2026) ♂; [[Austuse märk]], [[Rahvaste Sõpruse orden]], [[Tööpunalipu orden]], [[Eeskujuliku töö eest]] | [[ajakirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q4408121|Q4408121]]'' | | |- | [[:d:Q4477291|Q4477291]] | ''[[:d:Q4477291|Gheorghe Urschi]]'' | 1948-01-18 | 2026-04-13 | Moldova näitleja | [[näitleja]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[koomik]]<br/>[[stsenarist]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Moldova]]<br/>[[Rumeenia]] | ''[[:d:Q2437499|Q2437499]]'' | | |- | [[:d:Q4920452|Q4920452]] | ''[[:d:Q4920452|Cees Dam]]'' | 1932-07-31 | 2026-04-13 | Hollandi arhitekt | [[arhitekt]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q3330170|Q3330170]]'' | | |- | [[:d:Q51226660|Q51226660]] | ''[[:d:Q51226660|Winfrid Eisenberg]]'' | 1937-02-14 | 2026-04-13 | [[Pediaater|lastearst]] (1937–2026) ♂ | [[Pediaater|lastearst]] | | [[Hanau]] | | |- | [[:d:Q566507|Q566507]] | ''[[:d:Q566507|Annetta Alexandridis]]'' | 1968 | 2026-04-13 | [[Saksamaa|sakslased]] classical archaeologist, [[Õppejõud|õppejõud]] (1968–2026) ♀; Travel Scholarship of the German Archaeological Institute | ''[[:d:Q15983985|Q15983985]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q5799044|Q5799044]] | ''[[:d:Q5799044|Dante Castro Arrasco]]'' | 1959 | 2026-04-13 | [[Peruu|Peruu]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1959–2026) ♂; Casa de las Américas Prize, Premio Copé | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Peruu]] | [[Callao]] | [[Callao]] | |- | [[:d:Q58177921|Q58177921]] | ''[[:d:Q58177921|Josué López]]'' | 1966-04-18 | 2026-04-13 | Colombia jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Colombia]] | | | |- | [[:d:Q5858449|Q5858449]] | ''[[:d:Q5858449|Felipe Staiti]]'' | 1961-08-29 | 2026-04-13 | [[Argentina|Argentina]] [[Kitarrist|kitarrist]] (1961–2026) ♂; member of Enanitos Verdes | [[kitarrist]] | [[Argentina]] | | ''[[:d:Q44237|Q44237]]'' | |- | [[:d:Q5950207|Q5950207]] | ''[[:d:Q5950207|Juan José Cruz Martínez]]'' | 1952-09-01 | 2026-04-13 | Mehhiko poliitik | [[poliitik]] | [[Mehhiko]] | | | |- | [[:d:Q5955709|Q5955709]] | ''[[:d:Q5955709|Julio Ricardo]]'' | 1933-08-18<br/>1939-01-13<br/>1939-08-18 | 2026-04-13 | Argentina ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q2251335|kooliõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q2986228|Q2986228]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q65305143|Q65305143]] | ''[[:d:Q65305143|Джаманбаев Мураталы Джузумалиевич]]'' | 1952 | 2026-04-13 | [[Professor|professor]] (1952–2026) ♂ | [[professor]] | | | | |- | [[:d:Q7677214|Q7677214]] | ''[[:d:Q7677214|Takao Fujii]]'' | 1943-03-14 | 2026-04-13 | Jaapani poliitik | [[poliitik]] | [[Jaapan]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q813150|Q813150]] | ''[[:d:Q813150|Beate Jessel]]'' | 1962 | 2026-04-13 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Professor|professor]], [[Õppejõud|õppejõud]], landscape designer, landscape ecologist, põllumajandusteadlane, [[Insener|insener]], looduskaitsja (1962–2026) ♀; member of [[Baieri Teaduste Akadeemia]] | [[professor]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q63243363|landscape designer]]''<br/>''[[:d:Q105276855|Q105276855]]''<br/>''[[:d:Q126368762|Q126368762]]''<br/>[[insener]]<br/>''[[:d:Q16060693|Q16060693]]'' | [[Saksamaa]] | [[Stuttgart]] | [[Bern]] | |- | [[:d:Q817764|Q817764]] | ''[[:d:Q817764|Benjamín Castillo Plascencia]]'' | 1945-09-09 | 2026-04-13 | [[Mehhiko|Mehhiko]] katoliku preester, Catholic bishop, bishop of Tabasco, bishop of Celaya, titular bishop, Auxiliary bishop of the Roman Catholic Archdiocese of Guadalajara (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Mehhiko]] | ''[[:d:Q2884370|Ixtlahuacán del Río]]'' | ''[[:d:Q668273|Q668273]]'' | |- | [[:d:Q10452357|Q10452357]] | ''[[:d:Q10452357|Laurie Abrahams]]'' | 1953-04-03 | 2026-04-12 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q123627|Stepney]]'' | | |- | [[:d:Q1078030|Q1078030]] | ''[[:d:Q1078030|Christa Biederbick]]'' | 1940-12-17 | 2026-04-12 | Saksamaa skulptor | [[skulptor]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q5274|Balve]]'' | | |- | [[:d:Q112503076|Q112503076]] | ''[[:d:Q112503076|Gyula Mózsik]]'' | 1938-06-07 | 2026-04-12 | [[Ungari|Ungari]] [[Arst|arst]], internist, gastroenteroloog, [[Bioloog|bioloog]] (1938–2026) ♂ | [[arst]]<br/>''[[:d:Q15924224|internist]]''<br/>''[[:d:Q19280221|gastroenteroloog]]''<br/>[[bioloog]] | [[Ungari]] | ''[[:d:Q794785|Q794785]]'' | | |- | [[:d:Q11720220|Q11720220]] | ''[[:d:Q11720220|Janusz Kamiński]]'' | 1933-11-13 | 2026-04-12 | Poola poliitik | [[riigiametnik]] | [[Poola]] | [[Siedlce]] | | |- | [[:d:Q11985550|Q11985550]] | ''[[:d:Q11985550|Václav Hybš]]'' | 1935-06-03 | 2026-04-12 | [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Dirigent|dirigent]], [[Trompetist|trompetist]], [[Muusik|muusik]] (1935–2026) ♂; Merited Artist of Czechoslovakia, Artis Bohemiae Amicis Medal | [[dirigent]]<br/>[[trompetist]]<br/>[[muusik]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Police nad Metují]] | | |- | [[:d:Q1222846|Q1222846]] | ''[[:d:Q1222846|Dieter Seitzer]]'' | 1933-04-17 | 2026-04-12 | Saksamaa ülikooli õppejõud | [[õppejõud]]<br/>[[elektriinsener]] | [[Saksamaa]] | [[Tübingen]] | | |- | [[:d:Q123752058|Q123752058]] | ''[[:d:Q123752058|Olicia Ribeiro Silva]]'' | 2026-05-11 | 2026-04-12 | Person (2026–2026) ♀; child of Abadio Ribeiro Nabhan, Sebastiana Paes de Oliveira; spouse of Antônio Silva | | | | [[Campo Grande]] | |- | [[:d:Q12377101|Q12377101]] | [[Toomas Muru]] | 1960-10-15 | 2026-04-12 | eesti kultuuritegelane | ''[[:d:Q47090899|Q47090899]]'' | [[Eesti]] | [[Tartu]] | | |- | [[:d:Q130337095|Q130337095]] | ''[[:d:Q130337095|Aldo Cacioppo]]'' | 1944-07-14 | 2026-04-12 | [[Itaalia|Itaalia]] korvpallitreener (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]'' | [[Itaalia]] | [[Alcamo vald]] | | |- | [[:d:Q131546649|Q131546649]] | ''[[:d:Q131546649|Dan Artimon]]'' | 1966-06-17 | 2026-04-12 | [[Poliitik|poliitik]], member of the Chamber of Deputies of Romania (1966–2026) ♂ | [[poliitik]] | | [[Arad]] | | |- | [[:d:Q139257197|Q139257197]] | ''[[:d:Q139257197|Antonio Vercher Noguera]]'' | 1954 | 2026-04-12 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Prokurör|prokurör]] (1954–2026) ♂ | [[prokurör]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q299417|Tavernes de la Valldigna]]'' | | |- | [[:d:Q139269881|Q139269881]] | ''[[:d:Q139269881|Dominic Frimpong]]'' | 2005-08-28 | 2026-04-12 | Ghana jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Ghana]] | [[Accra]] | ''[[:d:Q7071118|Nyinahin]]'' | ''[[:d:Q4808889|Assin Foso]]'' |- | [[:d:Q139382707|Q139382707]] | ''[[:d:Q139382707|Lucy Kalanzi]]'' | | 2026-04-12 | [[Uganda|Uganda]] äriinimene, [[Ettevõtja|ettevõtja]] (†2026) ♀ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[ettevõtja]] | [[Uganda]] | | | |- | [[:d:Q1511800|Q1511800]] | ''[[:d:Q1511800|Gerhard Hradil]]'' | 1928-10-28 | 2026-04-12 | [[Austria|Austria]] [[Teoloog|teoloog]], katoliku preester, [[Abt]] (1928–2026) ♂ | [[teoloog]]<br/>''[[:d:Q250867|katoliku preester]]'' | [[Austria]] | [[Viin]] | ''[[:d:Q94742434|Q94742434]]'' | |- | [[:d:Q1555313|Q1555313]] | ''[[:d:Q1555313|Hans Lafrenz]]'' | 1938-05-14 | 2026-04-12 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | [[Hamburg]] | | |- | [[:d:Q15841610|Q15841610]] | ''[[:d:Q15841610|Raimund Hug]]'' | 1935-04-17 | 2026-04-12 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Muusik|muusik]], kirikumuusik, [[Koorijuht|koorijuht]], [[Dirigent|dirigent]] (1935–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany | [[muusik]]<br/>''[[:d:Q355493|kirikumuusik]]''<br/>[[koorijuht]]<br/>[[dirigent]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q527783|Stühlingen]]'' | | |- | [[:d:Q15975373|Q15975373]] | ''[[:d:Q15975373|Yves Tenret]]'' | 1948-07-26 | 2026-04-12 | [[Belgia|Belgia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], raadiosaatejuht, kunstiajaloolane, [[Õpetaja|õpetaja]] (1948–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[õpetaja]] | [[Belgia]] | ''[[:d:Q9005|Brussels metropolitan area]]'' | [[Pariisi XVIII ringkond|Pariisi 18. ringkond]] | |- | [[:d:Q17600417|Q17600417]] | ''[[:d:Q17600417|Alonso López]]'' | 1957-05-27 | 2026-04-12 | Colombia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Colombia]] | ''[[:d:Q235190|Q235190]]'' | | |- | [[:d:Q30032084|Q30032084]] | ''[[:d:Q30032084|Alan Livingston]]'' | 1952-01 | 2026-04-12 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Poliitik|poliitik]], Mayor of Waipa (1952–2026) ♂; Officer of the New Zealand Order of Merit | [[poliitik]] | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q3367014|Q3367014]] | ''[[:d:Q3367014|Frank Stack]]'' | 1937-10-31 | 2026-04-12 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] koomiksikunstnik, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], etcher, joonistaja, koomiksikunstnik (1937–2026) ♂; Inkpot Award, Will Eisner Hall of Fame | ''[[:d:Q715301|Q715301]]''<br/>[[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q10862983|etcher]]''<br/>''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''<br/>''[[:d:Q1114448|Q1114448]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Houston]] | | |- | [[:d:Q4219268|Q4219268]] | ''[[:d:Q4219268|Patrick Campbell-Lyons]]'' | 1943-07-13 | 2026-04-12 | Iirimaa muusik | [[helilooja]] | [[Iirimaa]] | ''[[:d:Q1828038|Lismore]]'' | | |- | [[:d:Q4452788|Q4452788]] | ''[[:d:Q4452788|Gennady Tafayev]]'' | 1953-11-27 | 2026-04-12 | [[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1953–2026) ♂ | [[teadlane]] | [[Venemaa]] | ''[[:d:Q13565213|Bolshoe Akkozino]]'' | | |- | [[:d:Q462299|Q462299]] | ''[[:d:Q462299|Ursula Donath]]'' | 1931-07-30 | 2026-04-12 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Saksa Demokraatlik Vabariik|saksa demokraatlik vabariik]] kergejõustiklane (1931–2026) ♀; Patriotic Order of Merit in Bronze | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Saldus]] | [[Halle]] | |- | [[:d:Q5337591|Q5337591]] | ''[[:d:Q5337591|Edgardo Roque]]'' | 1938-02-11 | 2026-04-12 | Filipiinide korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Filipiinid]] | ''[[:d:Q54599|Q54599]]'' | | |- | [[:d:Q56259860|Q56259860]] | ''[[:d:Q56259860|Cheng Bushi]]'' | 1930 | 2026-04-12 | [[Hiina|Hiina]] lennundusinsener (1930–2026) ♂ | ''[[:d:Q15895020|Q15895020]]'' | [[Hiina]] | ''[[:d:Q113491729|Liling]]'' | | |- | [[:d:Q5743046|Q5743046]] | ''[[:d:Q5743046|Peter Freudenthal]]'' | 1938-07-06 | 2026-04-12 | Rootsi kunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]] | [[Rootsi]] | [[Norrköping]] | | |- | [[:d:Q7461056|Q7461056]] | ''[[:d:Q7461056|Shafique Ahmed]]'' | 1937-07-16 | 2026-04-12 | Bangladeshi poliitik | [[poliitik]] | [[Bangladesh]]<br/>[[Briti India]]<br/>[[Pakistan]] | ''[[:d:Q1006296|Cumilla]]'' | | |- | [[:d:Q86743560|Q86743560]] | ''[[:d:Q86743560|João Magalhães Pereira]]'' | 1942 | 2026-04-12 | [[Portugal|Portugal]] laulusõnade kirjutaja (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]'' | [[Portugal]] | | | |- | [[:d:Q96864|Q96864]] | ''[[:d:Q96864|Leo Nowak]]'' | 1929-03-17 | 2026-04-12 | [[Saksamaa|sakslased]] katoliku preester, Catholic bishop, Bishop of the Roman Catholic Diocese of Magdeburg, titular bishop, apostolic administrator (1929–2026) ♂; Commander's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Order of Merit of Saxony-Anhalt | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Saksamaa]] | [[Magdeburg]] | [[Magdeburg]] | |- | [[:d:Q38393|Q38393]] | ''[[:d:Q38393|Asha Bhosle]]'' | 1933-09-08 | 2026-04-12 | India laulja | [[näitleja]]<br/>[[laulja]]<br/>[[kitarrist]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q1755412|playback singer]]'' | [[Briti India]]<br/>[[India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | ''[[:d:Q429215|Sangli]]'' | [[Mumbai]] | |- | [[:d:Q100387296|Q100387296]] | ''[[:d:Q100387296|Cleighten Cornelius]]'' | 1976-06-02 | 2026-04-11 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kriketimängija, winegrower (1976–2026) ♂ | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]''<br/>''[[:d:Q897317|Q897317]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[Christchurch]] | ''[[:d:Q883831|Q883831]]'' | |- | [[:d:Q101273|Q101273]] | ''[[:d:Q101273|Reinhold Wittig]]'' | 1937-01-02 | 2026-04-11 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Ettevõtja|ettevõtja]], non-fiction writer, [[Geoloog|geoloog]], board game designer, [[Skulptor|skulptor]] (1937–2026) ♂; Medal of Honor of Göttingen City | [[ettevõtja]]<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''<br/>[[geoloog]]<br/>''[[:d:Q1544133|Q1544133]]''<br/>[[skulptor]] | [[Saksamaa]] | [[Göttingen]] | [[Göttingen]] | |- | [[:d:Q11106090|Q11106090]] | ''[[:d:Q11106090|John Dalgleish Donaldson]]'' | 1941-09-05 | 2026-04-11 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]]-[[Austraalia|austraalia]] [[Matemaatik|matemaatik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1941–2026) ♂; Grand Cross of the Order of the Dannebrog; child of Peter Donaldson, Mary Dalgleish; spouse of Henrietta Clark Donaldson, Susan Moody | [[matemaatik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Suurbritannia]]<br/>[[Austraalia]] | ''[[:d:Q1013257|Cockenzie and Port Seton]]'' | [[Hobart]] | |- | [[:d:Q1248473|Q1248473]] | ''[[:d:Q1248473|Klaus Zöll]]'' | 1943 | 2026-04-11 | [[Saksamaa|sakslased]] käsipallur (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q12840545|käsipallur]]'' | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q12858652|Q12858652]] | ''[[:d:Q12858652|John Nolan]]'' | 1938-05-22 | 2026-04-11 | Suurbritannia näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Suurbritannia]] | [[London]] | | |- | [[:d:Q131465273|Q131465273]] | ''[[:d:Q131465273|Xushnudbek Avilov]]'' | 1998-08-04 | 2026-04-11 | Usbekistani jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Usbekistan]] | [[Taškent]] | [[Taškent]] | |- | [[:d:Q13460963|Q13460963]] | ''[[:d:Q13460963|Vija Vētra]]'' | 1923-02-06 | 2026-04-11 | läti tantsija ja koreograaf | [[tantsija]]<br/>''[[:d:Q2490358|Q2490358]]'' | [[Läti]]<br/>[[Austraalia]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | [[Riia]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q13468200|Q13468200]] | ''[[:d:Q13468200|Niat Njifenji Marcel]]'' | 1934-10-26 | 2026-04-11 | Kameruni poliitik | [[insener]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[minister]] | [[Kamerun]] | ''[[:d:Q2449186|Q2449186]]'' | ''[[:d:Q7894957|University Teaching Hospital of Yaounde]]'' | |- | [[:d:Q136405535|Q136405535]] | ''[[:d:Q136405535|Ulrich Roth]]'' | 1935-04-18 | 2026-04-11 | [[Šveits|Šveits]] [[Arhitekt|arhitekt]] (1935–2026) ♂ | [[arhitekt]] | [[Šveits]] | [[Aarau]] | | |- | [[:d:Q137641183|Q137641183]] | ''[[:d:Q137641183|Amivi Homawoo]]'' | 1975-04-05 | 2026-04-11 | Togo maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[skulptor]]<br/>''[[:d:Q4011400|videomaker]]''<br/>[[disainer]] | [[Togo]] | [[Lomé]] | [[Lomé]] | |- | [[:d:Q139279835|Q139279835]] | ''[[:d:Q139279835|Azhar Sunayqrah]]'' | 1960-07-01 | 2026-04-11 | [[Alžeeria|Alžeeria]] [[Ulama]], jutlustaja, [[Õpetaja|õpetaja]] (1960–2026) ♂ | [[Ulama]]<br/>''[[:d:Q432386|jutlustaja]]''<br/>[[õpetaja]] | [[Alžeeria]] | [[Alžiir]] | [[Alžiir]] | |- | [[:d:Q139386829|Q139386829]] | ''[[:d:Q139386829|Marian Cygan]]'' | 1940-06-30 | 2026-04-11 | [[Poola|poolakad]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Poola]] | [[Kraków]] | [[Kraków]] | |- | [[:d:Q139494560|Q139494560]] | ''[[:d:Q139494560|Maria Emília Brederode dos Santos]]'' | 1942-03-21 | 2026-04-11 | [[Portugal|Portugal]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1942–2026) ♀ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q2883431|Campo de Ourique]]'' | [[Lissabon]] | |- | [[:d:Q139553344|Q139553344]] | ''[[:d:Q139553344|Rowli]]'' | 2002 | 2026-04-11 | [[Saksamaa|sakslased]] person (2002–2026) ♂ | | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q14541797|Q14541797]] | ''[[:d:Q14541797|Vojtěch Broža]]'' | 1935-06-14 | 2026-04-11 | [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], hydraulic engineer, non-fiction writer, textbook writer, [[Õppejõud|õppejõud]] (1935–2026) ♂ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>''[[:d:Q1651055|Q1651055]]''<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''<br/>''[[:d:Q37868118|textbook writer]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Olomouc]] | | |- | [[:d:Q2076777|Q2076777]] | ''[[:d:Q2076777|Peter Lynn]]'' | 1946 | 2026-04-11 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] leiutaja (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q205375|leiutaja]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q724923|Ashburton]]'' | |- | [[:d:Q2140500|Q2140500]] | ''[[:d:Q2140500|Reiner Wirsching]]'' | 1963-01-18 | 2026-04-11 | Saksamaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q872101|Q872101]]'' | | |- | [[:d:Q2188554|Q2188554]] | ''[[:d:Q2188554|Sonja Barend]]'' | 1940-02-29 | 2026-04-11 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] telesaatejuht, saatejuht (1940–2026) ♀; Ere-Zilveren Nipkowschijf, Officer of the Order of Orange-Nassau; spouse of Ralph Inbar, Abel Cahen | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q13590141|saatejuht]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Amsterdam]] | [[Amsterdam]] | |- | [[:d:Q24076296|Q24076296]] | ''[[:d:Q24076296|Yvonne Hjerting]]'' | 1939-03-17 | 2026-04-11 | [[Rootsi|rootslased]]-[[Norra|norralased]] xylographer, graafik (1939–2026) ♀; spouse of Dag Rødsand | ''[[:d:Q1437754|xylographer]]''<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]'' | [[Rootsi]]<br/>[[Norra]] | [[Göteborg]] | [[Oslo]] | |- | [[:d:Q331307|Q331307]] | ''[[:d:Q331307|Mike Westbrook]]'' | 1936-03-21 | 2026-04-11 | Suurbritannia pianist | [[pianist]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>[[dirigent]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q64116|Q64116]]'' | ''[[:d:Q7374110|Royal Devon and Exeter Hospital]]'' | |- | [[:d:Q3940683|Q3940683]] | ''[[:d:Q3940683|Romano Luperini]]'' | 1940-12-06 | 2026-04-11 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Poliitik|poliitik]], kirjanduskriitik, italianist, blogija, esseist, [[Õppejõud|õppejõud]] (1940–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>''[[:d:Q61790670|italianist]]''<br/>''[[:d:Q8246794|blogija]]''<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia]] | [[Lucca]] | [[Siena]] | |- | [[:d:Q462737|Q462737]] | [[Hüsamettin Cindoruk]] | 1933-06-08 | 2026-04-11 | [[Türgi|Türgi]] [[Poliitik|poliitik]], [[Advokaat|advokaat]], member of the Grand National Assembly of Turkey, chair of the Democratic Party of Turkey, Leader of True path party, Speaker of the Grand National Assembly of Turkey (1933–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Türgi]] | [[İzmir]] | [[İstanbul]] | ''[[:d:Q29635|Zincirlikuyu Cemetery]]'' |- | [[:d:Q5993210|Q5993210]] | ''[[:d:Q5993210|Manuel Gurría Ordóñez]]'' | 1931-10-31 | 2026-04-11 | Mehhiko poliitik | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Mehhiko]] | [[Villahermosa]] | [[México]] | |- | [[:d:Q6838162|Q6838162]] | ''[[:d:Q6838162|Mick Erwin]]'' | 1943-06-06 | 2026-04-11 | Australian rules football player, Australian rules football coach (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]''<br/>''[[:d:Q50214236|Australian rules football coach]]'' | | | | |- | [[:d:Q7149343|Q7149343]] | ''[[:d:Q7149343|Paul Berry]]'' | 1958-04-08 | 2026-04-11 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1958–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Oxford]] | | |- | [[:d:Q7181904|Q7181904]] | ''[[:d:Q7181904|Phil Garner]]'' | 1949-04-30 | 2026-04-11 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2789813|Jefferson City]]'' | ''[[:d:Q982421|Q982421]]'' | |- | [[:d:Q7606506|Q7606506]] | ''[[:d:Q7606506|Stefanos Borbokis]]'' | 1966-09-26 | 2026-04-11 | Kreeka jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q206957|Q206957]]'' | ''[[:d:Q206957|Q206957]]'' | |- | [[:d:Q7649895|Q7649895]] | ''[[:d:Q7649895|Sutan Harhara]]'' | 1952-08-19 | 2026-04-11 | Indoneesia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Indoneesia]] | [[Jakarta]] | ''[[:d:Q10128|South Tangerang]]'' | |- | [[:d:Q8248633|Q8248633]] | ''[[:d:Q8248633|Blanca Serra i Puig]]'' | 1943-12-20 | 2026-04-11 | [[Hispaania|Hispaania]] keeleteadlane, [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Õpetaja|õpetaja]], political activist (1943–2026) ♀; Premi Pompeu Fabra al voluntariat lingüístic, Premi Martí Gasull i Roig - especial del jurat; member of Assemblea de Catalunya, Intersindical-CSC, Assemblea Nacional Catalana, Centre d'Estudis Unitat Popular; child of Josep de Calassanç Serra i Ràfols, Isabel Puig i Pardellà | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q11499147|Q11499147]]'' | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q85431745|Q85431745]] | ''[[:d:Q85431745|Diogo Ramada Curto]]'' | 1959-04-22 | 2026-04-11 | Portugali ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q66581878|sotsiaalantropoloog]]'' | [[Portugal]] | [[Lissabon]] | | |- | [[:d:Q86925|Q86925]] | ''[[:d:Q86925|Ilse von Alpenheim]]'' | 1927-02-11 | 2026-04-11 | Austria pianist | [[pianist]] | [[Šveits]]<br/>[[Austria]] | [[Innsbruck]] | ''[[:d:Q69765|Muri bei Bern]]'' | |- | [[:d:Q87349695|Q87349695]] | ''[[:d:Q87349695|May Angeli]]'' | 1937-08-08 | 2026-04-11 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] lastekirjanik, [[Illustreerija|illustraator]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Graafik (kunstnik)|graafik]] (1937–2026) ♀; grand prix de l'Illustration | ''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]''<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[Graafik (kunstnik)|graafik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Clichy vald|Clichy]] | | |- | [[:d:Q95765384|Q95765384]] | ''[[:d:Q95765384|Walter Schal]]'' | 1932-10-24 | 2026-04-11 | [[Keemik|keemik]], [[Insener|insener]], [[Geoloog|geoloog]] (1932–2026) ♂ | [[keemik]]<br/>[[insener]]<br/>[[geoloog]] | | | | ''[[:d:Q264503|Wildberg]]'' |- | [[:d:Q96472839|Q96472839]] | ''[[:d:Q96472839|Igor Titkovski]]'' | 1956-02-20 | 2026-04-11 | Valgevene ajaloolane | [[koduloolane]]<br/>[[arhivaar]]<br/>''[[:d:Q11486702|arhitektuuriajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]'' | | [[Asipovičy]] | | |- | [[:d:Q99398833|Q99398833]] | ''[[:d:Q99398833|Pedro Beltrán]]'' | 1930-02-15 | 2026-04-11 | Colombia muusik | [[muusik]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[flötist]] | [[Colombia]] | ''[[:d:Q1576337|Talaigua Nuevo]]'' | | |- | [[:d:Q99484451|Q99484451]] | ''[[:d:Q99484451|Jacques Witt]]'' | 1958 | 2026-04-11 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] kujutav kunstnik, press photographer (1958–2026) ♂ | ''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>''[[:d:Q111280776|press photographer]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Strasbourg]] | | |- | [[:d:Q10389200|Q10389200]] | ''[[:d:Q10389200|Vojtěch Adam]]'' | 1950-09-12 | 2026-04-10 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]]-[[Tšehhi|tšehhi]] [[Arst|arst]], [[Poliitik|poliitik]], [[Kirurg|kirurg]], South Moravian Region Assembly member, Member of the Chamber of Deputies of the Parliament of the Czech Republic, mayor of a place in the Czech Republic, member of a Czech municipal council (1950–2026) ♂ | [[arst]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[kirurg]] | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | [[Ivančice]] | | |- | [[:d:Q107432049|Q107432049]] | ''[[:d:Q107432049|Peter Nworie Chukwu]]'' | 1965-11-05 | 2026-04-10 | [[Nigeeria|Nigeeria]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop (1965–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Nigeeria]] | | | |- | [[:d:Q110290222|Q110290222]] | ''[[:d:Q110290222|Yevhen Shpak]]'' | 1951-04-01 | 2026-04-10 | [[Ukraina|ukrainlane]] person (1951–2026) ♂ | | [[Ukraina]] | ''[[:d:Q2686721|Oleksyntsi]]'' | | |- | [[:d:Q111264349|Q111264349]] | ''[[:d:Q111264349|William Leon McBride]]'' | 1938-01-19 | 2026-04-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] philosopher of law, political philosopher (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q23760244|Q23760244]]''<br/>''[[:d:Q18930007|Q18930007]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q112758631|Q112758631]] | ''[[:d:Q112758631|Gerd Engel]]'' | 1934-06-02 | 2026-04-10 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Meremees|meremees]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1934–2026) ♂ | [[meremees]]<br/>[[kirjanik]] | [[Saksamaa]] | [[Osterode am Harz]] | [[Kiel]] | |- | [[:d:Q11577055|Q11577055]] | ''[[:d:Q11577055|Yōsuke Tamori]]'' | 1951 | 2026-04-10 | [[Jaapan|Jaapan]] mangaka (1951–2026) ♂ | ''[[:d:Q191633|mangaka]]'' | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q117095439|Q117095439]] | ''[[:d:Q117095439|Magaly Achach Solís]]'' | 1955-03-04 | 2026-04-10 | Mehhiko poliitik | [[poliitik]] | [[Mehhiko]] | ''[[:d:Q4453846|Tecoh]]'' | [[Cancún]] | |- | [[:d:Q12368793|Q12368793]] | [[Lilia Sink]] | 1941-06-06 | 2026-04-10 | Eesti maalikunstnik | [[skulptor]]<br/>[[maalikunstnik]] | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q4230933|Konnu]]'' | | |- | [[:d:Q1329618|Q1329618]] | [[Eliot Engel]] | 1947-02-18 | 2026-04-10 | Ameerika poliitik ja aseesimees | [[poliitik]]<br/>[[õpetaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q136443061|Q136443061]] | ''[[:d:Q136443061|Sharon Hawke]]'' | 1962 | 2026-04-10 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Filmioperaator|filmioperaator]], teleprodutsent (1962–2026) ♀; child of Joe Hawke | [[filmioperaator]]<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[Auckland]] | | |- | [[:d:Q1364708|Q1364708]] | ''[[:d:Q1364708|Walter Grahammer]]'' | 1953-08-19 | 2026-04-10 | Austria diplomaat | [[diplomaat]] | [[Austria]] | [[Lustenau]] | | |- | [[:d:Q139145849|Q139145849]] | ''[[:d:Q139145849|Гомон Сергій Петрович]]'' | 1959-09-14 | 2026-04-10 | [[Laulja|laulja]] (1959–2026) ♂ | [[laulja]] | | | | |- | [[:d:Q139148716|Q139148716]] | ''[[:d:Q139148716|Olga Carrión]]'' | 1974 | 2026-04-10 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], [[Direktor|direktor]] (1974–2026) ♀ | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | [[Sevilla]] | [[Sevilla]] | |- | [[:d:Q139203486|Q139203486]] | ''[[:d:Q139203486|Yuras Neratok]]'' | 1961-09-19 | 2026-04-10 | [[Valgevene|Valgevene]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Arhitekt|arhitekt]] (1961–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[arhitekt]] | [[Valgevene]] | ''[[:d:Q21625287|Bajary]]'' | [[Minsk]] | |- | [[:d:Q139377977|Q139377977]] | ''[[:d:Q139377977|Matt Arnold]]'' | 1976 | 2026-04-10 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Disainer|disainer]] (1976–2026) ♂ | [[disainer]] | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q25661977|Lower Moutere]]'' | |- | [[:d:Q139408779|Q139408779]] | ''[[:d:Q139408779|Patricia McLean]]'' | 1958 | 2026-04-10 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] strategist, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Toimetaja|toimetaja]] (1958–2026) ♀ | ''[[:d:Q7621877|strategist]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[toimetaja]] | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q139411221|Q139411221]] | ''[[:d:Q139411221|Thyra Uhde]]'' | 1990-12-21 | 2026-04-10 | Person (1990–2026) ♀ | | | | | |- | [[:d:Q1400764|Q1400764]] | ''[[:d:Q1400764|Katalin Vadkerty]]'' | 1928-04-21 | 2026-04-10 | Slovakkia ajaloolane | [[ajaloolane]] | [[Slovakkia]] | [[Nové Zámky]] | | |- | [[:d:Q15438360|Q15438360]] | ''[[:d:Q15438360|Marianne Lederer]]'' | 1934 | 2026-04-10 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] translation researcher, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Tõlk|tõlk]], directeur de l'École supérieure d'interprètes et de traducteurs (1934–2026) ♀ | ''[[:d:Q49199851|translation researcher]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[tõlk]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | | |- | [[:d:Q1582263|Q1582263]] | ''[[:d:Q1582263|Hans Scheib]]'' | 1949-06-10 | 2026-04-10 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Skulptor|skulptor]], filmioperaator, graafik, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Illustreerija|illustraator]], kujutav kunstnik (1949–2026) ♂ | [[skulptor]]<br/>''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]'' | [[Saksamaa]] | [[Potsdam]] | | |- | [[:d:Q1612751|Q1612751]] | ''[[:d:Q1612751|Gerry Ward]]'' | 1941-09-06 | 2026-04-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (fl. 1963–1967) (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Bronx]] | | |- | [[:d:Q16405288|Q16405288]] | [[Vootele Hansen]] | 1962-01-19 | 2026-04-10 | eesti poliitik, geograaf ja õpetaja | [[poliitik]]<br/>[[geograaf]]<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q16060693|Q16060693]]'' | [[Eesti]] | [[Tallinn]] | [[Tallinn]] | |- | [[:d:Q2172125|Q2172125]] | ''[[:d:Q2172125|Rudi Schmitt]]'' | 1928-01-08 | 2026-04-10 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | [[Frankfurt]] | | |- | [[:d:Q2546515|Q2546515]] | ''[[:d:Q2546515|William Edwin Franklin]]'' | 1930-05-03 | 2026-04-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop, titular bishop, auxiliary bishop (1930–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1926396|Parnell]]'' | [[Davenport]] | |- | [[:d:Q27635856|Q27635856]] | ''[[:d:Q27635856|Theresa Claesson]]'' | 1971-09-11 | 2026-04-10 | [[Rootsi|rootslased]] käsipallur (1971–2026) ♀ | ''[[:d:Q12840545|käsipallur]]'' | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q602574|Lysekil]]'' | | |- | [[:d:Q3093534|Q3093534]] | ''[[:d:Q3093534|Gabor Szilasi]]'' | 1928-02-03 | 2026-04-10 | Kanada fotograaf | [[fotograaf]] | [[Ungari]]<br/>[[Kanada]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q3805521|Q3805521]] | ''[[:d:Q3805521|Jacek Magiera]]'' | 1977-01-01 | 2026-04-10 | Poola jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Poola]] | [[Częstochowa]] | [[Wrocław]] | ''[[:d:Q2790054|Q2790054]]'' |- | [[:d:Q3847084|Q3847084]] | ''[[:d:Q3847084|Maria Agostina Pellegatta]]'' | 1938-09-18 | 2026-04-10 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q40202|Cassano Magnago]]'' | | |- | [[:d:Q4118522|Q4118522]] | ''[[:d:Q4118522|Kūlīt al-Khūrī]]'' | 1931 | 2026-04-10 | Süüria kirjanik | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[proosakirjanik]] | ''[[:d:Q26234937|First Syrian Republic]]''<br/>[[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Süüria]] | [[Damaskus]] | [[Damaskus]] | |- | [[:d:Q4175674|Q4175674]] | ''[[:d:Q4175674|Vladimir Enisherlov]]'' | 1940-12-26 | 2026-04-10 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Kirjanik|kirjanik]], kirjanduskriitik, kirjandusteadlane, publitsist, bibliofiil, man of letters (1940–2026) ♂; [[Sõpruse orden]]; member of [[NSV Liidu Kirjanike Liit]]; child of Пётр Николаевич Енишерлов | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>''[[:d:Q18120029|Q18120029]]''<br/>''[[:d:Q11499929|man of letters]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q4976571|Q4976571]] | ''[[:d:Q4976571|Browning Nagle]]'' | 1968-04-29 | 2026-04-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1968–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Philadelphia]] | [[Louisville]] | |- | [[:d:Q49954494|Q49954494]] | ''[[:d:Q49954494|Juriy Aleksandrovitsj Nazarov]]'' | 1940-08-22 | 2026-04-10 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1940–2026) ♂; [[Tööpunalipu orden]], [[Austuse märk]], "Teenete eest Isamaa ees" IV järgu orden, VDNKh gold medal, Народный учитель Российской Федерации, Honored School Teacher of the RSFSR | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q20122061|Q20122061]]'' | [[Volgograd]] | |- | [[:d:Q5191540|Q5191540]] | ''[[:d:Q5191540|Csaba Kuzma]]'' | 1954-11-20 | 2026-04-10 | [[Ungari|Ungari]] poksija (1954–2026) ♂ | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Ungari]] | [[Tatabánya]] | | |- | [[:d:Q5277901|Q5277901]] | ''[[:d:Q5277901|Dinah Christie]]'' | 1942-12-29 | 2026-04-10 | [[Kanada|Kanada]] [[Laulja|laulja]], [[Näitleja|näitleja]] (1942–2026) ♀; child of Robert Christie | [[laulja]]<br/>[[näitleja]] | [[Kanada]] | [[London]] | | |- | [[:d:Q5686366|Q5686366]] | ''[[:d:Q5686366|Sir Hayden Phillips]]'' | 1943-02-09 | 2026-04-10 | [[Riigiametnik|riigiametnik]] (1943–2026) ♂; Knight Grand Cross of the Order of the Bath, Knight Commander of the Order of the Bath, Companion of the Order of the Bath; spouse of Laura Claire Grenfell | [[riigiametnik]] | | | | |- | [[:d:Q61069851|Q61069851]] | ''[[:d:Q61069851|Ferenc Jancsik]]'' | 1946-01-12 | 2026-04-10 | Ungari näitleja | [[näitleja]] | [[Ungari]] | ''[[:d:Q1233466|Q1233466]]'' | [[Gyula]] | |- | [[:d:Q61142118|Q61142118]] | ''[[:d:Q61142118|María Elena Otegui]]'' | 1959-04-19 | 2026-04-10 | [[Argentina|Argentina]] teadlane, [[Õppejõud|õppejõud]], põllumajandusinsener (1959–2026) ♀; member of Sociedad Argentina de Fisiología Vegetal, American Society of Agronomy, Crop Science Society of America, National Academy of Agronomy and Veterinary Science | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q10272925|põllumajandusinsener]]'' | [[Argentina]] | | | |- | [[:d:Q63015710|Q63015710]] | ''[[:d:Q63015710|Celeste Dupuy-Spencer]]'' | 1979 | 2026-04-10 | Ameerika Ühendriikide maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q7507828|Q7507828]] | ''[[:d:Q7507828|Sid Krofft]]'' | 1929-07-30 | 2026-04-10 | [[Kanada|Kanada]] nukunäitleja, [[Stsenarist|stsenarist]], teleprodutsent (1929–2026) ♂ | ''[[:d:Q2629392|nukunäitleja]]''<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]'' | [[Kanada]] | [[Montréal]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q7560780|Q7560780]] | ''[[:d:Q7560780|Sonam Wangchuk]]'' | 1964-05-11 | 2026-04-10 | [[India|India]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1964–2026) ♂; Maha Vir Chakra | [[sõjaväelane]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q75682448|Q75682448]] | ''[[:d:Q75682448|Alan Frampton]]'' | 1929-11-02 | 2026-04-10 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] dairy farmer, [[Direktor|direktor]], esimees, [[Õppejõud|õppejõud]], agricultural economist (1929–2026) ♂; Distinguished Companion of the New Zealand Order of Merit, Knight Companion of the New Zealand Order of Merit‎, honoris causa, honorary doctor of Massey University; child of Percy Frederick Frampton, Edith Russell; spouse of Rae Denton | ''[[:d:Q23666894|dairy farmer]]''<br/>[[direktor]]<br/>''[[:d:Q140686|esimees]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q26252897|Q26252897]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q826631|Morrinsville]]'' | ''[[:d:Q5568441|Q5568441]]'' | |- | [[:d:Q89371646|Q89371646]] | ''[[:d:Q89371646|Tasos Ramsis]]'' | 1939-09 | 2026-04-10 | Kreeka näitleja | [[näitleja]] | [[Kreeka]] | [[Véroia]] | [[Véroia]] | |- | [[:d:Q9360163|Q9360163]] | ''[[:d:Q9360163|Chih-Yung Chien]]'' | 1939 | 2026-04-10 | [[Füüsik|füüsik]] (1939–2026) ♂ | [[füüsik]] | | ''[[:d:Q207069|Zizhong County]]'' | [[San Francisco]] | |- | [[:d:Q95379398|Q95379398]] | ''[[:d:Q95379398|Marie Pachtová]]'' | 1932-11-05 | 2026-04-10 | Kujutav kunstnik, [[Folklorist|folklorist]], kollektsionäär, [[Õpetaja|õpetaja]], non-fiction writer (1932–2026) ♀ | ''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>[[folklorist]]<br/>''[[:d:Q3243461|kollektsionäär]]''<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]'' | | ''[[:d:Q11862917|Dědice]]'' | | |- | [[:d:Q101071308|Q101071308]] | ''[[:d:Q101071308|Jimmy Sullivan]]'' | 1982-01-05 | 2026-04-09 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Advokaat|advokaat]], [[Poliitik|poliitik]], Member of the Queensland Legislative Assembly (1982–2026) ♂; child of Terry Sullivan | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Austraalia]] | | ''[[:d:Q7596594|Q7596594]]'' | |- | [[:d:Q104122153|Q104122153]] | ''[[:d:Q104122153|Abdul Hamid Rajoub]]'' | 1958 | 2026-04-09 | [[Jordaania|Jordaania]]-[[Iisrael|iisrael]] [[Spioon]], [[Kokk|kokk]] (1958–2026) ♂ | [[Spioon]]<br/>[[kokk]] | [[Jordaania]]<br/>[[Iisrael]] | ''[[:d:Q2435966|Dura, Hebron]]'' | [[Ashkelon]] | ''[[:d:Q2435966|Dura, Hebron]]'' |- | [[:d:Q105243772|Q105243772]] | ''[[:d:Q105243772|Ward Robinson]]'' | 1937 | 2026-04-09 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kristallograaf, professor, emeriitprofessor (1937–2026) ♂; Fellow of the Royal Society Te Apārangi, Fellow of the New Zealand Institute of Chemistry | ''[[:d:Q15142825|kristallograaf]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q1278898|Christchurch Hospital]]'' | |- | [[:d:Q105243781|Q105243781]] | ''[[:d:Q105243781|Graeme Stevens]]'' | 1932-07-17 | 2026-04-09 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] paleontoloog, teaduse populariseerija (1932–2026) ♂; Fellow of the Royal Society Te Apārangi, Companion of the Queen's Service Order, Hamilton Award | ''[[:d:Q1662561|paleontoloog]]''<br/>''[[:d:Q15143191|Q15143191]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q1015681|Lower Hutt]]'' | |- | [[:d:Q106401838|Q106401838]] | ''[[:d:Q106401838|Naftali Hadas]]'' | 1936 | 2026-04-09 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Kirurg|kirurg]], [[Kirjanik|kirjanik]], military physician, emergency physician (1936–2026) ♂; Medal of Distinguished Service | [[kirurg]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q4002666|military physician]]''<br/>''[[:d:Q336641|emergency physician]]'' | [[Iisrael]] | [[Haifa]] | | |- | [[:d:Q112995106|Q112995106]] | ''[[:d:Q112995106|Algirdas Manyushis]]'' | 1950-07-20 | 2026-04-09 | Venemaa majandusteadlane | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Kaunas]] | | |- | [[:d:Q1353117|Q1353117]] | ''[[:d:Q1353117|Erich Sauer]]'' | 1931-02-17 | 2026-04-09 | Saksamaa skulptor | [[skulptor]] | [[Saksamaa]] | [[Frankenthal]] | | |- | [[:d:Q136352312|Q136352312]] | ''[[:d:Q136352312|Jaroslava Henzel]]'' | 1943 | 2026-04-09 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]]-[[Rootsi|rootslased]] person (1943–2026) ♀; child of František Bohdal, Мария Богдалова | | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Rootsi]] | | | |- | [[:d:Q139069715|Q139069715]] | ''[[:d:Q139069715|Arkady Yanenko]]'' | 1941-02-23 | 2026-04-09 | [[Poliitik|poliitik]] (1941–2026) ♂ | [[poliitik]] | | | | |- | [[:d:Q139105337|Q139105337]] | ''[[:d:Q139105337|Eliahou Abitbol]]'' | 1936-12-21 | 2026-04-09 | Person (1936–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q139256062|Q139256062]] | ''[[:d:Q139256062|Hamdi Ben Rhouma]]'' | 1984 | 2026-04-09 | Uimastikaubitseja (1984–2026) ♂ | ''[[:d:Q10384029|Q10384029]]'' | | [[Tuneesia]] | ''[[:d:Q1240237|Q1240237]]'' | |- | [[:d:Q139378835|Q139378835]] | ''[[:d:Q139378835|Viktor Yakovlev]]'' | 1951-07-25 | 2026-04-09 | [[Näitleja|näitleja]] (1951–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni teeneline kunstnik]] | [[näitleja]] | | [[Ufa]] | [[Pihkva]] | |- | [[:d:Q1634833|Q1634833]] | ''[[:d:Q1634833|Jāky mūr]]'' | 1932-09-24 | 2026-04-09 | Ameerika Ühendriikide korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Philadelphia]] | | |- | [[:d:Q16526751|Q16526751]] | ''[[:d:Q16526751|Angelo Pavan]]'' | 1930-11-17 | 2026-04-09 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q47687|Paese]]'' | | |- | [[:d:Q16576897|Q16576897]] | ''[[:d:Q16576897|Héctor Vargas Haya]]'' | 1928-03-29 | 2026-04-09 | [[Peruu|Peruu]] [[Poliitik|poliitik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], president of the Chamber of Deputies of Peru, Member of the Chamber of Deputies of Peru, member of the Constituent Assembly of Peru (1928–2026) ♂; Grand Cross of the Order of the Sun of Peru‎ | [[poliitik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Peruu]] | ''[[:d:Q3344069|Rioja]]'' | | |- | [[:d:Q16633165|Q16633165]] | ''[[:d:Q16633165|Erik Kruskopf]]'' | 1930-08-29 | 2026-04-09 | [[Soome|soomlased]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Kriitik|kriitik]], kunstiajaloolane, kunstikriitik (1930–2026) ♂; Karl Emil Tollander Prize | [[kirjanik]]<br/>[[kriitik]]<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q4164507|kunstikriitik]]'' | [[Soome]] | [[Helsingi]] | | |- | [[:d:Q16645131|Q16645131]] | ''[[:d:Q16645131|Alla Anatolevna Dokoetsjaeva]]'' | 1935-01-07 | 2026-04-09 | Venemaa kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Nižni Novgorod]] | [[Ufa]] | |- | [[:d:Q16686106|Q16686106]] | ''[[:d:Q16686106|Петров, Юрий Анатольевич]]'' | 1957-04-16 | 2026-04-09 | [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] [[Treener|treener]] (1957–2026) ♂; [[NSV Liidu rahvusvahelise klassi meistersportlane]], [[Venemaa teeneline treener]] | [[treener]] | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Kolomna]] | | |- | [[:d:Q16693174|Q16693174]] | ''[[:d:Q16693174|Valery Rukhledev]]'' | 1948-01-18 | 2026-04-09 | [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] [[Sportlane|sportlane]] (1948–2026) ♂; Honored Physical Culture Worker of the Russian Federation, [[NSV Liidu teeneline meistersportlane]] | [[sportlane]] | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q72373|Zaozyorny]]'' | | |- | [[:d:Q1687580|Q1687580]] | ''[[:d:Q1687580|Jeremy Beecham, Baron Beecham]]'' | 1944-11-17 | 2026-04-09 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], solicitor, member of the House of Lords (1944–2026) ♂; [[Knight Bachelor]] | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q14284|solicitor]]'' | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q16909134|Q16909134]] | ''[[:d:Q16909134|Alekos Loumpardeas]]'' | 1945 | 2026-04-09 | [[Kreeka|Kreeka]] poksija (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Kreeka]] | | | |- | [[:d:Q16976774|Q16976774]] | ''[[:d:Q16976774|Pere Lluís i Font]]'' | 1934-05-01 | 2026-04-09 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Filosoof|filosoof]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kirjanik|kirjanik]], Catholic theologian, member of the Reial Acadèmia de Bones Lletres de Barcelona (1934–2026) ♂; Püha Jüri rist, honorary doctorate of the University of Lleida, Premi d'Honor de les Lletres Catalanes, National Award to the Best Translation, Montserrat Franquesa award on Literature in Translation; member of Reial Acadèmia de Bones Lletres de Barcelona, Philosophy and science sections of the Institut d'Estudis Catalans | [[filosoof]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q98833890|Catholic theologian]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q17184161|Pujalt]]'' | ''[[:d:Q12258|Sabadell]]'' | |- | [[:d:Q2159724|Q2159724]] | ''[[:d:Q2159724|Robin Bridgeman, 3rd Viscount Bridgeman]]'' | 1930-12-05 | 2026-04-09 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], member of the House of Lords (1930–2026) ♂; child of Geoffrey Bridgeman, Mary Meriel Gertrude Talbot; spouse of Harriet Bridgeman | [[poliitik]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q21857057|Q21857057]] | ''[[:d:Q21857057|Gennady Lysyakov]]'' | 1940-11-01 | 2026-04-09 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Filmioperaator|filmioperaator]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1940–2026) ♂; Vasilyev Brothers State Prize of the RSFSR, [[Vene NFSV teeneline kunstitegelane]] | [[filmioperaator]]<br/>[[filmirežissöör]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q16016738|Заворки]]'' | | |- | [[:d:Q316872|Q316872]] | ''[[:d:Q316872|Afrika Bambaataa]]'' | 1957-04-17 | 2026-04-09 | USA DJ | [[diskor]]<br/>''[[:d:Q2252262|räppar]]''<br/>[[muusikaprodutsent]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>[[laulja]]<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]''<br/>[[muusik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | [[Pennsylvania]] | |- | [[:d:Q3528318|Q3528318]] | ''[[:d:Q3528318|C. D. Gopinath]]'' | 1930-03-01 | 2026-04-09 | [[India|India]]-[[Briti India|briti india]]-dominion of india kriketimängija (1930–2026) ♂ | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]'' | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | [[Chennai]] | | |- | [[:d:Q435799|Q435799]] | ''[[:d:Q435799|Kamal Kharazi]]'' | 1944-12-01 | 2026-04-09 | [[Iraani Keisririik|Iraani Keisririik]]-[[Iraan|iraan]] [[Poliitik|poliitik]], Permanent Representative of Iran to the United Nations, [[Iraani välisminister]], Member of the Expediency Discernment Council (1944–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Iraani Keisririik]]<br/>[[Iraan]] | [[Teheran]] | [[Teheran]] | |- | [[:d:Q47122741|Q47122741]] | ''[[:d:Q47122741|Eirwyn George]]'' | 1936 | 2026-04-09 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Luuletaja|luuletaja]] (1936–2026) ♂ | [[luuletaja]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q20007221|Tufton]]'' | | |- | [[:d:Q5932408|Q5932408]] | ''[[:d:Q5932408|Erik Lallerstedt]]'' | 1946-06-23 | 2026-04-09 | [[Rootsi|rootslased]] [[Kokk|kokk]] (1946–2026) ♂; child of Lars-Erik Lallerstedt | [[kokk]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q10659387|S:t Görans church parish]]'' | ''[[:d:Q21667369|Stockholms Oscar]]'' | |- | [[:d:Q6790750|Q6790750]] | ''[[:d:Q6790750|Ari Ben-Menahem]]'' | 1928-11-04 | 2026-04-09 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Füüsik|füüsik]], [[Geoloog|geoloog]] (1928–2026) ♂; child of Moshe Ben-Menahem | [[füüsik]]<br/>[[geoloog]] | [[Iisrael]] | [[Berliin]] | ''[[:d:Q207350|Rehovot]]'' | |- | [[:d:Q7409746|Q7409746]] | ''[[:d:Q7409746|Sammy Forcillo]]'' | 1950-10-08 | 2026-04-09 | Kanada poliitik | [[poliitik]] | [[Kanada]] | | [[Montréal]] | |- | [[:d:Q84720695|Q84720695]] | ''[[:d:Q84720695|Урываев, Леонид Викторович]]'' | 1939-03-09 | 2026-04-09 | [[Teadlane|teadlane]] (1939–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]] | [[teadlane]] | | | | |- | [[:d:Q879495|Q879495]] | [[Björgvin Halldórsson]] | 1951-04-16 | 2026-04-09 | Islandi laulja | [[laulja]]<br/>[[muusik]] | [[Island]] | [[Reykjavík]] | | |- | [[:d:Q928833|Q928833]] | ''[[:d:Q928833|Stephen M. Schwebel]]'' | 1929-03-10 | 2026-04-09 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kohtunik|kohtunik]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Advokaat|advokaat]], President of the International Court of Justice, Vice President of the International Court of Justice, Judge of the International Court of Justice (1929–2026) ♂; Manley-O.-Hudson medal, honorary doctor of the University of Miami | [[kohtunik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[advokaat]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | | |- | [[:d:Q97231025|Q97231025]] | ''[[:d:Q97231025|Miroj Abdulloyev]]'' | 1948-08-15 | 2026-04-09 | [[Tadžikistan|Tadžikistan]] [[Poliitik|poliitik]], esimees (1948–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Tadžikistan]] | ''[[:d:Q2565327|Muminobod District]]'' | | |- | [[:d:Q106006901|Q106006901]] | ''[[:d:Q106006901|Thomas J. Walker]]'' | 1931-07-24 | 2026-04-08 | Ameerika Ühendriikide entomoloog | ''[[:d:Q3055126|entomoloog]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1268670|Dyersburg]]'' | | |- | [[:d:Q106514741|Q106514741]] | ''[[:d:Q106514741|Juan Cardoso Romero]]'' | 1948-12-31 | 2026-04-08 | Peruu poliitik | [[poliitik]] | [[Peruu]] | | | |- | [[:d:Q106768751|Q106768751]] | ''[[:d:Q106768751|Brian Brooks]]'' | 1937 | 2026-04-08 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] law professor (1937–2026) ♂; Officer of the New Zealand Order of Merit | ''[[:d:Q63677188|law professor]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q115684380|Q115684380]] | ''[[:d:Q115684380|Frédéric Fourmaud]]'' | 1958-08-07 | 2026-04-08 | Person, capitaine de la Confrérie des gardians (1958–2026) ♂; child of Gilbert Fourmaud, Marie Fourmaud; spouse of Anne Fourmaud | | | ''[[:d:Q860003|Saint-Laurent-d'Aigouze]]'' | | ''[[:d:Q110340348|Cimetière de Saint-Laurent-d'Aigouze]]'' |- | [[:d:Q121501912|Q121501912]] | ''[[:d:Q121501912|Yaroslav Chornohuz]]'' | 1963-07-20 | 2026-04-08 | [[Ukraina|ukrainlane]] [[Luuletaja|luuletaja]], bandurist, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Avaliku elu tegelane|avaliku elu tegelane]] (1963–2026) ♂; Prix Mykhaïlo Kotsioubynsky; child of Oleh Chornohuz | [[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q4854747|bandurist]]''<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[avaliku elu tegelane]] | [[Ukraina]] | [[Vinnõtsja]] | | |- | [[:d:Q1288374|Q1288374]] | ''[[:d:Q1288374|Duško Vujošević]]'' | 1959-03-03 | 2026-04-08 | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]-[[Serbia ja Montenegro|serbia ja montenegro]]-[[Serbia|serbia]] jalgpallur, korvpallitreener, korvpallur (1959–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]''<br/>''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Serbia ja Montenegro]]<br/>[[Serbia]] | [[Podgorica]] | [[Belgrad]] | |- | [[:d:Q130773194|Q130773194]] | ''[[:d:Q130773194|Pietro Gargano]]'' | 1943 | 2026-04-08 | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1943–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | | [[Napoli]] | |- | [[:d:Q132944191|Q132944191]] | ''[[:d:Q132944191|Jaap Kloosterman]]'' | 1948-07-01 | 2026-04-08 | Person (1948–2026) ♂ | | | [[Amsterdam]] | ''[[:d:Q26555|Ede]]'' | |- | [[:d:Q1363609|Q1363609]] | ''[[:d:Q1363609|Erwin Zankel]]'' | 1941-04-04 | 2026-04-08 | Austria ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[jurist]] | [[Austria]] | [[Thörl]] | | |- | [[:d:Q137511898|Q137511898]] | ''[[:d:Q137511898|Abass Kaboua]]'' | 1962-04-27 | 2026-04-08 | Togo poliitik | [[poliitik]]<br/>[[insener]] | [[Togo]] | | [[Lomé]] | |- | [[:d:Q1378179|Q1378179]] | [[Šerig-ool Ooržak]] | 1942-07-24 | 2026-04-08 | Venemaa poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q28483134|Shekpeer]]'' | | |- | [[:d:Q139007596|Q139007596]] | ''[[:d:Q139007596|Qamchibek Kenja]]'' | 1946-08-15 | 2026-04-08 | [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1946–2026) ♂; Shukhrat medal | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | | ''[[:d:Q2399845|Izboskan District]]''<br/>[[Andijoni vilajett]]<br/>[[Usbeki NSV]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | |- | [[:d:Q139041732|Q139041732]] | ''[[:d:Q139041732|Ghada Dayekh]]'' | | 2026-04-08 | Liibanoni ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Liibanon]] | | | |- | [[:d:Q139042235|Q139042235]] | ''[[:d:Q139042235|Mohammed Wishah]]'' | | 2026-04-08 | [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (†2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q139043900|Q139043900]] | ''[[:d:Q139043900|Michael Patrick]]'' | | 2026-04-08 | Iirimaa näitleja | [[näitleja]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q139054850|Q139054850]] | ''[[:d:Q139054850|Ali Yusuf Harshi]]'' | | 2026-04-08 | [[Liibanon|Liibanon]] [[Sekretär]] (†2026) ♂ | [[Sekretär]] | [[Liibanon]] | | | |- | [[:d:Q139135291|Q139135291]] | ''[[:d:Q139135291|Elsie Connolly]]'' | 1933-06-25 | 2026-04-08 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] community leader (1933–2026) ♀; Queen's Service Medal | ''[[:d:Q1500610|community leader]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q1349217|Westport]]'' | |- | [[:d:Q139159661|Q139159661]] | ''[[:d:Q139159661|Mohammed Washah]]'' | 1986 | 2026-04-08 | Palestiina ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | ''[[:d:Q4998450|Q4998450]]'' | [[Gaza]] | |- | [[:d:Q139303264|Q139303264]] | ''[[:d:Q139303264|Ilka Popova]]'' | 1946-09-15 | 2026-04-08 | Person, Collaborator of the Bulgarian State Security (1946–2026) ♀ | | | [[Jambol]] | | |- | [[:d:Q1510913|Q1510913]] | ''[[:d:Q1510913|Gerd Winner]]'' | 1936-10-08 | 2026-04-08 | Saksamaa maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[skulptor]]<br/>[[Graafik (kunstnik)|graafik]]<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>[[kunstnik]] | [[Saksamaa]] | [[Braunschweig]] | | |- | [[:d:Q15429138|Q15429138]] | ''[[:d:Q15429138|Efraín Jara Idrovo]]'' | 1926-02-26 | 2026-04-08 | [[Ecuador|Ecuador]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Õpetaja|õpetaja]] (1926–2026) ♂; Premio Eugenio Espejo; member of Academia Ecuatoriana de la Lengua; notable work Sollozo por Pedro Jara | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[õpetaja]] | [[Ecuador]] | ''[[:d:Q54886|Cuenca]]'' | ''[[:d:Q54886|Cuenca]]'' | ''[[:d:Q50842855|Cementerio Patrimonial de Cuenca]]'' |- | [[:d:Q15432123|Q15432123]] | ''[[:d:Q15432123|Richard Becker]]'' | 1926-08-25 | 2026-04-08 | [[Saksamaa|sakslased]] intendant, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1926–2026) ♂; Order of Merit of North Rhine-Westphalia | ''[[:d:Q6491450|intendant]]''<br/>[[ajakirjanik]] | [[Saksamaa]] | [[Stuttgart]] | | |- | [[:d:Q15714093|Q15714093]] | ''[[:d:Q15714093|Charles Delhez]]'' | 1951-10-30 | 2026-04-08 | Belgia sotsioloog | [[sotsioloog]]<br/>''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''<br/>''[[:d:Q352507|hingekarjane]]''<br/>''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Belgia]] | [[Uccle]] | ''[[:d:Q3357775|Ottignies]]'' | |- | [[:d:Q1584662|Q1584662]] | ''[[:d:Q1584662|Harald Ofner]]'' | 1932-10-25 | 2026-04-08 | Austria poliitik | [[poliitik]] | [[Austria]] | [[Viin]] | | |- | [[:d:Q16131052|Q16131052]] | ''[[:d:Q16131052|Yoram Lukov]]'' | 1940-03-29 | 2026-04-08 | Iisraeli maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q1026840|Na'an]]'' | | |- | [[:d:Q18043758|Q18043758]] | ''[[:d:Q18043758|Doug Allan]]'' | 1951-07-17 | 2026-04-08 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Fotograaf|fotograaf]] (1951–2026) ♂; Polar Medal, Fuchs Medal, Briti impeeriumi ordu ohvitser; spouse of Sue Flood | [[fotograaf]] | [[Suurbritannia]] | [[Dunfermline]] | [[Nepal]] | |- | [[:d:Q20658229|Q20658229]] | [[David Kabua]] | 1951-05-26 | 2026-04-08 | [[Marshalli Saared|Marshalli Saared]] [[Poliitik|poliitik]], Minister of Health, [[Marshalli Saarte president]], Minister in Assistance to the President of Marshall Islands (1951–2026) ♂; child of [[Amata Kabua]], Emlain Kabua | [[poliitik]] | [[Marshalli Saared]] | [[Majuro atoll]] | [[Honolulu]] | |- | [[:d:Q2315175|Q2315175]] | ''[[:d:Q2315175|Srećko Bogdan]]'' | 1957-01-05 | 2026-04-08 | [[Horvaatia|Horvaatia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1957–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Horvaatia]] | ''[[:d:Q326952|Mursko Središće]]'' | [[Zagreb]] | |- | [[:d:Q25474719|Q25474719]] | ''[[:d:Q25474719|Altay Cengizer]]'' | 1954 | 2026-04-08 | Türgi diplomaat | | [[Türgi]] | [[İstanbul]] | | |- | [[:d:Q27187275|Q27187275]] | ''[[:d:Q27187275|Kostakis Pieridis]]'' | 1941-04-02 | 2026-04-08 | Küprose jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Küpros]] | ''[[:d:Q6827146|Mia Milia]]'' | | |- | [[:d:Q284951|Q284951]] | [[Imrich Bugár]] | 1955-04-14 | 2026-04-08 | Tšehhoslovakkia kettaheitja | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''<br/>[[sportlane]]<br/>''[[:d:Q13381689|kettaheitja]]'' | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | ''[[:d:Q588113|Ohrady]]'' | [[Praha]] | |- | [[:d:Q28723967|Q28723967]] | ''[[:d:Q28723967|Tayo Tarmadi]]'' | 1943-03-17 | 2026-04-08 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (fl. 1966–) (1943–2026) ♂ | [[sõjaväelane]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q10375|Karawang]]'' | ''[[:d:Q10394|Cimahi]]'' | |- | [[:d:Q3078901|Q3078901]] | ''[[:d:Q3078901|Roger Establet]]'' | 1938-03-12 | 2026-04-08 | Prantsusmaa sotsioloog | [[sotsioloog]]<br/>[[filosoof]]<br/>[[tõlkija]] | [[Prantsusmaa]] | [[Nice]] | ''[[:d:Q640876|Rognes]]'' | |- | [[:d:Q3237484|Q3237484]] | ''[[:d:Q3237484|Leïla Marouane]]'' | 1960-07-20 | 2026-04-08 | [[Alžeeria|Alžeeria]]-[[Prantsusmaa|prantsusmaa]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1960–2026) ♀ | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Alžeeria]]<br/>[[Prantsusmaa]] | [[Jarbah]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q4963822|Q4963822]] | ''[[:d:Q4963822|Brian Garvey]]'' | 1937-07-03 | 2026-04-08 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Kingston upon Hull]] | | |- | [[:d:Q5230338|Q5230338]] | ''[[:d:Q5230338|Davey Lopes]]'' | 1945-05-03 | 2026-04-08 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1945–2026) ♂; Rawlings Gold Glove Award | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q54268|East Providence]]'' | | |- | [[:d:Q5354163|Q5354163]] | ''[[:d:Q5354163|Eldrid Nordbø]]'' | 1942-08-12 | 2026-04-08 | Norra poliitik | [[poliitik]] | [[Norra]] | [[Skieni vald]] | [[Oslo]] | ''[[:d:Q1413698|Vestre kalmistu]]'' |- | [[:d:Q5492924|Q5492924]] | ''[[:d:Q5492924|Joonas Lepistö]]'' | 1982-03-18 | 2026-04-08 | [[Soome|soomlased]] [[Poliitik|poliitik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Muusik|muusik]] (1982–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[muusik]] | [[Soome]] | | | |- | [[:d:Q75358041|Q75358041]] | ''[[:d:Q75358041|Harriet Veryan Elspeth Tailyour]]'' | 1943 | 2026-04-08 | Person (1943–2026) ♀; child of Norman Tailyour; spouse of Sir Watkin Williams-Wynn, 11th Baronet | | | | | |- | [[:d:Q7917368|Q7917368]] | ''[[:d:Q7917368|Vaughn Solomon Schofield]]'' | 1943-10-25 | 2026-04-08 | [[Kanada|Kanada]] [[Poliitik|poliitik]], Lieutenant Governor of Saskatchewan (1943–2026) ♀; Saskatchewan Order of Merit | [[poliitik]] | [[Kanada]] | [[Regina]] | [[Regina]] | |- | [[:d:Q83375088|Q83375088]] | ''[[:d:Q83375088|Fariz Mehdawi]]'' | 1951-10-19 | 2026-04-08 | Palestiina diplomaat | [[poliitik]]<br/>[[diplomaat]] | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | ''[[:d:Q985531|Tulkarm]]'' | ''[[:d:Q7574935|Specialty Hospital, Jordan]]'' | |- | [[:d:Q85308921|Q85308921]] | ''[[:d:Q85308921|Peter Rull Jr.]]'' | 1945-11-23 | 2026-04-08 | Laskesportlane (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q17486376|laskesportlane]]'' | | | | |- | [[:d:Q9116880|Q9116880]] | ''[[:d:Q9116880|Koo Sze-yiu]]'' | 1949 | 2026-04-08 | Person (fl. 1960–) (1949–2026) ♂ | | | [[Guangdong]] | | |- | [[:d:Q9338632|Q9338632]] | ''[[:d:Q9338632|Joseph Siu]]'' | 1953-02-06 | 2026-04-08 | [[Hongkong|Hongkong]] teleprodutsent, [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], telelavastaja, [[Näitleja|näitleja]] (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Hongkong]] | [[Briti Hongkong]] | | |- | [[:d:Q99388631|Q99388631]] | ''[[:d:Q99388631|Peter Sötje]]'' | 1941 | 2026-04-08 | [[Saksamaa|sakslased]] kujutav kunstnik (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]'' | [[Saksamaa]] | [[Rendsburg]] | | |- | [[:d:Q61322|Q61322]] | ''[[:d:Q61322|Mario Adorf]]'' | 1930-09-08 | 2026-04-08 | Saksamaa näitleja | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q20856740|audioraamatu lugeja]]''<br/>[[näitleja]]<br/>[[muusik]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Šveits]] | [[Zürich]] | [[Pariis]] | ''[[:d:Q2972627|Cemetery of Saint-Tropez]]'' |- | [[:d:Q103098274|Q103098274]] | ''[[:d:Q103098274|Klaus Busch]]'' | 1945 | 2026-04-07 | Politoloog (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q1238570|Q1238570]]'' | | [[Brake]] | | |- | [[:d:Q117076019|Q117076019]] | ''[[:d:Q117076019|Edmundo Falé]]'' | 1946-06-24 | 2026-04-07 | Portugali laulja | [[laulja]] | [[Portugal]] | [[Algarve]] | [[Faro (Portugal)|Faro]] | |- | [[:d:Q12004203|Q12004203]] | ''[[:d:Q12004203|Svein Aage Johnsen]]'' | 1956-06-07 | 2026-04-07 | Norra ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | [[Norra]] | [[Skieni vald]] | [[Skieni vald]] | ''[[:d:Q4560772|Borgestad church]]'' |- | [[:d:Q12842881|Q12842881]] | ''[[:d:Q12842881|Matlab Mutallimli]]'' | 1949-05-20 | 2026-04-07 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1949–2026) ♂ | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q5902871|Horavar]]'' | | |- | [[:d:Q1383689|Q1383689]] | ''[[:d:Q1383689|Jim Whittaker]]'' | 1929-02-10 | 2026-04-07 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] alpinist, [[Stsenarist|stsenarist]] (1929–2026) ♂ | ''[[:d:Q9149093|alpinist]]''<br/>[[stsenarist]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Seattle]] | ''[[:d:Q1001828|Port Townsend]]'' | |- | [[:d:Q138967403|Q138967403]] | ''[[:d:Q138967403|Teungku Nyak Sandang]]'' | 1927-02-04 | 2026-04-07 | [[Indoneesia|Indoneesia]] person (1927–2026) ♂; Bintang Jasa Utama | | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q12698244|Mukhan]]''<br/>''[[:d:Q188161|Dutch East Indies]]'' | ''[[:d:Q12695921|Lhuet]]'' | |- | [[:d:Q138974039|Q138974039]] | ''[[:d:Q138974039|Rabi Swain]]'' | 1951-06-13 | 2026-04-07 | [[India|India]] äriinimene, [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]] (1951–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[filmiprodutsent]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q138977418|Q138977418]] | ''[[:d:Q138977418|Seán Ó Laoire]]'' | 1946-07-13 | 2026-04-07 | [[Arhitekt|arhitekt]], urban designer (1946–2026) ♂ | [[arhitekt]]<br/>''[[:d:Q84308440|urban designer]]'' | | | | |- | [[:d:Q139032408|Q139032408]] | ''[[:d:Q139032408|Anatoly Dolmatov]]'' | 1951-01-29 | 2026-04-07 | [[Poliitik|poliitik]] (1951–2026) ♂ | [[poliitik]] | | | | |- | [[:d:Q139591654|Q139591654]] | ''[[:d:Q139591654|J.C.M.D. du Plessis]]'' | 1940-11-25 | 2026-04-07 | [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] leksikograaf (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q14972848|leksikograaf]]'' | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Steynsburg]] | | |- | [[:d:Q1629340|Q1629340]] | ''[[:d:Q1629340|Horst Frerking]]'' | 1934-01-22 | 2026-04-07 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Loomaarst|loomaarst]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1934–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany; member of Burschenschaft Arminia Marburg, Corps Normannia Hannover | [[loomaarst]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Hannover]] | | |- | [[:d:Q1682796|Q1682796]] | ''[[:d:Q1682796|Yanka Rupkina]]'' | 1938-08-15 | 2026-04-07 | [[Bulgaaria|Bulgaaria]] [[Muusik|muusik]], [[Laulja|laulja]], vocalist (fl. 1960–2026) (1938–2026) ♀ | [[muusik]]<br/>[[laulja]]<br/>''[[:d:Q2643890|vocalist]]'' | [[Bulgaaria]] | ''[[:d:Q1076196|Bogdanovo]]'' | [[Sofia]] | |- | [[:d:Q16904163|Q16904163]] | ''[[:d:Q16904163|Eva Ramm]]'' | 1925-11-23 | 2026-04-07 | Norra kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[psühholoog]] | [[Norra]] | [[Bergen]] | | |- | [[:d:Q20393026|Q20393026]] | ''[[:d:Q20393026|Zainab al-Sijini]]'' | 1930-02-10 | 2026-04-07 | [[Egiptuse kuningriik|Egiptuse kuningriik]]-republic of egypt-[[Ühinenud Araabia Vabariik|ühinenud araabia vabariik]]-[[Egiptus|egiptus]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Professor|professor]] (1930–2026) ♀ | [[maalikunstnik]]<br/>[[professor]] | [[Egiptuse kuningriik]]<br/>''[[:d:Q3087763|Republic of Egypt]]''<br/>[[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Egiptus]] | [[Kairo]] | | |- | [[:d:Q28407994|Q28407994]] | ''[[:d:Q28407994|Oscar González Rocha]]'' | | 2026-04-07 | [[Mehhiko|Mehhiko]] ärijuht, ehitusinsener (†2026) ♂ | ''[[:d:Q2961975|ärijuht]]''<br/>''[[:d:Q13582652|ehitusinsener]]'' | [[Mehhiko]] | [[México]] | | |- | [[:d:Q342698|Q342698]] | ''[[:d:Q342698|Mircea Lucescu]]'' | 1945-07-29 | 2026-04-07 | Rumeenia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Rumeenia]] | [[Bukarest]] | [[Bukarest]] | ''[[:d:Q592204|Bellu Cemetery]]'' |- | [[:d:Q364090|Q364090]] | ''[[:d:Q364090|Adolf Scherwitzl]]'' | 1938-06-27 | 2026-04-07 | [[Austria|Austria]] laskesuusataja (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q16029547|laskesuusataja]]'' | [[Austria]] | [[Feistritz an der Gail]] | | |- | [[:d:Q4296986|Q4296986]] | ''[[:d:Q4296986|Ihor Mityukov]]'' | 1952-09-27 | 2026-04-07 | Ukraina diplomaat | [[majandusteadlane]]<br/>[[diplomaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Ukraina]] | [[Kiiev]] | | |- | [[:d:Q4717185|Q4717185]] | ''[[:d:Q4717185|Alex Hilton]]'' | 1964 | 2026-04-07 | [[Kanada|Kanada]] poksija (1964–2026) ♂; child of Dave Hilton, Sr. | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Kanada]] | | | |- | [[:d:Q47488489|Q47488489]] | ''[[:d:Q47488489|Vyacheslav Golishev]]'' | 1951-03-30 | 2026-04-07 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1951–2026) ♂; Order of Friendship | [[majandusteadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Taškent]] | | |- | [[:d:Q533515|Q533515]] | ''[[:d:Q533515|Averil Cameron]]'' | 1940-02-08 | 2026-04-07 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Õppejõud|õppejõud]], historian of classical antiquity (1940–2026) ♀; Dame Commander of the Order of the British Empire, Fellow of the British Academy, Fellow of the Royal Historical Society, Kenyon Medal, Corresponding Fellow of the Medieval Academy of America, Briti impeeriumi ordu komandör, Fellow of the Society of Antiquaries; member of [[Göttingeni Teaduste Akadeemia]], [[Briti Akadeemia]], [[Academia Europaea]], Medieval Academy of America, Royal Historical Society; spouse of Alan Cameron | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q20873384|historian of classical antiquity]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q2070717|Q2070717]]'' | | |- | [[:d:Q56310576|Q56310576]] | ''[[:d:Q56310576|Victor Dragavtsev]]'' | 1935-10-18 | 2026-04-07 | [[Venemaa|venelased]] [[Geneetik|geneetik]] (1935–2026) ♂; [[Sõpruse orden]], [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]]; member of [[Venemaa Teaduste Akadeemia]], Russian Academy of Agricultural Sciences | [[geneetik]] | [[Venemaa]] | [[Sotši]] | | |- | [[:d:Q66972510|Q66972510]] | ''[[:d:Q66972510|Jikei Kitagawa]]'' | 1937-09-12 | 2026-04-07 | [[Jaapan|Jaapan]] religious person (1937–2026) ♀ | ''[[:d:Q3111753|religious person]]'' | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q75318575|Q75318575]] | ''[[:d:Q75318575|Lady Pamela Lemina Gordon]]'' | 1941-12-17 | 2026-04-07 | Person (1941–2026) ♀; child of Douglas Gordon, 12th Marquess of Huntly, Pamela Gordon; spouse of Ian Harry Calthorpe Lawson Johnston | | | | | |- | [[:d:Q89670163|Q89670163]] | ''[[:d:Q89670163|Rainer-Olaf Schultze]]'' | 1945 | 2026-04-07 | Politoloog (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q1238570|Q1238570]]'' | | [[Göttingen]] | | |- | [[:d:Q91967919|Q91967919]] | ''[[:d:Q91967919|Valentina Borisovna Savostyanova]]'' | 1948-09-21 | 2026-04-07 | Venemaa poliitik | [[poliitik]] | [[Venemaa]] | [[Donetsk]] | | |- | [[:d:Q99899334|Q99899334]] | ''[[:d:Q99899334|Christine Ruiz-Picasso]]'' | | 2026-04-07 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] person (†2026) ♀; Grand Cross of the Civil Order of Alfonso X the Wise; spouse of Paulo Ruiz Picasso | | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q10395772|Q10395772]] | ''[[:d:Q10395772|Álvaro Cassuto]]'' | 1938-11-17 | 2026-04-06 | [[Portugal|Portugal]] [[Dirigent|dirigent]], [[Helilooja|helilooja]] (1938–2026) ♂; Grand Officer of the Military Order of Saint James of the Sword; child of Alfonso Cassuto | [[dirigent]]<br/>[[helilooja]] | [[Portugal]] | [[Porto]] | ''[[:d:Q273059|Cascais]]'' | |- | [[:d:Q110551364|Q110551364]] | ''[[:d:Q110551364|José María Salcedo]]'' | 1946-09-12 | 2026-04-06 | [[Hispaania|Hispaania]]-[[Peruu|peruu]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1946–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[filmirežissöör]] | [[Hispaania]]<br/>[[Peruu]] | [[Bilbao]] | [[Lima (Peruu)|Lima]] | |- | [[:d:Q112531458|Q112531458]] | ''[[:d:Q112531458|Adrien-Charles Dana]]'' | 1945 | 2026-04-06 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Kohtunik (sport)|kohtunik]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Jurist|jurist]] (1945–2026) ♂ | [[Kohtunik (sport)|kohtunik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[jurist]] | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q11460611|Q11460611]] | ''[[:d:Q11460611|Kentarō Ogawa]]'' | 1948-07-29 | 2026-04-06 | [[Jaapan|Jaapan]] äriinimene (1948–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Jaapan]] | [[Ishikawa prefektuur]] | | |- | [[:d:Q1161413|Q1161413]] | ''[[:d:Q1161413|Katalin Madarász]]'' | 1934-01-23 | 2026-04-06 | Ungari laulja | [[laulja]] | [[Ungari]] | [[Túrkeve]] | | |- | [[:d:Q11903570|Q11903570]] | ''[[:d:Q11903570|Vladimír Benedikt Holota]]'' | 1922-08-05 | 2026-04-06 | [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Kirjanik|kirjanik]], katoliku preester, [[Esipreester]], [[Illustreerija|illustraator]], [[Humorist|humorist]], religious writer, publitsist (1922–2026) ♂; member of Order of Friars Minor | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>[[Esipreester]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>[[humorist]]<br/>''[[:d:Q24262594|Q24262594]]''<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | ''[[:d:Q12040501|Nebřeziny]]''<br/>[[Plasy]] | | |- | [[:d:Q12287026|Q12287026]] | ''[[:d:Q12287026|Michail Belchev]]'' | 1946-08-13 | 2026-04-06 | [[Bulgaaria|Bulgaaria]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1946–2026) ♂ | [[luuletaja]]<br/>[[filmirežissöör]] | [[Bulgaaria]] | [[Sofia]] | | |- | [[:d:Q122972243|Q122972243]] | ''[[:d:Q122972243|Gwendolyn Chisolm]]'' | 1959 | 2026-04-06 | Person (1959–2026) ♀ | | | | | |- | [[:d:Q126923121|Q126923121]] | [[Majid Khademi]] | | 2026-04-06 | [[Iraan|Iraan]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], Commander of the Intelligence Protection Organization of the Islamic Revolutionary Guard Corps (†2026) ♂ | [[sõjaväelane]] | [[Iraan]] | [[Fārsi provints|Farsi provints]] | [[Teheran]] | |- | [[:d:Q12778496|Q12778496]] | ''[[:d:Q12778496|Viera Hegerová]]'' | 1933-10-09 | 2026-04-06 | [[Tõlkija|tõlkija]], [[Toimetaja|toimetaja]], toimetaja, publitsist (1933–2026) ♀ | [[tõlkija]]<br/>[[toimetaja]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | | [[Banská Bystrica]] | [[Bratislava]] | |- | [[:d:Q13188770|Q13188770]] | ''[[:d:Q13188770|Peter Nissen]]'' | 1957-04-20 | 2026-04-06 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Tõlkija|tõlkija]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Lavastuskunstnik|stsenograaf]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1957–2026) ♂; Fritz Reuter Prize, Heinrich-Schmidt-Barrien-Preis | [[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[Lavastuskunstnik|stsenograaf]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q573015|Bordelum]]'' | | |- | [[:d:Q133407710|Q133407710]] | ''[[:d:Q133407710|Yazdan Mir]]'' | | 2026-04-06 | [[Iraan|Iraan]] luurespetsialist (†2026) ♂ | ''[[:d:Q5121444|luurespetsialist]]'' | [[Iraan]] | | [[Teheran]] | |- | [[:d:Q133745477|Q133745477]] | [[Madis Tuuder]] | 1983-02-26 | 2026-04-06 | eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja | ''[[:d:Q66581878|sotsiaalantropoloog]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q30740797|muinsuskaitsja]]'' | [[Eesti]] | [[Kohtla-Järve]] | | |- | [[:d:Q137424767|Q137424767]] | ''[[:d:Q137424767|Gustavo Velásquez]]'' | 1954-06-07 | 2026-04-06 | [[Ecuador|Ecuador]] [[Laulja|laulja]] (1954–2026) ♂ | [[laulja]] | [[Ecuador]] | | | |- | [[:d:Q138943793|Q138943793]] | ''[[:d:Q138943793|Execution of Ali Fahim]]'' | | 2026-04-06 | Person (†2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q138964184|Q138964184]] | ''[[:d:Q138964184|Vasilis Rizos]]'' | 1978 | 2026-04-06 | [[Kreeka|Kreeka]] ehitusinsener (1978–2026) ♂; child of Dimitris Rizos, Theano Fotiou | ''[[:d:Q13582652|ehitusinsener]]'' | [[Kreeka]] | | | |- | [[:d:Q138971670|Q138971670]] | ''[[:d:Q138971670|Jenny Tan]]'' | | 2026-04-06 | Malaisia laulja | [[laulja]]<br/>[[muusikaprodutsent]] | [[Malaisia]] | | | |- | [[:d:Q138992305|Q138992305]] | ''[[:d:Q138992305|Eleonore Bürcher]]'' | 1948 | 2026-04-06 | [[Šveits|Šveits]]-[[Austria|austria]] filminäitleja, teatrinäitleja, audio drama actor (1948–2026) ♀ | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q1314140|audio drama actor]]'' | [[Šveits]]<br/>[[Austria]] | [[Šveits]] | | |- | [[:d:Q139031298|Q139031298]] | ''[[:d:Q139031298|René Daubenfeld]]'' | 1958-06-08 | 2026-04-06 | [[Luksemburg|Luksemburg]] munitsipaalpoliitik, mayor in Luxembourg (1958–2026) ♂ | ''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]'' | [[Luksemburg]] | | | |- | [[:d:Q139250732|Q139250732]] | ''[[:d:Q139250732|Jaume Montfort i Samà]]'' | No/unknown value | 2026-04-06 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], mayor of Bellcaire d'Urgell (†2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q1900130|Bellcaire d'Urgell]]'' | ''[[:d:Q1900130|Bellcaire d'Urgell]]'' | |- | [[:d:Q139293438|Q139293438]] | ''[[:d:Q139293438|Rainer Schwarz]]'' | | 2026-04-06 | Peakokk, restaurateur (†2026) ♂ | ''[[:d:Q3499072|peakokk]]''<br/>''[[:d:Q3427922|restaurateur]]'' | | [[Klagenfurt am Wörthersee|Klagenfurt]] | ''[[:d:Q852638|Dana Point]]'' | |- | [[:d:Q1445890|Q1445890]] | ''[[:d:Q1445890|Franz-Ludwig Knemeyer]]'' | 1937-05-03 | 2026-04-06 | Saksamaa jurist | [[jurist]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Münster]] | | |- | [[:d:Q15446582|Q15446582]] | ''[[:d:Q15446582|Gerhard Ochs]]'' | 1944 | 2026-04-06 | Saksamaa kirjanik | [[kirjanik]] | [[Saksamaa]] | [[Karlsruhe]] | | |- | [[:d:Q16082752|Q16082752]] | ''[[:d:Q16082752|Bae Myung-in]]'' | 1932 | 2026-04-06 | Lõuna-Korea advokaat | [[advokaat]] | [[Lõuna-Korea]] | [[Lõuna-Korea]] | | |- | [[:d:Q1781951|Q1781951]] | ''[[:d:Q1781951|Konrad Carl]]'' | 1930-01-20 | 2026-04-06 | [[Saksamaa|sakslased]] ametiühingutegelane (1930–2026) ♂; Commander's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Hessian Order of Merit | ''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]'' | [[Saksamaa]] | [[Fürth]] | | |- | [[:d:Q221888|Q221888]] | ''[[:d:Q221888|Seán Barrett]]'' | 1944-08-09 | 2026-04-06 | [[Iirimaa|Iirimaa]] [[Poliitik|poliitik]], Teachta Dála, Ceann Comhairle, Minister for Defence, Minister for Climate, Energy and the Environment (1944–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Iirimaa]] | ''[[:d:Q2435120|Killiney]]'' | | |- | [[:d:Q22347867|Q22347867]] | ''[[:d:Q22347867|Yoram Cohen]]'' | 1937-06-22 | 2026-04-06 | Person (1937–2026) ♂ | | | [[Tel Aviv]] | [[Tel Aviv]] | |- | [[:d:Q2357088|Q2357088]] | ''[[:d:Q2357088|Nick Pope]]'' | 1965-09-19 | 2026-04-06 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], esseist, ufoloog, ulmekirjanik (1965–2026) ♂; spouse of Elizabeth Weiss; notable work Open Skies, Closed Minds, Operation Thunder Child | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>''[[:d:Q18921227|ufoloog]]''<br/>''[[:d:Q18844224|ulmekirjanik]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Inglismaa]] | [[Tucson]] | |- | [[:d:Q2398234|Q2398234]] | ''[[:d:Q2398234|Ton Anbeek]]'' | 1944-09-18 | 2026-04-06 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Kirjanik|kirjanik]], Dutch language specialist, [[Õppejõud|õppejõud]], kirjanduskriitik, kirjandusteadlane, man of letters (1944–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q19513109|Dutch language specialist]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>''[[:d:Q11499929|man of letters]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q2473978|Ede]]'' | | |- | [[:d:Q2416906|Q2416906]] | ''[[:d:Q2416906|Theo Hoer]]'' | 1941-01-27 | 2026-04-06 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q1428808|Flingern]]'' | | |- | [[:d:Q3810962|Q3810962]] | ''[[:d:Q3810962|Juarez Teixeira]]'' | 1928-09-20 | 2026-04-06 | Brasiilia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q155557|Blumenau]]'' | [[Porto Alegre]] | |- | [[:d:Q3870097|Q3870097]] | ''[[:d:Q3870097|Nancy Garapick]]'' | 1961-09-24 | 2026-04-06 | Kanada ujuja | ''[[:d:Q10843402|ujuja]]'' | [[Kanada]] | [[Halifax]] | ''[[:d:Q923243|Langley]]'' | |- | [[:d:Q3903731|Q3903731]] | ''[[:d:Q3903731|Pietro Calogero]]'' | 1939-12-28 | 2026-04-06 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Magistraat|magistraat]] (1939–2026) ♂ | [[magistraat]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q497371|Pace del Mela]]'' | [[Padova]] | |- | [[:d:Q462710|Q462710]] | ''[[:d:Q462710|Yalçın Küçük]]'' | 1938-07-01 | 2026-04-06 | [[Türgi|Türgi]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Filosoof|filosoof]] (1938–2026) ♂ | [[majandusteadlane]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[filosoof]] | [[Türgi]] | ''[[:d:Q174341|İskenderun]]'' | | |- | [[:d:Q4762532|Q4762532]] | ''[[:d:Q4762532|Angela Pleasence]]'' | 1941-09-17 | 2026-04-06 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja (fl. 1964–2026) (1941–2026) ♀; child of [[Donald Pleasence]], Miriam Raymond | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q3666269|Chapeltown]]'' | | |- | [[:d:Q4949056|Q4949056]] | ''[[:d:Q4949056|Ingmarie Froman]]'' | 1949-03-09 | 2026-04-06 | Rootsi ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q10500786|Q10500786]]'' | ''[[:d:Q21667371|Stockholms Sankt Johannes]]'' | |- | [[:d:Q496397|Q496397]] | ''[[:d:Q496397|Andreas Brunner]]'' | 1949-07-06 | 2026-04-06 | [[Šveits|Šveits]] [[Prokurör|prokurör]] (1949–2026) ♂ | [[prokurör]] | [[Šveits]] | [[Zürich]] | | |- | [[:d:Q740838|Q740838]] | ''[[:d:Q740838|Gabriel Rosenstock]]'' | 1949-09-29 | 2026-04-06 | Iirimaa kirjanik | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]'' | [[Iirimaa]] | ''[[:d:Q1976882|Kilfinane]]'' | [[Dublin]] | |- | [[:d:Q75791609|Q75791609]] | ''[[:d:Q75791609|Mariette Salisbury-Jones]]'' | 1936-01 | 2026-04-06 | Person (1936–2026) ♀; child of Guy Salisbury-Jones, Hilda Violet Helena de Bunsen; spouse of Nathaniel Fiennes, 21st Baron Saye and Sele | | | | | |- | [[:d:Q77550|Q77550]] | ''[[:d:Q77550|Christian Schwarz-Schilling]]'' | 1930-11-19 | 2026-04-06 | Saksa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[diplomaat]]<br/>[[ettevõtja]] | [[Saksamaa]] | [[Innsbruck]] | ''[[:d:Q382481|Büdingen]]'' | |- | [[:d:Q818623|Q818623]] | ''[[:d:Q818623|Beppe Sebaste]]'' | 1959-06-03 | 2026-04-06 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1959–2026) ♂ | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Itaalia]] | [[Parma]] | | |- | [[:d:Q900002|Q900002]] | ''[[:d:Q900002|György Czigány]]'' | 1931-08-12 | 2026-04-06 | [[Ungari|Ungari]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Toimetaja|toimetaja]], [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]] (1931–2026) ♂; Franz Liszt Prize, Prima Primissima Prize, Stephanus Award, Erkel Ferenc Prize, Attila Józsefi auhind, SZOT prize, Meritorius Artist of Hungary, Batthyány-Strattmann László Award, Pro Literatura, Golden Pen, Joseph Pulitzer Memorial Prize, Arany János-jutalom, Salvatore Quasimodo Memorial Award, Knight's Crosses of the Order of Merit of the Republic of Hungary, Hungarian Heritage Award, honorary citizen of Óbuda-Békásmegyer, Ungari Vabariigi Teenistusordeni Ohvitseririst, prix du salon du livre de Győr, Pro Budapest award | [[ajakirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[toimetaja]]<br/>[[muusikaprodutsent]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q9032944|Q9032944]] | ''[[:d:Q9032944|Miguel Ángel De Marco]]'' | 1939-12-01 | 2026-04-06 | Argentina ajaloolane | [[ajaloolane]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q52535|Rosario]]'' | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q95361185|Q95361185]] | ''[[:d:Q95361185|Helena Vovsová]]'' | 1926-02-12 | 2026-04-06 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] person (1926–2026) ♀; [[Aukodanik|aukodanik]] | | [[Tšehhoslovakkia]] | ''[[:d:Q11347608|Štvanice]]'' | | |- | [[:d:Q95375757|Q95375757]] | ''[[:d:Q95375757|Vladislav Galgonek]]'' | 1946-05-14 | 2026-04-06 | Tšehhi fotograaf | [[fotograaf]]<br/>''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]'' | [[Tšehhi]] | [[Český Těšín]]<br/>''[[:d:Q3566042|Horní Žukov]]'' | | |- | [[:d:Q98118781|Q98118781]] | ''[[:d:Q98118781|Miklós Ferenczi]]'' | 1947-01-16 | 2026-04-06 | Ungari matemaatik | [[matemaatik]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q1029930|Q1029930]] | ''[[:d:Q1029930|Henrik Gyurkó]]'' | 1935-11-24 | 2026-04-05 | Ungari näitleja | [[näitleja]] | [[Ungari]] | [[Miskolc]] | | |- | [[:d:Q104639126|Q104639126]] | ''[[:d:Q104639126|Judith Trotter]]'' | 1935-08-30 | 2026-04-05 | Uus-Meremaa diplomaat | [[diplomaat]] | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q998452|Hāwera]]'' | [[Wellington]] | |- | [[:d:Q109568888|Q109568888]] | ''[[:d:Q109568888|Thitinan Saengnak]]'' | | 2026-04-05 | Person (†2026) | | | | | |- | [[:d:Q109618|Q109618]] | ''[[:d:Q109618|Eberhard Riedel]]'' | 1938-02-14 | 2026-04-05 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Saksa Demokraatlik Vabariik|saksa demokraatlik vabariik]] mäesuusataja, [[Poliitik|poliitik]], member of the Volkskammer (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q4144610|mäesuusataja]]''<br/>[[poliitik]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Lauter]] | | |- | [[:d:Q112346211|Q112346211]] | ''[[:d:Q112346211|Eva Hadašová]]'' | 1941-10-04 | 2026-04-05 | Farmakoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1941–2026) ♀ | ''[[:d:Q2114605|farmakoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q112406547|Q112406547]] | ''[[:d:Q112406547|Cecylia Iwaniszewska]]'' | 1928-11-24<br/>1928-11-28<br/>1928 | 2026-04-05 | [[Poola|poolakad]] astrofüüsik, astronoom, [[Õppejõud|õppejõud]] (1928–2026) ♀; Medal of the National Education Commission; member of [[Rahvusvaheline Astronoomiaunioon]] | ''[[:d:Q752129|astrofüüsik]]''<br/>''[[:d:Q11063|astronoom]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Poola]] | [[Varssavi]] | | |- | [[:d:Q1138637|Q1138637]] | ''[[:d:Q1138637|Craig Reedie]]'' | 1941-05-06 | 2026-04-05 | sulgpallur | ''[[:d:Q13141064|sulgpallur]]''<br/>''[[:d:Q29817148|badminton executive and administrator]]''<br/>''[[:d:Q26481809|sports executive]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Stirling]] | ''[[:d:Q186954|Beaulieu]]'' | |- | [[:d:Q11527904|Q11527904]] | ''[[:d:Q11527904|Sadao Shoji]]'' | 1937-10-30 | 2026-04-05 | [[Jaapan|Jaapan]] mangaka, esseist (1937–2026) ♂; Bungeishunjū Manga Award, Kodansha Essay Award, Kikuchi Kan Prize, Medal with Purple Ribbon, Japan Cartoonists Association Award, The Order of the Rising Sun, Gold Rays with Rosette; notable work Asatte-kun, Are-mo-kuitai kore-mo-kuitai, Tanma-kun, サラリーマン専科 | ''[[:d:Q191633|mangaka]]''<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]'' | [[Jaapan]] | [[Suginami]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q1178584|Q1178584]] | ''[[:d:Q1178584|Edit Molnár]]'' | 1933-07-30 | 2026-04-05 | Ungari fotograaf | [[fotograaf]]<br/>''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]''<br/>''[[:d:Q3381571|art photographer]]'' | [[Ungari]] | ''[[:d:Q189692|Q189692]]'' | | |- | [[:d:Q11881050|Q11881050]] | ''[[:d:Q11881050|Markku Hietanen]]'' | 1945-11-03 | 2026-04-05 | [[Soome|soomlased]] harness racer, harness racehorse trainer (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q3715390|harness racer]]''<br/>''[[:d:Q109443465|harness racehorse trainer]]'' | [[Soome]] | [[Laihia vald]] | [[Laihia vald]] | |- | [[:d:Q12654032|Q12654032]] | ''[[:d:Q12654032|Ė. Sh. Geni͡ushene]]'' | 1938-02-11 | 2026-04-05 | Keeleteadlane (1938–2026) ♀ | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]'' | | [[Korsakov]] | | |- | [[:d:Q12815628|Q12815628]] | ''[[:d:Q12815628|Tamás Pataki]]'' | 1937 | 2026-04-05 | [[Ungari|Ungari]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q13090364|Q13090364]] | ''[[:d:Q13090364|Rusmir Mahmutćehajić]]'' | 1948 | 2026-04-05 | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]-[[Bosnia ja Hertsegoviina|bosnia ja hertsegoviina]] [[Füüsik|füüsik]], [[Poliitik|poliitik]], [[Õppejõud|õppejõud]], deputy prime minister (1948–2026) ♂ | [[füüsik]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Bosnia ja Hertsegoviina]] | [[Stolac]] | [[Sarajevo]] | |- | [[:d:Q131385849|Q131385849]] | ''[[:d:Q131385849|רזיה אדם]]'' | 1944-11-29 | 2026-04-05 | Person (1944–2026) ♀ | | | [[Haifa]] | | |- | [[:d:Q138904944|Q138904944]] | ''[[:d:Q138904944|Modesto D'Aprile]]'' | 1951-11-03 | 2026-04-05 | Itaalia arst | [[arst]] | | [[Potenza]] | | |- | [[:d:Q138948039|Q138948039]] | ''[[:d:Q138948039|Petro Pryimak]]'' | 1968-07-09 | 2026-04-05 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]], muusikapedagoog (1968–2026) ♂; Ukraina teeneline kunstnik | [[ooperilaulja]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | ''[[:d:Q4404570|Sadky]]'' | [[Kiiev]] | |- | [[:d:Q138974366|Q138974366]] | ''[[:d:Q138974366|Ismael Pistis]]'' | | 2026-04-05 | Jalgpallur (†2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | | | [[Torino]] | |- | [[:d:Q139034706|Q139034706]] | ''[[:d:Q139034706|Victor Kossikouma Agbégnénou]]'' | | 2026-04-05 | [[Togo|Togo]] [[Loomaarst|loomaarst]], leiutaja (†2026) ♂; child of Clarisse Agbégnénou | [[loomaarst]]<br/>''[[:d:Q205375|leiutaja]]'' | [[Togo]] | [[Togo]] | | |- | [[:d:Q139103962|Q139103962]] | ''[[:d:Q139103962|Vlatko Cvrtila]]'' | 1965-07-09 | 2026-04-05 | [[Horvaatia|Horvaatia]] [[Õppejõud|õppejõud]] (1965–2026) ♂ | [[õppejõud]] | [[Horvaatia]] | [[Zagreb]] | [[Zagreb]] | |- | [[:d:Q15944207|Q15944207]] | ''[[:d:Q15944207|Troels Trier]]'' | 1940-01-17 | 2026-04-05 | Taani muusik | [[muusik]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[keraamik]] | [[Taani Kuningriik]] | [[Kopenhaagen]] | ''[[:d:Q29969|Kerteminde]]'' | ''[[:d:Q23746984|Q23746984]]'' |- | [[:d:Q17318442|Q17318442]] | ''[[:d:Q17318442|Donlyn Lyndon]]'' | 1936-07-01<br/>1936-01-07 | 2026-04-05 | Ameerika Ühendriikide arhitekt | [[arhitekt]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q18541634|Q18541634]] | ''[[:d:Q18541634|Liviu Maior]]'' | 1940-10-02 | 2026-04-05 | Rumeenia ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[professor]] | [[Rumeenia]] | [[Beclean]] | | |- | [[:d:Q1898762|Q1898762]] | ''[[:d:Q1898762|Mario Enrique Ríos Montt]]'' | 1932-03-17 | 2026-04-05 | Guatemala katoliku preester | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Guatemala]] | ''[[:d:Q984863|Huehuetenango]]'' | [[Guatemala (linn)|Guatemala]] | |- | [[:d:Q20535235|Q20535235]] | ''[[:d:Q20535235|Manuel Caamaño Suárez]]'' | 1936-01-02 | 2026-04-05 | Hispaania kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q2067634|kuluarvestuse juht]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q818601|Noia]]'' | | |- | [[:d:Q2140960|Q2140960]] | ''[[:d:Q2140960|Reinhard Richardi]]'' | 1937-03-21 | 2026-04-05 | Saksamaa jurist | [[jurist]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q23907387|Q23907387]] | ''[[:d:Q23907387|José Ulloa]]'' | 1934-01-18 | 2026-04-05 | Hispaania filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[Hispaania]] | [[Madrid]] | | |- | [[:d:Q24229206|Q24229206]] | ''[[:d:Q24229206|Anatoĺ Vierabiej]]'' | 1950-08-10<br/>1950 | 2026-04-05 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] kirjanduskriitik, kirjandusteadlane, man of letters (1950–2026) ♂; member of Union of Belarusian Writers | ''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>''[[:d:Q11499929|man of letters]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | ''[[:d:Q21625198|Vajnilavičy]]'' | | |- | [[:d:Q2634836|Q2634836]] | ''[[:d:Q2634836|Zori Balayan]]'' | 1935-02-10 | 2026-04-05 | Armeenia kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[arst]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[Reisija|rändur]] | [[Armeenia]] | [[Xankəndi]] | [[Jerevan]] | |- | [[:d:Q3081113|Q3081113]] | ''[[:d:Q3081113|Francesco Zani]]'' | 1938-10-24 | 2026-04-05 | Itaalia ragbimängija | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q104911|Iseo]]'' | | |- | [[:d:Q3157879|Q3157879]] | ''[[:d:Q3157879|Jacques-Armand Cardon]]'' | 1936-11-30 | 2026-04-05 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] karikaturist (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q3658608|karikaturist]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Le Havre]] | [[Angers]] | ''[[:d:Q2972481|Cimetière Sainte-Marie]]'' |- | [[:d:Q3328327|Q3328327]] | ''[[:d:Q3328327|Josep Piera i Rubió]]'' | 1947-05-30 | 2026-04-05 | [[Kirjanik|kirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1947–2026) ♂; Premi Sant Joan de narrativa, Püha Jüri rist, Premi Josep Pla de narrativa, Premi d'Honor de les Lletres Catalanes, Premi Andròmina de narrativa, Carles Riba Prize, Josep Vallverdú Award for Essay, Serra d'Or Critics' Prize for Literature and Essays, Premi d'Assaig Mancomunitat de la Ribera Alta, Premis València, Premio Lluís Guarner, Roís de Corella award; member of Philological Section of the Institute for Catalan Studies, Associació d'Escriptors en Llengua Catalana; spouse of Marifé Arroyo; notable work Els fantàstics 70 (1969-1974), Josep Piera. Poesia completa. 1971-2018 | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]] | | ''[[:d:Q8246347|Beniopa]]'' | ''[[:d:Q33532|Gandia]]'' | |- | [[:d:Q3362907|Q3362907]] | ''[[:d:Q3362907|Danny Miranda]]'' | 1978-11-12 | 2026-04-05 | [[Kuuba|Kuuba]] pesapallimängija (1978–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Kuuba]] | [[Ciego de Ávila]] | | |- | [[:d:Q352644|Q352644]] | ''[[:d:Q352644|Anton Bebler]]'' | 1937-03-10 | 2026-04-05 | [[Sloveenia|Sloveenia]]-[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|jugoslaavia föderatiivne sotsialistlik vabariik]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] politoloog, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Poliitik|poliitik]], [[Diplomaat|diplomaat]], [[Professor|professor]] (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q1238570|Q1238570]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[diplomaat]] | [[Sloveenia]]<br/>[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Moskva]] | [[Kranjska Gora]] | |- | [[:d:Q3605916|Q3605916]] | ''[[:d:Q3605916|Adán Godoy]]'' | 1936-11-26 | 2026-04-05 | Tšiili jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Tšiili]] | ''[[:d:Q3868|Copiapó]]'' | | |- | [[:d:Q3903149|Q3903149]] | ''[[:d:Q3903149|Piero Antonio Toma]]'' | 1935-03-20 | 2026-04-05 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1935–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q52215|Tuglie]]'' | [[Napoli]] | |- | [[:d:Q4710814|Q4710814]] | ''[[:d:Q4710814|Albert Mazibuko]]'' | 1948-06-01 | 2026-04-05 | Lõuna-Aafrika Vabariigi muusik | [[laulja]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Ladysmith]] | | |- | [[:d:Q4942986|Q4942986]] | ''[[:d:Q4942986|Viola Claesson]]'' | 1939-08-22 | 2026-04-05 | Rootsi poliitik | [[poliitik]] | [[Rootsi]] | | | |- | [[:d:Q5070336|Q5070336]] | ''[[:d:Q5070336|Chen Lihua]]'' | 1941 | 2026-04-05 | [[Hiina|Hiina]] [[Ettevõtja|ettevõtja]], ärijuht, [[Kuraator|kuraator]], member of the National Committee of the Chinese People's Political Consultative Conference (1941–2026) ♀; spouse of Chi Zhongrui | [[ettevõtja]]<br/>''[[:d:Q2961975|ärijuht]]''<br/>[[kuraator]] | [[Hiina]] | [[Suvepalee]] | [[Peking]] | |- | [[:d:Q5217094|Q5217094]] | ''[[:d:Q5217094|Bedřich Tylšar]]'' | 1939-07-09 | 2026-04-05 | [[Tšehhi|Tšehhi]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], horn player, muusikapedagoog (1939–2026) ♂ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>''[[:d:Q19729565|horn player]]''<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]'' | [[Tšehhi]] | [[Vrahovice]]<br/>[[Prostějov|Statutární město Prostějov]] | | |- | [[:d:Q5792788|Q5792788]] | ''[[:d:Q5792788|Nils-Åke Hasselmark]]'' | 1934-09-22 | 2026-04-05 | Rootsi kirjanik | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q2685807|Hunnebostrand]]'' | ''[[:d:Q740149|Södermalm]]'' | |- | [[:d:Q5805947|Q5805947]] | ''[[:d:Q5805947|Diego Carcedo]]'' | 1940-03-24 | 2026-04-05 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], telesaatejuht, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Diktor|diktor]], radio employee, publitsist (1940–2026) ♂; Espasa Essay Prize; spouse of Cristina García Ramos | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[diktor]]<br/>''[[:d:Q131572781|radio employee]]''<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q87186719|Sobrecueva]]'' | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q5820294|Q5820294]] | ''[[:d:Q5820294|Efraín Santander]]'' | 1941-12-07 | 2026-04-05 | Tšiili jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Tšiili]] | ''[[:d:Q16903|Los Andes]]'' | | |- | [[:d:Q71332466|Q71332466]] | ''[[:d:Q71332466|ABM Anowarul Haque]]'' | | 2026-04-05 | Bangladeshi poliitik | [[poliitik]] | [[Bangladesh]] | | | |- | [[:d:Q7151818|Q7151818]] | ''[[:d:Q7151818|Paul Knapman]]'' | 1944-11-05 | 2026-04-05 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Arst|arst]], [[Koroner]] (2000–2026) ♂; Fellow of the Royal College of Physicians of London, Fellowship of the Royal College of Surgeons | [[arst]]<br/>[[Koroner]] | [[Suurbritannia]] | [[Torquay]] | | |- | [[:d:Q86213344|Q86213344]] | ''[[:d:Q86213344|Ariane Gransac]]'' | | 2026-04-05 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] person (†2026) ♀ | | [[Prantsusmaa]] | | [[Perpignan]] | |- | [[:d:Q95450602|Q95450602]] | ''[[:d:Q95450602|Slávka Hubačíková]]'' | 1936-12-02 | 2026-04-05 | [[Näitleja|näitleja]], [[Laulja|laulja]], rakugoka (1936–2026) ♀ | [[näitleja]]<br/>[[laulja]]<br/>''[[:d:Q11620676|rakugoka]]'' | | | | |- | [[:d:Q97188739|Q97188739]] | ''[[:d:Q97188739|Аляксандр Георгіевіч Лявонаў]]'' | 1952-02-26 | 2026-04-05 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1952–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni töökangelane]], [[Eeskujuliku töö eest]], Honored Mechanical Engineer of the Russian Federation, Russian government prize for science and technology, honorary citizen of Moscow Oblast | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moršansk]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q98406610|Q98406610]] | ''[[:d:Q98406610|Remus Gergel]]'' | 1974-10-03 | 2026-04-05 | Keeleteadlane, scholar of English, [[Õppejõud|õppejõud]] (1974–2026) ♂ | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>''[[:d:Q16308156|scholar of English]]''<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q100260161|Q100260161]] | ''[[:d:Q100260161|Sajida Obaidl]]'' | 1957-11-02 | 2026-04-04 | Iraagi laulja | [[laulja]] | [[Iraak]] | [[Bagdad]] | [[Arbīl]] | |- | [[:d:Q109457056|Q109457056]] | ''[[:d:Q109457056|Vicente Palacios]]'' | 1929 | 2026-04-04 | [[Hispaania|Hispaania]] origamist, [[Ajaloolane|ajaloolane]], esimees (1929–2026) ♂; member of British Origami Society, Spanish Origami Association | ''[[:d:Q56073161|origamist]]''<br/>[[ajaloolane]] | [[Hispaania]] | [[Burgos]] | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q1106496|Q1106496]] | ''[[:d:Q1106496|Jenő Kellner]]'' | 1950-01-13 | 2026-04-04 | Jalgpallur (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | | | | |- | [[:d:Q112424906|Q112424906]] | ''[[:d:Q112424906|Ferenc L. Lendvai]]'' | 1937-07-02 | 2026-04-04 | Ungari filosoof | ''[[:d:Q24265174|philosophy historian]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[peatoimetaja]] | [[Ungari]] | [[Mezőberény]] | | |- | [[:d:Q116734159|Q116734159]] | ''[[:d:Q116734159|János Dobó]]'' | 1942-12-16 | 2026-04-04 | Ungari arhitekt | [[arhitekt]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ungari]] | [[Sighetu Marmației]] | | |- | [[:d:Q11979084|Q11979084]] | ''[[:d:Q11979084|Johnny Reimar]]'' | 1943-06-12 | 2026-04-04 | Taani muusik | [[laulja]]<br/>[[dublaažinäitleja]]<br/>[[stsenarist]] | [[Taani Kuningriik]] | [[Odense]] | | ''[[:d:Q12316099|Hellerup Cemetery]]'' |- | [[:d:Q11995130|Q11995130]] | ''[[:d:Q11995130|Per Inge Utgård]]'' | 1930-07-12 | 2026-04-04 | [[Norra|norralased]] [[Ohvitser|ohvitser]] (1930–2026) ♂ | [[ohvitser]] | [[Norra]] | | | |- | [[:d:Q122969203|Q122969203]] | ''[[:d:Q122969203|Francesc Cabré Masdeu]]'' | 1928-01-28 | 2026-04-04 | [[Hispaania|Hispaania]] äriinimene, city councillor of Reus, député provincial de Tarragone (1928–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q1230100|La Selva del Camp]]'' | | |- | [[:d:Q12378421|Q12378421]] | [[Vello Leito]] | 1941-08-25 | 2026-04-04 | Eesti poliitik | ''[[:d:Q205375|leiutaja]]'' | [[Eesti]] | [[Iisaku]] | | |- | [[:d:Q131193960|Q131193960]] | ''[[:d:Q131193960|Almut Seidel]]'' | 1940 | 2026-04-04 | [[Saksamaa|sakslased]] muusikapedagoog, muusikaterapeut (1940–2026) ♀ | ''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>''[[:d:Q10334002|muusikaterapeut]]'' | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q138882705|Q138882705]] | ''[[:d:Q138882705|Chan Thao Phoumy]]'' | | 2026-04-04 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]]-[[Hiina|hiina]] person (†2026) ♂ | | [[Prantsusmaa]]<br/>[[Hiina]] | [[Laos]] | [[Guangzhou]] | |- | [[:d:Q138944581|Q138944581]] | ''[[:d:Q138944581|Chaouki Sadoussi]]'' | | 2026-04-04 | [[Maroko|Maroko]] [[Koomik|koomik]], [[Näitleja|näitleja]], [[Suunamudija|suunamudija]], [[Stsenarist|stsenarist]] (fl. 2012–) (†2026) ♂ | [[koomik]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[suunamudija]]<br/>[[stsenarist]] | [[Maroko]] | | [[Kenitra]] | |- | [[:d:Q138948701|Q138948701]] | ''[[:d:Q138948701|Nezha Abakrim]]'' | | 2026-04-04 | Maroko poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q101444631|English teacher]]''<br/>[[luuletaja]] | [[Maroko]] | | ''[[:d:Q587107|Tiznit]]''<br/>[[Agadir]] | |- | [[:d:Q138976979|Q138976979]] | ''[[:d:Q138976979|T. R. Sankunni]]'' | 1935-02-12 | 2026-04-04 | India kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]'' | | | | |- | [[:d:Q138979009|Q138979009]] | ''[[:d:Q138979009|Ruan Fourie]]'' | | 2026-04-04 | [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Luuletaja|luuletaja]] (†2026) ♂ | [[luuletaja]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Bloemfontein]] | | |- | [[:d:Q1512105|Q1512105]] | ''[[:d:Q1512105|Gerhard Maier]]'' | 1937-08-30 | 2026-04-04 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Teoloog|teoloog]] (1937–2026) ♂; Order of Merit of Baden-Württemberg, Johann Tobias Beck Prize | [[teoloog]] | [[Saksamaa]] | [[Ulm]] | | |- | [[:d:Q16145515|Q16145515]] | ''[[:d:Q16145515|Aziz Mekouar]]'' | 1950-11-13 | 2026-04-04 | Maroko diplomaat | [[diplomaat]] | [[Maroko]] | [[Fès]] | | |- | [[:d:Q1629903|Q1629903]] | ''[[:d:Q1629903|Horst Schmid]]'' | 1933-04-29 | 2026-04-04 | Kanada poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Kanada]] | [[München]] | | |- | [[:d:Q17183811|Q17183811]] | ''[[:d:Q17183811|Iris Long]]'' | 1934-12-08 | 2026-04-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Keemik|keemik]], HIV/AIDS activist (1934–2026) ♀ | [[keemik]]<br/>''[[:d:Q96034777|HIV/AIDS activist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | | |- | [[:d:Q18378429|Q18378429]] | ''[[:d:Q18378429|Simon Oxley]]'' | 1969 | 2026-04-04 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Graafiline disainer|kujundusgraafik]] (1969–2026) ♂; notable work Octocat | [[Graafiline disainer|kujundusgraafik]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q1215907|Q1215907]]'' | | |- | [[:d:Q19754061|Q19754061]] | ''[[:d:Q19754061|Paola Pelagatti]]'' | 1927 | 2026-04-04 | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] [[Arheoloog|arheoloog]], kunstiajaloolane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1927–2026) ♀; member of [[Accademia Nazionale dei Lincei]] | [[arheoloog]]<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | [[Bologna]] | | |- | [[:d:Q19934894|Q19934894]] | ''[[:d:Q19934894|Peter C. Scriba]]'' | 1935-08-19 | 2026-04-04 | Saksamaa ülikooli õppejõud | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q15924224|internist]]'' | [[Saksamaa]] | [[Hamburg]] | | |- | [[:d:Q20482720|Q20482720]] | ''[[:d:Q20482720|Зұқай Шәрбақынұлы]]'' | 1941-04-23 | 2026-04-04 | [[Kirjanik|kirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]] (1941–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | | | | |- | [[:d:Q20675634|Q20675634]] | ''[[:d:Q20675634|Patrick O'Sullivan]]'' | 1941-12-09 | 2026-04-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]]-[[Suurbritannia|suurbritannia]] [[Geograaf|geograaf]] (1941–2026) ♂ | [[geograaf]] | [[Ameerika Ühendriigid]]<br/>[[Suurbritannia]] | | [[Tallahassee]] | |- | [[:d:Q2149738|Q2149738]] | ''[[:d:Q2149738|Richard Hauser]]'' | 1936-10-08 | 2026-04-04 | Saksamaa majandusteadlane | [[majandusteadlane]] | [[Saksamaa]] | [[München]] | | |- | [[:d:Q2159629|Q2159629]] | ''[[:d:Q2159629|Roberto Zapperi]]'' | 1932-01-20 | 2026-04-04 | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Kirjanik|kirjanik]], non-fiction writer, kunstiajaloolane (1932–2026) ♂; member of German Academy for Language and Literature; spouse of Ingeborg Walter | [[ajaloolane]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]'' | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | [[Catania]] | | |- | [[:d:Q27677326|Q27677326]] | ''[[:d:Q27677326|Heinz Nickel]]'' | 1941-04-22 | 2026-04-04 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Jalgpallikohtunik|jalgpallikohtunik]] (1941–2026) ♂ | [[jalgpallikohtunik]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q28752310|Q28752310]] | ''[[:d:Q28752310|Valentin Petrov]]'' | 1959-06-15 | 2026-04-04 | [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], [[Ohvitser|ohvitser]], [[Politseinik|politseinik]] (1959–2026) ♂ | [[sõjaväelane]]<br/>[[ohvitser]]<br/>[[politseinik]] | | ''[[:d:Q406064|Etropole]]'' | | |- | [[:d:Q3009162|Q3009162]] | ''[[:d:Q3009162|Cyrille Schott]]'' | 1950-10-27 | 2026-04-04 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Ametnik|ametnik]], Prefect of Haut-Rhin, Prefect of Seine-et-Marne, Prefect of Nièvre, Prefect of Indre-et-Loire, [[Direktor|direktor]], Prefect of Hérault, Puisne judges of the French court of Audit, Prefect of Calvados, Prefect of Territoire de Belfort, Prefect of Pas-de-Calais (1950–2026) ♂; Knight of the National Order of Merit, Officer of the National Order of Merit, Commander of the National Order of Merit, Auleegioni ordeni kavaler, Auleegioni ohvitser, Commander of the Order of Agricultural Merit, Officier de l'Ordre national des Palmes académiques (France), Kunstide ja Kirjanduse ordeni kavaler, Commander's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Great Golden Medal of Honour for Services to the Republic of Austria, Knight of the 1st Class of the Order of the Dannebrog, Gold Cross of the Order of Honour, Poola teeneteristi kavaler, Commander of the Order of Ouissam Alaouite, Commander of the Order of the Aztec Eagle | [[ametnik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q22778|Drusenheim]]'' | | |- | [[:d:Q3371937|Q3371937]] | ''[[:d:Q3371937|Paul Orsatti]]'' | 1941-12-23 | 2026-04-04 | Prantsusmaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Prantsusmaa]] | [[Ajaccio]] | | |- | [[:d:Q3573224|Q3573224]] | ''[[:d:Q3573224|Yun Kihyeon]]'' | 1942-09-19 | 2026-04-04 | [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] Go professional (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q3186699|Go professional]]'' | [[Lõuna-Korea]] | [[Soul]] | | |- | [[:d:Q3760872|Q3760872]] | ''[[:d:Q3760872|Gerald Paddio]]'' | 1965-04-21 | 2026-04-04 | Ameerika Ühendriikide korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q128891|Lafayette]]'' | ''[[:d:Q653358|Rayne]]'' | |- | [[:d:Q41759257|Q41759257]] | ''[[:d:Q41759257|Carl Anthony]]'' | 1939-02-08 | 2026-04-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Arhitekt|arhitekt]] (1939–2026) ♂ | [[arhitekt]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Philadelphia]] | | |- | [[:d:Q4233388|Q4233388]] | ''[[:d:Q4233388|Liliya Kornilova]]'' | 1951-05-23 | 2026-04-04 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]] (1951–2026) ♀; [[Venemaa Föderatsiooni teeneline kunstnik]] | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Tšeljabinsk]] | [[Tšeljabinsk]] | |- | [[:d:Q4233875|Q4233875]] | ''[[:d:Q4233875|Vladimir Korolyov]]'' | 1948-09-04 | 2026-04-04 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] ökoloog (1948–2026) ♂; Honoured Higher education employee of the Russian Federation | ''[[:d:Q15839134|ökoloog]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q47530645|Q47530645]] | ''[[:d:Q47530645|Catherine May Gordon]]'' | 1945 | 2026-04-04 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kunstiajaloolane (1945–2026) ♀; child of Ian Gordon | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q47539190|Q47539190]] | ''[[:d:Q47539190|Harry Keyishian]]'' | 1932-04-09 | 2026-04-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] person (1932–2026) ♂ | | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q4932325|Q4932325]] | ''[[:d:Q4932325|Bob Duliba]]'' | 1935-01-09 | 2026-04-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1184336|Glen Lyon]]'' | ''[[:d:Q745594|Wilkes-Barre]]'' | |- | [[:d:Q51567659|Q51567659]] | ''[[:d:Q51567659|Roland Berger]]'' | 1942 | 2026-04-04 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], graafik, joonistaja (1942–2026) ♂ | [[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>''[[:d:Q15296811|joonistaja]]'' | [[Saksamaa]] | [[Weinböhla vald]] | | |- | [[:d:Q63210636|Q63210636]] | ''[[:d:Q63210636|Herbert Zagler]]'' | 1940-04-20 | 2026-04-04 | [[Austria|Austria]] [[Helilooja|helilooja]], [[Muusik|muusik]] (1940–2026) ♂; spouse of Birgit Zagler | [[helilooja]]<br/>[[muusik]] | [[Austria]] | [[Pernitz]] | | |- | [[:d:Q6553703|Q6553703]] | [[Ling Liong Sik]] | 1943-09-18 | 2026-04-04 | [[Malaisia|Malaisia]] [[Arst|arst]], Member of the Dewan Rakyat (1943–2026) ♂; Grand Commander of the Order of Loyalty to the Crown of Malaysia; spouse of Ong Ee Nah | [[arst]] | [[Malaisia]] | [[Kuala Kangsar]] | | |- | [[:d:Q70114121|Q70114121]] | ''[[:d:Q70114121|Gian Carlo Michelini]]'' | 1935-07-07 | 2026-04-04 | [[Itaalia|Itaalia]]-[[Taiwan|taiwan]] katoliku preester (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]'' | [[Itaalia]]<br/>[[Taiwan]] | [[Bologna]] | | |- | [[:d:Q75398562|Q75398562]] | ''[[:d:Q75398562|Richard Sampson]]'' | 1950-02-10 | 2026-04-04 | Person (1950–2026) ♂; child of Richard C. Sampson; spouse of Mariana Victoria Magdalen Bray | | | | | |- | [[:d:Q79054796|Q79054796]] | ''[[:d:Q79054796|Evelyn Wilson]]'' | 1959-12-06 | 2026-04-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kohtunik|kohtunik]], [[Advokaat|advokaat]] (1959–2026) ♀ | [[kohtunik]]<br/>[[advokaat]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1023025|Smith Center]]'' | | |- | [[:d:Q945453|Q945453]] | ''[[:d:Q945453|Nanni Cagnone]]'' | | 2026-04-04 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], esseist (†2026) ♂ | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q270582|Carcare]]'' | ''[[:d:Q159689|Bomarzo]]'' | |- | [[:d:Q1108757|Q1108757]] | ''[[:d:Q1108757|Colin Wilson]]'' | 1981-08-07 | 2026-04-03 | Trinidadi ja Tobago jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Trinidad ja Tobago]] | | ''[[:d:Q1023712|San Fernando]]'' | |- | [[:d:Q111318763|Q111318763]] | ''[[:d:Q111318763|Karen K. Muenster]]'' | 1942-10-15 | 2026-04-03 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q112521093|Q112521093]] | ''[[:d:Q112521093|Hans Hörschgen]]'' | 1936 | 2026-04-03 | [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1936–2026) ♂ | [[majandusteadlane]] | | | | |- | [[:d:Q113043842|Q113043842]] | ''[[:d:Q113043842|Machana Shamukuni]]'' | | 2026-04-03 | [[Botswana|Botswana]] [[Poliitik|poliitik]], Minister of Justice, [[Parlamendiliige|parlamendiliige]], Minister of Employment, Labour Productivity and Skills Development (†2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Botswana]] | | | |- | [[:d:Q115157320|Q115157320]] | ''[[:d:Q115157320|Міхаіл Іванавіч Фурсанаў]]'' | 1949-09-14 | 2026-04-03 | Valgevene ülikooli õppejõud | [[õppejõud]] | [[Valgevene]] | [[Babrujski rajoon]] | | |- | [[:d:Q12037840|Q12037840]] | ''[[:d:Q12037840|Miroslav Jakeš]]'' | 1951-03-29 | 2026-04<br/>2026-04-03 | [[Riigiametnik|riigiametnik]], teejuht, polaaruurija, laborer, [[Giid|giid]] (1951–2026) ♂ | [[riigiametnik]]<br/>''[[:d:Q14290559|teejuht]]''<br/>''[[:d:Q13382749|polaaruurija]]''<br/>''[[:d:Q12713481|laborer]]''<br/>[[giid]] | | [[Havlíčkův Brod|Město Havlíčkův Brod]] | ''[[:d:Q12000966|Skilfonna]]'' | |- | [[:d:Q12107279|Q12107279]] | ''[[:d:Q12107279|Borys Zimenkovskyi]]'' | 1940-04-18 | 2026-04-03 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Apteeker|farmatseut]] (1940–2026) ♂; State Prize of Ukraine in Science and Technology, Honorary Diploma of the Verkhovna Rada of Ukraine, Ukraina teeneteordeni 3. järk, Order of St. Nestor the Chronicler, Merited Worker of Higher Education of the Ukrainian SSR, Ukraina teeneteordeni 2. järk, [[Töövapruse eest]], Poola teeneteristi kavaler | [[Apteeker|farmatseut]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Berežanõ]] | | ''[[:d:Q1316721|Lychakiv Cemetery]]'' |- | [[:d:Q12170774|Q12170774]] | ''[[:d:Q12170774|Чулков, Сергей Анатольевич]]'' | 1939-04-05 | 2026-04-03 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] person (1939–2026) ♂; Honored Art Worker of Ukraine | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | | [[Kamjanske]] | |- | [[:d:Q133505268|Q133505268]] | ''[[:d:Q133505268|Andy Lee]]'' | 1955 | 2026-04-03 | [[Hiina|Hiina]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja, äriinimene (fl. 1977–2008) (1955–2026) ♂; notable work Teddyboy | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Hiina]] | [[Hongkong]] | | |- | [[:d:Q136142119|Q136142119]] | ''[[:d:Q136142119|Carmelo Angulo Ramírez]]'' | 1954-07-16 | 2026-04-03 | Boliivia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Boliivia]] | ''[[:d:Q34995|Cobija]]'' | [[Cochabamba]] | |- | [[:d:Q137671259|Q137671259]] | ''[[:d:Q137671259|אברהם חולי]]'' | 1944-12-21 | 2026-04-03 | Person (1944–2026) ♂ | | | ''[[:d:Q2888680|Tzur Moshe]]'' | ''[[:d:Q201051|Rishon LeZion]]'' | |- | [[:d:Q138864730|Q138864730]] | ''[[:d:Q138864730|رياض دخل الله أحمد العمو]]'' | 1969-06-18 | 2026-04-03 | [[Terrorist|terrorist]] (1969–2026) ♂ | [[terrorist]] | | | | |- | [[:d:Q138867170|Q138867170]] | ''[[:d:Q138867170|James Uerikua]]'' | 1982-08-02 | 2026-04-03 | Namiibia poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q131512|põllumees]]'' | [[Namiibia]] | | | |- | [[:d:Q138906522|Q138906522]] | ''[[:d:Q138906522|Allan Dent]]'' | | 2026-04-03 | Džässmuusik (†2026) ♂ | ''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]'' | | | | |- | [[:d:Q138985780|Q138985780]] | ''[[:d:Q138985780|Leo Wadle]]'' | 1935-05-29 | 2026-04-03 | [[Saksamaa|sakslased]] jalgpallur (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q139554569|Q139554569]] | ''[[:d:Q139554569|Pentti Vähä]]'' | 1949-07-21 | 2026-04-03 | [[Soome|soomlased]] teadlane (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Soome]] | ''[[:d:Q831823|Karunki]]'' | [[Oulu linn]] | |- | [[:d:Q14950246|Q14950246]] | ''[[:d:Q14950246|Gerard Williams]]'' | 1952-05-25 | 2026-04-03 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Oklahoma City]] | | |- | [[:d:Q17504673|Q17504673]] | ''[[:d:Q17504673|Gilbertson Sangma]]'' | 1955-04-12 | 2026-04-03 | India jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[India]] | ''[[:d:Q1266637|Dibrugarh]]'' | | |- | [[:d:Q19395414|Q19395414]] | ''[[:d:Q19395414|Bettina Cirone]]'' | 1933-08-19 | 2026-04-03 | Ameerika Ühendriikide fotograaf | [[fotograaf]]<br/>[[modell]]<br/>''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]''<br/>[[ajakirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | | |- | [[:d:Q2639944|Q2639944]] | ''[[:d:Q2639944|Vittorio Messori]]'' | 1941-04-16 | 2026-04-03 | Itaalia ajakirjanik | [[ajaloolane]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q8598|Sassuolo]]'' | [[Desenzano del Garda]] | |- | [[:d:Q28690102|Q28690102]] | ''[[:d:Q28690102|Noriaki Azumano]]'' | 1981-04-09 | 2026-04-03 | Jaapani ragbimängija | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Jaapan]] | [[Kagoshima prefektuur]] | [[Kōfu]] | |- | [[:d:Q3430307|Q3430307]] | ''[[:d:Q3430307|Ricardo Ortiz]]'' | 1974-04-30 | 2026-04-03 | [[Hispaania|Hispaania]] Toreadoor (1974–2026) ♂ | ''[[:d:Q549322|Toreadoor]]'' | [[Hispaania]] | [[Málaga]] | ''[[:d:Q523311|Plaza de toros de la Malagueta]]'' | |- | [[:d:Q36544389|Q36544389]] | ''[[:d:Q36544389|Elaine M. Davison]]'' | 1942 | 2026-04-03 | [[Botaanik|botaanik]], mükoloog, botanical collector (1942–2026) ♀ | [[botaanik]]<br/>''[[:d:Q2487799|mükoloog]]''<br/>''[[:d:Q2083925|botanical collector]]'' | | | | |- | [[:d:Q41102864|Q41102864]] | ''[[:d:Q41102864|Gunter Gross-Selbeck]]'' | 1939-05-20 | 2026-04-03 | [[Pediaater|lastearst]], [[Arst|arst]], neuroloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1939–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany | [[Pediaater|lastearst]]<br/>[[arst]]<br/>''[[:d:Q783906|neuroloog]]''<br/>[[õppejõud]] | | [[Kiel]] | | |- | [[:d:Q4422596|Q4422596]] | ''[[:d:Q4422596|Valeriy Anatolevitsj Skriljov]]'' | 1954-10-28 | 2026-04-03 | [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] aikidoka (1954–2026) ♂; Order "For Service to the Homeland in the Armed Forces of the USSR", 3rd class | ''[[:d:Q4696968|aikidoka]]'' | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | |- | [[:d:Q5134613|Q5134613]] | ''[[:d:Q5134613|Clive Leach]]'' | 1934-12-04 | 2026-04-03 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] kriketimängija, television executive (1934–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu komandör | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]''<br/>''[[:d:Q60223236|television executive]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Mumbai]] | | |- | [[:d:Q5258260|Q5258260]] | ''[[:d:Q5258260|Dennis Campbell Kennedy]]'' | 1936 | 2026-04-03 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1936–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Suurbritannia]] | [[Lisburn]] | | |- | [[:d:Q5494938|Q5494938]] | ''[[:d:Q5494938|Fred Curry]]'' | 1943-06-12 | 2026-04-03 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] elukutseline maadleja (fl. 1960–) (1943–2026) ♂; child of Bull Curry | ''[[:d:Q13474373|Q13474373]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Hartford]] | | |- | [[:d:Q60337866|Q60337866]] | ''[[:d:Q60337866|Günter Frank]]'' | 1956-09-15 | 2026-04-03 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Filosoof|filosoof]], [[Teoloog|teoloog]] (1956–2026) ♂ | [[filosoof]]<br/>[[teoloog]] | [[Saksamaa]] | [[Arnstadt]] | [[Erfurt]] | |- | [[:d:Q60575822|Q60575822]] | ''[[:d:Q60575822|Dhiya Al Khayoon]]'' | | 2026-04-03 | [[Iraak|Iraak]] pankur (†2026) ♂ | ''[[:d:Q806798|pankur]]'' | [[Iraak]] | | | |- | [[:d:Q7238500|Q7238500]] | ''[[:d:Q7238500|Prashant Bose]]'' | | 2026-04-03 | [[India|India]] [[Poliitik|poliitik]], ekstremist (†2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q104080200|ekstremist]]'' | [[India]] | | | |- | [[:d:Q7356177|Q7356177]] | ''[[:d:Q7356177|Rod Diridon, Sr.]]'' | 1939-02-08 | 2026-04-03 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[insener]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2565455|Yreka]]''<br/>''[[:d:Q611982|Dunsmuir]]'' | | |- | [[:d:Q7364829|Q7364829]] | ''[[:d:Q7364829|Ronald Eddy]]'' | 1931 | 2026-04-03 | Kanada poliitik | [[poliitik]] | [[Kanada]] | [[Toronto]] | | |- | [[:d:Q75368215|Q75368215]] | ''[[:d:Q75368215|Margaret Ross Geddes]]'' | 1934-05-05 | 2026-04-03 | Person (1934–2026) ♀; child of Ross Campbell Geddes, 2nd Baron Geddes, Enid Mary Butler; spouse of Ralph Emilius Quintus van Koetsveld | | | | | |- | [[:d:Q7704993|Q7704993]] | ''[[:d:Q7704993|Terry Schreiber]]'' | 1937-03-07 | 2026-04-03 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] teatrilavastaja (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q732407|Winona]]'' | | |- | [[:d:Q826614|Q826614]] | ''[[:d:Q826614|Thomas Zipp]]'' | 1966<br/>1963 | 2026-04-03 | Saksamaa kunstnik | [[skulptor]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q18074503|installatsioonikunstnik]]''<br/>''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>[[kunstnik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q524407|Heppenheim (Bergstraße)]]'' | | |- | [[:d:Q9376705|Q9376705]] | ''[[:d:Q9376705|Wojciech Morawski]]'' | 1949-10-09 | 2026-04-03 | Löökpillimängija (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q4351403|löökpillimängija]]'' | | [[Varssavi]] | | |- | [[:d:Q95181159|Q95181159]] | ''[[:d:Q95181159|Lucie Vokáčová Steinhauserová]]'' | 1977-07-14 | 2026-04-03 | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], lektor, [[Laulja|laulja]], [[Kitarrist|kitarrist]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1977–2026) ♀; member of Sestry Steinovy | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>''[[:d:Q9379869|lektor]]''<br/>[[laulja]]<br/>[[kitarrist]]<br/>[[tõlkija]] | | | | |- | [[:d:Q966770|Q966770]] | ''[[:d:Q966770|Michele Massimo Tarantini]]'' | 1942-08-07 | 2026-04-03 | Itaalia filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q7042855|filmimonteerija]]'' | [[Itaalia]] | [[Rooma]] | [[Rio de Janeiro]] | |- | [[:d:Q99755884|Q99755884]] | ''[[:d:Q99755884|Joseph Shalom Weinfeld]]'' | 1944-05-08 | 2026-04-03 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Kirjastaja|kirjastaja]], [[Autor|autor]], Biblical commentator, commentator (1944–2026) ♂ | [[kirjastaja]]<br/>[[autor]]<br/>''[[:d:Q50108322|Biblical commentator]]''<br/>''[[:d:Q106313281|commentator]]'' | [[Iisrael]] | [[Jeruusalemm]] | [[Jeruusalemm]] | ''[[:d:Q12404547|Mount of Olives Jewish Cemetery]]'' |- | [[:d:Q103278897|Q103278897]] | ''[[:d:Q103278897|Pierre Miasnikof]]'' | 1973 | 2026-04-02 | [[Kanada|Kanada]] [[Õppejõud|õppejõud]] (1973–2026) ♂ | [[õppejõud]] | [[Kanada]] | | [[Toronto]] | |- | [[:d:Q1085117|Q1085117]] | ''[[:d:Q1085117|Christoph Heilmann]]'' | 1936-01-22 | 2026-04-02 | Saksamaa kunstiajaloolane | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[kuraator]] | [[Saksamaa]] | [[Heidelberg]] | | |- | [[:d:Q108807986|Q108807986]] | ''[[:d:Q108807986|Eamonn Boylan]]'' | | 2026-04-02 | Person, [[Tegevdirektor|tegevdirektor]] (†2026) ♂; Briti impeeriumi ordu ohvitser | | | | | |- | [[:d:Q1096469|Q1096469]] | ''[[:d:Q1096469|Erzsébet Illés]]'' | 1936-11-15 | 2026-04-02 | [[Ungari|Ungari]] astronoom (1936–2026) ♀; spouse of Iván Almár | ''[[:d:Q11063|astronoom]]'' | [[Ungari]] | [[Szekszárd]] | | |- | [[:d:Q112361129|Q112361129]] | ''[[:d:Q112361129|Jiří Zikmund]]'' | 1947-10-16 | 2026-04-02 | Museoloog, [[Fotograaf|fotograaf]], photography historian, [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1947–2026) ♂; spouse of Zdena Lenderová | ''[[:d:Q10333969|museoloog]]''<br/>[[fotograaf]]<br/>''[[:d:Q59273517|photography historian]]''<br/>[[ajaloolane]] | | [[Jičín]] | [[Hradec Králové]] | |- | [[:d:Q1123920|Q1123920]] | ''[[:d:Q1123920|Georg E. Schulz]]'' | 1939-08-24 | 2026-04-02 | Saksamaa ülikooli õppejõud | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q84505215|structural biologist]]'' | [[Saksamaa]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q11658588|Q11658588]] | ''[[:d:Q11658588|Katsuaki Mutsuhokkai]]'' | 1964-06-24 | 2026-04-02 | [[Jaapan|Jaapan]] rikishi (1964–2026) ♂ | ''[[:d:Q2727289|rikishi]]'' | [[Jaapan]] | [[Hokkaidō]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q12403502|Q12403502]] | ''[[:d:Q12403502|Aron Shai]]'' | 1942-11-25 | 2026-04-02 | Iisraeli ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q974144|haridustöötaja]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q15255771|sinoloog]]'' | [[Iisrael]] | [[Jeruusalemm]] | | |- | [[:d:Q125458231|Q125458231]] | ''[[:d:Q125458231|Hans-Hartwig Otto]]'' | 1939-05-22 | 2026-04-02 | Saksamaa keemik | [[Apteeker|farmatseut]]<br/>[[keemik]]<br/>[[õppejõud]] | | [[Münster]] | | |- | [[:d:Q127416967|Q127416967]] | ''[[:d:Q127416967|Ghufron al-Bantani]]'' | 1963-12-25 | 2026-04-02 | [[Indoneesia|Indoneesia]] person (1963–2026) ♂ | | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q10332|Bandung]]'' | | |- | [[:d:Q138859535|Q138859535]] | ''[[:d:Q138859535|Rashida Moghrabi]]'' | 1958 | 2026-04-02 | [[Palestiina|Palestiina Riik]] [[Revolutsionäär|revolutsionäär]], militant, [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], [[Ohvitser|ohvitser]], [[Poliitik|poliitik]] (1958–2026) ♀; member of Fatah Revolutionary Council | [[revolutsionäär]]<br/>''[[:d:Q17010072|militant]]''<br/>[[sõjaväelane]]<br/>[[ohvitser]]<br/>[[poliitik]] | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | [[Liibanon]] | ''[[:d:Q55965644|Istishari Arab Hospital]]'' | ''[[:d:Q126393311|مقبرة رام الله الجديدة]]'' |- | [[:d:Q138861066|Q138861066]] | ''[[:d:Q138861066|Misua]]'' | 1998-07-05 | 2026-04-02 | [[Filipiinid|Filipiinid]] [[Drag queen|drag queen]], [[Graafiline disainer|kujundusgraafik]] (1998–2026) ♂ | [[drag queen]]<br/>[[Graafiline disainer|kujundusgraafik]] | [[Filipiinid]] | | | |- | [[:d:Q138862831|Q138862831]] | ''[[:d:Q138862831|Edmond Zarb]]'' | 1945-03-02 | 2026-04-02 | [[Malta|Malta]] [[Muusik|muusik]], romaanikirjanik, [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (1945–2026) ♂ | [[muusik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[laulukirjutaja]] | [[Malta]] | ''[[:d:Q343001|Ħamrun]]'' | | |- | [[:d:Q138864437|Q138864437]] | ''[[:d:Q138864437|Execution of Amirhossein Hatami]]'' | | 2026-04-02 | Person (†2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q138873647|Q138873647]] | ''[[:d:Q138873647|Justin Panakkal]]'' | 1935-08-10 | 2026-04-02 | [[India|India]] [[Helilooja|helilooja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Teoloog|teoloog]], katoliku preester, [[Muusik|muusik]], laulusõnade kirjutaja (1935–2026) ♂ | [[helilooja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[teoloog]]<br/>''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]'' | [[India]] | ''[[:d:Q388666|Kumbalangi]]'' | ''[[:d:Q139589463|Manjummel]]'' | |- | [[:d:Q138877519|Q138877519]] | ''[[:d:Q138877519|Dee Freeman]]'' | 1959-06-06 | 2026-04-02 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] teatrinäitleja, filminäitleja, telesarjanäitleja, [[Stsenarist|stsenarist]], [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], [[Diskor|diskor]], [[Reisisaatja|Stjuardess]], [[Seersant]] (fl. 1995–2026) (1959–2026) ♀ | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[stsenarist]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>[[diskor]]<br/>[[Reisisaatja|Stjuardess]]<br/>[[Seersant]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Louisiana]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | |- | [[:d:Q138882532|Q138882532]] | ''[[:d:Q138882532|José Araya Cornejo]]'' | 1963-04-02 | 2026-04-02 | [[Tšiili|Tšiili]] inimõiguste aktivist, keskkonnakaitsja, [[Õpetaja|õpetaja]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], secretary general (1963–2026) ♂; member of Acción por los cisnes | ''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]''<br/>''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]''<br/>[[õpetaja]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Tšiili]] | ''[[:d:Q36214|Puerto Montt]]'' | [[Valdivia]] | |- | [[:d:Q138929602|Q138929602]] | ''[[:d:Q138929602|Sylvia Frame]]'' | 1934-02-21 | 2026-04-02 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] military nurse, matron, hospital administrator (1934–2026) ♀; Member of the New Zealand Order of Merit, New Zealand Operational Service Medal, Vietnam Medal | ''[[:d:Q3798487|military nurse]]''<br/>''[[:d:Q1396008|matron]]''<br/>''[[:d:Q3029404|hospital administrator]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q65089258|Ahuriri]]'' | |- | [[:d:Q139032934|Q139032934]] | ''[[:d:Q139032934|Filip Cybulski]]'' | 1995-02-27 | 2026-04-02 | [[Poola|poolakad]] teivashüppaja (1995–2026) ♂ | ''[[:d:Q13464497|teivashüppaja]]'' | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q139591325|Q139591325]] | ''[[:d:Q139591325|Umit Bayramov]]'' | 2005 | 2026-04-02 | [[Gruusia|Gruusia]] person (2005–2026) ♂ | | [[Gruusia]] | ''[[:d:Q2410306|Marneuli Municipality]]'' | ''[[:d:Q2410306|Marneuli Municipality]]'' | |- | [[:d:Q15431683|Q15431683]] | ''[[:d:Q15431683|Kurt Heißig]]'' | 1941-12-17 | 2026-04-02 | [[Saksamaa|sakslased]] paleontoloog, [[Geoloog|geoloog]] (1941–2026) ♂; member of Deutsche Gildenschaft | ''[[:d:Q1662561|paleontoloog]]''<br/>[[geoloog]] | [[Saksamaa]] | [[München]] | | |- | [[:d:Q15452741|Q15452741]] | ''[[:d:Q15452741|James Gadson]]'' | 1939-06-17 | 2026-04-02 | Ameerika Ühendriikide muusik | [[trummar]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Kansas City]] | | |- | [[:d:Q1608757|Q1608757]] | ''[[:d:Q1608757|Herbert Mai]]'' | 1947-09-05 | 2026-04-02 | [[Saksamaa|sakslased]] ametiühingutegelane (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]'' | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q651451|Dalheim-Rödgen]]'' | | |- | [[:d:Q16305061|Q16305061]] | ''[[:d:Q16305061|Phra Phromwachirasuthi]]'' | 1937-03-13 | 2026-04-02 | [[Tai|Tai]] [[Bhikkhu]] (1937–2026) ♂ | [[Bhikkhu]] | [[Tai]] | ''[[:d:Q19794204|Thung Khwang]]'' | ''[[:d:Q1588587|King Chulalongkorn Memorial Hospital]]'' | |- | [[:d:Q16684404|Q16684404]] | ''[[:d:Q16684404|Robert Pal]]'' | 1938-04-15 | 2026-04-02 | Venemaa kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q1075949|Nizhniye Usly]]'' | [[Ufa]] | |- | [[:d:Q1687782|Q1687782]] | ''[[:d:Q1687782|Jerrold Howard Zar]]'' | 1941-06-28 | 2026-04-02 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Bioloog|bioloog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1941–2026) ♂; Fellow of the American Association for the Advancement of Science | [[bioloog]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Chicago]] | | |- | [[:d:Q1716946|Q1716946]] | ''[[:d:Q1716946|Jürg von Ins]]'' | 1953-11-24 | 2026-04-02 | [[Šveits|Šveits]] [[Kirjanik|kirjanik]], etnoloog, [[Luuletaja|luuletaja]] (1953–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q1371378|etnoloog]]''<br/>[[luuletaja]] | [[Šveits]] | [[Zürich]] | | |- | [[:d:Q1894361|Q1894361]] | ''[[:d:Q1894361|Marcus Schwarze]]'' | 1969-12-17 | 2026-04-02 | Saksamaa ajakirjanik | [[kirjanik]] | [[Saksamaa]] | [[Hannover]] | | |- | [[:d:Q19594843|Q19594843]] | ''[[:d:Q19594843|George Plafker]]'' | 1929-03-06 | 2026-04-02 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] seismoloog, [[Geoloog|geoloog]], teadlane (1929–2026) ♂; Penrose Medal, Harry Fielding Reid Medal | ''[[:d:Q12051314|seismoloog]]''<br/>[[geoloog]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1184093|Upland]]'' | [[California]] | |- | [[:d:Q1989663|Q1989663]] | ''[[:d:Q1989663|Mykola Pinchuk]]'' | 1946-07-25 | 2026-04-02 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Tihhoretsk]] | | |- | [[:d:Q20624017|Q20624017]] | ''[[:d:Q20624017|Mels Bekboev]]'' | 1952-11-20 | 2026-04-02 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1952–2026) ♂; [[Punatähe orden]], Order "For Service to the Homeland in the Armed Forces of the USSR", 3rd class, «Манас» ордени | [[sõjaväelane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q3312137|Baytik]]'' | | |- | [[:d:Q22688122|Q22688122]] | ''[[:d:Q22688122|Reda bin Mohammed Saeed Obeid]]'' | 1936 | 2026-04-02 | [[Saudi Araabia|Saudi Araabia]] [[Professor|professor]], õpetlane, [[Poliitik|poliitik]], Member of the Consultative Assembly of Saudi Arabia, President of King Abdulaziz University (1936–2026) ♂ | [[professor]]<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''<br/>[[poliitik]] | [[Saudi Araabia]] | [[Mediina]] | [[Mediina]] | ''[[:d:Q154204|Al-Baqi']]'' |- | [[:d:Q22952531|Q22952531]] | ''[[:d:Q22952531|Sadananda Tripathy]]'' | 1956 | 2026-04-02 | [[India|India]] [[Kirjanik|kirjanik]], lühijuttude kirjutaja (1956–2026) ♂; Odisha Sahitya Akademi Award, Jhankar Award | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15949613|lühijuttude kirjutaja]]'' | [[India]] | ''[[:d:Q776213|Ganjam district]]'' | | |- | [[:d:Q2310926|Q2310926]] | ''[[:d:Q2310926|Jean-Claude Lozac'hmeur]]'' | 1940-04 | 2026-04-02 | Prantsusmaa ajaloolane | ''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q3332711|medievalist]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Toulon]] | [[Saint-Malo]] | |- | [[:d:Q2890998|Q2890998]] | ''[[:d:Q2890998|Francisco Javier López Marcano]]'' | 1955-01-26 | 2026-04-02 | Hispaania poliitik | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q494693|Torrelavega]]'' | | |- | [[:d:Q3261257|Q3261257]] | ''[[:d:Q3261257|Louis Besson]]'' | 1937-05-06 | 2026-04-02 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q807907|Barby]]'' | ''[[:d:Q165090|Chambéry]]'' | |- | [[:d:Q3938579|Q3938579]] | ''[[:d:Q3938579|Roberto Arditti]]'' | 1965-08-28 | 2026-04-02 | Itaalia ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q73306227|television writer]]'' | [[Itaalia]] | [[Lodi (Itaalia)]] | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q43382630|Q43382630]] | ''[[:d:Q43382630|Sabiha El-Zayat]]'' | 1970 | 2026-04-02 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Türgi|türgi]] [[Poliitik|poliitik]], [[Arst|arst]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1970–2026) ♀; spouse of Ibrahim El-Zayat | [[poliitik]]<br/>[[arst]]<br/>[[kirjanik]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Türgi]] | [[Köln]] | | |- | [[:d:Q44141116|Q44141116]] | ''[[:d:Q44141116|Estelle Bee Dagum]]'' | 1935-01-08 | 2026-04-02 | Argentina majandusteadlane | [[majandusteadlane]]<br/>''[[:d:Q2732142|statistik]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Kanada]] | [[Córdoba (Argentina)|Córdoba]] | | |- | [[:d:Q47459717|Q47459717]] | ''[[:d:Q47459717|Nick Savva]]'' | 1934 | 2026-04-02 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] greyhound trainer (1934–2026) ♂ | ''[[:d:Q48996625|greyhound trainer]]'' | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q5484646|Q5484646]] | ''[[:d:Q5484646|Nicolás Biglianti]]'' | 1974-10-18 | 2026-04-02 | Uruguay jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Uruguay]] | ''[[:d:Q2000138|Progreso]]'' | [[Montevideo]] | |- | [[:d:Q55468897|Q55468897]] | ''[[:d:Q55468897|Fernando Ríos Palacio]]'' | 1938-05-02 | 2026-04-02 | [[Argentina|Argentina]] [[Laulja|laulja]] (1938–2026) ♂ | [[laulja]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q44241|San Juan]]'' | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q5966344|Q5966344]] | ''[[:d:Q5966344|Yoshihisa Kishimoto]]'' | 1961-09-17 | 2026-04-02 | [[Jaapan|Jaapan]] video game developer (1961–2026) ♂ | ''[[:d:Q58287519|video game developer]]'' | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q5982807|Q5982807]] | ''[[:d:Q5982807|Ian Rutherford]]'' | 1957-06-30 | 2026-04-02 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kriketimängija (1957–2026) ♂ | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[Dunedin]] | ''[[:d:Q1371897|Ettrick]]'' | |- | [[:d:Q6660414|Q6660414]] | ''[[:d:Q6660414|Hüsrev Hatemi]]'' | 1938-12-12 | 2026-04-02 | [[Türgi|Türgi]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Arst|arst]], õpetlane (1938–2026) ♂ | [[luuletaja]]<br/>[[arst]]<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]'' | [[Türgi]] | [[İstanbul]] | | |- | [[:d:Q6734030|Q6734030]] | ''[[:d:Q6734030|Mahinda Wijesekara]]'' | | 2026-04-02 | Sri Lanka poliitik | [[poliitik]] | [[Sri Lanka]] | ''[[:d:Q62389072|Dondra]]'' | | |- | [[:d:Q7004696|Q7004696]] | ''[[:d:Q7004696|Neville Glover]]'' | 1955-07-22 | 2026-04-02 | [[Austraalia|Austraalia]] rugby league player, [[Politseinik|politseinik]] (1955–2026) ♂; Medal of the Order of Australia, Australian Sports Medal | ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]''<br/>[[politseinik]] | [[Austraalia]] | [[Sydney]] | | |- | [[:d:Q7675500|Q7675500]] | ''[[:d:Q7675500|Tahir Jalil Habbush al-Tikriti]]'' | 1950 | 2026-04-02 | [[Iraak|Iraak]] [[Poliitik|poliitik]], luurespetsialist, Director of the Iraqi Intelligence Service (1950–2026) ♂; Mother of All Battles Medal; member of Iraqi Intelligence Service | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q5121444|luurespetsialist]]'' | [[Iraak]] | [[Tikrīt]] | [[Arbīl]] | |- | [[:d:Q7686191|Q7686191]] | ''[[:d:Q7686191|Tariq al-Sawah]]'' | 1957-11-02 | 2026-04-02 | [[Egiptus|Egiptus]]-[[Bosnia ja Hertsegoviina|bosnia ja hertsegoviina]] person (1957–2026) ♂ | | [[Egiptus]]<br/>[[Bosnia ja Hertsegoviina]] | [[Aleksandria]] | [[Bosnia ja Hertsegoviina]] | |- | [[:d:Q7848471|Q7848471]] | ''[[:d:Q7848471|Trygve Berge]]'' | 1932-04-19 | 2026-04-02 | [[Norra|norralased]] mäesuusataja (1932–2026) ♂ | ''[[:d:Q4144610|mäesuusataja]]'' | [[Norra]] | [[Vossi vald]] | | |- | [[:d:Q89787792|Q89787792]] | ''[[:d:Q89787792|Oleh Avdieiev]]'' | 1973-04-07 | 2026-04-02 | [[Ukraina|ukrainlane]] kelgutaja (1973–2026) ♂ | ''[[:d:Q13382981|kelgutaja]]'' | [[Ukraina]] | [[Lviv]] | [[Lviv]] | |- | [[:d:Q936208|Q936208]] | ''[[:d:Q936208|Víctor Cabrera]]'' | 1957-11-09 | 2026-04-02 | Tšiili jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Tšiili]] | ''[[:d:Q56108|Quillota]]'' | ''[[:d:Q56108|Quillota]]'' | |- | [[:d:Q24262|Q24262]] | ''[[:d:Q24262|Kristian Gerner]]'' | 1942-05-25 | 2026-04-02 | [[Rootsi|rootslased]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1942–2026) ♂; member of [[Soome Teadusselts]] | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q10632420|Piteå city Parish]]'' | | |- | [[:d:Q100486809|Q100486809]] | ''[[:d:Q100486809|Jack Harliwich]]'' | 1930-07-14 | 2026-04-01 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kriketimängija (1930–2026) ♂ | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[Christchurch]] | ''[[:d:Q1278898|Christchurch Hospital]]'' | |- | [[:d:Q109222474|Q109222474]] | ''[[:d:Q109222474|Márta Dezső]]'' | 1950-02-08 | 2026-04 | [[Ungari|Ungari]] constitutionalist, [[Õppejõud|õppejõud]], professor, vice dean, emeriitprofessor (1950–2026) ♀; Hungarian Golden Cross, [[Audoktor|audoktor]] | ''[[:d:Q77844028|constitutionalist]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ungari]] | ''[[:d:Q855838|Bűdzentmihály]]'' | | |- | [[:d:Q111008333|Q111008333]] | ''[[:d:Q111008333|Alain Eschalier]]'' | 1959 | 2026-04 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] farmakoloog, [[President|president]] (1959–2026) ♂; Knight of the National Order of Merit | ''[[:d:Q2114605|farmakoloog]]'' | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q112491480|Q112491480]] | ''[[:d:Q112491480|Wolf-Heinrich Hucho]]'' | 1935 | 2026-04-01 | Mehaanikainsener (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q1906857|mehaanikainsener]]'' | | [[Leipzig]] | | |- | [[:d:Q113432709|Q113432709]] | ''[[:d:Q113432709|Francisco Holgado]]'' | 1944 | 2026-04-01 | [[Hispaania|Hispaania]] pangateller (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q806805|pangateller]]'' | [[Hispaania]] | [[Jerez de la Frontera]] | [[Jerez de la Frontera]] | |- | [[:d:Q113843926|Q113843926]] | ''[[:d:Q113843926|Ulrich Blau]]'' | 1940 | 2026-04-01 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Filosoof|filosoof]] (1940–2026) ♂ | [[filosoof]] | [[Saksamaa]] | [[Oberhausen]] | | |- | [[:d:Q116928566|Q116928566]] | ''[[:d:Q116928566|Бондарчук Микола Федорович]]'' | 1941 | 2026-04 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] riigimees (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q372436|riigimees]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Chișinău]] | | |- | [[:d:Q123592988|Q123592988]] | ''[[:d:Q123592988|Daniela Bočanová]]'' | 1945-12-26 | 2026-04 | [[Illustreerija|illustraator]], tüpograaf, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1945–2026) ♀; spouse of Jan Bočan | [[Illustreerija|illustraator]]<br/>''[[:d:Q1229025|tüpograaf]]''<br/>[[maalikunstnik]] | | | | |- | [[:d:Q1275103|Q1275103]] | ''[[:d:Q1275103|Suki Lahav]]'' | 1951-07-16 | 2026-04-01 | Iisraeli muusik | [[viiuldaja]]<br/>[[laulja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]'' | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q567912|Ayelet HaShahar]]'' | [[Jeruusalemm]] | |- | [[:d:Q12784488|Q12784488]] | ''[[:d:Q12784488|Ana Jud]]'' | 1978-07-30 | 2026-04 | Sloveenia ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | [[Sloveenia]] | [[Murska Sobota]] | | |- | [[:d:Q1282490|Q1282490]] | ''[[:d:Q1282490|Ernst-August Schepmann]]'' | 1931-06-21 | 2026-04-01 | Saksamaa näitleja | [[näitleja]] | [[Saksamaa]] | [[Hattingen]] | | |- | [[:d:Q130223249|Q130223249]] | [[Kadi Haamer]] | 1976-12-13 | 2026-04-01 | [[Eesti|eestlased]] teatrilavastaja, teatriteadlane (1976–2026) ♀ | ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>''[[:d:Q10379007|teatriteadlane]]'' | [[Eesti]] | [[Tartu]] | | |- | [[:d:Q138861094|Q138861094]] | ''[[:d:Q138861094|Ángel Barros]]'' | 1935 | 2026-04-01 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Disainer|disainer]], restauraator (1935–2026) ♂ | [[maalikunstnik]]<br/>[[disainer]]<br/>''[[:d:Q2145981|restauraator]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q833032|Redondela]]'' | ''[[:d:Q833032|Redondela]]'' | |- | [[:d:Q138862398|Q138862398]] | ''[[:d:Q138862398|Fuze]]'' | 1980-01-22 | 2026-04-01 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] räppar, [[Muusik|muusik]] (1980–2026) ♂ | ''[[:d:Q2252262|räppar]]''<br/>[[muusik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Peterburi]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q139413939|Q139413939]] | ''[[:d:Q139413939|L. P. E. Parker]]'' | 1933 | 2026-04-01 | Classical scholar (1933–2026) ♀ | ''[[:d:Q2468727|classical scholar]]'' | | | | |- | [[:d:Q139489436|Q139489436]] | ''[[:d:Q139489436|Brigitte Meese]]'' | 1929 | 2026-04 | Fremdsprachenkorrespondent, [[Kultuurikorraldus|kultuurikorraldaja]] (1929–2026) ♀ | ''[[:d:Q137841849|Fremdsprachenkorrespondent]]''<br/>[[Kultuurikorraldus|kultuurikorraldaja]] | | [[Stuttgart]] | | |- | [[:d:Q139500169|Q139500169]] | ''[[:d:Q139500169|Ramazan Tetik]]'' | | 2026-04-01 | Türgi näitleja | [[näitleja]] | [[Türgi]] | | [[İstanbul]] | |- | [[:d:Q1497688|Q1497688]] | ''[[:d:Q1497688|Karl Gerhard Schmidt]]'' | 1935-07-27 | 2026-04-01 | Saksamaa kirjastaja | [[kirjastaja]]<br/>''[[:d:Q806798|pankur]]'' | [[Saksamaa]] | [[München]] | | |- | [[:d:Q15989250|Q15989250]] | ''[[:d:Q15989250|Andreas Engel]]'' | 1943-10-06 | 2026-04-01 | [[Šveits|Šveits]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Bioloog|bioloog]] (1943–2026) ♂; [[Max Plancki-Humboldti teadusauhind|Max Plancki-Humboldti uurimispreemia]], EMBO Membership | [[õppejõud]]<br/>[[bioloog]] | [[Šveits]] | [[Bern]] | [[Basel]] | |- | [[:d:Q1613746|Q1613746]] | ''[[:d:Q1613746|Gianluca Cherubini]]'' | 1974-02-28 | 2026-04-01 | Itaalia jalgpallikoondise ründaja | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Itaalia]] | [[Rooma]] | | |- | [[:d:Q16842358|Q16842358]] | ''[[:d:Q16842358|Donald V. DeRosa]]'' | 1941-03-03 | 2026-04-01 | Person, President of the University of the Pacific (1941–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q1782645|Q1782645]] | ''[[:d:Q1782645|Konstantas Ramelis]]'' | 1938-03-12 | 2026-04 | Leedu poliitik | [[poliitik]]<br/>[[kohtunik]]<br/>[[advokaat]] | [[Leedu]] | ''[[:d:Q16474808|Užupis]]'' | | |- | [[:d:Q1871320|Q1871320]] | ''[[:d:Q1871320|Lou Zocchi]]'' | 1935-02-16 | 2026-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ettevõtja|ettevõtja]], [[Kirjastaja|kirjastaja]] (1935–2026) ♂; Charles Roberts Awards Hall of Fame | [[ettevõtja]]<br/>[[kirjastaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q2064190|Q2064190]] | ''[[:d:Q2064190|Oleksandr Polovkov]]'' | 1979-10-04 | 2026-04 | Ukraina jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Ukraina]] | [[Dovžansk]] | | |- | [[:d:Q21598161|Q21598161]] | ''[[:d:Q21598161|Anthony Chivers]]'' | 1936-11-30 | 2026-04 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Sportlane|sportlane]], laskesportlane (1936–2026) ♂ | [[sportlane]]<br/>''[[:d:Q17486376|laskesportlane]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q123634|Marylebone]]'' | | |- | [[:d:Q23059930|Q23059930]] | ''[[:d:Q23059930|Michael Niedermeier]]'' | 1954-11-03 | 2026-04-01 | Saksamaa ülikooli õppejõud | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q13570226|kirjandusajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]'' | [[Saksamaa]] | [[Gotha]] | [[Berliin]] | |- | [[:d:Q24009777|Q24009777]] | ''[[:d:Q24009777|Sergey Selemenev]]'' | 1961-04-17 | 2026-04-01 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Näitleja|näitleja]] (1961–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni teeneline kunstnik]] | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Železnogorsk (Krasnojarsk)|Železnogorsk]] | [[Krasnojarsk]] | |- | [[:d:Q27579375|Q27579375]] | ''[[:d:Q27579375|Momcilo Despotovic]]'' | 1948-03-03 | 2026-04 | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]-[[Serbia|serbia]] [[Maletaja|maletaja]], kirimaletaja (1948–2026) ♂ | [[maletaja]]<br/>''[[:d:Q30176225|kirimaletaja]]'' | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Serbia]] | | | |- | [[:d:Q28498064|Q28498064]] | ''[[:d:Q28498064|Gennady Zinovyev]]'' | 1939-08-17 | 2026-04-01 | [[Teadlane|teadlane]] (1939–2026) ♂; Honoured Worker of Higher Professional Education of the Russian Federation | [[teadlane]] | | | | |- | [[:d:Q2916256|Q2916256]] | ''[[:d:Q2916256|Shlomo Breznitz]]'' | 1936-08-03 | 2026-04 | Iisraeli poliitik | [[psühholoog]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[kirjanik]] | [[Iisrael]] | [[Bratislava]] | | |- | [[:d:Q30030591|Q30030591]] | ''[[:d:Q30030591|Kiril Ampov]]'' | 1948-07-14 | 2026-04-01 | [[Helilooja|helilooja]], [[Laulja|laulja]], arranžeerija, [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]] (1948–2026) ♂ | [[helilooja]]<br/>[[laulja]]<br/>''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]''<br/>[[muusikaprodutsent]] | | [[Sofia]] | | |- | [[:d:Q3037945|Q3037945]] | ''[[:d:Q3037945|Doug Martin]]'' | 1957-05-22 | 2026-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1957–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q323432|Fairfield]]'' | | |- | [[:d:Q3159569|Q3159569]] | ''[[:d:Q3159569|Jacques Michon]]'' | 1945 | 2026-04-01 | [[Kanada|Kanada]] esseist, [[Kirjanik|kirjanik]], kirjandusajaloolane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1945–2026) ♂; Jean Éthier Blais Prize, Alphonse Desjardins Prize | ''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q13570226|kirjandusajaloolane]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Kanada]] | | | |- | [[:d:Q3163827|Q3163827]] | ''[[:d:Q3163827|Jean-Baptiste Amestoy]]'' | 1935-08-28 | 2026-04 | Prantsusmaa ragbimängija | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q269874|Ustaritz]]'' | ''[[:d:Q1019173|Saint-Sever]]'' | |- | [[:d:Q3168155|Q3168155]] | ''[[:d:Q3168155|Jean-Michel Testu]]'' | 1937-05-07 | 2026-04-01 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q736942|Auzouer-en-Touraine]]'' | ''[[:d:Q504953|Vouvray]]'' | |- | [[:d:Q3263077|Q3263077]] | ''[[:d:Q3263077|Louis Saia]]'' | 1950-05-25 | 2026-04-01 | Kanada näitleja | [[näitleja]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]'' | [[Kanada]] | [[Kanada]] | | |- | [[:d:Q4101147|Q4101147]] | ''[[:d:Q4101147|Sergey Bystritsky]]'' | 1963-06-12 | 2026-04-01 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1976–2025) (1963–2026) ♂ | [[filmirežissöör]]<br/>[[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Moskva]] | [[Alabuševo kalmistu]] |- | [[:d:Q4216822|Q4216822]] | ''[[:d:Q4216822|Salvador Castañeda]]'' | 1946-07-31 | 2026-04-01 | Mehhiko kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[Partisan]] | [[Mehhiko]] | ''[[:d:Q20239234|Ejido San Isidro]]'' | | |- | [[:d:Q4957345|Q4957345]] | ''[[:d:Q4957345|Busk Margit Jonsson]]'' | 1929-09-10 | 2026-04 | [[Rootsi|rootslased]] [[Näitleja|näitleja]], [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (fl. 1951–) (1929–2026) ♀; spouse of Helge Skoog | [[näitleja]]<br/>[[ooperilaulja]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q1025370|Malung]]'' | ''[[:d:Q740149|Södermalm]]'' | |- | [[:d:Q511181|Q511181]] | ''[[:d:Q511181|Birgit Collin-Langen]]'' | 1956-09-04 | 2026-04-01 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[jurist]] | [[Saksamaa]] | [[Trier]] | | |- | [[:d:Q5272899|Q5272899]] | ''[[:d:Q5272899|Dick Farley]]'' | 1946-05-30 | 2026-04-01 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1066487|Danvers]]'' | | |- | [[:d:Q5541716|Q5541716]] | ''[[:d:Q5541716|George Ley]]'' | 1946-04-07 | 2026-04 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q2388026|Exminster]]'' | | |- | [[:d:Q7177440|Q7177440]] | ''[[:d:Q7177440|Peter V. Smith]]'' | 1947-09-22 | 2026-04-01 | [[Austraalia|Austraalia]] Australian rules football player (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q994135|Brunswick]]'' | | |- | [[:d:Q72620165|Q72620165]] | ''[[:d:Q72620165|Stefan Hopmann]]'' | 1954-10-14 | 2026-04-01 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1954–2026) ♂ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q7272503|Q7272503]] | ''[[:d:Q7272503|Quinton Young]]'' | 1947-09-19 | 2026-04 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q1774629|Irvine]]'' | | |- | [[:d:Q7817911|Q7817911]] | ''[[:d:Q7817911|Tom Valenti]]'' | 1959-03-23 | 2026-04-01 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] peakokk (1959–2026) ♂ | ''[[:d:Q3499072|peakokk]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | | |- | [[:d:Q819460|Q819460]] | ''[[:d:Q819460|Hans-Jürgen Kreische]]'' | 1947-07-19 | 2026-04-01 | [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]]-[[Saksamaa|sakslased]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]<br/>[[Saksamaa]] | [[Dresden]] | | |- | [[:d:Q84425244|Q84425244]] | ''[[:d:Q84425244|Dalia Nausheen]]'' | | 2026-04-01 | [[Bangladesh|Bangladesh]] [[Laulja|laulja]] (†2026) ♀ | [[laulja]] | [[Bangladesh]] | | | |- | [[:d:Q85010226|Q85010226]] | ''[[:d:Q85010226|Han Choon-Keun]]'' | 1955 | 2026-04-01 | Lõuna-Korea muusik | [[muusik]] | [[Lõuna-Korea]] | | | |- | [[:d:Q91376351|Q91376351]] | ''[[:d:Q91376351|Lee Mathias]]'' | 1951 | 2026-04-01 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] esimees, [[Õde (tervishoid)|õde]], health administrator, ärijuht (1951–2026) ♀; Officer of the New Zealand Order of Merit | ''[[:d:Q140686|esimees]]''<br/>[[Õde (tervishoid)|õde]]<br/>''[[:d:Q26701778|health administrator]]''<br/>''[[:d:Q2961975|ärijuht]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q6841819|Middlemore Hospital]]'' | |- | [[:d:Q95233973|Q95233973]] | ''[[:d:Q95233973|Tomáš Kalibera]]'' | 1978-01-14 | 2026-04-01 | Teadlane (1978–2026) ♂; member of R Core Team | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | | | | |- | [[:d:Q95316065|Q95316065]] | ''[[:d:Q95316065|Wilhelm Schepping]]'' | 1931-12-17 | 2026-04-01 | [[Muusik|muusik]], [[Dirigent|dirigent]], arranžeerija, [[Muusikateadlane|muusikateadlane]] (1931–2026) ♂ | [[muusik]]<br/>[[dirigent]]<br/>''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]''<br/>[[muusikateadlane]] | | [[Neuss]] | | |- | [[:d:Q95433174|Q95433174]] | ''[[:d:Q95433174|Anna Hulejová]]'' | 1939-12-08 | 2026-04 | Slovakkia laulja | [[laulja]] | [[Slovakkia]] | | | |} {{Wikidata loendi lõpp}} dmmev6795gtn222neqnfmwtc6ryacqj 7144530 7144525 2026-05-02T09:39:30Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7144530 wikitext text/x-wiki Loend inimestest, kes on surnud viimase kuu aja jooksul. Loendit uuendatakse kord päevas, viimati: <onlyinclude>{{#time: H:i, d F Y (\U\T\C)|{{REVISIONTIMESTAMP:Vikipeedia:Andmepäringud/Hiljuti surnud isikud}}}}</onlyinclude>. Vaata ka ''[[In memoriam 2024]]''. {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item ?dod ?stct ?slct { ?item wdt:P570 ?dod FILTER ( ?dod > "2018-01-01T00:00:00Z"^^xsd:dateTime) FILTER ( ?dod > (now()-"P32D"^^xsd:duration) && ?dod < now() ) ?item wdt:P31 wd:Q5 . OPTIONAL { ?item wikibase:statements ?stct } OPTIONAL { ?item wikibase:sitelinks ?slct } } ORDER BY DESC(?dod) ?item |columns=Item:Vikiandmetes,label:nimi,P569:sündinud,P570:surnud,description:kirjeldus,P106,P27,P19,P20,P119 |thumb=128 |autolist=fallback |freq=1 }} {| class='wikitable sortable' ! Vikiandmetes ! nimi ! sündinud ! surnud ! kirjeldus ! amet ! kodakondsus ! sünnikoht ! surmakoht ! matmiskoht |- | [[:d:Q131145263|Q131145263]] | ''[[:d:Q131145263|Agnès Darmar]]'' | 1940s | 2026-05-01 | Person (1940–2026) ♀; child of Emmanuel Ponsoye, Antoinette Ponsoye; spouse of Atilla Darmar | | | | | |- | [[:d:Q139601292|Q139601292]] | ''[[:d:Q139601292|Injigúl Saburova]]'' | 1962-07-05 | 2026-05-01 | [[Laulja|laulja]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1962–2026) ♀; Qaraqalpaqstan Respublikasına miyneti sińgen mádeniyat xızmetkeri | [[laulja]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | | ''[[:d:Q2609556|Kegeyli District]]''<br/>[[Karakalpakkia]] | | |- | [[:d:Q139603530|Q139603530]] | ''[[:d:Q139603530|Pompinchú]]'' | | 2026-05-01 | [[Peruu|Peruu]] [[Koomik|koomik]] (†2026) ♂ | [[koomik]] | [[Peruu]] | [[Arequipa]] | [[Lima (Peruu)|Lima]] | |- | [[:d:Q139603626|Q139603626]] | ''[[:d:Q139603626|Gabi Ben Modo]]'' | 1968-04-22 | 2026-05-01 | [[Hispaania|Hispaania]] käsipallur (1968–2026) ♂ | ''[[:d:Q12840545|käsipallur]]'' | [[Hispaania]] | [[Malabo]] | ''[[:d:Q904130|Ribeira]]'' | |- | [[:d:Q15087170|Q15087170]] | ''[[:d:Q15087170|Fernando Cabeza Quiles]]'' | 1953 | 2026-05-01 | [[Hispaania|Hispaania]] polygraph, [[Luuletaja|luuletaja]] (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q2330979|polygraph]]''<br/>[[luuletaja]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q12164|Ponferrada]]'' | ''[[:d:Q93483609|Vivente]]'' | |- | [[:d:Q173188|Q173188]] | ''[[:d:Q173188|Alex Zanardi]]'' | 1966-10-23 | 2026-05-01 | [[Itaalia|Itaalia]] jalgrattasportlane, racing automobile driver, telesaatejuht, Paralympic athlete, handcyclist, Vormel 1 piloot (1966–2026) ♂; gold medal for athletic prowess, Itaalia Vabariigi teeneteordeni suurristi kavaler, Itaalia Vabariigi teenetordeni kavaler, Itaalia Vabariigi teeneteordeni komandör, Sporditeenete kuldkett, silver medal for athletic prowess, bronze medal for athletic prowess | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''<br/>''[[:d:Q10349745|racing automobile driver]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q25439032|Paralympic athlete]]''<br/>''[[:d:Q108482633|handcyclist]]''<br/>''[[:d:Q10841764|Vormel 1 piloot]]'' | [[Itaalia]] | [[Bologna]] | | |- | [[:d:Q17401778|Q17401778]] | ''[[:d:Q17401778|Dionysis Tsamis]]'' | 1951-05-21 | 2026-05-01 | Jalgpallur (1951–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | | ''[[:d:Q396807|Agrinio]]'' | ''[[:d:Q396807|Agrinio]]'' | |- | [[:d:Q18548431|Q18548431]] | ''[[:d:Q18548431|Csaba Takács]]'' | 1955-03-30 | 2026-05-01 | [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Poliitik|poliitik]], member of the Chamber of Deputies of Romania (1955–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Rumeenia]] | [[Aiud]] | ''[[:d:Q830672|Corneni]]'' | |- | [[:d:Q20744712|Q20744712]] | ''[[:d:Q20744712|Michael Sollis]]'' | 1985-05-26 | 2026-05-01 | [[Helilooja|helilooja]] (1985–2026) ♂ | [[helilooja]] | | | | |- | [[:d:Q2464353|Q2464353]] | ''[[:d:Q2464353|Tülay Özer]]'' | 1946-12-10 | 2026-05-01 | Türgi laulja | [[muusik]]<br/>[[laulja]] | [[Türgi]] | ''[[:d:Q1000823|Kemaliye]]'' | [[İstanbul]] | ''[[:d:Q29635|Zincirlikuyu Cemetery]]'' |- | [[:d:Q2626275|Q2626275]] | ''[[:d:Q2626275|Georg Wadenius]]'' | 1945-05-04 | 2026-05-01 | Rootsi muusik | [[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[muusikaprodutsent]]<br/>[[kitarrist]]<br/>''[[:d:Q6168364|džäss-kitarrist]]''<br/>[[basskitarrist]]<br/>''[[:d:Q55960555|salvestusmuusik]]'' | [[Rootsi]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1754|Stockholm]]'' | | |- | [[:d:Q6308924|Q6308924]] | ''[[:d:Q6308924|Juliet Winters Carpenter]]'' | 1948-12-31 | 2026-05-01 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] keeleteadlane, [[Tõlkija|tõlkija]] (1948–2026) ♀ | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[tõlkija]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Ann Arbor]] | | |- | [[:d:Q74812759|Q74812759]] | ''[[:d:Q74812759|Gust Stefanetti]]'' | | 2026-05-01 | Luksemburgi poliitik | [[poliitik]] | [[Luksemburg]] | | | |- | [[:d:Q7610160|Q7610160]] | ''[[:d:Q7610160|Stephen Owen]]'' | 1946-10-30 | 2026-05-01 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] keeleteadlane, sinoloog (1946–2026) ♂; Guggenheim Fellowship; spouse of Xiaofei Tian | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>''[[:d:Q15255771|sinoloog]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Saint Louis]] | [[Cambridge (Massachusetts)|Cambridge]] | |- | [[:d:Q794942|Q794942]] | ''[[:d:Q794942|Péter Bikár]]'' | 1945-11-05 | 2026-05-01 | [[Ungari|Ungari]] jäähokimängija, [[Hambaarst|hambaarst]] (1945–2026) ♂; child of Dénes Birkás | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''<br/>[[hambaarst]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q12497032|Q12497032]] | ''[[:d:Q12497032|Maria Menado]]'' | 1932-02-02 | 2026-04-30 | [[Malaisia|Malaisia]] [[Näitleja|näitleja]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]] (1932–2026) ♀; Knight Companion of Order of the Crown of Pahang, Grand Knight of the Order of Sultan Ahmad Shah of Pahang; spouse of Abu Bakar I of Pahang | [[näitleja]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[Malaisia]] | ''[[:d:Q26111570|Tonsea]]'' | | |- | [[:d:Q139603273|Q139603273]] | ''[[:d:Q139603273|Barry O'Neill]]'' | 1949 | 2026-04-30 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Raamatupidaja]], rahukohtunik (1949–2026) ♂; Queen's Service Medal | [[Raamatupidaja]]<br/>''[[:d:Q329455|rahukohtunik]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q584478|Waimate]]'' | |- | [[:d:Q1401256|Q1401256]] | ''[[:d:Q1401256|László Valkó]]'' | 1946-05-15 | 2026-04-30 | Ungari maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[fotograaf]] | [[Ungari]] | [[Kaposvár]] | | |- | [[:d:Q14517523|Q14517523]] | ''[[:d:Q14517523|Walter Michiels]]'' | 1963-07-06 | 2026-04-30 | Belgia näitleja | [[näitleja]] | [[Belgia]] | [[Turnhout]] | [[Turnhout]] | |- | [[:d:Q164775|Q164775]] | [[Georg Baselitz]] | 1938-01-23 | 2026-04-30 | Saksamaa kunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[skulptor]]<br/>[[Graafik (kunstnik)|graafik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>[[Lavastuskunstnik|stsenograaf]]<br/>[[kunstnik]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Austria]] | [[Kamenz]] | | |- | [[:d:Q16692544|Q16692544]] | ''[[:d:Q16692544|Յուրի Ռոմանով]]'' | 1945-12-13 | 2026-04-30 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Diplomaat|diplomaat]] (1945–2026) ♂ | [[diplomaat]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Orša]] | | |- | [[:d:Q19600462|Q19600462]] | ''[[:d:Q19600462|Seymour Bernstein]]'' | 1927-04-24 | 2026-04-30 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Pianist|pianist]], [[Helilooja|helilooja]], [[Õpetaja|õpetaja]] (fl. 1942–) (1927–2026) ♂; [[Audoktor|audoktor]], Steinway artist | [[pianist]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[õpetaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Newark]] | | |- | [[:d:Q19758710|Q19758710]] | ''[[:d:Q19758710|Shlomo Kirt]]'' | 1954-01-28 | 2026-04-30 | Iisraeli jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q207350|Rehovot]]'' | | |- | [[:d:Q262134|Q262134]] | ''[[:d:Q262134|René Henry Gracida]]'' | 1923-06-09 | 2026-04-30 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] katoliku preester, katoliku diakon, Catholic bishop, Roman Catholic Bishop of Corpus Christi, diocesan bishop, titular bishop, auxiliary bishop (1923–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q25393460|katoliku diakon]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New Orleans]] | | |- | [[:d:Q308271|Q308271]] | ''[[:d:Q308271|Abdollah Movahed]]'' | 1940-03-10 | 2026-04-30 | Iraani maadleja | ''[[:d:Q12369333|maadleja]]'' | [[Iraan]] | ''[[:d:Q643187|Babolsar]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | |- | [[:d:Q3275650|Q3275650]] | ''[[:d:Q3275650|Madeleine Gagnon]]'' | 1938-07-27 | 2026-04-30 | [[Kanada|Kanada]] kirjanduskriitik, romaanikirjanik, esseist, [[Luuletaja|luuletaja]], lühijuttude kirjutaja, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Õppejõud|õppejõud]], teacher of literature (1938–2026) ♀; officier de l'Ordre national du Québec, Governor General's Award for French-language poetry, Prix Athanase-David, Member of the Order of Canada | ''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q15949613|lühijuttude kirjutaja]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q81708330|teacher of literature]]'' | [[Kanada]] | [[Amqui]] | | |- | [[:d:Q4494472|Q4494472]] | ''[[:d:Q4494472|Dzjonson Talovitsj Hagazjeev]]'' | 1940-01-27 | 2026-04-30 | [[Venemaa|venelased]] äriinimene (1940–2026) ♂; [[Lenini orden]], [[Sotsialistliku töö kangelane]], "Teenete eest Isamaa ees" III järgu orden, [[Tööpunalipu orden]] | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Venemaa]] | ''[[:d:Q4313469|Nartan]]'' | | |- | [[:d:Q55106065|Q55106065]] | ''[[:d:Q55106065|Денисова, Александра Ивановна]]'' | 1934-01-14 | 2026-04-30 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1934–2026) ♀; [[Rahvaste Sõpruse orden]], [[Tööpunalipu orden]], [[Lenini orden]], [[Sotsialistliku töö kangelane]] | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q4163038|Dmitrovskoïe (établissement rural de Pirogovo)]]'' | [[Tver]] | |- | [[:d:Q106849913|Q106849913]] | ''[[:d:Q106849913|David Bell]]'' | 1950-09-20 | 2026-04-29 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Õpetaja|õpetaja]], [[Autor|autor]], professor, emeriitprofessor, [[Kaasprofessor|kaasprofessor]] (1950–2026) ♂ | [[õpetaja]]<br/>[[autor]] | [[Uus-Meremaa]] | | [[Dunedin]] | |- | [[:d:Q107119372|Q107119372]] | ''[[:d:Q107119372|Carla Van Zon]]'' | 1952-01-20 | 2026-04-29 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kunstiline juht (1952–2026) ♀; Officer of the New Zealand Order of Merit, NEXT Woman of the Year: Arts & Culture, honorary doctor of the University of Otago | ''[[:d:Q1797162|kunstiline juht]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q7690778|Te Atatū Peninsula]]'' | | |- | [[:d:Q109492889|Q109492889]] | ''[[:d:Q109492889|Кошкин, Олег Александрович]]'' | 1937-04-20 | 2026-04-29 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1937–2026) ♂; [[Austuse orden]], [[Austuse märk]], [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]], Medal "In Commemoration of the 850th Anniversary of Moscow", Merited worker of culture of the Russian Federation, Venemaa Föderatsiooni teeneline arhitekt, Russian Federation Presidential Certificate of Honour | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q111017795|Q111017795]] | ''[[:d:Q111017795|Nikolay Obyedkov]]'' | 1958-07-13 | 2026-04-29 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Kasahstan|kasahstan]]-[[Venemaa|venelased]] jalgpallur, [[Jalgpallikohtunik|jalgpallikohtunik]] (1958–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallikohtunik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Kasahstan]]<br/>[[Venemaa]] | [[Almatõ]] | | |- | [[:d:Q112379533|Q112379533]] | ''[[:d:Q112379533|Gian Franco Gensini]]'' | 1945-05 | 2026-04-29 | Kardioloog (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q3264451|kardioloog]]'' | | [[Firenze]] | | |- | [[:d:Q114774922|Q114774922]] | ''[[:d:Q114774922|Anna Erőss]]'' | 1930-06-27 | 2026-04-29 | [[Ungari|Ungari]] [[Diktor|diktor]], raadiosaatejuht (1930–2026) ♀; Order of Labour, Kazinczy Award | [[diktor]]<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q12042975|Q12042975]] | ''[[:d:Q12042975|Oskar Petr]]'' | 1952-05-16 | 2026-04-29 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Laulja|laulja]], [[Fotograaf|fotograaf]], [[Arhitekt|arhitekt]], publitsist, [[Muusik|muusik]] (1952–2026) ♂; member of Jazz Q, Marsyas | [[laulja]]<br/>[[fotograaf]]<br/>[[arhitekt]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[muusik]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q12356923|Q12356923]] | ''[[:d:Q12356923|Zoltán Czegő]]'' | 1938-06-18 | 2026-04-29 | [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]] (1938–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | [[Rumeenia]] | [[Bukarest]] | | |- | [[:d:Q12969233|Q12969233]] | ''[[:d:Q12969233|Park Dong-bin]]'' | 1970-10-15 | 2026-04-29 | Lõuna-Korea näitleja | [[näitleja]] | [[Lõuna-Korea]] | [[Lõuna-Korea]] | ''[[:d:Q42154|Pyeongtaek]]'' | |- | [[:d:Q139588589|Q139588589]] | ''[[:d:Q139588589|Mitxel Longaron]]'' | 1959 | 2026-04-29 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Trummar|trummar]] (1959–2026) ♂ | [[trummar]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q497801|Tolosa]]'' | | |- | [[:d:Q139589854|Q139589854]] | ''[[:d:Q139589854|Ali Saad]]'' | | 2026-04-29 | Egiptuse muusik | [[helilooja]]<br/>[[muusik]] | [[Egiptus]] | | | |- | [[:d:Q139590785|Q139590785]] | ''[[:d:Q139590785|Eddy Pratomo]]'' | 1953-10-05 | 2026-04-29 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Diplomaat|diplomaat]], [[Jurist|jurist]], riigimees (1953–2026) ♂ | [[diplomaat]]<br/>[[jurist]]<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]'' | [[Indoneesia]] | [[Semarang]] | [[Tangerang]] | |- | [[:d:Q139603333|Q139603333]] | ''[[:d:Q139603333|Jean Swan]]'' | | 2026-04-29 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] community leader (†2026) ♀; Queen's Service Medal | ''[[:d:Q1500610|Q1500610]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q1026489|Te Aroha]]'' | |- | [[:d:Q16901280|Q16901280]] | ''[[:d:Q16901280|Stephen Adamini]]'' | 1945-03-10 | 2026-04-29 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q2149722|Q2149722]] | ''[[:d:Q2149722|Richard Harries, Baron Harries of Pentregarth]]'' | 1936-06-02 | 2026-04-29 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Poliitik|poliitik]], anglikaani preester, Bishop of Oxford, member of the House of Lords (1936–2026) ♂; Fellow of the Academy of Medical Sciences, Fellow of the Royal Society of Literature, President's Medal, prix Giles, Fellow of the Learned Society of Wales, [[Audoktor|audoktor]]; member of Royal Society of Literature, Learned Society of Wales | [[kirjanik]]<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q3409375|anglikaani preester]]'' | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q2262879|Q2262879]] | ''[[:d:Q2262879|Sebastian Kuboth]]'' | 1984-06-05 | 2026-04-29 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Autor|autor]] (1984–2026) ♂ | [[autor]] | [[Saksamaa]] | [[Schweinfurt]] | | |- | [[:d:Q24352829|Q24352829]] | ''[[:d:Q24352829|Vladimir Voevodin]]'' | 1962-05-25 | 2026-04-29 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Matemaatik|matemaatik]], informaatik, [[Õppejõud|õppejõud]] (1962–2026) ♂; Shuvalov Prize, Prize of the Government of the Russian Federation in the field of education, Honoured Worker of Higher Professional Education of the Russian Federation, Mikhail Lomonosov Award, [[Sõpruse orden]], ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk; child of Valentin Voevodin | [[matemaatik]]<br/>''[[:d:Q82594|informaatik]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q26844757|Q26844757]] | ''[[:d:Q26844757|Ghenadie Dudoglo]]'' | 1986-06-27 | 2026-04-29 | [[Moldova|Moldova]] [[Sportlane|sportlane]] (1986–2026) ♂ | [[sportlane]] | [[Moldova]] | | | |- | [[:d:Q28059279|Q28059279]] | ''[[:d:Q28059279|Donald MacRae]]'' | 1941-08-26 | 2026-04-29 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Laulja|laulja]] (1941–2026) ♂ | [[laulja]] | [[Suurbritannia]] | [[Stornoway]] | | |- | [[:d:Q311003|Q311003]] | [[Craig Venter]] | 1946-10-14 | 2026-04-29 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Biokeemik|biokeemik]], [[Geneetik|geneetik]], [[Ettevõtja|ettevõtja]], teadlane (1946–2026) ♂; Canada Gairdner International Award, Princess of Asturias Award for Technical and Scientific Research, King Faisal International Prize in Science, Paul Ehrlich and Ludwig Darmstaedter Prize, Kistler Prize, [[National Medal of Science]], Dickson Prize in Medicine, Leeuwenhoek Medal, Nierenberg Prize, [[Dan Davidi auhind]], Biotechnology Heritage Award, Debrecen Award for Molecular Medicine, Gabbay Award, Golden Eurydice Award, honorary doctor of the University of Hong Kong, J. Allyn Taylor International Prize in Medicine, honorary doctor of Royal Institute of Technology, NAS Award for the Industrial Application of Science, Financial Times Person of the Year, Clarivate Citation Laureates, Newcomb Cleveland Prize; member of [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia]], [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]]; spouse of Barbara Rae-Venter, Claire M. Fraser | [[biokeemik]]<br/>[[geneetik]]<br/>[[ettevõtja]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Salt Lake City]] | [[San Diego]] | |- | [[:d:Q47470515|Q47470515]] | ''[[:d:Q47470515|Savino Rebek]]'' | 1940-11-13 | 2026-04-29 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Sõudja|sõudja]] (1940–2026) ♂ | [[sõudja]] | [[Itaalia]] | [[Trieste]] | | |- | [[:d:Q5585841|Q5585841]] | ''[[:d:Q5585841|Gordon Snell]]'' | 1932-10-01 | 2026-04-29 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Stsenarist|stsenarist]] (1932–2026) ♂; spouse of Maeve Binchy | [[kirjanik]]<br/>[[stsenarist]] | [[Suurbritannia]] | [[Singapur]] | | |- | [[:d:Q6819671|Q6819671]] | ''[[:d:Q6819671|Merle Bettenhausen]]'' | 1943-06-09 | 2026-04-29 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Insener|insener]] (1943–2026) ♂ | [[insener]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1761214|Tinley Park]]'' | | |- | [[:d:Q70083025|Q70083025]] | ''[[:d:Q70083025|Ṭālib al-Ḥaydarī]]'' | 1927 | 2026-04-29 | Iraagi luuletaja | [[luuletaja]] | [[Iraagi Kuningriik]]<br/>[[Iraagi Vabariik (1958–1968)]]<br/>[[Baathistlik Iraak]]<br/>[[Iraak]] | ''[[:d:Q311315|Kadhimiya]]'' | [[An-Najaf]] | |- | [[:d:Q711892|Q711892]] | ''[[:d:Q711892|David Allan Coe]]'' | 1939-09-06 | 2026-04-29 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] laulja-laulukirjutaja, [[Muusik|muusik]], [[Laulja|laulja]], [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1967–2026) (1939–2026) ♂; member of Outlaws Motorcycle Club | ''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[muusik]]<br/>[[laulja]]<br/>[[näitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Akron]] | | |- | [[:d:Q7353640|Q7353640]] | ''[[:d:Q7353640|Robyn Woodhouse]]'' | 1943-07-26 | 2026-04-29 | [[Austraalia|Austraalia]] kõrgushüppaja (1943–2026) ♀ | ''[[:d:Q13382122|kõrgushüppaja]]'' | [[Austraalia]] | [[Uus-Lõuna-Wales]] | ''[[:d:Q187861|Wollongong]]'' | |- | [[:d:Q7530347|Q7530347]] | ''[[:d:Q7530347|Sirisumana Godage]]'' | 1936-05 | 2026-04-29 | [[Sri Lanka|Sri Lanka]] äriinimene (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Sri Lanka]] | ''[[:d:Q13360574|Matara]]'' | | |- | [[:d:Q8046978|Q8046978]] | ''[[:d:Q8046978|Yair Garbuz]]'' | 1945-09-29 | 2026-04-29 | Iisraeli kunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q152413|Givatayim]]'' | [[Ramat-Gan]] | |- | [[:d:Q9311054|Q9311054]] | ''[[:d:Q9311054|Robert Rauziński]]'' | 1932-11-18<br/>1933 | 2026-04-29 | Poola majandusteadlane | [[majandusteadlane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Poola]] | [[Varssavi]] | | |- | [[:d:Q10310495|Q10310495]] | ''[[:d:Q10310495|José Santa Bárbara]]'' | 1936-10-28 | 2026-04-28 | [[Portugal|Portugal]] [[Disainer|disainer]] (1936–2026) ♂ | [[disainer]] | [[Portugal]] | [[Lissabon]] | | |- | [[:d:Q109488757|Q109488757]] | ''[[:d:Q109488757|Yevgeni Semichev]]'' | 1952-11-05 | 2026-04-28 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1952–2026) ♂ | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Novokuibõševsk]] | [[Novokuibõševsk]] | |- | [[:d:Q11372147|Q11372147]] | ''[[:d:Q11372147|Junko Igarashi(20 september 1952 - 28 April 2026)]]'' | 1952-09-20 | 2026-04-28 | Jaapani näitleja | [[näitleja]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q1154583|Urawa-ku]]'' | | |- | [[:d:Q114959228|Q114959228]] | ''[[:d:Q114959228|Ján Kerekréti]]'' | 1943-10-25 | 2026-04-28 | [[Slovakkia|Slovakkia]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the National Council of the Slovak Republic (1943–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Slovakkia]] | | | |- | [[:d:Q12299740|Q12299740]] | ''[[:d:Q12299740|Yanko Dinkov]]'' | 1937-03-16 | 2026-04-28 | [[Bulgaaria|Bulgaaria]] [[Treener|treener]], jalgpallur (1937–2026) ♂; titre honorifique « pour le mérite » | [[treener]]<br/>''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Bulgaaria]] | ''[[:d:Q405279|Q405279]]'' | | |- | [[:d:Q123176883|Q123176883]] | ''[[:d:Q123176883|Ittai Gradel]]'' | 1965-01-29 | 2026-04-28 | Antiquarian seller, engraved gem researcher, [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1965–2026) ♂ | ''[[:d:Q187865|antiquarian seller]]''<br/>''[[:d:Q22917056|engraved gem researcher]]''<br/>[[ajaloolane]] | | [[Haifa]] | [[Taani]] | |- | [[:d:Q16195028|Q16195028]] | ''[[:d:Q16195028|Damien Christensen]]'' | 1963-10-16 | 2026-04-28 | Australian rules football player, Politseinikud (1963–2026) ♂ | ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]''<br/>''[[:d:Q361593|Politseinikud]]'' | | | | |- | [[:d:Q16376518|Q16376518]] | ''[[:d:Q16376518|Yusif Şükürlü]]'' | 1948-10-27 | 2026-04-28 | Aserbaidžaani kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q14906342|biofüüsik]]'' | [[Aserbaidžaan]] | ''[[:d:Q4875331|Baş Şabalıd]]'' | ''[[:d:Q30280210|Istanbul Memorial Hospital]]'' | |- | [[:d:Q2069202|Q2069202]] | ''[[:d:Q2069202|José Manuel Monsalve]]'' | 1945-01-01 | 2026-04-28 | [[Hispaania|Hispaania]]-[[Brasiilia|brasiilia]] korvpallitreener, korvpallur (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]''<br/>''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Hispaania]]<br/>[[Brasiilia]] | ''[[:d:Q693913|Medina del Campo]]'' | | |- | [[:d:Q24876721|Q24876721]] | ''[[:d:Q24876721|Petra Ruhrmann]]'' | 1950-08-02 | 2026-04-28 | [[Saksamaa|sakslased]] iluuisutaja, iluuisutreener (1950–2026) ♀ | ''[[:d:Q13219587|iluuisutaja]]''<br/>''[[:d:Q57199189|iluuisutreener]]'' | [[Saksamaa]] | [[Düsseldorf]] | | |- | [[:d:Q2849324|Q2849324]] | ''[[:d:Q2849324|Ange Édouard Poungui]]'' | 1942-01-04 | 2026-04-28 | [[Kongo Vabariik|Kongo Vabariik]]-[[Prantsusmaa|prantsusmaa]] [[Poliitik|poliitik]], Vice President of the Republic of the Congo, Prime Minister of the Republic of the Congo, Member of the Senate of the Republic of the Congo, Minister of Finance (1942–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Kongo Vabariik]]<br/>[[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q3326889|Mouyondzi]]''<br/>''[[:d:Q827015|Bouenza Department]]'' | ''[[:d:Q46135|Q46135]]'' | |- | [[:d:Q28745258|Q28745258]] | ''[[:d:Q28745258|Robert Lyapidevsky]]'' | 1937-02-04 | 2026-04-28 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]] (1937–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni teeneline kunstnik]], [[Venemaa Föderatsiooni rahvakunstnik]] | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q4528440|Q4528440]] | ''[[:d:Q4528440|Ivan Scheblykin]]'' | 1928-01-19 | 2026-04-28 | [[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1928–2026) ♂; Honoured Worker of Higher Professional Education of the Russian Federation, [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]]; member of [[NSV Liidu Kirjanike Liit]] | [[teadlane]] | [[Venemaa]] | ''[[:d:Q4477077|Urlapovo]]'' | | |- | [[:d:Q4909203|Q4909203]] | ''[[:d:Q4909203|Bill Grayden]]'' | 1920-08-05 | 2026-04-28 | Austraalia poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q327029|mehhaanik]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q4903676|Bickley]]'' | | |- | [[:d:Q5375268|Q5375268]] | ''[[:d:Q5375268|Enayatollah Atashi]]'' | 1946-07-23 | 2026-04-28 | [[Iraan|Iraan]] korvpallur (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Iraan]] | | | |- | [[:d:Q5994609|Q5994609]] | ''[[:d:Q5994609|Helge Mortensen]]'' | 1941-05-09 | 2026-04-28 | Taani poliitik | [[poliitik]] | [[Taani Kuningriik]] | ''[[:d:Q2431865|Fraugde]]'' | [[Esbjerg]] | |- | [[:d:Q7358970|Q7358970]] | ''[[:d:Q7358970|Roger Sweet]]'' | 1935 | 2026-04-28 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Disainer|disainer]] (1935–2026) ♂; notable work Masters of the Universe | [[disainer]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | |- | [[:d:Q7515718|Q7515718]] | ''[[:d:Q7515718|Silvano Raia]]'' | 1930-09-01 | 2026-04-28 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Kirurg|kirurg]], [[Teadlane|teadlane]] (1930–2026) ♂ | [[kirurg]]<br/>[[teadlane]] | [[Brasiilia]] | [[São Paulo]] | [[São Paulo]] | |- | [[:d:Q7916844|Q7916844]] | ''[[:d:Q7916844|Vasko Boev]]'' | 1988-07-24 | 2026-04-28 | Bulgaaria jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Bulgaaria]] | [[Varna]] | | |- | [[:d:Q10307827|Q10307827]] | ''[[:d:Q10307827|John E. Franz]]'' | 1929-12-21 | 2026-04-27 | Ameerika Ühendriikide keemik | [[keemik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Springfield]] | | |- | [[:d:Q111165393|Q111165393]] | ''[[:d:Q111165393|Elpida Mazaraki]]'' | 1937 | 2026-04-27 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1972–2008) (1937–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Kreeka]] | | | ''[[:d:Q112170637|Glyfada cemetery]]'' |- | [[:d:Q11974239|Q11974239]] | ''[[:d:Q11974239|Harald Reitan]]'' | 1950-01-19 | 2026-04-27 | [[Norra|norralased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], telesaatejuht, raadiosaatejuht, [[Reporter|reporter]], teleprodutsent, kergejõustiklane, [[Õpetaja|õpetaja]] (1950–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>[[reporter]]<br/>''[[:d:Q578109|Q578109]]''<br/>''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''<br/>[[õpetaja]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q1771217|Ålen]]'' | | |- | [[:d:Q12146502|Q12146502]] | ''[[:d:Q12146502|Olha Ravytska]]'' | 1960-05-30 | 2026-04-27 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1978–2026) (1960–2026) ♀; Ukraina rahvakunstnik, Order of Princess Olga, 3rd class, Ukraina teeneline kunstnik | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Sumõ]] | [[Harkiv]] | ''[[:d:Q1984723|23 Serpnia]]'' |- | [[:d:Q12616333|Q12616333]] | ''[[:d:Q12616333|Jerry. K]]'' | 1984-01-26 | 2026-04-27 | [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] räppar (1984–2026) ♂; member of Loquence | ''[[:d:Q2252262|räppar]]'' | [[Lõuna-Korea]] | [[Soul]] | | |- | [[:d:Q139587525|Q139587525]] | ''[[:d:Q139587525|Árpád Domján]]'' | 1934-02-04 | 2026-04-27 | Ungari ujuja | ''[[:d:Q10843402|ujuja]]''<br/>''[[:d:Q17524364|veepallur]]''<br/>[[arhitekt]] | [[Ungari]] | | | |- | [[:d:Q139589504|Q139589504]] | ''[[:d:Q139589504|Humphrey Schurman]]'' | 1953-09-19 | 2026-04-27 | [[Suriname|Suriname]] [[Jurist|jurist]], [[Ettevõtja|ettevõtja]], chief officer (1953–2026) ♂ | [[jurist]]<br/>[[ettevõtja]]<br/>''[[:d:Q1072363|chief officer]]'' | [[Suriname]] | | | |- | [[:d:Q16184091|Q16184091]] | ''[[:d:Q16184091|Iyut Fitra]]'' | 1968-02-16 | 2026-04-27 | Indoneesia kirjanik | [[kirjanik]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q12473685|Q12473685]]'' | | |- | [[:d:Q16272832|Q16272832]] | ''[[:d:Q16272832|Stanislav Akhmedov]]'' | 1952-04-01 | 2026-04-27 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Diplomaat|diplomaat]] (1952–2026) ♂; [[Sõpruse orden]], National Order of Madagascar, Decorations For Impeccable Service | [[diplomaat]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | |- | [[:d:Q18548475|Q18548475]] | ''[[:d:Q18548475|Dan Claudiu Tănăsescu]]'' | 1938-04-26<br/>1938 | 2026-04-27 | Rumeenia poliitik | [[poliitik]]<br/>[[arst]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | [[Rumeenia]] | [[Ilfovi maakond]] | | |- | [[:d:Q18641399|Q18641399]] | ''[[:d:Q18641399|Leigh Crawford]]'' | 1946-04-19 | 2026-04-27 | Australian rules football player (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]'' | | | | |- | [[:d:Q21640735|Q21640735]] | ''[[:d:Q21640735|Nikolay Krotov]]'' | 1955-03-07 | 2026-04-27 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Kirjanik|kirjanik]], publitsist, [[Avaliku elu tegelane|avaliku elu tegelane]], [[Biograaf|biograaf]], chemical technologist (1955–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[avaliku elu tegelane]]<br/>[[biograaf]]<br/>''[[:d:Q5090503|chemical technologist]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Ufa]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q27656036|Q27656036]] | ''[[:d:Q27656036|Brian Wilkinson]]'' | 1938-02-12 | 2026-04-27 | Austraalia ujuja | ''[[:d:Q10843402|ujuja]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q1008383|Q1008383]]'' | [[Sydney]] | |- | [[:d:Q2822084|Q2822084]] | ''[[:d:Q2822084|Abu Kasenally]]'' | 1941-08-10 | 2026-04-27 | [[Mauritius|Mauritius]] [[Poliitik|poliitik]] (1941–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Mauritius]] | ''[[:d:Q9310634|Rivière du Rempart]]'' | | |- | [[:d:Q283787|Q283787]] | ''[[:d:Q283787|Mimi Coertse]]'' | 1932-06-12 | 2026-04-27 | Lõuna-Aafrika Vabariigi laulja | [[ooperilaulja]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Durban]] | [[Pretoria]] | |- | [[:d:Q28973816|Q28973816]] | ''[[:d:Q28973816|Luciana Novaes]]'' | 1983-06-05 | 2026-04-27 | Brasiilia poliitik | [[poliitik]] | [[Brasiilia]] | [[Rio de Janeiro]] | [[Rio de Janeiro]] | |- | [[:d:Q4081822|Q4081822]] | ''[[:d:Q4081822|Maya Belenkaya]]'' | 1931-05-01 | 2026-04-27 | [[Venemaa|venelased]] iluuisutaja, iluuisutreener (1931–2026) ♀; [[NSV Liidu meistersportlane]], [[Leningradi kaitsmise eest|medal "Leningradi kaitsmise eest"]] | ''[[:d:Q13219587|iluuisutaja]]''<br/>''[[:d:Q57199189|iluuisutreener]]'' | [[Venemaa]] | [[Peterburi]] | | |- | [[:d:Q43425159|Q43425159]] | ''[[:d:Q43425159|Vladimir Kolosok]]'' | 1925-03-01 | 2026-04-27 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1925–2026) ♂; [[Lenini orden]], [[Austuse märk]], [[Tööpunalipu orden]] | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Nižõn]] | [[Tšeljabinsk]] | |- | [[:d:Q4899420|Q4899420]] | ''[[:d:Q4899420|Beverley Martyn]]'' | 1947-03-24 | 2026-04-27 | Suurbritannia muusik | [[laulja]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>[[kitarrist]] | [[Suurbritannia]] | [[Coventry]] | | |- | [[:d:Q4901126|Q4901126]] | ''[[:d:Q4901126|Bharat Kapoor]]'' | 1945-10-15 | 2026-04-27 | India näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[filmirežissöör]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q62070381|Q62070381]] | ''[[:d:Q62070381|Edith Eger]]'' | 1927-09-29 | 2026-04-27 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]]-[[Ungari|ungari]] [[Psühholoog|psühholoog]] (1927–2026) ♀ | [[psühholoog]] | [[Ameerika Ühendriigid]]<br/>[[Ungari]] | [[Košice]] | [[San Diego]] | |- | [[:d:Q6379240|Q6379240]] | ''[[:d:Q6379240|Matt Davidson]]'' | 1977-08-09 | 2026-04-27 | [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija (1977–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Kanada]] | ''[[:d:Q666831|Flin Flon]]'' | [[Edmonton]] | |- | [[:d:Q6521980|Q6521980]] | ''[[:d:Q6521980|Len Strazewski]]'' | 1955-02-16 | 2026-04-27 | [[Kirjanik|kirjanik]] (1955–2026) ♂ | [[kirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q67220514|Q67220514]] | ''[[:d:Q67220514|Jean-Daniel Stanley]]'' | 1934-04-14 | 2026-04-27 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] teadlane, paleontoloog, okeanograaf, geoarchaeologist (1934–2026) ♂; Francis P. Shepard Medal | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q1662561|paleontoloog]]''<br/>''[[:d:Q3546255|okeanograaf]]''<br/>''[[:d:Q66281902|geoarchaeologist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Strasbourg]] | | |- | [[:d:Q676344|Q676344]] | ''[[:d:Q676344|Jacques Cornu]]'' | 1953-05-15 | 2026-04-27 | [[Šveits|Šveits]] mootorrattasportlane (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q3014296|mootorrattasportlane]]'' | [[Šveits]] | [[Aigle]] | [[Neuchâtel]] | |- | [[:d:Q685506|Q685506]] | ''[[:d:Q685506|John Garrett]]'' | 1951-06-17 | 2026-04-27 | [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija (1951–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Kanada]] | ''[[:d:Q2739754|Trenton]]'' | | |- | [[:d:Q714933|Q714933]] | ''[[:d:Q714933|Ferenc Sebő]]'' | 1947-02-10 | 2026-04-27 | Ungari muusik | [[dirigent]]<br/>[[laulja]]<br/>[[kitarrist]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q17484288|ethnomusicologist]]'' | [[Ungari]] | [[Szekszárd]] | | |- | [[:d:Q85875629|Q85875629]] | ''[[:d:Q85875629|منى عبد الله القصبي]]'' | 1959 | 2026-04-27 | [[Saudi Araabia|Saudi Araabia]] kujutav kunstnik (1959–2026) ♀ | ''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]'' | [[Saudi Araabia]] | [[Jiddah]] | | |- | [[:d:Q97397573|Q97397573]] | ''[[:d:Q97397573|Heiner Holtappels]]'' | 1951-02-22 | 2026-04-27 | Iirimaa fotograaf | [[fotograaf]]<br/>[[Videokujundaja|videokunstnik]]<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[kunstnik]]<br/>''[[:d:Q780596|näituse kuraator]]''<br/>''[[:d:Q9379869|lektor]]''<br/>[[filosoof]] | [[Saksamaa]] | [[Krefeld]] | | |- | [[:d:Q100452124|Q100452124]] | ''[[:d:Q100452124|Ras Natty Baby]]'' | 1954-04-14 | 2026-04-26 | [[Mauritius|Mauritius]] [[Muusik|muusik]] (1954–2026) ♂ | [[muusik]] | [[Mauritius]] | | | |- | [[:d:Q10332001|Q10332001]] | ''[[:d:Q10332001|Monte Coleman]]'' | 1957-11-04 | 2026-04-26 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1957–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q80012|Pine Bluff]]'' | | |- | [[:d:Q106366877|Q106366877]] | ''[[:d:Q106366877|Golam Sarwar Milon]]'' | 1957-11-06 | 2026-04-26 | Bangladeshi poliitik | [[poliitik]] | [[Bangladesh]] | | | |- | [[:d:Q108810996|Q108810996]] | ''[[:d:Q108810996|Nigel Dunnett]]'' | 1962 | 2026-04-26 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] taimekasvataja, [[Maastikuarhitekt|maastikuarhitekt]] (1962–2026) ♂ | ''[[:d:Q3140857|taimekasvataja]]''<br/>[[maastikuarhitekt]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q112401445|Q112401445]] | ''[[:d:Q112401445|Miloš Gruber]]'' | 1958 | 2026-04-26 | [[Kirjastaja|kirjastaja]], music publisher (1958–2026) ♂ | [[kirjastaja]]<br/>''[[:d:Q222836|Q222836]]'' | | | | |- | [[:d:Q116923028|Q116923028]] | ''[[:d:Q116923028|Antonio Marrazzo]]'' | 1952 | 2026-04-26 | Katoliku preester, [[Misjonär|misjonär]], postulator (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>[[misjonär]]<br/>''[[:d:Q477190|postulator]]'' | | ''[[:d:Q81138|Nocera Inferiore]]'' | | |- | [[:d:Q11959237|Q11959237]] | ''[[:d:Q11959237|Arvid Bryne]]'' | 1938-09-01 | 2026-04-26 | Norra ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[autor]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q25416|Stavanger]]'' | | |- | [[:d:Q12178847|Q12178847]] | ''[[:d:Q12178847|أحمد خليفة]]'' | 1945-11-25 | 2026-04-26 | Süüria näitleja | [[näitleja]] | ''[[:d:Q26234937|First Syrian Republic]]''<br/>[[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Süüria]] | [[Damaskus]] | | ''[[:d:Q16128316|The cemetery of Dahdah]]'' |- | [[:d:Q12260484|Q12260484]] | ''[[:d:Q12260484|Jokin Urain]]'' | 1959-07-21 | 2026-04-26 | Hispaania kirjanik | [[kirjanik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q629193|Mendaro]]'' | | |- | [[:d:Q12850065|Q12850065]] | ''[[:d:Q12850065|Əli Əliyev (aktyor)]]'' | 1956 | 2026-04-26 | Person (1956–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q133835402|Q133835402]] | ''[[:d:Q133835402|Elman Allahverdiyev]]'' | 1958-03-16 | 2026-04-26 | Person (1958–2026) ♂ | | | ''[[:d:Q477168|Q477168]]'' | | |- | [[:d:Q1342358|Q1342358]] | ''[[:d:Q1342358|Thomas Gayford]]'' | 1928-11-21 | 2026-04-26 | [[Kanada|Kanada]] event rider (1928–2026) ♂; Canada's Sports Hall of Fame | ''[[:d:Q26384038|Q26384038]]'' | [[Kanada]] | [[Toronto]] | | |- | [[:d:Q13562002|Q13562002]] | [[Nedra Talley]] | 1946-01-27 | 2026-04-26 | Ameerika Ühendriikide laulja | [[laulja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | [[Virginia Beach]] | |- | [[:d:Q139565645|Q139565645]] | ''[[:d:Q139565645|Maria Campuzano Guerra]]'' | 1981-07 | 2026-04-26 | Aktivist (1981–2026) ♀; member of Engineers Without Borders, Aliança Contra la Pobresa Energètica | ''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | | [[Barcelona]] | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q16842059|Q16842059]] | ''[[:d:Q16842059|Jesse Crenshaw]]'' | 1946-09-23 | 2026-04-26 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q17409296|Q17409296]] | ''[[:d:Q17409296|Ивайло Данаилов]]'' | 1958-06-07 | 2026-04-26 | [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1958–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q2075363|Q2075363]] | ''[[:d:Q2075363|Peter Gülke]]'' | 1934-04-29 | 2026-04-26 | [[Kolmas riik|Kolmas Riik]]-[[Saksa Demokraatlik Vabariik|saksa demokraatlik vabariik]]-[[Saksamaa|sakslased]] [[Muusik|muusik]], [[Dirigent|dirigent]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], esimees (1934–2026) ♂; Sigmund Freud Prize, Karl-Vossler-Preis, Austrian Decoration for Science and Art First Class, Weimar Award, Ernst von Siemensi muusikaauhind, Bavarian Maximilian Order for Science and Art, Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Pour le Mérite for Sciences and Arts order, Knight Commander's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany; member of Sächsische Akademie der Künste, German Academy for Language and Literature, Baieri Kaunite Kunstide Akadeemia | [[muusik]]<br/>[[dirigent]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[muusikateadlane]] | [[Kolmas riik|Kolmas Riik]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]]<br/>[[Saksamaa]] | [[Weimar]] | [[Weimar]] | |- | [[:d:Q2657842|Q2657842]] | ''[[:d:Q2657842|Adolfo Aristarain]]'' | 1943-10-19 | 2026-04-26 | Argentina filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[filmiprodutsent]] | [[Argentina]]<br/>[[Hispaania]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q2861751|Q2861751]] | ''[[:d:Q2861751|Armand Abécassis]]'' | 1933-04-16 | 2026-04-26 | Prantsusmaa kirjanik | [[filosoof]] | [[Prantsusmaa]] | [[Casablanca]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q3121945|Q3121945]] | ''[[:d:Q3121945|Guy Leleu]]'' | 1950-02-04 | 2026-04-26 | Prantsusmaa jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Surques]] | | |- | [[:d:Q328025|Q328025]] | ''[[:d:Q328025|Dick Matena]]'' | 1943-04-24 | 2026-04-26 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], karikaturist, joonistaja, penciller, comics writer, [[Illustreerija|illustraator]], koomiksikunstnik (active c. 1963) (1943–2026) ♂; Bronzen Adhemar, Stripschapprijs | [[kirjanik]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q3658608|karikaturist]]''<br/>''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''<br/>''[[:d:Q17098559|Q17098559]]''<br/>''[[:d:Q11892507|comics writer]]''<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Haag]] | [[Amsterdam]] | |- | [[:d:Q3753702|Q3753702]] | ''[[:d:Q3753702|Francisco Letamendia]]'' | 1944-02-05 | 2026-04-26 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], [[Õppejõud|õppejõud]], politoloog, [[Kirjanik|kirjanik]], Member of the Congress of Deputies (1944–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Hispaania]] | [[Donostia]] | | |- | [[:d:Q4148174|Q4148174]] | ''[[:d:Q4148174|Vladimir Grachev]]'' | 1942-03-02 | 2026-04-26 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Poliitik|poliitik]], metallurg, ökoloog, substitute member of the Parliamentary Assembly of the Council of Europe, Representative of the Parliamentary Assembly of the Council of Europe, riigiduuma liige (1942–2026) ♂; [[Austuse orden]], ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk, "Teenete eest Isamaa ees" IV järgu orden, Russian government prize for science and technology, Badge "Inventor of the USSR"; member of [[Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee]], 4th State Duma of the Russian Federation, 3rd State Duma of the Russian Federation | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q18576582|metallurg]]''<br/>''[[:d:Q15839134|ökoloog]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q20152010|Taymanikha]]'' | | |- | [[:d:Q4950602|Q4950602]] | ''[[:d:Q4950602|Anita Graffman]]'' | 1936-12-24 | 2026-04-26 | Rootsi kunstnik | [[kunstnik]]<br/>[[tekstiilikunstnik]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q10550317|Kungsholm parish]]'' | ''[[:d:Q21667344|Skarpnäck]]'' | |- | [[:d:Q525314|Q525314]] | ''[[:d:Q525314|Gerry Conway]]'' | 1952-09-10 | 2026-04-26 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Stsenarist|stsenarist]], ulmekirjanik, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Toimetaja|toimetaja]], comics editor (1952–2026) ♂; Inkpot Award | [[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q18844224|ulmekirjanik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[toimetaja]]<br/>''[[:d:Q130481652|comics editor]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Brooklyn]] | | |- | [[:d:Q7175954|Q7175954]] | ''[[:d:Q7175954|Peter Morris]]'' | 1932-07-29 | 2026-04-26 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Poliitik|poliitik]], member of the Australian House of Representatives, Minister for Infrastructure and Transport (1932–2026) ♂; Medal of the Order of Australia | [[poliitik]] | [[Austraalia]] | [[Sydney]] | | |- | [[:d:Q7407671|Q7407671]] | ''[[:d:Q7407671|Sam Hunt]]'' | 1942-09-12 | 2026-04-26 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q4175034|Q4175034]]''<br/>[[õpetaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Billings]] | [[Olympia]] | |- | [[:d:Q924901|Q924901]] | ''[[:d:Q924901|Raghu Rai]]'' | 1942-12-18 | 2026-04-26 | India fotograaf | [[fotograaf]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]'' | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | ''[[:d:Q1026616|Jhang]]'' | [[Delhi]] | |- | [[:d:Q95152263|Q95152263]] | ''[[:d:Q95152263|Miloš Šeda]]'' | 1952-01-13 | 2026-04-26 | Küberneetik (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q5197818|küberneetik]]'' | | | | |- | [[:d:Q100152366|Q100152366]] | ''[[:d:Q100152366|Sadio Camara]]'' | 1979-03-22 | 2026-04-25 | Mali sõjaväelane | [[ohvitser]]<br/>[[poliitik]] | [[Mali]] | [[Kati]] | [[Kati]] | |- | [[:d:Q109258240|Q109258240]] | ''[[:d:Q109258240|حسن عبد العظيم]]'' | 1932 | 2026-04-25 | Süüria jurist | [[jurist]]<br/>[[poliitik]] | ''[[:d:Q26234937|First Syrian Republic]]''<br/>[[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Süüria]] | ''[[:d:Q16892062|Halboun]]'' | | |- | [[:d:Q111152119|Q111152119]] | ''[[:d:Q111152119|George Tarer]]'' | 1921-06-05 | 2026-04-25 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Ämmaemand]], militant, conseiller municipal de Pointe-à-Pitre (1921–2026) ♀; Auleegioni ordeni kavaler, Auleegioni ohvitser, Auleegioni komandör | [[Ämmaemand]]<br/>''[[:d:Q17010072|militant]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q996320|Q996320]]'' | | |- | [[:d:Q11453517|Q11453517]] | ''[[:d:Q11453517|Katsumi Miyaji]]'' | 1941-03-10 | 2026-04-25 | [[Jaapan|Jaapan]] rugby union player (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Jaapan]] | [[Ōsaka prefektuur]] | | |- | [[:d:Q115984009|Q115984009]] | ''[[:d:Q115984009|Сидоренко Віктор Дмитрович]]'' | 1957-01-29 | 2026-04-25 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Maamõõtja]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1957–2026) ♂; State Prize of Ukraine in Science and Technology, For Scientific Achievements Badge, Honorary Diploma of the Verkhovna Rada of Ukraine, знак «За заслуги перед городом» (Кривой Рог) 3-й степени, знак «За заслуги перед городом» (Кривой Рог) 2-й степени, Excellence in Education of Ukraine Badge, Honorary Diploma of the Cabinet of Ministers of Ukraine; member of Academy of Mining Sciences of Ukraine | [[Maamõõtja]]<br/>[[õppejõud]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | ''[[:d:Q4369787|Poliske]]'' | [[Krõvõi Rih|Krõvõi Rig]] | |- | [[:d:Q1161180|Q1161180]] | ''[[:d:Q1161180|Daniel Huck]]'' | 1948-03-22 | 2026-04-25 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] džässmuusik, [[Laulja|laulja]], [[Saksofonist|saksofonist]] (1948–2026) ♂; Prix Django Reinhardt, Prix Sidney Bechet | ''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>[[laulja]]<br/>[[saksofonist]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | | |- | [[:d:Q116453943|Q116453943]] | ''[[:d:Q116453943|Carlos Salema]]'' | 1942 | 2026-04-25 | [[Portugal|Portugal]] [[Insener|insener]], [[Professor|professor]] (1942–2026) ♂ | [[insener]]<br/>[[professor]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q208149|Ponta Delgada]]'' | | |- | [[:d:Q117846014|Q117846014]] | ''[[:d:Q117846014|Maria del Carme Valls i Farrà]]'' | 1948 | 2026-04-25 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Laulja|laulja]], muusikapedagoog, [[Koorijuht|koorijuht]] (1948–2026) ♀; Püha Jüri rist; spouse of Lluís Pagès Marigot | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>[[koorijuht]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q15090|Q15090]]'' | ''[[:d:Q15090|Q15090]]'' | |- | [[:d:Q12579301|Q12579301]] | ''[[:d:Q12579301|Әшімов Әбдіғаппар]]'' | 1937 | 2026-04-25 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Kasahstan|kasahstan]] [[Teadlane|teadlane]] (1937–2026) ♂ | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Kasahstan]] | ''[[:d:Q2549644|Moiynkum District]]'' | | |- | [[:d:Q139565143|Q139565143]] | ''[[:d:Q139565143|Håvard Hovde]]'' | 1999-07-10 | 2026-04-25 | [[Norra|norralased]] murdmaasuusataja (1999–2026) ♂ | ''[[:d:Q13382608|murdmaasuusataja]]'' | [[Norra]] | | | |- | [[:d:Q139569221|Q139569221]] | ''[[:d:Q139569221|Milan Bral]]'' | | 2026-04-25 | Belgia jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Belgia]] | | | |- | [[:d:Q139569498|Q139569498]] | ''[[:d:Q139569498|שאול שיף]]'' | 1941-11-12 | 2026-04-25 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Toimetaja|toimetaja]] (fl. 1963–2026) (1941–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[toimetaja]] | [[Iisrael]] | [[Tel Aviv]] | ''[[:d:Q309164|Ra'anana]]'' | ''[[:d:Q115925605|Q115925605]]'' |- | [[:d:Q1676768|Q1676768]] | [[Jaan Puhvel]] | 1932-01-24 | 2026-04-25 | Eesti päritolu Ameerika Ühendriikide keeleteadlane ja mütoloogiauurija | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>''[[:d:Q24387326|mythographer]]'' | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | [[Tallinn]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q17466704|Q17466704]] | ''[[:d:Q17466704|Rossana Reguillo]]'' | 1955-09-28 | 2026-04-25 | [[Mehhiko|Mehhiko]] inimõiguste aktivist, senior lecturer, antropoloog (1955–2026) ♀ | ''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]''<br/>''[[:d:Q1266283|Q1266283]]''<br/>''[[:d:Q4773904|antropoloog]]'' | [[Mehhiko]] | [[Guadalajara]] | | |- | [[:d:Q17497100|Q17497100]] | ''[[:d:Q17497100|Christian Verrier]]'' | 1952-10-04 | 2026-04-25 | Prantsusmaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q174251|Châteauroux]]'' | | |- | [[:d:Q22246851|Q22246851]] | ''[[:d:Q22246851|Кузяков, Юрий Яковлевич]]'' | 1932-08-18<br/>1932-08-11 | 2026-04-25 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Teadlane|teadlane]] (1932–2026) ♂; [[Tööpunalipu orden]], [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]], [[Austuse orden]] | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q25572578|Q25572578]] | ''[[:d:Q25572578|Sonty Saradapurna]]'' | 1951 | 2026-04-25 | [[Kirjanik|kirjanik]], [[Laulja|laulja]], [[Akadeemik|akadeemik]], [[Teoloog|teoloog]], [[Autor|autor]] (1951–2026) ♀ | [[kirjanik]]<br/>[[laulja]]<br/>[[akadeemik]]<br/>[[teoloog]]<br/>[[autor]] | | ''[[:d:Q1436816|Tirupati]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | |- | [[:d:Q27267377|Q27267377]] | ''[[:d:Q27267377|Alissa Dean]]'' | 1986-09-21 | 2026-04-25 | sulgpallur | ''[[:d:Q13141064|sulgpallur]]'' | [[Fidži]] | [[Suva]] | | |- | [[:d:Q2794236|Q2794236]] | ''[[:d:Q2794236|Matt DeCaro]]'' | 1955<br/>1956 | 2026-04-25 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q3107835|Q3107835]] | ''[[:d:Q3107835|Gisèle Trépanier]]'' | 20th century | 2026-04-25 | Kanada näitleja | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Kanada]] | | | |- | [[:d:Q486275|Q486275]] | ''[[:d:Q486275|Jesper Thilo]]'' | 1941-11-28 | 2026-04-25 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] [[Klarnetist|klarnetist]], džässmuusik, [[Saksofonist|saksofonist]] (1941–2026) ♂; Piraten award | [[klarnetist]]<br/>''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>[[saksofonist]] | [[Taani Kuningriik]] | [[Kopenhaagen]] | | |- | [[:d:Q515365|Q515365]] | [[Andrzej Olechowski]] | 1947-09-09 | 2026-04-25 | Poola poliitik | [[poliitik]]<br/>[[diplomaat]]<br/>[[majandusteadlane]]<br/>[[rahandusminister]]<br/>[[välisminister]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Poola]] | [[Kraków]] | | |- | [[:d:Q5273089|Q5273089]] | ''[[:d:Q5273089|Dick Kimball]]'' | 1935 | 2026-04-25 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] competitive diver (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q16004431|Q16004431]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q486479|Rochester]]'' | | |- | [[:d:Q5372171|Q5372171]] | ''[[:d:Q5372171|Marilyn Hickey]]'' | 1931-07-01 | 2026-04-25 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] Christian minister, televangelist (1931–2026) ♀ | ''[[:d:Q1423891|Christian minister]]''<br/>''[[:d:Q30107072|televangelist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q982372|Dalhart]]'' | | |- | [[:d:Q55431161|Q55431161]] | ''[[:d:Q55431161|Micha Neumann]]'' | 1932-06-17 | 2026-04-25 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Psühhiaater|psühhiaater]] (1932–2026) ♂ | [[psühhiaater]] | [[Iisrael]] | [[Berliin]] | [[Tel Aviv]] | ''[[:d:Q2890766|Q2890766]]'' |- | [[:d:Q5698986|Q5698986]] | ''[[:d:Q5698986|Heidi Sørensen]]'' | 1970-02-14 | 2026-04-25 | Norra poliitik | [[poliitik]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q216430|Levanger Municipality]]'' | | |- | [[:d:Q6873022|Q6873022]] | ''[[:d:Q6873022|Mircea Răceanu]]'' | 1935-10-17 | 2026-04-25 | Rumeenia diplomaat | [[diplomaat]] | [[Rumeenia]] | ''[[:d:Q120142554|Q120142554]]'' | [[Virginia]] | |- | [[:d:Q745549|Q745549]] | ''[[:d:Q745549|Gérard Biguet]]'' | 1946-06-16 | 2026-04-25 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Jalgpallikohtunik|jalgpallikohtunik]] (fl. 1980–) (1946–2026) ♂ | [[jalgpallikohtunik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q215053|Briey]]'' | ''[[:d:Q22115|Q22115]]'' | |- | [[:d:Q82951878|Q82951878]] | ''[[:d:Q82951878|Liam E Browne]]'' | 1937-04 | 2026-04-25 | Teadlane (1937–2026) | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | | | | |- | [[:d:Q851890|Q851890]] | ''[[:d:Q851890|Peter H. Raven]]'' | 1936-06-13 | 2026-04-25 | Ameerika Ühendriikide botaanik | [[kuraator]]<br/>[[botaanik]]<br/>''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]''<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Shanghai]] | [[Saint Louis]] | |- | [[:d:Q97927014|Q97927014]] | ''[[:d:Q97927014|Imre Földes]]'' | 1934-03-08 | 2026-04-25 | [[Ungari|Ungari]] music historian, muusikapedagoog, [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1934–2026) ♂; SZOT prize, ​​Szabolcsi Bence Award, Erkel Ferenc Prize, Knight's Cross of the Hungarian Order of Merit, Prize Moholy-Nagy, Artisjus Award, Prima Primissima Prize | ''[[:d:Q20198542|music historian]]''<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>[[muusikateadlane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q100704996|Q100704996]] | ''[[:d:Q100704996|Husayn Abu Shanab]]'' | 1946 | 2026-04-24 | [[Palestiina|Palestiina Riik]] lektor (1946–2026) ♂; member of Palestinian National Council | ''[[:d:Q1569495|lektor]]'' | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | | [[Kairo]] | |- | [[:d:Q111496275|Q111496275]] | ''[[:d:Q111496275|Laura Kpegli]]'' | | 2026-04-24 | [[Togo|Togo]]-[[Prantsusmaa|prantsusmaa]] [[Näitleja|näitleja]] (†2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Togo]]<br/>[[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | | |- | [[:d:Q112306591|Q112306591]] | ''[[:d:Q112306591|Rein Joasoo]]'' | 1960-09-15 | 2026-04-24 | eesti trummar | [[muusik]]<br/>[[laulja]] | [[Eesti]] | [[Tallinn]] | | |- | [[:d:Q11881335|Q11881335]] | ''[[:d:Q11881335|Martti Porthan]]'' | 1952-06-07 | 2026-04-24 | [[Soome|soomlased]] orelimeister (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q1937431|orelimeister]]'' | [[Soome]] | | | |- | [[:d:Q122956476|Q122956476]] | ''[[:d:Q122956476|Ann Paddy]]'' | 1943 | 2026-04-24 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] teadlane, ergoterapeut (1943–2026) ♀ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q631193|ergoterapeut]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q12296476|Q12296476]] | ''[[:d:Q12296476|Todor Wardschiew]]'' | 1943-01-16 | 2026-04-24 | [[Bulgaaria|Bulgaaria]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Dotsent|dotsent]] (1943–2026) ♂ | [[maalikunstnik]]<br/>[[dotsent]] | [[Bulgaaria]] | [[Blagoevgrad]] | | |- | [[:d:Q1240457|Q1240457]] | ''[[:d:Q1240457|Donald Riegle]]'' | 1938-02-04 | 2026-04-24 | Ameerika poliitik ja aseesimees | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Flint]] | [[San Diego]] | |- | [[:d:Q1262104|Q1262104]] | ''[[:d:Q1262104|Günter Pichler]]'' | 1940-09-09 | 2026-04-24 | [[Austria|Austria]] [[Viiuldaja|viiuldaja]], [[Dirigent|dirigent]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Muusik|muusik]], [[Kontsertmeister|kontsertmeister]] (fl. 1963–) (1940–2026) ♂; Tiroler Landespreis für Kunst | [[viiuldaja]]<br/>[[dirigent]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[muusik]]<br/>[[kontsertmeister]] | [[Austria]] | [[Kufstein]] | | |- | [[:d:Q13221606|Q13221606]] | ''[[:d:Q13221606|Michal Donath]]'' | 1949-04-18 | 2026-04-24 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1949–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Šternberk]] | | |- | [[:d:Q1351897|Q1351897]] | ''[[:d:Q1351897|Erich Arndt]]'' | 1938-05-18 | 2026-04-24 | Saksamaa tennisist | ''[[:d:Q13382519|lauatennisist]]'' | [[Saksamaa]] | [[Frankfurt]] | | |- | [[:d:Q138581701|Q138581701]] | ''[[:d:Q138581701|Jade Kops]]'' | 2007-02-10 | 2026-04-24 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Suunamudija|suunamudija]], [[Autor|autor]] (2007–2026) ♀ | [[suunamudija]]<br/>[[autor]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | | [['s-Gravenzande]] | |- | [[:d:Q139550202|Q139550202]] | ''[[:d:Q139550202|Mary Grech]]'' | 1937-05-02 | 2026-04-24 | Malta näitleja | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[näitleja]] | [[Malta]] | | | |- | [[:d:Q139577564|Q139577564]] | ''[[:d:Q139577564|Pelle Nyström]]'' | 1953-03-19 | 2026-04-24 | [[Rootsi|rootslased]] spordiajakirjanik (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]'' | [[Rootsi]] | | | |- | [[:d:Q139579350|Q139579350]] | ''[[:d:Q139579350|Gurbaksh Singh]]'' | 1942-04-01 | 2026-04-24 | [[India|India]] field hockey player (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q10843263|field hockey player]]'' | [[India]] | | ''[[:d:Q2317411|Zirakpur]]'' | |- | [[:d:Q139582442|Q139582442]] | ''[[:d:Q139582442|Andrée Guérin Becquemie]]'' | 1914-07-26 | 2026-04-24 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] person (1914–2026) ♀ | | [[Prantsusmaa]] | [[Nantes]] | | |- | [[:d:Q139587333|Q139587333]] | ''[[:d:Q139587333|Черницкий, Владимир Леонидович]]'' | 1946-03-26 | 2026-04-24 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] [[Avaliku elu tegelane|avaliku elu tegelane]], [[Direktor|direktor]] (1946–2026) ♂ | [[avaliku elu tegelane]]<br/>[[direktor]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | [[Peterburi]] | [[Minsk]] | |- | [[:d:Q139591931|Q139591931]] | ''[[:d:Q139591931|Władysław Łańczak]]'' | 1925-06-11 | 2026-04-24 | [[Insener|insener]] (1925–2026) ♂ | [[insener]] | | ''[[:d:Q595591|Pakoszówka]]'' | | |- | [[:d:Q139603250|Q139603250]] | ''[[:d:Q139603250|Peter McCulloch]]'' | 1937-09-28 | 2026-04-24 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (1937–2026) ♂ | [[ooperilaulja]] | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q6386667|Kelvin Grove]]'' | |- | [[:d:Q1722338|Q1722338]] | [[Kalju Saaber]] | 1944-10-11 | 2026-04-24 | Eesti kirjanik | [[kirjanik]] | [[Eesti]] | [[Küti vald|Küti vald (1939)]] | | |- | [[:d:Q17301453|Q17301453]] | ''[[:d:Q17301453|Josep Manuel Anglada i Nieto]]'' | 1933-08-05 | 2026-04-24 | [[Hispaania|Hispaania]] alpinist, äriinimene (1933–2026) ♂; Püha Jüri rist; spouse of Elisabeth Vergés Costa | ''[[:d:Q9149093|Q9149093]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | | |- | [[:d:Q21403478|Q21403478]] | ''[[:d:Q21403478|Spyros Evangelou]]'' | 1932-12-03 | 2026-04-24 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Muusik|muusik]] (1932–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[muusik]] | [[Kreeka]] | [[Préveza]] | | ''[[:d:Q62113491|Cemetery of Preveza]]'' |- | [[:d:Q21872804|Q21872804]] | ''[[:d:Q21872804|Micaela Vogel]]'' | 1984-01-12 | 2026-04-24 | [[Argentina|Argentina]] võrkpallur (1984–2026) ♀ | ''[[:d:Q15117302|võrkpallur]]'' | [[Argentina]] | ''[[:d:Q6162199|Villa Iris]]'' | | |- | [[:d:Q21984539|Q21984539]] | ''[[:d:Q21984539|Yvonne Miklos]]'' | 1958-08-26 | 2026-04-24 | Iisraeli fotograaf | [[fotograaf]]<br/>[[näitleja]] | [[Iisrael]] | [[Ungari]] | | |- | [[:d:Q28055708|Q28055708]] | ''[[:d:Q28055708|Cristian Camilo Muñoz]]'' | 1996-03-20 | 2026-04-24 | Colombia jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Colombia]] | ''[[:d:Q1525707|Q1525707]]'' | [[Oviedo|Uviéu]] | |- | [[:d:Q2896643|Q2896643]] | ''[[:d:Q2896643|Benoît Rousseau]]'' | 1959-08-17 | 2026-04-24 | Kanada näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]'' | [[Kanada]] | | ''[[:d:Q1474984|Montreal Region]]'' | |- | [[:d:Q3101644|Q3101644]] | ''[[:d:Q3101644|George Herms]]'' | 1935-07-05 | 2026-04-24 | Ameerika Ühendriikide kunstnik | [[kunstnik]]<br/>[[skulptor]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q837129|Woodland]]'' | | |- | [[:d:Q3170153|Q3170153]] | ''[[:d:Q3170153|Jean-Yves Hugon]]'' | 1949-05-16 | 2026-04-24 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q1749879|pensionär]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q174234|Q174234]]'' | ''[[:d:Q174251|Châteauroux]]'' | |- | [[:d:Q4523990|Q4523990]] | ''[[:d:Q4523990|Lev Shimelov]]'' | 1930-01-28 | 2026-04-24 | Venemaa näitleja | [[näitleja]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Bakuu]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q47403733|Q47403733]] | ''[[:d:Q47403733|Gordon Ingate]]'' | 1926-03-29 | 2026-04-24 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Purjetaja|purjetaja]] (1926–2026) ♂; Medal of the Order of Australia | [[purjetaja]] | [[Austraalia]] | [[Sydney]] | | |- | [[:d:Q553975|Q553975]] | ''[[:d:Q553975|Michael Eneramo]]'' | 1985-11-26 | 2026-04-24 | Nigeeria jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Nigeeria]] | [[Kaduna]] | | |- | [[:d:Q5594048|Q5594048]] | ''[[:d:Q5594048|Gran Markus Jr.]]'' | 1953-08-14 | 2026-04-24 | [[Mehhiko|Mehhiko]] elukutseline maadleja (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]'' | [[Mehhiko]] | [[Guadalajara]] | | |- | [[:d:Q62714608|Q62714608]] | ''[[:d:Q62714608|Баженов, Дмитрий Васильевич]]'' | 1942-08-22 | 2026-04-24 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Teadlane|teadlane]] (1942–2026) ♂; [[Austuse märk]] | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | |- | [[:d:Q65009743|Q65009743]] | ''[[:d:Q65009743|Greet Prins]]'' | 1954-01-05 | 2026-04-24 | Hollandi poliitik | [[poliitik]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q995|Appingedam]]'' | ''[[:d:Q33467336|Q33467336]]'' | |- | [[:d:Q6956337|Q6956337]] | ''[[:d:Q6956337|Zofia Zdybicka]]'' | 1928-08-05 | 2026-04-24 | Poola filosoof | [[filosoof]]<br/>[[nunn]] | [[Poola]] | [[Kraśnik]] | [[Varssavi]] | |- | [[:d:Q712062|Q712062]] | ''[[:d:Q712062|Rudolf Plyukfelder]]'' | 1928-09-06 | 2026-04-24 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] tõstja (fl. 1950–1964) (1928–2026) ♂; [[Tööpunalipu orden]], [[Austuse märk]], [[NSV Liidu teeneline treener]], [[NSV Liidu teeneline meistersportlane]] | ''[[:d:Q13381376|tõstja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q4324791|Novoorlivka]]'' | ''[[:d:Q199094|Q199094]]'' | |- | [[:d:Q737493|Q737493]] | ''[[:d:Q737493|Dirk Kempthorne]]'' | 1951-10-29 | 2026-04-24 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], assistant, ärijuht, Governor of Idaho, [[Ameerika Ühendriikide siseminister]], Mayor of Boise, Idaho, Ameerika Ühendriikide senaator (1951–2026) ♂; spouse of Patricia Kempthorne | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q23835475|assistant]]''<br/>''[[:d:Q2961975|ärijuht]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[San Diego]] | [[Boise]] | |- | [[:d:Q95869650|Q95869650]] | ''[[:d:Q95869650|Wojo van Brouwer]]'' | 1982 | 2026-04-24 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja, teatrinäitleja (1982–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]'' | [[Saksamaa]] | [[Bad Homburg vor der Höhe]] | [[Frankfurt]] | |- | [[:d:Q111386481|Q111386481]] | ''[[:d:Q111386481|Jean-Pierre Biyiti Bi Essam]]'' | 1949-07-20 | 2026-04-23 | [[Kamerun|Kamerun]] [[Poliitik|poliitik]], [[Minister|minister]], ambassador of Cameroon to Israel, Minister of Posts and Telecommunications (1949–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[minister]] | [[Kamerun]] | | [[Tel Aviv]] | |- | [[:d:Q112652243|Q112652243]] | ''[[:d:Q112652243|Richard P. Simmons]]'' | 1931 | 2026-04-23 | Metallurg (1931–2026) ♂ | ''[[:d:Q18576582|metallurg]]'' | | | | |- | [[:d:Q114834109|Q114834109]] | ''[[:d:Q114834109|Montserrat Garrich]]'' | 1957-09-26 | 2026-04-23 | Cultural activist, [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]] (1957–2026) ♀ | ''[[:d:Q21993562|cultural activist]]''<br/>[[raamatukoguhoidja]] | | [[Barcelona]] | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q12269045|Q12269045]] | ''[[:d:Q12269045|Xabier Sanchez Erauskin]]'' | 1935-03-07 | 2026-04-23 | Hispaania ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Hispaania]] | [[Vitoria-Gasteiz]] | ''[[:d:Q29353|Algorta]]'' | |- | [[:d:Q123107542|Q123107542]] | ''[[:d:Q123107542|Łukasz Litewka]]'' | 1989-05-09 | 2026-04-23 | Poola poliitik | [[poliitik]]<br/>[[sotsioloog]]<br/>''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]''<br/>''[[:d:Q11966252|animal rights advocate]]''<br/>''[[:d:Q85305832|children's rights activist]]'' | [[Poola]] | [[Sosnowiec]] | [[Dąbrowa Górnicza]] | |- | [[:d:Q12358352|Q12358352]] | [[Agu Tammeorg]] | 1957-06-06 | 2026-04-23 | eesti muusik | [[muusik]] | [[Eesti]] | [[Pärnu]] | | |- | [[:d:Q129675379|Q129675379]] | ''[[:d:Q129675379|Abdullah Rahi]]'' | 1938 | 2026-04-23 | Jalgpallur (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | | | | |- | [[:d:Q131941111|Q131941111]] | ''[[:d:Q131941111|Suresh Harilal Soni]]'' | 1944-11-23 | 2026-04-23 | [[Briti India|Briti India]]-dominion of india-[[India|india]] sot­siaaltöötaja (1944–2026) ♂; Padma Shri in social work | ''[[:d:Q7019111|sot­siaaltöötaja]]'' | [[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]''<br/>[[India]] | | | |- | [[:d:Q1393229|Q1393229]] | ''[[:d:Q1393229|Rexhep Qosja]]'' | 1936-06-25 | 2026-04-23 | Albaania kirjanik | [[ajaloolane]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>[[poliitik]] | [[Kosovo]] | ''[[:d:Q3124641|Vusanje]]'' | [[Prishtina]] | |- | [[:d:Q139523912|Q139523912]] | ''[[:d:Q139523912|Tonton J]]'' | | 2026-04-23 | Benini näitleja | [[näitleja]] | [[Benin]] | | [[Cotonou]] | |- | [[:d:Q139549771|Q139549771]] | ''[[:d:Q139549771|Tajang Laing]]'' | 1926-02-14 | 2026-04-23 | [[Malaisia|Malaisia]] [[Poliitik|poliitik]] (1926–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Malaisia]] | ''[[:d:Q2717400|Belaga district]]'' | [[Kuching]] | |- | [[:d:Q139552409|Q139552409]] | ''[[:d:Q139552409|Vladimir Kulikovich]]'' | 1967-06-10 | 2026-04-23 | [[Valgevene|Valgevene]] [[Teadlane|teadlane]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Õppejõud|õppejõud]], keeleteadlane, toimetaja (1967–2026) ♂ | [[teadlane]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]'' | [[Valgevene]] | ''[[:d:Q21392233|Q21392233]]'' | [[Minsk]] | |- | [[:d:Q139554038|Q139554038]] | ''[[:d:Q139554038|Will Stanhope]]'' | 1986 | 2026-04-23 | [[Kanada|Kanada]] rock climber (1986–2026) ♂ | ''[[:d:Q3951423|rock climber]]'' | [[Kanada]] | | | |- | [[:d:Q139576566|Q139576566]] | ''[[:d:Q139576566|Боброва Вікторія]]'' | 1993-09-01 | 2026-04-23 | [[Ukraina|ukrainlane]] casting director, produtsent, artisti agent, [[Sõdur|sõdur]], [[Ohvitser|ohvitser]] (1993–2026) ♀ | ''[[:d:Q1049296|casting director]]''<br/>''[[:d:Q47541952|produtsent]]''<br/>''[[:d:Q1344174|artisti agent]]''<br/>[[sõdur]] | [[Ukraina]] | [[Izmajil]] | [[Harkivi oblast]] | |- | [[:d:Q16727409|Q16727409]] | ''[[:d:Q16727409|Jack Bass]]'' | 1934-06-24 | 2026-04-23 | [[Kirjanik|kirjanik]] (1934–2026) ♂ | [[kirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q16732168|Q16732168]] | ''[[:d:Q16732168|Josh Mauro]]'' | 1991-02-17 | 2026-04-23 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1991–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q6226|St Albans]]'' | | |- | [[:d:Q18653039|Q18653039]] | ''[[:d:Q18653039|Shum Yat-fei]]'' | 1945 | 2026-04-23 | [[Kirjanik|kirjanik]] (1945–2026) ♂ | [[kirjanik]] | | [[Jiangxi]] | [[Hongkong]] | |- | [[:d:Q19825996|Q19825996]] | ''[[:d:Q19825996|Gerasim]]'' | 1969-01-04 | 2026-04-23 | Bulgaaria muusik | [[muusik]] | [[Bulgaaria]] | ''[[:d:Q407314|Berkovitsa]]'' | | |- | [[:d:Q2038036|Q2038036]] | ''[[:d:Q2038036|Jean-Bernard Pommier]]'' | 1944-08-17 | 2026-04-23 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Pianist|pianist]], [[Dirigent|dirigent]] (1944–2026) ♂ | [[pianist]]<br/>[[dirigent]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q174019|Béziers]]'' | ''[[:d:Q1072700|Boujan-sur-Libron]]'' | |- | [[:d:Q23656593|Q23656593]] | ''[[:d:Q23656593|Yury Tarasov]]'' | 1977-06-16 | 2026-04-23 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]], [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]] (fl. 1993–2026) (1977–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[dublaažinäitleja]] | [[Venemaa]] | [[Vuhledar|Vugledar]] | [[Makijivka]] | [[Donbas Arena]] |- | [[:d:Q27826307|Q27826307]] | ''[[:d:Q27826307|Andrzej Zydorczak]]'' | 1950-07-12 | 2026-04-23 | [[Poola|poolakad]] [[Geoloog|geoloog]], mäeinsener (1950–2026) ♂; Bronze Cross of Merit, Silver Cross of Merit | [[geoloog]]<br/>''[[:d:Q18524075|Q18524075]]'' | [[Poola]] | [[Oborniki]] | | |- | [[:d:Q2977002|Q2977002]] | [[Claude Bessy]] | 1932-10-21 | 2026-04-23 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] koreograaf, [[Balletitantsija|balletitantsija]] (1932–2026) ♀; Grand Cross of the National Order of Merit, Auleegioni suurohvitser, Auleegioni komandör, Grand Officer of the National Order of Merit, Auleegioni ohvitser; spouse of Serge Golovine | ''[[:d:Q2490358|koreograaf]]''<br/>[[balletitantsija]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariisi IV ringkond|Pariisi 4. ringkond]] | | |- | [[:d:Q3265571|Q3265571]] | ''[[:d:Q3265571|Lucien Karpik]]'' | 1934 | 2026-04-23 | Prantsusmaa sotsioloog | [[sotsioloog]] | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q3507154|Q3507154]] | ''[[:d:Q3507154|Sylvana Lorenz]]'' | 1953-02-14 | 2026-04-23 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] kunstikaupmees, kunstiajaloolane, gallerist (1953–2026) ♀ | ''[[:d:Q173950|kunstikaupmees]]''<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q20771242|gallerist]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Tunis]] | | |- | [[:d:Q4067281|Q4067281]] | ''[[:d:Q4067281|Antoniy]]'' | 1939-11-17 | 2026-04-23 | [[Venemaa|venelased]] Eastern Orthodox priest, [[Metropoliit|metropoliit]], [[Piiskop|piiskop]] (1939–2026) ♂; [[Austuse orden]], "Teenete eest Isamaa ees" IV järgu orden, [[Sõpruse orden]], Order of St. Sergius of Radonezh 2nd class, Order of Holy Prince Daniel of Moscow 2nd class, "Teenete eest Isamaa ees" III järgu orden, Order of St. Seraphim of Sarov, Order of Alexius, Order of St. Sergius of Radonezh, ordre de Saint-Innocent | ''[[:d:Q19340487|Eastern Orthodox priest]]'' | [[Venemaa]] | ''[[:d:Q4456025|Ternovka]]'' | | |- | [[:d:Q4073000|Q4073000]] | ''[[:d:Q4073000|Musa Akhmadov]]'' | 1956-01-28 | 2026-04-23 | Venemaa luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15949613|lühijuttude kirjutaja]]'' | [[Venemaa]] | [[Kirgiisi NSV]] | | |- | [[:d:Q4362891|Q4362891]] | ''[[:d:Q4362891|Aleksey Pimanov]]'' | 1962-02-09 | 2026-04-23 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Lavastaja|režissöör]], [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Stsenarist|stsenarist]], saatejuht, [[Poliitik|poliitik]], [[Tootja|produtsent]], teleprodutsent, telesaatejuht, [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], telelavastaja, teatrilavastaja, [[Teatriprodutsent]], [[Impressaario]], principal director, riigimees, media manager, member of the Federation Council of Russia (1962–2026) ♂; Prize of the Federal Security Service of Russia, Prize of the Ministry of Defense of the Russian Federation in the field of culture and art, [[Venemaa Föderatsiooni teeneline kunstnik]], Prize of the Government of the Russian Federation in the field of mass media; member of [[Föderatsiooninõukogu]], third Civic Chamber of the Russian Federation | [[ajakirjanik]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''<br/>[[poliitik]]<br/>[[Tootja|produtsent]]<br/>''[[:d:Q578109|Q578109]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>[[Teatriprodutsent]]<br/>[[Impressaario]]<br/>''[[:d:Q61817103|principal director]]''<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]''<br/>''[[:d:Q56425414|media manager]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Moskva]] | [[Trojekurovo kalmistu]] |- | [[:d:Q5365366|Q5365366]] | ''[[:d:Q5365366|Ellie Rodríguez]]'' | 1946-05-24 | 2026-04-23 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q542833|Fajardo]]'' | | |- | [[:d:Q6114718|Q6114718]] | ''[[:d:Q6114718|Jack R. Thornell]]'' | 1939-08-29 | 2026-04-23 | Ameerika Ühendriikide fotograaf | [[fotograaf]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | [[New Orleans]] | |- | [[:d:Q10313836|Q10313836]] | ''[[:d:Q10313836|Karina Duprez]]'' | 1946-12-23 | 2026-04-22 | Mehhiko näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>[[filmirežissöör]] | [[Mehhiko]] | [[México]] | | |- | [[:d:Q109653075|Q109653075]] | ''[[:d:Q109653075|Brian Edgerly]]'' | 1943-07-18 | 2026-04-22 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q118611151|Q118611151]] | ''[[:d:Q118611151|Elmar Wienecke]]'' | 1960-08-22 | 2026-04-22 | [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]], jalgpallur (1960–2026) ♂ | [[jalgpallitreener]]<br/>''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | | ''[[:d:Q11126|Anröchte]]'' | | |- | [[:d:Q11980879|Q11980879]] | ''[[:d:Q11980879|Kjell Syversen]]'' | 1926-07-19 | 2026-04-22 | Norra ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[stsenarist]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q57868|Oppegård Municipality]]'' | [[Oslo]] | |- | [[:d:Q12157153|Q12157153]] | ''[[:d:Q12157153|Ahnesa Stadnychenko]]'' | 1935-09-18 | 2026-04-22 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Zooloog|zooloog]] (1935–2026) ♀; Honored Worker of Education of Ukraine, ソフィア・ルソワ記念章, For Scientific Achievements Badge | [[zooloog]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Põrjatõn]] | [[Žõtomõr]] | |- | [[:d:Q132071|Q132071]] | ''[[:d:Q132071|David Scott]]'' | 1945-06-27 | 2026-04-22 | Ameerika poliitik ja aseesimees | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q2961975|ärijuht]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2334807|Aynor]]'' | | |- | [[:d:Q139502882|Q139502882]] | ''[[:d:Q139502882|Anicet Girardin]]'' | 1995-04-12 | 2026-04-22 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1995–2026) ♂; mort pour la France | [[sõjaväelane]] | [[Prantsusmaa]] | [[Reims]] | | |- | [[:d:Q139525891|Q139525891]] | ''[[:d:Q139525891|Amal Khalil]]'' | 1984 | 2026-04-22 | Liibanoni ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Liibanon]] | ''[[:d:Q12184753|Al-Baisariyah]]'' | ''[[:d:Q22948989|At Tiri]]'' | |- | [[:d:Q139545449|Q139545449]] | ''[[:d:Q139545449|Nitya Bora]]'' | | 2026-04-22 | [[India|India]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (†2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | [[India]] | ''[[:d:Q42765|Sonitpur district]]'' | ''[[:d:Q1937201|Jorhat]]'' | |- | [[:d:Q15065504|Q15065504]] | ''[[:d:Q15065504|Eugene Gorenburg]]'' | 1960-01-13 | 2026-04-22 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Arst|arst]] (1960–2026) ♂ | [[arst]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Jekaterinburg]] | | |- | [[:d:Q16376425|Q16376425]] | ''[[:d:Q16376425|Yury Pompeyev]]'' | 1938-11-06 | 2026-04-22 | [[Kirjanik|kirjanik]] (1938–2026) ♂ | [[kirjanik]] | | [[Peterburi]] | [[Peterburi]] | |- | [[:d:Q1709672|Q1709672]] | ''[[:d:Q1709672|José Ulises Macías Salcedo]]'' | 1940-10-29 | 2026-04-22 | [[Mehhiko|Mehhiko]] katoliku preester, Catholic bishop, Roman Catholic Metropolitan Archbishop of Hermosillo, Bishop of the Roman Catholic Diocese of Mexicali (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Mehhiko]] | ''[[:d:Q189128|León de Los Aldama]]'' | [[Hermosillo]] | |- | [[:d:Q1889607|Q1889607]] | ''[[:d:Q1889607|Manfred Kreuz]]'' | 1936-03-07 | 2026-04-22 | Saksamaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Saksamaa]] | [[Gelsenkirchen]] | | |- | [[:d:Q23684556|Q23684556]] | ''[[:d:Q23684556|Musa Alməmmədov]]'' | 1935-12-20 | 2026-04-22 | Person (1935–2026) ♂ | | | ''[[:d:Q4655280|Söyüdlü]]'' | | |- | [[:d:Q3014271|Q3014271]] | ''[[:d:Q3014271|Daniel L'Homond]]'' | 1954-06-13 | 2026-04-22 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Autor|autor]], jutuvestja (1954–2026) ♂ | [[autor]]<br/>''[[:d:Q12869138|jutuvestja]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Pau]] | ''[[:d:Q186498|Saint-Julien-de-Lampon]]'' | |- | [[:d:Q3061672|Q3061672]] | ''[[:d:Q3061672|Evy]]'' | 1945-12-16 | 2026-04-22 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Laulja|laulja]] (1945–2026) ♀; member of Belle Epoque | [[laulja]] | [[Prantsusmaa]] | [[Angers]] | ''[[:d:Q6606|Pordenone]]'' | |- | [[:d:Q322114|Q322114]] | ''[[:d:Q322114|Eugene Braunwald]]'' | 1929-08-15 | 2026-04-22 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] kardioloog, teadlane (1929–2026) ♂; Decoration of Honour in Gold for Services to the State of Vienna, King Faisal International Prize in Medicine, John J. Abel Award, Bristol-Myers Squibb Award for Distinguished Achievement in Cardiovascular Research, Viini ülikooli audoktor, J. Allyn Taylor International Prize in Medicine, Fellow of the American College of Cardiology, Warren Alpert Foundation Prize, George M. Kober Medal, Acàdemic d'Honor de la Reial Acadèmia de Medicina de Catalunya; member of [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia]], [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]], Real Academia Nacional de Medicina, Royal Academy of Medicine of Catalonia; spouse of Nina Starr Braunwald | ''[[:d:Q3264451|kardioloog]]''<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Viin]] | ''[[:d:Q49196|Q49196]]'' | |- | [[:d:Q367511|Q367511]] | ''[[:d:Q367511|Biagio De Giovanni]]'' | 1931-12-21 | 2026-04-22 | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] [[Filosoof|filosoof]], [[Poliitik|poliitik]], [[Õppejõud|õppejõud]], Euroopa Parlamendi liige (1931–2026) ♂; member of [[Accademia Nazionale dei Lincei]] | [[filosoof]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | [[Napoli]] | | |- | [[:d:Q4345407|Q4345407]] | ''[[:d:Q4345407|Tony Parkes]]'' | 1949-05-05 | 2026-04-22 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Suurbritannia]] | [[Sheffield]] | | |- | [[:d:Q4423324|Q4423324]] | ''[[:d:Q4423324|Ruth Slenczynska]]'' | 1925-01-15 | 2026-04-22 | Ameerika Ühendriikide muusik | [[pianist]]<br/>''[[:d:Q18939491|päevikupidaja]]''<br/>''[[:d:Q37868118|textbook writer]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Sacramento]] | [[Cupertino]] | |- | [[:d:Q506430|Q506430]] | ''[[:d:Q506430|David Malouf]]'' | 1934-03-20 | 2026-04-22 | Austraalia kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q8178443|libretist]]''<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q15949613|lühijuttude kirjutaja]]'' | [[Austraalia]] | [[Brisbane]] | [[Gold Coast]] | |- | [[:d:Q520493|Q520493]] | ''[[:d:Q520493|Michael Tilson Thomas]]'' | 1944-12-21 | 2026-04-22 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Dirigent|dirigent]], [[Pianist|pianist]], [[Helilooja|helilooja]], muusikapedagoog (fl. 1969–) (1944–2026) ♂; [[National Medal of Arts]], honorary doctor of the University of Miami, Ditson Conductor's Award; member of [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] | [[dirigent]]<br/>[[pianist]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | [[San Francisco]] | |- | [[:d:Q523641|Q523641]] | ''[[:d:Q523641|André van Vliet]]'' | 1969-08-18 | 2026-04-22 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Organist|organist]], [[Pianist|pianist]] (1969–2026) ♂ | [[organist]]<br/>[[pianist]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q6057287|Q6057287]] | ''[[:d:Q6057287|J. H. Prynne]]'' | 1936-06-24 | 2026-04-22 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Luuletaja|luuletaja]], publitsist (1936–2026) ♂; Cholmondeley Award | [[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q6144580|Q6144580]] | ''[[:d:Q6144580|James Valentine]]'' | 1961-09-12 | 2026-04-22 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Muusik|muusik]], telesaatejuht, romaanikirjanik, [[Saksofonist|saksofonist]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], jutustaja, raadiosaatejuht (1961–2026) ♂ | [[muusik]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[saksofonist]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q22343421|Q22343421]]''<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q17856|Q17856]]'' | [[Sydney]] | |- | [[:d:Q6390642|Q6390642]] | ''[[:d:Q6390642|Kenneth Roman]]'' | 1930-09-06 | 2026-04-22 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Biograaf|biograaf]], advertising person (1930–2026) ♂ | [[biograaf]]<br/>''[[:d:Q10355417|advertising person]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Boston]] | [[Manhattan]] | |- | [[:d:Q65157210|Q65157210]] | ''[[:d:Q65157210|Тажиев, Есентай Бодесович]]'' | 1947-11-18 | 2026-04-22 | Person (1947–2026) ♂ | | | ''[[:d:Q2554567|Maktaaral District]]'' | | |- | [[:d:Q6845485|Q6845485]] | ''[[:d:Q6845485|Mijo Kovačić]]'' | 1935 | 2026-04-22 | Horvaatia maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Horvaatia]] | [[Jugoslaavia]] | ''[[:d:Q5640|Koprivnica]]'' | |- | [[:d:Q6939122|Q6939122]] | ''[[:d:Q6939122|Murray Beauclerk, 14th Duke of St Albans]]'' | 1939-01-19 | 2026-04-22 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], aristokraat, member of the House of Lords (1939–2026) ♂; child of Charles Beauclerk, 13th Duke of St Albans, Nathalie Chatham Walker; spouse of Rosemary Scoones, Cynthia Howard, Gillian Northam | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q2478141|aristokraat]]'' | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q6957542|Q6957542]] | ''[[:d:Q6957542|N. Bhaskara Rao]]'' | 1935-06-23 | 2026-04-22 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | ''[[:d:Q3120966|Guntur]]'' | [[Hyderabad|Hyderābād]] | |- | [[:d:Q75261584|Q75261584]] | ''[[:d:Q75261584|Timothy Miles Farmiloe]]'' | 1935-02-22 | 2026-04-22 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1935–2026) ♂; child of Myles Bligh Damer Farmiloe, Cynthia Joyce Holt | | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q940271|Q940271]] | ''[[:d:Q940271|Dean Tavoularis]]'' | 1932-05-18 | 2026-04-22 | Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (1932—2026) | [[Lavastuskunstnik|stsenograaf]]<br/>''[[:d:Q2962070|lavastuskunstnik]]''<br/>[[maalikunstnik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Lowell]] | [[Pariis]] | ''[[:d:Q2482942|Cimetière parisien de Bagneux]]'' |- | [[:d:Q972754|Q972754]] | ''[[:d:Q972754|Peter J. Carroll]]'' | 1953-01-08 | 2026-04-22 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Kirjanik|kirjanik]], occultist (1953–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q12797895|occultist]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Lääne-Sussex]] | | |- | [[:d:Q102416738|Q102416738]] | ''[[:d:Q102416738|Virgelina Chará]]'' | 1955-03-19 | 2026-04-21 | [[Colombia|Colombia]] inimõiguste aktivist (1955–2026) ♀ | ''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]'' | [[Colombia]] | ''[[:d:Q230602|Cauca Department]]'' | [[Bogotá]] | |- | [[:d:Q104808775|Q104808775]] | ''[[:d:Q104808775|Fernando Valenciano]]'' | 1923-02-01 | 2026-04-21 | [[Hispaania|Hispaania]] katoliku preester (1923–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]'' | [[Hispaania]] | [[Sevilla]] | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q106630400|Q106630400]] | ''[[:d:Q106630400|Ricardo de Pascual]]'' | 1940-04-25 | 2026-04-21 | Mehhiko näitleja | [[näitleja]] | [[Mehhiko]] | [[Guanajuato]] | [[México]] | |- | [[:d:Q110318930|Q110318930]] | ''[[:d:Q110318930|Jill Lord]]'' | 1940 | 2026-04-21 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]], genealoog, äriinimene, [[Metseen|metseen]] (1940–2026) ♀; Queen's Service Medal | [[raamatukoguhoidja]]<br/>''[[:d:Q8963721|genealoog]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[metseen]] | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q1278898|Christchurch Hospital]]'' | |- | [[:d:Q11861851|Q11861851]] | ''[[:d:Q11861851|Heikki Katajisto]]'' | 1941-08-11 | 2026-04-21 | [[Soome|soomlased]] [[Stsenarist|stsenarist]], filmioperaator (1941–2026) ♂ | [[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q222344|filmioperaator]]'' | [[Soome]] | [[Tampere]] | | |- | [[:d:Q120411471|Q120411471]] | ''[[:d:Q120411471|José Honório da Costa Pereira Jerónimo]]'' | 1973-02-15 | 2026-04-21 | [[Ida-Timor|Ida-Timor]] [[Haridusminister|haridusminister]], [[Poliitik|poliitik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1973–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ida-Timor]] | ''[[:d:Q812658|Q812658]]'' | [[Dili]] | |- | [[:d:Q12209738|Q12209738]] | ''[[:d:Q12209738|Hayat Al-Fahad]]'' | 1948-04-15 | 2026-04-21 | [[Kuveit|Kuveit]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1963–2026) (1948–2026) ♀ | [[kirjanik]]<br/>[[näitleja]] | [[Kuveit]] | ''[[:d:Q7490451|Rumaithiya]]'' | ''[[:d:Q7490451|Rumaithiya]]'' | |- | [[:d:Q125252380|Q125252380]] | ''[[:d:Q125252380|Tadeusz Cichocki]]'' | 1936 | 2026-04-21 | [[Poola|poolakad]] [[Histoloog|histoloog]] (1936–2026) ♂ | [[histoloog]] | [[Poola]] | [[Będzin]] | | |- | [[:d:Q12771705|Q12771705]] | ''[[:d:Q12771705|Milan Šuna]]'' | 1966-11-21 | 2026-04-21 | [[Slovakkia|Slovakkia]] alpinist, [[Mägigiid]], ski mountaineer (1966–2026) ♂ | ''[[:d:Q9149093|Q9149093]]''<br/>[[Mägigiid]]<br/>''[[:d:Q19801627|ski mountaineer]]'' | [[Slovakkia]] | [[Kežmarok]] | ''[[:d:Q590671|Stará Lesná]]'' | |- | [[:d:Q130293611|Q130293611]] | ''[[:d:Q130293611|Bertil Nilsson]]'' | 1933 | 2026-04-21 | [[Esperantist|esperantist]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1933–2026) ♂ | [[esperantist]]<br/>[[tõlkija]] | | | | |- | [[:d:Q131783681|Q131783681]] | ''[[:d:Q131783681|Романов, Николай Степанович]]'' | 1949-11-29 | 2026-04-21 | Person (1949–2026) ♂ | | | | ''[[:d:Q19669245|Kazachka (Kalininsky district)]]'' | |- | [[:d:Q139500138|Q139500138]] | ''[[:d:Q139500138|Hussein Mohammed Hadi Al-Sadr]]'' | 1945 | 2026-04-21 | Iraagi poliitik | [[poliitik]]<br/>[[Ulama]] | [[Iraak]] | ''[[:d:Q311315|Kadhimiya]]'' | [[Bagdad]] | |- | [[:d:Q139505107|Q139505107]] | ''[[:d:Q139505107|Nel Immink]]'' | 1934-09-08 | 2026-04-21 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Direktor|direktor]] (1934–2026) ♀; Queen's Service Medal | [[direktor]] | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q1674085|Kawerau]]'' | |- | [[:d:Q139558389|Q139558389]] | ''[[:d:Q139558389|조필제]]'' | 1925-06-08 | 2026-04-21 | [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] [[Ettevõtja|ettevõtja]] (1925–2026) ♂ | [[ettevõtja]] | [[Lõuna-Korea]] | [[Hamani maakond]] | ''[[:d:Q104118841|Samsung Seoul Hospital]]''<br/>[[Soul]] | |- | [[:d:Q17415176|Q17415176]] | ''[[:d:Q17415176|Carlos Mella]]'' | 1930-08-13 | 2026-04-21 | Hispaania kirjanik | [[kirjanik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q1621191|A Estrada]]'' | [[Santiago de Compostela]] | |- | [[:d:Q18277463|Q18277463]] | ''[[:d:Q18277463|Aleksandr Seleznyov]]'' | 1934-08-14 | 2026-04-21 | [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] [[Poliitik|poliitik]] (1934–2026) ♂; [[Austuse märk]], [[Tööpunalipu orden]] | [[poliitik]] | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Krasnogvardeiskoje rajoon (Belgorodi oblast)|Krasnogvardeiskoje rajoon]] | | |- | [[:d:Q1944774|Q1944774]] | ''[[:d:Q1944774|Monika Stocker]]'' | 1948-07-01 | 2026-04-21 | Šveitsi poliitik | [[poliitik]] | [[Šveits]] | [[Aarau]] | | |- | [[:d:Q20172550|Q20172550]] | ''[[:d:Q20172550|Wolfgang Lentsch]]'' | 1939-10-10 | 2026-04-21 | [[Austria|Austria]] muusikapedagoog (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]'' | [[Austria]] | [[Oggau am Neusiedler See]] | | |- | [[:d:Q2295137|Q2295137]] | ''[[:d:Q2295137|Vic Van Aelst]]'' | 1948 | 2026-04-21 | [[Belgia|Belgia]] [[Advokaat|advokaat]], [[Poliitik|poliitik]] (1948–2026) ♂ | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Belgia]] | ''[[:d:Q1973609|Kaggevinne]]'' | | |- | [[:d:Q24565855|Q24565855]] | ''[[:d:Q24565855|Monica Azuba Ntege]]'' | 1956-02-12 | 2026-04-21 | [[Uganda|Uganda]] [[Insener|insener]], [[Poliitik|poliitik]], [[Minister|minister]], Member of Parliament of Uganda (1956–2026) ♀ | [[insener]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[minister]] | [[Uganda]] | [[Uganda]] | | |- | [[:d:Q2501326|Q2501326]] | ''[[:d:Q2501326|Hermann Fehr]]'' | 1941-06-30 | 2026-04-21 | Šveitsi poliitik | [[poliitik]] | [[Šveits]] | [[Basel]] | | |- | [[:d:Q3219062|Q3219062]] | ''[[:d:Q3219062|Laurent Bourdon]]'' | 1957-09-25 | 2026-04-21 | Prantsusmaa ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | ''[[:d:Q501821|Nogent-le-Roi]]'' | |- | [[:d:Q3308954|Q3308954]] | ''[[:d:Q3308954|Michel Bassompierre]]'' | 1948-03-22 | 2026-04-21 | Prantsusmaa skulptor | [[skulptor]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | [[Nantes]] | |- | [[:d:Q4951741|Q4951741]] | ''[[:d:Q4951741|Lena Maria Gårdenäs]]'' | 1947-04-10 | 2026-04-21 | Rootsi laulja | [[laulja]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q10436974|Brännkyrka parish]]'' | | |- | [[:d:Q531105|Q531105]] | ''[[:d:Q531105|Henry J. Mansell]]'' | 1937-10-10 | 2026-04-21 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] katoliku preester, Catholic bishop, Catholic archbishop, Roman Catholic Bishop of Buffalo, titular bishop, auxiliary bishop (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | | |- | [[:d:Q5367598|Q5367598]] | ''[[:d:Q5367598|Elsie Kelly]]'' | 1936-06-07 | 2026-04-21 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] filminäitleja, telesarjanäitleja, teatrilavastaja, opera director (fl. 1974–2024) (1936–2026) ♀ | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>''[[:d:Q28054786|opera director]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q15214865|Dovecot]]'' | [[Birkenhead]] | |- | [[:d:Q5584244|Q5584244]] | ''[[:d:Q5584244|Gopalrao Patil]]'' | 1931-10-03 | 2026-04-21 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | ''[[:d:Q61394|Q61394]]'' | | |- | [[:d:Q55937256|Q55937256]] | ''[[:d:Q55937256|Mariano Baptista Gumucio]]'' | 1933-12-11 | 2026-04-21 | Boliivia kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[advokaat]] | [[Boliivia]] | [[Cochabamba]] | [[La Paz]] | |- | [[:d:Q56026368|Q56026368]] | ''[[:d:Q56026368|Viktor Liashko]]'' | 1935-10-26 | 2026-04-21 | Ukraina poliitik | [[poliitik]] | [[Ukraina]] | ''[[:d:Q4529246|Shchurove]]'' | | |- | [[:d:Q61066523|Q61066523]] | ''[[:d:Q61066523|Dietmar Junker]]'' | 1942 | 2026-04-21 | [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]] sporditeadlane (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q19587958|sporditeadlane]]'' | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | | | |- | [[:d:Q611429|Q611429]] | ''[[:d:Q611429|Luis Puenzo]]'' | 1946-02-19 | 2026-04-21 | [[Argentina|Argentina]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Lavastaja|režissöör]] (1946–2026) ♂; Premio Trayectoria del Fondo Nacional de las Artes, [[Kuldgloobus]], [[Oscar]]; member of [[Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia]], [[Ameerika režissööride gild]]; notable work The Official Story, Old Gringo | [[filmirežissöör]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q63396792|Q63396792]] | ''[[:d:Q63396792|Federico Vercellone]]'' | 1955 | 2026-04-21 | Itaalia filosoof | [[filosoof]]<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia]] | [[Torino]] | | |- | [[:d:Q7004146|Q7004146]] | ''[[:d:Q7004146|Gideon Tish]]'' | 1939-10-13 | 2026-04-21 | [[Iisrael|Iisrael]] jalgpallur (1939–2026) ♂; Beloved of the city of Holon | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Iisrael]] | [[Tel Aviv]] | | |- | [[:d:Q75330589|Q75330589]] | ''[[:d:Q75330589|Prince Michel Swiatopelk-Czetwertynski]]'' | 1938-11-20 | 2026-04-21 | Person (1938–2026) ♂; child of Prince Jerzy Swiatopelk-Czetwertynski, Countess Roza Zoltowska | | | | | |- | [[:d:Q95215102|Q95215102]] | ''[[:d:Q95215102|Pavel Matuška]]'' | 1944-02-14 | 2026-04-21 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] kujutav kunstnik, [[Illustreerija|illustraator]], karikaturist, carver, graafik, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>''[[:d:Q3658608|karikaturist]]''<br/>''[[:d:Q1840507|carver]]''<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>[[maalikunstnik]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Třebechovice pod Orebem]] | | |- | [[:d:Q960486|Q960486]] | ''[[:d:Q960486|Andrew Hacker]]'' | 1929 | 2026-04-21 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] politoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1929–2026) ♂; spouse of Claudia Dreifus | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q99481119|Q99481119]] | ''[[:d:Q99481119|Jean Benoit Meybeck]]'' | 1973-01-29 | 2026-04-21 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] kujutav kunstnik, koomiksikunstnik (1973–2026) ♂ | ''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Grenoble]] | | |- | [[:d:Q125848170|Q125848170]] | ''[[:d:Q125848170|Helmut Luft]]'' | 1924-11-11 | 2026-04-20 | Psühhoanalüütik, non-fiction writer (1924–2026) ♂ | ''[[:d:Q3410028|psühhoanalüütik]]''<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]'' | | ''[[:d:Q516552|Babenhausen]]'' | | |- | [[:d:Q12772168|Q12772168]] | ''[[:d:Q12772168|Mária Adamcová]]'' | 1930-08-26 | 2026-04-20 | [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (1930–2026) ♀ | [[ooperilaulja]] | | ''[[:d:Q1091398|Važec]]'' | | |- | [[:d:Q139492307|Q139492307]] | ''[[:d:Q139492307|Cynthia Shange]]'' | 1949-07-27 | 2026-04-20 | [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Modell|modell]], filminäitleja, [[Näitleja|näitleja]] (1949–2026) ♀ | [[modell]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | ''[[:d:Q6482240|Lamontville]]'' | | |- | [[:d:Q139533791|Q139533791]] | ''[[:d:Q139533791|Conceição Ramos]]'' | 1941 | 2026-04-20 | [[Portugal|Portugal]] Toatüdruk, ametiühingutegelane (1941–2026) ♀ | ''[[:d:Q833860|Toatüdruk]]''<br/>''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]'' | [[Portugal]] | | | |- | [[:d:Q139537770|Q139537770]] | ''[[:d:Q139537770|Diaa Al Awady]]'' | 1979 | 2026-04-20 | [[Egiptus|Egiptus]] [[Arst|arst]] (1979–2026) ♂ | [[arst]] | [[Egiptus]] | [[Kairo]] | [[Dubai]] | [[Kairo]] |- | [[:d:Q15068509|Q15068509]] | ''[[:d:Q15068509|Ivan Kashin]]'' | 1937-01-02 | 2026-04-20 | [[Venemaa|venelased]] [[Lendur|lendur]] (1937–2026) ♂; [[Lenini orden]], [[Nõukogude Liidu kangelane]] | [[lendur]] | [[Venemaa]] | ''[[:d:Q19691806|Сахаровка (Елецан кӀошт)]]'' | [[Brjansk]] | |- | [[:d:Q1576448|Q1576448]] | ''[[:d:Q1576448|Hanns Hatt]]'' | 1947-07-08 | 2026-04-20 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Bioloog|bioloog]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Keemik|keemik]], [[Arst|arst]] (1947–2026) ♂; Robert Pfleger Research Award, Communicator Prize, Philip Morris Research Prize; member of [[Leopoldina]], North Rhine-Westphalia Academy for Sciences and Arts | [[bioloog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[keemik]]<br/>[[arst]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q503295|Illertissen]]'' | | |- | [[:d:Q1712010|Q1712010]] | ''[[:d:Q1712010|Julian Hunt, Baron Hunt of Chesterton]]'' | 1941-09-05 | 2026-04-20 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] meteoroloog, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Poliitik|poliitik]], [[Teadlane|teadlane]], klimatoloog, member of the House of Lords, [[Tegevdirektor|tegevdirektor]] (1941–2026) ♂; Londoni Kuningliku Seltsi liige, honorary doctor of the University of Bath, Lewis Fry Richardson Medal, honorary doctorate from INP Grenoble; member of [[Londoni Kuninglik Selts]], [[Academia Europaea]]; child of Roland Hunt, Pauline Garnett; spouse of Marylla Ellen Shephard | ''[[:d:Q2310145|meteoroloog]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[teadlane]]<br/>''[[:d:Q1113838|klimatoloog]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q9888|Ooty]]'' | | |- | [[:d:Q18242574|Q18242574]] | ''[[:d:Q18242574|Oleksandr Ivanytskyi]]'' | 1975-10-01 | 2026-04-20 | [[Ukraina|ukrainlane]] person (1975–2026) ♂ | | [[Ukraina]] | [[Odessa]] | [[Odessa]] | ''[[:d:Q13416784|2nd Christian Cemetery]]'' |- | [[:d:Q1889273|Q1889273]] | ''[[:d:Q1889273|Manfred Böckl]]'' | 1948-09-02 | 2026-04-20 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Kirjanik|kirjanik]] (1948–2026) ♂ | [[kirjanik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q509536|Landau an der Isar]]'' | ''[[:d:Q503831|Perlesreut]]'' | |- | [[:d:Q2163767|Q2163767]] | ''[[:d:Q2163767|Rolf Sauer]]'' | 1939-09-19 | 2026-04-20 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Arst|arst]], onkoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1939–2026) ♂; Officer's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, German Cancer Award, Johann Georg Zimmermann Medal, Johann Gottlieb Fichte Prize, Karl Heinrich Bauer medal, X-ray badge; member of [[Saksimaa Teaduste Akadeemia Leipzigis]], [[Leopoldina]] | [[arst]]<br/>''[[:d:Q16062369|onkoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Hamburg]] | [[Erlangen]] | |- | [[:d:Q23883587|Q23883587]] | ''[[:d:Q23883587|Thijs de Graauw]]'' | 1942-03-10 | 2026-04-20 | Hollandi astronoom | ''[[:d:Q11063|astronoom]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q3112493|Kerkdriel]]'' | [[Santiago]] | |- | [[:d:Q3658587|Q3658587]] | ''[[:d:Q3658587|Alan Osmond]]'' | 1949-06-22 | 2026-04-20 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulja|laulja]], [[Kitarrist|kitarrist]], [[Trompetist|trompetist]] (fl. 1962–2007) (1949–2026) ♂; member of The Osmonds; child of George Osmond, Olive Osmond | [[laulja]]<br/>[[kitarrist]]<br/>[[trompetist]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q52471|Ogden]]'' | | |- | [[:d:Q38299949|Q38299949]] | ''[[:d:Q38299949|Eberhard Foth]]'' | 1930-11-21 | 2026-04-20 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Kohtunik|kohtunik]] (1930–2026) ♂ | [[kohtunik]] | [[Saksamaa]] | [[Zwickau]] | | |- | [[:d:Q4464596|Q4464596]] | ''[[:d:Q4464596|Vadim Trukhachyov]]'' | 1963-01-03 | 2026-04-20 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] õigusteadlane (1963–2026) ♂ | ''[[:d:Q16012028|õigusteadlane]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Voronež]] | [[Voronež]] | |- | [[:d:Q5241077|Q5241077]] | ''[[:d:Q5241077|David Wilcock]]'' | 1973-03-08<br/>1973-03-07 | 2026-04-20 | Ameerika Ühendriikide kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q24262594|religious writer]]''<br/>''[[:d:Q29352392|spiritual teacher]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2166239|Q2166239]]'' | ''[[:d:Q1010528|Nederland]]'' | |- | [[:d:Q5361491|Q5361491]] | ''[[:d:Q5361491|Elisabeth Kirkby]]'' | 1921-01-26 | 2026-04-20 | [[Austraalia|Austraalia]]-[[Suurbritannia|suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]], [[Poliitik|poliitik]], Member of the New South Wales Legislative Council (1921–2026) ♀; Medal of the Order of Australia; spouse of Derek Llewellyn-Jones | [[näitleja]]<br/>[[poliitik]] | [[Austraalia]]<br/>[[Suurbritannia]] | [[Bolton]] | ''[[:d:Q3184064|Morning Bay]]'' | |- | [[:d:Q6056843|Q6056843]] | ''[[:d:Q6056843|Paco Aguilar]]'' | 1949-01-01 | 2026-04-20 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Humorist|humorist]], [[Laulja|laulja]], [[Helilooja|helilooja]], communicator (1949–2026) ♂ | [[humorist]]<br/>[[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q5780518|communicator]]'' | [[Hispaania]] | [[Sevilla]] | | |- | [[:d:Q60827009|Q60827009]] | ''[[:d:Q60827009|Sergej Pavlovič Postnikov]]'' | 1955-01-09 | 2026-04-20 | [[Õppejõud|õppejõud]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Rektor|rektor]] (1955–2026) ♂; Премия имени В. Н. Татищева и Г. В. де Геннина | [[õppejõud]]<br/>[[ajaloolane]] | | ''[[:d:Q4503862|Cement]]'' | [[Jekaterinburg]] | |- | [[:d:Q6167755|Q6167755]] | ''[[:d:Q6167755|H. William Vivanco-Mackie]]'' | 1947-11-12 | 2026-04-20 | Peruu insener | ''[[:d:Q104998289|animal scientist]]''<br/>[[geneetik]] | [[Peruu]] | ''[[:d:Q504215|Ayacucho]]'' | [[Auckland]] | |- | [[:d:Q61976861|Q61976861]] | ''[[:d:Q61976861|Rim Giniyatullin]]'' | 1943-09-18 | 2026-04-20 | Usbekistani poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q2462658|juht]]''<br/>''[[:d:Q1340643|ehitustööline]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Usbekistan]] | ''[[:d:Q1645112|Zaamin District]]'' | | |- | [[:d:Q6380177|Q6380177]] | ''[[:d:Q6380177|Kay Denman]]'' | 1937-07-22 | 2026-04-20 | Austraalia poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q2251335|kooliõpetaja]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q993309|Latrobe]]'' | | |- | [[:d:Q6452483|Q6452483]] | ''[[:d:Q6452483|Kyriakos Sfetsas]]'' | 1945-09-29 | 2026-04-20 | Kreeka helilooja | [[helilooja]]<br/>[[pianist]] | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q470461|Amfilochia]]'' | [[Lefkáda (linn)|Lefkáda]] | |- | [[:d:Q64865446|Q64865446]] | ''[[:d:Q64865446|Georgette Dorn]]'' | 1934-08-13 | 2026-04-20 | Person (1934–2026) ♀ | | | | | |- | [[:d:Q6504282|Q6504282]] | ''[[:d:Q6504282|Lawrence Korb]]'' | 1939-07-09 | 2026-04-20 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ohvitser|ohvitser]], political analyst, õpetlane, Assistant Secretary of Defense for Logistics and Materiel Readiness (1939–2026) ♂ | [[ohvitser]]<br/>''[[:d:Q84681895|political analyst]]''<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | | |- | [[:d:Q6700387|Q6700387]] | ''[[:d:Q6700387|Luis Brandoni]]'' | 1940-04-18 | 2026-04-20 | Argentina poliitik | [[näitleja]]<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]'' | [[Argentina]] | ''[[:d:Q2569014|Dock Sud]]'' | [[Buenos Aires]] | ''[[:d:Q124379830|Mausoleum of the Argentine Association of Actors]]'' |- | [[:d:Q6835485|Q6835485]] | ''[[:d:Q6835485|Michael Yonkers]]'' | 1947<br/>1947-10 | 2026-04-20 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kitarrist|kitarrist]] (1947–2026) ♂ | [[kitarrist]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | ''[[:d:Q7309280|Regions Hospital]]'' | |- | [[:d:Q7287197|Q7287197]] | ''[[:d:Q7287197|Ralph B. Guy, Jr.]]'' | 1929-08-30 | 2026-04-20 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Advokaat|advokaat]], [[Kohtunik|kohtunik]], Judge of the United States Court of Appeals for the Sixth Circuit, Judge of the United States District Court for the Eastern District of Michigan, Senior Judge of the United States Court of Appeals for the Sixth Circuit, Judge of the United States Foreign Intelligence Surveillance Court of Review, Presiding Judge of the United States Foreign Intelligence Surveillance Court of Review (1929–2026) ♂ | [[advokaat]]<br/>[[kohtunik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Detroit]] | | |- | [[:d:Q84038|Q84038]] | ''[[:d:Q84038|Sergei Stadler]]'' | 1962-05-20 | 2026-04-20 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Viiuldaja|viiuldaja]], [[Dirigent|dirigent]] (1962–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni rahvakunstnik]], Leninliku Komsomoli preemia, [[Vene NFSV teeneline kunstnik]], Order For Merit in Culture and Art; spouse of [[Ilze Liepa]] | [[viiuldaja]]<br/>[[dirigent]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Peterburi]] | [[Bukarest]] | |- | [[:d:Q96678043|Q96678043]] | ''[[:d:Q96678043|Florian Schneeberger]]'' | 1971-03-13 | 2026-04-20 | [[Austria|Austria]] [[Purjetaja|purjetaja]] (1971–2026) ♂ | [[purjetaja]] | [[Austria]] | [[Erlangen]] | [[Salzburg]] | |- | [[:d:Q97231368|Q97231368]] | ''[[:d:Q97231368|Noshrevan Mamuladze]]'' | 1948-09-05 | 2026-04-20 | [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Ametnik|ametnik]], [[Poliitik|poliitik]] (1948–2026) ♂ | [[majandusteadlane]]<br/>[[ametnik]]<br/>[[poliitik]] | | ''[[:d:Q12865557|Kalota]]'' | | |- | [[:d:Q10289134|Q10289134]] | ''[[:d:Q10289134|Gerardo Renault]]'' | 1929-09-17 | 2026-04-19 | Brasiilia poliitik | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Brasiilia]] | [[Belo Horizonte]] | | |- | [[:d:Q105903578|Q105903578]] | ''[[:d:Q105903578|Helen Nakimuli]]'' | 1985-07-02 | 2026-04-19 | Uganda poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q15117302|võrkpallur]]'' | [[Uganda]] | [[Uganda]]<br/>''[[:d:Q867219|Kalangala District]]'' | [[Kampala]] | |- | [[:d:Q108378677|Q108378677]] | ''[[:d:Q108378677|Franca Spinola]]'' | 1943-11-16 | 2026-04-19 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Ettevõtja|ettevõtja]], agricultural entrepreneur, [[Arst|arst]], juht, president (1943–2026) ♀; spouse of Franco Maria Malfatti | [[ettevõtja]]<br/>''[[:d:Q3796984|agricultural entrepreneur]]''<br/>[[arst]]<br/>''[[:d:Q2462658|juht]]'' | [[Itaalia]] | [[Firenze]] | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q109660|Q109660]] | ''[[:d:Q109660|Gerhard Schmidt-Gaden]]'' | 1937-06-19 | 2026-04-19 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Dirigent|dirigent]], [[Koorijuht|koorijuht]] (1937–2026) ♂; Bavarian Order of Merit, Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Bayerische Verfassungsmedaille in silver, Bayerischer Poetentaler | [[dirigent]]<br/>[[koorijuht]] | [[Saksamaa]] | [[Karlovy Vary]] | | |- | [[:d:Q109776921|Q109776921]] | ''[[:d:Q109776921|Adrienne Staples]]'' | 1956-12-05 | 2026-04-19 | Uus-Meremaa poliitik | ''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q11880593|Q11880593]] | ''[[:d:Q11880593|Maire Rautakoski]]'' | 1927-02-06 | 2026-04-19 | [[Soome|soomlased]] person (1927–2026) ♀ | | [[Soome]] | | | |- | [[:d:Q12163529|Q12163529]] | ''[[:d:Q12163529|Yevhen Udin]]'' | 1937-04-11 | 2026-04-19 | Ukraina maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Donetsk]] | | ''[[:d:Q8510136|Mykulynetskyi сemetery]]'' |- | [[:d:Q123485036|Q123485036]] | ''[[:d:Q123485036|Jorge Vivero Pérez]]'' | 1949-07-17 | 2026-04-19 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Dotsent|dotsent]], [[Poliitik|poliitik]], [[Kirjanik|kirjanik]], keskkonnakaitsja (1949–2026) ♂ | [[dotsent]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]'' | [[Hispaania]] | [[A Coruña]] | [[Lugo]] | |- | [[:d:Q133683774|Q133683774]] | ''[[:d:Q133683774|Shuzhao Hu]]'' | 1926-10-10<br/>1926-09-04 | 2026-04-19 | [[Taiwan|Taiwan]] [[Õppejõud|õppejõud]] (1926–2026) ♂ | [[õppejõud]] | [[Taiwan]] | | | |- | [[:d:Q139491928|Q139491928]] | ''[[:d:Q139491928|Evgeny Sverdlov]]'' | 1963-10-29 | 2026-04-19 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]]-[[Iisrael|iisrael]] kujutav kunstnik (1963–2026) ♂; notable work From the Series Mistake | ''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]]<br/>[[Iisrael]] | ''[[:d:Q27899309|Leningrad]]'' | [[Peterburi]] | |- | [[:d:Q139501764|Q139501764]] | ''[[:d:Q139501764|Billy Gault]]'' | 1941-12-28 | 2026-04-19 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] džässmuusik (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q139548375|Q139548375]] | ''[[:d:Q139548375|Víctor Manuel Moncayo]]'' | 1942 | 2026-04-19 | [[Advokaat|advokaat]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1942–2026) ♂ | [[advokaat]]<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q139591435|Q139591435]] | ''[[:d:Q139591435|غازي السمار]]'' | 1940 | 2026-04-19 | Kuveidi poliitik | [[poliitik]]<br/>[[jurist]] | [[Kuveit]] | ''[[:d:Q7490451|Rumaithiya]]'' | | |- | [[:d:Q1420690|Q1420690]] | ''[[:d:Q1420690|Hans Peter Isler]]'' | 1941-10-02 | 2026-04-19 | [[Šveits|Šveits]] kunstiajaloolane, classical archaeologist, [[Õppejõud|õppejõud]] (1941–2026) ♂; member of Austrian Academy of Sciences, German Archaeological Institute, Austrian Archaeological Institute | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q15983985|classical archaeologist]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Šveits]] | [[Zürich]] | | |- | [[:d:Q14955063|Q14955063]] | ''[[:d:Q14955063|Karl O. Christe]]'' | 1936-07-24 | 2026-04-19 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Keemik|keemik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1936–2026) ♂; American Chemical Society Award in Inorganic Chemistry, Tolman Award, Alfred Stock Memorial Prize, Fellow of the American Association for the Advancement of Science | [[keemik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Ulm]] | | |- | [[:d:Q15714150|Q15714150]] | ''[[:d:Q15714150|Chems Eddine Chitour]]'' | 1944-10-13 | 2026-04-19 | Alžeeria insener | [[insener]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[füüsik]]<br/>[[riigiametnik]] | [[Alžeeria]]<br/>[[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q544733|Bordj Bou Arreridj]]'' | | |- | [[:d:Q15890628|Q15890628]] | ''[[:d:Q15890628|María Nieves]]'' | 1938<br/>1934-09-06 | 2026-04-19 | [[Argentina|Argentina]] [[Balletitantsija|balletitantsija]], koreograaf (1938–2026) ♀ | [[balletitantsija]]<br/>''[[:d:Q2490358|koreograaf]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | | |- | [[:d:Q16132933|Q16132933]] | ''[[:d:Q16132933|Oded Feingersh]]'' | 1938 | 2026-04-19 | Iisraeli maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[Graafiline disainer|kujundusgraafik]] | [[Iisrael]] | [[Jeruusalemm]] | | |- | [[:d:Q16406578|Q16406578]] | [[Ester Pajusoo]] | 1934-07-01 | 2026-04-19 | eesti näitleja | [[näitleja]] | [[Eesti]] | [[Nõmme linnaosa]] | | |- | [[:d:Q16989703|Q16989703]] | ''[[:d:Q16989703|Reijo Paukku]]'' | 1942-07-15 | 2026-04-19 | [[Soome|soomlased]] teatrilavastaja (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Soome]] | [[Mikkeli linn]] | [[Pieksämäki linn]] | |- | [[:d:Q2450518|Q2450518]] | ''[[:d:Q2450518|Mukhtar Shakhanov]]'' | 1942-07-02 | 2026-04-19 | Kasahstani kirjanik | [[diplomaat]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[poliitik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Kasahstan]] | ''[[:d:Q15918918|Каскасу]]'' | [[Almatõ]] | |- | [[:d:Q2695587|Q2695587]] | ''[[:d:Q2695587|Jan Donkers]]'' | 1943-06-15 | 2026-04-19 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] program maker, [[Kirjanik|kirjanik]] (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q2548714|program maker]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Amsterdam]] | [[Amsterdam]] | |- | [[:d:Q3035106|Q3035106]] | ''[[:d:Q3035106|Dominique Douay]]'' | 1944-03-16 | 2026-04-19 | Prantsusmaa kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q18844224|ulmekirjanik]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q239078|Romans-sur-Isère]]'' | | |- | [[:d:Q3039490|Q3039490]] | ''[[:d:Q3039490|Driss Guiga]]'' | 1924-10-21 | 2026-04-19 | Tuneesia poliitik | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Tuneesia]] | ''[[:d:Q1250999|Testour]]'' | | |- | [[:d:Q311132|Q311132]] | [[Desmond Morris]] | 1928-01-24 | 2026-04-19 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] etnoloog, etoloog, primatoloog, [[Zooloog|zooloog]], telesaatejuht, [[Illustreerija|illustraator]], [[Bioloog|bioloog]] (active c. 2006) (1928–2026) ♂; Fellow of the Linnean Society of London, Honorary Fellow of the Zoological Society of London; member of Zoological Society of London; spouse of Ramona Morris; notable work The naked ape | ''[[:d:Q1371378|etnoloog]]''<br/>''[[:d:Q16831721|etoloog]]''<br/>''[[:d:Q16825962|primatoloog]]''<br/>[[zooloog]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>[[bioloog]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q7261605|Purton]]'' | ''[[:d:Q216038|Naas]]'' | |- | [[:d:Q3381110|Q3381110]] | ''[[:d:Q3381110|Vuokko Nurmesniemi]]'' | 1930-02-12 | 2026-04-19 | [[Soome|soomlased]] tekstiilidisainer, [[Tekstiilikunstnik|tekstiilikunstnik]], moekunstnik, [[Disainer|disainer]] (active c. 1997) (1930–2026) ♀; Lunning Prize, Kaj Franck Design Prize, [[Pro Finlandia]], Honorary Royal Designer for Industry, Prints Eugeni medal; spouse of Antti Nurmesniemi | ''[[:d:Q18611810|tekstiilidisainer]]''<br/>[[tekstiilikunstnik]]<br/>''[[:d:Q3501317|moekunstnik]]''<br/>[[disainer]] | [[Soome]] | [[Helsingi]] | [[Helsingi]] | |- | [[:d:Q4078681|Q4078681]] | ''[[:d:Q4078681|Ben Bartlett]]'' | 1965-03-17 | 2026-04-19 | Suurbritannia helilooja | [[helilooja]]<br/>[[kitarrist]]<br/>''[[:d:Q1415090|filmimuusika helilooja]]'' | [[Suurbritannia]] | [[London]] | | |- | [[:d:Q4198010|Q4198010]] | ''[[:d:Q4198010|Valentin Iyevlev]]'' | 1938-12-01 | 2026-04-19 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Füüsik|füüsik]] (1938–2026) ♂; Honored Scientist of the RSFSR, ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk; member of [[Venemaa Teaduste Akadeemia]] | [[füüsik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Usmani rajoon]] | [[Voronež]] | |- | [[:d:Q4524068|Q4524068]] | ''[[:d:Q4524068|Vladimir Shinkaryov]]'' | 1954-03-04 | 2026-04-19 | Venemaa kunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Peterburi]] | [[Peterburi]] | |- | [[:d:Q47012615|Q47012615]] | ''[[:d:Q47012615|Aleksey Lelin]]'' | 1977-11-27 | 2026-04-19 | Valgevene kergejõustiklane | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Valgevene]] | | | |- | [[:d:Q50376914|Q50376914]] | ''[[:d:Q50376914|Primo Franchini]]'' | 1941-04-30 | 2026-04-19 | [[Itaalia|Itaalia]] road cyclist (fl. 1967–1970) (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q52217314|road cyclist]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q94985|Sala Bolognese]]'' | | |- | [[:d:Q5877992|Q5877992]] | ''[[:d:Q5877992|Georges Benrekassa]]'' | 1932 | 2026-04-19 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Õppejõud|õppejõud]], emeriitprofessor (1932–2026) ♂ | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Prantsusmaa]] | [[Marseille]] | | |- | [[:d:Q75738820|Q75738820]] | ''[[:d:Q75738820|Vivienne Esmonde]]'' | 1945-03-22 | 2026-04-19 | Person (1945–2026) ♀; child of Owen James Esmonde, Eira Mackenzie; spouse of Charles Timothy Cresswell | | | | | |- | [[:d:Q7929882|Q7929882]] | ''[[:d:Q7929882|Viktor Zaidenberg]]'' | 1949-06-22 | 2026-04-19 | Venemaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q887563|Q887563]] | ''[[:d:Q887563|George Ariyoshi]]'' | 1926-03-12 | 2026-04-19 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Honolulu]] | [[Honolulu]] | |- | [[:d:Q918535|Q918535]] | ''[[:d:Q918535|Dave Mason]]'' | 1946-05-10 | 2026-04-19 | Suurbritannia muusik | ''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[kitarrist]]<br/>''[[:d:Q55960555|salvestusmuusik]]''<br/>[[laulja]]<br/>[[helilooja]] | [[Suurbritannia]] | [[Worcester]] | | |- | [[:d:Q984378|Q984378]] | ''[[:d:Q984378|Patrick Muldoon]]'' | 1968-09-27 | 2026-04-19 | Ameerika Ühendriikide näitleja | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''<br/>[[filmiprodutsent]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q290356|San Pedro]]'' | [[Beverly Hills]] | |- | [[:d:Q10342161|Q10342161]] | ''[[:d:Q10342161|Oscar Andrade]]'' | 1957-09-26 | 2026-04-18 | Brasiilia poliitik | [[poliitik]] | [[Brasiilia]] | | | |- | [[:d:Q110109444|Q110109444]] | ''[[:d:Q110109444|Lai Cheng-ying]]'' | 1931-08-29 | 2026-04-18 | [[Taiwan|Taiwan]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1931–2026) ♂ | [[filmirežissöör]] | [[Taiwan]] | | | |- | [[:d:Q11462713|Q11462713]] | ''[[:d:Q11462713|Toshio Ozawa]]'' | 1930-04-16 | 2026-04-18 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Tõlkija|tõlkija]], germanist, kirjandusteadlane (1930–2026) ♂; European Fairy Tale Award; child of Kaisaku Ozawa; spouse of Makiko Ozawa | [[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q2599593|germanist]]''<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]'' | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q11966804|Q11966804]] | ''[[:d:Q11966804|Einar Hammer]]'' | 1969-03-20 | 2026-04-18 | Norra kirjanik | [[kirjanik]] | [[Norra]] | | | |- | [[:d:Q12028328|Q12028328]] | ''[[:d:Q12028328|Karel Korytář]]'' | 1949-10-09 | 2026-04-18 | Tšehhi poliitik | [[poliitik]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | ''[[:d:Q1022338|Halenkov]]'' | | |- | [[:d:Q12337801|Q12337801]] | ''[[:d:Q12337801|Susanne Heering]]'' | 1938-10-12 | 2026-04-18 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] [[Balletitantsija|balletitantsija]] (1938–2026) ♀; Knight of the Order of the Dannebrog; spouse of Peter Heering | [[balletitantsija]] | [[Taani Kuningriik]] | [[Ålborg]] | | |- | [[:d:Q12500209|Q12500209]] | ''[[:d:Q12500209|Nayato Fio Nuala]]'' | 1968-02-20 | 2026-04-18 | Indoneesia filmirežissöör | [[filmirežissöör]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q4916209|Bireuen]]'' | | |- | [[:d:Q136486796|Q136486796]] | ''[[:d:Q136486796|Salvador Batalla i Gardella]]'' | 1936-03-27 | 2026-04-18 | Katoliku preester, aktivist (1936–2026) ♂; Medalla de la Ciutat d'Olot | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | | ''[[:d:Q6944|Camprodon]]'' | [[Olot]] | |- | [[:d:Q139418675|Q139418675]] | ''[[:d:Q139418675|Florian Montorio]]'' | 1986-10-18 | 2026-04-18 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] person (1986–2026) ♂; mort pour la France | | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q172593|Montauban]]'' | [[Liibanon]] | |- | [[:d:Q139493856|Q139493856]] | ''[[:d:Q139493856|Francisco Cavaleiro Ferreira]]'' | 1952-11-10 | 2026-04-18 | [[Portugal|Portugal]] [[Poliitik|poliitik]], member of the Assembly of the Republic (1952–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q1285555|Freguesia de São Sebastião da Pedreira]]'' | | |- | [[:d:Q139494796|Q139494796]] | ''[[:d:Q139494796|Maḥmūd al-Rabdāwī]]'' | 1932 | 2026-04-18 | [[Süüria|Süüria]] teadlane, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Professor|professor]] (1932–2026) ♂; member of Arab Academy of Damascus, Arab Writers Union | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[professor]] | [[Süüria]] | ''[[:d:Q4120104|Tafas]]'' | [[Damaskus]] | |- | [[:d:Q139501441|Q139501441]] | ''[[:d:Q139501441|Aysun Quliyeva]]'' | 2003-10-23 | 2026-04-18 | [[Gruusia|Gruusia]] university student (2003–2026) ♀ | ''[[:d:Q315247|Q315247]]'' | [[Gruusia]] | ''[[:d:Q2410306|Marneuli Municipality]]'' | [[Thbilisi]] | |- | [[:d:Q16132263|Q16132263]] | ''[[:d:Q16132263|Alexander Lisiyansky]]'' | 1958-07-07 | 2026-04-18 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Disainer|disainer]] (1958–2026) ♂; Israel Theater Prize | [[disainer]] | [[Iisrael]] | [[Voronež]] | | |- | [[:d:Q16139002|Q16139002]] | ''[[:d:Q16139002|Wanlop Thaineua]]'' | 1945 | 2026-04-18 | [[Tai|Tai]] [[Poliitik|poliitik]] (1945–2026) | [[poliitik]] | [[Tai]] | | | |- | [[:d:Q18809946|Q18809946]] | ''[[:d:Q18809946|Paul Senske]]'' | 1949-10-26 | 2026-04-18 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Peatoimetaja|peatoimetaja]] (1949–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[peatoimetaja]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q1751131|Voßwinkel]]'' | | |- | [[:d:Q2091794|Q2091794]] | ''[[:d:Q2091794|Pia Rumler-Detzel]]'' | 1934-07-11 | 2026-04-18 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Kohtunik|kohtunik]] (1934–2026) ♀; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany | [[kohtunik]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q2331937|Q2331937]] | ''[[:d:Q2331937|Stanton Davis]]'' | 1945-11-10 | 2026-04-18 | Ameerika Ühendriikide muusik | ''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New Orleans]] | | |- | [[:d:Q24043614|Q24043614]] | ''[[:d:Q24043614|Sergio Cappelli]]'' | 1950-09-12 | 2026-04-18 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia]] | [[Savona]] | | |- | [[:d:Q2908231|Q2908231]] | ''[[:d:Q2908231|David Mena]]'' | 1953-04-08 | 2026-04-18 | Iisraeli poliitik | ''[[:d:Q380075|advokaat]]''<br/>[[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q950347|Or Yehuda]]'' | [[Ramat-Gan]] | |- | [[:d:Q376645|Q376645]] | ''[[:d:Q376645|John Seymour]]'' | 1937-12-03 | 2026-04-18 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], member of the State Senate of California, Ameerika Ühendriikide senaator, mayor of Anaheim (1937–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Chicago]] | [[Carlsbad]] | |- | [[:d:Q38276786|Q38276786]] | ''[[:d:Q38276786|Kenji Goken'ya]]'' | 1938-07-10 | 2026-04-18 | Jaapani poliitik | [[poliitik]] | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q4850184|Q4850184]] | ''[[:d:Q4850184|Balbir Punj]]'' | 1949-10-02 | 2026-04-18 | India poliitik | [[poliitik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[India]] | ''[[:d:Q146708|Gurdaspur district]]'' | | |- | [[:d:Q5400926|Q5400926]] | ''[[:d:Q5400926|Estelle Asmodelle]]'' | 1964-04-22 | 2026-04-18 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Näitleja|näitleja]], astronoom, [[Stsenarist|stsenarist]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Muusik|muusik]] (1964–2026) | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q11063|astronoom]]''<br/>[[stsenarist]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[muusik]] | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q2348677|Bowral]]'' | | |- | [[:d:Q5585462|Q5585462]] | ''[[:d:Q5585462|Gordon Livsey]]'' | 1947-01-24 | 2026-04-18 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q990168|Keighley]]'' | | |- | [[:d:Q7606515|Q7606515]] | ''[[:d:Q7606515|Stefanos Linaios]]'' | 1928-08-06 | 2026-04-18 | Kreeka näitleja | [[näitleja]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[koomik]] | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q12874064|Messini]]'' | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q7913377|Q7913377]] | ''[[:d:Q7913377|Van Hammer]]'' | 1959-11-01 | 2026-04-18 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] elukutseline maadleja (1959–2026) ♂ | ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q755030|Hebron]]'' | | |- | [[:d:Q80703224|Q80703224]] | ''[[:d:Q80703224|Aldo Roy]]'' | 1942-03-22 | 2026-04-18 | [[Sportlane|sportlane]] (1942–2026) ♂ | [[sportlane]] | | [[Greater Sudbury]] | | |- | [[:d:Q89894758|Q89894758]] | ''[[:d:Q89894758|Andreas Hallaschka]]'' | 1962 | 2026-04-18 | [[Autor|autor]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1962–2026) ♂ | [[autor]]<br/>[[ajakirjanik]] | | [[Frankfurt]] | | |- | [[:d:Q9090712|Q9090712]] | ''[[:d:Q9090712|Txumari Alfaro]]'' | 1952-12-25 | 2026-04-18 | [[Hispaania|Hispaania]] telesaatejuht, naturopath (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q42673468|naturopath]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q1763705|Arguedas]]'' | [[Pamplona]] | |- | [[:d:Q920051|Q920051]] | ''[[:d:Q920051|József Marosi]]'' | 1934-10-16 | 2026-04-18 | Ungari vehkleja | ''[[:d:Q13381863|vehkleja]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q106573|Q106573]] | ''[[:d:Q106573|Nathalie Baye]]'' | 1948-07-06 | 2026-04-17 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], teatrinäitleja, filminäitleja, [[Tantsija|tantsija]], [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1970–2023) (1948–2026) ♀; Auleegioni ordeni kavaler, César Award for Best Supporting Actress, César Award for Best Actress, Auleegioni ohvitser, Volpi Cup for Best Actress, Silver Shell for Best Actress | [[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[tantsija]]<br/>[[näitleja]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q625205|Mainneville]]'' | [[Pariis]] | [[Montparnasse'i kalmistu]] |- | [[:d:Q11603568|Q11603568]] | ''[[:d:Q11603568|Katsuyuki Shinohara]]'' | 1942-04-15 | 2026-04-17 | [[Jaapan|Jaapan]] tarento (1942–2026) ♂; Izumi Kyōka Prize for Literature | ''[[:d:Q2705098|tarento]]'' | [[Jaapan]] | [[Hokkaidō]] | [[Nara]] | |- | [[:d:Q1175610|Q1175610]] | ''[[:d:Q1175610|David McKinley]]'' | 1947-03-28 | 2026-04-17 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q13582652|ehitusinsener]]''<br/>[[insener]]<br/>''[[:d:Q2961975|ärijuht]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q838112|Wheeling]]'' | ''[[:d:Q838112|Wheeling]]'' | |- | [[:d:Q1236598|Q1236598]] | ''[[:d:Q1236598|Jorge Enrique Serpa Pérez]]'' | 1942-03-16 | 2026-04-17 | [[Kuuba|Kuuba]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Kuuba]] | [[Cienfuegos]] | [[Havanna]] | |- | [[:d:Q124732977|Q124732977]] | ''[[:d:Q124732977|Tuulikki Tunkkari]]'' | 1937-08-28 | 2026-04-17 | [[Soome|soomlased]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (1937–2026) ♀ | [[ooperilaulja]] | [[Soome]] | [[Kokkola linn]] | | |- | [[:d:Q128803528|Q128803528]] | ''[[:d:Q128803528|Evgeny V. Slavnov]]'' | 1942 | 2026-04-17 | [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] teadlane, wood turner, head of laboratory (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q1716419|wood turner]]'' | [[Venemaa]] | [[Perm]] | | |- | [[:d:Q133748881|Q133748881]] | ''[[:d:Q133748881|Franz Xaver Weigerstorfer]]'' | 1934-11-10 | 2026-04-17 | [[Austria|Austria]] [[Kapellmeister|kapellmeister]] (1934–2026) ♂ | [[kapellmeister]] | [[Austria]] | [[Ried im Traunkreis]] | | |- | [[:d:Q139476106|Q139476106]] | ''[[:d:Q139476106|Günter Hallas]]'' | 1942-01-18 | 2026-04-17 | [[Saksamaa|sakslased]] person (1942–2026) ♂ | | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q139482811|Q139482811]] | ''[[:d:Q139482811|Carlos Becerril]]'' | 1935-10-24 | 2026-04-17 | [[Mehhiko|Mehhiko]] [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]] (fl. 1958–2026) (1935–2026) ♂ | [[dublaažinäitleja]] | [[Mehhiko]] | [[Cuernavaca]] | | |- | [[:d:Q139540123|Q139540123]] | ''[[:d:Q139540123|Wolf Chibidziura]]'' | | 2026-04-17 | [[Austria|Austria]] [[Poliitik|poliitik]] (†2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Austria]] | | | |- | [[:d:Q139582369|Q139582369]] | ''[[:d:Q139582369|Ruben Friis]]'' | 1956-07-13 | 2026-04-17 | [[Norra|norralased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1956–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | [[Norra]] | | | |- | [[:d:Q139596568|Q139596568]] | ''[[:d:Q139596568|Joan Burstein]]'' | 1926-02-21 | 2026-04-17 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1926–2026) ♀; Briti impeeriumi ordu komandör | | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q149836|Camden Town]]'' | | |- | [[:d:Q17582600|Q17582600]] | ''[[:d:Q17582600|Vyacheslav Nikiforov]]'' | 1942-08-13 | 2026-04-17 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Näitleja|näitleja]], [[Stsenarist|stsenarist]] (1942–2026) ♂; [[NSV Liidu riiklik preemia]], Honored Artist of the Byelorussian SSR, prix du Komsomol léniniste de la RSS de Biélorussie; member of Belarusian Union of Cinematographers | [[filmirežissöör]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[stsenarist]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | ''[[:d:Q1965748|Vesyoloye]]'' | [[Minsk]] | |- | [[:d:Q1797248|Q1797248]] | ''[[:d:Q1797248|Oscar Schmidt]]'' | 1958-02-16 | 2026-04-17 | Brasiilia korvpallur (1958–2026) | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''<br/>[[ajakirjanik]] | [[Brasiilia]] | [[Natal]] | ''[[:d:Q526318|Santana de Parnaíba]]'' | |- | [[:d:Q1897074|Q1897074]] | ''[[:d:Q1897074|Mariclare Costello]]'' | 1936-02-03 | 2026-04-17 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Näitleja|näitleja]], telesarjanäitleja, teatrinäitleja, filminäitleja (fl. 1967–) (1936–2026) ♀; spouse of Allan Arbus | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q233129|Peoria]]'' | [[Brooklyn]] | |- | [[:d:Q21074937|Q21074937]] | ''[[:d:Q21074937|Ian Pinard]]'' | 1971<br/>1972 | 2026-04-17 | [[Dominica|Dominica]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the House of Assembly of Dominica (1971–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Dominica]] | | | |- | [[:d:Q2577327|Q2577327]] | ''[[:d:Q2577327|Willi Morgenschweis]]'' | 1936-07-01 | 2026-04-17 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q503633|Sulzbach-Rosenberg]]'' | | |- | [[:d:Q31189541|Q31189541]] | ''[[:d:Q31189541|Feyha Çelenk]]'' | 1945 | 2026-04-17 | [[Türgi|Türgi]] [[Näitleja|näitleja]] (1945–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Türgi]] | [[İstanbul]] | | ''[[:d:Q578506|Karacaahmet Cemetery]]'' |- | [[:d:Q3157786|Q3157786]] | ''[[:d:Q3157786|Jacqueline Rayet]]'' | 1933-06-26 | 2026-04-17 | Prantsusmaa koreograaf | ''[[:d:Q2490358|koreograaf]]''<br/>[[balletitantsija]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q4103500|Q4103500]] | ''[[:d:Q4103500|Vasily Vanyushev]]'' | 1936-02-10 | 2026-04-17 | Venemaa kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Kizneri rajoon]] | | |- | [[:d:Q441033|Q441033]] | ''[[:d:Q441033|Nadia Farès]]'' | 1968-12-20 | 2026-04-17 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]]-[[Maroko|maroko]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja (fl. 1993–2026) (1968–2026) ♀ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Prantsusmaa]]<br/>[[Maroko]] | [[Marrakech]] | ''[[:d:Q939883|Pitié-Salpêtrière Hospital]]'' | |- | [[:d:Q4864731|Q4864731]] | ''[[:d:Q4864731|Barry Seton]]'' | 1936-10-05 | 2026-04-17 | Rallisõitja (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q378622|rallisõitja]]'' | | | | |- | [[:d:Q4933021|Q4933021]] | ''[[:d:Q4933021|Bob Kevoian]]'' | 1950-12-02 | 2026-04-17 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] raadiosaatejuht (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | [[Indianapolis]] | |- | [[:d:Q57314025|Q57314025]] | ''[[:d:Q57314025|Barys Jurcin]]'' | 1932-11-29 | 2026-04-17 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] [[Arhitekt|arhitekt]] (1932–2026) ♂; [[NSV Liidu riiklik preemia]]; member of Union of Architects of the USSR, Belarusian Union of Architects; spouse of Вера Ільінічна Юрціна | [[arhitekt]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | [[Tšita]] | [[Minsk]] | |- | [[:d:Q6153723|Q6153723]] | ''[[:d:Q6153723|Tuimasi Manuca]]'' | 1985-05-14 | 2026-04-17 | Fidži jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Fidži]] | ''[[:d:Q856662|Lautoka]]'' | | |- | [[:d:Q65921614|Q65921614]] | ''[[:d:Q65921614|Joaquim Granger]]'' | 1928-05-31 | 2026-04-17 | [[Portugal|Portugal]] artistic gymnast, võimleja (1928–2026) ♂ | ''[[:d:Q13381572|artistic gymnast]]''<br/>''[[:d:Q16947675|võimleja]]'' | [[Portugal]] | [[Leiria]] | [[Lissabon]] | |- | [[:d:Q6830976|Q6830976]] | ''[[:d:Q6830976|Michael Harrison]]'' | 1958-10-24 | 2026-04-17 | Ameerika Ühendriikide helilooja | [[helilooja]]<br/>[[pianist]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q995267|Bryn Mawr]]'' | [[Manhattan]] | |- | [[:d:Q6834072|Q6834072]] | ''[[:d:Q6834072|Moshe Timor]]'' | 1936-06-24 | 2026-04-17 | [[Iisrael|Iisrael]] häälnäitleja (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]'' | [[Iisrael]] | [[Ramat-Gan]] | | |- | [[:d:Q75640253|Q75640253]] | ''[[:d:Q75640253|Andrew Michael Smiley]]'' | 1952-11-30 | 2026-04-17 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1952–2026) ♂; child of Charles Michael Smiley, Lavinia Pearson; spouse of Sarah Caroline Coade | | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q7704641|Q7704641]] | ''[[:d:Q7704641|Terry L. Bruce]]'' | 1944-03-25 | 2026-04-17 | Ameerika poliitik ja aseesimees | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q575122|Olney]]'' | [[Springfield]] | |- | [[:d:Q8245240|Q8245240]] | ''[[:d:Q8245240|Beatriz de Moura]]'' | 1939 | 2026-04-17 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Toimetaja|toimetaja]], [[Tõlkija|tõlkija]], ärijuht, äriinimene (1939–2026) ♀; Püha Jüri rist, Kunstide ja Kirjanduse ordeni kavaler, Medalla de Oro al Mérito en las Bellas Artes; spouse of Òscar Tusquets | [[toimetaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q2961975|ärijuht]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Brasiilia]] | [[Rio de Janeiro]] | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q89017807|Q89017807]] | ''[[:d:Q89017807|Miguel Ponce Cuéllar]]'' | 1935 | 2026-04-17 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Teoloog|teoloog]], [[Õpetaja|õpetaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], mariologist (1935–2026) ♂; member of Pontifical Academia Mariana Internationalis | [[teoloog]]<br/>[[õpetaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q108876168|mariologist]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q1407463|Fuente del Maestre]]'' | | |- | [[:d:Q93230874|Q93230874]] | ''[[:d:Q93230874|Sergio Landucci]]'' | 1938 | 2026-04-17 | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] ethicist, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Filosoof|filosoof]], philosophy historian (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q5403434|ethicist]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[filosoof]]<br/>''[[:d:Q24265174|philosophy historian]]'' | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | ''[[:d:Q160628|Sarzana]]'' | [[Firenze]] | |- | [[:d:Q105722004|Q105722004]] | ''[[:d:Q105722004|Paul Astruc]]'' | 1942-06-07 | 2026-04-16 | Prantsusmaa luuletaja | | | ''[[:d:Q192787|Lajo]]'' | | |- | [[:d:Q106913973|Q106913973]] | ''[[:d:Q106913973|Jim Jabir]]'' | 1962-08-12 | 2026-04-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallitreener (1962–2026) ♂ | ''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q108923153|Q108923153]] | ''[[:d:Q108923153|Marisol Garrido Valero]]'' | 1956-07-15 | 2026-04-16 | [[Insener|insener]] (1956–2026) ♀ | [[insener]] | | [[Madrid]] | | |- | [[:d:Q1237140|Q1237140]] | ''[[:d:Q1237140|Ivan Rebernik]]'' | 1939-10-07 | 2026-04-16 | [[Sloveenia|Sloveenia]]-[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|jugoslaavia föderatiivne sotsialistlik vabariik]] [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]], [[Diplomaat|diplomaat]], [[Suursaadik|suursaadik]] (1939–2026) ♂; Knight in the Order of the Holy Sepulchre | [[raamatukoguhoidja]]<br/>[[diplomaat]] | [[Sloveenia]]<br/>[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]] | [[Maribor]] | | |- | [[:d:Q125148621|Q125148621]] | ''[[:d:Q125148621|Helena Faberová]]'' | 1935-10-14 | 2026-04-16 | Person (1935–2026) ♀ | | | [[Praha]] | ''[[:d:Q1233631|Dobrá Voda u Českých Budějovic]]'' | |- | [[:d:Q135399737|Q135399737]] | ''[[:d:Q135399737|Éric Robic]]'' | 1974 | 2026-04-16 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] person (1974–2026) ♂ | | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | [[Neuilly-sur-Seine]] | |- | [[:d:Q138609590|Q138609590]] | ''[[:d:Q138609590|Finnian Garbutt]]'' | 1997-09-15 | 2026-04-16 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]] (1997–2026) ♂ | [[näitleja]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q190684|County Down]]'' | | |- | [[:d:Q139381008|Q139381008]] | ''[[:d:Q139381008|Cerina Fairfax]]'' | 1977-02-24 | 2026-04-16 | [[Hambaarst|hambaarst]] (1977–2026) ♀; spouse of Justin Fairfax | [[hambaarst]] | | | ''[[:d:Q1375477|Annandale]]'' | |- | [[:d:Q139383543|Q139383543]] | ''[[:d:Q139383543|Johnny Davids]]'' | 1977-05-29 | 2026-04-16 | [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] telesaatejuht (1977–2026) ♂ | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Walvis Bay]] | [[Pretoria]] | |- | [[:d:Q139560698|Q139560698]] | ''[[:d:Q139560698|Katalin Kulcsár]]'' | 1942-08-12 | 2026-04-16 | [[Ungari|Ungari]] radio editor (1942–2026) ♀ | ''[[:d:Q10270331|radio editor]]'' | [[Ungari]] | [[Nové Zámky]] | [[Budapest]] | |- | [[:d:Q139584489|Q139584489]] | ''[[:d:Q139584489|Therezinha Marçal]]'' | 1940-11-19 | 2026-04-16 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]] (1940–2026) ♀ | [[dublaažinäitleja]] | [[Brasiilia]] | | | |- | [[:d:Q139595617|Q139595617]] | ''[[:d:Q139595617|"Levon Ter Petrossian (comerdian)]]'' | 1981-02-26 | 2026-04-16 | Armeenia näitleja | [[näitleja]]<br/>[[koomik]]<br/>[[muusik]] | [[Armeenia]]<br/>[[Venemaa]]<br/>[[Kanada]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | [[Jerevan]] | [[Glendale (California)|Glendale]] | |- | [[:d:Q139604044|Q139604044]] | ''[[:d:Q139604044|Gabby Bugaga]]'' | | 2026-04-16 | [[Rwanda|Rwanda]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Poliitik|poliitik]] (†2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[poliitik]] | [[Rwanda]] | | | |- | [[:d:Q1396384|Q1396384]] | ''[[:d:Q1396384|Miguel Canto]]'' | 1948-01-30 | 2026-04-16 | [[Mehhiko|Mehhiko]] poksija (1948–2026) ♂; International Boxing Hall of Fame, WBC World Flyweight Champion, The Ring World Flyweight Champion | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Mehhiko]] | [[Mérida (Mehhiko)]] | [[Mérida (Mehhiko)]] | |- | [[:d:Q1447337|Q1447337]] | ''[[:d:Q1447337|Barbara Flynn Currie]]'' | 1940-05-03 | 2026-04-16 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q936780|La Crosse]]'' | | |- | [[:d:Q16106283|Q16106283]] | ''[[:d:Q16106283|James Hayward]]'' | 1943-09-22 | 2026-04-16 | Ameerika Ühendriikide kunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[San Francisco]] | | |- | [[:d:Q16733170|Q16733170]] | ''[[:d:Q16733170|Narayana Ramachandran]]'' | 1948<br/>1949 | 2026-04-16 | [[India|India]] sports official (1948–2026) ♂; Silver Olympic Order | ''[[:d:Q15986539|sports official]]'' | [[India]] | [[India]] | [[Chennai]] | |- | [[:d:Q1682145|Q1682145]] | ''[[:d:Q1682145|Jan Potměšil]]'' | 1966-03-31 | 2026-04-16 | Tšehhi näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Tšehhi]] | [[Praha]] | [[Praha]] | |- | [[:d:Q16937974|Q16937974]] | ''[[:d:Q16937974|Tibor Zenker]]'' | 1976-03-07 | 2026-04-16 | [[Austria|Austria]] [[Kirjanik|kirjanik]] (1976–2026) ♂; child of Helmut Zenker | [[kirjanik]] | [[Austria]] | [[Viin]] | | |- | [[:d:Q17044161|Q17044161]] | ''[[:d:Q17044161|Mikalay Andreyevich Kavaliow]]'' | 1937-06-01 | 2026-04-16 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] [[Loomaarst|loomaarst]], [[Teadlane|teadlane]] (1937–2026) ♂; [[Austuse märk]] | [[loomaarst]]<br/>[[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | ''[[:d:Q1025878|Stary Dziedzin]]'' | | |- | [[:d:Q18538564|Q18538564]] | ''[[:d:Q18538564|Mihai Cantuniari]]'' | 1945-02-14 | 2026-04-16 | [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Tõlkija|tõlkija]] (1945–2026) ♂ | [[tõlkija]] | [[Rumeenia]] | [[Bukarest]] | | |- | [[:d:Q197697|Q197697]] | ''[[:d:Q197697|Alex Manninger]]'' | 1977-06-04 | 2026-04-16 | Austria jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Austria]] | [[Salzburg]] | [[Nußdorf am Haunsberg]] | |- | [[:d:Q21700656|Q21700656]] | ''[[:d:Q21700656|Seigō Tsuchida]]'' | 1943-10-25 | 2026-04-16 | Jaapani poliitik | [[poliitik]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q823927|Higashine]]'' | [[Yamagata]] | |- | [[:d:Q2512502|Q2512502]] | [[Kazuo Imanishi]] | 1941-01-12 | 2026-04-16 | Jaapani jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Jaapan]] | [[Hiroshima]] | [[Hiroshima]] | |- | [[:d:Q25184192|Q25184192]] | ''[[:d:Q25184192|David Smith]]'' | 1943-09-07 | 2026-04-16 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Poliitik|poliitik]], [[Advokaat|advokaat]], Member of the Western Australian Legislative Assembly, Minister for Community Services, Minister for Lands, Minister for Planning, Minister for Local Government (1943–2026) ♂; Medal of the Order of Australia | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Austraalia]] | [[Bunbury]] | | |- | [[:d:Q28498445|Q28498445]] | ''[[:d:Q28498445|Lidiya Kudryavtseva]]'' | 1941-01-28 | 2026-04-16 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1941–2026) ♀; Honoured Cultural Worker of the RSFSR, [[Eeskujuliku töö eest]] | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q30765110|Q30765110]] | ''[[:d:Q30765110|Serge Labégorre]]'' | 1932-12-15 | 2026-04-16 | Prantsusmaa maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q192481|Talence]]'' | | |- | [[:d:Q3098450|Q3098450]] | ''[[:d:Q3098450|Garret Anderson]]'' | 1972-06-30 | 2026-04-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1972–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | [[Newport Beach]] | |- | [[:d:Q3284878|Q3284878]] | ''[[:d:Q3284878|Mamadou Sylla]]'' | 1960-01-25 | 2026-04-16 | Guinea poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[kohtunik]]<br/>[[minister]] | [[Guinea]] | ''[[:d:Q891240|Boké]]'' | ''[[:d:Q3032606|Dixinn]]'' | ''[[:d:Q116375774|Baralandé]]'' |- | [[:d:Q3568765|Q3568765]] | ''[[:d:Q3568765|William Knight]]'' | 1935-11-12 | 2026-04-16 | Suurbritannia tennisist | ''[[:d:Q10833314|tennisist]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q192240|Northampton]]'' | | |- | [[:d:Q3754508|Q3754508]] | ''[[:d:Q3754508|Andy Kershaw]]'' | 1959-11-09 | 2026-04-16 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Diskor|diskor]], telesaatejuht, record collector, broadcaster, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], autobiograaf (1959–2026) ♂ | [[diskor]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q97012539|record collector]]''<br/>''[[:d:Q135301631|broadcaster]]''<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q18814623|autobiograaf]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q3835082|Littleborough]]'' | | |- | [[:d:Q3827731|Q3827731]] | ''[[:d:Q3827731|Laura Balbo]]'' | 1933-11-30 | 2026-04-16 | Itaalia poliitik | [[poliitik]]<br/>[[sotsioloog]] | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | [[Padova]] | [[Padova]] | |- | [[:d:Q4143693|Q4143693]] | ''[[:d:Q4143693|Vladimir Gorbunov]]'' | 1946-07-14 | 2026-04-16 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Katselendur|katselendur]] (1946–2026) ♂; [[Punatähe orden]], [[Venemaa Föderatsiooni kangelane]], Order of Courage, [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]], juubelimedal "50 aastat NSV Liidu relvajõude", [[Juubelimedal "60 aastat NSV Liidu relvajõude"|juubelimedal "60 aastat NSV Liidu relvajõude"]], juubelimedal "70 aastat NSV Liidu relvajõude", Medal "For Impeccable Service", Merited Test Pilot of the USSR | [[katselendur]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Vjatskije Poljanõ]] | | |- | [[:d:Q42838871|Q42838871]] | ''[[:d:Q42838871|Justin Fairfax]]'' | 1979-02-17 | 2026-04-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], [[Advokaat|advokaat]], Lieutenant Governor of Virginia (1979–2026) ♂; spouse of Cerina Fairfax | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Pittsburgh]] | ''[[:d:Q1375477|Annandale]]'' | |- | [[:d:Q4759827|Q4759827]] | ''[[:d:Q4759827|André Bernard]]'' | 1935-11-17 | 2026-04-16 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] moodne viievõistleja (1935–2026) ♂; médaille d'or de la jeunesse, des sports et de l'engagement associatif, Knight of the National Order of Merit | ''[[:d:Q15972912|moodne viievõistleja]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Lille]] | [[Lambersart]] | |- | [[:d:Q5293479|Q5293479]] | ''[[:d:Q5293479|Don Schlitz]]'' | 1952-08-29 | 2026-04-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] laulja-laulukirjutaja, [[Helilooja|helilooja]] (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[helilooja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Durham (Põhja-Carolina)|Durham]] | [[Nashville]] | |- | [[:d:Q5394744|Q5394744]] | ''[[:d:Q5394744|Ernie Smith]]'' | 1945-05-01 | 2026-04-16 | Jamaica muusik | [[laulukirjutaja]]<br/>[[laulja]] | [[Jamaica]] | [[Kingston]] | [[Miami]] | |- | [[:d:Q573016|Q573016]] | ''[[:d:Q573016|Anthony Clarke, Baron Clarke of Stone-cum-Ebony]]'' | 1943-05-13 | 2026-04-16 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Kohtunik|kohtunik]], [[Poliitik|poliitik]], Justice of the Supreme Court of the United Kingdom, Master of the Rolls, Member of the Privy Council of the United Kingdom, member of the House of Lords (1943–2026) ♂; [[Knight Bachelor]]; child of Harry Alston Clarke, Isobel Kay; spouse of Rosemary Adam | [[kohtunik]]<br/>[[poliitik]] | [[Suurbritannia]] | [[Ayr]] | | |- | [[:d:Q61069903|Q61069903]] | ''[[:d:Q61069903|Keszthelyi György]]'' | 1955-08-20 | 2026-04-16 | [[Kirjanik|kirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]] (1955–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | | [[Cluj-Napoca]] | | |- | [[:d:Q61754995|Q61754995]] | ''[[:d:Q61754995|George Gonios]]'' | 1946-12-22 | 2026-04-16 | Kreeka jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Kreeka]] | [[Ateena]] | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q6380309|Q6380309]] | ''[[:d:Q6380309|Kay Warren]]'' | 1947-02-10 | 2026-04-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] antropoloog (1947–2026) ♀; Guggenheim Fellowship, honorary doctor of Stockholm University | ''[[:d:Q4773904|antropoloog]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Stanford]] | ''[[:d:Q499927|Moscow]]'' | |- | [[:d:Q66619363|Q66619363]] | ''[[:d:Q66619363|Gerhard Herbst]]'' | 1928 | 2026-04-16 | [[Jurist|jurist]] (1928–2026) ♂ | [[jurist]] | | [[Regensburg]] | | |- | [[:d:Q6767010|Q6767010]] | ''[[:d:Q6767010|Mark Carrington]]'' | 1961-08-19 | 2026-04-16 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kriketimängija (1961–2026) ♂ | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q233467|Gisborne]]'' | ''[[:d:Q992759|Te Awamutu]]'' | |- | [[:d:Q685169|Q685169]] | ''[[:d:Q685169|Oleg Maisenberg]]'' | 1945-04-29 | 2026-04-16 | Venemaa muusik | [[pianist]]<br/>[[õppejõud]] | [[Austria]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Odessa]] | | |- | [[:d:Q70251820|Q70251820]] | ''[[:d:Q70251820|Maria Barsuchenko]]'' | 1921-04-07 | 2026-04-16 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Raudteelane|raudteelane]] (1921–2026) ♀; [[Isamaasõja orden]], [[Punatähe orden]] | [[raudteelane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Omski oblast]] | | |- | [[:d:Q7299448|Q7299448]] | ''[[:d:Q7299448|Raza Kazim]]'' | 1930-01-13 | 2026-04-16 | [[India|India]]-[[Briti India|briti india]]-dominion of india [[Advokaat|advokaat]], muusikakriitik, [[Filosoof|filosoof]] (1930–2026) ♂ | [[advokaat]]<br/>''[[:d:Q1350157|muusikakriitik]]''<br/>[[filosoof]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | ''[[:d:Q922701|Sitapur]]'' | [[Lahore]] | |- | [[:d:Q94530974|Q94530974]] | ''[[:d:Q94530974|Heinz Kuno]]'' | 1927-06-19 | 2026-04-16 | Person (1927–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q95237106|Q95237106]] | ''[[:d:Q95237106|Václav Podaný]]'' | 1949-04-15 | 2026-04-16 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Arhivaar|arhivaar]] (1949–2026) ♂ | [[ajaloolane]]<br/>[[arhivaar]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Unhošť]] | | |- | [[:d:Q10309844|Q10309844]] | ''[[:d:Q10309844|José Luís Tinoco]]'' | 1932-12-27 | 2026-04-15 | Portugali arhitekt | [[arhitekt]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q98552221|plastic artist]]'' | [[Portugal]] | [[Leiria]] | [[Lissabon]] | |- | [[:d:Q103921525|Q103921525]] | ''[[:d:Q103921525|Victor Hagan]]'' | | 2026-04-15 | Suurbritannia poliitik | [[poliitik]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q109493891|Q109493891]] | ''[[:d:Q109493891|Акопов, Валерий Сергеевич]]'' | 1938-08-06 | 2026-04-15 | Person (1938–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q11048859|Q11048859]] | ''[[:d:Q11048859|Isami Okamoto]]'' | 1931-02-26 | 2026-04-15 | [[Jaapan|Jaapan]] pesapallimängija, pesapallitreener, baseball manager, baseball commentator (1931–2026) ♂; member of Japan Baseball Promotion Association | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]''<br/>''[[:d:Q865935|pesapallitreener]]''<br/>''[[:d:Q1186921|baseball manager]]''<br/>''[[:d:Q11645911|baseball commentator]]'' | [[Jaapan]] | [[Ōsaka]] | [[Ōsaka]] | |- | [[:d:Q110785|Q110785]] | ''[[:d:Q110785|Hans-Ulrich Krüger]]'' | 1952-04-07 | 2026-04-15 | Saksa poliitik | [[kohtunik]]<br/>[[poliitik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q14817|Lemgo]]'' | | |- | [[:d:Q113254899|Q113254899]] | ''[[:d:Q113254899|Hartmut Schmidt]]'' | 1942-11-22 | 2026-04-15 | Esseist (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774202|esseist]]'' | | ''[[:d:Q510762|Wechingen]]'' | | |- | [[:d:Q11428941|Q11428941]] | ''[[:d:Q11428941|Hiroshi Shiono]]'' | 1931-06-13 | 2026-04-15 | [[Jaapan|Jaapan]] õigusteadlane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1931–2026) ♂; Person of Cultural Merit, Order of Culture; member of [[Jaapani Akadeemia]] | ''[[:d:Q16012028|õigusteadlane]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Jaapan]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | | |- | [[:d:Q11496612|Q11496612]] | ''[[:d:Q11496612|Shigeo Toya]]'' | 1947-12-24 | 2026-04-15 | Jaapani skulptor | [[skulptor]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q1348971|Ogawa]]'' | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q115525218|Q115525218]] | ''[[:d:Q115525218|Cristiana Kopke]]'' | 1953-03-20 | 2026-04-15 | [[Portugal|Portugal]] [[Laulja|laulja]], [[Helilooja|helilooja]], laulusõnade kirjutaja (1953–2026) ♀ | [[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]'' | [[Portugal]] | [[Maputo]] | | |- | [[:d:Q117848847|Q117848847]] | ''[[:d:Q117848847|Rico Rizzitelli]]'' | 1962-04-12 | 2026-04-15 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1962–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | | [[Santiago]] | |- | [[:d:Q11995401|Q11995401]] | ''[[:d:Q11995401|Pete Knutsen]]'' | 1947-12-09 | 2026-04-15 | [[Norra|norralased]] [[Muusik|muusik]], [[Helilooja|helilooja]], [[Kitarrist|kitarrist]] (fl. 1959–2026) (1947–2026) ♂; member of Pete Knutsens Orkester, Popol Ace | [[muusik]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[kitarrist]] | [[Norra]] | [[Kirkenes]] | ''[[:d:Q15136164|Hagan]]'' | ''[[:d:Q10297259|Kampen Church]]'' |- | [[:d:Q12093203|Q12093203]] | ''[[:d:Q12093203|Уладзімір Сяргеевіч Экнадыёсаў]]'' | 1947-05-08 | 2026-04-14<br/>2026-04-15 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]], teatrilavastaja (1947–2026) ♂; Byelorussian SSR State Prize | [[ooperilaulja]]<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | ''[[:d:Q4061800|Alekseevka]]'' | | ''[[:d:Q104848956|Liasnyja mohilki]]'' |- | [[:d:Q125305793|Q125305793]] | ''[[:d:Q125305793|John Shortreed]]'' | 1937 | 2026-04-15 | Teadlane (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | | | ''[[:d:Q639408|Waterloo]]'' | |- | [[:d:Q12542367|Q12542367]] | ''[[:d:Q12542367|Есмұхан Несіпбайұлы Обаев]]'' | 1941-06-23 | 2026-04-15 | [[Kasahstan|Kasahstan]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] [[Näitleja|näitleja]], [[Rektor|rektor]] (1941–2026) ♂; People's Artist of Kazakh SSR | [[näitleja]] | [[Kasahstan]] | ''[[:d:Q20484407|Kegen District]]'' | | |- | [[:d:Q12798431|Q12798431]] | ''[[:d:Q12798431|Pavel Mihelčič]]'' | 1937-11-08 | 2026-04-15 | Sloveenia helilooja | ''[[:d:Q1350157|muusikakriitik]]''<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>[[muusikateadlane]] | [[Sloveenia]]<br/>[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Jugoslaavia Kuningriik]] | [[Novo mesto]] | | |- | [[:d:Q1298560|Q1298560]] | ''[[:d:Q1298560|Virgil Szilágyi]]'' | 1931-11-26 | 2026-04-15 | [[Ungari|Ungari]] filmioperaator (1931–2026) ♂; Béla Balázs Award | ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q131438290|Q131438290]] | ''[[:d:Q131438290|Rabindra Prasad Panda]]'' | 1937-11-21 | 2026-04-15 | [[India|India]] [[Kirjanik|kirjanik]] (1937–2026) ♂ | [[kirjanik]] | [[India]] | ''[[:d:Q685638|Bhadrak district]]'' | [[Kolkata]] | |- | [[:d:Q135946022|Q135946022]] | ''[[:d:Q135946022|Dono Boboxonova]]'' | 1946-11-20 | 2026-04-15 | [[Näitleja|näitleja]] (1946–2026) ♀ | [[näitleja]] | | | | |- | [[:d:Q139394144|Q139394144]] | ''[[:d:Q139394144|Jørgen Herbert]]'' | 1947-05-21 | 2026-04-15 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] spordikommentaator, spordiajakirjanik, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Õpetaja|õpetaja]], press secretary, [[Näitleja|näitleja]] (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q2986228|spordikommentaator]]''<br/>''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]''<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q1388151|press secretary]]''<br/>[[näitleja]] | [[Taani Kuningriik]] | [[Kopenhaagen]] | ''[[:d:Q1980900|Lønstrup]]'' | |- | [[:d:Q139501901|Q139501901]] | ''[[:d:Q139501901|Bill Poysden]]'' | 1927 | 2026-04-15 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] mereväeohvitser, [[Elektriinsener|elektriinsener]], railway signal engineer (1927–2026) ♂; Volunteer Reserve Decoration | ''[[:d:Q10669499|mereväeohvitser]]''<br/>[[elektriinsener]]<br/>''[[:d:Q109094822|railway signal engineer]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q2034575|Rangiora]]'' | |- | [[:d:Q1900279|Q1900279]] | ''[[:d:Q1900279|Mark Mobius]]'' | 1936-08-17 | 2026-04-15 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], äriinimene (1936–2026) ♂ | [[majandusteadlane]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1583289|Hempstead]]''<br/>[[New York]] | [[Singapur]] | |- | [[:d:Q21294682|Q21294682]] | ''[[:d:Q21294682|Daniel Grataloup]]'' | 1937-12-25 | 2026-04-15 | Šveitsi arhitekt | [[arhitekt]] | [[Šveits]]<br/>[[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q3351|4th arrondissement of Lyon]]'' | [[Genf]] | |- | [[:d:Q21506637|Q21506637]] | ''[[:d:Q21506637|David Bukry]]'' | 1941<br/>1941-03-17 | 2026-04-15 | [[Botaanik|botaanik]] (1941–2026) ♂ | [[botaanik]] | | | | |- | [[:d:Q23036526|Q23036526]] | ''[[:d:Q23036526|Lucha Moreno]]'' | 1939-04-23 | 2026-04-15 | [[Mehhiko|Mehhiko]] telesarjanäitleja, filminäitleja, [[Laulja|laulja]] (fl. 1957–2009) (1939–2026) ♀ | ''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[laulja]] | [[Mehhiko]] | ''[[:d:Q938835|Guadalupe]]'' | | |- | [[:d:Q2642707|Q2642707]] | ''[[:d:Q2642707|Alexander Morton]]'' | 1945-03-24 | 2026-04-15 | Suurbritannia näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Šotimaa]]<br/>[[Suurbritannia]] | [[Glasgow]] | | |- | [[:d:Q2797173|Q2797173]] | ''[[:d:Q2797173|Rudolf Schrumpf]]'' | 1939-04-12 | 2026-04-15 | [[Austria|Austria]] [[Dirigent|dirigent]], [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], [[Helilooja|helilooja]], military bandmaster (1939–2026) ♂ | [[dirigent]]<br/>[[muusikateadlane]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q104245372|military bandmaster]]'' | [[Austria]] | | | |- | [[:d:Q3182345|Q3182345]] | ''[[:d:Q3182345|Osvaldas Balakauskas]]'' | 1937-12-19 | 2026-04-15 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Leedu|leedulased]] [[Diplomaat|diplomaat]], [[Helilooja|helilooja]] (1937–2026) ♂; Lithuanian National Prize, [[Suurvürst Gediminase orden]]; spouse of Rima Mikėnaitė; notable work Requiem in memoriam Stasys Lozoraitis, Symphonie no. 4 (Balakauskas) | [[diplomaat]]<br/>[[helilooja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Leedu]] | ''[[:d:Q12665537|Miliūnai]]'' | [[Vilnius]] | |- | [[:d:Q335331|Q335331]] | [[Robert Skidelsky]] | 1939-04-25 | 2026-04-15 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Biograaf|biograaf]], member of the House of Lords (1939–2026) ♂; Fellow of the Royal Society of Literature, Wolfson History Prize, [[James Tait Blacki mälestusauhind]], Lionel Gelber Prize, Fellow of the British Academy, Fellow of the Royal Historical Society; member of [[Briti Akadeemia]], Royal Society of Literature; child of Boris Jacob Skidelsky, Galia V. Sapelkin; spouse of Augusta Mary Clarissa Hope | [[poliitik]]<br/>[[majandusteadlane]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[biograaf]] | [[Suurbritannia]] | [[Harbin]] | | |- | [[:d:Q4858800|Q4858800]] | ''[[:d:Q4858800|Barbara Carr]]'' | 1941-01-09 | 2026-04-15 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulja|laulja]] (1941–2026) ♀ | [[laulja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Saint Louis]] | ''[[:d:Q2669251|Maryville]]'' | |- | [[:d:Q503248|Q503248]] | ''[[:d:Q503248|José Santamaría]]'' | 1929-07-31 | 2026-04-15 | [[Hispaania|Hispaania]]-[[Uruguay|uruguay]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (fl. 1947–1966) (1929–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Hispaania]]<br/>[[Uruguay]] | [[Montevideo]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q60579584|Q60579584]] | ''[[:d:Q60579584|Leila Al Jazairia]]'' | 1927-08-06 | 2026-04-15 | Alžeeria näitleja | [[tantsija]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[laulja]] | [[Alžeeria]]<br/>[[Prantsusmaa]] | [[Oran]] | [[Casablanca]] | |- | [[:d:Q6396714|Q6396714]] | ''[[:d:Q6396714|Kevin Klose]]'' | 1940-09-01 | 2026-04-15 | [[Kanada|Kanada]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1940–2026) ♂; Edward R. Murrow Award | [[ajakirjanik]] | [[Kanada]] | [[Toronto]] | [[Washington]] | |- | [[:d:Q7172730|Q7172730]] | ''[[:d:Q7172730|Peter Beale]]'' | 1934-03-18 | 2026-04-15 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] military physician, Surgeon-General of the British Armed Forces (1934–2026) ♂; Knight Commander of the Order of the British Empire, Fellow of the Royal College of Physicians of London; member of Royal College of Physicians | ''[[:d:Q4002666|military physician]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q1339305|Romford]]'' | | |- | [[:d:Q7182344|Q7182344]] | ''[[:d:Q7182344|Phil Rockefeller]]'' | 1938-10-20 | 2026-04-15 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q3241019|Rhinebeck]]'' | | |- | [[:d:Q75949687|Q75949687]] | ''[[:d:Q75949687|Toby Clements Gore]]'' | 1927-12-28 | 2026-04-15 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person, High Sheriff of Berkshire (1927–2026) ♂; child of Adrian Gore, Enid Aimée Cairnes; spouse of Isolde Marian Macintosh | | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q83797881|Q83797881]] | ''[[:d:Q83797881|Benzion Fuchs]]'' | 1930-09-08 | 2026-04-15 | [[Iisrael|Iisrael]] person (1930–2026) ♂ | | [[Iisrael]] | [[Suceava]] | | |- | [[:d:Q95152822|Q95152822]] | ''[[:d:Q95152822|Olga Pechová]]'' | 1975-08-24 | 2026-04-15 | [[Psühholoog|psühholoog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1975–2026) ♀ | [[psühholoog]]<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q104695935|Q104695935]] | ''[[:d:Q104695935|Simen Andersen]]'' | | 2026-04-14 | [[Norra|norralased]] [[Juutuuber]] (†2026) ♂ | [[Juutuuber]] | [[Norra]] | | | |- | [[:d:Q1159189|Q1159189]] | ''[[:d:Q1159189|Dan Wall]]'' | 1953-09-07 | 2026-04-14 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Pianist|pianist]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Organist|organist]] (1953–2026) ♂ | [[pianist]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[organist]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Atlanta]] | | |- | [[:d:Q124250558|Q124250558]] | ''[[:d:Q124250558|Sophie Flamand]]'' | 1964-11-06 | 2026-04-14 | Belgia kirjanik | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>''[[:d:Q11892507|comics writer]]''<br/>[[kriitik]]<br/>[[filoloog]]<br/>''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''<br/>''[[:d:Q780596|näituse kuraator]]'' | [[Belgia]] | [[Liège]] | ''[[:d:Q2873067|Autre-Église]]'' | |- | [[:d:Q13030308|Q13030308]] | ''[[:d:Q13030308|Halina Martsinkevich]]'' | 1935-10-09 | 2026-04-14 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] [[Geograaf|geograaf]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1935–2026) ♀; премия имени А. Н. Севченко, Почётная грамота Верховного Совета Республики Беларусь | [[geograaf]]<br/>[[õppejõud]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | [[Červień]] | | |- | [[:d:Q132051765|Q132051765]] | ''[[:d:Q132051765|Alojz Rosina]]'' | 1931-05-15 | 2026-04-14 | Physiatrist, [[Arst|arst]], [[Perearst]] (1931–2026) ♂ | ''[[:d:Q2012484|physiatrist]]''<br/>[[arst]]<br/>[[Perearst]] | | [[Púchov]] | [[Poprad]] | |- | [[:d:Q133594092|Q133594092]] | ''[[:d:Q133594092|Paul Gerretsen]]'' | 1945-01-22 | 2026-04-14 | [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1945–2026) | [[ajaloolane]] | | ''[[:d:Q39297398|Utrecht]]'' | ''[[:d:Q171267|Garderen]]'' | |- | [[:d:Q1370741|Q1370741]] | ''[[:d:Q1370741|Steve Clark]]'' | 1943-06-17 | 2026-04-14 | Ameerika Ühendriikide ujuja | ''[[:d:Q10843402|ujuja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Oakland]] | | |- | [[:d:Q137403007|Q137403007]] | ''[[:d:Q137403007|Konstantin Obrezha]]'' | 1962-10-19 | 2026-04-14 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] jäähokimängija (1962–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Mõski]] | | |- | [[:d:Q139557731|Q139557731]] | ''[[:d:Q139557731|Ana Belén López Pulido]]'' | | 2026-04-14 | [[Mehhiko|Mehhiko]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]] (†2026) ♀ | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | [[Mehhiko]] | | | |- | [[:d:Q139568591|Q139568591]] | ''[[:d:Q139568591|Taylor Kirk]]'' | 1981 | 2026-04-14 | [[Kanada|Kanada]] laulja-laulukirjutaja (1981–2026) ♂; member of Timber Timbre | ''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]'' | [[Kanada]] | [[Oshawa]] | | |- | [[:d:Q1487079|Q1487079]] | ''[[:d:Q1487079|Robert Cluck]]'' | 1939-03-20 | 2026-04-14 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q2640827|günekoloog]]''<br/>''[[:d:Q13638192|obstetrician]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q980092|Cisco]]'' | | |- | [[:d:Q1554116|Q1554116]] | ''[[:d:Q1554116|Henry Newton]]'' | 1944-02-18 | 2026-04-14 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Nottingham]] | | |- | [[:d:Q16659172|Q16659172]] | ''[[:d:Q16659172|Francisco Sanjosé]]'' | 1952-11-12 | 2026-04-14 | Hispaania jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Hispaania]] | [[Sevilla]] | [[Sevilla]] | |- | [[:d:Q19661574|Q19661574]] | ''[[:d:Q19661574|James F. Howell]]'' | 1934-07-14 | 2026-04-14 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], member of the Oklahoma Senate (1934–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q3240303|Wewoka]]'' | | |- | [[:d:Q2468284|Q2468284]] | ''[[:d:Q2468284|Vicente Lucas]]'' | 1935-09-24 | 2026-04-14 | Portugali jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Portugal]] | [[Maputo]] | [[Lissabon]] | |- | [[:d:Q28503433|Q28503433]] | ''[[:d:Q28503433|Rafael Tolosa]]'' | 1958-08-23<br/>1958-08-28 | 2026-04-14 | Colombia jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Colombia]] | ''[[:d:Q1574783|Chitaraque]]'' | | |- | [[:d:Q28739926|Q28739926]] | ''[[:d:Q28739926|Sue Prado]]'' | 1981-05-18 | 2026-04-14 | Filipiinide näitleja | [[näitleja]] | [[Filipiinid]] | | | |- | [[:d:Q3160200|Q3160200]] | ''[[:d:Q3160200|Jacques Witta]]'' | 1934-04-22 | 2026-04-14 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] filmimonteerija (1934–2026) ♂; César Award for Best Editing | ''[[:d:Q7042855|filmimonteerija]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | ''[[:d:Q341253|Achères-la-Forêt]]'' | |- | [[:d:Q3421120|Q3421120]] | ''[[:d:Q3421120|Raymond Riotte]]'' | 1940-02-16 | 2026-04-14 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] jalgrattasportlane (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q1145389|Sarry]]'' | [[Avallon]] | |- | [[:d:Q357965|Q357965]] | ''[[:d:Q357965|Michael O. Rabin]]'' | 1931-09-01 | 2026-04-14 | [[Iisrael|Iisrael]] informaatik, [[Matemaatik|matemaatik]], cryptographer, [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1931–2026) ♂; [[Turingi auhind]], Harvey Prize, Josiah Willard Gibbs Lectureship, Israel Prize, honorary doctorate from University of Bordeaux-I, Charles Babbage Award, Paris Kanellakis Award, Gödel Lecturer, The EMET Prize for Art, Science and Culture, Foreign Member of the Royal Society, IACR Fellow, [[Dan Davidi auhind]], honorary doctorate of the Weizmann Institute of Science, Rothschild Prize, ACM Fellow; member of [[Londoni Kuninglik Selts]], [[Prantsuse Teaduste Akadeemia]], [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia]], Israel Academy of Sciences and Humanities, [[Ameerika Filosoofiaselts]], [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]], ACM; child of Israel Abraham Rabin, Ester Rabin | ''[[:d:Q82594|informaatik]]''<br/>[[matemaatik]]<br/>''[[:d:Q15442776|cryptographer]]''<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[õppejõud]] | [[Iisrael]] | [[Wrocław]] | [[Jeruusalemm]] | |- | [[:d:Q43132504|Q43132504]] | ''[[:d:Q43132504|Ides Kihlen]]'' | 1917-07-10 | 2026-04-14 | [[Argentina|Argentina]] [[Kunstnik|kunstnik]] (1917–2026) ♀ | [[kunstnik]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q44823|Santa Fe Province]]'' | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q463649|Q463649]] | ''[[:d:Q463649|Jean-Pierre Escalettes]]'' | 1935-05-29 | 2026-04-14 | Prantsusmaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>''[[:d:Q26481809|sports executive]]''<br/>''[[:d:Q30002353|keeleõpetaja]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q174019|Béziers]]'' | | |- | [[:d:Q5590433|Q5590433]] | ''[[:d:Q5590433|H.P. Burman]]'' | 1951-08-13 | 2026-04-14 | Rootsi muusik | [[muusik]] | [[Rootsi]] | | | |- | [[:d:Q56416396|Q56416396]] | ''[[:d:Q56416396|Thamrin Usman]]'' | 1962-10-10 | 2026-04-14 | [[Indoneesia|Indoneesia]] õpetlane (1962–2026) ♂ | ''[[:d:Q3400985|õpetlane]]'' | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q14168|Pontianak]]'' | ''[[:d:Q14168|Pontianak]]'' | |- | [[:d:Q61122902|Q61122902]] | ''[[:d:Q61122902|Husein Čokić]]'' | 1931-06-16 | 2026-04-14 | Horvaatia näitleja | [[näitleja]] | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Horvaatia]] | ''[[:d:Q279995|Ključ]]'' | [[Pula]] | |- | [[:d:Q6122872|Q6122872]] | ''[[:d:Q6122872|Sebastián Daniel Oliveros García]]'' | 1984-01-30 | 2026-04-14 | Hispaania jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Hispaania]] | [[Las Palmas de Gran Canaria]] | | |- | [[:d:Q6297146|Q6297146]] | ''[[:d:Q6297146|Joy Harmon]]'' | 1940-05-01 | 2026-04-14 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q18581305|iludusvõistlusel osaleja]]''<br/>''[[:d:Q6105867|kondiiter]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1058775|Flushing]]'' | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q8030148|Q8030148]] | ''[[:d:Q8030148|Wolfgang Zuckschwerdt]]'' | 1949-05-05 | 2026-04-14 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Saksa Demokraatlik Vabariik|saksa demokraatlik vabariik]] judoka (1949–2026) ♂; spouse of Sandra Köppen | ''[[:d:Q6665249|judoka]]'' | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Brandenburg (linn)|Brandenburg]] | [[Brandenburg (linn)|Brandenburg]] | |- | [[:d:Q8205987|Q8205987]] | ''[[:d:Q8205987|Arturo Lizón Giner]]'' | 1938-08-24 | 2026-04-14 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], [[Advokaat|advokaat]], member of the Senate of Spain, Representative of the Parliamentary Assembly of the Council of Europe, Síndico de Agravios de la Comunidad Valenciana (1938–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q985137|Sella]]'' | ''[[:d:Q1631458|Mutxamel]]'' | |- | [[:d:Q822858|Q822858]] | ''[[:d:Q822858|Bernardin Mfumbusa]]'' | 1962-04-01 | 2026-04-14 | [[Tansaania|Tansaania]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop, apostolic administrator (1962–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Tansaania]] | [[Arusha]] | ''[[:d:Q96373407|Benjamin Mkapa Hospital]]'' | |- | [[:d:Q97357127|Q97357127]] | ''[[:d:Q97357127|Thomas Craig Lundmark]]'' | 1949 | 2026-04-14 | [[Jurist|jurist]] (1949–2026) ♂ | [[jurist]] | | | | |- | [[:d:Q98099320|Q98099320]] | ''[[:d:Q98099320|Русин Василь Іванович]]'' | 1949-09-26 | 2026-04-14 | [[Ukraina|ukrainlane]] person (1949–2026) ♂ | | [[Ukraina]] | | | |- | [[:d:Q10442074|Q10442074]] | ''[[:d:Q10442074|Nicky Smith]]'' | 1969-01-28 | 2026-04-13 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1969–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q584443|Berkeley]]'' | | |- | [[:d:Q105359319|Q105359319]] | ''[[:d:Q105359319|Heinrich Heß]]'' | 1932-03-23 | 2026-04-13 | Spordiarst (1932–2026) ♂ | ''[[:d:Q2577681|spordiarst]]'' | | ''[[:d:Q881462|Dudweiler]]'' | | |- | [[:d:Q112413654|Q112413654]] | ''[[:d:Q112413654|Ivana Nováková]]'' | 1941 | 2026-04-13 | Phoniatrician, [[Arst|arst]], otolaryngologist (1941–2026) ♀ | ''[[:d:Q71127234|phoniatrician]]''<br/>[[arst]]<br/>''[[:d:Q2854916|otolaryngologist]]'' | | | | |- | [[:d:Q115997557|Q115997557]] | ''[[:d:Q115997557|Kamil Yusuf Hussein]]'' | | 2026-04-13 | [[Egiptus|Egiptus]] literaat, [[Tõlkija|tõlkija]] (†2026) ♂; Al Owais Award; notable work al-Mawt fī ăl-fikr al-ḡarbī, الفكر الشرقي القديم (عالم المعرفة، 1995) | ''[[:d:Q6673651|literaat]]''<br/>[[tõlkija]] | [[Egiptus]] | | | |- | [[:d:Q1267003|Q1267003]] | ''[[:d:Q1267003|Fritz-Heiner Mutschler]]'' | 1946-01-04 | 2026-04-13 | [[Saksamaa|sakslased]] klassikaline filoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1946–2026) ♂; member of Mommsen Society | ''[[:d:Q16267607|klassikaline filoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Heidelberg]] | | |- | [[:d:Q12787846|Q12787846]] | ''[[:d:Q12787846|Drago Šoštarić]]'' | 1942-12-31 | 2026-04-13 | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]-[[Sloveenia|sloveenia]] võimleja (1942–2026) ♂; Bloudek badge | ''[[:d:Q16947675|võimleja]]'' | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Sloveenia]] | [[Maribor]] | [[Maribor]] | |- | [[:d:Q12841686|Q12841686]] | ''[[:d:Q12841686|Maqsud Mammadov]]'' | 1929-05-30 | 2026-04-13 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Aserbaidžaan|aserbaidžaan]] [[Ballettmeister|ballettmeister]], [[Balletitantsija|balletitantsija]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1929–2026) ♂; [[Aserbaidžaani NSV rahvakunstnik]], Honored Artist of the Azerbaijan SSR, Shohrat Order, [[Tööpunalipu orden]], "Theatre Worker" gold medal; spouse of Rafiga Akhundova | [[ballettmeister]]<br/>[[balletitantsija]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | [[Gəncə]] | [[Bakuu]] | ''[[:d:Q92206160|II Alley of Honor]]'' |- | [[:d:Q1314193|Q1314193]] | ''[[:d:Q1314193|István Szőke]]'' | 1950-11-18 | 2026-04-13 | [[Ungari|Ungari]] jalgpallur (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Ungari]] | ''[[:d:Q645321|Bázakerettye]]'' | ''[[:d:Q645321|Bázakerettye]]'' | |- | [[:d:Q131717152|Q131717152]] | ''[[:d:Q131717152|Séverine Erhel]]'' | 1979 | 2026-04-13 | Teadlane, professeur des universités (1979–2026) ♀; member of conseil scientifique de l'Éducation nationale, Laboratoire de Psychologie : Cognition, Comportement, Communication; notable work Les enfants et les écrans | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q28004591|professeur des universités]]'' | | | | |- | [[:d:Q137119414|Q137119414]] | ''[[:d:Q137119414|Thomas Baltrock]]'' | 1961-11-09 | 2026-04-13 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Teoloog|teoloog]] (1961–2026) ♂ | [[teoloog]] | [[Saksamaa]] | [[Flensburg]] | | |- | [[:d:Q1371639|Q1371639]] | ''[[:d:Q1371639|Ian Watson]]'' | 1943-04-20 | 2026-04-13 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Stsenarist|stsenarist]], ulmekirjanik (1943–2026) ♂; John W. Campbell Memorial Award for Best Science Fiction Novel, Prix Tour-Apollo Award, BSFA Award for Best Novel, BSFA Award for Best Short Fiction; notable work The Embedding | [[kirjanik]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q18844224|ulmekirjanik]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q6226|St Albans]]'' | [[Gijón]] | |- | [[:d:Q137678743|Q137678743]] | ''[[:d:Q137678743|Philippe Goeury]]'' | 1949-08-13 | 2026-04-13 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] person (1949–2026) ♂ | | [[Prantsusmaa]] | | ''[[:d:Q203645|Chalon-sur-Saône]]'' | |- | [[:d:Q137816700|Q137816700]] | ''[[:d:Q137816700|Mister Sam]]'' | 1946-03 | 2026-04-13 | [[Diskor|diskor]], [[Helilooja|helilooja]], [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]] (1946–2026) ♂ | [[diskor]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[muusikaprodutsent]] | | [[Buenos Aires]] | | |- | [[:d:Q137916546|Q137916546]] | ''[[:d:Q137916546|Murakhovska Polina]]'' | 1943 | 2026-04-13 | Person (1943–2026) ♀ | | | ''[[:d:Q45471294|Pechera concentration camp]]'' | | |- | [[:d:Q139297421|Q139297421]] | ''[[:d:Q139297421|Nir Nitzan]]'' | 1934-06 | 2026-04-13 | [[Iisrael|Iisrael]] IDF officer (1934–2026) ♂ | ''[[:d:Q115474788|IDF officer]]'' | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q606427|Kfar Ma'as]]'' | ''[[:d:Q606427|Kfar Ma'as]]'' | |- | [[:d:Q139309422|Q139309422]] | ''[[:d:Q139309422|Chandan Kumar Roy]]'' | | 2026-04-13 | [[Bangladesh|Bangladesh]] [[Õppejõud|õppejõud]] (†2026) ♂ | [[õppejõud]] | [[Bangladesh]] | ''[[:d:Q1083505|Pabna District]]'' | ''[[:d:Q4855005|Bangladesh Medical University]]'' | |- | [[:d:Q139374406|Q139374406]] | ''[[:d:Q139374406|Carlos Batista Matos]]'' | 1950-12-30 | 2026-04-13 | [[Dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariik]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1950–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | [[Dominikaani Vabariik]] | | | |- | [[:d:Q139410026|Q139410026]] | ''[[:d:Q139410026|Stephen Crotts]]'' | 1950-04-14 | 2026-04-13 | [[Teoloog|teoloog]] (1950–2026) ♂ | [[teoloog]] | | | | |- | [[:d:Q1577623|Q1577623]] | ''[[:d:Q1577623|Hans-Jürgen Becher]]'' | 1941-09-21 | 2026-04-13 | Saksamaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Saksamaa]] | [[Gelsenkirchen]] | | |- | [[:d:Q16187030|Q16187030]] | ''[[:d:Q16187030|Trish Crossin]]'' | 1956-03-21 | 2026-04-13 | Austraalia poliitik | [[poliitik]]<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]'' | [[Austraalia]] | [[Melbourne]] | | |- | [[:d:Q16989967|Q16989967]] | ''[[:d:Q16989967|Severi Pyysalo]]'' | 1967-12-18 | 2026-04-13 | Soome muusik | [[muusik]]<br/>''[[:d:Q21855974|vibraphonist]]''<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]'' | [[Soome]] | [[Pori]] | [[Turu]] | |- | [[:d:Q17409444|Q17409444]] | ''[[:d:Q17409444|Margret Nikolova]]'' | 1928-10-10 | 2026-04-13 | Bulgaaria laulja | [[laulja]] | [[Bulgaaria]] | [[Sofia]] | ''[[:d:Q406863|Tran]]'' | |- | [[:d:Q2161846|Q2161846]] | ''[[:d:Q2161846|Roger Prinzen]]'' | 1969-03-04 | 2026-04-13 | Saksamaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Saksamaa]] | [[Düsseldorf]] | | |- | [[:d:Q238941|Q238941]] | ''[[:d:Q238941|Moya Brennan]]'' | 1952-08-04 | 2026-04-13 | [[Iirimaa|Iirimaa]] [[Laulja|laulja]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]], [[Harfist|harfimängija]], filantroop, [[Helilooja|helilooja]], [[Kitarrist|kitarrist]], [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]] (fl. 1970–2026) (1952–2026) ♀; [[Emmy]], Grammy Award for Best New Age Album; member of [[Clannad]]; child of Leo Brennan; spouse of Pat Farrell, Tim Jarvis | [[laulja]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>[[Harfist|harfimängija]]<br/>''[[:d:Q12362622|filantroop]]''<br/>[[helilooja]]<br/>[[kitarrist]]<br/>[[muusikaprodutsent]] | [[Iirimaa]] | ''[[:d:Q693164|Gaoth Dobhair]]'' | ''[[:d:Q693164|Gaoth Dobhair]]'' | ''[[:d:Q65515376|Magheragallon Cemetery]]'' |- | [[:d:Q255839|Q255839]] | ''[[:d:Q255839|Lyudmila Shevtsova]]'' | 1934-11-26 | 2026-04-13 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] keskmaajooksja, kergejõustiklane (1934–2026) ♀; [[Tööpunalipu orden]], [[NSV Liidu teeneline meistersportlane]], Honored Coach of Ukraine | ''[[:d:Q13381753|keskmaajooksja]]''<br/>''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Taman]] | | |- | [[:d:Q2848861|Q2848861]] | ''[[:d:Q2848861|André de Muralt]]'' | 1931-09-01 | 2026-04-13 | Šveitsi filosoof | [[filosoof]]<br/>[[tõlkija]] | [[Šveits]] | [[Lausanne]] | ''[[:d:Q678769|Monnaz]]'' | |- | [[:d:Q2897858|Q2897858]] | ''[[:d:Q2897858|Bernard Eliade]]'' | 1938 | 2026-04-13 | Prantsusmaa kirjanik | [[kirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | | [[Dijon]] | |- | [[:d:Q29453535|Q29453535]] | ''[[:d:Q29453535|Ilsetraut Hadot]]'' | 1928-12-20 | 2026-04-13 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]]-[[Saksamaa|sakslased]] [[Filosoof|filosoof]], philosophy historian (1928–2026) ♀; Prix François-Millepierres; spouse of Pierre Hadot | [[filosoof]]<br/>''[[:d:Q24265174|philosophy historian]]'' | [[Prantsusmaa]]<br/>[[Saksamaa]] | [[Berliin]] | ''[[:d:Q752189|Limours]]'' | |- | [[:d:Q3036095|Q3036095]] | ''[[:d:Q3036095|Donald K. Tarlton]]'' | 1943-05-12 | 2026-04-13 | [[Kanada|Kanada]] äriinimene, music executive, [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]], [[Helilooja|helilooja]] (1943–2026) ♂; Member of the Order of Canada | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q3089940|music executive]]''<br/>[[muusikaprodutsent]]<br/>[[helilooja]] | [[Kanada]] | [[Montréal]] | | |- | [[:d:Q3659636|Q3659636]] | ''[[:d:Q3659636|Carlo Monguzzi]]'' | 1951-09-18 | 2026-04-13 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia]] | [[Milano]] | | |- | [[:d:Q4181336|Q4181336]] | ''[[:d:Q4181336|Valentin Zhukov]]'' | 1937-07-16 | 2026-04-13 | [[Venemaa|venelased]] [[Treener|treener]] (1937–2026) ♂; [[NSV Liidu teeneline treener]], ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk, Honored Physical Culture Worker of the Russian Federation, Honoured coach of the RSFSR, Order "Duslyk", Judge of the All-Union category | [[treener]] | [[Venemaa]] | | | |- | [[:d:Q4226331|Q4226331]] | ''[[:d:Q4226331|Viktor Kozhemyako]]'' | 1935-02-20 | 2026-04-13 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1935–2026) ♂; [[Austuse märk]], [[Rahvaste Sõpruse orden]], [[Tööpunalipu orden]], [[Eeskujuliku töö eest]] | [[ajakirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q4408121|Sapozhok]]'' | | |- | [[:d:Q4477291|Q4477291]] | ''[[:d:Q4477291|Gheorghe Urschi]]'' | 1948-01-18 | 2026-04-13 | Moldova näitleja | [[näitleja]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[koomik]]<br/>[[stsenarist]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Moldova]]<br/>[[Rumeenia]] | ''[[:d:Q2437499|Cotiujeni]]'' | | |- | [[:d:Q4920452|Q4920452]] | ''[[:d:Q4920452|Cees Dam]]'' | 1932-07-31 | 2026-04-13 | Hollandi arhitekt | [[arhitekt]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q3330170|Velsen-Zuid]]'' | | |- | [[:d:Q51226660|Q51226660]] | ''[[:d:Q51226660|Winfrid Eisenberg]]'' | 1937-02-14 | 2026-04-13 | [[Pediaater|lastearst]] (1937–2026) ♂ | [[Pediaater|lastearst]] | | [[Hanau]] | | |- | [[:d:Q566507|Q566507]] | ''[[:d:Q566507|Annetta Alexandridis]]'' | 1968 | 2026-04-13 | [[Saksamaa|sakslased]] classical archaeologist, [[Õppejõud|õppejõud]] (1968–2026) ♀; Travel Scholarship of the German Archaeological Institute | ''[[:d:Q15983985|classical archaeologist]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q5799044|Q5799044]] | ''[[:d:Q5799044|Dante Castro Arrasco]]'' | 1959 | 2026-04-13 | [[Peruu|Peruu]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1959–2026) ♂; Casa de las Américas Prize, Premio Copé | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Peruu]] | [[Callao]] | [[Callao]] | |- | [[:d:Q58177921|Q58177921]] | ''[[:d:Q58177921|Josué López]]'' | 1966-04-18 | 2026-04-13 | Colombia jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Colombia]] | | | |- | [[:d:Q5858449|Q5858449]] | ''[[:d:Q5858449|Felipe Staiti]]'' | 1961-08-29 | 2026-04-13 | [[Argentina|Argentina]] [[Kitarrist|kitarrist]] (1961–2026) ♂; member of Enanitos Verdes | [[kitarrist]] | [[Argentina]] | | ''[[:d:Q44237|Mendoza]]'' | |- | [[:d:Q5950207|Q5950207]] | ''[[:d:Q5950207|Juan José Cruz Martínez]]'' | 1952-09-01 | 2026-04-13 | Mehhiko poliitik | [[poliitik]] | [[Mehhiko]] | | | |- | [[:d:Q5955709|Q5955709]] | ''[[:d:Q5955709|Julio Ricardo]]'' | 1933-08-18<br/>1939-01-13<br/>1939-08-18 | 2026-04-13 | Argentina ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q2251335|kooliõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q2986228|spordikommentaator]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q65305143|Q65305143]] | ''[[:d:Q65305143|Джаманбаев Мураталы Джузумалиевич]]'' | 1952 | 2026-04-13 | [[Professor|professor]] (1952–2026) ♂ | [[professor]] | | | | |- | [[:d:Q7677214|Q7677214]] | ''[[:d:Q7677214|Takao Fujii]]'' | 1943-03-14 | 2026-04-13 | Jaapani poliitik | [[poliitik]] | [[Jaapan]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q813150|Q813150]] | ''[[:d:Q813150|Beate Jessel]]'' | 1962 | 2026-04-13 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Professor|professor]], [[Õppejõud|õppejõud]], landscape designer, landscape ecologist, põllumajandusteadlane, [[Insener|insener]], looduskaitsja (1962–2026) ♀; member of [[Baieri Teaduste Akadeemia]] | [[professor]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q63243363|landscape designer]]''<br/>''[[:d:Q105276855|landscape ecologist]]''<br/>''[[:d:Q126368762|põllumajandusteadlane]]''<br/>[[insener]]<br/>''[[:d:Q16060693|looduskaitsja]]'' | [[Saksamaa]] | [[Stuttgart]] | [[Bern]] | |- | [[:d:Q817764|Q817764]] | ''[[:d:Q817764|Benjamín Castillo Plascencia]]'' | 1945-09-09 | 2026-04-13 | [[Mehhiko|Mehhiko]] katoliku preester, Catholic bishop, bishop of Tabasco, bishop of Celaya, titular bishop, Auxiliary bishop of the Roman Catholic Archdiocese of Guadalajara (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Mehhiko]] | ''[[:d:Q2884370|Ixtlahuacán del Río]]'' | ''[[:d:Q668273|Celaya Municipality]]'' | |- | [[:d:Q10452357|Q10452357]] | ''[[:d:Q10452357|Laurie Abrahams]]'' | 1953-04-03 | 2026-04-12 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q123627|Stepney]]'' | | |- | [[:d:Q1078030|Q1078030]] | ''[[:d:Q1078030|Christa Biederbick]]'' | 1940-12-17 | 2026-04-12 | Saksamaa skulptor | [[skulptor]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q5274|Balve]]'' | | |- | [[:d:Q112503076|Q112503076]] | ''[[:d:Q112503076|Gyula Mózsik]]'' | 1938-06-07 | 2026-04-12 | [[Ungari|Ungari]] [[Arst|arst]], internist, gastroenteroloog, [[Bioloog|bioloog]] (1938–2026) ♂ | [[arst]]<br/>''[[:d:Q15924224|internist]]''<br/>''[[:d:Q19280221|gastroenteroloog]]''<br/>[[bioloog]] | [[Ungari]] | ''[[:d:Q794785|Bihardancsháza]]'' | | |- | [[:d:Q11720220|Q11720220]] | ''[[:d:Q11720220|Janusz Kamiński]]'' | 1933-11-13 | 2026-04-12 | Poola poliitik | [[riigiametnik]] | [[Poola]] | [[Siedlce]] | | |- | [[:d:Q11985550|Q11985550]] | ''[[:d:Q11985550|Václav Hybš]]'' | 1935-06-03 | 2026-04-12 | [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Dirigent|dirigent]], [[Trompetist|trompetist]], [[Muusik|muusik]] (1935–2026) ♂; Merited Artist of Czechoslovakia, Artis Bohemiae Amicis Medal | [[dirigent]]<br/>[[trompetist]]<br/>[[muusik]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Police nad Metují]] | | |- | [[:d:Q1222846|Q1222846]] | ''[[:d:Q1222846|Dieter Seitzer]]'' | 1933-04-17 | 2026-04-12 | Saksamaa ülikooli õppejõud | [[õppejõud]]<br/>[[elektriinsener]] | [[Saksamaa]] | [[Tübingen]] | | |- | [[:d:Q123752058|Q123752058]] | ''[[:d:Q123752058|Olicia Ribeiro Silva]]'' | 2026-05-11 | 2026-04-12 | Person (2026–2026) ♀; child of Abadio Ribeiro Nabhan, Sebastiana Paes de Oliveira; spouse of Antônio Silva | | | | [[Campo Grande]] | |- | [[:d:Q12377101|Q12377101]] | [[Toomas Muru]] | 1960-10-15 | 2026-04-12 | eesti kultuuritegelane | ''[[:d:Q47090899|muuseumitöötaja]]'' | [[Eesti]] | [[Tartu]] | | |- | [[:d:Q130337095|Q130337095]] | ''[[:d:Q130337095|Aldo Cacioppo]]'' | 1944-07-14 | 2026-04-12 | [[Itaalia|Itaalia]] korvpallitreener (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]'' | [[Itaalia]] | [[Alcamo vald]] | | |- | [[:d:Q131546649|Q131546649]] | ''[[:d:Q131546649|Dan Artimon]]'' | 1966-06-17 | 2026-04-12 | [[Poliitik|poliitik]], member of the Chamber of Deputies of Romania (1966–2026) ♂ | [[poliitik]] | | [[Arad]] | | |- | [[:d:Q139257197|Q139257197]] | ''[[:d:Q139257197|Antonio Vercher Noguera]]'' | 1954 | 2026-04-12 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Prokurör|prokurör]] (1954–2026) ♂ | [[prokurör]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q299417|Tavernes de la Valldigna]]'' | | |- | [[:d:Q139269881|Q139269881]] | ''[[:d:Q139269881|Dominic Frimpong]]'' | 2005-08-28 | 2026-04-12 | Ghana jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Ghana]] | [[Accra]] | ''[[:d:Q7071118|Nyinahin]]'' | ''[[:d:Q4808889|Assin Foso]]'' |- | [[:d:Q139382707|Q139382707]] | ''[[:d:Q139382707|Lucy Kalanzi]]'' | | 2026-04-12 | [[Uganda|Uganda]] äriinimene, [[Ettevõtja|ettevõtja]] (†2026) ♀ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[ettevõtja]] | [[Uganda]] | | | |- | [[:d:Q1511800|Q1511800]] | ''[[:d:Q1511800|Gerhard Hradil]]'' | 1928-10-28 | 2026-04-12 | [[Austria|Austria]] [[Teoloog|teoloog]], katoliku preester, [[Abt]] (1928–2026) ♂ | [[teoloog]]<br/>''[[:d:Q250867|katoliku preester]]'' | [[Austria]] | [[Viin]] | ''[[:d:Q94742434|Heiligenkreuz]]'' | |- | [[:d:Q1555313|Q1555313]] | ''[[:d:Q1555313|Hans Lafrenz]]'' | 1938-05-14 | 2026-04-12 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | [[Hamburg]] | | |- | [[:d:Q15841610|Q15841610]] | ''[[:d:Q15841610|Raimund Hug]]'' | 1935-04-17 | 2026-04-12 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Muusik|muusik]], kirikumuusik, [[Koorijuht|koorijuht]], [[Dirigent|dirigent]] (1935–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany | [[muusik]]<br/>''[[:d:Q355493|kirikumuusik]]''<br/>[[koorijuht]]<br/>[[dirigent]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q527783|Stühlingen]]'' | | |- | [[:d:Q15975373|Q15975373]] | ''[[:d:Q15975373|Yves Tenret]]'' | 1948-07-26 | 2026-04-12 | [[Belgia|Belgia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], raadiosaatejuht, kunstiajaloolane, [[Õpetaja|õpetaja]] (1948–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[õpetaja]] | [[Belgia]] | ''[[:d:Q9005|Brussels metropolitan area]]'' | [[Pariisi XVIII ringkond|Pariisi 18. ringkond]] | |- | [[:d:Q17600417|Q17600417]] | ''[[:d:Q17600417|Alonso López]]'' | 1957-05-27 | 2026-04-12 | Colombia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Colombia]] | ''[[:d:Q235190|Manizales]]'' | | |- | [[:d:Q30032084|Q30032084]] | ''[[:d:Q30032084|Alan Livingston]]'' | 1952-01 | 2026-04-12 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Poliitik|poliitik]], Mayor of Waipa (1952–2026) ♂; Officer of the New Zealand Order of Merit | [[poliitik]] | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q3367014|Q3367014]] | ''[[:d:Q3367014|Frank Stack]]'' | 1937-10-31 | 2026-04-12 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] koomiksikunstnik, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], etcher, joonistaja, koomiksikunstnik (1937–2026) ♂; Inkpot Award, Will Eisner Hall of Fame | ''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]''<br/>[[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q10862983|etcher]]''<br/>''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''<br/>''[[:d:Q1114448|koomiksikunstnik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Houston]] | | |- | [[:d:Q4219268|Q4219268]] | ''[[:d:Q4219268|Patrick Campbell-Lyons]]'' | 1943-07-13 | 2026-04-12 | Iirimaa muusik | [[helilooja]] | [[Iirimaa]] | ''[[:d:Q1828038|Lismore]]'' | | |- | [[:d:Q4452788|Q4452788]] | ''[[:d:Q4452788|Gennady Tafayev]]'' | 1953-11-27 | 2026-04-12 | [[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1953–2026) ♂ | [[teadlane]] | [[Venemaa]] | ''[[:d:Q13565213|Bolshoe Akkozino]]'' | | |- | [[:d:Q462299|Q462299]] | ''[[:d:Q462299|Ursula Donath]]'' | 1931-07-30 | 2026-04-12 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Saksa Demokraatlik Vabariik|saksa demokraatlik vabariik]] kergejõustiklane (1931–2026) ♀; Patriotic Order of Merit in Bronze | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Saldus]] | [[Halle]] | |- | [[:d:Q5337591|Q5337591]] | ''[[:d:Q5337591|Edgardo Roque]]'' | 1938-02-11 | 2026-04-12 | Filipiinide korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Filipiinid]] | ''[[:d:Q54599|Obando]]'' | | |- | [[:d:Q56259860|Q56259860]] | ''[[:d:Q56259860|Cheng Bushi]]'' | 1930 | 2026-04-12 | [[Hiina|Hiina]] lennundusinsener (1930–2026) ♂ | ''[[:d:Q15895020|lennundusinsener]]'' | [[Hiina]] | ''[[:d:Q113491729|Liling]]'' | | |- | [[:d:Q5743046|Q5743046]] | ''[[:d:Q5743046|Peter Freudenthal]]'' | 1938-07-06 | 2026-04-12 | Rootsi kunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]] | [[Rootsi]] | [[Norrköping]] | | |- | [[:d:Q7461056|Q7461056]] | ''[[:d:Q7461056|Shafique Ahmed]]'' | 1937-07-16 | 2026-04-12 | Bangladeshi poliitik | [[poliitik]] | [[Bangladesh]]<br/>[[Briti India]]<br/>[[Pakistan]] | ''[[:d:Q1006296|Cumilla]]'' | | |- | [[:d:Q86743560|Q86743560]] | ''[[:d:Q86743560|João Magalhães Pereira]]'' | 1942 | 2026-04-12 | [[Portugal|Portugal]] laulusõnade kirjutaja (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]'' | [[Portugal]] | | | |- | [[:d:Q96864|Q96864]] | ''[[:d:Q96864|Leo Nowak]]'' | 1929-03-17 | 2026-04-12 | [[Saksamaa|sakslased]] katoliku preester, Catholic bishop, Bishop of the Roman Catholic Diocese of Magdeburg, titular bishop, apostolic administrator (1929–2026) ♂; Commander's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Order of Merit of Saxony-Anhalt | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Saksamaa]] | [[Magdeburg]] | [[Magdeburg]] | |- | [[:d:Q38393|Q38393]] | ''[[:d:Q38393|Asha Bhosle]]'' | 1933-09-08 | 2026-04-12 | India laulja | [[näitleja]]<br/>[[laulja]]<br/>[[kitarrist]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q1755412|playback singer]]'' | [[Briti India]]<br/>[[India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | ''[[:d:Q429215|Sangli]]'' | [[Mumbai]] | |- | [[:d:Q100387296|Q100387296]] | ''[[:d:Q100387296|Cleighten Cornelius]]'' | 1976-06-02 | 2026-04-11 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kriketimängija, winegrower (1976–2026) ♂ | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]''<br/>''[[:d:Q897317|winegrower]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[Christchurch]] | ''[[:d:Q883831|Blenheim]]'' | |- | [[:d:Q101273|Q101273]] | ''[[:d:Q101273|Reinhold Wittig]]'' | 1937-01-02 | 2026-04-11 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Ettevõtja|ettevõtja]], non-fiction writer, [[Geoloog|geoloog]], board game designer, [[Skulptor|skulptor]] (1937–2026) ♂; Medal of Honor of Göttingen City | [[ettevõtja]]<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''<br/>[[geoloog]]<br/>''[[:d:Q1544133|board game designer]]''<br/>[[skulptor]] | [[Saksamaa]] | [[Göttingen]] | [[Göttingen]] | |- | [[:d:Q11106090|Q11106090]] | ''[[:d:Q11106090|John Dalgleish Donaldson]]'' | 1941-09-05 | 2026-04-11 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]]-[[Austraalia|austraalia]] [[Matemaatik|matemaatik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1941–2026) ♂; Grand Cross of the Order of the Dannebrog; child of Peter Donaldson, Mary Dalgleish; spouse of Henrietta Clark Donaldson, Susan Moody | [[matemaatik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Suurbritannia]]<br/>[[Austraalia]] | ''[[:d:Q1013257|Cockenzie and Port Seton]]'' | [[Hobart]] | |- | [[:d:Q1248473|Q1248473]] | ''[[:d:Q1248473|Klaus Zöll]]'' | 1943 | 2026-04-11 | [[Saksamaa|sakslased]] käsipallur (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q12840545|käsipallur]]'' | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q12858652|Q12858652]] | ''[[:d:Q12858652|John Nolan]]'' | 1938-05-22 | 2026-04-11 | Suurbritannia näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Suurbritannia]] | [[London]] | | |- | [[:d:Q131465273|Q131465273]] | ''[[:d:Q131465273|Xushnudbek Avilov]]'' | 1998-08-04 | 2026-04-11 | Usbekistani jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Usbekistan]] | [[Taškent]] | [[Taškent]] | |- | [[:d:Q13460963|Q13460963]] | ''[[:d:Q13460963|Vija Vētra]]'' | 1923-02-06 | 2026-04-11 | läti tantsija ja koreograaf | [[tantsija]]<br/>''[[:d:Q2490358|koreograaf]]'' | [[Läti]]<br/>[[Austraalia]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | [[Riia]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q13468200|Q13468200]] | ''[[:d:Q13468200|Niat Njifenji Marcel]]'' | 1934-10-26 | 2026-04-11 | Kameruni poliitik | [[insener]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[minister]] | [[Kamerun]] | ''[[:d:Q2449186|Bangangté]]'' | ''[[:d:Q7894957|University Teaching Hospital of Yaounde]]'' | |- | [[:d:Q136405535|Q136405535]] | ''[[:d:Q136405535|Ulrich Roth]]'' | 1935-04-18 | 2026-04-11 | [[Šveits|Šveits]] [[Arhitekt|arhitekt]] (1935–2026) ♂ | [[arhitekt]] | [[Šveits]] | [[Aarau]] | | |- | [[:d:Q137641183|Q137641183]] | ''[[:d:Q137641183|Amivi Homawoo]]'' | 1975-04-05 | 2026-04-11 | Togo maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[skulptor]]<br/>''[[:d:Q4011400|videomaker]]''<br/>[[disainer]] | [[Togo]] | [[Lomé]] | [[Lomé]] | |- | [[:d:Q139279835|Q139279835]] | ''[[:d:Q139279835|Azhar Sunayqrah]]'' | 1960-07-01 | 2026-04-11 | [[Alžeeria|Alžeeria]] [[Ulama]], jutlustaja, [[Õpetaja|õpetaja]] (1960–2026) ♂ | [[Ulama]]<br/>''[[:d:Q432386|jutlustaja]]''<br/>[[õpetaja]] | [[Alžeeria]] | [[Alžiir]] | [[Alžiir]] | |- | [[:d:Q139386829|Q139386829]] | ''[[:d:Q139386829|Marian Cygan]]'' | 1940-06-30 | 2026-04-11 | [[Poola|poolakad]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Poola]] | [[Kraków]] | [[Kraków]] | |- | [[:d:Q139494560|Q139494560]] | ''[[:d:Q139494560|Maria Emília Brederode dos Santos]]'' | 1942-03-21 | 2026-04-11 | [[Portugal|Portugal]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1942–2026) ♀ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q2883431|Campo de Ourique]]'' | [[Lissabon]] | |- | [[:d:Q139553344|Q139553344]] | ''[[:d:Q139553344|Rowli]]'' | 2002 | 2026-04-11 | [[Saksamaa|sakslased]] person (2002–2026) ♂ | | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q14541797|Q14541797]] | ''[[:d:Q14541797|Vojtěch Broža]]'' | 1935-06-14 | 2026-04-11 | [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], hydraulic engineer, non-fiction writer, textbook writer, [[Õppejõud|õppejõud]] (1935–2026) ♂ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>''[[:d:Q1651055|hydraulic engineer]]''<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''<br/>''[[:d:Q37868118|textbook writer]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Olomouc]] | | |- | [[:d:Q2076777|Q2076777]] | ''[[:d:Q2076777|Peter Lynn]]'' | 1946 | 2026-04-11 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] leiutaja (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q205375|leiutaja]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q724923|Ashburton]]'' | |- | [[:d:Q2140500|Q2140500]] | ''[[:d:Q2140500|Reiner Wirsching]]'' | 1963-01-18 | 2026-04-11 | Saksamaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q872101|Stammheim am Main]]'' | | |- | [[:d:Q2188554|Q2188554]] | ''[[:d:Q2188554|Sonja Barend]]'' | 1940-02-29 | 2026-04-11 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] telesaatejuht, saatejuht (1940–2026) ♀; Ere-Zilveren Nipkowschijf, Officer of the Order of Orange-Nassau; spouse of Ralph Inbar, Abel Cahen | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q13590141|saatejuht]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Amsterdam]] | [[Amsterdam]] | |- | [[:d:Q24076296|Q24076296]] | ''[[:d:Q24076296|Yvonne Hjerting]]'' | 1939-03-17 | 2026-04-11 | [[Rootsi|rootslased]]-[[Norra|norralased]] xylographer, graafik (1939–2026) ♀; spouse of Dag Rødsand | ''[[:d:Q1437754|xylographer]]''<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]'' | [[Rootsi]]<br/>[[Norra]] | [[Göteborg]] | [[Oslo]] | |- | [[:d:Q331307|Q331307]] | ''[[:d:Q331307|Mike Westbrook]]'' | 1936-03-21 | 2026-04-11 | Suurbritannia pianist | [[pianist]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>[[dirigent]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q64116|High Wycombe]]'' | ''[[:d:Q7374110|Royal Devon and Exeter Hospital]]'' | |- | [[:d:Q3940683|Q3940683]] | ''[[:d:Q3940683|Romano Luperini]]'' | 1940-12-06 | 2026-04-11 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Poliitik|poliitik]], kirjanduskriitik, italianist, blogija, esseist, [[Õppejõud|õppejõud]] (1940–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>''[[:d:Q61790670|italianist]]''<br/>''[[:d:Q8246794|blogija]]''<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia]] | [[Lucca]] | [[Siena]] | |- | [[:d:Q462737|Q462737]] | [[Hüsamettin Cindoruk]] | 1933-06-08 | 2026-04-11 | [[Türgi|Türgi]] [[Poliitik|poliitik]], [[Advokaat|advokaat]], member of the Grand National Assembly of Turkey, chair of the Democratic Party of Turkey, Leader of True path party, Speaker of the Grand National Assembly of Turkey (1933–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Türgi]] | [[İzmir]] | [[İstanbul]] | ''[[:d:Q29635|Zincirlikuyu Cemetery]]'' |- | [[:d:Q5993210|Q5993210]] | ''[[:d:Q5993210|Manuel Gurría Ordóñez]]'' | 1931-10-31 | 2026-04-11 | Mehhiko poliitik | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Mehhiko]] | [[Villahermosa]] | [[México]] | |- | [[:d:Q6838162|Q6838162]] | ''[[:d:Q6838162|Mick Erwin]]'' | 1943-06-06 | 2026-04-11 | Australian rules football player, Australian rules football coach (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]''<br/>''[[:d:Q50214236|Australian rules football coach]]'' | | | | |- | [[:d:Q7149343|Q7149343]] | ''[[:d:Q7149343|Paul Berry]]'' | 1958-04-08 | 2026-04-11 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1958–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Oxford]] | | |- | [[:d:Q7181904|Q7181904]] | ''[[:d:Q7181904|Phil Garner]]'' | 1949-04-30 | 2026-04-11 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2789813|Jefferson City]]'' | ''[[:d:Q982421|The Woodlands]]'' | |- | [[:d:Q7606506|Q7606506]] | ''[[:d:Q7606506|Stefanos Borbokis]]'' | 1966-09-26 | 2026-04-11 | Kreeka jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q206957|Serres]]'' | ''[[:d:Q206957|Serres]]'' | |- | [[:d:Q7649895|Q7649895]] | ''[[:d:Q7649895|Sutan Harhara]]'' | 1952-08-19 | 2026-04-11 | Indoneesia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Indoneesia]] | [[Jakarta]] | ''[[:d:Q10128|South Tangerang]]'' | |- | [[:d:Q8248633|Q8248633]] | ''[[:d:Q8248633|Blanca Serra i Puig]]'' | 1943-12-20 | 2026-04-11 | [[Hispaania|Hispaania]] keeleteadlane, [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Õpetaja|õpetaja]], political activist (1943–2026) ♀; Premi Pompeu Fabra al voluntariat lingüístic, Premi Martí Gasull i Roig - especial del jurat; member of Assemblea de Catalunya, Intersindical-CSC, Assemblea Nacional Catalana, Centre d'Estudis Unitat Popular; child of Josep de Calassanç Serra i Ràfols, Isabel Puig i Pardellà | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q11499147|political activist]]'' | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q85431745|Q85431745]] | ''[[:d:Q85431745|Diogo Ramada Curto]]'' | 1959-04-22 | 2026-04-11 | Portugali ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q66581878|Q66581878]]'' | [[Portugal]] | [[Lissabon]] | | |- | [[:d:Q86925|Q86925]] | ''[[:d:Q86925|Ilse von Alpenheim]]'' | 1927-02-11 | 2026-04-11 | Austria pianist | [[pianist]] | [[Šveits]]<br/>[[Austria]] | [[Innsbruck]] | ''[[:d:Q69765|Muri bei Bern]]'' | |- | [[:d:Q87349695|Q87349695]] | ''[[:d:Q87349695|May Angeli]]'' | 1937-08-08 | 2026-04-11 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] lastekirjanik, [[Illustreerija|illustraator]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Graafik (kunstnik)|graafik]] (1937–2026) ♀; grand prix de l'Illustration | ''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]''<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[Graafik (kunstnik)|graafik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Clichy vald|Clichy]] | | |- | [[:d:Q95765384|Q95765384]] | ''[[:d:Q95765384|Walter Schal]]'' | 1932-10-24 | 2026-04-11 | [[Keemik|keemik]], [[Insener|insener]], [[Geoloog|geoloog]] (1932–2026) ♂ | [[keemik]]<br/>[[insener]]<br/>[[geoloog]] | | | | ''[[:d:Q264503|Wildberg]]'' |- | [[:d:Q96472839|Q96472839]] | ''[[:d:Q96472839|Igor Titkovski]]'' | 1956-02-20 | 2026-04-11 | Valgevene ajaloolane | [[koduloolane]]<br/>[[arhivaar]]<br/>''[[:d:Q11486702|arhitektuuriajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]'' | | [[Asipovičy]] | | |- | [[:d:Q99398833|Q99398833]] | ''[[:d:Q99398833|Pedro Beltrán]]'' | 1930-02-15 | 2026-04-11 | Colombia muusik | [[muusik]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[flötist]] | [[Colombia]] | ''[[:d:Q1576337|Talaigua Nuevo]]'' | | |- | [[:d:Q99484451|Q99484451]] | ''[[:d:Q99484451|Jacques Witt]]'' | 1958 | 2026-04-11 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] kujutav kunstnik, press photographer (1958–2026) ♂ | ''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>''[[:d:Q111280776|press photographer]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Strasbourg]] | | |- | [[:d:Q10389200|Q10389200]] | ''[[:d:Q10389200|Vojtěch Adam]]'' | 1950-09-12 | 2026-04-10 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]]-[[Tšehhi|tšehhi]] [[Arst|arst]], [[Poliitik|poliitik]], [[Kirurg|kirurg]], South Moravian Region Assembly member, Member of the Chamber of Deputies of the Parliament of the Czech Republic, mayor of a place in the Czech Republic, member of a Czech municipal council (1950–2026) ♂ | [[arst]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[kirurg]] | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | [[Ivančice]] | | |- | [[:d:Q107432049|Q107432049]] | ''[[:d:Q107432049|Peter Nworie Chukwu]]'' | 1965-11-05 | 2026-04-10 | [[Nigeeria|Nigeeria]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop (1965–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Nigeeria]] | | | |- | [[:d:Q110290222|Q110290222]] | ''[[:d:Q110290222|Yevhen Shpak]]'' | 1951-04-01 | 2026-04-10 | [[Ukraina|ukrainlane]] person (1951–2026) ♂ | | [[Ukraina]] | ''[[:d:Q2686721|Oleksyntsi]]'' | | |- | [[:d:Q111264349|Q111264349]] | ''[[:d:Q111264349|William Leon McBride]]'' | 1938-01-19 | 2026-04-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] philosopher of law, political philosopher (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q23760244|philosopher of law]]''<br/>''[[:d:Q18930007|political philosopher]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q112758631|Q112758631]] | ''[[:d:Q112758631|Gerd Engel]]'' | 1934-06-02 | 2026-04-10 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Meremees|meremees]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1934–2026) ♂ | [[meremees]]<br/>[[kirjanik]] | [[Saksamaa]] | [[Osterode am Harz]] | [[Kiel]] | |- | [[:d:Q11577055|Q11577055]] | ''[[:d:Q11577055|Yōsuke Tamori]]'' | 1951 | 2026-04-10 | [[Jaapan|Jaapan]] mangaka (1951–2026) ♂ | ''[[:d:Q191633|mangaka]]'' | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q117095439|Q117095439]] | ''[[:d:Q117095439|Magaly Achach Solís]]'' | 1955-03-04 | 2026-04-10 | Mehhiko poliitik | [[poliitik]] | [[Mehhiko]] | ''[[:d:Q4453846|Tecoh]]'' | [[Cancún]] | |- | [[:d:Q12368793|Q12368793]] | [[Lilia Sink]] | 1941-06-06 | 2026-04-10 | Eesti maalikunstnik | [[skulptor]]<br/>[[maalikunstnik]] | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q4230933|Konnu]]'' | | |- | [[:d:Q1329618|Q1329618]] | [[Eliot Engel]] | 1947-02-18 | 2026-04-10 | Ameerika poliitik ja aseesimees | [[poliitik]]<br/>[[õpetaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q136443061|Q136443061]] | ''[[:d:Q136443061|Sharon Hawke]]'' | 1962 | 2026-04-10 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Filmioperaator|filmioperaator]], teleprodutsent (1962–2026) ♀; child of Joe Hawke | [[filmioperaator]]<br/>''[[:d:Q578109|Q578109]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[Auckland]] | | |- | [[:d:Q1364708|Q1364708]] | ''[[:d:Q1364708|Walter Grahammer]]'' | 1953-08-19 | 2026-04-10 | Austria diplomaat | [[diplomaat]] | [[Austria]] | [[Lustenau]] | | |- | [[:d:Q139145849|Q139145849]] | ''[[:d:Q139145849|Гомон Сергій Петрович]]'' | 1959-09-14 | 2026-04-10 | [[Laulja|laulja]] (1959–2026) ♂ | [[laulja]] | | | | |- | [[:d:Q139148716|Q139148716]] | ''[[:d:Q139148716|Olga Carrión]]'' | 1974 | 2026-04-10 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], [[Direktor|direktor]] (1974–2026) ♀ | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | [[Sevilla]] | [[Sevilla]] | |- | [[:d:Q139203486|Q139203486]] | ''[[:d:Q139203486|Yuras Neratok]]'' | 1961-09-19 | 2026-04-10 | [[Valgevene|Valgevene]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Arhitekt|arhitekt]] (1961–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[arhitekt]] | [[Valgevene]] | ''[[:d:Q21625287|Bajary]]'' | [[Minsk]] | |- | [[:d:Q139377977|Q139377977]] | ''[[:d:Q139377977|Matt Arnold]]'' | 1976 | 2026-04-10 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Disainer|disainer]] (1976–2026) ♂ | [[disainer]] | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q25661977|Lower Moutere]]'' | |- | [[:d:Q139408779|Q139408779]] | ''[[:d:Q139408779|Patricia McLean]]'' | 1958 | 2026-04-10 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] strategist, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Toimetaja|toimetaja]] (1958–2026) ♀ | ''[[:d:Q7621877|strategist]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[toimetaja]] | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q139411221|Q139411221]] | ''[[:d:Q139411221|Thyra Uhde]]'' | 1990-12-21 | 2026-04-10 | Person (1990–2026) ♀ | | | | | |- | [[:d:Q1400764|Q1400764]] | ''[[:d:Q1400764|Katalin Vadkerty]]'' | 1928-04-21 | 2026-04-10 | Slovakkia ajaloolane | [[ajaloolane]] | [[Slovakkia]] | [[Nové Zámky]] | | |- | [[:d:Q15438360|Q15438360]] | ''[[:d:Q15438360|Marianne Lederer]]'' | 1934 | 2026-04-10 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] translation researcher, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Tõlk|tõlk]], directeur de l'École supérieure d'interprètes et de traducteurs (1934–2026) ♀ | ''[[:d:Q49199851|translation researcher]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[tõlk]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | | |- | [[:d:Q1582263|Q1582263]] | ''[[:d:Q1582263|Hans Scheib]]'' | 1949-06-10 | 2026-04-10 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Skulptor|skulptor]], filmioperaator, graafik, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Illustreerija|illustraator]], kujutav kunstnik (1949–2026) ♂ | [[skulptor]]<br/>''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]'' | [[Saksamaa]] | [[Potsdam]] | | |- | [[:d:Q1612751|Q1612751]] | ''[[:d:Q1612751|Gerry Ward]]'' | 1941-09-06 | 2026-04-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (fl. 1963–1967) (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Bronx]] | | |- | [[:d:Q16405288|Q16405288]] | [[Vootele Hansen]] | 1962-01-19 | 2026-04-10 | eesti poliitik, geograaf ja õpetaja | [[poliitik]]<br/>[[geograaf]]<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q16060693|looduskaitsja]]'' | [[Eesti]] | [[Tallinn]] | [[Tallinn]] | |- | [[:d:Q2172125|Q2172125]] | ''[[:d:Q2172125|Rudi Schmitt]]'' | 1928-01-08 | 2026-04-10 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | [[Frankfurt]] | | |- | [[:d:Q2546515|Q2546515]] | ''[[:d:Q2546515|William Edwin Franklin]]'' | 1930-05-03 | 2026-04-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop, titular bishop, auxiliary bishop (1930–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1926396|Parnell]]'' | [[Davenport]] | |- | [[:d:Q27635856|Q27635856]] | ''[[:d:Q27635856|Theresa Claesson]]'' | 1971-09-11 | 2026-04-10 | [[Rootsi|rootslased]] käsipallur (1971–2026) ♀ | ''[[:d:Q12840545|käsipallur]]'' | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q602574|Lysekil]]'' | | |- | [[:d:Q3093534|Q3093534]] | ''[[:d:Q3093534|Gabor Szilasi]]'' | 1928-02-03 | 2026-04-10 | Kanada fotograaf | [[fotograaf]] | [[Ungari]]<br/>[[Kanada]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q3805521|Q3805521]] | ''[[:d:Q3805521|Jacek Magiera]]'' | 1977-01-01 | 2026-04-10 | Poola jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Poola]] | [[Częstochowa]] | [[Wrocław]] | ''[[:d:Q2790054|Powązki Military Cemetery]]'' |- | [[:d:Q3847084|Q3847084]] | ''[[:d:Q3847084|Maria Agostina Pellegatta]]'' | 1938-09-18 | 2026-04-10 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q40202|Cassano Magnago]]'' | | |- | [[:d:Q4118522|Q4118522]] | ''[[:d:Q4118522|Kūlīt al-Khūrī]]'' | 1931 | 2026-04-10 | Süüria kirjanik | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[proosakirjanik]] | ''[[:d:Q26234937|First Syrian Republic]]''<br/>[[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Süüria]] | [[Damaskus]] | [[Damaskus]] | |- | [[:d:Q4175674|Q4175674]] | ''[[:d:Q4175674|Vladimir Enisherlov]]'' | 1940-12-26 | 2026-04-10 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Kirjanik|kirjanik]], kirjanduskriitik, kirjandusteadlane, publitsist, bibliofiil, man of letters (1940–2026) ♂; [[Sõpruse orden]]; member of [[NSV Liidu Kirjanike Liit]]; child of Пётр Николаевич Енишерлов | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>''[[:d:Q18120029|bibliofiil]]''<br/>''[[:d:Q11499929|man of letters]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q4976571|Q4976571]] | ''[[:d:Q4976571|Browning Nagle]]'' | 1968-04-29 | 2026-04-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1968–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Philadelphia]] | [[Louisville]] | |- | [[:d:Q49954494|Q49954494]] | ''[[:d:Q49954494|Juriy Aleksandrovitsj Nazarov]]'' | 1940-08-22 | 2026-04-10 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1940–2026) ♂; [[Tööpunalipu orden]], [[Austuse märk]], "Teenete eest Isamaa ees" IV järgu orden, VDNKh gold medal, Народный учитель Российской Федерации, Honored School Teacher of the RSFSR | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q20122061|Жадинское]]'' | [[Volgograd]] | |- | [[:d:Q5191540|Q5191540]] | ''[[:d:Q5191540|Csaba Kuzma]]'' | 1954-11-20 | 2026-04-10 | [[Ungari|Ungari]] poksija (1954–2026) ♂ | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Ungari]] | [[Tatabánya]] | | |- | [[:d:Q5277901|Q5277901]] | ''[[:d:Q5277901|Dinah Christie]]'' | 1942-12-29 | 2026-04-10 | [[Kanada|Kanada]] [[Laulja|laulja]], [[Näitleja|näitleja]] (1942–2026) ♀; child of Robert Christie | [[laulja]]<br/>[[näitleja]] | [[Kanada]] | [[London]] | | |- | [[:d:Q5686366|Q5686366]] | ''[[:d:Q5686366|Sir Hayden Phillips]]'' | 1943-02-09 | 2026-04-10 | [[Riigiametnik|riigiametnik]] (1943–2026) ♂; Knight Grand Cross of the Order of the Bath, Knight Commander of the Order of the Bath, Companion of the Order of the Bath; spouse of Laura Claire Grenfell | [[riigiametnik]] | | | | |- | [[:d:Q61069851|Q61069851]] | ''[[:d:Q61069851|Ferenc Jancsik]]'' | 1946-01-12 | 2026-04-10 | Ungari näitleja | [[näitleja]] | [[Ungari]] | ''[[:d:Q1233466|Pestszenterzsébet]]'' | [[Gyula]] | |- | [[:d:Q61142118|Q61142118]] | ''[[:d:Q61142118|María Elena Otegui]]'' | 1959-04-19 | 2026-04-10 | [[Argentina|Argentina]] teadlane, [[Õppejõud|õppejõud]], põllumajandusinsener (1959–2026) ♀; member of Sociedad Argentina de Fisiología Vegetal, American Society of Agronomy, Crop Science Society of America, National Academy of Agronomy and Veterinary Science | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q10272925|põllumajandusinsener]]'' | [[Argentina]] | | | |- | [[:d:Q63015710|Q63015710]] | ''[[:d:Q63015710|Celeste Dupuy-Spencer]]'' | 1979 | 2026-04-10 | Ameerika Ühendriikide maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q7507828|Q7507828]] | ''[[:d:Q7507828|Sid Krofft]]'' | 1929-07-30 | 2026-04-10 | [[Kanada|Kanada]] nukunäitleja, [[Stsenarist|stsenarist]], teleprodutsent (1929–2026) ♂ | ''[[:d:Q2629392|nukunäitleja]]''<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q578109|Q578109]]'' | [[Kanada]] | [[Montréal]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q7560780|Q7560780]] | ''[[:d:Q7560780|Sonam Wangchuk]]'' | 1964-05-11 | 2026-04-10 | [[India|India]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1964–2026) ♂; Maha Vir Chakra | [[sõjaväelane]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q75682448|Q75682448]] | ''[[:d:Q75682448|Alan Frampton]]'' | 1929-11-02 | 2026-04-10 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] dairy farmer, [[Direktor|direktor]], esimees, [[Õppejõud|õppejõud]], agricultural economist (1929–2026) ♂; Distinguished Companion of the New Zealand Order of Merit, Knight Companion of the New Zealand Order of Merit‎, honoris causa, honorary doctor of Massey University; child of Percy Frederick Frampton, Edith Russell; spouse of Rae Denton | ''[[:d:Q23666894|dairy farmer]]''<br/>[[direktor]]<br/>''[[:d:Q140686|esimees]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q26252897|agricultural economist]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q826631|Morrinsville]]'' | ''[[:d:Q5568441|Glendowie]]'' | |- | [[:d:Q89371646|Q89371646]] | ''[[:d:Q89371646|Tasos Ramsis]]'' | 1939-09 | 2026-04-10 | Kreeka näitleja | [[näitleja]] | [[Kreeka]] | [[Véroia]] | [[Véroia]] | |- | [[:d:Q9360163|Q9360163]] | ''[[:d:Q9360163|Chih-Yung Chien]]'' | 1939 | 2026-04-10 | [[Füüsik|füüsik]] (1939–2026) ♂ | [[füüsik]] | | ''[[:d:Q207069|Zizhong County]]'' | [[San Francisco]] | |- | [[:d:Q95379398|Q95379398]] | ''[[:d:Q95379398|Marie Pachtová]]'' | 1932-11-05 | 2026-04-10 | Kujutav kunstnik, [[Folklorist|folklorist]], kollektsionäär, [[Õpetaja|õpetaja]], non-fiction writer (1932–2026) ♀ | ''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>[[folklorist]]<br/>''[[:d:Q3243461|kollektsionäär]]''<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]'' | | ''[[:d:Q11862917|Dědice]]'' | | |- | [[:d:Q101071308|Q101071308]] | ''[[:d:Q101071308|Jimmy Sullivan]]'' | 1982-01-05 | 2026-04-09 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Advokaat|advokaat]], [[Poliitik|poliitik]], Member of the Queensland Legislative Assembly (1982–2026) ♂; child of Terry Sullivan | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Austraalia]] | | ''[[:d:Q7596594|Stafford]]'' | |- | [[:d:Q104122153|Q104122153]] | ''[[:d:Q104122153|Abdul Hamid Rajoub]]'' | 1958 | 2026-04-09 | [[Jordaania|Jordaania]]-[[Iisrael|iisrael]] [[Spioon]], [[Kokk|kokk]] (1958–2026) ♂ | [[Spioon]]<br/>[[kokk]] | [[Jordaania]]<br/>[[Iisrael]] | ''[[:d:Q2435966|Dura, Hebron]]'' | [[Ashkelon]] | ''[[:d:Q2435966|Dura, Hebron]]'' |- | [[:d:Q105243772|Q105243772]] | ''[[:d:Q105243772|Ward Robinson]]'' | 1937 | 2026-04-09 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kristallograaf, professor, emeriitprofessor (1937–2026) ♂; Fellow of the Royal Society Te Apārangi, Fellow of the New Zealand Institute of Chemistry | ''[[:d:Q15142825|kristallograaf]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q1278898|Christchurch Hospital]]'' | |- | [[:d:Q105243781|Q105243781]] | ''[[:d:Q105243781|Graeme Stevens]]'' | 1932-07-17 | 2026-04-09 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] paleontoloog, teaduse populariseerija (1932–2026) ♂; Fellow of the Royal Society Te Apārangi, Companion of the Queen's Service Order, Hamilton Award | ''[[:d:Q1662561|paleontoloog]]''<br/>''[[:d:Q15143191|teaduse populariseerija]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q1015681|Lower Hutt]]'' | |- | [[:d:Q106401838|Q106401838]] | ''[[:d:Q106401838|Naftali Hadas]]'' | 1936 | 2026-04-09 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Kirurg|kirurg]], [[Kirjanik|kirjanik]], military physician, emergency physician (1936–2026) ♂; Medal of Distinguished Service | [[kirurg]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q4002666|military physician]]''<br/>''[[:d:Q336641|emergency physician]]'' | [[Iisrael]] | [[Haifa]] | | |- | [[:d:Q112995106|Q112995106]] | ''[[:d:Q112995106|Algirdas Manyushis]]'' | 1950-07-20 | 2026-04-09 | Venemaa majandusteadlane | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Kaunas]] | | |- | [[:d:Q1353117|Q1353117]] | ''[[:d:Q1353117|Erich Sauer]]'' | 1931-02-17 | 2026-04-09 | Saksamaa skulptor | [[skulptor]] | [[Saksamaa]] | [[Frankenthal]] | | |- | [[:d:Q136352312|Q136352312]] | ''[[:d:Q136352312|Jaroslava Henzel]]'' | 1943 | 2026-04-09 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]]-[[Rootsi|rootslased]] person (1943–2026) ♀; child of František Bohdal, Мария Богдалова | | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Rootsi]] | | | |- | [[:d:Q139069715|Q139069715]] | ''[[:d:Q139069715|Arkady Yanenko]]'' | 1941-02-23 | 2026-04-09 | [[Poliitik|poliitik]] (1941–2026) ♂ | [[poliitik]] | | | | |- | [[:d:Q139105337|Q139105337]] | ''[[:d:Q139105337|Eliahou Abitbol]]'' | 1936-12-21 | 2026-04-09 | Person (1936–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q139256062|Q139256062]] | ''[[:d:Q139256062|Hamdi Ben Rhouma]]'' | 1984 | 2026-04-09 | Uimastikaubitseja (1984–2026) ♂ | ''[[:d:Q10384029|Uimastikaubitseja]]'' | | [[Tuneesia]] | ''[[:d:Q1240237|Solaro]]'' | |- | [[:d:Q139378835|Q139378835]] | ''[[:d:Q139378835|Viktor Yakovlev]]'' | 1951-07-25 | 2026-04-09 | [[Näitleja|näitleja]] (1951–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni teeneline kunstnik]] | [[näitleja]] | | [[Ufa]] | [[Pihkva]] | |- | [[:d:Q1634833|Q1634833]] | ''[[:d:Q1634833|Jāky mūr]]'' | 1932-09-24 | 2026-04-09 | Ameerika Ühendriikide korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Philadelphia]] | | |- | [[:d:Q16526751|Q16526751]] | ''[[:d:Q16526751|Angelo Pavan]]'' | 1930-11-17 | 2026-04-09 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q47687|Paese]]'' | | |- | [[:d:Q16576897|Q16576897]] | ''[[:d:Q16576897|Héctor Vargas Haya]]'' | 1928-03-29 | 2026-04-09 | [[Peruu|Peruu]] [[Poliitik|poliitik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], president of the Chamber of Deputies of Peru, Member of the Chamber of Deputies of Peru, member of the Constituent Assembly of Peru (1928–2026) ♂; Grand Cross of the Order of the Sun of Peru‎ | [[poliitik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Peruu]] | ''[[:d:Q3344069|Rioja]]'' | | |- | [[:d:Q16633165|Q16633165]] | ''[[:d:Q16633165|Erik Kruskopf]]'' | 1930-08-29 | 2026-04-09 | [[Soome|soomlased]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Kriitik|kriitik]], kunstiajaloolane, kunstikriitik (1930–2026) ♂; Karl Emil Tollander Prize | [[kirjanik]]<br/>[[kriitik]]<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q4164507|kunstikriitik]]'' | [[Soome]] | [[Helsingi]] | | |- | [[:d:Q16645131|Q16645131]] | ''[[:d:Q16645131|Alla Anatolevna Dokoetsjaeva]]'' | 1935-01-07 | 2026-04-09 | Venemaa kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Nižni Novgorod]] | [[Ufa]] | |- | [[:d:Q16686106|Q16686106]] | ''[[:d:Q16686106|Петров, Юрий Анатольевич]]'' | 1957-04-16 | 2026-04-09 | [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] [[Treener|treener]] (1957–2026) ♂; [[NSV Liidu rahvusvahelise klassi meistersportlane]], [[Venemaa teeneline treener]] | [[treener]] | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Kolomna]] | | |- | [[:d:Q16693174|Q16693174]] | ''[[:d:Q16693174|Valery Rukhledev]]'' | 1948-01-18 | 2026-04-09 | [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] [[Sportlane|sportlane]] (1948–2026) ♂; Honored Physical Culture Worker of the Russian Federation, [[NSV Liidu teeneline meistersportlane]] | [[sportlane]] | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q72373|Zaozyorny]]'' | | |- | [[:d:Q1687580|Q1687580]] | ''[[:d:Q1687580|Jeremy Beecham, Baron Beecham]]'' | 1944-11-17 | 2026-04-09 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], solicitor, member of the House of Lords (1944–2026) ♂; [[Knight Bachelor]] | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q14284|solicitor]]'' | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q16909134|Q16909134]] | ''[[:d:Q16909134|Alekos Loumpardeas]]'' | 1945 | 2026-04-09 | [[Kreeka|Kreeka]] poksija (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Kreeka]] | | | |- | [[:d:Q16976774|Q16976774]] | ''[[:d:Q16976774|Pere Lluís i Font]]'' | 1934-05-01 | 2026-04-09 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Filosoof|filosoof]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kirjanik|kirjanik]], Catholic theologian, member of the Reial Acadèmia de Bones Lletres de Barcelona (1934–2026) ♂; Püha Jüri rist, honorary doctorate of the University of Lleida, Premi d'Honor de les Lletres Catalanes, National Award to the Best Translation, Montserrat Franquesa award on Literature in Translation; member of Reial Acadèmia de Bones Lletres de Barcelona, Philosophy and science sections of the Institut d'Estudis Catalans | [[filosoof]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q98833890|Catholic theologian]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q17184161|Q17184161]]'' | ''[[:d:Q12258|Q12258]]'' | |- | [[:d:Q2159724|Q2159724]] | ''[[:d:Q2159724|Robin Bridgeman, 3rd Viscount Bridgeman]]'' | 1930-12-05 | 2026-04-09 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], member of the House of Lords (1930–2026) ♂; child of Geoffrey Bridgeman, Mary Meriel Gertrude Talbot; spouse of Harriet Bridgeman | [[poliitik]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q21857057|Q21857057]] | ''[[:d:Q21857057|Gennady Lysyakov]]'' | 1940-11-01 | 2026-04-09 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Filmioperaator|filmioperaator]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1940–2026) ♂; Vasilyev Brothers State Prize of the RSFSR, [[Vene NFSV teeneline kunstitegelane]] | [[filmioperaator]]<br/>[[filmirežissöör]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q16016738|Q16016738]]'' | | |- | [[:d:Q316872|Q316872]] | ''[[:d:Q316872|Afrika Bambaataa]]'' | 1957-04-17 | 2026-04-09 | USA DJ | [[diskor]]<br/>''[[:d:Q2252262|räppar]]''<br/>[[muusikaprodutsent]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>[[laulja]]<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]''<br/>[[muusik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | [[Pennsylvania]] | |- | [[:d:Q3528318|Q3528318]] | ''[[:d:Q3528318|C. D. Gopinath]]'' | 1930-03-01 | 2026-04-09 | [[India|India]]-[[Briti India|briti india]]-dominion of india kriketimängija (1930–2026) ♂ | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]'' | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | [[Chennai]] | | |- | [[:d:Q435799|Q435799]] | ''[[:d:Q435799|Kamal Kharazi]]'' | 1944-12-01 | 2026-04-09 | [[Iraani Keisririik|Iraani Keisririik]]-[[Iraan|iraan]] [[Poliitik|poliitik]], Permanent Representative of Iran to the United Nations, [[Iraani välisminister]], Member of the Expediency Discernment Council (1944–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Iraani Keisririik]]<br/>[[Iraan]] | [[Teheran]] | [[Teheran]] | |- | [[:d:Q47122741|Q47122741]] | ''[[:d:Q47122741|Eirwyn George]]'' | 1936 | 2026-04-09 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Luuletaja|luuletaja]] (1936–2026) ♂ | [[luuletaja]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q20007221|Tufton]]'' | | |- | [[:d:Q5932408|Q5932408]] | ''[[:d:Q5932408|Erik Lallerstedt]]'' | 1946-06-23 | 2026-04-09 | [[Rootsi|rootslased]] [[Kokk|kokk]] (1946–2026) ♂; child of Lars-Erik Lallerstedt | [[kokk]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q10659387|S:t Görans church parish]]'' | ''[[:d:Q21667369|Q21667369]]'' | |- | [[:d:Q6790750|Q6790750]] | ''[[:d:Q6790750|Ari Ben-Menahem]]'' | 1928-11-04 | 2026-04-09 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Füüsik|füüsik]], [[Geoloog|geoloog]] (1928–2026) ♂; child of Moshe Ben-Menahem | [[füüsik]]<br/>[[geoloog]] | [[Iisrael]] | [[Berliin]] | ''[[:d:Q207350|Rehovot]]'' | |- | [[:d:Q7409746|Q7409746]] | ''[[:d:Q7409746|Sammy Forcillo]]'' | 1950-10-08 | 2026-04-09 | Kanada poliitik | [[poliitik]] | [[Kanada]] | | [[Montréal]] | |- | [[:d:Q84720695|Q84720695]] | ''[[:d:Q84720695|Урываев, Леонид Викторович]]'' | 1939-03-09 | 2026-04-09 | [[Teadlane|teadlane]] (1939–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]] | [[teadlane]] | | | | |- | [[:d:Q879495|Q879495]] | [[Björgvin Halldórsson]] | 1951-04-16 | 2026-04-09 | Islandi laulja | [[laulja]]<br/>[[muusik]] | [[Island]] | [[Reykjavík]] | | |- | [[:d:Q928833|Q928833]] | ''[[:d:Q928833|Stephen M. Schwebel]]'' | 1929-03-10 | 2026-04-09 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kohtunik|kohtunik]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Advokaat|advokaat]], President of the International Court of Justice, Vice President of the International Court of Justice, Judge of the International Court of Justice (1929–2026) ♂; Manley-O.-Hudson medal, honorary doctor of the University of Miami | [[kohtunik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[advokaat]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | | |- | [[:d:Q97231025|Q97231025]] | ''[[:d:Q97231025|Miroj Abdulloyev]]'' | 1948-08-15 | 2026-04-09 | [[Tadžikistan|Tadžikistan]] [[Poliitik|poliitik]], esimees (1948–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Tadžikistan]] | ''[[:d:Q2565327|Muminobod District]]'' | | |- | [[:d:Q106006901|Q106006901]] | ''[[:d:Q106006901|Thomas J. Walker]]'' | 1931-07-24 | 2026-04-08 | Ameerika Ühendriikide entomoloog | ''[[:d:Q3055126|entomoloog]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1268670|Dyersburg]]'' | | |- | [[:d:Q106514741|Q106514741]] | ''[[:d:Q106514741|Juan Cardoso Romero]]'' | 1948-12-31 | 2026-04-08 | Peruu poliitik | [[poliitik]] | [[Peruu]] | | | |- | [[:d:Q106768751|Q106768751]] | ''[[:d:Q106768751|Brian Brooks]]'' | 1937 | 2026-04-08 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] law professor (1937–2026) ♂; Officer of the New Zealand Order of Merit | ''[[:d:Q63677188|Q63677188]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q115684380|Q115684380]] | ''[[:d:Q115684380|Frédéric Fourmaud]]'' | 1958-08-07 | 2026-04-08 | Person, capitaine de la Confrérie des gardians (1958–2026) ♂; child of Gilbert Fourmaud, Marie Fourmaud; spouse of Anne Fourmaud | | | ''[[:d:Q860003|Saint-Laurent-d'Aigouze]]'' | | ''[[:d:Q110340348|Cimetière de Saint-Laurent-d'Aigouze]]'' |- | [[:d:Q121501912|Q121501912]] | ''[[:d:Q121501912|Yaroslav Chornohuz]]'' | 1963-07-20 | 2026-04-08 | [[Ukraina|ukrainlane]] [[Luuletaja|luuletaja]], bandurist, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Avaliku elu tegelane|avaliku elu tegelane]] (1963–2026) ♂; Prix Mykhaïlo Kotsioubynsky; child of Oleh Chornohuz | [[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q4854747|bandurist]]''<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[avaliku elu tegelane]] | [[Ukraina]] | [[Vinnõtsja]] | | |- | [[:d:Q1288374|Q1288374]] | ''[[:d:Q1288374|Duško Vujošević]]'' | 1959-03-03 | 2026-04-08 | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]-[[Serbia ja Montenegro|serbia ja montenegro]]-[[Serbia|serbia]] jalgpallur, korvpallitreener, korvpallur (1959–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]''<br/>''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Serbia ja Montenegro]]<br/>[[Serbia]] | [[Podgorica]] | [[Belgrad]] | |- | [[:d:Q130773194|Q130773194]] | ''[[:d:Q130773194|Pietro Gargano]]'' | 1943 | 2026-04-08 | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1943–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | | [[Napoli]] | |- | [[:d:Q132944191|Q132944191]] | ''[[:d:Q132944191|Jaap Kloosterman]]'' | 1948-07-01 | 2026-04-08 | Person (1948–2026) ♂ | | | [[Amsterdam]] | ''[[:d:Q26555|Ede]]'' | |- | [[:d:Q1363609|Q1363609]] | ''[[:d:Q1363609|Erwin Zankel]]'' | 1941-04-04 | 2026-04-08 | Austria ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[jurist]] | [[Austria]] | [[Thörl]] | | |- | [[:d:Q137511898|Q137511898]] | ''[[:d:Q137511898|Abass Kaboua]]'' | 1962-04-27 | 2026-04-08 | Togo poliitik | [[poliitik]]<br/>[[insener]] | [[Togo]] | | [[Lomé]] | |- | [[:d:Q1378179|Q1378179]] | [[Šerig-ool Ooržak]] | 1942-07-24 | 2026-04-08 | Venemaa poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q28483134|Shekpeer]]'' | | |- | [[:d:Q139007596|Q139007596]] | ''[[:d:Q139007596|Qamchibek Kenja]]'' | 1946-08-15 | 2026-04-08 | [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1946–2026) ♂; Shukhrat medal | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | | ''[[:d:Q2399845|Izboskan District]]''<br/>[[Andijoni vilajett]]<br/>[[Usbeki NSV]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | |- | [[:d:Q139041732|Q139041732]] | ''[[:d:Q139041732|Ghada Dayekh]]'' | | 2026-04-08 | Liibanoni ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Liibanon]] | | | |- | [[:d:Q139042235|Q139042235]] | ''[[:d:Q139042235|Mohammed Wishah]]'' | | 2026-04-08 | [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (†2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q139043900|Q139043900]] | ''[[:d:Q139043900|Michael Patrick]]'' | | 2026-04-08 | Iirimaa näitleja | [[näitleja]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q139054850|Q139054850]] | ''[[:d:Q139054850|Ali Yusuf Harshi]]'' | | 2026-04-08 | [[Liibanon|Liibanon]] [[Sekretär]] (†2026) ♂ | [[Sekretär]] | [[Liibanon]] | | | |- | [[:d:Q139135291|Q139135291]] | ''[[:d:Q139135291|Elsie Connolly]]'' | 1933-06-25 | 2026-04-08 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] community leader (1933–2026) ♀; Queen's Service Medal | ''[[:d:Q1500610|Q1500610]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q1349217|Westport]]'' | |- | [[:d:Q139159661|Q139159661]] | ''[[:d:Q139159661|Mohammed Washah]]'' | 1986 | 2026-04-08 | Palestiina ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | ''[[:d:Q4998450|Bureij]]'' | [[Gaza]] | |- | [[:d:Q139303264|Q139303264]] | ''[[:d:Q139303264|Ilka Popova]]'' | 1946-09-15 | 2026-04-08 | Person, Collaborator of the Bulgarian State Security (1946–2026) ♀ | | | [[Jambol]] | | |- | [[:d:Q1510913|Q1510913]] | ''[[:d:Q1510913|Gerd Winner]]'' | 1936-10-08 | 2026-04-08 | Saksamaa maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[skulptor]]<br/>[[Graafik (kunstnik)|graafik]]<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>[[kunstnik]] | [[Saksamaa]] | [[Braunschweig]] | | |- | [[:d:Q15429138|Q15429138]] | ''[[:d:Q15429138|Efraín Jara Idrovo]]'' | 1926-02-26 | 2026-04-08 | [[Ecuador|Ecuador]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Õpetaja|õpetaja]] (1926–2026) ♂; Premio Eugenio Espejo; member of Academia Ecuatoriana de la Lengua; notable work Sollozo por Pedro Jara | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[õpetaja]] | [[Ecuador]] | ''[[:d:Q54886|Cuenca]]'' | ''[[:d:Q54886|Cuenca]]'' | ''[[:d:Q50842855|Cementerio Patrimonial de Cuenca]]'' |- | [[:d:Q15432123|Q15432123]] | ''[[:d:Q15432123|Richard Becker]]'' | 1926-08-25 | 2026-04-08 | [[Saksamaa|sakslased]] intendant, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1926–2026) ♂; Order of Merit of North Rhine-Westphalia | ''[[:d:Q6491450|intendant]]''<br/>[[ajakirjanik]] | [[Saksamaa]] | [[Stuttgart]] | | |- | [[:d:Q15714093|Q15714093]] | ''[[:d:Q15714093|Charles Delhez]]'' | 1951-10-30 | 2026-04-08 | Belgia sotsioloog | [[sotsioloog]]<br/>''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''<br/>''[[:d:Q352507|hingekarjane]]''<br/>''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Belgia]] | [[Uccle]] | ''[[:d:Q3357775|Ottignies]]'' | |- | [[:d:Q1584662|Q1584662]] | ''[[:d:Q1584662|Harald Ofner]]'' | 1932-10-25 | 2026-04-08 | Austria poliitik | [[poliitik]] | [[Austria]] | [[Viin]] | | |- | [[:d:Q16131052|Q16131052]] | ''[[:d:Q16131052|Yoram Lukov]]'' | 1940-03-29 | 2026-04-08 | Iisraeli maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q1026840|Na'an]]'' | | |- | [[:d:Q18043758|Q18043758]] | ''[[:d:Q18043758|Doug Allan]]'' | 1951-07-17 | 2026-04-08 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Fotograaf|fotograaf]] (1951–2026) ♂; Polar Medal, Fuchs Medal, Briti impeeriumi ordu ohvitser; spouse of Sue Flood | [[fotograaf]] | [[Suurbritannia]] | [[Dunfermline]] | [[Nepal]] | |- | [[:d:Q20658229|Q20658229]] | [[David Kabua]] | 1951-05-26 | 2026-04-08 | [[Marshalli Saared|Marshalli Saared]] [[Poliitik|poliitik]], Minister of Health, [[Marshalli Saarte president]], Minister in Assistance to the President of Marshall Islands (1951–2026) ♂; child of [[Amata Kabua]], Emlain Kabua | [[poliitik]] | [[Marshalli Saared]] | [[Majuro atoll]] | [[Honolulu]] | |- | [[:d:Q2315175|Q2315175]] | ''[[:d:Q2315175|Srećko Bogdan]]'' | 1957-01-05 | 2026-04-08 | [[Horvaatia|Horvaatia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1957–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Horvaatia]] | ''[[:d:Q326952|Mursko Središće]]'' | [[Zagreb]] | |- | [[:d:Q25474719|Q25474719]] | ''[[:d:Q25474719|Altay Cengizer]]'' | 1954 | 2026-04-08 | Türgi diplomaat | | [[Türgi]] | [[İstanbul]] | | |- | [[:d:Q27187275|Q27187275]] | ''[[:d:Q27187275|Kostakis Pieridis]]'' | 1941-04-02 | 2026-04-08 | Küprose jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Küpros]] | ''[[:d:Q6827146|Mia Milia]]'' | | |- | [[:d:Q284951|Q284951]] | [[Imrich Bugár]] | 1955-04-14 | 2026-04-08 | Tšehhoslovakkia kettaheitja | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''<br/>[[sportlane]]<br/>''[[:d:Q13381689|kettaheitja]]'' | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | ''[[:d:Q588113|Ohrady]]'' | [[Praha]] | |- | [[:d:Q28723967|Q28723967]] | ''[[:d:Q28723967|Tayo Tarmadi]]'' | 1943-03-17 | 2026-04-08 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (fl. 1966–) (1943–2026) ♂ | [[sõjaväelane]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q10375|Q10375]]'' | ''[[:d:Q10394|Cimahi]]'' | |- | [[:d:Q3078901|Q3078901]] | ''[[:d:Q3078901|Roger Establet]]'' | 1938-03-12 | 2026-04-08 | Prantsusmaa sotsioloog | [[sotsioloog]]<br/>[[filosoof]]<br/>[[tõlkija]] | [[Prantsusmaa]] | [[Nice]] | ''[[:d:Q640876|Rognes]]'' | |- | [[:d:Q3237484|Q3237484]] | ''[[:d:Q3237484|Leïla Marouane]]'' | 1960-07-20 | 2026-04-08 | [[Alžeeria|Alžeeria]]-[[Prantsusmaa|prantsusmaa]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1960–2026) ♀ | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Alžeeria]]<br/>[[Prantsusmaa]] | [[Jarbah]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q4963822|Q4963822]] | ''[[:d:Q4963822|Brian Garvey]]'' | 1937-07-03 | 2026-04-08 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Kingston upon Hull]] | | |- | [[:d:Q5230338|Q5230338]] | ''[[:d:Q5230338|Davey Lopes]]'' | 1945-05-03 | 2026-04-08 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1945–2026) ♂; Rawlings Gold Glove Award | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q54268|East Providence]]'' | | |- | [[:d:Q5354163|Q5354163]] | ''[[:d:Q5354163|Eldrid Nordbø]]'' | 1942-08-12 | 2026-04-08 | Norra poliitik | [[poliitik]] | [[Norra]] | [[Skieni vald]] | [[Oslo]] | ''[[:d:Q1413698|Vestre kalmistu]]'' |- | [[:d:Q5492924|Q5492924]] | ''[[:d:Q5492924|Joonas Lepistö]]'' | 1982-03-18 | 2026-04-08 | [[Soome|soomlased]] [[Poliitik|poliitik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Muusik|muusik]] (1982–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[muusik]] | [[Soome]] | | | |- | [[:d:Q75358041|Q75358041]] | ''[[:d:Q75358041|Harriet Veryan Elspeth Tailyour]]'' | 1943 | 2026-04-08 | Person (1943–2026) ♀; child of Norman Tailyour; spouse of Sir Watkin Williams-Wynn, 11th Baronet | | | | | |- | [[:d:Q7917368|Q7917368]] | ''[[:d:Q7917368|Vaughn Solomon Schofield]]'' | 1943-10-25 | 2026-04-08 | [[Kanada|Kanada]] [[Poliitik|poliitik]], Lieutenant Governor of Saskatchewan (1943–2026) ♀; Saskatchewan Order of Merit | [[poliitik]] | [[Kanada]] | [[Regina]] | [[Regina]] | |- | [[:d:Q83375088|Q83375088]] | ''[[:d:Q83375088|Fariz Mehdawi]]'' | 1951-10-19 | 2026-04-08 | Palestiina diplomaat | [[poliitik]]<br/>[[diplomaat]] | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | ''[[:d:Q985531|Tulkarm]]'' | ''[[:d:Q7574935|Specialty Hospital, Jordan]]'' | |- | [[:d:Q85308921|Q85308921]] | ''[[:d:Q85308921|Peter Rull Jr.]]'' | 1945-11-23 | 2026-04-08 | Laskesportlane (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q17486376|laskesportlane]]'' | | | | |- | [[:d:Q9116880|Q9116880]] | ''[[:d:Q9116880|Koo Sze-yiu]]'' | 1949 | 2026-04-08 | Person (fl. 1960–) (1949–2026) ♂ | | | [[Guangdong]] | | |- | [[:d:Q9338632|Q9338632]] | ''[[:d:Q9338632|Joseph Siu]]'' | 1953-02-06 | 2026-04-08 | [[Hongkong|Hongkong]] teleprodutsent, [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], telelavastaja, [[Näitleja|näitleja]] (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q578109|Q578109]]''<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Hongkong]] | [[Briti Hongkong]] | | |- | [[:d:Q99388631|Q99388631]] | ''[[:d:Q99388631|Peter Sötje]]'' | 1941 | 2026-04-08 | [[Saksamaa|sakslased]] kujutav kunstnik (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]'' | [[Saksamaa]] | [[Rendsburg]] | | |- | [[:d:Q61322|Q61322]] | ''[[:d:Q61322|Mario Adorf]]'' | 1930-09-08 | 2026-04-08 | Saksamaa näitleja | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q20856740|Q20856740]]''<br/>[[näitleja]]<br/>[[muusik]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Šveits]] | [[Zürich]] | [[Pariis]] | ''[[:d:Q2972627|Cemetery of Saint-Tropez]]'' |- | [[:d:Q103098274|Q103098274]] | ''[[:d:Q103098274|Klaus Busch]]'' | 1945 | 2026-04-07 | Politoloog (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | | [[Brake]] | | |- | [[:d:Q117076019|Q117076019]] | ''[[:d:Q117076019|Edmundo Falé]]'' | 1946-06-24 | 2026-04-07 | Portugali laulja | [[laulja]] | [[Portugal]] | [[Algarve]] | [[Faro (Portugal)|Faro]] | |- | [[:d:Q12004203|Q12004203]] | ''[[:d:Q12004203|Svein Aage Johnsen]]'' | 1956-06-07 | 2026-04-07 | Norra ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | [[Norra]] | [[Skieni vald]] | [[Skieni vald]] | ''[[:d:Q4560772|Borgestad church]]'' |- | [[:d:Q12842881|Q12842881]] | ''[[:d:Q12842881|Matlab Mutallimli]]'' | 1949-05-20 | 2026-04-07 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1949–2026) ♂ | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q5902871|Horavar]]'' | | |- | [[:d:Q1383689|Q1383689]] | ''[[:d:Q1383689|Jim Whittaker]]'' | 1929-02-10 | 2026-04-07 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] alpinist, [[Stsenarist|stsenarist]] (1929–2026) ♂ | ''[[:d:Q9149093|Q9149093]]''<br/>[[stsenarist]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Seattle]] | ''[[:d:Q1001828|Port Townsend]]'' | |- | [[:d:Q138967403|Q138967403]] | ''[[:d:Q138967403|Teungku Nyak Sandang]]'' | 1927-02-04 | 2026-04-07 | [[Indoneesia|Indoneesia]] person (1927–2026) ♂; Bintang Jasa Utama | | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q12698244|Mukhan]]''<br/>''[[:d:Q188161|Dutch East Indies]]'' | ''[[:d:Q12695921|Lhuet]]'' | |- | [[:d:Q138974039|Q138974039]] | ''[[:d:Q138974039|Rabi Swain]]'' | 1951-06-13 | 2026-04-07 | [[India|India]] äriinimene, [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]] (1951–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[filmiprodutsent]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q138977418|Q138977418]] | ''[[:d:Q138977418|Seán Ó Laoire]]'' | 1946-07-13 | 2026-04-07 | [[Arhitekt|arhitekt]], urban designer (1946–2026) ♂ | [[arhitekt]]<br/>''[[:d:Q84308440|urban designer]]'' | | | | |- | [[:d:Q139032408|Q139032408]] | ''[[:d:Q139032408|Anatoly Dolmatov]]'' | 1951-01-29 | 2026-04-07 | [[Poliitik|poliitik]] (1951–2026) ♂ | [[poliitik]] | | | | |- | [[:d:Q139591654|Q139591654]] | ''[[:d:Q139591654|J.C.M.D. du Plessis]]'' | 1940-11-25 | 2026-04-07 | [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] leksikograaf (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q14972848|leksikograaf]]'' | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Steynsburg]] | | |- | [[:d:Q1629340|Q1629340]] | ''[[:d:Q1629340|Horst Frerking]]'' | 1934-01-22 | 2026-04-07 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Loomaarst|loomaarst]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1934–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany; member of Burschenschaft Arminia Marburg, Corps Normannia Hannover | [[loomaarst]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Hannover]] | | |- | [[:d:Q1682796|Q1682796]] | ''[[:d:Q1682796|Yanka Rupkina]]'' | 1938-08-15 | 2026-04-07 | [[Bulgaaria|Bulgaaria]] [[Muusik|muusik]], [[Laulja|laulja]], vocalist (fl. 1960–2026) (1938–2026) ♀ | [[muusik]]<br/>[[laulja]]<br/>''[[:d:Q2643890|vocalist]]'' | [[Bulgaaria]] | ''[[:d:Q1076196|Q1076196]]'' | [[Sofia]] | |- | [[:d:Q16904163|Q16904163]] | ''[[:d:Q16904163|Eva Ramm]]'' | 1925-11-23 | 2026-04-07 | Norra kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[psühholoog]] | [[Norra]] | [[Bergen]] | | |- | [[:d:Q20393026|Q20393026]] | ''[[:d:Q20393026|Zainab al-Sijini]]'' | 1930-02-10 | 2026-04-07 | [[Egiptuse kuningriik|Egiptuse kuningriik]]-republic of egypt-[[Ühinenud Araabia Vabariik|ühinenud araabia vabariik]]-[[Egiptus|egiptus]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Professor|professor]] (1930–2026) ♀ | [[maalikunstnik]]<br/>[[professor]] | [[Egiptuse kuningriik]]<br/>''[[:d:Q3087763|Republic of Egypt]]''<br/>[[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Egiptus]] | [[Kairo]] | | |- | [[:d:Q28407994|Q28407994]] | ''[[:d:Q28407994|Oscar González Rocha]]'' | | 2026-04-07 | [[Mehhiko|Mehhiko]] ärijuht, ehitusinsener (†2026) ♂ | ''[[:d:Q2961975|ärijuht]]''<br/>''[[:d:Q13582652|ehitusinsener]]'' | [[Mehhiko]] | [[México]] | | |- | [[:d:Q342698|Q342698]] | ''[[:d:Q342698|Mircea Lucescu]]'' | 1945-07-29 | 2026-04-07 | Rumeenia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Rumeenia]] | [[Bukarest]] | [[Bukarest]] | ''[[:d:Q592204|Bellu Cemetery]]'' |- | [[:d:Q364090|Q364090]] | ''[[:d:Q364090|Adolf Scherwitzl]]'' | 1938-06-27 | 2026-04-07 | [[Austria|Austria]] laskesuusataja (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q16029547|Q16029547]]'' | [[Austria]] | [[Feistritz an der Gail]] | | |- | [[:d:Q4296986|Q4296986]] | ''[[:d:Q4296986|Ihor Mityukov]]'' | 1952-09-27 | 2026-04-07 | Ukraina diplomaat | [[majandusteadlane]]<br/>[[diplomaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Ukraina]] | [[Kiiev]] | | |- | [[:d:Q4717185|Q4717185]] | ''[[:d:Q4717185|Alex Hilton]]'' | 1964 | 2026-04-07 | [[Kanada|Kanada]] poksija (1964–2026) ♂; child of Dave Hilton, Sr. | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Kanada]] | | | |- | [[:d:Q47488489|Q47488489]] | ''[[:d:Q47488489|Vyacheslav Golishev]]'' | 1951-03-30 | 2026-04-07 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1951–2026) ♂; Order of Friendship | [[majandusteadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Taškent]] | | |- | [[:d:Q533515|Q533515]] | ''[[:d:Q533515|Averil Cameron]]'' | 1940-02-08 | 2026-04-07 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Õppejõud|õppejõud]], historian of classical antiquity (1940–2026) ♀; Dame Commander of the Order of the British Empire, Fellow of the British Academy, Fellow of the Royal Historical Society, Kenyon Medal, Corresponding Fellow of the Medieval Academy of America, Briti impeeriumi ordu komandör, Fellow of the Society of Antiquaries; member of [[Göttingeni Teaduste Akadeemia]], [[Briti Akadeemia]], [[Academia Europaea]], Medieval Academy of America, Royal Historical Society; spouse of Alan Cameron | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q20873384|Q20873384]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q2070717|Leek]]'' | | |- | [[:d:Q56310576|Q56310576]] | ''[[:d:Q56310576|Victor Dragavtsev]]'' | 1935-10-18 | 2026-04-07 | [[Venemaa|venelased]] [[Geneetik|geneetik]] (1935–2026) ♂; [[Sõpruse orden]], [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]]; member of [[Venemaa Teaduste Akadeemia]], Russian Academy of Agricultural Sciences | [[geneetik]] | [[Venemaa]] | [[Sotši]] | | |- | [[:d:Q66972510|Q66972510]] | ''[[:d:Q66972510|Jikei Kitagawa]]'' | 1937-09-12 | 2026-04-07 | [[Jaapan|Jaapan]] religious person (1937–2026) ♀ | ''[[:d:Q3111753|religious person]]'' | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q75318575|Q75318575]] | ''[[:d:Q75318575|Lady Pamela Lemina Gordon]]'' | 1941-12-17 | 2026-04-07 | Person (1941–2026) ♀; child of Douglas Gordon, 12th Marquess of Huntly, Pamela Gordon; spouse of Ian Harry Calthorpe Lawson Johnston | | | | | |- | [[:d:Q89670163|Q89670163]] | ''[[:d:Q89670163|Rainer-Olaf Schultze]]'' | 1945 | 2026-04-07 | Politoloog (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | | [[Göttingen]] | | |- | [[:d:Q91967919|Q91967919]] | ''[[:d:Q91967919|Valentina Borisovna Savostyanova]]'' | 1948-09-21 | 2026-04-07 | Venemaa poliitik | [[poliitik]] | [[Venemaa]] | [[Donetsk]] | | |- | [[:d:Q99899334|Q99899334]] | ''[[:d:Q99899334|Christine Ruiz-Picasso]]'' | | 2026-04-07 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] person (†2026) ♀; Grand Cross of the Civil Order of Alfonso X the Wise; spouse of Paulo Ruiz Picasso | | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q10395772|Q10395772]] | ''[[:d:Q10395772|Álvaro Cassuto]]'' | 1938-11-17 | 2026-04-06 | [[Portugal|Portugal]] [[Dirigent|dirigent]], [[Helilooja|helilooja]] (1938–2026) ♂; Grand Officer of the Military Order of Saint James of the Sword; child of Alfonso Cassuto | [[dirigent]]<br/>[[helilooja]] | [[Portugal]] | [[Porto]] | ''[[:d:Q273059|Q273059]]'' | |- | [[:d:Q110551364|Q110551364]] | ''[[:d:Q110551364|José María Salcedo]]'' | 1946-09-12 | 2026-04-06 | [[Hispaania|Hispaania]]-[[Peruu|peruu]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1946–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[filmirežissöör]] | [[Hispaania]]<br/>[[Peruu]] | [[Bilbao]] | [[Lima (Peruu)|Lima]] | |- | [[:d:Q112531458|Q112531458]] | ''[[:d:Q112531458|Adrien-Charles Dana]]'' | 1945 | 2026-04-06 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Kohtunik (sport)|kohtunik]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Jurist|jurist]] (1945–2026) ♂ | [[Kohtunik (sport)|kohtunik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[jurist]] | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q11460611|Q11460611]] | ''[[:d:Q11460611|Kentarō Ogawa]]'' | 1948-07-29 | 2026-04-06 | [[Jaapan|Jaapan]] äriinimene (1948–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Jaapan]] | [[Ishikawa prefektuur]] | | |- | [[:d:Q1161413|Q1161413]] | ''[[:d:Q1161413|Katalin Madarász]]'' | 1934-01-23 | 2026-04-06 | Ungari laulja | [[laulja]] | [[Ungari]] | [[Túrkeve]] | | |- | [[:d:Q11903570|Q11903570]] | ''[[:d:Q11903570|Vladimír Benedikt Holota]]'' | 1922-08-05 | 2026-04-06 | [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Kirjanik|kirjanik]], katoliku preester, [[Esipreester]], [[Illustreerija|illustraator]], [[Humorist|humorist]], religious writer, publitsist (1922–2026) ♂; member of Order of Friars Minor | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>[[Esipreester]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>[[humorist]]<br/>''[[:d:Q24262594|religious writer]]''<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | ''[[:d:Q12040501|Nebřeziny]]''<br/>[[Plasy]] | | |- | [[:d:Q12287026|Q12287026]] | ''[[:d:Q12287026|Michail Belchev]]'' | 1946-08-13 | 2026-04-06 | [[Bulgaaria|Bulgaaria]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1946–2026) ♂ | [[luuletaja]]<br/>[[filmirežissöör]] | [[Bulgaaria]] | [[Sofia]] | | |- | [[:d:Q122972243|Q122972243]] | ''[[:d:Q122972243|Gwendolyn Chisolm]]'' | 1959 | 2026-04-06 | Person (1959–2026) ♀ | | | | | |- | [[:d:Q126923121|Q126923121]] | [[Majid Khademi]] | | 2026-04-06 | [[Iraan|Iraan]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], Commander of the Intelligence Protection Organization of the Islamic Revolutionary Guard Corps (†2026) ♂ | [[sõjaväelane]] | [[Iraan]] | [[Fārsi provints|Farsi provints]] | [[Teheran]] | |- | [[:d:Q12778496|Q12778496]] | ''[[:d:Q12778496|Viera Hegerová]]'' | 1933-10-09 | 2026-04-06 | [[Tõlkija|tõlkija]], [[Toimetaja|toimetaja]], toimetaja, publitsist (1933–2026) ♀ | [[tõlkija]]<br/>[[toimetaja]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | | [[Banská Bystrica]] | [[Bratislava]] | |- | [[:d:Q13188770|Q13188770]] | ''[[:d:Q13188770|Peter Nissen]]'' | 1957-04-20 | 2026-04-06 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Tõlkija|tõlkija]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Lavastuskunstnik|stsenograaf]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1957–2026) ♂; Fritz Reuter Prize, Heinrich-Schmidt-Barrien-Preis | [[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[Lavastuskunstnik|stsenograaf]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q573015|Bordelum]]'' | | |- | [[:d:Q133407710|Q133407710]] | ''[[:d:Q133407710|Yazdan Mir]]'' | | 2026-04-06 | [[Iraan|Iraan]] luurespetsialist (†2026) ♂ | ''[[:d:Q5121444|luurespetsialist]]'' | [[Iraan]] | | [[Teheran]] | |- | [[:d:Q133745477|Q133745477]] | [[Madis Tuuder]] | 1983-02-26 | 2026-04-06 | eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja | ''[[:d:Q66581878|Q66581878]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q30740797|muinsuskaitsja]]'' | [[Eesti]] | [[Kohtla-Järve]] | | |- | [[:d:Q137424767|Q137424767]] | ''[[:d:Q137424767|Gustavo Velásquez]]'' | 1954-06-07 | 2026-04-06 | [[Ecuador|Ecuador]] [[Laulja|laulja]] (1954–2026) ♂ | [[laulja]] | [[Ecuador]] | | | |- | [[:d:Q138943793|Q138943793]] | ''[[:d:Q138943793|Execution of Ali Fahim]]'' | | 2026-04-06 | Person (†2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q138964184|Q138964184]] | ''[[:d:Q138964184|Vasilis Rizos]]'' | 1978 | 2026-04-06 | [[Kreeka|Kreeka]] ehitusinsener (1978–2026) ♂; child of Dimitris Rizos, Theano Fotiou | ''[[:d:Q13582652|ehitusinsener]]'' | [[Kreeka]] | | | |- | [[:d:Q138971670|Q138971670]] | ''[[:d:Q138971670|Jenny Tan]]'' | | 2026-04-06 | Malaisia laulja | [[laulja]]<br/>[[muusikaprodutsent]] | [[Malaisia]] | | | |- | [[:d:Q138992305|Q138992305]] | ''[[:d:Q138992305|Eleonore Bürcher]]'' | 1948 | 2026-04-06 | [[Šveits|Šveits]]-[[Austria|austria]] filminäitleja, teatrinäitleja, audio drama actor (1948–2026) ♀ | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q1314140|audio drama actor]]'' | [[Šveits]]<br/>[[Austria]] | [[Šveits]] | | |- | [[:d:Q139031298|Q139031298]] | ''[[:d:Q139031298|René Daubenfeld]]'' | 1958-06-08 | 2026-04-06 | [[Luksemburg|Luksemburg]] munitsipaalpoliitik, mayor in Luxembourg (1958–2026) ♂ | ''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]'' | [[Luksemburg]] | | | |- | [[:d:Q139250732|Q139250732]] | ''[[:d:Q139250732|Jaume Montfort i Samà]]'' | No/unknown value | 2026-04-06 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], mayor of Bellcaire d'Urgell (†2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q1900130|Bellcaire d'Urgell]]'' | ''[[:d:Q1900130|Bellcaire d'Urgell]]'' | |- | [[:d:Q139293438|Q139293438]] | ''[[:d:Q139293438|Rainer Schwarz]]'' | | 2026-04-06 | Peakokk, restaurateur (†2026) ♂ | ''[[:d:Q3499072|peakokk]]''<br/>''[[:d:Q3427922|restaurateur]]'' | | [[Klagenfurt am Wörthersee|Klagenfurt]] | ''[[:d:Q852638|Dana Point]]'' | |- | [[:d:Q1445890|Q1445890]] | ''[[:d:Q1445890|Franz-Ludwig Knemeyer]]'' | 1937-05-03 | 2026-04-06 | Saksamaa jurist | [[jurist]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Münster]] | | |- | [[:d:Q15446582|Q15446582]] | ''[[:d:Q15446582|Gerhard Ochs]]'' | 1944 | 2026-04-06 | Saksamaa kirjanik | [[kirjanik]] | [[Saksamaa]] | [[Karlsruhe]] | | |- | [[:d:Q16082752|Q16082752]] | ''[[:d:Q16082752|Bae Myung-in]]'' | 1932 | 2026-04-06 | Lõuna-Korea advokaat | [[advokaat]] | [[Lõuna-Korea]] | [[Lõuna-Korea]] | | |- | [[:d:Q1781951|Q1781951]] | ''[[:d:Q1781951|Konrad Carl]]'' | 1930-01-20 | 2026-04-06 | [[Saksamaa|sakslased]] ametiühingutegelane (1930–2026) ♂; Commander's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Hessian Order of Merit | ''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]'' | [[Saksamaa]] | [[Fürth]] | | |- | [[:d:Q221888|Q221888]] | ''[[:d:Q221888|Seán Barrett]]'' | 1944-08-09 | 2026-04-06 | [[Iirimaa|Iirimaa]] [[Poliitik|poliitik]], Teachta Dála, Ceann Comhairle, Minister for Defence, Minister for Climate, Energy and the Environment (1944–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Iirimaa]] | ''[[:d:Q2435120|Q2435120]]'' | | |- | [[:d:Q22347867|Q22347867]] | ''[[:d:Q22347867|Yoram Cohen]]'' | 1937-06-22 | 2026-04-06 | Person (1937–2026) ♂ | | | [[Tel Aviv]] | [[Tel Aviv]] | |- | [[:d:Q2357088|Q2357088]] | ''[[:d:Q2357088|Nick Pope]]'' | 1965-09-19 | 2026-04-06 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], esseist, ufoloog, ulmekirjanik (1965–2026) ♂; spouse of Elizabeth Weiss; notable work Open Skies, Closed Minds, Operation Thunder Child | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>''[[:d:Q18921227|ufoloog]]''<br/>''[[:d:Q18844224|ulmekirjanik]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Inglismaa]] | [[Tucson]] | |- | [[:d:Q2398234|Q2398234]] | ''[[:d:Q2398234|Ton Anbeek]]'' | 1944-09-18 | 2026-04-06 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Kirjanik|kirjanik]], Dutch language specialist, [[Õppejõud|õppejõud]], kirjanduskriitik, kirjandusteadlane, man of letters (1944–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q19513109|Dutch language specialist]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>''[[:d:Q11499929|man of letters]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q2473978|Ede]]'' | | |- | [[:d:Q2416906|Q2416906]] | ''[[:d:Q2416906|Theo Hoer]]'' | 1941-01-27 | 2026-04-06 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q1428808|Flingern]]'' | | |- | [[:d:Q3810962|Q3810962]] | ''[[:d:Q3810962|Juarez Teixeira]]'' | 1928-09-20 | 2026-04-06 | Brasiilia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q155557|Blumenau]]'' | [[Porto Alegre]] | |- | [[:d:Q3870097|Q3870097]] | ''[[:d:Q3870097|Nancy Garapick]]'' | 1961-09-24 | 2026-04-06 | Kanada ujuja | ''[[:d:Q10843402|ujuja]]'' | [[Kanada]] | [[Halifax]] | ''[[:d:Q923243|Langley]]'' | |- | [[:d:Q3903731|Q3903731]] | ''[[:d:Q3903731|Pietro Calogero]]'' | 1939-12-28 | 2026-04-06 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Magistraat|magistraat]] (1939–2026) ♂ | [[magistraat]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q497371|Pace del Mela]]'' | [[Padova]] | |- | [[:d:Q462710|Q462710]] | ''[[:d:Q462710|Yalçın Küçük]]'' | 1938-07-01 | 2026-04-06 | [[Türgi|Türgi]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Filosoof|filosoof]] (1938–2026) ♂ | [[majandusteadlane]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[filosoof]] | [[Türgi]] | ''[[:d:Q174341|İskenderun]]'' | | |- | [[:d:Q4762532|Q4762532]] | ''[[:d:Q4762532|Angela Pleasence]]'' | 1941-09-17 | 2026-04-06 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja (fl. 1964–2026) (1941–2026) ♀; child of [[Donald Pleasence]], Miriam Raymond | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q3666269|Chapeltown]]'' | | |- | [[:d:Q4949056|Q4949056]] | ''[[:d:Q4949056|Ingmarie Froman]]'' | 1949-03-09 | 2026-04-06 | Rootsi ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q10500786|paróiste Färentuna]]'' | ''[[:d:Q21667371|Stockholms Sankt Johannes]]'' | |- | [[:d:Q496397|Q496397]] | ''[[:d:Q496397|Andreas Brunner]]'' | 1949-07-06 | 2026-04-06 | [[Šveits|Šveits]] [[Prokurör|prokurör]] (1949–2026) ♂ | [[prokurör]] | [[Šveits]] | [[Zürich]] | | |- | [[:d:Q740838|Q740838]] | ''[[:d:Q740838|Gabriel Rosenstock]]'' | 1949-09-29 | 2026-04-06 | Iirimaa kirjanik | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]'' | [[Iirimaa]] | ''[[:d:Q1976882|Kilfinane]]'' | [[Dublin]] | |- | [[:d:Q75791609|Q75791609]] | ''[[:d:Q75791609|Mariette Salisbury-Jones]]'' | 1936-01 | 2026-04-06 | Person (1936–2026) ♀; child of Guy Salisbury-Jones, Hilda Violet Helena de Bunsen; spouse of Nathaniel Fiennes, 21st Baron Saye and Sele | | | | | |- | [[:d:Q77550|Q77550]] | ''[[:d:Q77550|Christian Schwarz-Schilling]]'' | 1930-11-19 | 2026-04-06 | Saksa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[diplomaat]]<br/>[[ettevõtja]] | [[Saksamaa]] | [[Innsbruck]] | ''[[:d:Q382481|Büdingen]]'' | |- | [[:d:Q818623|Q818623]] | ''[[:d:Q818623|Beppe Sebaste]]'' | 1959-06-03 | 2026-04-06 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1959–2026) ♂ | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Itaalia]] | [[Parma]] | | |- | [[:d:Q900002|Q900002]] | ''[[:d:Q900002|György Czigány]]'' | 1931-08-12 | 2026-04-06 | [[Ungari|Ungari]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Toimetaja|toimetaja]], [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]] (1931–2026) ♂; Franz Liszt Prize, Prima Primissima Prize, Stephanus Award, Erkel Ferenc Prize, Attila Józsefi auhind, SZOT prize, Meritorius Artist of Hungary, Batthyány-Strattmann László Award, Pro Literatura, Golden Pen, Joseph Pulitzer Memorial Prize, Arany János-jutalom, Salvatore Quasimodo Memorial Award, Knight's Crosses of the Order of Merit of the Republic of Hungary, Hungarian Heritage Award, honorary citizen of Óbuda-Békásmegyer, Ungari Vabariigi Teenistusordeni Ohvitseririst, prix du salon du livre de Győr, Pro Budapest award | [[ajakirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[toimetaja]]<br/>[[muusikaprodutsent]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q9032944|Q9032944]] | ''[[:d:Q9032944|Miguel Ángel De Marco]]'' | 1939-12-01 | 2026-04-06 | Argentina ajaloolane | [[ajaloolane]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q52535|Rosario]]'' | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q95361185|Q95361185]] | ''[[:d:Q95361185|Helena Vovsová]]'' | 1926-02-12 | 2026-04-06 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] person (1926–2026) ♀; [[Aukodanik|aukodanik]] | | [[Tšehhoslovakkia]] | ''[[:d:Q11347608|Štvanice]]'' | | |- | [[:d:Q95375757|Q95375757]] | ''[[:d:Q95375757|Vladislav Galgonek]]'' | 1946-05-14 | 2026-04-06 | Tšehhi fotograaf | [[fotograaf]]<br/>''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]'' | [[Tšehhi]] | [[Český Těšín]]<br/>''[[:d:Q3566042|Horní Žukov]]'' | | |- | [[:d:Q98118781|Q98118781]] | ''[[:d:Q98118781|Miklós Ferenczi]]'' | 1947-01-16 | 2026-04-06 | Ungari matemaatik | [[matemaatik]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q1029930|Q1029930]] | ''[[:d:Q1029930|Henrik Gyurkó]]'' | 1935-11-24 | 2026-04-05 | Ungari näitleja | [[näitleja]] | [[Ungari]] | [[Miskolc]] | | |- | [[:d:Q104639126|Q104639126]] | ''[[:d:Q104639126|Judith Trotter]]'' | 1935-08-30 | 2026-04-05 | Uus-Meremaa diplomaat | [[diplomaat]] | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q998452|Hāwera]]'' | [[Wellington]] | |- | [[:d:Q109568888|Q109568888]] | ''[[:d:Q109568888|Thitinan Saengnak]]'' | | 2026-04-05 | Person (†2026) | | | | | |- | [[:d:Q109618|Q109618]] | ''[[:d:Q109618|Eberhard Riedel]]'' | 1938-02-14 | 2026-04-05 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Saksa Demokraatlik Vabariik|saksa demokraatlik vabariik]] mäesuusataja, [[Poliitik|poliitik]], member of the Volkskammer (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q4144610|mäesuusataja]]''<br/>[[poliitik]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Lauter]] | | |- | [[:d:Q112346211|Q112346211]] | ''[[:d:Q112346211|Eva Hadašová]]'' | 1941-10-04 | 2026-04-05 | Farmakoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1941–2026) ♀ | ''[[:d:Q2114605|farmakoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q112406547|Q112406547]] | ''[[:d:Q112406547|Cecylia Iwaniszewska]]'' | 1928-11-24<br/>1928-11-28<br/>1928 | 2026-04-05 | [[Poola|poolakad]] astrofüüsik, astronoom, [[Õppejõud|õppejõud]] (1928–2026) ♀; Medal of the National Education Commission; member of [[Rahvusvaheline Astronoomiaunioon]] | ''[[:d:Q752129|astrofüüsik]]''<br/>''[[:d:Q11063|astronoom]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Poola]] | [[Varssavi]] | | |- | [[:d:Q1138637|Q1138637]] | ''[[:d:Q1138637|Craig Reedie]]'' | 1941-05-06 | 2026-04-05 | sulgpallur | ''[[:d:Q13141064|sulgpallur]]''<br/>''[[:d:Q29817148|badminton executive and administrator]]''<br/>''[[:d:Q26481809|sports executive]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Stirling]] | ''[[:d:Q186954|Beaulieu]]'' | |- | [[:d:Q11527904|Q11527904]] | ''[[:d:Q11527904|Sadao Shoji]]'' | 1937-10-30 | 2026-04-05 | [[Jaapan|Jaapan]] mangaka, esseist (1937–2026) ♂; Bungeishunjū Manga Award, Kodansha Essay Award, Kikuchi Kan Prize, Medal with Purple Ribbon, Japan Cartoonists Association Award, The Order of the Rising Sun, Gold Rays with Rosette; notable work Asatte-kun, Are-mo-kuitai kore-mo-kuitai, Tanma-kun, サラリーマン専科 | ''[[:d:Q191633|mangaka]]''<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]'' | [[Jaapan]] | [[Suginami]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q1178584|Q1178584]] | ''[[:d:Q1178584|Edit Molnár]]'' | 1933-07-30 | 2026-04-05 | Ungari fotograaf | [[fotograaf]]<br/>''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]''<br/>''[[:d:Q3381571|art photographer]]'' | [[Ungari]] | ''[[:d:Q189692|Genk]]'' | | |- | [[:d:Q11881050|Q11881050]] | ''[[:d:Q11881050|Markku Hietanen]]'' | 1945-11-03 | 2026-04-05 | [[Soome|soomlased]] harness racer, harness racehorse trainer (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q3715390|harness racer]]''<br/>''[[:d:Q109443465|harness racehorse trainer]]'' | [[Soome]] | [[Laihia vald]] | [[Laihia vald]] | |- | [[:d:Q12654032|Q12654032]] | ''[[:d:Q12654032|Ė. Sh. Geni͡ushene]]'' | 1938-02-11 | 2026-04-05 | Keeleteadlane (1938–2026) ♀ | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]'' | | [[Korsakov]] | | |- | [[:d:Q12815628|Q12815628]] | ''[[:d:Q12815628|Tamás Pataki]]'' | 1937 | 2026-04-05 | [[Ungari|Ungari]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q13090364|Q13090364]] | ''[[:d:Q13090364|Rusmir Mahmutćehajić]]'' | 1948 | 2026-04-05 | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]-[[Bosnia ja Hertsegoviina|bosnia ja hertsegoviina]] [[Füüsik|füüsik]], [[Poliitik|poliitik]], [[Õppejõud|õppejõud]], deputy prime minister (1948–2026) ♂ | [[füüsik]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Bosnia ja Hertsegoviina]] | [[Stolac]] | [[Sarajevo]] | |- | [[:d:Q131385849|Q131385849]] | ''[[:d:Q131385849|רזיה אדם]]'' | 1944-11-29 | 2026-04-05 | Person (1944–2026) ♀ | | | [[Haifa]] | | |- | [[:d:Q138904944|Q138904944]] | ''[[:d:Q138904944|Modesto D'Aprile]]'' | 1951-11-03 | 2026-04-05 | Itaalia arst | [[arst]] | | [[Potenza]] | | |- | [[:d:Q138948039|Q138948039]] | ''[[:d:Q138948039|Petro Pryimak]]'' | 1968-07-09 | 2026-04-05 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]], muusikapedagoog (1968–2026) ♂; Ukraina teeneline kunstnik | [[ooperilaulja]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | ''[[:d:Q4404570|Sadky]]'' | [[Kiiev]] | |- | [[:d:Q138974366|Q138974366]] | ''[[:d:Q138974366|Ismael Pistis]]'' | | 2026-04-05 | Jalgpallur (†2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | | | [[Torino]] | |- | [[:d:Q139034706|Q139034706]] | ''[[:d:Q139034706|Victor Kossikouma Agbégnénou]]'' | | 2026-04-05 | [[Togo|Togo]] [[Loomaarst|loomaarst]], leiutaja (†2026) ♂; child of Clarisse Agbégnénou | [[loomaarst]]<br/>''[[:d:Q205375|leiutaja]]'' | [[Togo]] | [[Togo]] | | |- | [[:d:Q139103962|Q139103962]] | ''[[:d:Q139103962|Vlatko Cvrtila]]'' | 1965-07-09 | 2026-04-05 | [[Horvaatia|Horvaatia]] [[Õppejõud|õppejõud]] (1965–2026) ♂ | [[õppejõud]] | [[Horvaatia]] | [[Zagreb]] | [[Zagreb]] | |- | [[:d:Q15944207|Q15944207]] | ''[[:d:Q15944207|Troels Trier]]'' | 1940-01-17 | 2026-04-05 | Taani muusik | [[muusik]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[keraamik]] | [[Taani Kuningriik]] | [[Kopenhaagen]] | ''[[:d:Q29969|Kerteminde]]'' | ''[[:d:Q23746984|Kertinge Nor]]'' |- | [[:d:Q17318442|Q17318442]] | ''[[:d:Q17318442|Donlyn Lyndon]]'' | 1936-07-01<br/>1936-01-07 | 2026-04-05 | Ameerika Ühendriikide arhitekt | [[arhitekt]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q18541634|Q18541634]] | ''[[:d:Q18541634|Liviu Maior]]'' | 1940-10-02 | 2026-04-05 | Rumeenia ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[professor]] | [[Rumeenia]] | [[Beclean]] | | |- | [[:d:Q1898762|Q1898762]] | ''[[:d:Q1898762|Mario Enrique Ríos Montt]]'' | 1932-03-17 | 2026-04-05 | Guatemala katoliku preester | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Guatemala]] | ''[[:d:Q984863|Huehuetenango]]'' | [[Guatemala (linn)|Guatemala]] | |- | [[:d:Q20535235|Q20535235]] | ''[[:d:Q20535235|Manuel Caamaño Suárez]]'' | 1936-01-02 | 2026-04-05 | Hispaania kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q2067634|kuluarvestuse juht]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q818601|Noia]]'' | | |- | [[:d:Q2140960|Q2140960]] | ''[[:d:Q2140960|Reinhard Richardi]]'' | 1937-03-21 | 2026-04-05 | Saksamaa jurist | [[jurist]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q23907387|Q23907387]] | ''[[:d:Q23907387|José Ulloa]]'' | 1934-01-18 | 2026-04-05 | Hispaania filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[Hispaania]] | [[Madrid]] | | |- | [[:d:Q24229206|Q24229206]] | ''[[:d:Q24229206|Anatoĺ Vierabiej]]'' | 1950-08-10<br/>1950 | 2026-04-05 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] kirjanduskriitik, kirjandusteadlane, man of letters (1950–2026) ♂; member of Union of Belarusian Writers | ''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>''[[:d:Q11499929|man of letters]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | ''[[:d:Q21625198|Vajnilavičy]]'' | | |- | [[:d:Q2634836|Q2634836]] | ''[[:d:Q2634836|Zori Balayan]]'' | 1935-02-10 | 2026-04-05 | Armeenia kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[arst]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[Reisija|rändur]] | [[Armeenia]] | [[Xankəndi]] | [[Jerevan]] | |- | [[:d:Q3081113|Q3081113]] | ''[[:d:Q3081113|Francesco Zani]]'' | 1938-10-24 | 2026-04-05 | Itaalia ragbimängija | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q104911|Iseo]]'' | | |- | [[:d:Q3157879|Q3157879]] | ''[[:d:Q3157879|Jacques-Armand Cardon]]'' | 1936-11-30 | 2026-04-05 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] karikaturist (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q3658608|karikaturist]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Le Havre]] | [[Angers]] | ''[[:d:Q2972481|Cimetière Sainte-Marie]]'' |- | [[:d:Q3328327|Q3328327]] | ''[[:d:Q3328327|Josep Piera i Rubió]]'' | 1947-05-30 | 2026-04-05 | [[Kirjanik|kirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1947–2026) ♂; Premi Sant Joan de narrativa, Püha Jüri rist, Premi Josep Pla de narrativa, Premi d'Honor de les Lletres Catalanes, Premi Andròmina de narrativa, Carles Riba Prize, Josep Vallverdú Award for Essay, Serra d'Or Critics' Prize for Literature and Essays, Premi d'Assaig Mancomunitat de la Ribera Alta, Premis València, Premio Lluís Guarner, Roís de Corella award; member of Philological Section of the Institute for Catalan Studies, Associació d'Escriptors en Llengua Catalana; spouse of Marifé Arroyo; notable work Els fantàstics 70 (1969-1974), Josep Piera. Poesia completa. 1971-2018 | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]] | | ''[[:d:Q8246347|Beniopa]]'' | ''[[:d:Q33532|Gandia]]'' | |- | [[:d:Q3362907|Q3362907]] | ''[[:d:Q3362907|Danny Miranda]]'' | 1978-11-12 | 2026-04-05 | [[Kuuba|Kuuba]] pesapallimängija (1978–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Kuuba]] | [[Ciego de Ávila]] | | |- | [[:d:Q352644|Q352644]] | ''[[:d:Q352644|Anton Bebler]]'' | 1937-03-10 | 2026-04-05 | [[Sloveenia|Sloveenia]]-[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|jugoslaavia föderatiivne sotsialistlik vabariik]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] politoloog, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Poliitik|poliitik]], [[Diplomaat|diplomaat]], [[Professor|professor]] (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[diplomaat]] | [[Sloveenia]]<br/>[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Moskva]] | [[Kranjska Gora]] | |- | [[:d:Q3605916|Q3605916]] | ''[[:d:Q3605916|Adán Godoy]]'' | 1936-11-26 | 2026-04-05 | Tšiili jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Tšiili]] | ''[[:d:Q3868|Copiapó]]'' | | |- | [[:d:Q3903149|Q3903149]] | ''[[:d:Q3903149|Piero Antonio Toma]]'' | 1935-03-20 | 2026-04-05 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1935–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q52215|Tuglie]]'' | [[Napoli]] | |- | [[:d:Q4710814|Q4710814]] | ''[[:d:Q4710814|Albert Mazibuko]]'' | 1948-06-01 | 2026-04-05 | Lõuna-Aafrika Vabariigi muusik | [[laulja]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Ladysmith]] | | |- | [[:d:Q4942986|Q4942986]] | ''[[:d:Q4942986|Viola Claesson]]'' | 1939-08-22 | 2026-04-05 | Rootsi poliitik | [[poliitik]] | [[Rootsi]] | | | |- | [[:d:Q5070336|Q5070336]] | ''[[:d:Q5070336|Chen Lihua]]'' | 1941 | 2026-04-05 | [[Hiina|Hiina]] [[Ettevõtja|ettevõtja]], ärijuht, [[Kuraator|kuraator]], member of the National Committee of the Chinese People's Political Consultative Conference (1941–2026) ♀; spouse of Chi Zhongrui | [[ettevõtja]]<br/>''[[:d:Q2961975|ärijuht]]''<br/>[[kuraator]] | [[Hiina]] | [[Suvepalee]] | [[Peking]] | |- | [[:d:Q5217094|Q5217094]] | ''[[:d:Q5217094|Bedřich Tylšar]]'' | 1939-07-09 | 2026-04-05 | [[Tšehhi|Tšehhi]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], horn player, muusikapedagoog (1939–2026) ♂ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>''[[:d:Q19729565|horn player]]''<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]'' | [[Tšehhi]] | [[Vrahovice]]<br/>[[Prostějov|Statutární město Prostějov]] | | |- | [[:d:Q5792788|Q5792788]] | ''[[:d:Q5792788|Nils-Åke Hasselmark]]'' | 1934-09-22 | 2026-04-05 | Rootsi kirjanik | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q2685807|Hunnebostrand]]'' | ''[[:d:Q740149|Södermalm]]'' | |- | [[:d:Q5805947|Q5805947]] | ''[[:d:Q5805947|Diego Carcedo]]'' | 1940-03-24 | 2026-04-05 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], telesaatejuht, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Diktor|diktor]], radio employee, publitsist (1940–2026) ♂; Espasa Essay Prize; spouse of Cristina García Ramos | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[diktor]]<br/>''[[:d:Q131572781|radio employee]]''<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q87186719|Sobrecueva]]'' | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q5820294|Q5820294]] | ''[[:d:Q5820294|Efraín Santander]]'' | 1941-12-07 | 2026-04-05 | Tšiili jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Tšiili]] | ''[[:d:Q16903|Los Andes]]'' | | |- | [[:d:Q71332466|Q71332466]] | ''[[:d:Q71332466|ABM Anowarul Haque]]'' | | 2026-04-05 | Bangladeshi poliitik | [[poliitik]] | [[Bangladesh]] | | | |- | [[:d:Q7151818|Q7151818]] | ''[[:d:Q7151818|Paul Knapman]]'' | 1944-11-05 | 2026-04-05 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Arst|arst]], [[Koroner]] (2000–2026) ♂; Fellow of the Royal College of Physicians of London, Fellowship of the Royal College of Surgeons | [[arst]]<br/>[[Koroner]] | [[Suurbritannia]] | [[Torquay]] | | |- | [[:d:Q86213344|Q86213344]] | ''[[:d:Q86213344|Ariane Gransac]]'' | | 2026-04-05 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] person (†2026) ♀ | | [[Prantsusmaa]] | | [[Perpignan]] | |- | [[:d:Q95450602|Q95450602]] | ''[[:d:Q95450602|Slávka Hubačíková]]'' | 1936-12-02 | 2026-04-05 | [[Näitleja|näitleja]], [[Laulja|laulja]], rakugoka (1936–2026) ♀ | [[näitleja]]<br/>[[laulja]]<br/>''[[:d:Q11620676|rakugoka]]'' | | | | |- | [[:d:Q97188739|Q97188739]] | ''[[:d:Q97188739|Аляксандр Георгіевіч Лявонаў]]'' | 1952-02-26 | 2026-04-05 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1952–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni töökangelane]], [[Eeskujuliku töö eest]], Honored Mechanical Engineer of the Russian Federation, Russian government prize for science and technology, honorary citizen of Moscow Oblast | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moršansk]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q98406610|Q98406610]] | ''[[:d:Q98406610|Remus Gergel]]'' | 1974-10-03 | 2026-04-05 | Keeleteadlane, scholar of English, [[Õppejõud|õppejõud]] (1974–2026) ♂ | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>''[[:d:Q16308156|scholar of English]]''<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q100260161|Q100260161]] | ''[[:d:Q100260161|Sajida Obaidl]]'' | 1957-11-02 | 2026-04-04 | Iraagi laulja | [[laulja]] | [[Iraak]] | [[Bagdad]] | [[Arbīl]] | |- | [[:d:Q109457056|Q109457056]] | ''[[:d:Q109457056|Vicente Palacios]]'' | 1929 | 2026-04-04 | [[Hispaania|Hispaania]] origamist, [[Ajaloolane|ajaloolane]], esimees (1929–2026) ♂; member of British Origami Society, Spanish Origami Association | ''[[:d:Q56073161|origamist]]''<br/>[[ajaloolane]] | [[Hispaania]] | [[Burgos]] | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q1106496|Q1106496]] | ''[[:d:Q1106496|Jenő Kellner]]'' | 1950-01-13 | 2026-04-04 | Jalgpallur (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | | | | |- | [[:d:Q112424906|Q112424906]] | ''[[:d:Q112424906|Ferenc L. Lendvai]]'' | 1937-07-02 | 2026-04-04 | Ungari filosoof | ''[[:d:Q24265174|philosophy historian]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[peatoimetaja]] | [[Ungari]] | [[Mezőberény]] | | |- | [[:d:Q116734159|Q116734159]] | ''[[:d:Q116734159|János Dobó]]'' | 1942-12-16 | 2026-04-04 | Ungari arhitekt | [[arhitekt]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ungari]] | [[Sighetu Marmației]] | | |- | [[:d:Q11979084|Q11979084]] | ''[[:d:Q11979084|Johnny Reimar]]'' | 1943-06-12 | 2026-04-04 | Taani muusik | [[laulja]]<br/>[[dublaažinäitleja]]<br/>[[stsenarist]] | [[Taani Kuningriik]] | [[Odense]] | | ''[[:d:Q12316099|Hellerup Cemetery]]'' |- | [[:d:Q11995130|Q11995130]] | ''[[:d:Q11995130|Per Inge Utgård]]'' | 1930-07-12 | 2026-04-04 | [[Norra|norralased]] [[Ohvitser|ohvitser]] (1930–2026) ♂ | [[ohvitser]] | [[Norra]] | | | |- | [[:d:Q122969203|Q122969203]] | ''[[:d:Q122969203|Francesc Cabré Masdeu]]'' | 1928-01-28 | 2026-04-04 | [[Hispaania|Hispaania]] äriinimene, city councillor of Reus, député provincial de Tarragone (1928–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q1230100|La Selva del Camp]]'' | | |- | [[:d:Q12378421|Q12378421]] | [[Vello Leito]] | 1941-08-25 | 2026-04-04 | Eesti poliitik | ''[[:d:Q205375|leiutaja]]'' | [[Eesti]] | [[Iisaku]] | | |- | [[:d:Q131193960|Q131193960]] | ''[[:d:Q131193960|Almut Seidel]]'' | 1940 | 2026-04-04 | [[Saksamaa|sakslased]] muusikapedagoog, muusikaterapeut (1940–2026) ♀ | ''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>''[[:d:Q10334002|muusikaterapeut]]'' | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q138882705|Q138882705]] | ''[[:d:Q138882705|Chan Thao Phoumy]]'' | | 2026-04-04 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]]-[[Hiina|hiina]] person (†2026) ♂ | | [[Prantsusmaa]]<br/>[[Hiina]] | [[Laos]] | [[Guangzhou]] | |- | [[:d:Q138944581|Q138944581]] | ''[[:d:Q138944581|Chaouki Sadoussi]]'' | | 2026-04-04 | [[Maroko|Maroko]] [[Koomik|koomik]], [[Näitleja|näitleja]], [[Suunamudija|suunamudija]], [[Stsenarist|stsenarist]] (fl. 2012–) (†2026) ♂ | [[koomik]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[suunamudija]]<br/>[[stsenarist]] | [[Maroko]] | | [[Kenitra]] | |- | [[:d:Q138948701|Q138948701]] | ''[[:d:Q138948701|Nezha Abakrim]]'' | | 2026-04-04 | Maroko poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q101444631|English teacher]]''<br/>[[luuletaja]] | [[Maroko]] | | ''[[:d:Q587107|Tiznit]]''<br/>[[Agadir]] | |- | [[:d:Q138976979|Q138976979]] | ''[[:d:Q138976979|T. R. Sankunni]]'' | 1935-02-12 | 2026-04-04 | India kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]'' | | | | |- | [[:d:Q138979009|Q138979009]] | ''[[:d:Q138979009|Ruan Fourie]]'' | | 2026-04-04 | [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Luuletaja|luuletaja]] (†2026) ♂ | [[luuletaja]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Bloemfontein]] | | |- | [[:d:Q1512105|Q1512105]] | ''[[:d:Q1512105|Gerhard Maier]]'' | 1937-08-30 | 2026-04-04 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Teoloog|teoloog]] (1937–2026) ♂; Order of Merit of Baden-Württemberg, Johann Tobias Beck Prize | [[teoloog]] | [[Saksamaa]] | [[Ulm]] | | |- | [[:d:Q16145515|Q16145515]] | ''[[:d:Q16145515|Aziz Mekouar]]'' | 1950-11-13 | 2026-04-04 | Maroko diplomaat | [[diplomaat]] | [[Maroko]] | [[Fès]] | | |- | [[:d:Q1629903|Q1629903]] | ''[[:d:Q1629903|Horst Schmid]]'' | 1933-04-29 | 2026-04-04 | Kanada poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Kanada]] | [[München]] | | |- | [[:d:Q17183811|Q17183811]] | ''[[:d:Q17183811|Iris Long]]'' | 1934-12-08 | 2026-04-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Keemik|keemik]], HIV/AIDS activist (1934–2026) ♀ | [[keemik]]<br/>''[[:d:Q96034777|HIV/AIDS activist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | | |- | [[:d:Q18378429|Q18378429]] | ''[[:d:Q18378429|Simon Oxley]]'' | 1969 | 2026-04-04 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Graafiline disainer|kujundusgraafik]] (1969–2026) ♂; notable work Octocat | [[Graafiline disainer|kujundusgraafik]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q1215907|Kingsclere]]'' | | |- | [[:d:Q19754061|Q19754061]] | ''[[:d:Q19754061|Paola Pelagatti]]'' | 1927 | 2026-04-04 | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] [[Arheoloog|arheoloog]], kunstiajaloolane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1927–2026) ♀; member of [[Accademia Nazionale dei Lincei]] | [[arheoloog]]<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | [[Bologna]] | | |- | [[:d:Q19934894|Q19934894]] | ''[[:d:Q19934894|Peter C. Scriba]]'' | 1935-08-19 | 2026-04-04 | Saksamaa ülikooli õppejõud | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q15924224|internist]]'' | [[Saksamaa]] | [[Hamburg]] | | |- | [[:d:Q20482720|Q20482720]] | ''[[:d:Q20482720|Зұқай Шәрбақынұлы]]'' | 1941-04-23 | 2026-04-04 | [[Kirjanik|kirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]] (1941–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | | | | |- | [[:d:Q20675634|Q20675634]] | ''[[:d:Q20675634|Patrick O'Sullivan]]'' | 1941-12-09 | 2026-04-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]]-[[Suurbritannia|suurbritannia]] [[Geograaf|geograaf]] (1941–2026) ♂ | [[geograaf]] | [[Ameerika Ühendriigid]]<br/>[[Suurbritannia]] | | [[Tallahassee]] | |- | [[:d:Q2149738|Q2149738]] | ''[[:d:Q2149738|Richard Hauser]]'' | 1936-10-08 | 2026-04-04 | Saksamaa majandusteadlane | [[majandusteadlane]] | [[Saksamaa]] | [[München]] | | |- | [[:d:Q2159629|Q2159629]] | ''[[:d:Q2159629|Roberto Zapperi]]'' | 1932-01-20 | 2026-04-04 | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Kirjanik|kirjanik]], non-fiction writer, kunstiajaloolane (1932–2026) ♂; member of German Academy for Language and Literature; spouse of Ingeborg Walter | [[ajaloolane]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]'' | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | [[Catania]] | | |- | [[:d:Q27677326|Q27677326]] | ''[[:d:Q27677326|Heinz Nickel]]'' | 1941-04-22 | 2026-04-04 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Jalgpallikohtunik|jalgpallikohtunik]] (1941–2026) ♂ | [[jalgpallikohtunik]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q28752310|Q28752310]] | ''[[:d:Q28752310|Valentin Petrov]]'' | 1959-06-15 | 2026-04-04 | [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], [[Ohvitser|ohvitser]], [[Politseinik|politseinik]] (1959–2026) ♂ | [[sõjaväelane]]<br/>[[ohvitser]]<br/>[[politseinik]] | | ''[[:d:Q406064|Etropole]]'' | | |- | [[:d:Q3009162|Q3009162]] | ''[[:d:Q3009162|Cyrille Schott]]'' | 1950-10-27 | 2026-04-04 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Ametnik|ametnik]], Prefect of Haut-Rhin, Prefect of Seine-et-Marne, Prefect of Nièvre, Prefect of Indre-et-Loire, [[Direktor|direktor]], Prefect of Hérault, Puisne judges of the French court of Audit, Prefect of Calvados, Prefect of Territoire de Belfort, Prefect of Pas-de-Calais (1950–2026) ♂; Knight of the National Order of Merit, Officer of the National Order of Merit, Commander of the National Order of Merit, Auleegioni ordeni kavaler, Auleegioni ohvitser, Commander of the Order of Agricultural Merit, Officier de l'Ordre national des Palmes académiques (France), Kunstide ja Kirjanduse ordeni kavaler, Commander's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Great Golden Medal of Honour for Services to the Republic of Austria, Knight of the 1st Class of the Order of the Dannebrog, Gold Cross of the Order of Honour, Poola teeneteristi kavaler, Commander of the Order of Ouissam Alaouite, Commander of the Order of the Aztec Eagle | [[ametnik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q22778|Drusenheim]]'' | | |- | [[:d:Q3371937|Q3371937]] | ''[[:d:Q3371937|Paul Orsatti]]'' | 1941-12-23 | 2026-04-04 | Prantsusmaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Prantsusmaa]] | [[Ajaccio]] | | |- | [[:d:Q3573224|Q3573224]] | ''[[:d:Q3573224|Yun Kihyeon]]'' | 1942-09-19 | 2026-04-04 | [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] Go professional (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q3186699|Go professional]]'' | [[Lõuna-Korea]] | [[Soul]] | | |- | [[:d:Q3760872|Q3760872]] | ''[[:d:Q3760872|Gerald Paddio]]'' | 1965-04-21 | 2026-04-04 | Ameerika Ühendriikide korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q128891|Lafayette]]'' | ''[[:d:Q653358|Rayne]]'' | |- | [[:d:Q41759257|Q41759257]] | ''[[:d:Q41759257|Carl Anthony]]'' | 1939-02-08 | 2026-04-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Arhitekt|arhitekt]] (1939–2026) ♂ | [[arhitekt]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Philadelphia]] | | |- | [[:d:Q4233388|Q4233388]] | ''[[:d:Q4233388|Liliya Kornilova]]'' | 1951-05-23 | 2026-04-04 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]] (1951–2026) ♀; [[Venemaa Föderatsiooni teeneline kunstnik]] | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Tšeljabinsk]] | [[Tšeljabinsk]] | |- | [[:d:Q4233875|Q4233875]] | ''[[:d:Q4233875|Vladimir Korolyov]]'' | 1948-09-04 | 2026-04-04 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] ökoloog (1948–2026) ♂; Honoured Higher education employee of the Russian Federation | ''[[:d:Q15839134|ökoloog]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q47530645|Q47530645]] | ''[[:d:Q47530645|Catherine May Gordon]]'' | 1945 | 2026-04-04 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kunstiajaloolane (1945–2026) ♀; child of Ian Gordon | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q47539190|Q47539190]] | ''[[:d:Q47539190|Harry Keyishian]]'' | 1932-04-09 | 2026-04-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] person (1932–2026) ♂ | | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q4932325|Q4932325]] | ''[[:d:Q4932325|Bob Duliba]]'' | 1935-01-09 | 2026-04-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1184336|Glen Lyon]]'' | ''[[:d:Q745594|Wilkes-Barre]]'' | |- | [[:d:Q51567659|Q51567659]] | ''[[:d:Q51567659|Roland Berger]]'' | 1942 | 2026-04-04 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], graafik, joonistaja (1942–2026) ♂ | [[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>''[[:d:Q15296811|joonistaja]]'' | [[Saksamaa]] | [[Weinböhla vald]] | | |- | [[:d:Q63210636|Q63210636]] | ''[[:d:Q63210636|Herbert Zagler]]'' | 1940-04-20 | 2026-04-04 | [[Austria|Austria]] [[Helilooja|helilooja]], [[Muusik|muusik]] (1940–2026) ♂; spouse of Birgit Zagler | [[helilooja]]<br/>[[muusik]] | [[Austria]] | [[Pernitz]] | | |- | [[:d:Q6553703|Q6553703]] | [[Ling Liong Sik]] | 1943-09-18 | 2026-04-04 | [[Malaisia|Malaisia]] [[Arst|arst]], Member of the Dewan Rakyat (1943–2026) ♂; Grand Commander of the Order of Loyalty to the Crown of Malaysia; spouse of Ong Ee Nah | [[arst]] | [[Malaisia]] | [[Kuala Kangsar]] | | |- | [[:d:Q70114121|Q70114121]] | ''[[:d:Q70114121|Gian Carlo Michelini]]'' | 1935-07-07 | 2026-04-04 | [[Itaalia|Itaalia]]-[[Taiwan|taiwan]] katoliku preester (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]'' | [[Itaalia]]<br/>[[Taiwan]] | [[Bologna]] | | |- | [[:d:Q75398562|Q75398562]] | ''[[:d:Q75398562|Richard Sampson]]'' | 1950-02-10 | 2026-04-04 | Person (1950–2026) ♂; child of Richard C. Sampson; spouse of Mariana Victoria Magdalen Bray | | | | | |- | [[:d:Q79054796|Q79054796]] | ''[[:d:Q79054796|Evelyn Wilson]]'' | 1959-12-06 | 2026-04-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kohtunik|kohtunik]], [[Advokaat|advokaat]] (1959–2026) ♀ | [[kohtunik]]<br/>[[advokaat]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1023025|Smith Center]]'' | | |- | [[:d:Q945453|Q945453]] | ''[[:d:Q945453|Nanni Cagnone]]'' | | 2026-04-04 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], esseist (†2026) ♂ | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q270582|Carcare]]'' | ''[[:d:Q159689|Bomarzo]]'' | |- | [[:d:Q1108757|Q1108757]] | ''[[:d:Q1108757|Colin Wilson]]'' | 1981-08-07 | 2026-04-03 | Trinidadi ja Tobago jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Trinidad ja Tobago]] | | ''[[:d:Q1023712|San Fernando]]'' | |- | [[:d:Q111318763|Q111318763]] | ''[[:d:Q111318763|Karen K. Muenster]]'' | 1942-10-15 | 2026-04-03 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q112521093|Q112521093]] | ''[[:d:Q112521093|Hans Hörschgen]]'' | 1936 | 2026-04-03 | [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1936–2026) ♂ | [[majandusteadlane]] | | | | |- | [[:d:Q113043842|Q113043842]] | ''[[:d:Q113043842|Machana Shamukuni]]'' | | 2026-04-03 | [[Botswana|Botswana]] [[Poliitik|poliitik]], Minister of Justice, [[Parlamendiliige|parlamendiliige]], Minister of Employment, Labour Productivity and Skills Development (†2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Botswana]] | | | |- | [[:d:Q115157320|Q115157320]] | ''[[:d:Q115157320|Міхаіл Іванавіч Фурсанаў]]'' | 1949-09-14 | 2026-04-03 | Valgevene ülikooli õppejõud | [[õppejõud]] | [[Valgevene]] | [[Babrujski rajoon]] | | |- | [[:d:Q12037840|Q12037840]] | ''[[:d:Q12037840|Miroslav Jakeš]]'' | 1951-03-29 | 2026-04<br/>2026-04-03 | [[Riigiametnik|riigiametnik]], teejuht, polaaruurija, laborer, [[Giid|giid]] (1951–2026) ♂ | [[riigiametnik]]<br/>''[[:d:Q14290559|teejuht]]''<br/>''[[:d:Q13382749|polaaruurija]]''<br/>''[[:d:Q12713481|laborer]]''<br/>[[giid]] | | [[Havlíčkův Brod|Město Havlíčkův Brod]] | ''[[:d:Q12000966|Skilfonna]]'' | |- | [[:d:Q12107279|Q12107279]] | ''[[:d:Q12107279|Borys Zimenkovskyi]]'' | 1940-04-18 | 2026-04-03 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Apteeker|farmatseut]] (1940–2026) ♂; State Prize of Ukraine in Science and Technology, Honorary Diploma of the Verkhovna Rada of Ukraine, Ukraina teeneteordeni 3. järk, Order of St. Nestor the Chronicler, Merited Worker of Higher Education of the Ukrainian SSR, Ukraina teeneteordeni 2. järk, [[Töövapruse eest]], Poola teeneteristi kavaler | [[Apteeker|farmatseut]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Berežanõ]] | | ''[[:d:Q1316721|Lychakiv Cemetery]]'' |- | [[:d:Q12170774|Q12170774]] | ''[[:d:Q12170774|Чулков, Сергей Анатольевич]]'' | 1939-04-05 | 2026-04-03 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] person (1939–2026) ♂; Honored Art Worker of Ukraine | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | | [[Kamjanske]] | |- | [[:d:Q133505268|Q133505268]] | ''[[:d:Q133505268|Andy Lee]]'' | 1955 | 2026-04-03 | [[Hiina|Hiina]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja, äriinimene (fl. 1977–2008) (1955–2026) ♂; notable work Teddyboy | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Hiina]] | [[Hongkong]] | | |- | [[:d:Q136142119|Q136142119]] | ''[[:d:Q136142119|Carmelo Angulo Ramírez]]'' | 1954-07-16 | 2026-04-03 | Boliivia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Boliivia]] | ''[[:d:Q34995|Cobija]]'' | [[Cochabamba]] | |- | [[:d:Q137671259|Q137671259]] | ''[[:d:Q137671259|אברהם חולי]]'' | 1944-12-21 | 2026-04-03 | Person (1944–2026) ♂ | | | ''[[:d:Q2888680|Tzur Moshe]]'' | ''[[:d:Q201051|Rishon LeZion]]'' | |- | [[:d:Q138864730|Q138864730]] | ''[[:d:Q138864730|رياض دخل الله أحمد العمو]]'' | 1969-06-18 | 2026-04-03 | [[Terrorist|terrorist]] (1969–2026) ♂ | [[terrorist]] | | | | |- | [[:d:Q138867170|Q138867170]] | ''[[:d:Q138867170|James Uerikua]]'' | 1982-08-02 | 2026-04-03 | Namiibia poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q131512|põllumees]]'' | [[Namiibia]] | | | |- | [[:d:Q138906522|Q138906522]] | ''[[:d:Q138906522|Allan Dent]]'' | | 2026-04-03 | Džässmuusik (†2026) ♂ | ''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]'' | | | | |- | [[:d:Q138985780|Q138985780]] | ''[[:d:Q138985780|Leo Wadle]]'' | 1935-05-29 | 2026-04-03 | [[Saksamaa|sakslased]] jalgpallur (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q139554569|Q139554569]] | ''[[:d:Q139554569|Pentti Vähä]]'' | 1949-07-21 | 2026-04-03 | [[Soome|soomlased]] teadlane (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Soome]] | ''[[:d:Q831823|Karunki]]'' | [[Oulu linn]] | |- | [[:d:Q14950246|Q14950246]] | ''[[:d:Q14950246|Gerard Williams]]'' | 1952-05-25 | 2026-04-03 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Oklahoma City]] | | |- | [[:d:Q17504673|Q17504673]] | ''[[:d:Q17504673|Gilbertson Sangma]]'' | 1955-04-12 | 2026-04-03 | India jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[India]] | ''[[:d:Q1266637|Dibrugarh]]'' | | |- | [[:d:Q19395414|Q19395414]] | ''[[:d:Q19395414|Bettina Cirone]]'' | 1933-08-19 | 2026-04-03 | Ameerika Ühendriikide fotograaf | [[fotograaf]]<br/>[[modell]]<br/>''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]''<br/>[[ajakirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | | |- | [[:d:Q2639944|Q2639944]] | ''[[:d:Q2639944|Vittorio Messori]]'' | 1941-04-16 | 2026-04-03 | Itaalia ajakirjanik | [[ajaloolane]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q8598|Sassuolo]]'' | [[Desenzano del Garda]] | |- | [[:d:Q28690102|Q28690102]] | ''[[:d:Q28690102|Noriaki Azumano]]'' | 1981-04-09 | 2026-04-03 | Jaapani ragbimängija | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Jaapan]] | [[Kagoshima prefektuur]] | [[Kōfu]] | |- | [[:d:Q3430307|Q3430307]] | ''[[:d:Q3430307|Ricardo Ortiz]]'' | 1974-04-30 | 2026-04-03 | [[Hispaania|Hispaania]] Toreadoor (1974–2026) ♂ | ''[[:d:Q549322|Toreadoor]]'' | [[Hispaania]] | [[Málaga]] | ''[[:d:Q523311|Plaza de toros de la Malagueta]]'' | |- | [[:d:Q36544389|Q36544389]] | ''[[:d:Q36544389|Elaine M. Davison]]'' | 1942 | 2026-04-03 | [[Botaanik|botaanik]], mükoloog, botanical collector (1942–2026) ♀ | [[botaanik]]<br/>''[[:d:Q2487799|mükoloog]]''<br/>''[[:d:Q2083925|botanical collector]]'' | | | | |- | [[:d:Q41102864|Q41102864]] | ''[[:d:Q41102864|Gunter Gross-Selbeck]]'' | 1939-05-20 | 2026-04-03 | [[Pediaater|lastearst]], [[Arst|arst]], neuroloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1939–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany | [[Pediaater|lastearst]]<br/>[[arst]]<br/>''[[:d:Q783906|neuroloog]]''<br/>[[õppejõud]] | | [[Kiel]] | | |- | [[:d:Q4422596|Q4422596]] | ''[[:d:Q4422596|Valeriy Anatolevitsj Skriljov]]'' | 1954-10-28 | 2026-04-03 | [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] aikidoka (1954–2026) ♂; Order "For Service to the Homeland in the Armed Forces of the USSR", 3rd class | ''[[:d:Q4696968|aikidoka]]'' | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | |- | [[:d:Q5134613|Q5134613]] | ''[[:d:Q5134613|Clive Leach]]'' | 1934-12-04 | 2026-04-03 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] kriketimängija, television executive (1934–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu komandör | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]''<br/>''[[:d:Q60223236|Q60223236]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Mumbai]] | | |- | [[:d:Q5258260|Q5258260]] | ''[[:d:Q5258260|Dennis Campbell Kennedy]]'' | 1936 | 2026-04-03 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1936–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Suurbritannia]] | [[Lisburn]] | | |- | [[:d:Q5494938|Q5494938]] | ''[[:d:Q5494938|Fred Curry]]'' | 1943-06-12 | 2026-04-03 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] elukutseline maadleja (fl. 1960–) (1943–2026) ♂; child of Bull Curry | ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Hartford]] | | |- | [[:d:Q60337866|Q60337866]] | ''[[:d:Q60337866|Günter Frank]]'' | 1956-09-15 | 2026-04-03 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Filosoof|filosoof]], [[Teoloog|teoloog]] (1956–2026) ♂ | [[filosoof]]<br/>[[teoloog]] | [[Saksamaa]] | [[Arnstadt]] | [[Erfurt]] | |- | [[:d:Q60575822|Q60575822]] | ''[[:d:Q60575822|Dhiya Al Khayoon]]'' | | 2026-04-03 | [[Iraak|Iraak]] pankur (†2026) ♂ | ''[[:d:Q806798|pankur]]'' | [[Iraak]] | | | |- | [[:d:Q7238500|Q7238500]] | ''[[:d:Q7238500|Prashant Bose]]'' | | 2026-04-03 | [[India|India]] [[Poliitik|poliitik]], ekstremist (†2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q104080200|ekstremist]]'' | [[India]] | | | |- | [[:d:Q7356177|Q7356177]] | ''[[:d:Q7356177|Rod Diridon, Sr.]]'' | 1939-02-08 | 2026-04-03 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[insener]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2565455|Yreka]]''<br/>''[[:d:Q611982|Dunsmuir]]'' | | |- | [[:d:Q7364829|Q7364829]] | ''[[:d:Q7364829|Ronald Eddy]]'' | 1931 | 2026-04-03 | Kanada poliitik | [[poliitik]] | [[Kanada]] | [[Toronto]] | | |- | [[:d:Q75368215|Q75368215]] | ''[[:d:Q75368215|Margaret Ross Geddes]]'' | 1934-05-05 | 2026-04-03 | Person (1934–2026) ♀; child of Ross Campbell Geddes, 2nd Baron Geddes, Enid Mary Butler; spouse of Ralph Emilius Quintus van Koetsveld | | | | | |- | [[:d:Q7704993|Q7704993]] | ''[[:d:Q7704993|Terry Schreiber]]'' | 1937-03-07 | 2026-04-03 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] teatrilavastaja (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q732407|Winona]]'' | | |- | [[:d:Q826614|Q826614]] | ''[[:d:Q826614|Thomas Zipp]]'' | 1966<br/>1963 | 2026-04-03 | Saksamaa kunstnik | [[skulptor]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q18074503|installatsioonikunstnik]]''<br/>''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>[[kunstnik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q524407|Heppenheim (Bergstraße)]]'' | | |- | [[:d:Q9376705|Q9376705]] | ''[[:d:Q9376705|Wojciech Morawski]]'' | 1949-10-09 | 2026-04-03 | Löökpillimängija (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q4351403|löökpillimängija]]'' | | [[Varssavi]] | | |- | [[:d:Q95181159|Q95181159]] | ''[[:d:Q95181159|Lucie Vokáčová Steinhauserová]]'' | 1977-07-14 | 2026-04-03 | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], lektor, [[Laulja|laulja]], [[Kitarrist|kitarrist]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1977–2026) ♀; member of Sestry Steinovy | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>''[[:d:Q9379869|lektor]]''<br/>[[laulja]]<br/>[[kitarrist]]<br/>[[tõlkija]] | | | | |- | [[:d:Q966770|Q966770]] | ''[[:d:Q966770|Michele Massimo Tarantini]]'' | 1942-08-07 | 2026-04-03 | Itaalia filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q7042855|filmimonteerija]]'' | [[Itaalia]] | [[Rooma]] | [[Rio de Janeiro]] | |- | [[:d:Q99755884|Q99755884]] | ''[[:d:Q99755884|Joseph Shalom Weinfeld]]'' | 1944-05-08 | 2026-04-03 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Kirjastaja|kirjastaja]], [[Autor|autor]], Biblical commentator, commentator (1944–2026) ♂ | [[kirjastaja]]<br/>[[autor]]<br/>''[[:d:Q50108322|Biblical commentator]]''<br/>''[[:d:Q106313281|commentator]]'' | [[Iisrael]] | [[Jeruusalemm]] | [[Jeruusalemm]] | ''[[:d:Q12404547|Mount of Olives Jewish Cemetery]]'' |- | [[:d:Q103278897|Q103278897]] | ''[[:d:Q103278897|Pierre Miasnikof]]'' | 1973 | 2026-04-02 | [[Kanada|Kanada]] [[Õppejõud|õppejõud]] (1973–2026) ♂ | [[õppejõud]] | [[Kanada]] | | [[Toronto]] | |- | [[:d:Q1085117|Q1085117]] | ''[[:d:Q1085117|Christoph Heilmann]]'' | 1936-01-22 | 2026-04-02 | Saksamaa kunstiajaloolane | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[kuraator]] | [[Saksamaa]] | [[Heidelberg]] | | |- | [[:d:Q108807986|Q108807986]] | ''[[:d:Q108807986|Eamonn Boylan]]'' | | 2026-04-02 | Person, [[Tegevdirektor|tegevdirektor]] (†2026) ♂; Briti impeeriumi ordu ohvitser | | | | | |- | [[:d:Q1096469|Q1096469]] | ''[[:d:Q1096469|Erzsébet Illés]]'' | 1936-11-15 | 2026-04-02 | [[Ungari|Ungari]] astronoom (1936–2026) ♀; spouse of Iván Almár | ''[[:d:Q11063|astronoom]]'' | [[Ungari]] | [[Szekszárd]] | | |- | [[:d:Q112361129|Q112361129]] | ''[[:d:Q112361129|Jiří Zikmund]]'' | 1947-10-16 | 2026-04-02 | Museoloog, [[Fotograaf|fotograaf]], photography historian, [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1947–2026) ♂; spouse of Zdena Lenderová | ''[[:d:Q10333969|museoloog]]''<br/>[[fotograaf]]<br/>''[[:d:Q59273517|photography historian]]''<br/>[[ajaloolane]] | | [[Jičín]] | [[Hradec Králové]] | |- | [[:d:Q1123920|Q1123920]] | ''[[:d:Q1123920|Georg E. Schulz]]'' | 1939-08-24 | 2026-04-02 | Saksamaa ülikooli õppejõud | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q84505215|structural biologist]]'' | [[Saksamaa]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q11658588|Q11658588]] | ''[[:d:Q11658588|Katsuaki Mutsuhokkai]]'' | 1964-06-24 | 2026-04-02 | [[Jaapan|Jaapan]] rikishi (1964–2026) ♂ | ''[[:d:Q2727289|rikishi]]'' | [[Jaapan]] | [[Hokkaidō]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q12403502|Q12403502]] | ''[[:d:Q12403502|Aron Shai]]'' | 1942-11-25 | 2026-04-02 | Iisraeli ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q974144|haridustöötaja]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q15255771|sinoloog]]'' | [[Iisrael]] | [[Jeruusalemm]] | | |- | [[:d:Q125458231|Q125458231]] | ''[[:d:Q125458231|Hans-Hartwig Otto]]'' | 1939-05-22 | 2026-04-02 | Saksamaa keemik | [[Apteeker|farmatseut]]<br/>[[keemik]]<br/>[[õppejõud]] | | [[Münster]] | | |- | [[:d:Q127416967|Q127416967]] | ''[[:d:Q127416967|Ghufron al-Bantani]]'' | 1963-12-25 | 2026-04-02 | [[Indoneesia|Indoneesia]] person (1963–2026) ♂ | | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q10332|Bandung]]'' | | |- | [[:d:Q138859535|Q138859535]] | ''[[:d:Q138859535|Rashida Moghrabi]]'' | 1958 | 2026-04-02 | [[Palestiina|Palestiina Riik]] [[Revolutsionäär|revolutsionäär]], militant, [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], [[Ohvitser|ohvitser]], [[Poliitik|poliitik]] (1958–2026) ♀; member of Fatah Revolutionary Council | [[revolutsionäär]]<br/>''[[:d:Q17010072|militant]]''<br/>[[sõjaväelane]]<br/>[[ohvitser]]<br/>[[poliitik]] | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | [[Liibanon]] | ''[[:d:Q55965644|Istishari Arab Hospital]]'' | ''[[:d:Q126393311|مقبرة رام الله الجديدة]]'' |- | [[:d:Q138861066|Q138861066]] | ''[[:d:Q138861066|Misua]]'' | 1998-07-05 | 2026-04-02 | [[Filipiinid|Filipiinid]] [[Drag queen|drag queen]], [[Graafiline disainer|kujundusgraafik]] (1998–2026) ♂ | [[drag queen]]<br/>[[Graafiline disainer|kujundusgraafik]] | [[Filipiinid]] | | | |- | [[:d:Q138862831|Q138862831]] | ''[[:d:Q138862831|Edmond Zarb]]'' | 1945-03-02 | 2026-04-02 | [[Malta|Malta]] [[Muusik|muusik]], romaanikirjanik, [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (1945–2026) ♂ | [[muusik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[laulukirjutaja]] | [[Malta]] | ''[[:d:Q343001|Ħamrun]]'' | | |- | [[:d:Q138864437|Q138864437]] | ''[[:d:Q138864437|Execution of Amirhossein Hatami]]'' | | 2026-04-02 | Person (†2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q138873647|Q138873647]] | ''[[:d:Q138873647|Justin Panakkal]]'' | 1935-08-10 | 2026-04-02 | [[India|India]] [[Helilooja|helilooja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Teoloog|teoloog]], katoliku preester, [[Muusik|muusik]], laulusõnade kirjutaja (1935–2026) ♂ | [[helilooja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[teoloog]]<br/>''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]'' | [[India]] | ''[[:d:Q388666|Kumbalangi]]'' | ''[[:d:Q139589463|Manjummel]]'' | |- | [[:d:Q138877519|Q138877519]] | ''[[:d:Q138877519|Dee Freeman]]'' | 1959-06-06 | 2026-04-02 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] teatrinäitleja, filminäitleja, telesarjanäitleja, [[Stsenarist|stsenarist]], [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], [[Diskor|diskor]], [[Reisisaatja|Stjuardess]], [[Seersant]] (fl. 1995–2026) (1959–2026) ♀ | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[stsenarist]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>[[diskor]]<br/>[[Reisisaatja|Stjuardess]]<br/>[[Seersant]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Louisiana]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | |- | [[:d:Q138882532|Q138882532]] | ''[[:d:Q138882532|José Araya Cornejo]]'' | 1963-04-02 | 2026-04-02 | [[Tšiili|Tšiili]] inimõiguste aktivist, keskkonnakaitsja, [[Õpetaja|õpetaja]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], secretary general (1963–2026) ♂; member of Acción por los cisnes | ''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]''<br/>''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]''<br/>[[õpetaja]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Tšiili]] | ''[[:d:Q36214|Puerto Montt]]'' | [[Valdivia]] | |- | [[:d:Q138929602|Q138929602]] | ''[[:d:Q138929602|Sylvia Frame]]'' | 1934-02-21 | 2026-04-02 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] military nurse, matron, hospital administrator (1934–2026) ♀; Member of the New Zealand Order of Merit, New Zealand Operational Service Medal, Vietnam Medal | ''[[:d:Q3798487|military nurse]]''<br/>''[[:d:Q1396008|matron]]''<br/>''[[:d:Q3029404|Q3029404]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q65089258|Ahuriri]]'' | |- | [[:d:Q139032934|Q139032934]] | ''[[:d:Q139032934|Filip Cybulski]]'' | 1995-02-27 | 2026-04-02 | [[Poola|poolakad]] teivashüppaja (1995–2026) ♂ | ''[[:d:Q13464497|teivashüppaja]]'' | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q139591325|Q139591325]] | ''[[:d:Q139591325|Umit Bayramov]]'' | 2005 | 2026-04-02 | [[Gruusia|Gruusia]] person (2005–2026) ♂ | | [[Gruusia]] | ''[[:d:Q2410306|Marneuli Municipality]]'' | ''[[:d:Q2410306|Marneuli Municipality]]'' | |- | [[:d:Q15431683|Q15431683]] | ''[[:d:Q15431683|Kurt Heißig]]'' | 1941-12-17 | 2026-04-02 | [[Saksamaa|sakslased]] paleontoloog, [[Geoloog|geoloog]] (1941–2026) ♂; member of Deutsche Gildenschaft | ''[[:d:Q1662561|paleontoloog]]''<br/>[[geoloog]] | [[Saksamaa]] | [[München]] | | |- | [[:d:Q15452741|Q15452741]] | ''[[:d:Q15452741|James Gadson]]'' | 1939-06-17 | 2026-04-02 | Ameerika Ühendriikide muusik | [[trummar]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Kansas City]] | | |- | [[:d:Q1608757|Q1608757]] | ''[[:d:Q1608757|Herbert Mai]]'' | 1947-09-05 | 2026-04-02 | [[Saksamaa|sakslased]] ametiühingutegelane (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]'' | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q651451|Dalheim-Rödgen]]'' | | |- | [[:d:Q16305061|Q16305061]] | ''[[:d:Q16305061|Phra Phromwachirasuthi]]'' | 1937-03-13 | 2026-04-02 | [[Tai|Tai]] [[Bhikkhu]] (1937–2026) ♂ | [[Bhikkhu]] | [[Tai]] | ''[[:d:Q19794204|Thung Khwang]]'' | ''[[:d:Q1588587|King Chulalongkorn Memorial Hospital]]'' | |- | [[:d:Q16684404|Q16684404]] | ''[[:d:Q16684404|Robert Pal]]'' | 1938-04-15 | 2026-04-02 | Venemaa kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q1075949|Nizhniye Usly]]'' | [[Ufa]] | |- | [[:d:Q1687782|Q1687782]] | ''[[:d:Q1687782|Jerrold Howard Zar]]'' | 1941-06-28 | 2026-04-02 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Bioloog|bioloog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1941–2026) ♂; Fellow of the American Association for the Advancement of Science | [[bioloog]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Chicago]] | | |- | [[:d:Q1716946|Q1716946]] | ''[[:d:Q1716946|Jürg von Ins]]'' | 1953-11-24 | 2026-04-02 | [[Šveits|Šveits]] [[Kirjanik|kirjanik]], etnoloog, [[Luuletaja|luuletaja]] (1953–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q1371378|etnoloog]]''<br/>[[luuletaja]] | [[Šveits]] | [[Zürich]] | | |- | [[:d:Q1894361|Q1894361]] | ''[[:d:Q1894361|Marcus Schwarze]]'' | 1969-12-17 | 2026-04-02 | Saksamaa ajakirjanik | [[kirjanik]] | [[Saksamaa]] | [[Hannover]] | | |- | [[:d:Q19594843|Q19594843]] | ''[[:d:Q19594843|George Plafker]]'' | 1929-03-06 | 2026-04-02 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] seismoloog, [[Geoloog|geoloog]], teadlane (1929–2026) ♂; Penrose Medal, Harry Fielding Reid Medal | ''[[:d:Q12051314|seismoloog]]''<br/>[[geoloog]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1184093|Upland]]'' | [[California]] | |- | [[:d:Q1989663|Q1989663]] | ''[[:d:Q1989663|Mykola Pinchuk]]'' | 1946-07-25 | 2026-04-02 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Tihhoretsk]] | | |- | [[:d:Q20624017|Q20624017]] | ''[[:d:Q20624017|Mels Bekboev]]'' | 1952-11-20 | 2026-04-02 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1952–2026) ♂; [[Punatähe orden]], Order "For Service to the Homeland in the Armed Forces of the USSR", 3rd class, «Манас» ордени | [[sõjaväelane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q3312137|Baytik]]'' | | |- | [[:d:Q22688122|Q22688122]] | ''[[:d:Q22688122|Reda bin Mohammed Saeed Obeid]]'' | 1936 | 2026-04-02 | [[Saudi Araabia|Saudi Araabia]] [[Professor|professor]], õpetlane, [[Poliitik|poliitik]], Member of the Consultative Assembly of Saudi Arabia, President of King Abdulaziz University (1936–2026) ♂ | [[professor]]<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''<br/>[[poliitik]] | [[Saudi Araabia]] | [[Mediina]] | [[Mediina]] | ''[[:d:Q154204|Al-Baqi']]'' |- | [[:d:Q22952531|Q22952531]] | ''[[:d:Q22952531|Sadananda Tripathy]]'' | 1956 | 2026-04-02 | [[India|India]] [[Kirjanik|kirjanik]], lühijuttude kirjutaja (1956–2026) ♂; Odisha Sahitya Akademi Award, Jhankar Award | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15949613|lühijuttude kirjutaja]]'' | [[India]] | ''[[:d:Q776213|Ganjam district]]'' | | |- | [[:d:Q2310926|Q2310926]] | ''[[:d:Q2310926|Jean-Claude Lozac'hmeur]]'' | 1940-04 | 2026-04-02 | Prantsusmaa ajaloolane | ''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q3332711|medievalist]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Toulon]] | [[Saint-Malo]] | |- | [[:d:Q2890998|Q2890998]] | ''[[:d:Q2890998|Francisco Javier López Marcano]]'' | 1955-01-26 | 2026-04-02 | Hispaania poliitik | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q494693|Torrelavega]]'' | | |- | [[:d:Q3261257|Q3261257]] | ''[[:d:Q3261257|Louis Besson]]'' | 1937-05-06 | 2026-04-02 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q807907|Barby]]'' | ''[[:d:Q165090|Chambéry]]'' | |- | [[:d:Q3938579|Q3938579]] | ''[[:d:Q3938579|Roberto Arditti]]'' | 1965-08-28 | 2026-04-02 | Itaalia ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q73306227|television writer]]'' | [[Itaalia]] | [[Lodi (Itaalia)]] | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q43382630|Q43382630]] | ''[[:d:Q43382630|Sabiha El-Zayat]]'' | 1970 | 2026-04-02 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Türgi|türgi]] [[Poliitik|poliitik]], [[Arst|arst]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1970–2026) ♀; spouse of Ibrahim El-Zayat | [[poliitik]]<br/>[[arst]]<br/>[[kirjanik]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Türgi]] | [[Köln]] | | |- | [[:d:Q44141116|Q44141116]] | ''[[:d:Q44141116|Estelle Bee Dagum]]'' | 1935-01-08 | 2026-04-02 | Argentina majandusteadlane | [[majandusteadlane]]<br/>''[[:d:Q2732142|statistik]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Kanada]] | [[Córdoba (Argentina)|Córdoba]] | | |- | [[:d:Q47459717|Q47459717]] | ''[[:d:Q47459717|Nick Savva]]'' | 1934 | 2026-04-02 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] greyhound trainer (1934–2026) ♂ | ''[[:d:Q48996625|greyhound trainer]]'' | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q5484646|Q5484646]] | ''[[:d:Q5484646|Nicolás Biglianti]]'' | 1974-10-18 | 2026-04-02 | Uruguay jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Uruguay]] | ''[[:d:Q2000138|Progreso]]'' | [[Montevideo]] | |- | [[:d:Q55468897|Q55468897]] | ''[[:d:Q55468897|Fernando Ríos Palacio]]'' | 1938-05-02 | 2026-04-02 | [[Argentina|Argentina]] [[Laulja|laulja]] (1938–2026) ♂ | [[laulja]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q44241|San Juan]]'' | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q5966344|Q5966344]] | ''[[:d:Q5966344|Yoshihisa Kishimoto]]'' | 1961-09-17 | 2026-04-02 | [[Jaapan|Jaapan]] video game developer (1961–2026) ♂ | ''[[:d:Q58287519|video game developer]]'' | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q5982807|Q5982807]] | ''[[:d:Q5982807|Ian Rutherford]]'' | 1957-06-30 | 2026-04-02 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kriketimängija (1957–2026) ♂ | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[Dunedin]] | ''[[:d:Q1371897|Ettrick]]'' | |- | [[:d:Q6660414|Q6660414]] | ''[[:d:Q6660414|Hüsrev Hatemi]]'' | 1938-12-12 | 2026-04-02 | [[Türgi|Türgi]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Arst|arst]], õpetlane (1938–2026) ♂ | [[luuletaja]]<br/>[[arst]]<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]'' | [[Türgi]] | [[İstanbul]] | | |- | [[:d:Q6734030|Q6734030]] | ''[[:d:Q6734030|Mahinda Wijesekara]]'' | | 2026-04-02 | Sri Lanka poliitik | [[poliitik]] | [[Sri Lanka]] | ''[[:d:Q62389072|Dondra]]'' | | |- | [[:d:Q7004696|Q7004696]] | ''[[:d:Q7004696|Neville Glover]]'' | 1955-07-22 | 2026-04-02 | [[Austraalia|Austraalia]] rugby league player, [[Politseinik|politseinik]] (1955–2026) ♂; Medal of the Order of Australia, Australian Sports Medal | ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]''<br/>[[politseinik]] | [[Austraalia]] | [[Sydney]] | | |- | [[:d:Q7675500|Q7675500]] | ''[[:d:Q7675500|Tahir Jalil Habbush al-Tikriti]]'' | 1950 | 2026-04-02 | [[Iraak|Iraak]] [[Poliitik|poliitik]], luurespetsialist, Director of the Iraqi Intelligence Service (1950–2026) ♂; Mother of All Battles Medal; member of Iraqi Intelligence Service | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q5121444|luurespetsialist]]'' | [[Iraak]] | [[Tikrīt]] | [[Arbīl]] | |- | [[:d:Q7686191|Q7686191]] | ''[[:d:Q7686191|Tariq al-Sawah]]'' | 1957-11-02 | 2026-04-02 | [[Egiptus|Egiptus]]-[[Bosnia ja Hertsegoviina|bosnia ja hertsegoviina]] person (1957–2026) ♂ | | [[Egiptus]]<br/>[[Bosnia ja Hertsegoviina]] | [[Aleksandria]] | [[Bosnia ja Hertsegoviina]] | |- | [[:d:Q7848471|Q7848471]] | ''[[:d:Q7848471|Trygve Berge]]'' | 1932-04-19 | 2026-04-02 | [[Norra|norralased]] mäesuusataja (1932–2026) ♂ | ''[[:d:Q4144610|mäesuusataja]]'' | [[Norra]] | [[Vossi vald]] | | |- | [[:d:Q89787792|Q89787792]] | ''[[:d:Q89787792|Oleh Avdieiev]]'' | 1973-04-07 | 2026-04-02 | [[Ukraina|ukrainlane]] kelgutaja (1973–2026) ♂ | ''[[:d:Q13382981|kelgutaja]]'' | [[Ukraina]] | [[Lviv]] | [[Lviv]] | |- | [[:d:Q936208|Q936208]] | ''[[:d:Q936208|Víctor Cabrera]]'' | 1957-11-09 | 2026-04-02 | Tšiili jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Tšiili]] | ''[[:d:Q56108|Quillota]]'' | ''[[:d:Q56108|Quillota]]'' | |- | [[:d:Q24262|Q24262]] | ''[[:d:Q24262|Kristian Gerner]]'' | 1942-05-25 | 2026-04-02 | [[Rootsi|rootslased]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1942–2026) ♂; member of [[Soome Teadusselts]] | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q10632420|Piteå city Parish]]'' | | |- | [[:d:Q100486809|Q100486809]] | ''[[:d:Q100486809|Jack Harliwich]]'' | 1930-07-14 | 2026-04-01 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kriketimängija (1930–2026) ♂ | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[Christchurch]] | ''[[:d:Q1278898|Christchurch Hospital]]'' | |- | [[:d:Q109222474|Q109222474]] | ''[[:d:Q109222474|Márta Dezső]]'' | 1950-02-08 | 2026-04 | [[Ungari|Ungari]] constitutionalist, [[Õppejõud|õppejõud]], professor, vice dean, emeriitprofessor (1950–2026) ♀; Hungarian Golden Cross, [[Audoktor|audoktor]] | ''[[:d:Q77844028|constitutionalist]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ungari]] | ''[[:d:Q855838|Bűdzentmihály]]'' | | |- | [[:d:Q111008333|Q111008333]] | ''[[:d:Q111008333|Alain Eschalier]]'' | 1959 | 2026-04 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] farmakoloog, [[President|president]] (1959–2026) ♂; Knight of the National Order of Merit | ''[[:d:Q2114605|farmakoloog]]'' | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q112491480|Q112491480]] | ''[[:d:Q112491480|Wolf-Heinrich Hucho]]'' | 1935 | 2026-04-01 | Mehaanikainsener (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q1906857|mehaanikainsener]]'' | | [[Leipzig]] | | |- | [[:d:Q113432709|Q113432709]] | ''[[:d:Q113432709|Francisco Holgado]]'' | 1944 | 2026-04-01 | [[Hispaania|Hispaania]] pangateller (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q806805|pangateller]]'' | [[Hispaania]] | [[Jerez de la Frontera]] | [[Jerez de la Frontera]] | |- | [[:d:Q113843926|Q113843926]] | ''[[:d:Q113843926|Ulrich Blau]]'' | 1940 | 2026-04-01 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Filosoof|filosoof]] (1940–2026) ♂ | [[filosoof]] | [[Saksamaa]] | [[Oberhausen]] | | |- | [[:d:Q116928566|Q116928566]] | ''[[:d:Q116928566|Бондарчук Микола Федорович]]'' | 1941 | 2026-04 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] riigimees (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q372436|riigimees]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Chișinău]] | | |- | [[:d:Q123592988|Q123592988]] | ''[[:d:Q123592988|Daniela Bočanová]]'' | 1945-12-26 | 2026-04 | [[Illustreerija|illustraator]], tüpograaf, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1945–2026) ♀; spouse of Jan Bočan | [[Illustreerija|illustraator]]<br/>''[[:d:Q1229025|tüpograaf]]''<br/>[[maalikunstnik]] | | | | |- | [[:d:Q1275103|Q1275103]] | ''[[:d:Q1275103|Suki Lahav]]'' | 1951-07-16 | 2026-04-01 | Iisraeli muusik | [[viiuldaja]]<br/>[[laulja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]'' | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q567912|Ayelet HaShahar]]'' | [[Jeruusalemm]] | |- | [[:d:Q12784488|Q12784488]] | ''[[:d:Q12784488|Ana Jud]]'' | 1978-07-30 | 2026-04 | Sloveenia ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | [[Sloveenia]] | [[Murska Sobota]] | | |- | [[:d:Q1282490|Q1282490]] | ''[[:d:Q1282490|Ernst-August Schepmann]]'' | 1931-06-21 | 2026-04-01 | Saksamaa näitleja | [[näitleja]] | [[Saksamaa]] | [[Hattingen]] | | |- | [[:d:Q130223249|Q130223249]] | [[Kadi Haamer]] | 1976-12-13 | 2026-04-01 | [[Eesti|eestlased]] teatrilavastaja, teatriteadlane (1976–2026) ♀ | ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>''[[:d:Q10379007|teatriteadlane]]'' | [[Eesti]] | [[Tartu]] | | |- | [[:d:Q138861094|Q138861094]] | ''[[:d:Q138861094|Ángel Barros]]'' | 1935 | 2026-04-01 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Disainer|disainer]], restauraator (1935–2026) ♂ | [[maalikunstnik]]<br/>[[disainer]]<br/>''[[:d:Q2145981|restauraator]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q833032|Redondela]]'' | ''[[:d:Q833032|Redondela]]'' | |- | [[:d:Q138862398|Q138862398]] | ''[[:d:Q138862398|Fuze]]'' | 1980-01-22 | 2026-04-01 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] räppar, [[Muusik|muusik]] (1980–2026) ♂ | ''[[:d:Q2252262|räppar]]''<br/>[[muusik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Peterburi]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q139413939|Q139413939]] | ''[[:d:Q139413939|L. P. E. Parker]]'' | 1933 | 2026-04-01 | Classical scholar (1933–2026) ♀ | ''[[:d:Q2468727|classical scholar]]'' | | | | |- | [[:d:Q139489436|Q139489436]] | ''[[:d:Q139489436|Brigitte Meese]]'' | 1929 | 2026-04 | Fremdsprachenkorrespondent, [[Kultuurikorraldus|kultuurikorraldaja]] (1929–2026) ♀ | ''[[:d:Q137841849|Fremdsprachenkorrespondent]]''<br/>[[Kultuurikorraldus|kultuurikorraldaja]] | | [[Stuttgart]] | | |- | [[:d:Q139500169|Q139500169]] | ''[[:d:Q139500169|Ramazan Tetik]]'' | | 2026-04-01 | Türgi näitleja | [[näitleja]] | [[Türgi]] | | [[İstanbul]] | |- | [[:d:Q1497688|Q1497688]] | ''[[:d:Q1497688|Karl Gerhard Schmidt]]'' | 1935-07-27 | 2026-04-01 | Saksamaa kirjastaja | [[kirjastaja]]<br/>''[[:d:Q806798|pankur]]'' | [[Saksamaa]] | [[München]] | | |- | [[:d:Q15989250|Q15989250]] | ''[[:d:Q15989250|Andreas Engel]]'' | 1943-10-06 | 2026-04-01 | [[Šveits|Šveits]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Bioloog|bioloog]] (1943–2026) ♂; [[Max Plancki-Humboldti teadusauhind|Max Plancki-Humboldti uurimispreemia]], EMBO Membership | [[õppejõud]]<br/>[[bioloog]] | [[Šveits]] | [[Bern]] | [[Basel]] | |- | [[:d:Q1613746|Q1613746]] | ''[[:d:Q1613746|Gianluca Cherubini]]'' | 1974-02-28 | 2026-04-01 | Itaalia jalgpallikoondise ründaja | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Itaalia]] | [[Rooma]] | | |- | [[:d:Q16842358|Q16842358]] | ''[[:d:Q16842358|Donald V. DeRosa]]'' | 1941-03-03 | 2026-04-01 | Person, President of the University of the Pacific (1941–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q1782645|Q1782645]] | ''[[:d:Q1782645|Konstantas Ramelis]]'' | 1938-03-12 | 2026-04 | Leedu poliitik | [[poliitik]]<br/>[[kohtunik]]<br/>[[advokaat]] | [[Leedu]] | ''[[:d:Q16474808|Užupis]]'' | | |- | [[:d:Q1871320|Q1871320]] | ''[[:d:Q1871320|Lou Zocchi]]'' | 1935-02-16 | 2026-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ettevõtja|ettevõtja]], [[Kirjastaja|kirjastaja]] (1935–2026) ♂; Charles Roberts Awards Hall of Fame | [[ettevõtja]]<br/>[[kirjastaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q2064190|Q2064190]] | ''[[:d:Q2064190|Oleksandr Polovkov]]'' | 1979-10-04 | 2026-04 | Ukraina jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Ukraina]] | [[Dovžansk]] | | |- | [[:d:Q21598161|Q21598161]] | ''[[:d:Q21598161|Anthony Chivers]]'' | 1936-11-30 | 2026-04 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Sportlane|sportlane]], laskesportlane (1936–2026) ♂ | [[sportlane]]<br/>''[[:d:Q17486376|laskesportlane]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q123634|Marylebone]]'' | | |- | [[:d:Q23059930|Q23059930]] | ''[[:d:Q23059930|Michael Niedermeier]]'' | 1954-11-03 | 2026-04-01 | Saksamaa ülikooli õppejõud | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q13570226|kirjandusajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]'' | [[Saksamaa]] | [[Gotha]] | [[Berliin]] | |- | [[:d:Q24009777|Q24009777]] | ''[[:d:Q24009777|Sergey Selemenev]]'' | 1961-04-17 | 2026-04-01 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Näitleja|näitleja]] (1961–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni teeneline kunstnik]] | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Železnogorsk (Krasnojarsk)|Železnogorsk]] | [[Krasnojarsk]] | |- | [[:d:Q27579375|Q27579375]] | ''[[:d:Q27579375|Momcilo Despotovic]]'' | 1948-03-03 | 2026-04 | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]-[[Serbia|serbia]] [[Maletaja|maletaja]], kirimaletaja (1948–2026) ♂ | [[maletaja]]<br/>''[[:d:Q30176225|kirimaletaja]]'' | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Serbia]] | | | |- | [[:d:Q28498064|Q28498064]] | ''[[:d:Q28498064|Gennady Zinovyev]]'' | 1939-08-17 | 2026-04-01 | [[Teadlane|teadlane]] (1939–2026) ♂; Honoured Worker of Higher Professional Education of the Russian Federation | [[teadlane]] | | | | |- | [[:d:Q2916256|Q2916256]] | ''[[:d:Q2916256|Shlomo Breznitz]]'' | 1936-08-03 | 2026-04 | Iisraeli poliitik | [[psühholoog]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[kirjanik]] | [[Iisrael]] | [[Bratislava]] | | |- | [[:d:Q30030591|Q30030591]] | ''[[:d:Q30030591|Kiril Ampov]]'' | 1948-07-14 | 2026-04-01 | [[Helilooja|helilooja]], [[Laulja|laulja]], arranžeerija, [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]] (1948–2026) ♂ | [[helilooja]]<br/>[[laulja]]<br/>''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]''<br/>[[muusikaprodutsent]] | | [[Sofia]] | | |- | [[:d:Q3037945|Q3037945]] | ''[[:d:Q3037945|Doug Martin]]'' | 1957-05-22 | 2026-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1957–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q323432|Fairfield]]'' | | |- | [[:d:Q3159569|Q3159569]] | ''[[:d:Q3159569|Jacques Michon]]'' | 1945 | 2026-04-01 | [[Kanada|Kanada]] esseist, [[Kirjanik|kirjanik]], kirjandusajaloolane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1945–2026) ♂; Jean Éthier Blais Prize, Alphonse Desjardins Prize | ''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q13570226|kirjandusajaloolane]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Kanada]] | | | |- | [[:d:Q3163827|Q3163827]] | ''[[:d:Q3163827|Jean-Baptiste Amestoy]]'' | 1935-08-28 | 2026-04 | Prantsusmaa ragbimängija | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q269874|Ustaritz]]'' | ''[[:d:Q1019173|Saint-Sever]]'' | |- | [[:d:Q3168155|Q3168155]] | ''[[:d:Q3168155|Jean-Michel Testu]]'' | 1937-05-07 | 2026-04-01 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q736942|Auzouer-en-Touraine]]'' | ''[[:d:Q504953|Vouvray]]'' | |- | [[:d:Q3263077|Q3263077]] | ''[[:d:Q3263077|Louis Saia]]'' | 1950-05-25 | 2026-04-01 | Kanada näitleja | [[näitleja]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]'' | [[Kanada]] | [[Kanada]] | | |- | [[:d:Q4101147|Q4101147]] | ''[[:d:Q4101147|Sergey Bystritsky]]'' | 1963-06-12 | 2026-04-01 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1976–2025) (1963–2026) ♂ | [[filmirežissöör]]<br/>[[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Moskva]] | [[Alabuševo kalmistu]] |- | [[:d:Q4216822|Q4216822]] | ''[[:d:Q4216822|Salvador Castañeda]]'' | 1946-07-31 | 2026-04-01 | Mehhiko kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[Partisan]] | [[Mehhiko]] | ''[[:d:Q20239234|Ejido San Isidro]]'' | | |- | [[:d:Q4957345|Q4957345]] | ''[[:d:Q4957345|Busk Margit Jonsson]]'' | 1929-09-10 | 2026-04 | [[Rootsi|rootslased]] [[Näitleja|näitleja]], [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (fl. 1951–) (1929–2026) ♀; spouse of Helge Skoog | [[näitleja]]<br/>[[ooperilaulja]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q1025370|Malung]]'' | ''[[:d:Q740149|Södermalm]]'' | |- | [[:d:Q511181|Q511181]] | ''[[:d:Q511181|Birgit Collin-Langen]]'' | 1956-09-04 | 2026-04-01 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[jurist]] | [[Saksamaa]] | [[Trier]] | | |- | [[:d:Q5272899|Q5272899]] | ''[[:d:Q5272899|Dick Farley]]'' | 1946-05-30 | 2026-04-01 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1066487|Danvers]]'' | | |- | [[:d:Q5541716|Q5541716]] | ''[[:d:Q5541716|George Ley]]'' | 1946-04-07 | 2026-04 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q2388026|Exminster]]'' | | |- | [[:d:Q7177440|Q7177440]] | ''[[:d:Q7177440|Peter V. Smith]]'' | 1947-09-22 | 2026-04-01 | [[Austraalia|Austraalia]] Australian rules football player (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q994135|Brunswick]]'' | | |- | [[:d:Q72620165|Q72620165]] | ''[[:d:Q72620165|Stefan Hopmann]]'' | 1954-10-14 | 2026-04-01 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1954–2026) ♂ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q7272503|Q7272503]] | ''[[:d:Q7272503|Quinton Young]]'' | 1947-09-19 | 2026-04 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q1774629|Irvine]]'' | | |- | [[:d:Q7817911|Q7817911]] | ''[[:d:Q7817911|Tom Valenti]]'' | 1959-03-23 | 2026-04-01 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] peakokk (1959–2026) ♂ | ''[[:d:Q3499072|peakokk]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | | |- | [[:d:Q819460|Q819460]] | ''[[:d:Q819460|Hans-Jürgen Kreische]]'' | 1947-07-19 | 2026-04-01 | [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]]-[[Saksamaa|sakslased]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]<br/>[[Saksamaa]] | [[Dresden]] | | |- | [[:d:Q84425244|Q84425244]] | ''[[:d:Q84425244|Dalia Nausheen]]'' | | 2026-04-01 | [[Bangladesh|Bangladesh]] [[Laulja|laulja]] (†2026) ♀ | [[laulja]] | [[Bangladesh]] | | | |- | [[:d:Q85010226|Q85010226]] | ''[[:d:Q85010226|Han Choon-Keun]]'' | 1955 | 2026-04-01 | Lõuna-Korea muusik | [[muusik]] | [[Lõuna-Korea]] | | | |- | [[:d:Q91376351|Q91376351]] | ''[[:d:Q91376351|Lee Mathias]]'' | 1951 | 2026-04-01 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] esimees, [[Õde (tervishoid)|õde]], health administrator, ärijuht (1951–2026) ♀; Officer of the New Zealand Order of Merit | ''[[:d:Q140686|esimees]]''<br/>[[Õde (tervishoid)|õde]]<br/>''[[:d:Q26701778|health administrator]]''<br/>''[[:d:Q2961975|ärijuht]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q6841819|Middlemore Hospital]]'' | |- | [[:d:Q95233973|Q95233973]] | ''[[:d:Q95233973|Tomáš Kalibera]]'' | 1978-01-14 | 2026-04-01 | Teadlane (1978–2026) ♂; member of R Core Team | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | | | | |- | [[:d:Q95316065|Q95316065]] | ''[[:d:Q95316065|Wilhelm Schepping]]'' | 1931-12-17 | 2026-04-01 | [[Muusik|muusik]], [[Dirigent|dirigent]], arranžeerija, [[Muusikateadlane|muusikateadlane]] (1931–2026) ♂ | [[muusik]]<br/>[[dirigent]]<br/>''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]''<br/>[[muusikateadlane]] | | [[Neuss]] | | |- | [[:d:Q95433174|Q95433174]] | ''[[:d:Q95433174|Anna Hulejová]]'' | 1939-12-08 | 2026-04 | Slovakkia laulja | [[laulja]] | [[Slovakkia]] | | | |} {{Wikidata loendi lõpp}} gbrzd95ovwdy36przo03shtmuy3wydu 7144546 7144530 2026-05-02T10:18:56Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7144546 wikitext text/x-wiki Loend inimestest, kes on surnud viimase kuu aja jooksul. Loendit uuendatakse kord päevas, viimati: <onlyinclude>{{#time: H:i, d F Y (\U\T\C)|{{REVISIONTIMESTAMP:Vikipeedia:Andmepäringud/Hiljuti surnud isikud}}}}</onlyinclude>. Vaata ka ''[[In memoriam 2024]]''. {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item ?dod ?stct ?slct { ?item wdt:P570 ?dod FILTER ( ?dod > "2018-01-01T00:00:00Z"^^xsd:dateTime) FILTER ( ?dod > (now()-"P32D"^^xsd:duration) && ?dod < now() ) ?item wdt:P31 wd:Q5 . OPTIONAL { ?item wikibase:statements ?stct } OPTIONAL { ?item wikibase:sitelinks ?slct } } ORDER BY DESC(?dod) ?item |columns=Item:Vikiandmetes,label:nimi,P569:sündinud,P570:surnud,description:kirjeldus,P106,P27,P19,P20,P119 |thumb=128 |autolist=fallback |freq=1 }} {| class='wikitable sortable' ! Vikiandmetes ! nimi ! sündinud ! surnud ! kirjeldus ! amet ! kodakondsus ! sünnikoht ! surmakoht ! matmiskoht |- | [[:d:Q131145263|Q131145263]] | ''[[:d:Q131145263|Agnès Darmar]]'' | 1940s | 2026-05-01 | Person (1940–2026) ♀; child of Emmanuel Ponsoye, Antoinette Ponsoye; spouse of Atilla Darmar | | | | | |- | [[:d:Q139601292|Q139601292]] | ''[[:d:Q139601292|Injigúl Saburova]]'' | 1962-07-05 | 2026-05-01 | [[Laulja|laulja]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1962–2026) ♀; Qaraqalpaqstan Respublikasına miyneti sińgen mádeniyat xızmetkeri | [[laulja]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | | ''[[:d:Q2609556|Kegeyli District]]''<br/>[[Karakalpakkia]] | | |- | [[:d:Q139603530|Q139603530]] | ''[[:d:Q139603530|Pompinchú]]'' | | 2026-05-01 | [[Peruu|Peruu]] [[Koomik|koomik]] (†2026) ♂ | [[koomik]] | [[Peruu]] | [[Arequipa]] | [[Lima (Peruu)|Lima]] | |- | [[:d:Q139603626|Q139603626]] | ''[[:d:Q139603626|Gabi Ben Modo]]'' | 1968-04-22 | 2026-05-01 | [[Hispaania|Hispaania]] käsipallur (1968–2026) ♂ | ''[[:d:Q12840545|käsipallur]]'' | [[Hispaania]] | [[Malabo]] | ''[[:d:Q904130|Ribeira]]'' | |- | [[:d:Q15087170|Q15087170]] | ''[[:d:Q15087170|Fernando Cabeza Quiles]]'' | 1953 | 2026-05-01 | [[Hispaania|Hispaania]] polygraph, [[Luuletaja|luuletaja]] (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q2330979|polygraph]]''<br/>[[luuletaja]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q12164|Ponferrada]]'' | ''[[:d:Q93483609|Vivente]]'' | |- | [[:d:Q173188|Q173188]] | ''[[:d:Q173188|Alex Zanardi]]'' | 1966-10-23 | 2026-05-01 | [[Itaalia|Itaalia]] jalgrattasportlane, racing automobile driver, telesaatejuht, Paralympic athlete, handcyclist, Vormel 1 piloot (1966–2026) ♂; gold medal for athletic prowess, Itaalia Vabariigi teeneteordeni suurristi kavaler, Itaalia Vabariigi teenetordeni kavaler, Itaalia Vabariigi teeneteordeni komandör, Sporditeenete kuldkett, silver medal for athletic prowess, bronze medal for athletic prowess, Nettuno d'oro | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''<br/>''[[:d:Q10349745|racing automobile driver]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q25439032|Paralympic athlete]]''<br/>''[[:d:Q108482633|handcyclist]]''<br/>''[[:d:Q10841764|Vormel 1 piloot]]'' | [[Itaalia]] | [[Bologna]] | | |- | [[:d:Q17401778|Q17401778]] | ''[[:d:Q17401778|Dionysis Tsamis]]'' | 1951-05-21 | 2026-05-01 | Jalgpallur (1951–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | | ''[[:d:Q396807|Agrinio]]'' | ''[[:d:Q396807|Agrinio]]'' | |- | [[:d:Q18548431|Q18548431]] | ''[[:d:Q18548431|Csaba Takács]]'' | 1955-03-30 | 2026-05-01 | [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Poliitik|poliitik]], member of the Chamber of Deputies of Romania (1955–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Rumeenia]] | [[Aiud]] | ''[[:d:Q830672|Corneni]]'' | |- | [[:d:Q20744712|Q20744712]] | ''[[:d:Q20744712|Michael Sollis]]'' | 1985-05-26 | 2026-05-01 | [[Helilooja|helilooja]] (1985–2026) ♂ | [[helilooja]] | | | | |- | [[:d:Q2464353|Q2464353]] | ''[[:d:Q2464353|Tülay Özer]]'' | 1946-12-10 | 2026-05-01 | Türgi laulja | [[muusik]]<br/>[[laulja]] | [[Türgi]] | ''[[:d:Q1000823|Kemaliye]]'' | [[İstanbul]] | ''[[:d:Q29635|Zincirlikuyu Cemetery]]'' |- | [[:d:Q2626275|Q2626275]] | ''[[:d:Q2626275|Georg Wadenius]]'' | 1945-05-04 | 2026-05-01 | Rootsi muusik | [[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[muusikaprodutsent]]<br/>[[kitarrist]]<br/>''[[:d:Q6168364|džäss-kitarrist]]''<br/>[[basskitarrist]]<br/>''[[:d:Q55960555|salvestusmuusik]]'' | [[Rootsi]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1754|Stockholm]]'' | | |- | [[:d:Q6308924|Q6308924]] | ''[[:d:Q6308924|Juliet Winters Carpenter]]'' | 1948-12-31 | 2026-05-01 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] keeleteadlane, [[Tõlkija|tõlkija]] (1948–2026) ♀ | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[tõlkija]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Ann Arbor]] | | |- | [[:d:Q74812759|Q74812759]] | ''[[:d:Q74812759|Gust Stefanetti]]'' | | 2026-05-01 | Luksemburgi poliitik | [[poliitik]] | [[Luksemburg]] | | | |- | [[:d:Q7610160|Q7610160]] | ''[[:d:Q7610160|Stephen Owen]]'' | 1946-10-30 | 2026-05-01 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] keeleteadlane, sinoloog (1946–2026) ♂; Guggenheim Fellowship; spouse of Xiaofei Tian | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>''[[:d:Q15255771|sinoloog]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Saint Louis]] | [[Cambridge (Massachusetts)|Cambridge]] | |- | [[:d:Q794942|Q794942]] | ''[[:d:Q794942|Péter Bikár]]'' | 1945-11-05 | 2026-05-01 | [[Ungari|Ungari]] jäähokimängija, [[Hambaarst|hambaarst]] (1945–2026) ♂; child of Dénes Birkás | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''<br/>[[hambaarst]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q12497032|Q12497032]] | ''[[:d:Q12497032|Maria Menado]]'' | 1932-02-02 | 2026-04-30 | [[Malaisia|Malaisia]] [[Näitleja|näitleja]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]] (1932–2026) ♀; Knight Companion of Order of the Crown of Pahang, Grand Knight of the Order of Sultan Ahmad Shah of Pahang; spouse of Abu Bakar I of Pahang | [[näitleja]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[Malaisia]] | ''[[:d:Q26111570|Tonsea]]'' | | |- | [[:d:Q139603273|Q139603273]] | ''[[:d:Q139603273|Barry O'Neill]]'' | 1949 | 2026-04-30 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Raamatupidaja]], rahukohtunik (1949–2026) ♂; Queen's Service Medal | [[Raamatupidaja]]<br/>''[[:d:Q329455|rahukohtunik]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q584478|Waimate]]'' | |- | [[:d:Q1401256|Q1401256]] | ''[[:d:Q1401256|László Valkó]]'' | 1946-05-15 | 2026-04-30 | Ungari maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[fotograaf]] | [[Ungari]] | [[Kaposvár]] | | |- | [[:d:Q14517523|Q14517523]] | ''[[:d:Q14517523|Walter Michiels]]'' | 1963-07-06 | 2026-04-30 | Belgia näitleja | [[näitleja]] | [[Belgia]] | [[Turnhout]] | [[Turnhout]] | |- | [[:d:Q164775|Q164775]] | [[Georg Baselitz]] | 1938-01-23 | 2026-04-30 | Saksamaa kunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[skulptor]]<br/>[[Graafik (kunstnik)|graafik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>[[Lavastuskunstnik|stsenograaf]]<br/>[[kunstnik]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Austria]] | [[Kamenz]] | | |- | [[:d:Q16692544|Q16692544]] | ''[[:d:Q16692544|Յուրի Ռոմանով]]'' | 1945-12-13 | 2026-04-30 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Diplomaat|diplomaat]] (1945–2026) ♂ | [[diplomaat]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Orša]] | | |- | [[:d:Q19600462|Q19600462]] | ''[[:d:Q19600462|Seymour Bernstein]]'' | 1927-04-24 | 2026-04-30 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Pianist|pianist]], [[Helilooja|helilooja]], [[Õpetaja|õpetaja]] (fl. 1942–) (1927–2026) ♂; [[Audoktor|audoktor]], Steinway artist | [[pianist]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[õpetaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Newark]] | | |- | [[:d:Q19758710|Q19758710]] | ''[[:d:Q19758710|Shlomo Kirt]]'' | 1954-01-28 | 2026-04-30 | Iisraeli jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q207350|Rehovot]]'' | | |- | [[:d:Q262134|Q262134]] | ''[[:d:Q262134|René Henry Gracida]]'' | 1923-06-09 | 2026-04-30 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] katoliku preester, katoliku diakon, Catholic bishop, Roman Catholic Bishop of Corpus Christi, diocesan bishop, titular bishop, auxiliary bishop (1923–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q25393460|katoliku diakon]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New Orleans]] | | |- | [[:d:Q308271|Q308271]] | ''[[:d:Q308271|Abdollah Movahed]]'' | 1940-03-10 | 2026-04-30 | Iraani maadleja | ''[[:d:Q12369333|maadleja]]'' | [[Iraan]] | ''[[:d:Q643187|Babolsar]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | |- | [[:d:Q3275650|Q3275650]] | ''[[:d:Q3275650|Madeleine Gagnon]]'' | 1938-07-27 | 2026-04-30 | [[Kanada|Kanada]] kirjanduskriitik, romaanikirjanik, esseist, [[Luuletaja|luuletaja]], lühijuttude kirjutaja, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Õppejõud|õppejõud]], teacher of literature (1938–2026) ♀; officier de l'Ordre national du Québec, Governor General's Award for French-language poetry, Prix Athanase-David, Member of the Order of Canada | ''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q15949613|lühijuttude kirjutaja]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q81708330|teacher of literature]]'' | [[Kanada]] | [[Amqui]] | | |- | [[:d:Q4494472|Q4494472]] | ''[[:d:Q4494472|Dzjonson Talovitsj Hagazjeev]]'' | 1940-01-27 | 2026-04-30 | [[Venemaa|venelased]] äriinimene (1940–2026) ♂; [[Lenini orden]], [[Sotsialistliku töö kangelane]], "Teenete eest Isamaa ees" III järgu orden, [[Tööpunalipu orden]] | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Venemaa]] | ''[[:d:Q4313469|Nartan]]'' | | |- | [[:d:Q55106065|Q55106065]] | ''[[:d:Q55106065|Денисова, Александра Ивановна]]'' | 1934-01-14 | 2026-04-30 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1934–2026) ♀; [[Rahvaste Sõpruse orden]], [[Tööpunalipu orden]], [[Lenini orden]], [[Sotsialistliku töö kangelane]] | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q4163038|Dmitrovskoïe (établissement rural de Pirogovo)]]'' | [[Tver]] | |- | [[:d:Q106849913|Q106849913]] | ''[[:d:Q106849913|David Bell]]'' | 1950-09-20 | 2026-04-29 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Õpetaja|õpetaja]], [[Autor|autor]], professor, emeriitprofessor, [[Kaasprofessor|kaasprofessor]] (1950–2026) ♂ | [[õpetaja]]<br/>[[autor]] | [[Uus-Meremaa]] | | [[Dunedin]] | |- | [[:d:Q107119372|Q107119372]] | ''[[:d:Q107119372|Carla Van Zon]]'' | 1952-01-20 | 2026-04-29 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kunstiline juht (1952–2026) ♀; Officer of the New Zealand Order of Merit, NEXT Woman of the Year: Arts & Culture, honorary doctor of the University of Otago | ''[[:d:Q1797162|kunstiline juht]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q7690778|Te Atatū Peninsula]]'' | | |- | [[:d:Q109492889|Q109492889]] | ''[[:d:Q109492889|Кошкин, Олег Александрович]]'' | 1937-04-20 | 2026-04-29 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1937–2026) ♂; [[Austuse orden]], [[Austuse märk]], [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]], Medal "In Commemoration of the 850th Anniversary of Moscow", Merited worker of culture of the Russian Federation, Venemaa Föderatsiooni teeneline arhitekt, Russian Federation Presidential Certificate of Honour | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q111017795|Q111017795]] | ''[[:d:Q111017795|Nikolay Obyedkov]]'' | 1958-07-13 | 2026-04-29 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Kasahstan|kasahstan]]-[[Venemaa|venelased]] jalgpallur, [[Jalgpallikohtunik|jalgpallikohtunik]] (1958–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallikohtunik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Kasahstan]]<br/>[[Venemaa]] | [[Almatõ]] | | |- | [[:d:Q112379533|Q112379533]] | ''[[:d:Q112379533|Gian Franco Gensini]]'' | 1945-05 | 2026-04-29 | Kardioloog (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q3264451|kardioloog]]'' | | [[Firenze]] | | |- | [[:d:Q114774922|Q114774922]] | ''[[:d:Q114774922|Anna Erőss]]'' | 1930-06-27 | 2026-04-29 | [[Ungari|Ungari]] [[Diktor|diktor]], raadiosaatejuht (1930–2026) ♀; Order of Labour, Kazinczy Award | [[diktor]]<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q12042975|Q12042975]] | ''[[:d:Q12042975|Oskar Petr]]'' | 1952-05-16 | 2026-04-29 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Laulja|laulja]], [[Fotograaf|fotograaf]], [[Arhitekt|arhitekt]], publitsist, [[Muusik|muusik]] (1952–2026) ♂; member of Jazz Q, Marsyas | [[laulja]]<br/>[[fotograaf]]<br/>[[arhitekt]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[muusik]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q12356923|Q12356923]] | ''[[:d:Q12356923|Zoltán Czegő]]'' | 1938-06-18 | 2026-04-29 | [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]] (1938–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | [[Rumeenia]] | [[Bukarest]] | | |- | [[:d:Q12969233|Q12969233]] | ''[[:d:Q12969233|Park Dong-bin]]'' | 1970-10-15 | 2026-04-29 | Lõuna-Korea näitleja | [[näitleja]] | [[Lõuna-Korea]] | [[Lõuna-Korea]] | ''[[:d:Q42154|Pyeongtaek]]'' | |- | [[:d:Q139588589|Q139588589]] | ''[[:d:Q139588589|Mitxel Longaron]]'' | 1959 | 2026-04-29 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Trummar|trummar]] (1959–2026) ♂ | [[trummar]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q497801|Tolosa]]'' | | |- | [[:d:Q139589854|Q139589854]] | ''[[:d:Q139589854|Ali Saad]]'' | | 2026-04-29 | Egiptuse muusik | [[helilooja]]<br/>[[muusik]] | [[Egiptus]] | | | |- | [[:d:Q139590785|Q139590785]] | ''[[:d:Q139590785|Eddy Pratomo]]'' | 1953-10-05 | 2026-04-29 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Diplomaat|diplomaat]], [[Jurist|jurist]], riigimees (1953–2026) ♂ | [[diplomaat]]<br/>[[jurist]]<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]'' | [[Indoneesia]] | [[Semarang]] | [[Tangerang]] | |- | [[:d:Q139603333|Q139603333]] | ''[[:d:Q139603333|Jean Swan]]'' | | 2026-04-29 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] community leader (†2026) ♀; Queen's Service Medal | ''[[:d:Q1500610|Q1500610]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q1026489|Te Aroha]]'' | |- | [[:d:Q16901280|Q16901280]] | ''[[:d:Q16901280|Stephen Adamini]]'' | 1945-03-10 | 2026-04-29 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q2149722|Q2149722]] | ''[[:d:Q2149722|Richard Harries, Baron Harries of Pentregarth]]'' | 1936-06-02 | 2026-04-29 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Poliitik|poliitik]], anglikaani preester, Bishop of Oxford, member of the House of Lords (1936–2026) ♂; Fellow of the Academy of Medical Sciences, Fellow of the Royal Society of Literature, President's Medal, prix Giles, Fellow of the Learned Society of Wales, [[Audoktor|audoktor]]; member of Royal Society of Literature, Learned Society of Wales | [[kirjanik]]<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q3409375|anglikaani preester]]'' | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q2262879|Q2262879]] | ''[[:d:Q2262879|Sebastian Kuboth]]'' | 1984-06-05 | 2026-04-29 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Autor|autor]] (1984–2026) ♂ | [[autor]] | [[Saksamaa]] | [[Schweinfurt]] | | |- | [[:d:Q24352829|Q24352829]] | ''[[:d:Q24352829|Vladimir Voevodin]]'' | 1962-05-25 | 2026-04-29 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Matemaatik|matemaatik]], informaatik, [[Õppejõud|õppejõud]] (1962–2026) ♂; Shuvalov Prize, Prize of the Government of the Russian Federation in the field of education, Honoured Worker of Higher Professional Education of the Russian Federation, Mikhail Lomonosov Award, [[Sõpruse orden]], ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk; child of Valentin Voevodin | [[matemaatik]]<br/>''[[:d:Q82594|informaatik]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q26844757|Q26844757]] | ''[[:d:Q26844757|Ghenadie Dudoglo]]'' | 1986-06-27 | 2026-04-29 | [[Moldova|Moldova]] [[Sportlane|sportlane]] (1986–2026) ♂ | [[sportlane]] | [[Moldova]] | | | |- | [[:d:Q28059279|Q28059279]] | ''[[:d:Q28059279|Donald MacRae]]'' | 1941-08-26 | 2026-04-29 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Laulja|laulja]] (1941–2026) ♂ | [[laulja]] | [[Suurbritannia]] | [[Stornoway]] | | |- | [[:d:Q311003|Q311003]] | [[Craig Venter]] | 1946-10-14 | 2026-04-29 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Biokeemik|biokeemik]], [[Geneetik|geneetik]], [[Ettevõtja|ettevõtja]], teadlane (1946–2026) ♂; Canada Gairdner International Award, Princess of Asturias Award for Technical and Scientific Research, King Faisal International Prize in Science, Paul Ehrlich and Ludwig Darmstaedter Prize, Kistler Prize, [[National Medal of Science]], Dickson Prize in Medicine, Leeuwenhoek Medal, Nierenberg Prize, [[Dan Davidi auhind]], Biotechnology Heritage Award, Debrecen Award for Molecular Medicine, Gabbay Award, Golden Eurydice Award, honorary doctor of the University of Hong Kong, J. Allyn Taylor International Prize in Medicine, honorary doctor of Royal Institute of Technology, NAS Award for the Industrial Application of Science, Financial Times Person of the Year, Clarivate Citation Laureates, Newcomb Cleveland Prize; member of [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia]], [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]]; spouse of Barbara Rae-Venter, Claire M. Fraser | [[biokeemik]]<br/>[[geneetik]]<br/>[[ettevõtja]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Salt Lake City]] | [[San Diego]] | |- | [[:d:Q47470515|Q47470515]] | ''[[:d:Q47470515|Savino Rebek]]'' | 1940-11-13 | 2026-04-29 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Sõudja|sõudja]] (1940–2026) ♂ | [[sõudja]] | [[Itaalia]] | [[Trieste]] | | |- | [[:d:Q5585841|Q5585841]] | ''[[:d:Q5585841|Gordon Snell]]'' | 1932-10-01 | 2026-04-29 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Stsenarist|stsenarist]] (1932–2026) ♂; spouse of Maeve Binchy | [[kirjanik]]<br/>[[stsenarist]] | [[Suurbritannia]] | [[Singapur]] | | |- | [[:d:Q6819671|Q6819671]] | ''[[:d:Q6819671|Merle Bettenhausen]]'' | 1943-06-09 | 2026-04-29 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Insener|insener]] (1943–2026) ♂ | [[insener]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1761214|Tinley Park]]'' | | |- | [[:d:Q70083025|Q70083025]] | ''[[:d:Q70083025|Ṭālib al-Ḥaydarī]]'' | 1927 | 2026-04-29 | Iraagi luuletaja | [[luuletaja]] | [[Iraagi Kuningriik]]<br/>[[Iraagi Vabariik (1958–1968)]]<br/>[[Baathistlik Iraak]]<br/>[[Iraak]] | ''[[:d:Q311315|Kadhimiya]]'' | [[An-Najaf]] | |- | [[:d:Q711892|Q711892]] | ''[[:d:Q711892|David Allan Coe]]'' | 1939-09-06 | 2026-04-29 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] laulja-laulukirjutaja, [[Muusik|muusik]], [[Laulja|laulja]], [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1967–2026) (1939–2026) ♂; member of Outlaws Motorcycle Club | ''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[muusik]]<br/>[[laulja]]<br/>[[näitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Akron]] | | |- | [[:d:Q7353640|Q7353640]] | ''[[:d:Q7353640|Robyn Woodhouse]]'' | 1943-07-26 | 2026-04-29 | [[Austraalia|Austraalia]] kõrgushüppaja (1943–2026) ♀ | ''[[:d:Q13382122|kõrgushüppaja]]'' | [[Austraalia]] | [[Uus-Lõuna-Wales]] | ''[[:d:Q187861|Wollongong]]'' | |- | [[:d:Q7530347|Q7530347]] | ''[[:d:Q7530347|Sirisumana Godage]]'' | 1936-05 | 2026-04-29 | [[Sri Lanka|Sri Lanka]] äriinimene (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Sri Lanka]] | ''[[:d:Q13360574|Matara]]'' | | |- | [[:d:Q8046978|Q8046978]] | ''[[:d:Q8046978|Yair Garbuz]]'' | 1945-09-29 | 2026-04-29 | Iisraeli kunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q152413|Givatayim]]'' | [[Ramat-Gan]] | |- | [[:d:Q9311054|Q9311054]] | ''[[:d:Q9311054|Robert Rauziński]]'' | 1932-11-18<br/>1933 | 2026-04-29 | Poola majandusteadlane | [[majandusteadlane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Poola]] | [[Varssavi]] | | |- | [[:d:Q10310495|Q10310495]] | ''[[:d:Q10310495|José Santa Bárbara]]'' | 1936-10-28 | 2026-04-28 | [[Portugal|Portugal]] [[Disainer|disainer]] (1936–2026) ♂ | [[disainer]] | [[Portugal]] | [[Lissabon]] | | |- | [[:d:Q109488757|Q109488757]] | ''[[:d:Q109488757|Yevgeni Semichev]]'' | 1952-11-05 | 2026-04-28 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1952–2026) ♂ | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Novokuibõševsk]] | [[Novokuibõševsk]] | |- | [[:d:Q11372147|Q11372147]] | ''[[:d:Q11372147|Junko Igarashi(20 september 1952 - 28 April 2026)]]'' | 1952-09-20 | 2026-04-28 | Jaapani näitleja | [[näitleja]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q1154583|Urawa-ku]]'' | | |- | [[:d:Q114959228|Q114959228]] | ''[[:d:Q114959228|Ján Kerekréti]]'' | 1943-10-25 | 2026-04-28 | [[Slovakkia|Slovakkia]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the National Council of the Slovak Republic (1943–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Slovakkia]] | | | |- | [[:d:Q12299740|Q12299740]] | ''[[:d:Q12299740|Yanko Dinkov]]'' | 1937-03-16 | 2026-04-28 | [[Bulgaaria|Bulgaaria]] [[Treener|treener]], jalgpallur (1937–2026) ♂; titre honorifique « pour le mérite » | [[treener]]<br/>''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Bulgaaria]] | ''[[:d:Q405279|Q405279]]'' | | |- | [[:d:Q123176883|Q123176883]] | ''[[:d:Q123176883|Ittai Gradel]]'' | 1965-01-29 | 2026-04-28 | Antiquarian seller, engraved gem researcher, [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1965–2026) ♂ | ''[[:d:Q187865|antiquarian seller]]''<br/>''[[:d:Q22917056|engraved gem researcher]]''<br/>[[ajaloolane]] | | [[Haifa]] | [[Taani]] | |- | [[:d:Q16195028|Q16195028]] | ''[[:d:Q16195028|Damien Christensen]]'' | 1963-10-16 | 2026-04-28 | Australian rules football player, Politseinikud (1963–2026) ♂ | ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]''<br/>''[[:d:Q361593|Politseinikud]]'' | | | | |- | [[:d:Q16376518|Q16376518]] | ''[[:d:Q16376518|Yusif Şükürlü]]'' | 1948-10-27 | 2026-04-28 | Aserbaidžaani kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q14906342|biofüüsik]]'' | [[Aserbaidžaan]] | ''[[:d:Q4875331|Baş Şabalıd]]'' | ''[[:d:Q30280210|Istanbul Memorial Hospital]]'' | |- | [[:d:Q2069202|Q2069202]] | ''[[:d:Q2069202|José Manuel Monsalve]]'' | 1945-01-01 | 2026-04-28 | [[Hispaania|Hispaania]]-[[Brasiilia|brasiilia]] korvpallitreener, korvpallur (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]''<br/>''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Hispaania]]<br/>[[Brasiilia]] | ''[[:d:Q693913|Q693913]]'' | | |- | [[:d:Q24876721|Q24876721]] | ''[[:d:Q24876721|Petra Ruhrmann]]'' | 1950-08-02 | 2026-04-28 | [[Saksamaa|sakslased]] iluuisutaja, iluuisutreener (1950–2026) ♀ | ''[[:d:Q13219587|iluuisutaja]]''<br/>''[[:d:Q57199189|iluuisutreener]]'' | [[Saksamaa]] | [[Düsseldorf]] | | |- | [[:d:Q2849324|Q2849324]] | ''[[:d:Q2849324|Ange Édouard Poungui]]'' | 1942-01-04 | 2026-04-28 | [[Kongo Vabariik|Kongo Vabariik]]-[[Prantsusmaa|prantsusmaa]] [[Poliitik|poliitik]], Vice President of the Republic of the Congo, Prime Minister of the Republic of the Congo, Member of the Senate of the Republic of the Congo, Minister of Finance (1942–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Kongo Vabariik]]<br/>[[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q3326889|Mouyondzi]]''<br/>''[[:d:Q827015|Bouenza Department]]'' | ''[[:d:Q46135|Créteil]]'' | |- | [[:d:Q28745258|Q28745258]] | ''[[:d:Q28745258|Robert Lyapidevsky]]'' | 1937-02-04 | 2026-04-28 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]] (1937–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni teeneline kunstnik]], [[Venemaa Föderatsiooni rahvakunstnik]] | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q4528440|Q4528440]] | ''[[:d:Q4528440|Ivan Scheblykin]]'' | 1928-01-19 | 2026-04-28 | [[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1928–2026) ♂; Honoured Worker of Higher Professional Education of the Russian Federation, [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]]; member of [[NSV Liidu Kirjanike Liit]] | [[teadlane]] | [[Venemaa]] | ''[[:d:Q4477077|Urlapovo]]'' | | |- | [[:d:Q4909203|Q4909203]] | ''[[:d:Q4909203|Bill Grayden]]'' | 1920-08-05 | 2026-04-28 | Austraalia poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q327029|mehhaanik]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q4903676|Bickley]]'' | | |- | [[:d:Q5375268|Q5375268]] | ''[[:d:Q5375268|Enayatollah Atashi]]'' | 1946-07-23 | 2026-04-28 | [[Iraan|Iraan]] korvpallur (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Iraan]] | | | |- | [[:d:Q5994609|Q5994609]] | ''[[:d:Q5994609|Helge Mortensen]]'' | 1941-05-09 | 2026-04-28 | Taani poliitik | [[poliitik]] | [[Taani Kuningriik]] | ''[[:d:Q2431865|Fraugde]]'' | [[Esbjerg]] | |- | [[:d:Q7358970|Q7358970]] | ''[[:d:Q7358970|Roger Sweet]]'' | 1935 | 2026-04-28 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Disainer|disainer]] (1935–2026) ♂; notable work Masters of the Universe | [[disainer]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | |- | [[:d:Q7515718|Q7515718]] | ''[[:d:Q7515718|Silvano Raia]]'' | 1930-09-01 | 2026-04-28 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Kirurg|kirurg]], [[Teadlane|teadlane]] (1930–2026) ♂ | [[kirurg]]<br/>[[teadlane]] | [[Brasiilia]] | [[São Paulo]] | [[São Paulo]] | |- | [[:d:Q7916844|Q7916844]] | ''[[:d:Q7916844|Vasko Boev]]'' | 1988-07-24 | 2026-04-28 | Bulgaaria jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Bulgaaria]] | [[Varna]] | | |- | [[:d:Q10307827|Q10307827]] | ''[[:d:Q10307827|John E. Franz]]'' | 1929-12-21 | 2026-04-27 | Ameerika Ühendriikide keemik | [[keemik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Springfield]] | | |- | [[:d:Q111165393|Q111165393]] | ''[[:d:Q111165393|Elpida Mazaraki]]'' | 1937 | 2026-04-27 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1972–2008) (1937–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Kreeka]] | | | ''[[:d:Q112170637|Glyfada cemetery]]'' |- | [[:d:Q11974239|Q11974239]] | ''[[:d:Q11974239|Harald Reitan]]'' | 1950-01-19 | 2026-04-27 | [[Norra|norralased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], telesaatejuht, raadiosaatejuht, [[Reporter|reporter]], teleprodutsent, kergejõustiklane, [[Õpetaja|õpetaja]] (1950–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>[[reporter]]<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''<br/>[[õpetaja]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q1771217|Ålen]]'' | | |- | [[:d:Q12146502|Q12146502]] | ''[[:d:Q12146502|Olha Ravytska]]'' | 1960-05-30 | 2026-04-27 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1978–2026) (1960–2026) ♀; Ukraina rahvakunstnik, Order of Princess Olga, 3rd class, Ukraina teeneline kunstnik | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Sumõ]] | [[Harkiv]] | ''[[:d:Q1984723|23 Serpnia]]'' |- | [[:d:Q12616333|Q12616333]] | ''[[:d:Q12616333|Jerry. K]]'' | 1984-01-26 | 2026-04-27 | [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] räppar (1984–2026) ♂; member of Loquence | ''[[:d:Q2252262|räppar]]'' | [[Lõuna-Korea]] | [[Soul]] | | |- | [[:d:Q139587525|Q139587525]] | ''[[:d:Q139587525|Árpád Domján]]'' | 1934-02-04 | 2026-04-27 | Ungari ujuja | ''[[:d:Q10843402|Q10843402]]''<br/>''[[:d:Q17524364|veepallur]]''<br/>[[arhitekt]] | [[Ungari]] | | | |- | [[:d:Q139589504|Q139589504]] | ''[[:d:Q139589504|Humphrey Schurman]]'' | 1953-09-19 | 2026-04-27 | [[Suriname|Suriname]] [[Jurist|jurist]], [[Ettevõtja|ettevõtja]], chief officer (1953–2026) ♂ | [[jurist]]<br/>[[ettevõtja]]<br/>''[[:d:Q1072363|chief officer]]'' | [[Suriname]] | | | |- | [[:d:Q16184091|Q16184091]] | ''[[:d:Q16184091|Iyut Fitra]]'' | 1968-02-16 | 2026-04-27 | Indoneesia kirjanik | [[kirjanik]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q12473685|Padangtongah Balainanduo]]'' | | |- | [[:d:Q16272832|Q16272832]] | ''[[:d:Q16272832|Stanislav Akhmedov]]'' | 1952-04-01 | 2026-04-27 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Diplomaat|diplomaat]] (1952–2026) ♂; [[Sõpruse orden]], National Order of Madagascar, Decorations For Impeccable Service | [[diplomaat]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | |- | [[:d:Q18548475|Q18548475]] | ''[[:d:Q18548475|Dan Claudiu Tănăsescu]]'' | 1938-04-26<br/>1938 | 2026-04-27 | Rumeenia poliitik | [[poliitik]]<br/>[[arst]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | [[Rumeenia]] | [[Ilfovi maakond]] | | |- | [[:d:Q18641399|Q18641399]] | ''[[:d:Q18641399|Leigh Crawford]]'' | 1946-04-19 | 2026-04-27 | Australian rules football player (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]'' | | | | |- | [[:d:Q21640735|Q21640735]] | ''[[:d:Q21640735|Nikolay Krotov]]'' | 1955-03-07 | 2026-04-27 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Kirjanik|kirjanik]], publitsist, [[Avaliku elu tegelane|avaliku elu tegelane]], [[Biograaf|biograaf]], chemical technologist (1955–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[avaliku elu tegelane]]<br/>[[biograaf]]<br/>''[[:d:Q5090503|chemical technologist]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Ufa]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q27656036|Q27656036]] | ''[[:d:Q27656036|Brian Wilkinson]]'' | 1938-02-12 | 2026-04-27 | Austraalia ujuja | ''[[:d:Q10843402|Q10843402]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q1008383|Muswellbrook]]'' | [[Sydney]] | |- | [[:d:Q2822084|Q2822084]] | ''[[:d:Q2822084|Abu Kasenally]]'' | 1941-08-10 | 2026-04-27 | [[Mauritius|Mauritius]] [[Poliitik|poliitik]] (1941–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Mauritius]] | ''[[:d:Q9310634|Rivière du Rempart]]'' | | |- | [[:d:Q283787|Q283787]] | ''[[:d:Q283787|Mimi Coertse]]'' | 1932-06-12 | 2026-04-27 | Lõuna-Aafrika Vabariigi laulja | [[ooperilaulja]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Durban]] | [[Pretoria]] | |- | [[:d:Q28973816|Q28973816]] | ''[[:d:Q28973816|Luciana Novaes]]'' | 1983-06-05 | 2026-04-27 | Brasiilia poliitik | [[poliitik]] | [[Brasiilia]] | [[Rio de Janeiro]] | [[Rio de Janeiro]] | |- | [[:d:Q4081822|Q4081822]] | ''[[:d:Q4081822|Maya Belenkaya]]'' | 1931-05-01 | 2026-04-27 | [[Venemaa|venelased]] iluuisutaja, iluuisutreener (1931–2026) ♀; [[NSV Liidu meistersportlane]], [[Leningradi kaitsmise eest|medal "Leningradi kaitsmise eest"]] | ''[[:d:Q13219587|iluuisutaja]]''<br/>''[[:d:Q57199189|iluuisutreener]]'' | [[Venemaa]] | [[Peterburi]] | | |- | [[:d:Q43425159|Q43425159]] | ''[[:d:Q43425159|Vladimir Kolosok]]'' | 1925-03-01 | 2026-04-27 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1925–2026) ♂; [[Lenini orden]], [[Austuse märk]], [[Tööpunalipu orden]] | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Nižõn]] | [[Tšeljabinsk]] | |- | [[:d:Q4899420|Q4899420]] | ''[[:d:Q4899420|Beverley Martyn]]'' | 1947-03-24 | 2026-04-27 | Suurbritannia muusik | [[laulja]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>[[kitarrist]] | [[Suurbritannia]] | [[Coventry]] | | |- | [[:d:Q4901126|Q4901126]] | ''[[:d:Q4901126|Bharat Kapoor]]'' | 1945-10-15 | 2026-04-27 | India näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[filmirežissöör]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q62070381|Q62070381]] | ''[[:d:Q62070381|Edith Eger]]'' | 1927-09-29 | 2026-04-27 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]]-[[Ungari|ungari]] [[Psühholoog|psühholoog]] (1927–2026) ♀ | [[psühholoog]] | [[Ameerika Ühendriigid]]<br/>[[Ungari]] | [[Košice]] | [[San Diego]] | |- | [[:d:Q6379240|Q6379240]] | ''[[:d:Q6379240|Matt Davidson]]'' | 1977-08-09 | 2026-04-27 | [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija (1977–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Kanada]] | ''[[:d:Q666831|Flin Flon]]'' | [[Edmonton]] | |- | [[:d:Q6521980|Q6521980]] | ''[[:d:Q6521980|Len Strazewski]]'' | 1955-02-16 | 2026-04-27 | [[Kirjanik|kirjanik]] (1955–2026) ♂ | [[kirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q67220514|Q67220514]] | ''[[:d:Q67220514|Jean-Daniel Stanley]]'' | 1934-04-14 | 2026-04-27 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] teadlane, paleontoloog, okeanograaf, geoarchaeologist (1934–2026) ♂; Francis P. Shepard Medal | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q1662561|paleontoloog]]''<br/>''[[:d:Q3546255|okeanograaf]]''<br/>''[[:d:Q66281902|geoarchaeologist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Strasbourg]] | | |- | [[:d:Q676344|Q676344]] | ''[[:d:Q676344|Jacques Cornu]]'' | 1953-05-15 | 2026-04-27 | [[Šveits|Šveits]] mootorrattasportlane (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q3014296|mootorrattasportlane]]'' | [[Šveits]] | [[Aigle]] | [[Neuchâtel]] | |- | [[:d:Q685506|Q685506]] | ''[[:d:Q685506|John Garrett]]'' | 1951-06-17 | 2026-04-27 | [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija (1951–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Kanada]] | ''[[:d:Q2739754|Trenton]]'' | | |- | [[:d:Q714933|Q714933]] | ''[[:d:Q714933|Ferenc Sebő]]'' | 1947-02-10 | 2026-04-27 | Ungari muusik | [[dirigent]]<br/>[[laulja]]<br/>[[kitarrist]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q17484288|ethnomusicologist]]'' | [[Ungari]] | [[Szekszárd]] | | |- | [[:d:Q85875629|Q85875629]] | ''[[:d:Q85875629|منى عبد الله القصبي]]'' | 1959 | 2026-04-27 | [[Saudi Araabia|Saudi Araabia]] kujutav kunstnik (1959–2026) ♀ | ''[[:d:Q3391743|Q3391743]]'' | [[Saudi Araabia]] | [[Jiddah]] | | |- | [[:d:Q97397573|Q97397573]] | ''[[:d:Q97397573|Heiner Holtappels]]'' | 1951-02-22 | 2026-04-27 | Iirimaa fotograaf | [[fotograaf]]<br/>[[Videokujundaja|videokunstnik]]<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[kunstnik]]<br/>''[[:d:Q780596|näituse kuraator]]''<br/>''[[:d:Q9379869|lektor]]''<br/>[[filosoof]] | [[Saksamaa]] | [[Krefeld]] | | |- | [[:d:Q100452124|Q100452124]] | ''[[:d:Q100452124|Ras Natty Baby]]'' | 1954-04-14 | 2026-04-26 | [[Mauritius|Mauritius]] [[Muusik|muusik]] (1954–2026) ♂ | [[muusik]] | [[Mauritius]] | | | |- | [[:d:Q10332001|Q10332001]] | ''[[:d:Q10332001|Monte Coleman]]'' | 1957-11-04 | 2026-04-26 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1957–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q80012|Pine Bluff]]'' | | |- | [[:d:Q106366877|Q106366877]] | ''[[:d:Q106366877|Golam Sarwar Milon]]'' | 1957-11-06 | 2026-04-26 | Bangladeshi poliitik | [[poliitik]] | [[Bangladesh]] | | | |- | [[:d:Q108810996|Q108810996]] | ''[[:d:Q108810996|Nigel Dunnett]]'' | 1962 | 2026-04-26 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] taimekasvataja, [[Maastikuarhitekt|maastikuarhitekt]] (1962–2026) ♂ | ''[[:d:Q3140857|taimekasvataja]]''<br/>[[maastikuarhitekt]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q112401445|Q112401445]] | ''[[:d:Q112401445|Miloš Gruber]]'' | 1958 | 2026-04-26 | [[Kirjastaja|kirjastaja]], music publisher (1958–2026) ♂ | [[kirjastaja]]<br/>''[[:d:Q222836|music publisher]]'' | | | | |- | [[:d:Q116923028|Q116923028]] | ''[[:d:Q116923028|Antonio Marrazzo]]'' | 1952 | 2026-04-26 | Katoliku preester, [[Misjonär|misjonär]], postulator (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>[[misjonär]]<br/>''[[:d:Q477190|postulator]]'' | | ''[[:d:Q81138|Q81138]]'' | | |- | [[:d:Q11959237|Q11959237]] | ''[[:d:Q11959237|Arvid Bryne]]'' | 1938-09-01 | 2026-04-26 | Norra ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[autor]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q25416|Stavanger]]'' | | |- | [[:d:Q12178847|Q12178847]] | ''[[:d:Q12178847|أحمد خليفة]]'' | 1945-11-25 | 2026-04-26 | Süüria näitleja | [[näitleja]] | ''[[:d:Q26234937|First Syrian Republic]]''<br/>[[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Süüria]] | [[Damaskus]] | | ''[[:d:Q16128316|The cemetery of Dahdah]]'' |- | [[:d:Q12260484|Q12260484]] | ''[[:d:Q12260484|Jokin Urain]]'' | 1959-07-21 | 2026-04-26 | Hispaania kirjanik | [[kirjanik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q629193|Mendaro]]'' | | |- | [[:d:Q12850065|Q12850065]] | ''[[:d:Q12850065|Əli Əliyev (aktyor)]]'' | 1956 | 2026-04-26 | Person (1956–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q133835402|Q133835402]] | ''[[:d:Q133835402|Elman Allahverdiyev]]'' | 1958-03-16 | 2026-04-26 | Person (1958–2026) ♂ | | | ''[[:d:Q477168|Tartar District]]'' | | |- | [[:d:Q1342358|Q1342358]] | ''[[:d:Q1342358|Thomas Gayford]]'' | 1928-11-21 | 2026-04-26 | [[Kanada|Kanada]] event rider (1928–2026) ♂; Canada's Sports Hall of Fame | ''[[:d:Q26384038|Q26384038]]'' | [[Kanada]] | [[Toronto]] | | |- | [[:d:Q13562002|Q13562002]] | [[Nedra Talley]] | 1946-01-27 | 2026-04-26 | Ameerika Ühendriikide laulja | [[laulja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | [[Virginia Beach]] | |- | [[:d:Q139565645|Q139565645]] | ''[[:d:Q139565645|Maria Campuzano Guerra]]'' | 1981-07 | 2026-04-26 | Aktivist (1981–2026) ♀; member of Engineers Without Borders, Aliança Contra la Pobresa Energètica | ''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | | [[Barcelona]] | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q16842059|Q16842059]] | ''[[:d:Q16842059|Jesse Crenshaw]]'' | 1946-09-23 | 2026-04-26 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q17409296|Q17409296]] | ''[[:d:Q17409296|Ивайло Данаилов]]'' | 1958-06-07 | 2026-04-26 | [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1958–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q2075363|Q2075363]] | ''[[:d:Q2075363|Peter Gülke]]'' | 1934-04-29 | 2026-04-26 | [[Kolmas riik|Kolmas Riik]]-[[Saksa Demokraatlik Vabariik|saksa demokraatlik vabariik]]-[[Saksamaa|sakslased]] [[Muusik|muusik]], [[Dirigent|dirigent]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], esimees (1934–2026) ♂; Sigmund Freud Prize, Karl-Vossler-Preis, Austrian Decoration for Science and Art First Class, Weimar Award, Ernst von Siemensi muusikaauhind, Bavarian Maximilian Order for Science and Art, Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Pour le Mérite for Sciences and Arts order, Knight Commander's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany; member of Sächsische Akademie der Künste, German Academy for Language and Literature, Baieri Kaunite Kunstide Akadeemia | [[muusik]]<br/>[[dirigent]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[muusikateadlane]] | [[Kolmas riik|Kolmas Riik]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]]<br/>[[Saksamaa]] | [[Weimar]] | [[Weimar]] | |- | [[:d:Q2657842|Q2657842]] | ''[[:d:Q2657842|Adolfo Aristarain]]'' | 1943-10-19 | 2026-04-26 | Argentina filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[filmiprodutsent]] | [[Argentina]]<br/>[[Hispaania]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q2861751|Q2861751]] | ''[[:d:Q2861751|Armand Abécassis]]'' | 1933-04-16 | 2026-04-26 | Prantsusmaa kirjanik | [[filosoof]] | [[Prantsusmaa]] | [[Casablanca]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q3121945|Q3121945]] | ''[[:d:Q3121945|Guy Leleu]]'' | 1950-02-04 | 2026-04-26 | Prantsusmaa jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Surques]] | | |- | [[:d:Q328025|Q328025]] | ''[[:d:Q328025|Dick Matena]]'' | 1943-04-24 | 2026-04-26 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], karikaturist, joonistaja, penciller, comics writer, [[Illustreerija|illustraator]], koomiksikunstnik (active c. 1963) (1943–2026) ♂; Bronzen Adhemar, Stripschapprijs | [[kirjanik]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q3658608|karikaturist]]''<br/>''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''<br/>''[[:d:Q17098559|penciller]]''<br/>''[[:d:Q11892507|comics writer]]''<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Haag]] | [[Amsterdam]] | |- | [[:d:Q3753702|Q3753702]] | ''[[:d:Q3753702|Francisco Letamendia]]'' | 1944-02-05 | 2026-04-26 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], [[Õppejõud|õppejõud]], politoloog, [[Kirjanik|kirjanik]], Member of the Congress of Deputies (1944–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Hispaania]] | [[Donostia]] | | |- | [[:d:Q4148174|Q4148174]] | ''[[:d:Q4148174|Vladimir Grachev]]'' | 1942-03-02 | 2026-04-26 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Poliitik|poliitik]], metallurg, ökoloog, substitute member of the Parliamentary Assembly of the Council of Europe, Representative of the Parliamentary Assembly of the Council of Europe, riigiduuma liige (1942–2026) ♂; [[Austuse orden]], ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk, "Teenete eest Isamaa ees" IV järgu orden, Russian government prize for science and technology, Badge "Inventor of the USSR"; member of [[Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee]], 4th State Duma of the Russian Federation, 3rd State Duma of the Russian Federation | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q18576582|metallurg]]''<br/>''[[:d:Q15839134|ökoloog]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q20152010|Taymanikha]]'' | | |- | [[:d:Q4950602|Q4950602]] | ''[[:d:Q4950602|Anita Graffman]]'' | 1936-12-24 | 2026-04-26 | Rootsi kunstnik | [[kunstnik]]<br/>[[tekstiilikunstnik]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q10550317|Q10550317]]'' | ''[[:d:Q21667344|Skarpnäck]]'' | |- | [[:d:Q525314|Q525314]] | ''[[:d:Q525314|Gerry Conway]]'' | 1952-09-10 | 2026-04-26 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Stsenarist|stsenarist]], ulmekirjanik, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Toimetaja|toimetaja]], comics editor (1952–2026) ♂; Inkpot Award | [[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q18844224|Q18844224]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[toimetaja]]<br/>''[[:d:Q130481652|comics editor]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Brooklyn]] | | |- | [[:d:Q7175954|Q7175954]] | ''[[:d:Q7175954|Peter Morris]]'' | 1932-07-29 | 2026-04-26 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Poliitik|poliitik]], member of the Australian House of Representatives, Minister for Infrastructure and Transport (1932–2026) ♂; Medal of the Order of Australia | [[poliitik]] | [[Austraalia]] | [[Sydney]] | | |- | [[:d:Q7407671|Q7407671]] | ''[[:d:Q7407671|Sam Hunt]]'' | 1942-09-12 | 2026-04-26 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q4175034|seadusandja]]''<br/>[[õpetaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Billings]] | [[Olympia]] | |- | [[:d:Q924901|Q924901]] | ''[[:d:Q924901|Raghu Rai]]'' | 1942-12-18 | 2026-04-26 | India fotograaf | [[fotograaf]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q957729|Q957729]]'' | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | ''[[:d:Q1026616|Jhang]]'' | [[Delhi]] | |- | [[:d:Q95152263|Q95152263]] | ''[[:d:Q95152263|Miloš Šeda]]'' | 1952-01-13 | 2026-04-26 | Küberneetik (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q5197818|küberneetik]]'' | | | | |- | [[:d:Q100152366|Q100152366]] | ''[[:d:Q100152366|Sadio Camara]]'' | 1979-03-22 | 2026-04-25 | Mali sõjaväelane | [[ohvitser]]<br/>[[poliitik]] | [[Mali]] | [[Kati]] | [[Kati]] | |- | [[:d:Q109258240|Q109258240]] | ''[[:d:Q109258240|حسن عبد العظيم]]'' | 1932 | 2026-04-25 | Süüria jurist | [[jurist]]<br/>[[poliitik]] | ''[[:d:Q26234937|First Syrian Republic]]''<br/>[[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Süüria]] | ''[[:d:Q16892062|Halboun]]'' | | |- | [[:d:Q111152119|Q111152119]] | ''[[:d:Q111152119|George Tarer]]'' | 1921-06-05 | 2026-04-25 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Ämmaemand]], militant, conseiller municipal de Pointe-à-Pitre (1921–2026) ♀; Auleegioni ordeni kavaler, Auleegioni ohvitser, Auleegioni komandör | [[Ämmaemand]]<br/>''[[:d:Q17010072|militant]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q996320|Morne-à-l'Eau]]'' | | |- | [[:d:Q11453517|Q11453517]] | ''[[:d:Q11453517|Katsumi Miyaji]]'' | 1941-03-10 | 2026-04-25 | [[Jaapan|Jaapan]] rugby union player (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Jaapan]] | [[Ōsaka prefektuur]] | | |- | [[:d:Q115984009|Q115984009]] | ''[[:d:Q115984009|Сидоренко Віктор Дмитрович]]'' | 1957-01-29 | 2026-04-25 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Maamõõtja]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1957–2026) ♂; State Prize of Ukraine in Science and Technology, For Scientific Achievements Badge, Honorary Diploma of the Verkhovna Rada of Ukraine, знак «За заслуги перед городом» (Кривой Рог) 3-й степени, знак «За заслуги перед городом» (Кривой Рог) 2-й степени, Excellence in Education of Ukraine Badge, Honorary Diploma of the Cabinet of Ministers of Ukraine; member of Academy of Mining Sciences of Ukraine | [[Maamõõtja]]<br/>[[õppejõud]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | ''[[:d:Q4369787|Poliske]]'' | [[Krõvõi Rih|Krõvõi Rig]] | |- | [[:d:Q1161180|Q1161180]] | ''[[:d:Q1161180|Daniel Huck]]'' | 1948-03-22 | 2026-04-25 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] džässmuusik, [[Laulja|laulja]], [[Saksofonist|saksofonist]] (1948–2026) ♂; Prix Django Reinhardt, Prix Sidney Bechet | ''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>[[laulja]]<br/>[[saksofonist]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | | |- | [[:d:Q116453943|Q116453943]] | ''[[:d:Q116453943|Carlos Salema]]'' | 1942 | 2026-04-25 | [[Portugal|Portugal]] [[Insener|insener]], [[Professor|professor]] (1942–2026) ♂ | [[insener]]<br/>[[professor]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q208149|Ponta Delgada]]'' | | |- | [[:d:Q117846014|Q117846014]] | ''[[:d:Q117846014|Maria del Carme Valls i Farrà]]'' | 1948 | 2026-04-25 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Laulja|laulja]], muusikapedagoog, [[Koorijuht|koorijuht]] (1948–2026) ♀; Püha Jüri rist; spouse of Lluís Pagès Marigot | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>[[koorijuht]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q15090|Lleida]]'' | ''[[:d:Q15090|Lleida]]'' | |- | [[:d:Q12579301|Q12579301]] | ''[[:d:Q12579301|Әшімов Әбдіғаппар]]'' | 1937 | 2026-04-25 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Kasahstan|kasahstan]] [[Teadlane|teadlane]] (1937–2026) ♂ | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Kasahstan]] | ''[[:d:Q2549644|Q2549644]]'' | | |- | [[:d:Q139565143|Q139565143]] | ''[[:d:Q139565143|Håvard Hovde]]'' | 1999-07-10 | 2026-04-25 | [[Norra|norralased]] murdmaasuusataja (1999–2026) ♂ | ''[[:d:Q13382608|murdmaasuusataja]]'' | [[Norra]] | | | |- | [[:d:Q139569221|Q139569221]] | ''[[:d:Q139569221|Milan Bral]]'' | | 2026-04-25 | Belgia jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Belgia]] | | | |- | [[:d:Q139569498|Q139569498]] | ''[[:d:Q139569498|שאול שיף]]'' | 1941-11-12 | 2026-04-25 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Toimetaja|toimetaja]] (fl. 1963–2026) (1941–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[toimetaja]] | [[Iisrael]] | [[Tel Aviv]] | ''[[:d:Q309164|Ra'anana]]'' | ''[[:d:Q115925605|Kfar Nachman - New cemetery Ra'anana (Israel)]]'' |- | [[:d:Q1676768|Q1676768]] | [[Jaan Puhvel]] | 1932-01-24 | 2026-04-25 | Eesti päritolu Ameerika Ühendriikide keeleteadlane ja mütoloogiauurija | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>''[[:d:Q24387326|mythographer]]'' | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | [[Tallinn]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q17466704|Q17466704]] | ''[[:d:Q17466704|Rossana Reguillo]]'' | 1955-09-28 | 2026-04-25 | [[Mehhiko|Mehhiko]] inimõiguste aktivist, senior lecturer, antropoloog (1955–2026) ♀ | ''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]''<br/>''[[:d:Q1266283|senior lecturer]]''<br/>''[[:d:Q4773904|antropoloog]]'' | [[Mehhiko]] | [[Guadalajara]] | | |- | [[:d:Q17497100|Q17497100]] | ''[[:d:Q17497100|Christian Verrier]]'' | 1952-10-04 | 2026-04-25 | Prantsusmaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q174251|Châteauroux]]'' | | |- | [[:d:Q22246851|Q22246851]] | ''[[:d:Q22246851|Кузяков, Юрий Яковлевич]]'' | 1932-08-18<br/>1932-08-11 | 2026-04-25 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Teadlane|teadlane]] (1932–2026) ♂; [[Tööpunalipu orden]], [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]], [[Austuse orden]] | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q25572578|Q25572578]] | ''[[:d:Q25572578|Sonty Saradapurna]]'' | 1951 | 2026-04-25 | [[Kirjanik|kirjanik]], [[Laulja|laulja]], [[Akadeemik|akadeemik]], [[Teoloog|teoloog]], [[Autor|autor]] (1951–2026) ♀ | [[kirjanik]]<br/>[[laulja]]<br/>[[akadeemik]]<br/>[[teoloog]]<br/>[[autor]] | | ''[[:d:Q1436816|Q1436816]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | |- | [[:d:Q27267377|Q27267377]] | ''[[:d:Q27267377|Alissa Dean]]'' | 1986-09-21 | 2026-04-25 | sulgpallur | ''[[:d:Q13141064|Q13141064]]'' | [[Fidži]] | [[Suva]] | | |- | [[:d:Q2794236|Q2794236]] | ''[[:d:Q2794236|Matt DeCaro]]'' | 1955<br/>1956 | 2026-04-25 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q3107835|Q3107835]] | ''[[:d:Q3107835|Gisèle Trépanier]]'' | 20th century | 2026-04-25 | Kanada näitleja | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Kanada]] | | | |- | [[:d:Q486275|Q486275]] | ''[[:d:Q486275|Jesper Thilo]]'' | 1941-11-28 | 2026-04-25 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] [[Klarnetist|klarnetist]], džässmuusik, [[Saksofonist|saksofonist]] (1941–2026) ♂; Piraten award | [[klarnetist]]<br/>''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>[[saksofonist]] | [[Taani Kuningriik]] | [[Kopenhaagen]] | | |- | [[:d:Q515365|Q515365]] | [[Andrzej Olechowski]] | 1947-09-09 | 2026-04-25 | Poola poliitik | [[poliitik]]<br/>[[diplomaat]]<br/>[[majandusteadlane]]<br/>[[rahandusminister]]<br/>[[välisminister]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Poola]] | [[Kraków]] | | |- | [[:d:Q5273089|Q5273089]] | ''[[:d:Q5273089|Dick Kimball]]'' | 1935 | 2026-04-25 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] competitive diver (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q16004431|competitive diver]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q486479|Rochester]]'' | | |- | [[:d:Q5372171|Q5372171]] | ''[[:d:Q5372171|Marilyn Hickey]]'' | 1931-07-01 | 2026-04-25 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] Christian minister, televangelist (1931–2026) ♀ | ''[[:d:Q1423891|Christian minister]]''<br/>''[[:d:Q30107072|Q30107072]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q982372|Dalhart]]'' | | |- | [[:d:Q55431161|Q55431161]] | ''[[:d:Q55431161|Micha Neumann]]'' | 1932-06-17 | 2026-04-25 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Psühhiaater|psühhiaater]] (1932–2026) ♂ | [[psühhiaater]] | [[Iisrael]] | [[Berliin]] | [[Tel Aviv]] | ''[[:d:Q2890766|Harashim]]'' |- | [[:d:Q5698986|Q5698986]] | ''[[:d:Q5698986|Heidi Sørensen]]'' | 1970-02-14 | 2026-04-25 | Norra poliitik | [[poliitik]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q216430|Levanger Municipality]]'' | | |- | [[:d:Q6873022|Q6873022]] | ''[[:d:Q6873022|Mircea Răceanu]]'' | 1935-10-17 | 2026-04-25 | Rumeenia diplomaat | [[diplomaat]] | [[Rumeenia]] | ''[[:d:Q120142554|Văcărești Prison]]'' | [[Virginia]] | |- | [[:d:Q745549|Q745549]] | ''[[:d:Q745549|Gérard Biguet]]'' | 1946-06-16 | 2026-04-25 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Jalgpallikohtunik|jalgpallikohtunik]] (fl. 1980–) (1946–2026) ♂ | [[jalgpallikohtunik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q215053|Briey]]'' | ''[[:d:Q22115|Ars-Laquenexy]]'' | |- | [[:d:Q82951878|Q82951878]] | ''[[:d:Q82951878|Liam E Browne]]'' | 1937-04 | 2026-04-25 | Teadlane (1937–2026) | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | | | | |- | [[:d:Q851890|Q851890]] | ''[[:d:Q851890|Peter H. Raven]]'' | 1936-06-13 | 2026-04-25 | Ameerika Ühendriikide botaanik | [[kuraator]]<br/>[[botaanik]]<br/>''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]''<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Shanghai]] | [[Saint Louis]] | |- | [[:d:Q97927014|Q97927014]] | ''[[:d:Q97927014|Imre Földes]]'' | 1934-03-08 | 2026-04-25 | [[Ungari|Ungari]] music historian, muusikapedagoog, [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1934–2026) ♂; SZOT prize, ​​Szabolcsi Bence Award, Erkel Ferenc Prize, Knight's Cross of the Hungarian Order of Merit, Prize Moholy-Nagy, Artisjus Award, Prima Primissima Prize | ''[[:d:Q20198542|music historian]]''<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>[[muusikateadlane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q100704996|Q100704996]] | ''[[:d:Q100704996|Husayn Abu Shanab]]'' | 1946 | 2026-04-24 | [[Palestiina|Palestiina Riik]] lektor (1946–2026) ♂; member of Palestinian National Council | ''[[:d:Q1569495|lektor]]'' | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | | [[Kairo]] | |- | [[:d:Q111496275|Q111496275]] | ''[[:d:Q111496275|Laura Kpegli]]'' | | 2026-04-24 | [[Togo|Togo]]-[[Prantsusmaa|prantsusmaa]] [[Näitleja|näitleja]] (†2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Togo]]<br/>[[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | | |- | [[:d:Q112306591|Q112306591]] | ''[[:d:Q112306591|Rein Joasoo]]'' | 1960-09-15 | 2026-04-24 | eesti trummar | [[muusik]]<br/>[[laulja]] | [[Eesti]] | [[Tallinn]] | | |- | [[:d:Q11881335|Q11881335]] | ''[[:d:Q11881335|Martti Porthan]]'' | 1952-06-07 | 2026-04-24 | [[Soome|soomlased]] orelimeister (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q1937431|Q1937431]]'' | [[Soome]] | | | |- | [[:d:Q122956476|Q122956476]] | ''[[:d:Q122956476|Ann Paddy]]'' | 1943 | 2026-04-24 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] teadlane, ergoterapeut (1943–2026) ♀ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q631193|ergoterapeut]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q12296476|Q12296476]] | ''[[:d:Q12296476|Todor Wardschiew]]'' | 1943-01-16 | 2026-04-24 | [[Bulgaaria|Bulgaaria]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Dotsent|dotsent]] (1943–2026) ♂ | [[maalikunstnik]]<br/>[[dotsent]] | [[Bulgaaria]] | [[Blagoevgrad]] | | |- | [[:d:Q1240457|Q1240457]] | ''[[:d:Q1240457|Donald Riegle]]'' | 1938-02-04 | 2026-04-24 | Ameerika poliitik ja aseesimees | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Flint]] | [[San Diego]] | |- | [[:d:Q1262104|Q1262104]] | ''[[:d:Q1262104|Günter Pichler]]'' | 1940-09-09 | 2026-04-24 | [[Austria|Austria]] [[Viiuldaja|viiuldaja]], [[Dirigent|dirigent]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Muusik|muusik]], [[Kontsertmeister|kontsertmeister]] (fl. 1963–) (1940–2026) ♂; Tiroler Landespreis für Kunst | [[viiuldaja]]<br/>[[dirigent]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[muusik]]<br/>[[kontsertmeister]] | [[Austria]] | [[Kufstein]] | | |- | [[:d:Q13221606|Q13221606]] | ''[[:d:Q13221606|Michal Donath]]'' | 1949-04-18 | 2026-04-24 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1949–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Šternberk]] | | |- | [[:d:Q1351897|Q1351897]] | ''[[:d:Q1351897|Erich Arndt]]'' | 1938-05-18 | 2026-04-24 | Saksamaa tennisist | ''[[:d:Q13382519|lauatennisist]]'' | [[Saksamaa]] | [[Frankfurt]] | | |- | [[:d:Q138581701|Q138581701]] | ''[[:d:Q138581701|Jade Kops]]'' | 2007-02-10 | 2026-04-24 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Suunamudija|suunamudija]], [[Autor|autor]] (2007–2026) ♀ | [[suunamudija]]<br/>[[autor]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | | [['s-Gravenzande]] | |- | [[:d:Q139550202|Q139550202]] | ''[[:d:Q139550202|Mary Grech]]'' | 1937-05-02 | 2026-04-24 | Malta näitleja | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[näitleja]] | [[Malta]] | | | |- | [[:d:Q139577564|Q139577564]] | ''[[:d:Q139577564|Pelle Nyström]]'' | 1953-03-19 | 2026-04-24 | [[Rootsi|rootslased]] spordiajakirjanik (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]'' | [[Rootsi]] | | | |- | [[:d:Q139579350|Q139579350]] | ''[[:d:Q139579350|Gurbaksh Singh]]'' | 1942-04-01 | 2026-04-24 | [[India|India]] field hockey player (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q10843263|field hockey player]]'' | [[India]] | | ''[[:d:Q2317411|Zirakpur]]'' | |- | [[:d:Q139582442|Q139582442]] | ''[[:d:Q139582442|Andrée Guérin Becquemie]]'' | 1914-07-26 | 2026-04-24 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] person (1914–2026) ♀ | | [[Prantsusmaa]] | [[Nantes]] | | |- | [[:d:Q139587333|Q139587333]] | ''[[:d:Q139587333|Черницкий, Владимир Леонидович]]'' | 1946-03-26 | 2026-04-24 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] [[Avaliku elu tegelane|avaliku elu tegelane]], [[Direktor|direktor]] (1946–2026) ♂ | [[avaliku elu tegelane]]<br/>[[direktor]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | [[Peterburi]] | [[Minsk]] | |- | [[:d:Q139591931|Q139591931]] | ''[[:d:Q139591931|Władysław Łańczak]]'' | 1925-06-11 | 2026-04-24 | [[Insener|insener]] (1925–2026) ♂ | [[insener]] | | ''[[:d:Q595591|Pakoszówka]]'' | | |- | [[:d:Q139603250|Q139603250]] | ''[[:d:Q139603250|Peter McCulloch]]'' | 1937-09-28 | 2026-04-24 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (1937–2026) ♂ | [[ooperilaulja]] | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q6386667|Kelvin Grove]]'' | |- | [[:d:Q1722338|Q1722338]] | [[Kalju Saaber]] | 1944-10-11 | 2026-04-24 | Eesti kirjanik | [[kirjanik]] | [[Eesti]] | [[Küti vald|Küti vald (1939)]] | | |- | [[:d:Q17301453|Q17301453]] | ''[[:d:Q17301453|Josep Manuel Anglada i Nieto]]'' | 1933-08-05 | 2026-04-24 | [[Hispaania|Hispaania]] alpinist, äriinimene (1933–2026) ♂; Püha Jüri rist; spouse of Elisabeth Vergés Costa | ''[[:d:Q9149093|Q9149093]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | | |- | [[:d:Q21403478|Q21403478]] | ''[[:d:Q21403478|Spyros Evangelou]]'' | 1932-12-03 | 2026-04-24 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Muusik|muusik]] (1932–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[muusik]] | [[Kreeka]] | [[Préveza]] | | ''[[:d:Q62113491|Cemetery of Preveza]]'' |- | [[:d:Q21872804|Q21872804]] | ''[[:d:Q21872804|Micaela Vogel]]'' | 1984-01-12 | 2026-04-24 | [[Argentina|Argentina]] võrkpallur (1984–2026) ♀ | ''[[:d:Q15117302|võrkpallur]]'' | [[Argentina]] | ''[[:d:Q6162199|Villa Iris]]'' | | |- | [[:d:Q21984539|Q21984539]] | ''[[:d:Q21984539|Yvonne Miklos]]'' | 1958-08-26 | 2026-04-24 | Iisraeli fotograaf | [[fotograaf]]<br/>[[näitleja]] | [[Iisrael]] | [[Ungari]] | | |- | [[:d:Q28055708|Q28055708]] | ''[[:d:Q28055708|Cristian Camilo Muñoz]]'' | 1996-03-20 | 2026-04-24 | Colombia jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Colombia]] | ''[[:d:Q1525707|Q1525707]]'' | [[Oviedo|Uviéu]] | |- | [[:d:Q2896643|Q2896643]] | ''[[:d:Q2896643|Benoît Rousseau]]'' | 1959-08-17 | 2026-04-24 | Kanada näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]'' | [[Kanada]] | | ''[[:d:Q1474984|Montreal Region]]'' | |- | [[:d:Q3101644|Q3101644]] | ''[[:d:Q3101644|George Herms]]'' | 1935-07-05 | 2026-04-24 | Ameerika Ühendriikide kunstnik | [[kunstnik]]<br/>[[skulptor]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q837129|Woodland]]'' | | |- | [[:d:Q3170153|Q3170153]] | ''[[:d:Q3170153|Jean-Yves Hugon]]'' | 1949-05-16 | 2026-04-24 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q1749879|Q1749879]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q174234|Aurillac]]'' | ''[[:d:Q174251|Châteauroux]]'' | |- | [[:d:Q4523990|Q4523990]] | ''[[:d:Q4523990|Lev Shimelov]]'' | 1930-01-28 | 2026-04-24 | Venemaa näitleja | [[näitleja]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Bakuu]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q47403733|Q47403733]] | ''[[:d:Q47403733|Gordon Ingate]]'' | 1926-03-29 | 2026-04-24 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Purjetaja|purjetaja]] (1926–2026) ♂; Medal of the Order of Australia | [[purjetaja]] | [[Austraalia]] | [[Sydney]] | | |- | [[:d:Q553975|Q553975]] | ''[[:d:Q553975|Michael Eneramo]]'' | 1985-11-26 | 2026-04-24 | Nigeeria jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Nigeeria]] | [[Kaduna]] | | |- | [[:d:Q5594048|Q5594048]] | ''[[:d:Q5594048|Gran Markus Jr.]]'' | 1953-08-14 | 2026-04-24 | [[Mehhiko|Mehhiko]] elukutseline maadleja (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q13474373|Q13474373]]'' | [[Mehhiko]] | [[Guadalajara]] | | |- | [[:d:Q62714608|Q62714608]] | ''[[:d:Q62714608|Баженов, Дмитрий Васильевич]]'' | 1942-08-22 | 2026-04-24 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Teadlane|teadlane]] (1942–2026) ♂; [[Austuse märk]] | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | |- | [[:d:Q65009743|Q65009743]] | ''[[:d:Q65009743|Greet Prins]]'' | 1954-01-05 | 2026-04-24 | Hollandi poliitik | [[poliitik]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q995|Appingedam]]'' | ''[[:d:Q33467336|Nieuwkoop]]'' | |- | [[:d:Q6956337|Q6956337]] | ''[[:d:Q6956337|Zofia Zdybicka]]'' | 1928-08-05 | 2026-04-24 | Poola filosoof | [[filosoof]]<br/>[[nunn]] | [[Poola]] | [[Kraśnik]] | [[Varssavi]] | |- | [[:d:Q712062|Q712062]] | ''[[:d:Q712062|Rudolf Plyukfelder]]'' | 1928-09-06 | 2026-04-24 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] tõstja (fl. 1950–1964) (1928–2026) ♂; [[Tööpunalipu orden]], [[Austuse märk]], [[NSV Liidu teeneline treener]], [[NSV Liidu teeneline meistersportlane]] | ''[[:d:Q13381376|tõstja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q4324791|Novoorlivka]]'' | ''[[:d:Q199094|Zierenberg]]'' | |- | [[:d:Q737493|Q737493]] | ''[[:d:Q737493|Dirk Kempthorne]]'' | 1951-10-29 | 2026-04-24 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], assistant, ärijuht, Governor of Idaho, [[Ameerika Ühendriikide siseminister]], Mayor of Boise, Idaho, Ameerika Ühendriikide senaator (1951–2026) ♂; spouse of Patricia Kempthorne | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q23835475|assistant]]''<br/>''[[:d:Q2961975|ärijuht]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[San Diego]] | [[Boise]] | |- | [[:d:Q95869650|Q95869650]] | ''[[:d:Q95869650|Wojo van Brouwer]]'' | 1982 | 2026-04-24 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja, teatrinäitleja (1982–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]'' | [[Saksamaa]] | [[Bad Homburg vor der Höhe]] | [[Frankfurt]] | |- | [[:d:Q111386481|Q111386481]] | ''[[:d:Q111386481|Jean-Pierre Biyiti Bi Essam]]'' | 1949-07-20 | 2026-04-23 | [[Kamerun|Kamerun]] [[Poliitik|poliitik]], [[Minister|minister]], ambassador of Cameroon to Israel, Minister of Posts and Telecommunications (1949–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[minister]] | [[Kamerun]] | | [[Tel Aviv]] | |- | [[:d:Q112652243|Q112652243]] | ''[[:d:Q112652243|Richard P. Simmons]]'' | 1931 | 2026-04-23 | Metallurg (1931–2026) ♂ | ''[[:d:Q18576582|metallurg]]'' | | | | |- | [[:d:Q114834109|Q114834109]] | ''[[:d:Q114834109|Montserrat Garrich]]'' | 1957-09-26 | 2026-04-23 | Cultural activist, [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]] (1957–2026) ♀ | ''[[:d:Q21993562|cultural activist]]''<br/>[[raamatukoguhoidja]] | | [[Barcelona]] | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q12269045|Q12269045]] | ''[[:d:Q12269045|Xabier Sanchez Erauskin]]'' | 1935-03-07 | 2026-04-23 | Hispaania ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Hispaania]] | [[Vitoria-Gasteiz]] | ''[[:d:Q29353|Algorta]]'' | |- | [[:d:Q123107542|Q123107542]] | ''[[:d:Q123107542|Łukasz Litewka]]'' | 1989-05-09 | 2026-04-23 | Poola poliitik | [[poliitik]]<br/>[[sotsioloog]]<br/>''[[:d:Q10547393|Q10547393]]''<br/>''[[:d:Q11966252|Q11966252]]''<br/>''[[:d:Q85305832|children's rights activist]]'' | [[Poola]] | [[Sosnowiec]] | [[Dąbrowa Górnicza]] | |- | [[:d:Q12358352|Q12358352]] | [[Agu Tammeorg]] | 1957-06-06 | 2026-04-23 | eesti muusik | [[muusik]] | [[Eesti]] | [[Pärnu]] | | |- | [[:d:Q129675379|Q129675379]] | ''[[:d:Q129675379|Abdullah Rahi]]'' | 1938 | 2026-04-23 | Jalgpallur (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | | | | |- | [[:d:Q131941111|Q131941111]] | ''[[:d:Q131941111|Suresh Harilal Soni]]'' | 1944-11-23 | 2026-04-23 | [[Briti India|Briti India]]-dominion of india-[[India|india]] sot­siaaltöötaja (1944–2026) ♂; Padma Shri in social work | ''[[:d:Q7019111|Q7019111]]'' | [[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]''<br/>[[India]] | | | |- | [[:d:Q1393229|Q1393229]] | ''[[:d:Q1393229|Rexhep Qosja]]'' | 1936-06-25 | 2026-04-23 | Albaania kirjanik | [[ajaloolane]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>[[poliitik]] | [[Kosovo]] | ''[[:d:Q3124641|Vusanje]]'' | [[Prishtina]] | |- | [[:d:Q139523912|Q139523912]] | ''[[:d:Q139523912|Tonton J]]'' | | 2026-04-23 | Benini näitleja | [[näitleja]] | [[Benin]] | | [[Cotonou]] | |- | [[:d:Q139549771|Q139549771]] | ''[[:d:Q139549771|Tajang Laing]]'' | 1926-02-14 | 2026-04-23 | [[Malaisia|Malaisia]] [[Poliitik|poliitik]] (1926–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Malaisia]] | ''[[:d:Q2717400|Belaga district]]'' | [[Kuching]] | |- | [[:d:Q139552409|Q139552409]] | ''[[:d:Q139552409|Vladimir Kulikovich]]'' | 1967-06-10 | 2026-04-23 | [[Valgevene|Valgevene]] [[Teadlane|teadlane]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Õppejõud|õppejõud]], keeleteadlane, toimetaja (1967–2026) ♂ | [[teadlane]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]'' | [[Valgevene]] | ''[[:d:Q21392233|Stancyja Ašmiany]]'' | [[Minsk]] | |- | [[:d:Q139554038|Q139554038]] | ''[[:d:Q139554038|Will Stanhope]]'' | 1986 | 2026-04-23 | [[Kanada|Kanada]] rock climber (1986–2026) ♂ | ''[[:d:Q3951423|rock climber]]'' | [[Kanada]] | | | |- | [[:d:Q139576566|Q139576566]] | ''[[:d:Q139576566|Боброва Вікторія]]'' | 1993-09-01 | 2026-04-23 | [[Ukraina|ukrainlane]] casting director, produtsent, artisti agent, [[Sõdur|sõdur]], [[Ohvitser|ohvitser]] (1993–2026) ♀ | ''[[:d:Q1049296|Q1049296]]''<br/>''[[:d:Q47541952|produtsent]]''<br/>''[[:d:Q1344174|artisti agent]]''<br/>[[sõdur]] | [[Ukraina]] | [[Izmajil]] | [[Harkivi oblast]] | |- | [[:d:Q16727409|Q16727409]] | ''[[:d:Q16727409|Jack Bass]]'' | 1934-06-24 | 2026-04-23 | [[Kirjanik|kirjanik]] (1934–2026) ♂ | [[kirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q16732168|Q16732168]] | ''[[:d:Q16732168|Josh Mauro]]'' | 1991-02-17 | 2026-04-23 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1991–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q6226|St Albans]]'' | | |- | [[:d:Q18653039|Q18653039]] | ''[[:d:Q18653039|Shum Yat-fei]]'' | 1945 | 2026-04-23 | [[Kirjanik|kirjanik]] (1945–2026) ♂ | [[kirjanik]] | | [[Jiangxi]] | [[Hongkong]] | |- | [[:d:Q19825996|Q19825996]] | ''[[:d:Q19825996|Gerasim]]'' | 1969-01-04 | 2026-04-23 | Bulgaaria muusik | [[muusik]] | [[Bulgaaria]] | ''[[:d:Q407314|Berkovitsa]]'' | | |- | [[:d:Q2038036|Q2038036]] | ''[[:d:Q2038036|Jean-Bernard Pommier]]'' | 1944-08-17 | 2026-04-23 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Pianist|pianist]], [[Dirigent|dirigent]] (1944–2026) ♂ | [[pianist]]<br/>[[dirigent]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q174019|Béziers]]'' | ''[[:d:Q1072700|Boujan-sur-Libron]]'' | |- | [[:d:Q23656593|Q23656593]] | ''[[:d:Q23656593|Yury Tarasov]]'' | 1977-06-16 | 2026-04-23 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]], [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]] (fl. 1993–2026) (1977–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[dublaažinäitleja]] | [[Venemaa]] | [[Vuhledar|Vugledar]] | [[Makijivka]] | [[Donbas Arena]] |- | [[:d:Q27826307|Q27826307]] | ''[[:d:Q27826307|Andrzej Zydorczak]]'' | 1950-07-12 | 2026-04-23 | [[Poola|poolakad]] [[Geoloog|geoloog]], mäeinsener (1950–2026) ♂; Bronze Cross of Merit, Silver Cross of Merit | [[geoloog]]<br/>''[[:d:Q18524075|mäeinsener]]'' | [[Poola]] | [[Oborniki]] | | |- | [[:d:Q2977002|Q2977002]] | [[Claude Bessy]] | 1932-10-21 | 2026-04-23 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] koreograaf, [[Balletitantsija|balletitantsija]] (1932–2026) ♀; Grand Cross of the National Order of Merit, Auleegioni suurohvitser, Auleegioni komandör, Grand Officer of the National Order of Merit, Auleegioni ohvitser; spouse of Serge Golovine | ''[[:d:Q2490358|koreograaf]]''<br/>[[balletitantsija]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariisi IV ringkond|Pariisi 4. ringkond]] | | |- | [[:d:Q3265571|Q3265571]] | ''[[:d:Q3265571|Lucien Karpik]]'' | 1934 | 2026-04-23 | Prantsusmaa sotsioloog | [[sotsioloog]] | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q3507154|Q3507154]] | ''[[:d:Q3507154|Sylvana Lorenz]]'' | 1953-02-14 | 2026-04-23 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] kunstikaupmees, kunstiajaloolane, gallerist (1953–2026) ♀ | ''[[:d:Q173950|kunstikaupmees]]''<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q20771242|gallerist]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Tunis]] | | |- | [[:d:Q4067281|Q4067281]] | ''[[:d:Q4067281|Antoniy]]'' | 1939-11-17 | 2026-04-23 | [[Venemaa|venelased]] Eastern Orthodox priest, [[Metropoliit|metropoliit]], [[Piiskop|piiskop]] (1939–2026) ♂; [[Austuse orden]], "Teenete eest Isamaa ees" IV järgu orden, [[Sõpruse orden]], Order of St. Sergius of Radonezh 2nd class, Order of Holy Prince Daniel of Moscow 2nd class, "Teenete eest Isamaa ees" III järgu orden, Order of St. Seraphim of Sarov, Order of Alexius, Order of St. Sergius of Radonezh, ordre de Saint-Innocent | ''[[:d:Q19340487|Eastern Orthodox priest]]'' | [[Venemaa]] | ''[[:d:Q4456025|Ternovka]]'' | | |- | [[:d:Q4073000|Q4073000]] | ''[[:d:Q4073000|Musa Akhmadov]]'' | 1956-01-28 | 2026-04-23 | Venemaa luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15949613|lühijuttude kirjutaja]]'' | [[Venemaa]] | [[Kirgiisi NSV]] | | |- | [[:d:Q4362891|Q4362891]] | ''[[:d:Q4362891|Aleksey Pimanov]]'' | 1962-02-09 | 2026-04-23 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Lavastaja|režissöör]], [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Stsenarist|stsenarist]], saatejuht, [[Poliitik|poliitik]], [[Tootja|produtsent]], teleprodutsent, telesaatejuht, [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], telelavastaja, teatrilavastaja, [[Teatriprodutsent]], [[Impressaario]], principal director, riigimees, media manager, member of the Federation Council of Russia (1962–2026) ♂; Prize of the Federal Security Service of Russia, Prize of the Ministry of Defense of the Russian Federation in the field of culture and art, [[Venemaa Föderatsiooni teeneline kunstnik]], Prize of the Government of the Russian Federation in the field of mass media; member of [[Föderatsiooninõukogu]], third Civic Chamber of the Russian Federation | [[ajakirjanik]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''<br/>[[poliitik]]<br/>[[Tootja|produtsent]]<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>[[Teatriprodutsent]]<br/>[[Impressaario]]<br/>''[[:d:Q61817103|principal director]]''<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]''<br/>''[[:d:Q56425414|media manager]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Moskva]] | [[Trojekurovo kalmistu]] |- | [[:d:Q5365366|Q5365366]] | ''[[:d:Q5365366|Ellie Rodríguez]]'' | 1946-05-24 | 2026-04-23 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q542833|Q542833]]'' | | |- | [[:d:Q6114718|Q6114718]] | ''[[:d:Q6114718|Jack R. Thornell]]'' | 1939-08-29 | 2026-04-23 | Ameerika Ühendriikide fotograaf | [[fotograaf]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | [[New Orleans]] | |- | [[:d:Q10313836|Q10313836]] | ''[[:d:Q10313836|Karina Duprez]]'' | 1946-12-23 | 2026-04-22 | Mehhiko näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>[[filmirežissöör]] | [[Mehhiko]] | [[México]] | | |- | [[:d:Q109653075|Q109653075]] | ''[[:d:Q109653075|Brian Edgerly]]'' | 1943-07-18 | 2026-04-22 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q118611151|Q118611151]] | ''[[:d:Q118611151|Elmar Wienecke]]'' | 1960-08-22 | 2026-04-22 | [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]], jalgpallur (1960–2026) ♂ | [[jalgpallitreener]]<br/>''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | | ''[[:d:Q11126|Anröchte]]'' | | |- | [[:d:Q11980879|Q11980879]] | ''[[:d:Q11980879|Kjell Syversen]]'' | 1926-07-19 | 2026-04-22 | Norra ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[stsenarist]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q57868|Oppegård Municipality]]'' | [[Oslo]] | |- | [[:d:Q12157153|Q12157153]] | ''[[:d:Q12157153|Ahnesa Stadnychenko]]'' | 1935-09-18 | 2026-04-22 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Zooloog|zooloog]] (1935–2026) ♀; Honored Worker of Education of Ukraine, ソフィア・ルソワ記念章, For Scientific Achievements Badge | [[zooloog]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Põrjatõn]] | [[Žõtomõr]] | |- | [[:d:Q132071|Q132071]] | ''[[:d:Q132071|David Scott]]'' | 1945-06-27 | 2026-04-22 | Ameerika poliitik ja aseesimees | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q2961975|ärijuht]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2334807|Aynor]]'' | | |- | [[:d:Q139502882|Q139502882]] | ''[[:d:Q139502882|Anicet Girardin]]'' | 1995-04-12 | 2026-04-22 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1995–2026) ♂; mort pour la France | [[sõjaväelane]] | [[Prantsusmaa]] | [[Reims]] | | |- | [[:d:Q139525891|Q139525891]] | ''[[:d:Q139525891|Amal Khalil]]'' | 1984 | 2026-04-22 | Liibanoni ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Liibanon]] | ''[[:d:Q12184753|Al-Baisariyah]]'' | ''[[:d:Q22948989|At Tiri]]'' | |- | [[:d:Q139545449|Q139545449]] | ''[[:d:Q139545449|Nitya Bora]]'' | | 2026-04-22 | [[India|India]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (†2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | [[India]] | ''[[:d:Q42765|Sonitpur district]]'' | ''[[:d:Q1937201|Jorhat]]'' | |- | [[:d:Q15065504|Q15065504]] | ''[[:d:Q15065504|Eugene Gorenburg]]'' | 1960-01-13 | 2026-04-22 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Arst|arst]] (1960–2026) ♂ | [[arst]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Jekaterinburg]] | | |- | [[:d:Q16376425|Q16376425]] | ''[[:d:Q16376425|Yury Pompeyev]]'' | 1938-11-06 | 2026-04-22 | [[Kirjanik|kirjanik]] (1938–2026) ♂ | [[kirjanik]] | | [[Peterburi]] | [[Peterburi]] | |- | [[:d:Q1709672|Q1709672]] | ''[[:d:Q1709672|José Ulises Macías Salcedo]]'' | 1940-10-29 | 2026-04-22 | [[Mehhiko|Mehhiko]] katoliku preester, Catholic bishop, Roman Catholic Metropolitan Archbishop of Hermosillo, Bishop of the Roman Catholic Diocese of Mexicali (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Mehhiko]] | ''[[:d:Q189128|León de Los Aldama]]'' | [[Hermosillo]] | |- | [[:d:Q1889607|Q1889607]] | ''[[:d:Q1889607|Manfred Kreuz]]'' | 1936-03-07 | 2026-04-22 | Saksamaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Saksamaa]] | [[Gelsenkirchen]] | | |- | [[:d:Q23684556|Q23684556]] | ''[[:d:Q23684556|Musa Alməmmədov]]'' | 1935-12-20 | 2026-04-22 | Person (1935–2026) ♂ | | | ''[[:d:Q4655280|Söyüdlü]]'' | | |- | [[:d:Q3014271|Q3014271]] | ''[[:d:Q3014271|Daniel L'Homond]]'' | 1954-06-13 | 2026-04-22 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Autor|autor]], jutuvestja (1954–2026) ♂ | [[autor]]<br/>''[[:d:Q12869138|jutuvestja]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Pau]] | ''[[:d:Q186498|Saint-Julien-de-Lampon]]'' | |- | [[:d:Q3061672|Q3061672]] | ''[[:d:Q3061672|Evy]]'' | 1945-12-16 | 2026-04-22 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Laulja|laulja]] (1945–2026) ♀; member of Belle Epoque | [[laulja]] | [[Prantsusmaa]] | [[Angers]] | ''[[:d:Q6606|Pordenone]]'' | |- | [[:d:Q322114|Q322114]] | ''[[:d:Q322114|Eugene Braunwald]]'' | 1929-08-15 | 2026-04-22 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] kardioloog, teadlane (1929–2026) ♂; Decoration of Honour in Gold for Services to the State of Vienna, King Faisal International Prize in Medicine, John J. Abel Award, Bristol-Myers Squibb Award for Distinguished Achievement in Cardiovascular Research, Viini ülikooli audoktor, J. Allyn Taylor International Prize in Medicine, Fellow of the American College of Cardiology, Warren Alpert Foundation Prize, George M. Kober Medal, Acàdemic d'Honor de la Reial Acadèmia de Medicina de Catalunya; member of [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia]], [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]], Real Academia Nacional de Medicina, Royal Academy of Medicine of Catalonia; spouse of Nina Starr Braunwald | ''[[:d:Q3264451|kardioloog]]''<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Viin]] | ''[[:d:Q49196|Newton]]'' | |- | [[:d:Q367511|Q367511]] | ''[[:d:Q367511|Biagio De Giovanni]]'' | 1931-12-21 | 2026-04-22 | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] [[Filosoof|filosoof]], [[Poliitik|poliitik]], [[Õppejõud|õppejõud]], Euroopa Parlamendi liige (1931–2026) ♂; member of [[Accademia Nazionale dei Lincei]] | [[filosoof]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | [[Napoli]] | | |- | [[:d:Q4345407|Q4345407]] | ''[[:d:Q4345407|Tony Parkes]]'' | 1949-05-05 | 2026-04-22 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Suurbritannia]] | [[Sheffield]] | | |- | [[:d:Q4423324|Q4423324]] | ''[[:d:Q4423324|Ruth Slenczynska]]'' | 1925-01-15 | 2026-04-22 | Ameerika Ühendriikide muusik | [[pianist]]<br/>''[[:d:Q18939491|päevikupidaja]]''<br/>''[[:d:Q37868118|textbook writer]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Sacramento]] | [[Cupertino]] | |- | [[:d:Q506430|Q506430]] | ''[[:d:Q506430|David Malouf]]'' | 1934-03-20 | 2026-04-22 | Austraalia kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q8178443|libretist]]''<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q15949613|lühijuttude kirjutaja]]'' | [[Austraalia]] | [[Brisbane]] | [[Gold Coast]] | |- | [[:d:Q520493|Q520493]] | ''[[:d:Q520493|Michael Tilson Thomas]]'' | 1944-12-21 | 2026-04-22 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Dirigent|dirigent]], [[Pianist|pianist]], [[Helilooja|helilooja]], muusikapedagoog (fl. 1969–) (1944–2026) ♂; [[National Medal of Arts]], honorary doctor of the University of Miami, Ditson Conductor's Award; member of [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] | [[dirigent]]<br/>[[pianist]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | [[San Francisco]] | |- | [[:d:Q523641|Q523641]] | ''[[:d:Q523641|André van Vliet]]'' | 1969-08-18 | 2026-04-22 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Organist|organist]], [[Pianist|pianist]] (1969–2026) ♂ | [[organist]]<br/>[[pianist]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q6057287|Q6057287]] | ''[[:d:Q6057287|J. H. Prynne]]'' | 1936-06-24 | 2026-04-22 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Luuletaja|luuletaja]], publitsist (1936–2026) ♂; Cholmondeley Award | [[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q6144580|Q6144580]] | ''[[:d:Q6144580|James Valentine]]'' | 1961-09-12 | 2026-04-22 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Muusik|muusik]], telesaatejuht, romaanikirjanik, [[Saksofonist|saksofonist]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], jutustaja, raadiosaatejuht (1961–2026) ♂ | [[muusik]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[saksofonist]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q22343421|jutustaja]]''<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q17856|Ballarat]]'' | [[Sydney]] | |- | [[:d:Q6390642|Q6390642]] | ''[[:d:Q6390642|Kenneth Roman]]'' | 1930-09-06 | 2026-04-22 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Biograaf|biograaf]], advertising person (1930–2026) ♂ | [[biograaf]]<br/>''[[:d:Q10355417|advertising person]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Boston]] | [[Manhattan]] | |- | [[:d:Q65157210|Q65157210]] | ''[[:d:Q65157210|Тажиев, Есентай Бодесович]]'' | 1947-11-18 | 2026-04-22 | Person (1947–2026) ♂ | | | ''[[:d:Q2554567|Maktaaral District]]'' | | |- | [[:d:Q6845485|Q6845485]] | ''[[:d:Q6845485|Mijo Kovačić]]'' | 1935 | 2026-04-22 | Horvaatia maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Horvaatia]] | [[Jugoslaavia]] | ''[[:d:Q5640|Koprivnica]]'' | |- | [[:d:Q6939122|Q6939122]] | ''[[:d:Q6939122|Murray Beauclerk, 14th Duke of St Albans]]'' | 1939-01-19 | 2026-04-22 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], aristokraat, member of the House of Lords (1939–2026) ♂; child of Charles Beauclerk, 13th Duke of St Albans, Nathalie Chatham Walker; spouse of Rosemary Scoones, Cynthia Howard, Gillian Northam | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q2478141|aristokraat]]'' | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q6957542|Q6957542]] | ''[[:d:Q6957542|N. Bhaskara Rao]]'' | 1935-06-23 | 2026-04-22 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | ''[[:d:Q3120966|Q3120966]]'' | [[Hyderabad|Hyderābād]] | |- | [[:d:Q75261584|Q75261584]] | ''[[:d:Q75261584|Timothy Miles Farmiloe]]'' | 1935-02-22 | 2026-04-22 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1935–2026) ♂; child of Myles Bligh Damer Farmiloe, Cynthia Joyce Holt | | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q940271|Q940271]] | ''[[:d:Q940271|Dean Tavoularis]]'' | 1932-05-18 | 2026-04-22 | Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (1932—2026) | [[Lavastuskunstnik|stsenograaf]]<br/>''[[:d:Q2962070|lavastuskunstnik]]''<br/>[[maalikunstnik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Lowell]] | [[Pariis]] | ''[[:d:Q2482942|Cimetière parisien de Bagneux]]'' |- | [[:d:Q972754|Q972754]] | ''[[:d:Q972754|Peter J. Carroll]]'' | 1953-01-08 | 2026-04-22 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Kirjanik|kirjanik]], occultist (1953–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q12797895|occultist]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Lääne-Sussex]] | | |- | [[:d:Q102416738|Q102416738]] | ''[[:d:Q102416738|Virgelina Chará]]'' | 1955-03-19 | 2026-04-21 | [[Colombia|Colombia]] inimõiguste aktivist (1955–2026) ♀ | ''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]'' | [[Colombia]] | ''[[:d:Q230602|Cauca Department]]'' | [[Bogotá]] | |- | [[:d:Q104808775|Q104808775]] | ''[[:d:Q104808775|Fernando Valenciano]]'' | 1923-02-01 | 2026-04-21 | [[Hispaania|Hispaania]] katoliku preester (1923–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]'' | [[Hispaania]] | [[Sevilla]] | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q106630400|Q106630400]] | ''[[:d:Q106630400|Ricardo de Pascual]]'' | 1940-04-25 | 2026-04-21 | Mehhiko näitleja | [[näitleja]] | [[Mehhiko]] | [[Guanajuato]] | [[México]] | |- | [[:d:Q110318930|Q110318930]] | ''[[:d:Q110318930|Jill Lord]]'' | 1940 | 2026-04-21 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]], genealoog, äriinimene, [[Metseen|metseen]] (1940–2026) ♀; Queen's Service Medal | [[raamatukoguhoidja]]<br/>''[[:d:Q8963721|genealoog]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[metseen]] | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q1278898|Christchurch Hospital]]'' | |- | [[:d:Q11861851|Q11861851]] | ''[[:d:Q11861851|Heikki Katajisto]]'' | 1941-08-11 | 2026-04-21 | [[Soome|soomlased]] [[Stsenarist|stsenarist]], filmioperaator (1941–2026) ♂ | [[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q222344|filmioperaator]]'' | [[Soome]] | [[Tampere]] | | |- | [[:d:Q120411471|Q120411471]] | ''[[:d:Q120411471|José Honório da Costa Pereira Jerónimo]]'' | 1973-02-15 | 2026-04-21 | [[Ida-Timor|Ida-Timor]] [[Haridusminister|haridusminister]], [[Poliitik|poliitik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1973–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ida-Timor]] | ''[[:d:Q812658|Bazartete administrative post]]'' | [[Dili]] | |- | [[:d:Q12209738|Q12209738]] | ''[[:d:Q12209738|Hayat Al-Fahad]]'' | 1948-04-15 | 2026-04-21 | [[Kuveit|Kuveit]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1963–2026) (1948–2026) ♀ | [[kirjanik]]<br/>[[näitleja]] | [[Kuveit]] | ''[[:d:Q7490451|Rumaithiya]]'' | ''[[:d:Q7490451|Rumaithiya]]'' | |- | [[:d:Q125252380|Q125252380]] | ''[[:d:Q125252380|Tadeusz Cichocki]]'' | 1936 | 2026-04-21 | [[Poola|poolakad]] [[Histoloog|histoloog]] (1936–2026) ♂ | [[histoloog]] | [[Poola]] | [[Będzin]] | | |- | [[:d:Q12771705|Q12771705]] | ''[[:d:Q12771705|Milan Šuna]]'' | 1966-11-21 | 2026-04-21 | [[Slovakkia|Slovakkia]] alpinist, [[Mägigiid]], ski mountaineer (1966–2026) ♂ | ''[[:d:Q9149093|Q9149093]]''<br/>[[Mägigiid]]<br/>''[[:d:Q19801627|ski mountaineer]]'' | [[Slovakkia]] | [[Kežmarok]] | ''[[:d:Q590671|Stará Lesná]]'' | |- | [[:d:Q130293611|Q130293611]] | ''[[:d:Q130293611|Bertil Nilsson]]'' | 1933 | 2026-04-21 | [[Esperantist|esperantist]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1933–2026) ♂ | [[esperantist]]<br/>[[tõlkija]] | | | | |- | [[:d:Q131783681|Q131783681]] | ''[[:d:Q131783681|Романов, Николай Степанович]]'' | 1949-11-29 | 2026-04-21 | Person (1949–2026) ♂ | | | | ''[[:d:Q19669245|Kazachka (Kalininsky district)]]'' | |- | [[:d:Q139500138|Q139500138]] | ''[[:d:Q139500138|Hussein Mohammed Hadi Al-Sadr]]'' | 1945 | 2026-04-21 | Iraagi poliitik | [[poliitik]]<br/>[[Ulama]] | [[Iraak]] | ''[[:d:Q311315|Kadhimiya]]'' | [[Bagdad]] | |- | [[:d:Q139505107|Q139505107]] | ''[[:d:Q139505107|Nel Immink]]'' | 1934-09-08 | 2026-04-21 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Direktor|direktor]] (1934–2026) ♀; Queen's Service Medal | [[direktor]] | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q1674085|Kawerau]]'' | |- | [[:d:Q139558389|Q139558389]] | ''[[:d:Q139558389|조필제]]'' | 1925-06-08 | 2026-04-21 | [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] [[Ettevõtja|ettevõtja]] (1925–2026) ♂ | [[ettevõtja]] | [[Lõuna-Korea]] | [[Hamani maakond]] | ''[[:d:Q104118841|Samsung Seoul Hospital]]''<br/>[[Soul]] | |- | [[:d:Q17415176|Q17415176]] | ''[[:d:Q17415176|Carlos Mella]]'' | 1930-08-13 | 2026-04-21 | Hispaania kirjanik | [[kirjanik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q1621191|A Estrada]]'' | [[Santiago de Compostela]] | |- | [[:d:Q18277463|Q18277463]] | ''[[:d:Q18277463|Aleksandr Seleznyov]]'' | 1934-08-14 | 2026-04-21 | [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] [[Poliitik|poliitik]] (1934–2026) ♂; [[Austuse märk]], [[Tööpunalipu orden]] | [[poliitik]] | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Krasnogvardeiskoje rajoon (Belgorodi oblast)|Krasnogvardeiskoje rajoon]] | | |- | [[:d:Q1944774|Q1944774]] | ''[[:d:Q1944774|Monika Stocker]]'' | 1948-07-01 | 2026-04-21 | Šveitsi poliitik | [[poliitik]] | [[Šveits]] | [[Aarau]] | | |- | [[:d:Q20172550|Q20172550]] | ''[[:d:Q20172550|Wolfgang Lentsch]]'' | 1939-10-10 | 2026-04-21 | [[Austria|Austria]] muusikapedagoog (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]'' | [[Austria]] | [[Oggau am Neusiedler See]] | | |- | [[:d:Q2295137|Q2295137]] | ''[[:d:Q2295137|Vic Van Aelst]]'' | 1948 | 2026-04-21 | [[Belgia|Belgia]] [[Advokaat|advokaat]], [[Poliitik|poliitik]] (1948–2026) ♂ | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Belgia]] | ''[[:d:Q1973609|Kaggevinne]]'' | | |- | [[:d:Q24565855|Q24565855]] | ''[[:d:Q24565855|Monica Azuba Ntege]]'' | 1956-02-12 | 2026-04-21 | [[Uganda|Uganda]] [[Insener|insener]], [[Poliitik|poliitik]], [[Minister|minister]], Member of Parliament of Uganda (1956–2026) ♀ | [[insener]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[minister]] | [[Uganda]] | [[Uganda]] | | |- | [[:d:Q2501326|Q2501326]] | ''[[:d:Q2501326|Hermann Fehr]]'' | 1941-06-30 | 2026-04-21 | Šveitsi poliitik | [[poliitik]] | [[Šveits]] | [[Basel]] | | |- | [[:d:Q3219062|Q3219062]] | ''[[:d:Q3219062|Laurent Bourdon]]'' | 1957-09-25 | 2026-04-21 | Prantsusmaa ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | ''[[:d:Q501821|Nogent-le-Roi]]'' | |- | [[:d:Q3308954|Q3308954]] | ''[[:d:Q3308954|Michel Bassompierre]]'' | 1948-03-22 | 2026-04-21 | Prantsusmaa skulptor | [[skulptor]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | [[Nantes]] | |- | [[:d:Q4951741|Q4951741]] | ''[[:d:Q4951741|Lena Maria Gårdenäs]]'' | 1947-04-10 | 2026-04-21 | Rootsi laulja | [[laulja]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q10436974|Brännkyrka parish]]'' | | |- | [[:d:Q531105|Q531105]] | ''[[:d:Q531105|Henry J. Mansell]]'' | 1937-10-10 | 2026-04-21 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] katoliku preester, Catholic bishop, Catholic archbishop, Roman Catholic Bishop of Buffalo, titular bishop, auxiliary bishop (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | | |- | [[:d:Q5367598|Q5367598]] | ''[[:d:Q5367598|Elsie Kelly]]'' | 1936-06-07 | 2026-04-21 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] filminäitleja, telesarjanäitleja, teatrilavastaja, opera director (fl. 1974–2024) (1936–2026) ♀ | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>''[[:d:Q28054786|opera director]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q15214865|Dovecot]]'' | [[Birkenhead]] | |- | [[:d:Q5584244|Q5584244]] | ''[[:d:Q5584244|Gopalrao Patil]]'' | 1931-10-03 | 2026-04-21 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | ''[[:d:Q61394|Latur]]'' | | |- | [[:d:Q55937256|Q55937256]] | ''[[:d:Q55937256|Mariano Baptista Gumucio]]'' | 1933-12-11 | 2026-04-21 | Boliivia kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[advokaat]] | [[Boliivia]] | [[Cochabamba]] | [[La Paz]] | |- | [[:d:Q56026368|Q56026368]] | ''[[:d:Q56026368|Viktor Liashko]]'' | 1935-10-26 | 2026-04-21 | Ukraina poliitik | [[poliitik]] | [[Ukraina]] | ''[[:d:Q4529246|Shchurove]]'' | | |- | [[:d:Q61066523|Q61066523]] | ''[[:d:Q61066523|Dietmar Junker]]'' | 1942 | 2026-04-21 | [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]] sporditeadlane (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q19587958|sporditeadlane]]'' | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | | | |- | [[:d:Q611429|Q611429]] | ''[[:d:Q611429|Luis Puenzo]]'' | 1946-02-19 | 2026-04-21 | [[Argentina|Argentina]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Lavastaja|režissöör]] (1946–2026) ♂; Premio Trayectoria del Fondo Nacional de las Artes, [[Kuldgloobus]], [[Oscar]]; member of [[Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia]], [[Ameerika režissööride gild]]; notable work The Official Story, Old Gringo | [[filmirežissöör]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q63396792|Q63396792]] | ''[[:d:Q63396792|Federico Vercellone]]'' | 1955 | 2026-04-21 | Itaalia filosoof | [[filosoof]]<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia]] | [[Torino]] | | |- | [[:d:Q7004146|Q7004146]] | ''[[:d:Q7004146|Gideon Tish]]'' | 1939-10-13 | 2026-04-21 | [[Iisrael|Iisrael]] jalgpallur (1939–2026) ♂; Beloved of the city of Holon | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Iisrael]] | [[Tel Aviv]] | | |- | [[:d:Q75330589|Q75330589]] | ''[[:d:Q75330589|Prince Michel Swiatopelk-Czetwertynski]]'' | 1938-11-20 | 2026-04-21 | Person (1938–2026) ♂; child of Prince Jerzy Swiatopelk-Czetwertynski, Countess Roza Zoltowska | | | | | |- | [[:d:Q95215102|Q95215102]] | ''[[:d:Q95215102|Pavel Matuška]]'' | 1944-02-14 | 2026-04-21 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] kujutav kunstnik, [[Illustreerija|illustraator]], karikaturist, carver, graafik, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q3391743|Q3391743]]''<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>''[[:d:Q3658608|karikaturist]]''<br/>''[[:d:Q1840507|carver]]''<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>[[maalikunstnik]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Třebechovice pod Orebem]] | | |- | [[:d:Q960486|Q960486]] | ''[[:d:Q960486|Andrew Hacker]]'' | 1929 | 2026-04-21 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] politoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1929–2026) ♂; spouse of Claudia Dreifus | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q99481119|Q99481119]] | ''[[:d:Q99481119|Jean Benoit Meybeck]]'' | 1973-01-29 | 2026-04-21 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] kujutav kunstnik, koomiksikunstnik (1973–2026) ♂ | ''[[:d:Q3391743|Q3391743]]''<br/>''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Grenoble]] | | |- | [[:d:Q125848170|Q125848170]] | ''[[:d:Q125848170|Helmut Luft]]'' | 1924-11-11 | 2026-04-20 | Psühhoanalüütik, non-fiction writer (1924–2026) ♂ | ''[[:d:Q3410028|psühhoanalüütik]]''<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]'' | | ''[[:d:Q516552|Babenhausen]]'' | | |- | [[:d:Q12772168|Q12772168]] | ''[[:d:Q12772168|Mária Adamcová]]'' | 1930-08-26 | 2026-04-20 | [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (1930–2026) ♀ | [[ooperilaulja]] | | ''[[:d:Q1091398|Važec]]'' | | |- | [[:d:Q139492307|Q139492307]] | ''[[:d:Q139492307|Cynthia Shange]]'' | 1949-07-27 | 2026-04-20 | [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Modell|modell]], filminäitleja, [[Näitleja|näitleja]] (1949–2026) ♀ | [[modell]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | ''[[:d:Q6482240|Lamontville]]'' | | |- | [[:d:Q139533791|Q139533791]] | ''[[:d:Q139533791|Conceição Ramos]]'' | 1941 | 2026-04-20 | [[Portugal|Portugal]] Toatüdruk, ametiühingutegelane (1941–2026) ♀ | ''[[:d:Q833860|Toatüdruk]]''<br/>''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]'' | [[Portugal]] | | | |- | [[:d:Q139537770|Q139537770]] | ''[[:d:Q139537770|Diaa Al Awady]]'' | 1979 | 2026-04-20 | [[Egiptus|Egiptus]] [[Arst|arst]] (1979–2026) ♂ | [[arst]] | [[Egiptus]] | [[Kairo]] | [[Dubai]] | [[Kairo]] |- | [[:d:Q15068509|Q15068509]] | ''[[:d:Q15068509|Ivan Kashin]]'' | 1937-01-02 | 2026-04-20 | [[Venemaa|venelased]] [[Lendur|lendur]] (1937–2026) ♂; [[Lenini orden]], [[Nõukogude Liidu kangelane]] | [[lendur]] | [[Venemaa]] | ''[[:d:Q19691806|Сахаровка (Елецан кӀошт)]]'' | [[Brjansk]] | |- | [[:d:Q1576448|Q1576448]] | ''[[:d:Q1576448|Hanns Hatt]]'' | 1947-07-08 | 2026-04-20 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Bioloog|bioloog]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Keemik|keemik]], [[Arst|arst]] (1947–2026) ♂; Robert Pfleger Research Award, Communicator Prize, Philip Morris Research Prize; member of [[Leopoldina]], North Rhine-Westphalia Academy for Sciences and Arts | [[bioloog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[keemik]]<br/>[[arst]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q503295|Illertissen]]'' | | |- | [[:d:Q1712010|Q1712010]] | ''[[:d:Q1712010|Julian Hunt, Baron Hunt of Chesterton]]'' | 1941-09-05 | 2026-04-20 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] meteoroloog, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Poliitik|poliitik]], [[Teadlane|teadlane]], klimatoloog, member of the House of Lords, [[Tegevdirektor|tegevdirektor]] (1941–2026) ♂; Londoni Kuningliku Seltsi liige, honorary doctor of the University of Bath, Lewis Fry Richardson Medal, honorary doctorate from INP Grenoble; member of [[Londoni Kuninglik Selts]], [[Academia Europaea]]; child of Roland Hunt, Pauline Garnett; spouse of Marylla Ellen Shephard | ''[[:d:Q2310145|meteoroloog]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[teadlane]]<br/>''[[:d:Q1113838|klimatoloog]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q9888|Ooty]]'' | | |- | [[:d:Q18242574|Q18242574]] | ''[[:d:Q18242574|Oleksandr Ivanytskyi]]'' | 1975-10-01 | 2026-04-20 | [[Ukraina|ukrainlane]] person (1975–2026) ♂ | | [[Ukraina]] | [[Odessa]] | [[Odessa]] | ''[[:d:Q13416784|2nd Christian Cemetery]]'' |- | [[:d:Q1889273|Q1889273]] | ''[[:d:Q1889273|Manfred Böckl]]'' | 1948-09-02 | 2026-04-20 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Kirjanik|kirjanik]] (1948–2026) ♂ | [[kirjanik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q509536|Landau an der Isar]]'' | ''[[:d:Q503831|Perlesreut]]'' | |- | [[:d:Q2163767|Q2163767]] | ''[[:d:Q2163767|Rolf Sauer]]'' | 1939-09-19 | 2026-04-20 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Arst|arst]], onkoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1939–2026) ♂; Officer's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, German Cancer Award, Johann Georg Zimmermann Medal, Johann Gottlieb Fichte Prize, Karl Heinrich Bauer medal, X-ray badge; member of [[Saksimaa Teaduste Akadeemia Leipzigis]], [[Leopoldina]] | [[arst]]<br/>''[[:d:Q16062369|onkoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Hamburg]] | [[Erlangen]] | |- | [[:d:Q23883587|Q23883587]] | ''[[:d:Q23883587|Thijs de Graauw]]'' | 1942-03-10 | 2026-04-20 | Hollandi astronoom | ''[[:d:Q11063|astronoom]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q3112493|Kerkdriel]]'' | [[Santiago]] | |- | [[:d:Q3658587|Q3658587]] | ''[[:d:Q3658587|Alan Osmond]]'' | 1949-06-22 | 2026-04-20 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulja|laulja]], [[Kitarrist|kitarrist]], [[Trompetist|trompetist]] (fl. 1962–2007) (1949–2026) ♂; member of The Osmonds; child of George Osmond, Olive Osmond | [[laulja]]<br/>[[kitarrist]]<br/>[[trompetist]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q52471|Ogden]]'' | | |- | [[:d:Q38299949|Q38299949]] | ''[[:d:Q38299949|Eberhard Foth]]'' | 1930-11-21 | 2026-04-20 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Kohtunik|kohtunik]] (1930–2026) ♂ | [[kohtunik]] | [[Saksamaa]] | [[Zwickau]] | | |- | [[:d:Q4464596|Q4464596]] | ''[[:d:Q4464596|Vadim Trukhachyov]]'' | 1963-01-03 | 2026-04-20 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] õigusteadlane (1963–2026) ♂ | ''[[:d:Q16012028|õigusteadlane]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Voronež]] | [[Voronež]] | |- | [[:d:Q5241077|Q5241077]] | ''[[:d:Q5241077|David Wilcock]]'' | 1973-03-08<br/>1973-03-07 | 2026-04-20 | Ameerika Ühendriikide kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q24262594|religious writer]]''<br/>''[[:d:Q29352392|spiritual teacher]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2166239|Rotterdam]]'' | ''[[:d:Q1010528|Nederland]]'' | |- | [[:d:Q5361491|Q5361491]] | ''[[:d:Q5361491|Elisabeth Kirkby]]'' | 1921-01-26 | 2026-04-20 | [[Austraalia|Austraalia]]-[[Suurbritannia|suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]], [[Poliitik|poliitik]], Member of the New South Wales Legislative Council (1921–2026) ♀; Medal of the Order of Australia; spouse of Derek Llewellyn-Jones | [[näitleja]]<br/>[[poliitik]] | [[Austraalia]]<br/>[[Suurbritannia]] | [[Bolton]] | ''[[:d:Q3184064|Morning Bay]]'' | |- | [[:d:Q6056843|Q6056843]] | ''[[:d:Q6056843|Paco Aguilar]]'' | 1949-01-01 | 2026-04-20 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Humorist|humorist]], [[Laulja|laulja]], [[Helilooja|helilooja]], communicator (1949–2026) ♂ | [[humorist]]<br/>[[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q5780518|communicator]]'' | [[Hispaania]] | [[Sevilla]] | | |- | [[:d:Q60827009|Q60827009]] | ''[[:d:Q60827009|Sergej Pavlovič Postnikov]]'' | 1955-01-09 | 2026-04-20 | [[Õppejõud|õppejõud]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Rektor|rektor]] (1955–2026) ♂; Премия имени В. Н. Татищева и Г. В. де Геннина | [[õppejõud]]<br/>[[ajaloolane]] | | ''[[:d:Q4503862|Cement]]'' | [[Jekaterinburg]] | |- | [[:d:Q6167755|Q6167755]] | ''[[:d:Q6167755|H. William Vivanco-Mackie]]'' | 1947-11-12 | 2026-04-20 | Peruu insener | ''[[:d:Q104998289|animal scientist]]''<br/>[[geneetik]] | [[Peruu]] | ''[[:d:Q504215|Ayacucho]]'' | [[Auckland]] | |- | [[:d:Q61976861|Q61976861]] | ''[[:d:Q61976861|Rim Giniyatullin]]'' | 1943-09-18 | 2026-04-20 | Usbekistani poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q2462658|juht]]''<br/>''[[:d:Q1340643|ehitustööline]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Usbekistan]] | ''[[:d:Q1645112|Zaamin District]]'' | | |- | [[:d:Q6380177|Q6380177]] | ''[[:d:Q6380177|Kay Denman]]'' | 1937-07-22 | 2026-04-20 | Austraalia poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q2251335|kooliõpetaja]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q993309|Latrobe]]'' | | |- | [[:d:Q6452483|Q6452483]] | ''[[:d:Q6452483|Kyriakos Sfetsas]]'' | 1945-09-29 | 2026-04-20 | Kreeka helilooja | [[helilooja]]<br/>[[pianist]] | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q470461|Amfilochia]]'' | [[Lefkáda (linn)|Lefkáda]] | |- | [[:d:Q64865446|Q64865446]] | ''[[:d:Q64865446|Georgette Dorn]]'' | 1934-08-13 | 2026-04-20 | Person (1934–2026) ♀ | | | | | |- | [[:d:Q6504282|Q6504282]] | ''[[:d:Q6504282|Lawrence Korb]]'' | 1939-07-09 | 2026-04-20 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ohvitser|ohvitser]], political analyst, õpetlane, Assistant Secretary of Defense for Logistics and Materiel Readiness (1939–2026) ♂ | [[ohvitser]]<br/>''[[:d:Q84681895|political analyst]]''<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | | |- | [[:d:Q6700387|Q6700387]] | ''[[:d:Q6700387|Luis Brandoni]]'' | 1940-04-18 | 2026-04-20 | Argentina poliitik | [[näitleja]]<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]'' | [[Argentina]] | ''[[:d:Q2569014|Dock Sud]]'' | [[Buenos Aires]] | ''[[:d:Q124379830|Mausoleum of the Argentine Association of Actors]]'' |- | [[:d:Q6835485|Q6835485]] | ''[[:d:Q6835485|Michael Yonkers]]'' | 1947<br/>1947-10 | 2026-04-20 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kitarrist|kitarrist]] (1947–2026) ♂ | [[kitarrist]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | ''[[:d:Q7309280|Regions Hospital]]'' | |- | [[:d:Q7287197|Q7287197]] | ''[[:d:Q7287197|Ralph B. Guy, Jr.]]'' | 1929-08-30 | 2026-04-20 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Advokaat|advokaat]], [[Kohtunik|kohtunik]], Judge of the United States Court of Appeals for the Sixth Circuit, Judge of the United States District Court for the Eastern District of Michigan, Senior Judge of the United States Court of Appeals for the Sixth Circuit, Judge of the United States Foreign Intelligence Surveillance Court of Review, Presiding Judge of the United States Foreign Intelligence Surveillance Court of Review (1929–2026) ♂ | [[advokaat]]<br/>[[kohtunik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Detroit]] | | |- | [[:d:Q84038|Q84038]] | ''[[:d:Q84038|Sergei Stadler]]'' | 1962-05-20 | 2026-04-20 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Viiuldaja|viiuldaja]], [[Dirigent|dirigent]] (1962–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni rahvakunstnik]], Leninliku Komsomoli preemia, [[Vene NFSV teeneline kunstnik]], Order For Merit in Culture and Art; spouse of [[Ilze Liepa]] | [[viiuldaja]]<br/>[[dirigent]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Peterburi]] | [[Bukarest]] | |- | [[:d:Q96678043|Q96678043]] | ''[[:d:Q96678043|Florian Schneeberger]]'' | 1971-03-13 | 2026-04-20 | [[Austria|Austria]] [[Purjetaja|purjetaja]] (1971–2026) ♂ | [[purjetaja]] | [[Austria]] | [[Erlangen]] | [[Salzburg]] | |- | [[:d:Q97231368|Q97231368]] | ''[[:d:Q97231368|Noshrevan Mamuladze]]'' | 1948-09-05 | 2026-04-20 | [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Ametnik|ametnik]], [[Poliitik|poliitik]] (1948–2026) ♂ | [[majandusteadlane]]<br/>[[ametnik]]<br/>[[poliitik]] | | ''[[:d:Q12865557|Kalota]]'' | | |- | [[:d:Q10289134|Q10289134]] | ''[[:d:Q10289134|Gerardo Renault]]'' | 1929-09-17 | 2026-04-19 | Brasiilia poliitik | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Brasiilia]] | [[Belo Horizonte]] | | |- | [[:d:Q105903578|Q105903578]] | ''[[:d:Q105903578|Helen Nakimuli]]'' | 1985-07-02 | 2026-04-19 | Uganda poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q15117302|võrkpallur]]'' | [[Uganda]] | [[Uganda]]<br/>''[[:d:Q867219|Kalangala District]]'' | [[Kampala]] | |- | [[:d:Q108378677|Q108378677]] | ''[[:d:Q108378677|Franca Spinola]]'' | 1943-11-16 | 2026-04-19 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Ettevõtja|ettevõtja]], agricultural entrepreneur, [[Arst|arst]], juht, president (1943–2026) ♀; spouse of Franco Maria Malfatti | [[ettevõtja]]<br/>''[[:d:Q3796984|agricultural entrepreneur]]''<br/>[[arst]]<br/>''[[:d:Q2462658|juht]]'' | [[Itaalia]] | [[Firenze]] | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q109660|Q109660]] | ''[[:d:Q109660|Gerhard Schmidt-Gaden]]'' | 1937-06-19 | 2026-04-19 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Dirigent|dirigent]], [[Koorijuht|koorijuht]] (1937–2026) ♂; Bavarian Order of Merit, Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Bayerische Verfassungsmedaille in silver, Bayerischer Poetentaler | [[dirigent]]<br/>[[koorijuht]] | [[Saksamaa]] | [[Karlovy Vary]] | | |- | [[:d:Q109776921|Q109776921]] | ''[[:d:Q109776921|Adrienne Staples]]'' | 1956-12-05 | 2026-04-19 | Uus-Meremaa poliitik | ''[[:d:Q10547393|Q10547393]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q11880593|Q11880593]] | ''[[:d:Q11880593|Maire Rautakoski]]'' | 1927-02-06 | 2026-04-19 | [[Soome|soomlased]] person (1927–2026) ♀ | | [[Soome]] | | | |- | [[:d:Q12163529|Q12163529]] | ''[[:d:Q12163529|Yevhen Udin]]'' | 1937-04-11 | 2026-04-19 | Ukraina maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Donetsk]] | | ''[[:d:Q8510136|Mykulynetskyi сemetery]]'' |- | [[:d:Q123485036|Q123485036]] | ''[[:d:Q123485036|Jorge Vivero Pérez]]'' | 1949-07-17 | 2026-04-19 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Dotsent|dotsent]], [[Poliitik|poliitik]], [[Kirjanik|kirjanik]], keskkonnakaitsja (1949–2026) ♂ | [[dotsent]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]'' | [[Hispaania]] | [[A Coruña]] | [[Lugo]] | |- | [[:d:Q133683774|Q133683774]] | ''[[:d:Q133683774|Shuzhao Hu]]'' | 1926-10-10<br/>1926-09-04 | 2026-04-19 | [[Taiwan|Taiwan]] [[Õppejõud|õppejõud]] (1926–2026) ♂ | [[õppejõud]] | [[Taiwan]] | | | |- | [[:d:Q139491928|Q139491928]] | ''[[:d:Q139491928|Evgeny Sverdlov]]'' | 1963-10-29 | 2026-04-19 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]]-[[Iisrael|iisrael]] kujutav kunstnik (1963–2026) ♂; notable work From the Series Mistake | ''[[:d:Q3391743|Q3391743]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]]<br/>[[Iisrael]] | ''[[:d:Q27899309|Leningrad]]'' | [[Peterburi]] | |- | [[:d:Q139501764|Q139501764]] | ''[[:d:Q139501764|Billy Gault]]'' | 1941-12-28 | 2026-04-19 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] džässmuusik (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q139548375|Q139548375]] | ''[[:d:Q139548375|Víctor Manuel Moncayo]]'' | 1942 | 2026-04-19 | [[Advokaat|advokaat]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1942–2026) ♂ | [[advokaat]]<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q139591435|Q139591435]] | ''[[:d:Q139591435|غازي السمار]]'' | 1940 | 2026-04-19 | Kuveidi poliitik | [[poliitik]]<br/>[[jurist]] | [[Kuveit]] | ''[[:d:Q7490451|Rumaithiya]]'' | | |- | [[:d:Q139604393|Q139604393]] | ''[[:d:Q139604393|Marshall Seifert]]'' | 1939-05-22 | 2026-04-19 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] gallerist, spordikommentaator, korvpallur, korvpallitreener (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q20771242|gallerist]]''<br/>''[[:d:Q2986228|spordikommentaator]]''<br/>''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''<br/>''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q14935222|Mercy Hospital for Women]]'' | ''[[:d:Q79311600|Ross Home]]'' | |- | [[:d:Q1420690|Q1420690]] | ''[[:d:Q1420690|Hans Peter Isler]]'' | 1941-10-02 | 2026-04-19 | [[Šveits|Šveits]] kunstiajaloolane, classical archaeologist, [[Õppejõud|õppejõud]] (1941–2026) ♂; member of Austrian Academy of Sciences, German Archaeological Institute, Austrian Archaeological Institute | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q15983985|classical archaeologist]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Šveits]] | [[Zürich]] | | |- | [[:d:Q14955063|Q14955063]] | ''[[:d:Q14955063|Karl O. Christe]]'' | 1936-07-24 | 2026-04-19 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Keemik|keemik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1936–2026) ♂; American Chemical Society Award in Inorganic Chemistry, Tolman Award, Alfred Stock Memorial Prize, Fellow of the American Association for the Advancement of Science | [[keemik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Ulm]] | | |- | [[:d:Q15714150|Q15714150]] | ''[[:d:Q15714150|Chems Eddine Chitour]]'' | 1944-10-13 | 2026-04-19 | Alžeeria insener | [[insener]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[füüsik]]<br/>[[riigiametnik]] | [[Alžeeria]]<br/>[[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q544733|Bordj Bou Arreridj]]'' | | |- | [[:d:Q15890628|Q15890628]] | ''[[:d:Q15890628|María Nieves]]'' | 1938<br/>1934-09-06 | 2026-04-19 | [[Argentina|Argentina]] [[Balletitantsija|balletitantsija]], koreograaf (1938–2026) ♀ | [[balletitantsija]]<br/>''[[:d:Q2490358|koreograaf]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | | |- | [[:d:Q16132933|Q16132933]] | ''[[:d:Q16132933|Oded Feingersh]]'' | 1938 | 2026-04-19 | Iisraeli maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[Graafiline disainer|kujundusgraafik]] | [[Iisrael]] | [[Jeruusalemm]] | | |- | [[:d:Q16406578|Q16406578]] | [[Ester Pajusoo]] | 1934-07-01 | 2026-04-19 | eesti näitleja | [[näitleja]] | [[Eesti]] | [[Nõmme linnaosa]] | | |- | [[:d:Q16989703|Q16989703]] | ''[[:d:Q16989703|Reijo Paukku]]'' | 1942-07-15 | 2026-04-19 | [[Soome|soomlased]] teatrilavastaja (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Soome]] | [[Mikkeli linn]] | [[Pieksämäki linn]] | |- | [[:d:Q2450518|Q2450518]] | ''[[:d:Q2450518|Mukhtar Shakhanov]]'' | 1942-07-02 | 2026-04-19 | Kasahstani kirjanik | [[diplomaat]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[poliitik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Kasahstan]] | ''[[:d:Q15918918|Каскасу]]'' | [[Almatõ]] | |- | [[:d:Q2695587|Q2695587]] | ''[[:d:Q2695587|Jan Donkers]]'' | 1943-06-15 | 2026-04-19 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] program maker, [[Kirjanik|kirjanik]] (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q2548714|program maker]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Amsterdam]] | [[Amsterdam]] | |- | [[:d:Q3035106|Q3035106]] | ''[[:d:Q3035106|Dominique Douay]]'' | 1944-03-16 | 2026-04-19 | Prantsusmaa kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q18844224|Q18844224]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q239078|Romans-sur-Isère]]'' | | |- | [[:d:Q3039490|Q3039490]] | ''[[:d:Q3039490|Driss Guiga]]'' | 1924-10-21 | 2026-04-19 | Tuneesia poliitik | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Tuneesia]] | ''[[:d:Q1250999|Q1250999]]'' | | |- | [[:d:Q311132|Q311132]] | [[Desmond Morris]] | 1928-01-24 | 2026-04-19 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] etnoloog, etoloog, primatoloog, [[Zooloog|zooloog]], telesaatejuht, [[Illustreerija|illustraator]], [[Bioloog|bioloog]] (active c. 2006) (1928–2026) ♂; Fellow of the Linnean Society of London, Honorary Fellow of the Zoological Society of London; member of Zoological Society of London; spouse of Ramona Morris; notable work The naked ape | ''[[:d:Q1371378|etnoloog]]''<br/>''[[:d:Q16831721|etoloog]]''<br/>''[[:d:Q16825962|primatoloog]]''<br/>[[zooloog]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>[[bioloog]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q7261605|Purton]]'' | ''[[:d:Q216038|Naas]]'' | |- | [[:d:Q3381110|Q3381110]] | ''[[:d:Q3381110|Vuokko Nurmesniemi]]'' | 1930-02-12 | 2026-04-19 | [[Soome|soomlased]] tekstiilidisainer, [[Tekstiilikunstnik|tekstiilikunstnik]], moekunstnik, [[Disainer|disainer]] (active c. 1997) (1930–2026) ♀; Lunning Prize, Kaj Franck Design Prize, [[Pro Finlandia]], Honorary Royal Designer for Industry, Prints Eugeni medal; spouse of Antti Nurmesniemi | ''[[:d:Q18611810|tekstiilidisainer]]''<br/>[[tekstiilikunstnik]]<br/>''[[:d:Q3501317|moekunstnik]]''<br/>[[disainer]] | [[Soome]] | [[Helsingi]] | [[Helsingi]] | |- | [[:d:Q4078681|Q4078681]] | ''[[:d:Q4078681|Ben Bartlett]]'' | 1965-03-17 | 2026-04-19 | Suurbritannia helilooja | [[helilooja]]<br/>[[kitarrist]]<br/>''[[:d:Q1415090|filmimuusika helilooja]]'' | [[Suurbritannia]] | [[London]] | | |- | [[:d:Q4198010|Q4198010]] | ''[[:d:Q4198010|Valentin Iyevlev]]'' | 1938-12-01 | 2026-04-19 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Füüsik|füüsik]] (1938–2026) ♂; Honored Scientist of the RSFSR, ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk; member of [[Venemaa Teaduste Akadeemia]] | [[füüsik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Usmani rajoon]] | [[Voronež]] | |- | [[:d:Q4524068|Q4524068]] | ''[[:d:Q4524068|Vladimir Shinkaryov]]'' | 1954-03-04 | 2026-04-19 | Venemaa kunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Peterburi]] | [[Peterburi]] | |- | [[:d:Q47012615|Q47012615]] | ''[[:d:Q47012615|Aleksey Lelin]]'' | 1977-11-27 | 2026-04-19 | Valgevene kergejõustiklane | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Valgevene]] | | | |- | [[:d:Q50376914|Q50376914]] | ''[[:d:Q50376914|Primo Franchini]]'' | 1941-04-30 | 2026-04-19 | [[Itaalia|Itaalia]] road cyclist (fl. 1967–1970) (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q52217314|road cyclist]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q94985|Sala Bolognese]]'' | | |- | [[:d:Q5877992|Q5877992]] | ''[[:d:Q5877992|Georges Benrekassa]]'' | 1932 | 2026-04-19 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Õppejõud|õppejõud]], emeriitprofessor (1932–2026) ♂ | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Prantsusmaa]] | [[Marseille]] | | |- | [[:d:Q75738820|Q75738820]] | ''[[:d:Q75738820|Vivienne Esmonde]]'' | 1945-03-22 | 2026-04-19 | Person (1945–2026) ♀; child of Owen James Esmonde, Eira Mackenzie; spouse of Charles Timothy Cresswell | | | | | |- | [[:d:Q7929882|Q7929882]] | ''[[:d:Q7929882|Viktor Zaidenberg]]'' | 1949-06-22 | 2026-04-19 | Venemaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q887563|Q887563]] | ''[[:d:Q887563|George Ariyoshi]]'' | 1926-03-12 | 2026-04-19 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Honolulu]] | [[Honolulu]] | |- | [[:d:Q918535|Q918535]] | ''[[:d:Q918535|Dave Mason]]'' | 1946-05-10 | 2026-04-19 | Suurbritannia muusik | ''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[kitarrist]]<br/>''[[:d:Q55960555|salvestusmuusik]]''<br/>[[laulja]]<br/>[[helilooja]] | [[Suurbritannia]] | [[Worcester]] | | |- | [[:d:Q984378|Q984378]] | ''[[:d:Q984378|Patrick Muldoon]]'' | 1968-09-27 | 2026-04-19 | Ameerika Ühendriikide näitleja | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''<br/>[[filmiprodutsent]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q290356|San Pedro]]'' | [[Beverly Hills]] | |- | [[:d:Q10342161|Q10342161]] | ''[[:d:Q10342161|Oscar Andrade]]'' | 1957-09-26 | 2026-04-18 | Brasiilia poliitik | [[poliitik]] | [[Brasiilia]] | | | |- | [[:d:Q110109444|Q110109444]] | ''[[:d:Q110109444|Lai Cheng-ying]]'' | 1931-08-29 | 2026-04-18 | [[Taiwan|Taiwan]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1931–2026) ♂ | [[filmirežissöör]] | [[Taiwan]] | | | |- | [[:d:Q11462713|Q11462713]] | ''[[:d:Q11462713|Toshio Ozawa]]'' | 1930-04-16 | 2026-04-18 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Tõlkija|tõlkija]], germanist, kirjandusteadlane (1930–2026) ♂; European Fairy Tale Award; child of Kaisaku Ozawa; spouse of Makiko Ozawa | [[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q2599593|germanist]]''<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]'' | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q11966804|Q11966804]] | ''[[:d:Q11966804|Einar Hammer]]'' | 1969-03-20 | 2026-04-18 | Norra kirjanik | [[kirjanik]] | [[Norra]] | | | |- | [[:d:Q12028328|Q12028328]] | ''[[:d:Q12028328|Karel Korytář]]'' | 1949-10-09 | 2026-04-18 | Tšehhi poliitik | [[poliitik]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | ''[[:d:Q1022338|Halenkov]]'' | | |- | [[:d:Q12337801|Q12337801]] | ''[[:d:Q12337801|Susanne Heering]]'' | 1938-10-12 | 2026-04-18 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] [[Balletitantsija|balletitantsija]] (1938–2026) ♀; Knight of the Order of the Dannebrog; spouse of Peter Heering | [[balletitantsija]] | [[Taani Kuningriik]] | [[Ålborg]] | | |- | [[:d:Q12500209|Q12500209]] | ''[[:d:Q12500209|Nayato Fio Nuala]]'' | 1968-02-20 | 2026-04-18 | Indoneesia filmirežissöör | [[filmirežissöör]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q4916209|Bireuen]]'' | | |- | [[:d:Q136486796|Q136486796]] | ''[[:d:Q136486796|Salvador Batalla i Gardella]]'' | 1936-03-27 | 2026-04-18 | Katoliku preester, aktivist (1936–2026) ♂; Medalla de la Ciutat d'Olot | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | | ''[[:d:Q6944|Camprodon]]'' | [[Olot]] | |- | [[:d:Q139418675|Q139418675]] | ''[[:d:Q139418675|Florian Montorio]]'' | 1986-10-18 | 2026-04-18 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] person (1986–2026) ♂; mort pour la France | | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q172593|Montauban]]'' | [[Liibanon]] | |- | [[:d:Q139493856|Q139493856]] | ''[[:d:Q139493856|Francisco Cavaleiro Ferreira]]'' | 1952-11-10 | 2026-04-18 | [[Portugal|Portugal]] [[Poliitik|poliitik]], member of the Assembly of the Republic (1952–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q1285555|Freguesia de São Sebastião da Pedreira]]'' | | |- | [[:d:Q139494796|Q139494796]] | ''[[:d:Q139494796|Maḥmūd al-Rabdāwī]]'' | 1932 | 2026-04-18 | [[Süüria|Süüria]] teadlane, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Professor|professor]] (1932–2026) ♂; member of Arab Academy of Damascus, Arab Writers Union | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[professor]] | [[Süüria]] | ''[[:d:Q4120104|Tafas]]'' | [[Damaskus]] | |- | [[:d:Q139501441|Q139501441]] | ''[[:d:Q139501441|Aysun Quliyeva]]'' | 2003-10-23 | 2026-04-18 | [[Gruusia|Gruusia]] university student (2003–2026) ♀ | ''[[:d:Q315247|university student]]'' | [[Gruusia]] | ''[[:d:Q2410306|Marneuli Municipality]]'' | [[Thbilisi]] | |- | [[:d:Q16132263|Q16132263]] | ''[[:d:Q16132263|Alexander Lisiyansky]]'' | 1958-07-07 | 2026-04-18 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Disainer|disainer]] (1958–2026) ♂; Israel Theater Prize | [[disainer]] | [[Iisrael]] | [[Voronež]] | | |- | [[:d:Q16139002|Q16139002]] | ''[[:d:Q16139002|Wanlop Thaineua]]'' | 1945 | 2026-04-18 | [[Tai|Tai]] [[Poliitik|poliitik]] (1945–2026) | [[poliitik]] | [[Tai]] | | | |- | [[:d:Q18809946|Q18809946]] | ''[[:d:Q18809946|Paul Senske]]'' | 1949-10-26 | 2026-04-18 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Peatoimetaja|peatoimetaja]] (1949–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[peatoimetaja]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q1751131|Voßwinkel]]'' | | |- | [[:d:Q2091794|Q2091794]] | ''[[:d:Q2091794|Pia Rumler-Detzel]]'' | 1934-07-11 | 2026-04-18 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Kohtunik|kohtunik]] (1934–2026) ♀; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany | [[kohtunik]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q2331937|Q2331937]] | ''[[:d:Q2331937|Stanton Davis]]'' | 1945-11-10 | 2026-04-18 | Ameerika Ühendriikide muusik | ''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New Orleans]] | | |- | [[:d:Q24043614|Q24043614]] | ''[[:d:Q24043614|Sergio Cappelli]]'' | 1950-09-12 | 2026-04-18 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia]] | [[Savona]] | | |- | [[:d:Q2908231|Q2908231]] | ''[[:d:Q2908231|David Mena]]'' | 1953-04-08 | 2026-04-18 | Iisraeli poliitik | ''[[:d:Q380075|advokaat]]''<br/>[[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q950347|Or Yehuda]]'' | [[Ramat-Gan]] | |- | [[:d:Q376645|Q376645]] | ''[[:d:Q376645|John Seymour]]'' | 1937-12-03 | 2026-04-18 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], member of the State Senate of California, Ameerika Ühendriikide senaator, mayor of Anaheim (1937–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Chicago]] | [[Carlsbad]] | |- | [[:d:Q38276786|Q38276786]] | ''[[:d:Q38276786|Kenji Goken'ya]]'' | 1938-07-10 | 2026-04-18 | Jaapani poliitik | [[poliitik]] | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q4850184|Q4850184]] | ''[[:d:Q4850184|Balbir Punj]]'' | 1949-10-02 | 2026-04-18 | India poliitik | [[poliitik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[India]] | ''[[:d:Q146708|Gurdaspur district]]'' | | |- | [[:d:Q5400926|Q5400926]] | ''[[:d:Q5400926|Estelle Asmodelle]]'' | 1964-04-22 | 2026-04-18 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Näitleja|näitleja]], astronoom, [[Stsenarist|stsenarist]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Muusik|muusik]] (1964–2026) | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q11063|astronoom]]''<br/>[[stsenarist]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[muusik]] | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q2348677|Bowral]]'' | | |- | [[:d:Q5585462|Q5585462]] | ''[[:d:Q5585462|Gordon Livsey]]'' | 1947-01-24 | 2026-04-18 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q990168|Keighley]]'' | | |- | [[:d:Q7606515|Q7606515]] | ''[[:d:Q7606515|Stefanos Linaios]]'' | 1928-08-06 | 2026-04-18 | Kreeka näitleja | [[näitleja]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[koomik]] | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q12874064|Messini]]'' | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q7913377|Q7913377]] | ''[[:d:Q7913377|Van Hammer]]'' | 1959-11-01 | 2026-04-18 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] elukutseline maadleja (1959–2026) ♂ | ''[[:d:Q13474373|Q13474373]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q755030|Hebron]]'' | | |- | [[:d:Q80703224|Q80703224]] | ''[[:d:Q80703224|Aldo Roy]]'' | 1942-03-22 | 2026-04-18 | [[Sportlane|sportlane]] (1942–2026) ♂ | [[sportlane]] | | [[Greater Sudbury]] | | |- | [[:d:Q89894758|Q89894758]] | ''[[:d:Q89894758|Andreas Hallaschka]]'' | 1962 | 2026-04-18 | [[Autor|autor]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1962–2026) ♂ | [[autor]]<br/>[[ajakirjanik]] | | [[Frankfurt]] | | |- | [[:d:Q9090712|Q9090712]] | ''[[:d:Q9090712|Txumari Alfaro]]'' | 1952-12-25 | 2026-04-18 | [[Hispaania|Hispaania]] telesaatejuht, naturopath (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q42673468|naturopath]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q1763705|Arguedas]]'' | [[Pamplona]] | |- | [[:d:Q920051|Q920051]] | ''[[:d:Q920051|József Marosi]]'' | 1934-10-16 | 2026-04-18 | Ungari vehkleja | ''[[:d:Q13381863|vehkleja]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q106573|Q106573]] | ''[[:d:Q106573|Nathalie Baye]]'' | 1948-07-06 | 2026-04-17 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], teatrinäitleja, filminäitleja, [[Tantsija|tantsija]], [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1970–2023) (1948–2026) ♀; Auleegioni ordeni kavaler, César Award for Best Supporting Actress, César Award for Best Actress, Auleegioni ohvitser, Volpi Cup for Best Actress, Silver Shell for Best Actress | [[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[tantsija]]<br/>[[näitleja]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q625205|Mainneville]]'' | [[Pariis]] | [[Montparnasse'i kalmistu]] |- | [[:d:Q11603568|Q11603568]] | ''[[:d:Q11603568|Katsuyuki Shinohara]]'' | 1942-04-15 | 2026-04-17 | [[Jaapan|Jaapan]] tarento (1942–2026) ♂; Izumi Kyōka Prize for Literature | ''[[:d:Q2705098|tarento]]'' | [[Jaapan]] | [[Hokkaidō]] | [[Nara]] | |- | [[:d:Q1175610|Q1175610]] | ''[[:d:Q1175610|David McKinley]]'' | 1947-03-28 | 2026-04-17 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q13582652|ehitusinsener]]''<br/>[[insener]]<br/>''[[:d:Q2961975|ärijuht]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q838112|Q838112]]'' | ''[[:d:Q838112|Q838112]]'' | |- | [[:d:Q1236598|Q1236598]] | ''[[:d:Q1236598|Jorge Enrique Serpa Pérez]]'' | 1942-03-16 | 2026-04-17 | [[Kuuba|Kuuba]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Kuuba]] | [[Cienfuegos]] | [[Havanna]] | |- | [[:d:Q124732977|Q124732977]] | ''[[:d:Q124732977|Tuulikki Tunkkari]]'' | 1937-08-28 | 2026-04-17 | [[Soome|soomlased]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (1937–2026) ♀ | [[ooperilaulja]] | [[Soome]] | [[Kokkola linn]] | | |- | [[:d:Q128803528|Q128803528]] | ''[[:d:Q128803528|Evgeny V. Slavnov]]'' | 1942 | 2026-04-17 | [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] teadlane, wood turner, head of laboratory (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q1716419|wood turner]]'' | [[Venemaa]] | [[Perm]] | | |- | [[:d:Q133748881|Q133748881]] | ''[[:d:Q133748881|Franz Xaver Weigerstorfer]]'' | 1934-11-10 | 2026-04-17 | [[Austria|Austria]] [[Kapellmeister|kapellmeister]] (1934–2026) ♂ | [[kapellmeister]] | [[Austria]] | [[Ried im Traunkreis]] | | |- | [[:d:Q139476106|Q139476106]] | ''[[:d:Q139476106|Günter Hallas]]'' | 1942-01-18 | 2026-04-17 | [[Saksamaa|sakslased]] person (1942–2026) ♂ | | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q139482811|Q139482811]] | ''[[:d:Q139482811|Carlos Becerril]]'' | 1935-10-24 | 2026-04-17 | [[Mehhiko|Mehhiko]] [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]] (fl. 1958–2026) (1935–2026) ♂ | [[dublaažinäitleja]] | [[Mehhiko]] | [[Cuernavaca]] | | |- | [[:d:Q139540123|Q139540123]] | ''[[:d:Q139540123|Wolf Chibidziura]]'' | | 2026-04-17 | [[Austria|Austria]] [[Poliitik|poliitik]] (†2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Austria]] | | | |- | [[:d:Q139582369|Q139582369]] | ''[[:d:Q139582369|Ruben Friis]]'' | 1956-07-13 | 2026-04-17 | [[Norra|norralased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1956–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | [[Norra]] | | | |- | [[:d:Q139596568|Q139596568]] | ''[[:d:Q139596568|Joan Burstein]]'' | 1926-02-21 | 2026-04-17 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1926–2026) ♀; Briti impeeriumi ordu komandör | | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q149836|Camden Town]]'' | | |- | [[:d:Q17582600|Q17582600]] | ''[[:d:Q17582600|Vyacheslav Nikiforov]]'' | 1942-08-13 | 2026-04-17 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Näitleja|näitleja]], [[Stsenarist|stsenarist]] (1942–2026) ♂; [[NSV Liidu riiklik preemia]], Honored Artist of the Byelorussian SSR, prix du Komsomol léniniste de la RSS de Biélorussie; member of Belarusian Union of Cinematographers | [[filmirežissöör]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[stsenarist]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | ''[[:d:Q1965748|Vesyoloye]]'' | [[Minsk]] | |- | [[:d:Q1797248|Q1797248]] | ''[[:d:Q1797248|Oscar Schmidt]]'' | 1958-02-16 | 2026-04-17 | Brasiilia korvpallur (1958–2026) | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''<br/>[[ajakirjanik]] | [[Brasiilia]] | [[Natal]] | ''[[:d:Q526318|Santana de Parnaíba]]'' | |- | [[:d:Q1897074|Q1897074]] | ''[[:d:Q1897074|Mariclare Costello]]'' | 1936-02-03 | 2026-04-17 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Näitleja|näitleja]], telesarjanäitleja, teatrinäitleja, filminäitleja (fl. 1967–) (1936–2026) ♀; spouse of Allan Arbus | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q233129|Peoria]]'' | [[Brooklyn]] | |- | [[:d:Q21074937|Q21074937]] | ''[[:d:Q21074937|Ian Pinard]]'' | 1971<br/>1972 | 2026-04-17 | [[Dominica|Dominica]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the House of Assembly of Dominica (1971–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Dominica]] | | | |- | [[:d:Q2577327|Q2577327]] | ''[[:d:Q2577327|Willi Morgenschweis]]'' | 1936-07-01 | 2026-04-17 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q503633|Sulzbach-Rosenberg]]'' | | |- | [[:d:Q31189541|Q31189541]] | ''[[:d:Q31189541|Feyha Çelenk]]'' | 1945 | 2026-04-17 | [[Türgi|Türgi]] [[Näitleja|näitleja]] (1945–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Türgi]] | [[İstanbul]] | | ''[[:d:Q578506|Karacaahmet Cemetery]]'' |- | [[:d:Q3157786|Q3157786]] | ''[[:d:Q3157786|Jacqueline Rayet]]'' | 1933-06-26 | 2026-04-17 | Prantsusmaa koreograaf | ''[[:d:Q2490358|koreograaf]]''<br/>[[balletitantsija]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q4103500|Q4103500]] | ''[[:d:Q4103500|Vasily Vanyushev]]'' | 1936-02-10 | 2026-04-17 | Venemaa kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Kizneri rajoon]] | | |- | [[:d:Q441033|Q441033]] | ''[[:d:Q441033|Nadia Farès]]'' | 1968-12-20 | 2026-04-17 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]]-[[Maroko|maroko]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja (fl. 1993–2026) (1968–2026) ♀ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Prantsusmaa]]<br/>[[Maroko]] | [[Marrakech]] | ''[[:d:Q939883|Pitié-Salpêtrière Hospital]]'' | |- | [[:d:Q4864731|Q4864731]] | ''[[:d:Q4864731|Barry Seton]]'' | 1936-10-05 | 2026-04-17 | Rallisõitja (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q378622|rallisõitja]]'' | | | | |- | [[:d:Q4933021|Q4933021]] | ''[[:d:Q4933021|Bob Kevoian]]'' | 1950-12-02 | 2026-04-17 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] raadiosaatejuht (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | [[Indianapolis]] | |- | [[:d:Q57314025|Q57314025]] | ''[[:d:Q57314025|Barys Jurcin]]'' | 1932-11-29 | 2026-04-17 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] [[Arhitekt|arhitekt]] (1932–2026) ♂; [[NSV Liidu riiklik preemia]]; member of Union of Architects of the USSR, Belarusian Union of Architects; spouse of Вера Ільінічна Юрціна | [[arhitekt]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | [[Tšita]] | [[Minsk]] | |- | [[:d:Q6153723|Q6153723]] | ''[[:d:Q6153723|Tuimasi Manuca]]'' | 1985-05-14 | 2026-04-17 | Fidži jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Fidži]] | ''[[:d:Q856662|Lautoka]]'' | | |- | [[:d:Q65921614|Q65921614]] | ''[[:d:Q65921614|Joaquim Granger]]'' | 1928-05-31 | 2026-04-17 | [[Portugal|Portugal]] artistic gymnast, võimleja (1928–2026) ♂ | ''[[:d:Q13381572|artistic gymnast]]''<br/>''[[:d:Q16947675|võimleja]]'' | [[Portugal]] | [[Leiria]] | [[Lissabon]] | |- | [[:d:Q6830976|Q6830976]] | ''[[:d:Q6830976|Michael Harrison]]'' | 1958-10-24 | 2026-04-17 | Ameerika Ühendriikide helilooja | [[helilooja]]<br/>[[pianist]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q995267|Bryn Mawr]]'' | [[Manhattan]] | |- | [[:d:Q6834072|Q6834072]] | ''[[:d:Q6834072|Moshe Timor]]'' | 1936-06-24 | 2026-04-17 | [[Iisrael|Iisrael]] häälnäitleja (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]'' | [[Iisrael]] | [[Ramat-Gan]] | | |- | [[:d:Q75640253|Q75640253]] | ''[[:d:Q75640253|Andrew Michael Smiley]]'' | 1952-11-30 | 2026-04-17 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1952–2026) ♂; child of Charles Michael Smiley, Lavinia Pearson; spouse of Sarah Caroline Coade | | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q7704641|Q7704641]] | ''[[:d:Q7704641|Terry L. Bruce]]'' | 1944-03-25 | 2026-04-17 | Ameerika poliitik ja aseesimees | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q575122|Olney]]'' | [[Springfield]] | |- | [[:d:Q8245240|Q8245240]] | ''[[:d:Q8245240|Beatriz de Moura]]'' | 1939 | 2026-04-17 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Toimetaja|toimetaja]], [[Tõlkija|tõlkija]], ärijuht, äriinimene (1939–2026) ♀; Püha Jüri rist, Kunstide ja Kirjanduse ordeni kavaler, Medalla de Oro al Mérito en las Bellas Artes; spouse of Òscar Tusquets | [[toimetaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q2961975|ärijuht]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Brasiilia]] | [[Rio de Janeiro]] | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q89017807|Q89017807]] | ''[[:d:Q89017807|Miguel Ponce Cuéllar]]'' | 1935 | 2026-04-17 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Teoloog|teoloog]], [[Õpetaja|õpetaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], mariologist (1935–2026) ♂; member of Pontifical Academia Mariana Internationalis | [[teoloog]]<br/>[[õpetaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q108876168|mariologist]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q1407463|Q1407463]]'' | | |- | [[:d:Q93230874|Q93230874]] | ''[[:d:Q93230874|Sergio Landucci]]'' | 1938 | 2026-04-17 | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] ethicist, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Filosoof|filosoof]], philosophy historian (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q5403434|ethicist]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[filosoof]]<br/>''[[:d:Q24265174|philosophy historian]]'' | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | ''[[:d:Q160628|Sarzana]]'' | [[Firenze]] | |- | [[:d:Q105722004|Q105722004]] | ''[[:d:Q105722004|Paul Astruc]]'' | 1942-06-07 | 2026-04-16 | Prantsusmaa luuletaja | | | ''[[:d:Q192787|Lajo]]'' | | |- | [[:d:Q106913973|Q106913973]] | ''[[:d:Q106913973|Jim Jabir]]'' | 1962-08-12 | 2026-04-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallitreener (1962–2026) ♂ | ''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q108923153|Q108923153]] | ''[[:d:Q108923153|Marisol Garrido Valero]]'' | 1956-07-15 | 2026-04-16 | [[Insener|insener]] (1956–2026) ♀ | [[insener]] | | [[Madrid]] | | |- | [[:d:Q1237140|Q1237140]] | ''[[:d:Q1237140|Ivan Rebernik]]'' | 1939-10-07 | 2026-04-16 | [[Sloveenia|Sloveenia]]-[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|jugoslaavia föderatiivne sotsialistlik vabariik]] [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]], [[Diplomaat|diplomaat]], [[Suursaadik|suursaadik]] (1939–2026) ♂; Knight in the Order of the Holy Sepulchre | [[raamatukoguhoidja]]<br/>[[diplomaat]] | [[Sloveenia]]<br/>[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]] | [[Maribor]] | | |- | [[:d:Q125148621|Q125148621]] | ''[[:d:Q125148621|Helena Faberová]]'' | 1935-10-14 | 2026-04-16 | Person (1935–2026) ♀ | | | [[Praha]] | ''[[:d:Q1233631|Dobrá Voda u Českých Budějovic]]'' | |- | [[:d:Q135399737|Q135399737]] | ''[[:d:Q135399737|Éric Robic]]'' | 1974 | 2026-04-16 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] person (1974–2026) ♂ | | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | [[Neuilly-sur-Seine]] | |- | [[:d:Q138609590|Q138609590]] | ''[[:d:Q138609590|Finnian Garbutt]]'' | 1997-09-15 | 2026-04-16 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]] (1997–2026) ♂ | [[näitleja]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q190684|Q190684]]'' | | |- | [[:d:Q139381008|Q139381008]] | ''[[:d:Q139381008|Cerina Fairfax]]'' | 1977-02-24 | 2026-04-16 | [[Hambaarst|hambaarst]] (1977–2026) ♀; spouse of Justin Fairfax | [[hambaarst]] | | | ''[[:d:Q1375477|Annandale]]'' | |- | [[:d:Q139383543|Q139383543]] | ''[[:d:Q139383543|Johnny Davids]]'' | 1977-05-29 | 2026-04-16 | [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] telesaatejuht (1977–2026) ♂ | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Walvis Bay]] | [[Pretoria]] | |- | [[:d:Q139560698|Q139560698]] | ''[[:d:Q139560698|Katalin Kulcsár]]'' | 1942-08-12 | 2026-04-16 | [[Ungari|Ungari]] radio editor (1942–2026) ♀ | ''[[:d:Q10270331|radio editor]]'' | [[Ungari]] | [[Nové Zámky]] | [[Budapest]] | |- | [[:d:Q139584489|Q139584489]] | ''[[:d:Q139584489|Therezinha Marçal]]'' | 1940-11-19 | 2026-04-16 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]] (1940–2026) ♀ | [[dublaažinäitleja]] | [[Brasiilia]] | | | |- | [[:d:Q139595617|Q139595617]] | ''[[:d:Q139595617|"Levon Ter Petrossian (comerdian)]]'' | 1981-02-26 | 2026-04-16 | Armeenia näitleja | [[näitleja]]<br/>[[koomik]]<br/>[[muusik]] | [[Armeenia]]<br/>[[Venemaa]]<br/>[[Kanada]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | [[Jerevan]] | [[Glendale (California)|Glendale]] | |- | [[:d:Q139604044|Q139604044]] | ''[[:d:Q139604044|Gabby Bugaga]]'' | | 2026-04-16 | [[Rwanda|Rwanda]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Poliitik|poliitik]] (†2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[poliitik]] | [[Rwanda]] | | | |- | [[:d:Q1396384|Q1396384]] | ''[[:d:Q1396384|Miguel Canto]]'' | 1948-01-30 | 2026-04-16 | [[Mehhiko|Mehhiko]] poksija (1948–2026) ♂; International Boxing Hall of Fame, WBC World Flyweight Champion, The Ring World Flyweight Champion | ''[[:d:Q11338576|Q11338576]]'' | [[Mehhiko]] | [[Mérida (Mehhiko)]] | [[Mérida (Mehhiko)]] | |- | [[:d:Q1447337|Q1447337]] | ''[[:d:Q1447337|Barbara Flynn Currie]]'' | 1940-05-03 | 2026-04-16 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q936780|La Crosse]]'' | | |- | [[:d:Q16106283|Q16106283]] | ''[[:d:Q16106283|James Hayward]]'' | 1943-09-22 | 2026-04-16 | Ameerika Ühendriikide kunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[San Francisco]] | | |- | [[:d:Q16733170|Q16733170]] | ''[[:d:Q16733170|Narayana Ramachandran]]'' | 1948<br/>1949 | 2026-04-16 | [[India|India]] sports official (1948–2026) ♂; Silver Olympic Order | ''[[:d:Q15986539|sports official]]'' | [[India]] | [[India]] | [[Chennai]] | |- | [[:d:Q1682145|Q1682145]] | ''[[:d:Q1682145|Jan Potměšil]]'' | 1966-03-31 | 2026-04-16 | Tšehhi näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Tšehhi]] | [[Praha]] | [[Praha]] | |- | [[:d:Q16937974|Q16937974]] | ''[[:d:Q16937974|Tibor Zenker]]'' | 1976-03-07 | 2026-04-16 | [[Austria|Austria]] [[Kirjanik|kirjanik]] (1976–2026) ♂; child of Helmut Zenker | [[kirjanik]] | [[Austria]] | [[Viin]] | | |- | [[:d:Q17044161|Q17044161]] | ''[[:d:Q17044161|Mikalay Andreyevich Kavaliow]]'' | 1937-06-01 | 2026-04-16 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] [[Loomaarst|loomaarst]], [[Teadlane|teadlane]] (1937–2026) ♂; [[Austuse märk]] | [[loomaarst]]<br/>[[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | ''[[:d:Q1025878|Stary Dziedzin]]'' | | |- | [[:d:Q18538564|Q18538564]] | ''[[:d:Q18538564|Mihai Cantuniari]]'' | 1945-02-14 | 2026-04-16 | [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Tõlkija|tõlkija]] (1945–2026) ♂ | [[tõlkija]] | [[Rumeenia]] | [[Bukarest]] | | |- | [[:d:Q197697|Q197697]] | ''[[:d:Q197697|Alex Manninger]]'' | 1977-06-04 | 2026-04-16 | Austria jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Austria]] | [[Salzburg]] | [[Nußdorf am Haunsberg]] | |- | [[:d:Q21700656|Q21700656]] | ''[[:d:Q21700656|Seigō Tsuchida]]'' | 1943-10-25 | 2026-04-16 | Jaapani poliitik | [[poliitik]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q823927|Higashine]]'' | [[Yamagata]] | |- | [[:d:Q2512502|Q2512502]] | [[Kazuo Imanishi]] | 1941-01-12 | 2026-04-16 | Jaapani jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Jaapan]] | [[Hiroshima]] | [[Hiroshima]] | |- | [[:d:Q25184192|Q25184192]] | ''[[:d:Q25184192|David Smith]]'' | 1943-09-07 | 2026-04-16 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Poliitik|poliitik]], [[Advokaat|advokaat]], Member of the Western Australian Legislative Assembly, Minister for Community Services, Minister for Lands, Minister for Planning, Minister for Local Government (1943–2026) ♂; Medal of the Order of Australia | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Austraalia]] | [[Bunbury]] | | |- | [[:d:Q28498445|Q28498445]] | ''[[:d:Q28498445|Lidiya Kudryavtseva]]'' | 1941-01-28 | 2026-04-16 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1941–2026) ♀; Honoured Cultural Worker of the RSFSR, [[Eeskujuliku töö eest]] | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q30765110|Q30765110]] | ''[[:d:Q30765110|Serge Labégorre]]'' | 1932-12-15 | 2026-04-16 | Prantsusmaa maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q192481|Talence]]'' | | |- | [[:d:Q3098450|Q3098450]] | ''[[:d:Q3098450|Garret Anderson]]'' | 1972-06-30 | 2026-04-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1972–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | [[Newport Beach]] | |- | [[:d:Q3284878|Q3284878]] | ''[[:d:Q3284878|Mamadou Sylla]]'' | 1960-01-25 | 2026-04-16 | Guinea poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[kohtunik]]<br/>[[minister]] | [[Guinea]] | ''[[:d:Q891240|Boké]]'' | ''[[:d:Q3032606|Dixinn]]'' | ''[[:d:Q116375774|Baralandé]]'' |- | [[:d:Q3568765|Q3568765]] | ''[[:d:Q3568765|William Knight]]'' | 1935-11-12 | 2026-04-16 | Suurbritannia tennisist | ''[[:d:Q10833314|tennisist]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q192240|Northampton]]'' | | |- | [[:d:Q3754508|Q3754508]] | ''[[:d:Q3754508|Andy Kershaw]]'' | 1959-11-09 | 2026-04-16 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Diskor|diskor]], telesaatejuht, record collector, broadcaster, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], autobiograaf (1959–2026) ♂ | [[diskor]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q97012539|record collector]]''<br/>''[[:d:Q135301631|broadcaster]]''<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q18814623|autobiograaf]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q3835082|Littleborough]]'' | | |- | [[:d:Q3827731|Q3827731]] | ''[[:d:Q3827731|Laura Balbo]]'' | 1933-11-30 | 2026-04-16 | Itaalia poliitik | [[poliitik]]<br/>[[sotsioloog]] | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | [[Padova]] | [[Padova]] | |- | [[:d:Q4143693|Q4143693]] | ''[[:d:Q4143693|Vladimir Gorbunov]]'' | 1946-07-14 | 2026-04-16 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Katselendur|katselendur]] (1946–2026) ♂; [[Punatähe orden]], [[Venemaa Föderatsiooni kangelane]], Order of Courage, [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]], juubelimedal "50 aastat NSV Liidu relvajõude", [[Juubelimedal "60 aastat NSV Liidu relvajõude"|juubelimedal "60 aastat NSV Liidu relvajõude"]], juubelimedal "70 aastat NSV Liidu relvajõude", Medal "For Impeccable Service", Merited Test Pilot of the USSR | [[katselendur]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Vjatskije Poljanõ]] | | |- | [[:d:Q42838871|Q42838871]] | ''[[:d:Q42838871|Justin Fairfax]]'' | 1979-02-17 | 2026-04-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], [[Advokaat|advokaat]], Lieutenant Governor of Virginia (1979–2026) ♂; spouse of Cerina Fairfax | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Pittsburgh]] | ''[[:d:Q1375477|Annandale]]'' | |- | [[:d:Q4759827|Q4759827]] | ''[[:d:Q4759827|André Bernard]]'' | 1935-11-17 | 2026-04-16 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] moodne viievõistleja (1935–2026) ♂; médaille d'or de la jeunesse, des sports et de l'engagement associatif, Knight of the National Order of Merit | ''[[:d:Q15972912|moodne viievõistleja]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Lille]] | [[Lambersart]] | |- | [[:d:Q5293479|Q5293479]] | ''[[:d:Q5293479|Don Schlitz]]'' | 1952-08-29 | 2026-04-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] laulja-laulukirjutaja, [[Helilooja|helilooja]] (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[helilooja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Durham (Põhja-Carolina)|Durham]] | [[Nashville]] | |- | [[:d:Q5394744|Q5394744]] | ''[[:d:Q5394744|Ernie Smith]]'' | 1945-05-01 | 2026-04-16 | Jamaica muusik | [[laulukirjutaja]]<br/>[[laulja]] | [[Jamaica]] | [[Kingston]] | [[Miami]] | |- | [[:d:Q573016|Q573016]] | ''[[:d:Q573016|Anthony Clarke, Baron Clarke of Stone-cum-Ebony]]'' | 1943-05-13 | 2026-04-16 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Kohtunik|kohtunik]], [[Poliitik|poliitik]], Justice of the Supreme Court of the United Kingdom, Master of the Rolls, Member of the Privy Council of the United Kingdom, member of the House of Lords (1943–2026) ♂; [[Knight Bachelor]]; child of Harry Alston Clarke, Isobel Kay; spouse of Rosemary Adam | [[kohtunik]]<br/>[[poliitik]] | [[Suurbritannia]] | [[Ayr]] | | |- | [[:d:Q61069903|Q61069903]] | ''[[:d:Q61069903|Keszthelyi György]]'' | 1955-08-20 | 2026-04-16 | [[Kirjanik|kirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]] (1955–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | | [[Cluj-Napoca]] | | |- | [[:d:Q61754995|Q61754995]] | ''[[:d:Q61754995|George Gonios]]'' | 1946-12-22 | 2026-04-16 | Kreeka jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Kreeka]] | [[Ateena]] | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q6380309|Q6380309]] | ''[[:d:Q6380309|Kay Warren]]'' | 1947-02-10 | 2026-04-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] antropoloog (1947–2026) ♀; Guggenheim Fellowship, honorary doctor of Stockholm University | ''[[:d:Q4773904|antropoloog]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Stanford]] | ''[[:d:Q499927|Moscow]]'' | |- | [[:d:Q66619363|Q66619363]] | ''[[:d:Q66619363|Gerhard Herbst]]'' | 1928 | 2026-04-16 | [[Jurist|jurist]] (1928–2026) ♂ | [[jurist]] | | [[Regensburg]] | | |- | [[:d:Q6767010|Q6767010]] | ''[[:d:Q6767010|Mark Carrington]]'' | 1961-08-19 | 2026-04-16 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kriketimängija (1961–2026) ♂ | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q233467|Gisborne]]'' | ''[[:d:Q992759|Te Awamutu]]'' | |- | [[:d:Q685169|Q685169]] | ''[[:d:Q685169|Oleg Maisenberg]]'' | 1945-04-29 | 2026-04-16 | Venemaa muusik | [[pianist]]<br/>[[õppejõud]] | [[Austria]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Odessa]] | | |- | [[:d:Q70251820|Q70251820]] | ''[[:d:Q70251820|Maria Barsuchenko]]'' | 1921-04-07 | 2026-04-16 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Raudteelane|raudteelane]] (1921–2026) ♀; [[Isamaasõja orden]], [[Punatähe orden]] | [[raudteelane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Omski oblast]] | | |- | [[:d:Q7299448|Q7299448]] | ''[[:d:Q7299448|Raza Kazim]]'' | 1930-01-13 | 2026-04-16 | [[India|India]]-[[Briti India|briti india]]-dominion of india [[Advokaat|advokaat]], muusikakriitik, [[Filosoof|filosoof]] (1930–2026) ♂ | [[advokaat]]<br/>''[[:d:Q1350157|muusikakriitik]]''<br/>[[filosoof]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | ''[[:d:Q922701|Sitapur]]'' | [[Lahore]] | |- | [[:d:Q94530974|Q94530974]] | ''[[:d:Q94530974|Heinz Kuno]]'' | 1927-06-19 | 2026-04-16 | Person (1927–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q95237106|Q95237106]] | ''[[:d:Q95237106|Václav Podaný]]'' | 1949-04-15 | 2026-04-16 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Arhivaar|arhivaar]] (1949–2026) ♂ | [[ajaloolane]]<br/>[[arhivaar]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Unhošť]] | | |- | [[:d:Q10309844|Q10309844]] | ''[[:d:Q10309844|José Luís Tinoco]]'' | 1932-12-27 | 2026-04-15 | Portugali arhitekt | [[arhitekt]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q98552221|plastic artist]]'' | [[Portugal]] | [[Leiria]] | [[Lissabon]] | |- | [[:d:Q103921525|Q103921525]] | ''[[:d:Q103921525|Victor Hagan]]'' | | 2026-04-15 | Suurbritannia poliitik | [[poliitik]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q109493891|Q109493891]] | ''[[:d:Q109493891|Акопов, Валерий Сергеевич]]'' | 1938-08-06 | 2026-04-15 | Person (1938–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q11048859|Q11048859]] | ''[[:d:Q11048859|Isami Okamoto]]'' | 1931-02-26 | 2026-04-15 | [[Jaapan|Jaapan]] pesapallimängija, pesapallitreener, baseball manager, baseball commentator (1931–2026) ♂; member of Japan Baseball Promotion Association | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]''<br/>''[[:d:Q865935|pesapallitreener]]''<br/>''[[:d:Q1186921|baseball manager]]''<br/>''[[:d:Q11645911|baseball commentator]]'' | [[Jaapan]] | [[Ōsaka]] | [[Ōsaka]] | |- | [[:d:Q110785|Q110785]] | ''[[:d:Q110785|Hans-Ulrich Krüger]]'' | 1952-04-07 | 2026-04-15 | Saksa poliitik | [[kohtunik]]<br/>[[poliitik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q14817|Lemgo]]'' | | |- | [[:d:Q113254899|Q113254899]] | ''[[:d:Q113254899|Hartmut Schmidt]]'' | 1942-11-22 | 2026-04-15 | Esseist (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774202|esseist]]'' | | ''[[:d:Q510762|Wechingen]]'' | | |- | [[:d:Q11428941|Q11428941]] | ''[[:d:Q11428941|Hiroshi Shiono]]'' | 1931-06-13 | 2026-04-15 | [[Jaapan|Jaapan]] õigusteadlane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1931–2026) ♂; Person of Cultural Merit, Order of Culture; member of [[Jaapani Akadeemia]] | ''[[:d:Q16012028|õigusteadlane]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Jaapan]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | | |- | [[:d:Q11496612|Q11496612]] | ''[[:d:Q11496612|Shigeo Toya]]'' | 1947-12-24 | 2026-04-15 | Jaapani skulptor | [[skulptor]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q1348971|Ogawa]]'' | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q115525218|Q115525218]] | ''[[:d:Q115525218|Cristiana Kopke]]'' | 1953-03-20 | 2026-04-15 | [[Portugal|Portugal]] [[Laulja|laulja]], [[Helilooja|helilooja]], laulusõnade kirjutaja (1953–2026) ♀ | [[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]'' | [[Portugal]] | [[Maputo]] | | |- | [[:d:Q117848847|Q117848847]] | ''[[:d:Q117848847|Rico Rizzitelli]]'' | 1962-04-12 | 2026-04-15 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1962–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | | [[Santiago]] | |- | [[:d:Q11995401|Q11995401]] | ''[[:d:Q11995401|Pete Knutsen]]'' | 1947-12-09 | 2026-04-15 | [[Norra|norralased]] [[Muusik|muusik]], [[Helilooja|helilooja]], [[Kitarrist|kitarrist]] (fl. 1959–2026) (1947–2026) ♂; member of Pete Knutsens Orkester, Popol Ace | [[muusik]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[kitarrist]] | [[Norra]] | [[Kirkenes]] | ''[[:d:Q15136164|Hagan]]'' | ''[[:d:Q10297259|Kampen Church]]'' |- | [[:d:Q12093203|Q12093203]] | ''[[:d:Q12093203|Уладзімір Сяргеевіч Экнадыёсаў]]'' | 1947-05-08 | 2026-04-14<br/>2026-04-15 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]], teatrilavastaja (1947–2026) ♂; Byelorussian SSR State Prize | [[ooperilaulja]]<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | ''[[:d:Q4061800|Alekseevka]]'' | | ''[[:d:Q104848956|Liasnyja mohilki]]'' |- | [[:d:Q125305793|Q125305793]] | ''[[:d:Q125305793|John Shortreed]]'' | 1937 | 2026-04-15 | Teadlane (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | | | ''[[:d:Q639408|Waterloo]]'' | |- | [[:d:Q12542367|Q12542367]] | ''[[:d:Q12542367|Есмұхан Несіпбайұлы Обаев]]'' | 1941-06-23 | 2026-04-15 | [[Kasahstan|Kasahstan]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] [[Näitleja|näitleja]], [[Rektor|rektor]] (1941–2026) ♂; People's Artist of Kazakh SSR | [[näitleja]] | [[Kasahstan]] | ''[[:d:Q20484407|Kegen District]]'' | | |- | [[:d:Q12798431|Q12798431]] | ''[[:d:Q12798431|Pavel Mihelčič]]'' | 1937-11-08 | 2026-04-15 | Sloveenia helilooja | ''[[:d:Q1350157|muusikakriitik]]''<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>[[muusikateadlane]] | [[Sloveenia]]<br/>[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Jugoslaavia Kuningriik]] | [[Novo mesto]] | | |- | [[:d:Q1298560|Q1298560]] | ''[[:d:Q1298560|Virgil Szilágyi]]'' | 1931-11-26 | 2026-04-15 | [[Ungari|Ungari]] filmioperaator (1931–2026) ♂; Béla Balázs Award | ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q131438290|Q131438290]] | ''[[:d:Q131438290|Rabindra Prasad Panda]]'' | 1937-11-21 | 2026-04-15 | [[India|India]] [[Kirjanik|kirjanik]] (1937–2026) ♂ | [[kirjanik]] | [[India]] | ''[[:d:Q685638|Bhadrak district]]'' | [[Kolkata]] | |- | [[:d:Q135946022|Q135946022]] | ''[[:d:Q135946022|Dono Boboxonova]]'' | 1946-11-20 | 2026-04-15 | [[Näitleja|näitleja]] (1946–2026) ♀ | [[näitleja]] | | | | |- | [[:d:Q139394144|Q139394144]] | ''[[:d:Q139394144|Jørgen Herbert]]'' | 1947-05-21 | 2026-04-15 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] spordikommentaator, spordiajakirjanik, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Õpetaja|õpetaja]], press secretary, [[Näitleja|näitleja]] (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q2986228|spordikommentaator]]''<br/>''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]''<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q1388151|press secretary]]''<br/>[[näitleja]] | [[Taani Kuningriik]] | [[Kopenhaagen]] | ''[[:d:Q1980900|Lønstrup]]'' | |- | [[:d:Q139501901|Q139501901]] | ''[[:d:Q139501901|Bill Poysden]]'' | 1927 | 2026-04-15 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] mereväeohvitser, [[Elektriinsener|elektriinsener]], railway signal engineer (1927–2026) ♂; Volunteer Reserve Decoration | ''[[:d:Q10669499|mereväeohvitser]]''<br/>[[elektriinsener]]<br/>''[[:d:Q109094822|railway signal engineer]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q2034575|Rangiora]]'' | |- | [[:d:Q1900279|Q1900279]] | ''[[:d:Q1900279|Mark Mobius]]'' | 1936-08-17 | 2026-04-15 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], äriinimene (1936–2026) ♂ | [[majandusteadlane]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1583289|Hempstead]]''<br/>[[New York]] | [[Singapur]] | |- | [[:d:Q21294682|Q21294682]] | ''[[:d:Q21294682|Daniel Grataloup]]'' | 1937-12-25 | 2026-04-15 | Šveitsi arhitekt | [[arhitekt]] | [[Šveits]]<br/>[[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q3351|4th arrondissement of Lyon]]'' | [[Genf]] | |- | [[:d:Q21506637|Q21506637]] | ''[[:d:Q21506637|David Bukry]]'' | 1941<br/>1941-03-17 | 2026-04-15 | [[Botaanik|botaanik]] (1941–2026) ♂ | [[botaanik]] | | | | |- | [[:d:Q23036526|Q23036526]] | ''[[:d:Q23036526|Lucha Moreno]]'' | 1939-04-23 | 2026-04-15 | [[Mehhiko|Mehhiko]] telesarjanäitleja, filminäitleja, [[Laulja|laulja]] (fl. 1957–2009) (1939–2026) ♀ | ''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[laulja]] | [[Mehhiko]] | ''[[:d:Q938835|Guadalupe]]'' | | |- | [[:d:Q2642707|Q2642707]] | ''[[:d:Q2642707|Alexander Morton]]'' | 1945-03-24 | 2026-04-15 | Suurbritannia näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Šotimaa]]<br/>[[Suurbritannia]] | [[Glasgow]] | | |- | [[:d:Q2797173|Q2797173]] | ''[[:d:Q2797173|Rudolf Schrumpf]]'' | 1939-04-12 | 2026-04-15 | [[Austria|Austria]] [[Dirigent|dirigent]], [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], [[Helilooja|helilooja]], military bandmaster (1939–2026) ♂ | [[dirigent]]<br/>[[muusikateadlane]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q104245372|military bandmaster]]'' | [[Austria]] | | | |- | [[:d:Q3182345|Q3182345]] | ''[[:d:Q3182345|Osvaldas Balakauskas]]'' | 1937-12-19 | 2026-04-15 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Leedu|leedulased]] [[Diplomaat|diplomaat]], [[Helilooja|helilooja]] (1937–2026) ♂; Lithuanian National Prize, [[Suurvürst Gediminase orden]]; spouse of Rima Mikėnaitė; notable work Requiem in memoriam Stasys Lozoraitis, Symphonie no. 4 (Balakauskas) | [[diplomaat]]<br/>[[helilooja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Leedu]] | ''[[:d:Q12665537|Miliūnai]]'' | [[Vilnius]] | |- | [[:d:Q335331|Q335331]] | [[Robert Skidelsky]] | 1939-04-25 | 2026-04-15 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Biograaf|biograaf]], member of the House of Lords (1939–2026) ♂; Fellow of the Royal Society of Literature, Wolfson History Prize, [[James Tait Blacki mälestusauhind]], Lionel Gelber Prize, Fellow of the British Academy, Fellow of the Royal Historical Society; member of [[Briti Akadeemia]], Royal Society of Literature; child of Boris Jacob Skidelsky, Galia V. Sapelkin; spouse of Augusta Mary Clarissa Hope | [[poliitik]]<br/>[[majandusteadlane]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[biograaf]] | [[Suurbritannia]] | [[Harbin]] | | |- | [[:d:Q4858800|Q4858800]] | ''[[:d:Q4858800|Barbara Carr]]'' | 1941-01-09 | 2026-04-15 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulja|laulja]] (1941–2026) ♀ | [[laulja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Saint Louis]] | ''[[:d:Q2669251|Maryville]]'' | |- | [[:d:Q503248|Q503248]] | ''[[:d:Q503248|José Santamaría]]'' | 1929-07-31 | 2026-04-15 | [[Hispaania|Hispaania]]-[[Uruguay|uruguay]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (fl. 1947–1966) (1929–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Hispaania]]<br/>[[Uruguay]] | [[Montevideo]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q60579584|Q60579584]] | ''[[:d:Q60579584|Leila Al Jazairia]]'' | 1927-08-06 | 2026-04-15 | Alžeeria näitleja | [[tantsija]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[laulja]] | [[Alžeeria]]<br/>[[Prantsusmaa]] | [[Oran]] | [[Casablanca]] | |- | [[:d:Q6396714|Q6396714]] | ''[[:d:Q6396714|Kevin Klose]]'' | 1940-09-01 | 2026-04-15 | [[Kanada|Kanada]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1940–2026) ♂; Edward R. Murrow Award | [[ajakirjanik]] | [[Kanada]] | [[Toronto]] | [[Washington]] | |- | [[:d:Q7172730|Q7172730]] | ''[[:d:Q7172730|Peter Beale]]'' | 1934-03-18 | 2026-04-15 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] military physician, Surgeon-General of the British Armed Forces (1934–2026) ♂; Knight Commander of the Order of the British Empire, Fellow of the Royal College of Physicians of London; member of Royal College of Physicians | ''[[:d:Q4002666|military physician]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q1339305|Romford]]'' | | |- | [[:d:Q7182344|Q7182344]] | ''[[:d:Q7182344|Phil Rockefeller]]'' | 1938-10-20 | 2026-04-15 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q3241019|Rhinebeck]]'' | | |- | [[:d:Q75949687|Q75949687]] | ''[[:d:Q75949687|Toby Clements Gore]]'' | 1927-12-28 | 2026-04-15 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person, High Sheriff of Berkshire (1927–2026) ♂; child of Adrian Gore, Enid Aimée Cairnes; spouse of Isolde Marian Macintosh | | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q83797881|Q83797881]] | ''[[:d:Q83797881|Benzion Fuchs]]'' | 1930-09-08 | 2026-04-15 | [[Iisrael|Iisrael]] person (1930–2026) ♂ | | [[Iisrael]] | [[Suceava]] | | |- | [[:d:Q95152822|Q95152822]] | ''[[:d:Q95152822|Olga Pechová]]'' | 1975-08-24 | 2026-04-15 | [[Psühholoog|psühholoog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1975–2026) ♀ | [[psühholoog]]<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q104695935|Q104695935]] | ''[[:d:Q104695935|Simen Andersen]]'' | | 2026-04-14 | [[Norra|norralased]] [[Juutuuber]] (†2026) ♂ | [[Juutuuber]] | [[Norra]] | | | |- | [[:d:Q1159189|Q1159189]] | ''[[:d:Q1159189|Dan Wall]]'' | 1953-09-07 | 2026-04-14 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Pianist|pianist]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Organist|organist]] (1953–2026) ♂ | [[pianist]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[organist]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Atlanta]] | | |- | [[:d:Q124250558|Q124250558]] | ''[[:d:Q124250558|Sophie Flamand]]'' | 1964-11-06 | 2026-04-14 | Belgia kirjanik | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>''[[:d:Q11892507|comics writer]]''<br/>[[kriitik]]<br/>[[filoloog]]<br/>''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''<br/>''[[:d:Q780596|näituse kuraator]]'' | [[Belgia]] | [[Liège]] | ''[[:d:Q2873067|Autre-Église]]'' | |- | [[:d:Q13030308|Q13030308]] | ''[[:d:Q13030308|Halina Martsinkevich]]'' | 1935-10-09 | 2026-04-14 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] [[Geograaf|geograaf]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1935–2026) ♀; премия имени А. Н. Севченко, Почётная грамота Верховного Совета Республики Беларусь | [[geograaf]]<br/>[[õppejõud]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | [[Červień]] | | |- | [[:d:Q132051765|Q132051765]] | ''[[:d:Q132051765|Alojz Rosina]]'' | 1931-05-15 | 2026-04-14 | Physiatrist, [[Arst|arst]], [[Perearst]] (1931–2026) ♂ | ''[[:d:Q2012484|physiatrist]]''<br/>[[arst]]<br/>[[Perearst]] | | [[Púchov]] | [[Poprad]] | |- | [[:d:Q133594092|Q133594092]] | ''[[:d:Q133594092|Paul Gerretsen]]'' | 1945-01-22 | 2026-04-14 | [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1945–2026) | [[ajaloolane]] | | ''[[:d:Q39297398|Utrecht]]'' | ''[[:d:Q171267|Garderen]]'' | |- | [[:d:Q1370741|Q1370741]] | ''[[:d:Q1370741|Steve Clark]]'' | 1943-06-17 | 2026-04-14 | Ameerika Ühendriikide ujuja | ''[[:d:Q10843402|Q10843402]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Oakland]] | | |- | [[:d:Q137403007|Q137403007]] | ''[[:d:Q137403007|Konstantin Obrezha]]'' | 1962-10-19 | 2026-04-14 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] jäähokimängija (1962–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Mõski]] | | |- | [[:d:Q139557731|Q139557731]] | ''[[:d:Q139557731|Ana Belén López Pulido]]'' | | 2026-04-14 | [[Mehhiko|Mehhiko]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]] (†2026) ♀ | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | [[Mehhiko]] | | | |- | [[:d:Q139568591|Q139568591]] | ''[[:d:Q139568591|Taylor Kirk]]'' | 1981 | 2026-04-14 | [[Kanada|Kanada]] laulja-laulukirjutaja (1981–2026) ♂; member of Timber Timbre | ''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]'' | [[Kanada]] | [[Oshawa]] | | |- | [[:d:Q1487079|Q1487079]] | ''[[:d:Q1487079|Robert Cluck]]'' | 1939-03-20 | 2026-04-14 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q2640827|günekoloog]]''<br/>''[[:d:Q13638192|obstetrician]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q980092|Cisco]]'' | | |- | [[:d:Q1554116|Q1554116]] | ''[[:d:Q1554116|Henry Newton]]'' | 1944-02-18 | 2026-04-14 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Nottingham]] | | |- | [[:d:Q16659172|Q16659172]] | ''[[:d:Q16659172|Francisco Sanjosé]]'' | 1952-11-12 | 2026-04-14 | Hispaania jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Hispaania]] | [[Sevilla]] | [[Sevilla]] | |- | [[:d:Q19661574|Q19661574]] | ''[[:d:Q19661574|James F. Howell]]'' | 1934-07-14 | 2026-04-14 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], member of the Oklahoma Senate (1934–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q3240303|Wewoka]]'' | | |- | [[:d:Q2468284|Q2468284]] | ''[[:d:Q2468284|Vicente Lucas]]'' | 1935-09-24 | 2026-04-14 | Portugali jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Portugal]] | [[Maputo]] | [[Lissabon]] | |- | [[:d:Q28503433|Q28503433]] | ''[[:d:Q28503433|Rafael Tolosa]]'' | 1958-08-23<br/>1958-08-28 | 2026-04-14 | Colombia jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Colombia]] | ''[[:d:Q1574783|Chitaraque]]'' | | |- | [[:d:Q28739926|Q28739926]] | ''[[:d:Q28739926|Sue Prado]]'' | 1981-05-18 | 2026-04-14 | Filipiinide näitleja | [[näitleja]] | [[Filipiinid]] | | | |- | [[:d:Q3160200|Q3160200]] | ''[[:d:Q3160200|Jacques Witta]]'' | 1934-04-22 | 2026-04-14 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] filmimonteerija (1934–2026) ♂; César Award for Best Editing | ''[[:d:Q7042855|filmimonteerija]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | ''[[:d:Q341253|Achères-la-Forêt]]'' | |- | [[:d:Q3421120|Q3421120]] | ''[[:d:Q3421120|Raymond Riotte]]'' | 1940-02-16 | 2026-04-14 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] jalgrattasportlane (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q1145389|Sarry]]'' | [[Avallon]] | |- | [[:d:Q357965|Q357965]] | ''[[:d:Q357965|Michael O. Rabin]]'' | 1931-09-01 | 2026-04-14 | [[Iisrael|Iisrael]] informaatik, [[Matemaatik|matemaatik]], cryptographer, [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1931–2026) ♂; [[Turingi auhind]], Harvey Prize, Josiah Willard Gibbs Lectureship, Israel Prize, honorary doctorate from University of Bordeaux-I, Charles Babbage Award, Paris Kanellakis Award, Gödel Lecturer, The EMET Prize for Art, Science and Culture, Foreign Member of the Royal Society, IACR Fellow, [[Dan Davidi auhind]], honorary doctorate of the Weizmann Institute of Science, Rothschild Prize, ACM Fellow; member of [[Londoni Kuninglik Selts]], [[Prantsuse Teaduste Akadeemia]], [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia]], Israel Academy of Sciences and Humanities, [[Ameerika Filosoofiaselts]], [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]], ACM; child of Israel Abraham Rabin, Ester Rabin | ''[[:d:Q82594|informaatik]]''<br/>[[matemaatik]]<br/>''[[:d:Q15442776|cryptographer]]''<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[õppejõud]] | [[Iisrael]] | [[Wrocław]] | [[Jeruusalemm]] | |- | [[:d:Q43132504|Q43132504]] | ''[[:d:Q43132504|Ides Kihlen]]'' | 1917-07-10 | 2026-04-14 | [[Argentina|Argentina]] [[Kunstnik|kunstnik]] (1917–2026) ♀ | [[kunstnik]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q44823|Santa Fe Province]]'' | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q463649|Q463649]] | ''[[:d:Q463649|Jean-Pierre Escalettes]]'' | 1935-05-29 | 2026-04-14 | Prantsusmaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>''[[:d:Q26481809|sports executive]]''<br/>''[[:d:Q30002353|keeleõpetaja]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q174019|Béziers]]'' | | |- | [[:d:Q5590433|Q5590433]] | ''[[:d:Q5590433|H.P. Burman]]'' | 1951-08-13 | 2026-04-14 | Rootsi muusik | [[muusik]] | [[Rootsi]] | | | |- | [[:d:Q56416396|Q56416396]] | ''[[:d:Q56416396|Thamrin Usman]]'' | 1962-10-10 | 2026-04-14 | [[Indoneesia|Indoneesia]] õpetlane (1962–2026) ♂ | ''[[:d:Q3400985|õpetlane]]'' | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q14168|Pontianak]]'' | ''[[:d:Q14168|Pontianak]]'' | |- | [[:d:Q61122902|Q61122902]] | ''[[:d:Q61122902|Husein Čokić]]'' | 1931-06-16 | 2026-04-14 | Horvaatia näitleja | [[näitleja]] | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Horvaatia]] | ''[[:d:Q279995|Ključ]]'' | [[Pula]] | |- | [[:d:Q6122872|Q6122872]] | ''[[:d:Q6122872|Sebastián Daniel Oliveros García]]'' | 1984-01-30 | 2026-04-14 | Hispaania jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Hispaania]] | [[Las Palmas de Gran Canaria]] | | |- | [[:d:Q6297146|Q6297146]] | ''[[:d:Q6297146|Joy Harmon]]'' | 1940-05-01 | 2026-04-14 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q18581305|iludusvõistlusel osaleja]]''<br/>''[[:d:Q6105867|kondiiter]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1058775|Flushing]]'' | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q8030148|Q8030148]] | ''[[:d:Q8030148|Wolfgang Zuckschwerdt]]'' | 1949-05-05 | 2026-04-14 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Saksa Demokraatlik Vabariik|saksa demokraatlik vabariik]] judoka (1949–2026) ♂; spouse of Sandra Köppen | ''[[:d:Q6665249|judoka]]'' | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Brandenburg (linn)|Brandenburg]] | [[Brandenburg (linn)|Brandenburg]] | |- | [[:d:Q8205987|Q8205987]] | ''[[:d:Q8205987|Arturo Lizón Giner]]'' | 1938-08-24 | 2026-04-14 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], [[Advokaat|advokaat]], member of the Senate of Spain, Representative of the Parliamentary Assembly of the Council of Europe, Síndico de Agravios de la Comunidad Valenciana (1938–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q985137|Sella]]'' | ''[[:d:Q1631458|Mutxamel]]'' | |- | [[:d:Q822858|Q822858]] | ''[[:d:Q822858|Bernardin Mfumbusa]]'' | 1962-04-01 | 2026-04-14 | [[Tansaania|Tansaania]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop, apostolic administrator (1962–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Tansaania]] | [[Arusha]] | ''[[:d:Q96373407|Benjamin Mkapa Hospital]]'' | |- | [[:d:Q97357127|Q97357127]] | ''[[:d:Q97357127|Thomas Craig Lundmark]]'' | 1949 | 2026-04-14 | [[Jurist|jurist]] (1949–2026) ♂ | [[jurist]] | | | | |- | [[:d:Q98099320|Q98099320]] | ''[[:d:Q98099320|Русин Василь Іванович]]'' | 1949-09-26 | 2026-04-14 | [[Ukraina|ukrainlane]] person (1949–2026) ♂ | | [[Ukraina]] | | | |- | [[:d:Q10442074|Q10442074]] | ''[[:d:Q10442074|Nicky Smith]]'' | 1969-01-28 | 2026-04-13 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1969–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q584443|Berkeley]]'' | | |- | [[:d:Q105359319|Q105359319]] | ''[[:d:Q105359319|Heinrich Heß]]'' | 1932-03-23 | 2026-04-13 | Spordiarst (1932–2026) ♂ | ''[[:d:Q2577681|spordiarst]]'' | | ''[[:d:Q881462|Dudweiler]]'' | | |- | [[:d:Q112413654|Q112413654]] | ''[[:d:Q112413654|Ivana Nováková]]'' | 1941 | 2026-04-13 | Phoniatrician, [[Arst|arst]], otolaryngologist (1941–2026) ♀ | ''[[:d:Q71127234|phoniatrician]]''<br/>[[arst]]<br/>''[[:d:Q2854916|otolaryngologist]]'' | | | | |- | [[:d:Q115997557|Q115997557]] | ''[[:d:Q115997557|Kamil Yusuf Hussein]]'' | | 2026-04-13 | [[Egiptus|Egiptus]] literaat, [[Tõlkija|tõlkija]] (†2026) ♂; Al Owais Award; notable work al-Mawt fī ăl-fikr al-ḡarbī, الفكر الشرقي القديم (عالم المعرفة، 1995) | ''[[:d:Q6673651|literaat]]''<br/>[[tõlkija]] | [[Egiptus]] | | | |- | [[:d:Q1267003|Q1267003]] | ''[[:d:Q1267003|Fritz-Heiner Mutschler]]'' | 1946-01-04 | 2026-04-13 | [[Saksamaa|sakslased]] klassikaline filoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1946–2026) ♂; member of Mommsen Society | ''[[:d:Q16267607|klassikaline filoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Heidelberg]] | | |- | [[:d:Q12787846|Q12787846]] | ''[[:d:Q12787846|Drago Šoštarić]]'' | 1942-12-31 | 2026-04-13 | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]-[[Sloveenia|sloveenia]] võimleja (1942–2026) ♂; Bloudek badge | ''[[:d:Q16947675|võimleja]]'' | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Sloveenia]] | [[Maribor]] | [[Maribor]] | |- | [[:d:Q12841686|Q12841686]] | ''[[:d:Q12841686|Maqsud Mammadov]]'' | 1929-05-30 | 2026-04-13 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Aserbaidžaan|aserbaidžaan]] [[Ballettmeister|ballettmeister]], [[Balletitantsija|balletitantsija]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1929–2026) ♂; [[Aserbaidžaani NSV rahvakunstnik]], Honored Artist of the Azerbaijan SSR, Shohrat Order, [[Tööpunalipu orden]], "Theatre Worker" gold medal; spouse of Rafiga Akhundova | [[ballettmeister]]<br/>[[balletitantsija]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | [[Gəncə]] | [[Bakuu]] | ''[[:d:Q92206160|II Alley of Honor]]'' |- | [[:d:Q1314193|Q1314193]] | ''[[:d:Q1314193|István Szőke]]'' | 1950-11-18 | 2026-04-13 | [[Ungari|Ungari]] jalgpallur (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Ungari]] | ''[[:d:Q645321|Bázakerettye]]'' | ''[[:d:Q645321|Bázakerettye]]'' | |- | [[:d:Q131717152|Q131717152]] | ''[[:d:Q131717152|Séverine Erhel]]'' | 1979 | 2026-04-13 | Teadlane, professeur des universités (1979–2026) ♀; member of conseil scientifique de l'Éducation nationale, Laboratoire de Psychologie : Cognition, Comportement, Communication; notable work Les enfants et les écrans | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q28004591|professeur des universités]]'' | | | | |- | [[:d:Q137119414|Q137119414]] | ''[[:d:Q137119414|Thomas Baltrock]]'' | 1961-11-09 | 2026-04-13 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Teoloog|teoloog]] (1961–2026) ♂ | [[teoloog]] | [[Saksamaa]] | [[Flensburg]] | | |- | [[:d:Q1371639|Q1371639]] | ''[[:d:Q1371639|Ian Watson]]'' | 1943-04-20 | 2026-04-13 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Stsenarist|stsenarist]], ulmekirjanik (1943–2026) ♂; John W. Campbell Memorial Award for Best Science Fiction Novel, Prix Tour-Apollo Award, BSFA Award for Best Novel, BSFA Award for Best Short Fiction; notable work The Embedding | [[kirjanik]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q18844224|Q18844224]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q6226|St Albans]]'' | [[Gijón]] | |- | [[:d:Q137678743|Q137678743]] | ''[[:d:Q137678743|Philippe Goeury]]'' | 1949-08-13 | 2026-04-13 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] person (1949–2026) ♂ | | [[Prantsusmaa]] | | ''[[:d:Q203645|Chalon-sur-Saône]]'' | |- | [[:d:Q137816700|Q137816700]] | ''[[:d:Q137816700|Mister Sam]]'' | 1946-03 | 2026-04-13 | [[Diskor|diskor]], [[Helilooja|helilooja]], [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]] (1946–2026) ♂ | [[diskor]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[muusikaprodutsent]] | | [[Buenos Aires]] | | |- | [[:d:Q137916546|Q137916546]] | ''[[:d:Q137916546|Murakhovska Polina]]'' | 1943 | 2026-04-13 | Person (1943–2026) ♀ | | | ''[[:d:Q45471294|Pechera concentration camp]]'' | | |- | [[:d:Q139297421|Q139297421]] | ''[[:d:Q139297421|Nir Nitzan]]'' | 1934-06 | 2026-04-13 | [[Iisrael|Iisrael]] IDF officer (1934–2026) ♂ | ''[[:d:Q115474788|IDF officer]]'' | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q606427|Kfar Ma'as]]'' | ''[[:d:Q606427|Kfar Ma'as]]'' | |- | [[:d:Q139309422|Q139309422]] | ''[[:d:Q139309422|Chandan Kumar Roy]]'' | | 2026-04-13 | [[Bangladesh|Bangladesh]] [[Õppejõud|õppejõud]] (†2026) ♂ | [[õppejõud]] | [[Bangladesh]] | ''[[:d:Q1083505|Pabna District]]'' | ''[[:d:Q4855005|Bangladesh Medical University]]'' | |- | [[:d:Q139374406|Q139374406]] | ''[[:d:Q139374406|Carlos Batista Matos]]'' | 1950-12-30 | 2026-04-13 | [[Dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariik]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1950–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | [[Dominikaani Vabariik]] | | | |- | [[:d:Q139410026|Q139410026]] | ''[[:d:Q139410026|Stephen Crotts]]'' | 1950-04-14 | 2026-04-13 | [[Teoloog|teoloog]] (1950–2026) ♂ | [[teoloog]] | | | | |- | [[:d:Q1577623|Q1577623]] | ''[[:d:Q1577623|Hans-Jürgen Becher]]'' | 1941-09-21 | 2026-04-13 | Saksamaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Saksamaa]] | [[Gelsenkirchen]] | | |- | [[:d:Q16187030|Q16187030]] | ''[[:d:Q16187030|Trish Crossin]]'' | 1956-03-21 | 2026-04-13 | Austraalia poliitik | [[poliitik]]<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]'' | [[Austraalia]] | [[Melbourne]] | | |- | [[:d:Q16989967|Q16989967]] | ''[[:d:Q16989967|Severi Pyysalo]]'' | 1967-12-18 | 2026-04-13 | Soome muusik | [[muusik]]<br/>''[[:d:Q21855974|vibraphonist]]''<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]'' | [[Soome]] | [[Pori]] | [[Turu]] | |- | [[:d:Q17409444|Q17409444]] | ''[[:d:Q17409444|Margret Nikolova]]'' | 1928-10-10 | 2026-04-13 | Bulgaaria laulja | [[laulja]] | [[Bulgaaria]] | [[Sofia]] | ''[[:d:Q406863|Tran]]'' | |- | [[:d:Q2161846|Q2161846]] | ''[[:d:Q2161846|Roger Prinzen]]'' | 1969-03-04 | 2026-04-13 | Saksamaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Saksamaa]] | [[Düsseldorf]] | | |- | [[:d:Q238941|Q238941]] | ''[[:d:Q238941|Moya Brennan]]'' | 1952-08-04 | 2026-04-13 | [[Iirimaa|Iirimaa]] [[Laulja|laulja]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]], [[Harfist|harfimängija]], filantroop, [[Helilooja|helilooja]], [[Kitarrist|kitarrist]], [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]] (fl. 1970–2026) (1952–2026) ♀; [[Emmy]], Grammy Award for Best New Age Album; member of [[Clannad]]; child of Leo Brennan; spouse of Pat Farrell, Tim Jarvis | [[laulja]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>[[Harfist|harfimängija]]<br/>''[[:d:Q12362622|filantroop]]''<br/>[[helilooja]]<br/>[[kitarrist]]<br/>[[muusikaprodutsent]] | [[Iirimaa]] | ''[[:d:Q693164|Gaoth Dobhair]]'' | ''[[:d:Q693164|Gaoth Dobhair]]'' | ''[[:d:Q65515376|Magheragallon Cemetery]]'' |- | [[:d:Q255839|Q255839]] | ''[[:d:Q255839|Lyudmila Shevtsova]]'' | 1934-11-26 | 2026-04-13 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] keskmaajooksja, kergejõustiklane (1934–2026) ♀; [[Tööpunalipu orden]], [[NSV Liidu teeneline meistersportlane]], Honored Coach of Ukraine | ''[[:d:Q13381753|keskmaajooksja]]''<br/>''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Taman]] | | |- | [[:d:Q2848861|Q2848861]] | ''[[:d:Q2848861|André de Muralt]]'' | 1931-09-01 | 2026-04-13 | Šveitsi filosoof | [[filosoof]]<br/>[[tõlkija]] | [[Šveits]] | [[Lausanne]] | ''[[:d:Q678769|Monnaz]]'' | |- | [[:d:Q2897858|Q2897858]] | ''[[:d:Q2897858|Bernard Eliade]]'' | 1938 | 2026-04-13 | Prantsusmaa kirjanik | [[kirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | | [[Dijon]] | |- | [[:d:Q29453535|Q29453535]] | ''[[:d:Q29453535|Ilsetraut Hadot]]'' | 1928-12-20 | 2026-04-13 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]]-[[Saksamaa|sakslased]] [[Filosoof|filosoof]], philosophy historian (1928–2026) ♀; Prix François-Millepierres; spouse of Pierre Hadot | [[filosoof]]<br/>''[[:d:Q24265174|philosophy historian]]'' | [[Prantsusmaa]]<br/>[[Saksamaa]] | [[Berliin]] | ''[[:d:Q752189|Limours]]'' | |- | [[:d:Q3036095|Q3036095]] | ''[[:d:Q3036095|Donald K. Tarlton]]'' | 1943-05-12 | 2026-04-13 | [[Kanada|Kanada]] äriinimene, music executive, [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]], [[Helilooja|helilooja]] (1943–2026) ♂; Member of the Order of Canada | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q3089940|music executive]]''<br/>[[muusikaprodutsent]]<br/>[[helilooja]] | [[Kanada]] | [[Montréal]] | | |- | [[:d:Q3659636|Q3659636]] | ''[[:d:Q3659636|Carlo Monguzzi]]'' | 1951-09-18 | 2026-04-13 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia]] | [[Milano]] | | |- | [[:d:Q4181336|Q4181336]] | ''[[:d:Q4181336|Valentin Zhukov]]'' | 1937-07-16 | 2026-04-13 | [[Venemaa|venelased]] [[Treener|treener]] (1937–2026) ♂; [[NSV Liidu teeneline treener]], ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk, Honored Physical Culture Worker of the Russian Federation, Honoured coach of the RSFSR, Order "Duslyk", Judge of the All-Union category | [[treener]] | [[Venemaa]] | | | |- | [[:d:Q4226331|Q4226331]] | ''[[:d:Q4226331|Viktor Kozhemyako]]'' | 1935-02-20 | 2026-04-13 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1935–2026) ♂; [[Austuse märk]], [[Rahvaste Sõpruse orden]], [[Tööpunalipu orden]], [[Eeskujuliku töö eest]] | [[ajakirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q4408121|Sapozhok]]'' | | |- | [[:d:Q4477291|Q4477291]] | ''[[:d:Q4477291|Gheorghe Urschi]]'' | 1948-01-18 | 2026-04-13 | Moldova näitleja | [[näitleja]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[koomik]]<br/>[[stsenarist]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Moldova]]<br/>[[Rumeenia]] | ''[[:d:Q2437499|Cotiujeni]]'' | | |- | [[:d:Q4920452|Q4920452]] | ''[[:d:Q4920452|Cees Dam]]'' | 1932-07-31 | 2026-04-13 | Hollandi arhitekt | [[arhitekt]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q3330170|Velsen-Zuid]]'' | | |- | [[:d:Q51226660|Q51226660]] | ''[[:d:Q51226660|Winfrid Eisenberg]]'' | 1937-02-14 | 2026-04-13 | [[Pediaater|lastearst]] (1937–2026) ♂ | [[Pediaater|lastearst]] | | [[Hanau]] | | |- | [[:d:Q566507|Q566507]] | ''[[:d:Q566507|Annetta Alexandridis]]'' | 1968 | 2026-04-13 | [[Saksamaa|sakslased]] classical archaeologist, [[Õppejõud|õppejõud]] (1968–2026) ♀; Travel Scholarship of the German Archaeological Institute | ''[[:d:Q15983985|classical archaeologist]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q5799044|Q5799044]] | ''[[:d:Q5799044|Dante Castro Arrasco]]'' | 1959 | 2026-04-13 | [[Peruu|Peruu]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1959–2026) ♂; Casa de las Américas Prize, Premio Copé | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Peruu]] | [[Callao]] | [[Callao]] | |- | [[:d:Q58177921|Q58177921]] | ''[[:d:Q58177921|Josué López]]'' | 1966-04-18 | 2026-04-13 | Colombia jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Colombia]] | | | |- | [[:d:Q5858449|Q5858449]] | ''[[:d:Q5858449|Felipe Staiti]]'' | 1961-08-29 | 2026-04-13 | [[Argentina|Argentina]] [[Kitarrist|kitarrist]] (1961–2026) ♂; member of Enanitos Verdes | [[kitarrist]] | [[Argentina]] | | ''[[:d:Q44237|Mendoza]]'' | |- | [[:d:Q5950207|Q5950207]] | ''[[:d:Q5950207|Juan José Cruz Martínez]]'' | 1952-09-01 | 2026-04-13 | Mehhiko poliitik | [[poliitik]] | [[Mehhiko]] | | | |- | [[:d:Q5955709|Q5955709]] | ''[[:d:Q5955709|Julio Ricardo]]'' | 1933-08-18<br/>1939-01-13<br/>1939-08-18 | 2026-04-13 | Argentina ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q2251335|kooliõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q2986228|spordikommentaator]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q65305143|Q65305143]] | ''[[:d:Q65305143|Джаманбаев Мураталы Джузумалиевич]]'' | 1952 | 2026-04-13 | [[Professor|professor]] (1952–2026) ♂ | [[professor]] | | | | |- | [[:d:Q7677214|Q7677214]] | ''[[:d:Q7677214|Takao Fujii]]'' | 1943-03-14 | 2026-04-13 | Jaapani poliitik | [[poliitik]] | [[Jaapan]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q813150|Q813150]] | ''[[:d:Q813150|Beate Jessel]]'' | 1962 | 2026-04-13 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Professor|professor]], [[Õppejõud|õppejõud]], landscape designer, landscape ecologist, põllumajandusteadlane, [[Insener|insener]], looduskaitsja (1962–2026) ♀; member of [[Baieri Teaduste Akadeemia]] | [[professor]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q63243363|landscape designer]]''<br/>''[[:d:Q105276855|landscape ecologist]]''<br/>''[[:d:Q126368762|põllumajandusteadlane]]''<br/>[[insener]]<br/>''[[:d:Q16060693|looduskaitsja]]'' | [[Saksamaa]] | [[Stuttgart]] | [[Bern]] | |- | [[:d:Q817764|Q817764]] | ''[[:d:Q817764|Benjamín Castillo Plascencia]]'' | 1945-09-09 | 2026-04-13 | [[Mehhiko|Mehhiko]] katoliku preester, Catholic bishop, bishop of Tabasco, bishop of Celaya, titular bishop, Auxiliary bishop of the Roman Catholic Archdiocese of Guadalajara (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Mehhiko]] | ''[[:d:Q2884370|Ixtlahuacán del Río]]'' | ''[[:d:Q668273|Celaya Municipality]]'' | |- | [[:d:Q10452357|Q10452357]] | ''[[:d:Q10452357|Laurie Abrahams]]'' | 1953-04-03 | 2026-04-12 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q123627|Stepney]]'' | | |- | [[:d:Q1078030|Q1078030]] | ''[[:d:Q1078030|Christa Biederbick]]'' | 1940-12-17 | 2026-04-12 | Saksamaa skulptor | [[skulptor]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q5274|Balve]]'' | | |- | [[:d:Q112503076|Q112503076]] | ''[[:d:Q112503076|Gyula Mózsik]]'' | 1938-06-07 | 2026-04-12 | [[Ungari|Ungari]] [[Arst|arst]], internist, gastroenteroloog, [[Bioloog|bioloog]] (1938–2026) ♂ | [[arst]]<br/>''[[:d:Q15924224|internist]]''<br/>''[[:d:Q19280221|gastroenteroloog]]''<br/>[[bioloog]] | [[Ungari]] | ''[[:d:Q794785|Bihardancsháza]]'' | | |- | [[:d:Q11720220|Q11720220]] | ''[[:d:Q11720220|Janusz Kamiński]]'' | 1933-11-13 | 2026-04-12 | Poola poliitik | [[riigiametnik]] | [[Poola]] | [[Siedlce]] | | |- | [[:d:Q11985550|Q11985550]] | ''[[:d:Q11985550|Václav Hybš]]'' | 1935-06-03 | 2026-04-12 | [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Dirigent|dirigent]], [[Trompetist|trompetist]], [[Muusik|muusik]] (1935–2026) ♂; Merited Artist of Czechoslovakia, Artis Bohemiae Amicis Medal | [[dirigent]]<br/>[[trompetist]]<br/>[[muusik]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Police nad Metují]] | | |- | [[:d:Q1222846|Q1222846]] | ''[[:d:Q1222846|Dieter Seitzer]]'' | 1933-04-17 | 2026-04-12 | Saksamaa ülikooli õppejõud | [[õppejõud]]<br/>[[elektriinsener]] | [[Saksamaa]] | [[Tübingen]] | | |- | [[:d:Q123752058|Q123752058]] | ''[[:d:Q123752058|Olicia Ribeiro Silva]]'' | 2026-05-11 | 2026-04-12 | Person (2026–2026) ♀; child of Abadio Ribeiro Nabhan, Sebastiana Paes de Oliveira; spouse of Antônio Silva | | | | [[Campo Grande]] | |- | [[:d:Q12377101|Q12377101]] | [[Toomas Muru]] | 1960-10-15 | 2026-04-12 | eesti kultuuritegelane | ''[[:d:Q47090899|muuseumitöötaja]]'' | [[Eesti]] | [[Tartu]] | | |- | [[:d:Q130337095|Q130337095]] | ''[[:d:Q130337095|Aldo Cacioppo]]'' | 1944-07-14 | 2026-04-12 | [[Itaalia|Itaalia]] korvpallitreener (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]'' | [[Itaalia]] | [[Alcamo vald]] | | |- | [[:d:Q131546649|Q131546649]] | ''[[:d:Q131546649|Dan Artimon]]'' | 1966-06-17 | 2026-04-12 | [[Poliitik|poliitik]], member of the Chamber of Deputies of Romania (1966–2026) ♂ | [[poliitik]] | | [[Arad]] | | |- | [[:d:Q139257197|Q139257197]] | ''[[:d:Q139257197|Antonio Vercher Noguera]]'' | 1954 | 2026-04-12 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Prokurör|prokurör]] (1954–2026) ♂ | [[prokurör]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q299417|Tavernes de la Valldigna]]'' | | |- | [[:d:Q139269881|Q139269881]] | ''[[:d:Q139269881|Dominic Frimpong]]'' | 2005-08-28 | 2026-04-12 | Ghana jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Ghana]] | [[Accra]] | ''[[:d:Q7071118|Nyinahin]]'' | ''[[:d:Q4808889|Assin Foso]]'' |- | [[:d:Q139382707|Q139382707]] | ''[[:d:Q139382707|Lucy Kalanzi]]'' | | 2026-04-12 | [[Uganda|Uganda]] äriinimene, [[Ettevõtja|ettevõtja]] (†2026) ♀ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[ettevõtja]] | [[Uganda]] | | | |- | [[:d:Q1511800|Q1511800]] | ''[[:d:Q1511800|Gerhard Hradil]]'' | 1928-10-28 | 2026-04-12 | [[Austria|Austria]] [[Teoloog|teoloog]], katoliku preester, [[Abt]] (1928–2026) ♂ | [[teoloog]]<br/>''[[:d:Q250867|katoliku preester]]'' | [[Austria]] | [[Viin]] | ''[[:d:Q94742434|Heiligenkreuz]]'' | |- | [[:d:Q1555313|Q1555313]] | ''[[:d:Q1555313|Hans Lafrenz]]'' | 1938-05-14 | 2026-04-12 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | [[Hamburg]] | | |- | [[:d:Q15841610|Q15841610]] | ''[[:d:Q15841610|Raimund Hug]]'' | 1935-04-17 | 2026-04-12 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Muusik|muusik]], kirikumuusik, [[Koorijuht|koorijuht]], [[Dirigent|dirigent]] (1935–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany | [[muusik]]<br/>''[[:d:Q355493|kirikumuusik]]''<br/>[[koorijuht]]<br/>[[dirigent]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q527783|Stühlingen]]'' | | |- | [[:d:Q15975373|Q15975373]] | ''[[:d:Q15975373|Yves Tenret]]'' | 1948-07-26 | 2026-04-12 | [[Belgia|Belgia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], raadiosaatejuht, kunstiajaloolane, [[Õpetaja|õpetaja]] (1948–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[õpetaja]] | [[Belgia]] | ''[[:d:Q9005|Brussels metropolitan area]]'' | [[Pariisi XVIII ringkond|Pariisi 18. ringkond]] | |- | [[:d:Q17600417|Q17600417]] | ''[[:d:Q17600417|Alonso López]]'' | 1957-05-27 | 2026-04-12 | Colombia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Colombia]] | ''[[:d:Q235190|Manizales]]'' | | |- | [[:d:Q30032084|Q30032084]] | ''[[:d:Q30032084|Alan Livingston]]'' | 1952-01 | 2026-04-12 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Poliitik|poliitik]], Mayor of Waipa (1952–2026) ♂; Officer of the New Zealand Order of Merit | [[poliitik]] | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q3367014|Q3367014]] | ''[[:d:Q3367014|Frank Stack]]'' | 1937-10-31 | 2026-04-12 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] koomiksikunstnik, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], etcher, joonistaja, koomiksikunstnik (1937–2026) ♂; Inkpot Award, Will Eisner Hall of Fame | ''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]''<br/>[[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q10862983|etcher]]''<br/>''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''<br/>''[[:d:Q1114448|koomiksikunstnik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Houston]] | | |- | [[:d:Q4219268|Q4219268]] | ''[[:d:Q4219268|Patrick Campbell-Lyons]]'' | 1943-07-13 | 2026-04-12 | Iirimaa muusik | [[helilooja]] | [[Iirimaa]] | ''[[:d:Q1828038|Lismore]]'' | | |- | [[:d:Q4452788|Q4452788]] | ''[[:d:Q4452788|Gennady Tafayev]]'' | 1953-11-27 | 2026-04-12 | [[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1953–2026) ♂ | [[teadlane]] | [[Venemaa]] | ''[[:d:Q13565213|Bolshoe Akkozino]]'' | | |- | [[:d:Q462299|Q462299]] | ''[[:d:Q462299|Ursula Donath]]'' | 1931-07-30 | 2026-04-12 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Saksa Demokraatlik Vabariik|saksa demokraatlik vabariik]] kergejõustiklane (1931–2026) ♀; Patriotic Order of Merit in Bronze | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Saldus]] | [[Halle]] | |- | [[:d:Q5337591|Q5337591]] | ''[[:d:Q5337591|Edgardo Roque]]'' | 1938-02-11 | 2026-04-12 | Filipiinide korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Filipiinid]] | ''[[:d:Q54599|Obando]]'' | | |- | [[:d:Q56259860|Q56259860]] | ''[[:d:Q56259860|Cheng Bushi]]'' | 1930 | 2026-04-12 | [[Hiina|Hiina]] lennundusinsener (1930–2026) ♂ | ''[[:d:Q15895020|lennundusinsener]]'' | [[Hiina]] | ''[[:d:Q113491729|Liling]]'' | | |- | [[:d:Q5743046|Q5743046]] | ''[[:d:Q5743046|Peter Freudenthal]]'' | 1938-07-06 | 2026-04-12 | Rootsi kunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]] | [[Rootsi]] | [[Norrköping]] | | |- | [[:d:Q7461056|Q7461056]] | ''[[:d:Q7461056|Shafique Ahmed]]'' | 1937-07-16 | 2026-04-12 | Bangladeshi poliitik | [[poliitik]] | [[Bangladesh]]<br/>[[Briti India]]<br/>[[Pakistan]] | ''[[:d:Q1006296|Cumilla]]'' | | |- | [[:d:Q86743560|Q86743560]] | ''[[:d:Q86743560|João Magalhães Pereira]]'' | 1942 | 2026-04-12 | [[Portugal|Portugal]] laulusõnade kirjutaja (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]'' | [[Portugal]] | | | |- | [[:d:Q96864|Q96864]] | ''[[:d:Q96864|Leo Nowak]]'' | 1929-03-17 | 2026-04-12 | [[Saksamaa|sakslased]] katoliku preester, Catholic bishop, Bishop of the Roman Catholic Diocese of Magdeburg, titular bishop, apostolic administrator (1929–2026) ♂; Commander's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Order of Merit of Saxony-Anhalt | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Saksamaa]] | [[Magdeburg]] | [[Magdeburg]] | |- | [[:d:Q38393|Q38393]] | ''[[:d:Q38393|Asha Bhosle]]'' | 1933-09-08 | 2026-04-12 | India laulja | [[näitleja]]<br/>[[laulja]]<br/>[[kitarrist]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q1755412|playback singer]]'' | [[Briti India]]<br/>[[India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | ''[[:d:Q429215|Sangli]]'' | [[Mumbai]] | |- | [[:d:Q100387296|Q100387296]] | ''[[:d:Q100387296|Cleighten Cornelius]]'' | 1976-06-02 | 2026-04-11 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kriketimängija, winegrower (1976–2026) ♂ | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]''<br/>''[[:d:Q897317|winegrower]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[Christchurch]] | ''[[:d:Q883831|Blenheim]]'' | |- | [[:d:Q101273|Q101273]] | ''[[:d:Q101273|Reinhold Wittig]]'' | 1937-01-02 | 2026-04-11 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Ettevõtja|ettevõtja]], non-fiction writer, [[Geoloog|geoloog]], board game designer, [[Skulptor|skulptor]] (1937–2026) ♂; Medal of Honor of Göttingen City | [[ettevõtja]]<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''<br/>[[geoloog]]<br/>''[[:d:Q1544133|board game designer]]''<br/>[[skulptor]] | [[Saksamaa]] | [[Göttingen]] | [[Göttingen]] | |- | [[:d:Q11106090|Q11106090]] | ''[[:d:Q11106090|John Dalgleish Donaldson]]'' | 1941-09-05 | 2026-04-11 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]]-[[Austraalia|austraalia]] [[Matemaatik|matemaatik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1941–2026) ♂; Grand Cross of the Order of the Dannebrog; child of Peter Donaldson, Mary Dalgleish; spouse of Henrietta Clark Donaldson, Susan Moody | [[matemaatik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Suurbritannia]]<br/>[[Austraalia]] | ''[[:d:Q1013257|Cockenzie and Port Seton]]'' | [[Hobart]] | |- | [[:d:Q1248473|Q1248473]] | ''[[:d:Q1248473|Klaus Zöll]]'' | 1943 | 2026-04-11 | [[Saksamaa|sakslased]] käsipallur (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q12840545|käsipallur]]'' | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q12858652|Q12858652]] | ''[[:d:Q12858652|John Nolan]]'' | 1938-05-22 | 2026-04-11 | Suurbritannia näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Suurbritannia]] | [[London]] | | |- | [[:d:Q131465273|Q131465273]] | ''[[:d:Q131465273|Xushnudbek Avilov]]'' | 1998-08-04 | 2026-04-11 | Usbekistani jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Usbekistan]] | [[Taškent]] | [[Taškent]] | |- | [[:d:Q13460963|Q13460963]] | ''[[:d:Q13460963|Vija Vētra]]'' | 1923-02-06 | 2026-04-11 | läti tantsija ja koreograaf | [[tantsija]]<br/>''[[:d:Q2490358|koreograaf]]'' | [[Läti]]<br/>[[Austraalia]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | [[Riia]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q13468200|Q13468200]] | ''[[:d:Q13468200|Niat Njifenji Marcel]]'' | 1934-10-26 | 2026-04-11 | Kameruni poliitik | [[insener]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[minister]] | [[Kamerun]] | ''[[:d:Q2449186|Bangangté]]'' | ''[[:d:Q7894957|Q7894957]]'' | |- | [[:d:Q136405535|Q136405535]] | ''[[:d:Q136405535|Ulrich Roth]]'' | 1935-04-18 | 2026-04-11 | [[Šveits|Šveits]] [[Arhitekt|arhitekt]] (1935–2026) ♂ | [[arhitekt]] | [[Šveits]] | [[Aarau]] | | |- | [[:d:Q137641183|Q137641183]] | ''[[:d:Q137641183|Amivi Homawoo]]'' | 1975-04-05 | 2026-04-11 | Togo maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[skulptor]]<br/>''[[:d:Q4011400|videomaker]]''<br/>[[disainer]] | [[Togo]] | [[Lomé]] | [[Lomé]] | |- | [[:d:Q139279835|Q139279835]] | ''[[:d:Q139279835|Azhar Sunayqrah]]'' | 1960-07-01 | 2026-04-11 | [[Alžeeria|Alžeeria]] [[Ulama]], jutlustaja, [[Õpetaja|õpetaja]] (1960–2026) ♂ | [[Ulama]]<br/>''[[:d:Q432386|jutlustaja]]''<br/>[[õpetaja]] | [[Alžeeria]] | [[Alžiir]] | [[Alžiir]] | |- | [[:d:Q139386829|Q139386829]] | ''[[:d:Q139386829|Marian Cygan]]'' | 1940-06-30 | 2026-04-11 | [[Poola|poolakad]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Poola]] | [[Kraków]] | [[Kraków]] | |- | [[:d:Q139494560|Q139494560]] | ''[[:d:Q139494560|Maria Emília Brederode dos Santos]]'' | 1942-03-21 | 2026-04-11 | [[Portugal|Portugal]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1942–2026) ♀ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q2883431|Campo de Ourique]]'' | [[Lissabon]] | |- | [[:d:Q139553344|Q139553344]] | ''[[:d:Q139553344|Rowli]]'' | 2002 | 2026-04-11 | [[Saksamaa|sakslased]] person (2002–2026) ♂ | | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q14541797|Q14541797]] | ''[[:d:Q14541797|Vojtěch Broža]]'' | 1935-06-14 | 2026-04-11 | [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], hydraulic engineer, non-fiction writer, textbook writer, [[Õppejõud|õppejõud]] (1935–2026) ♂ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>''[[:d:Q1651055|hydraulic engineer]]''<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''<br/>''[[:d:Q37868118|textbook writer]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Olomouc]] | | |- | [[:d:Q2076777|Q2076777]] | ''[[:d:Q2076777|Peter Lynn]]'' | 1946 | 2026-04-11 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] leiutaja (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q205375|leiutaja]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q724923|Ashburton]]'' | |- | [[:d:Q2140500|Q2140500]] | ''[[:d:Q2140500|Reiner Wirsching]]'' | 1963-01-18 | 2026-04-11 | Saksamaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q872101|Stammheim am Main]]'' | | |- | [[:d:Q2188554|Q2188554]] | ''[[:d:Q2188554|Sonja Barend]]'' | 1940-02-29 | 2026-04-11 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] telesaatejuht, saatejuht (1940–2026) ♀; Ere-Zilveren Nipkowschijf, Officer of the Order of Orange-Nassau; spouse of Ralph Inbar, Abel Cahen | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q13590141|saatejuht]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Amsterdam]] | [[Amsterdam]] | |- | [[:d:Q24076296|Q24076296]] | ''[[:d:Q24076296|Yvonne Hjerting]]'' | 1939-03-17 | 2026-04-11 | [[Rootsi|rootslased]]-[[Norra|norralased]] xylographer, graafik (1939–2026) ♀; spouse of Dag Rødsand | ''[[:d:Q1437754|xylographer]]''<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]'' | [[Rootsi]]<br/>[[Norra]] | [[Göteborg]] | [[Oslo]] | |- | [[:d:Q331307|Q331307]] | ''[[:d:Q331307|Mike Westbrook]]'' | 1936-03-21 | 2026-04-11 | Suurbritannia pianist | [[pianist]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>[[dirigent]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q64116|High Wycombe]]'' | ''[[:d:Q7374110|Royal Devon and Exeter Hospital]]'' | |- | [[:d:Q3940683|Q3940683]] | ''[[:d:Q3940683|Romano Luperini]]'' | 1940-12-06 | 2026-04-11 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Poliitik|poliitik]], kirjanduskriitik, italianist, blogija, esseist, [[Õppejõud|õppejõud]] (1940–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>''[[:d:Q61790670|italianist]]''<br/>''[[:d:Q8246794|blogija]]''<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia]] | [[Lucca]] | [[Siena]] | |- | [[:d:Q462737|Q462737]] | [[Hüsamettin Cindoruk]] | 1933-06-08 | 2026-04-11 | [[Türgi|Türgi]] [[Poliitik|poliitik]], [[Advokaat|advokaat]], member of the Grand National Assembly of Turkey, chair of the Democratic Party of Turkey, Leader of True path party, Speaker of the Grand National Assembly of Turkey (1933–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Türgi]] | [[İzmir]] | [[İstanbul]] | ''[[:d:Q29635|Zincirlikuyu Cemetery]]'' |- | [[:d:Q5993210|Q5993210]] | ''[[:d:Q5993210|Manuel Gurría Ordóñez]]'' | 1931-10-31 | 2026-04-11 | Mehhiko poliitik | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Mehhiko]] | [[Villahermosa]] | [[México]] | |- | [[:d:Q6838162|Q6838162]] | ''[[:d:Q6838162|Mick Erwin]]'' | 1943-06-06 | 2026-04-11 | Australian rules football player, Australian rules football coach (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]''<br/>''[[:d:Q50214236|Australian rules football coach]]'' | | | | |- | [[:d:Q7149343|Q7149343]] | ''[[:d:Q7149343|Paul Berry]]'' | 1958-04-08 | 2026-04-11 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1958–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Oxford]] | | |- | [[:d:Q7181904|Q7181904]] | ''[[:d:Q7181904|Phil Garner]]'' | 1949-04-30 | 2026-04-11 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2789813|Jefferson City]]'' | ''[[:d:Q982421|The Woodlands]]'' | |- | [[:d:Q7606506|Q7606506]] | ''[[:d:Q7606506|Stefanos Borbokis]]'' | 1966-09-26 | 2026-04-11 | Kreeka jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q206957|Serres]]'' | ''[[:d:Q206957|Serres]]'' | |- | [[:d:Q7649895|Q7649895]] | ''[[:d:Q7649895|Sutan Harhara]]'' | 1952-08-19 | 2026-04-11 | Indoneesia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Indoneesia]] | [[Jakarta]] | ''[[:d:Q10128|Q10128]]'' | |- | [[:d:Q8248633|Q8248633]] | ''[[:d:Q8248633|Blanca Serra i Puig]]'' | 1943-12-20 | 2026-04-11 | [[Hispaania|Hispaania]] keeleteadlane, [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Õpetaja|õpetaja]], political activist (1943–2026) ♀; Premi Pompeu Fabra al voluntariat lingüístic, Premi Martí Gasull i Roig - especial del jurat; member of Assemblea de Catalunya, Intersindical-CSC, Assemblea Nacional Catalana, Centre d'Estudis Unitat Popular; child of Josep de Calassanç Serra i Ràfols, Isabel Puig i Pardellà | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q11499147|political activist]]'' | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q85431745|Q85431745]] | ''[[:d:Q85431745|Diogo Ramada Curto]]'' | 1959-04-22 | 2026-04-11 | Portugali ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q66581878|sotsiaalantropoloog]]'' | [[Portugal]] | [[Lissabon]] | | |- | [[:d:Q86925|Q86925]] | ''[[:d:Q86925|Ilse von Alpenheim]]'' | 1927-02-11 | 2026-04-11 | Austria pianist | [[pianist]] | [[Šveits]]<br/>[[Austria]] | [[Innsbruck]] | ''[[:d:Q69765|Muri bei Bern]]'' | |- | [[:d:Q87349695|Q87349695]] | ''[[:d:Q87349695|May Angeli]]'' | 1937-08-08 | 2026-04-11 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] lastekirjanik, [[Illustreerija|illustraator]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Graafik (kunstnik)|graafik]] (1937–2026) ♀; grand prix de l'Illustration | ''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]''<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[Graafik (kunstnik)|graafik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Clichy vald|Clichy]] | | |- | [[:d:Q95765384|Q95765384]] | ''[[:d:Q95765384|Walter Schal]]'' | 1932-10-24 | 2026-04-11 | [[Keemik|keemik]], [[Insener|insener]], [[Geoloog|geoloog]] (1932–2026) ♂ | [[keemik]]<br/>[[insener]]<br/>[[geoloog]] | | | | ''[[:d:Q264503|Wildberg]]'' |- | [[:d:Q96472839|Q96472839]] | ''[[:d:Q96472839|Igor Titkovski]]'' | 1956-02-20 | 2026-04-11 | Valgevene ajaloolane | [[koduloolane]]<br/>[[arhivaar]]<br/>''[[:d:Q11486702|arhitektuuriajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]'' | | [[Asipovičy]] | | |- | [[:d:Q99398833|Q99398833]] | ''[[:d:Q99398833|Pedro Beltrán]]'' | 1930-02-15 | 2026-04-11 | Colombia muusik | [[muusik]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[flötist]] | [[Colombia]] | ''[[:d:Q1576337|Talaigua Nuevo]]'' | | |- | [[:d:Q99484451|Q99484451]] | ''[[:d:Q99484451|Jacques Witt]]'' | 1958 | 2026-04-11 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] kujutav kunstnik, press photographer (1958–2026) ♂ | ''[[:d:Q3391743|Q3391743]]''<br/>''[[:d:Q111280776|press photographer]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Strasbourg]] | | |- | [[:d:Q10389200|Q10389200]] | ''[[:d:Q10389200|Vojtěch Adam]]'' | 1950-09-12 | 2026-04-10 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]]-[[Tšehhi|tšehhi]] [[Arst|arst]], [[Poliitik|poliitik]], [[Kirurg|kirurg]], South Moravian Region Assembly member, Member of the Chamber of Deputies of the Parliament of the Czech Republic, mayor of a place in the Czech Republic, member of a Czech municipal council (1950–2026) ♂ | [[arst]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[kirurg]] | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | [[Ivančice]] | | |- | [[:d:Q107432049|Q107432049]] | ''[[:d:Q107432049|Peter Nworie Chukwu]]'' | 1965-11-05 | 2026-04-10 | [[Nigeeria|Nigeeria]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop (1965–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Nigeeria]] | | | |- | [[:d:Q110290222|Q110290222]] | ''[[:d:Q110290222|Yevhen Shpak]]'' | 1951-04-01 | 2026-04-10 | [[Ukraina|ukrainlane]] person (1951–2026) ♂ | | [[Ukraina]] | ''[[:d:Q2686721|Oleksyntsi]]'' | | |- | [[:d:Q111264349|Q111264349]] | ''[[:d:Q111264349|William Leon McBride]]'' | 1938-01-19 | 2026-04-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] philosopher of law, political philosopher (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q23760244|philosopher of law]]''<br/>''[[:d:Q18930007|political philosopher]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q112758631|Q112758631]] | ''[[:d:Q112758631|Gerd Engel]]'' | 1934-06-02 | 2026-04-10 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Meremees|meremees]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1934–2026) ♂ | [[meremees]]<br/>[[kirjanik]] | [[Saksamaa]] | [[Osterode am Harz]] | [[Kiel]] | |- | [[:d:Q11577055|Q11577055]] | ''[[:d:Q11577055|Yōsuke Tamori]]'' | 1951 | 2026-04-10 | [[Jaapan|Jaapan]] mangaka (1951–2026) ♂ | ''[[:d:Q191633|mangaka]]'' | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q117095439|Q117095439]] | ''[[:d:Q117095439|Magaly Achach Solís]]'' | 1955-03-04 | 2026-04-10 | Mehhiko poliitik | [[poliitik]] | [[Mehhiko]] | ''[[:d:Q4453846|Tecoh]]'' | [[Cancún]] | |- | [[:d:Q12368793|Q12368793]] | [[Lilia Sink]] | 1941-06-06 | 2026-04-10 | Eesti maalikunstnik | [[skulptor]]<br/>[[maalikunstnik]] | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q4230933|Konnu]]'' | | |- | [[:d:Q1329618|Q1329618]] | [[Eliot Engel]] | 1947-02-18 | 2026-04-10 | Ameerika poliitik ja aseesimees | [[poliitik]]<br/>[[õpetaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q136443061|Q136443061]] | ''[[:d:Q136443061|Sharon Hawke]]'' | 1962 | 2026-04-10 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Filmioperaator|filmioperaator]], teleprodutsent (1962–2026) ♀; child of Joe Hawke | [[filmioperaator]]<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[Auckland]] | | |- | [[:d:Q1364708|Q1364708]] | ''[[:d:Q1364708|Walter Grahammer]]'' | 1953-08-19 | 2026-04-10 | Austria diplomaat | [[diplomaat]] | [[Austria]] | [[Lustenau]] | | |- | [[:d:Q139145849|Q139145849]] | ''[[:d:Q139145849|Гомон Сергій Петрович]]'' | 1959-09-14 | 2026-04-10 | [[Laulja|laulja]] (1959–2026) ♂ | [[laulja]] | | | | |- | [[:d:Q139148716|Q139148716]] | ''[[:d:Q139148716|Olga Carrión]]'' | 1974 | 2026-04-10 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], [[Direktor|direktor]] (1974–2026) ♀ | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | [[Sevilla]] | [[Sevilla]] | |- | [[:d:Q139203486|Q139203486]] | ''[[:d:Q139203486|Yuras Neratok]]'' | 1961-09-19 | 2026-04-10 | [[Valgevene|Valgevene]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Arhitekt|arhitekt]] (1961–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[arhitekt]] | [[Valgevene]] | ''[[:d:Q21625287|Bajary]]'' | [[Minsk]] | |- | [[:d:Q139377977|Q139377977]] | ''[[:d:Q139377977|Matt Arnold]]'' | 1976 | 2026-04-10 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Disainer|disainer]] (1976–2026) ♂ | [[disainer]] | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q25661977|Lower Moutere]]'' | |- | [[:d:Q139408779|Q139408779]] | ''[[:d:Q139408779|Patricia McLean]]'' | 1958 | 2026-04-10 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] strategist, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Toimetaja|toimetaja]] (1958–2026) ♀ | ''[[:d:Q7621877|strategist]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[toimetaja]] | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q139411221|Q139411221]] | ''[[:d:Q139411221|Thyra Uhde]]'' | 1990-12-21 | 2026-04-10 | Person (1990–2026) ♀ | | | | | |- | [[:d:Q1400764|Q1400764]] | ''[[:d:Q1400764|Katalin Vadkerty]]'' | 1928-04-21 | 2026-04-10 | Slovakkia ajaloolane | [[ajaloolane]] | [[Slovakkia]] | [[Nové Zámky]] | | |- | [[:d:Q15438360|Q15438360]] | ''[[:d:Q15438360|Marianne Lederer]]'' | 1934 | 2026-04-10 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] translation researcher, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Tõlk|tõlk]], directeur de l'École supérieure d'interprètes et de traducteurs (1934–2026) ♀ | ''[[:d:Q49199851|translation researcher]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[tõlk]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | | |- | [[:d:Q1582263|Q1582263]] | ''[[:d:Q1582263|Hans Scheib]]'' | 1949-06-10 | 2026-04-10 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Skulptor|skulptor]], filmioperaator, graafik, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Illustreerija|illustraator]], kujutav kunstnik (1949–2026) ♂ | [[skulptor]]<br/>''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>''[[:d:Q3391743|Q3391743]]'' | [[Saksamaa]] | [[Potsdam]] | | |- | [[:d:Q1612751|Q1612751]] | ''[[:d:Q1612751|Gerry Ward]]'' | 1941-09-06 | 2026-04-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (fl. 1963–1967) (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Bronx]] | | |- | [[:d:Q16405288|Q16405288]] | [[Vootele Hansen]] | 1962-01-19 | 2026-04-10 | eesti poliitik, geograaf ja õpetaja | [[poliitik]]<br/>[[geograaf]]<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q16060693|looduskaitsja]]'' | [[Eesti]] | [[Tallinn]] | [[Tallinn]] | |- | [[:d:Q2172125|Q2172125]] | ''[[:d:Q2172125|Rudi Schmitt]]'' | 1928-01-08 | 2026-04-10 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | [[Frankfurt]] | | |- | [[:d:Q2546515|Q2546515]] | ''[[:d:Q2546515|William Edwin Franklin]]'' | 1930-05-03 | 2026-04-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop, titular bishop, auxiliary bishop (1930–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1926396|Parnell]]'' | [[Davenport]] | |- | [[:d:Q27635856|Q27635856]] | ''[[:d:Q27635856|Theresa Claesson]]'' | 1971-09-11 | 2026-04-10 | [[Rootsi|rootslased]] käsipallur (1971–2026) ♀ | ''[[:d:Q12840545|käsipallur]]'' | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q602574|Lysekil]]'' | | |- | [[:d:Q3093534|Q3093534]] | ''[[:d:Q3093534|Gabor Szilasi]]'' | 1928-02-03 | 2026-04-10 | Kanada fotograaf | [[fotograaf]] | [[Ungari]]<br/>[[Kanada]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q3805521|Q3805521]] | ''[[:d:Q3805521|Jacek Magiera]]'' | 1977-01-01 | 2026-04-10 | Poola jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Poola]] | [[Częstochowa]] | [[Wrocław]] | ''[[:d:Q2790054|Powązki Military Cemetery]]'' |- | [[:d:Q3847084|Q3847084]] | ''[[:d:Q3847084|Maria Agostina Pellegatta]]'' | 1938-09-18 | 2026-04-10 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q40202|Cassano Magnago]]'' | | |- | [[:d:Q4118522|Q4118522]] | ''[[:d:Q4118522|Kūlīt al-Khūrī]]'' | 1931 | 2026-04-10 | Süüria kirjanik | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[proosakirjanik]] | ''[[:d:Q26234937|First Syrian Republic]]''<br/>[[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Süüria]] | [[Damaskus]] | [[Damaskus]] | |- | [[:d:Q4175674|Q4175674]] | ''[[:d:Q4175674|Vladimir Enisherlov]]'' | 1940-12-26 | 2026-04-10 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Kirjanik|kirjanik]], kirjanduskriitik, kirjandusteadlane, publitsist, bibliofiil, man of letters (1940–2026) ♂; [[Sõpruse orden]]; member of [[NSV Liidu Kirjanike Liit]]; child of Пётр Николаевич Енишерлов | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>''[[:d:Q18120029|bibliofiil]]''<br/>''[[:d:Q11499929|man of letters]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q4976571|Q4976571]] | ''[[:d:Q4976571|Browning Nagle]]'' | 1968-04-29 | 2026-04-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1968–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Philadelphia]] | [[Louisville]] | |- | [[:d:Q49954494|Q49954494]] | ''[[:d:Q49954494|Juriy Aleksandrovitsj Nazarov]]'' | 1940-08-22 | 2026-04-10 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1940–2026) ♂; [[Tööpunalipu orden]], [[Austuse märk]], "Teenete eest Isamaa ees" IV järgu orden, VDNKh gold medal, Народный учитель Российской Федерации, Honored School Teacher of the RSFSR | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q20122061|Жадинское]]'' | [[Volgograd]] | |- | [[:d:Q5191540|Q5191540]] | ''[[:d:Q5191540|Csaba Kuzma]]'' | 1954-11-20 | 2026-04-10 | [[Ungari|Ungari]] poksija (1954–2026) ♂ | ''[[:d:Q11338576|Q11338576]]'' | [[Ungari]] | [[Tatabánya]] | | |- | [[:d:Q5277901|Q5277901]] | ''[[:d:Q5277901|Dinah Christie]]'' | 1942-12-29 | 2026-04-10 | [[Kanada|Kanada]] [[Laulja|laulja]], [[Näitleja|näitleja]] (1942–2026) ♀; child of Robert Christie | [[laulja]]<br/>[[näitleja]] | [[Kanada]] | [[London]] | | |- | [[:d:Q5686366|Q5686366]] | ''[[:d:Q5686366|Sir Hayden Phillips]]'' | 1943-02-09 | 2026-04-10 | [[Riigiametnik|riigiametnik]] (1943–2026) ♂; Knight Grand Cross of the Order of the Bath, Knight Commander of the Order of the Bath, Companion of the Order of the Bath; spouse of Laura Claire Grenfell | [[riigiametnik]] | | | | |- | [[:d:Q61069851|Q61069851]] | ''[[:d:Q61069851|Ferenc Jancsik]]'' | 1946-01-12 | 2026-04-10 | Ungari näitleja | [[näitleja]] | [[Ungari]] | ''[[:d:Q1233466|Pestszenterzsébet]]'' | [[Gyula]] | |- | [[:d:Q61142118|Q61142118]] | ''[[:d:Q61142118|María Elena Otegui]]'' | 1959-04-19 | 2026-04-10 | [[Argentina|Argentina]] teadlane, [[Õppejõud|õppejõud]], põllumajandusinsener (1959–2026) ♀; member of Sociedad Argentina de Fisiología Vegetal, American Society of Agronomy, Crop Science Society of America, National Academy of Agronomy and Veterinary Science | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q10272925|põllumajandusinsener]]'' | [[Argentina]] | | | |- | [[:d:Q63015710|Q63015710]] | ''[[:d:Q63015710|Celeste Dupuy-Spencer]]'' | 1979 | 2026-04-10 | Ameerika Ühendriikide maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q7507828|Q7507828]] | ''[[:d:Q7507828|Sid Krofft]]'' | 1929-07-30 | 2026-04-10 | [[Kanada|Kanada]] nukunäitleja, [[Stsenarist|stsenarist]], teleprodutsent (1929–2026) ♂ | ''[[:d:Q2629392|nukunäitleja]]''<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]'' | [[Kanada]] | [[Montréal]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q7560780|Q7560780]] | ''[[:d:Q7560780|Sonam Wangchuk]]'' | 1964-05-11 | 2026-04-10 | [[India|India]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1964–2026) ♂; Maha Vir Chakra | [[sõjaväelane]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q75682448|Q75682448]] | ''[[:d:Q75682448|Alan Frampton]]'' | 1929-11-02 | 2026-04-10 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] dairy farmer, [[Direktor|direktor]], esimees, [[Õppejõud|õppejõud]], agricultural economist (1929–2026) ♂; Distinguished Companion of the New Zealand Order of Merit, Knight Companion of the New Zealand Order of Merit‎, honoris causa, honorary doctor of Massey University; child of Percy Frederick Frampton, Edith Russell; spouse of Rae Denton | ''[[:d:Q23666894|dairy farmer]]''<br/>[[direktor]]<br/>''[[:d:Q140686|esimees]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q26252897|agricultural economist]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q826631|Morrinsville]]'' | ''[[:d:Q5568441|Glendowie]]'' | |- | [[:d:Q89371646|Q89371646]] | ''[[:d:Q89371646|Tasos Ramsis]]'' | 1939-09 | 2026-04-10 | Kreeka näitleja | [[näitleja]] | [[Kreeka]] | [[Véroia]] | [[Véroia]] | |- | [[:d:Q9360163|Q9360163]] | ''[[:d:Q9360163|Chih-Yung Chien]]'' | 1939 | 2026-04-10 | [[Füüsik|füüsik]] (1939–2026) ♂ | [[füüsik]] | | ''[[:d:Q207069|Zizhong County]]'' | [[San Francisco]] | |- | [[:d:Q95379398|Q95379398]] | ''[[:d:Q95379398|Marie Pachtová]]'' | 1932-11-05 | 2026-04-10 | Kujutav kunstnik, [[Folklorist|folklorist]], kollektsionäär, [[Õpetaja|õpetaja]], non-fiction writer (1932–2026) ♀ | ''[[:d:Q3391743|Q3391743]]''<br/>[[folklorist]]<br/>''[[:d:Q3243461|kollektsionäär]]''<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]'' | | ''[[:d:Q11862917|Dědice]]'' | | |- | [[:d:Q101071308|Q101071308]] | ''[[:d:Q101071308|Jimmy Sullivan]]'' | 1982-01-05 | 2026-04-09 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Advokaat|advokaat]], [[Poliitik|poliitik]], Member of the Queensland Legislative Assembly (1982–2026) ♂; child of Terry Sullivan | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Austraalia]] | | ''[[:d:Q7596594|Stafford]]'' | |- | [[:d:Q104122153|Q104122153]] | ''[[:d:Q104122153|Abdul Hamid Rajoub]]'' | 1958 | 2026-04-09 | [[Jordaania|Jordaania]]-[[Iisrael|iisrael]] [[Spioon]], [[Kokk|kokk]] (1958–2026) ♂ | [[Spioon]]<br/>[[kokk]] | [[Jordaania]]<br/>[[Iisrael]] | ''[[:d:Q2435966|Dura, Hebron]]'' | [[Ashkelon]] | ''[[:d:Q2435966|Dura, Hebron]]'' |- | [[:d:Q105243772|Q105243772]] | ''[[:d:Q105243772|Ward Robinson]]'' | 1937 | 2026-04-09 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kristallograaf, professor, emeriitprofessor (1937–2026) ♂; Fellow of the Royal Society Te Apārangi, Fellow of the New Zealand Institute of Chemistry | ''[[:d:Q15142825|kristallograaf]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q1278898|Christchurch Hospital]]'' | |- | [[:d:Q105243781|Q105243781]] | ''[[:d:Q105243781|Graeme Stevens]]'' | 1932-07-17 | 2026-04-09 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] paleontoloog, teaduse populariseerija (1932–2026) ♂; Fellow of the Royal Society Te Apārangi, Companion of the Queen's Service Order, Hamilton Award | ''[[:d:Q1662561|paleontoloog]]''<br/>''[[:d:Q15143191|teaduse populariseerija]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q1015681|Lower Hutt]]'' | |- | [[:d:Q106401838|Q106401838]] | ''[[:d:Q106401838|Naftali Hadas]]'' | 1936 | 2026-04-09 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Kirurg|kirurg]], [[Kirjanik|kirjanik]], military physician, emergency physician (1936–2026) ♂; Medal of Distinguished Service | [[kirurg]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q4002666|military physician]]''<br/>''[[:d:Q336641|Q336641]]'' | [[Iisrael]] | [[Haifa]] | | |- | [[:d:Q112995106|Q112995106]] | ''[[:d:Q112995106|Algirdas Manyushis]]'' | 1950-07-20 | 2026-04-09 | Venemaa majandusteadlane | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Kaunas]] | | |- | [[:d:Q1353117|Q1353117]] | ''[[:d:Q1353117|Erich Sauer]]'' | 1931-02-17 | 2026-04-09 | Saksamaa skulptor | [[skulptor]] | [[Saksamaa]] | [[Frankenthal]] | | |- | [[:d:Q136352312|Q136352312]] | ''[[:d:Q136352312|Jaroslava Henzel]]'' | 1943 | 2026-04-09 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]]-[[Rootsi|rootslased]] person (1943–2026) ♀; child of František Bohdal, Мария Богдалова | | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Rootsi]] | | | |- | [[:d:Q139069715|Q139069715]] | ''[[:d:Q139069715|Arkady Yanenko]]'' | 1941-02-23 | 2026-04-09 | [[Poliitik|poliitik]] (1941–2026) ♂ | [[poliitik]] | | | | |- | [[:d:Q139105337|Q139105337]] | ''[[:d:Q139105337|Eliahou Abitbol]]'' | 1936-12-21 | 2026-04-09 | Person (1936–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q139256062|Q139256062]] | ''[[:d:Q139256062|Hamdi Ben Rhouma]]'' | 1984 | 2026-04-09 | Uimastikaubitseja (1984–2026) ♂ | ''[[:d:Q10384029|Uimastikaubitseja]]'' | | [[Tuneesia]] | ''[[:d:Q1240237|Q1240237]]'' | |- | [[:d:Q139378835|Q139378835]] | ''[[:d:Q139378835|Viktor Yakovlev]]'' | 1951-07-25 | 2026-04-09 | [[Näitleja|näitleja]] (1951–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni teeneline kunstnik]] | [[näitleja]] | | [[Ufa]] | [[Pihkva]] | |- | [[:d:Q1634833|Q1634833]] | ''[[:d:Q1634833|Jāky mūr]]'' | 1932-09-24 | 2026-04-09 | Ameerika Ühendriikide korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Philadelphia]] | | |- | [[:d:Q16526751|Q16526751]] | ''[[:d:Q16526751|Angelo Pavan]]'' | 1930-11-17 | 2026-04-09 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q47687|Paese]]'' | | |- | [[:d:Q16576897|Q16576897]] | ''[[:d:Q16576897|Héctor Vargas Haya]]'' | 1928-03-29 | 2026-04-09 | [[Peruu|Peruu]] [[Poliitik|poliitik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], president of the Chamber of Deputies of Peru, Member of the Chamber of Deputies of Peru, member of the Constituent Assembly of Peru (1928–2026) ♂; Grand Cross of the Order of the Sun of Peru‎ | [[poliitik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Peruu]] | ''[[:d:Q3344069|Rioja]]'' | | |- | [[:d:Q16633165|Q16633165]] | ''[[:d:Q16633165|Erik Kruskopf]]'' | 1930-08-29 | 2026-04-09 | [[Soome|soomlased]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Kriitik|kriitik]], kunstiajaloolane, kunstikriitik (1930–2026) ♂; Karl Emil Tollander Prize | [[kirjanik]]<br/>[[kriitik]]<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q4164507|kunstikriitik]]'' | [[Soome]] | [[Helsingi]] | | |- | [[:d:Q16645131|Q16645131]] | ''[[:d:Q16645131|Alla Anatolevna Dokoetsjaeva]]'' | 1935-01-07 | 2026-04-09 | Venemaa kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Nižni Novgorod]] | [[Ufa]] | |- | [[:d:Q16686106|Q16686106]] | ''[[:d:Q16686106|Петров, Юрий Анатольевич]]'' | 1957-04-16 | 2026-04-09 | [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] [[Treener|treener]] (1957–2026) ♂; [[NSV Liidu rahvusvahelise klassi meistersportlane]], [[Venemaa teeneline treener]] | [[treener]] | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Kolomna]] | | |- | [[:d:Q16693174|Q16693174]] | ''[[:d:Q16693174|Valery Rukhledev]]'' | 1948-01-18 | 2026-04-09 | [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] [[Sportlane|sportlane]] (1948–2026) ♂; Honored Physical Culture Worker of the Russian Federation, [[NSV Liidu teeneline meistersportlane]] | [[sportlane]] | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q72373|Zaozyorny]]'' | | |- | [[:d:Q1687580|Q1687580]] | ''[[:d:Q1687580|Jeremy Beecham, Baron Beecham]]'' | 1944-11-17 | 2026-04-09 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], solicitor, member of the House of Lords (1944–2026) ♂; [[Knight Bachelor]] | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q14284|solicitor]]'' | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q16909134|Q16909134]] | ''[[:d:Q16909134|Alekos Loumpardeas]]'' | 1945 | 2026-04-09 | [[Kreeka|Kreeka]] poksija (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q11338576|Q11338576]]'' | [[Kreeka]] | | | |- | [[:d:Q16976774|Q16976774]] | ''[[:d:Q16976774|Pere Lluís i Font]]'' | 1934-05-01 | 2026-04-09 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Filosoof|filosoof]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kirjanik|kirjanik]], Catholic theologian, member of the Reial Acadèmia de Bones Lletres de Barcelona (1934–2026) ♂; Püha Jüri rist, honorary doctorate of the University of Lleida, Premi d'Honor de les Lletres Catalanes, National Award to the Best Translation, Montserrat Franquesa award on Literature in Translation; member of Reial Acadèmia de Bones Lletres de Barcelona, Philosophy and science sections of the Institut d'Estudis Catalans | [[filosoof]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q98833890|Catholic theologian]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q17184161|Pujalt]]'' | ''[[:d:Q12258|Sabadell]]'' | |- | [[:d:Q2159724|Q2159724]] | ''[[:d:Q2159724|Robin Bridgeman, 3rd Viscount Bridgeman]]'' | 1930-12-05 | 2026-04-09 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], member of the House of Lords (1930–2026) ♂; child of Geoffrey Bridgeman, Mary Meriel Gertrude Talbot; spouse of Harriet Bridgeman | [[poliitik]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q21857057|Q21857057]] | ''[[:d:Q21857057|Gennady Lysyakov]]'' | 1940-11-01 | 2026-04-09 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Filmioperaator|filmioperaator]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1940–2026) ♂; Vasilyev Brothers State Prize of the RSFSR, [[Vene NFSV teeneline kunstitegelane]] | [[filmioperaator]]<br/>[[filmirežissöör]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q16016738|Заворки]]'' | | |- | [[:d:Q316872|Q316872]] | ''[[:d:Q316872|Afrika Bambaataa]]'' | 1957-04-17 | 2026-04-09 | USA DJ | [[diskor]]<br/>''[[:d:Q2252262|räppar]]''<br/>[[muusikaprodutsent]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>[[laulja]]<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]''<br/>[[muusik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | [[Pennsylvania]] | |- | [[:d:Q3528318|Q3528318]] | ''[[:d:Q3528318|C. D. Gopinath]]'' | 1930-03-01 | 2026-04-09 | [[India|India]]-[[Briti India|briti india]]-dominion of india kriketimängija (1930–2026) ♂ | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]'' | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | [[Chennai]] | | |- | [[:d:Q435799|Q435799]] | ''[[:d:Q435799|Kamal Kharazi]]'' | 1944-12-01 | 2026-04-09 | [[Iraani Keisririik|Iraani Keisririik]]-[[Iraan|iraan]] [[Poliitik|poliitik]], Permanent Representative of Iran to the United Nations, [[Iraani välisminister]], Member of the Expediency Discernment Council (1944–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Iraani Keisririik]]<br/>[[Iraan]] | [[Teheran]] | [[Teheran]] | |- | [[:d:Q47122741|Q47122741]] | ''[[:d:Q47122741|Eirwyn George]]'' | 1936 | 2026-04-09 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Luuletaja|luuletaja]] (1936–2026) ♂ | [[luuletaja]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q20007221|Tufton]]'' | | |- | [[:d:Q5932408|Q5932408]] | ''[[:d:Q5932408|Erik Lallerstedt]]'' | 1946-06-23 | 2026-04-09 | [[Rootsi|rootslased]] [[Kokk|kokk]] (1946–2026) ♂; child of Lars-Erik Lallerstedt | [[kokk]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q10659387|S:t Görans church parish]]'' | ''[[:d:Q21667369|Stockholms Oscar]]'' | |- | [[:d:Q6790750|Q6790750]] | ''[[:d:Q6790750|Ari Ben-Menahem]]'' | 1928-11-04 | 2026-04-09 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Füüsik|füüsik]], [[Geoloog|geoloog]] (1928–2026) ♂; child of Moshe Ben-Menahem | [[füüsik]]<br/>[[geoloog]] | [[Iisrael]] | [[Berliin]] | ''[[:d:Q207350|Rehovot]]'' | |- | [[:d:Q7409746|Q7409746]] | ''[[:d:Q7409746|Sammy Forcillo]]'' | 1950-10-08 | 2026-04-09 | Kanada poliitik | [[poliitik]] | [[Kanada]] | | [[Montréal]] | |- | [[:d:Q84720695|Q84720695]] | ''[[:d:Q84720695|Урываев, Леонид Викторович]]'' | 1939-03-09 | 2026-04-09 | [[Teadlane|teadlane]] (1939–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]] | [[teadlane]] | | | | |- | [[:d:Q879495|Q879495]] | [[Björgvin Halldórsson]] | 1951-04-16 | 2026-04-09 | Islandi laulja | [[laulja]]<br/>[[muusik]] | [[Island]] | [[Reykjavík]] | | |- | [[:d:Q928833|Q928833]] | ''[[:d:Q928833|Stephen M. Schwebel]]'' | 1929-03-10 | 2026-04-09 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kohtunik|kohtunik]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Advokaat|advokaat]], President of the International Court of Justice, Vice President of the International Court of Justice, Judge of the International Court of Justice (1929–2026) ♂; Manley-O.-Hudson medal, honorary doctor of the University of Miami | [[kohtunik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[advokaat]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | | |- | [[:d:Q97231025|Q97231025]] | ''[[:d:Q97231025|Miroj Abdulloyev]]'' | 1948-08-15 | 2026-04-09 | [[Tadžikistan|Tadžikistan]] [[Poliitik|poliitik]], esimees (1948–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Tadžikistan]] | ''[[:d:Q2565327|Muminobod District]]'' | | |- | [[:d:Q106006901|Q106006901]] | ''[[:d:Q106006901|Thomas J. Walker]]'' | 1931-07-24 | 2026-04-08 | Ameerika Ühendriikide entomoloog | ''[[:d:Q3055126|entomoloog]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1268670|Dyersburg]]'' | | |- | [[:d:Q106514741|Q106514741]] | ''[[:d:Q106514741|Juan Cardoso Romero]]'' | 1948-12-31 | 2026-04-08 | Peruu poliitik | [[poliitik]] | [[Peruu]] | | | |- | [[:d:Q106768751|Q106768751]] | ''[[:d:Q106768751|Brian Brooks]]'' | 1937 | 2026-04-08 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] law professor (1937–2026) ♂; Officer of the New Zealand Order of Merit | ''[[:d:Q63677188|law professor]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q115684380|Q115684380]] | ''[[:d:Q115684380|Frédéric Fourmaud]]'' | 1958-08-07 | 2026-04-08 | Person, capitaine de la Confrérie des gardians (1958–2026) ♂; child of Gilbert Fourmaud, Marie Fourmaud; spouse of Anne Fourmaud | | | ''[[:d:Q860003|Saint-Laurent-d'Aigouze]]'' | | ''[[:d:Q110340348|Q110340348]]'' |- | [[:d:Q121501912|Q121501912]] | ''[[:d:Q121501912|Yaroslav Chornohuz]]'' | 1963-07-20 | 2026-04-08 | [[Ukraina|ukrainlane]] [[Luuletaja|luuletaja]], bandurist, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Avaliku elu tegelane|avaliku elu tegelane]] (1963–2026) ♂; Prix Mykhaïlo Kotsioubynsky; child of Oleh Chornohuz | [[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q4854747|bandurist]]''<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[avaliku elu tegelane]] | [[Ukraina]] | [[Vinnõtsja]] | | |- | [[:d:Q1288374|Q1288374]] | ''[[:d:Q1288374|Duško Vujošević]]'' | 1959-03-03 | 2026-04-08 | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]-[[Serbia ja Montenegro|serbia ja montenegro]]-[[Serbia|serbia]] jalgpallur, korvpallitreener, korvpallur (1959–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]''<br/>''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Serbia ja Montenegro]]<br/>[[Serbia]] | [[Podgorica]] | [[Belgrad]] | |- | [[:d:Q130773194|Q130773194]] | ''[[:d:Q130773194|Pietro Gargano]]'' | 1943 | 2026-04-08 | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1943–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | | [[Napoli]] | |- | [[:d:Q132944191|Q132944191]] | ''[[:d:Q132944191|Jaap Kloosterman]]'' | 1948-07-01 | 2026-04-08 | Person (1948–2026) ♂ | | | [[Amsterdam]] | ''[[:d:Q26555|Ede]]'' | |- | [[:d:Q1363609|Q1363609]] | ''[[:d:Q1363609|Erwin Zankel]]'' | 1941-04-04 | 2026-04-08 | Austria ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[jurist]] | [[Austria]] | [[Thörl]] | | |- | [[:d:Q137511898|Q137511898]] | ''[[:d:Q137511898|Abass Kaboua]]'' | 1962-04-27 | 2026-04-08 | Togo poliitik | [[poliitik]]<br/>[[insener]] | [[Togo]] | | [[Lomé]] | |- | [[:d:Q1378179|Q1378179]] | [[Šerig-ool Ooržak]] | 1942-07-24 | 2026-04-08 | Venemaa poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q28483134|Shekpeer]]'' | | |- | [[:d:Q139007596|Q139007596]] | ''[[:d:Q139007596|Qamchibek Kenja]]'' | 1946-08-15 | 2026-04-08 | [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1946–2026) ♂; Shukhrat medal | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | | ''[[:d:Q2399845|Izboskan District]]''<br/>[[Andijoni vilajett]]<br/>[[Usbeki NSV]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | |- | [[:d:Q139041732|Q139041732]] | ''[[:d:Q139041732|Ghada Dayekh]]'' | | 2026-04-08 | Liibanoni ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Liibanon]] | | | |- | [[:d:Q139042235|Q139042235]] | ''[[:d:Q139042235|Mohammed Wishah]]'' | | 2026-04-08 | [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (†2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q139043900|Q139043900]] | ''[[:d:Q139043900|Michael Patrick]]'' | | 2026-04-08 | Iirimaa näitleja | [[näitleja]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q139054850|Q139054850]] | ''[[:d:Q139054850|Ali Yusuf Harshi]]'' | | 2026-04-08 | [[Liibanon|Liibanon]] [[Sekretär]] (†2026) ♂ | [[Sekretär]] | [[Liibanon]] | | | |- | [[:d:Q139135291|Q139135291]] | ''[[:d:Q139135291|Elsie Connolly]]'' | 1933-06-25 | 2026-04-08 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] community leader (1933–2026) ♀; Queen's Service Medal | ''[[:d:Q1500610|Q1500610]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q1349217|Westport]]'' | |- | [[:d:Q139159661|Q139159661]] | ''[[:d:Q139159661|Mohammed Washah]]'' | 1986 | 2026-04-08 | Palestiina ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | ''[[:d:Q4998450|Bureij]]'' | [[Gaza]] | |- | [[:d:Q139303264|Q139303264]] | ''[[:d:Q139303264|Ilka Popova]]'' | 1946-09-15 | 2026-04-08 | Person, Collaborator of the Bulgarian State Security (1946–2026) ♀ | | | [[Jambol]] | | |- | [[:d:Q1510913|Q1510913]] | ''[[:d:Q1510913|Gerd Winner]]'' | 1936-10-08 | 2026-04-08 | Saksamaa maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[skulptor]]<br/>[[Graafik (kunstnik)|graafik]]<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>[[kunstnik]] | [[Saksamaa]] | [[Braunschweig]] | | |- | [[:d:Q15429138|Q15429138]] | ''[[:d:Q15429138|Efraín Jara Idrovo]]'' | 1926-02-26 | 2026-04-08 | [[Ecuador|Ecuador]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Õpetaja|õpetaja]] (1926–2026) ♂; Premio Eugenio Espejo; member of Academia Ecuatoriana de la Lengua; notable work Sollozo por Pedro Jara | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[õpetaja]] | [[Ecuador]] | ''[[:d:Q54886|Q54886]]'' | ''[[:d:Q54886|Q54886]]'' | ''[[:d:Q50842855|Cementerio Patrimonial de Cuenca]]'' |- | [[:d:Q15432123|Q15432123]] | ''[[:d:Q15432123|Richard Becker]]'' | 1926-08-25 | 2026-04-08 | [[Saksamaa|sakslased]] intendant, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1926–2026) ♂; Order of Merit of North Rhine-Westphalia | ''[[:d:Q6491450|intendant]]''<br/>[[ajakirjanik]] | [[Saksamaa]] | [[Stuttgart]] | | |- | [[:d:Q15714093|Q15714093]] | ''[[:d:Q15714093|Charles Delhez]]'' | 1951-10-30 | 2026-04-08 | Belgia sotsioloog | [[sotsioloog]]<br/>''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''<br/>''[[:d:Q352507|hingekarjane]]''<br/>''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Belgia]] | [[Uccle]] | ''[[:d:Q3357775|Ottignies]]'' | |- | [[:d:Q1584662|Q1584662]] | ''[[:d:Q1584662|Harald Ofner]]'' | 1932-10-25 | 2026-04-08 | Austria poliitik | [[poliitik]] | [[Austria]] | [[Viin]] | | |- | [[:d:Q16131052|Q16131052]] | ''[[:d:Q16131052|Yoram Lukov]]'' | 1940-03-29 | 2026-04-08 | Iisraeli maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q1026840|Na'an]]'' | | |- | [[:d:Q18043758|Q18043758]] | ''[[:d:Q18043758|Doug Allan]]'' | 1951-07-17 | 2026-04-08 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Fotograaf|fotograaf]] (1951–2026) ♂; Polar Medal, Fuchs Medal, Briti impeeriumi ordu ohvitser; spouse of Sue Flood | [[fotograaf]] | [[Suurbritannia]] | [[Dunfermline]] | [[Nepal]] | |- | [[:d:Q20658229|Q20658229]] | [[David Kabua]] | 1951-05-26 | 2026-04-08 | [[Marshalli Saared|Marshalli Saared]] [[Poliitik|poliitik]], Minister of Health, [[Marshalli Saarte president]], Minister in Assistance to the President of Marshall Islands (1951–2026) ♂; child of [[Amata Kabua]], Emlain Kabua | [[poliitik]] | [[Marshalli Saared]] | [[Majuro atoll]] | [[Honolulu]] | |- | [[:d:Q2315175|Q2315175]] | ''[[:d:Q2315175|Srećko Bogdan]]'' | 1957-01-05 | 2026-04-08 | [[Horvaatia|Horvaatia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1957–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Horvaatia]] | ''[[:d:Q326952|Q326952]]'' | [[Zagreb]] | |- | [[:d:Q25474719|Q25474719]] | ''[[:d:Q25474719|Altay Cengizer]]'' | 1954 | 2026-04-08 | Türgi diplomaat | | [[Türgi]] | [[İstanbul]] | | |- | [[:d:Q27187275|Q27187275]] | ''[[:d:Q27187275|Kostakis Pieridis]]'' | 1941-04-02 | 2026-04-08 | Küprose jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Küpros]] | ''[[:d:Q6827146|Q6827146]]'' | | |- | [[:d:Q284951|Q284951]] | [[Imrich Bugár]] | 1955-04-14 | 2026-04-08 | Tšehhoslovakkia kettaheitja | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''<br/>[[sportlane]]<br/>''[[:d:Q13381689|kettaheitja]]'' | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | ''[[:d:Q588113|Ohrady]]'' | [[Praha]] | |- | [[:d:Q28723967|Q28723967]] | ''[[:d:Q28723967|Tayo Tarmadi]]'' | 1943-03-17 | 2026-04-08 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (fl. 1966–) (1943–2026) ♂ | [[sõjaväelane]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q10375|Karawang]]'' | ''[[:d:Q10394|Cimahi]]'' | |- | [[:d:Q3078901|Q3078901]] | ''[[:d:Q3078901|Roger Establet]]'' | 1938-03-12 | 2026-04-08 | Prantsusmaa sotsioloog | [[sotsioloog]]<br/>[[filosoof]]<br/>[[tõlkija]] | [[Prantsusmaa]] | [[Nice]] | ''[[:d:Q640876|Q640876]]'' | |- | [[:d:Q3237484|Q3237484]] | ''[[:d:Q3237484|Leïla Marouane]]'' | 1960-07-20 | 2026-04-08 | [[Alžeeria|Alžeeria]]-[[Prantsusmaa|prantsusmaa]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1960–2026) ♀ | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Alžeeria]]<br/>[[Prantsusmaa]] | [[Jarbah]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q4963822|Q4963822]] | ''[[:d:Q4963822|Brian Garvey]]'' | 1937-07-03 | 2026-04-08 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Kingston upon Hull]] | | |- | [[:d:Q5230338|Q5230338]] | ''[[:d:Q5230338|Davey Lopes]]'' | 1945-05-03 | 2026-04-08 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1945–2026) ♂; Rawlings Gold Glove Award | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q54268|East Providence]]'' | | |- | [[:d:Q5354163|Q5354163]] | ''[[:d:Q5354163|Eldrid Nordbø]]'' | 1942-08-12 | 2026-04-08 | Norra poliitik | [[poliitik]] | [[Norra]] | [[Skieni vald]] | [[Oslo]] | ''[[:d:Q1413698|Vestre kalmistu]]'' |- | [[:d:Q5492924|Q5492924]] | ''[[:d:Q5492924|Joonas Lepistö]]'' | 1982-03-18 | 2026-04-08 | [[Soome|soomlased]] [[Poliitik|poliitik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Muusik|muusik]] (1982–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[muusik]] | [[Soome]] | | | |- | [[:d:Q75358041|Q75358041]] | ''[[:d:Q75358041|Harriet Veryan Elspeth Tailyour]]'' | 1943 | 2026-04-08 | Person (1943–2026) ♀; child of Norman Tailyour; spouse of Sir Watkin Williams-Wynn, 11th Baronet | | | | | |- | [[:d:Q7917368|Q7917368]] | ''[[:d:Q7917368|Vaughn Solomon Schofield]]'' | 1943-10-25 | 2026-04-08 | [[Kanada|Kanada]] [[Poliitik|poliitik]], Lieutenant Governor of Saskatchewan (1943–2026) ♀; Saskatchewan Order of Merit | [[poliitik]] | [[Kanada]] | [[Regina]] | [[Regina]] | |- | [[:d:Q83375088|Q83375088]] | ''[[:d:Q83375088|Fariz Mehdawi]]'' | 1951-10-19 | 2026-04-08 | Palestiina diplomaat | [[poliitik]]<br/>[[diplomaat]] | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | ''[[:d:Q985531|Tulkarm]]'' | ''[[:d:Q7574935|Q7574935]]'' | |- | [[:d:Q85308921|Q85308921]] | ''[[:d:Q85308921|Peter Rull Jr.]]'' | 1945-11-23 | 2026-04-08 | Laskesportlane (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q17486376|laskesportlane]]'' | | | | |- | [[:d:Q9116880|Q9116880]] | ''[[:d:Q9116880|Koo Sze-yiu]]'' | 1949 | 2026-04-08 | Person (fl. 1960–) (1949–2026) ♂ | | | [[Guangdong]] | | |- | [[:d:Q9338632|Q9338632]] | ''[[:d:Q9338632|Joseph Siu]]'' | 1953-02-06 | 2026-04-08 | [[Hongkong|Hongkong]] teleprodutsent, [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], telelavastaja, [[Näitleja|näitleja]] (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Hongkong]] | [[Briti Hongkong]] | | |- | [[:d:Q99388631|Q99388631]] | ''[[:d:Q99388631|Peter Sötje]]'' | 1941 | 2026-04-08 | [[Saksamaa|sakslased]] kujutav kunstnik (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q3391743|Q3391743]]'' | [[Saksamaa]] | [[Rendsburg]] | | |- | [[:d:Q61322|Q61322]] | ''[[:d:Q61322|Mario Adorf]]'' | 1930-09-08 | 2026-04-08 | Saksamaa näitleja | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q20856740|Q20856740]]''<br/>[[näitleja]]<br/>[[muusik]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Šveits]] | [[Zürich]] | [[Pariis]] | ''[[:d:Q2972627|Cemetery of Saint-Tropez]]'' |- | [[:d:Q103098274|Q103098274]] | ''[[:d:Q103098274|Klaus Busch]]'' | 1945 | 2026-04-07 | Politoloog (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | | [[Brake]] | | |- | [[:d:Q117076019|Q117076019]] | ''[[:d:Q117076019|Edmundo Falé]]'' | 1946-06-24 | 2026-04-07 | Portugali laulja | [[laulja]] | [[Portugal]] | [[Algarve]] | [[Faro (Portugal)|Faro]] | |- | [[:d:Q12004203|Q12004203]] | ''[[:d:Q12004203|Svein Aage Johnsen]]'' | 1956-06-07 | 2026-04-07 | Norra ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | [[Norra]] | [[Skieni vald]] | [[Skieni vald]] | ''[[:d:Q4560772|Borgestad church]]'' |- | [[:d:Q12842881|Q12842881]] | ''[[:d:Q12842881|Matlab Mutallimli]]'' | 1949-05-20 | 2026-04-07 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1949–2026) ♂ | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q5902871|Horavar]]'' | | |- | [[:d:Q1383689|Q1383689]] | ''[[:d:Q1383689|Jim Whittaker]]'' | 1929-02-10 | 2026-04-07 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] alpinist, [[Stsenarist|stsenarist]] (1929–2026) ♂ | ''[[:d:Q9149093|Q9149093]]''<br/>[[stsenarist]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Seattle]] | ''[[:d:Q1001828|Q1001828]]'' | |- | [[:d:Q138967403|Q138967403]] | ''[[:d:Q138967403|Teungku Nyak Sandang]]'' | 1927-02-04 | 2026-04-07 | [[Indoneesia|Indoneesia]] person (1927–2026) ♂; Bintang Jasa Utama | | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q12698244|Mukhan]]''<br/>''[[:d:Q188161|Dutch East Indies]]'' | ''[[:d:Q12695921|Lhuet]]'' | |- | [[:d:Q138974039|Q138974039]] | ''[[:d:Q138974039|Rabi Swain]]'' | 1951-06-13 | 2026-04-07 | [[India|India]] äriinimene, [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]] (1951–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[filmiprodutsent]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q138977418|Q138977418]] | ''[[:d:Q138977418|Seán Ó Laoire]]'' | 1946-07-13 | 2026-04-07 | [[Arhitekt|arhitekt]], urban designer (1946–2026) ♂ | [[arhitekt]]<br/>''[[:d:Q84308440|Q84308440]]'' | | | | |- | [[:d:Q139032408|Q139032408]] | ''[[:d:Q139032408|Anatoly Dolmatov]]'' | 1951-01-29 | 2026-04-07 | [[Poliitik|poliitik]] (1951–2026) ♂ | [[poliitik]] | | | | |- | [[:d:Q139591654|Q139591654]] | ''[[:d:Q139591654|J.C.M.D. du Plessis]]'' | 1940-11-25 | 2026-04-07 | [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] leksikograaf (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q14972848|leksikograaf]]'' | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Steynsburg]] | | |- | [[:d:Q1629340|Q1629340]] | ''[[:d:Q1629340|Horst Frerking]]'' | 1934-01-22 | 2026-04-07 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Loomaarst|loomaarst]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1934–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany; member of Burschenschaft Arminia Marburg, Corps Normannia Hannover | [[loomaarst]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Hannover]] | | |- | [[:d:Q1682796|Q1682796]] | ''[[:d:Q1682796|Yanka Rupkina]]'' | 1938-08-15 | 2026-04-07 | [[Bulgaaria|Bulgaaria]] [[Muusik|muusik]], [[Laulja|laulja]], vocalist (fl. 1960–2026) (1938–2026) ♀ | [[muusik]]<br/>[[laulja]]<br/>''[[:d:Q2643890|Q2643890]]'' | [[Bulgaaria]] | ''[[:d:Q1076196|Bogdanovo]]'' | [[Sofia]] | |- | [[:d:Q16904163|Q16904163]] | ''[[:d:Q16904163|Eva Ramm]]'' | 1925-11-23 | 2026-04-07 | Norra kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[psühholoog]] | [[Norra]] | [[Bergen]] | | |- | [[:d:Q20393026|Q20393026]] | ''[[:d:Q20393026|Zainab al-Sijini]]'' | 1930-02-10 | 2026-04-07 | [[Egiptuse kuningriik|Egiptuse kuningriik]]-republic of egypt-[[Ühinenud Araabia Vabariik|ühinenud araabia vabariik]]-[[Egiptus|egiptus]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Professor|professor]] (1930–2026) ♀ | [[maalikunstnik]]<br/>[[professor]] | [[Egiptuse kuningriik]]<br/>''[[:d:Q3087763|Republic of Egypt]]''<br/>[[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Egiptus]] | [[Kairo]] | | |- | [[:d:Q28407994|Q28407994]] | ''[[:d:Q28407994|Oscar González Rocha]]'' | | 2026-04-07 | [[Mehhiko|Mehhiko]] ärijuht, ehitusinsener (†2026) ♂ | ''[[:d:Q2961975|ärijuht]]''<br/>''[[:d:Q13582652|ehitusinsener]]'' | [[Mehhiko]] | [[México]] | | |- | [[:d:Q342698|Q342698]] | ''[[:d:Q342698|Mircea Lucescu]]'' | 1945-07-29 | 2026-04-07 | Rumeenia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Rumeenia]] | [[Bukarest]] | [[Bukarest]] | ''[[:d:Q592204|Q592204]]'' |- | [[:d:Q364090|Q364090]] | ''[[:d:Q364090|Adolf Scherwitzl]]'' | 1938-06-27 | 2026-04-07 | [[Austria|Austria]] laskesuusataja (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q16029547|Q16029547]]'' | [[Austria]] | [[Feistritz an der Gail]] | | |- | [[:d:Q4296986|Q4296986]] | ''[[:d:Q4296986|Ihor Mityukov]]'' | 1952-09-27 | 2026-04-07 | Ukraina diplomaat | [[majandusteadlane]]<br/>[[diplomaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Ukraina]] | [[Kiiev]] | | |- | [[:d:Q4717185|Q4717185]] | ''[[:d:Q4717185|Alex Hilton]]'' | 1964 | 2026-04-07 | [[Kanada|Kanada]] poksija (1964–2026) ♂; child of Dave Hilton, Sr. | ''[[:d:Q11338576|Q11338576]]'' | [[Kanada]] | | | |- | [[:d:Q47488489|Q47488489]] | ''[[:d:Q47488489|Vyacheslav Golishev]]'' | 1951-03-30 | 2026-04-07 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1951–2026) ♂; Order of Friendship | [[majandusteadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Taškent]] | | |- | [[:d:Q533515|Q533515]] | ''[[:d:Q533515|Averil Cameron]]'' | 1940-02-08 | 2026-04-07 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Õppejõud|õppejõud]], historian of classical antiquity (1940–2026) ♀; Dame Commander of the Order of the British Empire, Fellow of the British Academy, Fellow of the Royal Historical Society, Kenyon Medal, Corresponding Fellow of the Medieval Academy of America, Briti impeeriumi ordu komandör, Fellow of the Society of Antiquaries; member of [[Göttingeni Teaduste Akadeemia]], [[Briti Akadeemia]], [[Academia Europaea]], Medieval Academy of America, Royal Historical Society; spouse of Alan Cameron | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q20873384|Q20873384]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q2070717|Leek]]'' | | |- | [[:d:Q56310576|Q56310576]] | ''[[:d:Q56310576|Victor Dragavtsev]]'' | 1935-10-18 | 2026-04-07 | [[Venemaa|venelased]] [[Geneetik|geneetik]] (1935–2026) ♂; [[Sõpruse orden]], [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]]; member of [[Venemaa Teaduste Akadeemia]], Russian Academy of Agricultural Sciences | [[geneetik]] | [[Venemaa]] | [[Sotši]] | | |- | [[:d:Q66972510|Q66972510]] | ''[[:d:Q66972510|Jikei Kitagawa]]'' | 1937-09-12 | 2026-04-07 | [[Jaapan|Jaapan]] religious person (1937–2026) ♀ | ''[[:d:Q3111753|Q3111753]]'' | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q75318575|Q75318575]] | ''[[:d:Q75318575|Lady Pamela Lemina Gordon]]'' | 1941-12-17 | 2026-04-07 | Person (1941–2026) ♀; child of Douglas Gordon, 12th Marquess of Huntly, Pamela Gordon; spouse of Ian Harry Calthorpe Lawson Johnston | | | | | |- | [[:d:Q89670163|Q89670163]] | ''[[:d:Q89670163|Rainer-Olaf Schultze]]'' | 1945 | 2026-04-07 | Politoloog (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | | [[Göttingen]] | | |- | [[:d:Q91967919|Q91967919]] | ''[[:d:Q91967919|Valentina Borisovna Savostyanova]]'' | 1948-09-21 | 2026-04-07 | Venemaa poliitik | [[poliitik]] | [[Venemaa]] | [[Donetsk]] | | |- | [[:d:Q99899334|Q99899334]] | ''[[:d:Q99899334|Christine Ruiz-Picasso]]'' | | 2026-04-07 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] person (†2026) ♀; Grand Cross of the Civil Order of Alfonso X the Wise; spouse of Paulo Ruiz Picasso | | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q10395772|Q10395772]] | ''[[:d:Q10395772|Álvaro Cassuto]]'' | 1938-11-17 | 2026-04-06 | [[Portugal|Portugal]] [[Dirigent|dirigent]], [[Helilooja|helilooja]] (1938–2026) ♂; Grand Officer of the Military Order of Saint James of the Sword; child of Alfonso Cassuto | [[dirigent]]<br/>[[helilooja]] | [[Portugal]] | [[Porto]] | ''[[:d:Q273059|Cascais]]'' | |- | [[:d:Q110551364|Q110551364]] | ''[[:d:Q110551364|José María Salcedo]]'' | 1946-09-12 | 2026-04-06 | [[Hispaania|Hispaania]]-[[Peruu|peruu]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1946–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[filmirežissöör]] | [[Hispaania]]<br/>[[Peruu]] | [[Bilbao]] | [[Lima (Peruu)|Lima]] | |- | [[:d:Q112531458|Q112531458]] | ''[[:d:Q112531458|Adrien-Charles Dana]]'' | 1945 | 2026-04-06 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Kohtunik (sport)|kohtunik]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Jurist|jurist]] (1945–2026) ♂ | [[Kohtunik (sport)|kohtunik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[jurist]] | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q11460611|Q11460611]] | ''[[:d:Q11460611|Kentarō Ogawa]]'' | 1948-07-29 | 2026-04-06 | [[Jaapan|Jaapan]] äriinimene (1948–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Jaapan]] | [[Ishikawa prefektuur]] | | |- | [[:d:Q1161413|Q1161413]] | ''[[:d:Q1161413|Katalin Madarász]]'' | 1934-01-23 | 2026-04-06 | Ungari laulja | [[laulja]] | [[Ungari]] | [[Túrkeve]] | | |- | [[:d:Q11903570|Q11903570]] | ''[[:d:Q11903570|Vladimír Benedikt Holota]]'' | 1922-08-05 | 2026-04-06 | [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Kirjanik|kirjanik]], katoliku preester, [[Esipreester]], [[Illustreerija|illustraator]], [[Humorist|humorist]], religious writer, publitsist (1922–2026) ♂; member of Order of Friars Minor | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>[[Esipreester]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>[[humorist]]<br/>''[[:d:Q24262594|religious writer]]''<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | ''[[:d:Q12040501|Nebřeziny]]''<br/>[[Plasy]] | | |- | [[:d:Q12287026|Q12287026]] | ''[[:d:Q12287026|Michail Belchev]]'' | 1946-08-13 | 2026-04-06 | [[Bulgaaria|Bulgaaria]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1946–2026) ♂ | [[luuletaja]]<br/>[[filmirežissöör]] | [[Bulgaaria]] | [[Sofia]] | | |- | [[:d:Q122972243|Q122972243]] | ''[[:d:Q122972243|Gwendolyn Chisolm]]'' | 1959 | 2026-04-06 | Person (1959–2026) ♀ | | | | | |- | [[:d:Q126923121|Q126923121]] | [[Majid Khademi]] | | 2026-04-06 | [[Iraan|Iraan]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], Commander of the Intelligence Protection Organization of the Islamic Revolutionary Guard Corps (†2026) ♂ | [[sõjaväelane]] | [[Iraan]] | [[Fārsi provints|Farsi provints]] | [[Teheran]] | |- | [[:d:Q12778496|Q12778496]] | ''[[:d:Q12778496|Viera Hegerová]]'' | 1933-10-09 | 2026-04-06 | [[Tõlkija|tõlkija]], [[Toimetaja|toimetaja]], toimetaja, publitsist (1933–2026) ♀ | [[tõlkija]]<br/>[[toimetaja]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | | [[Banská Bystrica]] | [[Bratislava]] | |- | [[:d:Q13188770|Q13188770]] | ''[[:d:Q13188770|Peter Nissen]]'' | 1957-04-20 | 2026-04-06 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Tõlkija|tõlkija]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Lavastuskunstnik|stsenograaf]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1957–2026) ♂; Fritz Reuter Prize, Heinrich-Schmidt-Barrien-Preis | [[kirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[Lavastuskunstnik|stsenograaf]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q573015|Q573015]]'' | | |- | [[:d:Q133407710|Q133407710]] | ''[[:d:Q133407710|Yazdan Mir]]'' | | 2026-04-06 | [[Iraan|Iraan]] luurespetsialist (†2026) ♂ | ''[[:d:Q5121444|luurespetsialist]]'' | [[Iraan]] | | [[Teheran]] | |- | [[:d:Q133745477|Q133745477]] | [[Madis Tuuder]] | 1983-02-26 | 2026-04-06 | eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja | ''[[:d:Q66581878|sotsiaalantropoloog]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q30740797|muinsuskaitsja]]'' | [[Eesti]] | [[Kohtla-Järve]] | | |- | [[:d:Q137424767|Q137424767]] | ''[[:d:Q137424767|Gustavo Velásquez]]'' | 1954-06-07 | 2026-04-06 | [[Ecuador|Ecuador]] [[Laulja|laulja]] (1954–2026) ♂ | [[laulja]] | [[Ecuador]] | | | |- | [[:d:Q138943793|Q138943793]] | ''[[:d:Q138943793|Execution of Ali Fahim]]'' | | 2026-04-06 | Person (†2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q138964184|Q138964184]] | ''[[:d:Q138964184|Vasilis Rizos]]'' | 1978 | 2026-04-06 | [[Kreeka|Kreeka]] ehitusinsener (1978–2026) ♂; child of Dimitris Rizos, Theano Fotiou | ''[[:d:Q13582652|ehitusinsener]]'' | [[Kreeka]] | | | |- | [[:d:Q138971670|Q138971670]] | ''[[:d:Q138971670|Jenny Tan]]'' | | 2026-04-06 | Malaisia laulja | [[laulja]]<br/>[[muusikaprodutsent]] | [[Malaisia]] | | | |- | [[:d:Q138992305|Q138992305]] | ''[[:d:Q138992305|Eleonore Bürcher]]'' | 1948 | 2026-04-06 | [[Šveits|Šveits]]-[[Austria|austria]] filminäitleja, teatrinäitleja, audio drama actor (1948–2026) ♀ | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q1314140|audio drama actor]]'' | [[Šveits]]<br/>[[Austria]] | [[Šveits]] | | |- | [[:d:Q139031298|Q139031298]] | ''[[:d:Q139031298|René Daubenfeld]]'' | 1958-06-08 | 2026-04-06 | [[Luksemburg|Luksemburg]] munitsipaalpoliitik, mayor in Luxembourg (1958–2026) ♂ | ''[[:d:Q10547393|Q10547393]]'' | [[Luksemburg]] | | | |- | [[:d:Q139250732|Q139250732]] | ''[[:d:Q139250732|Jaume Montfort i Samà]]'' | No/unknown value | 2026-04-06 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], mayor of Bellcaire d'Urgell (†2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q1900130|Q1900130]]'' | ''[[:d:Q1900130|Q1900130]]'' | |- | [[:d:Q139293438|Q139293438]] | ''[[:d:Q139293438|Rainer Schwarz]]'' | | 2026-04-06 | Peakokk, restaurateur (†2026) ♂ | ''[[:d:Q3499072|peakokk]]''<br/>''[[:d:Q3427922|restaurateur]]'' | | [[Klagenfurt am Wörthersee|Klagenfurt]] | ''[[:d:Q852638|Q852638]]'' | |- | [[:d:Q1445890|Q1445890]] | ''[[:d:Q1445890|Franz-Ludwig Knemeyer]]'' | 1937-05-03 | 2026-04-06 | Saksamaa jurist | [[jurist]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Münster]] | | |- | [[:d:Q15446582|Q15446582]] | ''[[:d:Q15446582|Gerhard Ochs]]'' | 1944 | 2026-04-06 | Saksamaa kirjanik | [[kirjanik]] | [[Saksamaa]] | [[Karlsruhe]] | | |- | [[:d:Q16082752|Q16082752]] | ''[[:d:Q16082752|Bae Myung-in]]'' | 1932 | 2026-04-06 | Lõuna-Korea advokaat | [[advokaat]] | [[Lõuna-Korea]] | [[Lõuna-Korea]] | | |- | [[:d:Q1781951|Q1781951]] | ''[[:d:Q1781951|Konrad Carl]]'' | 1930-01-20 | 2026-04-06 | [[Saksamaa|sakslased]] ametiühingutegelane (1930–2026) ♂; Commander's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Hessian Order of Merit | ''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]'' | [[Saksamaa]] | [[Fürth]] | | |- | [[:d:Q221888|Q221888]] | ''[[:d:Q221888|Seán Barrett]]'' | 1944-08-09 | 2026-04-06 | [[Iirimaa|Iirimaa]] [[Poliitik|poliitik]], Teachta Dála, Ceann Comhairle, Minister for Defence, Minister for Climate, Energy and the Environment (1944–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Iirimaa]] | ''[[:d:Q2435120|Killiney]]'' | | |- | [[:d:Q22347867|Q22347867]] | ''[[:d:Q22347867|Yoram Cohen]]'' | 1937-06-22 | 2026-04-06 | Person (1937–2026) ♂ | | | [[Tel Aviv]] | [[Tel Aviv]] | |- | [[:d:Q2357088|Q2357088]] | ''[[:d:Q2357088|Nick Pope]]'' | 1965-09-19 | 2026-04-06 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], esseist, ufoloog, ulmekirjanik (1965–2026) ♂; spouse of Elizabeth Weiss; notable work Open Skies, Closed Minds, Operation Thunder Child | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>''[[:d:Q18921227|ufoloog]]''<br/>''[[:d:Q18844224|Q18844224]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Inglismaa]] | [[Tucson]] | |- | [[:d:Q2398234|Q2398234]] | ''[[:d:Q2398234|Ton Anbeek]]'' | 1944-09-18 | 2026-04-06 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Kirjanik|kirjanik]], Dutch language specialist, [[Õppejõud|õppejõud]], kirjanduskriitik, kirjandusteadlane, man of letters (1944–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q19513109|Dutch language specialist]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>''[[:d:Q11499929|man of letters]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q2473978|Ede]]'' | | |- | [[:d:Q2416906|Q2416906]] | ''[[:d:Q2416906|Theo Hoer]]'' | 1941-01-27 | 2026-04-06 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q1428808|Flingern]]'' | | |- | [[:d:Q3810962|Q3810962]] | ''[[:d:Q3810962|Juarez Teixeira]]'' | 1928-09-20 | 2026-04-06 | Brasiilia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q155557|Blumenau]]'' | [[Porto Alegre]] | |- | [[:d:Q3870097|Q3870097]] | ''[[:d:Q3870097|Nancy Garapick]]'' | 1961-09-24 | 2026-04-06 | Kanada ujuja | ''[[:d:Q10843402|Q10843402]]'' | [[Kanada]] | [[Halifax]] | ''[[:d:Q923243|Langley]]'' | |- | [[:d:Q3903731|Q3903731]] | ''[[:d:Q3903731|Pietro Calogero]]'' | 1939-12-28 | 2026-04-06 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Magistraat|magistraat]] (1939–2026) ♂ | [[magistraat]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q497371|Q497371]]'' | [[Padova]] | |- | [[:d:Q462710|Q462710]] | ''[[:d:Q462710|Yalçın Küçük]]'' | 1938-07-01 | 2026-04-06 | [[Türgi|Türgi]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Filosoof|filosoof]] (1938–2026) ♂ | [[majandusteadlane]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[filosoof]] | [[Türgi]] | ''[[:d:Q174341|Q174341]]'' | | |- | [[:d:Q4762532|Q4762532]] | ''[[:d:Q4762532|Angela Pleasence]]'' | 1941-09-17 | 2026-04-06 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja (fl. 1964–2026) (1941–2026) ♀; child of [[Donald Pleasence]], Miriam Raymond | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q3666269|Chapeltown]]'' | | |- | [[:d:Q4949056|Q4949056]] | ''[[:d:Q4949056|Ingmarie Froman]]'' | 1949-03-09 | 2026-04-06 | Rootsi ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q10500786|paróiste Färentuna]]'' | ''[[:d:Q21667371|Stockholms Sankt Johannes]]'' | |- | [[:d:Q496397|Q496397]] | ''[[:d:Q496397|Andreas Brunner]]'' | 1949-07-06 | 2026-04-06 | [[Šveits|Šveits]] [[Prokurör|prokurör]] (1949–2026) ♂ | [[prokurör]] | [[Šveits]] | [[Zürich]] | | |- | [[:d:Q740838|Q740838]] | ''[[:d:Q740838|Gabriel Rosenstock]]'' | 1949-09-29 | 2026-04-06 | Iirimaa kirjanik | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]'' | [[Iirimaa]] | ''[[:d:Q1976882|Q1976882]]'' | [[Dublin]] | |- | [[:d:Q75791609|Q75791609]] | ''[[:d:Q75791609|Mariette Salisbury-Jones]]'' | 1936-01 | 2026-04-06 | Person (1936–2026) ♀; child of Guy Salisbury-Jones, Hilda Violet Helena de Bunsen; spouse of Nathaniel Fiennes, 21st Baron Saye and Sele | | | | | |- | [[:d:Q77550|Q77550]] | ''[[:d:Q77550|Christian Schwarz-Schilling]]'' | 1930-11-19 | 2026-04-06 | Saksa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[diplomaat]]<br/>[[ettevõtja]] | [[Saksamaa]] | [[Innsbruck]] | ''[[:d:Q382481|Büdingen]]'' | |- | [[:d:Q818623|Q818623]] | ''[[:d:Q818623|Beppe Sebaste]]'' | 1959-06-03 | 2026-04-06 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1959–2026) ♂ | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Itaalia]] | [[Parma]] | | |- | [[:d:Q900002|Q900002]] | ''[[:d:Q900002|György Czigány]]'' | 1931-08-12 | 2026-04-06 | [[Ungari|Ungari]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Toimetaja|toimetaja]], [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]] (1931–2026) ♂; Franz Liszt Prize, Prima Primissima Prize, Stephanus Award, Erkel Ferenc Prize, Attila Józsefi auhind, SZOT prize, Meritorius Artist of Hungary, Batthyány-Strattmann László Award, Pro Literatura, Golden Pen, Joseph Pulitzer Memorial Prize, Arany János-jutalom, Salvatore Quasimodo Memorial Award, Knight's Crosses of the Order of Merit of the Republic of Hungary, Hungarian Heritage Award, honorary citizen of Óbuda-Békásmegyer, Ungari Vabariigi Teenistusordeni Ohvitseririst, prix du salon du livre de Győr, Pro Budapest award | [[ajakirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[toimetaja]]<br/>[[muusikaprodutsent]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q9032944|Q9032944]] | ''[[:d:Q9032944|Miguel Ángel De Marco]]'' | 1939-12-01 | 2026-04-06 | Argentina ajaloolane | [[ajaloolane]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q52535|Rosario]]'' | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q95361185|Q95361185]] | ''[[:d:Q95361185|Helena Vovsová]]'' | 1926-02-12 | 2026-04-06 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] person (1926–2026) ♀; [[Aukodanik|aukodanik]] | | [[Tšehhoslovakkia]] | ''[[:d:Q11347608|Štvanice]]'' | | |- | [[:d:Q95375757|Q95375757]] | ''[[:d:Q95375757|Vladislav Galgonek]]'' | 1946-05-14 | 2026-04-06 | Tšehhi fotograaf | [[fotograaf]]<br/>''[[:d:Q957729|Q957729]]'' | [[Tšehhi]] | [[Český Těšín]]<br/>''[[:d:Q3566042|Horní Žukov]]'' | | |- | [[:d:Q98118781|Q98118781]] | ''[[:d:Q98118781|Miklós Ferenczi]]'' | 1947-01-16 | 2026-04-06 | Ungari matemaatik | [[matemaatik]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q1029930|Q1029930]] | ''[[:d:Q1029930|Henrik Gyurkó]]'' | 1935-11-24 | 2026-04-05 | Ungari näitleja | [[näitleja]] | [[Ungari]] | [[Miskolc]] | | |- | [[:d:Q104639126|Q104639126]] | ''[[:d:Q104639126|Judith Trotter]]'' | 1935-08-30 | 2026-04-05 | Uus-Meremaa diplomaat | [[diplomaat]] | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q998452|Hāwera]]'' | [[Wellington]] | |- | [[:d:Q109568888|Q109568888]] | ''[[:d:Q109568888|Thitinan Saengnak]]'' | | 2026-04-05 | Person (†2026) | | | | | |- | [[:d:Q109618|Q109618]] | ''[[:d:Q109618|Eberhard Riedel]]'' | 1938-02-14 | 2026-04-05 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Saksa Demokraatlik Vabariik|saksa demokraatlik vabariik]] mäesuusataja, [[Poliitik|poliitik]], member of the Volkskammer (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q4144610|mäesuusataja]]''<br/>[[poliitik]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Lauter]] | | |- | [[:d:Q112346211|Q112346211]] | ''[[:d:Q112346211|Eva Hadašová]]'' | 1941-10-04 | 2026-04-05 | Farmakoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1941–2026) ♀ | ''[[:d:Q2114605|farmakoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q112406547|Q112406547]] | ''[[:d:Q112406547|Cecylia Iwaniszewska]]'' | 1928-11-24<br/>1928-11-28<br/>1928 | 2026-04-05 | [[Poola|poolakad]] astrofüüsik, astronoom, [[Õppejõud|õppejõud]] (1928–2026) ♀; Medal of the National Education Commission; member of [[Rahvusvaheline Astronoomiaunioon]] | ''[[:d:Q752129|astrofüüsik]]''<br/>''[[:d:Q11063|astronoom]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Poola]] | [[Varssavi]] | | |- | [[:d:Q1138637|Q1138637]] | ''[[:d:Q1138637|Craig Reedie]]'' | 1941-05-06 | 2026-04-05 | sulgpallur | ''[[:d:Q13141064|Q13141064]]''<br/>''[[:d:Q29817148|Q29817148]]''<br/>''[[:d:Q26481809|sports executive]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Stirling]] | ''[[:d:Q186954|Beaulieu]]'' | |- | [[:d:Q11527904|Q11527904]] | ''[[:d:Q11527904|Sadao Shoji]]'' | 1937-10-30 | 2026-04-05 | [[Jaapan|Jaapan]] mangaka, esseist (1937–2026) ♂; Bungeishunjū Manga Award, Kodansha Essay Award, Kikuchi Kan Prize, Medal with Purple Ribbon, Japan Cartoonists Association Award, The Order of the Rising Sun, Gold Rays with Rosette; notable work Asatte-kun, Are-mo-kuitai kore-mo-kuitai, Tanma-kun, サラリーマン専科 | ''[[:d:Q191633|mangaka]]''<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]'' | [[Jaapan]] | [[Suginami]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q1178584|Q1178584]] | ''[[:d:Q1178584|Edit Molnár]]'' | 1933-07-30 | 2026-04-05 | Ungari fotograaf | [[fotograaf]]<br/>''[[:d:Q957729|Q957729]]''<br/>''[[:d:Q3381571|Q3381571]]'' | [[Ungari]] | ''[[:d:Q189692|Genk]]'' | | |- | [[:d:Q11881050|Q11881050]] | ''[[:d:Q11881050|Markku Hietanen]]'' | 1945-11-03 | 2026-04-05 | [[Soome|soomlased]] harness racer, harness racehorse trainer (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q3715390|Q3715390]]''<br/>''[[:d:Q109443465|harness racehorse trainer]]'' | [[Soome]] | [[Laihia vald]] | [[Laihia vald]] | |- | [[:d:Q12654032|Q12654032]] | ''[[:d:Q12654032|Ė. Sh. Geni͡ushene]]'' | 1938-02-11 | 2026-04-05 | Keeleteadlane (1938–2026) ♀ | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]'' | | [[Korsakov]] | | |- | [[:d:Q12815628|Q12815628]] | ''[[:d:Q12815628|Tamás Pataki]]'' | 1937 | 2026-04-05 | [[Ungari|Ungari]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q13090364|Q13090364]] | ''[[:d:Q13090364|Rusmir Mahmutćehajić]]'' | 1948 | 2026-04-05 | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]-[[Bosnia ja Hertsegoviina|bosnia ja hertsegoviina]] [[Füüsik|füüsik]], [[Poliitik|poliitik]], [[Õppejõud|õppejõud]], deputy prime minister (1948–2026) ♂ | [[füüsik]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Bosnia ja Hertsegoviina]] | [[Stolac]] | [[Sarajevo]] | |- | [[:d:Q131385849|Q131385849]] | ''[[:d:Q131385849|רזיה אדם]]'' | 1944-11-29 | 2026-04-05 | Person (1944–2026) ♀ | | | [[Haifa]] | | |- | [[:d:Q138904944|Q138904944]] | ''[[:d:Q138904944|Modesto D'Aprile]]'' | 1951-11-03 | 2026-04-05 | Itaalia arst | [[arst]] | | [[Potenza]] | | |- | [[:d:Q138948039|Q138948039]] | ''[[:d:Q138948039|Petro Pryimak]]'' | 1968-07-09 | 2026-04-05 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]], muusikapedagoog (1968–2026) ♂; Ukraina teeneline kunstnik | [[ooperilaulja]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | ''[[:d:Q4404570|Sadky]]'' | [[Kiiev]] | |- | [[:d:Q138974366|Q138974366]] | ''[[:d:Q138974366|Ismael Pistis]]'' | | 2026-04-05 | Jalgpallur (†2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | | | [[Torino]] | |- | [[:d:Q139034706|Q139034706]] | ''[[:d:Q139034706|Victor Kossikouma Agbégnénou]]'' | | 2026-04-05 | [[Togo|Togo]] [[Loomaarst|loomaarst]], leiutaja (†2026) ♂; child of Clarisse Agbégnénou | [[loomaarst]]<br/>''[[:d:Q205375|leiutaja]]'' | [[Togo]] | [[Togo]] | | |- | [[:d:Q139103962|Q139103962]] | ''[[:d:Q139103962|Vlatko Cvrtila]]'' | 1965-07-09 | 2026-04-05 | [[Horvaatia|Horvaatia]] [[Õppejõud|õppejõud]] (1965–2026) ♂ | [[õppejõud]] | [[Horvaatia]] | [[Zagreb]] | [[Zagreb]] | |- | [[:d:Q15944207|Q15944207]] | ''[[:d:Q15944207|Troels Trier]]'' | 1940-01-17 | 2026-04-05 | Taani muusik | [[muusik]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[keraamik]] | [[Taani Kuningriik]] | [[Kopenhaagen]] | ''[[:d:Q29969|Kerteminde]]'' | ''[[:d:Q23746984|Kertinge Nor]]'' |- | [[:d:Q17318442|Q17318442]] | ''[[:d:Q17318442|Donlyn Lyndon]]'' | 1936-07-01<br/>1936-01-07 | 2026-04-05 | Ameerika Ühendriikide arhitekt | [[arhitekt]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q18541634|Q18541634]] | ''[[:d:Q18541634|Liviu Maior]]'' | 1940-10-02 | 2026-04-05 | Rumeenia ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[professor]] | [[Rumeenia]] | [[Beclean]] | | |- | [[:d:Q1898762|Q1898762]] | ''[[:d:Q1898762|Mario Enrique Ríos Montt]]'' | 1932-03-17 | 2026-04-05 | Guatemala katoliku preester | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Guatemala]] | ''[[:d:Q984863|Huehuetenango]]'' | [[Guatemala (linn)|Guatemala]] | |- | [[:d:Q20535235|Q20535235]] | ''[[:d:Q20535235|Manuel Caamaño Suárez]]'' | 1936-01-02 | 2026-04-05 | Hispaania kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q2067634|kuluarvestuse juht]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q818601|Noia]]'' | | |- | [[:d:Q2140960|Q2140960]] | ''[[:d:Q2140960|Reinhard Richardi]]'' | 1937-03-21 | 2026-04-05 | Saksamaa jurist | [[jurist]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q23907387|Q23907387]] | ''[[:d:Q23907387|José Ulloa]]'' | 1934-01-18 | 2026-04-05 | Hispaania filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[Hispaania]] | [[Madrid]] | | |- | [[:d:Q24229206|Q24229206]] | ''[[:d:Q24229206|Anatoĺ Vierabiej]]'' | 1950-08-10<br/>1950 | 2026-04-05 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] kirjanduskriitik, kirjandusteadlane, man of letters (1950–2026) ♂; member of Union of Belarusian Writers | ''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>''[[:d:Q11499929|man of letters]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | ''[[:d:Q21625198|Vajnilavičy]]'' | | |- | [[:d:Q2634836|Q2634836]] | ''[[:d:Q2634836|Zori Balayan]]'' | 1935-02-10 | 2026-04-05 | Armeenia kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[arst]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[Reisija|rändur]] | [[Armeenia]] | [[Xankəndi]] | [[Jerevan]] | |- | [[:d:Q3081113|Q3081113]] | ''[[:d:Q3081113|Francesco Zani]]'' | 1938-10-24 | 2026-04-05 | Itaalia ragbimängija | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q104911|Iseo]]'' | | |- | [[:d:Q3157879|Q3157879]] | ''[[:d:Q3157879|Jacques-Armand Cardon]]'' | 1936-11-30 | 2026-04-05 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] karikaturist (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q3658608|karikaturist]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Le Havre]] | [[Angers]] | ''[[:d:Q2972481|Cimetière Sainte-Marie]]'' |- | [[:d:Q3328327|Q3328327]] | ''[[:d:Q3328327|Josep Piera i Rubió]]'' | 1947-05-30 | 2026-04-05 | [[Kirjanik|kirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1947–2026) ♂; Premi Sant Joan de narrativa, Püha Jüri rist, Premi Josep Pla de narrativa, Premi d'Honor de les Lletres Catalanes, Premi Andròmina de narrativa, Carles Riba Prize, Josep Vallverdú Award for Essay, Serra d'Or Critics' Prize for Literature and Essays, Premi d'Assaig Mancomunitat de la Ribera Alta, Premis València, Premio Lluís Guarner, Roís de Corella award; member of Philological Section of the Institute for Catalan Studies, Associació d'Escriptors en Llengua Catalana; spouse of Marifé Arroyo; notable work Els fantàstics 70 (1969-1974), Josep Piera. Poesia completa. 1971-2018 | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]] | | ''[[:d:Q8246347|Beniopa]]'' | ''[[:d:Q33532|Gandia]]'' | |- | [[:d:Q3362907|Q3362907]] | ''[[:d:Q3362907|Danny Miranda]]'' | 1978-11-12 | 2026-04-05 | [[Kuuba|Kuuba]] pesapallimängija (1978–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Kuuba]] | [[Ciego de Ávila]] | | |- | [[:d:Q352644|Q352644]] | ''[[:d:Q352644|Anton Bebler]]'' | 1937-03-10 | 2026-04-05 | [[Sloveenia|Sloveenia]]-[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|jugoslaavia föderatiivne sotsialistlik vabariik]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] politoloog, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Poliitik|poliitik]], [[Diplomaat|diplomaat]], [[Professor|professor]] (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[diplomaat]] | [[Sloveenia]]<br/>[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Moskva]] | [[Kranjska Gora]] | |- | [[:d:Q3605916|Q3605916]] | ''[[:d:Q3605916|Adán Godoy]]'' | 1936-11-26 | 2026-04-05 | Tšiili jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Tšiili]] | ''[[:d:Q3868|Copiapó]]'' | | |- | [[:d:Q3903149|Q3903149]] | ''[[:d:Q3903149|Piero Antonio Toma]]'' | 1935-03-20 | 2026-04-05 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1935–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q52215|Tuglie]]'' | [[Napoli]] | |- | [[:d:Q4710814|Q4710814]] | ''[[:d:Q4710814|Albert Mazibuko]]'' | 1948-06-01 | 2026-04-05 | Lõuna-Aafrika Vabariigi muusik | [[laulja]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Ladysmith]] | | |- | [[:d:Q4942986|Q4942986]] | ''[[:d:Q4942986|Viola Claesson]]'' | 1939-08-22 | 2026-04-05 | Rootsi poliitik | [[poliitik]] | [[Rootsi]] | | | |- | [[:d:Q5070336|Q5070336]] | ''[[:d:Q5070336|Chen Lihua]]'' | 1941 | 2026-04-05 | [[Hiina|Hiina]] [[Ettevõtja|ettevõtja]], ärijuht, [[Kuraator|kuraator]], member of the National Committee of the Chinese People's Political Consultative Conference (1941–2026) ♀; spouse of Chi Zhongrui | [[ettevõtja]]<br/>''[[:d:Q2961975|ärijuht]]''<br/>[[kuraator]] | [[Hiina]] | [[Suvepalee]] | [[Peking]] | |- | [[:d:Q5217094|Q5217094]] | ''[[:d:Q5217094|Bedřich Tylšar]]'' | 1939-07-09 | 2026-04-05 | [[Tšehhi|Tšehhi]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], horn player, muusikapedagoog (1939–2026) ♂ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>''[[:d:Q19729565|horn player]]''<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]'' | [[Tšehhi]] | [[Vrahovice]]<br/>[[Prostějov|Statutární město Prostějov]] | | |- | [[:d:Q5792788|Q5792788]] | ''[[:d:Q5792788|Nils-Åke Hasselmark]]'' | 1934-09-22 | 2026-04-05 | Rootsi kirjanik | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q2685807|Hunnebostrand]]'' | ''[[:d:Q740149|Södermalm]]'' | |- | [[:d:Q5805947|Q5805947]] | ''[[:d:Q5805947|Diego Carcedo]]'' | 1940-03-24 | 2026-04-05 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], telesaatejuht, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Diktor|diktor]], radio employee, publitsist (1940–2026) ♂; Espasa Essay Prize; spouse of Cristina García Ramos | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[diktor]]<br/>''[[:d:Q131572781|radio employee]]''<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q87186719|Sobrecueva]]'' | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q5820294|Q5820294]] | ''[[:d:Q5820294|Efraín Santander]]'' | 1941-12-07 | 2026-04-05 | Tšiili jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Tšiili]] | ''[[:d:Q16903|Los Andes]]'' | | |- | [[:d:Q71332466|Q71332466]] | ''[[:d:Q71332466|ABM Anowarul Haque]]'' | | 2026-04-05 | Bangladeshi poliitik | [[poliitik]] | [[Bangladesh]] | | | |- | [[:d:Q7151818|Q7151818]] | ''[[:d:Q7151818|Paul Knapman]]'' | 1944-11-05 | 2026-04-05 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Arst|arst]], [[Koroner]] (2000–2026) ♂; Fellow of the Royal College of Physicians of London, Fellowship of the Royal College of Surgeons | [[arst]]<br/>[[Koroner]] | [[Suurbritannia]] | [[Torquay]] | | |- | [[:d:Q86213344|Q86213344]] | ''[[:d:Q86213344|Ariane Gransac]]'' | | 2026-04-05 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] person (†2026) ♀ | | [[Prantsusmaa]] | | [[Perpignan]] | |- | [[:d:Q95450602|Q95450602]] | ''[[:d:Q95450602|Slávka Hubačíková]]'' | 1936-12-02 | 2026-04-05 | [[Näitleja|näitleja]], [[Laulja|laulja]], rakugoka (1936–2026) ♀ | [[näitleja]]<br/>[[laulja]]<br/>''[[:d:Q11620676|rakugoka]]'' | | | | |- | [[:d:Q97188739|Q97188739]] | ''[[:d:Q97188739|Аляксандр Георгіевіч Лявонаў]]'' | 1952-02-26 | 2026-04-05 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1952–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni töökangelane]], [[Eeskujuliku töö eest]], Honored Mechanical Engineer of the Russian Federation, Russian government prize for science and technology, honorary citizen of Moscow Oblast | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moršansk]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q98406610|Q98406610]] | ''[[:d:Q98406610|Remus Gergel]]'' | 1974-10-03 | 2026-04-05 | Keeleteadlane, scholar of English, [[Õppejõud|õppejõud]] (1974–2026) ♂ | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>''[[:d:Q16308156|scholar of English]]''<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q100260161|Q100260161]] | ''[[:d:Q100260161|Sajida Obaidl]]'' | 1957-11-02 | 2026-04-04 | Iraagi laulja | [[laulja]] | [[Iraak]] | [[Bagdad]] | [[Arbīl]] | |- | [[:d:Q109457056|Q109457056]] | ''[[:d:Q109457056|Vicente Palacios]]'' | 1929 | 2026-04-04 | [[Hispaania|Hispaania]] origamist, [[Ajaloolane|ajaloolane]], esimees (1929–2026) ♂; member of British Origami Society, Spanish Origami Association | ''[[:d:Q56073161|origamist]]''<br/>[[ajaloolane]] | [[Hispaania]] | [[Burgos]] | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q1106496|Q1106496]] | ''[[:d:Q1106496|Jenő Kellner]]'' | 1950-01-13 | 2026-04-04 | Jalgpallur (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | | | | |- | [[:d:Q112424906|Q112424906]] | ''[[:d:Q112424906|Ferenc L. Lendvai]]'' | 1937-07-02 | 2026-04-04 | Ungari filosoof | ''[[:d:Q24265174|philosophy historian]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[peatoimetaja]] | [[Ungari]] | [[Mezőberény]] | | |- | [[:d:Q116734159|Q116734159]] | ''[[:d:Q116734159|János Dobó]]'' | 1942-12-16 | 2026-04-04 | Ungari arhitekt | [[arhitekt]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ungari]] | [[Sighetu Marmației]] | | |- | [[:d:Q11979084|Q11979084]] | ''[[:d:Q11979084|Johnny Reimar]]'' | 1943-06-12 | 2026-04-04 | Taani muusik | [[laulja]]<br/>[[dublaažinäitleja]]<br/>[[stsenarist]] | [[Taani Kuningriik]] | [[Odense]] | | ''[[:d:Q12316099|Hellerup Cemetery]]'' |- | [[:d:Q11995130|Q11995130]] | ''[[:d:Q11995130|Per Inge Utgård]]'' | 1930-07-12 | 2026-04-04 | [[Norra|norralased]] [[Ohvitser|ohvitser]] (1930–2026) ♂ | [[ohvitser]] | [[Norra]] | | | |- | [[:d:Q122969203|Q122969203]] | ''[[:d:Q122969203|Francesc Cabré Masdeu]]'' | 1928-01-28 | 2026-04-04 | [[Hispaania|Hispaania]] äriinimene, city councillor of Reus, député provincial de Tarragone (1928–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q1230100|La Selva del Camp]]'' | | |- | [[:d:Q12378421|Q12378421]] | [[Vello Leito]] | 1941-08-25 | 2026-04-04 | Eesti poliitik | ''[[:d:Q205375|leiutaja]]'' | [[Eesti]] | [[Iisaku]] | | |- | [[:d:Q131193960|Q131193960]] | ''[[:d:Q131193960|Almut Seidel]]'' | 1940 | 2026-04-04 | [[Saksamaa|sakslased]] muusikapedagoog, muusikaterapeut (1940–2026) ♀ | ''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>''[[:d:Q10334002|muusikaterapeut]]'' | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q138882705|Q138882705]] | ''[[:d:Q138882705|Chan Thao Phoumy]]'' | | 2026-04-04 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]]-[[Hiina|hiina]] person (†2026) ♂ | | [[Prantsusmaa]]<br/>[[Hiina]] | [[Laos]] | [[Guangzhou]] | |- | [[:d:Q138944581|Q138944581]] | ''[[:d:Q138944581|Chaouki Sadoussi]]'' | | 2026-04-04 | [[Maroko|Maroko]] [[Koomik|koomik]], [[Näitleja|näitleja]], [[Suunamudija|suunamudija]], [[Stsenarist|stsenarist]] (fl. 2012–) (†2026) ♂ | [[koomik]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[suunamudija]]<br/>[[stsenarist]] | [[Maroko]] | | [[Kenitra]] | |- | [[:d:Q138948701|Q138948701]] | ''[[:d:Q138948701|Nezha Abakrim]]'' | | 2026-04-04 | Maroko poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q101444631|English teacher]]''<br/>[[luuletaja]] | [[Maroko]] | | ''[[:d:Q587107|Tiznit]]''<br/>[[Agadir]] | |- | [[:d:Q138976979|Q138976979]] | ''[[:d:Q138976979|T. R. Sankunni]]'' | 1935-02-12 | 2026-04-04 | India kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]'' | | | | |- | [[:d:Q138979009|Q138979009]] | ''[[:d:Q138979009|Ruan Fourie]]'' | | 2026-04-04 | [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Luuletaja|luuletaja]] (†2026) ♂ | [[luuletaja]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Bloemfontein]] | | |- | [[:d:Q1512105|Q1512105]] | ''[[:d:Q1512105|Gerhard Maier]]'' | 1937-08-30 | 2026-04-04 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Teoloog|teoloog]] (1937–2026) ♂; Order of Merit of Baden-Württemberg, Johann Tobias Beck Prize | [[teoloog]] | [[Saksamaa]] | [[Ulm]] | | |- | [[:d:Q16145515|Q16145515]] | ''[[:d:Q16145515|Aziz Mekouar]]'' | 1950-11-13 | 2026-04-04 | Maroko diplomaat | [[diplomaat]] | [[Maroko]] | [[Fès]] | | |- | [[:d:Q1629903|Q1629903]] | ''[[:d:Q1629903|Horst Schmid]]'' | 1933-04-29 | 2026-04-04 | Kanada poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Kanada]] | [[München]] | | |- | [[:d:Q17183811|Q17183811]] | ''[[:d:Q17183811|Iris Long]]'' | 1934-12-08 | 2026-04-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Keemik|keemik]], HIV/AIDS activist (1934–2026) ♀ | [[keemik]]<br/>''[[:d:Q96034777|HIV/AIDS activist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | | |- | [[:d:Q18378429|Q18378429]] | ''[[:d:Q18378429|Simon Oxley]]'' | 1969 | 2026-04-04 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Graafiline disainer|kujundusgraafik]] (1969–2026) ♂; notable work Octocat | [[Graafiline disainer|kujundusgraafik]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q1215907|Kingsclere]]'' | | |- | [[:d:Q19754061|Q19754061]] | ''[[:d:Q19754061|Paola Pelagatti]]'' | 1927 | 2026-04-04 | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] [[Arheoloog|arheoloog]], kunstiajaloolane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1927–2026) ♀; member of [[Accademia Nazionale dei Lincei]] | [[arheoloog]]<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | [[Bologna]] | | |- | [[:d:Q19934894|Q19934894]] | ''[[:d:Q19934894|Peter C. Scriba]]'' | 1935-08-19 | 2026-04-04 | Saksamaa ülikooli õppejõud | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q15924224|internist]]'' | [[Saksamaa]] | [[Hamburg]] | | |- | [[:d:Q20482720|Q20482720]] | ''[[:d:Q20482720|Зұқай Шәрбақынұлы]]'' | 1941-04-23 | 2026-04-04 | [[Kirjanik|kirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]] (1941–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | | | | |- | [[:d:Q20675634|Q20675634]] | ''[[:d:Q20675634|Patrick O'Sullivan]]'' | 1941-12-09 | 2026-04-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]]-[[Suurbritannia|suurbritannia]] [[Geograaf|geograaf]] (1941–2026) ♂ | [[geograaf]] | [[Ameerika Ühendriigid]]<br/>[[Suurbritannia]] | | [[Tallahassee]] | |- | [[:d:Q2149738|Q2149738]] | ''[[:d:Q2149738|Richard Hauser]]'' | 1936-10-08 | 2026-04-04 | Saksamaa majandusteadlane | [[majandusteadlane]] | [[Saksamaa]] | [[München]] | | |- | [[:d:Q2159629|Q2159629]] | ''[[:d:Q2159629|Roberto Zapperi]]'' | 1932-01-20 | 2026-04-04 | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Kirjanik|kirjanik]], non-fiction writer, kunstiajaloolane (1932–2026) ♂; member of German Academy for Language and Literature; spouse of Ingeborg Walter | [[ajaloolane]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]'' | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | [[Catania]] | | |- | [[:d:Q27677326|Q27677326]] | ''[[:d:Q27677326|Heinz Nickel]]'' | 1941-04-22 | 2026-04-04 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Jalgpallikohtunik|jalgpallikohtunik]] (1941–2026) ♂ | [[jalgpallikohtunik]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q28752310|Q28752310]] | ''[[:d:Q28752310|Valentin Petrov]]'' | 1959-06-15 | 2026-04-04 | [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], [[Ohvitser|ohvitser]], [[Politseinik|politseinik]] (1959–2026) ♂ | [[sõjaväelane]]<br/>[[ohvitser]]<br/>[[politseinik]] | | ''[[:d:Q406064|Etropole]]'' | | |- | [[:d:Q3009162|Q3009162]] | ''[[:d:Q3009162|Cyrille Schott]]'' | 1950-10-27 | 2026-04-04 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Ametnik|ametnik]], Prefect of Haut-Rhin, Prefect of Seine-et-Marne, Prefect of Nièvre, Prefect of Indre-et-Loire, [[Direktor|direktor]], Prefect of Hérault, Puisne judges of the French court of Audit, Prefect of Calvados, Prefect of Territoire de Belfort, Prefect of Pas-de-Calais (1950–2026) ♂; Knight of the National Order of Merit, Officer of the National Order of Merit, Commander of the National Order of Merit, Auleegioni ordeni kavaler, Auleegioni ohvitser, Commander of the Order of Agricultural Merit, Officier de l'Ordre national des Palmes académiques (France), Kunstide ja Kirjanduse ordeni kavaler, Commander's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Great Golden Medal of Honour for Services to the Republic of Austria, Knight of the 1st Class of the Order of the Dannebrog, Gold Cross of the Order of Honour, Poola teeneteristi kavaler, Commander of the Order of Ouissam Alaouite, Commander of the Order of the Aztec Eagle | [[ametnik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q22778|Drusenheim]]'' | | |- | [[:d:Q3371937|Q3371937]] | ''[[:d:Q3371937|Paul Orsatti]]'' | 1941-12-23 | 2026-04-04 | Prantsusmaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Prantsusmaa]] | [[Ajaccio]] | | |- | [[:d:Q3573224|Q3573224]] | ''[[:d:Q3573224|Yun Kihyeon]]'' | 1942-09-19 | 2026-04-04 | [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] Go professional (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q3186699|Go professional]]'' | [[Lõuna-Korea]] | [[Soul]] | | |- | [[:d:Q3760872|Q3760872]] | ''[[:d:Q3760872|Gerald Paddio]]'' | 1965-04-21 | 2026-04-04 | Ameerika Ühendriikide korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q128891|Lafayette]]'' | ''[[:d:Q653358|Rayne]]'' | |- | [[:d:Q41759257|Q41759257]] | ''[[:d:Q41759257|Carl Anthony]]'' | 1939-02-08 | 2026-04-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Arhitekt|arhitekt]] (1939–2026) ♂ | [[arhitekt]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Philadelphia]] | | |- | [[:d:Q4233388|Q4233388]] | ''[[:d:Q4233388|Liliya Kornilova]]'' | 1951-05-23 | 2026-04-04 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]] (1951–2026) ♀; [[Venemaa Föderatsiooni teeneline kunstnik]] | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Tšeljabinsk]] | [[Tšeljabinsk]] | |- | [[:d:Q4233875|Q4233875]] | ''[[:d:Q4233875|Vladimir Korolyov]]'' | 1948-09-04 | 2026-04-04 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] ökoloog (1948–2026) ♂; Honoured Higher education employee of the Russian Federation | ''[[:d:Q15839134|ökoloog]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q47530645|Q47530645]] | ''[[:d:Q47530645|Catherine May Gordon]]'' | 1945 | 2026-04-04 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kunstiajaloolane (1945–2026) ♀; child of Ian Gordon | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q47539190|Q47539190]] | ''[[:d:Q47539190|Harry Keyishian]]'' | 1932-04-09 | 2026-04-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] person (1932–2026) ♂ | | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q4932325|Q4932325]] | ''[[:d:Q4932325|Bob Duliba]]'' | 1935-01-09 | 2026-04-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1184336|Glen Lyon]]'' | ''[[:d:Q745594|Wilkes-Barre]]'' | |- | [[:d:Q51567659|Q51567659]] | ''[[:d:Q51567659|Roland Berger]]'' | 1942 | 2026-04-04 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], graafik, joonistaja (1942–2026) ♂ | [[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>''[[:d:Q15296811|joonistaja]]'' | [[Saksamaa]] | [[Weinböhla vald]] | | |- | [[:d:Q63210636|Q63210636]] | ''[[:d:Q63210636|Herbert Zagler]]'' | 1940-04-20 | 2026-04-04 | [[Austria|Austria]] [[Helilooja|helilooja]], [[Muusik|muusik]] (1940–2026) ♂; spouse of Birgit Zagler | [[helilooja]]<br/>[[muusik]] | [[Austria]] | [[Pernitz]] | | |- | [[:d:Q6553703|Q6553703]] | [[Ling Liong Sik]] | 1943-09-18 | 2026-04-04 | [[Malaisia|Malaisia]] [[Arst|arst]], Member of the Dewan Rakyat (1943–2026) ♂; Grand Commander of the Order of Loyalty to the Crown of Malaysia; spouse of Ong Ee Nah | [[arst]] | [[Malaisia]] | [[Kuala Kangsar]] | | |- | [[:d:Q70114121|Q70114121]] | ''[[:d:Q70114121|Gian Carlo Michelini]]'' | 1935-07-07 | 2026-04-04 | [[Itaalia|Itaalia]]-[[Taiwan|taiwan]] katoliku preester (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]'' | [[Itaalia]]<br/>[[Taiwan]] | [[Bologna]] | | |- | [[:d:Q75398562|Q75398562]] | ''[[:d:Q75398562|Richard Sampson]]'' | 1950-02-10 | 2026-04-04 | Person (1950–2026) ♂; child of Richard C. Sampson; spouse of Mariana Victoria Magdalen Bray | | | | | |- | [[:d:Q79054796|Q79054796]] | ''[[:d:Q79054796|Evelyn Wilson]]'' | 1959-12-06 | 2026-04-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kohtunik|kohtunik]], [[Advokaat|advokaat]] (1959–2026) ♀ | [[kohtunik]]<br/>[[advokaat]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1023025|Smith Center]]'' | | |- | [[:d:Q945453|Q945453]] | ''[[:d:Q945453|Nanni Cagnone]]'' | | 2026-04-04 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], esseist (†2026) ♂ | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q270582|Carcare]]'' | ''[[:d:Q159689|Bomarzo]]'' | |- | [[:d:Q1108757|Q1108757]] | ''[[:d:Q1108757|Colin Wilson]]'' | 1981-08-07 | 2026-04-03 | Trinidadi ja Tobago jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Trinidad ja Tobago]] | | ''[[:d:Q1023712|San Fernando]]'' | |- | [[:d:Q111318763|Q111318763]] | ''[[:d:Q111318763|Karen K. Muenster]]'' | 1942-10-15 | 2026-04-03 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q112521093|Q112521093]] | ''[[:d:Q112521093|Hans Hörschgen]]'' | 1936 | 2026-04-03 | [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1936–2026) ♂ | [[majandusteadlane]] | | | | |- | [[:d:Q113043842|Q113043842]] | ''[[:d:Q113043842|Machana Shamukuni]]'' | | 2026-04-03 | [[Botswana|Botswana]] [[Poliitik|poliitik]], Minister of Justice, [[Parlamendiliige|parlamendiliige]], Minister of Employment, Labour Productivity and Skills Development (†2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Botswana]] | | | |- | [[:d:Q115157320|Q115157320]] | ''[[:d:Q115157320|Міхаіл Іванавіч Фурсанаў]]'' | 1949-09-14 | 2026-04-03 | Valgevene ülikooli õppejõud | [[õppejõud]] | [[Valgevene]] | [[Babrujski rajoon]] | | |- | [[:d:Q12037840|Q12037840]] | ''[[:d:Q12037840|Miroslav Jakeš]]'' | 1951-03-29 | 2026-04<br/>2026-04-03 | [[Riigiametnik|riigiametnik]], teejuht, polaaruurija, laborer, [[Giid|giid]] (1951–2026) ♂ | [[riigiametnik]]<br/>''[[:d:Q14290559|teejuht]]''<br/>''[[:d:Q13382749|polaaruurija]]''<br/>''[[:d:Q12713481|laborer]]''<br/>[[giid]] | | [[Havlíčkův Brod|Město Havlíčkův Brod]] | ''[[:d:Q12000966|Skilfonna]]'' | |- | [[:d:Q12107279|Q12107279]] | ''[[:d:Q12107279|Borys Zimenkovskyi]]'' | 1940-04-18 | 2026-04-03 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Apteeker|farmatseut]] (1940–2026) ♂; State Prize of Ukraine in Science and Technology, Honorary Diploma of the Verkhovna Rada of Ukraine, Ukraina teeneteordeni 3. järk, Order of St. Nestor the Chronicler, Merited Worker of Higher Education of the Ukrainian SSR, Ukraina teeneteordeni 2. järk, [[Töövapruse eest]], Poola teeneteristi kavaler | [[Apteeker|farmatseut]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Berežanõ]] | | ''[[:d:Q1316721|Lychakiv Cemetery]]'' |- | [[:d:Q12170774|Q12170774]] | ''[[:d:Q12170774|Чулков, Сергей Анатольевич]]'' | 1939-04-05 | 2026-04-03 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] person (1939–2026) ♂; Honored Art Worker of Ukraine | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | | [[Kamjanske]] | |- | [[:d:Q133505268|Q133505268]] | ''[[:d:Q133505268|Andy Lee]]'' | 1955 | 2026-04-03 | [[Hiina|Hiina]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja, äriinimene (fl. 1977–2008) (1955–2026) ♂; notable work Teddyboy | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Hiina]] | [[Hongkong]] | | |- | [[:d:Q136142119|Q136142119]] | ''[[:d:Q136142119|Carmelo Angulo Ramírez]]'' | 1954-07-16 | 2026-04-03 | Boliivia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Boliivia]] | ''[[:d:Q34995|Cobija]]'' | [[Cochabamba]] | |- | [[:d:Q137671259|Q137671259]] | ''[[:d:Q137671259|אברהם חולי]]'' | 1944-12-21 | 2026-04-03 | Person (1944–2026) ♂ | | | ''[[:d:Q2888680|Tzur Moshe]]'' | ''[[:d:Q201051|Rishon LeZion]]'' | |- | [[:d:Q138864730|Q138864730]] | ''[[:d:Q138864730|رياض دخل الله أحمد العمو]]'' | 1969-06-18 | 2026-04-03 | [[Terrorist|terrorist]] (1969–2026) ♂ | [[terrorist]] | | | | |- | [[:d:Q138867170|Q138867170]] | ''[[:d:Q138867170|James Uerikua]]'' | 1982-08-02 | 2026-04-03 | Namiibia poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q131512|põllumees]]'' | [[Namiibia]] | | | |- | [[:d:Q138906522|Q138906522]] | ''[[:d:Q138906522|Allan Dent]]'' | | 2026-04-03 | Džässmuusik (†2026) ♂ | ''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]'' | | | | |- | [[:d:Q138985780|Q138985780]] | ''[[:d:Q138985780|Leo Wadle]]'' | 1935-05-29 | 2026-04-03 | [[Saksamaa|sakslased]] jalgpallur (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q139554569|Q139554569]] | ''[[:d:Q139554569|Pentti Vähä]]'' | 1949-07-21 | 2026-04-03 | [[Soome|soomlased]] teadlane (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Soome]] | ''[[:d:Q831823|Karunki]]'' | [[Oulu linn]] | |- | [[:d:Q14950246|Q14950246]] | ''[[:d:Q14950246|Gerard Williams]]'' | 1952-05-25 | 2026-04-03 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Oklahoma City]] | | |- | [[:d:Q17504673|Q17504673]] | ''[[:d:Q17504673|Gilbertson Sangma]]'' | 1955-04-12 | 2026-04-03 | India jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[India]] | ''[[:d:Q1266637|Dibrugarh]]'' | | |- | [[:d:Q19395414|Q19395414]] | ''[[:d:Q19395414|Bettina Cirone]]'' | 1933-08-19 | 2026-04-03 | Ameerika Ühendriikide fotograaf | [[fotograaf]]<br/>[[modell]]<br/>''[[:d:Q957729|Q957729]]''<br/>[[ajakirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | | |- | [[:d:Q2639944|Q2639944]] | ''[[:d:Q2639944|Vittorio Messori]]'' | 1941-04-16 | 2026-04-03 | Itaalia ajakirjanik | [[ajaloolane]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q8598|Sassuolo]]'' | [[Desenzano del Garda]] | |- | [[:d:Q28690102|Q28690102]] | ''[[:d:Q28690102|Noriaki Azumano]]'' | 1981-04-09 | 2026-04-03 | Jaapani ragbimängija | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Jaapan]] | [[Kagoshima prefektuur]] | [[Kōfu]] | |- | [[:d:Q3430307|Q3430307]] | ''[[:d:Q3430307|Ricardo Ortiz]]'' | 1974-04-30 | 2026-04-03 | [[Hispaania|Hispaania]] Toreadoor (1974–2026) ♂ | ''[[:d:Q549322|Toreadoor]]'' | [[Hispaania]] | [[Málaga]] | ''[[:d:Q523311|Plaza de toros de la Malagueta]]'' | |- | [[:d:Q36544389|Q36544389]] | ''[[:d:Q36544389|Elaine M. Davison]]'' | 1942 | 2026-04-03 | [[Botaanik|botaanik]], mükoloog, botanical collector (1942–2026) ♀ | [[botaanik]]<br/>''[[:d:Q2487799|mükoloog]]''<br/>''[[:d:Q2083925|botanical collector]]'' | | | | |- | [[:d:Q41102864|Q41102864]] | ''[[:d:Q41102864|Gunter Gross-Selbeck]]'' | 1939-05-20 | 2026-04-03 | [[Pediaater|lastearst]], [[Arst|arst]], neuroloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1939–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany | [[Pediaater|lastearst]]<br/>[[arst]]<br/>''[[:d:Q783906|neuroloog]]''<br/>[[õppejõud]] | | [[Kiel]] | | |- | [[:d:Q4422596|Q4422596]] | ''[[:d:Q4422596|Valeriy Anatolevitsj Skriljov]]'' | 1954-10-28 | 2026-04-03 | [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] aikidoka (1954–2026) ♂; Order "For Service to the Homeland in the Armed Forces of the USSR", 3rd class | ''[[:d:Q4696968|aikidoka]]'' | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | |- | [[:d:Q5134613|Q5134613]] | ''[[:d:Q5134613|Clive Leach]]'' | 1934-12-04 | 2026-04-03 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] kriketimängija, television executive (1934–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu komandör | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]''<br/>''[[:d:Q60223236|television executive]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Mumbai]] | | |- | [[:d:Q5258260|Q5258260]] | ''[[:d:Q5258260|Dennis Campbell Kennedy]]'' | 1936 | 2026-04-03 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1936–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Suurbritannia]] | [[Lisburn]] | | |- | [[:d:Q5494938|Q5494938]] | ''[[:d:Q5494938|Fred Curry]]'' | 1943-06-12 | 2026-04-03 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] elukutseline maadleja (fl. 1960–) (1943–2026) ♂; child of Bull Curry | ''[[:d:Q13474373|Q13474373]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Hartford]] | | |- | [[:d:Q60337866|Q60337866]] | ''[[:d:Q60337866|Günter Frank]]'' | 1956-09-15 | 2026-04-03 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Filosoof|filosoof]], [[Teoloog|teoloog]] (1956–2026) ♂ | [[filosoof]]<br/>[[teoloog]] | [[Saksamaa]] | [[Arnstadt]] | [[Erfurt]] | |- | [[:d:Q60575822|Q60575822]] | ''[[:d:Q60575822|Dhiya Al Khayoon]]'' | | 2026-04-03 | [[Iraak|Iraak]] pankur (†2026) ♂ | ''[[:d:Q806798|pankur]]'' | [[Iraak]] | | | |- | [[:d:Q7238500|Q7238500]] | ''[[:d:Q7238500|Prashant Bose]]'' | | 2026-04-03 | [[India|India]] [[Poliitik|poliitik]], ekstremist (†2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q104080200|Q104080200]]'' | [[India]] | | | |- | [[:d:Q7356177|Q7356177]] | ''[[:d:Q7356177|Rod Diridon, Sr.]]'' | 1939-02-08 | 2026-04-03 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[insener]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2565455|Yreka]]''<br/>''[[:d:Q611982|Dunsmuir]]'' | | |- | [[:d:Q7364829|Q7364829]] | ''[[:d:Q7364829|Ronald Eddy]]'' | 1931 | 2026-04-03 | Kanada poliitik | [[poliitik]] | [[Kanada]] | [[Toronto]] | | |- | [[:d:Q75368215|Q75368215]] | ''[[:d:Q75368215|Margaret Ross Geddes]]'' | 1934-05-05 | 2026-04-03 | Person (1934–2026) ♀; child of Ross Campbell Geddes, 2nd Baron Geddes, Enid Mary Butler; spouse of Ralph Emilius Quintus van Koetsveld | | | | | |- | [[:d:Q7704993|Q7704993]] | ''[[:d:Q7704993|Terry Schreiber]]'' | 1937-03-07 | 2026-04-03 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] teatrilavastaja (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q732407|Winona]]'' | | |- | [[:d:Q826614|Q826614]] | ''[[:d:Q826614|Thomas Zipp]]'' | 1966<br/>1963 | 2026-04-03 | Saksamaa kunstnik | [[skulptor]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q18074503|installatsioonikunstnik]]''<br/>''[[:d:Q3391743|Q3391743]]''<br/>[[kunstnik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q524407|Heppenheim (Bergstraße)]]'' | | |- | [[:d:Q9376705|Q9376705]] | ''[[:d:Q9376705|Wojciech Morawski]]'' | 1949-10-09 | 2026-04-03 | Löökpillimängija (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q4351403|löökpillimängija]]'' | | [[Varssavi]] | | |- | [[:d:Q95181159|Q95181159]] | ''[[:d:Q95181159|Lucie Vokáčová Steinhauserová]]'' | 1977-07-14 | 2026-04-03 | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], lektor, [[Laulja|laulja]], [[Kitarrist|kitarrist]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1977–2026) ♀; member of Sestry Steinovy | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>''[[:d:Q9379869|lektor]]''<br/>[[laulja]]<br/>[[kitarrist]]<br/>[[tõlkija]] | | | | |- | [[:d:Q966770|Q966770]] | ''[[:d:Q966770|Michele Massimo Tarantini]]'' | 1942-08-07 | 2026-04-03 | Itaalia filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q7042855|filmimonteerija]]'' | [[Itaalia]] | [[Rooma]] | [[Rio de Janeiro]] | |- | [[:d:Q99755884|Q99755884]] | ''[[:d:Q99755884|Joseph Shalom Weinfeld]]'' | 1944-05-08 | 2026-04-03 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Kirjastaja|kirjastaja]], [[Autor|autor]], Biblical commentator, commentator (1944–2026) ♂ | [[kirjastaja]]<br/>[[autor]]<br/>''[[:d:Q50108322|Biblical commentator]]''<br/>''[[:d:Q106313281|commentator]]'' | [[Iisrael]] | [[Jeruusalemm]] | [[Jeruusalemm]] | ''[[:d:Q12404547|Mount of Olives Jewish Cemetery]]'' |- | [[:d:Q103278897|Q103278897]] | ''[[:d:Q103278897|Pierre Miasnikof]]'' | 1973 | 2026-04-02 | [[Kanada|Kanada]] [[Õppejõud|õppejõud]] (1973–2026) ♂ | [[õppejõud]] | [[Kanada]] | | [[Toronto]] | |- | [[:d:Q1085117|Q1085117]] | ''[[:d:Q1085117|Christoph Heilmann]]'' | 1936-01-22 | 2026-04-02 | Saksamaa kunstiajaloolane | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[kuraator]] | [[Saksamaa]] | [[Heidelberg]] | | |- | [[:d:Q108807986|Q108807986]] | ''[[:d:Q108807986|Eamonn Boylan]]'' | | 2026-04-02 | Person, [[Tegevdirektor|tegevdirektor]] (†2026) ♂; Briti impeeriumi ordu ohvitser | | | | | |- | [[:d:Q1096469|Q1096469]] | ''[[:d:Q1096469|Erzsébet Illés]]'' | 1936-11-15 | 2026-04-02 | [[Ungari|Ungari]] astronoom (1936–2026) ♀; spouse of Iván Almár | ''[[:d:Q11063|astronoom]]'' | [[Ungari]] | [[Szekszárd]] | | |- | [[:d:Q112361129|Q112361129]] | ''[[:d:Q112361129|Jiří Zikmund]]'' | 1947-10-16 | 2026-04-02 | Museoloog, [[Fotograaf|fotograaf]], photography historian, [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1947–2026) ♂; spouse of Zdena Lenderová | ''[[:d:Q10333969|museoloog]]''<br/>[[fotograaf]]<br/>''[[:d:Q59273517|photography historian]]''<br/>[[ajaloolane]] | | [[Jičín]] | [[Hradec Králové]] | |- | [[:d:Q1123920|Q1123920]] | ''[[:d:Q1123920|Georg E. Schulz]]'' | 1939-08-24 | 2026-04-02 | Saksamaa ülikooli õppejõud | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q84505215|structural biologist]]'' | [[Saksamaa]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q11658588|Q11658588]] | ''[[:d:Q11658588|Katsuaki Mutsuhokkai]]'' | 1964-06-24 | 2026-04-02 | [[Jaapan|Jaapan]] rikishi (1964–2026) ♂ | ''[[:d:Q2727289|rikishi]]'' | [[Jaapan]] | [[Hokkaidō]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q12403502|Q12403502]] | ''[[:d:Q12403502|Aron Shai]]'' | 1942-11-25 | 2026-04-02 | Iisraeli ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q974144|haridustöötaja]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q15255771|sinoloog]]'' | [[Iisrael]] | [[Jeruusalemm]] | | |- | [[:d:Q125458231|Q125458231]] | ''[[:d:Q125458231|Hans-Hartwig Otto]]'' | 1939-05-22 | 2026-04-02 | Saksamaa keemik | [[Apteeker|farmatseut]]<br/>[[keemik]]<br/>[[õppejõud]] | | [[Münster]] | | |- | [[:d:Q127416967|Q127416967]] | ''[[:d:Q127416967|Ghufron al-Bantani]]'' | 1963-12-25 | 2026-04-02 | [[Indoneesia|Indoneesia]] person (1963–2026) ♂ | | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q10332|Bandung]]'' | | |- | [[:d:Q138859535|Q138859535]] | ''[[:d:Q138859535|Rashida Moghrabi]]'' | 1958 | 2026-04-02 | [[Palestiina|Palestiina Riik]] [[Revolutsionäär|revolutsionäär]], militant, [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], [[Ohvitser|ohvitser]], [[Poliitik|poliitik]] (1958–2026) ♀; member of Fatah Revolutionary Council | [[revolutsionäär]]<br/>''[[:d:Q17010072|militant]]''<br/>[[sõjaväelane]]<br/>[[ohvitser]]<br/>[[poliitik]] | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | [[Liibanon]] | ''[[:d:Q55965644|Istishari Arab Hospital]]'' | ''[[:d:Q126393311|مقبرة رام الله الجديدة]]'' |- | [[:d:Q138861066|Q138861066]] | ''[[:d:Q138861066|Misua]]'' | 1998-07-05 | 2026-04-02 | [[Filipiinid|Filipiinid]] [[Drag queen|drag queen]], [[Graafiline disainer|kujundusgraafik]] (1998–2026) ♂ | [[drag queen]]<br/>[[Graafiline disainer|kujundusgraafik]] | [[Filipiinid]] | | | |- | [[:d:Q138862831|Q138862831]] | ''[[:d:Q138862831|Edmond Zarb]]'' | 1945-03-02 | 2026-04-02 | [[Malta|Malta]] [[Muusik|muusik]], romaanikirjanik, [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (1945–2026) ♂ | [[muusik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[laulukirjutaja]] | [[Malta]] | ''[[:d:Q343001|Ħamrun]]'' | | |- | [[:d:Q138864437|Q138864437]] | ''[[:d:Q138864437|Execution of Amirhossein Hatami]]'' | | 2026-04-02 | Person (†2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q138873647|Q138873647]] | ''[[:d:Q138873647|Justin Panakkal]]'' | 1935-08-10 | 2026-04-02 | [[India|India]] [[Helilooja|helilooja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Teoloog|teoloog]], katoliku preester, [[Muusik|muusik]], laulusõnade kirjutaja (1935–2026) ♂ | [[helilooja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[teoloog]]<br/>''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]'' | [[India]] | ''[[:d:Q388666|Kumbalangi]]'' | ''[[:d:Q139589463|Manjummel]]'' | |- | [[:d:Q138877519|Q138877519]] | ''[[:d:Q138877519|Dee Freeman]]'' | 1959-06-06 | 2026-04-02 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] teatrinäitleja, filminäitleja, telesarjanäitleja, [[Stsenarist|stsenarist]], [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], [[Diskor|diskor]], [[Reisisaatja|Stjuardess]], [[Seersant]] (fl. 1995–2026) (1959–2026) ♀ | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[stsenarist]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>[[diskor]]<br/>[[Reisisaatja|Stjuardess]]<br/>[[Seersant]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Louisiana]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | |- | [[:d:Q138882532|Q138882532]] | ''[[:d:Q138882532|José Araya Cornejo]]'' | 1963-04-02 | 2026-04-02 | [[Tšiili|Tšiili]] inimõiguste aktivist, keskkonnakaitsja, [[Õpetaja|õpetaja]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], secretary general (1963–2026) ♂; member of Acción por los cisnes | ''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]''<br/>''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]''<br/>[[õpetaja]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Tšiili]] | ''[[:d:Q36214|Puerto Montt]]'' | [[Valdivia]] | |- | [[:d:Q138929602|Q138929602]] | ''[[:d:Q138929602|Sylvia Frame]]'' | 1934-02-21 | 2026-04-02 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] military nurse, matron, hospital administrator (1934–2026) ♀; Member of the New Zealand Order of Merit, New Zealand Operational Service Medal, Vietnam Medal | ''[[:d:Q3798487|military nurse]]''<br/>''[[:d:Q1396008|matron]]''<br/>''[[:d:Q3029404|hospital administrator]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q65089258|Ahuriri]]'' | |- | [[:d:Q139032934|Q139032934]] | ''[[:d:Q139032934|Filip Cybulski]]'' | 1995-02-27 | 2026-04-02 | [[Poola|poolakad]] teivashüppaja (1995–2026) ♂ | ''[[:d:Q13464497|teivashüppaja]]'' | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q139591325|Q139591325]] | ''[[:d:Q139591325|Umit Bayramov]]'' | 2005 | 2026-04-02 | [[Gruusia|Gruusia]] person (2005–2026) ♂ | | [[Gruusia]] | ''[[:d:Q2410306|Marneuli Municipality]]'' | ''[[:d:Q2410306|Marneuli Municipality]]'' | |- | [[:d:Q15431683|Q15431683]] | ''[[:d:Q15431683|Kurt Heißig]]'' | 1941-12-17 | 2026-04-02 | [[Saksamaa|sakslased]] paleontoloog, [[Geoloog|geoloog]] (1941–2026) ♂; member of Deutsche Gildenschaft | ''[[:d:Q1662561|paleontoloog]]''<br/>[[geoloog]] | [[Saksamaa]] | [[München]] | | |- | [[:d:Q15452741|Q15452741]] | ''[[:d:Q15452741|James Gadson]]'' | 1939-06-17 | 2026-04-02 | Ameerika Ühendriikide muusik | [[trummar]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Kansas City]] | | |- | [[:d:Q1608757|Q1608757]] | ''[[:d:Q1608757|Herbert Mai]]'' | 1947-09-05 | 2026-04-02 | [[Saksamaa|sakslased]] ametiühingutegelane (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]'' | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q651451|Dalheim-Rödgen]]'' | | |- | [[:d:Q16305061|Q16305061]] | ''[[:d:Q16305061|Phra Phromwachirasuthi]]'' | 1937-03-13 | 2026-04-02 | [[Tai|Tai]] [[Bhikkhu]] (1937–2026) ♂ | [[Bhikkhu]] | [[Tai]] | ''[[:d:Q19794204|Thung Khwang]]'' | ''[[:d:Q1588587|King Chulalongkorn Memorial Hospital]]'' | |- | [[:d:Q16684404|Q16684404]] | ''[[:d:Q16684404|Robert Pal]]'' | 1938-04-15 | 2026-04-02 | Venemaa kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q1075949|Nizhniye Usly]]'' | [[Ufa]] | |- | [[:d:Q1687782|Q1687782]] | ''[[:d:Q1687782|Jerrold Howard Zar]]'' | 1941-06-28 | 2026-04-02 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Bioloog|bioloog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1941–2026) ♂; Fellow of the American Association for the Advancement of Science | [[bioloog]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Chicago]] | | |- | [[:d:Q1716946|Q1716946]] | ''[[:d:Q1716946|Jürg von Ins]]'' | 1953-11-24 | 2026-04-02 | [[Šveits|Šveits]] [[Kirjanik|kirjanik]], etnoloog, [[Luuletaja|luuletaja]] (1953–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q1371378|etnoloog]]''<br/>[[luuletaja]] | [[Šveits]] | [[Zürich]] | | |- | [[:d:Q1894361|Q1894361]] | ''[[:d:Q1894361|Marcus Schwarze]]'' | 1969-12-17 | 2026-04-02 | Saksamaa ajakirjanik | [[kirjanik]] | [[Saksamaa]] | [[Hannover]] | | |- | [[:d:Q19594843|Q19594843]] | ''[[:d:Q19594843|George Plafker]]'' | 1929-03-06 | 2026-04-02 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] seismoloog, [[Geoloog|geoloog]], teadlane (1929–2026) ♂; Penrose Medal, Harry Fielding Reid Medal | ''[[:d:Q12051314|seismoloog]]''<br/>[[geoloog]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1184093|Upland]]'' | [[California]] | |- | [[:d:Q1989663|Q1989663]] | ''[[:d:Q1989663|Mykola Pinchuk]]'' | 1946-07-25 | 2026-04-02 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Tihhoretsk]] | | |- | [[:d:Q20624017|Q20624017]] | ''[[:d:Q20624017|Mels Bekboev]]'' | 1952-11-20 | 2026-04-02 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1952–2026) ♂; [[Punatähe orden]], Order "For Service to the Homeland in the Armed Forces of the USSR", 3rd class, «Манас» ордени | [[sõjaväelane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q3312137|Baytik]]'' | | |- | [[:d:Q22688122|Q22688122]] | ''[[:d:Q22688122|Reda bin Mohammed Saeed Obeid]]'' | 1936 | 2026-04-02 | [[Saudi Araabia|Saudi Araabia]] [[Professor|professor]], õpetlane, [[Poliitik|poliitik]], Member of the Consultative Assembly of Saudi Arabia, President of King Abdulaziz University (1936–2026) ♂ | [[professor]]<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''<br/>[[poliitik]] | [[Saudi Araabia]] | [[Mediina]] | [[Mediina]] | ''[[:d:Q154204|Al-Baqi']]'' |- | [[:d:Q22952531|Q22952531]] | ''[[:d:Q22952531|Sadananda Tripathy]]'' | 1956 | 2026-04-02 | [[India|India]] [[Kirjanik|kirjanik]], lühijuttude kirjutaja (1956–2026) ♂; Odisha Sahitya Akademi Award, Jhankar Award | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15949613|lühijuttude kirjutaja]]'' | [[India]] | ''[[:d:Q776213|Q776213]]'' | | |- | [[:d:Q2310926|Q2310926]] | ''[[:d:Q2310926|Jean-Claude Lozac'hmeur]]'' | 1940-04 | 2026-04-02 | Prantsusmaa ajaloolane | ''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q3332711|medievalist]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Toulon]] | [[Saint-Malo]] | |- | [[:d:Q2890998|Q2890998]] | ''[[:d:Q2890998|Francisco Javier López Marcano]]'' | 1955-01-26 | 2026-04-02 | Hispaania poliitik | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q494693|Torrelavega]]'' | | |- | [[:d:Q3261257|Q3261257]] | ''[[:d:Q3261257|Louis Besson]]'' | 1937-05-06 | 2026-04-02 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q807907|Barby]]'' | ''[[:d:Q165090|Chambéry]]'' | |- | [[:d:Q3938579|Q3938579]] | ''[[:d:Q3938579|Roberto Arditti]]'' | 1965-08-28 | 2026-04-02 | Itaalia ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q73306227|television writer]]'' | [[Itaalia]] | [[Lodi (Itaalia)]] | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q43382630|Q43382630]] | ''[[:d:Q43382630|Sabiha El-Zayat]]'' | 1970 | 2026-04-02 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Türgi|türgi]] [[Poliitik|poliitik]], [[Arst|arst]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1970–2026) ♀; spouse of Ibrahim El-Zayat | [[poliitik]]<br/>[[arst]]<br/>[[kirjanik]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Türgi]] | [[Köln]] | | |- | [[:d:Q44141116|Q44141116]] | ''[[:d:Q44141116|Estelle Bee Dagum]]'' | 1935-01-08 | 2026-04-02 | Argentina majandusteadlane | [[majandusteadlane]]<br/>''[[:d:Q2732142|statistik]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Kanada]] | [[Córdoba (Argentina)|Córdoba]] | | |- | [[:d:Q47459717|Q47459717]] | ''[[:d:Q47459717|Nick Savva]]'' | 1934 | 2026-04-02 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] greyhound trainer (1934–2026) ♂ | ''[[:d:Q48996625|greyhound trainer]]'' | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q5484646|Q5484646]] | ''[[:d:Q5484646|Nicolás Biglianti]]'' | 1974-10-18 | 2026-04-02 | Uruguay jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Uruguay]] | ''[[:d:Q2000138|Progreso]]'' | [[Montevideo]] | |- | [[:d:Q55468897|Q55468897]] | ''[[:d:Q55468897|Fernando Ríos Palacio]]'' | 1938-05-02 | 2026-04-02 | [[Argentina|Argentina]] [[Laulja|laulja]] (1938–2026) ♂ | [[laulja]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q44241|San Juan]]'' | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q5966344|Q5966344]] | ''[[:d:Q5966344|Yoshihisa Kishimoto]]'' | 1961-09-17 | 2026-04-02 | [[Jaapan|Jaapan]] video game developer (1961–2026) ♂ | ''[[:d:Q58287519|Q58287519]]'' | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q5982807|Q5982807]] | ''[[:d:Q5982807|Ian Rutherford]]'' | 1957-06-30 | 2026-04-02 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kriketimängija (1957–2026) ♂ | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[Dunedin]] | ''[[:d:Q1371897|Ettrick]]'' | |- | [[:d:Q6660414|Q6660414]] | ''[[:d:Q6660414|Hüsrev Hatemi]]'' | 1938-12-12 | 2026-04-02 | [[Türgi|Türgi]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Arst|arst]], õpetlane (1938–2026) ♂ | [[luuletaja]]<br/>[[arst]]<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]'' | [[Türgi]] | [[İstanbul]] | | |- | [[:d:Q6734030|Q6734030]] | ''[[:d:Q6734030|Mahinda Wijesekara]]'' | | 2026-04-02 | Sri Lanka poliitik | [[poliitik]] | [[Sri Lanka]] | ''[[:d:Q62389072|Dondra]]'' | | |- | [[:d:Q7004696|Q7004696]] | ''[[:d:Q7004696|Neville Glover]]'' | 1955-07-22 | 2026-04-02 | [[Austraalia|Austraalia]] rugby league player, [[Politseinik|politseinik]] (1955–2026) ♂; Medal of the Order of Australia, Australian Sports Medal | ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]''<br/>[[politseinik]] | [[Austraalia]] | [[Sydney]] | | |- | [[:d:Q7675500|Q7675500]] | ''[[:d:Q7675500|Tahir Jalil Habbush al-Tikriti]]'' | 1950 | 2026-04-02 | [[Iraak|Iraak]] [[Poliitik|poliitik]], luurespetsialist, Director of the Iraqi Intelligence Service (1950–2026) ♂; Mother of All Battles Medal; member of Iraqi Intelligence Service | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q5121444|luurespetsialist]]'' | [[Iraak]] | [[Tikrīt]] | [[Arbīl]] | |- | [[:d:Q7686191|Q7686191]] | ''[[:d:Q7686191|Tariq al-Sawah]]'' | 1957-11-02 | 2026-04-02 | [[Egiptus|Egiptus]]-[[Bosnia ja Hertsegoviina|bosnia ja hertsegoviina]] person (1957–2026) ♂ | | [[Egiptus]]<br/>[[Bosnia ja Hertsegoviina]] | [[Aleksandria]] | [[Bosnia ja Hertsegoviina]] | |- | [[:d:Q7848471|Q7848471]] | ''[[:d:Q7848471|Trygve Berge]]'' | 1932-04-19 | 2026-04-02 | [[Norra|norralased]] mäesuusataja (1932–2026) ♂ | ''[[:d:Q4144610|mäesuusataja]]'' | [[Norra]] | [[Vossi vald]] | | |- | [[:d:Q89787792|Q89787792]] | ''[[:d:Q89787792|Oleh Avdieiev]]'' | 1973-04-07 | 2026-04-02 | [[Ukraina|ukrainlane]] kelgutaja (1973–2026) ♂ | ''[[:d:Q13382981|kelgutaja]]'' | [[Ukraina]] | [[Lviv]] | [[Lviv]] | |- | [[:d:Q936208|Q936208]] | ''[[:d:Q936208|Víctor Cabrera]]'' | 1957-11-09 | 2026-04-02 | Tšiili jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Tšiili]] | ''[[:d:Q56108|Quillota]]'' | ''[[:d:Q56108|Quillota]]'' | |- | [[:d:Q24262|Q24262]] | ''[[:d:Q24262|Kristian Gerner]]'' | 1942-05-25 | 2026-04-02 | [[Rootsi|rootslased]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1942–2026) ♂; member of [[Soome Teadusselts]] | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q10632420|Piteå city Parish]]'' | | |- | [[:d:Q100486809|Q100486809]] | ''[[:d:Q100486809|Jack Harliwich]]'' | 1930-07-14 | 2026-04-01 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kriketimängija (1930–2026) ♂ | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[Christchurch]] | ''[[:d:Q1278898|Christchurch Hospital]]'' | |- | [[:d:Q109222474|Q109222474]] | ''[[:d:Q109222474|Márta Dezső]]'' | 1950-02-08 | 2026-04 | [[Ungari|Ungari]] constitutionalist, [[Õppejõud|õppejõud]], professor, vice dean, emeriitprofessor (1950–2026) ♀; Hungarian Golden Cross, [[Audoktor|audoktor]] | ''[[:d:Q77844028|constitutionalist]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ungari]] | ''[[:d:Q855838|Bűdzentmihály]]'' | | |- | [[:d:Q111008333|Q111008333]] | ''[[:d:Q111008333|Alain Eschalier]]'' | 1959 | 2026-04 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] farmakoloog, [[President|president]] (1959–2026) ♂; Knight of the National Order of Merit | ''[[:d:Q2114605|farmakoloog]]'' | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q112491480|Q112491480]] | ''[[:d:Q112491480|Wolf-Heinrich Hucho]]'' | 1935 | 2026-04-01 | Mehaanikainsener (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q1906857|mehaanikainsener]]'' | | [[Leipzig]] | | |- | [[:d:Q113432709|Q113432709]] | ''[[:d:Q113432709|Francisco Holgado]]'' | 1944 | 2026-04-01 | [[Hispaania|Hispaania]] pangateller (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q806805|pangateller]]'' | [[Hispaania]] | [[Jerez de la Frontera]] | [[Jerez de la Frontera]] | |- | [[:d:Q113843926|Q113843926]] | ''[[:d:Q113843926|Ulrich Blau]]'' | 1940 | 2026-04-01 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Filosoof|filosoof]] (1940–2026) ♂ | [[filosoof]] | [[Saksamaa]] | [[Oberhausen]] | | |- | [[:d:Q116928566|Q116928566]] | ''[[:d:Q116928566|Бондарчук Микола Федорович]]'' | 1941 | 2026-04 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] riigimees (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q372436|riigimees]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Chișinău]] | | |- | [[:d:Q123592988|Q123592988]] | ''[[:d:Q123592988|Daniela Bočanová]]'' | 1945-12-26 | 2026-04 | [[Illustreerija|illustraator]], tüpograaf, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1945–2026) ♀; spouse of Jan Bočan | [[Illustreerija|illustraator]]<br/>''[[:d:Q1229025|tüpograaf]]''<br/>[[maalikunstnik]] | | | | |- | [[:d:Q1275103|Q1275103]] | ''[[:d:Q1275103|Suki Lahav]]'' | 1951-07-16 | 2026-04-01 | Iisraeli muusik | [[viiuldaja]]<br/>[[laulja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]'' | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q567912|Ayelet HaShahar]]'' | [[Jeruusalemm]] | |- | [[:d:Q12784488|Q12784488]] | ''[[:d:Q12784488|Ana Jud]]'' | 1978-07-30 | 2026-04 | Sloveenia ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | [[Sloveenia]] | [[Murska Sobota]] | | |- | [[:d:Q1282490|Q1282490]] | ''[[:d:Q1282490|Ernst-August Schepmann]]'' | 1931-06-21 | 2026-04-01 | Saksamaa näitleja | [[näitleja]] | [[Saksamaa]] | [[Hattingen]] | | |- | [[:d:Q130223249|Q130223249]] | [[Kadi Haamer]] | 1976-12-13 | 2026-04-01 | [[Eesti|eestlased]] teatrilavastaja, teatriteadlane (1976–2026) ♀ | ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>''[[:d:Q10379007|teatriteadlane]]'' | [[Eesti]] | [[Tartu]] | | |- | [[:d:Q138861094|Q138861094]] | ''[[:d:Q138861094|Ángel Barros]]'' | 1935 | 2026-04-01 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Disainer|disainer]], restauraator (1935–2026) ♂ | [[maalikunstnik]]<br/>[[disainer]]<br/>''[[:d:Q2145981|restauraator]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q833032|Redondela]]'' | ''[[:d:Q833032|Redondela]]'' | |- | [[:d:Q138862398|Q138862398]] | ''[[:d:Q138862398|Fuze]]'' | 1980-01-22 | 2026-04-01 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] räppar, [[Muusik|muusik]] (1980–2026) ♂ | ''[[:d:Q2252262|räppar]]''<br/>[[muusik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Peterburi]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q139413939|Q139413939]] | ''[[:d:Q139413939|L. P. E. Parker]]'' | 1933 | 2026-04-01 | Classical scholar (1933–2026) ♀ | ''[[:d:Q2468727|classical scholar]]'' | | | | |- | [[:d:Q139489436|Q139489436]] | ''[[:d:Q139489436|Brigitte Meese]]'' | 1929 | 2026-04 | Fremdsprachenkorrespondent, [[Kultuurikorraldus|kultuurikorraldaja]] (1929–2026) ♀ | ''[[:d:Q137841849|Fremdsprachenkorrespondent]]''<br/>[[Kultuurikorraldus|kultuurikorraldaja]] | | [[Stuttgart]] | | |- | [[:d:Q139500169|Q139500169]] | ''[[:d:Q139500169|Ramazan Tetik]]'' | | 2026-04-01 | Türgi näitleja | [[näitleja]] | [[Türgi]] | | [[İstanbul]] | |- | [[:d:Q1497688|Q1497688]] | ''[[:d:Q1497688|Karl Gerhard Schmidt]]'' | 1935-07-27 | 2026-04-01 | Saksamaa kirjastaja | [[kirjastaja]]<br/>''[[:d:Q806798|pankur]]'' | [[Saksamaa]] | [[München]] | | |- | [[:d:Q15989250|Q15989250]] | ''[[:d:Q15989250|Andreas Engel]]'' | 1943-10-06 | 2026-04-01 | [[Šveits|Šveits]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Bioloog|bioloog]] (1943–2026) ♂; [[Max Plancki-Humboldti teadusauhind|Max Plancki-Humboldti uurimispreemia]], EMBO Membership | [[õppejõud]]<br/>[[bioloog]] | [[Šveits]] | [[Bern]] | [[Basel]] | |- | [[:d:Q1613746|Q1613746]] | ''[[:d:Q1613746|Gianluca Cherubini]]'' | 1974-02-28 | 2026-04-01 | Itaalia jalgpallikoondise ründaja | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Itaalia]] | [[Rooma]] | | |- | [[:d:Q16842358|Q16842358]] | ''[[:d:Q16842358|Donald V. DeRosa]]'' | 1941-03-03 | 2026-04-01 | Person, President of the University of the Pacific (1941–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q1782645|Q1782645]] | ''[[:d:Q1782645|Konstantas Ramelis]]'' | 1938-03-12 | 2026-04 | Leedu poliitik | [[poliitik]]<br/>[[kohtunik]]<br/>[[advokaat]] | [[Leedu]] | ''[[:d:Q16474808|Užupis]]'' | | |- | [[:d:Q1871320|Q1871320]] | ''[[:d:Q1871320|Lou Zocchi]]'' | 1935-02-16 | 2026-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ettevõtja|ettevõtja]], [[Kirjastaja|kirjastaja]] (1935–2026) ♂; Charles Roberts Awards Hall of Fame | [[ettevõtja]]<br/>[[kirjastaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q2064190|Q2064190]] | ''[[:d:Q2064190|Oleksandr Polovkov]]'' | 1979-10-04 | 2026-04 | Ukraina jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Ukraina]] | [[Dovžansk]] | | |- | [[:d:Q21598161|Q21598161]] | ''[[:d:Q21598161|Anthony Chivers]]'' | 1936-11-30 | 2026-04 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Sportlane|sportlane]], laskesportlane (1936–2026) ♂ | [[sportlane]]<br/>''[[:d:Q17486376|laskesportlane]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q123634|Marylebone]]'' | | |- | [[:d:Q23059930|Q23059930]] | ''[[:d:Q23059930|Michael Niedermeier]]'' | 1954-11-03 | 2026-04-01 | Saksamaa ülikooli õppejõud | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q13570226|kirjandusajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]'' | [[Saksamaa]] | [[Gotha]] | [[Berliin]] | |- | [[:d:Q24009777|Q24009777]] | ''[[:d:Q24009777|Sergey Selemenev]]'' | 1961-04-17 | 2026-04-01 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Näitleja|näitleja]] (1961–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni teeneline kunstnik]] | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Železnogorsk (Krasnojarsk)|Železnogorsk]] | [[Krasnojarsk]] | |- | [[:d:Q27579375|Q27579375]] | ''[[:d:Q27579375|Momcilo Despotovic]]'' | 1948-03-03 | 2026-04 | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]-[[Serbia|serbia]] [[Maletaja|maletaja]], kirimaletaja (1948–2026) ♂ | [[maletaja]]<br/>''[[:d:Q30176225|kirimaletaja]]'' | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Serbia]] | | | |- | [[:d:Q28498064|Q28498064]] | ''[[:d:Q28498064|Gennady Zinovyev]]'' | 1939-08-17 | 2026-04-01 | [[Teadlane|teadlane]] (1939–2026) ♂; Honoured Worker of Higher Professional Education of the Russian Federation | [[teadlane]] | | | | |- | [[:d:Q2916256|Q2916256]] | ''[[:d:Q2916256|Shlomo Breznitz]]'' | 1936-08-03 | 2026-04 | Iisraeli poliitik | [[psühholoog]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[kirjanik]] | [[Iisrael]] | [[Bratislava]] | | |- | [[:d:Q30030591|Q30030591]] | ''[[:d:Q30030591|Kiril Ampov]]'' | 1948-07-14 | 2026-04-01 | [[Helilooja|helilooja]], [[Laulja|laulja]], arranžeerija, [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]] (1948–2026) ♂ | [[helilooja]]<br/>[[laulja]]<br/>''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]''<br/>[[muusikaprodutsent]] | | [[Sofia]] | | |- | [[:d:Q3037945|Q3037945]] | ''[[:d:Q3037945|Doug Martin]]'' | 1957-05-22 | 2026-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1957–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q323432|Fairfield]]'' | | |- | [[:d:Q3159569|Q3159569]] | ''[[:d:Q3159569|Jacques Michon]]'' | 1945 | 2026-04-01 | [[Kanada|Kanada]] esseist, [[Kirjanik|kirjanik]], kirjandusajaloolane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1945–2026) ♂; Jean Éthier Blais Prize, Alphonse Desjardins Prize | ''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q13570226|kirjandusajaloolane]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Kanada]] | | | |- | [[:d:Q3163827|Q3163827]] | ''[[:d:Q3163827|Jean-Baptiste Amestoy]]'' | 1935-08-28 | 2026-04 | Prantsusmaa ragbimängija | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q269874|Ustaritz]]'' | ''[[:d:Q1019173|Saint-Sever]]'' | |- | [[:d:Q3168155|Q3168155]] | ''[[:d:Q3168155|Jean-Michel Testu]]'' | 1937-05-07 | 2026-04-01 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q736942|Auzouer-en-Touraine]]'' | ''[[:d:Q504953|Vouvray]]'' | |- | [[:d:Q3263077|Q3263077]] | ''[[:d:Q3263077|Louis Saia]]'' | 1950-05-25 | 2026-04-01 | Kanada näitleja | [[näitleja]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]'' | [[Kanada]] | [[Kanada]] | | |- | [[:d:Q4101147|Q4101147]] | ''[[:d:Q4101147|Sergey Bystritsky]]'' | 1963-06-12 | 2026-04-01 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1976–2025) (1963–2026) ♂ | [[filmirežissöör]]<br/>[[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Moskva]] | [[Alabuševo kalmistu]] |- | [[:d:Q4216822|Q4216822]] | ''[[:d:Q4216822|Salvador Castañeda]]'' | 1946-07-31 | 2026-04-01 | Mehhiko kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[Partisan]] | [[Mehhiko]] | ''[[:d:Q20239234|Ejido San Isidro]]'' | | |- | [[:d:Q4957345|Q4957345]] | ''[[:d:Q4957345|Busk Margit Jonsson]]'' | 1929-09-10 | 2026-04 | [[Rootsi|rootslased]] [[Näitleja|näitleja]], [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (fl. 1951–) (1929–2026) ♀; spouse of Helge Skoog | [[näitleja]]<br/>[[ooperilaulja]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q1025370|Malung]]'' | ''[[:d:Q740149|Södermalm]]'' | |- | [[:d:Q511181|Q511181]] | ''[[:d:Q511181|Birgit Collin-Langen]]'' | 1956-09-04 | 2026-04-01 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[jurist]] | [[Saksamaa]] | [[Trier]] | | |- | [[:d:Q5272899|Q5272899]] | ''[[:d:Q5272899|Dick Farley]]'' | 1946-05-30 | 2026-04-01 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1066487|Danvers]]'' | | |- | [[:d:Q5541716|Q5541716]] | ''[[:d:Q5541716|George Ley]]'' | 1946-04-07 | 2026-04 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q2388026|Exminster]]'' | | |- | [[:d:Q7177440|Q7177440]] | ''[[:d:Q7177440|Peter V. Smith]]'' | 1947-09-22 | 2026-04-01 | [[Austraalia|Austraalia]] Australian rules football player (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q994135|Brunswick]]'' | | |- | [[:d:Q72620165|Q72620165]] | ''[[:d:Q72620165|Stefan Hopmann]]'' | 1954-10-14 | 2026-04-01 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1954–2026) ♂ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q7272503|Q7272503]] | ''[[:d:Q7272503|Quinton Young]]'' | 1947-09-19 | 2026-04 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q1774629|Irvine]]'' | | |- | [[:d:Q7817911|Q7817911]] | ''[[:d:Q7817911|Tom Valenti]]'' | 1959-03-23 | 2026-04-01 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] peakokk (1959–2026) ♂ | ''[[:d:Q3499072|peakokk]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | | |- | [[:d:Q819460|Q819460]] | ''[[:d:Q819460|Hans-Jürgen Kreische]]'' | 1947-07-19 | 2026-04-01 | [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]]-[[Saksamaa|sakslased]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]<br/>[[Saksamaa]] | [[Dresden]] | | |- | [[:d:Q84425244|Q84425244]] | ''[[:d:Q84425244|Dalia Nausheen]]'' | | 2026-04-01 | [[Bangladesh|Bangladesh]] [[Laulja|laulja]] (†2026) ♀ | [[laulja]] | [[Bangladesh]] | | | |- | [[:d:Q85010226|Q85010226]] | ''[[:d:Q85010226|Han Choon-Keun]]'' | 1955 | 2026-04-01 | Lõuna-Korea muusik | [[muusik]] | [[Lõuna-Korea]] | | | |- | [[:d:Q91376351|Q91376351]] | ''[[:d:Q91376351|Lee Mathias]]'' | 1951 | 2026-04-01 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] esimees, [[Õde (tervishoid)|õde]], health administrator, ärijuht (1951–2026) ♀; Officer of the New Zealand Order of Merit | ''[[:d:Q140686|esimees]]''<br/>[[Õde (tervishoid)|õde]]<br/>''[[:d:Q26701778|health administrator]]''<br/>''[[:d:Q2961975|ärijuht]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q6841819|Middlemore Hospital]]'' | |- | [[:d:Q95233973|Q95233973]] | ''[[:d:Q95233973|Tomáš Kalibera]]'' | 1978-01-14 | 2026-04-01 | Teadlane (1978–2026) ♂; member of R Core Team | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | | | | |- | [[:d:Q95316065|Q95316065]] | ''[[:d:Q95316065|Wilhelm Schepping]]'' | 1931-12-17 | 2026-04-01 | [[Muusik|muusik]], [[Dirigent|dirigent]], arranžeerija, [[Muusikateadlane|muusikateadlane]] (1931–2026) ♂ | [[muusik]]<br/>[[dirigent]]<br/>''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]''<br/>[[muusikateadlane]] | | [[Neuss]] | | |- | [[:d:Q95433174|Q95433174]] | ''[[:d:Q95433174|Anna Hulejová]]'' | 1939-12-08 | 2026-04 | Slovakkia laulja | [[laulja]] | [[Slovakkia]] | | | |} {{Wikidata loendi lõpp}} 5gk294s5agfb6mkc5gcv609jzhml2py 0 504200 7144472 6788355 2026-05-02T09:03:35Z Kuriuss 38125 7144472 wikitext text/x-wiki '''Rannakaitsepatarei nr 12''' oli [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]] [[suurtükipatarei]] [[Hiiessaare]] küla juures [[Sääre nina]]l, [[Hari kurk|Hari kurgu]] ääres [[Hiiumaa]]l. [[Rannakaitsepatarei]] ehitati aastatel 1939–1940, [[NSV Liidu merevägi|NSV Liidu mereväe]] [[Balti laevastik]]u, [[Tallinna mereväebaas]]i PBL Tallinna Peabaasi [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse|Läänemere rajooni rannakaitse]] osana. Läänemere rajooni rannakaitse eelpositsiooni kaitsesektorisse kuulusid Hiiumaal veel [[Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26|rannakaitsepatarei nr 26]] [[Tahkuna]]l, [[rannakaitsepatarei nr 42]] [[Kõpu poolsaar]]el [[Ristna]] piirkonnas, [[rannakaitsepatarei nr 316]] Tahkuna poolsaarel [[Lehtma]] piirkonnas ja [[rannakaitsepatarei nr 149]] Kõpu poolsaarel [[Poama]] piirkonnas [[Palli nina]]l. == Patareipositsioon == 1939. aastal alla kirjutatud [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahelise vastastikuse abistamise pakti]] rakendamise protokoll nägi ette NSV Liidu sõjavägede paigutamise ka Hiiumaale, 19. oktoobril algas vägede ülevedu [[Rohuküla]]st [[Heltermaa sadam|Heltermaa]]le ning seejärel suurtükipatarei positsioonide ehitus. Suurtükipatarei asus rannas, patarei kolm kaheksanurkset betoonist kahurialust seisavad reas umbes 50-meetriste vahedega.<ref>{{kultuurimälestis|23593|23593 Teise maailmasõja Hiiesaare patarei kahurialus 1}}</ref><ref>{{kultuurimälestis|23594|23594 Teise maailmasõja Hiiesaare patarei kahurialus 2}}</ref><ref>{{kultuurimälestis|23595|23595 Teise maailmasõja Hiiesaare patarei kahurialus 3}}</ref> [[Hiiessaare tuletorn]] jäi suurtükipatareist umbes pool kilomeetrit lääne poole. [[Pilt:Пушка Канэ.jpg|pisi|[[152 mm Canet' suurtükk]] [[Krasnaja-Gorka]]s [[Kroonlinna positsioon]]il]] ==Rannakaitsepatarei== Sümbolite (III-152/45) tähendus [[patarei (sõjandus)|kahuripatarei]] nimes: *III – [[152 mm Canet' suurtükk]]ide arv [[patarei (sõjandus)|patareis]]. Kokku oli rannakaitsepatareis nr 12 kolm [[suurtükk]]i *6″/152 – kahurite [[Kaliiber (relv)|kaliiber]] [[Toll (pikkusühik)|toll]]ides/millimeetrites *45 – suurtükitoru pikkus [[Kaliiber (relv)|kaliibrites]] Suurtükkide laskekaugus oli 19,4 km. == Lahingutegevuses == [[Operatsioon Siegfried|Saksa vägede dessant Hiiumaale]] algas 12. oktoobril 1941 meredessandiga Saaremaalt [[Triigi sadam]]ast üle [[Soela väin]]a. Saarel maabunud Saksa väeosade 61. jalaväediviisi jõud suundusid [[Emmaste]] piirkonnast põhja poole, 176. jalaväerügement paremal ja 151. vasakul. Mõlemad dessantgrupid kohtusid [[Emmaste]]s ning koos hõivati [[Sõru]] ja vallutati Tohvri (Hindu) [[rannakaitsepatarei nr 44]]. 15. oktoobril hõivasid Saksa väeüksused [[Heltermaa]] ja liikusid edasi [[Tempa]]ni. Sakslaste üksuste liikumisel maanteed mööda Nõmba suunas anti [[Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26|Tahkuna]] ja Hiiessaare patareidest sinna lühikest aega suurtükituld. 16. oktoobril toimus [[Nõmba lahing]] ja [[Käina]]st [[Kärdla]] suunas liikunud Saksa üksused vallutasid Kreiandi ja Valli ning Hiiessaare patarei juures toimunud tulevahetuse järel õhkisid venelased suurtükid ja taandusid üle Kärdla [[Tahkuna poolsaar]]ele. Venelased lasid õhku ka [[Ristna]] [[rannakaitsepatarei nr 42]] suurtükid ja võitlejad suundusid [[Palli nina]]l asunud [[Palli]] patareisse nr. 149. == Vaata ka == * [[Sõjategevus Eestis 1941. aastal#Sõjategevus Lääne-Eesti saartel]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * "Moonsundi arhipelaagi rannakaitse enne Suurt Isamaasõda", vene keeles ==Välislingid== * Hiiumaa rannapatareid vol. 1, Hiiu Leht 22. aprill 2003, [http://www.mil.hiiumaa.ee/artiklid8_selirand.html] *[http://www.mil.hiiumaa.ee/hiiessaare/index.html Rannapatarei BS-12 (III-152/45) Hiiessaares], Militaarne Hiiumaa koduleht {{koord|NS=59/0/3.04/N|EW=22/50/39.19/E|piirkond=EE-39}} [[Kategooria:Hiiumaa vald]] [[Kategooria:Eesti Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]] [[Kategooria:Hiiu maakonna militaarehitised]] fgfepz9bkgs23yhkx2wxv5cfey6ctkw 0 507394 7144448 5024232 2026-05-02T08:42:36Z Kuriuss 38125 7144448 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} '''Mõõteelektroonika õppetool''' oli [[õppetool]] [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[Elektroonikainstituut|Elektroonikainstituudis]]. Õppetool ja professuur moodustati [[Tallinna Tehnikaülikool|TTÜ]] reformi käigus [[1992]]. aastal [[Mõõtesüsteemide labor|Mõõtesüsteemide labor]]i baasil. Mõõteelektroonika õppetooli loojaks ja esimeseks juhatajaks oli mõõteelektroonika professor [[Mart Min]]. Tema järel sai õppetooli hoidjaks vanemteadur [[Toomas Parve]]. Õppetool teostas õppetööd [[mõõteelektroonika]]ga (''electronic measurements, Messelektronik'') ja [[biomeditsiinielektroonika]]ga (''biomedical electronics'') seotud ainetes magistri- ja doktoriõppe osas. Õppetooli teadus- ja arendustegevus oli seotud samade valdkondadega, eeskätt signaali [[Sünkroondetekteerimine|sünkroondetekteerimisel]] põhinevate [[Mõõtevahendid|mõõtevahendite]] loomisega [[Elektriline bioimpedants|elektrilise bioimpedantsi]] mõõtmisel põhinevate [[Meditsiiniline diagnostika|meditsiinilise diagnostika]] vahendite jaoks, kuid ka [[Tehniline diagnostika|tehnilise diagnostika]] jaoks. Õppetooli koosseisu kuulus '''mõõtesüsteemide laboratoorium''', mis tegeles õppe- ja teadustööga mõõtesüsteemide alal. Laboratooriumi juhataja oli [[Aivar Usk]]. Laboratooriumis lasti käiku üks esimesi üle Interneti toimivaid välisõhu temperatuuri pideva mõõtmise süsteeme Eestis - temperatuuriserver, mis toimis pikka aega (üle 10 aasta). Õppetöö osas oldi Eestis esimeste hulgas üle Interneti teostatavate laboratoorsete tööde osas. Õppetool suleti seoses Elektroonikainstituudi poolt teostatava õppetöö korraldamise üleviimisega ühte [[Kognitiivse elektroonika õppetool]]i. Õppetooli uurimisgruppide ja mõõtesüsteemide laboratooriumi baasil moodustati [[Siduselektroonika uurimislaboratoorium]]. <br><small> Märkus. Lühikest aega kandis üksus ka nimetust rakenduselektroonika õppetool, mida ei maksa aga segamini ajada varasema [[rakenduselektroonika õppetool]]iga.</small> [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikool]] 64sgs6pl19bs1a2gq8vu38sf08xe9jg 0 508922 7144511 6963097 2026-05-02T09:29:44Z Kuriuss 38125 7144511 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=august}} {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD52 | Nimi = Robert Motherwell | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Sünninimi = Robert Burns Motherwell | Sünniaeg = [[24. jaanuar]] [[1915]] | Sünnikoht = [[Aberdeen]], [[Washingtoni osariik]], [[USA]] | Surmaaeg = [[16. juuli]] [[1991]] | Surmakoht = [[Provincetown]], [[Massachusetts]], [[USA]] | Rahvus = [[ameeriklased|ameeriklane]] | Tegevusala = maalikunst | Kunsti õppinud = | Kunstivool = [[abstraktne ekspressionism]] | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''Robert Burns Motherwell''' (24. jaanuar [[1915]] – 16. juuli [[1991]])<ref name="VZEJi" /> oli ameerika maalikunstnik, kunstiteoreetik ja [[Abstraktne ekspressionism|abstraktse ekspressionismi]] üks peamisi pioneere ja nooremaid eksponente. Motherwellil oli laiapõhjaline haridus filosoofia, esteetika, psühhoanalüüsi ja kirjandusteaduse valdkonnas.<ref name=":0" /> Silmatorkav oli tema kosmopoliitsus, mis väljendus peamiselt prantsuse kunsti ja luule uurimises.<ref name="KGSRQ" /> Tema kirjatööd, milles ta propageeris juhuse, automatismi, intuitsiooni ja psühhoanalüüsi rakendamist, aitasid luua Ameerika abstraktsele ekspressionismiliikumisele intellektuaalset baasi.<ref name="inQd0" /> Loominguliselt oli tegemist viljaka ja euroopa kultuurielus aktiivse kunstnikuga.<ref name=":0" /> Lisaks töötas ta õpetaja ja lektorina. == Elulugu == Motherwell sündis [[Robert Burns Motherwell II]] ja [[Margaret Hogan Motherwell]]i (neiupõlvenimega Hogan) esimese lapsena. Isa oli konservatiivne pankur ning ema juristist intellektuaali tütar. 24. augustil 1916 sündis perre [[Mary-Stuart Motherwell-Bosschart|Mary-Stuart]] (abielludes Bosschart).<ref name=":1" /> 1918. aastal kolis Motherwell perega [[San Francisco]]sse, kus tema isa sai koha Wells Fargo panga presidendina.<ref name=":2" /> [[Astma]] tõttu veetis Motherwell suurema osa lapsepõlvest Kesk-Californias<ref name="theartstory" /> ja Vaikse ookeani rannikul.<ref name=":2" /> Teada on teda lapsepõlves saatnud hirm surma ees ning on arvatud, et selle põhjuseks võis olla astma. Motherwell kasvas üles [[ülemaailmne majanduskriis|ülemaailmse majanduskriisi]] ajal. Esimese välispoliitilise sündmusena puudutas teda sügavalt [[Hispaania kodusõda]].<ref name=":1" /> 1926. aastal sai Motherwell stipendiumi kunstiõpinguteks [[Otise Kunstiinstituut|Otise kunstiinstituudis]] [[Los Angeles]]es. Nooruse tõttu (ta oli alles 11-aastane) ei lubatud teda modellidega tundidesse, mistõttu kasutas ta sel ajal kujutlusvõimet ning joonistas rüütlitemaatikaga seotud objekte. Pärast 1926. aastat veetis ta enamiku suvedest mere ääres [[Aberdeen (Washington)|Aberdeeni]] (sadamalinn Washingtoni osariigis) lähedal. Seal kohtas ta esimest korda üht kunstniku ametit pidavat inimest, [[Lance Hart]]i, kes julgustas tema kunstnikukarjääri. Aastatel 1929–1932 õppis Motherwell [[Atascadero]] linnas Morani ettevalmistavas koolis. 1932. aastal õppis ta maalimist lühikest aega [[California Kaunite Kunstide Kool|California kaunite kunstide koolis]] San Franciscos ning pärast seda alustas õpinguid [[Stanfordi ülikool]]is, kus talle avaldas sügavat muljet [[Henri Matisse|Henri Matisse'i]] kogu, mis kuulus [[Michael Steins]]ile. Kuna Stanfordi kunstiosakond ei tundunud huvitav, valis Motherwell oma põhierialaks filosoofia. Viimastel aastatel Stanfordi ülikoolis jagas ta tuba [[Henry David Aiken]]iga, kes tekitas temas huvi muusika vastu, eelkõige [[Johann Sebastian Bach]]i, [[Joseph Haydn]]i ja [[Wolfgang Amadeus Mozart]]i vastu. Ülikoolis kuulas Motherwell huviga [[Igor Stravinski]] kontserte ja [[Gertrude Stein]]i loenguid. Ta lõpetas Stanfordi ülikooli bakalaureuseõppe 1936. aastal filosoofia erialal.<ref name=":1" /> Motherwelli esimene Euroopa ringreis toimus 1935. aasta suvel isa ja õega. Ta külastas [[Prantsusmaa]]d, [[Itaalia]]t, [[Šveits]]i, [[Saksamaa]]d, [[Holland]]it, [[Belgia]]t, [[Inglismaa]]d ja [[Šotimaa]]d. 1935. aastal hakkas ta süvenema prantsuse kirjandusse: ta kirjutas [[André Gide]]'ist, luges [[Marcel Proust]]i ning teisi autoreid [[Charles Baudelaire]]'ist kuni ajakirjani La Nouvelle Revue Française. 1937. aastal astus ta [[Harvardi ülikool]]i kunstide ja teaduste osakonna magistriõppesse filosoofia erialal, kus õppis esteetikat professorite [[Arthur O. Lovejoy]] ja [[David W. Prall]]i juhendamisel. Ta uuris ka [[Alfred North Whitehead]]i kirjutisi. Motherwell imetles [[Eugène Delacroix]]' maale ning seetõttu valis Harvardi ülikoolis oma väitekirja aineseks Delacroix' esteetilised teooriad, tuginedes viimase päevikutele. Lovejoy ja Prall soovitasid tal jätkata uurimistööd Pariisis ning pärast aastat Harvardi ülikoolis veetiski ta 1938. aasta suve Prantsusmaal [[Université Grenoble Alpes|Grenoble'i ülikoolis]]. Järgmisel aastal hakkas ta autodidaktina<ref name=":4" /> tegelema Pariisis maalikunstiga. 1939. aastal külastas ta ka taas Inglismaad ning oli lühikest aega [[Oxfordi Ülikool|Oxfordi ülikoolis]]. Augustis naasis Motherwell Ameerikasse ning asus [[Oregoni Ülikool|Oregoni ülikoolis]] tööle kunstiassistendina. 1940. aastal veetis ta oma viimase suve Aberdeenis ning septembris seilas [[Panama kanal]]i kaudu New Yorki, kus ta elas elu lõpuni, v.a mõned aastad [[Long Island]]il.<ref name=":1" /> 1940.–1941. aastal õppis ta New Yorgis [[Columbia ülikool]]i kunstiajaloo ja arheoloogia teaduskonna magistriõppes, kus tudeeris professor [[Meyer Schapiro]] käe all.<ref name=":1" /> Schapiro tutvustas Motherwellile New Yorgis eksiilis elavaid sürrealiste ning innustas teda pühenduma maalikunstile. Motherwell sõbrunes New Yorgi sürrealistlike kunstnikega, kelle hulka kuulusid [[Roberto Matta Echaurren]], kellega kujunes kõige lähedasem sõprus, [[Marcel Duchamp]], [[Max Ernst]], [[Esteban Francés]], [[Stanley William Hayter]], [[Wifredo Lam]], [[André Masson]], [[Gordon Onslow-Ford]], [[Kurt Seligmann]], [[Yves Tanguy]] ja luuletaja [[André Breton]]. Ta suhtles tihedalt nendega umbes neli aastat, kuigi nood pidasid tema maalinguid liiga abstraktseteks. Motherwell kohtus veel ka teiste immigreerunud kunstnikega: [[Marc Chagall]], [[Frederick Kiesler]], [[Fernand Léger]], [[Jacques Lipchitz]], [[Piet Mondrian]], [[Amédée Ozenfant]], [[Ossip Zadkine]], [[Alexander Calder]] ja [[Isamu Noguchi]].<ref name=":1" /> 1941. aastal õppis Motherwell põgusalt Kurt Seligmanni ja 1945. aastal umbes kuu aega Stanley William Hayteri juhendamisel graveerimist. 1941. aasta suvel külastas ta koos Mattaga [[Mehhiko]]t ning sai märgatavalt mõjutusi Matta nn psüühilisest automatismist.<ref name=":7" /> Sellesse aastasse langesid veel Motherwelli elu kaks tähtsat sündmust. Esiteks abielu Mehhiko näitleja [[Maria Emilia Ferreira Moyers]]iga. Teiseks, pärast [[Greenwich Village]]'isse<ref name=":5" /> kolimist, otsustas ta pühenduda professionaalselt maalikunstile. 1942. aastal kohtus ta [[William Baziotese]], [[Jackson Pollock]]i, [[Hans Hofmann]]i ja [[Willem de Kooning]]uga. Sel perioodil külastas ta tihti New Yorgi ülikooli avangardistlikku A. E. Gallatini kogu (hiljem Philadelphia kunstimuuseumis).1943. aastal läks Motherwell tagasi Mehhikosse, kuid sel ajal suri tema isa vähki ning ta naasis New Yorki. 1947. aastal ehitas ta maja ja stuudio [[East Hampton]]is, mille müüs hiljem [[Barney Rossett]]ile finantsprobleemide tõttu.<ref name=":1" /> 1940. aastatel tegeles Motherwell põhiliselt õpetamise ja loengute pidamisega Põhja-Carolinas asuvas [[Black Mountaini Kolledž|Black Mountaini kolledžis]]. 1951.–1959. aastal õpetas New Yorgis [[Hunteri Kolledž|Hunteri kolledžis]].<ref name="Brigstocke" /> 1951. aastal pidas [[Cambridge]]'is Foggi kunstimuuseumis loenguid teemal "Abstraktse kunsti tõus ja jätkuvus" ("The Rise and Continuity of Abstract Art") ning Philadelphia kunstimuuseumis teemal "Abstraktse maalikunsti poeesia" ("The Poetry of Abstract Painting"). 1954. aasta suvel õpetas ta Colorado Springsi kaunite kunstide keskuses. 1965. aastal pidas loenguid Benningtoni kolledžis Paul Feeley kutsel ja Yale'i ülikooli kunsti ja arhitektuuri koolis.<ref name=":1" /> 1940. aastate keskel kujunes temast üks abstraktse ekspressionismi New Yorgi koolkonna intellektuaalseid juhte.<ref name=":0" /> 1948. aastal tegi [[Clyfford Still]] ettepaneku luua kooperatiivne modernne kunstikool, millega nõustusid William Baziotes, David Hare, Motherwell ja [[Mark Rothko]]. Tulemusena renditi külma veega pööning Eighth Avenuel New Yorgis (küttesüsteemi annetas Bernard J. Reis). Õppeasutuse nimeks sai Kunstniku Subjektide Kool ([[The Subjects of the Artist School]]) – rõhutamaks abstraktse maali subjektiivset olemust ja abstraktset ekspressionismi. Still tõmbus eemale enne kooli avamist ning hiljem liitus õpetajaskonnaga [[Barnett Newman]].<ref name=":1" /> Nad organiseerisid avatud loenguid ning kuigi osavõtjaid oli hulgi, suleti kool 1949. aasta sügissemestri lõpul rahaliste raskuste tõttu. Hiljem samal aastal võtsid kolm New Yorgi ülikooli hariduskooli professorit kohtumispaiga üle Stuudio 35 nime all ning kasutasid pinda stuudio ja õpilaste tööde väljapanekukohana. Jätkus ka loengute traditsioon, aga seegi kestis lühikest aega. Stuudio suleti 1950. aasta kevadel.<ref name="oxfordindex" /> Kuid sellest kasvas välja vabameelne arutlusgrupp Klubi (The Club, 1949), kus avangardsed kunstnikud ja kirjanikud kohtusid 1950. aastatel igal nädalal, et diskuteerida kunsti teemadel. Kohe pärast Kunstniku Subjektide Kooli tegevuse lõppemist rajas Motherwell 1949. aastal endanimelise kaunite kunstide Kooli New Yorgis Fourth Avenuel, mis tegutses samuti vaid ühe aasta ning hõlmas maali-, joonistus- ja teooriaõpet.<ref name=":1" /> 1950. aastal abiellus Motherwell [[Betty Little]]'iga. Järgmisel aastal määrati ta dotsendiametisse New Yorgi linnaülikooli Hunteri kolledžis ning edasise seitsme aasta jooksul aitas ta professor Edna Wells Luetzil reorganiseerida selle kunstiosakonda. 1953. aastal sündis tütar Jeannie ja 1955. aastal Lise.<ref name=":1" /> 1957. aastal ostis Motherwell 18. sajandi maja Provincetownis ning kohtus Helen Frankenthaleriga, kellega abiellus järgmise aasta kevadel. Abielu kestis 1958–1971.<ref name="inQd0" />) 1965. aastal määrati ta Ameerika kolledži kunstiühingu direktoriks, John Simon Guggenheimi Sihtasutuse haridusnõunikuks<ref name=":1" /> ning 1981. aastal asutas ta Dadaluse Sihtasutuse, eesmärgiga harida laiemat publikut modernse kunsti vallas. Motherwell suri 1991. aastal, jättes maha vara üle 25 miljoni dollari väärtuses ja rohkem kui tuhat maaliteost. 20. juulil 1991 võtsid sajad inimesed osa Motherwelli mälestusteenistusest, mis peeti mere ääres tema kodu juures Provincetownis.<ref name=":2" /> == Stiil == Ameerika abstraktse maalikunsti siht oli olla mitterahvusvaheline oma individuaalses kontekstis ja stiilituses. Motherwell tõlgendas liikumist kui "teekonda öhe, teadmata kuhu, tundmatul laeval, võitlusse loodusjõududega", seejuures tähtsustades reisi tõelisust ja lõplikku teostust.<ref name="KGSRQ" /> Eksistentsialistlikule filosoofiale tuginedes pidas Motherwell maalimist sisult eetiliseks toiminguks.<ref name=":3" /> Ta ütles, et ilma eetilise teadlikkuseta on maalikunstnik lihtsalt dekoraator.<ref name="Murray" /> Tema kunst ei sobitu täielikult Pollocki ja de Kooningi esindatud ekspressionistlikku ega Rothko ja Newmani värviväljamaalingute (''color field painting'') kategooriasse.<ref name=":3" /> Eristudes oma eelistuste ja hariduskäigu poolest, oli ka tema stiil rahulikum, pakkudes tasakaalu abstraktse ekspressionismi üldise ekstreemsuse ja kontrollimatuse taustal.<ref name="KGSRQ" /> Kuid ta loobus samuti tahvelmaali mõõtmetest ja konventsionaalsest maalitehnikast.<ref name=":0" /> Lisaks oli ta loomingu põhiolemus oli juba karjääri alguses abstraktne, samal ajal kui teised jõudsid selleni alles hilisemas loomeperioodis.<ref name=":6" /> Tema modernse esteetika komplitseeritus on ühendatud kindlate põhieelistustega, milles maal on puhas pikendus, mitte aken ega uks. Suureformaadilistel maalidel kujutab Motherwell amorfseid vorme läbi julgete ja karmide värvikoosluste, mis on üles ehitatud lihtsatele mustade ja valgete tasapindade kontrastile. Nii liikus ta piltlikust kujutamisviisist peidetud süžeede suunas.<ref name=":1" /> Seejuures peegeldub teostes intellektuaalne ja poeetiline tunnetus sümboolsete, figuratiivsete või poliitiliste kõrvaltähendustega<ref name=":6" />, mille jaoks sai ta inspiratsiooni kirjandusest, ajaloost või isiklikust elust.<ref name="inQd0" /> Teoseid iseloomustab emotsionaalselt laetud kiire pintslitöö, mille tulemusena on säilinud juhuslikud efektid (näiteks värvipritsmed) ja rangelt struktureeritud kompositsioon.<ref name=":4" /> Tema teostes puudub atmosfäärile omane valgus. Lisaks õlivärvidele katsetas ta kollaažitehnikat ning oli ainus esialgsetest abstraktsetest ekspressionistidest, kelle tegevusvalda kuulus veel graafika.<ref name=":5" /> Tema kollaaž põhineb nii paberil kui ka vormil: tõuge joonistamiseks ja maalimiseks saab alguse tehniliselt alateadvuslikkusest läbi automatismi (ise nimetas seda läbi sirgelduste) ja jätkub süžee ehk lõpetatud töö suunas.<ref name=":1" /> 1960. aastate lõpul keskendus Motherwell rohkem värviväljamaalingule kui abstraktsele ekspressionismile.<ref name="inQd0" /> 1968. aastast alates valmisid tal põhiliselt monokroomsed meditatiivsed teosed.<ref name="Bernhard" /> == Loomingu näited == Motherwelli panus Ameerika modernsesse kunsti oli tugev vastumeelsus nii poliitilise kui ka esteetilise provintsistumise suhtes, sügav sukeldumine moodsasse prantsuse kultuuri ning sümbolistide-sürrealistide poeesia ja teooriate esiletõstmine.<ref name=":1" /> Prantsuse kultuuri aktiivse esiletõstmise tõttu sattus Motherwell isegi pideva ironiseerimise alla, mistõttu pidas ta 1965. aastal vajalikuks rõhutada, et tema suhtumine prantsuse maali- ja luulekonventsioonidesse on samaväärne tema kiindumusega vene ja inglise kirjandusse.<ref name="KGSRQ" /> Kuni 1950. aastani kajastub Motherwelli maalides ja kollaažides kaks tendentsi: ta tundub otsivat impulsiivsusest kantud teemasid ning eksperimenteerib värvidega Matisse'ist tuletatud viisil: "Ületamine" ("The Crossing" 1948, New York, John D. Rockefelleri kogu).<ref name=":7" /> Maalimise algusaastatel valmis tal kolm omavahel lahkuminevat teost: maal tema esimesest mehhiklasest naisest Mariast ("La belle méxicaine", 1941, Dedaluse Sihtasutuse kogu), imaginaarne maastik "Punane päike" ("The Red Sun", 1941) ning puhtama kontseptuaalsusega "Väike Hispaania vangikong" ("The Little Spanish Prison", 1941–1944, MoMA).<ref name=":1" /> 1943. aastal lõi ta seeria tumedaid ähvardavaid teoseid reaktsioonina Teise maailmasõja sündmustele.<ref name=":4" /> Üks tema varasemaid teoseid on "Lääne õhk" ("Western Air", 1946–1947, MoMA), milles olev omapärane valgus esineb ka hilisemates teostes.<ref name=":1" /> Ta on loonud sarjad García Lorca ainesel ja Hispaania Vabariigi meenutuseks.<ref name=":0" /> Kõige kuulsamad teosed on "Eleegiad Hispaania Vabariigile" ("Elegies to the Spanish Republic", (üle 100 pildi<ref name="inQd0" />), mida alustas 1949.<ref name="Heinoja" /> Eleegiate tsükkel sai alguse illustratsioonidest Harold Rosenbergi luuletusele, mis olid plaanitud 1948. aastal ilmuma pidanud raamatu "Võimalused II" jaoks.<ref name="KGSRQ" /> Motherwell ise eitas, et tema eleegiate sarjal on poliitiline varjund<ref name=":6" /> ning on kommenteerinud, et need on "elu ja surma kontrastide ja vastastikuste suhete metafoorid", milles on tunda nii vastuhakku kui ka allasurutust. Lisaks peegeldub neis midagi grafitilikku ja plakatlikku ning on aimata eleegiaga seostumatut protesti.<ref name="KGSRQ" /> Tema teemad ja sümbolid tunduvad lõputult laienevat ja kontrakteeruvat, kuni need lõpuks vallutavad kogu pildi tasapinna.<ref name=":3" /> 1951. aastal maalis ta seinamaali sünagoogile [[Millburn]]is [[New Jersey]] osariigis. Umbes 1954. aasta paiku hakkasid ilmnema tema teostes suured ja selgelt defineeritud sümbolid. See tuleb esile tema kõige tuntumas teoses "Eleegia Hispaania vabariigile nr 34" ("Elegy to the Spanish Republic No. 34", 1953–1954, Buffalo, Albright-Knoxi Kunstigalerii). Aastatesse 1955–1957 jääb tema seeria "Je t'aime", millest tuntumad on neljas ("Je t'aime No. IV") ja kolmas ("Je t'aime No. III with Loaf of Bread", 1955) pilt (mõlemad Dedaluse Sihtasutuse kogus). 1959. aastast alates rõhutas Motherwell vormi ja värvi lihtsust oma suuremõõtmelistes kompositsioonides.<ref name=":7" /> 1968.–1972. aastal töötas ta maaliseeriaga "Avatud" ("Open"), milles peegeldub värviväljamaalingu laad. Tema hilisemad teosed pöördusid tagasi traditsioonilisema abstraktse ekspressionismi poole.<ref name=":4" /> == Tähtsamad kirjatööd == 1932. aastal kirjutas Motherwell väitekirja [[Eugene O'Neill]]i suhetest psühhoanalüütilise teooriaga ning selle tulemusena sai O'Neillist tema eluaegne huviobjekt. 1938. aastal tõlkis ta [[Paul Signac]]i teose "D'Eugéne Delacroix au Néo-Impressionisme", mille käsikiri kadus Teise maailmasõja ajal laeval. 1940. aastate esimesel poolel tekkis tal sügav huvi sürrealistide teooriate, eriti automatismi vastu. Veel huvitus Motherwell [[Sigmund Freud]]i psühhoanalüüsist ja prantsuse sümbolistide poeetikast, aga eelkõige abstraktsetest kunstnikest: [[Hans Arp]], [[Paul Klee]], [[Henri Matisse]], [[Joan Miró]], [[Piet Mondrian]], [[Pablo Picasso]]. Sel perioodil lõi automatismilikke poeeme [[William Baziotes]]e ja Pollockiga. 1942. aastal oli New Yorgis ilmunud ajakirja VVV (ka Triple V, 1942–1944, peatoimetajad David Hare ja André Breton) toimetajaskonnas. Sürrealistliku žurnaali esimeses väljaandes kirjutas Motherwell [[Piet Mondrian]]ist ja [[Giorgio de Chirico]]st, tuues välja viimaste kiindumuse mitmesuguste mütoloogiliste olendite vastu (15 olendist nimetab ta oma lemmikuks ükssarve ja kõige ebameeldivamaks Narkissose). 1944. aastal oli ta illustreeritud publikatsioonisarja "The Documents of Modern Art" ("Modernse kunsti dokumendid") direktor, mille avaldajateks olid New Yorgis George Wittenborn ja Heinz Schultz. Ta kirjutas eessõna Guillaume Apollinaire'i teosele "Kubistlikud maalikunstnikud" ("The Cubist Painters"). Lisaks kirjutas ta New Yorgi kvartaliajakirjale Partisan Review artiklid Mondrianist ja tema teosest "Broadway Boogie Woogie" (MoMa), [[Alexander Calder]]i retrospektiivnäitusest MoMA-s ja Pollocki esimesest isikunäitusest Art of This Century galeriis.<ref name=":1" /> 1944.–1951. aastal oli ta kaastoimetaja Harold Rosenbergi kõrval New Yorgis kirjastatud raamatusarjale "Moodsa kunsti ürikud" ("The Documents of Modern Art")<ref name=":7" />, mis on tähtis kaasaja Ameerika kunstnike infoallikas.<ref name="KGSRQ" /> 1952. aastal andsid Motherwell ja Ad Reinhardt välja ajakirja Modern Artists in America.<ref name=":4" /> Kogumikus "The Dada Painters and Poets: An Anthology" ('dadaistlikud kunstnikud ja luuletajad: antoloogia'), New York, 1951) on Motherwelli mõjukamaid tekste ja illustratsioone, mis andis 1950. aastate lõpul võimaluse abstraktse ekspressionismi vastuseisjatel levitada negatiivset suhtumist [[dadaism]]i.<ref name="KGSRQ" /> == Näitusi == 1944. aastal sai teoks tema esimene isikunäitus New Yorgis Peggy Guggenheimi galeriis Art of This Century<ref name=":7" />, mis hõlmas kolme tähtsat kollaaži: "Elurõõm" ("Joy of Living", 1943, Dedaluse Sihtasutuse kogu), "Üllatus ja inspiratsioon" ("Surprise and Inspiration", 1943, Peggy Guggenheimi kogu, Veneetsia) ja "Pancho villa, surnud ja elus" ("Pancho Villa, Dead and Alive", 1943, MoMa). Motherwell võttis osa Kootzi galeriis New Yorgis toimunud näitustest aastatel 1946–1948, 1949 ("The Intrasubjectives"), 1950 ("The Muralist and the Modern Architects") ja 1953. 1942. aastal võttis ta osa [[André Breton]]i ja [[Marcel Duchamp]]i organiseeritud näitusest "First Papers of Surrealism" (Whitelaw Reidi mõis, 451 Madison Avenue, New York). 1946. aastal toimusid näitused [[San Francisco]] kunstimuuseumis [[California|California osariigis USA-]]s, [[Chicago]] kunsti klubis [[Illinois]]is ning MoMA näitus "Fourteen Americans". 1947. aastal osales ta [[Pariis]]i näitusel "Three Americans" (Galerie Maeght). 1951. aastal olid näitused "The School of New York" Frank Perlsi galeriis ([[Beverly Hills]], California), mille kataloogile kirjutas Motherwell ka eessõna (termini "New Yorgi koolkond" esmakordne kasutus), ja "Forty American Painters, 1940-50" [[Minnesota ülikool]]is. 1952. aastal toimus näitus "American Vanguard Art for Paris" Pariisis (Galerie de France). 1954. aastal oli näitus "Object and Image in Modern Art and Poetry" [[Yale'i ülikool]]i kunstigaleriis. 1955. aastal näitused "The New Decade: Thirty-five American Painters and Sculptors" New Yorgis (Whitney Ameerika Kunsti Muuseum) ja "Modern Art in the United States: Selections from the Collections of The Museum of Modern Art, New York" (1955–56) [[Pariis]]is, [[Zürich]]is, [[Barcelona]]s, [[Frankfurt|Frankfurdis]], [[London]]is, [[Viin]]is ja [[Belgrad]]is. 1958.–1959. aastal toimus MoMA organiseeritud suur abstraktse ekspressionismi näitus "The New American Painting", mida näidati [[Basel]]is, [[Milano]]s, [[Madrid]]is, [[Berliin]]is, [[Amsterdam]]is, [[Brüssel]]is, [[Pariis]]is, [[London]]is ja [[New York|New Yorgis]]. 1958. aastal toimus Brüsseli rahvusvaheline näitus ameerika kunstist "Seventeen Contemporary American Painters" ning [[Jaapan]]is [[Osaka]] linnas näitus "International Art Festival". 1959. aastal oli Motherwelli esimene retrsospektiivnäitus Benningtoni kolledžis Eugene Gooseni kutsel. Samal aastal olid tema teosed väljas ka [[Moskva]]s toimunud Ameerika kunsti näitusel "American Painting and Sculpture".<ref name=":1" /> ==Tunnustus== *1970 – valiti [[Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia]] liikmeks *1989 – [[National Medal of Arts]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="VZEJi">The Editors of Encyclopaedia Britannica.&#x20;[https://www.britannica.com/biography/Robert-Motherwell "Robert Motherwell"].&#x20;2017.&#x20;Kasutatud 21. aprill 2018.&#x20;</ref> <ref name=":0">Ants Juske, Jaak Kangilaski, Reet Varblane&nbsp;(1944).&nbsp;''20. sajandi kunst''.&nbsp;Tallinn:&nbsp;Kunst.&nbsp;Lk 114.&nbsp;</ref> <ref name="KGSRQ">Norbert Lynton&nbsp;(2001).&nbsp;''Moodsa kunsti lugu''.&nbsp;Avita.&nbsp;Lk 243-244, 229-230.&nbsp;</ref> <ref name="inQd0">Ian Chilvers&nbsp;(1990).&nbsp;''The Concise Oxford Dictionary of Art and Artists''.&nbsp;New York:&nbsp;Oxford.&nbsp;Lk 318.&nbsp;</ref> <ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Frank O'Hara|pealkiri=Robert Motherwell: with selections from the artist's writings|aasta=2017|koht=New York|kirjastus=The Museum of Modern Art|lehekülg=9, 18, 15, 73, 74, 75, 77, 78, 79, 82, 84}}</ref> <ref name=":2">{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Robert_Motherwell|Pealkiri=Robert Motherwell|Väljaanne=Wikipedia|Aeg=2018|Kasutatud=11. mai 2018}}</ref> <ref name="theartstory">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.theartstory.org/artist-motherwell-robert.htm|Pealkiri=Robert Motherwell|Väljaanne=The Art Story|Aeg=|Kasutatud=11. mai 2018}}</ref> <ref name=":4">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.getty.edu/vow/ULANFullDisplay?find=&role=&nation=&prev_page=1&subjectid=500016415|Pealkiri=Union List of Artist Names. Full Record Display|Väljaanne=The J. Paul Getty Trust|Aeg=2004|Kasutatud=21. aprill 2018}}</ref> <ref name=":7">{{Raamatuviide|autor=E. P. Dutton|pealkiri=Phaidon Encyclopedia of Art and Artists|aasta=1978|koht=Oxford|kirjastus=Phaion Press Limited|lehekülg=462-463}}</ref> <ref name=":5">{{Raamatuviide|autor=Andrew Graham-Dixon|pealkiri=Kunst: kaljujoonistest kaasaegse kunstini|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=515}}</ref> <ref name="Brigstocke">{{Raamatuviide|autor=Hugh Brigstocke|pealkiri=The Oxford Companion to Western Art|aasta=2001|koht=New York|kirjastus=Oxford University Press|lehekülg=497}}</ref> <ref name="oxfordindex">{{Netiviide|Autor=|URL=http://oxfordindex.oup.com/view/10.1093/oi/authority.20110803100539615|Pealkiri=Subjects of the Artist School|Väljaanne=Oxford Index|Aeg=|Kasutatud=11. mai 2018|arhiivimisaeg=2018-05-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180511221646/http://oxfordindex.oup.com/view/10.1093/oi/authority.20110803100539615|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Sir Lawrence Gowing|pealkiri=A Biographical Dictionary of Artists|aasta=2002|koht=|kirjastus=Andromeda Oxford|lehekülg=476}}</ref> <ref name="Murray">{{Raamatuviide|autor=Peter Murray, Linda Murray|pealkiri=Dictionary of Art and Artists|aasta=1991|koht=|kirjastus=Penguin Books|lehekülg=287}}</ref> <ref name=":6">{{Raamatuviide|autor=David Piper|pealkiri=Kunstiajalugu|aasta=2006|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=463}}</ref> <ref name="Bernhard">{{Raamatuviide|autor=Marianne Bernhard|pealkiri=Kunstileksikon|aasta=2000|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=358}}</ref> <ref name="Heinoja">{{Raamatuviide|autor=Helje Heinoja (tõlge)|pealkiri=Kunstiteatmik|aasta=2003|koht=|kirjastus=Ersen|lehekülg=163}}</ref> }} {{JÄRJESTA:Motherwell, Robert}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kunstnikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide maalikunstnikud]] [[Kategooria:Harvardi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Stanfordi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1915]] [[Kategooria:Surnud 1991]] 5r32sn8zpnunjwlakudidmbs54lvit1 0 511818 7144053 6896590 2026-05-01T16:07:58Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Ameerika Ühendriigid]]; lisatud [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kultuur]] 7144053 wikitext text/x-wiki '''Nature's Best Photography''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ilmuv loodusfotoajakiri. Toimetus asub [[Virginia]] osariigis [[McLean]]is. Ajakiri ilmub alates 1995. aastast. Väljaandja ja peatoimetaja on algusest peale olnud [[Stephen Freligh]]. Esialgu ilmus ajakiri kord aastas, praegu kaks korda aastas. Ajakiri korraldab alates 1996. aastast rahvusvahelist fotokonkurssi [[Nature's Best Photography Windland Smith Rice International Awards]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.naturesbestphotography.com/ Koduleht] [[Kategooria:Loodusajakirjad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kultuur]] ejppfrh9imzktmujb8e1664rlfy2llu 2 513650 7144519 7137878 2026-05-02T09:34:06Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7144519 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?itemDescription ?pob WHERE { ?item (wdt:P106/wdt:P279*) wd:Q2066131. ?item wdt:P27 wd:Q191. ?item wdt:P19 ?pob. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "et, en". } FILTER(NOT EXISTS { ?pob wdt:P17 wd:Q191. }) } |columns=label:nimi,p19:sünnikoht,description:kirjeldus,Item:Vikiandmetes |links=red |freq=90 }} {| class='wikitable sortable' ! nimi ! sünnikoht ! kirjeldus ! Vikiandmetes |- | [[Vanda Ait]] | [[Daugavpils]] | Eesti-Läti võrkpallur | [[:d:Q124313592|Q124313592]] |- | [[Dmitri Antoni]] | [[Velsk]] | Eesti iluuisutaja | [[:d:Q5285468|Q5285468]] |- | [[Milde Kade]] | [[Salo linn]] | Eesti kergejõustiklane | [[:d:Q124311795|Q124311795]] |- | [[Georg Seim]] | [[Kansk]] | eesti tõstja | [[:d:Q21856683|Q21856683]] |- | [[Jevgeni Karavajev]] | [[Poljarnõi]] | Eesti vehkleja ja treener | [[:d:Q124255308|Q124255308]] |- | [[Boriss Malinovski]] | [[Janaul]] | Eesti poksija ja poksikohtunik | [[:d:Q124312597|Q124312597]] |- | [[Muza Lepik]] | [[Millerovo]] | Eesti kergejõustiklane ja spordiarst | [[:d:Q63977174|Q63977174]] |- | [[Gennadi Michael Gorškov]] | [[Vjazma]] | Eesti kergejõustiklane | [[:d:Q124319344|Q124319344]] |- | [[Georges Carrier]] | [[Pariisi XIV ringkond|Pariisi 14. ringkond]] | Prantsusmaa korvpallur | [[:d:Q6999000|Q6999000]] |- | [[Tamara Keerd]] | [[Konotop]] | Eesti lauatennisist ja sporditegelane | [[:d:Q18752915|Q18752915]] |- | [[Ludvig Kõrge]] | [[Blumberg]] | Eesti auto- ja motosportlane | [[:d:Q124174939|Q124174939]] |- | [[Vladimir Heerik]] | [[Vorkuta]] | Eesti kergejõustiklane | [[:d:Q111395858|Q111395858]] |- | [[Ahto Valter]] | [[Heinaste]] | Eesti purjetaja | [[:d:Q17446898|Q17446898]] |- | [[Adolph-Robert Rüütel|Adolf Rüütel]] | [[Cēsis]] | Eesti jalgpallur ja keeglimängija | [[:d:Q22342740|Q22342740]] |- | [[Valentina Pavlovitš]] | [[Kertš]] | Eesti kergejõustiklane | [[:d:Q124326650|Q124326650]] |- | [[Raissa Ruus]] | [[Baimak]] | Eesti kergejõustiklane ja kergejõustikutreener | [[:d:Q4401204|Q4401204]] |- | [[Aavo Sillandi]] | [[Petseri]] | Eesti jalgpallur ja treener | [[:d:Q27912172|Q27912172]] |- | [[Ervin Ollik]] | [[Eestimaa kubermang]] | Eesti jalgpallur | [[:d:Q15808606|Q15808606]] |- | [[Leon Schweiger]] | [[Lübbecke]] | | [[:d:Q134887441|Q134887441]] |- | [[Pavel Dubovik]] | [[Viciebski oblast]] | Eesti poksija | [[:d:Q16403714|Q16403714]] |- | [[Olga Demjanenko]] | [[Feodossija]] | Eesti korvpallur ja treener | [[:d:Q124317409|Q124317409]] |- | [[Artur Akavov]] | [[Novotšerkassk]] | | [[:d:Q19906838|Q19906838]] |- | [[Vladimir Jagunov]] | [[Poltava]] | Eesti poksija | [[:d:Q16406647|Q16406647]] |- | [[Aivar Leok]] | [[Akmola oblast]] | Eesti moto- ja veemotosportlane, treener ja spordiaktivist | [[:d:Q111457059|Q111457059]] |- | [[Katie Vesterstein]] | [[Duluth]] | Ameerika-Eesti mäesuusataja | [[:d:Q110820153|Q110820153]] |- | [[Anatoli Šmigun]] | [[Zlatoust]] | Eesti suusataja ja suusatreener | [[:d:Q488113|Q488113]] |- | [[Rais Davletkildeyev]] | [[Petropavl]] | | [[:d:Q120281251|Q120281251]] |- | [[Georg Vinogradov]] | [[Pavlovsk]] | Eesti korvpallur | [[:d:Q38776739|Q38776739]] |- | [[Jelena Krainik]] | [[Makijivka]] | Eesti bowling&#39;u-mängija | [[:d:Q124284989|Q124284989]] |- | [[Dmitri Samoštšuk]] | [[Hmelnõtskõi oblast]] | Eesti sambomaadleja ja treener | [[:d:Q123985561|Q123985561]] |- | [[Ingrid Neel]] | [[Oyster Bay]] | Ameerika Ühendriikide-Eesti tennisist | [[:d:Q20895277|Q20895277]] |- | [[Tiit Talvar]] | [[Chulymsky District]] | Eesti kahevõistleja ja treener | [[:d:Q111466007|Q111466007]] |- | [[Mihhail Fadejev]] | [[Petseri]] | Eesti ratsutaja ja treener | [[:d:Q124316851|Q124316851]] |- | [[Aleksandr Djatšenko]] | [[Ţubruq]] | | [[:d:Q131518765|Q131518765]] |- | [[Valeri Sizarov]] | [[Krõvõi Rih|Krõvõi Rig]] | Eesti kurnimängija | [[:d:Q124289588|Q124289588]] |- | [[Valentina Kullam]] | [[Kropõvnõtskõi]]<br/>[[Kirovohradi oblast]] | Eesti-Ukraina korvpallur | [[:d:Q18623154|Q18623154]] |- | [[Igor Švõrjov]] | [[Luhansk|Lugansk]] | Eesti maletaja | [[:d:Q1823326|Q1823326]] |- | [[Valeri Loginov]] | [[Šuja]] | Eesti poksija | [[:d:Q12378079|Q12378079]] |- | [[Juri Lahtikov]] | [[Džankoi]] | Eesti karateka, karate- ja kikkpoksitreener, kohtunik ja sporditegelane | [[:d:Q124296050|Q124296050]] |- | [[Polina Tikk]] | [[Mahilioŭ oblast|Mahiloŭ oblast]] | Eesti suusataja | [[:d:Q124296597|Q124296597]] |- | [[Eduard Erkman]] | [[Karagandõ oblast]] | eesti ratsutaja | [[:d:Q124305706|Q124305706]] |- | [[Vladimir Redpap]] | [[Severouralsk]] | Eesti kergejõustiklane ja spordipedagoog | [[:d:Q124304116|Q124304116]] |- | [[Sergei Gluško]] | [[Kamjanske]] | | [[:d:Q63977129|Q63977129]] |- | [[Sergei Maksimov]] | [[Karhumäki]] | Eesti ujuja ja treener | [[:d:Q124065359|Q124065359]] |- | [[Ilmar Ojase]] | [[Mineralnõje Vodõ]] | Eesti ujuja | [[:d:Q12364401|Q12364401]] |- | [[Inara Ratnik-Gross]] | [[Preiļi]] | Eesti bowling&#39;u-mängija | [[:d:Q124301370|Q124301370]] |- | [[Jonatan Karjus]] | [[Lohja linn]] | Eesti ajakirjanik | [[:d:Q24545419|Q24545419]] |- | [[Eivinas Guzas]] | [[Alytus]] | Eesti-Leedu laskesuusataja | [[:d:Q124302385|Q124302385]] |- | [[Ludmilla Lätt]] | [[Besskorbnaya]] | Eesti võrkpallur | [[:d:Q124323383|Q124323383]] |- | [[Ivan Dratšov]] | [[Tuapse]] | | [[:d:Q4167797|Q4167797]] |- | [[Juri Braiko]] | [[Beslan]] | Eesti jalgpallur | [[:d:Q112988205|Q112988205]] |- | [[Aleksei Smirnin]] | [[Petseri]] | Eesti jäähokimängija ja treener | [[:d:Q124314040|Q124314040]] |- | [[Vjatšeslav Filatov]] | [[Hrodna oblast]] | Eesti korvpallur | [[:d:Q124316856|Q124316856]] |- | [[Raiss Davletkildejev]] | [[Petropavl]] | Eesti jäähokimängija ja treener | [[:d:Q124314491|Q124314491]] |- | [[Pavel Loskutov]] | [[Valka]] | Eesti kergejõustiklane | [[:d:Q1343003|Q1343003]] |- | [[Aleksei Aleksejev (jalgpallur)|Aleksei Aleksejev]] | [[Himki]] | Venemaa jalgpallur | [[:d:Q3609581|Q3609581]] |- | [[Ina Nurk]] | [[Petseri]] | eesti jalgrattur | [[:d:Q124314045|Q124314045]] |- | [[Mihhail Krupnin]] | [[Pokrov (Ukraina linn)|Pokrov]] | Eesti ujuja, treener ja kohtunik | [[:d:Q124314251|Q124314251]] |- | [[Larissa Netšeporuk]] | [[Romnõ]] | Eesti-Ukraina kergejõustiklane | [[:d:Q512702|Q512702]] |- | [[Inta Belov|Inta Below]] | [[Smiltene]] | Eesti võrkpallur ja võrkpallikohtunik | [[:d:Q124314494|Q124314494]] |- | [[Klavdi Jadlovski]] | [[Hmelnõtskõi]] | Eesti vehkleja ja vehklemistreener | [[:d:Q124323036|Q124323036]] |- | [[Leo Häikeläinen]] | [[Lomonossov]] | Eesti käsipallur ja käsipallitreener | [[:d:Q124323327|Q124323327]] |- | [[Pavel Maksimov]] | [[Karhumäki]] | Eesti ujuja | [[:d:Q130471583|Q130471583]] |- | [[Tamara Kiršanova]] | [[Engels]] | Eesti sportvõimleja | [[:d:Q124316004|Q124316004]] |- | [[Alfred Laidma]] | [[Petseri]] | Eesti jalgrattur | [[:d:Q124313641|Q124313641]] |- | [[Tatjana Ikkonen]] | [[Izjum]] | Eesti allveesportlane | [[:d:Q124324285|Q124324285]] |- | [[Andres Raska]] | [[Ruhja]] | Eesti kergejõustiklane | [[:d:Q16408255|Q16408255]] |- | [[Sergei Kaškin]] | [[Nikolsk (Vologda oblast)|Nikolsk]] | Eesti maadleja ja treener | [[:d:Q124327031|Q124327031]] |- | [[Galina Põrk]] | [[Öskemen]] | Eesti korvpallur | [[:d:Q124323048|Q124323048]] |- | [[Gennadi Jagomägi]] | [[Petseri]] | eesti ujuja ja spordipedagoog | [[:d:Q124318201|Q124318201]] |- | [[Viktor Viktorov]] | [[Ussuriisk]] | Eesti korvpallur | [[:d:Q111396991|Q111396991]] |- | [[Vassili Levenko]] | [[Karagandõ]] | Eesti bridžimängija | [[:d:Q124320659|Q124320659]] |- | [[Sergei Zamogilnõi]] | [[Beslan]] | Venemaa jalgpallur | [[:d:Q19909007|Q19909007]] |- | [[Artur Kukk]] | [[Hämeenlinna]] | Eesti maadleja, raskejõustiklane, kiiruisutaja ja sporditegelane | [[:d:Q12359688|Q12359688]] |- | [[Vassili Vorobjov]] | [[Onega]] | Eesti suusataja | [[:d:Q124316057|Q124316057]] |- | [[Vladimir Sandul]] | [[Kropõvnõtskõi]] | Eesti poksija ja kohtunik | [[:d:Q124327232|Q124327232]] |- | [[Boriss Tolmatšov]] | [[Izmajil]] | Eesti kergejõustiklane | [[:d:Q124290876|Q124290876]] |- | [[Olaf-Karl Märja]] | [[Petseri]] | eesti võrkpallur | [[:d:Q124337163|Q124337163]] |- | [[Ago Samoson]] | [[Tulun]] | Eesti füüsik | [[:d:Q12358338|Q12358338]] |- | [[Tiiu Nurmberg]] | [[Pointe-Claire]] | Eesti-Kanada mäesuusataja | [[:d:Q2785914|Q2785914]] |- | [[Vjatšeslav Jakovenko]] | [[Odintsovo]]<br/>[[Moskva oblast]] | | [[:d:Q126974017|Q126974017]] |- | [[Maria Makarova]] | [[Šatura]] | Eesti laskur | [[:d:Q111432955|Q111432955]] |- | [[Mart Kuusik]] | [[Repino]] | Eesti-Vene sõudja | [[:d:Q2469882|Q2469882]] |- | [[Rein Suvi]] | [[Petseri]] | Eesti käsipallur ja käsipallitreener | [[:d:Q111421452|Q111421452]] |- | [[Jevgeni Tširkin]] | [[Pavlodar]] | Eesti judoka ja judotreener | [[:d:Q124336979|Q124336979]] |- | [[Rita Maier]] | [[Suzunsky District]] | Eesti sõudja | [[:d:Q63977189|Q63977189]] |- | [[Kristiana Rode-Gulova]] | [[Ogre]] | Eesti sõudja | [[:d:Q63977265|Q63977265]] |- | [[Vladimir Mirošin]] | [[Petseri]] | eesti jäähokimängija | [[:d:Q124339936|Q124339936]] |- | [[Jevgeni Dobrus]] | [[Baškiiri ANSV]] | Eesti sõudja | [[:d:Q63977347|Q63977347]] |- | [[Mart Roes Klepp]] | [[Guelph]] | Eesti-Kanada laskur | [[:d:Q124340134|Q124340134]] |- | [[Aivar Kuhi]] | [[Tšeremhovo]] | Eesti laskur | [[:d:Q124171304|Q124171304]] |- | [[Jaanus Sirel]] | [[Petseri]] | Eesti jalgpallur | [[:d:Q1676777|Q1676777]] |- | [[Anatoli Belov]] | [[Bilohirsk|Bilogirsk]] | Eesti maadleja ja jalgpallitreener | [[:d:Q48954846|Q48954846]] |- | [[Igor Solopov]] | [[Magnitogorsk]] | Eesti lauatennisist ja treener | [[:d:Q1657807|Q1657807]] |- | [[Andrei Kostin (Q112988222)|Andrei Kostin]] | [[Fergana]] | | [[:d:Q112988222|Q112988222]] |- | [[Jevgeni Ovsjannikov]] | [[Moskva]] | Eesti poksija | [[:d:Q124304828|Q124304828]] |- | [[Andres Soosaar (sportlane)|Andres Soosaar]] | [[Paistu külanõukogu]] | eesti ammulaskur | [[:d:Q124056722|Q124056722]] |- | [[Raivo Russmann]] | [[Sõmerpalu külanõukogu]] | eesti viievõistleja | [[:d:Q124257212|Q124257212]] |- | [[Ilse Rahnel]] | [[Suursaar]] | Eesti kergejõustiklane | [[:d:Q22696668|Q22696668]] |- | [[Andres Sõber]] | [[Harku külanõukogu]] | Eesti korvpallur ja treener | [[:d:Q4756136|Q4756136]] |- | [[Liivi Erm]] | [[Raikküla külanõukogu]] | Eesti laskur ja treener | [[:d:Q107185585|Q107185585]] |- | [[Anna Levandi]] | [[Moskva]] | vene päritolu Eesti iluuisutaja ja iluuisutamistreener | [[:d:Q458023|Q458023]] |- | [[Vladimir Radionov]] | [[Nizhnyaya Tavda]] | Eesti jalgpallur, treener ja sporditegelane | [[:d:Q15088556|Q15088556]] |- | [[Mihhail Koršunov]] | [[Moskva]] | | [[:d:Q16300039|Q16300039]] |- | [[Saima Värton]] | [[Ahja külanõukogu]] | eesti orienteeruja ja treener | [[:d:Q124261564|Q124261564]] |- | [[Stanislav Prins]] | [[Blyzniuky]]<br/>[[Donetsk]] | Eesti jalgpallur | [[:d:Q33091|Q33091]] |- | [[Olari Suislep]] | [[Vigala külanõukogu]] | Eesti maadleja | [[:d:Q16408485|Q16408485]] |- | [[Boriss Rõtov]] | [[Moskva]] | vene päritolu Eesti maletaja ja maleajakirjanik | [[:d:Q13475972|Q13475972]] |- | [[Tatjana Gnezdilova]] | [[Moskva]] | Eesti allveesportlane ja treener | [[:d:Q124313747|Q124313747]] |- | [[Sergei Škatov]] | [[Pokrovsk (Ukraina)]] | Eesti poksija | [[:d:Q17447405|Q17447405]] |- | [[Sahil Chauhan]] | [[Pinjore]] | | [[:d:Q129281613|Q129281613]] |- | [[Michael Schjønning-Larsen]] | [[Stenløse]] | Eesti jalgpallur | [[:d:Q120269135|Q120269135]] |- | [[Connor Olev Martin O'Brien|Connor O'Brien]] | [[Montréal]] | Kanada-Eesti mäesuusataja | [[:d:Q5162037|Q5162037]] |- | [[Toomas Hint]] | [[Moskva]] | eesti vehkleja | [[:d:Q60487494|Q60487494]] |- | [[David Tuhkanen]] | [[Nõo külanõukogu]] | Eesti tõstja | [[:d:Q111450528|Q111450528]] |- | [[Alevtina Koltšina]] | [[Pavlovsky]] | Eesti-Venemaa suusataja | [[:d:Q260476|Q260476]] |- | [[Tarvi Thomberg]] | [[Vana-Vigala]]<br/>[[Vigala külanõukogu]] | Eesti maadleja | [[:d:Q12376560|Q12376560]] |- | [[Ain Järvesaar]] | [[Surju külanõukogu]] | eesti ammulaskur ja sporditegelane | [[:d:Q124276717|Q124276717]] |- | [[Katrin Heimonen]] | [[Rae külanõukogu]] | Eesti ujuja | [[:d:Q124324296|Q124324296]] |- | [[Matti Jaanus]] | [[Moskva]] | eesti võrkpallur ja matkasportlane | [[:d:Q124323033|Q124323033]] |- | [[Paul Poopuu]] | [[Valjala külanõukogu]] | Eesti sporditegelane ja -pedagoog ning orienteerumistreener | [[:d:Q29419824|Q29419824]] |- | [[Osvald Männik]] | [[Moskva]] | eesti jalgpallur ja spordipedagoog | [[:d:Q124327042|Q124327042]] |- | [[Elju Kubi]] | [[Laimjala külanõukogu]] | Eesti kergejõustiklane | [[:d:Q12361895|Q12361895]] |- | [[Svetlana Tširkova]] | [[Tsivilski rajoon]]<br/>[[Tšuvaššia]] | Eesti-Vene vehkleja ja vehklemistreener | [[:d:Q464553|Q464553]] |- | [[Jüri Dorbek]] | [[Taseyevo]] | Eesti viievõistleja ja sporditegelane | [[:d:Q124322554|Q124322554]] |- | [[Andres Lauk]] | [[Lümanda külanõukogu]] | Eesti jalgrattur | [[:d:Q61864070|Q61864070]] |- | [[Toomas Jürjo]] | [[Viimsi külanõukogu]] | eesti jääpurjetaja ja purjetaja | [[:d:Q124322645|Q124322645]] |- | [[Erich Vaino]] | [[Oudova rajoon]] | eesti kergejõustiklane | [[:d:Q124307516|Q124307516]] |- | [[Martin Kutman]] | [[Estonia (Abhaasia)]] | Eesti kergejõustiklane, treener ja spordipedagoog | [[:d:Q12369930|Q12369930]] |- | [[Ellen Frey]] | [[Moskva]] | | [[:d:Q12361909|Q12361909]] |- | [[Alari Toome]] | [[Sauga külanõukogu]] | Eesti sõudja | [[:d:Q64732651|Q64732651]] |- | [[Ulvi Pärgma]] | [[Surju külanõukogu]] | Eesti sõudja | [[:d:Q64732663|Q64732663]] |- | [[Erika Kirpu]] | [[Moskva]] | Eesti vehkleja | [[:d:Q3731766|Q3731766]] |- | [[Veera Haavakivi]] | [[Moskva]] | Eesti korv- ja võrkpallur | [[:d:Q123940938|Q123940938]] |- | [[Voldemar Noormägi]] | [[Kingissepp]]<br/>[[Jamburgi maakond]] | Eesti tõstja | [[:d:Q20528931|Q20528931]] |- | [[Aleksander Paluvere]] | [[Moskva]] | eesti kergejõustiklane ja sporditegelane | [[:d:Q124338972|Q124338972]] |- | [[Aleksander Tõkke]] | [[İstanbul]] | eesti autosportlane ja autosporditreener | [[:d:Q124250420|Q124250420]] |- | [[Jevgeni Privalov]] | [[Taškent]] | Eesti jahi- ja vibulaskur | [[:d:Q124338894|Q124338894]] |- | [[Albert Vaino]] | [[Oudova rajoon]] | eesti kergejõustiklane ja sporditegelane | [[:d:Q124296216|Q124296216]] |- | [[Remida Prangel]] | [[Moskva]] | Eesti ujuja ja treener | [[:d:Q124302084|Q124302084]] |- | [[Inna Saad]] | [[Esna külanõukogu]] | eesti korvpallur | [[:d:Q124323725|Q124323725]] |- | [[Maria Orav|Marie Orav]] | [[Pikeliai]] | eesti maletaja | [[:d:Q15660313|Q15660313]] |- | [[Aadi Pärtel]] | [[Vändra külanõukogu]] | eesti ratsutaja ja treener | [[:d:Q124294742|Q124294742]] |- | [[Danil Haustov]] | [[Moskva]] | Eesti ujuja | [[:d:Q5219549|Q5219549]] |- | [[Armilda Rehtsalu]] | [[Strugi Krasnõje rajoon]] | eesti laskur ja treener | [[:d:Q124307733|Q124307733]] |- | [[Tiina-Mai Arund]] | [[Lüganuse külanõukogu]] | eesti orienteeruja | [[:d:Q124307936|Q124307936]] |- | [[Maris Rõngelep]] | [[Rae külanõukogu]] | Eesti kergejõustiklane | [[:d:Q111432818|Q111432818]] |- | [[Viktor Špongolts]] | [[Linda küla]] | Eesti laskur | [[:d:Q124324624|Q124324624]] |- | [[Urmas Saar]] | [[Tori külanõukogu]] | eesti võrkpallur ja treener | [[:d:Q124311642|Q124311642]] |- | [[Oleg Litvjakov]] | [[Pobeditel]] | Eesti jäähokimängija ja sporditegelane | [[:d:Q124211274|Q124211274]] |- | [[Ave Nigul]] | [[Torma külanõukogu]] | eesti laskur ja treener | [[:d:Q124312859|Q124312859]] |- | [[Vladimir Zažogin]] | [[Kalinin Oblast]] | Eesti poksija ja treener | [[:d:Q12378818|Q12378818]] |- | [[Juri Botov]] | [[Temirtau]] | Eesti allveesportlane | [[:d:Q124317179|Q124317179]] |- | [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] | [[Ufa kubermang]] | eesti sportlane ja politseiametnik | [[:d:Q12378697|Q12378697]] |- | [[Tuuli Vahtra]] | [[Kõo külanõukogu]] | Eesti maletaja | [[:d:Q15642931|Q15642931]] |- | [[Osvald Nitski (ujuja)|Osvald Nitski]] | [[Montréal]] | Eesti ujuja | [[:d:Q61642595|Q61642595]] |- | [[Aleksander Andre]] | [[Kamjanka]] | Eesti mäesuusataja | [[:d:Q124315984|Q124315984]] |- | [[Boriss Melikov]] | [[Zilga]] | eesti tõstja ja kohtunik | [[:d:Q124309657|Q124309657]] |- | [[Enel Kõrva]] | [[Viljandi rajoon]] | eesti rulluisutaja ja suusataja | [[:d:Q124311753|Q124311753]] |- | [[Vello Ainsalu]] | [[Koosa külanõukogu]] | eesti jalgrattur ja treener | [[:d:Q124313598|Q124313598]] |- | [[Heli Rass]] | [[Ardu külanõukogu]] | eesti laskur | [[:d:Q124314706|Q124314706]] |- | [[Konstantin Primakov]] | [[Žmerõnka]] | Eesti poksija | [[:d:Q124321623|Q124321623]] |- | [[Virve Põldsam]] | [[Pankjavitsa]] | Eesti kergejõustiklane | [[:d:Q9368906|Q9368906]] |- | [[Rain Suurkivi]] | [[Muhu külanõukogu]] | eesti jõutõstja | [[:d:Q124313854|Q124313854]] |- | [[Jaanus Tuulik]] | [[Kullamaa külanõukogu]] | eesti vibulaskur | [[:d:Q124314709|Q124314709]] |- | [[Andrei Podtianigin]] | [[Petšenga]] | Eesti laskur | [[:d:Q124338118|Q124338118]] |- | [[Maile Mangusson]] | [[Vändra külanõukogu]] | Eesti kergejõustiklane | [[:d:Q111354163|Q111354163]] |- | [[Madis Iganõmm]] | [[Kullamaa külanõukogu]] | eesti maadleja, maadlustreener ja kohtunik | [[:d:Q124316616|Q124316616]] |- | [[Rein Pedaja]] | [[Tabivere külanõukogu]] | eesti laskesuusataja, treener ja mesinik | [[:d:Q116940307|Q116940307]] |- | [[Alexander Bergman]] | [[Varssavi]] | Eesti jalgpallur | [[:d:Q131936548|Q131936548]] |- | [[Donatas Narmont]] | [[Kaunas]] | Eesti kergejõustiklane ja spordiajakirjanik | [[:d:Q124252175|Q124252175]] |- | [[Kert Kesküla]] | [[Saue külanõukogu]] | | [[:d:Q16403006|Q16403006]] |- | [[Aniss Murtazin]] | [[Karymsky District]] | Eesti-Vene poksija ja poksitreener (1939-2009) | [[:d:Q12359251|Q12359251]] |- | [[Albert Poom]] | [[Oudova maakond]] | | [[:d:Q136165140|Q136165140]] |- | [[Edvin Tsirit]] | [[Cherniakhiv]] | Eesti tõstja | [[:d:Q124337232|Q124337232]] |- | [[Nikolai Järveoja]] | [[Värska külanõukogu]] | Eesti orienteeruja, treener ja kohtunik | [[:d:Q16408059|Q16408059]] |- | [[Cristel Vahtra]] | [[Jõgeva]]<br/>[[Palamuse külanõukogu]] | Eesti suusataja | [[:d:Q5186133|Q5186133]] |- | [[Lembit Kandrov]] | [[Ordžonikidze krai]] | | [[:d:Q55825876|Q55825876]] |- | [[Rudolf Mürk]] | [[Demjanski rajoon]] | eesti orienteeruja | [[:d:Q124252187|Q124252187]] |- | [[Fjodor Koltšin]] | [[Moskva]] | Eesti kahevõistleja | [[:d:Q11333427|Q11333427]] |- | [[Sarmite Sild]] | [[Balvu stacija]] | Läti-Eesti orienteeruja ja treener | [[:d:Q61111579|Q61111579]] |- | [[Ardo Arusaar]] | [[Saarde külanõukogu]] | Eesti maadleja | [[:d:Q4788218|Q4788218]] |- | [[Rašid Abeljanov]] | [[Taškent]] | krimmitatari päritolu endine Eesti korvpallur | [[:d:Q12373668|Q12373668]] |- | [[Marika Koit]] | [[Ridala külanõukogu]] | eesti vehkleja | [[:d:Q124337299|Q124337299]] |- | [[Evald Kreison]] | [[Aasiku]] | eesti laskur | [[:d:Q124340157|Q124340157]] |- | [[Ülo Stimmer]] | [[Saarde külanõukogu]] | eesti tõstja | [[:d:Q124307634|Q124307634]] |- | [[Tanel Häidkind]] | [[Vara külanõukogu]] | Eesti sõudja | [[:d:Q63977363|Q63977363]] |- | [[Erika Aas]] | [[Tõstamaa külanõukogu]] | Eesti laskur | [[:d:Q122976848|Q122976848]] |- | [[Tatjana Jaanson]] | [[Moskva]] | Eesti poliitik, sõudja ja sõudetreener | [[:d:Q12376579|Q12376579]] |- | [[Alfred Neuland]] | [[Valga (Liivimaa)|Valga]] | eesti tõstja ja treener | [[:d:Q729299|Q729299]] |- | [[Boris Pertel]] | [[Peterburi]] | Eesti laskur | [[:d:Q18716026|Q18716026]] |- | [[Harri Kullas]] | [[Helsingi]] | | [[:d:Q5925840|Q5925840]] |- | [[Igor Krugljakov]] | [[Moskva]] | Eesti maadleja ja maadlustreener | [[:d:Q124314057|Q124314057]] |- | [[Vladimir Baibakov]] | [[Volgograd]] | Eesti poksija | [[:d:Q124314082|Q124314082]] |- | [[Valentin Klõšeiko]] | [[Peterburi]] | Eesti-Poola korvpallur, treener ja spordipedagoog | [[:d:Q3072459|Q3072459]] |- | [[Olga Didõk]] | [[Moskva]] | Eesti korvpallur | [[:d:Q124307949|Q124307949]] |- | [[Verner Oamer]] | [[Peterburi]] | Eesti ajakirjanik ja iluuisutaja | [[:d:Q12378495|Q12378495]] |- | [[Vjatšeslav Košelev]] | [[Jekaterinburg]] | Eesti kergejõustiklane ja kaevur | [[:d:Q12378793|Q12378793]] |- | [[Dina Ellermann]] | [[Bagdad]] | Eesti ratsutaja ja treener | [[:d:Q18977955|Q18977955]] |- | [[Eduard Eelma]] | [[Peterburi]] | Eesti jalgpallur | [[:d:Q1288243|Q1288243]] |- | [[Viktor Arusoo]] | [[Peterburi]] | eesti ujuja | [[:d:Q124317077|Q124317077]] |- | [[Sergei Petrov]] | [[Peterburi]] | | [[:d:Q134234803|Q134234803]] |- | [[Kenneth Hildebrand]] | [[Stockholm (Q1754)|Stockholm]] | Eesti autosportlane | [[:d:Q111435673|Q111435673]] |- | [[Aadu Tarmak]] | [[Peterburi]] | eesti kergejõustiklane | [[:d:Q124250105|Q124250105]] |- | [[Valter Saaristu]] | [[Stockholm (Q1754)|Stockholm]] | Eesti purjetaja | [[:d:Q111398001|Q111398001]] |- | [[Valentina Ritsing]] | [[Ufa]] | Eesti ujuja ja treener | [[:d:Q124281656|Q124281656]] |- | [[Jevgeni Jessin]] | [[Volgograd]] | Eesti kergejõustiklane | [[:d:Q111450313|Q111450313]] |- | [[Herman Kesa]] | [[Peterburi]] | eesti jalgpallur | [[:d:Q124325701|Q124325701]] |- | [[Leo Kreinin]] | [[Peterburi]] | eesti maadleja ja treener | [[:d:Q124320645|Q124320645]] |- | [[Maksim Ivanov]] | [[Peterburi]] | Eesti ujuja | [[:d:Q61109212|Q61109212]] |- | [[Valeria Gansvind]] | [[Moskva oblast]] | Eesti maletaja | [[:d:Q15650586|Q15650586]] |- | [[Boriss Popov]] | [[Peterburi]] | eesti allveesportlane | [[:d:Q124318337|Q124318337]] |- | [[Larissa Volpert]] | [[Peterburi]] | Eesti-Vene maletaja | [[:d:Q2393163|Q2393163]] |- | [[Karl Jürgens (Q110319164)|Karl Jürgens]] | [[Peterburi]] | Eesti laskur | [[:d:Q110319164|Q110319164]] |- | [[Mihhail Žulanov]] | [[Tšeljabinsk]] | Eesti korvpallur | [[:d:Q124324618|Q124324618]] |- | [[Alfred Tammiko]] | [[Peterburi]] | eesti vaimulik ja jalgpallur | [[:d:Q12358869|Q12358869]] |- | [[Karl Tallmeister]] | [[Peterburi]] | eesti võrkpallur ja sporditegelane | [[:d:Q124321228|Q124321228]] |- | [[Aleksandr Šljapnikov]] | [[Nižni Novgorod]] | Eesti jäähokimängija ja treener | [[:d:Q124324628|Q124324628]] |- | [[Aleksandr Žurkin]] | [[Peterburi]] | Eesti jalgpallur | [[:d:Q56310075|Q56310075]] |- | [[Aleksandr Zabojev]] | [[Jekaterinburg]] | | [[:d:Q15632473|Q15632473]] |- | [[Zakaria Beglarišvili]] | [[Thbilisi]] | Gruusia jalgpallur | [[:d:Q1435823|Q1435823]] |- | [[Ljudmila Iznar|Ljudmilla Iznar]] | [[Peterburi]] | Eesti tennisist | [[:d:Q18690414|Q18690414]] |- | [[Andrei Sõritsa]] | [[Kaasan]] | Eesti günekoloog ja vehkleja | [[:d:Q12359113|Q12359113]] |- | [[Olaf Luiga]] | [[Omsk]] | eesti tõstja ja maadleja | [[:d:Q16407051|Q16407051]] |- | [[Helene Tiidus]] | [[Tomsk]] | eesti võimleja ja treener | [[:d:Q124327217|Q124327217]] |- | [[Andres Raja]] | [[Peterburi]] | eesti kergejõustiklane | [[:d:Q2846533|Q2846533]] |- | [[Nikolai Korjatškin]] | [[Moskva]] | Eesti purjetaja ja jääpurjetaja | [[:d:Q124339075|Q124339075]] |- | [[Edmond Kesküll]] | [[Peterburi]] | Eesti jalgpallur | [[:d:Q124337040|Q124337040]] |- | [[Eugenie Feldhuhn]] | [[Omsk]] | | [[:d:Q136031998|Q136031998]] |- | [[Ervin Kallasorg]] | [[Peterburi]] | | [[:d:Q136171399|Q136171399]] |- | [[Friedrich Issak]] | [[Peterburi]] | Eesti kergejõustiklane, korv- ja võrkpallur ning spordiajakirjanik | [[:d:Q16736308|Q16736308]] |- | [[Viktor Kuznetsov]] | [[Jekaterinburg]] | | [[:d:Q58338099|Q58338099]] |- | [[Toomas Suurväli]] | [[Stockholm (Q1754)|Stockholm]] | Eesti kergejõustiklane ja treener | [[:d:Q16405645|Q16405645]] |- | [[Žanna Tamsar]] | [[Moskva]] | eesti korvpallur ja spordipedagoog | [[:d:Q124338010|Q124338010]] |- | [[Vello Rand]] | [[Peterburi]] | eesti laskur | [[:d:Q124248858|Q124248858]] |- | [[Vladimir Dubrovski]] | [[Peterburi]] | | [[:d:Q110543716|Q110543716]] |- | [[Aleksandr Smirnov (Q124339344)|Aleksandr Smirnov]] | [[Peterburi]] | Eesti poksija ja kohtunik | [[:d:Q124339344|Q124339344]] |- | [[Andreas Faehlmann]] | [[Vladivostok]] | Eesti purjetaja ja lennundusinsener | [[:d:Q497116|Q497116]] |- | [[Svetlana Zainetdinova]] | [[Ufa]] | Eesti maletaja ja maletreener | [[:d:Q15651162|Q15651162]] |- | [[Olga Loginova]] | [[Peterburi]] | Eesti allveesportlane | [[:d:Q111428808|Q111428808]] |- | [[Jana Rehemaa]] | [[Peterburi]] | Eesti suusataja ja treener | [[:d:Q111336371|Q111336371]] |- | [[Johan Paulson]] | [[Nižni Novgorod]] | eesti tennisist | [[:d:Q124326679|Q124326679]] |- | [[Eduard Belkin]] | [[Jekaterinburg]] | eesti jalgpallur ja treener | [[:d:Q84721411|Q84721411]] |- | [[Elisabeth Malvet]] | [[Peterburi]] | Eesti tennisist | [[:d:Q124316009|Q124316009]] |- | [[Jaan Sepp]] | [[Helsingi]] | eesti jalgpallur ja spordiajaloolane | [[:d:Q124257317|Q124257317]] |- | [[Karl Käbi]] | [[Samara kubermang]] | eesti poksija | [[:d:Q12366435|Q12366435]] |- | [[Alexandre Katlama]] | [[Moskva]] | | [[:d:Q21099322|Q21099322]] |- | [[Mikk Pinnonen]] | [[Helsingi]] | Eesti käsipallur | [[:d:Q12327139|Q12327139]] |- | [[Oksana Puuste]] | [[Moskva]] | eesti korvpallur ja nahaarst | [[:d:Q28970684|Q28970684]] |- | [[Kirill Litovtšenko]] | [[Peterburi]] | Eesti triatleet | [[:d:Q124337291|Q124337291]] |- | [[Paul-Robert Helk]] | [[Hamburg]] | Eesti autosportlane | [[:d:Q124151773|Q124151773]] |- | [[Jevgeni Fridolin]] | [[Peterburi]] | Eesti sõudja ja sõudetreener | [[:d:Q63977354|Q63977354]] |- | [[Olev Salum (Q125748006)|Olev Salum]] | [[Peterburi]] | Eesti kergejõustiklane | [[:d:Q125748006|Q125748006]] |- | [[Diana Rennik]] | [[Jekaterinburg]] | Eesti iluuisutaja | [[:d:Q2727872|Q2727872]] |- | [[Felix Beldsinsky]] | [[Helsingi]] | Eesti kergejõustiklane | [[:d:Q126183189|Q126183189]] |- | [[Nikolai Poljakov]] | [[Peterburi]] | Eesti-Vene purjetaja | [[:d:Q1990985|Q1990985]] |- | [[Valeri Prosvirnin]] | [[Rostov Doni ääres]] | Eesti sõudja | [[:d:Q9368137|Q9368137]] |- | [[Aleksandr Romantsov]] | [[Tšeljabinsk]] | Eesti jäähokimängija ja treener | [[:d:Q55262033|Q55262033]] |- | [[Dmitri Kirilov]] | [[Kaasan]] | Eesti jalgpallur | [[:d:Q16403247|Q16403247]] |- | [[Valentina Golubenko]] | [[Volgograd]] | Eesti-Horvaatia maletaja | [[:d:Q2476491|Q2476491]] |- | [[Anton Fedorin]] | [[Peterburi]] | Eesti judoka ja sambomaadleja | [[:d:Q111452351|Q111452351]] |- | [[Valeri Holodnjakov]] | [[Rostov Doni ääres]] | Eesti kergejõustiklane ja treener | [[:d:Q124314742|Q124314742]] |- | [[Stanislav Dilaktorski]] | [[Peterburi]] | Eesti võrkpallur | [[:d:Q124289605|Q124289605]] |- | [[Aleksander Reino]] | [[Peterburi]] | eesti poksija | [[:d:Q16406514|Q16406514]] |- | [[Eduard Schults]] | [[Peterburi]] | eesti raadiotehnikateadlane ja alpinist | [[:d:Q29420125|Q29420125]] |- | [[Agnes Levandi]] | [[Tšeljabinsk]] | Eesti suusataja, spordipedagoog, suusakohtunik ja füsioterapeut | [[:d:Q29420241|Q29420241]] |- | [[Inna Rose]] | [[Tomsk]] | eesti laskur | [[:d:Q1663868|Q1663868]] |- | [[Elmar Lohk]] | [[Vladivostok]] | Eesti arhitekt ja tennisist | [[:d:Q5366410|Q5366410]] |- | [[Aleksandr Karavajev]] | [[Rostov Doni ääres]] | Eesti korvpallur | [[:d:Q111456873|Q111456873]] |- | [[Georg Faehlmann]] | [[Vladivostok]] | Eesti laevakapten ja purjetaja | [[:d:Q935637|Q935637]] |- | [[Erik Embrich]] | [[Helsingi]] | | [[:d:Q26920972|Q26920972]] |- | [[Rinat Bikmulin]] | [[Peterburi]] | Eesti poksija | [[:d:Q12374068|Q12374068]] |- | [[Roman Nõvandi]] | [[Peterburi]] | eesti ujuja, veepallur ja spordipedagoog | [[:d:Q12374198|Q12374198]] |- | [[Elena Malõgina]] | [[Peterburi]] | eesti tennisist | [[:d:Q48261035|Q48261035]] |- | [[Maia Dilaktorskaja]] | [[Peterburi]] | Eesti võrkpallur | [[:d:Q124305796|Q124305796]] |- | [[Paul Klõšeiko]] | [[Peterburi]] | Eesti korvpallur | [[:d:Q124293714|Q124293714]] |- | [[Albert Starikov]] | [[Perm]] | Eesti poksija ja treener | [[:d:Q20030718|Q20030718]] |- | [[Georg Baumann]] | [[Peterburi]] | Eesti maadleja | [[:d:Q5535649|Q5535649]] |- | [[Alfred Ausen]] | [[Leningradi oblast]] | Eesti aerutaja ja treener | [[:d:Q124101668|Q124101668]] |- | [[Orhan Bairamlõ]] | [[Bakuu]] | Eesti judoka ja sambomaadleja | [[:d:Q124307939|Q124307939]] |- | [[Aleksei Ibatulov]] | [[Arhangelsk]] | | [[:d:Q61054482|Q61054482]] |- | [[Anatoli Barinov]] | [[Arhangelski oblast]] | Eesti tõstja | [[:d:Q124312877|Q124312877]] |- | [[Vladimir Klotškov]] | [[Leningradi oblast]] | Eesti jalgpallur ja treener | [[:d:Q12378801|Q12378801]] |- | [[Valeri Terentjev]] | [[Petropavlovsk-Kamtšatski]] | Eesti jalgpallur ja kohtunik | [[:d:Q124311751|Q124311751]] |- | [[Daniel Ganjukov]] | [[Novosibirski oblast]] | Eesti tõstja | [[:d:Q124313702|Q124313702]] |- | [[Uno Aava]] | [[Vologda]] | Eesti autorallisõitja | [[:d:Q12377772|Q12377772]] |- | [[Vladimir Stepanjan]] | [[Bakuu]] | Eesti judoka ja treener | [[:d:Q124313890|Q124313890]] |- | [[Leonid Aunapu]] | [[Leningradi oblast]] | eesti lauatennisist ja sporditegelane | [[:d:Q124311324|Q124311324]] |- | [[Viktor Indrikson]] | [[Krasnodari krai]] | eesti veepallur ja veepallitreener | [[:d:Q124309821|Q124309821]] |- | [[Rein Pesur]] | [[Kirov]] | eesti suusataja | [[:d:Q124314271|Q124314271]] |- | [[Erik Paartalu]] | [[Sydney]] | eesti päritolu Austraalia jalgpallur | [[:d:Q1354055|Q1354055]] |- | [[Bernhard Omuk]] | [[Krasnojarski krai]] | eesti kergejõustiklane | [[:d:Q124338102|Q124338102]] |- | [[Lydia Barbot de Marny]] | [[Shenyang Shi|Shenyang]] | Eesti maletaja ja treener | [[:d:Q97220284|Q97220284]] |- | [[Viktor Artemjev]] | [[Petroskoi]] | Eesti kelguhokimängija | [[:d:Q111397219|Q111397219]] |- | [[Svetlana Demko]] | [[Krasnojarski krai]] | eesti suusataja ja treener | [[:d:Q124317408|Q124317408]] |- | [[Kalev Külv]] | [[Omski oblast]] | Eesti kergejõustiklane | [[:d:Q97214927|Q97214927]] |- | [[Feofan Lebedev]] | [[Narva]]<br/>[[Veliki Novgorod]] | Eesti laskur ja sporditegelane | [[:d:Q18639860|Q18639860]] |- | [[Juri Tsepilov]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | [[:d:Q56311048|Q56311048]] |- | [[Albert Burmeister]] | [[Tula]] | Eesti maleorganisaator ja maleülesannete koostaja | [[:d:Q12358600|Q12358600]] |- | [[Olga Brun]] | [[Riia]] | Eesti kergejõustiklane | [[:d:Q62604017|Q62604017]] |- | [[Eduard Tomingas]] | [[Omski oblast]] | eesti maadleja | [[:d:Q124337406|Q124337406]] |- | [[Aleksandr Batištšev]] | [[Jerevan]] | Eesti ujuja | [[:d:Q124284849|Q124284849]] |- | [[Anzori Barkalaja]] | [[Dušanbe]] | Eesti folklorist, haridustegelane ja judoka | [[:d:Q12359472|Q12359472]] |- | [[Arnold Loorits]] | [[Volossovo rajoon]] | Eesti maadleja ja treener | [[:d:Q12359620|Q12359620]] |- | [[Valeri Zelentsov]] | [[Kostroma oblast]] | Eesti suusataja | [[:d:Q124316182|Q124316182]] |- | [[Aleksei Špalov]] | [[Karjala Vabariik]] | Eesti tõstja | [[:d:Q124338856|Q124338856]] |- | [[Kalju Toomara]] | [[Arhangelsk]] | eesti purjetaja | [[:d:Q124337388|Q124337388]] |- | [[Viktor Kljukin]] | [[Kaliningrad|Königsberg]] | Eesti poksija | [[:d:Q124338163|Q124338163]] |- | [[Valentina Sepala]] | [[Kemerovo]] | Eesti motosportlane ja treener | [[:d:Q124339942|Q124339942]] |- | [[Jevgeni Kazakov (Q130705731)|Jevgeni Kazakov]] | [[Gattšina]] | Eesti purjetaja | [[:d:Q130705731|Q130705731]] |- | [[Eduard Ždanovitš]] | [[Pihkva]] | Eesti sõudja, sõudetreener ja sporditegelane | [[:d:Q63487558|Q63487558]] |- | [[John Kulasalu]] | [[Perth (Austraalia)|Perth]] | Austraalia-Eesti ujuja | [[:d:Q16187165|Q16187165]] |- | [[Pavel Koltšin]] | [[Jaroslavl]] | Eesti-Venemaa suusataja ja treener | [[:d:Q524138|Q524138]] |- | [[Tatjana Tšistjakova]] | [[Belgorod]] | Eesti lauatennisist ja treener | [[:d:Q124336980|Q124336980]] |- | [[Natalia Nazarenko-Kiivikas]] | [[Kiiev]] | Eesti fitnessi harrastaja | [[:d:Q124338356|Q124338356]] |- | [[Harri Hiiesalu]] | [[Kirovi oblast]] | Eesti sõudja | [[:d:Q63977132|Q63977132]] |- | [[Gennadi Kinko]] | [[Tšuvaššia]] | Eesti-Vene sõudja | [[:d:Q51807127|Q51807127]] |- | [[Aleksandr Puštov]] | [[Kaliningrad|Königsberg]] | Eesti jalgpallur ja treener | [[:d:Q956889|Q956889]] |- | [[Veera Farrand]] | [[Riia]] | Eesti tennisist | [[:d:Q124307904|Q124307904]] |- | [[Toomas Tepper]] | [[Bakuu]] | eesti tõstja | [[:d:Q124316276|Q124316276]] |- | [[Mati Savolainen]] | [[Tjumen]] | Eesti motosportlane | [[:d:Q85865867|Q85865867]] |- | [[Olga Tutti]] | [[Vologda oblast]] | Eesti korvpallur | [[:d:Q124056604|Q124056604]] |- | [[Viktor Belov]] | [[Smolenski oblast]] | Eesti lennusportlane ja sporditegelane | [[:d:Q124057011|Q124057011]] |- | [[Julius Mager]] | [[Ingeri]] | Eesti kergejõustiklane | [[:d:Q124314784|Q124314784]] |- | [[Juri Kudrjašov]] | [[Vologda oblast]] | Eesti poksija, treener ja sporditegelane | [[:d:Q12365579|Q12365579]] |- | [[Kalju Vaikjärv]] | [[Krasnojarski krai]] | Eesti sporditegelane | [[:d:Q20528861|Q20528861]] |- | [[Izmail Uspenski]] | [[Leningradi oblast]] | Eesti maadleja ja maadlustreener | [[:d:Q18752954|Q18752954]] |- | [[Boris Valdek]] | [[Veliki Novgorod]] | Eesti vehkleja | [[:d:Q18421982|Q18421982]] |- | [[Ksenija Balta]] | [[Minsk]] | eesti kergejõustiklane | [[:d:Q257795|Q257795]] |- | [[Dārta Zunte]] | [[Riia]] | Eestit esindav läti skeletonisõitja | [[:d:Q88182957|Q88182957]] |- | [[Rúnar Alexandersson]] | [[Smolensk]] | Eesti-Islandi riistvõimleja | [[:d:Q23772622|Q23772622]] |- | [[Emilia Muhhina]] | [[Kurski oblast]] | Eesti sõudja ja sõudetreener | [[:d:Q63977193|Q63977193]] |- | [[Alexander Anisimov]] | [[Krasnodar]] | Eesti kurnimängija | [[:d:Q130680949|Q130680949]] |- | [[Osvald Nitski (maadleja)|Osvald Nitski]] | [[Kemerovo]] | Eesti maadleja ja sambomaadleja | [[:d:Q30605576|Q30605576]] |- | [[Tiit Tartlan]] | [[Tomski oblast]] | Eesti maadleja | [[:d:Q124286304|Q124286304]] |- | [[Johann Martin]] | [[Riia]] | Eesti kergejõustiklane, kiiruisutaja ja sporditegelane | [[:d:Q29642164|Q29642164]] |- | [[Sergei Babenko]] | [[Ulan-Ude]] | | [[:d:Q4074280|Q4074280]] |- | [[Maria Moosus]] | [[Novgorodi oblast]] | Eesti korvpallur | [[:d:Q124071349|Q124071349]] |- | [[Pavel Senitšev]] | [[Veliki Novgorod]] | Läti-Eesti jahilaskur | [[:d:Q16349949|Q16349949]] |- | [[Anatoli Sosnovski]] | [[Arhangelsk]] | Eesti tõstja ja treener | [[:d:Q124307414|Q124307414]] |- | [[Georg Gilde]] | [[Pihkva]] | Eesti kergejõustiklane ja sporditegelane | [[:d:Q111446638|Q111446638]] |- | [[Viktoria Šklover]] | [[Kiiev]] | | [[:d:Q4524994|Q4524994]] |- | [[Boris Koop]] | [[Leningradi oblast]] | eesti korvpallur | [[:d:Q124300416|Q124300416]] |- | [[Robert Suokas]] | [[Karjala Vabariik]] | Eesti poksija | [[:d:Q124281903|Q124281903]] |- | [[Aleksander Kulikov]] | [[Tver]] | Eesti elukutseline raskejõustiklane | [[:d:Q124171876|Q124171876]] |- | [[Gennadi Organov]] | [[Sahhalini oblast]] | Eesti kergejõustiklane ja spordipedagoog | [[:d:Q111446637|Q111446637]] |- | [[Aleksandr Zõbin]] | [[Nižni Novgorodi oblast]] | Eesti-Vene purjetaja | [[:d:Q28355041|Q28355041]] |- | [[Angelika Sopp]] | [[Murmansk]] | Eesti sambomaadleja ja judoka | [[:d:Q111452688|Q111452688]] |- | [[Madis Lepajõe]] | [[Puškin]] | eesti poliitik, jalgrattur, jalgrattaspordi kohtunik | [[:d:Q65054886|Q65054886]] |- | [[Aleksander Jarlõkov]] | [[Valgevene NSV]] | Eesti kelguhokimängija | [[:d:Q111456857|Q111456857]] |- | [[Endel Rikand]] | [[Riia]] | Eesti laskur | [[:d:Q20030472|Q20030472]] |- | [[Arkadi Harlampijev]] | [[Smolensk]] | Eesti poksija ja sporditegelane | [[:d:Q16405359|Q16405359]] |- | [[Aleksander Engelbert Vilder]] | [[Volossovo]] | Eesti laskur | [[:d:Q20528951|Q20528951]] |- | [[Vladimir Kukk (sportlane)|Vladimir Kukk]] | [[Riia]] | Eesti laskesportlane | [[:d:Q23943916|Q23943916]] |- | [[Vjatšeslav Zemtsov]] | [[Dušanbe]] | Eesti korvpallur ja treener | [[:d:Q124324620|Q124324620]] |- | [[Eugen Härms]] | [[Astrahan]] | Eesti jalgpallur ja jalgpallikohtunik | [[:d:Q12168073|Q12168073]] |- | [[Alfred Hirv (Q111459510)|Alfred Hirv]] | [[Pihkva]] | Eesti iluuisutaja ja vettehüppaja | [[:d:Q111459510|Q111459510]] |- | [[Heino Krevald]] | [[Riia]] | Eesti korvpallur ja -treener | [[:d:Q111460831|Q111460831]] |- | [[Oleg Puzanov]] | [[Rjazan]] | Eesti jäähokimängija ja treener | [[:d:Q124847117|Q124847117]] |- | [[Otto Tamm]] | [[Pihkva]] | Eesti suusahüppaja ja kahevõistleja | [[:d:Q111465685|Q111465685]] |- | [[Jevgeni Farforovski]] | [[Jaanilinn]] | Eesti laskur | [[:d:Q124310979|Q124310979]] |- | [[Valentin Beljajev]] | [[Ižkar]] | Eesti jalgpallur ja käsipallitreener | [[:d:Q16536375|Q16536375]] |- | [[Emil Fahle]] | [[Hagen]] | Eesti purjetaja | [[:d:Q20528576|Q20528576]] |- | [[Oleg Tomingas]] | [[Omski oblast]] | eesti maadleja | [[:d:Q124302099|Q124302099]] |- | [[Viktoria Leks]] | [[Maikop]] | Eesti kergejõustiklane | [[:d:Q7929913|Q7929913]] |- | [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] | [[Baškortostan]] | eesti sportlane ja spordipedagoog | [[:d:Q16406156|Q16406156]] |- | [[Julius Trumm]] | [[Ingeri]] | Eesti laskur ja sporditegelane | [[:d:Q20528801|Q20528801]] |- | [[Valentin Sepp]] | [[Pihkva oblast]] | eesti kergejõustiklane | [[:d:Q124320089|Q124320089]] |- | [[Jevgeni Tšernogor]] | [[Ukraina]] | Eesti tõstja | [[:d:Q124307640|Q124307640]] |- | [[Sergei Matvijenko]] | [[Harkiv]] | Eesti parakergejõustiklane, treener ja spordipedagoog | [[:d:Q131453502|Q131453502]] |- | [[Serhi Kulbatš]] | [[Dnipro]] | Ukraina iluuisutaja | [[:d:Q7453613|Q7453613]] |- | [[Len Väljas]] | [[Toronto]] | eesti päritolu Kanada murdmaasuusataja | [[:d:Q600886|Q600886]] |- | [[Albert Tiido]] | [[Kingissepp]] | eesti vehkleja | [[:d:Q124314463|Q124314463]] |- | [[Reinhold Kesküll]] | [[Kingissepp]] | eesti kergejõustiklane | [[:d:Q7310376|Q7310376]] |- | [[Nikolai Burdakov]] | [[Valgevene]] | Eesti jalgpallitreener | [[:d:Q48954919|Q48954919]] |- | [[Aleksa Gold]] | [[Toronto]] | Eesti ujuja | [[:d:Q65853070|Q65853070]] |- | [[Artem Levizi]] | [[Tihvin]] | Eesti jalgpallur | [[:d:Q12359667|Q12359667]] |- | [[Mikko Tapani Iiskonmäki]] | [[Lahti]] | Eesti-Soome saalihokimängija ja sporditegelane | [[:d:Q124324286|Q124324286]] |- | [[Georgi Zažitski]] | [[Luga (linn)|Luga]] | Eesti vehkleja ja treener | [[:d:Q497738|Q497738]] |- | [[Nikolai Petšonkin]] | [[Harkiv]] | Eesti võimleja, treener ja spordipedagoog | [[:d:Q124326984|Q124326984]] |- | [[Kadir Lobo]] | [[Saksamaa]] | | [[:d:Q111698568|Q111698568]] |- | [[Kasper Palmar]] | [[Ystad]] | | [[:d:Q113085093|Q113085093]] |- | [[Valentn Partõka]] | [[Kramatorsk]] | | [[:d:Q26997577|Q26997577]] |- | [[Haldur Liinar]] | [[Peterburi kubermang]] | | [[:d:Q136171248|Q136171248]] |- | [[Gennadi Terri]] | [[Luga (linn)|Luga]] | Eesti sõudja ja sporditegelane | [[:d:Q63487578|Q63487578]] |- | [[Nikolai Feldmann]] | [[Harkiv]] | Eesti kergejõustiklane | [[:d:Q12165551|Q12165551]] |- | [[Nikolai Privalov]] | [[Aşgabat]] | Eesti jahilaskur | [[:d:Q124247232|Q124247232]] |- | [[Evald Stranberg]] | [[Kirovsk (Leningradi oblast)|Kirovsk]] | Eesti kurnimängija ja treener | [[:d:Q124337334|Q124337334]] |- | [[Hans Gutmann]] | [[Jekaterinoslavi kubermang]] | | [[:d:Q12363350|Q12363350]] |- | [[Warren Cummings Smith]] | [[Boston]] | eesti päritolu USA mäesuusataja | [[:d:Q15710245|Q15710245]] |- | [[Ain Roost (kettaheitja)|Ain Roost]] | [[Uppsala]] | eesti päritolu Kanada kergejõustiklane | [[:d:Q4697355|Q4697355]] |- | [[Edgar Kruger]] | [[Slantsõ]] | eesti võrkpallur, treener ja sporditegelane | [[:d:Q124061390|Q124061390]] |- | [[Andreas Vaikla]] | [[Toronto]] | | [[:d:Q22914419|Q22914419]] |- | [[Elina Partõka]] | [[Donetsk]] | Eesti ujuja ja treener | [[:d:Q169172|Q169172]] |- | [[Igor Prosvirnin]] | [[Berliin]] | Eesti sõudja ja sõudetreener | [[:d:Q63977249|Q63977249]] |- | [[Vassili Matvejev]] | [[Valgevene]] | Eesti kergejõustiklane | [[:d:Q111397981|Q111397981]] |- | [[Solène Mazingue]] | [[Pariis]] | | [[:d:Q110577272|Q110577272]] |- | [[Nikolai Kaubiš]] | [[Kingissepp]] | Eesti jalgpallur | [[:d:Q23933666|Q23933666]] |- | [[Vladimir Reznitšenko]] | [[Almatõ]] | Eesti-Saksamaa vehkleja | [[:d:Q477337|Q477337]] |- | [[Markus Poom]] | [[Derby]] | Eesti jalgpallur | [[:d:Q60558803|Q60558803]] |- | [[Rita Haak]] | [[Almatõ]] | Eesti veemotosportlane | [[:d:Q124275558|Q124275558]] |- | [[Caitlin Mallory]] | [[Oakland]] | | [[:d:Q3738994|Q3738994]] |- | [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] | [[Toronto]] | eesti päritolu Kanada jäähokimängija | [[:d:Q2066738|Q2066738]] |- | [[Paul Arthur Lepik]] | [[Vancouver]] | eesti jõutõstja | [[:d:Q124285004|Q124285004]] |- | [[Sergei Tanaga]] | [[Jaanilinn]] | Eesti kergejõustiklane | [[:d:Q111418834|Q111418834]] |- | [[Richard Kiipsaar]] | [[Venemaa]] | Eesti kergejõustiklane | [[:d:Q111420844|Q111420844]] |- | [[Jaan Eslon]] | [[Falköping]] | eesti päritolu Rootsi maletaja | [[:d:Q349389|Q349389]] |- | [[Cindy Õunpuu|Cindy Õunapuu]] | [[Toronto]] | eesti päritolu Kanada ujuja | [[:d:Q88389601|Q88389601]] |- | [[Jevgeni Tanaga]] | [[Jaanilinn]] | Eesti kergejõustiklane ja spordiarst | [[:d:Q124286571|Q124286571]] |- | [[Sergei Vaht]] | [[Valgevene]] | Eesti vehkleja | [[:d:Q3955967|Q3955967]] |- | [[Yanika Vartlaan]] | [[Donetsk]] | | [[:d:Q106444669|Q106444669]] |- | [[Ralf Tribuntsov]] | [[Silkeborg]] | Eesti ujuja | [[:d:Q18128822|Q18128822]] |- | [[Remigija Nazarovienė]] | [[Aşgabat]] | Leedu-Eesti kergejõustiklane ja treener | [[:d:Q271488|Q271488]] |- | [[Natalja Maltšenko]] | [[Ukraina]] | Eesti sportvõimleja ja võimlemistreener | [[:d:Q124294569|Q124294569]] |- | [[Raimond Põder]] | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | Eesti jalgpallur | [[:d:Q22342715|Q22342715]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} 1ws37ldwfg8sv8tgsjpayltltxpxabn 0 516784 7144427 6740554 2026-05-02T08:29:38Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144427 wikitext text/x-wiki [[Pilt: Logo_IDF.JPG|pisi|Rahvusvahelise Kabeföderatsiooni (IDF) [[logo]]]] '''Rahvusvaheline Kabeföderatsioon''' ([[inglise keel]]es ''International Draughts Federation''; [[lühend]] '''IDF'''; [[vene keel]]es Международная федерация шашек) on rahvusvaheline spordiorganisatsioon 64-ruudulise kabe edendamiseks. IDF asutati 2012. aasta septembris [[Balčik]]is [[Dobriči piirkond|Dobriči piirkonnas]] [[Bulgaaria]]s. Föderatsiooni peakorter asub [[Peterburi]]s. Koduleht on kakskeelne (vene ja inglise keeles). Juhatusse kuulub 9 liiget: 7 liiget [[Venemaa]]lt, 1 liige [[Valgevene]]st ja 1 [[Usbekistan]]ist. IDF-i liikmeskonda kuulub 25 riiki [[Euroopa]]st (sealhulgas [[Eesti]]), 17 riiki [[Aasia]]st, 15 riiki [[Aafrika]]st, 5 riiki [[Ameerika]]st (sealhulgas [[USA]] ja [[Brasiilia]]) ning Austraalia.<ref name="idf3"/> IDF korraldab üle aasta (paaritutel aastatel) [[Maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlusi]] ja paarisaastatel [[Euroopa meistrivõistlused|Euroopa meistrivõistlusi]]. Juunioride ja noorte meistrivõistlused toimuvad igal aastal. ==Rahvusvaheline suurmeister== Seisuga 2017. detsember on [[Rahvusvaheline suurmeister (kabe)|rahvusvahelise suurmeistri]] (''IGM'') nimetuse saanud 59 meeskabetajat, sealhulgas [[Arno Uutma]] Eestist (1998). Võrdluseks: [[Läti]]st 1, [[Leedu]]st 4, [[Brasiilia]]st 1, [[Portugal]]ist 1, [[Aafrika]]st 1.<ref name="idf2"/> Naiste seast on rahvusvahelise suurmeistri nimetuse saanud 19 naiskabetajat, sealhulgas Lätist 1 ja Leedust 1 sportlane (Eesti naiskabetajate seas suurmeistreid ei ole, kuid [[Kaari Vainonen]] on saanud 2014. aastal rahvusvahelise meistri nimetuse).<ref name="idf1"/> ==Ukraina kabetaja diskvalifitseerimine ja selle otsuse tühistamine arbitraažikohtus== 2016. aasta detsembris diskvalifitseeris IDF [[Ukraina]] kabetaja eksmaailmameistri [[Juri Anikjejev]]i kolmeks aastaks korduva IDF-i eetikakoodeksi rikkumise eest. Ukraina spordiminister [[Igor Ždanov]] nimetas Anikjejevi diskvalifitseerimist sportlikuks terrorismiks<ref name="ua1"/>. [[Ukraina Kabeliit|Ukraina Kabeliidu]] president [[Anatoli Jatsenko]] väitel heideti Anikjejevile ette väljaütlemisi [[Vladimir Putin]]i kohta ja seda, et Anikjejev ilmus autasustamise tseremooniale ukraina tikkesärgis<ref name="ua2"/>.<ref name="gor1"/> Anikjejev pöördus [[hagi]]ga [[Spordi Arbitraažikohus|Spordi Arbitraažikohtusse]]. 2018. aasta juuli algul sai teatavaks, et [[CAS]] annulleeris Rahvusvahelise Kabeföderatsiooni Anikjejevi kolmeaastase diskvalifitseerimisotsuse ning kohustas föderatsiooni Anikjejevile välja maksma 5000 [[Šveitsi frank]]i kompensatsioonitasu ja katma kohtukulud.<ref name="seg1"/> ==Vaata ka== *[[Ülemaailmne Kabeföderatsioon]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="idf1">[https://idf64.org/ru/players-with-international-titles-women/ Игроки с международными званиями. Женщины]. idf64.org</ref> <ref name="idf2">[https://idf64.org/ru/players-with-international-titles-men/ Игроки с международными званиями. Мужчины]. idf64.org</ref> <ref name="idf3">[https://idf64.org/ru/members/ Föderatsiooni liikmed]. idf64.org</ref> <ref name="gor1">[http://gordonua.com/news/sport/mezhdunarodnaya-federaciya-shashek-kotoruyu-vozglavlyaet-rossiyanin-diskvalificirovala-na-3-goda-ukrainskogo-eks-chempiona-mira-169585.html Международная федерация шашек, которую возглавляет россиянин, дисквалифицировала на три года украинского экс-чемпиона мира]. gordonua.com</ref> <ref name="seg1">[https://web.archive.org/web/20180731183619/https://www.segodnya.ua/sport/others/ukrainskiy-shashist-vyigral-sud-u-federacii-diskvalificirovavshey-ego-za-vyshivanku-i-slova-o-putine-1151753.html Украинский шашист выиграл суд у федерации, дисквалифицировавшей его за вышиванку и слова о Путине]. segodnya.ua, 3. juuli 2018</ref> <ref name="ua1">[https://ua.tribuna.com/chess/1045481317.html Игорь Жданов: «Дисквалификация шашиста Аникеева – спортивный терроризм пророссийского руководства федерации»]. ua.tribuna.com</ref> <ref name="ua2">[https://ua.tribuna.com/chess/1047552674.html Президент Федерации шашек Украины: «Аникеева обвиняют в высказываниях о Путине]. ua.tribuna.com</ref> }} ==Välislingid== *[https://idf64.org/ru/ Koduleht] *[https://idf64.org/ru/executive-board/ Juhatuse koosseis]. idf64.org *[https://idf64.org/ru/players-with-international-titles-men/ Rahvusvaheliste suurmeistrite nimistu (mehed)]. idf64.org *[https://www.svoboda.org/a/28243712.html Русские шашки против вышиванки]. svoboda.org, 19. jaanuar 2017 [[Kategooria:Rahvusvahelised spordiorganisatsioonid]] [[Kategooria:Kabe]] mo050utagj67aopkeqesfo8v5cqpb7s 0 517632 7144242 6210301 2026-05-02T03:41:21Z Kruusamägi 1530 7144242 wikitext text/x-wiki '''Apartheidi muuseum''' ([[inglise keel]]es Apartheid Museum) on muuseum [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Johannesburg]]is. Muuseum avati [[2001]]. aasta novembris.<ref>[https://web.archive.org/web/20180804173114/http://dewandertours.co.za/tour/pompidue-tour/ Apartheid Museum] Dewander Safaris & Tourism</ref> Muuseumis käsitletakse [[apartheid]]i-perioodi Lõuna-Aafrika Vabariigis. ==Galerii== <gallery> Pilt:South Africa-Johannesburg-Apartheid Museum001.jpg Pilt:Apartheid Museum Entrance, Johannesburg.JPG Pilt:Apartheid Museum Reflections2.JPG Pilt:Apartheid Museum Wall.JPG </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.apartheidmuseum.org/ Muuseumi koduleht] {{koord}} [[Kategooria:Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Kategooria:Muuseumid riigiti]] 4nx760wbrjes6790vvt7omx5mfkusvi 4 519134 7144165 7136951 2026-05-01T20:47:22Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7144165 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?itemDescription WHERE { ?item (wdt:P31/wdt:P279*) wd:Q2066754. ?item wdt:P17 wd:Q191. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "et, de, en". } } |columns=label:nimi,description:kirjeldus,p131,p127,p527,Item:Vikiandmetes |links=red |sort=label }} {| class='wikitable sortable' ! nimi ! kirjeldus ! asub haldusüksuse territooriumil ! omanik ! koosseisu osa ! Vikiandmetes |- | [[Aa mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | [[Aa mõisa peahoone]] | [[:d:Q16409363|Q16409363]] |- | [[Aadma mõis]] | | [[Käina kihelkond]] | | | [[:d:Q12358047|Q12358047]] |- | [[Aakre mõis]] | | [[Rõngu kihelkond]] | | | [[:d:Q14948301|Q14948301]] |- | [[Aari mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q23042737|Q23042737]] |- | [[Aarla mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518934|Q25518934]] |- | [[Aaspere mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | [[Stackelberg]] | [[Aaspere mõisa peahoone]]<br/>[[Aaspere mõisa park]] | [[:d:Q303683|Q303683]] |- | [[Aavere mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q12358150|Q12358150]] |- | [[Aaviku mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q31272142|Q31272142]] |- | [[Abja mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q16409550|Q16409550]] |- | [[Abruka mõis]] | | [[Anseküla kihelkond]] | | | [[:d:Q12358214|Q12358214]] |- | [[Adavere mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q16409617|Q16409617]] |- | [[Adila mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q16409633|Q16409633]] |- | [[Aela mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q20529590|Q20529590]] |- | [[Ageri mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q14948319|Q14948319]] |- | [[Ahaste mõis]] | | [[Mihkli kihelkond]] | | | [[:d:Q23042776|Q23042776]] |- | [[Ahja mõis]] | rüütlimõis Võnnu kihelkonnas Tartumaal | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q13542662|Q13542662]] |- | [[Ahu mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q61392255|Q61392255]] |- | [[Ahula mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q23042783|Q23042783]] |- | [[Aidu mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q23042785|Q23042785]] |- | [[Aidu mõis (Paistu)|Aidu mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q23042787|Q23042787]] |- | [[Aimla mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q16412722|Q16412722]] |- | [[Aitsra mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q23042791|Q23042791]] |- | [[Aksi mõis (Kambja)|Aksi mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392258|Q61392258]] |- | [[Aksi mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q61392259|Q61392259]] |- | [[Ala mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q23042806|Q23042806]] |- | [[Alajõe mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q23042809|Q23042809]] |- | [[Alatskivi mõis]] | | [[Kodavere kihelkond]] | [[Hans Detterman Cronman]]<br/>[[Johan Adler Salvius]]<br/>[[Johan Cronman II]] | [[Alatskivi loss]] | [[:d:Q12358592|Q12358592]] |- | [[Alavere mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q12358594|Q12358594]] |- | [[Albu mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | [[Albu mõisa peahoone]]<br/>[[Albu mõisa park]] | [[:d:Q3286141|Q3286141]] |- | [[Allika mõis (Karja)|Allika mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392428|Q61392428]] |- | [[Allika mõis (Ridala)|Allika mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q61392429|Q61392429]] |- | [[Alliksaare mõis]] | | [[Emmaste kihelkond]] | | | [[:d:Q61392261|Q61392261]] |- | [[Alu mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | [[Alu mõisa peahoone]] | [[:d:Q14948380|Q14948380]] |- | [[Ambla kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q12359023|Q12359023]] |- | [[Ammuta mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q23042836|Q23042836]] |- | [[Amula mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q61392415|Q61392415]] |- | [[Andja mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q20529917|Q20529917]] |- | [[Andre mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q31272087|Q31272087]] |- | [[Andressaare mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392304|Q61392304]] |- | [[Angerja mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q23042838|Q23042838]] |- | [[Anija mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q2968092|Q2968092]] |- | [[Anijala mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q31272133|Q31272133]] |- | [[Anikatsi mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q23042840|Q23042840]] |- | [[Aniste mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q61392426|Q61392426]] |- | [[Annamõisa mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q23042850|Q23042850]] |- | [[Anne mõis (Urvaste)|Anne mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q16413252|Q16413252]] |- | [[Anne mõis (Tartu-Maarja)|Anne mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q137568475|Q137568475]] |- | [[Annemõisa mõis (Kullamaa)|Annemõisa mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q31279935|Q31279935]] |- | [[Annemõisa mõis (Harju-Madise)|Annemõisa mõis]] | | [[Harju-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q97285706|Q97285706]] |- | [[Annikvere mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q20529981|Q20529981]] |- | [[Ao mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q12359474|Q12359474]] |- | [[Apandiku mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q61392416|Q61392416]] |- | [[Araski mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392418|Q61392418]] |- | [[Aravuse mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q23042864|Q23042864]] |- | [[Arbavere mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | [[Dellingshausen]] | [[Arbavere mõisa peahoone]] | [[:d:Q3286138|Q3286138]] |- | [[Are mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q23042866|Q23042866]] |- | [[Arju mõis]] | | [[Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q23042868|Q23042868]] |- | [[Arkna mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q3286139|Q3286139]] |- | [[Aru mõis (Mihkli)|Aru mõis]] | | [[Mihkli kihelkond]] | | | [[:d:Q16410641|Q16410641]] |- | [[Aru mõis (Nõo)|Aru mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | | [[:d:Q16410647|Q16410647]] |- | [[Aru mõis (Ambla)|Aru mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q23042876|Q23042876]] |- | [[Aru mõis (Karja)|Aru mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q25522762|Q25522762]] |- | [[Aru mõis (Viru-Jaagupi)|Aru mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522836|Q25522836]] |- | [[Aru mõis (Keila)|Aru mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q31280319|Q31280319]] |- | [[Aru mõis (Haljala)|Aru mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285709|Q97285709]] |- | [[Aru mõis (Simuna)|Aru mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q97285710|Q97285710]] |- | [[Aruküla mõis (Koeru)|Aruküla mõis]] | mõis Koeru kihelkonnas | [[Koeru kihelkond]] | [[Karl Wilhelm von Toll]] | [[Aruküla mõisa peahoone]]<br/>[[Aruküla mõisa kalmistu]] | [[:d:Q2968133|Q2968133]] |- | [[Aruküla mõis (Harju-Jaani)|Aruküla mõis]] | mõis Harju-Jaani kihelkonnas | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | [[Aruküla mõisa peahoone]] | [[:d:Q12359736|Q12359736]] |- | [[Arula mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q23042880|Q23042880]] |- | [[Arumäe mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q23042884|Q23042884]] |- | [[Aruselja mõis]] | | [[Rannu kihelkond]] | | | [[:d:Q23042886|Q23042886]] |- | [[Arussaare mõis]] | mõis Viljandimaal | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q23042890|Q23042890]] |- | [[Aruvalla mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q20530131|Q20530131]] |- | [[Aseri mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q12359805|Q12359805]] |- | [[Asu mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q23042910|Q23042910]] |- | [[Asuküla mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q23042914|Q23042914]] |- | [[Ataste mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q23042916|Q23042916]] |- | [[Atla mõis (Juuru)|Atla mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q20530187|Q20530187]] |- | [[Atla mõis (Kihelkonna)|Atla mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q23042918|Q23042918]] |- | [[Atsalama mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q31272152|Q31272152]] |- | [[Auaste mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q23042920|Q23042920]] |- | [[Audla mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q16410975|Q16410975]] |- | [[Audru mõis]] | | [[Audru kihelkond]] | | | [[:d:Q12359899|Q12359899]] |- | [[Aulepa mõis]] | | [[Noarootsi kihelkond]] | | | [[:d:Q16411056|Q16411056]] |- | [[Aunaku mõis]] | | [[Pühalepa kihelkond]] | | | [[:d:Q23042937|Q23042937]] |- | [[Auvere mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q12360060|Q12360060]] |- | [[Avanduse mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | [[Avanduse mõisa peahoone]] | [[:d:Q3286145|Q3286145]] |- | [[Avinurme mõis]] | | [[Torma kihelkond]] | | | [[:d:Q23042944|Q23042944]] |- | [[Boose mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517125|Q25517125]] |- | [[Burchardi suvemõis]] | suvemõis Tallinnas | | | | [[:d:Q124123658|Q124123658]] |- | [[Bööckenhofi suvemõis]] | | | | | [[:d:Q25514600|Q25514600]] |- | [[Cederhilmi suvemõis]] | Suvemõis Tallinnas | [[Tallinn (Q4450503)|Tallinn]] | | | [[:d:Q21819873|Q21819873]] |- | [[Clementinenthali suvemõis]] | | [[Tallinn (Q4450503)|Tallinn]] | | | [[:d:Q108441642|Q108441642]] |- | [[Dubniku mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517126|Q25517126]] |- | [[Dunteni mõis]] | | [[Tallinn (Q4450503)|Tallinn]] | | | [[:d:Q16408781|Q16408781]] |- | [[Ebavere mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q97285717|Q97285717]] |- | [[Edise mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q20530694|Q20530694]] |- | [[Edivere mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q97285719|Q97285719]] |- | [[Edivere mõis (Simuna)|Edivere mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q97285720|Q97285720]] |- | [[Ehavere mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517829|Q25517829]] |- | [[Ehmja mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q16412642|Q16412642]] |- | [[Eidapere mõis]] | | [[Vändra kihelkond]] | | | [[:d:Q16411190|Q16411190]] |- | [[Eigu mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392448|Q61392448]] |- | [[Eikla mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517327|Q25517327]] |- | [[Einmanni mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q16411210|Q16411210]] |- | [[Eistvere mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q12361800|Q12361800]] |- | [[Eivere mõis]] | | [[Anna kihelkond]] | | [[Eivere mõisa peahoone]] | [[:d:Q2968239|Q2968239]] |- | [[Elistvere mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q12361891|Q12361891]] |- | [[Elme mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517328|Q25517328]] |- | [[Emmaste mõis]] | | [[Emmaste kihelkond]] | | | [[:d:Q20529473|Q20529473]] |- | [[Emumäe mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517134|Q25517134]] |- | [[Enari mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q25517132|Q25517132]] |- | [[Enge mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517131|Q25517131]] |- | [[Engevere mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392301|Q61392301]] |- | [[Enivere mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517130|Q25517130]] |- | [[Erastvere mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25513091|Q25513091]] |- | [[Ereda mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517129|Q25517129]] |- | [[Ereste mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q137757527|Q137757527]] |- | [[Ernemaa mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285747|Q97285747]] |- | [[Erra mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q20529542|Q20529542]] |- | [[Ervita mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q16408623|Q16408623]] |- | [[Esna mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q12362369|Q12362369]] |- | [[Essu mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q12362377|Q12362377]] |- | | | | | | [[:d:Q3741630|Q3741630]] |- | [[Haabneeme mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517536|Q25517536]] |- | [[Haamse mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517330|Q25517330]] |- | [[Haanja mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517377|Q25517377]] |- | [[Haansalu mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518354|Q25518354]] |- | [[Haaslava mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25512885|Q25512885]] |- | [[Haava mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25513026|Q25513026]] |- | [[Habaja mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q21591159|Q21591159]] |- | [[Haeska mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q12363248|Q12363248]] |- | [[Haeska mõis (Valjala)]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q12363247|Q12363247]] |- | [[Hageri kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517336|Q25517336]] |- | [[Hagudi mõis]] | mõis Eestis | [[Rapla kihelkond]] | | [[Hagudi mõisa peahoone]] | [[:d:Q12363259|Q12363259]] |- | [[Haiba mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q12363257|Q12363257]] |- | [[Haimre mõis]] | Endine rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q12363264|Q12363264]] |- | [[Halinga mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517317|Q25517317]] |- | [[Haljava mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25510847|Q25510847]] |- | [[Hallika mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q31272153|Q31272153]] |- | [[Halliku mõis]] | | [[Kodavere kihelkond]] | | | [[:d:Q25517539|Q25517539]] |- | [[Halliku mõis (Rapla)|Halliku mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q31279925|Q31279925]] |- | [[Halliste kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518428|Q25518428]] |- | [[Hallivere mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517482|Q25517482]] |- | [[Hanelu mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517502|Q25517502]] |- | [[Hardu mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518399|Q25518399]] |- | [[Hargla kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518619|Q25518619]] |- | [[Harju-Jaani kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518633|Q25518633]] |- | [[Harku mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | [[Liivimaa ordu|Liivi ordu]] | [[Harku mõisa peahoone]]<br/>[[Harku mõisa park]] | [[:d:Q2968248|Q2968248]] |- | [[Harmi mõis (Haljala)|Harmi mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q61392367|Q61392367]] |- | [[Hatu mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q12363522|Q12363522]] |- | [[Heimtali mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q12123207|Q12123207]] |- | [[Heisri mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517396|Q25517396]] |- | [[Hellamaa mõis]] | | [[Muhu kihelkond]] | | | [[:d:Q25518020|Q25518020]] |- | [[Hellenurme mõis]] | | [[Rõngu kihelkond]] | | | [[:d:Q12363753|Q12363753]] |- | [[Helme kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518719|Q25518719]] |- | [[Helme mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q21819897|Q21819897]] |- | [[Hermamäe mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517503|Q25517503]] |- | [[Hermani mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q12363891|Q12363891]] |- | [[Hertu mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q12363930|Q12363930]] |- | [[Hiienurme mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q61392455|Q61392455]] |- | [[Hiiessaare mõis]] | | [[Pühalepa kihelkond]] | | | [[:d:Q31272150|Q31272150]] |- | [[Hiiru mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q25518280|Q25518280]] |- | [[Hilja mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25512893|Q25512893]] |- | [[Hirmuse mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517992|Q25517992]] |- | [[Holdre mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q12364031|Q12364031]] |- | [[Holsta mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285756|Q97285756]] |- | [[Holstre mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517026|Q25517026]] |- | [[Hulja mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q12364122|Q12364122]] |- | [[Humala mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309327|Q4309327]] |- | [[Hummuli mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | [[Hummuli mõisa peahoone]] | [[:d:Q21819972|Q21819972]] |- | [[Hundisaare mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517457|Q25517457]] |- | [[Hurmi mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q20530345|Q20530345]] |- | [[Hurtja mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97219202|Q97219202]] |- | [[Huuksi mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q16410035|Q16410035]] |- | [[Härgla mõis]] | rüütlimõis Harjumaal Juuru kihelkonnas | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q14954715|Q14954715]] |- | [[Härjanurme mõis]] | | [[Kursi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517642|Q25517642]] |- | [[Härma mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q12364166|Q12364166]] |- | [[Häädemeeste kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517944|Q25517944]] |- | [[Häädemeeste mõis]] | | [[Häädemeeste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517943|Q25517943]] |- | [[Hõbeda mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q12364194|Q12364194]] |- | [[Hõreda mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q12364197|Q12364197]] |- | [[Hüüru mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q3741592|Q3741592]] |- | [[Idavere mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517340|Q25517340]] |- | [[Idova mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q31272192|Q31272192]] |- | [[Igi mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q31272193|Q31272193]] |- | [[Ihaste mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392308|Q61392308]] |- | [[Iigaste mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25512910|Q25512910]] |- | [[Iisaku mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q25517988|Q25517988]] |- | [[Ilbaku mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25519029|Q25519029]] |- | [[Illi mõis]] | | [[Vastseliina kihelkond]] | | | [[:d:Q31272803|Q31272803]] |- | [[Illuka mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | [[Illuka mõisa peahoone]] | [[:d:Q20530539|Q20530539]] |- | [[Illuste mõis]] | | [[Karuse kihelkond]] | | [[Illuste mõisa peahoone]]<br/>[[Illuste mõisa kalmistu]] | [[:d:Q12364385|Q12364385]] |- | [[Ilmandu mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q97285760|Q97285760]] |- | [[Ilmatsalu mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25512921|Q25512921]] |- | [[Ilmjärve mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q25517686|Q25517686]] |- | [[Ilpla mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q18623083|Q18623083]] |- | [[Ilumäe mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392457|Q61392457]] |- | [[Imastu mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q16412457|Q16412457]] |- | [[Imavere mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q16410416|Q16410416]] |- | [[Immersoo mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518455|Q25518455]] |- | [[Imukvere mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517837|Q25517837]] |- | [[Ingliste mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q12364555|Q12364555]] |- | [[Inju mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q12123200|Q12123200]] |- | [[Inju-Aru mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518452|Q25518452]] |- | [[Issaku mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517699|Q25517699]] |- | [[Jaama mõis]] | mõis Tartu linnas, varem Tartu-Maarja kihekonnas | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | [[Jaama mõisa peahoone]] | [[:d:Q16410649|Q16410649]] |- | [[Jaama mõis (Jõhvi)|Jaama mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25522392|Q25522392]] |- | [[Jaani kirikumõis]] | | [[Anseküla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518006|Q25518006]] |- | [[Jaanika mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518595|Q25518595]] |- | [[Jabara mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12364970|Q12364970]] |- | [[Jakobi mõis]] | | [[Tarvastu kihelkond]] | | | [[:d:Q25519038|Q25519038]] |- | [[Jalametsa mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q12365029|Q12365029]] |- | [[Jalumäe mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285762|Q97285762]] |- | [[Jaska mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518286|Q25518286]] |- | [[Joala mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517508|Q25517508]] |- | [[Joora mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392316|Q61392316]] |- | [[Joosu mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q11064465|Q11064465]] |- | [[Jootme mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q18623096|Q18623096]] |- | [[Juba mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517380|Q25517380]] |- | [[Juhkentali mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517504|Q25517504]] |- | [[Juuliku karjamõis]] | | | | | [[:d:Q16412566|Q16412566]] |- | [[Juuru kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q22236911|Q22236911]] |- | [[Juuru mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q14954907|Q14954907]] |- | [[Jädivere mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q12365642|Q12365642]] |- | [[Jägala mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q25510883|Q25510883]] |- | [[Jälgimäe mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q12365651|Q12365651]] |- | [[Jäneda mõis]] | mõis endises Ambla kihelkonnas | [[Ambla kihelkond]] | | [[Jäneda mõisa peahoone]] | [[:d:Q5079852|Q5079852]] |- | [[Järlepa mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q14954891|Q14954891]] |- | [[Järumetsa mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q61392458|Q61392458]] |- | [[Järvajõe mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517282|Q25517282]] |- | [[Järvakandi mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q12365681|Q12365681]] |- | [[Järve mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q12365686|Q12365686]] |- | [[Järveküla mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q31272095|Q31272095]] |- | [[Järvepera mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517839|Q25517839]] |- | [[Järvere mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q14954879|Q14954879]] |- | [[Jäärja mõis]] | | [[Saarde kihelkond]] | | | [[:d:Q16411236|Q16411236]] |- | [[Jõberna mõis]] | | [[Harju-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q31272179|Q31272179]] |- | [[Jõe mõis]] | mõis Tartumaal | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q16408606|Q16408606]] |- | [[Jõe mõis (Käina)|Jõe mõis]] | | [[Käina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392370|Q61392370]] |- | [[Jõelähtme kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518636|Q25518636]] |- | [[Jõelähtme mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517537|Q25517537]] |- | [[Jõepere mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q12365735|Q12365735]] |- | [[Jõesse mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25518236|Q25518236]] |- | [[Jõetaguse mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25519039|Q25519039]] |- | [[Jõetaguse mõis (Kadrina)|Jõetaguse mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q31280085|Q31280085]] |- | [[Jõgeva mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12365749|Q12365749]] |- | [[Jõgeveste mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517472|Q25517472]] |- | [[Jõgise mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q31272196|Q31272196]] |- | [[Jõgisoo mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309313|Q4309313]] |- | [[Jõgisoo mõis (Kullamaa)|Jõgisoo mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25522850|Q25522850]] |- | [[Jõhvi mõis]] | mõis Jõhvi kihelkonnas | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q20530778|Q20530778]] |- | [[Jõksi mõis (Kanepi)|Jõksi mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522341|Q25522341]] |- | [[Jõksi mõis (Paistu)|Jõksi mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q25522380|Q25522380]] |- | [[Jõõpre mõis]] | | [[Audru kihelkond]] | | | [[:d:Q25517297|Q25517297]] |- | [[Jööri mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517967|Q25517967]] |- | [[Jüri kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518635|Q25518635]] |- | [[Jürsi mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517966|Q25517966]] |- | [[Kaagjärve mõis]] | | [[Karula kihelkond]] | | | [[:d:Q21819989|Q21819989]] |- | [[Kaagjärve-Mäemõisa mõis]] | | [[Karula kihelkond]] | | | [[:d:Q25517438|Q25517438]] |- | [[Kaagri mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517395|Q25517395]] |- | [[Kaagvere mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q16408878|Q16408878]] |- | [[Kaalepi mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q25517172|Q25517172]] |- | [[Kaali mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q25517975|Q25517975]] |- | [[Kaali mõis (Karksi)|Kaali mõis]] | | [[Karksi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522959|Q25522959]] |- | [[Kaare mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q31272195|Q31272195]] |- | [[Kaarepere mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25512946|Q25512946]] |- | [[Kaarli mõis (Halliste)|Kaarli mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q25522219|Q25522219]] |- | [[Kaarli mõis (Ambla)|Kaarli mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25522299|Q25522299]] |- | [[Kaarli mõis (Tartu-Maarja)|Kaarli mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25522345|Q25522345]] |- | [[Kaarli mõis (Kambja)|Kaarli mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25522507|Q25522507]] |- | [[Kaarli mõis (Maarja-Magdaleena)|Kaarli mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25522590|Q25522590]] |- | [[Kaarli mõis (Rakvere)|Kaarli mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q25522822|Q25522822]] |- | [[Kaarma mõis (Väike-Maarja)|Kaarma mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25522814|Q25522814]] |- | [[Kaarma mõis (Kaarma)|Kaarma mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25522870|Q25522870]] |- | [[Kaarma-Loona mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517331|Q25517331]] |- | [[Kaarma-Suuremõisa mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517332|Q25517332]] |- | [[Kaarmise mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518000|Q25518000]] |- | [[Kaave mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12365946|Q12365946]] |- | [[Kaavere mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q16408978|Q16408978]] |- | [[Kabala mõis (Pilistvere)|Kabala mõis]] | mõis Pilistvere kihelkonnas | [[Pilistvere kihelkond]] | | [[Kabala mõisa peahoone]] | [[:d:Q12365947|Q12365947]] |- | [[Kabala mõis (Viru-Nigula)|Kabala mõis]] | mõis Viru-Nigula kihelkonnas | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q12365949|Q12365949]] |- | [[Kabala mõis (Rapla)|Kabala mõis]] | mõis Rapla kihelkonnas | [[Rapla kihelkond]] | | [[Kabala mõisa peahoone]] | [[:d:Q14954938|Q14954938]] |- | [[Kabina mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517166|Q25517166]] |- | [[Kadrina mõis (Maarja-Magdaleena kihelkond)|Kadrina mõis]] | mõis Maarja-Magdaleena kihelkonnas | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q12365989|Q12365989]] |- | [[Kadrina mõis (Kodavere)|Kadrina mõis]] | mõis Kodavere kihelkonnas | [[Kodavere kihelkond]] | | | [[:d:Q25522414|Q25522414]] |- | [[Kaelase mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517318|Q25517318]] |- | [[Kaera mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q61392436|Q61392436]] |- | [[Kaeva mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518515|Q25518515]] |- | [[Kaguvere mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q31272194|Q31272194]] |- | [[Kahkva mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q12366037|Q12366037]] |- | [[Kahtla mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517167|Q25517167]] |- | [[Kaiavere mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q12366055|Q12366055]] |- | [[Kaimri mõis]] | | [[Jämaja kihelkond]] | | | [[:d:Q31272197|Q31272197]] |- | [[Kaisma mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517169|Q25517169]] |- | [[Kaiu mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q14954946|Q14954946]] |- | [[Kalda mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q61392375|Q61392375]] |- | [[Kaldama mõis]] | | [[Jämaja kihelkond]] | | | [[:d:Q31272199|Q31272199]] |- | [[Kaliküla mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517170|Q25517170]] |- | [[Kalina mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q31272198|Q31272198]] |- | [[Kalju mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517171|Q25517171]] |- | [[Kallavere mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517173|Q25517173]] |- | [[Kalle mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517174|Q25517174]] |- | [[Kalli mõis (Mihkli)|Kalli mõis]] | | [[Mihkli kihelkond]] | | | [[:d:Q25522656|Q25522656]] |- | [[Kalli mõis (Valjala)|Kalli mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25522722|Q25522722]] |- | [[Kalvi mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | [[Kalvi mõisa peahoone]] | [[:d:Q12123205|Q12123205]] |- | [[Kambi mõis (Harju-Jaani)|Kambi mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25522388|Q25522388]] |- | [[Kambi mõis (Pärnu)|Kambi mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25522634|Q25522634]] |- | [[Kammeri mõis]] | mõis Tartumaal Kambja kihelkonnas | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517663|Q25517663]] |- | [[Kandla mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518216|Q25518216]] |- | [[Kandle mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q20530914|Q20530914]] |- | [[Kanepi kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517399|Q25517399]] |- | [[Kangru mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517176|Q25517176]] |- | [[Kangru mõis (Tartu-Maarja)|Kangru mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392322|Q61392322]] |- | [[Kangruselja mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q12366306|Q12366306]] |- | [[Kantsi mõis]] | | [[Muhu kihelkond]] | | | [[:d:Q25518019|Q25518019]] |- | [[Kapera mõis]] | | [[Vastseliina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392282|Q61392282]] |- | [[Kapi mõis]] | | [[Muhu kihelkond]] | | | [[:d:Q25518018|Q25518018]] |- | [[Kapsta mõis]] | | [[Valga kihelkond]] | | | [[:d:Q12366319|Q12366319]] |- | [[Kapu mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q16409582|Q16409582]] |- | [[Karala mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517180|Q25517180]] |- | [[Karaski mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25513078|Q25513078]] |- | [[Kardla mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392326|Q61392326]] |- | [[Kareda mõis]] | | [[Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518008|Q25518008]] |- | [[Kargi mõis]] | | [[Jämaja kihelkond]] | | | [[:d:Q16409640|Q16409640]] |- | [[Karila mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518458|Q25518458]] |- | [[Karinu mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q16409670|Q16409670]] |- | [[Karinõmme mõis]] | | [[Mihkli kihelkond]] | | | [[:d:Q12366353|Q12366353]] |- | [[Karitsa mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q12366358|Q12366358]] |- | [[Karitsa mõis (Rakvere)|Karitsa mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q20531026|Q20531026]] |- | [[Karivärava mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q97285767|Q97285767]] |- | [[Karja mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q12366355|Q12366355]] |- | [[Karksi kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517826|Q25517826]] |- | [[Karksi mõis]] | | [[Karksi kihelkond]] | | | [[:d:Q21595655|Q21595655]] |- | [[Karkuse mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517178|Q25517178]] |- | [[Karlova mõis]] | mõis Tartus | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q12366502|Q12366502]] |- | [[Karlsruue mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q25518527|Q25518527]] |- | [[Karste mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517023|Q25517023]] |- | [[Karu mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q31272200|Q31272200]] |- | [[Karula kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517437|Q25517437]] |- | [[Karula mõis (Haljala)|Karula mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q25522268|Q25522268]] |- | [[Karula mõis (Viljandi)|Karula mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522391|Q25522391]] |- | [[Karula mõis (Karula)]] | | [[Karula kihelkond]] | | | [[:d:Q21820595|Q21820595]] |- | [[Karunga mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q97285768|Q97285768]] |- | [[Kasari mõis]] | | [[Kirbla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517182|Q25517182]] |- | [[Kasenurme mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517181|Q25517181]] |- | [[Kaserahu mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517465|Q25517465]] |- | [[Kassari mõis]] | mõis Hiiumaal, Kassari Tagukülas | [[Pühalepa kihelkond]] | | | [[:d:Q12366565|Q12366565]] |- | [[Kassi mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517179|Q25517179]] |- | [[Kassinurme mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q16409836|Q16409836]] |- | [[Kasti mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q18623122|Q18623122]] |- | [[Kastna mõis]] | | [[Tõstamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517851|Q25517851]] |- | [[Kastolatsi mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q25517183|Q25517183]] |- | [[Kastre mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q22231518|Q22231518]] |- | [[Katku mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q97285770|Q97285770]] |- | [[Katlepa mõis]] | Endine karjamõis Märjamaa kihelkonnas | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q137757491|Q137757491]] |- | [[Kaubi mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517184|Q25517184]] |- | [[Kauksi mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q25517186|Q25517186]] |- | [[Kaunispe mõis]] | | [[Jämaja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517222|Q25517222]] |- | [[Kaunissaare mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517467|Q25517467]] |- | [[Kaunivere mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517225|Q25517225]] |- | [[Kauri mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517224|Q25517224]] |- | [[Kautjala mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q4309311|Q4309311]] |- | [[Kavastu mõis (Haljala)|Kavastu mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q20531104|Q20531104]] |- | [[Kavastu mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q21820605|Q21820605]] |- | [[Kavilda mõis]] | | [[Puhja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517313|Q25517313]] |- | [[Keava mõis]] | rüütlimõis Eestis | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q14954972|Q14954972]] |- | [[Keblaste mõis]] | | [[Mihkli kihelkond]] | | | [[:d:Q16409945|Q16409945]] |- | [[Keedika mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25512812|Q25512812]] |- | [[Keelitse mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q25518548|Q25518548]] |- | [[Keeni mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25512932|Q25512932]] |- | [[Keeri mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | | [[:d:Q25512934|Q25512934]] |- | [[Kehra mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25510864|Q25510864]] |- | [[Kehtna mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | [[Kehtna mõisa peahoone]] | [[:d:Q2969459|Q2969459]] |- | [[Keila mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q16410011|Q16410011]] |- | [[Keila-Joa mõis]] | mõis Keila kihelkonnas | [[Keila kihelkond]] | | [[Keila-Joa mõisa peahoone]] | [[:d:Q12366758|Q12366758]] |- | [[Kelba mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q25517335|Q25517335]] |- | [[Kellamäe mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517227|Q25517227]] |- | [[Kellavere mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q97285773|Q97285773]] |- | [[Kergu mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517226|Q25517226]] |- | [[Kerguta mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q61392487|Q61392487]] |- | [[Kernu mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | [[Kernu mõisa peahoone]] | [[:d:Q12366812|Q12366812]] |- | [[Keskküla mõis]] | | [[Kirbla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517212|Q25517212]] |- | [[Keskvere mõis]] | endine mõis Martna kihelkonnas | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q16412956|Q16412956]] |- | [[Keskvere mõis (Pöide)|Keskvere mõis]] | endine mõis Pöide kihelkonnas | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25522889|Q25522889]] |- | [[Kihelkonna kirikumõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q25518659|Q25518659]] |- | [[Kihlevere mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q20531212|Q20531212]] |- | [[Kihnu mõis]] | | [[Tõstamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517220|Q25517220]] |- | [[Kihnu mõis (Pilistvere)|Kihnu mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q31280088|Q31280088]] |- | [[Kiideva mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25511504|Q25511504]] |- | [[Kiidjärve mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q20531221|Q20531221]] |- | [[Kiikla mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q16410291|Q16410291]] |- | [[Kiisa mõis (Keila)|Kiisa mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q97285774|Q97285774]] |- | [[Kiiu mõis]] | | [[Kuusalu kihelkond]] | | | [[:d:Q12366960|Q12366960]] |- | [[Kilbavere mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517840|Q25517840]] |- | [[Kilingi mõis]] | | [[Saarde kihelkond]] | | | [[:d:Q25517228|Q25517228]] |- | [[Kiltsi mõis]] | mõis Väike-Maarja kihelkonnas | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | [[Kiltsi mõisa peahoone]] | [[:d:Q3739069|Q3739069]] |- | [[Kiltsi mõis (Ridala)|Kiltsi mõis]] | mõis Ridala kihelkonnas | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q12366981|Q12366981]] |- | [[Kingli mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25518552|Q25518552]] |- | [[Kintsli mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q12367002|Q12367002]] |- | [[Kirdalu mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q25517229|Q25517229]] |- | [[Kirimäe mõis (Kose)|Kirimäe karjamõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q12367028|Q12367028]] |- | [[Kirimäe mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518400|Q25518400]] |- | [[Kirna mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | [[Kirna mõisa peahoone]]<br/>[[Kirna mõisa kalmistu]] | [[:d:Q2969488|Q2969488]] |- | [[Kirna mõis (Hageri)|Kirna mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q31280089|Q31280089]] |- | [[Kiska mõis]] | | [[Karuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517496|Q25517496]] |- | [[Kiuma mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517230|Q25517230]] |- | [[Kivi-Vigala mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q16410562|Q16410562]] |- | [[Kivijärve mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q16413036|Q16413036]] |- | [[Kiviloo mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q12367072|Q12367072]] |- | [[Kivistiku mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q97285776|Q97285776]] |- | [[Kloodi mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q20531315|Q20531315]] |- | [[Klooga mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q627358|Q627358]] |- | [[Kloostri mõis]] | | [[Kirbla kihelkond]] | | | [[:d:Q12367120|Q12367120]] |- | [[Kodasema mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q12367135|Q12367135]] |- | [[Kodasoo mõis]] | | [[Kuusalu kihelkond]] | | [[Kodasoo mõisa peahoone]] | [[:d:Q3286225|Q3286225]] |- | [[Kodavere mõis (Haljala)|Kodavere mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285778|Q97285778]] |- | [[Kodijärve mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q21820612|Q21820612]] |- | [[Kodila mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q12367147|Q12367147]] |- | [[Kogula mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517232|Q25517232]] |- | [[Kohala mõis]] | rüütlimõis Rakvere kihelkonnas | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q20531345|Q20531345]] |- | [[Kohatu mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q12367193|Q12367193]] |- | [[Kohatu mõis (Kullamaa)|Kohatu mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25522856|Q25522856]] |- | [[Kohila mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q16410809|Q16410809]] |- | [[Kohtla mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517231|Q25517231]] |- | [[Koigi mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | [[Grünewaldt]] | | [[:d:Q3286216|Q3286216]] |- | [[Koigi mõis (Ambla)|Koigi mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25522266|Q25522266]] |- | [[Koigi mõis (Pöide)|Koigi mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25522270|Q25522270]] |- | [[Koigi mõis (Haljala)|Koigi mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285779|Q97285779]] |- | [[Koigu mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517233|Q25517233]] |- | [[Koikküla mõis]] | | [[Hargla kihelkond]] | | | [[:d:Q20531373|Q20531373]] |- | [[Koikla mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518155|Q25518155]] |- | [[Koila mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q12367227|Q12367227]] |- | [[Koitjärve mõis]] | | [[Kuusalu kihelkond]] | | | [[:d:Q4309314|Q4309314]] |- | [[Kokora mõis]] | | [[Kodavere kihelkond]] | | | [[:d:Q25517541|Q25517541]] |- | [[Kolga-Jaani kirikumõis]] | | [[Kolga-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518732|Q25518732]] |- | [[Koltse mõis]] | | [[Jämaja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517237|Q25517237]] |- | [[Kolu mõis (Kadrina)|Kolu mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q16411069|Q16411069]] |- | [[Kolu mõis (Türi)]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q21483145|Q21483145]] |- | [[Koluvere mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q18623135|Q18623135]] |- | [[Konju mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q20529043|Q20529043]] |- | [[Konuvere mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q1781836|Q1781836]] |- | [[Konvere mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q31272721|Q31272721]] |- | [[Koogi mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q31272201|Q31272201]] |- | [[Koogu mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q12367398|Q12367398]] |- | [[Koolme mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q31272202|Q31272202]] |- | [[Koonga mõis]] | | [[Mihkli kihelkond]] | | | [[:d:Q12367410|Q12367410]] |- | [[Koonu mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25513042|Q25513042]] |- | [[Kooraste mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25513095|Q25513095]] |- | [[Koordi mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q16411216|Q16411216]] |- | [[Koorküla mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517234|Q25517234]] |- | [[Kopli mõis]] | Tallinna linnamõis | [[Tallinn (Q4450503)|Tallinn]] | | | [[:d:Q25520028|Q25520028]] |- | [[Koppelmaa mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q18623141|Q18623141]] |- | [[Korba mõis]] | | [[Anna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517292|Q25517292]] |- | [[Korjodi mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q31272203|Q31272203]] |- | [[Korova mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392325|Q61392325]] |- | [[Kose mõis (Maarja-Magdaleena)|Kose mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25522604|Q25522604]] |- | [[Kose mõis (Jõelähtme)]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q12367493|Q12367493]] |- | [[Kose suvemõis]] | | [[Tallinn (Q4450503)|Tallinn]] | | [[Kose suvemõisa elumaja]] | [[:d:Q12367499|Q12367499]] |- | [[Kose-Uuemõisa mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | [[Kose-Uuemõisa mõisa peahoone]] | [[:d:Q12367482|Q12367482]] |- | [[Kostivere mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | [[Kostivere mõisa peahoone]] | [[:d:Q20529072|Q20529072]] |- | [[Kotlandi mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517239|Q25517239]] |- | [[Krabi mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517236|Q25517236]] |- | [[Kriimani mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q12367545|Q12367545]] |- | [[Krootuse mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q20933421|Q20933421]] |- | [[Kruusimäe mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q31272205|Q31272205]] |- | [[Krüüdneri mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517235|Q25517235]] |- | [[Kudina mõis]] | mõis Tartumaal | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q12367645|Q12367645]] |- | [[Kudjape mõis]] | rüütlimõis Saaremaal | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q12367650|Q12367650]] |- | [[Kudruküla mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517505|Q25517505]] |- | [[Kuie mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q16411601|Q16411601]] |- | [[Kuigatsi mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q21821258|Q21821258]] |- | [[Kuijõe mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q12367656|Q12367656]] |- | [[Kuimetsa mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q25518281|Q25518281]] |- | [[Kuivastu mõis]] | | [[Muhu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517249|Q25517249]] |- | [[Kuivaveski mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q61392496|Q61392496]] |- | [[Kukevere mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517241|Q25517241]] |- | [[Kukruse mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | [[Kukruse mõisa peahoone]]<br/>[[Kukruse mõisa kalmistu]]<br/>[[Kukruse mõisa hobusetall]]<br/>[[Kukruse mõisa ait]]<br/>[[Kukruse mõisa kuivati]]<br/>[[Kukruse mõisa tuuleveski]] | [[:d:Q12367680|Q12367680]] |- | [[Kuksema mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q16411686|Q16411686]] |- | [[Kukulinna mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q16411704|Q16411704]] |- | [[Kulani mõis]] | | [[Noarootsi kihelkond]] | | | [[:d:Q18623152|Q18623152]] |- | [[Kulina mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518389|Q25518389]] |- | [[Kullaaru mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q20529195|Q20529195]] |- | [[Kullenga mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q97285782|Q97285782]] |- | [[Kulli mõis (Kärla)|Kulli mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25522771|Q25522771]] |- | [[Kuluse mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q31272254|Q31272254]] |- | [[Kumna mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | [[Kumna mõisa peahoone]] | [[:d:Q2969502|Q2969502]] |- | [[Kunda mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q12367745|Q12367745]] |- | [[Kupna mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517242|Q25517242]] |- | [[Kuremaa mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | [[Kuremaa loss|Kuremaa mõisa peahoone]]<br/>[[Kuremaa mõisa kalmistu]]<br/>[[Kuremaa mõisa tuuleveski]] | [[:d:Q12367794|Q12367794]] |- | [[Kuressaare mõis]] | | [[Tarvastu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517310|Q25517310]] |- | [[Kurevere mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517243|Q25517243]] |- | [[Kurge mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517240|Q25517240]] |- | [[Kurisoo mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q12367822|Q12367822]] |- | [[Kurista mõis]] | mõis Laiuse kihelkonnas | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12367821|Q12367821]] |- | [[Kurista mõis (Võnnu)|Kurista mõis]] | mõis Võnnu kihelkonnas | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25522545|Q25522545]] |- | [[Kurisu mõis]] | | [[Emmaste kihelkond]] | | | [[:d:Q137757510|Q137757510]] |- | [[Kurkse mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q25517244|Q25517244]] |- | [[Kurna mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q25510881|Q25510881]] |- | [[Kursi kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q22236894|Q22236894]] |- | [[Kursi mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517083|Q25517083]] |- | [[Kurtna mõis]] | rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q20529422|Q20529422]] |- | [[Kurtna mõis (Hageri)|Kurtna mõis]] | rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q25522279|Q25522279]] |- | [[Kuru mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517284|Q25517284]] |- | [[Kuuda mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517246|Q25517246]] |- | [[Kuusalu kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q22236904|Q22236904]] |- | [[Kuusiku mõis]] | mõis Rapla kihelkonnas | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q14955039|Q14955039]] |- | [[Kuusiku mõis (Maarja-Magdaleena)|Kuusiku mõis]] | mõis Maarja-Magdaleena kihelkonnas | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25522275|Q25522275]] |- | [[Kuusna mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q12367918|Q12367918]] |- | [[Kuusnõmme mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517245|Q25517245]] |- | [[Kvissentali mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392327|Q61392327]] |- | [[Käblaküla mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517248|Q25517248]] |- | [[Käblamõisa mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517247|Q25517247]] |- | [[Kädva mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q12367935|Q12367935]] |- | [[Käesalu mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q2969451|Q2969451]] |- | [[Käesla mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518215|Q25518215]] |- | [[Kähri mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517252|Q25517252]] |- | [[Käo mõis]] | | [[Puhja kihelkond]] | | | [[:d:Q31272255|Q31272255]] |- | [[Käpla mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q61392497|Q61392497]] |- | [[Käravete mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | [[Käravete mõisa peahoone]] | [[:d:Q3286213|Q3286213]] |- | [[Kärbla mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25517251|Q25517251]] |- | [[Kärde mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12367961|Q12367961]] |- | [[Kärdla mõis]] | | [[Pühalepa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517345|Q25517345]] |- | [[Kärdlamõisa mõis]] | | [[Pühalepa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517254|Q25517254]] |- | [[Kärevere mõis (Äksi)|Kärevere mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522340|Q25522340]] |- | [[Kärevere mõis (Türi)|Kärevere mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522364|Q25522364]] |- | [[Kärgula mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517250|Q25517250]] |- | [[Kärkna mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517360|Q25517360]] |- | [[Kärla mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518001|Q25518001]] |- | [[Kärmu mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517256|Q25517256]] |- | [[Kärsa mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518296|Q25518296]] |- | [[Kärstna mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | [[Kärstna mõisa peahoone]]<br/>[[Kärstna mõisa kalmistu]] | [[:d:Q3286214|Q3286214]] |- | [[Kärsu mõis]] | | [[Saarde kihelkond]] | | | [[:d:Q25512613|Q25512613]] |- | [[Käru mõis (Simuna)|Käru mõis]] | mõis Simuna kihelkonnas | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q16413358|Q16413358]] |- | [[Käru mõis]] | mõis Vändra kihelkonnas | [[Vändra kihelkond]] | | [[Käru mõisa peahoone]] | [[:d:Q21595687|Q21595687]] |- | [[Käsmu mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517253|Q25517253]] |- | [[Käända mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517257|Q25517257]] |- | [[Kääniku mõis]] | | [[Kuusalu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517146|Q25517146]] |- | [[Kääsla mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517147|Q25517147]] |- | [[Kõhastu mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q61392495|Q61392495]] |- | [[Kõiguste mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517145|Q25517145]] |- | [[Kõima mõis]] | | [[Mihkli kihelkond]] | | | [[:d:Q25511432|Q25511432]] |- | [[Kõinastu mõis]] | | [[Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518021|Q25518021]] |- | [[Kõljala mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q16408927|Q16408927]] |- | [[Kõltsi mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517142|Q25517142]] |- | [[Kõltsu mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309315|Q4309315]] |- | [[Kõmmaste mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q25512785|Q25512785]] |- | [[Kõnnu mõis (Kuusalu)|Kõnnu mõis]] | | [[Kuusalu kihelkond]] | | | [[:d:Q4309317|Q4309317]] |- | [[Kõnnu mõis (Pärnu-Jaagupi)|Kõnnu mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522282|Q25522282]] |- | [[Kõnnu mõis (Torma)|Kõnnu mõis]] | | [[Torma kihelkond]] | | | [[:d:Q25522283|Q25522283]] |- | [[Kõnnu mõis (Võnnu)|Kõnnu mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25522286|Q25522286]] |- | [[Kõnnu mõis (Kihelkonna)|Kõnnu mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q31280090|Q31280090]] |- | [[Kõo mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q12368045|Q12368045]] |- | [[Kõpu kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517471|Q25517471]] |- | [[Kõpu mõis (Reigi)|Kõpu mõis]] | | [[Reigi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522309|Q25522309]] |- | [[Kõpu mõis (Tõstamaa)|Kõpu mõis]] | | [[Tõstamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25522648|Q25522648]] |- | [[Kõrgepalu mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517379|Q25517379]] |- | [[Kõrgessaare mõis]] | | [[Reigi kihelkond]] | | | [[:d:Q14954930|Q14954930]] |- | [[Kõrgessaare mõis (Rõuge)|Kõrgessaare mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q31280092|Q31280092]] |- | [[Kõruse mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q31272256|Q31272256]] |- | [[Kõrve mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392499|Q61392499]] |- | [[Kõrvetaguse mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517143|Q25517143]] |- | [[Köisi mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q12368094|Q12368094]] |- | [[Kübassaare mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517144|Q25517144]] |- | [[Küdema mõis]] | | [[Mustjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517141|Q25517141]] |- | [[Küti mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517140|Q25517140]] |- | [[Küti mõis (Peetri)|Küti mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q25522367|Q25522367]] |- | [[Kütke mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517139|Q25517139]] |- | [[Laadjala mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517333|Q25517333]] |- | [[Laagna mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q16409157|Q16409157]] |- | [[Laanemetsa mõis]] | | [[Hargla kihelkond]] | | | [[:d:Q20529698|Q20529698]] |- | [[Laanemõisa mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q97285789|Q97285789]] |- | [[Laasma mõis]] | | [[Karuse kihelkond]] | | | [[:d:Q61392270|Q61392270]] |- | [[Laatre mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517187|Q25517187]] |- | [[Laatre mõis (Ruhja)|Laatre mõis]] | | [[Põhja-Ruhja kihelkond]] | | | [[:d:Q31280093|Q31280093]] |- | [[Laatsi mõis]] | | [[Valga kihelkond]] | | | [[:d:Q25518567|Q25518567]] |- | [[Laekvere mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q16409214|Q16409214]] |- | [[Laeva mõis]] | | [[Kursi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517643|Q25517643]] |- | [[Lagedi mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q25517198|Q25517198]] |- | [[Lahetaguse mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q16409314|Q16409314]] |- | [[Lahmuse mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q12368202|Q12368202]] |- | [[Laiksaare mõis]] | | [[Saarde kihelkond]] | | | [[:d:Q25517037|Q25517037]] |- | [[Laiküla mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q12368230|Q12368230]] |- | [[Laimetsa mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q16409388|Q16409388]] |- | [[Laimjala mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517347|Q25517347]] |- | [[Laitse mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q14955056|Q14955056]] |- | [[Laius-Tähkvere mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12368258|Q12368258]] |- | [[Laiuse mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q16409418|Q16409418]] |- | [[Lammasküla mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q21822122|Q21822122]] |- | [[Lange mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392271|Q61392271]] |- | [[Laoküla mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q97285790|Q97285790]] |- | [[Lasila mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | [[Lasila mõisa peahoone]] | [[:d:Q2969661|Q2969661]] |- | [[Lasinurme mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517061|Q25517061]] |- | [[Lasputre mõis]] | | [[Paide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517058|Q25517058]] |- | [[Lasva mõis]] | | [[Vastseliina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517369|Q25517369]] |- | [[Laugu mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518157|Q25518157]] |- | [[Lauguta mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517059|Q25517059]] |- | [[Lauka mõis]] | | [[Reigi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517322|Q25517322]] |- | [[Laulasmaa mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q13359534|Q13359534]] |- | [[Laulepa mõis]] | | [[Karuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517056|Q25517056]] |- | [[Laupa mõis]] | mõis Eestis | [[Türi kihelkond]] | | [[Laupa mõisa peahoone]] | [[:d:Q2969684|Q2969684]] |- | [[Lautna mõis]] | | [[Kirbla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517055|Q25517055]] |- | [[Leebiku mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q16409671|Q16409671]] |- | [[Leedi mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12368391|Q12368391]] |- | [[Leediküla mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25517054|Q25517054]] |- | [[Leesi mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q31272258|Q31272258]] |- | [[Leetse mõis]] | | [[Harju-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q12368420|Q12368420]] |- | [[Leevi mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517057|Q25517057]] |- | [[Leevi mõis (Võnnu)|Leevi mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25522553|Q25522553]] |- | [[Leevre mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517060|Q25517060]] |- | [[Lehetu mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518587|Q25518587]] |- | [[Lehmja mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q16409759|Q16409759]] |- | [[Lehmja mõis (Keila)|Lehmja mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q97285791|Q97285791]] |- | [[Lehola mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | [[Lehola mõisa viinavabrik]] | [[:d:Q12368433|Q12368433]] |- | [[Lehtmetsa mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517255|Q25517255]] |- | [[Lehtse mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | [[Lehtse mõisa peahoone]] | [[:d:Q12368452|Q12368452]] |- | [[Leila mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517259|Q25517259]] |- | [[Leisi mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517260|Q25517260]] |- | [[Lellapere mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q14955069|Q14955069]] |- | [[Lelle mõis]] | | [[Vändra kihelkond]] | | | [[:d:Q25517949|Q25517949]] |- | [[Lemmatsi mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517258|Q25517258]] |- | [[Lemmiku mõis]] | Haimre mõisa juurde kuulunud endine karjamõis Märjamaa kihelkonnas | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q61392274|Q61392274]] |- | [[Lemuvere mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q31272264|Q31272264]] |- | [[Lepa mõis (Põlva)|Lepa mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25522288|Q25522288]] |- | [[Lepiku mõis (Kadrina)|Lepiku mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285794|Q97285794]] |- | [[Lepiku mõis (Keila)|Lepiku mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q97285795|Q97285795]] |- | [[Lepna mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q97285796|Q97285796]] |- | [[Levala mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517841|Q25517841]] |- | [[Libatse mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517262|Q25517262]] |- | [[Liberty suvemõis]] | | | [[Koch]]<br/>[[Eesti Vabaõhumuuseum]] | | [[:d:Q18107875|Q18107875]] |- | [[Libumäe mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517263|Q25517263]] |- | [[Lihasoo mõis]] | eramõis Kihelkonna kihelkonnas Saaremaal | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q31272265|Q31272265]] |- | [[Lihula mõis]] | mõis Lihula kihelkonnas | [[Lihula kihelkond]] | | | [[:d:Q18623175|Q18623175]] |- | [[Lihulõpe mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285797|Q97285797]] |- | [[Lihuntsi mõis]] | | [[Lihula kihelkond]] | | | [[:d:Q61392278|Q61392278]] |- | [[Liigvalla mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q12368714|Q12368714]] |- | [[Liigvere mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392277|Q61392277]] |- | [[Liinemõisa mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q16410056|Q16410056]] |- | [[Liiva-Nõmpa mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q31272266|Q31272266]] |- | [[Liivamäe mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517459|Q25517459]] |- | [[Liivi mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q12368775|Q12368775]] |- | [[Lilastvere mõis]] | | [[Torma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517418|Q25517418]] |- | [[Lilli-Anne mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q20530124|Q20530124]] |- | [[Lilu mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25517723|Q25517723]] |- | [[Lindheimi suvemõis]] | | | | | [[:d:Q31277375|Q31277375]] |- | [[Lindi mõis (Audru)|Lindi mõis]] | | [[Audru kihelkond]] | | | [[:d:Q25522301|Q25522301]] |- | [[Linnamäe mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q21822128|Q21822128]] |- | [[Linnape mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517285|Q25517285]] |- | [[Lohu mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | [[Lohu mõisa peahoone]] | [[:d:Q16410359|Q16410359]] |- | [[Loja mõis]] | | [[Pühalepa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517261|Q25517261]] |- | [[Loksu mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285799|Q97285799]] |- | [[Lokuta mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517194|Q25517194]] |- | [[Lontova mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25517264|Q25517264]] |- | [[Loo mõis]] | | [[Kuusalu kihelkond]] | | | [[:d:Q4309318|Q4309318]] |- | [[Loobu mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q16410448|Q16410448]] |- | [[Loode mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q31272268|Q31272268]] |- | [[Loodi mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q21820616|Q21820616]] |- | [[Loodna mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25511162|Q25511162]] |- | [[Loona mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q12369021|Q12369021]] |- | [[Loopre mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q16410526|Q16410526]] |- | [[Loosi mõis]] | | [[Vastseliina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517367|Q25517367]] |- | [[Loosu mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25519100|Q25519100]] |- | [[Lootvina mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517038|Q25517038]] |- | [[Lota mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517737|Q25517737]] |- | [[Lubja mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517036|Q25517036]] |- | [[Luiste mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25511172|Q25511172]] |- | [[Luka mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309319|Q4309319]] |- | [[Luke mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | | [[:d:Q6702128|Q6702128]] |- | [[Lustivere mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q11251036|Q11251036]] |- | [[Luua mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | [[Luua mõisa peahoone]] | [[:d:Q12369136|Q12369136]] |- | [[Luua mõis (Paide)|Luua mõis]] | | [[Paide kihelkond]] | | | [[:d:Q25522271|Q25522271]] |- | [[Luulupe mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517048|Q25517048]] |- | [[Luunja mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q21822134|Q21822134]] |- | [[Luusika mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q31272263|Q31272263]] |- | [[Luutsniku mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517378|Q25517378]] |- | [[Lähevere mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q16410740|Q16410740]] |- | [[Läsna mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q31272135|Q31272135]] |- | [[Läti mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q16410776|Q16410776]] |- | [[Läti mõis (Vigala)|Läti mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q61392376|Q61392376]] |- | [[Lõhavere mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518287|Q25518287]] |- | [[Lõmala mõis]] | | [[Anseküla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517049|Q25517049]] |- | [[Lõo mõis]] | | [[Anseküla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517291|Q25517291]] |- | [[Lõusa mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q16410875|Q16410875]] |- | [[Lõve mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517190|Q25517190]] |- | [[Lööne mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q16410893|Q16410893]] |- | [[Lööra mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q61392507|Q61392507]] |- | [[Lümanda mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517046|Q25517046]] |- | [[Lümandu mõis (Hageri)|Lümandu mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q12369296|Q12369296]] |- | [[Lümandu mõis (Märjamaa)|Lümandu mõis]] | Endine rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25522327|Q25522327]] |- | [[Maalse mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517045|Q25517045]] |- | [[Maardu mõis]] | mõis Jõelähtme kihelkonnas | [[Jõelähtme kihelkond]] | [[Fersen]] | [[Maardu mõisa peahoone]] | [[:d:Q3286242|Q3286242]] |- | [[Maaritsa mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517044|Q25517044]] |- | [[Maarjamäe mõis (Võnnu)|Maarjamäe mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q61392378|Q61392378]] |- | [[Maarjamäe suvemõis]] | | | | | [[:d:Q22262119|Q22262119]] |- | [[Maarjamõisa mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q18623191|Q18623191]] |- | [[Maasi mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517349|Q25517349]] |- | [[Maasika mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97220394|Q97220394]] |- | [[Maaska mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517439|Q25517439]] |- | [[Maeru mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q61392521|Q61392521]] |- | [[Maheda mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285803|Q97285803]] |- | [[Mahtra mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q16413388|Q16413388]] |- | [[Maidla mõis (Lüganuse)|Maidla mõis]] | mõis Haljala kihelkonnas | [[Lüganuse kihelkond]] | [[Wrangell]] | | [[:d:Q2971072|Q2971072]] |- | [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõis]] | mõis Juuru kihelkonnas | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q14955123|Q14955123]] |- | [[Maidla mõis (Hageri)|Maidla mõis]] | mõis Hageri kihelkonnas | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q25522321|Q25522321]] |- | [[Maidla mõis (Kambja)|Maidla mõis]] | kõrvalmõis Kambja kihelkonnas | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25522508|Q25522508]] |- | [[Maidla mõis (Kullamaa)|Maidla mõis]] | mõis Kullamaa kihelkonnas | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25522859|Q25522859]] |- | [[Malla mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q12369600|Q12369600]] |- | [[Maramaa mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517416|Q25517416]] |- | [[Masa mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q61392266|Q61392266]] |- | [[Massu mõis]] | | [[Hanila kihelkond]] | | | [[:d:Q16412703|Q16412703]] |- | [[Massu mõis (Vändra)|Massu mõis]] | | [[Vändra kihelkond]] | | | [[:d:Q31280094|Q31280094]] |- | [[Matsalu mõis]] | rüütlimõis Läänemaal | [[Karuse kihelkond]] | | [[Matsalu mõisa peahoone]]<br/>[[Matsalu mõisa park]] | [[:d:Q3286246|Q3286246]] |- | [[Meedla mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517334|Q25517334]] |- | [[Meeksi mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517373|Q25517373]] |- | [[Meeri mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | | [[:d:Q21820618|Q21820618]] |- | [[Meossaare mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q61392265|Q61392265]] |- | [[Meremõisa mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309320|Q4309320]] |- | [[Meriküla mõis (Vaivara)|Meriküla mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25522402|Q25522402]] |- | [[Meriküla mõis (Viru-Jaagupi)|Meriküla mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522752|Q25522752]] |- | [[Metsamõisa mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518518|Q25518518]] |- | [[Metsiku mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517339|Q25517339]] |- | [[Metsküla mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518162|Q25518162]] |- | [[Metstaguse mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q16411658|Q16411658]] |- | [[Misso mõis]] | | [[Vastseliina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517368|Q25517368]] |- | [[Moe mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q12370424|Q12370424]] |- | [[Moora mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q25518298|Q25518298]] |- | [[Mooritsa mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517842|Q25517842]] |- | [[Mooste mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q3763687|Q3763687]] |- | [[Morna mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q16411855|Q16411855]] |- | [[Muhu kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q22236796|Q22236796]] |- | [[Muhu-Suuremõisa mõis]] | | [[Muhu kihelkond]] | | | [[:d:Q25518016|Q25518016]] |- | [[Muike mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285814|Q97285814]] |- | [[Mullutu mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517337|Q25517337]] |- | [[Munalaskme mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q18623206|Q18623206]] |- | [[Muraja mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517350|Q25517350]] |- | [[Muraste mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | [[Muraste mõisa peahoone]] | [[:d:Q3286258|Q3286258]] |- | [[Muratsi mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q22574214|Q22574214]] |- | [[Murikatsi mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517043|Q25517043]] |- | [[Mustajõe mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517042|Q25517042]] |- | [[Mustamäe mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | [[Glehni loss]] | [[:d:Q42326596|Q42326596]] |- | [[Musti mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25519057|Q25519057]] |- | [[Mustja mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517366|Q25517366]] |- | [[Mustjala mõis]] | | [[Mustjala kihelkond]] | | | [[:d:Q18623207|Q18623207]] |- | [[Muuga mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | [[Carl Timoleon von Neff]] | | [[:d:Q2970105|Q2970105]] |- | [[Muusi mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392379|Q61392379]] |- | [[Mädapea mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q20529363|Q20529363]] |- | [[Mäe mõis (Äksi)|Mäe mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522349|Q25522349]] |- | [[Mäe mõis (Valjala)|Mäe mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25522730|Q25522730]] |- | [[Mäe-Nõmpa mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518210|Q25518210]] |- | [[Mäeküla mõis (Hageri)|Mäeküla mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q25522328|Q25522328]] |- | [[Mäeküla mõis (Türi)|Mäeküla mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522369|Q25522369]] |- | [[Mäemõisa mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517486|Q25517486]] |- | [[Mäesaare mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517381|Q25517381]] |- | [[Mäetaguse mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | [[Mäetaguse mõisa peahoone]] | [[:d:Q12123204|Q12123204]] |- | [[Mägiotsa mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517374|Q25517374]] |- | [[Mägise mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q25517164|Q25517164]] |- | [[Mäkaste mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25517163|Q25517163]] |- | [[Mäksa mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q12370671|Q12370671]] |- | [[Mälgu mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q31272262|Q31272262]] |- | [[Mällikvere mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q12370677|Q12370677]] |- | [[Männiku mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517165|Q25517165]] |- | [[Männikvälja mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518465|Q25518465]] |- | [[Mäo mõis]] | | [[Paide kihelkond]] | | [[Mäo mõisa peahoone]] | [[:d:Q2969886|Q2969886]] |- | [[Vana-Märjamaa mõis|Märjamaa mõis]] | Endine rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517430|Q25517430]] |- | [[Märjandi mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q31272137|Q31272137]] |- | [[Määri mõis]] | mõis Virumaal | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517040|Q25517040]] |- | [[Mõdriku mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q976749|Q976749]] |- | [[Mõigu mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q16411822|Q16411822]] |- | [[Mõisaküla mõis]] | | [[Hanila kihelkond]] | | | [[:d:Q25517041|Q25517041]] |- | [[Mõisaküla mõis (Viljandi)|Mõisaküla mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q61392449|Q61392449]] |- | [[Mõisalõpe mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285815|Q97285815]] |- | [[Mõisamaa mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q16411850|Q16411850]] |- | [[Mõisamaa mõis (Simuna)|Mõisamaa mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q16411856|Q16411856]] |- | [[Mõndavere mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285816|Q97285816]] |- | [[Mõniste mõis]] | | [[Hargla kihelkond]] | | | [[:d:Q25513100|Q25513100]] |- | [[Mõnnuste mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518209|Q25518209]] |- | [[Mõntu mõis]] | | [[Jämaja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517039|Q25517039]] |- | [[Mõra mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12370762|Q12370762]] |- | [[Mõraste mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q12370760|Q12370760]] |- | [[Mõtsu mõis]] | | [[Hanila kihelkond]] | | | [[:d:Q16411904|Q16411904]] |- | [[Möllatsi mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392328|Q61392328]] |- | [[Mügra mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517400|Q25517400]] |- | [[Mündi mõis]] | | [[Paide kihelkond]]<br/>[[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q16411930|Q16411930]] |- | [[Müta mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392332|Q61392332]] |- | [[Müüriku mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q12370797|Q12370797]] |- | [[Müüsleri mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q12370795|Q12370795]] |- | [[Nabala mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q25510897|Q25510897]] |- | [[Naha mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517376|Q25517376]] |- | [[Nahkja mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q97285818|Q97285818]] |- | [[Naissaare mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q31272261|Q31272261]] |- | [[Nakamaa mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517489|Q25517489]] |- | [[Nava mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517843|Q25517843]] |- | [[Navesti mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517985|Q25517985]] |- | [[Neeruti mõis (Kadrina)|Neeruti mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q16412245|Q16412245]] |- | [[Neeruti mõis (Otepää)|Neeruti mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q25522535|Q25522535]] |- | [[Nehatu mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q16412249|Q16412249]] |- | [[Nehatu mõis (Türi)|Nehatu mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522371|Q25522371]] |- | [[Nehatu mõis (Karuse)|Nehatu mõis]] | mõis Läänemaal | [[Karuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25522386|Q25522386]] |- | [[Nenu mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q61392534|Q61392534]] |- | [[Nigula mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25517739|Q25517739]] |- | [[Niibi mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518404|Q25518404]] |- | [[Niidu mõis (Ambla)|Niidu mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q31280141|Q31280141]] |- | [[Niidu mõis (Rääma)|Niidu mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q97347611|Q97347611]] |- | [[Niinja mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25518235|Q25518235]] |- | [[Niitvälja mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309322|Q4309322]] |- | [[Nissi kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517077|Q25517077]] |- | [[Noarootsi kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q22236835|Q22236835]] |- | [[Nolgimõisa mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q31272260|Q31272260]] |- | [[Norra mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q12371176|Q12371176]] |- | [[Nugeri mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97220768|Q97220768]] |- | [[Nurme mõis]] | Mõis Saue vallas | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q21820621|Q21820621]] |- | [[Nurme mõis (Karja)|Nurme mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q31280095|Q31280095]] |- | [[Nurme mõis (Muhu)|Nurme mõis]] | | [[Muhu kihelkond]] | | | [[:d:Q31280143|Q31280143]] |- | [[Nurme mõis (Rakvere)|Nurme mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q61392382|Q61392382]] |- | [[Nurtu mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q25518545|Q25518545]] |- | [[Nutu mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25517613|Q25517613]] |- | [[Nõlva mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517484|Q25517484]] |- | [[Nõmbra mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q31272145|Q31272145]] |- | [[Nõmme mõis (Kose)|Nõmme mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25522454|Q25522454]] |- | [[Nõmme mõis (Väike-Maarja)|Nõmme mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25522818|Q25522818]] |- | [[Nõmmküla mõis (Ambla)|Nõmmküla mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q21820620|Q21820620]] |- | [[Nõmmküla mõis]] | | [[Noarootsi kihelkond]] | | | [[:d:Q61388727|Q61388727]] |- | [[Nõmmpere mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517425|Q25517425]] |- | [[Nõva mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q16408779|Q16408779]] |- | [[Nüpli mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q25517688|Q25517688]] |- | [[Oandu mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285826|Q97285826]] |- | [[Oeküla mõis]] | | [[Karuse kihelkond]] | | | [[:d:Q61392538|Q61392538]] |- | [[Ohakvere mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518308|Q25518308]] |- | [[Ohekatku mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q12371336|Q12371336]] |- | [[Ohtja mõis]] | | [[Mustjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25518217|Q25518217]] |- | [[Ohtla mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25518414|Q25518414]] |- | [[Ohtu mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | [[Ohtu mõisa peahoone]] | [[:d:Q2090050|Q2090050]] |- | [[Ohukotsu mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q16408940|Q16408940]] |- | [[Ohulepa mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q25517338|Q25517338]] |- | [[Oidrema mõis]] | | [[Mihkli kihelkond]] | | | [[:d:Q25511407|Q25511407]] |- | [[Oisu mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517460|Q25517460]] |- | [[Oiu mõis]] | | [[Kolga-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518912|Q25518912]] |- | [[Ojaküla mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q61392386|Q61392386]] |- | [[Ojataguse mõis]] | | [[Anna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517290|Q25517290]] |- | [[Oju mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517977|Q25517977]] |- | [[Olbrüki mõis]] | | [[Jämaja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518166|Q25518166]] |- | [[Olgina mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517509|Q25517509]] |- | [[Ollepa mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q12371441|Q12371441]] |- | [[Olli mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q16412564|Q16412564]] |- | [[Olukvere mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517844|Q25517844]] |- | [[Olustvere mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | [[Olustvere mõisa peahoone]] | [[:d:Q3286153|Q3286153]] |- | [[Ontika mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q16412583|Q16412583]] |- | [[Oonurme mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q25518323|Q25518323]] |- | [[Oonurme mõis (Kadrina)|Oonurme mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285829|Q97285829]] |- | [[Oosoli mõis]] | | [[Valga kihelkond]] | | | [[:d:Q25518577|Q25518577]] |- | [[Orajõe mõis]] | | [[Häädemeeste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517947|Q25517947]] |- | [[Oraniku mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q16413408|Q16413408]] |- | [[Orasaare mõis]] | | [[Varbla kihelkond]] | | | [[:d:Q16409123|Q16409123]] |- | [[Orava mõis]] | | [[Vastseliina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517309|Q25517309]] |- | [[Orava mõis (Tarvastu)|Orava mõis]] | | [[Tarvastu kihelkond]] | | | [[:d:Q25522311|Q25522311]] |- | [[Orava mõis (Nõo)|Orava mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | | [[:d:Q61392385|Q61392385]] |- | [[Orgita mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517424|Q25517424]] |- | [[Orgmetsa mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q25517218|Q25517218]] |- | [[Orguse mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q31272140|Q31272140]] |- | [[Oriküla mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518211|Q25518211]] |- | [[Orina mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25511516|Q25511516]] |- | [[Orissaare mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517348|Q25517348]] |- | [[Orjaku mõis]] | | [[Käina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517497|Q25517497]] |- | [[Orjaku-Kuriste mõis]] | | [[Käina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392539|Q61392539]] |- | [[Orkse mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q31272143|Q31272143]] |- | [[Oru mõis (Jõhvi)|Oru mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25521379|Q25521379]] |- | [[Oru mõis (Kose)|Oru mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25522090|Q25522090]] |- | [[Oru mõis (Lääne-Nigula)|Oru mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25522862|Q25522862]] |- | [[Oru mõis (Viru-Nigula)|Oru mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97285830|Q97285830]] |- | [[Oti mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q21822116|Q21822116]] |- | [[Oti mõis (Harju-Madise)|Oti mõis]] | | [[Harju-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q97285831|Q97285831]] |- | [[Otsa mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517382|Q25517382]] |- | [[Paadla mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518206|Q25518206]] |- | [[Paadrema mõis]] | | [[Hanila kihelkond]] | | | [[:d:Q12371756|Q12371756]] |- | [[Paasiku mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517466|Q25517466]] |- | [[Paasvere mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517084|Q25517084]] |- | [[Paate mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q61392280|Q61392280]] |- | [[Paatsa mõis]] | | [[Mustjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25518214|Q25518214]] |- | [[Paatsalu mõis]] | | [[Hanila kihelkond]] | | | [[:d:Q25518226|Q25518226]] |- | [[Pada mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q12371772|Q12371772]] |- | [[Padise mõis]] | | [[Harju-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q12371780|Q12371780]] |- | [[Paduri mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285833|Q97285833]] |- | [[Pae mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q12371791|Q12371791]] |- | [[Pae mõis (Risti)|Pae mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q31280316|Q31280316]] |- | [[Paeküla mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517086|Q25517086]] |- | [[Paenasti mõis]] | | [[Kolga-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q16409490|Q16409490]] |- | [[Pagari mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q20530106|Q20530106]] |- | [[Pahkla mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q21822141|Q21822141]] |- | [[Pahuvere mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517087|Q25517087]] |- | [[Paistu kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518726|Q25518726]] |- | [[Pajaka mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518579|Q25518579]] |- | [[Paju mõis]] | | [[Luke kihelkond]] | | [[Paju mõisa peahoone]] | [[:d:Q18623235|Q18623235]] |- | [[Paju mõis (Kihelkonna)|Paju mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q25522119|Q25522119]] |- | [[Paju mõis (Kullamaa)|Paju mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q61392445|Q61392445]] |- | [[Pajusi mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q12371842|Q12371842]] |- | [[Pakasmäe mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517088|Q25517088]] |- | [[Pakaste mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12371849|Q12371849]] |- | [[Pakitu mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285834|Q97285834]] |- | [[Pala mõis]] | | [[Kodavere kihelkond]] | | | [[:d:Q12371864|Q12371864]] |- | [[Pala mõis (Puhja)|Pala mõis]] | | [[Puhja kihelkond]] | | | [[:d:Q25522310|Q25522310]] |- | [[Pala mõis (Kadrina)|Pala mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q25522820|Q25522820]] |- | [[Palase mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q16409644|Q16409644]] |- | [[Palasi mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q16409651|Q16409651]] |- | [[Palivere mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q12371901|Q12371901]] |- | [[Pallaste mõis]] | | [[Harju-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q4309324|Q4309324]] |- | [[Pallasvere mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q97285836|Q97285836]] |- | [[Palmse mõis]] | mõis Eestis | [[Kadrina kihelkond]] | [[Pahlen]] | [[Palmse mõisa peahoone]] | [[:d:Q920492|Q920492]] |- | [[Palo mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q18623240|Q18623240]] |- | [[Palu mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q978319|Q978319]] |- | [[Palupera mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q20530196|Q20530196]] |- | [[Palvere mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25517614|Q25517614]] |- | [[Pamma mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518159|Q25518159]] |- | [[Pandivere mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518297|Q25518297]] |- | [[Pangodi mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | | [[:d:Q25517405|Q25517405]] |- | [[Papiniidu mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q61392542|Q61392542]] |- | [[Parasmaa mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q12371974|Q12371974]] |- | [[Parasmetsa mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518161|Q25518161]] |- | [[Pargi mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517426|Q25517426]] |- | [[Parila mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517136|Q25517136]] |- | [[Parkhofi mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q124289793|Q124289793]] |- | [[Partsi mõis]] | | [[Pühalepa kihelkond]] | | | [[:d:Q25511494|Q25511494]] |- | [[Partsi mõis (Põlva)|Partsi mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25522360|Q25522360]] |- | [[Paslepa mõis]] | | [[Noarootsi kihelkond]] | | | [[:d:Q20530269|Q20530269]] |- | [[Pataste mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25517135|Q25517135]] |- | [[Pati mõis]] | | [[Saarde kihelkond]] | | | [[:d:Q25512873|Q25512873]] |- | [[Patküla mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q21822307|Q21822307]] |- | [[Patsu mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517138|Q25517138]] |- | [[Paunküla mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25510980|Q25510980]] |- | [[Pavestküla mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392543|Q61392543]] |- | [[Pedaniku mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q25518536|Q25518536]] |- | [[Peeri mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q31272146|Q31272146]] |- | [[Peetri mõis (Keila)|Peetri mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309323|Q4309323]] |- | [[Peetri mõis (Paistu)|Peetri mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q31280317|Q31280317]] |- | [[Peetrimõisa mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517133|Q25517133]] |- | [[Peetrimõisa mõis (Viljandi)]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q22231705|Q22231705]] |- | [[Pekre mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517828|Q25517828]] |- | [[Penijõe mõis]] | | [[Lihula kihelkond]] | | | [[:d:Q3286260|Q3286260]] |- | [[Peningi mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25510865|Q25510865]] |- | [[Penuja mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517137|Q25517137]] |- | [[Peri mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517444|Q25517444]] |- | [[Perila mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517468|Q25517468]] |- | [[Perjatse mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517511|Q25517511]] |- | [[Permisküla mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q25518327|Q25518327]] |- | [[Pidula mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q12372392|Q12372392]] |- | [[Pihtla mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q18623249|Q18623249]] |- | [[Piibe mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q12372413|Q12372413]] |- | [[Piigandi mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q20530443|Q20530443]] |- | [[Piila mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517110|Q25517110]] |- | [[Piira mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q25517111|Q25517111]] |- | [[Piirsalu mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q16410313|Q16410313]] |- | [[Piiskopi mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517112|Q25517112]] |- | [[Piiumetsa mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q12372442|Q12372442]] |- | [[Pikajärve mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q19921968|Q19921968]] |- | [[Pikaküla mõis]] | | [[Anna kihelkond]] | | | [[:d:Q12372443|Q12372443]] |- | [[Pikavere mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25510989|Q25510989]] |- | [[Pikkjärve mõis]] | Karula mõisa kõrvalmõis, Karula kihelkond | [[Karula kihelkond]] | | | [[:d:Q25517108|Q25517108]] |- | [[Pikkjärve mõis (Palamuse)|Pikkjärve mõis]] | Kaarepere mõisa karjamõis, Palamuse kihelkond | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q123965365|Q123965365]] |- | [[Pikva mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q12372455|Q12372455]] |- | [[Pilguse mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q12372457|Q12372457]] |- | [[Pilka mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517107|Q25517107]] |- | [[Pilkuse mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q25512968|Q25512968]] |- | [[Pindi mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517385|Q25517385]] |- | [[Pinska mõis]] | | [[Kõpu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517470|Q25517470]] |- | [[Pirgu mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q12372533|Q12372533]] |- | [[Pirmastu mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517474|Q25517474]] |- | [[Pivarootsi mõis]] | | [[Karuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517495|Q25517495]] |- | [[Plaani mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517383|Q25517383]] |- | [[Poaka mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517106|Q25517106]] |- | [[Poka mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25512922|Q25512922]] |- | [[Pokardi mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q20530596|Q20530596]] |- | [[Poksi mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392335|Q61392335]] |- | [[Polli mõis]] | | [[Karksi kihelkond]] | | | [[:d:Q25512770|Q25512770]] |- | [[Polli mõis (Kadrina)|Polli mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q31280142|Q31280142]] |- | [[Pootsi mõis]] | | [[Tõstamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q12372669|Q12372669]] |- | [[Pootsiku mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q25518333|Q25518333]] |- | | | | | | [[:d:Q12372679|Q12372679]] |- | [[Pornuse mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517104|Q25517104]] |- | [[Praakli mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517109|Q25517109]] |- | [[Praakmani mõis]] | | [[Vastseliina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517371|Q25517371]] |- | [[Pragi mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517097|Q25517097]] |- | [[Prandi mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q978332|Q978332]] |- | [[Prangli mõis (Jõelähtme)|Prangli mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q61392444|Q61392444]] |- | [[Preedi mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q12372730|Q12372730]] |- | [[Preedi mõis (Tartu-Maarja)|Preedi mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]]<br/>[[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q61392337|Q61392337]] |- | [[Pressi mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285839|Q97285839]] |- | [[Pringi mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517099|Q25517099]] |- | [[Prossa mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517098|Q25517098]] |- | [[Pruuna mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q2969033|Q2969033]] |- | [[Prääma mõis]] | | [[Paide kihelkond]] | | | [[:d:Q12372835|Q12372835]] |- | [[Prümli mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517095|Q25517095]] |- | [[Pudivere mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q25518300|Q25518300]] |- | [[Puhatu mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q97285844|Q97285844]] |- | [[Puhkova mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517512|Q25517512]] |- | [[Puhtu mõis]] | | [[Hanila kihelkond]] | | | [[:d:Q20933447|Q20933447]] |- | [[Puiatu mõis]] | | [[Kõpu kihelkond]] | | | [[:d:Q25513038|Q25513038]] |- | [[Puiatu mõis (Anna)|Puiatu mõis]] | | [[Anna kihelkond]] | | | [[:d:Q31280146|Q31280146]] |- | [[Puka mõis (Viru-Jaagupi)|Puka mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522874|Q25522874]] |- | [[Purdi mõis]] | | [[Anna kihelkond]] | | | [[:d:Q12372932|Q12372932]] |- | [[Purila mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | [[Purila mõisa peahoone]] | [[:d:Q2614555|Q2614555]] |- | [[Purtse mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q1767967|Q1767967]] |- | [[Pusu mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518963|Q25518963]] |- | [[Puta mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392338|Q61392338]] |- | [[Putkaste mõis]] | | [[Käina kihelkond]] | | | [[:d:Q11889172|Q11889172]] |- | [[Putkaste mõis (Martna)|Putkaste mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25522774|Q25522774]] |- | [[Puurmani mõis]] | | [[Kursi kihelkond]] | | [[Puurmani mõisa peahoone]] | [[:d:Q3740412|Q3740412]] |- | [[Puusta mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392545|Q61392545]] |- | [[Pädaste mõis]] | mõis Saaremaal Muhu kihelkonnas | [[Muhu kihelkond]] | | [[Pädaste mõisa peahoone]] | [[:d:Q16411004|Q16411004]] |- | [[Pähkla mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517096|Q25517096]] |- | [[Pähklimäe mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517510|Q25517510]] |- | [[Pähu mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518514|Q25518514]] |- | [[Päidla mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q12372978|Q12372978]] |- | [[Päinurme mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q16411029|Q16411029]] |- | [[Päite mõis|Päite kirikumõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517092|Q25517092]] |- | [[Pällu mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q97285847|Q97285847]] |- | [[Päri mõis (Kullamaa)|Päri mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25522102|Q25522102]] |- | [[Päri mõis (Türi)|Päri mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522267|Q25522267]] |- | [[Päri mõis (Kadrina)|Päri mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392439|Q61392439]] |- | [[Päri mõis (Viljandi)]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q21822438|Q21822438]] |- | [[Pärinurme mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q65259348|Q65259348]] |- | [[Pärna mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97221124|Q97221124]] |- | [[Pärnamaa mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518592|Q25518592]] |- | [[Pärnu kirikumõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517767|Q25517767]] |- | [[Pärnu-Jaagupi kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518679|Q25518679]] |- | [[Pärsama mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518163|Q25518163]] |- | [[Pärsti mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q21820631|Q21820631]] |- | [[Päsula mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97221143|Q97221143]] |- | [[Päädeva mõis]] | Endine rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517093|Q25517093]] |- | [[Päärdu mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q12373067|Q12373067]] |- | [[Põdra mõis (Jämaja)|Põdra mõis]] | | [[Jämaja kihelkond]] | | | [[:d:Q25522766|Q25522766]] |- | [[Põdrangu mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q12373083|Q12373083]] |- | [[Põhjaka mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q16411352|Q16411352]] |- | [[Põhu mõis]] | | [[Vastseliina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517372|Q25517372]] |- | [[Põlgaste mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | [[Põlgaste mõisa peahoone]] | [[:d:Q20530776|Q20530776]] |- | [[Põlli mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518588|Q25518588]] |- | [[Põlliku mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q25517094|Q25517094]] |- | [[Põllküla mõis]] | | [[Harju-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q25517213|Q25517213]] |- | [[Põlula mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q16411493|Q16411493]] |- | [[Põlula-Uuemõisa mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518466|Q25518466]] |- | [[Põlva kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518620|Q25518620]] |- | [[Põriki mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517090|Q25517090]] |- | [[Põvvatu mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517091|Q25517091]] |- | [[Pöögle mõis]] | | [[Karksi kihelkond]] | | | [[:d:Q25512884|Q25512884]] |- | [[Pööravere mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q12373211|Q12373211]] |- | [[Pühajärve mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q16411595|Q16411595]] |- | [[Pühajõe mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517089|Q25517089]] |- | [[Pühatu mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q16411622|Q16411622]] |- | [[Pürksi mõis]] | | [[Noarootsi kihelkond]] | | | [[:d:Q12373250|Q12373250]] |- | [[Püssi mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q21822441|Q21822441]] |- | [[Raadi mõis]] | Mõis Tartumaal | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | [[Raadi mõisa peahoone]] | [[:d:Q12373288|Q12373288]] |- | [[Raadlovi mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392341|Q61392341]] |- | [[Raanitsa mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517265|Q25517265]] |- | [[Raasiku mõis]] | mõis Eestis | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q12373305|Q12373305]] |- | [[Rabivere mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q16411788|Q16411788]] |- | [[Rae mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q25510899|Q25510899]] |- | [[Raeküla mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517266|Q25517266]] |- | [[Rahivere mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25517204|Q25517204]] |- | [[Rahkla mõis (Simuna)|Rahkla mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q25522298|Q25522298]] |- | [[Rahkla mõis (Viru-Nigula)|Rahkla mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q61392438|Q61392438]] |- | [[Rahu mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q65259428|Q65259428]] |- | [[Rahula mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q25517192|Q25517192]] |- | [[Rahumäe mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517375|Q25517375]] |- | [[Rahuoru mõis]] | | [[Torma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517279|Q25517279]] |- | [[Raigla mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517272|Q25517272]] |- | [[Raigu mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q25517276|Q25517276]] |- | [[Raikküla mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | [[Keyserlingk]] | [[Raikküla mõisa peahoone]] | [[:d:Q2970350|Q2970350]] |- | [[Raka mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q18623296|Q18623296]] |- | [[Rakitse mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q124425319|Q124425319]] |- | [[Rakvere mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | [[Rakvere mõisa peahoone-teatrihoone]] | [[:d:Q16412005|Q16412005]] |- | [[Ramma mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q25517273|Q25517273]] |- | [[Randvere mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517275|Q25517275]] |- | [[Randvere mõis (Pühalepa)|Randvere mõis]] | | [[Pühalepa kihelkond]] | | | [[:d:Q61392435|Q61392435]] |- | [[Ranna mõis (Kodavere)|Ranna mõis]] | | [[Kodavere kihelkond]] | | | [[:d:Q25522294|Q25522294]] |- | [[Ranna mõis (Muhu)|Ranna mõis]] | | [[Muhu kihelkond]] | | | [[:d:Q65259451|Q65259451]] |- | [[Rannaküla mõis]] | | [[Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518022|Q25518022]] |- | [[Rannamõisa mõis (Martna)|Rannamõisa mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25522249|Q25522249]] |- | [[Rannamõisa mõis (Keila)|Rannamõisa mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q25522808|Q25522808]] |- | [[Rannamõisa mõis (Viru-Nigula)|Rannamõisa mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97285856|Q97285856]] |- | [[Rannapungerja mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q25518331|Q25518331]] |- | [[Rannu mõis]] | | [[Rannu kihelkond]] | | | [[:d:Q21820698|Q21820698]] |- | [[Rapla kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q12373581|Q12373581]] |- | [[Rapla mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q12373580|Q12373580]] |- | [[Rasina mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q21822561|Q21822561]] |- | [[Rasivere mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518470|Q25518470]] |- | [[Rassivere mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285859|Q97285859]] |- | [[Ratla mõis]] | | [[Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q137757490|Q137757490]] |- | [[Raudna mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q61392549|Q61392549]] |- | [[Rava mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q12373654|Q12373654]] |- | [[Ravila mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | [[Ravila mõisa peahoone]] | [[:d:Q12373660|Q12373660]] |- | [[Reastvere mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12373678|Q12373678]] |- | [[Rebasemõisa mõis]] | | [[Karula kihelkond]] | | | [[:d:Q25517278|Q25517278]] |- | [[Reegoldi mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517274|Q25517274]] |- | [[Reigi kirikumõis]] | kirikumõis Hiiumaal | | | | [[:d:Q22236888|Q22236888]] |- | [[Reigi mõis (Reigi)|Reigi mõis]] | | [[Reigi kihelkond]] | | | [[:d:Q31280318|Q31280318]] |- | [[Reihenau mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q16412312|Q16412312]] |- | [[Reina mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q16412322|Q16412322]] |- | [[Reiu mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517271|Q25517271]] |- | [[Reo mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q25517974|Q25517974]] |- | [[Reola mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517665|Q25517665]] |- | [[Reopalu mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517206|Q25517206]] |- | [[Reopä mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q31272138|Q31272138]] |- | [[Repniku mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q16412327|Q16412327]] |- | [[Restu mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q21820703|Q21820703]] |- | [[Riguldi mõis]] | | [[Noarootsi kihelkond]] | | | [[:d:Q20529341|Q20529341]] |- | [[Rihula mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97221499|Q97221499]] |- | [[Riidaja mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | [[Riidaja mõisa peahoone]] | [[:d:Q12123206|Q12123206]] |- | [[Riidaku mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q12373950|Q12373950]] |- | [[Riigi mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517517|Q25517517]] |- | [[Riisipere mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | [[Stackelberg]] | [[Riisipere mõisa peahoone]]<br/>[[Riisipere mõisa park]] | [[:d:Q2970375|Q2970375]] |- | [[Rikassaare mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517205|Q25517205]] |- | [[Rinsi mõis]] | | [[Muhu kihelkond]] | | | [[:d:Q25518017|Q25518017]] |- | [[Ripuka mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12374082|Q12374082]] |- | [[Risti mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q12374090|Q12374090]] |- | [[Roela mõis]] | mõis Viru-Jaagupi kihelkonnas | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q12374159|Q12374159]] |- | [[Roela mõis (Palamuse)|Roela mõis]] | mõis Palamuse kihelkonnas | [[Palamuse kihelkond]] | | [[Roela mõisa peahoone]] | [[:d:Q12374161|Q12374161]] |- | [[Rogosi mõis]] | mõis Võrumaal Rõuge kihelkonnas | [[Rõuge kihelkond]] | [[Glasenapp]] | [[Rogosi mõisa peahoone]] | [[:d:Q3286272|Q3286272]] |- | [[Rohu mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q14955735|Q14955735]] |- | [[Rojasilla mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392343|Q61392343]] |- | [[Roobaka mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q16411484|Q16411484]] |- | [[Roobe mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517277|Q25517277]] |- | [[Roodevälja mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q20529592|Q20529592]] |- | [[Roodi mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q21822884|Q21822884]] |- | [[Rooküla mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25517195|Q25517195]] |- | [[Roosna mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517191|Q25517191]] |- | [[Roosna mõis (Lääne-Nigula)|Roosna mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25522841|Q25522841]] |- | [[Roosna mõis (Viru-Jaagupi)|Roosna mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522881|Q25522881]] |- | [[Roosna-Alliku mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q2969454|Q2969454]] |- | [[Rootsiküla mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517280|Q25517280]] |- | [[Roovere mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517207|Q25517207]] |- | [[Ropka mõis]] | mõis Eestis Tartu-Maarja kihelkonnas | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q16411521|Q16411521]] |- | [[Rosentali mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518471|Q25518471]] |- | [[Ruila mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | [[Ruila mõisa peahoone]] | [[:d:Q12374319|Q12374319]] |- | [[Rumba mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q12374328|Q12374328]] |- | [[Rummu mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517197|Q25517197]] |- | [[Russalu mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518582|Q25518582]] |- | [[Rutiku mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q97285872|Q97285872]] |- | [[Rutikvere mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q16413161|Q16413161]] |- | [[Ruuna mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q65256303|Q65256303]] |- | [[Rägavere mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q16411760|Q16411760]] |- | [[Rägavere mõis (Ambla)|Rägavere mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25522293|Q25522293]] |- | [[Räni mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517281|Q25517281]] |- | [[Ränna mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q137757545|Q137757545]] |- | [[Räpina kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518630|Q25518630]] |- | [[Räpina mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q16411794|Q16411794]] |- | [[Räsna mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517286|Q25517286]] |- | [[Rätla mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517469|Q25517469]] |- | [[Rääbise mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q16411835|Q16411835]] |- | [[Räägu mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q21820713|Q21820713]] |- | [[Rääma mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517766|Q25517766]] |- | [[Rääsa mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25518341|Q25518341]] |- | [[Rõhu mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q25517454|Q25517454]] |- | [[Rõngu mõis]] | | [[Rõngu kihelkond]] | | | [[:d:Q12374412|Q12374412]] |- | [[Rõuge kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517384|Q25517384]] |- | [[Rõuge mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25513104|Q25513104]] |- | [[Rõusa mõis]] | | [[Vändra kihelkond]] | | | [[:d:Q25517948|Q25517948]] |- | [[Rõõmu mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392345|Q61392345]] |- | [[Röa mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q12374432|Q12374432]] |- | [[Röa mõis (Hageri)|Röa mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q25522410|Q25522410]] |- | [[Röösa mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q16411907|Q16411907]] |- | [[Saadjärve mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q21820712|Q21820712]] |- | [[Saaluse mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517388|Q25517388]] |- | [[Saarde kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q22236866|Q22236866]] |- | [[Saardu mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517491|Q25517491]] |- | [[Saare mõis (Noarootsi)|Saare mõis]] | mõis Noarootsi kihelkonnas | [[Noarootsi kihelkond]] | [[Rosen (punane)|Rosen]] | [[Saare mõisa peahoone]] | [[:d:Q3286236|Q3286236]] |- | [[Saare mõis (Maarja-Magdaleena)|Saare mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q16412007|Q16412007]] |- | [[Saare mõis (Tarvastu)|Saare mõis]] | | [[Tarvastu kihelkond]] | | | [[:d:Q25522319|Q25522319]] |- | [[Saare mõis (Pöide)|Saare mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25522330|Q25522330]] |- | [[Saarjärve mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517450|Q25517450]] |- | [[Saarnakõrve mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25517612|Q25517612]] |- | [[Saastna mõis]] | | [[Karuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25512821|Q25512821]] |- | [[Saduküla mõis]] | | [[Kursi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517644|Q25517644]] |- | [[Saeveski mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392347|Q61392347]] |- | [[Sagadi mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | [[Sagadi mõisa peahoone]] | [[:d:Q775979|Q775979]] |- | [[Saha mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517538|Q25517538]] |- | [[Saia mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25517615|Q25517615]] |- | [[Saiakopli mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q16412179|Q16412179]] |- | [[Saida mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518591|Q25518591]] |- | | | | | | [[:d:Q14955805|Q14955805]] |- | [[Sakla mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517970|Q25517970]] |- | [[Saksi mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q16412217|Q16412217]] |- | [[Saku mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | [[Saku mõisa peahoone]]<br/>[[Saku mõisa park]] | [[:d:Q3286277|Q3286277]] |- | [[Sakussaare mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285873|Q97285873]] |- | [[Salajõe mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25511355|Q25511355]] |- | [[Salla mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | [[Salla mõisa peahoone]] | [[:d:Q20968019|Q20968019]] |- | [[Salumä mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97221698|Q97221698]] |- | [[Salutaguse mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q12374644|Q12374644]] |- | [[Samma mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518366|Q25518366]] |- | [[Sandla mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q25517973|Q25517973]] |- | [[Sangaste mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | [[Sangaste loss]] | [[:d:Q1030641|Q1030641]] |- | [[Sangla mõis]] | | [[Rannu kihelkond]] | | | [[:d:Q31272144|Q31272144]] |- | [[Santovi mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q25518532|Q25518532]] |- | [[Sarakuste mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517713|Q25517713]] |- | [[Sargvere mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q2970635|Q2970635]] |- | [[Saru mõis]] | | [[Hargla kihelkond]] | | | [[:d:Q25513116|Q25513116]] |- | [[Sassi mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517968|Q25517968]] |- | [[Satsu mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518349|Q25518349]] |- | [[Saue mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q18623338|Q18623338]] |- | [[Sauga mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517768|Q25517768]] |- | [[Sauküla mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q61392552|Q61392552]] |- | [[Saulepi mõis]] | | [[Varbla kihelkond]] | | | [[:d:Q18623344|Q18623344]] |- | [[Saumetsa mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25517618|Q25517618]] |- | [[Saunja mõis (Lääne-Nigula)|Saunja mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25522849|Q25522849]] |- | [[Sause mõis]] | | [[Lihula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518228|Q25518228]] |- | [[Sauste mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517341|Q25517341]] |- | [[Sausti mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q3286198|Q3286198]] |- | [[Saverna mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517401|Q25517401]] |- | [[Savi mõis]] | | [[Tarvastu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517323|Q25517323]] |- | [[Savikoja mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392300|Q61392300]] |- | [[Windecki suvemõis|Scheeli suvemõis]] | | | | | [[:d:Q18623348|Q18623348]] |- | [[Sealepa mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q31272147|Q31272147]] |- | [[Seewaldi suvemõis]] | suvemõis Tallinas | | | | [[:d:Q139463488|Q139463488]] |- | [[Seidla mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q14955829|Q14955829]] |- | [[Seira mõis]] | | [[Kirbla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517217|Q25517217]] |- | [[Selgase mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q31272149|Q31272149]] |- | [[Seli mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q14955833|Q14955833]] |- | [[Seliküla mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517216|Q25517216]] |- | [[Seliste mõis]] | | [[Tõstamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517850|Q25517850]] |- | [[Selja mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q20530317|Q20530317]] |- | [[Seljaküla mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518406|Q25518406]] |- | [[Selli mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q25518306|Q25518306]] |- | [[Sibula mõis]] | | [[Puhja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392298|Q61392298]] |- | [[Siitame mõis]] | karjamõis Halliste kihelkonnas Viljandimaal | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q123913915|Q123913915]] |- | [[Siivertsi mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q97285876|Q97285876]] |- | [[Sika mõis]] | karjamõis Halliste kihelkonnas Viljandimaal | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q123913909|Q123913909]] |- | [[Sikassaare mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q21823225|Q21823225]] |- | [[Sikeldi mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q12374985|Q12374985]] |- | [[Sillamäe mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517516|Q25517516]] |- | [[Silmsi mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q12375017|Q12375017]] |- | [[Sinalepa mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517490|Q25517490]] |- | [[Sindi mõis]] | | [[Tori kihelkond]] | | | [[:d:Q25517359|Q25517359]] |- | [[Sinnepali mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285877|Q97285877]] |- | [[Sipa mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | [[Sipa mõisa peahoone]] | [[:d:Q25511181|Q25511181]] |- | [[Sipa mõis (Lihula)|Sipa mõis]] | | [[Lihula kihelkond]] | | | [[:d:Q25522773|Q25522773]] |- | [[Sirgu mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517152|Q25517152]] |- | [[Siugumetsa mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517148|Q25517148]] |- | [[Sompa mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517154|Q25517154]] |- | [[Sonda mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97221837|Q97221837]] |- | [[Soodla mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517403|Q25517403]] |- | [[Soomevere mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517123|Q25517123]] |- | [[Soomukse mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285879|Q97285879]] |- | [[Sooniste mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25511211|Q25511211]] |- | [[Soonlepa mõis]] | | [[Pühalepa kihelkond]] | | | [[:d:Q18623376|Q18623376]] |- | [[Soontaga mõis]] | | [[Rõngu kihelkond]] | | | [[:d:Q12375243|Q12375243]] |- | [[Soonurme mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517124|Q25517124]] |- | [[Sooru mõis]] | | [[Luke kihelkond]] | | | [[:d:Q25517122|Q25517122]] |- | [[Soosaare mõis]] | | [[Kolga-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517473|Q25517473]] |- | [[Sootaga mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517363|Q25517363]] |- | [[Sootaguse mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392535|Q61392535]] |- | [[Sootaguse mõis (Simuna)|Sootaguse mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q97285881|Q97285881]] |- | [[Sprinckthali suvemõis]] | Suvemõis Tallinnas | | | | [[:d:Q21823236|Q21823236]] |- | [[Sugalepa mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q31272148|Q31272148]] |- | [[Suigu mõis]] | | [[Tori kihelkond]] | | | [[:d:Q25517357|Q25517357]] |- | [[Sulu mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q31272151|Q31272151]] |- | [[Surju mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517769|Q25517769]] |- | [[Suru mõis]] | | [[Kuusalu kihelkond]] | | | [[:d:Q4309325|Q4309325]] |- | [[Suterma mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517120|Q25517120]] |- | [[Sutlema mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q12375518|Q12375518]] |- | [[Sutlepa mõis]] | mõis Läänemaal | [[Noarootsi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517118|Q25517118]] |- | [[Suuga mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q31272259|Q31272259]] |- | [[Suur-Aru mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q97285884|Q97285884]] |- | [[Suur-Soldina mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517121|Q25517121]] |- | [[Suur-Öötla mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q18623425|Q18623425]] |- | [[Suure-Jaani kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518728|Q25518728]] |- | [[Suure-Kambja mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q18623429|Q18623429]] |- | [[Suure-Konguta mõis]] | | [[Puhja kihelkond]] | | [[Suure-Konguta mõisa peahoone]] | [[:d:Q21823254|Q21823254]] |- | [[Suure-Kullamaa mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517119|Q25517119]] |- | [[Suure-Kõpu mõis]] | mõis Viljandimaal | [[Kõpu kihelkond]] | | | [[:d:Q16412506|Q16412506]] |- | [[Suure-Lähtru mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q12375566|Q12375566]] |- | [[Suure-Rõude mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25511385|Q25511385]] |- | [[Suure-Ulila mõis]] | | [[Puhja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517314|Q25517314]] |- | [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa mõis]] | mõis Hiiumaal | [[Pühalepa kihelkond]] | [[Stenbock]] | [[Suuremõisa mõisa peahoone]] | [[:d:Q751635|Q751635]] |- | [[Suuremõisa mõis (Vormsi)|Suuremõisa mõis]] | | [[Vormsi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522256|Q25522256]] |- | [[Sämi-Silla mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q97285885|Q97285885]] |- | [[Sänna mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | [[Sänna mõisa peahoone]] | [[:d:Q20529740|Q20529740]] |- | [[Särevere mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q12375655|Q12375655]] |- | [[Sääla mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q31272173|Q31272173]] |- | [[Sääre mõis]] | | [[Jämaja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517116|Q25517116]] |- | [[Sääsküla mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25517115|Q25517115]] |- | [[Sõmerpalu mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q21820717|Q21820717]] |- | [[Sõmeru mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q25517117|Q25517117]] |- | [[Sõmeru mõis (Kose)|Sõmeru mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25522453|Q25522453]] |- | [[Sõreste mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517402|Q25517402]] |- | [[Sõtke mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517114|Q25517114]] |- | [[Sõõrike mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517319|Q25517319]] |- | [[Söderbi mõis]] | | [[Vormsi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517481|Q25517481]] |- | [[Sündepää mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517113|Q25517113]] |- | [[Sürgavere mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q18623448|Q18623448]] |- | [[Taabri mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q12376006|Q12376006]] |- | [[Taagepera mõis]] | mõis Helme kihelkonnas | [[Helme kihelkond]] | | [[Taagepera loss (Q2971063)|Taagepera loss]]<br/>[[Taagepera mõisa kalmistu]] | [[:d:Q50356342|Q50356342]] |- | [[Taagepera-Vanamõisa mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517162|Q25517162]] |- | [[Taali mõis]] | | [[Tori kihelkond]] | | | [[:d:Q12376012|Q12376012]] |- | [[Taaliku mõis]] | | [[Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518023|Q25518023]] |- | [[Tabivere mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q12376051|Q12376051]] |- | [[Taebla mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25517161|Q25517161]] |- | [[Taevere mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518293|Q25518293]] |- | [[Tagajõe mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q97285887|Q97285887]] |- | [[Tagamõisa mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517978|Q25517978]] |- | [[Tagavere mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25512870|Q25512870]] |- | [[Taheva mõis]] | | [[Hargla kihelkond]] | | | [[:d:Q18625708|Q18625708]] |- | [[Tahkuranna mõis]] | | [[Häädemeeste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517946|Q25517946]] |- | [[Tahu mõis]] | | [[Noarootsi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518227|Q25518227]] |- | [[Tahula mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25518202|Q25518202]] |- | [[Taikse mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517461|Q25517461]] |- | [[Tali mõis]] | | [[Saarde kihelkond]] | | | [[:d:Q25517772|Q25517772]] |- | [[Tamba mõis]] | | [[Hanila kihelkond]] | | | [[:d:Q61392531|Q61392531]] |- | [[Tamma mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517493|Q25517493]] |- | [[Tamme mõis (Nõo)|Tamme mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | | [[:d:Q20530314|Q20530314]] |- | [[Tamme mõis (Kanepi)|Tamme mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q20530322|Q20530322]] |- | [[Tamme mõis (Rannu)|Tamme mõis]] | mõis Rannu vallas | [[Rannu kihelkond]] | | | [[:d:Q31280148|Q31280148]] |- | [[Tamme mõis (Tartu-Maarja)|Tamme mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392349|Q61392349]] |- | [[Tammiku mõis (Kose)|Tammiku mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25522095|Q25522095]] |- | [[Tammiku mõis (Simuna)|Tammiku mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q25522821|Q25522821]] |- | [[Tammiku mõis (Jõhvi)|Tammiku mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522854|Q25522854]] |- | [[Tammiku mõis (Koeru)|Tammiku mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q25522890|Q25522890]] |- | [[Tammispea mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517342|Q25517342]] |- | [[Tammiste mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517771|Q25517771]] |- | [[Tammistu mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q21823258|Q21823258]] |- | [[Tamsalu mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517288|Q25517288]] |- | [[Tamse mõis (Muhu)|Tamse mõis]] | | [[Muhu kihelkond]] | | | [[:d:Q25522757|Q25522757]] |- | [[Tamse mõis (Risti)|Tamse mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q31280320|Q31280320]] |- | [[Tapa mõis]] | mõis Ambla kihelkonnas | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q18623482|Q18623482]] |- | [[Tapiku mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q12376346|Q12376346]] |- | [[Tapu mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392530|Q61392530]] |- | [[Tarakuse mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q31272139|Q31272139]] |- | [[Tarakvere mõis]] | | [[Torma kihelkond]] | | | [[:d:Q18623483|Q18623483]] |- | [[Tarvastu kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517324|Q25517324]] |- | [[Tarvastu mõis]] | | [[Tarvastu kihelkond]] | | | [[:d:Q21820718|Q21820718]] |- | [[Tatruse mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517343|Q25517343]] |- | [[Tedre mõis (Türi)|Tedre mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522368|Q25522368]] |- | [[Teedla mõis]] | | [[Puhja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517315|Q25517315]] |- | [[Teenuse mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | [[Teenuse mõisa peahoone]] | [[:d:Q25511219|Q25511219]] |- | [[Tellista mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q31272186|Q31272186]] |- | [[Telliste mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q31272187|Q31272187]] |- | [[Terakjärve mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q31272174|Q31272174]] |- | [[Tereski mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392353|Q61392353]] |- | [[Tereski mõis (Haljala)|Tereski mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97222020|Q97222020]] |- | [[Tergemäe mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518201|Q25518201]] |- | [[Tidriküla mõis]] | | [[Hargla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517215|Q25517215]] |- | [[Tiinuse mõis]] | | [[Anseküla kihelkond]] | | | [[:d:Q12376895|Q12376895]] |- | [[Tiirimetsa mõis]] | | [[Anseküla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517293|Q25517293]] |- | [[Tila mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392358|Q61392358]] |- | [[Tille mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q61392528|Q61392528]] |- | [[Tillika mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q97285890|Q97285890]] |- | [[Tilsi mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q12376978|Q12376978]] |- | [[Timo mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517445|Q25517445]] |- | [[Tingiste mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25518199|Q25518199]] |- | [[Tirma mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q18623500|Q18623500]] |- | [[Tiskre mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q31272171|Q31272171]] |- | [[Tobia mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q97285892|Q97285892]] |- | [[Tohisoo mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q18409571|Q18409571]] |- | [[Toila mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518313|Q25518313]] |- | [[Tolli mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25518415|Q25518415]] |- | [[Tondi mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q18623503|Q18623503]] |- | [[Toolamaa mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q21820720|Q21820720]] |- | [[Toomla mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q31272172|Q31272172]] |- | [[Tootsi mõis]] | | [[Vändra kihelkond]] | | | [[:d:Q20529658|Q20529658]] |- | [[Tordi mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517407|Q25517407]] |- | [[Torgu mõis]] | | [[Jämaja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518167|Q25518167]] |- | [[Tori kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518665|Q25518665]] |- | [[Tori mõis]] | | [[Tori kihelkond]] | | | [[:d:Q25517358|Q25517358]] |- | [[Tori mõis (Türi)|Tori mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522376|Q25522376]] |- | [[Torma mõis]] | | [[Torma kihelkond]] | | | [[:d:Q12377179|Q12377179]] |- | [[Traksi mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392359|Q61392359]] |- | [[Triigi mõis (Kose)|Triigi mõis]] | rüütlimõis Kose kihelkonnas | [[Kose kihelkond]] | | [[Kõue-Triigi mõisa peahoone]] | [[:d:Q12377241|Q12377241]] |- | [[Triigi mõis (Karja)|Triigi mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q25522764|Q25522764]] |- | [[Triigi mõis (Väike-Maarja)]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q12377240|Q12377240]] |- | [[Trilli mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517287|Q25517287]] |- | [[Truuta mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517362|Q25517362]] |- | [[Tsitre mõis]] | | [[Kuusalu kihelkond]] | | | [[:d:Q3743111|Q3743111]] |- | [[Tsooru mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517387|Q25517387]] |- | [[Tudu mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518395|Q25518395]] |- | [[Tudulinna mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q25518335|Q25518335]] |- | [[Tuhala mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q18623512|Q18623512]] |- | [[Tuhalaane mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517015|Q25517015]] |- | [[Tumala mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517355|Q25517355]] |- | [[Turpla mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q31272170|Q31272170]] |- | [[Tusari mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q31272168|Q31272168]] |- | [[Tusti mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517476|Q25517476]] |- | [[Tuudi mõis]] | | [[Karuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25511145|Q25511145]] |- | [[Tuula mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q25510960|Q25510960]] |- | [[Tuuliku mõis]] | | [[Saarde kihelkond]] | | | [[:d:Q25517773|Q25517773]] |- | [[Tuulivere mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q97285897|Q97285897]] |- | [[Tuulukse mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517513|Q25517513]] |- | [[Tuusna mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q97285899|Q97285899]] |- | [[Tähtvere mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | [[Tüki mõis]] | [[:d:Q2970744|Q2970744]] |- | [[Tännassilma mõis (Viljandi)|Tännassilma mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522381|Q25522381]] |- | [[Tännassilma mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q61388778|Q61388778]] |- | [[Tärivere mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q25518346|Q25518346]] |- | [[Täätsi mõis]] | | [[Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q61392517|Q61392517]] |- | [[Tõdu mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517453|Q25517453]] |- | [[Tõdva-Kõnnu mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q25518314|Q25518314]] |- | [[Tõhelgi karjamõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q123975104|Q123975104]] |- | [[Tõikvere mõis]] | | [[Torma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517420|Q25517420]] |- | [[Tõikvere mõis (Haljala)|Tõikvere mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q61392434|Q61392434]] |- | [[Tõlliste mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q12377491|Q12377491]] |- | [[Tõlluste mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q18623518|Q18623518]] |- | [[Tõrevere mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q31272169|Q31272169]] |- | [[Tõstamaa kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518673|Q25518673]] |- | [[Tõstamaa mõis]] | | [[Tõstamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q3286293|Q3286293]] |- | [[Tõugu mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285901|Q97285901]] |- | [[Tülba mõis]] | | [[Paide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517451|Q25517451]] |- | [[Türi mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517436|Q25517436]] |- | [[Türi-Alliku mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q12377622|Q12377622]] |- | [[Türje mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518519|Q25518519]] |- | [[Türsamäe mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517514|Q25517514]] |- | [[Tüükri mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518357|Q25518357]] |- | [[Ubasalu mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25518419|Q25518419]] |- | [[Ubja mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q25518351|Q25518351]] |- | [[Uderna mõis]] | | [[Rõngu kihelkond]] | | | [[:d:Q18623532|Q18623532]] |- | [[Udeva mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q12377683|Q12377683]] |- | [[Udriku mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | [[Rehbinder]] | [[Udriku mõisa peahoone]] | [[:d:Q2968338|Q2968338]] |- | [[Uduvere mõis (Pärnu-Jaagupi)|Uduvere mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522308|Q25522308]] |- | [[Uhe mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q25517991|Q25517991]] |- | [[Uhe mõis (Väike-Maarja)|Uhe mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q97285902|Q97285902]] |- | [[Uhti mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517675|Q25517675]] |- | [[Uhtna mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q21823337|Q21823337]] |- | [[Uibujärve mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517446|Q25517446]] |- | [[Uku mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285903|Q97285903]] |- | [[Ullaste mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q31272276|Q31272276]] |- | [[Ulvi mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q21820721|Q21820721]] |- | [[Umbru mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q25518285|Q25518285]] |- | [[Undla mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q12377750|Q12377750]] |- | [[Ungru mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | [[Ungru mõisa peahoone]] | [[:d:Q1826090|Q1826090]] |- | [[Uniküla mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517740|Q25517740]] |- | [[Uniküla mõis (Sangaste)|Uniküla mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25522603|Q25522603]] |- | [[Unipiha mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | | [[:d:Q21820723|Q21820723]] |- | [[Unukse mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518359|Q25518359]] |- | [[Urvaste kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517027|Q25517027]] |- | [[Urvaste mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517031|Q25517031]] |- | [[Uudeküla mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517289|Q25517289]] |- | [[Uue-Antsla mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517365|Q25517365]] |- | [[Uue-Harmi mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25511021|Q25511021]] |- | [[Uue-Kaarma mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25518197|Q25518197]] |- | [[Uue-Kariste mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q21823328|Q21823328]] |- | [[Uue-Karjaküla mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q25517984|Q25517984]] |- | [[Uue-Kasti mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517428|Q25517428]] |- | [[Uue-Kavilda mõis]] | | [[Puhja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392525|Q61392525]] |- | [[Uue-Kirepi mõis]] | | [[Rõngu kihelkond]] | | | [[:d:Q18623549|Q18623549]] |- | [[Uue-Lõve mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517972|Q25517972]] |- | [[Uue-Märjamaa mõis]] | Endine poolmõis ning hilisem Vana-Kasti mõisa kõrvalmõis Märjamaa kihelkonnas | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517427|Q25517427]] |- | [[Uue-Puka mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517847|Q25517847]] |- | [[Uue-Põltsamaa mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q18623550|Q18623550]] |- | [[Uue-Suislepa mõis]] | | [[Tarvastu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517325|Q25517325]] |- | [[Uue-Varbla mõis]] | endine mõis Läänemaal | [[Varbla kihelkond]] | | | [[:d:Q18623552|Q18623552]] |- | [[Uue-Varudi mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97285908|Q97285908]] |- | [[Uue-Virtsu mõis]] | | [[Hanila kihelkond]] | | | [[:d:Q25518224|Q25518224]] |- | [[Uue-Vändra mõis]] | | [[Vändra kihelkond]] | | | [[:d:Q25517950|Q25517950]] |- | [[Uueküla mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517202|Q25517202]] |- | [[Uuemõisa mõis (Ridala)|Uuemõisa mõis]] | mõis Ridala kihelkonnas | [[Ridala kihelkond]] | [[House of Shakhovskoy]] | [[Uuemõisa mõisa peahoone]]<br/>[[Uuemõisa mõisa park]] | [[:d:Q2970120|Q2970120]] |- | [[Uuemõisa mõis (Hageri)|Uuemõisa mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q25522322|Q25522322]] |- | [[Uuemõisa mõis (Pöide)|Uuemõisa mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25522329|Q25522329]] |- | [[Uuemõisa mõis (Viru-Jaagupi)|Uuemõisa mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522879|Q25522879]] |- | [[Uuemõisa mõis (Väike-Maarja)|Uuemõisa mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q97285910|Q97285910]] |- | [[Uuesalu mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517168|Q25517168]] |- | [[Uugla mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25511366|Q25511366]] |- | [[Uulu mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517024|Q25517024]] |- | [[Uusna mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517477|Q25517477]] |- | [[Vaabina mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25513175|Q25513175]] |- | [[Vaali mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q25517456|Q25517456]] |- | [[Vaalu mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517846|Q25517846]] |- | [[Vaeküla mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q21823342|Q21823342]] |- | [[Vaemla mõis]] | | [[Käina kihelkond]] | | | [[:d:Q12377963|Q12377963]] |- | [[Vaguja mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517485|Q25517485]] |- | [[Vahakõnnu mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q14956329|Q14956329]] |- | [[Vahastu mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517462|Q25517462]] |- | [[Vahenurme mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517321|Q25517321]] |- | [[Vahi mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517408|Q25517408]] |- | [[Vahu mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q25518530|Q25518530]] |- | [[Vaiatu mõis]] | | [[Torma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517421|Q25517421]] |- | [[Vaida mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q25517219|Q25517219]] |- | [[Vaikna mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25518420|Q25518420]] |- | [[Vaimastvere mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q18623571|Q18623571]] |- | [[Vaimõisa mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q12378013|Q12378013]] |- | [[Vaiste mõis]] | | [[Varbla kihelkond]] | | | [[:d:Q18623573|Q18623573]] |- | [[Vaivara mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517520|Q25517520]] |- | [[Vaivina mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q31272167|Q31272167]] |- | [[Valga kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518571|Q25518571]] |- | [[Valgjärve mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q21823345|Q21823345]] |- | [[Valgma mõis (Risti)|Valgma mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q31280145|Q31280145]] |- | [[Valgu mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25511452|Q25511452]] |- | [[Valguta mõis]] | | [[Rannu kihelkond]] | | | [[:d:Q21822447|Q21822447]] |- | [[Valila mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q61392524|Q61392524]] |- | [[Valingu mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q12378138|Q12378138]] |- | [[Valipe mõis]] | keskaegne mõis Hiiumaal | [[Pühalepa kihelkond]] | | [[Valipe mõisahoone]] | [[:d:Q51636890|Q51636890]] |- | [[Valjala kirikumõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25518661|Q25518661]] |- | [[Valkla mõis]] | | [[Kuusalu kihelkond]] | | | [[:d:Q10968313|Q10968313]] |- | [[Vallisaare mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517518|Q25517518]] |- | [[Valtu mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q3744949|Q3744949]] |- | [[Vana-Antsla mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q18623582|Q18623582]] |- | [[Vana-Aru mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518472|Q25518472]] |- | [[Vana-Harmi mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25511014|Q25511014]] |- | [[Vana-Kariste mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517830|Q25517830]] |- | [[Vana-Karjaküla mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309305|Q4309305]] |- | [[Vana-Kasaritsa mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517391|Q25517391]] |- | [[Vana-Kasti mõis]] | endine rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q21820603|Q21820603]] |- | [[Vana-Kastre mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517189|Q25517189]] |- | [[Vana-Kirepi mõis]] | | [[Rõngu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517651|Q25517651]] |- | [[Vana-Koiola mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517449|Q25517449]] |- | [[Vana-Kuuste mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q12378208|Q12378208]] |- | [[Vana-Lõve mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517969|Q25517969]] |- | [[Vana-Nursi mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q20529810|Q20529810]] |- | [[Vana-Nõmpa mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q31272184|Q31272184]] |- | [[Vana-Nõo mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | | [[:d:Q25517404|Q25517404]] |- | [[Vana-Otepää mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q25517700|Q25517700]] |- | [[Vana-Piigaste mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q20529819|Q20529819]] |- | [[Vana-Prangli mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517676|Q25517676]] |- | [[Vana-Puka mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517845|Q25517845]] |- | [[Vana-Pärsti mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517479|Q25517479]] |- | [[Vana-Pääla mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309309|Q4309309]] |- | [[Põltsamaa mõis|Vana-Põltsamaa mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q16411467|Q16411467]] |- | [[Vana-Riisipere mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q25511045|Q25511045]] |- | [[Vana-Roosa mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q21822453|Q21822453]] |- | [[Vana-Saaluse mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517389|Q25517389]] |- | [[Vana-Suislepa mõis]] | | [[Tarvastu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517326|Q25517326]] |- | [[Vana-Sõtke mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517515|Q25517515]] |- | [[Vana-Varbla mõis]] | | [[Varbla kihelkond]] | | | [[:d:Q18623588|Q18623588]] |- | [[Vana-Varudi mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97285914|Q97285914]] |- | [[Vana-Vigala mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q14956356|Q14956356]] |- | [[Vana-Võidu mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q12378218|Q12378218]] |- | [[Vanaaseme mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392355|Q61392355]] |- | [[Vanaküla mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285915|Q97285915]] |- | [[Vanamõisa mõis (Haljala)|Vanamõisa mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q726517|Q726517]] |- | [[Vanamõisa mõis (Keila)|Vanamõisa mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309307|Q4309307]] |- | [[Vanamõisa mõis (Kirbla)|Vanamõisa mõis]] | | [[Kirbla kihelkond]] | | | [[:d:Q18623597|Q18623597]] |- | [[Vanamõisa mõis (Tartu-Maarja)|Vanamõisa mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25522343|Q25522343]] |- | [[Vanamõisa mõis (Torma)|Vanamõisa mõis]] | | [[Torma kihelkond]] | | | [[:d:Q25522350|Q25522350]] |- | [[Vanamõisa mõis (Maarja-Magdaleena)|Vanamõisa mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25522601|Q25522601]] |- | [[Vanamõisa mõis (Halliste)|Vanamõisa mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q25522652|Q25522652]] |- | [[Vanamõisa mõis (Leebiku mõisa kõrvalmõis)|Vanamõisa mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q65261428|Q65261428]] |- | [[Vanamõisa mõis (Ridala)|Vanamõisa mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q65261432|Q65261432]] |- | [[Vanaveski mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q61392513|Q61392513]] |- | [[Vandu mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q31272166|Q31272166]] |- | [[Vao mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q12378249|Q12378249]] |- | [[Vao mõis (Koeru)|Vao mõis]] | mõis Koeru kihelkonnas | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q12378252|Q12378252]] |- | [[Vara mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25513020|Q25513020]] |- | [[Varangu mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q12378263|Q12378263]] |- | [[Varangu mõis (Haljala)|Varangu mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q25522334|Q25522334]] |- | [[Varbuse mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25513082|Q25513082]] |- | [[Vardi mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q25511031|Q25511031]] |- | [[Vardi mõis (Paistu)|Vardi mõis]] | rüütlimõis Viljandimaal | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q61392388|Q61392388]] |- | [[Varja mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517994|Q25517994]] |- | [[Varmassaare mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517463|Q25517463]] |- | [[Varudi mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25513086|Q25513086]] |- | [[Vasalemma mõis]] | | [[Harju-Madise kihelkond]] | | [[Vasalemma mõisa peahoone (Q61715601)|Vasalemma mõisa peahoone]] | [[:d:Q12378305|Q12378305]] |- | [[Vasila mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517475|Q25517475]] |- | [[Vasivere mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q31272164|Q31272164]] |- | [[Vasknarva mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517521|Q25517521]] |- | [[Vaskrääma mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517770|Q25517770]] |- | [[Vasta mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q18626971|Q18626971]] |- | [[Vastemõisa mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517028|Q25517028]] |- | [[Vastse-Kambja mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q21820724|Q21820724]] |- | [[Vastse-Kasaritsa mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517392|Q25517392]] |- | [[Vastse-Koiola mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517433|Q25517433]] |- | [[Vastse-Kuuste mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25513012|Q25513012]] |- | [[Vastse-Nursi mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517393|Q25517393]] |- | [[Vastse-Nõo mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | | [[:d:Q25517406|Q25517406]] |- | [[Vastse-Otepää mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q61392510|Q61392510]] |- | [[Vastse-Prangli mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517678|Q25517678]] |- | [[Vastse-Roosa mõis]] | | [[Hargla kihelkond]] | | | [[:d:Q12378344|Q12378344]] |- | [[Vastse-Tõlliste mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517848|Q25517848]] |- | [[Vastseliina kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517370|Q25517370]] |- | [[Vastseliina mõis]] | | [[Vastseliina kihelkond]] | | | [[:d:Q25513182|Q25513182]] |- | [[Vasula mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517409|Q25517409]] |- | [[Vatku mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q25518317|Q25518317]] |- | [[Vatla mõis]] | | [[Karuse kihelkond]] | | [[Vatla mõisa peahoone]]<br/>[[Vatla mõisa park]] | [[:d:Q3286304|Q3286304]] |- | [[Vedu mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517364|Q25517364]] |- | [[Vee mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517320|Q25517320]] |- | [[Veelikse mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q25508895|Q25508895]] |- | [[Veibri mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517410|Q25517410]] |- | [[Velise mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | [[Velise mõisa peahoone]] | [[:d:Q25517488|Q25517488]] |- | [[Veltsa mõis]] | | [[Mihkli kihelkond]] | | | [[:d:Q12378442|Q12378442]] |- | [[Veltsi mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q20530149|Q20530149]] |- | [[Venevere mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q18623640|Q18623640]] |- | [[Vennarti mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518200|Q25518200]] |- | [[Vepsküla mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q31272165|Q31272165]] |- | [[Veriora mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q21822471|Q21822471]] |- | [[Veski mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q12378514|Q12378514]] |- | [[Vesneri mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25513021|Q25513021]] |- | [[Vestli mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25518195|Q25518195]] |- | [[Vetepere mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q31272134|Q31272134]] |- | [[Vidrike mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q25517698|Q25517698]] |- | [[Vidriku mõis]] | | [[Valga kihelkond]] | | | [[:d:Q25518569|Q25518569]] |- | [[Vidruka mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518408|Q25518408]] |- | [[Vihterpalu mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q18623647|Q18623647]] |- | [[Vihula mõis]] | rüütlimõis Haljala kihelkonnas | [[Haljala kihelkond]] | | [[Vihula mõisa peahoone]] | [[:d:Q3741649|Q3741649]] |- | [[Viimsi mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | [[Alexander von Buxhoeveden]]<br/>[[Viktor von Maydell|Viktor Karl Jakob von Maydell]]<br/>[[Stenbock]] | [[Viimsi mõisa peahoone]] | [[:d:Q18623650|Q18623650]] |- | [[Viira mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517448|Q25517448]] |- | [[Viira mõis (Tartu-Maarja)|Viira mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392352|Q61392352]] |- | [[Viiratsi mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517478|Q25517478]] |- | [[Viisu mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q12378590|Q12378590]] |- | [[Viitina mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517394|Q25517394]] |- | [[Vilivalla mõis]] | | [[Pühalepa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517487|Q25517487]] |- | [[Viljandi kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517081|Q25517081]] |- | [[Viljandi mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q21822468|Q21822468]] |- | [[Vilkla mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q31272161|Q31272161]] |- | [[Viluvere mõis]] | | [[Vändra kihelkond]] | | | [[:d:Q25517952|Q25517952]] |- | [[Vinni mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q20529186|Q20529186]] |- | [[Viraksaare mõis]] | | [[Paide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517455|Q25517455]] |- | [[Virtsu mõis]] | | [[Hanila kihelkond]] | | | [[:d:Q18623669|Q18623669]] |- | [[Visila mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q97285920|Q97285920]] |- | [[Viskoosa mõis]] | | [[Reigi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517308|Q25517308]] |- | [[Vismeistri mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q31273361|Q31273361]] |- | [[Vissuvere mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517464|Q25517464]] |- | [[Visusti mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q25512947|Q25512947]] |- | [[Viti mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q3286311|Q3286311]] |- | [[Vodja mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q18623679|Q18623679]] |- | [[Vohnja mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q12378826|Q12378826]] |- | [[Voka mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518316|Q25518316]] |- | [[Voltveti mõis]] | | [[Saarde kihelkond]] | | | [[:d:Q18623685|Q18623685]] |- | [[Voore mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309310|Q4309310]] |- | [[Voore mõis (Viru-Jaagupi)|Voore mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522842|Q25522842]] |- | [[Voorepere mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25518344|Q25518344]] |- | [[Vooru mõis]] | | [[Tarvastu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517329|Q25517329]] |- | [[Voose mõis]] | | [[Hanila kihelkond]] | | | [[:d:Q25518225|Q25518225]] |- | [[Vorbuse mõis]] | mõis Eestis | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517412|Q25517412]] |- | [[Vorsti mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q18623686|Q18623686]] |- | [[Vorsti mõis (Põltsamaa)|Vorsti mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25522924|Q25522924]] |- | [[Vägeva mõis]] | | [[Koeru kihelkond]]<br/>[[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q18627104|Q18627104]] |- | [[Väike-Kareda mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q12378933|Q12378933]] |- | [[Väike-Konguta mõis]] | | [[Puhja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517316|Q25517316]] |- | [[Väike-Kullamaa mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517009|Q25517009]] |- | [[Väike-Kõpu mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517006|Q25517006]] |- | [[Väike-Lähtru mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517008|Q25517008]] |- | [[Väike-Puka mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q31272091|Q31272091]] |- | [[Väike-Pungerja mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q25517007|Q25517007]] |- | [[Väike-Reola mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q137757530|Q137757530]] |- | [[Väike-Rõngu mõis]] | | [[Rõngu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517005|Q25517005]] |- | [[Väike-Rõude mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25511405|Q25511405]] |- | [[Väike-Soldina mõis]] | Endine rüütlimõis Vaivara kihelkonnas | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517004|Q25517004]] |- | [[Väike-Ulila mõis]] | | [[Puhja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517002|Q25517002]] |- | [[Väike-Öötla mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q25517458|Q25517458]] |- | [[Väikemõisa mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q12123203|Q12123203]] |- | [[Väiküla mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q97285921|Q97285921]] |- | [[Väimela mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | [[Väimela mõisa peahoone]] | [[:d:Q12378970|Q12378970]] |- | [[Väinjärve mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q12378968|Q12378968]] |- | [[Välgita mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q12378985|Q12378985]] |- | [[Välja mõis]] | | [[Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q61392508|Q61392508]] |- | [[Vända mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q97285922|Q97285922]] |- | [[Vändra kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518671|Q25518671]] |- | [[Vändra mõis]] | | [[Vändra kihelkond]] | | | [[:d:Q12379022|Q12379022]] |- | [[Vängla mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517000|Q25517000]] |- | [[Vääna mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | [[Vääna mõisa peahoone]] | [[:d:Q2969181|Q2969181]] |- | [[Vääsna mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q61392505|Q61392505]] |- | [[Väätsa mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | [[Väätsa mõisa peahoone]] | [[:d:Q18623712|Q18623712]] |- | [[Võduvere mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q31272162|Q31272162]] |- | [[Võhksa mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517971|Q25517971]] |- | [[Võhma mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518964|Q25518964]] |- | [[Võhmuta mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q21820728|Q21820728]] |- | [[Võhmuta mõis (Harju-Jaani)|Võhmuta mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25522260|Q25522260]] |- | [[Võhu mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518482|Q25518482]] |- | [[Võidula mõis]] | | [[Vändra kihelkond]] | | [[Võidula mõisa peahoone]] | [[:d:Q18623689|Q18623689]] |- | [[Võikvere mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12379079|Q12379079]] |- | [[Võisiku mõis]] | | [[Kolga-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q12379086|Q12379086]] |- | [[Võivere mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517159|Q25517159]] |- | [[Võle mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q61392506|Q61392506]] |- | [[Võlla mõis]] | | [[Muhu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517160|Q25517160]] |- | [[Võlla mõis (Audru)|Võlla mõis]] | | [[Audru kihelkond]] | | | [[:d:Q25522303|Q25522303]] |- | [[Võnnu kirikumõis]] | kirikumõis Võnnu kihelkonnas Tartumaal | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25518617|Q25518617]] |- | [[Võnnu mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517492|Q25517492]] |- | [[Võrevere mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q12379117|Q12379117]] |- | [[Võrsna mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q31272159|Q31272159]] |- | [[Võru mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517157|Q25517157]] |- | [[Võrungi mõis]] | | [[Mihkli kihelkond]] | | | [[:d:Q25517153|Q25517153]] |- | [[Võsu mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392419|Q61392419]] |- | [[Võtikvere mõis]] | | [[Torma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517423|Q25517423]] |- | [[Võõpsu mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517155|Q25517155]] |- | [[Vööla mõis]] | | [[Noarootsi kihelkond]] | | | [[:d:Q25516999|Q25516999]] |- | [[Wöhrmannshof]] | | | | | [[:d:Q25516873|Q25516873]] |- | [[Audru kirikumõis|kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q23042923|Q23042923]] |- | [[Ädara mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q18623726|Q18623726]] |- | [[Ädu mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q61392295|Q61392295]] |- | [[Älli mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q61392292|Q61392292]] |- | [[Ämari mõis]] | | [[Harju-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q15264269|Q15264269]] |- | [[Ängi mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25516998|Q25516998]] |- | [[Äntu mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25516995|Q25516995]] |- | [[Ärina mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25516860|Q25516860]] |- | [[Ätte mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25516862|Q25516862]] |- | [[Ääsmäe mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | [[Toll (aadlisuguvõsa)|Toll]] | [[Ääsmäe mõisa peahoone]] | [[:d:Q2968227|Q2968227]] |- | [[Õisu mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q1378656|Q1378656]] |- | [[Õru mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q61392291|Q61392291]] |- | [[Üksnurme mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q25510972|Q25510972]] |- | [[Ülejõe mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25516845|Q25516845]] |- | [[Ülejõe mõis (Pärnu)|Ülejõe mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q61392389|Q61392389]] |- | [[Ülemõisa mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q31272132|Q31272132]] |- | [[Ülenurme mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q18325017|Q18325017]] |- | [[Ülgase mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q25516847|Q25516847]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} 96kp2pethebr92cmto4yimiq471655j 10 524454 7144545 5549823 2026-05-02T10:18:11Z Kuriuss 38125 Tunnustus on ainsuslik sõna 7144545 wikitext text/x-wiki {{infokast | pealkiri = {{{nimi|}}} | pilt = {{#if:{{{pilt|}}}|[[Fail:{{{pilt}}}|{{#if:{{{pildisuurus|}}}|{{{pildisuurus}}}|raamita}}]]}} | pildiallkiri = {{{pildiallkiri|}}} | päis1= {{#if:{{{hooaeg|}}}{{{meeskondi|}}}{{{mänge|}}}{{{kuupäevad|}}}|Võistluse andmed}} | silt2 = Hooaeg | andmed2 = {{{hooaeg|}}} | silt3 = Meeskondi | andmed3 = {{{meeskondi|}}} | silt4 = Mänge | andmed4 = {{{mänge|}}} | silt5 = Kuupäevad | andmed5 = {{{kuupäevad|}}} | päis7 = {{#if:{{{meister|}}}{{{teine_koht|}}}{{{poolfinalistid|}}}{{{kolmas_koht|}}}{{{kolmas_koht|}}}{{{neljas_koht|}}}{{{edutatud|}}}{{{langetatud|}}}|Lõppjärjestus}} | silt8 = Meister | andmed8 = {{{meister|}}} | silt9 = Teine koht | andmed9 = {{{teine_koht|}}} | silt10 = Poolfinalistid | andmed10 = {{{poolfinalistid|}}} | silt11 = Kolmas koht | andmed11 = {{{kolmas_koht|}}} | silt12 = Neljas koht | andmed12 = {{{neljas_koht|}}} | silt13 = Edutatud | andmed13 = {{{edutatud|}}} | silt14 = Langetatud | andmed14 = {{{langetatud|}}} | päis18= {{#if:{{{VM|}}}{{{VM_finaalmängud|}}}{{{tunnustus4_võitja|}}}{{{tunnustus5_võitja|}}}|Tunnustus}} | silt19 = Väärtuslikem mängija | andmed19 = {{{VM|}}} | silt20 = Finaalmängude&nbsp;<abbr title="Väärtuslikem mängija">VM</abbr> | andmed20 = {{{VM_finaalmängud|}}} | silt24 = {{{tunnustus4|}}} | andmed24 = {{{tunnustus4_võitja|}}} | silt25 = {{{tunnustus5|}}} | andmed25 = {{{tunnustus5_võitja|}}} | silt26 = {{{tunnustus6|}}} | andmed26 = {{{tunnustus6_võitja|}}} | silt27 = {{{tunnustus7|}}} | andmed27 = {{{tunnustus7_võitja|}}} | silt28 = {{{tunnustus8|}}} | andmed28 = {{{tunnustus8_võitja|}}} | aluminestiil = text-align:left; | alumine = {{#if:{{{eelmine|}}}|← {{{eelmine}}}}}{{#if:{{{järgmine|}}}|<span style="float:right">{{{järgmine}}} →</span>}} }}<noinclude> {{dokumentatsioon}} </noinclude> b2m94nnn9r89b82tpcenx004lsid0nx 0 524773 7144326 7078979 2026-05-02T07:08:49Z Velirand 67997 + kategooria 7144326 wikitext text/x-wiki '''Rudolf Mannov''' ([[30. oktoober]] [[1922]] Harjumaa – [[19. august]] [[2004]]) oli Eesti NSV majandijuht. Aastatel 1941–1947 oli [[Nõukogude armee|Nõukogude armees]]. Teenis algul [[Udmurdi ANSV]]-s [[Jakšur-Bodja]]s 134. ehituspataljonis, seejärel Eesti korpuse 23. laskurpolgus.<ref>{{Netiviide |url=http://www.memento.ee/memento_materjalid/memento_raamatud/memento_r_10.pdf |pealkiri=Eestlased Vene sõjaväes 1940–1945. Tallinn, 2009, lk 111 |vaadatud=2018-10-15 |arhiivimisaeg=2016-03-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160307031835/http://www.memento.ee/memento_materjalid/memento_raamatud/memento_r_10.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> 1947. aastal võttis osa kolhooside asutamisest. 1949. aastast Harjumaal kolhoosi "[[Nõukogude Eesti (Harju rajooni kolhoos)|Nõukogude Eesti]]" juhatuse esimees. Aastatel 1951–1989 oli ta [[Harju rajoon]]i "[[Rahva Võit (Harju rajooni kolhoos)|Rahva Võidu]]" kolhoosi juhatuse esimees.<ref>[http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/70749 Eesti NSV Ülemnõukogu X koosseis. Biograafiline lühiteatmik. Tallinn: Eesti Raamat 1981]</ref> Ta oli [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] VI koosseisu saadik ning [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis|Eesti NSV Ülemnõukogu IX]], [[Eesti NSV Ülemnõukogu X koosseis|X]] ja [[Eesti NSV Ülemnõukogu XI koosseis|XI koosseisu]] saadik. Ta on maetud [[Jüri kirikuaed]]a.<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=217712 Kalmistute register HAUDI]</ref> ==Tunnustus== *1958 [[Sotsialistliku töö kangelane]] *1983 [[Vabariigi suurte saakide meister]] *1989 [[Eesti NSV teeneline põllumajandustöötaja]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Karl Helemäe]]. Rudolf Mannov. Tallinn: Eesti Raamat, 1982 ==Välislingid== *[https://arhiiv.err.ee/vaata/168544 ERR arhiiv. 40 aastat kolhoosiesimees. Rudolf Mannov] {{JÄRJESTA:Mannov, Rudolf}} [[Kategooria:Eesti NSV kolhoosiesimehed]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]] [[Kategooria:Eesti NSV IX Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV X Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV XI Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised põllumajandustöötajad]] [[Kategooria:Sotsialistliku töö kangelased Eesti NSV-s]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Rahvaste Sõpruse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 2004]] cugql0lgrw0z3x4jesvgtxhgua2l1vu 0 525751 7144033 6808902 2026-05-01T15:48:15Z ~2026-26514-83 228435 /* Abielu */ 7144033 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = | Taustavärv = | pilt = Sofia Hellqvist.jpg | pildisuurus = 215 px | pildiallkiri = Printsess Sofia | sünninimi = Sofia Hellqvist | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1984|12|06}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = [[rootslased|rootslane]] | a1 = | a2 = | b1 = | b2 = | c1 = | c2 = }} '''Sofia''' (''Sofia Kristina Hellqvist Bernadotte'', sünninimi ''Sofia Hellqvist''; sündinud [[6. detsember|6. detsembril]] [[1984]]) on [[Rootsi]] printsess ja [[Värmlandi hertsog|Värmlandi hertsoginna]]. 13. juunil 2015 abiellus ta prints [[Carl Philip]]iga. Neil on kolm poega. ==Noorpõlv== Sofia Hellqvist sündis [[Stockholm]]i lähedal asuvas Danderydi haiglas.<ref name="DT" >[https://web.archive.org/web/20181026184835/https://www.svenskdam.se/kungligt/sofia-som-barn-sa-sag-hon-ut/ Sofia som barn – så såg hon ut]. Svensk Damtidning. 11.05.2015</ref> Tema esimesed eluaastad möödusid [[Täby]]s. Kui Sofia oli kuuene, kolis ta perekond [[Dalarna lään]]is asuvasse Älvdalenisse.<ref name="DT" /> Sofia Hellqvistil on vanem [[õde]] Lina ja noorem õde Sara.<ref name="DT" /> Kooliajal olid tema hobideks tantsimine, teater ja klaverimäng. 18-aastaselt kolis Sofia Hellqvist Stockholmi, kus töötas ettekandja, baaridaami ja glamuurimodellina. 2004. aastal sai ta meesteajakirja Slitz lugejahääletuse tulemusel tiitli "Miss Slitz 2004".<ref>[https://www.expressen.se/nyheter/sofia-hellqvist-har-vikt-ut-sig-i-slitz/ Sofia Hellqvist har vikt ut sig i Slitz]. Expressen. 13.01.2010</ref> Muuhulgas ilmus ajakirjas ''topless''-pilt, millel Sofia poseeris [[boa]]maoga. 2005. aastal lõi ta kaasa [[tõsieluseriaal]]is "Paradise Hotel" ning jõudis sarja finalistide hulka.<ref>[https://www.imdb.com/name/nm2024382/?ref_=nv_sr_1 Prinsessan Sofia]. IMDB</ref> Samal aastal tekitasid kõmu fotod, millel on näha Sofiat ühel [[Las Vegas]]es toimunud peol pornostaar [[Jenna Jameson]]iga amelemas.<ref>[https://www.aftonbladet.se/nojesbladet/tv/a/7l35xw/kysstes-med-porrstjarnan Kysstes med porrstjärnan]. Aftonbladet. 17.04.2005</ref> Pärast tõsieluseriaalis osalemist kolis Sofia [[New York]]i, kus õppis [[raamatupidamine|raamatupidamist]]. New Yorgis õppis ta ka [[jooga]]instruktoriks ning tegutses joogatreenerina.<ref name="DT" /> [[Stockholmi Ülikool]]i juures on ta vabakuulajana võtnud ka globaalse [[eetika]] ja lastekaitsega seonduvaid kursuseid.<ref name="KH" >[https://web.archive.org/web/20190622064342/https://www.kungahuset.se/download/18.44b9de9714527ae8f1d29dc3/1403879674678/CV+SH+eng.pdf Sofia Hellqvist - PDF]. Kungahuset.se</ref> 2009. aasta septembris ja oktoobris tegutses ta vabatahtlikuna [[Ghana]]s. Ta külastas [[lastekodu]]sid ja aitas kaasa ühe naistekeskuse asutamisele.<ref>[https://www.thelocal.se/20150528/six-top-facts-about-europes-new-power-couple Six facts about Europe's hottest power couple]. The Local. 28.05.2015</ref> 2010. aastal lõi ta koos Frida Vesterbergiga [[Lõuna-Aafrika]]s [[Kaplinn]]as elavaid vähekindlustatud lapsi ja noorukeid abistava organisatsiooni Project Playground.<ref name="KH" /> Kuni 2015. aasta märtsini töötas ta antud organisatsiooni peasekretärina ja seejärel auesimehena. ==Abielu== [[Pilt: Prince Carl Philip and Princess Sofia-2.jpg|pisi|Sofia ja prints Carl Philip 13. juunil 2015]] 2010. aasta jaanuaris kirjutati ajakirjanduses Sofia Hellqvisti ja prints Carl Philipi vahelisest suhtest. Sama aasta juunis kinnitas suhet ka kuningakoda. 27. juunil 2014 paar kihlus ja pulmad peeti 13. juunil 2015. Neil on kolm poega. ja tütar, printsess Ines [[Alexander, Södermanlandi hertsog|Prints Alexander]] sündis 19. aprillil 2016, prints Gabriel 31. augustil 2017 ja prints Julian 26. märtsil 2021. ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Rootsi inimesed]] [[Kategooria: Sündinud 1984]] f2xcchlc7c3c4cu895g16c6s3zeh5f1 0 529531 7144397 6417177 2026-05-02T08:17:11Z Kuriuss 38125 7144397 wikitext text/x-wiki '''DEA''' (akronüüm fraasist "digiteeritud eesti ajalehed") on kolme Eesti raamatukogu [[projekt]], mille käigus koostatakse vanade eesti [[ajaleht]]ede [[andmebaas]]i, mis sisaldab nende ajalehtede digitaalseid pildifaile.<ref name="nlib.ee_projektist">http://dea.nlib.ee/dea_proj.html (vaadatud 27.11.2018)</ref> Andmebaasist on leitavad paljud eesti ajalehed, mis ilmusid 1821–1944, samuti mitmed [[väliseesti]] ajalehed, mis on ilmunud või ilmusid alates 1944.<ref name="nlib.ee_avaleht">http://dea.nlib.ee/index.html (vaadatud 01.12.2018)</ref> Projekti koordinaator on [[Eesti Rahvusraamatukogu]]. Projektis osalevad ka [[Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu]] ja [[Tallinna Pedagoogikaülikooli Akadeemiline Raamatukogu]].<ref name="nlib.ee_projektist"/> Projekti algas [[2002]].<ref name="nlib.ee_projektist"/> 2018. aasta lõpu seisuga oli projektis avalikult kättesaadavaks muudetud 474 nimetust (ligi 1,33 miljonit lehekülge), mille maht koos varukoopiatega oli ligi 4,3 TB. Töötaja poolelt oli DEA maht aga 554 nimetust ja 1&nbsp;455&nbsp;324 lehekülge, sest nimekirja haldamislihtsuse huvides oli peamiselt välja jäetud lühikest aega (1–2 numbrit) ilmunud väljaandeid.<ref>[https://www.elnet.ee/elnet-konsortsium/projektid/digiteeritud-eesti-ajalehed/ DIGITEERITUD EESTI AJALEHED (DEA)] ELNET (vaadatud 9. juunil 2023)</ref> Rahvusraamatukogu sulges DEA 2020. aasta aprillis pärast selle sisu ümbertõstmist andmekogusse [[DIGAR]].<ref>[https://arvamus.postimees.ee/7790034/krista-aru-kultuuriparandi-talletamine-on-digiajastu-isamaa-kohus "KRISTA ARU ⟩ Kultuuripärandi talletamine on digiajastu «isamaa kohus»"] Postimees, KRISTA ARU ⟩ Kultuuripärandi talletamine on digiajastu «isamaa kohus»</ref> Projekti on toetanud [[Kultuuriministeerium]], samuti [[Sorosi Fond]]. Projekti juhib [[Krista Kiisa]].<ref name="nlib.ee_projektist"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://dea.digar.ee/ dea.digar.ee] [[Kategooria:Eesti andmebaasid]] [[Kategooria:Eesti Rahvusraamatukogu]] e3r7zn4toagcte6m4gymd4nhrk34n7r 0 529893 7144273 6874616 2026-05-02T05:34:34Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144273 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''REST''' (''representational state transfer'')<ref name="definitsioon">{{Netiviide|URL=https://akit.cyber.ee/term/10843%20AKIT%20REST|Pealkiri=REST definitsioon|Kasutatud=30.11.2018}}</ref> on [[tarkvaraarhitektuur]]i [[stiil|laad]], mis seab [[veebirakendus]]e loomisele kindlad piirid. Tihti kutsutakse selliseid veebirakendusi ka RESTful veebirakendusteks. Veebirakendused, mis on ehitatud REST arhitektuuril, tagavad [[internet]]is rakenduste koostoimimise. RESTful rakendused lubavad teistel süsteemidel juurde pääseda ja manipuleerida enda ressursse, kasutades selleks eelnevalt kindlaks määratud ilma [[olekuta]] päringuid. Muud arhitektuurid, näiteks [[SOAP]], kasutavad omaenda toimingukomplekte.<ref name="www">{{Netiviide|Autor=World Wide Web Consortium|URL=https://www.w3.org/TR/2004/NOTE-ws-arch-20040211/#relwwwrest|Pealkiri=Web Services Architecture|Väljaanne=|Aeg=11. veebruar 2004|Kasutatud=04.11.2018}}</ref> REST arhitektuuri põhiidee seisneb selles, et tehakse erinevat tüüpi päringuid REST-arhitektuuriga üles seatud erinevatele [[URI|URI-dele]], mis seejärel vastavad sobiva vastusega. Vastuse vorming ei ole kindlaks määratud ja oleneb rakenduse tüübist. Levinumad vormingud on [[JSON]], [[HTML]] ja [[XML]]. Rakenduselt saadud vastus sisaldab [[staatuse koodi]], mis ütleb, kas tehtud päring oli edukas, ja olenevalt päringust ka lisaandmeid, mida rakenduselt küsiti. Kui kasutatakse [[HTTP|HTTP-d]], mis on kõige levinum protokoll RESTful rakenduste jaoks, siis olemasolevate toimingute hulka kuuluvad GET-, POST-, PUT-, DELETE- ja PATCH-toimingud, tihti tuntud ka kui [[CRUD]]-toimingud.<ref name="www" /> Kasutades sobivaid protokolle ja standardseid toiminguid, püüavad RESTful-süsteemid komponentide uuesti kasutamise ja värskendamisega saavutada suurt jõudlust, töökindlust ja võimet laieneda, ilma kogu töötavat süsteemi mõjutamata.<ref name="www" /> Termini ''representational state transfer'' defineeris ja võttis kasutusele [[Roy Fielding]] 2000. aastal oma doktoritöös.<ref name="Fielding-Ch">{{Netiviide|URL=http://www.ics.uci.edu/~fielding/pubs/dissertation/evaluation.htm|Pealkiri=Architectural Styles and the Design of Network-based Software Architectures|Autor=Roy Thomas Fielding|Väljaandja=University of California, Irvine|Aeg=2000|Kasutatud=30.11.2018}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Netiviide|URL=https://groups.yahoo.com/neo/groups/rest-discuss/conversations/topics/6735|Pealkiri=Fielding discussing the definition of the REST term|Väljaandja=groups.yahoo.com|Kasutatud=08.08.2017}}</ref> Fieldingi töö seletas RESTi põhimõtteid, mida senimaani nimetati "HTTP objekti mudeliks", mis oli kasutusel aastast 1994 ja seda kasutati HTTP 1.1 ja URI standardite disainimiseks.<ref name="Fielding-Ch" /><ref>{{Netiviide|Autor=T. Berners-Lee, R. Fielding, H. Frystyk|URL=https://tools.ietf.org/html/rfc1945|Pealkiri=RFC 1945|Väljaanne=|Aeg=Mai 1996|Kasutatud=02.12.2018}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=R. Fielding, J. Gettys, J. Mogul, H. Frystyk, L. Masinter, P. Leach, T. Berners-Lee|URL=https://tools.ietf.org/html/rfc2616|Pealkiri=RFC 2616|Väljaanne=|Aeg=Juuni 1999|Kasutatud=02.12.2018}}</ref> Mõiste eesmärk on kujundada hästi kavandatud veebirakenduse käitumine: see on veebiressursside võrk (virtuaalne olek-masin), kus kasutaja edastab rakenduse kaudu, valides lingid, näiteks /user/tom ja sellised toimingud nagu GET või DELETE (seisundi muudatus), mille tulemuseks edastatakse kasutajale järgmine ressurss, mis esindab rakenduse järgmist seisundit.<ref>{{Netiviide|URL=https://www.servage.net/blog/2013/04/08/rest-principles-explained/|Pealkiri=REST principles explained|Väljaandja=Servage|Kasutatud=30.11.2018|arhiivimisaeg=4.12.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181204053825/https://www.servage.net/blog/2013/04/08/rest-principles-explained/|url-olek=ei tööta}}</ref> == Ajalugu == [[Fail:Roy_Fielding_at_OSCON_2008.jpg|pisi|Roy Fielding esinemas OSCON-il 2008]] [[Roy Fielding]] määratles REST arhitektuuri oma 2000. aasta doktoritööga "Arhitektuurilaadid ja võrgupõhiste tarkvaraspetsifikaatide projekteerimine" [[California Ülikool]]is. Ta arendas 1996.–1999. aastal HTTP 1.1 protokolli, mis põhines 1996. aastal loodud [[HTTP]] 1.0-l.<ref name="Fielding-discuss">{{Netiviide|url=http://tech.groups.yahoo.com/group/rest-discuss/message/6757|Pealkiri=Fielding discusses the development of the REST style|publisher=Tech.groups.yahoo.com|Kasutatud=14.09.2014|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091111012314/http://tech.groups.yahoo.com/group/rest-discuss/message/6757|Arhiivimisaeg=11.11.2009}}</ref> Tagasiulatuvalt REST arhitektuuri arendamisele ütles Fielding järgmist: {| class="cquote pullquote" style="margin: auto auto 10px; border-collapse: collapse; border: none; background-color: transparent; width: auto;" role="presentation" | style="width: 20px; vertical-align: top; border: none; color: #B2B7F2; font-size: 40px; font-family: 'Times New Roman', Times, serif; font-weight: bold; line-height: .6em; text-align: left; padding: 10px 10px;" id="48" |" | style="vertical-align: top; border: none; padding: 4px 10px;" id="50" |HTTP standardimisprotsessi käigus kutsuti mind üles kaitsma veebi disainivalikuid. See on äärmiselt keeruline asi, mida teha protsessis, mis võtab vastu ettepanekud kõikidel teemadel, mis on kiiresti muutumas kogu tööstusharu keskmesse. Mul oli kommentaare rohkem kui 500 arendajalt, kellest paljud olid kümnete aastate suuruse kogemusega insenerid, ja ma pidin seda selgitama kõige abstraktsematest interaktiivsest suhtumistest kuni HTTP-süntaksi parimate üksikasjadega. See protsess muutis minu mudeli põhimõtteid, omadusi ja piiranguid, mida nüüd nimetatakse RESTiks.<ref name="Fielding-discuss" /><br /> | style="width: 20px; vertical-align: bottom; border: none; color: #B2B7F2; font-size: 40px; font-family: 'Times New Roman', Times, serif; font-weight: bold; line-height: .6em; text-align: right; padding: 10px 10px;" id="55" |" |} == Arhitektuuri omadused == REST arhitektuuri stiili piirangud mõjutavad järgmisi arhitektuurilisi omadusi: * komponentidevaheliste interaktsioonide jõudlus, mis võib olla kasutaja tajutava jõudluse ja võrgu tõhususe domineeriv tegur;<ref name="Fielding-Ch" /> * skaleeritavus, mis võimaldab toetada suurt hulka komponente ja nendevahelisi interaktsioone; *ühtse liidese lihtsus; * komponentide muutmine uute vajaduste rahuldamiseks, isegi kui rakendus töötab; * teenindusagentide ja komponentide vahelise kommunikatsiooni läbipaistvus; * komponentide teisaldatavus programmi koodi ja andmete abil; * süsteemi stabiilsus pistikühendustes, komponentides või andmetes esinevate tõrgete korral. Roy Fielding kirjeldab RESTi skaleeritavust järgmiselt:<br /> {| class="cquote pullquote" style="margin: auto auto 10px; border-collapse: collapse; border: none; background-color: transparent; width: auto;" role="presentation" | style="width: 20px; vertical-align: top; border: none; color: #B2B7F2; font-size: 40px; font-family: 'Times New Roman', Times, serif; font-weight: bold; line-height: .6em; text-align: left; padding: 10px 10px;" id="66" |" | style="vertical-align: top; border: none; padding: 4px 10px;" id="68" |RESTi klient-serveri lahutamine lihtsustab komponentide rakendamist, vähendab pistikühenduse semantika keerukust, parandab jõudluse häälestamise efektiivsust ja suurendab täielike serverikomponentide skaleerumisvõimet. Kihtsüsteemi piirangud võimaldavad vahendajaid – puhverservereid, lüüse ja tulemüüre kasutada mitmesugustes kommunikatsioonipunktides, muutmata komponentide vahelisi liideseid, võimaldades seega neil abistada suhtlemist tõlkimisel või suurendada jõudlust kasutades jagatud puhvrit. REST võimaldab sõnumite vahepealset töötlemist: suhtlus päringute vahel on ilma olekuta, semantika ja teabe vahetamiseks kasutatakse standardseid meetodeid ja meediumitüüpe ning vastused lubavad puhvri kasutust.<ref name="Fielding-Ch" /><br /> | style="width: 20px; vertical-align: bottom; border: none; color: #B2B7F2; font-size: 40px; font-family: 'Times New Roman', Times, serif; font-weight: bold; line-height: .6em; text-align: right; padding: 10px 10px;" id="77" |" |} == URLi ja sobivate HTTP meetodite kasutamine == Järgnev tabel demonstreerib, kuidas [[HTTP]] meetodeid tavaliselt REST API-des kasutatakse: {| class="wikitable" style="margin-bottom: 82px;" |+HTTP meetodid !(URL) ühtne ressursilokaator (Uniform Resource Locator) !GET !PUT !PATCH !POST !DELETE |- !Kogu<br /><code><nowiki>https://api.example.com/resources/</nowiki></code> |'''Tagastatakse''' list kogu elementide URI-dest ja vahel ka muust nendega seonduvast infost. |Üks kogu '''asendatakse''' teise koguga. |Üldiselt seda ei kasutata. |Kogusse '''luuakse''' uus kirje. Uue kirje on URI on loodud automaatselt ja on tavaliselt ka vastuses tagastatud. |Terve kogu '''kustutatakse'''. |- !Element<br /> <code><nowiki>https://api.example.com/resources/item17</nowiki></code> |'''Tagastatakse''' kogu elemendi andmed sobivad meediatüübis. |'''Asendatakse''' olemasolev element või luuakse selle puudumisel uus element. |'''Uuendatakse''' olemasolevat elementi uute andmetega. |Üldiselt seda ei kasutata, kuid kasutamisel on selle eesmärk muuta element omakorda koguks.<ref>{{Netiviide|Autor=Jeremy H|URL=http://thereisnorightway.blogspot.com/2012/05/api-example-using-rest.html|Pealkiri=API Example Using REST|Väljaanne=|Aeg=16. mai 2012|Kasutatud=04.11.2018}}</ref> |Kogust '''kustutatakse''' element. |} == Viited == {{Reflist}} [[Kategooria:Tarkvaraarendus]] [[Kategooria:Veeb 2.0]] juqptslmjursy5wtvm032ggy1ppifjg 0 531203 7144509 6665448 2026-05-02T09:28:13Z Kuriuss 38125 7144509 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=juuni}} '''Paroksüsmaalsed mitteepileptilised häired (PMH)''' on [[Epilepsia|epileptiliste hoogudega]] sarnanevad äkilise alguse ja lõpuga hood, mille ajal võib esineda nii korduvaid motoorsed liigutusi, käitumuslikke muutusi kui ka [[Somaatiline närvisüsteem|somaatilisi]] sümptomeid. [[Paroksüsmaalsed mitteepileptilised häired|Paroksüsmaalseid mitteepileptilisi häireid]] on oluline eristada epilepsiast, et vältida valediagnoosiga kaasuvat ebavajalikku ravi.<ref name=":0">Tatlı, Burak ja Serhat Güler. “Non epileptic paroxysmal events in childhood”, Turk pediatri arsivi vol. 52,2 59–65, 2017.</ref> Enamus lapseeas esinevatest PMH-dest ei vaja mingit ravi ja mööduvad spontaanselt. Imikutel on põhjus sageli füsioloogiline, väikelastel ja koolilastel aga psühhogeenne.<ref name=":1">A. F. Luat, D. Kamat ja L. Sivaswamy “Paroxysmal Nonepileptic Events in Infancy, Childhood, and Adolescence” Pediatric Annals vol.44, No. 2, 2015.</ref> == Epidemioloogia == Euroopas on epilepsia esinemissagedus laste hulgas 4–5%. Taanis tehtud uuringus leiti, et 39%-l epilepsia diagnoosi saanud lastest ei olnud tegelikult epilepsiat. Valediagnoosi saanud lastest 49%-l oli tegu paroksüsmaalse mitteepileptilise häirega.<ref>Uldall P, Alving J, Hansen LK jt, “The misdiagnosis of epilepsy in children admitted to a tertiary epilepsy centre with paroxysmal events”, Archives of Disease in Childhood, 2006.</ref> == Sagedasemad PMH-d vastsündinueas<ref name=":1" /> == ==== Judinad/võdinad (inglise ''jitteriness'') ==== ==== Hüpereklepsia ==== Ehmatushaigus, mida iseloomustab liialdatud reaktsioon auditoorsele, somatosensoorsele või visuaalsele stiimulile.<ref name=":1" /> ==== Healoomulised uneaegsed müokloonused ==== Korduvad ägedad lihaste kokkutõmbe episoodid. Esinevad unes ja on enam väljendunud jäsemete distaalsetes osades. Sageli eluaegne probleem, ravi ei vaja.<ref name=":1" /> == Sagedasemad PMH-d imiku- ja väikelapseeas == ==== Hingekinnipidamishood ==== Põhjus ei ole teada, tõenäoliselt tegemist imiku ja väikelapse autonoomse närvisüsteemi küpsusetusega. Provotseerib viha, kurbus, hirm või väike trauma, millele järgneb nutuhoog, hääletu väljahingamine, nahavärvi muutus (tsüanootiline või kahvatu) ja teadvuse kadu. Hoo pikema kestuse puhul võivad lisanduda tõmblused jäsemetes.<ref name=":1" /> ==== Hirmuhood ==== Peenelöögiline pea ja mõlema käe värin, hoo ajal võib tekkida kindel poos, teadvus on olemas. Kestavad mõned sekundid, kuid võivad tekkida päevas mitmeid kordi. Soodustavad toitmine, pea liigutamine ja erutus.<ref name=":1" /> ==== Liigutuslikud stereotüüpiad ==== Korduvad stereotüüpsed liigutused, mida saab tahtlikult peatada. Sageli arengupeetuse ja autismiga lastel. Enamasti nt plaksutamine, väristamine ja pea raputamine.<ref name=":1" /> ==== Healoomuline paroksüsmaalne tortikollis ==== Episoodiline pea pööre ühele küljele, kestus mõnest minutist nädalateni. Tavaliselt kaob 3–5-aastaselt. Kaasuda võib oksendamine ja näo kahvatus.<ref name=":0" /> ==== Healoomuline paroksüsmaalne ülesvaatamine ==== Hoogu iseloomustab ülesvaatav pilk ja lõua allavaje. Silmade horisontaalne liikumine on tavapärane, kuid allapoole vaatamine püsivalt ei ole võimalik. Hoogusid vallandab äge haigus, leevendab uni.<ref name=":1" /> ==== Healoomuline paroksüsmaalne peapööritus ==== Peapöörituse episoodid, mis tekivad äkitselt ja kestavad mõne minuti. Kaasuda võivad iiveldus, oksendamine ja näo kahvatus. Laps on ärkvel, ehmunud ja hoidub liigutamast, enne kui hoog laheneb.<ref name=":0" /> ==== Unehäired ==== Kõige levinumad on ootamatul ärkamisel tekkiv segadusseisund, unepaanika, õudusunenäod ja unes kõndimine.<ref name=":0" /> * Unepaanika – sügavas unes tekkiv hirmuhoog, kaasub südame pekslemine, hingeldus, laienenud pupillid ja higistamine. Laps on segaduses, hirmul ja lohutamatu. Kestus paar minutit ja laheneb spontaanselt. Vähene mälestus juhtunust.<ref name=":1" /> ==== Masturbatsioon ==== Normaalne (?) osa seksuaalarengust, mida võib jalgade rütmiliste liigutuste, häälitsuste, fikseerunud pilgu, näo õhetuse ja vähese reaktsiooniga ümbritseva suhtes segi ajada epileptilise hooga.<ref>Jurriaan M. Peters, “Seizure or not? Non-epileptic paroxysmal events in pediatrics”, Boston Children’s Hospital, Clinical Health Blog. </ref> ==== Sandiferi sündroom ==== Tekib imiku söötmisel. Hoogu iseloomustab keha äkiline vibujas poos koos pea pöördumisega küljele või taha, kaasneda võib käte värin, lämbumine, tsüanoos, larüngospasm ja hingamisseiskus. Põhjuseks on gastroösofageaalne refluks ning sellest tingitud söögitoru põletik ja valu.<ref name=":1" /> ==== Tikid ehk sundliigutused ==== Tikid on vastutahtelised liigutused, mida laps ei suuda hästi kontrollida. Esineb tung või vajadus liigutust sooritada, sest järgneb teatud kergendustunne. Tähelepanu juhtimisel on vahetevahel võimalik liigutusi lühikest aega tagasi hoida.<ref>„Tikid ja Tourette’i sündroom. Tähtsad faktid patsiendile“, International Parkinson and Movement Disorder Society, 2016.</ref> == Sagedasemad PMH-d koolilastel == ==== Migreen ==== * Basilaarmigreen<br />Aura sarnaneb epilepsia omaga – spontaanne või asendivertiigo, foto- ja fonofoobia, käte ja jalgade surinad, teadvusehäire, ataksia, nägemishäired, tinnitus. Sümptomitele järgneb enamasti migrenoosne peavalu (kuklapiirkond).<ref name=":1" /> * Äge segadusseisundiga kulgev migreen<br />Noorukieas esinev migreeni alavorm, mida iseloomustab segasusseisund või muutunud taju, mõnikord ka agressiivsus. Hoog on suhteliselt lühike (< 24h). Võib tekkida pärast peatraumat.<ref name=":1" /> ==== Sünkoop ehk minestus ==== * Vasovagaalne sünkoop<br />Teadvusekadu vähenenud aju verevarustuse tõttu. 15% teismelistest on vähemalt üks episood enne täiskasvanuiga. Hoogu provotseerivad pikaajaline seismine ja emotsionaalne stiimul. Eelneb pearinglus, kahvatus, nägemise/kuulmise häire. Hoo pikemal kestmisel võib esineda lihasetõmblusi, jäsemete värinaid. Taastumine minutitega.<ref name=":1" /> * Kardiovaskulaarne sünkoop<br />Tekib enamasti lamades, füüsilise koormuse ajal või pärast seda südamehaigetel.<ref name=":0" /> * Ortostaatiline sünkoop<br />Tekib äkitselt püstitõusmisel või pikaaegsel seismisel tekkiva vererõhu languse ja südame löögisageduse tõusu tõttu. Sagedamini pikkadel poistel.<ref name=":0" /> ==== Unehäired ==== * REM-une patoloogia<br />Une ajal ei teki normaalset lihaste atooniat. Esineda võivad rahutus, jäsemetega vehkimine, dramaatilised ja sageli agressiivsed liigutused, mis tunduvad osaliselt eesmärgipärased. Harva ka valjud häälitsused ja sõnad.<ref name=":1" /> ==== Psühhogeensed kriisid ==== Somatoformne häire (ei ole tahtlik teesklemine). Eri tüüpi hood. Provotseerivad emotsionaalsed stiimulid, hood üksnes publiku olemasolul. Soodustavateks teguriteks võivad olla väärkohtlemine, õpiraskused, eelnev kokkupuude epilepsiahaigega.<ref name=":1" /> ==== Paroksüsmaalsed düskineesiad ==== Liigutushäired, mis võivad olla ühepoolsed, kahepoolsed või vahelduvad. Kaasneda võivad surinad, kõnepuue. Esile võib kutsuda liikumine või koormus.<ref name=":1" /> ==== Alice Imedemaal sündroom ==== Tajumoonutused (visuaalsed). Asjad võivad näida suuremana, väiksemana, kaugemal, lähemal või muutunud kujul. Võib esineda depersonalisatsioon ja ajataju muutus. Võib olla migreeni aura osa või ennustada migreeni teket.<ref name=":1" /> ==== Tikid ==== == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Lastehaigused]] 943m3os9cuu3amrxv3vhqhsxlzl2tvr 0 531256 7144050 5268833 2026-05-01T16:04:39Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Ameerika Ühendriigid]]; lisatud [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide välispoliitika]] 7144050 wikitext text/x-wiki '''Hansa esindajad Ameerika Ühendriikides''' on loend [[Lübeck]]i, [[Bremen]]i ja [[Hamburg]]i hansalinna ühistest esindajatest Ameerika Ühendriikides. Konsulaarsuhted hansalinnade ja Ameerika Ühendriikide vahel loodi 1794. aastal. Hansalinnade peakonsulid Ameerika Ühendriikides olid: *1794–1800 [[John Ross]] (1726–1800) 1811–1814 olid hansalinnad annekteeritud Prantsusmaa poolt. *1817–1822 [[Carl Nicolaus Buck]] *1822–1827 [[Christian Ludwig Krumbhaar]] (1777–1836) Diplomaatilised suhted loodi 1827. Saadikud olid: *1827–1828 [[Vincent Rumpff]] (1789–1867) *1862–1864 [[Rudolf Schleiden]] (1815–1895) *1864–1868 [[Johannes Rösing]] (1833–1909; 1868–1871 Põhja-Saksa Liidu ja 1871–1874 Saksamaa peakonsul New Yorgis) [[Kategooria:Hansa Liit]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide välispoliitika]] 4fb5pj5z0o1sgl2uykgpgpjc5cwf3gn 0 532335 7144263 7074643 2026-05-02T04:51:38Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144263 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Pūre vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Pūres pagasts | lipp = LVA Pūres pagasts flag.png | lipu_link = | vapp = LVA Pūres pagasts COA.png | vapi_link = | pindala = 102,2 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Pūre]] | asendikaardi_pilt = Pūres pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Pūres pilskalns 03.jpg|pisi|Pūre linnamägi]] '''Pūre vald''' ([[läti keel]]es ''Pūres pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Zentene vald|Zentene]], [[Jaunsāti vald|Jaunsāti]], [[Tume vald|Tume]], [[Sēme vald|Sēme]], [[Kandava vald|Kandava]] ja [[Cēre vald|Cēre vallaga]]. Valla pindala on 102,2 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1482 inimest.<ref name="QXOr6" /> Valla keskus on [[Pūre]] küla. Vallavanem on Santa Heimane (ühine Jaunsāti vallaga).<ref name="Qu4s2" /> ==Ajalugu== Vald on kujunenud Daigone mõisa (''Deguhnen''), Putnēni mõisa (''Puttnem''), Pūre mõisa (''Puhren'') ja [[Lamiņi mõis]]a (''Lievenhof'') maadele. Valla vana saksakeelne nimekuju oli ''Puhren''. Pūre vald moodustati aastal 1866, kuigi vallamaja sai see alles aastal 1889. Aastal 1935 oli Pūre valla pindala 39,1 km² ja seal oli 791 elanikku.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Aastal 1945 moodustati vallas Pūre ja Rasa külanõukogu, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1951 liideti Pūre külanõukoguga likvideeritav Daigone külanõukogu, aastal 1955 aga likvideeritav Rasa külanõukogu. Aastal 1961 liideti külanõukoguga Cēre külanõukogu [[kolhoos]]i Dzintars maad. Aastal 1975 liideti osa Zentene külanõukogu maid Pūre külanõukoguga, osa Pūre külanõukogust liideti aga Kandava linna maapiirkonnaga. Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald.<ref name="MuE68" /> 2009. aastast kuulub vald Tukumsi piirkonda. ==Loodus== Vald paikneb [[Põhja-Kurzeme kõrgustik]]ul, seda läbib [[Abava]] jõe ürgorg. Kõrgeim koht (89,2 meetrit) asub valla põhjaosas. Suurim jõgi on Abava jõgi.<ref>[https://www.tukums.lv/lv/tukuma-novads/par-pagastiem/pure/par-pagastu Pūres pagasts], Tukuma novads</ref> ==Kaitstavad objektid== Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Lamiņi mõisa park, Reiņi muinaskalmed ehk Sarapuumägi ja Pūre Muulamäe linnamägi. Regionaalse kaitse all on Zviedri muinaskalmed, Lamiņi mõisa hoonetekompleks, sealhulgas tõllakuur, suguvõsa hauakabel ja häärber, Lamiņi katoliku kirik, Pūre luteri kiriku kantsel, orel ja altar,<ref name="NaLA1" /> Looduskaitse all on kuus nimetut põlispuud.<ref name="mcdpx" /> ==Asustus== Aastal 2011 elas vallas 1369 [[lätlased|lätlast]], 45 [[venelased|venelast]], 23 [[valgevenelased|valgevenelast]], 18 [[ukrainlased|ukrainlast]], 13 [[poolakad|poolakat]] ja 6 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2019-01-01 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad on: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv <ref name="vietvardi" /> |- | [[Beķermuiža]] || mazciems || 29 (2006) |- | [[Daigone]] || mazciems || 19 (2006) |- | [[Dzintars]] || ciems || 128 (2026) |- | [[Galciems]] || mazciems || 12 (2006) |- | [[Kalnēji]] || mazciems || 33 (2006) |- | [[Lamiņi]] || ciems || 93 (2026) |- | [[Mazlamiņi]] || mazciems || 25 (2006) |- | [[Meiniķi]] || mazciems || 12 (2006) |- | '''[[Pūre]]''' || ciems || 556 (2026) |- | [[Pūres stacija]] || mazciems || 28 (2006) |- | [[Putnēnmuiža]] || mazciems || 15 (2006) |- | [[Vidusciems]] || mazciems || |- | [[Vildene]] || mazciems || 20 (2006) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Pure Evangelic Lutheran Church - panoramio.jpg|Pūre luteri kirik Abava in flood time Abava plūdu laikā - panoramio (1).jpg|Suurvesi Abava jõel Daigones muiža.jpg|Daigone mõisa peahoone Pūre - panoramio (2).jpg|Vaade Pūrest Abava jõele Putnenes muiža.jpg|Putnēni mõisa varemed Lamiņu muiža (Lievenhof estate).jpg|Lamiņi mõisa häärber Lamiņu katoļu baznīca7.jpg|Lamiņi katoliku kirik </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="QXOr6">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā)]. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="Qu4s2">{{Netiviide |url=https://www.tukums.lv/lv/tukuma-novads/par-pagastiem/pure/kontakti |pealkiri=Tukuma novads (vaadatud 1.01 2019) |vaadatud=2019-01-01 |arhiivimisaeg=2019-01-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190101145248/https://www.tukums.lv/lv/tukuma-novads/par-pagastiem/pure/kontakti |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="MuE68">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="NaLA1">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> <ref name="mcdpx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100014194&veidi=ciems+Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Pūre parish|Pūre vald}} {{Tukumsi piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Tukumsi piirkond]] nfx5m9693zo1ki020cghbdf3etm84lu 0 532833 7144518 6229374 2026-05-02T09:34:03Z Kuriuss 38125 7144518 wikitext text/x-wiki '''Kaitsemehhanismid''' on [[psühholoogia]]s [[alateadvus]]likud käitumismudelid, mis vähendavad potentsiaalselt kahjulikust või vastuvõetamatust olukorrast tekkivat ärevust.<ref>{{cite book |last=Schacter |first=Daniel L. |title=Psychology Second Edition |url=https://archive.org/details/psychology0000scha |year=2011 |publisher=Worth Publishers |location=41 Madison Avenue, New York, NY 10010 |isbn=978-1-4292-3719-2 |pages=[https://archive.org/details/psychology0000scha/page/482 482]–483}}</ref> Kaitsemehhanismid võivad põhjustada tervislikke või ebatervislikke tagajärgi sõltuvalt asjaoludest ja sagedusest, millega mehhanisme kasutatakse.<ref name=utah>[http://www.utahpsych.org/defensemechanisms.htm Utah Psych. "Defense Mechanisms"] 2010. Retrieved on 05 October 2013.</ref> [[Psühhoanalüütiline teooria|Psühhoanalüütilises teoorias]] on kaitsemehhanismid psühholoogilised strateegiad, mida kasutab mitteteadvustatud meel, et manipuleerida, eitada või moonutada reaalsust selleks, et kaitsta end ärevustunde, vastuvõetamatute impulsside eest ja säilitada ettekujutus endast.<ref>{{cite web|url=http://info.med.yale.edu/psych/3s/self_schema.html |title=archive of: www.3-S.us What is a self-schema? |publisher=Info.med.yale.edu |date= |accessdate=5.05.2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130204225215/http://info.med.yale.edu/psych/3s/self_schema.html |archivedate=4.02.2013 }}</ref> Protsessid, mis manipuleerivad, eitavad või moonutavad reaalsust võivad olla: * '''repressioon''' ehk valusate mõtete ja tunnete kaotamine oma teadvusest, kuigi see võib sümboolses vormis uuesti esile tulla;<ref name=utah/> * '''identifitseerimine''' – objekti või mõtte endaga samastamine;<ref>Chalquist, Craig. [https://web.archive.org/web/20181228105226/http://www.terrapsych.com/freud.html "A Glossary of Freudian Terms"] 2001. Retrieved on 05 October 2013.</ref> ja * '''ratsionaliseerimine''' – oma käitumisele ja motivaatoritele "hea" ja vastuvõetava põhjenduse leidmine, asendades sellega tegelikud põhjused.<ref name=utah/><ref>{{cite web|author=Contributor: GeorgeT |url=http://listverse.com/2007/11/15/top-7-psychological-defense-mechanisms/ |title=Top 7 Psychological Defense Mechanisms |publisher=Listverse |date= |accessdate=5.05.2013}}</ref> Psühhoanalüütilises teoorias peetakse repressiooni teiste kaitsemehhanismide aluseks.<ref name=utah/> Terved inimesed kasutavad elu jooksul erinevaid kaitsemehhanisme. Ego kaitsmine muutub haiguslikuks siis, kui nende mehhanismide püsiv kasutamine toob kaasa ebastabiilse käitumise, mis kahjustab füüsilist või vaimset tervist. Kaitsemehhanismide kasutamist põhjustab vajadus kaitsta oma ego ärevuse või ühiskondliku hukkamõistu eest või pakkuda võimalust põgeneda olukordadest, millega ei suudeta hakkama saada.<ref>{{cite web |url=http://www.britannica.com/eb/article-9029737/defence-mechanism |title=defence mechanisms -- Britannica Online Encyclopedia |publisher=www.britannica.com |accessdate=11.03.2008 }}</ref> Nende mehhanismide hindamiseks on küsimustik "Defense Style Questionnaire" (DSQ-40).<ref name="pmid16477187">{{cite journal |vauthors=Ruuttu T, Pelkonen M, Holi M |title=Psychometric properties of the defense style questionnaire (DSQ-40) in adolescents |journal=J. Nerv. Ment. Dis. |volume=194 |issue=2 |pages=98–105 |date=veebruar 2006 |pmid=16477187 |doi=10.1097/01.nmd.0000198141.88926.2e |url=http://meta.wkhealth.com/pt/pt-core/template-journal/lwwgateway/media/landingpage.htm?issn=0022-3018&volume=194&issue=2&spage=98|display-authors=etal}}</ref><ref name="pmid19123111">{{cite journal |vauthors=Hovanesian S, Isakov I, Cervellione KL |title=Defense mechanisms and suicide risk in major depression |journal=Arch Suicide Res |volume=13 |issue=1 |pages=74–86 |year=2009 |pmid=19123111 |doi=10.1080/13811110802572171 |url=http://www.informaworld.com/openurl?genre=article&doi=10.1080/13811110802572171&magic=pubmed&#124;&#124;1B69BA326FFE69C3F0A8F227DF8201D0}}</ref> == Neljatasandiline klassifikatsioon == Psühhiaater [[George Eman Vaillant]] tutvustas kaitsemehhanismide neljatasandilist klassifikatsiooni:<ref name="Cramer">{{Cite book|title=Protecting the Self|last=Cramer|first=Phebe|publisher=The Guilford Press|year=mai 2006|isbn=9781593855284|location=|page=[https://books.google.com/books?id=FNsmzy-lLagC&pg=PA17 17]}}</ref> * I tase – patoloogilised kaitsemehhanismid (psühhootiline eitamine, eksitav projektsioon) * II tase – ebaküpsed kaitsemehhanismid (fantaasia, projektsioon, passiivne agressioon, mõtlematu tegutsemine) * III tase – neurootilised kaitsemehhanismid (intellektuaaliseerimine, reaktsioonide moodustumine, dissotsiatsioon, ümberasetamine, allasurumine) * IV tase – täiskasvanud kaitsevõime (huumor, sublimatsioon, pärssimine, altruism, ootamine) === Tase 1: "psühhootiline" === Selle tasandi mehhanismid, kui nad on domineerivad, on peaaegu alati patoloogilised. Need kuus kaitserefleksi koos võimaldavad ümber korraldada väliseid kogemusi, selleks et kõrvaldada vajadus tegelikkusega toime tulla. Nende mehhanismide järjepidevad kasutajad paistavad teistele kui ebaratsionaalsed või hullumeelsed. Need on "psühhootilised" kaitsemehhanismid, mis esinevad avalikus psühhoosis. Neid leidub ka unenägudes ja lapsepõlves.<ref name="Vaillant, G. E. 1986">Vaillant, G. E., Bond, M., & Vaillant, C. O. (1986). An empirically validated hierarchy of defence mechanisms. Archives of General Psychiatry, 73, 786–794. George Eman Valillant</ref> Nende hulka kuuluvad: * Ettekujutatav projekteerimine – ettekujutused välisest reaalsusest, tavaliselt tagakiusava iseloomuga. * Eitamine – välise reaalsuse tunnistamisest keeldumine, sest see on liiga hirmutav. Inimene vaidleb, et ärevust tekitavat põhjust ei ole olemas. Inimene lahendab emotsionaalse konflikti ja vähendab ärevust, keeldudes tundmast või endale teadvustamast välise reaalsuse ebameeldivamaid aspekte. * Moonutamine – välise reaalsuse suur ümberkujundamine, et rahuldada sisemisi vajadusi. === Tase 2: ebaküps === Need mehhanismid esinevad sageli täiskasvanutel. Need mehhanismid vähendavad stressi ja ärevust, mida tekitavad ähvardavad inimesed või ebamugav reaalsus. Selliste kaitsemehhanismide liigset kasutamist peetakse sotsiaalselt ebasoovitavaks, kuna need on ebaküpsed, raskesti käsitletavad ja neil puudub side tegelikkusega. Need on nn "ebaküpsed" kaitsemehhanismid ja liigkasutus põhjustab peaaegu alati tõsiseid probleeme ja inimene ei suuda eluga hakkamasaada. Neid kaitsemehhanisme nähakse [[depressioon]]i ja [[Isiksushäired|isiksushäirete]] korral. Nende hulka kuuluvad: * Mõtlematu tegutsemine – inimene hakkab tegutsema oma teadvustamata soovi või impulsi ajel, saamata aru oma emotsioonist, mis sellise käitumise esile kutsus. * [[Hüpohondria]] – liigne mure, et ollakse väga haige. * [[Passiiv-agressiivne käitumine]] – vaenulikkuse kaudne väljendamine. * Projektsioon – [[paranoia]] lihtsam vorm. Projektsioon vähendab ärevust, lubades soovimatute impulsside või soovide avaldumist, ilma et neid teadvustaks. Vastuvõetamatute või soovimatute mõtete ja emotsioonide omistamine kellelegi teisele – sisaldab suuri eelarvamusi ja [[armukadedus]]t, välisele ohule üliärritunult reageerimist ja "ebaõigluse kogunemist", mille eesmärk on viia vastuvõetamatud mõtted, tunded ja impulsid üle kellelegi teisele nii, et tema negatiivseid mõtteid, tundeid, uskumusi ja motivatsiooni peetakse kellegi teise omadeks. *Skisoidne fantaasia – kalduvus taganeda oma fantaasiatesse, et lahendada sisemisi ja väliseid konflikte. === Tase 3: neurootiline === Neid kaitsemehhanisme peetakse neurootilisteks, kuid need on täiskasvanud inimestel väga tavalised. Selliseid kaitsemehhanisme saab kasutada lühikest aega, pikema aja jooksul võivad nad põhjustada pikaajalisi probleeme suhetes, töös, tavaelus, kui neid kasutatakse peamise toimetuleku stiilina. Nende hulka kuuluvad: * Asendamine – kaitsemehhanism, mis asendab seksuaalsed või agressiivsed impulsid vastuvõetavamatele või vähem ohtlikule sihtmärgile. Emotsioonide suunamine turvalisemale pinnale – intensiivsete emotsioonide eraldamine selle tegelikust objektist ja nende ümbersuunamine kellegi või millegi vastu, mis on vähem solvav või hirmutav. Näiteks võib lapsevanem karjuda oma lapse peale, kui on abikaasaga riidu läinud. * Dissotsiatsioon – isikliku identiteedi või iseloomu ajutine drastiline muutmine, et vältida emotsionaalset stressi; olukorra või mõttega tavaliselt kaasneva tunde eitamine või edasilükkamine. * Intellektualiseerimine – isoleerimise vorm; keskendutakse olukorra intellektuaalsetele komponentidele nii, et ärevust tekitavad emotsioonid jääks eemale; emotsioonide eraldamine ideedest; soovidest mõtlemine formaalses, väheerutavas vormis ja tegutsemisest loobumine; vastuvõetamatute emotsioonide vältimine, keskendudes intellektuaalsetele aspektidele (isolatsioon, ratsionaliseerimine, rituaalid, tagasivõtmine, hüvitamine ja maagiline mõtlemine). * Reaktsiooni moodustamine – ohtlikuks peetavate või mittesobivate teadvustamata soovide või impulsside muundamine vastupidisteks; käitumine, mis on täiesti vastupidine sellele, mida inimene tõeliselt tahab või tunneb; inimene hakkab uskuma vastupidi, kuna tema tõeline veendumus põhjustab ärevust. * Repressioon – protsess, mis püüab asendada korduvaid ihasid meeldivate instinktide vastu, seda põhjustab hirm kannatada saada, kui saab rahuldatud; iga lükatakse alateadvusesse, et vältida selle teadvusesse tulemist; näiliselt seletamatu naiivsus, mälu kadumine või oma olukorrast ja seisundist mitteteadlik olemine; emotsioon on teadlik, kuid selle taga olev iha puudub. === Tase 4: täiskasvanud === Emotsionaalselt tervete täiskasvanute kaitsemehhanism, kuigi paljud on neist käitumistest pärinevad ebaküpsest arengutasemest. Neid on aastate jooksul kohandatud, et optimeerida oma edu ühiskonnas ja suhetes. Nende kaitsemehhanismide kasutamine suurendab rõõmu ja kontrollitunnet. Need kaitsemehhanismid aitavad integreerida vastuolulisi emotsioone ja mõtteid, jäädes siiski tõhusaks. Neid, kes neid mehhanisme kasutavad, peetakse tavaliselt vooruslikeks. Täiskasvanud kaitsemehhanismid hõlmavad järgmist: * Altruism – konstruktiivne teiste teenimine, mis toob rõõmu ja isiklikku rahulolu. * Eeldamine – tuleviku ebamugavuste realistlik planeerimine. * Huumor – omi ebameeldivaid ideid ja tundeid võib teistele ka otse rääkida ja nii tunduvad nad naljakad. * Sublimatsioon – oma ebameeldivate emotsioonide või instinktide muutmine normaalseteks tegevusteks, käitumiseks või emotsioonideks, näiteks keeruliste meeskonna spordialadega tegelemiseks. * Allasurumine – teadlik otsus lükata tähelepanu nendelt mõtetelt ja emotsioonidel eemale, millega kohe hakkama ei saa, nii et nendega saaks tegeleda hiljem. Täiskasvanud kaitsemehhanisme kutsutakse ka [[Toimetulek (psühholoogia)|toimetulekumehhanismideks]], kuna nendega tegeletakse teadlikult. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Käitumine]] [[Kategooria:Emotsioon]] 3mdxcwzornd9nlvo9v5k0h5d97h9e1w 0 535305 7144222 7139900 2026-05-02T00:20:39Z Mustleib 222127 Lisatud muusiku infokast 7144222 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=aprill}} {{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=november}} {{Infokast muusik | nimi = INGER | pilt = Inger Eesti Laul 2023.jpg | pildiallkiri = INGER 2023. aastal | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Inger Fridolin | alias = INGER | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1999|3|11}} | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti]] | päritolu = [[Viimsi]], [[Eesti]] | haridus = [[Tallinna Ülikool]] (BA), [[Tallinna 32. Keskkool]], [[Tallinna Muusikakeskkool]], [[Viimsi Keskkool]] | pill = [[vokaal]], [[kitarr]], [[ukulele]], [[löökpillid]] | hääleliik = | stiil = [[Popmuusika|pop]], [[Indie|indie pop]] | amet = [[laulja]], [[laulukirjutaja]], [[jalgpallur]] | tegev = 2017– | plaadifirma = [[Made In Baltics|Made in Baltics]], TuneBase | seotud_esitajad = [[Avoid Dave]], [[manna]], [[EiK]] | sugulased = [[Janne Fridolin]] (ema) | URL = https://soundslikeinger.com | tähelepanuväärsed_pillid = | allkiri = }} '''INGER''' (kodanikunikunimega '''Inger Fridolin'''; sündinud [[11. märts]]il [[1999]]) on [[Eestlased|eesti]] laulja ja laulukirjutaja. Inger Fridolin alustas kuueaastasena treeninguid Martin Reimi jalgpallikooli treeningutel poiste hulgas. Ta on esindanud Eesti tüdrukute noortekoondiseid 24 korral ning löönud ka kaks väravat. Fridolin on mänginud jalgpalli hooaegadel 2015 ja 2016 Eesti naiste meistrivõistluste Esiliigas ja Meistriliigas Tallinna FC Flora II ja Noortekoondise võistkondade eest.<ref>[https://jalgpall.ee/voistlused/player/22768/team/2712 Inger Fridolin.] Eesti Jalgpalli Liit</ref> Seejärel on ta olnud treener [[Martin Reimi jalgpallikool|Viimsi Martin Reimi jalgpallikoolis]] ja [[Tallinna FC Flora|FC Floras]].<ref>[https://fcflora.ee/uued-treenerid-floras/ Uued treenerid Floras.] fcflora.ee, 15. aprill 2022</ref> Fridolin on [[Rahumäe Põhikool]]i kitarri- ja ukuleleõpetaja.<ref>[https://web.archive.org/web/20241110123143/https://rahumae.edu.ee/inger-fridolini-kitarri-ja-ukuleleopilased-andsid-esimese-koolikontserdi/ Inger Fridolini kitarri- ja ukuleleõpilased andsid esimese koolikontserdi.] rahumae.edu.ee, 30. oktoober 2024</ref> Ta on osalenud sarjades "[[MasterChef Eesti]]" ja "[[Kalamaja Blues]]".<ref name=":0">{{Uudiseviide |pealkiri=„Minu puhul on ka teatud teemad, mis on hellad…“ Inger tunnistab, et tal oli raske toime tulla tema ümber varem olnud müraga |keel=et |väljaanne=Kroonika |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120569402/minu-puhul-on-ka-teatud-teemad-mis-on-hellad-inger-tunnistab-et-tal-oli-raske-toime-tulla-tema-umber-varem-olnud-muraga |vaadatud=2026-04-26}}</ref> == Haridus == Inger Fridolin õppis kõigepealt [[Viimsi Keskkool]]is (2007–2011). Samal ajal õppis ta Viimsi Muusikakoolis löökpille.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hea Laps : koolilaste ajakiri juuli 2019 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKhealaps201907.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2024-10-02 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 2011. aastast õppis ta [[Tallinna Muusikakeskkool]]is löökpilli erialal. Alates 2016. aastast õppis ta [[Tallinna 32. Keskkool]]is multimeedia suunal ning kooli lõpetas Fridolin 2019. aastal. 2020. aastal asus ta õppima [[Tallinna Ülikool]]is rekreatsioonikorralduse eriala ning lõpetas kooli 2023. aastal [[bakalaureus]]ekraadiga.<ref>[https://elu24.postimees.ee/7795191/klopsud-muusik-ingeril-on-pohjust-tahistada-uks-eesmark-on-taidetud-ja-nuud-ujume-edasi Muusik Ingeril on põhjust tähistada. "Üks eesmärk on täidetud ja nüüd ujume edasi."] elu24.postimees.ee, 13. juuni 2023</ref> Ta on läbinud toidukäitleja koolituse.<ref name=":0" /> == Muusikutee == INGER jõudis muusikuna avalikkuse ette [[2017]]. aasta sügisel, kui ta osales konkursil [[Noortebänd|Noortebänd 2017]], jõudes seal finaali. 2017. aastal pälvis ta Raadio 2 Aasta Demo auhinna lauluga "Again". INGER osales [[Eesti Laul 2019]] konkursil, kus jõudis samuti finaali ja saavutas 6. koha lauluga "Coming Home". Samal aastal sai ta German Songwriting Awardsi finaalis 2. koha. Aastal 2020 osales INGER [[Eesti Laul 2020|Eesti Laulul]] ning saavutas 8. koha lauluga "Only Dream". Samuti on ta valitud rahvusvahelise A&R Worldwide'i uudiskirja nädala uueks artistiks<ref>Rutt Ernits. [https://menu.err.ee/912108/inger-valiti-a-r-worldwide-uudiskirja-nadala-uueks-artistiks "Inger valiti A&R Worldwide uudiskirja nädala uueks artistiks"] ERR menu</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190510084050/http://anrworldwide.com/column/2019/20190218/ INFECTIOUS FOLK–POP SOUNDSCAPES FROM ESTONIA’S INGER “ARTIST OF THE WEEK”] anrworldwide.com</ref> Aastatel 2020–2022 oli Inger [[Koolitants|Koolitantsu Festivali]] õhtujuht. 2018. aastal esines INGER [[Intsikurmu muusikafestival|Intsikurmu festivalil]]. 2019. aastal kutsuti ta ka osalema Ameerikasse Los Angelesse MUSEXPO muusikakonverentsile, kus on varem esinenud teiste hulgas [[Katy Perry]], [[LMFAO]] ja [[Jessie J]] ja teised hiljem kuulsust kogunud artistid.<ref>Rutt Ernits. [https://menu.err.ee/909850/inger-sai-esinemiskutse-mainekale-los-angelese-muusikakonverentsile "Inger sai esinemiskutse mainekale Los Angelese muusikakonverentsile"] ERR manu</ref> Samal aastal esines ta veel Hollandis Westernpop Festivalil ning Hiinas Chengdu International Sister Cities Youth Music Festivalil. 2020. aastal esines INGER Lätis Sofarsoundil ning Eestis Intsikurmu ja Valgeranna festivalil. 2022. aastal esines INGER Saksamaal Norden Festivalil. Aastal 2023 astus INGER publiku ette [[Eesti Laul 2023|Eesti Laulu]] finaalis ja saavutas 7. koha.<ref>[https://www.eurovisioon.ee/eestilaul.php?laul=612&id=2023&t=inger-awaiting-you Inger - Awaiting You.] eurovisioon.ee</ref> 2022. aastal tuli INGERil välja esimene lühialbum "Higher Self". Albumil on viis lugu: "i don't know", "Lose My Mind", "who i really am", "Golden Heart" ja "Close To You". 22. aprillil 2025 andis ta välja eestikeelse täispika debüütalbumi "Armastatuna".<ref>{{Netiviide |kuupäev=22.04.2025 |pealkiri=INGERi debüütalbum „Armastatuna“ pakub mitmekihilist peegeldust armastusele |url=https://sky.ee/ingeri-debuutalbum-armastatuna-pakub-mitmekihilist-peegeldust-armastusele |väljaanne=Sky.ee}}</ref> == Diskograafia == {| class="wikitable" |+ !Aasta !Singel !Plaadifirma |- |2018 |"Again" |INGER |- |2018 |"Notice you" |INGER |- |2018 |"Storm" ft. [[Avoid Dave]] |INGER |- |2018 |"I'm Alright" |TuneBase |- |2018 |"Coming home" |TuneBase |- |2019 |"Willie" |Made in Baltics |- |2019 |"Beautiful day" |INGER |- |2019 |"Only dream" |INGER |- |2020 |"Playing games" |INGER |- |2021 |"WTF" ft. manna |INGER, manna |- |2022 |"who i really am" |INGER |- |2022 |"Awaiting You" |INGER |- |2023 |"Nähtamatu" |INGER |- |2023 |"Põled kui suvi" |INGER |- |2024 |"Öösegadus" |INGER |- |2024 |"jah, sa oled see" |INGER |- |2024 |"head aega" |INGER, EiK |- |2024 |"Kuniks me ei muutu" |INGER |- |2025 |"kuues meel" |INGER |- |2025 |"Tantsin iseendaga" |INGER |- |2025 |"kollane maja" |INGER |} {| class="wikitable" |+ !Aasta !Album |- |2022 |Debüütalbum "Higher Self" |- |2025 |Armastatuna |} == Isiklikku == Fridolini ema on koorijuht ja muusikaõpetaja [[Janne Fridolin]]. Inger Fridolini elukaaslane on Karmen King.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Inger oma elukaaslasest Karmenist: hea on tunda, kui on inimene kodus, kes päriselt inspireerib sind |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120371663/inger-oma-elukaaslasest-karmenist-hea-on-tunda-kui-on-inimene-kodus-kes-pariselt-inspireerib-sind |vaadatud=2025-04-19 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> Fridolin põeb [[Aktiivsus- ja tähelepanuhäire|aktiivsus- ja tähelepanuhäiret]].<ref name=":0" /> Tema hobi on toidukunst (eriti [[Itaalia]] ja [[Prantsusmaa]] lõunaosa oma).<ref name=":0" /> == Viited == <references /> ==Välislingid== *[https://soundslikeinger.com Ametlik veebileht] *[https://www.driveitup.ee/kitarriopetajad/inger/ Inger - Kitarrikool Drive It Up!] *[http://jalgpall.ee/voistlused/uudised/jalka-lauljast-jalgpallur-inger-fridolin-n13404? Lauljast jalgpallur Inger Fridolin] *[https://sport.ohtuleht.ee/863333/noor-laulja-inger-fridolin-staar-laval-staar-jalgpalliplatsil Noor laulja Inger Fridolin – staar laval, staar jalgpalliplatsil] *[https://menu.err.ee/904737/janne-fridolin-labi-muusika-on-inger-saanud-endast-valja-valu-ja-motteid-mis-hairisid Janne Fridolin: läbi muusika on Inger saanud endast välja valu ja mõtteid, mis häirisid] *[http://kroonika.delfi.ee/news/kroonika/1-poolfinaali-kroonika-lemmik-inger-fridolin-jaa-selleks-kes-sa-oled-siis-inimesed-naevad-ja-hakkavad-austama-seda?id=85121351 1. poolfinaali Kroonika lemmik Inger Fridolin: jää, selleks, kes sa oled, siis inimesed näevad ja hakkavad austama seda] *[https://www.yu.ee/noor-laulja-inger-fridolin-usub-et-koige-aluseks-on-iseendasse-uskumine/ Noor laulja Inger Fridolin usub, et kõige aluseks on iseendasse uskumine] *[https://www.ohtuleht.ee/melu/1086991/fotouudis-diplom-taskus-muusik-inger-lopetas-ulikooli DIPLOM TASKUS! Muusik Inger lõpetas ülikooli] *[https://sky.ee/ingeri-debuutalbum-armastatuna-pakub-mitmekihilist-peegeldust-armastusele INGERi debüütalbum „Armastatuna“ pakub mitmekihilist peegeldust armastusele] '''Meedias''' * Kätlin Vainola. Hea Laps: koolilaste ajakiri, nr 7-8, juuli 2019 [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKhealaps201907.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- INGERI IMELINE MAAILM.] * Laura-Marleene Jefimov. Eesti Päevaleht, 31. detsember 2021. [https://epl.delfi.ee/artikkel/95491901/varjamast-vasinud-inger-igal-inimesel-on-oma-lugu-hing-ja-keha-ning-mitte-keegi-ei-saa-seda-muuta Varjamast väsinud Inger: igal inimesel on oma lugu, hing ja keha ning mitte keegi ei saa seda muuta.] * {{Netiviide |perekonnanimi=Kruse |eesnimi=Ketlin |kuupäev=2022-02-22 |pealkiri=Inger Fridolin: uus mina on ausam, enesekindlam ja -teadlikum |url=https://elu24.postimees.ee/7459838/inger-fridolin-uus-mina-on-ausam-enesekindlam-ja-teadlikum |vaadatud= |väljaanne=[[Elu24]] |keel=et}} {{JÄRJESTA:Fridolin, Inger}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] 5rwjwvyu6vv7zssd0o9j2yd99ydtrns 0 535625 7144040 6878609 2026-05-01T15:57:39Z Velirand 67997 + kategooria 7144040 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Vjatšeslav Ovtšinnikov''' ([[vene keel|vene]] Вячеслав Александрович Овчинников; [[29. mai]] [[1936]] [[Voronež]] – [[4. veebruar]] [[2019]] [[Moskva]]) oli vene helilooja ja dirigent. {{JÄRJESTA:Ovtšinnikov, Vjatšeslav}} [[Kategooria:Venemaa heliloojad]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Moskva konservatooriumi vilistlased]] [[Kategooria:Trojekurovo kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1936]] [[Kategooria:Surnud 2019]] pll92j3v4ssc3pjp68o0yaevyjvlma6 0 536851 7144331 6617833 2026-05-02T07:18:59Z Velirand 67997 + kategooria 7144331 wikitext text/x-wiki '''Jüri Raudsepp''' ([[27. märts]] [[1922]] [[Tartu]] – [[13. jaanuar]] [[2010]] [[Tallinn]]) oli eesti rahvusest [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[Nõukogude Armee|armee]] [[kindralmajor]]. Ta lõpetas aastal [[1941]] keskkooli. [[3. juuli]]l [[1941]] mobiliseeriti ta [[Tartu]]s [[Punaarmee]]sse. Ta oli [[tööpataljon]]is [[Tatarstan|Tatari ANSV]]-s ja [[Sverdlovski oblast]]is. Aastast [[1942]] [[Eesti Laskurkorpus]]e [[7. Eesti Laskurdiviis]]i 23. [[suurtükivägi|suurtükiväepolgus]]. Ta läbis sõjatee [[Velikije Luki]]st [[Kuramaa]]ni. Ta paistis silma lahingutes [[Nevel]]i ja [[Novosokolniki]] all. [[2. maailmasõda|2. maailmasõja]] lõpetas ta [[vanemleitnant|vanemleitnandi]] auastmes. Sõjajärgsetel aastatel jätkas ta teenistust [[Nõukogude Armee]]s. Aastal [[1957]] lõpetas ta [[Moskva]] V. I. Lenini nimelise Sõjalis-Poliitilise Akadeemia. Aastatel 1960–1961 oli ta Tallinna Mererajooni Sõjakomissar. Aastatel [[1961]]–[[1989]] oli ta [[ALMAVÜ]] Eesti NSV Keskkomitee esimees. Aastast [[1977]] oli ta [[kindralmajor]]. Viimastel aegadel tegutses ta [[Eesti Laskurkorpus]]e veteranide [[klubi]] esimehena. Aastal [[2006]] tegi ta koos Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduse auesimehe [[Raul Kuutma]]ga peaminister [[Andrus Ansip]]ile ettepaneku [[Pronkssõdur]] teisaldada [[Maarjamäe memoriaal|Maarjamäele]]<ref>http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/laskurkorpus-viiks-pronksmehe-maarjamaele?id=13170792</ref>. Jüri Raudsepp suri [[13. jaanuar]]il [[2010]] [[Tallinn]]as ja ta maeti [[25. juuni]]l [[2010]] [[Metsakalmistu]]le.<ref>https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=86817</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Raudsepp, Jüri}} [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni I järgu kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 2010]] fd4uh2rqe0i4o0q2zf219gskos797yn 7144333 7144331 2026-05-02T07:19:29Z Velirand 67997 + kategooria 7144333 wikitext text/x-wiki '''Jüri Raudsepp''' ([[27. märts]] [[1922]] [[Tartu]] – [[13. jaanuar]] [[2010]] [[Tallinn]]) oli eesti rahvusest [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[Nõukogude Armee|armee]] [[kindralmajor]]. Ta lõpetas aastal [[1941]] keskkooli. [[3. juuli]]l [[1941]] mobiliseeriti ta [[Tartu]]s [[Punaarmee]]sse. Ta oli [[tööpataljon]]is [[Tatarstan|Tatari ANSV]]-s ja [[Sverdlovski oblast]]is. Aastast [[1942]] [[Eesti Laskurkorpus]]e [[7. Eesti Laskurdiviis]]i 23. [[suurtükivägi|suurtükiväepolgus]]. Ta läbis sõjatee [[Velikije Luki]]st [[Kuramaa]]ni. Ta paistis silma lahingutes [[Nevel]]i ja [[Novosokolniki]] all. [[2. maailmasõda|2. maailmasõja]] lõpetas ta [[vanemleitnant|vanemleitnandi]] auastmes. Sõjajärgsetel aastatel jätkas ta teenistust [[Nõukogude Armee]]s. Aastal [[1957]] lõpetas ta [[Moskva]] V. I. Lenini nimelise Sõjalis-Poliitilise Akadeemia. Aastatel 1960–1961 oli ta Tallinna Mererajooni Sõjakomissar. Aastatel [[1961]]–[[1989]] oli ta [[ALMAVÜ]] Eesti NSV Keskkomitee esimees. Aastast [[1977]] oli ta [[kindralmajor]]. Viimastel aegadel tegutses ta [[Eesti Laskurkorpus]]e veteranide [[klubi]] esimehena. Aastal [[2006]] tegi ta koos Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduse auesimehe [[Raul Kuutma]]ga peaminister [[Andrus Ansip]]ile ettepaneku [[Pronkssõdur]] teisaldada [[Maarjamäe memoriaal|Maarjamäele]]<ref>http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/laskurkorpus-viiks-pronksmehe-maarjamaele?id=13170792</ref>. Jüri Raudsepp suri [[13. jaanuar]]il [[2010]] [[Tallinn]]as ja ta maeti [[25. juuni]]l [[2010]] [[Metsakalmistu]]le.<ref>https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=86817</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Raudsepp, Jüri}} [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni I järgu kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 2010]] jyxeyxcalq56dqpk4wb2390jullk85j 0 542935 7144151 7109473 2026-05-01T20:07:37Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144151 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Punahunt (perekond)]]}} {{Taksonitabel | nimi = Punahunt | värvus = loomad | seisund = EN | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref name="cuon-alpin">{{Netiviide|autor=Kamler, J.F., Songsasen, N., Jenks, K., Srivathsa, A., Sheng, L., Kunkel, K.|url=https://www.iucnredlist.org/species/5953/72477893|pealkiri=Cuon alpinus|väljaanne=[[IUCNi punane nimestik]]|aeg=2015|vaadatud=17.01.2020}}</ref> | pilt = 2010-kabini-dhole.jpg | pildi_seletus = | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora'' | sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae'' | perekond = [[Punahunt (perekond)|Punahunt]] ''Cuon'' | liik = '''Punahunt''' | binaarne = ''Cuon alpinus'' | binaarse_autor = [[Peter Simon Pallas|Pallas]], 1811 | levikukaart = Cuon-alpinus-map.png | levikukaardi_seletus = Punahundi levila | levikukaardi_laius = 250px | sünonüümid = }} [[Fail:นักล่า.jpg|pisi|Punahunt saagiga Tais]] '''Punahunt''' (''Cuon alpinus'') on koerlaste sugukonda kuuluv imetaja, kes elab [[Kesk-Aasia|Kesk-]], [[Lõuna-Aasia|Lõuna-]] ja [[Kagu-Aasia]]s. ==Nomenklatuur, taksonoomia, evolutsioon ja süstemaatika== Liiki kirjeldas esimesena [[Peter Simon Pallas]] ([[1811]]). Perekonna [[punahunt (perekond)|punahunt]] (''[[Cuon]]'') autor on [[Brian Houghton Hodgson]] (1838). Punahunt on perekonna ainus liik. Punahundil on perekonna ''[[Canis]]'' liikidest mitu anatoomilist erinevust. Tema [[kolju]] on profiilis kumer, mitte nõgus, tal puudub kolmas alumine [[purihammas]] ja ülemistel purihammastel on ainult üks [[sakk]], mitte kaks kuni neli. [[Pleistotseen]]is oli punahunt levinud kogu [[Aasia]]s, leviala ulatus ka [[Euroopa]]sse (üks väidetav vastuoluline leid on kirjeldatud ka [[Põhja-Ameerika]]st). Umbes 12 000–18 000 aastat tagasi piirdus levila ajaloolise levilaga. Tänapäeval on punahunt Kesk- ja [[Sise-Aasia]]s, osas [[Kagu-Aasia]]st ning võib-olla ka [[Korea poolsaar]]el ja [[Venemaa]]l välja surnud.{{lisa viide}} == Kirjeldus == Punahundi [[tüvepikkus]] on 88–113 cm, [[turjakõrgus]] keskmiselt 50 cm. Kehamass on 12–20 kg. Punahunt meenutab välimuselt [[Koer|koera]] või [[Rebane|rebast]], kuid erineb anatoomiliselt mõneti teistest koerlastest. Esijalgade [[Varbapadjand|varbapadjandid]] on erinevalt kodukoerast liitunud. Koerlaste seas ainsana on punahundil alalõuas üks paar [[Purihambad|purihambaid]] vähem (kolme paari asemel kaks). [[Imeti|Imeteid]] on kuus või seitse paari, teistel koerlastel on tavaliselt viis.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Durbin, L. S., Venkataraman, A., Hedges, S., Duckworth, W.|pealkiri=Canids: Foxes, Wolves, Jackals and Dogs|aasta=2004|koht=Gland; Cambridge|kirjastus=IUCN/SSC Canid Specialist Group|lehekülg=210–219|url=http://www.carnivoreconservation.org/files/actionplans/canids.pdf|artikkel=Dhole (Cuon alpinus)|toimetaja=Sillero-Zubiri, C., Hoffmann, M., Macdonald, D.W.}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://animaldiversity.org/accounts/Cuon_alpinus/|pealkiri=Cuon alpinus|väljaanne=Animal Diversity Web|aeg=|vaadatud=17.01.2020}}</ref> == Käitumine == ===Kommunikatsioon=== Punahundid vilistavad [[Rebane|rebaste]] sarnaselt. Seda on edasi antud häälikutena "kuu-kuu". Ei ole teada, kuidas täpselt need viled tekivad. Arvatakse, et need aitavad koordineerida karja liikumist tihedas võsas. Saaki rünnates hüüavad punahundid kriiskavalt "kakakakaa".<ref name="f93">Fox 1984: 93.</ref> Teiste häälitsuste seas on vingumine (toidu küsimiseks), urin (hoiatuseks), karjed ja sädin (mõlemad on alarmhüüud) ja klähvimine.<ref name="f95"> Fox 1984: 95.</ref> Erinevalt huntidest punahundid ei [[ulgumine|ulu]] ega [[haukumine|haugu]].<ref name="heptner1998"/> <ref name="f95">Fox 1984: 95.</ref><ref name="heptner1998">Heptner, V. G., Naumov, N. P. (toim). Genus ''Cuon'' Hodgson, 1838. – ''Mammals of the Soviet Union'', Vol. (II. Part 1A: Sirenia and Carnivora (Sea Cows, Wolves, and Bears)). Washington, DC: Smithsonian Institution and National science Foundation 1998, lk 566–586, ISBN 1-886106-81-9. [https://archive.org/details/mammalsofsov211998gept/page/566/mode/2up Täistekst.]</ref> Punahuntidel on keeruline [[kehakeel]]. Sõbralikku või alistuvat tervitust saadab huulte horisontaalne tahapoole tõmbamine ja saba langetamine ning teise looma lakkumine. Mängivad punahundid hoiavad suud lahti, huuled tahapoole tõmmatud, saba püsti, ja võtavad mängukummarduse poosi. Agressiivsed või ähvardavad punahundid suruvad huuled irvituseks ettepoole, tõstavad seljal karvad turri ning hoiavad saba horisontaalselt või püsti. Hirmu korral tõmbavad nad huuled horisontaalselt tahapoole, hoiavad saba jalge vahel ja suruvad kõrvad vastu koljut.<ref name="f97">Fox 1984, lk 97.</ref> ===Sotsiaalne ja territoriaalne käitumine=== Punahundid on sotsiaalsemad kui [[Hunt|hundid]]<ref name="heptner1998"/>. Neil on vähem [[domineerimishierarhia]]t, sest toidu hooajaline nappus ei ole neile tavaliselt tõsine probleem. Selles suhtes on nende sotsiaalsed suhted väga sarnased [[hüäänkoer]]tega.<ref name="f85">Fox 1984: 85.</ref> Nad elavad [[klann (koerlased)|klannidena]], mitte [[kari (koerlased)|karjadena]], sest karja loomad peavad alati koos jahti. Punahuntide klannid jagunevad sageli väiksemateks, kolme kuni viie loomaga karjadeks, eriti kevadel, sest see on sobivaim rühma suurus hirvevasikate püüdmiseks.<ref name="f81">Fox 1984: 81–82.</ref> Dominantseid punahunte on raske kindlaks teha, sest nad ei demonstreeri oma üleolekut nii selgelt nagu hundid, kuigi teised klanniliikmed käituvad nende suhtes alistuvalt.<ref name="f86"/> Klannisiseseid kaklusi on harva täheldatud.<ref name="">Walker, E. P., Nowak, R. M. ja Warnick, F. '' Walker's Mammals of the World, 4. trükk, Baltimore: Johns Hopkins University Press 1983.</ref> [[Pilt:20140303 7687 Pench Dhole.jpg|pisi|Punahundid mängimas, [[Penchi rahvuspark]]]] [[Pilt:Asiatic Wild Dogs (43518944044).jpg|pisi|Punahuntide kari]] Punahundid on palju vähem [[reviir|territoriaalsed]] kui [[Hunt|hundid]]. Ühe klanni kutsikad võivad pärast suguküpseks saamist sageli probleemideta liituda teise klanniga.<ref name="f92"> Fox 1984: 92.</ref> [[India]]s koosnevad klannid tavaliselt 5–12 isendist, kuigi on teateid ka kuni 40-liikmelistest klannidest. [[Tai]]s ületab klanni suurus harva kolme isendit.<ref name="cohen1978">Cohen 1978.</ref> Erinevalt teistest koerlastest ei ole tõendeid, et punahundid kasutaksid territooriumi või liikumisteede märgistamiseks [[uriin]]i. Urineerides võivad punahundid, eriti isased, tõsta ühe või mõlemad tagajalad üles, nii et kehaasend meenutab [[kätelseis]]u. Sellist kätelseisus urineerimist on täheldatud ka [[võsakoer]]tel<ref>R. Keller. Einige beobachtungen zum verhalten des Dekkan-Rothundes (Cuon alpinus dukhunensis Sykes) im Kanha National Park. – ''Vierteljahresschrift. Naturf. Ges. Zürich'', 1973, kd 118, lk 129–135. [https://web.archive.org/web/20190812095239/https://www.ngzh.ch/archiv/1973_118/118_1/118_13.pdf Täistekst.]</ref> ja koertel.<ref>Sharon Cudd Wirant, McGuire Betty. Urinary behavior of female domestic dogs (''Canis familiaris''): influence of reproductive status, location, and age. – ''Applied Animal Behaviour Science'', kd 85, nr 3–4, 2004, lk 335–348.[https://www.researchgate.net/publication/248335168 Täistekst.]</ref> Nad võivad roojata silmatorkavatesse kohtadesse, kuid sellel ei ole tõenäoliselt territoriaalset funktsiooni, sest [[väljaheited]] jäetakse enamasti klanni territooriumi sisse, mitte selle piiridele. Väljaheited jäetakse sageli kohtadesse, mis paistavad olevat ühised [[loomade käimla|käimla]]d. Erinevalt paljudest teistest koerlastest ei kraabi nad territooriumi märgistamiseks maad jalgadega.<ref name="f97"/> ===Urud=== On kirjeldatud nelja tüüpi [[urg]]usid: lihtsad ühe sissepääsuga mulla-urud (sageli ümberkujundatud [[vööthüään]]i või [[Okassiga|okassea]] urud); keerulised rohkem kui ühe sissepääsuga koopataolised mulla-urud; lihtsad koopa-urud, mis on kaevatud kivide alla või vahele; ja keerulised koopa-urud, mille lähedal on veel mitu urgu, millest osa on omavahel ühendatud. Urud on tavaliselt tiheda põõsastiku all või kuivade jõgede ja ojade kallastel. Punahundi uru sissepääs võib olla peaaegu vertikaalne ning teha umbes meetri sügavusel järsu pöörde. Tunnel avaneb eeskambrisse, millest hargneb rohkem kui üks käik. Mõnel urul võib olla kuni kuus sissepääsu, mis viivad kuni 30 m pikkuse omavahel ühendatud tunnelite süsteemini. Sellised linnakud võivad kujuneda punahuntide mitme põlvkonna jooksul ning need on klanni emastel ühised, kui nad koos poegi kasvatavad.<ref name="f43">Fox 1984: 43–49.</ref> Nagu [[hüäänkoer]]ad ja [[dingo]]d, väldivad punahundid saagi tapmist oma uru läheduses.<ref name="f80"/> ===Paljunemine ja areng=== [[Pilt:Cuon alpinus alpinus puppy.jpg|pisi|Punahundi kutsikas, [[Kolmårdeni loomaaed]]]] [[India]]s on punahuntide [[paarimisaeg]] oktoobri keskpaigast kuni jaanuarini. [[Moskva loomaaed|Moskva loomaaias]] peetavad punahundid sigivad enamasti veebruaris.<ref name=cohen1978/> Erinevalt hundikarjadest võib punahuntide klannis olla rohkem kui üks sigiv emane.<ref name=f86/> Samuti võivad mitu emast punahunti oma pesakonnad koos samas urus üles kasvatada.<ref name=nowak1983/> [[Paaritumine|Paaritumise]] ajal võtab emane kükitava, kassilaadse asendi. Erinevalt paljudest teistest koerlastest ei esine isase eemaldumisel kinnijäämist. Selle asemel lamavad paarilised külili, näod vastamisi, moodustades poolringi.<ref name=f79>Fox|1984|p=79}}</ref> [[Tiinus]] kestab 60–63 ööpäeva. Pesakonnas on keskmiselt neli kuni kuus kutsikat.<ref name=cohen1978/> Uuriti [[hormoon]]ide metaboliite viiel isasel ja kolmel emasel punahundil, keda peeti [[Tai]] loomaaedades. Sigivatel isastel täheldati [[testosteroon]]i taseme tõusu oktoobrist jaanuarini. Vangistuses peetavate emaste [[östrogeen]]i tase suureneb jaanuaris umbes kaheks nädalaks, millele järgneb [[progesteroon]]i taseme tõus. Emastel esines seksuaalne käitumine östrogeeni taseme tipuperioodil.<ref>'Khonmee, J., Rojanasthien, S., Thitaram, C..Sumretprasong, J., A. Aunsusin, C. Chaisongkram, Songsasen, N. Non-invasive endocrine monitoring indicates seasonal variations in gonadal hormone metabolites in dholes (''Cuon alpinus''). – ''Conservation Physiology'', 2017, kd 5, nr 1, [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC5570072/Täistekst.]</ref> Kutsikaid imetatakse vähemalt 58 ööpäeva. Selle aja jooksul toidab kari ema uru juures. Punahundid ei kasuta kutsikatega kohtumiseks eraldi kohtumispaiku nagu [[Hunt|hundid]], kuigi üks või mitu täiskasvanud looma jääb kutsikate juurde urgu, samal ajal kui ülejäänud kari jahil käib. Kui algab [[võõrutamine]], oksendavad klanni täiskasvanud liikmed kutsikatele toitu, kuni need on piisavalt vanad, et jahil osaleda. Nad jäävad uru juurde 70–80 päevaks. Kuue kuu vanuselt hakkavad kutsikad täiskasvanuid jahil saatma ning umbes kaheksa kuu vanuselt aitavad nad juba tappa suurt saaki, näiteks [[sambar]]it.<ref name=f80>Fox 1984: 80.</ref> Vangistuses võib punahunt elada maksimaalselt 15–16 aastat.<ref name=nowak1983/> === Eluviis === Punahunt on võrreldes [[Hunt|hallhundiga]] sotsiaalsem. Nad elavad 5–10-liikmelistes (või umbes 12-liikmelistes{{lisa viide}}) gruppides, millel on kindel hierarhia. On esinenud ka kuni 40-liikmelisi gruppe. Karjas on üks dominantne emane ja isane, kes saavad ainsana järglasi. Karja dominantset paari võib olla raske tuvastada, kuna nad näitavad harva oma dominantsust käitumisega välja.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Fox, M. W.|pealkiri=The Whistling Hunters: Field Studies of the Asiatic Wild Dog (Cuon Alpinus)|aasta=1984|koht=Albany|kirjastus=SUNY Press|lehekülg=|url=https://books.google.ee/books?id=V8qMs6x-PhUC&printsec=frontcover&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false}}</ref> Teistel andmetel on ei ole punahundil rangeid [[domineerimishierarhia]]id ja grupis on mitu paljunevat emast.{{lisa viide}} Punahuntide gruppi võib nimetada klanniks, sest karja all peetakse tavaliselt silmas ühiselt jahti pidavaid loomi, kuid punahundid otsivad sageli süüa väiksemate klannisiseste gruppidena. Punahundid mängivad omavahel palju ja agressiivsust esineb karjasiseselt väga harva.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Ühe klanni kutsikas võib probleemideta liituda teise klanniga, sest punahundid ei ole võrreldes hundiga eriti territoriaalsed.<ref name=":2" /> === Paljunemine === Tavaliselt saab järglasi vaid klanni dominantne emane, kuid on täheldatud erandeid. Ühe klanni emased võivad kutsikaid kasvatada samas [[Urg|urus]]. Punahundi tiinus kestab 60–63 päeva ja pesakonnas on kaks kuni kuus kutsikat. Kutsikad kasvavad kiiresti ja võivad esimese 10 elupäeva jooksul oma kehakaalu kahekordistada. Kolmenädalaselt hakkavad kutsikad sööma teiste klanniliikmete oksendatud liha ja 6–7-nädala vanuselt võõrutatakse nad täielikult piimast.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Kutsikad püsivad uru juures 70–80 päeva ja neid jääb alati valvama vähemalt üks täiskasvanud loom. Kuuekuuselt hakkavad kutsikad koos täiskasvanutega jahti pidama ja kaheksakuuselt suudavad nad osaleda suurte loomade murdmises.<ref name=":2" /> ===Jahikäitumine=== Enne jahile minekut teevad klannid keerulisi jahieelseid sotsiaalseid rituaale, mille seas on koonuga nügimine, kehade üksteise vastu hõõrumine ja üksteise selga ronimine.<ref name="f100">Fox 1984: 100–101}}</ref> Punahundid on peamiselt [[päevane aktiivsus|päevased]] jahipidajad. Nad peavad jahti varajastel hommikutundidel. Öösel jahivad nad harva, välja arvatud kuuvalgetel öödel. See näitab, et nad toetuvad jahil suurel määral [[nägemine|nägemisele]].<ref name="f50">Fox 1984: 50}}</ref> Nad võivad saaki taga ajada mitu tundi.<ref name="heptner1998"/> Jälitamise ajal ajab üks või mitu punahunti saaki taga, ülejäänud kari liigub veidi aeglasemas, ühtlases tempos järel ja võtab jälitamise üle, kui esimene rühm väsib. Enamik tagaajamisi on lühikesed ja kestavad umbes 500 m jagu.<ref name="f73">Fox 1984: 73.</ref> Kiiresti liikuvat saaklooma jälitades võivad punahundid joosta kiirusega umbes 50 km/h.<ref name="heptner1998"/> Punahundid ajavad saaklooma sageli veekogusse, kus tema liikumine on raskendatud.<ref name="f67">Fox 1984: 67.</ref> [[Pilt:2012-bandipur-dhole-sambar.jpg|pisi|Punahundid ründavad sambarit. [[Bandipuri rahvuspark]]]] Kui suur saakloom on kätte saadud, haarab üks punahunt teda ninast, ülejäänud kari tirib looma külgedest ja tagakehast maha. Nad ei kasuta tapmiseks kõrihammustust.<ref name="f61">Fox 1984: 61.</ref> Mõnikord pimestavad nad saaklooma, rünnates silmi.<ref>L. I. Grassman, Jr., M. E. Tewes, N. J. Silvy, K. Kreetiyutanont. Spatial ecology and diet of the dhole ''Cuon alpinus'' (Canidae, Carnivora) in north central Thailand. – ''Mammalia'', kd 69, nr 1, 2005: 11–20. [https://web.archive.org/web/20061123090326/http://www.mnhn.fr/museum/front/medias/publication/6555_m05n1a2 Täistekst.]</ref> [[Serau]]d kuuluvad väheste sõraliste hulka, kes suudavad end punahuntide rünnakute eest tõhusalt kaitsta: neil on paks kaitsekarv ja lühikesed teravad sarved, mis võivad punahundi kergesti läbi torgata.<ref name="lydekker1907">Richard Lydekker. The game animals of India, Burma, Malaya, and Tibet. London, UK: R. Ward Limited 1907. [https://archive.org/details/gameanimalsofind00lyde/page/360/mode/2up Täistekst.]</ref> Punahundid rebivad saagi külje lahti ja [[sisikonna eemaldamine|roogivad]] selle, süües ära [[süda|südame]], [[maks|maksa]], [[kopsud]] ja osa [[soolestik]]ust. [[magu|Magu]] ja [[vats]] jäetakse tavaliselt puutumata.<ref name="f63">Fox 1984: 63.</ref> Alla 50 kg kaaluva saagi tapmine võtab tavaliselt vähem kui kaks minutit, kuna aga suured hirvepullid võivad surra alles umbes 15 minuti pärast. Kui saak on kindlalt käes, rebivad punahundid korjusest tükke ja söövad neid omaette.<ref name="f70">Fox 1984: 70.</ref> Nad lubavad kutsikaid saagi juurde.<ref name="f86">Fox 1984: 86–87.</ref> Tavaliselt taluvad nad oma saagi juures ka [[raipesööja]]id.<ref name="f51">Fox 1984: 51.</ref> Nii emale kui ka poegadele toovad teised karjaliikmed toitu, oksendades selle välja.<ref name="nowak1983"/> ==Ökoloogia== ===Toitumisökoloogia=== Nad eelistavad murda suuri ja keskmise suurusega [[sõralised|sõralisi]].{{lisa viide}} Punahundid murravad grupina näiteks [[Aksishirv|aksishirvi]], [[Muntjak|muntjakke]], [[Metssiga|metssigu]], [[Barasinga|barasingasid]], [[Gaur|gaure]], [[Jäneselised|jäneseid]] ja [[Kariloom|kariloomi]]. Nad söövad ka marju ja taimi, putukaid, närilisi ja sisalikke. Teadaolevalt ei ole punahunt kunagi rünnanud inimest.<ref>{{Raamatuviide|autor=Pocock, R. I.|pealkiri=Fauna of British India: Mammals|aasta=1941|koht=|kirjastus=Taylor & Francis|lehekülg=146–163|url=https://archive.org/stream/PocockMammalia2/pocock2#page/n163/mode/2up}}</ref> [[India]]s kuuluvad punahuntide [[saakloom]]ade hulka [[aksishirv]] , [[sambar]], [[muntjak]]id, [[hirviklased]], [[barasinga]], [[metsiga]], [[gaur]], [[vesipühvel]], [[banteng]], [[koduveis]], [[nilgau]], [[kodukits]], [[mustkael-jänes]], rott ''[[Rattus nitidus]]'' ja [[koolobuslased]].<ref name="cohen1978"/><ref name=Pocock1941/><ref name="f58">Fox 1984: 58–60.</ref> On teada üks juhtum, kus punahundid murdsid [[Assam]]is maha [[India elevant|india elevandi]] poja, hoolimata ema meeleheitlikust kaitsmisest, mille käigus hukkus ka mitu punahunti.<ref name="perry1965">R. Perry. ''The World of the Tiger'', London: Cassell 1964.</ref> [[Kashmir]]is peavad nad jahti [[keerdsarvkits]]edele,<ref name=Pocock1941/> [[Myanmar]]is [[lüürahirv]]edele,<ref name="cohen1978"/> [[Sumatra]]l ja [[Malaka poolsaar]]el [[aasia taapir]]ile ja [[Sumatra serau]]le ning [[Jaava]]l [[lakksambar]]ile.<ref name="Durbin2004">Durbin jt 2004.</ref> [[Tian Shan]]is ja [[Tarbagataj]] mägedes jahivad punahundid [[siberi kaljukits]]i, [[uriaal]]e, [[metskits]]i, [[maral]]eid ja [[metssiga|metssigu]]. [[Altai]]s ja [[Sajaanid]]es on nende saagiks [[muskushirv]]ed ja [[põhjapõder]]. [[Ida-Siber]]is jahivad nad metskitsi, [[kaugida hirv]]i, metssigu, muskushirvi ja põhjapõtru, [[Primorje]]s toituvad nad [[tähnikhirv]]est ja [[goral]]itest. [[Mongoolia]]s jahivad nad [[arhaar]]i ja harvem siberi kaljukitse.<ref name="heptner1998"/> Nagu [[võsakoer]]tele, kuid erinevalt [[Hunt|huntidest]], ei ole teada, et punahundid oleksid pidanud aktiivselt jahti inimestele.<ref name="heptner1998"/><ref name=Pocock1941/> On täheldatud, et nad söövad ka [[putukad|putukaid]] ja [[sisalikulised|sisalikke]].<ref>Raquel Chacon. h[ttps://animaldiversity.org/accounts/Cuon_alpinus/ Cuon alpinus (dhole)], Animal Diversity Web, animaldiversity.org.</ref> Punahundid söövad [[puuviljad|puuvilju]] ja taimset ainet meelsamini kui teised koerlased. Vangistuses söövad nad mitmesuguseid rohttaimi, ürte ja lehti, nähtavasti lõbu pärast, mitte ainult haiguse korral.<ref name="mivart1890">George Mivart. ''Dogs, Jackals, Wolves and Foxes: A Monograph of the Canidæ'', R.H. Porter : London 1890, lk 177–188, ptk Genus ''Cyon'', Hodgson (1838). [https://archive.org/stream/dogsjackalswolve00mivauoft#page/n307/mode/2up Täistekst.] </ref> Suvel söövad nad [[Tian Shan]]i mägedes suurtes kogustes mägirabarberit.<ref name="heptner1998"/> Kuigi punahundid on [[oportunistlik kiskja|oportunistlikud kiskjad]], paistavad nad vältivat [[koduveis]]te ja nende vasikate küttimist.<ref name="f71">1984: 71.</ref> Punahuntide rünnakud [[kariloomad]]ele on olnud probleemiks [[Bhutan]]is alates 1990ndate lõpust, sest koduloomad jäetakse sageli metsas karjatamiseks järelevalveta, mõnikord isegi nädalateks. Ööseks lauta viidud ja kodude lähedal karjatatavaid loomi ei ründa punahundid peaaegu kunagi. [[Härg]]i tapetakse sagedamini kui [[lehm]]i, tõenäoliselt seetõttu, et neid kaitstakse vähem.<ref>Johnsingh, A. J. T., Yonten, D.; Wangchuck, S. Livestock-Dhole Conflict in Western Bhutan. – ''Journal of the Bombay Natural History Society'', kd 104, nr 2, 2007, lk 201–202. [https://www.biodiversitylibrary.org/page/48380954 Täistekst.]</ref> ===Vaenlased ja konkurendid=== Troopilistes metsades konkureerib punahunt [[tiiger|tiigri]] ja [[leopard]]iga. Nende saakloomad kattuvad suures osas.{{lisa viide}} == Liigikaitse == [[India|Indias]] on punahunt kaitse all 1972. aastast. [[Venemaa|Venemaal]] on punahunt kaitse all 1974. aastast. [[Hiina|Hiinas]] on punahunt II kaitsekategooria liik 1988. aastast. [[Kambodža|Kambodžas]] on punahundi küttimine keelatud, [[Vietnam|Vietnamis]] seda aga piiratakse. Punahunte kütitakse peamiselt kariloomade kaitseks. Neid tapetakse sageli mürgitatud korjuste abil. Kuigi Venemaal on punahunt kaitsealune liik, ohustavad neid seal siiski huntidele jäetud mürgitatud toidupalad. Punahundi nahka ega liha ei peeta väärtuslikuks, mistõttu ei ohusta neid kaubanduslikel eesmärkidel küttimine. Liik on kantud [[IUCN Red List|ohustatud]] liikide nimekirja, sest nende arv väheneb ja hinnanguliselt on alles alla 2500 täiskasvanud isendi.<ref name="cuon-alpin" /> Suurim oht punahuntide jaoks on saakloomade arvukuse vähenemine. Eriti nende levila lõunaosas on [[Sõralised|sõraliste]] arvukus üleküttimise tõttu kiiresti vähenenud. Kuna küttimine toimub ka kaitsealadel, on raske punahundi kaitseks midagi ette võtta. Lisaks ohustavad punahunti elupaikade hävimine, haigused ning konkurents teiste kiskjatega ja hulkuvate koertega,<ref name="cuon-alpin" /> samuti tagakiusamine kariloomade kahjustamise tõttu. Haigused kanduvad üle [[koer]]telt.{{lisa viide}} == Viited == {{Viited}} {{commonskat|Cuon alpinus}} ==Kirjandus== *James A. Cohen. Cuon alpinus. – ''Mammalian Species'', 1978 (100): 1–3.[https://watermark02.silverchair.com/100-1.pdf?token=AQECAHi208BE49Ooan9kkhW_Ercy7Dm3ZL_9Cf3qfKAc485ysgAAA1gwggNUBgkqhkiG9w0BBwagggNFMIIDQQIBADCCAzoGCSqGSIb3DQEHATAeBglghkgBZQMEAS4wEQQM3Dt5GjJud4mKsfrhAgEQgIIDC0UBgQ3hr-9KcLNInV_-Xn0Rg7D8jOpSQiZDfApSU2ET63B8N5-0GzCuP_FYWB9zbq23RyfG3e5UrlG5myhehQbpcayqQ5LZ6FCib-nzwbXX2qg_DnjcLxyVEgdeiUDWW8PZpPJ_pwztOPnmFZPTlwPTEn0u5u6GTyXd54OJfjbC-d9lRb6HNTf0kRfuLGDGEXuexriaRVmuHAi_WxuNyIA5qQi1Wx415_5W0V8N-lqMQlqmTUUS443asPxDhDxgDcIcqMvjUkh61MP3HIT5wjqt7sWdbsq3IythZuworjk2MdItpFckDqLorDBaIr_fB22nzfO4ZFfG4D6rCQkvuwBp-idEnD0NzsWbcI0RwMztGIaxj14FReS6UXn0XvbnqdUosZi-Ez-zC6Y7SkSZXSOgaeYnxFG-SxmgsbnS6dg3Llw6wcY5dL4iVj5FBUZ4K9P6pD-mXfGHHYPa8kMjaeAPNdXYS0xuDIySyTOJKJiZTOuNImcUNy77sZk-Xsx_D6XEk3-vyx0pezSha0kscBgYU5-zH0GdobfVJzQ2FNn8vdElUGxCpKFuW4iffvVTaCir7Kh9ZmuQg-PeHCmgqlVUK-osScGhfNuO5c_POMh89qOGTIwnm0UOjzU2q4arth60HMLlRSET6Hjlm6MjzJQWF1ctTtDlKKycWI2o-5jNvxRG5P7nEtXJ8hp4c3hYNKE9dNDnJhdOXz4XMWqnPou4PguzM9xRmivvXOXVH2wkkCpfyE9ym-5KvudY2etAgwJFB1KRPP-LDH7T93A5m5n180o0GQ6xXAYClM19SpuatpLXukhxmuConT7585lPhZPESPl8eWdZyj14tOYWYw0dpAUJf3Sw5PcJnuA5wmcL6wydROIySlXNpO-o8dN46GT3kbPlklbxkf50oQHcu8AqkxrdZouIgHG7z8Jzlv4CJg67VVQZCo--Vc5LN-TZM241FoTac4x4_RSRMzggJHH7wG3Lchs-4Eiwr9nYTKkbu0km4g_Xk-j69ms-qI-p6ARba9bDjIx__Mst Täistekst.] *M. W. Fox. ''The Whistling Hunters: Field Studies of the Asiatic Wild Dog (''Cuon alpinus''), Albany: State University of New York Press 1984, ISBN 978-0-9524390-6-6. *Durbin, D.L.; Venkataraman, A.; Hedges, S. & Duckworth, W. 8.1–Dhole. –Sillero-Zubiri, C.; Hoffmann, M. & Macdonald, D.W. (toim). ''Canids: Foxes, Wolves, Jackals, and Dogs: Status Survey and Conservation Action Plan'', IUCN The World Conservation Union 2004, lk 211, ISBN 978-2-8317-0786-0. [https://web.archive.org/web/20061013041056/http://www.carnivoreconservation.org/files/actionplans/canids.pdf Täistekst.] *Johnsingh, A. J. T., Yonten, D.; Wangchuck, S. Livestock-Dhole Conflict in Western Bhutan. – ''Journal of the Bombay Natural History Society'', kd 104, nr 2, 2007, lk 201–202. [https://www.biodiversitylibrary.org/page/48380954 Täistekst.] [[Kategooria:Koerlased]] r1o9e66w7ubtog3578u9rifxepih88y 0 559160 7144471 6996643 2026-05-02T09:03:04Z Kuriuss 38125 7144471 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Georg August Arthur von Grünewaldt | pilt = Georg August Arthur von Grünewaldt.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = [[Koigi mõis]] | surmaaeg = | surmakoht = [[Tallinn]] | rahvus = [[Baltisakslased|baltisakslane]] | kodakondsus = | alma mater = [[Tartu Ülikool]] | haridus = | elukutse = | tegevusala = | töökoht = | organisatsioon = | erakond = | tunnustus = | väärtus = | abikaasa = | lapsed = | vanemad = | sugulased =[[Grünewaldt]]id | autogramm = }} '''Georg August Arthur von Grünewaldt''' ([[15. september]] [[1868]]; [[Koigi mõis]] – [[17. november]] [[1929]]; [[Tallinn]])<ref name=":1">Lk 55 (Stackelberg, 1930)</ref> oli baltisaksa poliitik, [[Virumaa kreisisaadik]] ja [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik]]. == Elulugu == Arthur Georg von Grünewaldt oli [[Järvamaa kreisisaadik]]u, 1892–1893 Eestimaa rüütelkonna peamehe ja Eestimaa rüütelkonna maanõuniku [[Georg von Grünewaldt]]i (1835–1901) ja Elsbeth von Grünewaldti poeg.<ref>Lk 54 (Stackelberg, 1930)</ref> Arthur von Grünewaldt õppis [[Tartu Saksa Eragümnaasium|Kollmanni eragümnaasiumis]] ja [[Tartu Ülikool]]is õigusteadust ning [[agronoomia]]t aastatel 1886–1889. Kooli lõpetamise järel teenis lühikest aega [[Vilnius]]es 4. ihukaitse tragunirügemendis. 1909. aastal sai ta Virumaa kreisisaadikuks. 1918. aastal küüditati ta [[Krasnojarsk]]isse.<ref>[https://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=332&iid=200251599316&img=eaa1674_002_0000088_00020_m.png&tbn=1&pgn=1&ctr=0&dgr=0&lst=2&hlx=&hly=&hlw=&hlh=&hash=73f33e647c1d6214ac4ef7475ab5c857 Von Grünewaldtide genealoogia. Koostatud parun Georg Wrangelli ja täiendatud Nikolai von Esseni poolt. Tallinn, 1927. EAA.1674. 2. 88.] Lk 20</ref> Aastatel 1904–1918 oli Arthur von Grünewaldt [[Eestimaa Põllumajanduse Selts]]i aseesimees ja aastatel 1918–1920 seltsi esimees.<ref name=":0">[[Tiit Rosenberg|Rosenberg, Tiit]], [https://ojs.utlib.ee/index.php/TYAK/article/view/1175/1136 Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest]. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 51</ref> 1893–1895 hooldas Grünewaldt [[Kavastu mõis]]a. Lisaks [[Triigi mõis (Väike-Maarja)|Triigi mõisale]] kuulus talle ka [[Uniküla mõis]].<ref>Lk 252 (Wrangell; Krusenstjern, 2019)</ref> Arthur Georg von Grünewaldt ostis Triigi mõisa 1897. aastal.<ref>[https://grabsteine.genealogy.net/tomb.php?cem=1405&tomb=36&b=J Grabsteine, Friedhof Väike-Maarja (Klein Marien, Estland)]</ref> Triigi [[mõisasüda]] jäi tema valdusse 1939. aastani.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Triigi mõis |url=https://www.mois.ee/viru/triigi.shtml |vaadatud=05.10.2025 |väljaanne=Mois.ee}}</ref> Arthur Georg von Grünewaldt suri 1929. aastal [[Tallinn]]as ja on maetud [[Väike-Maarja kalmistu]]le. == Perekond == Arthur Georg von Grünewaldt abiellus 1898. aasta 20. veebruaril Marie Annette von Heynitziga. Abielust sündis viis last.<ref name=":1" /> * Anna Christina von Grünewaldt (sündinud 1900). * Georg Walther Reinhard von Grünewaldt (sündinud 1902). * Gertrud Johanna von Grünewaldt (sündinud 1907). * Werner Alf Wilhelm von Grünewaldt (sündinud 1910). * Arthur Ernst Moritz von Grünewaldt (sündinud 1913). == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg|Stackelberg, Otto Magnus von]]. ''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland''. Kd. 2. Görlitz. 1930, {{BSB|00127527,00063|seite 55}} * [[Wilhelm Wrangell|Wrangell, Wilhelm]]; Krusenstjern, Georg von. ''Eestimaa rüütelkond - Rüütelkonna peamehed ja maanõunikud''. Argo, 2019. {{DEFAULTSORT:Grünewaldt, Georg August Arthur von}} [[Kategooria:Grünewaldtid|Georg August Arthur]] [[Kategooria:Eestimaa maanõunikud]] [[Kategooria:Saksa-Balti Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1868]] [[Kategooria:Surnud 1929]] bvi7jxjt2h7ulwct3oqkaj94c9khqr7 4 562586 7144216 7140451 2026-05-01T23:19:40Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7144216 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?assumedOffice WHERE { ?item p:P39 ?posheld . ?posheld ps:P39/wdt:P279* wd:Q7330070; pq:P580 ?assumedOffice . minus { ?posheld pq:P582 ?endTime. } FILTER NOT EXISTS { ?item pq:P570 ?x } SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "et,en". } } |section= |sort=label |columns=Item:Vikiandmetes,label:nimi,P27:kodakondsus,?assumedOffice:ametiaja algus }} {| class='wikitable sortable' ! Vikiandmetes ! nimi ! kodakondsus ! ametiaja algus |- | [[:d:Q7459020|Q7459020]] | [[Abbas Araghchi]] | [[Iraan]] | 2024-08-21 |- | [[:d:Q136706941|Q136706941]] | ''[[:d:Q136706941|Abdirahman Dahir Adam]]'' | [[Somaalimaa]] | 2024-12-14 |- | [[:d:Q2821367|Q2821367]] | [[Abdoulaye Diop]] | [[Mali]] | 2021-06-11 |- | [[:d:Q112035866|Q112035866]] | ''[[:d:Q112035866|Abdoulaye Sabre Fadoul]]'' | [[Tšaad]] | 2025-02-06 |- | [[:d:Q136543388|Q136543388]] | ''[[:d:Q136543388|Abdoulkader Houssein Omar]]'' | ''[[:d:Q977|Q977]]'' | 2025-04-01 |- | [[:d:Q58301|Q58301]] | ''[[:d:Q58301|Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]'' | [[Araabia Ühendemiraadid]] | 2006-02-09 |- | [[:d:Q4666152|Q4666152]] | ''[[:d:Q4666152|Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]'' | [[Bahrein]] | 2020-02-11 |- | [[:d:Q26923392|Q26923392]] | ''[[:d:Q26923392|Abul Kalam Abdul Momen]]'' | [[Bangladesh]]<br/>[[Pakistan]] | 2019-01-07 |- | [[:d:Q114351204|Q114351204]] | ''[[:d:Q114351204|Akhsar Dzhioev]]'' | | 2022-08-15 |- | [[:d:Q110629595|Q110629595]] | ''[[:d:Q110629595|Ali Al-Sadiq Ali]]'' | [[Sudaan]] | 2022-01-20 |- | [[:d:Q98293656|Q98293656]] | ''[[:d:Q98293656|Ali Sabry]]'' | [[Sri Lanka]] | 2022-07-22 |- | [[:d:Q138792966|Q138792966]] | ''[[:d:Q138792966|Alice N'Diaye]]'' | [[Madagaskar]] | 2026-03-26 |- | [[:d:Q4737616|Q4737616]] | ''[[:d:Q4737616|Alva Romanus Baptiste]]'' | [[Saint Lucia]] | 2021-08-05 |- | [[:d:Q60499905|Q60499905]] | ''[[:d:Q60499905|Amir Khan Muttaqi]]'' | [[Afganistan]] | 2021-09-07 |- | [[:d:Q28701441|Q28701441]] | [[Andri Sõbiha]] | [[Ukraina]] | 2024-09-05 |- | [[:d:Q480184|Q480184]] | ''[[:d:Q480184|Angus Robertson]]'' | [[Suurbritannia]] | 2021-05-18 |- | [[:d:Q67442310|Q67442310]] | [[Anita Anand]] | [[Kanada]] | 2025-05-13 |- | [[:d:Q440710|Q440710]] | [[Antonio Tajani]] | [[Itaalia]] | 2022-10-22 |- | [[:d:Q31196321|Q31196321]] | [[Ararat Mirzojan]] | [[Armeenia]] | 2021-08-19 |- | [[:d:Q4795290|Q4795290]] | ''[[:d:Q4795290|Arnold Vinick]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | 2007-01-01 |- | [[:d:Q114704690|Q114704690]] | ''[[:d:Q114704690|Arnoldo André Tinoco]]'' | [[Costa Rica]] | 2022-05-08 |- | [[:d:Q131522602|Q131522602]] | ''[[:d:Q131522602|Asaad al-Shaibani]]'' | [[Süüria]] | 2024-12-21 |- | [[:d:Q28336737|Q28336737]] | ''[[:d:Q28336737|Ayman al-Ṣafadī]]'' | [[Jordaania]] | 2017-01-15 |- | [[:d:Q93447756|Q93447756]] | ''[[:d:Q93447756|Badr Abdelatty]]'' | [[Egiptus]] | 2024-07-03 |- | [[:d:Q98456849|Q98456849]] | ''[[:d:Q98456849|Badr bin Hamad Al Busaidi]]'' | [[Omaan]] | 2020-08-18 |- | [[:d:Q130680680|Q130680680]] | ''[[:d:Q130680680|Yaou Sangaré Bakary]]'' | [[Niger]] | 2023-08-09 |- | [[:d:Q107670236|Q107670236]] | ''[[:d:Q107670236|Batmunkh Battsetseg]]'' | [[Mongoolia]] | 2021-01-29 |- | [[:d:Q15787318|Q15787318]] | [[Beate Meinl-Reisinger]] | [[Austria]] | 2025-03-03 |- | [[:d:Q58183|Q58183]] | [[Bruno Rodríguez Parrilla]] | [[Kuuba]] | 2009-03-02 |- | [[:d:Q2064061|Q2064061]] | [[Bujar Osmani]] | [[Põhja-Makedoonia]] | 2020-08-30 |- | [[:d:Q30921853|Q30921853]] | ''[[:d:Q30921853|Bùi Thanh Sơn]]'' | | 2021-04-08 |- | [[:d:Q29835763|Q29835763]] | ''[[:d:Q29835763|Carlos Pareja Ríos]]'' | [[Peruu]] | 2026-04-23 |- | [[:d:Q124172768|Q124172768]] | ''[[:d:Q124172768|Celinda Sosa]]'' | ''[[:d:Q750|Q750]]'' | 2023-11-27 |- | [[:d:Q16366137|Q16366137]] | [[Ceyhun Bayramov]] | [[Aserbaidžaan]] | 2020-07-16 |- | [[:d:Q30436217|Q30436217]] | [[Choe Son-hui]] | [[Põhja-Korea]] | 2022-06-11 |- | [[:d:Q22338260|Q22338260]] | ''[[:d:Q22338260|Christine Razanamahasoa]]'' | [[Madagaskar]] | 2025-10-28 |- | [[:d:Q3020613|Q3020613]] | ''[[:d:Q3020613|Dean Allison]]'' | [[Kanada]] | 2010-03-09 |- | [[:d:Q110515353|Q110515353]] | ''[[:d:Q110515353|Dee-Maxwell Saah Kemaya Sr.]]'' | | 2020-10-12 |- | [[:d:Q16728486|Q16728486]] | ''[[:d:Q16728486|Demeke Mekonnen]]'' | ''[[:d:Q115|Q115]]'' | 2020-11-04 |- | [[:d:Q57738|Q57738]] | [[Denzil Douglas]] | [[Saint Kitts ja Nevis]] | 2022-08-13 |- | [[:d:Q30883975|Q30883975]] | ''[[:d:Q30883975|Dominique Hasler]]'' | [[Liechtenstein]] | 2021-03-25 |- | [[:d:Q111077006|Q111077006]] | ''[[:d:Q111077006|Eduardo Enrique Reina]]'' | [[Honduras]] | 2022-01-27 |- | [[:d:Q19634024|Q19634024]] | ''[[:d:Q19634024|Eli Cohen]]'' | [[Iisrael]] | 2022-12-29 |- | [[:d:Q17382244|Q17382244]] | [[Elina Valtonen]] | [[Soome]] | 2023-06-20 |- | [[:d:Q102101678|Q102101678]] | [[Elmedin Konaković]] | [[Bosnia ja Hertsegoviina]] | 2023-01-25 |- | [[:d:Q28925129|Q28925129]] | ''[[:d:Q28925129|Enrique Manalo]]'' | [[Filipiinid]] | 2022-07-01 |- | [[:d:Q267320|Q267320]] | [[Espen Barth Eide]] | [[Norra]] | 2023-10-16 |- | [[:d:Q72099398|Q72099398]] | ''[[:d:Q72099398|Faisal bin Farhan]]'' | [[Saudi Araabia]] | 2019-10-23 |- | [[:d:Q128310474|Q128310474]] | ''[[:d:Q128310474|Fatime Aldjine Garfa]]'' | [[Tšaad]] | 2024-05-27 |- | [[:d:Q5441615|Q5441615]] | ''[[:d:Q5441615|Fekitamoeloa 'Utoikamanu]]'' | [[Tonga]] | 2021-12-28 |- | [[:d:Q5444326|Q5444326]] | ''[[:d:Q5444326|Ferit Hoxha]]'' | [[Albaania]] | 2026-03-05 |- | [[:d:Q5480967|Q5480967]] | ''[[:d:Q5480967|Francis Fonseca]]'' | [[Belize]] | 2024-01-01 |- | [[:d:Q5867158|Q5867158]] | ''[[:d:Q5867158|Francisco Pérez Mackenna]]'' | [[Tšiili]] | 2026-03-11 |- | [[:d:Q3086904|Q3086904]] | ''[[:d:Q3086904|Fred Mitchell]]'' | | 2021-09-20 |- | [[:d:Q94686789|Q94686789]] | ''[[:d:Q94686789|Frederick Shava]]'' | [[Zimbabwe]] | 2021-02-08 |- | [[:d:Q56704276|Q56704276]] | ''[[:d:Q56704276|Fuad Hussein]]'' | [[Iraak]] | 2020-06-06 |- | [[:d:Q65273038|Q65273038]] | [[Giórgos Gerapetrítis|Georgios Gerapetritis]] | [[Kreeka]] | 2023-06-27 |- | [[:d:Q5550326|Q5550326]] | ''[[:d:Q5550326|Gerardo Werthein]]'' | [[Argentina]] | 2024-10-31 |- | [[:d:Q966349|Q966349]] | ''[[:d:Q966349|Gideon Sa'ar]]'' | [[Iisrael]] | 2024-11-07 |- | [[:d:Q46511044|Q46511044]] | [[Gordan Grlić Radman]] | [[Horvaatia]] | 2019-07-22 |- | [[:d:Q113581829|Q113581829]] | ''[[:d:Q113581829|Gustav Aitaro]]'' | | 2021-09-03 |- | [[:d:Q6087480|Q6087480]] | [[Hakan Fidan]] | [[Türgi]] | 2023-06-03<br/>2023-06-05 |- | [[:d:Q57327|Q57327]] | [[Hassanal Bolkiah]] | [[Brunei]] | 2022-06-07 |- | [[:d:Q99522589|Q99522589]] | ''[[:d:Q99522589|Hugh Todd]]'' | [[Guyana]] | 2020-08-05 |- | [[:d:Q567780|Q567780]] | ''[[:d:Q567780|Høgni Hoydal]]'' | ''[[:d:Q756617|Q756617]]'' | 2022-12-22 |- | [[:d:Q38220741|Q38220741]] | [[Ian Borg]] | [[Malta]] | 2022-03-30 |- | [[:d:Q111487495|Q111487495]] | [[Ilia Dartšiašvili]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Gruusia]] | 2022-04-04 |- | [[:d:Q1346843|Q1346843]] | ''[[:d:Q1346843|Imma Tor Faus]]'' | [[Andorra]] | 2023-05-17 |- | [[:d:Q18043980|Q18043980]] | ''[[:d:Q18043980|Inal Ardzinba]]'' | [[Venemaa]] | 2021-11-18 |- | [[:d:Q1673628|Q1673628]] | ''[[:d:Q1673628|Isabelle Berro-Amadeï]]'' | [[Monaco]] | 2022-01-17 |- | [[:d:Q3155254|Q3155254]] | ''[[:d:Q3155254|Ishaq Dar]]'' | [[Pakistan]] | 2024-03-11 |- | [[:d:Q487304|Q487304]] | [[Yisra'el Kats|Israel Katz]] | [[Iisrael]] | 2023-01-01 |- | [[:d:Q1083734|Q1083734]] | [[Jaume Duch]] | [[Hispaania]] | 2024-08-12 |- | [[:d:Q113531338|Q113531338]] | ''[[:d:Q113531338|Jean Victor Généus]]'' | [[Haiti]] | 2021-11-24 |- | [[:d:Q15046890|Q15046890]] | ''[[:d:Q15046890|Jean-Claude Gakosso]]'' | [[Kongo Vabariik]] | 2015-08-10 |- | [[:d:Q30339198|Q30339198]] | [[Jean-Noël Barrot]] | [[Prantsusmaa]] | 2024-09-21 |- | [[:d:Q111744930|Q111744930]] | ''[[:d:Q111744930|Jeenbek Kulubaev]]'' | [[Kõrgõzstan]] | 2022-04-22 |- | [[:d:Q6176542|Q6176542]] | ''[[:d:Q6176542|Jeje Odongo]]'' | [[Uganda]] | 2021-06-21 |- | [[:d:Q1696501|Q1696501]] | [[Johann Wadephul]] | [[Saksamaa]] | 2025-05-06 |- | [[:d:Q923245|Q923245]] | ''[[:d:Q923245|Jonathan Le Tocq]]'' | [[Guernsey]] | 2016-05-05 |- | [[:d:Q113555132|Q113555132]] | ''[[:d:Q113555132|Joseph Andall]]'' | | 2022-07-01 |- | [[:d:Q64595113|Q64595113]] | [[José Manuel Albares]] | [[Hispaania]] | 2021-07-12 |- | [[:d:Q357538|Q357538]] | ''[[:d:Q357538|Juan Ramón de la Fuente]]'' | [[Mehhiko]] | 2024-10-01 |- | [[:d:Q637471|Q637471]] | [[Juraj Blanár]] | [[Slovakkia]] | 2023-10-25 |- | [[:d:Q11869065|Q11869065]] | [[Kaja Kallas]] | [[Eesti]] | 2024-12-01 |- | [[:d:Q28225536|Q28225536]] | ''[[:d:Q28225536|Kamina Johnson-Smith]]'' | [[Jamaica]] | 2016-03-07 |- | [[:d:Q114703377|Q114703377]] | ''[[:d:Q114703377|Karamoko Jean-Marie Traoré]]'' | [[Burkina Faso]] | 2023-12-17 |- | [[:d:Q115263405|Q115263405]] | ''[[:d:Q115263405|Keisal Peters]]'' | [[Saint Vincent ja Grenadiinid]] | 2022-08-16 |- | [[:d:Q107718267|Q107718267]] | ''[[:d:Q107718267|Kerrie D. Symmonds]]'' | | 2022-10-26 |- | [[:d:Q101054208|Q101054208]] | ''[[:d:Q101054208|Kitlang Kabua]]'' | [[Marshalli Saared]] | 2022-06-07 |- | [[:d:Q117084293|Q117084293]] | [[Konstantínos Kómpos]] | [[Küpros]] | 2023-03-01 |- | [[:d:Q131302504|Q131302504]] | [[Kęstutis Budrys]] | [[Leedu]] | 2024-12-12 |- | [[:d:Q182397|Q182397]] | [[Lars Løkke Rasmussen]] | ''[[:d:Q756617|Q756617]]'' | 2022-12-15 |- | [[:d:Q16654676|Q16654676]] | ''[[:d:Q16654676|Lejeune Mbella Mbella]]'' | [[Kamerun]] | 2015-10-02 |- | [[:d:Q115101233|Q115101233]] | ''[[:d:Q115101233|Lejone Mpotjoane]]'' | | 2022-11-04 |- | [[:d:Q110210167|Q110210167]] | ''[[:d:Q110210167|Lemogang Kwape]]'' | [[Botswana]] | 2020-08-26 |- | [[:d:Q6550004|Q6550004]] | ''[[:d:Q6550004|Lin Chia-lung]]'' | [[Taiwan]] | 2024-05-20 |- | [[:d:Q15998324|Q15998324]] | [[Luca Beccari]] | [[San Marino]] | 2020-01-07 |- | [[:d:Q48326359|Q48326359]] | ''[[:d:Q48326359|Maksim Ryžankow]]'' | | 2024-06-27 |- | [[:d:Q1888110|Q1888110]] | ''[[:d:Q1888110|Mamadou Tangara]]'' | [[Gambia]] | 2018-06-29 |- | [[:d:Q114320451|Q114320451]] | ''[[:d:Q114320451|Manuel José Gonçalves]]'' | ''[[:d:Q1029|Q1029]]'' | 2020-10-19 |- | [[:d:Q324546|Q324546]] | [[Marco Rubio]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | 2025-01-20 |- | [[:d:Q11716283|Q11716283]] | [[Margus Tsahkna]] | [[Eesti]] | 2023-04-17 |- | [[:d:Q18202362|Q18202362]] | [[Maria Malmer Stenergard]] | [[Rootsi]] | 2024-09-10 |- | [[:d:Q111904379|Q111904379]] | ''[[:d:Q111904379|Maria Manuela Lucas]]'' | ''[[:d:Q1029|Q1029]]'' | 2017-12-21 |- | [[:d:Q137669438|Q137669438]] | ''[[:d:Q137669438|Marie-Édith Tassyla-Ye-Doumbeneny]]'' | [[Gabon]] | 2026-01-01 |- | [[:d:Q110684398|Q110684398]] | ''[[:d:Q110684398|Mario Búcaro]]'' | [[Guatemala]] | 2022-02-01 |- | [[:d:Q125726173|Q125726173]] | ''[[:d:Q125726173|Maris Sangiampongsa]]'' | ''[[:d:Q869|Q869]]'' | 2024-04-30 |- | [[:d:Q114410530|Q114410530]] | ''[[:d:Q114410530|Martine Biron]]'' | [[Kanada]] | 2022-10-20 |- | [[:d:Q18708068|Q18708068]] | ''[[:d:Q18708068|Mauro Vieira]]'' | [[Brasiilia]] | 2023-01-01 |- | [[:d:Q3302670|Q3302670]] | [[Maxime Prévot]] | [[Belgia]] | 2025-02-03 |- | [[:d:Q66724494|Q66724494]] | [[Mihai Popșoi]] | [[Moldova]] | 2025-11-01 |- | [[:d:Q735036|Q735036]] | ''[[:d:Q735036|Mohamed Hassanein Heikal]]'' | [[Egiptus]] | 1970-01-01 |- | [[:d:Q26794363|Q26794363]] | ''[[:d:Q26794363|Mohamed Ould Salek]]'' | [[Sahara Araabia Demokraatlik Vabariik]] | 1998-01-01 |- | [[:d:Q114107123|Q114107123]] | ''[[:d:Q114107123|Mohamed Salem Ould Merzoug]]'' | [[Mauritaania]] | 2022-03-29 |- | [[:d:Q23020336|Q23020336]] | ''[[:d:Q23020336|Mohammed bin Abdulrahman Al Thani]]'' | [[Katar]] | 2016-01-27 |- | [[:d:Q109252098|Q109252098]] | ''[[:d:Q109252098|Mory Sandan Kouyaté]]'' | [[Guinea]] | 2021-10-25 |- | [[:d:Q66648657|Q66648657]] | ''[[:d:Q66648657|Murat Nurtleu]]'' | [[Kasahstan]] | 2023-04-03 |- | [[:d:Q15054353|Q15054353]] | ''[[:d:Q15054353|Mélanie Joly]]'' | [[Kanada]] | 2021-10-26 |- | [[:d:Q432093|Q432093]] | [[Nadežda Nejnski|Nadezhda Neynski]] | [[Bulgaaria]] | 2026-02-19 |- | [[:d:Q11043304|Q11043304]] | [[Naledi Pandor]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | 2019-05-30 |- | [[:d:Q6963035|Q6963035]] | ''[[:d:Q6963035|Nancy Tembo]]'' | [[Malawi]] | 2022-01-28 |- | [[:d:Q26036628|Q26036628]] | ''[[:d:Q26036628|Nasser Bourita]]'' | [[Maroko]] | 2017-04-05 |- | [[:d:Q527020|Q527020]] | ''[[:d:Q527020|Netumbo Nandi-Ndaitwah]]'' | [[Namiibia]] | 2012-12-04 |- | [[:d:Q109637823|Q109637823]] | ''[[:d:Q109637823|Norzin Dolma]]'' | | 2021-11-10 |- | [[:d:Q104630859|Q104630859]] | [[Oana Țoiu]] | [[Rumeenia]] | 2025-06-23 |- | [[:d:Q110659991|Q110659991]] | ''[[:d:Q110659991|Omar J. Marrero]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | 2021-07-12 |- | [[:d:Q58163|Q58163]] | ''[[:d:Q58163|Osman Saleh Mohammed]]'' | [[Eritrea]] | 2007-04-18 |- | [[:d:Q8442|Q8442]] | [[Otto von Bismarck]] | [[Preisi kuningriik]]<br/>[[Saksa Riik]] | 1862-10-08 |- | [[:d:Q16090188|Q16090188]] | ''[[:d:Q16090188|Park Jin]]'' | [[Lõuna-Korea]] | 2022-05-12 |- | [[:d:Q20172097|Q20172097]] | ''[[:d:Q20172097|Paul Chet Greene]]'' | | 2018-03-22 |- | [[:d:Q2059716|Q2059716]] | ''[[:d:Q2059716|Paul Gallagher]]'' | [[Suurbritannia]] | 2014-11-08 |- | [[:d:Q115570137|Q115570137]] | ''[[:d:Q115570137|Paula Fernández Viaña]]'' | [[Hispaania]] | 2019-07-08 |- | [[:d:Q10346767|Q10346767]] | [[Paulo Rangel]] | [[Portugal]] | 2024-04-02 |- | [[:d:Q317485|Q317485]] | [[Pekka Haavisto]] | [[Soome]] | 2019-12-10 |- | [[:d:Q456759|Q456759]] | [[Penny Wong]] | [[Austraalia]] | 2022-05-23 |- | [[:d:Q120007169|Q120007169]] | [[Petr Macinka]] | [[Tšehhi]] | 2025-12-15 |- | [[:d:Q3379061|Q3379061]] | ''[[:d:Q3379061|Philip Ozouf Jr.]]'' | [[Suurbritannia]] | 2022-07-12 |- | [[:d:Q114515141|Q114515141]] | ''[[:d:Q114515141|Pholile Dlamini]]'' | [[Svaasimaa|Eswatini]] | 2023-11-13 |- | [[:d:Q685293|Q685293]] | [[Péter Szijjártó]] | [[Ungari]] | 2014-09-23 |- | [[:d:Q58085|Q58085]] | [[Radosław Sikorski]] | [[Poola]]<br/>[[Suurbritannia]] | 2023-12-13 |- | [[:d:Q113956708|Q113956708]] | ''[[:d:Q113956708|Rastislav Káčer]]'' | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Slovakkia]] | 2022-09-13 |- | [[:d:Q58141|Q58141]] | ''[[:d:Q58141|Raşit Meredow]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Türkmenistan]] | 2001-07-07 |- | [[:d:Q27756289|Q27756289]] | ''[[:d:Q27756289|Robert Dussey]]'' | [[Togo]] | 2015-06-28 |- | [[:d:Q98222557|Q98222557]] | ''[[:d:Q98222557|Roberto Álvarez Gil]]'' | [[Dominikaani Vabariik]] | 2020-08-16 |- | [[:d:Q135426583|Q135426583]] | ''[[:d:Q135426583|Rosa Yolanda Villavicencio]]'' | [[Colombia]]<br/>[[Hispaania]] | 2025-07-09 |- | [[:d:Q7378692|Q7378692]] | ''[[:d:Q7378692|Rui Alberto de Figueiredo Soares]]'' | [[Roheneemesaared]] | 2021-01-15 |- | [[:d:Q101693636|Q101693636]] | ''[[:d:Q101693636|Salem Abdullah Al-Jaber Al-Sabah]]'' | [[Kuveit]] | 2022-10-16 |- | [[:d:Q25999464|Q25999464]] | [[Saleumxay Kommasith]] | [[Laos]] | 2016-04-20 |- | [[:d:Q21062553|Q21062553]] | ''[[:d:Q21062553|Samuel Okudzeto Ablakwa]]'' | [[Ghana]] | 2025-01-07 |- | [[:d:Q58217|Q58217]] | [[Sergei Lavrov]] | [[Venemaa]] | 2004-03-09 |- | [[:d:Q33106395|Q33106395]] | ''[[:d:Q33106395|Sihasak Phuangketkeow]]'' | ''[[:d:Q869|Q869]]'' | 2025-09-19 |- | [[:d:Q55098190|Q55098190]] | ''[[:d:Q55098190|Simeón Oyono]]'' | [[Ekvatoriaal-Guinea]] | 2018-02-06 |- | [[:d:Q7518922|Q7518922]] | [[Simon Harris]] | [[Iirimaa]] | 2025-01-23 |- | [[:d:Q67199457|Q67199457]] | [[Simon Kofe]] | [[Tuvalu]] | 2019-09-20 |- | [[:d:Q12000640|Q12000640]] | ''[[:d:Q12000640|Sirið Stenberg]]'' | ''[[:d:Q756617|Q756617]]'' | 2025-03-10 |- | [[:d:Q18198123|Q18198123]] | ''[[:d:Q18198123|Sirodjidin Aslov]]'' | ''[[:d:Q863|Q863]]'' | 2013-11-29 |- | [[:d:Q981549|Q981549]] | ''[[:d:Q981549|Sitiveni Rabuka]]'' | [[Fidži]] | 2022-12-24 |- | [[:d:Q16186720|Q16186720]] | [[Subrahmanyam Jaishankar]] | [[India]] | 2019-05-30 |- | [[:d:Q101110528|Q101110528]] | ''[[:d:Q101110528|Sylvestre Radegonde]]'' | [[Seišellid]] | 2020-11-03 |- | [[:d:Q60680031|Q60680031]] | ''[[:d:Q60680031|Sylvie Baïpo-Temon]]'' | [[Kesk-Aafrika Vabariik]] | 2018-12-14 |- | [[:d:Q7409268|Q7409268]] | [[Sāmiḩ Shukrī]] | [[Egiptus]] | 2014-06-17 |- | [[:d:Q1654639|Q1654639]] | [[Takeshi Iwaya]] | [[Jaapan]] | 2024-11-11 |- | [[:d:Q462744|Q462744]] | [[Tanja Fajon]] | [[Sloveenia]] | 2022-06-01 |- | [[:d:Q100575931|Q100575931]] | ''[[:d:Q100575931|Tete António]]'' | [[Angola]] | 2020-10-01 |- | [[:d:Q127603210|Q127603210]] | ''[[:d:Q127603210|Therese Wamba Wagner]]'' | [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] | 2024-06-18 |- | [[:d:Q127687218|Q127687218]] | ''[[:d:Q127687218|Thérèse Kayikwamba Wagner]]'' | [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] | 2024-06-13 |- | [[:d:Q64399772|Q64399772]] | [[Tom Berendsen]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | 2026-02-23 |- | [[:d:Q125191691|Q125191691]] | ''[[:d:Q125191691|Varsen Aghabekian]]'' | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | 2025-06-23 |- | [[:d:Q6722501|Q6722501]] | ''[[:d:Q6722501|Verónica Macamo]]'' | ''[[:d:Q1029|Q1029]]'' | 2020-01-17 |- | [[:d:Q40155410|Q40155410]] | ''[[:d:Q40155410|Vincent Biruta]]'' | [[Rwanda]] | 2019-11-04 |- | [[:d:Q21099092|Q21099092]] | ''[[:d:Q21099092|Vitaly Ignatiev]]'' | [[Transnistria]]<br/>[[Ukraina]] | 2016-08-31 |- | [[:d:Q7937671|Q7937671]] | ''[[:d:Q7937671|Vivian Balakrishnan]]'' | [[Singapur]] | 2015-10-01 |- | [[:d:Q55808436|Q55808436]] | [[Vivian Motzfeldt]] | ''[[:d:Q756617|Q756617]]'' | 2025-03-28 |- | [[:d:Q701801|Q701801]] | [[Wang Yi]] | [[Hiina]] | 2023-07-25 |- | [[:d:Q125354504|Q125354504]] | ''[[:d:Q125354504|Yassine Fall]]'' | [[Senegal]] | 2024-04-05 |- | [[:d:Q132189881|Q132189881]] | ''[[:d:Q132189881|Youssef Rajji]]'' | [[Liibanon]] | 2025-02-08 |- | [[:d:Q65088520|Q65088520]] | ''[[:d:Q65088520|Yusuf Tuggar]]'' | [[Nigeeria]] | 2023-08-21 |- | [[:d:Q291057|Q291057]] | [[Yvette Cooper]] | [[Suurbritannia]] | 2025-09-05 |- | [[:d:Q12176661|Q12176661]] | ''[[:d:Q12176661|Yván Gil Pinto]]'' | [[Venezuela]] | 2023-01-06 |- | [[:d:Q276275|Q276275]] | [[Yōko Kamikawa]] | [[Jaapan]] | 2023-09-13 |- | [[:d:Q17985658|Q17985658]] | ''[[:d:Q17985658|Zin Mar Aung]]'' | [[Myanmar]] | 2021-04-16 |- | [[:d:Q28734624|Q28734624]] | [[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]] | [[Island]] | 2024-04-09 |} {{Wikidata loendi lõpp}} h9sjfla3g8dstd26ike53xchays83x4 0 562880 7144393 6796227 2026-05-02T08:15:31Z Kuriuss 38125 7144393 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Jutrosin | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Jutrosin | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Jutroschin | pilt = Jutrosin_panorama.JPG | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Jutrosin_COA.svg | vapi_link = [[Jutrosini vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Poola }} '''Jutrosin''' ([[saksa keel|saksa]] ''Jutroschin'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Rawiczi maakond|Rawiczi maakonnas]], [[Jutrosini vald|Jutrosini valla]] halduskeskus. Jutrosin asub [[Rawicz]]ist umbes 22 km idas. Jutrosinit on ürikutes esmamainitud [[1281]]. aastal. Linnaõigused sai Jutrosin enne [[1472]]. aastat. [[17. sajand]]il kujunes linn protestluse keskuseks. 17. ja [[18. sajand]]il arenes linnas [[kangakudumine]]. [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tulemusel läks Jutrosin [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla (aastatel [[1807]]–[[1815]] oli [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus). Raudteeühenduse sai linn [[1898]]. aastal. [[1918]]–[[1919]] osalesid linna elanikud Suur-Poola ülestõusus. Poola koosseisu läks Jutrosin 1919. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Jutrosin;3918715.html Jutrosin] Encyklopedia PWN. Vaadatud 4. jaanuaril 2025</ref> ==Galerii== <gallery> Jutrosin_ratusz_01.JPG Jutrosin_(apteka).JPG Jutrosin_-_kościół_krzyża.JPG </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] 1tp0q7djw7b1rtzjjty5btqjhtb3p70 7144395 7144393 2026-05-02T08:16:07Z Kuriuss 38125 7144395 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Jutrosin | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Jutrosin | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Jutroschin | pilt = Jutrosin_panorama.JPG | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Jutrosin_COA.svg | vapi_link = [[Jutrosini vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Poola }} '''Jutrosin''' ([[saksa keel|saksa]] ''Jutroschin'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Rawiczi maakond|Rawiczi maakonnas]], [[Jutrosini vald|Jutrosini valla]] halduskeskus. Jutrosin asub [[Rawicz]]ist umbes 22 km idas. Jutrosinit on ürikutes esmamainitud [[1281]]. aastal. Linnaõigused sai Jutrosin enne [[1472]]. aastat. [[17. sajand]]il kujunes linn protestantluse keskuseks. 17. ja [[18. sajand]]il arenes linnas [[kangakudumine]]. [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tulemusel läks Jutrosin [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla (aastatel [[1807]]–[[1815]] oli [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus). Raudteeühenduse sai linn [[1898]]. aastal. [[1918]]–[[1919]] osalesid linna elanikud Suur-Poola ülestõusus. Poola koosseisu läks Jutrosin 1919. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Jutrosin;3918715.html Jutrosin] Encyklopedia PWN. Vaadatud 4. jaanuaril 2025</ref> ==Galerii== <gallery> Jutrosin_ratusz_01.JPG Jutrosin_(apteka).JPG Jutrosin_-_kościół_krzyża.JPG </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] i6jjo1sdvgowpn57c1ujj75icl0uoyn 2 562901 7144235 7140576 2026-05-02T02:29:30Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7144235 wikitext text/x-wiki These are the members of the [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q25497137 Young Academy of Sciences of Israel] the National young academy for Israel. {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q25497137 } |section= |sort=P463/Q25497137/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q25497137/P580:Start date,P463/Q25497137/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! ORCID ! Google Scholar author ID ! VIAF ! Start date ! End date ! Image |- | [[Yuval Noah Harari]] | [https://orcid.org/0000-0003-1198-3957 0000-0003-1198-3957] | | [https://viaf.org/viaf/316756655 316756655] | | | [[Fail:MKr364751 Yuval Noah Harari (Frankfurter Buchmesse 2024).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6635951|Tamar Ziegler]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6423-7072 0000-0001-6423-7072] | [https://scholar.google.com/citations?user=VtyTYdQAAAAJ VtyTYdQAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/98326085 98326085] | | | [[Fail:Tamar Ziegler.JPG|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6681092|Sefy Hendler]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/107049565 107049565] | | | [[Fail:Sefy Hendler.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6746811|Liad Mudrik]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3564-6445 0000-0003-3564-6445] | [https://scholar.google.com/citations?user=Pe6diOgAAAAJ Pe6diOgAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/299284199 299284199] | | | [[Fail:Liad Mudrik.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6871095|David Enoch]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9529-9110 0000-0001-9529-9110] | [https://scholar.google.com/citations?user=3j2wlYEAAAAJ 3j2wlYEAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/98464707 98464707]<br/>[https://viaf.org/viaf/1297165628827942480001 1297165628827942480001] | | | |- | ''[[:d:Q6964324|Yonina Eldar]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4358-5304 0000-0003-4358-5304] | [https://scholar.google.com/citations?user=vyX6kpwAAAAJ vyX6kpwAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/120554103 120554103] | | | [[Fail:Yonina Eldar - Technion 2012.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6984826|Oren Gazal-Ayal]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2271-8916 0000-0002-2271-8916] | | [https://viaf.org/viaf/298590574 298590574] | | | |- | ''[[:d:Q7019771|Yael Sternhell]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/170171255 170171255] | | | [[Fail:Yael Sternhell.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q7063168|Ariel Knafo-Noam]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0613-1960 0000-0003-0613-1960] | [https://scholar.google.com/citations?user=RJjBbcIAAAAJ RJjBbcIAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/152673812 152673812] | | | |- | ''[[:d:Q12251904|Yakoub Hanna]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2042-9974 0000-0003-2042-9974] | [https://scholar.google.com/citations?user=Q-jUVCUAAAAJ Q-jUVCUAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/97430265 97430265] | | | [[Fail:Jacoup-hanna.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264412|Michal Sharon]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3933-0595 0000-0003-3933-0595] | [https://scholar.google.com/citations?user=EiuD1MIAAAAJ EiuD1MIAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/8169920536258172487 8169920536258172487] | | | [[Fail:Michal Sharon.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264480|Orit Kedar]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2110-2316 0000-0003-2110-2316] | [https://scholar.google.com/citations?user=XTe-Vr8AAAAJ XTe-Vr8AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/83470549 83470549] | | | |- | ''[[:d:Q24038408|Tamar Herzig]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2785-122X 0000-0003-2785-122X] | | [https://viaf.org/viaf/43040469 43040469] | | | |- | ''[[:d:Q25081846|Eran Bouchbinder]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8821-1635 0000-0001-8821-1635] | [https://scholar.google.com/citations?user=tglsuywAAAAJ tglsuywAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/2746169639236596580008 2746169639236596580008] | | | |- | ''[[:d:Q25497168|Yael Hanein]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4213-9575 0000-0002-4213-9575] | [https://scholar.google.com/citations?user=u2Ej2pIAAAAJ u2Ej2pIAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/245146462590727770060 245146462590727770060] | | | [[Fail:Yael Hanein.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q29573206|Ayelet Baram-Tsabari]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8123-5519 0000-0002-8123-5519] | [https://scholar.google.com/citations?user=KKZGFc0AAAAJ KKZGFc0AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/297961781 297961781] | | | [[Fail:Ayelet Baram-Tsabari2.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q30526833|Noam Eliaz]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1184-4706 0000-0002-1184-4706] | [https://scholar.google.com/citations?user=kkAzTf8AAAAJ kkAzTf8AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/270264325 270264325] | | | [[Fail:Noam Eliaz 2022.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q30527232|Keren Weinshall-Margel]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/235287169 235287169] | | | [[Fail:תמונה קרן.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q37834540|Asya Rolls]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5862-4287 0000-0001-5862-4287] | [https://scholar.google.com/citations?user=0gZ-mmMAAAAJ 0gZ-mmMAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/5971156133195258430000 5971156133195258430000] | | | [[Fail:Asya Rolls Photo as requested by WiR new.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q37930848|Avi Schroeder]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2571-5937 0000-0003-2571-5937] | [https://scholar.google.com/citations?user=iJJSKasAAAAJ iJJSKasAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/160560526 160560526] | | | |- | ''[[:d:Q38804685|Edit Y Tshuva]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7452-3611 0000-0001-7452-3611] | [https://scholar.google.com/citations?user=4OrJFoYAAAAJ 4OrJFoYAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/298599470 298599470] | | | [[Fail:עידית תשובה.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q43245902|Yuval Feldman]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8416-865X 0000-0001-8416-865X] | [https://scholar.google.com/citations?user=4YFJHzIAAAAJ 4YFJHzIAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/3151170877639090457 3151170877639090457] | | | |- | ''[[:d:Q47452472|Yossi Yovel]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5429-9245 0000-0001-5429-9245] | [https://scholar.google.com/citations?user=LD_Uq0sAAAAJ LD_Uq0sAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/44147662988160551394 44147662988160551394] | | | |- | ''[[:d:Q51616714|Hagai B. Perets]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5004-199X 0000-0002-5004-199X] | [https://scholar.google.com/citations?user=oOgMbdIAAAAJ oOgMbdIAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/2482156133188358430001 2482156133188358430001] | | | |- | ''[[:d:Q51897668|Eilon Shani]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3111-4647 0000-0002-3111-4647] | [https://scholar.google.com/citations?user=Cab9wskAAAAJ Cab9wskAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/239705465 239705465] | | | |- | ''[[:d:Q55649911|Hila Shamir]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6388-5921 0000-0002-6388-5921] | [https://scholar.google.com/citations?user=0Xkg2dAAAAAJ 0Xkg2dAAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/637147423065444881512 637147423065444881512] | | | |- | ''[[:d:Q56107856|Ashraf Brik]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8745-2250 0000-0001-8745-2250] | [https://scholar.google.com/citations?user=KZCUaPwAAAAJ KZCUaPwAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/102149842050602841868 102149842050602841868] | | | [[Fail:פרופסור אשרף בריק.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q56273618|Talia Fisher]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=FkmSAd4AAAAJ FkmSAd4AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/98332929 98332929] | | | |- | ''[[:d:Q58351493|Hisham M. Abu-Rayya]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2352-7414 0000-0003-2352-7414] | | [https://viaf.org/viaf/15150940079726602203 15150940079726602203] | | | |- | ''[[:d:Q59527367|Haim Beidenkopf]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0139-1835 0000-0003-0139-1835] | | [https://viaf.org/viaf/30169629440582862647 30169629440582862647] | | | |- | ''[[:d:Q59779548|Michal Feldman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2915-8405 0000-0002-2915-8405] | [https://scholar.google.com/citations?user=IKjIhTwAAAAJ IKjIhTwAAAAJ]<br/>[https://scholar.google.com/citations?user=VpLQu7oAAAAJ VpLQu7oAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/98389148 98389148] | | | [[Fail:Michal feldman (computer scientist).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q60299959|Liat Ayalon]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3339-7879 0000-0003-3339-7879] | [https://scholar.google.com/citations?user=dYW0xNsAAAAJ dYW0xNsAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/97639285 97639285] | | | |- | ''[[:d:Q60339844|Nirit Dudovich]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4996-4743 0000-0003-4996-4743] | [https://scholar.google.com/citations?user=W9-WX7cAAAAJ W9-WX7cAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/7367169639251396580003 7367169639251396580003]<br/>[https://viaf.org/viaf/107166060392380322439 107166060392380322439] | | | [[Fail:Nirit Dudovich.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q60374178|Haim Suchowski]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q61125204|Leeor Kronik]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6791-8658 0000-0001-6791-8658] | [https://scholar.google.com/citations?user=o2KL-QIAAAAJ o2KL-QIAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/19151170941939090711 19151170941939090711] | | | |- | ''[[:d:Q62720304|Beena Kalisky]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1270-2670 0000-0002-1270-2670] | [https://scholar.google.com/citations?user=9ZxfhocAAAAJ 9ZxfhocAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/97942711 97942711] | | | [[Fail:Isaac Herzog in Beit HaNassi, February 2022 (KBG GPO1185).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65003010|Mona Khoury]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3151-5464 0000-0003-3151-5464]<br/>[https://orcid.org/0000-0001-5664-7549 0000-0001-5664-7549] | [https://scholar.google.com/citations?user=c3OxoVQAAAAJ c3OxoVQAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/297362435 297362435] | | | [[Fail:1Mona.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65095614|Udi Sommer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9284-5291 0000-0002-9284-5291] | [https://scholar.google.com/citations?user=hpyhdOkAAAAJ hpyhdOkAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/68610784 68610784] | | | |- | ''[[:d:Q65104829|Karin Carmit Yefet]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6959-0091 0000-0002-6959-0091] | | [https://viaf.org/viaf/28153593820751671731 28153593820751671731] | | | |- | ''[[:d:Q65346896|Sharon Aronson-Lehavi]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/108014814 108014814] | | | |- | ''[[:d:Q65559418|Oded Hod]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/304883498 304883498] | | | |- | ''[[:d:Q66057758|Rami Aqeilan]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=hXq8k2oAAAAJ hXq8k2oAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q66057767|Ofer Ashkenazi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2893-5484 0000-0003-2893-5484] | [https://scholar.google.com/citations?user=KKdv19wAAAAJ KKdv19wAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/98437720 98437720] | | | |- | ''[[:d:Q66057802|Michal Bar-Asher Siegal]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/297783181 297783181] | | | |- | ''[[:d:Q66057828|Tamar Geiger]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9526-197X 0000-0002-9526-197X] | [https://scholar.google.com/citations?user=F4VwHCcAAAAJ F4VwHCcAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/97550754 97550754] | | | |- | ''[[:d:Q66057834|Natasha Gordinsky]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2819-0558 0000-0003-2819-0558] | | [https://viaf.org/viaf/98512293 98512293] | | | |- | ''[[:d:Q66057902|Liat Kozma]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2071-2155 0000-0003-2071-2155] | | [https://viaf.org/viaf/56307992 56307992] | | | |- | ''[[:d:Q66084855|Amit Bernstein]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4010-9070 0000-0003-4010-9070] | [https://scholar.google.com/citations?user=UZdD_ncAAAAJ UZdD_ncAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/121740384 121740384] | | | |- | ''[[:d:Q66085227|Itzik Mizrahi]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Za_1_cMAAAAJ Za_1_cMAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q66087762|Lior Gepstein]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=LgYgkbkAAAAJ LgYgkbkAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/2413156991009261180006 2413156991009261180006] | | | [[Fail:Lior Gepstein 1.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q66087927|Roy Kishony]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5013-5072 0000-0002-5013-5072] | [https://scholar.google.com/citations?user=I7yT6AYAAAAJ I7yT6AYAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/51156130870758310350 51156130870758310350] | | | |- | ''[[:d:Q66100238|Tomer Volansky]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2275-8184 0000-0002-2275-8184] | | [https://viaf.org/viaf/13150940071726601934 13150940071726601934] | | | |- | ''[[:d:Q66100266|Avi Zadok]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7773-4841 0000-0002-7773-4841] | [https://scholar.google.com/citations?user=w--QclAAAAAJ w--QclAAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/297747223 297747223] | | | |} {{Wikidata loendi lõpp}} ts4b9z4vyz7qto2awqvj6jqutnk6hz1 0 562974 7144391 6796505 2026-05-02T08:14:21Z Kuriuss 38125 7144391 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Żerków | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Żerków | pilt = Żerków_church.jpg | pildiallkiri = Kirik Żerkówis | lipp = POL_Żerków_flag.svg | lipu_link = [[Żerkówi lipp]] | vapp = POL_Żerków_COA.svg | vapi_link = [[Żerkówi vapp]] | pindala = | elanikke = 2109 (31.12.2020) | asendikaart = Poola }} '''Żerków''' ([[saksa keel|saksa]] ''Zerkow'', [[1943]]–[[1945]] ''Bergstadt'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Jarocini maakond|Jarocini maakonnas]], [[Żerkówi vald|Żerkówi valla]] halduskeskus. Żerków asub [[Jarocin]]ist ligi 12 km põhjakirdes. Żerkówit on ürikutes esmamainitud [[1257]]. aastal, linnaõigused sai [[1283]]. aastal.<ref>[http://www.historia.zerkow.pl/historia.html Historia] historia.zerkow.pl</ref> [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tagajärjel läks [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla. Aastatel [[1807]]–[[1815]] oli Żerków [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus. Żerków läks tagasi Poolale [[1919]]. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Zerkow;4002978.html Żerków] Encyklopedia PWN. Vaadatud 10. jaanuaril 2025</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] qwsk9lh4r10q0ptef9lpy1xuzrnxc2y 0 563596 7144388 6796538 2026-05-02T08:13:14Z Kuriuss 38125 7144388 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Rogoźno | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Rogoźno | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Rogasen | pilt = Rogoźno_Budynek_Poczty_Polskiej.jpg | pildiallkiri = Postkontori hoone Rogoźnos | lipp = POL_Rogoźno_flag.svg | lipu_link = [[Rogoźno lipp]] | vapp = POL Rogoźno COA.svg | vapi_link = [[Rogoźno vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Poola }} '''Rogoźno''' ([[saksa keel|saksa]] ''Rogasen'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Oborniki maakond|Oborniki maakonnas]], [[Rogoźno vald|Rogoźno valla]] halduskeskus. Rogoźno asub [[Poznań]]i kesklinnast umbes 38 km põhjas. Rogoźnot on ürikutes esmamainitud [[1248]]. aastal, linnaõigused sai [[1280]]. aastal. [[18. sajand]] oli Rogoźno üks peamisi riidetootmise keskusi [[Suur-Poola]]s. [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tulemusel läks linn [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla. Aastatel [[1807]]–[[1815]] oli Rogoźno [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus. [[19. sajand]]i teisel poolel tegutses linnas vasktoodete tehas. Raudteeühenduse sai Rogoźno [[1879]]. aastal. 19. sajandi lõpu poole ja [[20. sajand]]i alguses oli linn teravilja- ja veisekaubanduse keskus. Tegasi Poolale läks Rogoźno [[1919]]. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Rogozno;3968435.html Rogoźno] Encyklopedia PWN. Vaadatud 10. jaanuaril 2025</ref> ==Galerii== <gallery> Rogoźno_Ratusz_Muzeum.jpg Rogoźno ul. Wielka Poznańska zdj 1.jpg Rogoźno 844B-78.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] mf8gglr89wdzuvgyf388n7e1t2heegs 0 564031 7143993 5575103 2026-05-01T14:41:38Z Velirand 67997 + kategooria 7143993 wikitext text/x-wiki [[Fail: Kira_Zvorykina_1957.jpg|pisi|Kira Zvorõkina (1957)]] [[Fail: Eerste_ronde_Internationaal_Damesschaaktoernooi_te_Emmen,_Bestanddeelnr_908-9175.jpg |pisi|Kira Zvorõkina ja [[Olga Rubtsova]] [[naiste maleolümpia]]l [[Emmeni vald|Emmenis]] 1957. aastal]] '''Kira Aleksejevna Zvorõkina''' ([[vene keel]]es Кира Алексеевна Зворыкина; [[valgevene keel]]es Кіра Аляксееўна Зварыкіна ''Kira Aliaksiejeŭna Zvarõkina''; [[29. september]] [[1919]] [[Mõkolajiv]] – [[6. september]] [[2014]] [[Moskva]]) oli vene ja valgevene [[maletaja]], [[naiste suurmeister]] (1978). Zvorõkina tuli 1951. aastal [[NSV Liit |NSV Liidu]] naiste malemeistriks ja pääses 1952. aastal Moskvas toimunud [[naiste male maailmameistrivõistlused|naiste maailmameistrivõistluste]] pretendentide turniirile, kus jagas 4.–6. kohta. 1955. aastal Moskvas toimunud pretendentide turniiril sai ta neljanda koha. Parima tulemuse saavutas Zvorõkina võisteldes 1959. aastal [[Plovdiv]]is pretendentide turniiril, kus ta võitis õiguse kohtuda tiitlimatšis [[Naiste male maailmameister|naiste maailmameistri]] [[Jelizaveta Bõkova]]ga. Matš toimus veel samal aastal Moskvas. Zvorõkina kaotas selle matši tulemusega 4½:8½. Järgmistes MM-tsüklites saavutas Zvorõkina pretendentide turniiridel 1961. aastal [[Serbia]]s [[Vrnjačka Banja]]s [[Nona Gaphrindašvili]] ja [[Valentina Borissenko]] järel 3. koha ning 1964. aastal [[Suhhumi]]s 4.–5. koha jagamise. Zvorõkina sai kuldmedali [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] naiskonna koosseisus kahel esimesel [[naiste maleolümpia]]l (1957, 1963). 1957. aastal [[Emmeni vald|Emmenis]] toimunud esimesel naiste maleolümpial võistlesid kaheliikmelised riikide esindused. Zvorõkina mängis seal teisel laual (esimesel laual mängis maailmameister [[Olga Rubtsova]]), 1963. aastal [[Split]]is toimunud olümpial mängis Zvorõkina kolmandal laual. Ta sai [[FIDE]]-lt 1952. aastal [[naiste rahvusvaheline meister|naiste rahvusvahelise meistri]] ja 1978. aastal naiste suurmeistri nimetuse. Zvorõkina elas aastatel 1953–1999 [[Valgevene]]s. Aastatel 1968–1970 oli ta [[Valgevene NSV]] maleföderatsiooni esimees. Ta on ameerika leiutaja [[Vladimir Zworykin]]i nõo lapselaps. Oli abielus maletaja [[Aleksei Suetin]]iga. ==Tunnustus== *1957 – [[teeneline meistersportlane]] ==Välislingid== {{commonsi kategooria tekstina}} {{JÄRJESTA:Zvorõkina, Kira}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu naismaletajad]] [[Kategooria:Valgevene naismaletajad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu malekohtunikud]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu malefunktsionäärid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1919]] [[Kategooria:Surnud 2014]] 93fg2r2z2bm83i2i6r8yvq3ys9jqflj 7143994 7143993 2026-05-01T14:42:20Z Velirand 67997 + kategooria 7143994 wikitext text/x-wiki [[Fail: Kira_Zvorykina_1957.jpg|pisi|Kira Zvorõkina (1957)]] [[Fail: Eerste_ronde_Internationaal_Damesschaaktoernooi_te_Emmen,_Bestanddeelnr_908-9175.jpg |pisi|Kira Zvorõkina ja [[Olga Rubtsova]] [[naiste maleolümpia]]l [[Emmeni vald|Emmenis]] 1957. aastal]] '''Kira Aleksejevna Zvorõkina''' ([[vene keel]]es Кира Алексеевна Зворыкина; [[valgevene keel]]es Кіра Аляксееўна Зварыкіна ''Kira Aliaksiejeŭna Zvarõkina''; [[29. september]] [[1919]] [[Mõkolajiv]] – [[6. september]] [[2014]] [[Moskva]]) oli vene ja valgevene [[maletaja]], [[naiste suurmeister]] (1978). Zvorõkina tuli 1951. aastal [[NSV Liit |NSV Liidu]] naiste malemeistriks ja pääses 1952. aastal Moskvas toimunud [[naiste male maailmameistrivõistlused|naiste maailmameistrivõistluste]] pretendentide turniirile, kus jagas 4.–6. kohta. 1955. aastal Moskvas toimunud pretendentide turniiril sai ta neljanda koha. Parima tulemuse saavutas Zvorõkina võisteldes 1959. aastal [[Plovdiv]]is pretendentide turniiril, kus ta võitis õiguse kohtuda tiitlimatšis [[Naiste male maailmameister|naiste maailmameistri]] [[Jelizaveta Bõkova]]ga. Matš toimus veel samal aastal Moskvas. Zvorõkina kaotas selle matši tulemusega 4½:8½. Järgmistes MM-tsüklites saavutas Zvorõkina pretendentide turniiridel 1961. aastal [[Serbia]]s [[Vrnjačka Banja]]s [[Nona Gaphrindašvili]] ja [[Valentina Borissenko]] järel 3. koha ning 1964. aastal [[Suhhumi]]s 4.–5. koha jagamise. Zvorõkina sai kuldmedali [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] naiskonna koosseisus kahel esimesel [[naiste maleolümpia]]l (1957, 1963). 1957. aastal [[Emmeni vald|Emmenis]] toimunud esimesel naiste maleolümpial võistlesid kaheliikmelised riikide esindused. Zvorõkina mängis seal teisel laual (esimesel laual mängis maailmameister [[Olga Rubtsova]]), 1963. aastal [[Split]]is toimunud olümpial mängis Zvorõkina kolmandal laual. Ta sai [[FIDE]]-lt 1952. aastal [[naiste rahvusvaheline meister|naiste rahvusvahelise meistri]] ja 1978. aastal naiste suurmeistri nimetuse. Zvorõkina elas aastatel 1953–1999 [[Valgevene]]s. Aastatel 1968–1970 oli ta [[Valgevene NSV]] maleföderatsiooni esimees. Ta on ameerika leiutaja [[Vladimir Zworykin]]i nõo lapselaps. Oli abielus maletaja [[Aleksei Suetin]]iga. ==Tunnustus== *1957 – [[teeneline meistersportlane]] ==Välislingid== {{commonsi kategooria tekstina}} {{JÄRJESTA:Zvorõkina, Kira}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu naismaletajad]] [[Kategooria:Valgevene naismaletajad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu malekohtunikud]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu malefunktsionäärid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Novoje Donskoje kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1919]] [[Kategooria:Surnud 2014]] p3qceqmqdtlmucjnl61wi8riijv6yta 0 564917 7144363 5750220 2026-05-02T07:49:37Z Andres 5 7144363 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib kosmoseagentuurist; statistikaüksuse kohta vaata artiklit [[Ühendatud statistiline piirkond]]}} {{Infokast organisatsioon | nimi = Kanada Kosmoseagentuur | omakeelne_nimi = Canadian Space Agency<br>Agence spatiale canadienne | embleem = Canadian Space Agency Coat of Arms.svg | embleemiallkiri = CSA vapp | pilt = | pildiallkiri = | lühend = CSA<br>ASE | deviis = | asutatud = 1. märts 1989 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = kosmoseagentuur | staatus = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = <!-- vaikimisi "Juht" --> | juht_nimi = | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajaid = 670 | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} '''Kanada Kosmoseagentuur''' ([[inglise keel]]es: Canadian Space Agency, '''CSA'''; [[prantsuse keel]]es: Agence spatiale canadienne, '''ASC''') on [[Kanada]] riiklik kosmoseagentuur, mis on asutatud [[1. märts]]il [[1989]].<ref name="About" /> Agentuur allub Kanada innovatsiooni, teaduse ja majandusarengu ministrile. Agentuuri juhib president. Alates [[9. märts]]ist [[2015]] on agentuuri presidendiks Sylvain Laporte. CSA peakorter asub [[Longueuil]]'s [[Québec|Québecis]] ning agentuuril on büroo [[Ottawa]]s ja väiksemad kontaktbürood [[Houston]]is, [[Washington]]is ja [[Pariis]]is. ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="About">{{netiviide |pealkiri=Canadian Space Milestones |väljaanne=CSA |url=http://www.asc-csa.gc.ca/eng/about/milestones.asp |vaadatud=19. august 2019}}</ref> }} {{Mall:Kosmoselend}} [[Kategooria:Kanada organisatsioonid]] [[Kategooria:Kosmoseagentuurid]] [[Kategooria:1989]] 11ekd7wstw8f98nn68nqcwpys7gmt9t 0 565880 7144384 6796526 2026-05-02T08:11:23Z Kuriuss 38125 7144384 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Środa Wielkopolska | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Środa Wielkopolska | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Schroda | pilt = Stary_Rynek_Środa_Wielkopolska_fot._B._Król.jpg | lipp = POL_Środa_Wielkopolska_flag.svg | lipu_link = [[Środa Wielkopolska lipp]] | vapp = POL_Środa_Wielkopolska_COA.svg | vapi_link = [[Środa Wielkopolska vapp]] | pindala = | elanikke = 24 339 (2023) | asendikaart = Poola }} '''Środa Wielkopolska''' (kuni [[1968]]. aastani '''Środa'''; [[saksa keel|saksa]] ''Schroda'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Środa Wielkopolska maakond|Środa Wielkopolska maakonna]] ja [[Środa Wielkopolska vald|Środa Wielkopolska valla]] halduskeskus. Środa Wielkopolska asub [[Poznań]]i kesklinnast umbes 31 km kagus. Asulat on esmamainitud [[1228]]. aastal, linnaõigused sai tõenäoliselt [[1261]]. aastal.<ref>[https://www.sroda.wlkp.pl/asp/pl_start.asp?typ=14&menu=86&strona=1&sub=5 Historia] Środa Wielkopolska</ref> [[15. sajand|15]]. ja [[16. sajand]]il oli Środa Wielkopolska kaubanduse ja käsitöö keskus, üks suuremaid linnu [[Suur-Poola]]s. [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tulemusel läks linn [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla. Aastatel [[1807]]–[[1815]] oli linn [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus. Raudteeühenduse sai Środa Wielkopolska [[1876]]. aastal, [[19. sajand]]i lõpus hakkas linnas arenema tööstus. Tagasi Poolale läks Środa Wielkopolska [[1919]]. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Sroda-Wielkopolska;3984258.html Środa Wielkopolska] Encyklopedia PWN. Vaadatud 10. jaanuaril 2025</ref> ==Galerii== <gallery> Środa Wielkopolska, kościół Najśw. Serca P. Jezusa, widok od pd-wsch (1).JPG Sroda32 DSC0099.JPG Środa Wielkopolska, ratusz, widok od zach..JPG </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] 4pdmp2clnp96gimmgr6dzq4rte9haqt 0 566119 7143940 7136030 2026-05-01T12:19:43Z Kirkkej 223961 keeletoimetasin 7143940 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} '''Kai Koppel''' (sünninimi '''Kai Okas'''; sündinud [[7. august]]il [[1952]]) on eesti [[klaasikunstnik]], kes on tuntud eeskätt oma värvilisest klaasist taieste poolest. == Elukäik == Kai Koppel õppis aastail 1959–1970 [[Tallinna 46. Keskkool]]is ja 1970–1975 [[Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]] [[klaasehistöö]] erialal. Ta oli aastail 1976–1981 [[Tallinna Laste Kunstikool]]i õpetaja ning alates 1981. aastast tegutseb ta vabakutselise kunstnikuna. Näitustel hakkas Koppel osalema 1975. aastal ning 1984. aastast kuulub ta [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liitu.]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.kaikoppel.ee/cv/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-04 |arhiivimisaeg=2019-09-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190904075504/http://www.kaikoppel.ee/cv/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == Looming == Kai Koppel on töötanud klaasikunstnikuna alates 1975. aastast, mil ta lõpetas Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi. Tema varasemad teosed olid ruumilised klaasobjektid. 1980. aastatel vastandas ta oma kunstis ratsionaalsust, geomeetrilisust ja funktsionaalsust ebaratsionaalsusele ja töömeetodile, milles jäeti palju ruumi juhusele ja kuuma klaasi vormumisele. Koppel sai eeskuju loodusvormidest ja arhailistest arhitektuuriajajärkudest.<ref name="ReferenceA">https://online.le.ee/2012/08/02/okase-muuseumis-avatakse-kai-koppeli-juubelinaitused/</ref> Sel ajal äratasid tähelepanu tema suured vertikaalsed, kohati arhitektoonilistena mõjuvad dekoratiivvormid.<ref name="arhiivikoo">{{Netiviide |url=http://kaikoppel.ee/tutvustus/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-04 |arhiivimisaeg=2019-09-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190904074919/http://kaikoppel.ee/tutvustus/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Tema loomingut iseloomustavad julge värvikasutus ja säravad toonid. Värvilise klaasikunsti teerajajana leiutas Koppel sobivate värvivahekordade leidmiseks eksperimentaalseid tehnoloogiaid.<ref>[https://www.sirp.ee/kai-koppeli-juubelinaeitus-evald-okase-muuseumis/ Kai Koppeli juubelinäitus Evald Okase Muuseumis. Evald Okase Muuseum. Sirp, 3.08.2012]</ref> Kunstnik ise on öelnud, et kui kavand põhineb suurtel vormidel, muutub klaasivalmistamine eksperimentaalseks protsessiks. See tähendab, et tuleb riskida, katsetada ja olla valmis sellekski, et ahjutäied klaasi purunevad pärast valmimist.<ref>[https://www.sirp.ee/kai-koppeli-juubelinaeitus-evald-okase-muuseumis/ Kai Koppeli juubelinäitus Evald Okase Muuseumis. Evald Okase Muuseum. Sirp, 3.08.2012]</ref> Koppeli loomingu uuem suund on stuudioklaas, mida kunstnik valmistab alates 1990ndatest oma ehitatud klaasiahjudes.<ref>{{Netiviide |url=http://www.kaikoppel.ee/klaasistuudio-disain/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-04 |arhiivimisaeg=2019-09-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190904075354/http://www.kaikoppel.ee/klaasistuudio-disain/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Kuigi ta valmistab pigem tarbijale mõeldud tooteid nagu rustikaalsed klaaspokaalid ja anumad, moodustavad osa uuemast loomingust ka graveeringuga klaasskulptuurid. Koppelile kui kunstnikule on olulised nii protsess kui ka klaasivalmistamise erinevad režiimid ja tehnoloogiad. Seetõttu on ta kogunud hulgaliselt näiteid oma katsetustest, mida eksponeerib ka näitustel. Need on ebatavalised klaastooted, mis on tekkinud tootmisprotsessi käigus, kui juhusele on antud vabad käed ja klaas kujundab end ise.<ref name="ReferenceA" /> Lisaks arvukatele esinemistele näitustel ja sümpoosionidel nii Eestis kui ka välismaal tegutseb kunstnik [[Tallinn]]as [[Katariina Gild]]is Koppeli ja [[Keerdo Klaasikoda|Keerdo klaasikojas]] ning on kuulunud ka [[Evald Okase muuseum]]i juhatusse.<ref name="ReferenceA" /> Lisaks on ta alates 2003. aastast kutsunud ellu ja korraldanud igasuvist [[Haapsalu Rahvusvaheline Kuuma Klaasi sümpoosion|Haapsalu Rahvusvahelise Kuuma Klaasi sümpoosion]]i<nowiki/>t.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.katariinagild.eu/klaasikoda/ |vaadatud=2019-09-04 |arhiivimisaeg=2019-06-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190619221432/https://www.katariinagild.eu/klaasikoda/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == Tunnustus == 1993. aastal pälvis Kai Koppel [[Kristjan Raua preemia]]. == Isiklikku == Kai Koppeli isa oli maalija ja graafik [[Evald Okas]]. Tema õde [[Mari Roosvalt]] on maalikunstnik ning vend [[Jüri Okas]] arhitekt, kes on tegutsenud ka kujutava kunstnikuna. Koppel on abielus viiuldaja [[Annes Koppel]]iga. Nende tütar [[Üla Koppel]] on arhitekt, tütar [[Mara Ljutjuk]] maalikunstnik.<ref name="arhiivikoo" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.kaikoppel.ee/ Kai Koppeli koduleht] * [http://www.kaikoppel.ee/cv/ CV kunstniku kodulehel] * [http://kaikoppel.ee/naituste-tood/ Kunstniku teoseid tema kodulehel] {{JÄRJESTA:Koppel, Kai}} [[Kategooria:Eesti klaasikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] ge5syrqfvw0gcm5200ep5dhartpl0dd 7143941 7143940 2026-05-01T12:20:03Z Kirkkej 223961 7143941 wikitext text/x-wiki '''Kai Koppel''' (sünninimi '''Kai Okas'''; sündinud [[7. august]]il [[1952]]) on eesti [[klaasikunstnik]], kes on tuntud eeskätt oma värvilisest klaasist taieste poolest. == Elukäik == Kai Koppel õppis aastail 1959–1970 [[Tallinna 46. Keskkool]]is ja 1970–1975 [[Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]] [[klaasehistöö]] erialal. Ta oli aastail 1976–1981 [[Tallinna Laste Kunstikool]]i õpetaja ning alates 1981. aastast tegutseb ta vabakutselise kunstnikuna. Näitustel hakkas Koppel osalema 1975. aastal ning 1984. aastast kuulub ta [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liitu.]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.kaikoppel.ee/cv/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-04 |arhiivimisaeg=2019-09-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190904075504/http://www.kaikoppel.ee/cv/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == Looming == Kai Koppel on töötanud klaasikunstnikuna alates 1975. aastast, mil ta lõpetas Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi. Tema varasemad teosed olid ruumilised klaasobjektid. 1980. aastatel vastandas ta oma kunstis ratsionaalsust, geomeetrilisust ja funktsionaalsust ebaratsionaalsusele ja töömeetodile, milles jäeti palju ruumi juhusele ja kuuma klaasi vormumisele. Koppel sai eeskuju loodusvormidest ja arhailistest arhitektuuriajajärkudest.<ref name="ReferenceA">https://online.le.ee/2012/08/02/okase-muuseumis-avatakse-kai-koppeli-juubelinaitused/</ref> Sel ajal äratasid tähelepanu tema suured vertikaalsed, kohati arhitektoonilistena mõjuvad dekoratiivvormid.<ref name="arhiivikoo">{{Netiviide |url=http://kaikoppel.ee/tutvustus/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-04 |arhiivimisaeg=2019-09-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190904074919/http://kaikoppel.ee/tutvustus/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Tema loomingut iseloomustavad julge värvikasutus ja säravad toonid. Värvilise klaasikunsti teerajajana leiutas Koppel sobivate värvivahekordade leidmiseks eksperimentaalseid tehnoloogiaid.<ref>[https://www.sirp.ee/kai-koppeli-juubelinaeitus-evald-okase-muuseumis/ Kai Koppeli juubelinäitus Evald Okase Muuseumis. Evald Okase Muuseum. Sirp, 3.08.2012]</ref> Kunstnik ise on öelnud, et kui kavand põhineb suurtel vormidel, muutub klaasivalmistamine eksperimentaalseks protsessiks. See tähendab, et tuleb riskida, katsetada ja olla valmis sellekski, et ahjutäied klaasi purunevad pärast valmimist.<ref>[https://www.sirp.ee/kai-koppeli-juubelinaeitus-evald-okase-muuseumis/ Kai Koppeli juubelinäitus Evald Okase Muuseumis. Evald Okase Muuseum. Sirp, 3.08.2012]</ref> Koppeli loomingu uuem suund on stuudioklaas, mida kunstnik valmistab alates 1990ndatest oma ehitatud klaasiahjudes.<ref>{{Netiviide |url=http://www.kaikoppel.ee/klaasistuudio-disain/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-04 |arhiivimisaeg=2019-09-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190904075354/http://www.kaikoppel.ee/klaasistuudio-disain/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Kuigi ta valmistab pigem tarbijale mõeldud tooteid nagu rustikaalsed klaaspokaalid ja anumad, moodustavad osa uuemast loomingust ka graveeringuga klaasskulptuurid. Koppelile kui kunstnikule on olulised nii protsess kui ka klaasivalmistamise erinevad režiimid ja tehnoloogiad. Seetõttu on ta kogunud hulgaliselt näiteid oma katsetustest, mida eksponeerib ka näitustel. Need on ebatavalised klaastooted, mis on tekkinud tootmisprotsessi käigus, kui juhusele on antud vabad käed ja klaas kujundab end ise.<ref name="ReferenceA" /> Lisaks arvukatele esinemistele näitustel ja sümpoosionidel nii Eestis kui ka välismaal tegutseb kunstnik [[Tallinn]]as [[Katariina Gild]]is Koppeli ja [[Keerdo Klaasikoda|Keerdo klaasikojas]] ning on kuulunud ka [[Evald Okase muuseum]]i juhatusse.<ref name="ReferenceA" /> Lisaks on ta alates 2003. aastast kutsunud ellu ja korraldanud igasuvist [[Haapsalu Rahvusvaheline Kuuma Klaasi sümpoosion|Haapsalu Rahvusvahelise Kuuma Klaasi sümpoosion]]i<nowiki/>t.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.katariinagild.eu/klaasikoda/ |vaadatud=2019-09-04 |arhiivimisaeg=2019-06-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190619221432/https://www.katariinagild.eu/klaasikoda/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == Tunnustus == 1993. aastal pälvis Kai Koppel [[Kristjan Raua preemia]]. == Isiklikku == Kai Koppeli isa oli maalija ja graafik [[Evald Okas]]. Tema õde [[Mari Roosvalt]] on maalikunstnik ning vend [[Jüri Okas]] arhitekt, kes on tegutsenud ka kujutava kunstnikuna. Koppel on abielus viiuldaja [[Annes Koppel]]iga. Nende tütar [[Üla Koppel]] on arhitekt, tütar [[Mara Ljutjuk]] maalikunstnik.<ref name="arhiivikoo" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.kaikoppel.ee/ Kai Koppeli koduleht] * [http://www.kaikoppel.ee/cv/ CV kunstniku kodulehel] * [http://kaikoppel.ee/naituste-tood/ Kunstniku teoseid tema kodulehel] {{JÄRJESTA:Koppel, Kai}} [[Kategooria:Eesti klaasikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] 53n94medqmsa2a9p40yigt6bwkgsgxd 0 566281 7144375 6796579 2026-05-02T08:06:58Z Kuriuss 38125 7144375 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Rawicz | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Rawicz | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Rawitsch | pilt = Rynek_rawicz.jpg | pildiallkiri = Rawiczi raekoda | lipp = | lipu_link = | vapp = Herb_gminy_rawicz.jpg | vapi_link = [[Rawiczi vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Poola }} '''Rawicz''' ([[saksa keel|saksa]] ''Rawitsch'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Rawiczi maakond|Rawiczi maakonna]] ja [[Rawiczi vald|Rawiczi valla]] halduskeskus. Rawicz asub [[Wrocław]]i kesklinnast umbes 57 km põhjas. Rawicz asutati [[1638]]. aastal Sierakowo küla kohale ja sai samal aastal linnaõigused. Linn asustati protestantlike käsitöölistega [[Sileesia]]st ja Böömimaalt. Kuni [[19. sajand]]ini oli Rawicz suur keskus riidetootmise keskus. [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tulemusel läks Rawicz [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla. Aastatel [[1807]]–[[1815]] oli Rogoźno [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus. [[1819]]. aastal rajasid Preisi võimud kloostrihoonetesse vangla. Raudteeühenduse sai Rawicz [[1856]]. aastal. [[19. sajand]]i teisel poolel arenes linnas jõudsalt tööstus. [[1920]]. aastal läks linn Poola koosseisu tagasi. [[1973]]. aastal liideti Sarnowa linn Rawicziga.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Rawicz;3966286.html Rawicz] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Rawicz,kościół pw. św. Andrzeja Boboli - wieża.jpg Rawicz - panoramio.jpg Rawicz SP 1 - szkoła pod zegarem.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] az2y7y4uahu6qx9ikbx9m4mkqneoxxo 0 567406 7143960 6113059 2026-05-01T13:34:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7143960 wikitext text/x-wiki '''Poramate Minsiri''' ([[tai keel]]es ปรเมศวร์ มินศิริ; sündinud [[28. jaanuar]]il [[1969]]) on [[Tai]] meediaärimees.<ref>{{cite web |url=https://bk.asia-city.com/events/article/sanook-kapook-poramate-minsiri | author= Monruedee Jansuttipan |title= Sanook and Kapook.com founder Poramate Minsiri |date= 2. detsember 2011 |website=bk.asia-city.com |accessdate=27.09.2019}}</ref><ref>{{cite web |url=https://scholar.harvard.edu/poramate |title=Poramate Minsiri ปรเมศวร์ มินศิริ |website=[[Harvard University]] |accessdate=27.09.2019 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Publikatsioonid == *ปรเมศวร์ มินศิริ. (2537). ''เรียนรู้ Foxpro 2.0-2.5.'' กรุงเทพฯ : วิศาสตร์. *ปรเมศวร์ มินศิริ. (2537). ''เรียนรู้ Microsoft Foxpro 20-2.5.'' กรุงเทพฯ : เลี่ยงเชียง. *ปรเมศวร์ มินศิริ. (2538). ''ท่องโลกอินเทอร์เน็ตด้วย Netscape Navigator Gold.'' กรุงเทพฯ : วิศาสตร์. *ปรเมศวร์ มินศิริ. (2539). ''Internet สำหรับผู้ใช้ Windows.'' กรุงเทพฯ : วิศาสตร์. *ปรเมศวร์ มินศิริ. (2539). ''ท่องโลกอินเทอร์เน็ตด้วย Netscape Navigator Gold.'' กรุงเทพฯ : เวฟฟอยท์. *ปรเมศวร์ มินศิริ, ผู้แต่งร่วม. (2539). ''เรียนรู้ Windows95.'' กรุงเทพฯ : เวฟพอยท์. * ณัฐฐยา พรรณพลีวรรณ, ปรเมศวร์ มินศิริ, นเรศ เดชผล, ศาสตรา กัลย์จารึก และพีรนุช สุวรรณรัตน์. (2547). ''โครงการชวนเพื่อนท่องเว็บไซต์ สำนักงานกองทุนสนับสนุนการสร้างเสริมสุขภาพ.'' กรุงเทพฯ : ม.ป.ท. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Minsiri, Poramate}} [[Kategooria:Ettevõtjad]] [[Kategooria:Tai inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] nukyuj3o7h0ttb2kbmr4gzrxalo8xlw 0 567943 7144417 6998294 2026-05-02T08:25:39Z Kuriuss 38125 7144417 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Andrej Bajuk''' ([[18. oktoober]] [[1943]] [[Ljubljana]] – [[16. august]] [[2011]] Ljubljana) oli [[Sloveenid|sloveeni]] majandusteadlane, pankur ja poliitik. Ta oli [[Sloveenia]] peaminister [[7. juuni]]st kuni [[30. november|30. novembrini]] 2000, juhtides lühikest aega üleminekuvalitsust. Enne ja pärast peaministriametit täitis ta mitut tähtsat rolli nii rahvusvahelises finantssektoris kui ka Sloveenia sisepoliitikas. Enne poliitikasse siirdumist töötas Bajuk aastaid [[Ladina-Ameerika]]s ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], sealhulgas [[Maailmapank|Maailmapangas]] ja mitmes finantsasutuses. Pärast Sloveenia iseseisvumist pöördus ta tagasi kodumaale ja astus poliitikasse. 2000. aastal asutas ta kristlik-demokraatliku partei [[Nova Slovenija]] ning juhtis seda kuni 2008. aastani. Lisaks peaministriametile oli Bajuk aastatel 2004–2008 rahandusminister [[Janez Janša]] [[Janez Janša esimene valitsus|esimeses valitsuses]], kus ta mängis olulist rolli eelarvereformide ja [[euro]] kasutuselevõtu ettevalmistamisel Sloveenias. {{JÄRJESTA:Bajuk, Andrej}} [[Kategooria:Sloveenia peaministrid]] [[Kategooria:Rahandusministrid]] [[Kategooria:Pankurid]] [[Kategooria:Sündinud 1943]] [[Kategooria:Surnud 2011]] 59dk1zdlwkho00806mpyvlet6c8p423 0 568857 7143998 5886021 2026-05-01T14:46:41Z Velirand 67997 + kategooria 7143998 wikitext text/x-wiki [[Pilt: Hoogovenschaaktoernooi, 1e ronde Alexander Beliavsky, Bestanddeelnr 932-8318.jpg|pisi| Alexander Beliavsky (1984)]] [[Pilt: Beliavsky Alexander (30169046695).jpg|pisi| Alexander Beliavsky (2016)]] '''Alexander Beliavsky''' ([[vene keel]]es Александр Генрихович Белявский ''Aleksandr Genrihhovitš Beljavski''; [[ukraina keel]]es Олександр Генріхович Бєлявський ''Oleksandr Genrihhovõtš Beljavskõi''; [[sloveeni keel]]es ''Aleksander Beljavski''; sündinud [[17. detsember|17. detsembril]] [[1953]] [[Lviv]]is) on [[Sloveenia]] [[maletaja]], [[maletreener]] ja maleliteraat, [[rahvusvaheline suurmeister]] (1975), [[FIDE vanemtreener]] (2004). Beliavsky tuli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] maletajana 1973. aastal [[Teesside]]'is [[juunioride maailmameistrivõistlused males|juunioride maailmameistriks]]. Suurmeistriks sai ta 22-aastaselt 1975. aastal. Kaks aastat varem oli ta [[FIDE]]-lt saanud [[rahvusvaheline meister|rahvusvahelise meistri]] nimetuse. Ta on neljakordne [[NSV Liit|NSV Liidu]] (1974, 1981, 1987, 1990) ja kahekordne [[Sloveenia]] (1996, 2011) malemeister. Sloveenias elab ta 1994. aastast. Beliavsky mängis [[Male maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]]. 1982. aastal tsoonidevahelisel turniiril [[Moskva]]s sai ta teise koha ja pääses 1983. aastal alanud pretendentide matšturniirile (kaheksa osavõtjat). Ta kaotas veerandfinaalis [[Garri Kasparov]]ile. 1985. aastal [[MM males|MM]]-i tsoonidevahelisel turniiril [[Tunis]]es sai Beliavsky teise koha ja pääses 1985. aastal toimunud pretendentide turniirile (16 osavõtjat), kus ta jagas [[Boriss Spasski]]ga 6.–7. kohta. Tsoonidevahelistel turniiril 1987. aastal [[Szirak]]is jäi ta viiendaks. 1993. aastal mängis ta [[PCA maailmameistrivõistlused males|PCA maailmameistrivõistlustel]] [[Groningen]]is (54 osavõtjat), kus sai 22. koha. Beliavsky on mänginud neljal [[FIDE maailmameistrivõistlused males nokautsüsteemis|FIDE maailmameistrivõistluste]] turniiril (nokautsüsteemis). Detsembris 1997 [[Groningen]]is sai ta turniiritabelis kuuenda asetuse. Ta võitis teises ringis [[Jan Timman]]it ja kolmandas ringis [[Sergei Rublevski]]t, kuid kaotas kaheksandikfinaalis [[Nigel Short]]ile. 1999. aastal [[Las Vegas]]es kaotas ta kolmandas ringis Nigel Shortile, 2000. aastal [[New Delhi]]s kaotas ta kolmandas ringis [[Bartłomiej Macieja]]le. Detsembris 2001 võitis Beliavsky [[Moskva]]s avaringis [[Pentala Harikrishna]]t, kuid teisest ringist edasi ei pääsenud. 2002. aastal [[maailma karikaturniir males|maailma karikaturniiril]] [[Hyderabad]]is (24 osavõtjat) võitis ta veerandfinaalis Sergei Rubljevskit, kuid poolfinaalis kaotas [[Rustam Qosimjonov]]ile. Beliavsky on võitnud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] võistkonna koosseisus [[võistkondlikud maailmameistrivõistlused males|võistkondlikel maailmameistrivõistlustel]] kaks kuldmedalit (1985, 1989), [[Euroopa võistkondlikud meistrivõistlused males|Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel]] kaks kuldmedalit (1983, 1989) ja [[maleolümpia]]tel neli kuldmedalit (1982, 1984, 1988, 1990). Ukraina võistkonna koosseisus võitis Beliavsky 1992. aastal [[Debrecen]]is peetud Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel hõbemedali. ==Maletreener== Beliavsky oli 1980. aastate lõpul oli [[Anatoli Karpov]]i ja 1990. aastatel [[Garri Kasparov]]i treener. 2015. aastal oli ta [[Marija Muzõtšuk]]i treener, kes tuli samal aastal [[Naiste maailmameister males|naiste maailmameistriks]]. ==Tunnustus== *1990 – [[NSV Liidu teeneline meistersportlane]] ==Välislingid== *{{commonsi kategooria tekstina}} *[https://ratings.fide.com/card.phtml?event=14602377 Alexander Beliavsky FIDE andmebaasis] {{JÄRJESTA:Beliavsky, Alexander}} [[Kategooria:Ukraina maletajad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu maletajad]] [[Kategooria:Sloveenia maletajad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu maletreenerid]] [[Kategooria:Rahvaste Sõpruse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] 27s2kwd4xql7iukmurwrcrf9xkhc5ve 0 570154 7143999 5923007 2026-05-01T14:48:15Z Velirand 67997 + kategooria 7143999 wikitext text/x-wiki [[Fail: IsaacBoleslavsky 1960.jpg |pisi| Issaak Boleslavski (1960)]] [[Fail: Schaaktoernooi Groningen, Bestanddeelnr 901-8914.jpg|pisi| Issaak Boleslavski mängimas [[Carlos Guimard]]iga (pildil vasakul) [[Groningeni maleturniir 1946|rahvusvahelisel turniiril]] [[Groningen]]is (1946)]] '''Issaak Jefremovitš Boleslavski''' ([[vene keel]]es Исаак Ефремович Болеславский; [[ukraina keel]]es Ісаак Єфремович Болеславський ''Issaak Jefremovõtš Boleslavskõi''; [[valgevene keel]]es Ісак Баляслаўскі ''Isak Baliaslaŭski''; [[9. juuni]] [[1919]] [[Zolotonoša]], [[Poltava kubermang]] – [[15. veebruar]] [[1977]] [[Minsk]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[maletaja]] ja [[maletreener]], [[rahvusvaheline suurmeister]] (1950). Boleslavski tuli kolmel aastal järjest [[Ukraina NSV]] malemeistriks (1938–1940). [[NSV Liidu meistrivõistlused males|NSV Liidu meistrivõistlustel]] septembris 1940 [[Moskva]]s jagas ta koos [[Mihhail Botvinnik]]uga 5.–6. kohta. Meistrivõistlustel kuue parema sekka jõudnutele korraldati aprillis 1941 neljaringiline matšturniir [[NSV Liit|NSV Liidu]] absoluutse meistri tiitlile (võitis Botvinnik [[Paul Keres]]e ees), kus Boleslavski jäi neljandaks, edestades seejuures suurmeistreid [[Andor Lilienthal]]i ja [[Igor Bondarevski]]t. Boleslavski täitis NSV Liidu meistrivõistlustel 1944. aastal (sai kolmanda koha) ja 1945. aastal (teine koht) kahel korral suurmeistrinormi ja sai 1945. aastal [[NSV Liidu suurmeister|NSV Liidu suurmeistri]] nimetuse. Järgmistel esivõistlustel (1947) tuli ta Kerese järel teisele kohale. Boleslavski mängis 1946. aastal [[Groningeni maleturniir 1946|rahvusvahelisel turniiril]] [[Groningen]]is (6.–7. koht). Augustis 1947 jagas ta 4.–6. kohta [[1947. aasta Pärnu maleturniir|meistriturniiril]] [[Pärnu]]s (võitis Paul Keres) ja detsembris 1947 jagas ta [[Moskva]]s [[1947. aasta Moskva maleturniir|Tšigorini mälestusturniiril]] 3.–4. kohta. 1950. aastal võttis [[Rahvusvaheline Maleföderatsioon]] (FIDE) kasutusele rahvusvahelise suurmeistri nimetuse. Boleslavski oli üks neist, kes sai selle nimetuse kohe samal aastal. ==Maailmameistrivõistlused== Augustis 1948 tuli Boleslavski [[male maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] tsoonidevahelisel turniiril [[Saltsjöbaden]]is kolmandaks ja pääses mais 1950 [[Budapest]]is toimunud pretendentide turniirile, kus jagas esikohta [[David Bronštein]]iga (edestades seejuures [[Vassili Smõslov]]i ja Paul Kerest). Juulis-augustis 1950 Moskvas peetud tiitlipretendentide 12-partiilise matši Boleslavski kaotas tulemusega 6½:7½ ja ei pääsenud mängima MM-matši valitseva maailmameistri Botvinnikuga. ==Võistkondlik esinemine== Boleslavski võitis kuldmedali Nõukogude Liidu võistkonna koosseisus 1952. aastal [[maleolümpia]]l [[Helsingi]]s (varumängijana) ja 1957. aastal [[Viin]]is [[Euroopa võistkondlikud meistrivõistlused males|Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel]] (mängis 10. laual). ==Tunnustus== *1948 – [[teeneline meistersportlane]] *1964 – [[NSV Liidu teeneline treener]] .– ==Välislingid== *{{commonsi kategooria tekstina}} {{JÄRJESTA:Boleslavski, Issaak}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu maletajad]] [[Kategooria:Ukraina maletajad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu maletreenerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1919]] [[Kategooria:Surnud 1977]] k9en4x7rxohyr9p8fcurvsq299631un 0 571426 7144133 6931427 2026-05-01T19:23:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144133 wikitext text/x-wiki '''Puhkus''' on tavalisest tegevusalast eemalviibimine. Reisitakse peamiselt meelelahutuse või turismi eesmärgil. Tavaliselt võtavad inimesed puhkust pühade ajal või konkreetsete festivalide või pidustuste jaoks. Puhkused veedetakse peamiselt sõprade või perega.{{lisa viide}} Puhkuse võtmise võimalus on hiljutine, mis on arenenud viimase kahe sajandi jooksul. Ajalooliselt oli puhkuse [[idee]] [[luksuslik]], mida said endale lubada vaid rikkad inimesed. Puhkuse kontseptsiooni hakkas juhtima hiline usuline liikumine, mis julgustas vaimset taastumist ja puhkust. Perioodiliselt töölt lahkumine ehk puhkuse võtmine levis kesk- ja töölisklassis.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=105545388&t=1574786534951|pealkiri=The History Of The Vacation Examined|väljaanne=All Things Considered|aeg=17. juuni 2009|vaadatud=29.11.2019}}</ref> === Tööpuhkus === Puhkust saavad võtta töölised, kui [[töötaja]] on ettevõttes töötanud vähemalt kuus kuud. Töötajal on õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud kuude arvuga. Puhkust järgmiste tööaastate eest antakse arvestades puhkuste ajakavale, mis on [[tööandja]] poolt tehtud. Puhkuste ajakava koostamisel, peab tööandja lähtuma töö korraldamise huvidest ning võimaluse korral arvestama ka töötajate soovidega. Töölise ja tööandja kokkuleppel võib puhkust anda ka osade kaupa. Ühe puhkuse osa peab olema vähemalt 14 kalendripäeva ning teiste puhkuseosade kestus võib olla lühem.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/27008|pealkiri=Puhkuseseadus|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=2011|vaadatud=29.11.2019}}</ref> Puhkused, mida töötajad saavad võtta:<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://persona.fujitsu.ee/wiki/Puhkuse_liigid.ashx|pealkiri=Puhkuse liigid|väljaanne=Persona V3|aeg=|vaadatud=29.11.2019}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://v1.juristaitab.ee/et/toosuhetest/puhkus-kestus-liigid-puhkuse-andmise-kohustus-kompenseerimise-voimalikkus|pealkiri=Puhkus: kestus, liigid, puhkuse andmise kohustus, kompenseerimise võimalikkus|väljaanne=Jurist Aitab|aeg=|vaadatud=29.11.2019|arhiivimisaeg=26.12.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181226021930/http://v1.juristaitab.ee/et/toosuhetest/puhkus-kestus-liigid-puhkuse-andmise-kohustus-kompenseerimise-voimalikkus|url-olek=ei tööta}}</ref> * Põhipuhkus * Tasustamata lapsepuhkus * Lapsepuhkus * Isapuhkus * Rasedus- ja sünnituspuhkus * Lapsehoolduspuhkus * [[Haigus]]/hooldusleht * Lisapuhkus === Perepuhkus === Perepuhkus tähendab puhkust, mis võetakse koos ette terve perega. Perepuhkuse [[eesmärk]] on pere jaoks igapäevaste majapidamistöödest eemaldumine ja aja pühendumine pereliikmetele.{{lisa viide}} Perepuhkus võib olla traditsiooniline, näiteks igal aastal umbes samal ajal, või ka ühekordne [[sündmus]]. See võib hõlmata reisimist sihtkohta või kodu lähedale.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.travelingmom.com/travel-tips/10-tips-for-staying-sane-on-a-staycation/|pealkiri=12 Staycation Ideas to Make it Feel More Like a Real Vacation|väljaanne=Traveling Mom|aeg=2015|vaadatud=29.11.2019|arhiivimisaeg=7.03.2016|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160307180633/https://www.travelingmom.com/making-the-most-of-your-stress-free-budget-staycation/|url-olek=ei tööta}}</ref> Mõned näited [[pere]] lemmikupuhkustest on [[kruiis]], reis populaarsetesse teemaparkidesse, [[rannapuhkus]], [[toidupuhkus]]<ref>{{Netiviide|autor=Suzy Strutner|url=https://www.huffpost.com/entry/best-food-cities_n_6054716|pealkiri=The 13 Greatest Destination Food Towns In America|väljaanne=Huffpost|aeg=31. oktoober 2014|vaadatud=29.11.2019}}</ref> või sama tüüpi perereisid.<br /> == Viited == <references /> [[Kategooria:Puhkus| ]] q2ycvrdukirj4uiw0ha0ttq9ljq9w4g 0 571943 7144328 7069532 2026-05-02T07:11:22Z Velirand 67997 + kategooria 7144328 wikitext text/x-wiki [[Fail:Няяр Эдмунд Мартинович .jpg|pisi]] '''Edmund Näär''' ([[10. detsember]] [[1920]] [[Simbirsk]], Venemaa – [[26. september]] [[1973]], Tallinn) oli [[Eesti NSV]] juhtiv miilitsatöötaja ([[kindral]]), üks [[Massimõrv Tartu vanglas|Tartu vangla massimõrvas]] osalenu 1941. aastal ja [[Eesti NSV Siseministeerium|Eesti NSV siseministri]] asetäitja 1960–1969, siseministri esimene asetäitja 1969–1973. Näär sündis töölisperekonnas. Pärast isa surma tuli pere 1929. aastal Eestisse.<ref name="NH">26. septembril (1973) suri ootamatult Eesti NSV siseministri esimene asetäitja, NLKP liige 1942. aastast, Eesti NSV teeneline jurist kindral Edmund Martini p. Näär. Noorte Hääl nr 228, 28. september 1973. Lk 3</ref> Vahetult pärast [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude teise okupatsiooni]] algust Eestis 1940. aasta suvel astus Näär kommunistlikku noorsooühendusse. Septembris 1940 alustas ta tööd Siseasjade Rahvakomissariaadi ([[NKVD]]) [[Tartu]] miilitsa operatiivvoliniku abina-poliitinstruktorina. 1941. aasta juuni lõpus Eestis puhkenud [[Suvesõda|Suvesõja]] ajal astus Näär NKVD-le alluvasse [[Hävituspataljonid Eestis|hävituspataljoni]]. Tunnistajate ütluste kohaselt oli ta üks osaline [[8. juuli|8.]] ja [[9. juuli]]l [[1941]] [[Tartu]] vanglas toime pandud [[Massimõrv Tartu vanglas|massimõrvas]], mille käigus hukati 193 süütut inimest. Pärast Saksa vägede pealetungi eest Nõukogude tagalasse taandumist astus Näär 1942. aastal [[NLKP|Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse]] ja võttis [[Eesti Laskurkorpus]]e koosseisus osa lahinguist Kalinini, 2. Balti ja Leningradi rindel.<ref name="NH" /> Ta sai 1944. aastal Eesti tagasivallutamise käigus haavata. Näär teenis Nõukogude sõjaväes kuni 1947. aasta maini, tema lõplik sõjaväeline auaste oli [[vanemleitnant]]. Pärast demobiliseerimist asus Näär 1947. aastal taas tööle Eesti NSV siseministeeriumis, kus tema auaste tegi läbi tõusu reamiilitsast kindralini.<ref name="NH" /> Maist 1947 kuni aprillini 1948 töötas ta Tartu miilitsa ülema asetäitjana poliitalal, seejärel Viljandi miilitsaosakonna ülemana juulini 1952. 1952–1953 oli ta [[Pärnu oblast]]i miilitsavalitsuse ülem, 1953–1956 [[Eesti NSV Siseministeerium]]i miilitsavalitsuse juurdlusosakonna ülem, 1956–1959 Tallinna Linna TSN Täitevkomitee Miilitsavalitsuse ülema asetäitja, 1959 Tallinna Linna TSN Täitevkomitee Miilitsavalitsuse ülem. Näär oli 1960–1969 [[Eesti NSV siseministrite loend|ENSV siseministri]] asetäitja ning siseministri esimene asetäitja alates 1969. aastast kuni surmani (1973). Tema viimane siseteenistuse auaste oli 3. järgu kindral. Eduard Näär valiti korduvalt EKP Tallinna Linnakomitee liikmeks ja Tallinna Linna TSN saadikuks. ==Tunnustus== Kommunistlik partei ja Nõukogude valitsus autasustas teda Isamaasõja II järgu ordeniga, Tööpunalipu ordeniga ja paljude medalitega. *1973[[Eesti NSV teeneline jurist]]<ref name="NH" /> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/GJANGnnbvr25 Haud Tallinna Metsakalmistul] {{JÄRJESTA:Näär, Edmund}} [[Kategooria:Eesti NSV Siseministeerium]] [[Kategooria:Eesti NSV hävituspataljonlased]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Pärnu oblasti koosseis]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised juristid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1920]] [[Kategooria:Surnud 1973]] twi93yq6jntgutlkwww9sv4mpfznjja 7144329 7144328 2026-05-02T07:12:03Z Velirand 67997 + kategooria 7144329 wikitext text/x-wiki [[Fail:Няяр Эдмунд Мартинович .jpg|pisi]] '''Edmund Näär''' ([[10. detsember]] [[1920]] [[Simbirsk]], Venemaa – [[26. september]] [[1973]], Tallinn) oli [[Eesti NSV]] juhtiv miilitsatöötaja ([[kindral]]), üks [[Massimõrv Tartu vanglas|Tartu vangla massimõrvas]] osalenu 1941. aastal ja [[Eesti NSV Siseministeerium|Eesti NSV siseministri]] asetäitja 1960–1969, siseministri esimene asetäitja 1969–1973. Näär sündis töölisperekonnas. Pärast isa surma tuli pere 1929. aastal Eestisse.<ref name="NH">26. septembril (1973) suri ootamatult Eesti NSV siseministri esimene asetäitja, NLKP liige 1942. aastast, Eesti NSV teeneline jurist kindral Edmund Martini p. Näär. Noorte Hääl nr 228, 28. september 1973. Lk 3</ref> Vahetult pärast [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude teise okupatsiooni]] algust Eestis 1940. aasta suvel astus Näär kommunistlikku noorsooühendusse. Septembris 1940 alustas ta tööd Siseasjade Rahvakomissariaadi ([[NKVD]]) [[Tartu]] miilitsa operatiivvoliniku abina-poliitinstruktorina. 1941. aasta juuni lõpus Eestis puhkenud [[Suvesõda|Suvesõja]] ajal astus Näär NKVD-le alluvasse [[Hävituspataljonid Eestis|hävituspataljoni]]. Tunnistajate ütluste kohaselt oli ta üks osaline [[8. juuli|8.]] ja [[9. juuli]]l [[1941]] [[Tartu]] vanglas toime pandud [[Massimõrv Tartu vanglas|massimõrvas]], mille käigus hukati 193 süütut inimest. Pärast Saksa vägede pealetungi eest Nõukogude tagalasse taandumist astus Näär 1942. aastal [[NLKP|Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse]] ja võttis [[Eesti Laskurkorpus]]e koosseisus osa lahinguist Kalinini, 2. Balti ja Leningradi rindel.<ref name="NH" /> Ta sai 1944. aastal Eesti tagasivallutamise käigus haavata. Näär teenis Nõukogude sõjaväes kuni 1947. aasta maini, tema lõplik sõjaväeline auaste oli [[vanemleitnant]]. Pärast demobiliseerimist asus Näär 1947. aastal taas tööle Eesti NSV siseministeeriumis, kus tema auaste tegi läbi tõusu reamiilitsast kindralini.<ref name="NH" /> Maist 1947 kuni aprillini 1948 töötas ta Tartu miilitsa ülema asetäitjana poliitalal, seejärel Viljandi miilitsaosakonna ülemana juulini 1952. 1952–1953 oli ta [[Pärnu oblast]]i miilitsavalitsuse ülem, 1953–1956 [[Eesti NSV Siseministeerium]]i miilitsavalitsuse juurdlusosakonna ülem, 1956–1959 Tallinna Linna TSN Täitevkomitee Miilitsavalitsuse ülema asetäitja, 1959 Tallinna Linna TSN Täitevkomitee Miilitsavalitsuse ülem. Näär oli 1960–1969 [[Eesti NSV siseministrite loend|ENSV siseministri]] asetäitja ning siseministri esimene asetäitja alates 1969. aastast kuni surmani (1973). Tema viimane siseteenistuse auaste oli 3. järgu kindral. Eduard Näär valiti korduvalt EKP Tallinna Linnakomitee liikmeks ja Tallinna Linna TSN saadikuks. ==Tunnustus== Kommunistlik partei ja Nõukogude valitsus autasustas teda Isamaasõja II järgu ordeniga, Tööpunalipu ordeniga ja paljude medalitega. *1973[[Eesti NSV teeneline jurist]]<ref name="NH" /> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/GJANGnnbvr25 Haud Tallinna Metsakalmistul] {{JÄRJESTA:Näär, Edmund}} [[Kategooria:Eesti NSV Siseministeerium]] [[Kategooria:Eesti NSV hävituspataljonlased]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Pärnu oblasti koosseis]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised juristid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1920]] [[Kategooria:Surnud 1973]] edxpg2sjrkcjthvyhtplijxqfl4mguj 0 572087 7144007 6975390 2026-05-01T15:04:09Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144007 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Prauliena vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Praulienas pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 197,88 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Prauliena]] | asendikaardi_pilt = Prauliena Parish (LocMap).png }} '''Prauliena vald''' ([[läti keel]]es ''Praulienas pagasts'') on vald Lätis [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Madona]] linnaga ning [[Mētriena vald|Mētriena]], [[Barkava vald|Barkava]], [[Ļaudona vald|Ļaudona]], [[Sarkaņi vald|Sarkaņi]], [[Mārciena vald|Mārciena]], [[Lazdona vald|Lazdona]] ja [[Indrāni vald|Indrāni vallaga]]. Valla pindala on 198 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1641 inimest.<ref name="uEcVy" /> Valla halduskeskus on [[Prauliena]] küla. Vallamaja asub aadressil Kalna iela 2, vallavanem on Valdis Gotlaufs.<ref name="J0CqN" /> == Ajalugu == Aastal 1935 oli Prauliena valla pindala 91,4 km² ja seal oli 1678 elanikku.<ref name="8PND4" /> Aastal 1945 moodustati vallas Prauliena ja Silnieki külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Prauliena külanõukoguga likvideeritav Silnieki külanõukogu. Aastal 1968 liideti külanõukoguga Saikava külanõukogu [[kolhoos]] Sarkanā zvaigzne ja osa [[sovhoos]]i Prauliena maadest, ent osa Toce sovhoosi maadest liideti Lazdona külanõukoguga. Aastal 1974 liideti külanõukoguga osa Lazdona külanõukogu alasid, aastal 1977 veel osa Lazdona külanõukogust, Ļaudona külanõukogust ja likvideeritavast Saikava külanõukogust. Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks.<ref name="a6Hrk" /> 2009. aastast kuulub vald Madona piirkonda. == Loodus == Vald asub [[Ida-Läti madalik]]ul. Kõrgeim koht asub [[Madona]] lähistel (147,1 m). Suurim jõgi on [[Aiviekste]], teine tähtsam jõgi on selle lisajõgi [[Kuja]]. Vallas on 19 järve, suurim neist on Baltiņi järv pindalaga 16 hektarit. == Kaitstavad objektid == Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Strupīši muinaskalmed ehk Kalmemägi, Ūbāni linnamägi, Prauliena muinaskalmed ehk Krāsmata, Rozase muinaskalmed ja Aizārese muinaskalmed ehk Kõrge saar. Kohaliku kaitse all on Ganiņi keskaegne kalmistu. Regionaalse kaitse all on Upsti muinaskalmed, Trakši muinaskalmed, hiiepaik Ūbāni Kirikumägi või Tammemägi, Sīļi muinaskalmed ehk Kalmemägi, Prauliena kooli muinaskalmed, Vecsaikava ehk Kalmemäe muinaskalmed, Baltiņi muinaskalmed ja Aizpurvi muinaskalmed ehk Krāsmata.<ref name="mantojums" /> Looduskaitse all on [[Velna Skroderis]], Ezernieki või Plāte kivi, Plāte tamm, Prauliena Alleelehis, Prauliena Lossiaia pärn, Klēbeki pärn, Vecsaikava pärn, Vecsaikava tamm, Amatnieki tamm, Kaitseväe maja tammed, Glāznieki tammed, Glāznieki künnapuu, Graviņase mänd, Liepkalni tamm, Grantiņi tamm, Kaņķi elupuu, Rozukalnsi tamm, Libe tammed, Rempēni tamm, Auziņi kadakas, Tece tammed, Kuja jõe 1. tamm, Cīrulīši tamm ja neli nimetut põlispuud. Osaliselt jäävad valla aladele [[Aiviekste luha looduspark]] ja [[Kuja looduspark]].<ref name="8Rw6T" /> == Asustus == Aastal 2011 elas vallas 1387 [[lätlased|lätlast]], 89 [[venelased|venelast]], 12 [[valgevenelased|valgevenelast]], 9 [[poolakad|poolakat]] ja 4 [[leedulased|leedulane]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2019-12-08 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Baltiņi (Prauliena vald)|Baltiņi]] || mazciems || 18 (2008) |- | [[Būdāni]] || mazciems || 11 (2008) |- | [[Graviņas]] || mazciems || |- | [[Kaļpi]] || mazciems || 18 (2008) |- | [[Kamatauskas]] || mazciems || 8 (2008) |- | [[Lazdona 1]] || mazciems || 61 (2025) |- | [[Lūza]] || mazciems || 65 (2003) |- | '''[[Prauliena]]''' || ciems || 398 (2025) |- | [[Saikava]] || mazciems || 60 (2008) |- | [[Silkaļpi]] || mazciems || 19 (2008) |- | [[Skaistkalni]] || mazciems || |- | [[Slavieši]] || mazciems || 6 (2008) |- | [[Trakši]] || mazciems || 30 (2008) |- | [[Vecpoļi]] || mazciems || 13 (2003) |- | [[Vecsaikava]] || ciems || 144 (2025) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Auziņu paeglis Praulienas pagastā. 2001-08-25 - panoramio.jpg|Auziņi kadakas Visagala stacija 15.JPG|[[Visagalsi raudteejaam]] </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="uEcVy">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="J0CqN">[http://www.madona.lv/lat/?ct=prauliena Madonas novads (vaadatud 7.12 2019)]</ref> <ref name="8PND4">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="a6Hrk">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="mantojums">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts], vaadatud 19.09 2025</ref> <ref name="8Rw6T">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100012937&veidi=ciems+Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Prauliena parish|Prauliena vald}} {{Madona piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Madona piirkond]] ouay9bn6dl2r2d3e2ctrlpoeeqj9xpj 0 572518 7144000 6879202 2026-05-01T14:50:18Z Velirand 67997 + kategooria 7144000 wikitext text/x-wiki [[Fail: Efim_Geller_1977b.jpg|pisi| Jefim Geller (1977)]] [[Fail: Prijsuitreiking schaakolympiade Amsterdam, Bestanddeelnr 906-7459.jpg|pisi| Amsterdami [[maleolümpia]] (1954) kuueliikmelise võitjameeskonna autasustamine. Pildil: [[Aleksandr Kotov|Kotov]], Geller, [[Vassili Smõslov|Smõslov]], [[David Bronštein|Bronštein]], [[Paul Keres|Keres]], [[Mihhail Botvinnik|Botvinnik]] ja FIDE ametnik (karikaga)]] '''Jefim Petrovitš Geller''' ([[vene keel]]es Ефим Петрович Геллер; [[ukraina keel]]es Юхим Петрович Геллер ''Juhõm Petrovõtš Geller''; [[8. märts]] [[1925]] [[Odessa]] – [[17. november]] [[1998]] [[Peredelkino]] [[Moskva]] lähistel) oli [[Venemaa]] [[maletaja]] ja [[maletreener]], [[rahvusvaheline suurmeister]] (1952). Geller oli Odessast pärit. 2016. aastast on seal temanimeline tänav. Maletajana mängis Geller kuuel [[MM males|MM]]-i [[pretendentide turniir]]il (1953, 1956, 1962, 1965–1966, 1968, 1971). Ta sai suurmeistriks 27-aastaselt 1952. aastal. Aasta varem oli ta [[FIDE]]-lt saanud [[Rahvusvaheline meister|rahvusvahelise meistri]] nimetuse. [[NSV Liidu suurmeister|NSV Liidu suurmeistriks]] sai ta 1952. aastal. Geller mängis ajavahemikus 1949–1985 korduvalt [[NSV Liidu meistrivõistlused males|NSV Liidu meistrivõistluste]] finaalturniiril. Kahel korral tuli ta NSV Liidu meistriks (1955, 1979). Ta tegutses ka maletreenerina. 1964. aastal [[Tel Aviv]]is peetud [[maleolümpia]]le ta mängima ei pääsenud, kuid osales seal NSV Liidu meeskonna treenerina ja pärast võistkondliku kuldmedali võitmist pälvis ta [[NSV Liidu teeneline treener|NSV Liidu teenelise treeneri]] aunimetuse. Ta kuulus ka maailmameistrite [[Boriss Spasski]] ja [[Anatoli Karpov]]i treenerite hulka. 1992. aastal tuli Geller 67-aastaselt [[Bad Wörishofen]]is [[veteranide maailmameister males|veteranide maailmameistriks]]. ==Võistkondlik esinemine== Geller tuli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] meeskonna koosseisus seitsmekordseks [[maleolümpia|olümpiavõitjaks]] (1952–1956, 1962, 1968, 1970, 1980) ja kuuekordseks [[Euroopa võistkondlikud meistrivõistlused males|Euroopa meistriks]] (1961, 1970, 1973, 1977, 1980, 1983). ==Tunnustus== *1963 – [[NSV Liidu teeneline meistersportlane]] *1965 – [[NSV Liidu teeneline treener]] ==Välislingid== *{{commonsi kategooria tekstina}} *[https://www.facebook.com/groups/230453063770739/permalink/717822378367136/ Геллер Ефим Петрович]. facebook.com, 17. november 2016 {{JÄRJESTA:Geller, Jefim}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu maletajad]] [[Kategooria:Venemaa maletajad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu maletreenerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Rahvaste Sõpruse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Peredelkino kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1925]] [[Kategooria:Surnud 1998]] n2pm0lirg8vr5ac1u60ft4zx5amf83f 0 574273 7144103 7072785 2026-05-01T18:25:18Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144103 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=aprill}} [[Fail:The Brewer designed and engraved in the Sixteenth. Century by J Amman.png|pisi|283x283px|16. sajandi õlletehas]] '''Pruulimine''' on [[õlu|õlle]] valmistamine. Õlu on töötlemata toorainetest valmistatud alkohoolne jook, üldiselt võrdlemisi madala alkoholisisaldusega. Õlle pruulimine koosneb mitmest erinevast etapist ning vajab erinevaid komponente, näiteks [[linnased]], [[Harilik humal|humalad]], [[pärm]] ja [[vesi]].<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Thomas W. Young|url=https://www.britannica.com/topic/beer|pealkiri=Beer}}</ref> Pruulimise protsess, kasutatud seadmed, vee puhtus, temperatuur ja linnase tüüp muudavad õlle maitset. == Ajalugu == Juba 6000 aastat eKr valmistati [[Babüloonia]]s ja [[Sumer]]is [[oder|odrast]] õlut. Samuti on [[Egiptus|Egiptuses]] leitud 5000. aastal eKr valmistatud anuma killud, millel on kujutatud pruulimisprotsessi.<ref name=":5">W. A. Hardwick (1994). ''Handbook of Brewing'' [https://books.google.ee/books?hl=en&lr=&id=0os_gIvG_ccC&oi=fnd&pg=PR3&dq=brewing+equipment&ots=W5yNf2YXvo&sig=rjNyJdrTjrOEUybxTGD3jnRh-fI&redir_esc=y#v=onepage&q=brewing%20equipment&f=false Brewing equipment]</ref> Õlle valmistamise tehnika jõudis Euroopasse [[Lähis-Ida|Lähis-Idast]]. [[Keskaeg|Keskajal]] pruuliti kloostriordudes õlut käsitööna. Õlle valmistamine oli talvine tegevus, kuna kääritamiseks on vaja jahedat temperatuuri. Suvekuudel kasutati õlle jahutamiseks jääd. Sellist õlut hakati kutsuma [[laagriõlu|laagriõlle]]ks. 19. sajandi lõpus külmutusseadmete ja jäävalmistamise areng võimaldas pruulimisega tegeleda ka suvel. 21. sajandil on õlletootmine mastaapne [[tööstus]]. Kaasaegsed õlletehased kasutavad [[Roostevaba teras|roostevabast terasest]] seadmeid ja arvutiga juhitavaid automatiseeritud toiminguid ning pakendavad õlut metallvaatidesse, klaaspudelitesse, [[alumiinium]]<nowiki/>purkidesse ja plastmahutitesse. Õlut eksporditakse üle maailma ja toodetakse litsentsi alusel paljudes maailma riikides.<ref>{{Netiviide|autor=Laura Sanders|url=https://knowablemagazine.org/article/technology/2018/science-better-beer|pealkiri=The science of better beer|väljaanne=Knowable Magazine|aeg=2018}}</ref> === Eesti ajalugu === [[Fail:Saku Õlletehas 87 (57).jpg|pisi|[[Saku Õlletehas]] 1987. aastal]] [[Eesti|Eestis]] on õlut pruulitud ammustest aegadest peale. Arheoloogiliste leidude põhjal on kindlaks tehtud, et umbes 1000 aastat [[eKr]] kasvatati Eestis otra ning tõenäoliselt on koos vilja kasvatamisega õpitud Eesti aladel ka viljateradest kääritatud joogi valmistamist. Õlletegemine oli traditsiooniliselt meeste ülesanne. Igas Eesti maanurgas olid oma õlle tegemise võtted ja retseptid, erinevad maitse-, kangus- ja värviomadused. Õllevirdele lisati ka kadakaleovett, soos kasvanud puude okstest valmistatud [[Viht|kasevihtu]], [[Leib|leiba]], toorest [[rukkijahu]], [[Tubakas (perekond)|tubakat]] ja isegi soolakilude keeduvett. <ref>{{Netiviide|url=https://eestiolu.ee/olu/olle-ajalugu/|pealkiri=Õlle ajalugu|väljaanne=Eesti Õlletootjate Liit}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Eelprotsessid == Linnastamisprotsess on teraviljade idandamine ning seejärel nende röstimine. Nii saadakse teraviljadest linnas, mida saab pruulimisel kasutada. Et pärm saaks käärimisprotsessi alustada, on vaja teraviljades olev tärklis muuta [[Ensüüm|ensüümide]] toimel [[Monosahhariidid|lihtsuhkruteks]]. Linnaste valmistamiseks kasutatakse spetsiaalselt aretatud odraliike (üldjuhul madala lämmastikusisaldusega). Teised olulised omadused on [[saagikus]], ühtlane idanevus, võime toota ensüüme ja hästi ekstraheeritavat linnast. Tuntumad pruulimise meetodid ülejäänud maailmas:<ref name=":0" /> ==Õllejoogid eri maailma osadest== Õllega sarnaseid jooke toodetakse [[Jaapan|Jaapanis]] (riisiviinast, riisist) ja [[Mehhiko|Mehhikos]] (pulque (oktiilist), agaavist-taim). Suures osas [[Aafrika|Aafrikast]] kasutatakse linnasesorgot, hirsi ja maisi kohalike õllede (nt [[bouza]], [[burukutu]], [[pito]] ja [[tshwala]]) tootmiseks. Mehhiko Tarahumara kaasab maisiõlle ja tesquino joomise olulistesse sotsiaalsetesse rituaalidesse. [[Euroopa|Euroopas]] on õllede traditsioonilisele eristamisele kaasa aidanud õlle valmistamisel kasutatava vee omadused, linnase tüübid, pruulimistavad ja pärmitüved. Algsemad [[Suurbritannia|Briti]] õlled valmistati järjestikuse korduva protsessi abil pruuni linnaste partii ekstraktidest ülemise käärimisprotsessi abil. Esimene ja kangeim ekstrakt andis parima kvaliteediga õlle, mida nimetatakse kangeks õlleks, ja kolmas ekstrakt andis kõige kehvema kvaliteediga õlle, mida nimetatakse lahjaks õlleks. 18. sajandil loobusid [[London|Londoni]] õlletootjad sellest viisist ja valmistasid [[porter]]it. Linnaseekstraktide segust valmistatud porter oli kange, tumedat värvi, tugeva [[humal]]a maitsega õlu, mida käitlesid porteri turud [[London]]is. Burton upon Trenti õlletootjad, kasutades selle piirkonna karedat vett ja koksiahjudes röstitud kahvatuid linnaseid, pruulisid kahvatu õlle, mida nimetatakse ka parimaks mõruks (best bitter). [[Pale ale]] on vähem kange, vähem mõru, värvilt heledam ja selgem kui porter. Mahe ale – lahjem, tumedam ja pigem magusam kui kibe ning värvikust saadakse spetsiaalsete linnaste, röstitud [[oder|odra]] või karamellide abil. Kasutatakse vähem humalat ning magususe andmiseks ja küpsemise soodustamiseks lisatakse [[Roosuhkur|roosuhkrut]]. [[Stout]] on tumeda õlle kangem versioon, mis on tehtud röstitud linnastamata odrast. Piimastoutid on magusad Inglise stoutid, mis sisaldavad magusainena [[laktoos]]i (piimasuhkrut,). Üle 5 protsendi alkoholisisaldusega õlut toodetakse [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigis]] odraveini nimetuse all, [[Belgia|Belgias]] ja [[Holland|Hollandis]] toodetakse Trappist õllesid.<ref name=":0" /> == Pruulimise etapid == === 1. etapp === Seadmete, kääritusnõude ja varustuse puhtus. Kõik pruulimise käigus õllega kokku puutuv varustus peab olema puhas, et saaduseks poleks hapu õlu.<ref name="Anton">Anton. [https://smallbatchbrew.com.au/homebrew-10-steps-brewing-beer/ How to Home Brew in 10 Easy Steps] smallbatchbrew.com.au, 30. november 2017</ref> === 2. etapp === Purustatud [[linnased|linnaseteri]] leotatakse tund aega kuumas vees. Selle etapi ajal lagunevad [[tärklis]] ja dekstriin [[Glükoos|glükoosiks]], [[Maltoos|maltoosiks]] ja [[Maltotrioos|maltotrioosiks]]. Esimese etapi lõpuks laguneb [[tärklis]] käärivateks suhkruteks. Neid tarbib [[pärm]], mille tulemusel valmib [[alkohol]].<ref name="Anton" /> === 3. etapp === Pärast teist etappi kurnatakse vedelik ja korratakse linnaste loputust kuumas vees, et eraldada rohkem käärivaid suhkruid. Etapi lõpuks saadud vedelikku nimetatakse [[Viire Valdma|virdeks]].<ref name="Anton" /> === 4. etapp === Virret tuleb keeta 1-2 tundi, sõltuvalt sellest, millise stiili ja maitsega on soovitud lõpptulemus.<ref name="Anton" /> === 5. etapp === Õllele aroomi ja/või mõruduse andmiseks lisatakse virdele keemise ajal [[Harilik humal|humalaid]].<ref name="Anton" /> === 6. etapp === Bakterite õitsengu vältimiseks jahutatakse virre keetmise lõpus kiiresti.<ref name="Anton" /> === 7. etapp === Kui virre jahtub temperatuurini 27 °C või madalamale, valatakse see ümber desinfitseeritud [[Kääritamine|kääritusseadmesse]].<ref name="Anton" /> === 8. etapp === Selles etapis puistatakse pärmi kääritusseadmesse ja loksutatakse või segatakse seda tugevalt, et [[pärm]] küllastuks hapnikuga ja aktiveeruks.<ref name="Anton" /> === 9. etapp === Kääritusseadmele lisatakse kork ja õhulukk ning seda hoiustatakse jahedas ning pimedas kohas. Pärmi valikust sõltuvalt kestab kääritusprotsess konstantsel temperatuuril keskmiselt 2 nädalat.<ref name="Anton" /> === 10. etapp === Kahe nädala pärast desinfitseeritakse vaadid või pudelid, kus õlut hoiustatakse. Õlu valatakse anumatesse ja lisatakse [[Suhkrud|suhkruid]]. Selle tulemusena [[õlu]] karboniseerub. Õlu jäetakse kaheks nädalaks seisma.<ref name="Anton" /> == Viited == <references /> [[Kategooria:Õlu]] 77g9bh1fmx372a4e0qgov0mu1cqftk7 0 576224 7144436 6783915 2026-05-02T08:33:27Z Kuriuss 38125 7144436 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=juuli|aasta=2021}} '''Liigeste hüpermobiilsuse sündroom''' (ehk LHS) ehk [[liiges]]te üliliikuvus on konditsioon, mille puhul liigesed liiguvad kergesti üle normaalse liikumisulatuse. Mõiste „liigeste hüpermobiilsuse sündroom“ võtsid kasutusele 1967. aastal teadlased J. H. Kirk, M. Ansell ja E. G. L. Bywaters. Nad iseloomustasid sellega patsientide [[skeleti-lihassüsteem]]i probleeme, kui puudusid muud süsteemse [[Reumaatiline|reumaatilise]] haiguse nähud. Teadlased on leidnud, et vaatamata avaldatud teaduskirjandusele on LHS aladiagnoositud seisund ning sellest tulenevalt on ka vähe kõrgharitud spetsialiste, kes selle diagnoosiga patsientidega tegeleksid. Samuti peavad teadlased oluliseks eristada mõisteid "hüpermobiilsus" ja "LHS". Hüpermobiilne liiges ületab inimese vanusele, soole ja rassile vastavat normipärast liikumisulatust. Enamasti hüpermobiilsete liigestega inimestel kaebused puuduvad või kaebused kestavad lühikest aega. Samas hüpermobiilsus võib progresseeruda LHS-iks juhul, kui liigeste üleliikumisest tekivad patsientidel pikaajalised kaebused, mis kuuluvad LHS sümptomite hulka. Laste kehad painduvad üldiselt paremini kui täiskasvanute kehad, hüpermobiilseid liigeseid esineb hinnanguliselt 10–20% lastest. <ref name=":0">Birkenfeldt R, Haviko T, Kallikorm R, Kull M, Kuuse R. Reumatoloogia. Tallinn: Kirjastus Medicina; 2012.</ref><ref name=":1">Russek LN, LaShomb EA, Ware AM, Wesner SM, Westcott V. United States physical therapists' knowledge about joint hypermobility syndrome compared with fibromyalgia and rheumatoid arthritis. Physiotherapy Research Internationale 2014.</ref><ref name="ReferenceA">S.a. Liigeste liigne painduvus on seotud ärevusega. <nowiki>https://sinutervelaps.blog/2019/06/27/liigeste-liigne-painduvus-on-seotud-arevusega/</nowiki> 2019. (30.01.2020)</ref><ref name=":2">Pügi S. Liigeste hüpermobiilsuse sündroom kooliealistel lastel ja selle füsioteraapia. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool. 2016.</ref><ref name=":3">Grahame R. Hypermobility and the heritable disorders of the connective tissue: hypermobility syndrome, recognition and management for physiotherapist, London: Butterworth Heinemann; 2003.</ref> == Mis seda põhjustab? == LHS on geneetiliselt pärilik sidekoe kahjustus, mis avaldub sidekoe valkude kollageeni kodeerimishäirena. Geneetilised häired mõjutavad sidekoe maatriksivalke, nagu näiteks [[kollageen]]i, [[elastiin]]i, [[fibrilliin]]i ja [[tenastsiin]]i. Geneetilised moonutused muudavad nende skleroproteiinide [[Biokeemiline|biokeemilist]] struktuuri, mis omakorda vähendab kudede tõmbetugevust, mille tulemusel suureneb liikuvusulatus liigestes ning pehmete kudede vigastusoht. Arvatakse, et LHS-i diagnoosiga inimeste sidekoes leiduv kollageeni esimene tüüp on ülielastne ning seetõttu on LHS-i esmaseks väljenduseks liigeste üleliikuvus. LHS-i klassifitseeritakse pärilike sidekoe häirete kergemakujuliseks ja kõige sagedamaks alamliigiks. Raskemad vormid on [[Marfani sündroom]], [[Ehlers-Danlosi sündroom]] ja ''[[osteogenesis imperfecta]]''. <ref name=":1" /><ref name=":2" /> Sellistel kultuuri- ja spordialadel nagu ballett ja võimlemine on liigeste hüpermobiilsus omandatud pideva treenimise ja venitamise tulemusel ning on võistlemisel eeliseks. Seega on võimalik, et on olemas ka omandatud LHS, kuid tõestused selle kohta puuduvad.<ref name="ReferenceA" /><ref name=":2" /> == Sümptomid ja tunnused == LHS-iga saab siduda palju skeleti-lihassüsteemi vaevusi ning muutusi liigessüsteemis ja liigesvälistes kudedes. Olgugi et kahjutoovaid probleeme võib olla palju, peetakse LHS-i healoomuliseks ning ravile hästi alluvaks seisundiks. Liigeste ja luudega seotud probleemid: * mittepõletikulised lülisamba ja liigesevalud, alaseljavalud, * alajäsemete liigesevalu, eriti põlveliigese eesosa valu, * puusa- ja hüppeliigeste valu, * sagedased skeleti-lihasüsteemi vigastused (näiteks liigesnihestused, entesopaatiad, ülekoormusvigastused, meniski- ja lihasrebendid), * lampjalgsus, * kasvuvalud * iseloomulik liigest ümbritsevate pehmete kudede turse Võivad tekkida ägedad liigeste ja liigesümbriste traumad, näiteks [[sünoviit]], [[tenosünoviit]], [[bursiit]] ning liigesekapsli, sidemete või lihaste rebestused, mis on eriti sagedased LHS-iga sportlaste hulgas. Lisaks skeleti-lihassüsteemi sümptomitele võivad esineda ka paresteesiad, väsimustunne, gripilaadsed sümptomid, üldine nõrkus ja halb enesetunne, unehäired, kohmakus ning koordinatsiooniraskused. Pehmete kudede vigastuste paranemine on aeglane ning kuna armkude sisaldab samuti kollageeni, võib paranemine olla mittetäielik. LHS-i diagnoosiga inimestel võib lisaks esineda kuseteede häireid. <ref name=":2" /><ref name=":3" /><ref>Adib N, Davies K, Grahame R, Woo P, Murray KJ. Joint hypermobility syndrome in childhood. A not so benign multisystem disorder. The Journal of Rheumatology 2005.</ref><ref>Murray KJ. Hypermobility disorders in children and adolescents. Best Practice & Research Clinical Rheumatology 2006.</ref><ref name=":0" /><ref>Simmonds JV & Keer RJ. Hypermobility and the hypermobility syndrome, Part 2: Assessment and management of hypermobility syndrome: Illustrated via case studies. Journal of Manual Therapy 2008.</ref> == Ravi == Pole leitud täielikku üksmeelt LHS-i diagnoosimisel, kuna LHS-il puudub üks või mitu kliiniliselt äratuntavat omadust. Seni ei ole välja töötatud ühtegi laboratoorset analüüsi, millega saaks kindlaks määrata LHS-i olemasolu. LHS-i korral puuduvad inimese organismis põletiku või immunoloogilise reaktiivsuse muutuse näitajad. Lisaks taastusravile on võimalik valu leevendada valuvaigistite või mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite abil. Füsioteraapiat peetakse siiski peamiseks sekkumismeetodiks LHS-i diagnoosiga inimeste ravis. <ref name=":2" /><ref>Remvig L, Flycht L, Christensen KB, Juul-Kristensen B. Lack of konsensus on tests and criteria for generalized joint hypermobility, Ehlers–Danlos syndrome: Hypermobile type and joint hypermobility syndrome. American Journal of Medical Genetics Part A 2014.</ref><ref name=":0" /> Enamasti väheneb liigeste hüpermobiilsus ajaga, kuna inimese keha muutub vananedes vähem paindlikuks. <ref name=":4">Koppelmann K. [https://web.archive.org/web/20200804142732/https://eviva.ee/liigeste-hupermobiilsus/ Liigeste hüpermobiilsus]. 2016. (20.01.2020)</ref> == Prognoos == Enamasti ei pea hüpermobiilsete liigestest genereeruvate haiguste pärast muretsema, kuigi võib juhtuda, et kõhrede degenereerumise käigus võib välja areneda artriit. Siiski ei ole tegu haigusega, vaid sündroomiga. Selle sündroomiga inimesed peaksid vastavaid ohte arvesse võtma treeningute ja ka massaaži valikul. <ref name=":4" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Haigused]] c2elfvx3bztjre3jz7mvr0pb1g6g87r 0 576891 7144208 6638106 2026-05-01T22:21:39Z Ollin Masa 227337 Defaultsort 7144208 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2020}} {{Keeletoimeta|kuu=september|aasta=2020}} {{Sportlane | nimi = Olena Pidrušna | pilt = Olena Pidhrushna.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Ukraina]] | sünniaeg = {{süv|1987|01|9}} | sünnikoht = [[Legnica]], [[Poola]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 175 | kaal = 64 | spordiklubi= «Коlos», Dünamo | treener = Іgor Pоšinок, Оleg Bunt | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2014. aasta taliolümpiamängud|Sotši 2018]]|[[Laskesuusatamine 2014. aasta taliolümpiamängudel#4x6 km teatesõit|Teatesõit]]}} {{MedalVõistlus|[[Laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2013. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|Nové Město 2013]]|[[2013. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused#Sprint 7,5 km|7,5 km sprint]]}} {{Hõbemedal|[[2013. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|Nové Město 2013]]|[[2013. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused#Teatevõistlus 4x6 km|Teatesõit]]}} {{Hõbemedal|[[2017. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|Hochfilzen 2017]]|[[2017. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused#Naiskonnavõistlus 4x6 km|Teatesõit]]}} {{Pronksmedal|[[2013. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|Nové Město 2013]]|[[2013. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused#Jälitussõit 10 km|10 km jälitussõit]]}} }} [[Pilt:Stamp of Ukraine s1368.jpg|thumbnail|Ukraina mark, 2014. aastast OM-il teatevõistluse võidu puhul]] '''Olena Pidrušna''' ([[ukraina keel]]es Олена Михайлівна Підгрушна; sündinud [[9. jaanuar]]il [[1987]] [[Poola]]s [[Legnica]]s) on [[Ukraina]] [[laskesuusatamine|laskesuusataja]]. Ta on olümpia- ja maailmameister, üks edukamaid Ukraina talisportlasi. Ta elab Ternopilis.{{lisa viide}} Tema esimesed rahvusvahelised võistlused olid 2005. aasta Euroopa noorte taliolümpiafestival [[Šveits]]is [[Monthey]]s, kus ta võitis kaks pronksmedalit, ja 2005. aasta laskesuusatamise juunioride maailmameistrivõistlused [[Soome]]s [[Kontiolahti]]s. Järgmisel hooajal jäid tal rahvusvahelised võistlused vahele, kuid 2. märtsil 2007 debüteeris ta [[Maailma karikavõistlused laskesuusatamises|laskesuusatamise maailma karikasarjas]] ja sai Soomes [[Lahti]]s sprindis 44. koha. Ta osales sel hooajal kolmel viimasel MK-etapil Ukraina koondvõistkonnas, kuid punktikohale ei jõudnud. Hooajal [[2007.–2008. aasta maailma karikasari laskesuusatamises|2007-2008]] ta riigi koondisse ei pääsenud. Sel ajal võistles ta laskesuusatamise Euroopa meistrivõistlustel ja juunioride võistlustel.{{lisa viide}} Hooajal [[2008.–2009. aasta maailma karikasari laskesuusatamises|2008–2009]] osales ta regulaarselt teatevõistkonnas ja 7. jaanuaril 2009 sai ta Saksamaa Oberhofi teatevõistlustes Ukraina võistkonnas esikoha.{{lisa viide}} Ta esindas Ukrainat [[2010. aasta taliolümpiamängud]]el [[Vancouver]]is. Tema parim tulemus neil mängudel oli ühisstardi 12. koht.{{lisa viide}} [[2012.–2013. aasta maailma karikasari laskesuusatamises|2012-13 hooaeg]] kujunes tema üheks edukamaks. Selle hooaja esimestel sprindivõistlustel 1. detsembril 2012. aastal lõpetas Olena Rootsis Östersundis kolmandana ja oli jaanuaris 2013. aastal jälitussõidus Itaalias [[Anterselva]]s teine. Hiljem võttis Pidrušna [[2013. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2013. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlustel]] medalite kübaratriki. [[Laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] võitis ta sprindis kulla, kuulus naiste teatevõistkonda, kes võitis hõbeda ja tagas jälitussõidus pronksi. Nende saavutuste eest tunnistati ta Ukraina 2013. aasta parimaks sportlaseks. Sel hooajal lõpetas ta maailma karikasarja üldarvestuses 8. kohal.{{lisa viide}} Hooaeg 2013-2014 algas tema jaoks üsna edukalt. Koos Julija Džõma, Valj Semerenko ja Vita Semerenkoga võitis ta [[Venemaa]]l [[Sotši]]s [[2014. aasta taliolümpiamängud]]e naiste teatevõistluses kuldmedali. Pidrušna tegi oma spordikarjääris pausi hooaja 2013-2014 lõpus ning määrati seejärel Ukraina valitsuse noorsoo- ja spordiministri asetäitjaks. Kuid 30. novembril 2014 andis ta ajalehele biathlon.com.ua intervjuu, kus ta ütles: "Ma tegin oma sportlaskarjääris pausi ainult lapse saamiseks. /.../ Tahan, et fännid mõistaksid minu otsust ja ootaksid." Nii naasis ta novembris 2015. aastal. Tema katsed last saada olid ebaõnnestunud, hiljem ta lahutas abielu.{{lisa viide}} Ta naasis [[2015.–2016. aasta maailma karikasari laskesuusatamises|2015-2016 hooajal maailma karikasarja]], mida alustas kahe 3. kohaga sprindis ja individuaalsõidus Rootsis Östersundis. Veebruari keskel võitis ta [[Kanada]]s [[Canmore]]'is sprindi. Sel aastal saavutas ta oma parima koha maailma karikasarja üldarvestuses – 7. Järgmisel hooajal polnud Pidrušnal häid tulemusi ja ta jättis märtsis kõik võistlused vahele.{{lisa viide}} Ta kvalifitseerus esindama Ukrainat [[2018. aasta taliolümpiamängud]]ele. Pidrušna kandis 2018. aasta taliolümpiamängude avatseremoonial Ukraina lippu. Viletsate füüsiliste olude tõttu ei võistelnud ta ühelgi võistlusel.{{lisa viide}} ==Välislingid== * [https://www.biathlon.com.ua/en/profile/1116-elena-pidgrushnaya Olena Pidrušna Biathlon.com.ua veebilehel] * [https://biathlonresults.com/?IBUId=BTUKR20901198701 Olena Pidrušna biathlonresults.com veebilehel] {{DEFAULTSORT:Bilosiuk, Olena}} [[Kategooria:Ukraina laskesuusatajad]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] mgedyjf2dseixp3m8xtouixh6mpgnce 0 577425 7143987 5575101 2026-05-01T14:36:53Z Velirand 67997 + kategooria 7143987 wikitext text/x-wiki '''Boriss Jevgenjevitš Rodionov''' ([[vene keel]]es Борис Евгеньевич Родионов; [[16. märts]] [[1912]] [[Moskva]] – [[13. mai]] [[1987]] Moskva) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] riigiametnik ja malefunktsionäär. Rodionov töötas [[Suur Isamaasõda|sõja ajal]] [[insener]]ina Moskvas. Pärast sõda töötas parteitööl, seejärel [[Moskva Linna TSN Täitevkomitee]] kultuurivalitsuse ülemana. Aastatel 1970–1984 oli ta [[Vene NFSV Riiklik Kirjastuskomitee|Vene NFSV Riikliku Kirjastuskomitee]] aseesimees. Aastatel 1961–1962 oli ta [[Vene NFSV]] ja 1962–1968 [[NSV Liidu Maleföderatsioon]]i esimees. Aastatel 1962–1970 oli [[Rahvusvaheline Maleföderatsioon|Rahvusvahelise Maleföderatsiooni]] (FIDE) asepresident ja 1970–1978 [[FIDE]] tegevjuhatuse liige. ==Tunnustus== *1978 – [[FIDE auliige]] {{JÄRJESTA: Rodionov, Boriss}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu malefunktsionäärid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1912]] [[Kategooria:Surnud 1987]] g27r4j5rhdb7d5n830sqm6dw6g1kqoa 7143988 7143987 2026-05-01T14:37:28Z Velirand 67997 + kategooria 7143988 wikitext text/x-wiki '''Boriss Jevgenjevitš Rodionov''' ([[vene keel]]es Борис Евгеньевич Родионов; [[16. märts]] [[1912]] [[Moskva]] – [[13. mai]] [[1987]] Moskva) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] riigiametnik ja malefunktsionäär. Rodionov töötas [[Suur Isamaasõda|sõja ajal]] [[insener]]ina Moskvas. Pärast sõda töötas parteitööl, seejärel [[Moskva Linna TSN Täitevkomitee]] kultuurivalitsuse ülemana. Aastatel 1970–1984 oli ta [[Vene NFSV Riiklik Kirjastuskomitee|Vene NFSV Riikliku Kirjastuskomitee]] aseesimees. Aastatel 1961–1962 oli ta [[Vene NFSV]] ja 1962–1968 [[NSV Liidu Maleföderatsioon]]i esimees. Aastatel 1962–1970 oli [[Rahvusvaheline Maleföderatsioon|Rahvusvahelise Maleföderatsiooni]] (FIDE) asepresident ja 1970–1978 [[FIDE]] tegevjuhatuse liige. ==Tunnustus== *1978 – [[FIDE auliige]] {{JÄRJESTA: Rodionov, Boriss}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu malefunktsionäärid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1912]] [[Kategooria:Surnud 1987]] 6b55d2qom9bpn1skol5ypv1fiklssdn 7143989 7143988 2026-05-01T14:38:01Z Velirand 67997 + kategooria 7143989 wikitext text/x-wiki '''Boriss Jevgenjevitš Rodionov''' ([[vene keel]]es Борис Евгеньевич Родионов; [[16. märts]] [[1912]] [[Moskva]] – [[13. mai]] [[1987]] Moskva) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] riigiametnik ja malefunktsionäär. Rodionov töötas [[Suur Isamaasõda|sõja ajal]] [[insener]]ina Moskvas. Pärast sõda töötas parteitööl, seejärel [[Moskva Linna TSN Täitevkomitee]] kultuurivalitsuse ülemana. Aastatel 1970–1984 oli ta [[Vene NFSV Riiklik Kirjastuskomitee|Vene NFSV Riikliku Kirjastuskomitee]] aseesimees. Aastatel 1961–1962 oli ta [[Vene NFSV]] ja 1962–1968 [[NSV Liidu Maleföderatsioon]]i esimees. Aastatel 1962–1970 oli [[Rahvusvaheline Maleföderatsioon|Rahvusvahelise Maleföderatsiooni]] (FIDE) asepresident ja 1970–1978 [[FIDE]] tegevjuhatuse liige. ==Tunnustus== *1978 – [[FIDE auliige]] {{JÄRJESTA: Rodionov, Boriss}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu malefunktsionäärid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1912]] [[Kategooria:Surnud 1987]] kca3xbh3nfcfesso43vg8i5nwinvd90 7143991 7143989 2026-05-01T14:38:51Z Velirand 67997 + kategooria 7143991 wikitext text/x-wiki '''Boriss Jevgenjevitš Rodionov''' ([[vene keel]]es Борис Евгеньевич Родионов; [[16. märts]] [[1912]] [[Moskva]] – [[13. mai]] [[1987]] Moskva) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] riigiametnik ja malefunktsionäär. Rodionov töötas [[Suur Isamaasõda|sõja ajal]] [[insener]]ina Moskvas. Pärast sõda töötas parteitööl, seejärel [[Moskva Linna TSN Täitevkomitee]] kultuurivalitsuse ülemana. Aastatel 1970–1984 oli ta [[Vene NFSV Riiklik Kirjastuskomitee|Vene NFSV Riikliku Kirjastuskomitee]] aseesimees. Aastatel 1961–1962 oli ta [[Vene NFSV]] ja 1962–1968 [[NSV Liidu Maleföderatsioon]]i esimees. Aastatel 1962–1970 oli [[Rahvusvaheline Maleföderatsioon|Rahvusvahelise Maleföderatsiooni]] (FIDE) asepresident ja 1970–1978 [[FIDE]] tegevjuhatuse liige. ==Tunnustus== *1978 – [[FIDE auliige]] {{JÄRJESTA: Rodionov, Boriss}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu malefunktsionäärid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1912]] [[Kategooria:Surnud 1987]] 64zpixzsx253ca912i3m4adr71u80cp 0 581449 7144158 7079036 2026-05-01T20:29:34Z Merikemitnits 216635 7144158 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[Fail:Raqueta de pádel.JPG|pisi|Padelireket]] '''Padel''' on lihtne [[reket]]ispordiala ja meelelahutuslik mäng, mille jaoks ei ole eelnev sarnane spordikogemus vajalik. Mäng sobib igas vanuses ja füüsilises vormis inimestele. Padel leiutati [[Mehhiko|Mehhikos]] 1969. aastal.<ref>{{Viide |perekonnanimi=ARTE․tv Cultura |pealkiri=Karambolage España - El pádel {{!}} ARTE.tv Cultura |kuupäev=2024-11-27 |url=https://www.youtube.com/watch?v=XcqeevsYrfs |vaadatud=2025-03-05}}.</ref> See on seltskondlik tegevus, kuna väljakul on korraga tavaliselt neli mängijat. Erinevalt [[tennis]]est ümbritsevad padeliväljakut seinad. Padelireket ei sarnane ''squash''<nowiki/>'i- ega tennisereketiga, sest selle kate on valmistatud plastist või süsinikkiust. Reketi eripära on see, et keeled puuduvad ja nende asemel on augud.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Eesti Padeli Liit|url=https://padel.ee/padel/|pealkiri=Mis on padel?|väljaanne=|aeg=2020|vaadatud=9.04.2020}}</ref> Padelipallid meenutavad välimuselt tennisepalle, kuid erinevad sisemise rõhu poolest. Pallides on väiksem rõhk ja seepärast põrkavad need aeglasemalt kui tennisepallid. Väljakud on tavaliselt kaetud kunstmuruga, mida katab õhuke liivakiht. Mängijal soovitatakse kanda sügavama mustriga taldu, eelistatud on tennise- või padelijalanõud.<ref name=":0" /> [[Fail:Pádel-Feld.jpg|pisi|Padeliväljak]] == Väljak == Väljak on ristkülikukujuline, kümme meetrit lai ja 20 meetrit pikk. See on jaotatud kaheks pooleks ning keskel asub võrk, mis on kümme meetrit pikk, keskelt 0,88 meetrit ja otstest 0,92 meetrit kõrge. Mõlemal väljaku poolel on võrgu suhtes paralleelne joon, mis asub väljaku keskpunktist 6,95 meetri kaugusel. Selle joone tagant peab mängija servima. Servimisjoone ja võrgu vahel kulgeb seintega paralleelne keskjoon, mis ulatub 20 sentimeetrit üle servimisjoone. Kõik jooned on viis sentimeetrit laiad ning üldjuhul musta või valget värvi. Tagumine sein on neli meetrit kõrge, esimesed kolm meetrit on (läbipaistev või läbipaistmatu) sein ja viimane meeter on metallist võre. Küljeseinu on võimalik kahte moodi konstrueerida.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=International Padel Federation|url=https://www.padelfip.com/wp-content/uploads/2017/06/Rules-of-Padel.pdf|pealkiri=Regulations of the padel game|väljaanne=|aeg=1. jaanuar 2017|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-10-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201017192632/https://www.padelfip.com/wp-content/uploads/2017/06/Rules-of-Padel.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> === Võrk === Mõlemal pool võrku asuvad postid, mille maksimaalne kõrgus on 1,05 meetrit. Võrku üleval hoidvad trossid on paigaldatud nii, et need ei kaotaks ootamatult oma pinget ega ohustaks mängijaid. Posti tagumine äär on tavaliselt ühel joonel väljaku väljapääsuga, kuid mõnel väljakul lõpeb võrk enne küljeseina. Võrgu ülemist serva ääristab valge riba, mille laius jääb 5 ja 6,3 sentimeetri vahele.<ref name=":1" /> == Mängu kulg ja reeglite lühiülevaade == Punktisüsteem on samasugune nagu tennises. Mäng algab serviga, mis peab erinevalt tennisest olema löödud madalalt ning pall peab enne löömist põrkama vastu maad. Servimisel ei tohi lüüa kõrgemalt kui mängija vöökoht. Vastase poolel peab pall maanduma diagonaalses kastis. Kui pall tabab pärast väljakukattelt põrkamist servi ajal metallvõret, loetakse serv veaks. Pall võib pärast diagonaalkastis põrkumist tabada klaasist küljeseina.<ref name=":1" /> Reeglid on lihtsad ja sarnanevad tennise omadega. Padeli võlu{{lisa viide}} seisneb selles, et mängijad võivad kasutada väljakut ümbritsevaid seinu. Kui pall põrkab vastu maad ja seejärel seina pihta, tohib mängija selle tagasi lüüa, kuid ta peab seda tegema enne, kui pall uuesti maapinnale langeb. Kui pall jõuab pärast seina puudutamist maha kukkuda, läheb punkt vastasele. Veaks loetakse ka olukorda, kui mängija lööb palli otse vastu külje- või tagaseina ilma eelneva maapõrketa.<ref name=":1" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Spordialad]] ddn5co2ywikpttrj6udmlatscwnhjtj 0 585688 7144182 6823213 2026-05-01T21:09:31Z Velirand 67997 + kategooria 7144182 wikitext text/x-wiki '''Karl Kanger''' (vene ''Карл Карлович Кангер''; [[27. veebruar]] [[1898]] [[Tallinn]] – [[1986]])<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=1898-02-27 |pealkiri=Karl Kanger |url=https://www.geni.com/people/Karl-Kanger/6000000023386619912 |vaadatud=2023-09-28 |väljaanne=geni_family_tree |keel=et}}</ref> oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväelane (erupolkovnik) ja parteitegelane. Ta lõpetas 1915. aastal [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkooli]]. 1916. aasta jaanuarist kuni 1917. aasta detsembrini teenis [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal [[Venemaa keiserlik armee|Venemaa keiserlikus]] ja [[Venemaa Vabariik|Venemaa]] armees. Alates 1917. aastast oli ta [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|VK(b)P]] liige. [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee#II Eesti sõjaväelaste kongress|II Eesti sõjaväelaste kongressil]] [[Estonia (teater)|Estonia]] teatrisaalis 7.-13. (vkj)/20.-26. jaanuaril [[1918]] valiti Karl Kanger Eesti Sõjaväelaste Nõukogusse. Kui bolševikud lahkusid kongressilt ja tulid 13. jaanuaril (vkj) kokku Toompeal „1-se Eesti sotsialistlise sõjaväelaste kongressina”, asutasid nad [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] asemele [[Eesti Sotsialistliku Sõjaväelaste Nõukogu|Sotsialistlise Sõjaväelaste Nõukogu]], kuhu valiti bolševike poolt 17 liiget sh. Karl Kanger. SSN reorganiseeriti hiljem [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] sõjaväeosakonnaks.<ref>[[Joosep Saat]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1971-4-386-411_20240510161831.pdf?v=a57b8491d1d8 Eesti bolševike võitlus töörahva relvastatud jõudude loomise eest. (November 1917 – veebruar 1918) I], [[Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateadused. Köide 20, 1971, nr 4, lk 403</ref>, kuhu kuulusid esimees A. Müllerstein, esimehe abi [[Gustav Kudeberg]], sekretärid Karl Kanger, G. Urm jt. Aastatel 1918–1924 ja 1928–1947 teenis Karl Kanger [[Punaarmee]]s.<ref name=":0" /> 1918. aastal osales ta [[Vabadussõda|vabadussõjas]] [[2. Viljandi Eesti kommunistlik kütipolk|2. Viljandi Eesti kommunistliku kütipolgu]] 2. polgu I pataljoni juhtkonna koosseisus [[Narva lahing (1918)|Narva lahingus]]. 1919. aasta veebruarist augustini oli ta 2. Viljandi Eesti kommunistliku kütipolgu komandör. Teises maailmasõjas oli ta 1941. aasta suvel Tallinnas moodustatud [[Tallinna Töölispolk|Tallinna Töölispolgu]] ülem<ref>[[Peeter Kaasik]], Hävituspataljonidest Eestis 1941. aasta sõjasuvel, [[Ajalooline Ajakiri]], 2019, [https://ojs.utlib.ee/index.php/EAA/article/view/AA.2019.1.01 1 (167)], lk 24</ref>, 01.12.1941–30.06.1942 oli [[7. Eesti Laskurdiviis]]i ülem,<ref>{{Netiviide |url=http://www.nashapobeda.lv/245.html |pealkiri=7-я Эстонская стрелковая Таллинская дивизия |vaadatud=2020-06-06 |arhiivimisaeg=2021-05-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210502135806/http://www.nashapobeda.lv/245.html |url-olek=ei tööta }}</ref> 24.06.1942–28.09.1942 [[249. Eesti Laskurdiviis]]i ülem<ref>[http://samsv.narod.ru/Div/Sd/sd249/main2.html 249-я (122 гв.) Эстонская ордена Ленина Краснознамённая стрелковая дивизия]</ref> ja [[8. Eesti Laskurkorpus]]e komandöri asetäitja alates [[1942]]. aastast. Aastatel 1944–1947 oli ta [[Eesti NSV sõjakomissar]].<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *Eesti Punakaart ja Punavägi kodusõjas. I. Autorid: A. T. Grünberg, August Friedrich Ilves, Aleksander Jakobson, Aleksander Jänes, Veera Kalpus, Karl Kanger, Vilhelm Kersa, Nikolai Koikson, Mihkel (Mihhail) Kuulbach, Ernst Lahe, Rudolf Lessov, Arnold Maurer, Anton Meister, Alma Müller-Sambler, Aleksander Nurm, August Peis, J. M. Portsmuth, Karl Riipus, J. Roman, Voldemar Seppam, [[Heinrich Teder]], [[Eduard Teiter]], A. Tiismann, Karl Treufeldt, [[Harald-Leopold Tummeltau]], Jaan (Narva enamlane) Tõnisson, [[Rudolf Vakmann]], Aleksander Valtin, Eduard Võsu, Endiste Eesti Punakaartlaste Liidu Kirjanduslis-ajaloo sektor, Koostaja: [[Aleksander Jea]], [[August Lukin]], Toimetaja: Karl Trein. Kirjastaja: Välismaatööliste Kirjastusühisus NSV Liidus, 1934, ISBN 978-9949-716-29-6 == Välislingid == *[https://arhiiv.err.ee/vaata/kirjutamata-memuaare-karl-kanger-01 Raadiosaate "Kirjutamata memuaarid" 1. osa] *[https://arhiiv.err.ee/vaata/kirjutamata-memuaare-kirjutamata-memuaare-karl-kanger-03 Raadiosaate "Kirjutamata memuaarid" 3. osa] *[https://pamyat-naroda.ru/heroes/pamyat-commander3484/ Кангер Карл Карлович], pamyat-naroda.ru {{JÄRJESTA:Kanger, Karl}} [[Kategooria:Eesti Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1986]] ecmk7oa1wsu43iwj5z6oje0i3rzjv5p 7144184 7144182 2026-05-01T21:10:31Z Velirand 67997 + kategooria 7144184 wikitext text/x-wiki '''Karl Kanger''' (vene ''Карл Карлович Кангер''; [[27. veebruar]] [[1898]] [[Tallinn]] – [[1986]])<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=1898-02-27 |pealkiri=Karl Kanger |url=https://www.geni.com/people/Karl-Kanger/6000000023386619912 |vaadatud=2023-09-28 |väljaanne=geni_family_tree |keel=et}}</ref> oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväelane (erupolkovnik) ja parteitegelane. Ta lõpetas 1915. aastal [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkooli]]. 1916. aasta jaanuarist kuni 1917. aasta detsembrini teenis [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal [[Venemaa keiserlik armee|Venemaa keiserlikus]] ja [[Venemaa Vabariik|Venemaa]] armees. Alates 1917. aastast oli ta [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|VK(b)P]] liige. [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee#II Eesti sõjaväelaste kongress|II Eesti sõjaväelaste kongressil]] [[Estonia (teater)|Estonia]] teatrisaalis 7.-13. (vkj)/20.-26. jaanuaril [[1918]] valiti Karl Kanger Eesti Sõjaväelaste Nõukogusse. Kui bolševikud lahkusid kongressilt ja tulid 13. jaanuaril (vkj) kokku Toompeal „1-se Eesti sotsialistlise sõjaväelaste kongressina”, asutasid nad [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] asemele [[Eesti Sotsialistliku Sõjaväelaste Nõukogu|Sotsialistlise Sõjaväelaste Nõukogu]], kuhu valiti bolševike poolt 17 liiget sh. Karl Kanger. SSN reorganiseeriti hiljem [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] sõjaväeosakonnaks.<ref>[[Joosep Saat]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1971-4-386-411_20240510161831.pdf?v=a57b8491d1d8 Eesti bolševike võitlus töörahva relvastatud jõudude loomise eest. (November 1917 – veebruar 1918) I], [[Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateadused. Köide 20, 1971, nr 4, lk 403</ref>, kuhu kuulusid esimees A. Müllerstein, esimehe abi [[Gustav Kudeberg]], sekretärid Karl Kanger, G. Urm jt. Aastatel 1918–1924 ja 1928–1947 teenis Karl Kanger [[Punaarmee]]s.<ref name=":0" /> 1918. aastal osales ta [[Vabadussõda|vabadussõjas]] [[2. Viljandi Eesti kommunistlik kütipolk|2. Viljandi Eesti kommunistliku kütipolgu]] 2. polgu I pataljoni juhtkonna koosseisus [[Narva lahing (1918)|Narva lahingus]]. 1919. aasta veebruarist augustini oli ta 2. Viljandi Eesti kommunistliku kütipolgu komandör. Teises maailmasõjas oli ta 1941. aasta suvel Tallinnas moodustatud [[Tallinna Töölispolk|Tallinna Töölispolgu]] ülem<ref>[[Peeter Kaasik]], Hävituspataljonidest Eestis 1941. aasta sõjasuvel, [[Ajalooline Ajakiri]], 2019, [https://ojs.utlib.ee/index.php/EAA/article/view/AA.2019.1.01 1 (167)], lk 24</ref>, 01.12.1941–30.06.1942 oli [[7. Eesti Laskurdiviis]]i ülem,<ref>{{Netiviide |url=http://www.nashapobeda.lv/245.html |pealkiri=7-я Эстонская стрелковая Таллинская дивизия |vaadatud=2020-06-06 |arhiivimisaeg=2021-05-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210502135806/http://www.nashapobeda.lv/245.html |url-olek=ei tööta }}</ref> 24.06.1942–28.09.1942 [[249. Eesti Laskurdiviis]]i ülem<ref>[http://samsv.narod.ru/Div/Sd/sd249/main2.html 249-я (122 гв.) Эстонская ордена Ленина Краснознамённая стрелковая дивизия]</ref> ja [[8. Eesti Laskurkorpus]]e komandöri asetäitja alates [[1942]]. aastast. Aastatel 1944–1947 oli ta [[Eesti NSV sõjakomissar]].<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *Eesti Punakaart ja Punavägi kodusõjas. I. Autorid: A. T. Grünberg, August Friedrich Ilves, Aleksander Jakobson, Aleksander Jänes, Veera Kalpus, Karl Kanger, Vilhelm Kersa, Nikolai Koikson, Mihkel (Mihhail) Kuulbach, Ernst Lahe, Rudolf Lessov, Arnold Maurer, Anton Meister, Alma Müller-Sambler, Aleksander Nurm, August Peis, J. M. Portsmuth, Karl Riipus, J. Roman, Voldemar Seppam, [[Heinrich Teder]], [[Eduard Teiter]], A. Tiismann, Karl Treufeldt, [[Harald-Leopold Tummeltau]], Jaan (Narva enamlane) Tõnisson, [[Rudolf Vakmann]], Aleksander Valtin, Eduard Võsu, Endiste Eesti Punakaartlaste Liidu Kirjanduslis-ajaloo sektor, Koostaja: [[Aleksander Jea]], [[August Lukin]], Toimetaja: Karl Trein. Kirjastaja: Välismaatööliste Kirjastusühisus NSV Liidus, 1934, ISBN 978-9949-716-29-6 == Välislingid == *[https://arhiiv.err.ee/vaata/kirjutamata-memuaare-karl-kanger-01 Raadiosaate "Kirjutamata memuaarid" 1. osa] *[https://arhiiv.err.ee/vaata/kirjutamata-memuaare-kirjutamata-memuaare-karl-kanger-03 Raadiosaate "Kirjutamata memuaarid" 3. osa] *[https://pamyat-naroda.ru/heroes/pamyat-commander3484/ Кангер Карл Карлович], pamyat-naroda.ru {{JÄRJESTA:Kanger, Karl}} [[Kategooria:Eesti Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni I järgu kavalerid]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1986]] hpdmts3a2m6kbmls89sfhwmskigty06 7144185 7144184 2026-05-01T21:11:04Z Velirand 67997 + kategooria 7144185 wikitext text/x-wiki '''Karl Kanger''' (vene ''Карл Карлович Кангер''; [[27. veebruar]] [[1898]] [[Tallinn]] – [[1986]])<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=1898-02-27 |pealkiri=Karl Kanger |url=https://www.geni.com/people/Karl-Kanger/6000000023386619912 |vaadatud=2023-09-28 |väljaanne=geni_family_tree |keel=et}}</ref> oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväelane (erupolkovnik) ja parteitegelane. Ta lõpetas 1915. aastal [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkooli]]. 1916. aasta jaanuarist kuni 1917. aasta detsembrini teenis [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal [[Venemaa keiserlik armee|Venemaa keiserlikus]] ja [[Venemaa Vabariik|Venemaa]] armees. Alates 1917. aastast oli ta [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|VK(b)P]] liige. [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee#II Eesti sõjaväelaste kongress|II Eesti sõjaväelaste kongressil]] [[Estonia (teater)|Estonia]] teatrisaalis 7.-13. (vkj)/20.-26. jaanuaril [[1918]] valiti Karl Kanger Eesti Sõjaväelaste Nõukogusse. Kui bolševikud lahkusid kongressilt ja tulid 13. jaanuaril (vkj) kokku Toompeal „1-se Eesti sotsialistlise sõjaväelaste kongressina”, asutasid nad [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] asemele [[Eesti Sotsialistliku Sõjaväelaste Nõukogu|Sotsialistlise Sõjaväelaste Nõukogu]], kuhu valiti bolševike poolt 17 liiget sh. Karl Kanger. SSN reorganiseeriti hiljem [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] sõjaväeosakonnaks.<ref>[[Joosep Saat]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1971-4-386-411_20240510161831.pdf?v=a57b8491d1d8 Eesti bolševike võitlus töörahva relvastatud jõudude loomise eest. (November 1917 – veebruar 1918) I], [[Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateadused. Köide 20, 1971, nr 4, lk 403</ref>, kuhu kuulusid esimees A. Müllerstein, esimehe abi [[Gustav Kudeberg]], sekretärid Karl Kanger, G. Urm jt. Aastatel 1918–1924 ja 1928–1947 teenis Karl Kanger [[Punaarmee]]s.<ref name=":0" /> 1918. aastal osales ta [[Vabadussõda|vabadussõjas]] [[2. Viljandi Eesti kommunistlik kütipolk|2. Viljandi Eesti kommunistliku kütipolgu]] 2. polgu I pataljoni juhtkonna koosseisus [[Narva lahing (1918)|Narva lahingus]]. 1919. aasta veebruarist augustini oli ta 2. Viljandi Eesti kommunistliku kütipolgu komandör. Teises maailmasõjas oli ta 1941. aasta suvel Tallinnas moodustatud [[Tallinna Töölispolk|Tallinna Töölispolgu]] ülem<ref>[[Peeter Kaasik]], Hävituspataljonidest Eestis 1941. aasta sõjasuvel, [[Ajalooline Ajakiri]], 2019, [https://ojs.utlib.ee/index.php/EAA/article/view/AA.2019.1.01 1 (167)], lk 24</ref>, 01.12.1941–30.06.1942 oli [[7. Eesti Laskurdiviis]]i ülem,<ref>{{Netiviide |url=http://www.nashapobeda.lv/245.html |pealkiri=7-я Эстонская стрелковая Таллинская дивизия |vaadatud=2020-06-06 |arhiivimisaeg=2021-05-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210502135806/http://www.nashapobeda.lv/245.html |url-olek=ei tööta }}</ref> 24.06.1942–28.09.1942 [[249. Eesti Laskurdiviis]]i ülem<ref>[http://samsv.narod.ru/Div/Sd/sd249/main2.html 249-я (122 гв.) Эстонская ордена Ленина Краснознамённая стрелковая дивизия]</ref> ja [[8. Eesti Laskurkorpus]]e komandöri asetäitja alates [[1942]]. aastast. Aastatel 1944–1947 oli ta [[Eesti NSV sõjakomissar]].<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *Eesti Punakaart ja Punavägi kodusõjas. I. Autorid: A. T. Grünberg, August Friedrich Ilves, Aleksander Jakobson, Aleksander Jänes, Veera Kalpus, Karl Kanger, Vilhelm Kersa, Nikolai Koikson, Mihkel (Mihhail) Kuulbach, Ernst Lahe, Rudolf Lessov, Arnold Maurer, Anton Meister, Alma Müller-Sambler, Aleksander Nurm, August Peis, J. M. Portsmuth, Karl Riipus, J. Roman, Voldemar Seppam, [[Heinrich Teder]], [[Eduard Teiter]], A. Tiismann, Karl Treufeldt, [[Harald-Leopold Tummeltau]], Jaan (Narva enamlane) Tõnisson, [[Rudolf Vakmann]], Aleksander Valtin, Eduard Võsu, Endiste Eesti Punakaartlaste Liidu Kirjanduslis-ajaloo sektor, Koostaja: [[Aleksander Jea]], [[August Lukin]], Toimetaja: Karl Trein. Kirjastaja: Välismaatööliste Kirjastusühisus NSV Liidus, 1934, ISBN 978-9949-716-29-6 == Välislingid == *[https://arhiiv.err.ee/vaata/kirjutamata-memuaare-karl-kanger-01 Raadiosaate "Kirjutamata memuaarid" 1. osa] *[https://arhiiv.err.ee/vaata/kirjutamata-memuaare-kirjutamata-memuaare-karl-kanger-03 Raadiosaate "Kirjutamata memuaarid" 3. osa] *[https://pamyat-naroda.ru/heroes/pamyat-commander3484/ Кангер Карл Карлович], pamyat-naroda.ru {{JÄRJESTA:Kanger, Karl}} [[Kategooria:Eesti Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni I järgu kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1986]] euylyak2spql1m71p0p2z5wyj8ccplf 7144186 7144185 2026-05-01T21:11:52Z Velirand 67997 + kategooria 7144186 wikitext text/x-wiki '''Karl Kanger''' (vene ''Карл Карлович Кангер''; [[27. veebruar]] [[1898]] [[Tallinn]] – [[1986]])<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=1898-02-27 |pealkiri=Karl Kanger |url=https://www.geni.com/people/Karl-Kanger/6000000023386619912 |vaadatud=2023-09-28 |väljaanne=geni_family_tree |keel=et}}</ref> oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväelane (erupolkovnik) ja parteitegelane. Ta lõpetas 1915. aastal [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkooli]]. 1916. aasta jaanuarist kuni 1917. aasta detsembrini teenis [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal [[Venemaa keiserlik armee|Venemaa keiserlikus]] ja [[Venemaa Vabariik|Venemaa]] armees. Alates 1917. aastast oli ta [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|VK(b)P]] liige. [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee#II Eesti sõjaväelaste kongress|II Eesti sõjaväelaste kongressil]] [[Estonia (teater)|Estonia]] teatrisaalis 7.-13. (vkj)/20.-26. jaanuaril [[1918]] valiti Karl Kanger Eesti Sõjaväelaste Nõukogusse. Kui bolševikud lahkusid kongressilt ja tulid 13. jaanuaril (vkj) kokku Toompeal „1-se Eesti sotsialistlise sõjaväelaste kongressina”, asutasid nad [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] asemele [[Eesti Sotsialistliku Sõjaväelaste Nõukogu|Sotsialistlise Sõjaväelaste Nõukogu]], kuhu valiti bolševike poolt 17 liiget sh. Karl Kanger. SSN reorganiseeriti hiljem [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] sõjaväeosakonnaks.<ref>[[Joosep Saat]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1971-4-386-411_20240510161831.pdf?v=a57b8491d1d8 Eesti bolševike võitlus töörahva relvastatud jõudude loomise eest. (November 1917 – veebruar 1918) I], [[Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateadused. Köide 20, 1971, nr 4, lk 403</ref>, kuhu kuulusid esimees A. Müllerstein, esimehe abi [[Gustav Kudeberg]], sekretärid Karl Kanger, G. Urm jt. Aastatel 1918–1924 ja 1928–1947 teenis Karl Kanger [[Punaarmee]]s.<ref name=":0" /> 1918. aastal osales ta [[Vabadussõda|vabadussõjas]] [[2. Viljandi Eesti kommunistlik kütipolk|2. Viljandi Eesti kommunistliku kütipolgu]] 2. polgu I pataljoni juhtkonna koosseisus [[Narva lahing (1918)|Narva lahingus]]. 1919. aasta veebruarist augustini oli ta 2. Viljandi Eesti kommunistliku kütipolgu komandör. Teises maailmasõjas oli ta 1941. aasta suvel Tallinnas moodustatud [[Tallinna Töölispolk|Tallinna Töölispolgu]] ülem<ref>[[Peeter Kaasik]], Hävituspataljonidest Eestis 1941. aasta sõjasuvel, [[Ajalooline Ajakiri]], 2019, [https://ojs.utlib.ee/index.php/EAA/article/view/AA.2019.1.01 1 (167)], lk 24</ref>, 01.12.1941–30.06.1942 oli [[7. Eesti Laskurdiviis]]i ülem,<ref>{{Netiviide |url=http://www.nashapobeda.lv/245.html |pealkiri=7-я Эстонская стрелковая Таллинская дивизия |vaadatud=2020-06-06 |arhiivimisaeg=2021-05-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210502135806/http://www.nashapobeda.lv/245.html |url-olek=ei tööta }}</ref> 24.06.1942–28.09.1942 [[249. Eesti Laskurdiviis]]i ülem<ref>[http://samsv.narod.ru/Div/Sd/sd249/main2.html 249-я (122 гв.) Эстонская ордена Ленина Краснознамённая стрелковая дивизия]</ref> ja [[8. Eesti Laskurkorpus]]e komandöri asetäitja alates [[1942]]. aastast. Aastatel 1944–1947 oli ta [[Eesti NSV sõjakomissar]].<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *Eesti Punakaart ja Punavägi kodusõjas. I. Autorid: A. T. Grünberg, August Friedrich Ilves, Aleksander Jakobson, Aleksander Jänes, Veera Kalpus, Karl Kanger, Vilhelm Kersa, Nikolai Koikson, Mihkel (Mihhail) Kuulbach, Ernst Lahe, Rudolf Lessov, Arnold Maurer, Anton Meister, Alma Müller-Sambler, Aleksander Nurm, August Peis, J. M. Portsmuth, Karl Riipus, J. Roman, Voldemar Seppam, [[Heinrich Teder]], [[Eduard Teiter]], A. Tiismann, Karl Treufeldt, [[Harald-Leopold Tummeltau]], Jaan (Narva enamlane) Tõnisson, [[Rudolf Vakmann]], Aleksander Valtin, Eduard Võsu, Endiste Eesti Punakaartlaste Liidu Kirjanduslis-ajaloo sektor, Koostaja: [[Aleksander Jea]], [[August Lukin]], Toimetaja: Karl Trein. Kirjastaja: Välismaatööliste Kirjastusühisus NSV Liidus, 1934, ISBN 978-9949-716-29-6 == Välislingid == *[https://arhiiv.err.ee/vaata/kirjutamata-memuaare-karl-kanger-01 Raadiosaate "Kirjutamata memuaarid" 1. osa] *[https://arhiiv.err.ee/vaata/kirjutamata-memuaare-kirjutamata-memuaare-karl-kanger-03 Raadiosaate "Kirjutamata memuaarid" 3. osa] *[https://pamyat-naroda.ru/heroes/pamyat-commander3484/ Кангер Карл Карлович], pamyat-naroda.ru {{JÄRJESTA:Kanger, Karl}} [[Kategooria:Eesti Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni I järgu kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1986]] jmnkb4v3cox5r0snjhgr6wni0kvmc5j 7144218 7144186 2026-05-02T00:02:11Z ~2026-26212-64 228318 /* Välislingid */ 7144218 wikitext text/x-wiki '''Karl Kanger''' (vene ''Карл Карлович Кангер''; [[27. veebruar]] [[1898]] [[Tallinn]] – [[1986]])<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=1898-02-27 |pealkiri=Karl Kanger |url=https://www.geni.com/people/Karl-Kanger/6000000023386619912 |vaadatud=2023-09-28 |väljaanne=geni_family_tree |keel=et}}</ref> oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväelane (erupolkovnik) ja parteitegelane. Ta lõpetas 1915. aastal [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkooli]]. 1916. aasta jaanuarist kuni 1917. aasta detsembrini teenis [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal [[Venemaa keiserlik armee|Venemaa keiserlikus]] ja [[Venemaa Vabariik|Venemaa]] armees. Alates 1917. aastast oli ta [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|VK(b)P]] liige. [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee#II Eesti sõjaväelaste kongress|II Eesti sõjaväelaste kongressil]] [[Estonia (teater)|Estonia]] teatrisaalis 7.-13. (vkj)/20.-26. jaanuaril [[1918]] valiti Karl Kanger Eesti Sõjaväelaste Nõukogusse. Kui bolševikud lahkusid kongressilt ja tulid 13. jaanuaril (vkj) kokku Toompeal „1-se Eesti sotsialistlise sõjaväelaste kongressina”, asutasid nad [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] asemele [[Eesti Sotsialistliku Sõjaväelaste Nõukogu|Sotsialistlise Sõjaväelaste Nõukogu]], kuhu valiti bolševike poolt 17 liiget sh. Karl Kanger. SSN reorganiseeriti hiljem [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] sõjaväeosakonnaks.<ref>[[Joosep Saat]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1971-4-386-411_20240510161831.pdf?v=a57b8491d1d8 Eesti bolševike võitlus töörahva relvastatud jõudude loomise eest. (November 1917 – veebruar 1918) I], [[Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateadused. Köide 20, 1971, nr 4, lk 403</ref>, kuhu kuulusid esimees A. Müllerstein, esimehe abi [[Gustav Kudeberg]], sekretärid Karl Kanger, G. Urm jt. Aastatel 1918–1924 ja 1928–1947 teenis Karl Kanger [[Punaarmee]]s.<ref name=":0" /> 1918. aastal osales ta [[Vabadussõda|vabadussõjas]] [[2. Viljandi Eesti kommunistlik kütipolk|2. Viljandi Eesti kommunistliku kütipolgu]] 2. polgu I pataljoni juhtkonna koosseisus [[Narva lahing (1918)|Narva lahingus]]. 1919. aasta veebruarist augustini oli ta 2. Viljandi Eesti kommunistliku kütipolgu komandör. Teises maailmasõjas oli ta 1941. aasta suvel Tallinnas moodustatud [[Tallinna Töölispolk|Tallinna Töölispolgu]] ülem<ref>[[Peeter Kaasik]], Hävituspataljonidest Eestis 1941. aasta sõjasuvel, [[Ajalooline Ajakiri]], 2019, [https://ojs.utlib.ee/index.php/EAA/article/view/AA.2019.1.01 1 (167)], lk 24</ref>, 01.12.1941–30.06.1942 oli [[7. Eesti Laskurdiviis]]i ülem,<ref>{{Netiviide |url=http://www.nashapobeda.lv/245.html |pealkiri=7-я Эстонская стрелковая Таллинская дивизия |vaadatud=2020-06-06 |arhiivimisaeg=2021-05-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210502135806/http://www.nashapobeda.lv/245.html |url-olek=ei tööta }}</ref> 24.06.1942–28.09.1942 [[249. Eesti Laskurdiviis]]i ülem<ref>[http://samsv.narod.ru/Div/Sd/sd249/main2.html 249-я (122 гв.) Эстонская ордена Ленина Краснознамённая стрелковая дивизия]</ref> ja [[8. Eesti Laskurkorpus]]e komandöri asetäitja alates [[1942]]. aastast. Aastatel 1944–1947 oli ta [[Eesti NSV sõjakomissar]].<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *Eesti Punakaart ja Punavägi kodusõjas. I. Autorid: A. T. Grünberg, August Friedrich Ilves, Aleksander Jakobson, Aleksander Jänes, Veera Kalpus, Karl Kanger, Vilhelm Kersa, Nikolai Koikson, Mihkel (Mihhail) Kuulbach, Ernst Lahe, Rudolf Lessov, Arnold Maurer, Anton Meister, Alma Müller-Sambler, Aleksander Nurm, August Peis, J. M. Portsmuth, Karl Riipus, J. Roman, Voldemar Seppam, [[Heinrich Teder]], [[Eduard Teiter]], A. Tiismann, Karl Treufeldt, [[Harald-Leopold Tummeltau]], Jaan (Narva enamlane) Tõnisson, [[Rudolf Vakmann]], Aleksander Valtin, Eduard Võsu, Endiste Eesti Punakaartlaste Liidu Kirjanduslis-ajaloo sektor, Koostaja: [[Aleksander Jea]], [[August Lukin]], Toimetaja: Karl Trein. Kirjastaja: Välismaatööliste Kirjastusühisus NSV Liidus, 1934, ISBN 978-9949-716-29-6 == Välislingid == *[https://arhiiv.err.ee/vaata/kirjutamata-memuaare-karl-kanger-01 Raadiosaate "Kirjutamata memuaarid" 1. osa] *[https://arhiiv.err.ee/vaata/kirjutamata-memuaare-kirjutamata-memuaare-karl-kanger-03 Raadiosaate "Kirjutamata memuaarid" 3. osa] *[https://pamyat-naroda.ru/heroes/pamyat-commander3484/ Кангер Карл Карлович], pamyat-naroda.ru {{JÄRJESTA:Kanger, Karl}} [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni I järgu kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1986]] 3yopuuy9qe2wru6yd4k65i0b71ufb7b 0 590949 7143929 7124615 2026-05-01T12:12:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7143929 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Pokrovsk | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = ukraina | Покровськ | | omakeelne_nimi_2 = vene | Покровск | | pilt = Chervonoarmijsk_city_center_(3).JPG | pildiallkiri = Pokrovski kesklinn | vapp = Pokrovsk_gerb.png | vapi_link = Pokrovski vapp | lipp = Flag of Pokrovsk, Ukraine.png | lipu_link = Pokrovski lipp | pindala = | elanikke = | laius = | pikkus = | asendikaart = Ukraina |osm=pind }} '''Pokrovsk''' ([[ukraina keel|ukraina]] Покровськ) on [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is, [[Pokrovski rajoon]]i halduskeskus. Linn asub 52&nbsp; kilomeetrit [[Donetsk]]ist loodes. Kuni 2020. aastani oli Pokrovsk [[oblastilise tähtsusega linn]]. [[2026]]. aasta algusest on linn Venemaa okupatsiooni all. ==Ajaloost== ===Varasem ajalugu=== Pokrovsk asutati [[1875]]. aastal Grišino külana. 1881. aastal ehitati küla lähedale veduridepoo, seejärel riigiraudtee ning jaamahoone. Liiklus nii kauba- kui reisirongidele avati Grišino raudteejaamas 1884. aastal. Seoses raudteetaristu arenguga alustati piirkonnas mitmete maavarade, eelkõige kivisöega, kaevandamisega. Suurte söekaevanduste avamine Grišino jaama lähipiirkonnas 20. sajandi alguses tõi kaasa jaama kaubavedude pideva suurenemise. 1917. aastal laaditi jaamas üle 10 000 vaguni kivisütt ja võeti vastu ligikaudu 1500 vagunit erinevaid saadetisi kaevanduste töö korraldamiseks.<ref>Гайворонський П.Є. (2013). Красноармійськ: історія, адміністративний статус, зміна назв // Историко-краеведческий альманах «Любимый город». Донецьк.</ref> [[Venemaa kodusõda]] laastas piirkonda tugevalt. Lühiajaliselt oli võim mitmete eri jõudude käes ([[Punaarmee]], [[Ukraina Rahvavabariigi armee]], vene [[valgekaartlased]], [[Nestor Mahno]] üksused jne.) Peale sõjategevuse lõppu taastati 1925. aastaks 6 söekaevandust. 1934 sai küla nimeks Postõševo, kommunistliku riigitegelase [[Pavel Postõšev]]i järgi.<ref>[https://www.britannica.com/place/Krasnoarmiysk Krasnoarmiysk.] britannica.com.</ref> 1938. aastal, peale Pavel Postõševi arreteerimist [[stalinlikud repressioonid|stalinlike repressioonide]] käigus, pandi külale nimeks Krasnoarmiiske (ka Krasnoarmeiskoje, ukr. Красноармійськ) ja ta sai linnaõigused.<ref>[https://ukrssr.com.ua/donetska/krasnoarmiyskiy/krasnoarmiysk-krasnoarmiyskiy-rayon-donetska-oblast-2 Красноармійськ, Красноармійський район, Донецька область (продовження) » Історія міст і сіл]</ref> ===Teine maailmasõda=== [[Teine maailmasõda]] mõjutas linna tugevalt. Esimestena sisenesid linna itaallased, neilele järgnesid sakslased, kes selle 19. oktoobril 1941 okupeerisid. Saksa sõjaväelased saatsid paljud tsiviilisikud sunniviisiliselt tööjõuks Austria töölaagritesse. Saksa võimud pidasid linnas sunnitöölaagrit ja sõjavangilaagrit<ref>[https://www.bundesarchiv.de/zwangsarbeit/haftstaetten/index.php?action=2.2&tab=7&id=910 Straf- und Arbeitserziehungslager Krasnoarmijs'k] Bundesarchiv.de</ref> ning 1942. aasta kesktalvel hukkasid linna juudi kogukonna Ukraina [[holokaust]]i käigus (1939. aastal elas linnas 1366 juuti).<ref>[https://collections.yadvashem.org/en/untold-stories/community/14622536 Krasnoarmeyskoye] "Krasnoarmeyskoye". @yadvashem.</ref> Linna osaliselt tagasi vallutanud Punaarmee pani 1943. aasta veebruaris toime Grišino massimõrva, milles hukkusid 88 tsiviilisikut ja 508 sõjavangi, peamiselt sakslased ja itaallased, aga ka rumeenlased, ukrainlased, ungarlased ja taanlased.<ref>[https://books.google.ee/books?id=b4ePAAAAMAAJ&redir_esc=y The Wehrmacht War Crimes Bureau, 1939-1945] University of Nebraska Press</ref> 8. septembril 1943 vallutasid Punaarmee väed piirkonna lõplikult tagasi. Teise maailmasõjas hukkus ametlikel andmetel 4788 linnaelanikku. ===Hilisem periood=== Alates 1964. aastast oli linna nimeks Krasnoarmeisk. 12. mail 2016 nimetati [[Ukraina Ülemraada]] otsusega linn ümber Pokrovskiks.<ref>Постанова Верховної Ради України від 12 травня 2016 року № 1353-VIII "Про перейменування окремих населених пунктів".</ref> ===Vene-Ukraina sõda=== Pärast [[Sõda Donbassis|Donbassi sõja]] algust, alates 2014. aasta kevadest, on linn separatistliku [[Donetski Rahvavabariik|Donetski Rahvavabariig]]i ja [[Ukraina relvajõud]]ude üksuste vahelise rindejoone lähedal. Pärast Ukraina valitsuse poolt kontrolli osalist kaotamist Donetski oblasti üle 2014. aastal evakueeriti [[Donetski Riiklik Tehnikaülikool]] Pokrovskisse.<ref>[https://donntu.edu.ua/en/main Donetsk National Technical University Ukrainian website.]</ref> 18. märtsil 2022 pommitasid Vene väed linna uusimatelt [[mitmikraketiheitja]]telt [[9K515 Tornado-S]], hukkus 2 inimest, 10 sai vigastada.<ref>[https://web.archive.org/web/20220304112827/https://lb.ua/society/2022/03/04/507963_rosiyski_viyska_obstrilyali.html осійські війська обстріляли Покровськ новітніми касетними снарядами "Торнадо-С".] Архів оригіналу за 4 березня 2022. </ref> 7. augustil 2023 tabasid Vene raketid [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi käigus Ukrainasse]] linna kaks korda, surmates üheksa inimest.<ref>[https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-says-russian-missile-strikes-apartment-buildings-kill-five-east-2023-08-07/ Russian missiles kill nine, destroy hotel in eastern Donetsk, Ukraine says".] Reuters.</ref> 6. jaanuaril 2024 tulistati Pokrovski ja [[Rivne]] linnasid maa-õhk rakettidega [[S-300]], Venemaa rünnaku tagajärjel hukkus 11 inimest, neist 5 olid lapsed ja veel 8 sai haavata.<ref>[https://novynarnia.com/2024/01/06/naslidky-raketnogo-udaru-v-pokrovskomu-rajoni-na-donechchyni-rosiyany-vbyly-11-lyudej-sered-yakyh-5-dity/ Наслідки ракетного удару в Покровському районі Донеччини: росіяни вбили 11 людей, серед яких 5 — діти.] Новинарня. 6 січня 2024.</ref> 2024. aasta juulis jätkas Venemaa jõupingutusi Pokrovskini jõudmiseks ja selle hõivamiseks uue pealetungiga. 15. augustil teatas Pokrovski linna sõjaväevalitsuse ülem, et Vene väed on linnast vaid 10 km kaugusel ja kutsus kõiki kodanikke, eriti vanureid ja perekondi väikeste lastega üles evakueerimisele.<ref>[https://english.nv.ua/nation/russian-forces-close-in-on-pokrovsk-authorities-urge-residents-to-evacuate-50443270.html Russian forces close in on Pokrovsk, authorities urge residents to evacuate.] english.nv.ua.</ref> 19. augustil teatasid Ukraina ametiisikud, et Pokrovskis ja ümberkaudsetes külades elavad lastega pered peavad lahkuma. 27. augustil teatati, et suurem osa elanikkonnast jäi linna vaatamata evakueerimiskäskudele ning et alates 10. augustist on lahkunud vaid umbes 4300 inimest.<ref>[https://www.theguardian.com/world/article/2024/aug/27/pokrovsk-quickly-packs-up-russian-invaders-close-in "I just feel pain': Pokrovsk packs up as Russian invaders close in".] The Guardian. 27 August 2024.</ref> 5. septembril 2024 suleti linna raudteejaam halveneva julgeolekuolukorra tõttu ning elanike evakuatsiooniks kasutati busse ja rongijaama [[Pavlohrad]]is. Donetski oblasti kuberneri sõnul oli linnas sel ajal endiselt 26 000 inimest, sealhulgas üle tuhande lapse. Oktoobris vähenes elanike arv 13 000-ni, 2025. aasta jaanuaris umbes 7000-ni ja 2025. aasta juuli lõpuks oli linnas vähem kui 1500 elanikku.<ref>[https://www.rferl.org/a/ukraine-war-russia-invasion-pokrovsk-fortress-city/33151021.html On Pokrovsk's Front Lines As Russian Forces Close In On 'Fortress City'] Radio Free Europe/Radio Liberty.</ref> 2025. aasta oktoobri lõpus teatas veebiväljaanne [[Ukrajinska Pravda]], et olukord Pokrovskis on Ukraina relvajõudude jaoks halvenenud kriitilise tasemeni. Piirkonnas tegutsevate Ukraina ohvitseride sõnul õnnestus linnast varem välja tõrjutud Vene vägedel augusti keskel sinna osaliselt uuesti siseneda ning rajada linnas ja selle ümber uusi tugipunkte.<ref>[https://www.pravda.com.ua/eng/news/2025/10/24/8004333/ At least 250 Russians in Pokrovsk, Ukrainian troops walk 10-15 km to reach positions] Ukrainska Pravda. Retrieved 24 October 2025</ref> ==Rahvastik== 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli linna rahvaarv 68 740 inimest.<ref name="keel">[https://web.archive.org/web/20140731182036/http://database.ukrcensus.gov.ua/MULT/Database/Census/databasetree_uk.asp Розподіл населення за рідною мовою на ukrcensus.gov.ua. Архів оригіналу] Архів оригіналу за 31 липня 2014. Процитовано 3 квітня 2014.</ref> Rahvastiku koosseis rahvuse järgi oli<ref>[https://datatowel.in.ua/pop-composition/ethnic-cities Національний склад міст.] Datatowel.in.ua (укр.). Процитовано 27 квітня 2024.</ref>: *[[ukrainlased]] 75,0% *[[venelased]] 22,1% *[[valgevenelased]] 0,67% *[[armeenlased]] 0,37% *[[aserbaidžaanlased]] 0,26% *[[kreeklased]] 0,19% *[[tatarlased]] 0,18% Oma ütluse järgi kasutasid elanikest emakeelena <ref name="keel" />: *39,39% [[ukraina keel]]t, *59,84% [[vene keel]]t, *0,18% [[armeenia keel]]t, *0,10% [[valgevene keel]]t, *0,03% [[rumeenia keel]]t *0,02% [[mustlaskeel]]t Statistika andmetel oli Pokrovski linna rahvaarv 2012. aastal 65 325 ja 2022. aastal 60 127 inimest.<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/ukraine-cities.htm |pealkiri=Населення міст і населених пунктів України / Cities & towns of Ukraine |vaadatud=2025-11-03 |arhiivimisaeg=2012-07-22 |arhiivimisurl=https://archive.today/20120722121934/http://pop-stat.mashke.org/ukraine-cities.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Majandus== Pokrovsk oli enne Vene-Ukraina sõda suur tööstuslinn, selle territooriumil tegutses 20 ettevõtet kuuest tööstusharust. Linn on [[Donetsi söebassein]]i söekaevanduste keskus aastast 1884. Linnas tegutsevad Ukraina söetööstuse suurimad kaevandused Krasnolimanska ja Pokrovske (2005. aasta söetoodang oli 6 241 000 tonni), kus kaevandatav süsi on kvaliteetne ning seda kasutatakse terasetööstuses. Lisaks arenes ehitusmaterjalide tööstus ja raudteetranspordi taristu. Linnas oli viis masinaehitusettevõtet (sh elektrimootorite tootmine), kaks ehitusmaterjalide tootmisettevõtet, õmblusvabrik, pagaritööstus, lihakombinaat, piimakombinaat, toiduainetehas. Kaupade eksport 2003. aastal oli 62,6 miljonit USA dollarit. Välismaised otseinvesteeringud oli 2003. aastal 3,7 miljonit USA dollarit. 2003. aastal toodetud teenuste maht on 72,2 miljonit [[Ukraina grivna]]t, töötuse määr oli 3,3% ja keskmine kuupalk oli 868 Ukraina grivnat. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://pokrovsk-rada.gov.ua/uk Linnavalitsuse koduleht] *[https://www.err.ee/1609413691/analuutik-venemaa-saadab-pokrovski-suunale-uusi-joude Venemaa saadab Pokrovski suunale uusi jõude.] err.ee, 2. august 2024. *[https://www.delfi.ee/artikkel/120317928/kaart-ja-video-pokrovski-langemine-avaks-venemaale-ukse-ulejaanud-ida-ukrainasse Pokrovski langemine avaks Venemaale ukse ülejäänud Ida-Ukrainasse.] delfi.ee, 28. august 2024. *[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120413662/sojapaevik-1344-paev-ees-ootab-ilmselt-ukrainlaste-taganemine-pokrovsk-laheb-kaest-aga-mitte-odavalt Ees ootab ilmselt ukrainlaste taganemine. Pokrovsk läheb käest, aga mitte odavalt] ekspress.delfi.ee, 29. november 2025 [[Kategooria:Donetski oblasti linnad]] ms52i4h3eot6qma8u6z9ezi3avw1lmn 0 592727 7144195 6686218 2026-05-01T21:53:01Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144195 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Pušmucova vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Pušmucovas pagasts | nimi2_keel = | nimi2 = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 72,5 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Pušmucova]] | asendikaardi_pilt = Pušmucovas pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Cibla kirche.JPG|pisi|Pušmucova kirik]] '''Pušmucova vald''' ([[läti keel|läti]] ''Pušmucovas pagasts'') on [[vald (Läti)|vald]] Lätis [[Ludza piirkond|Ludza piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Blonti vald|Blonti]], [[Zvirgzdene vald|Zvirgzdene]], [[Mežvidi vald|Mežvidi]] ja [[Mērdzene vald|Mērdzene vallaga]]. Valla pindala on 72,5 km². 2016. aasta seisuga elas seal 583 inimest.<ref name="Fzr6Z" /> Aastal 2011 elas vallas 500 [[lätlased|lätlast]], 73 [[venelased|venelast]], 24 [[valgevenelased|valgevenelast]], 1 [[ukrainlased|ukrainlane]] ja 1 [[poolakad|poolakas]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2020-10-24 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla keskus on [[Pušmucova]] küla. Vallavanem on Valentīna Trukšāne.<ref name="tnB3z" /> Vallas leiavad aset Latgale hobuste võiduajamised. == Ajalugu == Aastal 1945 moodustati Mērdzene vallas Pušmucova külanõukogu, aastal [[1949]] likvideeriti aga vald ametlikult. Aastal 1954 liideti Pušmucova külanõukoguga Mežernieki külanõukogu. Aastal 1990 moodustati külanõukogust Pušmucova vald.<ref name="3W3up" /> Aastatel 2009–2021 kuulus vald [[Cibla piirkond]]a. Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Pušmucova katoliku kirik, selle piirdemüür ja väravad.<ref name="rJqdv" /> Kohaliku kaitse all on hiiepaik Bondareva ristikivi.<ref>[https://web.archive.org/web/20201027152437/https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Pu%C5%A1mucovas%20pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 24.10 2020</ref> == Loodus == Vald asub suuremalt jaolt [[Latgale kõrgustik]]ul, osalt ka [[Velikaja madalik]]ul. Tähtsaim jõgi on [[Rītupe]]. Kõrgeim koht (179,8 m) asub Iudri küla juures. Vallas kasvab üks looduskaitsealune [[raagremmelgas]].<ref name="NvDgx" /> == Külad == Vallas on kolmkümmend [[küla]]. Valla keskuse [[Pušmucova]] (''vidējciems '') elanike arv aastal 2020 oli 245. Ülejäänud valla külad on staatusega ''skrajciems'' – Avīši 6 elanikuga aastal 2020, Čigani, Fedčenki 1 elanikuga aastal 2020, Gornie 3 elanikuga aastal 2020, Iudri 18 elanikuga aastal 2020, Kazinīki, Ļahi 1 elanikuga aastal 2020, Latiši 22 elanikuga aastal 2020, Masļenki 1 elanikuga aastal 2020, Mežernīki 9 elanikuga aastal 2020, Mērdzine 4 elanikuga aastal 2020, Nūraugi 35 elanikuga aastal 2020, Obščina 11 elanikuga aastal 2020, Perekļi 1 elanikuga aastal 2020, Potaši 1 elanikuga aastal 2020, Pozņakova, Poļaki 15 elanikuga aastal 2020, Sipki 17 elanikuga aastal 2020, Sļapnie 17 elanikuga aastal 2020, Snotiuļi 12 elanikuga aastal 2020, Staupine 19 elanikuga aastal 2020, Steponi 15 elanikuga aastal 2020, Šaraki 4 elanikuga aastal 2020, Škiņči 6 elanikuga aastal 2020, Šmati 6 elanikuga aastal 2020, Zujova 7 elanikuga aastal 2020, Tereki 18 elanikuga aastal 2020, Vacumnīki 25 elanikuga aastal 2020, Valujeva ja Vornaiši 3 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="S9DGn" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Fzr6Z">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="tnB3z">[https://web.archive.org/web/20201031075805/https://ciblasnovads.lv/kontakti Ciblas novads], vaadatud 24.10 2020</ref> <ref name="3W3up">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="rJqdv">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Pu%C5%A1mucovas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]{{Kõdulink|aeg=juuli 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, vaadatud 24.10 2020</ref> <ref name="NvDgx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS], vaadatud 9.08 2020</ref> <ref name="S9DGn">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} {{Ludza piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Ludza piirkond]] ksyvx2354i524uofkv9mqam0wqx1sqp 4 593296 7144234 7140546 2026-05-02T02:08:52Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7144234 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P4889 ?mid . OPTIONAL { ?sitelink schema:about ?item. ?sitelink schema:inLanguage "et". } FILTER(!BOUND(?sitelink)) } |sort=label |columns=number:#,label:artikkel,description:kirjeldus,p569,p570,p18,p19,item:wikidata |thumb=120 |links=red }} {| class='wikitable sortable' ! # ! artikkel ! kirjeldus ! sünnikuupäev ! surmakuupäev ! pilt ! sünnikoht ! wikidata |- | style='text-align:right'| 1 | [[Aare Papp]] | Eesti maalikunstnik | 1939 | 2009 | | | [[:d:Q50380448|Q50380448]] |- | style='text-align:right'| 2 | [[Abel Lee]] | | 1918-10-03 | 2010-01-01 | | | [[:d:Q56578071|Q56578071]] |- | style='text-align:right'| 3 | [[Abram Jefimovitš Arhipov]] | Venemaa kunstnik | 1862-08-15 | 1930-09-25 | [[Fail:Portrait of Arkhipov by Repin.jpg|center|120px]] | [[Yegorovo]] | [[:d:Q80588|Q80588]] |- | style='text-align:right'| 4 | [[Abram Rabkin]] | Venemaa maalikunstnik | 1925-10-27 | 2013-12-05 | | [[Babrujsk]] | [[:d:Q24450566|Q24450566]] |- | style='text-align:right'| 5 | [[Ada Kangur-Jürisson]] | Eesti kunstnik | | | | | [[:d:Q56451087|Q56451087]] |- | style='text-align:right'| 6 | [[Ada Mühlen]] | | | | | | [[:d:Q56350112|Q56350112]] |- | style='text-align:right'| 7 | [[Adolf Jossifowitsch Charlemagne]] | | 1826-12-08 | 1901-01-31 | [[Fail:Sharleman AI.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q15061209|Q15061209]] |- | style='text-align:right'| 8 | [[Ago Teedema]] | | 1956-07-22 | | | | [[:d:Q50377589|Q50377589]] |- | style='text-align:right'| 9 | [[Aili Tarkus]] | | 1943-12-27 | 2007-12-02 | | | [[:d:Q78319392|Q78319392]] |- | style='text-align:right'| 10 | [[Aksel Eist]] | Eesti maalikunstnik | 1930-09-18 | 2000-07-21 | | [[Paide]] | [[:d:Q50827113|Q50827113]] |- | style='text-align:right'| 11 | [[Alar Tuul]] | Eesti kunstnik | 1982 | | | | [[:d:Q50827778|Q50827778]] |- | style='text-align:right'| 12 | [[Albert Beljakov]] | | | | | | [[:d:Q56477975|Q56477975]] |- | style='text-align:right'| 13 | [[Albert Bredow]] | | 1828<br/>1827-09-10 | 1899-04-23 | | [[Gardeja]] | [[:d:Q43127875|Q43127875]] |- | style='text-align:right'| 14 | [[Albert Toomapoeg]] | Eesti maalikunstnik | 1908 | 1945 | | | [[:d:Q50377653|Q50377653]] |- | style='text-align:right'| 15 | [[Alberto Adonai Renzi]] | | | | | | [[:d:Q58934593|Q58934593]] |- | style='text-align:right'| 16 | [[Alberto Caffassi]] | | 1894 | 1973-05-03 | | [[Alessandria]] | [[:d:Q55740319|Q55740319]] |- | style='text-align:right'| 17 | [[Aleksander Beggrov]] | | 1841-12-17 | 1914-04-14 | [[Fail:Beggrow 000.jpeg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q4080457|Q4080457]] |- | style='text-align:right'| 18 | [[Aleksander Hagen]] | | | | [[Fail:Hagen-Schwarz, Julie. Kunstnik Aleksander Hageni portree.jpg|center|120px]] | | [[:d:Q56577763|Q56577763]] |- | style='text-align:right'| 19 | [[Aleksander Kulkoff]] | vene kunstnik Eestis | 1889-01-05 | 1970 | | [[Moskva]] | [[:d:Q50335258|Q50335258]] |- | style='text-align:right'| 20 | [[Aleksander Normak]] | eesti teatri- ja maalikunstnik ning graafik | 1895-02-17 | 1984-01-06 | | [[Püssi vald]] | [[:d:Q59164539|Q59164539]] |- | style='text-align:right'| 21 | [[Aleksander Orłowski]] | | 1777-03-09 | 1832-03-13 | [[Fail:AleksanderOrlowski.Autoportret.ws.jpg|center|120px]] | [[Varssavi]] | [[:d:Q937911|Q937911]] |- | style='text-align:right'| 22 | [[Aleksander Tarvis]] | | 1915-08-15 | 1999-11-08 | | | [[:d:Q78315092|Q78315092]] |- | style='text-align:right'| 23 | [[Aleksander Varnek]] | Venemaa maalikunstnik | 1782-02-26 | 1843-03-31 | [[Fail:Varnek.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q4103951|Q4103951]] |- | style='text-align:right'| 24 | [[Aleksandr Gerasimov]] | Venemaa kunstnik | 1881-08-12 | 1963-07-23 | [[Fail:Gerasimov A.M.jpg|center|120px]] | [[Mitšurinsk]] | [[:d:Q965352|Q965352]] |- | style='text-align:right'| 25 | [[Aleksandr Morejev]] | | 1945-08-24 | 1984-07-28 | | [[Odessa]] | [[:d:Q59164585|Q59164585]] |- | style='text-align:right'| 26 | [[Aleksandr Patrakejev]] | | 1925 | 1992 | | | [[:d:Q59164268|Q59164268]] |- | style='text-align:right'| 27 | [[Aleksandra Jürgenson-Snegirjeva]] | | 1869 | 1946 | | | [[:d:Q55988124|Q55988124]] |- | style='text-align:right'| 28 | [[Aleksandra Makovskaja]] | Venemaa maalikunstnik | 1837 | 1915 | [[Fail:Yegor Makovsky, Alexandra Makovskaya, 1850s.jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q17749075|Q17749075]] |- | style='text-align:right'| 29 | [[Aleksei Antropov]] | Venemaa kunstnik | 1716-03-14 | 1795-06-12 | [[Fail:Antropov Self.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q1298354|Q1298354]] |- | style='text-align:right'| 30 | [[Aleksei Korin]] | Venemaa maalikunstnik | 1865-03-04 | 1923-02-13 | [[Fail:Корин автопортрет.jpg|center|120px]] | [[Palekh]] | [[:d:Q4233075|Q4233075]] |- | style='text-align:right'| 31 | [[Alexander Georg von Ungern-Sternberg]] | | | | | | [[:d:Q58934466|Q58934466]] |- | style='text-align:right'| 32 | [[Alexander Heinrich Johann Grünfeldt]] | | | | | | [[:d:Q58824195|Q58824195]] |- | style='text-align:right'| 33 | [[Alexander Nikolaus Borsov]] | | 1854 | 1895-01-30 | | | [[:d:Q42297588|Q42297588]] |- | style='text-align:right'| 34 | [[Alexander Nothbeck]] | | 1802-05-16 | 1866 | | | [[:d:Q19915520|Q19915520]] |- | style='text-align:right'| 35 | [[Alexander Peltzer]] | | 1876 | 1959 | | | [[:d:Q58854082|Q58854082]] |- | style='text-align:right'| 36 | [[Alexander Schwabe]] | baltisaksa maalikunstnik | 1824<br/>1818 | 1872-05-30 | | [[Riia]] | [[:d:Q16719694|Q16719694]] |- | style='text-align:right'| 37 | [[Alexander von Wahl]] | baltisaksa kunstnik | 1839-12-10 | 1903-12-02 | | [[Tartu]] | [[:d:Q23000766|Q23000766]] |- | style='text-align:right'| 38 | [[Alexandra von Berckholtz]] | Saksamaa maalikunstnik | 1821-08-26 | 1899-03-16 | | [[Riia]] | [[:d:Q2643699|Q2643699]] |- | style='text-align:right'| 39 | [[Alexandrine von Wistinghausen]] | | 1850-01-20 | 20th century | | [[Tallinn]] | [[:d:Q34674472|Q34674472]] |- | style='text-align:right'| 40 | [[Alfons Rammo]] | Eesti kunstnik | 1897-08-31 | 1974-07-01 | | | [[:d:Q56085503|Q56085503]] |- | style='text-align:right'| 41 | [[Alfred Hindorf]] | | 1824-05-12 | 1892-09-10 | | [[Dobroje (Kaliningrad)]] | [[:d:Q55794640|Q55794640]] |- | style='text-align:right'| 42 | [[Alfred Hoffman]] | Eesti kunstnik | 1908-10-21 | 1985 | | | [[:d:Q50359435|Q50359435]] |- | style='text-align:right'| 43 | [[Alfred Kivi]] | Eesti maalikunstnik | 1883-03-23 | 1934-12-30 | | [[Soomukse]] | [[:d:Q56243215|Q56243215]] |- | style='text-align:right'| 44 | [[Alfred Wiegmann]] | | 1886-04-27 | 1973-11-06 | | [[Essen]] | [[:d:Q18575908|Q18575908]] |- | style='text-align:right'| 45 | [[Alfrēds Plite-Pleita]] | | | | | | [[:d:Q78308345|Q78308345]] |- | style='text-align:right'| 46 | [[Allan Aav]] | | 1944 | | | | [[:d:Q78319587|Q78319587]] |- | style='text-align:right'| 47 | [[Alma Abels]] | | 1872-04-17 | 1945 | | | [[:d:Q56451035|Q56451035]] |- | style='text-align:right'| 48 | [[Alma Klauren]] | | 1890-01-15 | 1987-02-02 | | [[Kogula vald]] | [[:d:Q78315596|Q78315596]] |- | style='text-align:right'| 49 | [[Alma Willy Boltho von Hohenbach]] | | 1858-12-27 | 1944-05-13 | | | [[:d:Q58824166|Q58824166]] |- | style='text-align:right'| 50 | [[Anatoli Jar-Kravtšenko]] | | 1911-06-21 | 1983-11-24 | | [[Blagoveštšensk]] | [[:d:Q4538463|Q4538463]] |- | style='text-align:right'| 51 | [[Anatoli Slepõšev]] | Venemaa maalikunstnik | 1932-07-03 | 2016-04-13 | | [[Lopatino]] | [[:d:Q4423383|Q4423383]] |- | style='text-align:right'| 52 | [[Andrei Ender]] | Vene maalikunstnik | 1926 | 1977 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q50497964|Q50497964]] |- | style='text-align:right'| 53 | [[Andrei Šilder]] | Venemaa maalikunstnik | 1861 | 1919 | | | [[:d:Q4523936|Q4523936]] |- | style='text-align:right'| 54 | [[Andres Sütevaka]] | Eesti kunstnik | 1971-11-22 | | | | [[:d:Q50377547|Q50377547]] |- | style='text-align:right'| 55 | [[Ann Frössén]] | | 1953 | | | [[Stockholm (Q1754)|Stockholm]] | [[:d:Q58853999|Q58853999]] |- | style='text-align:right'| 56 | [[Anna Kalašnikova-Root]] | | 1885 | 1960 | | | [[:d:Q55866769|Q55866769]] |- | style='text-align:right'| 57 | [[Anna Litvinova-Merilo]] | Eesti kunstnik | 1976 | | | [[Peterburi]] | [[:d:Q56353507|Q56353507]] |- | style='text-align:right'| 58 | [[Anna Louise von Berner]] | | 1795 | 1868 | | | [[:d:Q59113130|Q59113130]] |- | style='text-align:right'| 59 | [[Anna Lukats-Laigo]] | Eesti kunstnik | 1900 | 1937 | | | [[:d:Q55988531|Q55988531]] |- | style='text-align:right'| 60 | [[Anna Petrovna Ostroumova-Lebedeva]] | Venemaa kunstnik | 1871-05-05<br/>1871-05-17 | 1955-05-05 | [[Fail:A.P. Ostroumova-Lebedeva by F. Malyavin (1896).jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q562945|Q562945]] |- | style='text-align:right'| 61 | [[Anna von Dellingshausen]] | | 1832-09-06 | 1900-05-10 | | | [[:d:Q50827707|Q50827707]] |- | style='text-align:right'| 62 | [[Anna von Maydell]] | | 1861-11-06 | 1944-07-30 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q17353131|Q17353131]] |- | style='text-align:right'| 63 | [[Anna von Wahl]] | | 1861-02-26 | 1938-09-11 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q28934030|Q28934030]] |- | style='text-align:right'| 64 | [[Ano Mägi-Palm]] | | 1913-01-13 | 1991-11-23 | | | [[:d:Q56595975|Q56595975]] |- | style='text-align:right'| 65 | [[Anthony Caruana]] | Malta maalikunstnik | | | | [[Xewkija]] | [[:d:Q56596080|Q56596080]] |- | style='text-align:right'| 66 | [[Anton Georg Bosse]] | | 1792 | 1860 | | [[Riia]] | [[:d:Q55089403|Q55089403]] |- | style='text-align:right'| 67 | [[Arkadi Rõlov]] | Venemaa kunstnik | 1870-01-17 | 1939-06-22 | [[Fail:Arkady Rylov, Self-Portrait, 1930s, Vyatskiy Art Museum Ж-865.jpg|center|120px]] | [[Istobensk]] | [[:d:Q3623704|Q3623704]] |- | style='text-align:right'| 68 | [[Arlis Narusberg]] | | | | | | [[:d:Q50827698|Q50827698]] |- | style='text-align:right'| 69 | [[Arne Lepla]] | | 1950 | 2022-09-09 | | | [[:d:Q50840131|Q50840131]] |- | style='text-align:right'| 70 | [[Arseni Meštšerski]] | Venemaa maalikunstnik | 1834 | 1902-11-26 | [[Fail:Arseny Ivanovich Meshchersky.jpg|center|120px]] | [[Vyshny Volotshyok County]] | [[:d:Q4292570|Q4292570]] |- | style='text-align:right'| 71 | [[Arthur Choisy]] | | | | | | [[:d:Q59133467|Q59133467]] |- | style='text-align:right'| 72 | [[Artur Mangus]] | | | | | | [[:d:Q59133420|Q59133420]] |- | style='text-align:right'| 73 | [[Artur Mihkelsoo]] | Eesti kunstnik | 1902-03-27 | 1988-04-05 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q50359427|Q50359427]] |- | style='text-align:right'| 74 | [[Arved Erich Dörvald]] | | 1886-05-06 | 1924-06-09 | | | [[:d:Q55988484|Q55988484]] |- | style='text-align:right'| 75 | [[Ashot Jegikjan]] | | 1955 | | | [[Jerevan]] | [[:d:Q58824347|Q58824347]] |- | style='text-align:right'| 76 | [[Asta Vaks-Kiviloo]] | Eesti kunstnik | 1925 | 2019 | | | [[:d:Q56578264|Q56578264]] |- | style='text-align:right'| 77 | [[August Friedrich Oelenhainz]] | Saksamaa maalikunstnik | 1745-06-28 | 1804-11-05 | | [[Endingen]] | [[:d:Q761313|Q761313]] |- | style='text-align:right'| 78 | [[August Karro]] | Eesti maalikunstnik | 1888-11-06 | | | | [[:d:Q50331772|Q50331772]] |- | style='text-align:right'| 79 | [[August Liisment]] | | | | | | [[:d:Q59113296|Q59113296]] |- | style='text-align:right'| 80 | [[August Mölder (Q50359372)|August Mölder]] | Eesti kunstnik | 1914-05-14 | 1982-10-12 | | | [[:d:Q50359372|Q50359372]] |- | style='text-align:right'| 81 | [[Auguste Gentz]] | | 1912-12-29 | 2002-02-08 | | [[Riia]] | [[:d:Q59113082|Q59113082]] |- | style='text-align:right'| 82 | [[Bernhard Christian Carl Borchert]] | Läti kunstnik | 1863-12-01 | 1945-12-31<br/>1945 | | [[Riia]] | [[:d:Q15995664|Q15995664]] |- | style='text-align:right'| 83 | [[Boris Jakovlev]] | | 1890-09-05 | 1972-12-08 | [[Fail:Yakovlev B.N.jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q18019598|Q18019598]] |- | style='text-align:right'| 84 | [[Boris Krõlov]] | | 1906-04-23 | | | | [[:d:Q78034816|Q78034816]] |- | style='text-align:right'| 85 | [[Boris Oras]] | | | | | | [[:d:Q50827572|Q50827572]] |- | style='text-align:right'| 86 | [[Boris Ottenberg]] | Eesti kunstnik | 1891-12-31 | 1946-06-02 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q57205798|Q57205798]] |- | style='text-align:right'| 87 | [[Boriss Sokolov (Q59164402)|Boriss Sokolov]] | | 1965-10-13 | | | | [[:d:Q59164402|Q59164402]] |- | style='text-align:right'| 88 | [[Boriss Uvarov]] | Eesti maalikunstnik | 1946 | | | | [[:d:Q56477925|Q56477925]] |- | style='text-align:right'| 89 | [[Caesar Kaljo]] | Eesti kunstnik ja polaaruurija | 1897-09-18<br/>1897 | 1969-05-09<br/>1969 | | | [[:d:Q78320551|Q78320551]] |- | style='text-align:right'| 90 | [[Carl August Raedlein]] | | | | | | [[:d:Q50356120|Q50356120]] |- | style='text-align:right'| 91 | [[Carl Gustav Klingstedt]] | Rootsi maalikunstnik | 1657-02-26 | 1734-02-17 | | [[Riia]] | [[:d:Q2938925|Q2938925]] |- | style='text-align:right'| 92 | [[Carl Schulz]] | | 1823 | 1876<br/>1859 | | | [[:d:Q30501308|Q30501308]] |- | style='text-align:right'| 93 | [[Charlotte Margarethe Elisabeth von Gavel]] | Saksamaa maalikunstnik | 1833-02-16 | 1854<br/>1894-11-28 | | [[Rannu]] | [[:d:Q56596347|Q56596347]] |- | style='text-align:right'| 94 | [[Christian Rosée]] | | 1804 | 1872 | | | [[:d:Q59133006|Q59133006]] |- | style='text-align:right'| 95 | [[Christina Robertson]] | | 1796-12-17 | 1854-04-30 | [[Fail:Christina Robertson - Self portrait, 1822.jpg|center|120px]] | [[Kinghorn]] | [[:d:Q2199075|Q2199075]] |- | style='text-align:right'| 96 | [[Christopher Ferdinand Leuttner]] | | 1722 | 1788 | | | [[:d:Q56451120|Q56451120]] |- | style='text-align:right'| 97 | [[Christopher Paudiß]] | Saksamaa kunstnik | 1630<br/>1625 | 1666-09-08 | [[Fail:Christoph Paudiß - Selbstbildnis mit Gamsbart - 5607 - Bavarian State Painting Collections.jpg|center|120px]] | [[Alam-Saksi]] | [[:d:Q870457|Q870457]] |- | style='text-align:right'| 98 | [[Claude Guilleminet]] | Prantsusmaa maalikunstnik | 1821-01-12 | 1885-02-08 | | [[Pariis]] | [[:d:Q16855613|Q16855613]] |- | style='text-align:right'| 99 | [[Clemens von Zimmermann]] | Saksamaa maalikunstnik | 1788-11-08 | 1869-01-25 | [[Fail:Clemens Zimmermann - Maler.jpg|center|120px]] | [[Düsseldorf]] | [[:d:Q876932|Q876932]] |- | style='text-align:right'| 100 | [[Cornelis Ruhtenberg]] | | 1923 | 2008 | | [[Riia]] | [[:d:Q21479906|Q21479906]] |- | style='text-align:right'| 101 | [[Danil Tšerkes]] | | 1899-08-31 | 1971-06-09 | | [[Moskva]] | [[:d:Q28357196|Q28357196]] |- | style='text-align:right'| 102 | [[Dementi Šmarinov]] | Venemaa maalikunstnik | 1907-04-29<br/>1907-05-12 | 1999-08-30 | | [[Kaasan]] | [[:d:Q4525609|Q4525609]] |- | style='text-align:right'| 103 | [[Dimitri Motšalski]] | | 1908-02-02 | 1988-12-20 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q4305204|Q4305204]] |- | style='text-align:right'| 104 | [[Dimitri Žukov]] | Vene maalikunstnik | 1841 | 1903 | | | [[:d:Q15919026|Q15919026]] |- | style='text-align:right'| 105 | [[Dmitri Nalbandjan]] | Venemaa kunstnik | 1906-09-15 | 1993-07-02<br/>1993-07-10 | | [[Thbilisi]] | [[:d:Q3649850|Q3649850]] |- | style='text-align:right'| 106 | [[Dmitry Levitzky]] | | 1735 | 1822-04-04 | [[Fail:Dmitry Levitzky (cropped).jpg|center|120px]] | [[Kiiev]] | [[:d:Q556681|Q556681]] |- | style='text-align:right'| 107 | [[Eberhard Schlotter]] | Saksamaa kunstnik | 1921-06-03 | 2014-09-08 | | [[Hildesheim]] | [[:d:Q896930|Q896930]] |- | style='text-align:right'| 108 | [[Eda Lõhmus]] | Eesti kunstnik | 1978-08-04 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q50827743|Q50827743]] |- | style='text-align:right'| 109 | [[Edgar Voss]] | Eesti maalikunstnik | 1936 | 2002 | | | [[:d:Q50826979|Q50826979]] |- | style='text-align:right'| 110 | [[Eduard Reisberg]] | maalikunstnik | | | | | [[:d:Q59132899|Q59132899]] |- | style='text-align:right'| 111 | [[Eduard Spörer]] | baltisaksa maalikunstnik | 1841-06-12 | 1898-11-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18602047|Q18602047]] |- | style='text-align:right'| 112 | [[Eduard Verber]] | Eesti kunstnik | 1877-06-20 | 1927-08 | | [[Narva]] | [[:d:Q56025749|Q56025749]] |- | style='text-align:right'| 113 | [[Eduardo Alkope]] | | | | | | [[:d:Q56477957|Q56477957]] |- | style='text-align:right'| 114 | [[Elfrina Bergström]] | Eesti kunstnik | 1887-11-29 | 1964-08-05 | | | [[:d:Q50384860|Q50384860]] |- | style='text-align:right'| 115 | [[Elisa Guillaume]] | | 1813 | 1889 | | | [[:d:Q55979258|Q55979258]] |- | style='text-align:right'| 116 | [[Elise von Jung-Stilling]] | | 1829-09-09<br/>1829-09-21 | 1904-07-10<br/>1904-07-23 | | [[Jelgava]] | [[:d:Q16594378|Q16594378]] |- | style='text-align:right'| 117 | [[Elmar Köster]] | Eesti kunstnik | | | | | [[:d:Q78315785|Q78315785]] |- | style='text-align:right'| 118 | [[Elsbeth Rudolff]] | Saksamaa maalikunstnik | 1861-04-26 | 1945 | | | [[:d:Q56118414|Q56118414]] |- | style='text-align:right'| 119 | [[Elvi Maaste]] | | 1939-07-23 | 2005-02-23 | | | [[:d:Q78318971|Q78318971]] |- | style='text-align:right'| 120 | [[Ely Bielutin]] | Venemaa kunstnik | 1925-06-10 | 2012-02-27<br/>2012-02-26 | [[Fail:Ely Bielutin 04 (cropped).jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q4083382|Q4083382]] |- | style='text-align:right'| 121 | [[Emma von Kleist]] | Läti maalikunstnik | 1840 | 1892 | | | [[:d:Q55853536|Q55853536]] |- | style='text-align:right'| 122 | [[Emmanuel Bernstein]] | | 1914-05-30 | | | | [[:d:Q50996338|Q50996338]] |- | style='text-align:right'| 123 | [[Enda Bardell]] | Kanada kunstnik | 1939-10-19 | | | | [[:d:Q50826962|Q50826962]] |- | style='text-align:right'| 124 | [[Endel Kotsar]] | Eesti kunstnik | 1930-02-26 | 2013-03-13 | | | [[:d:Q56577958|Q56577958]] |- | style='text-align:right'| 125 | [[Endel Maisaar]] | eesti raamatugraafik | 1922-12-25 | 1978-01-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56349611|Q56349611]] |- | style='text-align:right'| 126 | [[Ene Urbla]] | | 1948 | | | | [[:d:Q50827068|Q50827068]] |- | style='text-align:right'| 127 | [[Enn Erisalu]] | Eesti maalikunstnik | 1943-12-15 | 2005 | | | [[:d:Q50359531|Q50359531]] |- | style='text-align:right'| 128 | [[Enn Volmere]] | Eesti maalikunstnik | 1908-04-12 | 1978-10-09 | | [[Otepää]] | [[:d:Q50339276|Q50339276]] |- | style='text-align:right'| 129 | [[Enno Raun]] | | 1936-02-17 | 2023-10-23 | | | [[:d:Q78320324|Q78320324]] |- | style='text-align:right'| 130 | [[Eranui Aslamasjan]] | | 1909-04-15 | 1998-02-04 | [[Fail:ERANUHI ASLAMAZYAN.jpg|center|120px]] | [[Çetindurak]] | [[:d:Q16380139|Q16380139]] |- | style='text-align:right'| 131 | [[Erich Rebane]] | Venemaa maalikunstnik | 1922-03-13 | 1999-04-17 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q4391545|Q4391545]] |- | style='text-align:right'| 132 | [[Erich Viidas]] | Eesti kunstnik | 1894-04-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50414215|Q50414215]] |- | style='text-align:right'| 133 | [[Erich von Kügelgen]] | | 1870-12-30 | 1945-06-23 | | [[Mühlhausen|Mühlhausen/Thüringen]] | [[:d:Q54507070|Q54507070]] |- | style='text-align:right'| 134 | [[Erika Tiisler]] | | 1909-07-21 | 1984 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50359244|Q50359244]] |- | style='text-align:right'| 135 | [[Erna Antonie Härm]] | | 1914-10-16 | 1996-05-31 | | | [[:d:Q50377638|Q50377638]] |- | style='text-align:right'| 136 | [[Ernst Gottlob]] | | 1744 | 1792 | | | [[:d:Q18563948|Q18563948]] |- | style='text-align:right'| 137 | [[Ernst Hermann Schlichting]] | | 1812-05-15 | 1890-05-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28540321|Q28540321]] |- | style='text-align:right'| 138 | [[Ernst Tiido]] | | 1913-02-08 | 1957-09-23 | | [[Tartu]] | [[:d:Q50996721|Q50996721]] |- | style='text-align:right'| 139 | [[Ervin Foerster]] | | 1893-04-28 | 1960-02-27 | | | [[:d:Q56350298|Q56350298]] |- | style='text-align:right'| 140 | [[Ervin Milvek]] | Eesti kunstnik | 1919-03-09 | 1994-08-14 | | [[Haapsalu]] | [[:d:Q78033932|Q78033932]] |- | style='text-align:right'| 141 | [[Esther Berger]] | | 1909-05-07 | | | | [[:d:Q58824833|Q58824833]] |- | style='text-align:right'| 142 | [[Eugen Gotthard von Ungern-Sternberg]] | | 1811 | 1902 | | | [[:d:Q58935314|Q58935314]] |- | style='text-align:right'| 143 | [[Eugen Vaino]] | | 1909-12-07 | 1969-11-24 | | [[Järva maakond]] | [[:d:Q23708598|Q23708598]] |- | style='text-align:right'| 144 | [[Eva Juliane Magdalene Zoege von Manteuffel]] | | 1852-12-25 | 1939 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55106490|Q55106490]] |- | style='text-align:right'| 145 | [[Eva Margarethe Borchert-Schweinfurth]] | | 1878 | 1964 | | [[Riia]] | [[:d:Q54506666|Q54506666]] |- | style='text-align:right'| 146 | [[Faina Männik]] | Eesti kunstnik | | | | | [[:d:Q78320155|Q78320155]] |- | style='text-align:right'| 147 | [[Felix Stelten]] | | 1952 | | | | [[:d:Q58853009|Q58853009]] |- | style='text-align:right'| 148 | [[Ferdinand Adolf Kask]] | Eesti maalikunstnik | 1900-09-12 | 1941 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50993556|Q50993556]] |- | style='text-align:right'| 149 | [[Ferdinand Hoppe]] | | 1848-02-23 | 1890-12-02 | | [[Tartu]] | [[:d:Q40033084|Q40033084]] |- | style='text-align:right'| 150 | [[Filippo Marantonio]] | | 1851-04-15 | 1913-02-25 | | | [[:d:Q59164604|Q59164604]] |- | style='text-align:right'| 151 | [[Francesco Fontebasso]] | Itaalia maalikunstnik | 1707-10-04<br/>1709 | 1769-05-31 | [[Fail:Alessandro Longhi - Portrait of Francesco Fontebasso.jpg|center|120px]] | [[Veneetsia]] | [[:d:Q447991|Q447991]] |- | style='text-align:right'| 152 | [[Francisks Varslavāns]] | Läti maalikunstnik | 1898-10-10 | 1949-11-28 | | [[Rēzekne]] | [[:d:Q16356568|Q16356568]] |- | style='text-align:right'| 153 | [[Frans Dreiling]] | | | 1678 | | | [[:d:Q59113526|Q59113526]] |- | style='text-align:right'| 154 | [[Frans Pourbus the Younger]] | | 1569<br/>1569-09 | 1622-02-19 | [[Fail:Charles d'Arenberg and Anne de Croy with family by Frans Pourbus the Younger, detail, possibly a self portrait.jpg|center|120px]] | [[Antwerpen]] | [[:d:Q934540|Q934540]] |- | style='text-align:right'| 155 | [[Franz Schrutek von Monte Selva]] | | 1807-05-06 | 1861-12-08 | | [[Police nad Metují]] | [[:d:Q58854151|Q58854151]] |- | style='text-align:right'| 156 | [[Franz Xaver Winterhalter]] | Saksamaa maalikunstnik | 1805-04-20 | 1873-07-08 | [[Fail:F. X. Winterhalter portrait – BNF Gallica portrait crop.jpg|center|120px]] | [[Menzenschwand]] | [[:d:Q168659|Q168659]] |- | style='text-align:right'| 157 | [[Friedrich Deppen]] | | | | | | [[:d:Q56255989|Q56255989]] |- | style='text-align:right'| 158 | [[Friedrich Wilhelm Spohr]] | | 1797 | 1877 | | | [[:d:Q55105499|Q55105499]] |- | style='text-align:right'| 159 | [[Gavril Jakovlev]] | | 1819-03-07 | 1862-07-01 | | [[Kostroma kubermang]] | [[:d:Q50826091|Q50826091]] |- | style='text-align:right'| 160 | [[Georg Budewitz]] | | | | | | [[:d:Q58854273|Q58854273]] |- | style='text-align:right'| 161 | [[Georg Cristoph Grooth]] | Saksamaa maalikunstnik | 1716-01-21 | 1749-09-28 | | [[Stuttgart]] | [[:d:Q4150344|Q4150344]] |- | style='text-align:right'| 162 | [[Georg Rudolf Karing]] | Eesti maalikunstnik | 1807-07-14 | 1858-07-09 | | [[Riia]] | [[:d:Q55090258|Q55090258]] |- | style='text-align:right'| 163 | [[Georg Schmitz]] | Saksamaa maalikunstnik | 1851-05-06 | 1917 | | [[Düsseldorf]] | [[:d:Q24694558|Q24694558]] |- | style='text-align:right'| 164 | [[Georg Weckler]] | | 1800-03-03 | 1861-09-07 | [[Fail:Dyudukov - Portrait of Georg Wekler.jpg|center|120px]] | [[Riia]] | [[:d:Q59133329|Q59133329]] |- | style='text-align:right'| 165 | [[Georg von Lischewitz]] | | 1809 | 1887-11-23 | | [[Riia]] | [[:d:Q55236689|Q55236689]] |- | style='text-align:right'| 166 | [[George Tsatsos]] | | 1940 | | | | [[:d:Q56596296|Q56596296]] |- | style='text-align:right'| 167 | [[Georgi Solomatin]] | | 1930 | | | | [[:d:Q50359412|Q50359412]] |- | style='text-align:right'| 168 | [[Georgi Tšerkašin]] | | | | | | [[:d:Q59164345|Q59164345]] |- | style='text-align:right'| 169 | [[Gerda Tomson]] | | | | | | [[:d:Q78314489|Q78314489]] |- | style='text-align:right'| 170 | [[Giovanni Battista Piazzetta]] | Itaalia maalikunstnik | 1683-02-13 | 1754-04-28 | [[Fail:Giambattista Piazzetta, Giambattista Piazzetta.jpg|center|120px]] | [[Veneetsia]] | [[:d:Q282670|Q282670]] |- | style='text-align:right'| 171 | [[Giuseppe Mazzola]] | Itaalia maalikunstnik | 1748-12-05 | 1838-11-24 | [[Fail:Giuseppe Mazzola-Autoportrait.jpg|center|120px]] | [[Valduggia]] | [[:d:Q3108088|Q3108088]] |- | style='text-align:right'| 172 | [[Gleb Bogomolov]] | | 1933-12-04 | 2016-03-08 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q23655194|Q23655194]] |- | style='text-align:right'| 173 | [[Gottfried Jakob Ferdinand Napiersky]] | | 1790 | 1828 | | | [[:d:Q55988348|Q55988348]] |- | style='text-align:right'| 174 | [[Govert Dircksz Camphuysen]] | Hollandi maalikunstnik | 1623<br/>1624 | 1672-07-04 | [[Fail:Slottet Tre Kronor 1661.jpg|center|120px]] | [[Dokkum]] | [[:d:Q955815|Q955815]] |- | style='text-align:right'| 175 | [[Grigori Šegal]] | | 1889-04-25 | 1956-06-06 | [[Fail:Shegal G.M.jpg|center|120px]] | [[Kozelsk]] | [[:d:Q19692683|Q19692683]] |- | style='text-align:right'| 176 | [[Gunter Wechterstein]] | | 1910-11-13 | 2013-10-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q57314530|Q57314530]] |- | style='text-align:right'| 177 | [[Gustav Mägi]] | eesti-rootsi kunstnik | 1914-02-02 | 1994-04-15 | [[Fail:Gustav Mägi.jpg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q28357305|Q28357305]] |- | style='text-align:right'| 178 | [[Gustav Wilhelm Rosenberg]] | | | | | | [[:d:Q58854372|Q58854372]] |- | style='text-align:right'| 179 | [[Günther Zoege von Manteuffel]] | baltisaksa jurist ja kunstitegelane | 1850-12-25 | 1923-08-06 | | [[Määri mõis]] | [[:d:Q54507785|Q54507785]] |- | style='text-align:right'| 180 | [[Hans Heinrichson]] | | | 1913 | | | [[:d:Q56578307|Q56578307]] |- | style='text-align:right'| 181 | [[Hans Kuusik]] | Eesti kunstnik ja kunstipedagoog | 1872-08-18 | 1953-08-18 | | [[Tuhalaane vald (Paistu kihelkond)]] | [[:d:Q56596322|Q56596322]] |- | style='text-align:right'| 182 | [[Hans Mets]] | Eesti maalikunstnik | 1909 | 1981 | | | [[:d:Q50414225|Q50414225]] |- | style='text-align:right'| 183 | [[Hariton Platonov]] | | 1842 | 1907-09-05 | [[Fail:Platonov 000.jpg|center|120px]] | [[Mologskij County]] | [[:d:Q4364677|Q4364677]] |- | style='text-align:right'| 184 | [[Harri Pudersell]] | eesti maalikunstnik ja kunstiõpetaja | 1922-06-05 | 2008-03-18 | | [[Tartu]] | [[:d:Q50359405|Q50359405]] |- | style='text-align:right'| 185 | [[Heiki Kruus]] | | | | | | [[:d:Q56578352|Q56578352]] |- | style='text-align:right'| 186 | [[Heiki Kübar]] | | 1931 | | | | [[:d:Q58853089|Q58853089]] |- | style='text-align:right'| 187 | [[Heimar Nellis]] | | 1926-09-02 | | | | [[:d:Q78319809|Q78319809]] |- | style='text-align:right'| 188 | [[Heinrich von Bergen]] | | | | | | [[:d:Q58897858|Q58897858]] |- | style='text-align:right'| 189 | [[Helene Julie Marie Strauss]] | | | | | | [[:d:Q58824219|Q58824219]] |- | style='text-align:right'| 190 | [[Helene Reichardt]] | | | | | | [[:d:Q58897715|Q58897715]] |- | style='text-align:right'| 191 | [[Helene von Franken]] | | 1825-03-19 | No/unknown value | [[Fail:Елена фон Франкен (Кёбер). Автопортрет.jpg|center|120px]] | [[Jelgava]] | [[:d:Q54506785|Q54506785]] |- | style='text-align:right'| 192 | [[Helga Herm]] | | 1921 | | | | [[:d:Q56351991|Q56351991]] |- | style='text-align:right'| 193 | [[Helga Roht Poznanski]] | | 1927 | | | [[Tartu]] | [[:d:Q51000099|Q51000099]] |- | style='text-align:right'| 194 | [[Heli Šestakova]] | Eesti maalikunstnik | 1940<br/>1940-01-15 | 2006<br/>2006-10-14 | | [[Tartu]] | [[:d:Q50498872|Q50498872]] |- | style='text-align:right'| 195 | [[Helju Haas]] | | 1932-05-06 | | | | [[:d:Q78317564|Q78317564]] |- | style='text-align:right'| 196 | [[Helju-Laine Sarnet-Zauram]] | Eesti kunstnik | 1922-03-19 | 2017-12-27 | | [[Jõgeva]] | [[:d:Q78034335|Q78034335]] |- | style='text-align:right'| 197 | [[Helve Halla]] | | 1939 | | | [[Narva]] | [[:d:Q50377651|Q50377651]] |- | style='text-align:right'| 198 | [[Henn Sarap]] | | 1906 | 1972 | | [[Tartu]] | [[:d:Q56596699|Q56596699]] |- | style='text-align:right'| 199 | [[Henriette Helffreich]] | | | | | | [[:d:Q56256030|Q56256030]] |- | style='text-align:right'| 200 | [[Herman Aunapuu]] | Eesti kunstnik | 1915-03-12 | 1998-12-29 | | | [[:d:Q55885257|Q55885257]] |- | style='text-align:right'| 201 | [[Hermann Friedrich von Schrenck]] | | 1847-06-20 | 1897-01-07 | | [[Tartu]] | [[:d:Q28468136|Q28468136]] |- | style='text-align:right'| 202 | [[Hermann-Nikolai Calpus]] | | 1832 | | | | [[:d:Q59113406|Q59113406]] |- | style='text-align:right'| 203 | [[Hilda Sepp]] | | | | | | [[:d:Q50377656|Q50377656]] |- | style='text-align:right'| 204 | [[Hilja Nairis-Piliste]] | Eesti kunstnik | 1950-03-13 | | | | [[:d:Q55814090|Q55814090]] |- | style='text-align:right'| 205 | [[Hillar Jaanus]] | Eesti maalikunstnik | 1930-11-10 | 1998 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50384796|Q50384796]] |- | style='text-align:right'| 206 | [[Hillar Tatar]] | Eesti kunstnik | 1936-11-22 | | | | [[:d:Q50414268|Q50414268]] |- | style='text-align:right'| 207 | [[Hugo Lepik]] | maalikunstnik ja graafik | 1905-11-09 | 2001 | | [[Jõhvi]] | [[:d:Q30064266|Q30064266]] |- | style='text-align:right'| 208 | [[Hugo Silberberg]] | | 1966-07-17 | | | | [[:d:Q50414283|Q50414283]] |- | style='text-align:right'| 209 | [[Ida Fielitz]] | | 1847 | No/unknown value | | [[Riia]] | [[:d:Q58896964|Q58896964]] |- | style='text-align:right'| 210 | [[Igor Gordin]] | Eesti kunstnik | 1969-11-30 | | | | [[:d:Q56478225|Q56478225]] |- | style='text-align:right'| 211 | [[Ilja Maškov]] | Venemaa kunstnik | 1881-07-17 | 1944-03-20 | [[Fail:Ilya Mashkov by Boris Grigoriev.jpg|center|120px]] | [[Mikhaylovskaya]] | [[:d:Q2704611|Q2704611]] |- | style='text-align:right'| 212 | [[Ilja Sokolov]] | | 1890-07-07 | 1968-02-08 | [[Fail:Sokolov I.A.jpg|center|120px]] | [[Fili]] | [[:d:Q21148811|Q21148811]] |- | style='text-align:right'| 213 | [[Ilmar Wallner]] | | 1936-12-20 | 2009-05-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q51000258|Q51000258]] |- | style='text-align:right'| 214 | [[Ilme Soonsein]] | Eesti kunstnik | 1944-07-12 | 1996-10-06 | | [[Vara vald (1939)|Vara vald]] | [[:d:Q50999601|Q50999601]] |- | style='text-align:right'| 215 | [[Ilse Raid]] | | 1921-03-04 | 2012-12-06 | | | [[:d:Q56596650|Q56596650]] |- | style='text-align:right'| 216 | [[Ina Liliendfeld]] | | | | | | [[:d:Q58897320|Q58897320]] |- | style='text-align:right'| 217 | [[Inga Aru]] | | 1964-03-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50359526|Q50359526]] |- | style='text-align:right'| 218 | [[Irene Virve]] | Eesti kunstnik | | | | | [[:d:Q58934256|Q58934256]] |- | style='text-align:right'| 219 | [[Irina Ševtšuk]] | | | | | | [[:d:Q59164475|Q59164475]] |- | style='text-align:right'| 220 | [[Irina Ždanko]] | | 1905-09-22 | 1999-05-23 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q25442195|Q25442195]] |- | style='text-align:right'| 221 | [[Ivan Endogurov]] | | 1861-10-23 | 1898-05-17<br/>1898-05-29 | [[Fail:Aleksandr Petrovich Sokolov, Ivan Yendogurov, 1889, Kroshitsky Museum, Sevastopol Г-65.jpg|center|120px]] | [[Kroonlinn]] | [[:d:Q4175592|Q4175592]] |- | style='text-align:right'| 222 | [[Ivan Kolmõtšenko]] | | | | | | [[:d:Q56255933|Q56255933]] |- | style='text-align:right'| 223 | [[Ivan Makarov (Q4275370)|Ivan Makarov]] | | 1822-03-23 | 1897-04-09 | [[Fail:Ivan Kuzmich Makarov.jpeg|center|120px]] | [[Arzamass]]<br/>[[Uspenskoe]] | [[:d:Q4275370|Q4275370]] |- | style='text-align:right'| 224 | [[Ivan Pohhitonov]] | ukraina kunstnik | 1850-01-27<br/>1850-02-08 | 1923-12-12 | [[Fail:Pokhitonov by Repin.jpg|center|120px]] | [[Bobrinetsky Uyezd]] | [[:d:Q2026947|Q2026947]] |- | style='text-align:right'| 225 | [[Jaan Põldaas]] | Eesti kunstnik | 1948-03-02 | | | | [[:d:Q50827304|Q50827304]] |- | style='text-align:right'| 226 | [[Jaan Tassa]] | | 1899-04-11 | 1970-09-04 | | [[Soinaste]] | [[:d:Q50336123|Q50336123]] |- | style='text-align:right'| 227 | [[Jelizaveta Böhm]] | Venemaa maalikunstnik | 1843-02-12 | 1914-07-25 | [[Fail:Byom Elizaveta Merkulovna.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q4101592|Q4101592]] |- | style='text-align:right'| 228 | [[Jenny von Tobiesen]] | | 1863 | 1937 | | | [[:d:Q55807081|Q55807081]] |- | style='text-align:right'| 229 | [[Jevgeni Katsman]] | | 1890-07-08 | 1976-07-31 | [[Fail:Ahhr photo 1926 (cropped-Katsman).jpg|center|120px]] | [[Harkiv]] | [[:d:Q18019644|Q18019644]] |- | style='text-align:right'| 230 | [[Johann Conrad Dorner]] | Austria kunstnik | 1809-08-15 | 1866-06-30 | [[Fail:Autoportree, Johann Conrad Dorner, EKM j 190-428 M 746.jpg|center|120px]] | [[Balderschwang]]<br/>[[Egg (Vorarlberg)|Egg]] | [[:d:Q6215736|Q6215736]] |- | style='text-align:right'| 231 | [[Johann Ferdinand Blaschewitz]] | | 1804 | 1866 | | [[Jelgava]] | [[:d:Q55088940|Q55088940]] |- | style='text-align:right'| 232 | [[Johann Friedrich Tielker]] | Saksamaa kunstnik | 1763 | 1832 | | [[Braunschweig]] | [[:d:Q43138817|Q43138817]] |- | style='text-align:right'| 233 | [[Johann Heinrich Kosakowsky]] | | 1853 | 1894 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55090299|Q55090299]] |- | style='text-align:right'| 234 | [[Johann Heinrich Linde]] | | | | | | [[:d:Q58935171|Q58935171]] |- | style='text-align:right'| 235 | [[Johann Jakob Müller]] | | 1765-03-07 | 1832-09-21 | | [[Riia]] | [[:d:Q37338527|Q37338527]] |- | style='text-align:right'| 236 | [[Johann Karl Bähr]] | Saksamaa kunstnik | 1801-08-18<br/>1801-01-18 | 1869-09-29 | [[Fail:Johann Carl Ulrich Bähr.jpg|center|120px]] | [[Riia]] | [[:d:Q1695094|Q1695094]] |- | style='text-align:right'| 237 | [[Johann Ludwig Fritz]] | Läti maalikunstnik | 1811-04-28 | 1848-05-26 | | [[Riia]] | [[:d:Q56451072|Q56451072]] |- | style='text-align:right'| 238 | [[Johann Peter Wippermann]] | | | | | | [[:d:Q56596437|Q56596437]] |- | style='text-align:right'| 239 | [[Johannes Einsild]] | Eesti maalikunstnik | 1891-05-21 | 1928 | | | [[:d:Q50414232|Q50414232]] |- | style='text-align:right'| 240 | [[Johannes Gottlieb Glauber]] | | 1656 | 1703 | | [[Utrecht]] | [[:d:Q3806887|Q3806887]] |- | style='text-align:right'| 241 | [[Johannes Hay]] | | | | | | [[:d:Q58934064|Q58934064]] |- | style='text-align:right'| 242 | [[Johannes Jans]] | | 1891<br/>1891-12-11 | 1967 | | | [[:d:Q50826166|Q50826166]] |- | style='text-align:right'| 243 | [[Johannes Niemeyer]] | | 1889-01-05 | 1980-02-10 | | [[Halle]] | [[:d:Q1429359|Q1429359]] |- | style='text-align:right'| 244 | [[Johannes Tanner]] | | 1924<br/>1924-02-19 | 2010-10-26 | | | [[:d:Q50827441|Q50827441]] |- | style='text-align:right'| 245 | [[John Clark]] | | 1830 | 1905 | | [[Riia]] | [[:d:Q52083654|Q52083654]] |- | style='text-align:right'| 246 | [[Joosep Karell]] | | 1898-11-30 | 1942 | | [[Rae vald (Jüri kihelkond)|Rae vald]] | [[:d:Q51023209|Q51023209]] |- | style='text-align:right'| 247 | [[Josef Senyei]] | | 1895<br/>1885-02-09 | 1944 | | [[Budapest]] | [[:d:Q56351571|Q56351571]] |- | style='text-align:right'| 248 | [[Juhan Hennoste]] | Eesti kunstnik | 1919-01-06 | 2013-04-21 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q50826919|Q50826919]] |- | style='text-align:right'| 249 | [[Jules Desgoffe]] | Prantsusmaa maalikunstnik | 1864-03-03 | 1905 | | [[Pariis]] | [[:d:Q15453374|Q15453374]] |- | style='text-align:right'| 250 | [[Juli Ganf]] | | 1898-07-08 | 1973-05-21 | | [[Poltava]] | [[:d:Q18043973|Q18043973]] |- | style='text-align:right'| 251 | [[Julius Döring]] | baltisaksa kunstnik | 1818-08-31 | 1898-09-26 | | [[Dresden]] | [[:d:Q16359342|Q16359342]] |- | style='text-align:right'| 252 | [[Julius Gottfried Siegmund]] | | 1828-07-13 | 1909 | | [[Riia]] | [[:d:Q55090750|Q55090750]] |- | style='text-align:right'| 253 | [[Julius von Klever, jun.]] | | 1882 | 1942 | | | [[:d:Q50349334|Q50349334]] |- | style='text-align:right'| 254 | [[Jörgen HM Byström]] | | | | | | [[:d:Q50827007|Q50827007]] |- | style='text-align:right'| 255 | [[Jüri Šestakov]] | | 1936-06-15 | | | [[Peterburi]] | [[:d:Q50499236|Q50499236]] |- | style='text-align:right'| 256 | [[K. Vanaveski]] | | | | | | [[:d:Q56350865|Q56350865]] |- | style='text-align:right'| 257 | [[Kaarel Vulla]] | eesti maalikunstnik | 1974-11-27 | | | | [[:d:Q50550732|Q50550732]] |- | style='text-align:right'| 258 | [[Kadri Kangilaski]] | Eesti kunstnik | 1973-01-30 | | | | [[:d:Q50418173|Q50418173]] |- | style='text-align:right'| 259 | [[Karin Aren]] | Eesti maalikunstnik | 1904-04-13 | 2003-08-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58897163|Q58897163]] |- | style='text-align:right'| 260 | [[Karl Ferdinand Wilhelm Krüger]] | | 1810 | 1887 | | | [[:d:Q56117820|Q56117820]] |- | style='text-align:right'| 261 | [[Karl Friedrich Ludwig Rahden]] | | 1789 | 1858 | | | [[:d:Q56117796|Q56117796]] |- | style='text-align:right'| 262 | [[Karl Huhn]] | Läti maalikunstnik | 1831-11-13 | 1877-01-28 | [[Fail:Ivan N. Kramskoi - Portrait of the Artist Carl Jacob Wilhelm Huns (1878).jpg|center|120px]] | [[Madliena]] | [[:d:Q4152126|Q4152126]] |- | style='text-align:right'| 263 | [[Karl Kahl]] | | 1873 | 1938-01-20 | | [[Riia]] | [[:d:Q39238095|Q39238095]] |- | style='text-align:right'| 264 | [[Karl Leopold Marley]] | Eesti usutegelane ja maalikunstnik | 1890-05-04 | 1981-12-19 | | [[Haapsalu]] | [[:d:Q51023283|Q51023283]] |- | style='text-align:right'| 265 | [[Karl Manberg]] | | 1914-02-11 | 1993-03-19 | | | [[:d:Q56243210|Q56243210]] |- | style='text-align:right'| 266 | [[Karl-Kristjan Nagel]] | Eesti kunstnik | 1977-05-03 | | | | [[:d:Q50827770|Q50827770]] |- | style='text-align:right'| 267 | [[Karp Koritko]] | | 1890-06-07 | 1946-08-08 | | | [[:d:Q78314896|Q78314896]] |- | style='text-align:right'| 268 | [[Kaspars Teodors Brambergs]] | | 1974 | | | | [[:d:Q56596666|Q56596666]] |- | style='text-align:right'| 269 | [[Kaspars Zariņš]] | Läti maalikunstnik | 1962-04-10 | | | [[Riia]] | [[:d:Q50377551|Q50377551]] |- | style='text-align:right'| 270 | [[Kaul Annuk]] | Eesti kunstnik | 1893-01-08 | 1984-01-17 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q56578230|Q56578230]] |- | style='text-align:right'| 271 | [[Kašimir Mordasevitš]] | Valgevene maalikunstnik | 1859 | No/unknown value | | | [[:d:Q50355597|Q50355597]] |- | style='text-align:right'| 272 | [[Kirill Aleksejevitch Kastalski-Borozdin]] | | 1925-04-12 | 1985-01-11 | | [[Moskva]] | [[:d:Q28359377|Q28359377]] |- | style='text-align:right'| 273 | [[Kirill Ivanovitš Golovatševski]] | | 1735-05-27 | 1823-07-27 | [[Fail:Golovachevskiy by Venetsianov.jpeg|center|120px]] | [[Korop]] | [[:d:Q4141765|Q4141765]] |- | style='text-align:right'| 274 | [[Kliment Siritsius]] | | 1939 | 2012 | | | [[:d:Q56477963|Q56477963]] |- | style='text-align:right'| 275 | [[Konstantin Carlson]] | | | | | | [[:d:Q55988507|Q55988507]] |- | style='text-align:right'| 276 | [[Konstantin Clemens]] | | 1819 | 1848 | | | [[:d:Q56353801|Q56353801]] |- | style='text-align:right'| 277 | [[Konstantin Dorohhov]] | | 1906-03-15 | 1960-11-09 | | [[Smolensk]] | [[:d:Q50351994|Q50351994]] |- | style='text-align:right'| 278 | [[Konstantin Karlson]] | | 1854 | 1939 | | | [[:d:Q56596277|Q56596277]] |- | style='text-align:right'| 279 | [[Konstantin Krõžitski]] | | 1858-05-17 | 1911-04-04 | [[Fail:Kryzhickij, Konstantin Jakovlevich.jpg|center|120px]] | [[Kiiev]] | [[:d:Q1960384|Q1960384]] |- | style='text-align:right'| 280 | [[Konstantin Somov]] | Venemaa kunstnik | 1869-11-18 | 1939-05-06 | [[Fail:K. Somow.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q433067|Q433067]] |- | style='text-align:right'| 281 | [[Konstantin Zvezdochetov]] | Venemaa maalikunstnik | 1958 | | [[Fail:Konstantin Zvezdochetov - 2014 (cropped).jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q4189441|Q4189441]] |- | style='text-align:right'| 282 | [[Krista Matsu]] | Eesti maalikunstnik | 1952-10-04 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50827150|Q50827150]] |- | style='text-align:right'| 283 | [[Kuzja Zverev]] | | 1961 | | | | [[:d:Q50359496|Q50359496]] |- | style='text-align:right'| 284 | [[Lagle Israel]] | eesti kujur, maalikunstnik ja graafik | 1923-10-20 | 2000-04-24 | | [[Võistre]] | [[:d:Q50376958|Q50376958]] |- | style='text-align:right'| 285 | [[Larissa Rezun-Zwezdochyotova]] | Venemaa maalikunstnik | 1958-06-25 | | | [[Odessa]] | [[:d:Q4189446|Q4189446]] |- | style='text-align:right'| 286 | [[Leida Org]] | Eesti maalikunstnik | 1907-04-18 | 1978-06-22 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q56243184|Q56243184]] |- | style='text-align:right'| 287 | [[Lembit Rand]] | Eesti kunstnik | 1921-05-10 | 1994-07-14 | | | [[:d:Q50380452|Q50380452]] |- | style='text-align:right'| 288 | [[Leonaert Bramer]] | | 1596-12-24 | 1674-02 | [[Fail:Antony van der Does - Portrait of Leonard Bramer.jpg|center|120px]] | [[Delft]] | [[:d:Q979381|Q979381]] |- | style='text-align:right'| 289 | [[Leonhard Klaaser]] | | | | | | [[:d:Q78316018|Q78316018]] |- | style='text-align:right'| 290 | [[Leonhard Kruusmägi]] | | 1936 | | | | [[:d:Q56025731|Q56025731]] |- | style='text-align:right'| 291 | [[Leonhard Räkk]] | | 1913 | 1993 | | | [[:d:Q50826995|Q50826995]] |- | style='text-align:right'| 292 | [[Leonhard Schorer]] | Saksamaa maalikunstnik | 1715 | 1777-04-20 | | [[Kaliningrad|Königsberg]] | [[:d:Q27919222|Q27919222]] |- | style='text-align:right'| 293 | [[Leonid Solomatkin]] | Venemaa kunstnik | 1837 | 1883-06-18<br/>1883-06-16 | [[Fail:Solomatkin Autoportret.jpg|center|120px]] | [[Sudža]] | [[:d:Q4428224|Q4428224]] |- | style='text-align:right'| 294 | [[Lev Jevgenevitš Kropivnitski]] | Venemaa maalikunstnik | 1922-08-27 | 1994-05-26 | | [[Tjumen]] | [[:d:Q4241683|Q4241683]] |- | style='text-align:right'| 295 | [[Lev Lagorio]] | Venemaa kunstnik | 1827-11-17<br/>1827-06-16 | 1905-12-09 | [[Fail:Lagorio.jpg|center|120px]] | [[Feodossija]] | [[:d:Q1400810|Q1400810]] |- | style='text-align:right'| 296 | [[Linas Leonas Katinas]] | | 1941-06-22 | 2020 | | [[Radviliškis]] | [[:d:Q16459123|Q16459123]] |- | style='text-align:right'| 297 | [[Linda Kohk]] | Eesti kunstnik | 1906-07-14 | 1985-12-07 | | | [[:d:Q56255773|Q56255773]] |- | style='text-align:right'| 298 | [[Linda Lepik]] | | 1904 | 1988 | | [[Oorgu]] | [[:d:Q50359461|Q50359461]] |- | style='text-align:right'| 299 | [[Linda Rida]] | | 1910-09-18 | 1947-04-11 | | | [[:d:Q50376922|Q50376922]] |- | style='text-align:right'| 300 | [[Linda Rääts]] | | | | | | [[:d:Q50354157|Q50354157]] |- | style='text-align:right'| 301 | [[Livio Mehus]] | | 1630 | 1691-08-07 | [[Fail:Livio Mehus - The genius of sculpture.jpg|center|120px]] | [[Oudenaarde]] | [[:d:Q1776687|Q1776687]] |- | style='text-align:right'| 302 | [[Louis Theodor Lindblohm]] | | 1860-12-09 | | | | [[:d:Q55804871|Q55804871]] |- | style='text-align:right'| 303 | [[Lucie Buchmeister]] | Eesti maalikunstnik | 1890 | 1930-08-26 | | | [[:d:Q58934771|Q58934771]] |- | style='text-align:right'| 304 | [[Lukian Popov]] | | 1873-10-08 | 1914-05-07 | [[Fail:Kulikov 001.jpg|center|120px]] | [[Архангеловка (Оренбурган кӀошт)]] | [[:d:Q4372528|Q4372528]] |- | style='text-align:right'| 305 | [[Luule Dmitrijeva]] | | 1948 | | | | [[:d:Q56477971|Q56477971]] |- | style='text-align:right'| 306 | [[Lydia Christine von Ruckteschell]] | | 1858<br/>1858-08-05 | 1936-08-05 | | [[Saue mõis]] | [[:d:Q55866916|Q55866916]] |- | style='text-align:right'| 307 | [[M. Zoege von Manteuffel]] | | | | | | [[:d:Q56351823|Q56351823]] |- | style='text-align:right'| 308 | [[Madli Kirchhoff]] | Eesti kunstnik | 1925-11-27 | 2012-04-29 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56349490|Q56349490]] |- | style='text-align:right'| 309 | [[Magnus Friedrich Stegemann]] | | 1785-03-01 | 1861-01-27 | | [[Tartu]] | [[:d:Q52152193|Q52152193]] |- | style='text-align:right'| 310 | [[Mai Paris]] | | 1950 | | | | [[:d:Q50574076|Q50574076]] |- | style='text-align:right'| 311 | [[Maido Toll]] | | 1936-03-31 | 2023-07-04 | | | [[:d:Q78315452|Q78315452]] |- | style='text-align:right'| 312 | [[Maire Koll]] | | 1956-12-12 | | | | [[:d:Q50356098|Q50356098]] |- | style='text-align:right'| 313 | [[Mall Paris]] | Eesti maalikunstnik | 1954-01-12 | | | | [[:d:Q50827397|Q50827397]] |- | style='text-align:right'| 314 | [[Marco Nipper]] | | | | | | [[:d:Q50827462|Q50827462]] |- | style='text-align:right'| 315 | [[Margarete Grünewaldt]] | | | | | | [[:d:Q59113260|Q59113260]] |- | style='text-align:right'| 316 | [[Maria-Kristiina Ulas]] | Eesti maalikunstnik | 1965-03-11 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q50827467|Q50827467]] |- | style='text-align:right'| 317 | [[Marianne Männi]] | | 1981-02-15 | | | | [[:d:Q50573888|Q50573888]] |- | style='text-align:right'| 318 | [[Marie Dücker]] | Balti-Saksa kunstnik | 1847-07-25 | 1947-04-22 | | [[Kuressaare]] | [[:d:Q50377420|Q50377420]] |- | style='text-align:right'| 319 | [[Marie Gretsch]] | Venemaa maalikunstnik | 1885-03-23 | 1928-04-20 | | | [[:d:Q56256133|Q56256133]] |- | style='text-align:right'| 320 | [[Marie Lekstein]] | | 1905-12-06 | 1975-11-21 | | | [[:d:Q50826329|Q50826329]] |- | style='text-align:right'| 321 | [[Marika Naadel]] | | 1976 | | | [[Tartu]] | [[:d:Q56255762|Q56255762]] |- | style='text-align:right'| 322 | [[Marina Aleksejeva (Q50377643)|Marina Aleksejeva]] | | 1971-05-18 | | | | [[:d:Q50377643|Q50377643]] |- | style='text-align:right'| 323 | [[Marino Alt]] | Eesti kunstnik | 1918-03-04 | 1997 | | | [[:d:Q50827291|Q50827291]] |- | style='text-align:right'| 324 | [[Marjam Smirnova-Hallberg]] | | 1927-08-04 | 2010 | | | [[:d:Q56477631|Q56477631]] |- | style='text-align:right'| 325 | [[Mart Org]] | Rootsi kunstnik | 1935-04-02 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q28529871|Q28529871]] |- | style='text-align:right'| 326 | [[Marta Stratskas]] | | 1986-08-29 | | | | [[:d:Q50377545|Q50377545]] |- | style='text-align:right'| 327 | [[Martin Andreas Reissner]] | Eesti maalikunstnik | 1798 | 1862 | | | [[:d:Q56242383|Q56242383]] |- | style='text-align:right'| 328 | [[Mathilde Freiin von Freytag-Loringhoven]] | Saksamaa maalikunstnik | 1860-10-30 | 1941-08-30 | | [[Kopenhaagen]] | [[:d:Q1742013|Q1742013]] |- | style='text-align:right'| 329 | [[Mats Massar]] | | | 1940 | | | [[:d:Q50500867|Q50500867]] |- | style='text-align:right'| 330 | [[Matthias Peterson]] | | 1636-01-16 | 1714-12-11 | | | [[:d:Q58897824|Q58897824]] |- | style='text-align:right'| 331 | [[Meeli Paldrok]] | Eesti kunstnik | 1970-05-25 | | | | [[:d:Q50827923|Q50827923]] |- | style='text-align:right'| 332 | [[Meiu Münt]] | Eesti kunstnik | 1972 | | | [[Tartu]] | [[:d:Q50359507|Q50359507]] |- | style='text-align:right'| 333 | [[Merike Patrason-Martin]] | | 1941-01-26 | | | [[Petseri]] | [[:d:Q55814106|Q55814106]] |- | style='text-align:right'| 334 | [[Miervaldis Polis]] | Läti kunstnik | 1948-07-23 | 2026-02-21 | | [[Riia]] | [[:d:Q6843865|Q6843865]] |- | style='text-align:right'| 335 | [[Mihhail Clodt]] | Venemaa kunstnik | 1832-12-30 | 1902-05-16 | [[Fail:Iwan Nikolajewitsch Kramskoj - Michail Konstantinovich Klodt.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q562374|Q562374]] |- | style='text-align:right'| 336 | [[Mihhail Kuprijanov]] | | 1903-10-08 | 1991-11-11 | | [[Tetjuši]] | [[:d:Q4247585|Q4247585]] |- | style='text-align:right'| 337 | [[Mihhail Makarenko]] | Eesti kunstnik | | | | | [[:d:Q56256129|Q56256129]] |- | style='text-align:right'| 338 | [[Mihhail Roskin]] | | 1923 | 1998 | | | [[:d:Q55988026|Q55988026]] |- | style='text-align:right'| 339 | [[Mihály Zichy]] | Ungari maalikunstnik | 1827-10-15 | 1906-02-28 | [[Fail:Zichy Mihály fényképe 1881 Bécs.jpg|center|120px]] | [[Zala]] | [[:d:Q742959|Q742959]] |- | style='text-align:right'| 340 | [[Monika Bičiūnienė]] | | 1910-04-28 | 2009-10-23 | | [[Baubliai]] | [[:d:Q16464972|Q16464972]] |- | style='text-align:right'| 341 | [[Moritz Alexander Roderich von Engelhardt]] | | 1862 | 1934 | | [[Tartu]] | [[:d:Q54506762|Q54506762]] |- | style='text-align:right'| 342 | [[Natalja Gontšarova (Q232391)|Natalja Gontšarova]] | | 1881-06-21 | 1962-10-17 | [[Fail:Natalia Sergeyevna Goncharova.jpg|center|120px]] | [[Nagaevo-Karbonier]] | [[:d:Q232391|Q232391]] |- | style='text-align:right'| 343 | [[Neeme Mets]] | | 1929 | | | | [[:d:Q78317281|Q78317281]] |- | style='text-align:right'| 344 | [[Niclas Kruss]] | | | | | | [[:d:Q58897640|Q58897640]] |- | style='text-align:right'| 345 | [[Nicola Bechevitch]] | | | | | | [[:d:Q58933854|Q58933854]] |- | style='text-align:right'| 346 | [[Nikolai Bogdanov-Belski]] | Venemaa kunstnik | 1868-12-08 | 1945-02-19 | [[Fail:Богданов-Бельский Николай Петрович (обрезка).png|center|120px]] | [[Belsky County]] | [[:d:Q965013|Q965013]] |- | style='text-align:right'| 347 | [[Nikolai Clodt]] | | 1865-10-02 | 1918-09-23 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q21817236|Q21817236]] |- | style='text-align:right'| 348 | [[Nikolai Dubovskoi]] | Venemaa kunstnik | 1859-12-05<br/>1859-12-17 | 1918-02-28 | [[Fail:Nikolay Dubovskoy01 mirror.jpg|center|120px]] | [[Novotšerkassk]] | [[:d:Q1349819|Q1349819]] |- | style='text-align:right'| 349 | [[Nikolai Estis]] | Venemaa maalikunstnik | 1937-08-08 | | [[Fail:Nikolai Estis 3 (cropped).jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q4532862|Q4532862]] |- | style='text-align:right'| 350 | [[Nikolai Gerhardt Grünewaldt]] | | 1853<br/>1853-05-07 | 1922<br/>1922-01-10 | | | [[:d:Q55098335|Q55098335]] |- | style='text-align:right'| 351 | [[Nikolai James Bergholz]] | Eesti maalikunstnik | 1902-08-08 | 1977-08-04 | | [[Peterburi]]<br/>[[Sillamäe]] | [[:d:Q52152633|Q52152633]] |- | style='text-align:right'| 352 | [[Nikolai Kobzev]] | | 1948-09-06 | | | | [[:d:Q56477490|Q56477490]] |- | style='text-align:right'| 353 | [[Nikolai Krõmov]] | Venemaa kunstnik | 1884-04-20 | 1958-05-06 | [[Fail:Nikolay Petrovich Krymov (2).jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q4242904|Q4242904]] |- | style='text-align:right'| 354 | [[Nikolai Lapšin]] | | 1891-01-29 | 1942-02-24 | [[Fail:Николай Фёдорович Лапшин.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q4254430|Q4254430]] |- | style='text-align:right'| 355 | [[Nikolai Makovski]] | | 1841-04-28 | 1886-10-06 | [[Fail:Nikolay Makovsky.jpeg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q4275925|Q4275925]] |- | style='text-align:right'| 356 | [[Nikolai Romadin]] | | 1903-05-06 | 1987-04-10 | [[Fail:Romadin N.M.jpg|center|120px]] | [[Samara]] | [[:d:Q4396990|Q4396990]] |- | style='text-align:right'| 357 | [[Nikolai Semjonov]] | | 1860 | 1925 | | | [[:d:Q56477501|Q56477501]] |- | style='text-align:right'| 358 | [[Nikolai Sokolov]] | Venemaa illustraator | 1903-07-21 | 2000-04-17 | | [[Moskva]] | [[:d:Q4427212|Q4427212]] |- | style='text-align:right'| 359 | [[Nikolai Tihhonov (Q56477988)|Nikolai Tihhonov]] | | | | | | [[:d:Q56477988|Q56477988]] |- | style='text-align:right'| 360 | [[Nils Wilhelm von Wrangel]] | | 1800 | 1870 | | | [[:d:Q55237330|Q55237330]] |- | style='text-align:right'| 361 | [[Nora von Wahl]] | | 1904 | 1991 | | | [[:d:Q56582084|Q56582084]] |- | style='text-align:right'| 362 | [[Olavi Heino]] | | 1937 | | | | [[:d:Q50247411|Q50247411]] |- | style='text-align:right'| 363 | [[Olga Oboljaninova-Krümmer]] | kostüümikunstnik | 1882-12-25 | No/unknown value | | [[Tver]] | [[:d:Q58897760|Q58897760]] |- | style='text-align:right'| 364 | [[Olga von der Pahlen]] | | 1856 | 1936<br/>1919 | | | [[:d:Q94773552|Q94773552]] |- | style='text-align:right'| 365 | [[Orest Kiprenski]] | Venemaa kunstnik | 1782-03-13 | 1836-10-12 | [[Fail:Kiprensky self.jpg|center|120px]] | [[Nezhnovo]] | [[:d:Q367120|Q367120]] |- | style='text-align:right'| 366 | [[Oscar Poelchau]] | | 1835-03-12 | 1882-05-21 | | [[Riia]] | [[:d:Q55090495|Q55090495]] |- | style='text-align:right'| 367 | [[Oskar Obst]] | | | | | | [[:d:Q56451055|Q56451055]] |- | style='text-align:right'| 368 | [[Osvald Saulep]] | | 1925-06-07 | 2016-06-20 | | | [[:d:Q56255920|Q56255920]] |- | style='text-align:right'| 369 | [[Otto Engels]] | | 1880 | 1929 | | | [[:d:Q50502054|Q50502054]] |- | style='text-align:right'| 370 | [[Otto Friedrich von Pistohlkors]] | | 1789 | 1843 | | | [[:d:Q55807228|Q55807228]] |- | style='text-align:right'| 371 | [[Otto Paas]] | | 1918-05-27 | 1987-08-10 | [[Fail:Otto Paas.jpg|center|120px]] | | [[:d:Q28357312|Q28357312]] |- | style='text-align:right'| 372 | [[Otto Using]] | | | | | | [[:d:Q59164504|Q59164504]] |- | style='text-align:right'| 373 | [[Otto Zoege von Manteuffel]] | baltisaksa maalikunstnik | 1822-04-10 | 1889-05-15 | [[Fail:Autoportree, Otto Zoege von Manteuffel, EKM j 190-613 M 881.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q27064380|Q27064380]] |- | style='text-align:right'| 374 | [[P. N. Bažanov]] | | | | | | [[:d:Q56255860|Q56255860]] |- | style='text-align:right'| 375 | [[Paul Römer]] | | | | | | [[:d:Q58897699|Q58897699]] |- | style='text-align:right'| 376 | [[Paul von Tiesenhausen (Q27924690)|Paul von Tiesenhausen]] | | 1837-01-10 | 1876-11-24 | | [[Idavere]] | [[:d:Q27924690|Q27924690]] |- | style='text-align:right'| 377 | [[Pauline Geiger]] | | 1851 | 1934 | | | [[:d:Q58935411|Q58935411]] |- | style='text-align:right'| 378 | [[Pavel Radimov]] | | 1887-09-11<br/>1887-09-09 | 1967-02-12 | [[Fail:Pavel Radimov portrait, Malyutin (2024-03-15) 02.jpg|center|120px]] | [[Ходяйново]] | [[:d:Q4387336|Q4387336]] |- | style='text-align:right'| 379 | [[Peeter Heller]] | | 1862 | 1933 | | | [[:d:Q56477991|Q56477991]] |- | style='text-align:right'| 380 | [[Peeter Sepp]] | | 1935-05-30 | 2007-05-21 | | | [[:d:Q50377543|Q50377543]] |- | style='text-align:right'| 381 | [[Peter Felix von Sivers]] | | 1807-03-12 | 1853-03-10 | | | [[:d:Q28322570|Q28322570]] |- | style='text-align:right'| 382 | [[Peter Gruzinski]] | | 1837-12-31 | 1892-06-01 | [[Fail:Gruzinskiy PN.jpg|center|120px]] | [[Kursk]] | [[:d:Q2387613|Q2387613]] |- | style='text-align:right'| 383 | [[Pierre-Joseph Dedreux-Dorcy]] | | 1789-04-28 | 1874-10-09 | | [[Pariis]] | [[:d:Q428625|Q428625]] |- | style='text-align:right'| 384 | [[Pimen Orlov]] | | 1812 | 1865-09-24 | [[Fail:Pimen Nikitich Orlov1.jpg|center|120px]] | [[Ostrogozhsky Uyezd]] | [[:d:Q4336703|Q4336703]] |- | style='text-align:right'| 385 | [[Pjotr Bassin]] | Venemaa maalikunstnik | 1793-06-25 | 1877-07-16 | [[Fail:Orest Kiprensky, Pyotr Basin, 1829, Russian Museum Ж-11917.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q4078998|Q4078998]] |- | style='text-align:right'| 386 | [[Pjotr Belenok]] | | 1938-07-14 | 1991 | | [[Korohod]] | [[:d:Q4081811|Q4081811]] |- | style='text-align:right'| 387 | [[Pjotr Loginov]] | | | | | | [[:d:Q58934697|Q58934697]] |- | style='text-align:right'| 388 | [[Pjotr Sokolov]] | Venemaa kunstnik | 1791 | 1848-08-15 | [[Fail:Pyotr Sokolov by Tropinin.jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q1994515|Q1994515]] |- | style='text-align:right'| 389 | [[Pjotr Staronossov]] | | 1893-01-18<br/>1893-01-06 | 1942-11-18 | | | [[:d:Q56025760|Q56025760]] |- | style='text-align:right'| 390 | [[Porfiri Krõlov (Q4242788)|Porfiri Krõlov]] | | 1902-08-22 | 1990-05-15 | | [[Bogoroditski rajoon]] | [[:d:Q4242788|Q4242788]] |- | style='text-align:right'| 391 | [[Raimo Saare]] | Eesti maalikunstnik | 1923-06-13 | 1995-03-03 | | | [[:d:Q50359414|Q50359414]] |- | style='text-align:right'| 392 | [[Raoul Lind]] | | 1918-05-14 | 1993-11-10 | | [[Paide]] | [[:d:Q27923884|Q27923884]] |- | style='text-align:right'| 393 | [[Reet Sepp]] | Eesti kunstnik | 1944 | | | | [[:d:Q50827279|Q50827279]] |- | style='text-align:right'| 394 | [[Rein Ereb]] | eesti kunstnik | 1960-12-19 | 2021-03-28 | | | [[:d:Q50359522|Q50359522]] |- | style='text-align:right'| 395 | [[Rein Jõgis]] | | | | | | [[:d:Q78308955|Q78308955]] |- | style='text-align:right'| 396 | [[Reinhold von Möller]] | Hollandi maalikunstnik | 1847-04-11 | 1918-09-01 | [[Fail:Autoportree, Reinhold von Möller, EKM j 6163 M 3060.jpg|center|120px]] | [[Sõmerpalu]] | [[:d:Q50336345|Q50336345]] |- | style='text-align:right'| 397 | [[Renate Jõesaar]] | | 1907-08-17 | 1976-06-02 | | | [[:d:Q50826378|Q50826378]] |- | style='text-align:right'| 398 | [[René Kari]] | Eesti maalikunstnik | 1950-11-06 | | | [[Riia]] | [[:d:Q50827187|Q50827187]] |- | style='text-align:right'| 399 | [[Richard Bergholz]] | vene maalikunstnik | 1865-09-23 | 1920-05-25 | [[Fail:Bergolts RA.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q4083989|Q4083989]] |- | style='text-align:right'| 400 | [[Richard Sööt]] | Eesti kunstnik | 1903-04-13 | 2002 | | [[Valga]] | [[:d:Q50827047|Q50827047]] |- | style='text-align:right'| 401 | [[Robert Anier]] | | | | | | [[:d:Q50359386|Q50359386]] |- | style='text-align:right'| 402 | [[Robert Schwede]] | | 1806-12-06 | 1870-07-20 | | [[Mõisaküla]] | [[:d:Q18280159|Q18280159]] |- | style='text-align:right'| 403 | [[Robert Theodor Alexander von Engelhardt]] | | 1862-11-25 | 1936-06-21 | | | [[:d:Q56582034|Q56582034]] |- | style='text-align:right'| 404 | [[Rodislav Lebedev]] | | 1946-04-08 | | [[Fail:Lebedev, Rostislav -20181202 fRF01.jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q42296394|Q42296394]] |- | style='text-align:right'| 405 | [[Roman Poljakov]] | vene kunstnik | 1914-07-31 | 1989-01-09 | | | [[:d:Q78320851|Q78320851]] |- | style='text-align:right'| 406 | [[Roman Treuman]] | | 1910-09-21 | 1962-12-14 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q50359399|Q50359399]] |- | style='text-align:right'| 407 | [[Rudolf Eichwald]] | Venemaa maalikunstnik | 1816 | 1838 | | | [[:d:Q56596163|Q56596163]] |- | style='text-align:right'| 408 | [[Rudolf Ferdinandovitš Frenz]] | | 1831 | 1918-12-24<br/>1888 | [[Fail:Френц Рудольф Фердинандович.jpg|center|120px]] | [[Berliin]] | [[:d:Q16712619|Q16712619]] |- | style='text-align:right'| 409 | [[Rudolf Julius von zur Mühlen]] | Saksamaa maalikunstnik | 1845-04-24 | 1913-02-15 | | [[Are mõis]] | [[:d:Q27063808|Q27063808]] |- | style='text-align:right'| 410 | [[Rudolf Kriisa]] | eesti maalikunstnik ja orelimeister | 1906-11-25 | 1944 | | [[Haanja vald (Rõuge kihelkond)|Haanja vald]] | [[:d:Q78309191|Q78309191]] |- | style='text-align:right'| 411 | [[Ruudi Treu]] | | 1944 | | | | [[:d:Q50999659|Q50999659]] |- | style='text-align:right'| 412 | [[Saima Randjärv]] | Eesti maalikunstnik | 1954-11-02 | | | | [[:d:Q50247181|Q50247181]] |- | style='text-align:right'| 413 | [[Salme Rida]] | | 1913 | 2003 | | | [[:d:Q56242378|Q56242378]] |- | style='text-align:right'| 414 | [[Sarkis Amalbashian]] | | 1956-01-12 | | [[Fail:Sarkis Hamalbashian.jpg|center|120px]] | [[Gjumri]] | [[:d:Q20512302|Q20512302]] |- | style='text-align:right'| 415 | [[Semjon Afanassjevitš Tšuikov]] | Kõrgõzstani maalikunstnik | 1902-10-17 | 1980-05-18 | | [[Biškek]] | [[:d:Q4517796|Q4517796]] |- | style='text-align:right'| 416 | [[Semjon Andreejevitš Pavlov]] | | 1893 | 1941 | [[Fail:Pavlov S.A.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q22246922|Q22246922]] |- | style='text-align:right'| 417 | [[Sergei Gerassimov]] | Venemaa kunstnik | 1885-08-26 | 1964-04-20 | [[Fail:Bundesarchiv Bild 183-33853-0002, Dresden, Besuch Sergej W. Gerassimow, Lea Grundig.jpg|center|120px]] | [[Možaisk]] | [[:d:Q1755821|Q1755821]] |- | style='text-align:right'| 418 | [[Sergei Inkatov]] | | | | | | [[:d:Q59164308|Q59164308]] |- | style='text-align:right'| 419 | [[Sergei Jatsenko]] | | | | | | [[:d:Q56478175|Q56478175]] |- | style='text-align:right'| 420 | [[Sergei Lotsmanov]] | | 1983 | | | [[Tartu]] | [[:d:Q58896906|Q58896906]] |- | style='text-align:right'| 421 | [[Sergei Svetoslavski]] | | 1857-12-01 | 1931-09-19 | | [[Kiiev]] | [[:d:Q4410548|Q4410548]] |- | style='text-align:right'| 422 | [[Sergei Zarjanko]] | Venemaa maalikunstnik | 1818-09-24<br/>1818-10-06 | 1870-12-20<br/>1871-01-01 | [[Fail:Alexey M. Kolosov - Portrait of the artist Sergey K. Zaryanko (1874).jpg|center|120px]] | [[Liady]] | [[:d:Q1985660|Q1985660]] |- | style='text-align:right'| 423 | [[Shi-Lun Tsjiang]] | | | | | | [[:d:Q50999884|Q50999884]] |- | style='text-align:right'| 424 | [[Siegfried Alexander Bielenstein]] | Saksamaa maalikunstnik | 1869-02-15 | 1949-02-25 | | [[Dobele]] | [[:d:Q14623198|Q14623198]] |- | style='text-align:right'| 425 | [[Sigismund Lada]] | | 1917-03-03 | 2001-04-28 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50827645|Q50827645]] |- | style='text-align:right'| 426 | [[Soho Fond]] | | 1962-06-08 | | | | [[:d:Q50359226|Q50359226]] |- | style='text-align:right'| 427 | [[Solomon Boim]] | | 1899-11-26 | 1978-04-06 | | [[Dmitrijev-Lgovski]] | [[:d:Q18634101|Q18634101]] |- | style='text-align:right'| 428 | [[Sophie von Wahl]] | | | | | | [[:d:Q56596694|Q56596694]] |- | style='text-align:right'| 429 | [[Stanisław Żukowski]] | Valgevene maalikunstnik | 1873-05-13 | 1944-08 | [[Fail:S.Yu. Zhukovsky 2023 stampsheet of Belarus.jpg|center|120px]] | [[Jendrychaŭcy]] | [[:d:Q2498462|Q2498462]] |- | style='text-align:right'| 430 | [[Stefan Bakałowicz]] | Poola kunstnik | 1857-10-17 | 1947 | [[Fail:Stefan Bakalowicz.jpg|center|120px]] | [[Varssavi]] | [[:d:Q609929|Q609929]] |- | style='text-align:right'| 431 | [[Sulev Sukmit]] | | 1941 | | | | [[:d:Q50827041|Q50827041]] |- | style='text-align:right'| 432 | [[Sven Saag]] | Eesti kunstnik | 1968-10-05 | | | [[Tartu]] | [[:d:Q50377503|Q50377503]] |- | style='text-align:right'| 433 | [[Tamara Barbarina]] | | 1941-02-21 | | | | [[:d:Q56478228|Q56478228]] |- | style='text-align:right'| 434 | [[Theodor Heinrich Rickmann]] | | 1810 | 1848 | | [[Riia]] | [[:d:Q55090548|Q55090548]] |- | style='text-align:right'| 435 | [[Théobald Michau]] | Hollandi kunstnik | 1676 | 1765-10 | | [[Tournai]] | [[:d:Q83556|Q83556]] |- | style='text-align:right'| 436 | [[Tiina Reinsalu]] | eesti kunstnik | 1955-12-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56025758|Q56025758]] |- | style='text-align:right'| 437 | [[Tiina Viirelaid]] | Eesti kunstnik | 1960-05-17 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50827342|Q50827342]] |- | style='text-align:right'| 438 | [[Tiit Jaanson]] | Eesti kunstnik | 1961-04-05 | | | | [[:d:Q50502402|Q50502402]] |- | style='text-align:right'| 439 | [[Tiit Raid (Q50340048)|Tiit Raid]] | Eesti kunstnik | 1940-12-09 | | | | [[:d:Q50340048|Q50340048]] |- | style='text-align:right'| 440 | [[Toomas Mürk]] | | 1970-04-06 | | | | [[:d:Q50553299|Q50553299]] |- | style='text-align:right'| 441 | [[Toomas Sarapuu]] | | 1967-10-31 | | | | [[:d:Q50827841|Q50827841]] |- | style='text-align:right'| 442 | [[Toomas Tõnissoo]] | Eesti maalikunstnik | 1972-08-14 | | | | [[:d:Q50418174|Q50418174]] |- | style='text-align:right'| 443 | [[Tyko Sallinen]] | Soome maalikunstnik | 1879-03-14 | 1955-09-18 | [[Fail:Tyko-Sallinen.jpg|center|120px]] | [[Nurmes]] | [[:d:Q947790|Q947790]] |- | style='text-align:right'| 444 | [[Tõnu Talve (Q50827319)|Tõnu Talve]] | Eesti kunstnik | 1960-10-01 | | | | [[:d:Q50827319|Q50827319]] |- | style='text-align:right'| 445 | [[Udo Jõgi]] | | | | | | [[:d:Q50497676|Q50497676]] |- | style='text-align:right'| 446 | [[Ulrich Ewald Stegmann]] | | | | | | [[:d:Q58935937|Q58935937]] |- | style='text-align:right'| 447 | [[Ural Tansõkbajev]] | | 1904-01-01 | 1974-04-18 | [[Fail:Oʻrol Tansiqboyev.jpg|center|120px]] | [[Taškent]] | [[:d:Q7899597|Q7899597]] |- | style='text-align:right'| 448 | [[Urmas Ploomipuu]] | | 1942-02-16 | 1990-11-30 | | [[Hummuli]] | [[:d:Q50414289|Q50414289]] |- | style='text-align:right'| 449 | [[Vaike Liibus]] | Eesti kunstnik | 1917-04-29 | 2008-08-28 | | | [[:d:Q56118373|Q56118373]] |- | style='text-align:right'| 450 | [[Vaike Õlekõrs]] | | 1934-01-06 | 2021-12-02 | | | [[:d:Q78033429|Q78033429]] |- | style='text-align:right'| 451 | [[Valentin Stepanov]] | | 1886 | | | | [[:d:Q78314742|Q78314742]] |- | style='text-align:right'| 452 | [[Valentin Vaher]] | Eesti maalikunstnik | | | | | [[:d:Q50827180|Q50827180]] |- | style='text-align:right'| 453 | [[Valeri Vinogradov]] | Eesti-Vene maalikunstnik | 1952-11-07 | | | [[Moskva]] | [[:d:Q50377587|Q50377587]] |- | style='text-align:right'| 454 | [[Valeria Sisask]] | | | | | | [[:d:Q50377540|Q50377540]] |- | style='text-align:right'| 455 | [[Valev Sein]] | Eesti kunstnik | 1964 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58853374|Q58853374]] |- | style='text-align:right'| 456 | [[Vasily Andreevich Tropinin]] | | 1776-03-19<br/>1780-03-28<br/>1780-03-17<br/>1776-03-30 | 1857-05-03<br/>1857-05-15<br/>1857-05-04 | [[Fail:Tropinin-self - cropped and downsized.jpg|center|120px]] | [[Karpovo]] | [[:d:Q434561|Q434561]] |- | style='text-align:right'| 457 | [[Vasily Timm]] | Venemaa kunstnik | 1820-06-09 | 1895-04-07 | [[Fail:Timm - self portrait.jpg|center|120px]] | [[Riia]] | [[:d:Q2370524|Q2370524]] |- | style='text-align:right'| 458 | [[Vassili Jefomovitš Ekhorst]] | | 1831 | 1901 | | | [[:d:Q55789337|Q55789337]] |- | style='text-align:right'| 459 | [[Vassili Meškov]] | | 1867-12-25 | 1946-11-26 | [[Fail:Партрэт Заўялава.JPG|center|120px]] | [[Jelets]] | [[:d:Q7939359|Q7939359]] |- | style='text-align:right'| 460 | [[Vassili Perepletšikov]] | | 1863-10-18 | 1918-07-10 | [[Fail:Perepliotchikov V.V.jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q4350779|Q4350779]] |- | style='text-align:right'| 461 | [[Vassili Polenov]] | Venemaa kunstnik | 1844-06-01 | 1927-07-18 | [[Fail:Polenov by Repin.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q318393|Q318393]] |- | style='text-align:right'| 462 | [[Vassili Roždestvenski]] | Venemaa maalikunstnik | 1884-05-12 | 1963-05-20 | [[Fail:Rozhdestvensky V.V.jpg|center|120px]] | [[Tula]] | [[:d:Q4396188|Q4396188]] |- | style='text-align:right'| 463 | [[Vassili Schreiber]] | | 1850 | 1905 | | | [[:d:Q59164606|Q59164606]] |- | style='text-align:right'| 464 | [[Veera Lantsova]] | | 1956-12-09 | | | | [[:d:Q59164216|Q59164216]] |- | style='text-align:right'| 465 | [[Veijo Vanhanen]] | | | | | | [[:d:Q50574019|Q50574019]] |- | style='text-align:right'| 466 | [[Veronika Keerdoja]] | Eesti kunstnik | 1904-05-20 | 1985-11-11 | [[Fail:Veronika Keerdoja.jpg|center|120px]] | [[Otepää]] | [[:d:Q23989517|Q23989517]] |- | style='text-align:right'| 467 | [[Vija Zariņa]] | Läti maalikunstnik | 1961 | | | [[Riia]] | [[:d:Q50359512|Q50359512]] |- | style='text-align:right'| 468 | [[Viktor Aulik]] | | 1937 | 2010 | | | [[:d:Q78317886|Q78317886]] |- | style='text-align:right'| 469 | [[Viktor Barth]] | | 1887-04-08 | 1954-05-27 | | [[فيليتشايفسكويي]] | [[:d:Q4078646|Q4078646]] |- | style='text-align:right'| 470 | [[Viktor Jõgever]] | Eesti maalikunstnik | 1922-01-22 | 1947-08-03 | | | [[:d:Q50500413|Q50500413]] |- | style='text-align:right'| 471 | [[Viktor Zarubin]] | Venemaa maalikunstnik | 1866-11-13 | 1928-11-05 | | [[Harkiv]] | [[:d:Q15066871|Q15066871]] |- | style='text-align:right'| 472 | [[Ville Tops]] | Eesti kunstnik | 1929-09-21 | 2010 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50359505|Q50359505]] |- | style='text-align:right'| 473 | [[Ville-Karel Viirelaid]] | | 1981-10-31 | | | | [[:d:Q50827892|Q50827892]] |- | style='text-align:right'| 474 | [[Vitali Kuznetsov]] | Eesti maalikunstnik | 1948 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q59164244|Q59164244]] |- | style='text-align:right'| 475 | [[Vitali Pogodin]] | | 1926-02-28 | | | | [[:d:Q50499725|Q50499725]] |- | style='text-align:right'| 476 | [[Vitaly Goryayev]] | | 1910-04-01<br/>1910-04-14 | 1982-04-12 | | [[Kurgan]] | [[:d:Q15065532|Q15065532]] |- | style='text-align:right'| 477 | [[Vladimir Gavrilov]] | | 1923-05-31 | 1970-07-17 | | [[Moskva]] | [[:d:Q21092548|Q21092548]] |- | style='text-align:right'| 478 | [[Vladimir Ignatovitš]] | | 1929-12-07 | 2004-03-01 | | | [[:d:Q78317398|Q78317398]] |- | style='text-align:right'| 479 | [[Vladimir Ovtšinnikov]] | Vene maalikunstnik | 1941-10-04 | 2015-01-25<br/>2015-01-24 | | [[Shchuchye Ozero]] | [[:d:Q4330917|Q4330917]] |- | style='text-align:right'| 480 | [[Vladimir Titov (Q59133510)|Vladimir Titov]] | | 1948-04-26 | | | [[Kaliningrad|Königsberg]] | [[:d:Q59133510|Q59133510]] |- | style='text-align:right'| 481 | [[Voldemar Mölder]] | eesti teatri‑ ja maalikunstnik | 1904-07-13 | 1986-05-01 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q50826426|Q50826426]] |- | style='text-align:right'| 482 | [[Voldemar Rätsep]] | | | | | | [[:d:Q50377600|Q50377600]] |- | style='text-align:right'| 483 | [[Wanda Gmelin]] | | 1886-06-15 | 1962-07-21 | | | [[:d:Q55089645|Q55089645]] |- | style='text-align:right'| 484 | [[Wilhelm Georg Pape]] | | 1806-06-12 | 1875-12-03 | | [[Riia]] | [[:d:Q22967455|Q22967455]] |- | style='text-align:right'| 485 | [[Wilhelm Grüner]] | | 1820 | 1892 | | | [[:d:Q55098262|Q55098262]] |- | style='text-align:right'| 486 | [[Wilhelm Karl Juncker]] | Saksamaa maalikunstnik | 1820-07-08 | 1901-04-30 | | [[Cēsis]] | [[:d:Q32868576|Q32868576]] |- | style='text-align:right'| 487 | [[Wilhelmine Jordan]] | | 1821 | 1895 | | | [[:d:Q58824951|Q58824951]] |- | style='text-align:right'| 488 | [[Wilhelmine Schwank]] | | 1844 | 1936 | | | [[:d:Q58897736|Q58897736]] |- | style='text-align:right'| 489 | [[Woldemar Andreas Mohrenschildt]] | Eesti maalikunstnik | 1823 | 1908 | [[Fail:Autoportree, Woldemar Andreas Mohrenschildt, EKM j 190-451 M 765.jpg|center|120px]] | | [[:d:Q58853531|Q58853531]] |- | style='text-align:right'| 490 | [[Xavier Escribà]] | | 1969 | | | [[Pariis]] | [[:d:Q20006770|Q20006770]] |- | style='text-align:right'| 491 | [[Yakov Romas]] | | 1902-01-29 | 1969-05-18 | [[Fail:Romas Ya.D.jpg|center|120px]] | [[Sokółka]] | [[:d:Q4397467|Q4397467]] |- | style='text-align:right'| 492 | [[anonüümne]] | | | | [[Fail:Image of none.svg|center|120px]] | | [[:d:Q4233718|Q4233718]] |- | style='text-align:right'| 493 | [[Ülo Teder]] | Eesti maalikunstnik | 1923-06-23 | 2008-06-05 | | [[Võru]] | [[:d:Q50359392|Q50359392]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} [[Kategooria:Puuduvate artiklite loendid|MUIS]] rw2d7spm4bj3xlfjcfm4ow0kptza0cp 0 596296 7144169 6493974 2026-05-01T20:50:52Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144169 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Pureņi vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Pureņu pagasts | nimi2_keel = | nimi2 = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 59.57 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Kiudolova]] | asendikaardi_pilt = Pureņu pagasts LocMap.png }} '''Pureņi vald''' ([[läti keel|läti]] ''Pureņu pagasts'') on [[vald (Läti)|vald]] [[Läti]]s [[Ludza piirkond|Ludza piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Isnauda vald|Isnauda]], [[Cirma vald|Cirma]] ja [[Ņukši vald|Ņukši vallaga]], lisaks veel [[Rēzekne piirkond|Rēzekne piirkonna]] [[Stoļerova vald|Stoļerova vallaga]]. Valla pindala on 59,5 km². 2011. aasta seisuga elas seal 366 inimest. Aastal 2011 elas vallas 271 [[lätlased|lätlast]], 79 [[venelased|venelast]], 3 [[valgevenelased|valgevenelast]], 9 [[ukrainlased|ukrainlast]] ja 2 [[poolakad|poolakat]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2020-12-19 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla keskus on [[Kiudolova]] küla. Vallavanem on Ilga Mikijanska.<ref name="tnB3z" /> ==Ajalugu== Aastal 1945 moodustati [[Kaunata vald|Kaunata vallas]] Goveika külanõukogu, aastal [[1949]] likvideeriti aga vald ametlikult. Aastal 1962 liideti Goveika külanõukoguga Stoļerova külanõukogu [[kolhoos]]i Zarja maad. Aastal 1975 liideti suur osa külanõukogust, sealjuures ka selle halduskeskus [[Govieka]], LŅukši külanõukoguga. Ülejäänud territoorium nimetati ümber Pureņi külanõukoguks. Aastal 1990 moodustati külanõukogust Pureņi vald.<ref name="3W3up" /> 2009. aastast kuulub vald Ludza piirkonda. == Loodus == Vald asub [[Latgale kõrgustik]]ul. Kõrgeim koht ulatub 177,5 meetrit üle merepinna. Suurim jõgi on [[Kivdolica]]. Suuremad järved on Suur Kivdalova järv (40,7 ha), Väike Kivdalova järv (14,7 ha) ja Pūdnīki järv (33,5 ha). Looduskaitse all on Zapani tamm, Kivdolova tamm, Ignatova Metsaveere männid, Ignatova Metsmänd ja Batari pärn. Lisaks on looduskaitse all kaks nimetut põlispuud.<ref name="NvDgx" /> ==Külad== Vallas on nelikümmend üks [[küla]]. Valla keskuse [[Kiudolova]] (''vidējciems'') elanike arv aastal 2020 oli 62. Sama staatusega on veel Auziņi 47 elanikuga aastal 2020. Kaks valla küla on staatusega ''mazciems'' - Stoponi 35 elanikuga aastal 2020 ja Železnīki 20 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla külad on staatusega ''skrajciems'' – Ancova, Arkani 3 elanikuga aastal 2020, Balašova 1 elanikuga aastal 2009, Burduški 15 elanikuga aastal 2020, Černogorka 5 elanikuga aastal 2020, Činkuri 1 elanikuga aastal 2009, Čipoti 7 elanikuga aastal 2020, Degini, Doroški, Eniki 3 elanikuga aastal 2020, Ignatova, Inčiki, Induļi 4 elanikuga aastal 2020, Justinova 3 elanikuga aastal 2020, Konstantinovka 4 elanikuga aastal 2020, Kovaļki, Krikši 6 elanikuga aastal 2020, Lociši 9 elanikuga aastal 2020, Matjunki, Nīkani 10 elanikuga aastal 2020, Paideri, Peļņi 7 elanikuga aastal 2020, Piukaiņi 3 elanikuga aastal 2020, Pracapole 1 elanikuga aastal 2020, Rubuļi, Ruliki 3 elanikuga aastal 2020, Rutkuši 11 elanikuga aastal 2020, Sauliki 2 elanikuga aastal 2020, Sondori, Sroļeva 1 elanikuga aastal 2020, Starinski 9 elanikuga aastal 2020, Strumpi 1 elanikuga aastal 2020, Zapāni 6 elanikuga aastal 2020, Tribuki 15 elanikuga aastal 2020, Vamži 5 elanikuga aastal 2020, Viruļova 2 elanikuga aastal 2020 ja Vitkupova 15 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="S9DGn" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="tnB3z">[https://www.ludza.lv/pasvaldiba/kontaktinformacija/pasvaldibas-administracijas-kontakti/ Ludzas novads], vaadatud 19.12 2020</ref> <ref name="3W3up">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="NvDgx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS], vaadatud 9.08 2020</ref> <ref name="S9DGn">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} {{Ludza piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Ludza piirkond]] 0p7q7w4ntd54ioiea529i6zj2m1aho8 0 598875 7144463 7086883 2026-05-02T08:57:04Z Kuriuss 38125 7144463 wikitext text/x-wiki [[Fail:Single_bubble_cropped.jpg|paremal|pisi| Üksiku mulli sonoluminestsents – üksik kaviteeruv mull]] '''Sonoluminestsents''' on [[füüsikaline nähtus]], milles vedelikus olevad [[Mull|mullid]] [[Implosioon|implosiooni]] käigus heliga ergastamisel kiirgavad lühikest aega [[valgus]]t. == Ajalugu == Sonoluminestsentsi vaadeldi esmakordselt 1934. aastal [[Kölni ülikool]]is katsetes [[sonar]]iga.<ref>{{Cite journal|title=Single Bubble Sonoluminsescence|journal=APS Northwest Section Meeting Abstracts|pages=D1.007|kuupäev=2003|bibcode=2003APS..NWS.D1007F}}</ref> H. Frenzel ja H. Schultes asetasid [[ultraheli]] [[Muundur|muunduri]] fotode [[Ilmutusvedelik|ilmutusvedeliku]] paaki. Sellega lootsid nad fotode ilmutamist kiirendada. Soovitud tulemuse asemel märkasid nad pärast [[Filmilint|filmide]] ilmutamist fotodel pisikesi täppe ja mõistsid, et vedelikus olevad mullid kiirgasid [[ultraheli]] mõjumise korral valgust.<ref>H. Frenzel and H. Schultes, ''Luminescenz im ultraschallbeschickten Wasser'' Zeitschrift für Physikalische Chemie International journal of research in physical chemistry and chemical physics, Published Online: 2017-01-12 | DOI: https://doi.org/10.1515/zpch-1934-0137</ref> Selliste katsete puhul piiras ultraheli mõju täpsemat analüüsi mullide suur hulk ja lühiajaline eksisteerimine. Tänapäeval nimetatakse antud nähtust mullikogumi sonoluminestsentsiks. 1960. aastal pakkus Peter Jarman [[Imperial College London|Londoni Imperial College'ist]] välja usaldusväärseima sonoluminestsentsi kirjeldava teooria. Ta jõudis järeldusele, et sonoluminestsents on [[Termiline energia|termilise]] päritoluga ja see võib tuleneda mullide implosioonil tekkivatest väikestest [[Lööklaine|lööklainetest]].<ref>{{Cite journal|last=Jarman|first=Peter|title=Sonoluminescence: A Discussion|journal=The Journal of the Acoustical Society of America|volume=32|issue=11|pages=1459–1462|kuupäev=1960-11-01|bibcode=1960ASAJ...32.1459J|doi=10.1121/1.1907940|issn=0001-4966}}</ref> Nähtuse uuringutes toimus [[Eksperimentaalfüüsika|eksperimentaalne]] edasiminek 1989. aastal, kui suudeti korratavalt tekitada üksiku mulli sonoluminestsentsi. Üksiku mulli sonoluminestsentsil tekitatakse velikus akustiline [[seisulaine]], milles sinna "kinni jäänud" üksik mull kiirgab valgusimpulsse iga seisulaine mulli kokkusurumise korral. Antud eksperimendid võimaldasid vaadelda esinevaid keerukaid mõjusid ühel stabiilsel, mõõdetava käitumisega mullil. Katsetest ilmnes, et mulli äärmiselt kõrge sisemine temperatuur, mis on piisav [[Teras|terase]] sulatamiseks. Näiteks kõrgest temperatuurist mõõdeti 2012. aastal tehtud katses mulli sisemiseks temperatuuriks ligikaudu 12 000 [[kelvin]]it.<ref>{{Cite journal|title=Nonequilibrium vibrational excitation of OH radicals generated during multibubble cavitation in water|journal=The Journal of Physical Chemistry A|volume=116|issue=20|pages=4860–7|kuupäev=May 2012|bibcode=2012JPCA..116.4860N|doi=10.1021/jp301989b|pmid=22559729}}</ref> Seejuures on mulli [[Temperatuur|sisetemperatuuriks]] postuleeritud ka üle miljoni [[Kelvin|kelvinini]].<ref>{{Cite journal|last=Moss|first=William C.|title=Hydrodynamic simulations of bubble collapse and picosecond sonoluminescence|journal=Physics of Fluids|volume=6|issue=9|pages=2979–2985|kuupäev=September 1994|last2=Clarke|first2=Douglas B.|last3=White|first3=John W.|last4=Young|first4=David A.|bibcode=1994PhFl....6.2979M|doi=10.1063/1.868124|issn=1070-6631}}</ref> Hiljutised katsed viitavad siiski temperatuuridele suurusjärgus 20 000 [[Kelvin|K]] (19 700 [[Celsiuse skaala|°C]]).<ref name="Illinois">{{Cite web|url=http://news.illinois.edu/news/05/0302bubbles.html|title=Temperature inside collapsing bubble four times that of sun &#124; Archives &#124; News Bureau &#124; University of Illinois|publisher=News.illinois.edu|kuupäev=2005-02-03|vaadatud=2012-11-14|archive-date=2013-12-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20131203005721/http://news.illinois.edu/news/05/0302bubbles.html|url-status=dead}}</ref> == Omadused == [[Fail:Sonoluminescence.jpg|paremal|pisi| Pika [[Säriaeg|säriajaga]] tehtud foto mullikogumi sonoluminestsentsist, mille ergastab katseklaasi vedelikku kiiratud suure intensiivsusega [[ultraheli]]]] Sonoluminestsents esineb, kui piisava intensiivsusega helilaine tekitatud surve viib vedelas keskkonnas olevat gaasilise õõnsuse implosioonini. Õõnsuseks võib olla juba eelnevalt olemasolev mull, mis võis tekkida näiteks [[Kavitatsioon|kavitatsiooni]] käigus. Labori tingimustes on võimaliks sonoluminestsentsi esinemine muuta korratavaks. Sel juhul on vedelikus üksik mull, mis suureneb ja variseb perioodiliselt ja korratavalt kokku. Seejuures eraldab mull iga kokku varisemise ajal valgusepuhangu. Sellise olukorra esile kutsumiseks tekitatakse vedelikus akustiline seisulaine ja mull asub seisulaine rõhu [[Paisupunkt|paisupunktis]]. Mulli [[Resonants|resonantsi]] [[Sagedus|sagedused]] sõltuvad vedelikku sisaldava anuma kujust ja suurusest. ==Fakte sonoluminestsentsi kohta== Katsete käigus on mõõdetud sonoluminesentsi erinevaid omadusi. Sealhulgas on ilmnenudː *Mullid kiirgavad valgust 35 kuni paarsada [[Piko-|piko]][[Sekund|sekundit]]. *Kiiratava valguse [[Intensiivsus (füüsika)|intensiivsuse]] tippväärtus on suurusjärgus 1–10 [[Vatt|mW]]. * Mullid on valguse kiirgamise hetkel väikese, ligikaudu [[Mikromeeter|mikromeetrise]] läbimõõduga. Seejuures sõltub läbimõõt ümbritsevast vedelikust (tavajuhul vesi) ja mulli gaasisisaldusest (nt [[Atmosfäär|atmosfääri õhk]]). * Üksiku mulli sonoluminestsentsi impulsid võivad esineda väga stabiilse [[Periood|perioodiga]] ja kindlas asukohas. Valgussähvatuste sagedus võib olla stabiilsem, kui ultrahelilaineid tekitava seadme nimisageduse stabiilsusest. Mulli stabiilsuse analüüsid näitavad, et mull ise allub märkimisväärsetele geomeetrilistele ebastabiilsustele. Ebastabiilsused on tingitud näiteks [[Bjerknese jõud|Bjerknesi jõudude]] ja [[Rayleigh'-Taylori ebastabiilsus|Rayleigh'-Taylori ebastabiilsustest]]. * Väikese koguse [[Väärisgaasid|väärisgaasi]] (näiteks [[Heelium|heeliumi]], [[Argoon|argooni]] või [[Ksenoon|ksenooni]]) lisamine mulli gaasi koostisse suurendab kiiratava valguse intensiivsust. Spektraalsed mõõtmised on mullide temperatuuriks andnud vahemiku {{Val|2300}}–{{Val|5100}} K ja täpne temperatuur sõltub katsetingimustest, sealhulgas vedeliku ja gaasi koostistest.<ref name="flannigan">{{Cite journal|title=Effect of noble gases on sonoluminescence temperatures during multibubble cavitation|journal=Physical Review Letters|volume=84|issue=4|pages=777–80|kuupäev=January 2000|bibcode=2000PhRvL..84..777D|doi=10.1103/PhysRevLett.84.777|pmid=11017370}}</ref> Väga kõrge mulli temperatuuri tuvastamine spektrilise meetoditega on piiratud vedelike lühikese lainepikkusega valgusele läbipaistmatuse tõttu, mis on iseloomuliku kõrgetele temperatuuridele. Leidub uuring, kus kirjeldatakse temperatuuri määramise meetodit, mis põhineb [[Plasma|plasmade]] moodustumisel. Kasutades katsetes [[Argoon|argooni]] mulle [[Väävelhape|väävelhappes]], näitavad katsetulemused kõrge energiaga ergastatud olekutes ioniseeritud molekulaarse hapniku O₂⁺, [[Vääveloksiid|väävelmonoksiidi]] ja aatomilise argooni olemasolu. See kinnitab hüpoteesi mullide kuumast plasmaga südamikust.<ref>{{Cite journal|url=https://zenodo.org/record/895438|title=Plasma formation and temperature measurement during single-bubble cavitation|journal=Nature|volume=434|issue=7029|pages=52–5|kuupäev=March 2005|bibcode=2005Natur.434...52F|doi=10.1038/nature03361|pmid=15744295}}</ref> [[Osooniid|Dioksügenüüli]] (O₂⁺) [[Ioon|katioonide]] [[Ionisatsioon|ionisatsiooni]] ja [[Ergastatud olek|ergastuse]] energiaks, mõõdeti katses 18 [[Elektronvolt|elektronvolti]]. Sellest järeldavad uurijad, et mulli südamiku temperatuur tõuseb vähemalt 20 000 kelvinini<ref name="Illinois" />, mis on kuumem [[Päike|päikese]] pinna temperatuurist. == Rayleigh'-Plesseti võrrand == Mulli [[Dünaamika|dünaamikat]] kirjeldab lihtsustatud kuul [[Rayleigh'-Plesseti võrrand]] (nimi tuleneb [[John William Strutt, kolmas parun Rayleigh|parun Rayleigh'lt]] ja [[Milton S. Plesset|Milton Plessetilt]]): : <math>R\ddot{R} + \frac{3}{2}\dot{R}^{2} = \frac{1}{\rho}\left(p_g - P_0 - P(t) - 4\mu\frac{\dot{R}}{R} - \frac{2\gamma}{R}\right)</math>. Tegemist on ligikaudse diferentsiaalvõrrandiga (punktid tähtede kohal tähistavad tuletisi aja järgi), mis on tuletatud [[Navier'-Stokesi võrrandid|Navier'-Stokesi võrranditest]] [[Sfäärilised koordinaadid|sfäärilistes koordinaatides]] ja kirjeldab mulli raadiuse ''R'' muutumist aja ''t'' funktsioonina. Lisaks tähistavad võrrandis ''μ'' [[Viskoossus|viskoossust]], ''P'' [[Rõhk|rõhku]] ja ''γ'' [[Pindpinevus|pindpinevust]]. Antud võrrandi kirjeldab piisava täpsusega mulli dünaamikat [[Akustika|akustilises]] väljas kuni mulli kokkuvarisemise viimaste hetkedeni. Modelleerimine ja eksperimendid näitavad, et kokkuvarisemise kriitilistes lõppfaasides ületab mulli seina liikumiskiirus mulli sees oleva gaasi [[Helikiirus|helikiirust]].<ref name="pmid10046927">{{Cite journal|title=Light scattering measurements of the repetitive supersonic implosion of a sonoluminescing bubble|journal=Physical Review Letters|volume=69|issue=26|pages=3839–3842|kuupäv=December 1992|bibcode=1992PhRvL..69.3839B|doi=10.1103/PhysRevLett.69.3839|pmid=10046927}}</ref> Seetõttu peab mulli dünaamika täpsem kirjeldamiseks kasutama Rayleigh'-Plesseti võrrandist erinevat matemaatilist mudelit, mis võimaldaks kirjeldada mulli sisene lööklaine poolt esile kutsutud täiendavat energia koondumist. == Nähtuse levinuim füüsikaline kirjeldus == Sonoluminestsentsil puudub senini laialdaselt aktsepteeritud füüsikaline kirjeldus. [[Hüpotees|Hüpoteeside]] hulka kuuluvad: kuum täpp (ing. k ''hotspot''), [[bremsstrahlung-kiirgus]], kokkupõrkest põhjustatud kiirgus ja [[koroonalahendus]], [[mitteklassikaline valgus]], [[Prooton|prootonite]] [[Tunneliefekt|tunnelleerumine]], [[Elektromagnetism|elektrodünaamilised]] [[Juga (hüdrodünaamika)|joad]] ja [[triboluminestsents]] (vastuolude tõttu eksperimentidega peetakse triboluminestsentsi ebatõenäoliseks selgituseks). [[Fail:Sonoluminescence.png|keskel|pisi|600x600px| Vasakult paremale: mulli ilmumine, aeglane paisumine, kiire ja ootamatu kokkutõmbumine, valguse kiirgumine]] 2002. aastal avaldasid M. Brenner, S. Hilgenfeldt ja D. Lohse 60-leheküljelise ülevaate, mis sisaldas nähtuse üksikasjalikku füüsikalist kirjeldust.<ref name=":0">{{Cite journal|url=https://research.utwente.nl/en/publications/single-bubble-sonoluminescence(ef18245b-e923-4f90-a6be-7b1189c34232).html|title=Single-bubble sonoluminescence.|journal=Reviews of Modern Physics|volume=74|issue=2|pages=425–484|kuupäv=May 2002|bibcode=2002RvMP...74..425B|doi=10.1103/RevModPhys.74.425}}</ref> Vastavalt ülevaatele on nähtuse juures oluliseks teguriks mulli [[Väärisgaasid|väärisgaasi]] (nt [[Argoon|argooni]] või [[Ksenoon|ksenooni]]) sisaldamine ja muutuva koguse [[Veeaur|veeauru]] olemasolu. Õhus sisaldub ligikaudu 1% argooni ja tavaliselt on vees lahustunud kogus sonoluminestsentsi jaoks liiga suur. Sonoluminestsentsiks peaks kontsentratsioon vähenema 20–40%-ni tasakaalu olekus esinevast väärtusest. Keemiliste reaktsioonide toimel eemaldatakse umbes saja paisumis-varisemistsükli järel mullist [[lämmastik]] ja [[hapnik]]. Alles pärast lämmastiku ja hapniku eemaldamist hakkab mull valgust kiirgama.<ref>{{Cite journal|title=Evidence for gas exchange in single-bubble sonoluminescence.|journal=Physical Review Letters|volume=80|issue=4|pages=865–868|kuupäev=January 1998|bibcode=1998PhRvL..80..865M|doi=10.1103/PhysRevLett.80.865}}</ref> [[Tehnoloogia|Tehnoloogias]] kasutatakse valgust kiirgavat tugevalt kokkusurutud väärisgaasi näiteks [[Argooni välk|argooni välgu]] seadmetes. Mullide kokkuvarisemise ajal põhjustab neid ümbritseva vee [[inerts]] mullis kõrge [[Rõhk|rõhu]] ja temperatuuri. Temperatuur mulli sisemuses ulatub ligikaudu 10 000 kelvinini ning põhjustab väikese osa väärisgaasi [[Ionisatsioon|ionisatsiooni]]. Ioniseeritud gaasi kogus on piisavalt väike, et mull säilitaks läbipaistvuse ja võimaldaks mahust valguse emissiooni. Pinnaemissioon tekitaks [[Lainepikkus|lainepikkusest]] sõltuva katsetes jälgitavast intensiivsema ja kauem kestvama valguse. Ioniseeritud [[Aatom|aatomite]] [[Elektron|elektronid]] on vastasmõjus peamiselt neutraalsete aatomitega, põhjustades termilist bremsstrahlung-kiirgust. Laine jõudmine mullini tema energia miinimumis tekitab rõhu languse, mis võimaldab vabadel elektronidel aatomitega taasühineda ja vabade elektronide puudumisest tingituna valguse emissioonil lõppeda. Sellisel juhul tekib 160-pikosekundilise valguse impulss, kui väärisgaasiks on argoon. Nähtuse üksikasjalikum füüsikaline kirjeldus leidub M. Brenner, S. Hilgenfeldt ja D. Lohse ülevaates <ref name=":0" />. Antud ülevaates leidub nähtuse lühema kestusega etappide kirjeldus. Etappide kestus võib erineda 15 mikrosekundist paisumise puhul kuni 100 pikosekundini emissiooni korral. Lisaks leidub ülevaade<ref>{{Cite journal|url=https://research.utwente.nl/en/publications/single-bubble-sonoluminescence(ef18245b-e923-4f90-a6be-7b1189c34232).html|title=Single-bubble sonoluminescence.|journal=Reviews of Modern Physics|volume=74|issue=2|pages=425–484|kuupäev=May 2002|bibcode=2002RvMP...74..425B|doi=10.1103/RevModPhys.74.425}}</ref>, milles esitatud teoorial põhineva mudeli arvutused kiirguse intensiivsuse, ajakestuse ja lainepikkuste väärtuse kohta langevad oodatava täpsusega kokku katsetes mõõdetud tulemustega (modelleerimisel eeldatakse näiteks mulli sisest ühtlast temperatuuri). Seetõttu võib öelda, et sonoluminestsentsi jaoks on olemas vähemalt ligikaudselt täpne füüsikaline mudel. Samas leidub tänapäevani detaile, mille kirjeldamisega on raskusi. Nimelt peaks iga sonoluminestsentsi käsitlus hõlmama ka [[Metastabiilsus|metastabiilsuse]] analüüsi. Sonoluminestsentsi võib füüsikaliselt nimetada piiratud nähtuseks. See tähendab, et sonoluminestsentsi mulli parameetrite väärtused on [[Määramispiirkond|piiratud]] ja üheks selliseks parameetriks on [[sidestatud magnetväli]]. Sonoluminestsentsi magnetilised aspektid on seejuures hästi dokumenteeritud.<ref>{{Cite journal|title=Sonoluminescence in high magnetic fields.|journal=Physical Review Letters|volume=77|issue=23|pages=4816–4819|kuupäev=December 1996|bibcode=1996PhRvL..77.4816Y|doi=10.1103/PhysRevLett.77.4816|pmid=10062638}}</ref> == Konkureerivad füüsikalised kirjeldused == === Kvantmehaanikast lähtuv kirjeldus === Rohkelt tähelepanu pälvinud sonoluminestsentsi kirjeldava hüpoteesi esitas füüsik [[Julian Schwinger]]<ref>{{Cite web|last=Schwinger|first=Julian|url=http://www.infinite-energy.com/iemagazine/issue1/colfusthe.html|title=Cold Fusion: A History of Mine|publisher=Infinite-energy.com|kuupäev=1989-03-23|vaadatud=2012-11-14}}</ref>. Tema hüpoteesi nimetatakse Casimiri energia hüpoteesiks ja seda uuris põhjalikumalt [[Claudia Eberlein]] [[Sussexi Ülikool|Sussexi Ülikoolist]]<ref>{{Cite journal|url=https://pdfs.semanticscholar.org/27f5/25c6fca3f8eff0605a6f71c75ce2a677ce7e.pdf|title=Theory of quantum radiation observed as sonoluminescence.|journal=Physical Review A|volume=53|issue=4|pages=2772–2787|kuupäev=Aprill 1996|arxiv=quant-ph/9506024|bibcode=1996PhRvA..53.2772E|doi=10.1103/PhysRevA.53.2772|pmid=9913192}}</ref>. Eberleini selgituste järgi tekib sonoluminestsentsis valgus mulli sees olevast [[Vaakum|vaakumist]] [[Hawkingi radiatsioon|Hawkingi kiirgusega]] sarnase protsessi käigus (ehk [[Must auk|mustade aukude]] [[Sündmuste horisont|sündmuste horisondil]] tekkiva kiirgusega sarnasel viisil). Selle [[vaakumi energia]] hüpoteesi kohaselt võib [[Kvantfüüsika|kvantteooriale]] järgi muutuvad vaakumis esinevad [[Virtuaalne osake|virtuaalosakesed]] (antud juhul virtuaalsed footonid) vee ja gaasi vahelisel kiiresti liikuva piirpinna tõttu tegelikeks osakesteks (antud juhul footoniteks). Viimane on seotud [[Unruh' efekt|Unruh' efekti]] või [[Casimiri efekt|Casimiri efektiga]]. Antud selgituse nõrkusteks on peetud sonoluminestsentsi käigus liiga suure hulga energia eraldumist liiga lühikese aja jooksul. Samas leidub usaldusväärsed allikad, mille järgi vaakumi energia selgitust ei ole praeguseni ümber lükatud. === Tuumareaktsioonidest lähtuv kirjeldus === Rayleigh'-Plesseti võrrandit on osade autorite poolt peetud mullide temperatuuri arvutamiseks ebausaldusväärseks. Seda põhjusel, et sonoluminestsentsi käigus mõõdetud temperatuurid võivad olla palju suuremad kui 20 000 kelvinit. Mõnedes uuringutes väidetakse mõõdetud temperatuuriks kuni 100 000 kelvinit ja oletatakse, et temperatuurid võivad ulatuda ka miljonitesse kelvinitesse.<ref name="pmid18851095">{{Cite journal|title=Time-resolved spectra of single-bubble sonoluminescence in sulfuric acid with a streak camera|journal=Physical Review E|volume=78|issue=3 Pt 2|pages=035301|kuupäev=September 2008|bibcode=2008PhRvE..78c5301C|doi=10.1103/PhysRevE.78.035301|pmid=18851095|lay-url=https://web.archive.org/web/20131212070822/http://www.nature.com/nchina/2008/081015/full/nchina.2008.241.html|lay-source=Nature China}}</ref> Sellistel temperatuuridel võib käivituda [[termotuumareaktsioon]]. Antud võimalikku nähtust nimetatakse mõnikord ka [[Mullide kokkusulamine|mulli tuumasünteesiks]] ja seda võrreldakse [[Termotuumarelv|termotuumarelvades]] kasutatava [[Implosioon|implosiooniga]]. 27. jaanuaril 2006 väitsid [[Rensselaeri Polütehniline Instituut|Rensselaeri polütehnikumi instituudi]] teadlased, et nad on sonoluminestsentsi katsetes tekitanud termotuumasünteesi.<ref>{{Cite web|url=http://news.rpi.edu/luwakkey/1322|title=RPI: News & Events – New Sonofusion Experiment Produces Results Without External Neutron Source|publisher=News.rpi.edu|kuupäev=2006-01-27|vaadatud=2012-11-14}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.sciencedaily.com/releases/2006/01/060130155542.htm|title=Using Sound Waves To Induce Nuclear Fusion With No External Neutron Source|publisher=Sciencedaily.com|kuupäev=2006-01-31|vaadatud=2012-11-14}}</ref> == Bioloogilist päritolu sonoluminestsents == [[Naksurkrevetlased]] tekitavad teatud tüüpi luminestsentsi kavitatsiooni käigus, mille põhjustab nende sõra kiire sulgumine. Vastavalt mõõtmistele tekitab sulgumisel loodav kavitatsioonimulli 4&nbsp;cm kaugusel sõrast kuni 80&nbsp;[[Paskal|kPa]] suurust [[Helirõhk|helirõhku]] (vastav [[helirõhutase]] on 218 [[Detsibell|dB]] re 1 μPa). Sõrast eemaldudes on mulli kiiruseks mõõdetud 97&nbsp;km/h. Tekkiv rõhk võib olla piisav väikeste kalade tapmiseks või uimastamiseks. Seejuures eralduv valgus on väiksema intensiivsusega tüüpilise sonoluminestsentsi tekitatud valgusest ja ei ole inimsilmaga nähtav. Tekitatud valgusel ja kuumusel ei pruugi olla otsest tähtsust, kuna vaid kaviteeruva mulli tekitatud lööklaine on vajalik saagi uimastamiseks või tapmiseks. Siiski on see esimene teadaolev olukord, kus loom tekitab valgust sellisel viisil ja seetõttu on nähtust pärast avastamist 2001. aastal nimetatud "krevettluminestsentsiks".<ref>{{Cite journal|title=Snapping shrimp make flashing bubbles|journal=Nature|volume=413|issue=6855|pages=477–8|kuupäev=October 2001|bibcode=2001Natur.413..477L|doi=10.1038/35097152|pmid=11586346}}</ref> == Vaata ka == * [[Valgusallikate loetelu]] * [[Sonokeemia]] * [[Helilaine]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://www.techmind.org/sl/ Sonoluminestsentsi katse üksikasjalik kirjeldus] * [http://www.scs.uiuc.edu/suslick/images/matula.singlebubble.2cycles.mpg Video kokkuvarisevast mullist (934 kB)] * [http://stilton.tnw.utwente.nl/shrimp/ Krevettluminestsents] * [http://www.chm.bris.ac.uk/webprojects2004/eaimkhong/sonoluminescence.htm Sonokeemia rakendused] [[Kategooria:Akustika]] [[Kategooria:Füüsika lahendamata probleemid]] 5dq2gisf63u050wzhcx4whhjj2eztn3 0 599367 7144452 6969066 2026-05-02T08:46:25Z Kuriuss 38125 7144452 wikitext text/x-wiki [[Fail:CardigansHamm071218-30 (46206052442).jpg|pisi|Kontsert (2018)]] '''The Cardigans''' on [[Rootsi]] rokkansambel, mis loodi [[1992]]. aastal [[Jönköping]]is.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Cardigans, The Biography |url=https://www.musicianguide.com/biographies/1608001564/Cardigans-The.html |vaadatud=2025-09-06 |väljaanne=www.musicianguide.com}}</ref> Bändi solist on [[Nina Persson]], kelle isikupärane vokaal ja lavaline olek on kujunenud ansambli üheks äratuntavaimaks tunnuseks. Ansambel saavutas rahvusvahelise tuntuse 1990. aastate teisel poolel hittidega "[[Lovefool]]", "[[My Favourite Game]]" ja "[[Erase/Rewind]]". Nende muusika ühendab endas [[indie pop]]i, [[Alternatiivrokk|alternatiivroki]] ja meloodilise popi elemente.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Nordic |eesnimi=ATN All Things |kuupäev=2025-02-28 |pealkiri=The Cardigans (Swedish rock band) |url=https://all-things-nordic.com/2025/02/28/the-cardigans-swedish-rock-band/ |vaadatud=2025-09-06 |väljaanne=All Things Nordic |keel=en-US}}</ref> Kuigi bänd loodi Jönköpingis, peetakse nende kodulinnaks sageli [[Malmö]]d, kuhu mitmed liikmed hiljem kolisid ja kus asus ka ansambli tegevuse keskpunkt. The Cardigansi diskograafiasse kuuluvad mitmed menukad albumid, sealhulgas "[[Life (The Cardigansi album)|Life]]" (1995), "[[First Band on the Moon]]" (1996), "[[Gran Turismo]]" (1998) ja "[[Super Extra Gravity]]" (2005).<ref name=":0" /> Pärast 2000. aastate keskel tehtud pikemat pausi on ansambel aeg-ajalt taasühinenud kontsertideks ja festivaliesinemisteks, kuid uut stuudiomaterjali ei ole alates 2005. aastast ilmunud.<ref name=":0" /> == Liikmed == * [[Nina Persson]] – vokaal (1992–praeguseni) * [[Peter Svensson]] – kitarr, taustavokaal (1992–praeguseni) * [[Magnus Sveningsson]] – basskitarr, taustavokaal (1992–praeguseni) * [[Bengt Lagerberg]] – trummid, löökriistad (1992–praeguseni) * [[Lars-Olof Johansson]] – klahvpillid, kitarr (1994–praeguseni) Endised liikmed: * [[Toomas Eriksson]] – klahvpillid (lühikest aega 1992. aasta alguses, enne Lars-Olofi liitumist) == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Rootsi ansamblid]] nn0zmabt6mmifkjt7njjiljoegw6f4z 0 600762 7144021 6686103 2026-05-01T15:35:29Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144021 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Priekule vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Priekules pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 152.8 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Priekule]] | asendikaardi_pilt = Priekules pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Reinu ezers.JPG|pisi|Reiņi järv]] '''Priekule vald''' ([[läti keel]]es ''Priekules pagasts'') on vald Lätis [[Lõuna-Kuramaa piirkond|Lõuna-Kuramaa piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Priekule]] linnaga ning [[Gramzda vald|Gramzda]], [[Bunka vald|Bunka]], [[Virga vald|Virga]], [[Kalvene vald|Kalvene]], [[Vaiņode vald|Vaiņode]] ja [[Embūte vald|Embūte vallaga]]. Valla pindala on 153 km². Aastal 2011 elas vallas 624 inimest, nende seas 498 [[lätlased|lätlast]], 15 [[venelased|venelast]], 10 [[valgevenelased|valgevenelast]], 10 [[ukrainlased|ukrainlast]], 1 [[poolakad|poolakas]] ja 87 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2021-02-05 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla keskus on [[Priekule]] linn, mis aga valla koosseisu ei kuulu. == Ajalugu == Praeguse valla aladel asusid varem Bage-Asīte (''Bagge-Assiten''), Nodegi (''Nodaggen''), Priekule Asīte (''Preekuln-Assiten''), Mežnieki (''Mescheneeken''), Ordanga (''Ordangen''), Gaļķinte (''Galkiten''), Jaujenieki (''Sophienhof'') ja Mazgramzda (''Klein-Gramsden'') mõisa maad. Aastal 1890 liideti sellega Bunka vald, aastal 1918 eraldati sellest aga Bunka ja Virga vald. Aastal 1935 oli Priekule valla pindala 78 km² ja seal oli 1307 elanikku.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Aastal 1945 moodustati Priekule vallas Priekule ja Sudmaļi külanõukogu. Aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Priekule külanõukogu Sudmaļi külanõukoguga, see omakorda likvideeriti aastal 1957, mil selle alad allutati Priekule linna maaterritooriumina Priekule linnale. Aastal 1960 liideti maaterritooriumiga Asīte külanõukogu Priekule [[sovhoos]]i maad. Aastal 1975 moodustati Priekule linna maaterritooriumist taas Priekule külanõukogu ja sellega liideti veel osa Gramzda külanõukogu alasid.<ref name="MuE68" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald [[Priekule piirkond]]a. == Kaitstavad objektid == Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Asīte linnamägi, Puuslikukünka linnamägi, Mazgramzda muinaskalmed, Trekņi linnamägi, Ķerri linnamägi, Elkas - Ķezēni muinaskalmed, Kalte linnamägi, Gravas - Sudmaļi linnamägi, Mazdrīviņi muinaskalmed, hiiepaik Elekši lohukivi juures, Dārznieki muinaskalmed, Beltēni muinaskalmed ja kindlustatud paik Pilspurva künkal.<ref name="NaLA2" /> Kohaliku kaitse all on Ādami muinaskalmed, Garoži muinaskalmed ehk Neitsiküngas, Upenieki muinaskalmed ja Männikünka muinaskalmed.<ref name="NaLA1" /> == Loodus == Vald asub [[Ida-Kuramaa kõrgustik]]ul. Kõrgeim koht (155 m) asub Asīte küla juures. Suurimad jõed on [[Vārtāja jõgi]] ja Ruņa jõgi. Valda jäävad Reiņi järv (16 ha) ja Blažģi järv (5,5 ha). Suurim soo on Priekule soo (206 ha). Looduskaitse all on Prūši jalakas, Prūši mänd, Mazgramzda (Ruņa) [[harilik valgepöök|valgepöök]], Gravas - Sudmaļi hiidsaar, Sudmaļi tamm ja Rudzīši vaher. Lisaks on kaitse all arvukalt nimetuid põlispuid. Valla põhjaosa jääb osalt Blažģi järve hoiualale, lõunaosa aga Ruņupe oru hoiualale.<ref name="mcdpx" /> == Külad == Vallas on üheksa [[küla]]. Staatusega ''vidējciems'' on kolm küla: Kalnenieki 64 elanikuga aastal 2020, Mazgramzda 50 elanikuga aastal 2020 ja Saulaine 81 elanikuga aastal 2020. Staatusega ''skrajciems'' on neli küla: Audari 22 elanikuga aastal 2005, Knīveri 23 elanikuga aastal 2005, Mucenieki ja Zeidaki. Staatusega ''mazciems'' on kaks valla küla: Asīte 7 elanikuga aastal 2005 ja Kaņepji 18 elanikuga aastal 2005. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="nhEkH" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="MuE68">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="NaLA2">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Priekules+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]{{Kõdulink|aeg=juuli 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="NaLA1">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Priekules+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]{{Kõdulink|aeg=juuli 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="mcdpx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS]</ref> <ref name="nhEkH">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Priekule parish|Priekule vald}} {{Lõuna-Kuramaa piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Lõuna-Kuramaa piirkond]] 52ihb6tf68elcvtiwu7uc4jf5cf2v2b 0 600956 7143982 6076013 2026-05-01T14:06:27Z Mees9 118868 Lisasin nime kandjaid 7143982 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|eesnimest|portaali|MICHAEL|Michael Jacksoni albumi|Michael (album)}} '''Michael''' on [[mehenimi]]. [[Aramea keel|Aramea]] ܡܝܟܐܝܠ (Mīkhāʼēl [miχaˈʔel]). 2021. aasta seisuga oli see Eestis populaarsuselt 443. mehenimi. 1. jaanuari 2021 seisuga oli Eestis eesnimi Michael 205 mehel. Kõige populaarsem oli eesnimi Michael vanuserühmas 0–4, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 4,09.<ref name="stat.ee">https://www.stat.ee/nimed/Michael (vaadatud 7.2.2021)</ref> ==Tuntud nime kandjaid== *[[Michael Bay]] *[[Michael Bishop]] *[[Michael Bloomberg]] *[[Michael Bolton]] *[[Michael Bublé]] *[[Michael C. Hall]] *[[Michael Caine]] *[[Michael Cherry]] *[[Michael Clifford]] *[[Michael Cunningham]] *[[Michael Curtiz]] *[[Michael D. Higgins]] *[[Michael Dawson]] *[[Michael Douglas]] *[[Michael Emerson]] *[[Michael Faraday]] *[[Michael Haydn]] *[[Michael Imperioli]] *[[Michael J. Fox]] *[[Michael Jackson]] *[[Michael Jeter]] *[[Michael Johnson]] *[[Michael Jordan]] *[[Michael K. Williams]] *[[Michael Keaton]] *[[Michael Madsen]] *[[Michael Madsen (Taani filmilavastaja)|Michael Madsen]] *[[Michael Möllenbeck]] *[[Michael Norman]] *[[Michael Nyman]] *[[Michael Owen]] *[[Michael Park]] *[[Michael Phelps]] *[[Michael Pärt]] *[[Michael Richards]] *[[Michael Rosbash]] *[[Michael Schumacher]] *[[Michael Shanks]] *[[Michael Weatherly]] *[[Michael Wenden]] *... ==Vaata ka== *[[Mihkel]] *[[Miikael]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{nimestat|Michael}} [[Kategooria:Mehenimed]] 2yi3tj7t2tehfaxqe9xj7y79j8rfne1 4 605981 7144514 7141275 2026-05-02T09:32:31Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7144514 wikitext text/x-wiki == Wikidatasse lisamist vajavad (?) == * [[Adolf II (Schaumburg-Lippe vürst)]] * [[Enn Kaarma]] * [[Ryszard Kaczorowski]] * [[Einar Lundborg]] * [[Gustav Matvei]] * [[Władysław Sikorski]] * [[Valentin Sontag]] * [[Rein Tooma]] == Wikidata loend == {{Wikidata loend |sparql= SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P31 wd:Q5. ?item wdt:P509 wd:Q744913. ?sitelink schema:about ?item. ?sitelink schema:inLanguage "et". SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "et,en,de,es,ar,fr". } } |sort=label |columns=number:#,label:artikkel,description:kirjeldus,p569,p570,item:wikidata |links=red }} {| class='wikitable sortable' ! # ! artikkel ! kirjeldus ! sünnikuupäev ! surmakuupäev ! wikidata |- | style='text-align:right'| 1 | [[Aaliyah]] | | 1979-01-16 | 2001-08-25 | [[:d:Q11617|Q11617]] |- | style='text-align:right'| 2 | [[Aleksandr Lebed]] | | 1950-04-20 | 2002-04-28 | [[:d:Q295898|Q295898]] |- | style='text-align:right'| 3 | [[Antoine de Saint-Exupéry]] | prantsuse kirjanik ja lendur | 1900-06-29 | 1944-07-31 | [[:d:Q2908|Q2908]] |- | style='text-align:right'| 4 | [[Aurel Vlaicu]] | | 1882-11-19 | 1913-09-13 | [[:d:Q781514|Q781514]] |- | style='text-align:right'| 5 | [[Buddy Holly]] | | 1936-09-07 | 1959-02-03 | [[:d:Q5977|Q5977]] |- | style='text-align:right'| 6 | [[Christian Oliver]] | Saksamaa näitleja | 1972-03-03 | 2024-01-04 | [[:d:Q61677|Q61677]] |- | style='text-align:right'| 7 | [[Dag Hammarskjöld]] | | 1905-07-29 | 1961-09-18 | [[:d:Q1267|Q1267]] |- | style='text-align:right'| 8 | [[Dmitri Utkin]] | | 1970-06-11 | 2023-08-23 | [[:d:Q45666735|Q45666735]] |- | style='text-align:right'| 9 | [[Eduardo Campos]] | | 1965-08-10 | 2014-08-13 | [[:d:Q4864755|Q4864755]] |- | style='text-align:right'| 10 | [[Fernandão]] | | 1978-03-18 | 2014-06-07 | [[:d:Q664053|Q664053]] |- | style='text-align:right'| 11 | [[Francis Gary Powers]] | | 1929-08-17 | 1977-08-01 | [[:d:Q309840|Q309840]] |- | style='text-align:right'| 12 | [[Frederick Banting]] | | 1891-11-14 | 1941-02-21 | [[:d:Q180350|Q180350]] |- | style='text-align:right'| 13 | [[Glenn Miller]] | | 1904-03-01 | 1944-12-15<br/>1944-02-15 | [[:d:Q103651|Q103651]] |- | style='text-align:right'| 14 | [[Gloucesteri prints William]] | | 1941-12-18 | 1972-08-28 | [[:d:Q657778|Q657778]] |- | style='text-align:right'| 15 | [[Jacques Thibaud]] | | 1880-09-27 | 1953-09-01 | [[:d:Q319456|Q319456]] |- | style='text-align:right'| 16 | [[Jean-François Pilâtre de Rozier]] | | 1754-03-30 | 1785-06-15 | [[:d:Q310996|Q310996]] |- | style='text-align:right'| 17 | [[John Denver]] | | 1943-12-31 | 1997-10-12 | [[:d:Q105460|Q105460]] |- | style='text-align:right'| 18 | [[José Félix Estigarribia]] | | 1888-02-21 | 1940-09-07 | [[:d:Q379670|Q379670]] |- | style='text-align:right'| 19 | [[José Sanjurjo]] | | 1872-03-28<br/>1872-03-18 | 1936-07-20 | [[:d:Q436763|Q436763]] |- | style='text-align:right'| 20 | [[Karel Rachůnek]] | | 1979-08-27 | 2011-09-07 | [[:d:Q182144|Q182144]] |- | style='text-align:right'| 21 | [[Lech Kaczyński]] | | 1949-06-18 | 2010-04-10 | [[:d:Q2757|Q2757]] |- | style='text-align:right'| 22 | [[Lin Biao]] | | 1907-12-05 | 1971-09-13<br/>1971 | [[:d:Q315475|Q315475]] |- | style='text-align:right'| 23 | [[Marcel Cerdan]] | | 1916-07-22 | 1949-10-28 | [[:d:Q347201|Q347201]] |- | style='text-align:right'| 24 | [[Marília Mendonça]] | Brasiilia laulja, laulukirjutaja ja kitarrist | 1995-07-22 | 2021-11-05 | [[:d:Q24040310|Q24040310]] |- | style='text-align:right'| 25 | [[Melanie Thornton]] | | 1967-05-13 | 2001-11-24 | [[:d:Q235243|Q235243]] |- | style='text-align:right'| 26 | [[Oleg Brõžak]] | | 1960-10-27 | 2015-03-24 | [[:d:Q19676474|Q19676474]] |- | style='text-align:right'| 27 | [[Otis Redding]] | | 1941-09-09 | 1967-12-10 | [[:d:Q217839|Q217839]] |- | style='text-align:right'| 28 | [[Otto Lilienthal]] | | 1848-05-23 | 1896-08-10 | [[:d:Q57162|Q57162]] |- | style='text-align:right'| 29 | [[Philippe Leclerc de Hauteclocque]] | | 1902-11-22 | 1947-11-28 | [[:d:Q312391|Q312391]] |- | style='text-align:right'| 30 | [[Randy Rhoads]] | | 1956-12-06 | 1982-03-19 | [[:d:Q312276|Q312276]] |- | style='text-align:right'| 31 | [[Ricky Nelson]] | | 1940-05-08 | 1985-12-31 | [[:d:Q303207|Q303207]] |- | style='text-align:right'| 32 | [[Roald Amundsen]] | norra polaaruurija | 1872-07-16 | 1928-06-18 | [[:d:Q926|Q926]] |- | style='text-align:right'| 33 | [[Rocky Marciano]] | | 1923-09-01 | 1969-08-31 | [[:d:Q188362|Q188362]] |- | style='text-align:right'| 34 | [[Samora Machel]] | | 1933-09-29 | 1986-10-19 | [[:d:Q219918|Q219918]] |- | style='text-align:right'| 35 | [[Sophie Blanchard]] | Prantsuse õhusõitja | 1778-03-24 | 1819-07-06 | [[:d:Q241755|Q241755]] |- | style='text-align:right'| 36 | [[Vladimir Komarov]] | Nõukogude Liidu kosmonaut | 1927-03-16 | 1967-04-24 | [[:d:Q104865|Q104865]] |- | style='text-align:right'| 37 | [[Werner Lamberz]] | Saksamaa poliitik | 1929-04-14 | 1978-03-06 | [[:d:Q2561874|Q2561874]] |- | style='text-align:right'| 38 | [[Will Rogers]] | ameerika näitleja (1879–1935) | 1879-11-04 | 1935-08-15 | [[:d:Q457840|Q457840]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} 8d5dlel6b2n89ltj6z5pgo2rxnu0vlr 0 609911 7144261 7143581 2026-05-02T04:46:23Z Kapa1964 208720 7144261 wikitext text/x-wiki {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyeri (Lizums) suguvõsa aadlivapp.jpg | nimi = Meyer<br><small>von Meijer</small> | matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1733 | number_liivima_rüütelkond = 85 | väljasurnud_rootsi_rüütelkond = 1781 | number_rootsi_rüütelkond = 329 | introdutseeritud_rootsi_rüütelkond = 1647<ref>{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}</ref> }}'''Meyer a. d. H. Lysohn''' (ka '''von Meijer''') oli [[Rootsi]] ja [[Liivimaa]] [[aadlisuguvõsa]]. {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyercrantzi vapp.jpg | nimi = Meyercrantz<br><small>von Meijercrantz</small> }}'''Meyercrantz'''id '''a. d. H. [[Vana-Nursi mõis|Nursie]] v. [[Rõuge kihelkond|Rauge]]''' (ka '''von Meijercrantz''') olid Liivimaalt pärit Rootsi aadlikud, keda ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda '''Meijer nr. 329'''-st eraldiseisva suguvõsana. <small>''Märkus: kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1700]] + 10 päeva, [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> ==Ajalugu== Suguvõsa põlvnes [[Riia]] käsitöölistest. 7. augustil 1645 tõsteti Rootsi sõjaväelane [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]] aadliseisusse ning suguvõsa introdutseeriti 1647. aastal [[Rootsi rüütelkond]]a nr. 329 all. Hilisemates aadlimatriklites ja genealoogilistes käsitlustes jäi suguvõsa jätkumine nappide ja katkendlike andmete tõttu ebaselgeks; seetõttu märgiti Meijer nr 329 juba 1754. aasta matriklis väljasurnud suguvõsaks ning hilisemates käsitlustes kinnistus väljasuremisajaks 1781. aasta.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}</ref> 21. märtsil 1688 tõsteti Rootsi sõjaväelane, kindralmajor [[Valentin von Meyer]]i vennapoeg, kapten [[Barthold von Meyercrantz|Barthold Meyer]] (1659–1710), koos oma nõbu ([[saksa keel|sks]] ''Vetter''), kortermeister [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]]iga (1638–1693), aadliseisusse nimega '''von Meyercrantz'''.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/> <small>''Märkus: Selles aadeldamisaktis on mainitud, et Barthold ja Georg Meyer olid endise oobersti (kindralmajori) Valentin von Meyeri sugulased ([[rootsi keel|rts]] „Anförvanter“).''</small> 1. oktoobril 1689 esitas kapten [[Barthold von Meyercrantz]]i vanem vend, leitnant Valentin von Meyer, [[Karl XI|Rootsi kuningale]] palvekirja perekonnanime '''von Meyercrantz''' kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/><ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/><ref name="von Meiercrantz"/><ref name="von Meiercrantz 1"/><ref name="von Meijercrantz"/> <small>''Märkus: Esitatud seos viitab sellele, et varasemates genealoogilistes käsitlustes esitatud oletus, mille kohaselt Meyercrantzide liini esiisa oli üksnes kindralmajor Valentin von Meyeri vend pastor Bartholomäus Meyer († 1656), ei ole korrektne. 1. oktoobri 1689. aasta palvekirjast selgub, et kortermeister Georg von Meyercrantz († 1693) on nimetatud Barthold von Meyercrantzi (1659–1710) ja tema kolme venna suhtes kui „Vetter“ (nõbu, sugulane). See seab kahtluse alla varasema käsitluse, mille kohaselt Georg oli Bartholdi vend. Mõiste „Vetter“ kasutus varauusaegses saksa keeles võib tähistada erineva astme sugulust (nt nõbu või muu sugulane), mistõttu Georg von Meyercrantzi täpne sugulusaste Meyercrantzide nelja vennaga vajab edasist uurimist. Küsimus Meyercrantzide varasema põlvnemise kohta jääb seega avatuks ning uurimistöö jätkub.''</small> [[Katariina I|Keisrinna Katariina I]] diplom [03.05. – 31.12.1725] ("offene Diploma") Rootsi armee teenistusest erru läinud [[Gustav von Meyer|major Gustav Meyerile]], kes läks erru 30. aprillil 1723, [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse]] kandmise kohta nimega "'''von Meyercrantz'''". Avaldus oli esitatud 3. mail 1725 ent see jäi keisrinna poolt allkirjastamata. Diplom kanti Vene impeeriumi kinnitamata aadlimatriklite nimekirja. Dokumendi originaal on hävinud, koopia asub Venemaal [[Peterburi]]s (''märkus'': ''Gustav Meyer oli avaldanud ka oma pahameelt tema soovi täitmata jätmise pärast'').<ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России"/><ref name="Герб Мейеркранцев"/> Kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulijad immatrikuleeriti 1733. aastal [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] (nr. 85), teadaolevalt ei ole matrikkel säilinud. Kogumik "''Märkmeid aadlike ajaloost''" nr. 189 (Sammlung "''Adelsgeschichticher Notizen''" No 189), mis oli koostatud 22. aprillil 1842 [[Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts]]i poolt [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] kuulunud Meyer Nr. 85 kohta (''märkus'': ''Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Seltsi'' poolne katse taastada aadlimatrikkel Meyer nr. 85; ''seltsi poolt leitud allikad ja tõendid olid ebapiisavad ning sisaldasid ainult'' Lizumsis (''Lysohn'') ''ja'' Druvienas (''Druween'') ''elanud'' '''Meyer a. d. H. Lysohn'''-''i suguvõsa liikmeid, tänu millele tunnistati'' Meyer nr. 85 ''alates maist 1781 väljasurnud suguvõsaks'').<ref name="Meyer Nr. 85"/> Suguvõsa viimane meesliige Lizumsis ja Druvienas oli [[Valentin Burchard von Meyer]], kes suri (''märkus'': hukkus jahil olles rikošeti tagajärjel) 5. mail 1781. aastal.<ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"/> Viimane naisliige Lizumsis ja Druvienas<ref name="6. veebruar 1785 Peterburi"/> oli [[Paruness|paruness]] Johanna Margaretha Malama (sündinud von Meyer), kes suri 25. jaanuaril 1804. aastal.<ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"/> <small>''Märkus: Artikli pealkirjas kasutatud nimetus „Meyer (Lizums)” on tänapäevane eristusvorm, mida ajaloolistes allikates sellisel kujul ei kasutatud; vastavaks nimekujuks oli saksakeelne „Lysohn”. Suguvõsa tähistused „a. d. H. Lysohn” ja „a. d. H. Nursie v. Rauge” on genealoogilises traditsioonis kasutusel identifitseerivatena. Suguvõsa liikmed elasid ja tegutsesid peamiselt Lysohni (Lizums) ja Druweeni (Druviena) mõisates, mis paiknesid lähestikku. Nende mõisatega oli seotud eeskätt kindralmajor Valentin von Meyeri poja Gustavi liin, kelle järeltulijad seal elasid. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et osa sellest liinist oli seotud ka Vändra mõisaga, kus tegutses tema vanimaks pojaks peetav major Carl Gustav von Meyer, kes nii ise kui ka tema järeltulijad kasutasid kindralmajori vapipitserit; samuti kinnitab nende hilisem pärimisõiguslik tegevus selle liini järjepidevust. Nimetatud tähistused ei pruugi alati kajastada tegelikku omandisuhet; näiteks ei olnud ooberstleitnant Barthold von Meyercrantz 1688. aasta aadeldamise ajal Nursie mõisa omanik, vaid see kuulus tema hilisema abikaasa perekonnale ning pärandus edasi''.</small> ==Meyerite suguvõsa mõisavaldused== XVII-XVIII sajandil kuulusid suguvõsale [[Nabe mõis]] (''Nabben''), [[Lizumsi mõis]] (''Lysohn''), [[Druviena mõis]] (''Druween''), [[Apeltiene mõis]] (''Appelthen''), [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]] (''Klein-Soldina'') ja [[Suur-Soldina mõis]] (''Groß-Soldina''). Samuti [[Vändra mõis]] (''Fennern''), [[Pähu mõis]] (''Pähho''), [[Plānupe mõis]] (''Planup'') ja [[Võduvere mõis]] (''Woddofer''). ==Sugupuu== Meyerite sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]). *'''A''' Bartold Meyer († u 1590) – 1558 Riia pagarimeister **'''B''' [[Eberhard (Ewert) Meyer]] (u 1572 – 1643, Riia) – Riia kullassepp, 1600 mainitud meistrina; 1616–25 Riia kullasseppade [[tsunft]]i vanem ([[saksa keel|sks]] ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)"/>; ⚭ (1600) Riia kullassepa [[Valentin Möller]]i (1574 mainitud meistrina, alates 1582 Riia kullasseppade tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer''))<ref name="Möller, Valentin"/> tütre Anna Mölleriga ***'''C1''' [[Valentin von Meyer]] (1601–1674) – Rootsi aadlik (1645), Rootsi [[kindralmajor]], [[Halle]] administraator, [[:de:Vörden (Marienmünster)|Vörden]]i [[komandant]], [[Minden]]i komandant, [[Biržai|Birseni]] komandant, [[Kaunas|Kaueni loss]]i komandant, [[Riia]] komandant, [[Jelgava|Miitavi]] ülemkomandant. [[Nabe mõis|Nabe]], [[Lizumsi mõis|Lizumsi]], [[Druviena mõis|Druviena]], [[Apeltiene mõis|Apeltiene]], [[Suur-Soldina mõis|Suur-Soldina]] ja [[Väike-Soldina]] mõisnik ****'''D1''' [[Leonhard Friedrich von Meyer]] (u 1640 – † pärast 1690)<ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt"/> – poeg teisest abielust. Rootsi sõjaväelane, kapten [[Vietinghoff|Klaus von Vietinghoff]]i kompanii fänrik (lipnik) (1663–68)<ref name="Riksarkivet Rullor 1663"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723"/>, kapten [[James Bennet|Jacob Bennet]]i kompanii leitnant (1672–73)<ref name="Riksarkivet Rullor 1672"/>. Lizumsi, Druviena ja Apeltiene mõisnik Liivimaal, Väike-Soldina ja alates 1678 Suur-Soldina omanik Eestimaal. Elas 1689 Wellenmoises, mõisarentnik [[Kuramaa]]l; vennapoeg Valentin von Meyeri kasuisa ('''D9-E2''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; vallaline ****'''D2''' Tütar (nimi teadmata); Elgenstierna andmetel ⚭ nõbu Eberhard von Meyercrantziga ('''C2–D2''') ****'''D3''' Cornelia von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673) ****'''D4''' Anna Magdalena von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ Carl Rötcheniga ****'''D5''' Beata Justina von Meyer (u enne 1645 - † pärast 1700)<ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks"/> – tütar teisest abielust; ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673); Rootsi armee [[kindralleitnant]] [[Vabahärra|vabahärra]] [[Dietrich Johann von Löwenstern]]i (1667, Liivimaa – 16. juuni 1740, [[Stockholm]]; maeti 18. juunil 1740 [[:sv:Storkyrkan|Stockholmi toomkirik]]usse (rts ''Storkyrkan'')<ref name="Storkyrkan i Stockholm"/>) ema ****'''D6''' Anna Christina von Meyer; Elgenstierna andmetel '''C1''' tütar ****'''D7''' Valentin von Meyer (* / † 1653) – poeg kolmandast abielust ****'''D8''' Maria Elisabeth von Meyer (u 1655 – † pärast 1697)<ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"/> – tütar kolmandast abielust ****'''D9''' [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustav von Meyer]] (u 1656 – † 1729, maetud [[Riia Püha Jakobi kirik|Riias]])<ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga"/> – poeg kolmandast abielust. Rootsi sõjaväelane, 1680–89 leitnant<ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer"/><ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga"/><ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133"/>, 1689–1713 kapten<ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>, 1725 major<ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks"/>. Ooberst [[:sv:Mauritz Vellingk|Mauritz Vellingk]]i (1651–1727), kes oli [[Otto Vellingk]]i vend, (Karjala) rügemendi kapten [[Löwen|Gustav Johan von Löwen]]i († 1680) kompanii ja kapten [[Johan von Klingenberg]]i († 1684) 5. kompanii leitnant (1680)<ref name="Riksarkivet Rullor 1680"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2"/>. Apeltiene mõisnik, alates 18.04.1713 Lizumsi ja Druviena mõisnik<ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere)"/>; ⚭ Dorothea von Mengdeniga *****'''E1''' Euphrosina von Meyer († pärast 1729)<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/> *****'''E2''' [[Valentin von Meyer (jun.)|Valentin von Meyer]] (1685–1752, Lizums)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Leonhard Friedrich von Meyeri kasupoeg ('''C1-D1''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; Venemaa [[porutšik]]. 1717 osales [[Balti aadel|Baltisaksa aadli]] [[Maapäev (rüütelkond)|Maapäeval (Landtag)]] Riias, Wendeni (Cēsis) [[Sillakohus|sillakohtunik (Ordnungsrichter)]] (al.1727), teistel andmetel ka Wendeni (Cēsis) bürgermeister (al.1727; jätkas 1737–40)<ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737"/>. Lizumsi, Apeltiene (müüs 1726)<ref name=" Apeltiene mõis"/>, Druviena, Suur-Soldina (alates 1723)<ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile"/> ja Väike-Soldina (alates 1723)<ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile"/> mõisnik; ⚭ I (1714) Johanna Margaretha von Engelhardtiga († 1738 Lizumsis), kes oli kapten vabahärra [[Jacob Gustav von Bellingshausen]]i († u 1711) lesk. ⚭ II Johanna Juliana von Ceumerniga (1694–1769); abielud lastetud *****'''E3''' [[Otto Christopher von Meyer]] (1686–1750, Druviena)<ref name="25.03.1750 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa porutšik, Väike-Soldina (müüs 1749)<ref name="1749 Väike-Soldina müük"/> ja Druviena mõisnik; ⚭ Anna von Gartziga (1687–1753) ******'''F1''' Anna Hedwig von Meyer (1719–1773, Lizums)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ (1740) [[Tirza]]s sekretär Franz Lämmerhirtiga († 1757, aadeldatuna 1747 Frantz von Lämmerhirten); abielust sündisid viis poega ja kolm tütart ******'''F2''' Apollonia von Meyer (1720–1783, Druviena)<ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ [[1. järgu major]]i von Schawitziga; abielu lastetu ******'''F3''' [[Wilhelm Gustav von Meyer]] (1725–1779, Druviena)<ref name="01.04.1779 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa major, Lizumsi ja Druviena mõisnik; ⚭ I (1753) [[Trikāta kirik|Trikātas]]<ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika"/> Christina von Ceumerniga (1722–1756), ⚭ II (1760) [[Velēna kirik|Velēnas]]<ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika"/> Johanna Augusta von Ceumerniga (1730–1780) *******'''G1''' Ebba Agnesa Juliana von Meyer (1754–1755) – tütar esimesest abielust *******'''G2''' [[Valentin Burchard von Meyer]] (1762–1781) – poeg teisest abielust. Lizumsi ja Druviena mõisnik *******'''G3''' Juliana Ulrica von Meyer (1765–1766) – tütar teisest abielust ******'''F4''' Johanna Margaretha von Meyer (25. august 1728, Druviena<ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika"/> – 25. jaanuar 1804, Lizums) – Lizumsi ja Druviena pärijanna (6. veebruar 1785); ⚭ (1748) [[Tirza kirik|Tirzas]]<ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika"/> Vene armee porutšiku (hiljem [[alampolkovnik]]) parun [[Malama|Joann (Ivan Andrejevitš) Malama]]ga (1721–1760, [[Seitsmeaastane sõda|langes lahingus]]); abielust sündisid kaks poega ******'''F5''' Valentin Gustav von Meyer (1733, Druviena – 1760, Druviena) *****'''E4''' Beatha Justina von Meyer (1693–1759, Druviena); ⚭ I (1723) Raunas<ref name="Rauna 14"/> kapten [[Johann von Güldenschantz]]iga († u 1734), abielust sündisid tütar ja poeg. Poeg Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) oli [[Podoolia kubermang]]u [[Güldenschantz]]ide ([[Vene keel|vene k.]] ''Гильденшанц'') esiisa (''märkus'': aadeldatud 1844<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> Gotthardt Wilhelmi pojapojapoeg major [[Carl von Güldenschantz (noorem)|Carl von Güldenschantz]] koos poja ja tütrega). ⚭ II (1737) pastor Johann Michael Langhanckega († 1747); abielust sündisid kaks poega ja kaks tütart *****'''E5''' Juliana von Meyer (1697–1756, [[Taheva mõis|Taheva]])<ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika"/><ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ (1713) [[Rauna]]s<ref name="Rauna 3"/> komissar Johann Georg Pfundtiga (1692–1758, [[Mõniste mõis|Mõniste]]); abielust sündisid vähemalt kolm poega *****'''E6''' Anna Cornelia von Meyer († pärast 1729)<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ major J. C. von Keyserlingkiga († pärast 1732) *****'''E7''' Louisa Eleonora von Meyer († pärast 1739, Väike-Soldina); ⚭ (1729) Velēnas [[:ru:Пермский карабинерный полк|Permi dragunirügemendi]] porutšiku (hiljem kapten) [[Martin von Felix|Martin Felix]]iga (u 1686, [[Kolberģis]] – † pärast 1756, [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]]), kes oli Rootsi armee teenistuses kuni 1719 (kornet) ning omas kahte Vene armee ohvitseri patenti (porutšik; kapten), Väike-Soldina rentnik alates 27.09.1753. Abielust sündisid neli tütart ja poeg [[1. järgu major]] Christoph von Felix (1739 – 5. september 1771, [[Izmajil]]; [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|langes lahingus]]) *****'''E8''' Anna Dorothea von Meyer († 1756 Väike-Soldinas, maetud [[Narva]]s); ⚭ kapten [[Martin von Felix]]iga ****'''D10''' Apollonia von Meyer (* / † 1658 Riias) – tütar kolmandast abielust ***'''C2''' Bartholomäus (Paul) Meyer († 1656 Võnnus, maetud [[Riia toomkirik|Riias]]) – [[Cēsis|Võnnu]] koguduse [[vikaar]] (1626), hiljem pastor, konsistooriuminõunik, praost; ⚭ I Anna Schraderiga († 1649), ⚭ II Margareta Mölleriga<ref name="Bartholomäus Meyer"/> ****'''D1''' Eberhard von Meyercrantz; Elgenstierna andmetel ⚭ nõoga ('''C1–D2''') ****'''D2''' [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]] (1638–1693) – Rootsi sõjaväelane (kortermeister, kapten); alates 1688 von Meyercrantz koos oma nõo Barthold Meyeriga<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/>. Osales 1678–79 [[Liivimaa aadlilipkond|Liivimaa aadlilipkonna]] (rts ''Livländska adelsfanan'') ridades [[kapral]]ina ja kortermeistrina [[:de:Nordischer Krieg (1674–1679)|Preisi sõjakäigul (Rootsi–Brandenburgi sõda)]], kus paistis silma erakordse vaprusega. Tema ülem ooberst [[Ewold Johann von Vietinghoff]] kinnitas, et Georg oli end kõigil puhkudel tõestanud vapra ja ustava sõjamehena. Eriti tõsteti esile juhtumit, mil ta kornet Vietinghoffi äraolekul kandis lahingus lippu vaenlase vastu, kaitses seda mehiselt ning tõi selle tagasi. Just seda episoodi arvestati tema aadeldamisel nimega Meyercrantz. 1692. aasta märtsis esitati ta Liivimaa rüütelkonna maapäeval ühele ametikohale olles kortermeister, kuid ei osutunud valituks, saades kõigest kaks häält kolmekümne kolmest võimalikust (kahele vakantsele kohale oli neli kandidaati)<ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711"/>. ⚭ Magdalena von Ceumerniga († 1710), kes oli [[Loberģi mõis|Loberģi]] mõisniku [[Ceumern|Kaspar von Ceumern]]i (1612–1692) ja Catharina von Helmerseni († 1674) tütar; abielu lastetu<ref name="Ceumernite sugupuu"/> ***'''C3''' [[Heinrich Meyer]] (1623–1694, Riia) – Riia kullassepp, meistritöö 24.09.1654. Alates 1658 Riia kullasseppade [[tsunft]]i liige ning 1662 kaasistuja (sks ''Beisitzer''), 1679−88 tsunfti vanem (sks ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Heinrich"/><ref name="Silberrauch"/>; ⚭ Anna Wiesega († 1709 Riias). Pärast abikaasa surma jätkas lesk Anna Wiese töökoja juhtimist; allikate põhjal oli ta selle eesotsas veel 1697. aastal. ****'''D1''' Conradt Meyer (1659−1710, Riia; † katku) ****'''D2''' Dorothea Meyer (1661−?) ****'''D3''' Catharina Meyer (1663−1697); ⚭ Johann Bürgersiga († 1697 Riias); abielust sündis tütar Anna Maria (ristitud 23. juulil 1695 – † 1696) ****'''D4''' [[Jacob Meyer]] (1666–1710, Riia; † [[Katk Põhjasõja ajal|katk]]u) – Riia kullassepp, meistritöö 01.10.1696. Riia kodanik (sks ''Bürger'') alates 12.12.1701<ref name="Meyer, Jacob"/>; ⚭ (1703) [[Riia Toomkirik|Riias]] Catharina Elisabeth von Borgentreichiga (1679–1753) *****'''E1''' Peter Meyer (1703–1710; † katku) *****'''E2''' Heinrich Meyer (1704–1706) *****'''E3''' Anna Meyer (1706–1710; † katku) *****'''E4''' Jacob Meyer (* / † 1710; † katku) ****'''D5''' Heinrich Meyer (1674−?) ***'''C4''' NN Meyer; ⚭ (abikaasa nimi teadmata) ****'''D1''' Valentin von Meyer (u 1657 − † u pärast 1701) – Rootsi sõjaväelane, 1688–89 leitnandi auastmes ooberst (hiljem kindralmajor) [[vabahärra]] [[Pahlen|Johann Anders von der Pahlen]]i (1642–1696) [[:sv:Estniska kavalleriregementet|Eestimaa ratsaväerügemendis]] (kuninganna ihuratsaväerügement; rts ''Estländska kavalleriregementet''). 1. oktoobril 1689 esitas ta Rootsi kuningale palvekirja perekonnanime von Meyercrantz kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Riksarkivet"/> ****'''D2''' [[Barthold von Meyercrantz]] (1659, Liivimaa – † 1710; allikates ka Bernhard jt) – Rootsi aadlik (1688)<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/>, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)<ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/>. Pärast [[Riia piiramine (1710)|Riia kapituleerumist]] andis ta truudusevande [[Moskva tsaaririik|Vene]] [[Peeter I|tsaar]]ile<ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile"/> ning esitas 20. juuliks 1710 evakuatsioonitaotluse [[Bauņi mõis|Bauenhofi mõis]]a<ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa"/>; ⚭ I (1680. aastatel) Christina Grothiga, kes oli [[Kroon (institutsioon)|Rootsi krooni]] sõjakomissari Georg Grothi († enne 15. dets. 1693) ja Anna Maria von Rigemani († pärast 1699) tütar<ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon"/>. ⚭ II (1698) [[Tartu Jaani kirik|Tartus]]<ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu"/> Dorothea von Rothauseniga († 1710, Riia), kes oli [[Caspar Anton von Sternfeldt|Caspar Anton Christiani]] (1644–1697, aadeldatuna 1676 von Sternfeldt) lesk ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisniku Joachim von Rothauseni (1634–1683) ja Wendula von Helmerseni (1629–1703) tütar *****'''E1''' Anna Maria Christina von Meyercrantz († pärast 1748) – tütar esimesest abielust; ⚭ enne 1736 [[Ziemeri mõis|Ziemeri]] mõisniku, Rootsi ja Vene sõjaväelase Christer von Brandteniga († u 1743; Rootsi teenistuses kuni 1710 kapten, Vene major) *****'''E2''' Friedrich von Meyercrantz (1699, Tartu − 1710) – poeg teisest abielust *****'''E3''' Eva Dorothea von Meyercrantz (1703 − 1743, [[Rannu]]) – tütar teisest abielust<ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz"/>; ⚭ u 1719 [[Otto Johann von Rönne|parun Otto Johann von Rönne]]ga [[Tamme mõis (Rannu)|a. d. H. Tammenhof]] (1690−1755), kes oli kohtukolleegiumi noorem liige (sks ''Ordnungsgerichts-Adjunctus''; hiljem Vene sõjaväelane, polkovnik) ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisnik kuni 1721; Vene armee [[kindralporutšik]] [[Karl Gustav von Rönne|parun Carl Gustav von Rönne]] (15. aprill 1720 – 4. aprill 1786) ema ****'''D3''' Heinrich von Meyercrantz (1670, Liivimaa − † ?) – Rootsi sõjaväelane (leitnant; sõjaväes nimega Heinrich Meyer). Teenistuses alates 1684. aasta veebruarist Tartus ooberst [[Otto Reinhold Taube|Otto Reinhold von Taube]] (1627–1689) pataljonis (pärast ooberst Taube surma 1689. aastal määrati pataljoni ülemaks ooberst Magnus Johan von Tiesenhausen (1631–1700)) oma venna kapten Barthold von Meyercrantzi kompaniis; alustas lipukandjana (förare), hiljem veltveebel, 1695 adjutant, alates 3. XII 1698 fänrik. 1699 fänrik major Gustaf Wallenstedti (1655–1701) kompaniis, seejärel kapten Thieloni kompaniis, kus ta ülendati 7. IX 1701 leitnandiks ning viidi üle ooberst [[Carl Gustaf Skytte|Carl Gustav Skytte]] Liivimaa jalaväerügemendi majori kompaniisse. Tõenäoliselt on ta identne juulis 1704 [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]] osalenud kapten Meyeriga, keda on mainitud J. Lossiuse teoses ''"Liefländische Historia, Continuation, 1690–1707"''.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Meyer, kapten 1704"/> ****'''D4''' Jobst Hilmar von Meyercrantz (1673, Liivimaa − † pärast 1. detsembrit 1703, tõenäoliselt 1704 [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]) – Rootsi sõjaväelane (kapten; sõjaväes ka nimega Justus von Meyercrantz). Teenis 1686 [[seersant|seersandina]] ooberst [[:sv:Gotthard Wilhelm von Budberg|Gotthard Wilhelm von Budberg]]i (1644−1710) juhitud [[:sv:Kymmenegårds lätta infanteribataljon|Ida Viiburi lääni jalaväerügemendis]] ([[rootsi keel|rts]] ''Östra Viborgs läns infanteriregemente'') ning hiljem [[veltveebel|veltveeblina]], 1688 ooberst [[Gertten|Mauritz von Gertten]]i (1635−1688) rügemendi seersant. Seejärel omandas [[kadett (õppur)|kadetina]] sõjalise ettevalmistuse Inglise kaardiväes [[Holland]]is, mille lõpetas 30. juunil 1700. Sama aasta 31. augustil asus ta teenistusse leitnandina ooberst [[:en:Arvid Axel Mardefelt|Arvid Axel Mardefelt]]i (1655−1708) juhitud [[:sv:Södermanlands regemente (infanteri)| Södermanlandi jalaväerügemendis]] kapten Fabian Palmstrucki (1674−1703) kompaniis [[Pommeri]]s; 25. oktoobril dislotseerus väeüksus [[:en:Anklam|Anklam]]i linnas. Alates 20. VII 1701 leitnant ja 01. XII 1701 kapten ooberstleitnant [[Georg Gustav von Wrangell (1662–1734)|Georg Gustav von Wrangell]]i [[Nõo]] [[maamiilits]]a pataljonis ([[rootsi keel|rts]] ''Niggenska lantmilisbataljonen i Livland''); 1703. aasta juulis osales Nõo pataljon Tartu komandandi [[Carl Gustaf Skytte|Carl Gustav Skytte]] juhitud väliretkel, mille käigus toimus 14. juulil [[Pihkva]] lähistel kokkupõrge Vene vägedega. 1703 kompaniiülem Tartus, kus teda mainitakse veel 01. XII 1703 pataljoni staabis.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Jobst Hilmer von Meyercrantzi teenistus"/> ***'''C5''' Tütar (nimi teadmata) Meyer († pärast 1658) ==Teisi suguvõsa liikmeid== *Conrad Meyer († 1656 Riias) – Riia kullassepp, meistritöö 1613; tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer'') 1625, 1642 ja 1646; tsunfti vanem (sks ''Ältermann'') 1633–42, uuesti 1652. <ref name="Meyer, Conrad"/> *[[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]] (1676 – 1751) – [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]]i pojapoeg<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/>. Rootsi ja Vene sõjaväelane (major), Vändra ning Pähu mõisnik; ⚭ (u 1707) Johanna Regina Bennetiga (1687–1740) *NN von Meyer – Venemaa [[polkovnik]], kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulija; ⚭ Irina Jakovlevna NN, abielust sündis poeg Simeon von Meyer (teade 27. veebruari 1783 Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse aktide kogumikust)<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России">[https://books.google.ee/books?id=kjBmAAAAMAAJ&focus=searchwithinvolume&q=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80+%28%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%BD%D1%86%29+%D0%93%D1%83%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2 Üks viidetest kogumikust: Олег Игоревич Хоруженко. Дворянские дипломы XVIII века в России", M.: Nauka 1999. – lk 188–189; lk 405]</ref> <ref name="Герб Мейеркранцев">[https://gerbovnik.ru/arms/5165.html Gerbovnik.ru]</ref> <ref name="Meyer Nr. 85">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1850.1.152:2?730,723,1752,1792,0 20.04.1842 Meyer Nr. 85 '''† ?''' Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts (dokument Eesti Rahvusarhiivis)]</ref> <ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="6. veebruar 1785 Peterburi">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:49?3159,1592,945,125,0 6. veebruar 1785 Sankt-Petersburg (Peterburi); ooberstleitnant von Malama kaasa kinnitatud lõplikult Lysohni ja Druweeni mõisate omanikuna; dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26861#&gid=1&pid=50 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 50; Velēnas vācu draudzes 1800.-1861. gada mirušo reģistrs]</ref> <ref name="von Meiercrantz">[https://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&id=690&nimi=Meiercrantz&tiitel=&andja=&kujund=&lang=et Aadlivapid Ajalooarhiivis]</ref> <ref name="von Meiercrantz 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3742.1.142:6?130,565,3474,4396,0 Meyercrantzi vapi eksliibris Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="von Meijercrantz">[https://minerva.riddarhuset.se/att/von-meijercrantz/ Riddarhuset]</ref> <ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183−184 (nr 393)]</ref> <ref name="Möller, Valentin">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 191 (nr 398)]</ref> <ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt">[[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200704710759&ru=7ErUKR 26.03.1689 Supplik der Witwe des Kapitäns von Leuenstern (Löwenstern), Beata Justina von Meyer, contra ihren Bruder, den Leutnant Leonhard Friedrich von Meyer, wegen einer Schuldforderung; Dokument Eesti Rahvusarhiivis]]</ref> <ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"> [https://www.ra.ee/apps/pargamendid/index.php/et/parchment/view?id=16709&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDM2slAoSi5IzclPzSvSLU0FMJaC4uZVSUWpacn5KKohnaGKl5OroqGdoYWakB4SG5iBRCyulnMS89NLEdLAiIyul1BIl69paAGciHtA%253D Pärgamendid Eesti Rahvusarhiivis; Kaiserliche Konfirmation von Klein-Soldina an General Meyer. Russisch. Pergament mit einem hängenden Siegel 1735]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1663">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053771_00026#?c=&m=&s=&cv=25&xywh=2453%2C155%2C3778%2C1720 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00709#?c=&m=&s=&cv=708&xywh=-687%2C-213%2C2732%2C1244 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1672">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053876_00031#?c=&m=&s=&cv=30&xywh=1577%2C133%2C4745%2C2161 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2472:23736#&gid=1&pid=291 Väljavõte Riia Püha Jakobi koguduse surmameetrikast (Erbgrab in Zone nr 11, St.Jacobi, Riga), major Gustaff Meijer maetud 21. jaan. 1729; Rīgas Sv. Jēkaba vācu draudzes 1703.-1750. gada mirušo lk 291]</ref> <ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039207_00105#?xywh=2060%2C1088%2C4802%2C2187&cv=104 11.06.1687 Lt. G. von Mejer; Titularregister till riksregistraturet, SE/RA/1112.2/16 (1687-1690); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 105]</ref> <ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039004_00579#?xywh=1149%2C133%2C5864%2C2671&cv=578 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/509 (1687); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 536-537]</ref> <ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=133 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 133]</ref> <ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=39 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 39]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:129?166,635,1020,212,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00724#?c=&m=&s=&cv=723&xywh=-672%2C-129%2C2736%2C1246 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00440#?c=&m=&s=&cv=439&xywh=2370%2C251%2C2915%2C1327 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00447#?c=&m=&s=&cv=446&xywh=-90%2C243%2C3052%2C1390 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere)">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00106#?c=&m=&s=&cv=105&xywh=2291%2C534%2C4400%2C2004 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn">[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200251548674&ru=7P4DXq Transakt der von Mayerschen Erben aus dem Hause Lisohn. Lisohn 01.04.1729. Copie; dokument Eesti Rahvusarhiivis (märkus: võimalik tutvuda Tartu uurimissaalis]</ref> <ref name="Rauna 3">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 3]</ref> <ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&gid=1&pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]</ref> <ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19187507.pdf Erich Seuberlich. Notizen über Wendens Bürger bis zum Jahre 1773. Druck von Gebr. Vogt, Papiermühle S.-A. Lk xi ja 31]</ref> <ref name=" Apeltiene mõis">[[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=246,247&q=Meyer Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]]</ref> <ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17020&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Restitutsioonikomisjoni+otsusega+kuulub+Soldina+Valentin%2C+Leonhard+Friedrichi+p+Meyerile.&_xr=eNotjr0OwjAQg18lyoyAVgxw3ZlgoRIrOtpTcjS9lPwMCPXdCYXJlm3JH0IFb4Ztg7D7mQh1DXpgEY4p95tIGDrb8jg50qWtKtCObbr5FFnMN9ofQF8oJk65ZN4LD37k%252BChGlVWOZFANObt8V613PQuqKzqSxLJSJ%252FJiMfTqGJj6wJ1lNakzvSiwo%252FXyCfr512o5LAgoJqNZkAovJd3M8wfEeEY2 Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Valentin+Meyeri+pojapojale%2C+leitnant+Valentin+Meyerile&_xr=eNpdTkEKwkAQ%252B8oyZ0G3VJDpGzwJXstQh%252B3oOq3d6UGkf%252B%252Bu9uQhJCQhhNDjR%252FDQENY%252FkbCqEB6iKsnm2z4xTV1%252FkecYGXLqPUKU3trBkmgo1rFGuFJkNVF35jdP4sbhTgWRdy6ymJKa%252ByttgwivjX3hU94nDTOFb5zPsEGzLCsxmTil Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="25.03.1750 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&gid=1&pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]</ref> <ref name="1749 Väike-Soldina müük">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Leitnant+Otto+Christoph+von+Meyer&_xr=eNotjcEOwjAMQ3%252Blyg9ANw4oO3IFcdgHoAiiNmKko82QENq%252F0w1Otmz5mdDjR3DbEe5%252BpmDTINxFVYpNt01hytfYy2McGGrrPcIg0S7JimhYorZFOLKYkpo7myV3iLmu0xjdK6k78ZvzukV4%252FtUvuq8o0jBRWNH1lw26ef4Cfsswlw%253D%253D Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=20 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 20]</ref> <ref name="01.04.1779 Velēna surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2516:25860#&gid=1&pid=37 Väljavõte Trikāta abielumeetrikast; Trikātas vācu draudzes izraksti no 1722.-1833. gada dzimušo un kristīto, laulāto un mirušo reģistriem lk 37]</ref> <ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26858#&gid=1&pid=7 Väljavõte Velēna koguduse abielumeetrikast lk 7]</ref> <ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25764#&gid=1&pid=19 Väljavõte Tirza-Velēna koguduse sünnimeetrikast (1726-1763) lk 19 nr 39]</ref> <ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26860#&gid=1&pid=5 17.sept.1748 laulatus; Väljavõte Tirza-Velēna saksa koguduse abielumeetrikast lk 5]</ref> <ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1295.2.2:312?47,725,962,89,0 1756. Väljavõte Hargla koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Rauna 14"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 14]</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии (часть 3)]</ref> <ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00421#?c=&m=&s=&cv=420&xywh=858%2C453%2C8578%2C3907 Valentin von Meyeri tütre Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale aastast u 1675, dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:47?83,516,709,47,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Storkyrkan i Stockholm">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0056452_00077#?xywh=-151%2C-353%2C4877%2C2474&cv=76&rid=https%3A%2F%2Flbiiif.riksarkivet.se%2Farkis!C0056452%2Frange%2Fr1-1-16 Suurkiriku koguduse kirikuarhiiv, surma- ja matmisaktid, põhiseeria, SE/SSA/0016/FI a/1 (1725-1753). Pilt 77, lk 70]</ref> <ref name="Bartholomäus Meyer">[https://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&pg=PA76&hl=en&source=gbs_toc_r#v=onepage&q=Meyer&f=false Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Lk 185, nr 5]</ref> <ref name="Ceumernite sugupuu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.11:175?121,204,785,53,0 Sammlung genealogischer Nachrichten; EAA.1674.2.11; Ceumern. Lk 175 (190)]</ref> <ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=354,355&q=Meyercrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 354 (343)]</ref> <ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=362,363&q=Meyerkrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 362 (350)]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039010_00248#?xywh=2241%2C2679%2C3169%2C1586&cv=247 Riksregistraturet, Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/515 (1688). 21.03.1688 Barthold ja Georg Meyeri aadeldamine nimega von Meyercrantz. Pilt 248-251 (lk 242-245]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00385#?c=&m=&s=&cv=384&xywh=323%2C2455%2C3103%2C1553 Riksarkivets ämnessamlingar. Personhistoria, SE/RA/756/756.1/M/I/M 8 a. Lk 384-386]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688">[https://runeberg.org/schkling/0194.html. Ernst Bernhard Schlegel. Carl Arvid Klingspor. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 186]</ref> <ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon">[https://ais.ra.ee/en/description-unit/view?id=223706545847&ru=9ktD7n 09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon. Lk 200-201]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus">[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners förlag, 1920. Lk 448]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:38?1138,1285,593,148,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1263.2.1:231?249,228,868,189,0 Väljavõte Rannu koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=208,209&q=Meier+Krantz Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 197]</ref> <ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00420#?c=&m=&s=&cv=419&xywh=2748%2C1794%2C3319%2C1512 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00386#?c=&m=&s=&cv=385&xywh=1857%2C518%2C4031%2C2084 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Meyer, kapten 1704">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:130166/112939/page/430 J. Lossius, „Liefländische Historia. Bd. 2, Continuation 1690 bis 1707“. Lk 430 (394)]</ref> <ref name="Jobst Hilmer von Meyercrantzi teenistus">[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners förlag, 1920. Lk 448]</ref> <ref name="Meyer, Heinrich">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 184−185 (nr 394)]</ref> <ref name="Silberrauch">[https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ Barock Silber Becher aus Riga für einen Täufling, 17. Jahrhundert]</ref> <ref name="Meyer, Jacob">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 185 (nr 395)]</ref> <ref name="Meyer, Conrad">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183 (nr 392)]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?915,245,1892,3015,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> }} [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]] [[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel]] 6yz0ltogn1dgkgpe1aey54thp6sehtb 7144262 7144261 2026-05-02T04:50:48Z Kapa1964 208720 7144262 wikitext text/x-wiki {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyeri (Lizums) suguvõsa aadlivapp.jpg | nimi = Meyer<br><small>von Meijer</small> | matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1733 | number_liivima_rüütelkond = 85 | väljasurnud_rootsi_rüütelkond = 1781 | number_rootsi_rüütelkond = 329 | introdutseeritud_rootsi_rüütelkond = 1647<ref>{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}</ref> }}'''Meyer a. d. H. Lysohn''' (ka '''von Meijer''') oli [[Rootsi]] ja [[Liivimaa]] [[aadlisuguvõsa]]. {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyercrantzi vapp.jpg | nimi = Meyercrantz<br><small>von Meijercrantz</small> }}'''Meyercrantz'''id '''a. d. H. [[Vana-Nursi mõis|Nursie]] v. [[Rõuge kihelkond|Rauge]]''' (ka '''von Meijercrantz''') olid Liivimaalt pärit Rootsi aadlikud, keda ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda '''Meijer nr. 329'''-st eraldiseisva suguvõsana. <small>''Märkus: kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1700]] + 10 päeva, [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> ==Ajalugu== Suguvõsa põlvnes [[Riia]] käsitöölistest. 7. augustil 1645 tõsteti Rootsi sõjaväelane [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]] aadliseisusse ning suguvõsa introdutseeriti 1647. aastal [[Rootsi rüütelkond]]a nr. 329 all. Hilisemates aadlimatriklites ja genealoogilistes käsitlustes jäi suguvõsa jätkumine nappide ja katkendlike andmete tõttu ebaselgeks; seetõttu märgiti Meijer nr 329 juba 1754. aasta matriklis väljasurnud suguvõsaks ning hilisemates käsitlustes kinnistus väljasuremisajaks 1781. aasta.<ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin"/><ref>{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}</ref> 21. märtsil 1688 tõsteti Rootsi sõjaväelane, kindralmajor [[Valentin von Meyer]]i vennapoeg, kapten [[Barthold von Meyercrantz|Barthold Meyer]] (1659–1710), koos oma nõbu ([[saksa keel|sks]] ''Vetter''), kortermeister [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]]iga (1638–1693), aadliseisusse nimega '''von Meyercrantz'''.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/> <small>''Märkus: Selles aadeldamisaktis on mainitud, et Barthold ja Georg Meyer olid endise oobersti (kindralmajori) Valentin von Meyeri sugulased ([[rootsi keel|rts]] „Anförvanter“).''</small> 1. oktoobril 1689 esitas kapten [[Barthold von Meyercrantz]]i vanem vend, leitnant Valentin von Meyer, [[Karl XI|Rootsi kuningale]] palvekirja perekonnanime '''von Meyercrantz''' kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/><ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/><ref name="von Meiercrantz"/><ref name="von Meiercrantz 1"/><ref name="von Meijercrantz"/> <small>''Märkus: Esitatud seos viitab sellele, et varasemates genealoogilistes käsitlustes esitatud oletus, mille kohaselt Meyercrantzide liini esiisa oli üksnes kindralmajor Valentin von Meyeri vend pastor Bartholomäus Meyer († 1656), ei ole korrektne. 1. oktoobri 1689. aasta palvekirjast selgub, et kortermeister Georg von Meyercrantz († 1693) on nimetatud Barthold von Meyercrantzi (1659–1710) ja tema kolme venna suhtes kui „Vetter“ (nõbu, sugulane). See seab kahtluse alla varasema käsitluse, mille kohaselt Georg oli Bartholdi vend. Mõiste „Vetter“ kasutus varauusaegses saksa keeles võib tähistada erineva astme sugulust (nt nõbu või muu sugulane), mistõttu Georg von Meyercrantzi täpne sugulusaste Meyercrantzide nelja vennaga vajab edasist uurimist. Küsimus Meyercrantzide varasema põlvnemise kohta jääb seega avatuks ning uurimistöö jätkub.''</small> [[Katariina I|Keisrinna Katariina I]] diplom [03.05. – 31.12.1725] ("offene Diploma") Rootsi armee teenistusest erru läinud [[Gustav von Meyer|major Gustav Meyerile]], kes läks erru 30. aprillil 1723, [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse]] kandmise kohta nimega "'''von Meyercrantz'''". Avaldus oli esitatud 3. mail 1725 ent see jäi keisrinna poolt allkirjastamata. Diplom kanti Vene impeeriumi kinnitamata aadlimatriklite nimekirja. Dokumendi originaal on hävinud, koopia asub Venemaal [[Peterburi]]s (''märkus'': ''Gustav Meyer oli avaldanud ka oma pahameelt tema soovi täitmata jätmise pärast'').<ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России"/><ref name="Герб Мейеркранцев"/> Kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulijad immatrikuleeriti 1733. aastal [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] (nr. 85), teadaolevalt ei ole matrikkel säilinud. Kogumik "''Märkmeid aadlike ajaloost''" nr. 189 (Sammlung "''Adelsgeschichticher Notizen''" No 189), mis oli koostatud 22. aprillil 1842 [[Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts]]i poolt [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] kuulunud Meyer Nr. 85 kohta (''märkus'': ''Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Seltsi'' poolne katse taastada aadlimatrikkel Meyer nr. 85; ''seltsi poolt leitud allikad ja tõendid olid ebapiisavad ning sisaldasid ainult'' Lizumsis (''Lysohn'') ''ja'' Druvienas (''Druween'') ''elanud'' '''Meyer a. d. H. Lysohn'''-''i suguvõsa liikmeid, tänu millele tunnistati'' Meyer nr. 85 ''alates maist 1781 väljasurnud suguvõsaks'').<ref name="Meyer Nr. 85"/> Suguvõsa viimane meesliige Lizumsis ja Druvienas oli [[Valentin Burchard von Meyer]], kes suri (''märkus'': hukkus jahil olles rikošeti tagajärjel) 5. mail 1781. aastal.<ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"/> Viimane naisliige Lizumsis ja Druvienas<ref name="6. veebruar 1785 Peterburi"/> oli [[Paruness|paruness]] Johanna Margaretha Malama (sündinud von Meyer), kes suri 25. jaanuaril 1804. aastal.<ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"/> <small>''Märkus: Artikli pealkirjas kasutatud nimetus „Meyer (Lizums)” on tänapäevane eristusvorm, mida ajaloolistes allikates sellisel kujul ei kasutatud; vastavaks nimekujuks oli saksakeelne „Lysohn”. Suguvõsa tähistused „a. d. H. Lysohn” ja „a. d. H. Nursie v. Rauge” on genealoogilises traditsioonis kasutusel identifitseerivatena. Suguvõsa liikmed elasid ja tegutsesid peamiselt Lysohni (Lizums) ja Druweeni (Druviena) mõisates, mis paiknesid lähestikku. Nende mõisatega oli seotud eeskätt kindralmajor Valentin von Meyeri poja Gustavi liin, kelle järeltulijad seal elasid. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et osa sellest liinist oli seotud ka Vändra mõisaga, kus tegutses tema vanimaks pojaks peetav major Carl Gustav von Meyer, kes nii ise kui ka tema järeltulijad kasutasid kindralmajori vapipitserit; samuti kinnitab nende hilisem pärimisõiguslik tegevus selle liini järjepidevust. Nimetatud tähistused ei pruugi alati kajastada tegelikku omandisuhet; näiteks ei olnud ooberstleitnant Barthold von Meyercrantz 1688. aasta aadeldamise ajal Nursie mõisa omanik, vaid see kuulus tema hilisema abikaasa perekonnale ning pärandus edasi''.</small> ==Meyerite suguvõsa mõisavaldused== XVII-XVIII sajandil kuulusid suguvõsale [[Nabe mõis]] (''Nabben''), [[Lizumsi mõis]] (''Lysohn''), [[Druviena mõis]] (''Druween''), [[Apeltiene mõis]] (''Appelthen''), [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]] (''Klein-Soldina'') ja [[Suur-Soldina mõis]] (''Groß-Soldina''). Samuti [[Vändra mõis]] (''Fennern''), [[Pähu mõis]] (''Pähho''), [[Plānupe mõis]] (''Planup'') ja [[Võduvere mõis]] (''Woddofer''). ==Sugupuu== Meyerite sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]). *'''A''' Bartold Meyer († u 1590) – 1558 Riia pagarimeister **'''B''' [[Eberhard (Ewert) Meyer]] (u 1572 – 1643, Riia) – Riia kullassepp, 1600 mainitud meistrina; 1616–25 Riia kullasseppade [[tsunft]]i vanem ([[saksa keel|sks]] ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)"/>; ⚭ (1600) Riia kullassepa [[Valentin Möller]]i (1574 mainitud meistrina, alates 1582 Riia kullasseppade tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer''))<ref name="Möller, Valentin"/> tütre Anna Mölleriga ***'''C1''' [[Valentin von Meyer]] (1601–1674) – Rootsi aadlik (1645), Rootsi [[kindralmajor]], [[Halle]] administraator, [[:de:Vörden (Marienmünster)|Vörden]]i [[komandant]], [[Minden]]i komandant, [[Biržai|Birseni]] komandant, [[Kaunas|Kaueni loss]]i komandant, [[Riia]] komandant, [[Jelgava|Miitavi]] ülemkomandant. [[Nabe mõis|Nabe]], [[Lizumsi mõis|Lizumsi]], [[Druviena mõis|Druviena]], [[Apeltiene mõis|Apeltiene]], [[Suur-Soldina mõis|Suur-Soldina]] ja [[Väike-Soldina]] mõisnik ****'''D1''' [[Leonhard Friedrich von Meyer]] (u 1640 – † pärast 1690)<ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt"/> – poeg teisest abielust. Rootsi sõjaväelane, kapten [[Vietinghoff|Klaus von Vietinghoff]]i kompanii fänrik (lipnik) (1663–68)<ref name="Riksarkivet Rullor 1663"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723"/>, kapten [[James Bennet|Jacob Bennet]]i kompanii leitnant (1672–73)<ref name="Riksarkivet Rullor 1672"/>. Lizumsi, Druviena ja Apeltiene mõisnik Liivimaal, Väike-Soldina ja alates 1678 Suur-Soldina omanik Eestimaal. Elas 1689 Wellenmoises, mõisarentnik [[Kuramaa]]l; vennapoeg Valentin von Meyeri kasuisa ('''D9-E2''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; vallaline ****'''D2''' Tütar (nimi teadmata); Elgenstierna andmetel ⚭ nõbu Eberhard von Meyercrantziga ('''C2–D2''') ****'''D3''' Cornelia von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673) ****'''D4''' Anna Magdalena von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ Carl Rötcheniga ****'''D5''' Beata Justina von Meyer (u enne 1645 - † pärast 1700)<ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks"/> – tütar teisest abielust; ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673); Rootsi armee [[kindralleitnant]] [[Vabahärra|vabahärra]] [[Dietrich Johann von Löwenstern]]i (1667, Liivimaa – 16. juuni 1740, [[Stockholm]]; maeti 18. juunil 1740 [[:sv:Storkyrkan|Stockholmi toomkirik]]usse (rts ''Storkyrkan'')<ref name="Storkyrkan i Stockholm"/>) ema ****'''D6''' Anna Christina von Meyer; Elgenstierna andmetel '''C1''' tütar ****'''D7''' Valentin von Meyer (* / † 1653) – poeg kolmandast abielust ****'''D8''' Maria Elisabeth von Meyer (u 1655 – † pärast 1697)<ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"/> – tütar kolmandast abielust ****'''D9''' [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustav von Meyer]] (u 1656 – † 1729, maetud [[Riia Püha Jakobi kirik|Riias]])<ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga"/> – poeg kolmandast abielust. Rootsi sõjaväelane, 1680–89 leitnant<ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer"/><ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga"/><ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133"/>, 1689–1713 kapten<ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>, 1725 major<ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks"/>. Ooberst [[:sv:Mauritz Vellingk|Mauritz Vellingk]]i (1651–1727), kes oli [[Otto Vellingk]]i vend, (Karjala) rügemendi kapten [[Löwen|Gustav Johan von Löwen]]i († 1680) kompanii ja kapten [[Johan von Klingenberg]]i († 1684) 5. kompanii leitnant (1680)<ref name="Riksarkivet Rullor 1680"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2"/>. Apeltiene mõisnik, alates 18.04.1713 Lizumsi ja Druviena mõisnik<ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere)"/>; ⚭ Dorothea von Mengdeniga *****'''E1''' Euphrosina von Meyer († pärast 1729)<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/> *****'''E2''' [[Valentin von Meyer (jun.)|Valentin von Meyer]] (1685–1752, Lizums)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Leonhard Friedrich von Meyeri kasupoeg ('''C1-D1''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; Venemaa [[porutšik]]. 1717 osales [[Balti aadel|Baltisaksa aadli]] [[Maapäev (rüütelkond)|Maapäeval (Landtag)]] Riias, Wendeni (Cēsis) [[Sillakohus|sillakohtunik (Ordnungsrichter)]] (al.1727), teistel andmetel ka Wendeni (Cēsis) bürgermeister (al.1727; jätkas 1737–40)<ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737"/>. Lizumsi, Apeltiene (müüs 1726)<ref name=" Apeltiene mõis"/>, Druviena, Suur-Soldina (alates 1723)<ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile"/> ja Väike-Soldina (alates 1723)<ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile"/> mõisnik; ⚭ I (1714) Johanna Margaretha von Engelhardtiga († 1738 Lizumsis), kes oli kapten vabahärra [[Jacob Gustav von Bellingshausen]]i († u 1711) lesk. ⚭ II Johanna Juliana von Ceumerniga (1694–1769); abielud lastetud *****'''E3''' [[Otto Christopher von Meyer]] (1686–1750, Druviena)<ref name="25.03.1750 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa porutšik, Väike-Soldina (müüs 1749)<ref name="1749 Väike-Soldina müük"/> ja Druviena mõisnik; ⚭ Anna von Gartziga (1687–1753) ******'''F1''' Anna Hedwig von Meyer (1719–1773, Lizums)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ (1740) [[Tirza]]s sekretär Franz Lämmerhirtiga († 1757, aadeldatuna 1747 Frantz von Lämmerhirten); abielust sündisid viis poega ja kolm tütart ******'''F2''' Apollonia von Meyer (1720–1783, Druviena)<ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ [[1. järgu major]]i von Schawitziga; abielu lastetu ******'''F3''' [[Wilhelm Gustav von Meyer]] (1725–1779, Druviena)<ref name="01.04.1779 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa major, Lizumsi ja Druviena mõisnik; ⚭ I (1753) [[Trikāta kirik|Trikātas]]<ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika"/> Christina von Ceumerniga (1722–1756), ⚭ II (1760) [[Velēna kirik|Velēnas]]<ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika"/> Johanna Augusta von Ceumerniga (1730–1780) *******'''G1''' Ebba Agnesa Juliana von Meyer (1754–1755) – tütar esimesest abielust *******'''G2''' [[Valentin Burchard von Meyer]] (1762–1781) – poeg teisest abielust. Lizumsi ja Druviena mõisnik *******'''G3''' Juliana Ulrica von Meyer (1765–1766) – tütar teisest abielust ******'''F4''' Johanna Margaretha von Meyer (25. august 1728, Druviena<ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika"/> – 25. jaanuar 1804, Lizums) – Lizumsi ja Druviena pärijanna (6. veebruar 1785); ⚭ (1748) [[Tirza kirik|Tirzas]]<ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika"/> Vene armee porutšiku (hiljem [[alampolkovnik]]) parun [[Malama|Joann (Ivan Andrejevitš) Malama]]ga (1721–1760, [[Seitsmeaastane sõda|langes lahingus]]); abielust sündisid kaks poega ******'''F5''' Valentin Gustav von Meyer (1733, Druviena – 1760, Druviena) *****'''E4''' Beatha Justina von Meyer (1693–1759, Druviena); ⚭ I (1723) Raunas<ref name="Rauna 14"/> kapten [[Johann von Güldenschantz]]iga († u 1734), abielust sündisid tütar ja poeg. Poeg Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) oli [[Podoolia kubermang]]u [[Güldenschantz]]ide ([[Vene keel|vene k.]] ''Гильденшанц'') esiisa (''märkus'': aadeldatud 1844<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> Gotthardt Wilhelmi pojapojapoeg major [[Carl von Güldenschantz (noorem)|Carl von Güldenschantz]] koos poja ja tütrega). ⚭ II (1737) pastor Johann Michael Langhanckega († 1747); abielust sündisid kaks poega ja kaks tütart *****'''E5''' Juliana von Meyer (1697–1756, [[Taheva mõis|Taheva]])<ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika"/><ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ (1713) [[Rauna]]s<ref name="Rauna 3"/> komissar Johann Georg Pfundtiga (1692–1758, [[Mõniste mõis|Mõniste]]); abielust sündisid vähemalt kolm poega *****'''E6''' Anna Cornelia von Meyer († pärast 1729)<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ major J. C. von Keyserlingkiga († pärast 1732) *****'''E7''' Louisa Eleonora von Meyer († pärast 1739, Väike-Soldina); ⚭ (1729) Velēnas [[:ru:Пермский карабинерный полк|Permi dragunirügemendi]] porutšiku (hiljem kapten) [[Martin von Felix|Martin Felix]]iga (u 1686, [[Kolberģis]] – † pärast 1756, [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]]), kes oli Rootsi armee teenistuses kuni 1719 (kornet) ning omas kahte Vene armee ohvitseri patenti (porutšik; kapten), Väike-Soldina rentnik alates 27.09.1753. Abielust sündisid neli tütart ja poeg [[1. järgu major]] Christoph von Felix (1739 – 5. september 1771, [[Izmajil]]; [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|langes lahingus]]) *****'''E8''' Anna Dorothea von Meyer († 1756 Väike-Soldinas, maetud [[Narva]]s); ⚭ kapten [[Martin von Felix]]iga ****'''D10''' Apollonia von Meyer (* / † 1658 Riias) – tütar kolmandast abielust ***'''C2''' Bartholomäus (Paul) Meyer († 1656 Võnnus, maetud [[Riia toomkirik|Riias]]) – [[Cēsis|Võnnu]] koguduse [[vikaar]] (1626), hiljem pastor, konsistooriuminõunik, praost; ⚭ I Anna Schraderiga († 1649), ⚭ II Margareta Mölleriga<ref name="Bartholomäus Meyer"/> ****'''D1''' Eberhard von Meyercrantz; Elgenstierna andmetel ⚭ nõoga ('''C1–D2''') ****'''D2''' [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]] (1638–1693) – Rootsi sõjaväelane (kortermeister, kapten); alates 1688 von Meyercrantz koos oma nõo Barthold Meyeriga<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/>. Osales 1678–79 [[Liivimaa aadlilipkond|Liivimaa aadlilipkonna]] (rts ''Livländska adelsfanan'') ridades [[kapral]]ina ja kortermeistrina [[:de:Nordischer Krieg (1674–1679)|Preisi sõjakäigul (Rootsi–Brandenburgi sõda)]], kus paistis silma erakordse vaprusega. Tema ülem ooberst [[Ewold Johann von Vietinghoff]] kinnitas, et Georg oli end kõigil puhkudel tõestanud vapra ja ustava sõjamehena. Eriti tõsteti esile juhtumit, mil ta kornet Vietinghoffi äraolekul kandis lahingus lippu vaenlase vastu, kaitses seda mehiselt ning tõi selle tagasi. Just seda episoodi arvestati tema aadeldamisel nimega Meyercrantz. 1692. aasta märtsis esitati ta Liivimaa rüütelkonna maapäeval ühele ametikohale olles kortermeister, kuid ei osutunud valituks, saades kõigest kaks häält kolmekümne kolmest võimalikust (kahele vakantsele kohale oli neli kandidaati)<ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711"/>. ⚭ Magdalena von Ceumerniga († 1710), kes oli [[Loberģi mõis|Loberģi]] mõisniku [[Ceumern|Kaspar von Ceumern]]i (1612–1692) ja Catharina von Helmerseni († 1674) tütar; abielu lastetu<ref name="Ceumernite sugupuu"/> ***'''C3''' [[Heinrich Meyer]] (1623–1694, Riia) – Riia kullassepp, meistritöö 24.09.1654. Alates 1658 Riia kullasseppade [[tsunft]]i liige ning 1662 kaasistuja (sks ''Beisitzer''), 1679−88 tsunfti vanem (sks ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Heinrich"/><ref name="Silberrauch"/>; ⚭ Anna Wiesega († 1709 Riias). Pärast abikaasa surma jätkas lesk Anna Wiese töökoja juhtimist; allikate põhjal oli ta selle eesotsas veel 1697. aastal. ****'''D1''' Conradt Meyer (1659−1710, Riia; † katku) ****'''D2''' Dorothea Meyer (1661−?) ****'''D3''' Catharina Meyer (1663−1697); ⚭ Johann Bürgersiga († 1697 Riias); abielust sündis tütar Anna Maria (ristitud 23. juulil 1695 – † 1696) ****'''D4''' [[Jacob Meyer]] (1666–1710, Riia; † [[Katk Põhjasõja ajal|katk]]u) – Riia kullassepp, meistritöö 01.10.1696. Riia kodanik (sks ''Bürger'') alates 12.12.1701<ref name="Meyer, Jacob"/>; ⚭ (1703) [[Riia Toomkirik|Riias]] Catharina Elisabeth von Borgentreichiga (1679–1753) *****'''E1''' Peter Meyer (1703–1710; † katku) *****'''E2''' Heinrich Meyer (1704–1706) *****'''E3''' Anna Meyer (1706–1710; † katku) *****'''E4''' Jacob Meyer (* / † 1710; † katku) ****'''D5''' Heinrich Meyer (1674−?) ***'''C4''' NN Meyer; ⚭ (abikaasa nimi teadmata) ****'''D1''' Valentin von Meyer (u 1657 − † u pärast 1701) – Rootsi sõjaväelane, 1688–89 leitnandi auastmes ooberst (hiljem kindralmajor) [[vabahärra]] [[Pahlen|Johann Anders von der Pahlen]]i (1642–1696) [[:sv:Estniska kavalleriregementet|Eestimaa ratsaväerügemendis]] (kuninganna ihuratsaväerügement; rts ''Estländska kavalleriregementet''). 1. oktoobril 1689 esitas ta Rootsi kuningale palvekirja perekonnanime von Meyercrantz kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Riksarkivet"/> ****'''D2''' [[Barthold von Meyercrantz]] (1659, Liivimaa – † 1710; allikates ka Bernhard jt) – Rootsi aadlik (1688)<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/>, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)<ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/>. Pärast [[Riia piiramine (1710)|Riia kapituleerumist]] andis ta truudusevande [[Moskva tsaaririik|Vene]] [[Peeter I|tsaar]]ile<ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile"/> ning esitas 20. juuliks 1710 evakuatsioonitaotluse [[Bauņi mõis|Bauenhofi mõis]]a<ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa"/>; ⚭ I (1680. aastatel) Christina Grothiga, kes oli [[Kroon (institutsioon)|Rootsi krooni]] sõjakomissari Georg Grothi († enne 15. dets. 1693) ja Anna Maria von Rigemani († pärast 1699) tütar<ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon"/>. ⚭ II (1698) [[Tartu Jaani kirik|Tartus]]<ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu"/> Dorothea von Rothauseniga († 1710, Riia), kes oli [[Caspar Anton von Sternfeldt|Caspar Anton Christiani]] (1644–1697, aadeldatuna 1676 von Sternfeldt) lesk ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisniku Joachim von Rothauseni (1634–1683) ja Wendula von Helmerseni (1629–1703) tütar *****'''E1''' Anna Maria Christina von Meyercrantz († pärast 1748) – tütar esimesest abielust; ⚭ enne 1736 [[Ziemeri mõis|Ziemeri]] mõisniku, Rootsi ja Vene sõjaväelase Christer von Brandteniga († u 1743; Rootsi teenistuses kuni 1710 kapten, Vene major) *****'''E2''' Friedrich von Meyercrantz (1699, Tartu − 1710) – poeg teisest abielust *****'''E3''' Eva Dorothea von Meyercrantz (1703 − 1743, [[Rannu]]) – tütar teisest abielust<ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz"/>; ⚭ u 1719 [[Otto Johann von Rönne|parun Otto Johann von Rönne]]ga [[Tamme mõis (Rannu)|a. d. H. Tammenhof]] (1690−1755), kes oli kohtukolleegiumi noorem liige (sks ''Ordnungsgerichts-Adjunctus''; hiljem Vene sõjaväelane, polkovnik) ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisnik kuni 1721; Vene armee [[kindralporutšik]] [[Karl Gustav von Rönne|parun Carl Gustav von Rönne]] (15. aprill 1720 – 4. aprill 1786) ema ****'''D3''' Heinrich von Meyercrantz (1670, Liivimaa − † ?) – Rootsi sõjaväelane (leitnant; sõjaväes nimega Heinrich Meyer). Teenistuses alates 1684. aasta veebruarist Tartus ooberst [[Otto Reinhold Taube|Otto Reinhold von Taube]] (1627–1689) pataljonis (pärast ooberst Taube surma 1689. aastal määrati pataljoni ülemaks ooberst Magnus Johan von Tiesenhausen (1631–1700)) oma venna kapten Barthold von Meyercrantzi kompaniis; alustas lipukandjana (förare), hiljem veltveebel, 1695 adjutant, alates 3. XII 1698 fänrik. 1699 fänrik major Gustaf Wallenstedti (1655–1701) kompaniis, seejärel kapten Thieloni kompaniis, kus ta ülendati 7. IX 1701 leitnandiks ning viidi üle ooberst [[Carl Gustaf Skytte|Carl Gustav Skytte]] Liivimaa jalaväerügemendi majori kompaniisse. Tõenäoliselt on ta identne juulis 1704 [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]] osalenud kapten Meyeriga, keda on mainitud J. Lossiuse teoses ''"Liefländische Historia, Continuation, 1690–1707"''.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Meyer, kapten 1704"/> ****'''D4''' Jobst Hilmar von Meyercrantz (1673, Liivimaa − † pärast 1. detsembrit 1703, tõenäoliselt 1704 [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]) – Rootsi sõjaväelane (kapten; sõjaväes ka nimega Justus von Meyercrantz). Teenis 1686 [[seersant|seersandina]] ooberst [[:sv:Gotthard Wilhelm von Budberg|Gotthard Wilhelm von Budberg]]i (1644−1710) juhitud [[:sv:Kymmenegårds lätta infanteribataljon|Ida Viiburi lääni jalaväerügemendis]] ([[rootsi keel|rts]] ''Östra Viborgs läns infanteriregemente'') ning hiljem [[veltveebel|veltveeblina]], 1688 ooberst [[Gertten|Mauritz von Gertten]]i (1635−1688) rügemendi seersant. Seejärel omandas [[kadett (õppur)|kadetina]] sõjalise ettevalmistuse Inglise kaardiväes [[Holland]]is, mille lõpetas 30. juunil 1700. Sama aasta 31. augustil asus ta teenistusse leitnandina ooberst [[:en:Arvid Axel Mardefelt|Arvid Axel Mardefelt]]i (1655−1708) juhitud [[:sv:Södermanlands regemente (infanteri)| Södermanlandi jalaväerügemendis]] kapten Fabian Palmstrucki (1674−1703) kompaniis [[Pommeri]]s; 25. oktoobril dislotseerus väeüksus [[:en:Anklam|Anklam]]i linnas. Alates 20. VII 1701 leitnant ja 01. XII 1701 kapten ooberstleitnant [[Georg Gustav von Wrangell (1662–1734)|Georg Gustav von Wrangell]]i [[Nõo]] [[maamiilits]]a pataljonis ([[rootsi keel|rts]] ''Niggenska lantmilisbataljonen i Livland''); 1703. aasta juulis osales Nõo pataljon Tartu komandandi [[Carl Gustaf Skytte|Carl Gustav Skytte]] juhitud väliretkel, mille käigus toimus 14. juulil [[Pihkva]] lähistel kokkupõrge Vene vägedega. 1703 kompaniiülem Tartus, kus teda mainitakse veel 01. XII 1703 pataljoni staabis.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Jobst Hilmer von Meyercrantzi teenistus"/> ***'''C5''' Tütar (nimi teadmata) Meyer († pärast 1658) ==Teisi suguvõsa liikmeid== *Conrad Meyer († 1656 Riias) – Riia kullassepp, meistritöö 1613; tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer'') 1625, 1642 ja 1646; tsunfti vanem (sks ''Ältermann'') 1633–42, uuesti 1652. <ref name="Meyer, Conrad"/> *[[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]] (1676 – 1751) – [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]]i pojapoeg<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/>. Rootsi ja Vene sõjaväelane (major), Vändra ning Pähu mõisnik; ⚭ (u 1707) Johanna Regina Bennetiga (1687–1740) *NN von Meyer – Venemaa [[polkovnik]], kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulija; ⚭ Irina Jakovlevna NN, abielust sündis poeg Simeon von Meyer (teade 27. veebruari 1783 Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse aktide kogumikust)<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin">[https://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=RA1-PA65#v=onepage&q=Valentin%20von%20Meijer%20&f=false "Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..."; † No 329 Von Meijer, Valentin. Lk 365]</ref> <ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России">[https://books.google.ee/books?id=kjBmAAAAMAAJ&focus=searchwithinvolume&q=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80+%28%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%BD%D1%86%29+%D0%93%D1%83%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2 Üks viidetest kogumikust: Олег Игоревич Хоруженко. Дворянские дипломы XVIII века в России", M.: Nauka 1999. – lk 188–189; lk 405]</ref> <ref name="Герб Мейеркранцев">[https://gerbovnik.ru/arms/5165.html Gerbovnik.ru]</ref> <ref name="Meyer Nr. 85">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1850.1.152:2?730,723,1752,1792,0 20.04.1842 Meyer Nr. 85 '''† ?''' Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts (dokument Eesti Rahvusarhiivis)]</ref> <ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="6. veebruar 1785 Peterburi">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:49?3159,1592,945,125,0 6. veebruar 1785 Sankt-Petersburg (Peterburi); ooberstleitnant von Malama kaasa kinnitatud lõplikult Lysohni ja Druweeni mõisate omanikuna; dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26861#&gid=1&pid=50 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 50; Velēnas vācu draudzes 1800.-1861. gada mirušo reģistrs]</ref> <ref name="von Meiercrantz">[https://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&id=690&nimi=Meiercrantz&tiitel=&andja=&kujund=&lang=et Aadlivapid Ajalooarhiivis]</ref> <ref name="von Meiercrantz 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3742.1.142:6?130,565,3474,4396,0 Meyercrantzi vapi eksliibris Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="von Meijercrantz">[https://minerva.riddarhuset.se/att/von-meijercrantz/ Riddarhuset]</ref> <ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183−184 (nr 393)]</ref> <ref name="Möller, Valentin">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 191 (nr 398)]</ref> <ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt">[[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200704710759&ru=7ErUKR 26.03.1689 Supplik der Witwe des Kapitäns von Leuenstern (Löwenstern), Beata Justina von Meyer, contra ihren Bruder, den Leutnant Leonhard Friedrich von Meyer, wegen einer Schuldforderung; Dokument Eesti Rahvusarhiivis]]</ref> <ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"> [https://www.ra.ee/apps/pargamendid/index.php/et/parchment/view?id=16709&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDM2slAoSi5IzclPzSvSLU0FMJaC4uZVSUWpacn5KKohnaGKl5OroqGdoYWakB4SG5iBRCyulnMS89NLEdLAiIyul1BIl69paAGciHtA%253D Pärgamendid Eesti Rahvusarhiivis; Kaiserliche Konfirmation von Klein-Soldina an General Meyer. Russisch. Pergament mit einem hängenden Siegel 1735]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1663">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053771_00026#?c=&m=&s=&cv=25&xywh=2453%2C155%2C3778%2C1720 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00709#?c=&m=&s=&cv=708&xywh=-687%2C-213%2C2732%2C1244 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1672">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053876_00031#?c=&m=&s=&cv=30&xywh=1577%2C133%2C4745%2C2161 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2472:23736#&gid=1&pid=291 Väljavõte Riia Püha Jakobi koguduse surmameetrikast (Erbgrab in Zone nr 11, St.Jacobi, Riga), major Gustaff Meijer maetud 21. jaan. 1729; Rīgas Sv. Jēkaba vācu draudzes 1703.-1750. gada mirušo lk 291]</ref> <ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039207_00105#?xywh=2060%2C1088%2C4802%2C2187&cv=104 11.06.1687 Lt. G. von Mejer; Titularregister till riksregistraturet, SE/RA/1112.2/16 (1687-1690); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 105]</ref> <ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039004_00579#?xywh=1149%2C133%2C5864%2C2671&cv=578 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/509 (1687); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 536-537]</ref> <ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=133 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 133]</ref> <ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=39 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 39]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:129?166,635,1020,212,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00724#?c=&m=&s=&cv=723&xywh=-672%2C-129%2C2736%2C1246 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00440#?c=&m=&s=&cv=439&xywh=2370%2C251%2C2915%2C1327 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00447#?c=&m=&s=&cv=446&xywh=-90%2C243%2C3052%2C1390 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere)">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00106#?c=&m=&s=&cv=105&xywh=2291%2C534%2C4400%2C2004 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn">[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200251548674&ru=7P4DXq Transakt der von Mayerschen Erben aus dem Hause Lisohn. Lisohn 01.04.1729. Copie; dokument Eesti Rahvusarhiivis (märkus: võimalik tutvuda Tartu uurimissaalis]</ref> <ref name="Rauna 3">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 3]</ref> <ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&gid=1&pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]</ref> <ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19187507.pdf Erich Seuberlich. Notizen über Wendens Bürger bis zum Jahre 1773. Druck von Gebr. Vogt, Papiermühle S.-A. Lk xi ja 31]</ref> <ref name=" Apeltiene mõis">[[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=246,247&q=Meyer Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]]</ref> <ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17020&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Restitutsioonikomisjoni+otsusega+kuulub+Soldina+Valentin%2C+Leonhard+Friedrichi+p+Meyerile.&_xr=eNotjr0OwjAQg18lyoyAVgxw3ZlgoRIrOtpTcjS9lPwMCPXdCYXJlm3JH0IFb4Ztg7D7mQh1DXpgEY4p95tIGDrb8jg50qWtKtCObbr5FFnMN9ofQF8oJk65ZN4LD37k%252BChGlVWOZFANObt8V613PQuqKzqSxLJSJ%252FJiMfTqGJj6wJ1lNakzvSiwo%252FXyCfr512o5LAgoJqNZkAovJd3M8wfEeEY2 Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Valentin+Meyeri+pojapojale%2C+leitnant+Valentin+Meyerile&_xr=eNpdTkEKwkAQ%252B8oyZ0G3VJDpGzwJXstQh%252B3oOq3d6UGkf%252B%252Bu9uQhJCQhhNDjR%252FDQENY%252FkbCqEB6iKsnm2z4xTV1%252FkecYGXLqPUKU3trBkmgo1rFGuFJkNVF35jdP4sbhTgWRdy6ymJKa%252ByttgwivjX3hU94nDTOFb5zPsEGzLCsxmTil Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="25.03.1750 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&gid=1&pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]</ref> <ref name="1749 Väike-Soldina müük">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Leitnant+Otto+Christoph+von+Meyer&_xr=eNotjcEOwjAMQ3%252Blyg9ANw4oO3IFcdgHoAiiNmKko82QENq%252F0w1Otmz5mdDjR3DbEe5%252BpmDTINxFVYpNt01hytfYy2McGGrrPcIg0S7JimhYorZFOLKYkpo7myV3iLmu0xjdK6k78ZvzukV4%252FtUvuq8o0jBRWNH1lw26ef4Cfsswlw%253D%253D Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=20 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 20]</ref> <ref name="01.04.1779 Velēna surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2516:25860#&gid=1&pid=37 Väljavõte Trikāta abielumeetrikast; Trikātas vācu draudzes izraksti no 1722.-1833. gada dzimušo un kristīto, laulāto un mirušo reģistriem lk 37]</ref> <ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26858#&gid=1&pid=7 Väljavõte Velēna koguduse abielumeetrikast lk 7]</ref> <ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25764#&gid=1&pid=19 Väljavõte Tirza-Velēna koguduse sünnimeetrikast (1726-1763) lk 19 nr 39]</ref> <ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26860#&gid=1&pid=5 17.sept.1748 laulatus; Väljavõte Tirza-Velēna saksa koguduse abielumeetrikast lk 5]</ref> <ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1295.2.2:312?47,725,962,89,0 1756. Väljavõte Hargla koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Rauna 14"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 14]</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии (часть 3)]</ref> <ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00421#?c=&m=&s=&cv=420&xywh=858%2C453%2C8578%2C3907 Valentin von Meyeri tütre Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale aastast u 1675, dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:47?83,516,709,47,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Storkyrkan i Stockholm">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0056452_00077#?xywh=-151%2C-353%2C4877%2C2474&cv=76&rid=https%3A%2F%2Flbiiif.riksarkivet.se%2Farkis!C0056452%2Frange%2Fr1-1-16 Suurkiriku koguduse kirikuarhiiv, surma- ja matmisaktid, põhiseeria, SE/SSA/0016/FI a/1 (1725-1753). Pilt 77, lk 70]</ref> <ref name="Bartholomäus Meyer">[https://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&pg=PA76&hl=en&source=gbs_toc_r#v=onepage&q=Meyer&f=false Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Lk 185, nr 5]</ref> <ref name="Ceumernite sugupuu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.11:175?121,204,785,53,0 Sammlung genealogischer Nachrichten; EAA.1674.2.11; Ceumern. Lk 175 (190)]</ref> <ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=354,355&q=Meyercrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 354 (343)]</ref> <ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=362,363&q=Meyerkrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 362 (350)]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039010_00248#?xywh=2241%2C2679%2C3169%2C1586&cv=247 Riksregistraturet, Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/515 (1688). 21.03.1688 Barthold ja Georg Meyeri aadeldamine nimega von Meyercrantz. Pilt 248-251 (lk 242-245]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00385#?c=&m=&s=&cv=384&xywh=323%2C2455%2C3103%2C1553 Riksarkivets ämnessamlingar. Personhistoria, SE/RA/756/756.1/M/I/M 8 a. Lk 384-386]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688">[https://runeberg.org/schkling/0194.html. Ernst Bernhard Schlegel. Carl Arvid Klingspor. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 186]</ref> <ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon">[https://ais.ra.ee/en/description-unit/view?id=223706545847&ru=9ktD7n 09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon. Lk 200-201]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus">[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners förlag, 1920. Lk 448]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:38?1138,1285,593,148,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1263.2.1:231?249,228,868,189,0 Väljavõte Rannu koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=208,209&q=Meier+Krantz Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 197]</ref> <ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00420#?c=&m=&s=&cv=419&xywh=2748%2C1794%2C3319%2C1512 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00386#?c=&m=&s=&cv=385&xywh=1857%2C518%2C4031%2C2084 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Meyer, kapten 1704">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:130166/112939/page/430 J. Lossius, „Liefländische Historia. Bd. 2, Continuation 1690 bis 1707“. Lk 430 (394)]</ref> <ref name="Jobst Hilmer von Meyercrantzi teenistus">[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners förlag, 1920. Lk 448]</ref> <ref name="Meyer, Heinrich">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 184−185 (nr 394)]</ref> <ref name="Silberrauch">[https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ Barock Silber Becher aus Riga für einen Täufling, 17. Jahrhundert]</ref> <ref name="Meyer, Jacob">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 185 (nr 395)]</ref> <ref name="Meyer, Conrad">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183 (nr 392)]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?915,245,1892,3015,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> }} [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]] [[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel]] pmanh0v1h2bap3rt3lq27i30bdg608q 7144265 7144262 2026-05-02T04:55:05Z Kapa1964 208720 7144265 wikitext text/x-wiki {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyeri (Lizums) suguvõsa aadlivapp.jpg | nimi = Meyer<br><small>von Meijer</small> | matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1733 | number_liivima_rüütelkond = 85 | väljasurnud_rootsi_rüütelkond = 1781 | number_rootsi_rüütelkond = 329 | introdutseeritud_rootsi_rüütelkond = 1647<ref>{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}</ref> }}'''Meyer a. d. H. Lysohn''' (ka '''von Meijer''') oli [[Rootsi]] ja [[Liivimaa]] [[aadlisuguvõsa]]. {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyercrantzi vapp.jpg | nimi = Meyercrantz<br><small>von Meijercrantz</small> }}'''Meyercrantz'''id '''a. d. H. [[Vana-Nursi mõis|Nursie]] v. [[Rõuge kihelkond|Rauge]]''' (ka '''von Meijercrantz''') olid Liivimaalt pärit Rootsi aadlikud, keda ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda '''Meijer nr. 329'''-st eraldiseisva suguvõsana. <small>''Märkus: kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1700]] + 10 päeva, [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> ==Ajalugu== Suguvõsa põlvnes [[Riia]] käsitöölistest. 7. augustil 1645 tõsteti Rootsi sõjaväelane [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]] aadliseisusse ning suguvõsa introdutseeriti 1647. aastal [[Rootsi rüütelkond]]a nr 329 all. Hilisemates aadlimatriklites ja genealoogilistes käsitlustes jäi suguvõsa jätkumine nappide ja katkendlike andmete tõttu ebaselgeks; seetõttu märgiti Meijer nr 329 juba 1754. aasta matriklis väljasurnud suguvõsaks ning hilisemates käsitlustes kinnistus väljasuremisajaks 1781. aasta.<ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin"/><ref>{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}</ref> 21. märtsil 1688 tõsteti Rootsi sõjaväelane, kindralmajor [[Valentin von Meyer]]i vennapoeg, kapten [[Barthold von Meyercrantz|Barthold Meyer]] (1659–1710), koos oma nõbu ([[saksa keel|sks]] ''Vetter''), kortermeister [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]]iga (1638–1693), aadliseisusse nimega '''von Meyercrantz'''.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/> <small>''Märkus: Selles aadeldamisaktis on mainitud, et Barthold ja Georg Meyer olid endise oobersti (kindralmajori) Valentin von Meyeri sugulased ([[rootsi keel|rts]] „Anförvanter“).''</small> 1. oktoobril 1689 esitas kapten [[Barthold von Meyercrantz]]i vanem vend, leitnant Valentin von Meyer, [[Karl XI|Rootsi kuningale]] palvekirja perekonnanime '''von Meyercrantz''' kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/><ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/><ref name="von Meiercrantz"/><ref name="von Meiercrantz 1"/><ref name="von Meijercrantz"/> <small>''Märkus: Esitatud seos viitab sellele, et varasemates genealoogilistes käsitlustes esitatud oletus, mille kohaselt Meyercrantzide liini esiisa oli üksnes kindralmajor Valentin von Meyeri vend pastor Bartholomäus Meyer († 1656), ei ole korrektne. 1. oktoobri 1689. aasta palvekirjast selgub, et kortermeister Georg von Meyercrantz († 1693) on nimetatud Barthold von Meyercrantzi (1659–1710) ja tema kolme venna suhtes kui „Vetter“ (nõbu, sugulane). See seab kahtluse alla varasema käsitluse, mille kohaselt Georg oli Bartholdi vend. Mõiste „Vetter“ kasutus varauusaegses saksa keeles võib tähistada erineva astme sugulust (nt nõbu või muu sugulane), mistõttu Georg von Meyercrantzi täpne sugulusaste Meyercrantzide nelja vennaga vajab edasist uurimist. Küsimus Meyercrantzide varasema põlvnemise kohta jääb seega avatuks ning uurimistöö jätkub.''</small> [[Katariina I|Keisrinna Katariina I]] diplom [03.05. – 31.12.1725] ("offene Diploma") Rootsi armee teenistusest erru läinud [[Gustav von Meyer|major Gustav Meyerile]], kes läks erru 30. aprillil 1723, [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse]] kandmise kohta nimega "'''von Meyercrantz'''". Avaldus oli esitatud 3. mail 1725 ent see jäi keisrinna poolt allkirjastamata. Diplom kanti Vene impeeriumi kinnitamata aadlimatriklite nimekirja. Dokumendi originaal on hävinud, koopia asub Venemaal [[Peterburi]]s (''märkus'': ''Gustav Meyer oli avaldanud ka oma pahameelt tema soovi täitmata jätmise pärast'').<ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России"/><ref name="Герб Мейеркранцев"/> Kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulijad immatrikuleeriti 1733. aastal [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] (nr. 85), teadaolevalt ei ole matrikkel säilinud. Kogumik "''Märkmeid aadlike ajaloost''" nr. 189 (Sammlung "''Adelsgeschichticher Notizen''" No 189), mis oli koostatud 22. aprillil 1842 [[Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts]]i poolt [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] kuulunud Meyer Nr. 85 kohta (''märkus'': ''Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Seltsi'' poolne katse taastada aadlimatrikkel Meyer nr. 85; ''seltsi poolt leitud allikad ja tõendid olid ebapiisavad ning sisaldasid ainult'' Lizumsis (''Lysohn'') ''ja'' Druvienas (''Druween'') ''elanud'' '''Meyer a. d. H. Lysohn'''-''i suguvõsa liikmeid, tänu millele tunnistati'' Meyer nr. 85 ''alates maist 1781 väljasurnud suguvõsaks'').<ref name="Meyer Nr. 85"/> Suguvõsa viimane meesliige Lizumsis ja Druvienas oli [[Valentin Burchard von Meyer]], kes suri (''märkus'': hukkus jahil olles rikošeti tagajärjel) 5. mail 1781. aastal.<ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"/> Viimane naisliige Lizumsis ja Druvienas<ref name="6. veebruar 1785 Peterburi"/> oli [[Paruness|paruness]] Johanna Margaretha Malama (sündinud von Meyer), kes suri 25. jaanuaril 1804. aastal.<ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"/> <small>''Märkus: Artikli pealkirjas kasutatud nimetus „Meyer (Lizums)” on tänapäevane eristusvorm, mida ajaloolistes allikates sellisel kujul ei kasutatud; vastavaks nimekujuks oli saksakeelne „Lysohn”. Suguvõsa tähistused „a. d. H. Lysohn” ja „a. d. H. Nursie v. Rauge” on genealoogilises traditsioonis kasutusel identifitseerivatena. Suguvõsa liikmed elasid ja tegutsesid peamiselt Lysohni (Lizums) ja Druweeni (Druviena) mõisates, mis paiknesid lähestikku. Nende mõisatega oli seotud eeskätt kindralmajor Valentin von Meyeri poja Gustavi liin, kelle järeltulijad seal elasid. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et osa sellest liinist oli seotud ka Vändra mõisaga, kus tegutses tema vanimaks pojaks peetav major Carl Gustav von Meyer, kes nii ise kui ka tema järeltulijad kasutasid kindralmajori vapipitserit; samuti kinnitab nende hilisem pärimisõiguslik tegevus selle liini järjepidevust. Nimetatud tähistused ei pruugi alati kajastada tegelikku omandisuhet; näiteks ei olnud ooberstleitnant Barthold von Meyercrantz 1688. aasta aadeldamise ajal Nursie mõisa omanik, vaid see kuulus tema hilisema abikaasa perekonnale ning pärandus edasi''.</small> ==Meyerite suguvõsa mõisavaldused== XVII-XVIII sajandil kuulusid suguvõsale [[Nabe mõis]] (''Nabben''), [[Lizumsi mõis]] (''Lysohn''), [[Druviena mõis]] (''Druween''), [[Apeltiene mõis]] (''Appelthen''), [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]] (''Klein-Soldina'') ja [[Suur-Soldina mõis]] (''Groß-Soldina''). Samuti [[Vändra mõis]] (''Fennern''), [[Pähu mõis]] (''Pähho''), [[Plānupe mõis]] (''Planup'') ja [[Võduvere mõis]] (''Woddofer''). ==Sugupuu== Meyerite sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]). *'''A''' Bartold Meyer († u 1590) – 1558 Riia pagarimeister **'''B''' [[Eberhard (Ewert) Meyer]] (u 1572 – 1643, Riia) – Riia kullassepp, 1600 mainitud meistrina; 1616–25 Riia kullasseppade [[tsunft]]i vanem ([[saksa keel|sks]] ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)"/>; ⚭ (1600) Riia kullassepa [[Valentin Möller]]i (1574 mainitud meistrina, alates 1582 Riia kullasseppade tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer''))<ref name="Möller, Valentin"/> tütre Anna Mölleriga ***'''C1''' [[Valentin von Meyer]] (1601–1674) – Rootsi aadlik (1645), Rootsi [[kindralmajor]], [[Halle]] administraator, [[:de:Vörden (Marienmünster)|Vörden]]i [[komandant]], [[Minden]]i komandant, [[Biržai|Birseni]] komandant, [[Kaunas|Kaueni loss]]i komandant, [[Riia]] komandant, [[Jelgava|Miitavi]] ülemkomandant. [[Nabe mõis|Nabe]], [[Lizumsi mõis|Lizumsi]], [[Druviena mõis|Druviena]], [[Apeltiene mõis|Apeltiene]], [[Suur-Soldina mõis|Suur-Soldina]] ja [[Väike-Soldina]] mõisnik ****'''D1''' [[Leonhard Friedrich von Meyer]] (u 1640 – † pärast 1690)<ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt"/> – poeg teisest abielust. Rootsi sõjaväelane, kapten [[Vietinghoff|Klaus von Vietinghoff]]i kompanii fänrik (lipnik) (1663–68)<ref name="Riksarkivet Rullor 1663"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723"/>, kapten [[James Bennet|Jacob Bennet]]i kompanii leitnant (1672–73)<ref name="Riksarkivet Rullor 1672"/>. Lizumsi, Druviena ja Apeltiene mõisnik Liivimaal, Väike-Soldina ja alates 1678 Suur-Soldina omanik Eestimaal. Elas 1689 Wellenmoises, mõisarentnik [[Kuramaa]]l; vennapoeg Valentin von Meyeri kasuisa ('''D9-E2''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; vallaline ****'''D2''' Tütar (nimi teadmata); Elgenstierna andmetel ⚭ nõbu Eberhard von Meyercrantziga ('''C2–D2''') ****'''D3''' Cornelia von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673) ****'''D4''' Anna Magdalena von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ Carl Rötcheniga ****'''D5''' Beata Justina von Meyer (u enne 1645 - † pärast 1700)<ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks"/> – tütar teisest abielust; ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673); Rootsi armee [[kindralleitnant]] [[Vabahärra|vabahärra]] [[Dietrich Johann von Löwenstern]]i (1667, Liivimaa – 16. juuni 1740, [[Stockholm]]; maeti 18. juunil 1740 [[:sv:Storkyrkan|Stockholmi toomkirik]]usse (rts ''Storkyrkan'')<ref name="Storkyrkan i Stockholm"/>) ema ****'''D6''' Anna Christina von Meyer; Elgenstierna andmetel '''C1''' tütar ****'''D7''' Valentin von Meyer (* / † 1653) – poeg kolmandast abielust ****'''D8''' Maria Elisabeth von Meyer (u 1655 – † pärast 1697)<ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"/> – tütar kolmandast abielust ****'''D9''' [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustav von Meyer]] (u 1656 – † 1729, maetud [[Riia Püha Jakobi kirik|Riias]])<ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga"/> – poeg kolmandast abielust. Rootsi sõjaväelane, 1680–89 leitnant<ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer"/><ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga"/><ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133"/>, 1689–1713 kapten<ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>, 1725 major<ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks"/>. Ooberst [[:sv:Mauritz Vellingk|Mauritz Vellingk]]i (1651–1727), kes oli [[Otto Vellingk]]i vend, (Karjala) rügemendi kapten [[Löwen|Gustav Johan von Löwen]]i († 1680) kompanii ja kapten [[Johan von Klingenberg]]i († 1684) 5. kompanii leitnant (1680)<ref name="Riksarkivet Rullor 1680"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2"/>. Apeltiene mõisnik, alates 18.04.1713 Lizumsi ja Druviena mõisnik<ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere)"/>; ⚭ Dorothea von Mengdeniga *****'''E1''' Euphrosina von Meyer († pärast 1729)<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/> *****'''E2''' [[Valentin von Meyer (jun.)|Valentin von Meyer]] (1685–1752, Lizums)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Leonhard Friedrich von Meyeri kasupoeg ('''C1-D1''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; Venemaa [[porutšik]]. 1717 osales [[Balti aadel|Baltisaksa aadli]] [[Maapäev (rüütelkond)|Maapäeval (Landtag)]] Riias, Wendeni (Cēsis) [[Sillakohus|sillakohtunik (Ordnungsrichter)]] (al.1727), teistel andmetel ka Wendeni (Cēsis) bürgermeister (al.1727; jätkas 1737–40)<ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737"/>. Lizumsi, Apeltiene (müüs 1726)<ref name=" Apeltiene mõis"/>, Druviena, Suur-Soldina (alates 1723)<ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile"/> ja Väike-Soldina (alates 1723)<ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile"/> mõisnik; ⚭ I (1714) Johanna Margaretha von Engelhardtiga († 1738 Lizumsis), kes oli kapten vabahärra [[Jacob Gustav von Bellingshausen]]i († u 1711) lesk. ⚭ II Johanna Juliana von Ceumerniga (1694–1769); abielud lastetud *****'''E3''' [[Otto Christopher von Meyer]] (1686–1750, Druviena)<ref name="25.03.1750 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa porutšik, Väike-Soldina (müüs 1749)<ref name="1749 Väike-Soldina müük"/> ja Druviena mõisnik; ⚭ Anna von Gartziga (1687–1753) ******'''F1''' Anna Hedwig von Meyer (1719–1773, Lizums)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ (1740) [[Tirza]]s sekretär Franz Lämmerhirtiga († 1757, aadeldatuna 1747 Frantz von Lämmerhirten); abielust sündisid viis poega ja kolm tütart ******'''F2''' Apollonia von Meyer (1720–1783, Druviena)<ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ [[1. järgu major]]i von Schawitziga; abielu lastetu ******'''F3''' [[Wilhelm Gustav von Meyer]] (1725–1779, Druviena)<ref name="01.04.1779 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa major, Lizumsi ja Druviena mõisnik; ⚭ I (1753) [[Trikāta kirik|Trikātas]]<ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika"/> Christina von Ceumerniga (1722–1756), ⚭ II (1760) [[Velēna kirik|Velēnas]]<ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika"/> Johanna Augusta von Ceumerniga (1730–1780) *******'''G1''' Ebba Agnesa Juliana von Meyer (1754–1755) – tütar esimesest abielust *******'''G2''' [[Valentin Burchard von Meyer]] (1762–1781) – poeg teisest abielust. Lizumsi ja Druviena mõisnik *******'''G3''' Juliana Ulrica von Meyer (1765–1766) – tütar teisest abielust ******'''F4''' Johanna Margaretha von Meyer (25. august 1728, Druviena<ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika"/> – 25. jaanuar 1804, Lizums) – Lizumsi ja Druviena pärijanna (6. veebruar 1785); ⚭ (1748) [[Tirza kirik|Tirzas]]<ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika"/> Vene armee porutšiku (hiljem [[alampolkovnik]]) parun [[Malama|Joann (Ivan Andrejevitš) Malama]]ga (1721–1760, [[Seitsmeaastane sõda|langes lahingus]]); abielust sündisid kaks poega ******'''F5''' Valentin Gustav von Meyer (1733, Druviena – 1760, Druviena) *****'''E4''' Beatha Justina von Meyer (1693–1759, Druviena); ⚭ I (1723) Raunas<ref name="Rauna 14"/> kapten [[Johann von Güldenschantz]]iga († u 1734), abielust sündisid tütar ja poeg. Poeg Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) oli [[Podoolia kubermang]]u [[Güldenschantz]]ide ([[Vene keel|vene k.]] ''Гильденшанц'') esiisa (''märkus'': aadeldatud 1844<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> Gotthardt Wilhelmi pojapojapoeg major [[Carl von Güldenschantz (noorem)|Carl von Güldenschantz]] koos poja ja tütrega). ⚭ II (1737) pastor Johann Michael Langhanckega († 1747); abielust sündisid kaks poega ja kaks tütart *****'''E5''' Juliana von Meyer (1697–1756, [[Taheva mõis|Taheva]])<ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika"/><ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ (1713) [[Rauna]]s<ref name="Rauna 3"/> komissar Johann Georg Pfundtiga (1692–1758, [[Mõniste mõis|Mõniste]]); abielust sündisid vähemalt kolm poega *****'''E6''' Anna Cornelia von Meyer († pärast 1729)<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ major J. C. von Keyserlingkiga († pärast 1732) *****'''E7''' Louisa Eleonora von Meyer († pärast 1739, Väike-Soldina); ⚭ (1729) Velēnas [[:ru:Пермский карабинерный полк|Permi dragunirügemendi]] porutšiku (hiljem kapten) [[Martin von Felix|Martin Felix]]iga (u 1686, [[Kolberģis]] – † pärast 1756, [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]]), kes oli Rootsi armee teenistuses kuni 1719 (kornet) ning omas kahte Vene armee ohvitseri patenti (porutšik; kapten), Väike-Soldina rentnik alates 27.09.1753. Abielust sündisid neli tütart ja poeg [[1. järgu major]] Christoph von Felix (1739 – 5. september 1771, [[Izmajil]]; [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|langes lahingus]]) *****'''E8''' Anna Dorothea von Meyer († 1756 Väike-Soldinas, maetud [[Narva]]s); ⚭ kapten [[Martin von Felix]]iga ****'''D10''' Apollonia von Meyer (* / † 1658 Riias) – tütar kolmandast abielust ***'''C2''' Bartholomäus (Paul) Meyer († 1656 Võnnus, maetud [[Riia toomkirik|Riias]]) – [[Cēsis|Võnnu]] koguduse [[vikaar]] (1626), hiljem pastor, konsistooriuminõunik, praost; ⚭ I Anna Schraderiga († 1649), ⚭ II Margareta Mölleriga<ref name="Bartholomäus Meyer"/> ****'''D1''' Eberhard von Meyercrantz; Elgenstierna andmetel ⚭ nõoga ('''C1–D2''') ****'''D2''' [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]] (1638–1693) – Rootsi sõjaväelane (kortermeister, kapten); alates 1688 von Meyercrantz koos oma nõo Barthold Meyeriga<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/>. Osales 1678–79 [[Liivimaa aadlilipkond|Liivimaa aadlilipkonna]] (rts ''Livländska adelsfanan'') ridades [[kapral]]ina ja kortermeistrina [[:de:Nordischer Krieg (1674–1679)|Preisi sõjakäigul (Rootsi–Brandenburgi sõda)]], kus paistis silma erakordse vaprusega. Tema ülem ooberst [[Ewold Johann von Vietinghoff]] kinnitas, et Georg oli end kõigil puhkudel tõestanud vapra ja ustava sõjamehena. Eriti tõsteti esile juhtumit, mil ta kornet Vietinghoffi äraolekul kandis lahingus lippu vaenlase vastu, kaitses seda mehiselt ning tõi selle tagasi. Just seda episoodi arvestati tema aadeldamisel nimega Meyercrantz. 1692. aasta märtsis esitati ta Liivimaa rüütelkonna maapäeval ühele ametikohale olles kortermeister, kuid ei osutunud valituks, saades kõigest kaks häält kolmekümne kolmest võimalikust (kahele vakantsele kohale oli neli kandidaati)<ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711"/>. ⚭ Magdalena von Ceumerniga († 1710), kes oli [[Loberģi mõis|Loberģi]] mõisniku [[Ceumern|Kaspar von Ceumern]]i (1612–1692) ja Catharina von Helmerseni († 1674) tütar; abielu lastetu<ref name="Ceumernite sugupuu"/> ***'''C3''' [[Heinrich Meyer]] (1623–1694, Riia) – Riia kullassepp, meistritöö 24.09.1654. Alates 1658 Riia kullasseppade [[tsunft]]i liige ning 1662 kaasistuja (sks ''Beisitzer''), 1679−88 tsunfti vanem (sks ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Heinrich"/><ref name="Silberrauch"/>; ⚭ Anna Wiesega († 1709 Riias). Pärast abikaasa surma jätkas lesk Anna Wiese töökoja juhtimist; allikate põhjal oli ta selle eesotsas veel 1697. aastal. ****'''D1''' Conradt Meyer (1659−1710, Riia; † katku) ****'''D2''' Dorothea Meyer (1661−?) ****'''D3''' Catharina Meyer (1663−1697); ⚭ Johann Bürgersiga († 1697 Riias); abielust sündis tütar Anna Maria (ristitud 23. juulil 1695 – † 1696) ****'''D4''' [[Jacob Meyer]] (1666–1710, Riia; † [[Katk Põhjasõja ajal|katk]]u) – Riia kullassepp, meistritöö 01.10.1696. Riia kodanik (sks ''Bürger'') alates 12.12.1701<ref name="Meyer, Jacob"/>; ⚭ (1703) [[Riia Toomkirik|Riias]] Catharina Elisabeth von Borgentreichiga (1679–1753) *****'''E1''' Peter Meyer (1703–1710; † katku) *****'''E2''' Heinrich Meyer (1704–1706) *****'''E3''' Anna Meyer (1706–1710; † katku) *****'''E4''' Jacob Meyer (* / † 1710; † katku) ****'''D5''' Heinrich Meyer (1674−?) ***'''C4''' NN Meyer; ⚭ (abikaasa nimi teadmata) ****'''D1''' Valentin von Meyer (u 1657 − † u pärast 1701) – Rootsi sõjaväelane, 1688–89 leitnandi auastmes ooberst (hiljem kindralmajor) [[vabahärra]] [[Pahlen|Johann Anders von der Pahlen]]i (1642–1696) [[:sv:Estniska kavalleriregementet|Eestimaa ratsaväerügemendis]] (kuninganna ihuratsaväerügement; rts ''Estländska kavalleriregementet''). 1. oktoobril 1689 esitas ta Rootsi kuningale palvekirja perekonnanime von Meyercrantz kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Riksarkivet"/> ****'''D2''' [[Barthold von Meyercrantz]] (1659, Liivimaa – † 1710; allikates ka Bernhard jt) – Rootsi aadlik (1688)<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/>, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)<ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/>. Pärast [[Riia piiramine (1710)|Riia kapituleerumist]] andis ta truudusevande [[Moskva tsaaririik|Vene]] [[Peeter I|tsaar]]ile<ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile"/> ning esitas 20. juuliks 1710 evakuatsioonitaotluse [[Bauņi mõis|Bauenhofi mõis]]a<ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa"/>; ⚭ I (1680. aastatel) Christina Grothiga, kes oli [[Kroon (institutsioon)|Rootsi krooni]] sõjakomissari Georg Grothi († enne 15. dets. 1693) ja Anna Maria von Rigemani († pärast 1699) tütar<ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon"/>. ⚭ II (1698) [[Tartu Jaani kirik|Tartus]]<ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu"/> Dorothea von Rothauseniga († 1710, Riia), kes oli [[Caspar Anton von Sternfeldt|Caspar Anton Christiani]] (1644–1697, aadeldatuna 1676 von Sternfeldt) lesk ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisniku Joachim von Rothauseni (1634–1683) ja Wendula von Helmerseni (1629–1703) tütar *****'''E1''' Anna Maria Christina von Meyercrantz († pärast 1748) – tütar esimesest abielust; ⚭ enne 1736 [[Ziemeri mõis|Ziemeri]] mõisniku, Rootsi ja Vene sõjaväelase Christer von Brandteniga († u 1743; Rootsi teenistuses kuni 1710 kapten, Vene major) *****'''E2''' Friedrich von Meyercrantz (1699, Tartu − 1710) – poeg teisest abielust *****'''E3''' Eva Dorothea von Meyercrantz (1703 − 1743, [[Rannu]]) – tütar teisest abielust<ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz"/>; ⚭ u 1719 [[Otto Johann von Rönne|parun Otto Johann von Rönne]]ga [[Tamme mõis (Rannu)|a. d. H. Tammenhof]] (1690−1755), kes oli kohtukolleegiumi noorem liige (sks ''Ordnungsgerichts-Adjunctus''; hiljem Vene sõjaväelane, polkovnik) ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisnik kuni 1721; Vene armee [[kindralporutšik]] [[Karl Gustav von Rönne|parun Carl Gustav von Rönne]] (15. aprill 1720 – 4. aprill 1786) ema ****'''D3''' Heinrich von Meyercrantz (1670, Liivimaa − † ?) – Rootsi sõjaväelane (leitnant; sõjaväes nimega Heinrich Meyer). Teenistuses alates 1684. aasta veebruarist Tartus ooberst [[Otto Reinhold Taube|Otto Reinhold von Taube]] (1627–1689) pataljonis (pärast ooberst Taube surma 1689. aastal määrati pataljoni ülemaks ooberst Magnus Johan von Tiesenhausen (1631–1700)) oma venna kapten Barthold von Meyercrantzi kompaniis; alustas lipukandjana (förare), hiljem veltveebel, 1695 adjutant, alates 3. XII 1698 fänrik. 1699 fänrik major Gustaf Wallenstedti (1655–1701) kompaniis, seejärel kapten Thieloni kompaniis, kus ta ülendati 7. IX 1701 leitnandiks ning viidi üle ooberst [[Carl Gustaf Skytte|Carl Gustav Skytte]] Liivimaa jalaväerügemendi majori kompaniisse. Tõenäoliselt on ta identne juulis 1704 [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]] osalenud kapten Meyeriga, keda on mainitud J. Lossiuse teoses ''"Liefländische Historia, Continuation, 1690–1707"''.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Meyer, kapten 1704"/> ****'''D4''' Jobst Hilmar von Meyercrantz (1673, Liivimaa − † pärast 1. detsembrit 1703, tõenäoliselt 1704 [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]) – Rootsi sõjaväelane (kapten; sõjaväes ka nimega Justus von Meyercrantz). Teenis 1686 [[seersant|seersandina]] ooberst [[:sv:Gotthard Wilhelm von Budberg|Gotthard Wilhelm von Budberg]]i (1644−1710) juhitud [[:sv:Kymmenegårds lätta infanteribataljon|Ida Viiburi lääni jalaväerügemendis]] ([[rootsi keel|rts]] ''Östra Viborgs läns infanteriregemente'') ning hiljem [[veltveebel|veltveeblina]], 1688 ooberst [[Gertten|Mauritz von Gertten]]i (1635−1688) rügemendi seersant. Seejärel omandas [[kadett (õppur)|kadetina]] sõjalise ettevalmistuse Inglise kaardiväes [[Holland]]is, mille lõpetas 30. juunil 1700. Sama aasta 31. augustil asus ta teenistusse leitnandina ooberst [[:en:Arvid Axel Mardefelt|Arvid Axel Mardefelt]]i (1655−1708) juhitud [[:sv:Södermanlands regemente (infanteri)| Södermanlandi jalaväerügemendis]] kapten Fabian Palmstrucki (1674−1703) kompaniis [[Pommeri]]s; 25. oktoobril dislotseerus väeüksus [[:en:Anklam|Anklam]]i linnas. Alates 20. VII 1701 leitnant ja 01. XII 1701 kapten ooberstleitnant [[Georg Gustav von Wrangell (1662–1734)|Georg Gustav von Wrangell]]i [[Nõo]] [[maamiilits]]a pataljonis ([[rootsi keel|rts]] ''Niggenska lantmilisbataljonen i Livland''); 1703. aasta juulis osales Nõo pataljon Tartu komandandi [[Carl Gustaf Skytte|Carl Gustav Skytte]] juhitud väliretkel, mille käigus toimus 14. juulil [[Pihkva]] lähistel kokkupõrge Vene vägedega. 1703 kompaniiülem Tartus, kus teda mainitakse veel 01. XII 1703 pataljoni staabis.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Jobst Hilmer von Meyercrantzi teenistus"/> ***'''C5''' Tütar (nimi teadmata) Meyer († pärast 1658) ==Teisi suguvõsa liikmeid== *Conrad Meyer († 1656 Riias) – Riia kullassepp, meistritöö 1613; tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer'') 1625, 1642 ja 1646; tsunfti vanem (sks ''Ältermann'') 1633–42, uuesti 1652. <ref name="Meyer, Conrad"/> *[[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]] (1676 – 1751) – [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]]i pojapoeg<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/>. Rootsi ja Vene sõjaväelane (major), Vändra ning Pähu mõisnik; ⚭ (u 1707) Johanna Regina Bennetiga (1687–1740) *NN von Meyer – Venemaa [[polkovnik]], kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulija; ⚭ Irina Jakovlevna NN, abielust sündis poeg Simeon von Meyer (teade 27. veebruari 1783 Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse aktide kogumikust)<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin">[https://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=RA1-PA65#v=onepage&q=Valentin%20von%20Meijer%20&f=false "Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..."; † No 329 Von Meijer, Valentin. Lk 365]</ref> <ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России">[https://books.google.ee/books?id=kjBmAAAAMAAJ&focus=searchwithinvolume&q=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80+%28%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%BD%D1%86%29+%D0%93%D1%83%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2 Üks viidetest kogumikust: Олег Игоревич Хоруженко. Дворянские дипломы XVIII века в России", M.: Nauka 1999. – lk 188–189; lk 405]</ref> <ref name="Герб Мейеркранцев">[https://gerbovnik.ru/arms/5165.html Gerbovnik.ru]</ref> <ref name="Meyer Nr. 85">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1850.1.152:2?730,723,1752,1792,0 20.04.1842 Meyer Nr. 85 '''† ?''' Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts (dokument Eesti Rahvusarhiivis)]</ref> <ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="6. veebruar 1785 Peterburi">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:49?3159,1592,945,125,0 6. veebruar 1785 Sankt-Petersburg (Peterburi); ooberstleitnant von Malama kaasa kinnitatud lõplikult Lysohni ja Druweeni mõisate omanikuna; dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26861#&gid=1&pid=50 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 50; Velēnas vācu draudzes 1800.-1861. gada mirušo reģistrs]</ref> <ref name="von Meiercrantz">[https://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&id=690&nimi=Meiercrantz&tiitel=&andja=&kujund=&lang=et Aadlivapid Ajalooarhiivis]</ref> <ref name="von Meiercrantz 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3742.1.142:6?130,565,3474,4396,0 Meyercrantzi vapi eksliibris Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="von Meijercrantz">[https://minerva.riddarhuset.se/att/von-meijercrantz/ Riddarhuset]</ref> <ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183−184 (nr 393)]</ref> <ref name="Möller, Valentin">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 191 (nr 398)]</ref> <ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt">[[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200704710759&ru=7ErUKR 26.03.1689 Supplik der Witwe des Kapitäns von Leuenstern (Löwenstern), Beata Justina von Meyer, contra ihren Bruder, den Leutnant Leonhard Friedrich von Meyer, wegen einer Schuldforderung; Dokument Eesti Rahvusarhiivis]]</ref> <ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"> [https://www.ra.ee/apps/pargamendid/index.php/et/parchment/view?id=16709&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDM2slAoSi5IzclPzSvSLU0FMJaC4uZVSUWpacn5KKohnaGKl5OroqGdoYWakB4SG5iBRCyulnMS89NLEdLAiIyul1BIl69paAGciHtA%253D Pärgamendid Eesti Rahvusarhiivis; Kaiserliche Konfirmation von Klein-Soldina an General Meyer. Russisch. Pergament mit einem hängenden Siegel 1735]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1663">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053771_00026#?c=&m=&s=&cv=25&xywh=2453%2C155%2C3778%2C1720 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00709#?c=&m=&s=&cv=708&xywh=-687%2C-213%2C2732%2C1244 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1672">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053876_00031#?c=&m=&s=&cv=30&xywh=1577%2C133%2C4745%2C2161 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2472:23736#&gid=1&pid=291 Väljavõte Riia Püha Jakobi koguduse surmameetrikast (Erbgrab in Zone nr 11, St.Jacobi, Riga), major Gustaff Meijer maetud 21. jaan. 1729; Rīgas Sv. Jēkaba vācu draudzes 1703.-1750. gada mirušo lk 291]</ref> <ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039207_00105#?xywh=2060%2C1088%2C4802%2C2187&cv=104 11.06.1687 Lt. G. von Mejer; Titularregister till riksregistraturet, SE/RA/1112.2/16 (1687-1690); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 105]</ref> <ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039004_00579#?xywh=1149%2C133%2C5864%2C2671&cv=578 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/509 (1687); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 536-537]</ref> <ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=133 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 133]</ref> <ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=39 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 39]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:129?166,635,1020,212,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00724#?c=&m=&s=&cv=723&xywh=-672%2C-129%2C2736%2C1246 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00440#?c=&m=&s=&cv=439&xywh=2370%2C251%2C2915%2C1327 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00447#?c=&m=&s=&cv=446&xywh=-90%2C243%2C3052%2C1390 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere)">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00106#?c=&m=&s=&cv=105&xywh=2291%2C534%2C4400%2C2004 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn">[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200251548674&ru=7P4DXq Transakt der von Mayerschen Erben aus dem Hause Lisohn. Lisohn 01.04.1729. Copie; dokument Eesti Rahvusarhiivis (märkus: võimalik tutvuda Tartu uurimissaalis]</ref> <ref name="Rauna 3">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 3]</ref> <ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&gid=1&pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]</ref> <ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19187507.pdf Erich Seuberlich. Notizen über Wendens Bürger bis zum Jahre 1773. Druck von Gebr. Vogt, Papiermühle S.-A. Lk xi ja 31]</ref> <ref name=" Apeltiene mõis">[[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=246,247&q=Meyer Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]]</ref> <ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17020&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Restitutsioonikomisjoni+otsusega+kuulub+Soldina+Valentin%2C+Leonhard+Friedrichi+p+Meyerile.&_xr=eNotjr0OwjAQg18lyoyAVgxw3ZlgoRIrOtpTcjS9lPwMCPXdCYXJlm3JH0IFb4Ztg7D7mQh1DXpgEY4p95tIGDrb8jg50qWtKtCObbr5FFnMN9ofQF8oJk65ZN4LD37k%252BChGlVWOZFANObt8V613PQuqKzqSxLJSJ%252FJiMfTqGJj6wJ1lNakzvSiwo%252FXyCfr512o5LAgoJqNZkAovJd3M8wfEeEY2 Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Valentin+Meyeri+pojapojale%2C+leitnant+Valentin+Meyerile&_xr=eNpdTkEKwkAQ%252B8oyZ0G3VJDpGzwJXstQh%252B3oOq3d6UGkf%252B%252Bu9uQhJCQhhNDjR%252FDQENY%252FkbCqEB6iKsnm2z4xTV1%252FkecYGXLqPUKU3trBkmgo1rFGuFJkNVF35jdP4sbhTgWRdy6ymJKa%252ByttgwivjX3hU94nDTOFb5zPsEGzLCsxmTil Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="25.03.1750 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&gid=1&pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]</ref> <ref name="1749 Väike-Soldina müük">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Leitnant+Otto+Christoph+von+Meyer&_xr=eNotjcEOwjAMQ3%252Blyg9ANw4oO3IFcdgHoAiiNmKko82QENq%252F0w1Otmz5mdDjR3DbEe5%252BpmDTINxFVYpNt01hytfYy2McGGrrPcIg0S7JimhYorZFOLKYkpo7myV3iLmu0xjdK6k78ZvzukV4%252FtUvuq8o0jBRWNH1lw26ef4Cfsswlw%253D%253D Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=20 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 20]</ref> <ref name="01.04.1779 Velēna surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2516:25860#&gid=1&pid=37 Väljavõte Trikāta abielumeetrikast; Trikātas vācu draudzes izraksti no 1722.-1833. gada dzimušo un kristīto, laulāto un mirušo reģistriem lk 37]</ref> <ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26858#&gid=1&pid=7 Väljavõte Velēna koguduse abielumeetrikast lk 7]</ref> <ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25764#&gid=1&pid=19 Väljavõte Tirza-Velēna koguduse sünnimeetrikast (1726-1763) lk 19 nr 39]</ref> <ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26860#&gid=1&pid=5 17.sept.1748 laulatus; Väljavõte Tirza-Velēna saksa koguduse abielumeetrikast lk 5]</ref> <ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1295.2.2:312?47,725,962,89,0 1756. Väljavõte Hargla koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Rauna 14"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 14]</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии (часть 3)]</ref> <ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00421#?c=&m=&s=&cv=420&xywh=858%2C453%2C8578%2C3907 Valentin von Meyeri tütre Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale aastast u 1675, dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:47?83,516,709,47,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Storkyrkan i Stockholm">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0056452_00077#?xywh=-151%2C-353%2C4877%2C2474&cv=76&rid=https%3A%2F%2Flbiiif.riksarkivet.se%2Farkis!C0056452%2Frange%2Fr1-1-16 Suurkiriku koguduse kirikuarhiiv, surma- ja matmisaktid, põhiseeria, SE/SSA/0016/FI a/1 (1725-1753). Pilt 77, lk 70]</ref> <ref name="Bartholomäus Meyer">[https://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&pg=PA76&hl=en&source=gbs_toc_r#v=onepage&q=Meyer&f=false Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Lk 185, nr 5]</ref> <ref name="Ceumernite sugupuu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.11:175?121,204,785,53,0 Sammlung genealogischer Nachrichten; EAA.1674.2.11; Ceumern. Lk 175 (190)]</ref> <ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=354,355&q=Meyercrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 354 (343)]</ref> <ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=362,363&q=Meyerkrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 362 (350)]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039010_00248#?xywh=2241%2C2679%2C3169%2C1586&cv=247 Riksregistraturet, Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/515 (1688). 21.03.1688 Barthold ja Georg Meyeri aadeldamine nimega von Meyercrantz. Pilt 248-251 (lk 242-245]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00385#?c=&m=&s=&cv=384&xywh=323%2C2455%2C3103%2C1553 Riksarkivets ämnessamlingar. Personhistoria, SE/RA/756/756.1/M/I/M 8 a. Lk 384-386]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688">[https://runeberg.org/schkling/0194.html. Ernst Bernhard Schlegel. Carl Arvid Klingspor. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 186]</ref> <ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon">[https://ais.ra.ee/en/description-unit/view?id=223706545847&ru=9ktD7n 09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon. Lk 200-201]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus">[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners förlag, 1920. Lk 448]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:38?1138,1285,593,148,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1263.2.1:231?249,228,868,189,0 Väljavõte Rannu koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=208,209&q=Meier+Krantz Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 197]</ref> <ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00420#?c=&m=&s=&cv=419&xywh=2748%2C1794%2C3319%2C1512 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00386#?c=&m=&s=&cv=385&xywh=1857%2C518%2C4031%2C2084 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Meyer, kapten 1704">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:130166/112939/page/430 J. Lossius, „Liefländische Historia. Bd. 2, Continuation 1690 bis 1707“. Lk 430 (394)]</ref> <ref name="Jobst Hilmer von Meyercrantzi teenistus">[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners förlag, 1920. Lk 448]</ref> <ref name="Meyer, Heinrich">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 184−185 (nr 394)]</ref> <ref name="Silberrauch">[https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ Barock Silber Becher aus Riga für einen Täufling, 17. Jahrhundert]</ref> <ref name="Meyer, Jacob">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 185 (nr 395)]</ref> <ref name="Meyer, Conrad">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183 (nr 392)]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?915,245,1892,3015,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> }} [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]] [[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel]] lf78kk2lbxmrw8fwrfkdbgyq769bk7q 7144266 7144265 2026-05-02T05:03:18Z Kapa1964 208720 7144266 wikitext text/x-wiki {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyeri (Lizums) suguvõsa aadlivapp.jpg | nimi = Meyer<br><small>von Meijer</small> | matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1733 | number_liivima_rüütelkond = 85 | väljasurnud_rootsi_rüütelkond = 1781 | number_rootsi_rüütelkond = 329 | introdutseeritud_rootsi_rüütelkond = 1647<ref>{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}</ref> }}'''Meyer a. d. H. Lysohn''' (ka '''von Meijer''') oli [[Rootsi]] ja [[Liivimaa]] [[aadlisuguvõsa]]. {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyercrantzi vapp.jpg | nimi = Meyercrantz<br><small>von Meijercrantz</small> }}'''Meyercrantz'''id '''a. d. H. [[Vana-Nursi mõis|Nursie]] v. [[Rõuge kihelkond|Rauge]]''' (ka '''von Meijercrantz''') olid Liivimaalt pärit Rootsi aadlikud, keda ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda '''Meijer nr. 329'''-st eraldiseisva suguvõsana. <small>''Märkus: kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1700]] + 10 päeva, [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> ==Ajalugu== Suguvõsa põlvnes [[Riia]] käsitöölistest. 7. augustil 1645 tõsteti Rootsi sõjaväelane [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]] aadliseisusse ning suguvõsa introdutseeriti 1647. aastal [[Rootsi rüütelkond]]a nr 329 all. Hilisemates aadlimatriklites ja genealoogilistes käsitlustes jäi suguvõsa jätkumine nappide ja katkendlike andmete tõttu ebaselgeks; seetõttu märgiti Meijer nr 329 juba 1754. aasta matriklis väljasurnud suguvõsaks ning hilisemates käsitlustes kinnistus väljasuremisajaks 1781. aasta. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et suguvõsa [[Gustav von Meyer|Vändra liini]] järeltulijad elasid ja tegutsesid hiljem Vene impeeriumis.<ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin"/><ref>{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}</ref> 21. märtsil 1688 tõsteti Rootsi sõjaväelane, kindralmajor [[Valentin von Meyer]]i vennapoeg, kapten [[Barthold von Meyercrantz|Barthold Meyer]] (1659–1710), koos oma nõbu ([[saksa keel|sks]] ''Vetter''), kortermeister [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]]iga (1638–1693), aadliseisusse nimega '''von Meyercrantz'''.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/> <small>''Märkus: Selles aadeldamisaktis on mainitud, et Barthold ja Georg Meyer olid endise oobersti (kindralmajori) Valentin von Meyeri sugulased ([[rootsi keel|rts]] „Anförvanter“).''</small> 1. oktoobril 1689 esitas kapten [[Barthold von Meyercrantz]]i vanem vend, leitnant Valentin von Meyer, [[Karl XI|Rootsi kuningale]] palvekirja perekonnanime '''von Meyercrantz''' kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/><ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/><ref name="von Meiercrantz"/><ref name="von Meiercrantz 1"/><ref name="von Meijercrantz"/> <small>''Märkus: Esitatud seos viitab sellele, et varasemates genealoogilistes käsitlustes esitatud oletus, mille kohaselt Meyercrantzide liini esiisa oli üksnes kindralmajor Valentin von Meyeri vend pastor Bartholomäus Meyer († 1656), ei ole korrektne. 1. oktoobri 1689. aasta palvekirjast selgub, et kortermeister Georg von Meyercrantz († 1693) on nimetatud Barthold von Meyercrantzi (1659–1710) ja tema kolme venna suhtes kui „Vetter“ (nõbu, sugulane). See seab kahtluse alla varasema käsitluse, mille kohaselt Georg oli Bartholdi vend. Mõiste „Vetter“ kasutus varauusaegses saksa keeles võib tähistada erineva astme sugulust (nt nõbu või muu sugulane), mistõttu Georg von Meyercrantzi täpne sugulusaste Meyercrantzide nelja vennaga vajab edasist uurimist. Küsimus Meyercrantzide varasema põlvnemise kohta jääb seega avatuks ning uurimistöö jätkub.''</small> [[Katariina I|Keisrinna Katariina I]] diplom [03.05. – 31.12.1725] ("offene Diploma") Rootsi armee teenistusest erru läinud [[Gustav von Meyer|major Gustav Meyerile]], kes läks erru 30. aprillil 1723, [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse]] kandmise kohta nimega "'''von Meyercrantz'''". Avaldus oli esitatud 3. mail 1725 ent see jäi keisrinna poolt allkirjastamata. Diplom kanti Vene impeeriumi kinnitamata aadlimatriklite nimekirja. Dokumendi originaal on hävinud, koopia asub Venemaal [[Peterburi]]s (''märkus'': ''Gustav Meyer oli avaldanud ka oma pahameelt tema soovi täitmata jätmise pärast'').<ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России"/><ref name="Герб Мейеркранцев"/> Kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulijad immatrikuleeriti 1733. aastal [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] (nr. 85), teadaolevalt ei ole matrikkel säilinud. Kogumik "''Märkmeid aadlike ajaloost''" nr. 189 (Sammlung "''Adelsgeschichticher Notizen''" No 189), mis oli koostatud 22. aprillil 1842 [[Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts]]i poolt [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] kuulunud Meyer Nr. 85 kohta (''märkus'': ''Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Seltsi'' poolne katse taastada aadlimatrikkel Meyer nr. 85; ''seltsi poolt leitud allikad ja tõendid olid ebapiisavad ning sisaldasid ainult'' Lizumsis (''Lysohn'') ''ja'' Druvienas (''Druween'') ''elanud'' '''Meyer a. d. H. Lysohn'''-''i suguvõsa liikmeid, tänu millele tunnistati'' Meyer nr. 85 ''alates maist 1781 väljasurnud suguvõsaks'').<ref name="Meyer Nr. 85"/> Suguvõsa viimane meesliige Lizumsis ja Druvienas oli [[Valentin Burchard von Meyer]], kes suri (''märkus'': hukkus jahil olles rikošeti tagajärjel) 5. mail 1781. aastal.<ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"/> Viimane naisliige Lizumsis ja Druvienas<ref name="6. veebruar 1785 Peterburi"/> oli [[Paruness|paruness]] Johanna Margaretha Malama (sündinud von Meyer), kes suri 25. jaanuaril 1804. aastal.<ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"/> <small>''Märkus: Artikli pealkirjas kasutatud nimetus „Meyer (Lizums)” on tänapäevane eristusvorm, mida ajaloolistes allikates sellisel kujul ei kasutatud; vastavaks nimekujuks oli saksakeelne „Lysohn”. Suguvõsa tähistused „a. d. H. Lysohn” ja „a. d. H. Nursie v. Rauge” on genealoogilises traditsioonis kasutusel identifitseerivatena. Suguvõsa liikmed elasid ja tegutsesid peamiselt Lysohni (Lizums) ja Druweeni (Druviena) mõisates, mis paiknesid lähestikku. Nende mõisatega oli seotud eeskätt kindralmajor Valentin von Meyeri poja Gustavi liin, kelle järeltulijad seal elasid. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et osa sellest liinist oli seotud ka Vändra mõisaga, kus tegutses tema vanimaks pojaks peetav major Carl Gustav von Meyer, kes nii ise kui ka tema järeltulijad kasutasid kindralmajori vapipitserit; samuti kinnitab nende hilisem pärimisõiguslik tegevus selle liini järjepidevust. Nimetatud tähistused ei pruugi alati kajastada tegelikku omandisuhet; näiteks ei olnud ooberstleitnant Barthold von Meyercrantz 1688. aasta aadeldamise ajal Nursie mõisa omanik, vaid see kuulus tema hilisema abikaasa perekonnale ning pärandus edasi''.</small> ==Meyerite suguvõsa mõisavaldused== XVII-XVIII sajandil kuulusid suguvõsale [[Nabe mõis]] (''Nabben''), [[Lizumsi mõis]] (''Lysohn''), [[Druviena mõis]] (''Druween''), [[Apeltiene mõis]] (''Appelthen''), [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]] (''Klein-Soldina'') ja [[Suur-Soldina mõis]] (''Groß-Soldina''). Samuti [[Vändra mõis]] (''Fennern''), [[Pähu mõis]] (''Pähho''), [[Plānupe mõis]] (''Planup'') ja [[Võduvere mõis]] (''Woddofer''). ==Sugupuu== Meyerite sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]). *'''A''' Bartold Meyer († u 1590) – 1558 Riia pagarimeister **'''B''' [[Eberhard (Ewert) Meyer]] (u 1572 – 1643, Riia) – Riia kullassepp, 1600 mainitud meistrina; 1616–25 Riia kullasseppade [[tsunft]]i vanem ([[saksa keel|sks]] ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)"/>; ⚭ (1600) Riia kullassepa [[Valentin Möller]]i (1574 mainitud meistrina, alates 1582 Riia kullasseppade tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer''))<ref name="Möller, Valentin"/> tütre Anna Mölleriga ***'''C1''' [[Valentin von Meyer]] (1601–1674) – Rootsi aadlik (1645), Rootsi [[kindralmajor]], [[Halle]] administraator, [[:de:Vörden (Marienmünster)|Vörden]]i [[komandant]], [[Minden]]i komandant, [[Biržai|Birseni]] komandant, [[Kaunas|Kaueni loss]]i komandant, [[Riia]] komandant, [[Jelgava|Miitavi]] ülemkomandant. [[Nabe mõis|Nabe]], [[Lizumsi mõis|Lizumsi]], [[Druviena mõis|Druviena]], [[Apeltiene mõis|Apeltiene]], [[Suur-Soldina mõis|Suur-Soldina]] ja [[Väike-Soldina]] mõisnik ****'''D1''' [[Leonhard Friedrich von Meyer]] (u 1640 – † pärast 1690)<ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt"/> – poeg teisest abielust. Rootsi sõjaväelane, kapten [[Vietinghoff|Klaus von Vietinghoff]]i kompanii fänrik (lipnik) (1663–68)<ref name="Riksarkivet Rullor 1663"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723"/>, kapten [[James Bennet|Jacob Bennet]]i kompanii leitnant (1672–73)<ref name="Riksarkivet Rullor 1672"/>. Lizumsi, Druviena ja Apeltiene mõisnik Liivimaal, Väike-Soldina ja alates 1678 Suur-Soldina omanik Eestimaal. Elas 1689 Wellenmoises, mõisarentnik [[Kuramaa]]l; vennapoeg Valentin von Meyeri kasuisa ('''D9-E2''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; vallaline ****'''D2''' Tütar (nimi teadmata); Elgenstierna andmetel ⚭ nõbu Eberhard von Meyercrantziga ('''C2–D2''') ****'''D3''' Cornelia von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673) ****'''D4''' Anna Magdalena von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ Carl Rötcheniga ****'''D5''' Beata Justina von Meyer (u enne 1645 - † pärast 1700)<ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks"/> – tütar teisest abielust; ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673); Rootsi armee [[kindralleitnant]] [[Vabahärra|vabahärra]] [[Dietrich Johann von Löwenstern]]i (1667, Liivimaa – 16. juuni 1740, [[Stockholm]]; maeti 18. juunil 1740 [[:sv:Storkyrkan|Stockholmi toomkirik]]usse (rts ''Storkyrkan'')<ref name="Storkyrkan i Stockholm"/>) ema ****'''D6''' Anna Christina von Meyer; Elgenstierna andmetel '''C1''' tütar ****'''D7''' Valentin von Meyer (* / † 1653) – poeg kolmandast abielust ****'''D8''' Maria Elisabeth von Meyer (u 1655 – † pärast 1697)<ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"/> – tütar kolmandast abielust ****'''D9''' [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustav von Meyer]] (u 1656 – † 1729, maetud [[Riia Püha Jakobi kirik|Riias]])<ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga"/> – poeg kolmandast abielust. Rootsi sõjaväelane, 1680–89 leitnant<ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer"/><ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga"/><ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133"/>, 1689–1713 kapten<ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>, 1725 major<ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks"/>. Ooberst [[:sv:Mauritz Vellingk|Mauritz Vellingk]]i (1651–1727), kes oli [[Otto Vellingk]]i vend, (Karjala) rügemendi kapten [[Löwen|Gustav Johan von Löwen]]i († 1680) kompanii ja kapten [[Johan von Klingenberg]]i († 1684) 5. kompanii leitnant (1680)<ref name="Riksarkivet Rullor 1680"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2"/>. Apeltiene mõisnik, alates 18.04.1713 Lizumsi ja Druviena mõisnik<ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere)"/>; ⚭ Dorothea von Mengdeniga *****'''E1''' Euphrosina von Meyer († pärast 1729)<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/> *****'''E2''' [[Valentin von Meyer (jun.)|Valentin von Meyer]] (1685–1752, Lizums)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Leonhard Friedrich von Meyeri kasupoeg ('''C1-D1''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; Venemaa [[porutšik]]. 1717 osales [[Balti aadel|Baltisaksa aadli]] [[Maapäev (rüütelkond)|Maapäeval (Landtag)]] Riias, Wendeni (Cēsis) [[Sillakohus|sillakohtunik (Ordnungsrichter)]] (al.1727), teistel andmetel ka Wendeni (Cēsis) bürgermeister (al.1727; jätkas 1737–40)<ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737"/>. Lizumsi, Apeltiene (müüs 1726)<ref name=" Apeltiene mõis"/>, Druviena, Suur-Soldina (alates 1723)<ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile"/> ja Väike-Soldina (alates 1723)<ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile"/> mõisnik; ⚭ I (1714) Johanna Margaretha von Engelhardtiga († 1738 Lizumsis), kes oli kapten vabahärra [[Jacob Gustav von Bellingshausen]]i († u 1711) lesk. ⚭ II Johanna Juliana von Ceumerniga (1694–1769); abielud lastetud *****'''E3''' [[Otto Christopher von Meyer]] (1686–1750, Druviena)<ref name="25.03.1750 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa porutšik, Väike-Soldina (müüs 1749)<ref name="1749 Väike-Soldina müük"/> ja Druviena mõisnik; ⚭ Anna von Gartziga (1687–1753) ******'''F1''' Anna Hedwig von Meyer (1719–1773, Lizums)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ (1740) [[Tirza]]s sekretär Franz Lämmerhirtiga († 1757, aadeldatuna 1747 Frantz von Lämmerhirten); abielust sündisid viis poega ja kolm tütart ******'''F2''' Apollonia von Meyer (1720–1783, Druviena)<ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ [[1. järgu major]]i von Schawitziga; abielu lastetu ******'''F3''' [[Wilhelm Gustav von Meyer]] (1725–1779, Druviena)<ref name="01.04.1779 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa major, Lizumsi ja Druviena mõisnik; ⚭ I (1753) [[Trikāta kirik|Trikātas]]<ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika"/> Christina von Ceumerniga (1722–1756), ⚭ II (1760) [[Velēna kirik|Velēnas]]<ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika"/> Johanna Augusta von Ceumerniga (1730–1780) *******'''G1''' Ebba Agnesa Juliana von Meyer (1754–1755) – tütar esimesest abielust *******'''G2''' [[Valentin Burchard von Meyer]] (1762–1781) – poeg teisest abielust. Lizumsi ja Druviena mõisnik *******'''G3''' Juliana Ulrica von Meyer (1765–1766) – tütar teisest abielust ******'''F4''' Johanna Margaretha von Meyer (25. august 1728, Druviena<ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika"/> – 25. jaanuar 1804, Lizums) – Lizumsi ja Druviena pärijanna (6. veebruar 1785); ⚭ (1748) [[Tirza kirik|Tirzas]]<ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika"/> Vene armee porutšiku (hiljem [[alampolkovnik]]) parun [[Malama|Joann (Ivan Andrejevitš) Malama]]ga (1721–1760, [[Seitsmeaastane sõda|langes lahingus]]); abielust sündisid kaks poega ******'''F5''' Valentin Gustav von Meyer (1733, Druviena – 1760, Druviena) *****'''E4''' Beatha Justina von Meyer (1693–1759, Druviena); ⚭ I (1723) Raunas<ref name="Rauna 14"/> kapten [[Johann von Güldenschantz]]iga († u 1734), abielust sündisid tütar ja poeg. Poeg Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) oli [[Podoolia kubermang]]u [[Güldenschantz]]ide ([[Vene keel|vene k.]] ''Гильденшанц'') esiisa (''märkus'': aadeldatud 1844<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> Gotthardt Wilhelmi pojapojapoeg major [[Carl von Güldenschantz (noorem)|Carl von Güldenschantz]] koos poja ja tütrega). ⚭ II (1737) pastor Johann Michael Langhanckega († 1747); abielust sündisid kaks poega ja kaks tütart *****'''E5''' Juliana von Meyer (1697–1756, [[Taheva mõis|Taheva]])<ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika"/><ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ (1713) [[Rauna]]s<ref name="Rauna 3"/> komissar Johann Georg Pfundtiga (1692–1758, [[Mõniste mõis|Mõniste]]); abielust sündisid vähemalt kolm poega *****'''E6''' Anna Cornelia von Meyer († pärast 1729)<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ major J. C. von Keyserlingkiga († pärast 1732) *****'''E7''' Louisa Eleonora von Meyer († pärast 1739, Väike-Soldina); ⚭ (1729) Velēnas [[:ru:Пермский карабинерный полк|Permi dragunirügemendi]] porutšiku (hiljem kapten) [[Martin von Felix|Martin Felix]]iga (u 1686, [[Kolberģis]] – † pärast 1756, [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]]), kes oli Rootsi armee teenistuses kuni 1719 (kornet) ning omas kahte Vene armee ohvitseri patenti (porutšik; kapten), Väike-Soldina rentnik alates 27.09.1753. Abielust sündisid neli tütart ja poeg [[1. järgu major]] Christoph von Felix (1739 – 5. september 1771, [[Izmajil]]; [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|langes lahingus]]) *****'''E8''' Anna Dorothea von Meyer († 1756 Väike-Soldinas, maetud [[Narva]]s); ⚭ kapten [[Martin von Felix]]iga ****'''D10''' Apollonia von Meyer (* / † 1658 Riias) – tütar kolmandast abielust ***'''C2''' Bartholomäus (Paul) Meyer († 1656 Võnnus, maetud [[Riia toomkirik|Riias]]) – [[Cēsis|Võnnu]] koguduse [[vikaar]] (1626), hiljem pastor, konsistooriuminõunik, praost; ⚭ I Anna Schraderiga († 1649), ⚭ II Margareta Mölleriga<ref name="Bartholomäus Meyer"/> ****'''D1''' Eberhard von Meyercrantz; Elgenstierna andmetel ⚭ nõoga ('''C1–D2''') ****'''D2''' [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]] (1638–1693) – Rootsi sõjaväelane (kortermeister, kapten); alates 1688 von Meyercrantz koos oma nõo Barthold Meyeriga<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/>. Osales 1678–79 [[Liivimaa aadlilipkond|Liivimaa aadlilipkonna]] (rts ''Livländska adelsfanan'') ridades [[kapral]]ina ja kortermeistrina [[:de:Nordischer Krieg (1674–1679)|Preisi sõjakäigul (Rootsi–Brandenburgi sõda)]], kus paistis silma erakordse vaprusega. Tema ülem ooberst [[Ewold Johann von Vietinghoff]] kinnitas, et Georg oli end kõigil puhkudel tõestanud vapra ja ustava sõjamehena. Eriti tõsteti esile juhtumit, mil ta kornet Vietinghoffi äraolekul kandis lahingus lippu vaenlase vastu, kaitses seda mehiselt ning tõi selle tagasi. Just seda episoodi arvestati tema aadeldamisel nimega Meyercrantz. 1692. aasta märtsis esitati ta Liivimaa rüütelkonna maapäeval ühele ametikohale olles kortermeister, kuid ei osutunud valituks, saades kõigest kaks häält kolmekümne kolmest võimalikust (kahele vakantsele kohale oli neli kandidaati)<ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711"/>. ⚭ Magdalena von Ceumerniga († 1710), kes oli [[Loberģi mõis|Loberģi]] mõisniku [[Ceumern|Kaspar von Ceumern]]i (1612–1692) ja Catharina von Helmerseni († 1674) tütar; abielu lastetu<ref name="Ceumernite sugupuu"/> ***'''C3''' [[Heinrich Meyer]] (1623–1694, Riia) – Riia kullassepp, meistritöö 24.09.1654. Alates 1658 Riia kullasseppade [[tsunft]]i liige ning 1662 kaasistuja (sks ''Beisitzer''), 1679−88 tsunfti vanem (sks ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Heinrich"/><ref name="Silberrauch"/>; ⚭ Anna Wiesega († 1709 Riias). Pärast abikaasa surma jätkas lesk Anna Wiese töökoja juhtimist; allikate põhjal oli ta selle eesotsas veel 1697. aastal. ****'''D1''' Conradt Meyer (1659−1710, Riia; † katku) ****'''D2''' Dorothea Meyer (1661−?) ****'''D3''' Catharina Meyer (1663−1697); ⚭ Johann Bürgersiga († 1697 Riias); abielust sündis tütar Anna Maria (ristitud 23. juulil 1695 – † 1696) ****'''D4''' [[Jacob Meyer]] (1666–1710, Riia; † [[Katk Põhjasõja ajal|katk]]u) – Riia kullassepp, meistritöö 01.10.1696. Riia kodanik (sks ''Bürger'') alates 12.12.1701<ref name="Meyer, Jacob"/>; ⚭ (1703) [[Riia Toomkirik|Riias]] Catharina Elisabeth von Borgentreichiga (1679–1753) *****'''E1''' Peter Meyer (1703–1710; † katku) *****'''E2''' Heinrich Meyer (1704–1706) *****'''E3''' Anna Meyer (1706–1710; † katku) *****'''E4''' Jacob Meyer (* / † 1710; † katku) ****'''D5''' Heinrich Meyer (1674−?) ***'''C4''' NN Meyer; ⚭ (abikaasa nimi teadmata) ****'''D1''' Valentin von Meyer (u 1657 − † u pärast 1701) – Rootsi sõjaväelane, 1688–89 leitnandi auastmes ooberst (hiljem kindralmajor) [[vabahärra]] [[Pahlen|Johann Anders von der Pahlen]]i (1642–1696) [[:sv:Estniska kavalleriregementet|Eestimaa ratsaväerügemendis]] (kuninganna ihuratsaväerügement; rts ''Estländska kavalleriregementet''). 1. oktoobril 1689 esitas ta Rootsi kuningale palvekirja perekonnanime von Meyercrantz kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Riksarkivet"/> ****'''D2''' [[Barthold von Meyercrantz]] (1659, Liivimaa – † 1710; allikates ka Bernhard jt) – Rootsi aadlik (1688)<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/>, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)<ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/>. Pärast [[Riia piiramine (1710)|Riia kapituleerumist]] andis ta truudusevande [[Moskva tsaaririik|Vene]] [[Peeter I|tsaar]]ile<ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile"/> ning esitas 20. juuliks 1710 evakuatsioonitaotluse [[Bauņi mõis|Bauenhofi mõis]]a<ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa"/>; ⚭ I (1680. aastatel) Christina Grothiga, kes oli [[Kroon (institutsioon)|Rootsi krooni]] sõjakomissari Georg Grothi († enne 15. dets. 1693) ja Anna Maria von Rigemani († pärast 1699) tütar<ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon"/>. ⚭ II (1698) [[Tartu Jaani kirik|Tartus]]<ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu"/> Dorothea von Rothauseniga († 1710, Riia), kes oli [[Caspar Anton von Sternfeldt|Caspar Anton Christiani]] (1644–1697, aadeldatuna 1676 von Sternfeldt) lesk ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisniku Joachim von Rothauseni (1634–1683) ja Wendula von Helmerseni (1629–1703) tütar *****'''E1''' Anna Maria Christina von Meyercrantz († pärast 1748) – tütar esimesest abielust; ⚭ enne 1736 [[Ziemeri mõis|Ziemeri]] mõisniku, Rootsi ja Vene sõjaväelase Christer von Brandteniga († u 1743; Rootsi teenistuses kuni 1710 kapten, Vene major) *****'''E2''' Friedrich von Meyercrantz (1699, Tartu − 1710) – poeg teisest abielust *****'''E3''' Eva Dorothea von Meyercrantz (1703 − 1743, [[Rannu]]) – tütar teisest abielust<ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz"/>; ⚭ u 1719 [[Otto Johann von Rönne|parun Otto Johann von Rönne]]ga [[Tamme mõis (Rannu)|a. d. H. Tammenhof]] (1690−1755), kes oli kohtukolleegiumi noorem liige (sks ''Ordnungsgerichts-Adjunctus''; hiljem Vene sõjaväelane, polkovnik) ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisnik kuni 1721; Vene armee [[kindralporutšik]] [[Karl Gustav von Rönne|parun Carl Gustav von Rönne]] (15. aprill 1720 – 4. aprill 1786) ema ****'''D3''' Heinrich von Meyercrantz (1670, Liivimaa − † ?) – Rootsi sõjaväelane (leitnant; sõjaväes nimega Heinrich Meyer). Teenistuses alates 1684. aasta veebruarist Tartus ooberst [[Otto Reinhold Taube|Otto Reinhold von Taube]] (1627–1689) pataljonis (pärast ooberst Taube surma 1689. aastal määrati pataljoni ülemaks ooberst Magnus Johan von Tiesenhausen (1631–1700)) oma venna kapten Barthold von Meyercrantzi kompaniis; alustas lipukandjana (förare), hiljem veltveebel, 1695 adjutant, alates 3. XII 1698 fänrik. 1699 fänrik major Gustaf Wallenstedti (1655–1701) kompaniis, seejärel kapten Thieloni kompaniis, kus ta ülendati 7. IX 1701 leitnandiks ning viidi üle ooberst [[Carl Gustaf Skytte|Carl Gustav Skytte]] Liivimaa jalaväerügemendi majori kompaniisse. Tõenäoliselt on ta identne juulis 1704 [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]] osalenud kapten Meyeriga, keda on mainitud J. Lossiuse teoses ''"Liefländische Historia, Continuation, 1690–1707"''.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Meyer, kapten 1704"/> ****'''D4''' Jobst Hilmar von Meyercrantz (1673, Liivimaa − † pärast 1. detsembrit 1703, tõenäoliselt 1704 [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]) – Rootsi sõjaväelane (kapten; sõjaväes ka nimega Justus von Meyercrantz). Teenis 1686 [[seersant|seersandina]] ooberst [[:sv:Gotthard Wilhelm von Budberg|Gotthard Wilhelm von Budberg]]i (1644−1710) juhitud [[:sv:Kymmenegårds lätta infanteribataljon|Ida Viiburi lääni jalaväerügemendis]] ([[rootsi keel|rts]] ''Östra Viborgs läns infanteriregemente'') ning hiljem [[veltveebel|veltveeblina]], 1688 ooberst [[Gertten|Mauritz von Gertten]]i (1635−1688) rügemendi seersant. Seejärel omandas [[kadett (õppur)|kadetina]] sõjalise ettevalmistuse Inglise kaardiväes [[Holland]]is, mille lõpetas 30. juunil 1700. Sama aasta 31. augustil asus ta teenistusse leitnandina ooberst [[:en:Arvid Axel Mardefelt|Arvid Axel Mardefelt]]i (1655−1708) juhitud [[:sv:Södermanlands regemente (infanteri)| Södermanlandi jalaväerügemendis]] kapten Fabian Palmstrucki (1674−1703) kompaniis [[Pommeri]]s; 25. oktoobril dislotseerus väeüksus [[:en:Anklam|Anklam]]i linnas. Alates 20. VII 1701 leitnant ja 01. XII 1701 kapten ooberstleitnant [[Georg Gustav von Wrangell (1662–1734)|Georg Gustav von Wrangell]]i [[Nõo]] [[maamiilits]]a pataljonis ([[rootsi keel|rts]] ''Niggenska lantmilisbataljonen i Livland''); 1703. aasta juulis osales Nõo pataljon Tartu komandandi [[Carl Gustaf Skytte|Carl Gustav Skytte]] juhitud väliretkel, mille käigus toimus 14. juulil [[Pihkva]] lähistel kokkupõrge Vene vägedega. 1703 kompaniiülem Tartus, kus teda mainitakse veel 01. XII 1703 pataljoni staabis.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Jobst Hilmer von Meyercrantzi teenistus"/> ***'''C5''' Tütar (nimi teadmata) Meyer († pärast 1658) ==Teisi suguvõsa liikmeid== *Conrad Meyer († 1656 Riias) – Riia kullassepp, meistritöö 1613; tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer'') 1625, 1642 ja 1646; tsunfti vanem (sks ''Ältermann'') 1633–42, uuesti 1652. <ref name="Meyer, Conrad"/> *[[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]] (1676 – 1751) – [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]]i pojapoeg<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/>. Rootsi ja Vene sõjaväelane (major), Vändra ning Pähu mõisnik; ⚭ (u 1707) Johanna Regina Bennetiga (1687–1740) *NN von Meyer – Venemaa [[polkovnik]], kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulija; ⚭ Irina Jakovlevna NN, abielust sündis poeg Simeon von Meyer (teade 27. veebruari 1783 Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse aktide kogumikust)<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin">[https://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=RA1-PA65#v=onepage&q=Valentin%20von%20Meijer%20&f=false "Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..."; † No 329 Von Meijer, Valentin. Lk 365]</ref> <ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России">[https://books.google.ee/books?id=kjBmAAAAMAAJ&focus=searchwithinvolume&q=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80+%28%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%BD%D1%86%29+%D0%93%D1%83%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2 Üks viidetest kogumikust: Олег Игоревич Хоруженко. Дворянские дипломы XVIII века в России", M.: Nauka 1999. – lk 188–189; lk 405]</ref> <ref name="Герб Мейеркранцев">[https://gerbovnik.ru/arms/5165.html Gerbovnik.ru]</ref> <ref name="Meyer Nr. 85">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1850.1.152:2?730,723,1752,1792,0 20.04.1842 Meyer Nr. 85 '''† ?''' Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts (dokument Eesti Rahvusarhiivis)]</ref> <ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="6. veebruar 1785 Peterburi">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:49?3159,1592,945,125,0 6. veebruar 1785 Sankt-Petersburg (Peterburi); ooberstleitnant von Malama kaasa kinnitatud lõplikult Lysohni ja Druweeni mõisate omanikuna; dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26861#&gid=1&pid=50 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 50; Velēnas vācu draudzes 1800.-1861. gada mirušo reģistrs]</ref> <ref name="von Meiercrantz">[https://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&id=690&nimi=Meiercrantz&tiitel=&andja=&kujund=&lang=et Aadlivapid Ajalooarhiivis]</ref> <ref name="von Meiercrantz 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3742.1.142:6?130,565,3474,4396,0 Meyercrantzi vapi eksliibris Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="von Meijercrantz">[https://minerva.riddarhuset.se/att/von-meijercrantz/ Riddarhuset]</ref> <ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183−184 (nr 393)]</ref> <ref name="Möller, Valentin">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 191 (nr 398)]</ref> <ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt">[[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200704710759&ru=7ErUKR 26.03.1689 Supplik der Witwe des Kapitäns von Leuenstern (Löwenstern), Beata Justina von Meyer, contra ihren Bruder, den Leutnant Leonhard Friedrich von Meyer, wegen einer Schuldforderung; Dokument Eesti Rahvusarhiivis]]</ref> <ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"> [https://www.ra.ee/apps/pargamendid/index.php/et/parchment/view?id=16709&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDM2slAoSi5IzclPzSvSLU0FMJaC4uZVSUWpacn5KKohnaGKl5OroqGdoYWakB4SG5iBRCyulnMS89NLEdLAiIyul1BIl69paAGciHtA%253D Pärgamendid Eesti Rahvusarhiivis; Kaiserliche Konfirmation von Klein-Soldina an General Meyer. Russisch. Pergament mit einem hängenden Siegel 1735]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1663">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053771_00026#?c=&m=&s=&cv=25&xywh=2453%2C155%2C3778%2C1720 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00709#?c=&m=&s=&cv=708&xywh=-687%2C-213%2C2732%2C1244 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1672">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053876_00031#?c=&m=&s=&cv=30&xywh=1577%2C133%2C4745%2C2161 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2472:23736#&gid=1&pid=291 Väljavõte Riia Püha Jakobi koguduse surmameetrikast (Erbgrab in Zone nr 11, St.Jacobi, Riga), major Gustaff Meijer maetud 21. jaan. 1729; Rīgas Sv. Jēkaba vācu draudzes 1703.-1750. gada mirušo lk 291]</ref> <ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039207_00105#?xywh=2060%2C1088%2C4802%2C2187&cv=104 11.06.1687 Lt. G. von Mejer; Titularregister till riksregistraturet, SE/RA/1112.2/16 (1687-1690); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 105]</ref> <ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039004_00579#?xywh=1149%2C133%2C5864%2C2671&cv=578 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/509 (1687); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 536-537]</ref> <ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=133 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 133]</ref> <ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=39 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 39]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:129?166,635,1020,212,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00724#?c=&m=&s=&cv=723&xywh=-672%2C-129%2C2736%2C1246 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00440#?c=&m=&s=&cv=439&xywh=2370%2C251%2C2915%2C1327 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00447#?c=&m=&s=&cv=446&xywh=-90%2C243%2C3052%2C1390 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere)">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00106#?c=&m=&s=&cv=105&xywh=2291%2C534%2C4400%2C2004 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn">[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200251548674&ru=7P4DXq Transakt der von Mayerschen Erben aus dem Hause Lisohn. Lisohn 01.04.1729. Copie; dokument Eesti Rahvusarhiivis (märkus: võimalik tutvuda Tartu uurimissaalis]</ref> <ref name="Rauna 3">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 3]</ref> <ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&gid=1&pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]</ref> <ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19187507.pdf Erich Seuberlich. Notizen über Wendens Bürger bis zum Jahre 1773. Druck von Gebr. Vogt, Papiermühle S.-A. Lk xi ja 31]</ref> <ref name=" Apeltiene mõis">[[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=246,247&q=Meyer Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]]</ref> <ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17020&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Restitutsioonikomisjoni+otsusega+kuulub+Soldina+Valentin%2C+Leonhard+Friedrichi+p+Meyerile.&_xr=eNotjr0OwjAQg18lyoyAVgxw3ZlgoRIrOtpTcjS9lPwMCPXdCYXJlm3JH0IFb4Ztg7D7mQh1DXpgEY4p95tIGDrb8jg50qWtKtCObbr5FFnMN9ofQF8oJk65ZN4LD37k%252BChGlVWOZFANObt8V613PQuqKzqSxLJSJ%252FJiMfTqGJj6wJ1lNakzvSiwo%252FXyCfr512o5LAgoJqNZkAovJd3M8wfEeEY2 Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Valentin+Meyeri+pojapojale%2C+leitnant+Valentin+Meyerile&_xr=eNpdTkEKwkAQ%252B8oyZ0G3VJDpGzwJXstQh%252B3oOq3d6UGkf%252B%252Bu9uQhJCQhhNDjR%252FDQENY%252FkbCqEB6iKsnm2z4xTV1%252FkecYGXLqPUKU3trBkmgo1rFGuFJkNVF35jdP4sbhTgWRdy6ymJKa%252ByttgwivjX3hU94nDTOFb5zPsEGzLCsxmTil Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="25.03.1750 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&gid=1&pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]</ref> <ref name="1749 Väike-Soldina müük">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Leitnant+Otto+Christoph+von+Meyer&_xr=eNotjcEOwjAMQ3%252Blyg9ANw4oO3IFcdgHoAiiNmKko82QENq%252F0w1Otmz5mdDjR3DbEe5%252BpmDTINxFVYpNt01hytfYy2McGGrrPcIg0S7JimhYorZFOLKYkpo7myV3iLmu0xjdK6k78ZvzukV4%252FtUvuq8o0jBRWNH1lw26ef4Cfsswlw%253D%253D Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=20 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 20]</ref> <ref name="01.04.1779 Velēna surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2516:25860#&gid=1&pid=37 Väljavõte Trikāta abielumeetrikast; Trikātas vācu draudzes izraksti no 1722.-1833. gada dzimušo un kristīto, laulāto un mirušo reģistriem lk 37]</ref> <ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26858#&gid=1&pid=7 Väljavõte Velēna koguduse abielumeetrikast lk 7]</ref> <ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25764#&gid=1&pid=19 Väljavõte Tirza-Velēna koguduse sünnimeetrikast (1726-1763) lk 19 nr 39]</ref> <ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26860#&gid=1&pid=5 17.sept.1748 laulatus; Väljavõte Tirza-Velēna saksa koguduse abielumeetrikast lk 5]</ref> <ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1295.2.2:312?47,725,962,89,0 1756. Väljavõte Hargla koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Rauna 14"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 14]</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии (часть 3)]</ref> <ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00421#?c=&m=&s=&cv=420&xywh=858%2C453%2C8578%2C3907 Valentin von Meyeri tütre Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale aastast u 1675, dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:47?83,516,709,47,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Storkyrkan i Stockholm">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0056452_00077#?xywh=-151%2C-353%2C4877%2C2474&cv=76&rid=https%3A%2F%2Flbiiif.riksarkivet.se%2Farkis!C0056452%2Frange%2Fr1-1-16 Suurkiriku koguduse kirikuarhiiv, surma- ja matmisaktid, põhiseeria, SE/SSA/0016/FI a/1 (1725-1753). Pilt 77, lk 70]</ref> <ref name="Bartholomäus Meyer">[https://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&pg=PA76&hl=en&source=gbs_toc_r#v=onepage&q=Meyer&f=false Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Lk 185, nr 5]</ref> <ref name="Ceumernite sugupuu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.11:175?121,204,785,53,0 Sammlung genealogischer Nachrichten; EAA.1674.2.11; Ceumern. Lk 175 (190)]</ref> <ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=354,355&q=Meyercrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 354 (343)]</ref> <ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=362,363&q=Meyerkrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 362 (350)]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039010_00248#?xywh=2241%2C2679%2C3169%2C1586&cv=247 Riksregistraturet, Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/515 (1688). 21.03.1688 Barthold ja Georg Meyeri aadeldamine nimega von Meyercrantz. Pilt 248-251 (lk 242-245]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00385#?c=&m=&s=&cv=384&xywh=323%2C2455%2C3103%2C1553 Riksarkivets ämnessamlingar. Personhistoria, SE/RA/756/756.1/M/I/M 8 a. Lk 384-386]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688">[https://runeberg.org/schkling/0194.html. Ernst Bernhard Schlegel. Carl Arvid Klingspor. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 186]</ref> <ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon">[https://ais.ra.ee/en/description-unit/view?id=223706545847&ru=9ktD7n 09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon. Lk 200-201]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus">[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners förlag, 1920. Lk 448]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:38?1138,1285,593,148,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1263.2.1:231?249,228,868,189,0 Väljavõte Rannu koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=208,209&q=Meier+Krantz Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 197]</ref> <ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00420#?c=&m=&s=&cv=419&xywh=2748%2C1794%2C3319%2C1512 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00386#?c=&m=&s=&cv=385&xywh=1857%2C518%2C4031%2C2084 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Meyer, kapten 1704">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:130166/112939/page/430 J. Lossius, „Liefländische Historia. Bd. 2, Continuation 1690 bis 1707“. Lk 430 (394)]</ref> <ref name="Jobst Hilmer von Meyercrantzi teenistus">[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners förlag, 1920. Lk 448]</ref> <ref name="Meyer, Heinrich">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 184−185 (nr 394)]</ref> <ref name="Silberrauch">[https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ Barock Silber Becher aus Riga für einen Täufling, 17. Jahrhundert]</ref> <ref name="Meyer, Jacob">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 185 (nr 395)]</ref> <ref name="Meyer, Conrad">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183 (nr 392)]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?915,245,1892,3015,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> }} [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]] [[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel]] 3lg4851dfy5pnizlvgagu7js7weycoa 7144268 7144266 2026-05-02T05:11:25Z Kapa1964 208720 7144268 wikitext text/x-wiki {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyeri (Lizums) suguvõsa aadlivapp.jpg | nimi = Meyer<br><small>von Meijer</small> | matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1733 | number_liivima_rüütelkond = 85 | väljasurnud_rootsi_rüütelkond = 1781 | number_rootsi_rüütelkond = 329 | introdutseeritud_rootsi_rüütelkond = 1647<ref>{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}</ref> }}'''Meyer a. d. H. Lysohn''' (ka '''von Meijer''') oli [[Rootsi]] ja [[Liivimaa]] [[aadlisuguvõsa]]. {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyercrantzi vapp.jpg | nimi = Meyercrantz<br><small>von Meijercrantz</small> }}'''Meyercrantz'''id '''a. d. H. [[Vana-Nursi mõis|Nursie]] v. [[Rõuge kihelkond|Rauge]]''' (ka '''von Meijercrantz''') olid Liivimaalt pärit Rootsi aadlikud, keda ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda '''Meijer nr. 329'''-st eraldiseisva suguvõsana. <small>''Märkus: kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1700]] + 10 päeva, [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> ==Ajalugu== Suguvõsa põlvnes [[Riia]] käsitöölistest. 7. augustil 1645 tõsteti Rootsi sõjaväelane [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]] aadliseisusse ning suguvõsa introdutseeriti 1647. aastal [[Rootsi rüütelkond]]a nr 329 all. Hilisemates aadlimatriklites ja genealoogilistes käsitlustes jäi suguvõsa jätkumine nappide ja katkendlike andmete tõttu ebaselgeks; seetõttu märgiti Meijer nr 329 juba 1754. aasta matriklis väljasurnud suguvõsaks ning hilisemates käsitlustes kinnistus väljasuremisajaks 1781. aasta. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et suguvõsa [[Gustav von Meyer|Vändra liini]] järeltulijad elasid ja tegutsesid ka pärast seda [[Venemaa keisririik|Vene impeerium]]i aladel.<ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin"/><ref>{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}</ref> Samas on dokumentaalselt tõendatud, et suguvõsa Vändra liini järeltulijad elasid ja tegutsesid ka pärast seda Vene impeeriumi aladel. 21. märtsil 1688 tõsteti Rootsi sõjaväelane, kindralmajor [[Valentin von Meyer]]i vennapoeg, kapten [[Barthold von Meyercrantz|Barthold Meyer]] (1659–1710), koos oma nõbu ([[saksa keel|sks]] ''Vetter''), kortermeister [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]]iga (1638–1693), aadliseisusse nimega '''von Meyercrantz'''.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/> <small>''Märkus: Selles aadeldamisaktis on mainitud, et Barthold ja Georg Meyer olid endise oobersti (kindralmajori) Valentin von Meyeri sugulased ([[rootsi keel|rts]] „Anförvanter“).''</small> 1. oktoobril 1689 esitas kapten [[Barthold von Meyercrantz]]i vanem vend, leitnant Valentin von Meyer, [[Karl XI|Rootsi kuningale]] palvekirja perekonnanime '''von Meyercrantz''' kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/><ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/><ref name="von Meiercrantz"/><ref name="von Meiercrantz 1"/><ref name="von Meijercrantz"/> <small>''Märkus: Esitatud seos viitab sellele, et varasemates genealoogilistes käsitlustes esitatud oletus, mille kohaselt Meyercrantzide liini esiisa oli üksnes kindralmajor Valentin von Meyeri vend pastor Bartholomäus Meyer († 1656), ei ole korrektne. 1. oktoobri 1689. aasta palvekirjast selgub, et kortermeister Georg von Meyercrantz († 1693) on nimetatud Barthold von Meyercrantzi (1659–1710) ja tema kolme venna suhtes kui „Vetter“ (nõbu, sugulane). See seab kahtluse alla varasema käsitluse, mille kohaselt Georg oli Bartholdi vend. Mõiste „Vetter“ kasutus varauusaegses saksa keeles võib tähistada erineva astme sugulust (nt nõbu või muu sugulane), mistõttu Georg von Meyercrantzi täpne sugulusaste Meyercrantzide nelja vennaga vajab edasist uurimist. Küsimus Meyercrantzide varasema põlvnemise kohta jääb seega avatuks ning uurimistöö jätkub.''</small> [[Katariina I|Keisrinna Katariina I]] diplom [03.05. – 31.12.1725] ("offene Diploma") Rootsi armee teenistusest erru läinud [[Gustav von Meyer|major Gustav Meyerile]], kes läks erru 30. aprillil 1723, [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse]] kandmise kohta nimega "'''von Meyercrantz'''". Avaldus oli esitatud 3. mail 1725 ent see jäi keisrinna poolt allkirjastamata. Diplom kanti Vene impeeriumi kinnitamata aadlimatriklite nimekirja. Dokumendi originaal on hävinud, koopia asub Venemaal [[Peterburi]]s (''märkus'': ''Gustav Meyer oli avaldanud ka oma pahameelt tema soovi täitmata jätmise pärast'').<ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России"/><ref name="Герб Мейеркранцев"/> Kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulijad immatrikuleeriti 1733. aastal [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] (nr. 85), teadaolevalt ei ole matrikkel säilinud. Kogumik "''Märkmeid aadlike ajaloost''" nr. 189 (Sammlung "''Adelsgeschichticher Notizen''" No 189), mis oli koostatud 22. aprillil 1842 [[Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts]]i poolt [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] kuulunud Meyer Nr. 85 kohta (''märkus'': ''Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Seltsi'' poolne katse taastada aadlimatrikkel Meyer nr. 85; ''seltsi poolt leitud allikad ja tõendid olid ebapiisavad ning sisaldasid ainult'' Lizumsis (''Lysohn'') ''ja'' Druvienas (''Druween'') ''elanud'' '''Meyer a. d. H. Lysohn'''-''i suguvõsa liikmeid, tänu millele tunnistati'' Meyer nr. 85 ''alates maist 1781 väljasurnud suguvõsaks'').<ref name="Meyer Nr. 85"/> Suguvõsa viimane meesliige Lizumsis ja Druvienas oli [[Valentin Burchard von Meyer]], kes suri (''märkus'': hukkus jahil olles rikošeti tagajärjel) 5. mail 1781. aastal.<ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"/> Viimane naisliige Lizumsis ja Druvienas<ref name="6. veebruar 1785 Peterburi"/> oli [[Paruness|paruness]] Johanna Margaretha Malama (sündinud von Meyer), kes suri 25. jaanuaril 1804. aastal.<ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"/> <small>''Märkus: Artikli pealkirjas kasutatud nimetus „Meyer (Lizums)” on tänapäevane eristusvorm, mida ajaloolistes allikates sellisel kujul ei kasutatud; vastavaks nimekujuks oli saksakeelne „Lysohn”. Suguvõsa tähistused „a. d. H. Lysohn” ja „a. d. H. Nursie v. Rauge” on genealoogilises traditsioonis kasutusel identifitseerivatena. Suguvõsa liikmed elasid ja tegutsesid peamiselt Lysohni (Lizums) ja Druweeni (Druviena) mõisates, mis paiknesid lähestikku. Nende mõisatega oli seotud eeskätt kindralmajor Valentin von Meyeri poja Gustavi liin, kelle järeltulijad seal elasid. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et osa sellest liinist oli seotud ka Vändra mõisaga, kus tegutses tema vanimaks pojaks peetav major Carl Gustav von Meyer, kes nii ise kui ka tema järeltulijad kasutasid kindralmajori vapipitserit; samuti kinnitab nende hilisem pärimisõiguslik tegevus selle liini järjepidevust. Nimetatud tähistused ei pruugi alati kajastada tegelikku omandisuhet; näiteks ei olnud ooberstleitnant Barthold von Meyercrantz 1688. aasta aadeldamise ajal Nursie mõisa omanik, vaid see kuulus tema hilisema abikaasa perekonnale ning pärandus edasi''.</small> ==Meyerite suguvõsa mõisavaldused== XVII-XVIII sajandil kuulusid suguvõsale [[Nabe mõis]] (''Nabben''), [[Lizumsi mõis]] (''Lysohn''), [[Druviena mõis]] (''Druween''), [[Apeltiene mõis]] (''Appelthen''), [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]] (''Klein-Soldina'') ja [[Suur-Soldina mõis]] (''Groß-Soldina''). Samuti [[Vändra mõis]] (''Fennern''), [[Pähu mõis]] (''Pähho''), [[Plānupe mõis]] (''Planup'') ja [[Võduvere mõis]] (''Woddofer''). ==Sugupuu== Meyerite sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]). *'''A''' Bartold Meyer († u 1590) – 1558 Riia pagarimeister **'''B''' [[Eberhard (Ewert) Meyer]] (u 1572 – 1643, Riia) – Riia kullassepp, 1600 mainitud meistrina; 1616–25 Riia kullasseppade [[tsunft]]i vanem ([[saksa keel|sks]] ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)"/>; ⚭ (1600) Riia kullassepa [[Valentin Möller]]i (1574 mainitud meistrina, alates 1582 Riia kullasseppade tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer''))<ref name="Möller, Valentin"/> tütre Anna Mölleriga ***'''C1''' [[Valentin von Meyer]] (1601–1674) – Rootsi aadlik (1645), Rootsi [[kindralmajor]], [[Halle]] administraator, [[:de:Vörden (Marienmünster)|Vörden]]i [[komandant]], [[Minden]]i komandant, [[Biržai|Birseni]] komandant, [[Kaunas|Kaueni loss]]i komandant, [[Riia]] komandant, [[Jelgava|Miitavi]] ülemkomandant. [[Nabe mõis|Nabe]], [[Lizumsi mõis|Lizumsi]], [[Druviena mõis|Druviena]], [[Apeltiene mõis|Apeltiene]], [[Suur-Soldina mõis|Suur-Soldina]] ja [[Väike-Soldina]] mõisnik ****'''D1''' [[Leonhard Friedrich von Meyer]] (u 1640 – † pärast 1690)<ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt"/> – poeg teisest abielust. Rootsi sõjaväelane, kapten [[Vietinghoff|Klaus von Vietinghoff]]i kompanii fänrik (lipnik) (1663–68)<ref name="Riksarkivet Rullor 1663"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723"/>, kapten [[James Bennet|Jacob Bennet]]i kompanii leitnant (1672–73)<ref name="Riksarkivet Rullor 1672"/>. Lizumsi, Druviena ja Apeltiene mõisnik Liivimaal, Väike-Soldina ja alates 1678 Suur-Soldina omanik Eestimaal. Elas 1689 Wellenmoises, mõisarentnik [[Kuramaa]]l; vennapoeg Valentin von Meyeri kasuisa ('''D9-E2''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; vallaline ****'''D2''' Tütar (nimi teadmata); Elgenstierna andmetel ⚭ nõbu Eberhard von Meyercrantziga ('''C2–D2''') ****'''D3''' Cornelia von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673) ****'''D4''' Anna Magdalena von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ Carl Rötcheniga ****'''D5''' Beata Justina von Meyer (u enne 1645 - † pärast 1700)<ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks"/> – tütar teisest abielust; ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673); Rootsi armee [[kindralleitnant]] [[Vabahärra|vabahärra]] [[Dietrich Johann von Löwenstern]]i (1667, Liivimaa – 16. juuni 1740, [[Stockholm]]; maeti 18. juunil 1740 [[:sv:Storkyrkan|Stockholmi toomkirik]]usse (rts ''Storkyrkan'')<ref name="Storkyrkan i Stockholm"/>) ema ****'''D6''' Anna Christina von Meyer; Elgenstierna andmetel '''C1''' tütar ****'''D7''' Valentin von Meyer (* / † 1653) – poeg kolmandast abielust ****'''D8''' Maria Elisabeth von Meyer (u 1655 – † pärast 1697)<ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"/> – tütar kolmandast abielust ****'''D9''' [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustav von Meyer]] (u 1656 – † 1729, maetud [[Riia Püha Jakobi kirik|Riias]])<ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga"/> – poeg kolmandast abielust. Rootsi sõjaväelane, 1680–89 leitnant<ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer"/><ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga"/><ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133"/>, 1689–1713 kapten<ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>, 1725 major<ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks"/>. Ooberst [[:sv:Mauritz Vellingk|Mauritz Vellingk]]i (1651–1727), kes oli [[Otto Vellingk]]i vend, (Karjala) rügemendi kapten [[Löwen|Gustav Johan von Löwen]]i († 1680) kompanii ja kapten [[Johan von Klingenberg]]i († 1684) 5. kompanii leitnant (1680)<ref name="Riksarkivet Rullor 1680"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2"/>. Apeltiene mõisnik, alates 18.04.1713 Lizumsi ja Druviena mõisnik<ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere)"/>; ⚭ Dorothea von Mengdeniga *****'''E1''' Euphrosina von Meyer († pärast 1729)<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/> *****'''E2''' [[Valentin von Meyer (jun.)|Valentin von Meyer]] (1685–1752, Lizums)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Leonhard Friedrich von Meyeri kasupoeg ('''C1-D1''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; Venemaa [[porutšik]]. 1717 osales [[Balti aadel|Baltisaksa aadli]] [[Maapäev (rüütelkond)|Maapäeval (Landtag)]] Riias, Wendeni (Cēsis) [[Sillakohus|sillakohtunik (Ordnungsrichter)]] (al.1727), teistel andmetel ka Wendeni (Cēsis) bürgermeister (al.1727; jätkas 1737–40)<ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737"/>. Lizumsi, Apeltiene (müüs 1726)<ref name=" Apeltiene mõis"/>, Druviena, Suur-Soldina (alates 1723)<ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile"/> ja Väike-Soldina (alates 1723)<ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile"/> mõisnik; ⚭ I (1714) Johanna Margaretha von Engelhardtiga († 1738 Lizumsis), kes oli kapten vabahärra [[Jacob Gustav von Bellingshausen]]i († u 1711) lesk. ⚭ II Johanna Juliana von Ceumerniga (1694–1769); abielud lastetud *****'''E3''' [[Otto Christopher von Meyer]] (1686–1750, Druviena)<ref name="25.03.1750 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa porutšik, Väike-Soldina (müüs 1749)<ref name="1749 Väike-Soldina müük"/> ja Druviena mõisnik; ⚭ Anna von Gartziga (1687–1753) ******'''F1''' Anna Hedwig von Meyer (1719–1773, Lizums)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ (1740) [[Tirza]]s sekretär Franz Lämmerhirtiga († 1757, aadeldatuna 1747 Frantz von Lämmerhirten); abielust sündisid viis poega ja kolm tütart ******'''F2''' Apollonia von Meyer (1720–1783, Druviena)<ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ [[1. järgu major]]i von Schawitziga; abielu lastetu ******'''F3''' [[Wilhelm Gustav von Meyer]] (1725–1779, Druviena)<ref name="01.04.1779 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa major, Lizumsi ja Druviena mõisnik; ⚭ I (1753) [[Trikāta kirik|Trikātas]]<ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika"/> Christina von Ceumerniga (1722–1756), ⚭ II (1760) [[Velēna kirik|Velēnas]]<ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika"/> Johanna Augusta von Ceumerniga (1730–1780) *******'''G1''' Ebba Agnesa Juliana von Meyer (1754–1755) – tütar esimesest abielust *******'''G2''' [[Valentin Burchard von Meyer]] (1762–1781) – poeg teisest abielust. Lizumsi ja Druviena mõisnik *******'''G3''' Juliana Ulrica von Meyer (1765–1766) – tütar teisest abielust ******'''F4''' Johanna Margaretha von Meyer (25. august 1728, Druviena<ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika"/> – 25. jaanuar 1804, Lizums) – Lizumsi ja Druviena pärijanna (6. veebruar 1785); ⚭ (1748) [[Tirza kirik|Tirzas]]<ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika"/> Vene armee porutšiku (hiljem [[alampolkovnik]]) parun [[Malama|Joann (Ivan Andrejevitš) Malama]]ga (1721–1760, [[Seitsmeaastane sõda|langes lahingus]]); abielust sündisid kaks poega ******'''F5''' Valentin Gustav von Meyer (1733, Druviena – 1760, Druviena) *****'''E4''' Beatha Justina von Meyer (1693–1759, Druviena); ⚭ I (1723) Raunas<ref name="Rauna 14"/> kapten [[Johann von Güldenschantz]]iga († u 1734), abielust sündisid tütar ja poeg. Poeg Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) oli [[Podoolia kubermang]]u [[Güldenschantz]]ide ([[Vene keel|vene k.]] ''Гильденшанц'') esiisa (''märkus'': aadeldatud 1844<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> Gotthardt Wilhelmi pojapojapoeg major [[Carl von Güldenschantz (noorem)|Carl von Güldenschantz]] koos poja ja tütrega). ⚭ II (1737) pastor Johann Michael Langhanckega († 1747); abielust sündisid kaks poega ja kaks tütart *****'''E5''' Juliana von Meyer (1697–1756, [[Taheva mõis|Taheva]])<ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika"/><ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ (1713) [[Rauna]]s<ref name="Rauna 3"/> komissar Johann Georg Pfundtiga (1692–1758, [[Mõniste mõis|Mõniste]]); abielust sündisid vähemalt kolm poega *****'''E6''' Anna Cornelia von Meyer († pärast 1729)<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ major J. C. von Keyserlingkiga († pärast 1732) *****'''E7''' Louisa Eleonora von Meyer († pärast 1739, Väike-Soldina); ⚭ (1729) Velēnas [[:ru:Пермский карабинерный полк|Permi dragunirügemendi]] porutšiku (hiljem kapten) [[Martin von Felix|Martin Felix]]iga (u 1686, [[Kolberģis]] – † pärast 1756, [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]]), kes oli Rootsi armee teenistuses kuni 1719 (kornet) ning omas kahte Vene armee ohvitseri patenti (porutšik; kapten), Väike-Soldina rentnik alates 27.09.1753. Abielust sündisid neli tütart ja poeg [[1. järgu major]] Christoph von Felix (1739 – 5. september 1771, [[Izmajil]]; [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|langes lahingus]]) *****'''E8''' Anna Dorothea von Meyer († 1756 Väike-Soldinas, maetud [[Narva]]s); ⚭ kapten [[Martin von Felix]]iga ****'''D10''' Apollonia von Meyer (* / † 1658 Riias) – tütar kolmandast abielust ***'''C2''' Bartholomäus (Paul) Meyer († 1656 Võnnus, maetud [[Riia toomkirik|Riias]]) – [[Cēsis|Võnnu]] koguduse [[vikaar]] (1626), hiljem pastor, konsistooriuminõunik, praost; ⚭ I Anna Schraderiga († 1649), ⚭ II Margareta Mölleriga<ref name="Bartholomäus Meyer"/> ****'''D1''' Eberhard von Meyercrantz; Elgenstierna andmetel ⚭ nõoga ('''C1–D2''') ****'''D2''' [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]] (1638–1693) – Rootsi sõjaväelane (kortermeister, kapten); alates 1688 von Meyercrantz koos oma nõo Barthold Meyeriga<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/>. Osales 1678–79 [[Liivimaa aadlilipkond|Liivimaa aadlilipkonna]] (rts ''Livländska adelsfanan'') ridades [[kapral]]ina ja kortermeistrina [[:de:Nordischer Krieg (1674–1679)|Preisi sõjakäigul (Rootsi–Brandenburgi sõda)]], kus paistis silma erakordse vaprusega. Tema ülem ooberst [[Ewold Johann von Vietinghoff]] kinnitas, et Georg oli end kõigil puhkudel tõestanud vapra ja ustava sõjamehena. Eriti tõsteti esile juhtumit, mil ta kornet Vietinghoffi äraolekul kandis lahingus lippu vaenlase vastu, kaitses seda mehiselt ning tõi selle tagasi. Just seda episoodi arvestati tema aadeldamisel nimega Meyercrantz. 1692. aasta märtsis esitati ta Liivimaa rüütelkonna maapäeval ühele ametikohale olles kortermeister, kuid ei osutunud valituks, saades kõigest kaks häält kolmekümne kolmest võimalikust (kahele vakantsele kohale oli neli kandidaati)<ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711"/>. ⚭ Magdalena von Ceumerniga († 1710), kes oli [[Loberģi mõis|Loberģi]] mõisniku [[Ceumern|Kaspar von Ceumern]]i (1612–1692) ja Catharina von Helmerseni († 1674) tütar; abielu lastetu<ref name="Ceumernite sugupuu"/> ***'''C3''' [[Heinrich Meyer]] (1623–1694, Riia) – Riia kullassepp, meistritöö 24.09.1654. Alates 1658 Riia kullasseppade [[tsunft]]i liige ning 1662 kaasistuja (sks ''Beisitzer''), 1679−88 tsunfti vanem (sks ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Heinrich"/><ref name="Silberrauch"/>; ⚭ Anna Wiesega († 1709 Riias). Pärast abikaasa surma jätkas lesk Anna Wiese töökoja juhtimist; allikate põhjal oli ta selle eesotsas veel 1697. aastal. ****'''D1''' Conradt Meyer (1659−1710, Riia; † katku) ****'''D2''' Dorothea Meyer (1661−?) ****'''D3''' Catharina Meyer (1663−1697); ⚭ Johann Bürgersiga († 1697 Riias); abielust sündis tütar Anna Maria (ristitud 23. juulil 1695 – † 1696) ****'''D4''' [[Jacob Meyer]] (1666–1710, Riia; † [[Katk Põhjasõja ajal|katk]]u) – Riia kullassepp, meistritöö 01.10.1696. Riia kodanik (sks ''Bürger'') alates 12.12.1701<ref name="Meyer, Jacob"/>; ⚭ (1703) [[Riia Toomkirik|Riias]] Catharina Elisabeth von Borgentreichiga (1679–1753) *****'''E1''' Peter Meyer (1703–1710; † katku) *****'''E2''' Heinrich Meyer (1704–1706) *****'''E3''' Anna Meyer (1706–1710; † katku) *****'''E4''' Jacob Meyer (* / † 1710; † katku) ****'''D5''' Heinrich Meyer (1674−?) ***'''C4''' NN Meyer; ⚭ (abikaasa nimi teadmata) ****'''D1''' Valentin von Meyer (u 1657 − † u pärast 1701) – Rootsi sõjaväelane, 1688–89 leitnandi auastmes ooberst (hiljem kindralmajor) [[vabahärra]] [[Pahlen|Johann Anders von der Pahlen]]i (1642–1696) [[:sv:Estniska kavalleriregementet|Eestimaa ratsaväerügemendis]] (kuninganna ihuratsaväerügement; rts ''Estländska kavalleriregementet''). 1. oktoobril 1689 esitas ta Rootsi kuningale palvekirja perekonnanime von Meyercrantz kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Riksarkivet"/> ****'''D2''' [[Barthold von Meyercrantz]] (1659, Liivimaa – † 1710; allikates ka Bernhard jt) – Rootsi aadlik (1688)<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/>, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)<ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/>. Pärast [[Riia piiramine (1710)|Riia kapituleerumist]] andis ta truudusevande [[Moskva tsaaririik|Vene]] [[Peeter I|tsaar]]ile<ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile"/> ning esitas 20. juuliks 1710 evakuatsioonitaotluse [[Bauņi mõis|Bauenhofi mõis]]a<ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa"/>; ⚭ I (1680. aastatel) Christina Grothiga, kes oli [[Kroon (institutsioon)|Rootsi krooni]] sõjakomissari Georg Grothi († enne 15. dets. 1693) ja Anna Maria von Rigemani († pärast 1699) tütar<ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon"/>. ⚭ II (1698) [[Tartu Jaani kirik|Tartus]]<ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu"/> Dorothea von Rothauseniga († 1710, Riia), kes oli [[Caspar Anton von Sternfeldt|Caspar Anton Christiani]] (1644–1697, aadeldatuna 1676 von Sternfeldt) lesk ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisniku Joachim von Rothauseni (1634–1683) ja Wendula von Helmerseni (1629–1703) tütar *****'''E1''' Anna Maria Christina von Meyercrantz († pärast 1748) – tütar esimesest abielust; ⚭ enne 1736 [[Ziemeri mõis|Ziemeri]] mõisniku, Rootsi ja Vene sõjaväelase Christer von Brandteniga († u 1743; Rootsi teenistuses kuni 1710 kapten, Vene major) *****'''E2''' Friedrich von Meyercrantz (1699, Tartu − 1710) – poeg teisest abielust *****'''E3''' Eva Dorothea von Meyercrantz (1703 − 1743, [[Rannu]]) – tütar teisest abielust<ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz"/>; ⚭ u 1719 [[Otto Johann von Rönne|parun Otto Johann von Rönne]]ga [[Tamme mõis (Rannu)|a. d. H. Tammenhof]] (1690−1755), kes oli kohtukolleegiumi noorem liige (sks ''Ordnungsgerichts-Adjunctus''; hiljem Vene sõjaväelane, polkovnik) ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisnik kuni 1721; Vene armee [[kindralporutšik]] [[Karl Gustav von Rönne|parun Carl Gustav von Rönne]] (15. aprill 1720 – 4. aprill 1786) ema ****'''D3''' Heinrich von Meyercrantz (1670, Liivimaa − † ?) – Rootsi sõjaväelane (leitnant; sõjaväes nimega Heinrich Meyer). Teenistuses alates 1684. aasta veebruarist Tartus ooberst [[Otto Reinhold Taube|Otto Reinhold von Taube]] (1627–1689) pataljonis (pärast ooberst Taube surma 1689. aastal määrati pataljoni ülemaks ooberst Magnus Johan von Tiesenhausen (1631–1700)) oma venna kapten Barthold von Meyercrantzi kompaniis; alustas lipukandjana (förare), hiljem veltveebel, 1695 adjutant, alates 3. XII 1698 fänrik. 1699 fänrik major Gustaf Wallenstedti (1655–1701) kompaniis, seejärel kapten Thieloni kompaniis, kus ta ülendati 7. IX 1701 leitnandiks ning viidi üle ooberst [[Carl Gustaf Skytte|Carl Gustav Skytte]] Liivimaa jalaväerügemendi majori kompaniisse. Tõenäoliselt on ta identne juulis 1704 [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]] osalenud kapten Meyeriga, keda on mainitud J. Lossiuse teoses ''"Liefländische Historia, Continuation, 1690–1707"''.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Meyer, kapten 1704"/> ****'''D4''' Jobst Hilmar von Meyercrantz (1673, Liivimaa − † pärast 1. detsembrit 1703, tõenäoliselt 1704 [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]) – Rootsi sõjaväelane (kapten; sõjaväes ka nimega Justus von Meyercrantz). Teenis 1686 [[seersant|seersandina]] ooberst [[:sv:Gotthard Wilhelm von Budberg|Gotthard Wilhelm von Budberg]]i (1644−1710) juhitud [[:sv:Kymmenegårds lätta infanteribataljon|Ida Viiburi lääni jalaväerügemendis]] ([[rootsi keel|rts]] ''Östra Viborgs läns infanteriregemente'') ning hiljem [[veltveebel|veltveeblina]], 1688 ooberst [[Gertten|Mauritz von Gertten]]i (1635−1688) rügemendi seersant. Seejärel omandas [[kadett (õppur)|kadetina]] sõjalise ettevalmistuse Inglise kaardiväes [[Holland]]is, mille lõpetas 30. juunil 1700. Sama aasta 31. augustil asus ta teenistusse leitnandina ooberst [[:en:Arvid Axel Mardefelt|Arvid Axel Mardefelt]]i (1655−1708) juhitud [[:sv:Södermanlands regemente (infanteri)| Södermanlandi jalaväerügemendis]] kapten Fabian Palmstrucki (1674−1703) kompaniis [[Pommeri]]s; 25. oktoobril dislotseerus väeüksus [[:en:Anklam|Anklam]]i linnas. Alates 20. VII 1701 leitnant ja 01. XII 1701 kapten ooberstleitnant [[Georg Gustav von Wrangell (1662–1734)|Georg Gustav von Wrangell]]i [[Nõo]] [[maamiilits]]a pataljonis ([[rootsi keel|rts]] ''Niggenska lantmilisbataljonen i Livland''); 1703. aasta juulis osales Nõo pataljon Tartu komandandi [[Carl Gustaf Skytte|Carl Gustav Skytte]] juhitud väliretkel, mille käigus toimus 14. juulil [[Pihkva]] lähistel kokkupõrge Vene vägedega. 1703 kompaniiülem Tartus, kus teda mainitakse veel 01. XII 1703 pataljoni staabis.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Jobst Hilmer von Meyercrantzi teenistus"/> ***'''C5''' Tütar (nimi teadmata) Meyer († pärast 1658) ==Teisi suguvõsa liikmeid== *Conrad Meyer († 1656 Riias) – Riia kullassepp, meistritöö 1613; tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer'') 1625, 1642 ja 1646; tsunfti vanem (sks ''Ältermann'') 1633–42, uuesti 1652. <ref name="Meyer, Conrad"/> *[[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]] (1676 – 1751) – [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]]i pojapoeg<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/>. Rootsi ja Vene sõjaväelane (major), Vändra ning Pähu mõisnik; ⚭ (u 1707) Johanna Regina Bennetiga (1687–1740) *NN von Meyer – Venemaa [[polkovnik]], kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulija; ⚭ Irina Jakovlevna NN, abielust sündis poeg Simeon von Meyer (teade 27. veebruari 1783 Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse aktide kogumikust)<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin">[https://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=RA1-PA65#v=onepage&q=Valentin%20von%20Meijer%20&f=false "Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..."; † No 329 Von Meijer, Valentin. Lk 365]</ref> <ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России">[https://books.google.ee/books?id=kjBmAAAAMAAJ&focus=searchwithinvolume&q=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80+%28%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%BD%D1%86%29+%D0%93%D1%83%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2 Üks viidetest kogumikust: Олег Игоревич Хоруженко. Дворянские дипломы XVIII века в России", M.: Nauka 1999. – lk 188–189; lk 405]</ref> <ref name="Герб Мейеркранцев">[https://gerbovnik.ru/arms/5165.html Gerbovnik.ru]</ref> <ref name="Meyer Nr. 85">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1850.1.152:2?730,723,1752,1792,0 20.04.1842 Meyer Nr. 85 '''† ?''' Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts (dokument Eesti Rahvusarhiivis)]</ref> <ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="6. veebruar 1785 Peterburi">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:49?3159,1592,945,125,0 6. veebruar 1785 Sankt-Petersburg (Peterburi); ooberstleitnant von Malama kaasa kinnitatud lõplikult Lysohni ja Druweeni mõisate omanikuna; dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26861#&gid=1&pid=50 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 50; Velēnas vācu draudzes 1800.-1861. gada mirušo reģistrs]</ref> <ref name="von Meiercrantz">[https://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&id=690&nimi=Meiercrantz&tiitel=&andja=&kujund=&lang=et Aadlivapid Ajalooarhiivis]</ref> <ref name="von Meiercrantz 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3742.1.142:6?130,565,3474,4396,0 Meyercrantzi vapi eksliibris Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="von Meijercrantz">[https://minerva.riddarhuset.se/att/von-meijercrantz/ Riddarhuset]</ref> <ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183−184 (nr 393)]</ref> <ref name="Möller, Valentin">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 191 (nr 398)]</ref> <ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt">[[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200704710759&ru=7ErUKR 26.03.1689 Supplik der Witwe des Kapitäns von Leuenstern (Löwenstern), Beata Justina von Meyer, contra ihren Bruder, den Leutnant Leonhard Friedrich von Meyer, wegen einer Schuldforderung; Dokument Eesti Rahvusarhiivis]]</ref> <ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"> [https://www.ra.ee/apps/pargamendid/index.php/et/parchment/view?id=16709&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDM2slAoSi5IzclPzSvSLU0FMJaC4uZVSUWpacn5KKohnaGKl5OroqGdoYWakB4SG5iBRCyulnMS89NLEdLAiIyul1BIl69paAGciHtA%253D Pärgamendid Eesti Rahvusarhiivis; Kaiserliche Konfirmation von Klein-Soldina an General Meyer. Russisch. Pergament mit einem hängenden Siegel 1735]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1663">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053771_00026#?c=&m=&s=&cv=25&xywh=2453%2C155%2C3778%2C1720 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00709#?c=&m=&s=&cv=708&xywh=-687%2C-213%2C2732%2C1244 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1672">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053876_00031#?c=&m=&s=&cv=30&xywh=1577%2C133%2C4745%2C2161 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2472:23736#&gid=1&pid=291 Väljavõte Riia Püha Jakobi koguduse surmameetrikast (Erbgrab in Zone nr 11, St.Jacobi, Riga), major Gustaff Meijer maetud 21. jaan. 1729; Rīgas Sv. Jēkaba vācu draudzes 1703.-1750. gada mirušo lk 291]</ref> <ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039207_00105#?xywh=2060%2C1088%2C4802%2C2187&cv=104 11.06.1687 Lt. G. von Mejer; Titularregister till riksregistraturet, SE/RA/1112.2/16 (1687-1690); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 105]</ref> <ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039004_00579#?xywh=1149%2C133%2C5864%2C2671&cv=578 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/509 (1687); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 536-537]</ref> <ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=133 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 133]</ref> <ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=39 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 39]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:129?166,635,1020,212,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00724#?c=&m=&s=&cv=723&xywh=-672%2C-129%2C2736%2C1246 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00440#?c=&m=&s=&cv=439&xywh=2370%2C251%2C2915%2C1327 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00447#?c=&m=&s=&cv=446&xywh=-90%2C243%2C3052%2C1390 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere)">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00106#?c=&m=&s=&cv=105&xywh=2291%2C534%2C4400%2C2004 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn">[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200251548674&ru=7P4DXq Transakt der von Mayerschen Erben aus dem Hause Lisohn. Lisohn 01.04.1729. Copie; dokument Eesti Rahvusarhiivis (märkus: võimalik tutvuda Tartu uurimissaalis]</ref> <ref name="Rauna 3">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 3]</ref> <ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&gid=1&pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]</ref> <ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19187507.pdf Erich Seuberlich. Notizen über Wendens Bürger bis zum Jahre 1773. Druck von Gebr. Vogt, Papiermühle S.-A. Lk xi ja 31]</ref> <ref name=" Apeltiene mõis">[[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=246,247&q=Meyer Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]]</ref> <ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17020&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Restitutsioonikomisjoni+otsusega+kuulub+Soldina+Valentin%2C+Leonhard+Friedrichi+p+Meyerile.&_xr=eNotjr0OwjAQg18lyoyAVgxw3ZlgoRIrOtpTcjS9lPwMCPXdCYXJlm3JH0IFb4Ztg7D7mQh1DXpgEY4p95tIGDrb8jg50qWtKtCObbr5FFnMN9ofQF8oJk65ZN4LD37k%252BChGlVWOZFANObt8V613PQuqKzqSxLJSJ%252FJiMfTqGJj6wJ1lNakzvSiwo%252FXyCfr512o5LAgoJqNZkAovJd3M8wfEeEY2 Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Valentin+Meyeri+pojapojale%2C+leitnant+Valentin+Meyerile&_xr=eNpdTkEKwkAQ%252B8oyZ0G3VJDpGzwJXstQh%252B3oOq3d6UGkf%252B%252Bu9uQhJCQhhNDjR%252FDQENY%252FkbCqEB6iKsnm2z4xTV1%252FkecYGXLqPUKU3trBkmgo1rFGuFJkNVF35jdP4sbhTgWRdy6ymJKa%252ByttgwivjX3hU94nDTOFb5zPsEGzLCsxmTil Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="25.03.1750 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&gid=1&pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]</ref> <ref name="1749 Väike-Soldina müük">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Leitnant+Otto+Christoph+von+Meyer&_xr=eNotjcEOwjAMQ3%252Blyg9ANw4oO3IFcdgHoAiiNmKko82QENq%252F0w1Otmz5mdDjR3DbEe5%252BpmDTINxFVYpNt01hytfYy2McGGrrPcIg0S7JimhYorZFOLKYkpo7myV3iLmu0xjdK6k78ZvzukV4%252FtUvuq8o0jBRWNH1lw26ef4Cfsswlw%253D%253D Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=20 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 20]</ref> <ref name="01.04.1779 Velēna surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2516:25860#&gid=1&pid=37 Väljavõte Trikāta abielumeetrikast; Trikātas vācu draudzes izraksti no 1722.-1833. gada dzimušo un kristīto, laulāto un mirušo reģistriem lk 37]</ref> <ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26858#&gid=1&pid=7 Väljavõte Velēna koguduse abielumeetrikast lk 7]</ref> <ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25764#&gid=1&pid=19 Väljavõte Tirza-Velēna koguduse sünnimeetrikast (1726-1763) lk 19 nr 39]</ref> <ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26860#&gid=1&pid=5 17.sept.1748 laulatus; Väljavõte Tirza-Velēna saksa koguduse abielumeetrikast lk 5]</ref> <ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1295.2.2:312?47,725,962,89,0 1756. Väljavõte Hargla koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Rauna 14"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 14]</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии (часть 3)]</ref> <ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00421#?c=&m=&s=&cv=420&xywh=858%2C453%2C8578%2C3907 Valentin von Meyeri tütre Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale aastast u 1675, dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:47?83,516,709,47,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Storkyrkan i Stockholm">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0056452_00077#?xywh=-151%2C-353%2C4877%2C2474&cv=76&rid=https%3A%2F%2Flbiiif.riksarkivet.se%2Farkis!C0056452%2Frange%2Fr1-1-16 Suurkiriku koguduse kirikuarhiiv, surma- ja matmisaktid, põhiseeria, SE/SSA/0016/FI a/1 (1725-1753). Pilt 77, lk 70]</ref> <ref name="Bartholomäus Meyer">[https://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&pg=PA76&hl=en&source=gbs_toc_r#v=onepage&q=Meyer&f=false Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Lk 185, nr 5]</ref> <ref name="Ceumernite sugupuu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.11:175?121,204,785,53,0 Sammlung genealogischer Nachrichten; EAA.1674.2.11; Ceumern. Lk 175 (190)]</ref> <ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=354,355&q=Meyercrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 354 (343)]</ref> <ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=362,363&q=Meyerkrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 362 (350)]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039010_00248#?xywh=2241%2C2679%2C3169%2C1586&cv=247 Riksregistraturet, Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/515 (1688). 21.03.1688 Barthold ja Georg Meyeri aadeldamine nimega von Meyercrantz. Pilt 248-251 (lk 242-245]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00385#?c=&m=&s=&cv=384&xywh=323%2C2455%2C3103%2C1553 Riksarkivets ämnessamlingar. Personhistoria, SE/RA/756/756.1/M/I/M 8 a. Lk 384-386]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688">[https://runeberg.org/schkling/0194.html. Ernst Bernhard Schlegel. Carl Arvid Klingspor. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 186]</ref> <ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon">[https://ais.ra.ee/en/description-unit/view?id=223706545847&ru=9ktD7n 09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon. Lk 200-201]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus">[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners förlag, 1920. Lk 448]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:38?1138,1285,593,148,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1263.2.1:231?249,228,868,189,0 Väljavõte Rannu koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=208,209&q=Meier+Krantz Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 197]</ref> <ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00420#?c=&m=&s=&cv=419&xywh=2748%2C1794%2C3319%2C1512 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00386#?c=&m=&s=&cv=385&xywh=1857%2C518%2C4031%2C2084 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Meyer, kapten 1704">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:130166/112939/page/430 J. Lossius, „Liefländische Historia. Bd. 2, Continuation 1690 bis 1707“. Lk 430 (394)]</ref> <ref name="Jobst Hilmer von Meyercrantzi teenistus">[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners förlag, 1920. Lk 448]</ref> <ref name="Meyer, Heinrich">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 184−185 (nr 394)]</ref> <ref name="Silberrauch">[https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ Barock Silber Becher aus Riga für einen Täufling, 17. Jahrhundert]</ref> <ref name="Meyer, Jacob">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 185 (nr 395)]</ref> <ref name="Meyer, Conrad">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183 (nr 392)]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?915,245,1892,3015,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> }} [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]] [[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel]] 4wxlvdb5enaqla9gs9vmzuwepspstil 7144269 7144268 2026-05-02T05:13:16Z Kapa1964 208720 7144269 wikitext text/x-wiki {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyeri (Lizums) suguvõsa aadlivapp.jpg | nimi = Meyer<br><small>von Meijer</small> | matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1733 | number_liivima_rüütelkond = 85 | väljasurnud_rootsi_rüütelkond = 1781 | number_rootsi_rüütelkond = 329 | introdutseeritud_rootsi_rüütelkond = 1647<ref>{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}</ref> }}'''Meyer a. d. H. Lysohn''' (ka '''von Meijer''') oli [[Rootsi]] ja [[Liivimaa]] [[aadlisuguvõsa]]. {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyercrantzi vapp.jpg | nimi = Meyercrantz<br><small>von Meijercrantz</small> }}'''Meyercrantz'''id '''a. d. H. [[Vana-Nursi mõis|Nursie]] v. [[Rõuge kihelkond|Rauge]]''' (ka '''von Meijercrantz''') olid Liivimaalt pärit Rootsi aadlikud, keda ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda '''Meijer nr. 329'''-st eraldiseisva suguvõsana. <small>''Märkus: kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1700]] + 10 päeva, [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> ==Ajalugu== Suguvõsa põlvnes [[Riia]] käsitöölistest. 7. augustil 1645 tõsteti Rootsi sõjaväelane [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]] aadliseisusse ning suguvõsa introdutseeriti 1647. aastal [[Rootsi rüütelkond]]a nr 329 all. Hilisemates aadlimatriklites ja genealoogilistes käsitlustes jäi suguvõsa jätkumine nappide ja katkendlike andmete tõttu ebaselgeks; seetõttu märgiti Meijer nr 329 juba 1754. aasta matriklis väljasurnud suguvõsaks ning hilisemates käsitlustes kinnistus väljasuremisajaks 1781. aasta. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et suguvõsa [[Gustav von Meyer|Vändra liini]] järeltulijad elasid ja tegutsesid ka pärast seda [[Venemaa keisririik|Vene impeerium]]i aladel.<ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin"/><ref>{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}</ref> 21. märtsil 1688 tõsteti Rootsi sõjaväelane, kindralmajor [[Valentin von Meyer]]i vennapoeg, kapten [[Barthold von Meyercrantz|Barthold Meyer]] (1659–1710), koos oma nõbu ([[saksa keel|sks]] ''Vetter''), kortermeister [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]]iga (1638–1693), aadliseisusse nimega '''von Meyercrantz'''.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/> <small>''Märkus: Selles aadeldamisaktis on mainitud, et Barthold ja Georg Meyer olid endise oobersti (kindralmajori) Valentin von Meyeri sugulased ([[rootsi keel|rts]] „Anförvanter“).''</small> 1. oktoobril 1689 esitas kapten [[Barthold von Meyercrantz]]i vanem vend, leitnant Valentin von Meyer, [[Karl XI|Rootsi kuningale]] palvekirja perekonnanime '''von Meyercrantz''' kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/><ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/><ref name="von Meiercrantz"/><ref name="von Meiercrantz 1"/><ref name="von Meijercrantz"/> <small>''Märkus: Esitatud seos viitab sellele, et varasemates genealoogilistes käsitlustes esitatud oletus, mille kohaselt Meyercrantzide liini esiisa oli üksnes kindralmajor Valentin von Meyeri vend pastor Bartholomäus Meyer († 1656), ei ole korrektne. 1. oktoobri 1689. aasta palvekirjast selgub, et kortermeister Georg von Meyercrantz († 1693) on nimetatud Barthold von Meyercrantzi (1659–1710) ja tema kolme venna suhtes kui „Vetter“ (nõbu, sugulane). See seab kahtluse alla varasema käsitluse, mille kohaselt Georg oli Bartholdi vend. Mõiste „Vetter“ kasutus varauusaegses saksa keeles võib tähistada erineva astme sugulust (nt nõbu või muu sugulane), mistõttu Georg von Meyercrantzi täpne sugulusaste Meyercrantzide nelja vennaga vajab edasist uurimist. Küsimus Meyercrantzide varasema põlvnemise kohta jääb seega avatuks ning uurimistöö jätkub.''</small> [[Katariina I|Keisrinna Katariina I]] diplom [03.05. – 31.12.1725] ("offene Diploma") Rootsi armee teenistusest erru läinud [[Gustav von Meyer|major Gustav Meyerile]], kes läks erru 30. aprillil 1723, [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse]] kandmise kohta nimega "'''von Meyercrantz'''". Avaldus oli esitatud 3. mail 1725 ent see jäi keisrinna poolt allkirjastamata. Diplom kanti Vene impeeriumi kinnitamata aadlimatriklite nimekirja. Dokumendi originaal on hävinud, koopia asub Venemaal [[Peterburi]]s (''märkus'': ''Gustav Meyer oli avaldanud ka oma pahameelt tema soovi täitmata jätmise pärast'').<ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России"/><ref name="Герб Мейеркранцев"/> Kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulijad immatrikuleeriti 1733. aastal [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] (nr. 85), teadaolevalt ei ole matrikkel säilinud. Kogumik "''Märkmeid aadlike ajaloost''" nr. 189 (Sammlung "''Adelsgeschichticher Notizen''" No 189), mis oli koostatud 22. aprillil 1842 [[Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts]]i poolt [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] kuulunud Meyer Nr. 85 kohta (''märkus'': ''Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Seltsi'' poolne katse taastada aadlimatrikkel Meyer nr. 85; ''seltsi poolt leitud allikad ja tõendid olid ebapiisavad ning sisaldasid ainult'' Lizumsis (''Lysohn'') ''ja'' Druvienas (''Druween'') ''elanud'' '''Meyer a. d. H. Lysohn'''-''i suguvõsa liikmeid, tänu millele tunnistati'' Meyer nr. 85 ''alates maist 1781 väljasurnud suguvõsaks'').<ref name="Meyer Nr. 85"/> Suguvõsa viimane meesliige Lizumsis ja Druvienas oli [[Valentin Burchard von Meyer]], kes suri (''märkus'': hukkus jahil olles rikošeti tagajärjel) 5. mail 1781. aastal.<ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"/> Viimane naisliige Lizumsis ja Druvienas<ref name="6. veebruar 1785 Peterburi"/> oli [[Paruness|paruness]] Johanna Margaretha Malama (sündinud von Meyer), kes suri 25. jaanuaril 1804. aastal.<ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"/> <small>''Märkus: Artikli pealkirjas kasutatud nimetus „Meyer (Lizums)” on tänapäevane eristusvorm, mida ajaloolistes allikates sellisel kujul ei kasutatud; vastavaks nimekujuks oli saksakeelne „Lysohn”. Suguvõsa tähistused „a. d. H. Lysohn” ja „a. d. H. Nursie v. Rauge” on genealoogilises traditsioonis kasutusel identifitseerivatena. Suguvõsa liikmed elasid ja tegutsesid peamiselt Lysohni (Lizums) ja Druweeni (Druviena) mõisates, mis paiknesid lähestikku. Nende mõisatega oli seotud eeskätt kindralmajor Valentin von Meyeri poja Gustavi liin, kelle järeltulijad seal elasid. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et osa sellest liinist oli seotud ka Vändra mõisaga, kus tegutses tema vanimaks pojaks peetav major Carl Gustav von Meyer, kes nii ise kui ka tema järeltulijad kasutasid kindralmajori vapipitserit; samuti kinnitab nende hilisem pärimisõiguslik tegevus selle liini järjepidevust. Nimetatud tähistused ei pruugi alati kajastada tegelikku omandisuhet; näiteks ei olnud ooberstleitnant Barthold von Meyercrantz 1688. aasta aadeldamise ajal Nursie mõisa omanik, vaid see kuulus tema hilisema abikaasa perekonnale ning pärandus edasi''.</small> ==Meyerite suguvõsa mõisavaldused== XVII-XVIII sajandil kuulusid suguvõsale [[Nabe mõis]] (''Nabben''), [[Lizumsi mõis]] (''Lysohn''), [[Druviena mõis]] (''Druween''), [[Apeltiene mõis]] (''Appelthen''), [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]] (''Klein-Soldina'') ja [[Suur-Soldina mõis]] (''Groß-Soldina''). Samuti [[Vändra mõis]] (''Fennern''), [[Pähu mõis]] (''Pähho''), [[Plānupe mõis]] (''Planup'') ja [[Võduvere mõis]] (''Woddofer''). ==Sugupuu== Meyerite sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]). *'''A''' Bartold Meyer († u 1590) – 1558 Riia pagarimeister **'''B''' [[Eberhard (Ewert) Meyer]] (u 1572 – 1643, Riia) – Riia kullassepp, 1600 mainitud meistrina; 1616–25 Riia kullasseppade [[tsunft]]i vanem ([[saksa keel|sks]] ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)"/>; ⚭ (1600) Riia kullassepa [[Valentin Möller]]i (1574 mainitud meistrina, alates 1582 Riia kullasseppade tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer''))<ref name="Möller, Valentin"/> tütre Anna Mölleriga ***'''C1''' [[Valentin von Meyer]] (1601–1674) – Rootsi aadlik (1645), Rootsi [[kindralmajor]], [[Halle]] administraator, [[:de:Vörden (Marienmünster)|Vörden]]i [[komandant]], [[Minden]]i komandant, [[Biržai|Birseni]] komandant, [[Kaunas|Kaueni loss]]i komandant, [[Riia]] komandant, [[Jelgava|Miitavi]] ülemkomandant. [[Nabe mõis|Nabe]], [[Lizumsi mõis|Lizumsi]], [[Druviena mõis|Druviena]], [[Apeltiene mõis|Apeltiene]], [[Suur-Soldina mõis|Suur-Soldina]] ja [[Väike-Soldina]] mõisnik ****'''D1''' [[Leonhard Friedrich von Meyer]] (u 1640 – † pärast 1690)<ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt"/> – poeg teisest abielust. Rootsi sõjaväelane, kapten [[Vietinghoff|Klaus von Vietinghoff]]i kompanii fänrik (lipnik) (1663–68)<ref name="Riksarkivet Rullor 1663"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723"/>, kapten [[James Bennet|Jacob Bennet]]i kompanii leitnant (1672–73)<ref name="Riksarkivet Rullor 1672"/>. Lizumsi, Druviena ja Apeltiene mõisnik Liivimaal, Väike-Soldina ja alates 1678 Suur-Soldina omanik Eestimaal. Elas 1689 Wellenmoises, mõisarentnik [[Kuramaa]]l; vennapoeg Valentin von Meyeri kasuisa ('''D9-E2''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; vallaline ****'''D2''' Tütar (nimi teadmata); Elgenstierna andmetel ⚭ nõbu Eberhard von Meyercrantziga ('''C2–D2''') ****'''D3''' Cornelia von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673) ****'''D4''' Anna Magdalena von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ Carl Rötcheniga ****'''D5''' Beata Justina von Meyer (u enne 1645 - † pärast 1700)<ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks"/> – tütar teisest abielust; ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673); Rootsi armee [[kindralleitnant]] [[Vabahärra|vabahärra]] [[Dietrich Johann von Löwenstern]]i (1667, Liivimaa – 16. juuni 1740, [[Stockholm]]; maeti 18. juunil 1740 [[:sv:Storkyrkan|Stockholmi toomkirik]]usse (rts ''Storkyrkan'')<ref name="Storkyrkan i Stockholm"/>) ema ****'''D6''' Anna Christina von Meyer; Elgenstierna andmetel '''C1''' tütar ****'''D7''' Valentin von Meyer (* / † 1653) – poeg kolmandast abielust ****'''D8''' Maria Elisabeth von Meyer (u 1655 – † pärast 1697)<ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"/> – tütar kolmandast abielust ****'''D9''' [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustav von Meyer]] (u 1656 – † 1729, maetud [[Riia Püha Jakobi kirik|Riias]])<ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga"/> – poeg kolmandast abielust. Rootsi sõjaväelane, 1680–89 leitnant<ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer"/><ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga"/><ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133"/>, 1689–1713 kapten<ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>, 1725 major<ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks"/>. Ooberst [[:sv:Mauritz Vellingk|Mauritz Vellingk]]i (1651–1727), kes oli [[Otto Vellingk]]i vend, (Karjala) rügemendi kapten [[Löwen|Gustav Johan von Löwen]]i († 1680) kompanii ja kapten [[Johan von Klingenberg]]i († 1684) 5. kompanii leitnant (1680)<ref name="Riksarkivet Rullor 1680"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2"/>. Apeltiene mõisnik, alates 18.04.1713 Lizumsi ja Druviena mõisnik<ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere)"/>; ⚭ Dorothea von Mengdeniga *****'''E1''' Euphrosina von Meyer († pärast 1729)<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/> *****'''E2''' [[Valentin von Meyer (jun.)|Valentin von Meyer]] (1685–1752, Lizums)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Leonhard Friedrich von Meyeri kasupoeg ('''C1-D1''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; Venemaa [[porutšik]]. 1717 osales [[Balti aadel|Baltisaksa aadli]] [[Maapäev (rüütelkond)|Maapäeval (Landtag)]] Riias, Wendeni (Cēsis) [[Sillakohus|sillakohtunik (Ordnungsrichter)]] (al.1727), teistel andmetel ka Wendeni (Cēsis) bürgermeister (al.1727; jätkas 1737–40)<ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737"/>. Lizumsi, Apeltiene (müüs 1726)<ref name=" Apeltiene mõis"/>, Druviena, Suur-Soldina (alates 1723)<ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile"/> ja Väike-Soldina (alates 1723)<ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile"/> mõisnik; ⚭ I (1714) Johanna Margaretha von Engelhardtiga († 1738 Lizumsis), kes oli kapten vabahärra [[Jacob Gustav von Bellingshausen]]i († u 1711) lesk. ⚭ II Johanna Juliana von Ceumerniga (1694–1769); abielud lastetud *****'''E3''' [[Otto Christopher von Meyer]] (1686–1750, Druviena)<ref name="25.03.1750 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa porutšik, Väike-Soldina (müüs 1749)<ref name="1749 Väike-Soldina müük"/> ja Druviena mõisnik; ⚭ Anna von Gartziga (1687–1753) ******'''F1''' Anna Hedwig von Meyer (1719–1773, Lizums)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ (1740) [[Tirza]]s sekretär Franz Lämmerhirtiga († 1757, aadeldatuna 1747 Frantz von Lämmerhirten); abielust sündisid viis poega ja kolm tütart ******'''F2''' Apollonia von Meyer (1720–1783, Druviena)<ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ [[1. järgu major]]i von Schawitziga; abielu lastetu ******'''F3''' [[Wilhelm Gustav von Meyer]] (1725–1779, Druviena)<ref name="01.04.1779 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa major, Lizumsi ja Druviena mõisnik; ⚭ I (1753) [[Trikāta kirik|Trikātas]]<ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika"/> Christina von Ceumerniga (1722–1756), ⚭ II (1760) [[Velēna kirik|Velēnas]]<ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika"/> Johanna Augusta von Ceumerniga (1730–1780) *******'''G1''' Ebba Agnesa Juliana von Meyer (1754–1755) – tütar esimesest abielust *******'''G2''' [[Valentin Burchard von Meyer]] (1762–1781) – poeg teisest abielust. Lizumsi ja Druviena mõisnik *******'''G3''' Juliana Ulrica von Meyer (1765–1766) – tütar teisest abielust ******'''F4''' Johanna Margaretha von Meyer (25. august 1728, Druviena<ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika"/> – 25. jaanuar 1804, Lizums) – Lizumsi ja Druviena pärijanna (6. veebruar 1785); ⚭ (1748) [[Tirza kirik|Tirzas]]<ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika"/> Vene armee porutšiku (hiljem [[alampolkovnik]]) parun [[Malama|Joann (Ivan Andrejevitš) Malama]]ga (1721–1760, [[Seitsmeaastane sõda|langes lahingus]]); abielust sündisid kaks poega ******'''F5''' Valentin Gustav von Meyer (1733, Druviena – 1760, Druviena) *****'''E4''' Beatha Justina von Meyer (1693–1759, Druviena); ⚭ I (1723) Raunas<ref name="Rauna 14"/> kapten [[Johann von Güldenschantz]]iga († u 1734), abielust sündisid tütar ja poeg. Poeg Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) oli [[Podoolia kubermang]]u [[Güldenschantz]]ide ([[Vene keel|vene k.]] ''Гильденшанц'') esiisa (''märkus'': aadeldatud 1844<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> Gotthardt Wilhelmi pojapojapoeg major [[Carl von Güldenschantz (noorem)|Carl von Güldenschantz]] koos poja ja tütrega). ⚭ II (1737) pastor Johann Michael Langhanckega († 1747); abielust sündisid kaks poega ja kaks tütart *****'''E5''' Juliana von Meyer (1697–1756, [[Taheva mõis|Taheva]])<ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika"/><ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ (1713) [[Rauna]]s<ref name="Rauna 3"/> komissar Johann Georg Pfundtiga (1692–1758, [[Mõniste mõis|Mõniste]]); abielust sündisid vähemalt kolm poega *****'''E6''' Anna Cornelia von Meyer († pärast 1729)<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ major J. C. von Keyserlingkiga († pärast 1732) *****'''E7''' Louisa Eleonora von Meyer († pärast 1739, Väike-Soldina); ⚭ (1729) Velēnas [[:ru:Пермский карабинерный полк|Permi dragunirügemendi]] porutšiku (hiljem kapten) [[Martin von Felix|Martin Felix]]iga (u 1686, [[Kolberģis]] – † pärast 1756, [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]]), kes oli Rootsi armee teenistuses kuni 1719 (kornet) ning omas kahte Vene armee ohvitseri patenti (porutšik; kapten), Väike-Soldina rentnik alates 27.09.1753. Abielust sündisid neli tütart ja poeg [[1. järgu major]] Christoph von Felix (1739 – 5. september 1771, [[Izmajil]]; [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|langes lahingus]]) *****'''E8''' Anna Dorothea von Meyer († 1756 Väike-Soldinas, maetud [[Narva]]s); ⚭ kapten [[Martin von Felix]]iga ****'''D10''' Apollonia von Meyer (* / † 1658 Riias) – tütar kolmandast abielust ***'''C2''' Bartholomäus (Paul) Meyer († 1656 Võnnus, maetud [[Riia toomkirik|Riias]]) – [[Cēsis|Võnnu]] koguduse [[vikaar]] (1626), hiljem pastor, konsistooriuminõunik, praost; ⚭ I Anna Schraderiga († 1649), ⚭ II Margareta Mölleriga<ref name="Bartholomäus Meyer"/> ****'''D1''' Eberhard von Meyercrantz; Elgenstierna andmetel ⚭ nõoga ('''C1–D2''') ****'''D2''' [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]] (1638–1693) – Rootsi sõjaväelane (kortermeister, kapten); alates 1688 von Meyercrantz koos oma nõo Barthold Meyeriga<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/>. Osales 1678–79 [[Liivimaa aadlilipkond|Liivimaa aadlilipkonna]] (rts ''Livländska adelsfanan'') ridades [[kapral]]ina ja kortermeistrina [[:de:Nordischer Krieg (1674–1679)|Preisi sõjakäigul (Rootsi–Brandenburgi sõda)]], kus paistis silma erakordse vaprusega. Tema ülem ooberst [[Ewold Johann von Vietinghoff]] kinnitas, et Georg oli end kõigil puhkudel tõestanud vapra ja ustava sõjamehena. Eriti tõsteti esile juhtumit, mil ta kornet Vietinghoffi äraolekul kandis lahingus lippu vaenlase vastu, kaitses seda mehiselt ning tõi selle tagasi. Just seda episoodi arvestati tema aadeldamisel nimega Meyercrantz. 1692. aasta märtsis esitati ta Liivimaa rüütelkonna maapäeval ühele ametikohale olles kortermeister, kuid ei osutunud valituks, saades kõigest kaks häält kolmekümne kolmest võimalikust (kahele vakantsele kohale oli neli kandidaati)<ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711"/>. ⚭ Magdalena von Ceumerniga († 1710), kes oli [[Loberģi mõis|Loberģi]] mõisniku [[Ceumern|Kaspar von Ceumern]]i (1612–1692) ja Catharina von Helmerseni († 1674) tütar; abielu lastetu<ref name="Ceumernite sugupuu"/> ***'''C3''' [[Heinrich Meyer]] (1623–1694, Riia) – Riia kullassepp, meistritöö 24.09.1654. Alates 1658 Riia kullasseppade [[tsunft]]i liige ning 1662 kaasistuja (sks ''Beisitzer''), 1679−88 tsunfti vanem (sks ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Heinrich"/><ref name="Silberrauch"/>; ⚭ Anna Wiesega († 1709 Riias). Pärast abikaasa surma jätkas lesk Anna Wiese töökoja juhtimist; allikate põhjal oli ta selle eesotsas veel 1697. aastal. ****'''D1''' Conradt Meyer (1659−1710, Riia; † katku) ****'''D2''' Dorothea Meyer (1661−?) ****'''D3''' Catharina Meyer (1663−1697); ⚭ Johann Bürgersiga († 1697 Riias); abielust sündis tütar Anna Maria (ristitud 23. juulil 1695 – † 1696) ****'''D4''' [[Jacob Meyer]] (1666–1710, Riia; † [[Katk Põhjasõja ajal|katk]]u) – Riia kullassepp, meistritöö 01.10.1696. Riia kodanik (sks ''Bürger'') alates 12.12.1701<ref name="Meyer, Jacob"/>; ⚭ (1703) [[Riia Toomkirik|Riias]] Catharina Elisabeth von Borgentreichiga (1679–1753) *****'''E1''' Peter Meyer (1703–1710; † katku) *****'''E2''' Heinrich Meyer (1704–1706) *****'''E3''' Anna Meyer (1706–1710; † katku) *****'''E4''' Jacob Meyer (* / † 1710; † katku) ****'''D5''' Heinrich Meyer (1674−?) ***'''C4''' NN Meyer; ⚭ (abikaasa nimi teadmata) ****'''D1''' Valentin von Meyer (u 1657 − † u pärast 1701) – Rootsi sõjaväelane, 1688–89 leitnandi auastmes ooberst (hiljem kindralmajor) [[vabahärra]] [[Pahlen|Johann Anders von der Pahlen]]i (1642–1696) [[:sv:Estniska kavalleriregementet|Eestimaa ratsaväerügemendis]] (kuninganna ihuratsaväerügement; rts ''Estländska kavalleriregementet''). 1. oktoobril 1689 esitas ta Rootsi kuningale palvekirja perekonnanime von Meyercrantz kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Riksarkivet"/> ****'''D2''' [[Barthold von Meyercrantz]] (1659, Liivimaa – † 1710; allikates ka Bernhard jt) – Rootsi aadlik (1688)<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/>, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)<ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/>. Pärast [[Riia piiramine (1710)|Riia kapituleerumist]] andis ta truudusevande [[Moskva tsaaririik|Vene]] [[Peeter I|tsaar]]ile<ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile"/> ning esitas 20. juuliks 1710 evakuatsioonitaotluse [[Bauņi mõis|Bauenhofi mõis]]a<ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa"/>; ⚭ I (1680. aastatel) Christina Grothiga, kes oli [[Kroon (institutsioon)|Rootsi krooni]] sõjakomissari Georg Grothi († enne 15. dets. 1693) ja Anna Maria von Rigemani († pärast 1699) tütar<ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon"/>. ⚭ II (1698) [[Tartu Jaani kirik|Tartus]]<ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu"/> Dorothea von Rothauseniga († 1710, Riia), kes oli [[Caspar Anton von Sternfeldt|Caspar Anton Christiani]] (1644–1697, aadeldatuna 1676 von Sternfeldt) lesk ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisniku Joachim von Rothauseni (1634–1683) ja Wendula von Helmerseni (1629–1703) tütar *****'''E1''' Anna Maria Christina von Meyercrantz († pärast 1748) – tütar esimesest abielust; ⚭ enne 1736 [[Ziemeri mõis|Ziemeri]] mõisniku, Rootsi ja Vene sõjaväelase Christer von Brandteniga († u 1743; Rootsi teenistuses kuni 1710 kapten, Vene major) *****'''E2''' Friedrich von Meyercrantz (1699, Tartu − 1710) – poeg teisest abielust *****'''E3''' Eva Dorothea von Meyercrantz (1703 − 1743, [[Rannu]]) – tütar teisest abielust<ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz"/>; ⚭ u 1719 [[Otto Johann von Rönne|parun Otto Johann von Rönne]]ga [[Tamme mõis (Rannu)|a. d. H. Tammenhof]] (1690−1755), kes oli kohtukolleegiumi noorem liige (sks ''Ordnungsgerichts-Adjunctus''; hiljem Vene sõjaväelane, polkovnik) ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisnik kuni 1721; Vene armee [[kindralporutšik]] [[Karl Gustav von Rönne|parun Carl Gustav von Rönne]] (15. aprill 1720 – 4. aprill 1786) ema ****'''D3''' Heinrich von Meyercrantz (1670, Liivimaa − † ?) – Rootsi sõjaväelane (leitnant; sõjaväes nimega Heinrich Meyer). Teenistuses alates 1684. aasta veebruarist Tartus ooberst [[Otto Reinhold Taube|Otto Reinhold von Taube]] (1627–1689) pataljonis (pärast ooberst Taube surma 1689. aastal määrati pataljoni ülemaks ooberst Magnus Johan von Tiesenhausen (1631–1700)) oma venna kapten Barthold von Meyercrantzi kompaniis; alustas lipukandjana (förare), hiljem veltveebel, 1695 adjutant, alates 3. XII 1698 fänrik. 1699 fänrik major Gustaf Wallenstedti (1655–1701) kompaniis, seejärel kapten Thieloni kompaniis, kus ta ülendati 7. IX 1701 leitnandiks ning viidi üle ooberst [[Carl Gustaf Skytte|Carl Gustav Skytte]] Liivimaa jalaväerügemendi majori kompaniisse. Tõenäoliselt on ta identne juulis 1704 [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]] osalenud kapten Meyeriga, keda on mainitud J. Lossiuse teoses ''"Liefländische Historia, Continuation, 1690–1707"''.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Meyer, kapten 1704"/> ****'''D4''' Jobst Hilmar von Meyercrantz (1673, Liivimaa − † pärast 1. detsembrit 1703, tõenäoliselt 1704 [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]) – Rootsi sõjaväelane (kapten; sõjaväes ka nimega Justus von Meyercrantz). Teenis 1686 [[seersant|seersandina]] ooberst [[:sv:Gotthard Wilhelm von Budberg|Gotthard Wilhelm von Budberg]]i (1644−1710) juhitud [[:sv:Kymmenegårds lätta infanteribataljon|Ida Viiburi lääni jalaväerügemendis]] ([[rootsi keel|rts]] ''Östra Viborgs läns infanteriregemente'') ning hiljem [[veltveebel|veltveeblina]], 1688 ooberst [[Gertten|Mauritz von Gertten]]i (1635−1688) rügemendi seersant. Seejärel omandas [[kadett (õppur)|kadetina]] sõjalise ettevalmistuse Inglise kaardiväes [[Holland]]is, mille lõpetas 30. juunil 1700. Sama aasta 31. augustil asus ta teenistusse leitnandina ooberst [[:en:Arvid Axel Mardefelt|Arvid Axel Mardefelt]]i (1655−1708) juhitud [[:sv:Södermanlands regemente (infanteri)| Södermanlandi jalaväerügemendis]] kapten Fabian Palmstrucki (1674−1703) kompaniis [[Pommeri]]s; 25. oktoobril dislotseerus väeüksus [[:en:Anklam|Anklam]]i linnas. Alates 20. VII 1701 leitnant ja 01. XII 1701 kapten ooberstleitnant [[Georg Gustav von Wrangell (1662–1734)|Georg Gustav von Wrangell]]i [[Nõo]] [[maamiilits]]a pataljonis ([[rootsi keel|rts]] ''Niggenska lantmilisbataljonen i Livland''); 1703. aasta juulis osales Nõo pataljon Tartu komandandi [[Carl Gustaf Skytte|Carl Gustav Skytte]] juhitud väliretkel, mille käigus toimus 14. juulil [[Pihkva]] lähistel kokkupõrge Vene vägedega. 1703 kompaniiülem Tartus, kus teda mainitakse veel 01. XII 1703 pataljoni staabis.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Jobst Hilmer von Meyercrantzi teenistus"/> ***'''C5''' Tütar (nimi teadmata) Meyer († pärast 1658) ==Teisi suguvõsa liikmeid== *Conrad Meyer († 1656 Riias) – Riia kullassepp, meistritöö 1613; tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer'') 1625, 1642 ja 1646; tsunfti vanem (sks ''Ältermann'') 1633–42, uuesti 1652. <ref name="Meyer, Conrad"/> *[[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]] (1676 – 1751) – [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]]i pojapoeg<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/>. Rootsi ja Vene sõjaväelane (major), Vändra ning Pähu mõisnik; ⚭ (u 1707) Johanna Regina Bennetiga (1687–1740) *NN von Meyer – Venemaa [[polkovnik]], kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulija; ⚭ Irina Jakovlevna NN, abielust sündis poeg Simeon von Meyer (teade 27. veebruari 1783 Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse aktide kogumikust)<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin">[https://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=RA1-PA65#v=onepage&q=Valentin%20von%20Meijer%20&f=false "Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..."; † No 329 Von Meijer, Valentin. Lk 365]</ref> <ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России">[https://books.google.ee/books?id=kjBmAAAAMAAJ&focus=searchwithinvolume&q=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80+%28%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%BD%D1%86%29+%D0%93%D1%83%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2 Üks viidetest kogumikust: Олег Игоревич Хоруженко. Дворянские дипломы XVIII века в России", M.: Nauka 1999. – lk 188–189; lk 405]</ref> <ref name="Герб Мейеркранцев">[https://gerbovnik.ru/arms/5165.html Gerbovnik.ru]</ref> <ref name="Meyer Nr. 85">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1850.1.152:2?730,723,1752,1792,0 20.04.1842 Meyer Nr. 85 '''† ?''' Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts (dokument Eesti Rahvusarhiivis)]</ref> <ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="6. veebruar 1785 Peterburi">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:49?3159,1592,945,125,0 6. veebruar 1785 Sankt-Petersburg (Peterburi); ooberstleitnant von Malama kaasa kinnitatud lõplikult Lysohni ja Druweeni mõisate omanikuna; dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26861#&gid=1&pid=50 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 50; Velēnas vācu draudzes 1800.-1861. gada mirušo reģistrs]</ref> <ref name="von Meiercrantz">[https://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&id=690&nimi=Meiercrantz&tiitel=&andja=&kujund=&lang=et Aadlivapid Ajalooarhiivis]</ref> <ref name="von Meiercrantz 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3742.1.142:6?130,565,3474,4396,0 Meyercrantzi vapi eksliibris Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="von Meijercrantz">[https://minerva.riddarhuset.se/att/von-meijercrantz/ Riddarhuset]</ref> <ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183−184 (nr 393)]</ref> <ref name="Möller, Valentin">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 191 (nr 398)]</ref> <ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt">[[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200704710759&ru=7ErUKR 26.03.1689 Supplik der Witwe des Kapitäns von Leuenstern (Löwenstern), Beata Justina von Meyer, contra ihren Bruder, den Leutnant Leonhard Friedrich von Meyer, wegen einer Schuldforderung; Dokument Eesti Rahvusarhiivis]]</ref> <ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"> [https://www.ra.ee/apps/pargamendid/index.php/et/parchment/view?id=16709&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDM2slAoSi5IzclPzSvSLU0FMJaC4uZVSUWpacn5KKohnaGKl5OroqGdoYWakB4SG5iBRCyulnMS89NLEdLAiIyul1BIl69paAGciHtA%253D Pärgamendid Eesti Rahvusarhiivis; Kaiserliche Konfirmation von Klein-Soldina an General Meyer. Russisch. Pergament mit einem hängenden Siegel 1735]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1663">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053771_00026#?c=&m=&s=&cv=25&xywh=2453%2C155%2C3778%2C1720 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00709#?c=&m=&s=&cv=708&xywh=-687%2C-213%2C2732%2C1244 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1672">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053876_00031#?c=&m=&s=&cv=30&xywh=1577%2C133%2C4745%2C2161 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2472:23736#&gid=1&pid=291 Väljavõte Riia Püha Jakobi koguduse surmameetrikast (Erbgrab in Zone nr 11, St.Jacobi, Riga), major Gustaff Meijer maetud 21. jaan. 1729; Rīgas Sv. Jēkaba vācu draudzes 1703.-1750. gada mirušo lk 291]</ref> <ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039207_00105#?xywh=2060%2C1088%2C4802%2C2187&cv=104 11.06.1687 Lt. G. von Mejer; Titularregister till riksregistraturet, SE/RA/1112.2/16 (1687-1690); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 105]</ref> <ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039004_00579#?xywh=1149%2C133%2C5864%2C2671&cv=578 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/509 (1687); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 536-537]</ref> <ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=133 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 133]</ref> <ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=39 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 39]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:129?166,635,1020,212,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00724#?c=&m=&s=&cv=723&xywh=-672%2C-129%2C2736%2C1246 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00440#?c=&m=&s=&cv=439&xywh=2370%2C251%2C2915%2C1327 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00447#?c=&m=&s=&cv=446&xywh=-90%2C243%2C3052%2C1390 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere)">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00106#?c=&m=&s=&cv=105&xywh=2291%2C534%2C4400%2C2004 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn">[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200251548674&ru=7P4DXq Transakt der von Mayerschen Erben aus dem Hause Lisohn. Lisohn 01.04.1729. Copie; dokument Eesti Rahvusarhiivis (märkus: võimalik tutvuda Tartu uurimissaalis]</ref> <ref name="Rauna 3">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 3]</ref> <ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&gid=1&pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]</ref> <ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19187507.pdf Erich Seuberlich. Notizen über Wendens Bürger bis zum Jahre 1773. Druck von Gebr. Vogt, Papiermühle S.-A. Lk xi ja 31]</ref> <ref name=" Apeltiene mõis">[[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=246,247&q=Meyer Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]]</ref> <ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17020&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Restitutsioonikomisjoni+otsusega+kuulub+Soldina+Valentin%2C+Leonhard+Friedrichi+p+Meyerile.&_xr=eNotjr0OwjAQg18lyoyAVgxw3ZlgoRIrOtpTcjS9lPwMCPXdCYXJlm3JH0IFb4Ztg7D7mQh1DXpgEY4p95tIGDrb8jg50qWtKtCObbr5FFnMN9ofQF8oJk65ZN4LD37k%252BChGlVWOZFANObt8V613PQuqKzqSxLJSJ%252FJiMfTqGJj6wJ1lNakzvSiwo%252FXyCfr512o5LAgoJqNZkAovJd3M8wfEeEY2 Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Valentin+Meyeri+pojapojale%2C+leitnant+Valentin+Meyerile&_xr=eNpdTkEKwkAQ%252B8oyZ0G3VJDpGzwJXstQh%252B3oOq3d6UGkf%252B%252Bu9uQhJCQhhNDjR%252FDQENY%252FkbCqEB6iKsnm2z4xTV1%252FkecYGXLqPUKU3trBkmgo1rFGuFJkNVF35jdP4sbhTgWRdy6ymJKa%252ByttgwivjX3hU94nDTOFb5zPsEGzLCsxmTil Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="25.03.1750 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&gid=1&pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]</ref> <ref name="1749 Väike-Soldina müük">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Leitnant+Otto+Christoph+von+Meyer&_xr=eNotjcEOwjAMQ3%252Blyg9ANw4oO3IFcdgHoAiiNmKko82QENq%252F0w1Otmz5mdDjR3DbEe5%252BpmDTINxFVYpNt01hytfYy2McGGrrPcIg0S7JimhYorZFOLKYkpo7myV3iLmu0xjdK6k78ZvzukV4%252FtUvuq8o0jBRWNH1lw26ef4Cfsswlw%253D%253D Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=20 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 20]</ref> <ref name="01.04.1779 Velēna surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2516:25860#&gid=1&pid=37 Väljavõte Trikāta abielumeetrikast; Trikātas vācu draudzes izraksti no 1722.-1833. gada dzimušo un kristīto, laulāto un mirušo reģistriem lk 37]</ref> <ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26858#&gid=1&pid=7 Väljavõte Velēna koguduse abielumeetrikast lk 7]</ref> <ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25764#&gid=1&pid=19 Väljavõte Tirza-Velēna koguduse sünnimeetrikast (1726-1763) lk 19 nr 39]</ref> <ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26860#&gid=1&pid=5 17.sept.1748 laulatus; Väljavõte Tirza-Velēna saksa koguduse abielumeetrikast lk 5]</ref> <ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1295.2.2:312?47,725,962,89,0 1756. Väljavõte Hargla koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Rauna 14"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 14]</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии (часть 3)]</ref> <ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00421#?c=&m=&s=&cv=420&xywh=858%2C453%2C8578%2C3907 Valentin von Meyeri tütre Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale aastast u 1675, dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:47?83,516,709,47,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Storkyrkan i Stockholm">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0056452_00077#?xywh=-151%2C-353%2C4877%2C2474&cv=76&rid=https%3A%2F%2Flbiiif.riksarkivet.se%2Farkis!C0056452%2Frange%2Fr1-1-16 Suurkiriku koguduse kirikuarhiiv, surma- ja matmisaktid, põhiseeria, SE/SSA/0016/FI a/1 (1725-1753). Pilt 77, lk 70]</ref> <ref name="Bartholomäus Meyer">[https://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&pg=PA76&hl=en&source=gbs_toc_r#v=onepage&q=Meyer&f=false Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Lk 185, nr 5]</ref> <ref name="Ceumernite sugupuu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.11:175?121,204,785,53,0 Sammlung genealogischer Nachrichten; EAA.1674.2.11; Ceumern. Lk 175 (190)]</ref> <ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=354,355&q=Meyercrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 354 (343)]</ref> <ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=362,363&q=Meyerkrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 362 (350)]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039010_00248#?xywh=2241%2C2679%2C3169%2C1586&cv=247 Riksregistraturet, Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/515 (1688). 21.03.1688 Barthold ja Georg Meyeri aadeldamine nimega von Meyercrantz. Pilt 248-251 (lk 242-245]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00385#?c=&m=&s=&cv=384&xywh=323%2C2455%2C3103%2C1553 Riksarkivets ämnessamlingar. Personhistoria, SE/RA/756/756.1/M/I/M 8 a. Lk 384-386]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688">[https://runeberg.org/schkling/0194.html. Ernst Bernhard Schlegel. Carl Arvid Klingspor. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 186]</ref> <ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon">[https://ais.ra.ee/en/description-unit/view?id=223706545847&ru=9ktD7n 09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon. Lk 200-201]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus">[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners förlag, 1920. Lk 448]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:38?1138,1285,593,148,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1263.2.1:231?249,228,868,189,0 Väljavõte Rannu koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=208,209&q=Meier+Krantz Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 197]</ref> <ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00420#?c=&m=&s=&cv=419&xywh=2748%2C1794%2C3319%2C1512 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00386#?c=&m=&s=&cv=385&xywh=1857%2C518%2C4031%2C2084 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Meyer, kapten 1704">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:130166/112939/page/430 J. Lossius, „Liefländische Historia. Bd. 2, Continuation 1690 bis 1707“. Lk 430 (394)]</ref> <ref name="Jobst Hilmer von Meyercrantzi teenistus">[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners förlag, 1920. Lk 448]</ref> <ref name="Meyer, Heinrich">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 184−185 (nr 394)]</ref> <ref name="Silberrauch">[https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ Barock Silber Becher aus Riga für einen Täufling, 17. Jahrhundert]</ref> <ref name="Meyer, Jacob">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 185 (nr 395)]</ref> <ref name="Meyer, Conrad">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183 (nr 392)]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?915,245,1892,3015,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> }} [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]] [[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel]] nhah3gg339ws5e3o2vk02rt5dyfbo59 0 616309 7144157 6004129 2026-05-01T20:27:09Z Kruusamägi 1530 7144157 wikitext text/x-wiki {{infokast üritus | nimi = 59. Veneetsia biennaal | pilt = Le pavillon national des Pays-Bas (Biennale de Venise 2019) (48105010111).jpg | pildiallkiri = [[Hollandi paviljon]] (2019), kus oli üleval Eesti näitus | tüüp = [[kunstinäitus]] | kuupäevad = 23.04–27.11.2022 | sagedus = | paik = [[Veneetsia]] | asukoht = <!-- või | asukohad = --> | riik = [[Itaalia]] | aastad = | alates = | alusepanija = | viimati = | eelmine = [[58. Veneetsia biennaal]] (2019) | järgmine = [[60. Veneetsia biennaal]] (2024) | osalejaid = | külastajaid = <!-- või | pealtvaatajaid = --> | piirkond = | tegevused = | juhi_nimetus = | juhi_nimi = | korraldaja = <!-- või | korraldajad = --> }} '''59. Veneetsia biennaal''' oli rahvusvaheline [[Kaasaegne kunst|kaasaegse kunsti]] näitus, mis toimus [[Veneetsia]]s 23. aprillist kuni 27. novembrini 2022. Näituse eelavamine leidis aset 20.–22. aprillini. Esialgu pidi biennaal toimuma 2021. aastal, kuid [[koroonapandeemia]] tõttu lükati üritus aasta võrra edasi (2021. aastal toimus samuti aasta võrra edasi lükatud [[Veneetsia arhitektuuribiennaal]]).<ref>[https://kultuur.err.ee/1091670/veneetsia-arhitektuuribiennaal-lukati-2021-aastasse-edasi-lukkus-ka-kunstibiennaal Veneetsia arhitektuuribiennaal lükati 2021. aastasse, edasi lükkus ka kunstibiennaal]. ERR Kultuur, 19.05.2020. Vaadatud 05.10.2021.</ref> Biennaali keskse näituse kuraator oli festivali kunstiline juht [[Cecilia Alemani]]. Eestit esindas biennaalil [[Kristina Norman]]i ja [[Bita Razavi]] näitus "Orhideliirium. Isu külluse järele" (kuraator on [[Corina Apostol]]). Kristina Normanil oli see teine kord [[Veneetsia biennaal]]il osaleda.<ref name="err">[https://kultuur.err.ee/1110345/59-veneetsia-biennaalil-esindavad-eestit-norman-razavi-ja-unustatud-kunstnik 59. Veneetsia biennaalil esindavad Eestit Norman, Razavi ja unustatud kunstnik]. ERR Kultuur, 08.07.2020. Vaadatud 04.10.2021.</ref> ==Eesti näitus== [[Eesti paviljon]]i konkursile laekus 2020. aastal 38 kunstiprojekti, mille hulgast valiti välja idee "Orhideliirium. Isu külluse järele". Teose lähtepunktiks on kunstnik [[Emilie Rosalie Saal]]i umbes 300 akvarelli ja maali troopilistest taimedest, mis on maalitud 20. sajandi alguses tollal [[Holland]]ile kuulunud Ida-India saartel.<ref name="err" /> Kristina Norman ja Bita Razavi loovad näitusele uued teosed Emilie Rosalie Saali isikust ja loost lähtuvalt. Oma teostega esitavad nad nii maailmas kui ka Eestis olulisi küsimusi poliitika, ühiskonna, kultuuri, soo, rahvusidentiteedi ja globaalsete protsesside teemadel. Lisaks käsitleb näitus omavahel põimunud ajalugude, "võitjate" ja "kaotajate" suhteid ning nende mõistmise keerukust ja mitmetahulisust, hõlmates ka koloniaalajalooga seotud küsimusi.<ref name="err" /> Kui alates 1997. aastast oli Eesti paviljon tegutsenud Veneetsia linna eri paigus, siis 59. biennaaliks kutsus Hollandi paviljoni korraldaja Mondriaani Fond Eesti paviljoni külla oma ajaloolisesse paviljonihoonesse biennaaliala südames [[Giardini della Biennale|Giardini]] näitusealal. Hollandi näitust esitletakse 2022. aastal mujal Veneetsias.<ref name="err" /> ==Keskne näitus== 59. biennaali kunstiline juht on [[New York|New Yorgis]] [[High Line]]'i pargis asuva kunstikeskkonna High Line Art peakuraator Cecilia Alemani. Tema kureeritud keskne näitus kannab pealkirja "The Milk of Dreams" ("Unistuste piim"). Näitus on saanud pealkirja sürrealistliku kirjaniku [[Leonora Carrington]]i samanimelisest raamatust, mis on täis maagilisi lugusid, kus kõike saab kujutlusvõime abil muuta. Näitus jälgib kolme teemat: keha kujutamist ja [[metamorfoos]]i, inimeste suhteid tehnoloogiaga ning keha ja [[Maa]] omavahelist suhet. Selle kontseptsiooni aluseks on Alemani vestlused kunstnikega ja koroonapandeemiaga seoses esile kerkinud küsimused.<ref>[https://news.artnet.com/art-world/cecilia-alemani-venice-biennale-title-1978324 Cecilia Alemani’s 2022 Venice Biennale Will Explore the Power of the Human Imagination to Adapt to a Changing Planet]. Artnet News, 09.06.2021.</ref> Kui selgus, et näitus lükatakse pandeemia tõttu aasta võrra edasi, soovis Alemani kasutada seda lisa-aastat selleks, et valmistada ette uusi projekte ja kasutada festivali avamist ära ühtekuuluvustunde tähistamiseks. Alemani on esimene itaallannast biennaali kunstiline juht. Varem on ta kureerinud [[57. Veneetsia biennaal]]i (2017) Itaalia paviljoni. Tema abikaasa [[Massimiliano Gioni]] oli [[55. Veneetsia biennaal]]i (2013) kuraator.<ref>[https://news.artnet.com/art-world/venice-biennale-names-cecilia-alemani-2021-artistic-director-1750266 The Venice Biennale Has Appointed Cecilia Alemani, the Artistic Force Behind New York’s High Line, as the Curator of Its 2021 Edition]. Artnet News, 10.01.2020.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.labiennale.org/en/art/2022 2022. aasta biennaali ametlik koduleht] [[Kategooria:Kunstinäitused]] [[Kategooria:2022]] [[Kategooria:Veneetsia]] 49uzhmfcng3c4v7ebm7j0w56hle9ioh 0 617448 7144413 7092091 2026-05-02T08:23:58Z Kuriuss 38125 7144413 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} '''Eesti Lihaeksport''' oli [[Eesti]]s aastatel [[1937]]–[[1940]] tegutsenud äriühing, mille osanikeks olid mitmesugused põllumajandusühingud ja mis koondas ekspordile suunatud [[tapamaja]]d [[Estonia Eksporttapamajad|Tallinnas]], [[Lõuna-Eesti Eksporttapamajad|Tartus]] ja [[Võhma Lihakombinaat|Võhmas]] üheks äriühinguks. “Eesti Lihaekspordi” majandustegevuses ja juhtorganites olid aktiivsemad [[Abel Käbin]], [[Artur Tupits]], [[Ott Arundi]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1937/09/23/11 „Eesti Lihaekspordi" direktoriks senine „Lihaekspordi" kaupluste ja eksporttapamajade-vahelise kesklao juhataja Ott Arundi (endise nimega Ottomar Anderson).], Päewaleht, nr. 258, 23 september 1937</ref>, A. Anderson, I. Voltri jt. 1937. aasta [[Eesti valitsus|vabariigi valitsus]]e koosolekul 21. veebruaril määrati [[Eesti põllutööminister|Põllutööministri]] ettepanekul „Eesti Lihaekspordi" esimeheks endine „[[Uus Eesti (1930)|Uus Eesti]]" peatoimetaja [[Artur Tupits]]. Juhatuse liikmeteks määrati [[Põllutöökoda|põllutöökoja]] nõuandetalituse juhataja Abel Käbin ja end. [[Põllumajanduslik Keskühistu "Estonia"|Põllumajandusliku Keskühistu "Estonia"]] sekretär A. Anderson. Peale juhatuse määrati sama „Eesti Lihaekspordi" nõukogu liikmeteks: [[Eesti Seakasvatuse Selts|seakasvatuse selts]]i eriteadlane J. Velitar, Harjumaalt Raiküla põllumees Joh. Võmma, agr. A. Ehrlich, [[Porkuni vald|Porkuni valla]] sekretär ja [[Väike-Maarja põllumeeste konvent|Väike-Maarja põllumeeste konvendi]] esimees August Malla, Tartumaalt [[Mäksa vald (Võnnu kihelkond)|Mäksa valla]] põllumees August Ahmann, [[Laius-Tähkvere vald|Laius-Tähkvere valla]] kohapidaja Otto Kask, [[Pärnumaa põllumeeste konvent|Pärnumaa põllumeeste konven]]di esimees Chr. Arro, Võhmast põllumees Jaan Talur ja Järvamaalt [[Väinjärve vald (Koeru kihelkond)|Väinjärve]] vallavanem Aleks. Aas<ref>[https://dea.digar.ee/article/maahaal/1937/02/22/14 Liha- ja munaekspordile määrati uued juhid.], Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 21, 22 veebruar 1937</ref>. "Eesti Lihaekspordi", ühing juhtis mainitud kolme tapamaja ja Tallinnas Koplis asuva konservitööstuse tööd, korraldas elusloomade, liha ja lihasaaduste, peamiselt [[Peekon|peekon]]i väljavedu ning sisekaubandust. Paljudes linnades ja asulates paiknevad jaemüügikauplused kandsid [[Lihatsentraal]]ide nimetust. Tallinnas asusid Estonia Eksporttapamaja [[Lihatsentraal]]i kauplused: [[Estonia puiestee]] 27, [[Pärnu maantee#Ajalugu|Suur-Pärnu maantee]] 57, [[Vaksali puiestee]] 8, [[Suur-Tartu maantee]] 52, Suur-Tartu maantee 101, [[Vabriku tänav]] 3, [[Turu plats|Turuplats]] 1 [[Nõmme linn#Ajalugu|Nõmmel]], [[Vee tänav (Pärnu)|Vee tänav]] 9 Pärnus. Esimene [[Ühistegevus|ühistegelik]] tapamaja asutati 6. detsembril 1922. aastal Tallinnas Lasnamäel<ref>[[Heino Gustavson]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1992-2-140-151_20240416150236.pdf?v=a57b8491d1d8 Eksporttapamajadest Eestis], Eesti TA Toimetised. Humanitaar- ja sotsiaalteadused. Köide 41, 1992, nr. 2, lk 141-142</ref> [[Põllumajanduslik Keskühistu "Estonia"|Põllumajandusliku Keskühisuse "Estonia"]] ettevõttel, kuid suleti 1924. aastal. P.K. "Estonia" piimaäri ja vorstivabrik asusid Tallinnas [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Tallinn)|Jakobsoni tn]] 4, [[Tallinna Keskmeierei]] juures. 1924. aasta teisel poolel alustas tegevust Tallinnas [[Osaühing|osaühisus]] Estonia Eksporttapamaja, millesse kaasati ka teisi ühistegelikke ettevõtteid ning millega liideti ka vorstivabrik. Estonia Eksporttapamaja juhtimine ja osakute [[Kontrollpakett|kontrollpakett]] jäi PK Estonia kätte. 1926. aastal reorganiseeriti osaühisus, [[ühistu]]ks Estonia Eksporttapamajad. 1928. aastal ehitati veel lühikest aega tegutsenud [[Tapa Eksporttapamaja|tapamaja Tapale]] ja 1929. aastal [[Võhma Lihakombinaat|Võhma Eksporttapamaja]]. 1931. aastal jagunes aga ühistu kaheks ja Tartusse asutati ühistu [[Lõuna-Eesti Eksporttapamajad]]. Estonia Eksporttapamaja tegutses Tallinnas [[Suur-Tartu maantee]] 101<ref>[https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1934/02/24/1 Ühisus "Estonia Eksporttapamajad" Tallinnas, S. Tartu m. 101, postkast 33, tel. 309-53 sa 305-51], Waba Maa, nr. 46, 24 veebruar 1934</ref>. 1937. aastal ühendati kõik neli eksporttapamaja [[riigivanem]] [[Konstantin Päts]]i eriseaduse alusel moodustatud ühistuga “Eesti Lihaeksport”. Sellega koondati ühte kõik tapamajad ja lihaühistud<ref>[[Jaan Leetsar]], ÜHISTEGEVUSE ARENG JA PERIOODID EESTIS II vihik Konspektiivne ülevaade. EESTI ÜHISTEGELINE LIIT, Tallinn 1999, lk 38-39</ref>. "Eesti Lihaeksport" [[Natsionaliseerimine|natsionaliseeriti]] 1940. aasta augustis, allutati [[ENSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaat|ENSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaadile]] ja nimetati hiljem ENSV Lihakombinaadiks<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.1950/unitid/era.1950.6.4 Ühing Eesti Lihaeksport, 1923-1944], The National Archives of Estonia</ref>. == Vaata ka == *[[Põllumajanduslik Keskühistu "Estonia"]], [[Piimaühingute Keskliit "Võieksport"]] *[[Estonia Eksporttapamajad]] Tallinnas, [[Suur-Tartu maantee]] 79{{lisa viide}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti endised ettevõtted]] [[Kategooria:Eesti ühistegevus]] [[Kategooria:Eesti toiduainetööstuse ettevõtted]] nbo9622qov595kxogqy0xjftpt2ngh8 0 619949 7144299 6929662 2026-05-02T06:37:25Z Amherst99 15496 7144299 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=veebruar|aasta=2022}} '''Juustukook''' on magustoit, tavaliselt küpsetatud kook, mille üks põhikomponente on pehme [[Toorjuust|toorjuust]], [[kohupiim]] või [[kodujuust]]. Õigem oleks seega öelda vastavalt toorjuustukook, kohupiimakook või kodujuustukook, sest eesti keeles tähendab juust valminud/laagerdunud kõvemat piimatoodet, mitte selle muud seisundit (toorjuust, kohupiim). ==Tutvustus== Paljudest kookidest on nn juustukook üks, mis on ajaproovile vastu pidanud<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Khoo, Natalie|url=https://www.buro247.my/lifestyle/food-and-drink/types-of-cheesecakes-around-the-world.htm|pealkiri=From New York to Japan, here are 10 types of cheesecakes from around the world: Sweet dreams are made of cheese|aeg=25.07.2021|vaadatud=15.12.2021}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Toorjuustukook on üks armastatumaid magustoite kogu maailmas<ref name=":1"/>. Toorjuustu-/kohupiimakookidel on suhteliselt lihtne koostisosade tasakaal pehmest juustust, munadest, suhkrust ja mõnest maitseainest ning tavaliselt tehakse need küpsise- või saiapõhjale. Toorjuustu-/kohupiimakooke on nelja põhitüüpi, mille tekstuur ja maitse sõltub juustusordist ja isegi margist: kohupiim, näiteks talu-, poti- või kodujuust; ''ricotta'' (Itaalia juustukook); kohupiim (Saksa juustukook) ja toorjuust (New Yorgi juustukook). Küpsetamata (kohev kook) varianti nimetatakse Prantsuse toorjuustukoogiks.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Marks, Gil|url=https://www.juniorscheesecake.com/blog/2016/07/27/the-history-of-cheesecake/|pealkiri=The history of cheesecake|aeg=27.07.2016|vaadatud=15.12.2021|arhiivimisaeg=15.12.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211215223109/https://www.juniorscheesecake.com/blog/2016/07/27/the-history-of-cheesecake/|url-olek=ei tööta}}</ref> === Ajalugu === Esimene toorjuustukook valmistati tõenäoliselt Kreekas Samose saarel. Sel ajal arvati, et see maitsev magustoit on võimas energiaallikas. Isegi esimestel Kreeka olümpiamängudel, aastal 776 eKr, pakuti sportlastele juustukooke. Seda imelist magustoitu serveeriti ka pulmades.<ref name=":1"/> Vanad kreeklased valmistasid 5. sajandil eKr kõige varasemaid teadaolevaid algelisi juustukooke ("lame mass"), kui värske juust hõõruti pehmeks jahu ja meega ning siis savipannil küpsetati, tulemuseks toorjuustupätsikesed. Esimene ingliskeelne kokaraamat "The Forme of Cury" (u 1390), koosnes kuningas [[Richard II]] kokkade koostatud keskaegsetest ingliskeelsetest retseptidest, sisaldas kahte juustutorti: Sambocade, mis sisaldas kohupiimajuustu, munavalgeid, roosivett, ja leedriõisi ning ''ruayn'' (poolpehme sügisene lehmajuust), munakollastest valmistatud Tart de Bry (sõna ''bry'' tulenes vananormanni keelest "purustatud", viidates juustu valmistamise meetodile), ja jahvatatud ingver. Järgneva viie sajandi jooksul sisaldas peaaegu iga järgmine ingliskeelne kokaraamat vähemalt ühte juustukoogi retsepti.<ref name=":2"/> 18. sajandi jooksul saavutas juustukook ajapikku sellise väljanägemise, nagu me tunneme seda 21. sajandil<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Sharma, Neha|url=https://newyorkstreetfood.com/desserts/ny-cheesecake/|pealkiri=The NY Cheesecake: A little History and a Yummy Recipe|väljaanne=New York Street Food|vaadatud=15.12.2021}}</ref>. 19. sajandil vahetati juustukoogi maitseained roosivesi ja vürtsid peenema sidruni ja/või vanilli vastu välja. Paljude Ameerika juustukookide alus muutus dramaatiliselt 1930. aastatel, kui kohupiima asemel tuli toorjuust, andes kohevama ja veidi jämeda tekstuuri ning veidi maheda maitse. Lisaks muutus see palju kreemjamaks maiuspalaks.<ref name=":2"/> Tänapäeval on juustukookide valmistamiseks saadaval sadu retsepte<ref name=":1"/>. === Juustukoogivariatsioone maailmas === Piirkonniti on nn juustukookidel märkimisväärseid erinevusi. Paljudest retseptidest hoolimata sisaldab see tuntud magustoit eri piirkondades peamiste koostisosadena toorjuustu, nisu ja magusainet. [[Fail:NY cheesecake with rose.jpg|pisi|New Yorgi juustukook]] ==== New Yorgi juustukook ==== Newyorklastele hakkas juustukook väga meeldima juba 1900. aastatel<ref name=":1"/>. [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] on tohutult palju piirkondlikke juustukookide retsepte, kuid juustukookide retseptide kuningas on kaunistamata New Yorgi stiilis juustukook. Rikkalik, tihe, sile, kreemjas ning täis toorjuustu, koort, hapukoort, mune ja suhkrut.<ref name=":3"/> New Yorgi juustukoogi loomise au on kuulub Arnold Reubenile, kes oli tuntud ka oma [[:en:Reuben_sandwich|võileibade]] poolest. Arnold Reuben sündis Saksamaal, kuid kolis noorelt Ameerikasse. New Yorgi stiilis juustukook oli tegelikult eksperiment, mille Reuben tegi juustupirukaga. Ta oli kutsutud peole, kus talle serveeriti juustupirukat; hiljem hakkas ta sellega katsetama ja jõudis tulemuseni, mida me täna teame kui New Yorgi juustukooki.<ref name=":1"/> Mõnes New Yorgi juustukoogis kasutatakse paksu koore (mis on paks koor?) asemel hapukoort, mis lisatakse täidisesse või lisatakse peale selge (pisut magustatud) kiht; täidisesse lisatud hapukoort sisaldavad retseptid külmuvad ja sulavad paremini kui paksu koorega retseptid<ref name=":4">{{Netiviide|autor=Wheeler, Jen|url=https://greatist.com/eat/different-types-of-cheesecake#types|pealkiri=A Comprehensive Guide to Different Types of Cheesecake|väljaanne=Greatist|aeg=31.08.2021|vaadatud=15.12.2021}}</ref>. ==== Philadelphia juustukook ==== Philadelphia juustukook ehk Philly juustukook on õhulisem, siidisem ja kreemisem kui New Yorgi juustukook. Võib arvata, et sellel stiilil on linnaga midagi pistmist, kuid selle nimetus tuleneb tegelikult Philadelphia toorjuustu kaubamärgist, mis on loomulikult selle juustukoogi põhikoostisosa. Selle tootemärgi toorjuust, mis on värske ja maheda maitsega, eristabki kahte juustukooki, kuid muus osas on nad üsna sarnased – mõlemal on Grahami kreekerist või digestiivküpsisepurust valmistatud põhi.<ref name=":0"/> ==== Chicago stiilis juustukook ==== Chicago juustukook on mõne nüansiga, selle päritolu on seotud restoranipidaja Eli Schulmaniga. Püüdes täiustada oma liharestorani juustukoogi retsepti, leidis ta edu hapukoore lisamisel aeglaselt kääritatud toorjuustu, tervete munade, munakollaste, suhkru ja vaniljeekstrakti segule. See andis ainulaadse konsistentsi, mis oli väljastpoolt kindel, kuid seest pehme ja kreemjas. Peale selle on selle põhjaks küpsisepuru asemel muretainas. Tema looming debüteeris 1980. aastal avaüritusel "Taste of Chicago" ja sai lõpuks linna järgi ka nime.<ref name=":0"/> [[Fail:Ube Cheesecake.jpg|pisi|Pinoy juustukook ehk ''ube''-juustukook]] ==== Pinoy juustukook ==== Filipiinidel on juustukook lilla, sest selle koostisse kuulub ''[[:en:Ube_halaya|ube]]'' – purpurjaam, ''ube'' või suurem jamss. ''Ube'' sarnaneb lilla maguskartuliga, aga ei ole sama asi. Ta on magusam kui enamik maguskartuleid. Küpsetamata ''ube''-juustukoogiks tuleb mugul esmalt keeta, siis püreestatakse see iseseisvaks maiustuseks, mida tuntakse nimetusega ''ube halaya''. Saadud maiustus segatakse toorjuustu, vanilje ja võib-olla ka kondenspiimaga. Lilla segu määritakse [[:en:Graham_cracker|Grahami]] kreekerile (kaeraküpsisele), [[:en:Digestive_biscuit|digestiiv]]- või küpsise koorikule ja serveeritakse külmalt. Olemas on ka küpsetatud versioon, mis sisaldab mune, kuid serveeritakse siiski jahutatult.<ref name=":5">{{Netiviide|autor=Bresler, Alex|url=https://matadornetwork.com/read/global-cheesecake-styles-need-try/|pealkiri=7 decadent global cheesecake styles you need to try|aeg=16.06.2020|vaadatud=15.12.2021|väljaanne=Matador Network}}</ref> ==== Jaapani juustukook ==== [[Fail:輕乳酪蛋糕.jpg|pisi|Jaapani juustukook]] Jaapani juustukook eristub oma tekstuuri poolest. Sellel on pehme, kohev konsistents, mida võib võrrelda [[suflee]]ga, mistõttu nimetatakse seda mõnikord puuvilla- või sufleejuustukoogiks. Selle põhjuseks on asjaolu, et munavalged ja -kollased vahustatakse eraldi, enne kui need keedetakse kuumaveevannis (''bain-marie'').<ref name=":0"/> Tänu vahustatud munavalgele on see uskumatult kerge ja õhuline. Sellel puudub koorik. Huvitaval kombel jagab Jaapani juustukook mõningaid omadusi Saksa juustukoogiga, mis kasutab tainas ka vahustatud munavalgeid, aga see on siiski palju kohevam ja maitseb rohkem nagu Ameerika juustukook, kuna selles on kasutatud rohkem tuntud toorjuustu.<ref name=":4"/> [[Fail:Nagoya Bar Basque cheese cake 2020-06 ac (1).jpg|pisi|Basque juustukook]] ==== Baski juustukook (Hispaania) ==== Põhja-Hispaania Baski piirkonnast pärit juustukook ''Gazta tarta'' on üks magustoit, mis peaks välja nägema kõrbenud. Küpsetatakse lühikest aega suurel kuumusel. See loob sulanud keskosa ja tumeda, karamellistunud välispinna, mis lisab kooriku asemel tekstuuri.<ref name=":5"/> Väidetavalt on Rivera algne retsept valmistatud San Millani toorjuustuga – veidi soolasem versioon kui populaarne Philadelphia kaubamärk. Toorjuust on segatud munade, suhkru ja koorega ning küpsetatud kõrgel temperatuuril, umbes 200 °C, kuni juustukoogi pealmine osa on tumepruun, kuid keskosa jääb endiselt värisema. Seejärel jahutatakse seda enne serveerimist mitu tundi külmkapis.<ref name=":0"/> ==== Kreeka ==== Kreeklased kasutavad oma juustukoogi retseptide jaoks ''[[:en:Mizithra|myzithra]]'' juustu. See sarnaneb farmerijuustu ja ''ricotta''-juustuga ning on terava aroomi ja maheda maitsega. ''Myzithra''-juustukook on koorikuta ja sisaldab palju maitsvaid koostisaineid: brändis leotatud rosinaid, purustatud mandleid ja sidrunikoort ning on kaneeli ja suhkruga üle puistatud. ''Myzithra'' võib asendada ''ricotta''- või ''mascarpone''-juustuga.<ref name=":3"/> ==== Prantsusmaa ==== ''Fiadone'' on saanud nimetuse itaaliakeelsest sõnast ''flan''. Seda nimetatakse sageli ka Korsika juustukoogiks, mis pärineb Prantsusmaa ja Itaalia vaheliselt saarelt [[Korsika]]lt. Selle valmistamiseks kasutatakse lamba- või kitsepiimast saadud vadakujuustu ''[[:en:Brocciu|brocciu]]'', mis segatakse munade, suhkru, sidrunikoore ja sidrunimahla seguga. See ainulaadne kombinatsioon annab sellele tsitruselise hõngu, mida mõnikord rikastatakse brändiga. See on tavaliselt õhem kui enamik juustukooke, krõbeda võise välispinna ja mureneva tekstuuriga.<ref name=":0"/> [[Fail:Italian style cheesecake.jpg|pisi|Itaalia juustukook]] ==== Itaalia ==== Traditsiooniliselt valmistati seda meest, ''ricotta''<nowiki/>'st ja jahust ning vormiti küpsetamiseks leiva kuju. Mõned retseptid võivad sisaldada loorberilehti.<ref name=":0"/> Tänapäeval kasutavad itaallased ''ricotta''- või ''mascarpone''-juustu ja lisavad sageli väikeseid suhkrustatud puuvilju<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://koshereye.com/vip-chefs-foodies/in-the-spotlight/1745-cheesecakes-around-the-world.html|pealkiri=Cheesecakes Around The World: THE DESSERT THAT KNOWS NO BOUNDARIES|väljaanne=KosherEye|vaadatud=15.12.2021}}</ref>. Sageli nimetatakse kooki ''ricotta''-juustukoogiks<ref name=":0"/>. Itaalia juustukoogi tekstuur on tavaliselt kuivem kui Ameerika stiilis koogil. Juust annab kuivema ja veidi teralise tekstuuri, kuid mõnikord segatakse seda piimaga, et saada kreemjas lõpptulemus.<ref name=":3"/> ==== Saksamaa ==== [[Fail:Traditioneller badischer Käsekuchen.JPG|pisi|Käsekuchen – Saksa juustukook]]Saksa keeles Käsekucheniks nimetatud stiilis juustukook kasutab hapupiimast valmistatud kohupiimajuustu, millel on magushapu maitse ja mis väidetavalt sulab suus<ref name=":3"/>. Seda iseloomustab kohev tekstuur ja eelkõige kohupiimjuustu kasutamine. Võrreldes toorjuustuga on kohupiim värske. Seda segatakse munade, piima ja suhkruga ning küpsetatakse traditsiooniliselt tainapõhjal, kuigi tänapäeval on levinud ka muretainapõhi. Mõned retsepti sisaldavad kohupiima asemel kodujuustu, kuid usutakse, et kohupiim on selle olemuse jaoks hädavajalik.<ref name=":0"/> ==== Brasiilia ja Argentina ==== Nende kahe [[Lõuna-Ameerika]] riigi juustukooke iseloomustab pealmine marmelaadikiht – Brasiilias guajaavimarmelaad ja Argentinas maasika- või mõne muu marja marmelaad<ref name=":3" />. ==== Poola ==== Poola juustukook on seal maal tuntud kui ''sernik'' (võrdle eesti keeles ''sõrnik''), ja pärineb kristlastelt ja juutidelt. Arvatakse, et see pärineb 17. sajandist, kui kuningas [[Jan III Sobieski]] tõi retsepti koju pärast võitu türklaste vastu Viini lahingus 1683. aastal. ''Sernik'' on valmistatud munast, suhkrust ja ''twarog''<nowiki/>'ist – värskest kohupiimast, mida on aastaid kasutatud Poola magustoitude valmistamiseks. Sellel on pisut õhuline ja veidi teraline tekstuur ning see sisaldab sageli täiendavaid täidiseid, nagu rosinad, šokolaad või puuviljad.<ref name=":0"/> ==== Rootsi ==== Ostkaka (sõnasõnalises tõlkes tähendab juustukooki) pärineb Kesk-Rootsi lõunaprovintsist [[Småland]]ist. Varased teated magustoidu kohta pärinevad juba aastast 1538, kus seda peeti staatuse sümboliks. Sestpeale on seda põlvest põlve edasi antud ja serveeritud erilistel pidustustel. Selle valmistamiseks lisatakse piimale laapi, et moodustuks kohupiim, mille võib mugavuse huvides asendada kodujuustuga. Retsept sisaldab ka koore, suhkru, munade, mandli ja mõru mandli kombinatsiooni. Seejärel küpsetatakse seda põhjata ja traditsiooniliselt serveeritakse soojalt koos vahukoore ja moosiga.<ref name=":0"/> [[Fail:Smålands bästa ostkaka.jpg|pisi|Ostkaka – Rootsi juustukook]] ==== Ühendkuningriik ==== Ühendkuningriigi ja Iirimaa juustukoogid sarnanevad Ameerika Ühendriikide omadega selle poolest, et täidises kasutatakse tavaliselt toorjuustu ja suhkrut, millele lisatakse koor. Erinevuseks on nende küpsised, Suurbritannias kasutatakse purustatud ja võiseid Briti küpsiseid. Lisanditeks on puuviljakompott ja sidrunikohupiim, samuti võib täidisesse segada puuviljatarretist, et see püsiks tihke.<ref name=":3"/> ===Juustukoogirestoranid=== Paljudes maailma suurlinnades, eriti Ameerikas, leidub väga mitmekesise juustukoogivalikuga elegantseid juustukoogirestorane. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Magustoidud]] 846wg8dsjg7ktnfm2bdtfae3az0rw6u 7144300 7144299 2026-05-02T06:37:41Z Amherst99 15496 7144300 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=veebruar|aasta=2022}} '''Juustukook''' on magustoit, tavaliselt küpsetatud kook, mille üks põhikomponente on pehme [[Toorjuust|toorjuust]], [[kohupiim]] või [[kodujuust]]. Õigem oleks seega öelda vastavalt toorjuustukook, kohupiimakook või kodujuustukook, sest eesti keeles tähendab juust valminud/laagerdunud kõvemat piimatoodet, mitte selle muud seisundit (toorjuust, kohupiim). ==Tutvustus== Paljudest kookidest on nn juustukook üks, mis on ajaproovile vastu pidanud<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Khoo, Natalie|url=https://www.buro247.my/lifestyle/food-and-drink/types-of-cheesecakes-around-the-world.htm|pealkiri=From New York to Japan, here are 10 types of cheesecakes from around the world: Sweet dreams are made of cheese|aeg=25.07.2021|vaadatud=15.12.2021}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Toorjuustukook on üks armastatumaid magustoite kogu maailmas<ref name=":1"/>. Toorjuustu-/kohupiimakookidel on suhteliselt lihtne koostisosade tasakaal pehmest juustust, munadest, suhkrust ja mõnest maitseainest ning tavaliselt tehakse need küpsise- või saiapõhjale. Toorjuustu-/kohupiimakooke on nelja põhitüüpi, mille tekstuur ja maitse sõltub juustusordist ja isegi margist: kohupiim, näiteks talu-, poti- või kodujuust; ''ricotta'' (Itaalia juustukook); kohupiim (Saksa juustukook) ja toorjuust (New Yorgi juustukook). Küpsetamata (kohev kook) varianti nimetatakse Prantsuse toorjuustukoogiks.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Marks, Gil|url=https://www.juniorscheesecake.com/blog/2016/07/27/the-history-of-cheesecake/|pealkiri=The history of cheesecake|aeg=27.07.2016|vaadatud=15.12.2021|arhiivimisaeg=15.12.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211215223109/https://www.juniorscheesecake.com/blog/2016/07/27/the-history-of-cheesecake/|url-olek=ei tööta}}</ref> ==Ajalugu== Esimene toorjuustukook valmistati tõenäoliselt Kreekas Samose saarel. Sel ajal arvati, et see maitsev magustoit on võimas energiaallikas. Isegi esimestel Kreeka olümpiamängudel, aastal 776 eKr, pakuti sportlastele juustukooke. Seda imelist magustoitu serveeriti ka pulmades.<ref name=":1"/> Vanad kreeklased valmistasid 5. sajandil eKr kõige varasemaid teadaolevaid algelisi juustukooke ("lame mass"), kui värske juust hõõruti pehmeks jahu ja meega ning siis savipannil küpsetati, tulemuseks toorjuustupätsikesed. Esimene ingliskeelne kokaraamat "The Forme of Cury" (u 1390), koosnes kuningas [[Richard II]] kokkade koostatud keskaegsetest ingliskeelsetest retseptidest, sisaldas kahte juustutorti: Sambocade, mis sisaldas kohupiimajuustu, munavalgeid, roosivett, ja leedriõisi ning ''ruayn'' (poolpehme sügisene lehmajuust), munakollastest valmistatud Tart de Bry (sõna ''bry'' tulenes vananormanni keelest "purustatud", viidates juustu valmistamise meetodile), ja jahvatatud ingver. Järgneva viie sajandi jooksul sisaldas peaaegu iga järgmine ingliskeelne kokaraamat vähemalt ühte juustukoogi retsepti.<ref name=":2"/> 18. sajandi jooksul saavutas juustukook ajapikku sellise väljanägemise, nagu me tunneme seda 21. sajandil<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Sharma, Neha|url=https://newyorkstreetfood.com/desserts/ny-cheesecake/|pealkiri=The NY Cheesecake: A little History and a Yummy Recipe|väljaanne=New York Street Food|vaadatud=15.12.2021}}</ref>. 19. sajandil vahetati juustukoogi maitseained roosivesi ja vürtsid peenema sidruni ja/või vanilli vastu välja. Paljude Ameerika juustukookide alus muutus dramaatiliselt 1930. aastatel, kui kohupiima asemel tuli toorjuust, andes kohevama ja veidi jämeda tekstuuri ning veidi maheda maitse. Lisaks muutus see palju kreemjamaks maiuspalaks.<ref name=":2"/> Tänapäeval on juustukookide valmistamiseks saadaval sadu retsepte<ref name=":1"/>. === Juustukoogivariatsioone maailmas === Piirkonniti on nn juustukookidel märkimisväärseid erinevusi. Paljudest retseptidest hoolimata sisaldab see tuntud magustoit eri piirkondades peamiste koostisosadena toorjuustu, nisu ja magusainet. [[Fail:NY cheesecake with rose.jpg|pisi|New Yorgi juustukook]] ==== New Yorgi juustukook ==== Newyorklastele hakkas juustukook väga meeldima juba 1900. aastatel<ref name=":1"/>. [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] on tohutult palju piirkondlikke juustukookide retsepte, kuid juustukookide retseptide kuningas on kaunistamata New Yorgi stiilis juustukook. Rikkalik, tihe, sile, kreemjas ning täis toorjuustu, koort, hapukoort, mune ja suhkrut.<ref name=":3"/> New Yorgi juustukoogi loomise au on kuulub Arnold Reubenile, kes oli tuntud ka oma [[:en:Reuben_sandwich|võileibade]] poolest. Arnold Reuben sündis Saksamaal, kuid kolis noorelt Ameerikasse. New Yorgi stiilis juustukook oli tegelikult eksperiment, mille Reuben tegi juustupirukaga. Ta oli kutsutud peole, kus talle serveeriti juustupirukat; hiljem hakkas ta sellega katsetama ja jõudis tulemuseni, mida me täna teame kui New Yorgi juustukooki.<ref name=":1"/> Mõnes New Yorgi juustukoogis kasutatakse paksu koore (mis on paks koor?) asemel hapukoort, mis lisatakse täidisesse või lisatakse peale selge (pisut magustatud) kiht; täidisesse lisatud hapukoort sisaldavad retseptid külmuvad ja sulavad paremini kui paksu koorega retseptid<ref name=":4">{{Netiviide|autor=Wheeler, Jen|url=https://greatist.com/eat/different-types-of-cheesecake#types|pealkiri=A Comprehensive Guide to Different Types of Cheesecake|väljaanne=Greatist|aeg=31.08.2021|vaadatud=15.12.2021}}</ref>. ==== Philadelphia juustukook ==== Philadelphia juustukook ehk Philly juustukook on õhulisem, siidisem ja kreemisem kui New Yorgi juustukook. Võib arvata, et sellel stiilil on linnaga midagi pistmist, kuid selle nimetus tuleneb tegelikult Philadelphia toorjuustu kaubamärgist, mis on loomulikult selle juustukoogi põhikoostisosa. Selle tootemärgi toorjuust, mis on värske ja maheda maitsega, eristabki kahte juustukooki, kuid muus osas on nad üsna sarnased – mõlemal on Grahami kreekerist või digestiivküpsisepurust valmistatud põhi.<ref name=":0"/> ==== Chicago stiilis juustukook ==== Chicago juustukook on mõne nüansiga, selle päritolu on seotud restoranipidaja Eli Schulmaniga. Püüdes täiustada oma liharestorani juustukoogi retsepti, leidis ta edu hapukoore lisamisel aeglaselt kääritatud toorjuustu, tervete munade, munakollaste, suhkru ja vaniljeekstrakti segule. See andis ainulaadse konsistentsi, mis oli väljastpoolt kindel, kuid seest pehme ja kreemjas. Peale selle on selle põhjaks küpsisepuru asemel muretainas. Tema looming debüteeris 1980. aastal avaüritusel "Taste of Chicago" ja sai lõpuks linna järgi ka nime.<ref name=":0"/> [[Fail:Ube Cheesecake.jpg|pisi|Pinoy juustukook ehk ''ube''-juustukook]] ==== Pinoy juustukook ==== Filipiinidel on juustukook lilla, sest selle koostisse kuulub ''[[:en:Ube_halaya|ube]]'' – purpurjaam, ''ube'' või suurem jamss. ''Ube'' sarnaneb lilla maguskartuliga, aga ei ole sama asi. Ta on magusam kui enamik maguskartuleid. Küpsetamata ''ube''-juustukoogiks tuleb mugul esmalt keeta, siis püreestatakse see iseseisvaks maiustuseks, mida tuntakse nimetusega ''ube halaya''. Saadud maiustus segatakse toorjuustu, vanilje ja võib-olla ka kondenspiimaga. Lilla segu määritakse [[:en:Graham_cracker|Grahami]] kreekerile (kaeraküpsisele), [[:en:Digestive_biscuit|digestiiv]]- või küpsise koorikule ja serveeritakse külmalt. Olemas on ka küpsetatud versioon, mis sisaldab mune, kuid serveeritakse siiski jahutatult.<ref name=":5">{{Netiviide|autor=Bresler, Alex|url=https://matadornetwork.com/read/global-cheesecake-styles-need-try/|pealkiri=7 decadent global cheesecake styles you need to try|aeg=16.06.2020|vaadatud=15.12.2021|väljaanne=Matador Network}}</ref> ==== Jaapani juustukook ==== [[Fail:輕乳酪蛋糕.jpg|pisi|Jaapani juustukook]] Jaapani juustukook eristub oma tekstuuri poolest. Sellel on pehme, kohev konsistents, mida võib võrrelda [[suflee]]ga, mistõttu nimetatakse seda mõnikord puuvilla- või sufleejuustukoogiks. Selle põhjuseks on asjaolu, et munavalged ja -kollased vahustatakse eraldi, enne kui need keedetakse kuumaveevannis (''bain-marie'').<ref name=":0"/> Tänu vahustatud munavalgele on see uskumatult kerge ja õhuline. Sellel puudub koorik. Huvitaval kombel jagab Jaapani juustukook mõningaid omadusi Saksa juustukoogiga, mis kasutab tainas ka vahustatud munavalgeid, aga see on siiski palju kohevam ja maitseb rohkem nagu Ameerika juustukook, kuna selles on kasutatud rohkem tuntud toorjuustu.<ref name=":4"/> [[Fail:Nagoya Bar Basque cheese cake 2020-06 ac (1).jpg|pisi|Basque juustukook]] ==== Baski juustukook (Hispaania) ==== Põhja-Hispaania Baski piirkonnast pärit juustukook ''Gazta tarta'' on üks magustoit, mis peaks välja nägema kõrbenud. Küpsetatakse lühikest aega suurel kuumusel. See loob sulanud keskosa ja tumeda, karamellistunud välispinna, mis lisab kooriku asemel tekstuuri.<ref name=":5"/> Väidetavalt on Rivera algne retsept valmistatud San Millani toorjuustuga – veidi soolasem versioon kui populaarne Philadelphia kaubamärk. Toorjuust on segatud munade, suhkru ja koorega ning küpsetatud kõrgel temperatuuril, umbes 200 °C, kuni juustukoogi pealmine osa on tumepruun, kuid keskosa jääb endiselt värisema. Seejärel jahutatakse seda enne serveerimist mitu tundi külmkapis.<ref name=":0"/> ==== Kreeka ==== Kreeklased kasutavad oma juustukoogi retseptide jaoks ''[[:en:Mizithra|myzithra]]'' juustu. See sarnaneb farmerijuustu ja ''ricotta''-juustuga ning on terava aroomi ja maheda maitsega. ''Myzithra''-juustukook on koorikuta ja sisaldab palju maitsvaid koostisaineid: brändis leotatud rosinaid, purustatud mandleid ja sidrunikoort ning on kaneeli ja suhkruga üle puistatud. ''Myzithra'' võib asendada ''ricotta''- või ''mascarpone''-juustuga.<ref name=":3"/> ==== Prantsusmaa ==== ''Fiadone'' on saanud nimetuse itaaliakeelsest sõnast ''flan''. Seda nimetatakse sageli ka Korsika juustukoogiks, mis pärineb Prantsusmaa ja Itaalia vaheliselt saarelt [[Korsika]]lt. Selle valmistamiseks kasutatakse lamba- või kitsepiimast saadud vadakujuustu ''[[:en:Brocciu|brocciu]]'', mis segatakse munade, suhkru, sidrunikoore ja sidrunimahla seguga. See ainulaadne kombinatsioon annab sellele tsitruselise hõngu, mida mõnikord rikastatakse brändiga. See on tavaliselt õhem kui enamik juustukooke, krõbeda võise välispinna ja mureneva tekstuuriga.<ref name=":0"/> [[Fail:Italian style cheesecake.jpg|pisi|Itaalia juustukook]] ==== Itaalia ==== Traditsiooniliselt valmistati seda meest, ''ricotta''<nowiki/>'st ja jahust ning vormiti küpsetamiseks leiva kuju. Mõned retseptid võivad sisaldada loorberilehti.<ref name=":0"/> Tänapäeval kasutavad itaallased ''ricotta''- või ''mascarpone''-juustu ja lisavad sageli väikeseid suhkrustatud puuvilju<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://koshereye.com/vip-chefs-foodies/in-the-spotlight/1745-cheesecakes-around-the-world.html|pealkiri=Cheesecakes Around The World: THE DESSERT THAT KNOWS NO BOUNDARIES|väljaanne=KosherEye|vaadatud=15.12.2021}}</ref>. Sageli nimetatakse kooki ''ricotta''-juustukoogiks<ref name=":0"/>. Itaalia juustukoogi tekstuur on tavaliselt kuivem kui Ameerika stiilis koogil. Juust annab kuivema ja veidi teralise tekstuuri, kuid mõnikord segatakse seda piimaga, et saada kreemjas lõpptulemus.<ref name=":3"/> ==== Saksamaa ==== [[Fail:Traditioneller badischer Käsekuchen.JPG|pisi|Käsekuchen – Saksa juustukook]]Saksa keeles Käsekucheniks nimetatud stiilis juustukook kasutab hapupiimast valmistatud kohupiimajuustu, millel on magushapu maitse ja mis väidetavalt sulab suus<ref name=":3"/>. Seda iseloomustab kohev tekstuur ja eelkõige kohupiimjuustu kasutamine. Võrreldes toorjuustuga on kohupiim värske. Seda segatakse munade, piima ja suhkruga ning küpsetatakse traditsiooniliselt tainapõhjal, kuigi tänapäeval on levinud ka muretainapõhi. Mõned retsepti sisaldavad kohupiima asemel kodujuustu, kuid usutakse, et kohupiim on selle olemuse jaoks hädavajalik.<ref name=":0"/> ==== Brasiilia ja Argentina ==== Nende kahe [[Lõuna-Ameerika]] riigi juustukooke iseloomustab pealmine marmelaadikiht – Brasiilias guajaavimarmelaad ja Argentinas maasika- või mõne muu marja marmelaad<ref name=":3" />. ==== Poola ==== Poola juustukook on seal maal tuntud kui ''sernik'' (võrdle eesti keeles ''sõrnik''), ja pärineb kristlastelt ja juutidelt. Arvatakse, et see pärineb 17. sajandist, kui kuningas [[Jan III Sobieski]] tõi retsepti koju pärast võitu türklaste vastu Viini lahingus 1683. aastal. ''Sernik'' on valmistatud munast, suhkrust ja ''twarog''<nowiki/>'ist – värskest kohupiimast, mida on aastaid kasutatud Poola magustoitude valmistamiseks. Sellel on pisut õhuline ja veidi teraline tekstuur ning see sisaldab sageli täiendavaid täidiseid, nagu rosinad, šokolaad või puuviljad.<ref name=":0"/> ==== Rootsi ==== Ostkaka (sõnasõnalises tõlkes tähendab juustukooki) pärineb Kesk-Rootsi lõunaprovintsist [[Småland]]ist. Varased teated magustoidu kohta pärinevad juba aastast 1538, kus seda peeti staatuse sümboliks. Sestpeale on seda põlvest põlve edasi antud ja serveeritud erilistel pidustustel. Selle valmistamiseks lisatakse piimale laapi, et moodustuks kohupiim, mille võib mugavuse huvides asendada kodujuustuga. Retsept sisaldab ka koore, suhkru, munade, mandli ja mõru mandli kombinatsiooni. Seejärel küpsetatakse seda põhjata ja traditsiooniliselt serveeritakse soojalt koos vahukoore ja moosiga.<ref name=":0"/> [[Fail:Smålands bästa ostkaka.jpg|pisi|Ostkaka – Rootsi juustukook]] ==== Ühendkuningriik ==== Ühendkuningriigi ja Iirimaa juustukoogid sarnanevad Ameerika Ühendriikide omadega selle poolest, et täidises kasutatakse tavaliselt toorjuustu ja suhkrut, millele lisatakse koor. Erinevuseks on nende küpsised, Suurbritannias kasutatakse purustatud ja võiseid Briti küpsiseid. Lisanditeks on puuviljakompott ja sidrunikohupiim, samuti võib täidisesse segada puuviljatarretist, et see püsiks tihke.<ref name=":3"/> ===Juustukoogirestoranid=== Paljudes maailma suurlinnades, eriti Ameerikas, leidub väga mitmekesise juustukoogivalikuga elegantseid juustukoogirestorane. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Magustoidud]] 0au50e0cshjz53xoagqr5da30gquuit 7144301 7144300 2026-05-02T06:37:56Z Amherst99 15496 7144301 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=veebruar|aasta=2022}} '''Juustukook''' on magustoit, tavaliselt küpsetatud kook, mille üks põhikomponente on pehme [[Toorjuust|toorjuust]], [[kohupiim]] või [[kodujuust]]. Õigem oleks seega öelda vastavalt toorjuustukook, kohupiimakook või kodujuustukook, sest eesti keeles tähendab juust valminud/laagerdunud kõvemat piimatoodet, mitte selle muud seisundit (toorjuust, kohupiim). ==Tutvustus== Paljudest kookidest on nn juustukook üks, mis on ajaproovile vastu pidanud<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Khoo, Natalie|url=https://www.buro247.my/lifestyle/food-and-drink/types-of-cheesecakes-around-the-world.htm|pealkiri=From New York to Japan, here are 10 types of cheesecakes from around the world: Sweet dreams are made of cheese|aeg=25.07.2021|vaadatud=15.12.2021}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Toorjuustukook on üks armastatumaid magustoite kogu maailmas<ref name=":1"/>. Toorjuustu-/kohupiimakookidel on suhteliselt lihtne koostisosade tasakaal pehmest juustust, munadest, suhkrust ja mõnest maitseainest ning tavaliselt tehakse need küpsise- või saiapõhjale. Toorjuustu-/kohupiimakooke on nelja põhitüüpi, mille tekstuur ja maitse sõltub juustusordist ja isegi margist: kohupiim, näiteks talu-, poti- või kodujuust; ''ricotta'' (Itaalia juustukook); kohupiim (Saksa juustukook) ja toorjuust (New Yorgi juustukook). Küpsetamata (kohev kook) varianti nimetatakse Prantsuse toorjuustukoogiks.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Marks, Gil|url=https://www.juniorscheesecake.com/blog/2016/07/27/the-history-of-cheesecake/|pealkiri=The history of cheesecake|aeg=27.07.2016|vaadatud=15.12.2021|arhiivimisaeg=15.12.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211215223109/https://www.juniorscheesecake.com/blog/2016/07/27/the-history-of-cheesecake/|url-olek=ei tööta}}</ref> ==Ajalugu== Esimene toorjuustukook valmistati tõenäoliselt Kreekas Samose saarel. Sel ajal arvati, et see maitsev magustoit on võimas energiaallikas. Isegi esimestel Kreeka olümpiamängudel, aastal 776 eKr, pakuti sportlastele juustukooke. Seda imelist magustoitu serveeriti ka pulmades.<ref name=":1"/> Vanad kreeklased valmistasid 5. sajandil eKr kõige varasemaid teadaolevaid algelisi juustukooke ("lame mass"), kui värske juust hõõruti pehmeks jahu ja meega ning siis savipannil küpsetati, tulemuseks toorjuustupätsikesed. Esimene ingliskeelne kokaraamat "The Forme of Cury" (u 1390), koosnes kuningas [[Richard II]] kokkade koostatud keskaegsetest ingliskeelsetest retseptidest, sisaldas kahte juustutorti: Sambocade, mis sisaldas kohupiimajuustu, munavalgeid, roosivett, ja leedriõisi ning ''ruayn'' (poolpehme sügisene lehmajuust), munakollastest valmistatud Tart de Bry (sõna ''bry'' tulenes vananormanni keelest "purustatud", viidates juustu valmistamise meetodile), ja jahvatatud ingver. Järgneva viie sajandi jooksul sisaldas peaaegu iga järgmine ingliskeelne kokaraamat vähemalt ühte juustukoogi retsepti.<ref name=":2"/> 18. sajandi jooksul saavutas juustukook ajapikku sellise väljanägemise, nagu me tunneme seda 21. sajandil<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Sharma, Neha|url=https://newyorkstreetfood.com/desserts/ny-cheesecake/|pealkiri=The NY Cheesecake: A little History and a Yummy Recipe|väljaanne=New York Street Food|vaadatud=15.12.2021}}</ref>. 19. sajandil vahetati juustukoogi maitseained roosivesi ja vürtsid peenema sidruni ja/või vanilli vastu välja. Paljude Ameerika juustukookide alus muutus dramaatiliselt 1930. aastatel, kui kohupiima asemel tuli toorjuust, andes kohevama ja veidi jämeda tekstuuri ning veidi maheda maitse. Lisaks muutus see palju kreemjamaks maiuspalaks.<ref name=":2"/> Tänapäeval on juustukookide valmistamiseks saadaval sadu retsepte<ref name=":1"/>. ==Juustukoogivariatsioone maailmas== Piirkonniti on nn juustukookidel märkimisväärseid erinevusi. Paljudest retseptidest hoolimata sisaldab see tuntud magustoit eri piirkondades peamiste koostisosadena toorjuustu, nisu ja magusainet. [[Fail:NY cheesecake with rose.jpg|pisi|New Yorgi juustukook]] ==== New Yorgi juustukook ==== Newyorklastele hakkas juustukook väga meeldima juba 1900. aastatel<ref name=":1"/>. [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] on tohutult palju piirkondlikke juustukookide retsepte, kuid juustukookide retseptide kuningas on kaunistamata New Yorgi stiilis juustukook. Rikkalik, tihe, sile, kreemjas ning täis toorjuustu, koort, hapukoort, mune ja suhkrut.<ref name=":3"/> New Yorgi juustukoogi loomise au on kuulub Arnold Reubenile, kes oli tuntud ka oma [[:en:Reuben_sandwich|võileibade]] poolest. Arnold Reuben sündis Saksamaal, kuid kolis noorelt Ameerikasse. New Yorgi stiilis juustukook oli tegelikult eksperiment, mille Reuben tegi juustupirukaga. Ta oli kutsutud peole, kus talle serveeriti juustupirukat; hiljem hakkas ta sellega katsetama ja jõudis tulemuseni, mida me täna teame kui New Yorgi juustukooki.<ref name=":1"/> Mõnes New Yorgi juustukoogis kasutatakse paksu koore (mis on paks koor?) asemel hapukoort, mis lisatakse täidisesse või lisatakse peale selge (pisut magustatud) kiht; täidisesse lisatud hapukoort sisaldavad retseptid külmuvad ja sulavad paremini kui paksu koorega retseptid<ref name=":4">{{Netiviide|autor=Wheeler, Jen|url=https://greatist.com/eat/different-types-of-cheesecake#types|pealkiri=A Comprehensive Guide to Different Types of Cheesecake|väljaanne=Greatist|aeg=31.08.2021|vaadatud=15.12.2021}}</ref>. ==== Philadelphia juustukook ==== Philadelphia juustukook ehk Philly juustukook on õhulisem, siidisem ja kreemisem kui New Yorgi juustukook. Võib arvata, et sellel stiilil on linnaga midagi pistmist, kuid selle nimetus tuleneb tegelikult Philadelphia toorjuustu kaubamärgist, mis on loomulikult selle juustukoogi põhikoostisosa. Selle tootemärgi toorjuust, mis on värske ja maheda maitsega, eristabki kahte juustukooki, kuid muus osas on nad üsna sarnased – mõlemal on Grahami kreekerist või digestiivküpsisepurust valmistatud põhi.<ref name=":0"/> ==== Chicago stiilis juustukook ==== Chicago juustukook on mõne nüansiga, selle päritolu on seotud restoranipidaja Eli Schulmaniga. Püüdes täiustada oma liharestorani juustukoogi retsepti, leidis ta edu hapukoore lisamisel aeglaselt kääritatud toorjuustu, tervete munade, munakollaste, suhkru ja vaniljeekstrakti segule. See andis ainulaadse konsistentsi, mis oli väljastpoolt kindel, kuid seest pehme ja kreemjas. Peale selle on selle põhjaks küpsisepuru asemel muretainas. Tema looming debüteeris 1980. aastal avaüritusel "Taste of Chicago" ja sai lõpuks linna järgi ka nime.<ref name=":0"/> [[Fail:Ube Cheesecake.jpg|pisi|Pinoy juustukook ehk ''ube''-juustukook]] ==== Pinoy juustukook ==== Filipiinidel on juustukook lilla, sest selle koostisse kuulub ''[[:en:Ube_halaya|ube]]'' – purpurjaam, ''ube'' või suurem jamss. ''Ube'' sarnaneb lilla maguskartuliga, aga ei ole sama asi. Ta on magusam kui enamik maguskartuleid. Küpsetamata ''ube''-juustukoogiks tuleb mugul esmalt keeta, siis püreestatakse see iseseisvaks maiustuseks, mida tuntakse nimetusega ''ube halaya''. Saadud maiustus segatakse toorjuustu, vanilje ja võib-olla ka kondenspiimaga. Lilla segu määritakse [[:en:Graham_cracker|Grahami]] kreekerile (kaeraküpsisele), [[:en:Digestive_biscuit|digestiiv]]- või küpsise koorikule ja serveeritakse külmalt. Olemas on ka küpsetatud versioon, mis sisaldab mune, kuid serveeritakse siiski jahutatult.<ref name=":5">{{Netiviide|autor=Bresler, Alex|url=https://matadornetwork.com/read/global-cheesecake-styles-need-try/|pealkiri=7 decadent global cheesecake styles you need to try|aeg=16.06.2020|vaadatud=15.12.2021|väljaanne=Matador Network}}</ref> ==== Jaapani juustukook ==== [[Fail:輕乳酪蛋糕.jpg|pisi|Jaapani juustukook]] Jaapani juustukook eristub oma tekstuuri poolest. Sellel on pehme, kohev konsistents, mida võib võrrelda [[suflee]]ga, mistõttu nimetatakse seda mõnikord puuvilla- või sufleejuustukoogiks. Selle põhjuseks on asjaolu, et munavalged ja -kollased vahustatakse eraldi, enne kui need keedetakse kuumaveevannis (''bain-marie'').<ref name=":0"/> Tänu vahustatud munavalgele on see uskumatult kerge ja õhuline. Sellel puudub koorik. Huvitaval kombel jagab Jaapani juustukook mõningaid omadusi Saksa juustukoogiga, mis kasutab tainas ka vahustatud munavalgeid, aga see on siiski palju kohevam ja maitseb rohkem nagu Ameerika juustukook, kuna selles on kasutatud rohkem tuntud toorjuustu.<ref name=":4"/> [[Fail:Nagoya Bar Basque cheese cake 2020-06 ac (1).jpg|pisi|Basque juustukook]] ==== Baski juustukook (Hispaania) ==== Põhja-Hispaania Baski piirkonnast pärit juustukook ''Gazta tarta'' on üks magustoit, mis peaks välja nägema kõrbenud. Küpsetatakse lühikest aega suurel kuumusel. See loob sulanud keskosa ja tumeda, karamellistunud välispinna, mis lisab kooriku asemel tekstuuri.<ref name=":5"/> Väidetavalt on Rivera algne retsept valmistatud San Millani toorjuustuga – veidi soolasem versioon kui populaarne Philadelphia kaubamärk. Toorjuust on segatud munade, suhkru ja koorega ning küpsetatud kõrgel temperatuuril, umbes 200 °C, kuni juustukoogi pealmine osa on tumepruun, kuid keskosa jääb endiselt värisema. Seejärel jahutatakse seda enne serveerimist mitu tundi külmkapis.<ref name=":0"/> ==== Kreeka ==== Kreeklased kasutavad oma juustukoogi retseptide jaoks ''[[:en:Mizithra|myzithra]]'' juustu. See sarnaneb farmerijuustu ja ''ricotta''-juustuga ning on terava aroomi ja maheda maitsega. ''Myzithra''-juustukook on koorikuta ja sisaldab palju maitsvaid koostisaineid: brändis leotatud rosinaid, purustatud mandleid ja sidrunikoort ning on kaneeli ja suhkruga üle puistatud. ''Myzithra'' võib asendada ''ricotta''- või ''mascarpone''-juustuga.<ref name=":3"/> ==== Prantsusmaa ==== ''Fiadone'' on saanud nimetuse itaaliakeelsest sõnast ''flan''. Seda nimetatakse sageli ka Korsika juustukoogiks, mis pärineb Prantsusmaa ja Itaalia vaheliselt saarelt [[Korsika]]lt. Selle valmistamiseks kasutatakse lamba- või kitsepiimast saadud vadakujuustu ''[[:en:Brocciu|brocciu]]'', mis segatakse munade, suhkru, sidrunikoore ja sidrunimahla seguga. See ainulaadne kombinatsioon annab sellele tsitruselise hõngu, mida mõnikord rikastatakse brändiga. See on tavaliselt õhem kui enamik juustukooke, krõbeda võise välispinna ja mureneva tekstuuriga.<ref name=":0"/> [[Fail:Italian style cheesecake.jpg|pisi|Itaalia juustukook]] ==== Itaalia ==== Traditsiooniliselt valmistati seda meest, ''ricotta''<nowiki/>'st ja jahust ning vormiti küpsetamiseks leiva kuju. Mõned retseptid võivad sisaldada loorberilehti.<ref name=":0"/> Tänapäeval kasutavad itaallased ''ricotta''- või ''mascarpone''-juustu ja lisavad sageli väikeseid suhkrustatud puuvilju<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://koshereye.com/vip-chefs-foodies/in-the-spotlight/1745-cheesecakes-around-the-world.html|pealkiri=Cheesecakes Around The World: THE DESSERT THAT KNOWS NO BOUNDARIES|väljaanne=KosherEye|vaadatud=15.12.2021}}</ref>. Sageli nimetatakse kooki ''ricotta''-juustukoogiks<ref name=":0"/>. Itaalia juustukoogi tekstuur on tavaliselt kuivem kui Ameerika stiilis koogil. Juust annab kuivema ja veidi teralise tekstuuri, kuid mõnikord segatakse seda piimaga, et saada kreemjas lõpptulemus.<ref name=":3"/> ==== Saksamaa ==== [[Fail:Traditioneller badischer Käsekuchen.JPG|pisi|Käsekuchen – Saksa juustukook]]Saksa keeles Käsekucheniks nimetatud stiilis juustukook kasutab hapupiimast valmistatud kohupiimajuustu, millel on magushapu maitse ja mis väidetavalt sulab suus<ref name=":3"/>. Seda iseloomustab kohev tekstuur ja eelkõige kohupiimjuustu kasutamine. Võrreldes toorjuustuga on kohupiim värske. Seda segatakse munade, piima ja suhkruga ning küpsetatakse traditsiooniliselt tainapõhjal, kuigi tänapäeval on levinud ka muretainapõhi. Mõned retsepti sisaldavad kohupiima asemel kodujuustu, kuid usutakse, et kohupiim on selle olemuse jaoks hädavajalik.<ref name=":0"/> ==== Brasiilia ja Argentina ==== Nende kahe [[Lõuna-Ameerika]] riigi juustukooke iseloomustab pealmine marmelaadikiht – Brasiilias guajaavimarmelaad ja Argentinas maasika- või mõne muu marja marmelaad<ref name=":3" />. ==== Poola ==== Poola juustukook on seal maal tuntud kui ''sernik'' (võrdle eesti keeles ''sõrnik''), ja pärineb kristlastelt ja juutidelt. Arvatakse, et see pärineb 17. sajandist, kui kuningas [[Jan III Sobieski]] tõi retsepti koju pärast võitu türklaste vastu Viini lahingus 1683. aastal. ''Sernik'' on valmistatud munast, suhkrust ja ''twarog''<nowiki/>'ist – värskest kohupiimast, mida on aastaid kasutatud Poola magustoitude valmistamiseks. Sellel on pisut õhuline ja veidi teraline tekstuur ning see sisaldab sageli täiendavaid täidiseid, nagu rosinad, šokolaad või puuviljad.<ref name=":0"/> ==== Rootsi ==== Ostkaka (sõnasõnalises tõlkes tähendab juustukooki) pärineb Kesk-Rootsi lõunaprovintsist [[Småland]]ist. Varased teated magustoidu kohta pärinevad juba aastast 1538, kus seda peeti staatuse sümboliks. Sestpeale on seda põlvest põlve edasi antud ja serveeritud erilistel pidustustel. Selle valmistamiseks lisatakse piimale laapi, et moodustuks kohupiim, mille võib mugavuse huvides asendada kodujuustuga. Retsept sisaldab ka koore, suhkru, munade, mandli ja mõru mandli kombinatsiooni. Seejärel küpsetatakse seda põhjata ja traditsiooniliselt serveeritakse soojalt koos vahukoore ja moosiga.<ref name=":0"/> [[Fail:Smålands bästa ostkaka.jpg|pisi|Ostkaka – Rootsi juustukook]] ==== Ühendkuningriik ==== Ühendkuningriigi ja Iirimaa juustukoogid sarnanevad Ameerika Ühendriikide omadega selle poolest, et täidises kasutatakse tavaliselt toorjuustu ja suhkrut, millele lisatakse koor. Erinevuseks on nende küpsised, Suurbritannias kasutatakse purustatud ja võiseid Briti küpsiseid. Lisanditeks on puuviljakompott ja sidrunikohupiim, samuti võib täidisesse segada puuviljatarretist, et see püsiks tihke.<ref name=":3"/> ===Juustukoogirestoranid=== Paljudes maailma suurlinnades, eriti Ameerikas, leidub väga mitmekesise juustukoogivalikuga elegantseid juustukoogirestorane. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Magustoidud]] 4s3cr9xlxxy1einehh9gjvdub4rl2mx 7144302 7144301 2026-05-02T06:39:07Z Amherst99 15496 /* Juustukoogirestoranid */ 7144302 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=veebruar|aasta=2022}} '''Juustukook''' on magustoit, tavaliselt küpsetatud kook, mille üks põhikomponente on pehme [[Toorjuust|toorjuust]], [[kohupiim]] või [[kodujuust]]. Õigem oleks seega öelda vastavalt toorjuustukook, kohupiimakook või kodujuustukook, sest eesti keeles tähendab juust valminud/laagerdunud kõvemat piimatoodet, mitte selle muud seisundit (toorjuust, kohupiim). ==Tutvustus== Paljudest kookidest on nn juustukook üks, mis on ajaproovile vastu pidanud<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Khoo, Natalie|url=https://www.buro247.my/lifestyle/food-and-drink/types-of-cheesecakes-around-the-world.htm|pealkiri=From New York to Japan, here are 10 types of cheesecakes from around the world: Sweet dreams are made of cheese|aeg=25.07.2021|vaadatud=15.12.2021}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Toorjuustukook on üks armastatumaid magustoite kogu maailmas<ref name=":1"/>. Toorjuustu-/kohupiimakookidel on suhteliselt lihtne koostisosade tasakaal pehmest juustust, munadest, suhkrust ja mõnest maitseainest ning tavaliselt tehakse need küpsise- või saiapõhjale. Toorjuustu-/kohupiimakooke on nelja põhitüüpi, mille tekstuur ja maitse sõltub juustusordist ja isegi margist: kohupiim, näiteks talu-, poti- või kodujuust; ''ricotta'' (Itaalia juustukook); kohupiim (Saksa juustukook) ja toorjuust (New Yorgi juustukook). Küpsetamata (kohev kook) varianti nimetatakse Prantsuse toorjuustukoogiks.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Marks, Gil|url=https://www.juniorscheesecake.com/blog/2016/07/27/the-history-of-cheesecake/|pealkiri=The history of cheesecake|aeg=27.07.2016|vaadatud=15.12.2021|arhiivimisaeg=15.12.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211215223109/https://www.juniorscheesecake.com/blog/2016/07/27/the-history-of-cheesecake/|url-olek=ei tööta}}</ref> ==Ajalugu== Esimene toorjuustukook valmistati tõenäoliselt Kreekas Samose saarel. Sel ajal arvati, et see maitsev magustoit on võimas energiaallikas. Isegi esimestel Kreeka olümpiamängudel, aastal 776 eKr, pakuti sportlastele juustukooke. Seda imelist magustoitu serveeriti ka pulmades.<ref name=":1"/> Vanad kreeklased valmistasid 5. sajandil eKr kõige varasemaid teadaolevaid algelisi juustukooke ("lame mass"), kui värske juust hõõruti pehmeks jahu ja meega ning siis savipannil küpsetati, tulemuseks toorjuustupätsikesed. Esimene ingliskeelne kokaraamat "The Forme of Cury" (u 1390), koosnes kuningas [[Richard II]] kokkade koostatud keskaegsetest ingliskeelsetest retseptidest, sisaldas kahte juustutorti: Sambocade, mis sisaldas kohupiimajuustu, munavalgeid, roosivett, ja leedriõisi ning ''ruayn'' (poolpehme sügisene lehmajuust), munakollastest valmistatud Tart de Bry (sõna ''bry'' tulenes vananormanni keelest "purustatud", viidates juustu valmistamise meetodile), ja jahvatatud ingver. Järgneva viie sajandi jooksul sisaldas peaaegu iga järgmine ingliskeelne kokaraamat vähemalt ühte juustukoogi retsepti.<ref name=":2"/> 18. sajandi jooksul saavutas juustukook ajapikku sellise väljanägemise, nagu me tunneme seda 21. sajandil<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Sharma, Neha|url=https://newyorkstreetfood.com/desserts/ny-cheesecake/|pealkiri=The NY Cheesecake: A little History and a Yummy Recipe|väljaanne=New York Street Food|vaadatud=15.12.2021}}</ref>. 19. sajandil vahetati juustukoogi maitseained roosivesi ja vürtsid peenema sidruni ja/või vanilli vastu välja. Paljude Ameerika juustukookide alus muutus dramaatiliselt 1930. aastatel, kui kohupiima asemel tuli toorjuust, andes kohevama ja veidi jämeda tekstuuri ning veidi maheda maitse. Lisaks muutus see palju kreemjamaks maiuspalaks.<ref name=":2"/> Tänapäeval on juustukookide valmistamiseks saadaval sadu retsepte<ref name=":1"/>. ==Juustukoogivariatsioone maailmas== Piirkonniti on nn juustukookidel märkimisväärseid erinevusi. Paljudest retseptidest hoolimata sisaldab see tuntud magustoit eri piirkondades peamiste koostisosadena toorjuustu, nisu ja magusainet. [[Fail:NY cheesecake with rose.jpg|pisi|New Yorgi juustukook]] ==== New Yorgi juustukook ==== Newyorklastele hakkas juustukook väga meeldima juba 1900. aastatel<ref name=":1"/>. [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] on tohutult palju piirkondlikke juustukookide retsepte, kuid juustukookide retseptide kuningas on kaunistamata New Yorgi stiilis juustukook. Rikkalik, tihe, sile, kreemjas ning täis toorjuustu, koort, hapukoort, mune ja suhkrut.<ref name=":3"/> New Yorgi juustukoogi loomise au on kuulub Arnold Reubenile, kes oli tuntud ka oma [[:en:Reuben_sandwich|võileibade]] poolest. Arnold Reuben sündis Saksamaal, kuid kolis noorelt Ameerikasse. New Yorgi stiilis juustukook oli tegelikult eksperiment, mille Reuben tegi juustupirukaga. Ta oli kutsutud peole, kus talle serveeriti juustupirukat; hiljem hakkas ta sellega katsetama ja jõudis tulemuseni, mida me täna teame kui New Yorgi juustukooki.<ref name=":1"/> Mõnes New Yorgi juustukoogis kasutatakse paksu koore (mis on paks koor?) asemel hapukoort, mis lisatakse täidisesse või lisatakse peale selge (pisut magustatud) kiht; täidisesse lisatud hapukoort sisaldavad retseptid külmuvad ja sulavad paremini kui paksu koorega retseptid<ref name=":4">{{Netiviide|autor=Wheeler, Jen|url=https://greatist.com/eat/different-types-of-cheesecake#types|pealkiri=A Comprehensive Guide to Different Types of Cheesecake|väljaanne=Greatist|aeg=31.08.2021|vaadatud=15.12.2021}}</ref>. ==== Philadelphia juustukook ==== Philadelphia juustukook ehk Philly juustukook on õhulisem, siidisem ja kreemisem kui New Yorgi juustukook. Võib arvata, et sellel stiilil on linnaga midagi pistmist, kuid selle nimetus tuleneb tegelikult Philadelphia toorjuustu kaubamärgist, mis on loomulikult selle juustukoogi põhikoostisosa. Selle tootemärgi toorjuust, mis on värske ja maheda maitsega, eristabki kahte juustukooki, kuid muus osas on nad üsna sarnased – mõlemal on Grahami kreekerist või digestiivküpsisepurust valmistatud põhi.<ref name=":0"/> ==== Chicago stiilis juustukook ==== Chicago juustukook on mõne nüansiga, selle päritolu on seotud restoranipidaja Eli Schulmaniga. Püüdes täiustada oma liharestorani juustukoogi retsepti, leidis ta edu hapukoore lisamisel aeglaselt kääritatud toorjuustu, tervete munade, munakollaste, suhkru ja vaniljeekstrakti segule. See andis ainulaadse konsistentsi, mis oli väljastpoolt kindel, kuid seest pehme ja kreemjas. Peale selle on selle põhjaks küpsisepuru asemel muretainas. Tema looming debüteeris 1980. aastal avaüritusel "Taste of Chicago" ja sai lõpuks linna järgi ka nime.<ref name=":0"/> [[Fail:Ube Cheesecake.jpg|pisi|Pinoy juustukook ehk ''ube''-juustukook]] ==== Pinoy juustukook ==== Filipiinidel on juustukook lilla, sest selle koostisse kuulub ''[[:en:Ube_halaya|ube]]'' – purpurjaam, ''ube'' või suurem jamss. ''Ube'' sarnaneb lilla maguskartuliga, aga ei ole sama asi. Ta on magusam kui enamik maguskartuleid. Küpsetamata ''ube''-juustukoogiks tuleb mugul esmalt keeta, siis püreestatakse see iseseisvaks maiustuseks, mida tuntakse nimetusega ''ube halaya''. Saadud maiustus segatakse toorjuustu, vanilje ja võib-olla ka kondenspiimaga. Lilla segu määritakse [[:en:Graham_cracker|Grahami]] kreekerile (kaeraküpsisele), [[:en:Digestive_biscuit|digestiiv]]- või küpsise koorikule ja serveeritakse külmalt. Olemas on ka küpsetatud versioon, mis sisaldab mune, kuid serveeritakse siiski jahutatult.<ref name=":5">{{Netiviide|autor=Bresler, Alex|url=https://matadornetwork.com/read/global-cheesecake-styles-need-try/|pealkiri=7 decadent global cheesecake styles you need to try|aeg=16.06.2020|vaadatud=15.12.2021|väljaanne=Matador Network}}</ref> ==== Jaapani juustukook ==== [[Fail:輕乳酪蛋糕.jpg|pisi|Jaapani juustukook]] Jaapani juustukook eristub oma tekstuuri poolest. Sellel on pehme, kohev konsistents, mida võib võrrelda [[suflee]]ga, mistõttu nimetatakse seda mõnikord puuvilla- või sufleejuustukoogiks. Selle põhjuseks on asjaolu, et munavalged ja -kollased vahustatakse eraldi, enne kui need keedetakse kuumaveevannis (''bain-marie'').<ref name=":0"/> Tänu vahustatud munavalgele on see uskumatult kerge ja õhuline. Sellel puudub koorik. Huvitaval kombel jagab Jaapani juustukook mõningaid omadusi Saksa juustukoogiga, mis kasutab tainas ka vahustatud munavalgeid, aga see on siiski palju kohevam ja maitseb rohkem nagu Ameerika juustukook, kuna selles on kasutatud rohkem tuntud toorjuustu.<ref name=":4"/> [[Fail:Nagoya Bar Basque cheese cake 2020-06 ac (1).jpg|pisi|Basque juustukook]] ==== Baski juustukook (Hispaania) ==== Põhja-Hispaania Baski piirkonnast pärit juustukook ''Gazta tarta'' on üks magustoit, mis peaks välja nägema kõrbenud. Küpsetatakse lühikest aega suurel kuumusel. See loob sulanud keskosa ja tumeda, karamellistunud välispinna, mis lisab kooriku asemel tekstuuri.<ref name=":5"/> Väidetavalt on Rivera algne retsept valmistatud San Millani toorjuustuga – veidi soolasem versioon kui populaarne Philadelphia kaubamärk. Toorjuust on segatud munade, suhkru ja koorega ning küpsetatud kõrgel temperatuuril, umbes 200 °C, kuni juustukoogi pealmine osa on tumepruun, kuid keskosa jääb endiselt värisema. Seejärel jahutatakse seda enne serveerimist mitu tundi külmkapis.<ref name=":0"/> ==== Kreeka ==== Kreeklased kasutavad oma juustukoogi retseptide jaoks ''[[:en:Mizithra|myzithra]]'' juustu. See sarnaneb farmerijuustu ja ''ricotta''-juustuga ning on terava aroomi ja maheda maitsega. ''Myzithra''-juustukook on koorikuta ja sisaldab palju maitsvaid koostisaineid: brändis leotatud rosinaid, purustatud mandleid ja sidrunikoort ning on kaneeli ja suhkruga üle puistatud. ''Myzithra'' võib asendada ''ricotta''- või ''mascarpone''-juustuga.<ref name=":3"/> ==== Prantsusmaa ==== ''Fiadone'' on saanud nimetuse itaaliakeelsest sõnast ''flan''. Seda nimetatakse sageli ka Korsika juustukoogiks, mis pärineb Prantsusmaa ja Itaalia vaheliselt saarelt [[Korsika]]lt. Selle valmistamiseks kasutatakse lamba- või kitsepiimast saadud vadakujuustu ''[[:en:Brocciu|brocciu]]'', mis segatakse munade, suhkru, sidrunikoore ja sidrunimahla seguga. See ainulaadne kombinatsioon annab sellele tsitruselise hõngu, mida mõnikord rikastatakse brändiga. See on tavaliselt õhem kui enamik juustukooke, krõbeda võise välispinna ja mureneva tekstuuriga.<ref name=":0"/> [[Fail:Italian style cheesecake.jpg|pisi|Itaalia juustukook]] ==== Itaalia ==== Traditsiooniliselt valmistati seda meest, ''ricotta''<nowiki/>'st ja jahust ning vormiti küpsetamiseks leiva kuju. Mõned retseptid võivad sisaldada loorberilehti.<ref name=":0"/> Tänapäeval kasutavad itaallased ''ricotta''- või ''mascarpone''-juustu ja lisavad sageli väikeseid suhkrustatud puuvilju<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://koshereye.com/vip-chefs-foodies/in-the-spotlight/1745-cheesecakes-around-the-world.html|pealkiri=Cheesecakes Around The World: THE DESSERT THAT KNOWS NO BOUNDARIES|väljaanne=KosherEye|vaadatud=15.12.2021}}</ref>. Sageli nimetatakse kooki ''ricotta''-juustukoogiks<ref name=":0"/>. Itaalia juustukoogi tekstuur on tavaliselt kuivem kui Ameerika stiilis koogil. Juust annab kuivema ja veidi teralise tekstuuri, kuid mõnikord segatakse seda piimaga, et saada kreemjas lõpptulemus.<ref name=":3"/> ==== Saksamaa ==== [[Fail:Traditioneller badischer Käsekuchen.JPG|pisi|Käsekuchen – Saksa juustukook]]Saksa keeles Käsekucheniks nimetatud stiilis juustukook kasutab hapupiimast valmistatud kohupiimajuustu, millel on magushapu maitse ja mis väidetavalt sulab suus<ref name=":3"/>. Seda iseloomustab kohev tekstuur ja eelkõige kohupiimjuustu kasutamine. Võrreldes toorjuustuga on kohupiim värske. Seda segatakse munade, piima ja suhkruga ning küpsetatakse traditsiooniliselt tainapõhjal, kuigi tänapäeval on levinud ka muretainapõhi. Mõned retsepti sisaldavad kohupiima asemel kodujuustu, kuid usutakse, et kohupiim on selle olemuse jaoks hädavajalik.<ref name=":0"/> ==== Brasiilia ja Argentina ==== Nende kahe [[Lõuna-Ameerika]] riigi juustukooke iseloomustab pealmine marmelaadikiht – Brasiilias guajaavimarmelaad ja Argentinas maasika- või mõne muu marja marmelaad<ref name=":3" />. ==== Poola ==== Poola juustukook on seal maal tuntud kui ''sernik'' (võrdle eesti keeles ''sõrnik''), ja pärineb kristlastelt ja juutidelt. Arvatakse, et see pärineb 17. sajandist, kui kuningas [[Jan III Sobieski]] tõi retsepti koju pärast võitu türklaste vastu Viini lahingus 1683. aastal. ''Sernik'' on valmistatud munast, suhkrust ja ''twarog''<nowiki/>'ist – värskest kohupiimast, mida on aastaid kasutatud Poola magustoitude valmistamiseks. Sellel on pisut õhuline ja veidi teraline tekstuur ning see sisaldab sageli täiendavaid täidiseid, nagu rosinad, šokolaad või puuviljad.<ref name=":0"/> ==== Rootsi ==== Ostkaka (sõnasõnalises tõlkes tähendab juustukooki) pärineb Kesk-Rootsi lõunaprovintsist [[Småland]]ist. Varased teated magustoidu kohta pärinevad juba aastast 1538, kus seda peeti staatuse sümboliks. Sestpeale on seda põlvest põlve edasi antud ja serveeritud erilistel pidustustel. Selle valmistamiseks lisatakse piimale laapi, et moodustuks kohupiim, mille võib mugavuse huvides asendada kodujuustuga. Retsept sisaldab ka koore, suhkru, munade, mandli ja mõru mandli kombinatsiooni. Seejärel küpsetatakse seda põhjata ja traditsiooniliselt serveeritakse soojalt koos vahukoore ja moosiga.<ref name=":0"/> [[Fail:Smålands bästa ostkaka.jpg|pisi|Ostkaka – Rootsi juustukook]] ==== Ühendkuningriik ==== Ühendkuningriigi ja Iirimaa juustukoogid sarnanevad Ameerika Ühendriikide omadega selle poolest, et täidises kasutatakse tavaliselt toorjuustu ja suhkrut, millele lisatakse koor. Erinevuseks on nende küpsised, Suurbritannias kasutatakse purustatud ja võiseid Briti küpsiseid. Lisanditeks on puuviljakompott ja sidrunikohupiim, samuti võib täidisesse segada puuviljatarretist, et see püsiks tihke.<ref name=":3"/> ==Juustukoogirestoranid== Paljudes maailma suurlinnades, eriti Ameerikas, leidub väga mitmekesise juustukoogivalikuga elegantseid juustukoogirestorane. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Magustoidud]] oh94s9tb32o41qwvaodzeuu482xsfev 0 620900 7144272 7082478 2026-05-02T05:28:14Z Kruusamägi 1530 7144272 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Michael Steven Bublé''' (sündinud [[9. september|9. septembril]] [[1975]] [[Burnaby]]s [[Briti Columbia]]s) on [[Grammy auhind]]adega pärjatud [[Kanada]] laulja ja laulukirjutaja, kes on jõudnud oma albumite müügiga plaatinum-staatusesse. [[Oprah Winfrey]] 10. oktoobri 2009. aasta intervjuu kohaselt unistas Bublé kuulsaks lauljaks saamisest juba kaheaastasest peale. Teismeeas magas ta Piibliga ja palvetas, et temast saaks laulja.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Measuring Michael Bubl&#233;'s Success Video |keel=en-us |väljaanne=Oprah.com |url=https://www.oprah.com/own-oprahshow/measuring-michael-bubles-success-video |vaadatud=2026-02-02}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Fekadu |eesnimi=Mesfin |kuupäev=2009-10-21 |pealkiri=Q&A: Michael Buble talks new CD, love and religion |url=https://www.seattletimes.com/entertainment/qa-michael-buble-talks-new-cd-love-and-religion/ |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=The Seattle Times |keel=en-US}}</ref> == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== {{Commonsi kategooria tekstina}} {{JÄRJESTA:Bublé, Michael}} [[Kategooria:Kanada lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] pcd3bxk8l6z1cxux4otcbn6niajokz3 0 621949 7143967 6613615 2026-05-01T13:52:47Z Kk 6201 7143967 wikitext text/x-wiki '''Tartu semiootika suvekool''' on aastast 1964 toimuv [[semiootika]]teemaliste konverentside sari. Neil kujunes 1960. aastail [[Tartu-Moskva semiootikakoolkond]]. Neid nimetati ühtlasi 1960. ja 1970. aastail suvekoolideks sekundaarsete [[modelleeriv süsteem|modelleerivate süsteemide]] alal. Esimesel kuuel korral oli töökeeleks vene keel, hiljem peamiselt inglise keel. ==Toimunud suvekoolid== *I – 1964, [[Kääriku spordibaas|Kääriku]] *II – 1966, Kääriku *III – 1968, Kääriku *IV – 1970, [[Tartu]] *V – 1974, Tartu *VI – 1986, Kääriku *VII – 1995, Saarjärve *VIII – 2011, [[Palmse mõis|Palmse]] – ''Semiotic Modelling'' *IX – 2013, Kääriku – ''Autocommunication in Semiotic Systems'' *X – 2015, Tartu + [[Leigo turismitalu|Leigo]] – ''Semiotic (Un)predictability'' *XI – 2017, Tartu + Leigo – ''Generalising Gently'' *XII – 2019, Tartu + [[Koigi mõis|Koigi]] – ''Semiotic Dimensions of Spaces & Literacies'' *XIII – 2021, [[Vardja (Viljandi)|Vardja]] *XIV – 2023, Tartu – ''Coming Soon'' *XV – 2024, [[Viljandi]] + Kääriku – ''Learning in Transformation'' ==Vaata ka== *[[Eesti semiootika sügiskool]] *[[Tartu Ülikooli semiootika osakond]] [[Kategooria:Semiootika]] [[Kategooria:Eesti konverentsid]] [[Kategooria:Eesti teadus]] ekk0i7fiimx33pztuh86fqa7953vbo1 0 625151 7144205 6708032 2026-05-01T22:20:03Z Evlper 104506 /* Looming */ 7144205 wikitext text/x-wiki [[File:Пінзель, Самсон, що роздирає пащу лева.JPG|thumb|[[Simson]] lõviga. [[Puuskulptuur]], [[polükroomia]], [[kullatis]]]] [[File:Юрій-Змієборець. Собор святого Юра, Львів.jpg|thumb|Püha Georgi kuju Lvivi kreekakatoliku katedraali fassaadi harjal]] '''Johann Georg Pinsel''', ka '''Johann Georg Pinzel''' ([[poola keel]]es Johann Georg / Jan Jerzy Pinsel, [[ukraina keel]]es Йоган Ґеорґ Пінзель; sündinud u 1715–1725, surnud 1761 või 1762. aasta algul) oli idapoolses [[Galiitsia]]s ([[Rzeczpospolita]] aladel, nüüd [[Ukraina]]s) tegutsenud [[Hilisbarokk|hilisbaroki]] [[skulptor]] ja [[Puunikerdaja|puunikerdaja]]. [[Lviv]]is tegutseb endises [[Klarissid|klarissid]]e kirikus alates 1996. aastast Pinseli muuseum, mis on Lvivi Kunstigalerii üks haru ja kus on eksponeeritud Pinseli skulptuurid. 2012. aastal toimus suur Pinseli teoste näitus [[Pariis]]is [[Louvre]]'is.<ref name="pinzel-joh">[http://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages%5CP%5CI%5CPinzelJohannGeorg.htm Pinzel, Johann Georg. – Internet Encyclopedia of Ukraine]</ref> == Eluloolist == Teadaolevad eluloolised detailid temast on harvad ja alles hiljaaegu päevavalgele tulnud. Kunstiajaloolises kirjanduses hakati teda käsitlema alles 1923. aastal [[monograafia]]s [[Lvivi dominiiklaste kirik]]u ja kloostri kohta. Tema eesnimed ja katkendlikuks jäänud info tema päritolu ja sünni- ja surmaaja kohta avastati 1993. aastal Butšatši roomakatoliku koguduse dokumentidest. Pinsel tuli [[Poola]]sse millalgi 1750. aastatel ja teda on peetud sünnilt [[Sakslased|sakslaseks]]. Ta asus elama [[Butšatš]]i ja sai [[Mikołaj Potocki]] õuekunstnikuks.<ref name="pinzel-joh" /> 13. mail 1751 ta abiellus Jan Kieyti lese Marianna Elżbietaga (née Majewska), neil oli kaks poega. Ta töötas koos arhitekt [[Bernard Meretyn]]iga. == Looming == Johann Pinseli teosed on: * [[Butšatš]]i [[raekoda|raekoja]] skulptuurid ja reljeefkaunistused (1750ndad) * Lvivi [[Trinitaarid]]e kiriku ehitusplastika (1756–1757) * [[Lvivi Püha Georgi katedraal]]i ehitusplastika (1759–1761) – ainus teos, mis on säilinud algsel kohal ja algses seisukorras puutumatult * [[Monastõrõska]] katoliku kiriku sisustus (1761) (hävinud, säilinud fragmentidena) * [[Gorodenka]] katoliku kiriku sisustus (1752–1755) (hävinud, säilinud fragmentidena) * [[Godovitsja]] katoliku kiriku sisustus (1757–1758) * [[Budaniv]]i kihelkonnakiriku skulptuurid.<ref name="pinzel-joh" /> == Pildid == <gallery> Lviv - Cathedral of Saint George 01.JPG|Lvivi Püha Georgi katedraal Buchach rat.jpg|Butšatši raekoja detail. Foto enne 1939. aastat Buczacz.Nepomuk22.jpg|Püha Jan Nepomuki mälestussammas Butšatšis Й.-Г.Пінзель. Придорожній пам'ятник Непорочного Зачаття ПДМ Бучач.jpg|Pärispatuta eostamise Neitsi Maarja mälestussammas Butšatšis ChurchOfImmaculateConceptionOfVirginMaryIinHorodenka2.jpg|Maarja kuju Horodenka kiriku ees Grand&Great (27).JPG|Aabrahami ja Iisakit kujutavad puuskulptuurid </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://archiv.ub.uni-heidelberg.de/artdok/2971/1/Ostrowski_A_great_Baroque_master_on_the_outskirts_of_Latin_Europe_2000.pdf Jan K. Ostrowski. "A great baroque master on the outskirts of Latin Europe. Johann Georg Pinsel and the high altar of the church at Hodowica" (PDF). – Artibus et Historiae. (2000) 21 (42): 197–198. doi:10.2307/1483629. JSTOR 1483629] * [https://vimeo.com/147305070 Video: Johann Georg Pinsel – The Forgotten Master] [[Kategooria:Ukraina kunstnikud]] luz4ppzvgbr38qkfeswsjnjhsgls3v6 0 626295 7144316 7143565 2026-05-02T06:57:30Z Andres 5 7144316 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Infokast ametiisik | nimi = Ḩasan Akhund <br/> محمد حسن اخوند | pilt = | pildiallkiri = | amet = [[Afganistani peaminister|Afganistani peaministri]] kohusetäitja | ametiajaalgus = 7. september 2021 | ametiajalõpp = 17. mai 2023 | eelmine = [[Abdul Kabir]] <br/> (kohusetäitja, 2001) | järgmine = [[Abdul Kabir]] | amet2 = [[Afganistani Islamiemiraadi valitsus|Afganistani Islamiemiraadi Valitsemisnõukogu]] juht | ametiajaalgus2 = u 2001<ref>{{cite news |title=Profile: Mohammad Hasan Akhund, the head of Taliban government |url=https://www.aljazeera.com/news/2021/9/7/profile-mohammad-hassan-akhund-the-head-of-taliban-government |access-date=17. veebruar 2022 |work=[[Al Jazeera]] |date=7. september 2021}}</ref> | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = ''Ametikoht loodi'' | järgmine2 = | amet3 = [[Afganistani peaminister|Afganistani peaministri]] asetäitja | ametiajaalgus3 = 1998 | ametiajalõpp3 = 27. oktoober 1999 | eelmine3 = [[Abdul Jalil (sõdur)|Abdul Jalil]] | järgmine3 = [[Wakil Ahmed Muttawakil]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = u 1945 – u 1950 või <br/> u 1955 – u 1958 | sünnikoht = Pashul, [[Afganistani Kuningriik|Afganistani Kuningriik]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Taliban]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} [[File:Hasan Akhund.png|thumb|Mohammad Hasan Akhund (2022)]] '''Moḩammad Ḩasan Akhūnd''' ([[puštu keel]]es محمد حسن اخوند; sündinud vahemikus 1945–1950 või 1955–1958) on [[Afganistan|Afganistani]] [[mulla]], poliitik ja üks [[Taliban]]i juhte, 2021. aasta sügisest [[Afganistani peaminister|Afganistani peaministri]] kohusetäitja. Akhund on Talibani kaasasutaja ning kuulub liikumise juhtkonda. Ta oli [[Afganistani Islamiemiraat (1996–2001)|Talibani esimese valitsuse]] ajal (1996–2001) [[Välisminister (Afganistan)|välisministri asetäitja]]. ==Noorpõlv ja haridus== Akhund on pärit Lõuna-Afganistanist.<ref>{{cite news |url=https://tolonews.com/afghanistan-174574 |title=Hibatullah Akhundzada to Lead Taliban Govt |newspaper=TOLOnews |date=9. september 2021 |access-date=9. september 2021 |quote=Mullah Hassan Akhundzada, 65, who is the Prime Minister (head of state) is originally from [[Shah Wali Kot District|Shah Walikot district]] of Kandahar province.}}</ref> [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] andmetel sündis ta [[Afganistani Kuningriik|Afganistani Kuningriigi]] [[Kandahāri provints]]i [[Panjwayi ringkond|Panjwayi ringkonna]] Pashmuli külas, mis on tänapäeval [[Zhari ringkond|Zhari ringkonnas]]. [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i hinnangul sündis Akhund kas vahemikus 1945–1950 või 1955–1958. ==Poliitikas== Akhund on üks Talibani vanematest liikmetest ning oli rühmituse esimese juhi [[Moḩammad ‘Omar]]i lähedane liitlane. Aastatel 1998–1999 oli ta Afganistani välisminister ning hiljem ka peaministri asetäitja. ÜRO on talle ja teistele Talibani liidritele määranud sanktsioonid terrorirühmituste aitamise eest. [[Talibani mäss]]u (2001–2021) ajal kuulus ta vahepeal [[Quetta Shura]]sse (Juhtidenõukokku). 2013. aastal oli ta Talibani komisjonide ülem ja värbamiskomisjoni juht. Kui Taliban 2021. aastal taas võimule tuli, määrati Akhund peaministri ajutiseks peaministriks. Tema määramist peeti kompromissiks Talibani mõõdukate ja äärmuslaste vahel. Ta astus ametisse 7. septembril 2021. ==Vaated== Alhundi on mitme [[islam|islamiteemalise]] kirjutise autor. [[BBC News]]i andmetel on ta usuringkondades mõjukam kui sõjaväeringkondades. [[United States Institute of Peace]]'i eksperdid peavad teda pigem poliitikuks kui sõduriks. ==Vaata ka== * [[Mohammad Hasan Rahmani]] ==Viited== {{viited}} {{Taliban}} {{DEFAULTSORT:Akhund, Hasan}} [[Kategooria:Afganistani poliitikud]] r1dm95q2zlxffk1y02kji99vz1oxr4o 7144317 7144316 2026-05-02T06:58:07Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Hasan Akhund]] pealkirja [[Ḩasan Akhūnd]] alla 7144316 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Infokast ametiisik | nimi = Ḩasan Akhund <br/> محمد حسن اخوند | pilt = | pildiallkiri = | amet = [[Afganistani peaminister|Afganistani peaministri]] kohusetäitja | ametiajaalgus = 7. september 2021 | ametiajalõpp = 17. mai 2023 | eelmine = [[Abdul Kabir]] <br/> (kohusetäitja, 2001) | järgmine = [[Abdul Kabir]] | amet2 = [[Afganistani Islamiemiraadi valitsus|Afganistani Islamiemiraadi Valitsemisnõukogu]] juht | ametiajaalgus2 = u 2001<ref>{{cite news |title=Profile: Mohammad Hasan Akhund, the head of Taliban government |url=https://www.aljazeera.com/news/2021/9/7/profile-mohammad-hassan-akhund-the-head-of-taliban-government |access-date=17. veebruar 2022 |work=[[Al Jazeera]] |date=7. september 2021}}</ref> | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = ''Ametikoht loodi'' | järgmine2 = | amet3 = [[Afganistani peaminister|Afganistani peaministri]] asetäitja | ametiajaalgus3 = 1998 | ametiajalõpp3 = 27. oktoober 1999 | eelmine3 = [[Abdul Jalil (sõdur)|Abdul Jalil]] | järgmine3 = [[Wakil Ahmed Muttawakil]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = u 1945 – u 1950 või <br/> u 1955 – u 1958 | sünnikoht = Pashul, [[Afganistani Kuningriik|Afganistani Kuningriik]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Taliban]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} [[File:Hasan Akhund.png|thumb|Mohammad Hasan Akhund (2022)]] '''Moḩammad Ḩasan Akhūnd''' ([[puštu keel]]es محمد حسن اخوند; sündinud vahemikus 1945–1950 või 1955–1958) on [[Afganistan|Afganistani]] [[mulla]], poliitik ja üks [[Taliban]]i juhte, 2021. aasta sügisest [[Afganistani peaminister|Afganistani peaministri]] kohusetäitja. Akhund on Talibani kaasasutaja ning kuulub liikumise juhtkonda. Ta oli [[Afganistani Islamiemiraat (1996–2001)|Talibani esimese valitsuse]] ajal (1996–2001) [[Välisminister (Afganistan)|välisministri asetäitja]]. ==Noorpõlv ja haridus== Akhund on pärit Lõuna-Afganistanist.<ref>{{cite news |url=https://tolonews.com/afghanistan-174574 |title=Hibatullah Akhundzada to Lead Taliban Govt |newspaper=TOLOnews |date=9. september 2021 |access-date=9. september 2021 |quote=Mullah Hassan Akhundzada, 65, who is the Prime Minister (head of state) is originally from [[Shah Wali Kot District|Shah Walikot district]] of Kandahar province.}}</ref> [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] andmetel sündis ta [[Afganistani Kuningriik|Afganistani Kuningriigi]] [[Kandahāri provints]]i [[Panjwayi ringkond|Panjwayi ringkonna]] Pashmuli külas, mis on tänapäeval [[Zhari ringkond|Zhari ringkonnas]]. [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i hinnangul sündis Akhund kas vahemikus 1945–1950 või 1955–1958. ==Poliitikas== Akhund on üks Talibani vanematest liikmetest ning oli rühmituse esimese juhi [[Moḩammad ‘Omar]]i lähedane liitlane. Aastatel 1998–1999 oli ta Afganistani välisminister ning hiljem ka peaministri asetäitja. ÜRO on talle ja teistele Talibani liidritele määranud sanktsioonid terrorirühmituste aitamise eest. [[Talibani mäss]]u (2001–2021) ajal kuulus ta vahepeal [[Quetta Shura]]sse (Juhtidenõukokku). 2013. aastal oli ta Talibani komisjonide ülem ja värbamiskomisjoni juht. Kui Taliban 2021. aastal taas võimule tuli, määrati Akhund peaministri ajutiseks peaministriks. Tema määramist peeti kompromissiks Talibani mõõdukate ja äärmuslaste vahel. Ta astus ametisse 7. septembril 2021. ==Vaated== Alhundi on mitme [[islam|islamiteemalise]] kirjutise autor. [[BBC News]]i andmetel on ta usuringkondades mõjukam kui sõjaväeringkondades. [[United States Institute of Peace]]'i eksperdid peavad teda pigem poliitikuks kui sõduriks. ==Vaata ka== * [[Mohammad Hasan Rahmani]] ==Viited== {{viited}} {{Taliban}} {{DEFAULTSORT:Akhund, Hasan}} [[Kategooria:Afganistani poliitikud]] r1dm95q2zlxffk1y02kji99vz1oxr4o 0 627893 7144435 7078953 2026-05-02T08:33:25Z Velirand 67997 + kategooria 7144435 wikitext text/x-wiki '''Heino Kallaste''' (sünninimega Heino Petrov; [[12. detsember]] [[1924]] [[Koonu]] – [[30. september]] [[1991]] [[Tallinn]]) oli [[Vinni näidissovhoostehnikum|Vinni näidissovhoostehnikumi]] direktor aastatel 1959–1987. Heino Kallaste, toonase nimega Petrov, astus [[1941]]. aastal vabatahtlikult [[Hävituspataljonid Eestis|hävituspataljoni]], kuhu ta läks [[Väike-Maarja|Väike-Maarjast]] juba 17-aastase koolipoisina <ref name=":0">{{Netiviide|autor=Anti Poolamets|url=https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2016/07/28/8.3|pealkiri=Kas ajaloomälu on tönts?|väljaanne=Virumaa-Teataja|aeg=28. juuli 2016}}</ref>. Oli alates 1945. aastast NLKP liige. 27. juulist 1942 kuni 1946 teenis ta [[Punaarmee|Punaarmees]], osales Suures Isamaasõjas: [[Kalinini rinne|Kalininis]], [[Leningrad]]is, Teisel Balti rindel, laskurrühma komandör (Uljanovski oblastis). Ta on lõpetanud [[Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee]] juures parteikooli (1950), NLKP Keskkomitee juures asuva Kõrgema Hariduskooli (1957), [[Eesti Põllumajandusakadeemia]] (1969). Rakvere MTS-i poliitikaosakonna juhataja asetäitja (1950–1951), Väike-Maarja piirkonna täitevkomitee esimees (1951–1952, 1953–1955 ja 1957–1959). [[Õitseng (kolhoos)|Õitsengu kolhoosi]] esimees (1955-1957). 1970. aastal oli [[NSVL Ülemnõukogu]] (Rahvuste Nõukogu) saadik Eesti NSV VIII lõunapoolsest valimisringkonnast nr 473. Samuti [[NLKP XXIII kongress]]i delegaat. Kallaste verised teod ei piirdu vaid sõjaajaga. Tema hingel on ühe poisi mõrv. Purjus peaga haaranud ta kolleegi relvakapist revolvri ja tulistanud ulakust teinud noormehe selga. Kallaste kui tuntud partei- ja sovhoosijuht pesti sellest mõrvast puhtaks ja kaasosaline sai kogu koorma enda kraesse <ref>{{Netiviide|url=https://virumaateataja.postimees.ee/3798817/heino-kallaste-nimi-malestuskivil-kiskus-lahti-vanad-haavad|pealkiri=Heino Kallaste nimi mälestuskivil kiskus lahti vanad haavad|väljaanne=Virumaa-Teataja|aeg=13. august 2016}}</ref><ref name=":0" />. Ametliku versiooni järgi tulistas kohalik katlakütja noormeest selga ja too jooksis verest tühjaks. Heino Kallaste määrati Vinni Näidissovhoostehnikumi direktoriks 13. mail 1959 <ref>{{Netiviide|autor=Märt Ots|url=https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2015/09/25/15.1|pealkiri=Vabariigi kunagise suurima sovhoosi auks lüüakse järgmisel nädalal tantsu|väljaanne=Virumaa-Teataja|aeg=25 september 2015}}</ref>. 1980. aastal andis ta välja brošüüri, mis tutvustas Tööpunalipu ordeniga NLKP XXV kongressi nimelist Vinni Näidissovhoostehnikumi / Ордена Трудового Красного Знамени Винниский опорно-показательный совхоз-техникум имени XXV сьезда КПСС. == Tunnustus == * [[Sotsialistliku töö kangelane]] (1965). * Kaks [[Lenini orden]]it * [[Oktoobrirevolutsiooni orden]] * [[Isamaasõja II järgu orden]] * [[Punatähe orden]] * [[Tööpunalipu orden]] * [[Austuse märk]] * [[Rahvamajanduse Saavutuste Näituse medal|Rahvamajanduse Saavutuste Näituse medalid]] (kaks kuldmedalit ja üks hõbemedal) * 2016. aastal püstitati talle Vinnis ausammas == Viited == {{DEFAULTSORT:Kallaste_Heino}} [[Kategooria:Sotsialistliku töö kangelased Eesti NSV-s]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadikud]] [[Kategooria:Eesti NSV hävituspataljonlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1924]] [[Kategooria:Surnud 1991]] 6q2zdbvmg5n4jukyv14un2vmqjr6ob8 7144438 7144435 2026-05-02T08:34:12Z Velirand 67997 + kategooria 7144438 wikitext text/x-wiki '''Heino Kallaste''' (sünninimega Heino Petrov; [[12. detsember]] [[1924]] [[Koonu]] – [[30. september]] [[1991]] [[Tallinn]]) oli [[Vinni näidissovhoostehnikum|Vinni näidissovhoostehnikumi]] direktor aastatel 1959–1987. Heino Kallaste, toonase nimega Petrov, astus [[1941]]. aastal vabatahtlikult [[Hävituspataljonid Eestis|hävituspataljoni]], kuhu ta läks [[Väike-Maarja|Väike-Maarjast]] juba 17-aastase koolipoisina <ref name=":0">{{Netiviide|autor=Anti Poolamets|url=https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2016/07/28/8.3|pealkiri=Kas ajaloomälu on tönts?|väljaanne=Virumaa-Teataja|aeg=28. juuli 2016}}</ref>. Oli alates 1945. aastast NLKP liige. 27. juulist 1942 kuni 1946 teenis ta [[Punaarmee|Punaarmees]], osales Suures Isamaasõjas: [[Kalinini rinne|Kalininis]], [[Leningrad]]is, Teisel Balti rindel, laskurrühma komandör (Uljanovski oblastis). Ta on lõpetanud [[Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee]] juures parteikooli (1950), NLKP Keskkomitee juures asuva Kõrgema Hariduskooli (1957), [[Eesti Põllumajandusakadeemia]] (1969). Rakvere MTS-i poliitikaosakonna juhataja asetäitja (1950–1951), Väike-Maarja piirkonna täitevkomitee esimees (1951–1952, 1953–1955 ja 1957–1959). [[Õitseng (kolhoos)|Õitsengu kolhoosi]] esimees (1955-1957). 1970. aastal oli [[NSVL Ülemnõukogu]] (Rahvuste Nõukogu) saadik Eesti NSV VIII lõunapoolsest valimisringkonnast nr 473. Samuti [[NLKP XXIII kongress]]i delegaat. Kallaste verised teod ei piirdu vaid sõjaajaga. Tema hingel on ühe poisi mõrv. Purjus peaga haaranud ta kolleegi relvakapist revolvri ja tulistanud ulakust teinud noormehe selga. Kallaste kui tuntud partei- ja sovhoosijuht pesti sellest mõrvast puhtaks ja kaasosaline sai kogu koorma enda kraesse <ref>{{Netiviide|url=https://virumaateataja.postimees.ee/3798817/heino-kallaste-nimi-malestuskivil-kiskus-lahti-vanad-haavad|pealkiri=Heino Kallaste nimi mälestuskivil kiskus lahti vanad haavad|väljaanne=Virumaa-Teataja|aeg=13. august 2016}}</ref><ref name=":0" />. Ametliku versiooni järgi tulistas kohalik katlakütja noormeest selga ja too jooksis verest tühjaks. Heino Kallaste määrati Vinni Näidissovhoostehnikumi direktoriks 13. mail 1959 <ref>{{Netiviide|autor=Märt Ots|url=https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2015/09/25/15.1|pealkiri=Vabariigi kunagise suurima sovhoosi auks lüüakse järgmisel nädalal tantsu|väljaanne=Virumaa-Teataja|aeg=25 september 2015}}</ref>. 1980. aastal andis ta välja brošüüri, mis tutvustas Tööpunalipu ordeniga NLKP XXV kongressi nimelist Vinni Näidissovhoostehnikumi / Ордена Трудового Красного Знамени Винниский опорно-показательный совхоз-техникум имени XXV сьезда КПСС. == Tunnustus == * [[Sotsialistliku töö kangelane]] (1965). * Kaks [[Lenini orden]]it * [[Oktoobrirevolutsiooni orden]] * [[Isamaasõja II järgu orden]] * [[Punatähe orden]] * [[Tööpunalipu orden]] * [[Austuse märk]] * [[Rahvamajanduse Saavutuste Näituse medal|Rahvamajanduse Saavutuste Näituse medalid]] (kaks kuldmedalit ja üks hõbemedal) * 2016. aastal püstitati talle Vinnis ausammas == Viited == {{DEFAULTSORT:Kallaste_Heino}} [[Kategooria:Sotsialistliku töö kangelased Eesti NSV-s]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadikud]] [[Kategooria:Eesti NSV hävituspataljonlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1924]] [[Kategooria:Surnud 1991]] ktx3zzl6nthu7htl0qyac5nspuc275w 0 627969 7144528 7077351 2026-05-02T09:38:44Z Kuriuss 38125 7144528 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}} '''Laondus''' (inglise keeles ''warehousing'') on iga [[logistikasüsteem]]i osa, mis * tegeleb materjalide, pool- ja lõpptoodete ladustamisega lähtekohas, lõpp- kohas ja nende kohtade vahelisel liikumisel; * omab ja edastab infot ladustatavate materjalide ja toodete laoseisu, asukoha ja ladustamistingimuste kohta. Laondust kasutatakse [[laovaru]]de säilitamiseks logistikaprotsessi kõikidel etappidel. [[Ladu|Laod]] on sageli ühed kulukamad [[tarneahel]]a komponendid, seetõttu on laonduse korraldusel oluline tähtsus nii kulude kui klienditeeninduse seisukohalt.<ref>{{Raamatuviide|autor=Ain Kiisler|pealkiri=Logistika ja tarneahela juhtimine|aasta=2011|koht=Tallinn|lehekülg=275}}</ref> Laondus ja ladustamine tarneahelas lühema või pikema aja jooksul on üldjuhul vältimatu järgmistel põhjustel: * tootmine peab kindlustama rütmilisuse tagamiseks ja seisakute vältimiseks toorainete, materjalide, komponentide ja vajadusel ka pooltoodete varud; * ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi, enamasti tarnete hilinemisi; * ladude abil parandatakse oma ettevõtte tarnekindlust ja teenindustaset; * pikad veokaugused suurendavad vajadust ladustamise järele, sest tarnepartiisid üldjuhul suurendatakse veokauguste kasvades; * ladude abil kindlustatakse hooajalise tootmise korral ühtlased tarned; * ladude abil võimaldatakse hooajalise tarbimise korral toota ühtlaselt.<ref>{{Netiviide|url=https://eprints.tktk.ee/id/eprint/2534/7/Ekspedeerija%20kasiraamat_2016%20(15.11).pdf|pealkiri=Ekspedeerija käsiraamat|vaadatud=15.04.2022|aeg=2016|arhiivimisaeg=8.05.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210508100334/https://eprints.tktk.ee/id/eprint/2534/7/Ekspedeerija%20kasiraamat_2016%20(15.11).pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> == Laonduse ajaloost == === Laod varasel antiikajal === Teadaolevalt on [[hoidla]]te rajamine äraelamiseks vajaliku toiduvaru säilitamiseks sama vana kui inimühiskond. Tänapäeva mõistes laonduse ja varude säilitamise juured ongi saanud alguse parasvöötmes elanud inimeste vajadusest elada üle külm ja lumerohke aastaaeg, mil peale jahiloomade polnud võimalik loodusest toiduks midagi juurde hankida.<ref name=":0">{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212 |lehekülg=147–157}}</ref> Juba teisel ja esimesel aastatuhandel eKr võeti sõjakäikudele kaasa toiduvarusid, milleks oli peamiselt [[teravili]]. Kuna kümned tuhanded sõdalased vajasid äraelamiseks ja võitlusvõime säilitamiseks suurtes kogustes toitu, tuli hankida söödavat vallutusretkedel juurde. Kandeloomade seljas ja vankritel veeti sõjaväega kaasa sadu tonne söögikraami. Sõdurid pidid kandma marssides endaga kaasas 3–4 päeva toiduvaru. [[Aleksander Suur]] (356–323 eKr) liikus oma vallutusretkedel võimalusel jõgede ja mere läheduses, vedades laevadel sõjaväe toitmiseks vajalikku ühe kuu viljavaru. Tolleaegsete meresõiduvahendite ja moonavooride puhul oli tegemist omamoodi suurte liikuvate ladudega.<ref name=":0" /> Antiikaja tsivilisatsioonid soovisid kindlustada oma eksistentsi pikaajaliselt säilivate toiduainete varumisega kas perekonnale, kogukonnale või mõnele ülikule kuuluvas hoidlas. Tarbimisest üle jäävaid toiduainete varusid tuli säilitada tagamaks kogukonna liikmete ellujäämine ikalduste, loodusõnnetuste ja sõjaliste konfliktide korral. Paljud linnad omasid sedavõrd suuri toiduvarusid, et nende abil oli võimalik elada üle ka kuni aasta kestev piiramine.<ref name=":0" /> Egiptuse, Kreeka ja Rooma valitsejad ning ülikud kogusid ja säilitasid võimalike [[näljahäda]]de ärahoidmiseks suuri viljatagavarasid. Ülikute ladudeks olid peamiselt viljaaidad ja veinikeldrid. Põllumajandussaaduste laod täitsid juba tol kaugel ajal olulist sotsiaalset funktsiooni.<ref name=":0" /> On teada, et Egiptuses hoiti juba 2300 eKr teravilja teraviljahoidlates. Egiptuse linnades olid 4000 aastat tagasi spetsialiseeritud laod kangaste, väärtesemete, kulla, hõbeda ja kalliskivide hoidmiseks. Olid olemas puuviljalaod, teraviljalaod, samuti ka veini ja muude alkohoolsete jookide laod ning relvalaod. Egiptlased panid paika ladude töökorralduse ja määrasid ametisse ladude juhatajad, [[audiitor]]id, raamatupidajad, valvurid ja laotöölised. Iga amet laos oli seotud kindla sotsiaalse staatusega. Elatanud inimestele, endistele laotöötajatele maksti vanas Egiptuses isegi elatisraha.<ref name=":0" /> Vanad kreeklased tegid vahet hulgi- ja jaekaubandusel. Sõna ''imperos'' tähendas hulgimüüjat, kes importis kaupu ja müüs neid edasi jaemüüjatele, keda nimetati kreeka keeles ''kapelou''. Kreeka hulgikaupmehed võtsid enne raha käibeletulekut kasutusele mitmeid kaubavahetussüsteeme. Turule toodi kaupade näidised, mitte kogu müüdav kaubapartii. 300 eKr võeti kasutusele kullast ja hõbedast müntide kujul metallraha ja kaupadele oli võimalik määrata hinnad kindlas vääringus.<ref name=":0" /> === Rooma Impeeriumi laod === Võrreldes muude tsivilisatsioonidega olid [[roomlased]] hoidlate ja ladude ehitamisega ajast sajandeid ees. Roomlaste teeneks tuleb pidada eelkõige seda, et nad võtsid üle antiikse Lähis-Ida, Egiptuse ja Kreeka kogemused ning praktika ladude planeerimise ja ehitamise valdkonnas ning arendasid neid edasi loomaks senistest suuremaid, paremini kasutatavaid ja paremate säilitustingimustega laohooneid. <ref name=":0" /> Roomlased rajasid algul peamiselt suuri [[Teraviljahoidla|teraviljahoidlaid]], mida hakati nimetama ladina keelest pärit sõnaga ''horrea'', mis tähendab teravilja. Kuigi esimesed laod ehitati teravilja hoiustamiseks, hakati neis peagi säilitama ka veini ja [[oliiviõli]]. Aja jooksul hakati ladudes hoiustama kõikvõimalikke kaupu, mida sai kasutada eluliste vajaduste rahuldamiseks ja/või millega sai kaubelda. <ref name=":0" /> Üsna pea hakati kohandama ladusid ka eksootiliste kaupade, sealhulgas maitseainete säilitamiseks. Roomlaste lemmikmaitseaine oli [[pipar]], mistõttu ehitati esimesel aastasajal Rooma riigis isegi eraldi pipraladusid (''piperataria''). Ladusid rajati kõige rohkem 2. sajandil eKr ja neid kasutati peamiselt teravilja, oliiviõli, veini, liha ja rõivaesemete ladustamiseks. <ref name=":0" /> Rooma riigi avalikke ladusid pidavaid riigiteenistujaid nimetati ''horrearii''’deks. Nende ametnike üheks ülesandeks oli korraldada riigi alamatele teravilja jaotamist näljahädade ajal. Hädaolukordades anti kodanikele võimalus osta mõõduka hinnaga saada olevaid toiduaineid – teravilja, oliiviõli jms. Vaestele riigialamatele jaotati esmatähtsaid toiduaineid tasuta. <ref name=":0" /> Kõige suuremaid ladusid nimetati ''horrea Calbae'', mis said oma nime esimesel sajandi l eKr valitsenud keiser Galba nime järgi. ''Horrea Calbae'' pindala oli 20 900 m² ja need koosnesid 140 eraldi laoruumist, olles antiikajal maailma suurimad laod. On väidetud, et nendes ladudes säilitati Rooma ühe miljoni suuruse elanikkonna mitme aasta toiduvaru. <ref name=":0" /> Rooma impeeriumis oli peamisel kaht tüüpi ladusid. Ühtedes hoiti kaupu edasiveo ootel lühikest aega kottides ja [[amfora]]tes. Teisel juhul ladustati kaupu pikka aega enne kodanikele jaotamist mõnekümne kuupmeetrise mahuga hoidlates. Suuri varusid säilitati eesmärgiga tagada järjest kasvava impeeriumi elanike katkematu varustamine eluliselt tähtsate toiduainetega sõdade, looduskatastroofide ja ikalduste ajaks. Teadaolevalt ehitati Euroopas esimene kaubandust teenindav ladu kaubateede ristumiskohta [[Veneetsia|Veneetsiasse]]. <ref name=":0" /> Rooma laod kujutasid endast peamiselt reastikku paiknevaid, kõrgeid, kitsaid, vähese valgusega, jahedaid ja kuivi ruume. Lao põrand oli maapinnast veidi kõrgem, välja olid ehitatud drenaaži- ja loomuliku ventilatsiooni süsteemid. Välisõhk pidi saama laos vabalt tsirkuleerida hoidmaks säilitatavat jaheda ja kuivana. Hooneid läbivad ventilatsioonišahtid pidid aitama tagada toiduainete pikaajalist säilitamist hoidmaks ära niiskumist ja hallitamist. Laohoonete siseseinad kaeti sageli seestpoolt krohvi ja oliiviõli setetega, et muuta seinad veekindlaks ja ühtlasi takistada mitmesuguste kahjurite levikut. Sel viisil toimiti peaaegu alati, kui toiduaineid oli vaja säilitada pikaajaliselt. Ladude seintel olid kaunistused ja mosaiikpildid. <ref name=":0" /> Laohoonete aknad olid varguste raskendamiseks enamasti kõrgel lae all. Laohoonete uksed kaitsti keerukate lukkude ja poltide süsteemiga. Tihti võis ka kõige suurematel laohoonetel olla kõigest 1–3 suhteliselt väikest väravat või ust. Teraviljaladude põrand rajati maapinnast kõrgemale sammastele, et vältida kauba niiskumist, hallitamist ja riknemist. Kuigi enamik ladusid ehitati ühekorruselistena, rajati osa laohooned ka mitmekorruselistena. Kui ladu oli kahekorruseline, ladustati alumisel korrusel tavaliselt raskeid ja suure nõudlusega kaupu, ülemisel hoiti hinnalisi ja vähese nõudlusega kaupu. Hoone teisel korrusel paiknesid ka lao kontoriruumid. <ref name=":0" /> Laoruumide mõõtmed võisid olla väga erinevad. Hoidla pikkus jäi enamasti vahemikku 20–35 m ja laius 5–20 m. Vahekoridorid olid piisavalt laiad, et veoloomadega vankrid ja käsikärudega töölised said üksteisest takistamatult mööduda. Hoonetel olid võimalike tulekahjude leviku takistamiseks paksud (0,8–1,0 m) müürid. Mitmekorruselistes laohoonetes puudusid trepid, kauba toomiseks lattu kasutati korrustele vahele paigaldatavaid rampe. Laohooned paiknesid ridadena ja mitmedki neist olid sisehooviga. Hoonete ette ehitati sageli väikesed kauplused, kus toimus kauplemine ladudes leiduva kraamiga. <ref name=":0" /> Osa ladudest ehitasid roomlased meresadamatesse arvestusega, et kaupu oleks võimalik väljaveo ootel või sisseveo järel teatud aja jooksul säilitada. Vahemere äärseks kõige suurema kaubakäibega sadamaks oli [[Tiberi jõgi|Tiberi]] jõe suudme lähedale rajatud [[Portus Traiani]]. Sadam oli tolle aja mõistes tohutute laohoonetega. Läbi sadama toimus mitme sajandi vältel mõnekümne kilomeetri kaugusel asuva Rooma elanike varustamine teravilja, muude toiduainete ja esmatarbekaupadega mööda Tiberi jõge. Sadama ladudes säilitati enne Rooma edasitoimetamist Vahemere äärsetest riikidest saabunud kümnetesse tuhandetesse tonnidesse ulatuvaid teraviljakoguseid. <ref name=":0" /> Roomas oli ligikaudu 300 ladu (''horrea''), kust varustati Rooma kauplusi ja teatud kaupadega ka kogu impeeriumi. Rooma linna jaotussüsteemi kasutasid pagarid, lihunikud, kalakaupmehed, piimatoodete ja bakaalkaupade tootjad ja söögikohtade pidajad. Pärast Rooma impeeriumi lagunemist 476. a. lõppes Euroopas praktiliselt kogu riikidevaheline toidukaupade süsteemne, korraldatud jaotus. <ref name=":0" /> Roomlased ehitasid ladusid ka mujale Euroopa vallutatud aladele. On teada, et esimesel sajandil ehitasid rooma vallutajad [[Britannia|Britanniasse]] [[Thames]]<nowiki/>i jõe kaldale [[Londinium]]<nowiki/>isse (Londoni kesklinna) puidust kaide äärde kahekorruselised kivist laohooned, mille jäänused tulid ilmsiks arheoloogiliste väljakaevamiste käigus. <ref name=":0" /> === Laonduse areng keskajal === Kuigi ka talupojad ja maaharijad olid säilitanud eelmise aastatuhande jooksul oma pere aastaringse elatamise eesmärgil teravilja- ja muude põllumajandussaaduste varusid, olid suured varud ikkagi ülikutel lossides, hiljem ka feodaalidel ja mõisnikel mõisa aitades ja keldrites. Lõuna-Euroopa maade valitsejad hoidsid losside ladudes suuri veinivarusid ja toidutagavara, mis võimaldas neil endil ja kogu õukonnal pikki perioode muretult elada. <ref name=":0" /> Suured toiduainevarud olid kindlustes ja linnades elavate kaupmeeste käes. Kindluslinnades oli sageli olemas mitmekümne tuhande linnaelaniku tarvis sedavõrd suur toiduvaru, et linnad pidasid piiramistele järjest vastu kuid. Pärast linna vallutamist võis mitmekümnest tuhandest mehest koosnev sõjavägi tunda end söögi ja joogi suhtes muretult nädalaid, vahest isegi kuid. <ref name=":0" /> Farmerid hakkasid kauplema oma tarbimise ülejääkidega. Tekkis põllumajanduslik tootmine turul valitseva nõudluse rahuldamiseks toiduainete ja alkohoolsete jookide järele. Kaubavarusid oli vaja säilitada käsitöönduslikuks tootmiseks, kauplemiseks ja kaubapartiide kogumiseks vedude ootel. Ladusid vajati reeglina kohalikul turul valitseva [[Nõudlus|nõudluse]] rahuldamiseks. <ref name=":0" /> Sedamööda, kuidas hakkas arenema kaubandus, tekkis kaupmeestel vajadus säilitada kokkuostetud kaupu enne edasimüüki. Laondusest sai lahutamatu osa enamiku äritehingute puhul. Esimesed kaubanduslikud laod kuulusid kaupmeeste [[Gild|gildidele]]. Keskajal hoidsid paljud väikekaupmehed oma kaubavarusid maja keldriruumides asuvates panipaikades ja hoidlates. On teada, et saksa kaupmehed Veneetsias moodustasid omaette linnakvartaleid, kus ühes hoones paiknesid nii eluruum, ladu, kauplus kui ka elutoad ränduritele. <ref name=":0" /> Enne 19. sajandit ehitati Euroopas laohooneid enamasti kas kivi- või palkseintega. Seestpoolt toestasid laetalasid jämedatest palkidest kandepostid. Laohooned ehitati sageli kolme- kuni viiekorruselistena. Lao kontor ja kauba näidised paiknesid tavaliselt hoone esimesel korrusel. <ref name=":0" /> Katuseviilu all oli metallist või puidust [[Konsool (arhitektuur)|konsool]], mille külge kinnitati kauba ülestõstmiseks tali. Hoone igal korrusel oli väike uks ja selle taga puidust, liigutatav ja hoone seinast välja ulatuv platvorm. Tali abil vinnati kaup üles, selle alla lükati puidust platvorm ja kaubapakend langetati sellele. Seejärel tõmmati platvorm sisse ja vabastati kaup [[Tali (tööriist)|tali]] konksu otsast. <ref name=":0" /> Keskaegsetes linnaosades Euroopa riikides leidub keskaegseid kaupmeestele kuulunud maju, mille pööningukorruse või ka kahe ülemise korruse ruumid olid ühtlasi ka kaupmehest majaomaniku ladu. Kuna kaupmees oma perekonnaga elas esimesel või kahel alumisel korrusel, siis pööningukorrusel olev ladu oli ka varaste ja sissetungijate eest hästi kaitstud. Niisuguseid maju on kerge ära tunda hoone katuseviilu all oleva luugiava ja selle kohal seinast väljaulatuva konsooltala järgi. <ref name=":0" /> Väikesed laod olid ka käsitöölistel, kes hakkasid ostma materjale ette ja hoiustama neid paljude tellimustoodete valmistamiseks. Käsitööliste väikestest materjaliladudest arenesid hiljem, 18. sajandil industriaalsele tootmisele ülemineku ajal välja tootmisettevõtete [[Materjaliladu|materjalilaod]]. <ref name=":0" /> Ka talumajapidamised omasid väikseid ladusid osaliselt maasse kaevatud keldrite ehk maakeldrite, aitade ja heinahoidlate näol. Maakeldrites hoiti üle talve peamiselt juurvilju, aitades hoiti viljatagavara ja toiduaineid, mille säilitamine ei sõltunud välistemperatuurist. Naturaalmajanduse tingimustes, kus inimesed kasvatasid praktiliselt kogu pere tarvis vajaliku söögikraami oma majapidamises, oleks olnud elu maal ilma aitade ja keldriteta mõeldamatu. <ref name=":0" /> Kaubanduse arenemisel rahvusvaheliseks vajati laevalastide kogumiseks senisest suuremaid laohooneid sadamates. Teadaolevalt ehitati esimene rahvusvahelist kaubandust teenindav laohoone varasel keskajal kaubateede ristumiskohta Veneetsiasse. Alates 11. sajandist muutusid mõned Itaalia sadamad tänu kaupmeeste kontaktidele islamiriikides ja muudes Vahemere maades järk-järgult tähtsateks kaubanduskeskusteks. Esimeseks tähtsaks kaubasadamaks Euroopas sai Veneetsia, kus kaubandust hoiti riigi kontrolli all. Veneetsias toimus ka suuri maadevahelist kaubandust edendavad näitusi. Veneetslaste kaupu vahetati sadamas mujalt toodud kaupade vastu. 13–18. sajandil Veneetsias toimunud müügiesitlused mängisid olulist rolli toidukaupade hulgi- ja jaekaubanduse arendamisel. <ref name=":0" /> Inglismaal andsid kaupmeeste gildid omapoolse panuse laonduse arengusse. Gildid kasutasid ladusid imporditud kaupade müügieelseks hoiustamiseks ja põllumajandussaaduste eksportimisel muudesse riikidesse. <ref name=":0" /> Kaupade ladustamist hakati pakkuma keskajal meretranspordi lisateenusena. Pärast seda, kui laevaomanike teenindatav kaubandus arenes Vahemere maadest põhja poole, ehitati [[avalik ladu]] peaaegu igasse Euroopa sadamasse. Euroopas olid tol ajal suurimad kaubasadamad Saksamaal [[Hamburg]]is ja Hollandis [[Rotterdam]]is. Sadamas paiknevate ladude peamine ülesanne oli lühendada laevade kai ääres seismise aega [[Lastimine|lastimise]] ja [[Lossimine|lossimise]] ajal. Lastitav kaup veeti enne laeva saabumist sadamasse, lossitud last aga laevalt otse laohoonesse. Paljudesse sadamatesse rajati ka [[Tolliladu|tollilaod]], kus hoiti kaupu seni, kuni selle eest olid tollimaksud tasutud. Sel viisil toimides oli võimalik sadamasse saabunud kaubalaev kiiresti lossida. Laeva kiireks lastimiseks oli kogu laeva lasti jagu kaupa sadama laos ootamas. <ref name=":0" /> Keskajal hakkasid hollandlased ja inglased vedama meritsi suurtes kogustes vürtse Indiast ja Hiinast. Kui laeva lasti jagu maitseaineid jõudis Rotterdami või Londoni sadamasse, tuli seda enne kaupmeestele müümist ladustada. Nii tekkisid keskajal esimesed laohooned ka sadamatesse, milleks olid enamasti kaide lähedusse ehitatud lihtsad puit- ja kivihooned. <ref name=":0" /> === Laondus tööstusrevolutsiooni ajal === 18. ja 19. sajandi tööstusrevolutsioon tõi kaasa masstootmise. Paljudest käsitöökodadest said väikesed, masinaid kasutavad vabrikud. Käsitöönduslikult tellitud toodete valmistamiselt mindi üle suurte tootepartiide seeria- ja masstootmisele. See hoogustas senisest suuremate ja rohkem spetsialiseeritud ladude arengut, mis puudutas eelkõige tehaste ja vabrikute tooraine- ja materjaliladusid. 19 sajandi algul hakati rajama vabrikuid ja tehaseid, mis vajasid ühtlase tootmise kindlustamiseks suuri tooraine- ja [[materjalivaru]]sid. Ladustamine oli võimalus ja ühtlasi ka vajadus säilitada suuri koguseid valmistooteid enne müüki. Masstootmise arenedes hakkasid tootjad lisaks tehaseladudele rajama ladusid ka turupiirkondadesse, mille tulemusel muudeti edasimüüjate varustamine kaubaga kiiremaks. <ref name=":0" /> [[Nõudlus]]t prognoositi vähe ja tarbijate vajaduste rahuldamiseks toodeti kaupu üha enam ladudesse. Tolleaegne turundusfilosoofia väitis, et kui laos puudub toodete varu, lõpeb ka nende müük. Teisisõnu mõisteti juba tol ajal, et turul saavutab juhtiva rolli see tootja, kes suudab tekkinud nõudlust kiiresti rahuldada. <ref name=":0" /> Kauplemise otstarbel ehitatud laod on olnud algusest peale seotud kindla [[Transpordiliik|transpordiliigiga]], millega need kaubad kohale toimetati või edasi transporditi. Ladude ehitust ja planeeringut on mõjutanud konkreetses regioonis domineerinud transpordiliigid ja -vahendid. Sadamates paiknevad laod täitsid laevadega veetavate kaupade jaoks kaubapartiide ühendamise ja laialiveo funktsiooni. Sedamööda, kuidas arendati tolleaegseid jaotussüsteeme, hakati lisaks tehaste ladudele rajama nõudluse kiiremaks rahuldamiseks ladusid ka suurte turgude lähedusse. Ladusid hakati ehitama rohkem jõgede, kanalite ja raudteede äärde ning meresadamatesse. <ref name=":0" /> Rahvusvahelise kaubanduse arenedes kasvasid pidevalt ka merevedude mahud, mistõttu vajati sadamates täiendavaid laohooneid. Kuna sadamakai läheduses olevat maad oli vähe, see oli kallis ja kaupade vedamine laeva juurest lattu aeganõudev ning kulukas, hakati 19. sajandil ehitama ühekorruseliste laohoonete asemel mitmekorruselisi. <ref name=":0" /> Mainitud sajanditel ehitati Euroopa sadamatesse meritsi veetavate kaubakoguste pideva suurenemise tõttu arhitektuuriliselt ja ehituskvaliteedilt laitmatuid mitmekorruselisi kivihooneid, millest paljudele on leitud tänapäeval uus funktsioon. Palju punastest savitellistest kivihooneid on säilinud Inglismaa sadamalinna [[Liverpool]]i kaidel. Euroopa kõige suuremad, 19. sajandi lõpul tellistest ehitatud sadamalaod asuvad Hamburgis, kus osa neist paikneb vahetult sadamast algavate kanalite ääres ja on igati heas seisukorras veel tänapäevalgi. <ref name=":0" /> Paldiski sadamas (nüüdses Põhjasadamas) kasutati aastatel 1710–1730 [[Peeter I]] käsul algselt soldatite majutamiseks ehitatud kasarmuid 19. sajandil sadama laohoonetena. Kolmsada aastat vanad laohooned on Põhjasadama territooriumil kasutusel ladudena ka tänapäeval. <ref name=":0" /> Hoiustamise kõrval hakkasid laod täitma selgepiirilisi funktsioone, nagu kauba vastuvõtmine, [[varude arvestus]], kaubasaadetiste ettevalmistamine teele saatmiseks, [[pakendamine]], pakendite ja veoühikute [[sildistamine]], saadetiste üleandmine vedajale, näidiste väljapanek edasimüüjate tarvis jms. <ref name=":0" /> 19. sajandil hakati kasutama ladudes palkidest ja tellistest laotud kõrgemate korruste põrandate tugipostide asemel malmist ja terasest kandeposte. Sajandi teisel poolel hakati uute laohoonete rajamisel kasutama palkidest laetalade asemel terasest talasid. Terasfermide kasutamisega suurendati kandepostide vahekaugusi, mis võimaldas kasutada laiemaid vahekoridore ja laohoones kaupa paremini virnastada. <ref name=":0" /> Aurumasinad võimaldasid vähendada rasket inimtööd, kuna kaubaüksusi hakati ladude kõrgematele korrustele tõstma auru jõul. Masinate abil oli võimalik tõsta korraga ka mitmetonniseid raskusi. <ref name=":0" /> === Raudteetransporti teenindavad laod === USA-s kasutati 19. sajandi keskel viljalõikuse perioodil kaubavaguneid omamoodi ratastel ladudena. Puudus kaubavagunitest sundis raudteevedajaid ehitama viljahoidlaid [[Kaubajaam|kaubajaamadesse]]. Oli küllalt tavaline, et raudteefirmad pakkusid suurtele klientidele tasulise raudteeveo kõrval kauba tasuta ladustamist raudtee kaubajaama laohoonetes. <ref name=":0" /> Rongidega veeti korraga kohale sadu tonne kaupu, mida ei suudetud hobutranspordiga vankrite väikese kandejõu tõttu piisavalt kiiresti ja kaugele edasi toimetada. 19 sajandi teisel poolel ehitati raudteetranspordi abil teenindatavaid ühekorruselisi laohooneid enamasti kesklinnas paiknevatesse kaubajaamadesse ja nende lähedusse. Ühekorruseliste ladude kõrgus oli tüüpiliselt 6–9 meetrit. Kuna kesklinnas oli maa kallis, hakati ühekorruseliste laohoonete kõrval ehitama järjest rohkem mitmekorruselisi. Taolisi raudteetranspordi teenindamiseks vajalikke ladusid võib kohata mitmel pool Euroopa linnades. <ref name=":0" /> Raudteevedude arenedes hakati tegema kaupade [[Transiitvedu|transiitvedusid]] ehk läbivedusid ühest riigist teise kolmanda riigi kaudu. Transiitvedude tõttu arenes välja kauba vaheladustamine ehk [[transiitladustamine]] suurtes raudteesõlmedes. [[Transiitkaup]]u võis hoida sellistes transiitladudes ladustamise eest eraldi tasumata pikema aja jooksul. <ref name=":0" /> 19. sajandi teisel ja 20. sajandi esimesel poolel ehitati transiidivoogude parema teenindamise eesmärgil sisemaa linnades asuvatesse raudteesõlmedesse suuri laokomplekse. Selliste transiitladude esmane funktsioon oli pakkuda kaupade ajutise hoiustamise võimalust teekonnal lähtepunktist sihtpunkti. <ref name=":0" /> === Speicherstadti laolinn Hamburgis === Hamburgist sai alates 12. sajandist Kesk-Euroopa peamine kaubandus- ja sadamalinn, mistõttu otsustati rajada omal ajal maailma suurim ladude kompleks [[Speicherstadt]] [[Hamburg]]i sadamaalale. Ladude kompleksi ehitamist alustati 1885. aastal, seda juhtis saksa insener F. A. Meyer (1837–1901). <ref name=":0" /> Gooti stiilis punasest tellisest, uhkete fassaadidega hoonete kompleks paikneb endisel vabasadama Freihafen alal. Laohoonete paksud kiviseinad suutsid hoida sobivat sisekliimat tee, kohvi, maitseainete, tubaka ja veinide hoiustamiseks. Suvel olid ruumid jahedad ja talvel hoidsid ka ilma kütmata teatud määral sooja tänu seintesse akumuleerunud soojusele. <ref name=":0" /> Ehitustööde tohutu maht jaotati mitmeks etapiks ajavahemikule 1885–1927. 1889. aastaks suudeti ehitada valmis 60% kogu laokompleksist ja viimased hooned valmisid 1927. aastal. Tolliladude kompleksi kuulus 24 laohoonet kogupindalaga umbes 300 000 m². Iga laohoone oli jaotatud laoruumideks, millest igaühe suurus oli keskmiselt 850 m². Laohoonetes oli ka palju importööridele ja eksportööridele mõeldud kontoriruume. Aastatel 1943–1944 hävines liitlasvägede pommitamiste tõttu peaaegu pool kogu kompleksist. Osa hoonetest taastati ja praeguseks on kompleksis säilinud seitseteist 7–8-korruselist laohoonet. <ref name=":0" /> Laokompleksi omapäraks oli võimalus kasutada kaht transpordiliiki. Kaubalaste toodi sadamast ladudesse ja veeti välja mööda kanaleid pargastega. Maitsi veeti kaupu hobuvankritega, hiljem veoautodega. Meritsi Hamburgi sadama ladudesse veetud [[Koloniaalkaup|koloniaalkaubad]] puhastati, väärindati, pakendati ja müüdi edasi pärast neile [[lisaväärtus]]e andmist. <ref name=":0" /> 1960. aastatel hakati aru saama, et kaupade käsitsemine taolistes mitmekorruselistes laohoonetes on kulukas ja ebamõistlik ning kaid ja mitmekorruselised hooned ei sobi masskauba käsitsemiseks. Paljud laokompleksi kasutajad ja rentnikud lõpetasid oma äritegevuse Speicherstadtis. <ref name=":0" /> Seoses sadamatehnoloogiate kiire arenguga ja üleminekuga [[konteinerlogistika]]le aastatel 1970–1980 hakkasid Hamburgi sadama laod oma funktsiooni lõplikult kaotama. 1960. aastatel hakkas kaubavedu kanalitel praamide ja lihtritega järjepidevalt vähenema ja 1980. aastatel lõppes see peaaegu täiesti. Kohvi ja kakaod, mida veeti varem segalastilaevadega tükikaubana, hakkasid saatjad laadima konteineritesse, mistõttu liikus käitlemine sadamas laohoonetest sadamakaile. 1980. aastatel arendati laokompleksi Kaug-Idast meritsi kohale toimetatud vaipade hoiustamiseks. Veel 2000. aastate algul käideldi kompleksis vähesel määral ka teed, kohvi, maitseaineid ja tarbeelektroonikat. Viimased tollilaod lõpetasid tegevuse 2003. aastal. <ref name=":0" /> === Laonduse areng 20. sajandil === Põhja-Ameerikas hakati tegelema hulgikaubandusega juba esimestes koloniaalasundustes. Idaranniku linnades tegelesid hulgimüügi [[Koloniaalkaupmees|koloniaalkaupmehed]] tekstiili, rõivaste, kalatoodete, alkohoolsete jookide, ravimite, tee ja kohvi impordi ja ekspordiga. <ref name=":0" /> Veel 20. sajandi algul polnud USA-s välja kujunenud hulgimüügisüsteemi nüüdisaegses tähenduses. Väikesed spetsialiseerunud hulgimüügiettevõtted ostsid tootjatelt kaupu ja hoiustasid neid enne edasimüüki kauplustele. Hulgikaubandus arenes USA-s peamiselt suurlinnades elavate tarbijate, tegutsevate tootjate, farmerite turgude ja raudteede läheduses. <ref name=":0" /> Koos autotranspordi arenguga pärast esimest maailmasõda hakkasid veetavad kaubakogused suurenema ja seni hobutranspordi abil teenindatud laod jäid väikeseks. Tekkis vajadus suuremate ladude järele, mille ees pidi olema laadimistööde hõlbustamiseks ka veokasti põranda kõrgusega [[estakaad]]. Kuna veokite kandevõime oli kuni eelmise sajandi keskpaigani suhteliselt väike (3–5 t), ei täheldatud eriti autotransporti teenindavate ladude arengut. <ref name=":0" /> Enne esimest maailmasõda teisaldati peaaegu kõikjal ladudes kaupu inimeste, veoloomade või aurumasinate jõul töötavate tõsteseadmetega. Enamasti veeti kaubapakke käsikärudega või turjal kandes. Kaubad tõsteti inimjõul 2,5–3,5 m kõrgustesse virnadesse. <ref name=":0" /> 19. sajandi lõpukümnendil hakati laohoonetes kasutama elektrit. Laoruume hakati valgustama hõõglampvalgustitega ja paigaldati korruste vahel liikuvad kaubaliftid. Väljaspool laohooneid käitavad [[aurumasin]]ad vahetati välja [[elektrimootor]]ite vastu, mis võimaldas teha tõstetöid senisest kiiremini ja paindlikumalt. <ref name=":0" /> Olukord muutus pärast teist maailmasõda, kui hakati tootma suure kandevõimega veoautosid, mis olid suutelised vedama koos haagisega kümneid tonne kaupu. Autotranspordist sai tänu kandevõime suurenemisele ja paindlikule „ukselt uksele“ teenindamisele tõsine konkurent raudteevedudele. Kõikjal maailmas tekkis vajadus kasutada autotranspordiga veetavate kaubakoguste teenindamiseks teist tüüpi ladusid ja terminale. Viimasel poolsajandil on ehitatud kogu maailmas ladusid ja terminale, mida teenindab ainult maanteetransport. <ref name=":0" /> 1930. aastatel arendati USA-s välja täiesti uus kaubanduskontseptsioon, mille peamiseks sisuks oli suure sortimendi ja mõõduka hinnatasemega kaupluste võrgu rajamine ja nende tsentraalne varustamine. Nendest kauplustest said nüüdisaegsete [[supermarket]]ite eelkäijad. Supermarketite kontseptsioon sai tarbijate seas populaarseks ja aastatel 1930–1937 avati USA-s 3066 taolist kauplust. Koos kaupluste võrguga rajati juurde ka supermarketeid varustavaid keskladusid. Tekkisid suured ühekorruselised jaekaubandust teenindavad jaotuskeskused. <ref name=":0" /> Pärast teist maailmasõda hakkas sõja ajal languse läbinud kaubandus hoogsalt arenema. Et vastata jaemüüjate ja tarbijate vajadustele, töötasid hulgimüüjad välja uued meetodid jaekaubanduse efektiivseks varustamiseks kaupadega. Nii hakati mitmekorruseliste ladude asemel ehitama ühekorruselisi, enamasti 4,3 m kõrgusega mahukaid laohooneid, mis võimaldas vähendada laopinna ruutmeetri ehitushinda tervelt kolmandiku võrra. Need laod olid nüüdisaegsete jaotusladude eelkäijad. Ühekorruselised laod võimaldasid hakata arendama teistsuguseid, tootlikumaid laotehnoloogiaid, kui olid kasutusel mitmekorruselistes ladudes. <ref name=":0" /> Alustati [[kahveltõstuk]]ite seeriatootmist ja võeti kasutusele [[kaubaalus]]ed. Tõstukite abil sai laos kaupu käsitseda mitu korda kiiremini kui varasema käsitsitööga. Tõstukitega oli võimalik tõsta kaupu kõrgele virnadesse ja riiulitesse. Seni kasutusel olnud mitmekorruselised laohooned ja madalad laoruumid ei sobinud aga kaubaaluste kahveltõstukitega virnastamiseks ja riiuldamiseks. Peaaegu kõikjal hakati rajama taas ühekorruselisi, 6–9 m kasutatava kõrgusega laohooneid. Suure pindalaga ühekorruselisi ladusid hakati ehitama peamiselt äärelinnadesse, kus maa oli odavam. <ref name=":0" /> Kaupluste arvu suurenemise ja supermarketite ilmumisega Põhja-Ameerikas hakkasid suurenema hulgimüügi ettevõtete kaubavood. Kaupade käsitsemine ladudes muutus kiiremaks ja vähem kulukaks, ladude läbilaskevõime paranes ja kaubavoogude käitlemine kiirenes. On teada, et USA ettevõtted, kes rajasid ühekorruselised laod, suutsid tõsta kaubavoogude käitlemise efektiivsust aastatel 1949–1959 rohkem kui 50%. <ref name=":0" /> 1970. aastatel hakati arendama supermarketitest suuremate universaalkaupluste – [[hüpermarket]]ite kontseptsiooni. Hüpermarket kujutab endast supermarketi ja kaubamaja kombinatsiooni. Müüdavate toodete sortiment suurenes ja koos sellega tekkis vajadus ka senisest suuremate jaotusladude järele. <ref name=":0" /> Kuna raudteetransport üksi ei suutnud kogu veoahelat teenindada ja kokkuvedu raudteejaamadesse ning jaotusveod jaamadest oli vaja teha veoautodega, ehitati kõikjal palju suuri [[Multimodaalne|multimodaalseid]] lao- ja terminalikomplekse. <ref name=":0" /> Kui 1960.–1970. aastatel hakkas läänemaailmas konkurents pingestuma, väitis tolle aja turundusfilosoofia, et eelise saab ettevõte, kellel on olemas turupiirkonnas ladu ja kes suudab tellimuse saabumisel kauba kliendile tarnida sisuliselt üleöö. Selle põhimõtte järgi ehitati Euroopas peaaegu kõikjal palju piirkondlikke ladusid, kus hoiustati suurtes kogustes varuks toodetud kaupu. Igas riigis pidi suurtel tootjatel olema üks või isegi mitu piirkondlikku jaotusladu. Suur ladude arv ja optimaalsest mitu korda suuremad varud muutsid logistika ja kaubad turul kalliks ning vähendasid tootjate konkurentsivõimet. <ref name=":0" /> 1990. aastatel jõuti arusaamisele, et valitud tee pole õige, ja [[jaotussüsteem]]ides mindi piirkondlikelt ladudelt üle senisest kordi suuremaid piirkondi teenindavatele keskladudele. Tarneajad sellest eriti ei pikenenud, sest maanteetranspordis hakati kasutama rohkem niinimetatud üleöövedusid. Kiireloomulisi väikesaadetisi hakati vedama peamiselt lennukitega, mis võimaldas tarnida saadetisi kogu Euroopa ulatuses ööpäeva jooksul. Ladude arvu vähenemine alates 1990. alguse aastatest on saanud võimalikuks suures osas tänu maantee- ja õhutranspordi veoaegade olulisele lühenemisele. <ref name=":0" /> 1950. aastatel hakati rajama Eestis ja mujal Nõukogude Liidus mitmekorruselisi, paljude liftide ja [[laadimisramp]]idega ladusid. Korruste kõrgused olid vahemikus 3,5–4,5 m. Peagi sai aga selgeks, et taolised laod on vähetootlikud ja ebaefektiivsed. 1970. aastate algul hakati Eestis ehitama ühekorruselisi, mitmekorruseliste kaubaaluse riiulitega 6–7 meetri kõrguse ja kuni 10 000 m² põrandapinnaga ladusid. Suured laoruumid muudeti tulekindlate vaheseintega eraldi osadeks. <ref name=":0" /> 1980. aastatel ehitati palju ladusid väikeste, 8–9 m kõrguste ja 500–2000 m² pindalaga metallist kaar- ja [[viilhall]]idena. Kaar- ja viilhallid olid suhteliselt odavad, nende püstitamine toimus kiiresti ja väikeste kuludega. Ka Eestis monteeriti lühikese aja jooksul kõikjal tuhandeid lühikese amortisatsiooniajaga halle kasutamiseks nii ladude kui ka tootmishoonetena. <ref name=":0" /> == Viited == <references /> [[Kategooria:Laondus| ]] k8hhebqgctfdngs8fusm3k8q65pkg9v 0 629842 7144258 6953543 2026-05-02T04:39:07Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144258 wikitext text/x-wiki '''Pēteris Liepiņš''' ([[28. mai]] [[1943]] [[Ērgļi]] – [[10. mai]] [[2022]] [[Riia]]) oli läti näitleja. Pēteris Liepiņš oli pärit talupidaja perekonnast. Näitleja [[Edgars Liepiņš]] ([[1928]]–[[1995]]) oli ta vanem vend.<ref>[https://ru.kinorium.com/name/383373/ Петерис Лиепиньш] Кинориум</ref> Pēteris Liepiņš lõpetas Ērgļi keskkooli. Pärast ajateenistust [[Nõukogude armee]]s astus ta [[Läti Kunstiteater|Läti Kunstiteatri]] IV stuudiosse, mille lõpetas 1971. aastal, omandades samal ajal näitekunstialase kõrghariduse [[Läti Muusikaakadeemia|Läti Riikliku Konservatooriumi]] teatriteaduskonnas.<ref>[https://satori.lv/article/miris-aktieris-peteris-liepins Miris aktieris Pēteris Liepiņš]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Satori, 10. mai 2022</ref> Pēteris Liepiņš oli Läti Kunstiteatri näitleja alates [[1966]]. aastast.<ref>[https://jauns.lv/raksts/izklaide/501480-muziba-devies-aktieris-peteris-liepins Mūžībā devies aktieris Pēteris Liepiņš] Jauns, 10. mai 2022</ref> Alates [[1973]]. aastast mängis ta rohkem kui kolmekümnes filmis. ==Tunnustus== * 1986 – [[Läti NSV teeneline kunstnik]] * 2002 – Edgars Liepiņši nimeline auhind * 2002 – [[Kolme Tähe orden]]i IV järk (väljapaistva panuse eest Läti teatrikunsti arendamisel). == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{imdb nimi|id=0509684}} {{JÄRJESTA:Liepins, Peteris}} [[Kategooria:Läti näitlejad]] [[Kategooria:Läti Muusikaakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1943]] [[Kategooria:Surnud 2022]] ol37qnjxayc73w006ennt7damk7yrl4 0 639933 7144011 6923118 2026-05-01T15:13:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144011 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Fail:Dermatophilus.jpg|pisi|Haigustekitaja ''[[Dermatophilus congolensis]]'']] '''Prei''' ehk '''mudapalavik''' on hobuse [[Sõrgats|sõrgatsi]] paindepinna [[nahapõletik]]. See esineb enamasti täiskasvanud hobuste jalgadel, sõltumata soost, kevadisel või sügisesel ajal.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=K.Reidla, M.Jalakas, H.Pärn, N. Raudsep|pealkiri=Veterinaaresmaabi|aasta=1989|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=199}}</ref><ref name=":0" /> == Tekkepõhjused == Preid põhjustavad [[Muld|mullas]] leiduvad bakterid, mis kuuluvad [[Stafülokokk|stafülokokkide]] perekonda või bakter [[dermatophilus congolensis|''dermatophilus congolensis'']]. Kuna bakterid elutsevad mullas, esineb haigus sagedamini sügisel ja kevade alguses, kui hobuste jalad on pidevalt märjad ja vastuvõtlikumad bakteritele. Sõrgatsi paindepinna nahk on õrn ning kokkupuutel pori, sõnniku, muda ja muude ärritajatega võib areneda nahapõletik. Prei ei ole nakkav, seega on ohutu pidada haiget ja tervet looma edasi samas koplis. Samuti on erinevate hobuste vastuvõtlikkus preile erinev. Näiteks täheldatakse valge värvusega jalgadega hobuste puhul haigestumist sagedamini. See võib olla seoses UV-valgusest tingitud nahakahjustustega. Samuti esineb preid rohkem [[Raskeveohobune|raskeveohobustel]], kelle sõrgatseid katavad pikemad karvad.<ref>{{Netiviide|autor=Kaiser-Thom, S., Hilty, M., Ramseyer, A., Epper, P., & Gerber, V.|url=https://doi.org/10.1111/vde.13045|pealkiri=The relationship between equine pastern dermatitis, meteorological factors, and the skin microbiota.|väljaanne=Veterinary dermatology|aeg=9. detsember 2021|vaadatud=13.11.2022}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide|autor=Anthony A. Yu|url=https://doi.org/10.1016/j.cveq.2013.09.003|pealkiri=Equine Pastern Dermatitis|väljaanne=Veterinary Clinics of North America: Equine Practice|aeg=detsember 2013|vaadatud=13.11.2022}}</ref> == Prei sümptomid == Prei põhjuseks on välistegurid, enamasti halb hobuste jalgade hoolduse tagajärg. Pori, muda, sõnnik, keemilised jt. ärritajad toimivad tugevasti sõrgatsi paindepinna õrnale nahale, mis on nahapõletiku arenemise põhjuseks. Prei sümptomid: * lonkamine * sõrgatsi paindepinnal naha punetus * paistetus * villid * karvade sakrumine või väljalangemine * koorikud * nahalõhed * tüükalised vohandid Tihti esineb prei hobuste tagajalgade tagumisel osal, kuid see võib olla ka ainult ühel jalal.<ref name=":1" /><ref name=":0" /> Eristatakse kolme prei esinemisvormi: # Kerge vorm: kõige lihtsam ja levinum prei esinemisviis. Sümptomitena esinevad [[alopeetsia]] ja koorikud. Nahk võib olla paksenenud ning sügelus ja valu on varieeruvad. # [[Eksudaat|Eksudatiivne]] vorm: Täheldada võib [[Erüteem|erüteemi]], erosiooni, alopeetsiat ning eksudatiivset dermatiiti. Sageli kaasneb [[epidermolüüs]] ja [[vaskuliit]]. # Krooniline [[Proliferatsioon|proliferatiivne]] vorm: Seda iseloomustab liigne [[granulatsioonikude]], mis muutub sarviliseks. Esineda võib [[Hüperkeratoos|hüperkeratoosi]] ja [[Lihhenifikatsioon|lihhenifikatsiooni]] (sekundaarne nahakahjustus) konarlikke proliferatsioone. Tekkida võivad praod ja papilloomsed alad, mille kooslus on sagedane raskeveohobustel.<ref name=":0" /> == Prei ravi == Prei jaoks sobiva ravi valimine hõlmab soodustavate, püsivate ja esmaste tegurite kindlaks määramist. Preid on võimalik loomadel ravida antibiootikumidega ([[penitsilliin]] ja [[oksütetratsükliin]]). Antimikroobset ravi täiendatakse [[Lubiväävel|lubiväävli]] paikse manustamisega ning ektoparasiitide ja hammustavate kärbeste tõrjega. Samuti on kasulik looma sõrgade puhastamine [[Povidoonjood|povidoonjoodi]] šampoonide või [[Kloorheksidiin|kloorheksidiinilahustega]]. Ravi puhul tuleb silmas pidada: * Mida varem infektsiooni märgatakse, seda lihtsam ja kiirem on seda ravida - seega tuleb kontrollida hobuse jalgu iga päev. * Võimalusel võtta ühendust loomaarstiga. * Prei edukaks ravimiseks on oluline hoida hobuse jalad kuivana. * Kahjustatud piirkonna pesemiseks tuleb kasutada sooja lahjendatud lahust, seejärel loputada jalg täielikult sooja, puhta veega ja hoolikalt kuivatada. * Paranemisprotsessi alustamiseks on oluline eemaldada kärnad. * Tõhusa kaitsekreemi kasutamine takistab edasist nakatumist ja soodustab paranemist. <ref name=":0" /><ref>{{Netiviide|autor=Wendy J. Underwood, Ruth Blauwiekel, Margaret L. Delano, Rose Gillesby, Scott A. Mischler, Adam Schoell|url=https://doi.org/10.1016/B978-0-12-409527-4.00015-8|pealkiri=Chapter 15 - Biology and Diseases of Ruminants (Sheep, Goats, and Cattle)|väljaanne=Laboratory Animal Medicine (Third Edition)|aeg=2015|vaadatud=13.11.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=WorldHorseWelfare|url=https://www.worldhorsewelfare.org/advice/health/mud-fever-and-horses|pealkiri=Mud fever in horses|väljaanne=WorldHorseWelfare|vaadatud=13.11.2022}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Prei tüsistused == Prei ravimata jätmisel levib see jalal edasi, kattes rohkem nahapinda. Kroonilise prei korral võib haigestunud piirkonna nahk pakseneda ning lõheneda. Võimalikuks tagajärjeks võib olla stafülokokkide alamliikide sekundaarse bakteriaalse põletiku tekkimine. Samuti võib areneda naha [[Kärbus|koekärbus]], kui haigesse piirkonda satuvad [[mikroobid]]. Mõnel juhul võib hobune valu tõttu hakata lonkama, mis on samas ka harvaesinev prei sümptom.<ref name=":1" /><ref name=":0" /><ref>{{Netiviide|autor=Oesch, S., Kaiser-Thom, S., Vidondo, B., Gerber, V.|url=https://doi.org/10.17236/sat00356|pealkiri=Owner reported clinical signs and -treatment decisions in equine pastern dermatitis.|väljaanne=Gesellschaft Schweizer Tierärztinnen und Tierärzte|aeg=3. mai 2022|vaadatud=13.11.2022}}</ref> == Viited == [[Kategooria:Hobuste haigused]] rgfk6i0yz72o5pa3dukre2r8mg0k8dg 0 643871 7143951 6692156 2026-05-01T12:51:46Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7143951 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Pom Prap Sattru Phai | nimi1_keel = tai | nimi1 = ป้อมปราบศัตรูพ่าย | pilt_üldvaade = View_of_Khet_Pom_Prap_Sattru_Phai.jpg | pildiallkiri = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 1,931 | elanikke = 38100 | elanikke_seis = 2023 | asendikaardi_pilt = Amphoe_1008.svg | osm = pind }} '''Pom Prap Sattru Phai''' (tai ป้อมปราบศัตรูพ่าย) on [[Bangkok]]i linnaosa (''khet''). Linnaosa koosneb viiest asumist (''khwaeng''): Pom Prap, Wat Thep Sirin, Khlong Maha Nak, Ban Bat ja Wat Sommanat. Pom Prap Sattru Phai linnaosa on moodustatud [[1915]]. aastal.<ref>[http://www.beautiful-bangkok.com/pom-prap-sattru-phai/ Pom Prap Sattru Phai (ป้อมปราบศัตรูพ่าย)]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Beautiful Bangkok</ref> == Viited == {{viited}} {{Bangkoki linnaosad}} [[Kategooria:Bangkoki linnaosad]] a2u7x91itta7yw6uc4wejhtxlkwr4fr 0 644019 7144008 6692157 2026-05-01T15:07:10Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144008 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Prawet | nimi1_keel = tai | nimi1 = ประเวศ | pilt_üldvaade = รพ.สิรินธร - panoramio (3).jpg | pildiallkiri = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 52,5 | elanikke = 183893 | elanikke_seis = 2023 | asendikaardi_pilt = Amphoe_1032.svg | osm = pind }} '''Prawet''' (tai ประเวศ) on [[Bangkok]]i linnaosa (''khet''). Linnaosa koosneb kolmest asumist (''khwaeng''): Prawet, Nong Bon ja Dokmai. Praweti linnaosa on moodustatud [[1989]]. aastal, mil see eraldati [[Phra Khanong]]i linnaosast.<ref>[https://www.beautiful-bangkok.com/prawet-%E0%B8%9B%E0%B8%A3%E0%B8%B0%E0%B9%80%E0%B8%A7%E0%B8%A8/ Prawet (ประเวศ)]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Beautiful Bangkok. Vaadatud 17. oktoobril 2023</ref> == Viited == {{viited}} {{Bangkoki linnaosad}} [[Kategooria:Bangkoki linnaosad]] 41dp9vg2z3csi1yo3wcsi38htack1xw 0 647284 7144529 6734429 2026-05-02T09:39:09Z Kuriuss 38125 7144529 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=aprill}} {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=aprill}} {{lennuk |lennuki_nimi = Heinkel He 112 |pildi_nimi = He112FARR.jpg |pildi_link = Rumeenia lennuväe He 112 |aasta = [[1936]]–[[1939]] |riik = {{PisiLipp|Saksamaa}} |tootja = [[Ernst Heinkel Flugzeugwerke GmbH]] |tüüp = [[hävituslennuk]] |meeskond = |reisijaid = |pikkus = |tiivaulatus = |tiivapindala = |tühimass = |stardimass = |mootor = [[Junkers Jumo 210]]Eа |kiirus = |reisikiirus = |lennulagi = |lennukaugus = |relvastus = |toodanguarv = 104 }} '''Heinkel He 112''' oli [[Saksamaa]] ühe mootoriga alltiivaline [[hävituslennuk]]. See oli üks neljast lennukist, mis osales alates 1933. aastast [[Luftwaffe]] korraldatud hävituslennukite konkursil. Konkursi võitis [[Messerschmitt Bf 109]], kuid ka He 112 toodeti seerias. ==Algus== 1933. aasta oktoobris saatis [[Hermann Göring]] saksa lennufirmadele kirja, milles palus pakkumisi "kiire kullerlennuki" konkursile. Konkursi tingimustest võis aru saada, et tegelikult otsiti kiiret hävituslennukit. Osalejad pidid valmistama kolm prototüüpi, mille vahel toimunud võrdluskatsete järel oleks valitud võitja. 1934. aasta kevadeks esitasid oma projektid neli firmat: [[Arado Ar 80]], [[Focke-Wulf Fw 159]], Heinkel He 112 ja Messerschmitt Bf 109. Heinkeli lennuki konstrueerisid kaksikvennad Siegfried ja Walter Günter, kes alustasid tööd uue projekti 1015 kallal 1933. aasta lõpus. 5. mail 1934 sai lennuk ametlikult nimeks He 112. See sarnanes välimuselt väga vendade varem konstrueeritud [[Heinkel He 70]] reisilennukiga, selle vähendatud koopia. Kuigi võistlustingimustes nähti ette [[Junkers Jumo 210]] mootori kasutamist, oli esimesel prototüübil [[Rolls-Royce Kestrel]] V mootor ja kahelabaline puitpropeller. Jumo mootorid ei olnud veel saadaval. Esimene prototüüp V1 sooritas esmalennu 1. septembril 1935. Teine prototüüp V2 valmis sama aasta novembris. Sellel oli juba Jumo 210C mootor ning kolmelabaline propeller, muus osas oli see aga esimese prototüübiga sarnane. Kuid V1 testimisel oli selgunud, et konkurentidega võrreldes suurem tiib lõi lennukile suurema õhutakistuse. Kuigi He 112 oli konkurentidest parema manööverdusvõimega ning selle maandumiskiirus vastas konkursitingimustes esitatud nõuetele – ta jäi alla kiiruses. Vennad Günterid otsustasid oma lennukile konstrueerida uue ja väiksema tiiva, hädalahendusena kärbiti V2 tiivaotsi umbes meetri jagu. V3 valmis 1935. aasta jaanuaris, see oli üldjoontes eelmiste prototüüpide sarnane, kuid tehtud oli palju väiksemaid muudatusi aerodünaamika ja juhitavuse parandamiseks. Samuti oli see esimene He 112, mis sai omale relvad: kaks 7,92 mm kuulipildujat. Hiljem ehitati V3 ringi: see sai kinnise kabiini ja uue väiksema elliptilise tiiva. ==Konkurss== 1935. aasta oktoobris toimusid esimeste prototüüpide lennukatsed. Focke-Wulf 159 V1 purunes enne katsetele jõudmist. Heinkeli ja Messerschmitti lennukid olid selgelt paremad Arado omast. Bf 109 oli omakorda kiirem kui He 112, kuid jäi sellele alla manööverdusvõimelt. Märtsis 1936 algasid teiste prototüüpide katsed, kus osalesid kõik neli lennukit. He 112 ja Bf 109 olid nüüdseks mõlemad Jumo 210 mootoritega ning hakkas ilmnema Bf 109 paremus lisaks kiirusele ka manööverdusvõimes. Kui Bf 109 läbis pöörisekatsed probleemideta, siis He 112 V2 ei väljunud pöörisest õigeaegselt ning purunes. Lennuk remonditi ära, kuid aprillis toimunud korduskatsel see kukkus alla ning purunes täielikult. [[Katselendur]] Gerhard Nitschke pääses langevarjuga. Kolmandate prototüüpide katsetamiseni ei jõutudki. Aeg pressis peale ning lennundusministeerium oli juba märtsis teinud sisulise otsuse Messerschmitti kasuks. Siiski oli kahtlejaid, kes ei uskunud Messerchmitti võimalustesse oma lennukit suure sarjana tootma hakata. Mõlemad firmad said tellimuse kümne järgmise prototüübi valmistamiseks, kuid mitteametlikult öeldi Messerschmittile, et valmistugu suurseeria tootmiseks, ning Heinkelile, et otsigu kliente välismaalt. ==Seerialennukid== ===He 112A=== Kümme tellitud prototüüpi loeti Heinkeli firmas eelseeria lennukeiks ning said tähistuse He 112 A-0. Samas kasutati nende tähistamisel esialgu edasi prototüüpidele omast V-tähistust. Esimene neist V4 valmis 1936. aasta juunis. Sellel oli V3 lennuki viimase tiivaga analoogne väiksem elliptiline tiib ja veidi võimsam Jumo 210D mootor. Lennuki relvastus koosnes keres asunud kahest 7,92 mm sünkroonitud kuulipildujast (nagu ka V3 versioonil) ning neile lisaks veel kahest 20 mm Oerlikon MG FF kahurist tiibades. Juulis 1936 valmisid V5 ja V6. Kui V5 oli üsna sarnane V4 ja sai samuti Jumo 210D mootori, siis V6 oli taas Jumo 210C mootoriga. Jumo D-versiooni oli keerulisem toota ning seetõttu väiksearvuline. Arvestati võimalusega, et enamus seerialennukeid tuleb ehitada Jumo 210C mootoritega. V5 varustati katseliselt täiendava rakettmootoriga stardi kiirendamiseks, selle valmistamisesse ja katsetamisse oli kaasatud [[Wernher von Braun]]. Viimaseks A-0 sarja katselennukiks jäi 1936. aasta oktoobris valminud V8, mis sai omale täiesti uue jõuallika - [[Daimler-Benz DB 600]]Aa. Uus mootor oli umbes sama massi ja mõõtmete juures oluliselt võimsam Jumo mootorist. Samas oli tõsiseid probleeme selle jahutusega. V8 kasutatigi peamiselt erinevate jahutussüsteemide testimiseks. Ka see lennuk sooritas 1937. aasta märtsis rakettmootori katsed. Järgmised A-0 sarja lennukid tähistati juba numbri lisamisega nulli järele. Ehitati kuus lennukit, mis said tähised A-01 – A-06, kõik olid Jumo 210C mootoritega ning sarnased V6-lennukiga. Viimased kaks – A-05 ja A-06 – valmisid 1937. aasta märtsis ja müüdi Jaapanile. ===He 112B=== 1936. aasta oktoobris muutis lennundusministeerium oma kümne eelseeria lennuki tellimust: Heinkel võis alustatud lennukid lõpuni ehitada esialgse tellimuse alusel, kuid edaspidi võis lennukite konstruktsioonis teha olulisi muudatusi nende parendamiseks. Heinkel ehitas lõpuni kõik kümme A-0 seeria lennukit ja kasutas seda muudatust loana uue seeria alustamiseks. Lennundusministeerium esitas tellimuse kuue järgmise prototüübi valmistamiseks tagantjärele. Esimeseks B-seeria lennukiks oli V7. See sai jõuallikaks [[Daimler-Benz DB 600]]Aa nagu ka V8 prototüüp, kuid kasutas algse He 112 V1 lennuki suuremat tiiba. Hiljem sellest tiivast siiski loobuti juba testitud väiksema elliptilise tiiva kasuks. Ka V7 läbis von Brauni rakettmootori katsed. Tõeliseks B-seeria prototüübiks sai V9; see sai Jumo 210D mootori, nagu ka seerialennukid. Esmalend toimus 1937. aasta juulis. V10 pidi saama jõuallikaks [[Junkers Jumo 211]]A mootori, kuid kuna seda ei jõutud õigeks ajaks valmis, siis katsetati seda [[Daimler-Benz DB 601]]Aa mootoriga. Ka V11 prototüübile ei jätkunud Jumo mootorit ning seda katsetati taas DB 600Aa mootoriga. Viimaseks He 112 prototüübiks jäi V12, mille kere võeti juba B-seeria tootmisliinilt ning sellel katsetati kütuse sissepritsesüsteemiga Jumo 210Ga mootorit. Mootori võimsus seeläbi küll ei suurenenud, kuid vähenes kütusekulu. Seetõttu sai V12 kavandatud B-2 seeria näidislennukiks. He 112 V9 kasutati 1937. aasta teises pooles peamiselt demonstratsioonilendudeks ning osales Euroopas mitmel lennundusüritusel. Kohe hakkasid tulema ka tellimused. Esimese tellimuse 24 lennukile tegi Jaapani merevägi, lubades sobivuse korral hiljem tellida veel 48. Esimesed neli said nad kätte 1937. aasta detsembris, järgmised kaheksa 1938. aasta kevadel, kuid viimase 12 lennuki üleandmisega tekkis tõrge. Puhkenud [[Sudeedimaa]] kriisi tõttu võttis Luftwaffe 12 valminud lennukit enda kasutusse ning andis need Heinkelile tagasi alles 1938. aasta novembris. Jaapanlased kasutasid tekkinud viivitust aga lepingu ülesütlemiseks, kuna ei olnud seni kättesaadud lennukitega rahul. Järgmisena esitas 1937. aasta detsembris tellimuse 42 He 112B lennukile [[Austria]] lennuvägi. Kuna litsentsiõigused ei lubanud sakslastel tarnida Austriale Oerlikoni kahureid, siis otsustati need eemaldada ja selle asemel paigaldada tiiva alla pommihoidjad 10 kg pommidele. Hiljem vähendati tellimust 36 lennukile, kuid enne [[Anschluss]]i ei jõutud ühtegi lennukit üle anda. Hispaania lennuvägi tellis 1938. aasta alguses 12 He 112B lennukit ning suurendas hiljem seda tellimust veel kuue lennuki võrra. Esimesed kaksteist jõudsid kohale kolme partiina 1938. aasta novembris ning 1939. aasta jaanuaris ja aprillis, kuid jätkutellimusest saadi kätte vaid 5 lennukit, viimasest loobuti [[Hispaania kodusõda|kodusõja]] lõppemise tõttu. 1938. aasta septembris tellis Ungari lennuvägi 36 lennukit ning soovis osta ka litsentsi lennukite tootmiseks kodumaal. Mitmesuguste poliitiliste arusaamatuste tõttu saadi kätte vaid kolm lennukit ning Saksamaa lennundusministeerium ei andnud luba litsentsi müümiseks. Viimaseks He 112 ostjaks oli Rumeenia, kes tellis 1939. aasta aprillis 24 lennukit ning suurendas augustis tellimuse 30 lennukini. Nemad said septembri lõpuks kõik tellitud lennukid kätte. Läbirääkimisi peeti veel Jugoslaavia, Soome ja Hollandiga, kuid kõik kolm loobusid lõpuks He 112 ostmisest. Kokku valmis 104 He 112 lennukit, neist 84 olid B-seeriast. ==Teenistus== Esimene He 112, mis osales sõjategevuses, oli V3. See saadeti 1936. aasta detsembris laeval [[Cádiz]]i, kust viidi edasi [[Sevilla]]sse ning pandi Tablada lennuväljal uuesti kokku. Lennukit kasutas [[Legion Condor]]i katseeskadrill (saksa keeles Versuchsjagdstaffel 88, lühidalt VJ/88), kus samal ajal olid katsetamisel ka kolm Bf 109 hävituslennukit. Kuna He 112 oli relvastatud 20 mm kahuritega, siis kasutati seda rohkem ründe- kui hävituslennukina. Lennuk purunes 1937. aasta juulis ebaõnnestunud maandumisel. Selle asenduseks saadeti 1938. aasta aprillis Hispaaniasse V9. Hiljem ostis ka Franco lennuvägi veel 17 He 112 lennukit. Kodusõja ajal leidsid need kõik kasutust peamiselt ründelennukitena. Jaapani merevägi kasutas 12 ostetud He 112B hävituslennukit lühikest aega [[Teine Hiina-Jaapani sõda|Hiinas]]. Kuna nende hooldus oli aga aeganõudev ning tülikas, siis loobuti nende kasutamisest lahingtegevuses ja lennukeist said treeninglennukid. Rumeenia lennuväes olid He 112 koondatud kahte eskadrilli (Escadrila 51 ja 52), mis moodustasid 5. hävituslennuväe grupi. 1941. aasta suvel, [[Operatsioon Barbarossa|operatsiooni Barbarossa]] ajal oli Rumeenia lennuvägi allutatud Luftflotte 4-le ning osales lahingutes [[Moldaavia]] ja [[Odessa]] suunas. Lahingute alguses oli lennukorras 24 lennukit. Nood osalesid õhulahinguis vaid esimestel päevadel, seejärel keskendusid peamiselt ründelendudele, sihtmärkideks rongid ja vastase suurtükivägi. Üksused kaotasid palju lennukeid, kuid mitte õhulahinguis, vaid kehva hoolduse tõttu. Kuu aega hiljem oli alles vaid 14 lennukit ning need koondati 13. augustil 1941 51. eskadrilli. 52. eskadrill õppis ümber Rumeenia [[IAR 80]] hävituslennukitele. 51. eskadrill osales lahinguis kuni Odessa langemiseni 16. oktoobril 1941. Seejärel kasutati He 112 Rumeenia lennuväes treeninglennukina ning patrull-lendudeks ranniku kohal. == Tehnilised andmed (He 112 B-1)== [[Pilt:Heinkel He 112 Drei-Seiten-Ansicht.png|pisi|He 112 kolmvaade]] * Pikkus: 9,3 m * Tiivaulatus: 9,1 m * Tiivapindala: 17,0 m² * Tühimass: 1620 kg * Stardimass: 2250 kg * Mootor: Junkers Jumo 210G, vedelikjahutus, V-12, stardivõimsus 700 hj * Suurim kiirus (maapinnal): 430 km/h * Suurim kiirus (4700 m): 510 km/h * Tõusuaeg 1000 m kõrgusele: 1,3 minutit * Tõusuaeg 2000 m kõrgusele: 2,6 minutit * Tõusuaeg 6000 m kõrgusele: 9,5 minutit * Lennulagi: 9500 m * Lennukaugus: 1100 km * Relvastus: 2 x 7,92 mm [[MG 17]] kuulipildujat keres, 2 x 20 mm [[MG FF]] kahurit tiibades. ==Välislingid== {{Commonscat}} [[Kategooria:Hävituslennukid]] [[Kategooria:Saksa sõjalennukid]] 59n13t3ue5cdfsh6kopxzh9u5i99157 0 650140 7144440 6822754 2026-05-02T08:35:24Z Kuriuss 38125 7144440 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Deljatõn | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Делятин | pilt = Делятин-2.jpg | pildiallkiri = | lipp = | vapp = UKR Delatyn COA.svg | pindala = 10,28 | elanikke = 8213 (2022) | laius = | pikkus = | asendikaart = }} '''Deljatõn''' ([[ukraina keel]]es ''Делятин'') on alev [[Ukraina]]s [[Ivano-Frankivski oblast]]is [[Nadvirna rajoon]]is, [[Deljatõni vald|Deljatõni valla]] keskus. Deljatõn asub [[Prut]]i jõe ääres. Asulat on esmamainitud [[1400]]. aastal. [[1645]]. aastal ehitati Deljatõnisse loss. [[17. sajand]]il algas asulas soolatootmine. [[Esimene Poola jagamine|Esimene Poola jagamise]] tulemusel läks asula [[1772]]. aastal [[Habsburgide monarhia|Habsburgide Austria keisririigi]] võimu alla.<ref>[https://shtetlroutes.eu/ru/delyatin-karta-storiko-kulturno-spadshchini/ Делятин - карта историко-культурного наследия] Shtetl Routes</ref><ref>[https://travels.in.ua/ru-RU/locality/28416/deliatyn-urban-village Общая информация о Делятине] Inclusive Travels in Ukraine</ref> [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal oli Deljatõn aastatel [[1914]]–[[1915]] lühikest aega Vene vägede poolt okupeeritud. [[Austria-Ungari]] kokkuvarisemise järel oli asula [[Lääne-Ukraina Rahvavabariik|Lääne-Ukraina Rahvavabariigi]] võimu all ja alates [[1919]]. aasta maist [[Poola]] koosseisus. [[1939]]. aasta septembris hõivas Deljatõni [[Punaarmee]] ja koos ülejäänud [[Lääne-Ukraina]]ga inkorporeeriti Deljatõn seejärel [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisus. Saksa olupatsioon keskus Deljatõnis [[1941]]. aasta juunist kuni [[1944]]. aasta juulini.<ref>[https://jgaliciabukovina.net/110693/community/delatyn Delatyn] Jewish Calicia & Bukovina</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ivano-Frankivski oblast]] [[Kategooria:Ukraina alevid]] tor6duh7lkwjjcc8a76tixdwq2xeyoh 0 658835 7143916 6910647 2026-05-01T12:06:06Z Mona 355 7143916 wikitext text/x-wiki '''Teatro de la Zarzuela''' on muusikateater Madridis, aadressil Calle de Jovellanos 4. Teatri saal mahutab 1242 vaatajat. 1998. aastal tunnistati hoone rahvuslikult olulise kultuuriväärtusega mälestiseks (''[[Bien de Interés Cultural]]'') ning see lisati Madridi kultuuripärandi nimekirja. Teatri repertuaaris on peamiselt hispaania ''[[zarzuela]]''’d (rahvuslikud muusikateatrilavastused), kuid ka klassikalised operetid ja kontserdid. Teater tegutseb Hispaania Riikliku Esituskunstide ja Muusika Instituudi ([[INAEM]], Instituto Nacional de las Artes Escénicas y de la Música) kunstikeskusena. Selle ülesanne on säilitada, uurida ja tutvustada Hispaania lüürilist muusikateatrit, eelkõige ''zarzuela'' traditsiooni. ==Ajalugu== Teatri rajamiseks moodustasid 1850. aastal nimekad heliloojad Francisco Asenjo Barbieri, Joaquin Gaztambide, Cristóbal Oudrid, Rafael Hernando ja Jose Inzenga, samuti bariton Francisco de Salas, libretist Luis de Olona ja pankur Francisco de las Rivas ühingu Sociedad Artistico Musical ('muusikakunsti selts'). Teatri projekteeris arhitekt Jerónimo de la Gándara, võttes eeskujuks Milano La Scala hobuserauakujulise saali põhiplaani ning lisas kolme avatud rõdukorrust. Hoone avati 10. oktoobril 1856 kuninganna Isabella II sünnipäeva tähistamise ürituste raames tollal populaarsemate ''zarzuela''-heliloojate Emilio Arrieta, Francisco Barbieri, Ramón Carniceri ja Joaquín Gaztambide teoste galakontserdiga. 1859. aastal hakati seal korraldama reedeti vaimuliku muusika kontserte. ''Zarzuela''<nowiki/>'de teater sai lisatuntuse sellega, et 26. novembril 1896 toimus seal Madridi esimene avalik kinoseanss. 1909. aastal hävis teatrimaja tules. Arhitekt Cesareo Iradieri ümberehitamise projekt vähendas puidu ja metalli osatähtsust maja konstruktsioonis. Avati taastatuna 1. veebruaril 1913 maskiballiga. ==Omanikuvahetus== Kuna Madridi ooperiteater Teatro Real oli aastatel 1925–1997 suletud, jäi Teatro de la Zarzuela poole sajandi jooksul Madridi juhtivaks muusikateatriks. 1955. aastal müüdi helilooja Rafael Calleja Gómezi ja tööstur Manuel del Río Bengoechea pärijate omanduses olnud teatrimaja Hispaania Üldisele Autorite Ühingule (''Sociedad General de Autores de España''). Uued omanikud renoveerisid teatrihoone. Ehitati ümber vaatesaal ja fassaad. Algselt olid vaatesaali laes kunstnike Francisco Hernández Tomé ja Manuel Castellanose suurepärased tööd, kuid need hävisid. 1964. aastal ostis Prantsusmaa Informatsiooni ja Turismi ministeerium (''Ministère de l'Information et du Tourisme'') 75% teatri aktsiatest ja korraldas seal esimese ooperifestivali. 1984. aastal läks teater Hispaania Kultuuriministeeriumi (''Ministerio de Cultura'') valdusse ja sai nimeks Teatro Lírico Nacional la Zarzuela. 1990. aastal taastati algne nimetus. ==Tegevus tänapäeval== 1997.-1998. aastal teatrimaja rekonstrueeriti, taastati suures osas algne struktuur ja vorm. Teatrimaja avati 23. jaanuaril 1998 Federico Chueca "El chaleco blanco" ja Amadeo Vivesi "La Gran Via" etendustega. Alates 1998. aasta jaanuarist on teatri resideeriv orkester Madridi kogukonna orkester (''Orquesta de la Comunidad de Madrid''). Vaatamata sellele, et konkureeriv Teatro Real on suurema haardega teater, on Teatro de la Zarzuela Madridi populaarseim muusikateater, mis pool hooaega esitab hispaania heliloojate populaarseid ''zarzuela''<nowiki/>'sid ja teise poole valiku itaalia heliloojate, eriti Verdi sageli mängitavaid oopereid. 2018. aastal pidi küll toimuma teatri liitmine Teatro Realiga, kuid kultuuriministeerium lükkas selle ühinemisprojekti tagasi. Teatril on oma koor, mida alates 1994. aastast juhatab Antonio Fauró. 2023. aasta novembris asub muusikajuhina tööle Isamay Benavente, kellest saab viieks aastaks esimene naine, kes teatrit selle 167-aastase ajaloo jooksul juhib. ==''Zarzuela''<nowiki/>'de esiettekanded== Teatris on olnud esiettekandel suur osa Hispaania parematest ''zarzuela''<nowiki/>'dest (valikuga): * Joaquín Gaztambide ''Los magyares'', ''El juramento'' ja ''Una vieja'' * Francisco Asenjo Barbieri ''Los diamantes de la corona, Pan y toros'' ja ''El barberillo de Lavapiés'' * Fenández Caballero ''El primer día feliz, Gigantes y cabezudos'' ja ''La viejecita'' * Ruberto Chapí ''La bruja, La patria chica'' ja ''El rey que rabió'' * Federico Chueca ''El arca de Noé'' ja ''El bateo'' * Amadeo Vivesi ''Don Lucas del Cigarral, Bohemios'' ja ''La villana'' * Federico Moreno Torroba ''La Mariblanca, La mesonera de Tordesillas'' ja ''Baile de Capitanía'' * Pablo Sorozábali ''No me olvides, Las de Caín'' ja ''La casa de las tres muchachas'' ==Allikad== * Teatro de la Zarzuela koduleht (teatrodelazarzuela.mcu.es) * Stanley Sadie (ed). ''The New Grove Dictionary of Opera'' Vol. IV, London, 2004 * Tiit Made. ''Ooperimaailm'', II köide, Tallinn, 2012 [[Kategooria:Hispaania ehitised]] [[Kategooria:Teatrid]] 1yvjguclal9f9d8sh5l3v8ewkz8357o 7143950 7143916 2026-05-01T12:46:13Z Mona 355 7143950 wikitext text/x-wiki '''Teatro de la Zarzuela''' on muusikateater [[Madrid]]is, aadressil Calle de Jovellanos 4. Teatri saal mahutab 1242 vaatajat. 1998. aastal tunnistati hoone rahvuslikult olulise kultuuriväärtusega mälestiseks (''[[Bien de Interés Cultural]]'') ning see lisati Madridi kultuuripärandi nimekirja. Teatri repertuaaris on peamiselt hispaania ''[[zarzuela]]''’d (rahvuslikud muusikateatrilavastused), kuid ka klassikalised operetid ja kontserdid. Teater tegutseb Hispaania Riikliku Esituskunstide ja Muusika Instituudi ([[INAEM]], Instituto Nacional de las Artes Escénicas y de la Música) kunstikeskusena. Selle ülesanne on säilitada, uurida ja tutvustada Hispaania lüürilist muusikateatrit, eelkõige ''zarzuela'' traditsiooni. ==Ajalugu== Teatri rajamiseks moodustasid 1850. aastal nimekad heliloojad Francisco Asenjo Barbieri, Joaquin Gaztambide, Cristóbal Oudrid, Rafael Hernando ja Jose Inzenga, samuti bariton Francisco de Salas, libretist Luis de Olona ja pankur Francisco de las Rivas ühingu Sociedad Artistico Musical ('muusikakunsti selts'). Teatri projekteeris arhitekt Jerónimo de la Gándara, võttes eeskujuks Milano La Scala hobuserauakujulise saali põhiplaani ning lisas kolme avatud rõdukorrust. Hoone avati 10. oktoobril 1856 kuninganna Isabella II sünnipäeva tähistamise ürituste raames tollal populaarsemate ''zarzuela''-heliloojate Emilio Arrieta, Francisco Barbieri, Ramón Carniceri ja Joaquín Gaztambide teoste galakontserdiga. 1859. aastal hakati seal korraldama reedeti vaimuliku muusika kontserte. ''Zarzuela''<nowiki/>'de teater sai lisatuntuse sellega, et 26. novembril 1896 toimus seal Madridi esimene avalik kinoseanss. 1909. aastal hävis teatrimaja tules. Arhitekt Cesareo Iradieri ümberehitamise projekt vähendas puidu ja metalli osatähtsust maja konstruktsioonis. Avati taastatuna 1. veebruaril 1913 maskiballiga. ==Omanikuvahetus== Kuna Madridi ooperiteater Teatro Real oli aastatel 1925–1997 suletud, jäi Teatro de la Zarzuela poole sajandi jooksul Madridi juhtivaks muusikateatriks. 1955. aastal müüdi helilooja Rafael Calleja Gómezi ja tööstur Manuel del Río Bengoechea pärijate omanduses olnud teatrimaja Hispaania Üldisele Autorite Ühingule (''Sociedad General de Autores de España''). Uued omanikud renoveerisid teatrihoone. Ehitati ümber vaatesaal ja fassaad. Algselt olid vaatesaali laes kunstnike Francisco Hernández Tomé ja Manuel Castellanose suurepärased tööd, kuid need hävisid. 1964. aastal ostis Prantsusmaa Informatsiooni ja Turismi ministeerium (''Ministère de l'Information et du Tourisme'') 75% teatri aktsiatest ja korraldas seal esimese ooperifestivali. 1984. aastal läks teater Hispaania Kultuuriministeeriumi (''Ministerio de Cultura'') valdusse ja sai nimeks Teatro Lírico Nacional la Zarzuela. 1990. aastal taastati algne nimetus. ==Tegevus tänapäeval== 1997.-1998. aastal teatrimaja rekonstrueeriti, taastati suures osas algne struktuur ja vorm. Teatrimaja avati 23. jaanuaril 1998 Federico Chueca "El chaleco blanco" ja Amadeo Vivesi "La Gran Via" etendustega. Alates 1998. aasta jaanuarist on teatri resideeriv orkester Madridi kogukonna orkester (''Orquesta de la Comunidad de Madrid''). Vaatamata sellele, et konkureeriv Teatro Real on suurema haardega teater, on Teatro de la Zarzuela Madridi populaarseim muusikateater, mis pool hooaega esitab hispaania heliloojate populaarseid ''zarzuela''<nowiki/>'sid ja teise poole valiku itaalia heliloojate, eriti Verdi sageli mängitavaid oopereid. 2018. aastal pidi küll toimuma teatri liitmine Teatro Realiga, kuid kultuuriministeerium lükkas selle ühinemisprojekti tagasi. Teatril on oma koor, mida alates 1994. aastast juhatab Antonio Fauró. 2023. aasta novembris asub muusikajuhina tööle Isamay Benavente, kellest saab viieks aastaks esimene naine, kes teatrit selle 167-aastase ajaloo jooksul juhib. ==''Zarzuela''<nowiki/>'de esiettekanded== Teatris on olnud esiettekandel suur osa Hispaania parematest ''zarzuela''<nowiki/>'dest (valikuga): * Joaquín Gaztambide ''Los magyares'', ''El juramento'' ja ''Una vieja'' * Francisco Asenjo Barbieri ''Los diamantes de la corona, Pan y toros'' ja ''El barberillo de Lavapiés'' * Fenández Caballero ''El primer día feliz, Gigantes y cabezudos'' ja ''La viejecita'' * Ruberto Chapí ''La bruja, La patria chica'' ja ''El rey que rabió'' * Federico Chueca ''El arca de Noé'' ja ''El bateo'' * Amadeo Vivesi ''Don Lucas del Cigarral, Bohemios'' ja ''La villana'' * Federico Moreno Torroba ''La Mariblanca, La mesonera de Tordesillas'' ja ''Baile de Capitanía'' * Pablo Sorozábali ''No me olvides, Las de Caín'' ja ''La casa de las tres muchachas'' ==Allikad== * Teatro de la Zarzuela koduleht (teatrodelazarzuela.mcu.es) * Stanley Sadie (ed). ''The New Grove Dictionary of Opera'' Vol. IV, London, 2004 * Tiit Made. ''Ooperimaailm'', II köide, Tallinn, 2012 [[Kategooria:Hispaania ehitised]] [[Kategooria:Teatrid]] kwxn5gumo7xfe0tg702e89rm6qa1hyr 0 659105 7144367 6843620 2026-05-02T07:58:36Z Kuriuss 38125 7144367 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=august}} '''Hans Wilhelm Soosaar''' ([[18. veebruar]] [[1903]] [[Tallinn]] – [[12. detsember]] [[1961]] [[Klooga]]) oli eesti pressifotograaf ja kujundaja. Ta oli polügraafiliste fotomontaažide autor, üks esimesi sotsiaalkriitilisi [[fotodokumentalistika|fotodokumentaliste]] Eestis. == Elukäik == Tema isa Karl Heinrich Paul Soosaar oli farmaatsiaäri omanik, ema Helene Kaarmann aga suurärimees Teodor Kaarmanni õde. Hans Soosaar oli Meta Soosaare (1904–1982) abikaasa, [[Martti Soosaar]]e (1933–2017) ja Peet Soosaare (1929–1994) isa. Hariduse omandas [[Tallinna Reaalkool]]is, [[Tallinna Õhtukool]]is ja [[Tallinna Kolledž]]is, fotograafiat õppis [[Nikolai Nyländer]]i juures a.-st 1922. Töötas kuni sõjaväeteenistuseni kohtupalatis kirjutajana. Sõjaväe sundaega teenis ta omal soovil lennuväe aerofotograafia allüksuses – 1922 pildistas lennukilt Tartut, 1923, aastast oli Eesti lennuväe [[Aerofotograafia|aerofotograaf]]. == Looming ja tegevus == 1924 (Ergutusvõistlus algajatele fotoamatööridele – I koht; 6. EFK fotovõistlus – II koht lavastusfotoga "Neegripoisid pildistamas") ja 1928 (Soome-Eesti fotovõistlus Helsingis) osales oma portreefotodega ("Portree", "Akt", "Puhketunnil" ja "Naislendur") Eesti Foto-Klubi näitustel ja konkurssidel Eestis ja Soomes (1926 Eesti-Soome fotovõistlus jm). Soosaar teenis aega lennuväe aerofotograafia allüksuses (1925–1926) ja tegutses lühikest aega vabakutselise fotograafina. == Fotodokumentalistika == Alates jaanuarist 1927 töötas ta ajalehe Rahwaleht ja seejärel vasakpoolse Eesti Tööerakonna kirjastusühisuse Waba Maa ning kõigi selle väljaannete (Esmaspäew, Waba Maa (koos sotsiaalkriitilise karikaturisti [[Gori (karikaturist)|Goriga]]), Rahwaleht, Perekonnaleht jt) fotoreporterina kuni 1938 – seejärel uuesti Rahwalehes kuni selle natsionaliseerimiseni 1940. aastal. Aastatel 1927–1939 pildistas Soosaar paljusid maailmakuulsusi nende külaskäigul Eestisse. Nende hulgas olid ooperilaulja [[Fjodor Šaljapin]], helilooja [[Jean Sibelius]], kirjanikud [[Thomas Mann]], [[Jules Romains]] ja [[Herbert George Wells]], lendurid [[Charles Lindbergh]] ja [[Jean Batten]] jpt. 1930. aastatel pildistas Soosaar paljusid valdkondi; säilinud on fotod [[Johannes Lorup|Lorupi klaasitööstus]]est, kalatööstusest, Poola tööliste saabumisest Eestisse, Nõukogude Liidu sõjaväelaste 1939. aasta ultimatiivset külaskäiku jpm. Kuni Eesti Vabariigi likvideerimiseni oli Hans Soosaar [[Eesti Ajakirjanikkude Liit|Eesti Ajakirjanikkude Liidu]], [[Eesti Fotoklubi]] ja [[Tallinna Jahtklubi]] liige, [[Eesti Mereskautide Malev]]a auvanem ju teeneteristi kavaler. 1940–1941 pildistas Varest, Säret, Ruusi, Ždanovit, Lauristine ja teisi keskseid kommuniste. Soosaar on ka pildistanud osa Klooga surmalaagri fotodest, mis avaldati ENSV-s ilmunud raamatus Saksa fašistlik okupatsioon Eestis 1941–1944. [Toim. M. Lausson, E. Päll ja J. Saat]. Tallinn, 1947. jm. 1941 hoidis siiski kõrvale venelastega Jaroslavlisse evakueerumisest. Ajalehe Rahvaleht sulgemise järel arvati Soosaar Noorte Hääle kaastööliseks. Saksa okupatsiooni ajal (1941–1944) oli ta [[Revaler Zeitung]]i fotokorrespondent, nõukogude okupatsiooni taastamise järel töötas ajalehtede Õhtuleht ja Rahva Hääl fotograafina. S. kartis 1949. aasta küüditamist ent loobus põgenemisest Rootsi, kuhu teda kutsus 1944 tuntud ajakirjanik Jüri Remmelgas. Ta vallandati töölt EKP VIII pleenumi järel 1950, mil toimus suur kaadripuhastus "kodanlikest natsionalistidest". Elu lõpuni töötas mitmete Tallinnas ilmunud ajalehtede korrespondendina. Ühena vähestest reporteritest palendas S. Eesti Vabariigi ühiskondliku reaalsuse kriitilisi aspekte: töölishurtsikuid, korteritest väljatõstetud perekondi, töötute elu, tööbörsi järjekordi jms. Teadaolevalt ainsana jäädvustas S. hüpnotisööride seansse ja armeekindral Meretskovi juhtimisel toimunud vene delegatsiooni ultimatiivset külaskäiku Eestisse baaside rajamise asjus oktoobris 1939. Reporteritöö kõrval avaldas Soosaar fotoetüüde, koostas ühiskonnakriitilisi, seltskonnaelu kajastavaid, humoristlikke ja muid fotomontaaže, mis kuuluvad Eesti modernistliku kunsti paremikku. == Kirjandus == * Tõnis Liibek, "Hans Soosaar - fotoreporter Pätsi ajast Hruštšovi sulani".- Eesti pressifoto 2014. Tallinn: MTÜ Eesti Pressifotograafide Liit, 2014, lk 10–16 * Peeter Linnap (toim), Väike visuaalkultuuri leksikon. (Silmakirjad 6). Tartu: Tartu Kõrgem Kunstikool, 2011, lk. 349 * Peeter Linnap, "The History of Estonian Photography 1900–1938", Vaclav Macek (Ed), The History of Estonian Photography 1900–1938, I, pp. 212, 222. * Peeter Linnap, "Eesti fotograafiast 1900–1940", Mart Kalm (Toim.). Eesti Kunsti Ajalugu 5, lk. 546–548. * Martti Soosaar, Lase vareseid. Raamat eilse Eesti elust. Tallinn: Tänapäev, 2006. * Martti Soosaar, "Õiget poolt ei olnudki: Kas vaenu õhutamine eestlaste vahel on kellelegi kasulik?, Maaleht (Maakodu), 2006, 21. 09. * Pekka Erelt, "Fotoreportaaži peameister", EE, 2003, 06. 02. * Martti Soosaar, "Looming" lugeja kohtu ees", Kultuur ja Elu, 2003, lk. 54–57. * Ilona Martson ja Andrus Kivirähk, "Elukunstnik Hans Soosaar", Päevaleht, 1993, 8.02. * Peet Soosaar, "Soosaar võtab ülesse kõik: kutselise fotograafi pilte eesti ajast", Kultuur ja Elu, 1992, nr. 5, lk. 56–60. * "Ta fikseeris aega, sündmusi ja saavutusi", Spordileht, 1991, 16.12. * "Tema teeb meie pildid", Rahvaleht, 1937, jaanuar. {{JÄRJESTA:Soosaar, Hans}} [[Kategooria:Eesti fotograafid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 1961]] gqkud73npewsgj2j5jemdgcpga0m108 2 661010 7144097 6476870 2026-05-01T18:08:22Z ~2026-26668-55 228445 antsin esimesed informatsiooni kogumid sanderist 7144097 wikitext text/x-wiki Sander mikkor Väga tore noormees kes elab rahulikku elu ja oskab üsna hästi cs-i pelada, muidugi ka (vahepeal) väga rikas ja sõidab mööda Viljandi järve jahiga. 2nqn9131uwmgrzzsxhs1x8dmlxwljna 7144100 7144097 2026-05-01T18:12:06Z ~2026-26668-55 228445 kirjavea parandused 7144100 wikitext text/x-wiki Sander mikkor Väga tore noormees kes elab rahulikku elu ja oskab üsna hästi cs-i pelada, muidugi ka (vahepeal) väga rikas ja sõidab mööda Viljandi järvel jahiga. ifu15195ieftkpiipyjv68k0p1e8o48 0 663834 7144479 6511277 2026-05-02T09:06:15Z Kuriuss 38125 7144479 wikitext text/x-wiki {{liita|Luunja mõisa kalmistu}} Luunjas asub Saksa päritolu Luunja mõisaomanike Münnichite ja Nolckenite memoriaalpark, mis rajati 2012. a. Park on rajatud kunagise perekonnakalmistu ning kabeli asukohta, kuhu on maetud 27. oktoobril 1767 surnud Luunja mõisnik, krahv B.C. von Münnich. Krahv oli mitmekülgne mees, kes asus Peeter I kutsel Vene impeeriumi teenistusse. Muuhulgas juhtis ta Paldiski sõjasadama ja Riia kindluse rajamist ning oli lühikest aega Venemaa peaminister. Pargis avati rahvusvahelise koostöö tulemusel Vene Föderatsioonist Viiburi linna lähedalt pärit graniidist tahutud 4-keelne monument 9. augustil 2013. qi2abwfxobw4nblot9w3t6k527auoee 0 664785 7143952 7027531 2026-05-01T12:51:55Z Astromaailm 76538 7143952 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Florian Illies - Buch Wien 2025.JPG|pisi|Florian Illies (2025)]] '''Florian Illies''' (sündinud [[4. mai]]l [[1971]] [[Schlitz]]is) on saksa kunstiajaloolane, kirjastaja, ajakirjanik ja kirjanik. Ta sündis aastal [[1971]] [[Schlitz]]is [[Hesseni liidumaa]]l. Pärast põhikooli Schlitzis õppis ta Fulda Winfriedschules ja aastast [[1986]] töötas kooli kõrvalt kodulinna ajalehes Schlitzer Boten. Hiljem töötas ta vabatahtlikuna [[Fuldaer Zeitung]]is. Seejärel õppis ta [[Bonn]]is ja [[Oxford]]is kunstiajalugu ja kaasaegset ajalugu. Ta lõpetas õpingud [[Bonni ülikool]]is aastal [[1998]] Magister Artium (M.A.) kraadiga ([[Andreas Tönnesmann]]i juhendamisel uurimus [[Gustav Friedrich Waagen]]i uurimustest Inglismaal viktoriaanlikul ajastul). [[Eduard Beaucamp]]i ja [[Frank Schirrmacher]]i toetamisel alustas ta aastal [[1991]] kirjutamist ajalehele [[Frankfurter Allgemeine Zeitung]], aastal [[1997]] sai tast põhitoimetaja. 2000. aastal ilmus Illiesi sulest bestseller "Generation Golf", lisaks ka 2003. aastal järg "Generation Golf Zwei", milles ta kirjeldab oma põlvkonda, mis oleks sisuliselt Saksamaa vaste [[X-põlvkond|X-põlvkonnale]] (sündinud 1965-1975). Ta andis põlvkonnale nime populaarse auto [[Volkswagen Golf|Volkswagen Golfi]] järgi, mida põlvkonna esindajad mitmetes generatsioonides ostsid. Ta kirjeldab oma põlvkonda kui "ebakriitilise ego-põlvkonnana, kes hoolib ainult eelmise, nn. majandusimepõlvkonna ("Wirtschaftswunder-Generation") loodud hüvedest, kuid ei taha tegeleda nende tagajärgedega, on suuresti apoliitiline ja püüdleb vaid hedonistliku tarbimise suunas, olles esimene moe- ja trenditundlik ja bränditeadlikkusest huvituv põlvkond."<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Illies |eesnimi=Florian |pealkiri=Generation Golf: eine Inspektion |kirjastus=Fischer Taschenbuch Verlag |aasta=2000 |isbn=978-3596150656 |koht=Frankfurt |keel=de}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Illies |eesnimi=Florian |pealkiri=Generation Golf Zwei |kirjastus=Blessing Verlag |aasta=2003 |isbn=978-3896672469 |keel=de}}</ref> 1. jaanuaril 2019 sai temast kirjastuse [[Rowohlt Verlag]] direktor, sellest ametist astus ta tagasi jaanuaris [[2020]]. {{Pooleli|aasta=2023|kuu=november}} == Eesti keeles ilmunud == * "1913. Sajandi suvi" ("1913. Der Sommer des Jahrhunderts"). Tõlkinud [[Heli Mägar]], "PUnane raamat", [[Tänapäev]], Tallinn, 2017 * "Armastuse vihkamise aegu" ("Liebe in Zeiten des Hasses"). Tõlkinud Heli Mägar, "Punane raamat", Tänapäev, Tallinn, 2023 * "Vaikuse võlu" ("Zauber der Stille"). Tõlkinud Triin van Doorslaer, "Punane raamat", Tänapäev, Tallinn, 2025 ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Illies, Florian}} [[Kategooria:Saksamaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Saksa kirjanikud]] [[Kategooria:Kunstiajaloolased]] [[Kategooria:Kirjastajad]] [[Kategooria:Bonni ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] jeeyyk3kv49p5sok7vzhtfjhkqgvv89 7143953 7143952 2026-05-01T12:53:19Z Astromaailm 76538 /* Eesti keeles ilmunud */ 7143953 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Florian Illies - Buch Wien 2025.JPG|pisi|Florian Illies (2025)]] '''Florian Illies''' (sündinud [[4. mai]]l [[1971]] [[Schlitz]]is) on saksa kunstiajaloolane, kirjastaja, ajakirjanik ja kirjanik. Ta sündis aastal [[1971]] [[Schlitz]]is [[Hesseni liidumaa]]l. Pärast põhikooli Schlitzis õppis ta Fulda Winfriedschules ja aastast [[1986]] töötas kooli kõrvalt kodulinna ajalehes Schlitzer Boten. Hiljem töötas ta vabatahtlikuna [[Fuldaer Zeitung]]is. Seejärel õppis ta [[Bonn]]is ja [[Oxford]]is kunstiajalugu ja kaasaegset ajalugu. Ta lõpetas õpingud [[Bonni ülikool]]is aastal [[1998]] Magister Artium (M.A.) kraadiga ([[Andreas Tönnesmann]]i juhendamisel uurimus [[Gustav Friedrich Waagen]]i uurimustest Inglismaal viktoriaanlikul ajastul). [[Eduard Beaucamp]]i ja [[Frank Schirrmacher]]i toetamisel alustas ta aastal [[1991]] kirjutamist ajalehele [[Frankfurter Allgemeine Zeitung]], aastal [[1997]] sai tast põhitoimetaja. 2000. aastal ilmus Illiesi sulest bestseller "Generation Golf", lisaks ka 2003. aastal järg "Generation Golf Zwei", milles ta kirjeldab oma põlvkonda, mis oleks sisuliselt Saksamaa vaste [[X-põlvkond|X-põlvkonnale]] (sündinud 1965-1975). Ta andis põlvkonnale nime populaarse auto [[Volkswagen Golf|Volkswagen Golfi]] järgi, mida põlvkonna esindajad mitmetes generatsioonides ostsid. Ta kirjeldab oma põlvkonda kui "ebakriitilise ego-põlvkonnana, kes hoolib ainult eelmise, nn. majandusimepõlvkonna ("Wirtschaftswunder-Generation") loodud hüvedest, kuid ei taha tegeleda nende tagajärgedega, on suuresti apoliitiline ja püüdleb vaid hedonistliku tarbimise suunas, olles esimene moe- ja trenditundlik ja bränditeadlikkusest huvituv põlvkond."<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Illies |eesnimi=Florian |pealkiri=Generation Golf: eine Inspektion |kirjastus=Fischer Taschenbuch Verlag |aasta=2000 |isbn=978-3596150656 |koht=Frankfurt |keel=de}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Illies |eesnimi=Florian |pealkiri=Generation Golf Zwei |kirjastus=Blessing Verlag |aasta=2003 |isbn=978-3896672469 |keel=de}}</ref> 1. jaanuaril 2019 sai temast kirjastuse [[Rowohlt Verlag]] direktor, sellest ametist astus ta tagasi jaanuaris [[2020]]. {{Pooleli|aasta=2023|kuu=november}} == Eesti keeles ilmunud == * "1913. Sajandi suvi" ("1913. Der Sommer des Jahrhunderts"). Tõlkinud [[Heli Mägar]], "Punane raamat", [[Tänapäev]], Tallinn, 2017 * "Armastuse vihkamise aegu" ("Liebe in Zeiten des Hasses"). Tõlkinud Heli Mägar, "Punane raamat", Tänapäev, Tallinn, 2023 * "Vaikuse võlu" ("Zauber der Stille"). Tõlkinud [[Triin van Doorslaer]], "Punane raamat", Tänapäev, Tallinn, 2025 ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Illies, Florian}} [[Kategooria:Saksamaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Saksa kirjanikud]] [[Kategooria:Kunstiajaloolased]] [[Kategooria:Kirjastajad]] [[Kategooria:Bonni ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] jlzjgm9j41vg8cr60ees2n8kili0w1x 0 664968 7144500 6806268 2026-05-02T09:20:12Z Kuriuss 38125 7144500 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Heiki Tark | pilt = Vello Orumets, kitarridel Heiki Tark ja Anatoli Matrašilin, Laine 75.jpg | pildiallkiri = Vello Orumets, Heiki Tark ja Anatoli Matrašilin ansamblis Laine 1975. aastal | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = instrumentalist | sünninimi = Heiki Tark | alias = | sünniaeg = {{Sünniaeg|1952|08|08}} | surmaaeg = {{Surmaaeg|2014|09|19}} | päritolu = Eesti | pill = | hääleliik = | stiil = [[rokkmuusika]] | amet = | tegev = | plaadifirma = | seotud_esitajad = [[Kooma (ansambel)|Kooma]], [[Laine (ansambel)|Laine]], [[Haak (ansambel)|Haak]]<br/> | URL = | tähelepanuväärsed_pillid = basskitarr }} '''Heiki Tark''' ([[8. august]]l [[1952]] – [[19. september]] [[2014]]) oli [[eestlane|eesti]] [[basskitarrist]] ja muusik. ==Muusikutee== Heiki Tark mängis aastatel 1967–1969 ansamblis [[Poppojad]], mis esines 1968. aastal ka legendaarsel Tallinna kitarristide ansamblite ülevaatuse lõppkontserdil kinos "Kosmos".<ref>Andres Oja. Tsepeliini triumf. lk 39.</ref> Aastatel 1969–1971 mängis ta basskitarri ansamblis [[Kooma (ansambel)|Kooma]], olles ansambli juht ja muusikaideoloogia kujundaja. Enamiku ansambli lugude sõnade ja muusika autor oli tema. [[Andres Põldroo]]: "Heiki oli ikka väga andekas kutt. Mina mäletan, et oli veel lugusid, need olid isegi paremad kui need, mis linti said." Basskitarri mängijana osales ta lühikest aega ka ansambli [[Ruja]] algkoosseisus 1971. aastal.<ref>Andres Oja. Tsepeliini triumf. lk 60.</ref> Seejärel osales ta aastaid ansambli [[Laine (ansambel)|Laine]] tegevuses. 1976.aastal liitus Tark ansambliga [[Haak (ansambel)|Haak]], mille liidriks ja lugude tegijaks ta kujunes. Ansambli tipphetk oli Viljandi rokifestivalil 1976. aastal, kus ta sai kitarrimängu ja heliloomingu eest eripreemia. Peale festivali aga ansambel jätkata ei saanud, kuna võimudele oli solisti [[Joel Steinfeldt]]i käitumine vastuvõetamatu ja ta sai esinemiskeelu.<ref>Andres Oja. Tsepeliini triumf. lk 202.</ref> Heiki Tark jätkas muusikuteed ansamblis Laine, nüüd ansamblijuhina. Seejärel mängis aastatel 1982–1984 basskitarri [[Magnetic Band]]is.<ref>[https://rateyourmusic.com/artist/magnetic_band Magnetic Band.] rateyourmusic.com</ref> ==Heliloomingust== *Ansambel Kooma: "Ma pesen oma hambaid verega", "Sain kaugelt plaadi", "Armuvalgus" jt. *Ansambel Haak: "Surm", "Sügis", "Disco rock", "Muusiku surm" jt. * Ansambel [[Dr. Friedrich]]: "XX sajand", "Keskaeg", "Raske unega" jt. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://ajapaik.ee/photo/909482/kitarristide-ansambel-pop-pojad-esinemas-tallinna/ Kitarristide ansambel "Pop-pojad" esinemas Tallinna kitarristide ansamblite ülevaatusel.] ajapaik.ee, foto. * [https://www.eesti.ca/heiki-tark-08081952-1909-2014/article43174 Mees, kes armastas ja tundis muusikat.] In Memoriam, 22. september 2014. * [https://www.meediateek.ee/en/photo/view?id=404981&pid=9198&l=1 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumis autasustatud ansambel "Laine" esindajad.] foto 1980. {{JÄRJESTA:Tark, Heiki}} [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti basskitarristid]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] [[Kategooria:Surnud 2014]] 0ieb797du5stgncp7oqnkzvhgelrfqr 0 666187 7144507 6958107 2026-05-02T09:27:23Z Kuriuss 38125 7144507 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Veľký Meder | hääldus = | nimi1_keel = slovaki | nimi1 = Veľký Meder | nimi2_keel = ungari | nimi2 = Nagymegyer | nimi3_keel = saksa | nimi3 = Groß-Magendorf | pilt = Nagymegyer088.JPG | pildiallkiri = Veľký Mederi raekoda | lipp = | lipu_link = | vapp = Coat_of_Arms_of_Veľký_Meder.svg | vapi_link = [[Veľký Mederi vapp]] | pindala = | elanikke = }} '''Veľký Meder''' (aastatel [[1948]]–[[1990]] '''Čalovo''', [[ungari keel]]es ''Nagymegyer'', [[saksa keel]]es ''Groß-Magendorf'') on linn [[Slovakkia]]s [[Trnava maakond|Trnava maakonnas]] [[Dunajská Streda ringkond|Dunajská Streda ringkonnas]]. == Geograafiline asend == Veľký Meder asub [[Ungari]] piirist 10,5 km kaugusel ja [[Dunajská Streda]]st ligikaudu 19 km lõunakagus. == Ajalugu == Asulat on esmamainitud [[1268]]. aastal nimega ''Villa Meger''. [[1466]]. aastal Veľký Meder sai kuningas [[Mátyás I]]-lt harta, mis muutis küla aleviks. [[1702]]. aastal põles tulekahjus maha peaaegu kogu linn. [[1710]]. aastal laastas linna katkuepideemia. Alates [[1918]]. aastast oli Veľký Meder [[Tšehhoslovakkia]] koosseisus. Aastatel [[1938]]–[[1945]] kuulus linn taas Ungarile.<ref>[https://slovakia.travel/en/velky-meder Veľký Meder] Slovakia Travel. Vaadatud 8. detsembril 2023</ref><ref>[https://www.velkymeder.sk/nase-mesto/historia-mesta/ História mesta] Mesto Veľký Meder. Vaadatud 8. detsembril 2023</ref> == Rahvastik == {{SK|pop}} [[Slovakkia 2021. aasta rahvaloendus|Slovakkia 2021. aasta rahvaloenduse]] andmetel oli Veľký Mederi elanikest [[ungarlased|ungarlasi]] 78,43%, [[slovakid|slovakke]] 14,65%, [[tšehhid|tšehhe]] 0,7% ja [[mustlased|mustlasi]] 0,18%. Rahvus oli teadmata 5,74%-l elanikest.<ref>[https://www.scitanie.sk/en/population/basic-results/structure-of-population-by-ethnicity/OB/SK0211501522/OB Number of population by ethnicity in the municipality Veľký Meder at 1. 1. 2021] Sčítanie obyvateľov, domov a bytov 2021. Vaadatud 8. detsembril 2023</ref> == Sõpruslinnad == *{{Riigi ikoon|Serbia}} [[Čačak]], [[Serbia]] *{{Riigi ikoon|Poola}} [[Dębica]], [[Poola]] *{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Dobruška]], [[Tšehhi]] *{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Bácsalmás]], [[Ungari]] *{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Kapuvár]], [[Ungari]] *{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Tápiógyörgye]], [[Ungari]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Slovakkia linnad]] [[Kategooria:Trnava maakond]] e6b3b25ex252yo3n49r8cnw84t0arum 0 668853 7144506 6774951 2026-05-02T09:26:35Z Kuriuss 38125 7144506 wikitext text/x-wiki '''Adam Heinrich von Steinau''' (surnud [[1712]]) oli [[Baieri kuurvürstkond|Baieri]], [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]], [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksi]] ja [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] väejuht ning [[Kindralfeldmarssal (Saksimaa)|kindralfeldmarssal]], kes osales [[Üheksa-aastane sõda|üheksa-aastases sõjas]], [[Suur Türgi sõda|suures Türgi sõjas]] ja [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]. Adam Heinrich von Steinau sündis [[Steinau-Steinrück|Steinau-Steinrücki]] aadliperes. 1693. aastal kinkis [[Saksa-Rooma keiser|Saksa Rooma keiser]] [[Leopold I]] talle parunitiitli ja 1704. aastal krahvitiitli. Steinau liitus Baieri kuurvürstkonna sõjaväega ning juhatas 1683. aastal suures Türgi sõjas brigaadi. Kuni 1689. aastani võitles ta nii [[Karl V (Lorraine'i hertsog)|Lorraine'i hertsogi]] kui ka [[Maximilian II Emmanuel|Baieri kuurvürsti]] armees. 1693. aastal astus ta Veneetsia vabariigi teenistusse ning osales [[Chíose saar|Chiose saare]] vallutamisel. Steinau võitis [[Argos|Argose]] lähedal ka ühte [[Osmanite riik|Türgi]] väliarmeed. 1699. aastal astus ta Saksi kuurvürsti ning Poola-Leedu kuninga [[August II]] teenistusse. Ta ülendati kindralfeldmarssaliks ning määrati [[Lubomirski]] kürassiiri- ja [[Bayreuth|Bayreuthi]] jalaväerügementide juhatajaks. Põhjasõja algul osales ta [[Riia piiramine (1700)|Riia piiramisel]]. 9. juulil 1701 astus Steinau [[Daugava|Daugava jõe]] ääres [[Spilve lahing|lahingusse]] [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Karl XII]]-ga. Lahing lõppes Steinau juhitud Saksi-Rzeczpospolita-[[Moskva tsaaririik|Vene]] vägede kaotusega. Lahingu ajal tõugati ta oma hobuselt maha, nii et ta veeti lahingumöllust eemale. August II loaga naasis ta Saksimaale. Järgmise aasta juulis osales Steinau [[Kliszówi lahing|Kliszówi lahingus]], kus juhatas koos [[Adam Friedrich von Trampe|Adam Friedrich von Trampega]] vasakut tiiba. Lahing lõppes taas Saksi-Rzeczpospolita kaotusega. 1704. aastal juhatas ta lühikest aega 10 000-mehelist Saksi väeüksust. 1705. aastal astus Steinau taas Veneetsia teenistusse, kuid läks siis peatselt oma vanuse tõttu erru. Adam Heinrich von Steinau suri 1712. aastal [[Čechy|Böömimaal]] [[Plzeň|Plženi]] lähedal. == Kirjandus == * Poten, Bernhard von. [https://de.wikisource.org/wiki/ADB:Steinau,_Adam_Heinrich_Graf Steinau, Adam Heinrich]. [[Allgemeine Deutsche Biographie]]. Kd. 35. 1893. Lk 682–684. {{DEFAULTSORT:Steinau, Adam Heinrich von}} [[Kategooria:Põhjasõja Saksi ja Poola-Leedu sõjaväelased]] [[Kategooria:Saksi sõjaväelased]] [[Kategooria:Põhjasõja sõjaväelased]] [[Kategooria:Surnud 1712]] 0qkc508fn5jaezzhgxd82mf5qmiuc1r 0 670061 7144449 6912108 2026-05-02T08:44:31Z Kuriuss 38125 7144449 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=mai}} '''European Jazz Orchestra''' (EJO) oli Euroopa noori muusikuid koondav bigbändiprojekt, mis tegutses aastatel 1998–2013 ja oli suurim omalaadne maailmas.<ref>{{cite web|url=http://swinging-europe.dk/DSISE/en/portfolio-item/european-jazz-orchestra-2/|title=The European Jazz Orchestra (EJO)|publisher=Swinging Europe|access-date=}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Alates 1998. aastast oli European Jazz Orchestra (EJO) projekti eestvedaja organisatsioon Swinging Europe. Igal aastal valiti koostöös partneritega – [[Euroopa Ringhäälingute Liit]], Džässiprodutsentide Klubi ja Rahvusvaheline Džässikoolide Liit – üle Euroopa välja 18–30-aastased muusikud ja dirigent. Aastatel 1998–2013 osales projektis ligikaudu 300 Euroopa muusikut ja korraldati üle 200 kontserdi 35 riigis Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Aasias. EJO pälvis suurt tunnustust töö eest osalevate noorte muusikutega, kellest enamik sai osalemise tulemusena kasvatada oma rahvusvahelist võrgustikku. Pärast 16 tegevusaastat lõpetas EJO projekt 2013. aastal tegevuse. 8. mail 2014 kogunes 2013. aasta EJO meeskond lühikeseks ajaks taas Ankaras, et tähistada [[Euroopa päev]]a esinemisega Türgis. == Viited == <references /> [[Kategooria:Muusika]] [[Kategooria:Džäss]] [[Kategooria:Orkestrid]] pn8ksolabrfgagoxrjca5qyv7382ky0 0 671179 7144142 7098696 2026-05-01T19:50:58Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144142 wikitext text/x-wiki {{Suunamine|Penang|Saare|Pinangi saar}} {{Provints | nimi = Pulau Pinangi osariik | nimi1_keel = malai | nimi1 = Pulau Pinang | lipp = Flag of Penang (Malaysia).svg | lipu_link = [[Pulau Pinangi lipp]] | vapp = Coat_of_arms_of_Penang.svg | vapi_link = [[Pulau Pinangi vapp]] | pindala = 1032 | elanikke = | keskuse_nimetus = [[Pealinn]] | keskuse_nimi = [[George Town]] | asendikaardi_pilt = Penang in Malaysia.svg | ametlik_keel = [[malai keel]] | asendikaardi_pilt_seletus = Pulau Pinangi asukoht Malaisia koosseisus | pindala_viide = <ref name=":5" /> }} '''Pulau Pinang''' (ka lihtsalt '''Pinang''' või '''Penang''') on üks kolmeteistkümnest [[Malaisia Föderatsioon]]i kuuluvast [[Osariik (Malaisia)|osariigist]]. See asub [[Malaka poolsaar]]e looderannikul [[Malaka väin]]a ääres. Piirneb põhja ja ida poolt [[Kedahi osariik|Kedahi osariigiga]], lõuna poolt [[Peraki osariik|Peraki osariigiga]] ning lääne poolt Malaka väina ja [[Indoneesia]]le kuuluva [[Sumatra]] territoriaalvetega. Osariigi pealinn [[George Town]] sai linnaõigused 1957. aastal, millega see oli esimene linn Malaisias. 1974. aastast kuulub kogu [[Pinangi saar]] linna halduspiiridesse. Lisaks Pinangi saarele kuulub osariigi koosseisu mandriosa, mida nimetatakse [[Seberang Perai]]ks. Seberang Perai sai linnaõigused 2019. aastal ning see on rahvaarvult kolmas linn Malaisias. Pinangi kogupindala on kõigest 1032 ruutkilomeetrit. Ainult [[Perlise osariik]] on veel väiksema pindalaga. Pinang tekkis 18. sajandi lõpus, mil [[Suurbritannia]] hõivas saare. Tolle ajani hõredalt asustatud saarest kujunes atraktiivne sihtkoht, kuhu kolisid paljud eri rahvuse esindajad. India-Hiina kaubateel asuv Pinang kujunes oluliseks kaubalinnaks, millest on saanud üks mitmekultuurilisema rahvastikuga ja industrialiseerunud osariike Malaisias. == Nimi == Pulau Pinangi nimi tuleb [[Malai keel|malaikeelsest]] sõnast "pinang", mis tähendab [[beetlipalm]]i (''Areca catechu''). Otsetõlkes tähendab Pulau Pinang "Beetlipalmi saart".<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Basic Information |url=https://www.penang360.my/plan-your-trip/basic-information |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=Penang360}}</ref> Nime sai osariik [[Suurbritannia]] ülemvõimu ajal, kui saarel hakati [[Cornwallise kindlus]]e ümbruses beetlipalmi kasvatama.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Sejarah |url=https://www.penang.gov.my/index.php?option=com_content&view=article&id=360809&Itemid=1729&lang=en |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=[[Penangi osariigi valitsus]]}}</ref> [[Fail:Fort Cornwallis interior.jpg|pisi|[[Fort Cornwallis]]]] Pinangi saare algne nimi oli Pulau Ka Satu ehk "esimene saar". See nimi tuli tolleaegselt kaupmehelt, olles [[Lingga saar|Lingga]]-[[Kedah]]i kaubateel esimene suuremat sorti ja eraldatud saar. 1786. aastal muudeti nimi brittide poolt, tollase [[Walesi prints]]i [[George IV]] tulevase sünnipäeva puhul, Walesi Printsi saareks (Prince of Wales Island).<ref name=":0" /> Enne Pinangi nime kinnistumist 19. sajandi teisel poolel kasutasid [[Seberang Perai]] elanikud saare kohta ka nimekuju Tanjong Penaga. Osariigi pealinna [[George Town]]i nimetatakse mõnikord tänapäevalgi piirkonnas Tanjongiks.<ref name=":2" /> [[Eesti keel]]es on osariigi põhiline nimikuju Pulau Pinang. Lühendatud rööpnimena võib kasutada nii Pinangi kui ka [[inglise keel]]es kasutatud Penangi, kuid lühinimi võib viidata ka [[Pinangi saar]]ele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pulau Pinang |url=https://arhiiv.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=96035016&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]]}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-02-14 |pealkiri=Pinang |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/Pinang/1/est |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=[[Sõnaveeb]]}}</ref> == Riigihaldus == Osariigi ametlik keel on [[malai keel]]. Enamik sildid on kirjutatud [[Malai keel|malai]] ja [[inglise keel]]es, mõned ka [[hiina keel]]es.<ref name=":0" /> Seadusandlikku võimu osariigis täidab [[Pulau Pinangi Osariigi Seadusandlik Kogu]] ehk osariigi parlament. Seadusandlik kogu koosneb 40 valitud esindajast. Samuti on osariigis moodustatud 13 föderaalset valimisringkonda, kust valitakse esindajad [[Dewan Rakyat|Malaisia parlamendi alamkotta]].<ref name=":6">{{Netiviide |pealkiri=Map of Penang State |url=https://www.visitselangor.com/information/malaysia-maps/map-of-penang-state/ |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=Visit Selangor}}</ref> Täidesaatvat võimu osariigis täidab [[Pinangi osariigi valitsus]]. Vaatamata piiratud võimule mängib valitsus olulist rolli taristu- ja arendusprojektide koordineerimisel, välisinvesteeringute (eriti tootmise ja turismi valdkonnas) meelitamises ning ärisõbraliku keskkonna tagamises. Peamiselt tegutseb osariigi valitsus usu- ja maateemadega. Pinangi valitsus on suuresti sõltuv [[Malaisia föderaalvalitsus]]e tahtest, sest suur osa rahastusest tuleb Kuala Lumpurist.<ref name=":5" /> ==== Sümboolika ==== [[Fail:Mukims of Penang labelled.svg|pisi|Pinangi haldusjaotus]]Osariigil on oma [[Pulau Pinangi lipp|lipp]], [[Pulau Pinangi vapp|vapp]] ja [[Untuk Negeri Kita|hümn]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jata, Bendera dan Lagu |url=https://www.penang.gov.my/index.php?option=com_sppagebuilder&view=page&id=68&Itemid=1732&lang=en |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=[[Penangi osariigi valitsus]]}}</ref> Lipul sümboliseerivad: * Sinine sümboliseerib saart ümbritsevat merd * Valge sümboliseerib rahu * Kollane sümboliseerib õitsengu märki * Puu viitab saarel kasvatatud [[beetlipalm]]ile, kust pärineb ka saare nimi. ==== Haldusjaotus ==== Pulau Pinang jaguneb 5 ringkonnaks (''Daerah''): [[Timur Laut (Pinang)|Timur Laut]] (ingliskeelne nimi Northeast Penang Island), [[Barat Daya (Pinang)|Barat Daya]] (Southwest Penang Island), [[Seberang Perai Utara]] (North Seberang Perai), [[Seberang Perai Tengah]] (Central Seberang Perai) ja [[Seberang Perai Selatan]] (South Seberang Perai).<ref name=":6" /> Ringkonnad jagunevad omakorda [[mukim]]ideks ja [[linn]]adeks. Pinangi osariigis on 81 mukimi ja 17 linna.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2018 |pealkiri=SENARAI KOD DAERAH DAN MUKIM: PULAU PINANG |url=https://eaduan.kpdn.gov.my/storage/SENARAI%20KOD%20DAERAH%20DAN%20MUKIM%2002012018.pdf |väljaanne=[[Malaisia Sisekaubanduse ja Elukalliduse Ministeerium]] }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> {| class="wikitable" ! ! colspan="2" |[[Pinangi saar]] ! colspan="3" |[[Seberang Perai]] |- !Ringkond ![[Timur Laut (Pinang)|Timur Laut]] ![[Barat Daya (Pinang)|Barat Daya]] ![[Seberang Perai Utara]] ![[Seberang Perai Tengah]] ![[Seberang Perai Selatan]] |- |'''Mukimid''' |6 |22 |16 |21 |16 |- |'''Linnad''' (Bandar) |9 |2 |2 |2 |2 |} == Rahvastik == [[Fail:Map of population density in Penang.svg|pisi|Pinangi rahvastikutihedus (2020)]] ==== Demograafiline seis ==== Penangis elas 2021. aasta seisuga 1&nbsp;774&nbsp;405 inimest, kellest enam kui pooled elavad Seberang Prais. Elanikkond on mitmerahvuseline, noor ning meeste ja naiste vahel võrdselt jaotunud. Osariigi elanikkonnast on üle 72% tööealised (vanuses 15–64 aastat). Elanikkonna peamised vanuserühmad on 0–14 (20%), 20–29 (20%) ja 30–39 (17%) eluaastat.<ref name=":0" /><ref name=":16">{{Netiviide |pealkiri=Penung in numbers |url=https://online.fliphtml5.com/szqep/fund/#p=1 |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=Penung2030}}</ref> George Towni linna piires elab 1,8% kogu Malaisia elanikkonnast. Linn moodustab 2,3% riigi SKP-st ning 2,2% riigi tööhõivest.<ref name=":5">{{Netiviide |kuupäev=2020-09-11 |pealkiri=CITY SCAN: Penang, Malaysia |url=http://documents.worldbank.org/curated/en/303601599804400672/City-Scan-Penang-Malaysia-City-Resilience-Program |väljaanne=[[World Bank Group]] |koht=Washington, D.C.}}</ref> Üle 82% Penangi elanikest elab linnapiirkondades, mistõttu on Pinang rahvastikutiheduse poolest Malaisias teisel kohal ja rahvaarvu poolest kaheksandal kohal, hoolimata osariigi väiksest pindalast.<ref name=":9">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=LAI |eesnimi=CHEE HUI |perekonnanimi2=TAN |eesnimi2=DAVID T. |perekonnanimi3=CHAN |eesnimi3=NGAI WENG |perekonnanimi4=ZAKARIA |eesnimi4=NOR AZAZI |kuupäev=september 2018 |pealkiri=APPLYING A SYSTEM THINKING APPROACH TO EXPLORE ROOT CAUSES OF RIVER POLLUTION: A PRELIMINARY STUDY OF PINANG RIVER IN PENANG STATE, MALAYSIA |url=http://collections.unu.edu/eserv/UNU:6736/david_2.pdf |ajakiri=[[United Nations University]] |lehekülg=1442}}</ref> Rahvastikutihedus on kõige suurem [[Timur Laut (Pinang)|Timur Lauti]] ringkonnas asuvas George Towni vanalinnas (vähemalt 106 inimest 100 ruutmeetri kohta). Rahvastikutiheduselt teine kõige tihedamalt asustatud ala on [[Seberang Perai Utara]] ringkonnas asuv [[Butterworth (Pinang)|Butterworthi linn]].<ref name=":5" /> 2021. aastal täheldati osariigis esmakordselt rahvaarvu kahanemist. Samuti on järk-järgult kasvamas eakate osakaal osariigis. 2021. aastal oli eakate osakaal 7,1%, 2022. aastal 7,5%.<ref name=":17">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Xian |eesnimi=Liew Jia |kuupäev=2022-12-30 |pealkiri=‘Penang’s population is shrinking’ |väljaanne=[[The Star (Malaisia)|The Star]] |url=https://www.thestar.com.my/news/nation/2022/12/30/penangs-population-is-shrinking}}</ref> {| class="wikitable" |+Pinangi elanike arv<ref name=":5" /> !Aasta !1980 !1991 !2000 !2010 !2021<ref name=":16" /> |- |'''Elanike arv''' |954 638 |1 116 801 |1 313 449 |1 561 383 |1 774 405 |} === Rahvuslik kuuluvus === Osariigi suurimad rahvused on [[malaid]] (40,7%), [[Malaisia hiinlased|hiinlased]] (41,3%) ja [[Malaisia indialased|indialased]] (9,4%).<ref name=":16" /> Osariigi ametlik riigikeel on [[malai keel]], mida räägivad peamiselt emakeelena osariigis elavad malaid. Osariigis elavad hiinlased räägivad peamiselt [[Hokkieni murre|hokkieni]], [[Kantoni keel|kantoni]] või [[Teochewi murre|teochewi murret]]. Paljud kohalikud oskavad ka [[inglise keel]]t ja enamik Pinangi elanikke valdab rohkem kui kahte keelt. Paljud kohalikud räägivad emakeelena [[manglish]]'i, mis on inglise keele baasil loodud [[kreoolkeel]], milles segunevad hiina keel ja paljud "omaksvõetud" malai ja inglise keele sõnad. Keele grammatiline struktuur pärineb hokkieni murdest.<ref name=":0" /> <gallery> Fail:Percentage of Chinese in Penang.svg|[[Malaisia hiinlased|Hiinlaste]] osakaal Pinangis Fail:Percentage of Malays in Penang.svg|[[Malaid|Malaide]] osakaal Pinangis Fail:Percentage of Indian in Penang.svg|[[Malaisia indialased|Indialaste]] osakaal Pinangis Fail:Percentage of foreigners in Penang.svg|[[Mittekodanik|Mittekodanike]] osakaal Pinangis </gallery> ==== Rahvastiku kujunemine ==== Kuigi Pinangi saarel on asustusest märke juba [[Kiviaeg|kiviajast]] alates, oli saar kuni [[Suurbritannia]] koosseisu minekuni väga hõredalt asustatud.<ref name=":2" /> Kui britid saare omandasid, elas seal hinnanguliselt mõnisada [[malaid]]. Pärast Suurbritannia võimu alla minekut asusid saarele elama lainetena mitmed eri rahvad. Paljud [[Kedahi sultanaat|Kedahi]] elanikud pagesid Pinangi [[Siiam]]i rünnakute eest. Suure osa immigrantidest moodustasid [[hiinlased]] – kõigepealt [[Madalmaade Melaka]]st, hiljem [[Lõuna-Hiina]]st.<ref name=":14">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=KÜCHLER |eesnimi=JOHANNES |kuupäev=1965 |pealkiri=PENANG'S CHINESE POPULATION: A PRELIMINARY ACCOUNT OF ITS ORIGIN AND SOCIAL GEOGRAPHIC PATTERN |url=https://www.asj.upd.edu.ph/mediabox/archive/ASJ-03-03-1965/Kuchler.pdf |ajakiri=[[Asian Studies]] |lehekülg=435–458}}</ref> Lisaks sellele kolisid osariigi aladele inimesed [[India poolsaar|Indiast]], [[Malaka poolsaar]]elt, [[Ḥaḍramawt]]ist, [[Euroopa]]st, [[Suurbritannia Burma|Burmast]] ja [[Tai|Siiamist]].<ref name=":15">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Guan |eesnimi=Yeoh Seng |pealkiri=Penang and Its Region: The Story of an Asian Entrepôt |perekonnanimi2=Leng |eesnimi2=Loh Wei |perekonnanimi3=Nasution |eesnimi3=Khoo Salma |perekonnanimi4=Khor |eesnimi4=Neil |kirjastus=NUS Press |aasta=2009 |isbn=978-9971-69-423-4 |lehekülg=10–25 |keel=et}}</ref> [[Fail:China St Ghaut, George Town, Penang.jpg|pisi|Mitmekeelne tänavasilt George Townis]] Stabiilne ja avatud valitsus ning migratsioon andsid võimaluse rahvaarvul rahus kasvada. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguseks elas Pinangis juba 300&nbsp;000 elanikku.<ref name=":15" /> Pinangi saarel moodustasid enamuse hiinlased. Nende levinum emakeel oli hokkien, mille [[Pinangi hokkieni murre|kohalik murre]] oli George Towni ''[[lingua franca]]''.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Küchler |eesnimi=Johannes |kuupäev=1965 |pealkiri=PENANG'S CHINESE POPULATION: A PRELIMINARY ACCOUNT OF ITS ORIGIN AND SOCIAL GEOGRAPHIC PATTERN |url=https://www.asj.upd.edu.ph/mediabox/archive/ASJ-03-03-1965/Kuchler.pdf |ajakiri=Asian Studies |lehekülg=441-442 |tsitaat=George Town is generally known as a town in which Hokkien is used as the lingua franca. Indeed Hokkien is the mother tongue of almost 50 per cent of the Penang Chinese (1957 Pop. Cens.Rep. No.3, p. 9). The predominance of Hokkien cannot be clearly traced from these maps because no further differentiation of the legend was possible. Therefore, the Cantonese speech group seems to be nearly as strong as the Hokkien group. This wrong impression may 'be' explained by the fact (as shown in the associations' constitutions) that the Cantonese are more tightly organized according to places of origin than the Hokkien group in which surname associations seem to play the main role.}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Qi |eesnimi=Koh Aun |kuupäev=september 2017 |pealkiri=Penang Hokkien and its Struggle for Survival |väljaanne=[[New Naratif]] |url=https://newnaratif.com/penang-hokkien-and-its-struggle-for-survival/ |tsitaat=By the time Malaysia achieved independence in 1957, the population census that year noted that there were 113,943 Hokkien people living in Penang, representing the largest sub-group (38%) within the local ethnic Chinese population, followed by the Cantonese (16.5%) and Teochews (9.8%).}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Yin |eesnimi=Jovita Junilla Tan Pei |kuupäev=detsember 2015 |pealkiri=A Study of Chinese Dialect Loss among Young Chinese in Penang |lehekülg=21 |url=https://d1wqtxts1xzle7.cloudfront.net/44613906/MA_Dissertation-libre.pdf?1460357856=&response-content-disposition=inline%3B+filename%3DA_Study_of_Chinese_Dialect_Loss_among_Yo.pdf&Expires=1731432834&Signature=RzCYSPepeTv8E93B5d4cy4ZKupCMTV5R4CrkhQu~KSfXnrbTpN4jbv7B~DTVbiFBTez7ZVvRiDYdJa5GjnRBxFAPrrQ3LZ~l1EnBnjW6vWKPukZoaoMxHbHq3mOab1cu68yl4ESnHraNb9J7xeifbI5g66jffq1fbFmvSFfwOrECRumHempqZTXOHPzQxtN7m-6MTlFPZRdxFJYFiL3K04PHR5Enm5wbv77b-xrHNWvrmAyp7FFTItItVUAZ5zxKVytlSPXYAcZG4QlzdgEBXwwOKWuA-Txkszyt~I6YqGmUC02MQYq2CcRidKQpSFVzQJEZdHs7bzyuikOV-Y8tLQ__&Key-Pair-Id=APKAJLOHF5GGSLRBV4ZA |tsitaat=Since Hokkiens were the largest majority when the Chinese first settled in Penang and also due to the advantage of their arrival in Penang way before the other Chinese ethnic groups, the Hokkien dialect became the lingua franca of the Chinese until the early twentieth century when followers of Dr. Sun Yat-Sen pushed for the use of Mandarin instead. It was even used as the medium of instruction in major Chinese schools in Penang before these schools officially switched to Mandarin. Although the Hokkien dialect is no longer the lingua franca of Penang, it is still widely used throughout Penang. [...] To date, the Hokkiens are still predominantly the largest Chinese dialect group in Penang}}</ref> 1950. aastatel moodustasid hiinlased saare 400&nbsp;000 elanikust ligi 300&nbsp;000.<ref name=":14" /> Malaisia osana on Penangi rahvastik kiiresti kasvanud. Osariigi rahvaarv kasvas aastatel 1980–2018 keskmiselt 2,2% aastas, suurim kasv toimus aastatel 2000–2010. Suurenenud on malaide osakaal osariigis, mis nüüd moodustab umbes 41% elanikest, seega peaaegu sama, mis hiinlaste osakaal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2005 |pealkiri=THE STATES Of MALAYSIA |url=https://www.abcmalaysia.com/tour_malaysia/m_states.htm |väljaanne=abcmalaysia |vaadatud=2024-11-10 |arhiivimisaeg=2024-11-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241110160832/https://www.abcmalaysia.com/tour_malaysia/m_states.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> 2020. aastatel on Pinangis olnud murekohaks rahvaarvu paigalejäämine ja mõnetine vähenemine, peamiselt seoses [[elukallidus]]e tõusuga. Osariigi kogurahvastik on mõnel aastal vähenenud ning eakate osakaal on asunud tõusma.<ref name=":17" /> == Loodus == Pulau Pinangi osariik asub [[Kagu-Aasia]]s, [[Malaka poolsaar]]e looderannikul [[Malaka väin]]a ääres. Pinang kuulub Malaisia koosseisu, paiknedes [[poolsaare Malaisia]]s, riigi loodeosas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=PENANG, MALAYSIA |url=https://imcc.usm.my/index.php/about/penang |vaadatud=2024-11-10 |väljaanne=[[Universiti Sains Malaysia]] |arhiivimisaeg=2024-11-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241110040525/https://imcc.usm.my/index.php/about/penang |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name=":8">{{Netiviide |kuupäev=2024-09-24 |pealkiri=Penang |url=https://www.britannica.com/place/Penang |vaadatud=2024-11-10 |väljaanne=[[Britannica]]}}</ref> Pinang koosneb ovaalsest [[Pinangi saar]]est ja ristkülikukujulisest mandriosast, mis koosneb täielikult [[Seberang Perai|Seberang Perai linnast]] (ajalooliselt Wellesley provints). Osariigi pealinn [[George Town]] on nime saanud [[Suurbritannia kuningas|Suurbritannia kuninga]] [[George III]] järgi ja tänapäeval kuulub linna koosseisu kogu Pinangi saar.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=PENANG STORIES: Penang's a City |url=https://www.mypenang.gov.my/culture-heritage/my-stories/64/?lg=en |vaadatud=2024-11-10 |väljaanne=myPenang}}</ref> Osariigi kogupindala on kõigest 1032 ruutkilomeetrit, millega Pinang on [[Perlise osariik|Perlise]] järel väikseim [[Malaisia osariigid|Malaisia osariik]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bedford |eesnimi=Sam |kuupäev=2018-09-27 |pealkiri=A Guide to Malaysia's States and Regions |url=https://theculturetrip.com/asia/malaysia/articles/a-guide-to-malaysias-states-and-regions |väljaanne=Culture Trip |vaadatud=2024-11-10 |arhiivimisaeg=2024-11-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241110210351/https://theculturetrip.com/asia/malaysia/articles/a-guide-to-malaysias-states-and-regions |url-olek=ei tööta }}</ref> Pinangi saar moodustab pindalast 293 ruutkilomeetrit.<ref name=":8" /> [[Fail:Penang Hill in 2023 04.jpg|pisi|280x280px|[[Bukit Bendera]] vaade George Townile (2023)]] Pinang piirneb mandril põhjas ja idas [[Kedahi osariik|Kedahi osariigiga]], lõunas [[Peraki osariik|Peraki osariigiga]]. Pulau Pinangi lõunapiiril on piiriks [[Keriani jõgi]], mis on ka kolme osariigi kokkupuutepunktiks.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Zubir Mohd |eesnimi=Yunus |kuupäev=2016-10-15 |pealkiri=Kerian menjadi titik sempadan Perak, Kedah, Pulau Pinang |väljaanne=[[BH (ajaleht)|BH]] |url=https://www.bharian.com.my/bhplus-old/2016/10/202554/kerian-menjadi-titik-sempadan-perak-kedah-pulau-pinang}}</ref> Pinangi-Kedahi põhjapiiri moodustab [[Muda jõgi]], kust osariik saab umbes 80% oma joogiveest.<ref name=":10">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Sinnappan |eesnimi=Arulldas |kuupäev=2021-04-03 |pealkiri=Whose river is it anyway? Penang-Kedah war of words frustrates farmers |väljaanne=The Vibes |url=https://www.thevibes.com/articles/news/22613/Whose-river-is-it-anyway-Penang-Kedah-war-of-words-frustrates-farmers}}</ref> Saart eraldab mandrist 8 kilomeetri laiune [[Pulau Pinangi väin]], mis kuulub [[Malaka väin|Malaka väina]] koosseisu (kuigi saar on mandriga ühendatud sildade kaudu).<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Build a bridge to connect Penang Island to the Malaysian mainland |url=https://www.ice.org.uk/what-is-civil-engineering/infrastructure-projects/penang-bridges |vaadatud=2024-11-10 |väljaanne=[[Institution of Civil Engineers]]}}</ref> Merel piirneb Pinang [[Indoneesia]]le kuuluva [[Sumatra]] saare territoriaalvetega.<ref name=":11">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Mok |eesnimi=Opalyn |kuupäev=2017-12-29 |pealkiri=Proposed reclamation far from international maritime border, says Penang exco |väljaanne=[[Malay Mail]] |url=https://www.malaymail.com/news/malaysia/2017/12/29/proposed-reclamation-far-from-international-maritime-border-says-penang-exc/1542297}}</ref> ==== Pinnamood ==== Mereäärse piirkonnana on kogu Pulau Pinang suhteliselt tasane ja madal. Peaaegu 98% kogu Pinangi territooriumist asub vähem kui 500 meetri kõrgusel merepinnast ja üle 70% maast on alla 5% kaldu. Pinangi saare rannikut ümbritsevad kitsad rannikutasandikud, ulatuslikuimad on need saare kirdeosas, kus osariigi pealinn George Town kasutab ära väinas tekkinud soodsat sadamakohta.<ref name=":5" /><ref name=":8" /> Saare sisemaa on mägisem ja [[Graniitne kivim|graniitne]]. Kõrgendik, mida nimetatakse [[Bukit Bendera]]ks, koondab endas mitmeid üle 700 meetri kõrguseid tippe. See asub pealinna keskusest 6 kilomeetri kaugusel, [[Barat Daya (Pinang)|Barat Daya]] ja [[Timor Laut (Pinang)|Timor Lauti]] ringkondade piiril. Saare kõrgeim punkt on 740 meetrit.<ref name=":8" /> Kõrgendikus asub 130-aasta vanune [[vihmamets]], mis on osariigi rohelisteks kopsudeks ja saare bioloogilise mitmekesisuse üheks peamiseks kohaks. Mitmed saare jõed, sealhulgas ka George Townist läbi voolav [[Pinangi jõgi]], saab alguse Bukit Bendera kõrgendikult.<ref name=":5" /><ref name=":12">{{Netiviide |perekonnanimi=Ruppert |eesnimi=Nadine |kuupäev=2017-07-17 |pealkiri=Site Description: Penang Hill |url=https://treefoundation.org/malaysia/penang-hill/ |väljaanne=Tree Foundation}}</ref> Malaisia ühe linnastunuima osariigina moodustavad märgatava osa Pinangist linnapiirkonnad. Urbaniseerumise ja reostamise tõttu on Pinangi loodus märgatavalt kannatanud, näiteks kuulutati läbi pealinna voolav Pinangi jõgi surnud jõeks, sest selles ei leitud vee-elustikku.<ref name=":9" /> [[Raadamine|Raadamise]] mõjul on Pinang kaotanud 2000. aasta seisuga võrreldes rohkem kui poole oma metsaaladest. Metsa asemele on peamiselt loodud uusi inimasulaid või [[Põllumaa|põllumaid]]. Peamiselt toimub uusarendus Pinangi saarel Barat Daya ringkonnas ja mandril [[Seberang Perai Utara]] ning [[Seberan Perai Selatan]]i ringkondades.<ref name=":5" /> Kiirelt kasvanud rahvaarvu tõttu on Pinangi valitsus algatanud tehissaarte projekti, plaanis on luua kolm tehissaart Pinangi saarest lõunasse.<ref name=":11" /><ref name=":1">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Netto |eesnimi=Anil |kuupäev=2023-01-06 |pealkiri=Malaysia’s stagnant population: This changes everything! |väljaanne=[[Aliran]] |url=https://m.aliran.com/aliran-csi/malaysias-stagnant-population-build-and-they-will-come-from-where}}</ref> [[Fail:Stormy Dawn on Penang Island (50035925527).jpg|vasakul|pisi|[[Mussoonkliima]] Pinangi saarel]] ==== Kliima ==== George Townis on [[sademete hulk]] keskmiselt 2700 millimeetrit aastas. Kõrgeim sademete hulk on [[Oktoober|oktoobris]] ja [[mai]]s. Ühelgi kuul ei ole sademete hulk vähem kui 75 millimeetrit. Vihma sagedust mõjutab künklik sisemaa, mis sõltuvalt [[mussoontuul]]te suunast jätab vihma kätte vaid osariigi kirde- või edelaosa, takistades vihma levikut saarel.<ref name=":8" /> Kuu keskmine temperatuur rannikul on 27°C, [[Bukit Bendera]] kõrgendikul on keskmiselt 5°C külmem.<ref name=":8" /><ref name=":12" /> Aastane keskmine temperatuur on ajavahemikul 1951–2012 tõusnud 1,8°C võrra. Õhukvaliteedi tase on Pinangis peaaegu igal pool alla globaalse keskmise, erandiks on vaid Pinangi kõrgendik, mistõttu esineb osariigis keskmisest rohkem südame- ja kopsuhaigusi.<ref name=":5" /> [[Fail:Cleaner Greener Penang River (51581539205).jpg|pisi|[[Pinangi jõgi]]]] ==== Looduslikud ohud ==== Pinangis esineb sageli [[üleujutus]]i, seda peamiselt puuduliku [[torutus]]e ja tihedalt täisehitatud linnapiirkonna tõttu. [[Kliimamuutus]]ed ja meretaseme tõus on üleujutuste sagedust tõstnud. Ligikaudu 49% suurematest teedest, 40% koolidest, 30% haiglatest, 6% politseijaoskondadest ja 11% tuletõrjejaoskondadest asuvad jõe- ja vihmavee üleujutusohu piirkonnas. Perioodil 1991–2018 esines 62 üleujutust, põhjustatud peamiselt tugevast [[vihm]]ast ja mussoontuultest või jõgedest. Üleujutustes hukkus 498 inimest ja sajad tuhanded inimesed pidid [[sisepõgenik]]ena kodud maha jätma.<ref name=":5" /> Osariiki on mõjutanud ka üksikud [[maavärin]]ad, kuid oluliselt väiksemal määral. Suuremad maavärinad toimusid 1976., 1991. ja 2015. aastal. Maavärinad on põhjustanud Malaisias nii majanduslikku kahju kui ka hukkunuid, kuid osariik ei ole seismiliselt väga aktiivses piirkonnas.<ref name=":5" /> See-eest on kaugemad maavärinad mõjutanud Pinangi, [[2004. aasta India ookeani maavärin]]a tagajärjel tekkinud [[tsunami]]s hukkus osariigis 52 inimest. Osariik oli tsunamist kõige raskemini mõjutatud kogu Malaisias.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2019-12-26 |pealkiri=Tsunami that hit Penang in 2004 will never be forgotten, says father of ‘miracle baby’ |väljaanne=[[Malay Mail]] |url=https://www.malaymail.com/news/malaysia/2019/12/26/penang-tsunami-in-2004-will-never-be-forgotten-says-father-of-miracle-baby/1822295}}</ref> == Ajalugu == {{Pikemalt|Pulau Pinangi ajalugu}} ==== Varajane ajalugu ==== Arheoloogilised leiud näitavad, et Pulau Pinang ja Seberang Perai olid asustatud juba eelajaloolistel aegadel. Esimesed tõendid pärinevad [[Guar Kepah]]' piirkonnast [[Seberang Perais]], kus 1860. aastal avastati 3000–4000 aasta vanused inimjäänused koos kivist tööriistade, keraamikakildude ja toidujäänustega. Pulau Pinangilt leitud [[Kivikirves|kivikirved]] viitavad [[neoliitikum]]i ajastule ja on vähemalt 5000 aasta vanused, näidates varase [[põllumajandus]]e arengut.<ref name=":2" /> Varaseim teadaolev asustus Pulau Pinangil pärineb vähemalt [[5. sajand]]ist, kui piirkonnas toimus kaubavahetus [[India poolsaar|India piirkonna]] ja [[Ida-Aasia]] vahel. Kaubandusteede strateegiline asukoht tegi saare atraktiivseks peatuspaigaks ränduritele ja kaupmeestele, sealhulgas [[Sumatra]]l asuvatele [[Rawa hõim]]u kogukondadele, kes arendasid kontakte [[Kagu-Aasia]]s mõjuka [[Sri Vijaya]] impeeriumiga. Ajalooliste allikate järgi kujunesid väiksemad asulad hiljem kaubavahetuse ja palverännakute transiitpunktideks.<ref name=":29">Abdullah, S., & Fathil, F. (2021). Revisit the History of Early Settlements in Pulau Pinang: The Contributions and Legacies of Rawa People. ''Intellectual Discourse'', ''29''(2).</ref> 1400. aasta paiku asutati [[Malaka poolsaar]]el oluline kauplemise keskus [[Melaka]]. Melaka koos oma sadama ja ümbruskonnaga, sealhulgas ka Pinangiga, kujunes oluliseks osaks kaubandusvõrgustikust, mis ühendas [[Aasia]]t ja [[Euroopa]]t. Piirkond oli oluline peatuskoht [[Zheng He]] merereisidel, mille mõjudel sattusid piirkonda Hiina migrandid ja kaupmehed, mis süvendas piirkonna rolli kaubandusvõrgustiku keskusena.<ref name=":29" /><ref name=":4">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hutchinson |eesnimi=Francis E. |pealkiri=CATCHING THE WIND: Penang in a Rising Asia |aasta=2012 |lehekülg=21 |keel=inglise}}</ref> Üks esimesi [[inglise]] kaupmehi, kes saareni jõudis, oli kapten [[James Lancaster]]. Ta saabus piirkonda 1591. aastal laeval [[Edward Bonaventure]], mis oli osa Briti kaubandusmissioonist Ida-Indiasse. Lancaster jõudis Pulau Pinangile 1593. aastal pärast peatust [[Rimau saar|Pulau Rimaul]]. Ta kirjeldas saare rannikut olevat asustatud tihedalt kasvavate [[mangroov]]ide ja [[sääsk]]edega, mis pakkus varjupaika [[piraat]]idele. Lancasteri külastuse ajal oli saar piraatluse keskpunkt, sest piraadid pääsesid saarelt hästi ligi Malaka väina läbivatele kaubalaevadele.<ref name=":9" /><ref name=":29" /> [[Fail:Penang.gif|pisi|Pinangi piiride kujunemine]] 18. sajandil olid tulevase Pulau Pinangi alad asustatud, näiteks on leitud [[Datok Keramat (valimisringkond)|Datok Keramati]] piirkonnast matmispaiku ja jälgi elanikest vähemalt 1705. aastast. Pulau Pinang ja Seberang Perai kuulusid tollal [[Kedahi sultanaat|Kedahi sultanaadi]] koosseisu. Lisaks elasid malailased [[Batu Uban]]i, [[Sungai Kluang]]i ja mitmeid teisi piirkondi.<ref name=":2" /> ==== Briti koloonia ==== 1786. aastal vallutas Pinangi Suurbritannia kapten [[Francis Light]]. Kedahi sultan [[Abdullah Mukarram Shah]] tegi katse saart tagasi vallutada, kuid ebaõnnestus ja pidi Lightiga 1791. aastal rahu sõlmima. Saar läks [[Briti Ida-India Kompanii]] kontrolli alla ning Light rajas saarele [[George Town]]i, millest sai peagi Briti India neljas [[Briti India provintsid ja presidentkonnad|presidentkonnalinn]].<ref name=":2" /> 1800. aastal läks Briti Ida-India Kompanii kontrolli alla ka [[Seberang Perai]], mis sai uueks nimeks Province Wellesley. Selle tagas Kompanii ja [[Kedahi sultanaat|Kedahi]] sultani [[Dhiauddin Mukarram Shah II]] vahel sõlmitud leping, mille esimeses punktis sätestati, et kuni britid valitsevad Pulau Pinangil ja vastavatel mandri aladel, maksab Kompanii iga-aastast tasu 10&nbsp;000 riiali Kedahi ja [[Perlis]]e asevalitsejale. Leping tühistas ka 1791. aastal sõlmitud lepingu.<ref name=":2" /> [[Fail:KITLV - 80020 - Kleingrothe, C.J. - Medan - Quay in Penang - circa 1910.tif|vasakul|pisi|[[Pinangi sadam]] 20. sajandi alguses]] Pinang kujunes Suurbritannia võimu all sõjaliseks ja kaubanduslikuks keskuseks, mis ühendas Aasiat [[läänemaailm]]aga. 1826. aastal liideti Pinang [[Singapur Väinaasunduste koosseisus|Singapuri]] ja [[Melaka osariik|Melakaga]], moodustades [[Väinaasundused]] (Straits Settlements), mis allusid otse [[Briti koloniaalimpeerium|Briti koloniaalvõimule]]. See võimendas Pinangi tähtsust kaubanduses veelgi, tuues piirkonda rohkem Hiina ja India kaupmehi.<ref name=":4" /> 1827. aastal avatud [[Suessi kanal]] kiirendas märkimisväärselt kaupade transporti Euroopast Aasiasse. Pinang tähtsus kaubanduslinnana, mis ühendas omavahel [[Lõuna-Hiina meri|Lõuna-Hiina merd]] ja [[India ookean|India ookeani]], tõusis veelgi. 1890. aastatest 1940. aastateni arenes Pinang kiiresti. Kolooniasse saabus hulgaliselt eri rahvustest inimesi, sealhulgas [[Hiinlased|hiinlasi]], [[Indialased|indialasi]] ja [[Eurooplased|eurooplasi]]. Linnast kujunes multikultuuriline ja -religioosne keskus, kus erinevad kogukonnad elasid kõrvuti ja säilitasid oma kultuuripärandi.<ref name=":4" /> [[Fail:Royal Marines Parade in Penang (5316034010).jpg|pisi|[[Kuninglik Merejalavägi|Kuninglik merejalavägi]] vabastamas George Towni (1945)]] [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, aastatel 1941–1945, okupeeris [[Jaapan]] Penangi. Okupatsioon mõjutas sügavalt piirkonna majandust ja ühiskonda. Pärast sõda taastas Suurbritannia võimu Pinangis.<ref name=":4" /> ==== Malaisia osariik ==== 1957. aastal saavutas [[Malaisia]] iseseisvuse ja Pinang ühines Malaisiaga. See muutis osariigi varasemast rohkem sõltuvaks uue keskvalitsuse poliitikast. 1969. aastal eemaldati Pinangilt vabakaubanduslinna staatus, mis tõi kaasa [[majanduslangus]]e ja suure töötuse. Et majandust elavdada, otsustas osariigi valitsus rajada tööstusparke, meelitades kohale uusi ettevõtteid ja investeeringuid. Peaminister [[Lim Chong Eu]] juhtimisel kujunes Pinang 1970. aastatel elektroonika- ja tootmiskeskuseks, tõmmates ligi rahvusvahelisi ettevõtteid, nagu [[Intel]] ja [[AMD]]. See muutus aitas taaselustada piirkonna majandust ja vähendada tööpuudust.<ref name=":10" /> 2008. aastal sai George Town [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandi]] staatuse, tunnustades selle ainulaadset kultuurilist ja ajaloolist väärtust. Tunnustus tõstis osariigis [[kultuuriturism]]i ning tugevdas Pinangi positsiooni rahvusvahelisel areenil.<ref name=":10" /> == Majandus == {{Pikemalt|Pulau Pinangi majandus}} [[Fail:Bandar_Sri_Pinang.jpg|pisi|[[Bandar Sri Pinang]], George Towni linnaosa (2024)]] Pinang on üks Malaisia juhtivaid turismi-, tehnoloogia- ja meditsiiniturismi keskusi. Suurema osa majandusest moodustavad [[teenindussektor]], eriti [[turism]], ja [[tööstussektor]]. Teenindussektor moodustab 51,4% osariigi SKT-st.<ref name=":4" /> Teenindussektorile järgneb tööstussektor, mille SKT osakaal on 42,8%. Peamine Pinangi tööstusharu on [[elektroonika]]- ja [[elektrotehnika]] (E&E) tööstus.<ref name=":8" /> Pinang kujunes elektroonika- ja tootmiskeskuseks 1970. aastatel tollase peaministri [[Lim Chong Eu]] juhtimisel, kes suutis sellega taaselustada vabakaubandussadama positsioonist kaotatud majandusliku võimekuse. Mitmed rahvusvahelised ettevõtted, nagu [[Intel]] ja [[AMD]], asusid Pinangis tegutsema. Pinang mängib olulist osa eriti ülemaailmses [[Pooljuht|pooljuhitööstuses]], moodustades umbes 8% pooljuhitootmise tugiteenusest.<ref name=":5" /> Pinangis asuvad ka mitmed suured tööstuspargid, näiteks [[Bayan Lepas]]i, [[Perai]] ja [[Batu Kawan]]i tööstuspargid, kus toodetakse [[kõrgtehnoloogia]], [[lennundus]]e ja [[biotehnoloogia]] tooteid.<ref name=":132">{{Raamatuviide |perekonnanimi=SINGH |eesnimi=CHET |pealkiri=From Free Port to Modern Economy |perekonnanimi2=RASIAH |eesnimi2=RAJAH |perekonnanimi3=TUAN. |eesnimi3=WONG YEE}}</ref> Pinang on tuntud ka toiduainete töötlemise ja ekspordi poolest. Saare maapiirkondade elanikud kasvatavad [[riis]]i, [[Köögivili|köögivilju]] ja [[Puuvili|puuvilju]]''.<ref name=":8" />'' Eriti tugev on kohalik [[halāl]]-toodete tööstus, mis toetab ka kogu osariigi piires tegutsev Pinangi rahvusvaheline halāl keskus (Penang International Halal Hub), mis pakub tuge toiduainete töötlejatele, eriti halal-nõuetele vastavate toodete eksportimiseks.<ref name=":132" /> ==== Majanduse kujunemine ==== Pärast George Towni asutamist oli Suurbritannia koloonia varajane majandus tihedalt seotud kaubandusega. Britid kasutasid Pinangi baasina [[Aasia]]s kaubandustegevuse tugevdamiseks, arendades [[India poolsaar|India]] ja [[Qingi dünastia|Hiina]] vahelist kaubavahetust. Selleks sobis Pinangi strateegiline asukoht, mis aitas murda [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade]] monopoli [[Malaka väin]]as. Peamised kaubad, mida Pinangis vahetati, olid [[vürtsid]], [[tina]], [[Tee (jook)|tee]] ja [[siid]].<ref name=":0" /><ref>Pampus, M. (2021). Multiple Motives and a Malleable Middleman: The Founding of George Town (Malaysia). ''Indian Ocean World Centre Working Paper Series'', ''11''.</ref> 19. sajandi lõpus kujunes Pinang [[hadži]]-palverändurite oluliseks kogunemispunktiks. Piirkonnas arenes religioossete raamatute ja muude [[islam]]iga seotud kaupade müük, mida eksportisid [[Madalmaade Ida-India|Indoneesiast]] ja [[Lähis-Ida]]st pärit kaubandusühendused. Lisaks tekkis Pinangis trükikodade tööstus, mida juhtisid [[Rawa hõim|Rawa]] kogukonna liikmed ja mis toetas kohaliku kirjanduse levikut.<ref name=":0" /><ref name=":29" /> 20. sajandil, eriti pärast vabakaubandussadama staatuse kaotust 1960. aastatel, keskendus Penangi majandus rohkem [[elektroonika]] ja [[pooljuht]]ide tootmisele, tuues piirkonda rahvusvahelised ettevõtted ja muutes osariigi oluliseks tootmiskeskuseks Aasias.<ref name=":0" /><ref name=":29" /> ==== Taristu ==== [[Fail:Jambatan Pulau Pinang, Perai, Pulau Pinang, Malaysia - panoramio.jpg|pisi|[[Pinangi sild]] (2012)]] [[Pinangi sadam]] ja [[Pinangi rahvusvaheline lennujaam|rahvusvaheline lennujaam]] on olulised logistika keskused, mis toetavad ekspordi ja impordi toiminguid, pakkudes head ühendust nii kohalike kui ka rahvusvaheliste turgudega. Lennujaamas on plaanitud luua [[halāl]]-logistika keskus, et edendada halāl-sertifitseeritud toodete liikumist üle maailma <ref name=":132" /> Saar on ühendatud mandriga kahe silla kaudu: esimene on [[Penangi sild]], mis ulatub [[Gelugor]]ist Seberang Peraisse ja on 13,5 kilomeetrit pikk, ning teine on [[Sultan Abdul Halim Muadzam Shahi sild]], mis on 24 kilomeetri pikkune. Lisaks toimub transport saare ja mandri vahel ka [[praam]]iga.<ref name=":5" /><ref name=":8" /> Kohalik teedevõrk on hästi arenenud, pakkudes ühendusi saare linnade ja äärelinnade vahel, kus peamine liikluskoridor on Jelutongi kiirtee, mis ühendab George Towni ümberkaudsete piirkondadega.<ref name=":8" /> Kuigi teed on heal tasemel, on avalik ühistransport Penangis vähearenenud, sest seda pakub vaid üks, 2007. aastal tegevust alustanud bussifirma [[Rapid Penang]]. Bussiliiklus ei kata täielikult kõiki saare piirkondi, mistõttu on sihtkohta jõudmine tihti aeganõudev ja ei soodusta ühistranspordi kasutamist. 2015. aasta seisuga kasutasid vaid 15% elanikest bussi transpordivahendina.<ref name=":5" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hamid |eesnimi=Abdul |perekonnanimi2=Hilmy |eesnimi2=Ahmad |perekonnanimi3=Nuh |eesnimi3=Mohd |kuupäev=september 2015 |pealkiri=Factors Affecting Bus Ridership With Respect to Passenger Demography: A Case Study of Seberang Perai, Pulau Pinang, Malaysia. |url=https://www.researchgate.net/publication/298371532_Factors_Affecting_Bus_Ridership_With_Respect_to_Passenger_Demography_A_Case_Study_of_Seberang_Perai_Pulau_Pinang_Malaysia |ajakiri=EASTS 2015 Conference}}</ref> Käimas on projekt Penang2030, millega arendadakse Pinangi osariigi liikuvust ja ühistranspordi kasutust, üritades seda muuta rohelisemaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Agenda Negeri Pintar Pulau Pinang |url=https://www.penang.gov.my/images/pdf/Agenda%20Negeri%20Pintar%20Pulau%20Pinang%20FINAL.pdf}}</ref> Eluasemekulud on Penangis viimastel aastatel tõusnud, mis on muutnud elamispinna kättesaadavuse noortele ja madalama sissetulekuga elanikele keerulisemaks. Piiratud maa ja tiheda asustuse tõttu on kinnisvara hinnad kasvanud, eriti Pinangi saarel, kus eluaseme nõudlus on kõrge. See seab väljakutse nii madala kui ka keskmise sissetulekuga inimestele omadandada taskukohane eluase Pinangis.<ref name=":5" /> Olukorra leevendamiseks on valitsus plaaninud ehitada kolm [[tehissaar]]t, kuhu peaks elama asuma 300&nbsp;000 elanikku.<ref name=":1" /> == Kultuur == [[Fail:George_Town,_Penang_at_night_(2).jpg|pisi|[[George Town]], Pulau Pinangi pealinn]] Pinangi pealinn on George Town on tuntud oma ainulaadse arhitektuuri ja linnaruumi poolest, mis on tugevalt mõjutatud koloniaalajastust ja mitmekultuursest elanikkonnast. [[File:Penang Malaysia Wat-Chaiya-Mangkalaram-Temple-01.jpg|pisi|left|[[Wat Chayamangkalaram]] on osariigi vanim Siiami tempel]] George Townis asub üle 5000 ajaloolise hoone. Nende hulgas võib leida traditsioonilisi poekodasid, [[bangalo]]sid, [[mošee]]sid, [[Kirik (pühakoda)|kirikuid]], [[Hiina templid|Hiina]] ja [[Hindu templid|Hindu templeid]], administratiivhooneid, kaubandus- ja äriehitisi ning veekülasid ([[Clan Jetties]]), mis on rajatud vee kohal olevatele vaiadele. Erinevate elamukvartalite tõttu on linn üks keerukamalt hallatavaid [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandeid]].<ref>{{Netiviide |kuupäev= |pealkiri=BUILDINGS |url=https://gtwhi.com.my/our-work/buildings/ |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=George Town World Heritage Incorporated}}</ref> ==== Religioon ==== Osariigis on esindatud on neli suurt [[religioon]]i – [[islam]], [[budism]], [[hinduism]] ja [[kristlus]]. Ametlik riigireligioon on [[islam]], kuid osariigis kehtib [[usuvabadus]]. Budism, kristlus, hinduism, [[sikhism]], [[taoism]] ja muud usundid on vabalt praktiseeritavad – moslemite mošeed, hinduistlikud ja [[budistlikud templid]] ning kristlikud kirikud on levinud kogu Pinangi territooriumil.<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [https://www.penang.gov.my/ Koduleht] {{MAS}} [[Kategooria:Malaisia osariigid]] [[Kategooria:Pulau Pinangi osariik| ]] i4inx31d2o91zhdkig1bmm8yr6iz8au 7144189 7144142 2026-05-01T21:29:18Z Andreas003 7485 Viidete parandus 7144189 wikitext text/x-wiki {{Suunamine|Penang|Saare|Pinangi saar}} {{Provints | nimi = Pulau Pinangi osariik | nimi1_keel = malai | nimi1 = Pulau Pinang | lipp = Flag of Penang (Malaysia).svg | lipu_link = [[Pulau Pinangi lipp]] | vapp = Coat_of_arms_of_Penang.svg | vapi_link = [[Pulau Pinangi vapp]] | pindala = 1032 | elanikke = 1740400 | keskuse_nimetus = [[Pealinn]] | keskuse_nimi = [[George Town]] | asendikaardi_pilt = Penang in Malaysia.svg | ametlik_keel = [[malai keel]] | asendikaardi_pilt_seletus = Pulau Pinangi asukoht Malaisia koosseisus | pindala_viide = <ref name=":5" /> | elanikke_seis = 2020 | elanikke_viide = <ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-02-14 |pealkiri=LAUNCHING OF REPORT ON THE KEY FINDINGS POPULATION AND HOUSING CENSUS OF MALAYSIA 2020 |url=https://www.dosm.gov.my/v1/index.php?r=column/cthemeByCat&cat=117&bul_id=akliVWdIa2g3Y2VubTVSMkxmYXp1UT09&menu_id=L0pheU43NWJwRWVSZklWdzQ4TlhUUT09 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230307083349/https://www.dosm.gov.my/v1/index.php?r=column/cthemeByCat&cat=117&bul_id=akliVWdIa2g3Y2VubTVSMkxmYXp1UT09&menu_id=L0pheU43NWJwRWVSZklWdzQ4TlhUUT09 |arhiivimisaeg=2022-11-17 |väljaanne=[[Malaisia statistikaamet]]}}</ref> }} '''Pulau Pinang''' (ka lihtsalt '''Pinang''' või '''Penang''') on üks kolmeteistkümnest [[Malaisia Föderatsioon]]i kuuluvast [[Osariik (Malaisia)|osariigist]]. See asub [[Malaka poolsaar]]e looderannikul [[Malaka väin]]a ääres. Piirneb põhja ja ida poolt [[Kedahi osariik|Kedahi osariigiga]], lõuna poolt [[Peraki osariik|Peraki osariigiga]] ning lääne poolt Malaka väina ja [[Indoneesia]]le kuuluva [[Sumatra]] territoriaalvetega. Osariigi pealinn [[George Town]] sai linnaõigused 1957. aastal, millega see oli esimene linn Malaisias. 1974. aastast kuulub kogu [[Pinangi saar]] linna halduspiiridesse. Lisaks Pinangi saarele kuulub osariigi koosseisu mandriosa, mida nimetatakse [[Seberang Perai]]ks. Seberang Perai sai linnaõigused 2019. aastal ning see on rahvaarvult kolmas linn Malaisias. Pinangi kogupindala on kõigest 1032 ruutkilomeetrit. Ainult [[Perlise osariik]] on veel väiksema pindalaga. Pinang tekkis 18. sajandi lõpus, mil [[Suurbritannia]] hõivas saare. Tolle ajani hõredalt asustatud saarest kujunes atraktiivne sihtkoht, kuhu kolisid paljud eri rahvuse esindajad. India-Hiina kaubateel asuv Pinang kujunes oluliseks kaubalinnaks, millest on saanud üks mitmekultuurilisema rahvastikuga ja industrialiseerunud osariike Malaisias. == Nimi == Pulau Pinangi nimi tuleb [[Malai keel|malaikeelsest]] sõnast "pinang", mis tähendab [[beetlipalm]]i (''Areca catechu''). Otsetõlkes tähendab Pulau Pinang "Beetlipalmi saart".<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Basic Information |url=https://www.penang360.my/plan-your-trip/basic-information |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=Penang360}}</ref> Nime sai osariik [[Suurbritannia]] ülemvõimu ajal, kui saarel hakati [[Cornwallise kindlus]]e ümbruses beetlipalmi kasvatama.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Sejarah |url=https://www.penang.gov.my/index.php?option=com_content&view=article&id=360809&Itemid=1729&lang=en |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=[[Penangi osariigi valitsus]]}}</ref> [[Fail:Fort Cornwallis interior.jpg|pisi|[[Fort Cornwallis]]]] Pinangi saare algne nimi oli Pulau Ka Satu ehk "esimene saar". See nimi tuli tolleaegselt kaupmehelt, olles [[Lingga saar|Lingga]]-[[Kedah]]i kaubateel esimene suuremat sorti ja eraldatud saar. 1786. aastal muudeti nimi brittide poolt, tollase [[Walesi prints]]i [[George IV]] tulevase sünnipäeva puhul, Walesi Printsi saareks (Prince of Wales Island).<ref name=":0" /> Enne Pinangi nime kinnistumist 19. sajandi teisel poolel kasutasid [[Seberang Perai]] elanikud saare kohta ka nimekuju Tanjong Penaga. Osariigi pealinna [[George Town]]i nimetatakse mõnikord tänapäevalgi piirkonnas Tanjongiks.<ref name=":2" /> [[Eesti keel]]es on osariigi põhiline nimikuju Pulau Pinang. Lühendatud rööpnimena võib kasutada nii Pinangi kui ka [[inglise keel]]es kasutatud Penangi, kuid lühinimi võib viidata ka [[Pinangi saar]]ele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pulau Pinang |url=https://arhiiv.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=96035016&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]]}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-02-14 |pealkiri=Pinang |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/Pinang/1/est |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=[[Sõnaveeb]]}}</ref> == Riigihaldus == Osariigi ametlik keel on [[malai keel]]. Enamik sildid on kirjutatud [[Malai keel|malai]] ja [[inglise keel]]es, mõned ka [[hiina keel]]es.<ref name=":0" /> Seadusandlikku võimu osariigis täidab [[Pulau Pinangi Osariigi Seadusandlik Kogu]] ehk osariigi parlament. Seadusandlik kogu koosneb 40 valitud esindajast. Samuti on osariigis moodustatud 13 föderaalset valimisringkonda, kust valitakse esindajad [[Dewan Rakyat|Malaisia parlamendi alamkotta]].<ref name=":6">{{Netiviide |pealkiri=Map of Penang State |url=https://www.visitselangor.com/information/malaysia-maps/map-of-penang-state/ |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=Visit Selangor}}</ref> Täidesaatvat võimu osariigis täidab [[Pinangi osariigi valitsus]]. Vaatamata piiratud võimule mängib valitsus olulist rolli taristu- ja arendusprojektide koordineerimisel, välisinvesteeringute (eriti tootmise ja turismi valdkonnas) meelitamises ning ärisõbraliku keskkonna tagamises. Peamiselt tegutseb osariigi valitsus usu- ja maateemadega. Pinangi valitsus on suuresti sõltuv [[Malaisia föderaalvalitsus]]e tahtest, sest suur osa rahastusest tuleb Kuala Lumpurist.<ref name=":5" /> ==== Sümboolika ==== [[Fail:Mukims of Penang labelled.svg|pisi|Pinangi haldusjaotus]]Osariigil on oma [[Pulau Pinangi lipp|lipp]], [[Pulau Pinangi vapp|vapp]] ja [[Untuk Negeri Kita|hümn]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jata, Bendera dan Lagu |url=https://www.penang.gov.my/index.php?option=com_sppagebuilder&view=page&id=68&Itemid=1732&lang=en |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=[[Penangi osariigi valitsus]]}}</ref> Lipul sümboliseerivad: * Sinine sümboliseerib saart ümbritsevat merd * Valge sümboliseerib rahu * Kollane sümboliseerib õitsengu märki * Puu viitab saarel kasvatatud [[beetlipalm]]ile, kust pärineb ka saare nimi. ==== Haldusjaotus ==== Pulau Pinang jaguneb 5 ringkonnaks (''Daerah''): [[Timur Laut (Pinang)|Timur Laut]] (ingliskeelne nimi Northeast Penang Island), [[Barat Daya (Pinang)|Barat Daya]] (Southwest Penang Island), [[Seberang Perai Utara]] (North Seberang Perai), [[Seberang Perai Tengah]] (Central Seberang Perai) ja [[Seberang Perai Selatan]] (South Seberang Perai).<ref name=":6" /> Ringkonnad jagunevad omakorda [[mukim]]ideks ja [[linn]]adeks. Pinangi osariigis on 81 mukimi ja 17 linna.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2018 |pealkiri=SENARAI KOD DAERAH DAN MUKIM: PULAU PINANG |url=https://eaduan.kpdn.gov.my/storage/SENARAI%20KOD%20DAERAH%20DAN%20MUKIM%2002012018.pdf |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230201060557/https://eaduan.kpdn.gov.my/storage/SENARAI%20KOD%20DAERAH%20DAN%20MUKIM%2002012018.pdf |arhiivimisaeg=2023-02-01 |väljaanne=[[Malaisia Sisekaubanduse ja Elukalliduse Ministeerium]]}}</ref> {| class="wikitable" ! ! colspan="2" |[[Pinangi saar]] ! colspan="3" |[[Seberang Perai]] |- !Ringkond ![[Timur Laut (Pinang)|Timur Laut]] ![[Barat Daya (Pinang)|Barat Daya]] ![[Seberang Perai Utara]] ![[Seberang Perai Tengah]] ![[Seberang Perai Selatan]] |- |'''Mukimid''' |6 |22 |16 |21 |16 |- |'''Linnad''' (Bandar) |9 |2 |2 |2 |2 |} == Rahvastik == [[Fail:Map of population density in Penang.svg|pisi|Pinangi rahvastikutihedus (2020)]] ==== Demograafiline seis ==== Penangis elas 2021. aasta seisuga 1&nbsp;774&nbsp;405 inimest, kellest enam kui pooled elavad Seberang Prais. Elanikkond on mitmerahvuseline, noor ning meeste ja naiste vahel võrdselt jaotunud. Osariigi elanikkonnast on üle 72% tööealised (vanuses 15–64 aastat). Elanikkonna peamised vanuserühmad on 0–14 (20%), 20–29 (20%) ja 30–39 (17%) eluaastat.<ref name=":0" /><ref name=":16">{{Netiviide |pealkiri=Penung in numbers |url=https://online.fliphtml5.com/szqep/fund/#p=1 |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=Penung2030}}</ref> George Towni linna piires elab 1,8% kogu Malaisia elanikkonnast. Linn moodustab 2,3% riigi SKP-st ning 2,2% riigi tööhõivest.<ref name=":5">{{Netiviide |kuupäev=2020-09-11 |pealkiri=CITY SCAN: Penang, Malaysia |url=http://documents.worldbank.org/curated/en/303601599804400672/City-Scan-Penang-Malaysia-City-Resilience-Program |väljaanne=[[World Bank Group]] |koht=Washington, D.C.}}</ref> Üle 82% Penangi elanikest elab linnapiirkondades, mistõttu on Pinang rahvastikutiheduse poolest Malaisias teisel kohal ja rahvaarvu poolest kaheksandal kohal, hoolimata osariigi väiksest pindalast.<ref name=":9">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=LAI |eesnimi=CHEE HUI |perekonnanimi2=TAN |eesnimi2=DAVID T. |perekonnanimi3=CHAN |eesnimi3=NGAI WENG |perekonnanimi4=ZAKARIA |eesnimi4=NOR AZAZI |kuupäev=september 2018 |pealkiri=APPLYING A SYSTEM THINKING APPROACH TO EXPLORE ROOT CAUSES OF RIVER POLLUTION: A PRELIMINARY STUDY OF PINANG RIVER IN PENANG STATE, MALAYSIA |url=http://collections.unu.edu/eserv/UNU:6736/david_2.pdf |ajakiri=[[United Nations University]] |lehekülg=1442}}</ref> Rahvastikutihedus on kõige suurem [[Timur Laut (Pinang)|Timur Lauti]] ringkonnas asuvas George Towni vanalinnas (vähemalt 106 inimest 100 ruutmeetri kohta). Rahvastikutiheduselt teine kõige tihedamalt asustatud ala on [[Seberang Perai Utara]] ringkonnas asuv [[Butterworth (Pinang)|Butterworthi linn]].<ref name=":5" /> 2021. aastal täheldati osariigis esmakordselt rahvaarvu kahanemist. Samuti on järk-järgult kasvamas eakate osakaal osariigis. 2021. aastal oli eakate osakaal 7,1%, 2022. aastal 7,5%.<ref name=":17">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Xian |eesnimi=Liew Jia |kuupäev=2022-12-30 |pealkiri=‘Penang’s population is shrinking’ |väljaanne=[[The Star (Malaisia)|The Star]] |url=https://www.thestar.com.my/news/nation/2022/12/30/penangs-population-is-shrinking}}</ref> {| class="wikitable" |+Pinangi elanike arv<ref name=":5" /> !Aasta !1980 !1991 !2000 !2010 !2021<ref name=":16" /> |- |'''Elanike arv''' |954 638 |1 116 801 |1 313 449 |1 561 383 |1 774 405 |} === Rahvuslik kuuluvus === Osariigi suurimad rahvused on [[malaid]] (40,7%), [[Malaisia hiinlased|hiinlased]] (41,3%) ja [[Malaisia indialased|indialased]] (9,4%).<ref name=":16" /> Osariigi ametlik riigikeel on [[malai keel]], mida räägivad peamiselt emakeelena osariigis elavad malaid. Osariigis elavad hiinlased räägivad peamiselt [[Hokkieni murre|hokkieni]], [[Kantoni keel|kantoni]] või [[Teochewi murre|teochewi murret]]. Paljud kohalikud oskavad ka [[inglise keel]]t ja enamik Pinangi elanikke valdab rohkem kui kahte keelt. Paljud kohalikud räägivad emakeelena [[manglish]]'i, mis on inglise keele baasil loodud [[kreoolkeel]], milles segunevad hiina keel ja paljud "omaksvõetud" malai ja inglise keele sõnad. Keele grammatiline struktuur pärineb hokkieni murdest.<ref name=":0" /> <gallery> Fail:Percentage of Chinese in Penang.svg|[[Malaisia hiinlased|Hiinlaste]] osakaal Pinangis Fail:Percentage of Malays in Penang.svg|[[Malaid|Malaide]] osakaal Pinangis Fail:Percentage of Indian in Penang.svg|[[Malaisia indialased|Indialaste]] osakaal Pinangis Fail:Percentage of foreigners in Penang.svg|[[Mittekodanik|Mittekodanike]] osakaal Pinangis </gallery> ==== Rahvastiku kujunemine ==== Kuigi Pinangi saarel on asustusest märke juba [[Kiviaeg|kiviajast]] alates, oli saar kuni [[Suurbritannia]] koosseisu minekuni väga hõredalt asustatud.<ref name=":2" /> Kui britid saare omandasid, elas seal hinnanguliselt mõnisada [[malaid]]. Pärast Suurbritannia võimu alla minekut asusid saarele elama lainetena mitmed eri rahvad. Paljud [[Kedahi sultanaat|Kedahi]] elanikud pagesid Pinangi [[Siiam]]i rünnakute eest. Suure osa immigrantidest moodustasid [[hiinlased]] – kõigepealt [[Madalmaade Melaka]]st, hiljem [[Lõuna-Hiina]]st.<ref name=":14">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=KÜCHLER |eesnimi=JOHANNES |kuupäev=1965 |pealkiri=PENANG'S CHINESE POPULATION: A PRELIMINARY ACCOUNT OF ITS ORIGIN AND SOCIAL GEOGRAPHIC PATTERN |url=https://www.asj.upd.edu.ph/mediabox/archive/ASJ-03-03-1965/Kuchler.pdf |ajakiri=[[Asian Studies]] |lehekülg=435–458}}</ref> Lisaks sellele kolisid osariigi aladele inimesed [[India poolsaar|Indiast]], [[Malaka poolsaar]]elt, [[Ḥaḍramawt]]ist, [[Euroopa]]st, [[Suurbritannia Burma|Burmast]] ja [[Tai|Siiamist]].<ref name=":15">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Guan |eesnimi=Yeoh Seng |pealkiri=Penang and Its Region: The Story of an Asian Entrepôt |perekonnanimi2=Leng |eesnimi2=Loh Wei |perekonnanimi3=Nasution |eesnimi3=Khoo Salma |perekonnanimi4=Khor |eesnimi4=Neil |kirjastus=NUS Press |aasta=2009 |isbn=978-9971-69-423-4 |lehekülg=10–25 |keel=et}}</ref> [[Fail:China St Ghaut, George Town, Penang.jpg|pisi|Mitmekeelne tänavasilt George Townis]] Stabiilne ja avatud valitsus ning migratsioon andsid võimaluse rahvaarvul rahus kasvada. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguseks elas Pinangis juba 300&nbsp;000 elanikku.<ref name=":15" /> Pinangi saarel moodustasid enamuse hiinlased. Nende levinum emakeel oli hokkien, mille [[Pinangi hokkieni murre|kohalik murre]] oli George Towni ''[[lingua franca]]''.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Küchler |eesnimi=Johannes |kuupäev=1965 |pealkiri=PENANG'S CHINESE POPULATION: A PRELIMINARY ACCOUNT OF ITS ORIGIN AND SOCIAL GEOGRAPHIC PATTERN |url=https://www.asj.upd.edu.ph/mediabox/archive/ASJ-03-03-1965/Kuchler.pdf |ajakiri=Asian Studies |lehekülg=441-442 |tsitaat=George Town is generally known as a town in which Hokkien is used as the lingua franca. Indeed Hokkien is the mother tongue of almost 50 per cent of the Penang Chinese (1957 Pop. Cens.Rep. No.3, p. 9). The predominance of Hokkien cannot be clearly traced from these maps because no further differentiation of the legend was possible. Therefore, the Cantonese speech group seems to be nearly as strong as the Hokkien group. This wrong impression may 'be' explained by the fact (as shown in the associations' constitutions) that the Cantonese are more tightly organized according to places of origin than the Hokkien group in which surname associations seem to play the main role.}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Qi |eesnimi=Koh Aun |kuupäev=september 2017 |pealkiri=Penang Hokkien and its Struggle for Survival |väljaanne=[[New Naratif]] |url=https://newnaratif.com/penang-hokkien-and-its-struggle-for-survival/ |tsitaat=By the time Malaysia achieved independence in 1957, the population census that year noted that there were 113,943 Hokkien people living in Penang, representing the largest sub-group (38%) within the local ethnic Chinese population, followed by the Cantonese (16.5%) and Teochews (9.8%).}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Yin |eesnimi=Jovita Junilla Tan Pei |kuupäev=detsember 2015 |pealkiri=A Study of Chinese Dialect Loss among Young Chinese in Penang |lehekülg=21 |url=https://d1wqtxts1xzle7.cloudfront.net/44613906/MA_Dissertation-libre.pdf?1460357856=&response-content-disposition=inline%3B+filename%3DA_Study_of_Chinese_Dialect_Loss_among_Yo.pdf&Expires=1731432834&Signature=RzCYSPepeTv8E93B5d4cy4ZKupCMTV5R4CrkhQu~KSfXnrbTpN4jbv7B~DTVbiFBTez7ZVvRiDYdJa5GjnRBxFAPrrQ3LZ~l1EnBnjW6vWKPukZoaoMxHbHq3mOab1cu68yl4ESnHraNb9J7xeifbI5g66jffq1fbFmvSFfwOrECRumHempqZTXOHPzQxtN7m-6MTlFPZRdxFJYFiL3K04PHR5Enm5wbv77b-xrHNWvrmAyp7FFTItItVUAZ5zxKVytlSPXYAcZG4QlzdgEBXwwOKWuA-Txkszyt~I6YqGmUC02MQYq2CcRidKQpSFVzQJEZdHs7bzyuikOV-Y8tLQ__&Key-Pair-Id=APKAJLOHF5GGSLRBV4ZA |tsitaat=Since Hokkiens were the largest majority when the Chinese first settled in Penang and also due to the advantage of their arrival in Penang way before the other Chinese ethnic groups, the Hokkien dialect became the lingua franca of the Chinese until the early twentieth century when followers of Dr. Sun Yat-Sen pushed for the use of Mandarin instead. It was even used as the medium of instruction in major Chinese schools in Penang before these schools officially switched to Mandarin. Although the Hokkien dialect is no longer the lingua franca of Penang, it is still widely used throughout Penang. [...] To date, the Hokkiens are still predominantly the largest Chinese dialect group in Penang}}</ref> 1950. aastatel moodustasid hiinlased saare 400&nbsp;000 elanikust ligi 300&nbsp;000.<ref name=":14" /> Malaisia osana on Penangi rahvastik kiiresti kasvanud. Osariigi rahvaarv kasvas aastatel 1980–2018 keskmiselt 2,2% aastas, suurim kasv toimus aastatel 2000–2010. Suurenenud on malaide osakaal osariigis, mis nüüd moodustab umbes 41% elanikest, seega peaaegu sama, mis hiinlaste osakaal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2005 |pealkiri=THE STATES Of MALAYSIA |url=https://www.abcmalaysia.com/tour_malaysia/m_states.htm |väljaanne=abcmalaysia |vaadatud=2024-11-10 |arhiivimisaeg=2024-11-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241110160832/https://www.abcmalaysia.com/tour_malaysia/m_states.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> 2020. aastatel on Pinangis olnud murekohaks rahvaarvu paigalejäämine ja mõnetine vähenemine, peamiselt seoses [[elukallidus]]e tõusuga. Osariigi kogurahvastik on mõnel aastal vähenenud ning eakate osakaal on asunud tõusma.<ref name=":17" /> == Loodus == Pulau Pinangi osariik asub [[Kagu-Aasia]]s, [[Malaka poolsaar]]e looderannikul [[Malaka väin]]a ääres. Pinang kuulub Malaisia koosseisu, paiknedes [[poolsaare Malaisia]]s, riigi loodeosas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=PENANG, MALAYSIA |url=https://imcc.usm.my/index.php/about/penang |vaadatud=2024-11-10 |väljaanne=[[Universiti Sains Malaysia]] |arhiivimisaeg=2024-11-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241110040525/https://imcc.usm.my/index.php/about/penang |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name=":8">{{Netiviide |kuupäev=2024-09-24 |pealkiri=Penang |url=https://www.britannica.com/place/Penang |vaadatud=2024-11-10 |väljaanne=[[Britannica]]}}</ref> Pinang koosneb ovaalsest [[Pinangi saar]]est ja ristkülikukujulisest mandriosast, mis koosneb täielikult [[Seberang Perai|Seberang Perai linnast]] (ajalooliselt Wellesley provints). Osariigi pealinn [[George Town]] on nime saanud [[Suurbritannia kuningas|Suurbritannia kuninga]] [[George III]] järgi ja tänapäeval kuulub linna koosseisu kogu Pinangi saar.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=PENANG STORIES: Penang's a City |url=https://www.mypenang.gov.my/culture-heritage/my-stories/64/?lg=en |vaadatud=2024-11-10 |väljaanne=myPenang}}</ref> Osariigi kogupindala on kõigest 1032 ruutkilomeetrit, millega Pinang on [[Perlise osariik|Perlise]] järel väikseim [[Malaisia osariigid|Malaisia osariik]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bedford |eesnimi=Sam |kuupäev=2018-09-27 |pealkiri=A Guide to Malaysia's States and Regions |url=https://theculturetrip.com/asia/malaysia/articles/a-guide-to-malaysias-states-and-regions |väljaanne=Culture Trip |vaadatud=2024-11-10 |arhiivimisaeg=2024-11-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241110210351/https://theculturetrip.com/asia/malaysia/articles/a-guide-to-malaysias-states-and-regions |url-olek=ei tööta }}</ref> Pinangi saar moodustab pindalast 293 ruutkilomeetrit.<ref name=":8" /> [[Fail:Penang Hill in 2023 04.jpg|pisi|280x280px|[[Bukit Bendera]] vaade George Townile (2023)]] Pinang piirneb mandril põhjas ja idas [[Kedahi osariik|Kedahi osariigiga]], lõunas [[Peraki osariik|Peraki osariigiga]]. Pulau Pinangi lõunapiiril on piiriks [[Keriani jõgi]], mis on ka kolme osariigi kokkupuutepunktiks.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Zubir Mohd |eesnimi=Yunus |kuupäev=2016-10-15 |pealkiri=Kerian menjadi titik sempadan Perak, Kedah, Pulau Pinang |väljaanne=[[BH (ajaleht)|BH]] |url=https://www.bharian.com.my/bhplus-old/2016/10/202554/kerian-menjadi-titik-sempadan-perak-kedah-pulau-pinang}}</ref> Pinangi-Kedahi põhjapiiri moodustab [[Muda jõgi]], kust osariik saab umbes 80% oma joogiveest.<ref name=":10">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Sinnappan |eesnimi=Arulldas |kuupäev=2021-04-03 |pealkiri=Whose river is it anyway? Penang-Kedah war of words frustrates farmers |väljaanne=The Vibes |url=https://www.thevibes.com/articles/news/22613/Whose-river-is-it-anyway-Penang-Kedah-war-of-words-frustrates-farmers}}</ref> Saart eraldab mandrist 8 kilomeetri laiune [[Pulau Pinangi väin]], mis kuulub [[Malaka väin|Malaka väina]] koosseisu (kuigi saar on mandriga ühendatud sildade kaudu).<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Build a bridge to connect Penang Island to the Malaysian mainland |url=https://www.ice.org.uk/what-is-civil-engineering/infrastructure-projects/penang-bridges |vaadatud=2024-11-10 |väljaanne=[[Institution of Civil Engineers]]}}</ref> Merel piirneb Pinang [[Indoneesia]]le kuuluva [[Sumatra]] saare territoriaalvetega.<ref name=":11">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Mok |eesnimi=Opalyn |kuupäev=2017-12-29 |pealkiri=Proposed reclamation far from international maritime border, says Penang exco |väljaanne=[[Malay Mail]] |url=https://www.malaymail.com/news/malaysia/2017/12/29/proposed-reclamation-far-from-international-maritime-border-says-penang-exc/1542297}}</ref> ==== Pinnamood ==== Mereäärse piirkonnana on kogu Pulau Pinang suhteliselt tasane ja madal. Peaaegu 98% kogu Pinangi territooriumist asub vähem kui 500 meetri kõrgusel merepinnast ja üle 70% maast on alla 5% kaldu. Pinangi saare rannikut ümbritsevad kitsad rannikutasandikud, ulatuslikuimad on need saare kirdeosas, kus osariigi pealinn George Town kasutab ära väinas tekkinud soodsat sadamakohta.<ref name=":5" /><ref name=":8" /> Saare sisemaa on mägisem ja [[Graniitne kivim|graniitne]]. Kõrgendik, mida nimetatakse [[Bukit Bendera]]ks, koondab endas mitmeid üle 700 meetri kõrguseid tippe. See asub pealinna keskusest 6 kilomeetri kaugusel, [[Barat Daya (Pinang)|Barat Daya]] ja [[Timor Laut (Pinang)|Timor Lauti]] ringkondade piiril. Saare kõrgeim punkt on 740 meetrit.<ref name=":8" /> Kõrgendikus asub 130-aasta vanune [[vihmamets]], mis on osariigi rohelisteks kopsudeks ja saare bioloogilise mitmekesisuse üheks peamiseks kohaks. Mitmed saare jõed, sealhulgas ka George Townist läbi voolav [[Pinangi jõgi]], saab alguse Bukit Bendera kõrgendikult.<ref name=":5" /><ref name=":12">{{Netiviide |perekonnanimi=Ruppert |eesnimi=Nadine |kuupäev=2017-07-17 |pealkiri=Site Description: Penang Hill |url=https://treefoundation.org/malaysia/penang-hill/ |väljaanne=Tree Foundation}}</ref> Malaisia ühe linnastunuima osariigina moodustavad märgatava osa Pinangist linnapiirkonnad. Urbaniseerumise ja reostamise tõttu on Pinangi loodus märgatavalt kannatanud, näiteks kuulutati läbi pealinna voolav Pinangi jõgi surnud jõeks, sest selles ei leitud vee-elustikku.<ref name=":9" /> [[Raadamine|Raadamise]] mõjul on Pinang kaotanud 2000. aasta seisuga võrreldes rohkem kui poole oma metsaaladest. Metsa asemele on peamiselt loodud uusi inimasulaid või [[Põllumaa|põllumaid]]. Peamiselt toimub uusarendus Pinangi saarel Barat Daya ringkonnas ja mandril [[Seberang Perai Utara]] ning [[Seberan Perai Selatan]]i ringkondades.<ref name=":5" /> Kiirelt kasvanud rahvaarvu tõttu on Pinangi valitsus algatanud tehissaarte projekti, plaanis on luua kolm tehissaart Pinangi saarest lõunasse.<ref name=":11" /><ref name=":1">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Netto |eesnimi=Anil |kuupäev=2023-01-06 |pealkiri=Malaysia’s stagnant population: This changes everything! |väljaanne=[[Aliran]] |url=https://m.aliran.com/aliran-csi/malaysias-stagnant-population-build-and-they-will-come-from-where}}</ref> [[Fail:Stormy Dawn on Penang Island (50035925527).jpg|vasakul|pisi|[[Mussoonkliima]] Pinangi saarel]] ==== Kliima ==== George Townis on [[sademete hulk]] keskmiselt 2700 millimeetrit aastas. Kõrgeim sademete hulk on [[Oktoober|oktoobris]] ja [[mai]]s. Ühelgi kuul ei ole sademete hulk vähem kui 75 millimeetrit. Vihma sagedust mõjutab künklik sisemaa, mis sõltuvalt [[mussoontuul]]te suunast jätab vihma kätte vaid osariigi kirde- või edelaosa, takistades vihma levikut saarel.<ref name=":8" /> Kuu keskmine temperatuur rannikul on 27°C, [[Bukit Bendera]] kõrgendikul on keskmiselt 5°C külmem.<ref name=":8" /><ref name=":12" /> Aastane keskmine temperatuur on ajavahemikul 1951–2012 tõusnud 1,8°C võrra. Õhukvaliteedi tase on Pinangis peaaegu igal pool alla globaalse keskmise, erandiks on vaid Pinangi kõrgendik, mistõttu esineb osariigis keskmisest rohkem südame- ja kopsuhaigusi.<ref name=":5" /> [[Fail:Cleaner Greener Penang River (51581539205).jpg|pisi|[[Pinangi jõgi]]]] ==== Looduslikud ohud ==== Pinangis esineb sageli [[üleujutus]]i, seda peamiselt puuduliku [[torutus]]e ja tihedalt täisehitatud linnapiirkonna tõttu. [[Kliimamuutus]]ed ja meretaseme tõus on üleujutuste sagedust tõstnud. Ligikaudu 49% suurematest teedest, 40% koolidest, 30% haiglatest, 6% politseijaoskondadest ja 11% tuletõrjejaoskondadest asuvad jõe- ja vihmavee üleujutusohu piirkonnas. Perioodil 1991–2018 esines 62 üleujutust, põhjustatud peamiselt tugevast [[vihm]]ast ja mussoontuultest või jõgedest. Üleujutustes hukkus 498 inimest ja sajad tuhanded inimesed pidid [[sisepõgenik]]ena kodud maha jätma.<ref name=":5" /> Osariiki on mõjutanud ka üksikud [[maavärin]]ad, kuid oluliselt väiksemal määral. Suuremad maavärinad toimusid 1976., 1991. ja 2015. aastal. Maavärinad on põhjustanud Malaisias nii majanduslikku kahju kui ka hukkunuid, kuid osariik ei ole seismiliselt väga aktiivses piirkonnas.<ref name=":5" /> See-eest on kaugemad maavärinad mõjutanud Pinangi, [[2004. aasta India ookeani maavärin]]a tagajärjel tekkinud [[tsunami]]s hukkus osariigis 52 inimest. Osariik oli tsunamist kõige raskemini mõjutatud kogu Malaisias.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2019-12-26 |pealkiri=Tsunami that hit Penang in 2004 will never be forgotten, says father of ‘miracle baby’ |väljaanne=[[Malay Mail]] |url=https://www.malaymail.com/news/malaysia/2019/12/26/penang-tsunami-in-2004-will-never-be-forgotten-says-father-of-miracle-baby/1822295}}</ref> == Ajalugu == {{Pikemalt|Pulau Pinangi ajalugu}} ==== Varajane ajalugu ==== Arheoloogilised leiud näitavad, et Pulau Pinang ja Seberang Perai olid asustatud juba eelajaloolistel aegadel. Esimesed tõendid pärinevad [[Guar Kepah]]' piirkonnast [[Seberang Perais]], kus 1860. aastal avastati 3000–4000 aasta vanused inimjäänused koos kivist tööriistade, keraamikakildude ja toidujäänustega. Pulau Pinangilt leitud [[Kivikirves|kivikirved]] viitavad [[neoliitikum]]i ajastule ja on vähemalt 5000 aasta vanused, näidates varase [[põllumajandus]]e arengut.<ref name=":2" /> Varaseim teadaolev asustus Pulau Pinangil pärineb vähemalt [[5. sajand]]ist, kui piirkonnas toimus kaubavahetus [[India poolsaar|India piirkonna]] ja [[Ida-Aasia]] vahel. Kaubandusteede strateegiline asukoht tegi saare atraktiivseks peatuspaigaks ränduritele ja kaupmeestele, sealhulgas [[Sumatra]]l asuvatele [[Rawa hõim]]u kogukondadele, kes arendasid kontakte [[Kagu-Aasia]]s mõjuka [[Sri Vijaya]] impeeriumiga. Ajalooliste allikate järgi kujunesid väiksemad asulad hiljem kaubavahetuse ja palverännakute transiitpunktideks.<ref name=":29">Abdullah, S., & Fathil, F. (2021). Revisit the History of Early Settlements in Pulau Pinang: The Contributions and Legacies of Rawa People. ''Intellectual Discourse'', ''29''(2).</ref> 1400. aasta paiku asutati [[Malaka poolsaar]]el oluline kauplemise keskus [[Melaka]]. Melaka koos oma sadama ja ümbruskonnaga, sealhulgas ka Pinangiga, kujunes oluliseks osaks kaubandusvõrgustikust, mis ühendas [[Aasia]]t ja [[Euroopa]]t. Piirkond oli oluline peatuskoht [[Zheng He]] merereisidel, mille mõjudel sattusid piirkonda Hiina migrandid ja kaupmehed, mis süvendas piirkonna rolli kaubandusvõrgustiku keskusena.<ref name=":29" /><ref name=":4">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hutchinson |eesnimi=Francis E. |pealkiri=CATCHING THE WIND: Penang in a Rising Asia |aasta=2012 |lehekülg=21 |keel=inglise}}</ref> Üks esimesi [[inglise]] kaupmehi, kes saareni jõudis, oli kapten [[James Lancaster]]. Ta saabus piirkonda 1591. aastal laeval [[Edward Bonaventure]], mis oli osa Briti kaubandusmissioonist Ida-Indiasse. Lancaster jõudis Pulau Pinangile 1593. aastal pärast peatust [[Rimau saar|Pulau Rimaul]]. Ta kirjeldas saare rannikut olevat asustatud tihedalt kasvavate [[mangroov]]ide ja [[sääsk]]edega, mis pakkus varjupaika [[piraat]]idele. Lancasteri külastuse ajal oli saar piraatluse keskpunkt, sest piraadid pääsesid saarelt hästi ligi Malaka väina läbivatele kaubalaevadele.<ref name=":9" /><ref name=":29" /> [[Fail:Penang.gif|pisi|Pinangi piiride kujunemine]] 18. sajandil olid tulevase Pulau Pinangi alad asustatud, näiteks on leitud [[Datok Keramat (valimisringkond)|Datok Keramati]] piirkonnast matmispaiku ja jälgi elanikest vähemalt 1705. aastast. Pulau Pinang ja Seberang Perai kuulusid tollal [[Kedahi sultanaat|Kedahi sultanaadi]] koosseisu. Lisaks elasid malailased [[Batu Uban]]i, [[Sungai Kluang]]i ja mitmeid teisi piirkondi.<ref name=":2" /> ==== Briti koloonia ==== 1786. aastal vallutas Pinangi Suurbritannia kapten [[Francis Light]]. Kedahi sultan [[Abdullah Mukarram Shah]] tegi katse saart tagasi vallutada, kuid ebaõnnestus ja pidi Lightiga 1791. aastal rahu sõlmima. Saar läks [[Briti Ida-India Kompanii]] kontrolli alla ning Light rajas saarele [[George Town]]i, millest sai peagi Briti India neljas [[Briti India provintsid ja presidentkonnad|presidentkonnalinn]].<ref name=":2" /> 1800. aastal läks Briti Ida-India Kompanii kontrolli alla ka [[Seberang Perai]], mis sai uueks nimeks Province Wellesley. Selle tagas Kompanii ja [[Kedahi sultanaat|Kedahi]] sultani [[Dhiauddin Mukarram Shah II]] vahel sõlmitud leping, mille esimeses punktis sätestati, et kuni britid valitsevad Pulau Pinangil ja vastavatel mandri aladel, maksab Kompanii iga-aastast tasu 10&nbsp;000 riiali Kedahi ja [[Perlis]]e asevalitsejale. Leping tühistas ka 1791. aastal sõlmitud lepingu.<ref name=":2" /> [[Fail:KITLV - 80020 - Kleingrothe, C.J. - Medan - Quay in Penang - circa 1910.tif|vasakul|pisi|[[Pinangi sadam]] 20. sajandi alguses]] Pinang kujunes Suurbritannia võimu all sõjaliseks ja kaubanduslikuks keskuseks, mis ühendas Aasiat [[läänemaailm]]aga. 1826. aastal liideti Pinang [[Singapur Väinaasunduste koosseisus|Singapuri]] ja [[Melaka osariik|Melakaga]], moodustades [[Väinaasundused]] (Straits Settlements), mis allusid otse [[Briti koloniaalimpeerium|Briti koloniaalvõimule]]. See võimendas Pinangi tähtsust kaubanduses veelgi, tuues piirkonda rohkem Hiina ja India kaupmehi.<ref name=":4" /> 1827. aastal avatud [[Suessi kanal]] kiirendas märkimisväärselt kaupade transporti Euroopast Aasiasse. Pinang tähtsus kaubanduslinnana, mis ühendas omavahel [[Lõuna-Hiina meri|Lõuna-Hiina merd]] ja [[India ookean|India ookeani]], tõusis veelgi. 1890. aastatest 1940. aastateni arenes Pinang kiiresti. Kolooniasse saabus hulgaliselt eri rahvustest inimesi, sealhulgas [[Hiinlased|hiinlasi]], [[Indialased|indialasi]] ja [[Eurooplased|eurooplasi]]. Linnast kujunes multikultuuriline ja -religioosne keskus, kus erinevad kogukonnad elasid kõrvuti ja säilitasid oma kultuuripärandi.<ref name=":4" /> [[Fail:Royal Marines Parade in Penang (5316034010).jpg|pisi|[[Kuninglik Merejalavägi|Kuninglik merejalavägi]] vabastamas George Towni (1945)]] [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, aastatel 1941–1945, okupeeris [[Jaapan]] Penangi. Okupatsioon mõjutas sügavalt piirkonna majandust ja ühiskonda. Pärast sõda taastas Suurbritannia võimu Pinangis.<ref name=":4" /> ==== Malaisia osariik ==== 1957. aastal saavutas [[Malaisia]] iseseisvuse ja Pinang ühines Malaisiaga. See muutis osariigi varasemast rohkem sõltuvaks uue keskvalitsuse poliitikast. 1969. aastal eemaldati Pinangilt vabakaubanduslinna staatus, mis tõi kaasa [[majanduslangus]]e ja suure töötuse. Et majandust elavdada, otsustas osariigi valitsus rajada tööstusparke, meelitades kohale uusi ettevõtteid ja investeeringuid. Peaminister [[Lim Chong Eu]] juhtimisel kujunes Pinang 1970. aastatel elektroonika- ja tootmiskeskuseks, tõmmates ligi rahvusvahelisi ettevõtteid, nagu [[Intel]] ja [[AMD]]. See muutus aitas taaselustada piirkonna majandust ja vähendada tööpuudust.<ref name=":10" /> 2008. aastal sai George Town [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandi]] staatuse, tunnustades selle ainulaadset kultuurilist ja ajaloolist väärtust. Tunnustus tõstis osariigis [[kultuuriturism]]i ning tugevdas Pinangi positsiooni rahvusvahelisel areenil.<ref name=":10" /> == Majandus == {{Pikemalt|Pulau Pinangi majandus}} [[Fail:Bandar_Sri_Pinang.jpg|pisi|[[Bandar Sri Pinang]], George Towni linnaosa (2024)]] Pinang on üks Malaisia juhtivaid turismi-, tehnoloogia- ja meditsiiniturismi keskusi. Suurema osa majandusest moodustavad [[teenindussektor]], eriti [[turism]], ja [[tööstussektor]]. Teenindussektor moodustab 51,4% osariigi SKT-st.<ref name=":4" /> Teenindussektorile järgneb tööstussektor, mille SKT osakaal on 42,8%. Peamine Pinangi tööstusharu on [[elektroonika]]- ja [[elektrotehnika]] (E&E) tööstus.<ref name=":8" /> Pinang kujunes elektroonika- ja tootmiskeskuseks 1970. aastatel tollase peaministri [[Lim Chong Eu]] juhtimisel, kes suutis sellega taaselustada vabakaubandussadama positsioonist kaotatud majandusliku võimekuse. Mitmed rahvusvahelised ettevõtted, nagu [[Intel]] ja [[AMD]], asusid Pinangis tegutsema. Pinang mängib olulist osa eriti ülemaailmses [[Pooljuht|pooljuhitööstuses]], moodustades umbes 8% pooljuhitootmise tugiteenusest.<ref name=":5" /> Pinangis asuvad ka mitmed suured tööstuspargid, näiteks [[Bayan Lepas]]i, [[Perai]] ja [[Batu Kawan]]i tööstuspargid, kus toodetakse [[kõrgtehnoloogia]], [[lennundus]]e ja [[biotehnoloogia]] tooteid.<ref name=":132">{{Raamatuviide |perekonnanimi=SINGH |eesnimi=CHET |pealkiri=From Free Port to Modern Economy |perekonnanimi2=RASIAH |eesnimi2=RAJAH |perekonnanimi3=TUAN. |eesnimi3=WONG YEE}}</ref> Pinang on tuntud ka toiduainete töötlemise ja ekspordi poolest. Saare maapiirkondade elanikud kasvatavad [[riis]]i, [[Köögivili|köögivilju]] ja [[Puuvili|puuvilju]]''.<ref name=":8" />'' Eriti tugev on kohalik [[halāl]]-toodete tööstus, mis toetab ka kogu osariigi piires tegutsev Pinangi rahvusvaheline halāl keskus (Penang International Halal Hub), mis pakub tuge toiduainete töötlejatele, eriti halal-nõuetele vastavate toodete eksportimiseks.<ref name=":132" /> ==== Majanduse kujunemine ==== Pärast George Towni asutamist oli Suurbritannia koloonia varajane majandus tihedalt seotud kaubandusega. Britid kasutasid Pinangi baasina [[Aasia]]s kaubandustegevuse tugevdamiseks, arendades [[India poolsaar|India]] ja [[Qingi dünastia|Hiina]] vahelist kaubavahetust. Selleks sobis Pinangi strateegiline asukoht, mis aitas murda [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade]] monopoli [[Malaka väin]]as. Peamised kaubad, mida Pinangis vahetati, olid [[vürtsid]], [[tina]], [[Tee (jook)|tee]] ja [[siid]].<ref name=":0" /><ref>Pampus, M. (2021). Multiple Motives and a Malleable Middleman: The Founding of George Town (Malaysia). ''Indian Ocean World Centre Working Paper Series'', ''11''.</ref> 19. sajandi lõpus kujunes Pinang [[hadži]]-palverändurite oluliseks kogunemispunktiks. Piirkonnas arenes religioossete raamatute ja muude [[islam]]iga seotud kaupade müük, mida eksportisid [[Madalmaade Ida-India|Indoneesiast]] ja [[Lähis-Ida]]st pärit kaubandusühendused. Lisaks tekkis Pinangis trükikodade tööstus, mida juhtisid [[Rawa hõim|Rawa]] kogukonna liikmed ja mis toetas kohaliku kirjanduse levikut.<ref name=":0" /><ref name=":29" /> 20. sajandil, eriti pärast vabakaubandussadama staatuse kaotust 1960. aastatel, keskendus Penangi majandus rohkem [[elektroonika]] ja [[pooljuht]]ide tootmisele, tuues piirkonda rahvusvahelised ettevõtted ja muutes osariigi oluliseks tootmiskeskuseks Aasias.<ref name=":0" /><ref name=":29" /> ==== Taristu ==== [[Fail:Jambatan Pulau Pinang, Perai, Pulau Pinang, Malaysia - panoramio.jpg|pisi|[[Pinangi sild]] (2012)]] [[Pinangi sadam]] ja [[Pinangi rahvusvaheline lennujaam|rahvusvaheline lennujaam]] on olulised logistika keskused, mis toetavad ekspordi ja impordi toiminguid, pakkudes head ühendust nii kohalike kui ka rahvusvaheliste turgudega. Lennujaamas on plaanitud luua [[halāl]]-logistika keskus, et edendada halāl-sertifitseeritud toodete liikumist üle maailma <ref name=":132" /> Saar on ühendatud mandriga kahe silla kaudu: esimene on [[Penangi sild]], mis ulatub [[Gelugor]]ist Seberang Peraisse ja on 13,5 kilomeetrit pikk, ning teine on [[Sultan Abdul Halim Muadzam Shahi sild]], mis on 24 kilomeetri pikkune. Lisaks toimub transport saare ja mandri vahel ka [[praam]]iga.<ref name=":5" /><ref name=":8" /> Kohalik teedevõrk on hästi arenenud, pakkudes ühendusi saare linnade ja äärelinnade vahel, kus peamine liikluskoridor on Jelutongi kiirtee, mis ühendab George Towni ümberkaudsete piirkondadega.<ref name=":8" /> Kuigi teed on heal tasemel, on avalik ühistransport Penangis vähearenenud, sest seda pakub vaid üks, 2007. aastal tegevust alustanud bussifirma [[Rapid Penang]]. Bussiliiklus ei kata täielikult kõiki saare piirkondi, mistõttu on sihtkohta jõudmine tihti aeganõudev ja ei soodusta ühistranspordi kasutamist. 2015. aasta seisuga kasutasid vaid 15% elanikest bussi transpordivahendina.<ref name=":5" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hamid |eesnimi=Abdul |perekonnanimi2=Hilmy |eesnimi2=Ahmad |perekonnanimi3=Nuh |eesnimi3=Mohd |kuupäev=september 2015 |pealkiri=Factors Affecting Bus Ridership With Respect to Passenger Demography: A Case Study of Seberang Perai, Pulau Pinang, Malaysia. |url=https://www.researchgate.net/publication/298371532_Factors_Affecting_Bus_Ridership_With_Respect_to_Passenger_Demography_A_Case_Study_of_Seberang_Perai_Pulau_Pinang_Malaysia |ajakiri=EASTS 2015 Conference}}</ref> Käimas on projekt Penang2030, millega arendadakse Pinangi osariigi liikuvust ja ühistranspordi kasutust, üritades seda muuta rohelisemaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Agenda Negeri Pintar Pulau Pinang |url=https://www.penang.gov.my/images/pdf/Agenda%20Negeri%20Pintar%20Pulau%20Pinang%20FINAL.pdf}}</ref> Eluasemekulud on Penangis viimastel aastatel tõusnud, mis on muutnud elamispinna kättesaadavuse noortele ja madalama sissetulekuga elanikele keerulisemaks. Piiratud maa ja tiheda asustuse tõttu on kinnisvara hinnad kasvanud, eriti Pinangi saarel, kus eluaseme nõudlus on kõrge. See seab väljakutse nii madala kui ka keskmise sissetulekuga inimestele omadandada taskukohane eluase Pinangis.<ref name=":5" /> Olukorra leevendamiseks on valitsus plaaninud ehitada kolm [[tehissaar]]t, kuhu peaks elama asuma 300&nbsp;000 elanikku.<ref name=":1" /> == Kultuur == [[Fail:George_Town,_Penang_at_night_(2).jpg|pisi|[[George Town]], Pulau Pinangi pealinn]] Pinangi pealinn on George Town on tuntud oma ainulaadse arhitektuuri ja linnaruumi poolest, mis on tugevalt mõjutatud koloniaalajastust ja mitmekultuursest elanikkonnast. [[File:Penang Malaysia Wat-Chaiya-Mangkalaram-Temple-01.jpg|pisi|left|[[Wat Chayamangkalaram]] on osariigi vanim Siiami tempel]] George Townis asub üle 5000 ajaloolise hoone. Nende hulgas võib leida traditsioonilisi poekodasid, [[bangalo]]sid, [[mošee]]sid, [[Kirik (pühakoda)|kirikuid]], [[Hiina templid|Hiina]] ja [[Hindu templid|Hindu templeid]], administratiivhooneid, kaubandus- ja äriehitisi ning veekülasid ([[Clan Jetties]]), mis on rajatud vee kohal olevatele vaiadele. Erinevate elamukvartalite tõttu on linn üks keerukamalt hallatavaid [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandeid]].<ref>{{Netiviide |kuupäev= |pealkiri=BUILDINGS |url=https://gtwhi.com.my/our-work/buildings/ |vaadatud=2024-11-09 |väljaanne=George Town World Heritage Incorporated}}</ref> ==== Religioon ==== Osariigis on esindatud on neli suurt [[religioon]]i – [[islam]], [[budism]], [[hinduism]] ja [[kristlus]]. Ametlik riigireligioon on [[islam]], kuid osariigis kehtib [[usuvabadus]]. Budism, kristlus, hinduism, [[sikhism]], [[taoism]] ja muud usundid on vabalt praktiseeritavad – moslemite mošeed, hinduistlikud ja [[budistlikud templid]] ning kristlikud kirikud on levinud kogu Pinangi territooriumil.<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [https://www.penang.gov.my/ Koduleht] {{MAS}} [[Kategooria:Malaisia osariigid]] [[Kategooria:Pulau Pinangi osariik| ]] go7y1ocpxay4ipms930tnkn520ymuq5 0 671308 7144233 6957503 2026-05-02T02:01:23Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144233 wikitext text/x-wiki '''Põhjamaade-Veneetsia''' on nimetus, mida on kasutatud mitmete [[Euroopa]] linnade kirjeldamiseks. Tavaliselt võrreldakse nn Põhjamaade Veneetsiaid [[Itaalia]] [[Veneetsia]]ga rohkete [[kanal]]ite tõttu. Näiteks [[Amsterdam]]i on nii kutsutud aastasadu, [[Eesti]] linnadest on Põhjamaade Veneetsiaks nimetatud [[Haapsalu]]. Aastal 1930 ilmus [[Tallinn]]as [[sakslased|saksa]] kirjaniku Rosa Kaulitz-Niedecki raamat "Haapsalu – Põhjamaade Veneetsia". ==Loend== Mõned linnad, mida on kutsutud Põhjamaade Veneetsiaks. {| class="wikitable sortable" |- ! Linn !! Riik !! Foto !! Viited |- | [[Ålesund]] || [[Norra]] || [[File:Alesund, Norway.jpg|125px]] ||<ref>{{Cite web|url=https://www.travelwithamate.com/amazing-places-visit-norway/|title=Best places to go in Norway this year|date=January 17, 2012}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.outdoorphotographer.com/photo-contests/4th-annual-the-great-outdoors/entry/1574761-alesund-norway-the-venice-of-the-north/|title=Alesund, Norway-the Venice Of The North|access-date=2024-02-27|archive-date=2021-06-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20210608073232/https://www.outdoorphotographer.com/photo-contests/4th-annual-the-great-outdoors/entry/1574761-alesund-norway-the-venice-of-the-north/|url-status=dead}}</ref> |- | [[Amiens]] || [[Prantsusmaa]] || [[File:Amiens quartier saint leu canaux 200503.jpg|125px]] ||<ref>{{Cite web|url=http://www.theguardian.com/travel/2002/aug/31/france.familyholidays.family|title=Light fantastic|date=August 31, 2002|website=the Guardian}}</ref><ref>{{Cite book|url=https://books.google.com/books?id=5K_cAgAAQBAJ&dq=%22venice+of+the+north+this+part+of+amiens%22&pg=PT305|title=The Riches of France: A Shopping and Touring Guide to the French Provinces|first=Maribeth|last=Clemente|date=April 8, 2014|publisher=St. Martin's Publishing Group|isbn=9781466867871 |via=Google Books}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.u-picardie.fr/servlet/com.univ.collaboratif.utils.LectureFichiergw?ID_FICHIER=11170|title=Amiens. Focus on the city|access-date=2024-02-27|archive-date=2017-01-09|archive-url=https://web.archive.org/web/20170109113528/https://www.u-picardie.fr/servlet/com.univ.collaboratif.utils.LectureFichiergw?ID_FICHIER=11170|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.visit-amiens.com/accueil/bons_plans/flanerie_romantique_au_coeur_du_marche_de_noel_d_amiens|title=A romantic stroll through Amiens' Christmas Market|access-date=2017-01-09|archive-date=2018-01-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20180117011830/http://www.visit-amiens.com/accueil/bons_plans/flanerie_romantique_au_coeur_du_marche_de_noel_d_amiens|url-status=dead}}</ref> |- | [[Amsterdam]] || [[Holland]] || [[File:Amsterdam airphoto.jpg|125px]] ||<ref>{{cite web|url= http://www.amsterdamhotspots.nl/architecture.html|title= Amsterdamhotspots.nl|access-date= 2010-11-03|archive-url= https://web.archive.org/web/20070404161938/http://www.amsterdamhotspots.nl/architecture.html|archive-date= 2007-04-04|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web|title=Amsterdam, the Venice of the North|url=http://one-europe.info/amsterdam-the-venice-of-the-north|archive-url=https://web.archive.org/web/20150821071954/http://one-europe.info/amsterdam-the-venice-of-the-north|url-status=dead|archive-date=21 August 2015|website=one-europe|publisher=OneEurope|access-date=14 August 2016}}</ref><ref>{{cite web|title=Amsterdam's Canals|url=http://www.aviewoncities.com/amsterdam/canals.htm|website=aviewoncities|publisher=www.aviewoncities.com|access-date=14 August 2016}}</ref><ref>{{cite web|title=Amsterdam Facts|url=http://amsterdamfaq.com/1/amsterdam|website=amsterdamfaq|publisher=AmsterdamFAQ.com.|access-date=14 August 2016|archive-date=2018-12-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20181225195509/http://amsterdamfaq.com/1/amsterdam|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web|title=Amsterdam - "Venice of the North"|url=http://europecharm.com/amsterdam-venice-of-the-north/|website=europecharm|publisher=Felix Travel LLC|access-date=14 August 2016|archive-date=2018-12-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20181225195438/http://europecharm.com/amsterdam-venice-of-the-north/|url-status=dead}}</ref> |- | [[Arendal]] || [[Norra]] || [[File:Pollen 3.jpg|125px]] ||<ref>[http://portal.onlinetraveltraining.com/Content/Images/Arendal.pdf Arendal]</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.caribonigroup.com/en/projects/arendal-city/|title=Arendal City - Projects - Cariboni Group|website=www.caribonigroup.com}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.sorlandetguideservice.no/en/byvandring.html|title=Sørlandets Guideservice|website=www.sorlandetguideservice.no|access-date=2024-02-27|archive-date=2021-06-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20210608073244/http://www.sorlandetguideservice.no/en/byvandring.html|url-status=dead}}</ref> |- | [[Bamberg]] || [[Saksamaa]] || [[File:MK56579 Bamberg.jpg|125px]] ||<ref>{{Cite web|url=https://www.tripadvisor.de/Attraction_Review-g198395-d7033463-Reviews-Klein_Venedig-Bamberg_Upper_Franconia_Franconia_Bavaria.html|title = Klein Venedig (Bamberg) - Aktuelle 2022 - Lohnt es sich? (Mit fotos)}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://bamberg.bayern-online.de/die-stadt/sehenswuerdigkeiten/historische-bauwerke-und-plaetze/klein-venedig/|title = Klein Venedig in Bamberg &#124; bayern-online.de}}</ref> |- | [[Birmingham]] || [[Suurbritannia]] || [[File:Worchester & Birmingham Canal from Broad Street towards NIA 130 C.jpg|125px]] ||<ref>{{cite news|url=http://metro.co.uk/2011/07/05/birmingham-voted-least-romantic-and-most-boring-city-in-europe-67061/ |title=Birmingham voted 'least romantic and most boring city in Europe' |publisher=metro.co.uk |date=2011-07-05 |access-date=2015-10-26}}</ref> |- | [[Bourton-on-the-Water]] || [[Suurbritannia]] || [[File:Bourton on the Water Stevage.jpeg|125px]] ||<ref>{{Cite web|url=http://www.pkc.gov.uk/CHttpHandler.ashx%3Fid%3D11083%26p%3D0|title=Vision for water - rivers and burns - pools and lochs}}{{Dead link|date=March 2023 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref><ref>{{Cite web|url=https://letstourengland.com/one-day-tour/|title=Custom Cotswold Tour, Private Cotswald Day Trip with Photographer driver guide Rob Little|access-date=2024-02-27|archive-date=2023-08-11|archive-url=https://web.archive.org/web/20230811013207/https://letstourengland.com/one-day-tour/|url-status=dead}}</ref> |- | [[Brugge]] || [[Belgia]] || [[File:Bruges Canal Panorama.jpg|125px]] ||<ref>{{cite book |url=https://archive.org/details/spellflandersan00vosegoog |quote=bruges venice of the north. |title=The spell of Flanders |last=Vose |first=Edward Neville |year=1915 |publisher=The Page Company |chapter=How Bruges Became "The Venice of the North" |access-date=2010-11-03}}</ref> |- | [[Bulandet]] ja [[Værlandet]] || [[Norra]] || [[File:Bulandet.jpg|125px]] ||<ref>{{Cite web|url=http://www.askvoll.no/caffeinekick/ck_getfile.php?id=31|title=Værlandet}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.askvoll.no/caffeinekick/ck_getfile.php?id=28|title=Bulandet}}</ref><ref>{{Cite web |url=http://www.norske-bygdeopplevelser.no/island-jumping-at-the-fjord-coast |title=Island jumping at the Fjord coast |access-date=2017-01-09 |archive-date=2017-03-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170301144837/http://www.norske-bygdeopplevelser.no/island-jumping-at-the-fjord-coast |url-status=dead }}</ref><ref>[http://img6.custompublish.com/getfile.php/2548688.1866.uureqrvdcr/reiseguide?return=www.custompublish.com], [https://web.archive.org/web/20210608073243/https://www.fjordkysten.no/de/Articles/Cruise/Excursions1/Venice-of-the-North-Bulandet-and-Varlandet/], [http://docplayer.me/3256024-Gulen-solund-hyllestad-askvoll-fjaler-gaular-jolster-forde-naustdal-flora-bremanger-fjordkysten-sunnfjord-reiseguide.html] Kayaking - Fjord Kysten]</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.tourist-paradise.com/vacation-rentals/sogn-og-fjordane/r5927|title=Holiday Homes & Apartments in Sogn og Fjordane from 38 €|website=www.tourist-paradise.com}}</ref> |- | [[Bydgoszcz]] || [[Poola]] || [[File:Bdg nabrzezeplnBrdy 15 07-2013.jpg|125px]] ||<ref>{{Cite web|url=http://polonia.bydgoszcz.pl/swc/img/3.pdf|title=trasy turystyczne EN okladka przod - Polonia Bydgoszcz|access-date=2017-01-03|archive-date=2017-01-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20170104162424/http://polonia.bydgoszcz.pl/swc/img/3.pdf|url-status=dead}}</ref><ref>{{Netiviide |url=http://agri.ankara.edu.tr/wp-content/uploads/sites/10/2016/02/Communication.2016.pdf |pealkiri=Invitation to Bydgoszcz |vaadatud=2024-02-27 |arhiivimisaeg=2021-08-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210830221940/http://www.agri.ankara.edu.tr/wp-content/uploads/sites/10/2016/02/Communication.2016.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | [[Colmar]] || [[Prantsusmaa]] || [[File:Voyage11, Colmar, Petite Venise.jpg|125px]] ||<ref>{{Cite book|url=https://books.google.com/books?id=lr93DQAAQBAJ&dq=%22colmar+that+splendid+venice+of+the+north%22&pg=PT70|title=Wanderlust|first=Gordon|last=Wallace|date=8 November 2016 |publisher=Lulu.com|isbn=9781326849146 |via=Google Books}}</ref><ref name="three">{{Cite web |date=July 1, 2016 |title=Three Little Venices |url=https://www.europeisourplayground.com/travel/three-little-venices/}}</ref> |- | [[Cork (linn)|Cork]] || [[Iirimaa]] || [[File:St.Patrick's Bridge.jpg|125px]] ||<ref>{{cite web| url = https://www.independent.ie/life/my-home-by-the-lee-navigating-irelands-venice-of-the-north-37112286.html| title = My home by the Lee: navigating Ireland's 'Venice of the North' - Independent.ie| date = 15 July 2018}} </ref><ref>{{Cite news|url=https://www.irishtimes.com/sponsored/life-sciences/cork-the-fillet-of-munster-and-the-world-1.4595164|title = Cork, the fillet of Munster, and the world| newspaper=[[The Irish Times]] }}</ref> |- | [[Emden]] || [[Saksamaa]] || [[File:Flug Emden 2010 191.JPG|125px]] ||<ref>{{Cite web |url=http://www.refo500.nl/content/files/Files/RefoCities/Reformation_Faltblatt_dt-engl.pdf |title=Reformation Faltblatt |access-date=2017-01-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140810221359/http://www.refo500.nl/content/files/Files/RefoCities/Reformation_Faltblatt_dt-engl.pdf |archive-date=2014-08-10 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://ndsu-studyabroad.applicationgateway.com/_customtags/ct_FileRetrieve.cfm?File_ID=0603777673743F01707200050077091C0D09030F1A7B7077051C07057B757C0A00737B72060705017776 |title=University of Applied Sciences Emden/Leer |access-date=2017-01-09 |archive-date=2017-01-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170109114140/https://ndsu-studyabroad.applicationgateway.com/_customtags/ct_FileRetrieve.cfm?File_ID=0603777673743F01707200050077091C0D09030F1A7B7077051C07057B757C0A00737B72060705017776 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.novum-hotel.de/|title=Novum Hotel in Emden / Hinte - Ostfriesland|website=www.novum-hotel.de}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.goldener-adler-emden.de/joomla2.5/index.php/en/umgebung-2|title=Emden and region|access-date=2017-01-09|archive-date=2019-03-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20190330233237/https://www.goldener-adler-emden.de/joomla2.5/index.php/en/umgebung-2|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://masterbombercraig.wordpress.com/bombing-operations/7th-squadron-pathfinder-operations-september-44/|title=7th Sqdn Sorties Sep 44|date=August 14, 2015}}</ref> |- | [[Friedrichstadt]] || [[Saksamaa]] || [[File:Friedrichsstadt.jpg|125px]] ||<ref>{{Cite web|url=http://www.landgasthof-tarp.de/engl/freig.htm|title=Landgasthof Tarp - Den Norden erleben|access-date=2017-01-09|archive-date=2018-10-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20181002175751/http://www.landgasthof-tarp.de/engl/freig.htm|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://intern.allsky.de/gallery.php?pid=208 |title=Friedrichstadt |access-date=2017-01-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170109184034/https://intern.allsky.de/gallery.php?pid=208 |archive-date=2017-01-09 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.getmyboat.com/boat-rental/Friedrichstadt--Schleswig-Holstein--Germany/|title=TOP 10 Friedrichstadt, Schleswig-Holstein Boat Rentals (with Reviews)|website=GetMyBoat.com}}</ref> |- | [[Gdańsk]] || [[Poola]] || [[File:Casa de los Abades de Pelplin, Gdansk, Polonia, 2013-05-20, DD 03.jpg|125px]] ||<ref>{{Cite web|url=http://www.danzig-online.pl/dziel/gdanske.html|title=Freie Stadt Danzig|access-date=2017-01-09|archive-date=2017-06-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20170608035930/http://www.danzig-online.pl/dziel/gdanske.html|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.amadorbooks.com/books/evawar-s2.htm|title=Historic Photos from EVA'S WAR|website=www.amadorbooks.com}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.bbk.ac.uk/english/about-us/margery-in-dansk|title=Margery in Dańsk|access-date=2017-01-09|archive-date=2019-03-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20190330200215/http://www.bbk.ac.uk/english/about-us/margery-in-dansk|url-status=dead}}</ref> |- | [[Giethoorn]] || [[Holland]] || [[File:Giethoorn Netherlands flckr01.jpg|125px]] ||<ref>{{cite web |title=About Giethoorn |url=https://giethoornvillage.com/about-giethoorn/ |publisher=GiethoornVillage.com |access-date=3 November 2021}}</ref> |- | [[Glasgow]]-[[Maryhill]] || [[Suurbritannia]] || [[File:Canal - geograph.org.uk - 494264.jpg|125px]] ||<ref>{{Cite web|url=http://www.glasgowlive.co.uk/incoming/things-youll-only-know-you-11637114|title=Things you'll only know if you live in Maryhill|first=Rohese Devereux|last=Taylor|date=November 20, 2016|website=GlasgowLive}}</ref><ref>{{Netiviide |url=http://g2accountants.co.uk/accountants-by-area/glasgow-maryhill-accountants/ |pealkiri=Glasgow Maryhill Accountants |vaadatud=2024-02-27 |arhiivimisaeg=2019-03-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190330213751/http://g2accountants.co.uk/accountants-by-area/glasgow-maryhill-accountants/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Cite web|url=https://elmcip.net/creative-work/northern-venetians|title=Northern Venetians &#124; ELMCIP|website=elmcip.net}}</ref> |- | [[Haapsalu]] || [[Eesti]] || [[File:Haapsalu sadamad 2015.jpg|125px]] ||<ref>{{Netiviide |url=http://www.estemb.or.jp/frontpage/news/newwin-middle50/aid-959 |pealkiri=European Commission - PRESS RELEASES - Press release |vaadatud=2024-02-27 |arhiivimisaeg=2018-01-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180117011826/http://www.estemb.or.jp/frontpage/news/newwin-middle50/aid-959 |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.uefa.com/under19/news/0257-0deb4d0f57ec-3c30d41e9e7b-1000--haapsalu-stadium-haapsalu/|title=Haapsalu Stadium, Haapsalu|date=January 1, 2012|website=UEFA.com}}</ref><ref>{{Cite web |url=http://reval.tours/tours/haapsalu-day-trip/ |title=Beauty and peace of small wooden town |access-date=2017-01-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170104162546/http://reval.tours/tours/haapsalu-day-trip/ |archive-date=2017-01-04 |url-status=dead }}</ref> |- | [[Hamburg]] || [[Saksamaa]] || [[File:Alsterarkaden Hamburg 2009.JPG|125px]] ||<ref>{{cite news|url=http://travel.nytimes.com/frommers/travel/guides/europe/germany/hamburg/frm_hamburg_0101010001.html |title=Introduction to Hamburg |work=[[The New York Times]] |access-date=2010-12-07 |date=2006-11-20}}</ref> |- | [[Henningsvær]] || [[Norra]] || [[File:Vågan Festvågtinden lub 2025-07-20 img05 Aussicht.jpg|125px]] ||<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/2003/06/15/magazine/norway-s-wild-western-isles.html|title=Norway's Wild Western Isles|first=Ken|last=Chowder|newspaper=The New York Times |date=June 15, 2003}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.henningsvar-rorbuer.no/en/info/about-henningsvaer|title=About Henningsvær|website=www.henningsvar-rorbuer.no}}</ref> |- | [[Kalisz]] || [[Poola]] || [[File:Prosna center of Kalisz.jpg|125px]] ||<ref>{{Cite web|url=http://www.pope2016.com/en/poland/tourism/news,487846,kalisz--the-venice-of-the-north-.html|title=Kalisz – the Venice of the North}}{{Dead link|date=March 2023 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> |- | [[Kopenhaagen]] || [[Taani]] || [[File:Copenhagen Canal.jpg|125px]] ||<ref>{{Cite web|url=http://www.visitcopenhagen.com/sites/default/files/asp/visitcopenhagen/TravelTrade/PDF-filer/copenhagen_a_city_for_life_holiday_concept.pdf|title=COPENHAGEN - A CITY FOR LIFE|access-date=2017-01-03|archive-date=2015-10-10|archive-url=https://web.archive.org/web/20151010063700/http://www.visitcopenhagen.com/sites/default/files/asp/visitcopenhagen/TravelTrade/PDF-filer/copenhagen_a_city_for_life_holiday_concept.pdf|url-status=dead}}</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.frugalandfriendly.com/copenhagen-guide/ |pealkiri=Copenhagen |vaadatud=2024-02-27 |arhiivimisaeg=2021-06-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210608073229/http://www.frugalandfriendly.com/copenhagen-guide/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Cite web|url=https://tranhuong102blog.wordpress.com/2015/07/01/copenhagen-venice-of-the-north-the-dance-of-colors-and-the-land-of-the-free/|title=Copenhagen, Venice of the North, the dance of colors and the land of the free!|date=July 1, 2015}}</ref><ref>[https://travelguide.lufthansa.com/at/en/getpdf/copenhagen Copenhagen | Lufthansa ® Travel Guide]{{Dead link|date=March 2023 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> |- | [[Leeds]] || [[Suurbritannia]] || [[File:Aire Valley Marina (2317242702).jpg|125px]] || <ref>{{Cite web|url=https://leeds-list.com/culture/activities/10-things-you-simply-have-to-do-in-leeds/|title=10 Things You Simply Have to Do in Leeds|access-date=2017-09-08|archive-date=2017-09-09|archive-url=https://web.archive.org/web/20170909052850/https://leeds-list.com/culture/activities/10-things-you-simply-have-to-do-in-leeds/|url-status=dead}}</ref> |- | [[London]]-[[Paddington, London|Paddington]] || [[Suurbritannia]] || [[File:Canal boat dock off Hormead Road - geograph.org.uk - 325893.jpg|125px]] ||<ref name="three" /> |- | [[Lübeck]] || [[Saksamaa]] || [[File:South along canal with boat May 2002 - panoramio.jpg|125px]] ||<ref>{{Cite web|url=http://www.theguardian.com/travel/2001/dec/05/germany.shoppingtrips|title=Tinsel town|date=December 5, 2001|website=the Guardian}}</ref> |- | [[Manchester]] || [[Suurbritannia]] || [[File:Canal Street in Manchester.jpg|125px]] ||<ref>[https://www.amazon.com/Venice-North-Manchester-Walk-Discovery/dp/0954166116], [http://dev.quabook.com/view?filename=%22venice.Of.The.North.%28manchester%3A.A.Walk.Of.Discovery%29%22.zip&q=Venice+of+the+North+%28Manchester%3A+A+Walk+of+Discovery%29&group=b72K7&source=twig-text-rewrite-tagger-d1910-6&t=435885], [http://www.find-more-books.com/book/isbn/0954166116.html] Venice of the North (Manchester: A Walk of Discovery)</ref><ref>{{Cite web|url=https://makingmanchester.com/2016/01/09/the-venice-of-the-north/|title=The Venice of the North|date=January 9, 2016}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.manchestereveningnews.co.uk/news/greater-manchester-news/manchester-canals-venice-of-north-10670677|title=Manchester - Venice of the North: How canals helped make our city and are key to its booming future|first=Lynn|last=Pegler|date=January 9, 2016|website=Manchester Evening News}}</ref> |- | [[Papenburg]] || [[Saksamaa]] || [[File:Papenburg Hauptkanal l.JPG|125px]] ||<ref>{{Cite web|url=https://www.strassenkatalog.de/panoramio/_papenburg-das_venedig_des_nordens_papenburg-the_venice_of_the_north,90737661.html|title=Papenburg - das Venedig des Nordens ... Papenburg - the Venice of the North|website=www.strassenkatalog.de}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.mecklenburger-radtour.de/en/trips/reise/detail/deutschhollaendische_fehnroute.html|title=Radtour Deutsch Holländische Fehnroute|access-date=2017-01-09|archive-date=2020-08-09|archive-url=https://web.archive.org/web/20200809114005/https://www.mecklenburger-radtour.de/en/trips/reise/detail/deutschhollaendische_fehnroute.html|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://87.237.213.17/region.php?var1=tyskland_27_2_2855525_Papenburg_-108598708.jpg_108598708_8285512_500_281_moorteufelchen_Papenburg%20ist%20das%20Venedig%20des%20Nordens!%20Papenburg%20is%20the%20Venice%20of%20the%20North!|title=Tyskland - Papenburg - Papenburg ist das Venedig des Nordens! Papenburg is the Venice of the North!|access-date=2019-04-23|archive-date=2017-01-09|archive-url=https://web.archive.org/web/20170109114225/http://87.237.213.17/region.php?var1=tyskland_27_2_2855525_Papenburg_-108598708.jpg_108598708_8285512_500_281_moorteufelchen_Papenburg%20ist%20das%20Venedig%20des%20Nordens!%20Papenburg%20is%20the%20Venice%20of%20the%20North!|url-status=dead}}</ref> |- | [[Passau]] || [[Saksamaa]] || [[File:Passau, Veste Niederhaus (8484647412).jpg|125px]] ||<ref>{{Cite web |url=http://newscentral.exsees.com/item/cdacfd781375a3d89e3be2d4625c2f42-b34d66cb5e4cb1b7f9efeeadd0e10006 |title=How many pipes in that organ? — Passau, Germany |access-date=2017-01-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170109113956/http://newscentral.exsees.com/item/cdacfd781375a3d89e3be2d4625c2f42-b34d66cb5e4cb1b7f9efeeadd0e10006 |archive-date=2017-01-09 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.die-junge-donau.de/en/passauer-land|title=Regions & landscapes - Junge Donau|access-date=2017-01-09|archive-date=2019-03-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20190330205341/http://www.die-junge-donau.de/en/passauer-land|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://web391.webbox240.server-home.org/index.php?id=104&L=1|title=Austria Radreisen: Altmühl Valley and Danube|website=web391.webbox240.server-home.org}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://oeh.jku.at/sites/default/files/documents/pdfs/oehc_ausgabe_12_ss16_web.pdf|title=Unsere Kultur - unser Brauchtum|access-date=2017-01-09|archive-date=2021-08-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20210830222438/https://www.oeh.jku.at/sites/default/files/documents/pdfs/oehc_ausgabe_12_ss16_web.pdf|url-status=dead}}</ref> |- | [[Peterburi]] || [[Venemaa]] || [[File:4A7A3069 Moika, Saint Petersburg (35468573803).jpg|125px]] ||<ref>{{cite news|url=https://www.independent.co.uk/news/world/europe/st-petersburg-the-venice-of-the-north-gets-its-own-fleet-of-gondolas-733899.html |archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20220811/https://www.independent.co.uk/news/world/europe/st-petersburg-the-venice-of-the-north-gets-its-own-fleet-of-gondolas-733899.html |archive-date=2022-08-11 |url-access=subscription |url-status=live |title=St Petersburg, the 'Venice of the North', gets its own fleet of gondolas |publisher=Independent.co.uk |date=2004-06-29 |access-date=2010-12-07}}</ref> |- |[[Rochdale]] |[[Suurbritannia]] | |<ref>{{Cite web|title=Top architect dubs Rochdale the 'Venice of the North'|url=http://rochdaleonline.co.uk/news-features/2/news-headlines/123194/top-architect-dubs-rochdale-the-%E2%80%98venice-of-the-north%E2%80%99|access-date=2021-03-22|website=rochdaleonline.co.uk|archive-date=2021-06-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20210608073227/http://rochdaleonline.co.uk/news-features/2/news-headlines/123194/top-architect-dubs-rochdale-the-%E2%80%98venice-of-the-north%E2%80%99|url-status=dead}}</ref> |- | [[Schwerin]] || [[Saksamaa]] || [[File:Germany schwerin aerial view ArM.jpg|125px]] ||<ref>[http://en.schwerin.com/en/downloads/Citymap_Schwerin_EN.pdf Citymap - Schwerin]{{Kõdulink|aeg=märts 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.mytripjournal.com/travel-788682|title=Warnemunde - Berlin or Not? - Sep 2, 2014 - Berlin, Berlin, Germany|website=www.mytripjournal.com}}</ref> |- | [[Skipton]] || [[Suurbritannia]] || [[File:Canal in Skipton 16.jpg|125px]] ||<ref>{{Cite web|url=http://www.thescarboroughnews.co.uk/whats-on/theatre-and-comedy/review-perfect-antidote-to-winter-gloom-1-1379453|title=REVIEW: Perfect antidote to winter gloom}}</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190330221353/https://www.halifaxcourier.co.uk/news/yorkshire-vim-and-vigour-revives-farce-1-1974896], [https://www.theguardian.com/stage/2006/sep/03/theatre1], [http://www.manchestereveningnews.co.uk/whats-on/theatre-news/the-man-with-two-gaffers--the-lowry-1042902.amp] The Man with Two Gaffers</ref> |- | [[Stockholm]] || [[Rootsi]] || [[File:Stockholm aerial view.jpg|125px]] ||<ref>{{cite news |url=http://articles.cnn.com/2009-06-05/travel/stockholm.trip_1_gamla-stan-stockholm-visitors-board-stockholm-arlanda-airport?_s=PM:TRAVEL |title=Adventures in the 'Venice of the North' |publisher=CNN.com |date=2009-06-05 |access-date=2010-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120207120134/http://articles.cnn.com/2009-06-05/travel/stockholm.trip_1_gamla-stan-stockholm-visitors-board-stockholm-arlanda-airport?_s=PM:TRAVEL |archive-date=2012-02-07 |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web|last1=Short|first1=Laura|title=STOCKHOLM: VENICE OF THE NORTH|url=https://www.backroads.com/blog/stockholm-venice-of-the-north/|website=backroads.|date=15 June 2016|publisher=Backroads|access-date=14 August 2016}}</ref><ref>{{cite web|title=Stockholm, Sweden|url=http://www.educations.com/study-guides/europe/study-in-sweden/stockholm-6114|website=educations.com|publisher=Educations.com Media Group|access-date=14 August 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160820141854/http://www.educations.com/study-guides/europe/study-in-sweden/stockholm-6114|archive-date=2016-08-20|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web|title="Stockholm - the Venice of the North"|url=https://www.tripadvisor.com/ShowUserReviews-g189852-d2298827-r157703340-Stockholm_Canals-Stockholm.html|website=tripadvisor|publisher=TripAdvisor LLC|access-date=14 August 2016}}</ref><ref>{{cite web|title=Stockholm - The Venice of the North|url=http://www.sunexpress.com/en/-/679-stockholm-the-venice-of-the-north/|website=sunexpress|access-date=14 August 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160911051119/http://www.sunexpress.com/en/-/679-stockholm-the-venice-of-the-north/|archive-date=2016-09-11|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web|title=Stockholm|url=http://instanerd.me/v/348|website=InstaNerd|access-date=14 August 2016|archive-date=2018-12-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20181225195502/http://instanerd.me/v/348|url-status=dead}}</ref> |- | [[Stralsund]] || [[Saksamaa]] || [[File:Stralsund, Badenbrücke (2005-03) by Klugschnacker in Wikipedia.jpg|125px]] ||<ref>{{Cite web|url=http://www.germanyfans.com/en/region/mecklenburg-western-pomerania-11/western-pomerania-mainland-51.html|title=Western Pomerania Mainland|access-date=2017-01-09|archive-date=2019-03-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20190330193219/http://www.germanyfans.com/en/region/mecklenburg-western-pomerania-11/western-pomerania-mainland-51.html|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://gutzeit-wismar.de/staedte_e.html|title=Tours to impressive towns in Northern Germany along the Baltic Sea|access-date=2017-01-09|archive-date=2017-01-09|archive-url=https://web.archive.org/web/20170109113448/http://gutzeit-wismar.de/staedte_e.html|url-status=dead}}</ref> |- | [[Strasbourg]] || [[Prantsusmaa]] || [[File:Strasbourg Petite France.jpg|125px]] ||<ref>{{Cite web|url=http://www.prodywood.com/wp-content/uploads/2016/07/alsace.pdf|title=Alsace-Lorraine / Champagne Ardenne}}</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.weather-wherever.co.uk/france/strasbourg_v33849/tourism/ |pealkiri=Visiting Strasbourg |vaadatud=2024-02-27 |arhiivimisaeg=2019-03-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190330193216/http://www.weather-wherever.co.uk/france/strasbourg_v33849/tourism/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | [[Svolvær]] || [[Norra]] || [[File:Svolvaer, Lofoten, Norway.JPG|125px]] ||<ref>{{Cite web|url=https://www.alamy.com/stock-photo-norway-nordland-lofoten-islands-town-of-svolvaer-19319576.html|title=Norway, Nordland, Lofoten Islands, Town of Svolvaer Stock Photo - Alamy|first=Alamy|last=Limited|website=www.alamy.com}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.norwaytours.no/en/vacation-packages/self-drive-tours-in-norway/secrets-of-lofoten-islands-tour-sdn06/|title=www.norwaytours.no is parked|website=www.norwaytours.no}}</ref> |- | [[Wrocław]] || [[Poola]] || [[File:Wroclaw - Ostrow Tumski.jpg|125px]] ||<ref>{{cite news|url=http://culture.pl/en/article/the-bridges-of-wroclaw-a-virtual-walk-across-the-venice-of-the-north |title=The Bridges of Wrocław: A Virtual Walk Across the Venice of the North |publisher=culture.pl |date=2014-12-08 |access-date=2010-12-07}}</ref> |} ==Vaata ka== * [[Idamaade Veneetsia]] * [[Väike-Veneetsia (täpsustus)]] * [[Monasterevin]] * [[Venezuela]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Linnade loendid]] [[Kategooria:Veneetsia]] qrvem98eegkx04fu1oq2g3hfh8pozbr 0 671817 7144154 6603681 2026-05-01T20:08:42Z CommonsDelinker 1930 Fail Kuwait_towers_2016.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Wdwd|Wdwd]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Kuwait towers 2016.jpg|]]. 7144154 wikitext text/x-wiki {{Infokast hoone |nimi = Al-Kuwayti tornid |omakeelne nimi = ''Abrāj al-Kuwayt'' |pilt = |pildisuurus = |pildiallkiri = |asukoht = [[Al-Kuwayt]], [[Kuveit]] |stiil = [[Veetorn]] <br/> [[Restoran]] |ehituse algus = |ehituse lõpp = |sissepühitsemine = 1979 |avamine = |maksumus = 4 700 000 KWD <br/> (16 450 000 $) |juurdeehitus = |renoveeritud = 2012–2016 |aadress = |kõrgus = 187 m |vundamendi pindala = |korruseid = |lifte = |ehitusmaterjal = |liigitus = |arhitekt = Malene Bjørn<ref>{{cite web |title=Abraj Al-Kuwait |url=https://whc.unesco.org/en/tentativelists/5933/ |publisher= UNESCO World Heritage Centre |access-date=12 July 2018}}</ref> |sisearhitekt = |omanik = Touristic Enterprises Company |peatöövõtja = |ehitusinsener = |laiuskoord = |pikkuskoord = |kaart = |veel = }} '''Al-Kuwayti tornid''' (araabia أبراج الكويت ''Abrāj al-Kuwayt'') on kolm peenikest [[torn]]i [[Kuveit|Kuveidi]] pealinnas [[Al-Kuwayt]]is [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] ääres. Al-Kuwayti tornid on osa suuremast [[Kuveidi veetornid]]e võrgustikust, mis koosneb kuude kohta ehitatud kokku 34 tornist. Al-Kuwayti tornid avati märtsis 1979 ning neid peetakse kaasaegse Kuveidi sümboliks.<ref name="kuna">[http://www.kuna.net.kw/ArticleDetails.aspx?id=2314750&language=en Kuwait Towers closed due to maintenance] ''KUNA''. 3 June 2013. Retrieved 30 September 2014.</ref> Aastatel 2012–2016 olid tornid remondi tõttu suletud, taasavamist tähistati ilutulestikuga.<ref>{{cite news |url=http://news.kuwaittimes.net/website/kuwait-towers-to-open-march-8/ |title=Kuwait Towers to open March 8 |author=Meshaal Al-Enezi |publisher=[[Kuwait Times]] |date=2016-02-22 |access-date=2016-03-10}}</ref> Al-Kuwayti tornid kuuluvad riigiettevõttele Touristic Enterprises Company, peatornis toimusid aastatel 2018 ja 2019 Kuveidi [[TED]]-i konverentsid.<ref>{{Cite web|title=TEDxKuwaitCity {{!}} TED|url=https://www.ted.com/tedx/events/27282|access-date=2020-08-03|website=www.ted.com}}</ref><ref>{{Cite web|title=TEDxKuwaitCity {{!}} TED|url=https://www.ted.com/tedx/events/33355|access-date=2020-08-03|website=www.ted.com}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Kultermann, Udo, 1999. ''Contemporary architecture in the Arab states: Renaissance of a region. ''New York; London: McGraw-Hill. {{ISBN|0070368317}} * Kultermann, Udo, 1981. Kuwait Tower. Malene Bjorn's work in Kuwait. ''MIMAR: Architecture in Development'', 1981:2. pp.&nbsp;40–41. Hasan-Uddin Khan, ed. Singapore: Concept Media Ltd. ISSN 0129-8372 [https://web.archive.org/web/20120927153411/http://archnet.org/library/documents/one-document.jsp?document_id=4420] * Water Towers, 1983. In: Renata Holod, editor; Darl Rasdorfer, associate editor. 1983. ''Architecture and Community: building in the Islamic world today: the Aga Khan Award for Architecture''. pp.&nbsp;173–181. Millerton: Aperture; Oxford: Phaidon. {{ISBN|0893811238}} [https://web.archive.org/web/20120927153614/http://archnet.org/library/documents/one-document.jsp?document_id=6150] [[Kategooria:Tornid]] [[Kategooria:Kuveit]] kxjvgshmjiy8xs2fg432vsgopwmbkkm 0 672403 7144226 7052918 2026-05-02T00:51:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144226 wikitext text/x-wiki '''Põhivara''' on pikaajaline [[Vara|vara]] või seade, mida ettevõte kasutab oma tegevuses tulu teenimiseks ehk kaupade tootmiseks või teenuste osutamiseks. Põhivara moodustab sageli olulise osa ettevõtte koguvarast. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Peterson |eesnimi=Raymond H. |kuupäev=14. veebruar 1985 |pealkiri=Accounting for Fixed Assets |url=https://growthnext.co.in/accounting-standards/AS-10-accounting-for-fixed-assets.pdf |vaadatud=26. märtsil 2024 |lehekülg=2-4}}</ref> Põhivara liigid: * pikaajalised finantsinvesteeringud, * kinnisvarainvesteeringud, * bioloogilised varad, * [[immateriaalsed varad]], * [[materiaalsed põhivarad]]. Eri valdkondades tegutsevate ettevõtete põhivara koosseis varieerub. Näited ettevõttes põhivarana kajastatavast varadest on hooned ja rajatised, masinad ja seadmed, inventar, sõidukid ja mööbel. Uue põhivara soetamisel kajastatakse seda kohe ka raamatupidamises. Iga ettevõtte juhatus saab ise otsustada, millise väärtusega varad põhivara hulka arvestatakse, ning seesugune piir kehtestatakse ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. Seatud piir võib aga põhivaraliikide lõikes erineda.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Teearu |eesnimi=Krista |kuupäev=2014-09-16 |pealkiri=Mida loetakse põhivaraks ning mis on põhivara amortisatsioon? |url=https://pilvebyroo.ee/pohivara-amortisatsioon/ |vaadatud=2024-03-26 |väljaanne=Pilvebüroo |keel=et}}</ref> Põhivara kasutusaeg on piiratud, tulenedes vara kulumisest ning moraalsest vananemisest (tehnika arengust).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Materiaalne põhivara |url=https://riihos.ee/materiaalne-pohivara/ |vaadatud=2024-03-26 |väljaanne=Riihos-ee |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Sõltuvalt põhivaraliigist kajastatakse põhivara aastates, kilomeetrites, töötundides või tükkides. Uute ja varem soetatud varade täpne arvestus aitab ettevõttel saada kindla ülevaate oma olemasolevast põhivarast ja selle väärtusest. Mitmesuguste tegurite koosmõjul muutub põhivara väärtus ajas. Kui põhivara väärtus perioodiliselt väheneb, siis arvutatakse selle [[amortisatsioon]]. Kui põhivara hulka kuuluvad varad müüakse kellelegi edasi, lammutatakse või lõppeb nende kasutusaeg, kõrvaldatakse need põhivara arvestusest.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Corporation |eesnimi=Microsoft |pealkiri=What is Fixed Asset Accounting? {{!}} Dynamics 365 Business Central |url=https://dynamics.microsoft.com/en-us/business-central/what-is-fixed-asset-accounting/ |vaadatud=2024-03-26 |väljaanne=dynamics.microsoft.com |keel=en}}</ref> Raamatupidamise seaduse § 21 lõike 10 kohaselt peab väikeettevõtja raamatupidamise aastaaruande lisades avalikustama materiaalse ja immateriaalse põhivara muutuste kirjelduse rühmade kaupa ([[soetusmaksumus]], [[akumuleeritud kulum]] ning [[jääkväärtus]] perioodi alguses ja lõpus; perioodi jooksul soetatud, müüdud ja üle kantud põhivara; perioodi kulum ja muud muutused).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Raamatupidamise seadus–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/105052022027 |vaadatud=2024-03-26 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> == Viited == [[Kategooria:Majandusteadus]] 8a33oyp8odsztpbaevj4kifsx78fjdv 0 672799 7144048 6649747 2026-05-01T16:03:49Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Ameerika Ühendriigid]]; lisatud [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kultuur]] 7144048 wikitext text/x-wiki [[File:FAL-2016-Stanley, Falkland Islands–St. Mary's Catholic Church.jpg|thumb|St. Mary katoliku kirik [[Stanley (Falklandi saared)|Stanley]]s [[Falklandi saared|Falklandi saartel]]]] [[File:Milton St Marys Church01.jpg|thumb|St Mary episkopaalkirik Miltonis Floridas]] '''''Carpenter Gothic''''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[19. sajand]]il alates sajandi keskpaigast käibinud [[arhitektuuristiil]], mis kasutas lihtsustatud [[Gooti kunst|gooti]] vorme Ameerika [[maa-asula]]te arhitektuuris. Seega on ''Carpenter Gothic'' osa [[uusgootika]]st, kuigi gootika elementide kasutus selles stiilis näitab vähest teadmist gooti arhitektuuri tegelikest struktuuridest, proportsioonidest ja kaunistustest.<ref name="britannica">[https://www.britannica.com/art/Carpenter-Gothic Carpenter Gothic. - Encyclopedia Britannica]</ref> == Üldised jooned == Stiil on eklektilise ja mõnevõrra naiivse iseloomuga, kuna "puusepagootika" ehitisi lõid maa-asulate kohalikud [[Puusepp|puusepad]] oma lihtsaid käsitööriistu kasutades. [[Gooti arhitektuur]]i motiividest kasutasid nad eelkõige [[teravkaar]]t, [[torn]]ikesi ja teravatipulisi [[telkkatus]]eid, paljudel juhtudel lihtsustatud kujul, ja tavaliselt puudus kaunistustel loogiline arhitektooniline seos hoone struktuuriga. == Levik == ''Carpenter Gothic'' stiilis ehitisi püstitati üle Ameerika, kuid tänapäeval on neid enim säilinud riigi kirdeosas ja [[Kesk-Lääs|Kesk-Läänes]].<ref name="britannica" /> == Muud == ''Carpenter Gothic'' stiilis ehitis on kujutatud [[Grant Wood]]i maali "[[Ameerika gootika]]" taustal ning ka teose pealkirjas sisaldub sõnamänguline vihje sellele stiilile. == Viited == {{viited}} {{pealkiri kaldkirjas}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Uusgootika]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kultuur]] 8uncdda587xhyiffbktfnfyeuqvc2e1 0 673278 7143925 7140354 2026-05-01T12:11:24Z Estopedist1 278 suuna 7143925 wikitext text/x-wiki #suuna[[Lääneranna Gümnaasium]] ivnc1uwq6gqdonas6du85w2eaptwig5 0 673279 7143928 7140351 2026-05-01T12:12:30Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Pärnu maakonna koolid]] 7143928 wikitext text/x-wiki '''Lääneranna Gümnaasium''' on üldhariduskool Eestis Pärnu maakonnas Lääneranna vallas. Kool alustas tegevust 2024. aastal ning tegutseb mitmekohalise kogukonnakoolina. Lääneranna Gümnaasium loodi piirkonna koolide ühendamisel eesmärgiga tagada ühtne ja jätkusuutlik hariduskorraldus ning tugevdada kooli ja kogukonna vahelist koostööd. == Ajalugu == === Hariduse areng piirkonnas === Kuigi Lääneranna Gümnaasium on asutusena loodud 21. sajandil, ulatub hariduse andmise ajalugu selle tegutsemiskohtades mitme sajandi taha. Hariduse areng tänastes tegutsemiskohtades * Virtsu piirkonnas algas kooliharidus 19. sajandi keskel * Varbla vallakool loodi 19. sajandil * Koonga kool asutati 1919. aastal * Kõmsi kool loodi 1985. aastal lasteaia ja algkooli ühendatud õppeasutusena * Lihulas on gümnaasiumiharidust antud alates 1938. aastast Need koolid on eri aegadel tegutsenud erineva kooliastmega õppeasutustena ning olnud olulised kohaliku kogukonna haridus ja kultuurielu keskused. === Haldusreform ja koolivõrgu ümberkorraldamine === 2017. aastal toimunud Eesti haldusreformi tulemusel ühendati Hanila, Koonga, Lihula ja Varbla vald, mille tulemusel moodustati Lääneranna vald. Uue omavalitsuse loomine tõi kaasa vajaduse ühtlustada valla hariduskorraldus ja hinnata koolivõrgu jätkusuutlikkust. Haridusvõrgu korrastamise käigus otsustati koondada valla üldhariduskoolid ühe organisatsiooni alla. Selle tulemusena moodustati 2024. aastal Lääneranna Gümnaasium, mis ühendab senised koolid ühe juhtimise ja ühise koolikultuuri alla, säilitades samas iga õppekoha rolli ja kogukondliku tähenduse. == Struktuur ja õppekorraldus == Lääneranna Gümnaasium tegutseb mitmes õppekohas, mis katavad erinevaid kooliastmeid. Õppekohad ja kooliastmed * Lihula õppekoht ** 1 kuni 12 klass ** gümnaasiumiaste * Koonga õppekoht ** 1 kuni 6 klass * Varbla õppekoht ** 1 kuni 6 klass * Kõmsi õppekoht ** 1 kuni 6 klass * Virtsu õppekoht ** 1 kuni 4 klass Õppekorraldus võimaldab noorematel õppijatel omandada haridust kodulähedases keskkonnas ning jätkata haridusteed ühtses koolis vastavalt vanusele ja arengule. == Juhtimine == Lääneranna Gümnaasiumi direktor on [[Rasmus Lippur]], kes on ühtlasi kooli esimene direktor ning juhib kooli alates selle loomisest 2024. aastal. Kooli juhtimismudel on üles ehitatud nii, et säiliks iga õppekoha eripära ning samal ajal kujuneks ühtne koolikultuur. Koolijuhtimist toetab juhtkond, kuhu kuuluvad * õppejuht * arendusjuht * kogukonnajuht * haldusjuht * tugiteenuste keskuse juht * õppekohtade koordinaatorid * õpetajate esindajad Kool teeb koostööd Lääneranna Spordikooli ning teiste kogukondlike ja piirkondlike partneritega. == Moto, missioon ja visioon == Lääneranna Gümnaasiumi moto on '''Hooliv kogukonnakool'''. Lääneranna Gümnaasiumi missioon on olla inspireeriv õpikeskkond, kus iga õppija saab arengut toetavas ja turvalises keskkonnas kujuneda iseseisvaks ja loovaks inimeseks. Lääneranna Gümnaasiumi visioon on olla tulevikku suunatud ja uuendusmeelne hariduskeskus. == Väärtused == Lääneranna Gümnaasiumi põhiväärtused on sõnastatud kogu koolipere koostöös ning neid väljendatakse märksõnaga ÕHKU. * Õiglus Koolikogukonnas koheldakse kõiki võrdselt ja väärtustatakse igaühe panust. Otsuseid tehakse ausalt ja läbipaistvalt. * Hoolivus Märgatakse ja toetatakse üksteist ning luuakse ühtehoidev ja turvaline koolikeskkond. Õppimine ja õpetamine on suunatud tulemustele ja isiklikule arengule. * Kaasatus Õpilased ja koolitöötajad on koolielus aktiivsed osalejad. Arvestatakse erinevate arvamustega ning igaühel on võimalus panustada kooli arengusse. * Uuendusmeelsus Ollakse avatud muutustele ja arengule, rakendatakse nüüdisaegseid õppemeetodeid ning toetatakse loovust ja innovatsiooni, väärtustades samal ajal kooli ajalugu ja sümboolikat. == Logo == Lääneranna Gümnaasiumi logo sümboliseerib teadmisi, arengut ja kogukonda. Avatud raamat viitab õppimisele, kujunduse lainelisus mereäärsele asukohale ning raamatust tõusev päike hariduse rollile. Logo väljendab viie õppekoha ühtsust ühe kooli raamistikus. == Kokkuvõte == Lääneranna Gümnaasium on mitmekohaline kogukonnakool, mis on kujunenud haldusreformi ja koolivõrgu teadliku ümberkorraldamise tulemusena. Kool ühendab pikaajalised haridustraditsioonid ja kaasaegse koolikorralduse ning täidab olulist rolli Lääneranna valla hariduslikus ja sotsiaalses elus. [[Kategooria:Pärnu maakonna koolid]] 4y6215opuvop1cjd6o3lvapabpoygur 0 680209 7144211 6949673 2026-05-01T22:29:01Z Ollin Masa 227337 Pilt 7144211 wikitext text/x-wiki [[File:Pääsuke-Turpeinen.IMG 20240602 163400 (cropped).jpg|thumb|Iida Turpeinen (2024)]] '''Iida Turpeinen''' (sündinud aastal [[1987]]) on [[soome]] kirjanik ja kirjandusteadlane. Ta õppis [[Helsingi ülikool]]is kirjandust. Ta on töötanud projektisekretärina ühenduses ''Suomen Teatterit''. Ta koostab väitekirja loodusteaduste ja kirjanduse ristumiskohast. Ta võitis aastal [[2014]] J. H. Erkko kirjutamisvõistluse. [[Antti Majander]] kirjeldas [[Helsingin Sanomat]]e arvustuses Turpeineni debüütromaani ''Elolliset'' (ilmus aastal [[2023]]) kui "maailmatasemel kirjandust". Romaan ilmus aastal [[2024]] pealkirja all ''Surelikud'' ka eesti keeles, sarjas [[Punane raamat (raamatusari)|Punane raamat]], tõlkijaks [[Piret Pääsuke]]. Kuu aega pärast romaani ilmumist oli teda välja antud kolm korda ja detsembriks [[2023]] müüdud tõlkeõigused 22 keelepiirkonda. Romaan võitis aastal [[2023]] [[Helsingin Sanomate kirjandusauhind|Helsingin Sanomate kirjandusauhinna]], samal aastal oli ta ka [[Finlandia kirjandusauhind|Finlandia kirjandusauhinna]] ja [[Tulenkantaja (kirjandusauhind)|Tulenkantaja kirjandusauhinna]] kandidaat {{Pooleli|aasta=2024|kuu=august}} {{JÄRJESTA:Turpeinen, Iida}} [[Kategooria:Soome kirjanikud]] [[Kategooria:Kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Helsingi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sünnipäev puudub]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] piike56f2ex9siecxfycx1mxmio9nns 0 680899 7144086 7028611 2026-05-01T17:16:16Z Velirand 67997 + kategooria 7144086 wikitext text/x-wiki '''Nikolai Matjašin''' ([[9. mai]] [[1922]] [[Tartu]] – [[23. august]] [[1988]] [[Tallinn]]) oli [[Eesti venelased|eestivenelasest]] [[NSVL|NSV Liidu]] sõjaväelane ([[nooremleitnant]]). Ta sündis aastal [[1922]] [[Tartu]]s töölisperekonnas. Ta lõpetas [[Narva]]s tööstuskooli, tema haridustase oli 8 klassi. Aastatel [[1940]]–[[1941]] töötas ta Tallinna 24. koolis vanempioneerijuhina. Ta mobiliseeriti juunis [[1941]] [[Punaarmee]]sse. Esimesed tuleristsed sai ta Narva [[hävituspataljonid|hävituspataljoni]] koosseisus. Hiljem sõdis ta [[8. Eesti Laskurkorpus]]es. Laskurkorpuses õppis ta kuulipilduriks. Ta võttis osa [[Velikije Luki operatsioon|Velikije Luki]] lahingutest. [[925. Laskurpolk|925. Laskurpolgu]] kuulipildur [[nooremseersant]] Nikolai Matjašin maabus [[29. september|29. septembril]] [[1944]] esimeste seas [[Suure Väina dessant|Suure Väina dessandis]] [[Muhu]] saarele. Kergekuulipilduja tuli takistas vaenlase relvameeskonda, mis aitas kaasa edukale maandumisele. Ta sai haavata, kuid ei lahkunud lahinguväljalt. [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i otsusega [[24. märts]]ist [[1945]] "ülemjuhatuse ülesannete eeskujuliku täitmise ja ülesnäidatud mehisuse ning kangelaslikkuse eest võitluses Saksa fašistlike röövvallutajatega" anti leitnant Albert Repsonile [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude Liidu kangelase]] nimetus, [[Lenini orden]] ja [[Kuldtähe medal]]. Sõja jooksul sai ta kolm korda haavata. Aastal [[1945]] demobiliseeriti ta [[nooremleitnant|nooremleitnandi]] auastmes. Aastal [[1950]] lõpetas ta Raudteeministeeriumi Leningradi Tehnikumi. {{Pooleli|aasta=2024|kuu=august}} {{JÄRJESTA:Matjašin, Nikolai}} [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kangelased]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni I järgu kavalerid]] [[Kategooria:Eesti venelased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 1988]] sf7vwuysr5sqt2d15whgib871v8ogbi 0 680938 7144052 7001435 2026-05-01T16:05:49Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Ameerika Ühendriigid]]; lisatud [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajalugu]] 7144052 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=september}} '''Kennedy needus''' on rida surmajuhtumeid, õnnetusi, mõrvu ja ebaõnne, mis on seotud [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] [[Kennedy perekond|Kennedy]] perekonna liikmetega. Väidetav needus on tabanud eelkõige ärimees [[Joseph Kennedy|Joseph P. Kennedy seeniori]] järeltulijaid, kuid see on puudutanud ka peretuttavaid ja teisi sugulasi. "Needuse" levinumad ilmingud on olnud poliitilised mõrvad ja lennuõnnetused. Skeptikute arvates pole ebatõenäoline, et suur perekond kogeb mitme põlvkonna jooksul sarnaseid sündmusi. ==Kronoloogiliselt== ===Kennedyte surmad=== *12. august 1944 – [[Joseph P. Kennedy Jr.]] hukkus, kui tema juhitud sõjalennuk Inglismaal plahvatas. *13. mai 1948 – Kathleen "Kick" Kennedy (ametlikult tuntud kui [[Kathleen Cavendish, Hartingtoni Marchioness]]) hukkus Prantsusmaal lennuõnnetuses. Õnnetuses hukkus ka tema kaaslane Lord Fitzwilliam. *22. november 1963 – USA president [[John Kennedy|John F. Kennedy]] mõrvati, kui ta sõitis autokolonnis [[Dallas|Dallases]] läbi Dealey Plaza. *5. juuni 1968 – USA senaator ja demokraatide presidendikandidaat [[Robert F. Kennedy|Robert F. Kennedy]]'t tulistati [[Los Angeles|Los Angelese]] Ambassadori hotellis. Robert suri järgmisel hommikul. *25. aprill 1984 – Robert F. Kennedy poeg, David A. Kennedy, suri [[Florida]] osariigis, Palm Beachi hotellitoas. Surma põhjustas narkootikumide üledoos. *31. detsember 1997 – Robert F. Kennedy poeg, Michael LeMoyne Kennedy, suri suusaõnnetuse tagajärjel, [[Colorado]] osariigis [[Aspen|Aspenis]]. *16. juuli 1999 – [[John F. Kennedy Jr.]] hukkus koos oma naise [[Carolyn Bessette]]'iga, kui tema juhitud lennuk Massachusettsi osariigis alla kukkus. *16. september 2011 – Ted Kennedy tütar, Kara Kennedy, suri infarkti tagajärjel Washingtoni osariigi terviseklubis treenides. *16. mai 2012 – Mary Richardson Kennedy, kes oli [[Robert F. Kennedy Jr.|Robert F. Kennedy juuniori]] abikaasa, tegi enesetapu. *2. aprill 2020 – Maeve Kennedy McKean, Robert F. Kennedy lapselaps, jäi kadunuks koos oma kaheksa aastase poja Gideoniga, lühikese kanuumatka ajal [[Chesapeake'i laht|Chesapeake'i lahes]]. Nende surnukehad leiti samal nädalal lahest. Lahkamisel selgus, et nad surid uppumise tagajärjel. ===Teised juhtumid=== *19. juuni 1964 – USA senaator [[Edward Kennedy|Ted Kennedy]] elas üle lennuõnnetuse, milles hukkusid üks tema abiline ja piloot. Kennedy viibis viis kuud haiglaravil, taastudes paljudest õnnetuse tagajärjel tekkinud vigastustest. *18. juuli 1969 – Ted Kennedy sõitis oma autoga kogemata Massachusettsi osariigis, Chappaquiddicki saarel sillalt alla. Õnnetuse tagajärjel hukkus 28-aastane kaasreisija Mary Jo Kopechne. Ted teatas õnnetusest politseile alles järgmisel hommikul ja tunnistas end süüdi õnnetuskohalt lahkumises. *13. august 1973 – Joseph P. Kennedy II juhitud sõiduk tegi avarii, mille tagajärjel jäi autos olnud kaassõitja Pam Kelley halvatuks. Teine kaassõitja David A. Kennedy sai õnnetuses vigastada. [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajalugu]] [[Kategooria:Vandenõuteooriad]] 4sj343m1hl6lqxgq23zdgxc6mupp7s0 0 682472 7144455 6800313 2026-05-02T08:50:43Z Kuriuss 38125 7144455 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Alma-Josephine Margevitš (27.12.1891–30.8.1963, snd Vellmann).jpg|pisi|Alma-Josephine Margevitš (snd Vellmann)]] '''Alma-Josephine Vellmann''' (abielus '''Margevitš'''; [[27. detsember]] [[1891]] – [[30. august]] [[1963]]) oli eesti pedagoog ja koolijuht, [[Haapsalu Gümnaasium|Haapsalu Gümnaasiumi]] eelkäija Haapsalu Tütarlaste Gümnaasiumi direktor 1919. aastal. Ta õppis [[Peterburi]]s Bestuževi kõrgematel naiskursustel filoloogiateaduskonna romaani-germaani keelte osakonnas, töötades selle kõrvalt lühikest aega kohalikes algkoolides. 1918. sügisel sai temast Tapa Haridusseltsi Keskkooli õpetaja. Sõda katkestas koolitöö ja ta leidis uue töökoha [[Haapsalu]]<nowiki/>s. 19. detsembril 1918 alustasid Haapsalus tegevust eestikeelsed poeg- ja tütarlastegümnaasiumid. Mõlema kooli juhiks nimetati esialgu [[Anton Üksti]]. 1919. aasta 15. jaanuaril sai Haapsalu Tütarlaste Gümnaasiumi juhiks ajalooõpetaja Alma-Josephine Vellmann. Kahe kooli õpetajaskond suuresti kattus, isegi õppenõukogud olid enamasti ühised. Suvel, kui Anton Üksti oli mobiliseeritud vabadussõtta, täitis Vellmann ka poeglastegümnaasiumi direktori kohuseid. Juunis ta abiellus ja hakkas elama Tallinnas. 1919 septembris liideti kaks kooli ühiseks gümnaasiumiks. Alma siirdus pärast abiellumist koos abikaasaga USA-sse, kus perekond sattus raskustesse. 1931 naasis ta tütrega Eestisse, lahutatud abikaasa sooritas 1938 New Yorgis enesetapu. Teise maailmasõja ajal ja järel töötas Alma Margevitš (snd Vellmann) mõnda aega Tallinnas võõrkeeleõpetajana.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Lõuna |eesnimi=Kalle |kuupäev=19. detsember 2021 |pealkiri=Läänemaa esimene gümnaasium oli tütarlastegümnaasium |url=https://online.le.ee/2021/12/19/laanemaa-esimene-gumnaasium-oli-tutarlastegumnaasium/ |ajakiri=Lääne ELu}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Vellmann, Alma}} [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Sündinud 1891]] [[Kategooria:Surnud 1963]] bwjs29yqquoapttf2cy2z6qr2rujvqv 0 683154 7144573 7053697 2026-05-02T11:28:03Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144573 wikitext text/x-wiki [[File:Rakvere muhamedi kalmistu 04.jpg|thumb|Vaade kagust Rakvere muhamedi kalmistule.<br>Foto: [[Robert Treufeldt]], 5. mai 2020]] '''Rakvere muhamedi kalmistu''' (ka '''Rakvere tatari kalmistu''') on [[kalmistu]] [[Rakvere kihelkond|Rakvere kihelkonnas]] [[Virumaa]]l, tänapäevase haldusjaotuse järgi [[Palermo (Rakvere)|Palermo]] linnaosas [[Rakvere]] linnas [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]]. Kalmistu asub täpselt seespool Rakvere linna edelapiiri. Looduses on kalmistu oma olemuselt sulandunud kokku [[Tõrma kalmistu]]ga ning kalmistute registris käsitletakse seda Tõrma kalmistu osana<ref>[https://www.kalmistud.ee/Torma-kalmistu-2 Tõrma kalmistu kalmistute registris Haudi]</ref>, ehkki Tõrma kalmistust eraldab muhamedi kalmistut madal ja tihe [[Harilik kuusk|kuusehekk]]. Tänapäeval on kalmistuala pindala umbes 0,025 hektarit, selle sees on ka [[Rakvere Türgi sõjavangide mälestusala]]. Mälestusalal olevatele võimalikele matustele lisaks on kalmistul praegu 13 hauaplatsi.<ref>[https://www.kalmistud.ee/g1331/haudi?action=kaart&kalmistu=75 Tõrma kalmistu kaart kalmistute registris Haudi]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Kalmistu eraldi ei ole kultuurimälestisena muinsuskaitse all ega ole ka kultuurimälestise nr 5781 "Tõrma kalmistu" koosseisus, kuid kuulub kultuurimälestise nr 5781 "Tõrma kalmistu" kaitsevööndisse. ==Ajalugu== Kalmistu rajati millalgi 19. sajandi keskel või hoopis 1870. aastate lõpul seoses järjekordses [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|Vene-Türgi sõjas]] saadud sõjavangide hoidmise ja nende surmaga Rakveres. Nende sõjavangide täpne matmiskoht pole teada, kuid on tõenäoline, et kui Rakveres oli olemas muhamedi kalmistu, siis maeti ka [[Osmanite riik|Osmanite]] surnud sõjavangid sinna. 2008. aastal rajati kalmistu lõunaossa [[Rakvere Türgi sõjavangide mälestusala|mälestusala 1878. aastal Rakveres ja mujal Eestis surnud Türgi sõjavangidele]]. Mälestusala avati pidulikult 14. novembril 2008.<ref>[https://www.monument.ee/rakvere-vald/torma-turgi-hukkunud-sojavangid "Tõrma Türgi hukkunud sõjavangid"]. Eesti monumentide e-kataloog. Vaadatud 20. oktoober 2024</ref> ==Pildid== Fotodː [[Robert Treufeldt]], 5. mai 2020 <gallery> Rakvere muhamedi kalmistu 01.jpg|Vaade kirdest Rakvere muhamedi kalmistule Rakvere muhamedi kalmistu 06.jpg|Vaade idast Rakvere muhamedi kalmistule Rakvere muhamedi kalmistu 05.jpg|Vaade kagust Rakvere muhamedi kalmistule ja Türgi sõjavangide mälestusalale Rakvere muhamedi kalmistu 02.jpg|Vaade Rakvere Türgi sõjavangide mälestusalale Rakvere muhamedi kalmistu 03.jpg|Rakvere Türgi sõjavangide mälestuskivi </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Andres Pulver]]. [https://virumaateataja.postimees.ee/2314055/turgi-riik-tahab-tormasse-monumenti "Türgi riik tahab Tõrmasse monumenti"]. Virumaa Teataja nr 42, 29. veebruar 2008. Lk 1 ==Välislingid== {{commonskat|Rakvere Islamic cemetery}} *[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=4322 Kultuurimälestis nr 5781 "Tõrma kalmistu"] *[https://www.monument.ee/rakvere-vald/torma-turgi-hukkunud-sojavangid "Tõrma Türgi hukkunud sõjavangid"]. Eesti monumentide e-kataloog {{koord |NS=59.323678 |EW=26.353614 |type=landmark |region=EE}} [[Kategooria:Rakvere kihelkonna kalmistud|muhamedi]] [[Kategooria:Rakvere kalmistud|muhamedi]] [[Kategooria:Tõrma kalmistu|muhamedi]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna kalmistud]] [[Kategooria:Eesti muhamedi kalmistud]] [[Kategooria:Eesti sõjaväekalmistud]] 6jxi829ismb3to9m43t2h9tqo17uz6f 0 684474 7144170 6915752 2026-05-01T20:51:19Z Estopedist1 278 pilt 7144170 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{vikinda}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=veebruar}} [[Fail:Laura Anga, lumelaudur.jpg|pisi|Laura Anga]] '''Laura Anga''' (sündinud [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[2009]] Tallinnas) on eesti freestyle lumelaudur.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ANGA Laura - Athlete Information |url=https://www.fis-ski.com/DB/general/athlete-biography.html?sectorcode=SB&competitorid=274477&type=result |vaadatud=2024-11-16 |väljaanne=www.fis-ski.com}}</ref> Ta tegeleb lisaks veelauaga. === Lumelaud === Laura Anga tegi 13-aastaselt oma esimese ülemaailmse võistluse lumelaua pargisõidus 17. jaanuaril 2023 [[Livigno Alpid|Livignos]] Itaalias World Rookie Touril, kus ta saavutas U15 vanuseklassis 2. koha (1 punkt esikohast) ning sai juunioride arvestuses 4. koha. Ta on võitnud rahvusvahelistelt võistlustelt medaleid nii lumelaua pargisõidus kui ka BigAiris ja reilisõidus. 2024 FIS Kasurila BigAir 1. koht, FIS Landgraaf reilid 1. koht ja pargisõidus 3. koht. 2024. aastal osales Laura Anga kõigest 14-aastaselt noorte taliolümpiamängudel [[Gangwoni provints|Gangwonis]] Lõuna-Koreas, saades nii pargisõidus kui ka BigAiris 13. koha. Ta on osalenud juunioride maailmameistrivõistlustel Uus-Meremaal [[Cardrona|Cardronas]] (2023) ja Itaalias Livignos (2024). Livignos sai ta rasketes ilmastikutingimustes peetud võistlusel BigAiris finaali, mis halva ilma tõttu ära jäeti, kokkuvõttes 9. koht. Laura Anga on nimetatud [[Eesti Suusaliit|Eesti Suusaliidu]] poolt 2023. ja 2024. aastal Eesti parimaks noorlumelauduriks. 2023. aastal sai ta Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnustuse "Tähelend 2023" rahvusvahelistel võistlustel saavutatud silmapaistvate tulemuste eest. 2024/25 hooajal 15-aastaselt kvalifitseerus Laura Anga lumelaudurina freestyle lumelaua World Cup võistlustele. === Veelaud === Veelauas on Laura Anga mitmekordne Eesti juunioride meister ning 2023. aastal saavutas ta Eesti meistrivõistlustel naiste arvestuses teise koha. 2022 võitis Laura Anga Latvian Wakeboard Open-il U14 esikoha. 2021 3. koht (U14) International Waterski & Wakeboard Federationi ülemaailmsel võistlusel veelauas. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Anga, Laura}} [[Kategooria:Eesti lumelaudurid]] [[Kategooria:Sündinud 2009]] 31nubqpjk6tru9mk0wwrm7hux4besem 7144201 7144170 2026-05-01T22:08:41Z Ollin Masa 227337 7144201 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{vikinda}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=veebruar}} [[Fail:Laura Anga, lumelaudur.jpg|pisi|Laura Anga (2025)]] '''Laura Anga''' (sündinud [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[2009]] Tallinnas) on eesti freestyle lumelaudur.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ANGA Laura - Athlete Information |url=https://www.fis-ski.com/DB/general/athlete-biography.html?sectorcode=SB&competitorid=274477&type=result |vaadatud=2024-11-16 |väljaanne=www.fis-ski.com}}</ref> Ta tegeleb lisaks veelauaga. === Lumelaud === Laura Anga tegi 13-aastaselt oma esimese ülemaailmse võistluse lumelaua pargisõidus 17. jaanuaril 2023 [[Livigno Alpid|Livignos]] Itaalias World Rookie Touril, kus ta saavutas U15 vanuseklassis 2. koha (1 punkt esikohast) ning sai juunioride arvestuses 4. koha. Ta on võitnud rahvusvahelistelt võistlustelt medaleid nii lumelaua pargisõidus kui ka BigAiris ja reilisõidus. 2024 FIS Kasurila BigAir 1. koht, FIS Landgraaf reilid 1. koht ja pargisõidus 3. koht. 2024. aastal osales Laura Anga kõigest 14-aastaselt noorte taliolümpiamängudel [[Gangwoni provints|Gangwonis]] Lõuna-Koreas, saades nii pargisõidus kui ka BigAiris 13. koha. Ta on osalenud juunioride maailmameistrivõistlustel Uus-Meremaal [[Cardrona|Cardronas]] (2023) ja Itaalias Livignos (2024). Livignos sai ta rasketes ilmastikutingimustes peetud võistlusel BigAiris finaali, mis halva ilma tõttu ära jäeti, kokkuvõttes 9. koht. Laura Anga on nimetatud [[Eesti Suusaliit|Eesti Suusaliidu]] poolt 2023. ja 2024. aastal Eesti parimaks noorlumelauduriks. 2023. aastal sai ta Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnustuse "Tähelend 2023" rahvusvahelistel võistlustel saavutatud silmapaistvate tulemuste eest. 2024/25 hooajal 15-aastaselt kvalifitseerus Laura Anga lumelaudurina freestyle lumelaua World Cup võistlustele. === Veelaud === Veelauas on Laura Anga mitmekordne Eesti juunioride meister ning 2023. aastal saavutas ta Eesti meistrivõistlustel naiste arvestuses teise koha. 2022 võitis Laura Anga Latvian Wakeboard Open-il U14 esikoha. 2021 3. koht (U14) International Waterski & Wakeboard Federationi ülemaailmsel võistlusel veelauas. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Anga, Laura}} [[Kategooria:Eesti lumelaudurid]] [[Kategooria:Sündinud 2009]] kb331pomumlnn3vqptm1k4g97gk8y82 0 686796 7144508 7080072 2026-05-02T09:27:56Z Kuriuss 38125 7144508 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Ludwig Joseph Anton | pilt = LudwigLitho.jpg | pildiallkiri = Ertshertsog Ludwig. Josef Kriehuberi litograaf 1834. aastast | sünniaeg = 13. detsember 1784 | surmaaeg = 21. detsember 1864 }} '''Ludwig Joseph Anton''' ([[13. detsember]] [[1784]] [[Firenze]] – [[21. detsember]] [[1864]]) oli [[Habsburgid-Lotringid|Habsburg-Lotringite]] dünastia liige, [[Austria keisririik|Austria]] [[ertshertsog]], väejuht ja poliitik. == Elulugu == Ertshertsog Ludwig Joseph Anton sündis 1784. aastal tollase [[Toscana suurhertsogkond|Toscana suurhertsogi]] ning hilisema [[Saksa-Rooma keiser|Püha Rooma keisri]] [[Leopold II]] ning Hispaania infanta [[María Luisa (1745–1792)|María Luisa]] 15. lapsena. Ludwig kaotas kaheksa-aastaselt mõlemad oma vanemad, mistõttu hoolitsesid tema hariduse eest Ludwigi vanem vend ning keiser [[Franz II]] (hiljem [[Austria keiser]] Franz I).<ref name=":0">Lk 447 (Wurzbach, 1860)</ref> Ludwig sai endale sõjaväealase hariduse. 1801. aastal sai ta jalaväerügemendi nr. 8 ''[[Inhaber|inhaberiks]].'' Kaks aastat hiljem määrati ta Austria sõjaväestatud piirialade organiseerimiskomisjoni juhatajaks.<ref name=":1">Lk 349 (Brouček, 1972)</ref> 1805. aastal saatis Ludwig brigaadijuhina enda venda, ertshertsog [[Karl (Tescheni hertsog)|Karli]] Itaalia sõjakäigul. Samal aastal sai Ludwig ka [[Kuldvillaku ordu|Kuldvillaku ordeni]] kavaleriks<ref>{{Netiviide |pealkiri=Österreich, Ludwig Joseph Anton Erzherzog von |url=https://www.napoleon-series.org/research/biographies/Austria/AustrianGenerals/c_AustrianGeneralsO.html#O15 |vaadatud=02.01.2025}}</ref>. 1807. aastal ülendati ta feldmarssal-leitnandiks. 1809. aastal juhatas Ludwig lühikest aega V armeekorpust, mille juhatajakoha ta [[Johann von Hiller|Johann von Hillerile]] üle andis.<ref name=":2">Lk 405 (Hoffinger, 1987)</ref> Schönbrunni rahul järel naasis Ludwig enda komisjoni ning keskendus edaspidi ka rohkem matemaatikale ning loodusteadustele. 1815. aasta oktoobris reisis Ludwig koos oma venna, ertshertsog [[Johann (ertshertsog)|Johanniga]] [[Suurbritannia|Suurbritanniasse]], kus kohtus tulevase kuninga [[George IV]]-ga. Lisaks tutvus ta sealsete vabrikute ning manufaktuuridega. Austriasse naasis ta järgmisel aastal.<ref name=":0" /> [[Fail:Erzherzog Ludwig von Österreich (1784-1864).jpg|pisi|316x316px|Ertshertsog Ludwig eakana. ]] Ludwig oli vastu Johanni abielule postimehe tütre Anna Plöchliga. Siiski sai temast abielupaari poja Franzi ristiisa<ref name=":2" />. 1818. aastal ülendati Ludwig ''[[Feldzeugmeister|feldzeugmeisteriks]]''. 1822. aastal sai Ludwigist riiginõukogu (''Staatsrath'') liige ning pärast feldmarssal [[Hieronymus von Colloredo-Mansfeld|Hieronymus von Colloredo-Mansfeldi]] surma kahurväe kindraldirektor. Ludwigist sai keiser Franzi üks tähtsamaid nõunikke, kellel oli riigi valitsemises palju võimu.<ref name=":0" /> Keiser Franzi surma järel sai keisriks tema poeg [[Ferdinand I (Austria)|Ferdinand I]]. Kuna uus keiser oli vaimselt nõrk, lasus riigi valitsemine Ludwigi juhitud salajase riigikonverentsil (''Geheime Staatskonferenz''). Konverentsi kuulusid peale tema riigikantsler [[Klemens von Metternich]], siseminister [[Franz Anton von Kolowrat|Franz Anton von Kolowrat-Liebsteinsky]] ning ertshertsog [[Franz Karl]]. Ludwig oli Metternichi konservatiivse poliitika pooldaja. 1848. aasta revolutsiooni järel astus ta oma ametitest tagasi.<ref name=":2" /> Samal aastal nimetati ta Viini teadusteakadeemia auliikmeks<ref name=":1" />. Ertshertsog Ludwig Joseph Anton suri Leopold II lastest viimasena [[Viin]]is 21. detsembril 1864. == Viited == <references /> == Kirjandus == * Brouček, Peter. "''[https://www.biographien.ac.at/oebl_5/349.pdf Ludwig Joseph Anton Erzherzog von Österreich]". Österreichisches Biographisches Lexikon 1815–1950.'' Viin. 1972''.'' * Hoffinger, Johann Babtist von. "''[https://www.deutsche-biographie.de/gnd130256811.html#ndbcontent Ludwig]." Neue Deutsche Biographie''. Kd. 15. Berliin. 1987. * Wurzbach, Constantin von. "''[https://de.wikisource.org/wiki/BLK%C3%96:Habsburg,_Ludwig_Joseph_Anton Habsburg, Ludwig Joseph Anton]". Biographisches Lexikon des Kaiserthums Oesterreich.'' Kd. 6. 1860. [[Kategooria:Habsburgid-Lotringid]] [[Kategooria:Ertshertsogid]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Austria sõjaväelased]] [[Kategooria:Kuldvillaku ordeni kavalerid (Austria)]] [[Kategooria:Sündinud 1784]] [[Kategooria:Surnud 1864]] drp3xqay886lziqu30z7v1vwvfp2eo7 0 687448 7144124 7029788 2026-05-01T18:59:53Z Kuriuss 38125 7144124 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} '''Helju Kaal''' (sünninimi '''Helju Kübar''' (Kübbar); [[6. märts]] [[1930]] [[Räpina]] – [[19. jaanuar]] [[2023]] [[Tallinn]]) oli eesti [[Keeleteadus|keeleteadlane]]. == Hariduskäik == Helju Kaal lõpetas 1949. aasta kevadel [[Räpina Keskkool]]i ning astus samal aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikku Ülikooli]] [[ajalugu]] õppima. 1952. aasta kevadel eksmatrikuleeriti ta ülikoolist III kursuse üliõpilasena, sest kaks aastat varem oli tema isa arreteeritud seoses rahvavaenlase süüdistustega, mistõttu kuulutati Kaal rahvavaenlase tütreks. <ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Viikberg |eesnimi=Jüri |kuupäev=2023-04-14 |pealkiri=In memoriam Helju Kaal |url=https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/35149 |ajakiri=Keel ja Kirjandus |keel=ee |aastakäik=2023 |üksiknumber=4 |issn=0131-1441}}</ref> 1953. aastal taotles ta [[Moskva|Moskvast]] luba ülikooliõpingute jätkamiseks. Kuna ajaloo erialal tal jätkata polnud võimalik, asus Helju Kaal õppima [[Eesti filoloogia|eesti filoloogiat]], kitsama erialaga [[soome-ugri keeled]], ning lõpetas ülikooli 1958. aastal vabadiplomiga, sest tema abikaasa Jüri Kaal juba elas ja töötas Tallinnas.<ref name=":0" /> == Töökäik == Pärast eksmatrikuleerimist töötas Kaal algul [[raamatukoguhoidja]] asendajana ja seejärel tehases Taksomeeter. <ref name=":0" /> 1. septembrist 1958 töötas ta [[Emakeele Selts|Emakeele Seltsis]] vanembibliograafina.<ref name=":0" /> Ta hoolitses keeleliste [[Bibliograafia|bibliograafiate]] koostamise ja [[Selts|seltsi]] [[raamatukogu]] korrashoiu eest.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=𝐼𝑛 𝑚𝑒𝑚𝑜𝑟𝑖𝑎𝑚 Helju Kaal |url=https://www.emakeeleselts.ee/koik-teated/%F0%9D%98%AA%F0%9D%98%AF-%F0%9D%98%AE%F0%9D%98%A6%F0%9D%98%AE%F0%9D%98%B0%F0%9D%98%B3%F0%9D%98%AA%F0%9D%98%A2%F0%9D%98%AE-helju-kaal/ |vaadatud=2025-01-14 |väljaanne=Emakeele Selts |keel=et}}</ref> Temalt ilmus mitu bibliograafiat ning üks [[Emakeele Seltsi aastaraamat|Emakeele Seltsi aastaraamatu]] koondsisukord. Lisaks hakkas ta alates 1971. aastast koostama Emakeele Seltsi aastaraamatus rubriiki seltsile saabunud kirjandusest<ref name=":0" />, sest seltsi raamatukogu täienes pidevalt tänu vahetustele, kingitustele ning ostudele<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=OKIA |pealkiri=Helju Kaalu kiriusutlus |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/helju-kaalu-kiriusutlus/ |vaadatud=2025-01-14 |väljaanne=Sirp |keel=et}}</ref>. Kaalu esimeseks tööülesandeks seltsis oli murdekorrespondentidega suhtlemine ning nende tegevuse juhendamine. Sellega seoses viis ta aastatel 1959–1995 ja 2001 läbi iga-aastaseid murdevõistluseid<ref name=":2" />, mis hõlmasid võistluste ettevalmistamist, üleskutsete kirjutamist, küsitluskavade väljasaatmist, kirjavahetusi ning võistlustööde vastu- ja arvelevõttu<ref name=":3">{{Netiviide |perekonnanimi=OKIA |pealkiri=Helju Kaal 6. III 1930 – 19. I 2023 |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/helju-kaal-6-iii-1930-19-i-2023/ |vaadatud=2025-01-14 |väljaanne=Sirp |keel=et}}</ref>. Lisaks avaldas ta väljaandes [[Kodumurre]] murdekogujatele mõeldud juhendmaterjale. Tööülesannete kõrvalt oli ta ka abiks seltsi väljaannete käsikirjade koostamisel ja trükiks ettevalmistusel<ref name=":2" />, tänu millele jõudsid koostöös [[Mari Must|Mari Musta]] ja [[Eevi Ross|Eevi Rossiga]] trükki mitmed murdekorrespondentide kogumikud<ref name=":3" />. Kui Emakeele Selts 1961. aastal [[Keelepäev|keelepäevi]] korraldama hakkas, sai Kaal tööülesandeid juurde. Ta hoolitses keelepäevadega seotud kirjavahetuse (mis hõlmas ka keelepäevade kutseid), keelepäevade protokollimise ning neist ajakirjas [[Keel ja Kirjandus]] ilmuvate (lühi)ülevaadete eest.<ref name=":2" /> Seoses seltsi raamatupidaja ja [[Sekretär|sekretäri]] koha [[Koondamine|koondamisega]] 1964. aastal said Helju Kaalu tööülesanneteks nii masinakirjatöö kui ka mõneks ajaks [[raamatupidamine]].<ref name=":2" /> Ta on maetud [[Liiva kalmistu]]le Tallinnas. == Tunnustus == * 2000 [[Kodanikupäeva aumärk]] * 2008 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref name=":1" /> * 2010 Emakeele Seltsi [[auliige]]<ref name=":1" /> == Teosed == * "Maastik" (1960) * Inimese keha ja selle osad (1960) * Rahvapäraseid väljendeid inimese kohta (1962) * Keelelist bibliograafiat 1959–1960 (1962) * Mõõdud (1963) * Emakeele Seltsi aastaraamatu I–X 1955–1971 koondsisukord (1967) * J. V. Veski tööde bibliograafiad (1969) * A. Kase keeleliste tööde bibliograafia 1963–1971 (1972) * Emakeele Seltsi aastaraamatu 1–50 bibliograafia (2004) * Kuiss vanal Võromaal eleti (2005, koos Mari Musta ja Eevi Rossiga) * Ennemuistitsel Mulgimaal (2008, koos Mari Musta ja Eevi Rossiga) * Minevikupärandit Häädemeestelt (2012, koos Marta Mäesalu, Eevi Rossi ja Enda Kallasega) == Isiklikku == Helju Kaalu vanemad olid Alvine Adele ja Eduard Kübbar ning õed Maimu ja Taimi Kübbar.<ref name=":4" /> Tema abikaasa oli Jüri Kaal, nende poeg oli Agu Kaal. <ref name=":4">{{Netiviide |kuupäev=2024-10-16 |pealkiri=Helju Kaal |url=https://www.geni.com/people/Helju-Kaal/6000000008466961505 |vaadatud=2025-01-14 |väljaanne=geni_family_tree |keel=et}}</ref> == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Kaal, Helju}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Liiva kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1930]] [[Kategooria:Surnud 2023]] pcu3py5oaugx48uurs1jf8kpquzxtoh 0 687529 7144475 7107392 2026-05-02T09:04:24Z Kuriuss 38125 7144475 wikitext text/x-wiki '''Mihhail Škurenkov''' ([[vene keel]]es Михаил Васильевич Шкуренков; [[1. detsember]] [[1902]] [[Tveri kubermang]] – surmaaeg ja -koht teadmata) oli NSV Liidu sõjaväelane ja riikliku julgeoleku ohvitser, [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|Eesti NSV RJ RK]] ja [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium|Eesti NSV RJM]]i 1. osakonna ülem<ref>[[Jaak Pihlau]], [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/PihlauJaak_Lehekylgi_TUNA2007_3.pdf Lehekülgi Eesti lähiajalost: kuidas ENSV MGB välisluureülem GULAG-i arhipelaagi sattus], Tuna, 2007 nr. 3</ref>. Mihhail Škurenkov sündis 1902. aastal Tveri kubermangus Novotorženskis taluniku perekonnas, astus [[VK(b)P]]-sse 1927. ja 1928. aastao [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus|OGPU]]-sse, lõpetas 1931. aastal OGPU transpordikooli. Teenis töötas Leningradi ja Leningradi oblasti julgeolekuorganites, peamiselt vee- ja vastuluureosakonnas [[Operatiivtöötaja|operatiivtöötaja]] ning [[Uurija|uurija]]na, 1940. aastani. 1940. aastal suunati Mihhail Škurenkov [[NSV Liidu SARK]]i operatiivgrupi koosseisus Eestisse ja määrati [[Eesti NSV SARK]]i Narva linnaosakonna ülema asetäitjaks, [[riiklik julgeolek|riikliku julgeolek]]u liinis. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses evakueerus Nõukogude tagalasse, kus tegutses paar kuud NSV Liidu SARKi [[Leningradi oblast]]i valitsuse vastuluureosakonnas jaoülema asetäitjana, aastail 1942–1944 aga SARKi [[Kuibõševi oblast]]i valitsuse uurimisosakonna ülema asetäitjana. 1944. aasta kevadel suunai M. Škurenkov uuesti tööle Eesti NSV julgeolekuorganitesse, kus ta oli lühikest aega [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaad]]i 4. osakonna ülema asetäitja, siis aga määrati Eesti NSV RJ RK välisluure [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 1. osakond|(1.) osakonna]] ülema asetäitjaks ning alampolkovnikuna [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i 1. osakonna ülemaks kuni 1947. aastani. Teenistuse eest autasustati [[riikliku julgeoleku major]] M. Škurenkovi 1945. aastal [[orden]]iga [[Austuse märk]]<ref>[https://nkvd.memo.ru/index.php/%D0%94%D0%BE%D0%BA%D1%83%D0%BC%D0%B5%D0%BD%D1%82:%D0%A3%D0%BA%D0%B0%D0%B7_%D0%9F%D1%80%D0%B5%D0%B7%D0%B8%D0%B4%D0%B8%D1%83%D0%BC%D0%B0_%D0%92%D0%A1_%D0%A1%D0%A1%D0%A1%D0%A0_%D0%BE%D1%82_31.05.1945_%E2%84%96_221/447#pn-2046 Указ Президиума ВС СССР от 31.05.1945 № 221/447, о награждении работников органов НКВД-НКГБ [за борьбу с национальным сопротивлением в Прибалтике]], Cайт истории, по организационной структуре и кадровому составу органов безопасности (ВЧК-КГБ)</ref>. 1947. aasta suvel viidi M. Škurenkov Eesti NSV RJM välisluureosakonnast üle julgeoleku Harjumaa osakonna ülemaks, seejärel arreteeriti - teda süüdistati muu hulgas riigivara riisumises, moraalses laostumises, selles, et tööülesannete täitmise asemel ta joob ja lõbutseb koos oma agentide ja armukestega Tallinna restoranides, dešifreerides nii Nõukogude välisluure agentuuri kui ka julgeoleku salajasi töömeetodeid<ref>Jaak Pihlau, Lehekülgi Eesti lähiajalost: kuidas ENSV MGB välisluureülem GULAG-i arhipelaagi sattus, Tuna, 2007 nr. 3, lk 104-105</ref>. M. Škurenkov mõisteti süüdi, kandis oma karistusaega [[Komi ANSV]] [[Sevželdorlag]]is ja vabanes 1958. aastal. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[[Jaak Pihlau]], [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/PihlauJaak_Lehekylgi_TUNA2007_3.pdf Lehekülgi Eesti lähiajalost: kuidas ENSV MGB välisluureülem GULAG-i arhipelaagi sattus], Tuna, 2007 nr. 3 *[https://nkvd.memo.ru/index.php/%D0%A8%D0%BA%D1%83%D1%80%D0%B5%D0%BD%D0%BA%D0%BE%D0%B2,_%D0%9C%D0%B8%D1%85%D0%B0%D0%B8%D0%BB_%D0%92%D0%B0%D1%81%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B5%D0%B2%D0%B8%D1%87 Шкуренков, Михаил Васильевич], Кадровый состав органов государственной безопасности СССР {{JÄRJESTA:Škurenkov, Mihhail}} [[Kategooria:KGB töötajad Eestis]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surmaaeg puudub]] mwqrltqvk00uwwb7fopev83gpxrahvs 0 687792 7144526 6921223 2026-05-02T09:37:25Z Kuriuss 38125 7144526 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Infokast näitleja | nimi = Riley Keough | pilt = Riley Keough Cannes 2016 (2).jpg | sünninimi = Danielle Riley Presley Keough | sünniaeg = 29. mai 1989 | sünnikoht = [[Santa Monica]], [[California]], [[USA]] | tegev = 2004. aastast | lapsed = 1 | vanemad = Danny Keough [[Lisa Marie Presley]] | sugulased = [[Elvis Presley]] (vanaisa) [[Priscilla Presley]] (vanaema) | pildi allkiri = Keough 2016. aastal }} '''Danielle Riley Keough''' (sündinud [[29. mai]]l [[1989]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika ühendriikide]] näitleja ja [[Elvis Presley]] vanim lapselaps. Ta on näidelnud filmides "[[Super-Mike]]" (2012), "[[Mad Max: Raevu tee]]" (2015), "[[American Honey]]" (2016), "[[See tuleb öösel]]" (2017), "[[Logani õnn]]" (2017), "[[Maja, mille Jack ehitas]]" (2018), "[[Onnike]]" (2019), "[[Zola]]" (2020), "[[Saatan ei puhka]]" (2020) jpt. Oma läbimurderolli eest sarjas "The Girlfriend Experience" (2016) pälvis ta [[Kuldgloobuse auhind|Kuldgloobuse]] auhinna nominatsiooni parima naisnäitleja kategoorias. 2023. aastal pälvis ta rolli eest sarjas "Daisy Jones & the Six". [[Kuldgloobus|Kuldgloobuse]] ja [[Emmy]] auhinna nominatsiooni. Keough on produktsioonifirma Felix Culpa kaasasutaja. Ta on kaaslavastanud draama "[[War Pony]]" (2022), mis võitis Cannes'i filmifestivalil [[Camera d'Or|Caméra d'Or]]i. Pärast ema [[Lisa Marie Presley]] surma 2023. aastal sai temast [[Elvis Presley]] maavalduse [[Graceland]]i ainuomanik. <ref name="Beaumont-Thomas">{{Cite news|last=Beaumont-Thomas|first=Ben|url=https://www.theguardian.com/music/article/2024/may/21/elvis-presley-heir-riley-keough-graceland-sale|title=Elvis Presley heir Riley Keough moves to protect Graceland from sale|work=The Guardian|date=2024-05-21|access-date=2024-05-30|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref> == Lapsepõlv == Keough sündis 29. mail 1989 [[Santa Monica|Californias Santa Monicas]]. <ref>{{Netiviide |pealkiri=The Presleys' Newest Star |url=https://people.com/archive/cover-story-the-presleys-newest-star-vol-31-no-24/ |vaadatud=2025-01-20 |väljaanne=People.com |keel=en}}</ref> Ta on laulja-laulukirjutaja [[Lisa Marie Presley]] (1968–2023) ja muusiku [[Lisa Marie Presley|Danny Keough]] vanim laps ning [[Elvis Presley]] ning näitleja ja ärinaise [[Priscilla Presley]] vanim lapselaps. {{Sfn|Dundy|2004|lkd=13, 16, 20–22, 26}} Kui Keough oli viieaastane, lahutasid tema vanemad abielu ja tema ema oli aastatel 1994–1996 lühikest aega abielus [[Michael Jackson]]iga. <ref name="authority" /> Keough on öelnud: "Ma kasvasin üles väga privilegeeritult koos emaga, kuid mu isa ei elanud nii. Ja ma arvan, et mõlema poole kogemine on olnud kasulik. Mu isal olid korteri põrandal madratsid. Ta elas kajutites ja karavaniparkides, tal lihtsalt polnud palju raha... Tegelikult olid minu mälestused temaga koos üles kasvades nii värvikad ja ekstsentrilised ja toredad. Meil oli lahe, eksole? Kui ma olin kaheksa-aastane, ütlesin talle: "Ma tahan suureks saada ja olla vaene nagu sina!" Ta sõi samal ajal hommikuhelbeid. Ma ei saanud aru, kui metsikult solvav see oli!" <ref name="authority">{{Cite news|last=Bhattacharaya|first=Sanjiv|url=https://www.theguardian.com/film/2017/aug/20/riley-keough-interview-logan-lucky|title=Riley Keough: 'I had a bad reaction to authority'|work=[[The Guardian]]|date=August 20, 2017|archive-url=https://archive.today/20200517071117/https://www.theguardian.com/film/2017/aug/20/riley-keough-interview-logan-lucky|archive-date=May 17, 2020}}</ref> [[Fail:Graceland Memphis Tennessee.jpg|pisi|Gracelandi kinnistu]] Keough kasvas üles peamiselt isaga [[Hawaii osariik|Hawaiil]] ja [[Los Angeles|Los Angeleses]], <ref name="season">{{Cite news|last=Brodesser-Akner|first=Taffy|url=https://www.nytimes.com/2017/02/15/t-magazine/riley-keough.html|title=The Season of Riley Keough|work=[[The New York Times]]|date=February 15, 2017|archive-url=https://archive.today/20200517070346/https://www.nytimes.com/2017/02/15/t-magazine/riley-keough.html|archive-date=May 17, 2020}}</ref> kuigi ta elas mõnikord oma ema Los Angelese kodus, aga ka [[Graceland|Gracelandi kinnistul]] [[Memphis (Tennessee)|Memphises Tennessee]] osariigis, mille ema päris pärast oma isa [[Elvis Presley|Elvise]] surma. <ref name="authority">{{Cite news|last=Bhattacharaya|first=Sanjiv|url=https://www.theguardian.com/film/2017/aug/20/riley-keough-interview-logan-lucky|title=Riley Keough: 'I had a bad reaction to authority'|work=[[The Guardian]]|date=August 20, 2017|archive-url=https://archive.today/20200517071117/https://www.theguardian.com/film/2017/aug/20/riley-keough-interview-logan-lucky|archive-date=May 17, 2020}}</ref> 2002. aastal, kui Keough oli 13-aastane, abiellus tema ema näitleja [[Nicolas Cage|Nicolas Cage'iga]], kuigi ka see abielu oli lühiajaline, kestes kõigest 107 päeva, enne kui Cage lahutuse sisse andis. Mõnda aega õppis Keough San Fernando Valley riigikoolis, kuni lõpuks pandi ta sagedase vanemate vahel reisimise tõttu [[Koduõpe|koduõppele]]. <ref name="authority" /> == Isiklikku == 2015. aasta veebruaris abiellus Keough Austraalia [[Kaskadöör|kaskadööri]] Ben Smith-Peterseniga. <ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2023-01-22 |pealkiri=Riley Keough's Husband Confirms They Have a Daughter During Lisa Marie Presley Memorial Tribute |url=https://www.yahoo.com/entertainment/riley-keoughs-husband-confirms-daughter-163257768.html?fr=sycsrp_catchall&guccounter=1 |vaadatud=2025-01-20 |väljaanne=Yahoo Entertainment |keel=en-US}}</ref> Paar oli kohtunud filmi "[[Mad Max: Raevu tee]]" filmimise ajal. <ref name=":0" /> Nende tütar Tupelo Storm sündis 2022. aasta augustis [[Asendusemadus|surrogaadiga]]. <ref name=":1">{{Cite news|last=Kaloi|first=Stephanie|url=https://people.com/movies/who-is-ben-smith-petersen-riley-keough-husband/|title=Who Is Riley Keough's Husband? All About Ben Smith-Petersen|work=People|date=August 8, 2023|access-date=August 11, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230811164118/https://people.com/movies/who-is-ben-smith-petersen-riley-keough-husband/|archive-date=August 11, 2023}}</ref> Tütre nimi on austusavalduseks Keoughi emapoolsele vanaisale [[Elvis Presley|Elvis Presleyle]], kes sündis Mississippi osariigis Tupelo linnas ja Keoughi vennale Benjaminile, kelle [[vahenimi]] oli Storm. Benjamin sooritas 2020. aastal [[27 klubi|27-aastaselt]] [[Enesetapp|enesetapu]]. <ref>{{Cite web|last=Ellis|first=Sydni|url=https://www.yahoo.com/lifestyle/riley-keough-revealed-her-baby-140339424.html|title=Riley Keough Revealed Her Baby Girl's Unique Name — & It's a Sweet Tribute to Elvis Presley|website=Yahoo Life|date=2023-08-08|access-date=2025-01-20|language=en-US}}</ref> Keough oli tema surmast nii muserdatud, et ei suutnud mitu kuud voodist tõusta. <ref>{{Cite web|last=Page|first=Maxine|url=https://www.nickiswift.com/1272850/what-riley-keough-has-said-about-brother-benjamin-tragic-death/|title=What Riley Keough Has Said About Her Brother Benjamin's Tragic Death|website=[[Nicki Swift]]|date=2023-05-06|access-date=2025-01-20|language=en-US}}</ref> Keough kasvas üles [[Saientoloogia Kirik|saientoloogia kirikus]], kuid 2023. aasta seisuga on ta olnud [[Spirituaalsus|spirituaalne]] ega ole seotud ühegi kirikuga. Tema ema [[Lisa Marie Presley]] suri 12. jaanuaril 2023 54-aastaselt südameseiskumise ja bariaatrilise operatsiooni tüsistuste tõttu. <ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/entertainment-arts-64255117|title=Lisa Marie Presley, singer and daughter of Elvis, dies aged 54|date=January 12, 2023|access-date=2023-01-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20230122185707/https://www.bbc.com/news/entertainment-arts-64255117|archive-date=January 22, 2023|agency=BBC News}}</ref> Mälestusteenistusel pidas Keoughi kirjutatud kõne tema asemel abikaasa Smith-Petersen. <ref name=":1">{{Cite news|last=Kaloi|first=Stephanie|url=https://people.com/movies/who-is-ben-smith-petersen-riley-keough-husband/|title=Who Is Riley Keough's Husband? All About Ben Smith-Petersen|work=People|date=August 8, 2023|access-date=August 11, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230811164118/https://people.com/movies/who-is-ben-smith-petersen-riley-keough-husband/|archive-date=August 11, 2023}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Keough, Riley}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Elvis Presley]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] 8kqs9r0oy4vrnygmnkipbsodmjdhd6p 0 687826 7144486 7115307 2026-05-02T09:11:43Z Kuriuss 38125 7144486 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Uku Renek Kronbergs | pilt = Uku Renek Kronbergs peale 800m jooksu (2021 U20 EM).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Eesti | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2004|8|10}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiklubi = [[Tartu Spordiselts Kalev]] | treener = [[Ille Kukk]] | isiklik_rekord = | medalid = }} '''Uku Renek Kronbergs''' (sündinud [[10. august]]il [[2004]] Tallinnas) on eesti kergejõustiklane. Kronbergs on lõpetanud 2023. aastal [[Nõo Reaalgümnaasium]]i ja 2023. aastast õpib [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] [[informaatika]] õppekaval <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kronbergs |eesnimi=Uku Renek |kuupäev=9. veebruar 2025 |pealkiri=Uku Renek Kronbergsi LinkedIn |url=https://www.linkedin.com/in/uku-renek-kronbergs/ |vaadatud= |väljaanne=LinkedIn}}</ref>. Tema treener on [[Ille Kukk]] ja spordiklubi [[Tartu Spordiselts Kalev]]. Kronbergsi esimesed kergejõustikutreenerid olid [[Ergo Kilk|Ergo Kilki]] [[Rakvere]]s ning lühikest aega ka [[Anne Mägi]] ja [[Taivo Mägi]] [[Tartu]]s. Kui Uku Renek Kronbergs kolis 2014. aastal Tartusse, kohtus ta Ille Kukega Kõrveküla Põhikoolis. Ille oli ta kehalise kasvatuse õpetaja ja peatselt liitus Uku ka tema treeningurühmaga. Ta on võistelnud 800 m jooksus[[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus| U20 Euroopa meistrivõistlustel]] 2021. aastal, kui jõudis poolfinaali ja sai kokkuvõttes 14. koha. 2022 võistles U20 maailmameistrivõistlustel Kolumbias, kus sai 36. koha. 2023. aastal osales U20 Euroopa meistrivõistlustel (Iisrael) samuti 800 m jooksus, kuid jäi esimesena finaali ukse taha (9. koht).<ref>[https://sport.err.ee/1609056359/kronbergs-jai-em-il-esimesena-finaalist-valja Kronbergs jäi EM-il esimesena finaalist välja.] sport.err.ee, 8. august 2023.</ref> 2025. aasta Euroopa meistrivõistlustel (Hollandis) sai 18. koha. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kuldkepp |eesnimi=Ats |kuupäev=7. märts 2025 |pealkiri=DELFI HOLLANDIS {{!}} Debütant Uku Renek Kronbergs: poolfinaali jõudmiseks olnuks vaja imet |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120361882/delfi-hollandis-debutant-uku-renek-kronbergs-poolfinaali-joudmiseks-olnuks-vaja-imet |vaadatud= |väljaanne=delfi.ee}}</ref> Nädal hiljem sai Kronbergs ka maailmameistrivõistluste (Hiina) pääsme, aga sinna ta ei läinud. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Naudi |eesnimi=Meelis |kuupäev=12. märts 2025 |pealkiri=Viis eestlast sõidab kergejõustiku sise-MMile, kaks sportlast loobusid |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120363113/viis-eestlast-soidab-kergejoustiku-sise-mmile-kaks-sportlast-loobusid |vaadatud= |väljaanne=delfi.ee}}</ref> [[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|U23 Euroopa meistrivõistlustel]] 2025. aastal Bergenis sai Uku 13. koha. Ta on püstitanud keskmaajooksu distantsidel U18, U20, U23 ja meeste arvestuses Eesti rekordeid ning võitnud samades vanuseklassides Eesti meistritiitleid. 2. november 2025 seisuga on Uku Renek Kronbergsi nimel 17 Eesti rekordit (sh 12 noorterekordit). == Eesti rekordid == <small>Allikas: Eesti Kergejõustiku Liit <ref>[https://www.ekjl.ee/statistika/rekordid/eesti-rekordid/ Eesti rekordid.]</ref></small> * Seisuga 20. märts 2026 ;Noormehed U18 {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg!! Võistluspaik |- | 800 m jooks || align="center"|'''1:50.91''' || 16. juuli 2021 || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]] |- |800 m jooks (lühirada) | align="center" |'''1:52.86''' |4. detsember 2021 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tartu]] |} ;Noormehed U20 {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg!! Võistluspaik |- | [[600 m jooks]] || align="center"|'''1:19.33''' || 4. september 2022 || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kehtna]] |- |600 m jooks (lühirada) | '''1:19.10''' |19. detsember 2023 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tartu]] |- | [[800 m jooks]]|| align="center" |'''1:48.16'''|| 30. juuli 2023 || {{Riigi ikoon|Eesti}} Tallinn |- |800m jooks (lühirada) | '''1:51.00''' |20. jaanuar 2023 |[[Valmiera]] |- | [[1000 m jooks]] || align="center" |'''2:23.48''' || 30. august 2023 || {{Riigi ikoon|Eesti}} Tallinn |} ;Juuniorid U23 {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg!! Võistluspaik |- | 600 m jooks || align="center"|1:16.02 || 17. juuli 2024 || {{Riigi ikoon|Eesti}} Tartu |- |600 m jooks <br> (lühirada) | '''1:16.93''' |4. veebruar 2025 |{{Riigi ikoon|Eesti}} Tartu |- |800 m jooks | align="center" |'''1:46.77''' |18. juuli 2025 |[[Bergen]] |- | 800 m jooks <br> (lühirada) || align="center" |'''1:46.84''' || 19. jaanuar 2025 || {{Riigi ikoon|Luksemburg}} [[Luxembourg]] |- |1000 m jooks | align="center" |'''2:20.45''' |13. august 2025 |{{Riigi ikoon|Eesti}} Tartu |} ;Mehed {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg!! Võistluspaik |- | 600 m jooks || align="center"|'''1:16.02''' || 17. juuli 2024 || {{Riigi ikoon|Eesti}} Tartu |- |600 m jooks (lühirada) | '''1:16.93''' |4. veebruar 2025 |{{Riigi ikoon|Eesti}} Tartu |- | 800 m jooks <br> (lühirada) || align="center" |'''1:46.71''' || 20. märts 2026 || {{Riigi ikoon|Poola}} Torun |- |1000 m jooks | align="center" |'''2:20.45''' |13. august 2025 |{{Riigi ikoon|Eesti}} Tartu |} ;Muu {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg!! Võistluspaik |- | 4x400m jooks (segateatejooks, lühirada) || align="center" |'''3:30.57''' || 27. veebruar 2022 || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]] |} == Eesti meistritiitlid == <small>Allikas: World Athletics<ref>[https://worldathletics.org/athletes/estonia/uku-renek-kronbergs-14948223 World Athletics.] Uku Renek Kronbergs.</ref></small> ;Väljas {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Võistluspaik |- | 400 m jooks || align="center"|'''47.24''' || 29. juuli 2023 || {{Riigi ikoon|Eesti}} Tallinn |- | 800 m jooks || align="center"|'''1:48.16''' || 30. juuli 2023 || {{Riigi ikoon|Eesti}} Tallinn |- | 800 m jooks || align="center"|'''1:48.33''' || 30. juuni 2024 || {{Riigi ikoon|Eesti}} Tallinn |- |800 m jooks | align="center" |'''1:47.13''' |3. august 2025 |{{Riigi ikoon|Eesti}} Tallinn |} ;Sees {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg |- | 4x400 m segateatejooks <br> Tartu SS Kalev|| align="center" |'''3:30.57''' || 27. veebruar 2022 || {{Riigi ikoon|Eesti}} Tallinn |- | 400 m jooks || align="center"|'''48.61''' || 18. veebruar 2023 || {{Riigi ikoon|Eesti}} Tallinn |- | 800 m jooks || align="center"|'''1:53.05''' || 19. veebruar 2023 || {{Riigi ikoon|Eesti}} Tallinn |- |400 m jooks | '''47.81''' |22. veebruar 2025 |{{Riigi ikoon|Eesti}} Tallinn |- |800 m jooks | '''1:51.34''' |22. veebruar 2025 |{{Riigi ikoon|Eesti}} Tallinn |} == Isiklikud rekordid == <small>Allikas: World Athletics</small> *Seisuga 20. märts 2026 ;Väljas {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg!! Võistluspaik |- | 400 m jooks || align="center" |'''47.24'''|| 29. juuli 2023 || {{Riigi ikoon|Eesti}} Tallinn |- | 600 m jooks || align="center" |'''1:16.02'''|| 17. juuli 2024 || {{Riigi ikoon|Eesti}} Tartu |- | 800 m jooks || align="center" |'''1:46.77'''|| 18. juuli 2025 || Bergen |- | 1000 m jooks || align="center" |'''2:20.45'''|| 13. august 2025 || {{Riigi ikoon|Eesti}} Tartu |} ;Sees {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg!! Võistluspaik |- | 400 m jooks || align="center"|'''47.81''' || 22. veebruar 2025 || {{Riigi ikoon|Eesti}} Tartu |- | 600 m jooks || align="center"|'''1:16.93''' || 4. veebruar 2025 || {{Riigi ikoon|Eesti}} Tartu |- | 800 m jooks || align="center"|'''1:46.71''' || 20. märts 2026 || {{Riigi ikoon|Poola}} Torun |- | 1000 m jooks || align="center"|'''2:33.36''' || 7. jaanuar 2023 || {{Riigi ikoon|Eesti}} Tallinn |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://worldathletics.org/athletes/estonia/uku-renek-kronbergs-14948223 Profile - World Athletics.] Uku Renek Kronbergs. * [https://www.european-athletics.com/historical-data/athletes/est/uku%20renek-kronbergs-014948223 Profile - European Athletics.] Uku Renek Kronbergs. * [https://juunior.postimees.ee/7483793/saame-tuttavaks-vale-uku-renek-juba-naljalt-bussist-maha-ei-jaa Väle Uku Renek juba naljalt bussist maha ei jää!] juunior.postimees.ee, 26. märts 2022. * [https://sport.err.ee/1609582354/voimsa-rekordiparanduse-teinud-kronbergs-koik-kivid-loksusid-paika Võimsa rekordiparanduse teinud Kronbergs: kõik kivid loksusid paika.] sport.err.ee, 20. jaanuar 2025. * [https://www.ohtuleht.ee/sport/1122906/eesti-rekordi-uuele-tasemele-viinud-noor-jooksutalent-olen-natuke-masohhist-muidu-selle-alaga-tegeleda-ei-saaks Eesti rekordi uuele tasemele viinud noor jooksutalent: olen natuke masohhist, muidu selle alaga tegeleda ei saaks.] Õhtuleht, 20. jaanuar 2025. {{JÄRJESTA:Kronbergs, Uku Renek}} [[Kategooria:Eesti keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 2004]] gvr6qu32y6jp3hwfslbxoycoxogaujj 0 689732 7144107 6877228 2026-05-01T18:37:46Z Kuriuss 38125 7144107 wikitext text/x-wiki '''Harvikhaigus''' ehk '''haruldane haigus''' (inglise keeles ''rare disease'' või ''orphan disease'') on selliste eluohtlike ja krooniliselt invaliidistada võivate haiguste üldnimetus, mida kogu maailmas esineb väga harva (väga vähestel inimestel). Nimetus on tinglik ja põhineb seda liiki haiguse esinemissagedusel, sümptomaatilisi sarnasusi ei pruugi konkreetsetel harvikhaigustel olla.<ref>[https://ojrd.biomedcentral.com/articles/10.1186/s13023-024-03322-7 Operational description of rare diseases: a reference to improve the recognition and visibility of rare diseases] Orphanet Journal of Rare Diseases, 11.09.2024.</ref><ref>[https://health.ec.europa.eu/rare-diseases-and-european-reference-networks/rare-diseases_et Harvikhaigused] Euroopa Komisjoni veebisait. Vaadatud 14.05.2025.</ref> Harvikhaigused on ühtpidi haruldased, kuid teisalt puudutavad need märkimisväärset osa [[rahvastik]]ust, hinnanguliselt 6–8 protsenti elanikkonnast, Eestis seega ligikaudu 100 000 inimest. Nende hulka loetakse lisaks [[patsient|patsiendile]] ka tema pereliikmed, kelle elu on lähedase haigusest mõjutatud.<ref>[https://www.kliinikum.ee/harvikhaigused/tutvustus/mis-on-haruldane-haigus-ehk-harvikhaigus/ Mis on haruldane haigus ehk harvikhaigus?] Tartu Ülikooli Kliinikumi koduleht. Vaadatud 27.02.2025.</ref> ==Esinemissagedus== Rahvusvaheliselt pole kindlaks määratud ühtseid norme ega piirväärtusi, kui väike peaks olema haiguse [[esinemissagedus]], et see kuuluks harvikhaiguste hulka. Nii võib see riigiti ja piirkonniti üsna oluliselt erineda. Näiteks 2020. aasta lõpu seisuga peetakse piirkonniti harvikhaiguseks haigust, mille esinemissagedus on järgmine:<ref>[https://www.keionline.org/wp-content/uploads/KEI-Briefing-Note-2020-4-Defining-Rare-Diseases.pdf KEI Briefing Note 2020:4 Selected Government Definitions of Orphan or Rare Diseases] Knowledge Ecology International. Vaadatud 27.02.2025.</ref> * [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] – haigust esineb kuni 5 inimesel 10 000-st ehk ligikaudu 1 inimesel 2000-st; * [[Brasiilia]]s – haigust esineb vähem kui 65 inimesel 100 000-st ehk ligikaudu 1 inimesel 1500-st; * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] – haigust esineb vähem kui 200 000 inimesel ehk ligikaudu 1 inimesel 1600-st; * [[Jaapan]]is – haigust esineb vähem kui 50 000 inimesel ehk ligikaudu 1 inimesel 2500-st; * [[Venemaa]]l – haigust esineb vähem kui 1 inimesel 10 000-st; * [[Peruu]]s – haigust esineb vähem kui 1 inimesel 100 000-st. Ehkki harvikhaigusi iseloomustab väike esinemissagedus, on nende mitmekesisus suur, 2024. aasta seisuga hinnanguliselt üle 7000–8000 haiguse, mistõttu on ka harvikhaigust põdevate inimeste arv suur. Uusi harvikhaigusi kirjeldatakse igal aastal vähemalt 250–300.<ref>[https://www.kliinikum.ee/harvikhaigused/tutvustus/mis-on-haruldane-haigus-ehk-harvikhaigus/ Mis on haruldane haigus ehk harvikhaigus?] Tartu Ülikooli Kliinikumi koduleht. Vaadatud 27.02.2025.</ref> ==Liigitus== Enamik harvikhaigusi on geneetilist päritolu (> 80%), kuid esineb ka näiteks kasvajaliste haiguste haruldasi vorme ja autoimmuunse geneesiga harvikhaigusi. Harvikhaigusi liigitatakse tekkepõhiselt järgmiselt: * '''[[geneetilised haigused]]''', mis on tingitud ühe või mitme [[geen]]i defektist ehk muutusest (monogeensed haigused) või ühe kromosomaalse piirkonna koopiaarvu muutustest (kromosoomihaigused); * '''multifaktoriaalsed haigused''', mis on tingitud [[keskkonnategurid|keskkonnategurite]] ja eri geenide muutuste koostoimest (kaasasündinud väärarendid, näiteks Fallot' tetraad või diafragmaalsong, [[autoimmuunhaigus]]ed ja haruldased kasvajad); * '''keskkonnatekkelised haigused''', mis on peamiselt keskkonnast tingitud harva esinevad haigused, näiteks [[infektsioonhaigused]], [[mürgistus]]ed ja [[kiiritus]].<ref>[https://www.kliinikum.ee/harvikhaigused/tutvustus/mis-on-haruldane-haigus-ehk-harvikhaigus/ Mis on haruldane haigus ehk harvikhaigus?] Tartu Ülikooli Kliinikumi koduleht. Vaadatud 27.02.2025.</ref> ==Diagnoosimine ja ravi== Harvikhaigus võib avalduda kas varasel sünnijärgsel perioodil, [[Lapseiga|lapseeas]] või [[täiskasvanu]]eas; 70% haruldastest haigustest ilmneb ja diagnoositakse juba lapseeas<ref>[https://health.ec.europa.eu/rare-diseases-and-european-reference-networks/rare-diseases_et Harvikhaigused] Euroopa Komisjoni veebisait. Vaadatud 14.05.2025.</ref>. Harvikhaiguste [[diagnoos]]imine võib olla vaevanõudev nii konkreetse haiguse harulduse (vähese leviku ja sellest tulenevalt arstide väheste kogemuste tõttu uute haiguste diagnoosimisel) kui ka keeruka diagnostika tõttu, mis ei ole igal pool kättesaadav. Suurema osa (üle 95%) harvikhaiguste jaoks pole veel spetsiifilist [[ravi]]. Ravitavate haiguste hulka kuuluvad eeskätt [[imik]]u- ja väikelapseeas avalduvad pärilikud [[ainevahetushaigused]], mille õigeaegsel diagnoosimisel ja ravil on head tulemused, teisisõnu: haiguse tekitatud probleemid on patsiendi edasises elus täielikult või suuremalt jaolt ärahoitavad. Selliste haiguste ravimiseks kasutatakse üldjuhul eri[[dieet]]i – ravitoite ja [[Vitamiinid|vitamiine]].<ref>[https://www.kliinikum.ee/harvikhaigused/tutvustus/mis-on-haruldane-haigus-ehk-harvikhaigus/ Mis on haruldane haigus ehk harvikhaigus?] Tartu Ülikooli Kliinikumi koduleht. Vaadatud 27.02.2025.</ref> ==Kliinilised uuringud== 2025. aasta alguse seisuga on Euroopas harvik- ja komplekshaiguste uurimiseks tehtud või käimas üle 6000 kliinilise uuringu. Selliste uuringutega tegeldakse Euroopas rohkem kui 10 000 teadusuuringute keskuses ja uurijate seas on üle 40 000 oma eriala spetsialisti.<ref>[https://www.kliinikum.ee/harvikhaigused/harvik-ja-komplekshaigustega-seotud-kliinilised-uuringud-euroopas/ Harvik- ja komplekshaigustega seotud kliinilised uuringud Euroopas] Tartu Ülikooli Kliinikumi koduleht. Vaadatud 27.02.2025.</ref> Eestis tegeleb harvikhaiguste diagnoosimise, jälgimise ja raviga Tartu Ülikooli Kliinikumi harvikhaiguste kompetentsikeskus. Lisaks aitab keskus kaasa teadustööle, mille eesmärk on süvendada teadmisi haigustest ning tõhustada diagnoosimisvõimalusi, hooldust ja ravi harvikhaigustega patsientidele.<ref>[https://www.kliinikum.ee/harvikhaigused/tutvustus/mis-on-kliinikumi-harvikhaiguste-kompetentsikeskus/ Mis on Kliinikumi harvikhaiguste kompetentsikeskus?] Tartu Ülikooli Kliinikumi koduleht. Vaadatud 27.02.2025.</ref> ==Ühiskonna tugi patsientidele ja nende pereliikmetele== ===Majanduslik tugi=== Kuna harvikhaiguste ravi (nt uued ravimid, eritoit jms) ei pruugi olla riikliku tervisekindlustuse poolt täies mahus toetatud, on mitmes riigis kasutusele võetud täiendavaid meetmeid. Näiteks Eestis makstakse toetust harvikhaiguse diagnoosiga kuni 15-aastasele lapsele, kellel ei ole tuvastatud puude raskusastet, puude ennetamiseks ja sellest tingitud lisakulude hüvitamiseks, kui puude väljakujunemine oleks ennetuseta vältimatu. Seda toetust (2025. aasta seisuga 161,09 eurot kuus) makstakse järgmiste harvikhaiguste korral: * [[fenüülketonuuria]], * [[galaktoseemia]], * [[vahtrasiirupi tõbi]], * [[püridoksiinsõltuv epilepsia]], * [[homotsüstinuuria]], * [[lüsinuuriline valgutalumatus]], * [[glükoosi transporteri defekt]], * [[fruktoseemia]], * [[glutaaratsiduuria]] (tüüp 1 ja 2), * [[tsüstiline fibroos]].<ref>[https://sotsiaalkindlustusamet.ee/puue-ja-hoolekanne/toetused-puudega-inimestele/harvikhaigusega-lapse-toetus Harvikhaigusega lapse toetus] Sotsiaalkindlustusameti koduleht. Vaadatud 27.02.2025.</ref> 2023. aastal rahastas [[Tervisekassa|Eesti Tervisekassa]] 43 ultraharvikhaigusega (st eriti harva esineva haigusega) patsiendi ravi 4,6 miljoni ja 2024. aastal 55 patsiendi ravi 6,5 miljoni euro eest. 2026. aastal muudeti ravikindlustuse seadust ja sellega seotud õigusakte nii, et teatud ultraharvikhaiguste ravimiseks vajalikud, kuid Eestis seni müügiloata või kohapeal valmistamise võimalusega ravimid jõuaksid patsientideni senisest kiiremini ja soodsamalt.<ref>[https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/riigikogu-muutis-eriti-haruldaste-haiguste-ravimite-rahastamise-korda/ Riigikogu muutis eriti haruldaste haiguste ravimite rahastamise korda] Riigikogu.ee, 25.03.2026.</ref> ===Harvikhaiguste päev=== Alates 2008. aastast on igal aastal veebruari lõpus rahvusvaheliselt tähistatud harvikhaiguste päeva, mida võimalusel ([[liigaasta]]ti) peetakse kõige harvemini esineval päeval, [[29. veebruar]]il.<ref>[https://www.kliinikum.ee/harvikhaigused/tutvustus/harvikhaiguste-paev/ Harvikhaiguste päev] Tartu Ülikooli Kliinikumi koduleht. Vaadatud 27.02.2025.</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Meditsiin]] [[Kategooria:Haigused]] 3a1qylbt9w7s0mp5eshl1pudfiz3htk 0 690564 7144493 6847942 2026-05-02T09:15:41Z Kuriuss 38125 7144493 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Fail:Laramie Downtown Historic District.jpg|pisi|Laramie ajalooline linnasüda]] '''Laramie''' on linn USA [[Wyoming]]i osariigis, [[Albany maakond (Wyoming)|Albany maakonna]] halduskeskus. [[Ameerika Ühendriikide 2020. aasta rahvaloendus|2020. aasta rahvaloenduse]] andmeil elas linnas 31 407 inimest, olles osariigis elanike arvult neljas linn [[Cheyenne]]'i, [[Casper]]i ja [[Gillette]]'i järel. Läbi linna voolab samanimeline jõgi, mis saab alguse [[Colorado]] osariigist ja suubub osariigi idaosas Gosheni maakonnas [[Põhja-Platte]]'i jõkke. Kõrgusega 2184 meetrit üle merepinna on linn USA kõrgeimal asuv rohkem kui 10 000 elanikuga linn. Linn asutati 1860. aastate keskel telklinnakuna Overland Traili rajal, sealsamal lähedal ehitati parasjagu esimest raudteed idarannikult läänerannikule. Linn sai oma nime prantsuse päritolu karusnahakütt Jacques La Ramée järgi, kes piirkonda esimesena uuris 1820. aastate algul ja jäi kadunuks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Platte County Public Library |pealkiri=Jacques LaRamie |url=http://www-wsl.state.wy.us/platte/WTWeb/JacquesLaRamie.htm |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110928095617/http://www-wsl.state.wy.us/platte/WTWeb/JacquesLaRamie.htm |arhiivimisaeg=2011-09-28 |vaadatud=2025-03-17 |väljaanne=www-wsl.state.wy.us |url-olek=ei tööta }}</ref> Linn sai raudteeühenduse 4. mail 1868 ja oli lühikest aega ka raudtee lõpp-punkt, kuid juba augustis avati järgmine 150-kilomeetrine raudteelõik linnast kirde sunnas Bentonisse. Algul valitses linnas suur seadusetus, esimene linnapea Melville C. Brown astus ametist tagasi kõigest peale kuut nädalat ametis olekut.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=16. juuni 1868 |pealkiri=Mayor Resigns |väljaanne=Frontier Index}}</ref> Linna esimene marsaal, lindprii "Big" Steve Long koos oma poolvendade Con ja Ace Moyeriga hakkasid uusasunikke kiusama, sundides neid oma maaomanditunnistusi neile üle andma. Kes keeldus, selle Long tappis - oktoobriks 1868 oli Long juba tapnud 13 meest. Seepeale asus tegutsema Longi vaenlane, Albany maakonna šeriff, rantšoomanik N. K. Boswell, kes moodustas omakohtukomitee. 28. oktoobril 1868 marssis Boswelli juhitud komitee Longi salooni ning Long ja tema vennad lintšiti.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Laramie Mayor, Former Sheriff Both Die With Boots Off Despite Vigilante History |url=https://www.wyoachs.com/people/2018/3/2/laramie-mayor-former-sheriff-both-die-with-boots-off-despite-vigilante-history |vaadatud=2025-03-17 |väljaanne=Albany County Historical Society |keel=en-US}}</ref> Lintšimiste ja teiste hirmutusvahendite abil suutis Boswelli komitee seaduse ja korra maksma panna.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-12-18 |pealkiri=Chapter 3 |url=http://uwacadweb.uwyo.edu/RobertsHistory/Readings_chapter_3.htm |vaadatud=2025-03-17 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2007-12-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20071218075354/http://uwacadweb.uwyo.edu/RobertsHistory/Readings_chapter_3.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> 1860. aastate lõpuks sai linnast Wyomingi territooriumi kultuuriline ja majanduslik keskus. Wyomingi territooriumi seadusandlik kogu andis 1869. aastal esimesena naistele hääleõiguse, märtsis 1870 valiti Laramiest viis naist maailmas esmakordselt vandekohtunikeks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-12-19 |pealkiri=Chapter 4 |url=http://uwacadweb.uwyo.edu/RobertsHistory/Readings_chapter_4.htm |vaadatud=2025-03-17 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2007-12-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20071219191341/http://uwacadweb.uwyo.edu/RobertsHistory/Readings_chapter_4.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> 6. septembril 1870 toimus linnas Wyomingi esimene kohaliku omavalitsuse valimine, 69-aastane linnaelanik Louisa Swain sai USA esimeseks naiseks, kes üldvalimistel osales. Peale tema käis sel päeval valimas veel 92 teist naist.<ref>{{Netiviide |url=http://www.laramiemuseum.org/LaramieHistory.html |vaadatud=2025-03-17 |väljaanne=web.archive.org |pealkiri=Arhiivikoopia |arhiivimisaeg=2007-09-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070928125311/http://www.laramiemuseum.org/LaramieHistory.html |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=correspondent |eesnimi=W. DALE NELSON Star-Tribune |kuupäev=2003-05-19 |pealkiri=Honoring Swain's vote |url=https://trib.com/news/state-regional/honoring-swains-vote/article_b9bb5557-c8b9-5ade-be21-46155358db05.html |vaadatud=2025-03-17 |väljaanne=Casper Star-Tribune |keel=en}}</ref> Laramie inkorporeeriti linnana 13. jaanuaril 1874. 1880. aasta rahvaloenduseks elas linnas juba 2696 inimest, olles nii pealinn Cheyenne'i järel osariigis elanike arvult teine. Seda positsiooni hoidis linn kuni 1910. aasta rahvaloenduseni, kuni Casper hakkas kiiremini kasvama nafta avastamise tõttu. 1940. aasta rahvaloenduseks jõudis elanike arv 10 000, 1970. aastaks 20 000 ja 2010. aastaks 30 000ni. Algselt oli linn peamiselt raudteesõlm, septembris 1887 avati linnas [[Wyomingi Ülikool]], mis on osariigi ainus avalik ülikool. Selle asukoht Laramies on kirjutatud osariigi põhiseadusse.<ref>{{Netiviide |kuupäev=5. november 1889 |pealkiri=Constitution of the State of Wyoming |tõlkepealkiri=Wyomingi osariigi põhiseadus |url=https://sos.wyo.gov/Forms/Publications/WYConstitution.pdf |vaadatud=17. märtsil 2025 |täpsustus=Artikkel 7, lõige 23 |keel=en |failitüüp=PDF |tsitaat=The state university shall be centered at the City of Laramie, in the County of Albany. |trükk=2024 parandustega}}</ref> == Viited == {{Viited}} {{koord}} [[Kategooria:Wyomingi linnad]] o4438xb0jqfe96gimhyubi0xa5q2bs9 0 690809 7144456 6839240 2026-05-02T08:51:52Z Kuriuss 38125 7144456 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} '''Johann Rudolph Berendhoff''' ([[16. august]] [[1827]] [[Harju kreis]] [[Rae mõis]] [[Vaskjala]] – [[19. september]] [[1873]] [[Peterburi]]) oli eesti kunstnik ja trükikoja omanik Peterburis. Johann Rudolph Berendhoff sündis [[1827]]. aastal [[Harju kreis]]is [[Rae mõis]]as [[Vaskjala]]l, õppis [[Tallinna Kreiskool|Tallinna kreiskool]]is 1837–1839ja seejärel pühendus J. R. Berendhoff maalikunstniku ja litograafi kutsele Tallinnas kivitrükikojas. 1845. aastal registreeriti maksuvabad talupojad Adam Magnus ja Johann Rudolph Berendhoff ühes nende tädi Amalia Berendhoffiga [[Jüri kihelkond|Jüri kihelkon]]na Rae mõisa hingekirjast Tallinna [[Toompea kodanik]]e nimekirja. 1855. aastast arvati J. R. Berendhoff [[Toompea allasum|Toompea]] käsitööliste koosseisu. 1846. aastal siirdus J. R. Berendhoff Tallinnast Peterburi, hiljemalt 1851. aastal oli noorel [[Litograafia|litograaf]]il Berendhoffil Peterburis juba mõnda aega tegutsenud väike [[Kivitrükk|kivitrük]]ikoda. J. R. Berendhoff oli [[Peterburi patrioodid|Peterburi patriootid]]e ringi liige ning Johann Rudolph Berendhoffi ja [[Eduard Magnus Jakobson]]i [[Puulõige|puulõi]]keid avaldati [[Eesti Postimees|Eesti Postimehes]]<ref>[[Hans Treumann]], Johann Rudolph Berendhoff ja "Eesti Postimees". Keel ja Kirjandus, 1961, nr 12, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193286/142649/page/42 lk 744]-753</ref> 1866–1878. Johann Rudolf Berendhoff loodud on maal "[[Eesti mõrsja]]". (Pulmaehteis eesti neiu Jüri kihelkonnast). 1863<ref>[https://www.muis.ee/museaalview/3141998 Eesti mõrsja (Pulmaehteis eesti neiu Jüri kihelkonnast)], Eesti Ajaloomuuseum SA, AM _ 9512 G 4208</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{EEVA|199}} *[https://raekodulugu.ee/person/johann-rudolph-berendhoff-1827-1873/ Johann Rudolph Berendhoff (04.08.1827–07.09.1873) litograaf, graafik, maalikunstnik], raekodulugu.ee *[[Varje Malsroos]], [https://dea.digar.ee/article/raesonumid/2006/03/01/16.1 Rae valla tuntud inimesed läbi ajaloo], Rae Sõnumid, nr. 3, 1 märts 2006, lk 15-16 == Kirjandus == *Hans Treumann, Keel ja Kirjandus 1960, 2, 101 *H. Treumann. Vanemast raamatukultuuriloost. Tln., 1977, 136. {{JÄRJESTA:Berendhoff, Johann Rudolph}} [[Kategooria:Toompea inimesed]] [[Kategooria:Peterburi patrioodid]] [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1827]] [[Kategooria:Surnud 1873]] b5docfj7igyt3wg8ec3oglqk50tb4nl 0 691116 7144502 6851394 2026-05-02T09:21:07Z Kuriuss 38125 7144502 wikitext text/x-wiki '''Jāzeps Grišāns''' ([[10. august]] [[1914]] – [[7. jaanuar]] [[1986]]) oli [[Lätlased|läti]] päritolu [[Katoliku kirik|katoliku]] preester, kes oli lisaks kogudustele Lätis 1947–1952 ka [[Tallinna Peeter-Pauli katedraal]]i [[Tallinna Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse kogudus|koguduse]] vaimulik.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jāzeps (juniors) Grišāns |url=https://latgalesdati.du.lv/persona/964 |vaadatud=27.03.2025}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=RoomaKiriku-kaustad |url=https://roomakiriku-kaustad.eu/ |vaadatud=27.03.2025 |täpsustus=1986 Grišāns, Jāzeps}}</ref> == Elulugu == Jāzeps Grišāns sündis [[Dagda|Dagdas]]. Nooruses õppis [[Krāslava]] gümnaasiumis ja aastatel 1933–1938 [[Riia]] Teoloogilises Akadeemias. 1938. aasta 3. aprillil pühitseti ta peapiiskop [[Antonijs Springovičs]]i poolt [[Riia Püha Jakobi kirik]]s preestriks. Oma esimese jumalateenistuse pidas ta sama aasta 26. mail [[Krāslava Püha Ludwigi kirik|Krāslava Püha Ludwigi kirikus]]. Jutlusi pidas isa Grišāns nii läti, poola kui ka vene keeles. Samuti oskas ta lugeda ladina-, saksa- ja kreekakeelseid tekste. Kuni 1947. aastani teenis Grišāns Läti kogudustes ([[Sigulda]], [[Mālpils|Mālpilsi]], [[Dzērbene|Dzērbeni]], [[Zaube]] jt), sel aastal asus ta peapiiskop Springovičsi palvel Tallinna katoliiklikku kogudust teenima. Vaimulikuna töötas ta seal kuni 1952. aasta aprillini. Enne seda teenis ta lühikest aega ka [[Valga]]s.<ref name=":0" /> Hiljem teenis ta [[Madona]] ja [[Bauska]] kogudustes dekaanina. 1979. aastast kuni elu lõpuni elas Grišāns Riia Valuema kirikus. Jāzeps Grišāns suri 7. jaanuaril 1986. Ta on maetud Riia Kristuse-Kuninga kiriku kalmistule. == Viited == <references /> == Kirjandus == * Cakuls, Jānis. ''[https://roomakiriku-kaustad.eu/wp-content/uploads/2018/11/Gri%C5%A1%C4%81ns.pdf Latvijas Romas katoļu priesteri: 1918-1995].'' Lk 74. Riia. 1996. {{DEFAULTSORT:Grišāns, Jāzeps}} [[Kategooria:Läti katoliku vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1914]] [[Kategooria:Surnud 1986]] dj7sgrpk90hif1bvkiz1yseiq2ug7mm 0 691269 7144228 6896791 2026-05-02T01:01:46Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144228 wikitext text/x-wiki [[File:Iraqi Kurdistan in Iraq (de-facto and disputed hatched).svg|thumb|300px|{{unbulleted list |Umbkaudselt määratletud vaidlusalused alad: |{{legend|#c12838|[[Iraagi Kurdistan]]i ametlikud piirid}} |{{legend|#a72835|Tunnustamata, kuid Kurdistaniga liidetud alad}} |{{legend |#d0676f|Muud Kurdistani kontrolli all olevad alad}} |{{legend |#dea5a5|Muud Kurdistani poolt nõutud alad}} |{{legend |#fefee9|Ülejäänud [[Iraak]]}} }}]] '''Põhja-Iraagi vaidlusalused alad''' ([[araabia keel]]es المناطق المتنازع عليها في العراق; [[kurdi keel]]es ناوچە جێناکۆکەکانی عێراق) on [[piirkond]] [[Iraak|Iraagi]] põhjaosas.<ref>{{Cite book|url=https://books.google.com/books?id=0c4nDwAAQBAJ&pg=PT82|title=الدور الخليجي في العراق دراسة حالة احداث الموصل 2014|last=الحريري|first=أ د جاسم يونس|date=January 1, 2016|publisher=دار الجنان للنشر والتوزيع|isbn=978-9957-594-54-1|language=ar}}</ref><ref>{{Cite book|url=https://books.google.com/books?id=5wqtDQAAQBAJ&pg=PA33|title=الحركة الكردية في العراق|last=أحمد|first=محمود رزوق|date=January 1, 2014|publisher=Al Manhal|isbn=9796500144917|language=ar}}</ref><ref>{{Cite book|url=https://books.google.com/books?id=QBWLDwAAQBAJ&pg=PT29|title=كركوك: جدل الأرقام والسرديات|last1=عثمان|first1=خليل فضل|last2=السياسات|first2=المركز العربي للأبحاث ودراسة|date=January 1, 2018|publisher=المركز العربي للأبحاث ودراسة السياسات|isbn=978-614-445-233-2|language=ar}}</ref><ref>{{cite news |title=مایک پێنس و نێچیرڤان بارزانی پەیوەندییەکی تەلەفۆنیی ئەنجامدەدەن |url=https://www.rudaw.net/sorani/kurdistan/2504201914 |access-date=December 22, 2019 |language=ku}}</ref> Neid on mainitud [[Iraagi põhiseadus (2005)|Iraagi põhiseadus]]e aritkli 140 teises lõikes. Nende alade elanikkond koosneb suures osas mitte-[[araablased|araablastest]], nagu [[kurdid]], [[assüürlased]], [[jeziidid]], [[Iraagi türkmeenid|türkmeenid]] ja [[šabakid]]. Vaidlusalused alad on paljudele araablastele, assüürlastele, kurdidele ja türkmeenidele olnud murekohaks eriti pärast [[2003. aasta sissetung Iraaki|2003. aasta Ameerika Ühendriikide sissetungi]] ja sellele järgnenud reforme. Aastal 2003 võttis [[Iraagi Kurdistani valitsus]] enda kontrolli alla ka ametlikust [[Iraagi Kurdistan]]ist lõunas asuvad alad, mis Kurdistani võimude hinnangul peaks neile kuuluma.<ref name=bartu>{{cite journal|last=Bartu|first=Peter|title=Wrestling With the Integrity of A Nation: The Disputed Internal Boundaries in Iraq|journal=[[International Affairs]] |year=2010|volume=86|series=6|issue=6|pages=1329–1343|doi=10.1111/j.1468-2346.2010.00946.x}}</ref> Aastal 2014 toimunud [[Põhja-Iraagi pealetung (juuni 2014)|Islamiriigi pealetungi]] ajal hõivasid kurdi [[Pešmerga]] väed veel rohkem alasid, muuhulgas strateegiliselt tähtsa naftarikka [[Kirkūki kubernerkond|Kirkūki kubernerkonna]]. Kolm aastat hiljem [[2017. aasta Iraagi-Kurdi konflikt|vallutas]] Iraak need alad tagasi. ==Pinged Iraagi keskvalitsuse ja Iraagi Kurdistani vahel 2012. aastal== {{vaata|Iraagi-Kurdi konflikt}} [[File:Ethnoreligious Iraq.svg|left|200px|thumb| {{legend|#aaffcc|[[Sunniidid|Sunniitidest]] [[araablased]]}} {{legend|#ffaaaa|[[Šiiidid|Šiiitidest]] [[araablased]]}} {{legend|#eeffaa|[[Kurdid]]}} {{legend|#ccaaff|[[Assüürlased]]}} {{legend|#cdde87|[[Jeziidid]]}} {{legend|#ff9955|[[Iraagi türkmeenid|Türkmeenid]]}}]] Pinged Iraagi Kurdistani ja [[Iraagi valitsus]]e vahel tugevnesid 2011. ja 2012. aastal tülide tõttu seoses võimujagamise, naftatootmise ja alade jagamisega. Aprillis 2012 andis [[Iraagi Kurdistani president]] [[Masoud Barzani]] võimudele aega septembrini, et kurdide nõudmistele vastata ning ähvardas vastasel juhul riigist lahku lüüa.<ref>{{cite news |title=Iraqi Kurd leader threatens secession unless power share demands met |url=http://english.alarabiya.net/articles/2012/04/26/210364.html |publisher=Al Arabiya |date=April 26, 2012 |access-date=August 15, 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140508061533/http://english.alarabiya.net/articles/2012/04/26/210364.html |archive-date=May 8, 2014 |url-status=dead }}</ref> Septembris 2012 nõudis Iraagi valitsus, et Iraagi Kurdistani võimud annaksid Pešmerga väed keskvalitsusele. Pinged kasvasid veelgi kui keskvalitsus lõi vaidlusalustele aladele uue sõjaväeringkonna.<ref name=reuters1711>{{cite web|url=https://www.reuters.com/article/us-iraq-kurds-idUSBRE8AG0I220121118|title=Iraqi Kurdish leader says region will defend itself|author=Coles, Isabel |date=November 18, 2012 |publisher=Reuters |access-date=May 1, 2016}}</ref> 16. novembril 2012 toimus [[Iraagi relvajõud]]ude ja Pešmerga vahel kokkupõrge, milles hukkus üks inimene. [[Tuz Khurmatu]] linnas toimunud tulevahetuses hukkus 2 (kellest 1 Iraagi sõdur) ning 10 sai vigastada.<ref>{{cite web|url=http://edition.cnn.com/2012/11/16/world/meast/iraq-violence/index.html |title=Two dead, 10 wounded after Iraqi, Kurdish forces clash in northern Iraq|author=Tawfeeq, Mohammed |date=November 16, 2012|publisher=CNN|access-date=May 1, 2016}}</ref> 19. novembri öösel hukkus [[Tikrīt]]is toimunud kokkupõrgetes 12 Iraagi sõdurit ning 1 tsiviilisik.<ref name=hurriyet>{{cite web |first=Selim |last=Akan |url=http://www.hurriyetdailynews.com/iraq-tensions-added-to-regional-turmoil.aspx?pageID=238&nID=35108&NewsCatID=352 |title=Iraq tensions added to regional turmoil |date=November 21, 2012 |work=Hürriyet Daily News |access-date=May 1, 2016}}</ref> Kokkupõrked said alguse kui Iraagi sõdurid üritasid riigi põhjaossa siseneda. Pešmergid takistasid neid Barzani käsul. Novembri lõpus saatis Kurdistani valitsus vaidlusalustesse aladesse lisavägesid, olukord Iraagi ja Kurdistani vägede vahel oli pingeline.<ref>{{cite web |url=http://ekurd.net/mismas/articles/misc2012/11/state6643.htm |title=Iraqi Kurdistan send more troops into standoff with Iraq Arab-led army |website=[[Ekurd.net]] |date=November 25, 2012 |access-date=May 1, 2016 |archive-date=2022-08-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220809215916/https://ekurd.net/mismas/articles/misc2012/11/state6643.htm |url-status=dead }}</ref> ==Vaidlusaluste alade piiritlemine== Põhiseaduse artikkel 140 rakendamise komitee defineerib vaidlusaluste aladena piirkondi, mida vahemikus 17. juuli 1968 kuni 9. aprill 2003 [[arabiseerimine|arabiseeriti]]. Seega kuuluvad nende alade sekka osad neljast [[Kubernerkond (Iraak)|kubernerkonnast]] nende 1968. aasta eelsetes piirides.<ref>{{Netiviide |url=http://www.com140.com/paper.php?source=akbar&mlf=copy&sid=5 |pealkiri=نبذة عن لجنة تنفيذ المادة (140) من دستور جمهورية العراق |vaadatud=2025-03-30 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304124841/http://www.com140.com/paper.php?source=akbar&mlf=copy&sid=5 |url-olek=ei tööta }}</ref> Üks artikkel 140 rakendamise põhilistest takistustest oli vaidlusaluste alade defineerimise keerukus. Põhiseaduses definitsiooni ei ole, seal on mainitud "Kirkuk ja muud vaidlusalused alad". Aastal 2003 tegi kurdide läbirääkija [[Mahmoud Othman]] ettepaneku liita Rohelisest Joonest lõunas asuvad kurdi enamusega alad automaatselt Iraagi Kurdistaniga ning kurdi enamuseta territooriume hinnata eraldi. [[Sunniidid|Sunniitidest]] araablased uskusid, et kurdid ei tohi [[USA|Ameerika Ühendriikide]] sissetungi tulemusel alasid mitte mingil juhul juurde saada. Kirkuki alade liitmine Iraagi Kurdistaniga tekitas palju siseriiklikke probleeme. ===Nīnawá kubernerkond=== [[Nīnawá kubernerkond]]a kuulub [[Akra ringkond]] ning [[Shekhani ringkond|Shekhani ringkonna]] põhjaosa, mis on kurdide kontrolli all 1991. aastast. Hiljem on kurdide käes olnud ka [[Ninevah' tasandikud|Ninevah' tasandike]] assüürlaste, jeziidide ja šabakkidega asustatud kolm ringkonda ja araablaste ning jeziididega asustatud [[Sinjar]]i ja [[Tall ‘Afar]]i linnad. [[Sinjari ringkond]] ja [[Tall ‘Afari ringkond|Tall ‘Afari ringkonna]] põhjaosa on keskvalitsuse kontrolli all. Samuti kontrollib keskvalitsus [[Al-Hamdaniya ringkond|Al-Hamdaniya]] ja [[Tel Keppe ringkond|Tel Keppe ringkondadest]] enamust. ===Arbīli kubernerkond=== [[Arbīli kubernerkond|Arbīli kubernerkonnas]] on vaidlusalune [[Makhmuri ringkond]], mis on kubernerkonnast olnud eraldatud aastast 1991. 2017. aasta Iraagi-Kurdi konflikti seisuga peavad seda enda omaks nii Iraagi kui Kurdistani võimud.<ref>[http://www.rudaw.net/english/kurdistan/241020174 Peshmerga repel Iraqi forces attack in Makhmour] Rudaw. Retrieved November 5, 2017.</ref> ===Kirkūki kubernerkond=== [[File:Kirkuk-Gov.jpg|thumb|[[Kirkūki kubernerkond|Kirkūki kubernerkonna]] ringkonnad]] Kui Kirkūki kubernerkonda defineerida 1968. aasta eelsete piiridega, kuuluvad selle alla [[As-Sulaymānīyah' kubernerkond|As-Sulaymānīyah' kubernerkonna]] [[Chamchamali ringkond|Chamchamali]] ja [[Kalari ringkond|Kalari]] ringkonnad, [[Şalāḩ ad-Dīni kubernerkond|Şalāḩ ad-Dīni kubernerkonna]] [[Toozi ringkond]] ja [[Diyālá kubernerkond|Diyālá kubernerkonna]] [[Kifri ringkond]]. Kui Kirkuki kubernerkonna piirid ümber joonistati, siis kurdidega asustatud ringkonnad liideti kas Erbili või Sulamaniya kubernerkondadega. Araablaste ringkonnad liideti Kirkukiga. Türkmeenide asualad liideti Diyala ja Salahuddini kubernerkondadega.<ref>{{cite news |url=http://www.csmonitor.com/World/Middle-East/2008/0425/p06s02-wome.html |title=Can the U.N. avert a Kirkuk border war? |date=April 25, 2008 |work=Christian Science Monitor |access-date=August 2, 2012 |author=Dagher, Sam}}</ref> Juunis 2014 taganesid Iraagi väed Kirkukist [[ISIL|Islamiriigi]] pealetungi kartuses ning Kurdi väed hõivasid piirkonna. Aastal 2017 [[Kirkuki lahing (2017)|vallutasid]] Iraagi väed piirkonna tagasi.<ref>{{cite news|url=https://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-iraq-kurds-clash/iraqi-forces-complete-kirkuk-province-takeover-after-clashes-with-kurds-idUSKBN1CP0PT|title=Iraqi forces complete Kirkuk province takeover after clashes with Kurds|date=October 20, 2017|publisher=Reuters}}</ref> {| class="wikitable sortable" |- ! colspan=8 align="center"| Kirkuki kubernerkonna rahvaloendused<ref name=Stansfield43>{{citation|last1=Anderson|first1=Liam D.|last2=Stansfield|first2=Gareth R. V.|year=2009 |title=Crisis in Kirkuk: The Ethnopolitics of Conflict and Compromise|publisher=University of Pennsylvania Press|isbn=978-0-8122-4176-1|page=43 |url=https://books.google.com/books?id=zSy2Njz0jWYC&pg=PA43}}</ref> |- align="center" ! Emakeel ! 1957 ! Osakaal ! 1977 ! Osakaal ! 1997 ! Osakaal |- | [[Kurdid]] ||align="right"| 187 593 ||align="right"| 48,2% ||align="right"| 184 875 ||align="right"| 38% ||align="right"| 155 861 ||align="right"| 21% |- | [[Araablased]] ||align="right"| 109 620 ||align="right"| 28,2% ||align="right"| 218 755 ||align="right"| 45% ||align="right"| 544 596 ||align="right"| 72% |- | [[Iraagi türkmeenid|Türkmeenid]] ||align="right"| 83 371 ||align="right"| 21,4% ||align="right"| 80 347 ||align="right"| 17% ||align="right"| 50 099 ||align="right"| 7% |- | [[Assüürlased]] ||align="right"| 1605 ||align="right"| 0,4% |- | [[Juudid]] ||align="right"| 123 ||align="right"| 0,03% |- | Muud ||align="right"| 6545 ||align="right"| 1,77% ||align="right"| 0 ||align="right"| 0% ||align="right"| 2189 ||align="right"| 0,3% |- | Kokku ||align="right"|388 829 ||align="right"| 100% ||align="right"| 483 977 ||align="right"| 100% ||align="right"| 752 745 ||align="right"| 100% |} ===Diyālá ja muud kubernerkonnad=== Vaidlusaluste alade hulka kuuluvad ka Diyālá kubernerkonna [[Khanaqini ringkond|Khanaqini]], Kifri ja [[Balad Ruzi ringkond|Balad Ruzi]] ringkonnad ja [[Wāsiţi kubernerkond|Wāsiţi kubernerkonna]] [[Badra ringkond]]. ==Vaata ka== * [[Kirkuki staatuse referendum]] * [[Territoriaalvaidluste loend]] ==Viited== {{viited}} {{IRQ}} {{Iraagi Kurdistan}} [[Kategooria:Iraagi geograafia]] [[Kategooria:Kurdistan]] [[Kategooria:Vaidlusalused territooriumid]] 9z1n1q0rz5icziiuyafcne8gjgypakr 0 691362 7144244 6846448 2026-05-02T03:55:30Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144244 wikitext text/x-wiki [[File:A Plan and Views of the Convent of St Simon Stylites, and of some Ancient Sepulchres - Pococke Richard - 1745.jpg|thumb|Samba ümber asuva ristikujulise hoonekompleksi põhiplaan (ülal). Pococke Richard, 1745]] '''Püha Siimeon Sambniku kirik''' ([[araabia keel]]es كنيسة مار سمعان العمودي, ''Kanīsat Mār Simʿān el-ʿAmūdī'', ka hüüdnimega '''Qalaat Semaan'''<ref>[https://bluelapisroad.wordpress.com/2020/07/26/qalaat-samaan-near-aleppo-syria/ CHURCH OF SAINT SIMEON STYLITES, Aleppo, Syria. - Blue Lapis Road]</ref>, قلعة سمعان, ''Qalʿat Simʿān'' 'Siimeoni kindlus') või '''Deir Semaan''', دير سمعان ''Dayr Simʿān'' 'Siimeoni klooster') on [[5. sajand]]ist pärinev [[Kirik (pühakoda)|kirik]]ute kompleks [[Süüria]]s, mida peetakse säilinute seas üheks vanemaks. Varemetena säilinud ehitis asub umbes 30 kilomeetrit [[Aleppo]]st loodes<ref>[https://www.archnet.org/sites/4325 Qal'a Sim'an. - ArchNet]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Kompleks püstitati kohale, kus asus [[Askees|askeet]] [[Siimeon Sambnik]]u sammas. == Pildid == <gallery> Church of Saint Simeon Stylites, Ruins, Mount Simeon, Syria.jpg|Eesõu Church of Saint Simeon Stylites, Mount Simeon, Syria.jpg|Idaapsiidid Church of Saint Simeon Stylites 01.jpg|Kiriku lõunafassaad File:A27 San Simeone. Chiesa esterna. 497.jpg|Kaunistus kiriku fassaadil A24 San Simeone - Porta ingresso 501.jpg|[[Aatrium (kirikuarhitektuur)|Aatrium]]i varemed Church of Saint Simeon Stylites 22- Baptistry.jpg|Ristimiskiriku varemed </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Süüria muistised]] [[Kategooria:Varakristlik kunst]] {{koord}} gsi3nryamu4f30t47xkaorfjzxla1qe 0 692886 7144517 6941135 2026-05-02T09:33:22Z Kuriuss 38125 7144517 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{See artikkel| räägib tantsustiilist; laulu kohta vaata artiklit [[Lambada (laul)]]}} '''Lambada''' on Brasiiliast pärit Ladina-Ameerika tantsustiil, mis sai rahvusvaheliselt tuntuks 1980. aastate lõpus.<ref>https://sonaveeb.ee/search/unif/est,rus/dsall/lambada/1/est</ref> Tants on tuntud oma sensuaalse liikumise, kiire tempo ja tiheda kehakontakti poolest. Lambada ühendab elemente [[carimbóst]], [[salsast]], [[merenguest]] ja teistest tantsudest. Tänapäeval on lambada andnud aluse mitmele teisele tantsustiilile, eeskätt [[Brasiilia zoukile]].<ref>https://www.dancecentral.co.uk/DanceNtral/Articles/lambada.htm</ref> == Ajalugu == Lambada kujunes välja 1970.–1980. aastatel Põhja-Brasiilia osariigis Pará, eriti Belémi linnas. Kohalik carimbó rahvatants mõjutas tugevalt lambada varaseid vorme. Carimbó’t tantsiti paljajalu ja puusadega ringe tehes, mis kandus edasi ka lambadasse. 1980. aastate lõpul aitasid lambada rahvusvahelist levikut Prantsuse muusikaprodutsendid Olivier ja [[Jean Karaks]], kes tutvustasid tantsu Euroopas koos ansambliga [[Kaoma]]. Kaoma 1989. aasta hittsingel "[[Lambada (laul)|Lambada]]", mis põhines Boliivia lool "[[Llorando se fue]]" (esitajaks Los Kjarkas), tõi tantsule ülemaailmse tuntuse.<ref>https://historytimelines.co/timeline/lambada#:~:text=Origin%20of%20Lambada,and%20eventually%20around%20the%20world.</ref> Nimi "lambada" tuleneb portugali keelest ja sõnast, mis tähendab "piitsutama" ja kirjeldab tantsu kiireid liigutusi. See saavutas sensuaalse maine tänu oma tihedalt embavatele ja põimunud reitele, mis moodustavad kolm sammu ja hoiavad mustrit.<ref>https://kids.britannica.com/students/article/lambada/314442</ref> == Iseloomulikud jooned == Lambada on paaristants, mida tantsitakse tihedas kehakontaktis. Tantsijad liiguvad sujuvalt, tehes lainetavaid liigutusi puusadega ja sageli keerutades. Tantsu tempo on kiire ning nõuab head koordinatsiooni ja kehavalitsemist. Riietus on tavaliselt värvikas ja suvine, sageli rannalikumates oludes.<ref>https://dancefans.cultu.be/lambada{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Lambada tunnussammud<ref>https://americanlambada.org/lambada-faqs#:~:text=In%20Lambada%2C%20the%20music%20tends,they%20do%20in%20Brazilian%20Zouk.</ref>== '''Boneca („kaltsunukk“)'''- See hõlmab peamiselt õlaliigutusi, seega kuigi käsi võib pöörata omamoodi „tuuliku“ moodi, lähtuvad nii käte kui ka pea liigutused tegelikult õlgadest. Bonecat saab tantsida nii ooteasendis kui ka eraldi – WiFi abil. Boneca sooritamiseks peab kõigepealt olema kindel arusaam põhisammudest, eriti külgmistest ja diagonaalsetest sammudest. '''Chicote ('piits')'''- Hääldatakse 'shi-kotch' ja see on üsna terav pealiigutus, mida tehakse muusikas teatud aktsentide (tavaliselt '1' või '5') peale. Sageli õpetatakse seda nii, et pea kallutatakse ette '8' peale, lükatakse tagasi '1' peale ja seejärel tuleb pea aeglasemalt tagasi pöörata. Kuid on mitu muusikalist hetke, kus chicote't saab sooritada. Sellele lisandub spetsiifiline jalgade töö. '''Wi-Fi'''- Partnerid tantsivad ilma füüsilise kontaktita, jätab vaatlejale mulje, et juhtimine ja järgimine toimuvad võluväel. Kuid on vaja väga kindlat ja edasijõudnud tehnikat, mis hõlmab täiuslikku keskendumist ja peent järgimist. Kasutada saab erinevat tüüpi boneca't, chicote't ja keerutusi, samuti põhisamme. Wi-Fi olulised põhielemendid on Basic 1 samm (kohapeal astumine), lateraalne Basic samm, eesmine ja tagumine diagonaalne Basic samm, lisaks Soltinho. '''Soltinho'''- See on samm, mis liigub ringis, tavaliselt ümber juhi ja päripäeva. Sellel liigutusel on variatsioone, kuid põhiline soltinho on kolm sammu ettepoole alustades paremalt jalalt, seejärel kolmesammuline pööre vasakule koos külg- või diagonaalse sammu ettevalmistusega asendis 5-6 ja pööre asendis 7. See pööre peab alati algama ja lõppema näoga juhi poole. Soltinhot kasutatakse paljudes lambada olukordades – sealhulgas WiFi ajal, kui tantsija juhib rohkem kui ühte järgijat, ja sünnipäevatantsu põhistiilina. == Muusika == Lambada muusika ühendab Ladina-Ameerika rütme ja pop-elemente, kasutades elektroonilisi instrumente, traditsioonilisi trumme ja meloodilisi refrääne. Muusika on tavaliselt [[4/4 taktimõõdus]] ja kiire tempoga, mille järgi on kerge tantsida, kuid mis nõuab energiat ja vilumust.<ref>https://americanlambada.org/lambada-faqs#:~:text=In%20Lambada%2C%20the%20music%20tends,they%20do%20in%20Brazilian%20Zouk.</ref> == Lambada Eestis == Lambada jõudis Eestisse 1990. aastate alguses, olles osa laiemast Lääne popkultuuri mõjust, mis saabus pärast Eesti iseseisvuse taastamist. Tants ja sellega seotud muusika said populaarseks ööklubides ja suvetantsupidudel, kus mängiti sageli Kaoma hittlugu „Lambada“. Tants oli lühikest aega moes nii noorte hulgas kui ka tantsuklubides, kuid kadus kiiresti aktiivsest kasutusest. Eestikeelne versioon laulust „Lambada“ ilmus 1990. aastal, mille tõlkis Heldur Karmo.<ref>https://sasslantis.ee/lyrics-kaoma-lambada_eesti_keeles_</ref> == Mõju ja tänapäev == Kuigi lambada kaotas 1990. aastate keskpaigaks oma peamise populaarsuse, on see jätkuvalt tuntud ladina tantsumaailmas. Paljud tänapäeva tantsustiilid, näiteks zouk (eriti Brasiilia zouk), on lambadast tugevalt mõjutatud ja arenenud selle baasil.<ref>https://americanlambada.org/lambada-faqs#:~:text=In%20Lambada%2C%20the%20music%20tends,they%20do%20in%20Brazilian%20Zouk.</ref> ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Tantsud]] m8cs1nrkbpntulvksn8mjievjp78x3j 0 693082 7144535 7117926 2026-05-02T09:53:43Z ISrankk 206263 Lisatud kirjandus 7144535 wikitext text/x-wiki '''<big>Ita Srankk</big>''' on eesti [[proosakirjanik]] ja [[luuletaja]]. == Teosed == === Lühiproosa === * Novell "Edu valem" (Looming 2024, nr 5) * Följeton "Doktor Leossimi telefoniraamat" (Looming 2025, nr 8) === Romaanid === * ''"''Pettus ja vale''"'' (Eesti Raamat, 2024) * "Mis mul viga on?" (Tammerraamat, 2025) * "Süda ei võta vastu" (Tänapäev, 2025) === Luulekogud === * ''"''Aeg on elu piir''"'' (Lugu ja lumm, 2024) * ''"''Elu hääled" (Lugu ja lumm, 2024) * "Elukaare alune" (Lugu ja lumm, 2025) * "Lilleluuletused" (Lasteraamat, 2026) === Lasteraamatud === * "Mõmpsiku elulooraamat" (Koolibri, 2025) == Tunnustus == * 2025 – "Jannsen 206" konkursi II koht arvamuslooga "Nukitsamees on metsas tagasi?"<ref>[https://parnu.postimees.ee/8250105/jannsen-206-konkursi-ii-koht-nukitsamees-on-metsas-tagasi "Jannsen 206" konkursi II koht "Nukitsamees on metsas tagasi?"], Pärnu Postimees, 16. mai 2025</ref> == Viited == <references /> == Kirjandus == *[https://raamatud.postimees.ee/8057108/intriigid-tookohal-ilmselge-intrigant-isegi-kui-pohjust-ei-anna-motleb-omas-peas-ikka-midagi-valja INTRIIGID TÖÖKOHAL ⟩ «Ilmselge intrigant, isegi kui põhjust ei anna, mõtleb omas peas ikka midagi välja»] postimees.ee, romaani "Pettus ja vale" tutvustus *[https://raamatud.postimees.ee/8417926/lasteraamat-ita-srankk-usub-et-headuse-vundament-tuleb-laduda-lapsepolves?utm_campaign=8417926&utm_medium=banner&utm_source=mail.ee LASTERAAMAT ⟩ Ita Srankk usub, et headuse vundament tuleb laduda lapsepõlves] postimees.ee, lasteraamatu "Mõmpsiku elulooraamat" tutvustus *Adele Hermine Saik. Mis mul viga on...või kas ikka on? Mägede Hääl 2026, nr 3 (98), lk 10, koolinoorte loovtöö raames valminud artikkel raamatu "Mis mul viga on?" põhjal == Välislingid == * [https://socjeta.weebly.com/ita-srankk.html Ita Srankk ajakirjas Soćjetà Literary Review] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Sünniaeg puudub]] jhtkp5dlqih3ieoc30rvp3h0285ver2 0 695200 7144513 6898866 2026-05-02T09:32:02Z Kuriuss 38125 7144513 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Ian Rankin | pilt = Ian Rankin at STABF (cropped).jpg | pildiallkiri = Ian Rankin, 2024 | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1960|4|28}} | sünnikoht = [[Cardenden]], [[Fife]], [[Šotimaa]] | elukutse = Kirjanik | rahvus = Šoti | haridus = [[Edinburghi ülikool]] | abikaasa = Miranda Harvey (1986–) | lapsed = 2 }} [[Sir]] '''Ian James Rankin''' (sündinud [[28. aprill]]il [[1960]]) on Šoti krimikirjanik ja [[Filantroopia|filantroop]]. Ta on saavutanud tuntuse "Inspektor Rebuse" romaanidega == Elukäik == Rankin on pärit väikesest kaevanduskülast [[Cardenden]], [[Fife]] provintsis, Šotimaal. Ta oli esimene oma perest, kes läks ülikooli, kus ta õppis Šoti kirjandust<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=BBC – Norfolk – Extra – Author Ian Rankin page three |url=https://www.bbc.co.uk/norfolk/your/extra/ian_rankin_interview3.shtml |vaadatud=2025-06-09 |väljaanne=www.bbc.co.uk}}</ref> 1982. aastal lahkus ta [[Edinburghi Ülikool]]ist ja seejärel veetis kolm aastat romaane kirjutades. Enne edu saavutamist Inspektor Rebuse romaanidega pidas ta erinevaid ameteid, nagu viinamarja korjaja, seakarjus, ajakirjanik ja maksukoguja. Lisaks oli ta viivuks punk bändi "The Dancing Pigs" solist<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2020-03-17 |pealkiri=Ian Rankin – About |url=https://www.ianrankin.net/landing-page/ian-rankin/ian-rankin-about/ |vaadatud=2025-06-09 |väljaanne=Hachette UK |keel=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Interview {{!}} Ian Rankin |url=https://www.januarymagazine.com/profiles/ianrankin.html |vaadatud=2025-06-09 |väljaanne=www.januarymagazine.com}}</ref> Pärast abiellumist 1986, elas ta lühikest aega Londonis ja siis Prantsusmaal. Seejärel pöördus ta tagasi Edinburghi.<ref name=":1" /> == Looming == Rankini esimene romaan "Summer Rites" on siiani sahtlipõhja peidetud, kuid teine romaan "The Flood" avaldati 1986. Selle eest ta teenis u 500 naela.<ref name=":0" /> Esimene Inspektor Rebuse romaan "Sõlmed ja ristid" (inglise "Knots and Crosses") avaldati 1987. Rebuse sari on nüüdseks tõlgitud 22 erinevasse keelde.<ref name=":1" /> Romaanide tegevus toimub peamiselt Edinburghis. Inspektor Rebus on jõudnud ka teleekraanile, Briti sarja "[[Rebus (telesari)|Rebus]]" (2000–2007), kus nimitegelast mängis algselt [[John Hannah]] ja peale tema lahkumist võttis rolli üle [[Ken Stott]]. Eesti keeles on ilmunud üheksa Inspektor Rebuse romaani. 1993–1995 kirjutas ta kolm romaani kasutades varjunime Jack Harvey.<ref name=":2" /> == Teosed == {| class="wikitable" |+ !Aasta !Nimi !Eesti keeles !Märkused |- |1986 |"The Flood" | | |- |1987 |"Knots and Crosses" |"Sõlmed ja ristid", 2007 tõlkinud Kristjan Jaak Kangur |Inspektor Rebuse romaan 1 |- |1988 |Watchman | | |- |1990 |Westwind | | |- |1990 |Hide and Seek |"Peitusemäng", 2007 tõlkinud Anne Kahk, Varrak |Inspektor Rebuse romaan 2 |- |1992 |A Good Hanging and other Stories | |lühijutud |- |1992 |Tooth and Nail |"Hammas ja küüs", 2007, tõlkinud Kristjan Jaak Kangur, Varrak |Inspektor Rebuse romaan 3 |- |1992 |Strip Jack |"Poiss paljaks", 2008 tõlkinud Kristjan-Jaak Kangur, Varrak |Inspektor Rebuse romaan 4 |- |1993 |Witch Hunt | |pseudonüüm Jack Harvey |- |1993 |The Black Book |"Must märkmik", 2008 tõlkinud Anne Kahk, Varrak |Inspektor Rebuse romaan 5 |- |1994 |Bleeding Hearts | |pseudonüüm Jack Harvey |- |1994 |Mortal Causes |"Põhjusi otsides", 2006 tõlkinud Anne Kahk, Varrak |Inspektor Rebuse romaan 6 |- |1995 |Blood Hunt | |pseudonüüm Jack Harvey |- |1995 |Let it Bleed |"Õhk välja", 2008 tõlkinud Anne Kahk, Varrak |Inspektor Rebuse romaan 7 |- |1997 |Black and Blue |"Must ja sinine", 2010, tõlkinud Anne Kahk, Varrak |Inspektor Rebuse romaan 8 |- |1997 |Herbert in Motion & Other Stories | | |- |1998 |The Hanging Garden |"Rippaed", 2015 tõlkinud Anne Kahk, Varrak |Inspektor Rebuse romaan 9 |- |1999 |Dead Souls | |Inspektor Rebuse romaan 10 |- |2000 |Set in Darkness | |Inspektor Rebuse romaan 11 |- |2001 |The Falls | |Inspektor Rebuse romaan 12 |- |2002 |Resurrection Men | |Inspektor Rebuse romaan 13 |- |2002 |Beggars Banquet | |lühijutud |- |2003 |A Question of Blood | |Inspektor Rebuse romaan 14 |- |2004 |Fleshmarket Close | |Inspektor Rebuse romaan 15 |- |2005 |The Complete Short Stories | |lühijuttude kogumik |- |2005 |Rebus's Sotland: A Personal Journey | | |- |2006 |The Naming of the Dead | |Inspektor Rebuse romaan 16 |- |2007 |Exit Music | |Inspektor Rebuse romaan 17 |- |2008 |Doors Open | | |- |2009 |Dark Entries | | |- |2009 |A Cool Head | | |- |2009 |The Complaints | |Malcolm Fox |- |2011 |The Impossible Dead | |Malcolm Fox |- |2012 |Standing in Another Man's Grave | |Inspektor Rebuse romaan 18 + Malcom Fox |- |2013 |Saints of the Shadow Bible | |Inspektor Rebuse romaan 19 |- |2014 |Dark Road | | |- |2014 |The Beat Goes On: The Complete Rebus Stories | |lühijutud |- |2015 |Even Dogs in the Wild | |Inspektor Rebuse romaan 20 |- |2016 |The Travelling Companion | | |- |2016 |Rather Be the Devil | |Inspektor Rebuse romaan 21 |- |2018 |Rebus: Long Shadows | | |- |2018 |In a House of Lies | |Inspektor Rebuse romaan 22 |- |2020 |A Song for the Dark Times | |Inspektor Rebuse romaan 23 |- |2022 |A Heart Full of Headstones | |Inspektor Rebuse romaan 24 |- |2024 |Midnight and Blue | |Inspektor Rebuse romaan 25 |} == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Rankin, Ian}} [[Kategooria:Šoti kirjanikud]] [[Kategooria:Kriminaalkirjanikud]] [[Kategooria:Knight Bachelor'i tiitli kandjad]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] o0ku5o4sf5kwbmxe5gn1xnucudi2n18 0 696367 7144499 6911242 2026-05-02T09:19:49Z Kuriuss 38125 7144499 wikitext text/x-wiki '''Ertskantsler''' ([[Ladina keel|ladina keeles]] ''archicancellarius''; [[Saksa keel|saksa keeles]] ''Erzkanzler'') oli [[Saksa-Rooma riik|Püha-Rooma keisririigis]] alates 9. sajandist kasutatav tiitel. Ertskantsleriks määrati riigi vaimulikke [[Kuurvürst|kuurvürste]]. Tiitlikandja vastutas keisririigi aladel kantslerite, õukonnasekretäride ja notarite töö eest<ref name=":0">Lk 358 (''Encyclopædia Britannica'')</ref>. Ertskantsleri tiitel oli valdavalt tseremoniaalne. == Ajalugu == Esimesed teated ertskantsleri positsioonist pärinevad 9. sajandi esimesest poolest. Keiser [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar I]] määras 835. aastal enda ertskantsleriks [[Vienne|Vienne'i]] peapiiskop [[Agilmar|Agilmari]]<ref>Lk 40 (Screen, 2003)</ref>. 882. aastal avaldatud traktaadis kirjeldab [[Reims|Reimsi]] peapiiskop [[Hincmar]], et ertskantsler (teoses ''summus cancellarius'') oli osa keiserlikust nõunikkonnast<ref>Lk 44 (Hincmar, 882)</ref>. Ertskantsleri positsioon oli kasutuses ka alates [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I-st]] Saksa-Rooma riigis. Saksamaa ertskantsleri tiitlit kandsid peamiselt [[Mainzi peapiiskop|Mainzi peapiiskopid]] (nt peapiiskopi [[Willigis]] tegi ertskantsleriks keiser [[Otto II (Saksa-Rooma keiser)|Otto II]]). Pärast Põhja-Itaalia alade hõivamist anti Itaalia alade ertskantsleri tiitel ka [[Kölni peapiiskop]]ile. Alates 13. sajandist kandsid [[Trieri peapiiskopi|Trieri peapiiskopid]] [[Burgundia]] (allikates ka kui Gallia provintside ja [[Arelaat|Arles'i kuningriigi]]) ertskantsleri tiitlit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Erzkanzler |url=https://www.regionalgeschichte.net/bibliothek/glossar/begriffe/eintrag/erzkanzler.html |vaadatud=23.06.2025}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=The royal chanceries of medieval France and Germany |url=https://www.britannica.com/topic/diplomatics/The-royal-chanceries-of-medieval-France-and-Germany#ref523409 |vaadatud=23.06.2025}}</ref> Ertskantsleri positsiooni kolmeks jagunemise sätestas keiser [[Karl IV]] 1356. aasta bulla. Bullas mainitakse ka ertskantslerite rolli keiserliku õuekohtu (''Hoftag'') tseremoonias. Ertskantslerid kandsid [[Kuurvürst|kuurvürstide]] protsessioonis hõbedast saua ning keiserlikku pitserit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Golden Bull of the Emperor Charles IV 1356 A.D. |url=https://avalon.law.yale.edu/medieval/golden.asp |vaadatud=23.06.2025}}</ref> Ertskantsleri tiitel oli kasutuses kuni 1803. aastal toimunud [[Saksamaa mediatisatsioon|Saksamaa mediatisatsioonini]]. Mainzi peapiiskop [[Karl Theodor von Dalberg]] säilitas oma tiitli aga kuni keisririigi lõpuni 1806. aastal.<ref name=":0" /> Ertskantsleri tiitel säilis lühikest aega [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsusmaa esimeses keisririigis]]. Napoleon I määras [[Jean-Jacques-Régis de Cambacérès|Jean-Jacques-Régis de Cambacérès']] keisririigi ertskantsleriks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jean-Jacques Cambacérès |url=https://www.conseil-etat.fr/qui-sommes-nous/le-conseil-d-etat/histoire-et-patrimoine/les-grandes-figures-de-la-juridiction-administrative/jean-jacques-cambaceres |vaadatud=23.06.2025}}</ref> == Viited == <references /> === Kirjandus === * ''[[wikisource:1911_Encyclopædia_Britannica/Archchancellor|Encyclopædia Britannica]].'' Kd. 2. 1911''.'' * Hincmar. ''[[iarchive:hincmardeordinep00hinc/page/n3/mode/2up|De ordine palatii]]''. Toimetaja Maurice Prou. Pariis: F. Vieweg, 1885. * Screen, Elina. "The Importance of the Emperor: Lothar I and the Frankish Civil War, 840–843", ''Early Medieval Europe.'' 12. 2003. [[Kategooria:Saksa-Rooma riik]] [[Kategooria:Tiitlid]] g6lg6umwp56sd32xamkr06236u3rawr 0 697124 7144246 7093025 2026-05-02T04:00:23Z CommonsDelinker 1930 Fail Роберт_Бровді.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Abzeronow|Abzeronow]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Роберт Бровді.jpg|]]. 7144246 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuli}} {{Infokast sõjaväelane | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi_skaleering = | Pildiallkiri = | Alt_tekst = <!-- --> | Nimi =Robert Brovdi | Prefiks = | Sufiks = <!-- --> | Täisnimi ={{Lang|uk|Ро́берт Йо́сипович Бро́вді}} | Sünninimi = | Hüüdnimi = Madjar | Sünniaeg = | Sünnikoht = [[Užhorod]], [[Taga-Karpaatia]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Maetud = | Haridus = | Truudusvanded = {{Pisilipp|Ukraina}} | Teenistused = | Teenistusaeg = | Auaste = major | Teenistusnumber = | Üksused = *{{flagicon image|Flag of the Ukrainian Naval Infantry.png}} [[Ukraina merejalavägi]] (2024–2025) *{{flagicon image|Sbs army logo.svg}} [[Ukraina mehitamata süsteemide jõud]] (alates 2025) | Juhitud_üksused = | Sõjad/lahingud = | Sõjad/lahingud_silt = | Autasud = | Ausambad = | Abikaasad = | Lapsed = | Sugulased = | Muu_töö = <!-- --> | Allkiri = | Allkirja_suurus = | Allkirja_alt = <!-- --> | Veebileht = <!-- --> | Moodul = }} [[File:Птахи Мадяра 414ОБ.jpg|thumb|right|upright|Üksuse Madjari Linnud käisemärk]] '''Robert Jossõpovõtš Brovdi''' ([[ungari keel]]es Bródi Róbert; [[ukraina keel]]es Роберт Йосипович Бровді; sündinud [[9. august]]il [[1975]] [[Užhorod]]is) on [[Ukraina]] sõjaväelane ([[major]]), poliitik ja ettevõtja. Brovdi on drooniüksuse [[Madjari Linnud]] (ukraina keeles [[Птахи Мадяра]]) asutaja ja juhtis seda kuni 2025. aasta suve alguseni. 3. juunist 2025. aastal on ta [[Ukraina mehitamata süsteemide jõud]]ude ülem<ref>[https://www.president.gov.ua/documents/3862025-55265 УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №386/2025] Про призначення Р.Бровді командувачем Сил безпілотних систем Збройних Сил України, 3. juuni 2025.</ref>. Rahvuselt on ta [[Ungarlased|ungarlane]], olles pärit Užhorodist Taga-Karpaatiast. Sellest on tuletatud tema hüüdnimi ja drooniüksuse nimi. Sõjaväeteenistust alustas Brovdi 7. veebruaril 2022. aastal, kui ta liitus [[Oboloni rajoon|Oboloni]] territoriaalkaitse üksusega.<ref>[https://forbes.ua/war-in-ukraine/kapitalist-na-linii-frontu-shcho-pidpriemtsi-roblyat-na-viyni-11112022-9584 Капіталіст на лінії фронту. Історії п’ятьох бізнесменів, які змогли зробити кар’єру в ЗСУ]. forbes.ua, 27. november 2022</ref> 2022. aasta kevadsuvel asutas ta õhuluureüksuse, mis sai tema kutsungi järgi nimeks Madjari Linnud. Üksus kogus kiiresti tuntust efektiivsuse ja innovatiivsusega. 2024. aasta alguseks arenes sellest välja 414. üksik mehitamata õhuründesüsteemide [[pataljon]], mis aasta lõpuks kasvas merejalaväe koosseisus teenivaks [[Brigaad|brigaadiks]].<ref>[https://zahid.espreso.tv/viyskovi-novyny-madyar-i-yogo-ptakhi-khto-takiy-robert-brovdi-yakiy-otrimav-zvannya-geroya-ukraini "Мадяр" і його "птахи": хто такий Роберт Бровді, який став командувачем Сил безпілотних систем]. Espreso, 4. juuni 2025</ref> Brovdi juhtis üksust 2025. aasta juuni alguseni, kui ta määrati Ukraina mehitamata süsteemide jõudude ülemaks. Brigaadi juhtimise võttis üle [[Andri Klõmenko]].<ref>[https://suspilne.media/1046111-ptahi-madara-414-tu-brigadu-zsu-ocolit-molodsij-lejtenant-klimenko/ "Птахи Мадяра": 414-ту бригаду ЗСУ очолить молодший лейтенант Клименко]. Suspilne, 18. juuni 2025</ref> 2025. aasta 28. augustil kehtestas [[Ungari]] Brovdile riiki sisenemiskeelu.<ref>{{Cite web |title=Hungary bars entry of Ukrainian commander of Hungarian descent over Druzhba pipeline attack |url=https://kyivindependent.com/hungary-bans-ukraines-commander-behind-druzhba-pipeline-attack-from-entering-country/ |author=Kateryna Denisova |access-date=2025-08-28 |publisher=[[The Kyiv Independent]] |language=en}}</ref> == Tunnustus == * 2023 [[Bohdan Hmelnõtskõi orden]], III järk<ref>[https://www.president.gov.ua/documents/7762023-48989 УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №776/2023]. Про відзначення державними нагородами України, 24. november 2023</ref> * 2023 Aumärk "Taga-Karpaatia arengu eest"<ref>[https://www.ukrinform.ua/rubric-regions/3729536-komandira-pidrozdilu-aerorozvidki-ptahi-madara-nagorodili-pocesnim-nagrudnim-znakom.html Роберт «Мадяр» Бровді отримав почесний нагрудний знак «За розвиток Закарпаття»]. ukrinform.ua, 29. juuni 2023</ref> * 2024 [[Sõjaliste teenete rist]]<ref>[https://www.president.gov.ua/documents/7872024-52873 УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №787/2024]. Про відзначення державними нагородами України, 27. november 2024</ref> * 2025 Bohdan Hmelnõtskõi orden, II järk<ref>[https://www.president.gov.ua/documents/912025-53813 УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №91/2025]. Про відзначення державними нагородами України, 20. veebruar 2025</ref> * 2025 [[Ukraina kangelane]]<ref>[https://www.president.gov.ua/documents/2882025-54805 УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №288/2025]. Про присвоєння Р.Бровді звання Герой України, 8. mai 2025</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * [https://cepa.org/article/ukraines-new-drone-boss-and-the-kill-zone/ Ukraine’s New Drone Boss and the Kill Zone] * [https://sbs-group.army/?fbclid=IwY2xjawMqETtleHRuA2FlbQIxMABicmlkETBhbVk2b0lSVUJKcDllVG1lAR4Yc1NSxKDX19z7mP16KTCXV24djCkChG08s8v14Wr8NyWovP87XORE39dHYA_aem_9Rrge15_jNqlo7P6wlLKXg 'Madjari' üksuste tulemuste statistika online] {{DEFAULTSORT:Brovdi, Robert}} [[Kategooria:Ukraina sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] ltmb901zng3h52qfkkqlg7qy8uw4zbf 0 699096 7144454 6961162 2026-05-02T08:47:30Z Kuriuss 38125 7144454 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Periodic Table with unpaired electrons.svg|pisi|[[Perioodilisustabel]], milles on eri värvidega näidatud keemilised elemendid, millel on erinev arv paardumata elektrone]] '''Paardumata elektron''' on [[elektron]], mis asub [[aatomorbitaal]]il üksikult, mitte [[elektronpaar]]i osana. Igale aatomorbitaalile mahub kaks elektroni tingimusel, et nende [[spinn]]id on vastassuunalised. Kuna elektronpaaride moodustumine kas [[keemiline sde |keemilise sideme]] või [[vaba elektronpaar]]ina on sageli energeetiliselt soodne, on paardumata elektronid suhteliselt haruldased, kuna paardumata elektroni kandev aineüksus on tavaliselt üsna reaktiivne. [[Orgaaniline keemia |Orgaanilises keemias]] esinevad nad tavaliselt vaid lühikest aega reaktsiooni ajal üksusel, mida nimetatakse [[radikaal (keemia) |radikaaliks]].<ref name="NCN">{{ cite book | title = Periodicity and the s- and p-Block Elements | url = https://archive.org/details/periodicityspblo0000norm | author = N. C. Norman | year = 1997 | publisher = Oxford University Press | isbn = 0-19-855961-5 | page = [https://archive.org/details/periodicityspblo0000norm/page/42 43] }}</ref> On olemas suhteliselt stabiilseid paardumata elektronidega ühendeid, nagu näiteks [[lämmastikoksiid]]i molekul. [[Hundi reegel |Hundi reegli]] kohaselt on paardumata elektronide spinnid paralleelsed ja see annab neile molekulidele [[paramagnetism |paramagnetilised]] omadused. Kõige stabiilsemad on paardumata elektronid [[lantanoidid]]e ja [[aktinoidid]]e aatomites ja [[ioon]]ides. Nende ühendite mittetäielik [[elektronkate |elektronkatte]] f-kiht ei interakteeru eriti tugevalt keskkonnaga, milles nad asuvad, ja see takistab nende paardumist. Suurima arvu paardumata elektronidega [[ioon]]id on [[gadoliinium|Gd³⁺]] ja [[kuurium|Cm³⁺]], millel on seitse paardumata elektroni. Paardumata elektronil on [[magnetiline dipoolmoment]], samas kui elektronpaaril dipoolmoment puudub, sest paari moodustavatel elektronidel on vastassuunalised spinnid, seega on nende [[magnetväli |magnetväljad]] samuti vastassuunalised ja tühistavad teineteise. Paardumata elektronidega aatom toimib [[magnetdipool]]ina ja interakteerub välise magnetväljaga. Ainult paardumata elektronidega elementidel esineb [[paramagnetism]], [[ferromagnetism]] ja [[antiferromagnetism]]. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Keemia]] [[Kategooria:Kvantfüüsika]] 6dfxwyc7yj2s8yrh6lerg5b5s0v1m87 0 699870 7144271 7110638 2026-05-02T05:27:17Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144271 wikitext text/x-wiki {{Infokast kirjanik | nimi = R. F. Kuang | haridus = [[Georgetowni Ülikool]] ([[Bachelor of Arts|BA]])<br>[[Magdalene College, Cambridge]] ([[Master of Philosophy|MA]])<br>[[University College, Oxford]] ([[Master of Science|MA]])<br>[[Yale Ülikool]] | pilt = Rf kuang 2023 1.jpg | pildiallkiri = Kuang 2023. aastal | elukutse = kirjanik | sünnikoht = [[Guangzhou]], Hiina | sünniaeg = 29. mai 1996 (29-aastane) | koduleht = rfkuang.com | keel = inglise }}'''Rebecca F. Kuang''' (sündinud [[29. mai]]l [[1996]]) on Ameerika kirjanik. Tema esimene romaan "The Poppy War" ilmus 2018. aastal ning selle järjed järgnesid 2019 ja 2020. 2022. aastal avaldas Kuang romaani "Babel", millele järgnes 2023. aastal satiiriline romaan "Yellowface". 2025. aastal avaldas Kuang romaani "Katabasis" ("Katabaas"), mis on tõlgitud ka eesti keelde<ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=2025-10-09 |pealkiri=Eesti keeles on ilmunud üks selle aasta oodatumaid romaane R. F. Kuangilt |url=https://raamatud.postimees.ee/8339390/eesti-keeles-on-ilmunud-uks-selle-aasta-oodatumaid-romaane-r-f-kuangilt |vaadatud=2025-12-23 |väljaanne=Raamatud |keel=et}}</ref>. Kuang on omandanud rahvusvahelise majanduse bakalaureusekraadi koos Aasia uuringute kõrvalerialaga [[Georgetowni Ülikool]]is, samuti sinoloogia magistrikraadi [[Magdalene College (Cambridge)|Magdalene College]]'s (Cambridge) ja [[University College (Oxford)|University College]]'is (Oxford). Praegu õpib Kuang [[Yale'i Ülikool]]is doktorantuuris.<ref name="npr-2020nov24">{{Cite news|last=Yu|first=Alan|url=https://www.npr.org/2020/11/24/937995479/in-the-poppy-war-series-r-f-kuang-asks-what-if-mao-was-a-teenage-girl|title=In The Poppy War Series, R. F. Kuang Asks: 'What If Mao Was A Teenage Girl?'|work=[[NPR]]|date=November 24, 2020|access-date=November 25, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201124192058/https://www.npr.org/2020/11/24/937995479/in-the-poppy-war-series-r-f-kuang-asks-what-if-mao-was-a-teenage-girl|archive-date=November 24, 2020}}</ref> Kuang on kirjanikuna pälvinud omajagu tunnustust. Juba tema esimene raamat, "The Poppy War", autasustati muuhulgas Compton Crooki auhinnaga, Crawfordi auhinnaga ja 2020. aasta ''Astounding'' auhinnaga parima uue kirjaniku kategoorias. Samuti debüteeris tema hilisem teos "Babel" [[New York Timesi bestsellerid|New York Timesi bestsellerite edetabeli]] esikohal ning võitis 2022. aastal Blackwelli aasta ilukirjandusliku raamatu auhinna, samuti pälvis teos Nebula auhinna parima romaani eest. Kuangi teoseid on jätkuvalt nomineeritud ja auhinnatud. == Lapsepõlv ja haridus == Kuang sündis 1996. aastal [[Guangzhou]]s.<ref name="locusinterview">{{Cite web|url=https://locusmag.com/2019/07/r-f-kuang-distortions/|title=R. F. Kuang: Distortions|website=[[Locus (magazine)|Locus]]|date=2019-07-15|access-date=September 7, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190715184812/https://locusmag.com/2019/07/r-f-kuang-distortions/|archive-date=July 15, 2019}}</ref> 4-aastaselt immigreerus ta koos perega Ameerika Ühendriikidesse.<ref name="Randall22">{{Cite news|last=Randall|first=Kayla|url=https://www.washingtoncitypaper.com/arts/books/blog/21014341/how-rebecca-f-kuangs-wrote-the-poppy-war|title=How a Georgetown Student Published Her Epic Fantasy Debut—Before She Turned 22|work=[[Washington City Paper]]|date=20 July 1018|access-date=6 September 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20191023194454/https://www.washingtoncitypaper.com/arts/books/blog/21014341/how-rebecca-f-kuangs-wrote-the-poppy-war|archive-date=October 23, 2019}}</ref><ref name="Without End">{{Cite web|url=https://www.worldswithoutend.com/author.asp?id=5808|title=R. F. Kuang|website=Worlds Without End|access-date=2018-05-12|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20180513011511/https://www.worldswithoutend.com/author.asp?id=5808|archive-date=May 13, 2018}}</ref> Tema isa kasvas üles Leiyangis [[Hunan|Hunani]] provintsis ja ema [[Hainani provints|Hainani]] provintsis.<ref name="KiddNovel">{{Cite news|last=Kidd|first=James|url=https://www.scmp.com/magazines/post-magazine/books/article/2156653/chinas-bloody-history-and-game-thrones-style-fantasy|title=China's bloody history and Game of Thrones-style fantasy unite in author R. F. Kuang's debut novel|work=[[South China Morning Post]]|date=2018-07-25|access-date=2018-09-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20200523014737/https://www.scmp.com/magazines/post-magazine/books/article/2156653/chinas-bloody-history-and-game-thrones-style-fantasy|archive-date=May 23, 2020}}</ref> Tema emapoolne vanaisa võitles [[Jiang Jieshi|Chiang Kai-sheki]] eest.<ref name="KiddNovel" /> Tema isapoolne perekond koges 2. maailmasõja ajal Jaapani okupatsiooni all Hunanis.<ref name="KiddNovel" /><ref name="JunzhouShilong">{{Cite news|last=Junzhou|first=Qiu|url=http://www.xinhuanet.com/english/2018-06/07/c_137235766.htm|title=Feature: Young Chinese American writer tells forgotten WWII history in fantasy setting|work=[[Xinhua News Agency|Xinhua]]|date=2018-06-07|access-date=2018-09-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20180612162356/http://www.xinhuanet.com/english/2018-06/07/c_137235766.htm|archive-date=June 12, 2018|last2=Shilong|first2=Yang}}</ref> Kuang kasvas üles [[Dallas|Dallases]] ja lõpetas Greenhilli kooli 2013. aastal.<ref name="GreenhillSchool">{{Cite news|url=https://www.greenhill.org/page/news-detail?pk=972644|title=Alumna Rebecca Kuang '13 Awarded 2018 Marshall Scholarship|work=Greenhill School|date=2017-09-05|access-date=2018-09-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20181101004005/https://www.greenhill.org/page/news-detail?pk=972644|archive-date=November 1, 2018}}</ref> [[Georgetowni Ülikool|Georgetowni Ülikoolis]] õppis ta ajalugu,<ref>{{Cite web|last=Pongsajapan|first=Robert|url=https://www.georgetown.edu/news/first-novel-in-trilogy-by-recent-grad-draws-on-georgetown-studies/|title=First Novel in Trilogy by Recent Grad Draws on Georgetown Studies|website=Georgetown University|date=2018-07-17|access-date=2023-12-25|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20200803180834/https://www.georgetown.edu/news/first-novel-in-trilogy-by-recent-grad-draws-on-georgetown-studies/|archive-date=August 3, 2020}}</ref> kus pärast meistrite turniiri võitmist köitis teda kolledži tuntud [[Väitlus|väitlusmeeskond]].<ref name="Randall22"/> Ülikooli ajal käis ta Hiinas vaheaastal, kus Kuang hakkas 19-aastaselt kirjutama teost "The Poppy War", mis hiljem ilmus vahetult enne tema 22. sünnipäeva.<ref name="Randall22" /><ref name="GeorgetownUniversity">{{Cite news|url=https://www.georgetown.edu/news/first-novel-in-trilogy-by-recent-grad-reflects-georgetown-studies|title=First Novel in Trilogy by Recent Grad Draws on Georgetown Studies|work=Georgetown University|date=2018-07-17|access-date=2018-09-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20180906195439/https://www.georgetown.edu/news/first-novel-in-trilogy-by-recent-grad-reflects-georgetown-studies|archive-date=September 6, 2018}}</ref> Kuang lõpetas 2016. aastal Odyssey kirjutamistöötoa ja osales 2017. aastal CSSF-i romaanikirjutamise töötoas.<ref name="Without End"/> 2018. aasta juunis lõpetas ta Georgetowni väliteenistuse kooli. Pärast lõpetamist juhendas ta suvel Colorados väitluslaagrit.<ref name="KiddNovel"/><ref name="Randall22" /><ref name="GeorgetownUniversity" /> Kuang õppis 2018. aastal Marshalli stipendiaadina Cambridge'i Magdalene'i Kolledžis, kus ta omandas filosoofia magistrikraadi hiina uuringutes.<ref name="Georgetown">{{Cite news|last=Linton|first=Rachel|url=http://www.thehoya.com/georgetown-author-r-f-kuang-speaks-upcoming-novel-poppy-war/|title=Georgetown Author R. F. Kuang Speaks on Upcoming Novel 'The Poppy War'|work=[[The Hoya]]|date=2017-12-10|access-date=2018-05-12|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20180513011349/http://www.thehoya.com/georgetown-author-r-f-kuang-speaks-upcoming-novel-poppy-war/|archive-date=May 13, 2018}}</ref><ref name="GeorgetownUniversity"/><ref name="About">{{Cite web|url=https://rfkuang.com/about/|title=About|website=Rebecca F. Kuang|date=2017-08-04|access-date=2020-01-09|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20200402001928/https://rfkuang.com/about/|archive-date=April 2, 2020}}</ref> Järgmisel õppeaastal õppis ta Oxfordis University Kolledžis ja sai magistrikraadi kaasaegse Hiina uuringutes.<ref name="About" /> Kuang naasis Ameerika Ühendriikidesse 2020. aasta sügisel, et omandada [[Yale'i Ülikool|Yale'i Ülikoolis]] doktorikraad Ida-Aasia keelte ja kirjanduse erialal.<ref name="Chen2020">{{Cite web|last=Chen|first=Ana|url=https://www.itsrealmagazine.org/interview-with-rebecca-kuang.html|title=Interview with Rebecca Kuang|website=It's Real Magazine|date=2020|access-date=November 17, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20221101085945/https://www.itsrealmagazine.org/interview-with-rebecca-kuang.html|archive-date=November 1, 2022}}</ref><ref>{{Cite news|last=Liu|first=Rebecca|url=https://www.theguardian.com/books/2023/may/20/rebecca-f-kuang-who-has-the-right-to-tell-a-story-its-the-wrong-question-to-ask|title=Rebecca F Kuang: 'Who has the right to tell a story? It's the wrong question to ask'|work=[[The Guardian]]|date=2023-05-20|access-date=2023-12-25|language=|archive-url=https://web.archive.org/web/20230602030015/https://www.theguardian.com/books/2023/may/20/rebecca-f-kuang-who-has-the-right-to-tell-a-story-its-the-wrong-question-to-ask|archive-date=June 2, 2023|last2=|issn=0261-3077}}</ref> == Looming == Kuangi debüütromaan "The Poppy War" on Hiina sõjaväefantaasia, mis ilmus 2018. aastal ja mille avaldas [[HarperCollins|Harper Voyageri kirjastus]]. "The Poppy War" on triloogia esimene raamat.<ref name="RTBR">{{Cite news|last=Duspiva|first=Alyssa|url=https://www.rtbookreviews.com/bonus-content/q-a/the-poppy-war-rf-kuang|title=R. F. Kuang Stuns With Her Debut Fantasy Novel, The Poppy War|work=RT Book Reviews|access-date=2018-05-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20180513011422/https://www.rtbookreviews.com/bonus-content/q-a/the-poppy-war-rf-kuang|archive-date=2018-05-13}}</ref> 2020. aasta oktoobris lisati "The Poppy War" triloogia kaks esimest raamatut ajakirja [[Time]] 100 parima fantaasiaraamatu nimekirja.<ref name="tm-2020oct15a">{{Cite news|last=<!--Staff writer(s); no by-line.-->|url=https://time.com/collection/100-best-fantasy-books/5898525/the-poppy-war/|title=The Poppy War by R. F. Kuang|work=[[Time (magazine)|Time]]|date=October 15, 2020|access-date=September 17, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210917043752/https://time.com/collection/100-best-fantasy-books/5898525/the-poppy-war/|archive-date=September 17, 2021}}</ref><ref name="tm-2020oct15b">{{Cite news|last=<!--Staff writer(s); no by-line.-->|url=https://time.com/collection/100-best-fantasy-books/5898531/the-dragon-republic/|title=The Dragon Republic by R. F. Kuang|work=[[Time (magazine)|Time]]|date=October 15, 2020|access-date=September 17, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20220414180310/https://time.com/collection/100-best-fantasy-books/5898531/the-dragon-republic/|archive-date=April 14, 2022}}</ref> 2020. aasta detsembris omandas USA filmiettevõte Starlight Media "The Poppy War" triloogia õigused, et luua sellest telesari.<ref name="deadline.com-2020dec08">{{Cite news|last=White|first=Peter|url=https://deadline.com/2020/12/starlight-media-tv-adaptation-of-rebecca-f-kuangs-fantasy-books-the-poppy-war-1234651757/|title=Starlight Media Developing TV Adaptation Of Rebecca F. Kuang's Fantasy Books Including 'The Poppy War'|work=[[Deadline Hollywood]]|date=December 8, 2020|access-date=January 6, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20220414180310/https://deadline.com/2020/12/starlight-media-tv-adaptation-of-rebecca-f-kuangs-fantasy-books-the-poppy-war-1234651757/|archive-date=April 14, 2022}}</ref> 2020. aastal kirjutas Kuang "[[Star Wars]]" universumis lühijutu "Against All Odds", mis avaldati antoloogias "From a Certain Point of View: 40 Stories celebrating 40 years of The Empire Strikes Back".<ref>{{Cite web|url=https://www.laughingplace.com/w/news/2020/06/11/the-empire-strikes-back-from-a-certain-point-of-view-star-wars-anthology-book-announced/|title="The Empire Strikes Back: From a Certain Point of View" Star Wars Anthology Book Announced|website=Laughing Place|date=October 6, 2020|access-date=November 17, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200811005011/https://www.laughingplace.com/w/news/2020/06/11/the-empire-strikes-back-from-a-certain-point-of-view-star-wars-anthology-book-announced/|archive-date=August 11, 2020}}</ref> === "The Poppy War" triloogia === ==== "The Poppy War" ==== "The Poppy War" (eesti kl "Moonisõda") on sünge fantaasiateos, mille süžee ja poliitika on inspireeritud 20. sajandi kesksest Hiinast.<ref name="Barnes and Noble">{{Cite news|last=Cunningham|first=Joel|url=https://www.barnesandnoble.com/blog/sci-fi-fantasy/cover-story-poppy-war-epic-debut-inspired-20th-century-china/|title=Cover Story: R. F. Kuang's The Poppy War, an Epic Debut Inspired by 20th Century China|work=The B&N Sci-Fi and Fantasy Blog|date=2018-01-11|access-date=2018-05-12|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20180513080849/https://www.barnesandnoble.com/blog/sci-fi-fantasy/cover-story-poppy-war-epic-debut-inspired-20th-century-china/|archive-date=May 13, 2018}}</ref><ref>{{Cite news|last=McPherson|first=Peter|url=https://www.nerdmuch.com/books/154577/best-new-sci-fi-fantasy-books/|title=15 Best New Sci-Fi & Fantasy Books: May 2018|work=Nerd Much?|date=2018-05-01|access-date=2018-05-12|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20180513080947/https://www.nerdmuch.com/books/154577/best-new-sci-fi-fantasy-books/|archive-date=May 13, 2018}}</ref><ref name="MasonReview">{{Cite news|last=Mason|first=Everdeen|url=https://www.washingtonpost.com/entertainment/books/best-science-fiction-and-fantasy-books-out-this-month/2018/05/02/bdd0e262-4d4f-11e8-b725-92c89fe3ca4c_story.html|title=Best science fiction and fantasy books out this month (brief book review)|work=[[Washington Post]]|date=2018-05-02|access-date=2018-09-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20180831160018/https://www.washingtonpost.com/entertainment/books/best-science-fiction-and-fantasy-books-out-this-month/2018/05/02/bdd0e262-4d4f-11e8-b725-92c89fe3ca4c_story.html|archive-date=August 31, 2018}}</ref> Romaani konflikt põhineb [[Teine Hiina-Jaapani sõda|teisel Hiina-Jaapani sõjal]] ja loo atmosfäär on inspireeritud [[Songi dünastia|Songi dünastiast]].<ref name="Bookpage">{{Cite news|last=Pickens|first=Chris|url=https://bookpage.com/interviews/22654-r-f-kuang|title=R. F. Kuang – Interview|work=BookPage|date=2018-05-01|access-date=2018-05-12|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20180513080934/https://bookpage.com/interviews/22654-r-f-kuang|archive-date=May 13, 2018}}</ref> ==== "The Dragon Republic" ==== "The Dragon Republic" on ilmunud 2019. aastal ning on järg teosele "The Poppy War".<ref name="Verge">{{Cite news|last=Liptak|first=Andrew|url=https://www.theverge.com/2019/8/1/20697718/science-fiction-fantasy-books-recommendations-august-kuang-brown-hartsuyker|title=10 new science fiction and fantasy novels to check out this August|work=[[The Verge]]|date=2019-08-01|access-date=2019-08-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20220414181427/https://www.theverge.com/2019/8/1/20697718/science-fiction-fantasy-books-recommendations-august-kuang-brown-hartsuyker|archive-date=April 14, 2022}}</ref> Nikani impeerium hakkab seestpoolt lagunema ja hesperialased naasevad. ==== "The Burning God" ==== 2020. aastal ilmunud teos "The Burning God" (eesti kl "Põlev jumal") on teose "The Dragon Republic" järg ning viimane osa "Poppy War" triloogias. Peategelane Rin võitleb jõududega, mis on tema riigi kodusõjani viinud. === "Babel" === 2021. aasta mais teatas Kuang oma neljanda romaani "Babel, or the Necessity of Violence: An Arcane History of the Oxford Translators' Revolution" (edaspidi "Babel") ilmumisest 2022. aasta augustis. Teose "Babel" sündmustik võtab aset maagiliselt alternatiivses 1830. aastate Inglismaal.<ref>{{Cite news|last=Liptak|first=Andrew|url=https://www.tor.com/2021/05/06/poppy-war-rf-kuang-announces-new-novel-babel/|title=Poppy War Author R. F. Kuang Announces New Novel, Babel|work=[[Tor.com]]|date=May 6, 2021|access-date=May 15, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210515234324/https://www.tor.com/2021/05/06/poppy-war-rf-kuang-announces-new-novel-babel/|archive-date=May 15, 2021}}</ref><ref>{{Cite web|last=Kuang|first=Rebecca|url=https://tinyletter.com/kuangrf/letters/announcing-babel-out-august-2022|title=Announcing BABEL, out August 2022|website=R. F. Kuang Author Newsletter|date=May 5, 2021|access-date=May 15, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211206151834/https://tinyletter.com/kuangrf/letters/announcing-babel-out-august-2022|archive-date=December 6, 2021}}</ref> 2022. aasta septembri teisel nädalal debüteeris "Babel" New York Timesi bestsellerite edetabeli tipus kõvakaaneliste teoste kategoorias.<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/books/best-sellers/2022/09/11/hardcover-fiction/|title=Hardcover Fiction|work=[[New York Times]]|date=September 11, 2022|access-date=September 29, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220929065101/https://www.nytimes.com/books/best-sellers/2022/09/11/hardcover-fiction/|archive-date=September 29, 2022}}</ref> Kuangi "Babel" jäeti 2023. aasta [[Hugo auhind|Hugo auhinna]] nominentide hulgast välja koos Hiina-Kanada autori Xiran Jay Zhao romaaniga "Iron Widow". Auhinnatseremoonia toimus sel aastal Chengdus Hiinas, ning teema kohta lekitud meilid näitasid hiljem, et üks administraatoritest oli soovitanud nominentide nimekirjast välja jätta raamatud, mille sisu võib Hiinas vastuoluliseks osutuda.<ref>{{Cite news|last=Alter|first=Alexandra|url=https://www.nytimes.com/2024/02/17/books/booksupdate/hugo-awards-china.html#:~:text=The%20Hugo%20Awards%2C%20a%20major,China%20or%20the%20Chinese%20government.|title=Some Authors Were Left Out of Awards Held in China.|work=[[The New York Times]]|date=2024-02-17|access-date=2024-03-09|archive-url=https://web.archive.org/web/20240217153206/https://www.nytimes.com/2024/02/17/books/booksupdate/hugo-awards-china.html#:~:text=The%20Hugo%20Awards%2C%20a%20major,China%20or%20the%20Chinese%20government.|archive-date=February 17, 2024}}</ref> 2024. aasta alguses müüdi "Babeli" õigused wiip stuudiole tele- ja/või filmiadaptatsiooni tegemiseks, mille tootjaks on Temple Hill Entertainment.<ref>{{Cite news|last=Petski|first=Denise|url=https://deadline.com/2024/02/wiip-babel-fantasy-novel-television-adaptation-temple-hill-1235839671/|title=Wiip Options ‘Babel’ Fantasy Novel For Screen Adaptation With Temple Hill Producing|work=[[Deadline Hollywood]]|date=February 28, 2024}}</ref> === "Yellowface" === 2021. aasta oktoobris teatas Kuang, et tema viies romaan "Yellowface" ilmub 2023. aastal.<ref>{{Cite tweet|number=1449174538009337865|user=kuangrf|title=hiii. i wrote another book. 2023.|author=Rebecca F. Kuang|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20220513152330/https://twitter.com/kuangrf/status/1449174538009337865|archive-date=May 13, 2022}}</ref> Kirjastaja William Morrow and Company kirjeldas pressiteates, et "Yellowface" räägib valgenahalisest autorist, kes varastab õnnetuses hukkunud edukama Aasia-Ameerika kirjaniku avaldamata käsikirja ja avaldab selle enda nime all.<ref>{{Cite web|last=Deahl|first=Rachel|url=https://www.publishersweekly.com/pw/by-topic/industry-news/book-deals/article/87626-book-deals-week-of-october-18-2021.html|title=Book Deals: Week of October 18, 2021|website=PublishersWeekly.com|access-date=2021-12-06|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20211206151834/https://www.publishersweekly.com/pw/by-topic/industry-news/book-deals/article/87626-book-deals-week-of-october-18-2021.html|archive-date=December 6, 2021}}</ref> Romaani pealkiri "Yellowface" viitab samanimelisele nähtusele filmitööstuses, kus Aasiast pärit tegelasi kehastavad valgenahalised näitlejaid (vrd ''[[blackface]]''). 2023. aasta mais debüteeris "Yellowface" [[Los Angeles Times]]i kõvakaaneliste ilukirjandusteoste ''bestseller''<nowiki/>'ite edetabelis kaheksandal kohal.<ref>{{Cite news|url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2023-05-24/bestsellers-list-sunday-may-28|title=Bestsellers List Sunday, May 28|work=[[Los Angeles Times]]|date=May 24, 2023|access-date=May 30, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230530080507/https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2023-05-24/bestsellers-list-sunday-may-28|archive-date=May 30, 2023}}</ref> 2023. aasta juuni esimesel nädalal debüteeris "Yellowface" New York Timesi kõvakaaneliste ilukirjandusteoste ''bestseller''<nowiki/>'ite edetabelis viiendal kohal. 2024. aasta lõpus müüdi romaani õigused Lionsgate Televisionile potentsiaalse minisarja loomiseks. Lavastaja ning tegevprodutsendina on määratud Karyn Kusama ja produtsentideks on nimetatud [[Constance Wu]], Justine Suzanne Jones ja Ben Smith.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Otterson |eesnimi=Joe |kuupäev=2024-10-03 |pealkiri=Lionsgate TV Options ‘Yellowface’ by R.F. Kuang, Karyn Kusama Attached to Direct (EXCLUSIVE) |url=https://variety.com/2024/tv/news/yellowface-rf-kuang-tv-serues-karyn-kusama-constance-wu-lionsgate-1236167053/ |vaadatud=2026-01-19 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}</ref> === "The Best American Science Fiction and Fantasy 2023" (toimetaja) === Kuang oli külalistoimetaja koos John Joseph Adamsiga antoloogias „The Best American Science Fiction and Fantasy 2023“, valides antoloogias esinevad lühijutud. Raamat ilmus 2023. aasta oktoobris ja sealt leiab teoseid järgnevatelt autoritelt: Sofia Samatar, Kristina Ten, Alix E. Harrow, Stephen Graham Jones, Isabel Cañas, Linda Raquel Nieves Pérez, Nathan Ballingrud, Theodora Goss, Maria Dong, KT Bryski, Shingai Njeri Kagunda, Susan Palwick, Isabel J. Kim, Samantha Mills, S. L. Huang, MKRNYILGLD, Chris Willrich, Kim Fu, Catherynne M. Valente ja Malka Older.<ref>{{Cite web|last=Adams|first=John Joseph|url=https://www.johnjosephadams.com/projects/best-american-science-fiction-and-fantasy-2023/2023-table-of-contents/|title=2023 Table of Contents|website=johnjosephadams.com|authorlink=John Joseph Adams}}</ref> === "Katabaas" === 2023. aasta veebruaris avaldas Kuang, et Yale'i doktorantuuri ajal kirjutas ta oma kuuendat novelli, milleks oli fantaasiaraamat kahest maagilisest doktorandist, kes reisivad põrgusse, et päästa oma akadeemilise nõustaja hing, et ta saaks neile kirjutada soovituskirjad, mis on romaan "Katabaas" ("Katabasis"). Teose kirjastaja [[HarperCollins]] kirjeldab seda kui tumeakadeemia (dark academia) fantaasiat, kus Dante "Inferno" seguneb Susanna Clarke'i teosega "Piranesi".<ref name=":30">{{Cite web|url=https://www.harpercollins.com/products/katabasis-deluxe-limited-edition-r-f-kuang?variant=43112837447714|title=Katabasis (publisher's website)|publisher=[[HarperCollins]]}}</ref> "Katabaas" ilmus algselt 2025. aasta augustis.<ref name=":30" /> Eesti keeles ilmus teos juba sama aasta oktoobris.<ref name=":3" /><ref name=":31">{{Netiviide |pealkiri=Katabaas - Rahva Raamat |url=https://rahvaraamat.ee/et/raamatud/ilukirjandus/fantaasia/katabaas/2228949 |vaadatud=2026-01-19 |väljaanne=rahvaraamat.ee |keel=et}}</ref> Teose tõlkis eesti keelde Hana Arras ja selle avaldas Rahva Raamatu kirjastus.<ref name=":31" /> Hetkel on "Katabaas" esimene Kuangi romaan, mis on tõlgitud eesti keelde. === Tulevased teosed === 2023. aasta aprillis teatas Kuang, et HarperCollins on temalt omandanud veel kaks raamatut: ajalooline romaan ja fantaasiaromaani.<ref>{{Cite web|last=Kuang|first=Rebecca F.|url=https://rfkuang.substack.com/p/boston-tickets-update-plus-two-new|title=Boston tickets update, plus two new books from me|website=R. F. Kuang|date=2023-04-19|access-date=2024-03-09|archive-url=https://web.archive.org/web/20240309160453/https://rfkuang.substack.com/p/boston-tickets-update-plus-two-new|archive-date=March 9, 2024}}</ref> 2025. aasta aprillis postitas Kuang, et ta on lõpetanud esimese mustandi oma tulevasest seitsmendast novellist, mille esialgne pealkiri on "Taipei Story".<ref>{{cite web|url=https://www.instagram.com/p/DIHUTxERUzE/|title=Rebecca's Instagram|website=www.instagram.com|date=April 4, 2025}}</ref> Paar kuud hiljem, 2025. aasta oktoobris, teatati, et Kuang on kirjastajaga HarperCollins sõlminud lepingu neljaks raamatuks, millest "Taipei Story" on esimene ja mille kavandatud ilmumisaeg on 2026. aasta sügis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=RF Kuang signs new four-book deal with HarperCollins |url=https://www.thebookseller.com/rights/rf-kuang-signs-four-book-deal-with-harpercollins |vaadatud=2026-01-19 |väljaanne=The Bookseller |keel=En}}</ref> == Tunnustus == 2018. aastal oli "The Poppy War" raamatupoe Barnes & Noble 2018. aasta lemmikute ulme- ja fantaasiaromaanide nimekirjas.<ref>{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2018/11/bn-favorite-sff-books-of-2018/|title=B&N Favorite SFF Books of 2018|website=Locus Online|date=2018-11-21|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221127171159/https://locusmag.com/2018/11/bn-favorite-sff-books-of-2018/|archive-date=November 27, 2022|url-status=live}}</ref> 2022. aastal nimetasid Kirkus Reviews<ref>{{Cite web|url=https://www.kirkusreviews.com/book-lists/best-science-fiction-and-fantasy-2022/|title=Best Science Fiction and Fantasy of 2022|website=Kirkus Reviews|access-date=2022-11-27|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20221124132341/https://www.kirkusreviews.com/book-lists/best-science-fiction-and-fantasy-2022/|archive-date=November 24, 2022|url-status=live}}</ref> ja [[The Washington Post]]<ref>{{Cite web|url=https://locusmag.com/2022/11/the-washington-posts-best-sff-of-2022/|title=The Washington Post's Best SFF of 2022|website=[[Locus Online]]|date=2022-11-21|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221127171138/https://locusmag.com/2022/11/the-washington-posts-best-sff-of-2022/|archive-date=November 27, 2022|url-status=live}}</ref> "Babelit" aasta üheks parimaks ulme- ja fantaasiaromaaniks (SFF, ''science fiction and fantasy''). [[Amazon.com|Amazon]]<ref>{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2022/11/amazon-best-books-of-2022/|title=Amazon Best Books of 2022|website=[[Locus Online]]|date=2022-11-17|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221127171110/https://locusmag.com/2022/11/amazon-best-books-of-2022/|archive-date=November 27, 2022|url-status=live}}</ref>, [[NPR]]<ref>{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2022/11/nprs-best-books-of-2022/|title=NPR's Best Books of 2022|website=[[Locus Online]]|date=2022-11-22|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221126101603/https://locusmag.com/2022/11/nprs-best-books-of-2022/|archive-date=November 26, 2022|url-status=live}}</ref> ja Barnes & Noble<ref>{{Cite web|last=locusmag|url=https://locusmag.com/2022/10/barnes-noble-best-books-of-the-year-2022/|title=Barnes & Noble Best Books of the Year 2022|website=Locus Online|date=2022-10-11|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221127171109/https://locusmag.com/2022/10/barnes-noble-best-books-of-the-year-2022/|archive-date=November 27, 2022|url-status=live}}</ref> nimetasid "Babelit" üldiselt aasta üheks parimaks raamatuks. 2023. aastal ilmus Kuang [[Time 100|''Time'' 100]] Next nimekirjas<ref>{{Cite magazine|date=2023-09-13|title=2023 TIME100 Next: R. F. Kuang|url=https://time.com/collection/time100-next-2023/6308472/r-f-kuang/|access-date=2023-11-28|magazine=Time|language=en|archive-date=September 20, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230920151255/https://time.com/collection/time100-next-2023/6308472/r-f-kuang/|url-status=live}}</ref> ja nomineeriti 2023. aastal ''Books Are My Bag Readers' Awards'' läbimurdelise autori kategoorias. === Auhinnad === {| class="wikitable sortable" !Aasta ! Auhind ! Kategooria ! Tulemus ! {{Tooltip|Ref.|Reference}} |- ! 2019 | John W. Campbelli auhind parimale uuele kirjanikule | —|| Lõppvoor | <ref name=":1">{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2019/04/2019-hugo-and-campbell-awards-finalists/|title=2019 Hugo and Campbell Awards Finalists|website=[[Locus Online]]|date=2019-04-02|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221127171125/https://locusmag.com/2019/04/2019-hugo-and-campbell-awards-finalists/|archive-date=November 27, 2022}}</ref> |- ! 2020 | ''Astounding'' auhind parimale uuele kirjanikule | —|| Võitis | <ref name=":20">{{Cite web|url=https://locusmag.com/2020/07/2020-hugo-lodestar-and-astounding-awards-winners/|title=2020 Hugo, Lodestar, and Astounding Awards Winners|website=Locus Online|date=2020-08-01|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20231122161702/https://locusmag.com/2020/07/2020-hugo-lodestar-and-astounding-awards-winners/|archive-date=November 22, 2023}}</ref> |- ! 2023 | ''Books Are My Bag Readers' Awards'' | Läbimurdeline autor|| Lõppvoor | <ref>{{Cite web|last=locusmag|url=https://locusmag.com/2023/10/2023-books-are-my-bag-readers-awards-shortlist/|title=2023 Books Are My Bag Readers Awards Shortlist|website=Locus Online|date=2023-10-12|access-date=2025-05-02|language=en-US}}</ref> |} === Kirjandusauhinnad === {| class="wikitable sortable" !Aasta !Pealkiri !Auhind !Kategooria !Tulemus !{{Tooltip|Ref.|Reference}} |- ! rowspan="5" |2018 | rowspan="11" |''The Poppy War'' |BookNest Fantasy Award |Debüütromaan|| Lõppvoor |<ref name=":25">{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2018/10/2018-booknest-fantasy-awards-shortlist/|title=2018 BookNest Fantasy Awards Shortlist|website=Locus Online|date=2018-10-16|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221127171148/https://locusmag.com/2018/10/2018-booknest-fantasy-awards-shortlist/|archive-date=November 27, 2022}}</ref> |- | rowspan="2" |Goodreads Choice Award |Debüütautor|| Nomineeritud |<ref name=":7">{{Cite web|url=https://www.goodreads.com/work/56364137-the-poppy-war|title=The Poppy War (The Poppy War, #1)|website=Goodreads|access-date=2022-11-27|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20240428213420/https://www.goodreads.com/user/new|archive-date=April 28, 2024}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.goodreads.com/choiceawards/best-debut-author-2018|title=Announcing the Goodreads Choice Winner in Best Debut Author!|website=Goodreads|access-date=2025-05-02}}</ref> |- |Fantaasia|| Nomineeritud |<ref name=":7" /><ref>{{Cite web|url=https://www.goodreads.com/choiceawards/best-fantasy-books-2018|title=Announcing the Goodreads Choice Winner in Best Fantasy!|website=Goodreads|access-date=2025-05-02}}</ref> |- |Kitschies |Golden Tentacle (Debüüt)|| Lõppvoor |<ref name=":5">{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2019/03/2018-kitschies-shortlists/|title=2018 Kitschies Shortlists|website=Locus Online|date=2019-03-05|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20210821101116/https://locusmag.com/2019/03/2018-kitschies-shortlists/|archive-date=August 21, 2021}}</ref> |- |[[Nebula auhind|Nebula Award]] |Romaan|| Lõppvoor |<ref name=":21">{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2019/02/2018-nebula-awards-ballot/|title=2018 Nebula Awards Ballot|website=Locus Online|date=2019-02-20|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221207111223/https://locusmag.com/2019/02/2018-nebula-awards-ballot/|archive-date=December 7, 2022}}</ref><ref name=":2">{{Cite web|last=|first=|url=https://nebulas.sfwa.org/nominees/r-f-kuang/|title=R. F. Kuang|publisher=Nebula Awards|date=|access-date=17 May 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200426182218/https://nebulas.sfwa.org/nominees/r-f-kuang/|archive-date=April 26, 2020}}</ref> |- ! rowspan="7" |2019 |British Fantasy Award |Sydney J. Bounds Award|| Lõppvoor |<ref name=":6">{{Cite web|url=https://www.britishfantasysociety.org/news/british-fantasy-awards-2019/|title=British Fantasy Awards 2019|publisher=[[The British Fantasy Society]]|date=2019-07-23|access-date=2022-11-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20210128024233/http://www.britishfantasysociety.org/news/british-fantasy-awards-2019/|archive-date=January 28, 2021}}</ref><ref name=":23">{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2019/07/2019-british-fantasy-awards-shortlist/|title=2019 British Fantasy Awards Shortlist|website=Locus Online|date=2019-07-23|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221127171108/https://locusmag.com/2019/07/2019-british-fantasy-awards-shortlist/|archive-date=November 27, 2022}}</ref> |- |Compton Crook Award |—|| Võitis |<ref name=":0">{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2019/04/kuang-wins-compton-crook-award/|title=Kuang Wins Compton Crook Award|website=[[Locus Online]]|date=2019-04-15|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20190806194640/https://locusmag.com/2019/04/kuang-wins-compton-crook-award/|archive-date=August 6, 2019}}</ref> |- |Crawford Award |—|| Võitis |<ref name="Crawford">{{Cite news|url=https://locusmag.com/2019/02/kuang-wins-crawford-award/|title=Kuang Wins Crawford Award|work=[[Locus (magazine)|Locus]]|date=2019-02-01|access-date=August 6, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191225042532/https://locusmag.com/2019/02/kuang-wins-crawford-award/|archive-date=December 25, 2019}}</ref><ref name=":24">{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2019/03/iafa-awards-winners/|title=IAFA Awards Winners|website=Locus Online|date=2019-03-18|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221127171117/https://locusmag.com/2019/03/iafa-awards-winners/|archive-date=November 27, 2022}}</ref> |- |Locus Award |Esimene romaan|| Nomineeritud |<ref name=":4">{{Cite web|last=Miyazaki|first=Hayao|url=http://www.worldfantasy.org/world-fantasy-awards%e2%84%a0-2019/|title=World Fantasy Awards 2019|publisher=[[World Fantasy Convention]]|access-date=2020-05-17|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20191104212530/http://www.worldfantasy.org/world-fantasy-awards%E2%84%A0-2019/|archive-date=November 4, 2019|last2=Zipes|first2=Jack}}</ref> |- |RUSA CODES Reading List |Fantaasia|| Lõppvoor |<ref name=":26">{{Cite web|url=https://rusaupdate.org/awards/the-reading-list/|title=The Reading List|website=RUSA Update|date=2019-03-19|access-date=2025-05-02|language=en-US}}</ref> |- |World Fantasy Award |Novell|| Lõppvoor |<ref name=":22">{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2019/07/2019-world-fantasy-awards-finalists/|title=2019 World Fantasy Awards Finalists|website=Locus Online|date=2019-07-25|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221127171109/https://locusmag.com/2019/07/2019-world-fantasy-awards-finalists/|archive-date=November 27, 2022}}</ref><ref name=":4" /> |- | rowspan="2" |''The Dragon Republic'' |Goodreads Choice Award |Fantaasia|| Nomineeritud |<ref>{{Cite web|url=https://www.goodreads.com/choiceawards/best-fantasy-books-2019|title=Announcing the Goodreads Choice Winner in Best Fantasy!|website=Goodreads|access-date=2025-05-02}}</ref> |- ! rowspan="2" |2020 |Ignyte Award |Täiskasvanute romaan|| Lõppvoor |<ref>{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2020/10/ignyte-awards-winners/|title=Ignyte Awards Winners|website=[[Locus Online]]|date=2020-10-18|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20220104073521/https://locusmag.com/2020/10/ignyte-awards-winners/|archive-date=January 4, 2022}}</ref> |- |''The Burning God'' |Goodreads Choice Award for |Fantaasia|| Nomineeritud |<ref>{{Cite web|url=https://www.goodreads.com/book/show/45857086-the-burning-god|title=The Burning God|website=[[Goodreads]]|access-date=2022-11-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20221127171108/https://www.goodreads.com/book/show/45857086-the-burning-god|archive-date=November 27, 2022}}</ref> |- !2021 |''The Poppy War'' trilogy |[[Hugo auhind|Hugo Award]] |Seeria|| Lõppvoor |<ref>{{Cite web|url=https://locusmag.com/2021/04/2021-hugo-astounding-and-lodestar-awards-finalists/|title=2021 Hugo, Astounding, and Lodestar Awards Finalists|website=[[Locus Online]]|date=2021-04-13|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221127171109/https://locusmag.com/2021/04/2021-hugo-astounding-and-lodestar-awards-finalists/|archive-date=November 27, 2022}}</ref> |- ! rowspan="4" |2022 | rowspan="10" |''Babel, or the Necessity of Violence'' |Goodreads Choice Award |Fantaasia|| Nomineeritud |<ref>{{Cite web|url=https://www.goodreads.com/work/best_book/90789229-babel|title=Babel, Or the Necessity of Violence|website=[[Goodreads]]|access-date=2022-11-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20240428213446/https://www.goodreads.com/book/show/57945316-babel|archive-date=April 28, 2024}}</ref> |- |[[Nebula auhind|Nebula Award]] |Romaan|| Võitis |<ref name=":10">{{Cite web|last=Templeton|first=Molly|url=https://www.tor.com/2023/05/15/here-are-the-winners-of-the-2022-nebula-awards/|title=Here Are the Winners of the 2022 Nebula Awards!|website=Tor.com|date=2023-05-15|access-date=2023-05-15|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20230515140116/https://www.tor.com/2023/05/15/here-are-the-winners-of-the-2022-nebula-awards/|archive-date=May 15, 2023}}</ref> |- |New England Book Award |—|| Lõppvoor |<ref name="NEIB">{{Cite web|url=https://newenglandbooks.org/page/book-awards|title=New England Book Awards|website=[[New England Independent Booksellers Association]]|access-date=2025-01-03|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20241213160401/https://newenglandbooks.org/page/book-awards|archive-date=December 13, 2024}}</ref> |- |Waterstones Book of the Year |—|| Lõppvoor |<ref>{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2022/10/waterstones-book-of-the-year-2022-shortlist/|title=Waterstones Book of the Year 2022 Shortlist|website=[[Locus Online]]|date=2022-10-27|access-date=2022-11-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20221127171110/https://locusmag.com/2022/10/waterstones-book-of-the-year-2022-shortlist/|archive-date=November 27, 2022}}</ref><ref>{{Cite web|last=|first=|url=https://www.shelf-awareness.com/issue.html?issue=4348|title=Awards: Kirkus Winners; Waterstones Book of the Year Shortlist|website=[[Shelf Awareness ]]|date=October 28, 2022|access-date=2022-11-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20221127181936/https://www.shelf-awareness.com/issue.html?issue=4348|archive-date=November 27, 2022}}</ref> |- ! rowspan="13" |2023 |Alex Awards |—|| Võitis |<ref>{{Cite web|url=https://www.ala.org/yalsa/2023-alex-awards|title=2023 Alex Awards {{!}} Young Adult Library Services Association|website=www.ala.org|access-date=2024-12-24|language=en}}</ref> |- |British Book Award |Ilukirjandus|| Võitis |<ref>{{Cite web|last=Hassan|first=Beril Naz|url=https://www.standard.co.uk/news/uk/british-book-awards-2023-winners-list-b1081396.html|title=British Book Awards 2023: Full list of this year's winners|website=Evening Standard|date=2023-05-16|access-date=2024-01-17|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20240117130230/https://www.standard.co.uk/news/uk/british-book-awards-2023-winners-list-b1081396.html|archive-date=January 17, 2024}}</ref> |- |Dragon Awards |Fantaasiaromaan|| Lõppvoor |<ref>{{Cite web|url=https://awards.dragoncon.org/2023-dragon-award-ballot/|title=2023 Nominees – The Dragon Award|access-date=2024-12-24|language=en-US}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |Ignyte Awards |Täiskasvanute romaan|| Lõppvoor |<ref>{{Cite web|url=https://ignyteawards.fiyahlitmag.com/2023-results/|title=2023 RESULTS - The Ignyte Awards|website=ignyteawards.fiyahlitmag.com|date=2023-10-21|access-date=2025-01-03|language=en-US}}</ref> |- |Locus Award |Fantaasiaromaan|| Võitis |<ref>{{Cite web|url=https://locusmag.com/2023/06/2023-locus-awards-winners/|title=2023 Locus Awards Winners|website=Locus Awards|date=25 June 2023|access-date=24 January 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20230629041745/https://locusmag.com/2023/06/2023-locus-awards-winners/|archive-date=June 29, 2023}}</ref> |- |RUSA CODES Reading List |Fantaasia|| Lõppvoor |<ref>{{Cite web|url=https://rusaupdate.org/awards/the-reading-list/|title=The Reading List|website=RUSA Update|date=2019-03-19|access-date=2024-12-24|language=en-US}}</ref> |- | rowspan="13" |''Yellowface'' |Books Are My Bag Readers' Awards |—|| Lõppvoor |<ref name=":8">{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2023/11/2023-books-are-my-bag-readers-awards/|title=2023 Books Are My Bag Readers Awards|website=[[Locus Online]]|date=2023-11-08|access-date=2024-04-28|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20231115192645/https://locusmag.com/2023/11/2023-books-are-my-bag-readers-awards/|archive-date=November 15, 2023}}</ref> |- |Foyles Books of the Year |Ilukirjandus|| Võitis |<ref name=":9">{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2023/12/2023-foyles-books-of-the-year-winners/|title=2023 Foyles Books of the Year Winners|website=[[Locus Online]]|date=2023-12-01|access-date=2024-04-28|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20231225134753/https://locusmag.com/2023/12/2023-foyles-books-of-the-year-winners/|archive-date=December 25, 2023}}</ref> |- |Goodreads Choice Awards |Ilukirjandus|| Võitis |<ref name=":19">{{Cite web|last=Schaub|first=Michael|url=https://www.kirkusreviews.com/news-and-features/articles/winners-of-the-goodreads-choice-awards-revealed/|title=Winners of the Goodreads Choice Awards Revealed|website=[[Kirkus Reviews]]|date=2023-12-08|access-date=2024-04-28|language=en}}</ref> |- |Libby Book Award |Book Club Pick|| Võitis |<ref name=":11">{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2024/03/2023-libby-book-awards-winners/|title=2023 Libby Book Awards Winners|website=[[Locus Online]]|date=2024-03-14|access-date=2024-04-28|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20240321175153/https://locusmag.com/2024/03/2023-libby-book-awards-winners/|archive-date=March 21, 2024}}</ref> |- |Los Angeles Times Book Prize<br /><br />{{Tooltip|n.|Narrator}} Helen Laser |Audioraamat|| Lõppvoor |<ref name=":27">{{Cite web|last=Gelt|first=Jessica|url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/books/story/2024-02-21/l-a-times-book-prize-finalists-2023|title=Raja Shehadeh, Yiyun Li and Maria Bamford among L.A. Times Book Prize finalists|date=2024-02-21|access-date=2025-05-02|language=en-US|url-access=subscription}}</ref> |- |New England Book Award |Ilukirjandus|| Võitis |<ref name=":12">{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2023/11/2023-new-england-book-awards/|title=2023 New England Book Awards|website=[[Locus Online]]|date=2023-11-30|access-date=2024-04-28|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20240229112211/https://locusmag.com/2023/11/2023-new-england-book-awards/|archive-date=February 29, 2024}}</ref><ref name="NEIB" /> |- |Waterstones Book of the Year |—|| Lõppvoor |<ref name=":13">{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2023/11/2023-waterstones-book-of-the-year/|title=2023 Waterstones Book of the Year|website=[[Locus Online]]|date=2023-11-30|access-date=2024-04-28|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20231225134747/https://locusmag.com/2023/11/2023-waterstones-book-of-the-year/|archive-date=December 25, 2023}}</ref> |- ! rowspan="6" |2024 |American Book Awards |—|| Võitis |<ref name=":28">{{Cite web|url=https://www.kirkusreviews.com/news-and-features/articles/american-book-award-winners-announced/|title=American Book Award Winners Announced|website=Kirkus Reviews|access-date=2025-05-02|language=en}}</ref> |- |Aspen Words Literary Prize |—|| Nomineeritud |<ref name=":14">{{Cite web|last=Anderson|first=Porter|url=https://publishingperspectives.com/2023/11/the-35000-aspen-words-literary-prize-names-its-2024-longlist/|title=The Aspen Words Literary Prize Names Its 2024 Longlist|website=Publishing Perspectives|date=2023-11-08|access-date=2024-04-28|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20231129044459/https://publishingperspectives.com/2023/11/the-35000-aspen-words-literary-prize-names-its-2024-longlist/|archive-date=2023-11-29}}</ref> |- |Audie Awards<br /><br />{{Tooltip|n.|Narrator}} Helen Laser |Ilukirjandus|| Lõppvoor |<ref name=":15">{{Cite web|last=|url=https://locusmag.com/2024/02/2024-audie-awards-finalists/|title=2024 Audie Awards Finalists|website=[[Locus Online]]|date=2024-02-16|access-date=2024-04-28|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20240217003723/https://locusmag.com/2024/02/2024-audie-awards-finalists/|archive-date=February 17, 2024}}</ref> |- |British Book Awards |Ilukirjandus|| Võitis |<ref name=":16">{{Cite web|url=https://www.waterstones.com/category/cultural-highlights/book-awards/the-british-book-awards|title=The British Book Awards|website=Waterstones|archive-url=https://web.archive.org/web/20241007103342/https://www.waterstones.com/category/cultural-highlights/book-awards/the-british-book-awards|archive-date=2024-10-07}}</ref><ref name=":17">{{Cite web|url=https://locusmag.com/2024/05/2024-british-book-awards/|title=2024 British Book Awards|website=Locus Online|date=2024-05-14|access-date=2024-10-07|language=en-US}}</ref><ref name=":18">{{Cite web|last=Anderson|first=Porter|url=https://publishingperspectives.com/2024/05/british-book-awards-the-2024-trade-and-book-honors/|title=British Book Awards: The 2024 Trade and Book Honors|website=Publishing Perspectives|date=2024-05-14|access-date=2024-10-07|language=en-US}}</ref> |- |Goldsboro Books Glass Bell Award |—|| Nomineeritud |<ref>{{Cite web|last=McDonnell|first=Rebecca|url=https://goldsborobooks.com/blogs/news/glass-bell-award-2024-longlist|title=Glass Bell Award 2024: LONGLIST|website=Goldsboro Books|date=June 21, 2024}}</ref> |- |Indie Book Awards (UK) |Ilukirjandus|| Võitis |<ref name=":29">{{Cite web|url=https://locusmag.com/2024/06/2024-indie-book-awards-winners/|title=2024 Indie Book Awards Winners|website=Locus Online|date=2024-06-25|access-date=2025-05-02|language=en-US}}</ref> |} == Teosed == === "Poppy Wari" sari === * (2018). ''The Poppy War'' (kõvakaaneline 1. ed.). Harper Voyager. ISBN 9780062662569. * (2019). ''The Dragon Republic'' (kõvakaaneline 1. ed.). Harper Voyager. ISBN 9780062662637. * (2020). ''The Burning God'' (kõvakaaline 1. ed.). Harper Voyager. ISBN 9780062662620. * (2020). ''The Drowning Faith''. Harper Voyager. Tasuta kogum kolme lühijutuga.<ref>{{Cite book|last=Kuang|first=R. F.|year=2020|title=The Drowning Faith|publisher=Harper Voyager|url=https://rfkuang.com/wp-content/uploads/2020/12/the-drowning-faith.pdf|archive-url=https://web.archive.org/web/20240529092857/https://rfkuang.com/wp-content/uploads/2020/12/the-drowning-faith.pdf|archive-date=2024-05-29}}</ref> === Muud romaanid === * (2022). ''Babel, or the Necessity of Violence" ''(kõvakaaneline 1. ed.). Harper Voyager. ISBN 9780063021426''.<ref>{{Cite web|url=https://www.harpercollins.com/products/babel-r-f-kuang|title=Babel (publisher page)|website=[[HarperCollins]]|access-date=December 11, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211211071008/https://www.harpercollins.com/products/babel-r-f-kuang|archive-date=December 11, 2021}}</ref>'' * (2023). ''Yellowface'' (kõvakaaneline 1. ed.). Harper Voyager. ISBN 9780063250833.<ref>{{Cite web|url=https://www.harpercollins.com/products/yellowface-r-f-kuang|title=Yellowface (publisher page)|website=[[HarperCollins]]|access-date=August 24, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220928155917/https://www.harpercollins.com/products/yellowface-r-f-kuang|archive-date=September 28, 2022}}</ref> * (2025). ''Katabasis'' (deluxe lmtd ed.). Harper Voyager. ISBN 9780063021471.<ref>{{Cite web|url=https://www.harpercollins.com/products/katabasis-deluxe-limited-edition-r-f-kuang?variant=43112837447714|title=Katabasis (Deluxe Limited Edition)|website=HarperCollins|access-date=2025-01-03|language=en}}</ref> === Antoloogia (toimetatud teosed) === * Toim (2023). ''The Best American Science Fiction and Fantasy 2023''. Sarja toimetaja John Joseph Adams. New York: Mariner Books. ISBN 9780063315747 === Lühijutud === * (2018). "How to Talk to Ghosts" ajakirjas ''Uncanny'' nr 21.<ref>{{cite magazine|url=https://www.uncannymagazine.com/article/how-to-talk-to-ghosts/|title=How to Talk to Ghosts|magazine=[[Uncanny Magazine]]|issue=21|date=March 6, 2018|access-date=May 31, 2023|archive-date=May 31, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230531004709/https://www.uncannymagazine.com/article/how-to-talk-to-ghosts/|url-status=live}}</ref> * (2020). "The Nine Curves River" antoloogias ''"''The Book of Dragons", toimetanud Jonathan Strahan ([https://chtbl.com/track/288D49/stitcher.simplecastaudio.com/f8a65230-80c4-41ca-9222-88e0d11f5866/episodes/9087e6f8-3e2d-4cbb-9377-5f5bab12c020/audio/128/default.mp3 loo loeb ette LeVar Burton] LeVar Burton Readsi vahendusel) * (2020). "Against All Odds" antoloogias "From a Certain Point of View: 40 Stories celebrating 40 years of The Empire Strikes Back". == Akadeemilised loengud ja sümpoosiumid == 2020. aastal pidi Kuang algselt andma kaheksanda iga-aastase J. R. R Tolkieni fantaasiakirjanduse loengut Pembroke'i kolledžis, Oxfordis<ref>{{cite web|url=https://tolkienlecture.org/2020/02/29/rebecca-f-kuang-to-deliver-the-2020-tolkien-lecture-at-pembroke/|title=Rebecca F. Kuang to deliver the Eighth Tolkien Lecture at Pembroke|work=[[Pembroke College, Oxford|Pembroke College]]|date=February 29, 2020|access-date=November 20, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200929100118/https://tolkienlecture.org/2020/02/29/rebecca-f-kuang-to-deliver-the-2020-tolkien-lecture-at-pembroke/|archive-date=September 29, 2020|url-status=live}}</ref>, mis aga lükati kaks aastat edasi [[koroonapandeemia]] tõttu. Ta osales aga selle asemel korraldatud virtuaalsel sümpoosiumil.<ref>{{cite web|url=https://www.pmb.ox.ac.uk/news/digital-tolkien-symposium-attracts-1500-participants|title=Digital Tolkien Symposium attracts 1,500 participants|work=[[Pembroke College, Oxford|Pembroke College]]|date=May 26, 2020|access-date=November 20, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201014141832/https://www.pmb.ox.ac.uk/news/digital-tolkien-symposium-attracts-1500-participants|archive-date=October 14, 2020|url-status=live}}</ref> Lõpuks kohapeal pidas Kuang Tolkieni loengu 23. mail 2022. aastal.<ref>{{cite web|url=https://www.pmb.ox.ac.uk/event/tolkien-lecture-2022|title=Tolkien Lecture 2022|work=[[Pembroke College, Oxford|Pembroke College]]|access-date=May 31, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220531062601/https://www.pmb.ox.ac.uk/event/tolkien-lecture-2022|archive-date=May 31, 2022|url-status=live}}</ref> * {{Cite AV media|url=https://tolkienlecture.org/2020/05/24/tolkien-symposium-2020-video-recording-and-resource-list/|title=Tolkien Symposium 2020: Video Recording and Resource List|date=May 24, 2020|publisher=[[Pembroke College, Oxford|Pembroke College]]}} * {{Cite AV media|url=https://www.youtube.com/watch?v=e9xxcOh6Rg0|title=R. F. Kuang Lecture "The Poppy War in Context: Asian American Speculative Fiction"|date=October 28, 2020|publisher=[[University of Manitoba]]}} * {{Cite AV media|url=https://tolkienlecture.org/2022/05/|title=R. F. Kuang Lecture Recording|date=May 23, 2022|publisher=[[Pembroke College, Oxford|Pembroke College]]}} * {{Cite AV media|url=https://www.youtube.com/watch?v=clNof5kV_uk|title=Fantasy Worlds: A Day of Talks - Rebecca F Kuang in conversation|date=July 26, 2024|publisher=[[British Library]]}} == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Sündinud 1996]] [[Kategooria:Kirjanikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Hiina kirjanikud]] 4abovd5ftgewsds1ghm8uositpwxylt 0 706690 7144094 7143879 2026-05-01T18:01:41Z Velirand 67997 7144094 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) == Mai == * [[1. mai]] – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) [[Kategooria:2026]] h78xocq4jswh7rfa6qk7u26gm34qvfa 7144355 7144094 2026-05-02T07:39:45Z Velirand 67997 /* Mai */ 7144355 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) == Mai == * [[1. mai]] – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) [[Kategooria:2026]] kolea7vw5g1643jakftm4dckz30xk7f 7144593 7144355 2026-05-02T11:48:49Z Velirand 67997 /* Mai */ 7144593 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) == Mai == * [[1. mai]] – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) [[Kategooria:2026]] 2sh2p0q6pvryaf0cyep899ryjeeifuy 0 707840 7144147 7143023 2026-05-01T20:01:11Z Hannesvalk 176021 /* 30. aprill */ 7144147 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[ Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> Venemaa droonirünnakus purunes Ukraina territooriumil [[naftajuhe Družba]], mis varustab naftaga Ungarit ja Slovakkiat.<ref name=druzba>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437622/ungari-ja-slovakkia-ahvardasid-ukrainat-energiaekspordi-katkestamisega Ungari ja Slovakkia ähvardasid Ukrainat energiaekspordi katkestamisega] Delfi, 20.II 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> Ungari ja Slovakkia ähvardaisd Ukrainat energiaekspordi katkestamisega, kui Ukraina ei taasta naftatarneid [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] kaudu<ref name=druzba/>, mis sai kannatada Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]]. Samuti ähvardab Ungari blokeerida ELi 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437812/ungari-blokeerib-druzba-torujuhtme-vaidluse-tottu-90-miljardi-euro-suuruse-laenu-ukrainale Ungari blokeerib Družba torujuhtme vaidluse tõttu 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale] Delfi, 21.II 2026</ref> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.<ref name=deepstatemap/> === 31. märts === Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723 Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026</ref> Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest. Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026</ref> nende seas Põhjamere laevastiku lennuväe ülem kindral-leitnant Aleksandr Otroštšenko.<ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#krimm Krimmis allakukkunud transpordilennuki pardal oli ka Vene kindral] ERR, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565708/venemaal-kinnitati-pohjalaevastiku-lennuvae-ulema-hukkumist-krimmi-lennuonnetuses Venemaal kinnitati Põhjalaevastiku lennuväe ülema hukkumist Krimmi lennuõnnetuses] Delfi, 6.IV 2026</ref> Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8444272/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest |pealkiri=Krimmis kukkus alla Vene sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina sooritas Pokrovskist loodes vasturünnaku, mille käigus kaotas mitu ühikut tehnikat.<ref>[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid0kE7jkVubWFGDD6HKuWWcrNUXXxZMazKAwqdgSJqhn5SHprw97ptxxPu34xe8oWH9l Toomas Piirmanni blogi] FB, 3.IV 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120565146/video-ukrainlaste-runnak-donetski-oblastis-loppes-fiaskoga-kas-nad-kordavad-venelaste-vigu |pealkiri=VIDEO - Ukrainlaste rünnak Donetski oblastis lõppes fiaskoga. Kas nad kordavad venelaste vigu? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-02 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Venemaa pealetungi tempo olulisest vähenenud, kuna Ukraina väed on juba pikka aega rindejoone erinevates piirkondades initsiatiivi hoidnud.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-march-31-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, March 31, 2026] ISW, 31.III 2026</ref> Märtsis vallutas Venemaa vaid 23 ruutkilomeetrit territooriumi.<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#isw ISW: Venemaa edasiliikumise tempo on järsult vähenenud] ERR, 5.IV 2026</ref> Ukraina relvajõud ründasid märtsis Venemaal 15 strateegilise tähtsusega objekti, neist viis on sõjatehased ja 10 naftatööstuse objektid.<ref>[https://www.err.ee/1609986030/ukraina-tabas-martsis-15-venemaa-strateegilist-objekti Ukraina tabas märtsis 15 Venemaa strateegilist objekti] ERR, 3.IV 2026</ref> == Aprill == === 1. aprill === Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026</ref> ja [[Hmelnõtskõi]]le,<ref>[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#linn Venemaa ründas Lääne-Ukrainas asuvat Hmelnõtskõid] ERR, 1.IV 2026</ref> Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Tšerkassõ oblast]]is [[Zolotonoša rajoon]]is neli inimest. === 2. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Baškortostan]]is [[Ufaa]] naftatöötlemistehas [[Bašneft-Novoil]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565101/droonid-suutasid-naftatootlemistehase-venemaal-baskortostanis VIDEOD | Droonid süütasid Venemaal Baškortostanis naftatöötlemistehase] Delfi, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#ufaa Ukraina süütas õhurünnakuga Ufaa naftarafineerimistehase] ERR, 2.IV 2026</ref> [[Krimm]]is hävitas Ukraina patrulllennuki [[An-72P]], radarikompleksi P-37 "Metš" ja droonihoidla koos nelja drooniga Orion.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/ukraina-havitas-krimmis-jarjekordse-vene-lennuki#an Ukraina hävitas Krimmis järjekordse Vene lennuki] ERR, 3.IV 2026</ref> === 3. aprill (sõja 1500. päev) === [[File:Destructions_in_Obukhiv_after_Russian_attack,_2026-04-03_(11).jpg |thumb |Korterelamu [[Obuhhiv]]is Kiievi oblastis peale droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 542 drooniga, 25 tiibraketiga Kh-101, 10 ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja kahe tiibraketiga [[Iskander|Iskander-K]]. Ukraina tõrjus 519 drooni, 24 tiibraketti X-101 ja mõlemad Iskander K tiibraketid.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0AfSthBPyA3CF9fz2CCRwJ4S1vdNNYkDerw91RvVao1Ek7NAZWofqujANmdyfxsi3l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/soja-1500-paev-venemaa-kaotas-krimmis-havitaja-su-30#droonid Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 500 drooniga] ERR, 3.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Leningradi oblast]]i [[Vsevoložski rajoon]]is asuvat strateegilise tähtsusega Morozovi lõhkeainetehast. Ukraina tõrjus vastase välja [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvast Novoselivka külast.<ref name=deepstatemap/> === 4. aprill === [[File:Destructions in Nikopol after Russian attack, 2026-04-04 (01).webp |thumb |Droonirünnaku tagajärjed [[Nikopol]]i turul]] Venemaa ründas Ukrainat 286 drooniga, millest Ukraina tõrjus 260.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0JFfzn8jVQu4VGykXYvGygwfJkJeC6SWKKSvF9SJW7A9P4DfY52j76sCvwWfNwesGl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 4.IV 2026</ref> [[Nikopol]]i turul hukkus droonitabamuse tõttu viis ja sai vigasada 19 inimest. Ukraina rünnakud tabasid Venemaa kaitse- ja keemiatööstuse rajatisi. [[Togliatti]]s said tabamuse keemiatehased [[Togliattikauchuk]] ja [[KuibõševAzot]], [[Taganrog]]is droonitehas Atlant-Aero ja [[Berievi lennukitehas]], kus moderniseeritakse [[Tu-95]] pommitajaid ja [[A-50]] luurelennukeid ning [[Luhanski oblast]]is [[Altševski terasetehas]].<ref>[https://www.err.ee/1609986477/soja-1501-paev-ukraina-vaed-tabasid-vene-kaitserajatisi-taganrogis-ja-togliattis#Togliatti Ukraina väed tabasid Vene kaitserajatisi Taganrogis ja Togliattis] ERR, 4.IV 2026</ref> Krimmis hävitas Ukraina droonirünnakuga õhutõrjesüsteemi [[S-400]] radari ja õhutõrjesüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]]. === 5. aprill === Ukraina droonirünnakutes said kahjustusi [[Leningradi oblast]]is [[Primorski sadam]]a lähedal naftatorustik<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565554/venemaa-leningradi-oblastis-teatati-droonirunnakust-ja-naftajuhtme-kahjustustest Venemaa Leningradi oblastis teatati droonirünnakust ja naftajuhtme kahjustustest] Delfi, 5.IV 2026</ref> ning [[Nižni-Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvad NORSI naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#kstovo Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal] ERR, 5.IV 2026</ref> ja Novogorkovskaja koostootmisjaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565590/venemaa-novgorodi-oblastis-toimunud-droonirunnakus-said-kahjustada-naftatehas-ja-elektrijaam Venemaa Novgorodi oblastis toimunud droonirünnakus said kahjustada naftatehas ja elektrijaam] Delfi, 5.IV 2026</ref> Kstovo naftatöötlemistehas peatas droonirünnakut töö.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#peatas Venemaa üks suurimaid rafineerimistehaseid seiskus pärast Ukraina rünnakut] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina on jaanuari lõpust alates taastanud kontrolli 480 ruutkilomeetri suuruse ala üle ja vabastanud 12 asulat, teatas [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8446257/blogi-1502-sojapaev-ukrainas-ukraina-suutis-kahjustada-laanemere-aares-asuvat-vene-naftatoru?liveblogPost=616319 |pealkiri=Sõrskõi: Ukraina on jaanuari lõpust tagasi võitnud 480 ruutkilomeetrit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-05 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 6. aprill === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-04-06 (21).webp |thumb |Korterelamu [[Odessa]]is peale tabamust]] [[Odessa]]s hukkus venemaa ühurünankus kolm inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609987440/soja-1503-paev-ukraina-vottis-ette-venemaa-musta-mere-aarse-naftasadama#odessa Venemaa rünnakus Odessale hukkus kolm inimest] ERR, 6.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]i sadamat. Rünnak põhjustas Šešharise naftakütuse terminalile suuri purustusi ja katkestas nafta väljaveo.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565665/droonid-rundasid-musta-mere-aares-novorossiiskis-naftaterminali VIDEOD | Droonid ründasid Musta mere ääres Novorossiiskis naftaterminali] Delfi, 6.IV 2026</ref> Sadamas sai löögi Vene fragatt [[Admiral Grigorovitš]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565859/ukraina-droonijoud-rundasid-novorossiiskis-vene-fregatti-admiral-grigorovits Ukraina droonijõud ründasid Novorossiiskis Vene fregatti Admiral Grigorovitš] Delfi, 6.IV 2026</ref> Venemaa teatas 148 Ukraina drooni allatulistamisest rünnaku käigus. Ukraina vabasas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Ambarne asula.<ref name=deepstatemap/> === 7. aprill === [[File:Velykyi Burluk Manor after Russian attack, 2026-04-07 (01).jpg |thumb |Tulekahju ajaloolises Veliky Burluki mõisas ([[Harkovi oblast]]is) peale droonitabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 110 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 77. [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Nikopol]]is hukkus neli ja haavata sai 12 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566016/vene-droon-rundas-ukrainas-nikopolis-bussi-hukkus-kolm-inimest Vene droon ründas Ukrainas Nikopolis bussi. Hukkus kolm inimest] Delfi, 7.IV 2026</ref> Hersonis hukkus samuti neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#kaheksa Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus teisipäeval kaheksa inimest] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Voroneži oblast]]is [[Rossoš]]is asuvat Minudobrenia keemiatehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565957/ukraina-droonid-tabasid-keemiatehast-voronesi-oblastis-vene-sojatoostusega-seotud-tehases-puhkes-tulekahju Ukraina droonid tabasid keemiatehast Voroneži oblastis. Vene sõjatööstusega seotud tehases puhkes tulekahju] Delfi, 7.IV 2026</ref>, mille toodangut kasutatakse ka Vene sõjatööstuses ja [[Ust-Luga sadam]]at.<ref>[https://www.err.ee/1609988403/ukraina-rundas-vene-sojavaega-seotud-keemiatehast-voronezi-oblastis#voronezh Ukraina ründas Vene sõjaväega seotud keemiatehast Voroneži oblastis] ERR, 7.IV 2026</ref> [[Vladimiri oblast]]is hukkus droonitabamuse tõttu kolm tsiviilelanikku. === 8. aprill === Ukraina rünnak hävitas viimase [[Kertši väin]]as töötanud Vene rongipraami Slavjanin.<ref>[https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#kerch Ukraina teatas viimase Vene rongipraami kõrvaldamisest Kertši väinas] ERR, 9.IV 2026</ref> === 9. aprill === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale suurele naftapumplale, põhjustades seal plahvatusi ja tulekahju.<ref>[https://https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#pumpla Ukraina korraldas droonirünnaku naftapumplale Krasnodari krais] ERR, 9.IV 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 1000 sõduri säilmed ja Ukraina tagastas Venemaale 41 hukkunud Vene sõduri surnukehad.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616780 |pealkiri=Venemaa tagastas Ukrainale 1000 sõduri surnukehad |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga, millest Ukraina tõrjus 99.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616708 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. aprill === Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1.<ref>[https://www.err.ee/1609991923/soja-1507-paev-runnakud-vene-naftataristule-muudavad-konelusi#tor Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1] ERR, 10.IV 2026</ref> === 11. aprill === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-04-11 (04).jpg |thumb |Purustused [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa kuulutas välja ülestõusmispüha relvarahu, mis algab kell 16 Moskva aja järgi ja kestab kuni 12. aprilli õhtuni.<ref>[https://www.err.ee/1609993156/ukraina-rinnetel-peaks-hakkama-kehtima-ulestousmispuha-relvarahu Ukraina rinnetel peaks hakkama kehtima ülestõusmispüha relvarahu] ERR, 11.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina viisid läbi sõjavangide vahetuse - mõlemad pooled vabastasis 175 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567994/ukraina-ja-venemaa-vahel-hakkas-kehtima-lihavotterahu-zelenskoi-pakkus-rahu-pikendamist Ukraina ja Venemaa vahel hakkas kehtima lihavõtterahu. Zelenskõi pakkus rahu pikendamist] Delfi, 11.IV 2026</ref> === 12. aprill === Venemaa presidendi välja kuulutatud vaherahu kehtis ainult pikamaa droonide, raketirünnakute ja taktikalise lennuväe kohta. Rinnetel jätkus kohati aktiivne sõjategevus<ref>[https://www.err.ee/1609993663/soja-1509-paev-ukraina-teatas-ligi-2300-lihavottevaherahu-rikkumisest#ukraina Sõja 1509. päev: Ukraina teatas ligi 2300 lihavõttevaherahu rikkumisest] ERR, 12.IV 2026</ref>, kokku registreeriti rindel 10 721 relvarahu rikkumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568242/ukraina-venemaa-rikkus-relvarahu-ligi-11-000-korda Ukraina: Venemaa rikkus relvarahu ligi 11 000 korda] Delfi, 13.IV 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Myrne küla.<ref name=deepstatemap/> === 13. aprill === Venemaa ründas Tšernigivi oblastis ettevõtte Tšernihivoblenergo elektrijaama, põhjustades ulatusliku elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1609994172/venemaa-lopetas-relvarahu-runnakuga-tsernigivi-oblasti-elektrijaamale#elektrijaam Venemaa lõpetas relvarahu rünnakuga Tšernigivi oblasti elektrijaamale] ERR, 13.IV 2026</ref> === 14. aprill === Venemaa ründas objekte Harkivi, Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568521/venemaa-rundas-ukrainas-hersoni-odessa-ja-dnipropetrovski-oblastit Venemaa ründas Ukrainas Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastit] Delfi, 14.IV 2026</ref> Harkivi oblastis heitis Venemaa kuus luigpommi Petšenihõ tammi pihta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568580/venelased-heitsid-kuus-liugpommi-harkivi-oblastis-asuva-petseniho-tammi-pihta Venelased heitsid kuus liugpommi Harkivi oblastis asuva Petšenihõ tammi pihta] Delfi, 14.IV 2026</ref> Dnipros hukkus rünnakutes 5 ja sai vigastada 24 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568609/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-5-ja-sai-viga-24-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu 5 ja sai viga 24 inimest] Delfi, 14.IV 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Tšerepovets]]i linnas asuvat keemiatehast.<ref>[https://www.err.ee/1609995133/soja-1511-paev-ukraina-pidas-eduka-lahingu-ainult-roboteid-kasutades#cherepovets Ukraina droonid tabasid Tšerepovetsi keemiatehast] ERR, 14.IV 2026</ref> Ukraina vallutas esmakordselt vaenlase positsiooni ainult robotite ja droonidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568470/zelenskoi-esimest-korda-soja-jooksul-vallutati-vaenlase-positsioon-ainult-robotite-ja-droonidega Zelenskõi: esimest korda sõja jooksul vallutati vaenlase positsioon ainult robotite ja droonidega] Delfi, 14.IV 2026</ref> === 15. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 361 ründedrooniga, millest Ukraina tõrjus 20 raketti ja 349 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#edu Ukraina tulistas kolmapäeval alla 20 Vene raketti ja 349 drooni] ERR, 16.IV 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi [[Belgorodi oblast]]is [[Valuiki]]s ja ründas [[Sterlitamak]]i naftakeemiatehast [[Baškortostan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609996159/venemaa-tappis-ohurunnakus-tserkassole-lapse-14-sai-vigastada#valuiki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Belgorodi oblastis] ERR, 15.IV 2026</ref> === 16. aprill === {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-04-16 (01).jpg | pilt2 = Church in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-04-16 (11).jpg | allkiri1 = Tabamuse saanud hooned [[Dnipro]]s | allkiri2 = Kirik [[Zaporižžja]]s peale tabamust }} Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 44 raketi ja 659 drooniga, millest Ukraina tõrjus 31 raketti ja 636 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus kokku 15 ja sai vigastada 107 inimest neist<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568961/venemaa-korraldas-oosel-ohurunnakuid-kiievile-dniprole-ja-odessale-hukkunud-on-viis-inimest VIDEO | Venemaa korraldas öösel õhurünnakuid Kiievile, Dniprole ja Odessale. Hukkunud on 15 inimest] Delfi, 16.IV 2026</ref>: * Kiievis hukkus neli ja sai vigastada 57 * Dnipros hukkus kaks ja sai vigastada 27 * Odessas hukkus üheksa ja sai vigastada 23 inimest. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Tuapse]] naftabaasile põhjustades seal suure tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#tuapse Tuapse naftahoidlas Venemaal puhkes õhurünnaku järel tulekahju] ERR, 16.IV 2026</ref> === 17. aprill === Ukraina korraldas õhurünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609998868/soja-1514-paev-ft-venemaa-toob-donbassi-rindele-20-000-reservvaelast#lenska Sõja 1514. päev. FT: Venemaa toob Donbassi rindele 20 000 reservväelast] ERR, 17.IV 2026</ref> === 18. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 219 drooniga, millest Ukraina tõrjus 190.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Droonid Ukraina relvajõudude teatel tulistasid nad öö jooksul alla 190 drooni] ERR, 18.IV 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa naftatööstuse objektidele. Tabamuse said [[Novokuibõševsk]]i ja [[Sõzran]]i naftatöötlemistehased [[Samara oblast]]is, [[Võssotsk]]i sadama naftaterminal [[Leningradi oblast]]is ning [[Tihhoretsk]]i naftapumpamisjaam [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569521/ukraina-tabas-droonidega-nelja-olulist-venemaa-naftarajatist Ukraina tabas droonidega nelja olulist Venemaa naftarajatist] Delfi, 18.IV 2026</ref> [[Krimm]]is ründas Ukraina [[Sevastopol]]i naftaterminali ja Venemaa dessantlaevasid Jamal ja Azov ning üht muud tüüpi sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Sevastopol Droonirünnakud Sevastopoli naftaterminalile ja Venemaa naftatehasele] ERR, 18.IV 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569691/ukraina-sojavaeluure-teatas-kahe-vene-dessantlaeva-rundamisest-krimmis VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas kahe Vene dessantlaeva ründamisest Krimmis] Delfi, 20.IV 2026</ref> === 19. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 236 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 203 drooni. Rünnakutes hukkus üks ja sai vigastada neli inimest. Ukraina raketirünnaku tulemusel süttis [[Taganrog]]is droonitehas, kus toodetakse lahingudroone Molnija, samuti Orioni droonide komponente. Edukalt rünnati ka Jeiski sadamat [[Krasnodari krai]]s ja Vene laskemoonaladu [[Zaporižžja oblast]]is Trudove lähistel ning erinevaid varustuse ja kütuseladusid Zaporižžja ja [[Donetski oblast]]ites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569588/video-ukraina-raketirunnak-suutas-tagangrogi-droonitehase-polengud-jatkuvad-ka-laupaeval-pommitatud-tehastes VIDEO | Ukraina raketirünnak süütas Tagangrogi droonitehase, põlengud jätkuvad ka laupäeval pommitatud tehastes] Delfi, 19.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610000374/ukraina-sojavagi-tabas-rostovi-oblastis-asuvat-droonitehast#droonitehas Ukraina sõjavägi tabas Rostovi oblastis asuvat droonitehast] ERR, 19.IV 2026</ref> === 20. aprill === Ukraina hävitas Venemaa poolt kasutatud 142'st ründedroonist 113.<ref>[https://www.err.ee/1610000800/ukraina-rundas-tuapse-sadamat-ja-rafineerimistehast#saavutus Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 142 Vene ründedroonist 113] ERR, 20.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Tuapse]] naftatöötlemistehast ja sadamat põhjustades seal ulatusliku tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569683/droonid-rundasid-venemaa-krasnodari-krais-tuapse-sadamat Droonid ründasid Venemaa Krasnodari krais Tuapse sadamat] Delfi, 20.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570301/video-ja-fotod-kaks-vene-naftatehast-peatasid-ohulookide-tottu-tootmise-tuapses-sajab-naftavihma VIDEO JA FOTOD | Kaks Vene naftatehast peatasid õhulöökide tõttu tootmise. Tuapses sajab naftavihma] Delfi, 22.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569942/venemaa-runnakutes-kolmele-ukraina-oblastile-hukkus-kolm-ja-sai-vigastada-17-inimest Venemaa rünnakutes kolmele Ukraina oblastile hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest] Delfi, 20.IV 2026</ref> Venemaa võimud ei suutnud tulekahju mitme päeva jooksul kustutada ja see tekitas piirkonnas suure reostuse.<ref>[https://www.err.ee/1610005513/louna-vene-linnas-kallab-ukraina-droonirunnaku-jarel-murgist-vihma Lõuna-Vene linnas kallab Ukraina droonirünnaku järel mürgist vihma] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 21. aprill === Venemaa droonilöögis [[Sumõ]]le sai vigastada 15 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569962/venemaa-rundas-ukrainas-droonidega-sumot Venemaa ründas Ukrainas droonidega Sumõt] Delfi, 21.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat naftajuhtme Družba pumbajaama.<ref>[https://www.err.ee/1610001706/ukraina-rundas-venemaal-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#druzba Ukraina ründas Venemaal Družba naftajuhtme pumbajaama] ERR, 21.IV 2026</ref> Ukraina teatas, et on lõpetanud [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] remondi ja taastab naftatarned Ungarisse ja Slovakkiasse, mis katkesid Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570211/zelenskoi-ukraina-on-lopetanud-druzba-naftajuhtme-parandustood Ukraina on lõpetanud Družba naftajuhtme parandustööd] Delfi, 21.IV 2026</ref> === 22. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvas naftarafineerimisetehases.<ref>[https://www.err.ee/1610002681/meedia-ukraina-rundas-naftatehast-samara-oblastis#ukraina Meedia: Ukraina ründas naftatehast Samara oblastis] ERR, 22.IV 2026</ref> Rünnakus hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570237/venemaal-sozranis-purunes-droonirunnaku-tottu-osaliselt-elumaja-11-inimest-sai-kannatada Venemaal Sõzranis purunes droonirünnaku tõttu osaliselt elumaja. Hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest] Delfi, 22.IV 2026</ref> === 23. aprill === Euroopa Liit kiitis heaks Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu andmise ja 20. sanktsioonipaketi Venemaa vastu.<ref>[https://www.err.ee/1610004871/el-kiitis-heaks-ukraina-laenu-ja-uued-venemaa-vastased-sanktsioonid EL kiitis heaks Ukraina laenu ja uued Venemaa-vastased sanktsioonid] ERR, 23.IV 2026</ref> Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks ja sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570468/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 23.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorod]]i oblastis asuvat Gorki naftapumplat, [[Feodossia]]s naftabaasi, [[Melitopol]]is alajaama ning objekte [[Samara oblast]]is [[Samara]]s ja [[Novokuibõševsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610004241/allikas-ukraina-droonid-tabasid-nizni-novgorodis-asuvat-naftapumplat#pumpla Allikas: Ukraina droonid tabasid Nižni Novgorodis asuvat naftapumplat] ERR, 23.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570482/venemaal-novokuibosevskis-rundasid-droonid-naftakeemiakombinaati Venemaal Novokuibõševskis ründasid droonid naftakeemiakombinaati] Delfi, 23.IV 2026</ref> === 24. aprill === Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu kaks ja vigastada sai 14 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570720/odessas-hukkus-vene-droonirunnaku-tottu-elumajas-kaks-inimest Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu elumajas kaks inimest] Delfi, 24.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbaltki poolelt 193 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570969/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-sojavange-kumbki-pool-vabastas-193-inimest Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange, kumbki pool vabastas 193 sõdurit] Delfi, 24.IV 2026</ref> Ukraina vallandas alluvad nälga jätnud brigaadiülema.<ref>[https://www.err.ee/1610005426/vene-vaed-pommitasid-elumaju-odessas#vallandati Rindel oma sõdurid nälga jätnud Ukraina väejuht vallandati] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 25. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 619 drooni ja 47 raketiga, millest õhutõrje tõrjus 580 drooni ja 30 raketti. Rünnakutes hukkus 10 ja sai vigastada vähemalt 57 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610006374/venemaa-korraldas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku-ukraina-linnadele#runnak Venemaa korraldas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukraina linnadele] ERR, 25.IV 2026</ref> === 26. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 144 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 124. Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571127/venemaa-korraldas-ukrainale-droonirunnaku-hukkus-vahemalt-kolm-inimest Venemaa korraldas Ukrainale droonirünnaku, hukkus vähemalt kolm inimest] Delfi, 26.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku, mille tulemusel süttisid [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehas ja [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is väetisetehas Apatit.<ref>[https://www.err.ee/1610006866/soja-1523-paev-ukraina-suutas-venemaa-uhe-suurima-naftatootlemistehase#jaroslavl Ukraina süütas õhurünnakuga Venemaa ühe suurima naftatöötlemistehase] ERR, 26.IV 2026</ref> Krimmis hävitati droonirünnakuga kolm Vene laeva - dessantlaevad Jamal ja Nikolai Filtšenkov ning luurelaev Ivan Hurs ja Beelbeki lennuväljal seisnud lennuk [[MiG-31]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571174/ukraina-teatel-havitati-oosel-krimmis-kolm-vene-laeva-ja-uks-lennuk Ukraina teatel hävitati öösel Krimmis kolm Vene laeva ja üks lennuk] Delfi, 26.IV 2026</ref> === 27. aprill === Venemaa droonirünnakus Odessale sai vigastada vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610007370/vene-droonid-tabasid-elumaja-ja-hotelli-odessas#odessa Vene droonid tabasid elumaja ja hotelli Odessas] ERR, 27.IV 2026</ref> DeepState andmetel on Venemaa hõivanud [[Donetski oblast]]is asuva [[Mõrnohrad]]i linna.<ref name=deepstatemap/> Ukraina hävitas [[Melitopol]]i lähistel droonirünnakuga Venemaa mitmikraketiheitja [[9K515 Tornado-S]].<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8460444/video-ukraina-droon-havitas-melitopoli-lahistel-ulivoimsa-vene-raketiheitja-tornado-s |title=VIDEO ⟩ Ukraina droon hävitas Melitopoli lähistel ülivõimsa Vene raketiheitja Tornado-S |url-access=subscription |author= |date=2026-03-27 |access-date=2026-03-27 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://militarnyi.com/en/news/422nd-regiment-hits-tornado-s-mlrs-near-melitopol/ 422nd Regiment Hits Tornado-S MLRS Near Melitopol] Nilitarny, 27.IV 2026</ref> === 28. aprill === Ukraina õhukaitse hävitas 123 Vene ründedroonist 95.<ref>[https://www.err.ee/1610008240/ukraina-rundas-vene-naftahoidlaid-enne-eelmiste-polengute-kustutamist#oopaev Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 123 Vene ründedroonist 95] ERR, 28.IV 2026</ref> Ukraina sooritas uue rünnaku [[Tuapse]] sadamas asuvatele naftahoidlatele, kus Venemaa ei ole veel suutnud kustutada eelmise rünnaku põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571554/venemaal-rundasid-droonid-jarjekordselt-tuapse-naftatootlemistehast-ja-puhkes-uus-tulekahju Venemaal ründasid droonid järjekordselt Tuapse naftatöötlemistehast ja puhkes uus tulekahju] Delfi, 28.IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120571671/uus-runnak-tuapsele-laiendas-keskkonnakatastroofi-mu-kaks-kassi-ja-koer-on-kutuseoliga-kaetud |title=VIDEO ⟩ Uus rünnak Tuapsele laiendas keskkonnakatastroofi. „Mu kaks kassi ja koer on kütuseõliga kaetud“ |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-28 |access-date=2026-03-28 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571918/venemaal-tuapses-voolas-tanaval-polev-nafta VIDEO | Venemaal Tuapses voolas tänaval põlev nafta] Delfi, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid Krimmis asuvat Iskanderi rakettide ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#raketiladu Ukraina avaldas video Krimmis asuva Vene raketilao ründamisest] ERR, 29.IV 2026</ref> === 29. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 171 drooniga, millest õhutõrje hävitas 154. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus möödunud ööpäevaga viis tsiviilinimest] ERR, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Permi krai]]s asuvat Lukoili naftatorujuhtme pumbasüsteeme ja [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is asuvat naftatöötlemistehast Orsknefteorgsintez.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571956/droonid-rundasid-naftatootlemistehaseid-venemaal-permi-krais-ja-orenburgi-oblastis Droonid ründasid naftatöötlemistehaseid Venemaal Permi krais ja Orenburgi oblastis] Delfi, 29.IV 2026</ref> Mõlemal objektil süttis suur tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#perm Ukraina rünnak Permi naftarajatisele põhjustas suure tulekahju] ERR, 30.IV 2026</ref> === 30. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 206 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhutõrje hävitas 172 drooni. Rünnakutes sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#odessa Vene droonirünnakus Odessale sai viga 18 inimest] ERR, 30.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Dzeržinsk]]is asuvale lõhkeainetehasele. Ukraina eliitdrooniüksus [[Magyari Linnud]] tabas [[Voroneži oblast]]is kahte Vene armee helikopterit [[Mil Mi-28|Mi-28]] ja [[Mil Mi-17|Mi-17]]. Krimmis tabas Ukraina merevägi kahte Kertši silda valvanud Vene kaatrit. [[Permi oblast]]is sai tabamuse naftatöötlemistehas [[Lukoil-Permnefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572231/droonid-rundasid-venemaal-teist-paeva-permi-linna-kohal-on-suitsusammas-ja-teatati-naftavihmast Droonid ründasid Venemaal teist päeva Permi. Linna kohal on suitsusammas ja teatati „naftavihmast“] Delfi, 30.IV 2026</ref> == Mai == === 1. mai === Venemaa ründas [[Ternopil]]i ja [[Odessa]]t 409 drooniga, millest õhukaitse tegi kahjutuks 388. Rünnakutes sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610011747/ukraina-rundas-taas-tuapse-sadamat#ternopil Venemaa päevases rünnakus Ternopilile sai vigastada 10 inimest] ERR, 1.V 2026</ref> Ukraina korraldas järgmise rõünnaku [[Tuapse]] mereterminalile, kus Venemaa ei ole suutnud kustuta eelmistest rünnakutest põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572452/ukraina-droonid-tabasid-oosel-neljandat-korda-tuapse-naftatootlemistehast Ukraina droonid tabasid öösel neljandat korda Tuapse naftatöötlemistehast] Delfi, 30.IV 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 1a744gj9j2rjmrfzgawqypenhrobaa4 7144553 7144147 2026-05-02T10:37:20Z Hannesvalk 176021 /* Mai */ 7144553 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[ Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> Venemaa droonirünnakus purunes Ukraina territooriumil [[naftajuhe Družba]], mis varustab naftaga Ungarit ja Slovakkiat.<ref name=druzba>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437622/ungari-ja-slovakkia-ahvardasid-ukrainat-energiaekspordi-katkestamisega Ungari ja Slovakkia ähvardasid Ukrainat energiaekspordi katkestamisega] Delfi, 20.II 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> Ungari ja Slovakkia ähvardaisd Ukrainat energiaekspordi katkestamisega, kui Ukraina ei taasta naftatarneid [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] kaudu<ref name=druzba/>, mis sai kannatada Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]]. Samuti ähvardab Ungari blokeerida ELi 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437812/ungari-blokeerib-druzba-torujuhtme-vaidluse-tottu-90-miljardi-euro-suuruse-laenu-ukrainale Ungari blokeerib Družba torujuhtme vaidluse tõttu 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale] Delfi, 21.II 2026</ref> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.<ref name=deepstatemap/> === 31. märts === Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723 Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026</ref> Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest. Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026</ref> nende seas Põhjamere laevastiku lennuväe ülem kindral-leitnant Aleksandr Otroštšenko.<ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#krimm Krimmis allakukkunud transpordilennuki pardal oli ka Vene kindral] ERR, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565708/venemaal-kinnitati-pohjalaevastiku-lennuvae-ulema-hukkumist-krimmi-lennuonnetuses Venemaal kinnitati Põhjalaevastiku lennuväe ülema hukkumist Krimmi lennuõnnetuses] Delfi, 6.IV 2026</ref> Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8444272/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest |pealkiri=Krimmis kukkus alla Vene sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina sooritas Pokrovskist loodes vasturünnaku, mille käigus kaotas mitu ühikut tehnikat.<ref>[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid0kE7jkVubWFGDD6HKuWWcrNUXXxZMazKAwqdgSJqhn5SHprw97ptxxPu34xe8oWH9l Toomas Piirmanni blogi] FB, 3.IV 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120565146/video-ukrainlaste-runnak-donetski-oblastis-loppes-fiaskoga-kas-nad-kordavad-venelaste-vigu |pealkiri=VIDEO - Ukrainlaste rünnak Donetski oblastis lõppes fiaskoga. Kas nad kordavad venelaste vigu? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-02 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Venemaa pealetungi tempo olulisest vähenenud, kuna Ukraina väed on juba pikka aega rindejoone erinevates piirkondades initsiatiivi hoidnud.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-march-31-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, March 31, 2026] ISW, 31.III 2026</ref> Märtsis vallutas Venemaa vaid 23 ruutkilomeetrit territooriumi.<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#isw ISW: Venemaa edasiliikumise tempo on järsult vähenenud] ERR, 5.IV 2026</ref> Ukraina relvajõud ründasid märtsis Venemaal 15 strateegilise tähtsusega objekti, neist viis on sõjatehased ja 10 naftatööstuse objektid.<ref>[https://www.err.ee/1609986030/ukraina-tabas-martsis-15-venemaa-strateegilist-objekti Ukraina tabas märtsis 15 Venemaa strateegilist objekti] ERR, 3.IV 2026</ref> == Aprill == === 1. aprill === Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026</ref> ja [[Hmelnõtskõi]]le,<ref>[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#linn Venemaa ründas Lääne-Ukrainas asuvat Hmelnõtskõid] ERR, 1.IV 2026</ref> Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Tšerkassõ oblast]]is [[Zolotonoša rajoon]]is neli inimest. === 2. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Baškortostan]]is [[Ufaa]] naftatöötlemistehas [[Bašneft-Novoil]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565101/droonid-suutasid-naftatootlemistehase-venemaal-baskortostanis VIDEOD | Droonid süütasid Venemaal Baškortostanis naftatöötlemistehase] Delfi, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#ufaa Ukraina süütas õhurünnakuga Ufaa naftarafineerimistehase] ERR, 2.IV 2026</ref> [[Krimm]]is hävitas Ukraina patrulllennuki [[An-72P]], radarikompleksi P-37 "Metš" ja droonihoidla koos nelja drooniga Orion.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/ukraina-havitas-krimmis-jarjekordse-vene-lennuki#an Ukraina hävitas Krimmis järjekordse Vene lennuki] ERR, 3.IV 2026</ref> === 3. aprill (sõja 1500. päev) === [[File:Destructions_in_Obukhiv_after_Russian_attack,_2026-04-03_(11).jpg |thumb |Korterelamu [[Obuhhiv]]is Kiievi oblastis peale droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 542 drooniga, 25 tiibraketiga Kh-101, 10 ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja kahe tiibraketiga [[Iskander|Iskander-K]]. Ukraina tõrjus 519 drooni, 24 tiibraketti X-101 ja mõlemad Iskander K tiibraketid.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0AfSthBPyA3CF9fz2CCRwJ4S1vdNNYkDerw91RvVao1Ek7NAZWofqujANmdyfxsi3l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/soja-1500-paev-venemaa-kaotas-krimmis-havitaja-su-30#droonid Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 500 drooniga] ERR, 3.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Leningradi oblast]]i [[Vsevoložski rajoon]]is asuvat strateegilise tähtsusega Morozovi lõhkeainetehast. Ukraina tõrjus vastase välja [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvast Novoselivka külast.<ref name=deepstatemap/> === 4. aprill === [[File:Destructions in Nikopol after Russian attack, 2026-04-04 (01).webp |thumb |Droonirünnaku tagajärjed [[Nikopol]]i turul]] Venemaa ründas Ukrainat 286 drooniga, millest Ukraina tõrjus 260.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0JFfzn8jVQu4VGykXYvGygwfJkJeC6SWKKSvF9SJW7A9P4DfY52j76sCvwWfNwesGl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 4.IV 2026</ref> [[Nikopol]]i turul hukkus droonitabamuse tõttu viis ja sai vigasada 19 inimest. Ukraina rünnakud tabasid Venemaa kaitse- ja keemiatööstuse rajatisi. [[Togliatti]]s said tabamuse keemiatehased [[Togliattikauchuk]] ja [[KuibõševAzot]], [[Taganrog]]is droonitehas Atlant-Aero ja [[Berievi lennukitehas]], kus moderniseeritakse [[Tu-95]] pommitajaid ja [[A-50]] luurelennukeid ning [[Luhanski oblast]]is [[Altševski terasetehas]].<ref>[https://www.err.ee/1609986477/soja-1501-paev-ukraina-vaed-tabasid-vene-kaitserajatisi-taganrogis-ja-togliattis#Togliatti Ukraina väed tabasid Vene kaitserajatisi Taganrogis ja Togliattis] ERR, 4.IV 2026</ref> Krimmis hävitas Ukraina droonirünnakuga õhutõrjesüsteemi [[S-400]] radari ja õhutõrjesüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]]. === 5. aprill === Ukraina droonirünnakutes said kahjustusi [[Leningradi oblast]]is [[Primorski sadam]]a lähedal naftatorustik<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565554/venemaa-leningradi-oblastis-teatati-droonirunnakust-ja-naftajuhtme-kahjustustest Venemaa Leningradi oblastis teatati droonirünnakust ja naftajuhtme kahjustustest] Delfi, 5.IV 2026</ref> ning [[Nižni-Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvad NORSI naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#kstovo Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal] ERR, 5.IV 2026</ref> ja Novogorkovskaja koostootmisjaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565590/venemaa-novgorodi-oblastis-toimunud-droonirunnakus-said-kahjustada-naftatehas-ja-elektrijaam Venemaa Novgorodi oblastis toimunud droonirünnakus said kahjustada naftatehas ja elektrijaam] Delfi, 5.IV 2026</ref> Kstovo naftatöötlemistehas peatas droonirünnakut töö.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#peatas Venemaa üks suurimaid rafineerimistehaseid seiskus pärast Ukraina rünnakut] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina on jaanuari lõpust alates taastanud kontrolli 480 ruutkilomeetri suuruse ala üle ja vabastanud 12 asulat, teatas [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8446257/blogi-1502-sojapaev-ukrainas-ukraina-suutis-kahjustada-laanemere-aares-asuvat-vene-naftatoru?liveblogPost=616319 |pealkiri=Sõrskõi: Ukraina on jaanuari lõpust tagasi võitnud 480 ruutkilomeetrit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-05 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 6. aprill === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-04-06 (21).webp |thumb |Korterelamu [[Odessa]]is peale tabamust]] [[Odessa]]s hukkus venemaa ühurünankus kolm inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609987440/soja-1503-paev-ukraina-vottis-ette-venemaa-musta-mere-aarse-naftasadama#odessa Venemaa rünnakus Odessale hukkus kolm inimest] ERR, 6.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]i sadamat. Rünnak põhjustas Šešharise naftakütuse terminalile suuri purustusi ja katkestas nafta väljaveo.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565665/droonid-rundasid-musta-mere-aares-novorossiiskis-naftaterminali VIDEOD | Droonid ründasid Musta mere ääres Novorossiiskis naftaterminali] Delfi, 6.IV 2026</ref> Sadamas sai löögi Vene fragatt [[Admiral Grigorovitš]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565859/ukraina-droonijoud-rundasid-novorossiiskis-vene-fregatti-admiral-grigorovits Ukraina droonijõud ründasid Novorossiiskis Vene fregatti Admiral Grigorovitš] Delfi, 6.IV 2026</ref> Venemaa teatas 148 Ukraina drooni allatulistamisest rünnaku käigus. Ukraina vabasas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Ambarne asula.<ref name=deepstatemap/> === 7. aprill === [[File:Velykyi Burluk Manor after Russian attack, 2026-04-07 (01).jpg |thumb |Tulekahju ajaloolises Veliky Burluki mõisas ([[Harkovi oblast]]is) peale droonitabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 110 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 77. [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Nikopol]]is hukkus neli ja haavata sai 12 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566016/vene-droon-rundas-ukrainas-nikopolis-bussi-hukkus-kolm-inimest Vene droon ründas Ukrainas Nikopolis bussi. Hukkus kolm inimest] Delfi, 7.IV 2026</ref> Hersonis hukkus samuti neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#kaheksa Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus teisipäeval kaheksa inimest] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Voroneži oblast]]is [[Rossoš]]is asuvat Minudobrenia keemiatehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565957/ukraina-droonid-tabasid-keemiatehast-voronesi-oblastis-vene-sojatoostusega-seotud-tehases-puhkes-tulekahju Ukraina droonid tabasid keemiatehast Voroneži oblastis. Vene sõjatööstusega seotud tehases puhkes tulekahju] Delfi, 7.IV 2026</ref>, mille toodangut kasutatakse ka Vene sõjatööstuses ja [[Ust-Luga sadam]]at.<ref>[https://www.err.ee/1609988403/ukraina-rundas-vene-sojavaega-seotud-keemiatehast-voronezi-oblastis#voronezh Ukraina ründas Vene sõjaväega seotud keemiatehast Voroneži oblastis] ERR, 7.IV 2026</ref> [[Vladimiri oblast]]is hukkus droonitabamuse tõttu kolm tsiviilelanikku. === 8. aprill === Ukraina rünnak hävitas viimase [[Kertši väin]]as töötanud Vene rongipraami Slavjanin.<ref>[https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#kerch Ukraina teatas viimase Vene rongipraami kõrvaldamisest Kertši väinas] ERR, 9.IV 2026</ref> === 9. aprill === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale suurele naftapumplale, põhjustades seal plahvatusi ja tulekahju.<ref>[https://https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#pumpla Ukraina korraldas droonirünnaku naftapumplale Krasnodari krais] ERR, 9.IV 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 1000 sõduri säilmed ja Ukraina tagastas Venemaale 41 hukkunud Vene sõduri surnukehad.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616780 |pealkiri=Venemaa tagastas Ukrainale 1000 sõduri surnukehad |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga, millest Ukraina tõrjus 99.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616708 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. aprill === Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1.<ref>[https://www.err.ee/1609991923/soja-1507-paev-runnakud-vene-naftataristule-muudavad-konelusi#tor Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1] ERR, 10.IV 2026</ref> === 11. aprill === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-04-11 (04).jpg |thumb |Purustused [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa kuulutas välja ülestõusmispüha relvarahu, mis algab kell 16 Moskva aja järgi ja kestab kuni 12. aprilli õhtuni.<ref>[https://www.err.ee/1609993156/ukraina-rinnetel-peaks-hakkama-kehtima-ulestousmispuha-relvarahu Ukraina rinnetel peaks hakkama kehtima ülestõusmispüha relvarahu] ERR, 11.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina viisid läbi sõjavangide vahetuse - mõlemad pooled vabastasis 175 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567994/ukraina-ja-venemaa-vahel-hakkas-kehtima-lihavotterahu-zelenskoi-pakkus-rahu-pikendamist Ukraina ja Venemaa vahel hakkas kehtima lihavõtterahu. Zelenskõi pakkus rahu pikendamist] Delfi, 11.IV 2026</ref> === 12. aprill === Venemaa presidendi välja kuulutatud vaherahu kehtis ainult pikamaa droonide, raketirünnakute ja taktikalise lennuväe kohta. Rinnetel jätkus kohati aktiivne sõjategevus<ref>[https://www.err.ee/1609993663/soja-1509-paev-ukraina-teatas-ligi-2300-lihavottevaherahu-rikkumisest#ukraina Sõja 1509. päev: Ukraina teatas ligi 2300 lihavõttevaherahu rikkumisest] ERR, 12.IV 2026</ref>, kokku registreeriti rindel 10 721 relvarahu rikkumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568242/ukraina-venemaa-rikkus-relvarahu-ligi-11-000-korda Ukraina: Venemaa rikkus relvarahu ligi 11 000 korda] Delfi, 13.IV 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Myrne küla.<ref name=deepstatemap/> === 13. aprill === Venemaa ründas Tšernigivi oblastis ettevõtte Tšernihivoblenergo elektrijaama, põhjustades ulatusliku elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1609994172/venemaa-lopetas-relvarahu-runnakuga-tsernigivi-oblasti-elektrijaamale#elektrijaam Venemaa lõpetas relvarahu rünnakuga Tšernigivi oblasti elektrijaamale] ERR, 13.IV 2026</ref> === 14. aprill === Venemaa ründas objekte Harkivi, Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568521/venemaa-rundas-ukrainas-hersoni-odessa-ja-dnipropetrovski-oblastit Venemaa ründas Ukrainas Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastit] Delfi, 14.IV 2026</ref> Harkivi oblastis heitis Venemaa kuus luigpommi Petšenihõ tammi pihta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568580/venelased-heitsid-kuus-liugpommi-harkivi-oblastis-asuva-petseniho-tammi-pihta Venelased heitsid kuus liugpommi Harkivi oblastis asuva Petšenihõ tammi pihta] Delfi, 14.IV 2026</ref> Dnipros hukkus rünnakutes 5 ja sai vigastada 24 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568609/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-5-ja-sai-viga-24-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu 5 ja sai viga 24 inimest] Delfi, 14.IV 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Tšerepovets]]i linnas asuvat keemiatehast.<ref>[https://www.err.ee/1609995133/soja-1511-paev-ukraina-pidas-eduka-lahingu-ainult-roboteid-kasutades#cherepovets Ukraina droonid tabasid Tšerepovetsi keemiatehast] ERR, 14.IV 2026</ref> Ukraina vallutas esmakordselt vaenlase positsiooni ainult robotite ja droonidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568470/zelenskoi-esimest-korda-soja-jooksul-vallutati-vaenlase-positsioon-ainult-robotite-ja-droonidega Zelenskõi: esimest korda sõja jooksul vallutati vaenlase positsioon ainult robotite ja droonidega] Delfi, 14.IV 2026</ref> === 15. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 361 ründedrooniga, millest Ukraina tõrjus 20 raketti ja 349 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#edu Ukraina tulistas kolmapäeval alla 20 Vene raketti ja 349 drooni] ERR, 16.IV 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi [[Belgorodi oblast]]is [[Valuiki]]s ja ründas [[Sterlitamak]]i naftakeemiatehast [[Baškortostan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609996159/venemaa-tappis-ohurunnakus-tserkassole-lapse-14-sai-vigastada#valuiki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Belgorodi oblastis] ERR, 15.IV 2026</ref> === 16. aprill === {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-04-16 (01).jpg | pilt2 = Church in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-04-16 (11).jpg | allkiri1 = Tabamuse saanud hooned [[Dnipro]]s | allkiri2 = Kirik [[Zaporižžja]]s peale tabamust }} Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 44 raketi ja 659 drooniga, millest Ukraina tõrjus 31 raketti ja 636 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus kokku 15 ja sai vigastada 107 inimest neist<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568961/venemaa-korraldas-oosel-ohurunnakuid-kiievile-dniprole-ja-odessale-hukkunud-on-viis-inimest VIDEO | Venemaa korraldas öösel õhurünnakuid Kiievile, Dniprole ja Odessale. Hukkunud on 15 inimest] Delfi, 16.IV 2026</ref>: * Kiievis hukkus neli ja sai vigastada 57 * Dnipros hukkus kaks ja sai vigastada 27 * Odessas hukkus üheksa ja sai vigastada 23 inimest. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Tuapse]] naftabaasile põhjustades seal suure tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#tuapse Tuapse naftahoidlas Venemaal puhkes õhurünnaku järel tulekahju] ERR, 16.IV 2026</ref> === 17. aprill === Ukraina korraldas õhurünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609998868/soja-1514-paev-ft-venemaa-toob-donbassi-rindele-20-000-reservvaelast#lenska Sõja 1514. päev. FT: Venemaa toob Donbassi rindele 20 000 reservväelast] ERR, 17.IV 2026</ref> === 18. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 219 drooniga, millest Ukraina tõrjus 190.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Droonid Ukraina relvajõudude teatel tulistasid nad öö jooksul alla 190 drooni] ERR, 18.IV 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa naftatööstuse objektidele. Tabamuse said [[Novokuibõševsk]]i ja [[Sõzran]]i naftatöötlemistehased [[Samara oblast]]is, [[Võssotsk]]i sadama naftaterminal [[Leningradi oblast]]is ning [[Tihhoretsk]]i naftapumpamisjaam [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569521/ukraina-tabas-droonidega-nelja-olulist-venemaa-naftarajatist Ukraina tabas droonidega nelja olulist Venemaa naftarajatist] Delfi, 18.IV 2026</ref> [[Krimm]]is ründas Ukraina [[Sevastopol]]i naftaterminali ja Venemaa dessantlaevasid Jamal ja Azov ning üht muud tüüpi sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Sevastopol Droonirünnakud Sevastopoli naftaterminalile ja Venemaa naftatehasele] ERR, 18.IV 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569691/ukraina-sojavaeluure-teatas-kahe-vene-dessantlaeva-rundamisest-krimmis VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas kahe Vene dessantlaeva ründamisest Krimmis] Delfi, 20.IV 2026</ref> === 19. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 236 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 203 drooni. Rünnakutes hukkus üks ja sai vigastada neli inimest. Ukraina raketirünnaku tulemusel süttis [[Taganrog]]is droonitehas, kus toodetakse lahingudroone Molnija, samuti Orioni droonide komponente. Edukalt rünnati ka Jeiski sadamat [[Krasnodari krai]]s ja Vene laskemoonaladu [[Zaporižžja oblast]]is Trudove lähistel ning erinevaid varustuse ja kütuseladusid Zaporižžja ja [[Donetski oblast]]ites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569588/video-ukraina-raketirunnak-suutas-tagangrogi-droonitehase-polengud-jatkuvad-ka-laupaeval-pommitatud-tehastes VIDEO | Ukraina raketirünnak süütas Tagangrogi droonitehase, põlengud jätkuvad ka laupäeval pommitatud tehastes] Delfi, 19.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610000374/ukraina-sojavagi-tabas-rostovi-oblastis-asuvat-droonitehast#droonitehas Ukraina sõjavägi tabas Rostovi oblastis asuvat droonitehast] ERR, 19.IV 2026</ref> === 20. aprill === Ukraina hävitas Venemaa poolt kasutatud 142'st ründedroonist 113.<ref>[https://www.err.ee/1610000800/ukraina-rundas-tuapse-sadamat-ja-rafineerimistehast#saavutus Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 142 Vene ründedroonist 113] ERR, 20.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Tuapse]] naftatöötlemistehast ja sadamat põhjustades seal ulatusliku tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569683/droonid-rundasid-venemaa-krasnodari-krais-tuapse-sadamat Droonid ründasid Venemaa Krasnodari krais Tuapse sadamat] Delfi, 20.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570301/video-ja-fotod-kaks-vene-naftatehast-peatasid-ohulookide-tottu-tootmise-tuapses-sajab-naftavihma VIDEO JA FOTOD | Kaks Vene naftatehast peatasid õhulöökide tõttu tootmise. Tuapses sajab naftavihma] Delfi, 22.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569942/venemaa-runnakutes-kolmele-ukraina-oblastile-hukkus-kolm-ja-sai-vigastada-17-inimest Venemaa rünnakutes kolmele Ukraina oblastile hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest] Delfi, 20.IV 2026</ref> Venemaa võimud ei suutnud tulekahju mitme päeva jooksul kustutada ja see tekitas piirkonnas suure reostuse.<ref>[https://www.err.ee/1610005513/louna-vene-linnas-kallab-ukraina-droonirunnaku-jarel-murgist-vihma Lõuna-Vene linnas kallab Ukraina droonirünnaku järel mürgist vihma] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 21. aprill === Venemaa droonilöögis [[Sumõ]]le sai vigastada 15 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569962/venemaa-rundas-ukrainas-droonidega-sumot Venemaa ründas Ukrainas droonidega Sumõt] Delfi, 21.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat naftajuhtme Družba pumbajaama.<ref>[https://www.err.ee/1610001706/ukraina-rundas-venemaal-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#druzba Ukraina ründas Venemaal Družba naftajuhtme pumbajaama] ERR, 21.IV 2026</ref> Ukraina teatas, et on lõpetanud [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] remondi ja taastab naftatarned Ungarisse ja Slovakkiasse, mis katkesid Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570211/zelenskoi-ukraina-on-lopetanud-druzba-naftajuhtme-parandustood Ukraina on lõpetanud Družba naftajuhtme parandustööd] Delfi, 21.IV 2026</ref> === 22. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvas naftarafineerimisetehases.<ref>[https://www.err.ee/1610002681/meedia-ukraina-rundas-naftatehast-samara-oblastis#ukraina Meedia: Ukraina ründas naftatehast Samara oblastis] ERR, 22.IV 2026</ref> Rünnakus hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570237/venemaal-sozranis-purunes-droonirunnaku-tottu-osaliselt-elumaja-11-inimest-sai-kannatada Venemaal Sõzranis purunes droonirünnaku tõttu osaliselt elumaja. Hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest] Delfi, 22.IV 2026</ref> === 23. aprill === Euroopa Liit kiitis heaks Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu andmise ja 20. sanktsioonipaketi Venemaa vastu.<ref>[https://www.err.ee/1610004871/el-kiitis-heaks-ukraina-laenu-ja-uued-venemaa-vastased-sanktsioonid EL kiitis heaks Ukraina laenu ja uued Venemaa-vastased sanktsioonid] ERR, 23.IV 2026</ref> Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks ja sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570468/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 23.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorod]]i oblastis asuvat Gorki naftapumplat, [[Feodossia]]s naftabaasi, [[Melitopol]]is alajaama ning objekte [[Samara oblast]]is [[Samara]]s ja [[Novokuibõševsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610004241/allikas-ukraina-droonid-tabasid-nizni-novgorodis-asuvat-naftapumplat#pumpla Allikas: Ukraina droonid tabasid Nižni Novgorodis asuvat naftapumplat] ERR, 23.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570482/venemaal-novokuibosevskis-rundasid-droonid-naftakeemiakombinaati Venemaal Novokuibõševskis ründasid droonid naftakeemiakombinaati] Delfi, 23.IV 2026</ref> === 24. aprill === Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu kaks ja vigastada sai 14 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570720/odessas-hukkus-vene-droonirunnaku-tottu-elumajas-kaks-inimest Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu elumajas kaks inimest] Delfi, 24.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbaltki poolelt 193 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570969/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-sojavange-kumbki-pool-vabastas-193-inimest Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange, kumbki pool vabastas 193 sõdurit] Delfi, 24.IV 2026</ref> Ukraina vallandas alluvad nälga jätnud brigaadiülema.<ref>[https://www.err.ee/1610005426/vene-vaed-pommitasid-elumaju-odessas#vallandati Rindel oma sõdurid nälga jätnud Ukraina väejuht vallandati] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 25. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 619 drooni ja 47 raketiga, millest õhutõrje tõrjus 580 drooni ja 30 raketti. Rünnakutes hukkus 10 ja sai vigastada vähemalt 57 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610006374/venemaa-korraldas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku-ukraina-linnadele#runnak Venemaa korraldas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukraina linnadele] ERR, 25.IV 2026</ref> === 26. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 144 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 124. Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571127/venemaa-korraldas-ukrainale-droonirunnaku-hukkus-vahemalt-kolm-inimest Venemaa korraldas Ukrainale droonirünnaku, hukkus vähemalt kolm inimest] Delfi, 26.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku, mille tulemusel süttisid [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehas ja [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is väetisetehas Apatit.<ref>[https://www.err.ee/1610006866/soja-1523-paev-ukraina-suutas-venemaa-uhe-suurima-naftatootlemistehase#jaroslavl Ukraina süütas õhurünnakuga Venemaa ühe suurima naftatöötlemistehase] ERR, 26.IV 2026</ref> Krimmis hävitati droonirünnakuga kolm Vene laeva - dessantlaevad Jamal ja Nikolai Filtšenkov ning luurelaev Ivan Hurs ja Beelbeki lennuväljal seisnud lennuk [[MiG-31]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571174/ukraina-teatel-havitati-oosel-krimmis-kolm-vene-laeva-ja-uks-lennuk Ukraina teatel hävitati öösel Krimmis kolm Vene laeva ja üks lennuk] Delfi, 26.IV 2026</ref> === 27. aprill === Venemaa droonirünnakus Odessale sai vigastada vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610007370/vene-droonid-tabasid-elumaja-ja-hotelli-odessas#odessa Vene droonid tabasid elumaja ja hotelli Odessas] ERR, 27.IV 2026</ref> DeepState andmetel on Venemaa hõivanud [[Donetski oblast]]is asuva [[Mõrnohrad]]i linna.<ref name=deepstatemap/> Ukraina hävitas [[Melitopol]]i lähistel droonirünnakuga Venemaa mitmikraketiheitja [[9K515 Tornado-S]].<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8460444/video-ukraina-droon-havitas-melitopoli-lahistel-ulivoimsa-vene-raketiheitja-tornado-s |title=VIDEO ⟩ Ukraina droon hävitas Melitopoli lähistel ülivõimsa Vene raketiheitja Tornado-S |url-access=subscription |author= |date=2026-03-27 |access-date=2026-03-27 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://militarnyi.com/en/news/422nd-regiment-hits-tornado-s-mlrs-near-melitopol/ 422nd Regiment Hits Tornado-S MLRS Near Melitopol] Nilitarny, 27.IV 2026</ref> === 28. aprill === Ukraina õhukaitse hävitas 123 Vene ründedroonist 95.<ref>[https://www.err.ee/1610008240/ukraina-rundas-vene-naftahoidlaid-enne-eelmiste-polengute-kustutamist#oopaev Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 123 Vene ründedroonist 95] ERR, 28.IV 2026</ref> Ukraina sooritas uue rünnaku [[Tuapse]] sadamas asuvatele naftahoidlatele, kus Venemaa ei ole veel suutnud kustutada eelmise rünnaku põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571554/venemaal-rundasid-droonid-jarjekordselt-tuapse-naftatootlemistehast-ja-puhkes-uus-tulekahju Venemaal ründasid droonid järjekordselt Tuapse naftatöötlemistehast ja puhkes uus tulekahju] Delfi, 28.IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120571671/uus-runnak-tuapsele-laiendas-keskkonnakatastroofi-mu-kaks-kassi-ja-koer-on-kutuseoliga-kaetud |title=VIDEO ⟩ Uus rünnak Tuapsele laiendas keskkonnakatastroofi. „Mu kaks kassi ja koer on kütuseõliga kaetud“ |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-28 |access-date=2026-03-28 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571918/venemaal-tuapses-voolas-tanaval-polev-nafta VIDEO | Venemaal Tuapses voolas tänaval põlev nafta] Delfi, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid Krimmis asuvat Iskanderi rakettide ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#raketiladu Ukraina avaldas video Krimmis asuva Vene raketilao ründamisest] ERR, 29.IV 2026</ref> === 29. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 171 drooniga, millest õhutõrje hävitas 154. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus möödunud ööpäevaga viis tsiviilinimest] ERR, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Permi krai]]s asuvat Lukoili naftatorujuhtme pumbasüsteeme ja [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is asuvat naftatöötlemistehast Orsknefteorgsintez.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571956/droonid-rundasid-naftatootlemistehaseid-venemaal-permi-krais-ja-orenburgi-oblastis Droonid ründasid naftatöötlemistehaseid Venemaal Permi krais ja Orenburgi oblastis] Delfi, 29.IV 2026</ref> Mõlemal objektil süttis suur tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#perm Ukraina rünnak Permi naftarajatisele põhjustas suure tulekahju] ERR, 30.IV 2026</ref> === 30. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 206 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhutõrje hävitas 172 drooni. Rünnakutes sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#odessa Vene droonirünnakus Odessale sai viga 18 inimest] ERR, 30.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Dzeržinsk]]is asuvale lõhkeainetehasele. Ukraina eliitdrooniüksus [[Magyari Linnud]] tabas [[Voroneži oblast]]is kahte Vene armee helikopterit [[Mil Mi-28|Mi-28]] ja [[Mil Mi-17|Mi-17]]. Krimmis tabas Ukraina merevägi kahte Kertši silda valvanud Vene kaatrit. [[Permi oblast]]is sai tabamuse naftatöötlemistehas [[Lukoil-Permnefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572231/droonid-rundasid-venemaal-teist-paeva-permi-linna-kohal-on-suitsusammas-ja-teatati-naftavihmast Droonid ründasid Venemaal teist päeva Permi. Linna kohal on suitsusammas ja teatati „naftavihmast“] Delfi, 30.IV 2026</ref> == Mai == === 1. mai === Venemaa ründas [[Ternopil]]i ja [[Odessa]]t 409 drooniga, millest õhukaitse tegi kahjutuks 388. Rünnakutes sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610011747/ukraina-rundas-taas-tuapse-sadamat#ternopil Venemaa päevases rünnakus Ternopilile sai vigastada 10 inimest] ERR, 1.V 2026</ref> Ukraina korraldas järgmise rõünnaku [[Tuapse]] mereterminalile, kus Venemaa ei ole suutnud kustuta eelmistest rünnakutest põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572452/ukraina-droonid-tabasid-oosel-neljandat-korda-tuapse-naftatootlemistehast Ukraina droonid tabasid öösel neljandat korda Tuapse naftatöötlemistehast] Delfi, 30.IV 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 6qjrgpikzoazykm5v4dkrjij5kxqfdr 7144555 7144553 2026-05-02T10:41:31Z Hannesvalk 176021 /* 25. aprill */ 7144555 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[ Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> Venemaa droonirünnakus purunes Ukraina territooriumil [[naftajuhe Družba]], mis varustab naftaga Ungarit ja Slovakkiat.<ref name=druzba>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437622/ungari-ja-slovakkia-ahvardasid-ukrainat-energiaekspordi-katkestamisega Ungari ja Slovakkia ähvardasid Ukrainat energiaekspordi katkestamisega] Delfi, 20.II 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> Ungari ja Slovakkia ähvardaisd Ukrainat energiaekspordi katkestamisega, kui Ukraina ei taasta naftatarneid [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] kaudu<ref name=druzba/>, mis sai kannatada Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]]. Samuti ähvardab Ungari blokeerida ELi 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437812/ungari-blokeerib-druzba-torujuhtme-vaidluse-tottu-90-miljardi-euro-suuruse-laenu-ukrainale Ungari blokeerib Družba torujuhtme vaidluse tõttu 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale] Delfi, 21.II 2026</ref> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.<ref name=deepstatemap/> === 31. märts === Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723 Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026</ref> Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest. Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026</ref> nende seas Põhjamere laevastiku lennuväe ülem kindral-leitnant Aleksandr Otroštšenko.<ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#krimm Krimmis allakukkunud transpordilennuki pardal oli ka Vene kindral] ERR, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565708/venemaal-kinnitati-pohjalaevastiku-lennuvae-ulema-hukkumist-krimmi-lennuonnetuses Venemaal kinnitati Põhjalaevastiku lennuväe ülema hukkumist Krimmi lennuõnnetuses] Delfi, 6.IV 2026</ref> Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8444272/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest |pealkiri=Krimmis kukkus alla Vene sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina sooritas Pokrovskist loodes vasturünnaku, mille käigus kaotas mitu ühikut tehnikat.<ref>[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid0kE7jkVubWFGDD6HKuWWcrNUXXxZMazKAwqdgSJqhn5SHprw97ptxxPu34xe8oWH9l Toomas Piirmanni blogi] FB, 3.IV 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120565146/video-ukrainlaste-runnak-donetski-oblastis-loppes-fiaskoga-kas-nad-kordavad-venelaste-vigu |pealkiri=VIDEO - Ukrainlaste rünnak Donetski oblastis lõppes fiaskoga. Kas nad kordavad venelaste vigu? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-02 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Venemaa pealetungi tempo olulisest vähenenud, kuna Ukraina väed on juba pikka aega rindejoone erinevates piirkondades initsiatiivi hoidnud.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-march-31-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, March 31, 2026] ISW, 31.III 2026</ref> Märtsis vallutas Venemaa vaid 23 ruutkilomeetrit territooriumi.<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#isw ISW: Venemaa edasiliikumise tempo on järsult vähenenud] ERR, 5.IV 2026</ref> Ukraina relvajõud ründasid märtsis Venemaal 15 strateegilise tähtsusega objekti, neist viis on sõjatehased ja 10 naftatööstuse objektid.<ref>[https://www.err.ee/1609986030/ukraina-tabas-martsis-15-venemaa-strateegilist-objekti Ukraina tabas märtsis 15 Venemaa strateegilist objekti] ERR, 3.IV 2026</ref> == Aprill == === 1. aprill === Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026</ref> ja [[Hmelnõtskõi]]le,<ref>[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#linn Venemaa ründas Lääne-Ukrainas asuvat Hmelnõtskõid] ERR, 1.IV 2026</ref> Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Tšerkassõ oblast]]is [[Zolotonoša rajoon]]is neli inimest. === 2. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Baškortostan]]is [[Ufaa]] naftatöötlemistehas [[Bašneft-Novoil]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565101/droonid-suutasid-naftatootlemistehase-venemaal-baskortostanis VIDEOD | Droonid süütasid Venemaal Baškortostanis naftatöötlemistehase] Delfi, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#ufaa Ukraina süütas õhurünnakuga Ufaa naftarafineerimistehase] ERR, 2.IV 2026</ref> [[Krimm]]is hävitas Ukraina patrulllennuki [[An-72P]], radarikompleksi P-37 "Metš" ja droonihoidla koos nelja drooniga Orion.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/ukraina-havitas-krimmis-jarjekordse-vene-lennuki#an Ukraina hävitas Krimmis järjekordse Vene lennuki] ERR, 3.IV 2026</ref> === 3. aprill (sõja 1500. päev) === [[File:Destructions_in_Obukhiv_after_Russian_attack,_2026-04-03_(11).jpg |thumb |Korterelamu [[Obuhhiv]]is Kiievi oblastis peale droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 542 drooniga, 25 tiibraketiga Kh-101, 10 ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja kahe tiibraketiga [[Iskander|Iskander-K]]. Ukraina tõrjus 519 drooni, 24 tiibraketti X-101 ja mõlemad Iskander K tiibraketid.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0AfSthBPyA3CF9fz2CCRwJ4S1vdNNYkDerw91RvVao1Ek7NAZWofqujANmdyfxsi3l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/soja-1500-paev-venemaa-kaotas-krimmis-havitaja-su-30#droonid Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 500 drooniga] ERR, 3.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Leningradi oblast]]i [[Vsevoložski rajoon]]is asuvat strateegilise tähtsusega Morozovi lõhkeainetehast. Ukraina tõrjus vastase välja [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvast Novoselivka külast.<ref name=deepstatemap/> === 4. aprill === [[File:Destructions in Nikopol after Russian attack, 2026-04-04 (01).webp |thumb |Droonirünnaku tagajärjed [[Nikopol]]i turul]] Venemaa ründas Ukrainat 286 drooniga, millest Ukraina tõrjus 260.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0JFfzn8jVQu4VGykXYvGygwfJkJeC6SWKKSvF9SJW7A9P4DfY52j76sCvwWfNwesGl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 4.IV 2026</ref> [[Nikopol]]i turul hukkus droonitabamuse tõttu viis ja sai vigasada 19 inimest. Ukraina rünnakud tabasid Venemaa kaitse- ja keemiatööstuse rajatisi. [[Togliatti]]s said tabamuse keemiatehased [[Togliattikauchuk]] ja [[KuibõševAzot]], [[Taganrog]]is droonitehas Atlant-Aero ja [[Berievi lennukitehas]], kus moderniseeritakse [[Tu-95]] pommitajaid ja [[A-50]] luurelennukeid ning [[Luhanski oblast]]is [[Altševski terasetehas]].<ref>[https://www.err.ee/1609986477/soja-1501-paev-ukraina-vaed-tabasid-vene-kaitserajatisi-taganrogis-ja-togliattis#Togliatti Ukraina väed tabasid Vene kaitserajatisi Taganrogis ja Togliattis] ERR, 4.IV 2026</ref> Krimmis hävitas Ukraina droonirünnakuga õhutõrjesüsteemi [[S-400]] radari ja õhutõrjesüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]]. === 5. aprill === Ukraina droonirünnakutes said kahjustusi [[Leningradi oblast]]is [[Primorski sadam]]a lähedal naftatorustik<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565554/venemaa-leningradi-oblastis-teatati-droonirunnakust-ja-naftajuhtme-kahjustustest Venemaa Leningradi oblastis teatati droonirünnakust ja naftajuhtme kahjustustest] Delfi, 5.IV 2026</ref> ning [[Nižni-Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvad NORSI naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#kstovo Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal] ERR, 5.IV 2026</ref> ja Novogorkovskaja koostootmisjaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565590/venemaa-novgorodi-oblastis-toimunud-droonirunnakus-said-kahjustada-naftatehas-ja-elektrijaam Venemaa Novgorodi oblastis toimunud droonirünnakus said kahjustada naftatehas ja elektrijaam] Delfi, 5.IV 2026</ref> Kstovo naftatöötlemistehas peatas droonirünnakut töö.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#peatas Venemaa üks suurimaid rafineerimistehaseid seiskus pärast Ukraina rünnakut] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina on jaanuari lõpust alates taastanud kontrolli 480 ruutkilomeetri suuruse ala üle ja vabastanud 12 asulat, teatas [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8446257/blogi-1502-sojapaev-ukrainas-ukraina-suutis-kahjustada-laanemere-aares-asuvat-vene-naftatoru?liveblogPost=616319 |pealkiri=Sõrskõi: Ukraina on jaanuari lõpust tagasi võitnud 480 ruutkilomeetrit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-05 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 6. aprill === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-04-06 (21).webp |thumb |Korterelamu [[Odessa]]is peale tabamust]] [[Odessa]]s hukkus venemaa ühurünankus kolm inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609987440/soja-1503-paev-ukraina-vottis-ette-venemaa-musta-mere-aarse-naftasadama#odessa Venemaa rünnakus Odessale hukkus kolm inimest] ERR, 6.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]i sadamat. Rünnak põhjustas Šešharise naftakütuse terminalile suuri purustusi ja katkestas nafta väljaveo.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565665/droonid-rundasid-musta-mere-aares-novorossiiskis-naftaterminali VIDEOD | Droonid ründasid Musta mere ääres Novorossiiskis naftaterminali] Delfi, 6.IV 2026</ref> Sadamas sai löögi Vene fragatt [[Admiral Grigorovitš]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565859/ukraina-droonijoud-rundasid-novorossiiskis-vene-fregatti-admiral-grigorovits Ukraina droonijõud ründasid Novorossiiskis Vene fregatti Admiral Grigorovitš] Delfi, 6.IV 2026</ref> Venemaa teatas 148 Ukraina drooni allatulistamisest rünnaku käigus. Ukraina vabasas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Ambarne asula.<ref name=deepstatemap/> === 7. aprill === [[File:Velykyi Burluk Manor after Russian attack, 2026-04-07 (01).jpg |thumb |Tulekahju ajaloolises Veliky Burluki mõisas ([[Harkovi oblast]]is) peale droonitabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 110 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 77. [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Nikopol]]is hukkus neli ja haavata sai 12 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566016/vene-droon-rundas-ukrainas-nikopolis-bussi-hukkus-kolm-inimest Vene droon ründas Ukrainas Nikopolis bussi. Hukkus kolm inimest] Delfi, 7.IV 2026</ref> Hersonis hukkus samuti neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#kaheksa Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus teisipäeval kaheksa inimest] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Voroneži oblast]]is [[Rossoš]]is asuvat Minudobrenia keemiatehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565957/ukraina-droonid-tabasid-keemiatehast-voronesi-oblastis-vene-sojatoostusega-seotud-tehases-puhkes-tulekahju Ukraina droonid tabasid keemiatehast Voroneži oblastis. Vene sõjatööstusega seotud tehases puhkes tulekahju] Delfi, 7.IV 2026</ref>, mille toodangut kasutatakse ka Vene sõjatööstuses ja [[Ust-Luga sadam]]at.<ref>[https://www.err.ee/1609988403/ukraina-rundas-vene-sojavaega-seotud-keemiatehast-voronezi-oblastis#voronezh Ukraina ründas Vene sõjaväega seotud keemiatehast Voroneži oblastis] ERR, 7.IV 2026</ref> [[Vladimiri oblast]]is hukkus droonitabamuse tõttu kolm tsiviilelanikku. === 8. aprill === Ukraina rünnak hävitas viimase [[Kertši väin]]as töötanud Vene rongipraami Slavjanin.<ref>[https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#kerch Ukraina teatas viimase Vene rongipraami kõrvaldamisest Kertši väinas] ERR, 9.IV 2026</ref> === 9. aprill === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale suurele naftapumplale, põhjustades seal plahvatusi ja tulekahju.<ref>[https://https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#pumpla Ukraina korraldas droonirünnaku naftapumplale Krasnodari krais] ERR, 9.IV 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 1000 sõduri säilmed ja Ukraina tagastas Venemaale 41 hukkunud Vene sõduri surnukehad.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616780 |pealkiri=Venemaa tagastas Ukrainale 1000 sõduri surnukehad |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga, millest Ukraina tõrjus 99.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616708 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. aprill === Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1.<ref>[https://www.err.ee/1609991923/soja-1507-paev-runnakud-vene-naftataristule-muudavad-konelusi#tor Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1] ERR, 10.IV 2026</ref> === 11. aprill === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-04-11 (04).jpg |thumb |Purustused [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa kuulutas välja ülestõusmispüha relvarahu, mis algab kell 16 Moskva aja järgi ja kestab kuni 12. aprilli õhtuni.<ref>[https://www.err.ee/1609993156/ukraina-rinnetel-peaks-hakkama-kehtima-ulestousmispuha-relvarahu Ukraina rinnetel peaks hakkama kehtima ülestõusmispüha relvarahu] ERR, 11.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina viisid läbi sõjavangide vahetuse - mõlemad pooled vabastasis 175 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567994/ukraina-ja-venemaa-vahel-hakkas-kehtima-lihavotterahu-zelenskoi-pakkus-rahu-pikendamist Ukraina ja Venemaa vahel hakkas kehtima lihavõtterahu. Zelenskõi pakkus rahu pikendamist] Delfi, 11.IV 2026</ref> === 12. aprill === Venemaa presidendi välja kuulutatud vaherahu kehtis ainult pikamaa droonide, raketirünnakute ja taktikalise lennuväe kohta. Rinnetel jätkus kohati aktiivne sõjategevus<ref>[https://www.err.ee/1609993663/soja-1509-paev-ukraina-teatas-ligi-2300-lihavottevaherahu-rikkumisest#ukraina Sõja 1509. päev: Ukraina teatas ligi 2300 lihavõttevaherahu rikkumisest] ERR, 12.IV 2026</ref>, kokku registreeriti rindel 10 721 relvarahu rikkumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568242/ukraina-venemaa-rikkus-relvarahu-ligi-11-000-korda Ukraina: Venemaa rikkus relvarahu ligi 11 000 korda] Delfi, 13.IV 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Myrne küla.<ref name=deepstatemap/> === 13. aprill === Venemaa ründas Tšernigivi oblastis ettevõtte Tšernihivoblenergo elektrijaama, põhjustades ulatusliku elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1609994172/venemaa-lopetas-relvarahu-runnakuga-tsernigivi-oblasti-elektrijaamale#elektrijaam Venemaa lõpetas relvarahu rünnakuga Tšernigivi oblasti elektrijaamale] ERR, 13.IV 2026</ref> === 14. aprill === Venemaa ründas objekte Harkivi, Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568521/venemaa-rundas-ukrainas-hersoni-odessa-ja-dnipropetrovski-oblastit Venemaa ründas Ukrainas Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastit] Delfi, 14.IV 2026</ref> Harkivi oblastis heitis Venemaa kuus luigpommi Petšenihõ tammi pihta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568580/venelased-heitsid-kuus-liugpommi-harkivi-oblastis-asuva-petseniho-tammi-pihta Venelased heitsid kuus liugpommi Harkivi oblastis asuva Petšenihõ tammi pihta] Delfi, 14.IV 2026</ref> Dnipros hukkus rünnakutes 5 ja sai vigastada 24 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568609/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-5-ja-sai-viga-24-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu 5 ja sai viga 24 inimest] Delfi, 14.IV 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Tšerepovets]]i linnas asuvat keemiatehast.<ref>[https://www.err.ee/1609995133/soja-1511-paev-ukraina-pidas-eduka-lahingu-ainult-roboteid-kasutades#cherepovets Ukraina droonid tabasid Tšerepovetsi keemiatehast] ERR, 14.IV 2026</ref> Ukraina vallutas esmakordselt vaenlase positsiooni ainult robotite ja droonidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568470/zelenskoi-esimest-korda-soja-jooksul-vallutati-vaenlase-positsioon-ainult-robotite-ja-droonidega Zelenskõi: esimest korda sõja jooksul vallutati vaenlase positsioon ainult robotite ja droonidega] Delfi, 14.IV 2026</ref> === 15. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 361 ründedrooniga, millest Ukraina tõrjus 20 raketti ja 349 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#edu Ukraina tulistas kolmapäeval alla 20 Vene raketti ja 349 drooni] ERR, 16.IV 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi [[Belgorodi oblast]]is [[Valuiki]]s ja ründas [[Sterlitamak]]i naftakeemiatehast [[Baškortostan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609996159/venemaa-tappis-ohurunnakus-tserkassole-lapse-14-sai-vigastada#valuiki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Belgorodi oblastis] ERR, 15.IV 2026</ref> === 16. aprill === {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-04-16 (01).jpg | pilt2 = Church in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-04-16 (11).jpg | allkiri1 = Tabamuse saanud hooned [[Dnipro]]s | allkiri2 = Kirik [[Zaporižžja]]s peale tabamust }} Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 44 raketi ja 659 drooniga, millest Ukraina tõrjus 31 raketti ja 636 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus kokku 15 ja sai vigastada 107 inimest neist<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568961/venemaa-korraldas-oosel-ohurunnakuid-kiievile-dniprole-ja-odessale-hukkunud-on-viis-inimest VIDEO | Venemaa korraldas öösel õhurünnakuid Kiievile, Dniprole ja Odessale. Hukkunud on 15 inimest] Delfi, 16.IV 2026</ref>: * Kiievis hukkus neli ja sai vigastada 57 * Dnipros hukkus kaks ja sai vigastada 27 * Odessas hukkus üheksa ja sai vigastada 23 inimest. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Tuapse]] naftabaasile põhjustades seal suure tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#tuapse Tuapse naftahoidlas Venemaal puhkes õhurünnaku järel tulekahju] ERR, 16.IV 2026</ref> === 17. aprill === Ukraina korraldas õhurünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609998868/soja-1514-paev-ft-venemaa-toob-donbassi-rindele-20-000-reservvaelast#lenska Sõja 1514. päev. FT: Venemaa toob Donbassi rindele 20 000 reservväelast] ERR, 17.IV 2026</ref> === 18. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 219 drooniga, millest Ukraina tõrjus 190.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Droonid Ukraina relvajõudude teatel tulistasid nad öö jooksul alla 190 drooni] ERR, 18.IV 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa naftatööstuse objektidele. Tabamuse said [[Novokuibõševsk]]i ja [[Sõzran]]i naftatöötlemistehased [[Samara oblast]]is, [[Võssotsk]]i sadama naftaterminal [[Leningradi oblast]]is ning [[Tihhoretsk]]i naftapumpamisjaam [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569521/ukraina-tabas-droonidega-nelja-olulist-venemaa-naftarajatist Ukraina tabas droonidega nelja olulist Venemaa naftarajatist] Delfi, 18.IV 2026</ref> [[Krimm]]is ründas Ukraina [[Sevastopol]]i naftaterminali ja Venemaa dessantlaevasid Jamal ja Azov ning üht muud tüüpi sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Sevastopol Droonirünnakud Sevastopoli naftaterminalile ja Venemaa naftatehasele] ERR, 18.IV 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569691/ukraina-sojavaeluure-teatas-kahe-vene-dessantlaeva-rundamisest-krimmis VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas kahe Vene dessantlaeva ründamisest Krimmis] Delfi, 20.IV 2026</ref> === 19. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 236 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 203 drooni. Rünnakutes hukkus üks ja sai vigastada neli inimest. Ukraina raketirünnaku tulemusel süttis [[Taganrog]]is droonitehas, kus toodetakse lahingudroone Molnija, samuti Orioni droonide komponente. Edukalt rünnati ka Jeiski sadamat [[Krasnodari krai]]s ja Vene laskemoonaladu [[Zaporižžja oblast]]is Trudove lähistel ning erinevaid varustuse ja kütuseladusid Zaporižžja ja [[Donetski oblast]]ites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569588/video-ukraina-raketirunnak-suutas-tagangrogi-droonitehase-polengud-jatkuvad-ka-laupaeval-pommitatud-tehastes VIDEO | Ukraina raketirünnak süütas Tagangrogi droonitehase, põlengud jätkuvad ka laupäeval pommitatud tehastes] Delfi, 19.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610000374/ukraina-sojavagi-tabas-rostovi-oblastis-asuvat-droonitehast#droonitehas Ukraina sõjavägi tabas Rostovi oblastis asuvat droonitehast] ERR, 19.IV 2026</ref> === 20. aprill === Ukraina hävitas Venemaa poolt kasutatud 142'st ründedroonist 113.<ref>[https://www.err.ee/1610000800/ukraina-rundas-tuapse-sadamat-ja-rafineerimistehast#saavutus Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 142 Vene ründedroonist 113] ERR, 20.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Tuapse]] naftatöötlemistehast ja sadamat põhjustades seal ulatusliku tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569683/droonid-rundasid-venemaa-krasnodari-krais-tuapse-sadamat Droonid ründasid Venemaa Krasnodari krais Tuapse sadamat] Delfi, 20.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570301/video-ja-fotod-kaks-vene-naftatehast-peatasid-ohulookide-tottu-tootmise-tuapses-sajab-naftavihma VIDEO JA FOTOD | Kaks Vene naftatehast peatasid õhulöökide tõttu tootmise. Tuapses sajab naftavihma] Delfi, 22.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569942/venemaa-runnakutes-kolmele-ukraina-oblastile-hukkus-kolm-ja-sai-vigastada-17-inimest Venemaa rünnakutes kolmele Ukraina oblastile hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest] Delfi, 20.IV 2026</ref> Venemaa võimud ei suutnud tulekahju mitme päeva jooksul kustutada ja see tekitas piirkonnas suure reostuse.<ref>[https://www.err.ee/1610005513/louna-vene-linnas-kallab-ukraina-droonirunnaku-jarel-murgist-vihma Lõuna-Vene linnas kallab Ukraina droonirünnaku järel mürgist vihma] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 21. aprill === Venemaa droonilöögis [[Sumõ]]le sai vigastada 15 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569962/venemaa-rundas-ukrainas-droonidega-sumot Venemaa ründas Ukrainas droonidega Sumõt] Delfi, 21.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat naftajuhtme Družba pumbajaama.<ref>[https://www.err.ee/1610001706/ukraina-rundas-venemaal-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#druzba Ukraina ründas Venemaal Družba naftajuhtme pumbajaama] ERR, 21.IV 2026</ref> Ukraina teatas, et on lõpetanud [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] remondi ja taastab naftatarned Ungarisse ja Slovakkiasse, mis katkesid Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570211/zelenskoi-ukraina-on-lopetanud-druzba-naftajuhtme-parandustood Ukraina on lõpetanud Družba naftajuhtme parandustööd] Delfi, 21.IV 2026</ref> === 22. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvas naftarafineerimisetehases.<ref>[https://www.err.ee/1610002681/meedia-ukraina-rundas-naftatehast-samara-oblastis#ukraina Meedia: Ukraina ründas naftatehast Samara oblastis] ERR, 22.IV 2026</ref> Rünnakus hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570237/venemaal-sozranis-purunes-droonirunnaku-tottu-osaliselt-elumaja-11-inimest-sai-kannatada Venemaal Sõzranis purunes droonirünnaku tõttu osaliselt elumaja. Hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest] Delfi, 22.IV 2026</ref> === 23. aprill === Euroopa Liit kiitis heaks Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu andmise ja 20. sanktsioonipaketi Venemaa vastu.<ref>[https://www.err.ee/1610004871/el-kiitis-heaks-ukraina-laenu-ja-uued-venemaa-vastased-sanktsioonid EL kiitis heaks Ukraina laenu ja uued Venemaa-vastased sanktsioonid] ERR, 23.IV 2026</ref> Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks ja sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570468/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 23.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorod]]i oblastis asuvat Gorki naftapumplat, [[Feodossia]]s naftabaasi, [[Melitopol]]is alajaama ning objekte [[Samara oblast]]is [[Samara]]s ja [[Novokuibõševsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610004241/allikas-ukraina-droonid-tabasid-nizni-novgorodis-asuvat-naftapumplat#pumpla Allikas: Ukraina droonid tabasid Nižni Novgorodis asuvat naftapumplat] ERR, 23.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570482/venemaal-novokuibosevskis-rundasid-droonid-naftakeemiakombinaati Venemaal Novokuibõševskis ründasid droonid naftakeemiakombinaati] Delfi, 23.IV 2026</ref> === 24. aprill === Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu kaks ja vigastada sai 14 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570720/odessas-hukkus-vene-droonirunnaku-tottu-elumajas-kaks-inimest Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu elumajas kaks inimest] Delfi, 24.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbaltki poolelt 193 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570969/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-sojavange-kumbki-pool-vabastas-193-inimest Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange, kumbki pool vabastas 193 sõdurit] Delfi, 24.IV 2026</ref> Ukraina vallandas alluvad nälga jätnud brigaadiülema.<ref>[https://www.err.ee/1610005426/vene-vaed-pommitasid-elumaju-odessas#vallandati Rindel oma sõdurid nälga jätnud Ukraina väejuht vallandati] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 25. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 619 drooni ja 47 raketiga, millest õhutõrje tõrjus 580 drooni ja 30 raketti. Rünnakutes hukkus 10 ja sai vigastada vähemalt 57 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610006374/venemaa-korraldas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku-ukraina-linnadele#runnak Venemaa korraldas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukraina linnadele] ERR, 25.IV 2026</ref> Ukraina tabas [[T]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0XgMcQPP75GtZSHk71dndLTvK1fu51NUHto2k7EyY1e3qwn4fBJ6T31wzWLexpwHZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 1.V 2026</ref> === 26. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 144 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 124. Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571127/venemaa-korraldas-ukrainale-droonirunnaku-hukkus-vahemalt-kolm-inimest Venemaa korraldas Ukrainale droonirünnaku, hukkus vähemalt kolm inimest] Delfi, 26.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku, mille tulemusel süttisid [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehas ja [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is väetisetehas Apatit.<ref>[https://www.err.ee/1610006866/soja-1523-paev-ukraina-suutas-venemaa-uhe-suurima-naftatootlemistehase#jaroslavl Ukraina süütas õhurünnakuga Venemaa ühe suurima naftatöötlemistehase] ERR, 26.IV 2026</ref> Krimmis hävitati droonirünnakuga kolm Vene laeva - dessantlaevad Jamal ja Nikolai Filtšenkov ning luurelaev Ivan Hurs ja Beelbeki lennuväljal seisnud lennuk [[MiG-31]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571174/ukraina-teatel-havitati-oosel-krimmis-kolm-vene-laeva-ja-uks-lennuk Ukraina teatel hävitati öösel Krimmis kolm Vene laeva ja üks lennuk] Delfi, 26.IV 2026</ref> === 27. aprill === Venemaa droonirünnakus Odessale sai vigastada vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610007370/vene-droonid-tabasid-elumaja-ja-hotelli-odessas#odessa Vene droonid tabasid elumaja ja hotelli Odessas] ERR, 27.IV 2026</ref> DeepState andmetel on Venemaa hõivanud [[Donetski oblast]]is asuva [[Mõrnohrad]]i linna.<ref name=deepstatemap/> Ukraina hävitas [[Melitopol]]i lähistel droonirünnakuga Venemaa mitmikraketiheitja [[9K515 Tornado-S]].<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8460444/video-ukraina-droon-havitas-melitopoli-lahistel-ulivoimsa-vene-raketiheitja-tornado-s |title=VIDEO ⟩ Ukraina droon hävitas Melitopoli lähistel ülivõimsa Vene raketiheitja Tornado-S |url-access=subscription |author= |date=2026-03-27 |access-date=2026-03-27 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://militarnyi.com/en/news/422nd-regiment-hits-tornado-s-mlrs-near-melitopol/ 422nd Regiment Hits Tornado-S MLRS Near Melitopol] Nilitarny, 27.IV 2026</ref> === 28. aprill === Ukraina õhukaitse hävitas 123 Vene ründedroonist 95.<ref>[https://www.err.ee/1610008240/ukraina-rundas-vene-naftahoidlaid-enne-eelmiste-polengute-kustutamist#oopaev Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 123 Vene ründedroonist 95] ERR, 28.IV 2026</ref> Ukraina sooritas uue rünnaku [[Tuapse]] sadamas asuvatele naftahoidlatele, kus Venemaa ei ole veel suutnud kustutada eelmise rünnaku põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571554/venemaal-rundasid-droonid-jarjekordselt-tuapse-naftatootlemistehast-ja-puhkes-uus-tulekahju Venemaal ründasid droonid järjekordselt Tuapse naftatöötlemistehast ja puhkes uus tulekahju] Delfi, 28.IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120571671/uus-runnak-tuapsele-laiendas-keskkonnakatastroofi-mu-kaks-kassi-ja-koer-on-kutuseoliga-kaetud |title=VIDEO ⟩ Uus rünnak Tuapsele laiendas keskkonnakatastroofi. „Mu kaks kassi ja koer on kütuseõliga kaetud“ |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-28 |access-date=2026-03-28 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571918/venemaal-tuapses-voolas-tanaval-polev-nafta VIDEO | Venemaal Tuapses voolas tänaval põlev nafta] Delfi, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid Krimmis asuvat Iskanderi rakettide ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#raketiladu Ukraina avaldas video Krimmis asuva Vene raketilao ründamisest] ERR, 29.IV 2026</ref> === 29. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 171 drooniga, millest õhutõrje hävitas 154. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus möödunud ööpäevaga viis tsiviilinimest] ERR, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Permi krai]]s asuvat Lukoili naftatorujuhtme pumbasüsteeme ja [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is asuvat naftatöötlemistehast Orsknefteorgsintez.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571956/droonid-rundasid-naftatootlemistehaseid-venemaal-permi-krais-ja-orenburgi-oblastis Droonid ründasid naftatöötlemistehaseid Venemaal Permi krais ja Orenburgi oblastis] Delfi, 29.IV 2026</ref> Mõlemal objektil süttis suur tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#perm Ukraina rünnak Permi naftarajatisele põhjustas suure tulekahju] ERR, 30.IV 2026</ref> === 30. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 206 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhutõrje hävitas 172 drooni. Rünnakutes sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#odessa Vene droonirünnakus Odessale sai viga 18 inimest] ERR, 30.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Dzeržinsk]]is asuvale lõhkeainetehasele. Ukraina eliitdrooniüksus [[Magyari Linnud]] tabas [[Voroneži oblast]]is kahte Vene armee helikopterit [[Mil Mi-28|Mi-28]] ja [[Mil Mi-17|Mi-17]]. Krimmis tabas Ukraina merevägi kahte Kertši silda valvanud Vene kaatrit. [[Permi oblast]]is sai tabamuse naftatöötlemistehas [[Lukoil-Permnefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572231/droonid-rundasid-venemaal-teist-paeva-permi-linna-kohal-on-suitsusammas-ja-teatati-naftavihmast Droonid ründasid Venemaal teist päeva Permi. Linna kohal on suitsusammas ja teatati „naftavihmast“] Delfi, 30.IV 2026</ref> == Mai == === 1. mai === Venemaa ründas [[Ternopil]]i ja [[Odessa]]t 409 drooniga, millest õhukaitse tegi kahjutuks 388. Rünnakutes sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610011747/ukraina-rundas-taas-tuapse-sadamat#ternopil Venemaa päevases rünnakus Ternopilile sai vigastada 10 inimest] ERR, 1.V 2026</ref> Ukraina korraldas järgmise rõünnaku [[Tuapse]] mereterminalile, kus Venemaa ei ole suutnud kustuta eelmistest rünnakutest põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572452/ukraina-droonid-tabasid-oosel-neljandat-korda-tuapse-naftatootlemistehast Ukraina droonid tabasid öösel neljandat korda Tuapse naftatöötlemistehast] Delfi, 30.IV 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] f2yjezs8zpxpeht2yekm9ofociay9b0 7144557 7144555 2026-05-02T10:43:15Z Hannesvalk 176021 /* 25. aprill */ 7144557 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[ Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> Venemaa droonirünnakus purunes Ukraina territooriumil [[naftajuhe Družba]], mis varustab naftaga Ungarit ja Slovakkiat.<ref name=druzba>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437622/ungari-ja-slovakkia-ahvardasid-ukrainat-energiaekspordi-katkestamisega Ungari ja Slovakkia ähvardasid Ukrainat energiaekspordi katkestamisega] Delfi, 20.II 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> Ungari ja Slovakkia ähvardaisd Ukrainat energiaekspordi katkestamisega, kui Ukraina ei taasta naftatarneid [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] kaudu<ref name=druzba/>, mis sai kannatada Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]]. Samuti ähvardab Ungari blokeerida ELi 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437812/ungari-blokeerib-druzba-torujuhtme-vaidluse-tottu-90-miljardi-euro-suuruse-laenu-ukrainale Ungari blokeerib Družba torujuhtme vaidluse tõttu 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale] Delfi, 21.II 2026</ref> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.<ref name=deepstatemap/> === 31. märts === Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723 Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026</ref> Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest. Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026</ref> nende seas Põhjamere laevastiku lennuväe ülem kindral-leitnant Aleksandr Otroštšenko.<ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#krimm Krimmis allakukkunud transpordilennuki pardal oli ka Vene kindral] ERR, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565708/venemaal-kinnitati-pohjalaevastiku-lennuvae-ulema-hukkumist-krimmi-lennuonnetuses Venemaal kinnitati Põhjalaevastiku lennuväe ülema hukkumist Krimmi lennuõnnetuses] Delfi, 6.IV 2026</ref> Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8444272/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest |pealkiri=Krimmis kukkus alla Vene sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina sooritas Pokrovskist loodes vasturünnaku, mille käigus kaotas mitu ühikut tehnikat.<ref>[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid0kE7jkVubWFGDD6HKuWWcrNUXXxZMazKAwqdgSJqhn5SHprw97ptxxPu34xe8oWH9l Toomas Piirmanni blogi] FB, 3.IV 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120565146/video-ukrainlaste-runnak-donetski-oblastis-loppes-fiaskoga-kas-nad-kordavad-venelaste-vigu |pealkiri=VIDEO - Ukrainlaste rünnak Donetski oblastis lõppes fiaskoga. Kas nad kordavad venelaste vigu? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-02 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Venemaa pealetungi tempo olulisest vähenenud, kuna Ukraina väed on juba pikka aega rindejoone erinevates piirkondades initsiatiivi hoidnud.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-march-31-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, March 31, 2026] ISW, 31.III 2026</ref> Märtsis vallutas Venemaa vaid 23 ruutkilomeetrit territooriumi.<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#isw ISW: Venemaa edasiliikumise tempo on järsult vähenenud] ERR, 5.IV 2026</ref> Ukraina relvajõud ründasid märtsis Venemaal 15 strateegilise tähtsusega objekti, neist viis on sõjatehased ja 10 naftatööstuse objektid.<ref>[https://www.err.ee/1609986030/ukraina-tabas-martsis-15-venemaa-strateegilist-objekti Ukraina tabas märtsis 15 Venemaa strateegilist objekti] ERR, 3.IV 2026</ref> == Aprill == === 1. aprill === Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026</ref> ja [[Hmelnõtskõi]]le,<ref>[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#linn Venemaa ründas Lääne-Ukrainas asuvat Hmelnõtskõid] ERR, 1.IV 2026</ref> Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Tšerkassõ oblast]]is [[Zolotonoša rajoon]]is neli inimest. === 2. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Baškortostan]]is [[Ufaa]] naftatöötlemistehas [[Bašneft-Novoil]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565101/droonid-suutasid-naftatootlemistehase-venemaal-baskortostanis VIDEOD | Droonid süütasid Venemaal Baškortostanis naftatöötlemistehase] Delfi, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#ufaa Ukraina süütas õhurünnakuga Ufaa naftarafineerimistehase] ERR, 2.IV 2026</ref> [[Krimm]]is hävitas Ukraina patrulllennuki [[An-72P]], radarikompleksi P-37 "Metš" ja droonihoidla koos nelja drooniga Orion.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/ukraina-havitas-krimmis-jarjekordse-vene-lennuki#an Ukraina hävitas Krimmis järjekordse Vene lennuki] ERR, 3.IV 2026</ref> === 3. aprill (sõja 1500. päev) === [[File:Destructions_in_Obukhiv_after_Russian_attack,_2026-04-03_(11).jpg |thumb |Korterelamu [[Obuhhiv]]is Kiievi oblastis peale droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 542 drooniga, 25 tiibraketiga Kh-101, 10 ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja kahe tiibraketiga [[Iskander|Iskander-K]]. Ukraina tõrjus 519 drooni, 24 tiibraketti X-101 ja mõlemad Iskander K tiibraketid.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0AfSthBPyA3CF9fz2CCRwJ4S1vdNNYkDerw91RvVao1Ek7NAZWofqujANmdyfxsi3l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/soja-1500-paev-venemaa-kaotas-krimmis-havitaja-su-30#droonid Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 500 drooniga] ERR, 3.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Leningradi oblast]]i [[Vsevoložski rajoon]]is asuvat strateegilise tähtsusega Morozovi lõhkeainetehast. Ukraina tõrjus vastase välja [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvast Novoselivka külast.<ref name=deepstatemap/> === 4. aprill === [[File:Destructions in Nikopol after Russian attack, 2026-04-04 (01).webp |thumb |Droonirünnaku tagajärjed [[Nikopol]]i turul]] Venemaa ründas Ukrainat 286 drooniga, millest Ukraina tõrjus 260.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0JFfzn8jVQu4VGykXYvGygwfJkJeC6SWKKSvF9SJW7A9P4DfY52j76sCvwWfNwesGl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 4.IV 2026</ref> [[Nikopol]]i turul hukkus droonitabamuse tõttu viis ja sai vigasada 19 inimest. Ukraina rünnakud tabasid Venemaa kaitse- ja keemiatööstuse rajatisi. [[Togliatti]]s said tabamuse keemiatehased [[Togliattikauchuk]] ja [[KuibõševAzot]], [[Taganrog]]is droonitehas Atlant-Aero ja [[Berievi lennukitehas]], kus moderniseeritakse [[Tu-95]] pommitajaid ja [[A-50]] luurelennukeid ning [[Luhanski oblast]]is [[Altševski terasetehas]].<ref>[https://www.err.ee/1609986477/soja-1501-paev-ukraina-vaed-tabasid-vene-kaitserajatisi-taganrogis-ja-togliattis#Togliatti Ukraina väed tabasid Vene kaitserajatisi Taganrogis ja Togliattis] ERR, 4.IV 2026</ref> Krimmis hävitas Ukraina droonirünnakuga õhutõrjesüsteemi [[S-400]] radari ja õhutõrjesüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]]. === 5. aprill === Ukraina droonirünnakutes said kahjustusi [[Leningradi oblast]]is [[Primorski sadam]]a lähedal naftatorustik<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565554/venemaa-leningradi-oblastis-teatati-droonirunnakust-ja-naftajuhtme-kahjustustest Venemaa Leningradi oblastis teatati droonirünnakust ja naftajuhtme kahjustustest] Delfi, 5.IV 2026</ref> ning [[Nižni-Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvad NORSI naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#kstovo Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal] ERR, 5.IV 2026</ref> ja Novogorkovskaja koostootmisjaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565590/venemaa-novgorodi-oblastis-toimunud-droonirunnakus-said-kahjustada-naftatehas-ja-elektrijaam Venemaa Novgorodi oblastis toimunud droonirünnakus said kahjustada naftatehas ja elektrijaam] Delfi, 5.IV 2026</ref> Kstovo naftatöötlemistehas peatas droonirünnakut töö.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#peatas Venemaa üks suurimaid rafineerimistehaseid seiskus pärast Ukraina rünnakut] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina on jaanuari lõpust alates taastanud kontrolli 480 ruutkilomeetri suuruse ala üle ja vabastanud 12 asulat, teatas [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8446257/blogi-1502-sojapaev-ukrainas-ukraina-suutis-kahjustada-laanemere-aares-asuvat-vene-naftatoru?liveblogPost=616319 |pealkiri=Sõrskõi: Ukraina on jaanuari lõpust tagasi võitnud 480 ruutkilomeetrit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-05 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 6. aprill === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-04-06 (21).webp |thumb |Korterelamu [[Odessa]]is peale tabamust]] [[Odessa]]s hukkus venemaa ühurünankus kolm inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609987440/soja-1503-paev-ukraina-vottis-ette-venemaa-musta-mere-aarse-naftasadama#odessa Venemaa rünnakus Odessale hukkus kolm inimest] ERR, 6.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]i sadamat. Rünnak põhjustas Šešharise naftakütuse terminalile suuri purustusi ja katkestas nafta väljaveo.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565665/droonid-rundasid-musta-mere-aares-novorossiiskis-naftaterminali VIDEOD | Droonid ründasid Musta mere ääres Novorossiiskis naftaterminali] Delfi, 6.IV 2026</ref> Sadamas sai löögi Vene fragatt [[Admiral Grigorovitš]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565859/ukraina-droonijoud-rundasid-novorossiiskis-vene-fregatti-admiral-grigorovits Ukraina droonijõud ründasid Novorossiiskis Vene fregatti Admiral Grigorovitš] Delfi, 6.IV 2026</ref> Venemaa teatas 148 Ukraina drooni allatulistamisest rünnaku käigus. Ukraina vabasas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Ambarne asula.<ref name=deepstatemap/> === 7. aprill === [[File:Velykyi Burluk Manor after Russian attack, 2026-04-07 (01).jpg |thumb |Tulekahju ajaloolises Veliky Burluki mõisas ([[Harkovi oblast]]is) peale droonitabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 110 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 77. [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Nikopol]]is hukkus neli ja haavata sai 12 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566016/vene-droon-rundas-ukrainas-nikopolis-bussi-hukkus-kolm-inimest Vene droon ründas Ukrainas Nikopolis bussi. Hukkus kolm inimest] Delfi, 7.IV 2026</ref> Hersonis hukkus samuti neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#kaheksa Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus teisipäeval kaheksa inimest] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Voroneži oblast]]is [[Rossoš]]is asuvat Minudobrenia keemiatehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565957/ukraina-droonid-tabasid-keemiatehast-voronesi-oblastis-vene-sojatoostusega-seotud-tehases-puhkes-tulekahju Ukraina droonid tabasid keemiatehast Voroneži oblastis. Vene sõjatööstusega seotud tehases puhkes tulekahju] Delfi, 7.IV 2026</ref>, mille toodangut kasutatakse ka Vene sõjatööstuses ja [[Ust-Luga sadam]]at.<ref>[https://www.err.ee/1609988403/ukraina-rundas-vene-sojavaega-seotud-keemiatehast-voronezi-oblastis#voronezh Ukraina ründas Vene sõjaväega seotud keemiatehast Voroneži oblastis] ERR, 7.IV 2026</ref> [[Vladimiri oblast]]is hukkus droonitabamuse tõttu kolm tsiviilelanikku. === 8. aprill === Ukraina rünnak hävitas viimase [[Kertši väin]]as töötanud Vene rongipraami Slavjanin.<ref>[https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#kerch Ukraina teatas viimase Vene rongipraami kõrvaldamisest Kertši väinas] ERR, 9.IV 2026</ref> === 9. aprill === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale suurele naftapumplale, põhjustades seal plahvatusi ja tulekahju.<ref>[https://https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#pumpla Ukraina korraldas droonirünnaku naftapumplale Krasnodari krais] ERR, 9.IV 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 1000 sõduri säilmed ja Ukraina tagastas Venemaale 41 hukkunud Vene sõduri surnukehad.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616780 |pealkiri=Venemaa tagastas Ukrainale 1000 sõduri surnukehad |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga, millest Ukraina tõrjus 99.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616708 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. aprill === Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1.<ref>[https://www.err.ee/1609991923/soja-1507-paev-runnakud-vene-naftataristule-muudavad-konelusi#tor Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1] ERR, 10.IV 2026</ref> === 11. aprill === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-04-11 (04).jpg |thumb |Purustused [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa kuulutas välja ülestõusmispüha relvarahu, mis algab kell 16 Moskva aja järgi ja kestab kuni 12. aprilli õhtuni.<ref>[https://www.err.ee/1609993156/ukraina-rinnetel-peaks-hakkama-kehtima-ulestousmispuha-relvarahu Ukraina rinnetel peaks hakkama kehtima ülestõusmispüha relvarahu] ERR, 11.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina viisid läbi sõjavangide vahetuse - mõlemad pooled vabastasis 175 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567994/ukraina-ja-venemaa-vahel-hakkas-kehtima-lihavotterahu-zelenskoi-pakkus-rahu-pikendamist Ukraina ja Venemaa vahel hakkas kehtima lihavõtterahu. Zelenskõi pakkus rahu pikendamist] Delfi, 11.IV 2026</ref> === 12. aprill === Venemaa presidendi välja kuulutatud vaherahu kehtis ainult pikamaa droonide, raketirünnakute ja taktikalise lennuväe kohta. Rinnetel jätkus kohati aktiivne sõjategevus<ref>[https://www.err.ee/1609993663/soja-1509-paev-ukraina-teatas-ligi-2300-lihavottevaherahu-rikkumisest#ukraina Sõja 1509. päev: Ukraina teatas ligi 2300 lihavõttevaherahu rikkumisest] ERR, 12.IV 2026</ref>, kokku registreeriti rindel 10 721 relvarahu rikkumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568242/ukraina-venemaa-rikkus-relvarahu-ligi-11-000-korda Ukraina: Venemaa rikkus relvarahu ligi 11 000 korda] Delfi, 13.IV 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Myrne küla.<ref name=deepstatemap/> === 13. aprill === Venemaa ründas Tšernigivi oblastis ettevõtte Tšernihivoblenergo elektrijaama, põhjustades ulatusliku elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1609994172/venemaa-lopetas-relvarahu-runnakuga-tsernigivi-oblasti-elektrijaamale#elektrijaam Venemaa lõpetas relvarahu rünnakuga Tšernigivi oblasti elektrijaamale] ERR, 13.IV 2026</ref> === 14. aprill === Venemaa ründas objekte Harkivi, Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568521/venemaa-rundas-ukrainas-hersoni-odessa-ja-dnipropetrovski-oblastit Venemaa ründas Ukrainas Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastit] Delfi, 14.IV 2026</ref> Harkivi oblastis heitis Venemaa kuus luigpommi Petšenihõ tammi pihta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568580/venelased-heitsid-kuus-liugpommi-harkivi-oblastis-asuva-petseniho-tammi-pihta Venelased heitsid kuus liugpommi Harkivi oblastis asuva Petšenihõ tammi pihta] Delfi, 14.IV 2026</ref> Dnipros hukkus rünnakutes 5 ja sai vigastada 24 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568609/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-5-ja-sai-viga-24-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu 5 ja sai viga 24 inimest] Delfi, 14.IV 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Tšerepovets]]i linnas asuvat keemiatehast.<ref>[https://www.err.ee/1609995133/soja-1511-paev-ukraina-pidas-eduka-lahingu-ainult-roboteid-kasutades#cherepovets Ukraina droonid tabasid Tšerepovetsi keemiatehast] ERR, 14.IV 2026</ref> Ukraina vallutas esmakordselt vaenlase positsiooni ainult robotite ja droonidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568470/zelenskoi-esimest-korda-soja-jooksul-vallutati-vaenlase-positsioon-ainult-robotite-ja-droonidega Zelenskõi: esimest korda sõja jooksul vallutati vaenlase positsioon ainult robotite ja droonidega] Delfi, 14.IV 2026</ref> === 15. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 361 ründedrooniga, millest Ukraina tõrjus 20 raketti ja 349 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#edu Ukraina tulistas kolmapäeval alla 20 Vene raketti ja 349 drooni] ERR, 16.IV 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi [[Belgorodi oblast]]is [[Valuiki]]s ja ründas [[Sterlitamak]]i naftakeemiatehast [[Baškortostan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609996159/venemaa-tappis-ohurunnakus-tserkassole-lapse-14-sai-vigastada#valuiki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Belgorodi oblastis] ERR, 15.IV 2026</ref> === 16. aprill === {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-04-16 (01).jpg | pilt2 = Church in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-04-16 (11).jpg | allkiri1 = Tabamuse saanud hooned [[Dnipro]]s | allkiri2 = Kirik [[Zaporižžja]]s peale tabamust }} Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 44 raketi ja 659 drooniga, millest Ukraina tõrjus 31 raketti ja 636 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus kokku 15 ja sai vigastada 107 inimest neist<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568961/venemaa-korraldas-oosel-ohurunnakuid-kiievile-dniprole-ja-odessale-hukkunud-on-viis-inimest VIDEO | Venemaa korraldas öösel õhurünnakuid Kiievile, Dniprole ja Odessale. Hukkunud on 15 inimest] Delfi, 16.IV 2026</ref>: * Kiievis hukkus neli ja sai vigastada 57 * Dnipros hukkus kaks ja sai vigastada 27 * Odessas hukkus üheksa ja sai vigastada 23 inimest. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Tuapse]] naftabaasile põhjustades seal suure tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#tuapse Tuapse naftahoidlas Venemaal puhkes õhurünnaku järel tulekahju] ERR, 16.IV 2026</ref> === 17. aprill === Ukraina korraldas õhurünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609998868/soja-1514-paev-ft-venemaa-toob-donbassi-rindele-20-000-reservvaelast#lenska Sõja 1514. päev. FT: Venemaa toob Donbassi rindele 20 000 reservväelast] ERR, 17.IV 2026</ref> === 18. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 219 drooniga, millest Ukraina tõrjus 190.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Droonid Ukraina relvajõudude teatel tulistasid nad öö jooksul alla 190 drooni] ERR, 18.IV 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa naftatööstuse objektidele. Tabamuse said [[Novokuibõševsk]]i ja [[Sõzran]]i naftatöötlemistehased [[Samara oblast]]is, [[Võssotsk]]i sadama naftaterminal [[Leningradi oblast]]is ning [[Tihhoretsk]]i naftapumpamisjaam [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569521/ukraina-tabas-droonidega-nelja-olulist-venemaa-naftarajatist Ukraina tabas droonidega nelja olulist Venemaa naftarajatist] Delfi, 18.IV 2026</ref> [[Krimm]]is ründas Ukraina [[Sevastopol]]i naftaterminali ja Venemaa dessantlaevasid Jamal ja Azov ning üht muud tüüpi sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Sevastopol Droonirünnakud Sevastopoli naftaterminalile ja Venemaa naftatehasele] ERR, 18.IV 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569691/ukraina-sojavaeluure-teatas-kahe-vene-dessantlaeva-rundamisest-krimmis VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas kahe Vene dessantlaeva ründamisest Krimmis] Delfi, 20.IV 2026</ref> === 19. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 236 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 203 drooni. Rünnakutes hukkus üks ja sai vigastada neli inimest. Ukraina raketirünnaku tulemusel süttis [[Taganrog]]is droonitehas, kus toodetakse lahingudroone Molnija, samuti Orioni droonide komponente. Edukalt rünnati ka Jeiski sadamat [[Krasnodari krai]]s ja Vene laskemoonaladu [[Zaporižžja oblast]]is Trudove lähistel ning erinevaid varustuse ja kütuseladusid Zaporižžja ja [[Donetski oblast]]ites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569588/video-ukraina-raketirunnak-suutas-tagangrogi-droonitehase-polengud-jatkuvad-ka-laupaeval-pommitatud-tehastes VIDEO | Ukraina raketirünnak süütas Tagangrogi droonitehase, põlengud jätkuvad ka laupäeval pommitatud tehastes] Delfi, 19.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610000374/ukraina-sojavagi-tabas-rostovi-oblastis-asuvat-droonitehast#droonitehas Ukraina sõjavägi tabas Rostovi oblastis asuvat droonitehast] ERR, 19.IV 2026</ref> === 20. aprill === Ukraina hävitas Venemaa poolt kasutatud 142'st ründedroonist 113.<ref>[https://www.err.ee/1610000800/ukraina-rundas-tuapse-sadamat-ja-rafineerimistehast#saavutus Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 142 Vene ründedroonist 113] ERR, 20.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Tuapse]] naftatöötlemistehast ja sadamat põhjustades seal ulatusliku tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569683/droonid-rundasid-venemaa-krasnodari-krais-tuapse-sadamat Droonid ründasid Venemaa Krasnodari krais Tuapse sadamat] Delfi, 20.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570301/video-ja-fotod-kaks-vene-naftatehast-peatasid-ohulookide-tottu-tootmise-tuapses-sajab-naftavihma VIDEO JA FOTOD | Kaks Vene naftatehast peatasid õhulöökide tõttu tootmise. Tuapses sajab naftavihma] Delfi, 22.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569942/venemaa-runnakutes-kolmele-ukraina-oblastile-hukkus-kolm-ja-sai-vigastada-17-inimest Venemaa rünnakutes kolmele Ukraina oblastile hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest] Delfi, 20.IV 2026</ref> Venemaa võimud ei suutnud tulekahju mitme päeva jooksul kustutada ja see tekitas piirkonnas suure reostuse.<ref>[https://www.err.ee/1610005513/louna-vene-linnas-kallab-ukraina-droonirunnaku-jarel-murgist-vihma Lõuna-Vene linnas kallab Ukraina droonirünnaku järel mürgist vihma] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 21. aprill === Venemaa droonilöögis [[Sumõ]]le sai vigastada 15 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569962/venemaa-rundas-ukrainas-droonidega-sumot Venemaa ründas Ukrainas droonidega Sumõt] Delfi, 21.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat naftajuhtme Družba pumbajaama.<ref>[https://www.err.ee/1610001706/ukraina-rundas-venemaal-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#druzba Ukraina ründas Venemaal Družba naftajuhtme pumbajaama] ERR, 21.IV 2026</ref> Ukraina teatas, et on lõpetanud [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] remondi ja taastab naftatarned Ungarisse ja Slovakkiasse, mis katkesid Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570211/zelenskoi-ukraina-on-lopetanud-druzba-naftajuhtme-parandustood Ukraina on lõpetanud Družba naftajuhtme parandustööd] Delfi, 21.IV 2026</ref> === 22. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvas naftarafineerimisetehases.<ref>[https://www.err.ee/1610002681/meedia-ukraina-rundas-naftatehast-samara-oblastis#ukraina Meedia: Ukraina ründas naftatehast Samara oblastis] ERR, 22.IV 2026</ref> Rünnakus hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570237/venemaal-sozranis-purunes-droonirunnaku-tottu-osaliselt-elumaja-11-inimest-sai-kannatada Venemaal Sõzranis purunes droonirünnaku tõttu osaliselt elumaja. Hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest] Delfi, 22.IV 2026</ref> === 23. aprill === Euroopa Liit kiitis heaks Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu andmise ja 20. sanktsioonipaketi Venemaa vastu.<ref>[https://www.err.ee/1610004871/el-kiitis-heaks-ukraina-laenu-ja-uued-venemaa-vastased-sanktsioonid EL kiitis heaks Ukraina laenu ja uued Venemaa-vastased sanktsioonid] ERR, 23.IV 2026</ref> Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks ja sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570468/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 23.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorod]]i oblastis asuvat Gorki naftapumplat, [[Feodossia]]s naftabaasi, [[Melitopol]]is alajaama ning objekte [[Samara oblast]]is [[Samara]]s ja [[Novokuibõševsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610004241/allikas-ukraina-droonid-tabasid-nizni-novgorodis-asuvat-naftapumplat#pumpla Allikas: Ukraina droonid tabasid Nižni Novgorodis asuvat naftapumplat] ERR, 23.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570482/venemaal-novokuibosevskis-rundasid-droonid-naftakeemiakombinaati Venemaal Novokuibõševskis ründasid droonid naftakeemiakombinaati] Delfi, 23.IV 2026</ref> === 24. aprill === Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu kaks ja vigastada sai 14 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570720/odessas-hukkus-vene-droonirunnaku-tottu-elumajas-kaks-inimest Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu elumajas kaks inimest] Delfi, 24.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbaltki poolelt 193 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570969/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-sojavange-kumbki-pool-vabastas-193-inimest Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange, kumbki pool vabastas 193 sõdurit] Delfi, 24.IV 2026</ref> Ukraina vallandas alluvad nälga jätnud brigaadiülema.<ref>[https://www.err.ee/1610005426/vene-vaed-pommitasid-elumaju-odessas#vallandati Rindel oma sõdurid nälga jätnud Ukraina väejuht vallandati] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 25. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 619 drooni ja 47 raketiga, millest õhutõrje tõrjus 580 drooni ja 30 raketti. Rünnakutes hukkus 10 ja sai vigastada vähemalt 57 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610006374/venemaa-korraldas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku-ukraina-linnadele#runnak Venemaa korraldas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukraina linnadele] ERR, 25.IV 2026</ref> Ukraina kahjustas [[Tšeljabinsk]]is "mitut" [[Su-57]] hävitajat ja üht [[Su-34]] pommitajat.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0XgMcQPP75GtZSHk71dndLTvK1fu51NUHto2k7EyY1e3qwn4fBJ6T31wzWLexpwHZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 1.V 2026</ref> === 26. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 144 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 124. Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571127/venemaa-korraldas-ukrainale-droonirunnaku-hukkus-vahemalt-kolm-inimest Venemaa korraldas Ukrainale droonirünnaku, hukkus vähemalt kolm inimest] Delfi, 26.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku, mille tulemusel süttisid [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehas ja [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is väetisetehas Apatit.<ref>[https://www.err.ee/1610006866/soja-1523-paev-ukraina-suutas-venemaa-uhe-suurima-naftatootlemistehase#jaroslavl Ukraina süütas õhurünnakuga Venemaa ühe suurima naftatöötlemistehase] ERR, 26.IV 2026</ref> Krimmis hävitati droonirünnakuga kolm Vene laeva - dessantlaevad Jamal ja Nikolai Filtšenkov ning luurelaev Ivan Hurs ja Beelbeki lennuväljal seisnud lennuk [[MiG-31]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571174/ukraina-teatel-havitati-oosel-krimmis-kolm-vene-laeva-ja-uks-lennuk Ukraina teatel hävitati öösel Krimmis kolm Vene laeva ja üks lennuk] Delfi, 26.IV 2026</ref> === 27. aprill === Venemaa droonirünnakus Odessale sai vigastada vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610007370/vene-droonid-tabasid-elumaja-ja-hotelli-odessas#odessa Vene droonid tabasid elumaja ja hotelli Odessas] ERR, 27.IV 2026</ref> DeepState andmetel on Venemaa hõivanud [[Donetski oblast]]is asuva [[Mõrnohrad]]i linna.<ref name=deepstatemap/> Ukraina hävitas [[Melitopol]]i lähistel droonirünnakuga Venemaa mitmikraketiheitja [[9K515 Tornado-S]].<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8460444/video-ukraina-droon-havitas-melitopoli-lahistel-ulivoimsa-vene-raketiheitja-tornado-s |title=VIDEO ⟩ Ukraina droon hävitas Melitopoli lähistel ülivõimsa Vene raketiheitja Tornado-S |url-access=subscription |author= |date=2026-03-27 |access-date=2026-03-27 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://militarnyi.com/en/news/422nd-regiment-hits-tornado-s-mlrs-near-melitopol/ 422nd Regiment Hits Tornado-S MLRS Near Melitopol] Nilitarny, 27.IV 2026</ref> === 28. aprill === Ukraina õhukaitse hävitas 123 Vene ründedroonist 95.<ref>[https://www.err.ee/1610008240/ukraina-rundas-vene-naftahoidlaid-enne-eelmiste-polengute-kustutamist#oopaev Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 123 Vene ründedroonist 95] ERR, 28.IV 2026</ref> Ukraina sooritas uue rünnaku [[Tuapse]] sadamas asuvatele naftahoidlatele, kus Venemaa ei ole veel suutnud kustutada eelmise rünnaku põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571554/venemaal-rundasid-droonid-jarjekordselt-tuapse-naftatootlemistehast-ja-puhkes-uus-tulekahju Venemaal ründasid droonid järjekordselt Tuapse naftatöötlemistehast ja puhkes uus tulekahju] Delfi, 28.IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120571671/uus-runnak-tuapsele-laiendas-keskkonnakatastroofi-mu-kaks-kassi-ja-koer-on-kutuseoliga-kaetud |title=VIDEO ⟩ Uus rünnak Tuapsele laiendas keskkonnakatastroofi. „Mu kaks kassi ja koer on kütuseõliga kaetud“ |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-28 |access-date=2026-03-28 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571918/venemaal-tuapses-voolas-tanaval-polev-nafta VIDEO | Venemaal Tuapses voolas tänaval põlev nafta] Delfi, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid Krimmis asuvat Iskanderi rakettide ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#raketiladu Ukraina avaldas video Krimmis asuva Vene raketilao ründamisest] ERR, 29.IV 2026</ref> === 29. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 171 drooniga, millest õhutõrje hävitas 154. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus möödunud ööpäevaga viis tsiviilinimest] ERR, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Permi krai]]s asuvat Lukoili naftatorujuhtme pumbasüsteeme ja [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is asuvat naftatöötlemistehast Orsknefteorgsintez.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571956/droonid-rundasid-naftatootlemistehaseid-venemaal-permi-krais-ja-orenburgi-oblastis Droonid ründasid naftatöötlemistehaseid Venemaal Permi krais ja Orenburgi oblastis] Delfi, 29.IV 2026</ref> Mõlemal objektil süttis suur tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#perm Ukraina rünnak Permi naftarajatisele põhjustas suure tulekahju] ERR, 30.IV 2026</ref> === 30. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 206 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhutõrje hävitas 172 drooni. Rünnakutes sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#odessa Vene droonirünnakus Odessale sai viga 18 inimest] ERR, 30.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Dzeržinsk]]is asuvale lõhkeainetehasele. Ukraina eliitdrooniüksus [[Magyari Linnud]] tabas [[Voroneži oblast]]is kahte Vene armee helikopterit [[Mil Mi-28|Mi-28]] ja [[Mil Mi-17|Mi-17]]. Krimmis tabas Ukraina merevägi kahte Kertši silda valvanud Vene kaatrit. [[Permi oblast]]is sai tabamuse naftatöötlemistehas [[Lukoil-Permnefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572231/droonid-rundasid-venemaal-teist-paeva-permi-linna-kohal-on-suitsusammas-ja-teatati-naftavihmast Droonid ründasid Venemaal teist päeva Permi. Linna kohal on suitsusammas ja teatati „naftavihmast“] Delfi, 30.IV 2026</ref> == Mai == === 1. mai === Venemaa ründas [[Ternopil]]i ja [[Odessa]]t 409 drooniga, millest õhukaitse tegi kahjutuks 388. Rünnakutes sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610011747/ukraina-rundas-taas-tuapse-sadamat#ternopil Venemaa päevases rünnakus Ternopilile sai vigastada 10 inimest] ERR, 1.V 2026</ref> Ukraina korraldas järgmise rõünnaku [[Tuapse]] mereterminalile, kus Venemaa ei ole suutnud kustuta eelmistest rünnakutest põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572452/ukraina-droonid-tabasid-oosel-neljandat-korda-tuapse-naftatootlemistehast Ukraina droonid tabasid öösel neljandat korda Tuapse naftatöötlemistehast] Delfi, 30.IV 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 4r9pw5vxrpdet910va1m1efntq41ums 7144558 7144557 2026-05-02T10:44:05Z Hannesvalk 176021 /* 25. aprill */ 7144558 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[ Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> Venemaa droonirünnakus purunes Ukraina territooriumil [[naftajuhe Družba]], mis varustab naftaga Ungarit ja Slovakkiat.<ref name=druzba>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437622/ungari-ja-slovakkia-ahvardasid-ukrainat-energiaekspordi-katkestamisega Ungari ja Slovakkia ähvardasid Ukrainat energiaekspordi katkestamisega] Delfi, 20.II 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> Ungari ja Slovakkia ähvardaisd Ukrainat energiaekspordi katkestamisega, kui Ukraina ei taasta naftatarneid [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] kaudu<ref name=druzba/>, mis sai kannatada Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]]. Samuti ähvardab Ungari blokeerida ELi 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437812/ungari-blokeerib-druzba-torujuhtme-vaidluse-tottu-90-miljardi-euro-suuruse-laenu-ukrainale Ungari blokeerib Družba torujuhtme vaidluse tõttu 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale] Delfi, 21.II 2026</ref> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.<ref name=deepstatemap/> === 31. märts === Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723 Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026</ref> Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest. Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026</ref> nende seas Põhjamere laevastiku lennuväe ülem kindral-leitnant Aleksandr Otroštšenko.<ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#krimm Krimmis allakukkunud transpordilennuki pardal oli ka Vene kindral] ERR, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565708/venemaal-kinnitati-pohjalaevastiku-lennuvae-ulema-hukkumist-krimmi-lennuonnetuses Venemaal kinnitati Põhjalaevastiku lennuväe ülema hukkumist Krimmi lennuõnnetuses] Delfi, 6.IV 2026</ref> Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8444272/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest |pealkiri=Krimmis kukkus alla Vene sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina sooritas Pokrovskist loodes vasturünnaku, mille käigus kaotas mitu ühikut tehnikat.<ref>[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid0kE7jkVubWFGDD6HKuWWcrNUXXxZMazKAwqdgSJqhn5SHprw97ptxxPu34xe8oWH9l Toomas Piirmanni blogi] FB, 3.IV 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120565146/video-ukrainlaste-runnak-donetski-oblastis-loppes-fiaskoga-kas-nad-kordavad-venelaste-vigu |pealkiri=VIDEO - Ukrainlaste rünnak Donetski oblastis lõppes fiaskoga. Kas nad kordavad venelaste vigu? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-02 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Venemaa pealetungi tempo olulisest vähenenud, kuna Ukraina väed on juba pikka aega rindejoone erinevates piirkondades initsiatiivi hoidnud.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-march-31-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, March 31, 2026] ISW, 31.III 2026</ref> Märtsis vallutas Venemaa vaid 23 ruutkilomeetrit territooriumi.<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#isw ISW: Venemaa edasiliikumise tempo on järsult vähenenud] ERR, 5.IV 2026</ref> Ukraina relvajõud ründasid märtsis Venemaal 15 strateegilise tähtsusega objekti, neist viis on sõjatehased ja 10 naftatööstuse objektid.<ref>[https://www.err.ee/1609986030/ukraina-tabas-martsis-15-venemaa-strateegilist-objekti Ukraina tabas märtsis 15 Venemaa strateegilist objekti] ERR, 3.IV 2026</ref> == Aprill == === 1. aprill === Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026</ref> ja [[Hmelnõtskõi]]le,<ref>[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#linn Venemaa ründas Lääne-Ukrainas asuvat Hmelnõtskõid] ERR, 1.IV 2026</ref> Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Tšerkassõ oblast]]is [[Zolotonoša rajoon]]is neli inimest. === 2. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Baškortostan]]is [[Ufaa]] naftatöötlemistehas [[Bašneft-Novoil]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565101/droonid-suutasid-naftatootlemistehase-venemaal-baskortostanis VIDEOD | Droonid süütasid Venemaal Baškortostanis naftatöötlemistehase] Delfi, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#ufaa Ukraina süütas õhurünnakuga Ufaa naftarafineerimistehase] ERR, 2.IV 2026</ref> [[Krimm]]is hävitas Ukraina patrulllennuki [[An-72P]], radarikompleksi P-37 "Metš" ja droonihoidla koos nelja drooniga Orion.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/ukraina-havitas-krimmis-jarjekordse-vene-lennuki#an Ukraina hävitas Krimmis järjekordse Vene lennuki] ERR, 3.IV 2026</ref> === 3. aprill (sõja 1500. päev) === [[File:Destructions_in_Obukhiv_after_Russian_attack,_2026-04-03_(11).jpg |thumb |Korterelamu [[Obuhhiv]]is Kiievi oblastis peale droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 542 drooniga, 25 tiibraketiga Kh-101, 10 ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja kahe tiibraketiga [[Iskander|Iskander-K]]. Ukraina tõrjus 519 drooni, 24 tiibraketti X-101 ja mõlemad Iskander K tiibraketid.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0AfSthBPyA3CF9fz2CCRwJ4S1vdNNYkDerw91RvVao1Ek7NAZWofqujANmdyfxsi3l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/soja-1500-paev-venemaa-kaotas-krimmis-havitaja-su-30#droonid Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 500 drooniga] ERR, 3.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Leningradi oblast]]i [[Vsevoložski rajoon]]is asuvat strateegilise tähtsusega Morozovi lõhkeainetehast. Ukraina tõrjus vastase välja [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvast Novoselivka külast.<ref name=deepstatemap/> === 4. aprill === [[File:Destructions in Nikopol after Russian attack, 2026-04-04 (01).webp |thumb |Droonirünnaku tagajärjed [[Nikopol]]i turul]] Venemaa ründas Ukrainat 286 drooniga, millest Ukraina tõrjus 260.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0JFfzn8jVQu4VGykXYvGygwfJkJeC6SWKKSvF9SJW7A9P4DfY52j76sCvwWfNwesGl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 4.IV 2026</ref> [[Nikopol]]i turul hukkus droonitabamuse tõttu viis ja sai vigasada 19 inimest. Ukraina rünnakud tabasid Venemaa kaitse- ja keemiatööstuse rajatisi. [[Togliatti]]s said tabamuse keemiatehased [[Togliattikauchuk]] ja [[KuibõševAzot]], [[Taganrog]]is droonitehas Atlant-Aero ja [[Berievi lennukitehas]], kus moderniseeritakse [[Tu-95]] pommitajaid ja [[A-50]] luurelennukeid ning [[Luhanski oblast]]is [[Altševski terasetehas]].<ref>[https://www.err.ee/1609986477/soja-1501-paev-ukraina-vaed-tabasid-vene-kaitserajatisi-taganrogis-ja-togliattis#Togliatti Ukraina väed tabasid Vene kaitserajatisi Taganrogis ja Togliattis] ERR, 4.IV 2026</ref> Krimmis hävitas Ukraina droonirünnakuga õhutõrjesüsteemi [[S-400]] radari ja õhutõrjesüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]]. === 5. aprill === Ukraina droonirünnakutes said kahjustusi [[Leningradi oblast]]is [[Primorski sadam]]a lähedal naftatorustik<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565554/venemaa-leningradi-oblastis-teatati-droonirunnakust-ja-naftajuhtme-kahjustustest Venemaa Leningradi oblastis teatati droonirünnakust ja naftajuhtme kahjustustest] Delfi, 5.IV 2026</ref> ning [[Nižni-Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvad NORSI naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#kstovo Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal] ERR, 5.IV 2026</ref> ja Novogorkovskaja koostootmisjaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565590/venemaa-novgorodi-oblastis-toimunud-droonirunnakus-said-kahjustada-naftatehas-ja-elektrijaam Venemaa Novgorodi oblastis toimunud droonirünnakus said kahjustada naftatehas ja elektrijaam] Delfi, 5.IV 2026</ref> Kstovo naftatöötlemistehas peatas droonirünnakut töö.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#peatas Venemaa üks suurimaid rafineerimistehaseid seiskus pärast Ukraina rünnakut] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina on jaanuari lõpust alates taastanud kontrolli 480 ruutkilomeetri suuruse ala üle ja vabastanud 12 asulat, teatas [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8446257/blogi-1502-sojapaev-ukrainas-ukraina-suutis-kahjustada-laanemere-aares-asuvat-vene-naftatoru?liveblogPost=616319 |pealkiri=Sõrskõi: Ukraina on jaanuari lõpust tagasi võitnud 480 ruutkilomeetrit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-05 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 6. aprill === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-04-06 (21).webp |thumb |Korterelamu [[Odessa]]is peale tabamust]] [[Odessa]]s hukkus venemaa ühurünankus kolm inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609987440/soja-1503-paev-ukraina-vottis-ette-venemaa-musta-mere-aarse-naftasadama#odessa Venemaa rünnakus Odessale hukkus kolm inimest] ERR, 6.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]i sadamat. Rünnak põhjustas Šešharise naftakütuse terminalile suuri purustusi ja katkestas nafta väljaveo.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565665/droonid-rundasid-musta-mere-aares-novorossiiskis-naftaterminali VIDEOD | Droonid ründasid Musta mere ääres Novorossiiskis naftaterminali] Delfi, 6.IV 2026</ref> Sadamas sai löögi Vene fragatt [[Admiral Grigorovitš]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565859/ukraina-droonijoud-rundasid-novorossiiskis-vene-fregatti-admiral-grigorovits Ukraina droonijõud ründasid Novorossiiskis Vene fregatti Admiral Grigorovitš] Delfi, 6.IV 2026</ref> Venemaa teatas 148 Ukraina drooni allatulistamisest rünnaku käigus. Ukraina vabasas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Ambarne asula.<ref name=deepstatemap/> === 7. aprill === [[File:Velykyi Burluk Manor after Russian attack, 2026-04-07 (01).jpg |thumb |Tulekahju ajaloolises Veliky Burluki mõisas ([[Harkovi oblast]]is) peale droonitabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 110 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 77. [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Nikopol]]is hukkus neli ja haavata sai 12 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566016/vene-droon-rundas-ukrainas-nikopolis-bussi-hukkus-kolm-inimest Vene droon ründas Ukrainas Nikopolis bussi. Hukkus kolm inimest] Delfi, 7.IV 2026</ref> Hersonis hukkus samuti neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#kaheksa Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus teisipäeval kaheksa inimest] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Voroneži oblast]]is [[Rossoš]]is asuvat Minudobrenia keemiatehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565957/ukraina-droonid-tabasid-keemiatehast-voronesi-oblastis-vene-sojatoostusega-seotud-tehases-puhkes-tulekahju Ukraina droonid tabasid keemiatehast Voroneži oblastis. Vene sõjatööstusega seotud tehases puhkes tulekahju] Delfi, 7.IV 2026</ref>, mille toodangut kasutatakse ka Vene sõjatööstuses ja [[Ust-Luga sadam]]at.<ref>[https://www.err.ee/1609988403/ukraina-rundas-vene-sojavaega-seotud-keemiatehast-voronezi-oblastis#voronezh Ukraina ründas Vene sõjaväega seotud keemiatehast Voroneži oblastis] ERR, 7.IV 2026</ref> [[Vladimiri oblast]]is hukkus droonitabamuse tõttu kolm tsiviilelanikku. === 8. aprill === Ukraina rünnak hävitas viimase [[Kertši väin]]as töötanud Vene rongipraami Slavjanin.<ref>[https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#kerch Ukraina teatas viimase Vene rongipraami kõrvaldamisest Kertši väinas] ERR, 9.IV 2026</ref> === 9. aprill === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale suurele naftapumplale, põhjustades seal plahvatusi ja tulekahju.<ref>[https://https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#pumpla Ukraina korraldas droonirünnaku naftapumplale Krasnodari krais] ERR, 9.IV 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 1000 sõduri säilmed ja Ukraina tagastas Venemaale 41 hukkunud Vene sõduri surnukehad.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616780 |pealkiri=Venemaa tagastas Ukrainale 1000 sõduri surnukehad |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga, millest Ukraina tõrjus 99.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616708 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. aprill === Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1.<ref>[https://www.err.ee/1609991923/soja-1507-paev-runnakud-vene-naftataristule-muudavad-konelusi#tor Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1] ERR, 10.IV 2026</ref> === 11. aprill === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-04-11 (04).jpg |thumb |Purustused [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa kuulutas välja ülestõusmispüha relvarahu, mis algab kell 16 Moskva aja järgi ja kestab kuni 12. aprilli õhtuni.<ref>[https://www.err.ee/1609993156/ukraina-rinnetel-peaks-hakkama-kehtima-ulestousmispuha-relvarahu Ukraina rinnetel peaks hakkama kehtima ülestõusmispüha relvarahu] ERR, 11.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina viisid läbi sõjavangide vahetuse - mõlemad pooled vabastasis 175 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567994/ukraina-ja-venemaa-vahel-hakkas-kehtima-lihavotterahu-zelenskoi-pakkus-rahu-pikendamist Ukraina ja Venemaa vahel hakkas kehtima lihavõtterahu. Zelenskõi pakkus rahu pikendamist] Delfi, 11.IV 2026</ref> === 12. aprill === Venemaa presidendi välja kuulutatud vaherahu kehtis ainult pikamaa droonide, raketirünnakute ja taktikalise lennuväe kohta. Rinnetel jätkus kohati aktiivne sõjategevus<ref>[https://www.err.ee/1609993663/soja-1509-paev-ukraina-teatas-ligi-2300-lihavottevaherahu-rikkumisest#ukraina Sõja 1509. päev: Ukraina teatas ligi 2300 lihavõttevaherahu rikkumisest] ERR, 12.IV 2026</ref>, kokku registreeriti rindel 10 721 relvarahu rikkumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568242/ukraina-venemaa-rikkus-relvarahu-ligi-11-000-korda Ukraina: Venemaa rikkus relvarahu ligi 11 000 korda] Delfi, 13.IV 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Myrne küla.<ref name=deepstatemap/> === 13. aprill === Venemaa ründas Tšernigivi oblastis ettevõtte Tšernihivoblenergo elektrijaama, põhjustades ulatusliku elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1609994172/venemaa-lopetas-relvarahu-runnakuga-tsernigivi-oblasti-elektrijaamale#elektrijaam Venemaa lõpetas relvarahu rünnakuga Tšernigivi oblasti elektrijaamale] ERR, 13.IV 2026</ref> === 14. aprill === Venemaa ründas objekte Harkivi, Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568521/venemaa-rundas-ukrainas-hersoni-odessa-ja-dnipropetrovski-oblastit Venemaa ründas Ukrainas Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastit] Delfi, 14.IV 2026</ref> Harkivi oblastis heitis Venemaa kuus luigpommi Petšenihõ tammi pihta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568580/venelased-heitsid-kuus-liugpommi-harkivi-oblastis-asuva-petseniho-tammi-pihta Venelased heitsid kuus liugpommi Harkivi oblastis asuva Petšenihõ tammi pihta] Delfi, 14.IV 2026</ref> Dnipros hukkus rünnakutes 5 ja sai vigastada 24 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568609/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-5-ja-sai-viga-24-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu 5 ja sai viga 24 inimest] Delfi, 14.IV 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Tšerepovets]]i linnas asuvat keemiatehast.<ref>[https://www.err.ee/1609995133/soja-1511-paev-ukraina-pidas-eduka-lahingu-ainult-roboteid-kasutades#cherepovets Ukraina droonid tabasid Tšerepovetsi keemiatehast] ERR, 14.IV 2026</ref> Ukraina vallutas esmakordselt vaenlase positsiooni ainult robotite ja droonidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568470/zelenskoi-esimest-korda-soja-jooksul-vallutati-vaenlase-positsioon-ainult-robotite-ja-droonidega Zelenskõi: esimest korda sõja jooksul vallutati vaenlase positsioon ainult robotite ja droonidega] Delfi, 14.IV 2026</ref> === 15. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 361 ründedrooniga, millest Ukraina tõrjus 20 raketti ja 349 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#edu Ukraina tulistas kolmapäeval alla 20 Vene raketti ja 349 drooni] ERR, 16.IV 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi [[Belgorodi oblast]]is [[Valuiki]]s ja ründas [[Sterlitamak]]i naftakeemiatehast [[Baškortostan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609996159/venemaa-tappis-ohurunnakus-tserkassole-lapse-14-sai-vigastada#valuiki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Belgorodi oblastis] ERR, 15.IV 2026</ref> === 16. aprill === {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-04-16 (01).jpg | pilt2 = Church in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-04-16 (11).jpg | allkiri1 = Tabamuse saanud hooned [[Dnipro]]s | allkiri2 = Kirik [[Zaporižžja]]s peale tabamust }} Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 44 raketi ja 659 drooniga, millest Ukraina tõrjus 31 raketti ja 636 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus kokku 15 ja sai vigastada 107 inimest neist<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568961/venemaa-korraldas-oosel-ohurunnakuid-kiievile-dniprole-ja-odessale-hukkunud-on-viis-inimest VIDEO | Venemaa korraldas öösel õhurünnakuid Kiievile, Dniprole ja Odessale. Hukkunud on 15 inimest] Delfi, 16.IV 2026</ref>: * Kiievis hukkus neli ja sai vigastada 57 * Dnipros hukkus kaks ja sai vigastada 27 * Odessas hukkus üheksa ja sai vigastada 23 inimest. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Tuapse]] naftabaasile põhjustades seal suure tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#tuapse Tuapse naftahoidlas Venemaal puhkes õhurünnaku järel tulekahju] ERR, 16.IV 2026</ref> === 17. aprill === Ukraina korraldas õhurünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609998868/soja-1514-paev-ft-venemaa-toob-donbassi-rindele-20-000-reservvaelast#lenska Sõja 1514. päev. FT: Venemaa toob Donbassi rindele 20 000 reservväelast] ERR, 17.IV 2026</ref> === 18. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 219 drooniga, millest Ukraina tõrjus 190.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Droonid Ukraina relvajõudude teatel tulistasid nad öö jooksul alla 190 drooni] ERR, 18.IV 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa naftatööstuse objektidele. Tabamuse said [[Novokuibõševsk]]i ja [[Sõzran]]i naftatöötlemistehased [[Samara oblast]]is, [[Võssotsk]]i sadama naftaterminal [[Leningradi oblast]]is ning [[Tihhoretsk]]i naftapumpamisjaam [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569521/ukraina-tabas-droonidega-nelja-olulist-venemaa-naftarajatist Ukraina tabas droonidega nelja olulist Venemaa naftarajatist] Delfi, 18.IV 2026</ref> [[Krimm]]is ründas Ukraina [[Sevastopol]]i naftaterminali ja Venemaa dessantlaevasid Jamal ja Azov ning üht muud tüüpi sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Sevastopol Droonirünnakud Sevastopoli naftaterminalile ja Venemaa naftatehasele] ERR, 18.IV 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569691/ukraina-sojavaeluure-teatas-kahe-vene-dessantlaeva-rundamisest-krimmis VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas kahe Vene dessantlaeva ründamisest Krimmis] Delfi, 20.IV 2026</ref> === 19. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 236 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 203 drooni. Rünnakutes hukkus üks ja sai vigastada neli inimest. Ukraina raketirünnaku tulemusel süttis [[Taganrog]]is droonitehas, kus toodetakse lahingudroone Molnija, samuti Orioni droonide komponente. Edukalt rünnati ka Jeiski sadamat [[Krasnodari krai]]s ja Vene laskemoonaladu [[Zaporižžja oblast]]is Trudove lähistel ning erinevaid varustuse ja kütuseladusid Zaporižžja ja [[Donetski oblast]]ites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569588/video-ukraina-raketirunnak-suutas-tagangrogi-droonitehase-polengud-jatkuvad-ka-laupaeval-pommitatud-tehastes VIDEO | Ukraina raketirünnak süütas Tagangrogi droonitehase, põlengud jätkuvad ka laupäeval pommitatud tehastes] Delfi, 19.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610000374/ukraina-sojavagi-tabas-rostovi-oblastis-asuvat-droonitehast#droonitehas Ukraina sõjavägi tabas Rostovi oblastis asuvat droonitehast] ERR, 19.IV 2026</ref> === 20. aprill === Ukraina hävitas Venemaa poolt kasutatud 142'st ründedroonist 113.<ref>[https://www.err.ee/1610000800/ukraina-rundas-tuapse-sadamat-ja-rafineerimistehast#saavutus Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 142 Vene ründedroonist 113] ERR, 20.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Tuapse]] naftatöötlemistehast ja sadamat põhjustades seal ulatusliku tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569683/droonid-rundasid-venemaa-krasnodari-krais-tuapse-sadamat Droonid ründasid Venemaa Krasnodari krais Tuapse sadamat] Delfi, 20.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570301/video-ja-fotod-kaks-vene-naftatehast-peatasid-ohulookide-tottu-tootmise-tuapses-sajab-naftavihma VIDEO JA FOTOD | Kaks Vene naftatehast peatasid õhulöökide tõttu tootmise. Tuapses sajab naftavihma] Delfi, 22.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569942/venemaa-runnakutes-kolmele-ukraina-oblastile-hukkus-kolm-ja-sai-vigastada-17-inimest Venemaa rünnakutes kolmele Ukraina oblastile hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest] Delfi, 20.IV 2026</ref> Venemaa võimud ei suutnud tulekahju mitme päeva jooksul kustutada ja see tekitas piirkonnas suure reostuse.<ref>[https://www.err.ee/1610005513/louna-vene-linnas-kallab-ukraina-droonirunnaku-jarel-murgist-vihma Lõuna-Vene linnas kallab Ukraina droonirünnaku järel mürgist vihma] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 21. aprill === Venemaa droonilöögis [[Sumõ]]le sai vigastada 15 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569962/venemaa-rundas-ukrainas-droonidega-sumot Venemaa ründas Ukrainas droonidega Sumõt] Delfi, 21.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat naftajuhtme Družba pumbajaama.<ref>[https://www.err.ee/1610001706/ukraina-rundas-venemaal-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#druzba Ukraina ründas Venemaal Družba naftajuhtme pumbajaama] ERR, 21.IV 2026</ref> Ukraina teatas, et on lõpetanud [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] remondi ja taastab naftatarned Ungarisse ja Slovakkiasse, mis katkesid Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570211/zelenskoi-ukraina-on-lopetanud-druzba-naftajuhtme-parandustood Ukraina on lõpetanud Družba naftajuhtme parandustööd] Delfi, 21.IV 2026</ref> === 22. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvas naftarafineerimisetehases.<ref>[https://www.err.ee/1610002681/meedia-ukraina-rundas-naftatehast-samara-oblastis#ukraina Meedia: Ukraina ründas naftatehast Samara oblastis] ERR, 22.IV 2026</ref> Rünnakus hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570237/venemaal-sozranis-purunes-droonirunnaku-tottu-osaliselt-elumaja-11-inimest-sai-kannatada Venemaal Sõzranis purunes droonirünnaku tõttu osaliselt elumaja. Hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest] Delfi, 22.IV 2026</ref> === 23. aprill === Euroopa Liit kiitis heaks Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu andmise ja 20. sanktsioonipaketi Venemaa vastu.<ref>[https://www.err.ee/1610004871/el-kiitis-heaks-ukraina-laenu-ja-uued-venemaa-vastased-sanktsioonid EL kiitis heaks Ukraina laenu ja uued Venemaa-vastased sanktsioonid] ERR, 23.IV 2026</ref> Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks ja sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570468/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 23.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorod]]i oblastis asuvat Gorki naftapumplat, [[Feodossia]]s naftabaasi, [[Melitopol]]is alajaama ning objekte [[Samara oblast]]is [[Samara]]s ja [[Novokuibõševsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610004241/allikas-ukraina-droonid-tabasid-nizni-novgorodis-asuvat-naftapumplat#pumpla Allikas: Ukraina droonid tabasid Nižni Novgorodis asuvat naftapumplat] ERR, 23.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570482/venemaal-novokuibosevskis-rundasid-droonid-naftakeemiakombinaati Venemaal Novokuibõševskis ründasid droonid naftakeemiakombinaati] Delfi, 23.IV 2026</ref> === 24. aprill === Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu kaks ja vigastada sai 14 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570720/odessas-hukkus-vene-droonirunnaku-tottu-elumajas-kaks-inimest Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu elumajas kaks inimest] Delfi, 24.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbaltki poolelt 193 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570969/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-sojavange-kumbki-pool-vabastas-193-inimest Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange, kumbki pool vabastas 193 sõdurit] Delfi, 24.IV 2026</ref> Ukraina vallandas alluvad nälga jätnud brigaadiülema.<ref>[https://www.err.ee/1610005426/vene-vaed-pommitasid-elumaju-odessas#vallandati Rindel oma sõdurid nälga jätnud Ukraina väejuht vallandati] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 25. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 619 drooni ja 47 raketiga, millest õhutõrje tõrjus 580 drooni ja 30 raketti. Rünnakutes hukkus 10 ja sai vigastada vähemalt 57 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610006374/venemaa-korraldas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku-ukraina-linnadele#runnak Venemaa korraldas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukraina linnadele] ERR, 25.IV 2026</ref> Ukraina kahjustas [[Tšeljabinski oblast]]is Shagoli lennuväljal "mitut" [[Su-57]] hävitajat ja üht [[Su-34]] pommitajat.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0XgMcQPP75GtZSHk71dndLTvK1fu51NUHto2k7EyY1e3qwn4fBJ6T31wzWLexpwHZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 1.V 2026</ref> === 26. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 144 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 124. Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571127/venemaa-korraldas-ukrainale-droonirunnaku-hukkus-vahemalt-kolm-inimest Venemaa korraldas Ukrainale droonirünnaku, hukkus vähemalt kolm inimest] Delfi, 26.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku, mille tulemusel süttisid [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehas ja [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is väetisetehas Apatit.<ref>[https://www.err.ee/1610006866/soja-1523-paev-ukraina-suutas-venemaa-uhe-suurima-naftatootlemistehase#jaroslavl Ukraina süütas õhurünnakuga Venemaa ühe suurima naftatöötlemistehase] ERR, 26.IV 2026</ref> Krimmis hävitati droonirünnakuga kolm Vene laeva - dessantlaevad Jamal ja Nikolai Filtšenkov ning luurelaev Ivan Hurs ja Beelbeki lennuväljal seisnud lennuk [[MiG-31]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571174/ukraina-teatel-havitati-oosel-krimmis-kolm-vene-laeva-ja-uks-lennuk Ukraina teatel hävitati öösel Krimmis kolm Vene laeva ja üks lennuk] Delfi, 26.IV 2026</ref> === 27. aprill === Venemaa droonirünnakus Odessale sai vigastada vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610007370/vene-droonid-tabasid-elumaja-ja-hotelli-odessas#odessa Vene droonid tabasid elumaja ja hotelli Odessas] ERR, 27.IV 2026</ref> DeepState andmetel on Venemaa hõivanud [[Donetski oblast]]is asuva [[Mõrnohrad]]i linna.<ref name=deepstatemap/> Ukraina hävitas [[Melitopol]]i lähistel droonirünnakuga Venemaa mitmikraketiheitja [[9K515 Tornado-S]].<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8460444/video-ukraina-droon-havitas-melitopoli-lahistel-ulivoimsa-vene-raketiheitja-tornado-s |title=VIDEO ⟩ Ukraina droon hävitas Melitopoli lähistel ülivõimsa Vene raketiheitja Tornado-S |url-access=subscription |author= |date=2026-03-27 |access-date=2026-03-27 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://militarnyi.com/en/news/422nd-regiment-hits-tornado-s-mlrs-near-melitopol/ 422nd Regiment Hits Tornado-S MLRS Near Melitopol] Nilitarny, 27.IV 2026</ref> === 28. aprill === Ukraina õhukaitse hävitas 123 Vene ründedroonist 95.<ref>[https://www.err.ee/1610008240/ukraina-rundas-vene-naftahoidlaid-enne-eelmiste-polengute-kustutamist#oopaev Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 123 Vene ründedroonist 95] ERR, 28.IV 2026</ref> Ukraina sooritas uue rünnaku [[Tuapse]] sadamas asuvatele naftahoidlatele, kus Venemaa ei ole veel suutnud kustutada eelmise rünnaku põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571554/venemaal-rundasid-droonid-jarjekordselt-tuapse-naftatootlemistehast-ja-puhkes-uus-tulekahju Venemaal ründasid droonid järjekordselt Tuapse naftatöötlemistehast ja puhkes uus tulekahju] Delfi, 28.IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120571671/uus-runnak-tuapsele-laiendas-keskkonnakatastroofi-mu-kaks-kassi-ja-koer-on-kutuseoliga-kaetud |title=VIDEO ⟩ Uus rünnak Tuapsele laiendas keskkonnakatastroofi. „Mu kaks kassi ja koer on kütuseõliga kaetud“ |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-28 |access-date=2026-03-28 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571918/venemaal-tuapses-voolas-tanaval-polev-nafta VIDEO | Venemaal Tuapses voolas tänaval põlev nafta] Delfi, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid Krimmis asuvat Iskanderi rakettide ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#raketiladu Ukraina avaldas video Krimmis asuva Vene raketilao ründamisest] ERR, 29.IV 2026</ref> === 29. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 171 drooniga, millest õhutõrje hävitas 154. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus möödunud ööpäevaga viis tsiviilinimest] ERR, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Permi krai]]s asuvat Lukoili naftatorujuhtme pumbasüsteeme ja [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is asuvat naftatöötlemistehast Orsknefteorgsintez.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571956/droonid-rundasid-naftatootlemistehaseid-venemaal-permi-krais-ja-orenburgi-oblastis Droonid ründasid naftatöötlemistehaseid Venemaal Permi krais ja Orenburgi oblastis] Delfi, 29.IV 2026</ref> Mõlemal objektil süttis suur tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#perm Ukraina rünnak Permi naftarajatisele põhjustas suure tulekahju] ERR, 30.IV 2026</ref> === 30. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 206 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhutõrje hävitas 172 drooni. Rünnakutes sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#odessa Vene droonirünnakus Odessale sai viga 18 inimest] ERR, 30.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Dzeržinsk]]is asuvale lõhkeainetehasele. Ukraina eliitdrooniüksus [[Magyari Linnud]] tabas [[Voroneži oblast]]is kahte Vene armee helikopterit [[Mil Mi-28|Mi-28]] ja [[Mil Mi-17|Mi-17]]. Krimmis tabas Ukraina merevägi kahte Kertši silda valvanud Vene kaatrit. [[Permi oblast]]is sai tabamuse naftatöötlemistehas [[Lukoil-Permnefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572231/droonid-rundasid-venemaal-teist-paeva-permi-linna-kohal-on-suitsusammas-ja-teatati-naftavihmast Droonid ründasid Venemaal teist päeva Permi. Linna kohal on suitsusammas ja teatati „naftavihmast“] Delfi, 30.IV 2026</ref> == Mai == === 1. mai === Venemaa ründas [[Ternopil]]i ja [[Odessa]]t 409 drooniga, millest õhukaitse tegi kahjutuks 388. Rünnakutes sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610011747/ukraina-rundas-taas-tuapse-sadamat#ternopil Venemaa päevases rünnakus Ternopilile sai vigastada 10 inimest] ERR, 1.V 2026</ref> Ukraina korraldas järgmise rõünnaku [[Tuapse]] mereterminalile, kus Venemaa ei ole suutnud kustuta eelmistest rünnakutest põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572452/ukraina-droonid-tabasid-oosel-neljandat-korda-tuapse-naftatootlemistehast Ukraina droonid tabasid öösel neljandat korda Tuapse naftatöötlemistehast] Delfi, 30.IV 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] n1a4rb1hwphp92s8c2yd7n4ugq2hqp2 0 708385 7144045 7075990 2026-05-01T16:02:35Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Ameerika Ühendriigid]]; lisatud [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajalugu]] 7144045 wikitext text/x-wiki [[Fail:BostonMolassesDisaster.jpg|pisi|Bostoni melassiuputus, 15. jaanuar, 1919.]] '''Bostoni melassiuputus''' oli [[katastroof]], mis toimus 15. jaanuaril 1919. aastal [[Boston|Bostoni]] North Endi asumis, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Massachusetts|Massachusettsi]] osariigis. 8,7 miljoni-liitrine [[Melass|melassimahuti]] lõhkes ning ujutas üle North Endi tänavaid hinnangulise kiirusega 56 km/h. 21 inimest surid ning 150 sai vigastada.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Kole |eesnimi=William J. |kuupäev=2019-01-15 |pealkiri=100 years ago in Boston: The day molasses was deadly fast |url=https://apnews.com/general-news-6ce137c09b374a38b4c3a57189859fe2 |vaadatud=2026-01-21 |väljaanne=AP News |keel=en}}</ref> Ettevõte Purity Distilling Company tootis [[Etanool|etüülalkoholi]] fermenteeritud melassist. Toorainet hoiustati North Endis paikneva keemiatehase reservuaarides. 15. jaanuari lõunal kell 12.30 kuulsid kohalikud melassimahuti plahvatust. Uputus purustas hooneid ja kahjustas muuhulgas ka raudtee metallkonstruktsioone.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kuulutaja 15 jaanuar 2021 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kuulutaja20210115.2.3.1 |vaadatud=2026-01-21 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Koristus- ja päästetööd olid mahukad, sest melass ulatus kohati kuni meetri kõrguseni.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hinrichsen |eesnimi=Erik |pealkiri=The Boston Molasses Disaster: Causes of the Molasses Tank Explosion |url=https://www.brighthub.com/education/homework-tips/articles/86176/ |vaadatud=2026-01-21 |väljaanne=www.brighthub.com |keel=en-us}}</ref> Leiti, et õnnetus tulenes mahuti vigasest ehitusest, milles oli kasutatud ebakvaliteetset terast. Purity Distilling Company emaettevõtet U.S. Industrial Alcoholi mõisteti hooletuses süüdi ning pidi maksma õnnetuses kannatanutele kahjutasu 300 000 dollari ulatuses (2019. aasta hinnangu järgi 4,5 mln).<ref name=":0" /> == Viited == <references /> [[Kategooria:Katastroofid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajalugu]] [[Kategooria:1919]] r0zphzlqufr3sznkjpydq98ttikbtso 0 708790 7144354 7126476 2026-05-02T07:39:40Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144354 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Rahunõukogu | omakeelne_nimi = Board of Peace | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = Map of the Board of Peace (accepted invitations).svg | pildiallkiri = {{värviruut|#f9d14d}} Kutse vastu võtnud riigid | lühend = BoP | deviis = | asutatud = 2026 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[Washington]], [[Ameerika Ühendriigid]] | asukoht = | piirkond = | liikmed = ''[[Rahunõukogu#Rahunõukogu harta allkirjastanud riigid|Loend]]'' | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = <!-- vaikimisi "Juht" --> | juht_nimi = [[Donald Trump]] | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | ideoloogia = | märkused = }} '''Rahunõukogu''' ([[inglise keel]]es ''Board of Peace'') on [[Ameerika Ühendriikide president|Ameerika Ühendriikide presidendi]] [[Donald Trump]]i asutatud [[rahvusvaheline organisatsioon]]. Selle eesmärk on edendada rahuvalvet, [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] andis Rahunõukogule [[ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 2803|resolutsiooniga 2803]] voli resolutsiooni ellu viia.<ref name="charter">{{Cite web|title= Full text: Charter of Trump's Board of Peace|url=https://www.timesofisrael.com/full-text-charter-of-trumps-board-of-peace/|website=The Times of Israel|date=18 January 2026|last=Magid|first=Jacob|access-date=20 January 2026}}</ref> Ettepanek organisatsiooni loomiseks tehti septembris 2025 ning see kutsuti ellu jaanuaris 2026 [[Maailma Majandusfoorum]]il.<ref name="auto5">{{Cite news |last=Mancini |first=Ryan |date=15 January 2026 |title=Trump announces Gaza 'Board of Peace' has been formed |url=https://thehill.com/homenews/administration/5692121-trump-announces-board-of-peace-gaza/ |access-date=15 January 2026 |work=[[The Hill (ajaleht)|The Hill]]}}</ref><ref name=":2">{{cite magazine|title=Trump Unveils Gaza 'Board of Peace' at Davos and Lauds Overseas Accomplishments|url=https://time.com/7357067/trump-gaza-board-of-peace-members-davos/|date=22 January 2026|access-date=23 January 2026|magazine=Time|last1=Cleary|first1=Olivia-Anne|last2=Sutherland|first2=Callum|archive-date=2026-01-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20260124020537/https://time.com/7357067/trump-gaza-board-of-peace-members-davos/|url-status=dead}}</ref><ref name=":3">{{cite news |title=Trump Launches 'Board of Peace' in Davos |url=https://foreignpolicy.com/2026/01/22/board-of-peace-charter-signing-ceremony-trump-davos-member-countries-gaza/|date=22 January 2026 |access-date=23 January 2026 |work=Foreign Policy|last=Davey|first=Maxine}}</ref> Resolutsiooniga 2803 kutsuti organisatsioon aitama [[Gaza sektor]]it pärast [[Iisraeli-Ḩamāsi sõda|sõda]] koos [[Gaza Valitsemise Rahvuslik Komitee|Gaza Valitsemise Rahvusliku Komiteega]] üles ehitama ning anti luba saata kohale [[Rahvusvaheline Stabiliseerimisvägi|ajutine rahuvalveüksus]].<ref name="Res2803">{{Cite web|url=https://digitallibrary.un.org/record/4093207?ln=en&v=pdf|title=Resolution 2803 (2025) / adopted by the Security Council at its 10046th meeting, on 17 November 2025|accessdate=23 January 2026}}</ref> Rahunõukogu-vastased on märkinud, et Trumpi loodud organisatsioonil on vähe ühist resolutsiooniga 2803 ette nähtuga ning et see on pigem Trumpi-keskne liikmemaksuga klubi kui Gazaga tegelev organisatsioon. Eksperdid on ka maininud, et Trump loodab luua alternatiivi [[ÜRO]] Julgeolekunõukogule, kuna Rahunõukogus on vetoõigus ainult temal.<ref name="ap1">{{cite news |title=Sweden says no to Trump's peace council |url=https://www.aftenposten.no/verden/i/xr362p/sverige-sier-nei-til-trumps-fredsraad |access-date=21 January 2026 |work=[[Aftenposten]] |quote=Eksperter og kritikere mener Trump forsøker å gjøre rådet til et alternativ til FNs sikkerhetsråd der bare han selv har vetomakt.|trans-quote=Experts and critics believe Trump is trying to turn the council into an alternative to the UN Security Council, where only he himself has veto power|trans-title=|last=Drabløs|first=Øystein Tronsli|date=21 January 2026}}</ref> Kutse organisatsiooni said umbes 60 riiki, kellest nõukogu harta on allkirjastanud umbes 20.<ref name="auto1">{{cite web |title=Starmer turns away from Trump's Board of Peace as US-UK tensions mount |url=https://www.ft.com/content/159bc866-1f2a-44eb-8bff-ff7c73749def|website=[[The Financial Times]] |access-date=20 January 2026 |archive-url=https://archive.today/20260121102702/https://www.ft.com/content/159bc866-1f2a-44eb-8bff-ff7c73749def|archive-date=21 January 2026|url-status=live|url-access=subscription|last1=Parker|first1=George|last2=Fisher|first2=Lucy|date=20 January 2026}}</ref><ref name="politico2">{{cite news |title=France rejects Trump Gaza peace board invite over fears it wants to supplant UN |url=https://www.politico.eu/article/france-rejects-trump-gaza-peace-board-invite-over-fears-it-wants-to-supplant-un/ |access-date=20 January 2026 |work=[[Politico]]|last=Caulcutt|first=Clea|date=19 January 2026}}</ref> Vähesed riigijuhid on avalikult kutse vastu võtnud või kinnitanud liikmemaksu tasumist.<ref>{{cite news |title=Trump's 'Board of Peace' could upend world order, but faces pushback from allies |url=https://www.nbcnews.com/world/gaza/trump-board-peace-world-order-pushback-allies-price-tag-rcna254851 |access-date=20 January 2026 |work=NBC News|last1=Bradley|first1=Matt|date=21 January 2026|last2=Williams|first2=Abigail|last3=Dean|first3=Sarah}}</ref> ==Rahunõukogu harta allkirjastanud riigid== * {{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} * {{pisilipp|Araabia Ühendemiraadid}} * {{pisilipp|Argentina}} * {{pisilipp|Armeenia}} * {{pisilipp|Aserbaidžaan}} * {{pisilipp|Bahrein}} * {{pisilipp|Bulgaaria}} * {{pisilipp|Indoneesia}} * {{pisilipp|Jordaania}} * {{pisilipp|Kasahstan}} * {{pisilipp|Katar}} * {{pisilipp|Kosovo}} * {{pisilipp|Maroko}} * {{pisilipp|Mongoolia}} * {{pisilipp|Pakistan}} * {{pisilipp|Paraguay}} * {{pisilipp|Saudi Araabia}} * {{pisilipp|Türgi}} * {{pisilipp|Ungari}} * {{pisilipp|Usbekistan}} ==Vaata ka== * [[Donald Trumpi ettepanek Gaza sektori ülevõtmiseks]] * [[Iisraeli-Palestiina rahuprotsess]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://x.com/BoardOfPeace Rahunõukogu] [[Twitter]]is * [https://www.timesofisrael.com/full-text-charter-of-trumps-board-of-peace/ Rahunõukogu harta] ([[inglise keel]]es) [[Kategooria:Rahvusvahelised organisatsioonid]] lm9nfgpcpl6tgkr0zr0cpumv0o359iz 0 709282 7144210 7130353 2026-05-01T22:26:24Z Ollin Masa 227337 Defaultsort 7144210 wikitext text/x-wiki '''Sergo Kibus''' (2024. aastani tuntud kui '''Sergei Kibus'''; sündinud [[22. mai]]l [[1987]] [[Tallinn]]as) on eesti animafilmirežissöör, stsenarist ja operaator. == Haridus == Sergo Kibus on lõpetanud [[Tallinna Polütehnikum]]i fotograafia erialal (2008) ning [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut|Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi]] audiovisuaalse meedia erialal (BA) (2012).<ref name=":0" /> == Töö ja looming == Sergo Kibus töötas [[OÜ Nukufilm|Nukufilmis]] (2010–2018).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sergo Kibus |url=https://nukufilm.ee/en/arhiiv/sergei-kibus-2/ |vaadatud=2026-02-05 |väljaanne=Nukufilm |keel=en-GB}}</ref> 2019. aastast on Sergo töötanud [[Rebel Frame]] stuudios. Ta on õpetanud animatsiooni ja stsenaristikat [[Eesti Kunstiakadeemia]]s<ref>{{Netiviide |pealkiri=Winners |url=https://bpf.lt/bpf-2021/winners/ |vaadatud=2026-02-05 |väljaanne=bpf.lt |keel=lt-LT}}</ref> ning fotograafiat ja videomontaaži [[Tallinna Majanduskool]]is (2017–2020). <ref>{{Netiviide |pealkiri=Õppejõud Sergei Kibus |url=https://tmk.edu.ee/lugu/oppejoud-sergei-kibus/ |vaadatud=2026-02-05 |väljaanne=Tallinna Majanduskool |keel=et}}</ref> 2019. aastal pälvis ta Tallinna aasta kutseõpetaja tunnustuse. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-09-16 |pealkiri=Tallinn tunnustab aasta õpetaja galal parimaid haridustöötajaid ja -tegusid {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/tallinn-tunnustab-aasta-opetaja-galal-parimaid-haridustootajaid-ja-tegusid |vaadatud=2026-02-05 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> Sergo Kibus asutas 2011. aastal koos [[Kadriann Kibus]]ega animatsiooni- ja filmistuudio [[Rebel Frame]].<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Estonian Film Database |url=https://www.efis.ee/en/person/15191 |vaadatud=2026-02-05 |väljaanne=www.efis.ee}}</ref> 2019. aastal tuli välja Sergo esimene autorifilm, plastiliinitehnikas lühianimafilm "[[Teofrastus (animafilm)|Teofrastus]]", tootjaks [[OÜ Nukufilm|Nukufilm OÜ]]. Film põhineb [[Astrid Reinla]] raamatul "[[Teofrastus]]".<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Teofrastus |url=https://nukufilm.ee/en/arhiiv/teofrastus/ |vaadatud=2026-02-05 |väljaanne=Nukufilm |keel=en-GB}}</ref> 2022. aastal lavastas ta Kanada antoloogia jaoks ''[[stop-motion]]''{{'}}il põhineva õuduslühifilmi "The Undertaker".<ref>{{Viide |pealkiri=The Undertaker (2023) |url=https://letterboxd.com/film/the-undertaker-2023/ |keel=en |vaadatud=2026-02-05}}</ref> == Festivaliauhinnad == {| class="wikitable" |+ !Aasta !Auhind !Film |- |2021 |Baltic Pitching Forum<ref>{{Netiviide |pealkiri=Winners |url=https://bpf.lt/bpf-2021/winners/ |vaadatud=2026-02-05 |väljaanne=bpf.lt |keel=lt-LT}}</ref> |''„Schrödinger“'' |- |2019 |Hermína Týrlová Award for Young Artists Aged Under 35<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-06-04 |pealkiri=The Zlín Film Fest crowns My Extraordinary Summer with Tess as Best Film |url=https://cineuropa.org/en/newsdetail/373624/ |vaadatud=2026-02-05 |väljaanne=Cineuropa - the best of european cinema |keel=en}}</ref> |[[Teofrastus (animafilm)|''<nowiki>''Teofrastus''</nowiki>'']] |- |2019 |Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aasta animafilmi preemia – Sergei Kibus ja Pärtel Tall<ref>{{Netiviide |pealkiri=2011- 2020 {{!}} Kultuurkapital |url=https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/audiovisuaalne-kunst/aastapreemiad/2011 |vaadatud=2026-02-05 |väljaanne=www.kulka.ee |keel=et}}</ref> |[[Teofrastus (animafilm)|''<nowiki>''Teofrastus''</nowiki>'']] |- |2019 |EFTA auhind: Parim animafilm ja filmikunstnik - Pärtel Tall |[[Teofrastus (animafilm)|''<nowiki>''Teofrastus''</nowiki>'']] |- |2014 |EstDocs filmifestivali žürii auhind |''„Muhu: Ätsed ja roosid“'' |} == Filmid režissöörina == {| class="wikitable" |+ !Aasta !Pealkiri !Roll !Produtsent !Peatootja !Liik |- |Tootmises |''"Schrödinger"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiiv {{!}} ERR |url=https://arhiiv.err.ee/ |vaadatud=2026-02-05 |väljaanne=Arhiiv {{!}} ERR |keel=et}}</ref>'' |Režissöör Stsenarist |[[Kadriann Kibus]] |[[Rebel Frame]] |Lühianimafilm |- |2022 |''<nowiki>''</nowiki>Red Iron Road:'' ''The Undertaker<nowiki>''</nowiki>'' ''<ref>{{Viide |pealkiri=The Undertaker (2023) |url=https://letterboxd.com/film/the-undertaker-2023/ |keel=en |vaadatud=2026-02-05}}</ref>'' |Režissöör Stsenarist |Margarita Dubar Pavel Dubar Oktai Iusibov Sonya Stepanova Lee Porter |Lakeside Animation |Lühianimafilm |- |2019 |''[[Teofrastus (animafilm)|<nowiki>''Teofrastus''</nowiki>]]''<ref name=":1" /> |Režissöör Stsenarist Monteerija |[[Andres Mänd]] [[Kerdi Oengo]] |[[OÜ Nukufilm|Nukufilm]] |Lühianimafilm |- |2017 |''<nowiki>''Nukud ja tootemid''</nowiki>'' |Režissöör |[[Kadriann Kibus]] |Sabat Film |Animafilm Dokumentaalfilm |- |2017 |''<nowiki>''Miriam järve ääres''</nowiki><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Filmi Andmebaas |url=https://www.efis.ee/film/18596 |vaadatud=2026-02-05 |väljaanne=www.efis.ee}}</ref>'' |[[Riho Unt]] Sergei Kibus |[[Kerdi Oengo]] Andrus Raudsalu |[[OÜ Nukufilm|Nukufilm]] |Lühianimafilm |- |2012 |''<nowiki>''Vikatimehe poeg''</nowiki>'' |Režissöör |[[Kadriann Kibus]] [[Maria Reinup]] |[[Balti Filmi- ja Meediakool]] Sabat Film |Lühimängufilm |} == Filmid operaatorina == {| class="wikitable" !Aasta !Pealkiri !Režissöör !Produtsent !Peatootja !Liik |- |2018 |''<nowiki>''Maria ja seitse pöialpoissi''</nowiki>''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Filmi Andmebaas |url=https://www.efis.ee/film/19145 |vaadatud=2026-02-05 |väljaanne=www.efis.ee}}</ref> |[[Riho Unt]] |[[Kerdi Oengo]] |[[OÜ Nukufilm|Nukufilm]] |Lühianimafilm |- |2016 |''<nowiki>''Miriami kana unistus''</nowiki><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Filmi Andmebaas |url=https://www.efis.ee/film/18597 |vaadatud=2026-02-05 |väljaanne=www.efis.ee}}</ref>'' |Andres Tenusaar |[[Kerdi Oengo]] Andrus Raudsalu |[[OÜ Nukufilm|Nukufilm]] |Lühianimafilm |- |2014 |''"Muhu: Ätsed ja roosid"<ref>{{Netiviide |kuupäev=2014-06-26 |pealkiri=MUHU: Ätsed ja roosid (MUHU: Ätsed ja roosid) |url=https://www.postimees.ee/2846583/muhu-atsed-ja-roosid-muhu-atsed-ja-roosid |vaadatud=2026-02-05 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref>'' |[[Kadriann Kibus]] |[[Kadriann Kibus]] |Sabat Film |Dokumentaalfilm |} == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Kibus, Sergo}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] 56i8rxtwur9fpyolen3nvhhn0qnwx00 2 710517 7144248 7100339 2026-05-02T04:13:42Z Mustleib 222127 Muudetud paigutus 7144248 wikitext text/x-wiki {| style="width: 100%; background: white; border: 4px solid; border-image: linear-gradient(to right, #ff6b6b, #ffd93d, #6bcb77, #4d96ff, #9b59b6) 1; border-spacing: 0;" |- | style="background: #eaecf0; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 1px solid silver; width: 22%; min-width: 150px; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Wikipedia-logo-v2.svg|16px|link=]] '''Tere tulemast''' | style="background: #ffffff; border-right: 0px solid silver; border-bottom: 0px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | | rowspan="6" style="background: #ffffff; padding: 1em; vertical-align: top;" | <div style="font-size:100%"> Tere! Minu nimi on <span style="color: #3366cc; font-weight:bold">Mustleib</span>. Sain inspiratsiooni liituda Vikipeedia liikumisega pärast seda, kui kuulsin projektist [[w:en:Wikipedia:WikiProject Women in Red|Vikiprojekt Naised punases (Women in Red)]]. Olen huvitatud väheesindatud rühmade ja teemade kajastuse laiendamisest kõigis projektides. Hetkel keskendun artiklite kirjutamisele Eesti traditsioonidest ja folkloorist, samuti naiste ja soovähemuste biograafiatele. {{Peidetud | päis = Vikiprojektid ja huvid | sisu = [[w:en:Category:WikiProject Countering systemic bias participants|Süsteemse kallutatuse vastu võitlemine]] • [[Vikipeedia:Vikiprojekt Eesti|Eesti]] • [[w:en:Category:WikiProject Folklore|Folkloor]] • [[w:en:Category:WikiProject Women in Red participants|Naised punases (Women in Red)]] <div style="display: flex; flex-wrap: wrap; gap: 5px; margin-top: 10px;"> {{Kasutajakast|border-c=#003399|id=[[File:MUTCD D9-6.svg|40px]]|id-c=#ffffff|info=See kasutaja osaleb projektis '''[[w:en:Wikipedia:WikiProject Disability|Puuded]]'''.|info-c=#e6f2ff}} {{Kasutajakast|border-c=#0072CE|id=[[File:Flag of Estonia.svg|40px]]|id-c=#ffffff|info=See kasutaja osaleb projektis '''[[Portaal:Eesti|Eesti]]'''.|info-c=#ffffff}} {{Kasutajakast|border-c=#6bcb77|id=[[File:Nuvola apps kcoloredit.svg|40px]]|id-c=#ffffff|info=See kasutaja osaleb projektis '''[[w:en:Wikipedia:WikiProject Folklore|Folkloor]]'''.|info-c=#f0fff0}} {{Kasutajakast|border-c=#ba0000|id=[[File:Women in Red logo.svg|40px]]|id-c=#ffffff|info=See kasutaja osaleb projektis '''[[w:en:Wikipedia:WikiProject Women in Red|WikiProject Women in Red]]'''.|info-c=#fff5f5}} {{Kasutajakast|border-c=#000000|id=[[File:Video-x-generic.svg|40px]]|id-c=#ffffff|info=See kasutaja kuulub '''[[w:en:Wikipedia:WikiProject Film/Baltic cinema task force|Balti kino töörühma]]'''.|info-c=#f9f9f9}} {{Kasutajakast|border-c=#3366cc|id=[[File:Nuvola apps kdict.png|40px]]|id-c=#ffffff|info=See kasutaja osaleb projektis '''[[w:en:Wikipedia:WikiProject Countering systemic bias|Süsteemse kallutatuse vastu võitlemine]]'''.|info-c=#f0f4ff}} </div> }} {{Peidetud | päis = Sõsarprojektid | sisu = <div style="display: flex; flex-wrap: wrap; gap: 5px;"> {{User Wikimedia Commons}} {{User Wiktionary}} {{User Wikivoyage}} {{User Wikiquote}} {{User Meta-Wiki}} {{User Wikisource}} {{kasutaja Vikiteek}} {{kasutaja Vikisõnastik}} {{kasutaja Vikitsitaadid}} {{kasutaja Commons}} </div> }} {{Peidetud | päis = Alamlehed | sisu = [[Kasutaja:Mustleib/Mallid|Mallid]] • [[Kasutaja:Mustleib/common.css|CSS]] • [[Kasutaja:Mustleib/common.js|JS]] }} </div> |- | style="background: #f8f9fa; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 1px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Crystal Clear app ktip.svg|18px|link=Juhend:Sisukord]] [[Juhend:Sisukord|Juhend]] |- | style="background: #f8f9fa; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 1px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Accessories-text-editor.svg|18px|link=Vikipeedia:Reeglid]] [[Vikipeedia:Reeglid|Reeglid]] |- | style="background: #f8f9fa; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 1px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Echo edit-user-talk icon.svg|16px|link=Vikipeedia:Autoriõigus]] [[Vikipeedia:Autoriõigused|Autoriõigused]] |- | style="background: #f8f9fa; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 1px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Edit-clear.svg|16px|link=Vikipeedia:Vikiprojekt]] [[Vikipeedia:Vikiprojekt|Projektid]] |- | style="background: #f8f9fa; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 0px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Nuvola apps bookcase.svg|18px|link=Vikipeedia:Mõisteid]] [[Vikipeedia:Sõnastik|Sõnastik]] |} 868hpuq4b0p2orrjkeralgtglxe1t28 7144251 7144248 2026-05-02T04:20:10Z Mustleib 222127 Lisatud kastid 7144251 wikitext text/x-wiki {| style="width: 100%; background: white; border: 4px solid; border-image: linear-gradient(to right, #ff6b6b, #ffd93d, #6bcb77, #4d96ff, #9b59b6) 1; border-spacing: 0;" |- | style="background: #eaecf0; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 1px solid silver; width: 22%; min-width: 150px; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Wikipedia-logo-v2.svg|16px|link=]] '''Tere tulemast''' | style="background: #ffffff; border-right: 0px solid silver; border-bottom: 0px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | | rowspan="6" style="background: #ffffff; padding: 1em; vertical-align: top;" | <div style="font-size:100%"> Tere! Minu nimi on <span style="color: #3366cc; font-weight:bold">Mustleib</span>. Sain inspiratsiooni liituda Vikipeedia liikumisega pärast seda, kui kuulsin projektist [[w:en:Wikipedia:WikiProject Women in Red|Vikiprojekt Naised punases (Women in Red)]]. Olen huvitatud väheesindatud rühmade ja teemade kajastuse laiendamisest kõigis projektides. Hetkel keskendun artiklite kirjutamisele Eesti traditsioonidest ja folkloorist, samuti naiste ja soovähemuste biograafiatele. {{Peidetud | päis = Vikiprojektid ja huvid | sisu = [[w:en:Category:WikiProject Countering systemic bias participants|Süsteemse kallutatuse vastu võitlemine]] • [[Vikipeedia:Vikiprojekt Eesti|Eesti]] • [[w:en:Category:WikiProject Folklore|Folkloor]] • [[w:en:Category:WikiProject Women in Red participants|Naised punases (Women in Red)]] <div style="display: flex; flex-wrap: wrap; gap: 5px; margin-top: 10px;"> <div style="float: left; border:solid #003399 1px; margin: 1px;"> {| cellspacing="0" style="width: 238px; background: #e6f2ff;" | style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" |[[File:MUTCD D9-6.svg|40px]] | style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" |<span>See kasutaja osaleb projektis '''[[w:en:Wikipedia:WikiProject Disability|Puuded]]'''.</span> |} </div> <div style="float: left; border:solid #0072CE 1px; margin: 1px;"> {| cellspacing="0" style="width: 238px; background: #ffffff;" | style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" |[[File:Flag of Estonia.svg|40px]] | style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" |<span>See kasutaja osaleb projektis '''[[Portaal:Eesti|Eesti]]'''.</span> |} </div> <div style="float: left; border:solid #6bcb77 1px; margin: 1px;"> {| cellspacing="0" style="width: 238px; background: #f0fff0;" | style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" |[[File:Nuvola apps kcoloredit.svg|40px]] | style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" |<span>See kasutaja osaleb projektis '''[[w:en:Wikipedia:WikiProject Folklore|Folkloor]]'''.</span> |} </div> <div style="float: left; border:solid #ba0000 1px; margin: 1px;"> {| cellspacing="0" style="width: 238px; background: #fff5f5;" | style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" |[[File:Women in Red logo.svg|40px]] | style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" |<span>See kasutaja osaleb projektis '''[[w:en:Wikipedia:WikiProject Women in Red|WikiProject Women in Red]]'''.</span> |} </div> <div style="float: left; border:solid #000000 1px; margin: 1px;"> {| cellspacing="0" style="width: 238px; background: #f9f9f9;" | style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" |[[File:Video-x-generic.svg|40px]] | style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" |<span>See kasutaja kuulub '''[[w:en:Wikipedia:WikiProject Film/Baltic cinema task force|Balti kino töörühma]]'''.</span> |} </div> <div style="float: left; border:solid #3366cc 1px; margin: 1px;"> {| cellspacing="0" style="width: 238px; background: #f0f4ff;" | style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" |[[File:Nuvola apps kdict.png|40px]] | style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" |<span>See kasutaja osaleb projektis '''[[w:en:Wikipedia:WikiProject Countering systemic bias|Süsteemse kallutatuse vastu võitlemine]]'''.</span> |} </div> </div> }} {{Peidetud | päis = Sõsarprojektid | sisu = <div style="display: flex; flex-wrap: wrap; gap: 5px;"> <div style="float: left; border:solid #99B3FF 1px; margin: 1px;"> {| cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F0F8FF;" | style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" |[[Pilt:Commons-logo.svg|40px]] | style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" |<span>See kasutaja kaastöö on saadaval ka [[commons:Main Page|Wikimedia Commonsis]].</span> |}</div> <div style="float: left; border:solid #99B3FF 1px; margin: 1px;"> {| cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F0F8FF;" | style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" |[[Pilt:Wiktionary-logo-et.svg|40px]] | style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" |<span>Sellel kasutajal on kasutajaleht [[wikt:et:Esileht|Vikisõnastikus]].</span> |}</div> <div style="float: left; border:solid #99B3FF 1px; margin: 1px;"> {| cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F0F8FF;" | style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" |[[Pilt:Wikimedia Community Logo.svg|40px]] | style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" |<span>Sellel kasutajal on kasutajaleht [[m:Main Page|Wikimedia Meta-Wikis]].</span> |}</div> <div style="float: left; border:solid #99B3FF 1px; margin: 1px;"> {| cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F0F8FF;" | style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" |[[Pilt:Wikivoyage-Logo-v3-icon.svg|40px]] | style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" |<span>See kasutaja on toimetaja [[voy:et:Esileht|Vikireisides]].</span> |}</div> <div style="float: left; border:solid #99B3FF 1px; margin: 1px;"> {| cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F0F8FF;" | style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" |[[Pilt:Wikiquote-logo.svg|35px]] | style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" |<span>Sellel kasutajal on kasutajaleht [[q:et:Esileht|Vikitsitaatides]].</span> |}</div> <div style="float: left; border:solid #99B3FF 1px; margin: 1px;"> {| cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F0F8FF;" | style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" |[[Pilt:Wikisource-logo.svg|40px]] | style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" |<span>Sellel kasutajal on kasutajaleht [[s:et:Esileht|Vikitekstides]].</span> |}</div> </div> }} {{Peidetud | päis = Alamlehed | sisu = [[Kasutaja:Mustleib/Mallid|Mallid]] • [[Kasutaja:Mustleib/common.css|CSS]] • [[Kasutaja:Mustleib/common.js|JS]] }} </div> |- | style="background: #f8f9fa; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 1px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Crystal Clear app ktip.svg|18px|link=Juhend:Sisukord]] [[Juhend:Sisukord|Juhend]] |- | style="background: #f8f9fa; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 1px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Accessories-text-editor.svg|18px|link=Vikipeedia:Reeglid]] [[Vikipeedia:Reeglid|Reeglid]] |- | style="background: #f8f9fa; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 1px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Echo edit-user-talk icon.svg|16px|link=Vikipeedia:Autoriõigus]] [[Vikipeedia:Autoriõigused|Autoriõigused]] |- | style="background: #f8f9fa; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 1px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Edit-clear.svg|16px|link=Vikipeedia:Vikiprojekt]] [[Vikipeedia:Vikiprojekt|Projektid]] |- | style="background: #f8f9fa; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 0px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Nuvola apps bookcase.svg|18px|link=Vikipeedia:Mõisteid]] [[Vikipeedia:Sõnastik|Sõnastik]] |} 4m9c7o8iyujjso8cavx732pe11svkmu 7144252 7144251 2026-05-02T04:23:00Z Mustleib 222127 Lisatud kastid 7144252 wikitext text/x-wiki {| style="width: 100%; background: white; border: 4px solid; border-image: linear-gradient(to right, #ff6b6b, #ffd93d, #6bcb77, #4d96ff, #9b59b6) 1; border-spacing: 0;" |- | style="background: #eaecf0; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 1px solid silver; width: 22%; min-width: 150px; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Wikipedia-logo-v2.svg|16px|link=]] '''Tere tulemast''' | style="background: #ffffff; border-right: 0px solid silver; border-bottom: 0px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | | rowspan="6" style="background: #ffffff; padding: 1em; vertical-align: top;" | <div style="font-size:100%"> Tere! Minu nimi on <span style="color: #3366cc; font-weight:bold">Mustleib</span>. Sain inspiratsiooni liituda Vikipeedia liikumisega pärast seda, kui kuulsin projektist [[w:en:Wikipedia:WikiProject Women in Red|Vikiprojekt Naised punases (Women in Red)]]. Olen huvitatud väheesindatud rühmade ja teemade kajastuse laiendamisest kõigis projektides. Hetkel keskendun artiklite kirjutamisele Eesti traditsioonidest ja folkloorist, samuti naiste ja soovähemuste biograafiatele. {{Peidetud | päis = Vikiprojektid | sisu = [[w:en:Category:WikiProject Countering systemic bias participants|Süsteemse kallutatuse vastu võitlemine]] • [[Vikipeedia:Vikiprojekt Eesti|Eesti]] • [[w:en:Category:WikiProject Folklore|Folkloor]] • [[w:en:Category:WikiProject Women in Red participants|Naised punases (Women in Red)]] <div style="display: flex; flex-wrap: wrap; gap: 5px; margin-top: 10px;"> <div style="border:solid #003399 1px; margin: 1px;"> {| cellspacing="0" style="width: 238px; background: #e6f2ff;" | style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" |[[File:MUTCD D9-6.svg|40px]] | style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" |<span>See kasutaja osaleb projektis '''[[w:en:Wikipedia:WikiProject Disability|Puuded]]'''.</span> |} </div> <div style="border:solid #0072CE 1px; margin: 1px;"> {| cellspacing="0" style="width: 238px; background: #ffffff;" | style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" |[[File:Flag of Estonia.svg|40px]] | style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" |<span>See kasutaja osaleb projektis '''[[Portaal:Eesti|Eesti]]'''.</span> |} </div> <div style="border:solid #6bcb77 1px; margin: 1px;"> {| cellspacing="0" style="width: 238px; background: #f0fff0;" | style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" |[[File:Nuvola apps kcoloredit.svg|40px]] | style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" |<span>See kasutaja osaleb projektis '''[[w:en:Wikipedia:WikiProject Folklore|Folkloor]]'''.</span> |} </div> <div style="border:solid #ba0000 1px; margin: 1px;"> {| cellspacing="0" style="width: 238px; background: #fff5f5;" | style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" |[[File:Women in Red logo.svg|40px]] | style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" |<span>See kasutaja osaleb projektis '''[[w:en:Wikipedia:WikiProject Women in Red|WikiProject Women in Red]]'''.</span> |} </div> <div style="border:solid #000000 1px; margin: 1px;"> {| cellspacing="0" style="width: 238px; background: #f9f9f9;" | style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" |[[File:Video-x-generic.svg|40px]] | style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" |<span>See kasutaja kuulub '''[[w:en:Wikipedia:WikiProject Film/Baltic cinema task force|Balti kino töörühma]]'''.</span> |} </div> <div style="border:solid #3366cc 1px; margin: 1px;"> {| cellspacing="0" style="width: 238px; background: #f0f4ff;" | style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" |[[File:Nuvola apps kdict.png|40px]] | style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" |<span>See kasutaja osaleb projektis '''[[w:en:Wikipedia:WikiProject Countering systemic bias|Süsteemse kallutatuse vastu võitlemine]]'''.</span> |} </div> </div> }} {{Peidetud | päis = Sõsarprojektid | sisu = <div style="display: flex; flex-wrap: wrap; gap: 5px;"> <div style="border:solid #99B3FF 1px; margin: 1px;"> {| cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F0F8FF;" | style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" |[[Pilt:Commons-logo.svg|40px]] | style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" |<span>See kasutaja kaastöö on saadaval ka [[commons:Main Page|Wikimedia Commonsis]].</span> |} </div> <div style="border:solid #99B3FF 1px; margin: 1px;"> {| cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F0F8FF;" | style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" |[[Pilt:Wiktionary-logo-et.svg|40px]] | style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" |<span>Sellel kasutajal on kasutajaleht [[wikt:et:Esileht|Vikisõnastikus]].</span> |} </div> <div style="border:solid #99B3FF 1px; margin: 1px;"> {| cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F0F8FF;" | style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" |[[Pilt:Wikimedia Community Logo.svg|40px]] | style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" |<span>Sellel kasutajal on kasutajaleht [[m:Main Page|Wikimedia Meta-Wikis]].</span> |} </div> <div style="border:solid #99B3FF 1px; margin: 1px;"> {| cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F0F8FF;" | style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" |[[Pilt:Wikivoyage-Logo-v3-icon.svg|40px]] | style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" |<span>See kasutaja on toimetaja [[voy:et:Esileht|Vikireisides]].</span> |} </div> <div style="border:solid #99B3FF 1px; margin: 1px;"> {| cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F0F8FF;" | style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" |[[Pilt:Wikiquote-logo.svg|35px]] | style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" |<span>Sellel kasutajal on kasutajaleht [[q:et:Esileht|Vikitsitaatides]].</span> |} </div> <div style="border:solid #99B3FF 1px; margin: 1px;"> {| cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F0F8FF;" | style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" |[[Pilt:Wikisource-logo.svg|40px]] | style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" |<span>Sellel kasutajal on kasutajaleht [[s:et:Esileht|Vikitekstides]].</span> |} </div> </div> }} {{Peidetud | päis = Alamlehed | sisu = [[Kasutaja:Mustleib/Mallid|Mallid]] • [[Kasutaja:Mustleib/common.css|CSS]] • [[Kasutaja:Mustleib/common.js|JS]] }} </div> |- | style="background: #f8f9fa; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 1px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Crystal Clear app ktip.svg|18px|link=Juhend:Sisukord]] [[Juhend:Sisukord|Juhend]] |- | style="background: #f8f9fa; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 1px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Accessories-text-editor.svg|18px|link=Vikipeedia:Reeglid]] [[Vikipeedia:Reeglid|Reeglid]] |- | style="background: #f8f9fa; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 1px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Echo edit-user-talk icon.svg|16px|link=Vikipeedia:Autoriõigus]] [[Vikipeedia:Autoriõigused|Autoriõigused]] |- | style="background: #f8f9fa; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 1px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Edit-clear.svg|16px|link=Vikipeedia:Vikiprojekt]] [[Vikipeedia:Vikiprojekt|Projektid]] |- | style="background: #f8f9fa; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 0px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Nuvola apps bookcase.svg|18px|link=Vikipeedia:Mõisteid]] [[Vikipeedia:Sõnastik|Sõnastik]] |} qmeny79g9bcm2rgbbf7twa9lsd13ayd 7144253 7144252 2026-05-02T04:26:24Z Mustleib 222127 Lisatud kastid 7144253 wikitext text/x-wiki {| style="width: 100%; background: white; border: 4px solid; border-image: linear-gradient(to right, #ff6b6b, #ffd93d, #6bcb77, #4d96ff, #9b59b6) 1; border-spacing: 0;" |- | style="background: #eaecf0; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 1px solid silver; width: 22%; min-width: 150px; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Wikipedia-logo-v2.svg|16px|link=]] '''Tere tulemast''' | style="background: #ffffff; border-right: 0px solid silver; border-bottom: 0px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | | rowspan="6" style="background: #ffffff; padding: 1em; vertical-align: top;" | <div style="font-size:100%"> Tere! Minu nimi on <span style="color: #3366cc; font-weight:bold">Mustleib</span>. Sain inspiratsiooni liituda Vikipeedia liikumisega pärast seda, kui kuulsin projektist [[w:en:Wikipedia:WikiProject Women in Red|Vikiprojekt Naised punases (Women in Red)]]. Olen huvitatud väheesindatud rühmade ja teemade kajastuse laiendamisest kõigis projektides. Hetkel keskendun artiklite kirjutamisele Eesti traditsioonidest ja folkloorist, samuti naiste ja soovähemuste biograafiatele. {{Peidetud | päis = Vikiprojektid ja huvid | sisu = [[w:en:Category:WikiProject Countering systemic bias participants|Süsteemse kallutatuse vastu võitlemine]] • [[Vikipeedia:Vikiprojekt Eesti|Eesti]] • [[w:en:Category:WikiProject Folklore|Folkloor]] • [[w:en:Category:WikiProject Women in Red participants|Naised punases (Women in Red)]] <div style="display: flex; flex-wrap: wrap; gap: 5px; margin-top: 10px;"> <div style="border:solid #003399 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #e6f2ff;" {{!}} style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[File:MUTCD D9-6.svg|40px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" {{!}}See kasutaja osaleb projektis '''[[w:en:Wikipedia:WikiProject Disability|Puuded]]'''. {{!)}} </div> <div style="border:solid #0072CE 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #ffffff;" {{!}} style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[File:Flag of Estonia.svg|40px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" {{!}}See kasutaja osaleb projektis '''[[Portaal:Eesti|Eesti]]'''. {{!)}} </div> <div style="border:solid #6bcb77 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #f0fff0;" {{!}} style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[File:Nuvola apps kcoloredit.svg|40px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" {{!}}See kasutaja osaleb projektis '''[[w:en:Wikipedia:WikiProject Folklore|Folkloor]]'''. {{!)}} </div> <div style="border:solid #ba0000 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #fff5f5;" {{!}} style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[File:Women in Red logo.svg|40px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" {{!}}See kasutaja osaleb projektis '''[[w:en:Wikipedia:WikiProject Women in Red|WikiProject Women in Red]]'''. {{!)}} </div> <div style="border:solid #000000 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #f9f9f9;" {{!}} style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[File:Video-x-generic.svg|40px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" {{!}}See kasutaja kuulub '''[[w:en:Wikipedia:WikiProject Film/Baltic cinema task force|Balti kino töörühma]]'''. {{!)}} </div> <div style="border:solid #3366cc 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #f0f4ff;" {{!}} style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[File:Nuvola apps kdict.png|40px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" {{!}}See kasutaja osaleb projektis '''[[w:en:Wikipedia:WikiProject Countering systemic bias|Süsteemse kallutatuse vastu võitlemine]]'''. {{!)}} </div> </div> }} {{Peidetud | päis = Sõsarprojektid | sisu = <div style="display: flex; flex-wrap: wrap; gap: 5px;"> <div style="border:solid #99B3FF 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F0F8FF;" {{!}} style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[Pilt:Commons-logo.svg|40px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" {{!}}See kasutaja kaastöö on saadaval ka [[commons:Main Page|Wikimedia Commonsis]]. {{!)}} </div> <div style="border:solid #99B3FF 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F0F8FF;" {{!}} style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[Pilt:Wiktionary-logo-et.svg|40px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" {{!}}Sellel kasutajal on kasutajaleht [[wikt:et:Esileht|Vikisõnastikus]]. {{!)}} </div> <div style="border:solid #99B3FF 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F0F8FF;" {{!}} style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[Pilt:Wikimedia Community Logo.svg|40px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" {{!}}Sellel kasutajal on kasutajaleht [[m:Main Page|Wikimedia Meta-Wikis]]. {{!)}} </div> <div style="border:solid #99B3FF 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F0F8FF;" {{!}} style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[Pilt:Wikivoyage-Logo-v3-icon.svg|40px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" {{!}}See kasutaja on toimetaja [[voy:et:Esileht|Vikireisides]]. {{!)}} </div> <div style="border:solid #99B3FF 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F0F8FF;" {{!}} style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[Pilt:Wikiquote-logo.svg|35px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" {{!}}Sellel kasutajal on kasutajaleht [[q:et:Esileht|Vikitsitaatides]]. {{!)}} </div> <div style="border:solid #99B3FF 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F0F8FF;" {{!}} style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[Pilt:Wikisource-logo.svg|40px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" {{!}}Sellel kasutajal on kasutajaleht [[s:et:Esileht|Vikitekstides]]. {{!)}} </div> </div> }} {{Peidetud | päis = Alamlehed | sisu = [[Kasutaja:Mustleib/Mallid|Mallid]] • [[Kasutaja:Mustleib/common.css|CSS]] • [[Kasutaja:Mustleib/common.js|JS]] }} </div> |- | style="background: #f8f9fa; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 1px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Crystal Clear app ktip.svg|18px|link=Juhend:Sisukord]] [[Juhend:Sisukord|Juhend]] |- | style="background: #f8f9fa; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 1px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Accessories-text-editor.svg|18px|link=Vikipeedia:Reeglid]] [[Vikipeedia:Reeglid|Reeglid]] |- | style="background: #f8f9fa; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 1px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Echo edit-user-talk icon.svg|16px|link=Vikipeedia:Autoriõigus]] [[Vikipeedia:Autoriõigused|Autoriõigused]] |- | style="background: #f8f9fa; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 1px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Edit-clear.svg|16px|link=Vikipeedia:Vikiprojekt]] [[Vikipeedia:Vikiprojekt|Projektid]] |- | style="background: #f8f9fa; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 0px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Nuvola apps bookcase.svg|18px|link=Vikipeedia:Mõisteid]] [[Vikipeedia:Sõnastik|Sõnastik]] |} 3t87xi7i5y837383iutr6qn3hcs9q26 7144255 7144253 2026-05-02T04:31:41Z Mustleib 222127 Lisatud kastid 7144255 wikitext text/x-wiki {| style="width: 100%; background: white; border: 4px solid; border-image: linear-gradient(to right, #ff6b6b, #ffd93d, #6bcb77, #4d96ff, #9b59b6) 1; border-spacing: 0;" |- | style="background: #eaecf0; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 1px solid silver; width: 22%; min-width: 150px; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Wikipedia-logo-v2.svg|16px|link=]] '''Tere tulemast''' | style="background: #ffffff; border-right: 0px solid silver; border-bottom: 0px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | | rowspan="6" style="background: #ffffff; padding: 1em; vertical-align: top;" | <div style="font-size:100%"> Tere! Minu nimi on <span style="color: #3366cc; font-weight:bold">Mustleib</span>. Sain inspiratsiooni liituda Vikipeedia liikumisega pärast seda, kui kuulsin projektist [[w:en:Wikipedia:WikiProject Women in Red|Vikiprojekt Naised punases (Women in Red)]]. Olen huvitatud väheesindatud rühmade ja teemade kajastuse laiendamisest kõigis projektides. Hetkel keskendun artiklite kirjutamisele Eesti traditsioonidest ja folkloorist, samuti naiste ja soovähemuste biograafiatele. {{Peidetud | päis = Vikiprojektid ja huvid | sisu = [[w:en:Category:WikiProject Countering systemic bias participants|Süsteemse kallutatuse vastu võitlemine]] • [[Vikipeedia:Vikiprojekt Eesti|Eesti]] • [[w:en:Category:WikiProject Folklore|Folkloor]] • [[w:en:Category:WikiProject Women in Red participants|Naised punases (Women in Red)]] <div style="display: flex; flex-wrap: wrap; gap: 5px; margin-top: 10px;"> <div style="border:solid #003399 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #e6f2ff;" {{!}} style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[File:MUTCD D9-6.svg|40px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" {{!}}See kasutaja osaleb projektis '''[[w:en:Wikipedia:WikiProject Disability|Puuded]]'''. {{!)}} </div> <div style="border:solid #0072CE 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #ffffff;" {{!}} style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[File:Flag of Estonia.svg|40px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" {{!}}See kasutaja osaleb projektis '''[[Portaal:Eesti|Eesti]]'''. {{!)}} </div> <div style="border:solid #6bcb77 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #f0fff0;" {{!}} style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[File:Nuvola apps kcoloredit.svg|40px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" {{!}}See kasutaja osaleb projektis '''[[w:en:Wikipedia:WikiProject Folklore|Folkloor]]'''. {{!)}} </div> <div style="border:solid #ba0000 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #fff5f5;" {{!}} style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[File:Women in Red logo.svg|40px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" {{!}}See kasutaja osaleb projektis '''[[w:en:Wikipedia:WikiProject Women in Red|WikiProject Women in Red]]'''. {{!)}} </div> <div style="border:solid #000000 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #f9f9f9;" {{!}} style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[File:Video-x-generic.svg|40px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" {{!}}See kasutaja kuulub '''[[w:en:Wikipedia:WikiProject Film/Baltic cinema task force|Balti kino töörühma]]'''. {{!)}} </div> <div style="border:solid #3366cc 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #f0f4ff;" {{!}} style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[File:Nuvola apps kdict.png|40px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" {{!}}See kasutaja osaleb projektis '''[[w:en:Wikipedia:WikiProject Countering systemic bias|Süsteemse kallutatuse vastu võitlemine]]'''. {{!)}} </div> </div> }} {{Peidetud | päis = Sõsarprojektid | sisu = <div style="display: flex; flex-wrap: wrap; gap: 5px;"> <div style="border:solid #99B3FF 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F0F8FF;" {{!}} style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[Pilt:Commons-logo.svg|40px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" {{!}}See [[commons:User:Mustleib|kasutaja]] kaastöö on saadaval ka [[commons:Main Page|Wikimedia Commonsis]]. {{!)}} </div> <div style="border:solid #99B3FF 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F0F8FF;" {{!}} style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[Pilt:Wiktionary-logo-et.svg|40px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" {{!}}Sellel [[wikt:et:Kasutaja:Mustleib|kasutajal]] on kasutajaleht [[wikt:et:Esileht|Vikisõnastikus]]. {{!)}} </div> <div style="border:solid #99B3FF 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F0F8FF;" {{!}} style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[Pilt:Wikimedia Community Logo.svg|40px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" {{!}}Sellel [[m:User:Mustleib|kasutajal]] on kasutajaleht [[m:Main Page|Wikimedia Meta-Wikis]]. {{!)}} </div> <div style="border:solid #99B3FF 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F0F8FF;" {{!}} style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[Pilt:Wikivoyage-Logo-v3-icon.svg|40px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" {{!}}See [[voy:et:Kasutaja:Mustleib|kasutaja]] on toimetaja [[voy:et:Esileht|Vikireisides]]. {{!)}} </div> <div style="border:solid #99B3FF 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F0F8FF;" {{!}} style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[Pilt:Wikiquote-logo.svg|35px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" {{!}}Sellel [[q:et:Kasutaja:Mustleib|kasutajal]] on kasutajaleht [[q:et:Esileht|Vikitsitaatides]]. {{!)}} </div> <div style="border:solid #99B3FF 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F0F8FF;" {{!}} style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[Pilt:Wikisource-logo.svg|40px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" {{!}}Sellel [[s:et:Kasutaja:Mustleib|kasutajal]] on kasutajaleht [[s:et:Esileht|Vikitekstides]]. {{!)}} </div> </div> }} {{Peidetud | päis = Alamlehed | sisu = [[Kasutaja:Mustleib/Mallid|Mallid]] • [[Kasutaja:Mustleib/common.css|CSS]] • [[Kasutaja:Mustleib/common.js|JS]] }} </div> |- | style="background: #f8f9fa; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 1px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Crystal Clear app ktip.svg|18px|link=Juhend:Sisukord]] [[Juhend:Sisukord|Juhend]] |- | style="background: #f8f9fa; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 1px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Accessories-text-editor.svg|18px|link=Vikipeedia:Reeglid]] [[Vikipeedia:Reeglid|Reeglid]] |- | style="background: #f8f9fa; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 1px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Echo edit-user-talk icon.svg|16px|link=Vikipeedia:Autoriõigus]] [[Vikipeedia:Autoriõigused|Autoriõigused]] |- | style="background: #f8f9fa; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 1px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Edit-clear.svg|16px|link=Vikipeedia:Vikiprojekt]] [[Vikipeedia:Vikiprojekt|Projektid]] |- | style="background: #f8f9fa; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 0px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Nuvola apps bookcase.svg|18px|link=Vikipeedia:Mõisteid]] [[Vikipeedia:Sõnastik|Sõnastik]] |} acrr5u0at2u4oefbjyk648my8kh78ly 7144259 7144255 2026-05-02T04:40:49Z Mustleib 222127 Lisatud kastid 7144259 wikitext text/x-wiki {| style="width: 100%; background: white; border: 4px solid; border-image: linear-gradient(to right, #ff6b6b, #ffd93d, #6bcb77, #4d96ff, #9b59b6) 1; border-spacing: 0;" |- | style="background: #eaecf0; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 1px solid silver; width: 22%; min-width: 150px; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Wikipedia-logo-v2.svg|16px|link=]] '''Tere tulemast''' | style="background: #ffffff; border-right: 0px solid silver; border-bottom: 0px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | | rowspan="6" style="background: #ffffff; padding: 1em; vertical-align: top;" | <div style="font-size:100%"> Tere! Minu nimi on <span style="color: #3366cc; font-weight:bold">Mustleib</span>. Sain inspiratsiooni liituda Vikipeedia liikumisega pärast seda, kui kuulsin projektist [[w:en:Wikipedia:WikiProject Women in Red|Vikiprojekt Naised punases (Women in Red)]]. Olen huvitatud väheesindatud rühmade ja teemade kajastuse laiendamisest kõigis projektides. Hetkel keskendun artiklite kirjutamisele Eesti traditsioonidest ja folkloorist, samuti naiste ja soovähemuste biograafiatele. {{Peidetud | päis = Vikiprojektid ja huvid | sisu = [[w:en:Category:WikiProject Countering systemic bias participants|Süsteemse kallutatuse vastu võitlemine]] • [[Vikipeedia:Vikiprojekt Eesti|Eesti]] • [[w:en:Category:WikiProject Folklore|Folkloor]] • [[w:en:Category:WikiProject Women in Red participants|Naised punases (Women in Red)]] <div style="display: flex; flex-wrap: wrap; gap: 5px; margin-top: 10px;"> <div style="border:solid #003399 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #e6f2ff;" {{!}} style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[File:MUTCD D9-6.svg|40px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" {{!}}See kasutaja osaleb projektis '''[[w:en:Wikipedia:WikiProject Disability|Puuded]]'''. {{!)}} </div> <div style="border:solid silver 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #f8f9fa;" {{!}} style="width: 45px; height: 45px; background: #eaecf0; text-align:center;" {{!}}[[File:Flag of Estonia.svg|40px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" {{!}}See kasutaja osaleb projektis '''[[Portaal:Eesti|Eesti]]'''. {{!)}} </div> <div style="border:solid #6bcb77 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #f0fff0;" {{!}} style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[File:Nuvola apps kcoloredit.svg|40px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" {{!}}See kasutaja osaleb projektis '''[[w:en:Wikipedia:WikiProject Folklore|Folkloor]]'''. {{!)}} </div> <div style="border:solid #ba0000 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #fff5f5;" {{!}} style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[File:Women in Red logo.svg|40px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" {{!}}See kasutaja osaleb projektis '''[[w:en:Wikipedia:WikiProject Women in Red|WikiProject Women in Red]]'''. {{!)}} </div> <div style="border:solid #000000 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #f9f9f9;" {{!}} style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[File:Baltic states flag map.svg|35px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" {{!}}See kasutaja kuulub '''[[w:en:Wikipedia:WikiProject Film/Baltic cinema task force|Balti kino töörühma]]'''. {{!)}} </div> <div style="border:solid #3366cc 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #f0f4ff;" {{!}} style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[File:Nuvola apps kdict.png|40px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" {{!}}See kasutaja osaleb projektis '''[[w:en:Wikipedia:WikiProject Countering systemic bias|Süsteemse kallutatuse vastu võitlemine]]'''. {{!)}} </div> </div> }} {{Peidetud | päis = Sõsarprojektid | sisu = <div style="display: flex; flex-wrap: wrap; gap: 5px;"> <div style="border:solid #99B3FF 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F0F8FF;" {{!}} style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[Pilt:Commons-logo.svg|40px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" {{!}}See [[commons:User:Mustleib|kasutaja]] kaastöö on saadaval ka [[commons:Main Page|Wikimedia Commonsis]]. {{!)}} </div> <div style="border:solid #99B3FF 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F0F8FF;" {{!}} style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[Pilt:Wiktionary-logo-et.svg|40px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" {{!}}Sellel [[wikt:et:Kasutaja:Mustleib|kasutajal]] on kasutajaleht [[wikt:et:Esileht|Vikisõnastikus]]. {{!)}} </div> <div style="border:solid #99B3FF 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F0F8FF;" {{!}} style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[Pilt:Wikimedia Community Logo.svg|40px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" {{!}}Sellel [[m:User:Mustleib|kasutajal]] on kasutajaleht [[m:Main Page|Wikimedia Meta-Wikis]]. {{!)}} </div> <div style="border:solid #99B3FF 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F0F8FF;" {{!}} style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[Pilt:Wikivoyage-Logo-v3-icon.svg|40px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" {{!}}See [[voy:et:Kasutaja:Mustleib|kasutaja]] on toimetaja [[voy:et:Esileht|Vikireisides]]. {{!)}} </div> <div style="border:solid #99B3FF 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F0F8FF;" {{!}} style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[Pilt:Wikiquote-logo.svg|30px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" {{!}}Sellel [[q:et:Kasutaja:Mustleib|kasutajal]] on kasutajaleht [[q:et:Esileht|Vikitsitaatides]]. {{!)}} </div> <div style="border:solid #99B3FF 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F0F8FF;" {{!}} style="width: 45px; height: 45px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[Pilt:Wikisource-logo.svg|30px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" {{!}}Sellel [[s:et:Kasutaja:Mustleib|kasutajal]] on kasutajaleht [[s:et:Esileht|Vikitekstides]]. {{!)}} </div> </div> }} {{Peidetud | päis = Alamlehed | sisu = [[Kasutaja:Mustleib/Mallid|Mallid]] • [[Kasutaja:Mustleib/common.css|CSS]] • [[Kasutaja:Mustleib/common.js|JS]] }} </div> |- | style="background: #f8f9fa; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 1px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Crystal Clear app ktip.svg|18px|link=Juhend:Sisukord]] [[Juhend:Sisukord|Juhend]] |- | style="background: #f8f9fa; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 1px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Accessories-text-editor.svg|18px|link=Vikipeedia:Reeglid]] [[Vikipeedia:Reeglid|Reeglid]] |- | style="background: #f8f9fa; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 1px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Echo edit-user-talk icon.svg|16px|link=Vikipeedia:Autoriõigus]] [[Vikipeedia:Autoriõigused|Autoriõigused]] |- | style="background: #f8f9fa; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 1px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Edit-clear.svg|16px|link=Vikipeedia:Vikiprojekt]] [[Vikipeedia:Vikiprojekt|Projektid]] |- | style="background: #f8f9fa; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 0px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Nuvola apps bookcase.svg|18px|link=Vikipeedia:Mõisteid]] [[Vikipeedia:Sõnastik|Sõnastik]] |} p1tuzuop79o10as5vag1z72rtaha09e 7144330 7144259 2026-05-02T07:16:17Z Mustleib 222127 Lisatud kastid 7144330 wikitext text/x-wiki {| style="width: 100%; background: white; border: 4px solid; border-image: linear-gradient(to right, #ff6b6b, #ffd93d, #6bcb77, #4d96ff, #9b59b6) 1; border-spacing: 0;" |- | style="background: #eaecf0; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 1px solid silver; width: 22%; min-width: 150px; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Wikipedia-logo-v2.svg|16px|link=]] '''Tere tulemast''' | style="background: #ffffff; border-right: 0px solid silver; border-bottom: 0px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | | rowspan="6" style="background: #ffffff; padding: 1em; vertical-align: top;" | <div style="font-size:100%"> Tere! Minu nimi on <span style="color: #3366cc; font-weight:bold">Mustleib</span>. Sain inspiratsiooni liituda Vikipeedia liikumisega pärast seda, kui kuulsin projektist [[w:en:Wikipedia:WikiProject Women in Red|Vikiprojekt Naised punases (Women in Red)]]. Olen huvitatud väheesindatud rühmade ja teemade kajastuse laiendamisest kõigis projektides. Hetkel keskendun artiklite kirjutamisele Eesti traditsioonidest ja folkloorist, samuti naiste ja soovähemuste biograafiatele. {{Peidetud | päis = Vikiprojektid ja huvid | sisu = [[w:en:Category:WikiProject Countering systemic bias participants|Süsteemse kallutatuse vastu võitlemine]] • [[Vikipeedia:Vikiprojekt Eesti|Eesti]] • [[w:en:Category:WikiProject Folklore|Folkloor]] • [[w:en:Category:WikiProject Women in Red participants|Naised punases (Women in Red)]] <div style="display: flex; flex-wrap: wrap; gap: 5px; margin-top: 10px;"> <div style="border:solid #003399 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #e6f2ff;" {{!}} style="width: 45px; height: 40px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[File:MUTCD D9-6.svg|40px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 3pt; line-height: 1.2em; color: black; height: 40px; vertical-align: middle;" {{!}}See kasutaja osaleb projektis '''[[w:en:Wikipedia:WikiProject Disability|Puuded]]'''. {{!)}} </div> <div style="border:solid #004B87 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px;" {{!}} style="width: 45px; height: 40px; background: #F8FBFF; text-align:center;" {{!}}[[File:Flag of Estonia.svg|30px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 3pt; line-height: 1.2em; color: black; background: #E6F2FF; height: 40px; vertical-align: middle;" {{!}}See kasutaja osaleb projektis '''[[Portaal:Eesti|Eesti]]'''. {{!)}} </div> <div style="border:solid #6bcb77 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #f0fff0;" {{!}} style="width: 45px; height: 40px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[File:Nuvola apps kcoloredit.svg|30px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 3pt; line-height: 1.2em; color: black; height: 40px; vertical-align: middle;" {{!}}See kasutaja osaleb projektis '''[[w:en:Wikipedia:WikiProject Folklore|Folkloor]]'''. {{!)}} </div> <div style="border:solid #ba0000 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #fff5f5;" {{!}} style="width: 45px; height: 40px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[File:Women in Red logo.svg|30px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 3pt; line-height: 1.2em; color: black; height: 40px; vertical-align: middle;" {{!}}See kasutaja osaleb projektis '''[[w:en:Wikipedia:WikiProject Women in Red|Women in Red]]'''. {{!)}} </div> <div style="border:solid #C5A000 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #FFFFE0;" {{!}} style="width: 45px; height: 40px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[File:Baltic states flag map.svg|30px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 3pt; line-height: 1.2em; color: black; height: 40px; vertical-align: middle;" {{!}}See kasutaja kuulub '''[[w:en:Wikipedia:WikiProject Film/Baltic cinema task force|Balti kino töörühma]]'''. {{!)}} </div> <div style="border:solid #3366cc 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #f0f4ff;" {{!}} style="width: 45px; height: 40px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[File:Nuvola apps kdict.png|30px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 3pt; line-height: 1.2em; color: black; height: 40px; vertical-align: middle;" {{!}}See kasutaja osaleb projektis '''[[w:en:Wikipedia:WikiProject Countering systemic bias|Süsteemne kallutatus]]'''. {{!)}} </div> </div> }} {{Peidetud | päis = Sõsarprojektid | sisu = <div style="display: flex; flex-wrap: wrap; gap: 5px;"> <div style="border:solid #999 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F9F9F9;" {{!}} style="width: 45px; height: 40px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[Pilt:Commons-logo.svg|30px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 3pt; line-height: 1.2em; color: black; height: 40px; vertical-align: middle;" {{!}}See [[commons:User:Mustleib|kasutaja]] on [[commons:Main Page|Wikimedia Commonsis]]. {{!)}} </div> <div style="border:solid #999 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F9F9F9;" {{!}} style="width: 45px; height: 40px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[Pilt:Wiktionary-logo-et.svg|30px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 3pt; line-height: 1.2em; color: black; height: 40px; vertical-align: middle;" {{!}}See [[wikt:et:Kasutaja:Mustleib|kasutaja]] on [[wikt:et:Esileht|Vikisõnastikus]]. {{!)}} </div> <div style="border:solid #999 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F9F9F9;" {{!}} style="width: 45px; height: 40px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[Pilt:Wikimedia Community Logo.svg|30px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 3pt; line-height: 1.2em; color: black; height: 40px; vertical-align: middle;" {{!}}See [[m:User:Mustleib|kasutaja]] on [[m:Main Page|Meta-Wikis]]. {{!)}} </div> <div style="border:solid #999 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F9F9F9;" {{!}} style="width: 45px; height: 40px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[Pilt:Wikivoyage-Logo-v3-icon.svg|30px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 3pt; line-height: 1.25em; color: black; height: 40px; vertical-align: middle;" {{!}}See [[voy:et:Kasutaja:Mustleib|kasutaja]] on [[voy:et:Esileht|Vikireisides]]. {{!)}} </div> <div style="border:solid #999 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F9F9F9;" {{!}} style="width: 45px; height: 40px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[Pilt:Wikiquote-logo.svg|28px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 3pt; line-height: 1.25em; color: black; height: 40px; vertical-align: middle;" {{!}}See [[q:et:Kasutaja:Mustleib|kasutaja]] on [[q:et:Esileht|Vikitsitaatides]]. {{!)}} </div> <div style="border:solid #999 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F9F9F9;" {{!}} style="width: 45px; height: 40px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[Pilt:Wikisource-logo.svg|30px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 3pt; line-height: 1.2em; color: black; height: 40px; vertical-align: middle;" {{!}}See [[s:et:Kasutaja:Mustleib|kasutaja]] on [[s:et:Esileht|Vikitekstides]]. {{!)}} </div> </div> }} {{Peidetud | päis = Alamlehed | sisu = [[Kasutaja:Mustleib/Mallid|Mallid]] • [[Kasutaja:Mustleib/common.css|CSS]] • [[Kasutaja:Mustleib/common.js|JS]] }} </div> |- | style="background: #f8f9fa; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 1px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Crystal Clear app ktip.svg|18px|link=Juhend:Sisukord]] [[Juhend:Sisukord|Juhend]] |- | style="background: #f8f9fa; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 1px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Accessories-text-editor.svg|18px|link=Vikipeedia:Reeglid]] [[Vikipeedia:Reeglid|Reeglid]] |- | style="background: #f8f9fa; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 1px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Echo edit-user-talk icon.svg|16px|link=Vikipeedia:Autoriõigus]] [[Vikipeedia:Autoriõigused|Autoriõigused]] |- | style="background: #f8f9fa; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 1px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Edit-clear.svg|16px|link=Vikipeedia:Vikiprojekt]] [[Vikipeedia:Vikiprojekt|Projektid]] |- | style="background: #f8f9fa; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 0px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Nuvola apps bookcase.svg|18px|link=Vikipeedia:Mõisteid]] [[Vikipeedia:Sõnastik|Sõnastik]] |} pwxsa4z7x42w5gyh8k1iq1uosp4m0ye 7144339 7144330 2026-05-02T07:24:05Z Mustleib 222127 Muudetud paigutus 7144339 wikitext text/x-wiki {| style="width: 100%; background: white; border: 4px solid; border-image: linear-gradient(to right, #ff6b6b, #ffd93d, #6bcb77, #4d96ff, #9b59b6) 1; border-spacing: 0;" |- | style="background: #eaecf0; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 1px solid silver; width: 22%; min-width: 150px; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Wikipedia-logo-v2.svg|16px|link=]] '''Tere tulemast''' | style="background: #ffffff; border-right: 0px solid silver; border-bottom: 0px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | | rowspan="6" style="background: #ffffff; padding: 1em; vertical-align: top;" | <div style="font-size:100%"> Tere! Minu nimi on <span style="color: #3366cc; font-weight:bold">Mustleib</span>. Sain inspiratsiooni liituda Viki liikumisega pärast seda, kui kuulsin projektist [[w:en:Wikipedia:WikiProject Women in Red|Vikiprojekt Naised punases (Women in Red)]]. Olen huvitatud väheesindatud rühmade ja teemade kajastuse laiendamisest kõigis projektides. Hetkel keskendun artiklite kirjutamisele Eesti traditsioonidest ja folkloorist, samuti naiste ja soovähemuste biograafiatele. {{Peidetud | päis = Vikiprojektid ja huvid | sisu = [[w:en:Category:WikiProject Countering systemic bias participants|Süsteemse kallutatuse vastu võitlemine]] • [[Vikipeedia:Vikiprojekt Eesti|Eesti]] • [[w:en:Category:WikiProject Folklore|Folkloor]] • [[w:en:Category:WikiProject Women in Red participants|Naised punases (Women in Red)]] <div style="display: flex; flex-wrap: wrap; gap: 5px; margin-top: 10px;"> <div style="border:solid #003399 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #e6f2ff;" {{!}} style="width: 45px; height: 40px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[File:MUTCD D9-6.svg|40px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 3pt; line-height: 1.2em; color: black; height: 40px; vertical-align: middle;" {{!}}See kasutaja osaleb projektis '''[[w:en:Wikipedia:WikiProject Disability|Puuded]]'''. {{!)}} </div> <div style="border:solid #004B87 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px;" {{!}} style="width: 45px; height: 40px; background: #F8FBFF; text-align:center;" {{!}}[[File:Flag of Estonia.svg|30px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 3pt; line-height: 1.2em; color: black; background: #E6F2FF; height: 40px; vertical-align: middle;" {{!}}See kasutaja osaleb projektis '''[[Portaal:Eesti|Eesti]]'''. {{!)}} </div> <div style="border:solid #6bcb77 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #f0fff0;" {{!}} style="width: 45px; height: 40px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[File:Nuvola apps kcoloredit.svg|30px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 3pt; line-height: 1.2em; color: black; height: 40px; vertical-align: middle;" {{!}}See kasutaja osaleb projektis '''[[w:en:Wikipedia:WikiProject Folklore|Folkloor]]'''. {{!)}} </div> <div style="border:solid #ba0000 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #fff5f5;" {{!}} style="width: 45px; height: 40px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[File:Women in Red logo.svg|30px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 3pt; line-height: 1.2em; color: black; height: 40px; vertical-align: middle;" {{!}}See kasutaja osaleb projektis '''[[w:en:Wikipedia:WikiProject Women in Red|Women in Red]]'''. {{!)}} </div> <div style="border:solid #C5A000 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #FFFFE0;" {{!}} style="width: 45px; height: 40px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[File:Baltic states flag map.svg|30px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 3pt; line-height: 1.2em; color: black; height: 40px; vertical-align: middle;" {{!}}See kasutaja kuulub '''[[w:en:Wikipedia:WikiProject Film/Baltic cinema task force|Balti kino töörühma]]'''. {{!)}} </div> <div style="border:solid #3366cc 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #f0f4ff;" {{!}} style="width: 45px; height: 40px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[File:Nuvola apps kdict.png|30px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 3pt; line-height: 1.2em; color: black; height: 40px; vertical-align: middle;" {{!}}See kasutaja osaleb projektis '''[[w:en:Wikipedia:WikiProject Countering systemic bias|Süsteemne kallutatus]]'''. {{!)}} </div> </div> }} {{Peidetud | päis = Sõsarprojektid | sisu = <div style="display: flex; flex-wrap: wrap; gap: 5px;"> <div style="border:solid #999 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F9F9F9;" {{!}} style="width: 45px; height: 40px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[Pilt:Commons-logo.svg|30px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 3pt; line-height: 1.2em; color: black; height: 40px; vertical-align: middle;" {{!}}See [[commons:User:Mustleib|kasutaja]] on [[commons:Main Page|Wikimedia Commonsis]]. {{!)}} </div> <div style="border:solid #999 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F9F9F9;" {{!}} style="width: 45px; height: 40px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[Pilt:Wiktionary-logo-et.svg|30px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 3pt; line-height: 1.2em; color: black; height: 40px; vertical-align: middle;" {{!}}See [[wikt:et:Kasutaja:Mustleib|kasutaja]] on [[wikt:et:Esileht|Vikisõnastikus]]. {{!)}} </div> <div style="border:solid #999 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F9F9F9;" {{!}} style="width: 45px; height: 40px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[Pilt:Wikimedia Community Logo.svg|30px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 3pt; line-height: 1.2em; color: black; height: 40px; vertical-align: middle;" {{!}}See [[m:User:Mustleib|kasutaja]] on [[m:Main Page|Meta-Wikis]]. {{!)}} </div> <div style="border:solid #999 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F9F9F9;" {{!}} style="width: 45px; height: 40px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[Pilt:Wikivoyage-Logo-v3-icon.svg|30px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 3pt; line-height: 1.25em; color: black; height: 40px; vertical-align: middle;" {{!}}See [[voy:et:Kasutaja:Mustleib|kasutaja]] on [[voy:et:Esileht|Vikireisides]]. {{!)}} </div> <div style="border:solid #999 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F9F9F9;" {{!}} style="width: 45px; height: 40px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[Pilt:Wikiquote-logo.svg|28px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 3pt; line-height: 1.25em; color: black; height: 40px; vertical-align: middle;" {{!}}See [[q:et:Kasutaja:Mustleib|kasutaja]] on [[q:et:Esileht|Vikitsitaatides]]. {{!)}} </div> <div style="border:solid #999 1px; margin: 1px;"> {{(!}} cellspacing="0" style="width: 238px; background: #F9F9F9;" {{!}} style="width: 45px; height: 40px; background: white; text-align:center;" {{!}}[[Pilt:Wikisource-logo.svg|30px]] {{!}} style="font-size: 8pt; padding: 3pt; line-height: 1.2em; color: black; height: 40px; vertical-align: middle;" {{!}}See [[s:et:Kasutaja:Mustleib|kasutaja]] on [[s:et:Esileht|Vikitekstides]]. {{!)}} </div> </div> }} {{Peidetud | päis = Alamlehed | sisu = [[Kasutaja:Mustleib/Mallid|Mallid]] • [[Kasutaja:Mustleib/common.css|CSS]] • [[Kasutaja:Mustleib/common.js|JS]] }} </div> |- | style="background: #f8f9fa; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 1px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Crystal Clear app ktip.svg|18px|link=Juhend:Sisukord]] [[Juhend:Sisukord|Juhend]] |- | style="background: #f8f9fa; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 1px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Accessories-text-editor.svg|18px|link=Vikipeedia:Reeglid]] [[Vikipeedia:Reeglid|Reeglid]] |- | style="background: #f8f9fa; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 1px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Echo edit-user-talk icon.svg|16px|link=Vikipeedia:Autoriõigus]] [[Vikipeedia:Autoriõigused|Autoriõigused]] |- | style="background: #f8f9fa; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 1px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Edit-clear.svg|16px|link=Vikipeedia:Vikiprojekt]] [[Vikipeedia:Vikiprojekt|Projektid]] |- | style="background: #f8f9fa; border-right: 1px solid silver; border-bottom: 0px solid silver; height: 35px; padding-left: 1em;" | [[File:Nuvola apps bookcase.svg|18px|link=Vikipeedia:Mõisteid]] [[Vikipeedia:Sõnastik|Sõnastik]] |} 8xaoxjdwov6nrggl0yzdw7maa67ugn6 0 712520 7143958 7143821 2026-05-01T13:11:20Z MarkoVeeranna 226459 lisasin andmeid 7143958 wikitext text/x-wiki CAMM(Compression Attached Memory Module) on mälumooduli vormitegur, mis kasutab surveühendust, et kinnituda emaplaadil asetsevale vaheplaadile.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=What is a CAMM? - Kingston Technology |url=https://www.kingston.com/en/blog/system-builder/what-is-camm |vaadatud=2026-04-04 |väljaanne=Kingston Technology Company |keel=en}}</ref>Selle peamine kasutusala on sülearvutites ning see erineb traditsioonilistest SO-DIMM mälumoodulitest oma ehituse ning ühendusviisi poolest. CAMM-tehnoloogia võimaldab säilitada paremat signaali terviklikkus tänu lühematele signaaliradadele.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=An intro to CAMM memory and how it compares with DIMMs {{!}} TechTarget |url=https://www.techtarget.com/searchstorage/feature/An-intro-to-CAMM-memory-and-how-it-compares-with-DIMMs |vaadatud=2026-04-28 |väljaanne=Search Storage |keel=en}}</ref> Enne CAMM-tehnoloogia väljatöötamist oli laialdaselt kasutusel DIMM (Dual In-line Memory Module), mille eelkäijaks oli 1980. aastatel kasutusele võetud SIMM (Single In-line Memory Module). Seoses protsessorite arenguga ja üleminekuga 32-bitistelt süsteemidelt 64-bitistele süsteemidele võeti kasutusele DIMM-moodulid, mis võimaldasid suuremat andmeedastuslaiust.<ref name=":1" />CAMM-tehnoloogia töötas välja Tom Schnell ettevõttest Dell eesmärgiga ületama SO-DIMM skaleeritavuse ja sagedusega seotuid piiranguid. Samuti võimaldab CAMM kergemat kaal ja kompaksemat ehitust.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Solca |eesnimi=Bogdan |kuupäev=2023-01-17 |pealkiri=SO-DIMM laptop RAM form-factor to soon be replaced with Dell-developed CAMM standard |url=https://www.notebookcheck.net/SO-DIMM-laptop-RAM-form-factor-to-soon-be-replaced-with-Dell-developed-CAMM-standard.682337.0.html |vaadatud=2026-04-28 |väljaanne=Notebookcheck |keel=en}}</ref>CAMM-moodulites pakuvad lihtsustatud ühendust mälukiipide ja mälumoodulite vahel, suuremat mälutihedust ning madalamat kõrgusmõõdet võrreldes varasemate mudelitega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=updated |eesnimi=Anton Shilov Contributions from Paul Alcorn last |kuupäev=2023-06-01 |pealkiri=Adata Demos Next-Gen Memory: CAMM, CXL, and MR-DIMM Modules |url=https://www.tomshardware.com/news/adata-demos-next-gen-memory-modules |vaadatud=2026-04-28 |väljaanne=Tom's Hardware |keel=en}}</ref> CAMM-moodulid erinevad traditsioonilistest DIMM- ja SO-DIMM-moodulitest eelkõige oma ühendusviisi poolest. Kui varasemad lahendused kasutavad emaplaadiga ühendamiseks pistikupesasid, siis CAMM kasutab surveühendust, mis loob kontakti emaplaadil asuva vaheplaadi kaudu. Moodul kinnitatakse paigale kruvide abil.<ref name=":0" /> CAMM-mooduli ehitus on madalama disainiga ning selle mõõtmeid saab kohandada vastavalt süsteemi nõuetele, võimaldades suuremat mälumahtu ühes moodulis. Samuti toetab CAMM erinevaid mälutüüpe, näiteks DDR5, mis annab tootjatele paindlikust süsteemi disainimisel.<ref name=":0" /> Erinevalt DIMM-arhitektuurist, kus kasutatakse mitut mälumoodulit korraga, on CAMM lahendused ühe mooduli põhised, mille tulemusena tuleb uuenduste korral vahetada mälumoodul tervikuna.<ref name=":3">{{Netiviide |perekonnanimi=Buzzi |eesnimi=Matthew |kuupäev=2023-04-20 |pealkiri=What Is CAMM? Perhaps, the Future Look of Memory in Laptops |url=https://www.pcmag.com/news/what-is-camm-perhaps-the-future-look-of-memory-in-laptops |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=PCMAG |keel=en}}</ref> CAMM-arhitektuur võimaldab suuremaid andmeedastuskiiruseid tänu lühematele signaaliradadele võrreldes varasemate mälumoodulitega. Lisaks on CAMM-moodulite füüsiline kõrgus väiksem, mis võimaldab kompaktsemat seadmedisaini ning paremat ruumikasutust.<ref name=":3" /> Võrreldes joodetud mälulahendustest, ei ole CAMM emaplaadi külge püsivalt kinnitatud, mis võimaldab mooduli vahetamist ja uuendamist. Ühele CAMM-moodulile on võimalik paigutada kuni 128 GB mälu ning see toetab kahekanalilist (''dual-channel'') tööd.<ref name=":0" />CAMM-moodulid toetavad suuremat mälutihedust ning kõrgemaid taktsagedusi võrreldes varasemate lahendustega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Editor |eesnimi=Executive |perekonnanimi2=PCWorld |pealkiri=CAMM: The future of laptop memory has arrived |url=https://www.pcworld.com/article/1473126/camm-the-future-of-laptop-memory-has-arrived.html |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=PCWorld |keel=en}}</ref> CAMM-moodulite disaini tõttu on nende uuendamine vähem paindlik võrreldes traditsiooniliste mälulahendustega. Kui DIMM- ja SO-DIMM-moodulite puhul on võimalik vahetada üksikuid mooduleid, siis CAMM-lahenduse korral tuleb mälu uuendamisel või rikke korral asendada kogu moodul tervikuna. See võib suurendada uuendamise ja hoolduse kulusid. Lisaks tähendab ühe mooduli kasutamine, et süsteemi mälumahtu ei saa laiendada järk-järgult, vaid muudatused nõuavad kogu mooduli väljavahetamist.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Raj |eesnimi=Abhinav |kuupäev=2026-02-27 |pealkiri=CAMM2 RAM is coming to desktops, but there's one major downside |url=https://www.xda-developers.com/camm2-ram-is-coming-to-desktops-but-theres-one-major-downside/ |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=XDA |keel=en}}</ref> CAMM-moodulit tutvustati esmakordselt aastal 2022 ning see leidis kiiresti toetust mitmete tehnoloogiaettevõtete seas.<ref name=":2" /> Aastal 2023 esitleti järgmise põlvkonna standardit CAMM2, mille arendamisega tegeles JEDEC. CAMM2 hõlmab mitut varianti, sealhulgas DDR5 CAMM2 ning LPDDR5/5X CAMM2. DDR5 CAMM2 on suunatud eelkõige suure jõudlusega sülearvutitele ja lauaarvutitele, samas kui LPDDR5/5X CAMM2 on mõeldud laiemale sülearvutite valikule ning serveriturule.<ref>{{Netiviide |pealkiri=JEDEC Publishes New CAMM2 Memory Module Standard {{!}} JEDEC |url=https://www.jedec.org/news/pressreleases/jedec-publishes-new-camm2-memory-module-standard |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=www.jedec.org}}</ref> CAMM- ja SO-DIMM-moodulid esindavad erinevaid lähenemisi mälumoodulite disainile. SO-DIMM-moodulid on laialdaselt kasutusel ning põhinevad standardiseeritud pistikupesal, mis võimaldab moodulite lihtsalt vahetamist ja uuendamist.<ref name=":4">{{Netiviide |kuupäev=2024-07-17 |pealkiri=[Guide] CAMM vs SODIMM: What’s the Difference Between Them? |url=https://www.partitionwizard.com/news/camm-vs-sodimm.html |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=MiniTool |keel=en-US}}</ref> CAMM-moodulid erinevad sellest kompaktsema ehituse ja surveühenduse poolest, mis võimaldab madalamat profiili ja efektiivsemat ruumikasutust. Lisaks on CAMM-arhitektuur kavandatud toetama suuremat mälumahtu ning paremat signaali terviklikkust, mis võimaldab kõrgemaid andmeedastuskiiruseid ja väiksemat latentsust võrreldes SO-DIMM-lahendustega.<ref name=":4" /> CAMM võimaldab ka paindlikumat mälukonfiguratsiooni, kuna sama arhitektuuri alusel saab rakendada ühe-,kahe- või mitmekanalilisi lahendusi. Samas jääb SO-DIMM eeliseks selle laialdane kasutus ja standardiseeritus, mis tagab hea ühilduvuse erinevate süsteemidega.<ref name=":4" /> CAMM2 on CAMM-mooduli edasiarendus, mille eesmärk oli luua laiemalt kasutatav ja standardiseeritud mälulahendus. Kui algne CAMM-tehnoloogia oli peamiselt seotud Dell-i lahendustega, siis CAMM2 standardiseeriti JEDEC(''Joint Electron Device Engineering Council'') poolt.<ref name=":5">{{Netiviide |perekonnanimi=published |eesnimi=Matthew Connatser |kuupäev=2023-12-10 |pealkiri=New space-saving RAM sticks that jam up to 128GB of memory in a laptop get industry's stamp of approval - CAMM2 standard ratified by JEDEC |url=https://www.tomshardware.com/pc-components/ram/new-incredibly-tiny-ram-sticks-that-jam-up-to-128gb-of-memory-in-a-laptop-get-industrys-stamp-of-approval-camm2-standard-ratified-by-jedec |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=Tom's Hardware |keel=en}}</ref> CAMM2 hõlmab mitut varianti, sealhulgas DDR5 ja LPDDR5/LPDDR5X põhiseid mudeleid. Nendel variantidel on erinev kontaktide paigutus, mistõttu ei ole need omavahel vahetatavad. DDR5 CAMM2 on suunatud suure jõudlusega süsteemidele, samas kui LPDDR5/LPDDR5X CAMM2 variandid keskenduvad energiatõhususele.<ref name=":5" /><ref name=":6">{{Netiviide |perekonnanimi=published |eesnimi=Andrew E. Freedman |kuupäev=2024-06-18 |pealkiri=What is CAMM2? Meet the faster, smaller, upgradeable new memory standard |url=https://www.tomshardware.com/pc-components/motherboards/what-is-camm2 |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=Tom's Hardware |keel=en}}</ref> Sõltuvalt tootjast ja konfiguratsioonist võivad CAMM2-moodulid toetada mälukiirusi kuni 9600 MT/s.<ref name=":6" /> {{Koolitöö|30. mail 2026}} hqco7702qtzdfnw8x1z7z9u17luwb2h 7143983 7143958 2026-05-01T14:09:36Z MarkoVeeranna 226459 lisasin natukene materjali 7143983 wikitext text/x-wiki CAMM(Compression Attached Memory Module) on mälumooduli vormitegur, mis kasutab surveühendust, et kinnituda emaplaadil asetsevale vaheplaadile.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=What is a CAMM? - Kingston Technology |url=https://www.kingston.com/en/blog/system-builder/what-is-camm |vaadatud=2026-04-04 |väljaanne=Kingston Technology Company |keel=en}}</ref>Selle peamine kasutusala on sülearvutites ning see erineb traditsioonilistest SO-DIMM mälumoodulitest oma ehituse ning ühendusviisi poolest. CAMM-tehnoloogia võimaldab säilitada paremat signaali terviklikkus tänu lühematele signaaliradadele.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=An intro to CAMM memory and how it compares with DIMMs {{!}} TechTarget |url=https://www.techtarget.com/searchstorage/feature/An-intro-to-CAMM-memory-and-how-it-compares-with-DIMMs |vaadatud=2026-04-28 |väljaanne=Search Storage |keel=en}}</ref> Enne CAMM-tehnoloogia väljatöötamist oli laialdaselt kasutusel DIMM (Dual In-line Memory Module), mille eelkäijaks oli 1980. aastatel kasutusele võetud SIMM (Single In-line Memory Module). Seoses protsessorite arenguga ja üleminekuga 32-bitistelt süsteemidelt 64-bitistele süsteemidele võeti kasutusele DIMM-moodulid, mis võimaldasid suuremat andmeedastuslaiust.<ref name=":1" />CAMM-tehnoloogia töötas välja Tom Schnell ettevõttest Dell eesmärgiga ületama SO-DIMM skaleeritavuse ja sagedusega seotuid piiranguid. Samuti võimaldab CAMM kergemat kaal ja kompaksemat ehitust.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Solca |eesnimi=Bogdan |kuupäev=2023-01-17 |pealkiri=SO-DIMM laptop RAM form-factor to soon be replaced with Dell-developed CAMM standard |url=https://www.notebookcheck.net/SO-DIMM-laptop-RAM-form-factor-to-soon-be-replaced-with-Dell-developed-CAMM-standard.682337.0.html |vaadatud=2026-04-28 |väljaanne=Notebookcheck |keel=en}}</ref>CAMM-moodulites pakuvad lihtsustatud ühendust mälukiipide ja mälumoodulite vahel, suuremat mälutihedust ning madalamat kõrgusmõõdet võrreldes varasemate mudelitega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=updated |eesnimi=Anton Shilov Contributions from Paul Alcorn last |kuupäev=2023-06-01 |pealkiri=Adata Demos Next-Gen Memory: CAMM, CXL, and MR-DIMM Modules |url=https://www.tomshardware.com/news/adata-demos-next-gen-memory-modules |vaadatud=2026-04-28 |väljaanne=Tom's Hardware |keel=en}}</ref> CAMM-moodulid erinevad traditsioonilistest DIMM- ja SO-DIMM-moodulitest eelkõige oma ühendusviisi poolest. Kui varasemad lahendused kasutavad emaplaadiga ühendamiseks pistikupesasid, siis CAMM kasutab surveühendust, mis loob kontakti emaplaadil asuva vaheplaadi kaudu. Moodul kinnitatakse paigale kruvide abil.<ref name=":0" /> CAMM-mooduli ehitus on madalama disainiga ning selle mõõtmeid saab kohandada vastavalt süsteemi nõuetele, võimaldades suuremat mälumahtu ühes moodulis. Samuti toetab CAMM erinevaid mälutüüpe, näiteks DDR5, mis annab tootjatele paindlikust süsteemi disainimisel.<ref name=":0" /> Erinevalt DIMM-arhitektuurist, kus kasutatakse mitut mälumoodulit korraga, on CAMM lahendused ühe mooduli põhised, mille tulemusena tuleb uuenduste korral vahetada mälumoodul tervikuna.<ref name=":3">{{Netiviide |perekonnanimi=Buzzi |eesnimi=Matthew |kuupäev=2023-04-20 |pealkiri=What Is CAMM? Perhaps, the Future Look of Memory in Laptops |url=https://www.pcmag.com/news/what-is-camm-perhaps-the-future-look-of-memory-in-laptops |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=PCMAG |keel=en}}</ref> CAMM-arhitektuur võimaldab suuremaid andmeedastuskiiruseid tänu lühematele signaaliradadele võrreldes varasemate mälumoodulitega. Lisaks on CAMM-moodulite füüsiline kõrgus väiksem, mis võimaldab kompaktsemat seadmedisaini ning paremat ruumikasutust.<ref name=":3" /> Võrreldes joodetud mälulahendustest, ei ole CAMM emaplaadi külge püsivalt kinnitatud, mis võimaldab mooduli vahetamist ja uuendamist. Ühele CAMM-moodulile on võimalik paigutada kuni 128 GB mälu ning see toetab kahekanalilist (''dual-channel'') tööd.<ref name=":0" />CAMM-moodulid toetavad suuremat mälutihedust ning kõrgemaid taktsagedusi võrreldes varasemate lahendustega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Editor |eesnimi=Executive |perekonnanimi2=PCWorld |pealkiri=CAMM: The future of laptop memory has arrived |url=https://www.pcworld.com/article/1473126/camm-the-future-of-laptop-memory-has-arrived.html |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=PCWorld |keel=en}}</ref> CAMM-moodulite disaini tõttu on nende uuendamine vähem paindlik võrreldes traditsiooniliste mälulahendustega. Kui DIMM- ja SO-DIMM-moodulite puhul on võimalik vahetada üksikuid mooduleid, siis CAMM-lahenduse korral tuleb mälu uuendamisel või rikke korral asendada kogu moodul tervikuna. See võib suurendada uuendamise ja hoolduse kulusid. Lisaks tähendab ühe mooduli kasutamine, et süsteemi mälumahtu ei saa laiendada järk-järgult, vaid muudatused nõuavad kogu mooduli väljavahetamist.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Raj |eesnimi=Abhinav |kuupäev=2026-02-27 |pealkiri=CAMM2 RAM is coming to desktops, but there's one major downside |url=https://www.xda-developers.com/camm2-ram-is-coming-to-desktops-but-theres-one-major-downside/ |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=XDA |keel=en}}</ref> CAMM-moodulit tutvustati esmakordselt aastal 2022 ning see leidis kiiresti toetust mitmete tehnoloogiaettevõtete seas.<ref name=":2" /> Aastal 2023 esitleti järgmise põlvkonna standardit CAMM2, mille arendamisega tegeles JEDEC. CAMM2 hõlmab mitut varianti, sealhulgas DDR5 CAMM2 ning LPDDR5/5X CAMM2. DDR5 CAMM2 on suunatud eelkõige suure jõudlusega sülearvutitele ja lauaarvutitele, samas kui LPDDR5/5X CAMM2 on mõeldud laiemale sülearvutite valikule ning serveriturule.<ref>{{Netiviide |pealkiri=JEDEC Publishes New CAMM2 Memory Module Standard {{!}} JEDEC |url=https://www.jedec.org/news/pressreleases/jedec-publishes-new-camm2-memory-module-standard |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=www.jedec.org}}</ref> CAMM- ja SO-DIMM-moodulid esindavad erinevaid lähenemisi mälumoodulite disainile. SO-DIMM-moodulid on laialdaselt kasutusel ning põhinevad standardiseeritud pistikupesal, mis võimaldab moodulite lihtsalt vahetamist ja uuendamist.<ref name=":4">{{Netiviide |kuupäev=2024-07-17 |pealkiri=[Guide] CAMM vs SODIMM: What’s the Difference Between Them? |url=https://www.partitionwizard.com/news/camm-vs-sodimm.html |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=MiniTool |keel=en-US}}</ref> CAMM-moodulid erinevad sellest kompaktsema ehituse ja surveühenduse poolest, mis võimaldab madalamat profiili ja efektiivsemat ruumikasutust. Lisaks on CAMM-arhitektuur kavandatud toetama suuremat mälumahtu ning paremat signaali terviklikkust, mis võimaldab kõrgemaid andmeedastuskiiruseid ja väiksemat latentsust võrreldes SO-DIMM-lahendustega.<ref name=":4" /> CAMM võimaldab ka paindlikumat mälukonfiguratsiooni, kuna sama arhitektuuri alusel saab rakendada ühe-,kahe- või mitmekanalilisi lahendusi. Samas jääb SO-DIMM eeliseks selle laialdane kasutus ja standardiseeritus, mis tagab hea ühilduvuse erinevate süsteemidega.<ref name=":4" /> CAMM2 on CAMM-mooduli edasiarendus, mille eesmärk oli luua laiemalt kasutatav ja standardiseeritud mälulahendus. Kui algne CAMM-tehnoloogia oli peamiselt seotud Dell-i lahendustega, siis CAMM2 standardiseeriti JEDEC(''Joint Electron Device Engineering Council'') poolt.<ref name=":5">{{Netiviide |perekonnanimi=published |eesnimi=Matthew Connatser |kuupäev=2023-12-10 |pealkiri=New space-saving RAM sticks that jam up to 128GB of memory in a laptop get industry's stamp of approval - CAMM2 standard ratified by JEDEC |url=https://www.tomshardware.com/pc-components/ram/new-incredibly-tiny-ram-sticks-that-jam-up-to-128gb-of-memory-in-a-laptop-get-industrys-stamp-of-approval-camm2-standard-ratified-by-jedec |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=Tom's Hardware |keel=en}}</ref> CAMM2 hõlmab mitut varianti, sealhulgas DDR5 ja LPDDR5/LPDDR5X põhiseid mudeleid. Nendel variantidel on erinev kontaktide paigutus, mistõttu ei ole need omavahel vahetatavad. DDR5 CAMM2 on suunatud suure jõudlusega süsteemidele, samas kui LPDDR5/LPDDR5X CAMM2 variandid keskenduvad energiatõhususele.<ref name=":5" /><ref name=":6">{{Netiviide |perekonnanimi=published |eesnimi=Andrew E. Freedman |kuupäev=2024-06-18 |pealkiri=What is CAMM2? Meet the faster, smaller, upgradeable new memory standard |url=https://www.tomshardware.com/pc-components/motherboards/what-is-camm2 |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=Tom's Hardware |keel=en}}</ref> Sõltuvalt tootjast ja konfiguratsioonist võivad CAMM2-moodulid toetada mälukiirusi kuni 9600 MT/s.<ref name=":6" /> CAMM-mooduleid kasutatakse peamiselt sülearvutites ja kompaktsetes arvutisüsteemides, kus on oluline vähene ruumikasutus koos kõrgema jõudlusega. Tänu oma madalale profiilile sobib CAMM hästi õhukestesse seadmetesse, kus traditsioonilised SO-DIMM-moodulid võivad olla liiga mahukad.<ref name=":0" /> Lisaks on CAMM leidnud kasutust ka suure jõudlusega tööjaamades, kus on oluline suur mälumaht ja andmeedastuskiirus.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=published |eesnimi=Andrew E. Freedman |kuupäev=2024-06-18 |pealkiri=What is CAMM2? Meet the faster, smaller, upgradeable new memory standard |url=https://www.tomshardware.com/pc-components/motherboards/what-is-camm2 |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=Tom's Hardware |keel=en}}</ref> {{Koolitöö|30. mail 2026}} qpyphhk0qmia8a5tswccmf2bnuem46i 7144014 7143983 2026-05-01T15:22:07Z MarkoVeeranna 226459 lisasin andmeid 7144014 wikitext text/x-wiki CAMM(Compression Attached Memory Module) on mälumooduli vormitegur, mis kasutab surveühendust, et kinnituda emaplaadil asetsevale vaheplaadile.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=What is a CAMM? - Kingston Technology |url=https://www.kingston.com/en/blog/system-builder/what-is-camm |vaadatud=2026-04-04 |väljaanne=Kingston Technology Company |keel=en}}</ref>Selle peamine kasutusala on sülearvutites ning see erineb traditsioonilistest SO-DIMM mälumoodulitest oma ehituse ning ühendusviisi poolest. CAMM-tehnoloogia võimaldab säilitada paremat signaali terviklikkus tänu lühematele signaaliradadele.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=An intro to CAMM memory and how it compares with DIMMs {{!}} TechTarget |url=https://www.techtarget.com/searchstorage/feature/An-intro-to-CAMM-memory-and-how-it-compares-with-DIMMs |vaadatud=2026-04-28 |väljaanne=Search Storage |keel=en}}</ref> Enne CAMM-tehnoloogia väljatöötamist oli laialdaselt kasutusel DIMM (Dual In-line Memory Module), mille eelkäijaks oli 1980. aastatel kasutusele võetud SIMM (Single In-line Memory Module). Seoses protsessorite arenguga ja üleminekuga 32-bitistelt süsteemidelt 64-bitistele süsteemidele võeti kasutusele DIMM-moodulid, mis võimaldasid suuremat andmeedastuslaiust.<ref name=":1" />CAMM-tehnoloogia töötas välja Tom Schnell ettevõttest Dell eesmärgiga ületama SO-DIMM skaleeritavuse ja sagedusega seotuid piiranguid. Samuti võimaldab CAMM kergemat kaal ja kompaksemat ehitust.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Solca |eesnimi=Bogdan |kuupäev=2023-01-17 |pealkiri=SO-DIMM laptop RAM form-factor to soon be replaced with Dell-developed CAMM standard |url=https://www.notebookcheck.net/SO-DIMM-laptop-RAM-form-factor-to-soon-be-replaced-with-Dell-developed-CAMM-standard.682337.0.html |vaadatud=2026-04-28 |väljaanne=Notebookcheck |keel=en}}</ref>CAMM-moodulites pakuvad lihtsustatud ühendust mälukiipide ja mälumoodulite vahel, suuremat mälutihedust ning madalamat kõrgusmõõdet võrreldes varasemate mudelitega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=updated |eesnimi=Anton Shilov Contributions from Paul Alcorn last |kuupäev=2023-06-01 |pealkiri=Adata Demos Next-Gen Memory: CAMM, CXL, and MR-DIMM Modules |url=https://www.tomshardware.com/news/adata-demos-next-gen-memory-modules |vaadatud=2026-04-28 |väljaanne=Tom's Hardware |keel=en}}</ref> CAMM-moodulid erinevad traditsioonilistest DIMM- ja SO-DIMM-moodulitest eelkõige oma ühendusviisi poolest. Kui varasemad lahendused kasutavad emaplaadiga ühendamiseks pistikupesasid, siis CAMM kasutab surveühendust, mis loob kontakti emaplaadil asuva vaheplaadi kaudu. Moodul kinnitatakse paigale kruvide abil.<ref name=":0" /> CAMM-mooduli ehitus on madalama disainiga ning selle mõõtmeid saab kohandada vastavalt süsteemi nõuetele, võimaldades suuremat mälumahtu ühes moodulis. Samuti toetab CAMM erinevaid mälutüüpe, näiteks DDR5, mis annab tootjatele paindlikust süsteemi disainimisel.<ref name=":0" /> Erinevalt DIMM-arhitektuurist, kus kasutatakse mitut mälumoodulit korraga, on CAMM lahendused ühe mooduli põhised, mille tulemusena tuleb uuenduste korral vahetada mälumoodul tervikuna.<ref name=":3">{{Netiviide |perekonnanimi=Buzzi |eesnimi=Matthew |kuupäev=2023-04-20 |pealkiri=What Is CAMM? Perhaps, the Future Look of Memory in Laptops |url=https://www.pcmag.com/news/what-is-camm-perhaps-the-future-look-of-memory-in-laptops |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=PCMAG |keel=en}}</ref> CAMM-arhitektuur võimaldab suuremaid andmeedastuskiiruseid tänu lühematele signaaliradadele võrreldes varasemate mälumoodulitega. Lisaks on CAMM-moodulite füüsiline kõrgus väiksem, mis võimaldab kompaktsemat seadmedisaini ning paremat ruumikasutust.<ref name=":3" /> Võrreldes joodetud mälulahendustest, ei ole CAMM emaplaadi külge püsivalt kinnitatud, mis võimaldab mooduli vahetamist ja uuendamist. Ühele CAMM-moodulile on võimalik paigutada kuni 128 GB mälu ning see toetab kahekanalilist (''dual-channel'') tööd.<ref name=":0" />CAMM-moodulid toetavad suuremat mälutihedust ning kõrgemaid taktsagedusi võrreldes varasemate lahendustega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Editor |eesnimi=Executive |perekonnanimi2=PCWorld |pealkiri=CAMM: The future of laptop memory has arrived |url=https://www.pcworld.com/article/1473126/camm-the-future-of-laptop-memory-has-arrived.html |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=PCWorld |keel=en}}</ref> CAMM-moodulite disaini tõttu on nende uuendamine vähem paindlik võrreldes traditsiooniliste mälulahendustega. Kui DIMM- ja SO-DIMM-moodulite puhul on võimalik vahetada üksikuid mooduleid, siis CAMM-lahenduse korral tuleb mälu uuendamisel või rikke korral asendada kogu moodul tervikuna. See võib suurendada uuendamise ja hoolduse kulusid. Lisaks tähendab ühe mooduli kasutamine, et süsteemi mälumahtu ei saa laiendada järk-järgult, vaid muudatused nõuavad kogu mooduli väljavahetamist.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Raj |eesnimi=Abhinav |kuupäev=2026-02-27 |pealkiri=CAMM2 RAM is coming to desktops, but there's one major downside |url=https://www.xda-developers.com/camm2-ram-is-coming-to-desktops-but-theres-one-major-downside/ |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=XDA |keel=en}}</ref> CAMM-moodulit tutvustati esmakordselt aastal 2022 ning see leidis kiiresti toetust mitmete tehnoloogiaettevõtete seas.<ref name=":2" /> Aastal 2023 esitleti järgmise põlvkonna standardit CAMM2, mille arendamisega tegeles JEDEC. CAMM2 hõlmab mitut varianti, sealhulgas DDR5 CAMM2 ning LPDDR5/5X CAMM2. DDR5 CAMM2 on suunatud eelkõige suure jõudlusega sülearvutitele ja lauaarvutitele, samas kui LPDDR5/5X CAMM2 on mõeldud laiemale sülearvutite valikule ning serveriturule.<ref>{{Netiviide |pealkiri=JEDEC Publishes New CAMM2 Memory Module Standard {{!}} JEDEC |url=https://www.jedec.org/news/pressreleases/jedec-publishes-new-camm2-memory-module-standard |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=www.jedec.org}}</ref> CAMM- ja SO-DIMM-moodulid esindavad erinevaid lähenemisi mälumoodulite disainile. SO-DIMM-moodulid on laialdaselt kasutusel ning põhinevad standardiseeritud pistikupesal, mis võimaldab moodulite lihtsalt vahetamist ja uuendamist.<ref name=":4">{{Netiviide |kuupäev=2024-07-17 |pealkiri=[Guide] CAMM vs SODIMM: What’s the Difference Between Them? |url=https://www.partitionwizard.com/news/camm-vs-sodimm.html |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=MiniTool |keel=en-US}}</ref> CAMM-moodulid erinevad sellest kompaktsema ehituse ja surveühenduse poolest, mis võimaldab madalamat profiili ja efektiivsemat ruumikasutust. Lisaks on CAMM-arhitektuur kavandatud toetama suuremat mälumahtu ning paremat signaali terviklikkust, mis võimaldab kõrgemaid andmeedastuskiiruseid ja väiksemat latentsust võrreldes SO-DIMM-lahendustega.<ref name=":4" /> CAMM võimaldab ka paindlikumat mälukonfiguratsiooni, kuna sama arhitektuuri alusel saab rakendada ühe-,kahe- või mitmekanalilisi lahendusi. Samas jääb SO-DIMM eeliseks selle laialdane kasutus ja standardiseeritus, mis tagab hea ühilduvuse erinevate süsteemidega.<ref name=":4" /> CAMM2 on CAMM-mooduli edasiarendus, mille eesmärk oli luua laiemalt kasutatav ja standardiseeritud mälulahendus. Kui algne CAMM-tehnoloogia oli peamiselt seotud Dell-i lahendustega, siis CAMM2 standardiseeriti JEDEC(''Joint Electron Device Engineering Council'') poolt.<ref name=":5">{{Netiviide |perekonnanimi=published |eesnimi=Matthew Connatser |kuupäev=2023-12-10 |pealkiri=New space-saving RAM sticks that jam up to 128GB of memory in a laptop get industry's stamp of approval - CAMM2 standard ratified by JEDEC |url=https://www.tomshardware.com/pc-components/ram/new-incredibly-tiny-ram-sticks-that-jam-up-to-128gb-of-memory-in-a-laptop-get-industrys-stamp-of-approval-camm2-standard-ratified-by-jedec |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=Tom's Hardware |keel=en}}</ref> CAMM2 hõlmab mitut varianti, sealhulgas DDR5 ja LPDDR5/LPDDR5X põhiseid mudeleid. Nendel variantidel on erinev kontaktide paigutus, mistõttu ei ole need omavahel vahetatavad. DDR5 CAMM2 on suunatud suure jõudlusega süsteemidele, samas kui LPDDR5/LPDDR5X CAMM2 variandid keskenduvad energiatõhususele.<ref name=":5" /><ref name=":6">{{Netiviide |perekonnanimi=published |eesnimi=Andrew E. Freedman |kuupäev=2024-06-18 |pealkiri=What is CAMM2? Meet the faster, smaller, upgradeable new memory standard |url=https://www.tomshardware.com/pc-components/motherboards/what-is-camm2 |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=Tom's Hardware |keel=en}}</ref> Sõltuvalt tootjast ja konfiguratsioonist võivad CAMM2-moodulid toetada mälukiirusi kuni 9600 MT/s.<ref name=":6" /> CAMM-mooduleid kasutatakse peamiselt sülearvutites ja kompaktsetes arvutisüsteemides, kus on oluline vähene ruumikasutus koos kõrgema jõudlusega. Tänu oma madalale profiilile sobib CAMM hästi õhukestesse seadmetesse, kus traditsioonilised SO-DIMM-moodulid võivad olla liiga mahukad.<ref name=":0" /> Lisaks on CAMM leidnud kasutust ka suure jõudlusega tööjaamades, kus on oluline suur mälumaht ja andmeedastuskiirus.<ref name=":6" />Tulevikus võib CAMM-tehnoloogia laieneda ka serveriturule.<ref>{{Netiviide |pealkiri=LPCAMM2 {{!}} Module |url=https://semiconductor.samsung.com/dram/module/lpcamm2 |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=Samsung Semiconductor Global |keel=en}}</ref> CAMM-tehnoloogia võimaldab sülearvutite kompaktsemat disaini, pakkudes madalamat profiili ja paremat signaali terviklikkust võrreldes traditsiooniliste mälulahendustega.<ref name=":0" /> See annab tootjatele rohkem paindlikkust seadmete sisemise paigutuse kujundamisel, võimaldades efektiivsemat ruumikasutust ning potentsiaalselt õhemaid seadmeid. Lisaks võib CAMM-moodulite kompaktne ehitus toetada uute vormitegurite arengut.<ref name=":6" /> CAMM2-tehnoloogia arengut mõjutab kasvav nõudlus suure jõudlusega mälulahenduste järele, eriti andmemahukates rakendustes nagu tehisintellekt ja pilvandmetöötlus. Tootjad pööravad üha enam tähelepanu energiatõhusatele lahendustele, mis võib soodustada CAMM2 laiemat kasutuselevõttu. Samas mõjutavad tehnoloogia arengut ka tootmisprotsessi keerukus ning vajadus täpse signaaliülekande tagamiseks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=LPDDR5 CAMM2 Connector Market Outlook 2026-2032 |url=https://www.intelmarketresearch.com/lpddr-camm-connector-market-25241 |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=www.intelmarketresearch.com}}</ref> {{Koolitöö|30. mail 2026}} etsoveu9blapgctouuv1k8zbrqbdnae 7144143 7144014 2026-05-01T19:52:59Z MarkoVeeranna 226459 lisasin pildimaterjali. Pildid võetud Wikipedia Commons 7144143 wikitext text/x-wiki [[Fail:Amphenol CAMM2 RAM display.jpg|pisi|CAMM-mooduli ehitus ]] CAMM(Compression Attached Memory Module) on mälumooduli vormitegur, mis kasutab surveühendust, et kinnituda emaplaadil asetsevale vaheplaadile.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=What is a CAMM? - Kingston Technology |url=https://www.kingston.com/en/blog/system-builder/what-is-camm |vaadatud=2026-04-04 |väljaanne=Kingston Technology Company |keel=en}}</ref>Selle peamine kasutusala on sülearvutites ning see erineb traditsioonilistest SO-DIMM mälumoodulitest oma ehituse ning ühendusviisi poolest. CAMM-tehnoloogia võimaldab säilitada paremat signaali terviklikkus tänu lühematele signaaliradadele.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=An intro to CAMM memory and how it compares with DIMMs {{!}} TechTarget |url=https://www.techtarget.com/searchstorage/feature/An-intro-to-CAMM-memory-and-how-it-compares-with-DIMMs |vaadatud=2026-04-28 |väljaanne=Search Storage |keel=en}}</ref> [[Fail:Eindrücke von der COMPUTEX 2024 ( 极客湾Geekerwan) 14.png|pisi|CAMM2(ülemine) ja LPCAMM2-RAM(alumine) ]] [[Fail:Amphenol DDR5, PCIe, and CAMM connectors at Computex 2025.jpg|pisi|Erinevad mälumooduli ühendustüübid (Amphenol DDR5, PCIe ja CAMM)]] Enne CAMM-tehnoloogia väljatöötamist oli laialdaselt kasutusel DIMM (Dual In-line Memory Module), mille eelkäijaks oli 1980. aastatel kasutusele võetud SIMM (Single In-line Memory Module). Seoses protsessorite arenguga ja üleminekuga 32-bitistelt süsteemidelt 64-bitistele süsteemidele võeti kasutusele DIMM-moodulid, mis võimaldasid suuremat andmeedastuslaiust.<ref name=":1" />CAMM-tehnoloogia töötas välja Tom Schnell ettevõttest Dell eesmärgiga ületama SO-DIMM skaleeritavuse ja sagedusega seotuid piiranguid. Samuti võimaldab CAMM kergemat kaal ja kompaksemat ehitust.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Solca |eesnimi=Bogdan |kuupäev=2023-01-17 |pealkiri=SO-DIMM laptop RAM form-factor to soon be replaced with Dell-developed CAMM standard |url=https://www.notebookcheck.net/SO-DIMM-laptop-RAM-form-factor-to-soon-be-replaced-with-Dell-developed-CAMM-standard.682337.0.html |vaadatud=2026-04-28 |väljaanne=Notebookcheck |keel=en}}</ref>CAMM-moodulites pakuvad lihtsustatud ühendust mälukiipide ja mälumoodulite vahel, suuremat mälutihedust ning madalamat kõrgusmõõdet võrreldes varasemate mudelitega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=updated |eesnimi=Anton Shilov Contributions from Paul Alcorn last |kuupäev=2023-06-01 |pealkiri=Adata Demos Next-Gen Memory: CAMM, CXL, and MR-DIMM Modules |url=https://www.tomshardware.com/news/adata-demos-next-gen-memory-modules |vaadatud=2026-04-28 |väljaanne=Tom's Hardware |keel=en}}</ref> CAMM-moodulid erinevad traditsioonilistest DIMM- ja SO-DIMM-moodulitest eelkõige oma ühendusviisi poolest. Kui varasemad lahendused kasutavad emaplaadiga ühendamiseks pistikupesasid, siis CAMM kasutab surveühendust, mis loob kontakti emaplaadil asuva vaheplaadi kaudu. Moodul kinnitatakse paigale kruvide abil.<ref name=":0" /> [[Fail:Teamgroup CAMM2 memory modules and SSD Computex 2025.jpg|pisi|Erinevad CAMM2 mälumoodulid ja NVME PCI-E Gen 5x4 SSD]] CAMM-mooduli ehitus on madalama disainiga ning selle mõõtmeid saab kohandada vastavalt süsteemi nõuetele, võimaldades suuremat mälumahtu ühes moodulis. Samuti toetab CAMM erinevaid mälutüüpe, näiteks DDR5, mis annab tootjatele paindlikust süsteemi disainimisel.<ref name=":0" /> Erinevalt DIMM-arhitektuurist, kus kasutatakse mitut mälumoodulit korraga, on CAMM lahendused ühe mooduli põhised, mille tulemusena tuleb uuenduste korral vahetada mälumoodul tervikuna.<ref name=":3">{{Netiviide |perekonnanimi=Buzzi |eesnimi=Matthew |kuupäev=2023-04-20 |pealkiri=What Is CAMM? Perhaps, the Future Look of Memory in Laptops |url=https://www.pcmag.com/news/what-is-camm-perhaps-the-future-look-of-memory-in-laptops |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=PCMAG |keel=en}}</ref> CAMM-arhitektuur võimaldab suuremaid andmeedastuskiiruseid tänu lühematele signaaliradadele võrreldes varasemate mälumoodulitega. Lisaks on CAMM-moodulite füüsiline kõrgus väiksem, mis võimaldab kompaktsemat seadmedisaini ning paremat ruumikasutust.<ref name=":3" /> Võrreldes joodetud mälulahendustest, ei ole CAMM emaplaadi külge püsivalt kinnitatud, mis võimaldab mooduli vahetamist ja uuendamist. Ühele CAMM-moodulile on võimalik paigutada kuni 128 GB mälu ning see toetab kahekanalilist (''dual-channel'') tööd.<ref name=":0" />CAMM-moodulid toetavad suuremat mälutihedust ning kõrgemaid taktsagedusi võrreldes varasemate lahendustega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Editor |eesnimi=Executive |perekonnanimi2=PCWorld |pealkiri=CAMM: The future of laptop memory has arrived |url=https://www.pcworld.com/article/1473126/camm-the-future-of-laptop-memory-has-arrived.html |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=PCWorld |keel=en}}</ref> CAMM-moodulite disaini tõttu on nende uuendamine vähem paindlik võrreldes traditsiooniliste mälulahendustega. Kui DIMM- ja SO-DIMM-moodulite puhul on võimalik vahetada üksikuid mooduleid, siis CAMM-lahenduse korral tuleb mälu uuendamisel või rikke korral asendada kogu moodul tervikuna. See võib suurendada uuendamise ja hoolduse kulusid. Lisaks tähendab ühe mooduli kasutamine, et süsteemi mälumahtu ei saa laiendada järk-järgult, vaid muudatused nõuavad kogu mooduli väljavahetamist.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Raj |eesnimi=Abhinav |kuupäev=2026-02-27 |pealkiri=CAMM2 RAM is coming to desktops, but there's one major downside |url=https://www.xda-developers.com/camm2-ram-is-coming-to-desktops-but-theres-one-major-downside/ |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=XDA |keel=en}}</ref> CAMM-moodulit tutvustati esmakordselt aastal 2022 ning see leidis kiiresti toetust mitmete tehnoloogiaettevõtete seas.<ref name=":2" /> Aastal 2023 esitleti järgmise põlvkonna standardit CAMM2, mille arendamisega tegeles JEDEC. CAMM2 hõlmab mitut varianti, sealhulgas DDR5 CAMM2 ning LPDDR5/5X CAMM2. DDR5 CAMM2 on suunatud eelkõige suure jõudlusega sülearvutitele ja lauaarvutitele, samas kui LPDDR5/5X CAMM2 on mõeldud laiemale sülearvutite valikule ning serveriturule.<ref>{{Netiviide |pealkiri=JEDEC Publishes New CAMM2 Memory Module Standard {{!}} JEDEC |url=https://www.jedec.org/news/pressreleases/jedec-publishes-new-camm2-memory-module-standard |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=www.jedec.org}}</ref> CAMM- ja SO-DIMM-moodulid esindavad erinevaid lähenemisi mälumoodulite disainile. SO-DIMM-moodulid on laialdaselt kasutusel ning põhinevad standardiseeritud pistikupesal, mis võimaldab moodulite lihtsalt vahetamist ja uuendamist.<ref name=":4">{{Netiviide |kuupäev=2024-07-17 |pealkiri=[Guide] CAMM vs SODIMM: What’s the Difference Between Them? |url=https://www.partitionwizard.com/news/camm-vs-sodimm.html |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=MiniTool |keel=en-US}}</ref> CAMM-moodulid erinevad sellest kompaktsema ehituse ja surveühenduse poolest, mis võimaldab madalamat profiili ja efektiivsemat ruumikasutust. Lisaks on CAMM-arhitektuur kavandatud toetama suuremat mälumahtu ning paremat signaali terviklikkust, mis võimaldab kõrgemaid andmeedastuskiiruseid ja väiksemat latentsust võrreldes SO-DIMM-lahendustega.<ref name=":4" /> CAMM võimaldab ka paindlikumat mälukonfiguratsiooni, kuna sama arhitektuuri alusel saab rakendada ühe-,kahe- või mitmekanalilisi lahendusi. Samas jääb SO-DIMM eeliseks selle laialdane kasutus ja standardiseeritus, mis tagab hea ühilduvuse erinevate süsteemidega.<ref name=":4" /> CAMM2 on CAMM-mooduli edasiarendus, mille eesmärk oli luua laiemalt kasutatav ja standardiseeritud mälulahendus. Kui algne CAMM-tehnoloogia oli peamiselt seotud Dell-i lahendustega, siis CAMM2 standardiseeriti JEDEC(''Joint Electron Device Engineering Council'') poolt.<ref name=":5">{{Netiviide |perekonnanimi=published |eesnimi=Matthew Connatser |kuupäev=2023-12-10 |pealkiri=New space-saving RAM sticks that jam up to 128GB of memory in a laptop get industry's stamp of approval - CAMM2 standard ratified by JEDEC |url=https://www.tomshardware.com/pc-components/ram/new-incredibly-tiny-ram-sticks-that-jam-up-to-128gb-of-memory-in-a-laptop-get-industrys-stamp-of-approval-camm2-standard-ratified-by-jedec |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=Tom's Hardware |keel=en}}</ref> CAMM2 hõlmab mitut varianti, sealhulgas DDR5 ja LPDDR5/LPDDR5X põhiseid mudeleid. Nendel variantidel on erinev kontaktide paigutus, mistõttu ei ole need omavahel vahetatavad. DDR5 CAMM2 on suunatud suure jõudlusega süsteemidele, samas kui LPDDR5/LPDDR5X CAMM2 variandid keskenduvad energiatõhususele.<ref name=":5" /><ref name=":6">{{Netiviide |perekonnanimi=published |eesnimi=Andrew E. Freedman |kuupäev=2024-06-18 |pealkiri=What is CAMM2? Meet the faster, smaller, upgradeable new memory standard |url=https://www.tomshardware.com/pc-components/motherboards/what-is-camm2 |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=Tom's Hardware |keel=en}}</ref> Sõltuvalt tootjast ja konfiguratsioonist võivad CAMM2-moodulid toetada mälukiirusi kuni 9600 MT/s.<ref name=":6" /> CAMM-mooduleid kasutatakse peamiselt sülearvutites ja kompaktsetes arvutisüsteemides, kus on oluline vähene ruumikasutus koos kõrgema jõudlusega. Tänu oma madalale profiilile sobib CAMM hästi õhukestesse seadmetesse, kus traditsioonilised SO-DIMM-moodulid võivad olla liiga mahukad.<ref name=":0" /> Lisaks on CAMM leidnud kasutust ka suure jõudlusega tööjaamades, kus on oluline suur mälumaht ja andmeedastuskiirus.<ref name=":6" />Tulevikus võib CAMM-tehnoloogia laieneda ka serveriturule.<ref>{{Netiviide |pealkiri=LPCAMM2 {{!}} Module |url=https://semiconductor.samsung.com/dram/module/lpcamm2 |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=Samsung Semiconductor Global |keel=en}}</ref> CAMM-tehnoloogia võimaldab sülearvutite kompaktsemat disaini, pakkudes madalamat profiili ja paremat signaali terviklikkust võrreldes traditsiooniliste mälulahendustega.<ref name=":0" /> See annab tootjatele rohkem paindlikkust seadmete sisemise paigutuse kujundamisel, võimaldades efektiivsemat ruumikasutust ning potentsiaalselt õhemaid seadmeid. Lisaks võib CAMM-moodulite kompaktne ehitus toetada uute vormitegurite arengut.<ref name=":6" /> CAMM2-tehnoloogia arengut mõjutab kasvav nõudlus suure jõudlusega mälulahenduste järele, eriti andmemahukates rakendustes nagu tehisintellekt ja pilvandmetöötlus. Tootjad pööravad üha enam tähelepanu energiatõhusatele lahendustele, mis võib soodustada CAMM2 laiemat kasutuselevõttu. Samas mõjutavad tehnoloogia arengut ka tootmisprotsessi keerukus ning vajadus täpse signaaliülekande tagamiseks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=LPDDR5 CAMM2 Connector Market Outlook 2026-2032 |url=https://www.intelmarketresearch.com/lpddr-camm-connector-market-25241 |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=www.intelmarketresearch.com}}</ref> {{Koolitöö|30. mail 2026}} okv649jukidlg428z223r3a176m0kra 7144146 7144143 2026-05-01T19:57:24Z MarkoVeeranna 226459 lisasin pealkirjad 7144146 wikitext text/x-wiki '''Sissejuhatus'''[[Fail:Amphenol CAMM2 RAM display.jpg|pisi|CAMM-mooduli ehitus ]] CAMM(Compression Attached Memory Module) on mälumooduli vormitegur, mis kasutab surveühendust, et kinnituda emaplaadil asetsevale vaheplaadile.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=What is a CAMM? - Kingston Technology |url=https://www.kingston.com/en/blog/system-builder/what-is-camm |vaadatud=2026-04-04 |väljaanne=Kingston Technology Company |keel=en}}</ref>Selle peamine kasutusala on sülearvutites ning see erineb traditsioonilistest SO-DIMM mälumoodulitest oma ehituse ning ühendusviisi poolest. CAMM-tehnoloogia võimaldab säilitada paremat signaali terviklikkus tänu lühematele signaaliradadele.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=An intro to CAMM memory and how it compares with DIMMs {{!}} TechTarget |url=https://www.techtarget.com/searchstorage/feature/An-intro-to-CAMM-memory-and-how-it-compares-with-DIMMs |vaadatud=2026-04-28 |väljaanne=Search Storage |keel=en}}</ref> '''Ajalugu''' [[Fail:Eindrücke von der COMPUTEX 2024 ( 极客湾Geekerwan) 14.png|pisi|CAMM2(ülemine) ja LPCAMM2-RAM(alumine) ]] [[Fail:Amphenol DDR5, PCIe, and CAMM connectors at Computex 2025.jpg|pisi|Erinevad mälumooduli ühendustüübid (Amphenol DDR5, PCIe ja CAMM)]] Enne CAMM-tehnoloogia väljatöötamist oli laialdaselt kasutusel DIMM (Dual In-line Memory Module), mille eelkäijaks oli 1980. aastatel kasutusele võetud SIMM (Single In-line Memory Module). Seoses protsessorite arenguga ja üleminekuga 32-bitistelt süsteemidelt 64-bitistele süsteemidele võeti kasutusele DIMM-moodulid, mis võimaldasid suuremat andmeedastuslaiust.<ref name=":1" />CAMM-tehnoloogia töötas välja Tom Schnell ettevõttest Dell eesmärgiga ületama SO-DIMM skaleeritavuse ja sagedusega seotuid piiranguid. Samuti võimaldab CAMM kergemat kaal ja kompaksemat ehitust.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Solca |eesnimi=Bogdan |kuupäev=2023-01-17 |pealkiri=SO-DIMM laptop RAM form-factor to soon be replaced with Dell-developed CAMM standard |url=https://www.notebookcheck.net/SO-DIMM-laptop-RAM-form-factor-to-soon-be-replaced-with-Dell-developed-CAMM-standard.682337.0.html |vaadatud=2026-04-28 |väljaanne=Notebookcheck |keel=en}}</ref>CAMM-moodulites pakuvad lihtsustatud ühendust mälukiipide ja mälumoodulite vahel, suuremat mälutihedust ning madalamat kõrgusmõõdet võrreldes varasemate mudelitega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=updated |eesnimi=Anton Shilov Contributions from Paul Alcorn last |kuupäev=2023-06-01 |pealkiri=Adata Demos Next-Gen Memory: CAMM, CXL, and MR-DIMM Modules |url=https://www.tomshardware.com/news/adata-demos-next-gen-memory-modules |vaadatud=2026-04-28 |väljaanne=Tom's Hardware |keel=en}}</ref> '''CAMM erinevused teistest moodulitest''' CAMM-moodulid erinevad traditsioonilistest DIMM- ja SO-DIMM-moodulitest eelkõige oma ühendusviisi poolest. Kui varasemad lahendused kasutavad emaplaadiga ühendamiseks pistikupesasid, siis CAMM kasutab surveühendust, mis loob kontakti emaplaadil asuva vaheplaadi kaudu. Moodul kinnitatakse paigale kruvide abil.<ref name=":0" /> [[Fail:Teamgroup CAMM2 memory modules and SSD Computex 2025.jpg|pisi|Erinevad CAMM2 mälumoodulid ja NVME PCI-E Gen 5x4 SSD]] CAMM-mooduli ehitus on madalama disainiga ning selle mõõtmeid saab kohandada vastavalt süsteemi nõuetele, võimaldades suuremat mälumahtu ühes moodulis. Samuti toetab CAMM erinevaid mälutüüpe, näiteks DDR5, mis annab tootjatele paindlikust süsteemi disainimisel.<ref name=":0" /> Erinevalt DIMM-arhitektuurist, kus kasutatakse mitut mälumoodulit korraga, on CAMM lahendused ühe mooduli põhised, mille tulemusena tuleb uuenduste korral vahetada mälumoodul tervikuna.<ref name=":3">{{Netiviide |perekonnanimi=Buzzi |eesnimi=Matthew |kuupäev=2023-04-20 |pealkiri=What Is CAMM? Perhaps, the Future Look of Memory in Laptops |url=https://www.pcmag.com/news/what-is-camm-perhaps-the-future-look-of-memory-in-laptops |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=PCMAG |keel=en}}</ref> CAMM-arhitektuur võimaldab suuremaid andmeedastuskiiruseid tänu lühematele signaaliradadele võrreldes varasemate mälumoodulitega. Lisaks on CAMM-moodulite füüsiline kõrgus väiksem, mis võimaldab kompaktsemat seadmedisaini ning paremat ruumikasutust.<ref name=":3" /> Võrreldes joodetud mälulahendustest, ei ole CAMM emaplaadi külge püsivalt kinnitatud, mis võimaldab mooduli vahetamist ja uuendamist. Ühele CAMM-moodulile on võimalik paigutada kuni 128 GB mälu ning see toetab kahekanalilist (''dual-channel'') tööd.<ref name=":0" />CAMM-moodulid toetavad suuremat mälutihedust ning kõrgemaid taktsagedusi võrreldes varasemate lahendustega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Editor |eesnimi=Executive |perekonnanimi2=PCWorld |pealkiri=CAMM: The future of laptop memory has arrived |url=https://www.pcworld.com/article/1473126/camm-the-future-of-laptop-memory-has-arrived.html |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=PCWorld |keel=en}}</ref> '''CAMM mooduli eripärad''' CAMM-moodulite disaini tõttu on nende uuendamine vähem paindlik võrreldes traditsiooniliste mälulahendustega. Kui DIMM- ja SO-DIMM-moodulite puhul on võimalik vahetada üksikuid mooduleid, siis CAMM-lahenduse korral tuleb mälu uuendamisel või rikke korral asendada kogu moodul tervikuna. See võib suurendada uuendamise ja hoolduse kulusid. Lisaks tähendab ühe mooduli kasutamine, et süsteemi mälumahtu ei saa laiendada järk-järgult, vaid muudatused nõuavad kogu mooduli väljavahetamist.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Raj |eesnimi=Abhinav |kuupäev=2026-02-27 |pealkiri=CAMM2 RAM is coming to desktops, but there's one major downside |url=https://www.xda-developers.com/camm2-ram-is-coming-to-desktops-but-theres-one-major-downside/ |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=XDA |keel=en}}</ref> '''CAMM-mälumooduli liigid''' CAMM-moodulit tutvustati esmakordselt aastal 2022 ning see leidis kiiresti toetust mitmete tehnoloogiaettevõtete seas.<ref name=":2" /> Aastal 2023 esitleti järgmise põlvkonna standardit CAMM2, mille arendamisega tegeles JEDEC. CAMM2 hõlmab mitut varianti, sealhulgas DDR5 CAMM2 ning LPDDR5/5X CAMM2. DDR5 CAMM2 on suunatud eelkõige suure jõudlusega sülearvutitele ja lauaarvutitele, samas kui LPDDR5/5X CAMM2 on mõeldud laiemale sülearvutite valikule ning serveriturule.<ref>{{Netiviide |pealkiri=JEDEC Publishes New CAMM2 Memory Module Standard {{!}} JEDEC |url=https://www.jedec.org/news/pressreleases/jedec-publishes-new-camm2-memory-module-standard |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=www.jedec.org}}</ref> CAMM- ja SO-DIMM-moodulid esindavad erinevaid lähenemisi mälumoodulite disainile. SO-DIMM-moodulid on laialdaselt kasutusel ning põhinevad standardiseeritud pistikupesal, mis võimaldab moodulite lihtsalt vahetamist ja uuendamist.<ref name=":4">{{Netiviide |kuupäev=2024-07-17 |pealkiri=[Guide] CAMM vs SODIMM: What’s the Difference Between Them? |url=https://www.partitionwizard.com/news/camm-vs-sodimm.html |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=MiniTool |keel=en-US}}</ref> CAMM-moodulid erinevad sellest kompaktsema ehituse ja surveühenduse poolest, mis võimaldab madalamat profiili ja efektiivsemat ruumikasutust. Lisaks on CAMM-arhitektuur kavandatud toetama suuremat mälumahtu ning paremat signaali terviklikkust, mis võimaldab kõrgemaid andmeedastuskiiruseid ja väiksemat latentsust võrreldes SO-DIMM-lahendustega.<ref name=":4" /> CAMM võimaldab ka paindlikumat mälukonfiguratsiooni, kuna sama arhitektuuri alusel saab rakendada ühe-,kahe- või mitmekanalilisi lahendusi. Samas jääb SO-DIMM eeliseks selle laialdane kasutus ja standardiseeritus, mis tagab hea ühilduvuse erinevate süsteemidega.<ref name=":4" /> '''CAMM2''' CAMM2 on CAMM-mooduli edasiarendus, mille eesmärk oli luua laiemalt kasutatav ja standardiseeritud mälulahendus. Kui algne CAMM-tehnoloogia oli peamiselt seotud Dell-i lahendustega, siis CAMM2 standardiseeriti JEDEC(''Joint Electron Device Engineering Council'') poolt.<ref name=":5">{{Netiviide |perekonnanimi=published |eesnimi=Matthew Connatser |kuupäev=2023-12-10 |pealkiri=New space-saving RAM sticks that jam up to 128GB of memory in a laptop get industry's stamp of approval - CAMM2 standard ratified by JEDEC |url=https://www.tomshardware.com/pc-components/ram/new-incredibly-tiny-ram-sticks-that-jam-up-to-128gb-of-memory-in-a-laptop-get-industrys-stamp-of-approval-camm2-standard-ratified-by-jedec |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=Tom's Hardware |keel=en}}</ref> CAMM2 hõlmab mitut varianti, sealhulgas DDR5 ja LPDDR5/LPDDR5X põhiseid mudeleid. Nendel variantidel on erinev kontaktide paigutus, mistõttu ei ole need omavahel vahetatavad. DDR5 CAMM2 on suunatud suure jõudlusega süsteemidele, samas kui LPDDR5/LPDDR5X CAMM2 variandid keskenduvad energiatõhususele.<ref name=":5" /><ref name=":6">{{Netiviide |perekonnanimi=published |eesnimi=Andrew E. Freedman |kuupäev=2024-06-18 |pealkiri=What is CAMM2? Meet the faster, smaller, upgradeable new memory standard |url=https://www.tomshardware.com/pc-components/motherboards/what-is-camm2 |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=Tom's Hardware |keel=en}}</ref> Sõltuvalt tootjast ja konfiguratsioonist võivad CAMM2-moodulid toetada mälukiirusi kuni 9600 MT/s.<ref name=":6" /> '''CAMM kasutusalad''' CAMM-mooduleid kasutatakse peamiselt sülearvutites ja kompaktsetes arvutisüsteemides, kus on oluline vähene ruumikasutus koos kõrgema jõudlusega. Tänu oma madalale profiilile sobib CAMM hästi õhukestesse seadmetesse, kus traditsioonilised SO-DIMM-moodulid võivad olla liiga mahukad.<ref name=":0" /> Lisaks on CAMM leidnud kasutust ka suure jõudlusega tööjaamades, kus on oluline suur mälumaht ja andmeedastuskiirus.<ref name=":6" />Tulevikus võib CAMM-tehnoloogia laieneda ka serveriturule.<ref>{{Netiviide |pealkiri=LPCAMM2 {{!}} Module |url=https://semiconductor.samsung.com/dram/module/lpcamm2 |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=Samsung Semiconductor Global |keel=en}}</ref> '''CAMM plussid''' CAMM-tehnoloogia võimaldab sülearvutite kompaktsemat disaini, pakkudes madalamat profiili ja paremat signaali terviklikkust võrreldes traditsiooniliste mälulahendustega.<ref name=":0" /> See annab tootjatele rohkem paindlikkust seadmete sisemise paigutuse kujundamisel, võimaldades efektiivsemat ruumikasutust ning potentsiaalselt õhemaid seadmeid. Lisaks võib CAMM-moodulite kompaktne ehitus toetada uute vormitegurite arengut.<ref name=":6" /> '''CAMM majanduslikus vaates''' CAMM2-tehnoloogia arengut mõjutab kasvav nõudlus suure jõudlusega mälulahenduste järele, eriti andmemahukates rakendustes nagu tehisintellekt ja pilvandmetöötlus. Tootjad pööravad üha enam tähelepanu energiatõhusatele lahendustele, mis võib soodustada CAMM2 laiemat kasutuselevõttu. Samas mõjutavad tehnoloogia arengut ka tootmisprotsessi keerukus ning vajadus täpse signaaliülekande tagamiseks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=LPDDR5 CAMM2 Connector Market Outlook 2026-2032 |url=https://www.intelmarketresearch.com/lpddr-camm-connector-market-25241 |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=www.intelmarketresearch.com}}</ref> {{Koolitöö|30. mail 2026}} stan8hcyzv8ele117imga3a3jhmpkwm 7144270 7144146 2026-05-02T05:26:30Z Kruusamägi 1530 7144270 wikitext text/x-wiki [[Fail:Amphenol CAMM2 RAM display.jpg|pisi|CAMM-mooduli ehitus ]] '''CAMM''' (Compression Attached Memory Module) on mälumooduli vormitegur, mis kasutab surveühendust, et kinnituda [[emaplaat|emaplaadil]] asetsevale vaheplaadile.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=What is a CAMM? - Kingston Technology |url=https://www.kingston.com/en/blog/system-builder/what-is-camm |vaadatud=2026-04-04 |väljaanne=Kingston Technology Company |keel=en}}</ref> Selle peamine kasutusala on [[sülearvuti]]tes ning see erineb traditsioonilistest SO-DIMM mälumoodulitest oma ehituse ning ühendusviisi poolest. CAMM-tehnoloogia võimaldab säilitada paremat signaali terviklikkus tänu lühematele signaaliradadele.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=An intro to CAMM memory and how it compares with DIMMs {{!}} TechTarget |url=https://www.techtarget.com/searchstorage/feature/An-intro-to-CAMM-memory-and-how-it-compares-with-DIMMs |vaadatud=2026-04-28 |väljaanne=Search Storage |keel=en}}</ref> CAMM-tehnoloogia võimaldab sülearvutite kompaktsemat disaini, pakkudes madalamat profiili ja paremat signaali terviklikkust võrreldes traditsiooniliste mälulahendustega.<ref name=":0" /> See annab tootjatele rohkem paindlikkust seadmete sisemise paigutuse kujundamisel, võimaldades efektiivsemat ruumikasutust ning potentsiaalselt õhemaid seadmeid. Lisaks võib CAMM-moodulite kompaktne ehitus toetada uute vormitegurite arengut.<ref name=":6" /> == Ajalugu == [[Fail:Eindrücke von der COMPUTEX 2024 ( 极客湾Geekerwan) 14.png|pisi|CAMM2(ülemine) ja LPCAMM2-RAM(alumine) ]] [[Fail:Amphenol DDR5, PCIe, and CAMM connectors at Computex 2025.jpg|pisi|Erinevad mälumooduli ühendustüübid (Amphenol DDR5, PCIe ja CAMM)]] Enne CAMM-tehnoloogia väljatöötamist oli laialdaselt kasutusel DIMM (Dual In-line Memory Module), mille eelkäijaks oli 1980. aastatel kasutusele võetud SIMM (Single In-line Memory Module). Seoses protsessorite arenguga ja üleminekuga 32-bitistelt süsteemidelt 64-bitistele süsteemidele võeti kasutusele DIMM-moodulid, mis võimaldasid suuremat andmeedastuslaiust.<ref name=":1" />CAMM-tehnoloogia töötas välja Tom Schnell ettevõttest Dell eesmärgiga ületama SO-DIMM skaleeritavuse ja sagedusega seotuid piiranguid. Samuti võimaldab CAMM kergemat kaal ja kompaksemat ehitust.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Solca |eesnimi=Bogdan |kuupäev=2023-01-17 |pealkiri=SO-DIMM laptop RAM form-factor to soon be replaced with Dell-developed CAMM standard |url=https://www.notebookcheck.net/SO-DIMM-laptop-RAM-form-factor-to-soon-be-replaced-with-Dell-developed-CAMM-standard.682337.0.html |vaadatud=2026-04-28 |väljaanne=Notebookcheck |keel=en}}</ref>CAMM-moodulites pakuvad lihtsustatud ühendust mälukiipide ja mälumoodulite vahel, suuremat mälutihedust ning madalamat kõrgusmõõdet võrreldes varasemate mudelitega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=updated |eesnimi=Anton Shilov Contributions from Paul Alcorn last |kuupäev=2023-06-01 |pealkiri=Adata Demos Next-Gen Memory: CAMM, CXL, and MR-DIMM Modules |url=https://www.tomshardware.com/news/adata-demos-next-gen-memory-modules |vaadatud=2026-04-28 |väljaanne=Tom's Hardware |keel=en}}</ref> == CAMM erinevused teistest moodulitest == CAMM-moodulid erinevad traditsioonilistest DIMM- ja SO-DIMM-moodulitest eelkõige oma ühendusviisi poolest. Kui varasemad lahendused kasutavad emaplaadiga ühendamiseks pistikupesasid, siis CAMM kasutab surveühendust, mis loob kontakti emaplaadil asuva vaheplaadi kaudu. Moodul kinnitatakse paigale kruvide abil.<ref name=":0" /> [[Fail:Teamgroup CAMM2 memory modules and SSD Computex 2025.jpg|pisi|Erinevad CAMM2 mälumoodulid ja NVME PCI-E Gen 5x4 SSD]] CAMM-mooduli ehitus on madalama disainiga ning selle mõõtmeid saab kohandada vastavalt süsteemi nõuetele, võimaldades suuremat mälumahtu ühes moodulis. Samuti toetab CAMM erinevaid mälutüüpe, näiteks DDR5, mis annab tootjatele paindlikust süsteemi disainimisel.<ref name=":0" /> Erinevalt DIMM-arhitektuurist, kus kasutatakse mitut mälumoodulit korraga, on CAMM lahendused ühe mooduli põhised, mille tulemusena tuleb uuenduste korral vahetada mälumoodul tervikuna.<ref name=":3">{{Netiviide |perekonnanimi=Buzzi |eesnimi=Matthew |kuupäev=2023-04-20 |pealkiri=What Is CAMM? Perhaps, the Future Look of Memory in Laptops |url=https://www.pcmag.com/news/what-is-camm-perhaps-the-future-look-of-memory-in-laptops |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=PCMAG |keel=en}}</ref> CAMM-arhitektuur võimaldab suuremaid andmeedastuskiiruseid tänu lühematele signaaliradadele võrreldes varasemate mälumoodulitega. Lisaks on CAMM-moodulite füüsiline kõrgus väiksem, mis võimaldab kompaktsemat seadmedisaini ning paremat ruumikasutust.<ref name=":3" /> Võrreldes joodetud mälulahendustest, ei ole CAMM emaplaadi külge püsivalt kinnitatud, mis võimaldab mooduli vahetamist ja uuendamist. Ühele CAMM-moodulile on võimalik paigutada kuni 128 GB mälu ning see toetab kahekanalilist (''dual-channel'') tööd.<ref name=":0" />CAMM-moodulid toetavad suuremat mälutihedust ning kõrgemaid taktsagedusi võrreldes varasemate lahendustega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Editor |eesnimi=Executive |perekonnanimi2=PCWorld |pealkiri=CAMM: The future of laptop memory has arrived |url=https://www.pcworld.com/article/1473126/camm-the-future-of-laptop-memory-has-arrived.html |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=PCWorld |keel=en}}</ref> == CAMM mooduli eripärad == CAMM-moodulite disaini tõttu on nende uuendamine vähem paindlik võrreldes traditsiooniliste mälulahendustega. Kui DIMM- ja SO-DIMM-moodulite puhul on võimalik vahetada üksikuid mooduleid, siis CAMM-lahenduse korral tuleb mälu uuendamisel või rikke korral asendada kogu moodul tervikuna. See võib suurendada uuendamise ja hoolduse kulusid. Lisaks tähendab ühe mooduli kasutamine, et süsteemi mälumahtu ei saa laiendada järk-järgult, vaid muudatused nõuavad kogu mooduli väljavahetamist.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Raj |eesnimi=Abhinav |kuupäev=2026-02-27 |pealkiri=CAMM2 RAM is coming to desktops, but there's one major downside |url=https://www.xda-developers.com/camm2-ram-is-coming-to-desktops-but-theres-one-major-downside/ |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=XDA |keel=en}}</ref> == CAMM-mälumooduli liigid == CAMM-moodulit tutvustati esmakordselt aastal 2022 ning see leidis kiiresti toetust mitmete tehnoloogiaettevõtete seas.<ref name=":2" /> Aastal 2023 esitleti järgmise põlvkonna standardit CAMM2, mille arendamisega tegeles JEDEC. CAMM2 hõlmab mitut varianti, sealhulgas DDR5 CAMM2 ning LPDDR5/5X CAMM2. DDR5 CAMM2 on suunatud eelkõige suure jõudlusega sülearvutitele ja lauaarvutitele, samas kui LPDDR5/5X CAMM2 on mõeldud laiemale sülearvutite valikule ning serveriturule.<ref>{{Netiviide |pealkiri=JEDEC Publishes New CAMM2 Memory Module Standard {{!}} JEDEC |url=https://www.jedec.org/news/pressreleases/jedec-publishes-new-camm2-memory-module-standard |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=www.jedec.org}}</ref> CAMM- ja SO-DIMM-moodulid esindavad erinevaid lähenemisi mälumoodulite disainile. SO-DIMM-moodulid on laialdaselt kasutusel ning põhinevad standardiseeritud pistikupesal, mis võimaldab moodulite lihtsalt vahetamist ja uuendamist.<ref name=":4">{{Netiviide |kuupäev=2024-07-17 |pealkiri=[Guide] CAMM vs SODIMM: What’s the Difference Between Them? |url=https://www.partitionwizard.com/news/camm-vs-sodimm.html |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=MiniTool |keel=en-US}}</ref> CAMM-moodulid erinevad sellest kompaktsema ehituse ja surveühenduse poolest, mis võimaldab madalamat profiili ja efektiivsemat ruumikasutust. Lisaks on CAMM-arhitektuur kavandatud toetama suuremat mälumahtu ning paremat signaali terviklikkust, mis võimaldab kõrgemaid andmeedastuskiiruseid ja väiksemat latentsust võrreldes SO-DIMM-lahendustega.<ref name=":4" /> CAMM võimaldab ka paindlikumat mälukonfiguratsiooni, kuna sama arhitektuuri alusel saab rakendada ühe-,kahe- või mitmekanalilisi lahendusi. Samas jääb SO-DIMM eeliseks selle laialdane kasutus ja standardiseeritus, mis tagab hea ühilduvuse erinevate süsteemidega.<ref name=":4" /> == CAMM2 == CAMM2 on CAMM-mooduli edasiarendus, mille eesmärk oli luua laiemalt kasutatav ja standardiseeritud mälulahendus. Kui algne CAMM-tehnoloogia oli peamiselt seotud Dell-i lahendustega, siis CAMM2 standardiseeriti JEDEC(''Joint Electron Device Engineering Council'') poolt.<ref name=":5">{{Netiviide |perekonnanimi=published |eesnimi=Matthew Connatser |kuupäev=2023-12-10 |pealkiri=New space-saving RAM sticks that jam up to 128GB of memory in a laptop get industry's stamp of approval - CAMM2 standard ratified by JEDEC |url=https://www.tomshardware.com/pc-components/ram/new-incredibly-tiny-ram-sticks-that-jam-up-to-128gb-of-memory-in-a-laptop-get-industrys-stamp-of-approval-camm2-standard-ratified-by-jedec |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=Tom's Hardware |keel=en}}</ref> CAMM2 hõlmab mitut varianti, sealhulgas DDR5 ja LPDDR5/LPDDR5X põhiseid mudeleid. Nendel variantidel on erinev kontaktide paigutus, mistõttu ei ole need omavahel vahetatavad. DDR5 CAMM2 on suunatud suure jõudlusega süsteemidele, samas kui LPDDR5/LPDDR5X CAMM2 variandid keskenduvad energiatõhususele.<ref name=":5" /><ref name=":6">{{Netiviide |perekonnanimi=published |eesnimi=Andrew E. Freedman |kuupäev=2024-06-18 |pealkiri=What is CAMM2? Meet the faster, smaller, upgradeable new memory standard |url=https://www.tomshardware.com/pc-components/motherboards/what-is-camm2 |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=Tom's Hardware |keel=en}}</ref> Sõltuvalt tootjast ja konfiguratsioonist võivad CAMM2-moodulid toetada mälukiirusi kuni 9600 MT/s.<ref name=":6" /> == CAMM kasutusalad == CAMM-mooduleid kasutatakse peamiselt sülearvutites ja kompaktsetes arvutisüsteemides, kus on oluline vähene ruumikasutus koos kõrgema jõudlusega. Tänu oma madalale profiilile sobib CAMM hästi õhukestesse seadmetesse, kus traditsioonilised SO-DIMM-moodulid võivad olla liiga mahukad.<ref name=":0" /> Lisaks on CAMM leidnud kasutust ka suure jõudlusega tööjaamades, kus on oluline suur mälumaht ja andmeedastuskiirus.<ref name=":6" />Tulevikus võib CAMM-tehnoloogia laieneda ka serveriturule.<ref>{{Netiviide |pealkiri=LPCAMM2 {{!}} Module |url=https://semiconductor.samsung.com/dram/module/lpcamm2 |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=Samsung Semiconductor Global |keel=en}}</ref> CAMM2-tehnoloogia arengut mõjutab kasvav nõudlus suure jõudlusega mälulahenduste järele, eriti andmemahukates rakendustes nagu [[tehisintellekt]] ja [[pilvandmetöötlus]]. Tootjad pööravad üha enam tähelepanu energiatõhusatele lahendustele, mis võib soodustada CAMM2 laiemat kasutuselevõttu. Samas mõjutavad tehnoloogia arengut ka tootmisprotsessi keerukus ning vajadus täpse signaaliülekande tagamiseks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=LPDDR5 CAMM2 Connector Market Outlook 2026-2032 |url=https://www.intelmarketresearch.com/lpddr-camm-connector-market-25241 |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=www.intelmarketresearch.com}}</ref> {{Koolitöö|30. mail 2026}} == Viited == {{Viited}} 33d32aolv3090ryl58mwt8ny9kr4cff 7144342 7144270 2026-05-02T07:25:28Z MarkoVeeranna 226459 väike alapeatükk 7144342 wikitext text/x-wiki [[Fail:Amphenol CAMM2 RAM display.jpg|pisi|CAMM-mooduli ehitus ]] '''CAMM''' (Compression Attached Memory Module) on mälumooduli vormitegur, mis kasutab surveühendust, et kinnituda [[emaplaat|emaplaadil]] asetsevale vaheplaadile.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=What is a CAMM? - Kingston Technology |url=https://www.kingston.com/en/blog/system-builder/what-is-camm |vaadatud=2026-04-04 |väljaanne=Kingston Technology Company |keel=en}}</ref> Selle peamine kasutusala on [[sülearvuti]]tes ning see erineb traditsioonilistest SO-DIMM mälumoodulitest oma ehituse ning ühendusviisi poolest. CAMM-tehnoloogia võimaldab säilitada paremat signaali terviklikkus tänu lühematele signaaliradadele.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=An intro to CAMM memory and how it compares with DIMMs {{!}} TechTarget |url=https://www.techtarget.com/searchstorage/feature/An-intro-to-CAMM-memory-and-how-it-compares-with-DIMMs |vaadatud=2026-04-28 |väljaanne=Search Storage |keel=en}}</ref> CAMM-tehnoloogia võimaldab sülearvutite kompaktsemat disaini, pakkudes madalamat profiili ja paremat signaali terviklikkust võrreldes traditsiooniliste mälulahendustega.<ref name=":0" /> See annab tootjatele rohkem paindlikkust seadmete sisemise paigutuse kujundamisel, võimaldades efektiivsemat ruumikasutust ning potentsiaalselt õhemaid seadmeid. Lisaks võib CAMM-moodulite kompaktne ehitus toetada uute vormitegurite arengut.<ref name=":6" /> == Ajalugu == [[Fail:Eindrücke von der COMPUTEX 2024 ( 极客湾Geekerwan) 14.png|pisi|CAMM2(ülemine) ja LPCAMM2-RAM(alumine) ]] [[Fail:Amphenol DDR5, PCIe, and CAMM connectors at Computex 2025.jpg|pisi|Erinevad mälumooduli ühendustüübid (Amphenol DDR5, PCIe ja CAMM)]] Enne CAMM-tehnoloogia väljatöötamist oli laialdaselt kasutusel DIMM (Dual In-line Memory Module), mille eelkäijaks oli 1980. aastatel kasutusele võetud SIMM (Single In-line Memory Module). Seoses protsessorite arenguga ja üleminekuga 32-bitistelt süsteemidelt 64-bitistele süsteemidele võeti kasutusele DIMM-moodulid, mis võimaldasid suuremat andmeedastuslaiust.<ref name=":1" />CAMM-tehnoloogia töötas välja Tom Schnell ettevõttest Dell eesmärgiga ületama SO-DIMM skaleeritavuse ja sagedusega seotuid piiranguid. Samuti võimaldab CAMM kergemat kaal ja kompaksemat ehitust.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Solca |eesnimi=Bogdan |kuupäev=2023-01-17 |pealkiri=SO-DIMM laptop RAM form-factor to soon be replaced with Dell-developed CAMM standard |url=https://www.notebookcheck.net/SO-DIMM-laptop-RAM-form-factor-to-soon-be-replaced-with-Dell-developed-CAMM-standard.682337.0.html |vaadatud=2026-04-28 |väljaanne=Notebookcheck |keel=en}}</ref>CAMM-moodulites pakuvad lihtsustatud ühendust mälukiipide ja mälumoodulite vahel, suuremat mälutihedust ning madalamat kõrgusmõõdet võrreldes varasemate mudelitega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=updated |eesnimi=Anton Shilov Contributions from Paul Alcorn last |kuupäev=2023-06-01 |pealkiri=Adata Demos Next-Gen Memory: CAMM, CXL, and MR-DIMM Modules |url=https://www.tomshardware.com/news/adata-demos-next-gen-memory-modules |vaadatud=2026-04-28 |väljaanne=Tom's Hardware |keel=en}}</ref> == CAMM erinevused teistest moodulitest == CAMM-moodulid erinevad traditsioonilistest DIMM- ja SO-DIMM-moodulitest eelkõige oma ühendusviisi poolest. Kui varasemad lahendused kasutavad emaplaadiga ühendamiseks pistikupesasid, siis CAMM kasutab surveühendust, mis loob kontakti emaplaadil asuva vaheplaadi kaudu. Moodul kinnitatakse paigale kruvide abil.<ref name=":0" /> [[Fail:Teamgroup CAMM2 memory modules and SSD Computex 2025.jpg|pisi|Erinevad CAMM2 mälumoodulid ja NVME PCI-E Gen 5x4 SSD]] CAMM-mooduli ehitus on madalama disainiga ning selle mõõtmeid saab kohandada vastavalt süsteemi nõuetele, võimaldades suuremat mälumahtu ühes moodulis. Samuti toetab CAMM erinevaid mälutüüpe, näiteks DDR5, mis annab tootjatele paindlikust süsteemi disainimisel.<ref name=":0" /> Erinevalt DIMM-arhitektuurist, kus kasutatakse mitut mälumoodulit korraga, on CAMM lahendused ühe mooduli põhised, mille tulemusena tuleb uuenduste korral vahetada mälumoodul tervikuna.<ref name=":3">{{Netiviide |perekonnanimi=Buzzi |eesnimi=Matthew |kuupäev=2023-04-20 |pealkiri=What Is CAMM? Perhaps, the Future Look of Memory in Laptops |url=https://www.pcmag.com/news/what-is-camm-perhaps-the-future-look-of-memory-in-laptops |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=PCMAG |keel=en}}</ref> CAMM-arhitektuur võimaldab suuremaid andmeedastuskiiruseid tänu lühematele signaaliradadele võrreldes varasemate mälumoodulitega. Lisaks on CAMM-moodulite füüsiline kõrgus väiksem, mis võimaldab kompaktsemat seadmedisaini ning paremat ruumikasutust.<ref name=":3" /> Võrreldes joodetud mälulahendustest, ei ole CAMM emaplaadi külge püsivalt kinnitatud, mis võimaldab mooduli vahetamist ja uuendamist. Ühele CAMM-moodulile on võimalik paigutada kuni 128 GB mälu ning see toetab kahekanalilist (''dual-channel'') tööd.<ref name=":0" />CAMM-moodulid toetavad suuremat mälutihedust ning kõrgemaid taktsagedusi võrreldes varasemate lahendustega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Editor |eesnimi=Executive |perekonnanimi2=PCWorld |pealkiri=CAMM: The future of laptop memory has arrived |url=https://www.pcworld.com/article/1473126/camm-the-future-of-laptop-memory-has-arrived.html |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=PCWorld |keel=en}}</ref> == CAMM mooduli eripärad == CAMM-moodulite disaini tõttu on nende uuendamine vähem paindlik võrreldes traditsiooniliste mälulahendustega. Kui DIMM- ja SO-DIMM-moodulite puhul on võimalik vahetada üksikuid mooduleid, siis CAMM-lahenduse korral tuleb mälu uuendamisel või rikke korral asendada kogu moodul tervikuna. See võib suurendada uuendamise ja hoolduse kulusid. Lisaks tähendab ühe mooduli kasutamine, et süsteemi mälumahtu ei saa laiendada järk-järgult, vaid muudatused nõuavad kogu mooduli väljavahetamist.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Raj |eesnimi=Abhinav |kuupäev=2026-02-27 |pealkiri=CAMM2 RAM is coming to desktops, but there's one major downside |url=https://www.xda-developers.com/camm2-ram-is-coming-to-desktops-but-theres-one-major-downside/ |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=XDA |keel=en}}</ref> == CAMM-mälumooduli liigid == CAMM-moodulit tutvustati esmakordselt aastal 2022 ning see leidis kiiresti toetust mitmete tehnoloogiaettevõtete seas.<ref name=":2" /> Aastal 2023 esitleti järgmise põlvkonna standardit CAMM2, mille arendamisega tegeles JEDEC. CAMM2 hõlmab mitut varianti, sealhulgas DDR5 CAMM2 ning LPDDR5/5X CAMM2. DDR5 CAMM2 on suunatud eelkõige suure jõudlusega sülearvutitele ja lauaarvutitele, samas kui LPDDR5/5X CAMM2 on mõeldud laiemale sülearvutite valikule ning serveriturule.<ref>{{Netiviide |pealkiri=JEDEC Publishes New CAMM2 Memory Module Standard {{!}} JEDEC |url=https://www.jedec.org/news/pressreleases/jedec-publishes-new-camm2-memory-module-standard |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=www.jedec.org}}</ref> CAMM- ja SO-DIMM-moodulid esindavad erinevaid lähenemisi mälumoodulite disainile. SO-DIMM-moodulid on laialdaselt kasutusel ning põhinevad standardiseeritud pistikupesal, mis võimaldab moodulite lihtsalt vahetamist ja uuendamist.<ref name=":4">{{Netiviide |kuupäev=2024-07-17 |pealkiri=[Guide] CAMM vs SODIMM: What’s the Difference Between Them? |url=https://www.partitionwizard.com/news/camm-vs-sodimm.html |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=MiniTool |keel=en-US}}</ref> CAMM-moodulid erinevad sellest kompaktsema ehituse ja surveühenduse poolest, mis võimaldab madalamat profiili ja efektiivsemat ruumikasutust. Lisaks on CAMM-arhitektuur kavandatud toetama suuremat mälumahtu ning paremat signaali terviklikkust, mis võimaldab kõrgemaid andmeedastuskiiruseid ja väiksemat latentsust võrreldes SO-DIMM-lahendustega.<ref name=":4" /> CAMM võimaldab ka paindlikumat mälukonfiguratsiooni, kuna sama arhitektuuri alusel saab rakendada ühe-,kahe- või mitmekanalilisi lahendusi. Samas jääb SO-DIMM eeliseks selle laialdane kasutus ja standardiseeritus, mis tagab hea ühilduvuse erinevate süsteemidega.<ref name=":4" /> == CAMM2 == CAMM2 on CAMM-mooduli edasiarendus, mille eesmärk oli luua laiemalt kasutatav ja standardiseeritud mälulahendus. Kui algne CAMM-tehnoloogia oli peamiselt seotud Dell-i lahendustega, siis CAMM2 standardiseeriti JEDEC(''Joint Electron Device Engineering Council'') poolt.<ref name=":5">{{Netiviide |perekonnanimi=published |eesnimi=Matthew Connatser |kuupäev=2023-12-10 |pealkiri=New space-saving RAM sticks that jam up to 128GB of memory in a laptop get industry's stamp of approval - CAMM2 standard ratified by JEDEC |url=https://www.tomshardware.com/pc-components/ram/new-incredibly-tiny-ram-sticks-that-jam-up-to-128gb-of-memory-in-a-laptop-get-industrys-stamp-of-approval-camm2-standard-ratified-by-jedec |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=Tom's Hardware |keel=en}}</ref> CAMM2 hõlmab mitut varianti, sealhulgas DDR5 ja LPDDR5/LPDDR5X põhiseid mudeleid. Nendel variantidel on erinev kontaktide paigutus, mistõttu ei ole need omavahel vahetatavad. DDR5 CAMM2 on suunatud suure jõudlusega süsteemidele, samas kui LPDDR5/LPDDR5X CAMM2 variandid keskenduvad energiatõhususele.<ref name=":5" /><ref name=":6">{{Netiviide |perekonnanimi=published |eesnimi=Andrew E. Freedman |kuupäev=2024-06-18 |pealkiri=What is CAMM2? Meet the faster, smaller, upgradeable new memory standard |url=https://www.tomshardware.com/pc-components/motherboards/what-is-camm2 |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=Tom's Hardware |keel=en}}</ref> Sõltuvalt tootjast ja konfiguratsioonist võivad CAMM2-moodulid toetada mälukiirusi kuni 9600 MT/s.<ref name=":6" /> == CAMM kasutusalad == CAMM-mooduleid kasutatakse peamiselt sülearvutites ja kompaktsetes arvutisüsteemides, kus on oluline vähene ruumikasutus koos kõrgema jõudlusega. Tänu oma madalale profiilile sobib CAMM hästi õhukestesse seadmetesse, kus traditsioonilised SO-DIMM-moodulid võivad olla liiga mahukad.<ref name=":0" /> Lisaks on CAMM leidnud kasutust ka suure jõudlusega tööjaamades, kus on oluline suur mälumaht ja andmeedastuskiirus.<ref name=":6" />Tulevikus võib CAMM-tehnoloogia laieneda ka serveriturule.<ref name=":7">{{Netiviide |pealkiri=LPCAMM2 {{!}} Module |url=https://semiconductor.samsung.com/dram/module/lpcamm2 |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=Samsung Semiconductor Global |keel=en}}</ref> CAMM2-tehnoloogia arengut mõjutab kasvav nõudlus suure jõudlusega mälulahenduste järele, eriti andmemahukates rakendustes nagu [[tehisintellekt]] ja [[pilvandmetöötlus]]. Tootjad pööravad üha enam tähelepanu energiatõhusatele lahendustele, mis võib soodustada CAMM2 laiemat kasutuselevõttu. Samas mõjutavad tehnoloogia arengut ka tootmisprotsessi keerukus ning vajadus täpse signaaliülekande tagamiseks.<ref name=":8">{{Netiviide |pealkiri=LPDDR5 CAMM2 Connector Market Outlook 2026-2032 |url=https://www.intelmarketresearch.com/lpddr-camm-connector-market-25241 |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=www.intelmarketresearch.com}}</ref> == Tuleviku ja areng == CAMM-tehnoloogia areng viitab sellele, et tegemist on potentsiaalselt olulise muutusega mälumoodulite disainis. Selle kompaktne ehitus, parem signaali terviklikkus ning suurem mälutihedus muudavad selle sobivaks kaasaegsete arvutisüsteemide nõudmistele.<ref name=":0" /> CAMM2 standardi väljatöötamine JEDEC poolt on loonud aluse tehnoloogia laiemaks kasutuselevõtuks erinevate tootjate seas. See võib vähendada sõltuvust üksikutest lahendustest ning soodustada ühilduvust erinevate süsteemide vahel.<ref name=":5" /> Tulevikus võib CAMM-tehnoloogia laieneda lisaks sülearvutitele ka teistesse arvutisüsteemidesse, kui tootjad jätkavad selle arendamist ja optimeerimist. Samas sõltub selle laialdasem levik tootmiskuludest, tehnilisest keerukusest ning turu nõudlusest.<ref name=":7" /><ref name=":8" />{{Koolitöö|30. mail 2026}} == Viited == {{Viited}} 1sudp5dhpymmvv1h2270czp9a7wi0qh 0 712677 7143975 7125984 2026-05-01T13:54:59Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Venemaa poliitika]] 7143975 wikitext text/x-wiki '''Venemaa presidendi administratsiooni strateegilise partnerluse ja koostöö direktoraat''' (vene keeles: ''Управление Президента по стратегическому партнерству и смежным вопросам'') on [[Venemaa presidendi administratsioon|Venemaa Föderatsiooni Presidendi Administratsiooni]] allüksus, mis loodi 2025. aasta 29. augustil. Selle peamine eesmärk on koordineerida ja arendada [[Venemaa]] strateegilist koostööd välisriikidega, keskendudes eriti mõjuvõimu säilitamisele ja laiendamisele postsovetlikus ruumis, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas. Üksuse tegevust kontrollib Presidendi Administratsiooni ülema esimene asetäitja [[Sergei Kirijenko]].<ref>http://en.kremlin.ru/structure/administration/departments</ref> 2025. aasta augustis kaotas Venemaa president [[Vladimir Putin]] välisriikidega peetavate piirkondade vaheliste ja kultuuriliste suhete direktoraadi, mis oli vastutanud „pehme võimu” edendamise (ja loomulikult ka spioneerimise) eest, ning asendas selle presidendi strateegilise partnerluse ja koostöö direktoraadiga, millega augustis 2025 liideti piiriülese koostöö direktoraat. Nagu Venemaa opositsiooniline uuriv meediaväljaanne "[[The Insider]]" on leidnud, erinevad uue direktoraadi struktuur ja funktsioonid vanast vähe ning mõned luureteenistustega tihedalt seotud töötajad on vaatamata nominaalsele üleminekule oma ametikohtadele jäänud. Esimese sihtmärgina valis ümberkorraldatud direktoraat [[Kõrgõzstan]]i, kus ta värbas oma projektide rahastamiseks sinna põgenenud Moldova oligarhi IIan Șori. Kuni 2025. aasta septembrini juhtis direktoraati Dmitri Kozak, kelle asemele asus presidendi administratsiooni ülema esimene asetäitja [[Sergei Kirijenko]].<ref>https://theins.press/en/inv/289376</ref> Nagu varemgi, on uue direktoraadi peamine eesmärk olnud edendada nn „pehmet võimu” välismaal ning „koguda, koondada ja analüüsida teavet rahvusvaheliste projektide ja programmide väljatöötamise ja elluviimise kohta”. Nagu "The Insider" leidis, liideti enamik vana direktoraadi osakondi, mis olid varem keskendunud Kesk-Euroopale, Lõuna-Kaukaasiale ja Kesk-Aasiale, muutmata kujul uude asutusse. Lisaks laiendati Moldova ja Balti riikide osakondi ning lisati Aafrika osakond.<ref>https://theins.press/en/inv/289376</ref> Algselt plaaniti direktoriks määrata Rossotrudnitšestvo asejuhataja Igor Tšaika, kuid tema ametisse nimetamise määrus aga "seiskus" presidendi kantseleis. „Ilmselt otsustasid kõrgemad võimud, et härra Tšaika on siiski pigem ärimees ja keskendub oma ettevõtmiste reklaamimisele välismaal. Lisaks on ta sanktsioonide all ja on Moldovas kohaliku opositsiooni rahastamisel tõsiselt sassi läinud. Ta valmistus juba presidendi kantseleisse kolima,“ ütles Rossotrudnitšestvo allikas "The Insiderile."<ref>https://theins.press/en/inv/289376</ref> 24. oktoobril 2025 nimetas Putin direktoraadi etteotsa senise [[Rosatom]]i asejuhataja, endise Kirijenko alluva Vadim Titovi.<ref>https://kremlin-roadmap.gfsis.org.ge/public-persons/display/119</ref> 2025. aasta novembris tegi Titov oma esimese ametliku visiidi Kõrgõzstani, riiki, mille pangad ja krüptovaluutateenused on aidanud Venemaal mööda hiilida Kremli Ukraina sissetungiga seotud rahvusvahelistest sanktsioonidest. [[Biškek]]is osales Titov Euraasia Vene Keele ja Kultuuri Keskuse avamisel, mida sponsoreerib põgenenud Moldova oligarh Ilan Șor. Kõrgõzstanis aitas Titov kaasa ka "Nomad TV" käivitamisele, mis edastab Venemaa NTV sisu. "Nomad" peatoimetaja on endine Venemaa presidendiprogaganda reporter Natalia Krolevitš, kes töötas varem Peterburi 5. kanalis ja oli praktikal Russia Today's. Enamik "Nomad TV" ajakirjanikke osales tasuta koolitustel Šori Euraasia keskuses. Titovi saatis visiidil Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja [[Maria Zahharova]], kes teatas avalikult, et uus telekanal peab edastama "õiget nurka" osana väidetavast püüdest "tõkestada ajaloolise tõe moonutamise katseid".<ref>https://theins.press/en/inv/289376</ref> Detsembri lõpus 2025 toimus "The Insideri" väitel Moskvas direktoraadi töötajatele kinnine seminar, kus käsitleti „pehme võimu“ rakendamise eesmärke ja meetodeid postsovetlikus ruumis ja Aafrikas. Nagu ikka, hoiatasid instruktorid „neonatsismi taassünni“ eest Ukrainas ja Balti riikides, „totalitaarse diktatuuri“ tõusu eest Moldovas ning reaalsuse eest, et [[Armeenia]] triivib läände. Kõrgõzstani nimetati aga Kremli mõjutusoperatsioonide edukaks näiteks, kus kohalik juhtkond järgis hoolikalt Moskva nõuandeid ja Venemaa ettevõtted hoidsid peaaegu poolt riigi majandusest oma kontrolli all.<ref>https://theins.press/en/inv/289376</ref> 6. märtsil 2026 kirjutas VSquare, et mitmetelt Euroopa riikliku julgeoleku allikatelt saadud andmete kohaselt on Moskva saatnud Budapesti meeskonna, et sekkuda Ungari 2026. aasta aprilli parlamendivalimistesse. Operatsiooni kureerib presidendi strateegilise partnerluse ja koostöö direktoraat.<ref>https://vsquare.org/putins-gru-linked-election-fixers-are-already-in-budapest-to-help-orban/</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Venemaa poliitika]] rqr3snc3vjw7o6axkmsyesvka7jd27v 0 712741 7143979 7126516 2026-05-01T13:57:06Z Estopedist1 278 kustutada 7143979 wikitext text/x-wiki {{delete|sisuta}} Vedelikmetall-jahutus (inglise keeles ''Liquid Metal Cooling'') t67qoqh4ibkqq91y4tqdhscx8rxlv2i 0 712752 7144018 7139403 2026-05-01T15:29:28Z Meteoriit 226715 7144018 wikitext text/x-wiki {{Koolitöö|1. juunil 2026|autor=Timur Kedrov|kool=Tartu Ülikool}} '''Pingeregulaatori moodul''' (lühend '''VRM''', inglise keeles ''Voltage Regulator Module'') on arvutiriistvara osa, mille ülesanne on muundada ja stabiliseerida protsessorile või graafikaprotsessorile vajalikku toitepinget. == Tööpõhimõte == [[Fail:Voltage_regulator_module_for_an_Intel_Xeon_500_MHz_processor.jpg|pisi|Intel Xeon 500 MHz protsessori pingeregulaatori moodul]] Tänapäeva suure jõudlusega protsessorid võivad tarbida väga suurt võimsust, samal ajal töötades madalal pingel. Kui selline võimsus tuleks edastada otse toiteallikast väga madala pingega, oleks vajalik voolutugevus väga suur, mis suurendaks kadusid juhtmetes ja seaks kõrgemad nõuded toiteahela komponentidele. Seetõttu kasutatakse arvutites põhilise toitepingena sageli 12-voldist liini, mille kaudu saab vajalikku võimsust edastada mõõduka voolutugevusega. See pinge suunatakse toiteplokist emaplaadile või graafikakaardile, kus pingeregulaatori moodul muundab selle protsessorile, graafikaprotsessorile või muule kiibile sobivaks madalamaks ja stabiilseks tööpingeks. VRM töötab tavaliselt alandava lülitustoiteploki (inglise keeles ''buck converter'') põhimõttel. Selle töö aluseks on pinge kiire sisse- ja väljalülitamine pooljuhtlülitite abil, mille tulemusena tekib keskmine väljundpinge, mis on madalam kui sisendpinge. Selline lähenemine on oluliselt efektiivsem kui lineaarregulaatorite kasutamine, kuna energia ei hajuta liigselt soojusena. Tüüpiline VRM koosneb mitmest põhikomponendist: lülitustransistoridest (MOSFET-id), induktiivpoolist (induktorist), kondensaatoritest ning juhtkontrollerist. MOSFET-id toimivad kiirete lülititena, mis katkestavad ja taastavad voolu suure sagedusega. Induktor silub voolukõikumisi, salvestades energiat magnetväljas ning vabastades selle sujuvalt väljundisse. Kondensaatorid aitavad vähendada pingepulsatsiooni ning stabiliseerida väljundpinget. Lülitamisprotsessi juhib spetsiaalne kontroller, mis kasutab impulsslaiusmodulatsiooni (PWM). PWM-i abil muudetakse lülitite sisse- ja väljalülitamise kestust, reguleerides seeläbi väljundpinget. Kui koormus suureneb, pikendatakse impulsi kestust ning väljundpinge säilib stabiilsena. Kui koormus väheneb, lühendatakse impulsi kestust vastavalt. Lisaks kasutatakse VRM-is tagasisideahelat (feedback loop), mis mõõdab väljundpinget ja võrdleb seda soovitud väärtusega. Kui tegelik pinge erineb sihtväärtusest, korrigeerib kontroller PWM-signaali, et taastada õige pinge. See võimaldab väga täpset pingeregulatsiooni isegi kiiresti muutuvate koormuste korral, mis on iseloomulikud tänapäeva protsessoritele. [[File:Fully Integrated Voltage Regulator.svg|thumb|right|320px|Täielikult integreeritud pingeregulaator (FIVR)]] VRM paikneb emaplaadil tavaliselt protsessoripesa ümbruses. Selline paigutus aitab vähendada kadusid toiteahelas ning võimaldab anda protsessorile stabiilsemat pinget ja suurt voolu. Graafikakaartidel asub vastav toiteahel tavaliselt graafikaprotsessori lähedal, kus voolutarve võib olla samuti väga suur. Kaasaegsed VRM-id töötavad väga kõrgetel lülitussagedustel, mis võivad ulatuda sadade kilohertsideni või isegi megahertsideni. Kõrgem sagedus võimaldab kasutada väiksemaid induktoreid ja kondensaatoreid, kuid suurendab samal ajal lülituskadusid ja soojuseraldust. Seetõttu on VRM-i disain kompromiss efektiivsuse, suuruse ja termiliste omaduste vahel. == Mitmefaasiline VRM == [[File:Mitmefaasiline VRM skeem 4 faasi.png|thumb|Neljafaasilise pingeregulaatori mooduli (VRM) skeem koos draiverite ja PWM-kontrolleriga]] Mitmefaasilise VRM-i kasutamise vajadus tuleneb ühefaasiliste impulssregulaatorite piirangutest. Ühefaasilises lahenduses peavad kõik komponendid – MOSFET-transistorid, induktorid ja kondensaatorid – taluma kogu koormusvoolu. Kaasaegsed protsessorid võivad aga töötada madalal pingel (umbes 1 V) ja samal ajal tarbida väga suurt voolu, mis võib ületada 100 A. Selline vool ületab sageli üksikute komponentide tööpiire, mis võib põhjustada liigset kuumenemist ja vähendada töökindlust. Lisaks on ühefaasilise lülitustoiteploki väljundpinge pulsatsioon suurem, kuna kogu vool läbib ühte regulaatorit. Nende probleemide lahendamiseks kasutatakse mitmefaasilisi VRM-e, kus koormus jagatakse mitme paralleelselt töötava faasi vahel. See võimaldab suurendada maksimaalset voolutaluvust, vähendada komponentide koormust ning parandada väljundpinge stabiilsust. Suure voolutarbe korral kasutatakse sageli mitmefaasilist VRM-i. Sellisel juhul töötab mitu alandavat muundurit ehk faasi paralleelselt ning koormus jagatakse nende vahel. Iga faas sisaldab tavaliselt oma MOSFET-e, induktorit ja osa juhtimisahelast. Mitmefaasilise ehituse peamine eesmärk on vähendada ühe komponendi koormust. Kui kogu protsessori vool peaks läbima ainult ühe faasi, kuumeneksid MOSFET-id ja induktor rohkem ning pinge stabiliseerimine oleks raskem. Kui sama vool jagatakse mitme faasi vahel, langeb iga faasi koormus ning toiteahel töötab tõhusamalt ja jahedamalt. Faasid ei lülitu tavaliselt täpselt samal ajal, vaid väikese ajalise nihkega. Seda nimetatakse faasinihkeks. Näiteks neljafaasilises VRM-is võivad faasid töötada nii, et iga järgmine faas lülitub sisse veerand perioodi hiljem. Selline tööviis aitab vähendada väljundpinge pulsatsiooni, sest eri faaside voolukõikumised osaliselt tasakaalustavad üksteist. Mitmefaasiline VRM võimaldab ka kiiremini reageerida protsessori koormuse muutustele. Tänapäeva protsessor võib väga lühikese aja jooksul minna madalalt koormuselt suurele koormusele, näiteks keeruliste arvutuste või graafikatöötluse ajal. Sellisel hetkel peab VRM kiiresti suurendama väljastatavat voolu, ilma et pinge langeks liiga palju. Faase võib olla erinev arv, näiteks 4, 6, 8, 12 või rohkem. Suurem faaside arv ei tähenda alati automaatselt paremat VRM-i, sest oluline on ka komponentide kvaliteet, kontrolleri töö, jahutus ja kogu toiteahela disain. Odav mitmefaasiline lahendus võib olla halvem kui väiksema faaside arvuga, kuid kvaliteetsemalt ehitatud VRM. Mõnes süsteemis kasutatakse ka faaside dünaamilist sisse- ja väljalülitamist. Väikese koormuse korral võib osa faase olla välja lülitatud, et vähendada energiakadu. Suure koormuse korral aktiveeritakse rohkem faase, et tagada piisav vool ja parem pinge stabiilsus. == Pinge tuvastamine (VID) == Paljudes kaasaegsetes protsessorites kasutatakse mehhanismi, mille abil protsessor määrab ise oma tööpinge. Seda süsteemi nimetatakse pinge tuvastamiseks ehk VID-iks (''Voltage Identification''). Protsessori käivitumisel saadab see pingeregulaatori moodulile (VRM-ile) spetsiaalsete digitaalsignaalide kaudu teabe vajaliku tööpinge kohta. Need signaalid, mida nimetatakse VID-liinideks, moodustavad binaarkoodi, mille alusel VRM seadistab vastava väljundpinge. Enne VID-signaali vastuvõtmist annab VRM tavaliselt välja vaikimisi pinge, mis võimaldab protsessoril alustada suhtlust VRM-iga. Kui VRM on saanud VID-koodi, hakkab see töötama pingeregulaatorina, pakkudes protsessorile täpselt määratud ja stabiilset pinget ning voolu. Selline lähenemine võimaldab kasutada sama toiteallikat erinevate protsessoritega, mille tööpinged võivad olla erinevad. VID-süsteem kasutab tavaliselt piiratud arvu bitte, näiteks 5-, 6- või 8-bitist koodi, mis võimaldab määrata mitmeid erinevaid pingetasemeid. Näiteks 5-bitine VID võimaldab kuni 32 erinevat kombinatsiooni, millest osa võib olla reserveeritud erifunktsioonide jaoks, näiteks süsteemi väljalülitamiseks. Tegelikud pingetasemed ja nende vastavus koodidele on määratud tootja dokumentatsioonis. VID võimaldab ka dünaamilist pingeregulatsiooni, mille puhul protsessor saab koormuse vähenemisel nõuda madalamat pinget. See aitab vähendada energiatarbimist ja soojuseraldust, parandades kogu süsteemi energiatõhusust. == Pulsatsioon ja müra == VRM-i väljund ei ole ideaalne alalispinge. Lülitustoiteploki töö tõttu tekivad pulsatsioon ja kõrgsageduslik müra. Nende vähendamiseks kasutatakse filtreid, kondensaatoreid ja mitmefaasilist ehitust. == Ülekiirendamine == VRM-i kvaliteet mõjutab oluliselt süsteemi ülekiirendamise (inglise keeles ''overclocking'') võimekust. Ülekiirendamine tähendab protsessori või graafikaprotsessori töö sageduse suurendamist üle tootja poolt ette nähtud väärtuste, millega kaasneb tavaliselt ka kõrgema tööpinge vajadus. Sageduse ja pinge suurenemisel kasvab oluliselt ka voolutarve. See seab suuremad nõuded pingeregulaatori moodulile, mis peab suutma pakkuda stabiilset ja piisava võimsusega toidet. Ebakvaliteetne või nõrk VRM võib põhjustada pingelangust (''voltage droop''), mis viib süsteemi ebastabiilsuseni, näiteks programmide kokkujooksmise või süsteemi taaskäivitumiseni. Lisaks võib suure koormuse korral tekkida märkimisväärne soojuseraldus. Kui VRM ei ole piisavalt hästi jahutatud, võivad komponendid üle kuumeneda, mis vähendab nende töökindlust ja eluiga. Seetõttu kasutatakse kvaliteetsematel emaplaatidel sageli suuremaid jahutusradiaatoreid ning mitmefaasilisi VRM-lahendusi, mis aitavad koormust hajutada. Ülekiirendamise puhul mängib olulist rolli ka pingeregulatsiooni täpsus ja reageerimiskiirus. Kiiresti muutuvate koormuste korral peab VRM suutma kiiresti kohandada väljundpinget, et vältida suuri kõikumisi. Mõnes süsteemis kasutatakse selleks täiendavaid mehhanisme, näiteks koormusjoone kalibreerimist (''load-line calibration''), mis aitab vähendada pingelangust suure koormuse all. Seega on VRM-i disain ja kvaliteet üks peamisi tegureid, mis määrab, kui edukalt on võimalik süsteemi ülekiirendada, säilitades samal ajal stabiilsuse ja ohutu töötemperatuuri. == Vaata ka == * [[Impulsslaiusmodulatsioon]] * [[MOSFET]] * [[Emaplaat]] * [[Protsessor]] * [[:en:Voltage regulator module]] == Viited == {{viited}} * Hruska, Joel (2013-05-13). "Intel's Haswell Takes A Major Step Forward, Integrates Voltage Regulator". Hot Hardware. Retrieved 2013-11-14. * Seago, John (29 November 2014). "16. 2-step voltage regulation improves performance and decreases CPU temperature in portable computers". In Dobkin, Bob; Hamburger, John (eds.). ''Analog Circuit Design''. Vol. 3. Newnes. p. 37. ISBN 9780128004661. * Chin, Mike (2004-06-15). "Athlon 64 for Quiet Power". Silent PC Review. p. 3. Retrieved 2013-12-21. * "VRM Cooling". Retrieved 2022-05-08. * JEGX (2010-05-04). "Graphics Cards Voltage Regulator Modules (VRM) Explained". Geeks3D. Retrieved 2013-11-28. * "VRM 9.0 DC-DC Converter - Design Guidelines" (PDF). Intel. April 2002. * "Voltage Regulator-Down (VRD) 11.0" (PDF). Intel. November 2006. * "What is VRM and Why it's an Important Part of the Motherboard?". Retrieved 2021-11-29. * "Voltage Regulator Module". GeeksforGeeks. 23 July 2025. 6eqpj0rnm979b0uvg5a8lhwoazugs04 7144028 7144018 2026-05-01T15:45:20Z Meteoriit 226715 7144028 wikitext text/x-wiki {{Koolitöö|1. juunil 2026|autor=Timur Kedrov|kool=Tartu Ülikool}} '''Pingeregulaatori moodul''' (lühend '''VRM''', inglise keeles ''Voltage Regulator Module'') on arvutiriistvara osa, mille ülesanne on muundada ja stabiliseerida [[protsessor]]ile või [[graafikaprotsessor]]ile vajalikku toitepinget. == Tööpõhimõte == [[Fail:Voltage_regulator_module_for_an_Intel_Xeon_500_MHz_processor.jpg|pisi|Intel Xeon 500 MHz protsessori pingeregulaatori moodul]] Tänapäeva suure jõudlusega protsessorid võivad tarbida väga suurt võimsust, samal ajal töötades madalal pingel. Kui selline võimsus tuleks edastada otse toiteallikast väga madala pingega, oleks vajalik voolutugevus väga suur, mis suurendaks kadusid juhtmetes ja seaks kõrgemad nõuded toiteahela komponentidele. Seetõttu kasutatakse arvutites põhilise toitepingena sageli 12-voldist liini, mille kaudu saab vajalikku võimsust edastada mõõduka voolutugevusega. See pinge suunatakse toiteplokist emaplaadile või graafikakaardile, kus pingeregulaatori moodul muundab selle protsessorile, graafikaprotsessorile või muule kiibile sobivaks madalamaks ja stabiilseks tööpingeks. VRM töötab tavaliselt [[madaldav pingemuundur|madaldava pingemuunduri]] põhimõttel. Selle töö aluseks on pinge kiire sisse- ja väljalülitamine pooljuhtlülitite abil, mille tulemusena tekib keskmine väljundpinge, mis on madalam kui sisendpinge. Selline lähenemine on oluliselt efektiivsem kui lineaarregulaatorite kasutamine, kuna energia ei hajuta liigselt soojusena. Tüüpiline VRM koosneb mitmest põhikomponendist: transistoridest ([[MOSFET]]-id), [[induktor]]itest, [[kondensaator]]itest ning juhtkontrollerist. MOSFET-id toimivad kiirete lülititena, mis katkestavad ja taastavad voolu suure sagedusega. Induktor silub voolukõikumisi, salvestades energiat magnetväljas ning vabastades selle sujuvalt väljundisse. Kondensaatorid aitavad vähendada pingepulsatsiooni ning stabiliseerida väljundpinget. Lülitamisprotsessi juhib spetsiaalne kontroller, mis kasutab [[impulsslaiusmodulatsioon|impulsslaiusmodulatsiooni]] (PWM). PWM-i abil muudetakse lülitite sisse- ja väljalülitamise kestust, reguleerides seeläbi väljundpinget. Kui koormus suureneb, pikendatakse impulsi kestust ning väljundpinge säilib stabiilsena. Kui koormus väheneb, lühendatakse impulsi kestust vastavalt. Lisaks kasutatakse VRM-is tagasisideahelat (feedback loop), mis mõõdab väljundpinget ja võrdleb seda soovitud väärtusega. Kui tegelik pinge erineb sihtväärtusest, korrigeerib kontroller PWM-signaali, et taastada õige pinge. See võimaldab väga täpset pingeregulatsiooni isegi kiiresti muutuvate koormuste korral, mis on iseloomulikud tänapäeva protsessoritele. [[File:Fully Integrated Voltage Regulator.svg|thumb|right|320px|Täielikult integreeritud pingeregulaator (FIVR)]] VRM paikneb emaplaadil tavaliselt protsessoripesa ümbruses. Selline paigutus aitab vähendada kadusid toiteahelas ning võimaldab anda protsessorile stabiilsemat pinget ja suurt voolu. Graafikakaartidel asub vastav toiteahel tavaliselt graafikaprotsessori lähedal, kus voolutarve võib olla samuti väga suur. Kaasaegsed VRM-id töötavad väga kõrgetel lülitussagedustel, mis võivad ulatuda sadade kilohertsideni või isegi megahertsideni. Kõrgem sagedus võimaldab kasutada väiksemaid induktoreid ja kondensaatoreid, kuid suurendab samal ajal lülituskadusid ja soojuseraldust. Seetõttu on VRM-i disain kompromiss efektiivsuse, suuruse ja termiliste omaduste vahel. == Mitmefaasiline VRM == [[File:Mitmefaasiline VRM skeem 4 faasi.png|thumb|Neljafaasilise pingeregulaatori mooduli (VRM) skeem koos draiverite ja PWM-kontrolleriga]] Mitmefaasilise VRM-i kasutamise vajadus tuleneb ühefaasiliste madaldavate pingemuundurite piirangutest. Ühefaasilises lahenduses peavad kõik komponendid – MOSFET-transistorid, induktorid ja kondensaatorid – taluma kogu koormusvoolu. Kaasaegsed protsessorid võivad aga töötada madalal pingel (umbes 1 V) ja samal ajal tarbida väga suurt voolu, mis võib ületada 100 A. Selline vool ületab sageli üksikute komponentide tööpiire, mis võib põhjustada liigset kuumenemist ja vähendada töökindlust. Lisaks on ühefaasilise lülitustoiteploki väljundpinge pulsatsioon suurem, kuna kogu vool läbib ühte regulaatorit. Nende probleemide lahendamiseks kasutatakse mitmefaasilisi VRM-e, kus koormus jagatakse mitme paralleelselt töötava faasi vahel. See võimaldab suurendada maksimaalset voolutaluvust, vähendada komponentide koormust ning parandada väljundpinge stabiilsust. Suure voolutarbe korral kasutatakse sageli mitmefaasilist VRM-i. Sellisel juhul töötab mitu alandavat muundurit ehk faasi paralleelselt ning koormus jagatakse nende vahel. Iga faas sisaldab tavaliselt oma MOSFET-e, induktorit ja osa juhtimisahelast. Mitmefaasilise ehituse peamine eesmärk on vähendada ühe komponendi koormust. Kui kogu protsessori vool peaks läbima ainult ühe faasi, kuumeneksid MOSFET-id ja induktor rohkem ning pinge stabiliseerimine oleks raskem. Kui sama vool jagatakse mitme faasi vahel, langeb iga faasi koormus ning toiteahel töötab tõhusamalt ja jahedamalt. Faasid ei lülitu tavaliselt täpselt samal ajal, vaid väikese ajalise nihkega. Seda nimetatakse faasinihkeks. Näiteks neljafaasilises VRM-is võivad faasid töötada nii, et iga järgmine faas lülitub sisse veerand perioodi hiljem. Selline tööviis aitab vähendada väljundpinge pulsatsiooni, sest eri faaside voolukõikumised osaliselt tasakaalustavad üksteist. Mitmefaasiline VRM võimaldab ka kiiremini reageerida protsessori koormuse muutustele. Tänapäeva protsessor võib väga lühikese aja jooksul minna madalalt koormuselt suurele koormusele, näiteks keeruliste arvutuste või graafikatöötluse ajal. Sellisel hetkel peab VRM kiiresti suurendama väljastatavat voolu, ilma et pinge langeks liiga palju. Faase võib olla erinev arv, näiteks 4, 6, 8, 12 või rohkem. Suurem faaside arv ei tähenda alati automaatselt paremat VRM-i, sest oluline on ka komponentide kvaliteet, kontrolleri töö, jahutus ja kogu toiteahela disain. Odav mitmefaasiline lahendus võib olla halvem kui väiksema faaside arvuga, kuid kvaliteetsemalt ehitatud VRM. Mõnes süsteemis kasutatakse ka faaside dünaamilist sisse- ja väljalülitamist. Väikese koormuse korral võib osa faase olla välja lülitatud, et vähendada energiakadu. Suure koormuse korral aktiveeritakse rohkem faase, et tagada piisav vool ja parem pinge stabiilsus. == Pinge tuvastamine (VID) == Paljudes kaasaegsetes protsessorites kasutatakse mehhanismi, mille abil protsessor määrab ise oma tööpinge. Seda süsteemi nimetatakse pinge tuvastamiseks ehk VID-iks (''Voltage Identification''). Protsessori käivitumisel saadab see pingeregulaatori moodulile (VRM-ile) spetsiaalsete digitaalsignaalide kaudu teabe vajaliku tööpinge kohta. Need signaalid, mida nimetatakse VID-liinideks, moodustavad binaarkoodi, mille alusel VRM seadistab vastava väljundpinge. Enne VID-signaali vastuvõtmist annab VRM tavaliselt välja vaikimisi pinge, mis võimaldab protsessoril alustada suhtlust VRM-iga. Kui VRM on saanud VID-koodi, hakkab see töötama pingeregulaatorina, pakkudes protsessorile täpselt määratud ja stabiilset pinget ning voolu. Selline lähenemine võimaldab kasutada sama toiteallikat erinevate protsessoritega, mille tööpinged võivad olla erinevad. VID-süsteem kasutab tavaliselt piiratud arvu bitte, näiteks 5-, 6- või 8-bitist koodi, mis võimaldab määrata mitmeid erinevaid pingetasemeid. Näiteks 5-bitine VID võimaldab kuni 32 erinevat kombinatsiooni, millest osa võib olla reserveeritud erifunktsioonide jaoks, näiteks süsteemi väljalülitamiseks. Tegelikud pingetasemed ja nende vastavus koodidele on määratud tootja dokumentatsioonis. VID võimaldab ka dünaamilist pingeregulatsiooni, mille puhul protsessor saab koormuse vähenemisel nõuda madalamat pinget. See aitab vähendada energiatarbimist ja soojuseraldust, parandades kogu süsteemi energiatõhusust. == Pulsatsioon ja müra == VRM-i väljund ei ole ideaalne alalispinge. Lülitustoiteploki töö tõttu tekivad pulsatsioon ja kõrgsageduslik müra. Nende vähendamiseks kasutatakse filtreid, kondensaatoreid ja mitmefaasilist ehitust. == Ülekiirendamine == VRM-i kvaliteet mõjutab oluliselt süsteemi ülekiirendamise (inglise keeles ''overclocking'') võimekust. Ülekiirendamine tähendab protsessori või graafikaprotsessori töö sageduse suurendamist üle tootja poolt ette nähtud väärtuste, millega kaasneb tavaliselt ka kõrgema tööpinge vajadus. Sageduse ja pinge suurenemisel kasvab oluliselt ka voolutarve. See seab suuremad nõuded pingeregulaatori moodulile, mis peab suutma pakkuda stabiilset ja piisava võimsusega toidet. Ebakvaliteetne või nõrk VRM võib põhjustada pingelangust (''voltage droop''), mis viib süsteemi ebastabiilsuseni, näiteks programmide kokkujooksmise või süsteemi taaskäivitumiseni. Lisaks võib suure koormuse korral tekkida märkimisväärne soojuseraldus. Kui VRM ei ole piisavalt hästi jahutatud, võivad komponendid üle kuumeneda, mis vähendab nende töökindlust ja eluiga. Seetõttu kasutatakse kvaliteetsematel emaplaatidel sageli suuremaid jahutusradiaatoreid ning mitmefaasilisi VRM-lahendusi, mis aitavad koormust hajutada. Ülekiirendamise puhul mängib olulist rolli ka pingeregulatsiooni täpsus ja reageerimiskiirus. Kiiresti muutuvate koormuste korral peab VRM suutma kiiresti kohandada väljundpinget, et vältida suuri kõikumisi. Mõnes süsteemis kasutatakse selleks täiendavaid mehhanisme, näiteks koormusjoone kalibreerimist (''load-line calibration''), mis aitab vähendada pingelangust suure koormuse all. Seega on VRM-i disain ja kvaliteet üks peamisi tegureid, mis määrab, kui edukalt on võimalik süsteemi ülekiirendada, säilitades samal ajal stabiilsuse ja ohutu töötemperatuuri. == Vaata ka == * [[Impulsslaiusmodulatsioon]] * [[MOSFET]] * [[Emaplaat]] * [[Protsessor]] * [[:en:Voltage regulator module]] == Viited == {{viited}} * Hruska, Joel (2013-05-13). "Intel's Haswell Takes A Major Step Forward, Integrates Voltage Regulator". Hot Hardware. Retrieved 2013-11-14. * Seago, John (29 November 2014). "16. 2-step voltage regulation improves performance and decreases CPU temperature in portable computers". In Dobkin, Bob; Hamburger, John (eds.). ''Analog Circuit Design''. Vol. 3. Newnes. p. 37. ISBN 9780128004661. * Chin, Mike (2004-06-15). "Athlon 64 for Quiet Power". Silent PC Review. p. 3. Retrieved 2013-12-21. * "VRM Cooling". Retrieved 2022-05-08. * JEGX (2010-05-04). "Graphics Cards Voltage Regulator Modules (VRM) Explained". Geeks3D. Retrieved 2013-11-28. * "VRM 9.0 DC-DC Converter - Design Guidelines" (PDF). Intel. April 2002. * "Voltage Regulator-Down (VRD) 11.0" (PDF). Intel. November 2006. * "What is VRM and Why it's an Important Part of the Motherboard?". Retrieved 2021-11-29. * "Voltage Regulator Module". GeeksforGeeks. 23 July 2025. 1zqjemei330042uh944mdrtzvxpvmlh 7144591 7144028 2026-05-02T11:44:21Z Meteoriit 226715 7144591 wikitext text/x-wiki {{Koolitöö|1. juunil 2026|autor=Timur Kedrov|kool=Tartu Ülikool}} '''Pingeregulaatori moodul''' (lühend '''VRM''', inglise keeles ''Voltage Regulator Module'') on arvutiriistvara osa, mille ülesanne on muundada ja stabiliseerida [[protsessor]]ile või [[graafikaprotsessor]]ile vajalikku toitepinget. == Tööpõhimõte == [[Fail:Voltage_regulator_module_for_an_Intel_Xeon_500_MHz_processor.jpg|pisi|Intel Xeon 500 MHz protsessori pingeregulaatori moodul]] Tänapäeva suure jõudlusega protsessorid võivad tarbida väga suurt võimsust, samal ajal töötades madalal pingel. Kui selline võimsus tuleks edastada otse toiteallikast väga madala pingega, oleks vajalik voolutugevus väga suur, mis suurendaks kadusid juhtmetes ja seaks kõrgemad nõuded toiteahela komponentidele. Seetõttu kasutatakse arvutites põhilise toitepingena sageli 12-voldist liini, mille kaudu saab vajalikku võimsust edastada mõõduka voolutugevusega. See pinge suunatakse toiteplokist emaplaadile või graafikakaardile, kus pingeregulaatori moodul muundab selle protsessorile, graafikaprotsessorile või muule kiibile sobivaks madalamaks ja stabiilseks tööpingeks. VRM töötab tavaliselt [[madaldav pingemuundur|madaldava pingemuunduri]] põhimõttel. Selle töö aluseks on pinge kiire sisse- ja väljalülitamine pooljuhtlülitite abil, mille tulemusena tekib keskmine väljundpinge, mis on madalam kui sisendpinge. Selline lähenemine on oluliselt efektiivsem kui lineaarregulaatorite kasutamine, kuna energia ei hajuta liigselt soojusena. Tüüpiline VRM koosneb mitmest põhikomponendist: transistoridest ([[MOSFET]]-id), [[induktor]]itest, [[kondensaator]]itest ning juhtkontrollerist. MOSFET-id toimivad kiirete lülititena, mis katkestavad ja taastavad voolu suure sagedusega. Induktor silub voolukõikumisi, salvestades energiat magnetväljas ning vabastades selle sujuvalt väljundisse. Kondensaatorid aitavad vähendada pingepulsatsiooni ning stabiliseerida väljundpinget. Lülitamisprotsessi juhib spetsiaalne kontroller, mis kasutab [[impulsslaiusmodulatsioon|impulsslaiusmodulatsiooni]] (PWM). PWM-i abil muudetakse lülitite sisse- ja väljalülitamise kestust, reguleerides seeläbi väljundpinget. Kui koormus suureneb, pikendatakse impulsi kestust ning väljundpinge säilib stabiilsena. Kui koormus väheneb, lühendatakse impulsi kestust vastavalt. Lisaks kasutatakse VRM-is tagasisideahelat (feedback loop), mis mõõdab väljundpinget ja võrdleb seda soovitud väärtusega. Kui tegelik pinge erineb sihtväärtusest, korrigeerib kontroller PWM-signaali, et taastada õige pinge. See võimaldab väga täpset pingeregulatsiooni isegi kiiresti muutuvate koormuste korral, mis on iseloomulikud tänapäeva protsessoritele. [[File:Fully Integrated Voltage Regulator.svg|thumb|right|320px|Täielikult integreeritud pingeregulaator (FIVR)]] VRM paikneb emaplaadil tavaliselt protsessoripesa ümbruses. Selline paigutus aitab vähendada kadusid toiteahelas ning võimaldab anda protsessorile stabiilsemat pinget ja suurt voolu. Graafikakaartidel asub vastav toiteahel tavaliselt graafikaprotsessori lähedal, kus voolutarve võib olla samuti väga suur. Kaasaegsed VRM-id töötavad väga kõrgetel lülitussagedustel, mis võivad ulatuda sadade kilohertsideni või isegi megahertsideni. Kõrgem sagedus võimaldab kasutada väiksemaid induktoreid ja kondensaatoreid, kuid suurendab samal ajal lülituskadusid ja soojuseraldust. Seetõttu on VRM-i disain kompromiss efektiivsuse, suuruse ja termiliste omaduste vahel. == Mitmefaasiline VRM == [[File:Multiphase Buck Converter Simplified Schematic.png|thumb|Lihtsustatud mitmefaasilise madaldava pingemuunduri skeem]] Mitmefaasilise VRM-i kasutamise vajadus tuleneb ühefaasiliste madaldavate pingemuundurite piirangutest. Ühefaasilises lahenduses peavad kõik komponendid – MOSFET-transistorid, induktorid ja kondensaatorid – taluma kogu koormusvoolu. Kaasaegsed protsessorid võivad aga töötada madalal pingel (umbes 1 V) ja samal ajal tarbida väga suurt voolu, mis võib ületada 100 A. Selline vool ületab sageli üksikute komponentide tööpiire, mis võib põhjustada liigset kuumenemist ja vähendada töökindlust. Lisaks on ühefaasilise lülitustoiteploki väljundpinge pulsatsioon suurem, kuna kogu vool läbib ühte regulaatorit. Nende probleemide lahendamiseks kasutatakse mitmefaasilisi VRM-e, kus koormus jagatakse mitme paralleelselt töötava faasi vahel. See võimaldab suurendada maksimaalset voolutaluvust, vähendada komponentide koormust ning parandada väljundpinge stabiilsust. Suure voolutarbe korral kasutatakse sageli mitmefaasilist VRM-i. Sellisel juhul töötab mitu alandavat muundurit ehk faasi paralleelselt ning koormus jagatakse nende vahel. Iga faas sisaldab tavaliselt oma MOSFET-e, induktorit ja osa juhtimisahelast. Mitmefaasilise ehituse peamine eesmärk on vähendada ühe komponendi koormust. Kui kogu protsessori vool peaks läbima ainult ühe faasi, kuumeneksid MOSFET-id ja induktor rohkem ning pinge stabiliseerimine oleks raskem. Kui sama vool jagatakse mitme faasi vahel, langeb iga faasi koormus ning toiteahel töötab tõhusamalt ja jahedamalt. Faasid ei lülitu tavaliselt täpselt samal ajal, vaid väikese ajalise nihkega. Seda nimetatakse faasinihkeks. Näiteks neljafaasilises VRM-is võivad faasid töötada nii, et iga järgmine faas lülitub sisse veerand perioodi hiljem. Selline tööviis aitab vähendada väljundpinge pulsatsiooni, sest eri faaside voolukõikumised osaliselt tasakaalustavad üksteist. Mitmefaasiline VRM võimaldab ka kiiremini reageerida protsessori koormuse muutustele. Tänapäeva protsessor võib väga lühikese aja jooksul minna madalalt koormuselt suurele koormusele, näiteks keeruliste arvutuste või graafikatöötluse ajal. Sellisel hetkel peab VRM kiiresti suurendama väljastatavat voolu, ilma et pinge langeks liiga palju. Faase võib olla erinev arv, näiteks 4, 6, 8, 12 või rohkem. Suurem faaside arv ei tähenda alati automaatselt paremat VRM-i, sest oluline on ka komponentide kvaliteet, kontrolleri töö, jahutus ja kogu toiteahela disain. Odav mitmefaasiline lahendus võib olla halvem kui väiksema faaside arvuga, kuid kvaliteetsemalt ehitatud VRM. Mõnes süsteemis kasutatakse ka faaside dünaamilist sisse- ja väljalülitamist. Väikese koormuse korral võib osa faase olla välja lülitatud, et vähendada energiakadu. Suure koormuse korral aktiveeritakse rohkem faase, et tagada piisav vool ja parem pinge stabiilsus. == Pinge tuvastamine (VID) == Paljudes kaasaegsetes protsessorites kasutatakse mehhanismi, mille abil protsessor määrab ise oma tööpinge. Seda süsteemi nimetatakse pinge tuvastamiseks ehk VID-iks (''Voltage Identification''). Protsessori käivitumisel saadab see pingeregulaatori moodulile (VRM-ile) spetsiaalsete digitaalsignaalide kaudu teabe vajaliku tööpinge kohta. Need signaalid, mida nimetatakse VID-liinideks, moodustavad binaarkoodi, mille alusel VRM seadistab vastava väljundpinge. Enne VID-signaali vastuvõtmist annab VRM tavaliselt välja vaikimisi pinge, mis võimaldab protsessoril alustada suhtlust VRM-iga. Kui VRM on saanud VID-koodi, hakkab see töötama pingeregulaatorina, pakkudes protsessorile täpselt määratud ja stabiilset pinget ning voolu. Selline lähenemine võimaldab kasutada sama toiteallikat erinevate protsessoritega, mille tööpinged võivad olla erinevad. VID-süsteem kasutab tavaliselt piiratud arvu bitte, näiteks 5-, 6- või 8-bitist koodi, mis võimaldab määrata mitmeid erinevaid pingetasemeid. Näiteks 5-bitine VID võimaldab kuni 32 erinevat kombinatsiooni, millest osa võib olla reserveeritud erifunktsioonide jaoks, näiteks süsteemi väljalülitamiseks. Tegelikud pingetasemed ja nende vastavus koodidele on määratud tootja dokumentatsioonis. VID võimaldab ka dünaamilist pingeregulatsiooni, mille puhul protsessor saab koormuse vähenemisel nõuda madalamat pinget. See aitab vähendada energiatarbimist ja soojuseraldust, parandades kogu süsteemi energiatõhusust. == Pulsatsioon ja müra == VRM-i väljund ei ole ideaalne alalispinge. Lülitustoiteploki töö tõttu tekivad pulsatsioon ja kõrgsageduslik müra. Nende vähendamiseks kasutatakse filtreid, kondensaatoreid ja mitmefaasilist ehitust. == Ülekiirendamine == VRM-i kvaliteet mõjutab oluliselt süsteemi ülekiirendamise (inglise keeles ''overclocking'') võimekust. Ülekiirendamine tähendab protsessori või graafikaprotsessori töö sageduse suurendamist üle tootja poolt ette nähtud väärtuste, millega kaasneb tavaliselt ka kõrgema tööpinge vajadus. Sageduse ja pinge suurenemisel kasvab oluliselt ka voolutarve. See seab suuremad nõuded pingeregulaatori moodulile, mis peab suutma pakkuda stabiilset ja piisava võimsusega toidet. Ebakvaliteetne või nõrk VRM võib põhjustada pingelangust (''voltage droop''), mis viib süsteemi ebastabiilsuseni, näiteks programmide kokkujooksmise või süsteemi taaskäivitumiseni. Lisaks võib suure koormuse korral tekkida märkimisväärne soojuseraldus. Kui VRM ei ole piisavalt hästi jahutatud, võivad komponendid üle kuumeneda, mis vähendab nende töökindlust ja eluiga. Seetõttu kasutatakse kvaliteetsematel emaplaatidel sageli suuremaid jahutusradiaatoreid ning mitmefaasilisi VRM-lahendusi, mis aitavad koormust hajutada. Ülekiirendamise puhul mängib olulist rolli ka pingeregulatsiooni täpsus ja reageerimiskiirus. Kiiresti muutuvate koormuste korral peab VRM suutma kiiresti kohandada väljundpinget, et vältida suuri kõikumisi. Mõnes süsteemis kasutatakse selleks täiendavaid mehhanisme, näiteks koormusjoone kalibreerimist (''load-line calibration''), mis aitab vähendada pingelangust suure koormuse all. Seega on VRM-i disain ja kvaliteet üks peamisi tegureid, mis määrab, kui edukalt on võimalik süsteemi ülekiirendada, säilitades samal ajal stabiilsuse ja ohutu töötemperatuuri. == Vaata ka == * [[Impulsslaiusmodulatsioon]] * [[MOSFET]] * [[Emaplaat]] * [[Protsessor]] * [[:en:Voltage regulator module]] == Viited == {{viited}} * Hruska, Joel (2013-05-13). "Intel's Haswell Takes A Major Step Forward, Integrates Voltage Regulator". Hot Hardware. Retrieved 2013-11-14. * Seago, John (29 November 2014). "16. 2-step voltage regulation improves performance and decreases CPU temperature in portable computers". In Dobkin, Bob; Hamburger, John (eds.). ''Analog Circuit Design''. Vol. 3. Newnes. p. 37. ISBN 9780128004661. * Chin, Mike (2004-06-15). "Athlon 64 for Quiet Power". Silent PC Review. p. 3. Retrieved 2013-12-21. * "VRM Cooling". Retrieved 2022-05-08. * JEGX (2010-05-04). "Graphics Cards Voltage Regulator Modules (VRM) Explained". Geeks3D. Retrieved 2013-11-28. * "VRM 9.0 DC-DC Converter - Design Guidelines" (PDF). Intel. April 2002. * "Voltage Regulator-Down (VRD) 11.0" (PDF). Intel. November 2006. * "What is VRM and Why it's an Important Part of the Motherboard?". Retrieved 2021-11-29. * "Voltage Regulator Module". GeeksforGeeks. 23 July 2025. 4n9ztnm6aw7rq107cp184vspaqj6sj5 0 712757 7144571 7126664 2026-05-02T11:20:56Z Metzzzz 226730 Lisasin parema kirjelduse ning lõigud ülesehituse, eeliste ja puuduste, ajaloo ning ccNUMA kohta, täiendasin vastavalt ka allikate/viidete loetelu 7144571 wikitext text/x-wiki {{Koolitöö|1. mail 2027|autor=Jan Markus Metsoja|kool=[[Tartu Ülikool]]|juhendaja=õppejõud}} NUMA ehk Non-Uniform Memory Access on [[Mälu (arvuti)|arvuti mälu]] disain, kus mälule juurdepääsu aeg sõltub mälu asukohast protsessori suhtes.<ref>{{Netiviide |pealkiri=What is non-uniform memory access (NUMA)? |url=https://www.techtarget.com/whatis/definition/NUMA-non-uniform-memory-access |vaadatud=2026-05-02 |väljaanne=WhatIs |keel=en}}</ref> Enamasti kasutatakse seda multitöötluses, näiteks serverites ja kõrgjõudlusega arvutites ([[:en:High-performance_computing|HPC]]), kus ühes süsteemis võib olla kaks või enam [[Protsessor|protsessorit]].<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=What is NUMA? — The Linux Kernel documentation |url=https://static.lwn.net/kerneldoc/mm/numa.html |vaadatud=2026-05-02 |väljaanne=static.lwn.net}}</ref> NUMA-t kasutavas süsteemis pääseb protsessor kiiremini ligi enda lokaalsele mälule kui talle mittelokaalsetele (s.t jagatud või teiste protsessorite lokaalsetele) mäludele. <ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=NUMA - HPC Wiki |url=https://hpc-wiki.info/hpc/NUMA |vaadatud=2026-05-02 |väljaanne=hpc-wiki.info}}</ref> == Ülesehitus == NUMA arhitektuuris jagatakse süsteem mitmeks sõlmeks (ingl k [[:en:Node_(computer_science)|node]]), kus igal protsessoril või [[Protsessorituum|protsessorituumal]] on oma lokaalne mälu. Kuigi kõik protsessorid saavad ligipääsu kogu süsteemi mälule, toimub ligipääs lokaalsele mälule märksa kiiremini kui kaugemal asuvale mälule. See erinevus tuleneb sellest, et mittelokaalse mälu kasutamisel peab protsessor suhtlema teiste sõlmedega läbi süsteemi [[Esisiin|esisiini]] või spetsiaalse ühenduse, mis lisab viivitust.<ref name=":1" /> Lisaks kasutatakse NUMA süsteemides sageli mitmetasandilist [[vahemälu]], mis aitab vähendada vajadust aeglasema, kaugemal paikneva mälu kasutamise järele.<ref name=":0" /> NUMA arhitektuuris võib jõudlus oluliselt varieeruda sõltuvalt sellest, kuidas mälu kasutatakse. Hea optimeerimise korral võib NUMA pakkuda märkimisväärset jõudluse kasvu, kuid halb mälukasutus võib selle eelised täielikult nullida.<ref name=":1" /> NUMA efektiivne kasutus eeldab [[Operatsioonisüsteem|operatsioonisüsteemi]] ja [[Rakendustarkvara|rakenduste]] koostööd. Mõned operatsioonisüsteemid, nagu [[Linux]] ja [[Windows Server 2003|Windows Server]], sisaldavad NUMA-teadlikke planeerijaid, mis püüavad hoida protsessid ja nende jaoks vajaliku mälu samas sõlmes.<ref name=":0" /> Kui tarkvara ei ole NUMA-teadlik, võib see põhjustada olukorra, kus protsess kasutab pidevalt kaugmälu, mis vähendab jõudlust. == Eelised ja puudused == NUMA arhitektuur pakub mitmeid eeliseid: * Parem skaleeritavus - võimalik lisada rohkem protsessoreid ilma märkimisväärse jõudluse languseta * Suurem ribalaius - igal protsessoril on oma mälukanal * Väiksem pudelikael võrreldes [[Uniform Memory Access|UMA]] süsteemidega * Suurem mäluhulk NUMA-l on ka mõned puudused: * Keerulisem programmeerimine - tarkvara peab arvestama mälu asukohaga <ref name=":1" /> * Jõudluse varieeruvus - mittelokaalse mälu kasutus võib süsteemi märkimisväärselt aeglustada * Lõimemigratsioon - kui protsess liigub ühelt protsessorilt teisele, võib see protsess hakata kasutama kaugmälu == Ajalugu == NUMA juured ulatuvad 1980. aastatesse, mil hakati otsima lahendusi mitme protsessoriga süsteemide skaleeritavuse parandamiseks. Varasemad süsteemid kasutasid peamiselt [[Uniform Memory Access|UMA]] arhitektuuri, kuid protsessorite arvu kasvades muutus ühine mälusiin kitsaskohaks. Üheks esimeseks laialdaselt tuntud NUMA-põhiseks süsteemiks oli [[:en:BBN_Butterfly|BBN Butterfly]], mis kasutas hajutatud mälu ja keerukat ühendusvõrku protsessorite vahel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=BBN Butterfly |url=https://www.paralogos.com/DeadSuper/Misc/BBN.html |vaadatud=2026-05-02 |väljaanne=www.paralogos.com}}</ref> Hiljem arendati välja ka teisi süsteeme, näiteks [[:en:SGI_Origin_2000|Silicon Graphics Origin 2000]], mis kasutas NUMA edasiarendust, ccNUMA arhitektuuri, ja oli suunatud kõrgjõudlusega arvutusele. NUMA areng on tihedalt seotud ka paralleelarvutuse ja hajussüsteemide arenguga, kus eesmärgiks on maksimiseerida jõudlust ja minimiseerida latentsust.<ref name=":1" /> == ccNUMA == Paljud tänapäeva NUMA süsteemid kasutavad varianti nimega ccNUMA (''cache-coherent NUMA''), kus tagatakse vahemälu ühtsus kõigi protsessorite vahel. See tähendab, et kui üks protsessor muudab andmeid oma vahemälus, siis teised protsessorid saavad sellest muudatusest teada ning süsteemis säilib andmete järjepidevus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ccNUMA machines |url=https://www.netlib.org/utk/papers/advanced-computers/ccnuma.html |vaadatud=2026-05-02 |väljaanne=www.netlib.org}}</ref> Üks viis, kuidas vahemälud muudatustest teada saavad, on siini pealt kuulates. Sel juhul on igal vahemälul juures kontroller, mille ülesandeks on jälgida teiste süsteemis olevate protsessorite ja nende vahemälude vahel oleval siinil käivat suhtlust (vt ka [[:en:Bus_snooping|Bus snooping]]). == Viited == <references /> hrfv5essu5p7vihhsvlfil4jqy0aol1 0 712968 7143972 7129062 2026-05-01T13:54:14Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Eesti spordiklubid]]; +[[Kategooria:Eesti motosport]] 7143972 wikitext text/x-wiki {{Ettevõte | nimi = Vihur Motosport | asutamisaeg = 2016 | võtmeisikud = [[Marko Rohtlaan]]<br>[[Jüri Randla juunior]] | kodulehekülg = https://vihur.sume.tech/ | peakorter = [[Porsche Ring]] }} '''Vihur Motosport''' on [[Eesti]] [[Mootorratta võidusõit|motoringraja]] klubi, mille eesmärk on tuua Eesti mootorrattasportlased maailmameistrivõistlustele. Vihur Motospordi eestvedajad on [[Marko Rohtlaan]] ja [[Jüri Randla juunior]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Karl Mihkel Eller {{!}} |kuupäev=2016-06-10 |pealkiri=Legendaarne Vihuri tiim naases motoringrajale |url=https://sport.err.ee/87224/legendaarne-vihuri-tiim-naases-motoringrajale |vaadatud=2026-04-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Vaata ka == * [[ALMAVÜ spordivahendite katsetehas Vihur]] == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://vihur.sume.tech/ Vihur Motospordi veebileht] [[Kategooria:Eesti spordiklubid]] [[Kategooria:Eesti motosport]] e12odhzi5d176vuoaof5rqx5mhrfe3z 0 712985 7143931 7129445 2026-05-01T12:13:22Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Puit]]; +[[Kategooria:Turvalisus]] 7143931 wikitext text/x-wiki Puidu tulekaitse hõlmab meetodeid, mida kasutatakse puidu käitumise parandamiseks tulekahju korral. Peamised eesmärgid on muuta puit raskemini süttivaks, aeglustada leekide levikut ning vähendada tulekahju ajal eralduva suitsu ja soojuse hulka. Puit on looduslik ja laialdaselt kasutatav ehitusmaterjal, kuid see on ka põlev. Kuumuse käes hakkab puit lagunema (seda protsessi nimetatakse pürolüüsiks), eraldades süttivaid gaase, mis võivad leegi üles võtta. Seetõttu liigitatakse töötlemata puit tavaliselt madalamatesse tuletundlikkuse klassidesse. Tulekaitsemeetodite eesmärk on muuta seda käitumist nii, et puit panustaks tulekahju arengusse vähem ning annaks rohkem aega evakueerumiseks ja päästetöödeks. == Tulekaitse meetodid == Puidu tuletundlikkuse parandamiseks on mitmeid viise. Neid meetodeid saab kasutada eraldi või kombineeritult, sõltuvalt kasutusotstarbest. '''Tuletõkkeimmutus''' See meetod hõlmab tuletõkkekemikaalide viimist puidu sisse, sageli surve all. Kemikaalid tungivad puidu struktuuri ja muudavad selle reaktsiooni kuumusele ja leekidele. '''Pinnale kantavad tuletõkkevahendid''' Need on pinnale kantavad tooted, mis kaitsevad puitu väliselt. Nende hulka kuuluvad: Tuletõkkevärvid ja -lakid, mis vähendavad süttivust. Paisuvad katted (intumesentsed värvid), mis kuumuse käes paisuvad ja moodustavad isoleeriva kihi. Paisunud kiht aitab kaitsta allolevat puitu kõrgete temperatuuride eest. '''Konstruktiivne tulekaitse''' Tuleohutust saab parandada ka ehitusliku disaini kaudu. Näiteks: puidu katmine mittepõlevate materjalidega puittelementide paksuse (ristlõike) suurendamine, et võimaldada kontrollitud söestumist See lähenemine ei muuda materjali ennast, vaid parandab üldist tulepüsivust. == Kuidas tuletõkketöötlus toimib == Tuletõkketöötlus parandab puidu käitumist tulekahju korral mitme mehhanismi kaudu: '''Suurem süttimiskindlus:''' Töödeldud puit vajab süttimiseks rohkem soojust ja aega. '''Aeglasem leegi levik:''' Leegid levivad piki materjali pinda aeglasemalt. '''Söekihi moodustumine:''' Puidu pinnale tekib kaitsev süsinikukiht (söekiht). See kiht toimib isolatsioonina ja aeglustab edasist põlemist. '''Madalam soojuseralduvuse kiirus (HRR):''' Põlemisel eralduva soojuse hulk on väiksem, mis suudab tulekahju arengut aeglustada. '''Väiksem suitsu teke:''' Mõned töötlused vähendavad ka tekkiva suitsu hulka. Need efektid on olulised, kuna need mõjutavad otseselt tulekahju kasvu kiirust ja selle ohtlikkust. == Tuleklassifikatsioon Euroopas (EN 13501-1) == Euroopas liigitatakse ehitusmaterjalid nende tuletundlikkuse järgi, kasutades standardit EN 13501-1. See süsteem hindab, kuidas materjal panustab tulekahju arengusse standardsetes katsetingimustes. Klassifikatsioon koosneb kolmest osast: '''Põhiklassifikatsioon (A1-F)''' * A1 ja A2 - mittepõlev või väga piiratud panus tulekahjusse * B-D - suurenev panus tulekahjusse * E ja F - tuletundlikkus on nõrk või määramata '''Suitsu teke (s1-s3)''' * s1 - vähene suitsu teke * s2 - keskmine suitsu teke * s3 - suur suitsu teke '''Põlevad tilgad või osakesed (d0–d2)''' * d0 - põlevaid tilku ei esine * d1 - piiratud koguses tilku * d2 - märkimisväärselt põlevaid tilku Katsetamisel kasutatakse sageli SBI (''Single Burning Item'' ehk üksiku põleva eseme) testi, mis simuleerib areneva tulekahju stsenaariumi. == Klassifikatsioon B-s1,d0 == Klassifikatsioon B-s1,d0 on üks levinumaid ehituspuidule esitatavaid tuletundlikkuse nõudeid. See ühendab kolm kriteeriumi: '''Klass B (piiratud panus tulekahjusse):''' Materjal panustab tulekahju arengusse vaid vähesel määral võrreldes töötlemata põlevmaterjalidega. '''s1 (vähene suitsu teke):''' Materjal eraldab piiratud koguses suitsu, mis on oluline nähtavuse ja turvalise evakuatsiooni tagamiseks. '''d0 (põlevaid tilku või osakesi ei esine):''' Materjal ei tekita põlevaid tilku, mis võiksid tuld teistesse piirkondadesse edasi kanda. Puit võib saavutada B-s1,d0 klassi, kui seda on nõuetekohaselt tuletõkkesüsteemidega töödeldud ja katsetatud kindla toote või ehitussüsteemi osana. Seda klassifikatsiooni nõutakse sageli: ühiskondlikes hoonetes koolides ja haiglates evakuatsiooniteedel ja koridorides Oluline on märkida, et klassifikatsioon kehtib spetsiifilisele katsetatud süsteemile, mis hõlmab puiduliiki, töötlust ja paigaldusmeetodit. == Toimivus reaalsetes tingimustes == Töödeldud puidu tuletundlikkus sõltub mitmest praktilisest tegurist: puidu liigist ja tihedusest töötluse kvaliteedist ja sügavusest paigaldusmeetodist kokkupuutest keskkonnatingimustega Laboratoorsed klassifikatsioonid põhinevad kontrollitud testidel, kuid reaalsed tulekahju tingimused võivad erineda. Näiteks võivad ventilatsioon, tulekoormus ja hoone disain mõjutada tegelikku tulekahju arengut. == Ilmastikukindlus ja väljapesemise probleemid == Kuigi kõrge tuleklassi (nagu B-s1,d0) saavutamine on kriitilise tähtsusega, sõltub tuletõkkevahendite praktiline tõhusus suuresti nende vastupidavusest keskkonnateguritele, eriti niiskusele. Ajalooliselt on paljud laboritingimustes hästi toimivad töötlused osutunud reaalsetes rakendustes ebatõhusaks protsessi tõttu, mida nimetatakse väljapesemiseks. '''Hügroskoopsus sisetingimustes:''' Paljud traditsioonilised tuletõkkevahendid põhinevad sooladel, mis on loomu poolest hügroskoopsed. Kõikuva õhuniiskusega keskkondades võivad need soolad puidu seest pinnale liikuda. See liikumine mitte ainult ei vähenda puidu sisemist tulekaitset, vaid võib muuta puidu pinna ka inotuks ja limaseks.<ref>https://solidprotect.eu/en/the-synergy-of-fire-protection-and-weather-resistance/</ref> '''Väljapesemine välitingimustes:''' Vihma ja kõrge niiskusega kokku puutudes võivad traditsioonilised vees lahustuvad tuletõkkeained lahustuda ja puidust täielikult välja pestuda, jättes materjali tule eest kaitsetuks. '''Sideainete kompromiss:''' Niiskuse imendumise ja väljapesemise vältimiseks on tootjad traditsiooniliselt kasutanud erinevaid sideaineid või kattevärve, et luua kaitsebarjäär. Siiski on nendel sideainetel märkimisväärne puudus: need on sageli ise põlevad materjalid. Nende lisamine võib negatiivselt mõjutada töödeldud puidu tuletundlikkust, mis võib viia rangete B-s1,d0 nõuete mittetäitmiseni.<ref>https://solidprotect.eu/en/the-synergy-of-fire-protection-and-weather-resistance/</ref> '''Polümerisatsioonitehnoloogia:''' Tuleohutuse ja ilmastikukindluse vahelise konflikti lahendamiseks kasutavad kaasaegsed tuletõkketehnoloogiad uudset keemilist polümerisatsiooni. Selle asemel, et toetuda traditsioonilistele pindmistele sideainetele, lukustab see tehnoloogia tuletõkkekemikaalid otse puidu rakustruktuuri. See lähenemine tagab kauakestva ilmastikukindluse ja hoiab ära väljapesemise, ilma et see kahjustaks materjali tulekaitseomadusi.<ref>https://solidprotect.eu/en/the-synergy-of-fire-protection-and-weather-resistance/</ref> == Kokkuvõte == Puidu tulekaitse on materjalitöötluse, pinnakaitse ja ehituslike disainistrateegiate kombinatsioon, mille eesmärk on parandada ohutust tulekahjuolukordades. Kuigi tuletõkketöötlused võivad oluliselt parandada tuleklassi (näiteks saavutada B-s1,d0), sõltub nende tõhusus nõuetekohasest paigaldusest, katsetamisest ja pikaajalisest hooldusest. == Viited == <references /> [[Kategooria:Puit]] [[Kategooria:Turvalisus]] l0oky34sjr1kerkt3d5zlerp8hdkjot 0 713017 7143965 7130898 2026-05-01T13:52:03Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti veebisaidid]] 7143965 wikitext text/x-wiki [[Fail:Sind Otsides.jpg|pisi|Sind Otsides logo]] '''Sind Otsides''' on Eesti sotsiaalmeediapõhine vabatahtlik kogukonnaleht, mis aitab inimestel leida kadunud, tuttavaid, sõpru, sugulasi ja pereliikmeid, kellega kontakt on kadunud.<ref name="facebook">{{Cite web|url=https://www.facebook.com/SindOtsides/|title=Sind Otsides Facebookis|website=Facebook|access-date=2026-04-12}}</ref> Projekt tegutseb peamiselt Facebookis ning avaldab kasutajate saadetud otsingukuulutusi. == Ajalugu == Sind Otsides loodi 19. jaanuaril 2016.<ref name="facebook" /> Lehe idee sai inspiratsiooni telesaate ''Sind otsides'' kontseptsioonist. == Tegevus == Sind Otsides avaldab kasutajate saadetud otsingukuulutusi eesmärgiga aidata taastada kontakti kadunud lähedaste, sugulaste ja tuttavatega.<ref name="facebook" /> Lehte haldab üks inimene ning kuulutuste ja kommentaaride avaldamisel kehtivad modereerimisreeglid, mille eesmärk on kaitsta isikuandmeid ning piirata solvavat, ähvardavat või teemavälist sisu.<ref name="facebook" /> == Mõju == 2026. aasta seisuga on lehel üle 35 000 jälgija Facebookis.<ref name="facebook" /> Lehe sisu on kogunud Facebookis üle 35 miljoni vaatamise. == Meediakajastus == Sind Otsides tegevust on kajastatud mitmes Eesti meediakanalis, sealhulgas väljaannetes ''Õhtuleht'', ''Delfi'', ''Elu24'' ja ajakirjas ''Tiiu''.<ref>{{Cite news|url=https://elu24.postimees.ee/8351123/soovin-leida-oma-isa-kuidas-leida-lahedasi-kelle-kohta-on-teada-vaid-uksikud-infokillud|title=Soovin leida oma isa: kuidas leida lähedasi, kelle kohta on teada vaid üksikud infokillud|work=Elu24|access-date=2026-04-12}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.ohtuleht.ee/tiiu/1073171/kus-oled-nuud-sa-tadi-benita-on-kadunud-kui-vits-vette-niipalju-kui-tadi-teadsin-oli-ta-elus-palju-kannatanud-aga-ta-ei-raakinud-nendest-asjadest|title=Kus oled nüüd sa?|work=Õhtuleht|access-date=2026-04-12}}</ref> == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti veebisaidid]] 8ft0ycqd87gno1ep2anu1k5j0xe53gg 0 713023 7143938 7129552 2026-05-01T12:18:54Z Aznep 226776 Lisasin alapealkirja "Sertifikatsiooni tasemed" 7143938 wikitext text/x-wiki {{Koolitöö|30. mail 2026}} [[Fail:80 plus Logo.svg|pisi|80 Plus logo|237x237px]] '''80 Plus''' on 2004. aastal algatatud vabatahtlik sertifitseerimisprogramm, mille eesmärk on suurendada [[Arvuti toiteplokk|arvutite toiteplokkide]] [[Energiatõhusus|energiatõhusust]]. Sertifikaat väljastatakse toodetele, mille [[kasutegur]] ületab 80% koormustel 20%, 50% ja 100% toiteploki nimikoormusest ning mille [[võimsustegur]] nimikoormusel on vähemalt 0,9. == Sertifikatsiooni tasemed == 80 Plus pakub seitsme erineva taseme seritifkatsioone toiteplokkidele alates ''Standard''-ist kuni ''Ruby-ni,'' kus ''Standard'' on kõige leebemate nõuetega ja ''Ruby'' kõige rangematega. Kõrgema taseme sertifikatsioonid nõuavad paremaid kasu- ja võimsustegureid. Sertifikatsioone väljastatakse erinevate toiteplokkide kategooriate vahel, mis põhinevad sisendpingel ja kasutusotstarbel<ref>{{Netiviide |pealkiri=What is 80 PLUS® certification program? {{!}} CLEAResult |url=https://www.clearesult.com/80plus/program-details |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=www.clearesult.com}}</ref>: * 115V ''Internal desktop -'' 115 V sisendpingega lauaarvutite, [[Tööjaam|tööjaamade]] ja dubleerimata toitega [[Server#Serveri riistvara|serverarvutite]] sisemised toiteplokid. * 230V EU ''Internal desktop'' -230 V sisendpingega lauaarvutite, tööjaamade ja dubleerimata toitega serverarvutite sisemised toiteplokid. * 230V ''Internal Redundant AC data center -'' 230 V vahelduvvoolul töötavad dubleeritud toitega [[Arvutuskeskus|arvutuskeskuste]] sisemised toiteplokid. * 277V ''Internal Redundant AC data center -'' 277 V vahelduvvoolul töötavad dubleeritud toitega arvutuskeskuste sisemised toiteplokid. * 380V ''Internal Redundant AC data center -'' 380 V vahelduvvoolul töötavad dubleeritud toitega arvutuskeskuste sisemised toiteplokid. * 380V ''Internal Redundant DC data center -'' 380 V alalisvoolul töötavad dubleeritud toitega arvutuskeskuste sisemised toiteplokid. * 115V ''Industrial -'' 115 V tööstuslikud toiteplokid. {| class="wikitable floatright" | colspan="2" | '''80 Plus sertifikatsiooni tasemed''' |+ !80 Plus tase !Märgis |- | '''80 Plus Standard''' | [[File:80 Plus Standard.svg|50px]] |- | '''80 Plus Bronze''' | [[File:80 Plus Bronze.svg|50px]] |- | '''80 Plus Silver''' | [[File:80 Plus Silver.svg|50px]] |- | '''80 Plus Gold''' | [[File:80 Plus Gold.svg|50px]] |- | '''80 Plus Platinum''' | [[File:80 Plus Platinum.svg|50px]] |- | '''80 Plus Titanium''' | [[File:80 Plus Titanium.svg|50px]] |- | '''80 Plus Ruby''' | [[File:80_plus_ruby_logo.png|50px]] |} ==== 115V ''Internal desktop'' kategooria efektiivsusnõuded ==== {| class="wikitable" ! style="width: 150px" | Kategooria ! colspan="4" |115V ''Internal desktop''<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=What do the different PSU (power supply units) ratings mean? {{!}} CLEAResult |url=https://www.clearesult.com/80plus/80plus-psu-ratings-explained |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=www.clearesult.com}}</ref> |- !% nimikoormusest ! style="width: 110px" | 10% ! style="width: 110px" | 20% ! style="width: 110px" | 50% ! style="width: 110px" | 100% |- | style="background: #FFFFFF; height: 65px" |'''80 Plus Standard''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 80% | style="text-align: center" | 80% | style="text-align: center" | 80% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} |- | style="background: #9E6425; height: 65px" |'''80 Plus Bronze''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 82% | style="text-align: center" | 85% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,95| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 82% |- | style="background: #A3ADAF; height: 65px" | '''80 Plus Silver''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 85% | style="text-align: center" | 88% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,95| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 85% |- | style="background: #F1BC47; height: 65px" |'''80 Plus Gold''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 87% | style="text-align: center" | 90% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,95| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 87% |- | style="background: #E7E7E9; height: 65px" |'''80 Plus Platinum''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" |90% | style="text-align: center" |92% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,95| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 89% |- | style="background: #7B8781; height: 65px" |'''80 Plus Titanium''' | style="text-align: center" | 90% | style="text-align: center" | 92% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,95| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 94% | style="text-align: center" | 90% |- |} ==== 230V ''Internal desktop'' kategooria efektiivsusnõuded ==== {| class="wikitable" ! style="width: 150px" | Kategooria ! colspan="4" |230V ''Internal desktop''<ref name=":0" /> |- !% nimikoormusest ! style="width: 150px" | 10% ! style="width: 150px" | 20% ! style="width: 150px" | 50% ! style="width: 150px" | 100% |- | style="background: #FFFFFF; height: 65px" |'''80 Plus Standard''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 82% | style="text-align: center" | 85% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 82% |- | style="background: #9E6425; height: 65px" |'''80 Plus Bronze''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 85% | style="text-align: center" | 88% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 85% |- | style="background: #A3ADAF; height: 65px" | '''80 Plus Silver''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 87% | style="text-align: center" | 90% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 87% |- | style="background: #F1BC47; height: 65px" |'''80 Plus Gold''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 90% | style="text-align: center" | 92% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 89% |- | style="background: #E7E7E9; height: 65px" |'''80 Plus Platinum''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" |92% | style="text-align: center" |94% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 90% |- | style="background: #7B8781; height: 65px" |'''80 Plus Titanium''' | style="text-align: center" | 90% | style="text-align: center" | 93% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 95% | style="text-align: center" | 91% |- |} ==== 230V, 277V, 480V ''Internal Redundant'' kategooriate efektiivsusnõuded ==== {| class="wikitable" ! style="width: 150px" | Kategooria ! colspan="5" |230V, 277V, 480V ''Internal Redundant''<ref name=":0" /> |- !% nimikoormusest ! style="width: 120px" | 5% ! style="width: 120px" | 10% ! style="width: 120px" | 20% ! style="width: 120px" | 50% ! style="width: 120px" | 100% |- | style="background: #9E6425; height: 65px" |'''80 Plus Bronze''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 80% | style="text-align: center" | 82% | style="text-align: center" | 85% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 82% |- | style="background: #A3ADAF; height: 65px" | '''80 Plus Silver''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 82% | style="text-align: center" | 85% | style="text-align: center" | 89% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 85% |- | style="background: #F1BC47; height: 65px" |'''80 Plus Gold''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 85% | style="text-align: center" | 88% | style="text-align: center" | 92% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 88% |- | style="background: #E7E7E9; height: 65px" |'''80 Plus Platinum''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 88% | style="text-align: center" | 90% | style="text-align: center" | 94% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,95| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 91% |- | style="background: #7B8781; height: 65px" |'''80 Plus Titanium''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 90% | style="text-align: center" | 94% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,95| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 96% | style="text-align: center" | 91% |- | style="background: #CD5C5C; height: 65px" |'''80 Plus Ruby''' | style="text-align: center" | 90% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 91% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 95% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,96| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 96,5% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,96| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 92% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,96| Võimsustegur}} |} ==== 380V DC ''Internal Redundant'' kategooria efektiivsusnõuded ==== {| class="wikitable" ! style="width: 150px" | Kategooria ! colspan="4" |380V DC ''Internal Redundant''<ref name=":0" /> |- !% nimikoormusest ! style="width: 150px" | 10% ! style="width: 150px" | 20% ! style="width: 150px" | 50% ! style="width: 150px" | 100% |- | style="background: #E7E7E9; height: 65px" |'''80 Plus Platinum''' | style="text-align: center" | 88% | style="text-align: center" | 90% | style="text-align: center" | 94% | style="text-align: center" | 91% |- | style="background: #7B8781; height: 65px" |'''80 Plus Titanium''' | style="text-align: center" | 90% | style="text-align: center" | 94% | style="text-align: center" | 96% | style="text-align: center" | 91% |- | style="background: #CD5C5C; height: 65px" |'''80 Plus Ruby''' | style="text-align: center" | 91% | style="text-align: center" | 95% | style="text-align: center" | 97% | style="text-align: center" | 92% |} ==== 115V ''Industrial'' kategooria efektiivsusnõuded ==== {| class="wikitable" ! style="width: 150px" | Kategooria ! colspan="4" |115V ''Industrial''<ref name=":0" /> |- !% nimikoormusest ! style="width: 150px" | 10% ! style="width: 150px" | 20% ! style="width: 150px" | 50% ! style="width: 150px" | 100% |- | style="background: #A3ADAF; height: 65px" | '''80 Plus Silver''' | style="text-align: center" | 80% | style="text-align: center" | 85% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 88% | style="text-align: center" | 85% |- | style="background: #F1BC47; height: 65px" |'''80 Plus Gold''' | style="text-align: center" | 82% | style="text-align: center" | 87% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 90% | style="text-align: center" | 87% |- | style="background: #E7E7E9; height: 65px" |'''80 Plus Platinum''' | style="text-align: center" | 85% | style="text-align: center" | 90% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 92% | style="text-align: center" | 90% |} == Viited == {{viited}} obspb03b0ezwobihkgr9scpdkrj3tv4 7143964 7143938 2026-05-01T13:44:41Z Aznep 226776 Keeletoimetamine 7143964 wikitext text/x-wiki {{Koolitöö|30. mail 2026}} [[Fail:80 plus Logo.svg|pisi|80 Plus logo|237x237px]] '''80 Plus''' on 2004. aastal algatatud vabatahtlik sertifitseerimisprogramm, mille eesmärk on suurendada [[Arvuti toiteplokk|arvutite toiteplokkide]] [[Energiatõhusus|energiatõhusust]]. Sertifikaat väljastatakse toodetele, mille [[kasutegur]] ületab 80% koormustel 20%, 50% ja 100% toiteploki nimikoormusest ning mille [[võimsustegur]] nimikoormusel on vähemalt 0,9. == Sertifikaatide tasemed == 80 Plus pakub seitsme erineva taseme sertifikaate toiteplokkidele alates ''Standard''-ist kuni ''Ruby-ni,'' kus ''Standard'' on kõige leebemate ja ''Ruby'' kõige rangemate nõuetega tase. Kõrgem sertifikaat tähistab toiteploki suuremat kasu- ja võimsustegurit. Sertifikaadid jaotatakse seitsmesse kategooriasse vastavalt toiteploki sisendpingele ja kasutusotstarbele<ref>{{Netiviide |pealkiri=What is 80 PLUS® certification program? {{!}} CLEAResult |url=https://www.clearesult.com/80plus/program-details |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=www.clearesult.com}}</ref>: * ''115V Internal desktop -'' 115 V sisendpingega lauaarvutite, [[Tööjaam|tööjaamade]] ja dubleerimata toitega [[Server#Serveri riistvara|serverarvutite]] sisemised toiteplokid. * ''230V EU Internal desktop'' - 230 V sisendpingega lauaarvutite, tööjaamade ja dubleerimata toitega serverarvutite sisemised toiteplokid. * ''230V Internal Redundant AC data center -'' 230 V vahelduvvoolul töötavad dubleeritud toitega [[Arvutuskeskus|arvutuskeskuste]] sisemised toiteplokid. * ''277V Internal Redundant AC data center -'' 277 V vahelduvvoolul töötavad dubleeritud toitega arvutuskeskuste sisemised toiteplokid. * ''480V Internal Redundant AC data center -'' 480 V vahelduvvoolul töötavad dubleeritud toitega arvutuskeskuste sisemised toiteplokid. * ''380V Internal Redundant DC data center -'' 380 V alalisvoolul töötavad dubleeritud toitega arvutuskeskuste sisemised toiteplokid. * ''115V Industrial -'' 115 V tööstuslikud toiteplokid. {| class="wikitable floatright" | colspan="2" | '''80 Plus sertifikatsiooni tasemed''' |+ !80 Plus tase !Märgis |- | '''80 Plus Standard''' | [[File:80 Plus Standard.svg|50px]] |- | '''80 Plus Bronze''' | [[File:80 Plus Bronze.svg|50px]] |- | '''80 Plus Silver''' | [[File:80 Plus Silver.svg|50px]] |- | '''80 Plus Gold''' | [[File:80 Plus Gold.svg|50px]] |- | '''80 Plus Platinum''' | [[File:80 Plus Platinum.svg|50px]] |- | '''80 Plus Titanium''' | [[File:80 Plus Titanium.svg|50px]] |- | '''80 Plus Ruby''' | [[File:80_plus_ruby_logo.png|50px]] |} ==== ''115V Internal desktop'' kategooria kasuteguri nõuded ==== {| class="wikitable" ! style="width: 150px" | Kategooria ! colspan="4" |''115V Internal desktop''<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=What do the different PSU (power supply units) ratings mean? {{!}} CLEAResult |url=https://www.clearesult.com/80plus/80plus-psu-ratings-explained |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=www.clearesult.com}}</ref> |- !% nimikoormusest ! style="width: 110px" | 10% ! style="width: 110px" | 20% ! style="width: 110px" | 50% ! style="width: 110px" | 100% |- | style="background: #FFFFFF; height: 65px" |'''80 Plus Standard''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 80% | style="text-align: center" | 80% | style="text-align: center" | 80% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} |- | style="background: #9E6425; height: 65px" |'''80 Plus Bronze''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 82% | style="text-align: center" | 85% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,95| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 82% |- | style="background: #A3ADAF; height: 65px" | '''80 Plus Silver''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 85% | style="text-align: center" | 88% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,95| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 85% |- | style="background: #F1BC47; height: 65px" |'''80 Plus Gold''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 87% | style="text-align: center" | 90% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,95| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 87% |- | style="background: #E7E7E9; height: 65px" |'''80 Plus Platinum''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" |90% | style="text-align: center" |92% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,95| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 89% |- | style="background: #7B8781; height: 65px" |'''80 Plus Titanium''' | style="text-align: center" | 90% | style="text-align: center" | 92% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,95| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 94% | style="text-align: center" | 90% |- |} ==== ''230V Internal desktop'' kategooria kasuteguri nõuded ==== {| class="wikitable" ! style="width: 150px" | Kategooria ! colspan="4" |''230V Internal desktop''<ref name=":0" /> |- !% nimikoormusest ! style="width: 150px" | 10% ! style="width: 150px" | 20% ! style="width: 150px" | 50% ! style="width: 150px" | 100% |- | style="background: #FFFFFF; height: 65px" |'''80 Plus Standard''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 82% | style="text-align: center" | 85% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 82% |- | style="background: #9E6425; height: 65px" |'''80 Plus Bronze''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 85% | style="text-align: center" | 88% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 85% |- | style="background: #A3ADAF; height: 65px" | '''80 Plus Silver''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 87% | style="text-align: center" | 90% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 87% |- | style="background: #F1BC47; height: 65px" |'''80 Plus Gold''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 90% | style="text-align: center" | 92% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 89% |- | style="background: #E7E7E9; height: 65px" |'''80 Plus Platinum''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" |92% | style="text-align: center" |94% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 90% |- | style="background: #7B8781; height: 65px" |'''80 Plus Titanium''' | style="text-align: center" | 90% | style="text-align: center" | 93% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 95% | style="text-align: center" | 91% |- |} ==== ''230V, 277V, 480V Internal Redundant'' kategooriate kasutegurite nõuded ==== {| class="wikitable" ! style="width: 150px" | Kategooria ! colspan="5" |''230V, 277V, 480V Internal Redundant''<ref name=":0" /> |- !% nimikoormusest ! style="width: 120px" | 5% ! style="width: 120px" | 10% ! style="width: 120px" | 20% ! style="width: 120px" | 50% ! style="width: 120px" | 100% |- | style="background: #9E6425; height: 65px" |'''80 Plus Bronze''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 80% | style="text-align: center" | 82% | style="text-align: center" | 85% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 82% |- | style="background: #A3ADAF; height: 65px" | '''80 Plus Silver''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 82% | style="text-align: center" | 85% | style="text-align: center" | 89% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 85% |- | style="background: #F1BC47; height: 65px" |'''80 Plus Gold''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 85% | style="text-align: center" | 88% | style="text-align: center" | 92% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 88% |- | style="background: #E7E7E9; height: 65px" |'''80 Plus Platinum''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 88% | style="text-align: center" | 90% | style="text-align: center" | 94% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,95| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 91% |- | style="background: #7B8781; height: 65px" |'''80 Plus Titanium''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 90% | style="text-align: center" | 94% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,95| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 96% | style="text-align: center" | 91% |- | style="background: #CD5C5C; height: 65px" |'''80 Plus Ruby''' | style="text-align: center" | 90% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 91% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 95% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,96| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 96,5% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,96| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 92% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,96| Võimsustegur}} |} ==== ''380V DC Internal Redundant'' kategooria kasuteguri nõuded ==== {| class="wikitable" ! style="width: 150px" | Kategooria ! colspan="4" |''380V DC Internal Redundant''<ref name=":0" /> |- !% nimikoormusest ! style="width: 150px" | 10% ! style="width: 150px" | 20% ! style="width: 150px" | 50% ! style="width: 150px" | 100% |- | style="background: #E7E7E9; height: 65px" |'''80 Plus Platinum''' | style="text-align: center" | 88% | style="text-align: center" | 90% | style="text-align: center" | 94% | style="text-align: center" | 91% |- | style="background: #7B8781; height: 65px" |'''80 Plus Titanium''' | style="text-align: center" | 90% | style="text-align: center" | 94% | style="text-align: center" | 96% | style="text-align: center" | 91% |- | style="background: #CD5C5C; height: 65px" |'''80 Plus Ruby''' | style="text-align: center" | 91% | style="text-align: center" | 95% | style="text-align: center" | 97% | style="text-align: center" | 92% |} ==== ''115V Industrial'' kategooria kasuteguri nõuded ==== {| class="wikitable" ! style="width: 150px" | Kategooria ! colspan="4" |''115V Industrial''<ref name=":0" /> |- !% nimikoormusest ! style="width: 150px" | 10% ! style="width: 150px" | 20% ! style="width: 150px" | 50% ! style="width: 150px" | 100% |- | style="background: #A3ADAF; height: 65px" | '''80 Plus Silver''' | style="text-align: center" | 80% | style="text-align: center" | 85% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 88% | style="text-align: center" | 85% |- | style="background: #F1BC47; height: 65px" |'''80 Plus Gold''' | style="text-align: center" | 82% | style="text-align: center" | 87% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 90% | style="text-align: center" | 87% |- | style="background: #E7E7E9; height: 65px" |'''80 Plus Platinum''' | style="text-align: center" | 85% | style="text-align: center" | 90% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 92% | style="text-align: center" | 90% |} == Viited == {{viited}} tvql8kl1297soszgmpies6fw0j9atw8 7144080 7143964 2026-05-01T16:55:08Z Aznep 226776 Lisasin pealkirjad "Sertifikaadi väljastamine" ja "Puudused" 7144080 wikitext text/x-wiki {{Koolitöö|4. mail 2026}} [[Fail:80 plus Logo.svg|pisi|80 Plus logo|237x237px]] '''80 Plus''' on 2004. aastal algatatud vabatahtlik sertifitseerimisprogramm, mille eesmärk on suurendada [[Arvuti toiteplokk|arvutite toiteplokkide]] [[Energiatõhusus|energiatõhusust]]. Sertifitseerimist teostab CLEAResult.<ref name=":1" /> Sertifikaat väljastatakse toodetele, mille [[kasutegur]] ületab 80% koormustel 20%, 50% ja 100% toiteploki nimikoormusest ning mille [[võimsustegur]] nimikoormusel on vähemalt 0,9. == Sertifikaadi tasemed == 80 Plus pakub seitsme erineva taseme sertifikaate toiteplokkidele alates ''Standard''-ist kuni ''Ruby-''ni'','' kus ''Standard'' on kõige leebemate ja ''Ruby'' kõige rangemate nõuetega tase. Kõrgem sertifikaat tähistab toiteploki suuremat kasu- ja võimsustegurit. Sertifikaadid jaotatakse seitsmesse kategooriasse vastavalt toiteploki sisendpingele ja kasutusotstarbele<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=What is 80 PLUS® certification program? {{!}} CLEAResult |url=https://www.clearesult.com/80plus/program-details |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=www.clearesult.com}}</ref>: * ''115V Internal desktop -'' 115 V sisendpingega lauaarvutite, [[Tööjaam|tööjaamade]] ja dubleerimata toitega [[Server#Serveri riistvara|serverarvutite]] sisemised toiteplokid. * ''230V EU Internal desktop'' - 230 V sisendpingega lauaarvutite, tööjaamade ja dubleerimata toitega serverarvutite sisemised toiteplokid. * ''230V Internal Redundant AC data center -'' 230 V vahelduvvoolul töötavad dubleeritud toitega [[Arvutuskeskus|arvutuskeskuste]] sisemised toiteplokid. * ''277V Internal Redundant AC data center -'' 277 V vahelduvvoolul töötavad dubleeritud toitega arvutuskeskuste sisemised toiteplokid. * ''480V Internal Redundant AC data center -'' 480 V vahelduvvoolul töötavad dubleeritud toitega arvutuskeskuste sisemised toiteplokid. * ''380V Internal Redundant DC data center -'' 380 V alalisvoolul töötavad dubleeritud toitega arvutuskeskuste sisemised toiteplokid. * ''115V Industrial -'' 115 V tööstuslikud toiteplokid. {| class="wikitable floatright" | colspan="2" | '''80 Plus sertifikaadi tasemed''' |+ !80 Plus tase !Märgis |- | '''80 Plus Standard''' | [[File:80 Plus Standard.svg|50px]] |- | '''80 Plus Bronze''' | [[File:80 Plus Bronze.svg|50px]] |- | '''80 Plus Silver''' | [[File:80 Plus Silver.svg|50px]] |- | '''80 Plus Gold''' | [[File:80 Plus Gold.svg|50px]] |- | '''80 Plus Platinum''' | [[File:80 Plus Platinum.svg|50px]] |- | '''80 Plus Titanium''' | [[File:80 Plus Titanium.svg|50px]] |- | '''80 Plus Ruby''' | [[File:80_plus_ruby_logo.png|50px]] |} '''''115V Internal desktop'' kategooria kasuteguri nõuded''' {| class="wikitable" ! style="width: 150px" | Kategooria ! colspan="4" |''115V Internal desktop''<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=What do the different PSU (power supply units) ratings mean? {{!}} CLEAResult |url=https://www.clearesult.com/80plus/80plus-psu-ratings-explained |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=www.clearesult.com}}</ref> |- !% nimikoormusest ! style="width: 110px" | 10% ! style="width: 110px" | 20% ! style="width: 110px" | 50% ! style="width: 110px" | 100% |- | style="background: #FFFFFF; height: 65px" |'''80 Plus Standard''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 80% | style="text-align: center" | 80% | style="text-align: center" | 80% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} |- | style="background: #9E6425; height: 65px" |'''80 Plus Bronze''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 82% | style="text-align: center" | 85% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,95| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 82% |- | style="background: #A3ADAF; height: 65px" | '''80 Plus Silver''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 85% | style="text-align: center" | 88% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,95| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 85% |- | style="background: #F1BC47; height: 65px" |'''80 Plus Gold''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 87% | style="text-align: center" | 90% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,95| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 87% |- | style="background: #E7E7E9; height: 65px" |'''80 Plus Platinum''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" |90% | style="text-align: center" |92% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,95| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 89% |- | style="background: #7B8781; height: 65px" |'''80 Plus Titanium''' | style="text-align: center" | 90% | style="text-align: center" | 92% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,95| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 94% | style="text-align: center" | 90% |- |} '''''230V Internal desktop'' kategooria kasuteguri nõuded''' {| class="wikitable" ! style="width: 150px" | Kategooria ! colspan="4" |''230V Internal desktop''<ref name=":0" /> |- !% nimikoormusest ! style="width: 150px" | 10% ! style="width: 150px" | 20% ! style="width: 150px" | 50% ! style="width: 150px" | 100% |- | style="background: #FFFFFF; height: 65px" |'''80 Plus Standard''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 82% | style="text-align: center" | 85% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 82% |- | style="background: #9E6425; height: 65px" |'''80 Plus Bronze''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 85% | style="text-align: center" | 88% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 85% |- | style="background: #A3ADAF; height: 65px" | '''80 Plus Silver''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 87% | style="text-align: center" | 90% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 87% |- | style="background: #F1BC47; height: 65px" |'''80 Plus Gold''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 90% | style="text-align: center" | 92% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 89% |- | style="background: #E7E7E9; height: 65px" |'''80 Plus Platinum''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" |92% | style="text-align: center" |94% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 90% |- | style="background: #7B8781; height: 65px" |'''80 Plus Titanium''' | style="text-align: center" | 90% | style="text-align: center" | 93% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 95% | style="text-align: center" | 91% |- |} '''''230V, 277V, 480V Internal Redundant'' kategooriate kasuteguri nõuded''' {| class="wikitable" ! style="width: 150px" | Kategooria ! colspan="5" |''230V, 277V, 480V Internal Redundant''<ref name=":0" /> |- !% nimikoormusest ! style="width: 120px" | 5% ! style="width: 120px" | 10% ! style="width: 120px" | 20% ! style="width: 120px" | 50% ! style="width: 120px" | 100% |- | style="background: #9E6425; height: 65px" |'''80 Plus Bronze''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 80% | style="text-align: center" | 82% | style="text-align: center" | 85% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 82% |- | style="background: #A3ADAF; height: 65px" | '''80 Plus Silver''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 82% | style="text-align: center" | 85% | style="text-align: center" | 89% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 85% |- | style="background: #F1BC47; height: 65px" |'''80 Plus Gold''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 85% | style="text-align: center" | 88% | style="text-align: center" | 92% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 88% |- | style="background: #E7E7E9; height: 65px" |'''80 Plus Platinum''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 88% | style="text-align: center" | 90% | style="text-align: center" | 94% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,95| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 91% |- | style="background: #7B8781; height: 65px" |'''80 Plus Titanium''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 90% | style="text-align: center" | 94% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,95| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 96% | style="text-align: center" | 91% |- | style="background: #CD5C5C; height: 65px" |'''80 Plus Ruby''' | style="text-align: center" | 90% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 91% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 95% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,96| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 96,5% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,96| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 92% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,96| Võimsustegur}} |} '''''380V DC Internal Redundant'' kategooria kasuteguri nõuded''' {| class="wikitable" ! style="width: 150px" | Kategooria ! colspan="4" |''380V DC Internal Redundant''<ref name=":0" /> |- !% nimikoormusest ! style="width: 150px" | 10% ! style="width: 150px" | 20% ! style="width: 150px" | 50% ! style="width: 150px" | 100% |- | style="background: #E7E7E9; height: 65px" |'''80 Plus Platinum''' | style="text-align: center" | 88% | style="text-align: center" | 90% | style="text-align: center" | 94% | style="text-align: center" | 91% |- | style="background: #7B8781; height: 65px" |'''80 Plus Titanium''' | style="text-align: center" | 90% | style="text-align: center" | 94% | style="text-align: center" | 96% | style="text-align: center" | 91% |- | style="background: #CD5C5C; height: 65px" |'''80 Plus Ruby''' | style="text-align: center" | 91% | style="text-align: center" | 95% | style="text-align: center" | 97% | style="text-align: center" | 92% |} '''''115V Industrial'' kategooria kasuteguri nõuded''' {| class="wikitable" ! style="width: 150px" | Kategooria ! colspan="4" |''115V Industrial''<ref name=":0" /> |- !% nimikoormusest ! style="width: 150px" | 10% ! style="width: 150px" | 20% ! style="width: 150px" | 50% ! style="width: 150px" | 100% |- | style="background: #A3ADAF; height: 65px" | '''80 Plus Silver''' | style="text-align: center" | 80% | style="text-align: center" | 85% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 88% | style="text-align: center" | 85% |- | style="background: #F1BC47; height: 65px" |'''80 Plus Gold''' | style="text-align: center" | 82% | style="text-align: center" | 87% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 90% | style="text-align: center" | 87% |- | style="background: #E7E7E9; height: 65px" |'''80 Plus Platinum''' | style="text-align: center" | 85% | style="text-align: center" | 90% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 92% | style="text-align: center" | 90% |} == Sertifikaadi väljastamine == Sertifikaadi saamiseks peab toiteploki tootja maksma testimistasu ning saatma testimisele vähemalt 2 seadet. Kui 1 toiteplokk läbib edukalt testimisprotsessi, siis väljastatakse sellele vastavalt tulemusele sertifikaat.<ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=1. jaanuar 2025 |pealkiri=80 PLUS® POWER SUPPLY LICENSING and CERTIFICATION POLICY |url=https://www.clearesult.com/shop/media/eighty_plus_policy/websites/7/80_PLUS_POWER_SUPPLY_LICENSING_AND_CERTIFICATION_POLICY_1-1-25.pdf |vaadatud=1. mail 2026}}</ref> Kõigi edukalt testimist läbinud toiteplokkide testiaruanded on avalikult kättesaadavad sertifitseerija, CLEAResult, kodulehel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Check all 80 PLUS® Certified PSUs {{!}} 80 PLUS® {{!}} CLEAResult |url=https://www.clearesult.com/80plus/certified-psus/all-certified-psus |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=www.clearesult.com}}</ref> == Puudused == 80 Plus testiprotokoll keskendub vaid toiteploki energiatõhususele.<ref>{{Netiviide |kuupäev=22. juuli 2025 |pealkiri=Generalized Test Protocol for Calculating the Energy Efficiency of Internal Ac-Dc and Dc-Dc Power Supplies |url=https://www.clearesult.com/80plus/sites/80plus/files/2025-08/Generalized%2520Test%2520Protocol_Rev%25206.7.3%25201.pdf |vaadatud=1. mai 2026}}</ref> Protokoll ei testi seadme üldist koostekvaliteeti ega ohutust. Testimata jäävad kaitsemehhanismid nagu ülepinge- (OVP), alapinge- (UVP), ülevoolu- (OCP), lühise- (SCP) ja ülekuumenemisekaitse (OTP). Analüüsimata jäävad toiteploki väljundvoolu kvaliteeti kirjeldavad parameetrid nagu pinge pulsatsioon ja siirdeprotsessid. Samuti ei testita seadme püsivusaega, mis määrab, kui kaua suudab toiteplokk pärast sisendvoolu katkemist tööolukorda säilitada. 80 Plus puuduseks on ka asjaolu, et sertifikaadi saamiseks on tootjal vaja testimist edukalt läbida vaid ühe enda poolt väljavalitud näidisega.<ref name=":2" /> See võimaldab tootjal valmistada üksikud seadmed kvaliteetsemate komponentidega, kui hilisemas masstoodangus kasutatakse ning saata need sertifitseerimisele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Cooler Master FAQ |url=https://landing.coolermaster.com/faq/can-the-80-plus-efficiency-rating-be-falsified/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240907074941/https://landing.coolermaster.com/faq/can-the-80-plus-efficiency-rating-be-falsified/ |arhiivimisaeg=2024-09-07 |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=landing.coolermaster.com |keel=en}}</ref> Tulemusena väljastatakse mudelile sertifikaat, mille nõuetele keskmine seade ei vasta. == Viited == {{viited}} pf3hv0wiqrk7smrseralglre9w2l6cn 7144432 7144080 2026-05-02T08:32:49Z Aznep 226776 Lisasin pealkirja "Testimisprotsess" 7144432 wikitext text/x-wiki {{Koolitöö|4. mail 2026}} [[Fail:80 plus Logo.svg|pisi|80 Plus logo|237x237px]] '''80 Plus''' on 2004. aastal algatatud vabatahtlik sertifitseerimisprogramm, mille eesmärk on suurendada [[Arvuti toiteplokk|arvutite toiteplokkide]] [[Energiatõhusus|energiatõhusust]]. Sertifitseerimist teostab CLEAResult.<ref name=":1" /> Sertifikaat väljastatakse toodetele, mille [[kasutegur]] ületab 80% koormustel 20%, 50% ja 100% toiteploki nimikoormusest ning mille [[võimsustegur]] nimikoormusel on vähemalt 0,9. == Sertifikaadi tasemed == 80 Plus pakub seitsme erineva taseme sertifikaate toiteplokkidele alates ''Standard''-ist kuni ''Ruby-''ni'','' kus ''Standard'' on kõige leebemate ja ''Ruby'' kõige rangemate nõuetega tase. Kõrgem sertifikaat tähistab toiteploki suuremat kasu- ja võimsustegurit. Sertifikaadid jaotatakse seitsmesse kategooriasse vastavalt toiteploki sisendpingele ja kasutusotstarbele<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=What is 80 PLUS® certification program? {{!}} CLEAResult |url=https://www.clearesult.com/80plus/program-details |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=www.clearesult.com}}</ref>: * ''115V Internal desktop -'' 115 V sisendpingega lauaarvutite, [[Tööjaam|tööjaamade]] ja dubleerimata toitega [[Server#Serveri riistvara|serverarvutite]] sisemised toiteplokid. * ''230V EU Internal desktop'' - 230 V sisendpingega lauaarvutite, tööjaamade ja dubleerimata toitega serverarvutite sisemised toiteplokid. * ''230V Internal Redundant AC data center -'' 230 V vahelduvvoolul töötavad dubleeritud toitega [[Arvutuskeskus|arvutuskeskuste]] sisemised toiteplokid. * ''277V Internal Redundant AC data center -'' 277 V vahelduvvoolul töötavad dubleeritud toitega arvutuskeskuste sisemised toiteplokid. * ''480V Internal Redundant AC data center -'' 480 V vahelduvvoolul töötavad dubleeritud toitega arvutuskeskuste sisemised toiteplokid. * ''380V Internal Redundant DC data center -'' 380 V alalisvoolul töötavad dubleeritud toitega arvutuskeskuste sisemised toiteplokid. * ''115V Industrial -'' 115 V tööstuslikud toiteplokid. {| class="wikitable floatright" | colspan="2" | '''80 Plus sertifikaadi tasemed''' |+ !80 Plus tase !Märgis |- | '''80 Plus Standard''' | [[File:80 Plus Standard.svg|50px]] |- | '''80 Plus Bronze''' | [[File:80 Plus Bronze.svg|50px]] |- | '''80 Plus Silver''' | [[File:80 Plus Silver.svg|50px]] |- | '''80 Plus Gold''' | [[File:80 Plus Gold.svg|50px]] |- | '''80 Plus Platinum''' | [[File:80 Plus Platinum.svg|50px]] |- | '''80 Plus Titanium''' | [[File:80 Plus Titanium.svg|50px]] |- | '''80 Plus Ruby''' | [[File:80_plus_ruby_logo.png|50px]] |} '''''115V Internal desktop'' kategooria kasuteguri nõuded''' {| class="wikitable" ! style="width: 150px" | Kategooria ! colspan="4" |''115V Internal desktop''<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=What do the different PSU (power supply units) ratings mean? {{!}} CLEAResult |url=https://www.clearesult.com/80plus/80plus-psu-ratings-explained |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=www.clearesult.com}}</ref> |- !% nimikoormusest ! style="width: 110px" | 10% ! style="width: 110px" | 20% ! style="width: 110px" | 50% ! style="width: 110px" | 100% |- | style="background: #FFFFFF; height: 65px" |'''80 Plus Standard''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 80% | style="text-align: center" | 80% | style="text-align: center" | 80% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} |- | style="background: #9E6425; height: 65px" |'''80 Plus Bronze''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 82% | style="text-align: center" | 85% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,95| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 82% |- | style="background: #A3ADAF; height: 65px" | '''80 Plus Silver''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 85% | style="text-align: center" | 88% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,95| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 85% |- | style="background: #F1BC47; height: 65px" |'''80 Plus Gold''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 87% | style="text-align: center" | 90% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,95| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 87% |- | style="background: #E7E7E9; height: 65px" |'''80 Plus Platinum''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" |90% | style="text-align: center" |92% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,95| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 89% |- | style="background: #7B8781; height: 65px" |'''80 Plus Titanium''' | style="text-align: center" | 90% | style="text-align: center" | 92% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,95| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 94% | style="text-align: center" | 90% |- |} '''''230V Internal desktop'' kategooria kasuteguri nõuded''' {| class="wikitable" ! style="width: 150px" | Kategooria ! colspan="4" |''230V Internal desktop''<ref name=":0" /> |- !% nimikoormusest ! style="width: 150px" | 10% ! style="width: 150px" | 20% ! style="width: 150px" | 50% ! style="width: 150px" | 100% |- | style="background: #FFFFFF; height: 65px" |'''80 Plus Standard''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 82% | style="text-align: center" | 85% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 82% |- | style="background: #9E6425; height: 65px" |'''80 Plus Bronze''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 85% | style="text-align: center" | 88% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 85% |- | style="background: #A3ADAF; height: 65px" | '''80 Plus Silver''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 87% | style="text-align: center" | 90% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 87% |- | style="background: #F1BC47; height: 65px" |'''80 Plus Gold''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 90% | style="text-align: center" | 92% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 89% |- | style="background: #E7E7E9; height: 65px" |'''80 Plus Platinum''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" |92% | style="text-align: center" |94% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 90% |- | style="background: #7B8781; height: 65px" |'''80 Plus Titanium''' | style="text-align: center" | 90% | style="text-align: center" | 93% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 95% | style="text-align: center" | 91% |- |} '''''230V, 277V, 480V Internal Redundant'' kategooriate kasuteguri nõuded''' {| class="wikitable" ! style="width: 150px" | Kategooria ! colspan="5" |''230V, 277V, 480V Internal Redundant''<ref name=":0" /> |- !% nimikoormusest ! style="width: 120px" | 5% ! style="width: 120px" | 10% ! style="width: 120px" | 20% ! style="width: 120px" | 50% ! style="width: 120px" | 100% |- | style="background: #9E6425; height: 65px" |'''80 Plus Bronze''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 80% | style="text-align: center" | 82% | style="text-align: center" | 85% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 82% |- | style="background: #A3ADAF; height: 65px" | '''80 Plus Silver''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 82% | style="text-align: center" | 85% | style="text-align: center" | 89% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 85% |- | style="background: #F1BC47; height: 65px" |'''80 Plus Gold''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 85% | style="text-align: center" | 88% | style="text-align: center" | 92% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 88% |- | style="background: #E7E7E9; height: 65px" |'''80 Plus Platinum''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 88% | style="text-align: center" | 90% | style="text-align: center" | 94% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,95| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 91% |- | style="background: #7B8781; height: 65px" |'''80 Plus Titanium''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 90% | style="text-align: center" | 94% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,95| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 96% | style="text-align: center" | 91% |- | style="background: #CD5C5C; height: 65px" |'''80 Plus Ruby''' | style="text-align: center" | 90% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 91% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 95% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,96| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 96,5% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,96| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 92% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,96| Võimsustegur}} |} '''''380V DC Internal Redundant'' kategooria kasuteguri nõuded''' {| class="wikitable" ! style="width: 150px" | Kategooria ! colspan="4" |''380V DC Internal Redundant''<ref name=":0" /> |- !% nimikoormusest ! style="width: 150px" | 10% ! style="width: 150px" | 20% ! style="width: 150px" | 50% ! style="width: 150px" | 100% |- | style="background: #E7E7E9; height: 65px" |'''80 Plus Platinum''' | style="text-align: center" | 88% | style="text-align: center" | 90% | style="text-align: center" | 94% | style="text-align: center" | 91% |- | style="background: #7B8781; height: 65px" |'''80 Plus Titanium''' | style="text-align: center" | 90% | style="text-align: center" | 94% | style="text-align: center" | 96% | style="text-align: center" | 91% |- | style="background: #CD5C5C; height: 65px" |'''80 Plus Ruby''' | style="text-align: center" | 91% | style="text-align: center" | 95% | style="text-align: center" | 97% | style="text-align: center" | 92% |} '''''115V Industrial'' kategooria kasuteguri nõuded''' {| class="wikitable" ! style="width: 150px" | Kategooria ! colspan="4" |''115V Industrial''<ref name=":0" /> |- !% nimikoormusest ! style="width: 150px" | 10% ! style="width: 150px" | 20% ! style="width: 150px" | 50% ! style="width: 150px" | 100% |- | style="background: #A3ADAF; height: 65px" | '''80 Plus Silver''' | style="text-align: center" | 80% | style="text-align: center" | 85% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 88% | style="text-align: center" | 85% |- | style="background: #F1BC47; height: 65px" |'''80 Plus Gold''' | style="text-align: center" | 82% | style="text-align: center" | 87% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 90% | style="text-align: center" | 87% |- | style="background: #E7E7E9; height: 65px" |'''80 Plus Platinum''' | style="text-align: center" | 85% | style="text-align: center" | 90% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 92% | style="text-align: center" | 90% |} == Sertifikaadi saamine == Sertifikaadi saamiseks peab toiteploki tootja maksma testimistasu ning saatma testimisele vähemalt 2 seadet. Kui 1 toiteplokk läbib edukalt testimisprotsessi, siis väljastatakse sellele vastavalt tulemusele sertifikaat.<ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=1. jaanuar 2025 |pealkiri=80 PLUS® POWER SUPPLY LICENSING and CERTIFICATION POLICY |url=https://www.clearesult.com/shop/media/eighty_plus_policy/websites/7/80_PLUS_POWER_SUPPLY_LICENSING_AND_CERTIFICATION_POLICY_1-1-25.pdf |vaadatud=1. mail 2026}}</ref> Kõigi edukalt testimist läbinud toiteplokkide testiaruanded on avalikult kättesaadavad sertifitseerija veebilehel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Check all 80 PLUS® Certified PSUs {{!}} 80 PLUS® {{!}} CLEAResult |url=https://www.clearesult.com/80plus/certified-psus/all-certified-psus |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=www.clearesult.com}}</ref> == Testimisprotsess == 80 Plus testiprotokolli kohaselt peavad testimistingimused olema kontrollitud. Ruumis, kus testimine teostatakse, peab õhutemperatuur olema 23 °C ± 5 °C ja õhuvool testitava seadme vahetus ümbruses ≤ 0,5 m/s. Pingeallika, millega toiteplokki testitakse, väljundpinge peab olema testitava seadme nominaalväärtuse suhtes ± 1% ja vahelduvvoolu puhul sagedus ± 1% nominaalväärtusest. Toiteploki komponentide sisemised temperatuurid võivad mõjutada seadme energiatõhusust, seega on soovitav enne testimist seadet koormata nimikoormusega vähemalt 15 minutit või kuni kahe järjestikuse 5-minutilise intervalli jooksul ei muutu seadme keskmine sisendvõimsus rohkem kui ± 0,2%.<ref name=":3" /> Testimise käigus koormatakse testitavat seadet koormustega 10%, 20%, 50% ja 100% seadme nimivõimsusest. Igat koormust rakendatakse seadmele vähemalt 15 minutit, kuni on saavutatud stabiilne tööolukord. Stabiilne tööolukord on saavutatud siis, kui kahe järjestikuse 5-minutilise intervalli jooksul ei muutu seadme keskmine sisendvõimsus rohkem kui ± 1%.<ref name=":3" /> Mõõdetud sisend- ja väljundvõimsuste põhjal arvutatakse testitava seadme kasutegurid erinevatel koormustetasemetel. Tulemuste kohta koostatakse aruanne ja kui seade vastab sertifikaadi nõuetele, siis aruanne avalikustatakse sertifitseerija veebilehel.<ref name=":2" /> == Puudused == 80 Plus testiprotokoll keskendub vaid toiteploki energiatõhususele.<ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=22. juuli 2025 |pealkiri=Generalized Test Protocol for Calculating the Energy Efficiency of Internal Ac-Dc and Dc-Dc Power Supplies |url=https://www.clearesult.com/80plus/sites/80plus/files/2025-08/Generalized%2520Test%2520Protocol_Rev%25206.7.3%25201.pdf |vaadatud=1. mai 2026}}</ref> Protokoll ei testi seadme üldist koostekvaliteeti ega ohutust. Testimata jäävad kaitsemehhanismid nagu ülepinge- (OVP), alapinge- (UVP), ülevoolu- (OCP), lühise- (SCP) ja ülekuumenemisekaitse (OTP). Analüüsimata jäävad toiteploki väljundvoolu kvaliteeti kirjeldavad parameetrid nagu pinge pulsatsioon ja siirdeprotsessid. Samuti ei testita seadme püsivusaega, mis määrab, kui kaua suudab toiteplokk pärast sisendvoolu katkemist tööolukorda säilitada. 80 Plus puuduseks on ka asjaolu, et sertifikaadi saamiseks on tootjal vaja testimist edukalt läbida vaid ühe enda poolt väljavalitud näidisega.<ref name=":2" /> See võimaldab tootjal valmistada üksikud seadmed kvaliteetsemate komponentidega, kui hilisemas masstoodangus kasutatakse ning saata need sertifitseerimisele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Cooler Master FAQ |url=https://landing.coolermaster.com/faq/can-the-80-plus-efficiency-rating-be-falsified/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240907074941/https://landing.coolermaster.com/faq/can-the-80-plus-efficiency-rating-be-falsified/ |arhiivimisaeg=2024-09-07 |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=landing.coolermaster.com |keel=en}}</ref> Tulemusena väljastatakse mudelile sertifikaat, mille nõuetele keskmine seade ei vasta. == Viited == {{viited}} q110wb6tml4tqouj7ddzviqyyjhu41k 7144576 7144432 2026-05-02T11:32:16Z Aznep 226776 Lisasin pealkirja "Ajalugu" 7144576 wikitext text/x-wiki {{Koolitöö|4. mail 2026}} [[Fail:80 plus Logo.svg|pisi|80 Plus logo|136x136px]] '''80 Plus''' on 2004. aastal algatatud vabatahtlik sertifitseerimisprogramm, mille eesmärk on suurendada [[Arvuti toiteplokk|arvutite toiteplokkide]] [[Energiatõhusus|energiatõhusust]]. Sertifitseerimist teostab CLEAResult.<ref name=":1" /> Sertifikaat väljastatakse toodetele, mille [[kasutegur]] ületab 80% koormustel 20%, 50% ja 100% toiteploki nimikoormusest ning mille [[võimsustegur]] nimikoormusel on vähemalt 0,9. == Ajalugu == 2000. aastate algul puudusid toiteplokkidel igasugused energiatõhususe serifitseerimissüsteemid. 2003. aastal alustasid USA ettevõte Ecos Consulting ja mittetulundusühing Electric Power Research Institute koostöös testimisprotokolli arendamist arvutite toiteplokkide energiatõhususe hindamiseks. Sertifitseerimisprogramm avalikustati 2004. aasta märtsis. Programmi algusaastatel kujunes ettevõtete Ecos Consulting ja Sea Sonic Electronics vahel partnerlus ning 2005. aasta veebruaris jõudis turule esimene 80 Plus sertifitseeritud toiteplokk - Seasonic SS-400HT. 2006. novembris ettevõte [[Hewlett-Packard]] sertifitseeris esimesed toiteplokid ning 2007. aastal järgnes [[Dell]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=The 80 PLUS Program |pealkiri=The 80 PLUS Program {{!}} About |url=http://www.80plus.org/80what.htm |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080509125242/http://www.80plus.org/80what.htm |arhiivimisaeg=2008-05-09 |vaadatud=2026-05-02 |väljaanne=www.80plus.org}}</ref> Alates 2007. aastast hakati 80 Plus nõudeid kaasama USA energiatõhususprogrammi Energy Star spetsifikatsioonidesse (alates versioonist 4.0).<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=80 PLUS certification program milestones and FAQs {{!}} CLEAResult |url=https://www.clearesult.com/80plus/program-details-information |vaadatud=2026-05-02 |väljaanne=www.clearesult.com}}</ref> Programmi algusaastatel oli vaid üks sertifikaaditase, kuid peagi hakati tasemeid eristama. 2008. aastal lisandusid ''Bronze'', ''Silver'' ja ''Gold'' tase.<ref name=":4" /> 2009. aastal avaldati ''Platinum'' tase.<ref>{{Netiviide |pealkiri=New 80 Plus Platinum Certification {{!}} Hardware Secrets |url=http://www.hardwaresecrets.com/news/4405 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110711161809/http://www.hardwaresecrets.com/news/4405 |arhiivimisaeg=2011-07-11 |vaadatud=2026-05-02 |väljaanne=www.hardwaresecrets.com}}</ref> 2011. aastal lisandus ''Titanium'' tase andmekeskuste serverite toiteplokkide jaoks ning 2014. aastal laiendati see ka lauaarvutite ja tööjaamade toiteplokkidele.<ref name=":4" /> 2025. aasta märtsis avaldati ''Ruby'' tase andmekeskuste serverite toiteplokkide jaoks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=CLEAResult Announces 80 PLUS® Ruby: A New Data Center Energy Efficiency Standard |url=https://www.clearesult.com/insights/clearesult-announces-80-plus-ruby-new-data-enter-energy-efficiency-standard |vaadatud=2026-05-02 |väljaanne=CLEAResult |keel=en}}</ref> == Sertifikaadi tasemed == 80 Plus pakub seitsme erineva taseme sertifikaate toiteplokkidele alates ''Standard''-ist kuni ''Ruby-''ni'','' kus ''Standard'' on kõige leebemate ja ''Ruby'' kõige rangemate nõuetega tase. Kõrgem sertifikaat tähistab toiteploki suuremat kasu- ja võimsustegurit. Sertifikaadid jaotatakse seitsmesse kategooriasse vastavalt toiteploki sisendpingele ja kasutusotstarbele<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=What is 80 PLUS® certification program? {{!}} CLEAResult |url=https://www.clearesult.com/80plus/program-details |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=www.clearesult.com}}</ref>: * ''115V Internal desktop -'' 115 V sisendpingega lauaarvutite, [[Tööjaam|tööjaamade]] ja dubleerimata toitega [[Server#Serveri riistvara|serverite]] sisemised toiteplokid. * ''230V EU Internal desktop'' - 230 V sisendpingega lauaarvutite, tööjaamade ja dubleerimata toitega serverite sisemised toiteplokid. * ''230V Internal Redundant AC data center -'' 230 V vahelduvvoolul töötavad dubleeritud toitega [[Arvutuskeskus|andmekeskuste]] sisemised toiteplokid. * ''277V Internal Redundant AC data center -'' 277 V vahelduvvoolul töötavad dubleeritud toitega andmekeskuste sisemised toiteplokid. * ''480V Internal Redundant AC data center -'' 480 V vahelduvvoolul töötavad dubleeritud toitega andmekeskuste sisemised toiteplokid. * ''380V Internal Redundant DC data center -'' 380 V alalisvoolul töötavad dubleeritud toitega andmekeskuste sisemised toiteplokid. * ''115V Industrial -'' 115 V tööstuslikud toiteplokid. {| class="wikitable floatright" | colspan="2" | '''80 Plus sertifikaadi tasemed''' |+ !80 Plus tase !Märgis |- | '''80 Plus Standard''' | [[File:80 Plus Standard.svg|50px]] |- | '''80 Plus Bronze''' | [[File:80 Plus Bronze.svg|50px]] |- | '''80 Plus Silver''' | [[File:80 Plus Silver.svg|50px]] |- | '''80 Plus Gold''' | [[File:80 Plus Gold.svg|50px]] |- | '''80 Plus Platinum''' | [[File:80 Plus Platinum.svg|50px]] |- | '''80 Plus Titanium''' | [[File:80 Plus Titanium.svg|50px]] |- | '''80 Plus Ruby''' | [[File:80_plus_ruby_logo.png|50px]] |} '''''115V Internal desktop'' kategooria kasuteguri nõuded''' {| class="wikitable" ! style="width: 150px" | Kategooria ! colspan="4" |''115V Internal desktop''<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=What do the different PSU (power supply units) ratings mean? {{!}} CLEAResult |url=https://www.clearesult.com/80plus/80plus-psu-ratings-explained |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=www.clearesult.com}}</ref> |- !% nimikoormusest ! style="width: 110px" | 10% ! style="width: 110px" | 20% ! style="width: 110px" | 50% ! style="width: 110px" | 100% |- | style="background: #FFFFFF; height: 65px" |'''80 Plus Standard''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 80% | style="text-align: center" | 80% | style="text-align: center" | 80% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} |- | style="background: #9E6425; height: 65px" |'''80 Plus Bronze''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 82% | style="text-align: center" | 85% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,95| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 82% |- | style="background: #A3ADAF; height: 65px" | '''80 Plus Silver''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 85% | style="text-align: center" | 88% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,95| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 85% |- | style="background: #F1BC47; height: 65px" |'''80 Plus Gold''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 87% | style="text-align: center" | 90% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,95| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 87% |- | style="background: #E7E7E9; height: 65px" |'''80 Plus Platinum''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" |90% | style="text-align: center" |92% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,95| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 89% |- | style="background: #7B8781; height: 65px" |'''80 Plus Titanium''' | style="text-align: center" | 90% | style="text-align: center" | 92% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,95| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 94% | style="text-align: center" | 90% |- |} '''''230V Internal desktop'' kategooria kasuteguri nõuded''' {| class="wikitable" ! style="width: 150px" | Kategooria ! colspan="4" |''230V Internal desktop''<ref name=":0" /> |- !% nimikoormusest ! style="width: 150px" | 10% ! style="width: 150px" | 20% ! style="width: 150px" | 50% ! style="width: 150px" | 100% |- | style="background: #FFFFFF; height: 65px" |'''80 Plus Standard''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 82% | style="text-align: center" | 85% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 82% |- | style="background: #9E6425; height: 65px" |'''80 Plus Bronze''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 85% | style="text-align: center" | 88% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 85% |- | style="background: #A3ADAF; height: 65px" | '''80 Plus Silver''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 87% | style="text-align: center" | 90% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 87% |- | style="background: #F1BC47; height: 65px" |'''80 Plus Gold''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 90% | style="text-align: center" | 92% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 89% |- | style="background: #E7E7E9; height: 65px" |'''80 Plus Platinum''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" |92% | style="text-align: center" |94% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 90% |- | style="background: #7B8781; height: 65px" |'''80 Plus Titanium''' | style="text-align: center" | 90% | style="text-align: center" | 93% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 95% | style="text-align: center" | 91% |- |} '''''230V, 277V, 480V Internal Redundant'' kategooriate kasuteguri nõuded''' {| class="wikitable" ! style="width: 150px" | Kategooria ! colspan="5" |''230V, 277V, 480V Internal Redundant''<ref name=":0" /> |- !% nimikoormusest ! style="width: 120px" | 5% ! style="width: 120px" | 10% ! style="width: 120px" | 20% ! style="width: 120px" | 50% ! style="width: 120px" | 100% |- | style="background: #9E6425; height: 65px" |'''80 Plus Bronze''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 80% | style="text-align: center" | 82% | style="text-align: center" | 85% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 82% |- | style="background: #A3ADAF; height: 65px" | '''80 Plus Silver''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 82% | style="text-align: center" | 85% | style="text-align: center" | 89% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 85% |- | style="background: #F1BC47; height: 65px" |'''80 Plus Gold''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 85% | style="text-align: center" | 88% | style="text-align: center" | 92% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 88% |- | style="background: #E7E7E9; height: 65px" |'''80 Plus Platinum''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 88% | style="text-align: center" | 90% | style="text-align: center" | 94% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,95| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 91% |- | style="background: #7B8781; height: 65px" |'''80 Plus Titanium''' | style="text-align: center" | - | style="text-align: center" | 90% | style="text-align: center" | 94% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,95| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 96% | style="text-align: center" | 91% |- | style="background: #CD5C5C; height: 65px" |'''80 Plus Ruby''' | style="text-align: center" | 90% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 91% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 95% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,96| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 96,5% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,96| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 92% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,96| Võimsustegur}} |} '''''380V DC Internal Redundant'' kategooria kasuteguri nõuded''' {| class="wikitable" ! style="width: 150px" | Kategooria ! colspan="4" |''380V DC Internal Redundant''<ref name=":0" /> |- !% nimikoormusest ! style="width: 150px" | 10% ! style="width: 150px" | 20% ! style="width: 150px" | 50% ! style="width: 150px" | 100% |- | style="background: #E7E7E9; height: 65px" |'''80 Plus Platinum''' | style="text-align: center" | 88% | style="text-align: center" | 90% | style="text-align: center" | 94% | style="text-align: center" | 91% |- | style="background: #7B8781; height: 65px" |'''80 Plus Titanium''' | style="text-align: center" | 90% | style="text-align: center" | 94% | style="text-align: center" | 96% | style="text-align: center" | 91% |- | style="background: #CD5C5C; height: 65px" |'''80 Plus Ruby''' | style="text-align: center" | 91% | style="text-align: center" | 95% | style="text-align: center" | 97% | style="text-align: center" | 92% |} '''''115V Industrial'' kategooria kasuteguri nõuded''' {| class="wikitable" ! style="width: 150px" | Kategooria ! colspan="4" |''115V Industrial''<ref name=":0" /> |- !% nimikoormusest ! style="width: 150px" | 10% ! style="width: 150px" | 20% ! style="width: 150px" | 50% ! style="width: 150px" | 100% |- | style="background: #A3ADAF; height: 65px" | '''80 Plus Silver''' | style="text-align: center" | 80% | style="text-align: center" | 85% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 88% | style="text-align: center" | 85% |- | style="background: #F1BC47; height: 65px" |'''80 Plus Gold''' | style="text-align: center" | 82% | style="text-align: center" | 87% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 90% | style="text-align: center" | 87% |- | style="background: #E7E7E9; height: 65px" |'''80 Plus Platinum''' | style="text-align: center" | 85% | style="text-align: center" | 90% <br> {{Tooltip|PFC ≥ 0,90| Võimsustegur}} | style="text-align: center" | 92% | style="text-align: center" | 90% |} == Sertifikaadi saamine == Sertifikaadi saamiseks peab toiteploki tootja maksma testimistasu ning saatma testimisele vähemalt 2 seadet. Kui 1 toiteplokk läbib edukalt testimisprotsessi, siis väljastatakse sellele vastavalt tulemusele sertifikaat.<ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=1. jaanuar 2025 |pealkiri=80 PLUS® POWER SUPPLY LICENSING and CERTIFICATION POLICY |url=https://www.clearesult.com/shop/media/eighty_plus_policy/websites/7/80_PLUS_POWER_SUPPLY_LICENSING_AND_CERTIFICATION_POLICY_1-1-25.pdf |vaadatud=1. mail 2026}}</ref> Kõigi edukalt testimist läbinud toiteplokkide testiaruanded on avalikult kättesaadavad sertifitseerija veebilehel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Check all 80 PLUS® Certified PSUs {{!}} 80 PLUS® {{!}} CLEAResult |url=https://www.clearesult.com/80plus/certified-psus/all-certified-psus |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=www.clearesult.com}}</ref> == Testimisprotsess == 80 Plus testiprotokolli kohaselt peavad testimistingimused olema kontrollitud. Ruumis, kus testimine teostatakse, peab õhutemperatuur olema 23 °C ± 5 °C ja õhuvool testitava seadme vahetus ümbruses ≤ 0,5 m/s. Pingeallika, millega toiteplokki testitakse, väljundpinge peab olema testitava seadme nominaalväärtuse suhtes ± 1% ja vahelduvvoolu puhul sagedus ± 1% nominaalväärtusest. Toiteploki komponentide sisemised temperatuurid võivad mõjutada seadme energiatõhusust, seega on soovitav enne testimist seadet koormata nimikoormusega vähemalt 15 minutit või kuni kahe järjestikuse 5-minutilise intervalli jooksul ei muutu seadme keskmine sisendvõimsus rohkem kui ± 0,2%.<ref name=":3" /> Testimise käigus koormatakse testitavat seadet koormustega 10%, 20%, 50% ja 100% seadme nimivõimsusest. Igat koormust rakendatakse seadmele vähemalt 15 minutit, kuni on saavutatud stabiilne tööolukord. Stabiilne tööolukord on saavutatud siis, kui kahe järjestikuse 5-minutilise intervalli jooksul ei muutu seadme keskmine sisendvõimsus rohkem kui ± 1%.<ref name=":3" /> Mõõdetud sisend- ja väljundvõimsuste põhjal arvutatakse testitava seadme kasutegurid erinevatel koormustasemetel. Tulemuste kohta koostatakse aruanne ja kui seade vastab sertifikaadi nõuetele, siis aruanne avalikustatakse sertifitseerija veebilehel.<ref name=":2" /> == Puudused == 80 Plus testiprotokoll keskendub vaid toiteploki energiatõhususele.<ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=22. juuli 2025 |pealkiri=Generalized Test Protocol for Calculating the Energy Efficiency of Internal Ac-Dc and Dc-Dc Power Supplies |url=https://www.clearesult.com/80plus/sites/80plus/files/2025-08/Generalized%2520Test%2520Protocol_Rev%25206.7.3%25201.pdf |vaadatud=1. mai 2026}}</ref> Protokoll ei testi seadme üldist koostekvaliteeti ega ohutust. Testimata jäävad kaitsemehhanismid nagu ülepinge- (OVP), alapinge- (UVP), ülevoolu- (OCP), lühise- (SCP) ja ülekuumenemisekaitse (OTP). Analüüsimata jäävad toiteploki väljundvoolu kvaliteeti kirjeldavad parameetrid nagu pinge pulsatsioon ja siirdeprotsessid. Samuti ei testita seadme püsivusaega, mis määrab, kui kaua suudab toiteplokk pärast sisendvoolu katkemist tööolukorda säilitada. 80 Plus puuduseks on ka asjaolu, et sertifikaadi saamiseks on tootjal vaja testimist edukalt läbida vaid ühe enda poolt väljavalitud näidisega.<ref name=":2" /> See võimaldab tootjal valmistada üksikud seadmed kvaliteetsemate komponentidega, kui hilisemas masstoodangus kasutatakse ning saata need sertifitseerimisele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Cooler Master FAQ |url=https://landing.coolermaster.com/faq/can-the-80-plus-efficiency-rating-be-falsified/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240907074941/https://landing.coolermaster.com/faq/can-the-80-plus-efficiency-rating-be-falsified/ |arhiivimisaeg=2024-09-07 |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=landing.coolermaster.com |keel=en}}</ref> Tulemusena väljastatakse mudelile sertifikaat, mille nõuetele keskmine seade ei vasta. == Viited == {{viited}} cixhu9qp33gv76ufc9n4j7winse46dh 0 713028 7143971 7143287 2026-05-01T13:53:44Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Mootorid]]; +[[Kategooria:Volvo]] 7143971 wikitext text/x-wiki '''Volvo Redblock''' on rida-neli [[bensiinimootor]]ite seeria, mida tootis [[Volvo (automark)|Volvo]] aastatel 1974–1998. Mootoril on neli silindrit reas, mis töötavad ühise [[Väntvõll|väntvõlli]] kaudu. Mootori sisselaske- ja väljalasketakte juhib üks mootoripealne [[nukkvõll]] (SOHC, ''Single Overhead Camshaft'').<ref>{{Netiviide|url=https://motor-car.net/volvo-engines/item/13872-volvo-redblock-engine|pealkiri=Motor-Car.net – Volvo Redblock engine}}</ref> Selle põhilisemad levinumad versioonid kasutavad ühe nukkvõlliga SOHC klapiajami lahendust. Redblock-nimetus tuleneb mootoriploki punasest värvist. Mootoreid kasutati laialdaselt [[Volvo 200|Volvo 200]]-, [[Volvo 700|700]]- ja [[Volvo 900|900]]-seeria sõidukites. == Üldiseloomustus == SOHC Redblock-mootorid on rida-neli sisepõlemismootorid, millel on üks nukkvõll ja kaks klappi silindri kohta. Mootoril on tugev valatud rauast mootoriplokk ning alumiiniumist silindripea. Selline ülesehitus tagab vastupidavuse, lihtsuse ja pikaajalise vastupidavuse. == Ajalugu ja areng == === Arenduse algus === Redblock-mootorite arendus algas 1970. aastate alguses eesmärgiga asendada [[Volvo (automark)|Volvo]] varasemad mootoritüübid. SOHC-lahendus võimaldas täpsemat klapiajastust ja väiksemat kütusekulu. Esimene laialt levinud Redblock-mootor oli [[B21]], mida kasutati Volvo 200-seeria mudelitel. == Mudelid == [[B17]] ja [[B19]] – väiksema töömahuga mootorid (1,7–1,9 L). [[B21]] – 2,1-liitrine mootor, üks seeria esinduslikumaid variante. [[B23]] – 2,3-liitrine mootor, millel oli tugevdatud väntmehhanism. [[B200]] ja [[B230]] – hilisemad SOHC-Redblock-mootorid töömahuga 2,0 ja 2,3 liitrit.<ref>{{Netiviide|url=https://www.volvoclub.org.uk/history/engines/volvo_engines.shtml|pealkiri=Volvo Club UK – Engine history}}</ref> == Klapiajami ehitus == SOHC Redblock-mootoritel asub üks nukkvõll silindripeas. [[Hammasrihm]]a pealt pannakse pöörlema nukkvõll ja vahevõll. Vahevõlli eesmärk on tagada õlipumba pöörlemine ning süütesüsteemi töö. Klapivahed on mehaaniliselt reguleeritavad. == Turbo-variandid == Mitmed Redblock-mootorid olid saadaval [[Turbokompressor|turboversioonina]], näiteks [[B21FT]], [[B23FT]] ja [[B230FT]]. Need kasutasid [[Garrett turbo|Garretti]] turbokompressoreid ning säilitasid sama SOHC-klapiajami. == Maine ja kasutus == Redblock-mootoreid hinnatakse nende vastupidavuse ja lihtsa hoolduse tõttu. Neid kasutatakse ka tänapäeval vanatehnika, hobiautode ja [[Mootorisport|motospordi]] projektides. == Vaata ka == * [[Volvo (automark)]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://foorum.volvoclub.ee/ Volvo Club Eesti foorum] * [https://www.tqhq.ee/dir.php?id=36 Mootoriplokk - in torque we trust] * [https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Volvo_engines Volvo mootorite loend (inglise keeles)] [[Kategooria:Mootorid]] [[Kategooria:Volvo]] 0deep2ebdgf2v4f64pzb4m20gm3j2m2 0 713224 7143924 7131657 2026-05-01T12:10:37Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Põlva vald]]; +[[Kategooria:Eesti auhinnad]] 7143924 wikitext text/x-wiki https://lounapostimees.postimees.ee/7806162/suletud-kooli-juht-palvis-vapimargi<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-13 |pealkiri=Põlva Vallavalitsus |url=https://polva.ee/ |vaadatud=2026-04-14 |väljaanne=Põlva Vallavalitsus |keel=et}}</ref> [[Kategooria:Põlva vald]] [[Kategooria:Eesti auhinnad]] rvyu9xh1vwhuittw6ikvas4xupsbghd 0 713325 7144202 7135417 2026-05-01T22:15:47Z Ollin Masa 227337 Defaultsort 7144202 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Eric Lorenz Barone | alma mater = [[Washington Tacoma Ülikool]] | kodakondsus = Ameeriklane | tegevusala = Videomängude arendaja ja disainer, helilooja, muusik | sünniaeg = 3. detsember 1987 | sünnikoht = Los Angeles, California, USA | tunnustus = [[Stardew Valley]] | abikaasa = Amber Hageman | pilt = Hackfort 2019 - Conversations with Eric Barone 09 (cropped).jpg }} '''Eric Lorenz Barone''' (sündinud 3. detsembril 1987), tuntud ka arendajana nime '''ConcernedApe'''<nowiki/>''''i''' all, on Ameerika videomängude arendaja ja muusik.<ref>{{Cite web|url=https://www.auburn-reporter.com/news/auburn-area-students-to-graduate-from-uw-on-saturday/|title=Auburn-area students to graduate from UW on Saturday|website=Auburn Reporter|date=2011-06-06|access-date=2024-12-12|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20241213172025/https://www.auburn-reporter.com/news/auburn-area-students-to-graduate-from-uw-on-saturday/|archive-date=December 13, 2024}}</ref> Ta on kõige paremini tuntud 2016. aasta videomängu [[Stardew Valley|"Stardew Valley"]] arendajana. Barone on [[Informaatika|arvutiteaduse]] kraadiga videomängude arendaja, kes tegeles mängu iga aspektiga alates programmeerimisest kuni heliriba loomiseni. Mitu aastat pärast "Stardew Valley" väljalaset töötas Barone mängu uuendamisel üksi, hiljem värbas edasiste arenduste tegemiseks väikese meeskonna. Ta jätkab "Stardew Valley" toetamist, töötades samal ajal oma järgmise projekti [[Haunted Chocolatier|"Haunted Chocolatieri"]] arendamisega. == Varajane elu ja haridus == Barone sündis 3. detsembril 1987. aastal [[Los Angeles|Los Angeleses Californias]] ning veetis oma lapsepõlve Auburnis Washingtoni osariigis, Seattle'i metropolipiirkonna eeslinnas.<ref>{{Cite web|last=D'Amato|first=Lee|url=https://screenrant.com/stardew-valley-concernedape-birthday-gifts/|title=''Stardew Valley'' Fans Wish ConcernedApe A Heartfelt 'Happy Birthday' While Still Cracking Jokes About The Best Gifts For The Developer|website=[[Screen Rant]]|date=December 3, 2024|access-date=March 7, 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260307090723/https://screenrant.com/stardew-valley-concernedape-birthday-gifts/|archive-date=March 7, 2026}}</ref><ref name="Forged">{{Cite web|last=White|first=Sam|url=https://www.gq.com/story/stardew-valley-eric-barone-profile|title=Valley Forged: How One Man Made the Indie Video Game Sensation Stardew Valley|website=[[GQ]]|date=March 20, 2018|access-date=November 14, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20180320174831/https://www.gq.com/story/stardew-valley-eric-barone-profile|archive-date=March 20, 2018}}</ref> Ta nimetas oma lapsepõlve lemmikuks sarjaks "Harvest Mooni", mis jäi tema lemmikuks täiskasvanueani.<ref name="Forged" /> Kuigi Barone'il puudub muusikaline haridus,<ref>{{Cite news|last=Peppiatt|first=Dom|url=https://www.theguardian.com/culture/2022/dec/16/stardew-valley-eric-barone-interview-soundtrack-seasons-high-scores|title=Music to harvest and relax to: how the Stardew Valley soundtrack caught the rhythms of the seasons|work=[[The Guardian]]|date=2022-12-16|access-date=2025-05-19|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref> tegeles ta lapsepõlves muusikaga ning oli mitmes bändis liige, näiteks [[nu metal]] ja eksperimentaalses popbändis. Viimase bändi albumi jaoks lõi ta oma esimese videomängu, [[LucasArts|LucasArtsist]] inspireeritud [[Seiklusmäng|seiklusmängu]].<ref>{{Cite web|last=Brown|first=Andy|url=https://www.nme.com/features/stardew-valley-eric-barone-concernedape-interview-orchestra-tour-haunted-chocolatier-3550713|title='Stardew Valley' creator Eric Barone discusses his life in music, concert tour, and 'Haunted Chocolatier'|website=[[NME]]|date=2023-11-29|access-date=2025-05-19|language=en-GB|archive-url=https://web.archive.org/web/20241010074326/https://www.nme.com/features/stardew-valley-eric-barone-concernedape-interview-orchestra-tour-haunted-chocolatier-3550713|archive-date=October 10, 2024}}</ref> Ta õppis Washingtoni Tacoma Ülikoolis ja lõpetas selle 2011. aastal [[Informaatika|arvutiteaduse]] kraadiga.<ref name="Forged"></ref> Eric Barone on 2019. aasta Washingtoni Tacoma Ülikooli silmapaistva vilistlase auhinna laureaat.<ref>{{Cite web|last=Wilson|first=Eric|url=https://www.tacoma.uw.edu/news/love-game|title=The Love of the Game|website=University of Washington Tacoma|date=August 1, 2019|access-date=March 1, 2026}}</ref><ref>{{Cite web|last=Wilson|first=Eric|url=https://www.tacoma.uw.edu/news/stardew-valley-creator-named-2019-distinguished-alumni|title=Stardew Valley Creator Named 2019 Distinguished Alumni|website=University of Washington Tacoma|date=August 1, 2019|access-date=March 1, 2026}}</ref> Barone õppis programmeerimise aluseid, kuid alguses ei olnud tal plaanis videomängude arendajaks saada. Kuna tal ei olnud võimalik pärast ülikooli lõpetamist tööd leida, hakkas ta arendama "Stardew Valleyt", et harjutada oma programmeerimisoskusi [[C Sharp|C#-is]]. Pärast seda kavatses ta mängu lisada oma CV-sse võimalike tööandjate jaoks.<ref name="Aftermath">{{Cite web|last=Grodt|first=Jill|url=https://www.gameinformer.com/2022/01/17/aftermath-of-success-stardew-valley-darkest-dungeon-and-valheim|title=Aftermath Of Success: Stardew Valley, Darkest Dungeon, And Valheim|website=[[GameInformer]]|date=January 17, 2022|access-date=November 14, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220117170635/https://www.gameinformer.com/2022/01/17/aftermath-of-success-stardew-valley-darkest-dungeon-and-valheim|archive-date=January 17, 2022}}</ref> == Karjäär == === "Stardew Valley" === [[Fail:Hackfort_2019_-_Developing_Stardew_Valley_with_Eric_Barone_01.jpg|pisi|Barone räägib "Stardew Valley" arendamisest Hackfortis 2019. aastal]] Barone alustas "[[Stardew Valley|Stardew Valley"]] arendamist 2012. aastal ja avaldas mängu 2016. aastal. Ta lõi mängu täielikult iseseisvalt,<ref>{{Cite web|last=Baker|first=Chris|url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-4-years-of-self-imposed-crunch-that-went-into-i-stardew-valley-i-|title=The 4 years of self-imposed crunch that went into Stardew Valley|website=www.gamasutra.com|date=March 9, 2016|access-date=2021-01-18|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20170718172936/http://www.gamasutra.com/view/news/267563/The_4_years_of_selfimposed_crunch_that_went_into_Stardew_Valley.php|archive-date=July 18, 2017}}</ref> olles selle ainuke disainer, programmeerija, animaator, kunstnik, helilooja ja stsenarist. Mängu valmimiseks töötas Barone keskmiselt 10 tundi päevas, seitse päeva nädalas,<ref>{{Cite web|last=Baker|first=Chris|url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-4-years-of-self-imposed-crunch-that-went-into-i-stardew-valley-i-|title=The 4 years of self-imposed crunch that went into Stardew Valley|website=[[Game Developer (website)|Game Developer]]|date=March 9, 2016|access-date=November 24, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20170718172936/http://www.gamasutra.com/view/news/267563/The_4_years_of_selfimposed_crunch_that_went_into_Stardew_Valley.php|archive-date=July 18, 2017}}</ref> neli ja pool aastat. Raha säästmiseks elas ta sel ajal oma vanematega, enne kui ta kolis Seattle'isse Capitol Hilli oma tüdruksõbraga.<ref name=":1" /> Capitol Hillis töötas tema tüdruksõber Amber Hageman kahes töökohas, et mõlemat ülal pidada. Barone töötas õhtuti osalise tööajaga Paramount Theatre'is publikuteenindajana.<ref name="Forged"></ref><ref name=":1">{{Cite book|last=Schreier|first=Jason|author-link=Jason Schreier|date=2017|title=Blood, sweat, and pixels : the triumphant, turbulent stories behind how video games are made|publisher=New York : HarperCollins Publishers|isbn=978-0-06-265123-5|pages=81–85|url=http://archive.org/details/bloodsweatpixels0000schr|via=[[Internet Archive]]|url-access=registration}}</ref><ref>{{Cite web|last=Meny|first=Ellen|url=https://www.king5.com/article/tech/eric-barone-stardew-valley/281-7a596cc6-3c48-458b-bbda-672919d1c717|title=Auburn native develops beloved, bestselling video game|website=[[KING 5 News]]|date=April 15, 2020|access-date=2022-11-14|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20201203194733/https://www.king5.com/article/tech/eric-barone-stardew-valley/281-7a596cc6-3c48-458b-bbda-672919d1c717|archive-date=December 3, 2020}}</ref> Barone avaldas "Stardew Valleyt" algselt [[Personaalarvuti|PCle]], enne kui selle hiljem teistele konsoolidele porditi. 2026. aasta veebruariks oli mäng müünud üle 50 miljoni eksemplari.<ref>{{Cite news|last=Aydın|first=Eda|url=https://kayiprihtim.com/haber/stardew-valley-modu-law-and-order/|title=Stardew Valley'nin Hapishane Temalı Yeni Modu Law and Order Yayınlandı|work=kayiprihtim|date=December 29, 2024|access-date=December 29, 2024|language=tr|archive-url=https://web.archive.org/web/20241229123249/https://kayiprihtim.com/haber/stardew-valley-modu-law-and-order/|archive-date=December 29, 2024}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.stardewvalley.net/press/|title=Stardew Valley - Press|access-date=December 29, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20241230133448/https://www.stardewvalley.net/press/|archive-date=December 30, 2024}}</ref> 2017. aastal lisas ajakiri [[Forbes]] Barone'i oma nimekirja "30 alla 30: Mängud" ("''30 Under 30: Games''") tänu tema tööle "Stardew Valley" arendamisel.<ref>{{Cite web|url=https://www.forbes.com/30-under-30-2017/games/|title=30 Under 30 2017: Games|website=Forbes|access-date=2022-09-22|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20170103193539/https://www.forbes.com/30-under-30-2017/games/|archive-date=January 3, 2017}}</ref> Alates 2019. aastast on Barone'i "Stardew Valley" arendamisel abistanud disainerite- ja arendusmeeskond.<ref>{{Cite web|last=Olson|first=Mathew|url=https://www.usgamer.net/articles/stardew-valleys-creator-on-self-publishing-the-everything-update-and-his-future-as-a-solo-developer|title=Stardew Valley's Creator on Self-Publishing, the "Everything" Update, and His Future as a Solo Developer|website=USgamer|date=October 8, 2019|access-date=March 24, 2021|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20191008193443/https://www.usgamer.net/articles/stardew-valleys-creator-on-self-publishing-the-everything-update-and-his-future-as-a-solo-developer|archive-date=October 8, 2019}}</ref> ==== Muu meedia ==== 2016. aastal andis Barone välja "Stardew Valley: Original Soundtracki", mis sisaldab mängu ametlikku heliriba.<ref>{{Cite web|url=https://music.apple.com/il/album/stardew-valley-original-game-soundtrack/1158129204|title=Stardew Valley (Original Game Soundtrack) by ConcernedApe on Apple Music|date=September 19, 2016|access-date=November 14, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20250126094259/https://music.apple.com/il/album/stardew-valley-original-game-soundtrack/1158129204|archive-date=January 26, 2025}}</ref> 15. augustil 2020. aastal ilmus Kentaro Sato lavasatud ja Budapesti Sümfoonikaorkestri esitatud orkestrialbum "Symphonic Tale: The Place I Truly Belong (Music from Stardew Valley)".<ref>{{Cite web|url=https://vgm-classics.org/50-003-The_Place_I_Truly_Belong-e.html|title=Symphonic Tale: The Place I Truly Belong (Music from Stardew Valley) VGM Classics "Orchestra for Video Game Music!" Your classical record label for admired Video Game Music! www.VGM-Classics.org|website=vgm-classics.org|access-date=2024-12-13|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20240505181032/https://vgm-classics.org/50-003-The_Place_I_Truly_Belong-e.html|archive-date=May 5, 2024}}</ref> Album sisaldab 15 lugu mängu originaalheliribalt. 2021. aasta veebruaris avaldasid Barone ja lauamängude disainer Cole Medeiros "Stardew Valley: The Board Game'i", mis on "Stardew Valley" põhjal loodud koostöö-lauamäng.<ref>{{Cite news|last=Campbell|first=Ian Carlos|url=https://www.theverge.com/2021/2/23/22297947/stardew-valley-board-game-on-sale-now-cooperativ|title=Stardew Valley is now a cooperative board game|publisher=Vox Media|work=The Verge|date=February 23, 2021|access-date=February 28, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210227164044/https://www.theverge.com/2021/2/23/22297947/stardew-valley-board-game-on-sale-now-cooperativ|archive-date=February 27, 2021}}</ref> Lauamäng müüdi kiiresti läbi pärast selle esimest trükkimist. Hiljem hakati seda uuesti müüma koos mitmete uuendustega.<ref name="Revised">{{Cite web|last=Sheridan|first=Connor|url=https://www.gamesradar.com/stardew-valley-board-game-back-on-sale-with-revised-cards-and-rules/|title=Stardew Valley board game back on sale with revised cards and rules|website=GamesRadar+|date=November 3, 2021|access-date=November 14, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20211103203205/https://www.gamesradar.com/stardew-valley-board-game-back-on-sale-with-revised-cards-and-rules/|archive-date=November 3, 2021}}</ref> Barone tegi koostööd Norihiko Hibinoga, et luua albumiseeriat "Prescription for Sleep". Albumisari remiksib videomängu heliribasid klaveri ja saksofoniga. Album "Stardew Valley" ilmus 2021. aasta mais. See sisaldab 10 lugu mängu originaalheliribalt ja ühe uue loo "Beauty in the Seasons".<ref name="Sleep">{{Cite web|last=Makuch|first=Eddie|url=https://www.gamespot.com/articles/stardew-valleys-music-gets-lovely-lullaby-remix-in-prescription-for-sleep-album/1100-6490672/|title=Stardew Valley's Music Gets Lovely Lullaby Remix In Prescription For Sleep Album|website=[[GameSpot]]|date=April 29, 2021|access-date=October 21, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20250501140439/https://www.gamespot.com/articles/stardew-valleys-music-gets-lovely-lullaby-remix-in-prescription-for-sleep-album/1100-6490672/|archive-date=May 1, 2025}}</ref> 2023. aasta oktoobris kuulutas Barone esimest "Stardew Valley" kontserttuuri "Stardew Valley: Festival of Seasons”, kus [[Kammermuusika|kammerorkester]] esitas otseülekandes mängu muusikat.<ref>{{Cite web|last=Doolan|first=Liam|url=https://www.nintendolife.com/news/2023/10/stardew-valley-festival-of-seasons-concert-tour-announced|title=Stardew Valley "Festival Of Seasons" Concert Tour Announced|website=Nintendo Life|date=2023-10-11|access-date=2024-02-14|language=en-GB|archive-url=https://web.archive.org/web/20250501141304/https://www.nintendolife.com/news/2023/10/stardew-valley-festival-of-seasons-concert-tour-announced|archive-date=May 1, 2025}}</ref> 2024. aasta novembris teatas Barone teisest "Stardew Valley" kontserttuurist "Stardew Valley: Symphony of Seasons"'','' kus 35-liikmeline orkester esitas mängu muusika uusi arranžeeringuid.<ref>{{Cite web|url=https://www.ign.com/videos/stardew-valley-symphony-of-seasons-202526-tour-dates-announcement|title=Stardew Valley: Symphony of Seasons 2025/'26 Tour Dates Announcement - IGN|date=November 20, 2024|access-date=November 20, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20241120173050/https://www.ign.com/videos/stardew-valley-symphony-of-seasons-202526-tour-dates-announcement|archive-date=November 20, 2024}}</ref> Barone oli kaasautor raamatule "The Official Stardew Valley Cookbook", mis ilmus 14. mail 2024. Raamat sisaldab rohkem kui 50 mängus leiduvat retsepti.<ref>{{Cite web|last=Lada|first=Jenni|url=https://www.siliconera.com/official-stardew-valley-cookbook-makes-it-easy-to-cook-homey-meals/|title=Official Stardew Valley Cookbook Makes It Easy to Cook Homey Meals|website=Siliconera|date=May 1, 2024|access-date=November 4, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20241008175307/https://www.siliconera.com/official-stardew-valley-cookbook-makes-it-easy-to-cook-homey-meals/|archive-date=October 8, 2024}}</ref> Barone'i "Stardew Valley" muusikateoseid esitatakse regulaarselt Northwest Public Broadcastingu videomängumuusika raadioprogrammis "Press A To Play". "Stardew Valley" muusikat esitleti esmakordselt "Press A To Play" teises episoodis "Pacific Northwest Independent Games". Seda esitleti ka 2020. aastal saadetes "Indie Darlings" ja "Games We Played".<ref>{{Cite web|last=|first=|url=https://www.nwpb.org/pressa/|title=Press A to Play|website=Northwest Public Broadcasting|date=|access-date=2025-07-03|language=en-GB}}</ref> === Muud projektid === 2008. aastal avaldas Barone oma esimese mängu "17CF Quest", mis oli ka muusikabändi 17 Colorful Feathersi reklaam.<ref>{{Cite web|last=Johnson|first=Sarah|url=https://games.mxdwn.com/news/stardew-valley-creator-eric-barone-shares-first-game-he-ever-made/|title=Stardew Valley Creator Eric Barone Shares First Game He Ever Made|website=games.mxdwn|date=March 22, 2018|access-date=October 14, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20210507011021/https://games.mxdwn.com/news/stardew-valley-creator-eric-barone-shares-first-game-he-ever-made/|archive-date=May 7, 2021}}</ref> Mängu peategelane on "Stardew Valleys" leiduv mööbliese. 2011. aastal lõi Barone koomiksisarja "Wumbus World".<ref>{{Cite web|url=http://wumbusworld.com/index.php?strip=1|title=WumbusWorld -- Intergalactic Comic Strip|date=2020-04-19|access-date=2024-12-11|archive-url=https://web.archive.org/web/20200419182949/http://wumbusworld.com/index.php?strip=1|archive-date=April 19, 2020}}</ref> Barone võttis "Stardew Valley" arenduse ajal 2014. aastal kuuajalise puhkuse. Puhkuse ajal kasutas Barone oma aega, et töötada väikese mobiilmängu kallal, mis avaldati [[Android (operatsioonisüsteem)|Androidile]]. Mängu pealkiri oli "Air Pear" ja see ilmus 6. märtsil 2014. aastal. Mängus pidid mängijad juhtima tasakaaluliikuril lillat pirni takistuste vahel ja võistlema parema tulemuse saavutamiseks. 2021. aasta oktoobris teatas Barone, et töös on uus mäng "Haunted Chocolatier".<ref>{{Cite web|last=Machkovech|first=Sam|url=https://arstechnica.com/gaming/2021/10/stardew-valleys-creator-announces-pixel-art-followup-haunted-chocolatier/|title=Stardew Valley's creator announces pixel-art followup Haunted Chocolatier|website=[[Ars Technica]]|date=October 21, 2021|access-date=2021-10-21|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20211021214004/https://arstechnica.com/gaming/2021/10/stardew-valleys-creator-announces-pixel-art-followup-haunted-chocolatier/|archive-date=October 21, 2021}}</ref> Mängus peab mängija šokolaadipoodi. "Haunted Chocolatier" keskendub võitlusele rohkem kui "Stardew Valley". Barone väitis, et "peaaegu kogu "Haunted Chocolatier", kaasa arvatud võitluselemendid, on täielikult nullist programmeeritud (ja joonistatud)". <ref>{{Cite news|last=Bolding|first=Jonathan|url=https://www.pcgamer.com/heres-a-bit-about-haunted-chocolatiers-combat/|title=Here's a bit about Haunted Chocolatier's combat|work=[[PC Gamer]]|date=October 31, 2021|access-date=2022-06-19|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20220619151015/https://www.pcgamer.com/heres-a-bit-about-haunted-chocolatiers-combat/|archive-date=June 19, 2022}}</ref> 2022. aastal tegi Barone koostööd indie-popbändiga Alvvays, et animeerida bändi laulule "Many Mirrors" muusikavideot. Barone vastutas video animatsiooni eest ning see oli tema esimene kogemus 3D-animatsiooniga.<ref name="VIDEO">{{Cite web|last=McClure|first=Deven|url=https://screenrant.com/concernedape-interview-eric-barone-talks-alvvays-haunted-chocolatier/|title=ConcernedApe Interview: Eric Barone Talks Alvvays, Haunted Chocolatier|website=Screen Rant|date=December 15, 2022|access-date=January 23, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230303201146/https://screenrant.com/concernedape-interview-eric-barone-talks-alvvays-haunted-chocolatier/|archive-date=March 3, 2023}}</ref> 2024. aastal kuulutas Barone, et mängib [[Seattle|Seattle'is]] teraspanni ([[Inglise keel|inglise keeles]] ''steelpan'') bändis.<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=G9Ha4VJpPfA|title=A Chat With the Creator of Stardew Valley (ConcernedApe)|date=November 8, 2024}}</ref> Barone dubleeris üht tegelast videomängus "[[Hollow Knight: Silksong|Hollow Knight: Silksong"]], mis ilmus 2025. aastal.<ref>{{Cite web|last=Peters|first=Jay|url=https://www.theverge.com/news/771772/hollow-knight-silksong-stardew-valley-eric-barone-concernedape|title=Stardew Valley's creator is in Silksong|website=The Verge|date=September 4, 2025|access-date=November 24, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20251122114744/https://www.theverge.com/news/771772/hollow-knight-silksong-stardew-valley-eric-barone-concernedape|archive-date=November 22, 2025}}</ref> === Filantroopia === 2021. aasta mais rahastas Eric Barone UW Tacoma [[Ülikoolilinnak|ülikoolilinnakus]] (21. ja Fawcetti tänava nurgal) Giving Gardeni (annetusaia) olulisi uuendusi (sh kastmissüsteemid ja kasvuhoone). Tänu tema annetustele loodi ka tasustatud üliõpilaskoordinaatori roll, mis aitab aiast igal aastal annetada üle 90 kg (200+lbs) toitu.<ref>{{Cite web|url=https://www.tacoma.uw.edu/sites/default/files/2021-05/UWTacoma-Campaign-Impact-Report_ACCESSIBLE.pdf|title=Boundless Impact Campaign Philanthropy Report|date=May 1, 2021}}</ref> 2024. aasta juulis annetas Eric Barone vähemalt 25 000 dollarit Mountains to Sound Greenway Trustile. Mountains to Sound Greenway Trust on mittetulundusühing 501(3)c, mis tegeleb 1,5 miljoni aakri maastiku hooldamisega Seattle'ist Ellensburgini mööda I-90 maanteed.<ref>{{Cite web|url=https://www.facebook.com/story.php?story_fbid=871684304986863&id=100064359056846|title=ConcernedApe Corporate Champion|date=July 12, 2024}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://mtsgreenway.org/support/corporate-support/|title=Mountains to Sound Greenway Corporate Support|date=July 12, 2024}}</ref> 2025. aasta detsembris teatas MonoGame, et Barone oli toetanud projekti esialgse 125 000 dollari annetusega ning lubas regulaarselt iga kuu annetada 1250 dollarit.<ref>{{Cite web|last=Wagner|first=Justin|url=https://www.pcgamer.com/games/eric-barone-makes-usd125-000-donation-to-the-c-framework-stardew-valley-uses-as-well-as-an-ongoing-monthly-commitment-in-what-the-team-behind-it-calls-an-extraordinary-show-of-support/|title=Eric Barone makes $125,000 donation to the C# framework Stardew Valley uses, as well as 'an ongoing monthly commitment' in what the team behind it calls an 'extraordinary show of support'|website=[[PC Gamer]]|date=December 30, 2025|access-date=January 15, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20251230212747/https://www.pcgamer.com/games/eric-barone-makes-usd125-000-donation-to-the-c-framework-stardew-valley-uses-as-well-as-an-ongoing-monthly-commitment-in-what-the-team-behind-it-calls-an-extraordinary-show-of-support/|archive-date=December 30, 2025}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/live/KqSG81z0Qq8?si=3vkHKpXXD7kHm5WL|title=ConcernedApe MonoGame Donation|date=January 1, 2026}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välised lingid == * [https://www.concernedape.com/ Koduleht] {{DEFAULTSORT:Barone, Eric}} [[Kategooria:Washingtoni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide programmeerijad]] 6y9bpzm2r10w6oy5oqdj75kyk6xeamc 1 713356 7144132 7141042 2026-05-01T19:19:29Z Eiusmod 200998 /* */ Vastus 7144132 wikitext text/x-wiki ''Keeduvorst on tavaliselt suur ja jäme.'' – Millisest allikast selline üllatav väide pärineb? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 17. aprill 2026, kell 07:31 (EEST) :See tuleneb traditsioonist. Enamike keeduvorstide esiisa, [[Mortadella]] Bologna, on väga jäme, selle lõikudega tehakse võileibu. Ei tea mis allikas see olema peab, inglise keeles ei ole mõistet nagu ''keeduvorst'', öeldakse et see on vorst mis on ''salumi'', ''lunch meat'' või ''deli meat'' ([[võileivaliha]]). Kuid võileivaliha on igasugune valmisküpsetatud liha, ka suitsutatud või soolatud liha, suitsuvorstid, salaami vorstid, kõik mida saab ilma kuumtöötlemiseta süüa. Mis meie mõistes on ''keeduvorst'', on enamasti vorstid, mis on tulenenud Mortadella Bolognast. See nimi on vist tundmatu, kuid peaaegu kõik keeduvorstid mida Eestis müüakse, nagu [[Doktorivorst]], kuid ka teised nagu [[Lemmikvorst]] vms, on tulenenud Mortadella Bolognast. Nii et kuidas seda siis üldiselt nimetada erinevalt vene nimetusest, ''suitsutamata ja hapendamata võileivavorst''? [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. aprill 2026, kell 02:41 (EEST) :See nimetus ei ole väga kindlapiiriline sellepärast, et mõeldakse suitsutamata ja hapendamata vorsti, mida võib kasutada [[võileivaliha]]na, kuid ka suitsutatud vorste mõnikord keedetakse, või keedetakse osaliselt. Samuti on ka tuntumatest keeduvorstidest suitsutatud versioone. Veider et nii oluline mõiste nagu ''võileivaliha'', on õigekeelsussõnaraamatus puudu. Meie siin Vikipeedias teeme nende tegemata tööd. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 22:19 (EEST) fuaat8cvlvb2xrl7tsibs6sbn3ww4ew 0 713440 7143966 7134242 2026-05-01T13:52:20Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Külmrelvad]] 7143966 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib pistodast; kehaosa kohta vaata artiklit [[Suuoga]]}} [[Fail:16th century stiletto.JPG|pisi|Stilett 16. sajandist]] '''Stilett''' on peenike [[pistoda]], mille tera on kolmnurkse või nelinurkse ristlõikega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=stilett |url=http://entsyklopeedia.ee/meedia/stilett/nene7_page_0292 |vaadatud=18. aprillil 2026 |väljaanne=Eesti Entsüklopeedia}}</ref> ==Viited== [[Kategooria:Külmrelvad]] 37pxg9vgegusbssnntedh8q9lm4pyoz 0 713522 7143980 7134862 2026-05-01T13:57:30Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Toiduainetööstus]] 7143980 wikitext text/x-wiki '''Täppiskääritamine''' on [[biotehnoloogia]] valdkonda kuuluv tehnoloogia, mille puhul kasutatakse [[Mikroorganism|mikroorganisme]], näiteks [[Bakter|baktereid]], [[Pärm|pärmi]], [[Seen|seeni]] või vetikaid, et toota spetsiifilisi tooteid, nagu [[Valk|valgud]], vitamiinid või muud koostisosad.<ref name="EPKK">{{cite web|url=https://epkk.ee/wp-content/uploads/2023/12/EPKK-infoleht-nr.-1-2023.pdf|title=EPKK infoleht nr. 1/2023|publisher=Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda|date=2023-12-09|access-date=2026-04-19}}</ref><ref name="FAO">{{cite web|url=https://www.fao.org/food-safety/scientific-advice/biotechnology--gmo-and-gm-foods/en|title=Biotechnology, GMO and GM foods|publisher=Food and Agriculture Organization of the United Nations|access-date=2026-04-19}}</ref> [[Toidutehnoloogia|Toidutehnoloogias]] kasutatakse täppiskääritamist kindlate sihttoodete tootmiseks kontrollitud tootmissüsteemis.<ref name="FAO" /> Täppiskääritamise keskmes ei ole mikroorganismi enda biomass, vaid selle toodetud kindel molekul või koostisosa.<ref name="GFI1">{{cite web|url=https://gfi.org/science/the-science-of-fermentation/|title=The science of fermentation|publisher=Good Food Institute|access-date=2026-04-19}}</ref> Seetõttu eristatakse seda biomassifermentatsioonist, mille puhul kasutatakse toiduna või toidu koostisosana peamiselt mikroobset biomassi ennast.<ref name="GFI1" /> Täppiskääritamise abil saab toota näiteks [[Ensüüm|ensüüme]], maitsemolekule, vitamiine, looduslikke pigmente ja rasvu.<ref name="GFI1" /> Meetodit on toidutootmises kasutatud juba aastakümneid. Näidetena on toodud [[kümosiin]] juustutootmises ning [[sidrunhape]], mida kasutatakse toiduainetööstuses laialdaselt.<ref name="GFIE">{{cite web|url=https://gfieurope.org/precision-fermentation/|title=What is precision fermentation?|publisher=GFI Europe|access-date=2026-04-19}}</ref> Viimastel aastatel on täppiskääritamine pälvinud tähelepanu eelkõige alternatiivsete valkude arendamisel, kuna selle abil saab toota näiteks piima- ja munavalke ning muid koostisosi, mida kasutatakse taimsete või muude uudsete toitude valmistamisel.<ref name="EPKK" /><ref name="GFI1" /><ref name="GFIE" /> Täppiskääritamise vastu tuntakse huvi ka seetõttu, et see võimaldab toota kindlaid toidukoostisosi ühtlase kvaliteediga ja kasutada neid erinevates toodetes väikestes, kuid tehnoloogiliselt olulistes kogustes.<ref name="FAO" /><ref name="GFI1" /> Seetõttu peetakse täppiskääritamist üheks nüüdisaegse [[toidubiotehnoloogia]] ja uute toidulahenduste arengusuunaks.<ref name="EPKK" /><ref name="GFIE" /> == Viited == <references /> [[Kategooria:Toiduainetööstus]] kigv9dt8ol6fdxfd57eduqlaeuuui8b 0 713543 7143922 7143906 2026-05-01T12:10:16Z Metsavend 738 7143922 wikitext text/x-wiki [[File:Kash Patel, official ATF portrait.jpg|thumb|Kashyap P. Patel (2025)]] '''Kashyap Pramod Patel''' (sündinud [[25. veebruar]]il [[1980]] [[Garden City]]s Long Islandil New Yorgi osariigis) on USA jurist, 21. veebruarist 2025 [[Föderaalne Juurdlusbüroo|Föderaalse Juurdlusbüroo]] (FBI) direktor.<ref>https://nymag.com/intelligencer/article/fbi-director-kash-patel-purge-trump-retribution-revenge.html</ref> == Elulugu == === Varajane elu === Tema isa oli Gujaratist pärit Uganda hindu, kelle Uganda president [[Idi Amin]] [[1972]]. aastal etnilise tausta tõttu välja saatis. Kash Patel sai hinduistliku kasvatuse. [[2002]]. aastal lõpetas [[Richmondi ülikool]]i kriminaalõiguse ja ajaloo erialal ning 2005. aastal Pace'i ülikooli õigusteaduskonna. 2005-2012 töötas Miami-Dade'i maakonnas Floridas avaliku kaitsjana, tegeledes vägivaldsete kuritegude ja narkokaubanduse juhtumitega ning hiljem Florida lõunapiirkonna föderaalse avaliku kaitsjana. 2012. aastal asus tööle justiitsministeeriumis, ta koordineeris kohtunikega vahistamismääruste heakskiitmist. Ta oli ajutiselt kriminaalosakonna esindaja 2012. aasta Benghazi rünnaku toimepanijate vastu algatatud kohtuasjas, kuid tagandati ametist lahkarvamuste tõttu kohtuasja juhtiva bürooga, Columbia ringkonna prokuratuuriga.<ref>https://www.theatlantic.com/magazine/archive/2024/10/kash-patel-trump-national-security-council/679566/</ref><ref>https://www.nytimes.com/2024/10/14/us/politics/kash-patel.html</ref> 2013-2014 USA justiitsministeeriumi rahvusliku julgeoleku osakonna prokurör. 2014. aasta jaanuarist justiitsministeeriumi terrorismivastase võitluse osakonna nooremametnik. 2017. aastal lahkus justiitsministeeriumist, öeldes, et ministeeriumi negatiivne reaktsioon 2016. aasta USA presidendivalimistele oli tema lahkumise ajendiks.<ref>https://nymag.com/intelligencer/article/fbi-director-kash-patel-purge-trump-retribution-revenge.html</ref> === Trumpi esimene presidentuur (2017-2021) === 2017. aasta aprillis asus tööle USA Esindajatekoja alalises luurekomisjonis, mida tol ajal juhtis esindaja Devin Nunes. Ajalehe "New York Times" teatel oli Patel veebruaris 2018 avaldatud nn. Nunesi memo peamine autor, milles väideti, et FBI kuritarvitas oma võimu 2016. aasta USA presidendivalimiste ajal, et saada kohtumäärus Donald Trumpi abilise Carter Page'i jälgimiseks.<ref>https://www.nytimes.com/2018/02/02/us/politics/kashyap-patel-nunes-memo.html</ref> Memo lükati laialdaselt tagasi, kui kallutatud argumendid valitud faktide põhjal, kuid see tõstis Pateli positsiooni Trumpi liitlaste seas tehes temast kangelase.<ref>https://www.nytimes.com/2019/10/23/us/politics/kash-patel-ukraine.html</ref> 2019. aasta veebruarist USA presidendi juures asuva USA Riikliku Julgeoleku Nõukogu (NSC) liige.<ref>https://www.nytimes.com/2019/10/23/us/politics/kash-patel-ukraine.html</ref> Trumpi riikliku julgeoleku nõunik John Bolton ja tema asetäitja Charles Kupperman määrasid Pateli NSC rahvusvaheliste organisatsioonide ja liitude direktoraati, mis tegeleb ÜRO poliitikaga. Väidetavalt oli direktoradil kohustus Patel tööle võtta.<ref>Peter Baker and Susan Glasser. ''The Divider: Trump in the White House, 2017–2021.'' Doubleday, 2022. Pp. 332</ref> 2019. aasta juulis määrati Patel NSC terrorismivastase võitluse direktoraadi vanemdirektoriks.<ref>https://www.thedailybeast.com/kash-patel-devin-nunes-ally-who-fought-russia-probe-gets-senior-white-house-national-security-job/</ref> 2020. aasta 20. veebruarist eelmisel päeval ametisse asunud USA Riikliku Luureülema (DNI) Richard Grenelli nõunik.<ref>https://www.politico.com/news/2020/02/20/kash-patel-odni-post-116546</ref> 21. veebruarist 2020 Riikliku Luureülema peamine asetäitja.<ref>https://www.washingtonpost.com/politics/were-cleaning-it-out-trump-embarks-on-expansive-search-for-disloyalty-as-administration-wide-purge-escalates/2020/02/21/870e6c56-54c1-11ea-b119-4faabac6674f_story.html</ref> Talle anti volitused "maja korrastamiseks" ja ta vähendas kohe Riikliku Luureülema büroo personali.<ref>https://www.nytimes.com/2020/03/12/us/politics/richard-grenell-intelligence-office-review.html</ref> Peale seda, kui mais 2020 sai uueks Luureülemaks John Ratcliffe, naasis Patel NSC terrorismivastase võitluse direktoraadi vanemdirektoriks.<ref>https://www.politico.com/news/2020/07/10/white-house-fills-russia-job-356426</ref> 2020. aasta aprillis töötas Trump välja plaani FBI direktori Christopher A. Wray ametist kõrvaldamiseks ja William Evanina määramiseks büroo juhiks, samal ajal kui Patelist saaks asedirektor. USA peaprokurör William Barr peatas plaani, ähvardades tagasi astuda.<ref>https://www.politico.com/news/2021/05/20/trump-wray-fbi-chief-489725</ref> Endise kaitseministri USA Mark Esperi memuaaride kohaselt ütles Patel Pentagoni ametnikele, et välisminister Mike Pompeo oli saanud loa Nigeeria õhuruumi sisenemiseks (et vabastada USA kodanikust pantvang), kuid kui SEAL Team Six oli juba teel, sai Esper teada, et luba polnud saadud, ja lennuk tiirles umbes tund aega, kuni luba anti. Esper kirjutas, et tema meeskond "kahtlustas Pateli heakskiitmisloo väljamõtlemises". Patel eitas süütegu, öeldes, et ta "käitus asjakohaselt, edastas kogu teabe täpselt ega seadnud kunagi pantvangide turvalisust ohtu."<ref>https://www.cbsnews.com/news/fbi-insider-kash-patel-hostage-rescue/</ref><ref>https://www.theatlantic.com/magazine/archive/2024/10/kash-patel-trump-national-security-council/679566/</ref><ref>https://www.cbsnews.com/live-updates/kash-patel-confirmation-hearing-fbi-director/</ref> 2020. aasta novembris vallandas Trump Esperi, nimetades Christopher C. Milleri kaitseministri kohusetäitjaks. Patel määrati Milleri staabiülemaks. Patel juhtis kaitseministeeriumi üleminekut Joe Bideni administratsiooni alla.<ref>https://www.defensenews.com/smr/transition/2020/11/24/pentagon-transition-begins-with-a-covid-19-twist/</ref> Kui Patel vahetult pärast 2020. aasta presidendivalimisi kaitseministri kohusetäitja staabiülemaks määrati, soovitas staabiülemate ühendkomitee esimees [[Mark Milley]] tal president Trumpi võimul hoidmiseks seadust mitte rikkuda: „Elu näeb trellide tagant tõesti kohutav välja.“<ref>https://www.theatlantic.com/magazine/archive/2024/10/kash-patel-trump-national-security-council/679566/</ref> Kui Trump plaanis oma esimese ametiaja viimastel nädalatel nimetada Pateli CIA asedirektoriks, ähvardas agentuuri juht [[Gina Haspel]] tagasi astuda. Trump andis järele alles pärast asepresident [[Mike Pence]]'i ja teiste sekkumist. Pateli edu saladus paistis kriitikute sõnul olevat tema erakordne ja jäägitu truudus Donald Turmpile. "Patel näis olevat keskendunud ainult Trumpile meeldimisele. Isegi lojaliste täis administratsioonis oli Patel oma pühendumuses erakordne. See näis paljusid tema kolleege kõige rohkem häirivat: Patel oli ohtlik, ütlesid mitmed neist mulle, mitte kindla plaani pärast, mida ta oleks valmis ellu viima, kui ta saaks kontrolli CIA või FBI üle, vaid seetõttu, et tal ei näinud olevat üldse mingit plaani – tema tänased prioriteedid sõltuvad alati homme muutliku presidendi soovidest."<ref>https://www.theatlantic.com/magazine/archive/2024/10/kash-patel-trump-national-security-council/679566/</ref> === Trumpi presidentuuride vahel === Septembris 2021 sai ta Esindajatekoja Kapitooliumi ründamise uurimise erikomisjonilt kutse ilmuda ülekuulamisele. Trump andis talle korralduse kutset ignoreerida,<ref>https://www.nytimes.com/2021/10/07/us/politics/jan-6-subpoenas.html</ref> kuid ta tegi ikkagi komisjoniga koostööd.<ref>https://www.washingtonpost.com/politics/2022/04/27/talk-martial-law-insurrection-act-draws-notice-jan-6-committee/</ref> Pärast Trumpi ametist lahkumist 2021. aastal juhtis Patel konsultatsioonifirmat Trishul, tema klientide hulgas oli näiteks Katari USA saatkond.<ref>https://thehill.com/homenews/administration/5124971-kash-patel-qatar-work-fbi-nomination/</ref> Ta asutas mittetulundusühingu Kash Foundation, mille eesmärk oli aidata 6. jaanuari USA Kapitooliumi rünnakus osalejaid kohtukulude eest tasumisel. Firma müüb ka K$H kaubamärgiga kaupu. 2022. aasta aprillis oli ta 2021. aastal Donald Trumpi loodud Trump Media & Technology Groupi direktor. Direktorina kirjeldas ta [[QAnon]]<nowiki/>iga külgnevate kontode reklaamimist Trump Media sotsiaalmeedia teenuses Truth Social, kui teadlikku äriotsust "publiku püüdmiseks".<ref>https://www.nytimes.com/2023/01/28/us/politics/trump-social-media-extremism.html</ref> 2022. aasta juunis maksti Patelile 130 000 dollarit uurimise eest väidete kohta, et ettevõtte kaasasutajad Andy Dean ja Wes Moss olid "edendanud ettearvamatut ja mürgist ettevõttekultuuri". Tema aruanne lisati hiljem kohtuvaidlusesse Deani ja Mossi aktsiate üle ettevõttes.<ref>https://www.nytimes.com/2024/12/06/business/kash-patel-trump-media-truth-social.html</ref> Patel nimetati ka Russell Voughti Ameerika Uuendamise Keskusesse (Trumpi presidentuuride vahel tegutsenud trumpistlik mõttekoda).<ref>https://www.axios.com/2022/07/22/trump-2025-radical-plan-second-term</ref> 2024. aastal oli ta üheksa kuud konsultant Elite Depotis, mis on Kaimanisaartel asuv ettevõte, mis haldab e-kaubandusplatvormi Shein.<ref>https://www.wsj.com/us-news/law/kash-patel-shein-trump-cabinet-pick-73da2e52</ref> 2021–2023 saate „Kash's Corner“ saatejuht paremäärmuslikus EpochTV-s,<ref>https://www.nytimes.com/2024/12/30/nyregion/shen-yun-epoch-times-falun-gong.html</ref> veebruaris 2022 oli tema saatekülaliseks Donald Trump.<ref>https://www.washingtonpost.com/politics/2022/02/18/how-right-embraced-false-claim-clinton-spied-president-trump/</ref> Pärast seda, kui Trumpi endine nõunik [[Steve Bannon]] 2024. aasta juulis 6. jaanuari rünnaku erikomisjoni kohtukutse eiramise eest vanglasse sattus, töötas Patel osalise tööajaga külalisvõõrustajana Bannoni taskuhäälingus „War Room“.<ref>https://www.nytimes.com/2024/10/28/us/politics/steve-bannon-trump-campaign-war-room.html</ref> 2024. aastal maksis Venemaa valitsusega seotud vene filmitegija Igor Lopatonok Patelile 25 000 dollarit esinemise eest Tucker Carlsoni kuueosalises sarjas „All the President's Men: The Conspiracy Against Trump“.<ref>https://www.washingtonpost.com/national-security/2025/02/07/patel-fbi-russia-lopatonok/</ref> Oma saates „Kash's Corner“ levitas ta mitmeid vandenõuteooriaid, sealhulgas vandenõuteooriaid süvariigi ja 6. jaanuari 2021 Kapitooliumi rünnaku kohta. NBC Newsi analüüs tema jutusaate "Kash's Corner" 79 episoodi kohta näitas, et ta esitas ulatuslikke ja "detailseid, kuid alusetuid väiteid vandenõude kohta, mis hõlmasid muuhulgas valitsusametnikke, õiguskaitseorganeid, meediat ja tehnoloogiaettevõtteid, mille kõigi eesmärk oli valimiste võltsimine, konservatiivsete häälte vaigistamine ning Trumpi presidendiaja ja tagasivalimise õõnestamine".<ref>https://www.nbcnews.com/politics/donald-trump/trumps-fbi-pick-co-hosted-show-conspiracy-filled-far-right-media-organ-rcna182823</ref> Saates "Truth Social" soovitas Patel tablette, mis väidetavalt detoksifitseerivad COVID-19 vaktsiinides sisalduvat koroonaviiruse ogavalku, <ref>https://www.wsj.com/health/trump-cabinet-picks-supplements-3fbbbca1</ref> neid tablette müüs tema firma K$H.<ref>https://www.npr.org/2024/12/09/nx-s1-5213692/kash-patel-conspiracy-theories-fbi</ref> Ta on levitanud ka alusetut teooriat, et 6. jaanuari rünnakut Kapitooliumile õhutasid peamiselt FBI ja selle informaatorid, et kahjustada MAGA liikumist.<ref>https://www.npr.org/2024/12/09/nx-s1-5213692/kash-patel-conspiracy-theories-fbi</ref> 2024. aasta septembris lubas Patel sulgeda FBI peakorteri J. Edgar Hooveri hoone, et "avada selle järgmisel päeval uuesti süvariigi muuseumina" ja "võtta 7000 selles hoones töötavat töötajat ja saata nad üle Ameerika kurjategijaid jälitama".<ref>https://www.nytimes.com/2024/12/02/us/politics/kash-patel-fbi.html</ref> === FBI direktor === 2024. aasta novembris kavatses vastvalitud president Donald Trump määrata Pateli kõrgetasemelisele ametikohale FBI-s või justiitsministeeriumis.<ref>https://www.axios.com/2024/11/25/fbi-director-kash-patel-trump</ref> 30. novembril 2024 nimetas Trump Pateli oma kandidaadiks FBI direktori ametikohale, kuigi ametis oleval direktoril [[Christopher Wray]]'l oli ametiaja lõpuni jäänud rohkem, kui kaks aastat.<ref>https://www.nytimes.com/2024/11/30/us/politics/trump-replace-christopher-wray.html</ref> 2025. aasta jaanuaris saatsid 23 endist vabariiklasest valitsusametnikku USA Senatile kirja, milles kutsusid neid üles Pateli kandidatuuri tagasi lükkama. „Patel on öelnud, et sulgeb FBI peakorteri oma esimesel ametipäeval ja muudab selle niinimetatud „süvariigi muuseumiks“. Ta on ähvardanud ka J6 komitee liikmeid kriminaaluurimisega,“ kirjutasid nad, viidates Esindajatekoja erikomisjonile, mis uuris 6. jaanuaril 2021 Kapitooliumile toime pandud rünnakut.<ref>https://thehill.com/policy/national-security/5111656-kash-patel-trump-fbi-gop-critics-comstock-walsh-ty-cobb/</ref> 20. veebruaril 2025 kinnitas Senat Pateli ametisse häältega 51–49. Kõik vabariiklasest senaatorid peale [[Susan Collins]]i ja [[Lisa Murkowski]] hääletasid tema kinnitamise poolt ning kõik demokraadist senaatorid olid tema kandidatuuri vastu.<ref>https://www.nytimes.com/2025/02/20/us/politics/kash-patel-trump-fbi-senate.html</ref> Pateli vannutas ametisse järgmisel päeval justiitsminister [[Pam Bondi]]. Ta andis ametivande hindu pühakirja [[Bhagavadgītā]] peal.<ref>https://www.wsj.com/politics/policy/kash-patel-fbi-director-start-actions-c3d5d57f</ref> Pärast ametivande andmist teatas Patel ametnikele, et kavatseb saata 1000 FBI agenti Washingtonist teistesse välibüroodesse linnades, kus on kõrgem kuritegevuse tase, ja suunata 500 töötajat USA sõjaväebaasi Redstone Arsenali Huntsville'is Alabamas.<ref>https://www.nytimes.com/2025/02/21/us/politics/kash-patel-fbi-staff-transfer.html</ref><ref>https://www.wsj.com/politics/policy/kash-patel-fbi-director-start-actions-c3d5d57f</ref> "The Wall Street Journali" andmetel ütles üks ametnik Patelile, et ümberkorraldamine võib maksta 100 miljonit dollarit, mida agentuuril polnud; see ei heidutanud teda. Journali andmetel vabastas Patel ametist avaliku teenistuse juhid ja asendas nad poliitiliste liitlastega.<ref>https://www.wsj.com/politics/policy/kash-patel-fbi-director-start-actions-c3d5d57f</ref> Märtsis ütles Trump kõnes, et Patelil on plaanis kolida FBI peakorter "vanasse kaubandusministeeriumi hoonesse" ja pakkus välja töötajate edasise vähendamise.<ref>https://www.bloomberg.com/news/articles/2025-03-14/trump-says-he-ll-keep-fbi-in-dc-scrap-plan-to-move-to-maryland</ref> 24. veebruarist 9. aprillini 2025 oli ta USA justiitsministeeriumi juures asuva [[Alkoholi, Tubaka, Tulirelvade ja Lõhkeainete Amet]] tegevdirektor.<ref>https://apnews.com/article/justice-department-kash-patel-atf-fbi-3d24d25eb6e111207ac80c7e030641eb</ref><ref>https://www.reuters.com/world/us/kash-patel-removed-acting-atf-director-replaced-by-army-secretary-sources-say-2025-04-09/</ref> 8. mail 2025 pooldas ta FBI eelarve vähendamist 500 miljoni dollari võrra, mis oli järsk kõrvalekalle tema eelmisel päeval esitatud taotlusest saada "rohkem, kui oli välja pakutud".<ref>https://www.nytimes.com/2025/05/08/us/politics/kash-patel-fbi-budget.html</ref> Mais 2025 sulges ta FBI siseauditi büroo, mis jälgis jälitustegevuse eeskirjade järgimist.<ref>https://www.nytimes.com/2025/05/20/us/politics/fbi-kash-patel-office-internal-auditing.html</ref> Juulis 2025 teatas Patel, et FBI kolib kontoriruumidesse Ronald Reagani ja Rahvusvahelises Kaubanduskeskuse hoones, mis vabanesid seoses [[Ameerika Ühendriikide Rahvusvahelise Arengu Agentuur]]i sulgemisega.<ref>https://edition.cnn.com/2025/07/01/politics/fbi-reagan-building</ref> Kuid USA Kongress oli varem eraldanud 555 miljonit dollarit uue FBI peakorteri jaoks Marylandis. 26. detsembril 2025 ütles Patel, et algne FBI peakorteri hoone, J. Edgar Hooveri hoone suletakse jäädavalt.<ref>https://thehill.com/homenews/administration/5663971-fbi-hoover-building-permanent-closure/</ref> Augustis 2025 langetas Patel FBI värbamisstandardeid, sealhulgas kaotas bakalaureusekraadi nõude, et võimaldada bürool keskenduda rohkem tänavakuritegevusele.<ref>https://www.nytimes.com/2025/08/21/us/politics/fbi-agent-recruitment-requirements-trump.html</ref> 2025. aasta oktoobris ja novembris saatis Patel laiali Washingtoni välibüroos asuva avaliku korruptsiooni üksuse,mis vastutas korruptsiooni väljajuurimise eest Kongressis ja pettuste väljajuurimise eest valitsusasutustes ning vallandas mitu agenti, kes olid "Arktika pakase" (Trumpi püüe 2020. aasta valimisi võltsida) kallal töötanud.<ref>https://www.nytimes.com/2025/05/15/us/politics/fbi-public-corruption-squad-trump.html</ref> Selle üksuse uurimise tulemusel algatati üks kahest Trumpi vastu algatatud föderaalsest kriminaalasjast, mis mõlemad pärast tema valimist uuesti presidendiks lõpetati.<ref>https://www.nbcnews.com/politics/justice-department/fbi-folds-public-corruption-squad-aided-jack-smiths-trump-investigatio-rcna207029</ref> Septembris 2025 kaebasid kolm endist FBI ametnikku – Brian Driscoll, Steven Jensen ja Spencer Evans – Pateli ja justiitsminister Pam Bondi kohtusse, väites, et nende vallandamine oli ebaseaduslik. Hagis väideti, et Patel vallandas Valge Maja ja justiitsministeeriumi korraldusel FBI töötajaid, kes olid töötanud Trumpi puudutavate uurimiste kallal. Hagi kohaselt tunnistas Patel eraviisiliselt, et vallandamised olid kättemaks Trumpi ahistamise eest, potentsiaalselt ebaseaduslikud ja rikkusid FBI protokolle, mis kaitsevad agente poliitilise kättemaksu eest.<ref>https://www.nytimes.com/2025/09/10/us/politics/trump-fbi-lawsuit.html</ref> == Raamatud == Ta on kirjutanud kolm lasteraamatut, mis on inspireeritud tema poliitilistest vaadetest. MI5 töötaja Chistorpher Steele'i Trumpi Venemaa sidemeid avavast toimikust jutustav raamat "Vandenõu kuninga vastu" avaldati Brave Booksi poolt 2022. aastal. Samal aastal ilmus veel "Vandenõu kuninga vastu: 2000 muula" ja pärast 2024. aasta USA presidendivalimisi "Vandenõu kuninga vastu 3: Kuninga tagasitulek". Patel ise on raamatu peategelane, sinakasrohelistes rüüs võlur nimega Silmapaistev Avastaja Kash, kes teeb koostööd oma lojaalse sõbra hertsog Deviniga (Esindajatekoja liige Devin Nunes) , et kaitsta head kuningat Donaldi kurja nõia Hillary Queentoni (Hillary Clinton) ja kurja paruni von Bideni eest. Seal on rühm ebausaldusväärseid heeroldeid, kelle lippudel on kirjad "Post" ja "NYT" (Trumpi suhtes kriitilised USA juhtivad päevalehed "The Washington Post" ja "New York Times") ja rida vapraid rüütleid, kes kannavad kilpidel tähti MKGA (Make Kingdom Great Again).<ref>https://www.politico.com/news/magazine/2022/09/02/mag-weiss-kidsbooks-00053509</ref> 2003. aastal ilmusid tal memuaarid „Valitsuse gangsterid: süvariik, tõde ja lahing meie demokraatia eest“, kus on umbes 60 inimese nimekiri, keda nimetatakse „süvariigi“ liikmeteks. See nimekiri ulatub Trumpi poliitilistest tippvastastest, nagu [[Joe Biden]], [[Kamala Harris]] ja [[Hillary Clinton]], eluaegsete vabariiklasteni (näiteks Trumpi esimese presidentuuri justiitsminister [[William Barr]] ja tema tolleaegne riikliku julgeoleku nõunik [[John R. Bolton|John Bolton]]), kes teenisid Trumpi esimeses administratsioonis, kuid keeldusid kinnitamast tema valeväiteid, et et ta võitis 2020. aasta valimised. „Üks süvariigi kavalamaid ja võimsamaid harusid on Föderaalne Juurdlusbüroo,” kirjutas Patel. „FBI on nüüd süvariigi peamine institutsioon.”<ref>https://www.nbcnews.com/investigations/kash-patels-potential-targets-fear-tenure-fbi-director-rcna182416</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide juristid]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] q08fohpizq9z8zf7xpjooegej7yf3b7 7143936 7143922 2026-05-01T12:15:14Z Metsavend 738 /* FBI direktor */ 7143936 wikitext text/x-wiki [[File:Kash Patel, official ATF portrait.jpg|thumb|Kashyap P. Patel (2025)]] '''Kashyap Pramod Patel''' (sündinud [[25. veebruar]]il [[1980]] [[Garden City]]s Long Islandil New Yorgi osariigis) on USA jurist, 21. veebruarist 2025 [[Föderaalne Juurdlusbüroo|Föderaalse Juurdlusbüroo]] (FBI) direktor.<ref>https://nymag.com/intelligencer/article/fbi-director-kash-patel-purge-trump-retribution-revenge.html</ref> == Elulugu == === Varajane elu === Tema isa oli Gujaratist pärit Uganda hindu, kelle Uganda president [[Idi Amin]] [[1972]]. aastal etnilise tausta tõttu välja saatis. Kash Patel sai hinduistliku kasvatuse. [[2002]]. aastal lõpetas [[Richmondi ülikool]]i kriminaalõiguse ja ajaloo erialal ning 2005. aastal Pace'i ülikooli õigusteaduskonna. 2005-2012 töötas Miami-Dade'i maakonnas Floridas avaliku kaitsjana, tegeledes vägivaldsete kuritegude ja narkokaubanduse juhtumitega ning hiljem Florida lõunapiirkonna föderaalse avaliku kaitsjana. 2012. aastal asus tööle justiitsministeeriumis, ta koordineeris kohtunikega vahistamismääruste heakskiitmist. Ta oli ajutiselt kriminaalosakonna esindaja 2012. aasta Benghazi rünnaku toimepanijate vastu algatatud kohtuasjas, kuid tagandati ametist lahkarvamuste tõttu kohtuasja juhtiva bürooga, Columbia ringkonna prokuratuuriga.<ref>https://www.theatlantic.com/magazine/archive/2024/10/kash-patel-trump-national-security-council/679566/</ref><ref>https://www.nytimes.com/2024/10/14/us/politics/kash-patel.html</ref> 2013-2014 USA justiitsministeeriumi rahvusliku julgeoleku osakonna prokurör. 2014. aasta jaanuarist justiitsministeeriumi terrorismivastase võitluse osakonna nooremametnik. 2017. aastal lahkus justiitsministeeriumist, öeldes, et ministeeriumi negatiivne reaktsioon 2016. aasta USA presidendivalimistele oli tema lahkumise ajendiks.<ref>https://nymag.com/intelligencer/article/fbi-director-kash-patel-purge-trump-retribution-revenge.html</ref> === Trumpi esimene presidentuur (2017-2021) === 2017. aasta aprillis asus tööle USA Esindajatekoja alalises luurekomisjonis, mida tol ajal juhtis esindaja Devin Nunes. Ajalehe "New York Times" teatel oli Patel veebruaris 2018 avaldatud nn. Nunesi memo peamine autor, milles väideti, et FBI kuritarvitas oma võimu 2016. aasta USA presidendivalimiste ajal, et saada kohtumäärus Donald Trumpi abilise Carter Page'i jälgimiseks.<ref>https://www.nytimes.com/2018/02/02/us/politics/kashyap-patel-nunes-memo.html</ref> Memo lükati laialdaselt tagasi, kui kallutatud argumendid valitud faktide põhjal, kuid see tõstis Pateli positsiooni Trumpi liitlaste seas tehes temast kangelase.<ref>https://www.nytimes.com/2019/10/23/us/politics/kash-patel-ukraine.html</ref> 2019. aasta veebruarist USA presidendi juures asuva USA Riikliku Julgeoleku Nõukogu (NSC) liige.<ref>https://www.nytimes.com/2019/10/23/us/politics/kash-patel-ukraine.html</ref> Trumpi riikliku julgeoleku nõunik John Bolton ja tema asetäitja Charles Kupperman määrasid Pateli NSC rahvusvaheliste organisatsioonide ja liitude direktoraati, mis tegeleb ÜRO poliitikaga. Väidetavalt oli direktoradil kohustus Patel tööle võtta.<ref>Peter Baker and Susan Glasser. ''The Divider: Trump in the White House, 2017–2021.'' Doubleday, 2022. Pp. 332</ref> 2019. aasta juulis määrati Patel NSC terrorismivastase võitluse direktoraadi vanemdirektoriks.<ref>https://www.thedailybeast.com/kash-patel-devin-nunes-ally-who-fought-russia-probe-gets-senior-white-house-national-security-job/</ref> 2020. aasta 20. veebruarist eelmisel päeval ametisse asunud USA Riikliku Luureülema (DNI) Richard Grenelli nõunik.<ref>https://www.politico.com/news/2020/02/20/kash-patel-odni-post-116546</ref> 21. veebruarist 2020 Riikliku Luureülema peamine asetäitja.<ref>https://www.washingtonpost.com/politics/were-cleaning-it-out-trump-embarks-on-expansive-search-for-disloyalty-as-administration-wide-purge-escalates/2020/02/21/870e6c56-54c1-11ea-b119-4faabac6674f_story.html</ref> Talle anti volitused "maja korrastamiseks" ja ta vähendas kohe Riikliku Luureülema büroo personali.<ref>https://www.nytimes.com/2020/03/12/us/politics/richard-grenell-intelligence-office-review.html</ref> Peale seda, kui mais 2020 sai uueks Luureülemaks John Ratcliffe, naasis Patel NSC terrorismivastase võitluse direktoraadi vanemdirektoriks.<ref>https://www.politico.com/news/2020/07/10/white-house-fills-russia-job-356426</ref> 2020. aasta aprillis töötas Trump välja plaani FBI direktori Christopher A. Wray ametist kõrvaldamiseks ja William Evanina määramiseks büroo juhiks, samal ajal kui Patelist saaks asedirektor. USA peaprokurör William Barr peatas plaani, ähvardades tagasi astuda.<ref>https://www.politico.com/news/2021/05/20/trump-wray-fbi-chief-489725</ref> Endise kaitseministri USA Mark Esperi memuaaride kohaselt ütles Patel Pentagoni ametnikele, et välisminister Mike Pompeo oli saanud loa Nigeeria õhuruumi sisenemiseks (et vabastada USA kodanikust pantvang), kuid kui SEAL Team Six oli juba teel, sai Esper teada, et luba polnud saadud, ja lennuk tiirles umbes tund aega, kuni luba anti. Esper kirjutas, et tema meeskond "kahtlustas Pateli heakskiitmisloo väljamõtlemises". Patel eitas süütegu, öeldes, et ta "käitus asjakohaselt, edastas kogu teabe täpselt ega seadnud kunagi pantvangide turvalisust ohtu."<ref>https://www.cbsnews.com/news/fbi-insider-kash-patel-hostage-rescue/</ref><ref>https://www.theatlantic.com/magazine/archive/2024/10/kash-patel-trump-national-security-council/679566/</ref><ref>https://www.cbsnews.com/live-updates/kash-patel-confirmation-hearing-fbi-director/</ref> 2020. aasta novembris vallandas Trump Esperi, nimetades Christopher C. Milleri kaitseministri kohusetäitjaks. Patel määrati Milleri staabiülemaks. Patel juhtis kaitseministeeriumi üleminekut Joe Bideni administratsiooni alla.<ref>https://www.defensenews.com/smr/transition/2020/11/24/pentagon-transition-begins-with-a-covid-19-twist/</ref> Kui Patel vahetult pärast 2020. aasta presidendivalimisi kaitseministri kohusetäitja staabiülemaks määrati, soovitas staabiülemate ühendkomitee esimees [[Mark Milley]] tal president Trumpi võimul hoidmiseks seadust mitte rikkuda: „Elu näeb trellide tagant tõesti kohutav välja.“<ref>https://www.theatlantic.com/magazine/archive/2024/10/kash-patel-trump-national-security-council/679566/</ref> Kui Trump plaanis oma esimese ametiaja viimastel nädalatel nimetada Pateli CIA asedirektoriks, ähvardas agentuuri juht [[Gina Haspel]] tagasi astuda. Trump andis järele alles pärast asepresident [[Mike Pence]]'i ja teiste sekkumist. Pateli edu saladus paistis kriitikute sõnul olevat tema erakordne ja jäägitu truudus Donald Turmpile. "Patel näis olevat keskendunud ainult Trumpile meeldimisele. Isegi lojaliste täis administratsioonis oli Patel oma pühendumuses erakordne. See näis paljusid tema kolleege kõige rohkem häirivat: Patel oli ohtlik, ütlesid mitmed neist mulle, mitte kindla plaani pärast, mida ta oleks valmis ellu viima, kui ta saaks kontrolli CIA või FBI üle, vaid seetõttu, et tal ei näinud olevat üldse mingit plaani – tema tänased prioriteedid sõltuvad alati homme muutliku presidendi soovidest."<ref>https://www.theatlantic.com/magazine/archive/2024/10/kash-patel-trump-national-security-council/679566/</ref> === Trumpi presidentuuride vahel === Septembris 2021 sai ta Esindajatekoja Kapitooliumi ründamise uurimise erikomisjonilt kutse ilmuda ülekuulamisele. Trump andis talle korralduse kutset ignoreerida,<ref>https://www.nytimes.com/2021/10/07/us/politics/jan-6-subpoenas.html</ref> kuid ta tegi ikkagi komisjoniga koostööd.<ref>https://www.washingtonpost.com/politics/2022/04/27/talk-martial-law-insurrection-act-draws-notice-jan-6-committee/</ref> Pärast Trumpi ametist lahkumist 2021. aastal juhtis Patel konsultatsioonifirmat Trishul, tema klientide hulgas oli näiteks Katari USA saatkond.<ref>https://thehill.com/homenews/administration/5124971-kash-patel-qatar-work-fbi-nomination/</ref> Ta asutas mittetulundusühingu Kash Foundation, mille eesmärk oli aidata 6. jaanuari USA Kapitooliumi rünnakus osalejaid kohtukulude eest tasumisel. Firma müüb ka K$H kaubamärgiga kaupu. 2022. aasta aprillis oli ta 2021. aastal Donald Trumpi loodud Trump Media & Technology Groupi direktor. Direktorina kirjeldas ta [[QAnon]]<nowiki/>iga külgnevate kontode reklaamimist Trump Media sotsiaalmeedia teenuses Truth Social, kui teadlikku äriotsust "publiku püüdmiseks".<ref>https://www.nytimes.com/2023/01/28/us/politics/trump-social-media-extremism.html</ref> 2022. aasta juunis maksti Patelile 130 000 dollarit uurimise eest väidete kohta, et ettevõtte kaasasutajad Andy Dean ja Wes Moss olid "edendanud ettearvamatut ja mürgist ettevõttekultuuri". Tema aruanne lisati hiljem kohtuvaidlusesse Deani ja Mossi aktsiate üle ettevõttes.<ref>https://www.nytimes.com/2024/12/06/business/kash-patel-trump-media-truth-social.html</ref> Patel nimetati ka Russell Voughti Ameerika Uuendamise Keskusesse (Trumpi presidentuuride vahel tegutsenud trumpistlik mõttekoda).<ref>https://www.axios.com/2022/07/22/trump-2025-radical-plan-second-term</ref> 2024. aastal oli ta üheksa kuud konsultant Elite Depotis, mis on Kaimanisaartel asuv ettevõte, mis haldab e-kaubandusplatvormi Shein.<ref>https://www.wsj.com/us-news/law/kash-patel-shein-trump-cabinet-pick-73da2e52</ref> 2021–2023 saate „Kash's Corner“ saatejuht paremäärmuslikus EpochTV-s,<ref>https://www.nytimes.com/2024/12/30/nyregion/shen-yun-epoch-times-falun-gong.html</ref> veebruaris 2022 oli tema saatekülaliseks Donald Trump.<ref>https://www.washingtonpost.com/politics/2022/02/18/how-right-embraced-false-claim-clinton-spied-president-trump/</ref> Pärast seda, kui Trumpi endine nõunik [[Steve Bannon]] 2024. aasta juulis 6. jaanuari rünnaku erikomisjoni kohtukutse eiramise eest vanglasse sattus, töötas Patel osalise tööajaga külalisvõõrustajana Bannoni taskuhäälingus „War Room“.<ref>https://www.nytimes.com/2024/10/28/us/politics/steve-bannon-trump-campaign-war-room.html</ref> 2024. aastal maksis Venemaa valitsusega seotud vene filmitegija Igor Lopatonok Patelile 25 000 dollarit esinemise eest Tucker Carlsoni kuueosalises sarjas „All the President's Men: The Conspiracy Against Trump“.<ref>https://www.washingtonpost.com/national-security/2025/02/07/patel-fbi-russia-lopatonok/</ref> Oma saates „Kash's Corner“ levitas ta mitmeid vandenõuteooriaid, sealhulgas vandenõuteooriaid süvariigi ja 6. jaanuari 2021 Kapitooliumi rünnaku kohta. NBC Newsi analüüs tema jutusaate "Kash's Corner" 79 episoodi kohta näitas, et ta esitas ulatuslikke ja "detailseid, kuid alusetuid väiteid vandenõude kohta, mis hõlmasid muuhulgas valitsusametnikke, õiguskaitseorganeid, meediat ja tehnoloogiaettevõtteid, mille kõigi eesmärk oli valimiste võltsimine, konservatiivsete häälte vaigistamine ning Trumpi presidendiaja ja tagasivalimise õõnestamine".<ref>https://www.nbcnews.com/politics/donald-trump/trumps-fbi-pick-co-hosted-show-conspiracy-filled-far-right-media-organ-rcna182823</ref> Saates "Truth Social" soovitas Patel tablette, mis väidetavalt detoksifitseerivad COVID-19 vaktsiinides sisalduvat koroonaviiruse ogavalku, <ref>https://www.wsj.com/health/trump-cabinet-picks-supplements-3fbbbca1</ref> neid tablette müüs tema firma K$H.<ref>https://www.npr.org/2024/12/09/nx-s1-5213692/kash-patel-conspiracy-theories-fbi</ref> Ta on levitanud ka alusetut teooriat, et 6. jaanuari rünnakut Kapitooliumile õhutasid peamiselt FBI ja selle informaatorid, et kahjustada MAGA liikumist.<ref>https://www.npr.org/2024/12/09/nx-s1-5213692/kash-patel-conspiracy-theories-fbi</ref> 2024. aasta septembris lubas Patel sulgeda FBI peakorteri J. Edgar Hooveri hoone, et "avada selle järgmisel päeval uuesti süvariigi muuseumina" ja "võtta 7000 selles hoones töötavat töötajat ja saata nad üle Ameerika kurjategijaid jälitama".<ref>https://www.nytimes.com/2024/12/02/us/politics/kash-patel-fbi.html</ref> === FBI direktor === 2024. aasta novembris kavatses vastvalitud president Donald Trump määrata Pateli kõrgetasemelisele ametikohale FBI-s või justiitsministeeriumis.<ref>https://www.axios.com/2024/11/25/fbi-director-kash-patel-trump</ref> 30. novembril 2024 nimetas Trump Pateli oma kandidaadiks FBI direktori ametikohale, kuigi ametis oleval direktoril [[Christopher Wray]]'l oli ametiaja lõpuni jäänud rohkem, kui kaks aastat.<ref>https://www.nytimes.com/2024/11/30/us/politics/trump-replace-christopher-wray.html</ref> 2025. aasta jaanuaris saatsid 23 endist vabariiklasest valitsusametnikku USA Senatile kirja, milles kutsusid neid üles Pateli kandidatuuri tagasi lükkama. „Patel on öelnud, et sulgeb FBI peakorteri oma esimesel ametipäeval ja muudab selle niinimetatud „süvariigi muuseumiks“. Ta on ähvardanud ka J6 komitee liikmeid kriminaaluurimisega,“ kirjutasid nad, viidates Esindajatekoja erikomisjonile, mis uuris 6. jaanuaril 2021 Kapitooliumile toime pandud rünnakut.<ref>https://thehill.com/policy/national-security/5111656-kash-patel-trump-fbi-gop-critics-comstock-walsh-ty-cobb/</ref> 20. veebruaril 2025 kinnitas Senat Pateli ametisse häältega 51–49. Kõik vabariiklasest senaatorid peale [[Susan Collins]]i ja [[Lisa Murkowski]] hääletasid tema kinnitamise poolt ning kõik demokraadist senaatorid olid tema kandidatuuri vastu.<ref>https://www.nytimes.com/2025/02/20/us/politics/kash-patel-trump-fbi-senate.html</ref> Pateli vannutas ametisse järgmisel päeval justiitsminister [[Pam Bondi]]. Ta andis ametivande hindu pühakirja [[Bhagavadgītā]] peal.<ref>https://www.wsj.com/politics/policy/kash-patel-fbi-director-start-actions-c3d5d57f</ref> Pärast ametivande andmist teatas Patel ametnikele, et kavatseb saata 1000 FBI agenti Washingtonist teistesse välibüroodesse linnades, kus on kõrgem kuritegevuse tase, ja suunata 500 töötajat USA sõjaväebaasi Redstone Arsenali Huntsville'is Alabamas.<ref>https://www.nytimes.com/2025/02/21/us/politics/kash-patel-fbi-staff-transfer.html</ref><ref>https://www.wsj.com/politics/policy/kash-patel-fbi-director-start-actions-c3d5d57f</ref> "The Wall Street Journali" andmetel ütles üks ametnik Patelile, et ümberkorraldamine võib maksta 100 miljonit dollarit, mida agentuuril polnud; see ei heidutanud teda. Journali andmetel vabastas Patel ametist avaliku teenistuse juhid ja asendas nad poliitiliste liitlastega.<ref>https://www.wsj.com/politics/policy/kash-patel-fbi-director-start-actions-c3d5d57f</ref> Märtsis ütles Trump kõnes, et Patelil on plaanis kolida FBI peakorter "vanasse kaubandusministeeriumi hoonesse" ja pakkus välja töötajate edasise vähendamise.<ref>https://www.bloomberg.com/news/articles/2025-03-14/trump-says-he-ll-keep-fbi-in-dc-scrap-plan-to-move-to-maryland</ref> 24. veebruarist 9. aprillini 2025 oli ta USA justiitsministeeriumi juures asuva [[Alkoholi, Tubaka, Tulirelvade ja Lõhkeainete Amet]]i tegevdirektor.<ref>https://apnews.com/article/justice-department-kash-patel-atf-fbi-3d24d25eb6e111207ac80c7e030641eb</ref><ref>https://www.reuters.com/world/us/kash-patel-removed-acting-atf-director-replaced-by-army-secretary-sources-say-2025-04-09/</ref> 8. mail 2025 pooldas ta FBI eelarve vähendamist 500 miljoni dollari võrra, mis oli järsk kõrvalekalle tema eelmisel päeval esitatud taotlusest saada "rohkem, kui oli välja pakutud".<ref>https://www.nytimes.com/2025/05/08/us/politics/kash-patel-fbi-budget.html</ref> Mais 2025 sulges ta FBI siseauditi büroo, mis jälgis jälitustegevuse eeskirjade järgimist.<ref>https://www.nytimes.com/2025/05/20/us/politics/fbi-kash-patel-office-internal-auditing.html</ref> Juulis 2025 teatas Patel, et FBI kolib kontoriruumidesse Ronald Reagani ja Rahvusvahelises Kaubanduskeskuse hoones, mis vabanesid seoses [[Ameerika Ühendriikide Rahvusvahelise Arengu Agentuur]]i sulgemisega.<ref>https://edition.cnn.com/2025/07/01/politics/fbi-reagan-building</ref> Kuid USA Kongress oli varem eraldanud 555 miljonit dollarit uue FBI peakorteri jaoks Marylandis. 26. detsembril 2025 ütles Patel, et algne FBI peakorteri hoone, J. Edgar Hooveri hoone suletakse jäädavalt.<ref>https://thehill.com/homenews/administration/5663971-fbi-hoover-building-permanent-closure/</ref> Augustis 2025 langetas Patel FBI värbamisstandardeid, sealhulgas kaotas bakalaureusekraadi nõude, et võimaldada bürool keskenduda rohkem tänavakuritegevusele.<ref>https://www.nytimes.com/2025/08/21/us/politics/fbi-agent-recruitment-requirements-trump.html</ref> 2025. aasta oktoobris ja novembris saatis Patel laiali Washingtoni välibüroos asuva avaliku korruptsiooni üksuse,mis vastutas korruptsiooni väljajuurimise eest Kongressis ja pettuste väljajuurimise eest valitsusasutustes ning vallandas mitu agenti, kes olid "Arktika pakase" (Trumpi püüe 2020. aasta valimisi võltsida) kallal töötanud.<ref>https://www.nytimes.com/2025/05/15/us/politics/fbi-public-corruption-squad-trump.html</ref> Selle üksuse uurimise tulemusel algatati üks kahest Trumpi vastu algatatud föderaalsest kriminaalasjast, mis mõlemad pärast tema valimist uuesti presidendiks lõpetati.<ref>https://www.nbcnews.com/politics/justice-department/fbi-folds-public-corruption-squad-aided-jack-smiths-trump-investigatio-rcna207029</ref> Septembris 2025 kaebasid kolm endist FBI ametnikku – Brian Driscoll, Steven Jensen ja Spencer Evans – Pateli ja justiitsminister Pam Bondi kohtusse, väites, et nende vallandamine oli ebaseaduslik. Hagis väideti, et Patel vallandas Valge Maja ja justiitsministeeriumi korraldusel FBI töötajaid, kes olid töötanud Trumpi puudutavate uurimiste kallal. Hagi kohaselt tunnistas Patel eraviisiliselt, et vallandamised olid kättemaks Trumpi ahistamise eest, potentsiaalselt ebaseaduslikud ja rikkusid FBI protokolle, mis kaitsevad agente poliitilise kättemaksu eest.<ref>https://www.nytimes.com/2025/09/10/us/politics/trump-fbi-lawsuit.html</ref> == Raamatud == Ta on kirjutanud kolm lasteraamatut, mis on inspireeritud tema poliitilistest vaadetest. MI5 töötaja Chistorpher Steele'i Trumpi Venemaa sidemeid avavast toimikust jutustav raamat "Vandenõu kuninga vastu" avaldati Brave Booksi poolt 2022. aastal. Samal aastal ilmus veel "Vandenõu kuninga vastu: 2000 muula" ja pärast 2024. aasta USA presidendivalimisi "Vandenõu kuninga vastu 3: Kuninga tagasitulek". Patel ise on raamatu peategelane, sinakasrohelistes rüüs võlur nimega Silmapaistev Avastaja Kash, kes teeb koostööd oma lojaalse sõbra hertsog Deviniga (Esindajatekoja liige Devin Nunes) , et kaitsta head kuningat Donaldi kurja nõia Hillary Queentoni (Hillary Clinton) ja kurja paruni von Bideni eest. Seal on rühm ebausaldusväärseid heeroldeid, kelle lippudel on kirjad "Post" ja "NYT" (Trumpi suhtes kriitilised USA juhtivad päevalehed "The Washington Post" ja "New York Times") ja rida vapraid rüütleid, kes kannavad kilpidel tähti MKGA (Make Kingdom Great Again).<ref>https://www.politico.com/news/magazine/2022/09/02/mag-weiss-kidsbooks-00053509</ref> 2003. aastal ilmusid tal memuaarid „Valitsuse gangsterid: süvariik, tõde ja lahing meie demokraatia eest“, kus on umbes 60 inimese nimekiri, keda nimetatakse „süvariigi“ liikmeteks. See nimekiri ulatub Trumpi poliitilistest tippvastastest, nagu [[Joe Biden]], [[Kamala Harris]] ja [[Hillary Clinton]], eluaegsete vabariiklasteni (näiteks Trumpi esimese presidentuuri justiitsminister [[William Barr]] ja tema tolleaegne riikliku julgeoleku nõunik [[John R. Bolton|John Bolton]]), kes teenisid Trumpi esimeses administratsioonis, kuid keeldusid kinnitamast tema valeväiteid, et et ta võitis 2020. aasta valimised. „Üks süvariigi kavalamaid ja võimsamaid harusid on Föderaalne Juurdlusbüroo,” kirjutas Patel. „FBI on nüüd süvariigi peamine institutsioon.”<ref>https://www.nbcnews.com/investigations/kash-patels-potential-targets-fear-tenure-fbi-director-rcna182416</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide juristid]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] or34knri39avjgea8jgcid71a8d5ek2 7144162 7143936 2026-05-01T20:42:32Z Velirand 67997 7144162 wikitext text/x-wiki [[File:|thumb|Kashyap P. Patel (2025)]] {{Infokast ametiisik | nimi = Kash Patel | pilt = Kash Patel, official ATF portrait.jpg | pildiallkiri = Kash Patel (2025) | amet = Föderaalse Juurdlusbüroo direktor | ametiajaalgus = 21. veebruar 2025 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Christopher A. Wray]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Kashyap Pramod Patel | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1980|02|25}} | sünnikoht = [[Garden City]], [[New Yorgi osariik]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Vabariiklik Partei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Richmondi ülikool]]<br>[[University College London]]<br>[[Pace'i Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Kashyap Pramod Patel''' (sündinud [[25. veebruar]]il [[1980]] [[Garden City]]s Long Islandil New Yorgi osariigis) on USA jurist, 21. veebruarist 2025 [[Föderaalne Juurdlusbüroo|Föderaalse Juurdlusbüroo]] (FBI) direktor.<ref>https://nymag.com/intelligencer/article/fbi-director-kash-patel-purge-trump-retribution-revenge.html</ref> == Elulugu == === Varajane elu === Tema isa oli Gujaratist pärit Uganda hindu, kelle Uganda president [[Idi Amin]] [[1972]]. aastal etnilise tausta tõttu välja saatis. Kash Patel sai hinduistliku kasvatuse. [[2002]]. aastal lõpetas [[Richmondi ülikool]]i kriminaalõiguse ja ajaloo erialal ning 2005. aastal [[Pace'i Ülikool]]i õigusteaduskonna. 2005-2012 töötas Miami-Dade'i maakonnas Floridas avaliku kaitsjana, tegeledes vägivaldsete kuritegude ja narkokaubanduse juhtumitega ning hiljem Florida lõunapiirkonna föderaalse avaliku kaitsjana. 2012. aastal asus tööle justiitsministeeriumis, ta koordineeris kohtunikega vahistamismääruste heakskiitmist. Ta oli ajutiselt kriminaalosakonna esindaja 2012. aasta Benghazi rünnaku toimepanijate vastu algatatud kohtuasjas, kuid tagandati ametist lahkarvamuste tõttu kohtuasja juhtiva bürooga, Columbia ringkonna prokuratuuriga.<ref>https://www.theatlantic.com/magazine/archive/2024/10/kash-patel-trump-national-security-council/679566/</ref><ref>https://www.nytimes.com/2024/10/14/us/politics/kash-patel.html</ref> 2013-2014 USA justiitsministeeriumi rahvusliku julgeoleku osakonna prokurör. 2014. aasta jaanuarist justiitsministeeriumi terrorismivastase võitluse osakonna nooremametnik. 2017. aastal lahkus justiitsministeeriumist, öeldes, et ministeeriumi negatiivne reaktsioon 2016. aasta USA presidendivalimistele oli tema lahkumise ajendiks.<ref>https://nymag.com/intelligencer/article/fbi-director-kash-patel-purge-trump-retribution-revenge.html</ref> === Trumpi esimene presidentuur (2017-2021) === 2017. aasta aprillis asus tööle USA Esindajatekoja alalises luurekomisjonis, mida tol ajal juhtis esindaja Devin Nunes. Ajalehe "New York Times" teatel oli Patel veebruaris 2018 avaldatud nn. Nunesi memo peamine autor, milles väideti, et FBI kuritarvitas oma võimu 2016. aasta USA presidendivalimiste ajal, et saada kohtumäärus Donald Trumpi abilise Carter Page'i jälgimiseks.<ref>https://www.nytimes.com/2018/02/02/us/politics/kashyap-patel-nunes-memo.html</ref> Memo lükati laialdaselt tagasi, kui kallutatud argumendid valitud faktide põhjal, kuid see tõstis Pateli positsiooni Trumpi liitlaste seas tehes temast kangelase.<ref>https://www.nytimes.com/2019/10/23/us/politics/kash-patel-ukraine.html</ref> 2019. aasta veebruarist USA presidendi juures asuva USA Riikliku Julgeoleku Nõukogu (NSC) liige.<ref>https://www.nytimes.com/2019/10/23/us/politics/kash-patel-ukraine.html</ref> Trumpi riikliku julgeoleku nõunik John Bolton ja tema asetäitja Charles Kupperman määrasid Pateli NSC rahvusvaheliste organisatsioonide ja liitude direktoraati, mis tegeleb ÜRO poliitikaga. Väidetavalt oli direktoradil kohustus Patel tööle võtta.<ref>Peter Baker and Susan Glasser. ''The Divider: Trump in the White House, 2017–2021.'' Doubleday, 2022. Pp. 332</ref> 2019. aasta juulis määrati Patel NSC terrorismivastase võitluse direktoraadi vanemdirektoriks.<ref>https://www.thedailybeast.com/kash-patel-devin-nunes-ally-who-fought-russia-probe-gets-senior-white-house-national-security-job/</ref> 2020. aasta 20. veebruarist eelmisel päeval ametisse asunud USA Riikliku Luureülema (DNI) Richard Grenelli nõunik.<ref>https://www.politico.com/news/2020/02/20/kash-patel-odni-post-116546</ref> 21. veebruarist 2020 Riikliku Luureülema peamine asetäitja.<ref>https://www.washingtonpost.com/politics/were-cleaning-it-out-trump-embarks-on-expansive-search-for-disloyalty-as-administration-wide-purge-escalates/2020/02/21/870e6c56-54c1-11ea-b119-4faabac6674f_story.html</ref> Talle anti volitused "maja korrastamiseks" ja ta vähendas kohe Riikliku Luureülema büroo personali.<ref>https://www.nytimes.com/2020/03/12/us/politics/richard-grenell-intelligence-office-review.html</ref> Peale seda, kui mais 2020 sai uueks Luureülemaks John Ratcliffe, naasis Patel NSC terrorismivastase võitluse direktoraadi vanemdirektoriks.<ref>https://www.politico.com/news/2020/07/10/white-house-fills-russia-job-356426</ref> 2020. aasta aprillis töötas Trump välja plaani FBI direktori Christopher A. Wray ametist kõrvaldamiseks ja William Evanina määramiseks büroo juhiks, samal ajal kui Patelist saaks asedirektor. USA peaprokurör William Barr peatas plaani, ähvardades tagasi astuda.<ref>https://www.politico.com/news/2021/05/20/trump-wray-fbi-chief-489725</ref> Endise kaitseministri USA Mark Esperi memuaaride kohaselt ütles Patel Pentagoni ametnikele, et välisminister Mike Pompeo oli saanud loa Nigeeria õhuruumi sisenemiseks (et vabastada USA kodanikust pantvang), kuid kui SEAL Team Six oli juba teel, sai Esper teada, et luba polnud saadud, ja lennuk tiirles umbes tund aega, kuni luba anti. Esper kirjutas, et tema meeskond "kahtlustas Pateli heakskiitmisloo väljamõtlemises". Patel eitas süütegu, öeldes, et ta "käitus asjakohaselt, edastas kogu teabe täpselt ega seadnud kunagi pantvangide turvalisust ohtu."<ref>https://www.cbsnews.com/news/fbi-insider-kash-patel-hostage-rescue/</ref><ref>https://www.theatlantic.com/magazine/archive/2024/10/kash-patel-trump-national-security-council/679566/</ref><ref>https://www.cbsnews.com/live-updates/kash-patel-confirmation-hearing-fbi-director/</ref> 2020. aasta novembris vallandas Trump Esperi, nimetades Christopher C. Milleri kaitseministri kohusetäitjaks. Patel määrati Milleri staabiülemaks. Patel juhtis kaitseministeeriumi üleminekut Joe Bideni administratsiooni alla.<ref>https://www.defensenews.com/smr/transition/2020/11/24/pentagon-transition-begins-with-a-covid-19-twist/</ref> Kui Patel vahetult pärast 2020. aasta presidendivalimisi kaitseministri kohusetäitja staabiülemaks määrati, soovitas staabiülemate ühendkomitee esimees [[Mark Milley]] tal president Trumpi võimul hoidmiseks seadust mitte rikkuda: „Elu näeb trellide tagant tõesti kohutav välja.“<ref>https://www.theatlantic.com/magazine/archive/2024/10/kash-patel-trump-national-security-council/679566/</ref> Kui Trump plaanis oma esimese ametiaja viimastel nädalatel nimetada Pateli CIA asedirektoriks, ähvardas agentuuri juht [[Gina Haspel]] tagasi astuda. Trump andis järele alles pärast asepresident [[Mike Pence]]'i ja teiste sekkumist. Pateli edu saladus paistis kriitikute sõnul olevat tema erakordne ja jäägitu truudus Donald Turmpile. "Patel näis olevat keskendunud ainult Trumpile meeldimisele. Isegi lojaliste täis administratsioonis oli Patel oma pühendumuses erakordne. See näis paljusid tema kolleege kõige rohkem häirivat: Patel oli ohtlik, ütlesid mitmed neist mulle, mitte kindla plaani pärast, mida ta oleks valmis ellu viima, kui ta saaks kontrolli CIA või FBI üle, vaid seetõttu, et tal ei näinud olevat üldse mingit plaani – tema tänased prioriteedid sõltuvad alati homme muutliku presidendi soovidest."<ref>https://www.theatlantic.com/magazine/archive/2024/10/kash-patel-trump-national-security-council/679566/</ref> === Trumpi presidentuuride vahel === Septembris 2021 sai ta Esindajatekoja Kapitooliumi ründamise uurimise erikomisjonilt kutse ilmuda ülekuulamisele. Trump andis talle korralduse kutset ignoreerida,<ref>https://www.nytimes.com/2021/10/07/us/politics/jan-6-subpoenas.html</ref> kuid ta tegi ikkagi komisjoniga koostööd.<ref>https://www.washingtonpost.com/politics/2022/04/27/talk-martial-law-insurrection-act-draws-notice-jan-6-committee/</ref> Pärast Trumpi ametist lahkumist 2021. aastal juhtis Patel konsultatsioonifirmat Trishul, tema klientide hulgas oli näiteks Katari USA saatkond.<ref>https://thehill.com/homenews/administration/5124971-kash-patel-qatar-work-fbi-nomination/</ref> Ta asutas mittetulundusühingu Kash Foundation, mille eesmärk oli aidata 6. jaanuari USA Kapitooliumi rünnakus osalejaid kohtukulude eest tasumisel. Firma müüb ka K$H kaubamärgiga kaupu. 2022. aasta aprillis oli ta 2021. aastal Donald Trumpi loodud Trump Media & Technology Groupi direktor. Direktorina kirjeldas ta [[QAnon]]<nowiki/>iga külgnevate kontode reklaamimist Trump Media sotsiaalmeedia teenuses Truth Social, kui teadlikku äriotsust "publiku püüdmiseks".<ref>https://www.nytimes.com/2023/01/28/us/politics/trump-social-media-extremism.html</ref> 2022. aasta juunis maksti Patelile 130 000 dollarit uurimise eest väidete kohta, et ettevõtte kaasasutajad Andy Dean ja Wes Moss olid "edendanud ettearvamatut ja mürgist ettevõttekultuuri". Tema aruanne lisati hiljem kohtuvaidlusesse Deani ja Mossi aktsiate üle ettevõttes.<ref>https://www.nytimes.com/2024/12/06/business/kash-patel-trump-media-truth-social.html</ref> Patel nimetati ka Russell Voughti Ameerika Uuendamise Keskusesse (Trumpi presidentuuride vahel tegutsenud trumpistlik mõttekoda).<ref>https://www.axios.com/2022/07/22/trump-2025-radical-plan-second-term</ref> 2024. aastal oli ta üheksa kuud konsultant Elite Depotis, mis on Kaimanisaartel asuv ettevõte, mis haldab e-kaubandusplatvormi Shein.<ref>https://www.wsj.com/us-news/law/kash-patel-shein-trump-cabinet-pick-73da2e52</ref> 2021–2023 saate „Kash's Corner“ saatejuht paremäärmuslikus EpochTV-s,<ref>https://www.nytimes.com/2024/12/30/nyregion/shen-yun-epoch-times-falun-gong.html</ref> veebruaris 2022 oli tema saatekülaliseks Donald Trump.<ref>https://www.washingtonpost.com/politics/2022/02/18/how-right-embraced-false-claim-clinton-spied-president-trump/</ref> Pärast seda, kui Trumpi endine nõunik [[Steve Bannon]] 2024. aasta juulis 6. jaanuari rünnaku erikomisjoni kohtukutse eiramise eest vanglasse sattus, töötas Patel osalise tööajaga külalisvõõrustajana Bannoni taskuhäälingus „War Room“.<ref>https://www.nytimes.com/2024/10/28/us/politics/steve-bannon-trump-campaign-war-room.html</ref> 2024. aastal maksis Venemaa valitsusega seotud vene filmitegija Igor Lopatonok Patelile 25 000 dollarit esinemise eest Tucker Carlsoni kuueosalises sarjas „All the President's Men: The Conspiracy Against Trump“.<ref>https://www.washingtonpost.com/national-security/2025/02/07/patel-fbi-russia-lopatonok/</ref> Oma saates „Kash's Corner“ levitas ta mitmeid vandenõuteooriaid, sealhulgas vandenõuteooriaid süvariigi ja 6. jaanuari 2021 Kapitooliumi rünnaku kohta. NBC Newsi analüüs tema jutusaate "Kash's Corner" 79 episoodi kohta näitas, et ta esitas ulatuslikke ja "detailseid, kuid alusetuid väiteid vandenõude kohta, mis hõlmasid muuhulgas valitsusametnikke, õiguskaitseorganeid, meediat ja tehnoloogiaettevõtteid, mille kõigi eesmärk oli valimiste võltsimine, konservatiivsete häälte vaigistamine ning Trumpi presidendiaja ja tagasivalimise õõnestamine".<ref>https://www.nbcnews.com/politics/donald-trump/trumps-fbi-pick-co-hosted-show-conspiracy-filled-far-right-media-organ-rcna182823</ref> Saates "Truth Social" soovitas Patel tablette, mis väidetavalt detoksifitseerivad COVID-19 vaktsiinides sisalduvat koroonaviiruse ogavalku, <ref>https://www.wsj.com/health/trump-cabinet-picks-supplements-3fbbbca1</ref> neid tablette müüs tema firma K$H.<ref>https://www.npr.org/2024/12/09/nx-s1-5213692/kash-patel-conspiracy-theories-fbi</ref> Ta on levitanud ka alusetut teooriat, et 6. jaanuari rünnakut Kapitooliumile õhutasid peamiselt FBI ja selle informaatorid, et kahjustada MAGA liikumist.<ref>https://www.npr.org/2024/12/09/nx-s1-5213692/kash-patel-conspiracy-theories-fbi</ref> 2024. aasta septembris lubas Patel sulgeda FBI peakorteri J. Edgar Hooveri hoone, et "avada selle järgmisel päeval uuesti süvariigi muuseumina" ja "võtta 7000 selles hoones töötavat töötajat ja saata nad üle Ameerika kurjategijaid jälitama".<ref>https://www.nytimes.com/2024/12/02/us/politics/kash-patel-fbi.html</ref> === FBI direktor === 2024. aasta novembris kavatses vastvalitud president Donald Trump määrata Pateli kõrgetasemelisele ametikohale FBI-s või justiitsministeeriumis.<ref>https://www.axios.com/2024/11/25/fbi-director-kash-patel-trump</ref> 30. novembril 2024 nimetas Trump Pateli oma kandidaadiks FBI direktori ametikohale, kuigi ametis oleval direktoril [[Christopher Wray]]'l oli ametiaja lõpuni jäänud rohkem, kui kaks aastat.<ref>https://www.nytimes.com/2024/11/30/us/politics/trump-replace-christopher-wray.html</ref> 2025. aasta jaanuaris saatsid 23 endist vabariiklasest valitsusametnikku USA Senatile kirja, milles kutsusid neid üles Pateli kandidatuuri tagasi lükkama. „Patel on öelnud, et sulgeb FBI peakorteri oma esimesel ametipäeval ja muudab selle niinimetatud „süvariigi muuseumiks“. Ta on ähvardanud ka J6 komitee liikmeid kriminaaluurimisega,“ kirjutasid nad, viidates Esindajatekoja erikomisjonile, mis uuris 6. jaanuaril 2021 Kapitooliumile toime pandud rünnakut.<ref>https://thehill.com/policy/national-security/5111656-kash-patel-trump-fbi-gop-critics-comstock-walsh-ty-cobb/</ref> 20. veebruaril 2025 kinnitas Senat Pateli ametisse häältega 51–49. Kõik vabariiklasest senaatorid peale [[Susan Collins]]i ja [[Lisa Murkowski]] hääletasid tema kinnitamise poolt ning kõik demokraadist senaatorid olid tema kandidatuuri vastu.<ref>https://www.nytimes.com/2025/02/20/us/politics/kash-patel-trump-fbi-senate.html</ref> Pateli vannutas ametisse järgmisel päeval justiitsminister [[Pam Bondi]]. Ta andis ametivande hindu pühakirja [[Bhagavadgītā]] peal.<ref>https://www.wsj.com/politics/policy/kash-patel-fbi-director-start-actions-c3d5d57f</ref> Pärast ametivande andmist teatas Patel ametnikele, et kavatseb saata 1000 FBI agenti Washingtonist teistesse välibüroodesse linnades, kus on kõrgem kuritegevuse tase, ja suunata 500 töötajat USA sõjaväebaasi Redstone Arsenali Huntsville'is Alabamas.<ref>https://www.nytimes.com/2025/02/21/us/politics/kash-patel-fbi-staff-transfer.html</ref><ref>https://www.wsj.com/politics/policy/kash-patel-fbi-director-start-actions-c3d5d57f</ref> "The Wall Street Journali" andmetel ütles üks ametnik Patelile, et ümberkorraldamine võib maksta 100 miljonit dollarit, mida agentuuril polnud; see ei heidutanud teda. Journali andmetel vabastas Patel ametist avaliku teenistuse juhid ja asendas nad poliitiliste liitlastega.<ref>https://www.wsj.com/politics/policy/kash-patel-fbi-director-start-actions-c3d5d57f</ref> Märtsis ütles Trump kõnes, et Patelil on plaanis kolida FBI peakorter "vanasse kaubandusministeeriumi hoonesse" ja pakkus välja töötajate edasise vähendamise.<ref>https://www.bloomberg.com/news/articles/2025-03-14/trump-says-he-ll-keep-fbi-in-dc-scrap-plan-to-move-to-maryland</ref> 24. veebruarist 9. aprillini 2025 oli ta USA justiitsministeeriumi juures asuva [[Alkoholi, Tubaka, Tulirelvade ja Lõhkeainete Amet]]i tegevdirektor.<ref>https://apnews.com/article/justice-department-kash-patel-atf-fbi-3d24d25eb6e111207ac80c7e030641eb</ref><ref>https://www.reuters.com/world/us/kash-patel-removed-acting-atf-director-replaced-by-army-secretary-sources-say-2025-04-09/</ref> 8. mail 2025 pooldas ta FBI eelarve vähendamist 500 miljoni dollari võrra, mis oli järsk kõrvalekalle tema eelmisel päeval esitatud taotlusest saada "rohkem, kui oli välja pakutud".<ref>https://www.nytimes.com/2025/05/08/us/politics/kash-patel-fbi-budget.html</ref> Mais 2025 sulges ta FBI siseauditi büroo, mis jälgis jälitustegevuse eeskirjade järgimist.<ref>https://www.nytimes.com/2025/05/20/us/politics/fbi-kash-patel-office-internal-auditing.html</ref> Juulis 2025 teatas Patel, et FBI kolib kontoriruumidesse Ronald Reagani ja Rahvusvahelises Kaubanduskeskuse hoones, mis vabanesid seoses [[Ameerika Ühendriikide Rahvusvahelise Arengu Agentuur]]i sulgemisega.<ref>https://edition.cnn.com/2025/07/01/politics/fbi-reagan-building</ref> Kuid USA Kongress oli varem eraldanud 555 miljonit dollarit uue FBI peakorteri jaoks Marylandis. 26. detsembril 2025 ütles Patel, et algne FBI peakorteri hoone, J. Edgar Hooveri hoone suletakse jäädavalt.<ref>https://thehill.com/homenews/administration/5663971-fbi-hoover-building-permanent-closure/</ref> Augustis 2025 langetas Patel FBI värbamisstandardeid, sealhulgas kaotas bakalaureusekraadi nõude, et võimaldada bürool keskenduda rohkem tänavakuritegevusele.<ref>https://www.nytimes.com/2025/08/21/us/politics/fbi-agent-recruitment-requirements-trump.html</ref> 2025. aasta oktoobris ja novembris saatis Patel laiali Washingtoni välibüroos asuva avaliku korruptsiooni üksuse,mis vastutas korruptsiooni väljajuurimise eest Kongressis ja pettuste väljajuurimise eest valitsusasutustes ning vallandas mitu agenti, kes olid "Arktika pakase" (Trumpi püüe 2020. aasta valimisi võltsida) kallal töötanud.<ref>https://www.nytimes.com/2025/05/15/us/politics/fbi-public-corruption-squad-trump.html</ref> Selle üksuse uurimise tulemusel algatati üks kahest Trumpi vastu algatatud föderaalsest kriminaalasjast, mis mõlemad pärast tema valimist uuesti presidendiks lõpetati.<ref>https://www.nbcnews.com/politics/justice-department/fbi-folds-public-corruption-squad-aided-jack-smiths-trump-investigatio-rcna207029</ref> Septembris 2025 kaebasid kolm endist FBI ametnikku – Brian Driscoll, Steven Jensen ja Spencer Evans – Pateli ja justiitsminister Pam Bondi kohtusse, väites, et nende vallandamine oli ebaseaduslik. Hagis väideti, et Patel vallandas Valge Maja ja justiitsministeeriumi korraldusel FBI töötajaid, kes olid töötanud Trumpi puudutavate uurimiste kallal. Hagi kohaselt tunnistas Patel eraviisiliselt, et vallandamised olid kättemaks Trumpi ahistamise eest, potentsiaalselt ebaseaduslikud ja rikkusid FBI protokolle, mis kaitsevad agente poliitilise kättemaksu eest.<ref>https://www.nytimes.com/2025/09/10/us/politics/trump-fbi-lawsuit.html</ref> == Raamatud == Ta on kirjutanud kolm lasteraamatut, mis on inspireeritud tema poliitilistest vaadetest. MI5 töötaja Chistorpher Steele'i Trumpi Venemaa sidemeid avavast toimikust jutustav raamat "Vandenõu kuninga vastu" avaldati Brave Booksi poolt 2022. aastal. Samal aastal ilmus veel "Vandenõu kuninga vastu: 2000 muula" ja pärast 2024. aasta USA presidendivalimisi "Vandenõu kuninga vastu 3: Kuninga tagasitulek". Patel ise on raamatu peategelane, sinakasrohelistes rüüs võlur nimega Silmapaistev Avastaja Kash, kes teeb koostööd oma lojaalse sõbra hertsog Deviniga (Esindajatekoja liige Devin Nunes) , et kaitsta head kuningat Donaldi kurja nõia Hillary Queentoni (Hillary Clinton) ja kurja paruni von Bideni eest. Seal on rühm ebausaldusväärseid heeroldeid, kelle lippudel on kirjad "Post" ja "NYT" (Trumpi suhtes kriitilised USA juhtivad päevalehed "The Washington Post" ja "New York Times") ja rida vapraid rüütleid, kes kannavad kilpidel tähti MKGA (Make Kingdom Great Again).<ref>https://www.politico.com/news/magazine/2022/09/02/mag-weiss-kidsbooks-00053509</ref> 2003. aastal ilmusid tal memuaarid „Valitsuse gangsterid: süvariik, tõde ja lahing meie demokraatia eest“, kus on umbes 60 inimese nimekiri, keda nimetatakse „süvariigi“ liikmeteks. See nimekiri ulatub Trumpi poliitilistest tippvastastest, nagu [[Joe Biden]], [[Kamala Harris]] ja [[Hillary Clinton]], eluaegsete vabariiklasteni (näiteks Trumpi esimese presidentuuri justiitsminister [[William Barr]] ja tema tolleaegne riikliku julgeoleku nõunik [[John R. Bolton|John Bolton]]), kes teenisid Trumpi esimeses administratsioonis, kuid keeldusid kinnitamast tema valeväiteid, et et ta võitis 2020. aasta valimised. „Üks süvariigi kavalamaid ja võimsamaid harusid on Föderaalne Juurdlusbüroo,” kirjutas Patel. „FBI on nüüd süvariigi peamine institutsioon.”<ref>https://www.nbcnews.com/investigations/kash-patels-potential-targets-fear-tenure-fbi-director-rcna182416</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide juristid]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] memz0lnzlamwf7dequfqsztaga4om0j 7144163 7144162 2026-05-01T20:43:07Z Velirand 67997 7144163 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Kash Patel | pilt = Kash Patel, official ATF portrait.jpg | pildiallkiri = Kash Patel (2025) | amet = Föderaalse Juurdlusbüroo direktor | ametiajaalgus = 21. veebruar 2025 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Christopher A. Wray]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Kashyap Pramod Patel | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1980|02|25}} | sünnikoht = [[Garden City]], [[New Yorgi osariik]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Vabariiklik Partei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Richmondi ülikool]]<br>[[University College London]]<br>[[Pace'i Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Kashyap Pramod Patel''' (sündinud [[25. veebruar]]il [[1980]] [[Garden City]]s Long Islandil New Yorgi osariigis) on USA jurist, 21. veebruarist 2025 [[Föderaalne Juurdlusbüroo|Föderaalse Juurdlusbüroo]] (FBI) direktor.<ref>https://nymag.com/intelligencer/article/fbi-director-kash-patel-purge-trump-retribution-revenge.html</ref> == Elulugu == === Varajane elu === Tema isa oli Gujaratist pärit Uganda hindu, kelle Uganda president [[Idi Amin]] [[1972]]. aastal etnilise tausta tõttu välja saatis. Kash Patel sai hinduistliku kasvatuse. [[2002]]. aastal lõpetas [[Richmondi ülikool]]i kriminaalõiguse ja ajaloo erialal ning 2005. aastal [[Pace'i Ülikool]]i õigusteaduskonna. 2005-2012 töötas Miami-Dade'i maakonnas Floridas avaliku kaitsjana, tegeledes vägivaldsete kuritegude ja narkokaubanduse juhtumitega ning hiljem Florida lõunapiirkonna föderaalse avaliku kaitsjana. 2012. aastal asus tööle justiitsministeeriumis, ta koordineeris kohtunikega vahistamismääruste heakskiitmist. Ta oli ajutiselt kriminaalosakonna esindaja 2012. aasta Benghazi rünnaku toimepanijate vastu algatatud kohtuasjas, kuid tagandati ametist lahkarvamuste tõttu kohtuasja juhtiva bürooga, Columbia ringkonna prokuratuuriga.<ref>https://www.theatlantic.com/magazine/archive/2024/10/kash-patel-trump-national-security-council/679566/</ref><ref>https://www.nytimes.com/2024/10/14/us/politics/kash-patel.html</ref> 2013-2014 USA justiitsministeeriumi rahvusliku julgeoleku osakonna prokurör. 2014. aasta jaanuarist justiitsministeeriumi terrorismivastase võitluse osakonna nooremametnik. 2017. aastal lahkus justiitsministeeriumist, öeldes, et ministeeriumi negatiivne reaktsioon 2016. aasta USA presidendivalimistele oli tema lahkumise ajendiks.<ref>https://nymag.com/intelligencer/article/fbi-director-kash-patel-purge-trump-retribution-revenge.html</ref> === Trumpi esimene presidentuur (2017-2021) === 2017. aasta aprillis asus tööle USA Esindajatekoja alalises luurekomisjonis, mida tol ajal juhtis esindaja Devin Nunes. Ajalehe "New York Times" teatel oli Patel veebruaris 2018 avaldatud nn. Nunesi memo peamine autor, milles väideti, et FBI kuritarvitas oma võimu 2016. aasta USA presidendivalimiste ajal, et saada kohtumäärus Donald Trumpi abilise Carter Page'i jälgimiseks.<ref>https://www.nytimes.com/2018/02/02/us/politics/kashyap-patel-nunes-memo.html</ref> Memo lükati laialdaselt tagasi, kui kallutatud argumendid valitud faktide põhjal, kuid see tõstis Pateli positsiooni Trumpi liitlaste seas tehes temast kangelase.<ref>https://www.nytimes.com/2019/10/23/us/politics/kash-patel-ukraine.html</ref> 2019. aasta veebruarist USA presidendi juures asuva USA Riikliku Julgeoleku Nõukogu (NSC) liige.<ref>https://www.nytimes.com/2019/10/23/us/politics/kash-patel-ukraine.html</ref> Trumpi riikliku julgeoleku nõunik John Bolton ja tema asetäitja Charles Kupperman määrasid Pateli NSC rahvusvaheliste organisatsioonide ja liitude direktoraati, mis tegeleb ÜRO poliitikaga. Väidetavalt oli direktoradil kohustus Patel tööle võtta.<ref>Peter Baker and Susan Glasser. ''The Divider: Trump in the White House, 2017–2021.'' Doubleday, 2022. Pp. 332</ref> 2019. aasta juulis määrati Patel NSC terrorismivastase võitluse direktoraadi vanemdirektoriks.<ref>https://www.thedailybeast.com/kash-patel-devin-nunes-ally-who-fought-russia-probe-gets-senior-white-house-national-security-job/</ref> 2020. aasta 20. veebruarist eelmisel päeval ametisse asunud USA Riikliku Luureülema (DNI) Richard Grenelli nõunik.<ref>https://www.politico.com/news/2020/02/20/kash-patel-odni-post-116546</ref> 21. veebruarist 2020 Riikliku Luureülema peamine asetäitja.<ref>https://www.washingtonpost.com/politics/were-cleaning-it-out-trump-embarks-on-expansive-search-for-disloyalty-as-administration-wide-purge-escalates/2020/02/21/870e6c56-54c1-11ea-b119-4faabac6674f_story.html</ref> Talle anti volitused "maja korrastamiseks" ja ta vähendas kohe Riikliku Luureülema büroo personali.<ref>https://www.nytimes.com/2020/03/12/us/politics/richard-grenell-intelligence-office-review.html</ref> Peale seda, kui mais 2020 sai uueks Luureülemaks John Ratcliffe, naasis Patel NSC terrorismivastase võitluse direktoraadi vanemdirektoriks.<ref>https://www.politico.com/news/2020/07/10/white-house-fills-russia-job-356426</ref> 2020. aasta aprillis töötas Trump välja plaani FBI direktori Christopher A. Wray ametist kõrvaldamiseks ja William Evanina määramiseks büroo juhiks, samal ajal kui Patelist saaks asedirektor. USA peaprokurör William Barr peatas plaani, ähvardades tagasi astuda.<ref>https://www.politico.com/news/2021/05/20/trump-wray-fbi-chief-489725</ref> Endise kaitseministri USA Mark Esperi memuaaride kohaselt ütles Patel Pentagoni ametnikele, et välisminister Mike Pompeo oli saanud loa Nigeeria õhuruumi sisenemiseks (et vabastada USA kodanikust pantvang), kuid kui SEAL Team Six oli juba teel, sai Esper teada, et luba polnud saadud, ja lennuk tiirles umbes tund aega, kuni luba anti. Esper kirjutas, et tema meeskond "kahtlustas Pateli heakskiitmisloo väljamõtlemises". Patel eitas süütegu, öeldes, et ta "käitus asjakohaselt, edastas kogu teabe täpselt ega seadnud kunagi pantvangide turvalisust ohtu."<ref>https://www.cbsnews.com/news/fbi-insider-kash-patel-hostage-rescue/</ref><ref>https://www.theatlantic.com/magazine/archive/2024/10/kash-patel-trump-national-security-council/679566/</ref><ref>https://www.cbsnews.com/live-updates/kash-patel-confirmation-hearing-fbi-director/</ref> 2020. aasta novembris vallandas Trump Esperi, nimetades Christopher C. Milleri kaitseministri kohusetäitjaks. Patel määrati Milleri staabiülemaks. Patel juhtis kaitseministeeriumi üleminekut Joe Bideni administratsiooni alla.<ref>https://www.defensenews.com/smr/transition/2020/11/24/pentagon-transition-begins-with-a-covid-19-twist/</ref> Kui Patel vahetult pärast 2020. aasta presidendivalimisi kaitseministri kohusetäitja staabiülemaks määrati, soovitas staabiülemate ühendkomitee esimees [[Mark Milley]] tal president Trumpi võimul hoidmiseks seadust mitte rikkuda: „Elu näeb trellide tagant tõesti kohutav välja.“<ref>https://www.theatlantic.com/magazine/archive/2024/10/kash-patel-trump-national-security-council/679566/</ref> Kui Trump plaanis oma esimese ametiaja viimastel nädalatel nimetada Pateli CIA asedirektoriks, ähvardas agentuuri juht [[Gina Haspel]] tagasi astuda. Trump andis järele alles pärast asepresident [[Mike Pence]]'i ja teiste sekkumist. Pateli edu saladus paistis kriitikute sõnul olevat tema erakordne ja jäägitu truudus Donald Turmpile. "Patel näis olevat keskendunud ainult Trumpile meeldimisele. Isegi lojaliste täis administratsioonis oli Patel oma pühendumuses erakordne. See näis paljusid tema kolleege kõige rohkem häirivat: Patel oli ohtlik, ütlesid mitmed neist mulle, mitte kindla plaani pärast, mida ta oleks valmis ellu viima, kui ta saaks kontrolli CIA või FBI üle, vaid seetõttu, et tal ei näinud olevat üldse mingit plaani – tema tänased prioriteedid sõltuvad alati homme muutliku presidendi soovidest."<ref>https://www.theatlantic.com/magazine/archive/2024/10/kash-patel-trump-national-security-council/679566/</ref> === Trumpi presidentuuride vahel === Septembris 2021 sai ta Esindajatekoja Kapitooliumi ründamise uurimise erikomisjonilt kutse ilmuda ülekuulamisele. Trump andis talle korralduse kutset ignoreerida,<ref>https://www.nytimes.com/2021/10/07/us/politics/jan-6-subpoenas.html</ref> kuid ta tegi ikkagi komisjoniga koostööd.<ref>https://www.washingtonpost.com/politics/2022/04/27/talk-martial-law-insurrection-act-draws-notice-jan-6-committee/</ref> Pärast Trumpi ametist lahkumist 2021. aastal juhtis Patel konsultatsioonifirmat Trishul, tema klientide hulgas oli näiteks Katari USA saatkond.<ref>https://thehill.com/homenews/administration/5124971-kash-patel-qatar-work-fbi-nomination/</ref> Ta asutas mittetulundusühingu Kash Foundation, mille eesmärk oli aidata 6. jaanuari USA Kapitooliumi rünnakus osalejaid kohtukulude eest tasumisel. Firma müüb ka K$H kaubamärgiga kaupu. 2022. aasta aprillis oli ta 2021. aastal Donald Trumpi loodud Trump Media & Technology Groupi direktor. Direktorina kirjeldas ta [[QAnon]]<nowiki/>iga külgnevate kontode reklaamimist Trump Media sotsiaalmeedia teenuses Truth Social, kui teadlikku äriotsust "publiku püüdmiseks".<ref>https://www.nytimes.com/2023/01/28/us/politics/trump-social-media-extremism.html</ref> 2022. aasta juunis maksti Patelile 130 000 dollarit uurimise eest väidete kohta, et ettevõtte kaasasutajad Andy Dean ja Wes Moss olid "edendanud ettearvamatut ja mürgist ettevõttekultuuri". Tema aruanne lisati hiljem kohtuvaidlusesse Deani ja Mossi aktsiate üle ettevõttes.<ref>https://www.nytimes.com/2024/12/06/business/kash-patel-trump-media-truth-social.html</ref> Patel nimetati ka Russell Voughti Ameerika Uuendamise Keskusesse (Trumpi presidentuuride vahel tegutsenud trumpistlik mõttekoda).<ref>https://www.axios.com/2022/07/22/trump-2025-radical-plan-second-term</ref> 2024. aastal oli ta üheksa kuud konsultant Elite Depotis, mis on Kaimanisaartel asuv ettevõte, mis haldab e-kaubandusplatvormi Shein.<ref>https://www.wsj.com/us-news/law/kash-patel-shein-trump-cabinet-pick-73da2e52</ref> 2021–2023 saate „Kash's Corner“ saatejuht paremäärmuslikus EpochTV-s,<ref>https://www.nytimes.com/2024/12/30/nyregion/shen-yun-epoch-times-falun-gong.html</ref> veebruaris 2022 oli tema saatekülaliseks Donald Trump.<ref>https://www.washingtonpost.com/politics/2022/02/18/how-right-embraced-false-claim-clinton-spied-president-trump/</ref> Pärast seda, kui Trumpi endine nõunik [[Steve Bannon]] 2024. aasta juulis 6. jaanuari rünnaku erikomisjoni kohtukutse eiramise eest vanglasse sattus, töötas Patel osalise tööajaga külalisvõõrustajana Bannoni taskuhäälingus „War Room“.<ref>https://www.nytimes.com/2024/10/28/us/politics/steve-bannon-trump-campaign-war-room.html</ref> 2024. aastal maksis Venemaa valitsusega seotud vene filmitegija Igor Lopatonok Patelile 25 000 dollarit esinemise eest Tucker Carlsoni kuueosalises sarjas „All the President's Men: The Conspiracy Against Trump“.<ref>https://www.washingtonpost.com/national-security/2025/02/07/patel-fbi-russia-lopatonok/</ref> Oma saates „Kash's Corner“ levitas ta mitmeid vandenõuteooriaid, sealhulgas vandenõuteooriaid süvariigi ja 6. jaanuari 2021 Kapitooliumi rünnaku kohta. NBC Newsi analüüs tema jutusaate "Kash's Corner" 79 episoodi kohta näitas, et ta esitas ulatuslikke ja "detailseid, kuid alusetuid väiteid vandenõude kohta, mis hõlmasid muuhulgas valitsusametnikke, õiguskaitseorganeid, meediat ja tehnoloogiaettevõtteid, mille kõigi eesmärk oli valimiste võltsimine, konservatiivsete häälte vaigistamine ning Trumpi presidendiaja ja tagasivalimise õõnestamine".<ref>https://www.nbcnews.com/politics/donald-trump/trumps-fbi-pick-co-hosted-show-conspiracy-filled-far-right-media-organ-rcna182823</ref> Saates "Truth Social" soovitas Patel tablette, mis väidetavalt detoksifitseerivad COVID-19 vaktsiinides sisalduvat koroonaviiruse ogavalku, <ref>https://www.wsj.com/health/trump-cabinet-picks-supplements-3fbbbca1</ref> neid tablette müüs tema firma K$H.<ref>https://www.npr.org/2024/12/09/nx-s1-5213692/kash-patel-conspiracy-theories-fbi</ref> Ta on levitanud ka alusetut teooriat, et 6. jaanuari rünnakut Kapitooliumile õhutasid peamiselt FBI ja selle informaatorid, et kahjustada MAGA liikumist.<ref>https://www.npr.org/2024/12/09/nx-s1-5213692/kash-patel-conspiracy-theories-fbi</ref> 2024. aasta septembris lubas Patel sulgeda FBI peakorteri J. Edgar Hooveri hoone, et "avada selle järgmisel päeval uuesti süvariigi muuseumina" ja "võtta 7000 selles hoones töötavat töötajat ja saata nad üle Ameerika kurjategijaid jälitama".<ref>https://www.nytimes.com/2024/12/02/us/politics/kash-patel-fbi.html</ref> === FBI direktor === 2024. aasta novembris kavatses vastvalitud president Donald Trump määrata Pateli kõrgetasemelisele ametikohale FBI-s või justiitsministeeriumis.<ref>https://www.axios.com/2024/11/25/fbi-director-kash-patel-trump</ref> 30. novembril 2024 nimetas Trump Pateli oma kandidaadiks FBI direktori ametikohale, kuigi ametis oleval direktoril [[Christopher Wray]]'l oli ametiaja lõpuni jäänud rohkem, kui kaks aastat.<ref>https://www.nytimes.com/2024/11/30/us/politics/trump-replace-christopher-wray.html</ref> 2025. aasta jaanuaris saatsid 23 endist vabariiklasest valitsusametnikku USA Senatile kirja, milles kutsusid neid üles Pateli kandidatuuri tagasi lükkama. „Patel on öelnud, et sulgeb FBI peakorteri oma esimesel ametipäeval ja muudab selle niinimetatud „süvariigi muuseumiks“. Ta on ähvardanud ka J6 komitee liikmeid kriminaaluurimisega,“ kirjutasid nad, viidates Esindajatekoja erikomisjonile, mis uuris 6. jaanuaril 2021 Kapitooliumile toime pandud rünnakut.<ref>https://thehill.com/policy/national-security/5111656-kash-patel-trump-fbi-gop-critics-comstock-walsh-ty-cobb/</ref> 20. veebruaril 2025 kinnitas Senat Pateli ametisse häältega 51–49. Kõik vabariiklasest senaatorid peale [[Susan Collins]]i ja [[Lisa Murkowski]] hääletasid tema kinnitamise poolt ning kõik demokraadist senaatorid olid tema kandidatuuri vastu.<ref>https://www.nytimes.com/2025/02/20/us/politics/kash-patel-trump-fbi-senate.html</ref> Pateli vannutas ametisse järgmisel päeval justiitsminister [[Pam Bondi]]. Ta andis ametivande hindu pühakirja [[Bhagavadgītā]] peal.<ref>https://www.wsj.com/politics/policy/kash-patel-fbi-director-start-actions-c3d5d57f</ref> Pärast ametivande andmist teatas Patel ametnikele, et kavatseb saata 1000 FBI agenti Washingtonist teistesse välibüroodesse linnades, kus on kõrgem kuritegevuse tase, ja suunata 500 töötajat USA sõjaväebaasi Redstone Arsenali Huntsville'is Alabamas.<ref>https://www.nytimes.com/2025/02/21/us/politics/kash-patel-fbi-staff-transfer.html</ref><ref>https://www.wsj.com/politics/policy/kash-patel-fbi-director-start-actions-c3d5d57f</ref> "The Wall Street Journali" andmetel ütles üks ametnik Patelile, et ümberkorraldamine võib maksta 100 miljonit dollarit, mida agentuuril polnud; see ei heidutanud teda. Journali andmetel vabastas Patel ametist avaliku teenistuse juhid ja asendas nad poliitiliste liitlastega.<ref>https://www.wsj.com/politics/policy/kash-patel-fbi-director-start-actions-c3d5d57f</ref> Märtsis ütles Trump kõnes, et Patelil on plaanis kolida FBI peakorter "vanasse kaubandusministeeriumi hoonesse" ja pakkus välja töötajate edasise vähendamise.<ref>https://www.bloomberg.com/news/articles/2025-03-14/trump-says-he-ll-keep-fbi-in-dc-scrap-plan-to-move-to-maryland</ref> 24. veebruarist 9. aprillini 2025 oli ta USA justiitsministeeriumi juures asuva [[Alkoholi, Tubaka, Tulirelvade ja Lõhkeainete Amet]]i tegevdirektor.<ref>https://apnews.com/article/justice-department-kash-patel-atf-fbi-3d24d25eb6e111207ac80c7e030641eb</ref><ref>https://www.reuters.com/world/us/kash-patel-removed-acting-atf-director-replaced-by-army-secretary-sources-say-2025-04-09/</ref> 8. mail 2025 pooldas ta FBI eelarve vähendamist 500 miljoni dollari võrra, mis oli järsk kõrvalekalle tema eelmisel päeval esitatud taotlusest saada "rohkem, kui oli välja pakutud".<ref>https://www.nytimes.com/2025/05/08/us/politics/kash-patel-fbi-budget.html</ref> Mais 2025 sulges ta FBI siseauditi büroo, mis jälgis jälitustegevuse eeskirjade järgimist.<ref>https://www.nytimes.com/2025/05/20/us/politics/fbi-kash-patel-office-internal-auditing.html</ref> Juulis 2025 teatas Patel, et FBI kolib kontoriruumidesse Ronald Reagani ja Rahvusvahelises Kaubanduskeskuse hoones, mis vabanesid seoses [[Ameerika Ühendriikide Rahvusvahelise Arengu Agentuur]]i sulgemisega.<ref>https://edition.cnn.com/2025/07/01/politics/fbi-reagan-building</ref> Kuid USA Kongress oli varem eraldanud 555 miljonit dollarit uue FBI peakorteri jaoks Marylandis. 26. detsembril 2025 ütles Patel, et algne FBI peakorteri hoone, J. Edgar Hooveri hoone suletakse jäädavalt.<ref>https://thehill.com/homenews/administration/5663971-fbi-hoover-building-permanent-closure/</ref> Augustis 2025 langetas Patel FBI värbamisstandardeid, sealhulgas kaotas bakalaureusekraadi nõude, et võimaldada bürool keskenduda rohkem tänavakuritegevusele.<ref>https://www.nytimes.com/2025/08/21/us/politics/fbi-agent-recruitment-requirements-trump.html</ref> 2025. aasta oktoobris ja novembris saatis Patel laiali Washingtoni välibüroos asuva avaliku korruptsiooni üksuse,mis vastutas korruptsiooni väljajuurimise eest Kongressis ja pettuste väljajuurimise eest valitsusasutustes ning vallandas mitu agenti, kes olid "Arktika pakase" (Trumpi püüe 2020. aasta valimisi võltsida) kallal töötanud.<ref>https://www.nytimes.com/2025/05/15/us/politics/fbi-public-corruption-squad-trump.html</ref> Selle üksuse uurimise tulemusel algatati üks kahest Trumpi vastu algatatud föderaalsest kriminaalasjast, mis mõlemad pärast tema valimist uuesti presidendiks lõpetati.<ref>https://www.nbcnews.com/politics/justice-department/fbi-folds-public-corruption-squad-aided-jack-smiths-trump-investigatio-rcna207029</ref> Septembris 2025 kaebasid kolm endist FBI ametnikku – Brian Driscoll, Steven Jensen ja Spencer Evans – Pateli ja justiitsminister Pam Bondi kohtusse, väites, et nende vallandamine oli ebaseaduslik. Hagis väideti, et Patel vallandas Valge Maja ja justiitsministeeriumi korraldusel FBI töötajaid, kes olid töötanud Trumpi puudutavate uurimiste kallal. Hagi kohaselt tunnistas Patel eraviisiliselt, et vallandamised olid kättemaks Trumpi ahistamise eest, potentsiaalselt ebaseaduslikud ja rikkusid FBI protokolle, mis kaitsevad agente poliitilise kättemaksu eest.<ref>https://www.nytimes.com/2025/09/10/us/politics/trump-fbi-lawsuit.html</ref> == Raamatud == Ta on kirjutanud kolm lasteraamatut, mis on inspireeritud tema poliitilistest vaadetest. MI5 töötaja Chistorpher Steele'i Trumpi Venemaa sidemeid avavast toimikust jutustav raamat "Vandenõu kuninga vastu" avaldati Brave Booksi poolt 2022. aastal. Samal aastal ilmus veel "Vandenõu kuninga vastu: 2000 muula" ja pärast 2024. aasta USA presidendivalimisi "Vandenõu kuninga vastu 3: Kuninga tagasitulek". Patel ise on raamatu peategelane, sinakasrohelistes rüüs võlur nimega Silmapaistev Avastaja Kash, kes teeb koostööd oma lojaalse sõbra hertsog Deviniga (Esindajatekoja liige Devin Nunes) , et kaitsta head kuningat Donaldi kurja nõia Hillary Queentoni (Hillary Clinton) ja kurja paruni von Bideni eest. Seal on rühm ebausaldusväärseid heeroldeid, kelle lippudel on kirjad "Post" ja "NYT" (Trumpi suhtes kriitilised USA juhtivad päevalehed "The Washington Post" ja "New York Times") ja rida vapraid rüütleid, kes kannavad kilpidel tähti MKGA (Make Kingdom Great Again).<ref>https://www.politico.com/news/magazine/2022/09/02/mag-weiss-kidsbooks-00053509</ref> 2003. aastal ilmusid tal memuaarid „Valitsuse gangsterid: süvariik, tõde ja lahing meie demokraatia eest“, kus on umbes 60 inimese nimekiri, keda nimetatakse „süvariigi“ liikmeteks. See nimekiri ulatub Trumpi poliitilistest tippvastastest, nagu [[Joe Biden]], [[Kamala Harris]] ja [[Hillary Clinton]], eluaegsete vabariiklasteni (näiteks Trumpi esimese presidentuuri justiitsminister [[William Barr]] ja tema tolleaegne riikliku julgeoleku nõunik [[John R. Bolton|John Bolton]]), kes teenisid Trumpi esimeses administratsioonis, kuid keeldusid kinnitamast tema valeväiteid, et et ta võitis 2020. aasta valimised. „Üks süvariigi kavalamaid ja võimsamaid harusid on Föderaalne Juurdlusbüroo,” kirjutas Patel. „FBI on nüüd süvariigi peamine institutsioon.”<ref>https://www.nbcnews.com/investigations/kash-patels-potential-targets-fear-tenure-fbi-director-rcna182416</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide juristid]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] 9nksv0a9capkjbh0doutydk8lowbsdu 7144164 7144163 2026-05-01T20:44:08Z Velirand 67997 /* Elulugu */ 7144164 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Kash Patel | pilt = Kash Patel, official ATF portrait.jpg | pildiallkiri = Kash Patel (2025) | amet = Föderaalse Juurdlusbüroo direktor | ametiajaalgus = 21. veebruar 2025 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Christopher A. Wray]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Kashyap Pramod Patel | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1980|02|25}} | sünnikoht = [[Garden City]], [[New Yorgi osariik]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Vabariiklik Partei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Richmondi ülikool]]<br>[[University College London]]<br>[[Pace'i Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Kashyap Pramod Patel''' (sündinud [[25. veebruar]]il [[1980]] [[Garden City]]s Long Islandil New Yorgi osariigis) on USA jurist, 21. veebruarist 2025 [[Föderaalne Juurdlusbüroo|Föderaalse Juurdlusbüroo]] (FBI) direktor.<ref>https://nymag.com/intelligencer/article/fbi-director-kash-patel-purge-trump-retribution-revenge.html</ref> == Elulugu == === Varajane elu === Tema isa oli Gujaratist pärit Uganda hindu, kelle Uganda president [[Idi Amin]] [[1972]]. aastal etnilise tausta tõttu välja saatis. Kash Patel sai hinduistliku kasvatuse. [[2002]]. aastal lõpetas [[Richmondi ülikool]]i kriminaalõiguse ja ajaloo erialal ning 2005. aastal [[Pace'i Ülikool]]i õigusteaduskonna. 2005–2012 töötas Miami-Dade'i maakonnas Floridas avaliku kaitsjana, tegeledes vägivaldsete kuritegude ja narkokaubanduse juhtumitega ning hiljem Florida lõunapiirkonna föderaalse avaliku kaitsjana. 2012. aastal asus tööle justiitsministeeriumis, ta koordineeris kohtunikega vahistamismääruste heakskiitmist. Ta oli ajutiselt kriminaalosakonna esindaja 2012. aasta Benghazi rünnaku toimepanijate vastu algatatud kohtuasjas, kuid tagandati ametist lahkarvamuste tõttu kohtuasja juhtiva bürooga, Columbia ringkonna prokuratuuriga.<ref>https://www.theatlantic.com/magazine/archive/2024/10/kash-patel-trump-national-security-council/679566/</ref><ref>https://www.nytimes.com/2024/10/14/us/politics/kash-patel.html</ref> 2013–2014 USA justiitsministeeriumi rahvusliku julgeoleku osakonna prokurör. 2014. aasta jaanuarist justiitsministeeriumi terrorismivastase võitluse osakonna nooremametnik. 2017. aastal lahkus justiitsministeeriumist, öeldes, et ministeeriumi negatiivne reaktsioon 2016. aasta USA presidendivalimistele oli tema lahkumise ajendiks.<ref>https://nymag.com/intelligencer/article/fbi-director-kash-patel-purge-trump-retribution-revenge.html</ref> === Trumpi esimene presidentuur (2017-2021) === 2017. aasta aprillis asus tööle USA Esindajatekoja alalises luurekomisjonis, mida tol ajal juhtis esindaja Devin Nunes. Ajalehe "New York Times" teatel oli Patel veebruaris 2018 avaldatud nn. Nunesi memo peamine autor, milles väideti, et FBI kuritarvitas oma võimu 2016. aasta USA presidendivalimiste ajal, et saada kohtumäärus Donald Trumpi abilise Carter Page'i jälgimiseks.<ref>https://www.nytimes.com/2018/02/02/us/politics/kashyap-patel-nunes-memo.html</ref> Memo lükati laialdaselt tagasi, kui kallutatud argumendid valitud faktide põhjal, kuid see tõstis Pateli positsiooni Trumpi liitlaste seas tehes temast kangelase.<ref>https://www.nytimes.com/2019/10/23/us/politics/kash-patel-ukraine.html</ref> 2019. aasta veebruarist USA presidendi juures asuva USA Riikliku Julgeoleku Nõukogu (NSC) liige.<ref>https://www.nytimes.com/2019/10/23/us/politics/kash-patel-ukraine.html</ref> Trumpi riikliku julgeoleku nõunik John Bolton ja tema asetäitja Charles Kupperman määrasid Pateli NSC rahvusvaheliste organisatsioonide ja liitude direktoraati, mis tegeleb ÜRO poliitikaga. Väidetavalt oli direktoradil kohustus Patel tööle võtta.<ref>Peter Baker and Susan Glasser. ''The Divider: Trump in the White House, 2017–2021.'' Doubleday, 2022. Pp. 332</ref> 2019. aasta juulis määrati Patel NSC terrorismivastase võitluse direktoraadi vanemdirektoriks.<ref>https://www.thedailybeast.com/kash-patel-devin-nunes-ally-who-fought-russia-probe-gets-senior-white-house-national-security-job/</ref> 2020. aasta 20. veebruarist eelmisel päeval ametisse asunud USA Riikliku Luureülema (DNI) Richard Grenelli nõunik.<ref>https://www.politico.com/news/2020/02/20/kash-patel-odni-post-116546</ref> 21. veebruarist 2020 Riikliku Luureülema peamine asetäitja.<ref>https://www.washingtonpost.com/politics/were-cleaning-it-out-trump-embarks-on-expansive-search-for-disloyalty-as-administration-wide-purge-escalates/2020/02/21/870e6c56-54c1-11ea-b119-4faabac6674f_story.html</ref> Talle anti volitused "maja korrastamiseks" ja ta vähendas kohe Riikliku Luureülema büroo personali.<ref>https://www.nytimes.com/2020/03/12/us/politics/richard-grenell-intelligence-office-review.html</ref> Peale seda, kui mais 2020 sai uueks Luureülemaks John Ratcliffe, naasis Patel NSC terrorismivastase võitluse direktoraadi vanemdirektoriks.<ref>https://www.politico.com/news/2020/07/10/white-house-fills-russia-job-356426</ref> 2020. aasta aprillis töötas Trump välja plaani FBI direktori Christopher A. Wray ametist kõrvaldamiseks ja William Evanina määramiseks büroo juhiks, samal ajal kui Patelist saaks asedirektor. USA peaprokurör William Barr peatas plaani, ähvardades tagasi astuda.<ref>https://www.politico.com/news/2021/05/20/trump-wray-fbi-chief-489725</ref> Endise kaitseministri USA Mark Esperi memuaaride kohaselt ütles Patel Pentagoni ametnikele, et välisminister Mike Pompeo oli saanud loa Nigeeria õhuruumi sisenemiseks (et vabastada USA kodanikust pantvang), kuid kui SEAL Team Six oli juba teel, sai Esper teada, et luba polnud saadud, ja lennuk tiirles umbes tund aega, kuni luba anti. Esper kirjutas, et tema meeskond "kahtlustas Pateli heakskiitmisloo väljamõtlemises". Patel eitas süütegu, öeldes, et ta "käitus asjakohaselt, edastas kogu teabe täpselt ega seadnud kunagi pantvangide turvalisust ohtu."<ref>https://www.cbsnews.com/news/fbi-insider-kash-patel-hostage-rescue/</ref><ref>https://www.theatlantic.com/magazine/archive/2024/10/kash-patel-trump-national-security-council/679566/</ref><ref>https://www.cbsnews.com/live-updates/kash-patel-confirmation-hearing-fbi-director/</ref> 2020. aasta novembris vallandas Trump Esperi, nimetades Christopher C. Milleri kaitseministri kohusetäitjaks. Patel määrati Milleri staabiülemaks. Patel juhtis kaitseministeeriumi üleminekut Joe Bideni administratsiooni alla.<ref>https://www.defensenews.com/smr/transition/2020/11/24/pentagon-transition-begins-with-a-covid-19-twist/</ref> Kui Patel vahetult pärast 2020. aasta presidendivalimisi kaitseministri kohusetäitja staabiülemaks määrati, soovitas staabiülemate ühendkomitee esimees [[Mark Milley]] tal president Trumpi võimul hoidmiseks seadust mitte rikkuda: „Elu näeb trellide tagant tõesti kohutav välja.“<ref>https://www.theatlantic.com/magazine/archive/2024/10/kash-patel-trump-national-security-council/679566/</ref> Kui Trump plaanis oma esimese ametiaja viimastel nädalatel nimetada Pateli CIA asedirektoriks, ähvardas agentuuri juht [[Gina Haspel]] tagasi astuda. Trump andis järele alles pärast asepresident [[Mike Pence]]'i ja teiste sekkumist. Pateli edu saladus paistis kriitikute sõnul olevat tema erakordne ja jäägitu truudus Donald Turmpile. "Patel näis olevat keskendunud ainult Trumpile meeldimisele. Isegi lojaliste täis administratsioonis oli Patel oma pühendumuses erakordne. See näis paljusid tema kolleege kõige rohkem häirivat: Patel oli ohtlik, ütlesid mitmed neist mulle, mitte kindla plaani pärast, mida ta oleks valmis ellu viima, kui ta saaks kontrolli CIA või FBI üle, vaid seetõttu, et tal ei näinud olevat üldse mingit plaani – tema tänased prioriteedid sõltuvad alati homme muutliku presidendi soovidest."<ref>https://www.theatlantic.com/magazine/archive/2024/10/kash-patel-trump-national-security-council/679566/</ref> === Trumpi presidentuuride vahel === Septembris 2021 sai ta Esindajatekoja Kapitooliumi ründamise uurimise erikomisjonilt kutse ilmuda ülekuulamisele. Trump andis talle korralduse kutset ignoreerida,<ref>https://www.nytimes.com/2021/10/07/us/politics/jan-6-subpoenas.html</ref> kuid ta tegi ikkagi komisjoniga koostööd.<ref>https://www.washingtonpost.com/politics/2022/04/27/talk-martial-law-insurrection-act-draws-notice-jan-6-committee/</ref> Pärast Trumpi ametist lahkumist 2021. aastal juhtis Patel konsultatsioonifirmat Trishul, tema klientide hulgas oli näiteks Katari USA saatkond.<ref>https://thehill.com/homenews/administration/5124971-kash-patel-qatar-work-fbi-nomination/</ref> Ta asutas mittetulundusühingu Kash Foundation, mille eesmärk oli aidata 6. jaanuari USA Kapitooliumi rünnakus osalejaid kohtukulude eest tasumisel. Firma müüb ka K$H kaubamärgiga kaupu. 2022. aasta aprillis oli ta 2021. aastal Donald Trumpi loodud Trump Media & Technology Groupi direktor. Direktorina kirjeldas ta [[QAnon]]<nowiki/>iga külgnevate kontode reklaamimist Trump Media sotsiaalmeedia teenuses Truth Social, kui teadlikku äriotsust "publiku püüdmiseks".<ref>https://www.nytimes.com/2023/01/28/us/politics/trump-social-media-extremism.html</ref> 2022. aasta juunis maksti Patelile 130 000 dollarit uurimise eest väidete kohta, et ettevõtte kaasasutajad Andy Dean ja Wes Moss olid "edendanud ettearvamatut ja mürgist ettevõttekultuuri". Tema aruanne lisati hiljem kohtuvaidlusesse Deani ja Mossi aktsiate üle ettevõttes.<ref>https://www.nytimes.com/2024/12/06/business/kash-patel-trump-media-truth-social.html</ref> Patel nimetati ka Russell Voughti Ameerika Uuendamise Keskusesse (Trumpi presidentuuride vahel tegutsenud trumpistlik mõttekoda).<ref>https://www.axios.com/2022/07/22/trump-2025-radical-plan-second-term</ref> 2024. aastal oli ta üheksa kuud konsultant Elite Depotis, mis on Kaimanisaartel asuv ettevõte, mis haldab e-kaubandusplatvormi Shein.<ref>https://www.wsj.com/us-news/law/kash-patel-shein-trump-cabinet-pick-73da2e52</ref> 2021–2023 saate „Kash's Corner“ saatejuht paremäärmuslikus EpochTV-s,<ref>https://www.nytimes.com/2024/12/30/nyregion/shen-yun-epoch-times-falun-gong.html</ref> veebruaris 2022 oli tema saatekülaliseks Donald Trump.<ref>https://www.washingtonpost.com/politics/2022/02/18/how-right-embraced-false-claim-clinton-spied-president-trump/</ref> Pärast seda, kui Trumpi endine nõunik [[Steve Bannon]] 2024. aasta juulis 6. jaanuari rünnaku erikomisjoni kohtukutse eiramise eest vanglasse sattus, töötas Patel osalise tööajaga külalisvõõrustajana Bannoni taskuhäälingus „War Room“.<ref>https://www.nytimes.com/2024/10/28/us/politics/steve-bannon-trump-campaign-war-room.html</ref> 2024. aastal maksis Venemaa valitsusega seotud vene filmitegija Igor Lopatonok Patelile 25 000 dollarit esinemise eest Tucker Carlsoni kuueosalises sarjas „All the President's Men: The Conspiracy Against Trump“.<ref>https://www.washingtonpost.com/national-security/2025/02/07/patel-fbi-russia-lopatonok/</ref> Oma saates „Kash's Corner“ levitas ta mitmeid vandenõuteooriaid, sealhulgas vandenõuteooriaid süvariigi ja 6. jaanuari 2021 Kapitooliumi rünnaku kohta. NBC Newsi analüüs tema jutusaate "Kash's Corner" 79 episoodi kohta näitas, et ta esitas ulatuslikke ja "detailseid, kuid alusetuid väiteid vandenõude kohta, mis hõlmasid muuhulgas valitsusametnikke, õiguskaitseorganeid, meediat ja tehnoloogiaettevõtteid, mille kõigi eesmärk oli valimiste võltsimine, konservatiivsete häälte vaigistamine ning Trumpi presidendiaja ja tagasivalimise õõnestamine".<ref>https://www.nbcnews.com/politics/donald-trump/trumps-fbi-pick-co-hosted-show-conspiracy-filled-far-right-media-organ-rcna182823</ref> Saates "Truth Social" soovitas Patel tablette, mis väidetavalt detoksifitseerivad COVID-19 vaktsiinides sisalduvat koroonaviiruse ogavalku, <ref>https://www.wsj.com/health/trump-cabinet-picks-supplements-3fbbbca1</ref> neid tablette müüs tema firma K$H.<ref>https://www.npr.org/2024/12/09/nx-s1-5213692/kash-patel-conspiracy-theories-fbi</ref> Ta on levitanud ka alusetut teooriat, et 6. jaanuari rünnakut Kapitooliumile õhutasid peamiselt FBI ja selle informaatorid, et kahjustada MAGA liikumist.<ref>https://www.npr.org/2024/12/09/nx-s1-5213692/kash-patel-conspiracy-theories-fbi</ref> 2024. aasta septembris lubas Patel sulgeda FBI peakorteri J. Edgar Hooveri hoone, et "avada selle järgmisel päeval uuesti süvariigi muuseumina" ja "võtta 7000 selles hoones töötavat töötajat ja saata nad üle Ameerika kurjategijaid jälitama".<ref>https://www.nytimes.com/2024/12/02/us/politics/kash-patel-fbi.html</ref> === FBI direktor === 2024. aasta novembris kavatses vastvalitud president Donald Trump määrata Pateli kõrgetasemelisele ametikohale FBI-s või justiitsministeeriumis.<ref>https://www.axios.com/2024/11/25/fbi-director-kash-patel-trump</ref> 30. novembril 2024 nimetas Trump Pateli oma kandidaadiks FBI direktori ametikohale, kuigi ametis oleval direktoril [[Christopher Wray]]'l oli ametiaja lõpuni jäänud rohkem, kui kaks aastat.<ref>https://www.nytimes.com/2024/11/30/us/politics/trump-replace-christopher-wray.html</ref> 2025. aasta jaanuaris saatsid 23 endist vabariiklasest valitsusametnikku USA Senatile kirja, milles kutsusid neid üles Pateli kandidatuuri tagasi lükkama. „Patel on öelnud, et sulgeb FBI peakorteri oma esimesel ametipäeval ja muudab selle niinimetatud „süvariigi muuseumiks“. Ta on ähvardanud ka J6 komitee liikmeid kriminaaluurimisega,“ kirjutasid nad, viidates Esindajatekoja erikomisjonile, mis uuris 6. jaanuaril 2021 Kapitooliumile toime pandud rünnakut.<ref>https://thehill.com/policy/national-security/5111656-kash-patel-trump-fbi-gop-critics-comstock-walsh-ty-cobb/</ref> 20. veebruaril 2025 kinnitas Senat Pateli ametisse häältega 51–49. Kõik vabariiklasest senaatorid peale [[Susan Collins]]i ja [[Lisa Murkowski]] hääletasid tema kinnitamise poolt ning kõik demokraadist senaatorid olid tema kandidatuuri vastu.<ref>https://www.nytimes.com/2025/02/20/us/politics/kash-patel-trump-fbi-senate.html</ref> Pateli vannutas ametisse järgmisel päeval justiitsminister [[Pam Bondi]]. Ta andis ametivande hindu pühakirja [[Bhagavadgītā]] peal.<ref>https://www.wsj.com/politics/policy/kash-patel-fbi-director-start-actions-c3d5d57f</ref> Pärast ametivande andmist teatas Patel ametnikele, et kavatseb saata 1000 FBI agenti Washingtonist teistesse välibüroodesse linnades, kus on kõrgem kuritegevuse tase, ja suunata 500 töötajat USA sõjaväebaasi Redstone Arsenali Huntsville'is Alabamas.<ref>https://www.nytimes.com/2025/02/21/us/politics/kash-patel-fbi-staff-transfer.html</ref><ref>https://www.wsj.com/politics/policy/kash-patel-fbi-director-start-actions-c3d5d57f</ref> "The Wall Street Journali" andmetel ütles üks ametnik Patelile, et ümberkorraldamine võib maksta 100 miljonit dollarit, mida agentuuril polnud; see ei heidutanud teda. Journali andmetel vabastas Patel ametist avaliku teenistuse juhid ja asendas nad poliitiliste liitlastega.<ref>https://www.wsj.com/politics/policy/kash-patel-fbi-director-start-actions-c3d5d57f</ref> Märtsis ütles Trump kõnes, et Patelil on plaanis kolida FBI peakorter "vanasse kaubandusministeeriumi hoonesse" ja pakkus välja töötajate edasise vähendamise.<ref>https://www.bloomberg.com/news/articles/2025-03-14/trump-says-he-ll-keep-fbi-in-dc-scrap-plan-to-move-to-maryland</ref> 24. veebruarist 9. aprillini 2025 oli ta USA justiitsministeeriumi juures asuva [[Alkoholi, Tubaka, Tulirelvade ja Lõhkeainete Amet]]i tegevdirektor.<ref>https://apnews.com/article/justice-department-kash-patel-atf-fbi-3d24d25eb6e111207ac80c7e030641eb</ref><ref>https://www.reuters.com/world/us/kash-patel-removed-acting-atf-director-replaced-by-army-secretary-sources-say-2025-04-09/</ref> 8. mail 2025 pooldas ta FBI eelarve vähendamist 500 miljoni dollari võrra, mis oli järsk kõrvalekalle tema eelmisel päeval esitatud taotlusest saada "rohkem, kui oli välja pakutud".<ref>https://www.nytimes.com/2025/05/08/us/politics/kash-patel-fbi-budget.html</ref> Mais 2025 sulges ta FBI siseauditi büroo, mis jälgis jälitustegevuse eeskirjade järgimist.<ref>https://www.nytimes.com/2025/05/20/us/politics/fbi-kash-patel-office-internal-auditing.html</ref> Juulis 2025 teatas Patel, et FBI kolib kontoriruumidesse Ronald Reagani ja Rahvusvahelises Kaubanduskeskuse hoones, mis vabanesid seoses [[Ameerika Ühendriikide Rahvusvahelise Arengu Agentuur]]i sulgemisega.<ref>https://edition.cnn.com/2025/07/01/politics/fbi-reagan-building</ref> Kuid USA Kongress oli varem eraldanud 555 miljonit dollarit uue FBI peakorteri jaoks Marylandis. 26. detsembril 2025 ütles Patel, et algne FBI peakorteri hoone, J. Edgar Hooveri hoone suletakse jäädavalt.<ref>https://thehill.com/homenews/administration/5663971-fbi-hoover-building-permanent-closure/</ref> Augustis 2025 langetas Patel FBI värbamisstandardeid, sealhulgas kaotas bakalaureusekraadi nõude, et võimaldada bürool keskenduda rohkem tänavakuritegevusele.<ref>https://www.nytimes.com/2025/08/21/us/politics/fbi-agent-recruitment-requirements-trump.html</ref> 2025. aasta oktoobris ja novembris saatis Patel laiali Washingtoni välibüroos asuva avaliku korruptsiooni üksuse,mis vastutas korruptsiooni väljajuurimise eest Kongressis ja pettuste väljajuurimise eest valitsusasutustes ning vallandas mitu agenti, kes olid "Arktika pakase" (Trumpi püüe 2020. aasta valimisi võltsida) kallal töötanud.<ref>https://www.nytimes.com/2025/05/15/us/politics/fbi-public-corruption-squad-trump.html</ref> Selle üksuse uurimise tulemusel algatati üks kahest Trumpi vastu algatatud föderaalsest kriminaalasjast, mis mõlemad pärast tema valimist uuesti presidendiks lõpetati.<ref>https://www.nbcnews.com/politics/justice-department/fbi-folds-public-corruption-squad-aided-jack-smiths-trump-investigatio-rcna207029</ref> Septembris 2025 kaebasid kolm endist FBI ametnikku – Brian Driscoll, Steven Jensen ja Spencer Evans – Pateli ja justiitsminister Pam Bondi kohtusse, väites, et nende vallandamine oli ebaseaduslik. Hagis väideti, et Patel vallandas Valge Maja ja justiitsministeeriumi korraldusel FBI töötajaid, kes olid töötanud Trumpi puudutavate uurimiste kallal. Hagi kohaselt tunnistas Patel eraviisiliselt, et vallandamised olid kättemaks Trumpi ahistamise eest, potentsiaalselt ebaseaduslikud ja rikkusid FBI protokolle, mis kaitsevad agente poliitilise kättemaksu eest.<ref>https://www.nytimes.com/2025/09/10/us/politics/trump-fbi-lawsuit.html</ref> == Raamatud == Ta on kirjutanud kolm lasteraamatut, mis on inspireeritud tema poliitilistest vaadetest. MI5 töötaja Chistorpher Steele'i Trumpi Venemaa sidemeid avavast toimikust jutustav raamat "Vandenõu kuninga vastu" avaldati Brave Booksi poolt 2022. aastal. Samal aastal ilmus veel "Vandenõu kuninga vastu: 2000 muula" ja pärast 2024. aasta USA presidendivalimisi "Vandenõu kuninga vastu 3: Kuninga tagasitulek". Patel ise on raamatu peategelane, sinakasrohelistes rüüs võlur nimega Silmapaistev Avastaja Kash, kes teeb koostööd oma lojaalse sõbra hertsog Deviniga (Esindajatekoja liige Devin Nunes) , et kaitsta head kuningat Donaldi kurja nõia Hillary Queentoni (Hillary Clinton) ja kurja paruni von Bideni eest. Seal on rühm ebausaldusväärseid heeroldeid, kelle lippudel on kirjad "Post" ja "NYT" (Trumpi suhtes kriitilised USA juhtivad päevalehed "The Washington Post" ja "New York Times") ja rida vapraid rüütleid, kes kannavad kilpidel tähti MKGA (Make Kingdom Great Again).<ref>https://www.politico.com/news/magazine/2022/09/02/mag-weiss-kidsbooks-00053509</ref> 2003. aastal ilmusid tal memuaarid „Valitsuse gangsterid: süvariik, tõde ja lahing meie demokraatia eest“, kus on umbes 60 inimese nimekiri, keda nimetatakse „süvariigi“ liikmeteks. See nimekiri ulatub Trumpi poliitilistest tippvastastest, nagu [[Joe Biden]], [[Kamala Harris]] ja [[Hillary Clinton]], eluaegsete vabariiklasteni (näiteks Trumpi esimese presidentuuri justiitsminister [[William Barr]] ja tema tolleaegne riikliku julgeoleku nõunik [[John R. Bolton|John Bolton]]), kes teenisid Trumpi esimeses administratsioonis, kuid keeldusid kinnitamast tema valeväiteid, et et ta võitis 2020. aasta valimised. „Üks süvariigi kavalamaid ja võimsamaid harusid on Föderaalne Juurdlusbüroo,” kirjutas Patel. „FBI on nüüd süvariigi peamine institutsioon.”<ref>https://www.nbcnews.com/investigations/kash-patels-potential-targets-fear-tenure-fbi-director-rcna182416</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide juristid]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] 6562a4djiy9tflqgcrwqprqekkhi827 0 713618 7144563 7135734 2026-05-02T11:07:56Z Adelinaa112 227616 Muutsin sõna ,,biofilm" sõnaks ,,biokile" 7144563 wikitext text/x-wiki {{vikinda}} '''Plastisfäär''' ehk "plastisphere"<ref>{{Viide |pealkiri=Plastisphere |kuupäev=2025-10-02 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Plastisphere&oldid=1314723224 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-04-20}}</ref> (ka plastpinnaline mikroobikooslus) on mikroorganismide [[Kogukond|kogukond,]] mis [[Kolonisatsioon|koloniseerib]] plastmaterjalide pindu, eriti veekeskkondades nagu mered ja ookeanid. Plastisfäär kuulub [[mikrobioloogia]] ja mereökoloogia uurimisvaldkonda ning hõlmab [[Bakterid|baktereid]], [[Seened|seeni]], [[Vetikad|vetikaid]] ja teisi [[Mikroorganismid|mikroorganisme]], mis elavad plastijäätmete pinnal. Plastisfääri uurimine on oluline, kuna see mõjutab plastijäätmete lagunemist, mikroorganismide levikut ning [[Ökosüsteem|ökosüsteemide]] toimimist. == Taust ja kujunemine == Plastisfäär kirjeldati esmakordselt 2013. aastal merebioloogide Linda Amaral-Zettleri<ref>{{Netiviide |pealkiri=Linda Amaral-Zettler |url=https://www.nioz.nl/en/about-nioz/staff/linda-amaral-zettler |vaadatud=2026-04-20 |väljaanne=NIOZ - Royal Netherlands Institute for Sea Research |keel=en}}</ref>, Tracy Minceri ja Erik Zettleri poolt. Nende uurimistöö põhines Atlandi ookeanist kogutud plastiproovidel, millelt tuvastati eristuv mikroobikooslus DNA sekveneerimise ja elektronmikroskoopia abil. Uuringutes leiti mikroorganisme, mis suudavad plastipindu kahjustada ja lagundada, tekitades mikroskoopilisi pragusid ja lohke. Samuti tuvastati baktereid perekonnast [[Vibrio|<nowiki>''Vibrio''</nowiki>]], mille hulgas esineb haigustekitajaid. == Kujunemine ja levik == Plastisfäär tekib siis, kui plastmaterjal satub keskkonda ja selle pinnale hakkavad kinnituma mikroorganismid. Biokile teke võib alata juba mõne päeva jooksul pärast plasti sattumist keskkonda. Plastijäätmed toimivad keskkonnas nagu vastupidavad "parved", mis võimaldavad organismidel liikuda pikkade vahemaade taha. See võib soodustada invasiivsete liikide levikut ja muuta ökosüsteemide tasakaalu. Hinnanguliselt leidub maailmamere pinnavees triljoneid mikroplastiosakesi ning isegi väga väike plastitükk võib kanda tuhandeid mikroorganisme. == Koostis ja mitmekesisus == Plastisfäär koosneb erinevatest organismidest: bakterid (nt hõimkonnad Proteobacteria, Bacteroidetes, Actinobacteria), mikroseened, mikrovetikad, algloomad. Lisaks mikroorganismidele võivad plastpindadel elada ka suuremad organismid, näiteks mõned putukad või limused. Plastisfääri mikroobikooslused erinevad looduslikel pindadel leiduvatest kooslustest, kuna plasti keemiline koostis ja aeglane lagunemine loovad spetsiifilised tingimused. Mõned uuringud on näidanud, et plastisfääris võib liikide mitmekesisus olla väiksem, kuid kooslus on funktsionaalselt eristuv. == Ökoloogiline roll == Plastisfäär mõjutab ökosüsteeme mitmel viisil: [[Liikide levik]] – plast võimaldab organismidel liikuda uutesse piirkondadesse [[Toitumisahel|Toiduahelad]] – plastiga seotud mikroorganismid võivad sattuda planktoni ja edasi kõrgemate organismide toiduahelasse [[Biogeokeemilised tsüklid]] – plastisfääris toimuvad protsessid mõjutavad süsiniku, lämmastiku ja fosfori ringet [[Kasvuhoonegaasid]]– mikroobide ainevahetus võib mõjutada CO₂ ja N₂O emissioone Plastisfäär loob uue ökoloogilise niši, kus [[Autotroof|autotroofid]], [[Heterotroof|heterotroofid]] ja [[sümbiondid]] eksisteerivad koos. == Seos inimtervisega == Plastisfäär võib sisaldada haigustekitajaid. Uuringutes on leitud baktereid, mis on seotud näiteks koolera ja teiste seedetrakti haigustega. Biokiled plastipindadel võivad siduda keskkonnasaasteaineid, mis omakorda toetavad patogeensete mikroorganismide ellujäämist. Samuti uuritakse plastisfääri võimalikku rolli viiruste levikus ja püsimises keskkonnas. == Plastide lagundamine == Mõned plastisfääris elavad mikroorganismid on võimelised lagundama plastpolümeere ja kasutama neid energiaallikana. Näiteks on leitud liike, mis suudavad lagundada polüetüleeni, polüuretaani ja PET-plasti. Plasti lagundamine on üldiselt aeglane protsess, kuid selle uurimine võib aidata arendada biotehnoloogilisi lahendusi plastireostuse vähendamiseks. Samas võib plasti lagunemine väiksemateks osakesteks suurendada mikroplasti levikut ja selle sattumist toiduahelasse. == Uurimismeetodid == Plastisfääri uurimisel kasutatakse: [[DNA sekveneerimine|DNA sekveneerimist]], [[metagenoomikat]], [[Elektronmikroskoop|elektronmikroskoopiat]], [[keemilist analüüsi]]. Need meetodid võimaldavad uurida nii mikroobikoosluste koostist kui ka nende ainevahetust ja funktsioone. == Vaata ka == [[Mikroplast]] [[Biokile]] [[Mereökoloogia]] [[Keskkonnareostus]] == Viited == * Zettler, Mincer & Amaral-Zettler (2013) – ''plastisfääri mõiste põhiallikas'' * Amaral-Zettler et al. (2020) – ülevaateartikkel plastisfäärist * Eriksen et al. (2014) – mikroplasti koguse hinnang * Barnes (2002) – plast kui leviku vahend * Gregory (2009) – plastireostuse mõju * Wright et al. (2013) – mikroplasti mõju organismidele * Yoshida et al. (2016) – PET lagundav bakter * Rummel et al. (2017) – biofilmid ja mikroplast tbfjqsoj00fq3788yr4p1jh1q9i527e 102 713678 7144159 7143017 2026-05-01T20:34:45Z Romps5 227692 7144159 wikitext text/x-wiki '''Raadamine''' on [[raie]], mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamine.<ref name="ms">{{netiviide |Pealkiri=Metsaseadus |URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/ms}} |Väljaandja=Riigi Teataja |vaadatud=21.04.2024}}</ref> Erinevalt [[Lageraie|lageraiest]], mille järel metsamaa uueneb, on raadamine ainus raieviis, mille tulemusel mets antud alalt kaob ning maa sihtotstarve muutub.<ref name="metsainfo">{{Netiviide |Pealkiri=Lageraie ja raadamine on kaks erineva tähendusega mõistet |URL=https://metsainfo.ee/lageraie-ja-raadamine-on-kaks-erineva-tahendusega-moistet/ |Väljaandja=Metsainfo.ee |vaadatud=21.04.2024}}</ref> == Olemus ja põhjused == Raadamist teostatakse tavaliselt ehitusprojekti, [[Detailplaneering|detailplaneeringu]] või trasside hoolduskava alusel, et rajada näiteks teid, ehitisi või põllumajandusmaad.<ref name="ms" /> Raadamine hõlmab lisaks puude langetamisele ka võsa eemaldamist ja kändude juurimist või freesimist, et muuta maapind edaspidi masinatega hooldatavaks.<ref>{{Netiviide |Pealkiri=Raadamistööd |URL=https://www.maakapital.com/raadamistood.html |Väljaandja=Maakapital OÜ |vaadatud=21.04.2024}}</ref> Globaalses kontekstis on raadamise peamisteks põhjusteks põllumajanduse laienemine karjamaadeks ja põldudeks, aga ka [[linnastumine]] ning maavarade [[kaevandamine]].<ref name="natgeo">{{Netiviide |Autor=National Geographic Society |Pealkiri=Deforestation |URL=https://education.nationalgeographic.org/resource/deforestation/ |Väljaandja=National Geographic Education |Keel=inglise |vaadatud=21.04.2024}}</ref> Suurim metsakadu toimub praegu [[Amazonas|Amazonases]], [[Kesk-Aafrika|Kesk-Aafrikas]] ja [[Kagu-Aasia|Kagu-Aasias]], samas kui Euroopa Liidus on metsade pindala perioodil 2000–2021 veidi suurenenud.<ref>{{Netiviide |Pealkiri=Raadamine: põhjused ja ELi tegevus metsade kaitseks |URL=https://www.europarl.europa.eu/topics/et/article/20221019STO44561/raadamine-pohjused-ja-eli-tegevus-metsade-kaitseks |Väljaandja=Euroopa Parlament |vaadatud=21.04.2024}}</ref> [[Fail:Operação Hymenaea, Julho-2016 (29399454651).jpg|thumb|Amazonase vihmametsa raadamine Brasiilias Maranhão osariigis 2016. aastal]] Metsade hävitamine mõjutab oluliselt maa [[Elurikkus|elurikkust]] ja kliimat, kuna metsad toimivad süsiniku sidujatena.<ref>{{Netiviide |Pealkiri=Deforestation and forest degradation |URL=https://www.worldwildlife.org/our-work/forests/deforestation-and-forest-degradation/ |Väljaandja=World Wildlife Fund |Keel=inglise |vaadatud=21.04.2024}}</ref> == Viited == {{viited}} 78nhdpf7kz2hunl4zgzy9y92e23kctl 0 713684 7143978 7136588 2026-05-01T13:56:34Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Permi keeled]]; +[[Kategooria:Keeleteadus]] 7143978 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anbur-Latin.jpg|pisi|Vanapermi kiri]] '''Vanapermi kirja''' ([[Permikomi keel|''permikomi keeles'']]: ''Важ перем гижöт, [[Komi keel|komi keeles]]: Важ Перым гижӧм)'' kasutati [[Vanapermi keel|vanapermi keele]] kirjutamiseks [[14. sajand|14. sajandist]] kuni [[17. sajand|17. sajandini]]. Kirja tuletas [[Permi Stefan]] [[Kirillitsa|kirillitsast]] ja komi (pere)märkidest ''([[Rödvužpasid|Rödvužpasidest]]).''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Пас (тамга) |url=https://wikipedia.akarpov.ru/content/wikipedia/A/%D0%9F%D0%B0%D1%81_(%D1%82%D0%B0%D0%BC%D0%B3%D0%B0) |vaadatud=2026-04-21 |väljaanne=wikipedia.akarpov.ru}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Языки народов России в Интернете — Шрифт Абур — древнепермское письмо для Windows |url=https://www.peoples.org.ru/abur.html |vaadatud=2026-04-21 |väljaanne=www.peoples.org.ru}}</ref> == Ajalugu == == Viited == [[Kategooria:Permi keeled]] [[Kategooria:Keeleteadus]] byftm3bvv6m5stl1sqji64v3bk5gpal 0 713906 7143919 7139344 2026-05-01T12:08:18Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Templid]]; +[[Kategooria:Kyōto]] 7143919 wikitext text/x-wiki [[File:Kinkaku-ji, Kyoto.jpg|thumb|Kinkaku-ji (Kuldne paviljon), Kyoto 2024.]] '''Kinkaku-ji''' (金閣寺), tuntud ka kui '''Kuldne paviljon''', on Zen-budistlik tempel, mis asub Jaapanis, [[Kyoto]] linnas. Tempel on üks Kyoto kõige ikoonilisemaid ja külastatumaid turismiobjekte, kuulus oma ainulaadse arhitektuuri ja ajaloolise tähtsuse poolest. Kinkaku-ji asub [[Kagami-ji järv]]e ääres. Algselt rajati tempel 1397. aastal [[Ashikaga Yoshimitsu]] suvekohana, kuid pärast tema surma muudeti see Zen-budistlikuks templiks.<ref>[https://www.shokoku-ji.jp/en/kinkakuji/about/ Kinkaku-ji ametlik veebisait] (vaadatud 25. aprillil 2026)</ref> == Ajalugu == Kinkaku-ji ajalugu ulatub 14. sajandi lõppu, kui see rajati jaapani šoguni [[Ashikaga Yoshimitsu]] suvekohaks. Yoshimitsu eesmärgiks oli luua tempel, mis oleks harmoonias loodusega, samas demonstreerides tema suurt võimu ja kultuurilist maitsemeelt. Pärast Yoshimitsu surma 1408. aastal muudeti tempel [[Zen-budism|Zen-budistlikuks]] kloostriks, järgides tema soovi, et see teeniks religioosset eesmärki. Tempel on oma pikaajalise ajaloo jooksul mitmeid kordi kahjustatud ja renoveeritud. Eriti silmapaistev on 1950. aastal toimunud tulekahju, mille käigus Kinkaku-ji hävis, kuid hiljem taastati täpselt algse kujunduse järgi. Paviljoni kuldne välisilme viitab templite rahale ja valitsemisvõimule, samas kui looduse ja rahu tasakaal on [[Zen-budism]]ile iseloomulik. == Arhitektuur ja disain == Kinkaku-ji on kolme korrusega tempel, millest igaühel on oma arhitektuuriline stiil ja tähendus. Esimene korrus, mis on valmistatud puidust, järgib traditsioonilist Jaapani kodu arhitektuuri ja on kaunistatud lihtsa elegantsusega. Teisel korrusel, mis on kaetud kuldse lehtkullaga, leidub elegantseid budistlikke pilte ja statue, mis viitavad templite rollile religioonis ja meditatsioonis. Kolmas korrus on seotud [[Zen-budism]]iga ja seda ümbritseb peegelduv aed.<ref>{{cite web|url=https://www.japan-guide.com/e/e3908.html|title=Kinkaku-ji (Golden Pavilion)|website=Japan-Guide.com|access-date=2026-04-25}}</ref> == Tähtsus ja kultuuriline mõju == 1994. aastal lisati tempel [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandi nimistusse]], kuna see kajastab Jaapani kultuuripärandit ning esindab [[Zen-budism]]i tähtsust.<ref>{{cite web|url=https://www.britannica.com/topic/list-of-World-Heritage-sites-2038911#ref331128|title=List of World Heritage Sites|website=Encyclopaedia Britannica|access-date=2024-04-25}}</ref> [[Kategooria:Templid]] [[Kategooria:Kyōto]] ozw1cjpbdla8kwfkn566lryqftvyxvx 0 713907 7144343 7139657 2026-05-02T07:26:25Z Mona 355 +link 7144343 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Lena vald | nimi1_keel = hispaania | nimi1 = Lena | nimi2_keel = astuuria | nimi2 = Ḷḷena | lipp = Bandera de Lena.svg | vapp = Escudo de Lena.svg | pindala = 315.51 | elanikke = 10382 | elanikke_seis = 2025 | elanikke_viide = <ref>[https://www.ine.es/jaxiT3/Datos.htm?t=2886 Cifras oficiales de población de los municipios españoles en aplicación de la Ley de Bases del Régimen Local (Art. 17). - Instituto Nacional de Estadistica]</ref> | keskuse_nimi = [[Pola de Lena]] | ametlik_keel = | asendikaardi_pilt = Lena.png }} '''Lena vald''' (astuuria keeles '''Ḷḷena''') on [[Vald (Hispaania)|vald]] [[Astuuria]]s [[Hispaania]]s. Valla keskus on Pola de Lena. Vald piirneb põhjas [[Mierese vald|Mierese vallaga]], idas [[Alleri vald|Alleriga]], läänes [[Riosa vald|Riosa]] ja [[Quiróse vald|Quiróse vallaga]] ning lõunas [[Leóni provints]]iga.<ref>[https://lena.vivirasturias.com/datos-basicos/c/0/i/60295329/patrimonio-lena Patrimonio del Lena. - Vivir Asturias]</ref> Piirkonnas on palju jõgesid, mida varem on kasutatud [[palgiparvetus]]eks; suurimad neist on Huerna, Pajeres, [[Caudali jõgi|Caudal]] ja [[Alleri jõgi (Hispaania)|Aller]]. Kõrgemad mäed on 2417 m kõrgune [[Peña Ubiña]] ja 2356 m kõrgune [[El Siete]]. == Kihelkonnad == Vallas on 24 kihelkonda: {{veergude loend|laius=15em| * [[Cabezóni kihelkond|Cabezón]] * [[Campomanese kihelkond|Campomanes]] (Campumanes) * [[Carabanzo kihelkond|Carabanzo]] * [[Casorvida kihelkond|Casorvida]] (Casorvía) * [[Castiello kihelkond|Castiello]] (Castieḷḷo) * [[Columbiello kihelkond|Columbiello]] (Columbieḷḷo) * [[Congostinase kihelkond|Congostinas]] * [[Felguerase kihelkond|Felgueras]] * [[Heríase kihelkond|Herías]] (Erías) * [[Jomezana kihelkond|Jomezana]] (Xomezana) * [[Las Puentese kihelkond|Las Puentes]] * [[Llanose kihelkond|Llanos]] (Chanos de Somerón) * [[Muñón Cimero kihelkond|Muñón Cimero]] (Muñón Cimiru) * [[Muñón Fondero kihelkond|Muñón Fondero]] (Muñón Fondiru) * [[Pajarese kihelkond|Pajares]] (Payares) * [[Parana kihelkond|Parana]] * [[Piñera kihelkond|Piñera]] * [[Pola de Lena kihelkond|Pola de Lena]] (La Pola) * [[San Miguel del Río kihelkond|San Miguel del Río]] (Samieguel del Río) * [[Sotiello kihelkond|Sotiello]] (Sotieḷḷo) * [[Telledo kihelkond|Telledo]] (Teyeo) * [[Tuiza kihelkond|Tuiza]] * [[Villallana kihelkond|Villallana]] (Viḷḷayana) * [[Zureda kihelkond|Zureda]] (Zurea) }} == Vaatamisväärsused == * [[Lena Santa Cristina kirik]], [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria eelromaanika]] kirik 9. sajandist, [[UNESCO maailmapärandi nimistu]] objekt * 16. sajandi El Hospitalón Carabanzo kihelkonnas * 17. sajandi Palacio de Faes Carabanzo kihelkonnas<ref>[https://lena.vivirasturias.com/datos-basicos/c/0/i/60295329/patrimonio-lena Patrimonio del Lena. - Vivir Asturias]</ref> <gallery> Camino de San Salvador, Iglesia de Santa Cristina de Lena, 01.jpg|Lena Santa Cristina kirik, vaade idast Pola de Lena - Ayuntamiento.jpg|Pola de Lena raekoda Horeo-Pola de Lena-2009.JPG|Traditsiooniline [[ait]] (''[[hórreo]]'') Pola de Lenas Palaciu de los Faes-Miranda.jpg|''Palacio de Faes'' </gallery> == Viited == {{viited}} {{commonskat|Lena (Asturias)}} [[Kategooria:Hispaania vallad]] [[Kategooria:Astuuria]] qq3xu3qrzpdgblsw5x27zabfmdel1yw 0 713929 7144351 7140928 2026-05-02T07:36:49Z Mona 355 7144351 wikitext text/x-wiki {{UNESCO |nimi = Eivissa, elurikkus ja kultuur |pilt = Ibiza City from Mirador asv2023-04 img2.jpg |pildiinfo = [[Dalt Vila]] |asukoht = {{PisiLipp|Hispaania}} |tüüp = kultuurimälestis |kriteerium = (ii) (iii) (iv) (ix) (x) |id = 417 |piirkond = Euroopa ja Põhja-Ameerika |aasta = 1999 |istung = }} '''Eivissa, elurikkus ja kultuur''' on [[UNESCO maailmapärand]]i nimetus, millega alates [[1999]]. aastast on kaitse alla võetud mitmed [[Eivissa]] saare looduse ja kultuuri seisukohalt olulised paigad [[Hispaania]]s [[Baleaari saarestik]]us.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |pealkiri=Ibiza, Biodiversity and Culture |url=https://whc.unesco.org/en/list/417/ |vaadatud=2026-04-26 |väljaanne=UNESCO World Heritage Centre |keel=en}}</ref> Selle maailmapärandi koosseisu kuuluvad [[Dalt Vila]], [[Sa Caleta foiniiklaste asulakoht]] ning [[Puig des Molinsi nekropol]]. Need paigad kajastavad Eivissa pikka asustuslugu ning saare tähtsust [[Vahemeri|Vahemere]] [[kaubandus]]es ja [[kultuur]]is.<ref name=":0" /> Lisaks maismaaobjektidele hõlmab sama maailmapärandi nimetus ka Eivissa ja [[Formentera]] ümbruse [[mereala]]sid, kus leiduvad ulatuslikud ''[[Posidonia oceanica]]'' ehk Vahemere meriheina niidud.<ref name=":0" /> Tegemist on ühe paremini säilinud ja olulisema meriheina [[ökosüsteem]]iga [[Vahemeri|Vahemeres]]. Need niidud mängivad mereökosüsteemis olulist rolli: nad parandavad vee läbipaistvust, seovad süsinikku ning pakuvad elupaika ja varjepaika paljudele mereorganismidele. Samuti aitavad nad vähendada lainetuse mõju ja stabiliseerida ranniku settematerjali. == Viited == {{Viited}} {{koord}} [[Kategooria:Eivissa]] [[Kategooria:UNESCO maailmapärandi nimistu objektid Hispaanias|*]] lbmmb4gmmi4qzapogsgy2gzteewu0gt 7144352 7144351 2026-05-02T07:37:34Z Mona 355 7144352 wikitext text/x-wiki {{UNESCO |nimi = Eivissa, elurikkus ja kultuur |pilt = Ibiza City from Mirador asv2023-04 img2.jpg |pildiallkiri = [[Dalt Vila]] |asukoht = {{PisiLipp|Hispaania}} |tüüp = kultuurimälestis |kriteerium = (ii) (iii) (iv) (ix) (x) |id = 417 |piirkond = Euroopa ja Põhja-Ameerika |aasta = 1999 |istung = }} '''Eivissa, elurikkus ja kultuur''' on [[UNESCO maailmapärand]]i nimetus, millega alates [[1999]]. aastast on kaitse alla võetud mitmed [[Eivissa]] saare looduse ja kultuuri seisukohalt olulised paigad [[Hispaania]]s [[Baleaari saarestik]]us.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |pealkiri=Ibiza, Biodiversity and Culture |url=https://whc.unesco.org/en/list/417/ |vaadatud=2026-04-26 |väljaanne=UNESCO World Heritage Centre |keel=en}}</ref> Selle maailmapärandi koosseisu kuuluvad [[Dalt Vila]], [[Sa Caleta foiniiklaste asulakoht]] ning [[Puig des Molinsi nekropol]]. Need paigad kajastavad Eivissa pikka asustuslugu ning saare tähtsust [[Vahemeri|Vahemere]] [[kaubandus]]es ja [[kultuur]]is.<ref name=":0" /> Lisaks maismaaobjektidele hõlmab sama maailmapärandi nimetus ka Eivissa ja [[Formentera]] ümbruse [[mereala]]sid, kus leiduvad ulatuslikud ''[[Posidonia oceanica]]'' ehk Vahemere meriheina niidud.<ref name=":0" /> Tegemist on ühe paremini säilinud ja olulisema meriheina [[ökosüsteem]]iga [[Vahemeri|Vahemeres]]. Need niidud mängivad mereökosüsteemis olulist rolli: nad parandavad vee läbipaistvust, seovad süsinikku ning pakuvad elupaika ja varjepaika paljudele mereorganismidele. Samuti aitavad nad vähendada lainetuse mõju ja stabiliseerida ranniku settematerjali. == Viited == {{Viited}} {{koord}} [[Kategooria:Eivissa]] [[Kategooria:UNESCO maailmapärandi nimistu objektid Hispaanias|*]] cnkc21xql8vb3ewm4oylbz7hwn0y528 0 713938 7144197 7140997 2026-05-01T22:02:30Z Eiusmod 200998 Taimne 7144197 wikitext text/x-wiki [[Fail:13-08-31-wien-redaktionstreffen-EuT-by-Bi-frie-168.jpg|pisi|Võileivaliha viilud]] '''Võileivaliha''' (inglise keeles ''lunch meat'', ''sandwich meat'', ''deli meat'') on liha või sarnane taimne toode, mida tavaliselt viilutatakse, ning mida võib süüa kuumtöötlemata. Itaalias vastab sellele ''salumi''. Võileivaliha on muuhulgas soolatud liha, suitsusink, [[salaami]] vorst, suitsuvorst või [[keeduvorst]].<ref>[https://www.onlyfoods.net/deli-meats Types of Deli Meats] Only Foods (inglise).</ref> == Vaata ka == * [[Antipasto]] == Viited == [[Kategooria:Lihatooted]] apfu3h3udladiljohammzrzd06z16ou 0 713945 7143917 7139946 2026-05-01T12:06:24Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Lihatooted]] 7143917 wikitext text/x-wiki '''Lemmikvorst''' on [[keeduvorst]], mis sisaldab pekitükke, nagu [[Mortadella|Mortadelle Bologna]]. [[Kategooria:Lihatooted]] 5n24yucxalzvdehdt2plh6ngzbxreez 0 713946 7143973 7139955 2026-05-01T13:54:23Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Lihatooted]] 7143973 wikitext text/x-wiki [[Fail:Teewurstpack-2.jpg|pisi|Rügenwalder Teewurst]] '''Teevorst''' on [[keeduvorst]], mis sisaldab sealiha, veiseliha ja [[peekon]]it ning on nõrgalt suitsutatud. [[Kategooria:Lihatooted]] 02ej0w5l9hi3tog3drqcqn2ahtfvef4 0 713969 7143921 7140291 2026-05-01T12:09:06Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Eesti haridustegelased]]; +[[Kategooria:Sündinud 1973]] 7143921 wikitext text/x-wiki '''Rasmus Lippur''' on Eesti haridusjuht ja reservis kolonelleitnant. Ta on alates 2024. aastast Lääneranna Gümnaasiumi direktor ning ühtlasi selle kooli esimene direktor. == Isiklik == Rasmus Lippur on sündinud 26. aprillil 1973.<ref>Lääne Elu, 4. juuli 2023.</ref> == Haridus == Rasmus Lippur on omandanud hariduse riigikaitse valdkonnas. Ta lõpetas 1997. aastal Eesti Riigikaitse Akadeemia Sõjakooli ning 2006. aastal Balti Kaitsekolledži.<ref>Kaitseliit. Teade Pärnumaa maleva pealiku ametisse asumise kohta.</ref> == Teenistus riigikaitses == Rasmus Lippur on teeninud Eesti Kaitseväes ja Kaitseliidus ohvitserina. Teenistuse jooksul oli ta mitmel juhtival ametikohal territoriaalkaitse ja vabatahtliku riigikaitse valdkonnas. Tema olulisemad ametikohad riigikaitses olid * teenistus Eesti Kaitseväes ohvitserina * teenistus Kaitseliidus * Kaitseliidu Lääne maleva pealik * Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik Ta on reservis kolonelleitnant.<ref>ERR. Uudis Pärnumaa maleva juhtimise üleandmisest.</ref> == Tegevus haridusvaldkonnas == Lisaks teenistusele riigikaitses on Rasmus Lippur tegutsenud haridusvaldkonnas. Ta on olnud riigikaitseõpetuse õpetaja ning tegelenud noorte väärtuskasvatuse ja kodanikuharidusega. 2023. aastal valiti ta avaliku konkursi tulemusel Lihula Gümnaasiumi direktoriks ning ta asus ametisse 1. augustil 2023.<ref>Pärnu Postimees, 2023.</ref> 2024. aastal toimus Lääneranna valla koolivõrgu ümberkorraldamine, mille tulemusel loodi Lääneranna Gümnaasium. Rasmus Lippurist sai selle kooli direktor. Ta on ühtlasi kooli esimene direktor ning juhib kooli alates selle loomisest.<ref>Lääneranna valla ametlik teade, 2024.</ref> == Avalik tegevus == Rasmus Lippur on osalenud avalikes aruteludes, mis käsitlevad hariduskorraldust, kogukonnakoole, juhtimist ja riigikaitset. Tema seisukohti on kajastatud piirkondlikes ja üleriigilistes meediakanalites. == Vaata ka == * [[Lääneranna Gümnaasium]] * [[Lihula Gümnaasium]] * [[Kaitseliit]] == Viited == <references/> `` [[Kategooria:Eesti haridustegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] fbngtj1n8tgx38sm6nb8if29mk0g40d 0 713994 7143918 7140618 2026-05-01T12:06:46Z Estopedist1 278 liita 7143918 wikitext text/x-wiki {{Liita|Loorberilised}} [[Fail:Lauraceae sp Blanco2.360-cropped.jpg|pisi|paremal|200px|Loorberipuulised (Lauraceae), Francisco Manuel Blanco illustratsioon]] == Taksonoomia == Loorberipuulised (Lauraceae) on õistaimede sugukond, mis kuulub hõimkonda Streptophyta, klassi Equisetopsida, alamklassi Magnoliidae ning seltsi Laurales.<ref name="kew"/> Sugukonda kirjeldati esmakordselt Antoine Laurent de Jussieu poolt 1789. aastal. Loorberipuulised on liigirikas sugukond, kuhu kuulub eri allikate andmetel ligikaudu 45-55 perekonda ja üle 2500 liigi, mis on levinud peamiselt troopilistes ja subtroopilistes piirkondades<ref name="li2025"/><ref name="inat"/><ref name="britannica"/>. Loorberipuuliste sugukonnast on kõige arvukamalt esindatud perekonnad okootea (''Ocotea''), litsea (''Litsea''), peitpähklipuu (''Cryptocarya''), kandapuu (''Beilschmiedia''), pirnloorber (''Persea''), loorberid (''Laurus'') ja kaneelipuud (''Cinnamomum''). Mitmed neist perekondadest on olulised nii ökoloogiliselt kui ka majanduslikult<ref name="taimenimed"/><ref name="britannica"/>. == Morfoloogia == Loorberipuulised on enamasti igihaljad puud või põõsad, harvem esineb ka teisi kasvuvorme. Näiteks sugukonna erandlik perekond ''Cassytha'' koosneb parasiitsetest väänduvatest liaanidest<ref name="flora"/>. Sugukonna taimed on enamasti aromaatsed, sest nende kudedes leidub rohkesti eeterlikke õlisid<ref name="farias"/>. Lehed on tavaliselt lihtlehed, vahelduva asetusega, harvem vastakud, terve servaga, nahkjad ning abilehtedeta. Lehtede purustamisel eritub iseloomulikku lõhna, mis tuleneb lehtedes paiknevatest eeterlike õlide näärmetest<ref name="britannica"/><ref name="farias"/><ref name="flora"/>. Õied on tavaliselt väikesed ja silmapaistmatud, sageli rohekad, valged või kollakad, need paiknevad väikestes õisikutes sageli lehekaenaldes või võrsete tippude lähedal. Õiekate ei jagune selgelt tupp- ja kroonlehtedeks, vaid koosneb tavaliselt kuuest õiekattelehest, mis paiknevad kahes ringis. Õied on kolmetised, tolmukaid võib olla 3-12 ning sisemiste tolmukate alusel esinevad sageli näärmelised lisandid, mis on loorberipuulistele iseloomulik tunnus<ref name="britannica"/><ref name="inat"/>. Sigimik on tavaliselt ülemine, ühe viljalehega ja ühe seemnealgega. Viljaks on mari või luuvili, mis sisaldab ühte seemet. Mõnel perekonnal paikneb vili tassikujulisel õiepõhjal, mis annab viljale tammetõru meenutava välimuse, näiteks perekonnas Ocotea<ref name="britannica"/><ref name="flora"/>. == Levik ja ökoloogia == Loorberipuulised on levinud peamiselt troopilistes ja subtroopilistes piirkondades. Suurim liigirikkus esineb Kagu-Aasias, Lõuna-Ameerika troopilistes piirkondades. Mitmed liigid kasvavad ka parasvöötmes, näiteks Vahemere piirkonnas ja Ida-Aasias. Mitmes piirkonnas kuuluvad loorberipuulised liigirikkamate puittaimede hulka. Sugukonna viljad on oluline toiduallikas lindudele ja teistele loomadele, kes levitavad seemneid ning aitavad kaasa taimede levikule<ref name="britannica"/><ref name="li2025"/>. == Kasutus == [[Fail:Ugandan avocado fruits on the tree.jpg|pisi|paremal|Avokaado (Persea americana) viljad puul]] Loorberipuuliste sugukonna taimed on olnud inimkultuuris olulised juba antiikajast. Näiteks harilik loorber (''Laurus nobilis'') oli Vana-Kreekas ja Roomas võidu ja au sümbol, mille lehtedest valmistatud loorberipärgadega pärjati võitjaid ja väejuhte<ref name="britannica"/>. Ka tänapäeval on paljud selle sugukonna liigid majanduslikult ja kultuuriliselt olulised. Sugukonda kuuluvad tuntud maitse- ja toidutaimed, näiteks harilik loorber, mille lehti kasutatakse maitseainena, ning kaneelipuu (''Cinnamomum verum''), mille koorest saadakse kaneeli. Samasse sugukonda kuulub ka avokaado (''Persea americana''), mille vilju kasvatatakse laialdaselt toiduks<ref name="britannica"/><ref name="flora"/><ref name="hort"/>. Paljud loorberipuulised sisaldavad eeterlikke õlisid. Aromaatseid ühendeid kasutatakse nii meditsiinis kui ka parfümeeria- ja kosmeetikatööstuses<ref name="farias"/>. Samas võivad mõned loorberipuuliste liigid sisaldada ka toksilisi ühendeid, mis toimivad taimede kaitsemehhanismina herbivooride vastu<ref name="xavier"/>. Mõningaid loorberipuuliste liike kasutatakse ka puiduna, näiteks perekondades ''Endiandra'' ja ''Cryptocarya'', mille puitu kasutatakse mööbli ja muude puittoodete valmistamisel, samuti kasvatatakse mitmeid liike ilutaimedena<ref name="flora2"/>. == Viited == <references> <ref name="britannica">{{cite web |title=Lauraceae plant family |url=https://www.britannica.com/plant/Lauraceae |website=Encyclopaedia Britannica |access-date=2026-03-12}}</ref> <ref name="kew">{{cite web |title=Lauraceae Juss. |url=https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:30000569-2 |website=Royal Botanic Gardens, Kew |access-date=2026-03-14}}</ref> <ref name="farias">{{cite journal |last1=Farias |first1=S. |last2=Alves |first2=M. |last3=Santos-Zanuncio |first3=S. |last4=Silva |first4=B. |last5=Carollo |first5=A. |last6=de Sousa Jr |first6=T. |title=Global distribution of the chemical constituents and antibacterial activity of essential oils in Lauraceae family: A review |journal=ScienceDirect |year=2023 |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0254629923000959 |access-date=2026-03-15}}</ref> <ref name="flora">{{cite web |title=Lauraceae Juss. |url=https://profiles.ala.org.au/opus/foa/profile/Lauraceae |website=Flora of Australia |access-date=2026-03-14}}</ref> <ref name="flora2">{{cite web |title=Lauraceae |url=https://keys.lucidcentral.org/keys/v3/FFPA/key/FFPA/Media/Html/Lauraceae.htm |website=Families of Flowering Plants of Australia |access-date=2026-03-13}}</ref> <ref name="taimenimed">{{cite web |title=Eestikeelsete taimenimede andmebaas |url=https://taimenimed.ut.ee |website=Tartu Ülikool |access-date=2026-03-13}}</ref> <ref name="hort">{{cite web |title=Lauraceae, Laurel Family |url=https://hortflora.rbg.vic.gov.au/taxon/d48f10e5-df18-4ac5-a6f6-01828e911ecf |website=HortFlora |access-date=2026-03-14}}</ref> <ref name="li2025">{{cite journal |last1=Li |first1=Lang |last2=Liu |first2=B. |last3=Song |first3=Y. |last4=Meng |first4=H. |last5=Ci |first5=X. |last6=Conran |first6=J. |last7=Li |first7=J. |title=Global advances in phylogeny, taxonomy and biogeography of Lauraceae |journal=ScienceDirect |year=2025 |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2468265925000551 |access-date=2026-03-12}}</ref> <ref name="inat">{{cite web |title=Laurels (family Lauraceae) |url=https://www.inaturalist.org/taxa/48809-Lauraceae |website=iNaturalist |access-date=2026-03-12}}</ref> <ref name="xavier">{{cite journal |last1=Xavier |first1=J. |last2=Alves |first2=N. |last3=Setzer |first3=W. |last4=da Silva |first4=J. |title=Chemical Diversity and Biological Activities of Essential Oils from Licaria, Nectrandra and Ocotea Species (Lauraceae) with Occurrence in Brazilian Biomes |journal=National Library of Medicine |year=2020 |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/32517106/ |access-date=2026-03-14}}</ref> </references> ocivc74d9ys9bsv0bo8yysqw4eusycv 0 714016 7144003 7140901 2026-05-01T14:54:24Z Evlper 104506 /* Eluloost */ 7144003 wikitext text/x-wiki [[File:Parador Nacional de Turismo. Exterior (10975915645).jpg|thumb|Parador Nacional de Turismo]] [[File:Biblioteca Pública Jovellanos, Gijón.jpg|thumb|Biblioteca Pública Jovellanos [[Gijón]]is]] [[File:La Santa cueva 2.jpg|thumb|Covadonga Püha Koopa kabel]] [[File:Iglesia de la santa cruz.jpg|thumb|Cangas de Onisi Püha Risti kirik]] '''Luis Menéndez-Pidal y Álvarez''' ([[Oviedo]], 1896 – [[Madrid]], 1975) oli [[Hispaania]] [[arhitekt]]. Ta oli [[maalikunstnik]] [[Luis Menéndez Pidal]]i poeg. == Eluloost == Pärast arhitektuuri eriala lõpetamist 1919. aastal asus ta 1921. aastal arhitektina tööle Hispaania Pangas, kus ta projekteeris ja ehitas pangakompleksi erinevaid hooneid. Tema projekteeritud on Pajarese [[Parador de Turismo]] (1927), [[Gijóni riiklik raamatukogu]] (1935–1943) ja [[Covadonga Neitsi]]le pühitsetud [[uusromaani stiil]]is [[kabel]] [[Covadonga Püha koobas|Covadonga Pühas Koopas]]<ref>[https://algorriarquitecturadeleon.com/arquitecto/luis-menendez-pidal-y-alvarez Luis Menéndez-Pidal y Álvarez. - Guía de arquitectura de León, por Eloy Algorri García]</ref>. 1937. aastal määrati ta riikliku kunstipärandi kaitseteenistuse volinikuks (sel kohal oli ta 1940. aastani). Sel ajal spetsialiseerus ta ehitiste restaureerimisele. Seitsme provintsi – [[Astuuria]], [[Leóni provints|Leóni]], [[Zamora provints|Zamora]], [[A Coruña provints|A Coruña]], [[Lugo provints|Lugo]], [[Ourense provints|Ourense]] ja [[Pontevedra provints|Pontevedra]] – [[ehitismälestis]]te eest vastutava arhitektina (''Arquitecto Conservador de Monumentos de la Primera Zona'') viis ta aastail 1941–1975 läbi suuri restaureerimisprojekte, eriti töös [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria eelromaanika]] ja [[Romaani kunst|romaani]] kunstimälestistega.<ref>[https://algorriarquitecturadeleon.com/arquitecto/luis-menendez-pidal-y-alvarez Luis Menéndez-Pidal y Álvarez. - Guía de arquitectura de León, por Eloy Algorri García]</ref> Oma karjääri jooksul osales ta enam kui 200 Hispaania kultuurimälestise restaureerimises. Tuntumad ja suuremad neist on [[Guadalupe klooster Cácereses]], [[Zamora katedraal]], [[Leóni katedraal]], [[Santiago de Compostela katedraal]], [[Tui katedraal]], [[Leoni San Isidoro basiilika|San Isidoro basiilika]] [[León (Hispaania)|León]]is, suure sümboolse väärtusega objektid [[Oviedo katedraal]] ja [[Oviedo Püha kamber|Püha kamber]],<ref> [https://algorriarquitecturadeleon.com/arquitecto/luis-menendez-pidal-y-alvarez Luis Menéndez-Pidal y Álvarez. - Guía de arquitectura de León, por Eloy Algorri García]</ref> ning [[Lugo]] müürid; väiksemad, kui mitte vähem olulised on [[Santo Adriano de Tuñón]]i klooster [[Tuñóni kihelkond|Tuñóni kihelkonnas]] aastail 1949–1954, kus ta taasavastas selle seinamaalingud; [[Santa Eulalia de La Lloraza kirik]] [[Villaviciosa vald|Villaviciosa vallas]], restaureeritud 1950. aastal; [[Abamia Santa Eulalia kirik|Santa Eulalia kirik]] [[Abamia]]s, kus ta töötas 1958. aastal; [[Santa María de Narzana kirik]] [[Sariego vald|Sariego vallas]] 1960. aastal ja Nitrasturi tehase majad [[La Felgueras]]es. [[Cangas de Onísi Püha Risti kirik]] on tervenisti Luis Menéndez-Pidali tehtud [[rekonstruktsioon]], milles ta rakendas oma teadmisi ja isiklikku metoodikat. Menéndez-Pidal viis restaureerimistööd läbi autarkilise lähenemisega, mis põhines mälestise esimese faasi stiilikeele kasutamisel, kuigi praktilises teostuses kasutas ta ajaloolise välimuse maskeeringu all moodsaid ehitustehnikaid. Ta propageeris süstemaatiliselt konstruktsioone katvate, näiteks krohvi ja stuki eemaldamist, et esile tuua konstruktiivset.<ref> [https://algorriarquitecturadeleon.com/arquitecto/luis-menendez-pidal-y-alvarez Luis Menéndez-Pidal y Álvarez. - Guía de arquitectura de León, por Eloy Algorri García]</ref> Väljaspool Astuuriat päästis ta 1968. aastal Leóni provintsis asuva Santa María de Arbase kollegiaatkiriku varemetest. Ta on maetud selle kiriku põhjaseinas asuvasse hauakambrisse [[Epitaaf (kirjandus)|hauakirjaga]] "Salva a su alma de la perdición, como él salvó a esta iglesia de la ruina" ('Päästku ta oma hing hukatusest, nagu ta päästis selle kiriku varemetest')<ref> [https://algorriarquitecturadeleon.com/arquitecto/luis-menendez-pidal-y-alvarez Luis Menéndez-Pidal y Álvarez. - Guía de arquitectura de León, por Eloy Algorri García]</ref>. 1966. aastal autasustati Luis Menéndez-Pidal y Álvarezt [[Alfonso X Targa orden]]i Suure ristiga. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://algorriarquitecturadeleon.com/arquitecto/luis-menendez-pidal-y-alvarez Luis Menéndez-Pidal y Álvarez. - Guía de arquitectura de León, por Eloy Algorri García] * [https://elcastellumdependilla.wordpress.com/2015/03/26/luis-menendez-pidal-y-alvarez-santa-maria-de-arbas-del-puerto/ LUIS MENÉNDEZ-PIDAL Y ÁLVAREZ. Santa María de Arbas del Puerto] * [https://www.academiacolecciones.com/pinturas/inventario.php?id=1142 Menéndez Pidal y Álvarez, Luis. Real Monasterio de Guadalupe. Atrio de la Iglesia. - Academia Colecciones] (joonistus mälestisest) * [https://www.academiacolecciones.com/pinturas/inventario.php?id=1141 Menéndez Pidal y Álvarez, Luis. Real Monasterio de Guadalupe. Torre de las campanas y fortaleza.] (joonistus mälestisest) [[Kategooria:Hispaania arhitektid]] hd49zjxi58o9zh5snoho240retj7pcx 0 714024 7144245 7141059 2026-05-02T03:56:58Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144245 wikitext text/x-wiki {{Kirik |Nimi = Püha Uinumise Svjatohirski Lavra |Omakeelne nimi = Свято-Успенська Святогірська Лавра |Pildinimi = Svjatogorsk, Lavra 3.jpg |Pildiallkiri = |Riik = {{PisiLipp|Ukraina}} |Asukoht = [[Svjatohirsk]], [[Donetski oblast]] |Ehituse algus = |Ehituse lõpp = |Sissepühitsemine = 1526 |Esmamainimine = |Laiendatud = |Laiuskoord = 49.028111 |Pikkuskoord = 37.567556 |asendikaart = |Veel = }} '''Püha Uinumise Svjatohirski Lavra''' ([[ukraina keel]]es ''Свято-Успенська Святогірська Лавра'') või ka '''Svjatohirski koobasklooster''' ja '''Pühade Mägede Püha Uinumise Lavra''' on suur [[õigeusk|õigeusu]] [[klooster]] [[Donets]]i jõe paremal pangal, üks kolmest Ukraina [[lavra]]st. Klooster asub [[Svjatohirsk]]i linna lähedal (nimetatud kloostri järgi 2003. aastal) [[Donetski oblast]]is [[Ukraina|Ida-Ukrainas]]. Klooster moodustab osa [[Pühade Mägede rahvuspark|Pühade Mägede rahvuspargist]] (asutatud 1997. aastal). [[Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik]] kuulutas selle 2004. aastal suurkloostriks ([[lavra]]ks). ==Kirjeldus== Püha Uinumise Svjatohirski Lavra asub Donetsi jõe kaldapangal, Svjatohirski linna vastas. Selle kloostrikompleksi vanimaks osaks on mäekülje sisse rajatud käigud ja koobaskirik. Kompleksi territooriumil asub kokku neli [[skiita]]t, kolm [[kabel]]it ja üheksa [[kirik]]ut.<ref>{{cite web |url=https://www.ukraine-is.com/uk/svyatogirska-lavra-istoriya-fakti-opis/ |title=Святогірська лавра: історія, факти, опис |date=13.08.2019|publisher=Ukraine-is}}</ref> Kloostri juhtimise all kuuluvad ka mõned lähedal asuvad külakirikud. ==Ajalugu== Kloostri esimene kirjalik mainimine pärineb aastast 1627, kuigi Sigismund von Herberstein vihjas "Pühade Mägede" piirkonnale juba 1526. aastal. On tõenäoline, et esimesed mungad asustasid piirkonna 15. sajandil. Sel ajal oli see väike kloostriasutus [[Metsikud väljad|metsikutel väljadel]], mida [[krimmitatarlased]] regulaarselt laastasid. 1787. aastal lasi [[Katariina II]] kloostri sulgeda. Kloostri maad sekulariseeriti ja annetati [[Novorossija]] asevalitsejale vürst [[Grigori Potjomkin]]ile. Üks tema pärijatest, [[Aleksandr Mihhailovitš Potjomkin]], ja tema abikaasa printsess [[Tatjana Borisovna Potemkina|Tatjana]], neiupõlvenimega [[Golitsõn]], rahastasid kloostri restaureerimist alates 1844. aastast. ===Kloostri sulgemine=== [[File:Пам'ятник Артему восени.jpg|pisi|Kamraad Artjomi kuju lavra kohal]] Enne [[oktoobrirevolutsioon]]i kuulusid Svjatohirski kloostrile töökoda, tuulikud, mitmesugused remonditöökojad ja kaubandushooned. Enne [[Esimene maailmasõda|esimest maailmasõda]] elas kloostris umbes 600 munka. Lavra peamise Püha Uinumise katedraali projekteeris [[Aleksei Gornostaev]], kelle plaani kuulus ka traditsiooniline Bütsantsi torn. Alates 1917. aastast rüüstasid ja rüvetasid [[bolševikud]] kloostrit korduvalt, pekstes ja mõrvates paljusid munki ning 1922. aastal sulgesid nad kloostri täielikult, rajades selle territooriumile [[Donbass]]i töölistele sanatooriumi. 1930. aastatel lammutasid nõukogude võim mõned kirikud koos arvukate teiste religioossete paikadega kogu [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]].<ref>{{Cite web|title=Svyatogorsk Lavra :: "The Svyatogorsk Blessed Virgin", sculptor N. Shmatko :: Svyato-Uspenskaya Lavra|url=http://www.kingofmarble-shmatko.com/engver/w79z.html|access-date=2020-07-11|website=www.kingofmarble-shmatko.com}}</ref> Kloostri kõrval olevale mäeharjale püstitati 1927. aastal Kamraad Artjomi ([[Fjodor Sergejevi]]) kuju. ===Taastamine iseseisvas Ukrainas=== Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja Ukraina iseseisvuse taastamist 1991. aastal taastati klooster aasta hiljem. 2004. aastal anti kloostrile ametlikult Ukraina õigeusu kiriku kloostri staatus. Tänapäeval koosneb kloostrikogukond enam kui 100 mungast. ==Vene-Ukraina sõda== [[File:Sviatohirsk after the battles (2022-10-01) 01.jpg|pisi|vasakul|Tsiviilisikute evakuatsioon kloostrist]] [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse]] pakkus klooster peavarju tsiviilpõgenikele. 12. märtsil 2022 sai klooster kahjustada Venemaa õhurünnakus lähedal asuvale Donetsi jõe sillale. Sel ajal viibis kloostris umbes 520 põgenikku. Plahvatuses purunesid kloostrihoonete aknad ja uksed ning mitu inimest said purunenud akende klaasikildudest vigastada.<ref>[https://svlavra.church.ua/2022/03/13/aviaudar-po-svyatogorskoj-lavre/ Авиаудар по Святогорской Лавре (svlavra.church.ua)], 13 March 2022. {{cite news |title=Russian airstrike damages historic Ukrainian monastery |url=https://edition.cnn.com/europe/live-news/ukraine-russia-putin-news-03-13-22#h_e1905e260badeb635420976a05d72825 |access-date=13 March 2022 |agency=CNN |date=13 March 2022 |language=en}}</ref> 4. mail sai suurtükitules vigastada seitse inimest<ref>{{cite web |url=https://www.forbes.com/sites/katyasoldak/2022/05/05/thursday-may-5-russias-war-on-ukraine-news-and-information-from-ukraine/?sh=6d4ebb85e1ff |title=Thursday, May 5. Russia's War On Ukraine: News And Information From Ukraine |date=2022-05-05 |work=Forbes }}</ref>. Hiljem mais hävis Vene armee suurtükitules Kõikide Leinajate Rõõmu Neitsi Maarja [[skiita]] ja Püha Jüri klooster, kahjustada sai Shanghai Johannese klooster ja Lavra Pühade Märtrite kirik.<ref>{{cite web |url=https://24tv.ua/ru/russkie-obstreljali-hram-bogorodichnom-doneckoj-oblasti-podvale_n1985751 |title=Россияне обстреляли храм в Богородичном Донецкой области: в подвале прятались монахи и дети |date=2022-05-21 |publisher=[[24 Kanal]] |language=ru }}</ref><ref>{{cite web |url=https://thetimeshub.in/the-invaders-destroyed-the-georgievsky-skete-of-the-svyatogorsk-lavra/2843/ |title=The invaders destroyed the Georgievsky Skete of the Svyatogorsk Lavra |date=2022-05-09 |publisher=The Times Hub |access-date=2026-04-27 |archive-date=2022-06-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220611051042/https://thetimeshub.in/the-invaders-destroyed-the-georgievsky-skete-of-the-svyatogorsk-lavra/2843/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web |url=https://www.svoboda.org/a/hronika-voiny-v-ukraine/31715636/lbl0lbi286341.html |title=Хроника войны в Украине |date=2022-05-08 |publisher=[[Radio Free Europe/Radio Liberty]] |archiveurl=https://web.archive.org/web/20220512191309/https://www.svoboda.org/a/hronika-voiny-v-ukraine/31715636/lbl0lbi286341.html |archivedate=2022-05-12 |language=ru |url-status=live}}</ref><ref>{{cite web |url=https://korrespondent.net/ukraine/4476696-voiska-rf-snova-strelialy-po-skytam-sviatohorskoi-lavry-est-ranenyi |title=Войска РФ снова стреляли по скитам Святогорской лавры: есть раненый |date=2022-05-10 |publisher=[[Korrespondent]] |language=ru }}</ref><ref name=bellingcat_2022_06_07>{{cite web |url=https://www.bellingcat.com/news/uk-and-europe/2022/06/07/clues-to-the-fate-of-five-damaged-cultural-heritage-sites-in-ukraine/ |title=Clues to the Fate of Five Damaged Cultural Heritage Sites in Ukraine |date=2022-06-07 |publisher=[[Bellingcat]] |archiveurl=https://web.archive.org/web/20220609144309/https://www.bellingcat.com/news/uk-and-europe/2022/06/07/clues-to-the-fate-of-five-damaged-cultural-heritage-sites-in-ukraine/ |archivedate=2022-06-09 |url-status=live}}</ref> 30. mail hukkusid suurtükitules kaks munka ja üks nunn, vigastada sai kolm munka ning kloostrivaldused said kahjustada<ref name="raskolam">{{cite web|url=https://raskolam.net/en/53577-vid-bombarduvan-zaginuli-ta-poraneni-monahi-svyatogirskoi-lavri-upc|title=The monks of the Sviatohirsk Lavra of the UOC were killed and wounded while the bombing|website=Raskolam.net|access-date=2022-06-04}}</ref><ref>{{Cite web |title=Russian troops kill 7 civilians in Donetsk Oblast, including 3 in a monastery |url=https://news.yahoo.com/russian-troops-kill-7-civilians-185159435.html |access-date=2022-06-02 |website=news.yahoo.com |language=en-US}}</ref>. 4. juunil puhkes lavra territooriumil ulatuslik tulekahju, mis kahjustas kloostri peamist pühamut<ref>{{Cite web |last=Balevic |first=Katie |title=A temple in Ukraine's Sviatohirsk Lavra monastery is on fire after Russian attack, Zelenskyy adviser says |url=https://www.businessinsider.com/ukraine-temple-sviatohirsk-lavra-on-fire-after-russian-attack-2022-6 |access-date=2022-06-14 |website=Business Insider |language=en-US}}</ref>. Tulekahjus hävis Kõigi Pühakute skiita<ref name="skete all saints destroyed">{{cite news |title=US supports international inquiry into war crimes in Ukraine – as it happened |url=https://www.theguardian.com/world/live/2022/jun/04/russia-ukraine-war-latest-ukrainians-fight-back-sievierodonetsk-putin-macron-africans-victims-food-shortages-zelenskiy-eu?page=with:block-629b43a68f08c28a9854c793#block-629b43a68f08c28a9854c793 |work=The Guardian |date=4 June 2022 |quote="A church in Donetsk has been hit by Russian shelling and has caught fire, with footage and photos circulating of the aftermath."}}</ref>. Vene väed võtsid, pärast umbes nädala pikkust [[Svjatohirski lahing]]ut, 8. juunil 2022. aastal kloostri vastaskaldal asuva linna enda kontrolli alla, kuid kloostrit neil vallutada ei õnnestunud<ref>{{Cite web |title=Russian Offensive Campaign Assessment, June 8, 2022 |url=https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment_8-28/ |publisher=[[Institute for the Study of War]] |date=08.07.2022 |language=en}}</ref><ref>{{cite web |url=https://www.bbc.com/russian/features-62772872 |title=Святогорская лавра - на линии фронта, под контролем Украины. Что там происходит? |date=2022-09-02 |publisher=BBC}}</ref>. [[Ukraina rahvuskaart]] vabastas Svjatohirski [[Teine Lõmani lahing|teise Lõmani lahingu]] käigus 12. septembril, [[2022. aasta Harkivi vasturünnak]]u esimeses faasis.<ref>{{Cite web|title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, SEPTEMBER 12|url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-september-12|website=Institute for the Study of War|accessdate=2022-09-22|archive-date=26 September 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220926105106/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-september-12|url-status=live}}</ref><ref>{{Cite web |title=ERR Ukrainas: Svjatohirski elanikud püüavad talve purunenud kodudes üle elada |url=https://www.err.ee/1608749695/err-ukrainas-svjatohirski-elanikud-puuavad-talve-purunenud-kodudes-ule-elada |publisher=[[Eesti Rahvusringhääling]] |date=13.10.2022 |language=et}}</ref> ===Kollaboratsioon=== Vene-Ukraina sõja jooksul on Svjatohirski kloostri munki korduvalt süüdistatud Vene armee toetamises. 2018. aastal ütles [[Igor Girkin]], endine [[GRU]] agent ja [[Donetski Rahvavabariik|Donetski Rahvavabariigi]] kaitseminister, intervjuus, et tema "isiklik kaardivägi" oli 2014. aastal "koosnenud Svjatohirski Lavra vaimulikest poegadest, munkadest ja hieromunkadest" ning et ühte tema brigaadidest "juhtis Svjatohirski Lavra noviits"<ref>{{Cite web |title=In Ukraine's East, A Shrapnel-Scarred Monastery Is Caught Up In War And Religious Rivalry |url=https://www.rferl.org/a/ukraine-monastery-religious-rivalry-war-russia/32538866.html |publisher=[[Raadio Vaba Euroopa]] |date=08.08.2023 |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Former DPR leader Girkin claims his personal security was made up of monks from Sviatohirsk Lavra |url=https://www.uawire.org/girkin-claims-his-personal-security-was-made-up-of-monks-from-sviatohirsk-Lavra |publisher=[[UAWire]] |date=13.10.2018 |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=The Russian Orthodox Church: Faith, Power and Conquest |url=https://icds.ee/wp-content/uploads/2019/12/ICDS_EFPI_Report_The_Russian_Orthodox_Church_Sherr_Kullamaa_December_2019-1.pdf |publisher=[[Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus]] |date=01.11.2019 |language=en}}</ref>. 12. jaanuaril 2018 ütles Ukraina relvajõudude kindralmajor [[Ihor Hordiitšuk]] telekanalile ATR antud intervjuus, et Svjatohorski kloostris on varjatud separatistide relvi ja võitlejaid Venemaa relvastatud agressiooni algusest peale<ref>{{cite web |url=https://risu.org.ua/ua/index/all_news/community/terrorism/69711/ |title=Святогірська лавра УПЦ (МП) переховувала бойовиків і зброю,&nbsp;— генерал-майор ЗСУ |author= |date=2018-01-15 |publisher=[[Релігійно-інформаційна служба України]]}}</ref>. 21. septembril 2020 võõrustas klooster Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kiriku ja [[Viktor Medvedtšuk]]i korraldatud foorumit „Rahu Inimesed“<ref>{{Cite web|title=РПЦвУ вирішила провести у Святогірській Лаврі, яка переховувала Гіркіна, форум «Люди миру»|url=https://duhovnyfront.com.ua/2020/08/18/rptsvu-vyrishyla-provesty-u-sviatohirskii-lavri-iaka-perekhovuvala-hirkina-forum-liudy-myru/|website=Духовний фронт|date=2020-08-18|accessdate=2020-10-22|language=uk}}</ref><ref>{{Cite web|title=У РПЦвУ відхрестились від впливу кума Путіна - Медведчука - на форум «Люди миру»|url=https://duhovnyfront.com.ua/2020/09/29/u-rptsvu-vidkhrestylys-vid-vplyvu-kuma-putina-medvedchuka-na-forum-liudy-myru/|website=Духовний фронт|date=2020-09-29|accessdate=2020-10-22|language=uk}}</ref>. 2024. aasta aprillis esitas SBU Svjatohirski kloostri vikaari Arsenii vastu kahtlustuse Ukraina kriminaalkoodeksi artikli 114-2 teise osa alusel (teabe levitamine Ukraina relvajõudude liikumise või asukoha kohta, kui nende tuvastamine on kohapeal võimalik). Juurdluse kohaselt andis ta oma [[liturgia]] ajal okupantidele Donetski oblastis [[Kramatorski rajoon]]is asuvate Ukraina kaitsejõudude kontrollpunktide asukohad. Video liturgiast avaldati hiljem Lavra veebilehel ja kohalikus [[Telegram]]i grupis.<ref>{{Cite web|url=https://lb.ua/society/2024/04/24/610056_nastoyatel_svyatogirskoi_lavri.html|title=Настоятель Святогірської лаври “підказав” окупантам позиції ЗСУ на Донеччині, – СБУ|date=2024-04-24|website=LB.ua|access-date=2024-04-25}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://tsn.ua/ukrayina/sbu-povidomila-pro-pidozru-mitropolitu-svyatogirskoyi-lavri-upc-mp-2564541.html|title=СБУ повідомила про підозру митрополиту Святогірської лаври УПЦ МП – "підказав" ворогу позиції ЗСУ|date=2024-04-24|website=ТСН.ua|language=uk|access-date=2024-04-25}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://risu.ua/sbu-povidomila-pro-pidozru-mitropolitu-svyatogirskoyi-lavri---vidav-vorogu-poziciyi-zsu_n147796|title=СБУ повідомила про підозру митрополиту Святогірської лаври, - видав ворогу позиції ЗСУ - РІСУ|website=Релігійно-інформаційна служба України|language=uk|access-date=2024-04-25}}</ref> 2025. aasta oktoobris esitati Arseniile uued süüdistused Ukraina relvajõudude kohta valeuudiste levitamises. Vaimulik võeti teist korda vahi alla ja määrati koduaresti.<ref>{{Cite web |url=https://www.pravda.com.ua/news/2025/11/04/8005731/ |title=Митрополита УПЦ МП, який "зливав" позиції ЗСУ, удруге арештували за фейки проти оборонців |website=Українська правда |language=uk |access-date=2025-11-04}}</ref> ==Galerii== <gallery> Svjatogorsk, Lavra 14.jpg|Sviato-Pokrovska kirik Деревянная церковь Всех Святых Всехсвятского скита.JPG|Kõigi Pühakute skiita 2010. aastal Sviatohirsk Lavra - 03.jpg|Svjatohirski Lavra Svjatogorsk, Lavra 4.jpg|Kloostrihotell Успенський собор Святогірськ 4.jpg|Püha Uinumise kirik Sviatohirsk Lavra after Russian invasion (2022-10-30) 01.jpg| Lavra pärast Svjatohirski lahinguid Sviatohirsk Lavra after Russian invasion (2024-01-09).webp|Lavra 2024. aastal Bohorodychne after battles (2024-03-15) 01.webp|Õnnistatud Neitsi Maarja kirik „Kõigi kurbuse rõõm“ [[Bohorodõtšne]]s </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ukraina kirikud]] [[Kategooria:Ukraina kloostrid]] [[Kategooria:Donetski oblast]] 188ad2othxhynkp6hmw7ybqov3b9ts2 0 714034 7143923 7143789 2026-05-01T12:10:18Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Eesti Teises maailmasõjas]]; +[[Kategooria:Eestlased Norras]]; +[[Kategooria:Norra sõjaväelased]] 7143923 wikitext text/x-wiki '''Norrapoisid''' oli [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal [[Norra]] poolel [[Saksamaa]] okupatsiooni vastu võidelnud [[Eesti]] vabatahtlikud.<ref name=":0">Pillak, P. (2021). Norrapoisid – Eesti vabatahtlikud Norras Narviki lahingutes 1940. ''Kaitse Kodu!, (2), 51–53.'' </ref> == Norrapoiste kujunemise algus Talvesõjas == Algselt teenisid [[eestlased]] [[Soome]] [[vabatahtlike väeüksuses Sisu|välisvabatahtlike väeüksuses Sisu]], mis teenis [[Talvesõda|Talvesõja]] ajal kuni sõja lõpuni ehk [[1940]]. aasta 13. märtsini. Kõik vabatahtlikud ei soovinud Talvesõja lõppedes koju naasta, vaid 12 meest suundusid Soomest edasi Norra poole, et sõdida 9. aprillil 1940 alanud Saksamaa okupatsiooni vastu. <ref name=":0" /> == Norrapoisid Narviki lahingutes == Pärast umbes 1700 km pikkust reisi ja Norrasse saabumist määrati norrapoisid 13. mail 1940 [[Alta pataljoni 1. kompanii]] koosseisu <ref name=":0" />. Väeüksus koosnes erinevate maade vabatahtlikest, milles eestlased olid arvukuselt [[Belglased|belglaste]] järel teisel kohal <ref name=":1">Saueauk, M. (2022). Norrapoisid – ere killuke Eesti sõjaajaloo mosaiigis ''Tuna 4, 134–136.'' </ref>. Kompaniile anti ülesandeks vallutada [[Lillebalaki mägi]], kuhu rajati kaevikud, et toetada rünnakuid saksa vägede vastu <ref name=":0" />. Pärast sakslaste tagasi löömist ja Lillebalaki hõivamist 20. mail 1940, sattusid norrapoisid ootamatult, [[Prantslased|prantslastest]] liitlaste kahuritule alla <ref name=":0" />. Intsidendis hukkus [[Arnold Soinla]], kes praeguste andmete järgi on esimene rahvuselt eestlane, kes teises maailmasõjas langes (esimene Eesti kodanikuna langenu oli rahvuselt [[Ingerisoomlased|ingerlane]] [[Johannes Valtonen]], kes hukkus 19. veebruaril 1940) <ref name=":0" /><ref name=":2">Whyte, A. (2022). [https://news.err.ee/1608597844/feature-the-estonians-who-fought-for-norway-in-world-war-two The Estonians who fought for Norway in World War Two]. ''ERR news.'' Vaadatud 25. veebruar 2026</ref>. Saksa väed suruti edukalt [[Rootsi]] piiri poole tagasi, eestlased said puhkepäeva ning liitlased tõrjusid sakslased [[Narvik|Narviki linnast]] välja <ref name=":0" />. Lahingu teeb märkimisväärseks väide, et tegu võib olla ühe esimese eduka vastupanuga Saksamaa vastu teise maailmasõja ajal <ref name=":0" />. 1., 4. ja 5. juunil toimus veel kokkupõrkeid Saksa vägedega. 6. juunil lahkusid seitse meest kavatsusega liituda Norra armee vabatahtlike üksusega. Ülejäänud mehed suundusid tagasi Soome pärast 8. juunit, kui liitlased tõmbasid oma väed Norrast välja, sest olukord [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] oli muutunud kriitiliseks. Nii lõppes eestlaste sõjategevus Norras. <ref name=":0" /> == Norrapoisid == Norrapoisid olid 18–26-aastased mehed. <ref name=":0" /> * Eduard Kalda * [[Leonhard Kenk]] * [[Helmut Valentin Kohal]] * [[Arseni Kristal]] * [[Gustav Adolf Lepik]] * [[Artur Mäehans]] * [[Helmut Pedanik]] * [[Artur Rägastik]] * [[Arnold Soinla]] * [[Elmar Gustav Suits]] * [[Meinhard Adolf Valdson]] * [[Artur Veebel]] == Norrapoiste saatus == Pärast Norras toimunud lahinguid naasid ja teenisid enamik norrapoistest edasi [[Jätkusõda|Jätkusõja]] ajal Soome sõjaväes ning osa Soome sõjaväeluures. Norrapoiss Eduard Kalda kadus, kui proovis armukese juurde tagasi suusatada. Ainsana astus M. A. Valdson Saksa sõjaväkke ja suri idarindel. Sõja lõpuks oli 12 mehest elus 4, üks elamas Eestis ja kolm pagulasena läänes. <ref name=":0" /> Kuna Eesti ei suutnud pärast teist maailmasõda säilitada oma iseseisvust, katkesid Norra ja Eesti vahelised diplomaatilised suhted, mille pärast jäid norrapoisid, erinevalt teistest vabatahtlikest, autasustamata. Teiseks põhjuseks autasust ilma jäämisel oli norrapoiste edasine teenistus Soome sõjaväes, mis oli teinud koostööd Saksamaaga. <ref name=":2" /> Siiski on norrapoiste tegevusel tänapäeval suur tähendus Eesti ja Norra ühises ajaloos ja suhetes <ref name=":0" />. Seepärast avaldas eesti ajaloolane [[Peep Pillak]] [[2021]]. aasta märtsis sündmustega seoses teose "Norrapoisid. Eesti vabatahtlikud Narviki lahingutes 1940" <ref name=":3">Eesti Muinsuskaitse Selts. (15.03.2021). ''[https://muinsuskaitse.ee/2021/03/15/uusi-raamatuid-eesti-muinsuskaitse-seltsis/ Märts 2021 – Uusi raamatuid Eesti Muinsuskaitse Seltsis]''. Vaadatud 25. veebruar 2026</ref>. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Eesti Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Eestlased Norras]] [[Kategooria:Norra sõjaväelased]] m05bolaxvmsxgl2r929czoreofhddu4 0 714039 7144009 7142068 2026-05-01T15:11:29Z Evlper 104506 7144009 wikitext text/x-wiki [[File:CovadongaCathedral.jpg|thumb|Covadonga basiilika]] [[File:Covadonga 1 1 (6625185099).jpg|thumb|Covadonga Neitsi Maarja grott]] '''Covadonga''' (astuuria '''Cuadonga''', sõnadest ''cova domnica'' 'valitsejanna koobas'<ref>[https://en.asturias.com/covadonga-the-sanctuary-of-asturias/ Covadonga, the sanctuary of Asturias. - Asturias.com]</ref>) on küla ja kihelkond [[Cangas de Onísi vald|Cangas de Onísi vallas]] [[Astuuria]]s Loode-Hispaanias. See asub [[Oviedo]] linnast idas, [[Sella jõgi|Sella jõe]] oru alguses [[Kantaabria mäed|Kantaabria mägede]] kõrgeima massiivi [[Picos de Europa]] jalamil.<ref>[https://www.britannica.com/place/Covadonga Covadonga. - Encyclopedia Britannica]</ref> Covadonga asub [[Picos de Europa rahvuspark|Picos de Europa rahvuspargi]] territooriumil. Küla on tuntud kui koht, kus 722. aastal toimus [[Covadonga lahing]], [[Pürenee poolsaar]]el [[moslem]]itest [[maurid|mauride]] Hispaania invasiooni (711) järgselt esimene lahing, mille võitsid [[Kristlus|kristlaste]] väed, eesotsas [[Pelayo]]ga, [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningriigi]] rajajaga.<ref>[https://en.asturias.com/covadonga-the-sanctuary-of-asturias/ Covadonga, the sanctuary of Asturias. - Asturias.com]</ref> Pärimus kõneleb, et enne lahingut palus Pelayo ühe eraku soovitusel [[neitsi Maarja]]lt kaitset koopas, mida tänapäeval nimetatakse [[Santa Cueva de Covadonga|Santa Cueva]] ja Neitsi imeline mõju lahingu käigule tõi Pelayole võidu; sel põhjusel sai külast juba keskajal rahvuslik [[pühapaik]] ja [[palverännukoht]]<ref>[https://www.turismoasturias.es/en/covadonga/espiritual Cuadonga/Covadonga. The Virgin of Covadonga a universal cultural icon. - Turismo Asturias]</ref>. Koopas, kus Pelayo ja tema kaaslased end lahingu eel varjasid, on kuninga ja tema naise ning õe hauad ning väike Maarja kabel (''Virgen de las Batallas''). Kabelit on korduvalt hävitatud ja taastatud, viimati pärast [[Hispaania kodusõda]] (1936–1939). Aastatel 1877–1901 ehitati Covadongasse [[uusromaani stiil]]is [[Covadonga basiilika|Nuestra Señora de las Batallase basiilika]], kus asub 18. sajandil pärast tulekahju Santa Cueva jaoks annetatud [[Covadonga Jumalaema]] [[skulptuur]] 16. sajandist. <gallery> J23 010 Ermita en la Santa Cueva.jpg|Covadonga neitsi Maarja kabel Tombe DonPelayo.jpg|Pelayo haud koopas Casa Capitular (Covadonga).jpg|Casa Capitular Covadonga - Museo 1.jpg|Covadonga muuseum </gallery> == Viited == {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Hispaania asulad]] pv65v5llhvi6icp6n0lflapt9hqxgb5 0 714067 7143915 7142657 2026-05-01T12:04:59Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Norra keel]] 7143915 wikitext text/x-wiki '''[[Norra keele murded]]''' on erinevad suulised keelekujud, mida inimesed Norras rääkimisel kasutavad<ref name=":0">Venås, K., & Skjekkeland, M. (2026). ''Dialekter i Noreg. Store norske leksikon.'' Hentet 1. mars 2026 fra <nowiki>https://snl.no/dialekter_i_Noreg</nowiki></ref>. Norras puudub ühtne standardne [[kõnekeel]], mistõttu räägivad inimesed igapäevaelus oma kohalikus [[Murre|murdes]].<ref name=":0" /> == Murrete jaotus == Üldiselt on murdeid jaotatud kahest kuni kaheteistkümne rühmani, olenevalt sellest, milliseid keelelisi tunnuseid aluseks võetakse<ref name=":1">Nesse, A., & Høyland, B. (2023). Norwegian dialect classifications. ''Dialectologia'', 10, 255–298. <nowiki>https://revistes.ub.edu/index.php/dialectologia/article/view/53003</nowiki></ref>. Traditsiooniliselt on Norra murded jagatud kaheks suureks rühmaks: Ida- ja Lääne-Norra murded. Ida-Norra alla kuuluvad [[Østlandet|Østlandeti]] ja [[Trøndelag|Trøndelagi]] piirkonna murded, [[Lääne-Norra]] alla aga [[Vestlandet|Vestlandeti]] ja [[Põhja-Norra]] murded.<ref name=":1" /> Kaasaegses murdeuurimuses on üha enam levinud neljajaotus, kus [[Põhja-Norra]] murded eristatakse [[Lääne-Norra]] omadest ning [[Trøndelag|Trønderi]] murded [[Ida-Norra]] omadest<ref name=":0" />. Sellise lähenemise järgi jagunevad Norra murded nelja peamisse rühma<ref name=":0" />: * [[Ida-Norra murded]] (''Østnorsk/Austnorsk''), * [[Lääne-Norra murded]] (''Vestnorsk''), * [[Trønderi murded]] (''Trøndersk''), * [[Põhja-Norra murded]] (''Nordnorsk'').   == Ajalugu ja uurimine == Norra murdeid on uuritud alates [[19. sajand|19. sajandist]]. Sel ajal hakati rohkem huvi tundma rahvusliku keele ja esinemisvormide vastu. Keeleteadlased kogusid materjali eri piirkondadest ja püüdsid kirjeldada, kuidas murded üksteisest erinevad.<ref name=":1" /> == Murrete tunnused == Norra murrete eristamine põhineb peamiselt keelelistel tunnustel, millest olulisemad on [[Foneetika|foneetilised]] (häälduslikud) ja [[Morfoloogilised kategooriad|morfoloogilised]] (vormiõpetuslikud) erinevused. Lisaks arvestatakse ka [[Intonatsioon (keeleteadus)|intonatsiooni]], [[sõnavara]] ja [[Süntaktika|süntaktilisi]] jooni.<ref name=":1" /> === Foneetilised tunnused === [[Fail:Norwegian dialects.PNG|alt=|pisi|Norra murdealade kaart- kaart näitab Norra murrete jaotust.]] [[Foneetika|Foneetilised]] ehk häälduslikud tunnused on murrete [[Klassifikatsioon|klassifitseerimisel]] kõige olulisemad. Nendest olulisemad on [[apokoop]] ehk sõnalõpu vokaali kadumine, [[palatalisatsioon]] ehk kaashäälikute pehmenemine, [[Retrofleks|retrofleksid]] (nn paks l), konsonantide nõrgenemine, [[diftongistumine]] ja [[monoftongistumine]]<ref name=":1" /> ning [[sõnameloodia]] (''tonegang''), mis on oluline murrete eristamisel<ref name=":0" />. [[Sõnameloodia]] erineb piirkonniti: mõnes murdes on toon langev, teises tõusev<ref name=":0" />. ==== '''Morfoloogilised tunnused''' ==== [[Morfoloogilised kategooriad|Morfoloogilised]] tunnused puudutavad sõnavormide muutumist<ref name=":1" />. Nimisõnade puhul avalduvad need näiteks naissoo vormides, mitmuse lõppudes, käänete arvus ning selles, kas mitmuse ''r'' säilib või kaob: näiteks võivad määratud naissoo ainsuse vormid varieeruda (''visa, viså, visæ'' ‘laul’) ning tugeva meessoost mitmuse lõpud esineda kujul ''båtar, båter, båta'' (‘paadid’), samuti on mõnes murdes säilinud daativi jäänuseid<ref name=":1" />. [[Tegusõna|Tegusõnade]] puhul hõlmavad [[Morfoloogilised kategooriad|morfoloogilised]] tunnused [[Infinitiiv|infinitiivi]] lõppu (nt ''-a'', ''-e'' või lõpu puudumine), [[Olevik|oleviku]] vorme ning [[vokaalitasakaalu]] ehk ''[[jamvektslova]]'' mõju [[Verb|verbivormidele]]<ref name=":0" />. == Viited == [[Kategooria:Norra keel]] ig4dupe1szypwanytlmqmsuah1pyz4n 0 714076 7143968 7141929 2026-05-01T13:52:58Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Eesti ajakirjad]]; +[[Kategooria:Eesti kultuur Rootsis]] 7143968 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Rootsi ajakirjast; Lübecki ajalehe kohta vaata artiklit [[Sõnumid (Lübeck)]]; San Francisco ajalehe kohta vaata artiklit [[Sõnumid (San Francisco)]]; Tove Janssoni novellikogu kohta vaata artiklit [[Sõnumid (Jansson)]]}} Ajakiri "Sõnumid" ilmus aastatel 1961-1977<ref>{{Ajakirjaviide |kuupäev=veebruar 1961 |pealkiri=Sõnumid |ajakiri=Sõnumid |aastakäik=1 |üksiknumber=1}}</ref> Rootsis Eesti Komitee, Eesti Rahvusfondi, Eesti Abi Keskuse ning Eesti Abi Suvikodude<ref>{{Ajakirjaviide |kuupäev=Detsember 1977 |pealkiri=Sõnumid |ajakiri=Sõnumid |aastakäik=17 |üksiknumber=4 (66)}}</ref> ning aastatel 1978-1983 Eesti Noortetöö, Eesti Rahvusfondi ja Eesti Abi Keskuse<ref>{{Ajakirjaviide |kuupäev=november 1983 |pealkiri=Sõnumid |ajakiri=Sõnumid |aastakäik=23 |üksiknumber=4 (89)}}</ref> ühise väljaandena, milles avaldati ametlikud teated ja sõnumid. [[Kategooria:Eesti ajakirjad]] [[Kategooria:Eesti kultuur Rootsis]] hi39751p1hhtlioxieaho9w65yev4lj 7144025 7143968 2026-05-01T15:41:01Z Kapsas123 209254 7144025 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Rootsi ajakirjast; Lübecki ajalehe kohta vaata artiklit [[Sõnumid (Lübeck)]]; San Francisco ajalehe kohta vaata artiklit [[Sõnumid (San Francisco)]]; Tove Janssoni novellikogu kohta vaata artiklit [[Sõnumid (Jansson)]]}} Ajakiri '''Sõnumid''' ilmus aastatel 1961–1977<ref>{{Ajakirjaviide |kuupäev=veebruar 1961 |pealkiri=Sõnumid |ajakiri=Sõnumid |aastakäik=1 |üksiknumber=1}}</ref> Rootsis Eesti Komitee, Eesti Rahvusfondi, Eesti Abi Keskuse ning Eesti Abi Suvikodude<ref>{{Ajakirjaviide |kuupäev=Detsember 1977 |pealkiri=Sõnumid |ajakiri=Sõnumid |aastakäik=17 |üksiknumber=4 (66)}}</ref> ning aastatel 1978–1983 Eesti Noortetöö, Eesti Rahvusfondi ja Eesti Abi Keskuse<ref>{{Ajakirjaviide |kuupäev=november 1983 |pealkiri=Sõnumid |ajakiri=Sõnumid |aastakäik=23 |üksiknumber=4 (89)}}</ref> ühise väljaandena, milles avaldati ametlikud teated ja sõnumid. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti ajakirjad]] [[Kategooria:Eesti kultuur Rootsis]] pwqeh9y0kffb0yo9sm9t83swonq27t7 0 714092 7143974 7142357 2026-05-01T13:54:44Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Hispaania lauljad]]; +[[Kategooria:Sündinud 1963]] 7143974 wikitext text/x-wiki '''Antonia Salazar Salazar''' (sündinud 14. märts 1963, Badajoz, Hispaania), tuntud kui '''Toñi Salazar''', on Hispaania mustlaspäritolu laulja ja laulukirjutaja, kes esitab [[flamenko]]- ja [[popmuusika]]t. Ta on kõige paremini tuntud kui edukas duo [[Azúcar Moreno]] liige, mille ta moodustab koos oma õe [[Encarna Salazar]]-iga. == Biograafia == Toñi Salazar sündis Badajozis 14. märtsil 1963. Tema vanemad olid Gonzalo Salazar Molina (1925–1987) ja Candelaria Salazar (1932–1985). Ta sündis kaks aastat pärast [[Encarna Salazar]]it, olles üheksast õest-vennast kuues laps. Tema teised õed-vennad on näiteks Sara, Juan ja José Salazar. Ta on ka flamenko-laulja [[Porrina de Badajoz]]i vennatütar. == Isiklik elu == Toñi Salazar vennad ja pereliikmed on kogenud mitmeid traagilisi sündmusi. 24. juunil 1982 suri tema vend Enrique Salazar (sündinud 09.09.1956) 25-aastaselt kurguvähi tõttu. 1985. aasta mais sündis tal esimene ja ainus laps, Borja Rilo Salazar. 1996. aastal suri tema õde Aurelia Salazar (sündinud 1952) 44-aastaselt äkksurma tõttu, olles Madridis terrassil. Kaks aastat hiljem suri tema vend Manuel Salazar (sündinud 1969) 29-aastaselt infarkti tõttu. 2008. aasta juulis suri tema vend Carlos Salazar (sündinud 1967) 41-aastaselt kiire kuluga vähi tõttu. [[Kategooria:Hispaania lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] pkdtfdic101tfzojyc5ivapgkr5xnv4 0 714095 7143934 7142356 2026-05-01T12:14:01Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Hispaania lauljad]]; +[[Kategooria:Sündinud 1924]]; +[[Kategooria:Surnud 1977]] 7143934 wikitext text/x-wiki [[Fail:Statue of Porrina de Badajoz at Plaza de la Soledad - 101-1 zoom.jpg|pisi|Porrina de Badajozi kuju Badajozi linnas]] '''José Salazar Molina''', kunstilise nimega '''Porrina de Badajoz''' ([[13. jaanuar]] [[1924]], [[Badajoz]] – [[18. veebruar]] [[1977]], [[Madrid]]) oli Hispaania mustlaspäritolu [[flamenco]]-laulja. == Biograafia == Porrina de Badajoz saavutas edu 28-aastaselt tänu oma erakordsetele hääleomadustele: kiirus, puhtus, kindlus, musikaalsus ja flamenco-kõla, mis tegid tema esituse teistest lauljatest eristuvaks. Samuti paistis ta silma tugeva isiksuse ning nutika eneseturundusega, kasutades oma riietust, prille ja nelki, mis muutsid ta kergesti äratuntavaks ja unikaalseks. Igal aastal ülestõusmispühade ajal, kui Badajozis toimus protsessioon linna kaitsepühaku Virgen de la Soledadi auks, lähenes Porrina sellele ja laulis oma kaitsepühakule. Tänapäeval meenutab Badajozi linn teda monumendiga Soledadi väljakul, Plaza Altale lähedal, ning tema nime kannab ka üks tänav. Huvitava seigana oli ta väga ebausklik: talle ei sobinud sünnikuupäev 13. jaanuar, mistõttu muutis ta oma esimesel isikut tõendaval dokumendil kuupäeva seitsme päeva võrra varasemaks, jättes selle 6. jaanuarile, mida peetakse flamencos sümboolselt “kolmekuningapäeva kingituseks”. [[Kategooria:Hispaania lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1924]] [[Kategooria:Surnud 1977]] szsxxl0ng91ex5pkk9qr8x2wj2ez25k 0 714115 7143977 7142324 2026-05-01T13:55:38Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Jaapan]]; +[[Kategooria:Auhinnad]] 7143977 wikitext text/x-wiki [[Fail:Grand Cordon of the Order of the Rising Sun.png|pisi|Tõusva Päikese orden]] '''Tõusva Päikese orden''' on [[Jaapan]]i keiserlik autasu, mis antakse isikutele, kes on erinevates ühiskonna valdkondades silma paistnud väljapaistvate saavutustega. Välisriigi kodanikest omistatakse see neile, kes on andnud märkimisväärse panuse sõpruse ja heatahtlike suhete edendamisse Jaapaniga. See kujutab Jaapani valitsuse ametlikku tunnustust selliste silmapaistvate teenete eest ning sümboliseerib rahvusvahelist sõprust. ==Silmapaistvad Eesti laureaadid== * [[Tiia-Ester Loitme]], endine tütarlastekoori Ellerhein dirigent (sügis 2008, «Tõusva Päikese orden, kuld- ja hõbekiired»); * [[Rein Raud]], Tallinna Ülikool (sügis 2011, «Tõusva Päikese orden, kuldkiired lindiga»); * [[Heikki Vallaste]], Eesti-Jaapani assotsiatsiooni president (kevad 2015, «Tõusva Päikese orden, kuldkiired lindiga»); * [[Artur Veeber]], MTÜ Otaku juhatuse esimees (sügis 2017, «Tõusva Päikese orden, kuld- ja hõbekiired»); * [[Riho Rannikmaa]], Eesti Sumo Liidu peasekretär (kevad 2018, «Tõusva Päikese orden, kuld- ja hõbekiired»); * [[Agu Sisask]] (kevad 2019, «Tõusva Päikese orden, kuld- ja hõbekiired»). * [[Paavo Järvi]], NHK sümfooniaorkestri aupeadirigent (kevad 2026, Tõusva Päikese orden kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga) ==Silmapaistvad välisdirigendid== * [[Wolfgang Sawallisch]] (1986, «Tõusva Päikese orden, kuldkiired lindiga»); * [[Herbert von Karajan]] (1989, «Tõusva Päikese orden, kuldne ja hõbedane täht»); * [[Mstislav Rostropovitš]] (2001, «Tõusva Päikese orden, kuldkiired lindiga»); * [[Jean Fournet]] (2006, «Tõusva Päikese orden, kuldkiired lindiga»); * [[Herbert Blomstedt]] (2018, «Tõusva Päikese orden, kuldkiired lindiga»). [[Kategooria:Jaapan]] [[Kategooria:Auhinnad]] nc2x1t1zmih5te7lgh3f2m6njzdwtc0 0 714117 7143920 7143028 2026-05-01T12:08:38Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Norra religioon]]; +[[Kategooria:Kristlus]] 7143920 wikitext text/x-wiki '''Ristiusk Norras''' on tänapäeval üks vähem religioosseid riike [[Euroopa|Euroopas]], kus usku peab oluliseks väike osa elanikkonnast. Tänapäeval on Norras peamiseks usuks [[luterlus]]. Enamik usklikest kuulub Norra kirikusse, kuid aktiivselt usklikke on palju vähem. Aktiivsed usklikud on need, kes käivad [[Jumalateenistus|Jumalateenistustel]] ning võtavad osa kiriku igapäevasest elust. Ligikaudu 65–70% elanikkonnast on Norra kiriku liikmed, kuid 10–20% on aktiivseid usklikke. <ref name=":0">Hurtigruten. (n.d.). ''History of religion in Norway''. Retrieved March 18, 2026, from <nowiki>https://www.hurtigruten.com/en/explore-norway/history-culture/history-of-religion-in-norway</nowiki></ref> == Ristiusu levik == [[Ristiusk]] jõudis Norrasse viikingiajal, umbes [[9.–11. sajandil]], kui [[viikingid]] käisid [[Lõuna-Euroopa|Lõuna-Euroopas]] kaubitsemas ja röövretkedel. Peamiselt käisid viikingid [[Inglismaa|Inglismaal]] ja [[Iirimaa|Iirimaal]] ning seal tutvuti kristliku usu, kommete ja kirikutega.<ref name=":1">Bagge, S. (2010). ''The making of a missionary king: The medieval accounts of Olaf Tryggvason and the conversion of Norway''. Scandinavian Journal of History, 35(1), 1–21. </ref> Lisaks viikingitele mängisid ristiusu levikul suurt rolli kuningad ja misjonärid, kes aitasid kaasa kristluse levikule. Kuningad võtsid ristiusu omaks, levitasid seda rahva seas ning kasutasid mõnikord ka jõudu või ähvardusi.<ref name=":1" /> Ristiusk ei olnud ainult usuline, vaid ka poliitiline. Osa norrakaid ristiti välismaal, kuid enamik elanikkonnast jäi kodumaal truuks traditsioonilisele põhjamaisele [[Paganlus|paganlusele]], kus austati mitmeid jumalaid, nagu [[Odin|Odinit]] ja [[Thor|Thori]]. Ristiusk ei levinud korraga kogu Norras, vaid mõnes kindlas piirkonnas, sest paganlus levis veel aastaid. Kõik inimesed ei võtnud ristiusku kohe omaks, vaid hoidsid kinni vanadest uskumustest ja tekitasid sellega konflikte.<ref name=":1" /> == Reformatsioon ja luterlus == Pärast ristisusu levikut kujunes Norras peamiseks usuks [[kristlus]], kuid [[16. sajand|16. sajandil]] toimus oluline muutus seoses [[Reformatsioon|reformatsiooniga]], mille algatas [[Martin Luther]].<ref name=":2">Musée protestant. (n.d.). ''Protestantism in the Scandinavian countries''. Retrieved March 18, 2026, from <nowiki>https://museeprotestant.org/en/notice/protestantism-in-the-scandinavian-countries/</nowiki></ref> Kuna Norra kuulus sel ajal [[Taani]] võimu alla<ref name=":2" />, siis kehtestati riigis [[1537|1537. aastal]] luterlus.<ref name=":2" /> [[Katoliiklus]] keelustati ning inimesed pidid vastu võtma valitseja usu.<ref name=":2" /> Aja jooksul muutus luterlus kogu riigis domineerivaks ning kirikust kujunes oluline osa riigi korraldustest.<ref name=":2" /> Ristiusk levis koostöös kiriku ja kuningavõimuga. Kuningad toetasid kirikute rajamist ja kirikud toetasid kuninga [[Autoriteet|autoriteeti]] ning see aitas kujundada varajast Norra riiki. <ref name=":0" /> Tänapäeval on Norras endiselt domineeriv [[luterlus]] ning Norra kirikul on ühiskonnas oluline roll.<ref name=":2" /> == Viited == [[Kategooria:Norra religioon]] [[Kategooria:Kristlus]] 7m6ghs8ekkswmd1316i2h76x6uv6w69 7144082 7143920 2026-05-01T17:13:03Z Metsavend 738 7144082 wikitext text/x-wiki '''Ristiusk''' on '''Norras''' levinuim usutunnistus. [[Norra]] on tänapäeval üks vähem religioosseid riike [[Euroopa|Euroopas]], kus usku peab oluliseks väike osa elanikkonnast. Tänapäeval on Norras peamiseks usuks [[luterlus]]. Enamik usklikest kuulub Norra kirikusse, kuid aktiivselt usklikke on palju vähem. Aktiivsed usklikud on need, kes käivad [[Jumalateenistus|Jumalateenistustel]] ning võtavad osa kiriku igapäevasest elust. Ligikaudu 65–70% elanikkonnast on Norra kiriku liikmed, kuid 10–20% on aktiivseid usklikke. <ref name=":0">Hurtigruten. (n.d.). ''History of religion in Norway''. Retrieved March 18, 2026, from <nowiki>https://www.hurtigruten.com/en/explore-norway/history-culture/history-of-religion-in-norway</nowiki></ref> == Ristiusu levik == [[Ristiusk]] jõudis Norrasse viikingiajal, [[9. sajand|9.]]–[[11. sajand]]il, kui [[viikingid]] käisid [[Lõuna-Euroopa|Lõuna-Euroopas]] kaubitsemas ja röövretkedel. Peamiselt käisid viikingid [[Inglismaa|Inglismaal]] ja [[Iirimaa]]l ning seal tutvuti kristliku usu, kommete ja kirikutega.<ref name=":1">Bagge, S. (2010). ''The making of a missionary king: The medieval accounts of Olaf Tryggvason and the conversion of Norway''. Scandinavian Journal of History, 35(1), 1–21. </ref> Lisaks viikingitele mängisid ristiusu levikul suurt rolli kuningad ja misjonärid, kes aitasid kaasa kristluse levikule. Kuningad võtsid ristiusu omaks, levitasid seda rahva seas ning kasutasid mõnikord ka jõudu või ähvardusi.<ref name=":1" /> Ristiusk ei olnud ainult usuline, vaid ka poliitiline. Osa norrakaid ristiti välismaal, kuid enamik elanikkonnast jäi kodumaal truuks traditsioonilisele põhjamaisele [[Paganlus|paganlusele]], kus austati mitmeid jumalaid, nagu [[Odin|Odinit]] ja [[Thor|Thori]]. Ristiusk ei levinud korraga kogu Norras, vaid mõnes kindlas piirkonnas, sest paganlus levis veel aastaid. Kõik inimesed ei võtnud ristiusku kohe omaks, vaid hoidsid kinni vanadest uskumustest ja tekitasid sellega konflikte.<ref name=":1" /> == Reformatsioon ja luterlus == Pärast ristiusu levikut kujunes Norras peamiseks usuks [[kristlus]], kuid [[16. sajand|16. sajandil]] toimus oluline muutus seoses [[Reformatsioon|reformatsiooniga]], mille algatas [[Martin Luther]].<ref name=":2">Musée protestant. (n.d.). ''Protestantism in the Scandinavian countries''. Retrieved March 18, 2026, from <nowiki>https://museeprotestant.org/en/notice/protestantism-in-the-scandinavian-countries/</nowiki></ref> Kuna Norra kuulus sel ajal [[Taani]] võimu alla<ref name=":2" />, siis kehtestati riigis [[1537|1537. aastal]] luterlus.<ref name=":2" /> [[Katoliiklus]] keelustati ning inimesed pidid vastu võtma valitseja usu.<ref name=":2" /> Aja jooksul muutus luterlus kogu riigis domineerivaks ning kirikust kujunes oluline osa riigi korraldustest.<ref name=":2" /> Ristiusk levis koostöös kiriku ja kuningavõimuga. Kuningad toetasid kirikute rajamist ja kirikud toetasid kuninga [[Autoriteet|autoriteeti]] ning see aitas kujundada varajast Norra riiki. <ref name=":0" /> Tänapäeval on Norras endiselt domineeriv [[luterlus]] ning Norra kirikul on ühiskonnas oluline roll.<ref name=":2" /> == Viited == [[Kategooria:Norra religioon]] [[Kategooria:Kristlus]] an0at67ghrlz62uzxd3b0gn2stb4elm 0 714122 7144203 7142383 2026-05-01T22:17:46Z Evlper 104506 /* Kirjeldus */ 7144203 wikitext text/x-wiki {{Kirik |Nimi = Lvivi Püha Jüri katedraal |Omakeelne nimi = Собор святого Юра |Pildinimi = 2014K6546 - Львів.jpg |Pildiallkiri = |Riik = {{PisiLipp|Ukraina}} |Asukoht = [[Lviv]] |Ehituse algus = 1744 |Ehituse lõpp = 1762 |Sissepühitsemine = |Esmamainimine = |Laiendatud = |Laiuskoord = 49.838744 |Pikkuskoord = 24.012831 |asendikaart = |Veel = }} '''Püha Jüri katedraal''' ([[ukraina keel]]es ''Собор святого Юра'') on on [[barokk]]-[[rokokoo]] [[katedraal]], mis asub [[Lviv]]i linnas, [[Lääne-Ukraina]] ajaloolises pealinnas. See ehitati aastatel 1744–1762 linna kohal asuvale künkale. 19. ja 20. sajandil oli katedraal [[Ukraina Kreekakatoliku Kirik]]u emakirik<ref name=nykolyshyn>Nykolyshyn, Yuriy. (2006) ''Lviv''. Apriori Press. Lviv, Ukraine. pg. 63, 67. {{ISBN|966-8256-09-3}}</ref>. Püha Jüri katedraali kompleks on osana [[Lvivi vanalinn]]ast alates 1998. aastast [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]s<ref name="UNESCO">{{cite web |url=https://whc.unesco.org/en/list/865 |title=L'viv – the Ensemble of the Historic Centre |publisher=[[UNESCO]] |work=[[World Heritage Site]] |date=5 December 1998 |access-date=20.04.2026}}</ref>. ==Kirjeldus== Katedraal on osa kompleksist, mis koosneb barokkstiilis katedraalist, kellatornist, rokokoo stiilis, [[klassitsistlik]]u [[portikus]]ega, metropoliidi paleest (1761–1762), [[kapiitel]]hoonetest, kahekorruselise trepikojaga terrassist, katedraali sisehoovi ümbritsevast aiast (1771) ning kompleksi ümbritsevatest müüridest (1772). Arhitekt [[Bernard Meretyn]]i ja skulptor [[Johann Georg Pinsel]]i projekteeritud Püha Jüri katedraal peegeldab nii lääne mõjutusi kui ka Ukraina kirikuehituse traditsioone. Kiriku peaukse kohal asub Pinseli loodud [[Püha Jüri]] "Lohetapja" kuju. Pinsel lõid ka paavst [[Leo I (paavst)|Leo I]] ja pühak [[Athanasios]]e kujud, mis seisavad kirikuportaali külgedel. Katedraali kellatorni kirikukell pärineb 1341. aastast ning on seega Ukraina vanim kell. ==Ajalugu== Püha Jüri mäel (ukraina keeles ''Святоюрська гора'') on kirik seisnud umbes 1280. aastast, mil piirkond kuulus veel [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia vürstiriigi]] koosseisu. Pärast seda, kui Poola kuningas [[Kasimir III]] hävitas 1340. aastal algse puukiriku ja seda ümbritseva kindluse, ehitati kohalikule [[õigeusu kirik]]ule neljasambaline [[Bütsantsi arhitektuur|Bütsantsi-stiilis]] [[basiilika]]. 1642. aastal asutas õigeusu piiskop Arseni Želiborskõi katedraali trükikoja<ref>{{Cite web|title=Боротьба за книговидання в ранньомодерній Україні: конкуренція, прибутки, читачі, заборони|date=2026-01-26|url=https://tyzhden.ua/borotba-za-knyhovydannia-v-rannomodernij-ukraini-konkurentsiia-prybutky-chytachi-zaborony/|access-date=2026-01-27}}</ref>. Juulis 1700 kuulutati selles vanemas Jüri kiriku versioonis välja [[Lvivi peapiiskopkond|Lvivi peapiiskopkonna]] ja [[Püha Tool]]i (Rooma piiskopi ehk [[paavst]]i) ühendamise akt, kui piiskop Joseph Šumlanskõi avalikult [[Bresti unioon]]i (1596) omaks võttis.<ref>Catholic Encyclopedia. [https://www.newadvent.org/cathen/09144a.htm Lemberg: Uniat Ruthenian Archbishopric]. 29 January 2007</ref> Praeguse katedraali ehitust alustas 1744. aastal metropoliit Athanasius Šeptõtskõi ja lõpetas 1762. aastal Leo Šeptõtskõi. Pärast seda, kui 19. sajandil tekkis vajadus viia kiriku metropoliidi asukoht Lvivi, sai Püha Jüri katedraalist Ukraina Kreekakatoliku Kiriku emakirik. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] alustasid Nõukogude võimud kiriku tagakiusamist, vangistades 1945. aastal äsja ametisse ordineeritud Lvivi peapiiskopi [[Josõf Slipõi]] ja ülejäänud kiriku juhtkonna. 1946. aasta märtsis toimus katedraalis [[Lvivi sinod]], mis tühistas Bresti uniooni<ref name=RFEAug72009>[https://www.rferl.org/a/SovietEra_Documents_Shed_Light_On_Suppression_Of_Ukrainian_Catholic_Church/1795023.html Soviet-Era Documents Shed Light On Suppression Of Ukrainian Catholic Church Soviet-Era Documents Shed Light On Suppression Of Ukrainian Catholic Church], ''[[Radio Free Europe/Radio Liberty]]'', August 7, 2009</ref>. Noor [[Volodõmõr Sternjuk]] (tulevane peapiiskop ja Ukraina Kreekakatoliku Kiriku juht), kes peitis end kiriku pööningul, oli tunnistajaks otsusele liita Galiitsia metropoliit ja ülejäänud Nõukogude Ukraina katoliku kogudused [[Vene Õigeusu Kirik]]uga<ref>[http://www.risu.org.ua/eng/major.religions/greek.catholic/sterniuk/ Archbishop Volodymyr Sterniuk] {{webarchive|url=http://webarchive.loc.gov/all/20050420013332/http://www.risu.org.ua/eng/major.religions/greek.catholic/sterniuk/ |date=2005-04-20 }} at the [http://www.risu.org.ua Religious Information Service of Ukraine]</ref>. Katedraal pühitseti ümber Püha Juri katedraaliks ja sellest sai Lviv-Ternopіli piiskopkonna emakirik. Ukraina Kreekakatoliku Kirik taastati 1989. aastal, kui Nõukogude võim selle [[perestroika]] ajal ametlikult tunnustas<ref name=RFEAug72009/><ref>V. Petrushko - Autocephalous Schisms in Ukraine during the 1990s. [http://www.krotov.info/history/20/1997petr.html#2 Retrieved on 29 January 2007]</ref>. Kirik hakkas tagasi nõudma kihelkondi, mille nad olid 45 aastat varem loovutanud. 12. augustil 1990 okupeerisid [[Ukraina Rahvaliikumise partei]] liikmed katedraali. Kaks päeva hiljem tunnustas [[Lvivi oblast]]i valitsusnõukogu Ukraina Kreekakatoliku Kirik nõuet katedraalile ning sellest sai Ukraina Kreekakatoliku Kiriku keskus Ukraina iseseisvuse algusaastatel. 2005. aasta augustis viidi Ukraina Katoliku Kiriku peapiiskopi asukoht riigi pealinna [[Kiiev]]isse, kus Lvivi peapiiskopi ametikoht asendati Kiievi-Galiitsia peapiiskopi ametikohaga<ref>{{Cite web|url=http://news.ugcc.ua/en/news/his_beatitude_lubomyr_transfers_seal_of_patriarchal_curia_to_administrator_of_kyivhalych_major_archbishopric_video_added_59731.html|title=His Beatitude Lubomyr transfers seal of Patriarchal Curia to administrator of Kyiv-Halych Major Archbishopric (video added)|website=news.ugcc.ua|language=en|access-date=2020-04-09}}</ref>. Katedraal on aga endiselt üks Ukraina tähtsamaid kirikuid ja toimib Lvivi piiskopkonna peakirikuna. ==Galerii== <gallery> Дзвіниця собору святого Юра у Львові.jpg|Katedraali kellatorn Палаты униатского митрополита Львов.jpg|Metropoliidi palee Св. Юра пл., 5, огорожа з брамами, 9150.jpg|Kompleksi väravad Lwow (Lviv). Aerial photo- Cathedral of St. George.jpg|Katedraal 1921.-1923. aastal Вівтар собору святого Юра.jpg|Peaaltar 46-101-9015 Lviv SAM 7070.jpg|Katedraal Cathedral of Saint George, Lviv (08).jpg|Trepialune grott SoborSwJuraLwow2.jpg|Katedraali sissekäik </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ukraina kirikud]] [[Kategooria:Lviv]] [[Kategooria:Ukraina Kreekakatoliku Kirik]] 6zntz1i9zqtlbdhqtb7cggto01cv3iu 7144207 7144203 2026-05-01T22:21:32Z Evlper 104506 /* Kirjeldus */ 7144207 wikitext text/x-wiki {{Kirik |Nimi = Lvivi Püha Jüri katedraal |Omakeelne nimi = Собор святого Юра |Pildinimi = 2014K6546 - Львів.jpg |Pildiallkiri = |Riik = {{PisiLipp|Ukraina}} |Asukoht = [[Lviv]] |Ehituse algus = 1744 |Ehituse lõpp = 1762 |Sissepühitsemine = |Esmamainimine = |Laiendatud = |Laiuskoord = 49.838744 |Pikkuskoord = 24.012831 |asendikaart = |Veel = }} '''Püha Jüri katedraal''' ([[ukraina keel]]es ''Собор святого Юра'') on on [[barokk]]-[[rokokoo]] [[katedraal]], mis asub [[Lviv]]i linnas, [[Lääne-Ukraina]] ajaloolises pealinnas. See ehitati aastatel 1744–1762 linna kohal asuvale künkale. 19. ja 20. sajandil oli katedraal [[Ukraina Kreekakatoliku Kirik]]u emakirik<ref name=nykolyshyn>Nykolyshyn, Yuriy. (2006) ''Lviv''. Apriori Press. Lviv, Ukraine. pg. 63, 67. {{ISBN|966-8256-09-3}}</ref>. Püha Jüri katedraali kompleks on osana [[Lvivi vanalinn]]ast alates 1998. aastast [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]s<ref name="UNESCO">{{cite web |url=https://whc.unesco.org/en/list/865 |title=L'viv – the Ensemble of the Historic Centre |publisher=[[UNESCO]] |work=[[World Heritage Site]] |date=5 December 1998 |access-date=20.04.2026}}</ref>. ==Kirjeldus== Katedraal on osa kompleksist, mis koosneb barokkstiilis katedraalist, kellatornist, rokokoo stiilis, [[klassitsistlik]]u [[portikus]]ega, metropoliidi paleest (1761–1762), [[kapiitel]]hoonetest, kahekorruselise trepikojaga terrassist, katedraali sisehoovi ümbritsevast aiast (1771) ning kompleksi ümbritsevatest müüridest (1772). Arhitekt [[Bernard Meretyn]]i ja skulptor [[Johann Georg Pinsel]]i projekteeritud Püha Jüri katedraal peegeldab nii lääne mõjutusi kui ka Ukraina kirikuehituse traditsioone. Kiriku peaukse kohal asub Pinseli loodud [[Püha Jüri]] "Lohetapja" kuju. Pinsel lõid ka [[paavst]] [[Leo I (paavst)|Leo I]] ja [[kirikuisa]] [[Athanasios]]e kujud, mis seisavad kirikuportaali külgedel. Katedraali kellatorni kirikukell pärineb 1341. aastast ning on seega Ukraina vanim kell. ==Ajalugu== Püha Jüri mäel (ukraina keeles ''Святоюрська гора'') on kirik seisnud umbes 1280. aastast, mil piirkond kuulus veel [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia vürstiriigi]] koosseisu. Pärast seda, kui Poola kuningas [[Kasimir III]] hävitas 1340. aastal algse puukiriku ja seda ümbritseva kindluse, ehitati kohalikule [[õigeusu kirik]]ule neljasambaline [[Bütsantsi arhitektuur|Bütsantsi-stiilis]] [[basiilika]]. 1642. aastal asutas õigeusu piiskop Arseni Želiborskõi katedraali trükikoja<ref>{{Cite web|title=Боротьба за книговидання в ранньомодерній Україні: конкуренція, прибутки, читачі, заборони|date=2026-01-26|url=https://tyzhden.ua/borotba-za-knyhovydannia-v-rannomodernij-ukraini-konkurentsiia-prybutky-chytachi-zaborony/|access-date=2026-01-27}}</ref>. Juulis 1700 kuulutati selles vanemas Jüri kiriku versioonis välja [[Lvivi peapiiskopkond|Lvivi peapiiskopkonna]] ja [[Püha Tool]]i (Rooma piiskopi ehk [[paavst]]i) ühendamise akt, kui piiskop Joseph Šumlanskõi avalikult [[Bresti unioon]]i (1596) omaks võttis.<ref>Catholic Encyclopedia. [https://www.newadvent.org/cathen/09144a.htm Lemberg: Uniat Ruthenian Archbishopric]. 29 January 2007</ref> Praeguse katedraali ehitust alustas 1744. aastal metropoliit Athanasius Šeptõtskõi ja lõpetas 1762. aastal Leo Šeptõtskõi. Pärast seda, kui 19. sajandil tekkis vajadus viia kiriku metropoliidi asukoht Lvivi, sai Püha Jüri katedraalist Ukraina Kreekakatoliku Kiriku emakirik. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] alustasid Nõukogude võimud kiriku tagakiusamist, vangistades 1945. aastal äsja ametisse ordineeritud Lvivi peapiiskopi [[Josõf Slipõi]] ja ülejäänud kiriku juhtkonna. 1946. aasta märtsis toimus katedraalis [[Lvivi sinod]], mis tühistas Bresti uniooni<ref name=RFEAug72009>[https://www.rferl.org/a/SovietEra_Documents_Shed_Light_On_Suppression_Of_Ukrainian_Catholic_Church/1795023.html Soviet-Era Documents Shed Light On Suppression Of Ukrainian Catholic Church Soviet-Era Documents Shed Light On Suppression Of Ukrainian Catholic Church], ''[[Radio Free Europe/Radio Liberty]]'', August 7, 2009</ref>. Noor [[Volodõmõr Sternjuk]] (tulevane peapiiskop ja Ukraina Kreekakatoliku Kiriku juht), kes peitis end kiriku pööningul, oli tunnistajaks otsusele liita Galiitsia metropoliit ja ülejäänud Nõukogude Ukraina katoliku kogudused [[Vene Õigeusu Kirik]]uga<ref>[http://www.risu.org.ua/eng/major.religions/greek.catholic/sterniuk/ Archbishop Volodymyr Sterniuk] {{webarchive|url=http://webarchive.loc.gov/all/20050420013332/http://www.risu.org.ua/eng/major.religions/greek.catholic/sterniuk/ |date=2005-04-20 }} at the [http://www.risu.org.ua Religious Information Service of Ukraine]</ref>. Katedraal pühitseti ümber Püha Juri katedraaliks ja sellest sai Lviv-Ternopіli piiskopkonna emakirik. Ukraina Kreekakatoliku Kirik taastati 1989. aastal, kui Nõukogude võim selle [[perestroika]] ajal ametlikult tunnustas<ref name=RFEAug72009/><ref>V. Petrushko - Autocephalous Schisms in Ukraine during the 1990s. [http://www.krotov.info/history/20/1997petr.html#2 Retrieved on 29 January 2007]</ref>. Kirik hakkas tagasi nõudma kihelkondi, mille nad olid 45 aastat varem loovutanud. 12. augustil 1990 okupeerisid [[Ukraina Rahvaliikumise partei]] liikmed katedraali. Kaks päeva hiljem tunnustas [[Lvivi oblast]]i valitsusnõukogu Ukraina Kreekakatoliku Kirik nõuet katedraalile ning sellest sai Ukraina Kreekakatoliku Kiriku keskus Ukraina iseseisvuse algusaastatel. 2005. aasta augustis viidi Ukraina Katoliku Kiriku peapiiskopi asukoht riigi pealinna [[Kiiev]]isse, kus Lvivi peapiiskopi ametikoht asendati Kiievi-Galiitsia peapiiskopi ametikohaga<ref>{{Cite web|url=http://news.ugcc.ua/en/news/his_beatitude_lubomyr_transfers_seal_of_patriarchal_curia_to_administrator_of_kyivhalych_major_archbishopric_video_added_59731.html|title=His Beatitude Lubomyr transfers seal of Patriarchal Curia to administrator of Kyiv-Halych Major Archbishopric (video added)|website=news.ugcc.ua|language=en|access-date=2020-04-09}}</ref>. Katedraal on aga endiselt üks Ukraina tähtsamaid kirikuid ja toimib Lvivi piiskopkonna peakirikuna. ==Galerii== <gallery> Дзвіниця собору святого Юра у Львові.jpg|Katedraali kellatorn Палаты униатского митрополита Львов.jpg|Metropoliidi palee Св. Юра пл., 5, огорожа з брамами, 9150.jpg|Kompleksi väravad Lwow (Lviv). Aerial photo- Cathedral of St. George.jpg|Katedraal 1921.-1923. aastal Вівтар собору святого Юра.jpg|Peaaltar 46-101-9015 Lviv SAM 7070.jpg|Katedraal Cathedral of Saint George, Lviv (08).jpg|Trepialune grott SoborSwJuraLwow2.jpg|Katedraali sissekäik </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ukraina kirikud]] [[Kategooria:Lviv]] [[Kategooria:Ukraina Kreekakatoliku Kirik]] k3mc3bh1zyz3h0szdzzvery4vlnr3r4 7144243 7144207 2026-05-02T03:49:12Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7144243 wikitext text/x-wiki {{Kirik |Nimi = Lvivi Püha Jüri katedraal |Omakeelne nimi = Собор святого Юра |Pildinimi = 2014K6546 - Львів.jpg |Pildiallkiri = |Riik = {{PisiLipp|Ukraina}} |Asukoht = [[Lviv]] |Ehituse algus = 1744 |Ehituse lõpp = 1762 |Sissepühitsemine = |Esmamainimine = |Laiendatud = |Laiuskoord = 49.838744 |Pikkuskoord = 24.012831 |asendikaart = |Veel = }} '''Püha Jüri katedraal''' ([[ukraina keel]]es ''Собор святого Юра'') on on [[barokk]]-[[rokokoo]] [[katedraal]], mis asub [[Lviv]]i linnas, [[Lääne-Ukraina]] ajaloolises pealinnas. See ehitati aastatel 1744–1762 linna kohal asuvale künkale. 19. ja 20. sajandil oli katedraal [[Ukraina Kreekakatoliku Kirik]]u emakirik<ref name=nykolyshyn>Nykolyshyn, Yuriy. (2006) ''Lviv''. Apriori Press. Lviv, Ukraine. pg. 63, 67. {{ISBN|966-8256-09-3}}</ref>. Püha Jüri katedraali kompleks on osana [[Lvivi vanalinn]]ast alates 1998. aastast [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]s<ref name="UNESCO">{{cite web |url=https://whc.unesco.org/en/list/865 |title=L'viv – the Ensemble of the Historic Centre |publisher=[[UNESCO]] |work=[[World Heritage Site]] |date=5 December 1998 |access-date=20.04.2026}}</ref>. ==Kirjeldus== Katedraal on osa kompleksist, mis koosneb barokkstiilis katedraalist, kellatornist, rokokoo stiilis, [[klassitsistlik]]u [[portikus]]ega, metropoliidi paleest (1761–1762), [[kapiitel]]hoonetest, kahekorruselise trepikojaga terrassist, katedraali sisehoovi ümbritsevast aiast (1771) ning kompleksi ümbritsevatest müüridest (1772). Arhitekt [[Bernard Meretyn]]i ja skulptor [[Johann Georg Pinsel]]i projekteeritud Püha Jüri katedraal peegeldab nii lääne mõjutusi kui ka Ukraina kirikuehituse traditsioone. Kiriku peaukse kohal asub Pinseli loodud [[Püha Jüri]] "Lohetapja" kuju. Pinsel lõid ka [[paavst]] [[Leo I (paavst)|Leo I]] ja [[kirikuisa]] [[Athanasios]]e kujud, mis seisavad kirikuportaali külgedel. Katedraali kellatorni kirikukell pärineb 1341. aastast ning on seega Ukraina vanim kell. ==Ajalugu== Püha Jüri mäel (ukraina keeles ''Святоюрська гора'') on kirik seisnud umbes 1280. aastast, mil piirkond kuulus veel [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia vürstiriigi]] koosseisu. Pärast seda, kui Poola kuningas [[Kasimir III]] hävitas 1340. aastal algse puukiriku ja seda ümbritseva kindluse, ehitati kohalikule [[õigeusu kirik]]ule neljasambaline [[Bütsantsi arhitektuur|Bütsantsi-stiilis]] [[basiilika]]. 1642. aastal asutas õigeusu piiskop Arseni Želiborskõi katedraali trükikoja<ref>{{Cite web|title=Боротьба за книговидання в ранньомодерній Україні: конкуренція, прибутки, читачі, заборони|date=2026-01-26|url=https://tyzhden.ua/borotba-za-knyhovydannia-v-rannomodernij-ukraini-konkurentsiia-prybutky-chytachi-zaborony/|access-date=2026-01-27}}</ref>. Juulis 1700 kuulutati selles vanemas Jüri kiriku versioonis välja [[Lvivi peapiiskopkond|Lvivi peapiiskopkonna]] ja [[Püha Tool]]i (Rooma piiskopi ehk [[paavst]]i) ühendamise akt, kui piiskop Joseph Šumlanskõi avalikult [[Bresti unioon]]i (1596) omaks võttis.<ref>Catholic Encyclopedia. [https://www.newadvent.org/cathen/09144a.htm Lemberg: Uniat Ruthenian Archbishopric]. 29 January 2007</ref> Praeguse katedraali ehitust alustas 1744. aastal metropoliit Athanasius Šeptõtskõi ja lõpetas 1762. aastal Leo Šeptõtskõi. Pärast seda, kui 19. sajandil tekkis vajadus viia kiriku metropoliidi asukoht Lvivi, sai Püha Jüri katedraalist Ukraina Kreekakatoliku Kiriku emakirik. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] alustasid Nõukogude võimud kiriku tagakiusamist, vangistades 1945. aastal äsja ametisse ordineeritud Lvivi peapiiskopi [[Josõf Slipõi]] ja ülejäänud kiriku juhtkonna. 1946. aasta märtsis toimus katedraalis [[Lvivi sinod]], mis tühistas Bresti uniooni<ref name=RFEAug72009>[https://www.rferl.org/a/SovietEra_Documents_Shed_Light_On_Suppression_Of_Ukrainian_Catholic_Church/1795023.html Soviet-Era Documents Shed Light On Suppression Of Ukrainian Catholic Church Soviet-Era Documents Shed Light On Suppression Of Ukrainian Catholic Church], ''[[Radio Free Europe/Radio Liberty]]'', August 7, 2009</ref>. Noor [[Volodõmõr Sternjuk]] (tulevane peapiiskop ja Ukraina Kreekakatoliku Kiriku juht), kes peitis end kiriku pööningul, oli tunnistajaks otsusele liita Galiitsia metropoliit ja ülejäänud Nõukogude Ukraina katoliku kogudused [[Vene Õigeusu Kirik]]uga<ref>[http://webarchive.loc.gov/all/20050420013332/http://www.risu.org.ua/eng/major.religions/greek.catholic/sterniuk/ Archbishop Volodymyr Sterniuk] {{webarchive|url=http://webarchive.loc.gov/all/20050420013332/http://www.risu.org.ua/eng/major.religions/greek.catholic/sterniuk/ |date=2005-04-20 }} at the [http://www.risu.org.ua Religious Information Service of Ukraine]</ref>. Katedraal pühitseti ümber Püha Juri katedraaliks ja sellest sai Lviv-Ternopіli piiskopkonna emakirik. Ukraina Kreekakatoliku Kirik taastati 1989. aastal, kui Nõukogude võim selle [[perestroika]] ajal ametlikult tunnustas<ref name=RFEAug72009/><ref>V. Petrushko - Autocephalous Schisms in Ukraine during the 1990s. [http://www.krotov.info/history/20/1997petr.html#2 Retrieved on 29 January 2007]</ref>. Kirik hakkas tagasi nõudma kihelkondi, mille nad olid 45 aastat varem loovutanud. 12. augustil 1990 okupeerisid [[Ukraina Rahvaliikumise partei]] liikmed katedraali. Kaks päeva hiljem tunnustas [[Lvivi oblast]]i valitsusnõukogu Ukraina Kreekakatoliku Kirik nõuet katedraalile ning sellest sai Ukraina Kreekakatoliku Kiriku keskus Ukraina iseseisvuse algusaastatel. 2005. aasta augustis viidi Ukraina Katoliku Kiriku peapiiskopi asukoht riigi pealinna [[Kiiev]]isse, kus Lvivi peapiiskopi ametikoht asendati Kiievi-Galiitsia peapiiskopi ametikohaga<ref>{{Cite web|url=http://news.ugcc.ua/en/news/his_beatitude_lubomyr_transfers_seal_of_patriarchal_curia_to_administrator_of_kyivhalych_major_archbishopric_video_added_59731.html|title=His Beatitude Lubomyr transfers seal of Patriarchal Curia to administrator of Kyiv-Halych Major Archbishopric (video added)|website=news.ugcc.ua|language=en|access-date=2020-04-09}}</ref>. Katedraal on aga endiselt üks Ukraina tähtsamaid kirikuid ja toimib Lvivi piiskopkonna peakirikuna. ==Galerii== <gallery> Дзвіниця собору святого Юра у Львові.jpg|Katedraali kellatorn Палаты униатского митрополита Львов.jpg|Metropoliidi palee Св. Юра пл., 5, огорожа з брамами, 9150.jpg|Kompleksi väravad Lwow (Lviv). Aerial photo- Cathedral of St. George.jpg|Katedraal 1921.-1923. aastal Вівтар собору святого Юра.jpg|Peaaltar 46-101-9015 Lviv SAM 7070.jpg|Katedraal Cathedral of Saint George, Lviv (08).jpg|Trepialune grott SoborSwJuraLwow2.jpg|Katedraali sissekäik </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ukraina kirikud]] [[Kategooria:Lviv]] [[Kategooria:Ukraina Kreekakatoliku Kirik]] q7wfpddn63xce13anfbularz5us9xqg 0 714136 7143969 7142568 2026-05-01T13:53:19Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Eesti fotograafia]]; +[[Kategooria:Eesti organisatsioonid]] 7143969 wikitext text/x-wiki '''Tallinna Fotoühing''' (algse nimega Tallinna Fotoyhing) asutati [[Harry Malm]]i eestvedamisel 28. oktoobril 1928. Sel päeval tulid [[Tallinna Jahimeeste Selts]]i ruumides kokku Karl Ainomäe, Boris Kuldvere, [[Aleksis Kuusik]], Priido Mõistlik, Aleksander Reinberg, [[Peeter Sagar]], Voldemar Tiidelepp ja Paul Treumann.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Teder |eesnimi=Kaljula |pealkiri="Eesti Fotograafia Teerajajaid: Sada aastat arenguteed 1840–1940" |kirjastus=Eesti Raamat |aasta=1972 |isbn=9789916099681 |trükk= |koht=Tallinn |lehekülg=101–103 |keel=eesti}}</ref> Tallinna Fotoyhingu liikmeskond oli demokraatlikum kui [[Eesti Fotoklubi]] oma, sinna võisid kuuluda ka õpilased alates 16. eluaastast. Ühing korraldas loenguid oma liikmetele ja tegi väljasõite loodusesse ning kultuuriliselt olulistesse paikadesse. Alates 1929. aastast oli Tallinna Fotoyhing ka "Eesti Foto Almanaki" väljaandja<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Teder |eesnimi=Kaljula |pealkiri="Eesti Fotograafia Teerajajaid: sada aastat arenguteed" |kirjastus=Eesti Raamat |aasta=1972 |isbn=9789916099681 |trükk= |koht=Tallinn |lehekülg=sealsamas}}</ref> 1928.-1933 aastatel oli Eesti Fotoklubi Eesti suurim fotoühendus, kuhu kuulusid ainult harrastusfotograafid. Ühingu liikmeskond oli kokku 60, kellegi liikmeks astumise avaldust tagasi ei lükatud. Harry Malmi asutatud väljaanded ajakiri "Fotokunst" (1930–1931) ja aastaraamat "Eesti Foto Almanak" (1926, 1927, 1928, 1929 ja 1932) olid ühtlasi Tallinna Fotoühingu häälekandjateks. Ühing korraldas ka fotovõstlusi ja selle liikmed osalesid aktiivselt Pirita Kaunistamise Seltsi korraldatud konkursil "Pirita elu ja ilu". Ühingu märgiks oli kajakas, mis tähistas rändamist ja vaheldusrikkaid kogemusi. 1931. aastast alates hakkas ka EFK-st liikmeid üle tulema Tallinna Fotoühingusse, mis oli aktiivsem ja ambitsioonikam fotograafide ühendus. TFÜ tegevusest saab parima ülevaate ajakirjast "Fotokunst" 1930–1931. 1933. aastal ühinesidki EFKsse jäänud liikmed TFÜ-ga, mille tulemusel sündis [[Tallinna Fotoklubi]]. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Eesti fotograafia]] [[Kategooria:Eesti organisatsioonid]] gytg2pqigs7rg9q27nioz55apnx3vfr 0 714151 7143932 7142780 2026-05-01T12:13:30Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Väljamõeldised]]; +[[Kategooria:Filosoofia]] 7143932 wikitext text/x-wiki '''Maailmaloome''' (inglise keeles ''worldbuilding'') on loominguline tegevus, mille käigus luuakse tervikliku ja usutava väljamõeldud maailma või tegevuskoha kujutis. Eesmärk on luua maailm, mille erinevad detailid on loogiliselt sidusad.<ref name=":0">Hergenrader, T. (2019). ''Collaborative worldbuilding for writers and gamers''. Bloomsbury Academic.</ref> Maailmaloome on tihtipeale protsess, mida rakendatakse [[Ilukirjandus|ilukirjandusteostes]], [[Film|filmides]], [[Mäng|mängudes]] ja [[Koomiks|koomiksites]], et luua taust, kus loo sündmused saavad toimuda. Ühes maailmas võib esineda mitu erinevat lugu ning seda on võimalik üle kanda teistesse meediumitesse.<ref name=":1">Wolf, M. J. P. (2012). ''Building imaginary worlds: The theory and history of subcreation''. Routledge.</ref> Tuntud näited tehismaailmadest on [[J. R. R. Tolkien]]i [[Keskmaa]], milles toimuvad "[[Kääbik ehk Sinna ja tagasi|Kääbiku]]" ja "[[Sõrmuste isand|Sõrmuste isanda]]" sündmused, ning [[Frank Herbert|Frank Herberti]] "[[Düün|Düüni]]" sarja kõrbeplaneet [[Arrakis]].<ref>von Stackelberg, P & McDowell, A. (2015). What in the World? Storyworlds, Science Fiction, and Futures Studies. ''Journal of Futures Studies'', ''20''(2). <nowiki>https://doi.org/10.6531/JFS.2015.20(2).A25</nowiki></ref> == Maailmaloome elemendid == Maailmaloome hõlmab tehismaailma erinevate osade väljatöötamist. Selle tegevuse käigus määratletakse näiteks maailma geograafia, poliitilised ja sotsiaalsed asjaolud, majanduslik seis, ajalugu, usundid jne. See, millele maailmaloome jooksul keskendutakse, oleneb sageli kasutatavast [[Žanr|žanrist]]. Maagilised võimed ja erinevad fantastilised olendid on tüüpilised elemendid fantaasiamaailmades. [[Teadusulme]] maailmu käsitledes on tähtis arvestada, kuidas tehnoloogiline innovatsioon võib maailma arengut mõjutada.<ref name=":0" /> Lisaks on veel võimalik luua täiesti väljamõeldud [[Tehiskeel|tehiskeeli]], nt Tolkieni loodud [[Kvenja keel|kvenja]] ja [[Sindarini keel|sindarini]] keeled, ning [[David J. Peterson|David J. Petersoni]] arendatud [[Dothraki keel|dothraki]] ja [[Ülem-valüüria keel|ülem-valüüria]] keeled, mida kasutati teleseriaalis "[[Troonide mäng (telesari)|Troonide mäng]]".<ref>Peterson, D. J. (2015). ''The art of language invention: From Horse-Lords to Dark Elves, the words behind world-building''. Penguin Books.</ref> === Maagia süsteemid === [[Fail:Map of Middle-Earth.svg|pisi|390x390px|Kaart J.R.R. Tolkieni Keskmaast.]] Paljudes [[imeulme]]<nowiki/>maailmades esinevad maagilised võimed, kuid nende levik ja olemus sõltub autori otsustest. Mõnes maailmas võivad maagia ja võlurid olla salapärased ning tavarahva eest varjatud, aga on ka teisi, kus võlujõul on maailmas keskne roll ja seda koheldakse kui igapäevaelu osa.<ref name=":0" /> === Geograafia === Kaardid on fantaasia- ja ulmekirjanduses tavapärane nähtus. Kaart on maailmaloome oluline osa, mis aitab lugejal mõista, kus loo sündmused toimuvad, kuhu tegelased rändavad ja kui pikad on vahemaad. Kaardid võivad kujutada väiksemaid asukohti, näiteks tänavaid või linnaosi, aga ka terveid riike või galaktikaid. Kaardi loomise käigus saab autor välja töödelda oma maailma ja selle geograafia ja kliima.<ref name=":1" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Väljamõeldised]] [[Kategooria:Filosoofia]] hanm4z452cqxr8lpo2c7crwpdrq50g0 7144470 7143932 2026-05-02T09:02:33Z Andres 5 7144470 wikitext text/x-wiki '''Maailmaloome''' (inglise keeles ''worldbuilding'') on loominguline tegevus, mille käigus luuakse tervikliku ja usutava väljamõeldud maailma või tegevuskoha kujutis. Eesmärk on luua maailm, mille erinevad detailid on loogiliselt sidusad.<ref name=":0">Hergenrader, T. (2019). ''Collaborative worldbuilding for writers and gamers''. Bloomsbury Academic.</ref> Maailmaloome on tihtipeale protsess, mida rakendatakse [[Ilukirjandus|ilukirjandusteostes]], [[Film|filmides]], [[Mäng|mängudes]] ja [[Koomiks|koomiksites]], et luua taust, kus loo sündmused saavad toimuda. Ühes maailmas võib esineda mitu erinevat lugu ning seda on võimalik üle kanda teistesse meediumitesse.<ref name=":1">Wolf, M. J. P. (2012). ''Building imaginary worlds: The theory and history of subcreation''. Routledge.</ref> Tuntud näited tehismaailmadest on [[J. R. R. Tolkien]]i [[Keskmaa]], milles toimuvad "[[Kääbik ehk Sinna ja tagasi|Kääbiku]]" ja "[[Sõrmuste isand|Sõrmuste isanda]]" sündmused, ning [[Frank Herbert|Frank Herberti]] "[[Düün|Düüni]]" sarja kõrbeplaneet [[Arrakis]].<ref>von Stackelberg, P & McDowell, A. (2015). What in the World? Storyworlds, Science Fiction, and Futures Studies. ''Journal of Futures Studies'', ''20''(2). <nowiki>https://doi.org/10.6531/JFS.2015.20(2).A25</nowiki></ref> == Maailmaloome elemendid == Maailmaloome hõlmab tehismaailma erinevate osade väljatöötamist. Selle tegevuse käigus määratletakse näiteks maailma geograafia, poliitilised ja sotsiaalsed asjaolud, majanduslik seis, ajalugu, usundid jne. See, millele maailmaloome jooksul keskendutakse, oleneb sageli kasutatavast [[Žanr|žanrist]]. Maagilised võimed ja erinevad fantastilised olendid on tüüpilised elemendid fantaasiamaailmades. [[Teadusulme]] maailmu käsitledes on tähtis arvestada, kuidas tehnoloogiline innovatsioon võib maailma arengut mõjutada.<ref name=":0" /> Lisaks on veel võimalik luua täiesti väljamõeldud [[Tehiskeel|tehiskeeli]], nt Tolkieni loodud [[Kvenja keel|kvenja]] ja [[Sindarini keel|sindarini]] keeled, ning [[David J. Peterson|David J. Petersoni]] arendatud [[Dothraki keel|dothraki]] ja [[Ülem-valüüria keel|ülem-valüüria]] keeled, mida kasutati teleseriaalis "[[Troonide mäng (telesari)|Troonide mäng]]".<ref>Peterson, D. J. (2015). ''The art of language invention: From Horse-Lords to Dark Elves, the words behind world-building''. Penguin Books.</ref> === Maagia süsteemid === [[Fail:Map of Middle-Earth.svg|pisi|390x390px|Kaart J.R.R. Tolkieni Keskmaast.]] Paljudes [[imeulme]]<nowiki/>maailmades esinevad maagilised võimed, kuid nende levik ja olemus sõltub autori otsustest. Mõnes maailmas võivad maagia ja võlurid olla salapärased ning tavarahva eest varjatud, aga on ka teisi, kus võlujõul on maailmas keskne roll ja seda koheldakse kui igapäevaelu osa.<ref name=":0" /> === Geograafia === Kaardid on fantaasia- ja ulmekirjanduses tavapärane nähtus. Kaart on maailmaloome oluline osa, mis aitab lugejal mõista, kus loo sündmused toimuvad, kuhu tegelased rändavad ja kui pikad on vahemaad. Kaardid võivad kujutada väiksemaid asukohti, näiteks tänavaid või linnaosi, aga ka terveid riike või galaktikaid. Kaardi loomise käigus saab autor välja töödelda oma maailma ja selle geograafia ja kliima.<ref name=":1" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Väljamõeldised]] ei3wjfw8339ywfkvmh4hz94bvjmtd2c 0 714168 7144113 7143083 2026-05-01T18:45:12Z Evlper 104506 7144113 wikitext text/x-wiki '''''Comarca''''' (mõiste on kasutusel [[Hispaania keel|hispaania]], [[Katalaani keel|katalaani]], [[Galeegi keel|galeegi]] ja [[portugali keel]]es) on regionaalne administratiivne [[haldusüksus]] mõnes [[Hispaania]], [[Portugal]]i, [[Panama]] ja [[Brasiilia]] osas. Tavaliselt on ''comarca'' [[provints]]ist väiksem ja vallast või omavalitsusest suurem üksus. Eesti keeles kasutatakse selle vastena maakonna või piirkonna nimetust. == Hispaania == * [[Astuuria]]s on ajalooline territooriumiüksus ''conceyu'' ehk vald (hispaania keeles ''concejo'' või ''municipio'', [[Vald (Hispaania)|vald]]). Astuurias on kaheksa ''comarca'''t, kuid need on tänapäeval valdade koondamisel loodud üksused, millel pole haldusvõimu ja mis on mõeldud turismi edendamiseks. * [[Kantaabria]]s on ''comarca'' traditsiooniline ajalooline territooriumiüksus, mida on kümme ja mida seostatakse piirkonna suurimate jõgedega. * [[Kataloonia]]s ja [[Aragón]]is on ''comarca'' kohalik omavalitsusüksus, mida haldab ''comarca'' nõukogu. * [[Valencia autonoomne piirkond|Valencia]]s on ''comarca'' traditsiooniline territooriumiüksus, millel puudub halduspädevus. * [[Galicia]]s on ''comarca'' või ''bisbarra'' traditsioonilised territoorimiüksused, millel on teatud piirides ametlik tunnustus, ent puudub halduslik tähtsus. Neid haldab ''comarca'' nõukogu. Galicia valitsus taotleb nende muutmist territoriaalseteks haldustasanditeks, et luua tasakaalustatum ja tõhusam piirkondlik võrgustik. * [[Castilla y León]]is on vaid üks ''comarca'' [[El Bierzo]]. [[Extremadura]]s võib ''comarca'' tähistada piirkonda, mis on rangelt määratlemata. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=aprill}} == Viited == {{viited}} {{pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Haldusüksused]] a974c3oh0cerjrirvv9fnk7wscg3czx 7144295 7144113 2026-05-02T06:29:23Z Evlper 104506 /* Hispaania */ 7144295 wikitext text/x-wiki '''''Comarca''''' (mõiste on kasutusel [[Hispaania keel|hispaania]], [[Katalaani keel|katalaani]], [[Galeegi keel|galeegi]] ja [[portugali keel]]es) on regionaalne administratiivne [[haldusüksus]] mõnes [[Hispaania]], [[Portugal]]i, [[Panama]] ja [[Brasiilia]] osas. Tavaliselt on ''comarca'' [[provints]]ist väiksem ja vallast või omavalitsusest suurem üksus. Eesti keeles kasutatakse selle vastena maakonna või piirkonna nimetust. == Hispaania == * [[Astuuria]]s on ajalooline territooriumiüksus ''conceyu'' ehk vald (hispaania keeles ''concejo'' või ''municipio'', [[Vald (Hispaania)|vald]]). Siiski on Astuurias kaheksa ''comarca'''t, kuid need on tänapäeval valdade koondamisel loodud üksused, millel pole haldusvõimu ja mis on mõeldud turismi edendamiseks. * [[Kantaabria]]s on ''comarca'' traditsiooniline ajalooline territooriumiüksus, mida on kümme ja mida seostatakse piirkonna suurimate jõgedega. * [[Kataloonia]]s ja [[Aragón]]is on ''comarca'' kohalik omavalitsusüksus, mida haldab ''comarca'' nõukogu. * [[Valencia autonoomne piirkond|Valencia]]s on ''comarca'' traditsiooniline territooriumiüksus, millel puudub halduspädevus. * [[Galicia]]s on ''comarca'' või ''bisbarra'' traditsioonilised territoorimiüksused, millel on teatud piirides ametlik tunnustus, ent puudub halduslik tähtsus. Neid haldab ''comarca'' nõukogu. Galicia valitsus taotleb nende muutmist territoriaalseteks haldustasanditeks, et luua tasakaalustatum ja tõhusam piirkondlik võrgustik. * [[Castilla y León]]is on vaid üks ''comarca'' [[El Bierzo]]. [[Extremadura]]s võib ''comarca'' tähistada piirkonda, mis on rangelt määratlemata. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=aprill}} == Viited == {{viited}} {{pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Haldusüksused]] 8idfc5tk47vzm94udshmh9s3z4klsvu 0 714170 7144356 7143770 2026-05-02T07:41:04Z Evlper 104506 7144356 wikitext text/x-wiki [[File:Keszthely-Fenékpuszta (Castellum) - Germanic gold buckle, Hungary.jpg|thumb|[[Germaanlased|Germaani]] kuldpannal [[Puntsimine|puntsitud]] täppidest tekstiga "ANTIKOY" 'antide alistaja']] '''Antid''' (kreeka Ἄνται) olid [[Hilisantiikaeg|hilisantiikajal]] [[Must meri|Mustast merest]] põhjas, arvatavasti Lõuna-[[Ukraina]]s [[Dnepr]]i ja [[Don]]i jõgede vahel elanud rahvas, kes ilmus [[Balkani poolsaar]]ele [[6. sajand]]il. Vanemates teadustöödes on neid peetud üheks [[Idaslaavlased|idaslaavlaste]] haruks, milles aga tänapäeval juba kaheldakse.<ref>[https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages%5CA%5CN%5CAntes.htm Arkadii Zhukovsky. Antes. - Encyclopedia of Ukraine]</ref> 518. aastal tungisid antide sõjasalgad [[Bütsants]]i territooriumile. Edasised rünnakud on dokumenteeritud [[Justinianus I]] valitsemisajal 530. aastatel; Justinianus võttis selles kontekstis võitjaepiteedi Anticus. Kokkupõrked jätkusid 540. aastatel (hiljem 580. aastatel). 545. aastal said antidest [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] liitlased ja neile anti mahajäetud linn Turris [[Doonau]] ääres. Vastutasuks kaitsesid nad Bütsantsi [[Doonau limes|Doonau piiriala]] lõiku sissetungivate teiste hõimude eest. Pärast paikseks jäämist tegelesid antid põllumajanduse ja loomakasvatusega. Nende ühiskond oli [[Patriarhaalsus|patriarhaalne]] ja hõimude kaupa organiseeritud. Nad täitsid oma lepingulisi kohustusi Ida-Rooma keisririigi ees kuni 7. sajandi alguseni (umbes 602), mil nad langesid [[avaarid]]e edasitungi ohvriks, kes nad lõpuks alistasid. Seda lüüasaamist kirjeldab Ida-Rooma ajaloolane [[Theophylaktos Simocates]], misjärel nad kaovad allikatest.<ref>[https://www.scielo.cl/pdf/byzantion/n35/art10.pdf Florin Curta. Theophylact Simocatta revisited. A Response to Andreas Gkoutzioukostas. - BYZANTION NEA HELLÁS Nº 35 - 2016: 195 / 209.]</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Rahvad]] cj17hw0ds8ifsi4tiw1fvl9hcbcn771 0 714200 7144111 7143415 2026-05-01T18:43:12Z Andres 5 7144111 wikitext text/x-wiki '''Demokraatlik tsentrumiliit''' (hispaania keeles '''''Unión de Centro Democrático''''', lühend '''UCD''') oli [[Hispaania]] partei, mis tegutses aastatel 1977–1983. Partei moodustati üleminekuperioodil pärast [[Francisco Franco]] diktatuuri lõppu ning selle juhtfiguur oli [[Adolfo Suárez]], kes sai Hispaania esimeseks demokraatlikult valitud peaministriks pärast diktatuuri. UCD mängis keskset rolli Hispaania demokraatia taastamisel, 1978. aasta põhiseaduse koostamisel ja riigi institutsioonide ümberkujundamisel. == Ajalugu == UCD loodi 1977. aastal mitme kesk- ja paremtsentristliku rühmituse liitmisel. Koalitsiooni kuulusid liberaalsed, kristlik-demokraatlikud ja mõõdukalt konservatiivsed jõud. Sama aasta juunis toimunud esimestel demokraatlikel valimistel võitis UCD 34,4% häältest ning Suárez moodustas valitsuse. 1978. aastal osales partei aktiivselt Hispaania uue põhiseaduse väljatöötamises, mis kinnitas parlamentaarse monarhia ja demokraatlikud institutsioonid. 1980. aastate alguses hakkas UCD sisemiste vastuolude tõttu nõrgenema. 1982. aasta üldvalimistel kaotas partei suure osa oma toetajaskonnast ning 1983. aastal otsustati UCD tegevus lõpetada. == Ideoloogia == UCD oli lai keskparteide koalitsioon, mis ühendas: * liberaalseid ja sotsiaalliberaalseid rühmitusi, * kristlikke demokraate, * mõõdukaid konservatiive. Parteid iseloomustas pragmaatiline kesktee poliitika, mille eesmärk oli tagada Hispaania rahulik üleminek demokraatiale. == Roll Hispaania üleminekus == UCD oli üks peamisi jõude Hispaania poliitilises üleminekus (''Transición Española''). Partei: * juhtis põhiseaduse koostamist, * viis läbi poliitvangide vabastamise, * legaliseeris erakonnad ja ametiühingud, * alustas autonoomsete piirkondade süsteemi loomist. == Lagunemine == 1981. ja 1982. aastal tabasid parteid mitmed sisekriisid, lahkulöömised ja toetuse langus. 1982. aasta valimistel sai UCD vaid 6,8% häältest. 1983. aastal otsustas erakond end ametlikult laiali saata. == Välislingid == * Hispaania Kongressi arhiiv: UCD dokumendid * Wikimedia Commons: Unión de Centro Democrático == Viited == <references><ref>Juliá, Santos. “La transición democrática española.” *Revista de Estudios Políticos*, 2007.</ref> <ref>Powell, Charles. “Adolfo Suárez and the Transition to Democracy.” *Journal of Contemporary History*, vol. 44, 2009.</ref> <ref>Spanish Ministry of the Presidency. “Historia de la UCD.” https://www.mpr.gob.es/</ref> <ref>Congreso de los Diputados. “Resultados electorales 1977–1982.” https://www.congreso.es/</ref> <ref>Preston, Paul. *The Triumph of Democracy in Spain*. Routledge, 1986.</ref></references> db0kgjj1m6r84t96v4otvur2ox4ylww 0 714202 7144279 7143440 2026-05-02T05:54:07Z Andres 5 7144279 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Infokast ülikool | nimi = Navarra Ülikool | kohalik_nimi = Universidad de Navarra | moto = ''Universitas, virtus, scientia'' | asutatud = 1952 | asutaja = Josemaría Escrivá | tüüp = Eraülikool | seotus = Opus Dei (katoliku prelatuur) | rektor = María Iraburu Elizalde | tudengid = 12 779 (2023) | linn = Pamplona | piirkond = Navarra | riik = Hispaania | kampused = Pamplona, San Sebastián, Madrid, Barcelona | veebileht = https://www.unav.edu/ }} '''Navarra Ülikool''' (hispaania keeles ''Universidad de Navarra'') on eraõiguslik katoliiklik ülikool [[Hispaania|Hispaanias]], mille peamine õppehoone asub [[Pamplona|Pamplonas]]. Ülikool asutati 1952. aastal [[Opus Dei]] rajaja [[Josemaría Escrivá]] algatusel ning sellest on kujunenud üks Hispaania ja Euroopa mainekamaid erakõrgkoole. Ülikool on rahvusvaheliselt tuntud oma meditsiini-, õigusteaduse, kommunikatsiooni- ja ärijuhtimise programmide poolest ning seal tegutseb ka maailmatasemel [[Navarra Ülikooli Kliinik]]. == Ajalugu == Navarra Ülikool loodi 1952. aastal väikese õigusteaduskonnana. 1960. aastatel laienes ülikool kiiresti, avades meditsiini-, inseneri-, majandus- ja kommunikatsiooniteaduskonnad. 1962. aastal rajati ülikooli juurde Navarra Ülikooli Kliinik, mis on Hispaania üks juhtivaid meditsiinikeskusi. Ülikool on alates asutamisest olnud seotud Opus Dei prelatuuriga, kuid tegutseb akadeemiliselt autonoomselt. == Akadeemiline profiil == Navarra Ülikoolis on 14 teaduskonda ja mitmed uurimisinstituudid. Ülikool on tuntud oma tugeva teadustöö ja rahvusvahelise koostöö poolest. Olulisemad valdkonnad: * meditsiin ja terviseteadused, * õigus ja poliitikateadused, * kommunikatsioon ja ajakirjandus, * majandus ja ärijuhtimine, * inseneriteadused, * humanitaarteadused. Ülikoolil on kampused Pamplonas, [[San Sebastián de los Reyes|San Sebastiánis]], [[Madrid|Madridis]] ja [[Barcelona|Barcelonas]]. == Navarra Ülikooli Kliinik == Navarra Ülikooli Kliinik (''Clínica Universidad de Navarra'') on ülikooli juurde kuuluv haigla ja teaduskeskus, mis on tuntud: * onkoloogia, * südamekirurgia, * neurokirurgia, * transplantatsiooniuuringute poolest. Kliinik on korduvalt nimetatud Hispaania üheks parimaks haiglaks. == Rahvusvaheline maine == Navarra Ülikool kuulub regulaarselt Euroopa parimate erakõrgkoolide hulka. QS World University Rankings ja Times Higher Education on toonud esile ülikooli: * teadustöö kvaliteeti, * rahvusvahelistumist, * meditsiini- ja äriprogrammide taset. == Üliõpilased == 2023. aastal õppis ülikoolis 12 779 tudengit, kellest ligi 30% olid rahvusvahelised üliõpilased enam kui 100 riigist. == Välislingid == * Navarra Ülikooli ametlik veebileht * Navarra Ülikooli Kliinik * Wikimedia Commons: Universidad de Navarra == Viited == <references><ref>Universidad de Navarra. “Datos institucionales 2023.” https://www.unav.edu/</ref> <ref>QS World University Rankings. “University of Navarra Profile.” https://www.topuniversities.com/</ref> <ref>Times Higher Education. “University of Navarra.” https://www.timeshighereducation.com/</ref> <ref>Clínica Universidad de Navarra. “Historia y especialidades.” https://www.cun.es/</ref> <ref>Escrivá, Josemaría. “Fundación de la Universidad de Navarra.” Opus Dei Archives.</ref></references> s92emzaz48pk08klvr72cuejads5d8b 0 714203 7144283 7143442 2026-05-02T06:00:30Z Andres 5 7144283 wikitext text/x-wiki {{Infokast lennujaam | nimi = Girona–Costa Brava lennujaam | kohalik_nimi = Aeroport de Girona–Costa Brava | IATA = GRO | ICAO = LEGE | asukoht = Vilobí d'Onyar, Girona provints, Kataloonia, Hispaania | kaugus_keskusest = 12,5 km Girona keskusest | kõrgus = 143 m | omanik = AENA | lennujaama_tüüp = Avalik | veebileht = https://www.aena.es/ | asukoht_kaart = Hispaania | koordinaadid = 41°54′03″N 2°45′38″E | rajad = {{Lennujaama rada | number = 01/19 | pikkus_m = 2400 | pind = asfalt }} }} '''Girona – Costa Brava lennujaam''' (IATA: '''GRO''', ICAO: '''LEGE''') on rahvusvaheline lennujaam [[Kataloonia|Kataloonias]], [[Hispaania|Hispaanias]]. Lennujaam asub 12,5 km [[Girona]] linnast edelas, [[Vilobí d'Onyar]]i lähedal, ning teenindab nii Girona piirkonda kui ka [[Costa Brava]] kuurorte. Samuti kasutatakse seda sageli alternatiivina [[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona lennujaamale]], mis asub umbes 74 km lõuna pool. == Ajalugu == Lennujaam avati 1965. aastal. Esimestel aastakümnetel oli reisijate arv tagasihoidlik, kuid 2000. aastate alguses kasvas liiklus kiiresti pärast seda, kui [[Ryanair]] tegi Girona üheks oma Euroopa sõlmpunktiks. 2002–2008 suurenes reisijate arv enam kui kümnekordseks, ületades 5,5 miljonit reisijat aastas. Pärast Ryanairi tegevuse osalist üleviimist Barcelona El Prati lennujaama vähenes reisijate arv, kuid lennujaam on jäänud oluliseks piirkondlikuks keskuseks. == Terminal ja rajatised == Lennujaamas on üks kahekorruseline reisiterminal: * 33 check-in’i letti (esimene korrus), * 11 väljumisväravat (teine korrus), * toitlustus- ja kaubanduspinnad turvatsoonis. Lennujaamal on üks 2400 meetri pikkune asfaltkattega maandumisrada (01/19). == Lennufirmad ja sihtkohad == Girona–Costa Brava lennujaamast toimuvad hooajalised ja regulaarlennud mitmete Euroopa lennufirmadega, sealhulgas: * Ryanair – mitmed sihtkohad Hispaanias, [[Kesk-Euroopa|Kesk-Euroopas]] ja [[Põhja-Euroopa|Põhja-Euroopas]], * [[Jet2.com]] – hooajalised lennud [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]] linnadesse, * [[Transavia]] – [[Amsterdam]] ja [[Rotterdam]], * [[TUI Airways]] ja [[TUI fly Belgium]] – hooajalised puhkuselennud, * [[Enter Air]] ja [[Smartwings]] – tšarterlennud Kesk- ja [[Ida-Euroopa|Ida-Euroopasse]]. == Statistika == [[AENA]] andmetel teenindas lennujaam: * 2025. aastal – 2 185 561 reisijat * 2024–2025 kasv – 9,4% * Lennuliiklus – 28 067 õhkutõusu ja maandumist * Kaubamaht – 78,7 tonni Kõige tihedamad rahvusvahelised liinid on [[Charleroi lennujaam|Charleroi]], [[Londoni Stanstedi lennujaam|London–Stansted]], [[Weeze lennujaam|Weeze]], [[Karlsruhe lennujaam|Karlsruhe/Baden-Baden]] ja [[Pisa lennujaam|Pisa]]. == Maapealne transport == Lennujaam on oluline ühenduspunkt Costa Brava kuurortide ja [[Pürenee mäestik|Pürenee mäestiku]] suunas. '''Autoga:''' * AP-7 / E-15 (Prantsusmaa – Barcelona) * C-25 (Lleida – Vic – Girona) * N-II (Madrid – Barcelona – Perpignan) '''Bussiga:''' * Barcelona (u 75 minutit) * Costa Brava kuurordid (Lloret de Mar, Tossa de Mar, Blanes) * Girona (u 25 minutit) * Perpignan (Prantsusmaa) * Andorra '''Rongiga:''' Lähim jaam on Girona (kiirrongid). Lähim jaam lennujaamale on Riudellots (4 km). Planeeritud on AVE kiirraudteejaam lennujaama lähedusse. == Õnnetused == * '''14. september 1999''' – Boeing 757-204 (Cardiff → Girona) sõitis maandumisel rajalt välja tugevas tormis. Lennuk purunes mitmest kohast, kuid otseseid hukkunuid ei olnud; üks reisija suri nädal hiljem vigastustesse. == Välislingid == * AENA ametlik leht: Girona–Costa Brava lennujaam * Wikimedia Commons: Girona–Costa Brava Airport == Viited == <references><ref>AENA. “Girona–Costa Brava Airport Statistics 2025.” https://www.aena.es/</ref> <ref>AENA. “Historia del Aeropuerto de Girona.” https://www.aena.es/</ref> <ref>Air Accidents Investigation Branch. “Special Bulletin S1/2000 – Boeing 757-204, G-BYAG.” 2000.</ref> <ref>Travelguide Barcelona. “Girona Airport Transport Guide.” 2024.</ref> <ref>Renfe. “Horarios y conexiones Girona–Riudellots.” https://www.renfe.com/</ref></references> aibbta5itkxa3a4sdmxs8pugxdusbie 7144284 7144283 2026-05-02T06:01:13Z Andres 5 7144284 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Infokast lennujaam | nimi = Girona–Costa Brava lennujaam | kohalik_nimi = Aeroport de Girona–Costa Brava | IATA = GRO | ICAO = LEGE | asukoht = Vilobí d'Onyar, Girona provints, Kataloonia, Hispaania | kaugus_keskusest = 12,5 km Girona keskusest | kõrgus = 143 m | omanik = AENA | lennujaama_tüüp = Avalik | veebileht = https://www.aena.es/ | asukoht_kaart = Hispaania | koordinaadid = 41°54′03″N 2°45′38″E | rajad = {{Lennujaama rada | number = 01/19 | pikkus_m = 2400 | pind = asfalt }} }} '''Girona – Costa Brava lennujaam''' (IATA: '''GRO''', ICAO: '''LEGE''') on rahvusvaheline lennujaam [[Kataloonia|Kataloonias]], [[Hispaania|Hispaanias]]. Lennujaam asub 12,5 km [[Girona]] linnast edelas, [[Vilobí d'Onyar]]i lähedal, ning teenindab nii Girona piirkonda kui ka [[Costa Brava]] kuurorte. Samuti kasutatakse seda sageli alternatiivina [[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona lennujaamale]], mis asub umbes 74 km lõuna pool. == Ajalugu == Lennujaam avati 1965. aastal. Esimestel aastakümnetel oli reisijate arv tagasihoidlik, kuid 2000. aastate alguses kasvas liiklus kiiresti pärast seda, kui [[Ryanair]] tegi Girona üheks oma Euroopa sõlmpunktiks. 2002–2008 suurenes reisijate arv enam kui kümnekordseks, ületades 5,5 miljonit reisijat aastas. Pärast Ryanairi tegevuse osalist üleviimist Barcelona El Prati lennujaama vähenes reisijate arv, kuid lennujaam on jäänud oluliseks piirkondlikuks keskuseks. == Terminal ja rajatised == Lennujaamas on üks kahekorruseline reisiterminal: * 33 check-in’i letti (esimene korrus), * 11 väljumisväravat (teine korrus), * toitlustus- ja kaubanduspinnad turvatsoonis. Lennujaamal on üks 2400 meetri pikkune asfaltkattega maandumisrada (01/19). == Lennufirmad ja sihtkohad == Girona–Costa Brava lennujaamast toimuvad hooajalised ja regulaarlennud mitmete Euroopa lennufirmadega, sealhulgas: * Ryanair – mitmed sihtkohad Hispaanias, [[Kesk-Euroopa|Kesk-Euroopas]] ja [[Põhja-Euroopa|Põhja-Euroopas]], * [[Jet2.com]] – hooajalised lennud [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]] linnadesse, * [[Transavia]] – [[Amsterdam]] ja [[Rotterdam]], * [[TUI Airways]] ja [[TUI fly Belgium]] – hooajalised puhkuselennud, * [[Enter Air]] ja [[Smartwings]] – tšarterlennud Kesk- ja [[Ida-Euroopa|Ida-Euroopasse]]. == Statistika == [[AENA]] andmetel teenindas lennujaam: * 2025. aastal – 2 185 561 reisijat * 2024–2025 kasv – 9,4% * Lennuliiklus – 28 067 õhkutõusu ja maandumist * Kaubamaht – 78,7 tonni Kõige tihedamad rahvusvahelised liinid on [[Charleroi lennujaam|Charleroi]], [[Londoni Stanstedi lennujaam|London–Stansted]], [[Weeze lennujaam|Weeze]], [[Karlsruhe lennujaam|Karlsruhe/Baden-Baden]] ja [[Pisa lennujaam|Pisa]]. == Maapealne transport == Lennujaam on oluline ühenduspunkt Costa Brava kuurortide ja [[Pürenee mäestik|Pürenee mäestiku]] suunas. '''Autoga:''' * AP-7 / E-15 (Prantsusmaa – Barcelona) * C-25 (Lleida – Vic – Girona) * N-II (Madrid – Barcelona – Perpignan) '''Bussiga:''' * Barcelona (u 75 minutit) * Costa Brava kuurordid (Lloret de Mar, Tossa de Mar, Blanes) * Girona (u 25 minutit) * Perpignan (Prantsusmaa) * Andorra '''Rongiga:''' Lähim jaam on Girona (kiirrongid). Lähim jaam lennujaamale on Riudellots (4 km). Planeeritud on AVE kiirraudteejaam lennujaama lähedusse. == Õnnetused == * '''14. september 1999''' – Boeing 757-204 (Cardiff → Girona) sõitis maandumisel rajalt välja tugevas tormis. Lennuk purunes mitmest kohast, kuid otseseid hukkunuid ei olnud; üks reisija suri nädal hiljem vigastustesse. == Välislingid == * AENA ametlik leht: Girona–Costa Brava lennujaam * Wikimedia Commons: Girona–Costa Brava Airport == Viited == <references><ref>AENA. “Girona–Costa Brava Airport Statistics 2025.” https://www.aena.es/</ref> <ref>AENA. “Historia del Aeropuerto de Girona.” https://www.aena.es/</ref> <ref>Air Accidents Investigation Branch. “Special Bulletin S1/2000 – Boeing 757-204, G-BYAG.” 2000.</ref> <ref>Travelguide Barcelona. “Girona Airport Transport Guide.” 2024.</ref> <ref>Renfe. “Horarios y conexiones Girona–Riudellots.” https://www.renfe.com/</ref></references> 9voa2pry2rx6x2n80h4uy3yu3bn4ofs 0 714206 7144289 7143459 2026-05-02T06:14:05Z Andres 5 7144289 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}{{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}} '''Sierra de Guadarrama''' on [[mäeahelik]] Kesk-Hispaanias, moodustades Sistema Centrali idaosa. Mäestik kulgeb Edela–Kirde suunas Ávila provintsist läbi Madridi autonoomse piirkonna kuni Segovia provintsini. Guadarrama on umbes 80 km pikkune ning selle kõrgeim tipp on '''Peñalara''' (2428 m). Mäestik on tuntud oma graniitsete tippude, liustikujäänuste, männimetsade ja rikkaliku loomastiku poolest. Guadarrama paikneb Madridile väga lähedal, mistõttu on see üks Hispaania külastatumaid mägipiirkondi. == Geograafia == Sierra de Guadarrama moodustab loodusliku piiri Meseta Norte ja Meseta Sur platoode vahel. Mäestiku kõrgemad tipud ulatuvad 2000–2400 meetrini, jalamil on kõrgused 900–1200 m. Olulisemad tipud: * '''Peñalara''' – 2428 m * '''Cabezas de Hierro''' – 2383 m * '''La Maliciosa''' – 2227 m * '''Bola del Mundo''' – 2265 m * '''Siete Picos''' – 2138 m Mäestikust hargnevad kaks olulist haru: * '''Cuerda Larga''' – 15 km pikkune harjajoon üle 2000 m kõrguste tippudega * '''La Mujer Muerta''' – Segovia provintsis asuv 11 km pikkune haru == Geoloogia == Guadarrama mäestik kujunes peamiselt paleosoikumis toimunud Variski orogeneesi käigus, mil kujunesid graniidist ja gneissist alusmoodustised. Hilisem erosioon ja kvaternaari liustikud kujundasid mäestiku praeguse kuju: * liustikukausid (cirque’id), * moreenid, * liustikujärved (nt Laguna Grande de Peñalara). Lubjakivi esineb mäestiku servaaladel, mis viitab piirkonna varasemale merelisele keskkonnale. == Kliima == Guadarrama kliima on mägine ja niiskem kui ümbritseval Meseta Centralil. * 800–1400 m: 9–13 °C aastane keskmine, 500–800 mm sademeid * 1400–2000 m: 6–9 °C, 700–1300 mm sademeid * 2000–2428 m: 4–6 °C, 1200–2500 mm sademeid, lumi püsib talvel mitu kuud Tormid ja tugevad tuuled on tippudes sagedased. == Flora == Guadarrama taimestik ühendab Vahemere ja Atlandi mõjusid. Kõrgemal: * alpiaasad * mägikarjamaad * kadastikud ja luuderohud Keskmistel kõrgustel: * harilik mänd (''Pinus sylvestris'') – ulatuslikud männimetsad * Pürenee tamm (''Quercus pyrenaica'') Madalamal: * korgitamm, iilekstamm * Vahemere põõsastik (lavendel, rosmariin, tüümian) == Fauna == Guadarrama on üks Hispaania liigirikkamaid mäestikke. Imetajad: * Pürenee kaljukits * metskits, täpiline hirv * metssiga * rebane, mäger * Euroopa metskass Linnud: * Hispaania imperaalkotkas * must raisakotkas * kaljukotkas * must-toonekurg (rändliik) * paljud laululinnud ja metsakanad Roomajad ja kahepaiksed: * Iberi mägisisalik (''Iberolacerta cyreni'') * tule-salamanter * alpikärnkonn == Hüdrograafia == Mäestik on oluline veekoguja nii Tajo kui Duero vesikondadele. Olulisemad jõed: * Jarama, Guadarrama ja Manzanares (Tajo vesikond) * Duratón, Cega ja Eresma (Duero vesikond) Peñalara lõunanõlval asuvad mitmed liustikujärved, sealhulgas Laguna Grande ja Laguna de los Pájaros. == Kaitsealad == Guadarrama looduskaitseala hõlmab mitmeid kaitsealasid: * '''Parque Nacional de la Sierra de Guadarrama''' (asutatud 2013) * '''Peñalara looduskaitseala''' * '''La Pedriza''' – graniitkaljudega kuulus maastik == Inimasustus == Mäestiku jalamil asuvad mitmed tuntud linnad ja külad: * San Lorenzo de El Escorial * Navacerrada * Cercedilla * Manzanares el Real * Rascafría * San Ildefonso Piirkond on populaarne matkajate, suusatajate ja ronijate seas. == Ajalugu == Guadarrama on olnud oluline looduslik piir ja sõjaline tõke: * keskajal kristlike ja islami riikide piiriala * 1808 – Somosierra lahing Napoleoni sõdade ajal * 1936–1939 – Hispaania kodusõja lahingud mäekurudes Mäestikus leidub siiani kaevikuid ja positsioone kodusõja ajast. == Välislingid == * Sierra de Guadarrama rahvuspargi ametlik veebileht * Wikimedia Commons: Sierra de Guadarrama == Viited == <references><ref>Instituto Geográfico Nacional. “Sierra de Guadarrama: geología y relieve.” https://www.ign.es/</ref> <ref>Parque Nacional Sierra de Guadarrama. “Valores naturales y biodiversidad.” https://www.parquenacionalsierraguadarrama.es/</ref> <ref>García-Ruiz, J.M. et al. “Glacial geomorphology of Peñalara.” *Geomorphology*, 2014.</ref> <ref>Ministerio para la Transición Ecológica. “Red de Parques Nacionales.” https://www.miteco.gob.es/</ref> <ref>European Environment Agency. “Protected areas: Sierra de Guadarrama.” https://eunis.eea.europa.eu/</ref></references> 2av6r0xoxb7u4kjtbaag2cnrszatqgo 7144293 7144289 2026-05-02T06:23:46Z Kruusamägi 1530 7144293 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}{{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}} '''Sierra de Guadarrama''' on [[mäeahelik]] Kesk-Hispaanias, moodustades [[Kesk-Kordiljeerid]]e idaosa. Ahelik kulgeb edela–kirde suunas [[Ávila provints]]ist läbi [[Madridi autonoomne piirkond|Madridi autonoomse piirkonna]] kuni [[Segovia provints]]ini. Guadarrama on umbes 80 km pikkune ning selle kõrgeim tipp on '''Peñalara''' (2428 m). Mäestik on tuntud oma graniitsete tippude, liustikujäänuste, männimetsade ja rikkaliku loomastiku poolest. Guadarrama paikneb Madridile väga lähedal, mistõttu on see üks Hispaania külastatumaid mägipiirkondi. == Geograafia == Sierra de Guadarrama moodustab loodusliku piiri Meseta Norte ja Meseta Sur platoode vahel. Mäestiku kõrgemad tipud ulatuvad 2000–2400 meetrini, jalamil on kõrgused 900–1200 m. Olulisemad tipud: * '''Peñalara''' – 2428 m * '''Cabezas de Hierro''' – 2383 m * '''La Maliciosa''' – 2227 m * '''Bola del Mundo''' – 2265 m * '''Siete Picos''' – 2138 m Mäestikust hargnevad kaks olulist haru: * '''Cuerda Larga''' – 15 km pikkune harjajoon üle 2000 m kõrguste tippudega * '''La Mujer Muerta''' – Segovia provintsis asuv 11 km pikkune haru == Geoloogia == Guadarrama mäestik kujunes peamiselt paleosoikumis toimunud Variski orogeneesi käigus, mil kujunesid graniidist ja gneissist alusmoodustised. Hilisem erosioon ja kvaternaari liustikud kujundasid mäestiku praeguse kuju: * liustikukausid (cirque’id), * moreenid, * liustikujärved (nt Laguna Grande de Peñalara). Lubjakivi esineb mäestiku servaaladel, mis viitab piirkonna varasemale merelisele keskkonnale. == Kliima == Guadarrama kliima on mägine ja niiskem kui ümbritseval Meseta Centralil. * 800–1400 m: 9–13 °C aastane keskmine, 500–800 mm sademeid * 1400–2000 m: 6–9 °C, 700–1300 mm sademeid * 2000–2428 m: 4–6 °C, 1200–2500 mm sademeid, lumi püsib talvel mitu kuud Tormid ja tugevad tuuled on tippudes sagedased. == Flora == Guadarrama taimestik ühendab Vahemere ja Atlandi mõjusid. Kõrgemal: * alpiaasad * mägikarjamaad * kadastikud ja luuderohud Keskmistel kõrgustel: * harilik mänd (''Pinus sylvestris'') – ulatuslikud männimetsad * Pürenee tamm (''Quercus pyrenaica'') Madalamal: * korgitamm, iilekstamm * Vahemere põõsastik (lavendel, rosmariin, tüümian) == Fauna == Guadarrama on üks Hispaania liigirikkamaid mäestikke. Imetajad: * Pürenee kaljukits * metskits, täpiline hirv * metssiga * rebane, mäger * Euroopa metskass Linnud: * Hispaania imperaalkotkas * must raisakotkas * kaljukotkas * must-toonekurg (rändliik) * paljud laululinnud ja metsakanad Roomajad ja kahepaiksed: * Iberi mägisisalik (''Iberolacerta cyreni'') * tule-salamanter * alpikärnkonn == Hüdrograafia == Mäestik on oluline veekoguja nii Tajo kui Duero vesikondadele. Olulisemad jõed: * Jarama, Guadarrama ja Manzanares (Tajo vesikond) * Duratón, Cega ja Eresma (Duero vesikond) Peñalara lõunanõlval asuvad mitmed liustikujärved, sealhulgas Laguna Grande ja Laguna de los Pájaros. == Kaitsealad == Guadarrama looduskaitseala hõlmab mitmeid kaitsealasid: * '''Parque Nacional de la Sierra de Guadarrama''' (asutatud 2013) * '''Peñalara looduskaitseala''' * '''La Pedriza''' – graniitkaljudega kuulus maastik == Inimasustus == Mäestiku jalamil asuvad mitmed tuntud linnad ja külad: * San Lorenzo de El Escorial * Navacerrada * Cercedilla * Manzanares el Real * Rascafría * San Ildefonso Piirkond on populaarne matkajate, suusatajate ja ronijate seas. == Ajalugu == Guadarrama on olnud oluline looduslik piir ja sõjaline tõke: * keskajal kristlike ja islami riikide piiriala * 1808 – Somosierra lahing Napoleoni sõdade ajal * 1936–1939 – Hispaania kodusõja lahingud mäekurudes Mäestikus leidub siiani kaevikuid ja positsioone kodusõja ajast. [[Kategooria:Hispaania mäestikud]] if00k2jia9n12pe0oomf1q0cbdylqlb 0 714210 7143956 7143870 2026-05-01T13:00:36Z Mona 355 7143956 wikitext text/x-wiki {{Infokast ülikool | nimi = Łódźi Riiklik Filmikool | omakeelne_nimi = Państwowa Wyższa Szkoła Filmowa, Telewizyjna i Teatralna im. Leona Schillera w Łodzi | pilt = Filmówka budynek1 Pałac Oskara Kona, Łódź 2010.jpg | pildi_laius = | pildi_seletus = | ladina_nimi = | asutatud = [[8. märts]] [[1948]] | suletud = | tüüp = | usukallak = | toetusfond = | eelarve = | rektor = | juht1 = | juhi_nimetus1 = | juht2 = | juhi_nimetus2 = | juht3 = | juhi_nimetus3 = | kantsler = | akadeemilisi_töötajaid = | tugitöötajaid = | üliõpilasi = | bakalaureuseõppes = | magistriõppes = | doktoriõppes = | asukoht = [[Łódź]] | ülikoolilinnak = | endised_nimed = | muu = | muu_silt = | sporditegevus = | värvid = | hüüdnimi = | maskott = | nobeli_laureaate = | ühendused = | logo = Logotyp ENG full version colour.svg | laiuskoordinaat = | pikkuskoordinaat = }} '''Łódźi riiklik filmikool''' ([[poola keel]]es Państwowa Wyższa Szkoła Filmowa, Telewizyjna i Teatralna im. Leona Schillera w Łodzi) on [[Poola]] tuntud filmi-, televisiooni- ja teatrikunsti õppeasutus. See on nimetatud teatri- ja filmitegelase [[Leon Schiller]]i järgi. Kool asutati [[8. märts]]il [[1948]] [[Łódź]]is, ajal kui Poola filmitööstus pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] kiiresti arenes ja vajas uusi spetsialiste. Õppetöö toimub neljas põhiüksuses: filmi- ja televisioonirežii, operaatoritöö ja televisioonitootmise, näitlemise ning filmi- ja teletootmise korralduse osakonnas. Õppesuundade hulka kuuluvad muu hulgas režii, montaaž, stsenaristika, operaatoritöö, animatsioon, fotograafia ja näitlemine. Iga osakonda juhib dekaan.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Departments {{!}} Lodz Film School |url=https://www.filmschool.lodz.pl/en/szkola/wydzialy/ |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=www.filmschool.lodz.pl}}</ref> Rahvusvahelise tuntuse saavutas kool 1950.–1960. aastatel. Sealt sirgus mitmeid mõjukaid filmiloojaid, nende seas [[Andrzej Wajda]], [[Roman Polański]] ja [[Krzysztof Kieślowski]]. Koolist on tulnud ka palju tuntud näitlejaid ja operaatorid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Filmschool Łódź |url=https://www.visegradfilmforum.com/partner-schools/filmschool-lodz/ |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=VFF |keel=en-US}}</ref> Kooli tudengifilmid on võitnud auhindu rahvusvahelistel festivalidel ning koolil on sidemed filmitööstusega nii Poolas kui ka mujal. Łódźi filmikooli peetakse üheks olulisemaks filmihariduse keskuseks Euroopas. == Filmikooli audoktorid<ref>{{Netiviide |pealkiri=About Us {{!}} Lodz Film School |url=https://www.filmschool.lodz.pl/en/szkola/onas/ |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=www.filmschool.lodz.pl}}</ref> == {| cellpadding="8" |- valign="top" | * [[Jerzy Toeplitz]] (3. märts 1993) * [[Andrzej Wajda]] (27. oktoober 2000) * [[Roman Polański]] (27. oktoober 2000) * [[Jerzy Kawalerowicz]] (27. oktoober 2000) * [[Wojciech Jerzy Has]] (postuumselt 27. oktoober 2000) * [[Vittorio Storaro]] (6. detsember 2001) * [[Jerzy Mierzejewski]] (5. oktoober 2006) * [[Zbigniew Rybczyński]] (6. juuni 2008) || * [[Tadeusz Różewicz]] (4. oktoober 2010) * [[Martin Scorsese]] (9. detsember 2011) * [[Michael Haneke]] (11. oktoober 2013) * [[Janusz Gajos]] (7. oktoober 2016) * [[Kazimierz Karabasz]] (8. juuni 2017) * [[Kazimierz Kutz]] (3. detsember 2018) * [[Jerzy Wójcik]] (3. detsember 2018) |} == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.filmschool.lodz.pl/en/ Koduleht] {{koord}} [[Kategooria:Poola kõrgkoolid]] 5hmglpmrm152u1ufmwk3y1bxq9j55c3 0 714214 7144140 7143741 2026-05-01T19:43:15Z Kalle 51 7144140 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Southern_California_counties_in_red_noshade.png|pisi|Punane: Lõuna-California kümme maakonda]] [[Pilt:Southern_California.png|pisi|California maakonnad allpool laiuskraadi 35°45'N]] '''Lõuna-California''' (tavaliselt lühendatult '''SoCal''') on [[Geograafia|geograafiline]] ja [[Kultuuripiirkond|kultuuriline]] [[California piirkondade loend|piirkond]], mis hõlmab üldiselt USA [[California|California osariigi]] lõunaosa. Selle [[Tiheasustusega asula|tihedalt asustatud]] rannikupiirkond hõlmab [[Los Angelese linnastu|Suur-Los Angelest]] ([[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] suuruselt teine ​​linnapiirkond) ja [[San Diego maakond|San Diego maakonda]] (California suuruselt teine ​​maakond). Piirkond hõlmab üldiselt kümmet California 58 maakonnast: [[Los Angelese maakond|Los Angeles]], [[San Diego maakond|San Diego]], [[Orange'i maakond (California)|Orange]], [[Riverside'i maakond|Riverside]], [[San Bernardino maakond|San Bernardino]], [[Kerni maakond|Kern]], [[Ventura maakond|Ventura]], [[Santa Barbara maakond|Santa Barbara]], [[San Luis Obispo maakond|San Luis Obispo]] ja [[Imperiali maakond|Imperial]]. Kuigi geograafiliselt on Lõuna-California pindalalt väiksem kui [[Põhja-California]], on selle rahvaarv suurem – [[2020. aasta Ameerika Ühendriikide rahvaloendus|2020. aasta rahvaloenduse]] andmetel elas seal 23,76 miljonit inimest. California hõredalt asustatud [[California kõrbed|kõrbepiirkond]] hõlmab märkimisväärse osa piirkonnast: [[Colorado kõrb|Colorado kõrb]] koos [[Colorado jõgi|Colorado jõega]] asub Lõuna-California idapiiril [[Arizona|Arizonaga]] ning [[Mojave kõrb|Mojave kõrb]] piirneb kirdes [[Nevada]]ga. Lõuna-California lõunapiir [[Baja California osariik|Baja Californiaga]] on osa [[Mehhiko ja Ameerika Ühendriikide piir|Mehhiko ja USA piirist]]. == Suurlinnapiirkonnad == Lõuna-California hõlmab kaheksat suurlinnapiirkonda (MSA-d), millest kolm moodustavad kokku üle 18 miljoni elanikuga [[Los Angelese linnastu|Suur-Los Angelese]] [[Kombineeritud statistiline piirkond|ühendatud statistilise piirkonna]] (​​CSA), mis on suuruselt teine ​​CSA pärast [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi]]. Need kolm MSA-d on Los Angelese suurlinnapiirkond ([[Los Angelese maakond|Los Angelese]] ja [[Orange'i maakond (California)|Orange'i maakonnad]] 13,3 miljoni elanikuga), [[Inland Empire]] ([[Riverside'i maakond|Riverside'i]] ja [[San Bernardino maakond|San Bernardino maakonnad]], sealhulgas [[Coachella org|Coachella oru]] linnad 4,3 miljoni elanikuga) ja [[Ventura maakond|Oxnard-Thousand Oaksi-Ventura suurlinnapiirkond]] (0,8 miljonit inimest). Lisaks hõlmab Lõuna-California [[San Diego maakond|San Diego suurlinnapiirkonda]] 3,3 miljoni elanikuga, [[Kerni maakond|Bakersfieldi suurlinnapiirkonda]] 0,9 miljoni elanikuga ning [[Santa Barbara maakond|Santa Barbara]], [[San Luis Obispo maakond|San Luis Obispo]] ja [[Imperiali maakond|El Centro (Imperiali maakond)]] suurlinnapiirkondi. Lõuna-California [[Ameerika Ühendriikide megaregioonid|megaregioon]] (või [[Hiidlinnastu|megalopol]]) on veelgi suurem, ulatudes kirdesse [[Las Vegas|Las Vegasesse]] [[Nevada]]s ja lõunasse üle [[Mehhiko]] piiri [[Tijuana|Tijuanasse]].<ref>[https://web.archive.org/web/20170516142109/http://www.america2050.org/megaregions.html Megaregions] www.america2050.org</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:California| ]] koh6bp8ccvg3ut64zghhgenf8tpe3xf 7144199 7144140 2026-05-01T22:06:29Z Kruusamägi 1530 7144199 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Southern_California_counties_in_red_noshade.png|pisi|Punane: Lõuna-California kümme maakonda]] [[Pilt:Southern_California.png|pisi|California maakonnad allpool laiuskraadi 35°45'N]] '''Lõuna-California''' (tavaliselt lühendatult '''SoCal''') on [[Geograafia|geograafiline]] ja [[Kultuuripiirkond|kultuuriline]] [[California piirkondade loend|piirkond]], mis hõlmab üldiselt USA [[California|California osariigi]] lõunaosa. Selle [[Tiheasustusega asula|tihedalt asustatud]] rannikupiirkond hõlmab [[Los Angelese linnastu|Suur-Los Angelest]] ([[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] suuruselt teine ​​linnapiirkond) ja [[San Diego maakond|San Diego maakonda]] (California suuruselt teine ​​maakond). Piirkond hõlmab üldiselt kümmet California 58 maakonnast: [[Los Angelese maakond|Los Angeles]], [[San Diego maakond|San Diego]], [[Orange'i maakond (California)|Orange]], [[Riverside'i maakond|Riverside]], [[San Bernardino maakond|San Bernardino]], [[Kerni maakond|Kern]], [[Ventura maakond|Ventura]], [[Santa Barbara maakond|Santa Barbara]], [[San Luis Obispo maakond|San Luis Obispo]] ja [[Imperiali maakond|Imperial]]. Kuigi geograafiliselt on Lõuna-California pindalalt väiksem kui [[Põhja-California]], on selle rahvaarv suurem – [[2020. aasta Ameerika Ühendriikide rahvaloendus|2020. aasta rahvaloenduse]] andmetel elas seal 23,76 miljonit inimest ehk üle 60% osariigi rahvastikust. California hõredalt asustatud [[California kõrbed|kõrbepiirkond]] hõlmab märkimisväärse osa piirkonnast: [[Colorado kõrb|Colorado kõrb]] koos [[Colorado jõgi|Colorado jõega]] asub Lõuna-California idapiiril [[Arizona|Arizonaga]] ning [[Mojave kõrb|Mojave kõrb]] piirneb kirdes [[Nevada]]ga. Lõuna-California lõunapiir [[Baja California osariik|Baja Californiaga]] on osa [[Mehhiko ja Ameerika Ühendriikide piir|Mehhiko ja USA piirist]]. == Suurlinnapiirkonnad == Lõuna-California hõlmab kaheksat suurlinnapiirkonda (MSA-d), millest kolm moodustavad kokku üle 18 miljoni elanikuga [[Los Angelese linnastu|Suur-Los Angelese]] [[Kombineeritud statistiline piirkond|ühendatud statistilise piirkonna]] (​​CSA), mis on suuruselt teine CSA pärast [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi]]. Need kolm MSA-d on Los Angelese suurlinnapiirkond ([[Los Angelese maakond|Los Angelese]] ja [[Orange'i maakond (California)|Orange'i maakonnad]] 13,3 miljoni elanikuga), [[Inland Empire]] ([[Riverside'i maakond|Riverside'i]] ja [[San Bernardino maakond|San Bernardino maakonnad]], sealhulgas [[Coachella org|Coachella oru]] linnad 4,3 miljoni elanikuga) ja [[Ventura maakond|Oxnard-Thousand Oaksi-Ventura suurlinnapiirkond]] (0,8 miljonit inimest). Lisaks hõlmab Lõuna-California [[San Diego maakond|San Diego suurlinnapiirkonda]] 3,3 miljoni elanikuga, [[Kerni maakond|Bakersfieldi suurlinnapiirkonda]] 0,9 miljoni elanikuga ning [[Santa Barbara maakond|Santa Barbara]], [[San Luis Obispo maakond|San Luis Obispo]] ja [[Imperiali maakond|El Centro (Imperiali maakond)]] suurlinnapiirkondi. Lõuna-California [[Ameerika Ühendriikide megaregioonid|megaregioon]] (või [[Hiidlinnastu|megalopol]]) on veelgi suurem, ulatudes kirdesse [[Las Vegas|Las Vegasesse]] [[Nevada]]s ja lõunasse üle [[Mehhiko]] piiri [[Tijuana|Tijuanasse]].<ref>[https://web.archive.org/web/20170516142109/http://www.america2050.org/megaregions.html Megaregions] www.america2050.org</ref> == Vaata ka == * [[Põhja-California]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:California| ]] hiozufc3fhmvuhmrnapk6fe34lwcgp4 0 714216 7144394 7143848 2026-05-02T08:15:55Z Andres 5 7144394 wikitext text/x-wiki {{Korvpallur | nimi = Tõnis Randala | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | hüüdnimi = | rahvus = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1951|02|21}} | sünnikoht = Suure-Jaani | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 191 cm | kaal = | positsioon = | karjäär = | liiga = | klubi = TPI II<br/> [[TalTechi korvpalliklubi|TPI korvpalliklubi]]<br/>[[Tallinna Metallist]] <br/>Tallinna Tempo<br/> [[Korvpalliklubi Kalev]]<br/> | number = 10 | endised_klubid = | koondis = Eesti NSV korvpallikoondis ja Eesti NSV [[Korvpalliklubi Kalev|Kalevi esindusmeeskond]] | autasud = | agent = | treeneriklubid = | medalid =[[Eesti karikavõistlused korvpallis|Eesti karikavõitja korvpallis]] (1970, 1982) <br/>[[Eesti meistrivõistlused korvpallis|Eesti meister korvpallis]] (1981) }} '''Tõnis Randala''' (sündinud [[21. veebruar]]il [[1951]] [[Suure-Jaani]]s) on eesti endine korvpallur. Ta õppis [[Kohila keskkool]]is ja [[Tallinna 20. keskkool]]is ja 1979. aastal lõpetas [[TPI]] majandusteaduskonna. Korvpallimängu alustas 10-aastaselt [[Kohila keskkool]]is [[Gunnar Simson]]i juhendamisel, jätkas Rapla LNSK-s [[Olavi Ratas]]e, Tallinna [[Mererajoon]]i LNSK-s [[Rein Laast]]u ja [[Heino Krevald]]i ning TPI-s [[Jaroslav Dudkin]]i suunamisel. Mängis Eesti noortekoondises ja Kalevi duubelmeeskonnas (1970–1975). Aastatel (1970, 1974–1983) mängis ta Eesti NSV korvpallikoondises ja Eesti NSV [[Korvpalliklubi Kalev|Kalevi esindusmeeskonnas]] 1975–1983 ja ta kuulus 6 korral (aastatel 1973–1981) [[Balti karikavõistlused korvpallis|Balti karikavõistlused]] võitnud Kalevi meeskonda<ref>{{esbl|Tõnis_Randala}}</ref>, osales Eesti NSV – USA korvpallikohtumises Tallinnas 1974. aastal<ref>[https://testdea.nlib.ee/article/spordileht/1974/05/22/7 EESTI NSV – USA KORVPALLIS], Spordileht, nr. 59, 22. mai 1974</ref>. Ta kuulus 1981. ([[Tallinna Metallist]]i<ref>[https://www.sport24.ee/index.php?ac=kuvavoistlus3&voistlus=15684 56. EESTI MEESTE MEISTRIVÕISTLUSED. Korvpall 28.03.1981 - 23.05.1981], www.sport24.ee</ref>) [[Eesti meistrivõistlused korvpallis|Eesti meist]]riks tulnud meeskonda, lisaks [[Eesti meistrivõistlused korvpallis|Eesti meistrivõistlustel korvpallis]] hõbe- (1974<ref>[https://www.sport24.ee/index.php?ac=kuvavoistlus2&id=15692&tul=73094 49. EESTI MEESTE MEISTRIVÕISTLUSED. Korvpall 1974], www.sport24.ee</ref>, 1976<ref>[https://www.sport24.ee/index.php?ac=kuvavoistlus3&voistlus=15689 51. EESTI MEESTE MEISTRIVÕISTLUSED. Korvpall 02.05.1976 - 09.05.1976], www.sport24.ee</ref>, 1977<ref>[https://www.sport24.ee/index.php?ac=kuvavoistlus3&voistlus=15688 52. EESTI MEESTE MEISTRIVÕISTLUSED. Korvpall 01.05.1977 - 15.05.1977], www.sport24.ee</ref>) ja pronksmedali (1970, 1975<ref>[https://www.sport24.ee/index.php?ac=kuvavoistlus3&voistlus=15690 50. EESTI MEESTE MEISTRIVÕISTLUSED. Korvpall 25.04.1975 - 03.05.1975], www.sport24.ee</ref>, 1980<ref>[https://www.sport24.ee/index.php?ac=kuvavoistlus3&voistlus=15685 55. EESTI MEESTE MEISTRIVÕISTLUSED. Korvpall 22.04.1980 - 08.05.1980], www.sport24.ee</ref>, 1986) võitnud meeskonda<ref>[https://www.sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&id=113729 Sporditulemused statistika: Tõnis Randala], www.sport24.ee</ref>. Ta oli ka aastatel 1970 ja 1982 [[Eesti karikavõistlused korvpallis|Eesti korvpalli karikavõistluste]] võitnud meeskonnas ning 1978 Kalevi esindusmeeskonna ja 1973–1979 TPI meeskonna kapten. Osales hiljem ka veteranide korvpalli maailmamängudel ja tegutses ka korvpallikohtunikuna. == Viited == {{viited|2}} ==Välislingid== *{{esbl|Tõnis_Randala}} *[https://korvpall24.ee/intervjuu-tonis-randala-korvpalliga-rikaks-ei-saanud-aga-korteri-ja-autoostuloa-sai-kull/ Tõnis Randala: korvpalliga rikkaks ei saanud, aga korteri ja autoostuloa sai küll], korvpall24.ee, 25.05.2020 {{JÄRJESTA:Randala, Tõnis}} [[Kategooria:Eesti korvpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] fp86ly6qg1enk3sgrlczbudb69e67pk 0 714231 7143981 7143799 2026-05-01T14:05:13Z Kalle 51 7143981 wikitext text/x-wiki [[Pilt:CSA WallMap Jul2023.pdf|thumb|Kaart Ameerika Ühendriikide (181) ja Puerto Rico (3) 184 kombineeritud statistilisest piirkonnast (CSA-st), nagu see on määratletud 2023. aastal]] '''Kombineeritud statistiline piirkond''' (CSA) on [[Ameerika Ühendriikide Haldus- ja Eelarveamet|Ameerika Ühendriikide Haldus- ja Eelarveameti]] (OMB) termin, mis tähistab kõrvutiasetsevate suurlinnade (MSA) ja mikropolitanide statistiliste piirkondade (μSA) kombinatsiooni 50 [[Osariik (USA)|USA osariigis]] ja [[Puerto Rico]] territooriumil, mis suudavad näidata majanduslikku või sotsiaalset seost. CSA-d määrati esmakordselt 2003. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20220120052929/http://www.whitehouse.gov/wp-content/uploads/2017/11/bulletins_b03-04.pdf "Revised Definitions of Metropolitan Statistical Areas, New Definitions of Micropolitan Statistical Areas and Combined Statistical Areas, and Guidance on Uses of the Statistical Definitions of These Areas"] www.whitehouse.gov</ref> <ref>[https://trumpwhitehouse.archives.gov/sites/whitehouse.gov/files/omb/assets/OMB/bulletins/b03-04_attach.pdf "OMB Bulletin No. 03-04"] www.whitehouse.gov</ref> OMB määratleb CSA-d kõrvutiasetsevate suurlinnade ja mikropolitanide piirkondade erinevate kombinatsioonidena, mille majanduslikud sidemed on mõõdetud pendelrände mustrite abil. CSA-d säilitavad oma nimetuse suurlinnade või mikropolitanide statistiliste piirkondadena oma vastavates suuremates kombineeritud statistilistes piirkondades. CSA ja MSA/μSA peamine eristav tegur on see, et sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed CSA-s olevate üksikute MSA/μSA-de vahel on madalamal tasemel kui MSA maakondade vahel. CSA-d esindavad mitut suurlinna- või mikropolitanide piirkonda, kus tööhõive vahetus on vähemalt 15% (% pendelrändest punktist A punkti B pluss% pendelrändest punktist B punkti A). CSA-d esindavad sageli piirkondi, kus töö- ja meediaturud kattuvad. 2023. aasta seisuga on Ameerika Ühendriikides kokku 184 statistilist piirkonda, millest kolm asuvad Puerto Rico territooriumil. == Viited == {{viited}} == Välislingid === * [https://www.whitehouse.gov/omb/ United States Office of Management and Budget] * [https://bidenwhitehouse.archives.gov/wp-content/uploads/2023/07/OMB-Bulletin-23-01.pdf "Revised Delineations of Metropolitan Statistical Areas, Micropolitan Statistical Areas, and Combined Statistical Areas, and Guidance on Uses of the Delineations of These Areas"] [[Kategooria:Ameerika Ühendriigid]] lin32r00hq2mqn749iab3i2kwyze1vr 7144141 7143981 2026-05-01T19:45:54Z Kalle 51 7144141 wikitext text/x-wiki [[Pilt:CSA WallMap Jul2023.pdf|thumb|Kaart Ameerika Ühendriikide (181) ja Puerto Rico (3) 184 kombineeritud statistilisest piirkonnast (CSA-st), nagu see on määratletud 2023. aastal]] '''Kombineeritud statistiline piirkond''' (CSA) on [[Ameerika Ühendriikide haldus- ja eelarveamet|Ameerika Ühendriikide Haldus- ja Eelarveameti]] (OMB) termin, mis tähistab kõrvutiasetsevate suurlinnade (MSA) ja mikropolitanide statistiliste piirkondade (μSA) kombinatsiooni 50 [[Osariik (USA)|USA osariigis]] ja [[Puerto Rico]] territooriumil, mis suudavad näidata majanduslikku või sotsiaalset seost. CSA-d määrati esmakordselt 2003. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20220120052929/http://www.whitehouse.gov/wp-content/uploads/2017/11/bulletins_b03-04.pdf "Revised Definitions of Metropolitan Statistical Areas, New Definitions of Micropolitan Statistical Areas and Combined Statistical Areas, and Guidance on Uses of the Statistical Definitions of These Areas"] www.whitehouse.gov</ref> <ref>[https://trumpwhitehouse.archives.gov/sites/whitehouse.gov/files/omb/assets/OMB/bulletins/b03-04_attach.pdf "OMB Bulletin No. 03-04"] www.whitehouse.gov</ref> OMB määratleb CSA-d kõrvutiasetsevate suurlinnade ja mikropolitanide piirkondade erinevate kombinatsioonidena, mille majanduslikud sidemed on mõõdetud pendelrände mustrite abil. CSA-d säilitavad oma nimetuse suurlinnade või mikropolitanide statistiliste piirkondadena oma vastavates suuremates kombineeritud statistilistes piirkondades. CSA ja MSA/μSA peamine eristav tegur on see, et sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed CSA-s olevate üksikute MSA/μSA-de vahel on madalamal tasemel kui MSA maakondade vahel. CSA-d esindavad mitut suurlinna- või mikropolitanide piirkonda, kus tööhõive vahetus on vähemalt 15% (% pendelrändest punktist A punkti B pluss% pendelrändest punktist B punkti A). CSA-d esindavad sageli piirkondi, kus töö- ja meediaturud kattuvad. 2023. aasta seisuga on Ameerika Ühendriikides kokku 184 statistilist piirkonda, millest kolm asuvad Puerto Rico territooriumil. == Viited == {{viited}} == Välislingid === * [https://www.whitehouse.gov/omb/ United States Office of Management and Budget] * [https://bidenwhitehouse.archives.gov/wp-content/uploads/2023/07/OMB-Bulletin-23-01.pdf "Revised Delineations of Metropolitan Statistical Areas, Micropolitan Statistical Areas, and Combined Statistical Areas, and Guidance on Uses of the Delineations of These Areas"] [[Kategooria:Ameerika Ühendriigid]] b2x77qs7juavz80ar38l9t0lcp2wbv5 7144357 7144141 2026-05-02T07:42:19Z Andres 5 7144357 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Pilt:CSA WallMap Jul2023.pdf|thumb|Kaart Ameerika Ühendriikide (181) ja Puerto Rico (3) 184 kombineeritud statistilisest piirkonnast (CSA-st), nagu see on määratletud 2023. aastal]] '''Kombineeritud statistiline piirkond''' (CSA) on [[Ameerika Ühendriikide haldus- ja eelarveamet|Ameerika Ühendriikide Haldus- ja Eelarveameti]] (OMB) termin, mis tähistab kõrvutiasetsevate suurlinnade (MSA) ja mikropolitanide statistiliste piirkondade (μSA) kombinatsiooni 50 [[Osariik (USA)|USA osariigis]] ja [[Puerto Rico]] territooriumil, mis suudavad näidata majanduslikku või sotsiaalset seost. CSA-d määrati esmakordselt 2003. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20220120052929/http://www.whitehouse.gov/wp-content/uploads/2017/11/bulletins_b03-04.pdf "Revised Definitions of Metropolitan Statistical Areas, New Definitions of Micropolitan Statistical Areas and Combined Statistical Areas, and Guidance on Uses of the Statistical Definitions of These Areas"] www.whitehouse.gov</ref> <ref>[https://trumpwhitehouse.archives.gov/sites/whitehouse.gov/files/omb/assets/OMB/bulletins/b03-04_attach.pdf "OMB Bulletin No. 03-04"] www.whitehouse.gov</ref> OMB määratleb CSA-d kõrvutiasetsevate suurlinnade ja mikropolitanide piirkondade erinevate kombinatsioonidena, mille majanduslikud sidemed on mõõdetud pendelrände mustrite abil. CSA-d säilitavad oma nimetuse suurlinnade või mikropolitanide statistiliste piirkondadena oma vastavates suuremates kombineeritud statistilistes piirkondades. CSA ja MSA/μSA peamine eristav tegur on see, et sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed CSA-s olevate üksikute MSA/μSA-de vahel on madalamal tasemel kui MSA maakondade vahel. CSA-d esindavad mitut suurlinna- või mikropolitanide piirkonda, kus tööhõive vahetus on vähemalt 15% (% pendelrändest punktist A punkti B pluss% pendelrändest punktist B punkti A). CSA-d esindavad sageli piirkondi, kus töö- ja meediaturud kattuvad. 2023. aasta seisuga on Ameerika Ühendriikides kokku 184 statistilist piirkonda, millest kolm asuvad Puerto Rico territooriumil. == Viited == {{viited}} == Välislingid === * [https://www.whitehouse.gov/omb/ United States Office of Management and Budget] * [https://bidenwhitehouse.archives.gov/wp-content/uploads/2023/07/OMB-Bulletin-23-01.pdf "Revised Delineations of Metropolitan Statistical Areas, Micropolitan Statistical Areas, and Combined Statistical Areas, and Guidance on Uses of the Delineations of These Areas"] [[Kategooria:Ameerika Ühendriigid]] gpu10m1oyc8cduailjkyl88ziutnbcs 7144358 7144357 2026-05-02T07:42:53Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Kombineeritud statistiline piirkond]] pealkirja [[Ühendatud statistiline piirkond]] alla 7144357 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Pilt:CSA WallMap Jul2023.pdf|thumb|Kaart Ameerika Ühendriikide (181) ja Puerto Rico (3) 184 kombineeritud statistilisest piirkonnast (CSA-st), nagu see on määratletud 2023. aastal]] '''Kombineeritud statistiline piirkond''' (CSA) on [[Ameerika Ühendriikide haldus- ja eelarveamet|Ameerika Ühendriikide Haldus- ja Eelarveameti]] (OMB) termin, mis tähistab kõrvutiasetsevate suurlinnade (MSA) ja mikropolitanide statistiliste piirkondade (μSA) kombinatsiooni 50 [[Osariik (USA)|USA osariigis]] ja [[Puerto Rico]] territooriumil, mis suudavad näidata majanduslikku või sotsiaalset seost. CSA-d määrati esmakordselt 2003. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20220120052929/http://www.whitehouse.gov/wp-content/uploads/2017/11/bulletins_b03-04.pdf "Revised Definitions of Metropolitan Statistical Areas, New Definitions of Micropolitan Statistical Areas and Combined Statistical Areas, and Guidance on Uses of the Statistical Definitions of These Areas"] www.whitehouse.gov</ref> <ref>[https://trumpwhitehouse.archives.gov/sites/whitehouse.gov/files/omb/assets/OMB/bulletins/b03-04_attach.pdf "OMB Bulletin No. 03-04"] www.whitehouse.gov</ref> OMB määratleb CSA-d kõrvutiasetsevate suurlinnade ja mikropolitanide piirkondade erinevate kombinatsioonidena, mille majanduslikud sidemed on mõõdetud pendelrände mustrite abil. CSA-d säilitavad oma nimetuse suurlinnade või mikropolitanide statistiliste piirkondadena oma vastavates suuremates kombineeritud statistilistes piirkondades. CSA ja MSA/μSA peamine eristav tegur on see, et sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed CSA-s olevate üksikute MSA/μSA-de vahel on madalamal tasemel kui MSA maakondade vahel. CSA-d esindavad mitut suurlinna- või mikropolitanide piirkonda, kus tööhõive vahetus on vähemalt 15% (% pendelrändest punktist A punkti B pluss% pendelrändest punktist B punkti A). CSA-d esindavad sageli piirkondi, kus töö- ja meediaturud kattuvad. 2023. aasta seisuga on Ameerika Ühendriikides kokku 184 statistilist piirkonda, millest kolm asuvad Puerto Rico territooriumil. == Viited == {{viited}} == Välislingid === * [https://www.whitehouse.gov/omb/ United States Office of Management and Budget] * [https://bidenwhitehouse.archives.gov/wp-content/uploads/2023/07/OMB-Bulletin-23-01.pdf "Revised Delineations of Metropolitan Statistical Areas, Micropolitan Statistical Areas, and Combined Statistical Areas, and Guidance on Uses of the Delineations of These Areas"] [[Kategooria:Ameerika Ühendriigid]] gpu10m1oyc8cduailjkyl88ziutnbcs 1 714232 7144369 7143788 2026-05-02T07:59:21Z Andres 5 7144369 wikitext text/x-wiki ''Madala veetaseme korral võib väin olla kohati läbitav :Ma ei saa sellest aru. Esiteks tuleb täpsustada, kuidas läbitav. Kas kuiva jalaga või tuleb jalad paljaks võtta? Teiseks, kuidas kohati? Kuidas ma siis ühest kohast teise saan? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 11:04 (EEST) ''Piirkonda läbivad :Millist piirkonda? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 11:06 (EEST) Parandasin. --[[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. mai 2026, kell 11:16 (EEST) Kas liivavall jagab väina pooleks? Kas see siis üldse on väin? Kas mööda liivavalli saab ühelt saarelt teisele kõndida? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 10:59 (EEST) 3058afw6o6qlbkxdoex370cyd68vgva 7144389 7144369 2026-05-02T08:13:43Z Andres 5 7144389 wikitext text/x-wiki ''Madala veetaseme korral võib väin olla kohati läbitav :Ma ei saa sellest aru. Esiteks tuleb täpsustada, kuidas läbitav. Kas kuiva jalaga või tuleb jalad paljaks võtta? Teiseks, kuidas kohati? Kuidas ma siis ühest kohast teise saan? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 11:04 (EEST) ''Piirkonda läbivad :Millist piirkonda? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 11:06 (EEST) Parandasin. --[[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. mai 2026, kell 11:16 (EEST) Kas liivavall jagab väina pooleks? Kas see siis üldse on väin? Kas mööda liivavalli saab ühelt saarelt teisele kõndida? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 10:59 (EEST) Katsusin nüüd ise uurida. Mul jäi enne mulje, et see ulatub ühest saarest teiseni, aga seda pole siin öeldud. Tundub, et see on madal, mis ulatub osaliselt veest välja ja tõepoolest ühendab neid saari. Ja vahemaa on kõigest 150 m. Seda peaks kindlasti märkima. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 11:13 (EEST) lzmpx8clkm8xc9919uh1d5cs8kumzl1 1 714235 7144433 7143885 2026-05-02T08:32:50Z Andres 5 7144433 wikitext text/x-wiki == Arusaamatu lause == Laver sai üheksa aasta jooksul maailma turniiridel esikoha, mis on tennise kõigi aegade rekord. - kas kõikidel turniiridel, kus osales, sai esikoha? Inglisekeelses versioonis on: He completed the [[:en:Grand_Slam_(tennis)|Grand Slam]] (winning all four majors in a calendar year) in singles twice, in 1962 and 1969; the latter remains the only time a man has done so in the [[:en:Open_Era|Open Era]]. Kas mõeldud on seda? [[Kasutaja:Popkutt|Popkutt]] ([[Kasutaja arutelu:Popkutt|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 12:16 (EEST) : Võib arvata kyll. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. mai 2026, kell 14:18 (EEST) :Kas see ei tähenda mitte seda, et et ajaline vahe esimese ja viimase suure slämmi vahel on suurim? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 11:32 (EEST) r2f0xdymsmb0f9922leybyu5kefllpq 0 714239 7144017 7143873 2026-05-01T15:28:17Z Velirand 67997 7144017 wikitext text/x-wiki [[Fail:Mariana Enríquez en la Feria Internacional del Libro de Buenos Aires.jpg|pisi|Mariana Enríquez 2022. aastal]] '''[[Mariana Enríquez]]''' (sündinud 6. detsembril [[1973]] [[Buenos Aires]]es) on [[Argentina]] kirjanik, toimetaja ning ajakirjanik. Ta on õppinud ajakirjandust ja kommunikatsiooni [[La Plata]] riiklikus ülikoolis.<ref>McSweeney’s. (n.d.). ''Interviews with the Authors of McSweeney’s 46: The Latin American Crime Issue Mariana Enriquez.'' McSweeneys. Retrieved 27.03.2026, from <nowiki>https://www.mcsweeneys.net/articles/mariana-enriquez</nowiki></ref> Enríquez kirjutab [[Uusgootika|uusgoot]]<nowiki/>i stiilis [[õuduslugu]]<nowiki/>sid. <ref name=":0">Bennedsgaard, A. B. (2024). In Search of Ambivalent Horror: Mariana Enriquez on Rediscovering the Horrific in Everyday Injustices. ''World Literature Today'' ''98''(6), 12–16. <nowiki>https://dx.doi.org/10.1353/wlt.2024.a940136</nowiki> </ref> Inglise keeles on ta avaldanud essee kogumiku “[[Somebody Is Walking On Your Grave]]”, romaani “[[Our Share of Night]]” ning kolm lühilugude kogumikku “[[A Sunny Place for Shady People]]”, “[[Things We Lost in the Fire]]” ning “[[The Dangers of Smoking in Bed]]”.<ref name=":1">Enriquez, M. (n.d.). ''Author’s page.'' Penguin Random House. Retrieved March 27, 2026, <nowiki>https://www.penguinrandomhouse.com/authors/2136029/mariana-enriquez/</nowiki>, </ref> Eesti keeles on tema teostest ilmunud “[[Asjad, mis me tules kaotasime]]” (2025). == Varajane elu == Mariana Enríquez kasvas üles Argentina diktatuuri ajal [[Valentín Alsina]] linnas [[Buenos Aires|Buenos Airese]] provintsis. Oma teismeea veetis ta [[La Plata]] linnas. Tema ema oli arst ning isa insener. Tema vanaema rääkis talle juba väiksena õuduslugusid, mis teda samal ajal nii hirmutasid kui ka köitsid.<ref>Riera, D. (2019). ''Mariana Enriquez, orgullo de Valentín Alsina, ganó el premio Herralde: el mundo privado de una enorme escritora.''  La Unión de Lanús. Retrieved March 27, 2026, from <nowiki>https://launiondelanus.com.ar/2019/11/05/mariana-enriquez-orgullo-de-alsina-gano-el-premio-herralde-el-mundo-privado-de-una-enorme-escritora/</nowiki></ref> == Teosed ning teemad == Enríquez kirjutas oma esimese romaani [[“Bajar es lo peor]]” ([[1995]]), kui ta oli 17-aastane. Romaan avaldati hiljem, kui ta oli 21-aastane.<ref>Abelenda, A. (2023, October 26). Mariana Enríquez visita Galicia: «La realidad se parece al terror». ''La Voz De Galicia'' <nowiki>https://www.lavozdegalicia.es/noticia/fugas/2022/07/12/mariana-enriquez-silencio-siempre-me-parecio-terrorifica/00031657611845070261985.htm</nowiki></ref> Teose tegevus toimub [[1990. aastad|1990.]] aastate Buenos Aireses. Teost on kirjeldatud kui lugu kolmest teismelisest, kes langevad uimastite, hävituslikkuse ning armastuse kütkesse.<ref>Michael. (2022) ''Snippet: Mariana Enriquez’ “Coming down is the worst” [1995] republished in Spain [2022]''. Literary Rambles. Retrieved March 27, 2026, from <nowiki>https://literaryrambles.wordpress.com/2022/08/06/snippet-mariana-enriquez-coming-down-is-the-worst-1995-republished-in-spain-2022/</nowiki></ref> Enríquezi järgmised teosed ilmumise järjekorras on “[[Cómo desaparecer completamente]]” ([[2004]]), “[[The Dangers of Smoking in Bed]]” ([[2009]]; ingl tõlge [[2021]]), “[[Things We Lost in the Fire]]” ([[2016]]; ingl tõlge [[2017]]), “[[Éste es el mar]]” ([[2017]]), “Our Share of Night” ([[2019]]; ingl tõlge [[2023]]) ja “[[A Sunny Place for Shady People]]" ([[2024]]). <ref name=":1" /> Enríquezi teostes on muuhulgas tegelasteks näiteks koletised, vaimud, nõiad, füüsiliselt kui ka vaimselt haiged inimesed ning hullunud naised.<ref name=":2">Gallego Cuiñas, A. (2020). The Gothic Feminism of Mariana Enriquez/El feminismo gótico de Mariana Enriquez. ''Latin American Literature Today'' 14. <nowiki>http://hdl.handle.net/10481/69156</nowiki> </ref> Tema teoste teemad varieeruvad, käsitledes nii [[Sotsiaalne klass|sotsiaalset klass]]<nowiki/>i ning sellega seonduvat ebavõrdsust, Argentina poliitikat kui ka inimkehasid ja surma. Enríquez kasutab tihti [[Õuduselemendid|õuduselemente]], et näidata igapäevaseid probleeme ja ebavõrdsust, nagu vaesed lapsed ja kodutud inimesed tänavatel. Lisaks kasutab ta ka [[Troop|troope]] ehk [[Kõnekujund|kõnekujundeid]], näiteks vaimud, mis sümboliseerivad mälu, ning [[Trauma|traumad]] ja [[süütunne]], mida keegi endaga kaasas kannab.<ref name=":0" /> Enríquezi on peetud ka [[Feministlik kirjandus|feministlikuks]] kirjanikuks. Tema teostes on kesksel kohal võitlus [[Kapitalism (ideoloogia)|kapitalismi]] vastu ja mõte, et [[võrdõiguslikkus]] pole võimalik ilma [[Klassivõrdsus|klassivõrdsuseta]]. Enríquezi peategelased on enamasti naised, kes on üldiselt [[Kapitalistlik ühiskond|kapitalistliku ühiskonna]] poolt haavatavad, kuid kes tema teostes muutuvad ohtlikeks ning õudust-kuulutavateks. Üks radikaalsemaid feministlikke lugusid on “Asjad, mis me tules kaotasime”. See räägib naistest, kes hakkavad oma kehasid põletama, võideldes sellega [[Patriarhaalsus|patriarhaalse]] ühiskonna [[Ilustandard|ilustandardite]] ja [[Distsipliin|distsipliini]] vastu. <ref name=":2" /> == Viited == 097youkkb1qvmycqf6uqi5x6v3ujut7 7144019 7144017 2026-05-01T15:30:04Z Velirand 67997 7144019 wikitext text/x-wiki [[Fail:Mariana Enríquez en la Feria Internacional del Libro de Buenos Aires.jpg|pisi|Mariana Enríquez 2022. aastal]] '''[[Mariana Enríquez]]''' (sündinud 6. detsembril [[1973]] [[Buenos Aires]]es) on [[Argentina]] kirjanik, toimetaja ning ajakirjanik. Ta on õppinud ajakirjandust ja kommunikatsiooni [[La Plata]] riiklikus ülikoolis.<ref>McSweeney’s. (n.d.). ''Interviews with the Authors of McSweeney’s 46: The Latin American Crime Issue Mariana Enriquez.'' McSweeneys. Retrieved 27.03.2026, from <nowiki>https://www.mcsweeneys.net/articles/mariana-enriquez</nowiki></ref> Enríquez kirjutab [[Uusgootika|uusgoot]]<nowiki/>i stiilis [[õuduslugu]]<nowiki/>sid. <ref name=":0">Bennedsgaard, A. B. (2024). In Search of Ambivalent Horror: Mariana Enriquez on Rediscovering the Horrific in Everyday Injustices. ''World Literature Today'' ''98''(6), 12–16. <nowiki>https://dx.doi.org/10.1353/wlt.2024.a940136</nowiki> </ref> Inglise keeles on ta avaldanud essee kogumiku “[[Somebody Is Walking On Your Grave]]”, romaani “[[Our Share of Night]]” ning kolm lühilugude kogumikku “[[A Sunny Place for Shady People]]”, “[[Things We Lost in the Fire]]” ning “[[The Dangers of Smoking in Bed]]”.<ref name=":1">Enriquez, M. (n.d.). ''Author’s page.'' Penguin Random House. Retrieved March 27, 2026, <nowiki>https://www.penguinrandomhouse.com/authors/2136029/mariana-enriquez/</nowiki>, </ref> Eesti keeles on tema teostest ilmunud “[[Asjad, mis me tules kaotasime]]” (2025). == Varajane elu == Mariana Enríquez kasvas üles Argentina diktatuuri ajal [[Valentín Alsina]] linnas [[Buenos Aires|Buenos Airese]] provintsis. Oma teismeea veetis ta [[La Plata]] linnas. Tema ema oli arst ning isa insener. Tema vanaema rääkis talle juba väiksena õuduslugusid, mis teda samal ajal nii hirmutasid kui ka köitsid.<ref>Riera, D. (2019). ''Mariana Enriquez, orgullo de Valentín Alsina, ganó el premio Herralde: el mundo privado de una enorme escritora.''  La Unión de Lanús. Retrieved March 27, 2026, from <nowiki>https://launiondelanus.com.ar/2019/11/05/mariana-enriquez-orgullo-de-alsina-gano-el-premio-herralde-el-mundo-privado-de-una-enorme-escritora/</nowiki></ref> == Teosed ning teemad == Enríquez kirjutas oma esimese romaani [[“Bajar es lo peor]]” ([[1995]]), kui ta oli 17-aastane. Romaan avaldati hiljem, kui ta oli 21-aastane.<ref>Abelenda, A. (2023, October 26). Mariana Enríquez visita Galicia: «La realidad se parece al terror». ''La Voz De Galicia'' <nowiki>https://www.lavozdegalicia.es/noticia/fugas/2022/07/12/mariana-enriquez-silencio-siempre-me-parecio-terrorifica/00031657611845070261985.htm</nowiki></ref> Teose tegevus toimub [[1990. aastad|1990.]] aastate Buenos Aireses. Teost on kirjeldatud kui lugu kolmest teismelisest, kes langevad uimastite, hävituslikkuse ning armastuse kütkesse.<ref>Michael. (2022) ''Snippet: Mariana Enriquez’ “Coming down is the worst” [1995] republished in Spain [2022]''. Literary Rambles. Retrieved March 27, 2026, from <nowiki>https://literaryrambles.wordpress.com/2022/08/06/snippet-mariana-enriquez-coming-down-is-the-worst-1995-republished-in-spain-2022/</nowiki></ref> Enríquezi järgmised teosed ilmumise järjekorras on “[[Cómo desaparecer completamente]]” ([[2004]]), “[[The Dangers of Smoking in Bed]]” ([[2009]]; ingl tõlge [[2021]]), “[[Things We Lost in the Fire]]” ([[2016]]; ingl tõlge [[2017]]), “[[Éste es el mar]]” ([[2017]]), “Our Share of Night” ([[2019]]; ingl tõlge [[2023]]) ja “[[A Sunny Place for Shady People]]" ([[2024]]). <ref name=":1" /> Enríquezi teostes on muuhulgas tegelasteks näiteks koletised, vaimud, nõiad, füüsiliselt kui ka vaimselt haiged inimesed ning hullunud naised.<ref name=":2">Gallego Cuiñas, A. (2020). The Gothic Feminism of Mariana Enriquez/El feminismo gótico de Mariana Enriquez. ''Latin American Literature Today'' 14. <nowiki>http://hdl.handle.net/10481/69156</nowiki> </ref> Tema teoste teemad varieeruvad, käsitledes nii [[Sotsiaalne klass|sotsiaalset klass]]<nowiki/>i ning sellega seonduvat ebavõrdsust, Argentina poliitikat kui ka inimkehasid ja surma. Enríquez kasutab tihti [[Õuduselemendid|õuduselemente]], et näidata igapäevaseid probleeme ja ebavõrdsust, nagu vaesed lapsed ja kodutud inimesed tänavatel. Lisaks kasutab ta ka [[Troop|troope]] ehk [[Kõnekujund|kõnekujundeid]], näiteks vaimud, mis sümboliseerivad mälu, ning [[Trauma|traumad]] ja [[süütunne]], mida keegi endaga kaasas kannab.<ref name=":0" /> Enríquezi on peetud ka [[Feministlik kirjandus|feministlikuks]] kirjanikuks. Tema teostes on kesksel kohal võitlus [[Kapitalism (ideoloogia)|kapitalismi]] vastu ja mõte, et [[võrdõiguslikkus]] pole võimalik ilma [[Klassivõrdsus|klassivõrdsuseta]]. Enríquezi peategelased on enamasti naised, kes on üldiselt [[Kapitalistlik ühiskond|kapitalistliku ühiskonna]] poolt haavatavad, kuid kes tema teostes muutuvad ohtlikeks ning õudust-kuulutavateks. Üks radikaalsemaid feministlikke lugusid on “Asjad, mis me tules kaotasime”. See räägib naistest, kes hakkavad oma kehasid põletama, võideldes sellega [[Patriarhaalsus|patriarhaalse]] ühiskonna [[Ilustandard|ilustandardite]] ja [[Distsipliin|distsipliini]] vastu. <ref name=":2" /> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Enriquez, Mariana}} [[Kategooria:Argentina kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] hevusl1krpzbomqpgx4vwgodjv5jo6l 7144204 7144019 2026-05-01T22:18:28Z Kruusamägi 1530 7144204 wikitext text/x-wiki [[Fail:Mariana Enríquez en la Feria Internacional del Libro de Buenos Aires.jpg|pisi|Mariana Enríquez 2022. aastal]] '''Mariana Enríquez''' (sündinud [[6. detsember|6. detsembril]] [[1973]] [[Buenos Aires]]es) on [[Argentina]] kirjanik, toimetaja ning ajakirjanik. Ta on õppinud ajakirjandust ja kommunikatsiooni [[La Plata]] riiklikus ülikoolis.<ref>McSweeney’s. (n.d.). ''Interviews with the Authors of McSweeney’s 46: The Latin American Crime Issue Mariana Enriquez.'' McSweeneys. Vaadatud 27. märtsil 2026: https://www.mcsweeneys.net/articles/mariana-enriquez</ref> Enríquez kirjutab [[Uusgootika|uusgooti]] stiilis [[õuduslugu]]sid.<ref name=":0">Bennedsgaard, A. B. (2024). [https://dx.doi.org/10.1353/wlt.2024.a940136 In Search of Ambivalent Horror: Mariana Enriquez on Rediscovering the Horrific in Everyday Injustices]. ''World Literature Today'' ''98''(6), 12–16.</ref> Inglise keeles on ta avaldanud essee kogumiku “[[Somebody Is Walking On Your Grave]]”, romaani “[[Our Share of Night]]” ning kolm lühilugude kogumikku “[[A Sunny Place for Shady People]]”, “[[Things We Lost in the Fire]]” ning “[[The Dangers of Smoking in Bed]]”.<ref name=":1">Enriquez, M. (n.d.). ''Author’s page.'' Penguin Random House. Vaadatud 27. märtsil 2026: https://www.penguinrandomhouse.com/authors/2136029/mariana-enriquez/</ref> Eesti keeles on tema teostest ilmunud “[[Asjad, mis me tules kaotasime]]” (2025). == Varajane elu == Mariana Enríquez kasvas üles Argentina diktatuuri ajal [[Valentín Alsina]] linnas [[Buenos Aires|Buenos Airese]] provintsis. Oma teismeea veetis ta [[La Plata]] linnas. Tema ema oli arst ning isa insener. Tema vanaema rääkis talle juba väiksena õuduslugusid, mis teda samal ajal nii hirmutasid kui ka köitsid.<ref>Riera, D. (2019). ''[https://launiondelanus.com.ar/2019/11/05/mariana-enriquez-orgullo-de-alsina-gano-el-premio-herralde-el-mundo-privado-de-una-enorme-escritora/ Mariana Enriquez, orgullo de Valentín Alsina, ganó el premio Herralde: el mundo privado de una enorme escritora].'' La Unión de Lanús.</ref> == Teosed ning teemad == Enríquez kirjutas oma esimese romaani [[“Bajar es lo peor]]” ([[1995]]), kui ta oli 17-aastane. Romaan avaldati hiljem, kui ta oli 21-aastane.<ref>Abelenda, A. (26. oktoober 2023). [https://www.lavozdegalicia.es/noticia/fugas/2022/07/12/mariana-enriquez-silencio-siempre-me-parecio-terrorifica/00031657611845070261985.htm Mariana Enríquez visita Galicia: «La realidad se parece al terror»]. ''La Voz De Galicia''</ref> Teose tegevus toimub [[1990. aastad|1990. aastate]] Buenos Aireses. Teost on kirjeldatud kui lugu kolmest teismelisest, kes langevad uimastite, hävituslikkuse ning armastuse kütkesse.<ref>Michael. (2022) ''Snippet: Mariana Enriquez’ “Coming down is the worst” [1995] republished in Spain [2022]''. Literary Rambles. Vaadatud 27. märtsil 2026: https://literaryrambles.wordpress.com/2022/08/06/snippet-mariana-enriquez-coming-down-is-the-worst-1995-republished-in-spain-2022/</ref> Enríquezi järgmised teosed ilmumise järjekorras on “[[Cómo desaparecer completamente]]” ([[2004]]), “[[The Dangers of Smoking in Bed]]” ([[2009]]; ingl tõlge [[2021]]), “[[Things We Lost in the Fire]]” ([[2016]]; ingl tõlge [[2017]]), “[[Éste es el mar]]” ([[2017]]), “Our Share of Night” ([[2019]]; ingl tõlge [[2023]]) ja “[[A Sunny Place for Shady People]]" ([[2024]]).<ref name=":1" /> Enríquezi teostes on muuhulgas tegelasteks näiteks koletised, vaimud, nõiad, füüsiliselt kui ka vaimselt haiged inimesed ning hullunud naised.<ref name=":2">Gallego Cuiñas, A. (2020). The Gothic Feminism of Mariana Enriquez/El feminismo gótico de Mariana Enriquez. ''Latin American Literature Today'' 14. http://hdl.handle.net/10481/69156 </ref> Tema teoste teemad varieeruvad, käsitledes nii [[Sotsiaalne klass|sotsiaalset klassi]] ning sellega seonduvat ebavõrdsust, Argentina poliitikat kui ka inimkehasid ja surma. Enríquez kasutab tihti [[Õuduselemendid|õuduselemente]], et näidata igapäevaseid probleeme ja ebavõrdsust, nagu vaesed lapsed ja kodutud inimesed tänavatel. Lisaks kasutab ta ka [[Troop|troope]] ehk [[Kõnekujund|kõnekujundeid]], näiteks vaimud, mis sümboliseerivad mälu, ning [[Trauma|traumad]] ja [[süütunne]], mida keegi endaga kaasas kannab.<ref name=":0" /> Enríquezi on peetud ka [[Feministlik kirjandus|feministlikuks]] kirjanikuks. Tema teostes on kesksel kohal võitlus [[Kapitalism (ideoloogia)|kapitalismi]] vastu ja mõte, et [[võrdõiguslikkus]] pole võimalik ilma [[Klassivõrdsus|klassivõrdsuseta]]. Enríquezi peategelased on enamasti naised, kes on üldiselt [[Kapitalistlik ühiskond|kapitalistliku ühiskonna]] poolt haavatavad, kuid kes tema teostes muutuvad ohtlikeks ning õudust-kuulutavateks. Üks radikaalsemaid feministlikke lugusid on “Asjad, mis me tules kaotasime”. See räägib naistest, kes hakkavad oma kehasid põletama, võideldes sellega [[Patriarhaalsus|patriarhaalse]] ühiskonna [[Ilustandard|ilustandardite]] ja [[Distsipliin|distsipliini]] vastu.<ref name=":2" /> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Enriquez, Mariana}} [[Kategooria:Argentina kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] rutw9biww3qbfzrbivs2awe8g6jvsy3 0 714240 7143942 2026-05-01T12:21:01Z ~2026-26397-45 228423 Uus lehekülg: ''''Baltisaksa keel''' (''sks Baltendeutsch'') on Vana-Liivimaal ning Eesti ja Läti riigi territooriumil räägitud saksa keel <ref name=":0">Víghné Szabó, M. (2010). Lexikalisch-semantische Untersuchung des Baltendeutschen mit dem Standarddeutschen. Acta Beregsasiensis, 2, 115-128. <nowiki>https://epa.oszk.hu/01600/01626/00004/pdf/EPA01626_Acta_Beregsasiensis_2010_2_115-128.pdf</nowiki> </ref>. Baltisaksa keelt kasutasid 12. sajandil Baltikumi sisserännanud Saksa kaup...' 7143942 wikitext text/x-wiki '''Baltisaksa keel''' (''sks Baltendeutsch'') on Vana-Liivimaal ning Eesti ja Läti riigi territooriumil räägitud saksa keel <ref name=":0">Víghné Szabó, M. (2010). Lexikalisch-semantische Untersuchung des Baltendeutschen mit dem Standarddeutschen. Acta Beregsasiensis, 2, 115-128. <nowiki>https://epa.oszk.hu/01600/01626/00004/pdf/EPA01626_Acta_Beregsasiensis_2010_2_115-128.pdf</nowiki> </ref>. Baltisaksa keelt kasutasid 12. sajandil Baltikumi sisserännanud Saksa kaupmehed ja missionäärid, kes tõid siia piirkonda kaasa oma keele ja kultuuri. 800 aasta jooksul segunes kaasa toodud alam- ja keskalamsaksa keel (sks ''Niederdeutsch'' ja ''Mittelniederdeutsch'') kohalike keeltega ning sai kindlale Baltikumis elanud ühiskondlikule grupile omaseks keeleks. Tegu oli suulises kõnes kasutatava keelega, mida võib pidada üheks saksa keele dialektiks. <ref name=":0" /> Kuigi tänapäeval baltisaksa keelt enam Baltikumis ei räägita, on standardiseeritud saksa keel ''lingua franca''´na ning oma ajalooliste mõjutuste tõttu endiselt üks olulisemaid võõrkeeli Baltikumis <ref>Marten, H. F. (2024). Less than a Lingua franca but more than just ‘any other language’: Conceptualising German in the Baltic States as ‘additional language of society’. ''International Journal of Multilingualism'', ''21''(3), 1575–1593. <nowiki>https://doi.org/10.1080/14790718.2023.2199999</nowiki></ref>. Baltisaksa keele sõnu on Berend von Nottbeck kogunud sõnaraamatusse “1001 Wort Baltisch” <ref>Nottbeck, B. (1987). 1001 Wort Baltisch. ''Köln: Verlag Wissenschaft und Politik''.</ref> ja samuti on kirjutanud keeleteadusliku uurimistöö baltisaksa keele kohta Valentin Kiparsky “Fremdes im Baltendeutsch” <ref>Kiparsky, V. (1936). Fremdes im Baltendeutsch. (Mémoires de la Société Néo-philologique de Helsingfors, kd 11.) ''Helsinki: Société Néo-philologique''.</ref>. == Baltisakslaste mitmekeelsus == Baltisakslastel oli oma igapäevaelus vaja lisaks saksa keelele ka n-ö maakeelt ehk keeli, mida eestlased ja lätlased rääkisid, et teenijarahvaga suhelda. Tahes-tahtmata mõjutasid tihedad kokkupuuted mõisnike igapäevast keelekasutust, mistõttu on baltisaksa keelest võimalik leida mitmeid laene ja tsitaatsõnu. <ref name=":1">Bender, R. (2025). Pudemeid baltisakslaste igapäevasest kirjalikust eesti keelest XVIII–XX sajandil. ''Keel ja Kirjandus'', 68(8–9), 758–777. <nowiki>https://doi.org/10.54013/kk812a7</nowiki></ref> Lisaks maakeeltele mõjutasid baltisakslaste keelt ka teiste riikide keeled, mille esindajad olid Baltikumis aastasadade jooksul võimul. Sellised keeled olid näiteks poola ja rootsi keel. <ref name=":0" /> Keel oli justkui staatuse näitaja, millele olid olulised stilistilised vahekorrad: kirjakeele kõrgstiilne osa oli saksakeelne ja madalstiilne osa eestikeelne (ja lätikeelne) <ref>Undusk, Jaan 2011. Baltisaksa kirjakultuuri struktuurist. Ärgituseks erinumbri lugejale. ''Keel ja Kirjandus'', nr 8–9, lk 561–571</ref>. Kirjanduses kasutatav keel näitas selle teose funktsiooni ning seda, kellele see oli suunatud. Näiteks kasutasid eestlased saksa keelt, et pöörduda haritud inimeste poole ja sakslased kasutasid eesti keelt, et pöörduda maarahva poole. <ref name=":1" /> Kuna enamus kirjandusest oli mõeldud haritud aadlikkonnale, on suurem osa vanemast kirjandusmälust saksakeelne. <ref>Undusk, Jaan 2008. Baltisaksa kirjanduse breviaar: põhilaad, erijooned, esindajad. – Rahvuskultuur ja tema teised. (Collegium litterarum 22.) Toim Rein Undusk. ''Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus'', lk 93–122.</ref> Saksa päritolu aadlikud kasutasid mitut keelt erinevatel põhjustel. “Kirjalikul kujul leidus baltisaksa keelepruuki eelkõige erakirjavahetustes, ilukirjandustekstide dialoogipartiides ja ajalehtede kuulutuskülgedel” <ref name=":1" />. Peamiselt kasutati baltisaksa keelt siiski suuliselt, mistõttu võib seda kohata näiteks anekdootides. Eesti keelt kasutati baltisakslaste seas nostalgilistel põhjustel ja koloriidi väljendusvahendina, samuti protesti avaldamiseks ja salakeeles rääkimiseks. Salakeele vajadus tekkis kui baltisakslastel olid keerulised ajad: esimese maailmasõja ning Vene okupatsiooni ajal keelati saksa keele kasutamine, lisaks kasutasid baltisakslased eesti keelt peale 1939. aasta ''Umsiedlung''´it, kui naasti Saksamaale, ning peale sõda. Eesti keel andis võimaluse omavahel koduses keeles suhelda ja ühendas baltisakslasi pärast Saksamaale tagasi pöördumist. Lisaks õppisid lapsed prantsuse ja ladina keel ning geograafilistel põhjustel puututi kokku ka vene keelega. <ref name=":1" /> Kõik need keeled mõjutasid baltisakslaste keelekasutust. Keeli oli palju ja nende kasutamises korda ei olnud, seetõttu räägiti kõiki keeli valesti ja segamini. Isegi kohalikud kirjamehed ja haritlased ei osanud õigesti saksa keelt rääkida, eriti suulises kõnes, sest oldi harjutud rääkima ja kuulma vigast teksti. Suulises kõnes tekkinud keel sisaldas palju laene ja tsitaatsõnu. Baltisakslaste saksakeelne sõnavara oli väike, kuid multikeelsuse tõttu täideti tühimikud teistest keeltest õpitud (prantsuse, vene, läti eesti, ladina) sõnadega, mille näitena kõlas eesti ja saksa keelest põimitud lause nii:  „Er fuhr mit einem Wanker in den Kasik um Marjad zu sammeln.” (ee “Ta sõitis vankriga kaasikusse marju korjama”). <ref name=":1" /> Mitmekeelsus sai baltisakslaste seas alguse juba lapsepõlves. Paremal järjel olnud aadlikel oli üldjuhul maarahvast teenijaskond, kes muu hulgas kasvatasid ka aadlike lapsi. Kuna teenijaskond suhtles lastega oma emakeeles, oli mõisnike laste esimene õpitud keel sageli hoopis eesti või läti keel. Peterburis elanud baltisakslaste puhul võis selleks olla ka vene keel. Peale väikelapseiga sai laste jaoks olulisemaks saksa keel, mida räägiti oma vanemate ja koduõpetajatega. Koolis oli lastel oma eestikeelse tausta tõttu keeruline saksakeelsetest sõnadest, väljenditest ja kõnekäändudest aru saada, kuna nad ei olnud varem sellega kokku puutunud. Seega pidid õpetajad selgitama ka sõnade konteksti ja tähendust. Paljud originaalsed sõnad, mis olid tekkinud maarahva keele ja saksa keele segunemisest, jäid aadlike lapsepõlve. Samas oli ka sõnu, mis hilisemasse kõnekeelde kaasa tulid. Näiteks jäi kasutusse sõna ''Tagga-tips'', mis oli eesti keele mõjutustega ja tähendas pere pesamuna. <ref name=":1" /> Baltisakslased olid kui omaette rahvus, kes ennast Saksamaal koduselt ega suhestunud ka kohaliku maarahvaga. Vaatamata ühisele koduriigile eestlaste või lätlastega oli baltisakslaste ja kohalike vahel nn klaassein, nagu Siegrid von Vegesacki seda oma “Balti tragöödias” (1933-1935) nimetas. Nn klaassein sümboliseeris teenijasrahva ja aadlike omavahelist sotsiaalset, kultuurilist ja ka keelelist mõistmatust <ref>Lukas, L. (2021). Balti tragöödia - ajalugu ja romaan. ''Linnateatri repertuaariraamat.'' Vaadatud 23.03.2026, <nowiki>https://linnateater.ee/book-article/balti-tragoodia-ajalugu-ja-romaan/</nowiki> </ref>. Baltisakslased jäid tihedalt Saksamaaga seotuks ning nende mõjuvõim suurenes Baltikumis kirjalike keelenormide arendamise ja hariduse edendamise kaudu <ref name=":0" /> == Baltisaksa keele grammatika == “Baltisaksa keeles domineeris saksa keele grammatika, aga see sisaldas ka teiste keelte fonoloogilisi ja leksikaalseid elemente” <ref name=":0" />. Kuna baltisaksa keeles on hästi tunda nii läti kui ka eesti keele mõjutusi, kohtuvad seal ka erinevate keelkonnad ja nende iseärasused. Näiteks kui eesti keeles puudub sõnadel grammatiline sugu, siis läti keeles on nimisõnad kas mees- või naissoost. Samas oli näiteks baltisaksa keelde jõudnud lätikeelne laensõna ''Knische'' naissoost, kuigi originaalsõna ''knisis'' oli läti keeles meessoost. <ref name=":0" /> Eesti keelest tulnud laensõnad said baltisaksa keeles endale üldjuhul grammatilise soo, kuid samas oli tavaline, et artikleid eesti keele eeskujul ei kasutatud. Samuti võisid liitsõnad koosneda erinevate keelte mõjutustest, näiteks baltisaksakeelne sõna ''Badekostüm'' on kombinatsioon eestikeelsest sõnast ''ujumiskostüüm'' ning saksakeelsest sõnast ''Badeanzug''. Samuti said laensõnade foneemid, mis teistest keeltest baltisaksa keelde jõudsid, tihti mõjutusi saksa keelele iseloomulikust hääldusest. Näiteks eestikeelne sõna ''vürst'' oli baltisaksa keeles ''Fürst''. <ref name=":0" /> Eestikeelseid mõjutusi oli baltisaksa keeles rohkem kui näiteks lätikeelseid. Selle üheks võimalikuks põhjuseks võib olla asjaolu, et Eesti alal oli baltisakslasi vähem ja kohalike elanike mõju mõisnikele oli suurem. Näiteks avaldus eesti keele mõju selles, et sõnalõpp “neelati alla”, nagu sõnades ''Grabn'' ja ''Vogl''. Selline keelte segamine sakslastele ei meeldinud, mistõttu üritati koolis mitmekeelsust kaotada ja muuta kohalike sakslaste keelekasutust saksapärasemaks. <ref name=":1" /> == Näiteid baltisaksa keele laensõnadest == Kulinaariateemalised sõnad <ref name=":1" />: ''Burkane'' ~ ''Borkane'' ( „porgand“), ''Pli(e)te'', ''Plete'', ''Pliite'' („pliit“), ''Span(n),'' ''Solk-spann'' („pang“), ''Pratchen'' ~ ''Pratjen'' („anekdoot, lugu“), ''Goggelmoggel'' („koogelmoogel“), ''Pirogge'' („pirukas“), ''tilkern'', ''tilku-tilku'', ''es tilkst'' („tilkuma“), ''Sakuska'' („sakuska“), ''pliggern'' („aasima“, „tögama“), ''solkern'', ''solk'', ''zolkern'', ''solku-solku'', ''Solkspann'' („solkima“, „solgipang“), ''Schaffrei'' („sahver“), ''Schmand'' ~ ''Schmant'', ''Schmantbonbon'' („koor“, „koorekomm“), ''Kissel'' ~ ''Kisell'' ~ ''Kissell'' ( „kissell“), ''Burke'' („purk“), ''Prüg(g)i'' („prügi“), ''Manna(brei)'', ''Rosa Manna'' ~ ''Rosamanna'' („mannapuder“, „roosamanna“, „mannavaht“), ''Kur(r)at'' („kurat“). Lastetoaga seotud sõnad <ref name=":1" />: ''pai'', ''pai(-)pai'', ''pai(-)kindchen'', ''paikind'', ''paitöchterch''en, ''paien'' ~ ''payen'', ''bepaien'', ''paichen'', ''pailo'' ~ ''bailo'', ''kullachen'' ja ''kulla'' == Viited == 9r28a3uz4nhs13gdwp5phns4wsdor3p 7144229 7143942 2026-05-02T01:11:39Z Kruusamägi 1530 7144229 wikitext text/x-wiki '''Baltisaksa keel''' (''sks Baltendeutsch'') on [[Vana-Liivimaa]]l ning [[Eesti]] ja [[Läti]] riigi territooriumil räägitud [[saksa keel]]<ref name=":0">Víghné Szabó, M. (2010). [https://epa.oszk.hu/01600/01626/00004/pdf/EPA01626_Acta_Beregsasiensis_2010_2_115-128.pdf Lexikalisch-semantische Untersuchung des Baltendeutschen mit dem Standarddeutschen]. Acta Beregsasiensis, 2, 115-128.</ref>. Baltisaksa keelt kasutasid 12. sajandil Baltikumi sisserännanud Saksa kaupmehed ja missionäärid, kes tõid siia piirkonda kaasa oma keele ja kultuuri. 800 aasta jooksul segunes kaasa toodud alam- ja keskalamsaksa keel (sks ''Niederdeutsch'' ja ''Mittelniederdeutsch'') kohalike keeltega ning sai kindlale Baltikumis elanud ühiskondlikule grupile omaseks keeleks. Tegu oli suulises kõnes kasutatava keelega, mida võib pidada üheks saksa keele dialektiks.<ref name=":0" /> Kuigi tänapäeval baltisaksa keelt enam Baltikumis ei räägita, on standardiseeritud saksa keel ''[[lingua franca]]''´na ning oma ajalooliste mõjutuste tõttu endiselt üks olulisemaid võõrkeeli Baltikumis<ref>Marten, H. F. (2024). [https://doi.org/10.1080/14790718.2023.2199999 Less than a Lingua franca but more than just ‘any other language’: Conceptualising German in the Baltic States as ‘additional language of society’]. ''International Journal of Multilingualism'', ''21''(3), 1575–1593.</ref>. Baltisaksa keele sõnu on [[Berend von Nottbeck]] kogunud sõnaraamatusse “1001 Wort Baltisch”<ref>Nottbeck, B. (1987). 1001 Wort Baltisch. ''Köln: Verlag Wissenschaft und Politik''.</ref> ja samuti on kirjutanud keeleteadusliku uurimistöö baltisaksa keele kohta [[Valentin Kiparsky]] “Fremdes im Baltendeutsch” <ref>Kiparsky, V. (1936). Fremdes im Baltendeutsch. (Mémoires de la Société Néo-philologique de Helsingfors, kd 11.) ''Helsinki: Société Néo-philologique''.</ref>. == Baltisakslaste mitmekeelsus == Baltisakslastel oli oma igapäevaelus vaja lisaks saksa keelele ka n-ö maakeelt ehk keeli, mida eestlased ja lätlased rääkisid, et teenijarahvaga suhelda. Tahes-tahtmata mõjutasid tihedad kokkupuuted mõisnike igapäevast keelekasutust, mistõttu on baltisaksa keelest võimalik leida mitmeid laene ja [[tsitaatsõna|tsitaatsõnu]].<ref name=":1">Bender, R. (2025). [https://doi.org/10.54013/kk812a7 Pudemeid baltisakslaste igapäevasest kirjalikust eesti keelest XVIII–XX sajandil]. ''Keel ja Kirjandus'', 68(8–9), 758–777.</ref> Lisaks maakeeltele mõjutasid baltisakslaste keelt ka teiste riikide keeled, mille esindajad olid Baltikumis aastasadade jooksul võimul. Sellised keeled olid näiteks [[poola keel|poola]] ja [[rootsi keel]].<ref name=":0" /> Keel oli justkui staatuse näitaja, millele olid olulised stilistilised vahekorrad: kirjakeele kõrgstiilne osa oli saksakeelne ja madalstiilne osa eestikeelne (ja lätikeelne)<ref>Undusk, Jaan 2011. Baltisaksa kirjakultuuri struktuurist. Ärgituseks erinumbri lugejale. ''Keel ja Kirjandus'', nr 8–9, lk 561–571</ref>. Kirjanduses kasutatav keel näitas selle teose funktsiooni ning seda, kellele see oli suunatud. Näiteks kasutasid eestlased saksa keelt, et pöörduda haritud inimeste poole ja sakslased kasutasid eesti keelt, et pöörduda maarahva poole.<ref name=":1" /> Kuna enamus kirjandusest oli mõeldud haritud aadlikkonnale, on suurem osa vanemast kirjandusmälust saksakeelne.<ref>Undusk, Jaan 2008. Baltisaksa kirjanduse breviaar: põhilaad, erijooned, esindajad. – Rahvuskultuur ja tema teised. (Collegium litterarum 22.) Toim Rein Undusk. ''Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus'', lk 93–122.</ref> Saksa päritolu aadlikud kasutasid mitut keelt erinevatel põhjustel. “Kirjalikul kujul leidus baltisaksa keelepruuki eelkõige erakirjavahetustes, ilukirjandustekstide dialoogipartiides ja ajalehtede kuulutuskülgedel”<ref name=":1" />. Peamiselt kasutati baltisaksa keelt siiski suuliselt, mistõttu võib seda kohata näiteks [[anekdoot]]ides. Eesti keelt kasutati baltisakslaste seas nostalgilistel põhjustel ja koloriidi väljendusvahendina, samuti protesti avaldamiseks ja salakeeles rääkimiseks. Salakeele vajadus tekkis kui baltisakslastel olid keerulised ajad: [[esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] ning Vene okupatsiooni ajal keelati saksa keele kasutamine, lisaks kasutasid baltisakslased eesti keelt peale 1939. aasta ''[[Umsiedlung]]''´it, kui naasti Saksamaale, ning peale sõda. Eesti keel andis võimaluse omavahel koduses keeles suhelda ja ühendas baltisakslasi pärast Saksamaale tagasi pöördumist. Lisaks õppisid lapsed [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[ladina keel]]t ning geograafilistel põhjustel puututi kokku ka [[vene keel]]ega.<ref name=":1" /> Kõik need keeled mõjutasid baltisakslaste keelekasutust. Keeli oli palju ja nende kasutamises korda ei olnud, seetõttu räägiti kõiki keeli valesti ja segamini. Isegi kohalikud kirjamehed ja haritlased ei osanud õigesti saksa keelt rääkida, eriti suulises kõnes, sest oldi harjutud rääkima ja kuulma vigast teksti. Suulises kõnes tekkinud keel sisaldas palju laene ja tsitaatsõnu. Baltisakslaste saksakeelne sõnavara oli väike, kuid multikeelsuse tõttu täideti tühimikud teistest keeltest õpitud (prantsuse, vene, läti eesti, ladina) sõnadega, mille näitena kõlas eesti ja saksa keelest põimitud lause nii:  „Er fuhr mit einem Wanker in den Kasik um Marjad zu sammeln.” (ee “Ta sõitis vankriga kaasikusse marju korjama”).<ref name=":1" /> Mitmekeelsus sai baltisakslaste seas alguse juba lapsepõlves. Paremal järjel olnud aadlikel oli üldjuhul maarahvast teenijaskond, kes muu hulgas kasvatasid ka aadlike lapsi. Kuna teenijaskond suhtles lastega oma emakeeles, oli mõisnike laste esimene õpitud keel sageli hoopis eesti või läti keel. Peterburis elanud baltisakslaste puhul võis selleks olla ka vene keel. Peale väikelapseiga sai laste jaoks olulisemaks saksa keel, mida räägiti oma vanemate ja koduõpetajatega. Koolis oli lastel oma eestikeelse tausta tõttu keeruline saksakeelsetest sõnadest, väljenditest ja kõnekäändudest aru saada, kuna nad ei olnud varem sellega kokku puutunud. Seega pidid õpetajad selgitama ka sõnade konteksti ja tähendust. Paljud originaalsed sõnad, mis olid tekkinud maarahva keele ja saksa keele segunemisest, jäid aadlike lapsepõlve. Samas oli ka sõnu, mis hilisemasse kõnekeelde kaasa tulid. Näiteks jäi kasutusse sõna ''Tagga-tips'', mis oli eesti keele mõjutustega ja tähendas pere pesamuna.<ref name=":1" /> [[Baltisakslased]] olid kui omaette rahvus, kes ennast Saksamaal koduselt ega suhestunud ka kohaliku maarahvaga. Vaatamata ühisele koduriigile eestlaste või lätlastega oli baltisakslaste ja kohalike vahel nn klaassein, nagu [[Siegfried von Vegesack]]i seda oma “[[Balti tragöödia]]s” (1933-1935) nimetas. Nn klaassein sümboliseeris teenijasrahva ja aadlike omavahelist sotsiaalset, kultuurilist ja ka keelelist mõistmatust <ref>Lukas, L. (2021). [https://linnateater.ee/book-article/balti-tragoodia-ajalugu-ja-romaan/ Balti tragöödia - ajalugu ja romaan]. ''Linnateatri repertuaariraamat.'' Vaadatud 23.03.2026</ref>. Baltisakslased jäid tihedalt Saksamaaga seotuks ning nende mõjuvõim suurenes Baltikumis kirjalike keelenormide arendamise ja hariduse edendamise kaudu.<ref name=":0" /> == Baltisaksa keele grammatika == “Baltisaksa keeles domineeris saksa keele grammatika, aga see sisaldas ka teiste keelte fonoloogilisi ja leksikaalseid elemente” <ref name=":0" />. Kuna baltisaksa keeles on hästi tunda nii läti kui ka eesti keele mõjutusi, kohtuvad seal ka erinevate keelkonnad ja nende iseärasused. Näiteks kui eesti keeles puudub sõnadel grammatiline sugu, siis läti keeles on nimisõnad kas mees- või naissoost. Samas oli näiteks baltisaksa keelde jõudnud lätikeelne laensõna ''Knische'' naissoost, kuigi originaalsõna ''knisis'' oli läti keeles meessoost. <ref name=":0" /> Eesti keelest tulnud laensõnad said baltisaksa keeles endale üldjuhul grammatilise soo, kuid samas oli tavaline, et artikleid eesti keele eeskujul ei kasutatud. Samuti võisid liitsõnad koosneda erinevate keelte mõjutustest, näiteks baltisaksakeelne sõna ''Badekostüm'' on kombinatsioon eestikeelsest sõnast ''ujumiskostüüm'' ning saksakeelsest sõnast ''Badeanzug''. Samuti said laensõnade foneemid, mis teistest keeltest baltisaksa keelde jõudsid, tihti mõjutusi saksa keelele iseloomulikust hääldusest. Näiteks eestikeelne sõna ''vürst'' oli baltisaksa keeles ''Fürst''. <ref name=":0" /> Eestikeelseid mõjutusi oli baltisaksa keeles rohkem kui näiteks lätikeelseid. Selle üheks võimalikuks põhjuseks võib olla asjaolu, et Eesti alal oli baltisakslasi vähem ja kohalike elanike mõju mõisnikele oli suurem. Näiteks avaldus eesti keele mõju selles, et sõnalõpp “neelati alla”, nagu sõnades ''Grabn'' ja ''Vogl''. Selline keelte segamine sakslastele ei meeldinud, mistõttu üritati koolis mitmekeelsust kaotada ja muuta kohalike sakslaste keelekasutust saksapärasemaks. <ref name=":1" /> == Näiteid baltisaksa keele laensõnadest == Kulinaariateemalised sõnad <ref name=":1" />: ''Burkane'' ~ ''Borkane'' ( „porgand“), ''Pli(e)te'', ''Plete'', ''Pliite'' („pliit“), ''Span(n),'' ''Solk-spann'' („pang“), ''Pratchen'' ~ ''Pratjen'' („anekdoot, lugu“), ''Goggelmoggel'' („koogelmoogel“), ''Pirogge'' („pirukas“), ''tilkern'', ''tilku-tilku'', ''es tilkst'' („tilkuma“), ''Sakuska'' („sakuska“), ''pliggern'' („aasima“, „tögama“), ''solkern'', ''solk'', ''zolkern'', ''solku-solku'', ''Solkspann'' („solkima“, „solgipang“), ''Schaffrei'' („sahver“), ''Schmand'' ~ ''Schmant'', ''Schmantbonbon'' („koor“, „koorekomm“), ''Kissel'' ~ ''Kisell'' ~ ''Kissell'' ( „kissell“), ''Burke'' („purk“), ''Prüg(g)i'' („prügi“), ''Manna(brei)'', ''Rosa Manna'' ~ ''Rosamanna'' („mannapuder“, „roosamanna“, „mannavaht“), ''Kur(r)at'' („kurat“). Lastetoaga seotud sõnad <ref name=":1" />: ''pai'', ''pai(-)pai'', ''pai(-)kindchen'', ''paikind'', ''paitöchterch''en, ''paien'' ~ ''payen'', ''bepaien'', ''paichen'', ''pailo'' ~ ''bailo'', ''kullachen'' ja ''kulla'' == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Saksa keel]] heojeh6x89nw2ho2dj3wdwckk51w5me 7144497 7144229 2026-05-02T09:18:17Z Andres 5 7144497 wikitext text/x-wiki {{Vaidlustatud|aasta=2026|kuu=mai}} '''Baltisaksa keel''' (''sks Baltendeutsch'') on [[Vana-Liivimaa]]l ning [[Eesti]] ja [[Läti]] riigi territooriumil räägitud [[saksa keel]]<ref name=":0">Víghné Szabó, M. (2010). [https://epa.oszk.hu/01600/01626/00004/pdf/EPA01626_Acta_Beregsasiensis_2010_2_115-128.pdf Lexikalisch-semantische Untersuchung des Baltendeutschen mit dem Standarddeutschen]. Acta Beregsasiensis, 2, 115-128.</ref>. Baltisaksa keelt kasutasid 12. sajandil Baltikumi sisserännanud Saksa kaupmehed ja missionäärid, kes tõid siia piirkonda kaasa oma keele ja kultuuri. 800 aasta jooksul segunes kaasa toodud alam- ja keskalamsaksa keel (sks ''Niederdeutsch'' ja ''Mittelniederdeutsch'') kohalike keeltega ning sai kindlale Baltikumis elanud ühiskondlikule grupile omaseks keeleks. Tegu oli suulises kõnes kasutatava keelega, mida võib pidada üheks saksa keele dialektiks.<ref name=":0" /> Kuigi tänapäeval baltisaksa keelt enam Baltikumis ei räägita, on standardiseeritud saksa keel ''[[lingua franca]]''´na ning oma ajalooliste mõjutuste tõttu endiselt üks olulisemaid võõrkeeli Baltikumis<ref>Marten, H. F. (2024). [https://doi.org/10.1080/14790718.2023.2199999 Less than a Lingua franca but more than just ‘any other language’: Conceptualising German in the Baltic States as ‘additional language of society’]. ''International Journal of Multilingualism'', ''21''(3), 1575–1593.</ref>. Baltisaksa keele sõnu on [[Berend von Nottbeck]] kogunud sõnaraamatusse “1001 Wort Baltisch”<ref>Nottbeck, B. (1987). 1001 Wort Baltisch. ''Köln: Verlag Wissenschaft und Politik''.</ref> ja samuti on kirjutanud keeleteadusliku uurimistöö baltisaksa keele kohta [[Valentin Kiparsky]] “Fremdes im Baltendeutsch” <ref>Kiparsky, V. (1936). Fremdes im Baltendeutsch. (Mémoires de la Société Néo-philologique de Helsingfors, kd 11.) ''Helsinki: Société Néo-philologique''.</ref>. == Baltisakslaste mitmekeelsus == Baltisakslastel oli oma igapäevaelus vaja lisaks saksa keelele ka n-ö maakeelt ehk keeli, mida eestlased ja lätlased rääkisid, et teenijarahvaga suhelda. Tahes-tahtmata mõjutasid tihedad kokkupuuted mõisnike igapäevast keelekasutust, mistõttu on baltisaksa keelest võimalik leida mitmeid laene ja [[tsitaatsõna|tsitaatsõnu]].<ref name=":1">Bender, R. (2025). [https://doi.org/10.54013/kk812a7 Pudemeid baltisakslaste igapäevasest kirjalikust eesti keelest XVIII–XX sajandil]. ''Keel ja Kirjandus'', 68(8–9), 758–777.</ref> Lisaks maakeeltele mõjutasid baltisakslaste keelt ka teiste riikide keeled, mille esindajad olid Baltikumis aastasadade jooksul võimul. Sellised keeled olid näiteks [[poola keel|poola]] ja [[rootsi keel]].<ref name=":0" /> Keel oli justkui staatuse näitaja, millele olid olulised stilistilised vahekorrad: kirjakeele kõrgstiilne osa oli saksakeelne ja madalstiilne osa eestikeelne (ja lätikeelne)<ref>Undusk, Jaan 2011. Baltisaksa kirjakultuuri struktuurist. Ärgituseks erinumbri lugejale. ''Keel ja Kirjandus'', nr 8–9, lk 561–571</ref>. Kirjanduses kasutatav keel näitas selle teose funktsiooni ning seda, kellele see oli suunatud. Näiteks kasutasid eestlased saksa keelt, et pöörduda haritud inimeste poole ja sakslased kasutasid eesti keelt, et pöörduda maarahva poole.<ref name=":1" /> Kuna enamus kirjandusest oli mõeldud haritud aadlikkonnale, on suurem osa vanemast kirjandusmälust saksakeelne.<ref>Undusk, Jaan 2008. Baltisaksa kirjanduse breviaar: põhilaad, erijooned, esindajad. – Rahvuskultuur ja tema teised. (Collegium litterarum 22.) Toim Rein Undusk. ''Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus'', lk 93–122.</ref> Saksa päritolu aadlikud kasutasid mitut keelt erinevatel põhjustel. “Kirjalikul kujul leidus baltisaksa keelepruuki eelkõige erakirjavahetustes, ilukirjandustekstide dialoogipartiides ja ajalehtede kuulutuskülgedel”<ref name=":1" />. Peamiselt kasutati baltisaksa keelt siiski suuliselt, mistõttu võib seda kohata näiteks [[anekdoot]]ides. Eesti keelt kasutati baltisakslaste seas nostalgilistel põhjustel ja koloriidi väljendusvahendina, samuti protesti avaldamiseks ja salakeeles rääkimiseks. Salakeele vajadus tekkis kui baltisakslastel olid keerulised ajad: [[esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] ning Vene okupatsiooni ajal keelati saksa keele kasutamine, lisaks kasutasid baltisakslased eesti keelt peale 1939. aasta ''[[Umsiedlung]]''´it, kui naasti Saksamaale, ning peale sõda. Eesti keel andis võimaluse omavahel koduses keeles suhelda ja ühendas baltisakslasi pärast Saksamaale tagasi pöördumist. Lisaks õppisid lapsed [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[ladina keel]]t ning geograafilistel põhjustel puututi kokku ka [[vene keel]]ega.<ref name=":1" /> Kõik need keeled mõjutasid baltisakslaste keelekasutust. Keeli oli palju ja nende kasutamises korda ei olnud, seetõttu räägiti kõiki keeli valesti ja segamini. Isegi kohalikud kirjamehed ja haritlased ei osanud õigesti saksa keelt rääkida, eriti suulises kõnes, sest oldi harjutud rääkima ja kuulma vigast teksti. Suulises kõnes tekkinud keel sisaldas palju laene ja tsitaatsõnu. Baltisakslaste saksakeelne sõnavara oli väike, kuid multikeelsuse tõttu täideti tühimikud teistest keeltest õpitud (prantsuse, vene, läti eesti, ladina) sõnadega, mille näitena kõlas eesti ja saksa keelest põimitud lause nii:  „Er fuhr mit einem Wanker in den Kasik um Marjad zu sammeln.” (ee “Ta sõitis vankriga kaasikusse marju korjama”).<ref name=":1" /> Mitmekeelsus sai baltisakslaste seas alguse juba lapsepõlves. Paremal järjel olnud aadlikel oli üldjuhul maarahvast teenijaskond, kes muu hulgas kasvatasid ka aadlike lapsi. Kuna teenijaskond suhtles lastega oma emakeeles, oli mõisnike laste esimene õpitud keel sageli hoopis eesti või läti keel. Peterburis elanud baltisakslaste puhul võis selleks olla ka vene keel. Peale väikelapseiga sai laste jaoks olulisemaks saksa keel, mida räägiti oma vanemate ja koduõpetajatega. Koolis oli lastel oma eestikeelse tausta tõttu keeruline saksakeelsetest sõnadest, väljenditest ja kõnekäändudest aru saada, kuna nad ei olnud varem sellega kokku puutunud. Seega pidid õpetajad selgitama ka sõnade konteksti ja tähendust. Paljud originaalsed sõnad, mis olid tekkinud maarahva keele ja saksa keele segunemisest, jäid aadlike lapsepõlve. Samas oli ka sõnu, mis hilisemasse kõnekeelde kaasa tulid. Näiteks jäi kasutusse sõna ''Tagga-tips'', mis oli eesti keele mõjutustega ja tähendas pere pesamuna.<ref name=":1" /> [[Baltisakslased]] olid kui omaette rahvus, kes ennast Saksamaal koduselt ega suhestunud ka kohaliku maarahvaga. Vaatamata ühisele koduriigile eestlaste või lätlastega oli baltisakslaste ja kohalike vahel nn klaassein, nagu [[Siegfried von Vegesack]]i seda oma “[[Balti tragöödia]]s” (1933-1935) nimetas. Nn klaassein sümboliseeris teenijasrahva ja aadlike omavahelist sotsiaalset, kultuurilist ja ka keelelist mõistmatust <ref>Lukas, L. (2021). [https://linnateater.ee/book-article/balti-tragoodia-ajalugu-ja-romaan/ Balti tragöödia - ajalugu ja romaan]. ''Linnateatri repertuaariraamat.'' Vaadatud 23.03.2026</ref>. Baltisakslased jäid tihedalt Saksamaaga seotuks ning nende mõjuvõim suurenes Baltikumis kirjalike keelenormide arendamise ja hariduse edendamise kaudu.<ref name=":0" /> == Baltisaksa keele grammatika == “Baltisaksa keeles domineeris saksa keele grammatika, aga see sisaldas ka teiste keelte fonoloogilisi ja leksikaalseid elemente” <ref name=":0" />. Kuna baltisaksa keeles on hästi tunda nii läti kui ka eesti keele mõjutusi, kohtuvad seal ka erinevate keelkonnad ja nende iseärasused. Näiteks kui eesti keeles puudub sõnadel grammatiline sugu, siis läti keeles on nimisõnad kas mees- või naissoost. Samas oli näiteks baltisaksa keelde jõudnud lätikeelne laensõna ''Knische'' naissoost, kuigi originaalsõna ''knisis'' oli läti keeles meessoost. <ref name=":0" /> Eesti keelest tulnud laensõnad said baltisaksa keeles endale üldjuhul grammatilise soo, kuid samas oli tavaline, et artikleid eesti keele eeskujul ei kasutatud. Samuti võisid liitsõnad koosneda erinevate keelte mõjutustest, näiteks baltisaksakeelne sõna ''Badekostüm'' on kombinatsioon eestikeelsest sõnast ''ujumiskostüüm'' ning saksakeelsest sõnast ''Badeanzug''. Samuti said laensõnade foneemid, mis teistest keeltest baltisaksa keelde jõudsid, tihti mõjutusi saksa keelele iseloomulikust hääldusest. Näiteks eestikeelne sõna ''vürst'' oli baltisaksa keeles ''Fürst''. <ref name=":0" /> Eestikeelseid mõjutusi oli baltisaksa keeles rohkem kui näiteks lätikeelseid. Selle üheks võimalikuks põhjuseks võib olla asjaolu, et Eesti alal oli baltisakslasi vähem ja kohalike elanike mõju mõisnikele oli suurem. Näiteks avaldus eesti keele mõju selles, et sõnalõpp “neelati alla”, nagu sõnades ''Grabn'' ja ''Vogl''. Selline keelte segamine sakslastele ei meeldinud, mistõttu üritati koolis mitmekeelsust kaotada ja muuta kohalike sakslaste keelekasutust saksapärasemaks. <ref name=":1" /> == Näiteid baltisaksa keele laensõnadest == Kulinaariateemalised sõnad <ref name=":1" />: ''Burkane'' ~ ''Borkane'' ( „porgand“), ''Pli(e)te'', ''Plete'', ''Pliite'' („pliit“), ''Span(n),'' ''Solk-spann'' („pang“), ''Pratchen'' ~ ''Pratjen'' („anekdoot, lugu“), ''Goggelmoggel'' („koogelmoogel“), ''Pirogge'' („pirukas“), ''tilkern'', ''tilku-tilku'', ''es tilkst'' („tilkuma“), ''Sakuska'' („sakuska“), ''pliggern'' („aasima“, „tögama“), ''solkern'', ''solk'', ''zolkern'', ''solku-solku'', ''Solkspann'' („solkima“, „solgipang“), ''Schaffrei'' („sahver“), ''Schmand'' ~ ''Schmant'', ''Schmantbonbon'' („koor“, „koorekomm“), ''Kissel'' ~ ''Kisell'' ~ ''Kissell'' ( „kissell“), ''Burke'' („purk“), ''Prüg(g)i'' („prügi“), ''Manna(brei)'', ''Rosa Manna'' ~ ''Rosamanna'' („mannapuder“, „roosamanna“, „mannavaht“), ''Kur(r)at'' („kurat“). Lastetoaga seotud sõnad <ref name=":1" />: ''pai'', ''pai(-)pai'', ''pai(-)kindchen'', ''paikind'', ''paitöchterch''en, ''paien'' ~ ''payen'', ''bepaien'', ''paichen'', ''pailo'' ~ ''bailo'', ''kullachen'' ja ''kulla'' == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Saksa keel]] odrq6z10uhdm0u38km5udgqj7tyvz6i 7144503 7144497 2026-05-02T09:23:29Z Andres 5 7144503 wikitext text/x-wiki {{Vaidlustatud|aasta=2026|kuu=mai}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}{{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}} '''Baltisaksa keel''' (''sks Baltendeutsch'') on [[Vana-Liivimaa]]l ning [[Eesti]] ja [[Läti]] riigi territooriumil räägitud [[saksa keel]]<ref name=":0">Víghné Szabó, M. (2010). [https://epa.oszk.hu/01600/01626/00004/pdf/EPA01626_Acta_Beregsasiensis_2010_2_115-128.pdf Lexikalisch-semantische Untersuchung des Baltendeutschen mit dem Standarddeutschen]. Acta Beregsasiensis, 2, 115-128.</ref>. Baltisaksa keelt kasutasid 12. sajandil Baltikumi sisserännanud Saksa kaupmehed ja missionäärid, kes tõid siia piirkonda kaasa oma keele ja kultuuri. 800 aasta jooksul segunes kaasa toodud alam- ja keskalamsaksa keel (sks ''Niederdeutsch'' ja ''Mittelniederdeutsch'') kohalike keeltega ning sai kindlale Baltikumis elanud ühiskondlikule grupile omaseks keeleks. Tegu oli suulises kõnes kasutatava keelega, mida võib pidada üheks saksa keele dialektiks.<ref name=":0" /> Kuigi tänapäeval baltisaksa keelt enam Baltikumis ei räägita, on standardiseeritud saksa keel ''[[lingua franca]]''´na ning oma ajalooliste mõjutuste tõttu endiselt üks olulisemaid võõrkeeli Baltikumis<ref>Marten, H. F. (2024). [https://doi.org/10.1080/14790718.2023.2199999 Less than a Lingua franca but more than just ‘any other language’: Conceptualising German in the Baltic States as ‘additional language of society’]. ''International Journal of Multilingualism'', ''21''(3), 1575–1593.</ref>. Baltisaksa keele sõnu on [[Berend von Nottbeck]] kogunud sõnaraamatusse “1001 Wort Baltisch”<ref>Nottbeck, B. (1987). 1001 Wort Baltisch. ''Köln: Verlag Wissenschaft und Politik''.</ref> ja samuti on kirjutanud keeleteadusliku uurimistöö baltisaksa keele kohta [[Valentin Kiparsky]] “Fremdes im Baltendeutsch” <ref>Kiparsky, V. (1936). Fremdes im Baltendeutsch. (Mémoires de la Société Néo-philologique de Helsingfors, kd 11.) ''Helsinki: Société Néo-philologique''.</ref>. == Baltisakslaste mitmekeelsus == Baltisakslastel oli oma igapäevaelus vaja lisaks saksa keelele ka n-ö maakeelt ehk keeli, mida eestlased ja lätlased rääkisid, et teenijarahvaga suhelda. Tahes-tahtmata mõjutasid tihedad kokkupuuted mõisnike igapäevast keelekasutust, mistõttu on baltisaksa keelest võimalik leida mitmeid laene ja [[tsitaatsõna|tsitaatsõnu]].<ref name=":1">Bender, R. (2025). [https://doi.org/10.54013/kk812a7 Pudemeid baltisakslaste igapäevasest kirjalikust eesti keelest XVIII–XX sajandil]. ''Keel ja Kirjandus'', 68(8–9), 758–777.</ref> Lisaks maakeeltele mõjutasid baltisakslaste keelt ka teiste riikide keeled, mille esindajad olid Baltikumis aastasadade jooksul võimul. Sellised keeled olid näiteks [[poola keel|poola]] ja [[rootsi keel]].<ref name=":0" /> Keel oli justkui staatuse näitaja, millele olid olulised stilistilised vahekorrad: kirjakeele kõrgstiilne osa oli saksakeelne ja madalstiilne osa eestikeelne (ja lätikeelne)<ref>Undusk, Jaan 2011. Baltisaksa kirjakultuuri struktuurist. Ärgituseks erinumbri lugejale. ''Keel ja Kirjandus'', nr 8–9, lk 561–571</ref>. Kirjanduses kasutatav keel näitas selle teose funktsiooni ning seda, kellele see oli suunatud. Näiteks kasutasid eestlased saksa keelt, et pöörduda haritud inimeste poole ja sakslased kasutasid eesti keelt, et pöörduda maarahva poole.<ref name=":1" /> Kuna enamus kirjandusest oli mõeldud haritud aadlikkonnale, on suurem osa vanemast kirjandusmälust saksakeelne.<ref>Undusk, Jaan 2008. Baltisaksa kirjanduse breviaar: põhilaad, erijooned, esindajad. – Rahvuskultuur ja tema teised. (Collegium litterarum 22.) Toim Rein Undusk. ''Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus'', lk 93–122.</ref> Saksa päritolu aadlikud kasutasid mitut keelt erinevatel põhjustel. “Kirjalikul kujul leidus baltisaksa keelepruuki eelkõige erakirjavahetustes, ilukirjandustekstide dialoogipartiides ja ajalehtede kuulutuskülgedel”<ref name=":1" />. Peamiselt kasutati baltisaksa keelt siiski suuliselt, mistõttu võib seda kohata näiteks [[anekdoot]]ides. Eesti keelt kasutati baltisakslaste seas nostalgilistel põhjustel ja koloriidi väljendusvahendina, samuti protesti avaldamiseks ja salakeeles rääkimiseks. Salakeele vajadus tekkis kui baltisakslastel olid keerulised ajad: [[esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] ning Vene okupatsiooni ajal keelati saksa keele kasutamine, lisaks kasutasid baltisakslased eesti keelt peale 1939. aasta ''[[Umsiedlung]]''´it, kui naasti Saksamaale, ning peale sõda. Eesti keel andis võimaluse omavahel koduses keeles suhelda ja ühendas baltisakslasi pärast Saksamaale tagasi pöördumist. Lisaks õppisid lapsed [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[ladina keel]]t ning geograafilistel põhjustel puututi kokku ka [[vene keel]]ega.<ref name=":1" /> Kõik need keeled mõjutasid baltisakslaste keelekasutust. Keeli oli palju ja nende kasutamises korda ei olnud, seetõttu räägiti kõiki keeli valesti ja segamini. Isegi kohalikud kirjamehed ja haritlased ei osanud õigesti saksa keelt rääkida, eriti suulises kõnes, sest oldi harjutud rääkima ja kuulma vigast teksti. Suulises kõnes tekkinud keel sisaldas palju laene ja tsitaatsõnu. Baltisakslaste saksakeelne sõnavara oli väike, kuid multikeelsuse tõttu täideti tühimikud teistest keeltest õpitud (prantsuse, vene, läti eesti, ladina) sõnadega, mille näitena kõlas eesti ja saksa keelest põimitud lause nii:  „Er fuhr mit einem Wanker in den Kasik um Marjad zu sammeln.” (ee “Ta sõitis vankriga kaasikusse marju korjama”).<ref name=":1" /> Mitmekeelsus sai baltisakslaste seas alguse juba lapsepõlves. Paremal järjel olnud aadlikel oli üldjuhul maarahvast teenijaskond, kes muu hulgas kasvatasid ka aadlike lapsi. Kuna teenijaskond suhtles lastega oma emakeeles, oli mõisnike laste esimene õpitud keel sageli hoopis eesti või läti keel. Peterburis elanud baltisakslaste puhul võis selleks olla ka vene keel. Peale väikelapseiga sai laste jaoks olulisemaks saksa keel, mida räägiti oma vanemate ja koduõpetajatega. Koolis oli lastel oma eestikeelse tausta tõttu keeruline saksakeelsetest sõnadest, väljenditest ja kõnekäändudest aru saada, kuna nad ei olnud varem sellega kokku puutunud. Seega pidid õpetajad selgitama ka sõnade konteksti ja tähendust. Paljud originaalsed sõnad, mis olid tekkinud maarahva keele ja saksa keele segunemisest, jäid aadlike lapsepõlve. Samas oli ka sõnu, mis hilisemasse kõnekeelde kaasa tulid. Näiteks jäi kasutusse sõna ''Tagga-tips'', mis oli eesti keele mõjutustega ja tähendas pere pesamuna.<ref name=":1" /> [[Baltisakslased]] olid kui omaette rahvus, kes ennast Saksamaal koduselt ega suhestunud ka kohaliku maarahvaga. Vaatamata ühisele koduriigile eestlaste või lätlastega oli baltisakslaste ja kohalike vahel nn klaassein, nagu [[Siegfried von Vegesack]]i seda oma “[[Balti tragöödia]]s” (1933-1935) nimetas. Nn klaassein sümboliseeris teenijasrahva ja aadlike omavahelist sotsiaalset, kultuurilist ja ka keelelist mõistmatust <ref>Lukas, L. (2021). [https://linnateater.ee/book-article/balti-tragoodia-ajalugu-ja-romaan/ Balti tragöödia - ajalugu ja romaan]. ''Linnateatri repertuaariraamat.'' Vaadatud 23.03.2026</ref>. Baltisakslased jäid tihedalt Saksamaaga seotuks ning nende mõjuvõim suurenes Baltikumis kirjalike keelenormide arendamise ja hariduse edendamise kaudu.<ref name=":0" /> == Baltisaksa keele grammatika == “Baltisaksa keeles domineeris saksa keele grammatika, aga see sisaldas ka teiste keelte fonoloogilisi ja leksikaalseid elemente” <ref name=":0" />. Kuna baltisaksa keeles on hästi tunda nii läti kui ka eesti keele mõjutusi, kohtuvad seal ka erinevate keelkonnad ja nende iseärasused. Näiteks kui eesti keeles puudub sõnadel grammatiline sugu, siis läti keeles on nimisõnad kas mees- või naissoost. Samas oli näiteks baltisaksa keelde jõudnud lätikeelne laensõna ''Knische'' naissoost, kuigi originaalsõna ''knisis'' oli läti keeles meessoost. <ref name=":0" /> Eesti keelest tulnud laensõnad said baltisaksa keeles endale üldjuhul grammatilise soo, kuid samas oli tavaline, et artikleid eesti keele eeskujul ei kasutatud. Samuti võisid liitsõnad koosneda erinevate keelte mõjutustest, näiteks baltisaksakeelne sõna ''Badekostüm'' on kombinatsioon eestikeelsest sõnast ''ujumiskostüüm'' ning saksakeelsest sõnast ''Badeanzug''. Samuti said laensõnade foneemid, mis teistest keeltest baltisaksa keelde jõudsid, tihti mõjutusi saksa keelele iseloomulikust hääldusest. Näiteks eestikeelne sõna ''vürst'' oli baltisaksa keeles ''Fürst''. <ref name=":0" /> Eestikeelseid mõjutusi oli baltisaksa keeles rohkem kui näiteks lätikeelseid. Selle üheks võimalikuks põhjuseks võib olla asjaolu, et Eesti alal oli baltisakslasi vähem ja kohalike elanike mõju mõisnikele oli suurem. Näiteks avaldus eesti keele mõju selles, et sõnalõpp “neelati alla”, nagu sõnades ''Grabn'' ja ''Vogl''. Selline keelte segamine sakslastele ei meeldinud, mistõttu üritati koolis mitmekeelsust kaotada ja muuta kohalike sakslaste keelekasutust saksapärasemaks. <ref name=":1" /> == Näiteid baltisaksa keele laensõnadest == Kulinaariateemalised sõnad <ref name=":1" />: ''Burkane'' ~ ''Borkane'' ( „porgand“), ''Pli(e)te'', ''Plete'', ''Pliite'' („pliit“), ''Span(n),'' ''Solk-spann'' („pang“), ''Pratchen'' ~ ''Pratjen'' („anekdoot, lugu“), ''Goggelmoggel'' („koogelmoogel“), ''Pirogge'' („pirukas“), ''tilkern'', ''tilku-tilku'', ''es tilkst'' („tilkuma“), ''Sakuska'' („sakuska“), ''pliggern'' („aasima“, „tögama“), ''solkern'', ''solk'', ''zolkern'', ''solku-solku'', ''Solkspann'' („solkima“, „solgipang“), ''Schaffrei'' („sahver“), ''Schmand'' ~ ''Schmant'', ''Schmantbonbon'' („koor“, „koorekomm“), ''Kissel'' ~ ''Kisell'' ~ ''Kissell'' ( „kissell“), ''Burke'' („purk“), ''Prüg(g)i'' („prügi“), ''Manna(brei)'', ''Rosa Manna'' ~ ''Rosamanna'' („mannapuder“, „roosamanna“, „mannavaht“), ''Kur(r)at'' („kurat“). Lastetoaga seotud sõnad <ref name=":1" />: ''pai'', ''pai(-)pai'', ''pai(-)kindchen'', ''paikind'', ''paitöchterch''en, ''paien'' ~ ''payen'', ''bepaien'', ''paichen'', ''pailo'' ~ ''bailo'', ''kullachen'' ja ''kulla'' == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Saksa keel]] sh7or83vbsrwaf0yqop0o21qplt76pt 7144532 7144503 2026-05-02T09:46:53Z Andres 5 7144532 wikitext text/x-wiki '''Baltisaksa keel''' (''sks Baltendeutsch'') on [[Vana-Liivimaa]]l ning [[Eesti]] ja [[Läti]] riigi territooriumil räägitud [[saksa keel]]<ref name=":0">Víghné Szabó, M. (2010). [https://epa.oszk.hu/01600/01626/00004/pdf/EPA01626_Acta_Beregsasiensis_2010_2_115-128.pdf Lexikalisch-semantische Untersuchung des Baltendeutschen mit dem Standarddeutschen]. Acta Beregsasiensis, 2, 115-128.</ref>. Baltisaksa keelt kasutasid 12. sajandil Baltikumi sisserännanud Saksa kaupmehed ja misjonärid, kes tõid siia piirkonda kaasa oma keele ja kultuuri. 800 aasta jooksul segunes kaasa toodud alam- ja keskalamsaksa keel (sks ''Niederdeutsch'' ja ''Mittelniederdeutsch'') kohalike keeltega ning sai kindlale Baltikumis elanud ühiskondlikule grupile omaseks keeleks. Tegu oli suulises kõnes kasutatava keelega, mida võib pidada üheks saksa keele dialektiks.<ref name=":0" /> Kuigi tänapäeval baltisaksa keelt enam Baltikumis ei räägita, on standardiseeritud saksa keel ''[[lingua franca]]''´na ning oma ajalooliste mõjutuste tõttu endiselt üks olulisemaid võõrkeeli Baltikumis<ref>Marten, H. F. (2024). [https://doi.org/10.1080/14790718.2023.2199999 Less than a Lingua franca but more than just ‘any other language’: Conceptualising German in the Baltic States as ‘additional language of society’]. ''International Journal of Multilingualism'', ''21''(3), 1575–1593.</ref>. Baltisaksa keele sõnu on [[Berend von Nottbeck]] kogunud sõnaraamatusse “1001 Wort Baltisch”<ref>Nottbeck, B. (1987). 1001 Wort Baltisch. ''Köln: Verlag Wissenschaft und Politik''.</ref> ja samuti on kirjutanud keeleteadusliku uurimistöö baltisaksa keele kohta [[Valentin Kiparsky]] “Fremdes im Baltendeutsch” <ref>Kiparsky, V. (1936). Fremdes im Baltendeutsch. (Mémoires de la Société Néo-philologique de Helsingfors, kd 11.) ''Helsinki: Société Néo-philologique''.</ref>. == Baltisakslaste mitmekeelsus == Baltisakslastel oli oma igapäevaelus vaja lisaks saksa keelele ka n-ö maakeelt ehk keeli, mida eestlased ja lätlased rääkisid, et teenijarahvaga suhelda. Tahes-tahtmata mõjutasid tihedad kokkupuuted mõisnike igapäevast keelekasutust, mistõttu on baltisaksa keelest võimalik leida mitmeid laene ja [[tsitaatsõna|tsitaatsõnu]].<ref name=":1">Bender, R. (2025). [https://doi.org/10.54013/kk812a7 Pudemeid baltisakslaste igapäevasest kirjalikust eesti keelest XVIII–XX sajandil]. ''Keel ja Kirjandus'', 68(8–9), 758–777.</ref> Lisaks maakeeltele mõjutasid baltisakslaste keelt ka teiste riikide keeled, mille esindajad olid Baltikumis aastasadade jooksul võimul. Sellised keeled olid näiteks [[poola keel|poola]] ja [[rootsi keel]].<ref name=":0" /> Keel oli justkui staatuse näitaja, millele olid olulised stilistilised vahekorrad: kirjakeele kõrgstiilne osa oli saksakeelne ja madalstiilne osa eestikeelne (ja lätikeelne)<ref>Undusk, Jaan 2011. Baltisaksa kirjakultuuri struktuurist. Ärgituseks erinumbri lugejale. ''Keel ja Kirjandus'', nr 8–9, lk 561–571</ref>. Kirjanduses kasutatav keel näitas selle teose funktsiooni ning seda, kellele see oli suunatud. Näiteks kasutasid eestlased saksa keelt, et pöörduda haritud inimeste poole ja sakslased kasutasid eesti keelt, et pöörduda maarahva poole.<ref name=":1" /> Kuna enamus kirjandusest oli mõeldud haritud aadlikkonnale, on suurem osa vanemast kirjandusmälust saksakeelne.<ref>Undusk, Jaan 2008. Baltisaksa kirjanduse breviaar: põhilaad, erijooned, esindajad. – Rahvuskultuur ja tema teised. (Collegium litterarum 22.) Toim Rein Undusk. ''Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus'', lk 93–122.</ref> Saksa päritolu aadlikud kasutasid mitut keelt erinevatel põhjustel. “Kirjalikul kujul leidus baltisaksa keelepruuki eelkõige erakirjavahetustes, ilukirjandustekstide dialoogipartiides ja ajalehtede kuulutuskülgedel”<ref name=":1" />. Peamiselt kasutati baltisaksa keelt siiski suuliselt, mistõttu võib seda kohata näiteks [[anekdoot]]ides. Eesti keelt kasutati baltisakslaste seas nostalgilistel põhjustel ja koloriidi väljendusvahendina, samuti protesti avaldamiseks ja salakeeles rääkimiseks. Salakeele vajadus tekkis kui baltisakslastel olid keerulised ajad: [[esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] ning Vene okupatsiooni ajal keelati saksa keele kasutamine, lisaks kasutasid baltisakslased eesti keelt peale 1939. aasta ''[[Umsiedlung]]''´it, kui naasti Saksamaale, ning peale sõda. Eesti keel andis võimaluse omavahel koduses keeles suhelda ja ühendas baltisakslasi pärast Saksamaale tagasi pöördumist. Lisaks õppisid lapsed [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[ladina keel]]t ning geograafilistel põhjustel puututi kokku ka [[vene keel]]ega.<ref name=":1" /> Kõik need keeled mõjutasid baltisakslaste keelekasutust. Keeli oli palju ja nende kasutamises korda ei olnud, seetõttu räägiti kõiki keeli valesti ja segamini. Isegi kohalikud kirjamehed ja haritlased ei osanud õigesti saksa keelt rääkida, eriti suulises kõnes, sest oldi harjutud rääkima ja kuulma vigast teksti. Suulises kõnes tekkinud keel sisaldas palju laene ja tsitaatsõnu. Baltisakslaste saksakeelne sõnavara oli väike, kuid multikeelsuse tõttu täideti tühimikud teistest keeltest õpitud (prantsuse, vene, läti eesti, ladina) sõnadega, mille näitena kõlas eesti ja saksa keelest põimitud lause nii:  „Er fuhr mit einem Wanker in den Kasik um Marjad zu sammeln.” (ee “Ta sõitis vankriga kaasikusse marju korjama”).<ref name=":1" /> Mitmekeelsus sai baltisakslaste seas alguse juba lapsepõlves. Paremal järjel olnud aadlikel oli üldjuhul maarahvast teenijaskond, kes muu hulgas kasvatasid ka aadlike lapsi. Kuna teenijaskond suhtles lastega oma emakeeles, oli mõisnike laste esimene õpitud keel sageli hoopis eesti või läti keel. Peterburis elanud baltisakslaste puhul võis selleks olla ka vene keel. Peale väikelapseiga sai laste jaoks olulisemaks saksa keel, mida räägiti oma vanemate ja koduõpetajatega. Koolis oli lastel oma eestikeelse tausta tõttu keeruline saksakeelsetest sõnadest, väljenditest ja kõnekäändudest aru saada, kuna nad ei olnud varem sellega kokku puutunud. Seega pidid õpetajad selgitama ka sõnade konteksti ja tähendust. Paljud originaalsed sõnad, mis olid tekkinud maarahva keele ja saksa keele segunemisest, jäid aadlike lapsepõlve. Samas oli ka sõnu, mis hilisemasse kõnekeelde kaasa tulid. Näiteks jäi kasutusse sõna ''Tagga-tips'', mis oli eesti keele mõjutustega ja tähendas pere pesamuna.<ref name=":1" /> [[Baltisakslased]] olid kui omaette rahvus, kes ennast Saksamaal koduselt ega suhestunud ka kohaliku maarahvaga. Vaatamata ühisele koduriigile eestlaste või lätlastega oli baltisakslaste ja kohalike vahel nn klaassein, nagu [[Siegfried von Vegesack]]i seda oma “[[Balti tragöödia]]s” (1933-1935) nimetas. Nn klaassein sümboliseeris teenijasrahva ja aadlike omavahelist sotsiaalset, kultuurilist ja ka keelelist mõistmatust <ref>Lukas, L. (2021). [https://linnateater.ee/book-article/balti-tragoodia-ajalugu-ja-romaan/ Balti tragöödia - ajalugu ja romaan]. ''Linnateatri repertuaariraamat.'' Vaadatud 23.03.2026</ref>. Baltisakslased jäid tihedalt Saksamaaga seotuks ning nende mõjuvõim suurenes Baltikumis kirjalike keelenormide arendamise ja hariduse edendamise kaudu.<ref name=":0" /> == Baltisaksa keele grammatika == “Baltisaksa keeles domineeris saksa keele grammatika, aga see sisaldas ka teiste keelte fonoloogilisi ja leksikaalseid elemente” <ref name=":0" />. Kuna baltisaksa keeles on hästi tunda nii läti kui ka eesti keele mõjutusi, kohtuvad seal ka erinevate keelkonnad ja nende iseärasused. Näiteks kui eesti keeles puudub sõnadel grammatiline sugu, siis läti keeles on nimisõnad kas mees- või naissoost. Samas oli näiteks baltisaksa keelde jõudnud lätikeelne laensõna ''Knische'' naissoost, kuigi originaalsõna ''knisis'' oli läti keeles meessoost. <ref name=":0" /> Eesti keelest tulnud laensõnad said baltisaksa keeles endale üldjuhul grammatilise soo, kuid samas oli tavaline, et artikleid eesti keele eeskujul ei kasutatud. Samuti võisid liitsõnad koosneda erinevate keelte mõjutustest, näiteks baltisaksakeelne sõna ''Badekostüm'' on kombinatsioon eestikeelsest sõnast ''ujumiskostüüm'' ning saksakeelsest sõnast ''Badeanzug''. Samuti said laensõnade foneemid, mis teistest keeltest baltisaksa keelde jõudsid, tihti mõjutusi saksa keelele iseloomulikust hääldusest. Näiteks eestikeelne sõna ''vürst'' oli baltisaksa keeles ''Fürst''. <ref name=":0" /> Eestikeelseid mõjutusi oli baltisaksa keeles rohkem kui näiteks lätikeelseid. Selle üheks võimalikuks põhjuseks võib olla asjaolu, et Eesti alal oli baltisakslasi vähem ja kohalike elanike mõju mõisnikele oli suurem. Näiteks avaldus eesti keele mõju selles, et sõnalõpp “neelati alla”, nagu sõnades ''Grabn'' ja ''Vogl''. Selline keelte segamine sakslastele ei meeldinud, mistõttu üritati koolis mitmekeelsust kaotada ja muuta kohalike sakslaste keelekasutust saksapärasemaks. <ref name=":1" /> == Näiteid baltisaksa keele laensõnadest == Kulinaariateemalised sõnad <ref name=":1" />: ''Burkane'' ~ ''Borkane'' ( „porgand“), ''Pli(e)te'', ''Plete'', ''Pliite'' („pliit“), ''Span(n),'' ''Solk-spann'' („pang“), ''Pratchen'' ~ ''Pratjen'' („anekdoot, lugu“), ''Goggelmoggel'' („koogelmoogel“), ''Pirogge'' („pirukas“), ''tilkern'', ''tilku-tilku'', ''es tilkst'' („tilkuma“), ''Sakuska'' („sakuska“), ''pliggern'' („aasima“, „tögama“), ''solkern'', ''solk'', ''zolkern'', ''solku-solku'', ''Solkspann'' („solkima“, „solgipang“), ''Schaffrei'' („sahver“), ''Schmand'' ~ ''Schmant'', ''Schmantbonbon'' („koor“, „koorekomm“), ''Kissel'' ~ ''Kisell'' ~ ''Kissell'' ( „kissell“), ''Burke'' („purk“), ''Prüg(g)i'' („prügi“), ''Manna(brei)'', ''Rosa Manna'' ~ ''Rosamanna'' („mannapuder“, „roosamanna“, „mannavaht“), ''Kur(r)at'' („kurat“). Lastetoaga seotud sõnad <ref name=":1" />: ''pai'', ''pai(-)pai'', ''pai(-)kindchen'', ''paikind'', ''paitöchterch''en, ''paien'' ~ ''payen'', ''bepaien'', ''paichen'', ''pailo'' ~ ''bailo'', ''kullachen'' ja ''kulla'' == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Saksa keel]] 3rs8d5fumwv2kqf9rzj8dwyg1u9b77c 7144585 7144532 2026-05-02T11:40:14Z Neptuunium 58653 esialgne toim 7144585 wikitext text/x-wiki '''Baltisaksa keel''' (saksa keeles ''Baltendeutsch'') on [[Vana-Liivimaa]]l ning [[Eesti]] ja [[Läti]] riigi territooriumil räägitud [[saksa keel]]e dialekt. Keele põhilise kõnelejaskonna moodustasid [[Liivimaa ristisõda|Liivimaa ristisõja]] järel piirkonda asunud sakslased. Järgnenud sajandite jooksul segunes kaasa toodud [[alamsaksakeel|alam-]] ja [[keskalamsaksa keel]] kohalike keeltega, saades omaseks sisserändajate ja nende järeltulijate pealt kujunenud [[baltisakslased|baltisakslaste]] kogukonnale. Tegu oli eeskätt suulises kõnes kasutatava keelega.<ref name=":0">Víghné Szabó, M. (2010). [https://epa.oszk.hu/01600/01626/00004/pdf/EPA01626_Acta_Beregsasiensis_2010_2_115-128.pdf Lexikalisch-semantische Untersuchung des Baltendeutschen mit dem Standarddeutschen]. Acta Beregsasiensis, 2, 115-128.</ref> Kuigi tänapäeval baltisaksa keelt enam Baltikumis ei räägita, on saksa keelt Baltikumis peetud ajalooliseks ''[[lingua franca]]''´na ning üheks ajalooliselt olulisemaks võõrkeeleks.<ref>Marten, H. F. (2024). [https://doi.org/10.1080/14790718.2023.2199999 Less than a Lingua franca but more than just ‘any other language’: Conceptualising German in the Baltic States as ‘additional language of society’]. ''International Journal of Multilingualism'', ''21''(3), 1575–1593.</ref>. == Baltisakslaste mitmekeelsus == Baltisakslastel oli oma igapäevaelus vaja lisaks saksa keelele ka n-ö maakeelt ehk keeli, mida eestlased ja lätlased rääkisid, et teenijarahvaga suhelda. Tahes-tahtmata mõjutasid tihedad kokkupuuted mõisnike igapäevast keelekasutust, mistõttu on baltisaksa keelest võimalik leida mitmeid laene ja [[tsitaatsõna|tsitaatsõnu]].<ref name=":1">Bender, R. (2025). [https://doi.org/10.54013/kk812a7 Pudemeid baltisakslaste igapäevasest kirjalikust eesti keelest XVIII–XX sajandil]. ''Keel ja Kirjandus'', 68(8–9), 758–777.</ref> Lisaks maakeeltele mõjutasid baltisakslaste keelt ka teiste riikide keeled, mille esindajad olid Baltikumis aastasadade jooksul võimul. Sellised keeled olid näiteks [[poola keel|poola]] ja [[rootsi keel]].<ref name=":0" /> Keel oli justkui staatuse näitaja, millele olid olulised stilistilised vahekorrad: kirjakeele kõrgstiilne osa oli saksakeelne ja madalstiilne osa eestikeelne (ja lätikeelne)<ref>Undusk, Jaan 2011. Baltisaksa kirjakultuuri struktuurist. Ärgituseks erinumbri lugejale. ''Keel ja Kirjandus'', nr 8–9, lk 561–571</ref>. Kirjanduses kasutatav keel näitas selle teose funktsiooni ning seda, kellele see oli suunatud. Näiteks kasutasid eestlased saksa keelt, et pöörduda haritud inimeste poole ja sakslased kasutasid eesti keelt, et pöörduda maarahva poole.<ref name=":1" /> Kuna enamus kirjandusest oli mõeldud haritud aadlikkonnale, on suurem osa vanemast kirjandusmälust saksakeelne.<ref>Undusk, Jaan 2008. Baltisaksa kirjanduse breviaar: põhilaad, erijooned, esindajad. – Rahvuskultuur ja tema teised. (Collegium litterarum 22.) Toim Rein Undusk. ''Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus'', lk 93–122.</ref> Saksa päritolu aadlikud kasutasid mitut keelt erinevatel põhjustel. “Kirjalikul kujul leidus baltisaksa keelepruuki eelkõige erakirjavahetustes, ilukirjandustekstide dialoogipartiides ja ajalehtede kuulutuskülgedel”<ref name=":1" />. Peamiselt kasutati baltisaksa keelt siiski suuliselt, mistõttu võib seda kohata näiteks [[anekdoot]]ides. Eesti keelt kasutati baltisakslaste seas nostalgilistel põhjustel ja koloriidi väljendusvahendina, samuti protesti avaldamiseks ja salakeeles rääkimiseks. Salakeele vajadus tekkis kui baltisakslastel olid keerulised ajad: [[esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] ning Vene okupatsiooni ajal keelati saksa keele kasutamine, lisaks kasutasid baltisakslased eesti keelt peale 1939. aasta ''[[Umsiedlung]]''´it, kui naasti Saksamaale, ning peale sõda. Eesti keel andis võimaluse omavahel koduses keeles suhelda ja ühendas baltisakslasi pärast Saksamaale tagasi pöördumist. Lisaks õppisid lapsed [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[ladina keel]]t ning geograafilistel põhjustel puututi kokku ka [[vene keel]]ega.<ref name=":1" /> Kõik need keeled mõjutasid baltisakslaste keelekasutust. Keeli oli palju ja nende kasutamises korda ei olnud, seetõttu räägiti kõiki keeli valesti ja segamini. Isegi kohalikud kirjamehed ja haritlased ei osanud õigesti saksa keelt rääkida, eriti suulises kõnes, sest oldi harjutud rääkima ja kuulma vigast teksti. Suulises kõnes tekkinud keel sisaldas palju laene ja tsitaatsõnu. Baltisakslaste saksakeelne sõnavara oli väike, kuid multikeelsuse tõttu täideti tühimikud teistest keeltest õpitud (prantsuse, vene, läti eesti, ladina) sõnadega, mille näitena kõlas eesti ja saksa keelest põimitud lause nii:  „Er fuhr mit einem Wanker in den Kasik um Marjad zu sammeln.” (ee “Ta sõitis vankriga kaasikusse marju korjama”).<ref name=":1" /> Mitmekeelsus sai baltisakslaste seas alguse juba lapsepõlves. Paremal järjel olnud aadlikel oli üldjuhul maarahvast teenijaskond, kes muu hulgas kasvatasid ka aadlike lapsi. Kuna teenijaskond suhtles lastega oma emakeeles, oli mõisnike laste esimene õpitud keel sageli hoopis eesti või läti keel. Peterburis elanud baltisakslaste puhul võis selleks olla ka vene keel. Peale väikelapseiga sai laste jaoks olulisemaks saksa keel, mida räägiti oma vanemate ja koduõpetajatega. Koolis oli lastel oma eestikeelse tausta tõttu keeruline saksakeelsetest sõnadest, väljenditest ja kõnekäändudest aru saada, kuna nad ei olnud varem sellega kokku puutunud. Seega pidid õpetajad selgitama ka sõnade konteksti ja tähendust. Paljud originaalsed sõnad, mis olid tekkinud maarahva keele ja saksa keele segunemisest, jäid aadlike lapsepõlve. Samas oli ka sõnu, mis hilisemasse kõnekeelde kaasa tulid. Näiteks jäi kasutusse sõna ''Tagga-tips'', mis oli eesti keele mõjutustega ja tähendas pere pesamuna.<ref name=":1" /> [[Baltisakslased]] olid kui omaette rahvus, kes ennast Saksamaal koduselt ega suhestunud ka kohaliku maarahvaga. Vaatamata ühisele koduriigile eestlaste või lätlastega oli baltisakslaste ja kohalike vahel nn klaassein, nagu [[Siegfried von Vegesack]]i seda oma “[[Balti tragöödia]]s” (1933-1935) nimetas. Nn klaassein sümboliseeris teenijasrahva ja aadlike omavahelist sotsiaalset, kultuurilist ja ka keelelist mõistmatust <ref>Lukas, L. (2021). [https://linnateater.ee/book-article/balti-tragoodia-ajalugu-ja-romaan/ Balti tragöödia - ajalugu ja romaan]. ''Linnateatri repertuaariraamat.'' Vaadatud 23.03.2026</ref>. Baltisakslased jäid tihedalt Saksamaaga seotuks ning nende mõjuvõim suurenes Baltikumis kirjalike keelenormide arendamise ja hariduse edendamise kaudu.<ref name=":0" /> == Grammatika == “Baltisaksa keeles domineeris saksa keele grammatika, aga see sisaldas ka teiste keelte fonoloogilisi ja leksikaalseid elemente”<ref name=":0" />. Kuna baltisaksa keeles on hästi tunda nii läti kui ka eesti keele mõjutusi, kohtuvad seal ka erinevate keelkonnad ja nende iseärasused. Näiteks kui eesti keeles puudub sõnadel grammatiline sugu, siis läti keeles on nimisõnad kas mees- või naissoost. Samas oli näiteks baltisaksa keelde jõudnud lätikeelne laensõna ''Knische'' naissoost, kuigi originaalsõna ''knisis'' oli läti keeles meessoost. <ref name=":0" /> Eesti keelest tulnud laensõnad said baltisaksa keeles endale üldjuhul grammatilise soo, kuid samas oli tavaline, et artikleid eesti keele eeskujul ei kasutatud. Samuti võisid liitsõnad koosneda erinevate keelte mõjutustest, näiteks baltisaksakeelne sõna ''Badekostüm'' on kombinatsioon eestikeelsest sõnast ''ujumiskostüüm'' ning saksakeelsest sõnast ''Badeanzug''. Samuti said laensõnade foneemid, mis teistest keeltest baltisaksa keelde jõudsid, tihti mõjutusi saksa keelele iseloomulikust hääldusest. Näiteks eestikeelne sõna ''vürst'' oli baltisaksa keeles ''Fürst''. <ref name=":0" /> Eestikeelseid mõjutusi oli baltisaksa keeles rohkem kui näiteks lätikeelseid. Selle üheks võimalikuks põhjuseks võib olla asjaolu, et Eesti alal oli baltisakslasi vähem ja kohalike elanike mõju mõisnikele oli suurem. Näiteks avaldus eesti keele mõju selles, et sõnalõpp “neelati alla”, nagu sõnades ''Grabn'' ja ''Vogl''. Selline keelte segamine sakslastele ei meeldinud, mistõttu üritati koolis mitmekeelsust kaotada ja muuta kohalike sakslaste keelekasutust saksapärasemaks. <ref name=":1" /> == Näiteid baltisaksa keele laensõnadest == Kulinaariateemalised sõnad:<ref name=":1" />: ''Burkane'' ~ ''Borkane'' ( „porgand“), ''Pli(e)te'', ''Plete'', ''Pliite'' („pliit“), ''Span(n),'' ''Solk-spann'' („pang“), ''Pratchen'' ~ ''Pratjen'' („anekdoot, lugu“), ''Goggelmoggel'' („koogelmoogel“), ''Pirogge'' („pirukas“), ''tilkern'', ''tilku-tilku'', ''es tilkst'' („tilkuma“), ''Sakuska'' („sakuska“), ''pliggern'' („aasima“, „tögama“), ''solkern'', ''solk'', ''zolkern'', ''solku-solku'', ''Solkspann'' („solkima“, „solgipang“), ''Schaffrei'' („sahver“), ''Schmand'' ~ ''Schmant'', ''Schmantbonbon'' („koor“, „koorekomm“), ''Kissel'' ~ ''Kisell'' ~ ''Kissell'' ( „kissell“), ''Burke'' („purk“), ''Prüg(g)i'' („prügi“), ''Manna(brei)'', ''Rosa Manna'' ~ ''Rosamanna'' („mannapuder“, „roosamanna“, „mannavaht“), ''Kur(r)at'' („kurat“). Lastetoaga seotud sõnad <ref name=":1" />: ''pai'', ''pai(-)pai'', ''pai(-)kindchen'', ''paikind'', ''paitöchterch''en, ''paien'' ~ ''payen'', ''bepaien'', ''paichen'', ''pailo'' ~ ''bailo'', ''kullachen'' ja ''kulla'' Baltisaksa keele sõnu on [[Berend von Nottbeck]] kogunud sõnaraamatusse “1001 Wort Baltisch”<ref>Nottbeck, B. (1987). 1001 Wort Baltisch. ''Köln: Verlag Wissenschaft und Politik''.</ref> ja samuti on kirjutanud keeleteadusliku uurimistöö baltisaksa keele kohta [[Valentin Kiparsky]] “Fremdes im Baltendeutsch” <ref>Kiparsky, V. (1936). Fremdes im Baltendeutsch. (Mémoires de la Société Néo-philologique de Helsingfors, kd 11.) ''Helsinki: Société Néo-philologique''.</ref>. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Saksa keel]] [[Kategooria:Baltisakslased]] 861luxjmkznczmk8llhuilp4cf4v589 7144587 7144585 2026-05-02T11:40:29Z Neptuunium 58653 7144587 wikitext text/x-wiki '''Baltisaksa keel''' (saksa keeles ''Baltendeutsch'') on [[Vana-Liivimaa]]l ning [[Eesti]] ja [[Läti]] riigi territooriumil räägitud [[saksa keel]]e dialekt. Keele põhilise kõnelejaskonna moodustasid [[Liivimaa ristisõda|Liivimaa ristisõja]] järel piirkonda asunud sakslased. Järgnenud sajandite jooksul segunes kaasa toodud [[alamsaksa keel|alam-]] ja [[keskalamsaksa keel]] kohalike keeltega, saades omaseks sisserändajate ja nende järeltulijate pealt kujunenud [[baltisakslased|baltisakslaste]] kogukonnale. Tegu oli eeskätt suulises kõnes kasutatava keelega.<ref name=":0">Víghné Szabó, M. (2010). [https://epa.oszk.hu/01600/01626/00004/pdf/EPA01626_Acta_Beregsasiensis_2010_2_115-128.pdf Lexikalisch-semantische Untersuchung des Baltendeutschen mit dem Standarddeutschen]. Acta Beregsasiensis, 2, 115-128.</ref> Kuigi tänapäeval baltisaksa keelt enam Baltikumis ei räägita, on saksa keelt Baltikumis peetud ajalooliseks ''[[lingua franca]]''´na ning üheks ajalooliselt olulisemaks võõrkeeleks.<ref>Marten, H. F. (2024). [https://doi.org/10.1080/14790718.2023.2199999 Less than a Lingua franca but more than just ‘any other language’: Conceptualising German in the Baltic States as ‘additional language of society’]. ''International Journal of Multilingualism'', ''21''(3), 1575–1593.</ref>. == Baltisakslaste mitmekeelsus == Baltisakslastel oli oma igapäevaelus vaja lisaks saksa keelele ka n-ö maakeelt ehk keeli, mida eestlased ja lätlased rääkisid, et teenijarahvaga suhelda. Tahes-tahtmata mõjutasid tihedad kokkupuuted mõisnike igapäevast keelekasutust, mistõttu on baltisaksa keelest võimalik leida mitmeid laene ja [[tsitaatsõna|tsitaatsõnu]].<ref name=":1">Bender, R. (2025). [https://doi.org/10.54013/kk812a7 Pudemeid baltisakslaste igapäevasest kirjalikust eesti keelest XVIII–XX sajandil]. ''Keel ja Kirjandus'', 68(8–9), 758–777.</ref> Lisaks maakeeltele mõjutasid baltisakslaste keelt ka teiste riikide keeled, mille esindajad olid Baltikumis aastasadade jooksul võimul. Sellised keeled olid näiteks [[poola keel|poola]] ja [[rootsi keel]].<ref name=":0" /> Keel oli justkui staatuse näitaja, millele olid olulised stilistilised vahekorrad: kirjakeele kõrgstiilne osa oli saksakeelne ja madalstiilne osa eestikeelne (ja lätikeelne)<ref>Undusk, Jaan 2011. Baltisaksa kirjakultuuri struktuurist. Ärgituseks erinumbri lugejale. ''Keel ja Kirjandus'', nr 8–9, lk 561–571</ref>. Kirjanduses kasutatav keel näitas selle teose funktsiooni ning seda, kellele see oli suunatud. Näiteks kasutasid eestlased saksa keelt, et pöörduda haritud inimeste poole ja sakslased kasutasid eesti keelt, et pöörduda maarahva poole.<ref name=":1" /> Kuna enamus kirjandusest oli mõeldud haritud aadlikkonnale, on suurem osa vanemast kirjandusmälust saksakeelne.<ref>Undusk, Jaan 2008. Baltisaksa kirjanduse breviaar: põhilaad, erijooned, esindajad. – Rahvuskultuur ja tema teised. (Collegium litterarum 22.) Toim Rein Undusk. ''Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus'', lk 93–122.</ref> Saksa päritolu aadlikud kasutasid mitut keelt erinevatel põhjustel. “Kirjalikul kujul leidus baltisaksa keelepruuki eelkõige erakirjavahetustes, ilukirjandustekstide dialoogipartiides ja ajalehtede kuulutuskülgedel”<ref name=":1" />. Peamiselt kasutati baltisaksa keelt siiski suuliselt, mistõttu võib seda kohata näiteks [[anekdoot]]ides. Eesti keelt kasutati baltisakslaste seas nostalgilistel põhjustel ja koloriidi väljendusvahendina, samuti protesti avaldamiseks ja salakeeles rääkimiseks. Salakeele vajadus tekkis kui baltisakslastel olid keerulised ajad: [[esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] ning Vene okupatsiooni ajal keelati saksa keele kasutamine, lisaks kasutasid baltisakslased eesti keelt peale 1939. aasta ''[[Umsiedlung]]''´it, kui naasti Saksamaale, ning peale sõda. Eesti keel andis võimaluse omavahel koduses keeles suhelda ja ühendas baltisakslasi pärast Saksamaale tagasi pöördumist. Lisaks õppisid lapsed [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[ladina keel]]t ning geograafilistel põhjustel puututi kokku ka [[vene keel]]ega.<ref name=":1" /> Kõik need keeled mõjutasid baltisakslaste keelekasutust. Keeli oli palju ja nende kasutamises korda ei olnud, seetõttu räägiti kõiki keeli valesti ja segamini. Isegi kohalikud kirjamehed ja haritlased ei osanud õigesti saksa keelt rääkida, eriti suulises kõnes, sest oldi harjutud rääkima ja kuulma vigast teksti. Suulises kõnes tekkinud keel sisaldas palju laene ja tsitaatsõnu. Baltisakslaste saksakeelne sõnavara oli väike, kuid multikeelsuse tõttu täideti tühimikud teistest keeltest õpitud (prantsuse, vene, läti eesti, ladina) sõnadega, mille näitena kõlas eesti ja saksa keelest põimitud lause nii:  „Er fuhr mit einem Wanker in den Kasik um Marjad zu sammeln.” (ee “Ta sõitis vankriga kaasikusse marju korjama”).<ref name=":1" /> Mitmekeelsus sai baltisakslaste seas alguse juba lapsepõlves. Paremal järjel olnud aadlikel oli üldjuhul maarahvast teenijaskond, kes muu hulgas kasvatasid ka aadlike lapsi. Kuna teenijaskond suhtles lastega oma emakeeles, oli mõisnike laste esimene õpitud keel sageli hoopis eesti või läti keel. Peterburis elanud baltisakslaste puhul võis selleks olla ka vene keel. Peale väikelapseiga sai laste jaoks olulisemaks saksa keel, mida räägiti oma vanemate ja koduõpetajatega. Koolis oli lastel oma eestikeelse tausta tõttu keeruline saksakeelsetest sõnadest, väljenditest ja kõnekäändudest aru saada, kuna nad ei olnud varem sellega kokku puutunud. Seega pidid õpetajad selgitama ka sõnade konteksti ja tähendust. Paljud originaalsed sõnad, mis olid tekkinud maarahva keele ja saksa keele segunemisest, jäid aadlike lapsepõlve. Samas oli ka sõnu, mis hilisemasse kõnekeelde kaasa tulid. Näiteks jäi kasutusse sõna ''Tagga-tips'', mis oli eesti keele mõjutustega ja tähendas pere pesamuna.<ref name=":1" /> [[Baltisakslased]] olid kui omaette rahvus, kes ennast Saksamaal koduselt ega suhestunud ka kohaliku maarahvaga. Vaatamata ühisele koduriigile eestlaste või lätlastega oli baltisakslaste ja kohalike vahel nn klaassein, nagu [[Siegfried von Vegesack]]i seda oma “[[Balti tragöödia]]s” (1933-1935) nimetas. Nn klaassein sümboliseeris teenijasrahva ja aadlike omavahelist sotsiaalset, kultuurilist ja ka keelelist mõistmatust <ref>Lukas, L. (2021). [https://linnateater.ee/book-article/balti-tragoodia-ajalugu-ja-romaan/ Balti tragöödia - ajalugu ja romaan]. ''Linnateatri repertuaariraamat.'' Vaadatud 23.03.2026</ref>. Baltisakslased jäid tihedalt Saksamaaga seotuks ning nende mõjuvõim suurenes Baltikumis kirjalike keelenormide arendamise ja hariduse edendamise kaudu.<ref name=":0" /> == Grammatika == “Baltisaksa keeles domineeris saksa keele grammatika, aga see sisaldas ka teiste keelte fonoloogilisi ja leksikaalseid elemente”<ref name=":0" />. Kuna baltisaksa keeles on hästi tunda nii läti kui ka eesti keele mõjutusi, kohtuvad seal ka erinevate keelkonnad ja nende iseärasused. Näiteks kui eesti keeles puudub sõnadel grammatiline sugu, siis läti keeles on nimisõnad kas mees- või naissoost. Samas oli näiteks baltisaksa keelde jõudnud lätikeelne laensõna ''Knische'' naissoost, kuigi originaalsõna ''knisis'' oli läti keeles meessoost. <ref name=":0" /> Eesti keelest tulnud laensõnad said baltisaksa keeles endale üldjuhul grammatilise soo, kuid samas oli tavaline, et artikleid eesti keele eeskujul ei kasutatud. Samuti võisid liitsõnad koosneda erinevate keelte mõjutustest, näiteks baltisaksakeelne sõna ''Badekostüm'' on kombinatsioon eestikeelsest sõnast ''ujumiskostüüm'' ning saksakeelsest sõnast ''Badeanzug''. Samuti said laensõnade foneemid, mis teistest keeltest baltisaksa keelde jõudsid, tihti mõjutusi saksa keelele iseloomulikust hääldusest. Näiteks eestikeelne sõna ''vürst'' oli baltisaksa keeles ''Fürst''. <ref name=":0" /> Eestikeelseid mõjutusi oli baltisaksa keeles rohkem kui näiteks lätikeelseid. Selle üheks võimalikuks põhjuseks võib olla asjaolu, et Eesti alal oli baltisakslasi vähem ja kohalike elanike mõju mõisnikele oli suurem. Näiteks avaldus eesti keele mõju selles, et sõnalõpp “neelati alla”, nagu sõnades ''Grabn'' ja ''Vogl''. Selline keelte segamine sakslastele ei meeldinud, mistõttu üritati koolis mitmekeelsust kaotada ja muuta kohalike sakslaste keelekasutust saksapärasemaks. <ref name=":1" /> == Näiteid baltisaksa keele laensõnadest == Kulinaariateemalised sõnad:<ref name=":1" />: ''Burkane'' ~ ''Borkane'' ( „porgand“), ''Pli(e)te'', ''Plete'', ''Pliite'' („pliit“), ''Span(n),'' ''Solk-spann'' („pang“), ''Pratchen'' ~ ''Pratjen'' („anekdoot, lugu“), ''Goggelmoggel'' („koogelmoogel“), ''Pirogge'' („pirukas“), ''tilkern'', ''tilku-tilku'', ''es tilkst'' („tilkuma“), ''Sakuska'' („sakuska“), ''pliggern'' („aasima“, „tögama“), ''solkern'', ''solk'', ''zolkern'', ''solku-solku'', ''Solkspann'' („solkima“, „solgipang“), ''Schaffrei'' („sahver“), ''Schmand'' ~ ''Schmant'', ''Schmantbonbon'' („koor“, „koorekomm“), ''Kissel'' ~ ''Kisell'' ~ ''Kissell'' ( „kissell“), ''Burke'' („purk“), ''Prüg(g)i'' („prügi“), ''Manna(brei)'', ''Rosa Manna'' ~ ''Rosamanna'' („mannapuder“, „roosamanna“, „mannavaht“), ''Kur(r)at'' („kurat“). Lastetoaga seotud sõnad <ref name=":1" />: ''pai'', ''pai(-)pai'', ''pai(-)kindchen'', ''paikind'', ''paitöchterch''en, ''paien'' ~ ''payen'', ''bepaien'', ''paichen'', ''pailo'' ~ ''bailo'', ''kullachen'' ja ''kulla'' Baltisaksa keele sõnu on [[Berend von Nottbeck]] kogunud sõnaraamatusse “1001 Wort Baltisch”<ref>Nottbeck, B. (1987). 1001 Wort Baltisch. ''Köln: Verlag Wissenschaft und Politik''.</ref> ja samuti on kirjutanud keeleteadusliku uurimistöö baltisaksa keele kohta [[Valentin Kiparsky]] “Fremdes im Baltendeutsch” <ref>Kiparsky, V. (1936). Fremdes im Baltendeutsch. (Mémoires de la Société Néo-philologique de Helsingfors, kd 11.) ''Helsinki: Société Néo-philologique''.</ref>. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Saksa keel]] [[Kategooria:Baltisakslased]] 6yk7wws5z8a5yjdkw53jqbbuzn6czvv 0 714241 7143944 2026-05-01T12:27:44Z Metsavend 738 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Šahhunja | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Шахунья | pilt = Шахунская автостанция (05.05.2013) - panoramio.jpg | pildisuurus = 240px | lipp = | lipu_link = | vapp = Shakhunya COA (2013).jpg | vapi_link = Šahhunja vapp | pindala = 18 | elanikke = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Šahhunja''' on linn [[Venemaa]]l [[Nižni Novgorodi oblast]]is, [[Šahhunja rajoon]]i halduskeskus. Asub 240 km Nižn...' 7143944 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Šahhunja | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Шахунья | pilt = Шахунская автостанция (05.05.2013) - panoramio.jpg | pildisuurus = 240px | lipp = | lipu_link = | vapp = Shakhunya COA (2013).jpg | vapi_link = Šahhunja vapp | pindala = 18 | elanikke = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Šahhunja''' on linn [[Venemaa]]l [[Nižni Novgorodi oblast]]is, [[Šahhunja rajoon]]i halduskeskus. Asub 240 km [[Nižni Novgorod]]ist kirde pool. Asula tekkis 1921. aastal raudtee-ehituse juurde. 1938. aastal sai aleviks ja [[1943]]. aastal sai linnaõigused. 2021. aastal oli linnas 17 626 elanikku. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Shakhunya}} [[Kategooria:Nižni Novgorodi oblasti linnad]] 58qcrrqniiarjz4y89ftp2yp3qow10t 2 714242 7143963 2026-05-01T13:44:13Z Higine kala 227029 Uus lehekülg: '{{Kasutaja liivakast}} <!-- Kirjuta allapoole seda rida --> ZIP on failiformaat mis võimaldab andmeid kadudetta pakkida ning hoiustada arhiivis. ZIP arhiiv suudab hoiustada mitut faili, kausta ja ka teisi ZIP arhiive. ZIP failiformaat loodi 1989 aastal Phil Katz- i poolt. == Ülesehitus == .ZIP failid on arhiivid milles on andmete organiseerimiseks kasutatud päiseid. ==== Lokaalne failipäis ==== iga hoiustatud faili jaoks luuakse lokaalne faili päis (''local file head...' 7143963 wikitext text/x-wiki {{Kasutaja liivakast}} <!-- Kirjuta allapoole seda rida --> ZIP on failiformaat mis võimaldab andmeid kadudetta pakkida ning hoiustada arhiivis. ZIP arhiiv suudab hoiustada mitut faili, kausta ja ka teisi ZIP arhiive. ZIP failiformaat loodi 1989 aastal Phil Katz- i poolt. == Ülesehitus == .ZIP failid on arhiivid milles on andmete organiseerimiseks kasutatud päiseid. ==== Lokaalne failipäis ==== iga hoiustatud faili jaoks luuakse lokaalne faili päis (''local file header'') mis asetatakse kohe enne faili andmeid. {| class="wikitable" |+ Lokaalse failipäise formaat |- ! Suurus baitides !! Välja kirjeldus |- | 4 || Signatuur (on alati 50 4B 03 04) |- | 2 || Mis zip versiooni on vaja et andmeid lahti pakkida |- | 2 || Üldine lipp |- | 2 || Pakkimis meetod |- | 2 || Viimane faili muutmise aeg |- | 2 || Viimane faili muutmise kuupäev |- | 4 || CRC-32 pakkimatta andmetest |- | 4 || Pakitud andmete kogus |- | 4 || Pakkimatta andmete kogus |- | 2 || Failinime suurus (a) |- | 2 || Lisa välja suurus (b) |- | a || Failinimi |- | b || Lisa väli |} === Andmete kirjeldus päis === Kui faili pakkimatta ja pakitud suurused ei ole lokaalse faili päise kirjutamise ajal teada siis seatakse pakkimatta ja pakitud andmete väljade väärtusteks 0. Seatakse ka välja “üldine lipp” kolmas bitt aktiivseks mis annab märku et päris faili suurused on andmete kirjeldus päises (''data descriptor'') mis on leitav kohe peale faili andmeid. {| class="wikitable" |+ Andmete kirjeldus päise formaat |- ! Suurus baitides !! Välja kirjeldus |- | 4 || CRC-32 |- | 4 || Pakitud andmete kogus |- | 4 || Pakkimatta andmete kogus |} === Peamine päis === Peale viimase faili andmeid on iga arhiivis oleva faili jaoks eraldi loodud peamine päis (''central directory file header'') mis lisaks enda unikaalsele informatsioonile sisaldab ka kõiki andmeid mis olid selle faili lokaalses faili päises. Selline informatsiooni kordamine muudab ZIP failid korrumpeerumise kindlamaks. {| class="wikitable" |+ Peamise päise formaat |- ! Suurus baitides !! Välja kirjeldus |- | 4 || Signatuur (on alati 50 4B 01 02) |- | 2 || Arhiivi versioon |- | 2 || ZIP versioon mida on vaja et andmeid lahti pakkida |- | 2 || Üldine lipp |- | 2 || Pakkimise meetod |- | 2 || Viimane faili muutmise aeg |- | 2 || Viimane faili muutmise kuupäev |- | 4 || CRC-32 pakkimatta andmetest |- | 4 || Pakitud andmete kogus |- | 4 || Pakkimatta andmete kogus |- | 2 || Faili nime suurus (a) |- | 2 || Lisa välja suurus (b) |- | 2 || Faili kommentaari suurus (c) |- | 2 || Ketta number millel algab lokaalne faili päis |- | 4 || Sisemised faili omadused (kas fail on ASCII tekstifail või sisaldab binaar andmeid) |- | 4 || Välised faili omadused (tähendus sõltub “arhiivi versioon” väljast) |- | 4 || Nihe arhiivi algusest kuni faili lokaalse päise alguseni |- | a || Faili nimi |- | b || Lisa väli |- | c || Faili kommentaar |} === Lõpu päis === ZIP arhiivi kõige lõpus on lõpu päis (''End of central directroy record'') {| class="wikitable" |+ Lõpu päise formaat |- ! Suurus baitides !! Välja kirjeldus |- | 4 || Signatuur (on alati 50 4B 05 06) |- | 2 || Ketta number millel see sama päis asub |- | 2 || Ketta number millel asub esimese faili peamine päis |- | 2 || Peamiste päiste arv sellel kettal |- | 2 || Peamiste päiste arv kokku |- | 4 || Peamiste päiste suurus kokku |- | 4 || Esimese faili peamise päise nihe arhiivi algusest |- | 2 || Kommentaari pikkus (a) |- | a || Kommentaar |} == Andmemaht == Kui teha ZIP fail mis ei hoiusta mitte ühtegi faili sisaldab loodud ZIP fail ainult lõpu päist. See tähendab et kõige väiksem ZIP fail mida on võimalik luua on 22 baidi suurune. Vaikimisi kasutavad ZIP arhiivid 32 bitist formaati et luua päiseid mistõttu suudavad sellised arhiivid hoida 2^32 - 1 baiti. Juhul kui hoiustatud faili maht on suurem kui 0xFFFFFFFF siis luuakse päised ZIP64 formaadis mis on võimeline hoiustama 2^64 - 1 baidi suuruseid faile. == ZIP64 == ZIP64 saavutab suurema andmemahu muutes päiste loogikat. Juhul kui mõne faili lokaalse või peamise päise välja ei mahu andmed ära siis seatakse välja väärtus maksimaalseks. See annab märku et päris väärtused on ZIP64 lisa väljas mis paigutatakse päise “Lisa väli” välja. ZIP 64 lisa väljas on andmed alati samas järjekorras kuid lisatakse ainult andmed mis ei mahtunud nende algsesse päisesse. {| class="wikitable" |+ ZIP64 lisa välja formaat |- ! Suurus baitides !! Välja kirjeldus |- | 2 || Signatuur (0x0001 ütleb et on tegemist ZIP64 lisa väljaga) |- | 2 || Kogu ZIP64 lisa välja suurus |- | 8 || Pakkimatta faili andmete kogus |- | 8 || Pakitud faili andmete kogus |- | 8 || Nihe arhiivi algusest kuni faili lokaalse päise alguseni |- | 4 || Ketta number millel algab faili lokaalne päis |} lisatakse juurde uus ZIP64 lõpu päis (''zip64 end of central directory record'') ja ka eraldi väli selle päise leidmiseks (''zip64 end of central directory locator''). {| class="wikitable" |+ ZIP64 lõpu päise formaat |- ! Suurus baitides !! Välja kirjeldus |- | 4 || Signatuur (on alati 50 4B 05 06) |- | 8 || Ülejäänud päise suurus (kogu päise suurus miinus 12 baiti) |- | 2 || Arhiivi versioon |- | 2 || ZIP versioon mida on vaja et andmeid lahti pakkida |- | 4 || Ketta number millel päis asub |- | 4 || Ketta number millel algavad failide peamised päised |- | 8 || Peamiste päiste arv sellel kettal |- | 8 || Peamiste päiste arv kokku |- | 8 || Peamiste päiste suurus kokku |- | 8 || Nihe arhiivi algusest kuni esimese peamise päiseni |} n89bd42qbjpzk3o5d622mc2aa8sabw8 7144153 7143963 2026-05-01T20:08:25Z Higine kala 227029 7144153 wikitext text/x-wiki {{Kasutaja liivakast}} <!-- Kirjuta allapoole seda rida --> ZIP on failiformaat mis võimaldab andmeid kadudetta pakkida ning hoiustada arhiivis. ZIP arhiiv suudab hoiustada mitut faili, kausta ja ka teisi ZIP arhiive. ZIP failiformaadi loojaks on Phil Katz.<ref>https://web.archive.org/web/20101001181829/http://www.pkware.com/about-us/phil-katz</ref> == Ülesehitus == .ZIP failid on arhiivid milles on andmete organiseerimiseks kasutatud päiseid. ==== Lokaalne failipäis ==== Iga hoiustatud faili jaoks luuakse lokaalne faili päis (''local file header'') mis asub enne faili andmeid. {| class="wikitable" |+ Lokaalse failipäise formaat |- ! Suurus baitides !! Välja kirjeldus (punkt 4.3.7)<ref name='appnote'/> |- | 4 || Signatuur (on alati 50 4B 03 04) |- | 2 || Mis zip versiooni on vaja et andmeid lahti pakkida |- | 2 || Üldine lipp |- | 2 || Pakkimis meetod |- | 2 || Viimane faili muutmise aeg |- | 2 || Viimane faili muutmise kuupäev |- | 4 || CRC-32 pakkimatta andmetest |- | 4 || Pakitud andmete kogus |- | 4 || Pakkimatta andmete kogus |- | 2 || Failinime suurus (a) |- | 2 || Lisa välja suurus (b) |- | a || Failinimi |- | b || Lisa väli |} === Andmete kirjeldus päis === Kui faili pakkimata ja pakitud suurused ei ole lokaalse faili päise kirjutamise ajal teada siis seatakse vastavate väljade väärtusteks 0. Seatakse ka välja “üldine lipp” kolmas bitt aktiivseks mis annab märku et päris faili suurused on andmete kirjeldus päises (''data descriptor'') mis on leitav kohe peale faili andmeid. (punkt 4.3.9.1)<ref name="appnote"/> {| class="wikitable" |+ Andmete kirjeldus päise formaat |- ! Suurus baitides !! Välja kirjeldus (punkt 4.3.9)<ref name="appnote"/> |- | 4 || CRC-32 |- | 4 || Pakitud andmete kogus |- | 4 || Pakkimatta andmete kogus |} === Peamine päis === Peale viimase faili andmeid on iga arhiivis oleva faili jaoks eraldi loodud peamine päis (''central directory file header'') mis lisaks enda unikaalsele informatsioonile sisaldab ka kõiki andmeid mis olid selle lokaalses faili päises. Selline informatsiooni kordamine muudab ZIP-failid andmekao vastu kindlamaks.<ref>https://web.archive.org/web/20121120090241/http://www.idcnet.us/ziphistory.html</ref> {| class="wikitable" |+ Peamise päise formaat |- ! Suurus baitides !! Välja kirjeldus (punkt 4.3.12)<ref name="appnote"/> |- | 4 || Signatuur (on alati 50 4B 01 02) |- | 2 || Arhiivi versioon |- | 2 || ZIP versioon mida on vaja et andmeid lahti pakkida |- | 2 || Üldine lipp |- | 2 || Pakkimise meetod |- | 2 || Viimane faili muutmise aeg |- | 2 || Viimane faili muutmise kuupäev |- | 4 || CRC-32 pakkimatta andmetest |- | 4 || Pakitud andmete kogus |- | 4 || Pakkimatta andmete kogus |- | 2 || Faili nime suurus (a) |- | 2 || Lisa välja suurus (b) |- | 2 || Faili kommentaari suurus (c) |- | 2 || Ketta number millel algab lokaalne faili päis |- | 4 || Sisemised faili omadused (kas fail on ASCII tekstifail või sisaldab binaar andmeid) |- | 4 || Välised faili omadused (tähendus sõltub “arhiivi versioon” väljast) |- | 4 || Nihe arhiivi algusest kuni faili lokaalse päise alguseni |- | a || Faili nimi |- | b || Lisa väli |- | c || Faili kommentaar |} === Lõpu päis === ZIP arhiivi kõige lõpus on lõpu päis (''End of central directroy record'') {| class="wikitable" |+ Lõpu päise formaat |- ! Suurus baitides !! Välja kirjeldus (punkt 4.3.16)<ref name="appnote"/> |- | 4 || Signatuur (on alati 50 4B 05 06) |- | 2 || Ketta number millel see sama päis asub |- | 2 || Ketta number millel asub esimese faili peamine päis |- | 2 || Peamiste päiste arv sellel kettal |- | 2 || Peamiste päiste arv kokku |- | 4 || Peamiste päiste suurus kokku |- | 4 || Esimese faili peamise päise nihe arhiivi algusest |- | 2 || Kommentaari pikkus (a) |- | a || Kommentaar |} == Andmemaht == Kui teha ZIP fail mis ei hoiusta mitte ühtegi faili sisaldab loodud ZIP fail ainult lõpu päist. See tähendab et kõige väiksem ZIP fail mida on võimalik luua on 22 baidi suurune. Vaikimisi kasutavad ZIP arhiivid 32 bitist formaati et luua päiseid mistõttu suudavad sellised arhiivid hoida 2^32 - 1 baiti. Juhul kui hoiustatud faili maht on suurem kui 0xFFFFFFFF siis luuakse päised ZIP64 formaadis mis on võimeline hoiustama 2^64 - 1 baidi suuruseid faile. (punkt 4.3.9.2)<ref name="appnote"/> == ZIP64 == ZIP64 saavutab suurema andmemahu muutes päiste loogikat. Juhul kui mõne faili lokaalse või peamise päise välja ei mahu andmed ära siis seatakse välja väärtus maksimaalseks. See annab märku et päris väärtused on ZIP64 lisa väljas mis paigutatakse päise “Lisa väli” välja. (punkt 4.4.1.4)<ref name="appnote"/> ZIP64 lisa väljas on andmed alati samas järjekorras kuid lisatakse ainult andmed mis ei mahtunud nende algsesse päisesse. {| class="wikitable" |+ ZIP64 lisa välja formaat |- ! Suurus baitides !! Välja kirjeldus (punkt 4.5.3)<ref name="appnote"/> |- | 2 || Signatuur (0x0001 ütleb et on tegemist ZIP64 lisa väljaga) |- | 2 || Kogu ZIP64 lisa välja suurus |- | 8 || Pakkimatta faili andmete kogus |- | 8 || Pakitud faili andmete kogus |- | 8 || Nihe arhiivi algusest kuni faili lokaalse päise alguseni |- | 4 || Ketta number millel algab faili lokaalne päis |} Lisatakse juurde uus ZIP64 lõpu päis (''zip64 end of central directory record'') ja ka eraldi väli selle päise leidmiseks (''zip64 end of central directory locator''). {| class="wikitable" |+ ZIP64 lõpu päise formaat |- ! Suurus baitides !! Välja kirjeldus (punkt 4.3.14)<ref name="appnote"/> |- | 4 || Signatuur (on alati 50 4B 05 06) |- | 8 || Ülejäänud päise suurus (kogu päise suurus miinus 12 baiti) |- | 2 || Arhiivi versioon |- | 2 || ZIP versioon mida on vaja et andmeid lahti pakkida |- | 4 || Ketta number millel päis asub |- | 4 || Ketta number millel algavad failide peamised päised |- | 8 || Peamiste päiste arv sellel kettal |- | 8 || Peamiste päiste arv kokku |- | 8 || Peamiste päiste suurus kokku |- | 8 || Nihe arhiivi algusest kuni esimese peamise päiseni |} ZIP64 lõpu päise leidja asetatakse ZIP64 lõpu päise ja originaalse lõpu päise vahele. {| class="wikitable" |+ ZIP 64 lõpu päise leidja formaat |- ! Suurus baitides !! Välja kirjeldus (punkt 4.3.15)<ref name="appnote"/> |- | 4 || Signatuur on alati 50 4B 06 07 |- | 4 || Ketta number millel ZIP64 lõpu päis algab |- | 8 || nihe arhiivi algusest ZIP64 lõpu päiseni |- | 4 || Arv mitmel kettal arhiiv on hoiustatud |} == Jaotamine == ZIP arhiive on võimalik jagada väiksemateks osadeks (“''splitting''”) sellisel viisil loodud failide lõppu tuleb .zip asemele .z(n) kus n sõltub loodud failide arvust. näiteks kui jagada üks zip arhiiv 3-ks osaks siis on kõikide failide nimed järgmised: failinimi.z01, failinimi.z02, failinimi.zip fail mille lõppu jääb .zip sisaldab alati lõpu päist. ZIP arhiivi erinevaid osasid on võimalik ka hoiustada erinevatel ketastel (“''spanning''”). Sellisel juhul võivad jääda kõikide osade nimed identseks ning ZIP arhiivi algusesse pannakse eriline 4 baidine märge “0x08074b50”. (punkt 8.0)<ref name="appnote"/> == Andmete pakkimine == Vaikimisi kasutatakse andmete pakkimiseks DEFLATE algoritmi. võidakse kasutada ka teisi pakkimis meetode nagu näiteks Implode, BZIP2, LZMA, z/OS CMPSC, LZ77, Zstandard, XZ, WavPack ja PPMd (punkt 4.4.5)<ref name="appnote"/> ZIP arhiivid võivad hoida andmeid ka pakkimata kujul. == Ohud == ZIP faile mille eesmärgiks on pakkida kokku võimalikult palju andmeid ning siis üle koormata süsteemi mille peal fail lahti pakitakse nimetatakse ZIP-pommideks. Üks tuntium ZIP-pomm on 42 KB suurune fail nimega 42.zip mille täielikuks lahtipakkimiseks läheks vaja 4.5 petabaiti ruumi.<ref>https://www.bamsoftware.com/hacks/zipbomb/</ref> == Viited == {{viited| refs= <ref name=appnote> PKWARE (15. juuli 2020). [https://pkwaredownloads.blob.core.windows.net/pkware-general/Documentation/APPNOTE-6.3.9.TXT .ZIP File Format Specification, version 6.3.9]. Vaadatud 1. mai 2026.</ref> }} 5diuhzez35cxdz60zapdkcvbtt9w60z 0 714243 7143985 2026-05-01T14:27:38Z Kalle 51 Uus lehekülg: '[[Pilt:US-OfficeOfManagementAndBudget-Seal.svg|pisi|Ameerika Ühendriikide Haldus- ja Eelarveameti pitser.]] Eelarve- ja Haldusamet (OMB) on [[Ameerika Ühendriikide presidendi täitevvõimu kantselei|Ameerika Ühendriikide presidendi täitevvõimu suurim büroo]] ning vastutab [[Mandaat|presidendi tegevuskava]] elluviimise eest kogu [[Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsus|täitevvõimus]]. 1921. aastal võttis [[Ameerika Ühendriikide Kongress|Kongress]] vastu seaduse,...' 7143985 wikitext text/x-wiki [[Pilt:US-OfficeOfManagementAndBudget-Seal.svg|pisi|Ameerika Ühendriikide Haldus- ja Eelarveameti pitser.]] Eelarve- ja Haldusamet (OMB) on [[Ameerika Ühendriikide presidendi täitevvõimu kantselei|Ameerika Ühendriikide presidendi täitevvõimu suurim büroo]] ning vastutab [[Mandaat|presidendi tegevuskava]] elluviimise eest kogu [[Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsus|täitevvõimus]]. 1921. aastal võttis [[Ameerika Ühendriikide Kongress|Kongress]] vastu seaduse, millega loodi Eelarvebüroo, et aidata presidendil koostada eelarvet, mille [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Esindajatekoda]] põhiseaduse [[Ameerika Ühendriikide põhiseaduse esimene artikkel|artikli 1]] alusel vastu võtab või tagasi lükkab. 1970. aastal juhtis president [[Richard Nixon]]i büroo reorganiseerimist praegusele kujule, kus OMB annab aru otse presidendile. Algselt poliitiliselt neutraalse ja analüütilise organisatsioonina kavandatud OMB muutis 1970. aasta restruktureerimine OMB lihtsast eelarvebüroost üheks võimsamaks institutsiooniks, mis allub otse presidendi kontrollile.<ref>[https://www.jstor.org/stable/41684517 The Contemporary Presidency: The Personnel Process in the Modern Presidency] www.jstor.org (September 2012)</ref> Järjestikused presidendid on laiendanud OMB ülesannete ja volituste ulatust, saades Kongressilt aeg-ajalt, kuid piiratud vastuseisu. Kõige märkimisväärsem on see, et Kongress võttis 1974. aastal vastu seaduse, millega loodi OMB-le kongressi vaste, [[Kongressi eelarveamet|Kongressi Eelarveamet]], koos teiste seadustega, sealhulgas presidendi eelarve arestimise piiramiseks.<ref>[https://www.nationalaffairs.com/public_interest/detail/omb-and-the-presidency-the-problem-of-neutral-competence OMB and the Presidency - the problem of "neutral competence"] www.nationalaffairs.com</ref> Russell Vought on OMB praegune direktor, kelle [[Donald Trump]] ametisse nimetas 2025. aasta veebruaris. == Ajalugu == Eelarvebüroo, OMB eelkäija, asutati 1921. aastal osana Rahandusministeeriumist 1921. aasta eelarve ja raamatupidamise seadusega, mille president [[Warren G. Harding]] allkirjastas. Eelarvebüroo viidi 1939. aastal presidendi täitevameti alla ja seda juhtis Harold D. Smith valitsuse kiire kulutuste laiendamise ajal Teise maailmasõja ajal. Eelarvebüroo töötaja James L. Sundquist nimetas presidendi ja büroo vahelist suhet äärmiselt lähedaseks ning hilisemad büroo direktorid on olnud poliitikud, mitte avaliku sektori ametnikud.<ref>[https://web.archive.org/web/20160127051041/https://www.trumanlibrary.org/oralhist/sundquis.htm Oral History Interview with James L. Sundquist] www.trumanlibrary.org</ref> Büroo reorganiseeriti 1970. aastal [[Richard Nixon|Nixoni]] administratsiooni ajal Juhtimis- ja Eelarvebürooks.<ref>[https://web.archive.org/web/20201022050655/https://www.govinfo.gov/content/pkg/STATUTE-84/pdf/STATUTE-84-Pg2085.pdf Reorganization Plan No. 2.] www.govinfo.gov</ref> Esimesse OMB-sse kuulusid Roy Ash (juhataja), Paul O'Neill (direktori asetäitja), Fred Malek (direktori asetäitja), Frank Zarb (direktori asetäitja) ja kaks tosinat teist liiget.<ref>[https://www.nytimes.com/1974/03/03/archives/the-other-presidency-ash-malek-oneill-zarb-co-not-household-names.html Ash, Malek, O'Neill, Zarb & Co.: Not household names but their power is great, and growing] www.nytimes.com March 3, 1974</ref> 1990. aastatel reorganiseeriti OMB, et kaotada erinevus juhtkonna ja eelarvepersonali vahel, ühendades need kaks rolli ressursihalduse büroodes iga programmieksamineerija rolliks. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://obamawhitehouse.archives.gov/sites/default/files/omb/assets/about_omb/omb_org_chart.pdf Office of Management and Budget ] [[Kategooria:Ameerika Ühendriigid]] jdpnpb382gfp22zuq8jucyn27c6iejg 7144039 7143985 2026-05-01T15:57:33Z Neptuunium 58653 toim 7144039 wikitext text/x-wiki [[Pilt:US-OfficeOfManagementAndBudget-Seal.svg|pisi|Ameerika Ühendriikide Haldus- ja Eelarveameti pitser.]] '''Eelarve- ja Haldusamet''' (inglise keeles ''Office of Management and Budget''; OMB) on [[Ameerika Ühendriikide presidendi täitevvõimu kantselei|Ameerika Ühendriikide presidendi täitevvõimu suurim büroo]] ning vastutab [[Mandaat|presidendi tegevuskava]] elluviimise eest kogu [[Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsus|täitevvõimus]]. 1921. aastal võttis [[Ameerika Ühendriikide Kongress|Kongress]] vastu seaduse, millega loodi Eelarvebüroo (''Bureau of the Budget''), et aidata presidendil koostada eelarvet, mille [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Esindajatekoda]] põhiseaduse [[Ameerika Ühendriikide põhiseaduse esimene artikkel|artikli 1]] alusel vastu võtab või tagasi lükkab. 1970. aastal juhtis president [[Richard Nixon]]i büroo reorganiseerimist praegusele kujule, kus OMB annab aru otse presidendile. Algselt poliitiliselt neutraalse ja analüütilise organisatsioonina kavandatud OMB muutis 1970. aasta restruktureerimine OMB lihtsast eelarvebüroost üheks võimsamaks institutsiooniks, mis allub otse presidendi kontrollile.<ref>[https://www.jstor.org/stable/41684517 The Contemporary Presidency: The Personnel Process in the Modern Presidency] www.jstor.org (September 2012)</ref> Järjestikused presidendid on laiendanud OMB ülesannete ja volituste ulatust, saades Kongressilt aeg-ajalt, kuid piiratud vastuseisu. Kõige märkimisväärsem on see, et Kongress võttis 1974. aastal vastu seaduse, millega loodi OMB-le kongressi vaste, [[Kongressi eelarveamet|Kongressi Eelarveamet]], koos teiste seadustega, sealhulgas presidendi eelarve arestimise piiramiseks.<ref>[https://www.nationalaffairs.com/public_interest/detail/omb-and-the-presidency-the-problem-of-neutral-competence OMB and the Presidency - the problem of "neutral competence"] www.nationalaffairs.com</ref> OMB praegune direktor on Russell Vought, kelle [[Donald Trump]] ametisse nimetas 2025. aasta veebruaris. == Ajalugu == Eelarvebüroo, OMB eelkäija, asutati 1921. aastal osana Rahandusministeeriumist 1921. aasta eelarve ja raamatupidamise seadusega, mille president [[Warren G. Harding]] allkirjastas. Eelarvebüroo viidi 1939. aastal presidendi täitevameti alla ja seda juhtis Harold D. Smith valitsuse kiire kulutuste laiendamise ajal Teise maailmasõja ajal. Eelarvebüroo töötaja James L. Sundquist nimetas presidendi ja büroo vahelist suhet äärmiselt lähedaseks ning hilisemad büroo direktorid on olnud poliitikud, mitte avaliku sektori ametnikud.<ref>[https://web.archive.org/web/20160127051041/https://www.trumanlibrary.org/oralhist/sundquis.htm Oral History Interview with James L. Sundquist] www.trumanlibrary.org</ref> Büroo reorganiseeriti 1970. aastal [[Richard Nixon|Nixoni]] administratsiooni ajal Juhtimis- ja Eelarvebürooks.<ref>[https://web.archive.org/web/20201022050655/https://www.govinfo.gov/content/pkg/STATUTE-84/pdf/STATUTE-84-Pg2085.pdf Reorganization Plan No. 2.] www.govinfo.gov</ref> Esimesse OMB-sse kuulusid Roy Ash (juhataja), Paul O'Neill (direktori asetäitja), Fred Malek (direktori asetäitja), Frank Zarb (direktori asetäitja) ja kaks tosinat teist liiget.<ref>[https://www.nytimes.com/1974/03/03/archives/the-other-presidency-ash-malek-oneill-zarb-co-not-household-names.html Ash, Malek, O'Neill, Zarb & Co.: Not household names but their power is great, and growing] www.nytimes.com March 3, 1974</ref> 1990. aastatel reorganiseeriti OMB, et kaotada erinevus juhtkonna ja eelarvepersonali vahel, ühendades need kaks rolli ressursihalduse büroodes iga programmieksamineerija rolliks. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://obamawhitehouse.archives.gov/sites/default/files/omb/assets/about_omb/omb_org_chart.pdf Office of Management and Budget ] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide valitsusasutused]] [[kategooria:1970]] g7stzzt53hrzla5l95drsm7csy3rt8t 7144292 7144039 2026-05-02T06:18:20Z Kruusamägi 1530 7144292 wikitext text/x-wiki [[Pilt:US-OfficeOfManagementAndBudget-Seal.svg|pisi|Ameerika Ühendriikide Haldus- ja Eelarveameti pitser.]] '''Eelarve- ja Haldusamet''' (inglise keeles ''Office of Management and Budget''; OMB) on [[Ameerika Ühendriikide presidendi täitevvõimu kantselei|Ameerika Ühendriikide presidendi täitevvõimu suurim büroo]] ning vastutab [[Mandaat|presidendi tegevuskava]] elluviimise eest kogu [[Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsus|täitevvõimus]]. 1921. aastal võttis [[Ameerika Ühendriikide Kongress|Kongress]] vastu seaduse, millega loodi Eelarvebüroo (''Bureau of the Budget''), et aidata presidendil koostada eelarvet, mille [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Esindajatekoda]] põhiseaduse [[Ameerika Ühendriikide põhiseaduse esimene artikkel|artikli 1]] alusel vastu võtab või tagasi lükkab. 1970. aastal juhtis president [[Richard Nixon]]i büroo reorganiseerimist praegusele kujule, kus OMB annab aru otse presidendile. Algselt poliitiliselt neutraalse ja analüütilise organisatsioonina kavandatud OMB muutis 1970. aasta restruktureerimine OMB lihtsast eelarvebüroost üheks võimsamaks institutsiooniks, mis allub otse presidendi kontrollile.<ref>[https://www.jstor.org/stable/41684517 The Contemporary Presidency: The Personnel Process in the Modern Presidency] www.jstor.org (September 2012)</ref> Järjestikused presidendid on laiendanud OMB ülesannete ja volituste ulatust, saades Kongressilt aeg-ajalt, kuid piiratud vastuseisu. Kõige märkimisväärsem on see, et Kongress võttis 1974. aastal vastu seaduse, millega loodi OMB-le kongressi vaste, [[Kongressi eelarveamet|Kongressi Eelarveamet]], koos teiste seadustega, sealhulgas presidendi eelarve arestimise piiramiseks.<ref>[https://www.nationalaffairs.com/public_interest/detail/omb-and-the-presidency-the-problem-of-neutral-competence OMB and the Presidency - the problem of "neutral competence"] www.nationalaffairs.com</ref> OMB praegune direktor on [[Russell Vought]], kelle [[Donald Trump]] nimetas ametisse 2025. aasta veebruaris. == Ajalugu == Eelarvebüroo, OMB eelkäija, asutati 1921. aastal osana [[Ameerika Ühendriikide Rahandusministeerium|Rahandusministeeriumist]] 1921. aasta eelarve ja raamatupidamise seadusega, mille allkirjastas president [[Warren G. Harding]]. Eelarvebüroo viidi 1939. aastal presidendi täitevameti alla ja seda juhtis Harold D. Smith valitsuse kiire kulutuste laiendamise ajal Teise maailmasõja ajal. Eelarvebüroo töötaja James L. Sundquist nimetas presidendi ja büroo vahelist suhet äärmiselt lähedaseks ning hilisemad büroo direktorid on olnud poliitikud, mitte avaliku sektori ametnikud.<ref>[https://web.archive.org/web/20160127051041/https://www.trumanlibrary.org/oralhist/sundquis.htm Oral History Interview with James L. Sundquist] www.trumanlibrary.org</ref> Büroo reorganiseeriti 1970. aastal [[Richard Nixon|Nixoni]] administratsiooni ajal Juhtimis- ja Eelarvebürooks.<ref>[https://web.archive.org/web/20201022050655/https://www.govinfo.gov/content/pkg/STATUTE-84/pdf/STATUTE-84-Pg2085.pdf Reorganization Plan No. 2.] www.govinfo.gov</ref> Esimesse OMB-sse kuulusid Roy Ash (juhataja), Paul O'Neill (direktori asetäitja), Fred Malek (direktori asetäitja), Frank Zarb (direktori asetäitja) ja kaks tosinat teist liiget.<ref>[https://www.nytimes.com/1974/03/03/archives/the-other-presidency-ash-malek-oneill-zarb-co-not-household-names.html Ash, Malek, O'Neill, Zarb & Co.: Not household names but their power is great, and growing] www.nytimes.com March 3, 1974</ref> 1990. aastatel reorganiseeriti OMB, et kaotada erinevus juhtkonna ja eelarvepersonali vahel, ühendades need kaks rolli ressursihalduse büroodes iga programmieksamineerija rolliks. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://obamawhitehouse.archives.gov/sites/default/files/omb/assets/about_omb/omb_org_chart.pdf Office of Management and Budget ] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide valitsusasutused]] [[kategooria:1970]] fpys08jdf699yx9hqg4jr6e1a60bxlc 0 714244 7143995 2026-05-01T14:45:56Z Evlper 104506 Uus lehekülg: '[[File:Virxe de Cuadonga (la Santina).jpg|thumb|La Santina Covadonga koopa pühamus]] [[File:Virgen de Covadonga (Patrona de Asturias).JPG|thumb|Virgen de Covadonga (Patrona de Asturias)]] '''Covadonga Jumalaema''' ehk '''Covadonga Neitsi''' (hispaania ''Virgen de Covadonga'', astuuria ''Virxe de Cuadonga'', galeegi ''Virxe de Covadonga''), rahvapäraselt tuntud kui '''La Santina''' on [[Neitsi Maarja]] kuju, mis asub [[Covadonga püha koobas|Covadonga pühas koopas]]<ref>...' 7143995 wikitext text/x-wiki [[File:Virxe de Cuadonga (la Santina).jpg|thumb|La Santina Covadonga koopa pühamus]] [[File:Virgen de Covadonga (Patrona de Asturias).JPG|thumb|Virgen de Covadonga (Patrona de Asturias)]] '''Covadonga Jumalaema''' ehk '''Covadonga Neitsi''' (hispaania ''Virgen de Covadonga'', astuuria ''Virxe de Cuadonga'', galeegi ''Virxe de Covadonga''), rahvapäraselt tuntud kui '''La Santina''' on [[Neitsi Maarja]] kuju, mis asub [[Covadonga püha koobas|Covadonga pühas koopas]]<ref>[https://es.catholic.net/op/articulos/63137/cat/644/nuestra-senora-de-covadonga.html#modal Antonio Viñago. Nuestra Señora de Covadonga. - catholic.net]</ref> [[Cangas de Onísi vald|Cangas de Onísi vallas]] [[Astuuria]]s [[Hispaania]]s. Ta on olnud Oviedo ja Oviedo piiskopkonna kaitsepühak alates 1630. aastast; alates 1968. aastast on ta Astuuria kaitsepühak, jagades seda tiitlit [[Eulalia Méridast|püha Eulaliaga]]. == Ajaloost == Covadonga Püha koobas on oluline Maarja palverännaku keskus Hispaanias. Pärimuse kohaselt aitas Neitsi Maarja [[Pelayo]] juhitud kristlasi, põhjustades kivivaringu Covadonga lahingus, mis hävitas muslimite armee; võit võimaldas [[rekonkista]] alguse ja kristliku võimu taastamise Pürenee poolsaarel.<ref>[https://es.catholic.net/op/articulos/63137/cat/644/nuestra-senora-de-covadonga.html#modal Antonio Viñago. Nuestra Señora de Covadonga. - catholic.net]</ref> Maarja austamise sünnist ja kujunemisest Covadongas varakeskajal on vähe teada, kuigi on väga tõenäoline, et pärimus Neitsi imelisest sekkumisest lahingusse Pelayo poolel võis olla esimeseks ajendiks "lahingu Neitsi" (''Virgen de las Batallas'') austamiseks.<ref>[https://www.turismoasturias.es/en/covadonga/espiritual Cuadonga/Covadonga. The Virgin of Covadonga a universal cultural icon. - Turismo Asturias]</ref> Ürikutes mainitakse Maarja pühamust Covadongas alates 12. sajandist.<ref>[https://desdelafe.mx/noticias/sabias-que/virgen-covadonga-historia-intervencion-batalla/ La Virgen de la Covadonga y la historia de su intervención para ganar una batalla. - Desde la Fe]</ref> 12. sajandil nikerdati kaks Covadonga Neitsi koopiat, millest üks jõudis San Juan de la Hozi kloostrisse [[Cillaperlata]]s<ref>[https://www.condadodecastilla.es/leyendas/la-virgen-covadonga-cillaperlata/ Javier Iglesia Aparicio. La Virgen de Covadonga y Cillaperlata. - Condado de Castilla]</ref> ja teine ​​Covadonga kloostrisse Astuurias, kus neid sajandeid hoiti. 1777. aastal hävitas tulekahju Püha Koopa sisemuse ning Covadonga Neitsi kuju põles ära, kadudes igaveseks.<ref>[https://es.catholic.net/op/articulos/63137/cat/644/nuestra-senora-de-covadonga.html#modal Antonio Viñago. Nuestra Señora de Covadonga. - catholic.net]</ref> Püha Koopa hävinud kuju asendati Oviedo katedraali annetatud 16. sajandist pärit skulptuuriga, mis tänapäeval asub Covadonga basiilikas. Koopa pühamus eksponeeritud skulptuur on Oviedo katedraali poolt annetatud kuju täpne koopia, mis on valmistatud 1970. aastal [[puit|puidust]] ja [[polüestervaik|polüestervaigust]], et hoida 16. sajandi skulptuuri kahjustuste eest, kuna koobas on [[Element (stiihia)|elementidele]] avatud. 1918. aastal krooniti Covadonga Neitsi kuju kanooniliselt 718. aasta Covadonga lahingu 1200. aastapäeva mälestuseks.<ref>[https://www.turismoasturias.es/en/covadonga/espiritual Cuadonga/Covadonga. The Virgin of Covadonga a universal cultural icon. - Turismo Asturias]</ref> Covadonga Neitsi kuju koopiat, mis asub Cillaperlata Nuestra Señora de Covadonga kirikus, peetakse tänapäeval algse Covadonga Jumalaema vanimaks säilinud kujutiseks<ref>[https://nscristiandad.es/en/significacion/ Oviedo - Covadonga: the significance of our pilgrimage's route. - Nuestra Señora de la Cristiandad | España]</ref>. == Kuju kirjeldus == Esimene, 12. sajandil loodud Santina kujutis oli arvatavasti [[Romaani kunst|romaani]] skulptuur ja see hävis 1777. aasta tulekahjus. Aasta pärast õnnetust, arvestades pühakoja religioosset ja poliitilist tähtsust, annetas Oviedo katedraal praeguse Neitsi kuju. See on 16. sajandist pärinev polükroomne skulptuur, mis tavaliselt on kaetud tekstiilist rüü ja mantliga, mille all kuju on samuti riietatud. Puidupinnale maalitud mantel on rohekassinine, mida kaunistavad vertikaalselt paigutatud punased lilled. Rüü on punakat värvi ja servad on kuldse viimistlusega, vöö ja seeliku alumine osa on sama punakat värvi.<ref>[https://www.religiousarticles.net/_blog/the-virgin-of-covadonga-religious-images. The Virgin of Covadonga, religious images. Brabander Religious Articles]</ref> Neitsi hoiab vasakul käel Jeesuslast ja paremas kuldset lille. Skulptuuride näojooned on lihtsad ja ilmed vaoshoitud. Mõlemal on väike suu, õhuke piklik nina ja kulmud väga peened ning sümmeetrilised. Neitsi peas on suur kuldne kroon. Krooni [[aupaiste]] küljest ripub kotka kujutis<ref>[https://www.religiousarticles.net/_blog/the-virgin-of-covadonga-religious-images. The Virgin of Covadonga, religious images. Brabander Religious Articles]</ref> või [[Püha Vaim]]u sümboliseeriv tuvi. Covadonga Neitsi Maarja kanoonilise kroonimise aktis on kirjas, et kroon telliti Astuuria preestrilt Félix Granda Buyllalt, kes valmistas selle oma Madridi töökojas. Viited {{viited}} [[Kategooria:Katoliiklus]] [[Kategooria:Katoliku pühakud]] [[Kategooria:Astuuria]] [[Kategooria:Neitsi Maarjat kujutavad skulptuurid]] oeaq49oyo8xbuile6pzrc7xd8snw72g 7143996 7143995 2026-05-01T14:46:19Z Evlper 104506 Evlper teisaldas lehekülje [[Covadonga Jumalaema]] pealkirja [[Covadonga Neitsi]] alla: täpsem tõlge 7143995 wikitext text/x-wiki [[File:Virxe de Cuadonga (la Santina).jpg|thumb|La Santina Covadonga koopa pühamus]] [[File:Virgen de Covadonga (Patrona de Asturias).JPG|thumb|Virgen de Covadonga (Patrona de Asturias)]] '''Covadonga Jumalaema''' ehk '''Covadonga Neitsi''' (hispaania ''Virgen de Covadonga'', astuuria ''Virxe de Cuadonga'', galeegi ''Virxe de Covadonga''), rahvapäraselt tuntud kui '''La Santina''' on [[Neitsi Maarja]] kuju, mis asub [[Covadonga püha koobas|Covadonga pühas koopas]]<ref>[https://es.catholic.net/op/articulos/63137/cat/644/nuestra-senora-de-covadonga.html#modal Antonio Viñago. Nuestra Señora de Covadonga. - catholic.net]</ref> [[Cangas de Onísi vald|Cangas de Onísi vallas]] [[Astuuria]]s [[Hispaania]]s. Ta on olnud Oviedo ja Oviedo piiskopkonna kaitsepühak alates 1630. aastast; alates 1968. aastast on ta Astuuria kaitsepühak, jagades seda tiitlit [[Eulalia Méridast|püha Eulaliaga]]. == Ajaloost == Covadonga Püha koobas on oluline Maarja palverännaku keskus Hispaanias. Pärimuse kohaselt aitas Neitsi Maarja [[Pelayo]] juhitud kristlasi, põhjustades kivivaringu Covadonga lahingus, mis hävitas muslimite armee; võit võimaldas [[rekonkista]] alguse ja kristliku võimu taastamise Pürenee poolsaarel.<ref>[https://es.catholic.net/op/articulos/63137/cat/644/nuestra-senora-de-covadonga.html#modal Antonio Viñago. Nuestra Señora de Covadonga. - catholic.net]</ref> Maarja austamise sünnist ja kujunemisest Covadongas varakeskajal on vähe teada, kuigi on väga tõenäoline, et pärimus Neitsi imelisest sekkumisest lahingusse Pelayo poolel võis olla esimeseks ajendiks "lahingu Neitsi" (''Virgen de las Batallas'') austamiseks.<ref>[https://www.turismoasturias.es/en/covadonga/espiritual Cuadonga/Covadonga. The Virgin of Covadonga a universal cultural icon. - Turismo Asturias]</ref> Ürikutes mainitakse Maarja pühamust Covadongas alates 12. sajandist.<ref>[https://desdelafe.mx/noticias/sabias-que/virgen-covadonga-historia-intervencion-batalla/ La Virgen de la Covadonga y la historia de su intervención para ganar una batalla. - Desde la Fe]</ref> 12. sajandil nikerdati kaks Covadonga Neitsi koopiat, millest üks jõudis San Juan de la Hozi kloostrisse [[Cillaperlata]]s<ref>[https://www.condadodecastilla.es/leyendas/la-virgen-covadonga-cillaperlata/ Javier Iglesia Aparicio. La Virgen de Covadonga y Cillaperlata. - Condado de Castilla]</ref> ja teine ​​Covadonga kloostrisse Astuurias, kus neid sajandeid hoiti. 1777. aastal hävitas tulekahju Püha Koopa sisemuse ning Covadonga Neitsi kuju põles ära, kadudes igaveseks.<ref>[https://es.catholic.net/op/articulos/63137/cat/644/nuestra-senora-de-covadonga.html#modal Antonio Viñago. Nuestra Señora de Covadonga. - catholic.net]</ref> Püha Koopa hävinud kuju asendati Oviedo katedraali annetatud 16. sajandist pärit skulptuuriga, mis tänapäeval asub Covadonga basiilikas. Koopa pühamus eksponeeritud skulptuur on Oviedo katedraali poolt annetatud kuju täpne koopia, mis on valmistatud 1970. aastal [[puit|puidust]] ja [[polüestervaik|polüestervaigust]], et hoida 16. sajandi skulptuuri kahjustuste eest, kuna koobas on [[Element (stiihia)|elementidele]] avatud. 1918. aastal krooniti Covadonga Neitsi kuju kanooniliselt 718. aasta Covadonga lahingu 1200. aastapäeva mälestuseks.<ref>[https://www.turismoasturias.es/en/covadonga/espiritual Cuadonga/Covadonga. The Virgin of Covadonga a universal cultural icon. - Turismo Asturias]</ref> Covadonga Neitsi kuju koopiat, mis asub Cillaperlata Nuestra Señora de Covadonga kirikus, peetakse tänapäeval algse Covadonga Jumalaema vanimaks säilinud kujutiseks<ref>[https://nscristiandad.es/en/significacion/ Oviedo - Covadonga: the significance of our pilgrimage's route. - Nuestra Señora de la Cristiandad | España]</ref>. == Kuju kirjeldus == Esimene, 12. sajandil loodud Santina kujutis oli arvatavasti [[Romaani kunst|romaani]] skulptuur ja see hävis 1777. aasta tulekahjus. Aasta pärast õnnetust, arvestades pühakoja religioosset ja poliitilist tähtsust, annetas Oviedo katedraal praeguse Neitsi kuju. See on 16. sajandist pärinev polükroomne skulptuur, mis tavaliselt on kaetud tekstiilist rüü ja mantliga, mille all kuju on samuti riietatud. Puidupinnale maalitud mantel on rohekassinine, mida kaunistavad vertikaalselt paigutatud punased lilled. Rüü on punakat värvi ja servad on kuldse viimistlusega, vöö ja seeliku alumine osa on sama punakat värvi.<ref>[https://www.religiousarticles.net/_blog/the-virgin-of-covadonga-religious-images. The Virgin of Covadonga, religious images. Brabander Religious Articles]</ref> Neitsi hoiab vasakul käel Jeesuslast ja paremas kuldset lille. Skulptuuride näojooned on lihtsad ja ilmed vaoshoitud. Mõlemal on väike suu, õhuke piklik nina ja kulmud väga peened ning sümmeetrilised. Neitsi peas on suur kuldne kroon. Krooni [[aupaiste]] küljest ripub kotka kujutis<ref>[https://www.religiousarticles.net/_blog/the-virgin-of-covadonga-religious-images. The Virgin of Covadonga, religious images. Brabander Religious Articles]</ref> või [[Püha Vaim]]u sümboliseeriv tuvi. Covadonga Neitsi Maarja kanoonilise kroonimise aktis on kirjas, et kroon telliti Astuuria preestrilt Félix Granda Buyllalt, kes valmistas selle oma Madridi töökojas. Viited {{viited}} [[Kategooria:Katoliiklus]] [[Kategooria:Katoliku pühakud]] [[Kategooria:Astuuria]] [[Kategooria:Neitsi Maarjat kujutavad skulptuurid]] oeaq49oyo8xbuile6pzrc7xd8snw72g 7144001 7143996 2026-05-01T14:50:47Z Evlper 104506 /* Ajaloost */ 7144001 wikitext text/x-wiki [[File:Virxe de Cuadonga (la Santina).jpg|thumb|La Santina Covadonga koopa pühamus]] [[File:Virgen de Covadonga (Patrona de Asturias).JPG|thumb|Virgen de Covadonga (Patrona de Asturias)]] '''Covadonga Jumalaema''' ehk '''Covadonga Neitsi''' (hispaania ''Virgen de Covadonga'', astuuria ''Virxe de Cuadonga'', galeegi ''Virxe de Covadonga''), rahvapäraselt tuntud kui '''La Santina''' on [[Neitsi Maarja]] kuju, mis asub [[Covadonga püha koobas|Covadonga pühas koopas]]<ref>[https://es.catholic.net/op/articulos/63137/cat/644/nuestra-senora-de-covadonga.html#modal Antonio Viñago. Nuestra Señora de Covadonga. - catholic.net]</ref> [[Cangas de Onísi vald|Cangas de Onísi vallas]] [[Astuuria]]s [[Hispaania]]s. Ta on olnud Oviedo ja Oviedo piiskopkonna kaitsepühak alates 1630. aastast; alates 1968. aastast on ta Astuuria kaitsepühak, jagades seda tiitlit [[Eulalia Méridast|püha Eulaliaga]]. == Ajaloost == Covadonga Püha koobas on oluline Maarjale austamise [[palverännukoht]] [[Hispaania]]s. Pärimuse kohaselt aitas Neitsi Maarja [[Pelayo]] juhitud kristlasi, põhjustades kivivaringu [[Covadonga lahing]]us, mis hävitas [[Muslim|muslimite]] armee; Pelayo võit võimaldas [[rekonkista]] alguse ja kristliku võimu taastamise [[Pürenee poolsaar]]el.<ref>[https://es.catholic.net/op/articulos/63137/cat/644/nuestra-senora-de-covadonga.html#modal Antonio Viñago. Nuestra Señora de Covadonga. - catholic.net]</ref> Maarja austamise sünnist ja kujunemisest Covadongas [[Varakeskaeg|varakeskajal]] on vähe teada, kuigi on väga tõenäoline, et pärimus Neitsi imelisest sekkumisest lahingusse Pelayo poolel võis olla esimeseks ajendiks "lahingu Neitsi" (''Virgen de las Batallas'') austamiseks.<ref>[https://www.turismoasturias.es/en/covadonga/espiritual Cuadonga/Covadonga. The Virgin of Covadonga a universal cultural icon. - Turismo Asturias]</ref> Ürikutes mainitakse Maarja pühamut Covadongas alates [[12. sajand]]ist.<ref>[https://desdelafe.mx/noticias/sabias-que/virgen-covadonga-historia-intervencion-batalla/ La Virgen de la Covadonga y la historia de su intervención para ganar una batalla. - Desde la Fe]</ref> 12. sajandil nikerdati kaks Covadonga Neitsi koopiat, millest üks jõudis San Juan de la Hozi kloostrisse [[Cillaperlata]]s<ref>[https://www.condadodecastilla.es/leyendas/la-virgen-covadonga-cillaperlata/ Javier Iglesia Aparicio. La Virgen de Covadonga y Cillaperlata. - Condado de Castilla]</ref> ja teine ​​Covadonga kloostrisse Astuurias, kus neid sajandeid hoiti. 1777. aastal hävitas tulekahju Püha Koopa sisemuse ning Covadonga Neitsi kuju põles ära, kadudes igaveseks.<ref>[https://es.catholic.net/op/articulos/63137/cat/644/nuestra-senora-de-covadonga.html#modal Antonio Viñago. Nuestra Señora de Covadonga. - catholic.net]</ref> Püha Koopa hävinud kuju asendati Oviedo katedraali annetatud [[16. sajand]]ist pärit skulptuuriga, mis tänapäeval asub Covadonga basiilikas. Koopa pühamus tänapäeval eksponeeritud skulptuur on Oviedo katedraali poolt annetatud kuju täpne koopia, mis on valmistatud 1970. aastal [[puit|puidust]] ja [[polüestervaik|polüestervaigust]], et hoida 16. sajandi skulptuuri kahjustuste eest, kuna koobas on [[Element (stiihia)|elementidele]] avatud. 1918. aastal krooniti Covadonga Neitsi kuju kanooniliselt 718. aasta Covadonga lahingu 1200. aastapäeva mälestuseks.<ref>[https://www.turismoasturias.es/en/covadonga/espiritual Cuadonga/Covadonga. The Virgin of Covadonga a universal cultural icon. - Turismo Asturias]</ref> Covadonga Neitsi kuju koopiat, mis asub Cillaperlata Nuestra Señora de Covadonga kirikus, peetakse tänapäeval algse Covadonga Jumalaema vanimaks säilinud kujutiseks<ref>[https://nscristiandad.es/en/significacion/ Oviedo - Covadonga: the significance of our pilgrimage's route. - Nuestra Señora de la Cristiandad | España]</ref>. == Kuju kirjeldus == Esimene, 12. sajandil loodud Santina kujutis oli arvatavasti [[Romaani kunst|romaani]] skulptuur ja see hävis 1777. aasta tulekahjus. Aasta pärast õnnetust, arvestades pühakoja religioosset ja poliitilist tähtsust, annetas Oviedo katedraal praeguse Neitsi kuju. See on 16. sajandist pärinev polükroomne skulptuur, mis tavaliselt on kaetud tekstiilist rüü ja mantliga, mille all kuju on samuti riietatud. Puidupinnale maalitud mantel on rohekassinine, mida kaunistavad vertikaalselt paigutatud punased lilled. Rüü on punakat värvi ja servad on kuldse viimistlusega, vöö ja seeliku alumine osa on sama punakat värvi.<ref>[https://www.religiousarticles.net/_blog/the-virgin-of-covadonga-religious-images. The Virgin of Covadonga, religious images. Brabander Religious Articles]</ref> Neitsi hoiab vasakul käel Jeesuslast ja paremas kuldset lille. Skulptuuride näojooned on lihtsad ja ilmed vaoshoitud. Mõlemal on väike suu, õhuke piklik nina ja kulmud väga peened ning sümmeetrilised. Neitsi peas on suur kuldne kroon. Krooni [[aupaiste]] küljest ripub kotka kujutis<ref>[https://www.religiousarticles.net/_blog/the-virgin-of-covadonga-religious-images. The Virgin of Covadonga, religious images. Brabander Religious Articles]</ref> või [[Püha Vaim]]u sümboliseeriv tuvi. Covadonga Neitsi Maarja kanoonilise kroonimise aktis on kirjas, et kroon telliti Astuuria preestrilt Félix Granda Buyllalt, kes valmistas selle oma Madridi töökojas. Viited {{viited}} [[Kategooria:Katoliiklus]] [[Kategooria:Katoliku pühakud]] [[Kategooria:Astuuria]] [[Kategooria:Neitsi Maarjat kujutavad skulptuurid]] 1plkh0lqypimqg5dnn4u94rq1f21c9s 7144002 7144001 2026-05-01T14:51:23Z Evlper 104506 /* Kuju kirjeldus */ 7144002 wikitext text/x-wiki [[File:Virxe de Cuadonga (la Santina).jpg|thumb|La Santina Covadonga koopa pühamus]] [[File:Virgen de Covadonga (Patrona de Asturias).JPG|thumb|Virgen de Covadonga (Patrona de Asturias)]] '''Covadonga Jumalaema''' ehk '''Covadonga Neitsi''' (hispaania ''Virgen de Covadonga'', astuuria ''Virxe de Cuadonga'', galeegi ''Virxe de Covadonga''), rahvapäraselt tuntud kui '''La Santina''' on [[Neitsi Maarja]] kuju, mis asub [[Covadonga püha koobas|Covadonga pühas koopas]]<ref>[https://es.catholic.net/op/articulos/63137/cat/644/nuestra-senora-de-covadonga.html#modal Antonio Viñago. Nuestra Señora de Covadonga. - catholic.net]</ref> [[Cangas de Onísi vald|Cangas de Onísi vallas]] [[Astuuria]]s [[Hispaania]]s. Ta on olnud Oviedo ja Oviedo piiskopkonna kaitsepühak alates 1630. aastast; alates 1968. aastast on ta Astuuria kaitsepühak, jagades seda tiitlit [[Eulalia Méridast|püha Eulaliaga]]. == Ajaloost == Covadonga Püha koobas on oluline Maarjale austamise [[palverännukoht]] [[Hispaania]]s. Pärimuse kohaselt aitas Neitsi Maarja [[Pelayo]] juhitud kristlasi, põhjustades kivivaringu [[Covadonga lahing]]us, mis hävitas [[Muslim|muslimite]] armee; Pelayo võit võimaldas [[rekonkista]] alguse ja kristliku võimu taastamise [[Pürenee poolsaar]]el.<ref>[https://es.catholic.net/op/articulos/63137/cat/644/nuestra-senora-de-covadonga.html#modal Antonio Viñago. Nuestra Señora de Covadonga. - catholic.net]</ref> Maarja austamise sünnist ja kujunemisest Covadongas [[Varakeskaeg|varakeskajal]] on vähe teada, kuigi on väga tõenäoline, et pärimus Neitsi imelisest sekkumisest lahingusse Pelayo poolel võis olla esimeseks ajendiks "lahingu Neitsi" (''Virgen de las Batallas'') austamiseks.<ref>[https://www.turismoasturias.es/en/covadonga/espiritual Cuadonga/Covadonga. The Virgin of Covadonga a universal cultural icon. - Turismo Asturias]</ref> Ürikutes mainitakse Maarja pühamut Covadongas alates [[12. sajand]]ist.<ref>[https://desdelafe.mx/noticias/sabias-que/virgen-covadonga-historia-intervencion-batalla/ La Virgen de la Covadonga y la historia de su intervención para ganar una batalla. - Desde la Fe]</ref> 12. sajandil nikerdati kaks Covadonga Neitsi koopiat, millest üks jõudis San Juan de la Hozi kloostrisse [[Cillaperlata]]s<ref>[https://www.condadodecastilla.es/leyendas/la-virgen-covadonga-cillaperlata/ Javier Iglesia Aparicio. La Virgen de Covadonga y Cillaperlata. - Condado de Castilla]</ref> ja teine ​​Covadonga kloostrisse Astuurias, kus neid sajandeid hoiti. 1777. aastal hävitas tulekahju Püha Koopa sisemuse ning Covadonga Neitsi kuju põles ära, kadudes igaveseks.<ref>[https://es.catholic.net/op/articulos/63137/cat/644/nuestra-senora-de-covadonga.html#modal Antonio Viñago. Nuestra Señora de Covadonga. - catholic.net]</ref> Püha Koopa hävinud kuju asendati Oviedo katedraali annetatud [[16. sajand]]ist pärit skulptuuriga, mis tänapäeval asub Covadonga basiilikas. Koopa pühamus tänapäeval eksponeeritud skulptuur on Oviedo katedraali poolt annetatud kuju täpne koopia, mis on valmistatud 1970. aastal [[puit|puidust]] ja [[polüestervaik|polüestervaigust]], et hoida 16. sajandi skulptuuri kahjustuste eest, kuna koobas on [[Element (stiihia)|elementidele]] avatud. 1918. aastal krooniti Covadonga Neitsi kuju kanooniliselt 718. aasta Covadonga lahingu 1200. aastapäeva mälestuseks.<ref>[https://www.turismoasturias.es/en/covadonga/espiritual Cuadonga/Covadonga. The Virgin of Covadonga a universal cultural icon. - Turismo Asturias]</ref> Covadonga Neitsi kuju koopiat, mis asub Cillaperlata Nuestra Señora de Covadonga kirikus, peetakse tänapäeval algse Covadonga Jumalaema vanimaks säilinud kujutiseks<ref>[https://nscristiandad.es/en/significacion/ Oviedo - Covadonga: the significance of our pilgrimage's route. - Nuestra Señora de la Cristiandad | España]</ref>. == Kuju kirjeldus == Esimene, 12. sajandil loodud Santina kujutis oli arvatavasti [[Romaani kunst|romaani]] skulptuur ja see hävis 1777. aasta tulekahjus. Aasta pärast õnnetust, arvestades pühakoja religioosset ja poliitilist tähtsust, annetas Oviedo katedraal praeguse Neitsi kuju. See on 16. sajandist pärinev polükroomne skulptuur, mis tavaliselt on kaetud tekstiilist rüü ja mantliga, mille all kuju on samuti riietatud. Puidupinnale maalitud mantel on rohekassinine, mida kaunistavad vertikaalselt paigutatud punased lilled. Rüü on punakat värvi ja servad on kuldse viimistlusega, vöö ja seeliku alumine osa on sama punakat värvi.<ref>[https://www.religiousarticles.net/_blog/the-virgin-of-covadonga-religious-images. The Virgin of Covadonga, religious images. Brabander Religious Articles]</ref> Neitsi hoiab vasakul käel Jeesuslast ja paremas kuldset lille. Skulptuuride näojooned on lihtsad ja ilmed vaoshoitud. Mõlemal on väike suu, õhuke piklik nina ja kulmud väga peened ning sümmeetrilised. Neitsi peas on suur kuldne kroon. Krooni [[aupaiste]] küljest ripub kotka kujutis<ref>[https://www.religiousarticles.net/_blog/the-virgin-of-covadonga-religious-images. The Virgin of Covadonga, religious images. Brabander Religious Articles]</ref> või [[Püha Vaim]]u sümboliseeriv tuvi. Covadonga Neitsi Maarja kanoonilise kroonimise aktis on kirjas, et kroon telliti Astuuria preestrilt Félix Granda Buyllalt, kes valmistas selle oma Madridi töökojas. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Katoliiklus]] [[Kategooria:Katoliku pühakud]] [[Kategooria:Astuuria]] [[Kategooria:Neitsi Maarjat kujutavad skulptuurid]] 22r3dja2l4rw33ujfw7rjazce02uug0 0 714245 7143997 2026-05-01T14:46:19Z Evlper 104506 Evlper teisaldas lehekülje [[Covadonga Jumalaema]] pealkirja [[Covadonga Neitsi]] alla: täpsem tõlge 7143997 wikitext text/x-wiki #suuna [[Covadonga Neitsi]] 7ymdfmmsje8a9qgogxyfyjsfis0az0i 0 714246 7144013 2026-05-01T15:19:18Z Kalle 51 Uus lehekülg: '[[Pilt:Seal_of_the_Executive_Office_of_the_President_of_the_United_States_2014.svg|pisi|2014. aasta Ameerika Ühendriikide presidendi täitevasutuse pitsat]] [[Pilt:Flag_of_the_Executive_Office_of_the_President_of_the_United_States.svg|pisi|Ameerika Ühendriikide presidendi täitevvõimu lipp.]] '''[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] presidendi täitevvõimu kantselei''' (EOP) hõlmab [[Ameerika Ühendriikide valitsusagentuurid|büroosid ja agentuure]], mis toe...' 7144013 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Seal_of_the_Executive_Office_of_the_President_of_the_United_States_2014.svg|pisi|2014. aasta Ameerika Ühendriikide presidendi täitevasutuse pitsat]] [[Pilt:Flag_of_the_Executive_Office_of_the_President_of_the_United_States.svg|pisi|Ameerika Ühendriikide presidendi täitevvõimu lipp.]] '''[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] presidendi täitevvõimu kantselei''' (EOP) hõlmab [[Ameerika Ühendriikide valitsusagentuurid|büroosid ja agentuure]], mis toetavad [[Ameerika Ühendriikide president|presidendi]] tööd [[Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsus|Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsuse]] täitevvõimu keskmes.<ref>[https://obamawhitehouse.archives.gov/administration/eop Executive Office of the President] obamawhitehouse.archives.gov</ref> Büroo koosneb mitmest büroost ja agentuurist, näiteks Valge Maja kantseleist (presidendile kõige lähemal töötavad töötajad, sealhulgas [[West Wing]]i töötajad ([[Valge Maja]] läänetiivas asuvad Ameerika Ühendriikide presidendi kontoriruumid)), [[Riikliku Julgeoleku Nõukogu|Riiklikust Julgeolekunõukogust]], [[Ameerika Ühendriikide Sisejulgeoleku Nõukogu|Sisejulgeolekunõukogust]], [[Ameerika Ühendriikide haldus- ja eelarveamet|Haldus- ja Eelarvebüroost]], [[Ameerika Ühendriikide majandusnõunike nõukogu|Majandusnõunike Nõukogust]] ja teistest.<ref>[https://web.archive.org/web/20210120170458/https://www.whitehouse.gov/administration/executive-office-of-the-president/ Executive Office of the President] www.whitehouse.gov</ref> Enamik töötajaid asub [[Eisenhoweri tegevjuhi büroohoone|Eisenhoweri täitevvõimu kantseleihoones]]. Bürood nimetatakse ka "alaliseks valitsuseks", kuna paljud poliitilised programmid ja nende elluviimise eest vastutavad inimesed jätkuvad presidendi administratsioonide vahel. Presidendi täitevvõimu kantseleis töötavaid riigiteenistujaid peetakse erapooletuteks ja poliitiliselt neutraalseteks, seega on nad võimelised andma objektiivset ja erapooletut nõu. Tehnoloogilise ja globaalse arenguga on Valge Maja personali suurus suurenenud, hõlmates hulga poliitikaeksperte, kes vastutavad erinevate föderaalvalitsuse funktsioonide ja poliitikavaldkondade juhtimise eest. 2015. aasta seisuga hõlmas see ligikaudu 1800 ametikohta,<ref>[https://obamawhitehouse.archives.gov/1600/executive-branch The Executive Branch] obamawhitehouse.archives.gov</ref> millest enamik ei vajanud [[Ameerika Ühendriikide Senat|USA Senati]] kinnitust. Ametit juhib [[Valge Maja personaliülem|Valge Maja personaliülem]]. Alates 20. jaanuarist 2025. aastast on seda ametikohta pidanud [[Susie Wiles]], kelle nimetas ametisse president [[Donald Trump]]. Ta on esimene naine, kes seda tiitlit kannab.<ref>[https://www.cbsnews.com/news/trump-susie-wiles-chief-of-staff/ What to know about Susie Wiles, Donald Trump's White House chief of staff] www.cbsnews.com November 12, 2024</ref> <ref>[https://apnews.com/article/trump-susie-wiles-transition-white-house-f917aa91b030d836b3bac01659b6fab4 President-elect Trump names Susie Wiles as chief of staff, making her first woman in the post] www.apnews.com November 8, 2024</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://bidenwhitehouse.archives.gov/about-the-white-house/our-government/the-executive-branch/ Executive Office of the President] [[Kategooria:Ameerika Ühendriigid]] haxl67vo5f9f1qk8ha9or9d7ot1aq4e 7144042 7144013 2026-05-01T16:01:01Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Ameerika Ühendriigid]]; lisatud [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide valitsusasutused]] 7144042 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Seal_of_the_Executive_Office_of_the_President_of_the_United_States_2014.svg|pisi|2014. aasta Ameerika Ühendriikide presidendi täitevasutuse pitsat]] [[Pilt:Flag_of_the_Executive_Office_of_the_President_of_the_United_States.svg|pisi|Ameerika Ühendriikide presidendi täitevvõimu lipp.]] '''[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] presidendi täitevvõimu kantselei''' (EOP) hõlmab [[Ameerika Ühendriikide valitsusagentuurid|büroosid ja agentuure]], mis toetavad [[Ameerika Ühendriikide president|presidendi]] tööd [[Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsus|Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsuse]] täitevvõimu keskmes.<ref>[https://obamawhitehouse.archives.gov/administration/eop Executive Office of the President] obamawhitehouse.archives.gov</ref> Büroo koosneb mitmest büroost ja agentuurist, näiteks Valge Maja kantseleist (presidendile kõige lähemal töötavad töötajad, sealhulgas [[West Wing]]i töötajad ([[Valge Maja]] läänetiivas asuvad Ameerika Ühendriikide presidendi kontoriruumid)), [[Riikliku Julgeoleku Nõukogu|Riiklikust Julgeolekunõukogust]], [[Ameerika Ühendriikide Sisejulgeoleku Nõukogu|Sisejulgeolekunõukogust]], [[Ameerika Ühendriikide haldus- ja eelarveamet|Haldus- ja Eelarvebüroost]], [[Ameerika Ühendriikide majandusnõunike nõukogu|Majandusnõunike Nõukogust]] ja teistest.<ref>[https://web.archive.org/web/20210120170458/https://www.whitehouse.gov/administration/executive-office-of-the-president/ Executive Office of the President] www.whitehouse.gov</ref> Enamik töötajaid asub [[Eisenhoweri tegevjuhi büroohoone|Eisenhoweri täitevvõimu kantseleihoones]]. Bürood nimetatakse ka "alaliseks valitsuseks", kuna paljud poliitilised programmid ja nende elluviimise eest vastutavad inimesed jätkuvad presidendi administratsioonide vahel. Presidendi täitevvõimu kantseleis töötavaid riigiteenistujaid peetakse erapooletuteks ja poliitiliselt neutraalseteks, seega on nad võimelised andma objektiivset ja erapooletut nõu. Tehnoloogilise ja globaalse arenguga on Valge Maja personali suurus suurenenud, hõlmates hulga poliitikaeksperte, kes vastutavad erinevate föderaalvalitsuse funktsioonide ja poliitikavaldkondade juhtimise eest. 2015. aasta seisuga hõlmas see ligikaudu 1800 ametikohta,<ref>[https://obamawhitehouse.archives.gov/1600/executive-branch The Executive Branch] obamawhitehouse.archives.gov</ref> millest enamik ei vajanud [[Ameerika Ühendriikide Senat|USA Senati]] kinnitust. Ametit juhib [[Valge Maja personaliülem|Valge Maja personaliülem]]. Alates 20. jaanuarist 2025. aastast on seda ametikohta pidanud [[Susie Wiles]], kelle nimetas ametisse president [[Donald Trump]]. Ta on esimene naine, kes seda tiitlit kannab.<ref>[https://www.cbsnews.com/news/trump-susie-wiles-chief-of-staff/ What to know about Susie Wiles, Donald Trump's White House chief of staff] www.cbsnews.com November 12, 2024</ref> <ref>[https://apnews.com/article/trump-susie-wiles-transition-white-house-f917aa91b030d836b3bac01659b6fab4 President-elect Trump names Susie Wiles as chief of staff, making her first woman in the post] www.apnews.com November 8, 2024</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://bidenwhitehouse.archives.gov/about-the-white-house/our-government/the-executive-branch/ Executive Office of the President] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide valitsusasutused]] bzfx1zj7vuqixqe1okwrp774u327x4h 0 714247 7144036 2026-05-01T15:51:46Z Kalle 51 Uus lehekülg: '[[Antropoloogia|Antropoloogias]] ja [[Geograafia|geograafias]] viitab '''kultuuriareaal, kultuuriregioon, kultuurisfäär või kultuuriala geograafilisele alale''', kus on üks suhteliselt homogeenne inimtegevus või tegevuste kompleks ([[kultuur]]). Sellised tegevused on sageli seotud [[Etnolingvistika|etnolingvistilise]] rühma ja selle asustatud territooriumiga. Konkreetsed kultuurid ei piira sageli oma geograafilist ulatust [[Rahvusriik|rahvusriigi]] piiride või riigi...' 7144036 wikitext text/x-wiki [[Antropoloogia|Antropoloogias]] ja [[Geograafia|geograafias]] viitab '''kultuuriareaal, kultuuriregioon, kultuurisfäär või kultuuriala geograafilisele alale''', kus on üks suhteliselt homogeenne inimtegevus või tegevuste kompleks ([[kultuur]]). Sellised tegevused on sageli seotud [[Etnolingvistika|etnolingvistilise]] rühma ja selle asustatud territooriumiga. Konkreetsed kultuurid ei piira sageli oma geograafilist ulatust [[Rahvusriik|rahvusriigi]] piiride või riigi väiksemate allüksustega.<ref>[https://www.britannica.com/topic/culture-area culture area] www.britannica.com</ref> <ref>[https://www.researchgate.net/publication/342947203_Cultural_Regions Cultural Regions] www.researchgate.ne</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Kulturoloogia]] 5tflw28zaor2e9t4jlvf1sjt6n94l3r 0 714248 7144041 2026-05-01T15:57:58Z Neptuunium 58653 Ümbersuunamine lehele [[Ameerika Ühendriikide haldus- ja eelarveamet]] 7144041 wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Ameerika Ühendriikide haldus- ja eelarveamet]] 04mjxx37vfd9jjm2u8fhkq4zumv2qu3 0 714249 7144056 2026-05-01T16:11:42Z TristanKa773 214103 Loodud uus artikkel: Kyoto Tower 7144056 wikitext text/x-wiki {{Hoone |Nimi = Kyoto Tower |Omakeelne nimi = 京都タワー |Pilt = [[Pilt:Kyoto Tower.jpg|220px]] |Asukoht = [[Kyōto]], Jaapan |Ehituse algus = aprill 1964 |Ehituse lõpp = detsember 1964 |Avamine = 4. detsember 1964 |Maksumus = 200 miljonit [[jeen]]i (1964) |Juurdeehitus = |Renoveeritud = 2006 |Aadress = 721-1 Kiyomizu, Higashiyama, Kyoto, Jaapan |Kõrgus = 131 m |Vundamendi pindala = |Ehitusmaterjal = teras |Liigitus = vaatetorn |Arhitekt = [[Makoto Takei]] |Omanik = Kyoto Tower Co., Ltd. |Laiuskoord = 35.0116 |Pikkuskoord = 135.7681 }} '''Kyoto Tower''' ([[jaapani keel|jaapani]] 京都タワー) on vaatetorn [[Jaapan]]is [[Kyōto]]s [[Higashiyama]] piirkonnas. Torn on 131 meetrit kõrge ja on Kyōto linna kõrgeim hoone. See valmis 1964. aastal ning on tuntud oma kaasaegse kujunduse ja ainulaadse välimuse poolest, olles loodud kohaliku arhitekti [[Makoto Takei]] poolt. Torni peamine eesmärk oli algselt pakkuda vaateplatvormi külastajatele, et nad saaksid imetleda [[Kyōto]] linna ja selle ümbritsevate mägede maastikku.<ref>{{cite web|url=https://www.japan-guide.com/e/e3945.html|title=Kyoto Tower Information on Japan-Guide.com|website=Japan-Guide.com|access-date=2026-05-01}}</ref> Torni alumises osas asuvad [[kaubandus|kaubanduspind]], [[hotell]] ja [[restoran]], pakkudes külastajatele erinevaid teenuseid. Vaateplatvorm asub 100 meetri kõrgusel ja pakub panoraamvaateid [[Kyōto]] linnale ning selle ümbritsevale maastikule. Torni alumine osa on klaasist ja avatud, mis võimaldab külastajatel vaadata allapoole otse linnatänavatele.<ref>{{cite web|url=https://www.kyoto-tower.jp/en/|title=Official Kyoto Tower Website|website=Kyoto Tower|access-date=2026-05-01}}</ref> Torn on saanud [[renoveerimine|renoveerimise]] läbi 2006. aastal, et pakkuda külastajatele veelgi parem võimalus nautida vaateid ja kogemusi. Torni valgustatakse öösiti ja see on sageli seotud erinevate kohalike sündmuste ja pidustustega. Kyoto Tower on üks väheseid kõrghooneid [[Kyōto]], kuna linnas on kehtestatud range kõrgusepiirang, mis kaitseb ajalooliste ja kultuuriliste [[mälestis|mälestiste]] vaateid.<ref>{{cite web|url=https://www.kyotostation.com/kyoto-tower/|title=Kyoto Tower Overview at Kyoto Station|website=Kyoto Station|access-date=2026-05-01}}</ref> == Vaata ka == * [[Kyōto]] * [[Tokyo Tower]] == Viited == {{viited}} h1n62jugzgrmraxo6u4nypkcjwjifii 7144074 7144056 2026-05-01T16:46:41Z TristanKa773 214103 Pildi parandus 7144074 wikitext text/x-wiki {{Hoone |Nimi = Kyoto Tower |Omakeelne nimi = 京都タワー |Pilt = [[File:KyotoTower3033-2.JPG|220px]] |Asukoht = [[Kyōto]], Jaapan |Ehituse algus = aprill 1964 |Ehituse lõpp = detsember 1964 |Avamine = 4. detsember 1964 |Maksumus = 200 miljonit [[jeen]]i (1964) |Juurdeehitus = |Renoveeritud = 2006 |Aadress = 721-1 Kiyomizu, Higashiyama, Kyoto, Jaapan |Kõrgus = 131 m |Vundamendi pindala = |Ehitusmaterjal = teras |Liigitus = vaatetorn |Arhitekt = [[Makoto Takei]] |Omanik = Kyoto Tower Co., Ltd. |Laiuskoord = 35.0116 |Pikkuskoord = 135.7681 }} '''Kyoto Tower''' ([[jaapani keel|jaapani]] 京都タワー) on vaatetorn [[Jaapan]]is [[Kyōto]]s [[Higashiyama]] piirkonnas. Torn on 131 meetrit kõrge ja on Kyōto linna kõrgeim hoone. See valmis 1964. aastal ning on tuntud oma kaasaegse kujunduse ja ainulaadse välimuse poolest, olles loodud kohaliku arhitekti [[Makoto Takei]] poolt. Torni peamine eesmärk oli algselt pakkuda vaateplatvormi külastajatele, et nad saaksid imetleda [[Kyōto]] linna ja selle ümbritsevate mägede maastikku.<ref>{{cite web|url=https://www.japan-guide.com/e/e3945.html|title=Kyoto Tower Information on Japan-Guide.com|website=Japan-Guide.com|access-date=2026-05-01}}</ref> Torni alumises osas asuvad [[kaubandus|kaubanduspind]], [[hotell]] ja [[restoran]], pakkudes külastajatele erinevaid teenuseid. Vaateplatvorm asub 100 meetri kõrgusel ja pakub panoraamvaateid [[Kyōto]] linnale ning selle ümbritsevale maastikule. Torni alumine osa on klaasist ja avatud, mis võimaldab külastajatel vaadata allapoole otse linnatänavatele.<ref>{{cite web|url=https://www.kyoto-tower.jp/en/|title=Official Kyoto Tower Website|website=Kyoto Tower|access-date=2026-05-01}}</ref> Torn on saanud [[renoveerimine|renoveerimise]] läbi 2006. aastal, et pakkuda külastajatele veelgi parem võimalus nautida vaateid ja kogemusi. Torni valgustatakse öösiti ja see on sageli seotud erinevate kohalike sündmuste ja pidustustega. Kyoto Tower on üks väheseid kõrghooneid [[Kyōto]], kuna linnas on kehtestatud range kõrgusepiirang, mis kaitseb ajalooliste ja kultuuriliste [[mälestis|mälestiste]] vaateid.<ref>{{cite web|url=https://www.kyotostation.com/kyoto-tower/|title=Kyoto Tower Overview at Kyoto Station|website=Kyoto Station|access-date=2026-05-01}}</ref> == Vaata ka == * [[Kyōto]] * [[Tokyo Tower]] == Viited == {{viited}} t2bkoy7nurwcdu8k81revbhnc91gjz2 0 714250 7144091 2026-05-01T17:34:33Z Evlper 104506 Ümbersuunamine lehele [[Santa Eulalia de Bóveda]] 7144091 wikitext text/x-wiki #suuna[[Santa Eulalia de Bóveda]] 4av1yov7t09lwn2vvx0b417krsrqeeq 0 714251 7144106 2026-05-01T18:37:32Z Mees9 118868 Lehekülje loomine 7144106 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Andres Puusepp | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1987|4|6}} | lapsed = 2 }} '''Andres Puusepp''' (sündinud [[6. aprill|6. aprillil]] [[1987]]) on eesti raadiosaatejuht, vabatahtlik päästja, kontserdikorraldaja ja endine [[Diskor|DJ]]. == Töökohad == Ta töötas kuni 2020. aastani [[Power Hit Radio|Power Hit Radios]],<ref>{{Netiviide |kuupäev=28. august 2020 |pealkiri=Andres Puusepp teatas, et lahkub ka Power Hit Radiost |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/90878343/juba-jargmised-kurvad-uudised-andres-puusepp-teatas-et-lahkub-ka-power-hit-radiost |väljaanne=Kroonika}}</ref> pärast seda on töötanud [[Star FM]]-is hommikuprogrammi saatejuhina.<ref>{{Netiviide |kuupäev=31. august 2020 |pealkiri=Star FM-i hommikuprogrammi asub Allan Roosilehe asemel Andres Puusepp |url=https://eeter.err.ee/1129338/star-fm-i-hommikuprogrammi-asub-allan-roosilehe-asemel-andres-puusepp |väljaanne=eeter.err.ee}}</ref> Puusepp on ka olnud aastaid vabatahtlik päästja ning 2024. aastal pälvis ta aasta vabatahtlike päästjate toetaja tiitli.<ref>{{Netiviide |kuupäev=30. mai 2024 |pealkiri=Andres Puusepp pälvis erilise tunnustuse |url=https://www.tv3.ee/3-portaal/seltskond/palju-onne-andres-puusepp-palvis-erilise-tunnustuse/ |väljaanne=tv3.ee}}</ref> == Isiklikku == 1. mail 2026 abiellus Puusepp oma kallima [[Sandra Siimussaar|Sandra Siimussaarega]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=1. mai 2026 |pealkiri=Hõissa, pulmad! Andres Puusepp sõudis kallimaga abieluranda |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120572489/fotod-hoissa-pulmad-andres-puusepp-soudis-kallimaga-abieluranda |väljaanne=Kroonika}}</ref> Neil on ühine tütar Lisee.<ref>{{Netiviide |kuupäev=6. aprill 2024 |pealkiri=Põnev valik! Andres Puusepp avaldas vastsündinud tütre nime |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120283454/ponev-valik-andres-puusepp-avaldas-vastsundinud-tutre-nime |väljaanne=Kroonika}}</ref> Varasemast suhtest on Andresel tütar Lisette; tütre sündimise ajal oli ta 19-aastane. 2024. aastal läbis Puusepp maovähendusoperatsiooni.<ref>{{Netiviide |kuupäev=22. juuli 2024 |pealkiri=Maovähenduse läbinud Andres Puusepp avaldab, kui palju on tema kaal langenud |url=https://www.tv3.ee/3-portaal/seltskond/voimas-maovahenduse-labinud-andres-puusepp-avaldab-kui-palju-on-tema-kaal-langenud/ |väljaanne=tv3.ee}}</ref> == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Puusepp, Andres}} [[Kategooria:Sündinud 1987]] 617v4mrk7kjp1uaw619lvd0vy3ju07a 7144187 7144106 2026-05-01T21:19:21Z Velirand 67997 + kategooria 7144187 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Andres Puusepp | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1987|4|6}} | lapsed = 2 }} '''Andres Puusepp''' (sündinud [[6. aprill|6. aprillil]] [[1987]]) on eesti raadiosaatejuht, vabatahtlik päästja, kontserdikorraldaja ja endine [[Diskor|DJ]]. == Töökohad == Ta töötas kuni 2020. aastani [[Power Hit Radio|Power Hit Radios]],<ref>{{Netiviide |kuupäev=28. august 2020 |pealkiri=Andres Puusepp teatas, et lahkub ka Power Hit Radiost |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/90878343/juba-jargmised-kurvad-uudised-andres-puusepp-teatas-et-lahkub-ka-power-hit-radiost |väljaanne=Kroonika}}</ref> pärast seda on töötanud [[Star FM]]-is hommikuprogrammi saatejuhina.<ref>{{Netiviide |kuupäev=31. august 2020 |pealkiri=Star FM-i hommikuprogrammi asub Allan Roosilehe asemel Andres Puusepp |url=https://eeter.err.ee/1129338/star-fm-i-hommikuprogrammi-asub-allan-roosilehe-asemel-andres-puusepp |väljaanne=eeter.err.ee}}</ref> Puusepp on ka olnud aastaid vabatahtlik päästja ning 2024. aastal pälvis ta aasta vabatahtlike päästjate toetaja tiitli.<ref>{{Netiviide |kuupäev=30. mai 2024 |pealkiri=Andres Puusepp pälvis erilise tunnustuse |url=https://www.tv3.ee/3-portaal/seltskond/palju-onne-andres-puusepp-palvis-erilise-tunnustuse/ |väljaanne=tv3.ee}}</ref> == Isiklikku == 1. mail 2026 abiellus Puusepp oma kallima [[Sandra Siimussaar|Sandra Siimussaarega]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=1. mai 2026 |pealkiri=Hõissa, pulmad! Andres Puusepp sõudis kallimaga abieluranda |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120572489/fotod-hoissa-pulmad-andres-puusepp-soudis-kallimaga-abieluranda |väljaanne=Kroonika}}</ref> Neil on ühine tütar Lisee.<ref>{{Netiviide |kuupäev=6. aprill 2024 |pealkiri=Põnev valik! Andres Puusepp avaldas vastsündinud tütre nime |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120283454/ponev-valik-andres-puusepp-avaldas-vastsundinud-tutre-nime |väljaanne=Kroonika}}</ref> Varasemast suhtest on Andresel tütar Lisette; tütre sündimise ajal oli ta 19-aastane. 2024. aastal läbis Puusepp maovähendusoperatsiooni.<ref>{{Netiviide |kuupäev=22. juuli 2024 |pealkiri=Maovähenduse läbinud Andres Puusepp avaldab, kui palju on tema kaal langenud |url=https://www.tv3.ee/3-portaal/seltskond/voimas-maovahenduse-labinud-andres-puusepp-avaldab-kui-palju-on-tema-kaal-langenud/ |väljaanne=tv3.ee}}</ref> == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Puusepp, Andres}} [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] hamefuwayiokw0rkcmp7l8rqoz0dp56 0 714252 7144112 2026-05-01T18:44:05Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Demokraatlik Tsentrumiliit]] 7144112 wikitext text/x-wiki #suuna [[Demokraatlik Tsentrumiliit]] 7btq6pb7k12seabn6eleuzat9i69z8s 0 714253 7144114 2026-05-01T18:45:12Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Demokraatlik Tsentrumiliit]] 7144114 wikitext text/x-wiki #suuna [[Demokraatlik Tsentrumiliit]] 7btq6pb7k12seabn6eleuzat9i69z8s 1 714254 7144117 2026-05-01T18:50:04Z Andres 5 Uus lehekülg: '[[UCD]] viib valesse kohta, aga ma ei tea, mis sellega teha. --~~~~' 7144117 wikitext text/x-wiki [[UCD]] viib valesse kohta, aga ma ei tea, mis sellega teha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 21:50 (EEST) ofcwipkg67z1hxl23hlws37jyavbjr4 0 714255 7144134 2026-05-01T19:37:32Z Kalle 51 Uus lehekülg: '[[Pilt:Northern_California_counties_in_red.png|pisi|Põhja-California maakonnad punasega]] [[Pilt:Golden_Gate_Bridge_San_Francisco_April_2011_001.jpg|pisi|Kuldvärava sild selgel päeval.]] [[Pilt:Northern_California_Coast_as_seen_from_Muir_Beach_Overlook.jpg|pisi|Põhja-California rannik Muir Beach Overlooki vaateplatvormilt [[Marini maakond|Marini maakonnas]] [[California]]s.]] '''Põhja-California''' (tavaliselt lühendatult NorCal) on Kultuuripiirkond|geokultuuriline...' 7144134 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Northern_California_counties_in_red.png|pisi|Põhja-California maakonnad punasega]] [[Pilt:Golden_Gate_Bridge_San_Francisco_April_2011_001.jpg|pisi|Kuldvärava sild selgel päeval.]] [[Pilt:Northern_California_Coast_as_seen_from_Muir_Beach_Overlook.jpg|pisi|Põhja-California rannik Muir Beach Overlooki vaateplatvormilt [[Marini maakond|Marini maakonnas]] [[California]]s.]] '''Põhja-California''' (tavaliselt lühendatult NorCal) on [[Kultuuripiirkond|geokultuuriline piirkond]], mis hõlmab [[USA]] [[California|California osariigi]] põhjaosa, hõlmates osariigi [[California maakondade loend|58 maakonnast]] 48 põhjapoolseimat.<ref>[https://news.google.com/newspapers?nid=2245&dat=19630419&id=Rd8zAAAAIBAJ&pg=2786,2022902 "Westward Tilt: Northern California"] news.google.com</ref> Põhja-California oma laiemas definitsioonis määratakse osariigi jagamise teel kaheks piirkonnaks, millest teine ​​on [[Lõuna-California]]. Peamised põhjapoolsed asustuskeskused hõlmavad [[San Francisco lahe piirkond|San Francisco lahe piirkonda]] (mille keskmes on [[San Jose]], [[San Francisco]] ja [[Oakland]] linnad), [[Sacramento suurlinnapiirkond|Suur-Sacramento piirkonda]] (mille keskmes on osariigi pealinn [[Sacramento]]), [[Redding]]i piirkonda Californias [[Kaskaadid|Cascade'i mäestikust]] lõunas ja [[Fresno metropoliit|Metropolitan Fresno]] piirkonda (mille keskmes on [[Fresno|Fresno linn]]). Põhja-California piirneb [[Ranniksekvoia|rannikusekvoia]] ja [[Mammutipuu|hiiglasliku sekvoia]] loodusliku levialaga, kus on palju tuntud põlismetsi ja väiksemaid salusid. See hõlmab suurema osa [[Sierra Nevada (USA)|Sierra Nevada mäestikust]], sealhulgas [[Yosemite'i org|Yosemite'i orgu]] ja osa [[Tahoe järv|Tahoe järvest]], [[Shasta mägi|Shasta mäge]] (Cascade'i mäestiku teine ​​kõrgeim tipp pärast [[Washingtoni osariik|Washingtoni]] [[Mount Rainier|Rainieri mäge]]) ja suurema osa [[Keskorg (California)|Keskorust]], mis on üks maailma produktiivsemaid põllumajanduspiirkondi. Põhja-Californias asub ka [[Silicon Valley]], kus asuvad mitmete maailma suurimate ja võimsaimate ettevõtete, sealhulgas [[Alphabet Inc]]. ([[Google]]), [[Apple]], [[Meta]] ja [[Nvidia]], peakorterid. [[Põhja-California megaregioon|Põhja-California megaregioon]], üks Ameerika Ühendriikide [[Ameerika Ühendriikide megaregioonid|11 megaregioonist]], asub Põhja-Californias ja ulatub Fresno metropoliitlinnast põhjas Suur-Sacramentoni ja Bay Areast itta üle Nevada osariigi piiri, hõlmates kogu Tahoe järve ja [[Reno järv|Reno järve]] piirkonda.<ref>[https://www.spur.org/publications/urbanist-article/2007-11-01/northern-california-megaregion The Northern California Megaregion] www.spur.org November 1, 2007</ref> Tõendid [[Põlisameeriklased Ameerika Ühendriikides|põlisameeriklaste]] asustuse kohta selles piirkonnas pärinevad vähemalt 19 000 aasta tagusest ajast<ref>[https://www.sapiens.org/archaeology/native-american-migration/ "The Knotty Question of When Humans Made the Americas Home"] www.sapiens.org 4 Sep 2019</ref> ja järjestikused saabumislained viisid ühe tihedamalt asustatud piirkonna tekkimiseni Kolumbuse-eelses Põhja-Ameerikas. Euroopa [[Maadeavastajate loend|maadeavastajate]] saabumine 16. sajandi algusest kuni 18. sajandi keskpaigani ei rajanud Põhja-Californiasse Euroopa asulaid. 1770. aastal oli [[Monterey, California|Monterey]] [[Hispaania esindused Californias|Hispaania misjon]] esimene Euroopa asula selles piirkonnas, millele järgnesid teised misjonid rannikul – lõpuks ulatusid nad põhja poole kuni [[Sonoma maakond|Sonoma maakonnani]].<ref>[https://sonomacounty.gov/ County of Sonoma] www.sonomacounty.gov</ref> Pärast [[California kullapalavik|California kullapalaviku]] sündmusi on Põhja-California olnud maailma majanduse, teaduse ja kultuuri valdkonnas juhtival kohal. Alates 19. sajandil kullakaevandamise tehnikate ja metsaraie tavade väljatöötamisest, mis hiljem võeti kasutusele kogu maailmas, kuni maailmakuulsate ja veebipõhiste ärimudelite (nt Apple, [[Hewlett-Packard]], Google, [[Yahoo]]! ja [[eBay]]) arendamiseni on Põhja-California olnud uute äritegemise viiside esirinnas. Teaduses ulatuvad edusammud esimesena neljateistkümne [[transuranium |transuraanse]] [[Keemiline element|keemilise elemendi]] isoleerimisest ja nimetamisest kuni läbimurreteni [[Kiip|mikrokiibitehnoloogias]]. Kultuuriliste panuste hulka kuuluvad [[Ansel Adams]]i, [[George Lucas]]e ja [[Clint Eastwood]]i teosed, aga ka [[Biitnik|biitnikud]], [[The Summer of Love|armastuse suvi]], [[Veini valmistamine|veinivalmistamine]], rahvusvahelise keskkonnaliikumise häll ning avatud, vaba töökeskkond, mis sai esmakordselt populaarseks Silicon Valley dot-com buumi ajal ja on nüüdseks laialdaselt kasutusel kogu maailmas. Teised innovatsiooni näited erinevates valdkondades ulatuvad Genentechist (geenitehnoloogia arendamine ja turustamine) kuni CrossFitini kui ekstreemse inimvormi ja -treeningu teerajajani. See on koduks ka ühele lääneranniku suurimale õhuväebaasile ja ruutmeetrite poolest California suurimale, [[Travise õhujõudude baas|Travise õhuväebaasile]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.dot-film.org/articles/cinematography-and-visual-design.html?psystem=PW&domain=designeverest.com&oref=https%3A%2F%2Fen.wikipedia.org%2F&trafficTarget=gd Cinematography and Visual Design: Art of Film Photography] [[Kategooria:Los Angeles| ]] 9y8s7i99b6vjldeb5ps9u9l5ozl5cjk 7144138 7144134 2026-05-01T19:42:54Z Kalle 51 7144138 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Northern_California_counties_in_red.png|pisi|Põhja-California maakonnad punasega]] [[Pilt:Golden_Gate_Bridge_San_Francisco_April_2011_001.jpg|pisi|Kuldvärava sild selgel päeval.]] [[Pilt:Northern_California_Coast_as_seen_from_Muir_Beach_Overlook.jpg|pisi|Põhja-California rannik Muir Beach Overlooki vaateplatvormilt [[Marini maakond|Marini maakonnas]] [[California]]s.]] '''Põhja-California''' (tavaliselt lühendatult NorCal) on [[Kultuuripiirkond|geokultuuriline piirkond]], mis hõlmab [[USA]] [[California|California osariigi]] põhjaosa, hõlmates osariigi [[California maakondade loend|58 maakonnast]] 48 põhjapoolseimat.<ref>[https://news.google.com/newspapers?nid=2245&dat=19630419&id=Rd8zAAAAIBAJ&pg=2786,2022902 "Westward Tilt: Northern California"] news.google.com</ref> Põhja-California oma laiemas definitsioonis määratakse osariigi jagamise teel kaheks piirkonnaks, millest teine ​​on [[Lõuna-California]]. Peamised põhjapoolsed asustuskeskused hõlmavad [[San Francisco lahe piirkond|San Francisco lahe piirkonda]] (mille keskmes on [[San Jose]], [[San Francisco]] ja [[Oakland]] linnad), [[Sacramento suurlinnapiirkond|Suur-Sacramento piirkonda]] (mille keskmes on osariigi pealinn [[Sacramento]]), [[Redding]]i piirkonda Californias [[Kaskaadid|Cascade'i mäestikust]] lõunas ja [[Fresno metropoliit|Metropolitan Fresno]] piirkonda (mille keskmes on [[Fresno|Fresno linn]]). Põhja-California piirneb [[Ranniksekvoia|rannikusekvoia]] ja [[Mammutipuu|hiiglasliku sekvoia]] loodusliku levialaga, kus on palju tuntud põlismetsi ja väiksemaid salusid. See hõlmab suurema osa [[Sierra Nevada (USA)|Sierra Nevada mäestikust]], sealhulgas [[Yosemite'i org|Yosemite'i orgu]] ja osa [[Tahoe järv|Tahoe järvest]], [[Shasta mägi|Shasta mäge]] (Cascade'i mäestiku teine ​​kõrgeim tipp pärast [[Washingtoni osariik|Washingtoni]] [[Mount Rainier|Rainieri mäge]]) ja suurema osa [[Keskorg (California)|Keskorust]], mis on üks maailma produktiivsemaid põllumajanduspiirkondi. Põhja-Californias asub ka [[Silicon Valley]], kus asuvad mitmete maailma suurimate ja võimsaimate ettevõtete, sealhulgas [[Alphabet Inc]]. ([[Google]]), [[Apple]], [[Meta]] ja [[Nvidia]], peakorterid. [[Põhja-California megaregioon|Põhja-California megaregioon]], üks Ameerika Ühendriikide [[Ameerika Ühendriikide megaregioonid|11 megaregioonist]], asub Põhja-Californias ja ulatub Fresno metropoliitlinnast põhjas Suur-Sacramentoni ja Bay Areast itta üle Nevada osariigi piiri, hõlmates kogu Tahoe järve ja [[Reno järv|Reno järve]] piirkonda.<ref>[https://www.spur.org/publications/urbanist-article/2007-11-01/northern-california-megaregion The Northern California Megaregion] www.spur.org November 1, 2007</ref> Tõendid [[Põlisameeriklased Ameerika Ühendriikides|põlisameeriklaste]] asustuse kohta selles piirkonnas pärinevad vähemalt 19 000 aasta tagusest ajast<ref>[https://www.sapiens.org/archaeology/native-american-migration/ "The Knotty Question of When Humans Made the Americas Home"] www.sapiens.org 4 Sep 2019</ref> ja järjestikused saabumislained viisid ühe tihedamalt asustatud piirkonna tekkimiseni Kolumbuse-eelses Põhja-Ameerikas. Euroopa [[Maadeavastajate loend|maadeavastajate]] saabumine 16. sajandi algusest kuni 18. sajandi keskpaigani ei rajanud Põhja-Californiasse Euroopa asulaid. 1770. aastal oli [[Monterey, California|Monterey]] [[Hispaania esindused Californias|Hispaania misjon]] esimene Euroopa asula selles piirkonnas, millele järgnesid teised misjonid rannikul – lõpuks ulatusid nad põhja poole kuni [[Sonoma maakond|Sonoma maakonnani]].<ref>[https://sonomacounty.gov/ County of Sonoma] www.sonomacounty.gov</ref> Pärast [[California kullapalavik|California kullapalaviku]] sündmusi on Põhja-California olnud maailma majanduse, teaduse ja kultuuri valdkonnas juhtival kohal. Alates 19. sajandil kullakaevandamise tehnikate ja metsaraie tavade väljatöötamisest, mis hiljem võeti kasutusele kogu maailmas, kuni maailmakuulsate ja veebipõhiste ärimudelite (nt Apple, [[Hewlett-Packard]], Google, [[Yahoo]]! ja [[eBay]]) arendamiseni on Põhja-California olnud uute äritegemise viiside esirinnas. Teaduses ulatuvad edusammud esimesena neljateistkümne [[transuranium |transuraanse]] [[Keemiline element|keemilise elemendi]] isoleerimisest ja nimetamisest kuni läbimurreteni [[Kiip|mikrokiibitehnoloogias]]. Kultuuriliste panuste hulka kuuluvad [[Ansel Adams]]i, [[George Lucas]]e ja [[Clint Eastwood]]i teosed, aga ka [[Biitnik|biitnikud]], [[The Summer of Love|armastuse suvi]], [[Veini valmistamine|veinivalmistamine]], rahvusvahelise keskkonnaliikumise häll ning avatud, vaba töökeskkond, mis sai esmakordselt populaarseks Silicon Valley dot-com buumi ajal ja on nüüdseks laialdaselt kasutusel kogu maailmas. Teised innovatsiooni näited erinevates valdkondades ulatuvad Genentechist (geenitehnoloogia arendamine ja turustamine) kuni CrossFitini kui ekstreemse inimvormi ja -treeningu teerajajani. See on koduks ka ühele lääneranniku suurimale õhuväebaasile ja ruutmeetrite poolest California suurimale, [[Travise õhujõudude baas|Travise õhuväebaasile]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.dot-film.org/articles/cinematography-and-visual-design.html?psystem=PW&domain=designeverest.com&oref=https%3A%2F%2Fen.wikipedia.org%2F&trafficTarget=gd Cinematography and Visual Design: Art of Film Photography] [[Kategooria:California| ]] n7cofzizfhy5ra0xvbudssmzmmm95vi 7144196 7144138 2026-05-01T21:59:22Z Kruusamägi 1530 7144196 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Northern_California_counties_in_red.png|pisi|Põhja-California maakonnad punasega]] [[Pilt:Golden_Gate_Bridge_San_Francisco_April_2011_001.jpg|pisi|Kuldvärava sild selgel päeval.]] [[Pilt:Northern_California_Coast_as_seen_from_Muir_Beach_Overlook.jpg|pisi|Põhja-California rannik Muir Beach Overlooki vaateplatvormilt [[Marini maakond|Marini maakonnas]] [[California]]s.]] '''Põhja-California''' (tavaliselt lühendatult NorCal) on [[Kultuuripiirkond|geokultuuriline piirkond]], mis hõlmab [[USA]] [[California|California osariigi]] põhjaosa, hõlmates osariigi [[California maakondade loend|58 maakonnast]] 48 põhjapoolseimat.<ref>[https://news.google.com/newspapers?nid=2245&dat=19630419&id=Rd8zAAAAIBAJ&pg=2786,2022902 "Westward Tilt: Northern California"] news.google.com</ref> Põhja-California oma laiemas definitsioonis määratakse osariigi jagamise teel kaheks piirkonnaks, millest teine ​​on [[Lõuna-California]]. Peamised põhjapoolsed asustuskeskused hõlmavad [[San Francisco lahe piirkond|San Francisco lahe piirkonda]] (mille keskmes on [[San Jose]], [[San Francisco]] ja [[Oakland]] linnad), [[Sacramento suurlinnapiirkond|Suur-Sacramento piirkonda]] (mille keskmes on osariigi pealinn [[Sacramento]]), [[Redding]]i piirkonda Californias [[Kaskaadid|Cascade'i mäestikust]] lõunas ja [[Fresno metropoliit|Metropolitan Fresno]] piirkonda (mille keskmes on [[Fresno|Fresno linn]]). Põhja-California piirneb [[Ranniksekvoia|rannikusekvoia]] ja [[Mammutipuu|hiiglasliku sekvoia]] loodusliku levialaga, kus on palju tuntud põlismetsi ja väiksemaid salusid. See hõlmab suurema osa [[Sierra Nevada (USA)|Sierra Nevada mäestikust]], sealhulgas [[Yosemite'i org|Yosemite'i orgu]] ja osa [[Tahoe järv|Tahoe järvest]], [[Shasta mägi|Shasta mäge]] (Cascade'i mäestiku teine ​​kõrgeim tipp pärast [[Washingtoni osariik|Washingtoni]] [[Mount Rainier|Rainieri mäge]]) ja suurema osa [[Keskorg (California)|Keskorust]], mis on üks maailma produktiivsemaid põllumajanduspiirkondi. Põhja-Californias asub ka [[Silicon Valley]], kus asuvad mitmete maailma suurimate ja võimsaimate ettevõtete, sealhulgas [[Alphabet Inc]]. ([[Google]]), [[Apple]], [[Meta]] ja [[Nvidia]], peakorterid. [[Põhja-California megaregioon|Põhja-California megaregioon]], üks Ameerika Ühendriikide [[Ameerika Ühendriikide megaregioonid|11 megaregioonist]], asub Põhja-Californias ja ulatub Fresno metropoliitlinnast põhjas Suur-Sacramentoni ja Bay Areast itta üle Nevada osariigi piiri, hõlmates kogu Tahoe järve ja [[Reno järv|Reno järve]] piirkonda.<ref>[https://www.spur.org/publications/urbanist-article/2007-11-01/northern-california-megaregion The Northern California Megaregion] www.spur.org November 1, 2007</ref> Tõendid [[Põlisameeriklased Ameerika Ühendriikides|põlisameeriklaste]] asustuse kohta selles piirkonnas pärinevad vähemalt 19 000 aasta tagusest ajast<ref>[https://www.sapiens.org/archaeology/native-american-migration/ "The Knotty Question of When Humans Made the Americas Home"] www.sapiens.org 4 Sep 2019</ref> ja järjestikused saabumislained viisid ühe tihedamalt asustatud piirkonna tekkimiseni Kolumbuse-eelses Põhja-Ameerikas. Euroopa [[Maadeavastajate loend|maadeavastajate]] saabumine 16. sajandi algusest kuni 18. sajandi keskpaigani ei rajanud Põhja-Californiasse Euroopa asulaid. 1770. aastal oli [[Monterey, California|Monterey]] [[Hispaania esindused Californias|Hispaania misjon]] esimene Euroopa asula selles piirkonnas, millele järgnesid teised misjonid rannikul – lõpuks ulatusid nad põhja poole kuni [[Sonoma maakond|Sonoma maakonnani]].<ref>[https://sonomacounty.gov/ County of Sonoma] www.sonomacounty.gov</ref> Pärast [[California kullapalavik|California kullapalaviku]] sündmusi on Põhja-California olnud maailma majanduse, teaduse ja kultuuri valdkonnas juhtival kohal. Alates 19. sajandil kullakaevandamise tehnikate ja metsaraie tavade väljatöötamisest, mis hiljem võeti kasutusele kogu maailmas, kuni maailmakuulsate ja veebipõhiste ärimudelite (nt Apple, [[Hewlett-Packard]], Google, [[Yahoo]]! ja [[eBay]]) arendamiseni on Põhja-California olnud uute äritegemise viiside esirinnas. Teaduses ulatuvad edusammud esimesena neljateistkümne [[transuranium |transuraanse]] [[Keemiline element|keemilise elemendi]] isoleerimisest ja nimetamisest kuni läbimurreteni [[Kiip|mikrokiibitehnoloogias]]. Kultuuriliste panuste hulka kuuluvad [[Ansel Adams]]i, [[George Lucas]]e ja [[Clint Eastwood]]i teosed, aga ka [[Biitnik|biitnikud]], [[The Summer of Love|armastuse suvi]], [[Veini valmistamine|veinivalmistamine]], rahvusvahelise keskkonnaliikumise häll ning avatud, vaba töökeskkond, mis sai esmakordselt populaarseks Silicon Valley dot-com buumi ajal ja on nüüdseks laialdaselt kasutusel kogu maailmas. Teised innovatsiooni näited erinevates valdkondades ulatuvad Genentechist (geenitehnoloogia arendamine ja turustamine) kuni CrossFitini kui ekstreemse inimvormi ja -treeningu teerajajani. See on koduks ka ühele lääneranniku suurimale õhuväebaasile ja ruutmeetrite poolest California suurimale, [[Travise õhujõudude baas|Travise õhuväebaasile]]. 2020. aasta seisuga elas Põhja-Californias 15&nbsp;775&nbsp;319 inimest. Samal ajal elas terves osariigis 39,5 miljonit inimest ehk Põhja-California rahvastik moodustas ligi 40% osariigi rahvastikust. == Vaata ka == * [[Lõuna-California]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.dot-film.org/articles/cinematography-and-visual-design.html?psystem=PW&domain=designeverest.com&oref=https%3A%2F%2Fen.wikipedia.org%2F&trafficTarget=gd Cinematography and Visual Design: Art of Film Photography] [[Kategooria:California| ]] 2yn0tyjaak9pptppy6pht7e0fentw0c 0 714256 7144135 2026-05-01T19:39:53Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: ''''Kari Tapio''' (pärisnimi '''Kari Tapani Jalkanen'''; [[22. november]] [[1945]] [[Suonenjoki]] – [[7. detsember]] [[2010]] [[Espoo]]) oli [[Soome]] poplaulja ja laulukirjutaja. Ta oli üks Soome populaarsemaid popartiste ning tema albumeid müüdi tema eluajal ligi miljon eksemplari. Kari Tapio oli nooruses innukas sportlane, eriti [[Suusahüpped|suusahüppes]]. Tema sportlaskarjääri katkestas aga arsti ettekirjutus kopsuemboolia tõttu. Enne professionaalseks muusi...' 7144135 wikitext text/x-wiki '''Kari Tapio''' (pärisnimi '''Kari Tapani Jalkanen'''; [[22. november]] [[1945]] [[Suonenjoki]] – [[7. detsember]] [[2010]] [[Espoo]]) oli [[Soome]] poplaulja ja laulukirjutaja. Ta oli üks Soome populaarsemaid popartiste ning tema albumeid müüdi tema eluajal ligi miljon eksemplari. Kari Tapio oli nooruses innukas sportlane, eriti [[Suusahüpped|suusahüppes]]. Tema sportlaskarjääri katkestas aga arsti ettekirjutus kopsuemboolia tõttu. Enne professionaalseks muusikuks saamist õppis ta trükikojas küljendajaks õpipoisina ning töötas käsitsi küljendajana [[Pieksämäki]]l ja [[Kuopio]]s. 1960. aastatel esines ta oma kodulinnas Pieksämäkil kohalike ansamblitega ER-Quartet ja Jami & The Noisemakers. Pärast Musiikki-Fazeri prooviesinemist 1966. aastal sai ta [[Toivo Kärke]] õhutusel hääleõpetust [[Ture Ara]]lt. Tapio tegi oma esimese singli “Tuuli kääntyköön”/”Niskavuoren nuorimmainen” 1972. aastal ning osales seejärel Danny tuuridel, töötades esialgu saates kõrvalmehena ja muu hulgas ka maokäsitlejana. Enne 1970. aastate keskpaika kuulus tema karjääri ka Erkki Liikaseni Aikapommi bändi liikmeks. Pärast seda, kui Erkki Liikanen Kari Tapiole Aikapommi nime “pärandas”, tuuritas Lea Laven, Kari Tapio & Aikapommi bänd lavadel üle aasta. Kari Tapio enda läbimurre tuli 1976. aastal singliga “Laula kanssain”. Sellele järgnesid “Viisitoista kesää” ja “Kaipuu”. Hilisemate aastate müügiedu oli näiteks “Olen suomalainen”, “Myrskyn jällä”, “En pynödä paljon” ja “Paalupaikka”. Paljud tema hitid on riigimõjulised.allikas? Ta tegi soomekeelseid versioone muuhulgas Johnny Cashi, Waylon Jenningsi ja Kris Kristoffersoni lugudest ning salvestas erandkorras inglise keeles Johnny Cashi loo "Ring Of Fire" Soome artistide Johnny Cashi tribuutalbumile Cash Only. Ta on esitanud cover-versioone Hectori lauludest "Kuinka voit täätä (että yksinäinen oot)" ja "Lumi teki enkelin eteisen". Kari Tapio tuli 2008. aasta Soome Eurovisiooni lauluvõistlusel teisele kohale lauluga "Valaise yö". Samal aastal käis ta ringreisil orkestriga, mida juhtisid Paula Koivuniemi, Jorma Kääriäinen ja Riku Niemi. Tema viimaseks salvestuseks jäi Felix Zengeri ja Asaga koos tehtud lugu "Pitkät päivät siin". Kari Tapio tegi väikese rolli filmis "Vares – Kaidan tien kulkijat", mille esilinastus toimus 6. jaanuaril 2012. Filmi põhiosa filmiti 2010. aasta augustis, paar kuud enne tema surma. Oma karjääri jooksul pälvis Kari Tapio kokku 21 kuldplaati (+ 1 postuumselt), plaatinaplaati ja ühe topeltplaatinaplaadi. 2003. aastal pälvis ta Iskelmä-Finlandia auhinna. Emma galal valiti ta parimaks meesartistiks aastatel 1999 ja 2005. Talle on omistatud Soome Rindeveteranide Ühingu Auristi. Kari Tapio karjäärist on valminud Aleksi Mäkelä lavastatud eluloofilm "Olen suomalainen". Filmi esilinastus toimus 2019. aasta sügisel. Televisioonis näidati filmi esmakordselt 2021. aasta detsembris. Kari Tapio, Reijo Taipale ja Topi Sorsakoski näidendist tehti laulumäng „Kulkukoirat“, mida esitati 13 korda Syvälahti meelelahutuskeskuses Kangasniemis. Oma karjääri alguses ristusid Kari Tapio suusad Toivo Kärkiga. Vihastanud laulja-laulukirjutaja otsustas, et ta ei laula enam kunagi Kärkit. Vanemaks saades muutis ta meelt ja salvestas lõpuks kuus Kärjeni kompositsiooni, sealhulgas „Kuin lapsena ennen“ (1992), „Sinun silmiesi tastan“ (1998), „Älä lähte pois“ (2000) ja „Atlantis“ (2003), kuid mitte ühtegi Kärjeni originaalloomingut. 2004. aastal käis ta kontserdireisil koos Paula Koivuniemi ja Reppu ja reissumies. Kavas olid Toivo Kärjen-Reino Helismaa laulud, juhatas Markku Johansson. == Eraelu == Kari Tapio oli abielus Pia (õieti Brita Kyllikki) neiuna Viheriävaaraga (12.4.1947 – 5.4.2015) aastast 1964. Neil on kolm last, Jani, Jiri ja Joona Jalkanen. Jani ja Jiri mängisid oma isa saatebändis ning Joona oli tema mänedžer. Jani Jalkanen on tantsurühma Jani Jalkanen ja Tema Orkester frontman. Kari Tapiol on ka neljas abieluväline poeg Karri. Kari Tapio elas aastaid [[Kirkkonummi]]s Luomal ja kolis 2010. aastal [[Espoo]]sse Haukilahti. === Surm === Kari Tapio suri 65-aastaselt äkilise [[müokardi infarkt]]i tagajärjel 7. detsembril 2010. Ta saadeti viimsele teekonnale 22. detsembril 2010 [[Tapiola kirik]]us. Matused olid avalikud ja kirikus oli 700 sõpra ja austajat. Inimesed viibisid ka kiriku ees. Kari Tapio on maetud Gräsa urnikalmistule Olarisse Espoosse. Haud asub Koivikko kvartalis ja viimased hauad on otse kalmistu serval. Tema lesk Pia Viheriävaara maeti samasse hauda 2015. aastal. == Diskograafia == {{Pooleli|aasta=2026|kuu=mai}} {{JÄRJESTA:Tapio, Kari}} [[Kategooria:Soome lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1945]] [[Kategooria:Surnud 2010]] ehu7ucpyqc77sofcx0lx5wnjukiabyn 7144167 7144135 2026-05-01T20:48:40Z Velirand 67997 + pilt 7144167 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kari_Tapio.jpg|pisi|Kari Tapio (2009)]] '''Kari Tapio''' (pärisnimi '''Kari Tapani Jalkanen'''; [[22. november]] [[1945]] [[Suonenjoki]] – [[7. detsember]] [[2010]] [[Espoo]]) oli [[Soome]] poplaulja ja laulukirjutaja. Ta oli üks Soome populaarsemaid popartiste ning tema albumeid müüdi tema eluajal ligi miljon eksemplari. Kari Tapio oli nooruses innukas sportlane, eriti [[Suusahüpped|suusahüppes]]. Tema sportlaskarjääri katkestas aga arsti ettekirjutus kopsuemboolia tõttu. Enne professionaalseks muusikuks saamist õppis ta trükikojas küljendajaks õpipoisina ning töötas käsitsi küljendajana [[Pieksämäki]]l ja [[Kuopio]]s. 1960. aastatel esines ta oma kodulinnas Pieksämäkil kohalike ansamblitega ER-Quartet ja Jami & The Noisemakers. Pärast Musiikki-Fazeri prooviesinemist 1966. aastal sai ta [[Toivo Kärke]] õhutusel hääleõpetust [[Ture Ara]]lt. Tapio tegi oma esimese singli “Tuuli kääntyköön”/”Niskavuoren nuorimmainen” 1972. aastal ning osales seejärel Danny tuuridel, töötades esialgu saates kõrvalmehena ja muu hulgas ka maokäsitlejana. Enne 1970. aastate keskpaika kuulus tema karjääri ka Erkki Liikaseni Aikapommi bändi liikmeks. Pärast seda, kui Erkki Liikanen Kari Tapiole Aikapommi nime “pärandas”, tuuritas Lea Laven, Kari Tapio & Aikapommi bänd lavadel üle aasta. Kari Tapio enda läbimurre tuli 1976. aastal singliga “Laula kanssain”. Sellele järgnesid “Viisitoista kesää” ja “Kaipuu”. Hilisemate aastate müügiedu oli näiteks “Olen suomalainen”, “Myrskyn jällä”, “En pynödä paljon” ja “Paalupaikka”. Paljud tema hitid on riigimõjulised.allikas? Ta tegi soomekeelseid versioone muuhulgas Johnny Cashi, Waylon Jenningsi ja Kris Kristoffersoni lugudest ning salvestas erandkorras inglise keeles Johnny Cashi loo "Ring Of Fire" Soome artistide Johnny Cashi tribuutalbumile Cash Only. Ta on esitanud cover-versioone Hectori lauludest "Kuinka voit täätä (että yksinäinen oot)" ja "Lumi teki enkelin eteisen". Kari Tapio tuli 2008. aasta Soome Eurovisiooni lauluvõistlusel teisele kohale lauluga "Valaise yö". Samal aastal käis ta ringreisil orkestriga, mida juhtisid Paula Koivuniemi, Jorma Kääriäinen ja Riku Niemi. Tema viimaseks salvestuseks jäi Felix Zengeri ja Asaga koos tehtud lugu "Pitkät päivät siin". Kari Tapio tegi väikese rolli filmis "Vares – Kaidan tien kulkijat", mille esilinastus toimus 6. jaanuaril 2012. Filmi põhiosa filmiti 2010. aasta augustis, paar kuud enne tema surma. Oma karjääri jooksul pälvis Kari Tapio kokku 21 kuldplaati (+ 1 postuumselt), plaatinaplaati ja ühe topeltplaatinaplaadi. 2003. aastal pälvis ta Iskelmä-Finlandia auhinna. Emma galal valiti ta parimaks meesartistiks aastatel 1999 ja 2005. Talle on omistatud Soome Rindeveteranide Ühingu Auristi. Kari Tapio karjäärist on valminud Aleksi Mäkelä lavastatud eluloofilm "Olen suomalainen". Filmi esilinastus toimus 2019. aasta sügisel. Televisioonis näidati filmi esmakordselt 2021. aasta detsembris. Kari Tapio, Reijo Taipale ja Topi Sorsakoski näidendist tehti laulumäng „Kulkukoirat“, mida esitati 13 korda Syvälahti meelelahutuskeskuses Kangasniemis. Oma karjääri alguses ristusid Kari Tapio suusad Toivo Kärkiga. Vihastanud laulja-laulukirjutaja otsustas, et ta ei laula enam kunagi Kärkit. Vanemaks saades muutis ta meelt ja salvestas lõpuks kuus Kärjeni kompositsiooni, sealhulgas „Kuin lapsena ennen“ (1992), „Sinun silmiesi tastan“ (1998), „Älä lähte pois“ (2000) ja „Atlantis“ (2003), kuid mitte ühtegi Kärjeni originaalloomingut. 2004. aastal käis ta kontserdireisil koos Paula Koivuniemi ja Reppu ja reissumies. Kavas olid Toivo Kärjen-Reino Helismaa laulud, juhatas Markku Johansson. == Eraelu == Kari Tapio oli abielus Pia (õieti Brita Kyllikki) neiuna Viheriävaaraga (12.4.1947 – 5.4.2015) aastast 1964. Neil on kolm last, Jani, Jiri ja Joona Jalkanen. Jani ja Jiri mängisid oma isa saatebändis ning Joona oli tema mänedžer. Jani Jalkanen on tantsurühma Jani Jalkanen ja Tema Orkester frontman. Kari Tapiol on ka neljas abieluväline poeg Karri. Kari Tapio elas aastaid [[Kirkkonummi]]s Luomal ja kolis 2010. aastal [[Espoo]]sse Haukilahti. === Surm === Kari Tapio suri 65-aastaselt äkilise [[müokardi infarkt]]i tagajärjel 7. detsembril 2010. Ta saadeti viimsele teekonnale 22. detsembril 2010 [[Tapiola kirik]]us. Matused olid avalikud ja kirikus oli 700 sõpra ja austajat. Inimesed viibisid ka kiriku ees. Kari Tapio on maetud Gräsa urnikalmistule Olarisse Espoosse. Haud asub Koivikko kvartalis ja viimased hauad on otse kalmistu serval. Tema lesk Pia Viheriävaara maeti samasse hauda 2015. aastal. == Diskograafia == {{Pooleli|aasta=2026|kuu=mai}} {{JÄRJESTA:Tapio, Kari}} [[Kategooria:Soome lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1945]] [[Kategooria:Surnud 2010]] cq7hqg8v21ugqtg2dljocn8nluxwdha 7144168 7144167 2026-05-01T20:50:05Z Velirand 67997 7144168 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kari_Tapio.jpg|pisi|Kari Tapio (2009)]] '''Kari Tapio''' (pärisnimi '''Kari Tapani Jalkanen'''; [[22. november]] [[1945]] [[Suonenjoki]] – [[7. detsember]] [[2010]] [[Espoo]]) oli [[Soome]] poplaulja ja laulukirjutaja. Ta oli üks Soome populaarsemaid popartiste ning tema albumeid müüdi tema eluajal ligi miljon eksemplari. Kari Tapio oli nooruses innukas sportlane, eriti [[Suusahüpped|suusahüppes]]. Tema sportlaskarjääri katkestas aga arsti ettekirjutus kopsuemboolia tõttu. Enne professionaalseks muusikuks saamist õppis ta trükikojas küljendajaks õpipoisina ning töötas käsitsi küljendajana [[Pieksämäki]]l ja [[Kuopio]]s. 1960. aastatel esines ta oma kodulinnas Pieksämäkil kohalike ansamblitega ER-Quartet ja Jami & The Noisemakers. Pärast Musiikki-Fazeri prooviesinemist 1966. aastal sai ta [[Toivo Kärke]] õhutusel hääleõpetust [[Ture Ara]]lt. Tapio tegi oma esimese singli “Tuuli kääntyköön”/”Niskavuoren nuorimmainen” 1972. aastal ning osales seejärel Danny tuuridel, töötades esialgu saates kõrvalmehena ja muu hulgas ka maokäsitlejana. Enne 1970. aastate keskpaika kuulus tema karjääri ka Erkki Liikaseni Aikapommi bändi liikmeks. Pärast seda, kui Erkki Liikanen Kari Tapiole Aikapommi nime “pärandas”, tuuritas Lea Laven, Kari Tapio & Aikapommi bänd lavadel üle aasta. Kari Tapio enda läbimurre tuli 1976. aastal singliga “Laula kanssain”. Sellele järgnesid “Viisitoista kesää” ja “Kaipuu”. Hilisemate aastate müügiedu oli näiteks “Olen suomalainen”, “Myrskyn jällä”, “En pyydä paljon” ja “Paalupaikka”. Paljud tema hitid on riigimõjulised.allikas? Ta tegi soomekeelseid versioone muuhulgas Johnny Cashi, Waylon Jenningsi ja Kris Kristoffersoni lugudest ning salvestas erandkorras inglise keeles Johnny Cashi loo "Ring Of Fire" Soome artistide Johnny Cashi tribuutalbumile Cash Only. Ta on esitanud cover-versioone Hectori lauludest "Kuinka voit täätä (että yksinäinen oot)" ja "Lumi teki enkelin eteisen". Kari Tapio tuli 2008. aasta Soome Eurovisiooni lauluvõistlusel teisele kohale lauluga "Valaise yö". Samal aastal käis ta ringreisil orkestriga, mida juhtisid Paula Koivuniemi, Jorma Kääriäinen ja Riku Niemi. Tema viimaseks salvestuseks jäi Felix Zengeri ja Asaga koos tehtud lugu "Pitkät päivät siin". Kari Tapio tegi väikese rolli filmis "Vares – Kaidan tien kulkijat", mille esilinastus toimus 6. jaanuaril 2012. Filmi põhiosa filmiti 2010. aasta augustis, paar kuud enne tema surma. Oma karjääri jooksul pälvis Kari Tapio kokku 21 kuldplaati (+ 1 postuumselt), plaatinaplaati ja ühe topeltplaatinaplaadi. 2003. aastal pälvis ta Iskelmä-Finlandia auhinna. Emma galal valiti ta parimaks meesartistiks aastatel 1999 ja 2005. Talle on omistatud Soome Rindeveteranide Ühingu Auristi. Kari Tapio karjäärist on valminud Aleksi Mäkelä lavastatud eluloofilm "Olen suomalainen". Filmi esilinastus toimus 2019. aasta sügisel. Televisioonis näidati filmi esmakordselt 2021. aasta detsembris. Kari Tapio, Reijo Taipale ja Topi Sorsakoski näidendist tehti laulumäng „Kulkukoirat“, mida esitati 13 korda Syvälahti meelelahutuskeskuses Kangasniemis. Oma karjääri alguses ristusid Kari Tapio suusad Toivo Kärkiga. Vihastanud laulja-laulukirjutaja otsustas, et ta ei laula enam kunagi Kärkit. Vanemaks saades muutis ta meelt ja salvestas lõpuks kuus Kärjeni kompositsiooni, sealhulgas „Kuin lapsena ennen“ (1992), „Sinun silmiesi tastan“ (1998), „Älä lähte pois“ (2000) ja „Atlantis“ (2003), kuid mitte ühtegi Kärjeni originaalloomingut. 2004. aastal käis ta kontserdireisil koos Paula Koivuniemi ja Reppu ja reissumies. Kavas olid Toivo Kärjen-Reino Helismaa laulud, juhatas Markku Johansson. == Eraelu == Kari Tapio oli abielus Pia (õieti Brita Kyllikki) neiuna Viheriävaaraga (12.4.1947 – 5.4.2015) aastast 1964. Neil on kolm last, Jani, Jiri ja Joona Jalkanen. Jani ja Jiri mängisid oma isa saatebändis ning Joona oli tema mänedžer. Jani Jalkanen on tantsurühma Jani Jalkanen ja Tema Orkester frontman. Kari Tapiol on ka neljas abieluväline poeg Karri. Kari Tapio elas aastaid [[Kirkkonummi]]s Luomal ja kolis 2010. aastal [[Espoo]]sse Haukilahti. === Surm === Kari Tapio suri 65-aastaselt äkilise [[müokardi infarkt]]i tagajärjel 7. detsembril 2010. Ta saadeti viimsele teekonnale 22. detsembril 2010 [[Tapiola kirik]]us. Matused olid avalikud ja kirikus oli 700 sõpra ja austajat. Inimesed viibisid ka kiriku ees. Kari Tapio on maetud Gräsa urnikalmistule Olarisse Espoosse. Haud asub Koivikko kvartalis ja viimased hauad on otse kalmistu serval. Tema lesk Pia Viheriävaara maeti samasse hauda 2015. aastal. == Diskograafia == {{Pooleli|aasta=2026|kuu=mai}} {{JÄRJESTA:Tapio, Kari}} [[Kategooria:Soome lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1945]] [[Kategooria:Surnud 2010]] 86jsakcaon40ua1db2wl86tzofma4gg 7144171 7144168 2026-05-01T20:51:38Z Velirand 67997 7144171 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kari_Tapio.jpg|pisi|Kari Tapio (2009)]] '''Kari Tapio''' (pärisnimi '''Kari Tapani Jalkanen'''; [[22. november]] [[1945]] [[Suonenjoki]] – [[7. detsember]] [[2010]] [[Espoo]]) oli [[Soome]] poplaulja ja laulukirjutaja. Ta oli üks Soome populaarsemaid popartiste ning tema albumeid müüdi tema eluajal ligi miljon eksemplari. Kari Tapio oli nooruses innukas sportlane, eriti [[Suusahüpped|suusahüppes]]. Tema sportlaskarjääri katkestas aga arsti ettekirjutus kopsuemboolia tõttu. Enne professionaalseks muusikuks saamist õppis ta trükikojas küljendajaks õpipoisina ning töötas käsitsi küljendajana [[Pieksämäki]]l ja [[Kuopio]]s. 1960. aastatel esines ta oma kodulinnas Pieksämäkil kohalike ansamblitega ER-Quartet ja Jami & The Noisemakers. Pärast Musiikki-Fazeri prooviesinemist 1966. aastal sai ta [[Toivo Kärke]] õhutusel hääleõpetust [[Ture Ara]]lt. Tapio tegi oma esimese singli “Tuuli kääntyköön”/”Niskavuoren nuorimmainen” 1972. aastal ning osales seejärel Danny tuuridel, töötades esialgu saates kõrvalmehena ja muu hulgas ka maokäsitlejana. Enne 1970. aastate keskpaika kuulus tema karjääri ka Erkki Liikaseni Aikapommi bändi liikmeks. Pärast seda, kui Erkki Liikanen Kari Tapiole Aikapommi nime “pärandas”, tuuritas Lea Laven, Kari Tapio & Aikapommi bänd lavadel üle aasta. Kari Tapio enda läbimurre tuli 1976. aastal singliga “Laula kanssain”. Sellele järgnesid “Viisitoista kesää” ja “Kaipuu”. Hilisemate aastate müügiedu oli näiteks “Olen suomalainen”, “Myrskyn jällä”, “En pyydä paljon” ja “Paalupaikka”. Paljud tema hitid on kantrimõjulised. Ta tegi soomekeelseid versioone muuhulgas Johnny Cashi, Waylon Jenningsi ja Kris Kristoffersoni lugudest ning salvestas erandkorras inglise keeles Johnny Cashi loo "Ring Of Fire" Soome artistide Johnny Cashi tribuutalbumile Cash Only. Ta on esitanud cover-versioone Hectori lauludest "Kuinka voit täätä (että yksinäinen oot)" ja "Lumi teki enkelin eteisen". Kari Tapio tuli 2008. aasta Soome Eurovisiooni lauluvõistlusel teisele kohale lauluga "Valaise yö". Samal aastal käis ta ringreisil orkestriga, mida juhtisid Paula Koivuniemi, Jorma Kääriäinen ja Riku Niemi. Tema viimaseks salvestuseks jäi Felix Zengeri ja Asaga koos tehtud lugu "Pitkät päivät siin". Kari Tapio tegi väikese rolli filmis "Vares – Kaidan tien kulkijat", mille esilinastus toimus 6. jaanuaril 2012. Filmi põhiosa filmiti 2010. aasta augustis, paar kuud enne tema surma. Oma karjääri jooksul pälvis Kari Tapio kokku 21 kuldplaati (+ 1 postuumselt), plaatinaplaati ja ühe topeltplaatinaplaadi. 2003. aastal pälvis ta Iskelmä-Finlandia auhinna. Emma galal valiti ta parimaks meesartistiks aastatel 1999 ja 2005. Talle on omistatud Soome Rindeveteranide Ühingu Auristi. Kari Tapio karjäärist on valminud Aleksi Mäkelä lavastatud eluloofilm "Olen suomalainen". Filmi esilinastus toimus 2019. aasta sügisel. Televisioonis näidati filmi esmakordselt 2021. aasta detsembris. Kari Tapio, Reijo Taipale ja Topi Sorsakoski näidendist tehti laulumäng „Kulkukoirat“, mida esitati 13 korda Syvälahti meelelahutuskeskuses Kangasniemis. Oma karjääri alguses ristusid Kari Tapio suusad Toivo Kärkiga. Vihastanud laulja-laulukirjutaja otsustas, et ta ei laula enam kunagi Kärkit. Vanemaks saades muutis ta meelt ja salvestas lõpuks kuus Kärjeni kompositsiooni, sealhulgas „Kuin lapsena ennen“ (1992), „Sinun silmiesi tastan“ (1998), „Älä lähte pois“ (2000) ja „Atlantis“ (2003), kuid mitte ühtegi Kärjeni originaalloomingut. 2004. aastal käis ta kontserdireisil koos Paula Koivuniemi ja Reppu ja reissumies. Kavas olid Toivo Kärjen-Reino Helismaa laulud, juhatas Markku Johansson. == Eraelu == Kari Tapio oli abielus Pia (õieti Brita Kyllikki) neiuna Viheriävaaraga (12.4.1947 – 5.4.2015) aastast 1964. Neil on kolm last, Jani, Jiri ja Joona Jalkanen. Jani ja Jiri mängisid oma isa saatebändis ning Joona oli tema mänedžer. Jani Jalkanen on tantsurühma Jani Jalkanen ja Tema Orkester frontman. Kari Tapiol on ka neljas abieluväline poeg Karri. Kari Tapio elas aastaid [[Kirkkonummi]]s Luomal ja kolis 2010. aastal [[Espoo]]sse Haukilahti. === Surm === Kari Tapio suri 65-aastaselt äkilise [[müokardi infarkt]]i tagajärjel 7. detsembril 2010. Ta saadeti viimsele teekonnale 22. detsembril 2010 [[Tapiola kirik]]us. Matused olid avalikud ja kirikus oli 700 sõpra ja austajat. Inimesed viibisid ka kiriku ees. Kari Tapio on maetud Gräsa urnikalmistule Olarisse Espoosse. Haud asub Koivikko kvartalis ja viimased hauad on otse kalmistu serval. Tema lesk Pia Viheriävaara maeti samasse hauda 2015. aastal. == Diskograafia == {{Pooleli|aasta=2026|kuu=mai}} {{JÄRJESTA:Tapio, Kari}} [[Kategooria:Soome lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1945]] [[Kategooria:Surnud 2010]] 4xeekil4fhy095skbyida6n9w70u93s 7144172 7144171 2026-05-01T20:52:33Z Velirand 67997 7144172 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kari_Tapio.jpg|pisi|Kari Tapio (2009)]] '''Kari Tapio''' (pärisnimi '''Kari Tapani Jalkanen'''; [[22. november]] [[1945]] [[Suonenjoki]] – [[7. detsember]] [[2010]] [[Espoo]]) oli [[Soome]] poplaulja ja laulukirjutaja. Ta oli üks Soome populaarsemaid popartiste ning tema albumeid müüdi tema eluajal ligi miljon eksemplari. Kari Tapio oli nooruses innukas sportlane, eriti [[Suusahüpped|suusahüppes]]. Tema sportlaskarjääri katkestas aga arsti ettekirjutus kopsuemboolia tõttu. Enne professionaalseks muusikuks saamist õppis ta trükikojas küljendajaks õpipoisina ning töötas käsitsi küljendajana [[Pieksämäki]]l ja [[Kuopio]]s. 1960. aastatel esines ta oma kodulinnas Pieksämäkil kohalike ansamblitega ER-Quartet ja Jami & The Noisemakers. Pärast Musiikki-Fazeri prooviesinemist 1966. aastal sai ta [[Toivo Kärke]] õhutusel hääleõpetust [[Ture Ara]]lt. Tapio tegi oma esimese singli “Tuuli kääntyköön”/”Niskavuoren nuorimmainen” 1972. aastal ning osales seejärel Danny tuuridel, töötades esialgu saates kõrvalmehena ja muu hulgas ka maokäsitlejana. Enne 1970. aastate keskpaika kuulus tema karjääri ka Erkki Liikaseni Aikapommi bändi liikmeks. Pärast seda, kui Erkki Liikanen Kari Tapiole Aikapommi nime “pärandas”, tuuritas Lea Laven, Kari Tapio & Aikapommi bänd lavadel üle aasta. Kari Tapio enda läbimurre tuli 1976. aastal singliga “Laula kanssain”. Sellele järgnesid “Viisitoista kesää” ja “Kaipuu”. Hilisemate aastate müügiedu oli näiteks “Olen suomalainen”, “Myrskyn jällä”, “En pyydä paljon” ja “Paalupaikka”. Paljud tema hitid on kantrimõjulised. Ta tegi soomekeelseid versioone muuhulgas [[Johnny Cash]]i, [[Waylon Jennings]]i ja [[Kris Kristofferson]]i lugudest ning salvestas erandkorras inglise keeles Johnny Cashi loo "Ring Of Fire" Soome artistide Johnny Cashi tribuutalbumile Cash Only. Ta on esitanud cover-versioone Hectori lauludest "Kuinka voit täätä (että yksinäinen oot)" ja "Lumi teki enkelin eteisen". Kari Tapio tuli 2008. aasta Soome Eurovisiooni lauluvõistlusel teisele kohale lauluga "Valaise yö". Samal aastal käis ta ringreisil orkestriga, mida juhtisid Paula Koivuniemi, Jorma Kääriäinen ja Riku Niemi. Tema viimaseks salvestuseks jäi Felix Zengeri ja Asaga koos tehtud lugu "Pitkät päivät siin". Kari Tapio tegi väikese rolli filmis "Vares – Kaidan tien kulkijat", mille esilinastus toimus 6. jaanuaril 2012. Filmi põhiosa filmiti 2010. aasta augustis, paar kuud enne tema surma. Oma karjääri jooksul pälvis Kari Tapio kokku 21 kuldplaati (+ 1 postuumselt), plaatinaplaati ja ühe topeltplaatinaplaadi. 2003. aastal pälvis ta Iskelmä-Finlandia auhinna. Emma galal valiti ta parimaks meesartistiks aastatel 1999 ja 2005. Talle on omistatud Soome Rindeveteranide Ühingu Auristi. Kari Tapio karjäärist on valminud Aleksi Mäkelä lavastatud eluloofilm "Olen suomalainen". Filmi esilinastus toimus 2019. aasta sügisel. Televisioonis näidati filmi esmakordselt 2021. aasta detsembris. Kari Tapio, Reijo Taipale ja Topi Sorsakoski näidendist tehti laulumäng „Kulkukoirat“, mida esitati 13 korda Syvälahti meelelahutuskeskuses Kangasniemis. Oma karjääri alguses ristusid Kari Tapio suusad Toivo Kärkiga. Vihastanud laulja-laulukirjutaja otsustas, et ta ei laula enam kunagi Kärkit. Vanemaks saades muutis ta meelt ja salvestas lõpuks kuus Kärjeni kompositsiooni, sealhulgas „Kuin lapsena ennen“ (1992), „Sinun silmiesi tastan“ (1998), „Älä lähte pois“ (2000) ja „Atlantis“ (2003), kuid mitte ühtegi Kärjeni originaalloomingut. 2004. aastal käis ta kontserdireisil koos Paula Koivuniemi ja Reppu ja reissumies. Kavas olid Toivo Kärjen-Reino Helismaa laulud, juhatas Markku Johansson. == Eraelu == Kari Tapio oli abielus Pia (õieti Brita Kyllikki) neiuna Viheriävaaraga (12.4.1947 – 5.4.2015) aastast 1964. Neil on kolm last, Jani, Jiri ja Joona Jalkanen. Jani ja Jiri mängisid oma isa saatebändis ning Joona oli tema mänedžer. Jani Jalkanen on tantsurühma Jani Jalkanen ja Tema Orkester frontman. Kari Tapiol on ka neljas abieluväline poeg Karri. Kari Tapio elas aastaid [[Kirkkonummi]]s Luomal ja kolis 2010. aastal [[Espoo]]sse Haukilahti. === Surm === Kari Tapio suri 65-aastaselt äkilise [[müokardi infarkt]]i tagajärjel 7. detsembril 2010. Ta saadeti viimsele teekonnale 22. detsembril 2010 [[Tapiola kirik]]us. Matused olid avalikud ja kirikus oli 700 sõpra ja austajat. Inimesed viibisid ka kiriku ees. Kari Tapio on maetud Gräsa urnikalmistule Olarisse Espoosse. Haud asub Koivikko kvartalis ja viimased hauad on otse kalmistu serval. Tema lesk Pia Viheriävaara maeti samasse hauda 2015. aastal. == Diskograafia == {{Pooleli|aasta=2026|kuu=mai}} {{JÄRJESTA:Tapio, Kari}} [[Kategooria:Soome lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1945]] [[Kategooria:Surnud 2010]] p2h5j10o4k464zveuw9y70cn0zr85tg 7144174 7144172 2026-05-01T20:54:18Z Velirand 67997 7144174 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kari_Tapio.jpg|pisi|Kari Tapio (2009)]] '''Kari Tapio''' (pärisnimi '''Kari Tapani Jalkanen'''; [[22. november]] [[1945]] [[Suonenjoki]] – [[7. detsember]] [[2010]] [[Espoo]]) oli [[Soome]] poplaulja ja laulukirjutaja. Ta oli üks Soome populaarsemaid popartiste ning tema albumeid müüdi tema eluajal ligi miljon eksemplari. Kari Tapio oli nooruses innukas sportlane, eriti [[Suusahüpped|suusahüppes]]. Tema sportlaskarjääri katkestas aga arsti ettekirjutus kopsuemboolia tõttu. Enne professionaalseks muusikuks saamist õppis ta trükikojas küljendajaks õpipoisina ning töötas käsitsi küljendajana [[Pieksämäki]]l ja [[Kuopio]]s. 1960. aastatel esines ta oma kodulinnas Pieksämäkil kohalike ansamblitega ER-Quartet ja Jami & The Noisemakers. Pärast Musiikki-Fazeri prooviesinemist 1966. aastal sai ta [[Toivo Kärke]] õhutusel hääleõpetust [[Ture Ara]]lt. Tapio tegi oma esimese singli “Tuuli kääntyköön”/”Niskavuoren nuorimmainen” 1972. aastal ning osales seejärel Danny tuuridel, töötades esialgu saates kõrvalmehena ja muu hulgas ka maokäsitlejana. Enne 1970. aastate keskpaika kuulus tema karjääri ka Erkki Liikaseni Aikapommi bändi liikmeks. Pärast seda, kui Erkki Liikanen Kari Tapiole Aikapommi nime “pärandas”, tuuritas Lea Laven, Kari Tapio & Aikapommi bänd lavadel üle aasta. Kari Tapio enda läbimurre tuli 1976. aastal singliga “Laula kanssain”. Sellele järgnesid “Viisitoista kesää” ja “Kaipuu”. Hilisemate aastate müügiedu oli näiteks “Olen suomalainen”, “Myrskyn jällä”, “En pyydä paljon” ja “Paalupaikka”. Paljud tema hitid on kantrimõjulised. Ta tegi soomekeelseid versioone muuhulgas [[Johnny Cash]]i, [[Waylon Jennings]]i ja [[Kris Kristofferson]]i lugudest ning salvestas erandkorras inglise keeles Johnny Cashi loo "Ring Of Fire" Soome artistide Johnny Cashi tribuutalbumile Cash Only. Ta on esitanud cover-versioone Hectori lauludest "Kuinka voit täätä (että yksinäinen oot)" ja "Lumi teki enkelin eteisen". Kari Tapio tuli 2008. aasta Soome Eurovisiooni lauluvõistlusel teisele kohale lauluga "Valaise yö". Samal aastal käis ta ringreisil orkestriga, mida juhtisid Paula Koivuniemi, Jorma Kääriäinen ja Riku Niemi. Tema viimaseks salvestuseks jäi Felix Zengeri ja Asaga koos tehtud lugu "Pitkät päivät siin". Kari Tapio tegi väikese rolli filmis "Vares – Kaidan tien kulkijat", mille esilinastus toimus 6. jaanuaril 2012. Filmi põhiosa filmiti 2010. aasta augustis, paar kuud enne tema surma. Oma karjääri jooksul pälvis Kari Tapio kokku 21 kuldplaati (+ 1 postuumselt), plaatinaplaati ja ühe topeltplaatinaplaadi. 2003. aastal pälvis ta Iskelmä-Finlandia auhinna. Emma galal valiti ta parimaks meesartistiks aastatel 1999 ja 2005. Talle on omistatud Soome Rindeveteranide Ühingu Auristi. Kari Tapio karjäärist on valminud Aleksi Mäkelä lavastatud eluloofilm "Olen suomalainen". Filmi esilinastus toimus 2019. aasta sügisel. Televisioonis näidati filmi esmakordselt 2021. aasta detsembris. Kari Tapio, Reijo Taipale ja Topi Sorsakoski näidendist tehti laulumäng „Kulkukoirat“, mida esitati 13 korda Syvälahti meelelahutuskeskuses Kangasniemis. Oma karjääri alguses ristusid Kari Tapio suusad [[Toivo Kärki]]ga. Vihastanud laulja-laulukirjutaja otsustas, et ta ei laula enam kunagi Kärkit. Vanemaks saades muutis ta meelt ja salvestas lõpuks kuus Kärjeni kompositsiooni, sealhulgas „Kuin lapsena ennen“ (1992), „Sinun silmiesi tastan“ (1998), „Älä lähte pois“ (2000) ja „Atlantis“ (2003), kuid mitte ühtegi Kärjeni originaalloomingut. 2004. aastal käis ta kontserdireisil koos Paula Koivuniemi ja Reppu ja reissumies. Kavas olid Toivo Kärjen-Reino Helismaa laulud, juhatas Markku Johansson. == Eraelu == Kari Tapio oli abielus Pia (õieti Brita Kyllikki) neiuna Viheriävaaraga (12.4.1947 – 5.4.2015) aastast 1964. Neil on kolm last, Jani, Jiri ja Joona Jalkanen. Jani ja Jiri mängisid oma isa saatebändis ning Joona oli tema mänedžer. Jani Jalkanen on tantsurühma Jani Jalkanen ja Tema Orkester frontman. Kari Tapiol on ka neljas abieluväline poeg Karri. Kari Tapio elas aastaid [[Kirkkonummi]]s Luomal ja kolis 2010. aastal [[Espoo]]sse Haukilahti. === Surm === Kari Tapio suri 65-aastaselt äkilise [[müokardi infarkt]]i tagajärjel 7. detsembril 2010. Ta saadeti viimsele teekonnale 22. detsembril 2010 [[Tapiola kirik]]us. Matused olid avalikud ja kirikus oli 700 sõpra ja austajat. Inimesed viibisid ka kiriku ees. Kari Tapio on maetud Gräsa urnikalmistule Olarisse Espoosse. Haud asub Koivikko kvartalis ja viimased hauad on otse kalmistu serval. Tema lesk Pia Viheriävaara maeti samasse hauda 2015. aastal. == Diskograafia == {{Pooleli|aasta=2026|kuu=mai}} {{JÄRJESTA:Tapio, Kari}} [[Kategooria:Soome lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1945]] [[Kategooria:Surnud 2010]] jw8opphftny3n21sb135gjumafg18tc 7144175 7144174 2026-05-01T20:56:02Z Velirand 67997 7144175 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kari_Tapio.jpg|pisi|Kari Tapio (2009)]] '''Kari Tapio''' (pärisnimi '''Kari Tapani Jalkanen'''; [[22. november]] [[1945]] [[Suonenjoki]] – [[7. detsember]] [[2010]] [[Espoo]]) oli [[Soome]] poplaulja ja laulukirjutaja. Ta oli üks Soome populaarsemaid popartiste ning tema albumeid müüdi tema eluajal ligi miljon eksemplari. Kari Tapio oli nooruses innukas sportlane, eriti [[Suusahüpped|suusahüppes]]. Tema sportlaskarjääri katkestas aga arsti ettekirjutus kopsuemboolia tõttu. Enne professionaalseks muusikuks saamist õppis ta trükikojas küljendajaks õpipoisina ning töötas käsitsi küljendajana [[Pieksämäki]]l ja [[Kuopio]]s. 1960. aastatel esines ta oma kodulinnas Pieksämäkil kohalike ansamblitega ER-Quartet ja Jami & The Noisemakers. Pärast Musiikki-Fazeri prooviesinemist 1966. aastal sai ta [[Toivo Kärke]] õhutusel hääleõpetust [[Ture Ara]]lt. Tapio tegi oma esimese singli “Tuuli kääntyköön”/”Niskavuoren nuorimmainen” 1972. aastal ning osales seejärel Danny tuuridel, töötades esialgu saates kõrvalmehena ja muu hulgas ka maokäsitlejana. Enne 1970. aastate keskpaika kuulus tema karjääri ka Erkki Liikaseni Aikapommi bändi liikmeks. Pärast seda, kui Erkki Liikanen Kari Tapiole Aikapommi nime “pärandas”, tuuritas Lea Laven, Kari Tapio & Aikapommi bänd lavadel üle aasta. Kari Tapio enda läbimurre tuli 1976. aastal singliga “Laula kanssain”. Sellele järgnesid “Viisitoista kesää” ja “Kaipuu”. Hilisemate aastate müügiedu oli näiteks “Olen suomalainen”, “Myrskyn jällä”, “En pyydä paljon” ja “Paalupaikka”. Paljud tema hitid on kantrimõjulised. Ta tegi soomekeelseid versioone muuhulgas [[Johnny Cash]]i, [[Waylon Jennings]]i ja [[Kris Kristofferson]]i lugudest ning salvestas erandkorras inglise keeles Johnny Cashi loo "Ring Of Fire" Soome artistide Johnny Cashi tribuutalbumile Cash Only. Ta on esitanud cover-versioone Hectori lauludest "Kuinka voit täätä (että yksinäinen oot)" ja "Lumi teki enkelin eteisen". Kari Tapio tuli 2008. aasta Soome Eurovisiooni lauluvõistlusel teisele kohale lauluga "Valaise yö". Samal aastal käis ta ringreisil orkestriga, mida juhtisid Paula Koivuniemi, Jorma Kääriäinen ja Riku Niemi. Tema viimaseks salvestuseks jäi Felix Zengeri ja Asaga koos tehtud lugu "Pitkät päivät siin". Kari Tapio tegi väikese rolli filmis "Vares – Kaidan tien kulkijat", mille esilinastus toimus 6. jaanuaril 2012. Filmi põhiosa filmiti 2010. aasta augustis, paar kuud enne tema surma. Oma karjääri jooksul pälvis Kari Tapio kokku 21 kuldplaati (+ 1 postuumselt), plaatinaplaati ja ühe topeltplaatinaplaadi. 2003. aastal pälvis ta Iskelmä-Finlandia auhinna. Emma galal valiti ta parimaks meesartistiks aastatel 1999 ja 2005. Talle on omistatud Soome Rindeveteranide Ühingu Auristi. Kari Tapio karjäärist on valminud Aleksi Mäkelä lavastatud eluloofilm "Olen suomalainen". Filmi esilinastus toimus 2019. aasta sügisel. Televisioonis näidati filmi esmakordselt 2021. aasta detsembris. Kari Tapio, Reijo Taipale ja Topi Sorsakoski näidendist tehti laulumäng „Kulkukoirat“, mida esitati 13 korda Syvälahti meelelahutuskeskuses Kangasniemis. Oma karjääri alguses ristusid Kari Tapio suusad [[Toivo Kärki]]ga. Vihastanud laulja-laulukirjutaja otsustas, et ta ei laula enam kunagi Kärkit. Vanemaks saades muutis ta meelt ja salvestas lõpuks kuus Kärjeni kompositsiooni, sealhulgas „Kuin lapsena ennen“ (1992), „Sinun silmiesi tastan“ (1998), „Älä lähte pois“ (2000) ja „Atlantis“ (2003), kuid mitte ühtegi Kärjeni originaalloomingut. 2004. aastal käis ta kontserdireisil koos [[Paula Koivuniemi]] ja Reppu ja reissumies. Kavas olid Toivo Kärjen-Reino Helismaa laulud, juhatas Markku Johansson. == Eraelu == Kari Tapio oli abielus Pia (õieti Brita Kyllikki) neiuna Viheriävaaraga (12.4.1947 – 5.4.2015) aastast 1964. Neil on kolm last, Jani, Jiri ja Joona Jalkanen. Jani ja Jiri mängisid oma isa saatebändis ning Joona oli tema mänedžer. Jani Jalkanen on tantsurühma Jani Jalkanen ja Tema Orkester frontman. Kari Tapiol on ka neljas abieluväline poeg Karri. Kari Tapio elas aastaid [[Kirkkonummi]]s Luomal ja kolis 2010. aastal [[Espoo]]sse Haukilahti. === Surm === Kari Tapio suri 65-aastaselt äkilise [[müokardi infarkt]]i tagajärjel 7. detsembril 2010. Ta saadeti viimsele teekonnale 22. detsembril 2010 [[Tapiola kirik]]us. Matused olid avalikud ja kirikus oli 700 sõpra ja austajat. Inimesed viibisid ka kiriku ees. Kari Tapio on maetud Gräsa urnikalmistule Olarisse Espoosse. Haud asub Koivikko kvartalis ja viimased hauad on otse kalmistu serval. Tema lesk Pia Viheriävaara maeti samasse hauda 2015. aastal. == Diskograafia == {{Pooleli|aasta=2026|kuu=mai}} {{JÄRJESTA:Tapio, Kari}} [[Kategooria:Soome lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1945]] [[Kategooria:Surnud 2010]] q7tfopk48grq6olu60wgaqxj2jt1d1v 7144176 7144175 2026-05-01T20:57:29Z Velirand 67997 7144176 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kari_Tapio.jpg|pisi|Kari Tapio (2009)]] '''Kari Tapio''' (pärisnimi '''Kari Tapani Jalkanen'''; [[22. november]] [[1945]] [[Suonenjoki]] – [[7. detsember]] [[2010]] [[Espoo]]) oli [[Soome]] poplaulja ja laulukirjutaja. Ta oli üks Soome populaarsemaid popartiste ning tema albumeid müüdi tema eluajal ligi miljon eksemplari. Kari Tapio oli nooruses innukas sportlane, eriti [[Suusahüpped|suusahüppes]]. Tema sportlaskarjääri katkestas aga arsti ettekirjutus kopsuemboolia tõttu. Enne professionaalseks muusikuks saamist õppis ta trükikojas küljendajaks õpipoisina ning töötas käsitsi küljendajana [[Pieksämäki]]l ja [[Kuopio]]s. 1960. aastatel esines ta oma kodulinnas Pieksämäkil kohalike ansamblitega ER-Quartet ja Jami & The Noisemakers. Pärast Musiikki-Fazeri prooviesinemist 1966. aastal sai ta [[Toivo Kärke]] õhutusel hääleõpetust [[Ture Ara]]lt. Tapio tegi oma esimese singli “Tuuli kääntyköön”/”Niskavuoren nuorimmainen” 1972. aastal ning osales seejärel Danny tuuridel, töötades esialgu saates kõrvalmehena ja muu hulgas ka maokäsitlejana. Enne 1970. aastate keskpaika kuulus tema karjääri ka Erkki Liikaseni Aikapommi bändi liikmeks. Pärast seda, kui Erkki Liikanen Kari Tapiole Aikapommi nime “pärandas”, tuuritas Lea Laven, Kari Tapio & Aikapommi bänd lavadel üle aasta. Kari Tapio enda läbimurre tuli 1976. aastal singliga “Laula kanssain”. Sellele järgnesid “Viisitoista kesää” ja “Kaipuu”. Hilisemate aastate müügiedu oli näiteks “Olen suomalainen”, “Myrskyn jällä”, “En pyydä paljon” ja “Paalupaikka”. Paljud tema hitid on kantrimõjulised. Ta tegi soomekeelseid versioone muuhulgas [[Johnny Cash]]i, [[Waylon Jennings]]i ja [[Kris Kristofferson]]i lugudest ning salvestas erandkorras inglise keeles Johnny Cashi loo "Ring Of Fire" Soome artistide Johnny Cashi tribuutalbumile Cash Only. Ta on esitanud cover-versioone Hectori lauludest "Kuinka voit täätä (että yksinäinen oot)" ja "Lumi teki enkelin eteisen". Kari Tapio tuli 2008. aasta Soome Eurovisiooni lauluvõistlusel teisele kohale lauluga "Valaise yö". Samal aastal käis ta ringreisil orkestriga, mida juhtisid [[Paula Koivuniemi]], Jorma Kääriäinen ja Riku Niemi. Tema viimaseks salvestuseks jäi Felix Zengeri ja Asaga koos tehtud lugu "Pitkät päivät siin". Kari Tapio tegi väikese rolli filmis "Vares – Kaidan tien kulkijat", mille esilinastus toimus 6. jaanuaril 2012. Filmi põhiosa filmiti 2010. aasta augustis, paar kuud enne tema surma. Oma karjääri jooksul pälvis Kari Tapio kokku 21 kuldplaati (+ 1 postuumselt), plaatinaplaati ja ühe topeltplaatinaplaadi. 2003. aastal pälvis ta Iskelmä-Finlandia auhinna. Emma galal valiti ta parimaks meesartistiks aastatel 1999 ja 2005. Talle on omistatud Soome Rindeveteranide Ühingu Auristi. Kari Tapio karjäärist on valminud Aleksi Mäkelä lavastatud eluloofilm "Olen suomalainen". Filmi esilinastus toimus 2019. aasta sügisel. Televisioonis näidati filmi esmakordselt 2021. aasta detsembris. Kari Tapio, Reijo Taipale ja Topi Sorsakoski näidendist tehti laulumäng „Kulkukoirat“, mida esitati 13 korda Syvälahti meelelahutuskeskuses Kangasniemis. Oma karjääri alguses ristusid Kari Tapio suusad [[Toivo Kärki]]ga. Vihastanud laulja-laulukirjutaja otsustas, et ta ei laula enam kunagi Kärkit. Vanemaks saades muutis ta meelt ja salvestas lõpuks kuus Kärjeni kompositsiooni, sealhulgas „Kuin lapsena ennen“ (1992), „Sinun silmiesi tastan“ (1998), „Älä lähte pois“ (2000) ja „Atlantis“ (2003), kuid mitte ühtegi Kärjeni originaalloomingut. 2004. aastal käis ta kontserdireisil koos Paula Koivuniemi ja Reppu ja reissumies. Kavas olid Toivo Kärjen-Reino Helismaa laulud, juhatas Markku Johansson. == Eraelu == Kari Tapio oli abielus Pia (õieti Brita Kyllikki) neiuna Viheriävaaraga (12.4.1947 – 5.4.2015) aastast 1964. Neil on kolm last, Jani, Jiri ja Joona Jalkanen. Jani ja Jiri mängisid oma isa saatebändis ning Joona oli tema mänedžer. Jani Jalkanen on tantsurühma Jani Jalkanen ja Tema Orkester frontman. Kari Tapiol on ka neljas abieluväline poeg Karri. Kari Tapio elas aastaid [[Kirkkonummi]]s Luomal ja kolis 2010. aastal [[Espoo]]sse Haukilahti. === Surm === Kari Tapio suri 65-aastaselt äkilise [[müokardi infarkt]]i tagajärjel 7. detsembril 2010. Ta saadeti viimsele teekonnale 22. detsembril 2010 [[Tapiola kirik]]us. Matused olid avalikud ja kirikus oli 700 sõpra ja austajat. Inimesed viibisid ka kiriku ees. Kari Tapio on maetud Gräsa urnikalmistule Olarisse Espoosse. Haud asub Koivikko kvartalis ja viimased hauad on otse kalmistu serval. Tema lesk Pia Viheriävaara maeti samasse hauda 2015. aastal. == Diskograafia == {{Pooleli|aasta=2026|kuu=mai}} {{JÄRJESTA:Tapio, Kari}} [[Kategooria:Soome lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1945]] [[Kategooria:Surnud 2010]] 3y7n9r2p70egul017c3pzx0b4zoduny 0 714257 7144148 2026-05-01T20:01:46Z ~2026-26212-64 228318 lihtsalt kohatäiteks selline artikli alguse esimene lause 7144148 wikitext text/x-wiki [[Fail:Противогаз ГП-5.png|мини|pisi|GP-5]] GP-5 (ГП-5) on Nõukogude Liidus aastail 1962–1962 toodetud gaasimask. {{pooleli}} 0drvxgc2t21bbnziqi61i3geh4rbkot 7144156 7144148 2026-05-01T20:20:40Z ~2026-26212-64 228318 7144156 wikitext text/x-wiki [[Fail:Противогаз ГП-5.png|мини|pisi|GP-5]] GP-5 (ГП-5) on Nõukogude Liidus aastail 1962–1992 toodetud gaasimask. {{pooleli}} oml8jqdq3jv01ubkmxtr60xmbqnutkd 0 714258 7144155 2026-05-01T20:10:33Z Higine kala 227029 Uus lehekülg: 'ZIP on failiformaat mis võimaldab andmeid kadudetta pakkida ning hoiustada arhiivis. ZIP arhiiv suudab hoiustada mitut faili, kausta ja ka teisi ZIP arhiive. ZIP failiformaadi loojaks on Phil Katz.<ref>https://web.archive.org/web/20101001181829/http://www.pkware.com/about-us/phil-katz</ref> == Ülesehitus == .ZIP failid on arhiivid milles on andmete organiseerimiseks kasutatud päiseid. ==== Lokaalne failipäis ==== Iga hoiustatud faili jaoks luuakse lokaalne faili päis...' 7144155 wikitext text/x-wiki ZIP on failiformaat mis võimaldab andmeid kadudetta pakkida ning hoiustada arhiivis. ZIP arhiiv suudab hoiustada mitut faili, kausta ja ka teisi ZIP arhiive. ZIP failiformaadi loojaks on Phil Katz.<ref>https://web.archive.org/web/20101001181829/http://www.pkware.com/about-us/phil-katz</ref> == Ülesehitus == .ZIP failid on arhiivid milles on andmete organiseerimiseks kasutatud päiseid. ==== Lokaalne failipäis ==== Iga hoiustatud faili jaoks luuakse lokaalne faili päis (''local file header'') mis asub enne faili andmeid. {| class="wikitable" |+ Lokaalse failipäise formaat |- ! Suurus baitides !! Välja kirjeldus (punkt 4.3.7)<ref name='appnote'/> |- | 4 || Signatuur (on alati 50 4B 03 04) |- | 2 || Mis zip versiooni on vaja et andmeid lahti pakkida |- | 2 || Üldine lipp |- | 2 || Pakkimis meetod |- | 2 || Viimane faili muutmise aeg |- | 2 || Viimane faili muutmise kuupäev |- | 4 || CRC-32 pakkimatta andmetest |- | 4 || Pakitud andmete kogus |- | 4 || Pakkimatta andmete kogus |- | 2 || Failinime suurus (a) |- | 2 || Lisa välja suurus (b) |- | a || Failinimi |- | b || Lisa väli |} === Andmete kirjeldus päis === Kui faili pakkimata ja pakitud suurused ei ole lokaalse faili päise kirjutamise ajal teada siis seatakse vastavate väljade väärtusteks 0. Seatakse ka välja “üldine lipp” kolmas bitt aktiivseks mis annab märku et päris faili suurused on andmete kirjeldus päises (''data descriptor'') mis on leitav kohe peale faili andmeid. (punkt 4.3.9.1)<ref name="appnote"/> {| class="wikitable" |+ Andmete kirjeldus päise formaat |- ! Suurus baitides !! Välja kirjeldus (punkt 4.3.9)<ref name="appnote"/> |- | 4 || CRC-32 |- | 4 || Pakitud andmete kogus |- | 4 || Pakkimatta andmete kogus |} === Peamine päis === Peale viimase faili andmeid on iga arhiivis oleva faili jaoks eraldi loodud peamine päis (''central directory file header'') mis lisaks enda unikaalsele informatsioonile sisaldab ka kõiki andmeid mis olid selle lokaalses faili päises. Selline informatsiooni kordamine muudab ZIP-failid andmekao vastu kindlamaks.<ref>https://web.archive.org/web/20121120090241/http://www.idcnet.us/ziphistory.html</ref> {| class="wikitable" |+ Peamise päise formaat |- ! Suurus baitides !! Välja kirjeldus (punkt 4.3.12)<ref name="appnote"/> |- | 4 || Signatuur (on alati 50 4B 01 02) |- | 2 || Arhiivi versioon |- | 2 || ZIP versioon mida on vaja et andmeid lahti pakkida |- | 2 || Üldine lipp |- | 2 || Pakkimise meetod |- | 2 || Viimane faili muutmise aeg |- | 2 || Viimane faili muutmise kuupäev |- | 4 || CRC-32 pakkimatta andmetest |- | 4 || Pakitud andmete kogus |- | 4 || Pakkimatta andmete kogus |- | 2 || Faili nime suurus (a) |- | 2 || Lisa välja suurus (b) |- | 2 || Faili kommentaari suurus (c) |- | 2 || Ketta number millel algab lokaalne faili päis |- | 4 || Sisemised faili omadused (kas fail on ASCII tekstifail või sisaldab binaar andmeid) |- | 4 || Välised faili omadused (tähendus sõltub “arhiivi versioon” väljast) |- | 4 || Nihe arhiivi algusest kuni faili lokaalse päise alguseni |- | a || Faili nimi |- | b || Lisa väli |- | c || Faili kommentaar |} === Lõpu päis === ZIP arhiivi kõige lõpus on lõpu päis (''End of central directroy record'') {| class="wikitable" |+ Lõpu päise formaat |- ! Suurus baitides !! Välja kirjeldus (punkt 4.3.16)<ref name="appnote"/> |- | 4 || Signatuur (on alati 50 4B 05 06) |- | 2 || Ketta number millel see sama päis asub |- | 2 || Ketta number millel asub esimese faili peamine päis |- | 2 || Peamiste päiste arv sellel kettal |- | 2 || Peamiste päiste arv kokku |- | 4 || Peamiste päiste suurus kokku |- | 4 || Esimese faili peamise päise nihe arhiivi algusest |- | 2 || Kommentaari pikkus (a) |- | a || Kommentaar |} == Andmemaht == Kui teha ZIP fail mis ei hoiusta mitte ühtegi faili sisaldab loodud ZIP fail ainult lõpu päist. See tähendab et kõige väiksem ZIP fail mida on võimalik luua on 22 baidi suurune. Vaikimisi kasutavad ZIP arhiivid 32 bitist formaati et luua päiseid mistõttu suudavad sellised arhiivid hoida 2^32 - 1 baiti. Juhul kui hoiustatud faili maht on suurem kui 0xFFFFFFFF siis luuakse päised ZIP64 formaadis mis on võimeline hoiustama 2^64 - 1 baidi suuruseid faile. (punkt 4.3.9.2)<ref name="appnote"/> == ZIP64 == ZIP64 saavutab suurema andmemahu muutes päiste loogikat. Juhul kui mõne faili lokaalse või peamise päise välja ei mahu andmed ära siis seatakse välja väärtus maksimaalseks. See annab märku et päris väärtused on ZIP64 lisa väljas mis paigutatakse päise “Lisa väli” välja. (punkt 4.4.1.4)<ref name="appnote"/> ZIP64 lisa väljas on andmed alati samas järjekorras kuid lisatakse ainult andmed mis ei mahtunud nende algsesse päisesse. {| class="wikitable" |+ ZIP64 lisa välja formaat |- ! Suurus baitides !! Välja kirjeldus (punkt 4.5.3)<ref name="appnote"/> |- | 2 || Signatuur (0x0001 ütleb et on tegemist ZIP64 lisa väljaga) |- | 2 || Kogu ZIP64 lisa välja suurus |- | 8 || Pakkimatta faili andmete kogus |- | 8 || Pakitud faili andmete kogus |- | 8 || Nihe arhiivi algusest kuni faili lokaalse päise alguseni |- | 4 || Ketta number millel algab faili lokaalne päis |} Lisatakse juurde uus ZIP64 lõpu päis (''zip64 end of central directory record'') ja ka eraldi väli selle päise leidmiseks (''zip64 end of central directory locator''). {| class="wikitable" |+ ZIP64 lõpu päise formaat |- ! Suurus baitides !! Välja kirjeldus (punkt 4.3.14)<ref name="appnote"/> |- | 4 || Signatuur (on alati 50 4B 05 06) |- | 8 || Ülejäänud päise suurus (kogu päise suurus miinus 12 baiti) |- | 2 || Arhiivi versioon |- | 2 || ZIP versioon mida on vaja et andmeid lahti pakkida |- | 4 || Ketta number millel päis asub |- | 4 || Ketta number millel algavad failide peamised päised |- | 8 || Peamiste päiste arv sellel kettal |- | 8 || Peamiste päiste arv kokku |- | 8 || Peamiste päiste suurus kokku |- | 8 || Nihe arhiivi algusest kuni esimese peamise päiseni |} ZIP64 lõpu päise leidja asetatakse ZIP64 lõpu päise ja originaalse lõpu päise vahele. {| class="wikitable" |+ ZIP 64 lõpu päise leidja formaat |- ! Suurus baitides !! Välja kirjeldus (punkt 4.3.15)<ref name="appnote"/> |- | 4 || Signatuur on alati 50 4B 06 07 |- | 4 || Ketta number millel ZIP64 lõpu päis algab |- | 8 || nihe arhiivi algusest ZIP64 lõpu päiseni |- | 4 || Arv mitmel kettal arhiiv on hoiustatud |} == Jaotamine == ZIP arhiive on võimalik jagada väiksemateks osadeks (“''splitting''”) sellisel viisil loodud failide lõppu tuleb .zip asemele .z(n) kus n sõltub loodud failide arvust. näiteks kui jagada üks zip arhiiv 3-ks osaks siis on kõikide failide nimed järgmised: failinimi.z01, failinimi.z02, failinimi.zip fail mille lõppu jääb .zip sisaldab alati lõpu päist. ZIP arhiivi erinevaid osasid on võimalik ka hoiustada erinevatel ketastel (“''spanning''”). Sellisel juhul võivad jääda kõikide osade nimed identseks ning ZIP arhiivi algusesse pannakse eriline 4 baidine märge “0x08074b50”. (punkt 8.0)<ref name="appnote"/> == Andmete pakkimine == Vaikimisi kasutatakse andmete pakkimiseks DEFLATE algoritmi. võidakse kasutada ka teisi pakkimis meetode nagu näiteks Implode, BZIP2, LZMA, z/OS CMPSC, LZ77, Zstandard, XZ, WavPack ja PPMd (punkt 4.4.5)<ref name="appnote"/> ZIP arhiivid võivad hoida andmeid ka pakkimata kujul. == Ohud == ZIP faile mille eesmärgiks on pakkida kokku võimalikult palju andmeid ning siis üle koormata süsteemi mille peal fail lahti pakitakse nimetatakse ZIP-pommideks. Üks tuntium ZIP-pomm on 42 KB suurune fail nimega 42.zip mille täielikuks lahtipakkimiseks läheks vaja 4.5 petabaiti ruumi.<ref>https://www.bamsoftware.com/hacks/zipbomb/</ref> == Viited == {{viited| refs= <ref name=appnote> PKWARE (15. juuli 2020). [https://pkwaredownloads.blob.core.windows.net/pkware-general/Documentation/APPNOTE-6.3.9.TXT .ZIP File Format Specification, version 6.3.9]. Vaadatud 1. mai 2026.</ref> }} 6hi4nu3ajovycxgggk6wdf4tlzvt7le 7144190 7144155 2026-05-01T21:32:48Z Kruusamägi 1530 7144190 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} '''ZIP''' on [[failivorming]], mis võimaldab andmeid kadudeta pakkida ning hoiustada arhiivis. ZIP arhiiv suudab hoiustada mitut faili, kausta ja ka teisi ZIP arhiive. ZIP failiformaadi loojaks on Phil Katz.<ref>https://web.archive.org/web/20101001181829/http://www.pkware.com/about-us/phil-katz</ref> == Ülesehitus == .ZIP failid on arhiivid, milles on andmete organiseerimiseks kasutatud päiseid. ==== Lokaalne failipäis ==== Iga hoiustatud faili jaoks luuakse lokaalne faili päis (''local file header''), mis asub enne faili andmeid. {| class="wikitable" |+ Lokaalse failipäise formaat |- ! Suurus baitides !! Välja kirjeldus (punkt 4.3.7)<ref name='appnote'/> |- | 4 || Signatuur (on alati 50 4B 03 04) |- | 2 || Mis zip versiooni on vaja, et andmeid lahti pakkida |- | 2 || Üldine lipp |- | 2 || Pakkimis meetod |- | 2 || Viimane faili muutmise aeg |- | 2 || Viimane faili muutmise kuupäev |- | 4 || CRC-32 pakkimata andmetest |- | 4 || Pakitud andmete kogus |- | 4 || Pakkimata andmete kogus |- | 2 || Failinime suurus (a) |- | 2 || Lisa välja suurus (b) |- | a || Failinimi |- | b || Lisa väli |} === Andmete kirjeldus päis === Kui faili pakkimata ja pakitud suurused ei ole lokaalse faili päise kirjutamise ajal teada, siis seatakse vastavate väljade väärtusteks 0. Seatakse ka välja “üldine lipp” kolmas bitt aktiivseks, mis annab märku, et päris faili suurused on andmete kirjeldus päises (''data descriptor''), mis on leitav kohe peale faili andmeid. (punkt 4.3.9.1)<ref name="appnote"/> {| class="wikitable" |+ Andmete kirjeldus päise formaat |- ! Suurus baitides !! Välja kirjeldus (punkt 4.3.9)<ref name="appnote"/> |- | 4 || CRC-32 |- | 4 || Pakitud andmete kogus |- | 4 || Pakkimatta andmete kogus |} === Peamine päis === Peale viimase faili andmeid on iga arhiivis oleva faili jaoks eraldi loodud peamine päis (''central directory file header''), mis lisaks enda unikaalsele informatsioonile sisaldab ka kõiki andmeid, mis olid selle lokaalses faili päises. Selline informatsiooni kordamine muudab ZIP-failid andmekao vastu kindlamaks.<ref>https://web.archive.org/web/20121120090241/http://www.idcnet.us/ziphistory.html</ref> {| class="wikitable" |+ Peamise päise formaat |- ! Suurus baitides !! Välja kirjeldus (punkt 4.3.12)<ref name="appnote"/> |- | 4 || Signatuur (on alati 50 4B 01 02) |- | 2 || Arhiivi versioon |- | 2 || ZIP versioon mida on vaja et andmeid lahti pakkida |- | 2 || Üldine lipp |- | 2 || Pakkimise meetod |- | 2 || Viimane faili muutmise aeg |- | 2 || Viimane faili muutmise kuupäev |- | 4 || CRC-32 pakkimatta andmetest |- | 4 || Pakitud andmete kogus |- | 4 || Pakkimatta andmete kogus |- | 2 || Faili nime suurus (a) |- | 2 || Lisa välja suurus (b) |- | 2 || Faili kommentaari suurus (c) |- | 2 || Ketta number millel algab lokaalne faili päis |- | 4 || Sisemised faili omadused (kas fail on ASCII tekstifail või sisaldab binaar andmeid) |- | 4 || Välised faili omadused (tähendus sõltub “arhiivi versioon” väljast) |- | 4 || Nihe arhiivi algusest kuni faili lokaalse päise alguseni |- | a || Faili nimi |- | b || Lisa väli |- | c || Faili kommentaar |} === Lõpu päis === ZIP arhiivi kõige lõpus on lõpu päis (''End of central directroy record'') {| class="wikitable" |+ Lõpu päise formaat |- ! Suurus baitides !! Välja kirjeldus (punkt 4.3.16)<ref name="appnote"/> |- | 4 || Signatuur (on alati 50 4B 05 06) |- | 2 || Ketta number millel see sama päis asub |- | 2 || Ketta number millel asub esimese faili peamine päis |- | 2 || Peamiste päiste arv sellel kettal |- | 2 || Peamiste päiste arv kokku |- | 4 || Peamiste päiste suurus kokku |- | 4 || Esimese faili peamise päise nihe arhiivi algusest |- | 2 || Kommentaari pikkus (a) |- | a || Kommentaar |} == Andmemaht == Kui teha ZIP fail, mis ei hoiusta mitte ühtegi faili, sisaldab loodud ZIP fail ainult lõpu päist. See tähendab, et kõige väiksem ZIP fail, mida on võimalik luua, on 22 baidi suurune. Vaikimisi kasutavad ZIP arhiivid 32 bitist formaati, et luua päiseid mistõttu suudavad sellised arhiivid hoida 2^32 - 1 baiti. Juhul kui hoiustatud faili maht on suurem kui 0xFFFFFFFF siis luuakse päised ZIP64 formaadi,s mis on võimeline hoiustama 2^64 - 1 baidi suuruseid faile. (punkt 4.3.9.2)<ref name="appnote"/> == ZIP64 == ZIP64 saavutab suurema andmemahu muutes päiste loogikat. Juhul kui mõne faili lokaalse või peamise päise välja ei mahu andmed ära siis seatakse välja väärtus maksimaalseks. See annab märku, et päris väärtused on ZIP64 lisa väljas, mis paigutatakse päise “Lisa väli” välja. (punkt 4.4.1.4)<ref name="appnote"/> ZIP64 lisa väljas on andmed alati samas järjekorras kuid lisatakse ainult andmed mis ei mahtunud nende algsesse päisesse. {| class="wikitable" |+ ZIP64 lisa välja formaat |- ! Suurus baitides !! Välja kirjeldus (punkt 4.5.3)<ref name="appnote"/> |- | 2 || Signatuur (0x0001 ütleb et on tegemist ZIP64 lisa väljaga) |- | 2 || Kogu ZIP64 lisa välja suurus |- | 8 || Pakkimatta faili andmete kogus |- | 8 || Pakitud faili andmete kogus |- | 8 || Nihe arhiivi algusest kuni faili lokaalse päise alguseni |- | 4 || Ketta number millel algab faili lokaalne päis |} Lisatakse juurde uus ZIP64 lõpu päis (''zip64 end of central directory record'') ja ka eraldi väli selle päise leidmiseks (''zip64 end of central directory locator''). {| class="wikitable" |+ ZIP64 lõpu päise formaat |- ! Suurus baitides !! Välja kirjeldus (punkt 4.3.14)<ref name="appnote"/> |- | 4 || Signatuur (on alati 50 4B 05 06) |- | 8 || Ülejäänud päise suurus (kogu päise suurus miinus 12 baiti) |- | 2 || Arhiivi versioon |- | 2 || ZIP versioon mida on vaja et andmeid lahti pakkida |- | 4 || Ketta number millel päis asub |- | 4 || Ketta number millel algavad failide peamised päised |- | 8 || Peamiste päiste arv sellel kettal |- | 8 || Peamiste päiste arv kokku |- | 8 || Peamiste päiste suurus kokku |- | 8 || Nihe arhiivi algusest kuni esimese peamise päiseni |} ZIP64 lõpu päise leidja asetatakse ZIP64 lõpu päise ja originaalse lõpu päise vahele. {| class="wikitable" |+ ZIP 64 lõpu päise leidja formaat |- ! Suurus baitides !! Välja kirjeldus (punkt 4.3.15)<ref name="appnote"/> |- | 4 || Signatuur on alati 50 4B 06 07 |- | 4 || Ketta number millel ZIP64 lõpu päis algab |- | 8 || nihe arhiivi algusest ZIP64 lõpu päiseni |- | 4 || Arv mitmel kettal arhiiv on hoiustatud |} == Jaotamine == ZIP arhiive on võimalik jagada väiksemateks osadeks (“''splitting''”) sellisel viisil loodud failide lõppu tuleb .zip asemele .z(n) kus n sõltub loodud failide arvust. Näiteks jagades üks zip arhiiv kolmeks osaks on kõigi failide nimed järgmised: failinimi.z01, failinimi.z02, failinimi.zip. fail, mille lõppu jääb .zip, sisaldab alati lõpu päist. ZIP arhiivi erinevaid osasid on võimalik hoiustada erinevatel ketastel (“''spanning''”). Sellisel juhul võivad jääda kõikide osade nimed identseks ning ZIP arhiivi algusesse pannakse eriline 4 baidine märge “0x08074b50”. (punkt 8.0)<ref name="appnote"/> == Andmete pakkimine == Vaikimisi kasutatakse andmete pakkimiseks DEFLATE algoritmi. Võidakse kasutada ka teisi pakkimis meetode nagu näiteks Implode, BZIP2, LZMA, z/OS CMPSC, LZ77, Zstandard, XZ, WavPack ja PPMd (punkt 4.4.5)<ref name="appnote"/> ZIP arhiivid võivad hoida andmeid ka pakkimata kujul. == Ohud == ZIP faile, mille eesmärgiks on pakkida kokku võimalikult palju andmeid ning siis üle koormata süsteemi, mille peal fail lahti pakitakse nimetatakse ZIP-pommideks. Üks tuntuium ZIP-pomm on 42 KB suurune fail nimega 42.zip mille täielikuks lahtipakkimiseks läheks vaja 4,5 petabaiti ruumi.<ref>https://www.bamsoftware.com/hacks/zipbomb/</ref> == Viited == {{viited| refs= <ref name=appnote> PKWARE (15. juuli 2020). [https://pkwaredownloads.blob.core.windows.net/pkware-general/Documentation/APPNOTE-6.3.9.TXT .ZIP File Format Specification, version 6.3.9]. Vaadatud 1. mai 2026.</ref> }} [[Kategooria:Failivormingud]] ri67n3vwuq6h5e4jmk75ruzgdhpvhw8 0 714259 7144166 2026-05-01T20:47:43Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Kari Tapio]] 7144166 wikitext text/x-wiki #suuna [[Kari Tapio]] 05kxiw74tt0ctv7yw0o302scl3sfa4d 0 714260 7144206 2026-05-01T22:20:38Z Evlper 104506 Ümbersuunamine lehele [[Püha Jüri katedraal (Lviv)]] 7144206 wikitext text/x-wiki #suuna[[Püha Jüri katedraal (Lviv)]] 3aufmlfwzes96x06ht38leadi7hxjhu 1 714261 7144276 2026-05-02T05:48:40Z Andres 5 Uus lehekülg: 'Selles vallas on kolm asulat. --~~~~' 7144276 wikitext text/x-wiki Selles vallas on kolm asulat. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 08:48 (EEST) 9blg9ydvoj2r0lvu886irm6s5q5ibhm 0 714262 7144277 2026-05-02T05:50:16Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Escorca]] 7144277 wikitext text/x-wiki #suuna [[Escorca]] 0vlttklyvfix5x95txzaatcz45ijdf1 0 714263 7144278 2026-05-02T05:52:34Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Navarra ülikool]] 7144278 wikitext text/x-wiki #suuna [[Navarra ülikool]] 2fzg1ecvf4nmqiwnb9x2b0rq385h0d3 0 714264 7144285 2026-05-02T06:02:57Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Girona lennujaam]] 7144285 wikitext text/x-wiki #suuna [[Girona lennujaam]] 0xysft93e2jx6vvwb5dfqd32i6380wa 0 714265 7144286 2026-05-02T06:03:38Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Girona lennujaam]] 7144286 wikitext text/x-wiki #suuna [[Girona lennujaam]] 0xysft93e2jx6vvwb5dfqd32i6380wa 0 714266 7144287 2026-05-02T06:04:42Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Girona lennujaam]] 7144287 wikitext text/x-wiki #suuna [[Girona lennujaam]] 0xysft93e2jx6vvwb5dfqd32i6380wa 1 714267 7144290 2026-05-02T06:15:27Z Andres 5 Uus lehekülg: 'See ei ole [[mäestik]], vaid [[mäeahelik]]. --~~~~' 7144290 wikitext text/x-wiki See ei ole [[mäestik]], vaid [[mäeahelik]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 09:15 (EEST) h2901kznpm33iszepelqcfiu7k3q812 0 714268 7144294 2026-05-02T06:28:57Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Kantaabria rannik]] 7144294 wikitext text/x-wiki #suuna [[Kantaabria rannik]] b0p2wgzxivongqjy8rlxed84tx870n4 0 714269 7144298 2026-05-02T06:37:00Z Kalle 51 Uus lehekülg: '[[Pilt:Greater_coat_of_arms_of_the_United_States.svg|pisi|Ameerika Ühendriikide suur vapp, nagu see on kujutatud passidel, saatkondadel ja suurel pitseril.]] '''Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsus''' ('''USA föderaalvalitsus''' või '''USA valitsus''') on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] riiklik valitsus.<ref>[https://books.google.ee/books?id=qDP0eQfUNHAC&pg=PA4&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false Contemporary American Federalism: The Growth of National...' 7144298 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Greater_coat_of_arms_of_the_United_States.svg|pisi|Ameerika Ühendriikide suur vapp, nagu see on kujutatud passidel, saatkondadel ja suurel pitseril.]] '''Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsus''' ('''USA föderaalvalitsus''' või '''USA valitsus''') on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] riiklik valitsus.<ref>[https://books.google.ee/books?id=qDP0eQfUNHAC&pg=PA4&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false Contemporary American Federalism: The Growth of National Power] State University of New York Press</ref> Ameerika Ühendriikide [[Föderatsioon|föderaalvalitsus]] koosneb kolmest eraldiseisvast harust: [[Ameerika Ühendriikide Kongress|seadusandlikust]], [[Ameerika Ühendriikide president|täidesaatvast]] ja [[Ameerika Ühendriikide föderaalne kohtusüsteem|kohtuvõimust]]. Nende kolme haru volitused on määratletud ja antud [[Ameerika Ühendriikide põhiseadus|Ameerika Ühendriikide põhiseadusega]], mis on olnud pidevalt jõus alates 4. märtsist 1789. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20240222005658/https://usafacts.org/reports/2021/government-10-k/part-i/item-1-purpose-and-function-of-our-government-general/government-structure/ Government structure] www.usafacts.org May 17, 2021</ref> Nende harude volitused ja kohustused on täpsemalt määratletud [[Kongressi aktidega]], sealhulgas [[Ameerika Ühendriikide ministeeriumide loend|täidesaatvate osakondade]] ja kohtute loomisega, mis alluvad [[Ameerika Ühendriikide Ülemkohus|Ameerika Ühendriikide Ülemkohtule]]. [[Föderalism Ameerika Ühendriikides|Föderaalses võimujaotuses]] jagab föderaalvalitsus suveräänsust iga [[Osariik (USA)|50 osariigiga]] nende vastavatel territooriumidel. Ameerika Ühendriikide seadus tunnustab [[Hõim (põlisameeriklane)|põlisrahvaste hõimude]] [[Hõimude suveräänsus Ameerika Ühendriikides|suveräänset võimu]], olles samal ajal föderaalse jurisdiktsiooni all. Ameerika Ühendriikide poliitilise süsteemi diagramm Vabariigi täisnimi on "Ameerika Ühendriigid" (''United States of America''). Põhiseaduses ei esine ühtegi teist nime ja see on nimi, mis esineb rahatähtedel, lepingutes ja dokumentides ning kohtuasjades, milles riik on osaline. Mõisteid "Ameerika Ühendriikide valitsus"(''Government of the United States of America'') või "Ameerika Ühendriikide valitsus"(''United States Government'') kasutatakse ametlikes dokumentides sageli föderaalvalitsuse esindamiseks eraldi osariikidest tervikuna. Juhuslikus vestluses või kirjas kasutatakse sageli mõistet "föderaalvalitsus" ja mõnikord ka mõistet "USA valitsus". Mõisted "föderaalne" ja "riiklik" valitsusasutuste või -programmide nimedes näitavad üldiselt seotust föderaalvalitsusega; näiteks [[Föderaalne Juurdlusbüroo|Föderaalne Juurdlusbüroo]], [[Riiklik Ookeani- ja Atmosfäärivalitsus|Riiklik Ookeani- ja Atmosfääriamet]] ja [[Rahvusparkide Teenistus|Rahvusparkide Teenistus]]. "[[Washington]]"(''Washington, D.C.'') ja "[[Valge Maja|Valge Maja]]" (''White House'') kasutatakse mõnikord föderaalvalitsuse [[Metonüümia|metonüümina]], kuna Washington on vastavalt valitsuse asukoht ja viimane selle [[peakorter]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.usa.gov/ Ametlik veebisait] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide valitsusasutused]] 4y81qsst8wusnxzamb16mbdd0zyyxwp 7144307 7144298 2026-05-02T06:40:21Z Kalle 51 7144307 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Greater_coat_of_arms_of_the_United_States.svg|pisi|Ameerika Ühendriikide suur vapp, nagu see on kujutatud passidel, saatkondadel ja suurel pitseril.]] '''Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsus''' ('''USA föderaalvalitsus''' või '''USA valitsus''') on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] riiklik valitsus.<ref>[https://books.google.ee/books?id=qDP0eQfUNHAC&pg=PA4&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false Contemporary American Federalism: The Growth of National Power] State University of New York Press</ref> Ameerika Ühendriikide [[Föderatsioon|föderaalvalitsus]] koosneb kolmest eraldiseisvast harust: [[Ameerika Ühendriikide Kongress|seadusandlikust]], [[Ameerika Ühendriikide president|täidesaatvast]] ja [[Ameerika Ühendriikide föderaalne kohtusüsteem|kohtuvõimust]]. Nende kolme haru volitused on määratletud ja antud [[Ameerika Ühendriikide põhiseadus|Ameerika Ühendriikide põhiseadusega]], mis on olnud pidevalt jõus alates 4. märtsist 1789. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20240222005658/https://usafacts.org/reports/2021/government-10-k/part-i/item-1-purpose-and-function-of-our-government-general/government-structure/ Government structure] www.usafacts.org May 17, 2021</ref> Nende harude volitused ja kohustused on täpsemalt määratletud [[Kongressi aktidega]], sealhulgas [[Ameerika Ühendriikide ministeeriumide loend|täidesaatvate osakondade]] ja kohtute loomisega, mis alluvad [[Ameerika Ühendriikide Ülemkohus|Ameerika Ühendriikide Ülemkohtule]]. [[Föderalism Ameerika Ühendriikides|Föderaalses võimujaotuses]] jagab föderaalvalitsus suveräänsust iga [[Osariik (USA)|50 osariigiga]] nende vastavatel territooriumidel. Ameerika Ühendriikide seadus tunnustab [[Hõim (põlisameeriklane)|põlisrahvaste hõimude]] [[Hõimude suveräänsus Ameerika Ühendriikides|suveräänset võimu]], olles samal ajal föderaalse jurisdiktsiooni all. == Nimetamine == Ameerika Ühendriikide poliitilise süsteemi diagramm Vabariigi täisnimi on "Ameerika Ühendriigid" (''United States of America''). Põhiseaduses ei esine ühtegi teist nime ja see on nimi, mis esineb rahatähtedel, lepingutes ja dokumentides ning kohtuasjades, milles riik on osaline. Mõisteid "Ameerika Ühendriikide valitsus"(''Government of the United States of America'') või "Ameerika Ühendriikide valitsus"(''United States Government'') kasutatakse ametlikes dokumentides sageli föderaalvalitsuse esindamiseks eraldi osariikidest tervikuna. Juhuslikus vestluses või kirjas kasutatakse sageli mõistet "föderaalvalitsus" ja mõnikord ka mõistet "USA valitsus". Mõisted "föderaalne" ja "riiklik" valitsusasutuste või -programmide nimedes näitavad üldiselt seotust föderaalvalitsusega; näiteks [[Föderaalne Juurdlusbüroo|Föderaalne Juurdlusbüroo]], [[Riiklik Ookeani- ja Atmosfäärivalitsus|Riiklik Ookeani- ja Atmosfääriamet]] ja [[Rahvusparkide Teenistus|Rahvusparkide Teenistus]]. "[[Washington]]"(''Washington, D.C.'') ja "[[Valge Maja|Valge Maja]]" (''White House'') kasutatakse mõnikord föderaalvalitsuse [[Metonüümia|metonüümina]], kuna Washington on vastavalt valitsuse asukoht ja viimane selle [[peakorter]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.usa.gov/ Ametlik veebisait] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide valitsusasutused]] nx0sluax2jrnw5h5bji21fg51k3gkl9 0 714272 7144309 2026-05-02T06:41:05Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Khāled Ḩoseynī]] ümbersuunamise [[Khaled Hosseini]] asemele 7144309 wikitext text/x-wiki #suuna [[Khaled Hosseini]] s9wh94qvabrnvqfdbga9dkgvk5a4p4t 1 714273 7144311 2026-05-02T06:41:06Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Arutelu:Khāled Ḩoseynī]] ümbersuunamise [[Arutelu:Khaled Hosseini]] asemele 7144311 wikitext text/x-wiki #suuna [[Arutelu:Khaled Hosseini]] 3hf4j1x6kopz7smby1yzxxr1twi4oso 0 714274 7144318 2026-05-02T06:58:07Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Hasan Akhund]] pealkirja [[Ḩasan Akhūnd]] alla 7144318 wikitext text/x-wiki #suuna [[Ḩasan Akhūnd]] qi7o5gd03xs0nilwy4e68zm9xltdw7y 0 714275 7144323 2026-05-02T07:02:09Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Lõuna-California]] 7144323 wikitext text/x-wiki #suuna [[Lõuna-California]] nogrbpla7cx3g8vjsnsyf88ax66yx6v 0 714276 7144359 2026-05-02T07:42:53Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Kombineeritud statistiline piirkond]] pealkirja [[Ühendatud statistiline piirkond]] alla 7144359 wikitext text/x-wiki #suuna [[Ühendatud statistiline piirkond]] 6lur0nmnr1zsgl4k9vmsonss41fsybl 0 714277 7144360 2026-05-02T07:44:18Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Ühendatud statistiline piirkond]] 7144360 wikitext text/x-wiki #suuna [[Ühendatud statistiline piirkond]] 6lur0nmnr1zsgl4k9vmsonss41fsybl 0 714278 7144362 2026-05-02T07:45:43Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Ühendatud statistiline piirkond]] 7144362 wikitext text/x-wiki #suuna [[Ühendatud statistiline piirkond]] 6lur0nmnr1zsgl4k9vmsonss41fsybl 0 714279 7144364 2026-05-02T07:51:17Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Ühendatud statistiline piirkond]] 7144364 wikitext text/x-wiki #suuna [[Ühendatud statistiline piirkond]] 6lur0nmnr1zsgl4k9vmsonss41fsybl 1 714280 7144365 2026-05-02T07:52:41Z Andres 5 Uus lehekülg: 'Sellest artiklist pole võimalik aru saada. --~~~~' 7144365 wikitext text/x-wiki Sellest artiklist pole võimalik aru saada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 10:52 (EEST) qvulmep012fqqjyvjk976kd2lhva9b8 0 714281 7144366 2026-05-02T07:57:27Z Mona 355 Uus lehekülg: '[[Pilt:Nedra Talley.JPG|pisi|Nedra Talley (1966)]] '''Nedra Yvonne Talley-Ross''' ([[27. jaanuar]] [[1946]] – [[26. aprill]] [[2026]]) oli Ameerika Ühendriikide laulja. Ta oli enim tuntud kui ansambli [[The Ronettes]] liige. Ansambel The Ronettes tegutses peamiselt 1960. aastatel ja saavutas rahvusvahelise tuntuse mitme hittlauluga, nende seas "[[Be My Baby]]". Nende edu oli tihedalt seotud koostööga produtsendi [[Phil Spector]]iga, kelle loodud nn "[[Wall of Sound]]"...' 7144366 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nedra Talley.JPG|pisi|Nedra Talley (1966)]] '''Nedra Yvonne Talley-Ross''' ([[27. jaanuar]] [[1946]] – [[26. aprill]] [[2026]]) oli Ameerika Ühendriikide laulja. Ta oli enim tuntud kui ansambli [[The Ronettes]] liige. Ansambel The Ronettes tegutses peamiselt 1960. aastatel ja saavutas rahvusvahelise tuntuse mitme hittlauluga, nende seas "[[Be My Baby]]". Nende edu oli tihedalt seotud koostööga produtsendi [[Phil Spector]]iga, kelle loodud nn "[[Wall of Sound]]" produktsioonistiil kujundas ansambli iseloomuliku kõla. Nende tuntuimate laulude hulka kuuluvad ka "[[Baby, I Love You]]" ja "[[Walking in the Rain]]". Pärast ansambli tegevuse lõppu jätkas Talley-Ross aeg-ajalt esinemist. 2007. aastal võeti The Ronettes [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall]]. {{JÄRJESTA:Talley, Nedra}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 0w4zm1w8ttgfucmrbzlg24bddqxw6m5 0 714282 7144368 2026-05-02T07:59:08Z Mona 355 Ümbersuunamine lehele [[Nedra Talley]] 7144368 wikitext text/x-wiki #suuna[[Nedra Talley]] gg4b9c2em25gi7xf3nyzrstxgksq3u8 0 714283 7144441 2026-05-02T08:35:54Z Metsavend 738 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Sosnovoborsk | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene | Сосновоборск | | omakeelne_nimi_2 = | | | pilt = | pildiallkiri = | lipp = Flag of Sosnovoborsk (Krasnoyarsk Krai).png | lipu_link = [[Sosnovoborski lipp]] | vapp = Sosnovoborsk COA (2019).jpg | vapi_link = [[Sosnovoborski vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Venemaa/Siberi föderaalringkond }} '''Sosnovoborsk''' on [[linn]] [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s....' 7144441 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Sosnovoborsk | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene | Сосновоборск | | omakeelne_nimi_2 = | | | pilt = | pildiallkiri = | lipp = Flag of Sosnovoborsk (Krasnoyarsk Krai).png | lipu_link = [[Sosnovoborski lipp]] | vapp = Sosnovoborsk COA (2019).jpg | vapi_link = [[Sosnovoborski vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Venemaa/Siberi föderaalringkond }} '''Sosnovoborsk''' on [[linn]] [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s. Asub [[Jenissei]] paremal kaldal, [[Krasnojarsk]]ist 20 km kirde pool. Sosnovoborsk asutati [[1971]]. aastal seoses mootorsõidukite tehase rajamisega. [[1985]]. aastal sai linaõigused. 2021. aastal oli linnas 40 442 elanikku. == Välislingid == {{Commonscat}} [[Kategooria:Krasnojarski krai linnad]] 014md8n20e91jpvdj8e83595visd187 4 714284 7144464 2026-05-02T08:57:34Z Taivo 268 Uus lehekülg: '[[Pilt:PiritaTOP.jpg|right|150px|Pirita purjespordikeskus]] *[[5. mai]]l saab 70-aastaseks [[läänemeresoome keeled|läänemeeresoome keelte]] emeriit[[dotsent]] '''[[Heinike Heinsoo]]''', kes 9 aastat korraldas [[vadja keel]]e kursusi [[vadjalased|vadjalastele]] ja nende järglastele. *[[6. mai]]l 50 aastat tagasi pandi [[nurgakivi]] '''[[Tallinna Olümpiapurjespordikeskus]]ele''' (pildil). *[[7. mai]]l 80 aastat tagasi sündis kirjandusteadlane '''[[Rutt Hinrikus]]''', k...' 7144464 wikitext text/x-wiki [[Pilt:PiritaTOP.jpg|right|150px|Pirita purjespordikeskus]] *[[5. mai]]l saab 70-aastaseks [[läänemeresoome keeled|läänemeeresoome keelte]] emeriit[[dotsent]] '''[[Heinike Heinsoo]]''', kes 9 aastat korraldas [[vadja keel]]e kursusi [[vadjalased|vadjalastele]] ja nende järglastele. *[[6. mai]]l 50 aastat tagasi pandi [[nurgakivi]] '''[[Tallinna Olümpiapurjespordikeskus]]ele''' (pildil). *[[7. mai]]l 80 aastat tagasi sündis kirjandusteadlane '''[[Rutt Hinrikus]]''', kes algatas [[eestlased|eestlaste]] [[elulugu]]de kogumise. *[[8. mai]]l 100 aastat tagasi sündis [[näitleja]] '''[[Gunnar Kilgas]]''', kes oli [[Eesti Televisioon]]is 27 aastat [[telelavastus]]te [[režissöör]]. *[[9. mai]]l 120 aastat tagasi sündis Eesti esimene rahvusvahelise kategooria [[jäähoki]] [[kohtunik]] '''[[Raoul Saue]]''', kes 36-aastasena suri vangilaagris. *9. mail saab 80-aastaseks [[keemia|keemik]] '''[[Ott Roots]]''', kes on kirjutanud [[laul]]udele sõnu. t5qqob55hihh57qvlohzupn0yxeb5o5 7144539 7144464 2026-05-02T10:06:56Z ~2026-26651-23 228475 7144539 wikitext text/x-wiki [[Pilt:PiritaTOP.jpg|right|150px|Pirita purjespordikeskus]] *[[5. mai]]l saab 70-aastaseks [[läänemeresoome keeled|läänemeeresoome keelte]] emeriit[[dotsent]] '''[[Heinike Heinsoo]]''', kes 9 aastat korraldas [[vadja keel]]e kursusi [[vadjalased|vadjalastele]] ja nende järglastele. *[[6. mai]]l 50 aastat tagasi pandi [[nurgakivi]] '''[[Tallinna Olümpiapurjespordikeskus]]ele''' (pildil). *[[7. mai]]l 80 aastat tagasi sündis [[kirjandus]]teadlane '''[[Rutt Hinrikus]]''', kes algatas [[eestlased|eestlaste]] [[elulugu]]de kogumise. *[[8. mai]]l 100 aastat tagasi sündis [[näitleja]] '''[[Gunnar Kilgas]]''', kes oli [[Eesti Televisioon]]is 27 aastat [[telelavastus]]te [[režissöör]]. *[[9. mai]]l 120 aastat tagasi sündis Eesti esimene rahvusvahelise kategooria [[jäähoki]][[kohtunik]] '''[[Raoul Saue]]''', kes 36-aastasena suri vangilaagris. *9. mail saab 80-aastaseks [[keemia|keemik]] '''[[Ott Roots]]''', kes on kirjutanud [[laul]]udele sõnu. ejdlnk0wfdv52j0cumx159z78m54qpm 1 714286 7144501 2026-05-02T09:20:20Z Andres 5 Uus lehekülg: 'Saksa keel nüüd küll siin ''lingua franca'' ei ole ja allikas ka seda ei väida. --~~~~' 7144501 wikitext text/x-wiki Saksa keel nüüd küll siin ''lingua franca'' ei ole ja allikas ka seda ei väida. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 12:20 (EEST) egyu9rrgqst8txsqh4qvm0fzocin743 7144510 7144501 2026-05-02T09:29:33Z Andres 5 7144510 wikitext text/x-wiki Saksa keel nüüd küll siin ''lingua franca'' ei ole ja allikas ka seda ei väida. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 12:20 (EEST) ''alam- ja keskalamsaksa keel :Keskalamsaksa keel on keskaja alamsaksa keel. Jah, kunagi kõneldi ja kirjutati siin (näiteks Tallinnas) keskalamsaksa keelt, millest ka eesti keelde on sõnu laenatud, aga uuema aja baltisaksa keel küll alamsaksa keel ei olnud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 12:29 (EEST) 03gwq7g87tr3q5tedzrvatxf0v7x7lh 7144516 7144510 2026-05-02T09:33:13Z Andres 5 7144516 wikitext text/x-wiki Saksa keel nüüd küll siin ''lingua franca'' ei ole ja allikas ka seda ei väida. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 12:20 (EEST) ''alam- ja keskalamsaksa keel :Keskalamsaksa keel on keskaja alamsaksa keel. Jah, kunagi kõneldi ja kirjutati siin (näiteks Tallinnas) keskalamsaksa keelt, millest ka eesti keelde on sõnu laenatud, aga uuema aja baltisaksa keel küll alamsaksa keel ei olnud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 12:29 (EEST) ''maakeelt ehk keeli, mida eestlased ja lätlased rääkisid, et teenijarahvaga suhelda :Kahemõtteline lause. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 12:33 (EEST) ijirc7xe4ze7ue2xsc0zv77xl6b2h78 7144537 7144516 2026-05-02T09:54:05Z Andres 5 /* */ Vastus 7144537 wikitext text/x-wiki Saksa keel nüüd küll siin ''lingua franca'' ei ole ja allikas ka seda ei väida. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 12:20 (EEST) ''alam- ja keskalamsaksa keel :Keskalamsaksa keel on keskaja alamsaksa keel. Jah, kunagi kõneldi ja kirjutati siin (näiteks Tallinnas) keskalamsaksa keelt, millest ka eesti keelde on sõnu laenatud, aga uuema aja baltisaksa keel küll alamsaksa keel ei olnud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 12:29 (EEST) :Vaatasin, et 18. sajandil veel mõnel pool ja mõnel puhul kõneldi alamsaksa keelt. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 12:54 (EEST) ''maakeelt ehk keeli, mida eestlased ja lätlased rääkisid, et teenijarahvaga suhelda :Kahemõtteline lause. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 12:33 (EEST) 7ukzhkf8e3l92niv2s74gbctj6l9ds5 7144541 7144537 2026-05-02T10:10:35Z Andres 5 7144541 wikitext text/x-wiki Saksa keel nüüd küll siin ''lingua franca'' ei ole ja allikas ka seda ei väida. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 12:20 (EEST) ''alam- ja keskalamsaksa keel :Keskalamsaksa keel on keskaja alamsaksa keel. Jah, kunagi kõneldi ja kirjutati siin (näiteks Tallinnas) keskalamsaksa keelt, millest ka eesti keelde on sõnu laenatud, aga uuema aja baltisaksa keel küll alamsaksa keel ei olnud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 12:29 (EEST) :Vaatasin, et 18. sajandil veel mõnel pool ja mõnel puhul kõneldi alamsaksa keelt. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 12:54 (EEST) ''maakeelt ehk keeli, mida eestlased ja lätlased rääkisid, et teenijarahvaga suhelda :Kahemõtteline lause. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 12:33 (EEST) ''mida võib pidada üheks saksa keele dialektiks :Allikas, millele siin viidatakse, ütleb, et baltisaksa keelt üldiselt ei peeta saksa keele dialektiks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 13:10 (EEST) r6wsmfbpgu926j6302wujmu8xnd5utc 7144543 7144541 2026-05-02T10:14:04Z Velirand 67997 7144543 wikitext text/x-wiki Saksa keel nüüd küll siin ''lingua franca'' ei ole ja allikas ka seda ei väida. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 12:20 (EEST) ''alam- ja keskalamsaksa keel :Keskalamsaksa keel on keskaja alamsaksa keel. Jah, kunagi kõneldi ja kirjutati siin (näiteks Tallinnas) keskalamsaksa keelt, millest ka eesti keelde on sõnu laenatud, aga uuema aja baltisaksa keel küll alamsaksa keel ei olnud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 12:29 (EEST) :Vaatasin, et 18. sajandil veel mõnel pool ja mõnel puhul kõneldi alamsaksa keelt. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 12:54 (EEST) ''maakeelt ehk keeli, mida eestlased ja lätlased rääkisid, et teenijarahvaga suhelda :Kahemõtteline lause. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 12:33 (EEST) ''mida võib pidada üheks saksa keele dialektiks :Allikas, millele siin viidatakse, ütleb, et baltisaksa keelt üldiselt ei peeta saksa keele dialektiks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 13:10 (EEST) ---- "Baltisaksa keelt kasutasid 12. sajandil Baltikumi sisserännanud Saksa kaupmehed ja misjonärid" Vallutusest mitte sõnagi. Ja Eesti alale saabusid nad 13. sajandil. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 13:14 (EEST) 419ai0oncdjtxy8rsqrpa73y0jk383h 11 714288 7144547 2026-05-02T10:22:07Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: 'Vabandust, parandasin vist malli vales kohas. Vaja oli teha parandus "Tunnustused > Tunnustus" (tunnustus on ainsuslik sõna). ~~~~' 7144547 wikitext text/x-wiki Vabandust, parandasin vist malli vales kohas. Vaja oli teha parandus "Tunnustused > Tunnustus" (tunnustus on ainsuslik sõna). [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 13:22 (EEST) nu7d11tbpfkxjxzvm7zejsk7vuwyiti 1 714289 7144550 2026-05-02T10:25:04Z Andres 5 Uus lehekülg: 'Miks sellist artiklit tarvis on? --~~~~' 7144550 wikitext text/x-wiki Miks sellist artiklit tarvis on? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 13:24 (EEST) 2nx3hkb850492ywaomvidxv660akc5v 0 714290 7144559 2026-05-02T10:45:45Z Kasparkelk 204517 Uus lehekülg: '{{Motospordi hooaeg|aasta=2025|võistlus=[[Briti Superbike'i meistrivõistlused|Briti Superbike]]'i|eelmine=2024|eelminelink=2024. aasta Briti Superbike'i meistrivõistlused|järgmine=2026|järgminelink=2026. aasta Briti Superbike'i meistrivõistlused}} '''2025. aasta Briti Superbike'i meistrivõistlused''' oli võistlussarja 38. hooaeg. [[Kyle Ryde]] alustas hooaega valitseva britimeistrina ning kindlustas oma teise meistritiitli viimase etapil ühepunktilise vahega tema...' 7144559 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg|aasta=2025|võistlus=[[Briti Superbike'i meistrivõistlused|Briti Superbike]]'i|eelmine=2024|eelminelink=2024. aasta Briti Superbike'i meistrivõistlused|järgmine=2026|järgminelink=2026. aasta Briti Superbike'i meistrivõistlused}} '''2025. aasta Briti Superbike'i meistrivõistlused''' oli võistlussarja 38. hooaeg. [[Kyle Ryde]] alustas hooaega valitseva britimeistrina ning kindlustas oma teise meistritiitli viimase etapil ühepunktilise vahega tema ja [[Tommy Bridewell|Tommy Bridewelli]] vahel. == Sõitjad ja võistkonnad == {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! colspan="3" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi !Etapid |- | rowspan="3" |Sencat IN Competition by Swan Racing Aprilia ! rowspan="3" |[[Aprilia]] | align="center" |8 |{{flagicon|SCO}} [[Lewis Rollo]] |4–5 |- | align="center" |66 |{{flagicon|ENG}} [[Tom Sykes]] |2–3 |- | align="center" |99 |{{flagicon|ENG}} [[Danny Webb]] |6 |- |Bathams AJN Racing BMW ! rowspan="4" |[[BMW]] | align="center" |79 |{{flagicon|ENG}} [[Storm Stacey]] |Kõik |- | rowspan="2" |LEW 8TEN Racing BMW Motorrad | align="center" |7 |{{flagicon|ENG}} [[Davey Todd]] |Kõik |- | align="center" |60 |{{flagicon|ENG}} [[Peter Hickman]] |1–2, 8–11 |- |ROKiT MLav Racing BMW Motorrad | align="center" |5 |{{flagicon|IRE}} [[Richard Kerr]] |Kõik |- | rowspan="2" |Hager PBM Ducati ! rowspan="4" |[[Ducati]] | align="center" |2 |{{flagicon|NIR}} [[Glenn Irwin]] |1–2 |- | align="center" |4 |{{flagicon|ENG}} [[Scott Redding]] |4–11 |- |Oxford Racing Products Ducati | align="center" |91 |{{flagicon|ENG}} [[Leon Haslam]] |Kõik |- |Cheshire Mouldings Ducati | align="center" |11 |{{flagicon|SCO}} [[Rory Skinner]] |Kõik |- | rowspan="3" |Honda Racing UK ! rowspan="16" |[[Honda]] | align="center" |46 |{{flagicon|ENG}} [[Tommy Bridewell]] |Kõik |- | align="center" |18 |{{flagicon|NIR}} [[Andrew Irwin]] |1–8 |- | align="center" |55 |{{flagicon|ENG}} [[Dean Harrison]] |10 |- |C&L Fairburn Properties /Look Forward Racing Honda | align="center" |3 |{{flagicon|AUS}} [[Billy McConnell]] |1–8, 10–11 |- | rowspan="4" |DAO Racing Honda | align="center" |14 |{{flagicon|ENG}} [[Lee Jackson]] |1–5, 9–11 |- | align="center" |19 |{{flagicon|ITA}} [[Gabriele Giannini]] |6-7 |- | align="center" |19 |{{flagicon|ENG}} [[Joe Talbot]] |8 |- | align="center" |25 |{{flagicon|AUS}} [[Josh Brookes]] |Kõik |- | rowspan="2" |TAG Honda | align="center" |74 |{{flagicon|NED}} [[Jaimie van Sikkelerus]] |Kõik |- | align="center" |89 |{{flagicon|ENG}} [[Fraser Rogers]] |Kõik |- |SendMyBag Racing by IWR Honda | align="center" |45 |{{flagicon|ENG}} [[Scott Swann]] |Kõik |- |NP Racing Honda | align="center" |51 |{{flagicon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Blaze Baker]] |1–6, 9–11 |- | rowspan="2" |Whitecliffe CDH Racing Honda | align="center" |16 |{{flagicon|ENG}} [[Jamie Davis]] |1–2, 4–11 |- | align="center" |23 |{{flagicon|ENG}} [[Luke Hedger]] |Kõik |- | rowspan="2" |MasterMac Honda | align="center" |17 |{{flagicon|SCO}} [[John McPhee]] |Kõik |- | align="center" |86 |{{flagicon|ENG}} [[Charlie Nesbitt]] |Kõik |- | rowspan="2" |AJN Steelstock Kawasaki ! rowspan="3" |[[Kawasaki Heavy Industries|Kawasaki]] | align="center" |21 |{{flagicon|ENG}} [[Christian Iddon]] |Kõik |- | align="center" |30 |{{flagicon|ENG}} [[Max Cook]] |Kõik |- |Druiijff Racing Kawasaki | align="center" |77 |{{flagicon|NED}} Wayne Tessels |9 |- | rowspan="2" |OMG Nitrous Competitions Racing Yamaha ! rowspan="5" |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | align="center" |1 |{{flagicon|ENG}} [[Kyle Ryde]] |Kõik |- | align="center" |2 |{{flagicon|NIR}} [[Glenn Irwin]] |6-11 |- | rowspan="2" |McAMS Racing Yamaha | align="center" |52 |{{flagicon|ENG}} [[Danny Kent]] |1–9, 11 |- | align="center" |52 |{{flagicon|ENG}} Kam Dixon |10 |- |Raceways Yamaha | align="center" |28 |{{flagicon|ENG}} [[Bradley Ray]] |Kõik |- ! colspan="5" |Allikas:<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=2025. aasta Briti Superbike'i sõitjad |url=https://www.britishsuperbike.com/riders/2025 |vaadatud=2. mail 2026 |väljaanne=britishsuperbike.com}}</ref> |} == Kalender ja tulemused == {| class="wikitable" style="font-size: 85%" ! colspan="2" |Etapp !Ringrada !Kuupäevad !Kvalifikatsiooni võitja !Kiireim ring !Võitja !Võistkond |- ! rowspan="3" |1 !R1 | rowspan="3" |[[Oulton Park]] | rowspan="3" |3–5 mai |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |Raceways Yamaha |- !R2 |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Leon Haslam |{{flagicon|ENG}} Leon Haslam |Oxford Racing Products Ducati |- !R3 |{{flagicon|ENG}} Leon Haslam | colspan="3" align="center" |''Politsei uurimise tõttu edasi lükatud Donington Parki (8. etapp, 8. septembril)''<ref>{{cite web|url=https://www.cheshire.police.uk/news/cheshire/news/articles/2025/5/police-investigate-serious-collision-at-oulton-park/|title=News Police investigate serious collision at Oulton Park|publisher=Cheshire Police|website=Cheshire Constabulary|access-date=2025-06-20|ref=PoliceCancellation}}</ref> |- ! rowspan="3" |2 !R1 | rowspan="3" |[[Donington Park]] | rowspan="3" |16–18 mai |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Kyle Ryde |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |Raceways Yamaha |- !R2 |{{flagicon|ENG}} Kyle Ryde |{{flagicon|SCO}} Rory Skinner |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |Raceways Yamaha |- !R3 |{{flagicon|SCO}} Rory Skinner |{{flagicon|NIR}} Glenn Irwin |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |Raceways Yamaha |- ! rowspan="3" |3 !R1 | rowspan="3" |[[Snetterton Motor Racing Circuit]] | rowspan="3" |20–22 juuni |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |Raceways Yamaha |- !R2 |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |Raceways Yamaha |- !R3 |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |Raceways Yamaha |- ! rowspan="3" |4 !R1 | rowspan="3" |[[Knockhill Racing Circuit]] | rowspan="3" |4–6 juuli |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |Raceways Yamaha |- !R2 |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |Raceways Yamaha |- !R3 |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|SCO}} Rory Skinner |{{flagicon|SCO}} Rory Skinner |Cheshire Mouldings Ducati |- ! rowspan="3" |5 !R1 | rowspan="3" |[[Brands Hatch]] | rowspan="3" |25–27 juuli |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Scott Redding |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |Raceways Yamaha |- !R2 |{{flagicon|ENG}} Scott Redding |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Scott Redding |Hager PBM Ducati |- !R3 |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Danny Kent |{{flagicon|ENG}} Kyle Ryde |OMG Nitrous Competitions Racing Yamaha |- ! rowspan="3" |6 !R1 | rowspan="3" |[[Thruxton Circuit]] | rowspan="3" |8–10 august |{{flagicon|ENG}} Kyle Ryde |{{flagicon|ENG}} Max Cook |{{flagicon|ENG}} Kyle Ryde |OMG Nitrous Competitions Racing Yamaha |- !R2 |{{flagicon|ENG}} Max Cook |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Danny Kent |McAMS Racing Yamaha |- !R3 |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Danny Kent |{{flagicon|ENG}} Danny Kent |McAMS Racing Yamaha |- ! rowspan="3" |7 !R1 | rowspan="3" |[[Cadwell Park]] | rowspan="3" |23–25 august |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |Raceways Yamaha |- !R2 |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|NIR}} Andrew Irwin |{{flagicon|ENG}} Tommy Bridewell |Honda Racing UK |- !R3 |{{flagicon|NIR}} Andrew Irwin |{{flagicon|ENG}} Kyle Ryde |{{flagicon|ENG}} Kyle Ryde |OMG Nitrous Competitions Racing Yamaha |- ! rowspan="4" |8 !R1 | rowspan="4" |[[Donington Park]] | rowspan="4" |5–7 september |{{flagicon|ENG}} Scott Redding |{{flagicon|ENG}} Kyle Ryde |{{flagicon|ENG}} Scott Redding |Hager PBM Ducati |- !R2 |{{flagicon|ENG}} Kyle Ryde |{{flagicon|ENG}} Kyle Ryde |{{flagicon|ENG}} Kyle Ryde |OMG Nitrous Competitions Racing Yamaha |- !R3 |{{flagicon|ENG}} Kyle Ryde |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Kyle Ryde |OMG Nitrous Competitions Racing Yamaha |- !R4 |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Kyle Ryde |{{flagicon|ENG}} Kyle Ryde |OMG Nitrous Competitions Racing Yamaha |- ! colspan="4" |''Showdown'' ! ! ! ! |- ! rowspan="3" |9 !R1 | rowspan="3" |[[TT Circuit Assen]] | rowspan="3" |19–21 september |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Christian Iddon |{{flagicon|ENG}} Scott Redding |Hager PBM Ducati |- !R2 |{{flagicon|ENG}} Christian Iddon |{{flagicon|ENG}} Kyle Ryde |{{flagicon|ENG}} Christian Iddon |AJN Steelstock Kawasaki |- !R3 |{{flagicon|ENG}} Kyle Ryde |{{flagicon|ENG}} Scott Redding |{{flagicon|ENG}} Scott Redding |Hager PBM Ducati |- ! rowspan="3" |10 !R1 | rowspan="3" |[[Oulton Park]] | rowspan="3" |3–5 oktoober |{{flagicon|ENG}} Charlie Nesbitt |{{flagicon|AUS}} Josh Brookes |{{flagicon|AUS}} Josh Brookes |DAO Racing Honda |- !R2 |{{flagicon|AUS}} Josh Brookes |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |Raceways Yamaha |- !R3 |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Leon Haslam |{{flagicon|ENG}} Scott Redding |Hager PBM Ducati |- ! colspan="4" |''Showdown''<nowiki/>'i finaal ! ! ! ! |- ! rowspan="3" |11 !R1 | rowspan="3" |[[Brands Hatch]] | rowspan="3" |17–19 oktoober |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Scott Redding |Hager PBM Ducati |- !R2 |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Scott Redding |{{flagicon|ENG}} Scott Redding |Hager PBM Ducati |- !R3 |{{flagicon|ENG}} Scott Redding |{{flagicon|ENG}} Danny Kent |{{flagicon|ENG}} Danny Kent |McAMS Racing Yamaha |} == Viited == lnmqozd32b456jy2q6r84lez4144edn 0 714291 7144577 2026-05-02T11:33:05Z Keiserpingviin 225959 Loodud lehekülje "[[:it:Special:Redirect/revision/149797545|Antonio Manzini]]" tõlkimisel 7144577 wikitext text/x-wiki {{Bio|Nome=Antonio|Cognome=Manzini|Sesso=M|LuogoNascita=Roma|GiornoMeseNascita=7 agosto|AnnoNascita=1964|LuogoMorte=|GiornoMeseMorte=|AnnoMorte=|Epoca=1900|Epoca2=2000|Attività=attore|Attività2=sceneggiatore|Attività3=regista|AttivitàAltre=e [[scrittore]]|Nazionalità=italiano|Immagine=Antonio Manzini.jpg|Didascalia=Antonio Manzini al [[Premio Chiara]] [[2016]]}} == Biograafia == Manzini õppis näitlemist Riiklikus Draamakunsti Akadeemias, mille lõpetas 1990. aastal. Ta töötab peamiselt filmi- ja televisiooninäitlejana. Televisioonis mängis ta muuhulgas inspektor Tuccit filmis ''"Linda, brigaadikindral ja..."'' ning Serpicot filmis ''"Tutti per Bruno"'' <ref name=":0">{{Cite web|last=Mo-Net s.r.l. Milano-Firenze|url=http://www.mymovies.it/filmografia/?a=26589|title=Filmografia Antonio Manzini {{!}} MYmovies}}</ref> . Ta on olnud ka mõne filmi ja lühifilmi režissöör ning stsenaristiks filmidele ''"Il siero della vanità"'' ( Alex Infascelli, 2004) ja ''"Come Dio comanda"'' ( Gabriele Salvatores, 2008) <ref name=":0">{{Cite web|last=Mo-Net s.r.l. Milano-Firenze|url=http://www.mymovies.it/filmografia/?a=26589|title=Filmografia Antonio Manzini {{!}} MYmovies}}</ref> . Ta on avaldanud mitu [[Novell|lühijuttu]] ja [[Romaan|detektiivromaani]]: ''„Sangue marcio“'' ja ''„La giostra dei criceti“'' on sealhulgas tema esimesed teosed. Kirjastusega Sellerio editore Palermos annab Antonio Manzini välja lühijutte ja romaane, mille peategelaseks on Rocco Schiavone, raamidest väljas politseinik, kes pöörab vähe tähelepanu võimule ja vormidele. Rocco Schiavone on romaanisarja peategelane - samuti lühijuttudes, mida on avaldatud detektiiviantoloogiates (mõned neist koguti seejärel 2016. aasta Chiara auhinna võitja ''[[Cinque indagini romane per Rocco Schiavone|Rocco Schiavone teosesse „Cinque indagini romane]]'' “) <ref>{{Cite web|url=http://www.premiochiara.it/edizioni-precedenti/albo-oro-premio-chiara/|title=Albo d'oro del Premio Chiara}}</ref> . Alates 2016. aastast on ta olnud [[RAI|Rai]] sarja „Rocco Schiavone“ stsenarist, kus peategelast mängib Marco Giallini . 20. oktoobril 2016 avaldas Chiarelettere tema uue raamatu ''[[Orfani bianchi|"Orfani bianchi"]]'', mis keskendub Ida-Euroopast pärit hooldajate lastele <ref>{{Cite journal|url=https://www.youtube.com/watch?v=DDDZsgwsrRQ|title=Antonio Manzini e le storie dimenticate degli 'orfani bianchi'|date=2016-10-28}}</ref> . == Eraelu == Manzini abiellus Toni Tommasiga 2012. aastal: nad kohtusid 1998. aastal, kui Manzini oli pürgiv näitleja ja ta oli sarja ''"Linda e il Brigadiere"'' näitlejate juht, seejärel kolides maale Soriano nel Cimino valda Viterbo provintsis. Toni Tommasi suri 6. juunil 2022. <ref>{{Cite web|url=https://www.tusciaup.com/e-scomparsa-toni-tommasi-manzini-unamante-della-natura-e-della-tuscia/304926|title=E’ scomparsa Toni Tommasi Manzini un’amante della natura e della Tuscia|date=17 luglio 2024}}</ref> == Filmograafia == === Režissöörina === * ''"Vuoto a perdere"'' (1995) lühifilm * ''"Intolerance"'' (1996) (segment filmiteosest "Gruppo di famiglia in un esterno") * ''"Appunti di questi giorni" 1943–1944'' (1996) * ''"Cristian e Palletta contro tutti "'' (2016) === Stsenaristina === * ''"Il siero della vanità"'' (2004) * ''"Come Dio comanda"'' (2008) * "''Benvenuti a tavola - Nord vs Sud"'' (2013) * ''"Cristian e Palletta contro tutti"'' (2016) === Näitlejana === * ''"Nulla ci può fermare"'', režissöör Antonello Grimaldi (1989) * ''"Classe di ferro"'' – telesari, episood ''"Väljakutse"'' (1991) * ''"When in Rome"'', episood sarjast ''"I corti italiani"'', režissöör [[Federico Quadrani]] (1997) * ''"Un medico in famiglia'' – telesari (1998–1999) * ''"Duo volte nella vita"'', režissöör Emanuela Giordano (1998) * ''"Gialloparma"'', režissöör Alberto Bevilacqua (1999) * ''"I giudici - Excellent Cadavers"'', režissöör Ricky Tognazzi – telefilm (1999) * ''"Meglio tardi che mai"'', režissöör Luca Manfredi – telefilm (1999) * ''"Titus"'', režissöör Julie Taymor (1999) * ''"Linda, il brigadiere e..."'' – telesari, 4 osa (2000) * ''"Distretto di Polizia"'' – telesari, 1. osa 8 (2000) * ''"Una storia qualunque"'', režissöör Alberto Simone – telefilm (2000) * ''"Le ragazze di Piazza di Spagna 3"'' – telesari (2000) * ''"Una donna per amico 3"'' – telesari (2001) * ''"Non è giusto"'', režissöör Antonietta De Lillo (2001) * ''"Vento di ponente"'' – telesari (2002) * ''"L´altra donna"'', režissöör Anna Negri – telefilm (2002) * ''"Vento di ponente 2"'' – telesari (2003) * ''"Casa famiglia"'' – telesari, 1 osa (2003) * ''"E io ti seguo"'', režissöör Maurizio Fiume (2003) * ''"Marcinelle"'', režissöörid Andrea ja Antonio Frazzi – telefilm (2003) * ''"Tartughe sul dorso"'', Stefano Pasetto roll (2004) * ''"Ad occhi aperti"'', režissöör Lorenza Indovina – lühifilm (2004) * ''"Il resto di niente"'' (2004) * ''"Distretto di Polizia"'' – telesari, 22 osa (2005–2010) * ''"R.I.S - Delitti imperfetti"'' – telesari, osa 2x01 - 2x13 (2006) * ''"Basta un niente"'', režissöör Ivan Polidoro (2006) * ''"Sottocasa"'' – telesari * ''"Noi due"'', režissöör Enzo Papetti (2007) * ''"Crimini bianchi"'' – telesari (2008) * ''"Tutti per bruno"'' – telesari (2010) * ''"Immaturi", r''ežissöör Paolo Genovese (2010) * ''"Tutta colpa di Freud"'', režissöör Paolo Genovese (2014) * ''"Cristian e Palletta contro tutti"'', režissöör Antonio Manzini (2016) == Teosed == === Politsei asetäitja ''Rocco Schiavone'' sari === ==== Romaanid ==== # ''"Pista nera"'', Palermo, Sellerio, 2013. # ''"La costola di Adamo"'', Palermo, Sellerio, 2014. # ''"Non è stagione"'' , Palermo, Sellerio, 2015. # ''"Era di maggio"'', Palermo, Sellerio, 2015. # ''"7-7-2007"'', Palermo, Sellerio, 2016. # ''"Pulvis et umbra"'', Palermo, Sellerio, 2017. # ''"Fate il vostro gioco"'', Palermo, Sellerio, 2018. # ''"Rien ne va plus"'', Palermo, Sellerio, 2019. # ''"Ah l´amore l´amore"'', Palermo, Sellerio, 2020. # ''"Vecchie conoscenze"'', Palermo, Sellerio, 2021. # ''"Le ossa parlano"'', Palermo, Sellerio, 2022. # ''"ELP"'', Palermo, Sellerio, 2023. # ''"Riusciranno i nostri eroi a ritrovare l´amico misteriosamente scomparso in Sud America?",'' Palermo, Sellerio, 2023. # ''"Il passato è un morto senza cadavere"'', Palermo, Sellerio, 2024. # ''"Sotto mentite spoglie",'' Palermo, Sellerio, 2025. ==== Lood ==== # ''"L´accattone"'', lugu antoloogiast ''Capodanno in giallo'', Palermo, Sellerio, 2012. # ''"Le ferie d´agosto"'', lugu antoloogiast ''Ferragosto in giallo'', Palermo, Sellerio, 2013. # ''"La ruzzica de li porci"'', lugu antoloogias ''Carnevale in giallo'', Palermo, Sellerio, 2013. # ''"Buon Natale, Rocco!,'' lugu antoloogiast Regalo di Natale, Palermo, Sellerio, 2013. # ''"Rocco va in vacanza"'', lugu antoloogiast ''Vacanze in giallo'', Palermo, Sellerio, 2014. # ''"Castore e Polluce"'', lugu antoloogias ''Turisti in giallo'', Palermo, Sellerio, 2015. # ''"L´anello mancante"'', lugu antoloogiast ''"Kollane kriis"'', Palermo, Sellerio, 2015. # ''"...e palla al centro"'', lugu antoloogiast ''„Kollane jalgpall”'', Palermo, Sellerio, 2016. # ''"Senza fermate intermedie"'' lugu antoloogias ''Viaggiare in giallo'', Palermo, Sellerio, 2017. # ''„L´eremita“'', lugu antoloogiast ''„A Year in Year in Year“'', Palermo, Sellerio, 2017. # ''"L´amore ai tempi del Covid-19"'', lühijutt, Palermo, Sellerio, 2020. (E-raamat on saadaval tasuta epub- ja pdf-vormingus. Rooma Spallanzani haigla töö toetamiseks on teretulnud tasuta annetus.) # ''"Confini"'', lugu antoloogiast ''"Nädal kollases"'', Palermo, Sellerio, 2021. # ''"Quota 2.050 s.l.m."'', lugu antoloogias ''Una notte in giallo'', Palermo, Sellerio, 2022. # ''"Killing food"'', lugu antoloogias ''Cucina in giallo'', Palermo, Sellerio, 2023. # ''"Colpo d´occhio"'', lugu antoloogiast ''„Kaksteist kuud kollases“'', Palermo, Sellerio, 2025. === Iseseisvad romaanid === * ''„Sangue marcio“'', Rooma, Fazi, 2005; põnevussari, Milano, Piemme, 2025, ISBN 979-12-238-0069-0 . * ''"La giostra dei criceti"'', Torino, Einaudi, 2007. * ''"Orfani bianchi"'' Milano, Chiarelettere, 2016. * ''"Gli ultimi gironi di quiete"'', Palermo, Sellerio, 2020. * ''"La mala erba"'', Palermo, Sellerio, 2022. * ''"Tutti i particolari in cronaca"'', Il Giallo Mondadori seeria, Milano, Mondadori, 2024, ISBN 978-88-047-7566-9 . === Teised lood === * ''"Corviale, una favola romana"'', lugu antoloogias ''"Storie dalla città eterna"'', Palermo, Sellerio, 2015 * ''"Babbo Natale"'', lugu antoloogiast ''"Storie di Natale"'', Palermo, Sellerio, 2016. * ''"Ogni riferimento è puramente casuale"'', Palermo, Sellerio, 2019. (Sisaldab: ''"Lost in presentation"'', ''"Critica della ragione"'', ''"Racconto andino"'', "''È tardi"'', "''La parete azzurra"'', ''Ringraziamienti"'', "''L´arringa finale"'') * ''"La scacchiera"'', lugu antoloogiast ''„Cinquantea in Blu“.'' ''Lood'', Palermo, Sellerio, 2019. === Novellid === * ''"Sull´orlo del precipizio"'', Palermo, Sellerio, 2015. ==== Kogumikud, mis sisaldavad lühijutte või romaane ==== * "''Cinque indagini romane per Rocco Schiavone"'', Palermo, Sellerio, 2016. (sisaldab lugusid antoloogiates "''Capodanno in giallo"'', ''"Ferragosto in giallo"'', "''Regalo di Natale'' ", ''"Carnevale in giallo"'', ''"Vacanze in giallo'' ") * ''"L´anello mancante. Cinque indagini in Rocco Schiavone"'', Palermo, Sellerio, 2018. (Sisaldab lugusid antoloogiatest "''Turisti in giallo"'', ''"La crisi in giallo"'', ''"Il calcio in giallo"'', "''Viaggiare in giallo"'', ''"Un anno in giallo"'' ) * ''"Rocco Schiavone. Volume I"'', Palermo, Sellerio, 2019. (sisaldab romaane "''Pista Nera"'', ''"la Costola di Adamo"'' ''ja "Non è stagione"'' ) * ''"I primi casi di..."'', Palermo, Sellerio, 2020. (sisaldab romaani "''Pista nera"'') === Raamatud lastele ja noortele === * ''"Max ja Nigel"'', Palermo, Sellerio, 2025. == Märkused == <references /> == Muud projektid == {{interprogetto}} == Välised lingid ==  {{Portaal|biografie|cinema|giallo|letteratura|televisione}} [[Kategooria:Itaalia filmilavastajad]] [[Kategooria:Itaalia filminäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] dn8bzptw5giltn63a7lqagciv42cngi 7144580 7144577 2026-05-02T11:37:12Z Keiserpingviin 225959 7144580 wikitext text/x-wiki Antonio Manzini (Rooma, 7. august 1964) on Itaalia näitleja, stsenarist, režissöör ja kirjanik. == Biograafia == Manzini õppis näitlemist Riiklikus Draamakunsti Akadeemias, mille lõpetas 1990. aastal. Ta töötab peamiselt filmi- ja televisiooninäitlejana. Teles mängis ta muuhulgas inspektor Tuccit filmis ''"Linda, brigaadikindral ja..."'' ning Serpicot filmis ''"Tutti per Bruno"'' <ref name=":0">{{Cite web|last=Mo-Net s.r.l. Milano-Firenze|url=http://www.mymovies.it/filmografia/?a=26589|title=Filmografia Antonio Manzini {{!}} MYmovies}}</ref> . Ta on olnud ka mõne filmi ja lühifilmi režissöör ning stsenaristiks filmidele ''"Il siero della vanità"'' (Alex Infascelli, 2004) ja ''"Come Dio comanda"'' (Gabriele Salvatores, 2008) <ref name=":0">{{Cite web|last=Mo-Net s.r.l. Milano-Firenze|url=http://www.mymovies.it/filmografia/?a=26589|title=Filmografia Antonio Manzini {{!}} MYmovies}}</ref> . Ta on avaldanud mitu [[Novell|lühijuttu]] ja [[Romaan|detektiivromaani]]. "''Sangue marcio“'' ja ''„La giostra dei criceti“'' on sealhulgas tema esimesed teosed. Kirjastusega Sellerio editore Palermos andis Antonio Manzini välja lühijutte ja romaane, mille peategelaseks on Rocco Schiavone, raamidest väljas politseinik, kes pöörab minimaalset tähelepanu võimule ja vormidele. Rocco Schiavone on romaanisarja peategelane - samuti lühijuttudes, mida on avaldatud detektiiviantoloogiates (mõned neist koguti seejärel 2016. aasta Chiara auhinna võitja ''[[Cinque indagini romane per Rocco Schiavone|Rocco Schiavone teosesse „Cinque indagini romane]]'' “) <ref>{{Cite web|url=http://www.premiochiara.it/edizioni-precedenti/albo-oro-premio-chiara/|title=Albo d'oro del Premio Chiara}}</ref> . Alates 2016. aastast on ta olnud [[RAI|Rai]] sarja „Rocco Schiavone“ stsenarist, kus peategelast mängib Marco Giallini . 20. oktoobril 2016 avaldas Chiarelettere tema uue raamatu ''[[Orfani bianchi|"Orfani bianchi"]]'', mis keskendub Ida-Euroopast pärit hooldajate lastele <ref>{{Cite journal|url=https://www.youtube.com/watch?v=DDDZsgwsrRQ|title=Antonio Manzini e le storie dimenticate degli 'orfani bianchi'|date=2016-10-28}}</ref> . == Eraelu == Manzini abiellus Toni Tommasiga 2012. aastal: nad kohtusid 1998. aastal, kui Manzini oli pürgiv näitleja ja ta oli sarja ''"Linda e il Brigadiere"'' näitlejate juht, seejärel kolides maale Soriano nel Cimino valda Viterbo provintsis. Toni Tommasi suri 6. juunil 2022. <ref>{{Cite web|url=https://www.tusciaup.com/e-scomparsa-toni-tommasi-manzini-unamante-della-natura-e-della-tuscia/304926|title=E’ scomparsa Toni Tommasi Manzini un’amante della natura e della Tuscia|date=17 luglio 2024}}</ref> == Filmograafia == === Režissöörina === * ''"Vuoto a perdere"'' (1995) lühifilm * ''"Intolerance"'' (1996) (segment filmiteosest "Gruppo di famiglia in un esterno") * ''"Appunti di questi giorni" 1943–1944'' (1996) * ''"Cristian e Palletta contro tutti "'' (2016) === Stsenaristina === * ''"Il siero della vanità"'' (2004) * ''"Come Dio comanda"'' (2008) * "''Benvenuti a tavola - Nord vs Sud"'' (2013) * ''"Cristian e Palletta contro tutti"'' (2016) === Näitlejana === * ''"Nulla ci può fermare"'', režissöör Antonello Grimaldi (1989) * ''"Classe di ferro"'' – telesari, episood ''"Väljakutse"'' (1991) * ''"When in Rome"'', episood sarjast ''"I corti italiani"'', režissöör [[Federico Quadrani]] (1997) * ''"Un medico in famiglia'' – telesari (1998–1999) * ''"Duo volte nella vita"'', režissöör Emanuela Giordano (1998) * ''"Gialloparma"'', režissöör Alberto Bevilacqua (1999) * ''"I giudici - Excellent Cadavers"'', režissöör Ricky Tognazzi – telefilm (1999) * ''"Meglio tardi che mai"'', režissöör Luca Manfredi – telefilm (1999) * ''"Titus"'', režissöör Julie Taymor (1999) * ''"Linda, il brigadiere e..."'' – telesari, 4 osa (2000) * ''"Distretto di Polizia"'' – telesari, 1. osa 8 (2000) * ''"Una storia qualunque"'', režissöör Alberto Simone – telefilm (2000) * ''"Le ragazze di Piazza di Spagna 3"'' – telesari (2000) * ''"Una donna per amico 3"'' – telesari (2001) * ''"Non è giusto"'', režissöör Antonietta De Lillo (2001) * ''"Vento di ponente"'' – telesari (2002) * ''"L´altra donna"'', režissöör Anna Negri – telefilm (2002) * ''"Vento di ponente 2"'' – telesari (2003) * ''"Casa famiglia"'' – telesari, 1 osa (2003) * ''"E io ti seguo"'', režissöör Maurizio Fiume (2003) * ''"Marcinelle"'', režissöörid Andrea ja Antonio Frazzi – telefilm (2003) * ''"Tartughe sul dorso"'', Stefano Pasetto roll (2004) * ''"Ad occhi aperti"'', režissöör Lorenza Indovina – lühifilm (2004) * ''"Il resto di niente"'' (2004) * ''"Distretto di Polizia"'' – telesari, 22 osa (2005–2010) * ''"R.I.S - Delitti imperfetti"'' – telesari, osa 2x01 - 2x13 (2006) * ''"Basta un niente"'', režissöör Ivan Polidoro (2006) * ''"Sottocasa"'' – telesari * ''"Noi due"'', režissöör Enzo Papetti (2007) * ''"Crimini bianchi"'' – telesari (2008) * ''"Tutti per bruno"'' – telesari (2010) * ''"Immaturi", r''ežissöör Paolo Genovese (2010) * ''"Tutta colpa di Freud"'', režissöör Paolo Genovese (2014) * ''"Cristian e Palletta contro tutti"'', režissöör Antonio Manzini (2016) == Teosed == === Politsei asetäitja ''Rocco Schiavone'' sari === ==== Romaanid ==== # ''"Pista nera"'', Palermo, Sellerio, 2013. # ''"La costola di Adamo"'', Palermo, Sellerio, 2014. # ''"Non è stagione"'' , Palermo, Sellerio, 2015. # ''"Era di maggio"'', Palermo, Sellerio, 2015. # ''"7-7-2007"'', Palermo, Sellerio, 2016. # ''"Pulvis et umbra"'', Palermo, Sellerio, 2017. # ''"Fate il vostro gioco"'', Palermo, Sellerio, 2018. # ''"Rien ne va plus"'', Palermo, Sellerio, 2019. # ''"Ah l´amore l´amore"'', Palermo, Sellerio, 2020. # ''"Vecchie conoscenze"'', Palermo, Sellerio, 2021. # ''"Le ossa parlano"'', Palermo, Sellerio, 2022. # ''"ELP"'', Palermo, Sellerio, 2023. # ''"Riusciranno i nostri eroi a ritrovare l´amico misteriosamente scomparso in Sud America?",'' Palermo, Sellerio, 2023. # ''"Il passato è un morto senza cadavere"'', Palermo, Sellerio, 2024. # ''"Sotto mentite spoglie",'' Palermo, Sellerio, 2025. ==== Lood ==== # ''"L´accattone"'', lugu antoloogiast ''Capodanno in giallo'', Palermo, Sellerio, 2012. # ''"Le ferie d´agosto"'', lugu antoloogiast ''Ferragosto in giallo'', Palermo, Sellerio, 2013. # ''"La ruzzica de li porci"'', lugu antoloogias ''Carnevale in giallo'', Palermo, Sellerio, 2013. # ''"Buon Natale, Rocco!,'' lugu antoloogiast Regalo di Natale, Palermo, Sellerio, 2013. # ''"Rocco va in vacanza"'', lugu antoloogiast ''Vacanze in giallo'', Palermo, Sellerio, 2014. # ''"Castore e Polluce"'', lugu antoloogias ''Turisti in giallo'', Palermo, Sellerio, 2015. # ''"L´anello mancante"'', lugu antoloogiast ''"Kollane kriis"'', Palermo, Sellerio, 2015. # ''"...e palla al centro"'', lugu antoloogiast ''„Kollane jalgpall”'', Palermo, Sellerio, 2016. # ''"Senza fermate intermedie"'' lugu antoloogias ''Viaggiare in giallo'', Palermo, Sellerio, 2017. # ''„L´eremita“'', lugu antoloogiast ''„A Year in Year in Year“'', Palermo, Sellerio, 2017. # ''"L´amore ai tempi del Covid-19"'', lühijutt, Palermo, Sellerio, 2020. (E-raamat on saadaval tasuta epub- ja pdf-vormingus. Rooma Spallanzani haigla töö toetamiseks on teretulnud tasuta annetus.) # ''"Confini"'', lugu antoloogiast ''"Nädal kollases"'', Palermo, Sellerio, 2021. # ''"Quota 2.050 s.l.m."'', lugu antoloogias ''Una notte in giallo'', Palermo, Sellerio, 2022. # ''"Killing food"'', lugu antoloogias ''Cucina in giallo'', Palermo, Sellerio, 2023. # ''"Colpo d´occhio"'', lugu antoloogiast ''„Kaksteist kuud kollases“'', Palermo, Sellerio, 2025. === Iseseisvad romaanid === * ''„Sangue marcio“'', Rooma, Fazi, 2005; põnevussari, Milano, Piemme, 2025, ISBN 979-12-238-0069-0 . * ''"La giostra dei criceti"'', Torino, Einaudi, 2007. * ''"Orfani bianchi"'' Milano, Chiarelettere, 2016. * ''"Gli ultimi gironi di quiete"'', Palermo, Sellerio, 2020. * ''"La mala erba"'', Palermo, Sellerio, 2022. * ''"Tutti i particolari in cronaca"'', Il Giallo Mondadori seeria, Milano, Mondadori, 2024, ISBN 978-88-047-7566-9 . === Teised lood === * ''"Corviale, una favola romana"'', lugu antoloogias ''"Storie dalla città eterna"'', Palermo, Sellerio, 2015 * ''"Babbo Natale"'', lugu antoloogiast ''"Storie di Natale"'', Palermo, Sellerio, 2016. * ''"Ogni riferimento è puramente casuale"'', Palermo, Sellerio, 2019. (Sisaldab: ''"Lost in presentation"'', ''"Critica della ragione"'', ''"Racconto andino"'', "''È tardi"'', "''La parete azzurra"'', ''Ringraziamienti"'', "''L´arringa finale"'') * ''"La scacchiera"'', lugu antoloogiast ''„Cinquantea in Blu“.'' ''Lood'', Palermo, Sellerio, 2019. === Novellid === * ''"Sull´orlo del precipizio"'', Palermo, Sellerio, 2015. ==== Kogumikud, mis sisaldavad lühijutte või romaane ==== * "''Cinque indagini romane per Rocco Schiavone"'', Palermo, Sellerio, 2016. (sisaldab lugusid antoloogiates "''Capodanno in giallo"'', ''"Ferragosto in giallo"'', "''Regalo di Natale'' ", ''"Carnevale in giallo"'', ''"Vacanze in giallo'' ") * ''"L´anello mancante. Cinque indagini in Rocco Schiavone"'', Palermo, Sellerio, 2018. (Sisaldab lugusid antoloogiatest "''Turisti in giallo"'', ''"La crisi in giallo"'', ''"Il calcio in giallo"'', "''Viaggiare in giallo"'', ''"Un anno in giallo"'' ) * ''"Rocco Schiavone. Volume I"'', Palermo, Sellerio, 2019. (sisaldab romaane "''Pista Nera"'', ''"la Costola di Adamo"'' ''ja "Non è stagione"'' ) * ''"I primi casi di..."'', Palermo, Sellerio, 2020. (sisaldab romaani "''Pista nera"'') === Raamatud lastele ja noortele === * ''"Max ja Nigel"'', Palermo, Sellerio, 2025. == Märkused == <references /> == Muud projektid == {{interprogetto}} == Välised lingid ==  {{Portaal|biografie|cinema|giallo|letteratura|televisione}} [[Kategooria:Itaalia filmilavastajad]] [[Kategooria:Itaalia filminäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] km20di40gzp7i7up0u99ffwbywd3l6o